VaataFIRMA FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1933...FIRMA FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1933.
S. Judeikin & Pojad
RIIDE-, VALMISRIIETE JA MOEÄRI
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16. — TEL. 187
on
Kõige
vanem, sest firma tegutseb
juba 1896. a. saadik.
suurem, sest seal on kõige
rikkalikum ja värskem
kaupade valik Võrus.
seda tõendab
soliidsem, seda tõendab
ostjaskonna usaldus
tema vastu.
odavam, sest kaubamuret-
semine sünnib otse
vabrikutest (ka välja-
maalt) suuremates hul-
kades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige kasulikum siit omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge!
Oma silm on kuningas.
EESTI KAUBAS EESTI KULD!
OSTKE KODUMAA
VABRIKUTE SAADUSI.
ALATI SAADAVAL
TÄIELIKUS VALIKUS
VABRIKU
HINDADEGA.
1HI 8Nii Silis
Võrus, Jüri tän. 16, tel. 187.
ELEGANTNE
DAAM JA HÄRRA
OSTAB OMA
PESU, SUKAD, SOKID,
KINDAD, KAABUD,
KAELASIDEMED,
KRAED, SALLID JNE.
AINULT
S. JUDEIKIN & POJAD
juurest, sest kõige väik
semgi asi peab olema
moodne ja maitserikas.
S.JUDEIKTN & POJAD
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16, TEL. 187.
AV/Z.^.'
Firma
8. Judeikin & Pojad
Kalender
»^E7^R*sg^
*
Igaühe võit on kindel,|
kui ostab omale
*
lil
*
»
*
*
valmisriideid
128
riidekaupa
688
pesu
*
pudukaupa
888
karusnahku
111
*
jne. jne.
S. JUDEIKIN & POJAD
riide-, valmisriiete- ja moeärist Võrus,1
Jüri tän. 16, tel. 187.J
sest et ainult sealt ta saab igat kaupa
kõige soodsamalt.|
)|^ ■M4mjM*' ^ <*mmpF ^544^1^ ^ ^^^^^Z»»^
^54^^^ ^ <*m^|^^
Lugupeetud kaubatarwitajatele ja
ärisõpraöele lahkeks tähelepanuks!
Meie 37. aasta äritegewuse läwel lubame
enesele tagafiwaadata pika läbikäidud tee pääle ja
seejuures lugupeetud ostjaskonna tähelepanu juh
tida mõningatele asioludele, millistel meie äriline
tegewus on põhjenenud.
Meie äri on asutamisest saadik 1896. a. omale
Ülesseaduud eesmärgiks wõita austatud ostjas
konna poolehoidu ja täielikku usaldust sellega, et
katsusime wõimalikult odawasti, ainult üsna wäikese wahekasuga kaupa müüa. See peaks ka iga
teise mõistliku ärimehe eesmärk olema, kuid seda
soowi täita ei lähe aga nii kergesti igaühele korda.
Ainult meie firmale on see mitmete asiolude
tõttu wõimalikuks osutunud, jn sellepärast oleme,
waatamata sõdadele ja rewolutfioonidele, püsima
jäänud wanema ja suurema firmana meie erialal,
kuna teised on aja jooksul pidanud oma ärid
sulgema, sellewastu oleme meie oma äri suuren
danud ja laiendanud.
Pealegi on meil mitmed iise- ja wälismaa
suuremad wabrikud meie ainuesituses Wörus ja
maakonnas. Kõik see wöimaldab meie ostjas
konna nõudeid täita ja igaühele wastutulla.
Julgeme loota, et lugupeetud kaubatarwitajad,
samuti ka meie wanad-truud ärisõbrad ka eda8pidi meile oma poolehoidu ja usaldust kingiwad,
mille eest neile sügawama tänu awaldame.
Soowides kõigile
head ja õnnerikast uut aastat!
Suurima lugupidamisega
S. Judeikin & Pojad.
Wörus, detsembris 1932.
.^------------ / /-------------- / ,—^ , --------------- ' ❖ ❖ ^—^"—■—''——
1. tõuseb päike kell 4,24 min.; läheb looja kell 8,15 min.
11.
„
„, 3,58 ....................................... 8,38 ,,
21.
„
„
„ 3,37 „
„.
„
„ 9,00 „
1. tõuseb päike kell 3,16 min.; läheb looja kell 9,21 min.
11.
......................3,07 ........................................... 9,30 „
21.
..................... 3^04 „
„
„, 9,41 „
soovitab oma vabriku ladudest:
TALLINN — Viru tän. 14 -1, tel. 447-87.
TALLINN — Laadaplats 69/7‘L
TARTU — Aleksandri tän. 6, tel. 1-95.
PETSERI — Turuplats 17.
NARVA — Peetriplats 1.
VILJANDI — Lossi tän. 19, tel. 30.
SIIDI JA POOLSIIDI RIIET,
MÖÖBL1RIIET, RESTE, LÕIGENDEID JA PRAAK RIIDEID
........ .... HINNAALANDUSEGA. =
Kõikide ülalnimetatud vabrikute saaduste
en-gros-müük.
Kas teate ka, et
lahutusveskile vett
cbielupoolte teenistuskeelu seadus
õige tublisti kallas.
Et teenistust päästa
ja varandust säästa,
läks lahti kohutav lahutustõbi
nii linnas kui vallas.
Saapa nina, ja sääre
hoiab läikel ainult „81ar i“ määre,
seepärast pole kuulda ei kihku ega kahku,
et need kaks läheks kunagi lahku.
Eesti värvivabrik „STAR“
TALLINNAS.
S. Judeikin & Pojad
iHiiniimimiiimiiumiiHimiinHHiimiiiiiiiHHiiHiiHHi
IHlUII(IIHHIIl(HUIUIHHIIHHHiniHMhfmmniHHnUHlll
Ö
Vanem ja suurem selle
(Asutatud
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Valmiskleite. Talve jopesid. Meeste ülikondi,
smokinguid, sakosid. Vihmamantleid,
presentkuubi. Talvemütse ja kaabusid.
Moe- ja pudukaupade osak.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe.
Lõngu, paelu, pitse, nööpe. Naiste
vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kau
nistusi, lilli, perleid. Naiste käekotte,
rahakotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore.
MMMM^™®™»»
- Võrus, Jüri tän. 16.
(iIHHHIIHHmilllUIHnmilUnUinHHHIUUIHHIIHHIIim!
niHiuunnoiHHiimnutnHHmniHnHHiiinmHiHHiinii
sarnane äri Võrumaal.
1896. a.).
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele suurem
valik moodsamaid ja uuemaid must
reid.
ÜliRonnariiet: kodumaa, inglise,
tshehhoslovakkia jt.
Kleidiriiet: siid, samet, villane, puu
villane ja teisi. Siidi- ja villast plüüshi. Pesuriiet, voodririiet. Suuri- ja
pearätikuid. Päevatekke ja laudlinu.
Kardinaid, shtoore, mööbliriiet, põrandariiet, vahariiet, dermatiini (kunstnahk)
karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt!
Tulge vaadake! Vaatamine ei ko
husta ostmist. Enne kui mu jalt ostate,
tulge ja võrrelge kaubahindu.
Ostke ainult kodumaa kaupa!
1-111111111
Tallinnas, Rannavärava pst, 7.
Valmistab kõige
Nõudke kõikjal meie:
Trikoopesu, salle, spordi- ja
võrksärke, kaelasidemeid, sukki
ja sokke, kõlapitse, paelu jne.
MEIE kaubad valmistatakse kõrgeväärtuslikust
materjalist, kuid on aga seejuures hinnalt
odavad.
Wõru laadal wiibides ostke kõik kaubad
S. Judeikin & Pojad ärist, kus
kaup Hea, hinnad odawad
ja teenimine korralik.
0/9
Laadad.
Langeb laadapäew laupäewa, pühapäewa wõi püha peale, siis
peetakse laat järgmisel äripäewal.
Wõrumaal.
Wõrus.
7. jaan., 4. ja 25. weebr. (8 päewa), 12. märtsil, 12. ja 23. apr.,
12. mail, 21. juunil, 24. juulil, 25. aug., 24. sept., 13. ja
23. okt., 11. ja 29. now., 15. dets.
Maakonnas.
Jaanuar: 12. Antslas; Wastseliina al.
25. Wõõpsus.
20. Misso wlm. j-
Weebruar: 10. Antslas; Räpinas. 12. Wastseliina al. 20.
Misso wlm. j. 26. Wõõpsus.
Märts: 8. Antslas. 12. Wastseliina al. 20. Pindi w., Leewil; Misso wlm. j. 23. Walgjärwe W., Põllum. seltsim, j.
26. Kärgula W., Sulbil.
Aprill: 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus. 12. Wastseliina
al. 15. S«ru wlm. j. 19. Rogosi w., Luutsniku as. 20.
Misso wlm. j. 24. Wastseliina wlm. j. 25. Kanepis;
Peri w. 26. Moisekatsis. 30. Haanja as.
Mai: 2. Mõniste wlm. j.; Kõlleste° w., Alamustil; Räpinas.
3. Krabi wlm. j. 4. Rõuges. 5. Saaluse wlm. juures.
6. Antslas. 7. Põlwas. 8. Tsooru W., Roosikul. 9. UueAntsla wlm. j. 10. Wana-Roosa wlm. j. 11. Misso
wlm. j. 12. Wastseliina al. 14. Karilatsi w., Ala-Jaani t.
20. Misso wlm. j. 22. Wõõpjus.
Juuni: 1 Kärgula w., Sulbil. 9. Antslas. 12. Wastse
liina al. 20. Misso wlm. j.
Juuli: 4. Antslas. 12. Wastseliina al. 20. Misso wlm. j.
August: 12. Wastseliina al. 20. Misso wlm. j. 30. Antslas.
September: 10. Krabi wlm. j. 12. Wastseliina al. 14. Wiitina wlm. j. 17. ja 18. Räpinas. 20. Kärgula w., Sul
bil ; Misso wlm. j. 21. Rõuges. 25. Antslas. 27. Põl
was. 30. Haanja as.
Oktoober: 4. Rõuge w., end. Sänna kõrtst j. 6. WanaLaitsna wlm. j. 12. Wastseliina wlm. j. 14. Kanepis.
15. Saru wlm. j. 18. Antslas; Wõõpsus. 19. Rogosi
wlm. j.; Põlgaste W., Puskarus. 20. Misso wlm." j.;
Wana-Roosa wlm. j.; Uue-Antsla wlm. j.; Kõlleste w.,
end. Tille kõrtsi j. 21. Saaluse wlm. j. 22. Kärgula W.,
Sulbil. 23. Moisekatsi w. 25. Tsooru w., Roosikul. 28.
Misso wlm. j.; Loosi w., Lindoras. 31. Mõniste wlm. j.
Nowember: 5. Antslas. 6. Rõuge w., end. Alakõrtsi j.
7. Kõlleste w., Krootuse as. 12. Wastseliina al.; Kari
latsi W., Ala-Jaani t. 20. Misso wlm j.; Pindi w., Leewil. 26. Walgiärwe W., Põllum. seltsim, j.; Wõõpsus.
Detsember: 3. Räpinas. 12. Wastseliina al. 14. Antslas.
17. Moisekatsi W., end. Kauksi kõrtsi j. 20. Misso wlm. j.Wõõpsus.
Petserimaal.
Petseris.
Iga kuu 1. ja 15. kuupäewal, 1. jaan, asemel — 2. jaan, ja
1• mai asemel — 2. mail. Aastalaadad: 10. märtsil
Boorna laat, 14. apr. — Urbe laat, 28. apr. - Tooma
laat, 21. mail — Ristipäewa laat, 7. juulil — Jaani
laat, 28. aug. — Maarja laat, 14. okt. — Mihkli laat.
Maakonnas.
Iga kuu 4. ja 21. — Wana-Jrboska al., iga kuu 8. — Obi
nitsas, iga kuu 10. — Wärskas, iga kuu 10. ja 25. —
Laura al., iga kuu 20. — Irboska jaama j., iga kuu 5. ja
29. now. Rootowo tolm, j.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi ............................ 10 s.
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest .
5„
Postkaardid: Üksikud ........................... 5„
Wastusega........................... 10„
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi . . 20„
Iga järgmise 20 gr. ehk selleosa eest . 5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest . . .20„
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproowid) iga 50 gr. pealt .
2 „
Tühitusmaks: Iga saadetise pealt rasku
sele ja saadetise liigile waatamata . . 10 „
Rahakaardid: Transferdimaks . ... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest . . . .5 „
P o st P a ki d: Kaaluraha kuni 1 kg. . . . 50 „
1—5 kg
100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest . 100 „
W älis m aa le: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest
12 s., postkaardid 12 s., wastusega 24 s., rist
paelasaadetised iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kaubaproowide eest 8 s.,
tühitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt
5 s. (alammäär 40 s). b) Öösised (kl. 21—6)
ja pühapäewased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud awalikuft kõnepunktist 10 s. 2) Kauge
kõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale
20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s.
Tempelmaksu tariif.
Palwekirjad, awaldused ja muud paberid,
mis esitatakse eraasjus riigi-, administratiiw-, kohtu-,
omawalitsuste asutustele ja nende ametnikkudele, tempelmaksustatakse 25-sendilise tempelmaksuga poognalt; pabe
rilt, millele wastust soowitakse, 50 senti. Awalduste
lisad 10 senti poognalt.
Arwed alla 10 kr. on tempelmaksust wabad. Ala
tes 10 kr. wõetakse arwetelt tempelmaksu 0,2% arme
summast, s. o. iga 1000 sendi pealt 2 senti.
K wiitun gid alla 10 krooni on tempelmaksust
wabad. Kwiitungitelt 10—100 kr. wõetakse tempel
maksu 5 senti, üle 100 kr. — 10 senti.
Abielulepingud ja abieluwaranduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid wähemalt 10 kr.
Eellepingud — 75 lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
Hankelepingud, jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1% lepingu summast.
Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
wallaswara kohta — 1% kingitawa wõi ostetawa
warandnse summast.
Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid
— 2 krooni igalt dokumendilt.
Põlise tarwitamise lepingud (rent, obrok)
17° rendi, obroki kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arwatud.
Teenistuslepingud 1% kokkulepitud tasu
summast. Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis on
nad tempelmaksust wabad.
Wõlakohustused — 0,2% mõlast.
Kinnismara üüri- ja rendilepingud, samuti
nende lepingute pikeudused käimad tempelmaksu alla
järgmiselt: kui aastane üür on 50—200 kr. 0 2%
iile 200—400 kr. 0,4% üle 400—800 lr. 0,6%, Üle
800 —1600 kr. 0,8% ja üle 1600 kr. 1°/o rendi wõi
üürimaksu summast terme lepingu kestmuse aja eest ühes
lisatingimiste määrtusega. Üürileping, kuni 50 kr. wabad.
1 ruutkilomeeter on ruudu pind, mille külje pikkus on
1 kilomeeter = 100 hektari — 10.000 aari =
0,878 ruutwersta.
1 hektar on ruudu pind, mille külje pikkus on 100
meetrit = 100 aari — 10.000 ruutmeetrit =
0,9153 tessatiini = 2196,8 ruutsülda = 2,69
Riia wakamaad = 5,40 Tallinna wakamaad =
1,9 tündrimaad.
1 aar on ruudu pind, mille külje pikkus on 10 meetrit
= 100 ruutmeetrit = 0,01 Hektari = 21,97 ruutsülda.
1 ruutmeeter — 0,2197 ruutsülda = 1,9771 ruutarss.
= 10,7641 ruutjalga.
1 ruutsentimeeter = 0,1550 ruuttolli.
1 tessatiin (60X40 sülda) = 2400 ruutsülda = 2,94
Riia wakamaad = 6 Tallinna wakamaad = 2,1
tündrimaad = 29,400 maamõõtja ruutküünart =
1,092 hektari = 109,25 aari = 2,7 aakrit.
1 Riia wakamaa = 2,04 Tallinna wakamaad =
0,37 Hektari.
1 Tallinna wakamaa = 400 ruutsülda = 0,49 Riia
wakamaad = 0,18 hektari.
1 tündrimaa = 1142 ruutsülda = 1,4 Riia waka
maad = 2,85 Tallinna wakamaad = 0,47 tessatiini = 0,54 Hektari.
1 ruutwerst = 104,166 tessatiini — 250.000 ruut
sülda = 306,25 Riia wakamaad — 1,138 ruut
kilomeetrit = 113,8 hektari.
1 ruutsüld = 9 ruutarssinat = 49 ruutjalga = 2304
ruutwerssokit = 7056 ruuttolli = 4,55 ruutmeetrit.
1 ruutarssin = 5^/g ruutjalga — 256 ruutwerssokit
= 784 ruuttolli = 0,5 ruutmeetrit.
Mahumõõdud.
Wäljawõtteid weksliseaöusest.
Wekski tähendus. Weksel tähendab seaduses
määratud korra järele iseäralikul maksulisel paberil all'
kirjaga antud rahamaksu tõotust, mida andja antud ajal
täitma peab, ilma et temal õigus oleks mingisuguseid
wastuwaidlusi tõotuse makswuse kohta ette tuua.
Weks li w äljaandmine. Wekslid autakse oma
wõi teise nimel wälja. Esimesel korral kutsutakse weks
lid omaks; teisel puhul kä sk w eks liks. . Oma
weksel ou wölglase rahamaksmise lubaduseks; käskweksel
on teisele awaldataw käsk, weksliomanikule raha maksta.
Weksli kirjutamine. Weksel tuleb seadus
likule tempelpaberile kirjutada ja temas peab üles
pandud olema: 1) weksli wäijaandmise koht ja aeg
(aasta, kuu, päew); 2) nimetus, et ta weksel on;
3) weksliandja maksukohustus; 4) weksli saaja pere
konna- wõi ärinimi; 5) weksli summa; 6) maksu täht
aeg ; 7) weksliandja allkiri. — Wekslisumma peab tähte
dega kirjutatud olema.
Weksli edasiandmine. Wekslisaaja wõib
wekslit teisele isikule edasi anda. Seesama õigus on
ka järgmistel wekslisaajatel. — Weksli edasiandmiseks
kirjutab wekslipidaja oma nime weksli selja peale.
Wekslipidajal on õigus wekslile kitsendawat pealkirja
teha „ilma minu wastutuseta". Niisama wõib wekslipidaja iseäralise pealkirjutusega ära keelata wekslit edasi
anda. Oli weksel siiski edasi antud, siis ei ole edasiandel keelaja kohta mitte mõju.
Wekslisaaja õigus. Weksli pealekirjutaja
ei ole kohustatud järele katsuma, kas eelkäija pealkiri
õige, s. o. algupärane ou. — Wekslipidajal on kõik
mekslist tõusnud õigused, waatamata, mis õigused tema
eelkäijal olid. — Wekslipidaja wõib enese asemel teist
isikut wolitada, kes wolituse-pealkirja põhjal kõiki tarwilikke toimetusi ette wõib wõtta, nagu maksu nõuda,
kohtus nõudmisi awaldada jne.
Weksli kohustus. Weksli kohustus käib kõi
kide kohta, kes wekslile alla ehk peale on kirjutanud,
nagu oleks igaüks iseseiswa wõlakohustuse wälja annub.
— Kui weksel mitte ära ei ole tasutud ja selle kohta
seadusliku korra järele protest on tõstetud, siis on
wekslipidajal õigus oma heaksarwamist mööda wekslisununa kas kõigilt weksliwõlglastelt üheskoos wõi üksi
kult wastutajalt nõuda, misjuures tema oma õigust
uenbe wastu, kelle wastu ta nõudmist ei olnud awaldanud, mitte ei kaota. — Kui keegi weksliandja ehk
ühe teise weksliwõlglase nimel wekslile alla wõi peale
kirjutab, ilma et temal tarwilikku wolitust oleks, siis
wastutab tema isiklikult niisama, nagu arwataw wolitaja oleks wastutanud. See käib ka eestkostjate ja
seaduslikkude asemikkude kohta. — Kui awalikuks tuleb,
^t lveksliandja, weksli pealekirjutaja wõi wolituse pealekirjutaja allkiri wöltsitud on ehk selle isiku kohta, kelle
poolt ehk nimel weksli alla- wõi pealekirjutus on sün
dinud, mitte maksew ei ole, ehk weksliwöimetu isiku
poolt on sündinud, siis ei kustu seega weel see wastutus, mis teistest allkirjadest ehk pealkirjadest tuleb.
Maksu-tühtaeg. Enne maksu-tühtaega ei wõi
wekslipidaja mitte weksli äramaksmist nõuda; ta ei ole
ta kohustatud wekslimaksu wastu wõtma. — Weksel,
mille maksutähtaeg kindlal päewal wõi kindla aja jooksul
Pärast wäljaandmist wõi ettenäitamist lõpeb, esitatakse
maksmiseks maksutühtpäewal wõi kahel järgmisel äripäewal.
Weksli maksmine. Wekslipidaja ei wõi paku
tud osamaksu mitte wastu wõtmata jätta, aga weksel
jääb wekslipidaja kätte, kuna maksja omalt poolt weksli
peale maksu kohta tähenduse teeb. Täieliku maksu kor
ral peab wekslipidaja maksjale weksli ühes selle peale
kirjutatawa kwiitungiga ära andma. — Maksukohaks
on weksli wäljaandmist koht, kui wäljaandja oma all
kirja ees wekslis mitte teist maksukohta ära ei ole
tähendanud. — Kui weksel maksmiseks ette andmata
on jäänud wõi wekslipidaja maksu wastu ei ole Wõtnud, siis on maksjal õigus protesti-aja möödamineku
järele raha wõimulise kohtu juure sisse maksta.
Protestimine. Kui wekslimaksu tasumata jät
mise pärast protesti on tõstetud, siis wõib wekslipidaja
weksli wäljaandjalt wõi pealekirjutajalt nõuda: 1) tasu
mata wekslisumma ühes 6% maksutähtpäewast kuni
maksupäewani, 2) protesti kulud, 3) terwest maksmata
summast ^0/0 tasuraha. Maksmata jäänud wekslipidajal on õigus igalt pealekirjutajalt, järge tähele
panemata jättes, täielikku tagasimaksu nõuda. Kui
pealekirjutaja weksli ära on maksnud, siis on temal
õigus eelkäiwatelt pealekirjutajatelt terwet wäljamakstud
summal ühes 6% maksuajast ja V4% terwest summast
tasuraha ning kohtu- ja asjaajamisekulusid nõuda. —
Kui maksmata jäänud wekslit mitte ei ole protes
titud, siis on kõik pealekirjutajad protesti tõstmata jät
misega oma wekslikohustustest wabastatud, weksli wäljaandja kohustus jääb aga kestma ja wekslipidajal on
õigus temalt maksmata summat ühes 6% kaebamisepüewast arwates, nõuda.
Kaebamine. Wekslipidaja wõib weksli wäljaandjat 5 aasta jooksul pärast weksli maksutähtpäewa
kohtusse kaewata, pealekirjutajaid käemehi aga ühe aasta
jooksul weksli maksmata jätmise pärast tõstetud pro
testi järele. Kui kolm aastat möödas, ei wõi pealekirjutajate wastu enam kaebust tõsta.
Dr. E. Judeikini
elektriga ravimise kabineti
VÕRUS, Aleksandri tän. 14
(Lutheri kiriku vastu). — Tel. 190.
Oip^h^pm i 9 (elektri sisemise
1 1ü1 lillel soojusega ravimine).
Kõrgustikupäi ke.
I
August
5
Sept.
Oktoob.1
1
Ju u n i
2
B
Z
1
A
Weebr.
Loomade nimetus
M ärts |
A prill |
1
Jahikalender.
111_
lill
1
——
———
— —
Emapõder, emahirw (mets
———
—
kits) ja nende wasikad
——
13 — —
Isapõder T)
——
28
—
——
13 —
Metssikk (isahirw) 1)
— 13
—
——
i3
Jänesed 2) ja fasaanid
—
——
13
13
Haned ja luiged
— — 12
13
Jsapardid 2)
12
13
Waldnepid
28
Emapardid^), doppelnepid,
13
mudanepid ja teised üle—
maltähendamata jäänud
12
nepid ja weelinnud
28 — —
Jsamõtus 1) ja isateder')
_ 28
Ematedred 2), emamötused,
13 — — —
laanepüüd ja sookanad
28
Põldpüüd
Kõik teised eelpool tähen
damata jäänud jahiloo
mad
Rööwloomi ja -linde wõib
tappa kogu aasta
— — — — - —
13 — — —
28
12
1
—
□ Jahipidamine lubatud.
— Jahipidamine keelatud — kaitseaeg.
Märkus: Jahiluba tuleb wõtta maawalitsuselt, niihästi metsa
ülematelt jahipileti saamiseks kui ka oma ehk renditud eramaadel jahipidamiseks.
1) Eestis ilma erilise loata keelatud.
2) Riigimetsades jahipidamise algus 2 nädalat hiljem.
imus
LEIAB SEDA, MIS TAL TARVIS
AINULT MEIE SUURÄRIS.
Kaupmeestele
Ühingutele i
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
HINNAALANDUS
Kaitseväelastele
Kaiseliitlastele
Pruutidele
Leerilastele
VORMIRIIET
VABRIKU
HINNAGA.
KÕIK SAADAVAL NÖÖP
NÕELAST KÜSI VALMISKLEIDINI JA PALITUNI.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE,
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
1GA0HEIE
SOODSAIM OSTUKOHT
8. JudeiRin £ Pojad
Võrus, Jüri tän. 16. - Tel. 187
Asutatud 1896. a.
S.JÜDEIKII& POJAD
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
Naistele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID igas
värvis ja headuses.
Valmistatud parimate
Tallinna rätsepate
juures. Omad mu
delid! Alati juurde
tulevad uudised!
Valmiskleite.
fiiinmmtintHiiiniiiHiHtHniiiiitHHiiHittfMHiiiii
M
Meestele
TALVE-, SÜGISJA SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bos
tonist ja igasugust mus
trilist. Smokinguid ja
sakosid. Vihma- ja im
pregneeritud mantlid. Presentkuubi.
Valmispükse
joonilisi (inglis) ja teisi. Talvo
mütse ja kaabusid.
SJUDEIKIN&POJAD
Võrus, Jüri täin. 16.
Asut. 1896. a.
VaataFirma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1937.
KALENDER...Firma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1937.
KALENDER
KODUMAA
VABRIKUTE RIIDEKAUPADE
SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Telefon 1-87.
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
Telefon 1-87. Asut. 1896. a.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil
kõikide
kodumaa vabrikute toodanguid:
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrm. & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
Keila villavabrik
„Oskar Kilgas" Aktsiaselts
,Rauaniit“ Aktsiaselts
,Vill* Aktsiaselts
,Kudur* U.-Ü.
==================== Ükski äri
Võrus ei ületa meid
kodumaa kaupade valikus
ja hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult
hääd kaupa.
VEENDUGE ISE!
S.Judeikin&Pojad
KALENDER
1937 ^
ühes raudteesõlduplaanlga.
VI AASTAKÄIK.
S. JUDEIKIN & POJAD
RIIDE-, VALMISRIIETE- JA MOEÄRI
TELEFON 187.
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
on
va
n em
em ___
_ sest
gutseb
van
juba firma
üle 40teaasta,
sest seal on kõige rikkaiikum ja värskem
kaupade valik Võrus,
, ------------------ seda tõendab ostjaskoige soliidsem — konna usaldus firma
vastu,
sest kauba muretseKOlge odavam — mine sünnib otse
vabrikutest suurema
tes hulkades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige suurem —
kõige kasulikum sealt omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge ! Oma silm on kuningas!
BS. Judeikin & Poegade® väljaanne Võrus, 1936.
V. Pohlaku trükk Võrus.
Samuel Judeikin.
300 ^5~
2
Lugupeetud ostjaskonnale lahkeks
tähelepanuks.
Meie kalender, mis meie rohkearwulisele ostjas
konnale juba nii tarwilikuks ja armsaks on saanud,
ilmub nüüd oma VI aastakäigus. Neli aastakümmet
sai 1936. a. juuli kuul sellest ajast, kui S. Judeikin'i
riide- ja puduäri esmakordselt omad uksed arvas,
sellega siis kõige wanem äri Wõrus ja üks wanematest kogu Eestis. Juba algusest pääle säädis äri
asutaja Samuel Iudeikin omale pääsihiks : ausa suhtu
misega ja äärmise wastutulelikkusega igale ostjale,
tulgu ta missuguste nõudmistega tahes, w õit a
ostjaskonna iildist poolehoidu ja täie
likku usaldust. Sest meie ülim soow on kogu
aja jooksul: jäägu iga ostja oma ostudega meie
juures täiesti rahule ja tundku ostetu üle ainult
rõõmu. Ja see on just ainult meil kõige roh
kem wõimalik, palju rohkem, kui mõnel teisel äril.
Sest, esiteks, on meie firma üle 40-ne aastase tööta
mise jooksul omanud niipalju kogemusi riide- ja
pudukaubanduse alal, mis ei ole ühelgi teisel äril.
Teiseks, suured kogemused lubawad wälja otsida wabrikutest ainult parimat kaupa, samuti nii pika aja jook
sul oli muidugi wõimalik ka ostjaskonna eriliste nõud
mistega ja maitsega kõige täielikumal määral tutwuda, sellepärast on meil wabrikutest kaubaostmisel
wõimalik kaupa ka walida mustrites ja wärwides,
mis wastab täpselt ostjate maitsele. Kolmandaks,
nõnda kaswades ja laienedes, on meie äri juba aas
taid püsinud ja sammunud teiste selle
taoliste äride eesotsas oma suurima läbi
müügi tõttu. Suur läbimüük aga wõimaldab meile,
üheltpoolt, osta kaupa wabrikutest odawamalt kui
teised ärid, saades wabrikutest rohkem protsente hinna
alandusena, ja, teiseltpoolt, on wõimalik ka edasi
müük kauba ostjatele ainult kõige waiksema,
3
kõige äärmisema wahekasuga, sellepärast
ongi meie äris hinnad wäga odawad. Aastate jook
sul on äri oma tegewust alatasa laiendanud, wastu
tulles ostjate soowidele ikka ja ikka uusi osakondi
(walmisriiete, kaabude, naiste walmiskleitide jne.)
juure asutanud. See kõik näitab ostjaskonna suurt
poolehoidu ja täit usaldust meie wastu, ja see lu
bab meil erilise rahuldustundega oma üle 40 aastase
tegewuse pääle tagasi waadata. Meie ülim soow ja
püüd kogu ligi poolesaja aastase äritegewuse jooksul
on just olnud: wastastikune usaldusja
püüdkõiki wõimalikult rahuldada.
Sellepärast, wiienda aastakümne äritegewuse läwel
olgu meil lubatud pöörduda kõikide lugupeetud sõprade-kaubatarwitajate poole sügawama tänuga se
nini meie wastu ülesnäidatud usalduse eest. Meie
omalt poolt lubame ka edaspidi kõik jõu sellele ra
kendada, et tulewikus weel rohkem kui senini ostjas
konna nõudeid täpselt rahuldada ja kõigile wõima
likult wastu tulla.
Soowides kõigile
edu ja õnne uuel aastal
suurima lugupidamisega
FirmaS Judeikin&Pojad
Wõrus, detsembris 1936. a.
4
Firma 8. Judeikin ja Pojad omanikud ja teenijaskond.
peavad igalühel omal
olema ! Ei maksa võõ
rast juttu kuulata, pa
rem ise järele vaadata,
siis näete, et
S.l udeikin&PS suuräri
on kõige odavam.
KES Ei USD TULUD VAATAMA!
Ärge laske end meeli
tada n. n ..kindlast"
kuid kallist hi n
nast, sest et kindel
hind ei ole igakord
ühtlasi ka odav hind!
Võrrelge enne ostmist
meie hindu ja kauba
headust, siis Teie ei
osta mujalt kui meilt.
Päike tõuseb: 1. aug. kl. 4.03
10. „ „4.25
20. „ „ 4.49
20
Läheb looja: kl. 20.50
„ 20.26
„ 19.58
Kõige kindlam ja
soliidsem on
Eesti Kinnitus-A/S.
..POLARIS"
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede)
ja klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapi
talid ületavad Kr. 948.000.—
Seltsi asutamisest peale on kahjude
eest välja makstud üldkokku üle
Kr. 5.000.000.—
Soliidne edasikinnitus.
likvideeritakse viivitamata.
Kinnitage veel täna oma varan
dused Eesti K. A.-S. ^Polaris*
Kahjud
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: Söögiturg?, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna esindus’:
Võrus, Katarina t. 8. Telefon 39.
Kõik perenaised la talupidajad
teavad seda, et parimast parim
— on ikka olnud ja jääb —
J.JUDEIKIN & P-deriidekaup
Suures valikus:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid, maitsekais mustreis. Kritonge, kleidi- ja voodriparhe,
flanelle, siidi ja villane kleidiriie, villaseid suur- ja pearätte,
— k angalõim jne. —
Pleekimata ja pleegitud pesuriideid, igasugust voodririiet ja
vatti.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
Hinnad ja valik võistluseta.
$. JUDEIKIN & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
r. JUDEIKIN & POJAD
kõiki kodumaa riidetooteid
odavamalt kui igalpool.
Kui tahate teisele oma kingiga rõõmu teha,
kinkige ainult riiet.
Jõuluks teeb iga asjatundlik inimene
omad ostud ainult
S. Judeikin & Poegade
juurest, sest ta võib kindel olla, et seal
on kõige
suurem valik,
hea kaup,
odavad hinnad.
29
Universaal rõivastusäri
S.JUDEIKIN& POJAD
Vorus, Jüri tänav 16.
Vanem ja suurem sellesarnane äri Võrumaal.
Asul. 1896. a.
Valmisriiete osakond.
I
Naiste ja meeste mantleid. Valmiskleite.
Talvejopesid.
Meeste ülikondi, smokinguid, sakosid. Vihmamantleid, presentkuubi.
Mütside osakond
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt, velour, plüüš.
mütse ja lastemütse. Barette.
Talve
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja sokke, kindaid, kaela
sidemeid, trakse. Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunistusi, lilli, pärleid.
Naiste
käekotte, rahakotte. Naiste pesu suures valikus. Pruudiosakond.
ja leinaloore. Reisukohvreid.
1
Riide
00
Palituriiet meestele ja naistele suurim valik moodsa
maid ja uuemaid mustreid. Ü 1i k o n n a ri iet: bostoni,
kalevit ja teisi uuemais mustr. Kleid i riiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet, voodririiet. Päevatekke
ja laudlinu. Kardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu
igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt 1 Tulge vaadake !
Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne kui mujalt ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
SmwwwwwwwwwwiwwwwiHwwwwwwwwwwwm^TwwwFWM^ S
MW KMW Mst
Moe- ja pudukaupade osakond.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu I-sel ja 15-mal. Aastalaadad :
15. weebr. Boorna, 22. märtsil Urbe laat, 5. aprillil
Tooma laat, 7. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päeroal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päeroal. Rootowa
Wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Wana-Jrboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. Päewal, Wärskas, Järwesuu w. 19. jaan., 6. mail, 12. juulil, 19. aug. ja 9. dets.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— pähapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime
kirjas korratud ei ole.
„Ankur“-käsitöölõngad suures
värvivalikus saadaval
S. JUDEIKIN & P-de
moekaupade osakonnas.
39
Mees peab lugu väiksest napsist, klaasist olust,
naine „STAR’i riidevärvi imekaunist võlust.
„STAR’i“ riidevärv on sõber igas majas,
ta nimi naiste südames ja sisu — värvipajas.
„STAR“ riidevärvid
on hinnatud
ITAALIAS, Florentsis, suure kuldaurahaga
ja PARIISIS
kuldauraha — kui ka Grand Prix’ga.
Oma lugupeetud tarvitajaskonnale
soovitame :
MOODSAID kleidi- ja mantliriideid,
ELASTILIST interlokk — trikoopesu,
COTTON — siid- ja villaseid sukki ja
PLATEERITUD (kahekordseid, pealt
siid — sees floor) sukki „ILMATAR“.
Pitse, paelu jne.
A/sOskar Kilgas
Vabrik Tallinnas.
Kõik A.-S. OSKAR KILGAS’e artikleid saada
rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
40
Riidetööstus
U/Ü. „KUOUR“
Vennad Besprosvanny & Ko.
Valmistab igasugu
TALLINN,
Veerenni 29
Tel. 467-59.
siid- ja villased
kleidiriided
KEEMIA- ja
SEEBIVABRIK
kõrges headuses.
RllflES8Ä«
Om. B. GLÜCKMANN
Tallinn, Pärnu m. 176. Tel. 462-52. Asut. 1900. a.
Soovitab tuntud headuses :
Pesuseepi
Saonaseepe
kirjut, kollast, valget, 1 ja II sort.
Inglis seep, rohelineseep medic. ja tehn.
Kümblus, Chypre, Lavendel,
Palmõii — 3 lõhna. Palmõli sauna. Sauna
Nr. 52. Vanni.
UUDIS I Sirel tualettseep. Peale selle tualettseepe suures valikus.
m. Valga t.
Karula A
Tuulem.
Antsla
Vaabina
Kurenur.
Sõmerp.
V Vagula
t. Võru m.
m. Võru t.
Nõnova A
Husari
Otsa
Lepass.
Tuderna
Piusa
V Veski
t. Petseri m.
— 14.47 m. Tartu t. 13.00 5.27 19.06
— 18.58 t. Tallinn m. 8.50 23.30 16.00
Märkide seletus: || Püstjoon rongi sõiduaegade lahtris
= rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
+ — sõiduaegade lahtris = rong peatub
ainult reisijate nõudmise järgi.
Siidist, poolsiidist ja villased k a n ga d.
„Estotrikoo“ ja „Tekstilana“ tooteid suu
res valikus S. JÜDEIKIN & P-de äris.
48
AKTSIASELTS
„EESTISIID“
VABRIKU LAOD:
Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t 1-a, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19.
Moodsad riided, siidi ja pnuvillased, lõim.
Müük en-gros.
Restid ja kupongid.
Tööstus-Kaubanduse Ühing
BETTY BESPBOSVAMMY & POEB
Tallinn
8. Karja 12 — ladu. Tel. 446-6Z.
S. Tartu 69 — tööstus. Tel. 301-79.
Valmistab ja soovitab oma tööstuse
villaseid,
puuvillaseid
ja siidi tooteid.
A/S. ,Eesti Siidi8 ja F-ma Besprosvanny tooteid
suures valikus 8. JUDEIKIN JA P-de äris.
49
KINDLUSTAGE OMA ELU JA
VARANDUS
„EKA’s“
^■'""■■■■■IBMB^^
SUURIMAS KODUMAA
KINDLUSTUSSELTSIS.
Vastutussummad üle Kr. 1.500.000.
Esindajad Võrus:
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
50
A/S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tän. 14.
Kõnetraat 1-07.
VÕTAB RAHA HOIULE.
ANNAB LAENUSID.
TOIMETAB KÕIKI
PANGAOPERATSIOONE.
51
Naha- la
Vennad A. &R.HOFF
soovitab suures valikus
kõiksugu
KARUS
NAHKU.
Ladu: Tallinn, Vene tän. 13.
Telefon 432-09.
Müük ainult suurel
arvul.
KARUSNAHKU suures valikus leiate
8. Judeikin & P-de äris.
52
Pudu-, muu
la manulaktuurkaupade
suurladu
ning
A.-S- „RAUANIIT’i«,
A.-S. kindavabrik
„S 1 M P L E X’i“
ja sukatööstus
A.-S. „C O T T O N’i“
saadused.
E.LERENMANN
Tallinn, Suur-Karja 10,
telefon 446 43.
Müük suurel
arvul.
53
Nõudke igalpool
ainult tuntud
priima siidiriiet
t. Müller & to.
vabrikust
Tallinnas.
C. MÜLLER & Co. siidiriiet
alati suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris V5rus.
St
KAUBANDUSTÖÖSTÜS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN,
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425 -14.
Teleg. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
8
S
Järgmiste kodumaa teks
tiilvabrikute müügikeskkoht ja pealadu:
Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
Kreenholmi Puuvillasaadaste Manufaktuur-O.-Ü.
Sindi
Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöbrmann ja
poeg.
Eesti Nlidivabriku Ühisus.
8
O
Z
Kõik A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris.
55
võita rahva usaldust ja
poolehoidu!
Kuid siiski saavutasime seda
meie üle 40-ne aastase
ausa ja õiglase äritege
vusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD kaupa
ja maksab ÕIGLAST hinda.
17
IXui Teie veel seda ei tea, tulge ja veen
duge.
Ärge ostke midagi, enne kui tutvute
meie valikuga ja hindadega!
See
on ainult Teie enese huvides!!!
t. JUDEIKIN & POJAD
Asutatud 1896. a.
56
IGAUKS leiab
seda, mis tal
tarvis, ainult me i e
suuräris.
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
Suur
hinnaalandus
Vormlrilet
vabriku
hinnaga.
Kaitseväelastele
Kaitseliitlastele
n
1 kõik saadaval
ruutid
1 nööpnõelast kuni
Leerilastele J valmlskleidini ja
palituni.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE.
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
IGAÜHELE
SOODSAIM OSTUKOHT
S. lUDEIKIN & PÖIAD
Võrus, Jüri tän. 16. — Telefon 1-87.
Asutatud 1896. a.
S. IUDEIKIN & M
Võrus, Jüri tün. 16.
Naistele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID
igas värvis ja headuses.
Valmistatud parimate Tal
linna rätsepate juures.
Omad mudelid !
Alati
juurdetulevad uudised !
Valmiskleite.
VALMISRIIDED.
MEESTELE
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bosto
nist ja Igasugust mustri
list. Smokinguid ja sakosid. Vihma- ja impreg
neeritud mantlid. Presentkuubi. Valmispükse joonilisi (inglise) ja teisi.
Talvemütse ja kaabusid
VaataFIRMA
..
FIRMA
1934
KALENDER
ÜHES RAUDT...FIRMA
..
FIRMA
1934
KALENDER
ÜHES RAUDTEE SÕIDUPLAANIGA.
S. JUDEIKIN & POJAD
RIIDE-, VALMISRIIETE- JA MOEÄRI
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16 TELEFON 187
on
Kõige
vanem, sest firma tegutseb
juba 1896 a. saadik.
suurem, sest seal on kõige
rikkalikum ja värskem
kaupade valik Võrus.
soliidsem, seda tõestab
ostjaskonna usaldus
tema vastu.
odavam, sest kaubamuretsemine sünnib otse vab-
rikutest suuremates hul-
kades.
Selletõttu on ka kindlasti
kõige kasulikum siit omale kaupa osta.
Tulge ja veenduge. Oma silm on kuningas)
ÜHES RAUDTEE SÕIDUPLAANIGA.
Kodumaa vabrikute riidekaupade
SUURLADU
S. JUDEIKIN& P-d
VÕRUS, Jüri 16.
Asut. 1896 a,
Tel. 1-87
Md mõiiospooi wõiwt!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid :
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A-s.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O-ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh. end. Vöhrm. L Poeg
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
“Oskar Kilgas* Aktsiaselts
,Rauaniit* Aktsiaselts
„Vill* Aktsiaselts.
Ükski äri Võrus ei ületa meid kodu
maa kaupade valikus ja hindade odavuses,
foiüiiflt oMoMIuft W!
Mei pakume ainult
hääd kaupa.
VEENDUGE
ISE !
FIRMA
S . JUDEIKIN & POJAD
s Z^W*^
ISI aastakäik.
kui ta ostab omale|
valmisriideid|
riidekaupa
pesu
kaabusid
pudukaupa
karusnahku jne.
S. JUDEIKIN & POEGADE j
RIIDE-, VALMISRIIETE- 3A MOEÄRIST
VÕRUS, JÜRI TÄN. 16.
sest et ainult sealt
ta
TELEFON 187
saab igat kaupa
kõige soodsamalt.
WWIWWl!!!!!M!!WW
JUDEIKIN & POEGADE" KIRJASTUS, VÕRUS
8
Olgu. 193%. aasla
kõigile
parem eelmistest aastatestZ
ÄMM MMMMM ja
WWradele laslelk tUelkvaaak!
Meie 38. aasta äritegevuse lävel
lubame enesele tagasivaadata pika läbi
käidud tee pääle ja seejuures lugupeetud
ostjaskonna tähelepanu juhtida mõningatele
asioludele, millistel meie äriline tegevus
on põhjenenud ja põhjeneb praegugi.
Meie äri on asutamisest saadik 1896.
a. omale ülesseadnud eesmärgiks võita
austatud ostjaskonna poolehoidu ja täie
likku usaldust sellega, et katsusime
võimalikult odavasti, ainult üsna
väikese vahekasuga kaupa müüa.
See peaks ka iga teise mõistliku ärimehe
eesmärk olema, kuid seda soovi täita ei
lähe aga nii kergesti igaühele korda.
Ainult meie firmale on see mitmete
asiolude tõttu võimalikuks osutunud, ja
sellepärast oleme, vaatamata sõdadele ja
revolutsioonidele, püsima jäänud vanema
ja suurema firmana meie erialal,
1■NSV rA kt.P. Kreutzvaldi nim.
1AMATU ^OGU*
kuna mitmed teised on aja jooksul pidanud
oma ärid sulgema, sellevastu oleme meie
oma äri alatiselt suurendanud ja laien
danud.
Pealegi on meil mitmed sise- ja vä
lismaa suuremad vabrikud meie ainuesituses
Võrus ja maakonnas. Kõik see võimaldab
meie ostjaskonna suuremaidki nõudeid täita
ja igaühele täpselt vastutulla iseäranis
praegusel raskel ja rahavaesel ajal, alan
dades kaupade hindu viimase võimaluseni
sellejuures aga alati hoolitsedes kauba
headuse eest.
Julgeme loota, et lugupeetud uued
kaubatarvitajad, samuti meie vanad-truud
ärisõbrad, sellepärast ka edaspidi meile
oma poolehoidu ja usaldust kingivad, mille
eest neile sügavama tänu avaldame.
Soovime kõigile ärisõpradele
hääd ja õnnerikast uut aastat!
Suurima lugupidamisega
Tähelepanuks tarvitajaile!
Et reklaami teha ja ostjaskonna tähelepanu oma
pääle tõmmata, on mõni riideäri Võrus ennast reklameerima hakkanud koguni „vabriku poeks0. See aga
ei vasta tõele, sest sarnast riidevabrikut ei oie olemas,
vaid pood on lihtsalt kaubandusline eraettevõte,
aktsiaselts, kelle siht on ainuli omalt kapitalilt või
malikult s uurt k as u saada. Niisuguse aktsiaseltsi
peremeesteks on m itm e d isikud, kes tahavad kõik
kasu saada, ka on nendel kulud suuremad (direkto
rite palgad, ärijuhid jne.). Et nemad ei juhi ka oma
äri isiklikult, ei ole nendel võimalik täpselt ostjas
konda igakülgselt rahuldada.
Meie äri aga, töötades ühe peremehe all ligi 40
aastat, ei pruugi teha suuri kulusid ja võib müüa
kaupa igasuguse, isegi kõige äärmise hinna
eest, hoolitsedes aga sellejuures isiklikult kauba
h ä ä d u se eest.
Sellepärast on iga tarvitaja enese huvi, et ta ei
laseks end kergesti sissevedada niisugustest reklaami
võtetest, kuid i s e vaataks ja otsustaks, kus temale
tõesti kõige paremalt ja odavamalt
kaupa müüakse. Siis ta i s e veendub, et ligi 40 aas
tase ärikogemuse tõttu meie võime lugupeetuid tar
vitajaid alati rohkem rahuldada k u i ükski t ei ne
ä r i, tulgu ta välja missuguste võtetega tahes.
Päike tõuseb : 1. kell 3,19 m. 11, — 3,09 21 — 3,06 m.
Läheb looja: 1. „ 21,17 „ 11. — 21,31 21. — 21,37 „
14
Milleks raisata raha
loteriipiletite ostmisega
ifKui teete omad ostud
|6. Mellin § P-lt ffiõrus,
1kus
teile pakutakse h e a d kaupa
fo d a W at e hindadega.
1
Kuuma ilmaga
0 on otse mõnus olla, kui olete endid va1rustanud sellekohase riietusega. Selleks
Asoovitame oma rikkalikust laost:
Supel- ja sporditrikoosid£
Wõrk-, spordi- ja polosärke
Supellinu$
Triiksärke rikkalikus valikusa
Naiste sokke igas värviso
Päeva ja vihmavarje, 8
Päike tõuseb : 1. kell 7,39 m. 11. — 8,04 21. — 8.29m.
Läheb looja: 1 , 16,27 „ 11. — 16,03 21. - 10,43 „
24
Kõik perenaised ja talupidajad
teavad seda, et parimast
parim on ikka olnud ja jääb
Judeikin & P-de riidekaup
SUURES VALIKUS:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid,
maitsekais
mustreis kretonge,
musliine, kleidi- (a voodriparhe,
flanelle ja pakse pesu veluurflanelle, pleekimata ja pleegitud
pesuriideid igas laiuses ja hea
duses, villaseid suur- ja pearätte
j. n. e.
sentriideid ja valmis presentpalituid.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
linlioe olnult rätt!
Jõuluks
teeb iga asjatundlik inimene omad
ostud ainult
S. JUDEIKIN & POEGADE juurest,
sest ta võib kindel olla, et seal on
kõige suurem valik,
hea kaup,
odavad hinnad.
lillllllllllilliuillllllllllllllllllllllllllllll
27
S. Judeikin & Pojad
U
W
Wanem
ja suurem selle
(Asutatud
Valmisriiete ofotonD.
Naiste ja meeste mantleid. Walmiskleite. Talwe jopesid. Meeste ülikondi,
smokinguid, sakosid. Wihmamantleid,
presentkuubi. Talwemütse ja kaabusid.
1
Moe- io pubutouDabe ofotonn.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
ja sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Wihmawarje, jalutuskeppe.
Lõngu, paelu, pitse, nööpe. Naiste
wöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunis
tusi, lilli, perleid. Naiste käekotte,
rahakotte. Naiste pesu suures walikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohwreid.
llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllN
28
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
-Võrus, Jüri tänav 16
willast plüüshi Pesuriiet, woodririiet.M
willane
ja pearätikuid.
teisi. Mitmesugust
siidi- ja
=
Suurija
Päewatekke
ja
W
laudlinu.
shtoore,
mööbli,W
sarnane
äri Kardinaid,
Worumaal.
Kleidiriiet:
siid, wahariiet,
samet, willane,
puuD
riiet, põrandariiet,
dematiini
=
1896. (kunstnahk)
a)
karusnahku.
teisi uuemais mustreis.
Kõll - MU'
MMM
|
saate ainult meilt!
Tulge waadake !
W
kui mujalt ostate, tulge ja
W
Vaatamine ei kohusta
ostmist.
Enne
W
Worrelge
kaubahindu.W
Ülikonnariiet:
bostoni,
kalewit
ja
J
Palituriietmeestele ja naistele
W
Illllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
lilllHll!!lllllllllllllllllllllllllllllllllllIllllllllllli
suurem walik moodsamaid
ja uuemaid
M
mustreid.
W
2)
Laadad.
Tähendus: aupäeval, pühapäeval ja
pühadel laat ei alga, vaid järgneval äripäeval.
Petseris iga kuu 1-sel ja 15-mal. Laura alevis
iga kuu 10-mal ja 25-mal. Irboska jaama juures
iga kuu 20-mal ja Vana-Irboska alevis iga kuu
4-mal ja 21-sel. Rootova vallas iga kuu 5-mal.
Mereväe Obinitsal iga kuu 8-mal. Tallinnas ho
bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15. p.
Vana-Roosa Varstus iga reedel. Mõnistes iga
kolmapäeval. Võrusool iga kolmap. Põlvas iga
kolmap. Kanepis igal reedel. Vastseliinas turg
iga kuu 12-mal. Võõbsus iga kuu 15. ja 20-mal.
Orisaares iga kuu esim. kesknädalal.
Nääri k.: 7. Võru, Orgita. 9. Tartu. 10.
Tsirgulinna, Tamsalu, S.-Jaani. 12. Antsla, Koe
ru 14. Põltsamaa. 15. Ikla, Võlupe, Jõgeva,
Otepää, K.-Jaani. 17. Laekvere 2 p., Kolovere,
Mehikoorma, Mustvee, Mustla. 20. J.-Jaani,
Misso, Kuresaare. 22. Imavere, Türi. 23. Rasina,
Haapsalu, Valga. 24. Paide, Jõelehtme. 25
Võõpsu. 27. Esna 28. Keila, Rebalaste, Lullikatku. 30. Nissi.
31
Küünla k.: Kuu esim. keskn. ja neijap.
Pärnu. 1. Massu. Viru, Roela 2 p. Kallaste, 2 p.
2. Kil.-Nõmme, Rapla. 3. Liigalasma, Jõgeva,
4. Võru. 5. Tõrva. 6. Oro Linnamäe, Narva
2 p. 8. Raasiku, Elva. 9. Saarevalla. 10.—11.
Rakvere. 10. Keina, Sooniste, Antsla, Räpina.
11. Põltsamaa. 12. Tapa. 14. Otepää, Nõmküla.
15 Paltiški, Puka, Lähtru. 16. Viljandi 8. p.
17. Tartu, Aravete, Haiba. 18. Rakke. 19. Paide.
20. Petseri, Varbola, Misso, Kuresaare, Kose.
21. Muhu, Valga. 22. Mustvee. 25 Võru 8 p.,
Lihula. 26. Kuremäe, Võõbsu 28. Tagavere,
Viljandi 2 p.
Jõulu k.: 1. Abja paluoja. 2. Saarev..
Juuru. 3. Ws^s, Tapa, Räpina, ^Alajõe 5.
Rakvere 2 p. 6. Lihula. 7.—8. Ballaste, Jõhvi.
8. Hiiekõnnu, Viljandi 2 p. 9. Aravete. 10.
Äi
Lääniste, Jüri, Keina, Sadala, ^il.-Nõmme. 11.
Narva 2 p. 12. pritsu 2 p., $8ändra. Kloostri
Kasepere, Tõrva, J.-Jaani, Martna. 13. Tartu.
14. Koeru, Antsla 2. p., Wasknarva. Reedel
enne 16, dets. Põltsamaa. 15. Jõgeva, Kärdla,
Wõru, Kohila, 16. Otepää, Türi. 17. Moisekatsi,
Rapla, kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap.
Pärnu. 18. Sooniste, Põlva, Sulaoja, Paide.
19. Lehtse, Elva, Mõisaküla, 20. Wõõbsu, Misso,
Haapsalu, Märjamaa. 21. Kuresaare, 22. Must
vee 2 p., 25. Lõksu. 28. WalKa, Wsrn^a.
37
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarvitavad 22—36 tundi, siga
30—40 tundi. — Kui nad paaritatud ei saanud, siis otsib
hobune 8—10 päeva pärast, lehm 21—28 p. pärast, lammas
14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. — Poegimise
järele otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast, lammas
185 p. pärast ja siga 35—42 päeva pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduvad 19—24 päeva, haned 28—32 päeva, kal
kunid 36—42 p. ja pardid 28—32 päeva.
Sugutamise aeg.
Täkku võib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarvi
tada, mära 4—12 aastani, pulli 2 —7 aastani, lehma 18 kuust
kuni 10 aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8
aastani, oinast 2—6 aastani ja lammast 2—8 aastani.
Emaloomade arv.
Ühe isalooma jaoks arvatakse emaloomi: hobusel 35-40
tükki, veisel 40—45 tükki, lambal 35—40 t., kitsel 60 -80
t., seal 25— 30 t., kanal 15—20 tükki, pardil 10—12 t., kal
kunil 8—12 t., hanil 5 —8 t., tuvil 1 ainukene.
Jahikaiender.
Loomade nimed
Emapõder, emahirv (metskits) ja
nende vasikad
Isapõder
Metssikk (isahirv)
■■■ 1
W
13
I IMEB!
i WIE ei31 I|
Isamõtus ja isateder
lal M
31581
■28|
Valdnepid
113
Haned ja luiged
Ih Illi
13*|
1|26|
Isapardid
Emapardid, dopelnep-d, mudanepid ja teised ülemal tähen
damata jäänud nepid ja veelinnud
Põldpüüd
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamotused,
püüd ja sookanad
13
S5
13™
I
1
I 8888188
13
1111168
laane
■W
Kõik teised eespool nimetamata
jäänud jahiloomad
iil
13
®
8 13
Röövlinde ja röövloomi võib kogu
aasta tappa
Lubatud aeg
jahil käia
g Keelatud aeg, looma
]hoiu-, kaitseaeg
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks,
kui ka oma voi rlnditud erimaadel jahipidamiseks on tarvis
maavalitsuselt jahiluba võtta.
39
Tempelmaksu tariif,
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitrtakse eraasjus ametasutustele, ametnikkudele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele vastust soovi
takse — 1 kr. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse lepingud
20/0 lepingu summast, kuid vähemalt 50 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — O,2°/o arve
summast.
Mä rk u s .* Arved kuni 10 kr. tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — 1/5 lõpuliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokkuleppe le
pingud — 10/0 lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara
kohta — 10/0 kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid 2 kr.
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) 1°/o rendi,
obroki kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks
ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — l°/o kokkulepitud tasu summast.
Mär k u s: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,20/0 võlast.
11) Kinnisv., üüri ja rendilepingud, samuti nende le
pingute pikendused, kui aastane üür või rent on ;
üle
50 kuni
200 kr. O,2°|o üüri või rendi maksu sum„ 200 „
400 „ 0,40/0 mast terve lepingu kestvuse
, 400 ,
800 „ 0,60/0 aja eest, ühes arvatud lisa, 800 „
1600 , 0,80/0 tingimiste väärtused.
„ 1600 krooni l°/o.
M ä r k u s ! Üürilepingud kuni 50 krooni tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,50/0 üüri või
rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni on tempel
maksust vabad.
Kviitungid 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle 100 kr.
10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni tempel
maksust vabad.
40
Mõõdud.
Pikkuse mõõdud:
1 müriameeter = 10 km.
1 kilomeeter = 10 hm = 1000 m = 468,691 sülda
0,9374 versta.
1 hektomeeter — 10 dkin = 100 m.
1 dekameeter = 10 m.
1 meeter = 10 dm = 100 sm = 3 jalga 3,37 tolli.
1 detsimeeter — 10 sm.
1 sentimeeter = 10 millimeetrit.
Trikoopesu, salle, spordi- ja
võrksärke, kaelasidem., sukki
ja sokke, kõlapitse, paelu jne.
W
W
W
=
=
MEIE kaubad valmistatakse kõrgeväärtuslikust
materjalist, kuid on aga seejuures hinnalt odavad.
=
=
=
■■■■■■■■■■■■
Saada üle Eesti.
=
■■■■■■■■■■■■
flllllllllllllllllllllllllllllllllllN
43
IsO. KILGAS
VABRIK: TALLINN, VOLTA 3.
VALMISTAME PARIMAID:
Oi
VILLASEID. PUUVILLASEID JA
SIIDI KLEIDI- MANTLI- VOODRIJA PESURIIDEID, SUKKI, SOKKE,
IGASUGU PITSE, PAELU, TRIKOOPFSU JNE.
KAUBAD SAADAVAL ÜLE MAA!
Praktiline
elegantne
Iga ilmaga
sobib ainult
EESTI ELEGANTSELE DAAMILE
GLORIA"~
™™suKK
Matt bembergsiidist
A-S. T R ANS 1 1 T O.
Eesli löö on
eesti kuld
44
Ei ole
paremat
H
THI l'"FI'
1
MM MD
1 MEIER JUDEIKIN
8
METSATÖÖSTUS
JA KAUBANDUS
Postk. 35. Vorus, Vabriku 6. Tel. 89.
Osakond Põlva raudteejaamas, kõnetr. Põlva 4-e
OSTAB
kõrgema hinnaga igasugust met
samaterjali, palke, laudu, kaseja haavapakke ning paberipuid.
MÜÜB
igasuguseid hööveldatud ja hööveldamata laudu ja planke ning
põletispuid.
Saeveskid Võrus ja Põlvas võtavad
paike saagida, laudu kantida ja hööveldada. Walmistatakse katuselaudu soon
tega ja ilma.
Jahuveski Võrus võtab kõiksugu te
ravilja vastu jahvatamiseks, teeb tangu,
kruupe ja ülesõela jahu.
Kuuse- ja männapalkide ning haava- ja
kasepakkude vastuv. igas raudteejaamas
Samas Eesti Kinnitus-aktsiaseltsi
^POLARIS!" agentuur.
Võetakse vastu tule-, veo-, klaasi- ja murdvarguse
kinnitusi.
45
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
EESTIMAA KINNITUS A.-S
»EKA«
TALLINN, VABADUSEPLATS 5.
TOIMIB
TULE- ELU- JA MUID KINNITUSI
VASTUTUSSUMMAD ÜLE 1.500.000 KROONE
ESINDAJAD VÕRUS:
V. PFEIFFER, ALEKSANDRI T. 8, TEL 144.
R. RESS, ALEKSANDRI T 14, TEL. 204.
tagagu
Kevadel, kes külvand vilja,
seemne pannud kasvama —
see võib hästi sügis-hilja
hüva saaki koguda.
Samasugust kasu ärvi’
võite kerge vaevaga,
tarvitades riidevärvi
kuulsa „STARI“ nimega.
Eesti värvivabrik »S T A R
Tallinnas.
46
MM
44
Tallinn, Suur-Karja 13.
POSTKAST No 346.
Telegr. aadr.: „KREEHBALT" Tallinn.
TELEFON: OMA KESKJAAM 425-14.
Järgmiste kodumaa tekstiilvabrikute
müügikoht ja pealadu:
BALTI PUUV. KETR. JA KUDUM.
VAB. A-S.— KREENH. PUUVILLASAAD MANUF. 0.-Ü. — SINDI
TEKST. ÜH. END. VÖHRM. &
POEG — EESTI NIIDI VABRIKU ÜH.
Nõudke Mm
IW!
IWWM
47
Eesti kaubas - Eesti kuld !
Ostke kodumaa vabrikute saadusi.
Alati saadaval täielikus
valikus
vabriku hindadega
6. MM 8 Poegade ritonft
Võrus, Jüri tän. 16.
Telef. 1-87.
Elegantne daam ja härra
ostab oma
pesu, sukad, sokid, kindad, kaabud,
kaelasidemed, kraed, sallid jne , jne.
ainult
S. Judeikin & Poegade juurest,
sest kõige väiksemgi asi peab olema
moodne ja maitserikas.
RIIDE-. MOE- JA VALMISRIIETE ÄRI
S. JUDESKIN & POJAD
VÕRUS, JÜRI T. 16.
TELEFON 187.
Trükikoda »?ülici8", Otepääl.
300015
Leiab seda, mis tal tarvis,
ainult meie suurärist
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutustele
Koolidele
Pruutidele \
Leerilastele J nõelast kuni valmiskieidini
ja
palituni.
KOOLILASTELE
SPORTLASTELE
AMETNIKKUDELE
v RÄTSEPATELE JA
3go0|ele
SOODSAIM OSTUKOHT
S. JUDEIKIN & POJAD
..........L....................................
VÕRUS, JÜRI T. 16. TELEFON 187.
Asutatud 1896 a.
6.Mellin& Pülnll
Wõrus, Jüri t. 16.
Nosstele
TALVE-, SÜGIS- JA
SUVEMANTLEID igas
värvis ja headuses.
Valmistatud parimate
Tallinna rätsepate
juures.Omad mu
delid! Alati juuretulevad uudised !
Valmiskleite.
MittiI
Meestele
TALVE-, SÜGISJA SUVEPALITUID.
Ülikonde sinisest bos
tonist ja igasugust mus
trilist.
Smokinguid ja
sakosid. Vihma- ja im
pregneeritud mantlid. Presentkuubi. Valmispükse joonilisi (inglis) ja teisi. TALVE
MÜTSE JA KAABUSID.
6. Mellin 8 Poian
VÕRUS, JÜRI TÄN. 10.
Asutatud 1896 a.
VaataFIRMA
S.JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1938
...FIRMA
S.JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1938
KODUMAA VABRIKUTE
RI1DEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid!
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
Narva Kalevi Manufaktuur
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
Eesti Niidivabriku Ühisus
Keila villavabrik
„Oskar Kilgas* Aktsiaselts
.Rauaniit* Aktsiaselts
,Transiito* Aktsiaselts
,Ville Aktsiaselts
„Kudur“ U.-U.
Ükski 8ri Võrus ei ületa meid
kaupade
valikus ja
kodumaa
hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise !
Firma
S. Judeikin & Pojad
KALENDER
1938 /^.
ühes raudteesõiduplaaniga.
VII AASTAKÄIK.
meiMiiÄiiÄUe*.
on
meie
S
1 i p uk i rywit'
Suurim ja täiuslikum valik on meil.
Meie ostjaskond kasvab
ja ühtlasi
kasvab
meie
lad u.
Selleaastase äriruumide laiendamise
tõttu .(avasime äri teisel korral uued
osakonnad) on meil võimalik palju
suuremat valikut pakkuda igaühe
maitse ja soovi kohaselt. Läbimüügi
alatise tõusu puhul on meil ka võimalik
hindu tunduvalt alandada.
TULGE
JA
OMA SILM
VEENDUGE!
ON
KUNINGAS !
S. JUDEIKIN & POJAD
Asut. 1896. a.
„S. Judeikin & Poegade" väljaanne Võrus, 1^. a.
V. Pohlak'u trükk, Võrus.
SAMUEL JUDEIKIN.
4
^7^6
2
Lugupeetud kaubatarvitajaile lah
keks tähelepanuks!
Armsad wanad ja uued ärisõbrad ! Meie ärikalender ilmub tänamu seitsmendat aastat ja wõib
kindlasti öelda, et ta õn tõesti saanud tuhandeile
meie laialdasest ostjaskonnast lahutamatuks sõbraks,
kes teda terme aasta alal hoiawad ja sageli temast
tarwilikke teateid otsimad ja ka leiawad. Nagu laial
dased kodanike ringkonnad meie kalendri poole Hoia
wad, nii loomulikult nad hoiawad ka meie wana
tuntud suuräri poole, kellel poolesaja aastane juubel
enam kaugel ei ole. Sest üks wana sõber on
ikka parem kui kaks uut. Meie põline ostjas
kond on ammu teadlik meie äri soliidsuses, samuti
ka iga uus ostja wõib selles kohe weenduda. Astu
des meie juurde sisse, wõib igaüks kindel olla, et
kõige paremat, õigemat ja asjatundlikumat nõu,
mida igal juhul osta, mis kõige enam sobib ja mis
praegu wälismaal, näiteks Pariisis, moes on, saab
ainult meilt. Ainult meie äril on see täielikult
wõimalik, sest meil on kõige suurem walik terwes
Lõuna-Eestis, nii et iga nõudlikumgi ostja wõib
leida midagi oma maitse kohast. Kuna meie firma
juhtkonna kogemused ulatumad kaugemale kui üheski
teises äris, sellepärast on meil alati suurepärane
walik ja hea kaup, ilma, et meil pruugiks selles suh
tes ennast kiita. Kes kord juba meie ärist on ost
nud, teab, et kauba hinnad on ka alati wäljaspool
wõistlust. Meie hind on alati õiglane ja wõimalikult madal. Sellega saawutame rahwa
poolehoiu ja suurendame läbimüüki, mis on meie
enese kasuks ja omakorda wõimaldab wäiksema ka
suga, odawama hinnaga kauba müümise. Ja meie
näemegi tõesti, et meie läbimüük aasta aastalt aina
suureneb ja meie senised, juba niigi suured ruumid,
kitsaks jäid, sellepärast pidime neid weel sel aastal
3
laiendama. Seadsime sisse meel mitmed osakonnad
meie äri teisele korrale (sissekäik on meie äri kaudu).
Nüüd awanes wõimalus endisest weel enam kaupa
laos pidada ja suuremat walikut pakkuda. Ka ost.
jaile on nüüd kauba walimine ja kauba mitmekesidusesi ülewaatliku pildi saamine Hõlpsam. Julgeme
loota, et see meelgi sümendab seda sõbralikku ja isegi
südamlikku mahekorda meie ja ostjaskonna wahel.
Tahaksime näha, et meie lugupeetud ärisõbrad ka
edaspidi meile oma täieliku usalduse ja poolehoiu
kingiwad, mida ka tulewikus täie jõuga ärateenida
loodame, mille eest südamlikult kõiki täname.
Soowime kõigile, kõigile
hääd uut aastat!
Sügama lugupidamisega
Firma S. Judeikin &Pojad
Mõrus, detsembris 1937. a.
4
Oleme omad ruumid laienllllllllllllllll!!lllllllllllllinillllllllllll!lllllllll^^
danud ja avasime naiste
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim
valmiskleitide
eriosakonna.
Soovitame
Leerikleite o Leinakleite O
Ballikleite o Õhtukleite o
igast materjalist ja igat
värvi. Tellimiste vastuvõt
mine ja kiire täitmine.
Ostjatele moeuudistega
tutvumiseks kõige uuemad
moelehed alati olemas
peavad igalühel omal olema !
Ei maksa võõrast juttu kuu
lata, parem ise järele vaa
data, siis näeme, et ------- —
S. Judeikin & P- suuräri
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIH
on kõige odavam.
— — —
Kes ei usu —
tulgu vaatama!
Ärge laske end meelitada
n. n. ^kindlast*, kuid kallist
hinnast, sest et kindel hind
ei ole igakord ühtlasi ka
odav hind!
Võrrelge enne ostmist meie
hindu ja kauba headust, siis
Tule-, murdvarguse, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede) ja
klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapitalid üle
tavad Kr. 1 000.000 —. Seltsi asutami
sest peale on kahjude eest välja
makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—
Soliidne edasikinnitus.
Kahjud likvideeritakse viivitamata.
Kinnitage veel täna oma varandused
Eesti Kinnitus-A.-S. „P O L A R 1 S".
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: Söögiturg 7, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna
esindus:
Võrus, Katarina tän. 8.
Telefon 39.
RUDOLF SOKK.
Igaüks ei saa mitte
Pariisi soita,
igaüks võib Pariisi
kuid
uudistega tutvuneda
Võru suuräris IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
S. JUDEIKIN & POJAD
Teie
naise
rõõm on ka
ja laste
Teie rõõm.
Kinkige jõuluks
ainult ilusat riiet, sest ai
nult ilus riietus toob tervele
täieliku
perele
pühade
rõõmu.
S. Judeikin & P= suuräri
Võrus, Jüri 16.
29
O^MM^
W
WUMäM&M
M&bš&äh&&MR&ffiEütet
Universaal roivastusäri
8. JUDEIKIN&POJAD
1111IllilIIHI1IIIIIIIIIIIIIIIII
IIIIIIIIII
Vanem ja suurem sellesarnane äri Võrumaal.
Asut. 1896. a.
«£äsfc&lgä&^^
Valmisriiete osakond.
■
B
Meeste ülikondi,
Naiste ja meeste mantleid. Talvejopesid.
Vihmamantleid, presentkuubi. Valmiskleite siidist, villast ja
puuvillasest riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt, velour, plüüš.
mütse ja lastemütse. Barette.
Talve
wm^^^^^^^^
Vorus, «Jüri tänav 16.
Moe- ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu,. aluspesu. Sukke ja sokke, kindaid, kaela
sidemeid, trakse. Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja supeltrikood. Vihmavarje, jalutuskeppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide kaunistusi, lilli, pärleid.
osakond.
Naiste
käekotte, rahakotte. Naiste pesu suures valikus. Pruudija leinaloore. Reisukohvreid.
1
Riid®
Palituriiet meestele ja naistele, suurim valik moodsa
maid ja uuemaid mustreid.
Ü1ik on n a riiet: bostoni,
kalevit ja teisi uuemais mustr. Kleidir iiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet, voodririiet. Päevatekke
ja laudlinu. Kardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu
igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karusnahku.
Kosk — nõelast valmispaBituni
1
saate ainult meilt ! Tulge vaadake ! Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt ostate, tulge ja võrrelge
K. Rm.
R.
S.
R.
K.
Rongi Nr.
12 122
14
16
13
2
5 20 tn. Tartut. 23.35 14.40 7.30 17.34 4.16
5.39
Nõo
A 23.10 14.23 7.05 17.09
5.51
Elva
22.48 14.12 6.48 16.53 3.53
6.06
Palupera
22.27 13 59 6.32 16.37
Puka
22.08 13.48 6.19 16.24
6 20
Keeni
21.39 13.31 5.47 16.02
6.35
6.46 ^Sangaste 21.22 13.20 5.32 15.47
7 0( t. Valga m. 21.00 13.05 5.15 15 30 3.00
Km. 8. Rm. Rm.
Rm.
Rongi Nr.
56
51
53
55 541
7 55 m. Valga t. 20. 4 12.47 1 05 7.26
818
Karula A 19 52 12.20 0.41 7.05
+
Tuulem.
+ 12.08 +
+
Antsla
1934 11.53 0.18 6.45
8.40
Kurenur.
+ 11.21
+
+
+
19.10 11.09 23.56 6.23
9.05 ^Sõmerp.
9 22 t. Võru m. 18.54 10.42 23.37 6.05
9.24 m. Võrut. 18.52 10.23 23.35 6.03
9.51 ( Lepass. ^ 18.28 9.52 23.11 5.39
18.12 9.26 22.58 5.23
10.03 ^Piusa
10.17 t. Petseri m. 17.59 9.05 22.45 5.10
10.27 m. Petseri t. 17.50 8.41 22.24
10.53
Orava
17.26 8.15 21.58
11.13
Veriora
17.07 7.55 21.35
Põlva
11.50
16.39 7.23 21.03
12.18 ^V.-Kuuste 16 08 6.48 20.33
13.05 t. Tartu m. 15.20 5.55 19.45
14.48 m. Tartu t. 12.30 5.00 19.061
18.57 t. Tallinn m. 8.25 23.30|16.00|
__
Märkide seletus: K. — kiirrong. Km. — kiirmootorrong. R. — reisirong. Rm. — reisimootorrong. 8. —
segarong. + rong peatub ainult reisijate nõudmise järele.
|| rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
32
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu l-sel ja 15-mal. Aastalaadad:
7. märtsil Boorna, 11. aprillil Urbe laat, 25. aprillil
Tooma laat, 27. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Wana-Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Wärskas, Iärwesuu w. 2. weebr., 23. aprillil, 29. juunil, 6. aug.
ja 26. nowembril.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus:
Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime
kirjas korratud ei ole.
„Ankur"-käsitöölongad suures
värvivalikus saadaval
S. JUDEIKIN & P-de
moekaupade osakonnas.
40
Jahikalender.
Põder, hirv,metskits, mets
siga, lendorav, emamõtus,
emateder*)emafaasan, kõik
kakulised**), valge ja must
toonekurg ja kõik linnud,
kes jahil, hulka ei kuulu
|
0)
•
Mai
O
- 2 < Z O
IIIIIIIIIIII
MMM! -! lollis
Sokk
■11
Isamõtus
Tedrekukk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
g
M ärtsi
A prilli
Jaan .I
1
Loomade nimed
j V eeb r 1
(Koostatud Jahiseaduse § 22 aluselj □ Lubatud jahiaeg.
Maksev 1. juunist 1934. a.
Keelatud jahiaeg.
tutkas
MMm MM
30
I i 1 Isiliin
Rabakana
Laanepüü ja emahakk
Põldpüü ja põldvutt
IH14
31
MIIMI
■lillil18
Sookurg ja hallhani
16
16 31
11
16
30
lillil!
MEIE
30
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
Faasan
14
Metspart, koovitaja, kiivitaja,
kõik teised rüütlased ehk nepid
ja kõik rookanalased
Jänes***)
Mae 18
MISSIS 161"
mmiish
Määr
HIBISIIM 16
Nugis ja orav
2»■■laias
Kõik teised kasulikud ja
hiloomad
31
2
31
*) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16 aug kuni 14. septembrini.
•*) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
***) Erandina on maaomanikul või valdajal lubatud jäneseid maha
lasta igal ajal viljapuu- ning taimeaedades ja puukoolides, kus
juures jahikaitse ajal lastud jäneste liha ja nahkade võõran
damine ja edasitoimetamine on keelatud.
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
46
Riidetööstus
KUDUR"
Vennad Besprosvanny & Ko.
Valmistab igasugu moodsaid
siid- ja villaseid
TALLINN,
Veerenni 29.
Telef. 467-59.
kleidiriideid
kõrges headuses.
Oma lugupeetud tarvitajaskonnale
soovitame :
■
H
H
■
■
MOODSAID kleidi- ja mantliriideid.
ELASTILIST interlokk — trikoopesu.
COTTON — siid- ja villaseid sukki ja
PLATEERITUD sukki ,I!matar“.
PITSE, PAELU jne.
A $. OSKAR KILGAS
Vabrik Tallinnas,
Kõiki A.-S. 0. KILGAS’e ja U.-Ü. rKUDUR’i“
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JÜDEIKIN & POEGADE äris.
47
Naha- ja karusnahatööstus
V ennad A. & 1 H0FF
5
O
O
V
i
t
a
b
suures valikus kõiksugu
karusnahku.
Müügikoht:
Tallinn, Vene tän. 13
Telefon 432-09.
Müük ainult suurel arvul.
Karusnahku
suures valikus leiate
S. JUDEIXIN & p-de äris.
48
Aktsiaselts
„EESTISIID“
Ketramise- ja kadumisevabrik.
Seadistud 1932. a.
g
Seadistud 1932. a.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD:
Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t. 1, tel 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu t. 2
Rakvere, Tallinna t. 25
Nõmme, Pärnu mnt. 90/92
Eritellimiste vastuvõtmine. Restide müük.
Nõudke meie kui täiuslikuma kodumaa sukatööstuse spetsiaalmarke :
sukki ELIIT, MILVI, AINO,
sokke ESKIMO, ARDO.
$ukatööstu$„Cotton"A-$.
Tallinn, Põhja puiestee 7.
Telefon 432-63.
A/S. ,Eestisiidi“ ja A/S. „Cottoni* tooteid suures
valikus
8. JUDEIKIN ja P-de äris.
49
Narva Kalevi
Manufaktuuri 0/U.
■ Ülikonna-,
■ mantli- ja
■ palituriided
on tugevad, nägu
sad, moodsad ja
neil on 100-aastane kuulsus.
Lähemal ajal saadame müü
gile kudumis- ja vaibalõngu.
Meie kaubad A.-S. „Tekla“
ärides müügil ei ole.
■ Narva Kalevi Manufaktuuri üli-
■ konna- ja palituriideid alati
■suures valikus leiate
S. Judeikin
ja Poegade äris.
50
A/S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tön. 14.
Kõnetraat 1-07.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone
51
PARIMAID JA TUNNUSTATUMAID
ON VAID
KÕRGEVÄÄRTUSLIKUD
„STAR“
RIIDEVÄRVID
Narva Linaketramise
Manufaktuuri Ühisus
KONTOR: Tallinn, Pärnu mnt 11.
Valmistab parimast kodumaa linast
käterätikuriiet, pleegitud ja pleekimata
,lauapesuriiet
„*
voodipesuriiet
„»
kleidiriiet, käsitööriiet, voodivaheriiet,
madratsiriiet,
W
presendiriiet, vihmakindlalt imbutatud
mantliriiet
,
»
sadulsepa niiti, traadi-lõnga, heegeldamisniiti,sidumisnööri, kotte, linast ja dzuudist.
W
Ilmusid
uuemates mustrites
voodiesised vaibad, suured põrandavaibad,
põrandariie j. n. e.
Kõik Narva Linaketramise Manufaktuuri
Ühisuse saadused ostate soodsalt
S. Iiilelkii ja P-de äris!.
52
E. Lerenmann
Tallinn, Suur-Karja 10.
Telef. 446-43 ja 430 77
■■■■■irimwwionIiif
Soovitab suures valikus
kodu- ja välismaa
pudu- ja moekaupa,
kleidiriiete alal igaks
hooajaks uudiseid
ja
rikkalikus värvivalikus
voodivaiba atlast ja
villast lõnga.
53
▼
Hooaja
moeuudiseid
•
Mantliriideid
•
Kieidiriideid
•
Voodririideid
•
Trikooriideid
0
Paelu
•
Kõlapitse jne.
Soovitab rikkalikus valikus
A.-S. „Rauaniir
Tallinn,
Põhja puiestee nr. 7.
A.-S. ..RAUANIITI" saaduste müük
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris
Järgmiste kodumaa tekstiil
vabrikute müügikeskkoht
ja pealadu:
■ Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
■ Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
1 Sindi
.Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöhrmann ja
poeg.
■ Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõik A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. ludeikln & P-de äris
55
EI OLE
kerge võita rahva usal
dust ja poolehoidu!
KUID SIISKI
saavutasime seda meie üle 40-ne aastase
ausa ja õiglase äritegevusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD kaupa
ja maksab ÕIGLAST hinda.
(Kui IMA Kee# teda ee tea,
tu^e ja Käenduse.
Ärge ostke midagi, enne kui
tutvute
dadega !
Teie
meie valikuga ja hin
See
enese
on
ainult
huvides!!!
S. JUDEIKIN & POJAD
Asutatud 1896. a.
56
JällemiüjateEe O
En-gros jaoskonnas
Kõikide kodumaa vabrikute riidekaupu,
kangalõime, niiti, koetud asju, pudukaupa,
mütse ja kaabusid. O Alaline uudiste
juurdetulek. O Kodumaa vabrikute
kaubad müügil vabrikute hindadega.
Suured %%. '----------------------------------------------
Asutistele:
haigemajadele, laste- ja vanadekodudele,
koolidele, organisatsioonidele jne. igasugu
seid tarvisminevaid kaupu vabriku hindadega.
K U D U J A T E L E igat värvi inglise
villast lõnga. ------ ------------
Kõige vanem ja täielikum
riidekauba ladu Lõuna-Eestis
SUURÄRI
S. JUDEIKIN & POJAD
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896.
Telefon 187.
Naistele
talve-, sügis- ja
suvemantleid
igas värvis ja headuses. O Valmis
tatud parimate Tallinna rätsepate
juures. O Omad mudelid! O Alati
juurdetulevad uudised! —-------------
Valmiskleite.
Meestele
talve-, sügis- ja
suvepa1ituid.
Ülikondi sinisest bostonist ja iga
sugust mustrilist. O Vihma- ja
impregneeritud mantlid. O Presentkuubi.OValmispükse joonilisi
(inglise) ja teisi. O TALVEMÜTSE
ja KAABUSID.---------------------------------------
VaataFirma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1939.
KALENDE...Firma Firma
S. JUDEIKIN & POJAD
1939.
KALENDER
KODUMAA VABRIKUTE
RIIDEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & P-d
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid !
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
„Oskar Kilgas* Aktsiaselts
Narva Kalevi Manufaktuur
Eesti Niidivabriku Ühisus
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
eTransiito# Aktsiaselts
„Rauaniit“ Aktsiaselts
.Vill* Aktsiaselts
Keila villavabrik
„Kudure U.-Ü.
Ükski äri Võras ei ületa meid kodumaa
kaupade
valikus ja hindade
odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast !
•
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise!
FIRMA
S. JUDEIKIN & POJAD
KALENDER
1
9
3
9
ühes raudteesõiduplaaniga.
_________________ v"' AASTAKAIK.
^.y^
Nägusus, vastupidavus
ja hindade odavus
on meie lipukirjaks.
Suurim
ja täiuslikum valik on
meil.
Meie ostjaskond kasvab ja
ühtlasi kasvab meie ladu.
Selleaastase äriruumide laiendamise
tõttu (avasime äri teisel korral uued
osakonnad) on meil võimalik palju
suuremat valikut pakkuda igaühe
maitse ja soovi kohaselt. Läbimüügi
alatise tõusu puhul on meil ka võimalik
hindu tunduvalt alandada.
IIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Tulge ja veenduge ! Oma silm on kuningas!
S. JUDEIKIN & POJAD
Asut. 1896. a.
,S. Judeikin & Poegade” väljaanne Võrus, 1938. a.
V. Pohlak’u trükk, Võrus.
2
Wäga lugupeetud
vanad ja uued ärisõbrad!
Juba 8-dat korda jõuab Teie kätte see wäike
raamat, et olla Teile kasulikuks kaaslaseks oma mitme
suguste andmetega ka saabuwal 1939. aastal. Kuid
seda kuju, seda kõikidelt lugupeetud ja austatud
immest, keda Teie alati olete harjunud sirma eesotsas
nägema, sirma asutajat ja juhatajat iile 40-ne aasta
kestel, Samuel Judeikini, ei ole enam elawate keskel.
Läinud aasta 9. detsembril sulges igaweseks omad
silmad 64-das eluaastas see tubli töömees, kes alati
igaühele tahtis hea olla, igaühele wõimalikult wastu
tulla nii omas äris, kui ka wäljaspool seda.
Lugupeetud ärisõpru muidugi Huwitawad täht
samad andmed Samuel Judeikini eluloost. Anname
selleks sõna Wõru ajaleht „Elu'le", kes I0.XH.37. a.
kirjutas (Nr. 141):
„Samuel Judeikin on sündinud Wõrus metsatööstur Iossel Judeikini pojana. Sai üldhariduse
Wõru kreiskoolis, erihariduse Kaunase Juudi Kõrge
mas Waimulikus Instituudis. Kaubandusliku ala
etteroalmistuse sai Wõrus oma onu firma M. B. Iudeikini juures ja Liibawis. Awas riideäri Wõrus
1896. a., juhatades äri kogu aeg isiklikult. Wiimastel
aastatel on pojad, kes kõik ülikooli haridusega, aktiiwselt äris kaasa töötanud ja firma nimetati
ümber „S. Judeikin ja Pojad." S. Judeikini äris
on kaubanduslikul alal paljud inimesed saanud
ettewalmistuse, kelledest nüüd mitmed wabrikudirektorid
ja suurärimehed Eestis ja wäljaspool. S. Iudeikin oli tegew ka paljudes ettewõtmistes. Nii ta
oli Wõru Juudi Kogukonna Walitsuse liige,
A.-S. Wõru Panga nõukogu liige, Wõru Eesti
Kaupmeeste Seltsi liige, Wõru Lastekaitse Ühingu
3
liige ning toetanud seltskondlikke ja Üldkasulikke
organisatsioone alati wastutulelikult/'
Üle 40-ne aasta jooksul S. Iudeikini äri jõudis
wõita endale ennenägematut usaldust ja ostjate poo
lehoidu, sest eesotsas oli inimene, kes oli täies mõttes
õigluse ja aususe kehastus ja kunagi ei seadnud oma
töö eesmärgiks ainult omakasu saawutamise. Tiiwustatud rahwa kindlast poolehoiust wõis S. Judeikin
oma äri järkjärgult ikka laiendada, Hakates näiteks
muretsema rahwale ka muud pääle riide- ja pudukauba. Nii awas ta 1930. aastal walmisriiete,
kaabude ja moekaupade osakonna, muretsedes Wõru
linna ja maa elanikele õiglaste hindadega pealinna
rätsepate walmistatud nägusaid ja moodsaid üliriideid.
Mõnede wäheste aastate jooksul paisus
nimetatud osakond nii suureks, et tuli ruumist juba
puudus, waatamata sellele, et ta asus riideosakonna
kõrwal suurtes eriruumes. Nii siis wiidi walmisrii
ete ja kaabude osakond üle sama maja teisele korrale
ja seda osakonda juhatas Samuel Judeikin isik
likult weel l. a. oktoobris, olles juba raskesti haige.
Kõike ta nägi selgesti ja iga asja jaoks tal oli Hea
nõu, igaühe jaoks tal oli aega. Ei ole ime, et te
mast kõik nii lugu pidasid ja temast parimad mäles
tused järele jäid. Nii kirjutatakse temast ajaleht
„Elu"s (Nr. 142) 13. XII 1938. a. „Sinu sees
mine rahu kandus edasi teistesse, ja ma wõin ütelda,
et see oli kindlamaks pandiks Sinu töö ja ettewõtte
edukaks wõrsumiseks — Sinu omad seesmised Väär
tused lõiwad juurde uusi wäärtusi ja sellest sai kapi
tal. Ei ole alati nii, et külma mõistuse kalkulatsi
oonid jõukusele wiiwad. Sina, Samuel Judeikin,
olid just neid, kes oma õiglase ja lepliku meelega
kaastöölised tööle wirgutasid, oma rikkaliku huumo
riga pahandusi naljaks muutsid. Ma ei kuulnud
pikkade aastate kestes, et Sa oleks kunagi ennast
seadnud kõrgemale oma kaastöölistest — oma äri
4
teenijatest, ehk oleks wihjanud suurele praktikale ja
elutarkusele — see woolas iseenesest igast Sinu toi
mingust ja korraldusest.
Mäletan, kui Sinu nime ja elu jatkajad esimesi
samme tegid äri juhtimises, kuidas Sa nendele oma
suuremeelsuse ja tasakaalukuse samm-summult sisse
istutasid. Kõigile meile, kes oleme Sinuga koos
töötanud, on jäänud kustumatu mälestus Sinu
kõrgest eeskujuandwast isikust. Sinu suured seesmised
määrtused olgu juhisteks meie eluteel.
Sa oled
pärandanud meile suure waranduse — töötada nii,
nagu Sina seda tegid."
Üldist lugupidamist wõis ka järeldada eriti suu
rest osawõtust kadunu ärasaatmisest wiimsele tee
konnale. Kõik wõtsid sellest osa ja soojad järelhüüded
Wõru Eesti Kaupmeeste Seltsilt, A.-s. Wõru Panga
juhatuselt, Kogukonna Nõukogult, äriteenijate esinda
jalt jne. kinnitasid meelgi kord armastust ja austust
kadunu wastu.
Ja kui kadunu ettenägelikult juba umbes 10-ne
aasta eest hakkas omi poegi äriasjusse pühendama
ja neisse istutama seda õigluse, aususe ja wastutulelikkuse maimu, mis temal oli ja ka neile prakti
liselt igakülgselt ärijuhtimist õpetas, siis oli tema
sellega lasmatanud järeltulijaid, kes tema maimus
äri edasi wiiwad ja ka kindlasti rahwa poolehoiu
pääle loodamad ja oma tegudega, aususe ja õiglu
sega seda ka ära teenimad. Sest ka edasiseks pea
miseks ärijuhatuse püüdeks on ja jääb — et kõik,
kes meilt wõi ükski kord on midagi ostnud, sellega
rahule jääksid ja ka meie alaliseks ostjateks ja truu
deks ärisõpradeks hakkaksid.
Mõrus, detsembris 1938. a.
valmisriideid.
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||IUN
Suure valiku ja alalise ühen
duse
tõttu
välis-moeilmaga,
avaneb võimalus rahuldada ka
kõige nõudlikumat
ostjaskonda. — —
Tellimiste
vastuvõtmine
soovitud moe järgi
iga
-----------------
Hinnad räägivad!
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri tn. 16.
Asut. 1896. a.
Vormiriie!
ostate hästi ainult S. J UDEIKIN & P-de suurärist, sest
müüme Teile eri h in naga
ja lubame järelmaksu.
NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri t. 16.
Telefon 187.
Alati saadaval
moodsad välismaa
kaabud
igasuguses vildis, hääduses
ja vormis. Pöörame ostjas
konna tähelepanu sellele, et
igaks hooajaks on meil omad
teeb Teile peavalu
korteri sisustamine, kuid tulge
S. iUDEIKIN & P-de
SUURÄRISSE.
Seal leiate kõike, mida vajate mugava
ja maitserikka kodu sisseseadmiseks,
nagu : mööbliriiet, dermatiini (kunstnahka), kardinaid — (tüll-, etamiin-,
kongress-), shtoore, p õr a n d a r i i e t,
p õr a n d ava i p u, laudlinu, vahariiet,
madratsiriiet, kookos-jalamatte. — —
Vooditekke: villaseid, siidi, vateeritud,
pikee, parhhi. W Vä1jaõ mb 1e mi seks:
siidiriiet, pesusiidi, linast, kanevaad jne.
g Vä1jaõmbuslõngu : perle, mouline
vaibalõng, solgalõng jne. Kapok.
KORTERIT SISSESEA
DES PALUME MEIE LADU
VAATAMA TULLA.
g
g
S. JUDEIKIN&P.-de suurärist
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
Mitte juhuslikult,
vaid kauaaegse praktika tulemusena
on meie äri kasvanud eeskujulikumaks
riide- ja valmisriieteäriks Lõuna-Eestis.
llllllllllllllllllllllipillllllllllllllfilllllllllllllllllllH
Meie p ak 11 m e Teile
KVALITEETI ja seda
E Teie vajate! — — —
Võru suuräris IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII^
S. JUDEIKIN & POJAD
• Teie naine onW
blond ja ilus1
Teie ei tea aga otsustada, missu
gust värvi
kleiti temale
kinkida.
Selleks oleme abiks Teile oma suure
valikuga ja parimate soovitustega !
Teie jõulurõõm on täielik, kui
kingite sobiva
kingituse
SUURÄRIST
S. JUDEIKIN & POJAD.
29
UN IVERSAAL
S. JUDEIKIN & P-d,
Vanem ja suureni sellesarnane
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Talve
jopesid.
Meeste ülikondi.
Vihma
mantleid, presentkuubi. Valmiskleite
siidist, villast ja puuvillasest riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid —
vilt, velour, plüüš.
Talvemütse ja
lastemütse. Barette.
Moe- ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood.
Vihmavarje, jalutus
keppe. Longu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide
kaunistusi, lilli, pärleid. Naiste käe
kotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohvreid.
30
RÕIVASTUSÄRI _____ _ ___ 7
Võrus, Jüri tn. 16.
äri Võrumaal. Asut. 1896. a.
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele,
suurim valik moodsamaid ja uue
maid mustreid. Ü 1ikonn ariiet:
kodumaa ja inglise, uuemais mustreis. Kleidiriiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet,
voodririiet. Päevatekke ja laudlinu.
Kaardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet,
vaipu
igas
suuruses,
vahariiet,
dermatiini (kunstnahk),
karusnahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt ! Tulge ja
vaadake I Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt
ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
31
Raudtee sõiduplaan.
Kehtiv 2. oktoobrist 1938. a.
Rm. R.
121 13
—
Rm.
121
15.40
16.11
16.32
16.50
17.10
17.30
17.45
K.
15
K. i E.
11
1
Rongi Nr.
23.30 16.05 6.40 21.00 m. Tallinn t.
R.
K.
15
13
6.00 19.44
6.19 20.21
6.32 20.30
6.47 20.27
7.01 20.40
7.21 20.54
7.37 21.06
7.55 21.20
Rm. Rm.
52 542
8.45 21.30
9.08 21.50
X
X
9.30 22.08
X
X
9.55 22.29
10.12 22.45
10.22 22.47
10.49 23.10
11.01 23.21
11.15 23.34
11.25
11.51
12.11
12.45
13.13
14.00
|15.00|
19.001
E.
2
K.
12
K.
16
S. Rm
14 122
9.10 19.00 22.37 6.30 —
E.
E.
K.
K.
K.
8 . Rm.
Rongi Nr.
2
12
1
11
16
14 122
10.17 0.38 m. Tartu t. 5.52 14.51 18.19 23.04 7.44
A 5.29 1432 17.54 22.41 7.19
1.00 Nõo
Elva
*
10.40
14.21 17.38 22.25 7.02
10.54
Palupera
14.08 17.21 22.04 6.46
11.07
Puka
13.57 17.09 21.46 6.30
13 40 16.47 21.22 6.02
11.20
Keeni
13.29 16.32 21.07 5.47
V Sangaste
11.31
11.45 1.54 t. Valga
m. 4.32 13.15 16.15 20.45 5.30
Rm.
Rongi Nr.
56
2.50 m. Valga t.
3.12 Karula
j^
Tuulemäe
X
3.31
Antsla
Kurenur.
X
3.54 ▼Sõmerp.
4.10 t. Võru m.
4.15 m. Võru t.
4.38 | Lepass. A
4.49 ▼ Piusa
5.02 t. Petseri m
5.15 m. Petseri t.
5.33 Orava
5.49 Veriora
6.19 Põlva
6.49 VV.-Kuuste
7.36 t. Tartu m
— m. Tartu
t.
— t. Tallinn m
Rm. Rm.
541 51
7.26 20.16
7.05 19.54
X
X
6.45 19.36
X
X
6.23 19.12
6.05 18.56
6.03 18.53
5.39 18.29
5.23 18.13
5.10 18.00
17.50
17.26
17.07
16.39
16.08
15.20
10.10
6.40
Märkide seletus: E. — ekspressrong. K. —kiirrong. R. — reisi'
rong. Rm. — reisimootorrong. S. — segarong. X rong peatul*
ainult reisijate nõudmise järele. || rong ei peatu jaamas,
millise nimetuse vastu see joon on märgitud.
32
Iga laadaline külas
tab kindlasti suuräri
S. JUDEIKIN & POJAD.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad iga kuu
1-sel ja 15-mal. Aastalaadad: 27. weebruaril Boorna
laat, 3. aprillil Urbe laat, 17. aprillil Tooma laat,
19. mail Ristipäewa laat, 25. juunil Jaani laat,
15. augustil Maarja laat, 1. oktoobril Mihkli laat.
Petserimaal peetakse
kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallamaja juures iga kuu 5. päewal. Wana-Jrboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. päewal, Wärskas, Iärwesuu wallas 2. weebr., 23. aprillil, 29. juunil, 6. aug.
ja 26. nowembril. Obinitsas, Meremäe w. iaa kuu
8. päewal.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korba kuus —
1. ja 15. kuupäewal.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nimekirjas
korratud ei ole.
1. Haapsalus, Walgas. 3. Paides, Palmses 2 p.
4. Antslas. 5. Tartus, Pärnus, Orissaares loomalaat.
8. Taageperas.
10. Elwas,
Tarwastus.
15. Karksi-Nuias. 18. Otepääl, Põlwas, Tõrwas.
23. Kuressaares 14 p. 24. Wõrus. 27. Rakweres 2 p.
A u g u st.
Palitu-, mantli-, ülikonna-, kleidiriideid ja kaleveid. Sõjaväe.tuletõrje,
kaitseliidu ja ametnikkude vormiriideid, voodivaipu ja suurrätikuid.
Müügil parimates tekstiilkauba ärides üle Eesti.
Suure valiku Hiiu-Kärdla Kalevivabriku kaupadest
leiate 8. JÜDEIKIN & POEGADE suurärist.
40
Jahikalender.
(Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel; □ Lubatud jahiaeg.
Maksev 15. juunist 1936. a.
8 Keelatud jahiaeg.
Loomade nimed
Põder, hirv,metskits, mets-l
siga, lendorav, emamõtus,
emateder*)emafaasan, kõik
kakulised**), valge ja must
toonekurg ja kõik linnud,
kes jahil, hulka ei kuulu
SIMM -! L III
■■■ --■■Ei ■■
Sokk
Isamõtus
Tedrekukk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
Metspart, koovitaja, kiivitaja,
kõik teised rüütlased ehk nepid
ja kõik rookanalased
26
14 NWS
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
30
«8616
■
asusW
■sieeiaelB ee 16
Faasan
2911118188 2
Määr
8888888 ■ 16
Nugis ja orav
298111118 8
Kõik teised kasulikud ja.
1111Illi
hiloomad
Jänes
31
31
Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16 aug. kuni 14. septembrini.
Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
Erandina on maaomanikul või valdajal lubatud jäneseid maha
lasta igal ajal viljapuu- ning taimeaedades ja puukoolides, kus
juures jahikaitse ajal lastud jäneste liha ja nahkade võõran
damine ja edasitoimetamine on keelatud.
41
Kandmise- ja haudumisekalender.
Hobused: 48^2 nädalat ehk 340 päeva.
Eeslid: Natuke rohkem kui hobused.
Lehmad:
Umbes 40 kuni 40^2 näd. ehk 278 kuni
285 päeva.
Lambad ja kitsed: Umbes 22. näd. ehk 154 päeva.
Sead: 16^2 Kuni 17 näd. ehk 115 kuni 120 päeva.
Koerad: 9 näd. ehk 63 kuni 65 päeva.
Kassid: 8 näd. ehk 56 kuni 60 päeva.
Jänesed: 4J/3 näd. ehk 30 päeva.
Kanad ja põldpüüd: Hauduvad 19 kuni 24 päeva.
Kalkunid ja fasaanid: 26 kuni 29 päeva.
Haned ja pardi d: 28 kuni 32 päeva.
Tuvid: 18 päeva.
vaiba- ja käsitöölõngu,
millised valmistatud parimatest
välismaa vaibavilla sortidest.
..ESTOMIA" villavabrik.
Tartu, Riia 3, telef. 10—05.
Abikontor — Kivi t. 1.
MEHAANILINE REISITARVETE JA
SADULSEPA TÖÖSTUS
Adolf Päis
TARTU—EESTI
Telefon 3-95.
Võidu tän. 26/28.
Kauplused:
TARTU — Võidu tän. 17, telefon 5-26.
TALLINN.— Viru t. 24, telefon 476-95.
TALLINN - Harju t. 21, telefon 477-38.
Tööstuse saadused müügil vastavates ärides üle riigi.
„ESTONIA‘‘ ülikonnariideid ja A. PÄTS’i reisi
kohvreid leiate
8. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
44
Nõudke kõikjal
kodumaa
kunstipärasema tekstiiltööstuse
Kaelasalle
Supelmantliriiet
Supellinu
Käterätte
Taskurätte j m.
VALIK IGAÜHE ERIMAITSE JÄRELE
TekstiiItööstus „K O DUMAA“
Pärnus, Pühavaimu 2,
tel. 682.
TE K ST1ILTOO STUS
R. Pavlovsky&Co.
Pärnus, Hommiku 2, tel. 343.
Tarvitage ja nõudke kõikjal Eestis meie
saadusi : mööbli- ja portjääririiet, akna
kardinaid, siidi ja puuvilla laudlinu,
pikeetekke, siidi-kaelarätte, taskurätte,
villaseid ja siid-šalle, chenille, supelmantliriiet jne. jne.
— — — — — —
„Kodumaa“ ja R. Pavlovsky & Co. mööbliriideid
ja muid saadusi alati rikkalikus valikus
8. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
45
A.-S. „E E ST 1 S11 Du
Ketramise- ja kudumisevabrik.
Seadistud 1932. a.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD: Tallinn, Viru t. 5, tel. 447-87
Tallinn, Viru t. 14, tel. 443-97
Tallinn, Laadaplats 70
Tartu, Poe t. 2, tel. 10-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu t. 1, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu t. 2
Rakvere, Tallinna t. 25
Nõmme, Pärnu mnt. 90/92.
Eritellimiste vastuvõtmine. Restide müük.
Trikoo- ja sukavabrik
„ESTOTRIKOO“
HIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIH
Tallinn, Kopli tn. 22.
Telefon 439-62
A.-S. „EESTISIID“ ja „ESTOTRIKOO“ tooteid
suures valikus
S. JÜDEIKIN & POEGADE äris.
46
„ANKU R"-käsitöölõngad suures
värvivalikus saadaval
Ilmusid uuemates mustrites voodiesised vaibad,
suured põrandavaiba d, põrandariie j. n. e.
Nõudke meie, kui täiuslikuma kodu
maa
sukatööstuse
spetsiaalmarke :
sukki ELIIT-PEEN, MILVI, AINO,
sokke ESKIMO.
Sukatööstus
„CoHon“ A/S.
Tallinn, Põhja puiestee 7.
Telef. 432-63.
Kõiki Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisuse
ja A.-S. rCOTTONI“saaduseid ostate soodsalt
8. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
53
Kõige kindlam ja soliidsem on
EESTI KINNITUS-A.-S.
„POLARIS“
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-, kasko- (laevakerede) ja
klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhiKapitaiid üle
tavad Kr. 1.000.000.—. Seltsi asutami
sest peale on kahjude eest- välja
makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—
Kinnitage veel täna oma varandused
Eesti
Kinnitus-A.-S.
„P O L A RI S".
Juhatus asub Tallinnas, Vana-Viru 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond : Söögiturg 7, tel. 6-75.
Võru linna ja maakonna esindus:
Võrus, Katarina tän. 8.
Telefon 39.
RUDOLF SOKK.
54
Moodsaid
KLEIDI- JA
MANTLIRIIDEID,
IIIIIINIIIIIIIIIH^
COTTON sukki, sokke,
INTERLOCK trikoo pesu,
pitse ja paelu
valmistab
A-S, OSKAR KILDAS,
Tallinn.
Riidetööstus
U/U. „KUDUR"
Valmistab igasuguseid
moodsaid naiste s i idi ja
villaseid
kleidiriideid
kõrges headuses.
Kaup saadaval üle maa.
Kõiki A.-S. 0. KILGASE ja U.-Ü. „KUDÜR’i“
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
55
Naha- ja
karusnahatööstus
Vennad
A. & R. Hoff
Viljandis, Jaama t. 8, tel. 132.
0
Karusnahku suures valikus leiate
S. Judeikin & P-de äris.
56
„EKA's“
Suu rimas kodumaa
kindlustusseltsis.
Vastutussummad
Kr. 1.500.000.
üle
ESINDAJAD VÕRUS:
V. Pfeiffer, A.-s. Võru Pank, tel. 107.
J. Ress, Tartu tän. 5, tel. 204.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Illlllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllll^
57
Narva Kalevi
Manufaktuuri O.-Ü.
ülikonna-,
mantli- ja
palituriided
on tugevad, nägusad,
moodsad ja neil on
1OO-aastane kuulsus.
Lähemal ajal saadame müü
gile kudumis- ja vaibalõngu.
Meie kaubad A.-S. „TEKLA"
ärides müügil ei ole. -----
Narva Kalevi Manufaktuuri
ülikonna- ja palituriideid
alati suures valikus leiate
S. Judeikin ja Poegade äris.
58
A.-S.
Võru Pank
Võrus, Aleksandri tän. 14.
Kõnetraat 1-07.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusid.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
59
A/S. VILJANDI LINAVABRIK
VILJANDIS, Lossi tn. 41.
Telefon 18.
Näitustel esimesed, kõrgemad ja eriauhinnad.
Vabriku laos on alati saadaval:
linast ja takust lõnga, niiti,
sidumise-nööri, presente, viljakotte ja vokinööri. -Talurahvalt võetakse vastu linu ja takku
ketramiseks, kudumiseks ja pleekimiseks.
TÖÖ
HEA, ODAV JA
KIIRE.
A/S. Viljandi Linavabrik.
Pärnu Linatööstuse A-S.
PÄRNUS, Rääma tn. 38.
Telefon 125.
Soovitab oma tööstusest :
■ Linast lõnga ja niiti.
N
Pesuriiet pleegitud ja pleekimata.
■ Mustrilisi
1
laudlinu,
W RAHVARIIDEKS:
A.-S.
salvrätte,
käterätte.
Voodilina-, käsitöö-, särgi-, presendi-,
madratsi-, põranda- ja vaheriiet.
Seelikuriiet, pluusiriiet,
kam psuniri iet jne.
Viljandi Linavabriku ja Pärnu Linatööstuse A.-S. saaduseid ostate hästi
S. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
60
MAREDM KUNSTVAIGU
fIvUEKN PRESSTÖÖSTUS
VILLERS & Ko.
TALLINN — FÄHLMANNI 12. Kõnetraat 303—16.
Jooksvad arved:
A.-S. Krediit Pank
nr. 20201.
A.-S. G. Scheel & Ko. nr. 14103
Valmistab kunstvaigust ja pollopaasist parimate meistrite juhatusel:
G Raadiotehastele: v a1 juhää1d a ja raame
skaalaraame, nuppe, lülijaid jne.
W Kosmeetikatehastele :
puudri- ja kreemitoose, huulepulgakesti, pudelikorke.
■ Klaasitööstustele : pudelikorke,
salvipurgi
kaasi — vindiga ja ilma.
0 Majatarbeid:
lauanõusid, tuhatoose,
fotoaluseid.
■ Kontoritarbeid :
kirjutusgarnituure,
potte, sule- ja käsnakausse.
g Suures
valikus
nais-
ja
tindi-
meesriietuse
nööpe jne. jne.
■ Eriartikkel: E. V. Pat. Nr. 2646: Patent
pudelisulgeja-jooginõu.
Patent pudelisulgejatega on varustatud 0/ü. ,Calorica“ taskunapsipudelid.
Kunstvaik on vastupidav, ei kaota läiget ja
ei muuda kuju ega kooldu. Asendab täiel
määral klaasi, portselaani, metalle jne.
Töö täidetakse täpselt ja asjatnndliknlt
eeskuju kui ka jooniste järele.
■IIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIII
■■■■■■■
61
kunstsiidija villaseid
riideid,
niisama ka
pitse ja paelu
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
valmistab
moodsates mustrites ja
SUURIMAS VALIKUS -----------
A/S. „Rauaniit“
Tallinn, Põhja puiestee 7.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
OSTKE
KODUMAA
KAUPA!*
A.-S. „Rauaniit’i“ saaduste müük
8. JUDEIKIN & POEGADE
suuräris.
62
KAUBANDUSTÕÖSTUS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425-14.
Telegr. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
NÕUDKE KODUMAA KAUPA!
Järgmiste kodumaa
tekstiil
vabrikute müügikeskkoht
ja pealadu:
U Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
W Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
■ Sindi
Tekstiilvabrikute
Ühisus, end. Vöhrmann ja
poeg.
■ Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõiki A.-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. ladeiRin & P-de äris.
63
EIOLE
KERGE
VÕITA
rahva usaldust
ja poolehoidu!
Kuid siiski saavutasime
seda meie üle 40-ne
aastase ausa ja õiglase
äritegevusega.
Kes meilt ostab, võib kindel
olla, et ta saab HEAD KAUPA
ja maksab ÕIGLAST HINDA.
Kui Teie veel seda ei
tea, tulge ja veenduge.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIH
Arge ostke midagi enne, kui tutvute
meie valikuga ja hindadega: See
on ainult Teie enese huvides.
E.
3 10 17 24
T.
1 4111 18 251
K.
5 12 19 26
N.|
6 13 20 27
R714 21 28
L. 1 8 15 22 29
Märts
25
26
27
28
29
30
Detsember
P.
1310 17)24 31
E.
4 11 18 25
T.
512 19 26
K.
6 13 20 27
N.
7)14 21 28
R. 1 8)15 22 29
L. 2 9 16 23 30
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri t. 16.
Asut. 1896. a.
talve-, sügis- ja suve
mantleid igas headu
ses. VALMISKLEITE.
Valmistatud par
mate Tallinna rät
sepate
juures.
Omad
mudelid
Alati juurdetule
vad
uudised!
9
MEESTELE
palituid, ülikondi
ja jopesid. Vihma3impregneeritud
mantleid.
Presentkuubi. Valmispükse.
TALVEMÜTSE
ja
KAABUSID.
Milles peitub saladus,
et meie äri vastu valitseb nii suur
usaldus
ja
poolehoid kõikidel
aegadel ja kõikides ringkondades ?
*
Loomulikult, see ei ole mitte
juhuslik, vaid sellel on tõsiseid põh-
jusi, ja need on nimelt: meie äri
soliidsus ja ausus
ja meie püüd rahuldada kõikide
======= ostjate soove. ========
Selles peitub meie edu saladus!
„S. Judeikin & Poegade" väljaanne Võrus, 1939. a.
R. Selmanovitši trükk, Tartus.
tox)
300 749
Samuel Judeikin
Lahkeks tähelepanuks
meie lugupeetud ostjaskonnale.
Armsad vanad ja uued ärisõbrad ! Juba
9-dat aastat ilmub tänavu meie ärikalender. Ta
ilmub seekord erakordsel ajal, kui maailmas leia
vad aset väga tõsised sündmused, mis ei jäta ka
meid puutumata. Iseäranis annab see tunda kau
banduse alal, kus kauba muretsemine läheb ikka
keerulisemaks ja raskemaks. Niisugusel ajal, kus
igat kaupa ei olegi saada, kus vabrikute poolt
lastakse turule mõnikord ka halvema kvaliteediga
kaupu, kus hinnad võivad tõusta jne., — sel ajal
hoiab iga ostja, loomulikult, ikka vanadest
aegadest tuntud soliidse äri poole, kus ta
on aastakümnete jooksul harjunud omi oste tege
ma ja kelle vastu tal on usaldust, sest alati on
tema soovid seal täiel määral saanud rahuldatud.
Nii siis ostja tulebki just praegusel ajal kerge
südamega ja täie usaldusega meie ärisse, sest iga
meie ostja on kindel: 1) suuremat kaubavalikut,
vaatamata maailma kaubavahetuse raskustele, ta
kusagil ei leia ; 2) halba kaupa meie temale ei
müü, sest et me seda ise sisse ei osta, kui oda
vasti meile seda ka ei pakutaks ; 3) ei pruugi
karta, et hindu kaupadel põhjuseta tõstetakse.
Meie hinnad jäävad ka erakordseil aegadel ikka
võimalikult madalateks, sest meie firma ligi 50-ne
aastane kõigile tuntud põhimõte : parem vähem
teenida, kuid rohkem läbi müüa, — jääb
kindlasti maksvaks ka nüüdseil raskeil aegadel.
Täieline vastastikune usaldus ja ostjate
3
igakülgne rahuldamine, nii kauba valiku, tema
headuse, kui ka õiglase, madala hinna poolest, —
on ja jääb igavesti meie alatiseks ja kõrgemaks
püüdeks.
Loodame, et lugupeetud ostjaskond seda ka
täielikult hindab ja meile oma endise poolehoiu
ka edaspidi kingib. Nii läheme ühiselt läbi prae
gustest aegadest — vastu paremale, heledamale
tulevikule. Selles mõttes soovime kõigile meie
lugupeetud vanadele ja uutele ärisõpradele
head uut aastat!
Suurima lugupidamisega
S. Judeikin ja Pojad.
Võrus, detsembris 1939. a.
Üks vana sõber on
parem kui kaks uut!
Külastage
S. Judeikin & Poegade
iiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
suuräri,
mis truilt seisab 44 aastat terve Võru
maa kaubatarvitajate teenistuses.
4
S. Judeikin & Poegade
suuräri Võrus, Jüri tän. 16. Telef. 1-87.
Valmisriiete
eriosakond
soovitab suures valikus pare
mate Tallinna rätsepate poolt
valmistatud hästipassivaid naiste
sügise-, talve-, kevade- ja
suvemantleid.
Igaks hooajaks meeste üli
kondi, pükse, palituid ja jopesid.
Tellimiste vastuvõtmine iga
moe järele.
Töö hääduse ja laitmatu lõike eest
täielik
vastutus!
Igaühele vastuvõetavad hinnad!
5
JAANUAR
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Märkmed
Näärikuu
31 p.
Esmasp. Uusaasta P. t. kl. 9.19,
Teisip.
€ kl. 6.56 [1. kl. 15.30
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäev Kolmekuningapäev
Maksuasjad
15. jaan, esitavad puhaskasumaksu teatelehed need
ettevõtted, kes algasid tegevust eelmisel aastal. 1. märtsiks esitavad teatelehed vanad ettevõtted. Aruandvad
ettevõtted peavad esitama teatelehed puhaskasumaksu
alal maksuinspektorile 1 kuu pärast aruande kinnitamist
peakoosoleku poolt..
6
Tähtis daamidele ! ! !
Ostjate tungival nõudmisel
oleme suurendanud om a
nais-valmiskleitide
w-w-ca-onena-c-oess
eriosakonna.
Meilt leiate eriliste moelehtede järele valmistatud :
siidi, villaseid ja
puuvillaseid kleite,
igasuguseks otstarbeks,
igas hääduses.
TELLIMISED TÄIDETAKSE 6 TUNNI JOOKSUL.
HINNAD VÕISTLEMATA ODAVAD.
Riide valik eriti suur.
Kleitide proovimiseks
täiesti eraldatud ruum.
Suuräri
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri tn. 16
VEEBRUAR
Küünlakuu
1
2
3
Neljap.
P. t. kl. 8.34, 1. kl. 16.35
Reede
Küünlapäev
Laupäev
Asutistel tuleb esitada teated kõigi palga, pajuki,
pensioni jne. saajate kohta 10. veebruariks. Puhaskasumaksu alal vanad äriettevõtted (mis algasid tege
vust enne 1939) esitavad läbikäigu teated 1. märtsiks.
Tulude deklaratsioon tuleb kodanikel esitada maksu
ametile 1. veebruariks. Deklaratsioon antakse sisse sel
lesse jaoskonda, mille piirides maksukohuslane eelmise
aasta 15. detsembril elas.
8
Kõik perenaised ja talupidajad
teavad seda, et parimast parim
— on ikka olnud ja jääb —
S.JUDEIKIM & P-de rildekoup
SUURES VALIKUS:
igasuguseid kleidi- ja põlleriideid, maitsekais mustreis. Kritonge, kleidi- ja voodriparhe,
flanelle, siidi- ja villane-kleidiriie, villaseid suur- ja pearätte,
====== kangalõim jne. =
Pleekimata ja pleegitud pesuriideid,
igasugust voodririiet ja vatti.
Kõige peenemast kõige lihtsama
kaubani alati värskes valikus.
Hinnad ja valik võistluseta.
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16. Tel. 1-87.
Asut. 1896. a.
9
MÄRTS
Märkmed
31 p.
Paastukuu
1
2
Reede
P. t. kl. 7.19, 1. kl. 17.49
I€ kl. 4.35
Laupäev
1. aprilliks tuluteatelehe esitamine kaubandus- ja
tööstusettevõtjail, kellel on täielik raamatupidamine, kui
nad soovivad, et neid maksustatakse nimetatud raama
tute andmetel.
10
Jällemüüjatele!
En-gros jaoskonnas
Kõikide kodumaa vabrikute riidekaupu,
kangalõime, niiti, koetud asju, pudukaupa,
mütse ja kaabusid. • Alaline uudiste
juurdetulek • Kodumaa vabrikute kaubad
müügil vabrikute hindadega. Suured 0/0 0/0.
Asutistele:
haigemajadele, laste- ja vanadekodudele, koo
lidele, organisatsioonidele jne. igasuguseid
tarvisminevaid kaupu vabriku hindadega.
Kõige vanem ja täielikum
riidekauba-ladu Lõuna-Eestis.
Suuräri
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896.
Telef. 1-87
11
APRILL
Jürikuu
Märkmed
30 p.
1 Esmasp. P. t. kl. 5.48, 1. kl. 19.04
2 Teisip.
3 Kolmap.
4 Neljap.
5 Reede
6 Laupäev
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
[• kl. 22.18
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
P. t. kl. 5.18, 1. kl. 19.28
Reede
Laupäev
Pühap.
P. t. kl. 4.50, 1. kl. 19.51
D kl. 6.37
22 Esmasp.
Jüripäev
23 Teisip.
24 Kolmap.
Markusepäev
25 Neljap.
26 Reede
27 Laupäev
/
28 Pühap.
29
30
Esmasp.
Teisip.
€ kl. 9.49 o
Maksuasjad
1 .—15. aprillil pannakse vallavalitsustes välja üldi
seks teadmiseks isikute nimekirjad, kelle tulu valla hin
damiskomisjon kindlaks teinud on. Nimekirjad ühes
märkuste, kaebustega vaadatakse hind.-kom. poolt läbi
ja saadetakse 20. apr. jaoskonna komisjonile.
30. aprill viimane tähtp. kinnisvara ja lisakinnisvara
1/3 osamaksu maksmiseks vallavalitsusele.
12
SÕJAVÄELASED,
KAITSELIITLASED,
a
NAISKODUKAITSJAD,
KODUTÜTRED,
NOORKOTKAD !
W
0823
Vormiriiet
ostate hästi S. JUDEIKIN & P-de
suurärist. Müüme Teile erihinnaga.
Maksuasjad
Tulumaksu alal peavad aruandvad ettevõtted esitama
tulude deklaratsioonid 15. maiks. Samaks tähtajaks tuleb
esitada tulu deklaratsioon põllupidajail, kellel on täielik
raamatupidamine, kui nad soovivad, et neid maksusta
takse nimetatud raamatupidamise andmetel.
Kui kõrge on?
Oleviste.kirik . . . 138,68 meetrit
Munamägi ................318„
Eiffeli torn ................... 300
Vesuuv ......................1186
16
F-ma S. Judeikin & Pojad omanikud ja teenijaskond.
JUULI
Heinakuu
Märkmed
31 p.
|
külvinädal
Esmasp. P. t. kl. 3.09, 1. kl. 21.40
Teisip.
Heina-Maarjapäev
Kolmap.
Neljap.
Reede
• kl. 3.28
Laupäev
Elanikke on:
Tallinnas .................................. 137.792
Berliinis ...................................................4.340.000
Pariisis ühes eeslinnadega ................... 4.765.000
T
1.
7008000
Londonis
„
„
................ 7.806.000
New-Yorkis
»
9.300.000
24
Tuntud F-mu S. Judeikin & Poegade
naiste ja meeste
valmisriided
omavad kõrget headust ja on alati
hästiistuvad ja moodsalõikelised.
Naistele talvemantleid igas moevärvis mitmekesiste karusnahkadega,
nagu: karakul, skunks, punane- ja
hõberebane, murmel, opossum, lama,
borego. Muhvid ja valmis karusnahakraed.
Meeste talvepalituid. Joppe, nahk- ja presentkuubi.
MEHAANILINE REISITARVETE JA
SADULSEPA TÖÖSTUS
AIDOLF PÄTS
TARTU - EESTI
VÕIDU TÄN. 26/28
•
TELEFON 23-95.
KAUPLUSED :
TARTU — Võidu tän. 17, telefon 25-26.
TALLINN — Viru tän. 24, telefon 476-95.
TALLINN — Harju tän. 21, telefon 477-38.
Tööstuse saadused müügil
vastavates ärides üle riigi.
15. nov. viimane tähtpäev teise poole puhtakasumaksu tasumiseks ja 30. nov. viimane thp.
teise poole tulumaksu tasumiseks.
30. nov. viimane thp. 2/s kinnis- ja lisakinnisvara maksu tasumiseks vallavalitsusele.
26
Riietus pole ainult
IIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIINIII^
vajalik kehakate,
IIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIillllllllllllllllllllH
vaid selles peitub ka
Teie edu.
KÕDUS,
TANAVAL,
KOHVIKUS,
BALLIL
esinege ajakohases
RIIETUSES.
Meie UUDISTE järje
kindel juurevool või
maldab TEILE seda
kergesti saavutada.
Illlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
30. dets. — viimane thp. maja- või talundi
omanikkude poolt elanikkude nimekirjade esita
miseks: maksuinspektorile, valla- (alevi-) valit
susele tulumaksu alal.
28
TEIST ENESEST OLENEB TEIE
Edu seltskonnas!!!
Edu saavutate ainult siis, kui olete ennast
riietanud moodsalt ja maitserikkalt!
Pöörduge meie poole, oleme alati valmis
Teid oma asjatundliku nõuga aitama.
S. Judeikin & P-de
suuräri Võrus, Jüri 16.
Teie naise ja laste
rõõm on ka Teie rõõm.
Kinkige jõuluks
ainult ilusat riiet, sest ainult
ilus riietus toob tervele
perele täieliku pühaderõõmu.
S. Judeikin & P-de
suuräri
VÕRUS, Jüri 16.
VÕRUS, Jüri 16.
29
UNIV1E IRSAAIL
S. JUDEIKIN & P-d,
Vanem ja suurem sellesarnane
Valmisriiete osakond.
Naiste ja meeste mantleid. Talve
jopesid. Nahkkuubi. Meeste ülikondi.
Vihmamantleid, presentkuubi. Valmiskleite siidist, villasest ja puuvillasest
riidest.
Mütside osakond.
Välismaa ja kodumaa kaabusid — vilt,
velour, plüüš. Talvemütse ja lastemütse. Barette.
Moe* ja pudukaupade osakond.
Meeste triikpesu, aluspesu. Sukke ja
sokke, kindaid, kaelasidemeid, trakse.
Koetud kampse ja pluuse, spordi- ja
supeltrikood. Vihmavarje, jalutus
keppe. Lõngu, paelu, pitse, nööpe.
Naiste vöösid, kleidi kraesid. Kleitide
kaunistusi, lilli, pärleid. Naiste käe
kotte. Naiste pesu suures valikus.
Pruudi- ja leinaloore. Reisukohvreid.
Bab
30
RO][VASTUSÄRI -----
Võrus, Jüri tän. 16.
■■■■Illilt
äri Võrumaal.
Asut. 1896. a.
Riide osakond.
Palituriiet meestele ja naistele,
suurim valik moodsamaid ja uue
maid mustreid. Ü1ikonnariiet:
kodumaa ja inglise, uuemais mustreis.
Kleidiriiet: siid, samet,
villane, puuvillane ja teisi. Pesuriiet,
voodririiet. Päevatekke ja laudlinu.
Kaardinaid, štoore, mööbliriiet, põrandariiet, vaipu igas suuruses, vahariiet, dermatiini (kunstnahk), karus
nahku.
Kõik — nõelast valmispalituni
saate ainult meilt! Tulge ja
vaadake! Vaatamine ei kohusta
ostmist. Enne, kui mujalt
ostate, tulge ja võrrelge
kaubahindu.
31
Raudtee sõiduplaan.
Maksev 15. maist 1939. a.
Rm.
121
R.
13
K.
15
K.
11
E.
1
Rongi Nr.
23.30 16.05 6.40 21.00 m. Tallinn t.
15.45 6.00 19.44 10.17 0.38 m. Tartu t.
Nõo
16.11 6.19 20.01
,
1I
16.32 6.32 20.16 10.40 1.00 Elva
Palupera
16.50 6.47 20.31 10.54
Puka
17.10 7.01 20.44 11.07
Keeni
17.30 7.21 20.58 11.20
▼Sangaste
17.45 7.37 21.09 11.31
18.03 7.55 21.23 11.45 1 54 t. Valga m
—
Rm. S. Rm.
Rongi Nr.
26
542 54
m. Valga
21.30 15.00
•
Karula
21.50 15.33
Tuulemäe
X X 15.42
Antsla
9.30 22.08 16.20
Kurenurm.
X X 16.38
▼Sõmerp.
9.55 22.29 16.54
t. Võru n1.
10.12 22.45 17.16
10.25 22.47 17.52 4.15 m. Võru t.
10.49 23.10 18.35 4.38 Lepass.
•
11.01 23.21 18.55 4.49 ▼ Piusa
19.14 5.02 t. Petseri m.
11.15
19.50 5.15 m. Petseri t.
11.25
20.19 5.33 Orava
•
11.51
20.40 5.49 Veriora
12.11
21.20 6.20 Põlva
12.45
21.57 6.50 •V.-Kuuste
13.13
22.49 7.37 t. Tartu m.
14.00
m. Tartu t.
15.00
23.30
19.00
6.30 - t. Tallinn m.
Rm.
52
8.45
9.08
Märkide seletus: E. — ekspressrong. K. — kiirrong. R — reisi
rong. Rm. — reisimootorrong. S. — segarong. X rong peatub
ainult reisijate nõudmise järele. ||rong ei peatu jaamas, millise
nimetuse vastu see ioon on märgitud.
32
Iga laadaline külastab
kindlasti suuräri
S. JUDEIKIN & POJAD.
Laadad.
Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laat ei alga,
vaid järgneval äripäeval. Erandina Harju-, Virumaal,
Tapal ja Paides, kus ühepäevane laat algab ja lõpeb
ka laupäev. Petseris iga kuu 1. ja 15., väljaarvatud
15. augustil ja 1. oktoobril. Vana-Irboska alevis iga
kuu 4. ja 21. Irboska raudteejaamas iga kuu 20. Laura alevis iga kuu 10. ja 25. Rootova vallas iga kuu 5.
Aegviidus turg igal laup., Kohtla-Järvel iga teisip. ja
laup. Kukrusel iga laup., Raplas igal neljap. Meremäel
Obinitsal iga kuu 8. Tallinnas hobuste laat 2 korda
kuus, pühap. peale 1. ja 15. kp. Antslas igal kolmap.
ja laup. Mõnistes, Võrusool ja Põlvas igal kolmap. Vastseliinas iga kuu 12. Orisaares iga kuu esimesel kesknäd. Saare Hellamaal iga kuu 10. ja 20. Pihtlas iga
kuu 1. ja 15. Kogulas iga kuu 10. ja 20. Abruka Ohtlas
iga kuu 5. ja 20. Taevaskojas, Kanepis, Vana Roosas
Eidaperes ja Leisis igal reedel. Lümandas igal laup.
Torgus igal neljap. Kärdlal igal teisip. Mustjalas igal
neljap. Kihelkonnal igal kesknädalal ja reedel. Räpinas
iga kuu 10. ja 25.
Viljandi 2 p. 9. Aravete. Jõulukuu teisel kesknäd. Nar
vas 2 p. 10. Lääniste, Jüri, Keina, Kasepää, Võru, Sadala, Kil.-Nõmme. 11. Rakke. 12. Palupera 2 p., Vändra,
Kasepere, Tõrva, J.-Jaani, Martna. 13. Kõrgesaare, Tar
tu. 14. Koeru, Nina, Antsla 2 p., Lihula, Vasknarva.
Reedel enne 16. dets. Põltsamaa. 15. Jõgeva, Kärdla,
Kohila. Kuu kolmand. näd. keskn. Pärnu. 16. Nissi, Ko
se, Otepää, Türi. 17. Kauksi, Rapla. 18. Põlva, Sulaoja,
Paide. 19. Lehtse, Elva, Mõisaküla. 20. Võõbsu, Misso,
Märjamaa. 21. Võru, Mustvee 2 p. Kuressaare. 22. Keila.
28. Valga, Varnja.
Nõudke kõikjal meie
ülikonna-, mantli-, kostüümi- ja
kleidiriideid,
sest nad on valmistatud parimatest kõdu
ja välismaa lõngadest.
Meie vaiba- ja käsitöölõngad on võrdlematud!
„ESTON!A“ villavabrik
TARTU, RIIA TÄN. 3
TELEFON 30-05
„ESTONIA" ülikonnariideid leiate
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
38
Trikookudumise
tööstus
RFRTANIA"
„DLIIVIIR
Valmistab mitmesugust
pesu meestele, nais
tele ja lastele siidist,
villast, puuvillast ja makost.
Saadaval kõikides ärides Eestis.
DEDTANII"
Nõudke ainult „DLKIVIIA kaupa.
„Estotrikoo"
TALLINN, Kopli tän. 22,
telefon 439-62.
Moodsaid
mööbliriideid
rikkalikes mustrites ja värvides
valmistab
Tekstiiltööstus „TELG"
Om. G. Itskovitš & Ko
TÖÖSTUS JA LADU TALLINNAS,
Tartu mnt. 69
•
Kõnetraat nr. 319-77
„ESTOTRIKOO“ ja „TELG‘i" tooteid
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
40
K-N. ABRAMSOHN
Tallinn, Viru t. 5. Telef. 447-62
Soovitab hooajaks,
rikkalikus valikus kõdu
ja välismaa kvaliteet-
karusnahku,
mõõduka hinnaga.
Müük suurel ja väikesel arvul.
K-M. ABRAMSOHN‘i karusnahku saadaval
suures valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
41
MODERN
KUNSTVAIGU
PRESSTÖÖSTUS
VILLERS & Ko.
TALLINN — FÄHLMANNI 12. KÕNETRAAT 303-16.
Jooksvad arved:
A.-S. Krediit Pank nr. 20201.
A.-S. G. Scheel & Ko. nr. 14103.
Valmistab kunstvaigust ja pollopaasist parimate meistrite juhatusel:
• Raadiotehastele: valjuhääldaja raame,
skaalaraame, nuppe, lülitajaid jne.
• Kosmeetikatehastele: puudri- ja kreemitoose, huulepulgakesti, pudelikorke.
• Klaasitööstustele: pudelikorke, salvipurgi
kaasi — vindiga ja ilma.
• Majatarbeid : 1 a u a n õu s i d, t u h a t o o s e,
fotoaluseid.
• Kontoritarbeid: kirjutusgarnituure, tindipotte, sule- ja käsnakausse.
• Suures valikus nais- ja meesriietuse
nööpe jne. jne.
• Eriartikkel: E. V. Pat. Nr. 2646: Patent
pudelisulgeja-jooginõu. Patent pudelisulgejatega on varustatud o/ü. „Calorica“ taskunapsipudelid.
Kunstvaik on vastupidav, ei kaota läiget ja
ei muuda kuju ega kooldu. Asendab täiel
määral klaasi, portselaani, metalle jne.
Kaelasalle
Supelmantliriiet
Supellinu
Käterätte
Taskurätte j. m.
ILUS VALIK IGAÜHE ERIMAITSE JÄRELE.
Tekstiiltööstus ,,K 0 D U M A A“
Pärnus, Pühavaimu 2, tel. 682.
SUURIM KARUSNAHALADU
U«. A. Ratner & Ko.
TALLINN, NARVA MNT. 71 TELEF. 307-46
Rikkalikus valikus
kvaliteet-kacusnahku.
„KODUMAA" mööbliriideid ja A. RATNER‘i
karusnahku saadaval
S. JUDEIKIN & POEGADE suuräris.
43
Kunstväetiste
Vili
2.E
EX
c+
p
00
F
p
0
cd
0
OF
0@
bo
cd
Väetis kilogrammides hektaarile
Väetuse aeg ja viis
200—250 superfosf. või segafosf.
(või 150—200 kg kondij.)
0—100 40 0/0 kaalisoola rukkile,
50—150 kg nisule
35—100 tshiili või lubiammoonsalpeetr. rukkile, 50—150 kg nisule
Seemend. eel äkke
alla ; segafosfaat ja
kondij. korral — korduskünni pea e. Ke
vadel tärganud ora
sele 1—2 korral 1—
2 nädala vahega.
Seemend. eel või nä
dal varem äkke alla.
1—2 korral 1—3 le
hel. orasele.
200—250 superfosf. või kondijahu
(150—200)
0—100 40 0/0 kaalisoola
0—100 väävelh. ammoniaaki, sal
peetrit või lubiammoonsalpeetrit
kaerale
30—50 tshiilisalpeetrit odrale
Nagu suvinisu juures.
200—220 superfosfaati
100—150 40 °/o kaalisoola
100—150 väävelhapu ammoon.
või — laudasõnn, lisaks kõiki kuni
pool vähem
1—2 nädalat enne
seemendust ; või fosf.
väet. ühes am. vakku;
märjal ja kergel maal
amm. 1. muld. eel.
250—300 superfosfaati
150—250 40 0/0 kaalisoola
100—250 tshiilisalp.
või lubiammoonsalp.
Nagu kaeral või enne
vaoajamist. 30—50
kg seemend. eel muist
1—2 korral peale harvend. ridadele.
200—250 sup. või segafosfaati
0—150 40 0/0 kaal, (või 21/2—3
korda enam puutuhka)
Vara kevadel enne
kasvu alg., kui muld
alles niiske, või sügi
sel.
Väävelh. ammoon. ja
lubiammon. salpeet.
PK-ga segatult ; sal
peetr. nagu nisule.
Märkus : Tshiilisalpeetri asem. võib tarvitada ka lubisalpeetrit.
44
tarvitamise tabel.
Tarvitamise tingimused
Erimärkused
Märgadel muldadel maatorutus; ras Kõlbab ka pudrett. Saviketel savidel 1000—1500 kg lupja ; muld tugeva sõnnikuga kaalaudasõnnik. Tugevama salpeetri lit vähem. Nõrga sõnniku
puhul seisukindel rukki sort.
ja vikikesa korral tugevam
Salpeetri tugevus ka orase seisu täisväetus. Nisule 1/2 läm
ja rukki hinna järele (1 kg salp. mastikku võib olla väävelannab umb. 2 kg tera).
hapu ammoon.
Uudismaale ja söödile ka
kaalit, ilma salp. savimullal
ilma kaalita.
Soos ilma
salpeetrita.
Söödatõuvilja väetus vähe
tasuv.
Uudismaal väetus
tasuvam.
Sügis, künd, niiskust hoidev mulla
harimine. Hea turusort. Lauda
sõnnik kartulile või eelviljale.
Heale söödimaale lämmas
tikku vähem ; tugeva sõn
niku korral ilma lämmast.
Kõlbab ka nitrofoska (150
kg) vakku ; ka pudrett.
Tugev sõnnik, sügav, harit. muld,
tihe seemnease, õige juurvilja liigi
valik, hoolas vaheltharim., harven
dus 4—5 leheliselt, kahjurite hävi
tamine.
Peedile salp. rohkem, por
gand. vähem (50—75 kg).
Virtsaga kastes salp. ja
kaalit kokku hoida. Pool
lämmast. võib anda väävelh. ammoon. ühes superfosfaadiga.
Tugevalt
väetat. eelvilja jä
Niiske muld, märja maa torutus,
terve taim, õieti mullakohaselt vali rel nõrgem väetus või kips.
tud heinasegu. Hapudel maadel Heal savimaal ilma kaalita,
head timutit väetades juure
eelviljale 1000 kg lupja.
lisada 100—150 kg vääv.
ammoon.
Metskurvits, metstuvi, tutkas ehk riiukukk ja lagle
Rabakana
Ju u n i
1
M ä rts
14
-
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
2
—
14
IIIIIIIIIIII
=
2
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
=
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
=
1 X 0 Illllllllllllllllllllllllllllllll
===
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Isamõtus
=
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Sokk
•
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Põder, hirv, metskits, metssiga,
lendorav, emamõtus, emateder *
), emafaasan, kõik kakuli
sed **
), valge ja must toonekurg
ja kõik linnud, kes jahiloomade
hulka ei kuulu
-3
<>
5
Loomade nimed
Jaan . 1
V e e b r.j
(Koostatud jahiseaduse § 22 alusel)
=
=
=
-
16
2
16
I
=
1=
31
2
31
*) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine
on lubatud 16. augustist kuni 14 septembrini.
**) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk.
***) Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende
randadel elutsevad : viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklid, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipidamine
on lubatud 26. juulist kuni 24. maini.
Soovite teada protsentide summat mitme kuu (või aasta — 12 kuud) kohta, tuleb tabelis näidatud ühe
kuu summat nii mitu korda kasvatada kui mitme kuu kohta soovitakse protsenti teada saada.
Lubi, kustutarnata
Lubi, kustutatud, kuiv
Turvas, kuiv
Põletispuud,
halud :
Kuused ja
männid aastased
Kuused ja
männid toor.
Kased ja lepad aastased
Kased ja lepad toored
Üks kant
meeter kilo
grammides
Üks kantsüld puu
dades
Mitmesuguste ainete keskmine raskus.
920 1250
680
425
550
400
380
225
470
325
510
300
640
375
51
Mõõdud ja kaalud.
Pikkusemõõdud.
1.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kilomeeter (km) = 1000 m = 0,9374 versta
meeter (m) = 100 sentim. (sm) = 0,4687 sülda
„
= 1000 millim. (mm) — 1,4061 arsin.
„
= 3,2809 jalga
„
= 39,3704 tolli
küünar = 12 verss. = 0,533 m
maamõõtja küünar == 0,607 m
süld = 2,1336 m
arssin = 0,711 m
toll = 0,0254 m
1
1
1
1
1
1
1
tonn (tn) 1000 kg = 61,0459 puuda
kilogramm (kg) = 1000 grammi — 2,4418 naela
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) = 0,2344 solotn.
doppeltsentner — 2 tsentneri = 100 kg
puud = 16,3811 kg
nael = 0,4095 kg
leisik = 20 naela = 8,19 kg
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
hektaar (ha) = 10,000 m2 = 2,09 Riia vakam.
„
= 100 aari = 0,9153 dessatini
aar (a) = 100 m2 = 0,01 ha = 21,97 ruutsülda
ruutmeeter (m2) = 0,2197 ruutsülda
" = 1,9771 ruutarssinat
„
= 10,7641 ruutjalga
ruutsentimeeter (sm2) = 0,1550 ruuttolli
ruutverst = 113,804 ha
dessatin = 2,94 Riia vakam. = 1,0925 ha
Riia vakam. = 2,04 Tallinna vakam. = 0,37 ha
Tallinna vakamaa võrdub 4000 ruutsülda = 0,18 ha
tündrimaa 1,4 Riia vakam. = 0,54 ha
ruutjalg = 0,0929 m2
|Palkide ja laudade mõõdud.
1 tihumeeter = 1 m3 tihedat õhuvahedeta puumassi =
= 35,32 kantjalga.
1 standart = 165 kantjalga — 4,672 m3.
1 tolle (liist: põiklõikega 1 ruuttoll = 6,45) =0 004189 ms
1 ”to11 1cm2 ja pikkusega 21 jalga = 6,40 m) 0,004139 m
1 m3 = 242,2 „tolli"
1 kantjalg = 6,86 „ tolli“
Soojamõõtjate kraadide võrdlus.
1° Reaum. = 5/i° Cels. 4/50 Fahrenheit või
40
„
= 50
„ 90
Kraadiklaaside skaalad on asetatud nii, et 0° Reaumur
= 0° Celsius = 32° Fahrenheit
53
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikkudele ja
kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele
vastust soovitakse peale avaldustempelmaksu 50 senti
vastuse poognalt. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse
lepingud — 2 °/o lepingu summast, kuid vähemalt 50 kr.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2 °/o
arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.) tem
pelmaksust vabad.
4) Eellepingud — 1/5 lõpliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1 °|o lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja val
lasvara kohta — 10/0 kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
1 °/o rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühe
kordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1 o/o kokkulepitud tasu
summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused 0,2 o/o võlasummast.
11) Kinnisvarade-, üüri- ja rendilepingud, samuti
nende lepingute pikendused, kui aastane üür või rent on :
üle 50 kuni 200 kr. O,2°/o üüri või rendi maksu sum„
200 „ 400 kr. 0,4 „ mast terve lepingu kestvuse
„
400 „
800 kr. 0,6 „ aja eest, ühes arvatud lisa„
800 „ 1600 kr. 0,8 „ tingimuste väärtused.
„ 1600 krooni 1 o/o.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. tempelmak
sust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,5 o/o üürivõi rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni tempelmak
sust vabad.
Kviitungid : 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
54
A/S. „EESTISIID"
Ketramise- ja kudumisevabrik.
Seadistud 1932, aastal.
Valmistab kõiksuguseid riideid ja lõnga.
VABRIKU LAOD : Tallinn, Viru tän. 5, tel. 447-87
Tallinn, Laadaplats 129
Tallinn, Bekkeri as. nr. 5
Tartu, Poe tän. 2, tel. 30-17
Narva, Peetri plats 1
Viljandi, Tartu tän. 1, tel. 30
Petseri, Turuplats 17, tel. 1-19
Tõrva, Tartu tän. 2
Rakvere, Tallinna t. 25, tel. 4-47
Nõmme, Pärnu mnt. 94
Kuressaar, Lossi t. 3, tel. 1-31
Pärnu, Laidoneri t. 12, tel. 5-26
Eritellimiste vastuvõtmine • Restide müük.
RIIDETOOSTUS
"/0.„KUDUR"
Tallinn, Veerenni 29. Tel. 467-59.
Valmistab igasuguseid moodsaid
naiste siidi ja villaseid
kleidiriideid
kõrges headuses.
Kaup saadaval üle maa.
Kõiki A-S. „EESTISIID‘i ja U-Ü. „KUDUR‘i"
artikleid saada rikkalikus valikus
S. JUDEIKIN & POEGADE äris.
55
Naha- ja karusnahatööstus
VEKRID
A. & R.MOFF
.
MÜÜGIKOHT:
TALLINNAS, Vene t. 13, tel. 432-09
TÖÖSTUS :
VILJANDIS, Jaama t. 8, tel. 1-32
Karusnahku suures valikus leiate
S. Judeikin & Poegade suuräris.
56
NARVA LIN AKETRAMISE
MANUFAKTUURI ÜHISUS
KONTOR: TALLINN, PÄRNU MNT. 11.
Valmistab parimast kodumaa linast:
käterätikuriiet, pleegitud ja pleekimata
lauapesuriiet,
voodipesuriiet,
kleidiriiet, käsitööriiet, voodivaheriiet, madratsiriiet, presendiriiet, vihmakindlalt imbutatud, mantliriiet, vihmakindlalt imbutatud,
sadulsepa niiti, traadi-lõnga heegeldamisniiti, sidumisnööri, kotte, linast ja dzuudist.
Ilmusid uuemates mustrites voodiesised vaibad,
suured põrandavaibad, põrandariie j. n. e.
Mööbli- ja portjääri riiet, siid- ja puu
vill laudlinu, siid- ja vill rätte ning
salle, frotee rätte, chenille riiet jne.
Pärnu Linatööstuse A-S.
Pärnus, Rääma tn. 38. Telefon 125.
Soovitab oma tööstusest:
• Linast lõnga ja niiti.
• Pesuriiet
pleegitud
• Mustrilisi laudlinu,
ja
salvrätte,
pleekimata.
käterätte.
• Voodilina-, käsitöö-, särgi-, presendi-,
madratsi-, põranda- ja vaheriiet.
• RAHVARIIDEKS: Seelikuriiet, pluusiriiet,
kampsuniriiet jne.
R. Pavlovsky ja Ko. ja Pärnu Linatööstuse A-S.
saaduseid ostate hästi/
S. JUDEIKIN & POEGADE ärist.
60
KÕIGE KINDLAM JA SOLIIDSEM ON
EESTI KINNITUS A-S.
„POLARIS"
===================
Võtab vastu järgmisi kinnitusi:
Tule-, murdvarguse-, veo-, väärtsaadete-,
kasko- (laevakerede) ja klaasikinnitusi.
Seltsi tagavara- ja põhikapitalid ületavad
Kr. 1.000.000.—. Seltsi asutamisest peale on kahjude
eest välja makstud üldkokku üle Kr. 5.000.000.—.
Kinnitage veel täna oma v ar andused
Eesti Kinnitus A-S. „P 0 L A R I Su.
Juhatus asub TALLINNAS, VANA-VIRU 12.
Telefon 426-66.
Tartu osakond: SÖÖGITURG 7.
Telefon 26-75.
Võru linna ja maakonna esindus : VÕRUS, KA
TARINA TÄN. 8. Telefon 39. RUDOLF SOKK.
Siidi-, kunstsiidi- ja villaseid
riideid,
niisama ka
pitse ja paelu
valmistab
moodsates mustrites
ja suurimas valikus
A-S.
„RAUANIIT“
Tallinn, Põhja puiestee 7
Ostke kodumaa kaupa/
A-S. „RAUANIIT’i“ saaduste müük
S. Judeikin & Poegade
suuräris.
62
KAUBANDUSTÖÖSTUS-AKTSIASELTS
KREENBALT
TALLINN,
NÕUDKE KODUMAA
KAUPA!
S. Karja t. 13.
Postkast 346.
Telef. 425-14.
Teleg. aadr.:
KREENBALT
Tallinn.
Järgmiste kodumaa teks
tiilvabrikute müügikeskkoht ja pealadu:
• Balti Puuvilla Ketramise
ja Kudumise vabrik A-S.
• Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur-O.-Ü.
• Sindi Tekstiilvabrikute Ühisus, end. Vöhrmann ja poeg.
• Eesti Niidivabriku Ühisus.
Kõik A-S. Kreenbalti saaduseid
alati saadaval suures valikus
S. JUDEIKIN & P-de äris.
63
Igaüks leiab seda, mis tal
tarvis, ainult meie suuräris.
Kaupmeestele
Ühingutele
Seltsidele
Asutistele
Koolidele
Suur
hinnaalandus.
Sõjaväelastele
Kaitseliitlastele
Vormiriiet
vabriku
hinnaga.
) kõik saadaval nööp-
Pruutidele
nõelast kuni valmisLeerilastele J kleidini ja palituni.
KOOLILASTELE,
SPORTLASTELE,
AMETNIKKUDELE,
RÄTSEPATELE JA
IGAÜHELE
SOODSAIM OSTUKOHT
S. Judeikin & Pojad
Võrus, Jüri tän. 16.
64
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
KODUMAA VABRIKUTE
RIIDEKAUPADE SUURLADU
S. JUDEIKIN & POJAD
Võrus, Jüri 16.
Asut. 1896. a.
Telefon 1-87.
Hinnad odavamad kui igalpool!
Müügil kõikide kodumaa vabrikute toodanguid !
Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku A.-S.
Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri O.-Ü.
Sindi Tekstiilvabrikute Üh., end. Vöhrmann & P-g.
Narva Linaketramise Manufaktuuri Ühisus
„Oskar Kilgas" Aktsiaselts
Narva Kalevi Manufaktuur
Eesti Niidivabriku Ühisus
Hiiu-Kärdla Kalevivabrik
„Transiito" Aktsiaselts
„Rauaniit" Aktsiaselts
„Vill" Aktsiaselts
Keila villavabrik
„Kudur" U.-Ü.
Ükski äri Võrus ei ületa meid kodumaa
kaupade valikus ja hindade odavuses.
Hoiduge alaväärtuslikust kaubast!
Meie pakume ainult hääd kaupa.
Veenduge ise !
S. JUDEIKIN & POJAD
VÕRUS, JÜRI T. 16.
ASUT. 1896. a.
NAISTELE
talve-, sügis- ja suve- 4
mantleid igas headuses.
VALMISKLEITE. Valmistatud parimate Tallinna A
rätsepate juures.•
Omad mudelid. %,
Alati juurdetulevad uudised!
•palituid, ülikondi ja
jopesid. Vihma- ja
impregneeritud mant• leid. PRESENTKUUBI.
Rahuldust ja mõnu tunneb iga reisija kes külastab Rakveres, Lai tän. 25, tel. 123 asuvat KÄSITÖÖLISTE SELTSI
alkohol, jookidega
Einelauda-QyrasteDiai... „ n
n
U A
Alati saadaval puhtad ja sojad numbritoad. Mugavad kabinetid. PILLJARD MUUSIKA. Sissesõiduhoov. Autokuurid ja hobusetallid.
kassas®
■assasasssj
i
kodu, kooli, käsitöö ja tööstuse jaoks.
Soodsad ostu ja järelmaksa tingimused. Jlutikandust ja juurdelõikust õpetatakse maksuta.
Ladus kõik õmblusmasinate osad, nõelad, õlid ja niidid. Oma mehaanika töökojas võetakse igat sorti õmblusmasinate parandusi vastu.
Rakveres, Lai tanu 7. Telefon 293. iE35
Ins. LEO WALDMANN’i
S
EletiroielniKa i.raadiB Uitodi
Rakveres, Tööstuse tän. omas majas. Telef. 72. Panga konto Viru Pank
l l
Raadio aparaadid, elektri sisseseaded, piksevardad. Eelarvete projektide ja joonistuste valmistamine. Tehniline nõuanne. Hinnad odavad. Maksutingimused soodsad.
u
Anto ja raadio akkumulaatorlte täitmine.
,
iv
RAKVERE
TÖÖS T US-K AUBA N DUS E
MM-MKII 1930
/ '
X Pfaff, Naumann ja Westa
õmblusmasinad* Jlutikanduse õpetus maktuta. Masinate eest kauaaegne vastutus.
Inglise ja Saksa grammofonid, tasase käigu ja ilusa kõlaga.
Grammofoni noodid nalja, muusika ja Eesti lauludega.
Sukakudumise masinad ,
j;igas laiuses ja numbris.
Kõiksugu põllutöömasinad.
Kr. Saar &Ko,
v:
RAKVERE, Tallinna t, 13
Pikaajalised järelmaksa tingimused.
A. LALL’i kirjastus.
b&h
võimalust hää ja nä gusa trükitöö saami QBfi)
seks sootsa hinnaga
trzn Crzzao
QJ
E. PAIDES, PIKK TAN. 11. c=^ E. HUNTI TRÜKK, PAIDES
Märkide seletus. — noorkuu — täiskuu
H — esimene veerand ([ — viimane veerand
Päikese- ja kuuvarjutused. Aastal 1930. on kaks päikese- ja kaks kuu varjutust, millest viimane kuuvarjutus meil näha on. Osaline kuuvarjutus on 13. aprillil ja on näha läänepool Euroopas, Põhja-Afrikas ja Ameerikas. Ringisarnane päikesevarjutus on 28. aprl. ja on näha Põhja-Ameerikas ja Islandis. Osaline kuuvarjutus on 7, oktoobril kell 19 ja on näha Euroopas, Aasias ja Austraalias. Aga kõigest T§-^ osa kuust on varjatud, Täieline päikesevarjutus on 21. oktoobril ja on näha Austraalia saartel ja Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus. ____ Aastaaegade algas. Kevade algab 21. märtsil, suv 22. juunil, sügis 23. septembril, talv 22. detsembril.
Riiklikud ja kiriklikud pühad. Täielikud pühad, mil ametiasutused ning äri” ettevõtted sulutud, on järgmised: 1) 1. jaanuar (Uusaasta); 2) 6. jaanuar (Kolmekuninga päev); 3) 24. veebruar (Eesti iseseisv, püha); 4) 12. märts (Palvepäev): 5) 18. aprill (Suur reede); 6) 20., 21. ja 22. aprill (Kevadpühad); 7) 1. mai (tööliste püha); 8) 29. mai (Taevaminemise püha); 9) 8., 9. ja 10. juuni (Suvipühad); 10) 24. juuni (Jaani päev); 11) 25., 26. ja 27. detsember (Jõulud), Ametiasutustes lõpetatakse töö kell 12 järg mistel pühade eelpäevadel; 19. aprillil, 7. juunil, 24 dets. ja 31 dets. 3
pcnxmiBinnnaiinnnmmimunLumnfflcnxnnm mmmmm umgxHMCpgmm^ Pesukindlaid DMC käsitööni ite: Perlniiti nr. 3, 5, 8 ja 12, lokkides ja kerades ja mouline’d kõigis 290 värvis ja kirjud ning Fill o’floss siidilõngad saadaval
A. ZLAFPi kaupluses, Tallinna t. 7. Telef. 2-57 DMC käsitöö joonised. DMC märk- ja hšegelniiti, Gütermanni „Marna“ kunstsiidi tük kides ja kerades. Villast väljaõmb. lõnga suures valikus. Müük üksikult ja kaupmeest. En-gros Tallinna En-gros hindadega. Suures valikus hooaja pudukaupa: barette, kin daid, sukki, lipse, püksitrakse, triik- ja võimlemissärke ja m, mõõdukate hindadega. □miiiu.uuuimniiiriMtuinnmrmTnmicaxinmnigmmnimimngT^nTnfTTTTTTin
Jalanõude kauplus
A. GRASSM ANN RAKVERES, PIKK TÄN. 20.
Soovitab suures valikus kõige moodsamaid ja vastupidavamaid jalanõusid. Hinnad võist lemata odavad. PÕLLUTÖÖRIISTADE TÖÖKODA
D. LÕHMUS ja POJAD RAKVERES, PARKALI TÄN. 7. Valmistame
kõiksuguseid
põllutöõriistu.
Eriti häid
kartuli ja kunmatru. Soovitame omast töökojast põllumeestele kartuliatru, milledel eriti suur poolehoid Virumaa kartulikasvatajatelt.
Ei ole paremaid perekonna ja rätsepa õmb lusmasinaid kui KAYSER masinad seda on. Oma tugeva, lihtsa värgi, äärmiselt vaikse, kerge käigu ja lait mata ilusa õmbluse tõttu on nad kõikidest teistest üle. 10-aastane vastutus. Jlutikkimise õpetus tasuta, Äärmiselt odavad hinnad ja soodne järelmaks võimalik. Tõrjuge kõik agendid eemale Vabriku otsekohene esitus ja ladu AUG. KOOP*i õmblusmasinate äris. Rakveres, Pikk tän. 22.
Juhin kõikide jalgratta ja grammo foni tarvitajate tähelpanu seepeale, et kõige täielikum JšllCJi*«iitšl
grammofoni ostukoht
on
Rakveres, Laada tän. 6 Tehakse igasuguseid paran duse töid kiiresti ja korralikult Austusega
miks müüakse Laada t« 1 nahakaupu, hobu seriistu, igasug, töösaapaid jne, odavamini? Sellepärast, et tellime kaubad otse vabriku test vahetalituste kuludeta. Sellepärast, et kiire läbimüügi tõttu kaup on alati värske ja kuiv. Sellepärast, et ostjaskond meil on üle Viru maa suur, mis võimaldab väikse prots, kaup lemist, sest et meie raha kaua kauba all ei seisa Sellepärast, ostame kõik omad nahakaubad, hobuseriistad ja igatseltsi töösaapad „ M. SOMELAR’i ärist, Laada tän.>r, 1.'J
Mispärast on a.-s. Vesteras ja Gloria vabrikute saadused parimad teistest ? Seda küsib nii mõnigi. Seletust selleks saame „Kajast“ nr. 168, 20. juul. 1929. a. ja „ Päevalehest'' nr. 144, 1. junn. 1929. a., kust järgmist loeme: Nii Rootsis kui ka Saksamaal peetud n. n. rändnäitustel on eelpool nimetatud vabrikute masinad esimes teks tulnud. Proovikomisjoni otsus kõlab ; „N a d on hästi konstruitud, soliidse ehi tusega ja hoolsa välj atöötuseg a.“ Niidumasinad „GlorIa“ — Gloria vabrikust Gävles ja „Aktiiv“ — a.-s Vesteras vabrikust on ka meil Eestis põllutööministeeriumi põllumajanduse peavalitsuse poolt 1929. a. Tähtvere riigimõisas korral datud proovitöödel esimesteks ja parima teks tunnistatud.
omandab iga põllupidaja omale ainult , Gloria" ja „ Aktiiv1188 1
niidumasina ja loorehaB Peale eelnimetatud masinate ladus alati suures valikus igasuguseid pSllntõõriistD, mootoreid) trak toreid ja jalgrattaid suurematest Rootsi ja Amee rika vabrikutest.
Lugupeetud daamid! Kõige moodsamad soengud ja lokid valmistatakse meie äris. Poisipea lõikamine, kulmude ja ripsmete vär vimine,juukste pesemine ja maniküür
Erakabinetach Töö soliidne ja puhas
Vaksali tänav nr. 17 Telefon 232.
Telefon 232,
Austusega Ae Sšlltsk*
UJ
Lukusepa tööstus, J jalgrataste üürimine ja parandus.
L
A. PEAS ON, ?«' I0
R. Allika Rakvere, Jaama puiestee 27.
Valmistab kõikusugu raud voodeid lihtsa ja reformpõhjadega, praeahjud, pliidauksed, ristid. Võtab vastu kõiksugu parandustöid. 17
Aug. Remmelgas Pikk tän. 1, tel. 260, — Tallinna tän. 19, tel. 261. Soovitan
oma lugupeetud "ärisõpradele maitsevaid
kohvi «aiu, pirukaid, kooke, küpsiseid, dorte. Inglis keeksi, leiba ja peentleiba. Tulge ja külastage, et võiksite veen duda minu maitserikkalt valmistatud maitseainete headuses. Tellimisi võetakse vastu igal ajal ning täidetakse täpselt
22 23 24 25 26 27 28 29 30 Kolletamisep, 1 C 2 3 4 5 6 7 n 8 Ka asani Maarja p. 9 10 11 12 13 14 Simunap. 15 - 16 17 Usupuhastuse p. | 18 22
Päikese tõus loojam. kell 6,15 kell 5,48 . „ 6,40 „ 5,18
Oktoober
^^s
Rätsep G. Õunapuu, Rakveres, Vaksali tän. 4, telefon 299. Endine juurelõikaja Peterburis ja Siberi linnades. Võtan tellimisi vastu kõiksugu meeste ülikondade ja palitute peale. Alati saadaval palitu ja ülikonna riiet kõige uue mates mustrites. Töötavad endised Petrograadi esimese järgu tööjõud.
Rakvere lillailösmse 0.1 Villakraasimtse, ketramise ja värvimise vabrik, Rakvere viinavabriku juures.
Kraasib, ketrab, värvib, pügab, pressib ja dekadeerib võistlemata headuses. Kantud riiete keemiline puhastamine.
Sepp G. Harmipaik, Adra- ja vankritööstus. Rakvere, Vaksali tän. 20.
Hilda UiederkamM ärist, Pikk tän. 62. Saadaval: laste mänguasjad, igas suuruses portselaan kujud, jõulupuu ehted, pühade postkaardid, elavad lilled ja suures väljavalikus metallpärjad.
Riideladu ja kauplus
A.-S. „Tekla ,b Pikk tän, 24.
Telefon 285.
Rakvere osakond.
Müüb suurel ja väiksel arvul kaupu, mis saadud otseteed oma vabrikust igas hääduses kindla vabriku hinnaga, Shokolaadi- ja kompvekitööstus
,,Viktoria
11
Rakveres, Aleksandri tän. 14, tel, 98. Soovitab omast tööstusest igasugu shokolaadi ja kompvekke mitmesuguses hinnas. Jällemüüjatele head protsendid.
Restoraan-võõrastemaja
EUROOPA Lai tän. 26, tel. 227. 27
a
g
Laadad* Tähendus : Laupäeval, pühapäeval ja püha del laat ei alga, vaid järgneval äripäeval, Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mai laat Laura alevis iga kuu 10-mai ja 25-mal Irboska jaama j, iga kuu 20-mal ja V. Irboska alevis iga kuu 4-mal ja 21-1. Rootovas iga kuu 5-mal, Värskas iga kuu 10-mal. Meremäe Obnitsal iga kuu 8-mal. Tallinas ho bustelaat 2 korda kuus, pühap. peale 1. ja 15 p. Näärikuus: 7 Võrus, Orgital. 8. Tartus 10 Suure-Jaanis. 12 Antslas, Koerus. 14. Põit, samaal 15 Võlupes, Jõgeval, Kolga-Jaanis, Laekveres 2 p. 17 Koloveres. 20. Järva-Jaanis, MissolKuresaares. 22. Imaveres, Türil 23. Rasinal, Haap salus, Valgas. 24. Paides, Jõelehtmes, 25, Esnas, Võõbsus. 28. Keilas, Lullikaikul 30, Nissis. Küünlakuus : Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Mässul, Viru Roelas 2 p , Kallas tel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3, Liigalasmal, Keblastes, Jõgeval. 4, Võrus. 5. Tõr vas 2 p., Halliku Oisus. 6. Oro Linnamäel, Nar vas 2 p. 8. Raasikul, Elvas. 9. Saare vallas 10.— 11 Rakveres. 10. Keinas, Soonistes, Antslas, Rä pinas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15 Paldiskis, Lähtrus. 16. Viljandis 8 p. 17. Tar tus, Hai bai. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Varbolas, Missol, Kuresaares, Kosel. 21, Muhus, Valgas. 22 Mustvees. 25 Võrus 8 p , Lihulas. 26. Võõbsus, 28. Ninakülas, Tagaveres, Viljandis 2 p„ Audrus, reedel enne Vastlapäeva, Paastukuu: 1. Jõgeval, Kärdlas, Ristil, Keaval. 2. Nabalas, Kapu Puhmul. 3. Lehtses, Jõh vis 2 p. 4. Kiviloos, Võhma alevis. 5. Kirblas, Leisi Metskülas, Sallas 8. Antslas 8.—9. Tumalas, Iisakus 2 p. 9. Viru-Jakobis 2 p„ Hageris, 28
vas, Paliveres. 10 Sauel, Jõgeval, 11 Võrus, Vil jandis 2 p. 12. Karilatsil, Kuresaares, Triigi Ar dus, Lähtrus. 14. Tartus, Kärus. 15, Tumaias, Põltsamaal. 17. Haibas, 20. Missos, Leevil, Kuu salus. Ristil. 21. ja 22. Nõmkülas. 23 Paides, Mustvees 2 p. 25. Raasikul, Türil. 26. Valgjärves, Pati Nurmeotsal, Einmanni Tamsalus, Võõbsul. 27. Amblas. 27,-28. Viru-Nigulas. 28, Hallikukivil, Keilas. 29. Rootovas, Võrus. 30. Vigalas. Jöulu kiilis r Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr, tui. püha, 1. Abja Paluojal, Räpinas. 2, Saare vallas, Juurus, 2, Valgas, Tapal, Alajõel. 4. Rak veres 2 p. 6. Vihulas. 7.—8. Kallastel. 8 Viljan dis 2 p. 9. Aravetel. 10. Jüris, Sadalas, Mõisa külas, Kilingi Nõmmes. 11. Narvas 2 p. 12. Vänd ras, Järva-Jaanis, Kloostril, Martnas. 13. Pati Nur meotsal. 14. Antslas, Vasknarvas, Ninakülas. Ree del enne 16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgeval, Kärd las, Võrus, Kohilas. 16. Türil. 17. Moisekatsis. Raplas. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap, Pärnus. 18. Pööraveres, Soonistes, Paides. 19. Lehtses, Jõhvis 2 p. 20. Võõbsus, Tõrvas, Missos, Haapsalus, Märjsmaal. 21. Kuresaares, 22. Koe rus, Mustvees 2 p. 23. Sulaojal. 28. Valgas, Varnjal.
Vaja ainult teada! Õnnelikuks saate kõik vanad ja noored, sest pare mini ja odavamini kui kusagilt mujalt ostate igasugu spordi ja villa asju hääst materjalist, mis pori ja vihmale vastu pidavad Paale selle maitsekalt valitud moe- ja pudukaupe. T,ni tän. 23 (Majandusühisuse kõrval) Lugupidamisega
E. KRAIS. 33
MõSdud ja kaalud. Pikkusemõõdad. I.
Penikoorm.
1 geograafia penikoorm onljis ekvaatori kraadi 1
1 1 1 1 1 1 1 1 1
— 6,952 ehk 624|25 versta zzz 7,42 kilomeetert — 4 meripenikoorm merisõlm ehk meripenikoorm — 10 kabeltaud — 1 versta. 369 sülda — 1, 856 kilomeetert — 1|60 maavöö kraadi. Inglise penikoorm — 1,508 versta — 1,609 kilomeetert. Vene penikoorm — 7 versta — 7,468 kilomeetert. Soome penikoorm — 10,019 versta — 10,698 kilomeetert, Saksa penikoorm — 7,03 versta — 7,49 kilomeetert, Daani penikoorm — 7,06 versta — 7,54 kilomeetert. Rootsi penikoorm — 10,2 versta — 10,69 kilomeetert. Norra penikoorm — 10,59 versta — 11,59 kilomeetert. Austria penikoorm — 7,11 versta — 7,59 kilomeetert. Hollandi penikoorm — 5,21 versta — 5,56 kilomeetert. II. Meeter.
Protsentide väljaarvamise tabel. Protsendisumma väljaarvamiseks tuleb kapital aja (päevade arvu) peale kasvatada ja protsendijagajaga jagada. Selle juures tuleb arvestada; üks kuu — 30 päeva, üks aasta — 360 päeva. O jo H |0 C H |^ '
Näited: Kui suur on aastas protsendi summa 1000 krooni pealt, kui aastas 6-q malest, ? 1000 X 360 — 360,000 :6000 — 60 krooni. Kui suur on kuus protsendisumma 1000 krooni pealt kui aastas U# makstaks ? 1000 X 30 — 30.000 : 24,000 — 1| krooni. Poolikud ülejäägid tulevad täisarvuna lugeda. Näide: Kui suur on aastas protsendisumma 100 sendi pealt, kui aastas 61 % makstaks ? 360 X 100 — 36,000 : 5.538 — 7 senti. Kui suur on aastas protsendisumma 1000 kr. pealt, kui aastas 81 % makstaks ? 1000 X 360 — 360.000: 4.235 — 85 kr. 39
Väljamaa rahad. Eesti rahas (umbes)
Austria -— schilling —100 helleri -— kr. Belgia —- beiga — 100 santiimi — 99 Danzig -— gulden.................... — 99 Helveetsia (Schveits) — frank — — » —100 santiimi Hollandi — gulden — 100 cents 1 99 Inglise —- naelsterling — 20 sohil-linggut ä 12 penssi .... 18 99 Itaalia —- liira — 100 sentesimi — n Läti — latt — 100 santiimi . . . — 99 Leedu -- litt — 100 tsentu . . — » Norra —- kroon — 100 ööri . . 1 M Poola —- slott — 100 krossi . . — n Põhja-Ameerika Ühisriigid — dollar — 100 centi................ 3 99 Prantsuse — frank — 100 santiimi ■— n Rootsi -— kroon — 100 ööri . . 1 99 Saksa -- mark — 100 penni . . — » Soome ■— mark — 100 penni . — 99 Taani —- kroon — 100 ööri . . 1 99 Tshehho-Slovakkia — kroon . — ii — 99 Ungari — pengo — filleri . . Vene —- rubla — 100 kop. . . 1 99 tshervonets — 10 rubla 19 99 40
53 senti 52 99 73 99 73 51 21 20 72 37 — 42
99 99
99
u 99 99 99 99
75 15
99
—
99
89 10 —
11 66 94 40
11
99 n it 99 99 99 99
Rakwere adressid. Pangad. Eesti Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 3, tel. 36. Linna Hoiu- ja Laenu-Kassa, Tallinna t 5, tel. 15. Pärnu Krediitpank, Rakwere osak.. Pikk t. 25, tel. 192. Rakwere Majaomanikkude Pank, Tallinna tän. 20, tel. 183. Rakwere Ühispank, Lai tän. 17, tel. 164. Tartu Pank, Rakwere osak.. Tallinna tän. 27, tel. 200. Wiru Pank, Pikk tän. 2, juhat. tel. 22, üldine tel. 109. Virumaa Ühispank, Pikk täa. 15, tel. 236,
Kinnttusseltfide agentuurid. A..s. „Eesti Lloid", esitaja A. Meos, Po-ti tän. 22. A. s. „Eesti Union", agentuur. Pikk tän. 15, tel. 236. A.-s. „Eesti Union", agentuur, Waksali tän. 5. A.-f. „Eesti Union", esitaja K. Leer, Pikk tän. 43-a. A.-s. „Eka", agentuur. Pikk tän. 25, tel. 192. A. s. „Polaris", agentuur Tartu panga juures. Tal linna tän. 27, tel. 200. A.-s. „Polaris", esitaja K. Winkler, Tallinna tän. 64. A«-s. „Turis", agentuur Majaomanikkude panga juures. Tallinna tän. 20, tel. 183. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Om«“, agen tuur, Pikk tän. 2, tel. 109. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Pikk tän. 15, tel. 236. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.«s. „Oma", agen tuur, Maawalitsus. Eesti Omawakitsuste Kinnitus a.-s. „Oma", agen tuur, Linnawalitsus, 41
Eesti Omawalitsuste Kinnitus a-s. „Oma", esitaja F. SLein, Tallinna tän. 16, tel. 181. Kindlustusselts „Eesti", agentuur. Lai tän. 17, tel. 164. Põhja Kinnitusselts, esitaja W. Kuldwere, Pikk t. 37, tel. 131. Rakwere Wastastikune Kinnitusselts, Tallinna tän. 5, tel. 15. KaAbandus. Apteek, linna. Pikk tän. 14, tel, 195. — „ Wiru maawalttsuse, Pikk tän. 15, tel. 6. Eesti Tarwitajateühisuste Keskühisus, Ralwere osak.. Lai tän. 19, tel. 196. Einelaud alkoholiga, Rakwere Käsitööliste Selts, Lai tän. 25, tel. 123 (waata kuul. kaane 1. lhk.j. Elektritarwete, jalgrataste ja nende osade kauplus, G. Uustalu, Laada tän. 6 (waata kuul. lhk. 11)._ Elektri- ja raadiotarwete ning jalgrattaari, G. Leetberg, Lai tän. 2. Grammofonide, raadio ja jalgratta kauplus, E. Nude, Pikk tän. 13, tel. 68. Hotel-restoraan Hansou, Maksalt tän. 24, tel. 206. — „ — „Nord", Pikk tän. 2, tel. 155. Inglis walmisriiete kauplus. Tallinna tän. 20. Iahitarwete kauplus, Z. Ellert, Tallinna tän. 16. Jalanõude kauplus, A. Grassmann, Pikk tän. 20 (waata kuul. lhk. 5). — „ — „ — Z. Kolts, Maksalt tän. 12. — „ — „ — A. Luurich, Maksalt tän. 6. — „ — „ — A. Paz, Tallinna tän. 19, „Anion", m tän. 24, tel. 177. Kaubamaja Zürgens ja Feldmann, Tallinna tän. 49, tel. 145. Kaubamaja 3. Puhk ja Pojad, Rakwere kontor, Laada tän. 27, tel. 105. 42
Kella- ja knllasepaäri, H. Mischel, Pikk tän. 7. — „ — „ — Leo Safro, Tallinna tän. 30. — „ — „ — W. Ushakow, Pikk tän. 5. Kella- ja kullasepa- ning jalgrattaari, Z. Aivik, Pikk tän. 53, tel. 269. Kirjutusmaterjali, paberi, koolitarwete ja Manguasjade kauplus „Edu", Tallinna tän. 7. Kirjutusmaterjali ja tapeedikauplus, Ewald Birkenfeldt. Lai tän. 17. Kiwiriistade kauplused, A. Nowikow, Pikk tän. 1 ja Tallinna tän. 46. Klaas- ja kiminõude ladu, Juri Oksenberg, Tallinna tän. 33. Kolouiaal- ja weinikauplus, O. Abel, Tallinna tän. 23, tel. 60. — „ — „ — 3. Hubel, Pikk tän. 39, tel. 24. Koloniaalkauplus, A. Busch, Pikk tän. 13, tel. 156. — „ — P. Erdmann, Tallinna tän. 24. „ — K. Kakit, Tallinna tän. 12. — „ — H. Lugenberg, Tallinna tän. 30, — „ — Ed. Rammulus, Tallinna tän. 34. — „ — Ed. Wiederkom, Pikk tän. 62. Koloniaalkauplus, mineraalwete tehas ja õlleladu, O. Pedriks, Pikk tän. 9, tel. 179. Kübaraäri, M Ellert, Tallinna tän. 16. — „ — Lugenberg, Tallinna tän. 30. — „ — A. Matiesen, Pikk tän. 22. — „ — E. Nihwer, Tallinna tän. 39. — „ —- S. Nurk, Pikk tän. 8 ja Turu kaubamaja 5. — „ — S. Rööpson, Pikk tän. 7. — „ — E. Wolkow, Tallinna tän. 12. Kübara- ja kullasepaari, H. Stahlberg, Tallinna t. 18. Lille- ja parjakauplus, A. Tenneberg, Pikk tän. 26, tel. 65. — „ — „ — H. Wiederkom, Pikk tän. 62. 43
Lille , pärja- ja mänguasjade kauplus, A. Ustaw, Tallinna tän. 35. Liha ja worstikanplus, P. Baumann, Rohuaia l 13, tel. 99. — „ — „ — M. Klopp, Waksali tän. 26 — „ — „ — K. Saksen, Tallinna tän. 62. Joh. Senkel, Lai tän. 18, iel. 138, Z. Tedre, Tallinna tän. 50. — „ — „ — M. Leimann, Waksali tän. 1. — „ — „ — Uustalu ja Saksin, Pikk t. 16. Lihakauplus ja worstitööStus „Produkt, Maksalt tän. 3, tel. 152. Masinatekauplus, Kr. Saar ja Ko., Tallinna tän. 13 (waata kuul. lhk. 1). Möõbliäri, Ed. Saukas, Tallinna tän. 6. Mööblikauplus, M. Oraw, Pikk tän 13. Mööblikauplus ja tööstus, J. Siil, Pikk tän. 62. Mööbli- ja mänguasjade kauplus, Roman Zürgens, Pikk tän. 11, tel. 247 (waata kuul. lhk. 56). Mööbli- ja antiikasjade müümine ja ostmine, K. HunniuS, Pikk tän. 17. Mütsi- ja karusnahkade kauplus, A. Golomb i Tar tust, Rakwere osak.. Tallinna tän. 25. Mütsikauplus ja Sööstus, M. Tiisel, Tallinna tän. 35. Mütsi- ja pndukauplus, A. Mikk, Tallinna tän. 34. Nahala u, Mennad Saar, Tallinna tän. 30-a (waata kuul. lhk. 13). . „ Rahakaupltts, S. Firk. Laada tän. 5, tel. 125. — n — K. Lewinson, Tallinna tän. 21. — „ — Paide, Tallinna tän. 27, postkontori wastu (waata kuul. lhk. 56). Naha-, nööri- ja hobuseriistude kauplus, N. Somelar. Laada tän. 1 (waata kuul. lhk. 13). Optikaäri, A. Amos, Pikk tän. 26. Pagariäri, K. Kingsepp, Pikk tän. 45. 44
Daaari ia kondiitriari, G. Baumwerk, Laada tän. 13. __ __ — 3, Danilow, Tallinna tän. 62. " — — H. Dorwald, Pikk tän. 54. H. Kool, Pikk tän. 16. Aug. Kuber, Waksali tän. 16. _ '' — „ — L. Matiesen, Tallinna tän. 21. ___ — „ — G. Remmelgas, Pikk tän. 1, " kl 260 (wt. kuul. lk. 21). __ — — G- Remmelgas, Tallinna 119 Tööstuse tän. nurk, tel. 261. __ — „ — H. Tammik, Tallinna tän. 23. Petrooleum, densiin, õlid ju autotarbed „Bultotuiftdf, Tallinna tän. 32, tel. 265. Petrooleumi ludu, E. Kreek ja E. Thomson, Roebü tän. 5, tel. 79, Piimaühing, Rakwere, Tiigi tän., tel. 242. — z/ — „Wlru", Kauba tän. 6, tel. 269. Pudukauplus, S. Tanksmäe. Tallinna tän. 9. — — A. Zlaff, Tallinna tän. 7, tel. 257, (wt. kuul. lhk. 5). __ z/ — B. Blumeneff, Tallinna tän. 36, tel. 287. Soodne ostukoht kaupmeestele. Pudu- ja moekauplus, E. Krais, Lai tän. 23 (waata kuul. lhk. 33). w Pudu-, moe- ja parfiimerriaari, S. Haukks, Tallmna tän. 20. PNdu- ja pefuari, N. Amberg, Tallinna tän. 25. Pudu- ja kirjutusmaterjali kauplus, R. Osias, Tallinna tän. 30. M Pudukauplus ja kudumise tööstus, Reiner, Tallinna tän, 10. __ _ — „ — Waademann, Pikk " " tän. 1. _ — „ — Martens, Pikk " tän. 5. 45
Põllumajanduse ja Tööstuse a.-s. „Estakla«d", Waksali tän. 32134, tel. 47 (tvaata kuul. lhk. 19). Põllumajandus tarwete kauplus, E. Lepikfaar, Lat tän. 29 (waata kuul. lhk. 9). Põllumajandus tarwete ja ehitusmaterjali kaup lus, Z. Klasmann, Tallinna tän. 36, tel. 224. Põllumeeste tarbeainete kauplus, F. Fählmann, Tallinna tän. 32. Põllutöömasinate, jalgrataste, koorelahutajate, õmblusmasinate ja põllumajandus tarwete kauplus, Zoh. Rosenberg, Laada tän. 25, tel. 162. Põllutööriistade ja masinate ladu, Anton Willberg, Waksali tän. 5, tel. 104 (teaata kuul. Ihk. 23). Raamatukauplus, Zoh Priimann, Pikk tän. 24. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus, Zoh Triefeldt. Pikk tän. 17. .. Rakwere Majanduse Ahisus, Lat tän 19, tel, 112. Rakwere Tarwitajate Ühisus, Pikk tän. 1. Rauakauplus, G. Limberg, Tallinna'tän. 22, tel. 224. — „ — Kr. Tatrik, Tallinna tän. 29, tel. 55. Restoraan wõõrastemaja „ Eestimaa", (end. Kuke), Waksali tän. 7, tel. 190. — „ — „Euroopa", Lai tän. 26, tel. 277. Restoraau „Wiru", Waksali tän. 1. Riidekauba ladu a. s. „Tekla", Pikk tän. 24, tel. 285, Riidekauplus, L. Hoff, Tallinna tän. 11. — „ — Z' Käsik, Lai tän. 4. — „ — K. Kruusenberg, Pikk ISn. 17, tel. 303. Riide- ja pudukauplus, W. Zwanow, Tallinna tän. 31. — „ — „ — F. Metz, Tallinna tän. 8, tel. 263. --„ — „ — P. Tingas, Tallinna tän. 33. — „ — „ — Tallinna tän. 24, tel. 276. Riide- ja raamatukauplus, Nikolai Erna, Tallinna tän. 14. 46
Riide $<* walmisriiete kauplus, Aleksander Zwanow, Tallinna t&n. 21, tel. 244. Riide ja õmblusmasinate ari, A. Koop, Pikk t. 22, tel. 270.
Rohukauplus, A. Feldmann, Pikk tän. 11. —
„
—
H. Lemberg, Tallinna tän. 22.
Rohu- ja würwikauplus, Haase ja Nhlaender, Pikk tän 3, tel. 230.
Saapakauplus, D. Blechmann, Tallinna tän. 34. — z, - 3. Hochin. Pikk tän. 16 (wt. kuul. lhk. 7), — —
zz „
— —
F Rogowsky, Tallinna tän. 28. Uhlberg, Pikk tän. 6. Saku õlleladu, Pikk tän. 9, tel. 286 (waata kuul. kaane 3. Ihk.). Seemnekauplus, Eesti Seemnewilja Ühisus, Lai tän 7. Söögisaal, E. Laas, Waksali tän. 4. Söögi- ja teewaja „Silwa", Lai tän. 11. Talurahwa kauplus, Zoh. Matson, Turu pl. 5. — zz — „ — O. Truuberg, Waksali tän. 8. — „ — „ — J. Uhlberg, Laada tän, 21. Tapeedi- ja segakauplus, Wold. Matson, Turu pl. 5. Valmisriiete kauplus, % Ehasan, Tallinna tän. 33, tel. 267. — — 3- Finberg, Pikk tän. 3 (ivaata kuul. lhk. 25).
Valmisriiete, mütsi- ja karusnahkade kauplus, B. Patow, Tallinna tän. 19, tel. 268.
Wilja ladu, jahud, kliid. Tallinna tän. 30-a, tel. 167. Võõrastemaja „Astoria", Jaama puiestee 11, tel. 61. _ — „ — ^Rakwere, Jaama puiestee 17. Õmblusmasinate kauplus „Singer", Lai tän. 7, tel. 293 (waata kuul. kaane 2. lh?.).
„rlhiskanbamaja, klawerite, grammofonide, plaa tide, raamatute, kirjutusmaterjali, reisitarwete, jalanõude jne. müük. Leo Erna, Tallinna tän. 24, tel. 276. 47
Turu kaubamaja kauplused: All. Rr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3. 4. 5. 6. 7.
Liha- ja tvorstikauplus, J. Hansen. — „ — „ — Laissaar. — „ — „ — Saan Hansen. — „ — „ — D. Guseiv. — „ — „ — T. Tamm, — „ — „ — J. Kongi — „ — ir — A. Sander. Ülewal.
Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr Nr Nr. Nr. Nr. Nr. Nr. Nr.
1. 2.
3, 4. 5. 6. 7.
8. 11. 12. 14.
15. 16.
17. 18.
Saapakauplus, A. Luurich. Riidekauplus, M. Kaeramaa— — L. Willberg. — „ — M. Hermann. Moeäri, S. Nurk Riidekauplus, R. Paulus. Pudukauplus! M Sule. — „ — A. Moose. Saapakauplus, 3- Kirilow. Raamatukauplus, R. Pokk. Kiwinõude kauplus, 3 Riismann. Pudukauplus, A. Meeru. Riidekauplus, A. Übius. — , L. Lepp. Pudukauplus, P. Meilbaum.
Tööstus. Adra- ja wankritööstns, G. Harmipatk, Maksalt t. 20. Elektrotehnika ja raadio töökoda, ins. Maldmann, Tööstuse tän. 5, tel. 72 (mata kuul. kaane 2. lhk). Esimene Eesti kroomnahawabrik, Vaestemaja t. 13, Jalanõude kiirparandns-tõökoda. Härma tän. S (wt. kuul. lhk. 56).
ZnnkfetõSstns, W. Aetttk, Pikk tän. 20. — „ — „Central", oman. A. Iäger, Maksalt tän. 8. , . — „ — 3. Linbaum, Tallinna tän. 9, tel. 205. 48
Zuuksetöõstus, „Hhgiene", oman. H.
2ux, Maksalt tän. 12. — „ — K. ja A. Ianow, Tallinna tän. 7 (wt. kuul. lhk. 7). — „ Z. Kilm, Pikk tän. 6. — „ — A. Rein, Pikk tän. 1. — „ — Zoh. Palm, Tallinna tLn. 39. — „ — A. Sunns, Küti tän. 5 — „ — A. Sääsk, Maksalt tän. 17, tel. 232 (wt. kuul. khk. 17). Kellasepa töökoda, Z. Ässaftei, Tallinna tän. 41. — „ — A. Llk, Laada tän. 10, omas majas. — „ — A. Rose, Pikk tän. 17. Kella- ja kullasepa töökoda, K. Wichmann, Pikk f, 13. Korwitööstus, A. Omblik, Turu pl. 29. Köie- ja nööri VVstus, D. Grünberg, Saue tän. 3. Lauatõöstus, S Aistkowits ja Ko., Narwa tän 17, tel. 262. Limonadi tehas ja õlleladu, K. Sebald, Pikk tän. 24, tel. 157. Lina ja takuketrawise wabrik, Rakwere, tel, 130.
Lukusepa tööstus, jalgrataste üürimine ja paran dus, A. Peason, Maksalt tän. 11. Maaler!, lakeerimise ja klaafimise tööstus, J. Towbach, Tallinna tän. 11.
Maaler, Z. Kuulberg, Laada tän. 17. Masina, masina paranduse, raud- ja waskkatelsepa tööstus, A. Nei, Jaama Puiestee 11, tel. 61. Mehaanikatööstus, E. Aren, Lai tän. 3. Mehaarrik-lukusep, E. Laul, Pikk tän. 34. Mehaanikatööstus ja autogeeniline metallide kokkukeetwine, Z. Pikk, Tallinna tän. 25. Mehaaniline puutõõstus, treiali ja tisleri töö koda, Stein, Laada tän. 31, tel. 225. Metallitööstus, R. Allika, Jaama puiestee 27 (maata kuul. lhk. 17). 49
Metallitööstus, Z. Walter, Mü tLn. 14. Mööblitööstus, G. Zöe, Pikk tän. 28, tel 302. — —
„ „
— —
H. Nömberg, Tallinna tän. 56. Z. Puutmann, Tallinna tän. 39. Rahawabrik „Sakala", Narwa tän. 21, tel. 20. — „ — „Wiro", Narwa tän. 26, tel. 134.
Plekisepa, laskeriistade ja jalgratta parandustöökoda, M. Kleit-, Laada tän. 4. Plekisepatööstus ja katusekatmine, Z. Rosenberg, Lai tän. 14-a.
Plekisepatööstus, A. Steinberg, Laada tän. 20. Puusärgi tööstus, P. Nei, Tallinna tän. 41. Puutööstus, O. Ntedrichson, Pikk tän. 48, tel. 82. Paewapildi ja suurendustöõstus, Z Krtibi, Tallinna tän. 56.
Päewapildi, suurenduste ja raamimise tööstus, J. Kiiber, Tallinna tän. 7.
Põllutööriistade ja reformwoodite tööstus, A. Laur, Lai tän. 14-a.
Riidewärwimise tööstus, firma H. Stahl, Pikk tän. 31. __
__
__
K. Wöölmann, Posti t. 5-a (waata kuul. lhk. 56). Rätsep, G. Õunapuu, Waksali tän. 4, tel. 299 (waata kuul. lhk. 15). — „ — M. Markson, Roosi tän. 4. Rätsepatöökoda, K. Kärdi, Posti tän. 18. __ „ — E. Weinberg, Pikk tän. 21. Rätsepmeistri töötuba, P. Kask, Aleksandri tän. 38. Rätsepatöõstus, Z. Käsik, Lai tän. 4. — „ — G. Sallo, Waksali tän. 26. Rätsepaäri, P. Raja, Waksali tän. 15
Sadulsepa, pehmemööbli ja autopolstri tööstus, G. Meisner, Tallinna tän. 66. 50
Sepatõöstus, D. Lõhmus ja Pojad, Parkali tän. 7 (waata kuul. lhk. 5). — „ — Z. Pappel, Waksali tän. 23. — „ — 3* Puusep, Laada tän. 15. Sepa- ju tvankritööstus, H. Mölder, Rarwa tän. 7. — Z. Oksenberg, Tallinna t. 56158. Shokoladi- ja kowpwekitöüstus „Vittoria", Aleksandri tän. 14, tel. 98. Trükikoda, k.-ü. „Wirulane", Lai tän. 17, tel. 136. Tõllafepa tööstus, Z. Bachmann, Laada tän. 4. Wase- ja plekttööstus, A. Saukas, Pikk tän. 26. WiittraiuMise tööstus, A. Meilbaum, Laada tän. 35. WMsaapa tööstus, Z. Willo, Pikk tän. 7. Ähistrükikoda, Lai tän. 12, tel. 135. OmblusMaftnate parandus ja agent, Z. Tootsi, Tallinna tän. 54.
Terwishoir» ala. Arstid. Dr. Gerda Bürger, sise- ja naistehaigused. Pikk tän. 20, tel. 298, kõnet. kl. 9 -1 ja 4—7. Dr. A. Eberhardt^ sise- ja lastehaigused. Pikk tän. 16, tel. 69, kõnet. kl. 9-1 ja 4-6, pühap. kl. 11-1. Dr. T. Feimann, naha-, sugu- ja sisehaigujed. Laada tän. 4, kõnet, tl 9—1 ja 4—7. Dr. S. Golomb kõrwa-, kurgu- ja ninahaigused. Lai > tän. 9, tel. 64, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. 3. Haho, (maakonnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 30, tel. 44, kõnet. kl. 9—11 ja 4-5. Dr. W. Hildebrand, naiste-, sise- ja sünnitusabi. Pikk tän. 18, tel. 149, kõnet, tl 9-1 ja 3—5. Dr. Cd Hoffrnann, kirurgia ja sünnitusabi. Pikk tän. 58, tel. 56, kõnet. kl. 9—11 ja 4—5. Dr N. Krooni, sise- ja laste-, hamba- ja suuhaigused. Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 9—12 ja 4-6. 51
Dr. A. Kuldsepp, sile- ja lastehaigused, analüüsid, Pikk f4n. 14, kõnet, kl 9—12 ja |4—15. Dr. B. Melik—Muradsw, laste-, naiste- ja naha haigused, Tallinna tän. 22, tel. 252, kõnet- kl. 9—1 la 4—7. Dr. 3. Müller, sifehaigused, Maksalt tän. 32, tel. 266, kõnet. kl. 9-1 ja 5—6. Dr. W. 9lei, kirurgia. Lai (Äri. 18, tel. 51|16, kõnet. kk. 9—10 ja 3—5. Dr. W. Oja, (kooliarst), sise- ja sugrrhaigujed, Parkali tän. 7, tel. 197, kõnet. kl. 8—10 ja 3—*5. Dr. M. Serwann, silma- ja närwihaigused, elektri rawimise kabinett, (massaasb), rawimine hüpnoosiga. Tal linna tän. 24, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6 pühap. kl. 11—1. Dr. J. TiWas, sije- ja naistehaigused, röntgeni kiired, elektri rawi, Pikk tän. 39, tel. 7, kõnet. kl. 9—11 fa 5—7. Dr. E. lift, sise-, laste-, haawa-, naha-, kõrwa-, kurguja naistehaigused. Lai tän. 27, tel. 212, kõnet. kl. 9—12 ja 3—5. Dr. M. Wihmann, sünnitusabi, naiste- ja haawahaigused. Rohuaia tän. 19, tel. 300, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. Dr. N. Wiren, (linnaarst), sisehaigused. Pikk tän. 44, Ui 101, kõnet. kl. 9—10 ja 3—5.
Hambaarstid. E. Ewald-Amberg, Tallinna tän. 25, tel. 275, kõnet. kl 9 -1 ja 4—7, kesknäd. ja reedel 11. 5—7. M. Zuurik-Gerberson. Tallinna tän. 8, tel. 233, kõnet. kl. 10—1 ja 4-5. H Soon-Kuldsepp, Pikk tän. 14, kõnet. kl. 9—1 ja 4-6. K. Tombach Osman, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. F. Zlafs, Tallinna tän. 6, kõnet. kl. 9—1 ja 4—6. 52
Ämmaemandad» R. Ajasta, Waksali tän. 27, tel. 290c L Kert-Zalak, Küti tän. 5. M. Kiisk, Tartu LSn., omas majas. F- Kukke. ämmaemand-masseerija, Pikk tän. 21. Pr. Kitth Normann, Tallinna tSn. 50, tel. 223. E. Tuling, Pikk tän. 23. G. Walk, Waksali tän. 8, tel. 211.
Masseerija. Leontine Müller, Tallinna tän. 11, kõnet. kl. 11—1. Haigemajad. Linna haigemaja. Tallinna tän. 44, tel. 102. Haigete wastuwõtmine igal ajal. Ambulantsis wastuwötmine kõikidel aladel kl. 11—1. Zuhat. dr. R. Wiren.
Rakwere erahaigemaja Aleksandri ja Rohuaia tän. nurgal, teles. 300. Wõetakfe wastu igal ajal:
Sünnitajaid, naiste -, fise- ja haawahaigeid. Õöpäewa maks 3—4 kr. Sidematerjali ja rohtude tasu eraldi tegeliku hinna järele.
Zuhat. dr. W. Wihmann. Laboratoorium. Dr. A. Eberhardt*i keemia-bakterioloogia labora toorium, Pikk tän. 16, tel. 69. Analüüside wastuwõtmine kl. 9—1 ja 4—6, pühap. kl. 11—1. 53
Kohtu ula. Wanrmtatud Ädwokaadid. Kr. Haho, Pikk tän. 30, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. EV. Hasfelblatt, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 8-12 N. Jlttmf*,* Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3-5. M. Kutti, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, igal ajal, kui kodus. A. Levs, Tallinna ISn. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8-10, 3—5. W. Magi, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus.
Wannutatud advokaatide abid. E. Federwann, Pikk tän. 22, tel. 270, kõnet. kl. 8—11 ja 3—6. W. Heiswald, Tallinna tän. 12, tel. 208, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5. R. Knüpffer^ Pikk tän. 18, tel. 216, kõnet. kl. 4—6. N. Koolmann, Pikk tän. 46, tel. 169, kõnet, iga! ajal. kui kodus. Z. Kriisk, Pikk tän. 13, tel. 146, kõnet. kl. 8-10, 3—5. A Krooni, Rohuaia tän. 9, tel. 297, kõnet. kl. 8—10 ja 3—6. N. Kütt, Waksali tän. 29, tel. 226. A. Ssmann, Pikk tän. 17, tel. 228, kõnet. kl. 8—10 ta 4—6. P, Randrnets, Tallinna tän. 25, tel. 33, kõnet, igal ajal, kui kodus. J. Schneering, Pikk tän. 15, tel. 184, kõnet. kl. 9—12 ja 3—6. 3, Triefeldt, Tallinna tän. 24, tel. 259, kõnet. kl. 8—10 ja 3-5.
Adwokaat
Ed. Waldwann, Pikk tän. 27, tel. 178, kõnet. kl. 8—10 ja 3—5. 54
Et omandada parimat — — pange tähele firmat! Il
Leo Erna
i
reklaam — on odavad hinnad I 8k Müügil: klaverid, grammofonid, plaadid, raamatud, kirjutusmaterjal, reisi tarbed, jalanõud jne.
El
Rakveres, Tallinna tän. 24. Tel. 276.
55
Mööblikauplus
Roman järgens Rakvere, Pikk tän 11
Telef. 247.
Lutheri vabriku mööbli müük vabriku hinnaga.
K. Vöölmanni riidevärvimise tööstus. Rakveres, Posti tän. 5-a, omas majas. Värvib, vanutab, pressib ja pügab kangaid* Värvitakse kantud riideid. Töö kiire ja korralik
Töö eest täielik vastutus.
Raha hoiab kokka see ane ja lapsevanem,
kes
toob
oma
jalanõud parand
9,Kiirparandusse®4 Rakveres, Härma tän. 9, Töö kiirem ja hinnad odavamad, kui mujal.
56
mi Tähelepanu !
Nahatarvitajad 1
m
Tähelepanu 1
Itinill fii Tallinna tän. nr. 27,
postkontori vastas
ostate kõik nahakaubad kõige soodsamalt. Kaubad alati värsked ja hinnad ajakohased. Kaupmeestele ja kingsepadele vabriku hindadega.
12223 (J
I
ii
3
CU=Li
Saku õlleladu soovitab oma
õlut ja mõdu tuntud võistlemata headuses. W Saada igalpool! S
Kontor, Rakveres, Pikk tän. 9, tel. 286.
O^SB
§
ee
Uhispiimatalitustele soovitan suures väljavalikus: Weetorusid Toru ühendused Kraanid Ventiilid Kaevupumbad Tsilindrid Tendrid Põhjaventiilid Torud, mustad ja tsingitud. Hinnad kõige odavamad Eestis.
VaataEsimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“
Valga osakon...Esimene Eesti kinnituse selts
„EEKS“ Valga osakond Valga Pangas
LLKS
2-1866
KALENDER 1929 AASTAKS.
Esimese Eesti kinnituse selts „EERS" Valga osakonna kirjastus.
Kõige paremaid
pollutöömasinaid ja riistu,
„musta kuke“ märgiga ja
loomajõusööte muretseb põllumeestele
E.T. K. — Eesti Tarvitajale Keskühisus Peakontor: Tallinn, Lai tän. 39/41. Harukontor: Valgas, Vabaduse tän. I.
Suur kaubaläbimüük ja üle 10-aastane äriühendus otse tehastega sise- ja väljamaal võimaldavad ETK-le osta ja müüa kaupa kõige soodsamalt. Müük sünnib kõigi majandus- ja tarvitajate ühingute kaudu.
====== Moeäri ====== =
AUG. PEHME
Valgas, Kesk tän. 15/17.Kõige suurem ja täielikum sellekohane äri Valgamaal.§
X kübarad ja mütsid. | KARUSNAHAD.8 Meester. ja naister.
Villased kujutud kaubad ja lõngad.§
—Jalanõud _| „ESTOKING", „UNION" vabrikutest ja oma tööstusest alati uuemates värvides ja moodides.
(
Kummi kalossid ja botikud.&
Pulma ja leeripäeva ehted.* Kõik moe ja pudukaubad suurel ja väiksel arvul.-
Grammofonid ja plaadid
ilmakuulsatest „Columbia", „His Masters-Voice", „Odeon", „Majestrola" ja teistest vabrikutest.(
Soovitab kõigesuuremas valikus väljamaa ja kodumaa riietest maitserikkalt uuemate fassongide järele valmistatud
Naisterahvastele :
suve-wtalve mantleid. Meesterahvastele:
KÕIGE VANEM JA SUUREM X
J VALMISRIIETE. MEESTE-JA NAISTERAHVA
ülikondi, palituid, jopesid, vihma- NÖTSI-j» PESUKAUPLUS 3 mantleid, pükse, pesu ja tööriideid. 1 VALGAS on Kõige suurem väljavalik karusnahku. -x=----1-2 Suur ladu meester. mütse ja kaabusid iga aas esk TÄN 19. taaja jaoks, uuemates fassongides. Hinnad võistlemata odavad!
A.S1OMKA
2
eestikeelsed plaadid. Hind Kr. 3.Aleksander Arder, Estonia ooperi bariton. 8710 Kaks grenadeeri (R. Schumann). Metsa teel (A. Kapp). 8711 Kallis Mari. Kas tunned maad. Aleksander Arder ja meeskvartett. 8712 Ants oli väike saunamees. Kui see laul meil kords lä’eb. 8713 Väike postimees. Metsa läksid sa. Arnold Vismann, Estonia ooperi tenor. 8714 Nadiiri aaria oop. „Pärliotsijad" (G Bizet). Neiule (seadn. J. Aavik) 8715 Äikse eel (H. Meri). Maria, Mari (Di Capua). 8716 Miks sa nutad, lillekene (R. Tobias). Kannel (J. Simm). Konstantin Savi, Estonia opereti tenor-bariton 8722 Jlu (Pflüger) Mu süda, rända sa. 8723 Armastus (Hildach). Poissmehe laul. Olga Torokoff-Tiedeberg, Estonia ooperi sopran. 8724 Laisad neiud (N Goldschmidt). Neiu laul (E. Meyer-Helmund). 8725 Üks pisar veereb vaikselt (M. Lüdig). Hällilaul (A. Lemba). 8726 Üks ainus kord (K. Türnpu). Ma elan (O. Merikanto). Tallinna Meestelaulu Selts, juhatab prof. A. Topman. 8701 Mu armas isamaa (K. Türnpu). Kõik taevad laulvad (L.v Bethoven). 8702 Kaunimad laulud (F. Saebelmann). Rõõmsad muusikandid. 8703 Mu Eestimaa (K. Türnpu). Süda tuksub (K. Türnpu). Estonia Muusika Osakonna Segakoor, juhatab prof. J. Aavik. 8704 Isamaa mälestus (K. A. Hermann). Priiuse hommik (K. Türnpu). 8705 Troost (K. Türnpu). Veel kaitse, kange Kalev (M. Hermann). 8706 Tuljak (M. Hermann). Koit (M. Lüdig). Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi segakoor, juhat. T. Vettik. 8707 Mullu (J. Krohn). Peidutamine (A Törnudd). 8708 Lindude laul (M. Saar). Lemmelaul (T. Vettik). 8709 Hällilaul (T. Vettik). Kas tunned maad (T. Vettik). Marta Runge, Estonia ooperi sopraan, Konstantin Savi, Esto nia opereti tenor-bariton, The Murphy Bandi saatel. 8729 Viise operettidest, 1 ja II osa (seadn. V. Compe). 8730 Viise operettidest, III ja IV osa (seadn. V. Compe). Felix Moor, draama näitleja, ja Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8718 Mõndasugust (Märt ja Pärt). Kahes osas. 8720 Seda ja teist (0 Luts). Kahes osas. 8721 Tark isand (0 Luts). Kahes osas. Felix Moor, draama näitleja ja Tallinna ringhäälingu kõneleja. 8717 Härra K. M. Uhhuu oli haige (0. Luts). Kahes osas. Hugo Laur, Estonia draama näitleja. 8719 Pearu matusekõne (Tammsaare „Tõde ja õigus“). Kahes osas. Hugo Schüts, viiul. 8731 Pulma lust (seadn. Hurstinen). Üksinda (Kappel-Hurstinen). The Murphy Band, tantsuorkester Estonia valgest saalist. 8727 Kaera Jaan (seadn. V. Compe). Lauluga. Mälestus (V. Compe). Foxtrott eestikeelse lauluga.
Ainuesindaja: Kaubamaja Ä-s. Karl Lembero Tallinn, Viru 3. 3
X/XOCOO VOX Rohu- värvi kauplus 0. Kruus 1 Valgas, Vabaduse tän. 30.-
Kõiki muid aineid kosmeetika ja parfümeeria alalt.
)) Maalritele: Värvid pulbris, värnits, õlivärvid, õlilakid ( • igas väärtuses, tärpentiin, liim, kriit ning pintsleid imitm. headuses j. n. e.( xMAAMAANAEMAE Rx
Villa- la valltööstus J. Schein Valgas, Uus tänav Nr. 14. Võtab villu kraasimiseks, ketramiseks Ja korrutamiseks vastu. Ostab kodumaa villu. Ajakohaste masinate ja vilunud meistrite tõttu on töö kiire, võistlemata headuses ja väga kokkuhoidlik.
Hinnad mõõdukad. Räbalatööstus võtab kõiksugused koetud kaltsud, nagu: va nad sukad, kampsonid jne. ümbertöötamiseks villaseks vatiks ja lõngaks vastu.
Müüb kõiksuguseid lõngu, inglis villa ning villa- Ja puuvilla vatti. Oma villa ümbertöötamisel võib igaüks juures olla. 4
Wiili Wabrik Tallinn, Wana Posti t. 11 Kõnetraat 12-78
on ainuke täielik ja uute tehniliste abinõudega töötaw wiilitööstus Ees tis. Meie wiilitööstus on juba 50 aastat Ees tis töötanud ja oma tööga üldist rahulole mist ja kiitust ärateeninud. Ladus on meil suur wäljawalik igasuguseid oma ja wäljamaa uusi wille ja raspleid.
Sealsamas wanade wiilide ja rasplite ülesraiumine ja wahetamine uute wastu.
K/m.
KARLUUDAL TALLINN, Pikk tän. 36, telefon 24-84.
Väljamaa esitus.
Viin ja õlu.
Esimene Eesti kinnituse selts
EEKS
on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. aastal. Kindel vastutus. Odavad maksud. 5
Kultuur - Joh. Meisteri
raamatu-, kirjutusmaterjali- ja tapeetide kauplus.
Valgas, Kesk tän. 27.
Soovitan pühade kingiluseks: Kirja mapesid (portfelle). ‘
Kirjutusnõusid.
Rahataskuid. Kirjapabereid ilukarpides ju mapedes. Lillevaase portselaanist, kristallist, klaasist j.n.e. Reisikohvreid mitmesuguses suuruses. Kujusid prongsist, portselaanist. Lõhnaõlisid, lõhnaseepe j. n.e.
Lastele:
mänguasju, pildiraamatuid j. n. e. suures valikus.
Jõulupuu ehteid — väga suures valikus. Säraküünlaid, jõulupuu küünlaid ja küünlajalgu. Piltpostkaarte jõuluks, uueksaastaks ja teisi üksikult ja hulgaviisi.
Alati ladus: suur valik igasugu kirjutusmater jali, konto- ja protokolliraamatuid j. n. e. Kõige austusega
Aasta-ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril, Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuu-warjutused. 1929. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutusi ei ole.
1. Täieline päikesewarjutus 9. mail — maakera lõuna- ja ida poolel. Ei ole meil nähtaw. 2. Ringkujuline päikesewarjutus 1. nowembril. Nähtaw Atlandi ookeanil, Lääne-Aafrikas ja India ookeanil. Ei ole meil nähtaw.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1929. a. 1. Uusaasta (1. jaan.). 7. Maipüha (1. mail). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan ). 8. Taewaminemise p. (9. mail). 3. Eesti Wabariigi iseseiswuse p. 9. Suwiste pühad (19 —21. mail). (24 weebr.). 10. Jaani päew (24 juunil). 4. Palwe päew (20. weebr.). 11. Jõulu pühad (25.—27. dets.). 5. Suur Reede (29. märtsil). 6. Kr. Ulest. p. (31. märtsil, 1. ja 2. apr.).
1. 2. 3. 4.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: Suurel laupäewal (30. aprillil). Suwiste pühade laupäewal (18. mail). Jõulu laupäewal (24 dets.). Wanal aastal (31. dets.).
Uueks aastaks. 1929. aastaga algab Esimene Eesti kinnituse selts „Eeks" oma 63-dat tegevuse aastat Mööduva versta posti juures peatudes ja uue eluaasta lävele astudes tuleb tagasi vaadata senise töö peale, et võtta tarkust tulevikuks. Üle on elatud palju raskeid aegu ning nähtud mit med valitsused. Hulk on elus olnud vintsutusi ja tee küllalt konarline, kuid välja on tuldud kõigist karasta tult ning tugevnenult. Esimese Eesti kinnituse selts „Eeks’i“ tekkimine sai alguse kahest tähtsamast sündmusest, millede kuul dused juba aegsasti meeled liikvele pani, ja need on: Balti raudtee ehitus ja uus kogukonna seadus, mis va bastas Eesti talupoja mõisniku alt. Need sündmused andsivad hoogu ja võimaluse majade arvu kasvami sele. Mõisatööline, tüdinenud kubja kärkimisest, samuti aidamees, puusepp ehk muu käsitööline, kellel kotipõhja mõni rublakene kogunud, asus linna ja ehitas ise omale peavarju — maja. Majade arvu rohkenemisega tekkis ka mõte kinnituse seltsi asutada, mis teostus 1866. a. Juba algusest peale on selts väljaläinud oma liigetekinnitajate huvide seisukohast. Ikka ja alati on selts sammunud õiglast rada, mille tõttu ta ka suure poole hoiu osaliseks on saanud, ning seltsi ümber arvukas kinnitajate pere kogunud. Sama teed püüab selts ka edaspidi kindlalt käia, parandades vääratusi, mis mõni kord töös ja tegevuses ettetulnud. Uut tegevuse aastat algades, soovime kõigile seltsi liigetele-kinnitajatele, seltsi sõpradele ning poolehoid jatele 8 head ja õnnerikast uutaastat!
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" Walga osakond.
kui ühistegeline ettevõte ei aja taga kasusid. — Tema siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine võimalikult soodsatel tingi mistel.
Uueaasta hommikul viib peremees rõõmutundes igale loo male matitäie leiba. Täielik on peremehe rõõm siis, kui hooned, loomad ja igasugune varandus on kinnitatud Esimeses Eesti kinni tuse selts „EEKS‘is". Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 10
Põllumees põline-rikas, kui eemaldab hädad ja õnnetused. Kinnitage oma varandus Esimeses Eesti kinnituse selts „E E K S‘is". „EEKS“ on kõige vanem ja jõukam ülemaaline Eesti ühis tegeline kinnituse selts. Asutatud 1866. aastal. Osakond Valga Pangas, Valga, Vabaduse tn. nr. 6. 11
„EERS" kinnitab: Elu, kapitali, kaasavara. pensiooni, matmise raha
Kinnitustingimused kõige paremad ja preemiad kõige õig lasemad. Kapitalid iile 30 miljoni sendi. Soliidne edasikinnitus väljamaal ja siseriigis.
Õige paast on siis, kui mõni sent kõrvale panna, et muret seda elukinnituse poliis. Tuleviku õnn on perekonna heakäekäik. Kinnitage oma ja perekonnaliigete elu Esimeses testi kinnituse seltsis „F eks". 12
Kurva aprilli saab õnnetuse korral, kellel varandus kinnita mata. Õnnetus ei hüüa tulles. Kõige kasulikum on kinnitada Esimeses Eesti kinnituse seltsis. FEUC® on kõige vanem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asuta,LLID tud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 13
Esimene Eesti kinnituse selts „EEKS" kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetase vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvarguste vastu; d)vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Enne, kui karja välja lasete, kinnitage loomad haiguste ja õnnetuste vastu. Loomade pusklemine toob tihtipeale õnnetusi. 14
ar 11 12 - 13 7 magaja p. = 14 D: • 15 16 Peetri-Paawli € 17
Jaani p.
Ilmad lähevad päev-päevalt kuumemaks ja pikne sagedamaks. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is". FEKC on kõige vanem ja C kindlam kinnituse selts Eestis.
Tagavara kapitalid üle 30.000.000 sendi. Peakontor Tallinnas, Lai.tän. 1 (omas majas). Kõnetr. 785.
Osakond VALGA PANGAS Valgas, Vabaduse tän. 6. Kõnetraat 36.
Kõik õnnetused ja hädad on teelt kõrvaldatud, kui ettemõeldult tegutseda. Parem karta, kui kahetseda, ütleb vanasõna. Kahju ei kannata see, kes omad heinakuhjad tulevastu kinnitab „EEKS" kuulub Eesti Ühis tegeliste kinnitusseltside kont serni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse.
Ecimono Focti"'*'colfe FE7C6 kinnitab: tuleõnnetuse Luitele LOSII SCIIJ ,LLAS vastu hooneid ja vailaswara. Kinnitustingimused ja maksumäärad soodsamad kui ühelgi teisel kinnitusseltsil. Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. 16
................... a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, hai guste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väärtusi — murdvar guste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Rukkid lõigatud ja rehepeks algab. Enne kui kuivatuse ahju tuli teha, tulevad hooned ja vili kinnitada. 17
Ööd lähevad pimedaks ja vargused tihedamaks. Kinnitage oma varandus varguse vastu. Kinnitusi võtavad vastu ja annavad nõu: Esi mene Eesti kinnituse seits „EEKS", asut. 1866. Peakontor, Tallin, Lai t. 1 omas majas. Osakonnad: Valga, Valga Pank, Vabaduse t. 6, Tartu, Suur Turg 3, Petseri, Uspenie tän. 7. Esitajad ja agendid igal pool linnades ja maal. 18
homse varna. Leiba hoitakse homseks aga mitte tööd. — ----- ■ * ...... * On kinnitus veel uuendamata, siis tehke seda kohe täna. Kõige kasulikum FEUC‘iq“ on kinnitada 9LLAD 10
Esimene Eesti kinnituse selts „EERS" on kõige va nem ja jõukam kinnituse selts Eestis. Asutatud 1866. a. Kindel vastutus. Odavad maksud. 19
Juba vili koristud, salved kuhjal täidetud. Rõõmus põllumehe meel, kõnnib äri akna eel. Paremaks reklaamiks ärimehele on hästi väljasäetud aken. Ärimehed! Kõige soodsamad tingimised vaate akna klaaside kinnitamiseks on Esimesel Eesti kinnituse seltsil „EEKS‘il". Osakond: VALGA PANGAS, Valgas Vabaduse tän. 6. 20
Tere Toomas! Tere Tõnu, kuidas elad? Kurbe sõnu! kuuled kulla sõber paha, talu põles maani maha. Järele ei jäänud notti, nüüd ma kannan kerjakotti. Kinnitage oma varandus ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis „EEKS‘is‘,s
FEKS 011 kõige vanem ja kindLLAN lam kinnituse selts Eestis.
Seltsil on oma kapitali üle 30 miljoni sendi. Täiendav kindlustus suurimates väljamaa seltsides. FFKS kuulub Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle LLAO ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. 21
Kodumaa laadad. Tähendus: Laupäeval, pühapäeval ja pühadel laata ei peeta, vaid järgneval äripäeval. Laadad jaanuari kuus : 2. Krüüdneri Pusul. 7. Haimre v. Võrus. 9. Kikevere kihelk., Kapu v. 10 Suure-Jaani al. 12. Koeru al. 15. Jõgeva mõisas. Laekveres. Pärsamaa k., Võlupe laadapl. 17 Kolovere v. 20. Misso vallam. juures 22. Türi al. Imavere v. end. Paia kõrtsi j. 23. Haapsalus. Valgas 2 p. Rasina kõrtsi j. 24. Jõelehtmes. Paides. 30. Nissi alevis. Laadad veebruari kuus: 1. Massu v. Roela kõrtsi juures. 2. Rapla al. Pornuse v, Lenhofil. Kilingi-Nõmmel. Kallaste alevis. 3. Maasi v. Jõgeva al. Veltsa v. 4. Võrus. 5 Õisus, Alliku vallas, Tõrva linnas 2 p 6. Oru v. 8. Elva al. Narvas. 9. Saare v., hob. posti j. 10. Raasiku valiam. j. Räpina vallam j. Keina v. Sooniste v. Antsla al. Rakveres. 11. Põltsamaa 1. 12 Tapa 1. 14 Tamsalu r.-j. j. 15. Lähtru v. Paldiskis. 16. Viljandis 8 p. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 18. Ninakülas. Tartus 19. Paides. 20. Kose külas, Ravila v. Kurava poe juures,' Varbola v. Vasknarvas. Misso vallam j. 21. Valgas 2 pv Muhu-Suure vallam. j. 22 Mustvee al. 25 Lihula al. Võrus 8 p. 26. Võõbsus. 28. Tagavere karjamaal, Maasi v. Viljandis. Pärnus esi mesel kesknäd. ja neljap. Audrus reedel enne Vastlapäeva. Viljandis neljapäeval pärast lihavõtte pühi. Laadad märtsi kuus : 1 Jõgeval. Keava r.-j. j. Piirsalu v. Kärdla al 2 Nabala asund. 3 Jõhvis. 4. Kiviloos. Võhma al. 5. Kirblas. Metskülas, Leisi v. Simunas 8 Iisaku mõisas. Antslas. Uue mõisa v. 9. Viru-Jakobis. Hageri alevis Metsalaugu külas. 10. Kõos. Haapsalus. Puhjas Valgjärve vallas. Suurejõel. Paatsalu v. Laeva v. 12. Hellamaal. Ardu külas. Võrus. 13. Amblas. Puurmanni asund. 14. Mustjala vallam. j. Mõisaküla al. Käsukonna mõisas. Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa 1. Kodijärve vallas. Vaimastverel. 15. Raplas. 16. Rannakülas, Maasi v. Rannu vallam. j. 18. Järva-Jaanis. Keilas. Kastnas. Kallaste al. Sangaste kirikukõrtsi j. Viru-Nigula kiriku juur. 20. Jüri kiriku j., Rae v. Türi al. Märjamaa v. Kuresaares. Avinurmel. Sadala külas. Misso vallam. j. 21. Leevil, Pindi v. Väike-Ulilas. 22. Albu vallam j. Petseris. 23. Valgas 2 p. Leisi alevis. Kavastu v. 24. Laekveres. Mõra mõisas. 25. Voldi mõisas. 26 Puunal, Vihter palu v. Vahastus. Rutikvere asund. Vana-Prangli mõisas. Sulbi al. 28. Kasepere poe j., Kloostri v. Paides. Kellamäe kõrtsi j., KaarmaSuur v. Valguta mõisas. 31. Mustvees. Laadad aprilli kuus : 1. Juurus. 2. Alajõel. Antsla alevis. Puskarus. 5. Harku v. 6. Taebla v. 8. Vaivara mõisas. Tamsalus. Pärsamaa v. Kastre-Võnnu v. 9. Elvas. 10. Saue v., Roopaka asund. Sooniste v Lona vallam. juur. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Kikeveres. Jõgeval, Kolovere v. Võrus. 13. Kärdla v. Torgu v. 14. Ninakülas. Vastse-Kuuste v. Hummuli-Soel. 15. Sara vallam. j. Tapa linnas. Kihelkonna alevis. Kuusalu alevis. 16. Voltveti-Keremal. 17 Palivere v. Karula vallam. juures. 18. Mustla alevis Rahukülas. Koeru alevis. Vigala vallas. 19. Kilingi-Nõmmel. Tartus. Kadrinas.
22
Luutsniku mõisas. 20. Alavere vallam. juures. Lihula al. Kuresaares. Misso v. 21. Väike-Maarjas. 23. Kuimetsa vallas. Orajõe v. Võrus. Krabi v. Sauga v Raadi v. Keilas. 24. Amblas. Vastseliinas. Esnas. 25. Märjamaal. Varblas. Kõiguste kõrtsi j. Koonga v. Kabala vallas. Kanepi alevis. Peri vallas. 26. Moisekatsi vallam j Jõgeva alevis. Petseris. Laatre-Tsirgulinnas. Kohilas. Suure Jaani alevis. Narvas. 27 Saare v. 28. Krüüdneri v. Rakveres. Käru r.-jaama j. AbjaPaluojal. 29. Valgas 2 p. Lullikatku külas. Kärsa külas. Liival. 30. Kärgu alevis. Vastse-Nõo m. Haanja m. Palamuse kül. Nissi al. Laadad mai kuus: 2. Tõrvas. Mõnistes. Räpinas Vändras. Päri mõisa j. Alamustil Roelas. 3. Kavastus. Kareperes Krabi vallam. j. Otepää al. Anija v. Oru v. Lelle-Hiiekõnnus. Uuemõisa v. 4. Taheva vallam. j. 5. Haapsalus. Velise v. Pala v. Saaluse vlm. j. 6. Järvakandis. 7. Mõisakülas. Lohusuu v. Põlvas. 8. Valgejõel. Roosikul. 9. Kernu v. Häädemeestel. Uue-Antslas. 10 Kuivajõel. Petseris Uduveres. Põltsamaal. Priipalus, Kuigatsi v. Vana-Roosas. Rõngu alevis. 11. Reola mõisas Missos. Leisi riietelaat 7 päeva. 12. Antsla al. Võrus. Kudina v. Patastel. Õisu jaama j. 14. Holstres Karilatsi v. 15 Kolga-Jaani alevis. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kirikukõrtsi j. 20. Selis, Tõstamaal. Missos. 22. Võõbsus. 23. Valgas. Mätja külas Saaremaal. 24. Koerus. 31. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad juuni kuus : 1. Rasina v. Sulbi al. 2. Türi alevis. 5. Viljandis. 8. Rapla al. 9 Antsla al. 10. Petseris. Hageri al. 12. Paides. 13 Voltveti-Keremal 14. Lootvina mõisas. 15. Märja maal. 16. Tapal. 18. Kilingi-Nõmmel. 20. Järva-Jaanis Nissi alevis. Mustvees. Põltsamaa 1. Patküla-Pikasillal. Missos. Kaarma-Suure val lam. hoovis riiete laat 10 pv. 21. Võrus. 26. Rakveres. Tamsalu r.-j juures. Vihulas. Viljandis. Piirsalu v. Urisaare külas, Laiksaare vallas. 29. Tahkurannas. Laadad juuli kuus : 1. Valgas 2 pv. Haapsalus. Vana-Karistes. 3. Viitina kõrtsi j. Paides. 4. Tartus. 7. Petseris. 8 Taage pera vallam. j. 10. Mustla alevis. 12. Mõisakülas. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrva linnas. 20 Misso vlm. j. 23. Kuresaares riiete laat kuni 5. aug. 24. Võrus. Pärnus esimesel kesknäd. ja neljap. Laadad augusti kuus : 1. Paides. 2. Pärnus 3 nädalat. 3. Elvas. 7. Holstres. 10. Kuresaares. 12. Vana-Võidus. 15. Tuha laanes. Koerus 16. Martna v. 18. Loodil. 20 Valgutas. Misso vallam. j. 21. Laiksaare v. Kallaste al. 2 pv. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas 2 pv. 25. Võrus. Narva-Jõesuus. 26 Paides. Mõisakülas. 28 Rakveres. Petseris. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla al. 31. Helme mõisas. Häädemeestel. Suurejõel.
Laadad septembri kuus : 1. Suure-Kõpu v. Kaarma-Suure mõisas. 2. Suure-Jaanis. Kaarli vallam. j. 3. Selis. Karula Väherul. 5. Viljandis Sauga v. 6. Vastsemõisas. Vastse-Nõos. Võõbsus. 7. Hummuli-Soel. Tamsalu r.-j. juures. Võlla-Kihlepas. Vana-Karistes. 8. Kihelkonna al. Olustveres. Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu mõisas. 10. Tapa linnas. Krabi vallam. j. Hellamaal. Kilingi-Nõmmel. Kärst23
nas. Rutikveres. Puhjas. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Kadrinas. Vii lina kõrtsi j. Türi linnas. Tagavere külas. Laeva V. Mehikoormas. 13. Valgas 2 p. Iisaku mõisas. Kolga-Jaanis. 14. Õisus. Kuresaares. Nina-külas. Viitinas. 15. Tammistes. Abja-Paluojal. Saulepis. Jõgeval. Kohilas. 16. Rõngu al. 17. Uduveres. Uusna mõisas. Rä pinas. Kambja v., Liival. 18. Alavere vallam. j. Kaarepera Pikkjär vel. Sangaste kiriku j. 19. Kalli külas. Kärgu al. Mustvee alevis 20. Vigalas. Sulbi al. Misso vallam. j. 21. Vahastus. Pärsamaa v. Taheva vallam. j. Võlupe kõrtsi j. Orajõe-Kablis. Rõuges. 22. Tõsta maa v. 23. Järvakandis. Paides. Keinas. Sürgavere mõisas. Tartus. Holdre mõisas. 24. Kirblas. Võrus. Priipalus 25. Paatsalus. Loona v. Maasi v. Võlla-Kihlepas. Antsla alevis. Vana-Suislepas. 26. Tal linnas hobuste laat 3 pv. Pöraveres. Taebla v. 27. Põlvas. Kuusalu al. 28. Tori al. V.-Põltsamaa v. Kuresaares. 29. Varbolas. Amblas. Roela v. Haapsalus. Karksi-Nuias. Kirepis. Kuimetsa v. 30. Haan jas. Leisi v., Metskülas. Laadad oktoobri kuus: 1. Tudolinna vallam. j. Audrus. Keava r.-j. lähedal, Kehtna v. Pärimõisa j., Vaikna v. Liival. Oru v. Levala k Rasina v. 2. Tõrvas 2 p. Märjamaal. Mõisakülas Nabala as. Torma jaama j. 3. Vändras Kavastu-Koosal. Laanemetsa vallam. j. Lindoral. 4. Kuivajõel. Kadrinas. Paldiskis. Viitina kõrtsi j. Vana-Kuuste v. Rõuge-Sännal. Narvas. 5. Lihulas. Kabala y. 6 Jõhvis. Tapal Kaarma-Suure mõisas. Kudina-Patastel 7. Vil jandis. Hageris. 8 Pukas. Velise v. Mustjala mõisas. Vaimastveres 9. Kikevere k., Kapu v. 10. Valgas 2 p Valgejõel. Lüganuse kiriku j, Püssi v. Hiiu-Suuremõisa v. Imavere v., Paia kõrtsi j. Lohusuu külas. 11. Torgu vallam j. Riidaja vallam. j. 12. Leisi al. Keilas. Kuremäel. Kelbaste külas. Tartus. Vastseliinas. 13. Simunas, Salia külas. Kärla v. Võrus. 14. Vana-Tännasilma v. Kilingi-Nõmmel. Massu v. Albu vallam j. Kanepi al Petseris. 15. Raplas Rakveres 3 p. Rannus. Palamuse külas, Kuremäe v. Avinurmes. Saru v. 16 Lootvina mõisas. Muhu-Suure v. Karula vallam. juur 17. Anija vallam j. Kolovere v. Koonga v. Otepää alevis. 18. Väike-Maarjas. Metsalaugu külas. Kuresaares. Suure-Jaanis. Võõbsus. Antslas. 19. Jõelehtmes. Mustla al. Rogosi vallam. juures. Põlgaste-Puskarus. Uue-Antsla v. Kõlleste-Tillel. 20. Misso v. Vana-Roosa v. 21. Koeru al. Puunal, Vihterpalu vallas. Haapsalus Kastre-Võnnus. Saaluses. 22. Kärgula-Sulbi al 23. Kloostri v., Kasepere poe j. Kõo mõisas. Vasula-Rojasillal. Moisekatsis. 24. Tsirgulinnas Krootusel, Kõlleste v. 25. Sooniste v. Maasi v., Rannakülas. Tsooru-Roosikul. 26. Võrus. 27. Laekveres. Simunas. Saare hobuseposti jaama j. 28. Petseris. Taagepera Alal. Järva-Jaanis. Voltveti-Keremal. Pikknurme külas. Kuresaares. Krüüdneri-Pusul. Misso vallas. 29 Ahja-Kärsal. TormaLullikatkul. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures. Mõnistes. Pärnus esimesel kesknädalal ja neljapäeval. Laadad novembri kuus: 1. Harkus. Pärsama v. Viru-Jakobi kiriku j. 2. Paides Suurejõel. Mõra mõisas. Pala-Kodaverel. 4. Nissis. 5. S -Kambja as. Antsla al. 6 Kaarepere-Kassinurmel. Rõuge Ala kõrtsi j. 7. Valgas 2 p. Udernas. 8. Palivere v. 10 Sauel. Jõgeva m. 11. Viljandis. Võrus. Laura-Stolbovas 12. Karilatsis. 24
Kuresaares. Ardu külas. Vahimaa külas. 14. Tartus. Käru r.-j. juur. 15. Uuemõisa v. Põltsamaal. 17. Haiba poe j., Kernu v. 20 Pindi Leevil. Piirsalu v. Misso v Kuusalu al. 21. Tamsalu raudteejaam j. 23. Paides. Mustvee al. 25. Raasikul. Türil. 26. Pati-Nurmeotsal. Tamsalus Valgjärve v. 27. V.-Nigula kiriku j. Amblas. 28. Keilas. Voltveti-Hallikukivil. 29. Võrus. Kootova v. 30. Vigala v. Laadad detsembri kuus: 1. Tapa 1. Räpinas. Abja-Paluojal. 2 Juuru al Saare v. 3. Valgas 2 p. Alajõel. 4. Rakveres. 5. Amblas 6. Vihulas. 7. Kallastes. 8. Viljandis. 10. Jüri kiriku juures Rae v. Killingi-Nõmmel. Mõisakülas. Sadala külas. 12. JärvaJaanis. Martna v Vändras. Koerus 13. Pati-Nurmeotsal Narvas. 14 Nina külas. Antslas. 15. Kohila v. Kärdla al. Jõgeva al. Võrus. 16. Türi linnas. 17. Moisekatsi v. Rapla al. 18. Paides. Sooniste v. Pööraveres 19. Jõhvis. 20. Tõrvas 2 p Vasknarvas. Haapsalus. Märjamaal. Misso v Võõbsu al. 22. Mustvees. 23. Krüüdneri-Sulaojal. 28. Valgas. Kavastu v., Varnja külas. Pärnus kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval. Lille-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha. Põltsamaa 1. reedel enne 16. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse: Petseris, iga kuu 1. ja 15 päeval. Rootova vallas, iga kuu 5. päeval. Laura alevis, iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska raudteejaama juures, iga kuu 20. päeval. Vana-Irboska alevis, iga kuu 4. ja 21. päeval. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pü hapäeval peale 1. ja 15. kuupäeva.
Mõnede sündmuste nimestik. Sakslased tulevad Eestimaale ....................................1208 Tallinna linna ehitamine .............................................1219 Eesti rahvas kaotab priiuse ........................................ 1227 Eestlaste viimane katse endid vabastada . . . . 1343 Rootsi valitsus Eestis 1561 ja Liivis . ...................... 1629 Vene valitsus Eestis ................................................. : 1710 Eesti rahvas saab priiks ............................... 1816 ja 1819 Esimesed priinimed Eestis ........................................ 1822 Valdade omavalitsus algab ........................................ 1866 Esimene Eesti laulupidu ............................................ 1869 Vene vabaduse manifest ............................................ 1905 Esimene Veneriigi volikogu ........................................ 1906 Ilmasõja algus .............................................................. 1914 25
Eesti Vabariigi algus......................................................1918 Eesti vabadussõda ......................................................1918 Eesti Asutav Kogu ...................................................... 1919 Eesti võit Balti Landesvehri üle ............................... 1919 Eesti-Vene rahu . . . . . . . ...........................1920 Eesti Wabariigi de jure tunnistamine liitl. poolt . 1921 Eesti Vabariik võetakse Rahvaste-liitu vastu . . 1921
Õnnetu juhuse läbi võib mõne minutiga varandus, mis aastate kestvusel raske vaevaga kogutud, hävineda. Tuleõnnetuse läbi võib inimene oma viimase varanduse-raasu kaotada. Sarnase kaotuse vastu on varanduse omanik kindlusta tud, kui ta oma varanduse ära kinnitab Esimese Eesti kinnituse selts EEKS‘is. Eeks, kui ühistegeline ette võte ei aja taga kasusid vaid seltsi siht on oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine kinnituse läbi võimalikult sootsatel tindimistel, ja õnne tuse puhul korralik ning kiire kahjutasumine. Seda võimaldab seltsile ka tema jõukus, suur põhikapitaal, edasikinnitamine suuremates ja jõukamates väljamaa seltsides ning kinnitajate rohkus. EEKS kuu lub ka Eesti Ühistegeliste kinnitusseltside kontserni, kelle ühine vastutus ulatab sadadesse miljonitesse. Väidet, et EEKS’i vastutuskapitaalid suurematena osutuvad, kui ühelgi teisel kodumaa kinnituse seltsil, kinnitab ühe statistiku uuem tabel, kus on ülesloetud kinnitus seltside vastutuskapitaalid, milledest EERS‘i oma kõige suurem on. Nii oli see juba varem, rääkimata praegusest ajast. Aasta aastalt kasvab ning laieneb seltsi tegevus ja tõuseb poolehoidjate, liigete arv. Järjekindlalt suurenevad seltsi põhi- ja tagavara kapitaalid, mille läbi ka kahjude tasumine Esimeses Eesti kinnituse seltsis ikka kiire ja korralik on olnud ja saab seda ka alati olema. Nõnda ei ole mitte tühine uhkustamine, kui EEKS kuulutab, et ta kõige vanem, jõukam ning kindlam kin nituse selts Eestis on, ja et kõige kasulikum on va randuse omanikule kinnitada Esimeses Eesti kinnituse .26
seltsis EEKS. Pealegi on iga EEK S’is kinnitaja ka täieõigusline seltsi liige ning seltsi varanduse ja kapitaalide valitseja ja kaasomanik. Sellepärast kinnitage omad varandused ja elu Esimeses Eesti kinnituse seltsis EEKS ja soovitage seda ka oma tuttavatele ja naab ritele.
Esimesel Eesti kinnituse seltsil
EEKS on praegusel ajal olemas kõik tarvilikumad kinnituse alad kindlate edasikinnitustega suuremates väljamaa kinnitus seltsides.
EEKS kinnitab: a) kõiksugu hooneid ja muud varandust, kaupa ning põllusaadusi — tule ja pikseõnnetuse vastu; b) koduloomi — õnnetuste, haiguste ja varguste vastu; c) igasugust varandust, kaupa ja muid väär tusi — murdvarguste vastu; d) vaateaknaid ja peegli klaase — purunemise ning pragunemise vastu; e) elu ja kapitaali.
Igaüks teab, et elu, kapitali, pensiooni ja matmisraha kinnitus — on vanem kinnitusala. Juba enne meie ajaarvamist olid vanas Rooma riigis ühistegelised kinnitusühingud. Nad kinnitasid kapitali teatud elujuhusel väljamaksmiseks, nagu: orja vabakslaskmise, sõduri või ametniku teisele teenistuskohale üleviimise puhul, abiraha lesele ja las tele ning matmisraha. Elukinnitamine ei ole mitte õnnemäng, vaid vastas tikkune toetus, tõsine varanduse kogumine. Kui selle juures arvesse võtta et ameeriklased, rikkaim rahvas ilmas, kõige rohkem elukinnituse peale rõhku panevad, siis on igaühel tõsisel inimesel selge, et tema kohuseks 27
on clu, kapitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitada ja seda teha kõige vanemas ja kindlamas ühistegelises kinnitusseltsis Eestis
Esimeses Eesli Kinnituse Seltsis „EEKS“. Asut. 1866. a.
Rahva püüdeks olgu võimalikult laialdane elu, ka pitali, kaasavara, pensiooni ja matmisraha kinnitamine, et kultuurrahvastega sammu pidada ja puudust ning viletsust vanemas eas eemale peletada, või lapse kin nitamisega temale võimalust anda täisealiseks saamisel oma kodu loomiseks. Nagu alguses tähendatud, on just ühistegeline elu, kapitali, kaasvara, pensiooni ja matmisraha kinnita mine kõige vanem ja kulude suhtes kõige õiglasem. Pärastpoole juurdetulnud aktsiaseltsid on seda kinnitusala hakanud tarvitama rikastamis allikana, dividentide hankimiseks aktsionääridele. Kas selle juures kin nitajate kapitalid ebakindlatesse ettevõtetesse ei või sattuda, selle jätame lugejate otsustada. Elukinnitusega annab kinnitaja oma surma kor ral võimaluse lesel, lastel, sugulastel või sõpradel ela mist jätkata ilma suuremasse kitsikusse sattumata. Kapitaali kinnitaja kogub veel oma elupäevil tea tud tähtajal suurema summa et vanaduses paremat elu järge maitsta, või mõnda kindlat soovi täide viia. Kaasavara kinnitamisel teeb kinnitaja lastele teatud vanadusse jõudmisel headmeelt ja rõõmu kingitusega. Näiteks: leeritamisel, ülikooli või keskkooli lõpetamisel ehk abiellumise korral kaasavara andes. Majandusline kitsikus sunnib küll paljuid tagasi hoidlikkusele ja elukinnitus Eestis areneb võrdlemisi visalt. Kuid vanasõna ütleb: Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest. Sellepärast siis — ainult mõni kord väikene kokkuhoid, ja elukinnituse maks ongi tasutud ning tulevik kindlustatud. 28
Valga juht. Üldtarvilikud asutused. Linnavalitsus, S.-Sepa täu., tel. 8. Valga maavalitsus, Lai tän. 19, tel. 2. Valga jaoskonna politsei komissar, Vabaduse tän. 6, tel. 10. Tõrva jaoskonna politsei komissar, Tõrvas, tel. 3. Valga maksuamet, Aia tän. 16, tel. 49. Valga tolliamet, Valga jaamas, tel. 50. VIII aktsiisiringkonna Valga jaoskond, Aia tän. 16, tel. 19. Valga I jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel. 39. Valga II jaoskonna rahukohtunik, „Säde" majas, tel- 39. Valga jaoskonna kohtuuurija, „Säde" majas, tel. 39. Kohtupriistav, S.-Sepa tän. 10, tel. 144 Vaestelaste kohus, linnavalitsuses, tel. 8. Kriminaalpolitsei, Vabaduse tän. 6, tel. 11. Valga vangimaja, Riia tän 9, tel 46. Kaitsepolitsei, Turu tän. 3, tel. 29. Piirivalve, S.-Sepa tän 21, tel 83. Hobuste postijaam, Härrade tän 12, tel. 16. Läti konsul, Puiestee tän 5 a, tel 121. Valga postkontor, Kesk tän 22, tel. 17. Pritsimaja, Puiestee tän., tel. 66. Tapamaja, Pikk tän, tel. 67. Linna lugemislaud, Kesk tän. 22, III korral. > Üldhaigekassa, Aia tän. 9, tel. 79. Avalikud telefoni kõnepunktid. Valga telefoni keskjaam, Kesk tän. 22. Valga raudteejaama telegraafis.
Valga teatrid. „Säde", Vabaduse tän. 6. Valga Seltskondline ühing (Läti selts), Kesk tän. 10. Valga kinod.
Tulekahju teadaandmise punktid. A. Vibo, Kungla tän. 30. Koorits, Kuperjanovi tän., tel. 56. Krevald, Tartu tän., tel. 75. Linna hobusetall, Vabaduse tän., tel. 73. Tapamaja, Pikk tän., tel. 67. Laar, Mesipuu tän., tel. 110. III algkool, Lembitu tän., tel. 74. Sakala pataljon, Kuperjanovi tän., ühendus sõjaväe keskj. kaudu. Uibopuu, Härrade tän., tel. 85. Dr. Müllerson, Vabaduse tän. 68. 29
11. M. Schames, Riia tän. 25. 12. Sakala jalaväe rügement. 13. J. Lepik, Turu tän. 2. Haigemaja. Linna haigemaja — Puiestee tän. 6. Juhataja Dr. Müllerson.
Valga hoolekandeasutused. Vanadekodu — V.-Mäe tän. 2. Lastevarjupaik ja lasteaed — Poska tän. 23. Lasteaed — Raudteelaste kodu. Valga notar. Tuul, H. — Vabaduse tän. 6; vastuv. 9—3, tel. 53.
Maamõõtja. Oskar Luik, kontor Vabaduse tän. 6, III kord, erakorter Kesk tän. 7. Valga rahaasutused. Eesti Pank, Valga osakond — Aia tän 16, tel. 18. Valga Pank — Vabaduse tän. 6, telef. 36. Eestimaa Tööstus-Kaubandus Pank, Valga osak. — Kesk t. 15/17, tel. 55. Valga Laenu- ja hoiukassa — Kesk tän. 15/17, tel. 55. Valga Ühispank — Kesk tän. 19, tel. 59. Valga linna koolid. I linna algkool — Kesk tän 3. II „ „ — Kuperjanovi tän.53 a. III „ , — Lembitu tän., tel. 74. IV » läti „ — Vee tän. 1. V „ vene „ — Uus tän 27. VI „ » — Kungla tän. 23. Juudi algkool — Poska tän. Saksa algkool — Riia tän. 5. Eesti tütarlaste gümnaasium — Vabaduse tän. 13, tel. 24. Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanovi tän. 8, tel. 140. Vene eragümnaasium — Uus tän. 27. Läti tihis humanitaargümnaasium — Vee tän. 1. Linna tööstuskool — Puiestee tän 4, tel. 57. E. Birkenthali käsitöökool — Kesk tän. 1. Muusikakool — Vabaduse tän. 6. Valga advokaadid. Õsso, E, vann, adv., Kesk tän 15/17, tel. 116. Villa, T, vannutatud advokaadi abi, Kesk tän. 15/17, tel. 33. Lillioja, E , vann, adv abi, Vabaduse tän. 6. Laurits, M., vann adv abi, Kesk tän 27. Õsso. L, vann, adv abi, Kesk tän 15/17, tel. 116. Valter, G, vann. adv. abi, Jaani tän. 1. Martinson, Joh, vann adv abi, Vabaduse tän. 22. Peri, J., eraadvokaat, Kesk tän. 31. 30
Valga arstid. Brodovsky, M., Vabaduse tän. 5. Gens, E., naist., 1. s h — Jaani tän. 1. Gross. E , sise- ja suguhaig. — kooliarst — Vabaduse tän. 35, tel. 81. Hein ichsen, A, naiste- ja siseh. — Kungla tän. 7. Kohler, H, silmahaig. — Jaani tän. 1. Lipkovski-Pärsimägi, Lai tän 16. Müllerson, J, sisem. ja suguhaig. — Vabad, tän. 26, tel. 68. Linnaarst. Panov, P., s h. — Raudtee ambulants Polikovsky, S, s. h, bakteriol., röntgeni kabinett — Kuperjanovit. 10, telefon 103. Polikovsky, Jenny, naistehaig — Kuperjanovi tän. 10. Suija, A, silmaarst — Vabaduse tän 36, tel. 118. Sõrra, E., Kesk tän. 18. Tamberg, A, laste- ja siseh. — Kuperjanovi t. 3, tel. 89. Maakonna arst. Reimer, Arthur — 2. soomusrongide rügement.
Loomaarstid. Morel, Adam, maakonna loomaarst — Kuperjanovi tän. 3, tel. 15. Niggol, Joh, linna loomaarst — Pikk tän, tapamajas, tel. 67. Schmidt, A. — Tartu tän , Räni talu, tel. 76.
Hambaarstid. Goerts, J., Kuperjanovi t. 10, tel. 104. | Schein, Rosa, Vabaduse tän. 22. Goerts, R, Kuperjanovi tän. 10. | Slomka, Zilla, Kesk tän. 4. Karolin, M, Kesk tän 27. Schein, Ella, Vabaduse tän. 20. Ruus, KeAntsov-Hinno, H., Jaani tän. 1. Rääbis-Kihno, E., Vabaduse tän. 32. Ämmaemandad. Hapkoff, M, Vaksali puiestee 15. Kukrus, J., Vaksali puiestee 15. Hanson, M., Kungla tän. 10 Lambur, E., Kitsas tän 1. Hinson, E., Kungla tän. 17—9. Dünter, A., Lai tän 16—4. Kalnin, M, Mesipuu tän. 6. Roots, A, Vabaduse tän. 46. Kerson, E., Kungla tän. 3. Schamajev, V., Aia tän. 9.
Masseerija. Ruga, Jaan, Kungla tän. 7. Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr. Dr. Dr Dr. Dr.
A. T. R. A. K. N. K. H. D. V.
Valgamaa arstid. Tamberg, maaarst, Valgas, Kuperjanovi tän. 3. Bergmann, Helme jaoskonna arst, Tõrvas Õunap, Hargla jaoskonna arst, Taheva Kallil. Raska, Karula jaoskonna arst, Karula kiriku juures. Rauch, Sangaste jaoskonna arst, Sangaste kiriku juures. Hoven, Tõrvas. Boening, Leebikus. Saks, Pukas. Golubjatnikov, Sangaste-Tsirgulinnas. Grossthal, Karula apteek.
31
Hambaarstid. L. Laas-Reisenbuk, Tõrvas. E. Reefschläger-Märtson, Sangaste-Parvel.
Ärid. I ja II järgu äritunnistusega töötavad kaubanduslised ettevõtted. Apteegid: Pärt, Karl — Kesk tän. 27. Sõrmus, Henn — Vabaduse tän. 26.
Autode ja autoosade kpl.: Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 28. Ekspeditioni ärid: Valga Pank, eksped. osakond. A/s. Valga õlletehas. Oskar Stude, komisjon ja transport kontor — Maleva tän. 1. Rupner, Gustav — Poska tän. 13. Sarkan, Agnes — Valga vaksal. Elektro-mehaanika ärid: Pael, Adolf — Kesk tän. 12. Silbereisen, Aleksander — Vabaduse tän 4. Jalanõude kauplused: Pantalon, Jaan — Kesk tän. 23. Põder, Johannes — Kesk tän. 20. „Union" — A. Kõomägi — Vabaduse tän. 25.
Kinod:
„Apollo" — Kungla tän. 4. „Jlmarine" — Kesk tän. 33. Koloniaal- ja talurahva kauplused: Eesti Tarvitajate Ühisuste Keskühisus — Vabaduse tän. 1. Grünthal, Oskar — Vabaduse tän. 32. Kikkas, Theofil pärijad — Kesk tän. 23. P. 0. Maeritz ja J. Pihap — Jaani tän. 5/7.
32
Puhk ja Pojad — Vabaduse tän. 32. J. A. Põder, Poeg ja Mittri — Kesk tän. 14. Põllumeeste Ühisus „Koit“ — Kesk tän. 20-a. Komisjoni äri: Trauss, Vilhelm — Kesk tän. 20-a. Kuld- ja hõbeasjade ning kellade kauplused? Kein, Karl — Kesk tän 18. Krahv, Julius, Kesk tän. 14. Ritson, Oskar — Kesk tän. 21. Zimbrot, Avdi — Vabaduse tän. 25. Mütsi kauplus: Usatenko, Leonid — Kesk tän. 11. Naha kauplused: Saral, Viktor — Vabaduse tän. 6. Viikman, Evald — Vabaduse tän. 14. Pudu- ja mooduasjade kauplused: Berman, Kitti — Vabaduse tän. 24. Pehme, August — Kesk tän. 15/17. Päev, Marie — Vabaduse tän. 19. Rehmann, Lilli — Kesk tän. 9. Rotberg, Olga — Vabaduse tän. 36. Rästas, Hendrik, Vabaduse tän. 6. Sanderson, Anna — Vabaduse tän. 23. Sepp, Jeremei — Vabaduse tän. 6. Sööt, Richard — Vabaduse tän. 12. Vender, Bruno — V.- Sepa tän. 2. Põllutöömasinate kauplus: Tamm, Jaan — Riia tän. 10/12. Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplused: Lepik, Jakob ja Olga — Vabaduse tän. 5. Meister, Johannes — Kesk tän. 27. Suur, Arnold — Vabaduse tän. 26. Restoraanid: „Säde“ selts — Vabaduse tän. 6. Valgamaa Küti salk — Kesk tän. 18. Valga seltskondlik ühing — Kesk tän. 10. Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Evert, Märt — Riia tän. 3. Murri, Hans — Vabaduse tän. 31. Sihan, August — Vabaduse 38. Stellmacher, Jakob — Kesk tän. 33. Virkov, Julie — Kesk tän. 29. Riide kauplused: Bell, Haim — Kesk tän. 12. Friedmann, Zilla — Kesk tän. 4. Neumann, Voldemar — Kesk tän. 15/17. Rauchmann, Hirsch — Kesk tän. 11. Teitelbaum, Isak — Vabaduse tän. 14. 33
Rohu kauplused: Haynberg, Simon — Kesk tän. 21. Jürisson, Johannes — Vabaduse tän. 6. Kruus, Osvald — Vabaduse tän. 30. Sega kauplused: Kark, August — Vabaduse tän. 32. Karolin, Andres — Vabaduse tän. 34. Lillipuu, Kadri — Vabaduse tän. 12. Neuland, Alfred — Vabaduse tän. 6. Saretok, Paul — Kesk tän. 15. Vallas, Alfred — Vabaduse tän. 27. Valmisriiete- ja mütside kauplus: Slomka, Anna — Kesk tän. 19. Viinakauplus: Valga linnavalitsus — Riia tän. 10. Võerasfemajad: „Commerts" — Gulbe, August — Kesk tän. 21. „Europa" — Krõlov, Marie — Vaksali puiestee 13. „Liivimaa" — Virkov, Julie — Kesk tän. 29. „Petrograd" — Mahlberg, Karl — Kesk tän. 18. „Room" — Amos, Karl — Vabaduse tän. 37. Õllelaod: Silbergleich, Hans — Kesk tän. 27.4 A/s. Tederson ja Ko. — Kesk tän. 11. A/s. Valga õlletehas — Herrade tän. 11/13. Õlle kauplus: Kõivumägi, Jaan — Pikk tän. 31. Õmblusmasinad: Singeri õmblusmasinate ühisus — Vabaduse tän. 5.
Tööstuslised ettevõtted: Elektri jaam — Valga linnavalitsus — Naha tän. 3. V järk tööstus: Valga likööri ja napsi vabrik — A/s. Valga õlletehas — Herrade t. 11/13. Trüki- ja köitmisekoda — J. ja 0. Lepik — Vabaduse tän. 5. „ „ „ — Ed. Zimmermann — Kesk tän. 27. VI järk tööstus: Telliskivi ja katusekivi tehas — Meyer, John ja Jessionovski, Stefan — Valli tän. 41. VII järk tööstus: Vesiveski — Tiltin, Johanna — Riia tän. 20. Villatööstus — Schein, Jossel — Uus tän. 14. Lauavabrik — Gross, Märt — Pikk tän. 7. Õmblustööstus — Neuland, Berta — Vabaduse tän. 34. Seebivabrik „Viktoria" — Sachs, David ja Jakobson, Leo — Riiat. 15. Puu- ja rauatööstus ning sõiduabinõude tehas — Kivi, Eduard — Kuperjanovi tän. 51. 34
Posti tariif. Posti-telegraafi tariifi Nr. 34 I jagu, Post. Sisemaa lised
§1. Kirjad: Saatemaks (kaaluraha) kirja esimese 20 grammi pealt......................................................................... iga järgmise 20 gr või selle osa pealt .................. Kirja raskuse ülemmäär 2 kg, kirja mõõdete ülemmäär 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm pikkus ja 10 sm läbimõõde.
§ 2. Postkaardid: Saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt . . . . vastusega kaardi pealt ................................ .... Kaust mitte suurem kui 15 sm X 10,5 sm ja mitte vähem kui 10 sm X 7 sm.
§3. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kauba proovid, trükitooted): Saatemaks saadetise iga 50 gr pealt....................... alammäär äripaberite eest ..................................... alammäär kaubaproovide eest ................................ Trükitoodete ja äripaberite raskuse ülemmäär 2 kg, kaust 45 sm X 45 sm X 45 sm või torukujulistel — 75 sm X 10 sm. Trükitoodetena ük sikult saadetavate köidete kaal võib tõusta kuni 3 kg. Kaubaproovide raskuse ülemmäär 500 gr, kausta mõõdete ülemmäär 45 sm X 20 sm X 10 sm, või torukujulistel — 45 sm X 15 sm. Sisemaal ja läbikäimises välismaadega alanda takse trükitoodete postitariifi 500/0 võrra väljaand jate poolt saadetavate ajalehtede, perioodiliste väljaannete ja raamatute (välja arvatud kõiksugu kuulutused ja reklaam), samuti teaduslikkude asu tuste vahel vahetatavate kirjanduslikkude ja tea duslikkude väljaannete pealt. See tariifialandus on maksev välismaalises läbikäimises ainult nende maadega, kus sarnane 500/0-line tariifialandus ka maksma on pandud.
Reljeeftrükitooted pimedate kirjaga: saatemaks saadetise iga 1000 gr pealt .................. Mõõdete ülemmäärad nagu teistel trükitoodetel, raskuse ülemmäär 3 kg.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10 5
10 5
20 12
5 10
5 10
24
2 10 5
2 10 5
4 20 8
2
2
4
35
Sisemaalised
§ 4. Tähtsaadetised (registreeritakse postilevõtmisel ja saatja saab soovikorral kviitungi; saadetise kaotsiminekul maksab post kahjutasu). Kirjad, postkaardid ja ristpaelsaadetised: peale §§ 1, 2, 3 näidatud saatemaksu (kaaluraha) võetakse iga saadetise pealt tähitusmaksu. . . § 5. Juuremaksuga kirjaposti saadetised: Ilma markideta kui ka puudulikult margistatud liht- ja tähtsaadetiste eest nõutakse puuduvad postimaksud adressaadilt kahekordses suuruses, kuid mitte vähem kui ......................................
§ 6. Väärtkirjad: Saatemaks (kaaluraha) ja tähitusmaks võetakse väärtkirjade pealt ning peale selle võetakse kinnitusmaks avaldatud summa iga 10.000 sendi või selle osa pealt sise maal kui ka saatmisel Lätisse ja Leedusse . . kinnitusmaks avaldatud summa iga 300 kuldfrangi või selle osa pealt saatmisel välismaale — välja arvatud Läti ja Leedu . . . . ................... Väärtuse avaldamise ülemmäär: sisemaalistel kinniselt postileantavatel väärtkirjadel 1000.000 snt. ja postileandmisel ette näida tud sisuga väärtkirjadel — piiramata; välismaalistel — eritariifi järgi. § 7. Postpakid: Saatemaks (kaaluraha): paki pealt raskusega kuni 1 kg ...................................................................... 1—5 kg .................................................................... üle 5 kg iga 5 kg või selle osa pealt .................. Peale selle sisemaaliste harilikkude (s. o. ilma väärtuse avaldamiseta) pakkide pealt tähitus maks (§ 4) ............................................................ Kinnitusmaks väärtpakkide eest (sisu väärtuse avaldamisega mitte kõrgemalt kui sisu tõelik väärtus ja sisu ärkinnitamisega avaldatud summa suuruses) ............................................................ ning kinnitusmaks Eesti Panga ja ta osakondade vaheliste sisemaaliste sularaha pakkide eest 1/10 0/0 väärtuse summast. 36
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
10
10
20
5
5
8
nagu täl litud kir ade eest
20
20
40
—
50 100 100
10
— ■
j
Erit ariifi jä rgi
—
—
nagi . väärtki rjade kinn itusmaks (§ 6)
Sisemaalised
Sisemaaliste pakkide mõõdete ülemmäärad: paki ühegi külje mõõde ei tohi ulatada üle poolteise meetri ning paki pikkuse ja suurima ümber mõõte summa ei tohi ulatada üle 3 meetri, ümbermõõde võetud mingis teises suunas peale pikkuse suuna. Sisemaalise paki raskuse ülemmäär 30 kg, väärtpaki väärtuse ülemmäär — 500.000 senti, Eesti Panga ja ta osakondade sisemaaliste rahapakkide väärtuse ülemmäär — piiramata. Välismaaliste pakkide mõõted ning raskuse ja avaldatava väärtuse ülemmäärad — välismaa liste postpakkide tariifi järele. Iga välismaalise väärtpaki pealt saatelisamaks . . § 8.
Läti ia Leedu ga va hetata vad
Välismaalised
Senti Senti Senti
40
Pitseerimismaks:
Postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse la kiga iga saadetise pealt.....................................
15
15
15
10
20
20
§ 8a. Saadetiste täiendavad taksid: Liht (tähitamata) kirjapostisaadetises raha või kallisasjade ilmsikstulekul, ja kui saadetist ei ole võimalik tagasi anda saatjale, võetakse adressaadilt ja tagasisaatmise korral saatjalt tähitusmaksu neljakordses suuruses. Kui avalikuks tuleb Vabariigi käimasoleva raha saatmine lihtkirjas sisemaal, võetakse saatjalt raha summa pealt kinnitusmaksu neljakordses suuruses. Kui seesuguse kirja ümbrikul on seesoleva raha kohta märkus olemas, mis näitab, et raha saatmist ei varjata, võetakse adressaadilt ühekordset tähi tusmaksu ja kui pärast kirja avamist selles tege likult raha leidub, siis võetakse veel kinnitus maksu kahekordses suuruses. Postpakis või väärtkastikeses kirja või sedeli ilmsikstulekul, millel tegeliku ja isikliku kirja vahetuse iseloom, võetakse saajalt kirjasaadetise eest kirjataksi järgi kaaluraha neljakordses suuruses.
§ 9. Rahakaardid (rahatransferdid): Kindel taks iga rahatransferdi pealt....................... Peale selle taks rahatransferdi summa iga 1.000 sendi või selle osa pealt....................................
5
5 37
Sisemaalised
§ 9a.
Läti ja Leedu ga va hetata vad
Välismaa lised
Senti Senti Senti
1. Suur-Britanniasse postirahatransfertide (raha kaartide) saatmisel võetakse saatjailt järgmist maksu : a) alusmaks iga rahatransferdi pealt .................. b) peale selle Eesti rahas sisse makstud rahatransferdisumma iga 1000 sendi või selles osa pealt .................. '.......................................................
—
§ 10. Lunamaks lunaliste saadetiste pealt: Kindel taks iga saadetise pealt ........................... peale selle taks lunasumma iga 1000 sendi või selle osa pealt ...................................................
10
20
20
5
5
5
—
20 10
§ 11. Virksaadetised: (s. o. kirjaposti liht- ja tähtsaadetised, samuti väärtkirjad, postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis erikäskjalaga koju kätte toimetatakse), peale harilikkude postimaksude — Sisemaalise a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud kirjaposti iga liht- või tähitud saa detise, samuti väärtkirja ja posti rahatransferdi pealt .... .... postpaki pealt ............................................................ b) postisaadetise või telegraafilise rahatransferdi pealt, mis adresseeritud väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialikandmise piirkonda, iga kilomeetri pealt.................................................. alammäär .....................................................................
Välismaalise kirjaposti iga liht või tähitud saadetise, samuti väärtkirja ning posttransferdi ja telegraafilise rahatransferdi pealt.......................................... postpaki pealt ............................................................
38
40 65
20 100
40 65
40 65
Kilogrammide ümberarvamine naeladeks ja puudadeks. Vene
FORD SÕIDU- JA VEOAUTOD. FORDSON TRAKTORID. LINCOLN — LUKSUSAUTOD. KÕIKSUGU AUTO OSAD. Järelmaks ja ostutingimised kõige \ soodsamad.
1.. D v. 1.
4-
DA
1.9
Autode parandustöökoda ja garash. Vilunud spetsialistide ja automehaanikute järelvalvel saavad kõik autod korralikult ja as jatundlikult remonteeritud ja korda seatud Iga väiksema masina vea juures pöörake esitaja poole. Sellega saavutate kokkuhoidu. „FORD" on kogu maailmas tunnista tud ainukeseks ökonoomseks ja tulu toovaks masinaks.
6-
4-
4-
SL 7 40
Ainuke täielik veo- ja sõiduabinõude tööstus
Ed.Kivi-Valgas Kuperjanovi tän. 28, omas majas. Tel. 97.
===== Valmistab ====== kõigeparemast ja kuivemast materjalist iga suguseid
vankreid
põllumeestele ja sõjaväe jaoks; kinniseid ja lahtiseid
autobussi keresid,
akna raame, uksi ja üksikuid vankri jagusid, rautatult ja rautamata.
Kõiksuguseid saane ja regesid.
Hinnad ja töö väljaspool võistlust. Tarvitajate ja tööstuse huvides soovitan kõikidel tarvitajatel hooajaks juba sügisel tellimised sisseanda, kus tööstusel avaneb võimalus töid suuremate partiide viisi gru peerida, mille tõttu töö odavam tuleb ja hoo ajaks kõiki tellijaid rahuldada saab. Tellimisi võetakse ka kirjalikult vastu.
Ostetakse: vankri kodaraid, aisasid ning kõiksugu kase, kuuse ja männi materjaali. 41
Ega võistlejad auku pähe rääkida ei saa, sest igaüks teab, el kõige kasulikum ning odavam ostukoht on
H.Rauchmann‘i riideäri Kesk tän. 11.
Valgas.
Telef. nr. 143.
Pakun oma ärist
kõiksugu riidekaupa. Suures väljavalikus : siidi, sametit, plüüshi ja villaseid palitu riideid. Müün kõiksugu pleekimata riiet alla vab riku hinna.
Et mina karskelt ja tagasihoidlikult elan ning kal leid lõbureise ei tee, võin oma kaupa müüa alati äär miselt väikese vahekasuga Sellepärast on minu äri, mitte küll kõige vanem, vaid kõige odavam riidekauba ostukoht.
. 24, 26, 28 ja 30 senti 90 sendi asemel 56 75 42 90 50
300 75 Palituriie, 2 arss. lai . . . . 600 Ingl, ülikonnariie, 2 arss. lai . 850
120 52 250 550
Mitte reklaam, vaid tõelised müügihinnad.
Tulge vaadake ja Teie jõuate veendumusele, et minu äris hinnad tõesti odavamad on, kui nõndanimetatud „vanem ates“ ärides.
H. Rauchmann‘i riideäri Valgas, Kesk tn. Nr. 11, telef. Nr. 143.
43
Kondiitri- ja pagariäri
H. Suija VALGAS, Vabaduse tänav Nr. 36.
Soovitan oma tööstuse saaduseid Alati värskeid ja maitsevaid
kooke, küpsiseid, pipar- ja mesikooke saiu, kuivikuid. Alati saadaval:
biskviidid, shokolaad,
kompvekid. Tellimise peale valmistakse
torte ja kringleid
Esimese järgu kaubamaja
P.O.MAERITZ & PIHAP Valgas, Jaani tn. 7.
Kõnetraat Nr. 35. r^z^"^^^^^^
SUUREM KOLONIAAL-, TERASKAUBA- JA EHI TUSMATERJALI LADU.
Müüb:
(en gros ja en detail) jahu, suhkrut, soola, määrdeõlisid, pet rooleumi, bensiini, väetisaineid, masina rihme, veskikivide valamismaterjali, raud- ja teraskaupa, kõiksugu ehitustarbeid j. n. e.
Ostab: teravilja, linaseemneid, ristikheina- ja teisi heinaseemneid.
Võtab vastu: tooresnahku parkimiseks, lina ja takku ketramiseks, ning riiet vanutamiseks ja värvimiseks paremate kodumaa vabrikutele.
45
J. j.TEIMANN‘I K/m. Pukas kui põllusaaduste suurem ostukoht,
ostab igasugu teravilja, linaseemneid ja linu. ======= Soovitab ========== Ehitajatele — lupja, tsementi, sikatuur gipsi, krohvimise matte, kriiti, telliskive, pliidasid, praeahjusid, siibreid, pelte, hin gesid, lukke, riive, kruve, naelu, akna klaasi, tsingitud katuse plekki j. n. e. Põllumeestele — kaalisoola, superfosfaati, toomasjahu, heeringaid, soola, rauda, naelu, plekki, nööri, nahka, vankri, kui ka igasugu masinate määrdeid ja õli. Tisleritele — kirveid, saagi, igasugu käsitöö riistu, puure ja peitleid. Seppadele — süsi, rauda igasugu mõõtudes, raua saagi, puure, viile, raspleid, hobuse naelu j. n. e.
raua
Kingseppadele — talla-, pinsoli-, kroom- ja juht nahka, puu- ja raua peilisi, traadi lõnga igas jämeduses ja värvis.
Maalritele — kõige paremat värnitsat, igasugu puu ja raua värve ja lakke, mitmesugu peitsimise värve, polituri, sikativi, linaõli, pintsleid j. n. e. Koolidele — kõiksugu kohalisi algkoolide õpperaamatuid, plokke ja vihke, igasugu joonistuse ja õppeabinõusid, kirjutuse tarbeid.
Jällemüüjatele — võistlemata päeva hindadega, heeringaid, soola, petrooleumi, masina õli, suhkrut, jahu, riisi, mannat, makaroone, kohvi ube ja pakis kohvi, igasugu pesu- ja lõhnaseepe, paberosse ja tubakat. Kõrged protsendid ja soodsad maksutingimused.
K/m. ]. J. TEIMANN, Pukas. Telefon 10.
46
Kõige kasulikum sisseostu koht on
Ridekauplus J. Friedmann Kesk tän. 4, (end. Rückeri apteegi ruumes).
Soovitan omast ärist kõiksugu hooaja kdupu, nagu: meester. ja naister. palitu- ja ülikonnariiet; kleidiriiet: villast, poolvillast, vollmusliini kõikides värvides ja mustrites; creppi, kretongi, musliini, flanell-parhi; voodririiet satiin-liberty ühe värvilist ja lillelist; toimist voodririiet; mööbliriiet; padjapööri ja matratsiriiet; põranda plüüshi; crepe de chine, crepp-satiini, crepp-sashetti, crepp-moricani; palitu- ja voodri siidi; villaseid, vateerituid ja flanell tekke; suur-rätte, sitsi-rätte, musliin-rätte; vatti ja vateliini; nansokki, opaali; pleekimata pesuriiet, lõime j. n. e. vabriku hinnaga. Põlleriiet, markisetti ja batisti ühevärvilist ja lillelist; linast riiet, jõhviriiet, pitse, gardina riiet ja soome gardina riiet; päevatekke; pesusiidi värvilist; marlet j. n. e.
--------- Peale selle --------
kõiksugu pudukaupa müün kõige odavama hinnaga.
RESTIDE VÄLJAMÜÜK. Enne kui Teie mujale ostma lähete, palun minu ärisse astuda ja hindadega tutvuneda, sest oma silm on kuningas. Jään lootma, et kõik kaubatarvitajad, kes tahavad kasu likult osta, minu äri oma ostudega austavad.
Ostan kõiksugu kuivi ja tooreid nahku. Austusega
J. Friedmann, Vaiga, Kesk tän. 4.
47
Vabaduse t. 5.
VALGAS.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus / Papi- ja tapeetide ladu I Trükikoda I Köitmiskoda I Eesti Seemnevilja Ühisuse Valga osakond / „Postimehe" ja «Päevalehe" abitalitus.
.
valmit ukitöd Valgas
3.4O.LEPIKU Jtrükikojas. Kõige Sr^^ väideta Rse l‘ll
,alk
Trükikoda valmistab: raamatuid, ajakirju, brošüüre, tabeleid, pidu kuulutusi ja pääsetähti, hinnakirju, diploome, auaadresse, kiriku laululehti, laulatus-, kihla-, õnnesoovi- ja nimekaarte jne.
Köitmiskoda valmistab: kooli vihke, kaustikuid, taskuraamatuid, salmi albume, meeles peasid, kviitungi raamatuid, paberi korve, kõiksugu papp-karpe jne. Köidab raa matuid liht- ja iluköites. 48
VaataWalga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 pä...Walga
kalender
1924
aasta jaoks, millel 366 päewa on.
Esimene aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Tutu-lutu, tule ruttu,
Lähme poodi ostma luttu!
Puudub sulg ja puudub tint,
Waja wiiulile wint.
Lepik — Saart me' tunneme,
Nende juurde tõttame,
Seal on wihu paber eht,
Lust kui pergamendi leht.
See paber on neil pärit kust?
Eks ikka Türi wabrikust!
Ei nad sealt pealt kasu taha,
Wabrik maksab bonus raha.
Ümbrikuid seal sadat sorti,
Tee wõi nende peale sporti,
Kastides ja karpides
Nii et wäsid wahtides.
Pliiatsid neil teinud Faber,
Wärwid keetnud Gunther Wagner.
La mõtle roeel, kui naljakas:
Kaup kõik neil otse hallikast.
Ei ole tarwis Tall'na sõita,
Et kallist hinda ära wõita.
(Järg kolmandal kaane küljel.)
Täht-raamal
1924.
Sell KKsLkl sn^sG pÄewa.
ZKalettdrisItarWrlatttdlMärgid;< Whend«fed.
G — noorkuu
@ = täiskuu
j
j
3 esimene meercmd
C »limane toeetanb
a. — aastal; p. — päera, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e.!. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12=eft öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. l. == pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi).
BastK-arad.
Kewadealgab 20 märtsil
Sügise"algab 23. septembril
[6moi '
: [21 juunil- L
^ „ 22. detsembril.
k Päikese- ja kuu-Wkrjut«sed.<
1924. a. on 2. kuu- ja 3 päikese-rvarjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-warjutus 20. weebr.
Algab k. ljS p. l. ja lõpeb 8/*7 p. l.
2) Täieline knn-warjutus 14. aug. 'Warjutus algab
kel! 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
Lepik & Saare trükk, Wnlgas.
roct>
Vanasõnad tlsnobeft.
Missugused uueaasta päeroab, niisugused ilmad sa
mad heina ajal, sest uusaasta on heinamaarjapäewaks.
Külm jaanuar toob sooja sume.
Jaanuari kuu tuulewagased ilmad kuulutawad head
kewadet.
Mida külmem weebruar, seda soem saab suwi.
Kuidas küünla kuu, nõnda lõikuse kuu.
Küünla kuu udu toob wihmase sume.
On märts wihmane, saab terme suwi mihma.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni.
Kuiw lehekuu, — märg juunikuu.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar.
Kui augusti kuu esimene nädal selge ja palan), saab
pikk ja külm talw.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt.
Ei ole oktoobris lund, on ka detsember sellest tühi.
Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõuluks
tuisused ilmad.
Nowembri udu kuulutab detsembriks meel pehmeid Urni.
Kuidas talwe kuu, nõnda tulemune mai.
Kaksteistkümmend päewa enne jõulu on 12 kuu
ilmade ettekuulutajad tuimal aastal.
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake.
Tuule keerise peale tuleb kolmandal pärnal mihma.
Laewa moodi pilwed toomad kolmandal pärnal sadu,
mis kolm päewa kestab.
Kui päike selgelt kullakarwa looja läheb, siis tuleb
ilus ilm.
Kui kuu ehk päewa ümber ratas on, siis läheb ilm
halwale.
Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu, heledad
aga selget ilma.
Kui pääsukesed madalalt lendawad, siis tuleb mihma.
Kust poolt kewadel pikne käima hakkab, sealt käib
ta kõik suwi.
Jõulu tuisus on õunad ja marjad marjul.
Üks aasta nagu silmapilk,
Su elu nagu kastetilk;
Oh inimene, mõlemad
Su käest kiirelt kaoroab;
Sest ära lase iial sa
Üht ainust pilku kaduda.
A. Reinwald.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 8,54
3,18
11. — 8,48
3,34
21. — 8,34
3,55
Hääd õpetused suudawad
palju korda saata, aga hääd
eeskujud meel rohkem, sest
selle juures näeme õpetust
tegewuses, tarkust töö juure.
6. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
10
11
Paastu-Maarjap. 12
13
€ 14
15
16
17
4. p. paastus
18
3. p. paastus
Elada ilma kasutoomatu,
tähendab mitte elada.
P. Desulje
Õmt aitab meid, kui mõis
tusega teeme enesele teed.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
1. — 7,01
5,31
11. — 6,34
5,41
21. — 6,06
6.13
Parem on iiksi olla, kui
katmas seltskonnas. Sinu
seltsilised olgu sinu sarnased,
ehk meel paremad: sest mehe
roäärtuje üle rnalitseb alati
tema seltsiliste roäärtus.
S. Smiles.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 4,13
7,49
11. — 3,4y
ti,iu
21, — 3,30
8,32
Keüele antud on paista
[hut päikene,
Paistku siis päiksena üle
[mao!
Kellel kästud on lüüa kui
[äikene.
Löögu fee waljult ja armuta!
G. Suits.
Päikese tõus
loojaminek
Malgas:
Oled sa alas — kannata
[ ala,
Oled sa wasar — muub
[ kui wala.
P. <§.
Kawalab inimesed räügimab
wastu teistele. Targad räägiwad iseenestele roastu,
O. Wilde.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
Sa pead rääkima, mitte
palju, maid kaunimõtteliselt.
Sa pead paluma, mitte
kaua, maid õrnalt;
Sa pead
palwetama,
mitte kiirelt, maid mõjuwalt;
Sa pead armastama,
mitte kuuldawalt,
maid
kindlalt;
Sa pead elama, mitte
metsikult, maid rõõmsalt;
Sa pead ennast aitama.
Jumal aitab sind edasi:
F. Hahn.
Päikese tõus
loojaminek
Walgas:
1. — 8,26
3,17
11. - 8,41
3,10
21. — 8,51
3,10
15
Kodumaa laadad.
Tähendus: Laupäewal, pähapäewal ja pühadel taota ei
peeta, waid järgnewal äripäewal. Petseris on iga kuu 1-fel ja
15-mal laat. Laura alewis iga kuu 20-mal. Irboskas iga kuu
21-fel. Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10-mal.
Laadad jaanuari kuus: 2. Krüüdneri Pusul,
7. Mõrus, Orgital, Tartu aastalaat. 12. Mahus. 15. Laekweres. 17. Koloweres. 21. Mehikoormas. 22. Päial.
23. Heinastes, Nasinal, Haapsalus, Malgas 2 p. 24. Pai
des, Iõelehtmes.
Laadad weebruari kuus: 2. Raplas, Halliste
Pornusel. 3. Zõgewal. 4. Mõrus. 5. Keblastes, Tõrwas, Oisus. 6. Narmas. 9. Pärnus. 9.—10. Rakweres. 10. Raasikul, Antsla alewis ja Räpinas. 11.
Põltsamaal. 12. Tapal. 15. Lähtrus, Zõgewal, Baltiskis. 16. Miljandis 2 p. 17. Tartus. 18. Nina külas.
19. Paides. 20. Kosel ja Masknarwas. 21. Muhus,
Ulilas ja Malgas. 25. Mõrus 8 päewa, Lihulas. 28.
Miljandis 2 p. Audrus reedel enne wastlapäewa.
Laadad märtsi kuus: 1. Zõgewal, Ristil.
3. Jõhwis, 2 p. 4. Kiwiloos. 5. Kirblas. 6. Petseris,
8. Kuristal. 8.-9. Tumala mõisa karjamaal. Emmas
tes, Uuemõisa wallas, Isaku mõisas 2 p. 9.—10. WiruZakobis, Kulinal, Wana-Kulbenis, Wõnnus, 5)ageris.
10. Wolmaris, Walgjärwe mõisas, Watlas ja Kõus,
Suure Jõel, Uue Wändras, Puhjas. 11. Sajanjas.
12. Saaremaal, Hellamaal, endise teemaja juures, Mõru
linnas, Amblas, Ardus. 13. Riidaja mõisas. Põltsa
maal reedel enne 15. märtsi. 14. Saaremaal Mustjalas,
Waimastweres, Kodijärwel, Mõisakülas, Pillistweres.
15. Raplas. 15. Mana Laitsinas, Rannus, Serulis.
17. Ilukas. 18. Keilas, Kastnas, Sangastes, Iärwa
Jaanis 2 p. 18.—19. Kallastel. 20. Kuresaare linnas.
Märjamaal, Jüril ja Taeweres.
21. Mäike Ulilas.
22. Aldus. 23. Leisi alewis, Malgas, Marujas. 24.—25.
Laekweres ja Mõras. 25. Moldis. 26. Kärgula wallas,
Apteegid.
Rücker, A., Moskwa tänaw 4.
Sõrmus, H., Pihkwa tänaw 26.
Hambaarstid.
Goerts, 3., Kuperjanowi tän. 10.
Goerts, R., Kuperjanowi tän. 10.
Rääbis-Kihno, E., Pihkwa tän. 10.
Tamm, M., Pihkwa tän. 22/24.
Karolin, M., Moskwa tän. 27.
ÄmMaeMKKdad.
Kukrus, 3., Pushkini tän. 7.
Kalnin, M., Mesipuu tän. 7.
Schamajewa, W., Pihkwa tän. 31 -a.
Schinmann, A., Aleksandri tän. 13.
Meister A., Aleksandri tän. 16.
Koolid.
Mees-reaalgümnaasium, Kuperjanowi tän. S.
Nais-reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13.
Läü sega-reaalgümnaasium, Wee tän. 1.
Saksa era-reaalgümnaasium, Allee tän. 4.
21
Wene era-reaa!gümnaasmm, Uus tän. 27.
1. linna algkool, Allee tän. 4.
2. linna algkool, Kuperjanowi tän.
3. linna algkool, Nikolai tän. 23.
4. Läti algkool, Wee tän. 1.
5. Wene algkool. Uus tän. 27.
6. linna algkool, Pushkini tän. 19.
,
7. linna algkool, Köie tän. 9.
Lesti lasteaed, S. Sepa tän. 12.
Pangad Za rahaasutused.
Eesti Pank, Walga osakond, Aia tän. 16.
Walga Pank, Pihkrva tän. 6.
Kaubandus-tööstus pank, Walga osak., Moskwa t. 15/17.
Walga 2. kredütühisuse kassa, Moskwa tän. 15/17.
LulAmaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksawad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progrevsiiwselt
tulumaksu alla käiwate isikute sissetuleku suurenemisega.
1) Tulumaksu nrõlmLse Lord io «mksuwabad sisse
tulekud. Tulumaksu kohta awaldatud seaduse põhjal (,.R. Seat.
nr. nr. 63/64 — 1920 a. ja 78 — 1922 a.) käiwad sette maksu alla
mõne mäljarvõttega kõik isikud, kellel Eesti wabariigi piirides
mingisugused tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest
ulatab Tallinna. Narma, Petseri ja 2BaIga linnades ning Nõmme
alewis üle 30.000 marga aastas, teistes linnades, olemites ja kõigis
maakondades üle 20.000 marga aastas, kus juures palgasissetulekust
meel 20 prots. maksuwabaks arwatakse. kuid siiski mitte suuremal
määral kui maksuwaba algsissetulek seda on. Igaaastane tulumaks
«rwatakse eelminewa aasta sissetuleku järele. Kapitali tuludest ar
mutakse maha hoidmise, walitsemise ja kinnituse kulud ning kapi
talidest wõetawad riiklikud maksud: liikumata waranduste ja ettemõtete tuludest arwatakse maha: majandamise jooksivad kulud, roaranduse wäärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
waranduse häwinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli
maksuaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning feoguuoriMtkub
maksud; makstud tulumaksu ei arwata mitte maha. Kui mõne
tuluallika kulud suuremad on kui tulud, siis arwatakse see wahesumma üleüldisest tulust maha.
üleüldisest tulusummast arwatakse
meel maha: protsendid wõlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised
22
maksud ja sunduslikud kinnituskassa maksud enese ja perekonna
liikmete eest, sarnased wabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui
10.000 margani aastas. Üleüldisest tulusummast arwatakse peale
selle maha maksukohuslase ülespidamisel olema iga alla 17-aastase,
ehk kooliskäia wõi ametitõppiwa, alla 20-aastase lapse ja arsti
poolt tõendatud tööwöimetu wõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ning
Nõmme alerois 15.000 marka, teistes kohtades 12.000 marka.
Tegelikult on makstuvaba sissetulek roeel natukene suurem, sest et
tulumaksu alla 100 marga ei roõeta. Iseäraliste õnnetute juhtu
miste puhul roõib maksukohuslase palroe peale tulumaksu künni 50
prots. roõrra roähendada, kui maksualuse tulu üle 200.000 marga ei
ulata.
2) Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajami
seks on asutatud: 1) roalla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid,
2) jaoskonna tulumaksukomiteed ja
3) tulumaksu peakomite.
Maksualla käiroad maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas,
mille piirides neil läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
3) Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa
ja majapidajad pearoad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — roalla ja aleroiroalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud roormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes künni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti künni 15. roeebruarini
nende isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka roõi muud
tasu saanud. Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune
iseseisero tulu on olnud, pearoad määratud roormi järele oma sisse
tulekute üle teadaande saatma hiljemini 1. roeebruariks: roaldades ja
aleroites tuluhindamise komisjonile, linnades — maksuinspektorile.
Põllupidajad roõiroad oma põllumajapidam. saadud tulu ülesandmata
jätta, kuid pearoad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide
põhjal. Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel pearoad maksu
kohuslase!) kahe nädala jooksul nõutud täiendaroaid teateid andma.
Walla- ja aleroi tuluhindamise kommisjonid roaataroad sisseantud
teatelehed järele, määraroad tulud kindlaks ja panemad sellekohased
nimekirjad 1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks roälja.
4. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
roõib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna tulumaksu kommisjoni esimees
roaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi.
nõuab tarbekorral täiendaroaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tuleroad, mispeale jaoskonna tulumaksu komiteed maksualuse tulu
kindlaks teemad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
.tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
23
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega wälja pandakse. Tuluhindamise ja maksu määramise mustu
wõib hiljemini 1. augustiks wastulausega esineda jaoskonna komis
jonile. kes oma otsusest kaebajale teada annab. Jaoskonna komitee
otsuste wastu wõib kahe nädala jooksul tulumaksu peakomiteele
kaemata: kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda. Peakomi
tees wõib maksja isiklikult esineda, suusõnalist ja kirjalikke seletusi
esitada. Peakomitee otsuse wastu wõib peakomitee kaudu kahe
nädala jooksul riigikohtusse kaemata. Maksukohuslased, kes mõne
sugustel põhjustel üldmaksustamisel maksustamata jäänud, aruta
takse maksu alla jaoskonna komitee poolt lisandeliselt: sarnasel juhtu
misel wõib ebaõige muksustamise pärast kaebtust tõsta kahe nädala
jooksul maksu lehe kätte saamisest arwates.
8. Tulumaksu tasumine. Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 30. septembriks ja 30. nowembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus wiiwitusraha maksma,
kus juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel wõib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada künni kolme aastani.
k. Trahwid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute
nimekirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, wõi seda puudulikult oti
teinud, langemad karistuse alla 40 kuuni 2000 margani; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lange
mad karistuse alla 400 künni 20.000 margani; tuluteatelehe mitte
sisseandmise wõi puudulikkude teadete eest wõib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise waleteadete andmise eest wõib karistada
künni 100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest wõib
karistada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele autawad seletused ja wastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antamad wastulaused trahwimääramise asjus
on tempelmaksust wabad. Teised kaebekirjad ja edasikaebused käiwad hariliku tempelmaksu alla.
7. Maksustamise tabel. — Esimese alganud wõi täie
kh nnn mk. pealt
Z1
noru —
!/o prots.
nrntf
(1 kutini
künni 50.000)
— 1l1/»
50.000
100.000) — 3
„
50.000 ..
.. (üle
järgu. 50.000
200.000) — 4^2 „
100.000 „
100.000 "
„
300.000) — 6
200.000 „
100.000
400.000) — 71/2 „
300.000 ..
100.000
500.000) — 9
400.000 „
100.000
” ("
600.000) — 101/2
500.000 „
100.000
700.000) — 12
600.000 „
100.000
",
800.000) — 13^/2
700.000 „
100.000
„
900.000) — 15
800.000 „
100.000
.. („
900.060 „ 1.000.000) — 1672 ..
100.000 „
.. (..
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotfa lübimõödu järele.
e ä b i m õ õ b u - t o 1 t i b
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele: „Schepschelewitfch! Sa ei ole terme nädal koolis olnud. . . Poisi
DmpsiKas, mis fee tähendab ometi ?"
Wäilre Schepschelewitsch pilgutas silmi, waatas lakke,
silmitses imestades oma tindiga mustaks määrituid sõrmi
sa wastas, minut aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis fee tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Miks pärast ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli tulla ?! Mis
sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch j iii mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks
malmis, astusin juba toast wülja, kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt koera lamawat. Mõtlesin iseen
dast, et kui fee koer mind nüüd hammustab, siis on õige
lugu lahti? Pöörasin tuppa tagasi ja istusin terme päew,
nagu loll kodus. Ütlemata kahju!"
„Hm... Aga esmaspäewa!... Lamas wist jällegi
koer?"
„ Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäewal olin kohe
kooli tulekul, astusin üle turuplatsi — waatan, hulk ini
mesi ühte kokku kogunud ja peksawad warast. 3a kui
palju inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi oi mõtlen ...
Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peases?
Waatasin tükk aega, kuidas margale tuupi tehti ja läksin
kodu tagasi."
„Hea küll! Aga teisipüewal?"
Teisipäewal tuli meile üks külaline ja ütles: Täna
on laupäew. Ma rumal uskusin ka ja ei tulnud kooli.
Kui ma oleks hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
maid teisipäew, oleks muidugi kõige parem olnud —
kooli tulla."
„6a oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mikrpärast ei olnud s« siis kesknädalal õpetundidel?
26
..Kesknädala hommikul ostis ema õunu. Ma kart
sin, et kui ma nüüd kooli lähen, söömad mu õed ja wennad õunad ära ja mina jään ilma. Nii et, kesknädalal
pidin ma kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla".
,,AH, wõtaks sind tont! Aga mikspärast ei olnud
sa siis reedi koolis?"
,,Säh sulle? Uks püew ei tule kooli, juba kära
lahti. Siis ühte päewa ei tohi enam puhata..."
Arkadi Awertschenko järele.
j. n Rlcnler
Welgas, S.-S8PA lii. Nr. 13.
PoaSrett-pölrEE waürik
Priimets, kw. 4.
walmistab ilma mingisuguse seguta
lõhnamata põllurammu inimeste wäljaheidetest.
Hilünlatehas
S.-Sepa tän. 13.
walmistab walgeid ja wärwilisi
Jõuluküünlaid.
MU OSAKOND.
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone kodu- ja väljamaal, nagu:
Võtab raha hoiule, diskonteerib vekslid ja annab
laene.
Ostab väärtmetalle, ostab ja müüb
välisvaluutat, võtab oma peale raha edasi saat
mise, dokumentide inkasso j. n. e.
Ostab ja müüb E. V. 1920 a. võidulaenu piletid,
müüb nende peale langevaid juhuslisi võitusid,
iga üksikul loosimisel tervete seeriate viisi.
Annab välja maksutähti iga soovitava summa
peale, millega jääb ära mitmekordne rahaluge
mine ja eksimine valerahadega. Ümbervahetada maksutähte sularaha vastu võib Eesti
Pangas ja selle osakondades.
Otsekohene ühendus suuremate väljamaa pankadega. Operatsioonid Vene
maaga —- Gosbank’a kaudu.
Telegrammi aadress: Eesti Pank, Valk.
Telefon Nr. 18.
Eesti hagi Valga osakonna Maias.
j
|
YÄLGÄS,
Pihkva tänav Nr. 6, telefon Nr. 36.
I võti naa Mõlale ajiiase plseaälga,
I
öüi linsiil.
Osli ja mii) välisvalilal
I ja ralasaatiiie ilu loialeia, Iakasso
I aiBQ mi paiga eieraisieeEifl sise- ja
1
väljana!.
1
1
Korrespondendid kõigis
maakonnalinnades,
s
I Peale selle völi iesaifleld kaapide
I tollimiseks Valga iolllvaillsases ja kalle1
iolmelamlseks Valka ja majale.
Juhatus: Tartus^Suur turg 10. Kõnetr. 172.
Osakond Valgas, „Säde“ seltsimajas,
Valga Panga ruumides.
Igasuguse varanduse
liitelise vasil kiiWsiMiW. kiaasikinfilaslis, murdvarouse ja röövimise vasil kiimasiis, elBkiBliisiis.
Kõik suuremad ja kardetavamad
riisikod kindlustatakse kuuni 90°/® edasi.
Preemiad odavamad kui aktsiakindlustusseltsides.
Valga osakonna nimel
H. LEIUR.
EESTI
SEEMNEVILJA ÜHISUS.
TÄLL1NN, „Estonia“ teatrimajas.
EEBBBBSB
Telegr. adr.: SEEME.
Kõnetr. 8-60.
KÄSVÄTÄB puhtasordilist teravilja-, heina-,
juure-, aiavilja- ja lille
SEEMET Jõgeva ja Luunja mõisates. Nii
samuti organiseerib seemnekasvatust põllu- ja aiapidajate kes
kel ja
M U U B nii omamaa kui väljamaa pare
matest seemnekasvatusest sisse
toodud
SEEMET ühisustele ja põllupidajateele Eesti
Sordiparanduse Seltsi kontrolli
all kõrge külviväärtuse eest
vastutust kandes.
Pealadu Tallinnas.
ESITAJAD JA OSAKONNAD :
Tartus, Suurturg 10.
Haapsalus, Ehte t. 2.
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Rakveres, Pikk t. 13.
Viljandis, Suurturg 2.
Narvas, Peetri plats 9.
Võrus, Jüri tän. 5.
Valus, Pihkva Ila. 5, Lepik & Saare kaaploses.
Eesti Seemnevilja Ühisus.
Eesti wanem päewaleht
Josllmees"
on 67 aastat töötanud Eesti mbmuslihu kultuuri loo
miseks. Selle tööga on ta mõjumast kaasa aidanud
ka waba Eesti riigi loomisele.
Rahwuslise häälekandjana walwab ..Postimees"
ka tulewikus riigi hea käekäigu üle.
ühtlasi wõitleb „Postimees" alati selle eest, et
meie rahwusliku kultuuri elu ainumõjuliseks keskko
haks ei wõi teha kärarikast tööstus- ja ärilinna Tal
linnat. Prowintsi kasud peawad tarwilikku kaitset
leidma. Eriti peab tähelpandama piiriäärsete elanik
kude muresid. Siin tahab ..Postimees" erilise tähelpanuga töötada ja loodab, et piiriäärsed Eestlased
kõik ..Postimehe" sõpradena tema ümber koguwad.
Toetage ..Postimeest" kaastööga ja tellimistega.
..Postimeest" lugedes saate kõige wärskeniad
ja kindlamad sõnumid nii siseriigi elust, kui ka wülispoliitilistest sündmustest.
Ärge wiiwitage sellepärast ..Postimehe" telli
misega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutagu »,Posti
mehes". teades, et tema kuulutus ulatab kõige laie
matesse tarwitajate ringkondadesse.
^Postimehe" peakontor: Tartus. Jaani
tatt. nr. 11/13. Kontori ja talituse kõnetr. 80. Toi
metuse kõnetr. 186 ja 286.
Abitalitused kõigis Eesti linnades.
Esitused ja agentuurid kõigis rahwarikkamates
kohtades.
Walgas abitalitus Lepik & Saare juures,
Pihkwa tän. 5.
«MMM»
lüli Siili Mõisas
wlllalooslns
Karl Hütt
ML Kfile litilt i MM Nr.«.
Tööstus wõiafo rwillu^kraasimiseks ja ketra
miseks xv astu.
Kes tahab teha pulma kinki,
Argu ostku selleks sinki.
Lepik-Saarelt leiab ta,
Mis ihaldab üks noorpaar ka.
Kel on tarwis tuha topsi,
Et saaks hästi piipu popsi;
Seal nad reas seisawad,
Alandlikult peidawad.
Tindi potti ihkad sa,
Mine kohe waatama,
Lepik — Saarel on neid palju,
Hindadega pole walju.
On maja seinal tapetit,
Kui näed, siis kaswab apetit;
Neid on sääl ära lõpmata
3ct hinnad pole wõitmata.
Kewadel, kel seemet maja.
See tunneb Lepik — Saare ära;
Sest Seemnewilja Ühisus,
Et oleks asjal lühidus.
On saatnud seemned siia Walka,
Et poleks maksmist kõrget palka
Protsentidega müügile,
Hind ühine seal kõigile.
Nad wõiwad Sull ka raamat trükki,
Seks masinaid neil mitu tükki,
3n puudub raamatul Sull leht,
Seks köitja meister on neil eht.
Nüüd sinna, papa, tõttame —
Sealt ikka kauba wõtame!
MMMMM
LEPIK & SÄÄR, Valgas
(ühend Lepik - Postimees ja R. & O. Saar.)
PIHKVA TÄN. 5.
KÕNETRAAT 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus.
„Päevalehe“ ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnevilja Ühisuse Valga osakond.
Türi paberivabriku paber vabriku hinnaga.
Gustav Pihlakas ja Pojad ümbrikute tehase ümbrikud
vabriku hinnaga.
Rikkalik väljavalik kõiksugu iluasjadest.
Valmistab:
kõiksugu trüki- ja köite töid kiirelt ja korralikult.
— Kooiivihud oma tööstusest.—
Täielik väljavalik ilukirjandusest.
Kooliõpilastele kõige odavam ostukoht.
Õpetajatele,
kaupmeestele ja asutustele
kõige soodsamad ostutingimised.
VaataWalga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 ...Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Walga
kalender
1925
aasta jaoks, millel on 365 päewa.
Teine aastakäik.
Hind 10 marka.
Lepik & Saare trükk, Walgas.
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
a. — aastal; p. — päerw, pühapäerw ehk pärast; e. — enne;
e. I. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi kuni kella 12-ni lõuna)
p. I. — pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna kuni kella 12-ni öösi),
m. — minut.
— noorkuu
— täiskuu
esimene weerand
miimane weerand
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil kell 5,13 m. e. I.
Suwi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. I.
Sügise algab 23. septembril kell 3,44 m. p. I.
Talw algab 22. detsembril kell 10,37 m. e. I.
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril ja 3. juulil.
Päikese- ja kuu-warjutused.
1925. a. on kaks kuu- ja kaks päikese-warjutust, nimelt:
1. Täieline päikesewarjutus 24. jaanuaril. Ei ole
meil näha.
2. Osaline kuuwarjutus 8./9. weebruaril. On meil
näha. Warjutus algab üleülbse 8. roeebruaril kell 10,48 m. p. I.
ja lõpeb 9. weebruaril kell 2,35 m. e. I.
3. Ringkujuline päikesewarjutus 20/21. juulil
Ei ole meil näha.
4. Osaline kuurwarjutus 4. augustil. Ei ole meil
näha.
Pühade ja puhkepäewade nimekiri 1925 a.
1.
2.
3.
Uueaasta p. sl. jaan.].
Kolmekuninga p. [6. jaan.].
Eesti Wabariigi ifefeisroufe
p. [24. roeebr.].
4. Palroe päero [4. märtsil].
5. Suur Reede [10. aprillil].
6. Kr. Mest. p. [12—14 apr.].
7.
8.
9.
10.
11.
Maipüha [1. mail].
Taeroaminemise p. [21. mail].
Suroiste pühad [31. maist
kuni 2. juunini].
Saani päero [24. juunil].
Sõulu pühad [25—27 dets.]
TõS Lõpetatakse kell 12 päewaL:
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäeroal [11. aprillil],
Suroiste pühade laupäeroal [30. mati],
Sõulu laupäeroal [24. dets.].
Wana! aastal [31. dets.].
Wõõbsus, Kuresaares, Suure-Iaanis, Metsalugu külas,
Antsla alewis, Sallas. 19. Lootwinal Mastse-Kuustes,
Mustlas, Rogosi mallam. juures, Põlgaste Puskarus,
Iõelehtnies. 20. Tillel, Uue-Aantlas, Wahul, WanaRoosas. 21. Haapsalus, Wahastus, Saaluses, KastreWõnnu wallamaja juures. 22. Sulbi alewis. _ 23. Käos,
Tõrwas, Mõisekatsis, Wasulas. 24. Tsirgulinna alewis,
Krootuses Kõlleste w., 25. Ellamaal. 27. Saarewallas.
Laekweres. 28. Iärwa-Iaanis, Woltweti Keremal, Pikk
nurme külas, Pusul, Missas, Mana-Ku"stes, Taageperas.
29. Ahja-Kärsal, Waiatus, Stolbowa külas. 31. Mõnistes, Sindis.
Laadad nowembri tous; i- Wiru-Iakobi
kiriku juures.
2. Paides, Mõral, Suurejõel, Palal,
4. Nissis. Antsla alewis, Wissil.
6. Kassinurmes,
Rõuge „Allal". 7. Walgas, Elwas. 10. Suures-Lähtrus. Küünikul, Mõrus, Iõgewa mõisas. 11. Viljandis.
12. Karilatsis, Kuressaares. 13. Triigi Ardus. 14. Tar
tus, Kärus Lauri jaama juures,
Mana-Laitsnas.
20. Haibas.
23. Paides, Mustmees. _ 25. Raasikul,
Türi alewis. 26. Pikkjärwe-Kitsel, Pati-Nurmeotsal.
28. Woltweti Allikukiwil, Põltsamaa alewis, Keilas.
29. Korsakowas, Mõrus. 30. Migalas.
Laadad detsembri kuus: 1- Tapa aierois.
2. Juurus. 3. Walgas, Alajõel. 5. Amblas, Rakweres. 6. Wihulas.
7. Kallastes.
8. Wihandis.
10. Ööril, Killingi-Nõmmel.11. Narmas. 12. W.-Wündra
alewis. 13. Pati-Nurmeotsal. 14. Wasknarwas, Ninakülas, Pärnus. 15. Mõrus, Iõgewa alewis. 17. Kauksis.
18. Iärwa-Iaanis, Pööraweres, Paides. 19. Iõhwi
alewis.
20. Wõõbsus, Märjamaal.
22. Mustmees.
23. Sulajõel. 28. Marujas, Malgas.^
Lelle-Iiekõnnus, esmasp pärast II Kr. tulem. püha.
Põltsamaal, reedel enne 15. dets.
1)
2)
3)
4)
Kuulaatasid Peetakse:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Irboskas, iga kuu 21. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 20. päewal.
Wärskas, Slabodkas, iga kuu 10. päewal.
Hsbuste loata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus, nimelt: pühapäemadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Valga teaatrid.
«toäbe , Wabaduse tän. 6; 1924/25 a. teaatri hooajal
mängib igal pühapäeroal „Wanemuise" näiteseltskond:
roaheldamisi esinedes draama ja operetiga.
Walga kinod.
Apollo", Kungla t. 4, tel. 117, om. ja juh. A. Jürgenson.
„3lmarine\ Kesk t. 33, tel. 124, om. ja juh. 3. Meister.
„Lmda", Riia tän. 5, om. ja juh. K. Wender.
Walga arstid.
Brodorosky, M., Vabaduse tän. 5.
Gens, E., nais., l., f. h. — 3aani tän. 1; roasturo. kella
10—12, 5—7.
Haynberg, P., s. ja l. h. — Kesk tän. 23: roasium. kella
10—12, 5—7.
Hammer, G., s. h. — Kesk tän. 17.
Heusler, W., f. h.
3akobson, E. — Tartu t. 8; roasturo. 10—12, 4—5.
Leisner, G., kõrroa, nina ja kurguh. — Kungla tän. 13;
roasturo. 5—6.
Lepik, A., silmaarst — W.-Sepa t. 2; ro.ro. 10—12,4—6.
Müllerson, 3., s. h. ja sug. h. — Vabaduse tän. 26,
tel. 68; roasturo, 10—12, 4—5; linnaarst.
Panoro, P., s. h. — Pargi tän. 7.
Polikorosky, 3., s. H-, bakterioloogia — Kuperjanoroi t.
10, tel. 103; roasturo. 9—11.
Polikorosky, 6., f. h., bakterioloogia, röntgeni kabinett—
Kuperjanoroi t. 10, tel. 103; roasturo. 11—1, 3—5.
Sikk, 3., s. ja silma h. — Vabaduse tän. 5, tel. 127;
roasturo. 10—12, 4—6.
Tamberg, A., l. ja silma h. — Kuperjanoroi t. 3, tel. 89;
roasturo. 10—12, 3—4; maakonna arst.
Walga maakonna arstid.
Bergmann, T. — Tõrroas, tel. 17; roasturo. 9—12;
Helme jaoskonna arst.
Hold, H., kopsu h. — Taagepera sanatooriumi juhataja.
Rauch, K., s. h. — Sangastes; roasturo. 9—12; jsk. arst.
Wessar, A., naiste h., fänn. a. — Taagepera sanat. n. a.
Õunap, R., hirurgia — Harglas; roasturo. 9—1.
Walga maakonna loomaarstid.
Morel, Adam. Maakonna loomaarst, Valgas, Kuperja
noroi tän. 3. tel. 14.
Schmidt, A., Valgas, Tartu tän., Räni talu, tel. 76.
Tomberg, 3. — Tõrroa alerois.
Walga hambaarstid.
Goerts, J. — Kuperjanowi tiin. 10.
Goerts, R. — Kuperjanowi tän. 10.
Karolin, M. Kesk tän. 27.
Reisenbuk, L. — Tõrwa alewis.
Ruus, Kesk tän. 31.
Rääbis-Kihno, E. — Vabaduse tän. 10.
Tamm, M. — Vabaduse tän. 22-24.
Hallik, L. — Laatres.
Ämmaemandad.
Hinsohn, E. — Kungla tän. 17—9.
Kalnin, M. — Mesipuu tän. 7—2.
Kukrus, 3. — Kungla tän. 7—2.
Meister, A. — Lai tän. 16—4, tel. 124.
Roots, A. — V.-Sepa tän. 1.
Schamajew, V. — Vabaduse tän. 31a—3.
Serschinsky, 3. — Vabaduse tän. 15—5.
Schinmann, A. — Lai tän. 13—3.
Walga maakonna ämmaemandad.
Gerberson, M. — 3õgeweste w.
3ako, A. — Hummuli-Soe.
Kymenthal, K. — Tõrwa.
Käärik, A. — Pikasilla, Liiwa, Mangu t.
Mühle, R. — Sangaste.
Raud, 6. — Karula.
Trepp, E. — Hargla jaosk. arstimaja.
Undritz, E. — Keeni w.
Haigemajad Walga linnas ja maakonnas.
Linna haigemaja — Puiestee t. 6. 3uhat. Dr. E. Gens.
Taagepera tiisikusehaigete sanatoorium. 3uhat. Dr. H. Hold.
Apteegid Walga linnas ja maakonnas.
Rückeri — O. Kordt, Valgas, Kesk tän. 4.
Sõrmuse — H. Sõrmus, Valgas, Vabaduse t. 26, tel. 72.
Hargla — E. Sender, üle Hargla.
Karula — W. Grohtal, üle Karula.
Puka — E. Peterson, üle Puka.
Sangaste — Kohrts, üle Sangaste.
Taagepera — 3. Peep, üle Tõrwa.
Tõrwa — K. Leiburg, üle Tõrwa.
36
Malga hoolekandeasutused.
Manade kodu — W. Mäe tön. 2.
Laste warjupaik — Aia t. 19.
Malga manuutatud adwokaatide abid.
Miila, T., Kesk t. 15/17, wastuw. 8—9, 4—6, tel. 33.
Õssu, E., Kesk t. 15/17, wastuw. 9—11, 3—5.
Malga eraadwokat.
Peri, 3. — Lai tän. 3.
Malaa notaarius.
Tuul, H. — Mabadufe tän. 6; wastuw. 9—3, tel. 53.
Malga rahaasutused.
Eesti Pank, Malga osakond — Aia tän. 6, tel. 18.
Eestimaa Toöstus-Kaubandus Pank, Malga osakond —
Kesk tän. 15/17, tel. 55.
Malga Pank — Mabaduse tän. 6, tel. 36.
Malga II Krediit-Ühisuse Kassa —Kesk t. 15/17, tel. 55.
Posti, telegraafi Za telefoni asutused Malga
maakonnas.
Hargla — V tgtl.; Holdre — ag.; Karula — V
tgtl.; Keeni — ag.; Koiküla — ag.; Koorküla — ag.;
Leebiku — ag.; Mägiste — ag.; Pikasilla — ag.; Prii
palu — ag.; Puka — IV tgtl.; Sangaste — V tgtl.;
Soe — V tgtl.; Taagepera — ag.; Tahewa — ag.;
Tõrwa — IV tgtl.; Malga — II tgtl.; Malga raudtee
jaam — m tgtl.
Alewid Za mullad Malga maakonnas.
Tõrwa alew — Tõrwa.
Helme wald — üle Tõrwa.
Holdre wald — üle Tõrwa.
Hummuli wald — üle Soe.
Zõgeweste wald — üle Tõrwa.
Kaagjärwe wald — üle Malga.
26
Karula wald - - üle Karula,
Keeni wald — üle Keeni.
Koorküla wald — üle Tõrwa.
Patküla — üle Tõrwa.
Kuikatsi — üle Puka.
Laanemetsa — üle Hargla. Sangaste — üle Sangaste.
Sooru — üle Malga.
Laatre — üle Sangaste.
Taagepera — üle Tõrwa.
Leebiku — üle Tõrwa.
Tahewa — üle Hargla.
Lõwe — üle Tõrwa.
Tõlliste — üle Sangaste.
Paju — tite Malga.
Malga linna koolid.
Puiestee tän. 4.
Kuperjanowi tän. 68.
Lembitu tän.
III
Mee tän. 1.
läti
IV
Uus tän. 27.
roene
V
Kungla tän. 23.
%7I
Kesk tän. 5.
VII
Eesti "tütarlaste gümnaasium — Mabaduse tän. 13.
Eesti poeglaste gümnaasium — Kuperjanowi tän. 8.
Mene era ühisgümnaasium — Uus tän. 27.
Saksa era ühisreaalgümnaasium — Riia tän. 5.
Läti tihis humanitaargümnaasium — Mee tän. 1.
I linna
algkool
II «
Malga maakonna koolid.
algkool — üle Soe, Hummuli wallas.
Ala
üle Tõrwa, Helme w.
Helme
„
üle Hargla, Tahewa w.
Hargla
„
üle Tõrwa, Holdre w.
Holdre
„
„ Soe, Hummuli w.
Soe
„
„ Tõrwa, Jõgeweste w.
Zsgeweste „
„
Malga, Kaagjärwe w.
Kaagj.-Zakobi
„ 5)argta, Laanemetsa w.
Kakko
„
„ Tõrwa, Taagepera w.
Karjatnurme „
„
Keeni rdtj., Keeni w.
Keeni „Kiho"„
H Priipalu p.-ag., Kuikatsi w.
Keerdi
„
w Koorküla p.-ag.. Koorküla w.
Koorküla
w
„
Mägiste, Kuikatsi w.
Kuikatsi nt. „
n
w
HM
„ Waalu „
„ Hargla, Laanemetsa w.
Laanemetsa „
„ Sangaste, Laatre w.
Laatre m. *
27
üle Sangaste, Laatre w.
Laatre-Õru algkool
„
„ Sangaste w.
Lauküla
„
„ Leebiku p.^ag., Leebiku ro.
Leebiku
„
„ Tõrwa, Lõwe w.
Lõwe
„
„ Malga, Paju w.
Paju
„ Karula, Karula w.
Pauluse
„ Puka, Patküla w.
Pikasilla
„
„ Mägiste, Kuikatsi w.
Priipalu
„
„ Puka, Kuikatsi w.
Puka
„
„ Karula, Karula w.
Rebase
„
„ Sangaste, Sangaste w.
Restu
„
Sangaste m. „
— „ Tõrwa, Patküla w.
Soesadu
„
— „ Malga, Sooru w.
Sooru
w
— H Tõrwa, Taagepera w.
Taagep.-Ala „
— „ Sangaste, Sangaste w.
Tagula
— „ Tahewa p.-ag., Tahewa w.
Tahewa
„
— „ Sangaste, Laatre w.
Tsirgulinna „
— Tõrwa.
Tõrwa al.
Tõrwa ühisrealgümnaasium — Tõrwa alewis.
Uniküla algkool — üle Sangaste, Tõlliste w.
Missi algkool — üle Karula, Karula ro.
Valga maakonna metsaülema kantselei
Malgas, Pargi tän. 9, tel. 60.
Malga metskonna ülema asukoht
Malgas, Mabaduse i 12, tel. 51.
Koorküla metskonna ülema asukoht
Taagepera m., üle Tõrwa.
Sangaste metskonna ülema asukoht
Keeni tn., üle Keeni, tel. Puka 31.
Karula metskonna ülema asukoht
Karula-Koobaste, üle Karula, tel. Hargla 1.
Aakre metskonna ülema asukoht
Soontaga m., üle Puka, tel. 19.
PoLilseilise karistuse alla Mimab jSrgmiseb
süüteod:
Majaelanikkude mitteregistreerimiue; iganenud elanusdokumenbtga, ilma setteta elamine ehk liikumine seal, kus nende kaa
saskandmine kohuslik; ettewaatamata ehk liig kiire sõitmine üks
kõik missugusel sõiduriistal; nende sundusliste määruste rikkumine,
mis kõtra ah puhtuse ja terraishoiu, araalikkude kohtade, aedade ja
puiestikkude korrashoiu ja auto- ning raoorimeeste sõidu kohta.
Tähendatud süütegude eest karistatakse süüdlasi kohaliku politleiüleraa poolt rahatrahwiga kuni 3000 margani ja autojuhtidelt ehk
-voorimeestelt sõiduõiguse ärawõtmisega kuni 7 päeraani. Politseitife karistuse määruse peale roõib süüalune edasi kaebaba kohalikule
rahukohtunikule, kes asja harilikus kohtukorras läbi raaatad ja
süüalusele
raastarva
seaduse
põhjal
ka
suurema karis
tuse roõib määrata (peale rahatrahroi ka aresti). Edasikaedtus
tuleb anda kas otse rahukohtunikule roõi samale politseiülemale
7 päeroa jooksul, süüdlasele politseiülema trahraimääruse kuuluta
mise päeraast arraatee. Edasikaebtuse sisseandmine ei takista trahratmääruse täidesaatmist, kuna trahivist mabastamise korral enne sisse
nõutud trahrairaha kaebealusele renteist tagasi maksetakse („9x. T."
nr. 147/148 — 1920).
KoosoleLmb toiMepaKna
Nii kinnises ruumis kui ka lahtise taeroa all on õigus kõigil Eesti
Vabariigi kodanikkudel, ühingutel ja liitudel. Ilma loata ei roõi
koosolekuid pidada lahtise taeroa all voole kilomeetrilises kauguses
hoonetest, kus Riigikogu roõi Vabariigi Valitsus asuraad. Koos
olekuid pidada kinnistes ruumides igal ajal, lahtise taeroa all kella
6 h. kuni k. 11 õhtu. Sõjariistus isikud ei roõi ühelgi koosolekul
-viibida, ronija arroatud ametikohuste täitjad, kellel sõjariista kand
miseks õigus. Koosoleku kokkukutsujateks ja koosoleku luhatajaks
wõiroad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse roõi kohtu
otsuse põhjal kitsendatud ei ole. Koosolekute üle pearoad kokkukutsujad teatama linnas politseiülemale ja maal politsei jaoskonna
ülemale ehk maak. politseiülemale ja nimelt: 12 tundi enne algust, km
koosolek karoatsetud pidada lahtise taeroa all ja kuus tundi enne
algust, kui karoatsetud pidada kinnises ruumis. Teadaandes tuleb
äratühendada koosoleku koht, aeg, koosoleku aine, kokkukutsuja
isiku nimi ja elukoht, ehk kui kokkukutsujaks on ühing, sus ühingu
-vastutama esitaja nimi ja elukoht. Teadaanded tempelmaksu ada
ei käi.. Teadaandeid ei nõuta: Riigikogu, linna, aleroi, maakonna
ja -valdade omaroalitsuste roalimiseelsete koosolekute kohta ametli
kult roalimiste roüljakuulutamise päeroast kuni roalimtste lõpuni,
samuti koosolekute kohta, mille • üle publikumile awalikult teada
antud setteks politsei-ülema poolt määratud aroalikkude kuulutuste
kohtadel, ehk linnades ühes kohalikus ajalehes eelpool tähendatud
tähtaegadel ja teadetega. Rahwusroaheliste kongresside ja komverentside kokkukutsumiseks antakse luba siseministri poolt. Igal
koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teadaandes juha
tus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosolekule ette
29
ci pane juhatust walida, on koosoleku juhatajaks koosoleku kokkukutsuia. Registreerimise ega eeltähendatud korra alla ei kuulu: 1)
walitsuswõimude poolt kokkukutsutawad koosolekud, 2) usulised ja
palwekoosolekud selleks ususeltside poolt määratud kohtadel, 3)
harilikus korras toimepandawad matuserougid, 4) ametnikkude wõi
tööliste prosessionaal koosolekud, millest ainult ühe asutuse amet
nikud wõi töölised osa wõtawad, 5) seaduslises korras registreeritud
wõi asutatud ühingute ja liitude koosolekud, millest osa wõtawad
ainult ühingu mõi liidu liikmed ja 6) koosolekud, mis ära peetakse
kinnises ruumis ja millest osawõtmme oleneb kokkukutsuja selle
kohasest isiklikust kutsest. (R. T. Nr. 79 1922 a.)
AwMkkude ettekannete korraldaMineNäitemängude, ooperite, kino, tsirkuse ja teiste sarnaste
ettekannete üle/kuhu igaüks ilma isiklise kutseta roõib ilmuda
wõi kuhu pääsemise eest tasu wõetakse, peab linnades wähemalt 12
tundi enne ettekannete algust kohalikule politsei-ülemale, maal ja
olemites wähemalt 24 tundi enne ettekande algust kohalikule politsei-jaoskonnaülemale wõi maakonna-politseiülemale, selle järele
kumb neist lähemal asub, kirjalikult teatama, mille üle tea
tajale kwiitung wäljaantakse. Teadaandeid roõib teha ka terme rea
ettekannete wõi terme hooaja kohta. Teadaanne peab sisaldama:
1) ettekannete korraldaja nime, perekonnanime ja elukoha; 2) kogu
ettekannete üldine aine: näitemängu, ooperi, kino ja kõne ette
kannetel nende nimetuse ja autori, kui need teada on. Teadaanded
kä wad tempelmaksu alla. Restoraanides, kabareedes, kohwikmes ja
teistes sarnastes ettewõtetes, kus sööke ja jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, roõib awalikke ettekandeid ainult kohaliku oma*
walitsuse nõusolekul ja siseministeeriumi loal korraldada. Awalikkudel platsidel, teedel ja tänawatel roõib awalikke ettekandeid
ainult kohaliku politseiülema loal korraldada. Awalikkude ette
kannete korraldajate peate pannakse: 1) roatroe korra järele ette
kannete algusest kuni nende lõpuni ning selle üle, et ettekanded
wastaks teadaandele; 2) määruste täitmine alaealiste awalikkudele
ettekannetele pääsemise kui ka nende ülesastumise suhtes.
Awalikkude! ettekannetel wõiwad alaealised alla 16 aasta
manuse üles astuda ainult oma wanemate wõi eestkostjate loaga,
kusjuures kooliõpilastel selleks ka meel koolijuhatuse luba peab
olema. Awalikkude! ettekannetel neis ettewõtetes, kus alkoholilisi
jooke kohapeal tarwitamiseks müüakse, on alaealistel alla 16 a.
manuse keelatud pealtwaatajatena ehk kuulajatena wiibida, samuti
ka ülesastumine neil ettekannetel. („9L T." nr. 43 — 1923 a.)
30
Pärandtismaksit tabel.
new sugulane ehk pojastatud:
kuni 50.000 margani
50.000— 100.000
*
100.000— 300.000
„
300.000— 600.000
„
600.000—1.000.000
yf
1.000.000—1.500.000
„
1.500.000—2.000.000
„
2.000.000—2.500.000
„
2.500.000—3.000.000
„
3 000 000—4.000.000
„
üle 4.000.000 marga
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
2°/o
30/o
4°/o
5°/o
6O/0
70/o
8o/0
9%
10°|o
ll°/o
12°|o
2. Kui pärija on minija ehk wäimees,
wõõraspoeg ehk wõõrastütar, õde ehk wend ehk
õe- wõi wenna laps:
kuni 50.000 margani — 6°/o
50.000— 100.000
,
— 70/o
100.000— 300.000
„
— 8°/o
300.000— 600.000
*
— O^o/o
600.000—1.000.000
„
— HO/o
1.000.000—1.500.000
„
— 121|2°/o
1.500.000—2.000.000
„
— 140/0
2.000 000—2.500.000
„
— 15i/2°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 17°,'0
3.000.000—4.000.000
„
— 18
üle 4.000.000 marga — 201/2°/o
p. 2) ehk neljanda asime sugulane külgjoones:
kuni 50.000 margani — 12°/o
50.000— 100.000
„
— 140/o
100.000— 300.000
„
— I6O/0
300.000— 600.000
„
— I8O/0
600.000—1.000.000
*
— 200/0
1.000.000—1.500.000
„
— 220/0
1.500.000—2.000.000
„
— 240j0
31
2.000.000—2.500.000 margani — 2õ°/o
2.500.000—3.000.000
„
— 28°/o
3.000.000—4,000.000
„
— 30°/o
üle 4.000.000 marga — 32°/o
4. Kui pärija on mõni muu isik:
kuni 50.000 margani — 24°/o
— 26°/o
50.000— 100.000
— 28°/o
100.000— 300.000
— 30°/o
300.000— 600.000
— 32°/o
600.000—1.000.000
— 35°/o
1.000.000—1.500.000
— 38°/o
1.500.000—2.000,000
— 410/'o
2.000.000—2.500.000
— 440/0
2.500.000—3.000.000
— 47o/o
3.000.000—4.000.000
üle 4.000.000 marga — 50o/o
Seemnete idanemise aeg.
2—4 päewa: Sinep, rõikad, naerid, õlinaerid,
ja linad.
4—7 pLewa: Kapsad, kaalikad, peedid, salat,
sigurid, kõrwits, melonid, hapuoblik, talwespinat, tatrad,
kassisaba, kanep, ristikhein, rukkis, oder ja nisu.
7—10 petema: Oad, herned, läätsed, arbusid,
sibulad ja kaer.
.
10—15 päerva - Kardulid, köömned, petersillid;a
porknad.
,
Nisu, rukkis, oder, kaer, läütsad, ristikhein, naens
ja rõigas tarwitawad kõige wähemalt + 4° R. sooja,
porknad ja oad + 5° R., herned ligi + 6° R., tatrad
-j- 70 R, tubakas + 9° R., kõrwits + 10° R. Mida
enam sooja, seda rutemini idanewad seemned.
LEPIK & SÄÄR
WÄLGÄS,
Wabatluse t. 5.
Kõnetraat 64.
Raamatu- ja kirjutusmaterjali kauplus. BPäewalehee ja
„Postimehe“ abitalitus. Trükikoda. Köitmiskoda. Eesti
Seemnewilja Ühisuse Walga osakond.
Õpilastele
Wihuti, kaustikud ja õpilaste pEewaraamatud oma tööstusest.
Suled, sulepead, kummid, pliiatsid, tsirklid, kolm
nurgad, joonlauad, wesi- ja õli-wärwid lahtiselt
ja karpides.
Joonestus-, klants- ja siidipaber. Kirjaümbrikud
ja paber rikkalikus walikus. Älbumid, pilt-postkaardid jne.
Wiiuli ja gittarre keeled. Tasku noad.
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
A 12 81.
VÄLISEESTLASE KALENDERKÄSIRAAMAT
1929 I.
AASTAKÄIK
TOIMETANUD
H. HALJASPÕLD
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
Ajakiri „ROMAAN“ Toimetaja P. GRÜNFELDT. (VIII aastakäik)
toob igas oma korralikult kaks korda kuus ilmuvas numbris romaane ja lühemat proosakir jandust ning luulet mitmekesistelt rahvustelt väga laialises valikus. „ROMAAN‘i" siht on tutvustada Eesti lugevale rahvale maailma tähtsamaid kirjanikke nende põnevamate ja tuumakamate teoste näol. „ROMAAN® toob põnevaid jutte, on see ju „Romaan‘i" otsekohene ülesanne, et iga
üks leiaks temas väärtuslikku ja huvitavat lugemist. ROMAAN’ keel on rahvalik ju arusaadav iga- ||| ühele.
Tellimise hind välismaile: 1/1 aastas 1/2 „ 1/a .
Kr. 10.— senti - 5.— - 2.50 .
Tellimise hind kodumaal: 1/1 aastas (24 nr.nr.) 7 kr. 50 senti 1/2 „ (12 nr.nr.) 4 „ — V4 „ (6 nr.nr.) 2 . 25 2 kuuks ( 4 nr.nr.) 1 „ 60 1 . (2 nr.nr.)- . 80 Üksiknumber - kr. 40 senti Kõik järgnevad romaanid lõpevad iga aasta- | käigu viimases numbris ja järgmise aasta esime ses numbris algavad juba uued romaanid.
„Romaan‘i" talitus, Tallinn, Müürivahe t. 16
Ajeküri „HOMAAN" 1929.
(VIII aastakäik)
Eessõna. Saadan seega välja esimese „Välis-eestlase k al e n d er - k ä s i r a a m a t u". Teen seda kindlas usus, et täidan sellega tähtsa lüngi meie kirjanduses. Aeg on käes, et kodumaa selgi alal tööle asuks. Saadan selle kalendri välja nii, nagu ta on, loo tes, et ta järgmised aastakäigud ületavad selle esimese katse mitmevõrra. Kahtlemata on sel raamatul palju puudusi, kuid ta on esimene samm täitsa uuel alal, ja seepärast andestage ta puu dused. Ole siis, kalender, puuduste peale vaatamata abiks eestlasele laias maailmas ja anna kodumaalisele käsitlejale väikegi ettekujutus ühest seni söödis seis nud suurest tööväljast. Seda soovib sinu sepp H. Haljaspõld.
Nõmmel, 21. oktoobril 1928. a. Eesti majanduselust informeerib põhjalikult =
„Kaubandus-töösIlmub 2 korda kuus. IV. aastakäik.
1929. =
Tellimishind: Aastas Poolaastas
Eestis 2.50 150
Välismaale 5 krooni 3 krooni
Toimetus: Kaubandus-tööstuskoda, Tallinnas, Lai tän. 45.
= = =
AdAls,
5 hes soovivad tutvuda kodumaa lähema
minevikuga.
H. HALJASPÕLD.
3
e 4 4
UIK vana üliõpilase mälestusi, I Hind 80 senti. Sisuks:
ESISÕNA.
I sari: KOOLIPOISS (1902—1915).
S €
4
=
€
1. 2. 3. 4. 5.
Kodust Meie sajangu alguse elementaarkoolist Mälestusi esimesest Vene revolutsioonist Eestimaa Saksa kooliseltsi Hansakool. Pedagoogid.
6. Õppurid.
7. Vana-Tallinn. 8. Tallinna Peetri realkool.
IIsari: LÄBI SEGASTE OLUDE (1915-1918)
1. 2. 3. 4. 4 5. 6. 7. 8. 4
Moskvas. Linnadeliit. Vene revolutsioon, peamiselt Naissaarel. Nizhni-Novgorod, Peterhof, Tallinn, Petrograd. Maapäeva laialipeks. 24. veebruar 1918. Katkeid sakslaste päevilt. Riia üliõpilaste sõttasõit. LÕPPSÕNA.
Pealadu; Tallinna E. Kirjastuse Ühisuse Päevalehe raamatukauplused, Tallinnas, Pikk 2 ja Tallinnas, S. Karja 23. W WWWWWWWWWWWWWWWWWW
Vabariigi valitsus. Riigivanem Jaan Tõnisson. Välisminister Hans Rebane. Siseminister Jaan Hünerson. Sõjaminister Nikolai Reek. Rahaminister A. Teetsov. Kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg Haridusminister Alfred Mõtius. Kohtuminister Tõnis Kalbus. Teedeminister August Kerem. Tõõ- h oo 1 ekand em inister J. Soonberg
Eesti esindajad välismail. (Vabariigi välisministeeriumi nimestik 17. okt. 1928). Ameerika Ühisriigid. Konsulaat: New York, City, 1860 Broadway. Telegr. aadress: „Saatkond New York." Peakonsul V. Mutt. Konsulaat: Norfolk, Hasler 2 Co. Konsul (hon.) R. T. Hasler. Konsulaat: Charleston. Konsul (hon). Thadeus Street. Konsulaat: New-Orleans. Konsul (hon.) N. O. Pedrick. Konsulaat: San-Francisco, California, 1805 Pine Street. Konsul (hon.) Martin Coffer.
Austria. Saatkond : Erakorraline saadik ja täisõigusline mi nister K. Menning (elab: Berlin, W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Wien IV, Wiedner Hauptstrasse 66. Konsul (hon.) ins. Erich Andresen. 17
Belgia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister K. R. Pusta (elab: Paris, VIII, 6 rue Magellan). Konsulaat: Antverpen (Anvers), 25, rue St. Thomas. Konsul (hcn.) Ch. A. A erissens, asekonsul-sekretär D. Treude. Konsulaat: Bru xelles, 21, place de Louvain. Peakonsul (hon.) Leon Moreau
Brasiilia. Konsulaat: Rio-de-Ja ne ir o, The Cork Coren Company Ltd., Rua Itapiru 341. Konsuli k. t.Rud. Ise.
Helveetsia. Saatkond: Charge d’ affaires K. Menning (elab
Berlin W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Bern, Schauplatzgasse 35). Kon sul (hon.) H. Hirter.
Hiina. Konsulaat: Harbin 29, Kirin Street. Konsul (hon.) I. Sütt. Konsulaat: Shanghai, Post Box 1017, asekonsul (hon.) P. Rumberg.
Hispaania. Konsulaat: Barcelona. rian del Rey.
Konsul (hon.) Ad-
Hollandi. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister dr. O. Kallas (elab: London S. W. 7 Queen‘s Gate 167)., Konsulaat: Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Peakonsul (hon.) Carel Stahl Sekretär J. Bauer. 18
Konsulaat: Amsterdam, 69 Vondelstraat Omdelpark. Konsul (hon.) Henri A. Heijmeijer van Heemstede.
Inglismaa. Saatkond: London: S. W. 7, Queen‘s Gate 167. Telegr. aadress: „Saatkond London." Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. O. Kallas. Nõunikpeakonsul ins. R. Mõller s on. Sekrefär-asekonsul V. Ojanson. Konsulaat: Leith, 2 Commercial Street (firma Ellingsen & Co). Konsul (hon.) N. A. Ellings en. Konsulaat: Aberdeen, 59 Marishall Street. Asekonsul (hon.) George Hall. Konsulaat: Hull. Konsul (hon.) Th o mas G oo d. Konsulaat: Manchester, 48 Faulkner Street. Telegr. aadress: „Compatible Manchester." Asekonsul (hon.) James Caro. Konsulaat: Liverpool, Mac Symons Buildings. Asekonsul (hon.) Livingstone Holmes. Konsulaat: Dundee, 33 Commercial Street. Asekonsul (hon.) B. L. Nairn. Konsulaat: Swanse a, Pembroke Buildings (Austin & Silcocks). Asekonsul (hon.) Ryland Thomas. Konsulaat: Glasgow, 189 Hope Street (Armour & Co). Konsul (hon.) T. W. Armour, jun. Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road (Sandell Bros). Asekonsul (hon.) G. W. Sandell. Konsulaat: Cardiff, LowerGrand Floor, Cymric Buildings. Asekonsul (hon.) S. Davies. Konsulaat: Fowey, C/o. Hannah, Samuel & Co. Asekonsul (hon.) S. J. Samuel. Konsulaat: Dover, C/o. G W. Prescoft & Co. Asekonsul (hon.) E. F. Prescott. Konsulaat: New Castle on Tyne, C/o Shipping and Coal Co., Ltd. Asekonsul (hon.) R i c h a r d Bolton Tinsly. Konsul -agentuur : All oa, The Shore (C/o. Alloa Coal Co., Lid.) Konsulaaragent (hon.) Joh. D. Ure. 19
Konsul.-agentuur: Burntisland, C/o. Joh. Connel & Son. Konsulaaragent (hon.) James W. Connel Konsul.-agentuur: Methil, Konsulaaragent (hon.) D. D e w ar. Konsul.-agentuur: Bo’ness, Konsulaaragent(hon.) D. B. H a rr ower. Ko sul.-agentuur: Grangemouth, C/o. Denholm & Co., Charing Cross. Konsulaaragent (hon.) D. Mac-Iniosh.
Briti asumaad ja dominioonid. Konsulaat: Malta, 292 Strada Reale Valletta. Asekonsul (hon.) R. G. Vadala. Konsulaat: Gibraltar, C/o. John Carrara & Sons. Asekonsul (hon). L. A. Carrara.
Kanada. Konsulaat: Montreal, 1410 Stanley Street West Montreal Que., Canada. Konsul (hon) Akseli Rauanheimo.
Iirimaa. Konsulaat: Belfast, 75/7°, Corporation Street, John Burke & Co. Asekonsul (hon.) A. U. Burke. Konsulaat: Dublin, Hymany, 7, Ailesbury Road. Asekonsul (hon.) Richard J. Kelly.
Itaalia. Saatkond Roma, Via Andrea Vesalio 26. Telegr. aadress: „Saatkond Roma." Erakorraline saadik Ja täisõiguslik minister K. Tofer. Sekretär D. Ja nson. Konsulaat: Genova 1, Via Fossatello 16. Konsul (hon.) Christophe Kielland. 20
Konsulaat: Milano 2, Borgonuovo 24. Konsul (hon.) G iovanni Rasini. Konsulaat: Napoli 76, ViaAgostino Depretis 31. Konsul (hon.) Enrico Scarciglia. Konsulaat: P alermo, Via Bentivegna 50. Konsul (hon.) Giovanni Aurelio Scaccianoce.
Kreeka. Konsulaat: A te e n, Odos Patision, Agathonpoleos 4. Telegr. aadress: „Weberman Kilipir Athenes." Peakonsul (hon.) E. Veberman.
Kuuba Konsulaat: Habana, Calle Presidente Zayas nr. 11. Kirjade aadress: P. O. Box 2335, Habana, Cuba. Konsul (hon.) Benito Larsen
Läti. Saatkond: Riga, Skolas iela 13,14. Telegr. aadress: „Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister Ed. Virgo Sekretärkonsul J. Mölder. Konsulaaragentuur: Valk a, Seminara iela nr 23. Konsulaaragent A. Stafenau. Konsulaaragentuur: Liepaja, Spikeru iela nr. 27. Konsulaaragent S i em an n-T offry.
Leedu. Saatkond: Kaunas, Duonelaiqiog--ve nr. 31-a Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister H. Laretei.
Mehhiko. Konsulaat: Mejico-City, 33 Avenida Uruguay Konsul (hon) Fernando Fernandez de la Torre. Konsulaat: Veracruz, Independencia 15. Konsul (hon.) Mario Berea.
Norra. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9) Konsulaat: Oslo, Skippergaten 29. Peakonsul (hon.) Rich. Bjercke. 21
Konsulaat: Bergen, Finnegaarden, Tyskebryggen 2. Asekonsul (hon) Lars Peterson. Konsulaat: Trondhjem, Olaf Trygvessons gaten 1, asekonsul (hon.) Bern. Brekke. Konsulaat: Halder, asekonsul (hon.) M. Halv ors en. Konsulaat: Var dö, asekonsul (hon.) H.Zachariasen Konsulaat: Tromsö, asekonsul (hon.) C. Ry eHolmbo e. Poola. Saatkond: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19, m. 4. Telegr. aadress: „Saatkond Warszawa". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O. Strandmann. Sekretär-asekonsul A. Haman. Konsulaat: Danzig, Stadtgraben 6. Konsul (hon.) V. Kukovsky. Prantsusmaa. Saatkond: Paris VIII, 6 rueMagellan. Telegr. aadr: „Saatkond Paris". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister K. R. Pusta. Sekrelär-konsul R. Kask. Konsulaat: Dunkerque, 30 rue Carnot. Asekonsul (hon) Paul Collet. Konsulaat: Marseille, 29, rue de la Republique Konsul (hon.) Sven Busck. Konsulaat: Bordeaux, 76 Cours Balguerie. Asekonsul (hon) Robert Behrend. Konsulaat: Boulogne-Sur-Mer, 16 rue de Scierie. Asekonsul (hon.) Jean Crouy. Konsulaat: Lyon, 45 rue de Ja Republique. Tel Franklin 31-79.Konsul(hon.)Paul-Auloge Duvivier Konsulaat: Alger, 5 rue de Constaniine. Tele' phone 62-22. Konsul (hon.) Louis Royer. Konsulaat: Oran, 25 rue El Maungar, Tele' phone 12-77; telegr. aadress: „Cazafil Oran." Konsul (hon) Bernard Cazals.
Rumeenia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O Strandmann (elab: Warszawa, Al Ujazdovska 19, 4). 22
Rootsi. Saatkond: Stockholm, Grefgatan 9. Telegr. aadress: „Saatkond Stockholm". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. A kel. Sekretär-asekonsul O. Grant. Konsulaat: Stockholm, Fredsgatan 10. Peakon sul (hon.) J. F a gra e u s. Asekonsul (hon.) Bror Holmgren. Konsulaat: Göteborg, Norra Hamngatan 6. Konsul (hon.) A. Sandstrõm. Konsulaat: Hälsingborg. Asekonsul (hon.) C. G. Carlstrõm. Konsulaat: Norrköping. Asekonsul (hon.) P. A. Holmberg. Konsulaat: Sundsvall. Asekonsul (hon.) C. R S t j e r n s t r õ m. Konsulaat: Lulea. Asekonsul. Konsulaat: Malmö, Jörgen Kocksgatan 2. Ase konsul (hon.) S. A. Anderson.
Saksamaa. Saatkond: Berlin, W. 10, Hildebrandstrasse 5. Telegr. aadress: „Saatkond Berlin". Erakorraline saa dik ja täisõiguslik minister Karl Menning Sekre tär peakonsul H. Markus. Konsulaat: Berlin W. 9, Schellingstrasse 9. Konsul (hon.) Dr. Georg Quandt. Konsulaat: Stettin, Bollwerk 2, I Treppe. Konsul (hon.) Otto Daentzer. Konsulaat: Rostock, Strandstrasse 86. Kon sul (hon) Friedrich Mentz. Konsulaat: Lübeck, Speditionshaus Ernst Boie Konsul, (hon.) Ernst Boie, Kanalstr. 24. Konsul at: Hamburg, Schopenstehl 15. Kon sul (hon.) dr. Jacob Ritter. Konsulaat: Mühlheim a. d. R. Friedrichstr. 26. Konsul (hon) Fritz Rehmann. Konsulaat: Königsbergin Pr., Friedrichsburgerstrasse 5. Konsul (hon.) Max Arli. 23
Konsulaat: Leipzig, Gottschedstr. 23. Konsul (hon.) dr. Carl Haschke. Konsulaat: Bremen, Wachstrasse 41/42, L. v. Kampff & Co. Konsul (hon.) Georg Stiszer. Konsulaat: Breslau, Herrenstrasse 25. Konsul (hon.) Berthold Helling. Konsulaat; Frankfurt a / M. Konsul (hon) Eduard Schwarzschi 1 d - Ochs. Konsulaat: Köln, Heumarkt. 43. Konsul (hon) Paul Herzberg. Konsulaat: Kiel-Holtenau, Schleuse. Tel. 242 Konsul (hon) Detlof Bauer.
Soome. Saatkond: Helsinki, Itä-Kaivopuisto 20. Telegr aadress: „Saatkond Helsinki". Telef. 7-93. Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister A. Hellat. Sekretär-konsul A. Pallo. Konsulaat: Viipuri, Karjalankatu 11, tel. 921. Asekonsul (hon) Jaakko Leskinen. Konsulaat: H a n g õ. Konsul (hon) Viktor Reinhold Willgr en Konsulaat: Turku, Humalistenkatu 7, tel. 3458. Konsul (hon) Ernst Brandes. Konsulaat: Helsinki, Mikonkatu 11 A. Pea konsul (hon) Paul Huuri. Konsulaat: Tampere, Koulukatu 11, tel, Pyynikki, Konsul (hon.) Sulo Salminen. Konsulaat: Vaasa Koulukatu 17, tel. 12-07. Konsul (hon) Heikki Lehmus. Konsulaat: Loviisa. Konsul (hon.) Ragnar Nordstrom.
Taani.
Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minis ter dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9). Konsulaat: K o p e n h a g e n, Raadhusplats 4. Telegr. aadress „Saatkond Kopenhagen." Peakonsul (hon) E. Carlsen. Sekretär-asekonsul (car.) Ph. Kal jot. Asekonsul (hon) Sõren Jensen. 24
Konsulaat: A a r h u s, Tforv. 7. Asekonsul (hon.) Sophus Ulrik Skikkeld. Konsulaat: H e 1 s i n g ö r, Holländske Mölle. Asekonsul (hon.) K.J. Kallenbach. Konsulaat: Aalb org, Badehusvej I, Tel. stät. 21. Asekonsul (hon) K. E. M. Marcussen. Konsulaat: O d e n s e, Pjentedamsgade 21, tel. 172 Telegr. aadress: „Autotnangel“, Asekonsul (hon.) Klint. Konsulaat: Esbjerg, Tovvaerksfabrik A. B., tel. 399. Asekonsul (hon) M. A Broegaard. Konsulaat: Haderslev, „Lille Damagen", Ribe Landevej. Tel. 334. Asekonsul (hon.) Sophus Thomsen. Tshehhoslovakkia.
Saatkond: Erakorra ine saadik ja täisõiguslik Minister O. Strandmann (elab: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19,4). Konsulaat: Praha II, Na Porici Nr. 22, Palais Legiobanka. Konsul (hon.) Josef Beck.
Ungari. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik Minister K. Tofer (elab : R o ma, Via Andrea Vesalio, 26). Telegr. aadress: „Saaikond Roma". Konsulaat: Budapest, VI Rozsa utca 111. Konsul (hon.) Gabriel Z s i 1 i n s k y.
Venemaa. Saatkond: Moskva, Malaja Kislovka 5. Telegr. aadress: „Estomissia Moskva". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister: J. Seljamaa. Nõunik O. Õpik. Sekretär-asekonsul P. Ja l a j a. Konsulaat: Leningrad, Ul. Gertsena (end. Morskaja) 59. Telegr. aadress: „Estokonsul Leningrad" Tel. 1-56-33. Peakonsul dr. H. Lohk.
25
Eesti seltsid välismaailmas. Ameerika ühendriigid.
Hiljuti Ameerikat külastanud vanem töökaitsekomissar hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks järgmised Eesti seltsid. Ameerika Eesti Selts „Edu“ New-York. Amee rika Eesti Muusika Klubi, New-York. New-Yorgi Eesti Klubi. Ameerika Eesti Jõustiku Klubi, NewYork, Ameerika Eesti progressiivne Selts „Kiir" Ne w-York. Kõigi viie New-Yorgi seltsi aadressiks (kirjavahetu seks) olla New Yorgi Eesti konsulaat: C O Estonian Consulate, 1860, Broadway, New-York City, U. S. A. Konsulaat annab ka seltside igakordsed, tihtilugu muutuvad aadressid. Sama härra E d. Riismann‘i teatel asub San Francisco‘s „San Francisco Eesti Tööliste Selts", mille aadressiks (kirjavahetuseks) on sealse Eesti konsulaadi oma: C/O Estonian Consulate 1805 Pine Street, San Francisco, U S. A. Hra P. Tobi teatel on Los Angeles‘is Lõuna-Kalifornias paarikümne-liikmeline „Lõuna.Kalifornia Eesti Selts". Kah juks puudub meil aadress, aga arvame, et ta on olemas San-Francisco konsulaadil. Hra Ed. Riismann teab veel rääkida Bostoni ja Phila delphia Eesli seltsidest. Need olla kommunistlikud ühingud ja kiratseda. Argentiina.
„Buenos Ayresi Eesti Seltsi" aadress on: Maipu 1280, Buenos Ayres.
Calle
Austraalia.
Austraalial külastanud hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks „E e s f i Kodu Linda" aadressi, mis jällegi on meie konsulaadi kaudu: Estonian Socieiy „Eesti Kodu Linda", C/O Estonian Consulate, Pacific House, 249. George Street. Sydney N. S. W Australia. Austria
Viinis asub Eesti üliõpilaste asutatud „Viini Eesti Selts". Aadress (kirjavahetuseks): Wien IV, Wiedner Hauptstrasze nr. 66, Esinisches Konsulat. Belgia.
„E est i lug em i s lau d asub esialgu Antverpeni Soome meremisionis : 67, avenue d’ Italie (67, It a lie l ei). Lugemislaud on avatud iga päev kella 10-12 ja 6—10, pühapäeviti kella 2—10-ni. 26
1
Iga kuu esimesel pühapäeval on eestikeelne jumala teenistus sealsamas (Soome kirikus). Avamisel Brüsselis „Eesti-Belgia kaubanduskoda". Brasiilia.
„Sa o-Paulo Eesti Noorsoo Ühing" asub Sao-Paulos. Aadress kirjavahetuseks: Caixa Postal nr. 35 30. Sao Paulo, Brasil S. A. Danzigi.
„Danzigi Eesti Selts". Aadress kirjavahetuseks Eesti konsulaadi kaudu. Freie Stadt Danzig, Estnisches Konsulat, Stadtgraben S. Hollandi.
.Eesti lugemislaud" avatakse lähemate kuude jooksul Rotterdamis. Teateid saab Rotterdami Eesti konsulaadilt (sekretär hra J. Bauerilt): Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Inglismaa
Londoni kaubanduskojas on peakonsuli hra Möllersoni hoolel asutatud sektsioon. Kirjad adresseerida meie peakonsulile. Londanis asub Eesti Selts, asukohaga saatkonnas. Läti.
Riias asub vana ja elujõuline ..Riia Eesti Hariduse Selts". Seltsil on oma algkool. Niihästi kooli kui seltsi lähemaks aadressiks on Riia Eesti saatkond: Riga, Latvija, Skolas iela 13,14. Sealtsamast saab ka Marienburi ja teiste Eesti Seltside aadressid. Riia eestlastel on oma kirik ja kogudus. Riia Eesti haridusseltsil on oma maja: Nometnuida 62. Leedu.
„K aunase Eesti Selts" asub Eesti saatkonna majas: Kaunas, Lietuva, Duonelaiciog-ve nr. 31-a. Prantsusmaa.
«Pariisi Eesti Selts". ,Eesti-Pranisuse Ühing". Kirjavahetuseks võiks kasutada saatkonna aadressi: Paris VIII, 6 rue Magellan. Rootsi.
Eesti—Rootsi ühing. Kirjavahetus sünnib saatkonna kaudu: Stockholm, Grefgaien 9. Saksamaa.
„Berliini Eesti Seltsile" (esimees hra Kippasto) on kõige tulusam kirjutada Eesti saatkonna aadressil: Berlin, W. 10, Hildebrandtsrasse 5. Estnische Gesandtschaft. 27
Soome.
Tähtsaim Eesii setis Helsingis on „Helsingi Eesti Hari dusselts". Peale selle seltsi on siin terve rida teisi Eesti, Eesti—Soome ja Eesti vasiu huvi tundvaid Soomegi ühinguid. Nende nimestiku toomisest peame meie esialgu loobuma, kuil arvame, et see nimestik on olemas Helsingi Eesti saatkonnal: Helsinki, Suomi, Jtä: Kaivopuisto 20. Ungari. „Budapesti Eesii Selts* on Eesti üliõpilaste asutatud. Aadress kirjavahetuseks Eesii konsulaadi kaudu: Budapest, VI
Rozsa utca 111. Venemaa. Loobume esialgu käesolevate väheste aadmete avaldamisest. Siiski kavatseme järgmises aastakäigus anda täieliku nimes tiku Venemaa Eesti seltsidest.
Soome meremisjon. Asutised välismail. Austraalias : Melbourne. Pastor O. Kaksonen. Diakon A. Vältfilä. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 114 Montague Street, South Melbourne, Australia. Telegr. aadress: Finmissi Melbourne. Sydney. Käib pastor O. Kaksonen Melbourne ist. Lugemis saal asub 17 Harmer Street, East Sydney, Australia. Belgias: Antverpen. Pastor Daniel Orädd Diakon Väinö Kyyfsönen. Kirik ja iugemislaud. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Italielei 67, Antwerp, Belgium. Telegraaf, aadress: Finseamis Anvers.
Hollandis : Rotterdam. Jutlustaja Fr. Kankkonen. Kirik ja lugemissaal Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Tervenakker 11 a Rotterdam, Holland. Inglismaal : London. Pastor Lennart Hetenius. Diakon J. Uuro. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Branch
28
Road. Siepney, London E. 14, England. Telegr. aadress: Finmissi London. Cardiff. Juhataja John Ingren. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Hannah Street, Cardiff, England. Telegr. aadress: Finmissio Cardiff. Liverpool. Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist Hull. Pastor Theodor Sede.qvist. Diakon M. Sundvall. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 1 High Street, Hull, England. Telegr. aadress: Finnish Mission Hull. Shields.
Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist.
Kanada: Montreal Pastor Fr. Pennanen. Kirik ja lugemissaal. Posti aadress: Finnish Seamens Mission, 372—374 Lagauchefiere Street, West, Montreal, Que, Canada.
Pariis
Prantsusmaa : Külastab Pastor Lennart Helenius Londonist.
Saksamaa : Hamburi. Pastor Johannes Kunila. Diakon Mariti Jokipi. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnishe Seemannsmission, 26 Diimar Koelstrasse, Hamburg 9, Deutschland. Telegr. aadress: Merimies, Hamburg. Berliin. Külastab pastor J. Kunila Hamburist. Antakse teada Soome saatkonna kaudu. Kiel. Eisenbahndamm 10. Külastab Pastor J. Kunila Hamburist. Lüübeki. Külastab pastor J. Kunila Hamburist.
Taani: Kopenhaageni. Pastor Aarne Forsman. Postiaadress: Finska Siõmansmissionen, Bredgade 25, Köbenhavn, Danmark. Telegr. aadress: Finmissi Köbenhavn. Ühendriigid : San Francisco, California, 11 S. A. (Suomi Synoden). Pastor Jacob Mänttä. Kirik ja lugemissaal Aadress : Finnish Seamens Mission, 9 Mission Street, San Francisco, Cal., U. S. A. Brooklyn U. S. A Finnish Immigrants and Seamens SerVice, 529 Clinton Street, Brooklyn N. Y. Telegr. aadress: Maekinen, New York.
Asutised Soomes Helsingi Meremisjonär Fr. E. Uuro. Lugemissaali juhataja Droua E Eriksson. Kirik ja lugemissaal Albertin katu 2. Telegr@adress: Seamission Helsinki. 29
Turu. Meremisjonär Hugo Rosenlen. Lugemissaali juhataja proua M. Samulin. Lugemissaal ja meremeeste kodu Stadeni vil las Aitkantenis Pori. Meremisjonär H. v. Fieandt. Viiburi. Meremisjonär Ilmari Heinonen. Meremeeste kodu juhataja proua Aino Heinonen. Lugemislaud ja meremeeste kodu Fresegatan 5 Uuras— Trangsund. Pastor J. Tammisto. Postiaadr: Sjömansmissionens läsesal, Uuras. Hangö. Meremisjonär William Höglund. Lugemissaal Högbergsgatan 15. Vaasa, Vasklot. Meremisjonär V. Koskenranta. Kirik ja luge missaal oma majas Vasklot‘is. Postiaadress: Sjömansmissionens läsesal, Sailors Rest, Vasa, Vasklot. Kotka. Lugemissaal Berggatan 6. Räfsö. Lugemissaal ja mer meeste kodu oma majas Räfso‘s. Jakobstad, Alholm. Lugemissaal Alheda villas. Meremisjonär u. Lindell.
Üldised aadressid. Sekretär ja misjonidirektor: Pastor A. J. Carlstedt, Helsingi, tel. 36.114. S e k r e f ä r i d-a d j u n k t i d : Pastor K. Kurkiala, Helsingi, tel. 37.766. Pastor Toivo Vinter, Helsingi, tel. 37.766. (Eraaadress: Georgsgaten 23 B). Reisijutlustaja: Isak Lejonmark, aadr : Kimito; Albin Lassel, aadr: Hangö.
30
Väliseestlasele tähtsad seltsid. Välis-Eesti küsimuste vastu tunnevad Eestis teoreetilist Ja tege likku huvi järgmised ühingud: Õpetatud Eesti Selts, asut. a. 1838, Tartus, Ülikool. Eesti Kirjanduse Selts, Tartus, Lai tänav. Akadeemiline Hõ imuk 1 ub i, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Ajaloo Selts, Tartus, Ülikool. Asutis „F e n n o-U g r i a', Tartus, Eesti Karskusliit. Eesti Karskusliit, Tartus, Jakobi tänav. Eesti Eugeenika Selts, Tartus, Jakobi tänav. Eesti-SoomeUngari Klubi, Tallinnas, Seltskondlik Maja. Väli s-E e s t i Ühin g, Tallinnas, „Estonia" teater. Üleriikline Eesti Noorsoo Ühendus, Ü. E. N. Ü. Tallinnas. Välis-eestlasekalender käsiraamatu toime-
1 a j a, Nõmmel, Põllu iän. 15 Meremeeste Kodu, Tallinnas, U Sadama 11-a. Eesti L a e v a j u h a t a j a t e Selts, Tallinnas, U. Sadama t. 11-a. Ülemaaline Eesti Meremeeste Liit, Tallinnas. U. Sadama 12. Eesti Rahva Muuseum, Tartus, Raadimõis. Eesti Lauljate Liit, Tallinnas. Eesti Üliõpilaskond, Tartus.
Baltische Post 1X Pärnumaa 3X + Pärnumaa Elu (album) Pärnumaa Nädal 2X Pärnumaa Teataja 2X Pärnu Päevaleht 6X Pärnu Postimees 6X Pärnu Uudised 2X Vaba Maa — Pärnu 6X väljaanne.
0.9 2.70 5.40 10.80 P. Haeussler Saksa A. Jürvetson Töõerak. 1.00 3.00 6.00 10.00
H. Kuusner J. Tomson Ed. Nukk H. Kuusner J. Loosalu A. Jürvetson
-— 5 Maa J. Loosalu Päevaleht 7X G. E. Luiga +Kratt Raadioleht 1X Ast. Külm Rahvaleht 3X Nik. Küng A. Rei ja Rahva Sõna 6X E Joonas. Revaler Bote 6X A. de Vries +Deutsch-Beilage, D. Leben in Wort & Bild, Aus deutsch Geistesarbeit ja - Herdflammen allinna Uudised 2X J. Loosalu Teataja 2X K. Waldson Judisleht 2X Ernst Joll Ühistegel. Uudised IX J. Mõttus Vaba Maa 6X A. Anderkopp ja E. Laaman T Esmaspäev Vesti Dnja 7X E. Müller + Segodnja.
Eestikeelsed ajalehed välismail. Venemaa. Leningradis ilmub 1917. aastast saadik (praegu 2 korda nä dalas, teisipäeviti ja reedeti) ajaleht „Ed a si", mille toimetajaks on praegu L. Looring. „Edasi" on Eesti kommunistide häälekandja Tellimishind Venemaal on kuus 1 rbl. (50 Ameerika senti), kolm kuud 3 rbl., kuus kuud 6 rbl. ja aasta 12 rubla. Tellimishind Eestis (ja k8 mujal välismaailmas): rbl. 1.50, 4.50, 9.00 ja 12.00, s. 0 dollarites: 0,75; 2,25; 4,50 ja 6.00. „Edasil" an kaks lisa: „P õl 1 u m e e s" ja „L e e g i d". Peale selle ilmuvad Leningradis: 4 „Säde“ (lähemad andmed puuduvad) ja „Uus Kultuur (lähemad andmed puuduvad). Novosibirsk‘is ifmuda „Siberi Teataja", mille kohta jälleg puuduvad lähemad andmed.
Ameerika Ühisriigid. New-Yorgis ilmub erapooletu „New-Yorgi Eestlane üks kord nädalas (laupäiviti), seda 1928. a. saadik. Toimetaja of Anton Heilmann. Tellimishind aastas: Ameerikas 6.50 dollarit Eestis 4 dollarit. Aadress: Estonian Publishing Co., Incor p o r a t e d. N e w-Y orgis ilmub ka Eesli kommunistide häälekandja „U u 5 Ilm" mille tellimishind Eestis on 0,30; 0,90; 1.80; 3,50 (kõik dolla rites); Ameerikas 0,35; 1,00; 2,00; 4,00 doilarit. Ka see leht ilmu üks kord nädalas, teisipäiviti.
Eestikeelsed ajakirjad välismail. Läti. Riias ilmub üks kord kuus ajakiri „Läfi Eestlane", mille toimetajaks on V. H o r n. Tellimishinnad Eesti jaoks on järgmised 3 kuud 0,90; 6 kuud 1,75; 12 kuud 3,50 latti.
Venemaa. Leningradis ilmub H. Põõgelmann‘i toimetusel üks kor’ kuus ajakiri «Klassivõitlus" (asut. 1919. a.). Tellimishinna Eesti jaoks: poolaastas 1,20 ja aastas 2,40 rbl. 4 korda aastas ilmub sealsamas: „Proletaarne revolu sioon Eestis" (Eestisse tellides poolaastas 1,25 ja aastas 2,50 rb 4 korda aastas ilmub veel „NaistööIine ja Ta 1 unai st era vas" (40 kop. aastas) ja kuus korda aastas ajakiri „O r a s" (1926. 8 sa adik), mille tellimishind Eesti jaoks on aastas 3 rbl.
34
Ajakirjad Eestis. I1mub
Nimi
Peatoimetaja
A. Lange ja M. Reinik Jaan Mets 1Xk Agronoomia K. Treiberg 4Xa Ajalooline Ajakiri 2Xk Aus deufscher Geisfesarbeit R. v. Engelhardt 1Xk Auto J Täks O. Greiffenhagen 5Xa Beifräge zur Kunde Estl. A. Holm 1Xk Drogistide Teataja Peeter Panksep 4Xa Edu R. Reimann 10„a Edule S. Talvik ja A. 1Xk Eesti Arst Valdes A. Saareste 8Xa Eesti Keel H. B. Rahamägi 1Xn Eesti Kirik J. W. Veski 1Xk Eesti Kirjandus Juh. Aavik 1Xk E. Laulj. L. Muusikaleht 6Xa Eesti Loomaarst. Ringvaade A. Ojasalu O. Daniel 1Xk Eesti Mets Helmi Mäelo 1Xk Eesti Naine 10 a Eesti Noorte Punane Rist Joh. Nyman 1Xn Eesti Politseileht E. Maddison Joh, Tederson 8Xa Eesti Skout H. Tammer 1Xn Eesti Spordileht A. Tooms 1Xk Eesti Statistika H. Tuttar 1Xk Elukevad K. L. Marley 10 a Evangeeliumi Kristlane Joh. Mülber 1Xk Filmileht Emil Musso 2Xk Herdflammen Informoj de EsperantoH. Sakaria 1Xk Asocio de Estonio 2Xk Kaitse Kodu V. Neggo A. Käbin 1Xk Karjamajandus E. Martinson 10 a Kasvatus 2Xk Kaub.-Tööstuskoja Teataja H. Anto Hans Männik Kirjanduslikke Uudiseid 2Xk Kodu A. Kreisberg 2Xk Kodukolle Herm. Jänes Rudolf Zero 1Xk Kodulind Karl Laane Kraavitaja 1Xk Kristlik Kaitsja Hans Sõle 1Xn Kustbon Nik. Blees 1Xk Külvaja Ed. Kubjas Aug. Gustavson 1Xk Laevandus ja Kalandus TXk Aed
iXk La Societe Estonienne H. Haljaspõld 1929 1.80 3.00 5.00 IXk Laste rõõm J. Oengo (Oro) 1922 0 45 0.90 1.00 IXk Länken Nils Angelin 1928 1.05 2.10 4.20 — 1.50 10„a Linnad ja Alevid V. Smetanin 1927 — 10„a Looming Jaan Kärner 1924 — 6.50 13.00 20„a Maaomavalitsus H. Avikson 1923 — 2 50 5.00 10„a Noorte Elu Vold. Rakles 1921 1.00 2 00 4.00 IXk Noorusmaa M. Laarman 1925 — 1.25 2.50 IXk Odamees Carl Sarap 1919 — 2.00 4.00 R. Rägo 8Xa Õigus 1920 2.25 415 7.50 J. Grüni erg ja 1927 IXk Piimandus — 3.00 6.00 H. Saar — 2.50 2Xk Põllumees J. Hünerson 1919 — 6Xa Prisõv 1928 E. Pertelson maksuta IXk Profesfantline Ilm Th. Tallmeister 1923 — 1.50 3.00 A. Audova, E. 6Xa Rahvaülikool 1927 — 1 60 3.00 Kilkson ja J. Sütt — Riigi Teataja J. Reinhold 1918 — 10.00 20.00 2Xk Romaan Peeter Grünfeldi 1922 2.50 5.00 10.00 1926 — 1.20 2.00 6Xa Rünnak Reinh. Saving IXk Saare Skout G. Aleksandrov 1927 — 0.60 1 20 lXn Sädemed 1925 1.05 2 10 4.20 R. Tiitus 1-2 k. Side 1924 — 1.50 3.00 AI. Lepp lXn Sõdur 1919 3.00 6.00 12.00 E. Ahman — 23.00 6Xa Taie 1928 — M. Laarman — 1.20 IXk Talu 1910 — J. Hünerson IXk Taluperenaine Liis Martinson 1927 1.25 2.25 4.25 2Xk Tarvitaja Teejuhi Eugenie Punga 1928 maksuta 2Xk Teekäija F. Mathisen 1904 0.90 1.75 3.50 IXk Tee ja Tehnika E. Timma 1925 — 4.00 6.00 IXk Tervis 1909 0.75 1.35 2.50 R. Tamm IXk Töö-Õppus 1926 1.20 2.00 4.00 Joh. Karell IXk Töö ja Tervis 1925 0.45 0.80 1 50 L johanson 2Xk Tööliste Hääl 1928 0.60 1.20 2.40 E. joonas 6Xa Tõusmed E. Roos 1926 — 1 30 2.50 IXk Tuletõrje Teated A. Pirker 192 5 0.45 0.90 1.80 — 1.25 6Xa Tuletõrjuja E. Lukaszewicz 1927 — IXk Urituli Ago Jõger 1927 1.50 3.00 6.0° IXk Uus Talu A. Loosalu 1925 — 1.20 2.00 iXk Ühistegevusleht A. Kask 1910 0.85 1 55 3.00 14ka Üliõpilasleht V. Adams 1914 — 3 00 6.00 lXn Väikesed Tähed F. Maihiesen 1920 0.40 0,75 1.50 IXk Väikeste Sõber Helmi Mäelo 1926 0.35 0.70 1.30 IXk Vesinik Selskavo Hosjaistva R. Penno 1927 — | 0.80 1.50 36
Kursisedel (Eesti kroonides) 100 dollarit.......................................................— 372,90 — 373,75 1 naelsterling........................................... = 18,10— 18,15 100 Saksa marka............................................. = 88,95 — 89,40 100 Soome marka.......................................... = 9,38 — 9,42 100 Rootsi krooni......................................... = 99,80 — 100.40 100 Taani krnoni......................................... = 99,50 — 100,10 100 Norra krooni.......................................... = 99,40 — 100.10 100 Prantsuse franki .................................. = 14,60 — 14,85 100 Hollandi kuldnat...................................... = 149,70 — 150,30 100 Läti latti................................................. = 71,90 — 72,30 100 Helveetsia franki... .................................= 71,80 — 72,35 100 Belgia belgat......................................... = 51,85 — 52,35 100 Itaalia liiri ..............................................= 19,50 — 19,90 100 Tshehhi krooni...................................... = 11,05 — 11,25 100 Austria shillingut...................................... == 52,60 — 53,20 100 Ungari pengöt.......................................... = 64,95 — 65,60 100 Poola slotti.............................................. = 41,50 — 42,70 100 Leedu litti ..............................................= 36,75 — 37,35 100 Vene rubla.............................................. = 191,00 — 192,50 100 Danzigi kuldnat...................................... — 72,40 — 73,00
—she__ e
trükikoda Tallinnas, Lai t. 38, tel. 18-66.
Valmistab igasugu trü kitöid - korralikult, kiirelt ja mõõdukate hindadega.
37
Sinimustoalge. 9. Prünfeldt.
Sesti lipp, sa päiksekiiril
kolme koduvärviga lehoi uhkelt pilvepiiril üle kalli kodumaa! Kaua pidid ennast peitma, paikselt ennast varjales, pidid ennast põrmu heitma Dõõra vägivalla ees.
Nüüd on lõpnud võõras poli, pabaks saanud meie maa, kõik, mis enne võõras oli, unelmina kadund ta.
Sinine ja must ja valge — kodupäroid kaunimad, teeoad rõõmsaks meie palge, kaunistades kodumaad. Andoad jõudu meile püüda, tubliduses töötada, alust südamlikult hüüda: Gla, Sesti, ela sa!
Sesti lipp, sa päiksekiiril lehoid jälle oabana. Sehoi uhkelt piloepiiril kolme kodupäroiga! 9.
38
VIIL 28,
Välis-Eesti ja hõimuküsimus. H. Haljaspõld.
Välis-Eesti küsimusel on kaunis pikk ajalugu. Võik sime alata Laksi Tõnise kurva eluga. Sealt edasi lä heb see küsimus ala laiemaks ja sügavamaks. Olude tõttu jäi aga see küsimus kogu oma ulatuses (vähe malt algul) tähele panemata, ja seega on praegu vist väga raske ülevaadet anda Eesti väljarändamise aja loo algpäivilt. Eesti kultuurilise tõusuga läinud sajangu teise poole lõpul tekkis osalt meie ajalehtede õhutusel, osalt era viisil teatud väike side väliseestlaste ja kodumaa vahel sellega, et hakati üksikuid sündmusi protokolleerima jooksvas ajakirjanduses. Tolleaegsest ajakirjandusest võiksime leida selle küünla, mis meile selles küsimu ses ehk nüüdki jaksaks teed valgustada. Sajangu lävi tähendas uut põõret paremusele. Senine juhuslik in formatsioon annab ruumi enam-vähem ühtlasele vaat lemisviisile. Seda tänu vabatahtlikult tõõle rakendu nud tegelastele. On vist põhjust meele tuletada Samuel Sommeri eluaegist apostlitõõd sel ohaklikul väljal. Aga mujaltki ja väga autoriteetlikelt sul gedelt tuleb selgust Välis-Eesti olukorrisse. Siin on ennastsalgavat tööd teinud tänapäeva Eesti suurim diplomaat dr. O Kallas, toimetajad A. Jürgensiein ja G. E. Luiga, kirikuõpetajad M. J. Eisen, A. Kapp, A. Mohrfeldt ja A. Nigol, koolidirektor N. Kann jne, et ainult tähtsamaid nimetada. Ameerika eest laste elust samal ajal saame ülevaate, kui lehitseme tol ajal alles mõõduka „Uue Ilma" vanu aastaraama tuid. Tol ajal oli see töö nii siis kaunis täielik, sest tookordsed kaks väljarändamise sihtmaad (Vene ja Ameerika) olid võrdlemisi hästi valgustatud. Olemas oleva lüngi pidi siis täitma praegune Tallinna praost A. Kapp oma meremisjoniga, mis kavatsuse järgi pidi ulatama kõigisse Eesti meremeestele tähtsatesse välissadamatesse. Siingi näis tubli kese loodud olevat. 39
Maailmasõda, mis paiskas suure hulga eestlasi mitmekesistesse Vene garnisonidesse, tõi meile üldiselt Venemaa lähemale, kui ta seda kunagi varem oli ol nud, kuid samal ajal hävitas ta pea täielikult kodumaa sidemed oma asunikkude ärksamate poegadega, kes sõja põhjusel pidid maha jätma oma uue isakodu ja endised huvid-harjumused. Iseseisvussõda lõi müüri Eesti ja ta venepoolsete asunikkude vahele. Tekkis ka müür Venes eneses n. n. „valgete" ja „punaste" eestlaste vahel. Ning tänu „võidukale kommunismile" on mõlemad müürid veel praegu ülepääsmatumad.Iseseisvuse esimesed aastad oma majanduslikkude ras kustega tõid kaasa uue väljarändamise laine, mis aga pärasisõjastes oludes polnud enam nii ühtlane kui vanasti. Uued väljarändajad valgusid laiali üle tervemaailma. Enam kui kunagi varem nõuab sil mapilk Eesti riigilt ja rahvalt nende „tuulest kantud lehtede" korraldamist ja sidumist. Side tuleb luua, side, mille üle pole nalja heita. Meie ei või arvutada ajalehenumbreid, mida välis eestlased saavad, ja mõnitada, et neid nii vähe on, kes ajalehte tellivad, nagu seda võis teha keegi täna vusuvine noor ajakirjanik. Sest sideme all ei tohi meie niipalju mõista iga üksiku väljarändaja eraalga tust ja huvi vana kodumaa vastu, kui nimelt seda tõelikku sident, mis lähtudes ühisest võimsast kesk mest (meie küsimuses on suurimaks keskmeks Eesti riik!) saadab oma lained laiali üle terve maailma, ning omab — seda arusaadavalt, ka oma vasiuvõtteaparaadi Välis-Eesti hädadele. Mida annab meile sel alal iseseisev Eesti? Peame vastama: mitte just võrdset ennesõjaste Välis-Eesti teadete ja tulemustega.. Kuigi meie kõigil teistel ala del oleme edenenud, pole see üks ala teistega sammu pidanud, vastuoksa, siin on tõõ isegi tagurpidi läinud. Põhjusi selleks on palju, millest tähtsamad kolm: 1) väline, mis meilt rõõvinud ühenduse enama kui poole väliseestlastega; 2) usk riigiametnikkude jõusse, mis avaldub riigiametnikkudes kõige selle 40
alahindamises, mis «eraisikute" poolt tehtud, ja rah vas kõige peale käegaviskamises, mida aga kuidagi saab kanda kinnimakstud ametniku turjale, ja 3) meie süsteemitu talitamine. Esimesed kaks põhjust on käe gakatsutavad ja ei vaja mingisugust kommentaari, küll aga eeldab seda kolmas. Enne aga kui meie seda teeme, vaatame, kui das on meil seni käsitatud väliseestlaste küsimust. Milline on praegune olukord ? Valitsus seisab meil sellest küsimusest täitsa eemal. Oli vist kunagi siseministeeriumil kavatsus mingit väl jarändajate- bürood ellu kutsuda, aga see büroo ei täidaks ju nagu nii Välis-Eesli organiseerija ülesandeid, vaid asuks ainult uute väljarändajate sõelumisele, mis on ikkagi vaid väga kitsapiirdelise tähtsusega ala. Välisministeerium seda küsimust asja delikaatsuse pä rast ka ei edenda, ehk kui siiski, ainult konsulaarteenisiuse ulatuses. Eesti Kirjanduse Selts alustas seepärast ennesõjasel hästi ära proovitud alusel. Eraviisil ja väljaspool poliitikat, et sellega juba algusest saadik kaasa tõmmata just Venemaa eestlasi. Samade juht mõtetega iäks asi edasi Fenno-Ugria asutise kätte ainult selle vahega, et seal pahempoolsemad mehed eesotsas seisavad. Parempoolsed mehed jälle on loo nud iseseisva „Välis-Eesti ühingu", mille tööst veelgi vähem teada. Milline on selle kahe organisatsiooni tegevus sel alal? Mitte suur! Jah, kahel korral on Ameerika eestlased Eestit külastanud, aga kas on seda eite valmistanud need kaks ühingut ? Korraldati „V älis-Eesti päev". Aga kas poleks saanud seda „päeva" sisukamaks teha sellega, et oleks kutsutud osa võima peale 5. Sommeri teisedki vanad VälisEesti liikumise veieraanid, nagu prof. M. J. Eisen, A. Jürgenstein, dr. O Kallas, dir. N. Kann, Praost A. Kapp, G. E. Luiga ja A. Mohrfeldt? Kas ei saaks neid pärast konverentsigi liikumisele taSasi võita, et sellega suuremat asjatundmist tähtsasse tegevusalasse rakendada? Ja väline elumärk? Ei ole näha. 41
Kõige viljakam Välis-Eesti mõtte õhutaja kodu maal ja ka välismaailmas pole aga olnud ei seltsielu ega ka meie ametlik välisteenistus, vaid vaba ajakirjandus. Öeldagu mis tahes, aga iänavusegi, kuigi pooliku väliseestlaste päeva on ellu kutsunud meie ajakirjanduses juba pikemat aega sel alal silmapaist nud nimed, kes nii täitsa ärateenitult tohivad astuda eelpool maintud vanade tegelaste kõrvale. Need olek sid peamiselt Ed. Riismann ja Andres Pranspill. Seda ei tohi unustada. Nii näeme siis järgmist: Töötab sel alal jooksev ajakirjandus oma kõrvaltööga kõigest ja saavutab tagajärgi, senised seltsid pole oma olemasolu veel millegagi õigustanud. Kirikki suurima seltskondliku or ganisatsioonina seisab tänapäeva Eestis sel alal täitsa kõrval. Riik paremal juhul korraldab, halvemal ei tee sedagi, igatahes pole juhtimisest juttugi. Nii on see küsimus õige süsteemitu, teiseks ta on ilma riikliku kaitseta, abita- Mõlemast pahest aitaks meid üle asja ametlik lahendamine niisugusel kujul, et ka eraalgatuse käed tarvilikult vabaks jäävad. Haridusministeerium oleks igatahes ainuõigus tatud sellise vaid kultuurilisi sihte taotleva keskme ellukutsujaks. Süsteem (mis näiteks Belgias tuntud igasuguste Conseil S u perieu r’id e näol.) on te malegi hästi tuntud. Pretsedentsiks on siin peale koo livõrgu väljatöötamise komisjoni ka rahvamajade võr gu komisjoni häid tulemusi tõotav tegevus. Komisjoni soovitab muu seas ka tolle juhusliku valitsuse ja orga nisatsioonide vahelise komisjoni väike, kuid tähelepan dav töö, mis sündis Tallinnas mõni aasta tagasi Antverpeni Eesti lugemislaua huvides. Seega tuleks hari dusministeeriumis luua eriti eelpool nimetatud härra dest ja vastavate ühingute esitajatest koosnev komis jon, kes juba omapoolt määraks sihid ja süsteemi ning jaotaks ära eelseisva töö (kus seisaks esikohal Välis-Eesti elu-olu kirjeldava koguteose väljaandmine, mis jääks n. ü. aluseks ehitusele, mida alles hakatakse püstitama.) Siis võiksid kõne alla 42
tulla avaramad kavatsused, mida krooniks terve laiaulatuslik süsteem Eesti raamatukogusid ja seltskondlikke delegaate (neid usaldusmehi tunneb näiteks juba praegu Eesti Kirjanduse Selts ja „Bergmanni Abiraha" 1) kogu maailmas, kes oma kitsamal alal töötaksid ene sestki mõistetavalt lähedalt käsikäes meie diplomaat liku ja konsulaarpersonaaliga, eriti kui nemadki olek sid varustatud valitsuse usaldusega. Niipalju Välis-Eesti organiseerimistööst Eesti enese võimiste piirides. — — - — — — — — Ühest küljest meeldib mulle aga väga, et VälisEesti liikumisega oma nime on sidunud asutis FennoUgria. See on hea oomen, sest ta juhatab meile kätte tee, mille kaudu kõige hõlpsam on organiseerida Välis-Eestit, ilma et kulud otsekohe liig suurteks kas vaksid. Sellega peaksid sel alal edasitöötajad tõsiselt arvestama. juba pikemat aega, aastakümneid, on näiteks Soome meremisjon olnud Eestigi meremeestele koduks võõrsil, seda tasuta. Praegugi hoiab Eesti karja ligi paariskümnes välissadamas Soome hingekarjane, ilma et Eesti selle eest midagi maksaks. Aniverpenis, kus Eesti lugemislaud asub eritoas — maksti küll lühi kest aega pisut, aga see on tilk vett selle kuludemere kõrval, mida eestlaste vastuvõtmine Soome meremisionile üldse maksma on läinud ja praegugi veel edasi maksab, igalpool, kus Soome meremisjon oma te gevust on alustanud. KuidSoome meremisjoniga ei seo Eestit vaid need abipaluvad suhted. Ta on meile ka eeskujuks olnud. Nagu ma peadirektor dr. Toivo Valtari’ kõnelusest kunagi Aniverpenis aru sain, seisis Soome meremisjon vaderina ka praost A. Ka pp‘i sümpaatliku algatuse juures. Ja ma ei näe tõesti mitte takistusi selleks, et sobiks kokkulepe Eesti ja Soome kultuurtegelaste vahel, kus Soome juba olemasolevad hooned avaneksid veelgi laiemal määral Eesti inimes tele. Osa Soome silla ehitustööst sünniks nii isegi kaugel välismaailmas. Muidugi peaks meil sel puhul ka midagi olema (kuigi ehk meie rahvaarvu kohaselt 43
vähemal määral), mida võiksime jagada (näiteks ava tavat Aniverpeni meremeestekodu) soomlastega ja meist vähema Liivi hõimuga. Aga veel mitmekordselt suuremat abi võiksid sel les mõttes aeda ungarlased, kelle seltside võrk välismaailmas on vähemalt kümme korda tihedam Soome omast. Ma ei kõnele vaid Jugoslaaviast, kui Ungari piiritagusest, kus ma hiljuti tutvunesin Ungari intensiivse kultuureluga, kus ilmub Ungari lehti ja kus loomulikult ka Ungari seltsielu hästi on arenenud. Nägin seda elu Antverpeniski, kus tõõtab 4—5 ühin gut oma raamatukogudega, ja kus eraviisil mõtteid vahetades näidi väga lahkelt pooldavat eestlaste osa võttu seltsitegevusesi, seda isegi soovitati. Kuna ma siis eestlaste organiseerimise nurka heitsin, siis jätsin ma tookord ka selle võimaluse kasutamata. Aga sel alal võiks edasi tõotada, ja mitte ainult Ant erpenis, vaid ka mujal, Siis võiks valmida ettepanek lähemale Soome—Ugri kultuurkongressile,ettepanek, mis võiks vastuvõttu leida, kuna ta viib üksteisele lähe male välismaailmas viibivad ja võõraste raasside kes kel elavad hõimud, toob ligi vaimustust ja mõjub ter vendavalt niihästi saajale kui andjale. Meil on Ungari õpetlasi soojadeks sõpradeks ja meie ülikoolis töötab neid mitu. Kindlasti leiaksid nemad siin, selle mõtte omaks võtnud, võimaluse Eesti asja edendamiseks, kas või ainult omapoolse soovitusega. Teatud arv vastuseid Ungari seltsidelt ja kokku lepe Soome meremisjoni keskseltsiga võimaldaksid Eesti raamatukogude võrgu väljatöötamise, mis võiks rahuldada vähemalt nii mõnegi aasta jooksul tekki vaid kultuurnõudeid ja ühenduses välismaailma Eesti seltsidega meid viia teadvusele Valis-Eesti suhtes. See on asja tuum. Kui selles sihis areneb FennoUgria kaastöö Välis-Eesti liikumise alal, siis on ta kahtlemata tervitatav. Ja siis ei tohi ametlikki Eesti teda jätta tähele panemata ja tänamata, mida kahjuks muidu nii mõnigi kord võib juhtuda.
Nõmmel, 18. oktoobril 1928 a. 44
Eesli pealinna ajaloo kokkuvõte (Esimesest Tallinna Kaubandus-Aastaraamatust.) Eelajalooline ae g: asumine ja kaubandus praeguse Tallinna kohal Rafala (Rabala) maal jne. on sündinud ajul, mida kindlaks määrata võimatu. Lindanise maalinna rajamine umb kaudu esimese aastatuhande lõpul. Tallinna asutamine; Taani kuninga Valdemar II sõja käik Revelemaale, Lindanise äravõitmine, lahing nüüdse linna kohal.............................................................15 juunil 1219 T o o m p e a 1 e T a a n i k i n d 1 u s e r a j a m i n e .sügisel 1219 Tallinna piiramised eestlaste poolt........................... 1221 ja 1223 Tallinn mõõgavendade ordu all ........................................... 1227 Kindluse jalale. Toompea ida- ja lõunaküljele, tekib kodanline linn : 1228 Toompeale ehitatakse tugev kants, mis osalt praegugi alles 1227—1238 Tallinnas uuesti Taani valitsus •.................................................. 1238 Tallinn saab Lüübeki õiguse ...................................................... 1248 Tallinna linnaseaduse täiendused: keeld majadesse tänava ligidale väljakäigukohti teha; kaks raekohlu (linna nõu kogu) käsku • . . 1257ja 1282 Tallinn astub Hansa-liitu............................................................. 1284 Tallinnas asutatakse «Toomkool" .............................................. 1319 Eestlaste suur jüriõö-mäss ; Tallinna piiramine; lahing Tallinna all Sõjamäel, kus eestlased täiesti löödi............. 14. mail 1343 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa ühes T a 1linnaga Saksa Ordule................................... 29. aug. 1346 Orduaeg Tallinnas.................................................. ..1347—1561 Raekohtu määrus nõuab trahvi ähvardusel majade eest täna vate puhtakshoidmist ja igal laupäeval prügi äravedamist 1360 Raekohtu seadused („Burspraken") keelavad ära edaspidi lin nas ja mere ääres aedades puumaju ehitada; kaks käsku 1360 ja 1384 Tallinna tänavad prügitatakse....................... 1376 Esimene veevärk I allinnas: kaetud kaanal toob vett Ülemiste järvest linna kaevudesse ja vallikraavi.................. pärast 1400 Pirita kloostri asutamine............................................................. 1407 Raekohtu käsk, 10 marga trahvi ähvardusel, kõiki linnas ole vaid puuhooneid ja keelatud elumaju maha lõhkuda ja puukraami lubjaahju vedada................................................... 1423 Oleviste kiriku juures asutatakse esimene linnakool .... 1424 Suured tulekahjud Tallinnas; pea kõik linn tules 1433 Tallinn Hansa-liidu peakaubalaoks 1496 Eesti keel pääseb maksvusele osalise ameikeelena, eestisoost kodanikkude jaoks luuakse eriline vandevormel . . umbes 1500 Usupuhastus Tallinnas 1524 Pildilõhkumine Tallinna kirikutes 13. sept. 1524 Oleviste kirikus jutlustab Luteri õpetaja; Oleviste ja Niguliste kirikus ka Eesti Jutlus! oolid“ olemas.................. sügisel 1524 45
Esimene evangeeliumiusku kool (Niguliste kiriku juures) . . 1526 Linna suur põlemine..................................................................... 1527 Katariina nimelise mungakloostri lõpp ja tulekahju .... 1532 Mõisniku Johann Üxküll'i ärahukkamine Tallinna väravas talumehe tapmise pärast...................................................... 1535 Suurte sõdade algus ; Vene väe Eestimaale tungimine murdub Tallinna ees............................................................................. 1558 Vene väed esimest korda Tallinna all; võidukalt tagasi tõr jutud „Jeruusalemma mäe" lahingus...................13. sept. 1560 Eestimaa ühes Tallinnaga satub Rootsi alla 1561 Taani ja Lüübeki laevastik Tallinnat pommitamas 1569 Vene väe esimene Tallinna võitmise püüe, 30 nädalane „pikk piiramine" (26. aug. kuni 16. märtstni)................... 1570—1571 Piiramise puhul linna uhke „Roosiaed" Rannavärava ees ja Kalamaja alev ühes Eesti kirikuga hävitatud. . . augustil 1570 Venelased Tallinna ees; Pirita peale kippumine....................... 1575 Teine Tallinna piiramine Vene väe poolt (23. jaan, kuni 11 märtsini).................................................................................1577 Võitlus Tallinna all; Pirita kloostri häving..................... 30. I. 1577 Suur katk Tallinnas ja Eestimaal...................................1591—1592 Suur näljahäda ja suremine Eestimaal; Tallinnas ühel aastal 11.000 inimest ühishaudadesse maetud............... 1602—1605 Tallinna Eesti koguduse õpetaja Georg Mülleri jutlused pee tud ja kirjutatud (kõige vanem allesolev eestikeelne käsi kiri); samal ajal on Tallinnas olemas Eesti kool ja tarvi tusel eestikeelne palveraamat ................................... 1600—1607 Tallinna asutatakse esimene trükikoda, mis püsib tänini, asudes küll praegu teistes ruumides ja kandes uut nime („Ühiselu")............................................................................1608 Rootsi piiskop Rudbeckins käib Tallinna kirikuid katsumas Sel puhul on Toomkoolis 29 õpilast (kõik Eesti rahvusest!) 1627 Kuningas Gustav Adolf asutab Tallinna Mihkli kloostris gümnaasiumi, mis püsinud tänini 6. juun. 1631 Esimene suurem eestikeelne kirjatöö (Siahl'i „koduraamat") Tallinnas trükitud................................................................. 1632 Eestikeelse piibli tõlkimise algus Talllinnas.............................. 1642 „Vana katkuaeg". Suur suremine Eestimaal ja Tallinnas . . 1657 Eestikeelne Uus Testament õp. Blumi tõlkel valmis, jääb aga trükkimata........................................................................1660 Toompea Eesti kogudusele ehitatakse Kaarli kirik...............1670 Tulekahju hävitab pea terve Toompea..................................1684 Toompea Pikkjalg korralikult prügitatud....................... 1687—1688 Rootsi kapten Waxelberg valmistab esimese maamõõduliselt täpse Tallinna kaardi......................................................... 1688 Tallinna suuremoeline kindlustamine vallidega Vauban‘i kava järgi, nüüdsed Ranna-, Viru-, Harju- ja Rootsikants ehitatud..................................................................... 1670—1700 Suur näljahäda Eestimaal.............................................. 1696—1697 Põhjasõja algus; Narva lahingust toodud Vene vangid hul46
gana Tallinnas, teiste seas hertsog de la Croy, kelle muumia siin paarsada aastat matmata seisis................... 1700 Vene väed Tallinnat ähvardamas.............................................. 1704 Raekohtu käsk, linna tänavaid laternatega valgustada . . . 1709 Tallinna kolmas piiramine Vene väe poolt 22. augustist peale; kõik Tallinna alevid ühes Eesti Kaarli kirikuga set puhul maha põletatud ; 29. septembril Harku lepingus Tallinna a 1 i s t u m i n e V e n e r i i g i 1 e.......................................... 1710 Samal ajal Eestimaal ja Tallinnas „viimne katk“; Tallinna elanikkude arv alaneb alla 2000........................... 1710—1711 Eestikeelne Uus Testament Tallinnas trükitud........................... 1715 Krahv Zinzendorf jutlustab Tallinnas ja nõutab Vennastekogudusele Eestimaale asumise õiguse 1736 Tema kaashoolel trükitakse siin eestikeelne piibel................... 1739 Äigna- ja Naissaar, seni linna omad, võetakse Vene kroonule 1742 Vene keisrinna Elisabeti Tallinnas suvitusel viibimisel tehakse siin leping Austriaga, mis tekitas „ seitsmeaastase sõja" . . 1746 Vene maavalitsusliku korra maksmapanek Tallinnas .... 1786 Selle kaotamine ja endise raekohtuvalitsuse uuendamine. . 1797 Esimene eestikeelne seaduseraamat välja antud ja Tallinnas trükitud.....................................................................................1802 Tallinna kitsikus Napoleoni sõdade, nimelt mannersulu tule musena; Inglise laevastik Läänemerel (a. 1801 Nelson Tallinnas) 1800—1812 Inglased blokeerivad Paldiski ja Tallinna sadamat..........1809 Paljud sõjaajal Venemaale jäänud prantslased asuvad Tal linna elama................................................................... 1813 Eesti talurahva pärispõlvest vabastamine
23. mail 1816 Vabastamise ametlik väljakuulutamine Toompea lossis ja kiri kutes. (Selle järele algab eestlaste suuremal arvul Tallinna asumine ja Tallinna muutumine Eesti linnaks) . . 8. jaan. 1817 Tallinna-Peterburi vahelise laevaliini avamine 1837 Krimmi sõda; Inglise ja Prantsuse laevastik admiral Napier‘i juhatusel sulgeb Tallinna sadama ja Eestimaa ranniku; kaubanduselu on soigus 1854—1855 Tallinna kindluse kaotamine; hakkab linna hoogus areng . 1857 Eesti uus talurahva seadus, ühtlasi maauuendused: tekivad laialised alevid 1856—1859 Asutatakse vabatahtlik tuletõrje 2. aug. 1862 Mõisate omandamise õigus kõigile lubatud, tekivad Eestigi rahvusest mõisnikud.............................................................. 1865 Eesti selts „Estonia" Tallinnas asutatud...................................... 1865 Viimne veeuputus Tallinnas..........................................................1867 Viimne näljaaeg Eestis ; Tallinn aitab mõjukalt hädalisi 1867—1869 Kahekordne Nunnevärav lõhutakse maha.................................. 1868 Balti raudtee avamine Peterburi ja Paldiski . . . . 24 okt. 1870 Harjuvärav lõhutakse maha......................................................... 1874 Esimene püsiv Eesti ajaleht Tallinnas: „Ristir. Pühapäevaleht" 1875 47
Tallinna-Tartu raudtee avamine.................................19. dets. 1876 Teine Eesti Selts Tallinnas, „Lootus.......................................... 1877 Vene linnaseadus hakkab maksma.............................................. 1877 Esimene Tailinna laulupidu..........................................................1880 Eestlased (venelastega liidus) oma rühmaga Tallinna volikogus 1886 Vene õppekeele maksmapanek kõigis koolides 1887 Vene kohtute avamine Tallinnas; raekohtu täielik lõpp 20. novembril •............................................................................. 1889 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine............................... 1890 Teine Tallinna üldlaulupidu................................ •...................... 1896 Suureviisiline tööstuse tõus; Eesti elanikkond hakkab kiiresti kasvama........................................................................... umbes 1900 Tallinna—Viljandi—Pärnu—Valga raudtee avamine . 1. mail 1901 Eesti päevaleht Tallinnas, „Teataja" 1901 Tallinna—Haapsalu raudtee avamine 15. dets. 1904 Linnavalitsus eestlaste käes dets. 1904 „Punane aasta": 13. jaanuaarii verine kokkupõrge sõjavõimudega, hiljemini käärimised ja streigid, 14—16 oktoobrini rüüstamised ja põletamised, lõpuks uue turu veresaun (57 surnut, üle 100 haavatu); liikumisel sotsialistlik ja vabariiklik ilme; Tallinn sõjaseaduse all........................... 1905 ^Päevalehe" asutamine................................................................. 1905 Vene riigi põhiseaduse-manifest...................................17 okt. 1905 Ärev ja voogav ajajärk ; riigivolikogu valimised ; Tallinnas korraga kuus Eesti päevalehte 1906 Vene keisri, Inglise kuninga ja Prantsuse presidendi kokku saamised Tallinnas, nende riikide ligida sõpruse loomine vastolus Saksamaale (Eelsamm maailma sõjaks) 1908 Kolmas Tallinna laulupidu 1910 Tallinna sõjasadama rajamine; suured laevatehased, linna kiire kasv................................................................................ 1912 „Estonia" teatri ja kontserthoone avamine.............................. 1913 Maailmasõja s ü 11 i m i n e ; ärielu halvatud ; elanikkude lahkumine linnast • 1914 Tallinn evakueerimise hirmus 1915 Eesti talurahva vabastamise 100-aastane juubel; uue aja koi diku esimesed kiired, märgusõnaks saab Eesti autonoomia 1916 Vene revolutsioon. Ärev aeg ja määratud muutused ka Tallinnas. Märtsi algul ametikohtade „ülevõtmine“ väevõimuga. Eesti sõjaväe loomise algus. Sõdurite kong ress 18. juunil. Eesti maanõukogu (Maapäeva) avamine ja Eesti rahvuskongress 1—3 juulil. Maapäev kuulutab enese kõrgeimaks võimuks Eestis 15. nov. Järgneb enamlaste valitsus........................................................................................ 1917 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 24. v e e b r uaril................................................................. 1918 Saksa okkupatsioon; selle langemisel 11. novembril asub tegevusse Eesti ajutine valitsus.............................................. 1918 48
Eesli Asutava Kogu avamine „Estonias" 23 aprillil. Tallinn Eesli riigi pealinn...................................................... 1919 Laevaliinide uuendamine Tallinna ja välissadamate vahel . . 1920 Esimese Eesli Riigikogu avamine.................................................. 1921 Püstitatakse Riigikoguhoone.... . •......................................... 1922 VIII üldlaulupidu Tallinnas............................................................. 1923 Kommunistide mässukatse............................................ 1... dets. 1924 Eesti Vabariigi 10-eastane juubel....................... .24 veebr. 1928 Juubeli-laulupidu, millest osa võtsid külalistena sajad välja maalased. välis-eestiased ja ajakirjanikud, läheb hiilgavalt korda..................................................................................... 1928
Dr. OskarKallas 60- ne aastane. ) * Oskar Philipp Kallas, Eesti folkloori uurija ja rah vuslik tegelane, sünd. 13. (25.) oktoobril 1868 Kaarmas köster Mihkel Kalda pojana, õppis Kuresaare gümnaasimis ja selle lõpetamise järel a. 1887 peale klas silist keeleteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas a. 1892 cand. phil. astmega. Üliõpilaspõlves (ja ka hiljemini) on K. olnud E. Üliõp. Seltsi juhtivamaid tegelasi. Aastal 1892—93 täiendas K. end Helsingi ülikoolis Soome rahvateaduses ja Soome-Ugri keeltes. Aastal 1893—95 oli ta Narva poeglaste gümnaasiumis vanade keelte õpetajaks. Kaitses a. 1901 Helsingi ülikoolis doktori väitekirja, saades dr. phil. astme. Oma õpin guid jatkas ja täiendas K. õppereisidel välismaile, (a. 1895 Türgimaal (sellest reisikirjeldus „Postimehes" 1896, eriraamatuna a. 1896 ja 1898); 1898—99; 1908—1912) Hing viibis uurimisteekondadel Lutsi (1893) ja Kraasna (1901) eestlaste juures. Aastal 1901 valiti K. Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsendiks, mis kohal la viibis kuni a. 1903, olles sama ajani ka Peterburi May gümnaasiumis kasvatajaks ja sealsamas ning Pavlovi instituudis Saksa ja Ladina keele õpetajaks. A. 1903 sügisel asus K. Tartu, kuhu jäi kuni aasta *) Avaldame siinkohal Eesti Biograafilise Leksiooni II andes loodud dr. O. Kalda eluloo, et sellega rõhutada väliseestlaste suurt lugupidamist meie avalikus elus niiväga tuntud sümpaailiku ja tulise tegelase vastu. Võtku ta ühtlasi vastu meie parimad soovid!
49
1918, töötades Pushkini nimelise tütarlaste, Treffneri ja kroonu poeglaste gümnaasiumis Saksa ning Ladina keele õpetajana. Nende ametite kõrval oli K. tegevuses ka „Postimehe" toimetuses, kodumaa osakonna redaktorina, lühemat aega ka toimetuse sekretärina ning ärijuhatajana. A. 1918 tegid Saksa okupatsiooni võimud Kaldale ettepaneku hakata Tartu ülikoolis pidama loenguid Eesti keele üle, mida aga vastu võtmast K. keeldus. Sama aasta sügisel kaotas K. okkupatsioonivõimude survel kooliõpetaja koha. Eesti iseseisvuse algul nimetati K. sama aasta detsembris Eesti saadikuks Soome, a. 1922 aga samasse ameti Londoni ja a. 1913 ühtlasi ka Haagi. A. 1900 peale on K. abielus prof. Julius Krohni tütre Ainoga. Üle 30 a. on K. algatavalt ja juhtivalt teotsenud meie vaimukultuuri tegelaste esimestes ridades. Juba Peterburis viibides ja Tartuski pidas K. esimesi üldhariduslikke kursusi töölistele. Hiljemini oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaist ja selle tegevuse tähtsamaisi õhutajaist, saades nimetatud seltsi poolt a. 1906 asutatud tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks, seega siis tunduvalt mõjutades selle õppeasu' tuse arenemissihi määramist. Vaesemate Eesti soost üliõpilaste laenukassa, n.n. „Bergmanni abiraha" (asul, a. 1903) juhatuses oli K. pikemat aega kandvamaks jõuks. Tema teeneks on m. s. ka uueaasta õnnesoor videst vabastamise kombe elluviimine ülalnimetatut asutuse kasuks. Ka Eesti Rahva Museumi, eriti aga selle Arhiivraamatukogu asutamisel (a. 1908 — 09) oli K. juhtivalt tegev: tema algatusel asuti eestikeelsete raamatute kogumisele ERM-i heaks ja annetati Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt eestikeelsed raamatud ja baltikumiosakond ERM-le alusvaraks. A. 1904 algas Kalda üritusel ja korraldusel ülemaaline rahvaviiside korjamine, mille tulemuseks oli 1916 a. ERM-I 11.808 numbriline viisiteisendite (ja dublettide) ning 215950-realine muinaslaulude kogu. See J. Hurda ja M. J. Eiseni sõnor lise muinasvara kõrval tähtsamaist Eesti muinaskultuuri salvedest on seni aluseks olnud Eesti omapäre 50
sele muusika-kultuurile. Tähtsat osa on K. etendanud ka Eesti karskusliikumises ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse esimesel aastakümnel. Kolmatkümmet aastat on K. kasulikult mõjunud ka Eesti ja Soome lähene miseks. Tõhusat toetust on Kaldalt saanud ka liiku mine Eesti omapäraste isikunimede heaks, eriti tema broshüüri kaudu: „120 uut ristinime (Tartus 1914; esimest korda ilmunud „Sirvilaudades" 1911 pealkir jaga: „Uusi nimesid?"III trükk 1921) — Eriliselt tähtsad on aga K. teened Eesti folkloori alal. Üksikute ja väheste teadete põhjal otsis K. esimesena üles Eesti emamaast XVI sajangu lõpul ja XVII sajangu esipoolikul eemale paisatud rahvakillud, Kraasna ja Lutsi maarahva, kel lelt ta koha peal kogus etnoloogidele, lingvistidele ja usundiuurijaile ülitähtsa ainestiku, mis sisaldab rohkelt ülestähendisi lutsilaste ja kraasnalaste rahvaluulest, kombest, keelest ja muinasusust, millede väärtus on eriliselt suur neis peituvate kronoloogiliste kriteeriu mide tõttu, kuna need rahvariismed on pikemat aega elutsenud muudest eestlastest täiesti eraldi, võõrakeel sete rahvaste seas. Nende uurimiste tulemusena ilmu sid Kaldal „Lutsi maarahvas" (Helsingis, 1894, 151 Ihk.; äratr. ajakirjast „Suomi"), „Kaheksakummend Lutsi Maarahva muinasjuttu" (Tartus 1900, 202 + V Ihk.; ära trükk Verhandl. d. G.E.G. XX andest), „Achtzig Marchen der Ljutziner Esten" (ibid), „Kraasna Maarahvas (Hels, 1903, VI+128 Ihk. + kaart; äratr. ajakirjast „Suomi") „Die Krasnyer Esten. Volkskundliche Beschreibung" (Tartu 1904, 71 lhk.; Verhandl d. G. E. G. XXI 2) — Oma uurimiste tulemused Eesti rahvaluule alal on K. avaldanud juba ülalmainitud doktoriväite kirjas „Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" I (Hels. 1901. V+398 lhk. + kaart), millest ta, tarvitades geografilist (Julius ja Kaarle Krohni) meeto dit jälgib Eesti korduslaulude tüüpisid, nende tekki mise paika, aega ja rändamisteesid, määrab ära nende algkuju ning selgitab Eesti laulude vahekorda vastavate lauludega Soomes. Eesti folkloori käsitlevaist uuri mistest väärivad veel tähelepanu „Ubersicht über das 51
Sammeln estnischer Kunen" (Hels., 1902, 34 Ihk. äratr. Finn-Ugr. Forschungen‘ist, il, 1), „Estonian „Folklore" (London, 1923, 16 lhk.; äratr. ajakirjast, „Folklore"). — Tegelenud on K. ka keeleteaduse ja kirjakeele arendamise alal, juhtides omal ajal tähelepanu murrete uurimise ja murdesõnastiku koostamise tarvidusele ja soovitades Eesti kirjakeelt rikastada murdeliste sugemetega. Eesti Kirjanduse Seltsis õhutas ta eestikeelsete teaduslikkude oskussõnade loomist. Kirjakeele normi kindlaksmääramisel ja muutmisel soovitab ta arvestada terves keeles levinud muutusi. Kalda muudest teaduslikkudest ja populaarteaduslikkudest töödest ja artikleist nimetatagu veel: väljaande „Bibliogr. d. finn.-ugr. Sprach-Volkskunde" Eesti osakonna redigeerimine a. 1902 peale (F. U. F. V, Anz.); „Soomesugu paganaaegne jumalateenistus" (Jul. Krohni järele, Tartus, 1895, 29 lhk.; äratr. E. Ü. S-i Albumist III); „Mis ajas Dr. Kreuizvaldi Kalevi lugulaulu laulma?" (Linda XVII, 248—54); Spricht man in Livland noch livisch?" (F.U.F. IV, Anz 61 — 65; SB. GEG. 1905, 65—67). Kuna K. energiast ja teovõimest on suurem osa kulunud ära seltskondlikul, laiemal rahvuskultuurilisel ja isegi polii tilisel alal, ei ole tal küllalt võimalust olnud tervet oma annet ja jõudu teaduse alal välja arendada ega tegevusse rakendada, ja ta on sunnitud olnud suure osa oma rikkalikkudest ainekogudest jätma vajaka teaduslikust analüüsist ja viimistlusest. Kuid teha suudetud teaduslik iõõ on omaaegsete ja praegustegi Eesti olude kohta esmajärgulise tähtsusega, mida hinnatud on ka muude rahvuste poolt Kalda valimisega Keiserliku Vene Geograafia Seltsi (1905), Soome-Ugri Seltsi (1910), Soome Kirjanduse Seltsi (1911) ja Magyar Neprajzi Tärsasäg’i (1911) kirjavahetajaks liikmeks. K. kuulub oma tegevuse avarusega ja mitmekülgsusega nende Eesti kultuuritegelaste esiridadesse, kes selle Eesti rahvusliku ideoloogia on loonud, millest hiljemini võrsus Eesti riikliku iseseisvuse mõte.
52
Eestlased Belgia „mustas impeeriumis". Belgia Kongos, selles Belgia „mustas impeeriumis", mis oma 2.417.000 ruutkilomeetriga on emamaast 80 ja Eeslist 52 korda suurem — teenib teatavasti oma leiba kolmekümneni ulatav arv eestlasi, enamjaolt mehaanikud, mõned kaptenid ja paar laevapuuseppa. Harva jõuab sealt teateid Eestisse; K. A Hindrey‘gi reis, mis ainult Kinshasa‘ni ulatas — ei annud eestlastest suuremaid teateid; seepärast pean ma oma kohuseks edasi anda andmed, mille eest ma üldjoontes tänu võlgnen vaneimale Eesti kongolastest, 29. juunil Coquilhatville‘is surnud kapten Voldemar Filimonoffile, kes nad mulle 1928 a. algul Brüsselis kättesaadavaks tegi. Kongo avastamine Eesti poolt sündis 23. novembril 1920 a., sest sel päeval astus Pärnu kapten V. Filimonoff, pärast osavõttu vabadusesõjast ohvitserina Eesti mereväes ja soomusrongidel — Kongos teenistusse esimese eestlasena. Alul oli ta teenistuses Sonatra‘s, milline kompanii aga peagi, ühinedes Citas‘ega moodustas uue, Unatra nimelise kompanii. Siin teenis V. F. kaptenina 2 „termi" (ligi 3-aastast lepinguaega) Veetes üle 5 aasta kliimaliselt eriti halvas ümbruses (Ekvaatori provintsis, Lulonga, Libenge ja Hele distriktis) ja pidades laevadega ühendust. Coquilhatville‘i Ja Pikoro vaheline ühendus pidi talle maksma kord formi ajal laeva ning enese ja reisijate elu. Kuid raskeim ühendustest olevat Prantsuse ja Belgia Kongo piirijõel Ubangi1, kus kapten kord 17 päeva järgi mööda ööd-päevad töös olnud, tuledeta, märkideta lootsita, püstitades sellega Kongo annaalides uue rekordi. 20. augustil 1926. lahkub kapten F. kompaniist, et puhkusaega veeta Euroopas, kuidjuba 19. detsembril samal aastal tuleb ta uuesti tagasi, seekord C. F. Cli (suurte järvede raudteekompanii) teenistuses ia TanBanyka piirkonnas. Siin tabab teda vähe hiljem kuri üllatus, millest ma juba varem mujal olen kirjutanud 53
ja mille lahendust parajasti kapten Brüsselis ootas, kus ka tema asi kompanii vastu kohtus tema kasuks ära otsustati. Viimasele kohale sõitis ta 26. veebruaril 1928, seekord jälle halbadesse oludesse: Ekvaatori provintsi, kus ka suri. Proua Maria Filimonoff on tallinlane (sünd. Tshutsheloff)ning esimene ja seni ka ainus Eesti daam, kes Kongoga lähema tutvuse sõlminud. Oma mehele sõitis ta järgi 1. juunil 1925 ja veetis seal kaks aastat. Temagi tunneb Kongo kliimat, kuid pole veel kordagi haige olnud. Mehe surma ajal viibis Brüsselis, oodates kompanii luba järelesõiduks. E. Kadak, endine 2. meister al „Kodumaal", on „Unatra" teenistuses Kongojõel, käies vahel ka Kasail. Kuulub vanemate Eesti kongolasie hulka. Eeskujulik iõõmees. Jakob Suurmann teenib samal kohal juba üle kolme aasta. Teenis omale nime masinate kokku* seadjana, keda kõik hindavad. G. Laubach, endine laevamehaanik, asub praegu maa sisimas. Belglaste oskamatus mingisuguse masina kokkuseadmisel tõi talle kaasa koha ja head tingimus sed, kuigi aastad ei lubanud Kongosse sõita. Selles, juhtumusest on näha, kuivõrra otsitavad ja hinnatud on tublid Eesti meistrid. Laubach on naisemees ja kahe lapse isa; ta perekond elab Antverpenis. Puusepp Mihkel Vittong teenis alul Sonatra‘s, läks sealt C. F. L-i, kuid lahkus sealt peagi võimatute töötingimuste pärast. Praegu töötab Sise-Kongos ühine „Forminiere’is", kus täie lugupidamise võitnud. Mehaanik Joosep Linholm teenis 39 kuud jõelaeval Kongolo ja Bukama vahel, veetis puhkeaja (mida antakse kuni kuue kuuni) Antverpenis ja läks uuesti tagasi. Mehaanik P. Dessenberg tuli Kongosse 1926 aasta novembris ja teenib ühes Linholmiga. Mehaanik Ad. Kesk teenis oma termi ära Bo° ma‘s, olles meistrina riigiteenistuses, siis lahkus. 54
Mehaanik AugusiElb on jällegi vana kongo lane, kuid on seni asunud vaid Kongo suus, teenides riigilaevadel meistrina, viimati a/l. Wael'il, mis peab ühendust Aafrika lääneranniku ja Boma vahel. : Kapten A, Orpus teenis ligi 16 kuud C.r .L.is Tanganyka järvel. Käis Euroopas ja sõitis jälle tagasi. Kapten Ka rl Lu ks teenib praegu C. F. Lis On vana kongolane (1923 a. saadik). Olla Eesti keele Inglise keele vastu vahetanud ja ei pidavat Eestist suurt midagi. Elab aga Eesti passiga! Praegu toos Kabala ja Bukama vahelisel liinil. Mehaanikud J ohan nes Tauben ja Aleksan der Akatus teenisid Kongojõel Kinshasa ja Manleyville‘i vahel. Termid läbi, viibisid Tallinnas puhkusel. Akatus heitis abiellu(preili Grenziga Paldiskist) ja sõitissils uuesti Kongosse Proua ootab järgisõiduks luba Brüsselis. Mehaanikud Nikolai Tutti ja Ru dolf Bellberg teenisid pooltermi Tanganyka järvel C. F. Lis. Lahkusid oma soovil võimatute töötingimuste parast. Siis teenisid lühemat aega Eesti aurik Kalevil . Nüüd on Tutti (naisemehena) jälle Kongos. Nii viimased kui eelmised on kõik eeskujulikud töömehed. . Eelpool manitud meh. Elb‘i vend olla ka juba üle kahe aasta Kongos, lähemad teated puuduvad. Teeninud lühemat aega Kongos keegi Besil insener (arvan isiklikult, et see oli J o h. P1 n k of t) Citas’e kompaniis, kuid lahkunud kliima pärast. * * Tublile ja kohkumatule töömehele on tee Kongosse lahti. Kapten F. käskis aga juure lisada, e eriti viimasel ajal belglased välismaa astele tegevat suuri raskusi. Sest hakkab belglasi endid juba kokku voolama. On isegi juba firmasid, kes välismaalasest kohatahtjat jutulegi ei võta. Igatahes tuleb aga kohta väga pikaldaselt ette valmistada. Kulub selleks pool aastat otsinguid, isegi aasta. Seda mehele, kes oskab isegi hästi Prantsuse keelt. Seepärast siis ettevaatust väljaruttamisega! HI H 55
Eestlased Belgias. Kuigi meie rahvas üldiselt on väga väike, pole vist terves maailmas ainustki linna, kus ei leiduks eest lasi. Võõrana kuhugi võõrasse linna jõudes ei tea neid küll aimata ja ära tunda, kuid kohanedes ja tutvusi luues, tekib iga uustulnuka ümber peagi täielik Eesti seltskond. Arvasin küll Belgiasse sõites, ei seal eestlasi püsiva ollusena vähem leida, kuna sealsed riigikeeled (Prant suse ja Vlaami-Hollandi) igatahes ei kuulu nende hulka, mille vastu meil Eesti lihtrahva seas suuremat huvi tuntakse. Seepärast üllatas mind suuresti sealse tookordse konsuli hra. Ch. A. Ae rissensi teade, et Belgias olla umbkaudselt arvates ligi 2000 eestlast, arv, mis kahtlemata on liialdatud. Siinsed eestlased kuulusid väga mitme riigi kodakondsusesse. Oli Eesti Vene, Belgia ja isegi Ühendriikide kodanikke. Nii on see praegugi veel. Suurem hulk neist koondub Antverpeni sadamalinnajakku, elades seal kas mere meeste rannahuvidest või jälle vahenditust meretõõst. Suur hulk Eesti meremehi on oma kodusadamaks valinud Antverpeni, kus end laevale munsterdavad ja tagasi jõudes kuni uue munsterduseni end kuidagi elatavad. Vähe pole eestlasi ka Lõuna- ja Ida- Belgia kaevandustes. Sest sealsed suured tööstusettevõtted ja maa-alused tehased vajavad alati rohkel arvul töö jõudu, ning nii mõnigi eestlane, kes Antverpeni jõudes oli täitsa ilma rahata, on siinse konsuli korraldusel sinna tööle saadetud ja enesele jälle jalad alla saanud. Seda kasutavad ka meie meremehed, kui laeva ootamisaeg liig pikale venib. Kuid meremeeste-mäetõõliste peale ei vaadatavat kaevandustes just hea mee lega,kuna nad polla harjunud püsiva tõõsiustöögajakiirelt jälle teenistuskoha maha jätvat, et uuesti merele minna. Belgia eestlaste hulgas paistab silma ka intelligent jõude Nii töötab seal juba mõnda aega üks mu koolivendadest, kes mõni aasta tagasi Riia tehnika ülikoolis tegi masinaehiiuse-diploominseneri eksami. See härra J. P. on Antverpeni lähedal (Hobokenis) ühes suuremas tehases (Ford) heapalgalisel kohal. Siis 56
töötab veel terve kobar eestlasi Bell Telephone Mfg Co‘s Antverpenis. Silma paistavad siin endine Tartu üliõpilane A. G. ja keegi G. M., kelle abil pärast nii mõnigi teine vabrikus kohale saanud, kuigi ehk töös tuslik ettevalmistus selleks polnud kuigi sobiv. Nüüd on siia asekonsuliks nimetatud eestlane, hra D. Treud e, kes peab neid laiali pillatud eestlasi koondama, teades, et neid on Belgias mujalgi, peale Antverpeni. Umbes kümme eestlast peavad Antverpenis kõrtsi ja „boarding-house‘i", kus leiavad meremehed ulualust reisist reisini. Kahel on tubakakauplus. Veel nii mõ nigi teine äri on olemas. Eestlaste omavahelised erinemised näivad otsaga ka Antverpeni ulatavat. See on juba kord Eesti ise loomu eriavaldus. Sulane Anvelt on pärast suurt eba õnnestumist Eestis a. 1924 oma tähelepanu pööranud Eesti meremeestele ja igasugusele Eestist lahkunud ollusele. Ohtral käel jagatavat siingi toetust igasugu Moskvale armsateks otstarveteks. Olla isikuid, kes siin kuudekaupa midagi ei tee, kuid ometi võivad raha kulutada. Huvitav on see, et siinsed rahasummad ei tule otseteed Moskva kominterni kassast, vaid PõhjaAmeerika Ühendriikidest, seal olevate eestlastest-kommunistide kaudu New-Yorgist. Sama organisatsioon varustab siinseid agente, kelle hulgas ka belglasi ja võõraid juute, „Uue Ilma/ lendlehtede ja isegi raama tutega. Oma töö edukamaks juhtimiseks oli kommu nistidel aastat viis tagasi süüiunimeline selts: «Esto nian Educaiional Society". Kuid kohalikkude politseivõimude korraldusel on see ühing juba pikemat aega suletud ja üks ninameestest (keegi Kuusik) maalt välja saadetud. Kuid see ei eksitanud agenti jälle tagasi tulemast. Praegu juhib eestlasi ka kultuurilisel alal eestlasest asekonsul. Talle abiks on soomlaste ja eestlaste ühisel jõul loodud „Eesti lugemislaud", esialgu veel Soome meremisjoni ruumes Antverpenis (67, Avenue d’ Italie, Italielei), kus leidub Eesti raamatuid ja saa dakse mõningaid ajalehti. Lähemal ajal on siin Eesti riigi toetusel tekkimas iseseisev Eesti Meremeeste Kodu. P
H. H.
57
Eestlased Brasiilias. V. Rooberg. *)
Kümned tuhanded eestlased, keda meie väike kodumaa üles kasvatanud, on majandusliku kitsi kuse tõttu siit laegade jooksul lahkuma pidanud. Sarmaatsia lagendikkudel, Siberi laantes ja taigades. Ameerika suurlinnades, Kanada metsades, Austraalia farmides ja Brasiilia kohviistandustes — igalpool lei dub neid. Peale majandusliste põhjuste mängib väl jarändamise juures suuri osa veel massipsükoloogiline moment, ja just viimasega on seletatav hiljutine suur väljarändamise tung Brasiiliasse. Tuhanded eestlased on seal omale õnne otsinud, vähesed ka leidnud, kuid suurem jagu on pidanud üle elama suuri raskusi. Paljud on seal oma viimasegi varanatukese kaotanud, mujale rännanud, kodumaale tagasi tulnud ja räägi vad otse muinaslugusid sealsetest rasketest oludest. Kuid paljud on mingisuguse tõõ leidmisel jäänud kohale ja omale uued kodud loonud. Suuremal arvul elab eestlasi Brasiilias Sao Paolos, kus neid 1926 a. leidus umbes 3000, kuid viimasel ajal on see arv 1500 peale kokku kuivanud. Paigale jääjatest on mitmed omale väikese maalapi või maja soetanud ja on oma eluga enam-vähem rahul. Tõõkriisi praegu Sao-Paolos ei ole, ja välja õppinud ametmehed leiavad enamasti tõõd. Tõõpalgad on Eesti rahas arvates: metaliiiõõlised 65 — 100 senti tund, ehitus- ja trükiiõõlised 75-100 senti tund, lihttõõlised 40-60 senti tund, naisvabrikuiõõlised 300—400 senti päev, naismajaieenijad 45—80 krooni kuus ühes ülespidamisega. Tööpäev on igal pool enamasti 9 tundi. Elu on kallim kui Eestis. 1 kilo leiba umbes 45 senti, tosin kanamune 2 milli 600 reisi (1 mill — 50 senti, 100 reisi — 5 senti), kartuli kilo 800 reisi, või kilo 9 milli, soolaliha kilo 2 m. 800 reisi jne. Täielik pansioon maksab 60-75 krooni kuus. Ülikond ja saapad samas hinnas mis Eestiski. Kuigi siin erilist korterikriisi ei tunta, on korterid siiski kal *) See artikkel on võetud ajakirjast „Romaan" Nr. 17, 1927. 58
lid. Mööblita tuba linnas 40-50 krooni, linna ääres 25—35 krooni. Suve kliima on siin muidugi palavam kui Eestis, kuna talv umbes meie sügissuvega sarnane. Kodumaaga ja omavaheliseks ühenduse pidamiseks asutati 1926 a. eestkätt Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse Tallinna ja Hõimla osakondade liigete poolt Sao Paolo Eesti Noorsoo Ühing, millel praegu 204 liiget. Ühingul on liikmeid ka teistest rahvustest, nimelt 12 itaallast, 4 lätlast, 3 sakslast, 2 soomlast ja 10 venelast. Ühingul on 2 teguvõimsai osakonda: näite- ja spordiosakond. On peetud 6 pidu, millest keskmiseit 300-400 inimest osa võtsid ja kus peale vähemate näitemängude on ette kantud „Neetud talu," „Seitsmes käsk," «Hispaania kärbes" ja «Püve talus". Ühingu rahaline läbikäik on 1. aug. 1926 — 1 juunini 1927 a. 360.000 senti. On asutatud tugev jalgpallimeeskond, kus kaasa mängivad mitmed kodumaa 2. ja 3. klassi mängijad. Meeskond on Ühingu poolt täielikult varustatud ja võistleb Eesti värvide all kohaliste meeskondadega heade tagajärgedega. Samuti on moodustatud rahvatantsijate grupp, mis pidudel demonstreerib Eesti rahvatantse. Lähemas tulevikus on kavatsus asutada raamatukogu ja lugemislauda, sest omakeelne kirjandus puudub pea täielikult. Iga kuu korraldatakse perekonnaõhtuid ja oma vahelisi koosviibimisi, millest suurel arvul ka mitteeestlasi osa võiab. Ühingu energilise tegevuse tõttu on vahekord eestlaste ja kohalise seltskonna vahel õige sõbralikuks kujunenud. Ühing on alalises kontaktis ÜENÜ keskjuhatusega, Eesti noorsoo liikumi sega ja Eesti eluga. Praegu on Noorsoo Ühing Sao Paolos ainukene Eesti organisatsioon, kuna esimene Eesti selts „Estonia" juba 8 kuud elumärke pole avaldanud. Sao Paulo Eesti noored on rõõmustava, eeskujuliku aluse pannud seltsielule kaugel võõrsil. Oma organisatsiooni ümber koondudes kõveneb side sün nimaaga, püsivad kodumaised mälestused Kauemini värsketena ja elavatena. 59
Eestlased Jugoslaavias. - Siiagi Balkani nurka on sattunud mõni eestlane. Üldisemalt tuttavaks on saanud kodumaal kunstnik Beshevitshi proua, kes ühes oma mehega, kes on aja lehe „Vreme" kaastööline, külastas 1928 a. suvel Ees li IX laulupidu. Kui sellest sündmusest Beshevitsh hiljem „Vremes" ilusaid ridu tegi, siis on ehk proua Beshevitshilgi siin teeneid. Kotor‘i (Cattaro) ümbrus konnas elavad endise Kanepi köstri Valdmanni pojad: Friedrich ja Heinrich, kes siia sattunud Vene armeega. Kuna nad üles kasvasid Venemaal, siis ei oska nad hea tahtmise peale vaatamata sugugi Eesti keelt ja näivad vist igaveseks kadunud olevat Eesti rahvusele. Juhuslikke Jugoslaavia külastajaid on aga rohkem. Näiteks, läinud aastal käis siin teaduslisi loenguid pidamas Tartu professor L Puusepp. Siis tulid minister O. Strandmann ja nõunik Mickvitz kaubalepingut sõlmima. Olid need vaevalt lahkunud, kui tulid uued eestlased tõeliku sensatsiooniga. Need olid maadlejad Jaan Jaago ja A. Aroküll oma võitudega maadlusmatil. Ja elas nende ridade kirju taja Belgradis üle kolme kuu. See oleks siitpoolt ka kõik! H. H.
Eestlased Kalifornias. P. Tobi *)
Kui meie seltsimehega aasta viieteistkümne eest Peterburist, Venemaalt, Los Angeles‘i linna Lõuna-Kalifornias jõudsime, siis arvasime, et oleme esimesed eestlased selles noores ja seekord alles vähe tuntud linnas. San Francisco oli seekord tuntud suurlinn Kalifornias. Seal oli juba siis Eesti selts. Võõral maal, võõra keele ja rahva seas tundus igatsust kodumaalaste järele. Võimatu aga oli teada, kas on siin eestlasi. Viimaks kirjutasime New-Yorki seekordse „Uue Ilma" toimetusele ja saimegi sealt *) See kaastöö on võetud „New-Yorgi Eestlasest"; 1928. 60
paari suguvenna aadressid. Mäletan veel selgesti, missuguse huvitusega ma oma esimest siinset suguvenda üles otsima läksin. Oli ju teadmata, kas ta on oma taoline tööline või Ameerika miljonär. Nagu kõik kodumaalased, arvasin seekord, et miljonäriks saamine Ameerikas ja eriti Kalifornias on õige lihtne asi, tar vis ainult roobiga raha kokku ajada — kuni miljon käes. Uulitsaraudteel sõitsin saadud aadressi järele paremasse Los Angeles‘i linnajakku. Aadress oli üks nägusamaid ehitusi. Näis küll, nagu olekski suguvend toredast elamas. Kõlistasin. . . Keegi hästi riides daam avas ukse. „,Does Mr. L. Iive here ?“ „ Who, did you say?“ „Mr. L, Mr. Hans L.?" „Oh yes Hans. He is our gardener" Soo, siis esimene suguvend, keda siin leidsin, oli aednik. Tegime tutvust ja tema läbi sain siin tuttavaks veel mitme teise suguvenna ja õega. See esi mene tutvus on nüüd juba viisteist aastat püsinud. Inglise keele äraõppimise järele leidus tutvusi ameeriklaste hulgas. Kord juba nagu kadus tahtminegi eestlastega läbi käia. Siinne pehme kliima vististi mõjub ka iaisendavalt igaühe peale. Nii läheved päe vad, nädalad ja aastad üksteise järele. Aastate jooksul on siia Lõuna-Kaliforniasse ja eriti Los Angeles’i linna sadamasse, San Pedro‘sse, kaunis hulgake eestlasi kogunud. Noorel, alles hiljuti asutatud Lõuna-Kalifornia Eesti seltsil on praegu üle 20 liikme. Seltsi kirjatoimetajal on üle 40eestlase aadressid. Vististi on veel mõni muugi, kelle üle meie midagi ei tea. San Pedro eestlased on suuremalt jaolt mereme hed ja mõned kalamehed. Kaks ehk kolm on mõist nud siin õigel ajal maad osta ja on selle müümisega jõukale järjele jõudnud. Teised on töölised. Kodu maa lugejatele oleks siin tähendada, et Ameerika töö line vist küll natuke paremini elada saab kui kodu maal. Süüa saab, kui tööd on, kokkuhoidlik mees võib endale ajajooksul ka majahüti muretseda ja võib olla isegi autoloksi ümbersõitmiseks. 61
Töölise palga suurust ma ei nimeta, sest see viib harilikult iga väljamaa-lugeja eksiteele. Kui ma näi teks ütleksin, et siin puutõõline mõnikord kümme dolla rit päevas teeb, siis võtab vististi iga kodumaa lugeja paberi ja pliiatsi ning rehkendab, et see on 375 senti X. 10, võrdub 3750 senti päevas. Kasvata teda jälle 25 päevaga kuus, teeb 93.750 senti, ning seda on kindlasti rohkem kui Eesti riigivanemal kuus. See kõik aga on eksitus. Mõnikord teeb siin tööline 10 dollarit päevas, jah. Kuid niisugust tööd ei ole alati. Ja mis peaasi — väljaminekud on ju ka sissetuleku järgi. Lõppude lõpuks elab Eesti tööline siin niisama peost suhu nagu kodumaalgi Kuidas asjad kaugelt kuulsaks saavad, selle üle väike näide. Siin elas keegi Eesti vanapoiss. Oli üsna kena teenistus puutööga. Saatis kodumaale vennale siiatulekuks sõiduraha. Vennaga ühes ehitasid siin endale maja. Ajajooksul sai see valmis ja tasutud, Siis sai äkki vanem vend õnnetult surma. Testamenti temal ei olnud. Vend kui lähem sugulane jäi varan duse hooldajaks. Keegi siinne advokaat oli Eestisse tema õdedele kirjutanud ja seal oli kuidagi teade lai ali läinud, et Los Angeles‘is Kalifornias olla keegi rikas eestlane surnud. Maja ja automobiilid olla järele jäänud. Tõepoolest on aga ainus väärtus maja. Auto oli seevõrra lagunenud, et keegi vanarauakaupmees 10 dollarit ta äraviimise eest nõudis. Maja on nüüd juba kauemat aega enampakkumisele kuulutatud. Võib olla toob 3 kuni 4 tuhat dollarit. Sellest maha arvata kohtukulud, müügikulud, pärandusmaks, mehe matuse raha, võib olla jääb igale pärijale paarsada dollarit. Sellest ei tea kodumaal keegi. Aga kuulujutt miljonääride üle lendas arvatavasti üle maa. Eesti jooksumeister Lossm an tuli siia Pyle’i ülemandrijooksus 25.000 dollarit võitma. Pärast nägime mitmes lehes, missugused vead ja puudused sel jook sul olid. Ei olnud korralikku kokka ega magadisaset, liig külm ja liig palav, vilets ja lõpmatu pikk tee. . . 62
Üleskutse ja palve. Nagu ma eessõnas ütlesin, on sel esimesel „Väliseestlase kalender-käsiraamatul" kahtlemata palju puudusi. Suur hulk puudusi tuli muidugi sellest, et meil Eestis välis-eestlaste kohta vähe teateid olemas, ja, tei seks, kiirusest, millega töö pidi valmima. Sellest kõi gest aitab meid üle pikaajaline ettevalmistus järgmi seks aastakäiguks ja välis-eestlaste eneste kaastöö. Toimetaja loodab nimelt, et kõik välis-eesflased, kellele see kalender-käsiraamat käte vahele peaks puu tuma, talle saadavad kalendri andmestiku jaoks tar vilikke ja uuemaid teateid. Sama palvet rõhutab toi metaja eriti Eesti seltside eestseisuste suhtes. Soovita vad oleksid kõigi Eesti seltside täpipealsed aadressid, seltsi eestseisuse kõnetunnid, liikmemaksu määrad, eestseisuse liigete nimestik, võimalikult ära tähenda des, mis ametit keegi eraelus peab. Siis peaks veel leiduma leateid Eesti ärimeeste üle (mis liiki äri, täpi pealne aadress jne). Seltside eestseisused teeksid hästi, kui nad saadaksid kalendri toimetajale kokkuvõtliku ülevaate oma ühingu tegevusest (võimalikult asutami sest saadik — järgmise —1930 — aasta jaoks). Väliseestlaste suuremad sulemehed tooksid elu-olu pilte ja täidaksid sellega meie kalendri üldise ja loe tava osa. Päevapiltnikud saadaksid pilte eestlastest, nende tööst ja etievõtetest. Need andmed tuleksid võimalikult vara saata „Välis-eestlase kalenderkäsiraamatu" toimetajale, ja nimelt järgmised aadressil: Nõmme (Estonie), Põllu t. 15. H. Haljaspõld. Kõiki lahkeid kaastöölisi eite tänades, palun ma vastu võita mu suurima lugupidamise kinnitus. H. Haljaspõld Nõmmel, Põllu t. 15.
63
Sisu. Eessõna...................................................................................... Ihk. 3 Kalendaarium .............................................................................. 5 Vabariigi valitsus..................................................................... » 17 Eesti esindajad välismail.........................................................." 17 Eesti seltsid välismaailmas...................................................... a 26 Soome meremisjon................................................................. • 28 Väliseestlasele tähtsad seltsid.................................................. « 31 Eesti ajalehed ja ajakirjad ning nende tellimishinnad vä ismaale.................................................................................... " 2 Kursisedel................................................................................ * 37 Sinimustvalge (P. Grünfeldt).................................................. •
38
Välis-Eesti ja hõimuküsimus..................................................... »
39
Eesti pealinna ajaloo kokkuvõte.......................................... » 45 Dr. O. Kallas — 60 aastane.................................................. • 49 Eestlased Belgia Kongos .... ....................................... • 53 Eestlased Belgias..................................................................... ..... 56 Eestlased Brasiilias................................................................. » 58 Eestlased Jugoslaavias............................................................. » 60 Eestlased Kalifornias................................................................. * 60 Üleskutse ja palve................................................................. a 02
wälja areneda ei ole wõinud ja paljud kaubad wäljamaalt
stssewedama
mis
peame,
kustega seotud.
wale
ras
Siiski on ärimehed küllalt püüdnud wõima-
et tarwilisi kaupasid rah-
luse järele olukorda lahendada,
kättesaadawaks
küllalt kallid
mitmesuguste
omajagu
teha.
Paljud
maksma läinud,
kaubad seejuures on
kus' igakord mitte
tootmises ärimehi süüdistada ei wõi,
liiakasu
sest õiglasel ärimehel
ei ole kunagi liiakasu wõtmine tähtis, waid rahwa soowidele ja püüetele wastutulek.
Et
lase ja odawa hinna eest kõiksugu
suurema
läbimüügi
mis mul selle
rahwa
rahulolemist
olen püüdnud alati wõimalikult
usaldust ära teenida,
juures
juures
wähema
korda
otseteel esimestest allikatest
riidekaupa
witajad ka otsustada wõiwad.
2
mida
ning
teenistusega leppida,
on läinud,
saan,
müüa
ja
õig
et kõik
kaubad
auwäärt kaubatar-
Kindlas lootuses,
et tule-
ostjate
Wikus minu
sel
aastal
märksa
oleks kõiksugu
leida,
des.
ringkond kaswama saab,
enese
kauplust,
et
suurendasin
igaühel
wõimalik
riidekaupa suures maitserikkas wäljawalikus
seejuures iseäranis
ka
kauba häädust
silmas pida
Sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla, et ise
otsustada wõiks, kus ajakohane ja odaw ostukoht on.
M. Wallas päris Eesti wend,
Ei esita ta pettes end.
Kõik tulge, käige waatamas,
Sest oma silm on kuningas.
Kõige austusega
M. Wallas
Kaubahoovis 16.
3
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
G — noorkuu
D — täiskuu
i
j
B — esimene weerand
E = wiimaue weerand
a. — aastal; p. — päew, pühapäew ehk pärast; l. — enne:
e. I. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12-st öösi kanni kella 12-ni lõuna)
p. l. — pärast lõunat (s. o. aeg i kella 12-st lõuna kuuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Süstse algab 23. septembril
Komade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Tatw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kun-warjutamised.
Tänaivu on kaks päikesewarjutust.
kumbagi näha.
5tuumanutult sel aastal ei ole.
Neist ei ole meie kodumaal
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1922 a.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
1. Uueaasta v. (1. jaan).
2. Kolmekuninga p. (6. jaan).
3. Eesti wabariigi dc juure tunnist. v. (2. web).
4. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24 webr.)
5. Palwepäew (8. märistt)
6. Suur Nelja päew (13. avr.)
Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülest. p (16 -18. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (25. mait)
Suwiste pühad (4—6. juun.)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p (10. now.
Jõulu p. (25—27. dets.)
Töö lõpetatakse kett 12 päewal.
1.
2.
3.
Suurel laupäewal (15. apr.)
Suwiste pühade laupäewal (3. juun.)
Mana aasta õhtul.
Laada päewad *).
Jaanuarikuus.
2. Orikul (Weski m.), Kambja ki
helkonnas.
i. Orgital, Märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat 3 näd.
7. Wõrus.
17. Koluweres, Kullamaa kih.
21. Mehikoormas, Meeksi wallas.
22.
23.
23.
24.
24.
—
Jmaweres.
Haapsalus.
Rasinal, Wõnnu kih.
Iõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Pärnus, jaanuari kuu wiimasel
kolmap. ja neljap.
Raplas.
Wõrus.
Otsus, Järwamaal.
Keblastes, Mihkli kih.
Narwas.
Raasikul, Harjumaal.
Rakweres.
Räpinas.
Põltsamaal.
Lähtrus, Läänemaal.
Wiljandis, 8 p.
Tartus.
19.
20.
21.
21.
21.
21.
23.
25.
28.
28.
—
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Walgas.
Ulilas, Tartu maakonnas.
Muhu Suure wallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo wallas.
Wõrus, 8 p.
Lihulas.
Ninakülas, Kodawere kih.
Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala esmasp.
*) Walitsuse käsul ei ole luba laupäewal ega pühapäewal laata pi»
Lada. Seepärast veetakse laadapäewi, mis laupäewa ehk pühapäewa pääle
langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
Ziruli laat, Wana-Laitsua wallas.
Järwa-Jaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste külas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Leisil.
Warnjas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kih.
Woldis.
Wäike-Ulilas.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, .K ambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri wallas.
Paides.
Walautas
Põltsamaal, reedel enne 15. märtsikuupäewa.
Aprilli-kuus.
1.
1.
2.
2.
2.
8.
8.
8.
9.
10.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
23.
25.
25.
26.
26.
27.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgastes, Kanepi kih.
Ropkas, Tartumaal.
Pärsamsal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas, Kul
lamaa kih.
Wõrus.
Wastseliinas.
Wastse-Pranglis, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Hummulis.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
28.
28.
28.
29.
18
Liiwa poe juures, Rahu külas.
Kogula wallas.
Kilinge-Nõmmes.
Mahul, Koeru kih.
Luutnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasulas, Tartumaal.
Partsi laat, Peri wal., Põlwatih.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge kih.
Jõgewal.
Narwas (Jüri laat).
Saaremõijas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaani alewis.
Rakweres.
Krüüdneris, Kambja kih.
Walgas.
Petseris, esmasp. pärast Liha,
mõtte pühi.
Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihawõtte' pühi.
Tartus, neljap. P. Lihawõtte pühi.
Wiljandis. „Porilaat", neljap. p.
Lihawõtte pühi.
Wäike-Maarjas. reedel P. Lihawõtke pühi.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. S:olbowo külas, Panikowitshi
wallas, Setumaal.
29. Silmal, Koiga wallas.
30. Wastse-Nõos, Nõo kih.
30. Haanjas, Wõrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
Taeweres, Suure Jaani kih.
. Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wastemöisas.
Hummulis.
Olustwere waksali juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Kärsmas.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Melhikoormas.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
Loodel, Saaremaal.
Wiitinas.
Oisus, Türi tih.
Wissil, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Jõgewal.
Abjas.
Tammistes, Pärnu kihelk.
Uduweres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Wõrus.
Sinimeres.
Helmes.
Häädemeestel.
Septembri-kuus.
18. Puhjas.
19. Kärgus, Jakobi kih.
19. Alaweres, Kose kih.
20. Kiwi-Wigalas.
20. Pindi Leewil, Rõuge kih.
20. Narwas, „ Mihkli laat.*
21. Rõuges, Rõuge kiriku juures
22. Kastnas, Tõstamaa kih.
23. Tartus.
23. Holstres, Paistu kih.
23. Sürgaweres, Suure-Jaani kih
23. Järwakandis.
24. Wõrus.
25. Watlas, Läänemaal.
26. Pööraweres, Jakobi kih.
26. Haapsalus.
26. Tallinnas.
27. Põlwas.
28. Põltsamaal.
28. Tori alewis.
28. Kuresaares.
29. Amblas.
29. Kirepis, Rõngu kih.
29. Petseris.
29. Keblastes.
30. Haanjas.
30. Walgas.
Jõhwi alewis.
Wõõbsus.
Märjamaal
Sulajõel Kambja kih.
Mustmees.
Warnjas.
Moisekatsis Kauksis.
Lrlle-Jiekõnnus, esmasp. pärast
2. Krist. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne 15. det
sembrit.
— Pärnus, kolmap. ja neljap. pä
rast 3. Krist. tulem, püha.
19.
20.
20.
23.
23.
28.
31.
—
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäewadel pääle 1. ja 15. kuupäewa.
22 ,
Pasti ja teltgrassi toffilt tabel
a)
6)
c)
2 wk. — prr
kohalikud, esimese 20 grammi eest .....
1
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . .
5
sisemaalised, esimese 20 eest
2 „ 50
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. . . .
1
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi
wäljamaalised, esimese 20 grammi eest . . . . 10
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . . . 5
Kirja ülikaal 2 klgr.
.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
2.
Postkaardid:
üksikud
. .
a)
wastusega
.
b) sisemaalised üksikud . .
wastusega .
c) wäljamaalised üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui
10 cm. X? cm.
3. Ristp
kohalikud:
a)
b)
e)
.
.
.
.
.
2 mk. — pnr
.
4
2 " 50
5
. 5 * —
. 10
,
14 cm. X9 cm. ja nutte wähem ku.
.
ael asa ad eti s e d :
mk. 50 pn.
kohalikud: iga 50 grammi eest ......
2
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest
.
1
sisemaalised: iga 50 grammi eest.....................
5
alamäär äripaberite eest . ......
2
alammäär kaubaproowide eest..........................
2
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
*
10
alammäär äripaberite eest.....................................
4
alammäär kaubaproowide eest
. , • • •
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X45 cm. X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. X 20 cm. X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm-
23
4. Relieestrüki tö öd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
ftfemaalifeb..................................................................................... ou pn.
wäljamaalised.................................................................... 1"
*
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Üiikaal — 3 kglgr.
5 Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
;................................................................................. _
sisemaasse eest....................................................... 3................pn.
wäljamaalise eest...................................................... 5 „
„
6.
a)
6)
T ä ht s a ad et i s e d:
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
wäljamaalised, samuti................................................10,,
»
7..... Rahakaardid:
sisemaalised, kuni 3.000 margani iga 100jnarga
khk pooliku 100 marga eest........................ 2 ml. — pn.
alamäär. . .
- -............... üle 3.000 marga kuni 10.000, margant, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt
..................................................1 *
Üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1.000 marga pealt..................................... 5 „ —
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
.
.
b) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakstde järgi.
a)
8.
■
*
»
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest.......................... 5 mk. — pn
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .... 2 „ —
Tsheri ütisumma — 5.000 marka..............,
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakstde
a)
'
järgi.
9.
a)
Wäärtkirjad:
sisemaalised:
, L
.
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud tiriade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa ee,t 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alamäär . . .......................................... 2 "
24
b)
Wäärtkirjades on riigi roha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini.............................30..mk. —.pn.
üle 5—10 klgramm.60..„ — „
üle 10—15 klgr
90 „
— „
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpakke (f. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt.............................. ..... 5 „ — „
b) wälramaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm. X40 cm. X30 cm. ehk
100 cm. X50 cm. X^O cm. „
60 cm. X60 cm. X60 cm. „
Wäärtpaki üliwäärtus 20.0000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception):
saadetiste juure lisatawate eest:
kohalikud..................................................................2 mk. — pn.
sisemaalised.......................................................... . . 5 „ — „
wäljamaalised.................................................................. 10 , —
„
-) tagant järele saadelawate eest:
kohalikud................................................................. 4 „ — „
sisemaalised....................................................................... 10... „... —..... ,
wäljamaalised.................................................................. 20 „ —
„
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saadeisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
b)
c)
12. Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal
10 mt. — pn.
Väljamaal
20 , — ,
,
Tähendus:
Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt.......................................... 5 mk. — pn.
sissekasseerimise maks.................................................... 3 „ — „
järelmaksu saatekulu........................................................ rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
25
14. Kojuwiimine
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest.......................................3 mi/— pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud :
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15..... Nimekastid:
aastas............................................................................... 1000 mk. — pn.
aasta eest
600 , — „
aasta eest
350.... „ — ,
16..... Käsipost:
aastas
................................................................................. 400 „
1/2 aastas
250 „
aastas
150.... „
— „
— „
— „
17. W 0 lipiletid :
aasta eest (kalendri a.)
25.... „
dublikaadi eest kaotuse korral.............................................. 10 „
—... ,
— „
Ajalehed:
18.
50/0
tellimine: tellimise hinnast
saatmine:
a)
L)
Postimaks tellimiseraha järele arwatüd
20 0/0
Lehe ilmumise sagedus:
kuni 2 korda päewas . . .
„
1„
„
...
„
2„
nädalas . . .
„
2„
kuus
»
1"
„
.
.
18 0/0
16°/g
I40/0
120/0
10 0/0
.
...
8 0/0
kuni 6 korda aastas
. . .
Märkus 1: Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis
makiew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postikuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 500/0 Wähem.
Ajalehtede juures laialiiaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt ...
— mk. 50 pn.
19. Abitööd raHwale:
Rahakaardi, pakikaürdi, pakikirjä wõi postkaardi aad
ressi k rjutamise eest ......... 1 mk. — pn.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega . 3 mk. — pn.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerimisega 3 „ — „
26
20.
Telegrammid:
a) kohalikud, iga sõnapealt................................................... 2 mk. — pn
alammäär
20 „ — ,
b) sisemaalised, iga sõnapealt . . .'.............................. 5... „ — ,,
alammäär
40 „ — „
c) wälistelegrammid — eri sõnatalside järgi, kiiretelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement paye) ^ telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal. lättele gramm.................................. 25 ml. — pn.
„ „
„
kiirtelegrammist
..... .50 „ — „
wäljamaalisest liht- ja kiiretelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle ... 25 mk. — pn
wäljamaaliste telegrammide üte — nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäliastusteade — kolm korda kallim, wäljastusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälismk.
telegrammide üle............................ • . . . 10
b) Eriaadress:
3000
1 aasta eest
Va
1750
Vi
1000 mf. — pn.
21.
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse, sünnib
see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade (näit, poole
ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
27
Jahikalender.
Metsad; Peawalitsufe teadaande järele on kuni uue jahiseaduse
wäljaandmiseni allpool olew jahi tabrl Eesti Wabariigis maksew.
(.Riigi Teataja" 26. juulil 1920 a., Nr. 101 102).
Loomade nimed
K
Emapõder-,
w sikad
emahirw
(inetskits)
ja
nende
Isapõder
IIIIIIIIIIH
S ■ I S S I B 28. 1 ; |
Silla Ml j
hall
Metssikk (isahirw)
Isamõtus ja isateder
Waldsnepid
,
j
10128!
BB
sall 12
Aned ja luiged
Jsapardid
0 12
13
Emapardid, topelsnepid, mudasuepid ja teised üle
mal tähendamata jäänud snepid ja weelinnud.
Põldpüüd
13
Jänesed ja fafanid
Ematedred, emamõtused, laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahi
loomad
III
liii
lill II
.III
13
13
13 ■■ II
illil
28
Röö lv linde ja rööwloome wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg jahil kam.
Keelatud aeg, looma Horu-, kaitse aeg.
Märkus I: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult metsa
ülemate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipileti saamiseks, kui ka oma
ehk renditud eramaadel jahipidamiseks on tarwis Maakonna walitsuselt jahi,
luba wõtta.
28
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõedu järele.
Kaupmees M. Wallas.
Meie tuttaw kaupmees Wallas,
Kaubahoowis toredas.
Tal on riiet suures küllas.
Laialt ladus olemas.
Kaua aega tema äri
Töötanud ju õigel teel,
Paljudel ta jutt on peri,
Kaup tal Palju Parem weel.
Rasked päewad, surwe-ajad
On ta ärist üle käind,
Wõersil olles mitmed rajad
Läbi käinud ta ja näind.
Kõigist siiski üle eland
On ta äri auga
Rahwa suus ta nimi köland —
Kõlab wast Weel kaua ta.
Nummer kuusteist Kaubahoowis,
Toreda klaas akna all,
Sääl on riiet igas proowis
Saada igal soowijal.
Astu sisse! Igal tunnil
Wallas Wötab wastu sind.
Wali riie põue sunnil,
Kaup on hää ja odaw hind.
Aupaklikult
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 16.
30
Tulge!
Tulge rikkad, tulge waesed,
Neiud, noorikud ja naesed,
Tulge waatma minu äri
Kaup siin igalühel Peri
Hinnaga ei ole juttu,
Kõigega saab Walmis ruttu.
Tahad pesuriiet kanda
Kõige paremat Wõin anda;
Tahad bluuset selga a'ada
Moodis riiet siit wöid saada;
Tahad ehtsat suurträtti
Jälle saame kohe jutti.
Tahad sitket kangalöime
Paremat me anda Wõime;
Tahad ilust kleidiriiet,
Neid siit Wali sadawiiet,
Kõwad ilusat mis ime
Millel mitukümmend nime;
Satineed ja kristallini
Ripsi, Kretongi, Musliini
Ja nii edasi kõik saate,
Ilutundel selga a'ate;
Tahad Püksa, kuube, westi Riiet Walida wöid hästi.
31
Mis nii kõwad nagu nahad.
Kirjud, ilusad kui rahad...
Minu äri, ei see Wäsi,
Lõbus meel ja lahke kasi,
Kõiki letile sull kannab,
Wenna kombel müüb ja annab.
Muud kui tulge, Wend ja õde,
Mis siin räägin, see on tõde.
I*1 auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
1923
aasta
g. Nallas'e
rlidekanpluse
Kaubahoowis nr. <6
Tartus (kõnetraat 539)
Kalender
Trükikoda Ed. Bergmann Tartus
1922
TiihtltMmistks kMbütalwitajlittlk.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Kauemat aega äris tegew olles ja mitmes linnas
riidekauba alal töötades on mul wõimalus olnud rahwa
soowisi j.a tahtmist tähele panna selle järele ka enese
kauplust igawiisi täiendada, nii et see kõige kasulikumaks
ostukohaks kõikidele riidekauba tarwitajatele saanud on.
Et minu riided kõige paremad ja hinna järele odawad
seda tunnistawad Tartu ja Wõru põllumajanduse ja töös
tuse näitusel 1922 aastal saadud 1 auhinnad.
Otsekohene ühenduse loomine paremate wäljamaa wabriInte ja kaubamajadega, mis mul wiimasel ajal korda on
läinud, annawad mulle wõimaluse alati kõige odawama
hinna eest kõiksugu riide kaupa pakkuda, sest et meie palju
sortisi riide kaupadest wäljamaalt sisse wedama peame,
kuni meie oma tööstus wälja areneda ei ole suutnud.
Wiimasel ajal on meie tööstus küll kiirel sammul edene
nud, mille läbi meie töösturid kiitust ära teeninud on,
aga siski peab weel palju puudusi kõrwaldama, et wälis— 2 —
turgudega wõistelda, loomulikult ei jõua seda aasta ehk
paariga, waid see nõuab pikkemat aega. Ühtlasi on mull
ka au austatud riidekauba tarwitajatele teatada, et minu
kaupluse ruumid suurte akantega hästi walgustatud, kus
riie igal ostjal selgeste näha ja kerge wälja walida on.
Lootes, et minu ostjate ringkond tulewikus weel suure
nema saab, mis seniajani järgest kaswanud on, olen
wiimasel ajal enese kauplust igawiisi täiendanud, nii et
iga ostja alati suures wäljawalikus igat sorti riidekaupa
kõige odawama hinna eest enese meele järele saab leidma
sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Kõige austusega
a. ^ aastal;
p. = päew, pühapäew ehk pärast; I. = enne;
e. 1. = enne lõunat (s. o. aeg kella 12*ft ööst künni kella 12-ni lõuna)
p l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12»ft lõuna kuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil
Sügise algab 24. septembril
Suwi
„
22. juunil
Talw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kuu- warjutused.
1923 a. on 2 päikese- ja 2 kuu-warjutust, nimelt:
1) Osaline kuu-warjutus 3. märtsil. Algab kell 1/25 e. I. ja
lõpeb kell 1/2 7 e. I. On meil näha.
2) Ringkujuline päikesewarjutus 17. märtsil. Ej oie meil
näha.
3) Osaline kuuwarjutus 26 aug. Ei ole meil näha.
4) Täieline päikesewarjutus 10/11 sevt. Et ole meil näha.
Pühade ja puhkepäewade
7.
Uueaasta p. (1 jaan.)
Kolmekuninga p. (6. jaan.)
8.
Palme p. (21. weebr.)
9.
Eesti wabariigi iseseisw. p.
10.
(24. weebr.)
11.
5. Suur Neljapäew (29. märts.
12.
6. Suur Reede (30. märtsil).
13.
1.
2.
3.
4.
12.
3.
nimekiri 1933 a.
Kr. Ülest. p. (1—3. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (10. mail)
Suwiste pühad (20—22. maini)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p. (10. now)
Jõulu p. (25-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal.
Suurel laupäewal (31. märtsil).
Suwiste pühade laupäewal (19. mail).
Wana aasta õhtul.
Jaanuar — Näärikuu.
kal.
Mälestuse- ja tähtpäewad
I
Uus kal.
31 päewa.
Wana
i. kuu.
1
2
3
4
5
6
Esmasp. Uus aasta.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmek. p.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Paawli p.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap. Korjuse p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Tõnisep.
Neljap.
Reede
Laup.
Uulu kingitusteks
Kleidi-, p!llllstia põllk-riideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M.WnIIas'e
kauplusest
Kauõahoorvis nr. 16.
Kaupmeestele kõige kasu, likum ostukoht.
Päikese tõus
Tallinnas: 1. —8,28
11. —8,45
21. — 8,53
3,14
3,07
3,08
16
31 ^a.
kai.
1
I
Uus Eal.
Wana
Detsember — Jõulukuu.
12. kuu.
looja
minek
3,09
3,02
3,03
Eaada päevad *).
Jaanuari kuus.
2. Pusul, Krüüdneri vallas,
Kambja kihelkonnas.
7. Orgital, märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat Z näd.
7. Võrus.
12. Vahukülas, Veinjäroe o.
17. Koluveres, Kullamaa kih.
21.
22.
23.
23.
23
24.
24
1
mehikoormas, ITleeksi v.
Türi alevis.
Haapsalus.
Rasinal, Võnnu kih.
Valgas.
Jõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Veebruari kuus.
2. Raplas.
2. Pornuses, Kalliste jaama
juures.
4. Võrus.
5. Oisus, Järvamaal.
5. Tõroa alevis.
5. Keblastes, mihkli kih.
6. Linnamäel, Oru vallas.
6. Narvas.
9. Pärnus.
10. Antsla alevis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Rakveres.
10. Räpinas.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alevis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
Jõgeva alevis.
Baltiskis.
Viljandis, 8 p.
Tartus.
Maakülas, Peipsi ääres.
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Valgas.
ITluhu Suure vallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo vallas.
Võrus, 8 p.
Lihulas.
Võõbsus.
Viljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
*) Valitsuse käsul ei ole luba laupäeval ega pühapäeval laata pi
dada. Seepärast peetakse laadapäevi, mis laupäeva ehk pühapäeva
pääle langevad, järgmise nädala esimesel äripäeval.
18. Järua-Jaanis.
18. Keilas.
18. Kastnas, Tõstamaa kih.
18. Sangastes.
18. Kallaste külas, Kodavere kih.
20. Taeueres.
20. märjamaal.
20. Jüril, Rae vallas.
20. Türi alevis.
21. Väike-Ulilas.
22. Albu vallamaja juures.
23. Leisil.
23. Valgas.
23. Varnjas.
23. Vasknaruas.
24. Laekveres, Simuna kih.
24. mõral, Laiuse kih.
25. Voldis.
26. Vabastus.
26. Sulbi aleois, Kärgula vallas.
26. Vana-Pranglis, Kambja kih.
28 Kellamäel, Saaremaal.
28. Kaseperel, Kloostri vallas.
28. Paides.
28. Valgutas.
31. mustoees.
— Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäeoa.
Jõgeval.
Risti jaama juures.
Johnis.
Kiuiloos, Peningi v.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa v.
Viru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila uallas.
metsalugu külas, Emaste v.
Käos.
Puhjas.
Suurejõel, U.-Vändra uallas.
Vatlas, Karuse kih.
Valgejärve Kitsel.
Ellamaal.
Ardu külas, Triigi v.
Amblas.
Võrus.
Riidajas.
Kodijäruel, Kambja kih.
Vaimastvere Sihil, Laiuse kih.
mustjala vallamaja juures.
Käsukonnal, Pillistuere kih.
mõisaküla alevis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, Vana-Laitsna v.
Juurus.
Pindi Leevil, Rõuge kih.
Alajõel, Virumaal.
Antsla aleois.
Põlgaste Puskarus, Kanepi kih.
Suitsul Kastre-Võnnu uallas,
Tartumaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Vaiuaras.
Udernas, Eloa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste uallas,
Kullamaa kih.
Võrus.
18
Vastseliinas.
Vastse-Kuuste, Koorueres.
Hummulis.
Tarus.
Tapal.
mustla aleuis, Taruastu kih.
Liiva poe juures, Rahu külas.
Kogula uallas.
Kilinge-Aõmmes.
Vahul, Koeru kih.
Tuutsnikus, Rõuge kih.
Tibulas.
Vasula Rojasillal, Tartumaal.
24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
Vastseliinas.
£ohusool.
Partsi laat, Peri Dal.,Põlüa kih.
Roosikus, Zooru ual,, Rõuge
kih.
Varblas, Saulepi o.
märjamaal.
Narvas.
Jõgeva aleois.
Narvas (Jüri laat).
Saare vallas, maarja - magdaleena kih.
Suure-Jaani alevis.
Rakoeres.
Krüüdneris, Sulaojal, Kambja
kih.
Lauri jaamas.
Valgas.
£ullikatku külas
29. Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
29. Stolbouo külas, Panikouitshi
vallas, Setumaal.
29. Liival, Koiga v.
30. Vastse-Hoos, Nõo kih.
30. Haanjas, Võrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
— Petseris, esmasp. pärast £ihauõtte pühi.
— Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihavõtte pühi.
— Tartus, neljap. p. Lihavõtte
pühi.
— Viljandis, ,Porilaat*, neljap.
p. Lihavõtte pühi.
— Väike-maarjas, reedel p. £ihauõtte pühi.
Kärgu alevis.
Vana-£aitsnas.
Pissis.
Tõrva alevis.
Haapsalus.
Alamustes, Kõlliste vallas,
Päri mõisa juures.
Kavastu-Koosal, Tartumaal.
Kuresaares.
Lelle liekõnnus.
Linnamäel, Oru vallas.
nuustaku alevis.
Soodlas, Anija vallas.
Kaareperes, Tartumaal.
Pärnus.
Patal
Järvakandis.
Avinurmes.
12.
12.
14.
15.
16.
18.
19.
20.
22.
23.
23.
—
Põlvas.
Kuivajõel, Harjumaal.
Reolas, Tartumaal.
Patastel, maarja-magdaleena
kih.
Võrus.
Antsla alevis.
Karilatsis, Kähri vallas.
Holstres.
Paides.
Sangastes.
mehikoorma külas, meeksi v.
Haiba poe juures, Kirna-Kohatu v.
VÕÕbsus, Räpina vallas.
mätja külas, Saaremaal.
Valgas.
Petseris,Taevaminemise pühal.
Taeveres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Viljandis.
Võõbsu alevis.
Vastemõisas.
Vastse-Ilõos.
Hummulis.
Olustvere vaksali juures.
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Hommes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alevis.
Ellamaal.
Celle-Jiekõnnul.
Vana-Suislepas.
mehikoarmas.
20
Türi alevis.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
£oodel, Saaremaal.
Viitinas.
Oisus, Türi kih.
Hinakülas, Peipsi äätes.
Jõgeval.
Abjas.
Varblas, Saulepi vallas.
Tammistes, Pärnu kih.
Uduveres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Kaarepera Pikkjärvel.
Puhjas.
Kõrgus, Jakobi kih.
Alaveres, Kole kih.
Kioi-Vigalas.
Pindi £eevil, Rõuge kih.
llaruas, „mihkli laat-.
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaueres, Suure-Jaani kih.
Järvakandis.
Paides.
Võrus.
Kirbla kiriku juures.
Vatlas, Läänemaal.
Antsla alevis.
Pööraueres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlvas.
Põltsamaal.
Tori alevis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Keblastes.
Haanjas.
Valgas.
Audrus.
Päri mõisa juures.
Rasinal, Võnnu kih.
Liival, Kolga vallas.
Linnamäel, Oru vallas.
märjamaal.
Vana-Vändras.
Laanemetsal.
Cindoral, Laasi vallas.
Kauastu-Koosal.
Tõroa alevis.
llaruas, 3 p.
Kuivajõel.
Baltiskis.
Sännal, Rõuge vallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Viitinal, Kadrina kih.
Reola-Valgel, Kambja kih.
Roosikul, Zooru vallas.
Eihulas.
Tapal.
Jõhvis.
Patastel, Kaiaueres, JTlaarjamagdaleena kih.
7. Viljandis.
7. Hageris.
8. Arulas, Otepää kih.
Pukal, Otepää kih.
Kärde-Konnal, Laiuse kih.
Eltermaal, Hiiumaal.
Jmaueres.
Valgas.
Kilinge-nõmmes.
Leisil.
Keilas.
Tartus, „mihkli laat“.
Vastseliinas.
Pärnus
Kuristal.
Rakveres, „mihkli laat“.
Võrus.
Vissil, Kambja kih.
Albu vallamaja juures.
Kullil, Rannu kih.
Raplas.
Sorul.
Koluveres.
nuustakul.
Väike-ITlaarjas.
£ohusoos.
Võõbsus.
Kuresaares.
Suure-Jaanis.
metsalugu külas, Emmaste v.
Pootoinal, Vastse-Kuustes.
mustlas, Taroastu kih.
Euutsnikus, Rogosi v.
Põlgoste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste v.
Vahul.
Haapsalus.
Vahastus.
Loosi Holstas.
Kastre-Võnnu oallamaja juures
Sulbi alevis.
Käos.
Tõroas.
moisekatsis.
Vasulas, Rojasillal Tartumaal.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
29.
31.
31.
£aatres, Sangaste kih.
Kölliste vallas.
ellamaal.
Saareoallas, Maarja - magdaleena kih.
Laekveres, Simuna kih.
Järoa-Jaanis.
Pikknurme külas, Kursi kih.
Pusul, Krüüdneri v.
Vana-Kuustes, Kambja kih.
Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
Vaiatus.
Stolbouo külas, Setumaal.
mõnistes.
Sindis.
Viru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
mõral,
Suurejõel, U.-Vändra vallas.
Palal.
nissis.
Antsla alevis.
Vissil, Kambja kih
Kassinurmes.
Rõuge „Allal“.
Valgas.
Cluas.
Suures-£ähtrus.
Käänikul, Kodasoo vallas.
Võrus.
Jõgeva mõisas.
Viljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
13. Ardu külas, Triigi vallas,
Väike-maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Vana-£aifsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu vallas.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paides.
23. mustuees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alevis.
26. Pikkjärue-Kitsel, Valgjärve v.
28. Voltoetis, Hallikukioil.
28. Põltsamaa alevis.
28. Keilas.
29. Korsakouos, Setumaal.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembri-kuus.
1.
2.
3.
3.
Tapal.
Juurus.
Alajõel, Virumaal
Valgas.
3.
5.
6.
7.
22
Jõgeva alevis.
Amblas.
Vihulas.
Kallastes.
8.
8.
10.
11.
12.
14.
14.
14.
15.
17.
18.
18.
Rakueres.
Viljandis.
Jüril, Rae vallas.
llaruas.
Vana-Vändra alevis.
Vasknaruas.
Hinakülas.
Pärnus.
Võrus.
Kauksis, moisikatsi v.
Järoa-Jaanis.
Pööraneres, Jakobi kih.
18.
19.
20.
20.
22.
23.
28.
28.
—
Paides.
Jõhoi alevis.
Võõbsus.
märjamaal.
Mustvees.
Sulajõel, Kambja kih.
Varnjas.
Valgas.
£elle-Jiekõnnus, esmasp.pärast
2. Kr. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne
15. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päeval.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päeval.
3) Laura alevis, iga kuu 20. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäevaäel peale 1. ja 15. Kuupäeva.
23
Posti ja telegraafi toksibe tabel.
kohalikud, esimese 20 grammi eest........................ 2
mk. —pn.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest........ .
1 „ —„
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest................... 5......... „ — „
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
2
„ 50 „
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi. 1 „ — „
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
10
„ —„
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .... . 5 „ — ,
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
a)
2. Postkaardid:
kohalikud: üksikud........................................................ 2 mk. — pn.
wastusega.........• . . 4 „ — „
b) sisemaalised üksikud........................................................ 2 „ 50 „
wastusega.
5„ — „
c) wäljamaalised üksikud.................................................... 5 „ —„
wastusega............................................ 10 „ — „
Kaust mitte suurem kui 14 cm.X9 cm. ja mitte wähem kui
10 cm.X7 cm.
3. Ristpaelasaadetised:
a)
a)
b)
c)
kohalikud: iga 50 grammisest............................... — mk. 50 pn.
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest . . . 2 „
sisemaalised: iga 50 grammi eest.......................... 1 „
alammäär äripaberite eest..............................................5 „
alammäär kaubaproowide eest................................... 2 „
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest . 2 „
alammäär äripaberite eest............................................ 10 „
alammäär kaubaproowide eest.................................. 4 „
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.X45 cm.X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm.X20 cm.X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm.X15 cm.
24
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
sisemaalised...................................................................... — mk. 50 pn.
wäljamaalised.................................................................. 1 „ — „
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Olikaal — 3 klgr.
5. Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
sisemaalise eest
3 mk. —pn.
wäljamaalise eest............................................................ 5 „ — „
sisemaalised, kuni 3.000 margam iga 100 marga
ehk pooliku 100 marga ecst................................... 2 mk. — pn.
alammäär..................................................................... 10 „ — ,
üle 3.000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt....................................................... 1 „—„
üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1 000 marga pealt................................... 5 „ — ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
8.
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest......................... 5
Iga järgmise 1.000 marga ehk selle osa eest . . 2
Tfheki ülisumma — 5.000 marka.
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside
järgi.
9. Wäärtkirjad:
a) sisemaalised:
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa eest 1
Kinnirusraha alammäär..............................................2
a)
25
mk. — pn.
„ — „
mk. — pn.
„ — „
b)
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini............................ 30 mk. — pn.
üle 5—10 klgramm..................................60 „ — „
üle 10—15 klqr..........................................90 - — Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpalke (s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt
................................................... 5 „ — „
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm.X40 cm.X30 cm. ehk
100cm.X50cm.X50cm.„
60cm.X60cm.X^Ocm.
Wäärtpaki üliwäärtus 200.000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception) :
saadetiste juure lisatawate eest
kohalikud............................................................... 2.. mk. —. pn.
sisemaalised......................
5....„...—... „
wäljamaalised......................................................... 10.... „...—...„
b) tagant järele saadetawate eest:
kohalikud............................................................... 4....„.. —... „
sisemaalised...................................................................... 10...„...—... „
wäljamaalised................................................................ 20 „ — „
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saade
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
6)
c)
12..... Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal................................................................... 10 mk. —pn.
wäljamaal
20... „ — ,,
Tähendus: Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13.....Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt........................................ 5..mk. —pn.
sissekasseerimise maks
3 „ — „
järelmaksu saatekulu
rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
26
14. K'ojuw iimin 6.
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest..................................... 3 mk. — pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud:
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Nimekastid:
aastas............................................................................. l000 mk. — pn.
l/2 aasia eest ............... ......................... 600 „ — „
1/4 aasta eest........................................................
350 „ — „
16..... Käsip 0 st:
aastas............................................................................... 400 „ — ,
1/2 aastas.................................................................... 250.. „— „
aastas
150.. „ — „
17, Wolipiletid:
aasta eest (kalendri a.)........................................................25 ,
dublikaadi eest kaotuse korral............................................. 10 „
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast
b) saatmine:
— „
— „
5%
Postimaks tellimiseraha järele arvatud
20°/ 0
kuni 2 korda päewas
. .
18%
1
*
16%
„
2 „ nädalas
. .
14%
12%
„
2 ,
kuus
10%
11
1 »
*
•
kuni 6 korda aastas
. .
8%
Märkus 1 : Protsendid armutakse ajalehe hinnast, mis
maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postkuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt
. . . — mk. 50 pn.
a) kohalikud iga sõna pealt..................................................... 2 m. —
alammäär....................................................................... 20 „ —
b) sisemaalised, iga sõnapealt............................................. 5... „ —
alammäär
40 „ —
c) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi, kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationement paye) Va telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal, lihttelegramm
25 „ —
„„
„
kiirtelegrammist............................... 50 „ — „
wäljamaalisest liht ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle
._ . . 25 , —
wäljamaaliste telegrammide üle -- nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäljastusteade — kolm korda kallim, wälja«tusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka Wälistelegrammide üle . ..."
10 „ — „
b) Eriaadress:
1 aasta eest..................................................... 3000 , — „
21.
pn.
„
„
,
„
„
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
sünnib see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
28
211. Wallas'e kauplus.
M. Wallas'e kauplus tõest see on õige,
Riiet müüb rahwale üle kõige.
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
Mis aga iganes soowib noor Anni,
Siin wõib teha ta enesest Kanni,
Nii et ta särab, kui taewasel telgil
Täheke ilusam, nõiduwal helgil.
Siin wõib teha peiuke kenam.
Et tast lugu peab neiuke enam
Kui ta siit ülikonna riide ostab,
Mis ta mehisele ilule wastab.
Siis pole muud, kui säral on silmad,
Warsti on käeski toredad pulmad.
Siit wõib osta tööline riide,
Teenija rätikuid, sitsi ja siide,
Bluusede riideid igate sugu,
Millest peab igamees alati lugu.
Talumees osta wõib palituks, kuueks
Riiet, mis teeb teda nooreks ja uueks.
Mis nagu teras, ei kulune, katke,
29
Kas wõi maa sisse määnduma matke. —1
Siit wõib walida pere-ema, lahke,
Lastele, perele walik on rohke. —
Riiulid täis neid igate wärwe
Mis ei riku ega pahanda närwe.
Kui on möödas ju pühapäine puhkus —
Ilu ja kõwadus on nende uhkus. —
M. Wallas'e kauplus ja tema äri.
Igale neiule, peiule päri.
Igale mehele ja igal naesel
Suurele, rikkale, wäiksele, waesel. —
Sellepärast siis polegi ime
Kui igaüks nimetab Wallase nime
Pärib ta järele soowib ta kraami
Ei panegi tähele teiste reklaami. ■—
M. Wallas'e kauplus, täiest see on õige
Riiet müüb rahwale üle kõige
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
M. Wallase riidekauplus
asub
Kaubahoowis nr. J6, Tartus.
Kõnetr. nr. 539.
30
Kus pool asub?
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige,
See on tuttaw igas wallas
Igas külas kõigile.
Tema kauplus Tartulinnas,
Tuntud kaubahoowi sees.
Asub õhtupoolses rinnas
Kuldsed tähed ukse ees.
Nummer kuusteistkümmend, waata,
Seisab suure akna peal
Nagu tahaks sisse saata
Sind ta terwitaja hääl.
Siin su silm wõib ilu näha
Nagu koidu-kulda sees,
Siin sa nagu wastu eha
Seisad hõbe-helmedes. —
Kewad-kleiti wiib siit neiu,
Suwe-riide ilusa,
Ülikonna-riide peiu
Otsib wälja parema.
Kangalõime pere-ema
Wiib siit kodu meele hääl,
Mille sitkust, peensust tema
Proowida wõib kahel käel. —
Wana austud pere-isa
Astub sisse rõõmuga,
Ostab kauba, wõtab lisa
Igakord siit kartmata.
31
Kodanikud, herrad rikkad,
Preilid, prouad lahkel teel
Ostwad siit ju aastad pikad,
Kõikidel on rõõmus meel. —
Kehwad, waesed ühtejärgi
Riided siit kõik sobiwad,
Soojas rinnas tänupärgi
Wallasele saadawad. —
Rätsepad ja õmblejannad,
Nendele siin tr uim paik,
Sest nad teadwad, mis neil annad,
See on hää ja kaunis kõik.
Tulge tundmatud wõi tutwad
Siin on õigus trooni pääl,
Sellid soowi täitma rutwad
Lahkel sõnal, kergel käel.
Kaup on kaunis hind on paras
Wäljawalik suur ja lai
Palju lae pääl tagawaras
Wärsket kaupa toodud sai.
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige
Ta on tuttaw igas wallas
Linnas teatud kõigile.
M. Mullast riibrkonpluo asud
Kaubahoovis nr. 16, Tartus
Kõnetraat 539.
32
I ' auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
I. auhinnad
Tartu ja Wõru näitustel 1922 aastal
wälja pantud riiete eest.
Austatud
Kalendri lugejatele
Käesolewal 1924 aastal saab jälle minu
ärikalender suuremal hulgal ilma hinnata
laiali laotatud tänutäheks lugupeetud kaubatarwitajatele, sellepärast, kes enam saab kui
üks eksemplar, palun lahkesti edasi anda
teistele. ,
Kõige austusega
M. Manas
Kanl-ahaom nv. 16.
O.-Ü. «.Trükk ja Kirjastus" Lai uul. nr. 1, Tartus.
M. Wallase
riidekaupluse
KcruõclHoowis
nr, 16
1924 a.
Kalender.
^ .3535
Tänutäheks kaubatarwitajatele.
L Mhilma-
Tartu ja Mõru näitustel 1922 aastal wälja
pantud riiete eest.
Kalendris tarmitatnd margid fa lnhendnsed
H — noorkuu
G — täiskuu
|
i
H = esimene weerand
E = wiinmne weerand
a. — aastal; v. = päew, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e. l. — enne lõunat (f. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-iit lõunap. l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12-st lõuna künni kella 12-ni ööst).
Sel aastal on 366 paen»a
Aasta-afad
Kewade algab 20. märtsil
Suwi
21. juunil
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Väikese- fa knn-marfntnsed.
1924. a. on 2 kuu- ja 3 päikese-warjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-war jutus 20. weebr.
Algab k. 1/46 p. l. ja lõpeb 3/4 7 p. l.
2) Täieline kuu-war jutus 11. aug. Warjutus algab
kell 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
V«Kade fa pnhkepaemade nimekiri 1934 a
1. Uueaasta p. (1 jaan.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
3. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24. weebr.)
4. Palme p. (12. märtsil)
5. Suur Reede (18. apr.)
6. Kr. Mest. p. (20—22. apr.)
7. Maipüha (1. mail)
8. Taewaminem. p. (29. mail)
9. Suwiste pühad (8—10. juun.)
10. Jaani p. (24 juunil)
11. Jõulu p. (25— 27. dets.)
TSS lõpetatakse kell 13 paemal
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäewal (19. aprillil).
Suwiste pühade laupäewal (7. juunil).
Jõulu laup. (24. dets.)
Wanal aastal.
Uueks aastaks
Uus on aasta, Taewa isa,
Anna elupäiwil' lisa,
õnnista me waba rahwast
Et ta kosuda wõiks wahwast.
Ja me waba kodumaa,
Mingu ilul õitsema.
See mu Uue aasta hüüe,
See mu elutööde püüe,
Pigistes nii sõbra käsi
Sõprus iial ära wäsi.
Hõiskan, õitse waba maa,
Taewas wõtku õnnista!
Teie sõber
M. Wallas.
Austatud riidekauba
tarwitajad!
Wõõra wõimu alt wabanedes on Eesti majandusliselt wiimasel ajal hästi edenenud, mida täht
sal määral fanbanbnš kaasa aidanud on, ilma milleta
majanduslisa elu arenemine wõimata. Kes kaugemal
sõitnud on, wõib küll tunnistada, et Eesti rajariikidest majanduslisel alal eesotsas samuurb, sest siin
leidub wäha maapinda kasutamata, mis meie ruhwa
püsiwusest ja heast tahtejõust tunnistust annab. Et
majandusline elu edasi areneda wõiks, on tarwis
püüda kaubandust ajakõrgusel hoida, sellepärast olgu
iga kaupmehe püüdmine alati wäärtuslikku kaupa
mõõduka hinnaga müüa, liiga hinna nõudmised
täiesti ära jätta, sest nüüdsel ajal oskab meie rahwas küllalt hinnata ausa ärimehe püüdeid, ning
liiakasuwõtjatest eemale hoida, sest ei ole mitte kerge,
waewaga teeuitud raha ülearu hinna maksmisega
wälja anda. Selles sihis olen püüdnud alati oma
äri ajada, mida ka minu ostjate ringkond tõendada
wõib ja mis mull ka tulewikus sihiks saab olema.
4
Ühtlasi olen püüdnud ka kodumaa tööstust tõsta,
mille otstarbeks 1921 aastal kudumise tööstuse asu
tasin, et inimestele tööd wõimaldada ja paremat
riiet müügile saata, mis wastupidamise poolest
wabrikn riidest tugewam, mida ka Tartus ja Wõrus
1922 aastal Põllumajanduslistel näitustel I auhin
nad tõendawad. Lootma jäädes, et auustatud ostjate
ringkond minu äri tulewikus weel rohkem toetama
saab, saan enese kauplnst alati täiendama igasuguste
riide kaupadega, mis mull iseäranis selle tõttu wõimalik on, et kaubad otseteel wäljamaalt ja wabrikutest
saan, mille tõttu hinnad wõistlemata odawad ja wäljawalik kõige parem, sellepärast palun igaüht lahkesti
waatama tulla.
Kõige austusega
Weevvuavr-Ktttts
15. Jõgewa alewis.
15. Baltiskis.
16. Wiljandis, 8 päewa.
17. Tartus.
18. Ninakülas, Peipsi ääres.
19. Paides.
20. Kose külas, Harjumaal.
21. Walgas.
21. Muhu Suure wallam. juures.
21. Käärikul, Kodasoo wallas.
23. Wõrus, 8 päewa.
25. Lihulas.
26. Wõõbsus.
28. Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
2. Raplas.
2, Pornuses, Halliste jaama
juures.
4. Wõrus.
5. Otsus, Närivamani.
5. Tõrlva alewis.
5. Keblastes, Mihkli kihelkonnas.
6. Linnamäel, Oru wallas.
6. Narwas.
9. Pärnus.
l0. Antsla alewis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Nakweres.
10. Räpirras.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alewis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
) Et walitsuse käsul tuba ei ole laupäewal ega pühapäewal
laata pidada, siispeetakse laadapäiwi, mis laupäewa 'ehk pühapäewa
pääle langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
18
Jõgewal.
Risti jaama juures.
Jõhwis.
Kiwiloos, Peningi w.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa wallas.
Wiru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila wallas.
Metsalugu külas Emaste w.
Kõos.
Puhjas.
Suurejõel, U-.Wändra wallas.
Watlas, Karuse kih.
Walgejürwe Kitsel.
Ellamaal.
Aru külas, Triigi wallas.
Amblas.
Wõrus.
Riidajas.
Kodijürwel, Kambja kih.
Waimastwere Sihil, Laiuse k.
Mustjala wallanraja juures.
Käsukonnal, Pillistwere kih.
Mõisaküla alewis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, W.-Laitsna w.
Järwa-Aaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste kulas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Türi alewis.
Wäike-Ulilas.
Albu wallamaja juures.
Leisil.
Walgas.
Warujas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kihelk.
Mõral, Laiuse kih.
Woldis.
Wahastus.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, Kambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri nmllas.
Paides.
Walgutas.
Mustwees.
Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäewa.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgaste Puskarus, Kanepi k.
Suitsul Kastre-Wönnu wallas
Tartilniaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas,
Kullamaa kih.
Wõrus.
19
Wastseliinas.
Wana-Kuuste Koorweres,
Hummuli '.
Larus.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
Liiwa poe juures, Rahu külas
Kooula wallas.
Kilingi-Nömmes.
Wahül, Koeru kih.
Luutsnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasula Rojasillal, Tartumaal
24.
24.
25.
25.
28.
29.
29.
Wastselinnas.
Lohusool.
Partsi laat, Peri w., Põlwa k.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge
kih.
Warblas, ^aulepi iv.
Märjamaal.
Narmas.
Jögewa alewis.
Narmas (Jüri laat).
^aare mallas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaaiii alemis.
Rakweres.
Krüüdneris, Sulaoja',
Kambja kih.
Lauri jaamas.
Walgas.
Lullikatku kiilas
Taeweres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wõõbsu alewis.
Wastemõisas.
Wastse-Nõos.
Hummulis.
Olustwere waksali juures,
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alewis.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Mehikoormas.
Kürgus, Jakobi kih.
Alo Weres, Kose kih.
Kiwi-Wigalas.
Pindi Leewil. Rõuge kih.
Narmas, „Mihkli laat".
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaweres, S.'Jaani kih.
Järwakandis.
Paides.
Mõrus.
Kirbla kiriku juures.
Matlas, Läänemaal.
Antsla alewis.
Pööraweres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlwas.
Põltsamaal.
Tori alewis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Kiblastes.
Haanjas.
Malgas.
Oktoovri-kuns
8. Pukal, Otepää kih.
8. Kärde-Konnal, Laiuse kih.
10. Eltermaal, Hiiumaal.
10. Jmaweres.
11. Malgas.
11. Kilinge-Rõmmes.
12. Leisil.
12. Keilas.
12. Tartus, „Mihkli laat".
12. Wastseliüias.
12. Pärnus.
13. Kuristal.
13. Rakweres, „Mihkli laat".
13. Mõrus.
14. Missil, Kambja kih.
14. Albu wallamaja juures.
15. Kullil, Rannu kih.
15. Raplas.
15. Sorul.
15. Koluweres.
17. Otepää alewis.
18. Mäike-Maarjas.
18. Lohusoos.
18. Mõõbsus.
18. Kuresaares.
18. Suure-Jaauis.
18. Metsalugu külas, Emmaste w.
1.
1.
1.
1.
1.
2.
3.
3.
3.'
3.
4.
3.
4.
4.
4.
4.
Audrus.
Püri mõisa juures.
Rasinal, Mõnnu kih.
Li-wal, Kolga wallas.
Linnamäel, Oru wallas.
Märjamaal.
Mana-Mändras.
Laanemetsal.
Lindoral, Loosi wallas.
Kawastu-Koosal
Tõrwa alewis.
Narwas, 3 p.
Baltiskis.
Sünnal, Rõuge wallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Wiitinal, Kadrina
kih.
4. Reola-Walgel, Kambja kih.
5. Roosikul, Zooru wallas.
6. Lihulas.
6. Tapal.
6. Jõhwis.
6. Patastel, Kaiaweres, MaarjaMagdaleena kih.
7. Wiljandis.
7. Hageris.
8. Arülas, Otepää kih.
22
22.
23.
23.
23.
Lootwinal, Wastse-Kuustes.
Mustlas, Tarwastu kih.
Luutsnikus, Rogosi w.
Põlgaste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste w.
Mahul.
Haapsalus.
Mahastus.
Loosi-Holstas.
Kastre-Wõnnu wallamaja
juures.
Sulbi alewis.
Käos.
Tõrwas.
Moisekatsis.
Miru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
Mõral.
Suurejõel, U.-Wändra w.
Palal.
Nissis.
Antsla alewis.
Missil, Kambja kih.
Kassinurmes.
Rõuge „ Allal".
Malgas.
Elwas.
Suures-Lähtrus.
Käänikul, Kodasoo wallas.
Mõrus.
Jõgewa mõisas.
Wiljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
19.
19.
19.
19.
19.
20.
20.
21.
21.
21.
21.
23. Wasulas, Rojasillal Tartu
maal.
24. Laatres, Sangaste kih.
24. Kottiste wallas.
25. Ellamaal.
27. Saarewallas, Maarja-Magdaleena kih.
27. Laekweres, Simuna kih.
28. Jürwa-Jaanis.
28. Pikknurme külas, Kursi kih.
28. Pusul, Krüüdneri w.
28. Mana-Kuustes, Kambja kih.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. Waiatus.
29. Stolbowo külas, Setumaal.
31. Mõnistes.
31. Sindis.
Uomemkri-kuus
13. Ardu külas, Triigi wallas,
Mäike-Maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Mana-Laitsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu w.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paide Ü
23. Mustwees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alewis.
26. Pikkjärwe-Kitsel, Walgjürwe
wallas.
23. Woltwetis, Hallikukiwil.
28. Põltsamaa alewis.
28. Keilas.
29. Korsakowos, Setumaal.
29. Mõrus.
30. Migalas.
Kuutaatafid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20 päewal.
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapüewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
24
Sõpradele tähelpanna
Sõber seisata ja loe,
Ära teisi poodi poe,
Kaubahoowis, waata, sääl
Nummer 1 S akna pääl,
-Saal on Wallas asumas
Täies poodis toredas.
Astu sisse nagu wend —
Oleme ju kõnelend,
Wali riided, kodu wii,
Tule jälle tagasi,
Sest sa tead ju ammu aa st
Wallast kõige paremast
Et tal kõige ehtsam kraam,
Mis ei suudakski reklaam
Iial ette tuua nii
Nagu saad siit alati.
Mida soowid — kohe käe,
Igasugu mustrid näe,
Mis nii särawad kui kuld
Sütitawad põues tuld,
Nii et lõkkele lööb rind —
Wõide juba usku miud!
Õigus on mu elu lipp
25
Tõde kõrge tamme tipp.
Kus see lipp peab lehwima
Truudusega ule maa. —
Lahkus see mu põue püüd,
Sõprus kõige ülem hüüd,
Kraam fee olgu hää ja aus
Õige küünar waekauss.
Hinnad ikka odawad
Riided ikka ilusad.
Küll siis Wallast waadataks,
Tema äri kiidedaks.
Siis on ostjail rõõmus rind —
Paljud ammu tundwad mind.
Nii siis, sõber, maata loe.
Ära teisi poodi poe.
Nummer lk akna pääl
Sõber Wallas kaupleb sääl.
Aupaklikult
M. Wallas
Kaubahoowis nr. 16, Tartus.
26
Gide opetus tuudite.
Kord linna läks üks talumees
Kui laadapäew sääl oli ees,
Küll eideke siis õpetas
Ja taati hästi juhatas.
Ta ütles: Maata ette, mees
Kui hulgud suure linna sees
Sa sammud Kaubahoowi sea
Ja nummer kuusteist kinnipea.
Kuid ära eksi, isake:
Sa wõta suust piip — nisake,
Kui astud sisse tereta
Ja ütle, et sind saatnud ma. —
Küll Wallas juba ise teab
Ja miuust palju lugu peab,
Ta juurest ostau alati,
Ei peta ta miud kunagi,
Mis soowid, julgest wälja lao
Ja ära hinda maha tao,
Mis küsib, see on õige, truu,
Ta pole nagu mõni muu,
Kes kiidab kaupa odawaks
Kuid hinnaga on teine taks. —
Kuid Wallas see on ise mees
Tal hoopis teine mõte sees.
Maarahwaga ta läbi käib
27
Ja annab kaubad nii kiris wõib.
Ta teab jn küll, et raha maast
Ei ole wõtta nagu laast. —
Ja edasi siis õppab eit:
„Too Kattale säält kingiks kleit
Mis tarwis aegsast õmmelda
Et tütar wõiks ka rõõmusta.
Ja kuule weel, mu kallis ätt:
Ka Liirrele too siidirätt,
Mis puna palgele tal aab
Ta warstigi jn neiuks saab.
Ja meie wäike peremees,
Su oma Juku kõige ees.
Eks ise näed, mis talle tood
Ning knidas linnas on kõik mood.
Ja mulle, jah ka mulle jn
Wõiks tuua suure rätiku
Mis külma eest mind kaitseks teel
Kni tuleb sõita saanil, reel. —
Ja perele — küll Wallas teab
Mis neile kingiks tooma peab,
Sa paljalt aga nimeta
Ja pärast kodu imesta. —•
Sest sääl on hinnad odawad,
Ja riided hästi ilusad,
Nii oli eide õpetus
Ja see on laulu lõpetus".
28
Naö rutfawaS. ♦.
Nad ruttawad mu Riidepoodi
Et osta riideid ilusaid,
Mis uäha siirr ou mitmed moodi
Ja kirjades nii kenamad.
Nad ruttawad ja nende süda
On rõõmus üle kõige sees
Sest julgesti uad teadwad seda,
Et Wallas see on õige mees.
Eit ostab omal kangalõime,
Mis wäga sitke, ilus, hää,
Mis hiljuti weel Soomest tõime
Mis kududes ei katki lää.
Ja wõtab kaasa suureräti,
Mis eht ja täitsa willane
Ja pluuse riied, satinerti
Ning kõik, mis tarwis perele.
Ja Taat see ostab kasukale
Siit üliriide toreda,
Ehk jälle walib euesele
Siit ülikonna ilusa.
29
Ja kena neiu siidischali
Ning kleidiriide kodu wiib.
Wõib pidada siis pulmapalli —
Schall lehwib nagu inglitiib.
Ja noormees oma palitule
Siit riide wiib kui soomustöö
Wõi oma wälja walitule
Wiib kleidi nagu koiduwöö. . .
Niisama Leerineiukesed
Siit kleidid saamad toredad
Mis meelitawad peiukesed,
Kui juba neiuks saawad nad. —
Ka koolilapsed, nooremsugu,
Siit wõiwad tulla walima,
Sest et fiin ladus ühtelugu
Mis eht on kleidiks, pluuseks ka.
Ka piduriiet kõwat sorti
Lihtteenija siit saada wõib
Kas ajagn tööd tehes sporti —
Ta mitu aastad seljas käib. . .
Kui tuleb kätte kallis püha
Kas Jõul, wõi Jaan, wõi Suwisted
Ja keegi kinki tahab teha. —
Siis minu juurde teate teed.
30
Mull ladus kõik on saada, wahti
Ja walik suur ning laiane,
Kus igal ühel osta mahti
On kingitust sõbrale. —
Sest rutake kõik sõbrad tutwad
Ja kes ei ole käinud weel
Et ueedki wiimuks siia rutwad
Sest siin on lahkus, õigus teel.
Kõige suurema austusega
M. Wallas
Kanvahoomis nr. 16.
Telefon 539.
31
M. Wallas'
riidekauplus
Kaubahoowis
rri:>
16.
liige oligi ji
willaste riiete ostukoht
Meesterahma
palitu, kasuka, ülikonna ja püksi riided
Nuisteruhwa
mantli, palitu, kostüümi ja kleidi
riided.
M. Wa«asc
riidekauplus
Kaubahoovis K16.
Telefon 539.
Tartus
Telefon 539.
Kõige parem walik ja odawamad
hinnad riide kaupadest.
Uhtis
jätlkmüüjatkle!
Annan auustatud ümbruskonna kaup
meestele ja kõigile jällemüüjatele auupaklikult
teada, et mina riide kaubad otseteel wabrikutest
ja wäljamaalt saan, mispärast hinnad minu
juures alati odawad ja walik hea on, selle
pärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Auupaklikult
M. TSallas
KaubahssWis ur. 16, Tartus
Telefon 539.
Kewade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Sügise
„
23. sept.
Talw
„
22. dets.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutust ei ole. — Päikesewarjutusi ei ole 1926. a. meie kodumaal näha.
Pühad ja puhkepäewad.
1. Uus aasta (1. jaan.). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan.). 3. Eesti
Wabariigi iseseiswuse p. (24. weebr.). 4. Palwepäew (24. weebr.). 5.
Suur Reede (2. apr.). 6. Kristuse Ulest. pühad (4—6. apr.). 7. Mai
püha (1. mai). 8. Taewaminemise p. (13. mail). 9) Suwiste pühad
(23—25. maini). 10. Jaani p. (24. juunil). 11. Jõulu pühad (25—27. dets.).
Austatud riidekauba tarwitajad!
Paljude ärimeeste halwa kauba pakkumise ja liigkasu
wõtmise tagajärjel on tarwitajate ringkondades kaunis laia
liselt maad wõtnud waade, nagu oleks kaupmehed kõige
pealt aina nöörijad, kelle peahuwiks olla ostjailt wõimalikult kallimat hinda wälja pressida. Tõsi küll, sääraseid
kaupmehi on meil kaunis rohkesti. Kuid tõsine, soliid
kaupmees ei raja oma äri kunagi niisugusele liigkasuwõtmisele ja halwa kauba pakkumisele. Ainult kõige parema
ja wäärtusliku kauba müümisega wõimalikult odawate ja
õiglaste hindade eest tõuseb ta tarwitajale tõsiseks teeni
jaks. Ainult sel teel tõuseb ta ka tähtsaks ülesehitawaks
teguriks meie arenewas majanduselus.
Kaupmehe pea-ülesandeks peab olema teha kättesaadawaiks tarwitajaile kaupasid, majanduselu warasid,
kõige soodsamail tingimusil! Selle nõude teostamine on
tähtsamaks eeltingimuseks ostja usaldusele kaupmehe
wastu. Kisaw reklaamikära ei aita siin palju. Petlikkude
hüüdsõnadega ja kriiskawate kõnekäänudega wõib tumes
tada ainult wäheteadlikke, rumalaid päid. Ja sedagi aju
tiselt Meieaegne kaubatarwitaja aga on oma kasudest
küllalt arusaaja, nii et oskab wääriliselt hinnata ausa äri
mehe püüdeid ja tegu. Just Õiglane ja aus tegu on see,
mida tarwitaja kaupmehelt nõuab, mitte kõlaw sõna!
Kõike seda olen mina oma kauaaegses ärilises tegewuses kõige kindlamalt silmas pidanud. Rohkearwuline
ostjate ringkond on osanud neid minu püüdeid oma poole
hoiuga tunnustawalt hinnata. See poolehoid, suurendades
minu ärilisi läbikäikusid, on wõimaldanud mulle wastutulelik olla ostjaile kõige kaugemale ulatawa wõimaluseni,
müüa wäärtuslikku kaupa kõige soodsamail tingimusil.
Ühtlasi on see mulle wõimalikuks teinud oma äri alaliselt
laiendada ja ajakohaselt täiendada.
Sel alal olen püüdnud oma kauaaegses ärilises tegewuses omandatud wilumust ja kogemusi otstarbekohaselt
igapidi rakendada.
1921. a. asutasin parema, wastupidawama, kuid ühtlasi
odawama riide soetamiseks kudumistööstuse, mille saadused
on tunnistatud kõrgewäärtusliseiks ning põllumajanduse
ja tööstuse näitustel on saanud I auhindade osaliseks.
Riidekaubanduse alal aga olen oma äri aasta-aastalt rohkesti laiendanud ja otstarbekohaselt korraldanud. Et oma
kauplust ostjaile kättesaadawamaks ja mugawamaks teha,
seda laiendada, ajanõuetele wastawalt täiendada ja paremini
korraldada, selleks olen oma riidekaupluse 1924. a. viinud
uutesse, täiesti ümberehitatud ruumidesse Kau bahoow
nr. 3, wastu Barklai platsi, kus hästi walgustatud ja korral
datud ruumides ostjatel on wõimalik kauba häädust isik
likult proowida ja wõrrelda.
Saades oma kauba hulgawiisi otseteel esimese
järgu sisseostukohtadest, wabrikuist, nii välismailt kui
ka kodumaalt, siis wõin oma rohkeist tagawaradest müüa
kaupa wõistlemata odawate hindadega. Seejuures panen
erilist rõhku igasugu riidekauba hooaja uudiste soetamisele.
Need on alati kiires korras ja aegsasti ning rikkalikus
walikus minu äris saadawal.
Oma seniseid, rohket wilja kannud äritegewuse põhi
mõtteid tahan arendada ka edaspidi wankumatult, lootes,
et riidekauba tarwitajate laialised ringkonnad neid vääri
liselt hindawad ja nagu senigi oma lahke osavõtuga
aitavad neid teostada.
Kaubatarwitajaid, kes veel pole minu äri ostjad,
kutsun minu kauplusse lahkesti sisse astuma.
Tulge, vaadake, võrrelge! Oma silm on kuningas.
Ja te näete kindlasti, et saate osta minu ärist riidekaupa
rikkalikus valikus kõige soodsamail tingimusil.
Kõige austusega
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 3.
5
Jaanuar — Näärikuu
I.
Uus k al.
6*1 R.
2 L.
3
4
5
*6
7
8
9
P.
E.
T.
IC.
N.
R.
L.
10
11
12
13
14
15
16
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
31 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
19
Uus aasta.
20
21
22
23
Kolmekuninga p.
C 9,22 e. 1. 25
26
27
—
28
Paawli p.
29
30
31
Korjuse p. • 8,35 e.l.
2
3
4
5
6
7
3 12,31 e. 1. 8
9
10
Tõnise p.
Paawli ümberp. p.
11
12
13
14
@ 11,35 p. I. 15
16
17
31 P. | 9 p. e. Kr. Ülest p.
Parchi,
amolotti, Dikoo-parchi,
soeme Tanolli
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Wallas‘e
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige odawam ostukoht.
18
Paike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 9,02 m.
11.
„
„ 8,55 „
21.
* .„ 8,41 *
kell 3,32 m.
. 3,47 „
„ 4,08 „
6
Weebruar — Küünlakuu
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Mälestus- ja tähtpäewad.
19
20
21
22
23
€ 1,25 e. I. 24
Küünla p.
25
26
Luuwalu p.
27
28
29
• 7,20 p.l. 30
31
Tiina p.
9 p. e. Kr. Ülest. p.
3 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Palwe p. Eesti Wa- 11
[bariigi iseseisw. p. 12
13
@ 6,51 p. 1. 14
Peetri p.
Surrüfid,
pearttid,
woodltekid
Ja aknakardina
rllder
kõige odawamalt ostate
M. Waliase
riidekauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele
28 P.
28 p.
W. k..
|
|
IL
15
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 8,20 m.
11. .
„ 7,57 „
21. „
„ 7,32 „
kell 4,34 m.
„ 4,59 „
» 5,23,
0/0
7
IIL
Märts — Paastukuu.
Uus kal.
Mälestus- la tähtpäewad.
16
1 E. Wõi n.
17
2 T. Paastu p.
18
3 K.
19
4 N. Wastla p.
20
5 R. Tuha p.
21
6 L.
—a-----------22
7 P. 1. pühap. paastus.
IC 1,49 p. 1. 23
8 E.
24
9 T.
25
10 K.
26
11 N.
27
12 R. Taliharja p.
28
13 L.
1
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
2. pühap. paastus.
IO 5,20 e. 1.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K
N.
R.
L.
8
3. pühap. paastus.
[Pendise p. 3 7,12 e. 1- 9
15. p. p. Kewade a. 10
11
12
Paastu-Maarja p.
13
14
28
29
30
31
P. Palmipuude püha.
@ 12 lõun.
E.
T.
K.
2
3
4
5
6
7
15
16
17
18
_
31 p.
Siidi batisti,
wuaali ja willast
kleidiriiet
■suures wäljawalikus
kõige odawamalt
soowitab
Koubohoowis nr. 3.
Kaupmeestele en-gros
hinnad.
Päiketõuseb :
Looja minek:
1. kuup, kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
kell 5,42 m.
„ 6,06,
„ 6,28,
IV.
Aprill — Jürikuu.
Uus kal.
1 N.
**2 R.
3
**4
**5
*6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Mälestus- ja tähtpäewad.
Suur Neljapäew.
19
20
21
Suur Reede.
P. 1. Kr. Ülest. e.Lihav. p.
E. 2. Kr. Ülest. p. C 10,50
[p. I.
T. 3. Kr. Ülest. p.
K.
N.
R.
L.
P.
E.
K.
N.
R.
2. p. p. Kr. Ülest. p.
E.
T.
K.
3 1,23 e. 1.
R.
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
22
23
24
25
26
27
28
1. p. p. Kr. Ülest. p. 29
€
• 2,56 p. 1. 30
31
Künni p.
1
2
3
4
P.
N.
30 p.
C:
s.
Tuule risti p.
Jüri p.
9
c:
S
3. p. p. Kr. Ülest. p.
[Marguse p.
@ 2,16 e. 1.
Linnu ristip.
5
6
7
8
e
mo:
CL
p
10
11
12
13
14
15
16
17
linaseid kleidi- ja
bluusi-riideid,
satääni ja liberti
kõige suuremas wäljawalikus leiate
kauplusest
Kaubahoowis nr. 3.
Hinnad odawad.
Jällemüüjatele iseäraline
hinnaalandus.
26
P. 5. p. p. Kr. Ülest. p.
27
E.
28
T.
• k. 12,55 e. 1.
29
K.
N. Taewaminem. p.
p 30
1
R.
2
L.
[
3
P.
B
»: 4
E.
P
5
T. Eerika p.
6
• k. 7,48 p. 1.
K.
7
N.
v 8
R.
9
L.
I
16
17
18
19
20
21
22
külwi
18
1 L. Maipüha.
Ei
—
2 P. 4. p. p. Kr. Ülest. p. e 19
po: 20
3 E.
O.
E 21
4 T.
22
€ k. 5,13 e. 1.
5 K.
23
6 N. Lehe risti p.
24
7 R.
25
L.
9
10
11
12
**13
14
15
P. 1. Suwiste p.
E. 2. Suwiste p.
T. 3. Suwiste p.
K.
@ k. 1,48 p. 1.
N.
R.
L.
30 P.
31 E.
31 p.
Kolmainu Jumala p.
B
3.
10
11
12
13
14
15
16
Kretongi,
musliini, kristaliini,
ühewärwilist ja
kirjut batisti ning
wuaali
kõige paremas wäljawalikus
ja kõige odawama hinnaga
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. mail kell 4,21 m11. ,,
„
3,57 .
21. „
„
3,35 „
kell S,— m.
„ 8,22 „
„ 8,44 „
10
Juuni — Jaanikuu.
VL
Uus kal.
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L.
6 P.
7 E.
8 T.
9 K.
10 N.
11 R.
12 L.
13 P.
14 E.
15 T.
16 K.
17 N.
18 R.
19 L.
30 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. 3
€ 10,09 e. 1.
19
20
- 21
22
pr 23
E:
• k. 12,08p.l.
24
B 25
D:
m 26
27
- 28
M 29
30
es
S 31
s 1
8: 2
• 3
-** 4
3 k. 1,14 p. 1. H 5
* 6
Suwe-riided
kõige toredamas
wäljawalikus
kõige odawama
hinnaga ostate
1 Wallase
kauplusest
C:
20
21
22
23
**24
25
26
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
& 7
B: 8
Suwi algab.
• 9
10
11
Jaani p.
@ k. 11,13 p. 1. 12
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
7. magaja p.
Peetri-Paawli p.
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele odaw
ostukoht.
14
15
16
17
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,17 m.
11. .
, 3,08 .
21. „
„ 3,05 .
Läheb looja:
kell 9,04 m.
„ 9,18 »
. 9,24 „
Juuli — Heinakuu
VIL.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
N.
2 R.
3 L.
18
19
Heina Maarja päew.
IC 3,02 p. 1. 20
4
5
6
7
8
9
10
P.
S.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
[0 1,06 e. 1 26
27
7. wenna päew.
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
28
29
30
1
2
3
4
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
25
26
27
28
29
30
31
P. Jakobi p. @ 7,13 e.1
E.
T.
K.
N. Olewi päew.
R.
€ 9,25 p. 1.
Mareti p.
4,55 e. 1.
6
31 p.
Pesuriiet,
pieokimata ja pleegitud,
alati suures wäljawalikus
igas sordis kõige odawamalt soowitab
1. kuup, kell 4,03 m.
11. „
. 4,25 „
21. „
„ 4,47 „
Läheb looja:
kell 8,36 m.
„ 8,12 „
„ 7,46 „
13
September — Mihklikuu.
DL
Uus kai.
Mälestus- ja täbtpäewad. =
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
19
20
21
22
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
• 7,45 e. 1. 25
26
Ussi Maarja p.
Juutide 5687. a. algab. 27
28
29
-
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
30
31
1
Risti ülend. p.
• 6,26 e. L 2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
6
P.
7
E.
T. Madise p. @ 10,19 p.l. 8
K.
9
N. Sügise algab.
10
R.
11
L.
12
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
13
14
€ 7, 48 p. 1. 15
Mihkli p.
16
17
30 p.
Wi lased
ülikonna japaiturided
alati kõige odawamalt
wõite leida suures
wälj awalikus
1 Wallase
kauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele engros hinnad.
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 5,11 m.
11. „
„ 5,33 ,
21. „
„ 5,55 „
kell 7,16 m.
„ 6,47 „
„ 6,19 „
14
Oktoober — Wiinakuu.
X.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
1 R.
2
18
19
3
4
5
6
7
8
9
P.
E.
T.
K.
N.
R.
20
21
22
23
• 12,13 e. 1. 24
25
26
Lõikuse püha.
10 P.
11 E.
12 T.
K.
14 &
15 R.
16 L.
27
28
29
30
I
Kolletamise p.
[3 4,28 p. 1. 2
3
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
4
5
6
7
@ 7,15 e. 1. 8
9
Kaasani-Maarja p.
10
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
K.
N.
R.
31 P.
11
12
13
Simuna p.
14
C 12,57 15
[lõun. 16
17
Usupuhast. p.
Naisterahwa
kostüümi- ja
mantliriideid
alati moodsas wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
18
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 6,17 m.
11...................... 6,39 „
21.
„
„ 7,02 „
31 p.
Läheb looja:
kell 5,50 m.
„ 5,21 „
„ 4,54 „
15
XI.
30 p
Uus kal. 1
Mälestas- ja tähtpäewad.
W.
k.
;
Nowember — Talwekuu.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Pühade p.
Hingede p.
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
Märdi p.
28
29
30
3 1,01 e. 1. 31
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
1
2
3
4
5
6
7
19
20
21
22
• 4,34 p. 1. 23
24
@ 6,21 p. 1.
•------- :--------------------- --
21 P.
22 E.
23 T.
24 K.
25 N.
26 R.
27 L.
28 P.
29 E.
30 T.
Surnute püha.
8
9
10
11
Kadri p.
12
13
€ 9,15 e. 1. 14
Andrese p.
Eht soome
kangalõime,
mis hääduse poolest
= kõige parem, =
alati suurel ja wäiksel
wiisil kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoow 3.
15
16
17
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 7,28 m.
11. „
„ 7,52 „
21. ,
„ 8,14 „
kell 4,26 m.
„ 4,03 „
„ 3,44 .
16
XII.
Detsember — Jõulukuu.
Uus kal.
31 p.
Mälestus- jB tähtpäewad.
18
19
20
21
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
• 8,11 e. I.
Nigula p.
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
3 8,47 e. 1. 29
30
Luutsina p.
1
2
3
4
5
22
23
24
25
26
27
28
Nigula-Maarja p.
19
20
21
22
23
24
*♦25
@ 8,08 e. 1.
P.
E.
T. Tooma päew.
K. Talwe algus.
N.
R.
L 1. Jõulu p.
8
9
10
11
12
**26
*27
28
29
30
31
P. 2. Jõulu p.
E. 3. Jõulu p. C 6,59 e, 1.
T. Süüta laste p.
K.
N.
R. Wana aasta.
13
14
15
16
17
18
kleidi-, bluusi-
ja põlleriideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Vallase
kauplusest
6
Päike tõuseb:
1. kuup, kell
11.
21.
31.
JönlukingiustekS
8,35 m.
8,52 „
9,00
9,03
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
Läheb looja:
k.
„
,,
„
3,30
3,22
3.22
3,30
m.
„
.
,
Soovitan suures väljavalikus:
kraesid, manshette, kaela
sidemeid, triiksärke, siidi
kaelashalle, kõiksugu kin
daid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukki ja sokke, meest
ja naister. pesu, puuwillast
ja willast eht prof. Jägeri
trikoo-pesu, willaseid koe
tud jakke, willaseid laste
kostüüme, kõiksugu pitse,
Kallaste alevis, Tartumaal.
Raplas.
Jõgewa alevis.
Wõrus.
Narvas
Tõrva alevis, Walgamaal.
Elvas.
Rakveres.
Antsla alevis, Wõrumaal.
Räpinas, Wõrumaal.
Põltsamaal.
Tapa alevis.
Tamsalu raudteejaama juures.
Paldiskis.
Wiljandis, kestab 8 p.
ja 18. Tartus.
Ninakülas, Tartumaal.
Rakke raudteejaama juures.
Paides.
Wasknarvas.
Walgas.
Mustvee alevis, Tartumaal.
Wõrus, kestab 8 p.
Wõõbsu alevis.
Wiljandis.
Petseris.
Kuulaadad:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
Wana Irboska alewis iga kuu 21. päewal.
Irboska raudteejaama juures iga kuu 20. p.
Räpina alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
22
Soome ekskursioonireis
20.—25. juunit 1925. a.
M. Wallas.
Tallinna laulu ja mängu selts „Ilu“ korraldas 20.—25.
juunini s. a. ekskursioonireis! Soome, millest ka Tartust
5 inimesega osa wõtsime. Suuremaid ettewalmistusi selleks
ei olnud, sest waluuta saamine oli waba. Ainult naistel
oli rohkem hoolt toiduainete sisseostmisega, mida tarwis
kaasa wõtta, sest Eestist kui suurema söögiainete wäljaweo
kohast saab neid odawamalt kui põhjapoolsest naaberriigist,
mida kasutada tuli kulude kokkuhoidmise mõttes. Mu
reisiseltsiline käis enne sõitu küsimas, kuidas raha suhtes
toimida, soowitasin temale wõtta ärimehe praktika järele
tsheki, sest et see odawam tuleks kui Soome raha osta,
kuid pärast selgus natuke teisiti, oli mõni mark isegi
rohkem makstud. Laupäewa hommikul olime kõik warakult waksalis, et edasi sõita. Kaasreisija oli ajalehed ostnud,
et ilma uurida ja selgusele jõuda, kuidas mere peal on,
sest kartis tormi. Ärewus oli wäikene, kui leidis, et on
ajutised tuuled ja pilwitus. Sõit kuni Tallinnani oli kaunis
lõbus.
Ilm oli wihmane. Ärasõit sadamast kujunes järg
miselt: Laew, millel reis pidi algama, näis eemalt kaunis
kena, aga ligemale tulles ja teiste suuremate laewade
kõrwal seistes, näis wäike olewat, millepärast soow tekkis
suurema laewaga sõita. Aga et sõidutee mitte wäga pikk
polnud, lepiti rahulikult sellega. Meri näis rahulik, mis
pärast kõikide tuju tõusis. Sõit algas kell 7 õhtul ja oli
kaunis huwitaw. Mööda lendasid mitmed saared, eemalt
paistis kuulus Naissaar, ligidalt sõideti mööda Aegna
saarest. Eemalt paistsid kiwid, tuletorn, mõned märgu-
*
23
kohad ja tulelaewad wahelduwate tuledega märku andmas.
1/412 hakkas Sweabori tuletorn nähtawale tulema, millele
1/2 tunni pärast liginesime. Huwitawat pilti pakkus kind
luse ümbrus: enne ruur saarestiku riba ja siis kindlus
Kaljusaare peale paigutatud, mille ees tuletorn wärwiliste
tuledega märku annab, saare pealt paistawad suuremad
ehitused silma. Iseäranis toreda pildi kujundas Helsingi
sissesõit, sest laewade tulestik ja linna walgus sünnitasid
suurema kirju kogu. Jõudsime kohale umbes kell 12.
Algas öökorteri otsimine, mis 11/2 tundi wältas, sest hotel
lides ei juhtunud wabasid tubasid olema, selle peale
waatamata, et ennemalt küll sõidust oli teatatud. Peab
tähendama, et hotellid siin ligi 3 korda kallimad on kui
Eestis, wäikese toa eest kahe woodiga wõeti 80 Soome
marka, see on umbes 800 Eesti marka.
Hommiku algas linna waatamine, mis huwitust pakkus
eeskujuliku puhtuse, ehituskunsti ja ilu poolest, mille eest
siin wäga hoolt on kantud. Kell 10 kogusime kokku, kus
meid ühiselt pildistati. Pärast sõitsime surnuaiale. See
oli koht, kus igaüks eilsed raskused, meelepahad, kulud
ära unustas ja ainult kahetsust awaldas, et ennemalt ei
olnud siia sõitnud, sest selle kena ümbrus, tore korraldus
ja kunstilised hauasambad, mis kõik marmorist walmistatud,
awaldasid waataja peale sellekohase mulje. Ei wõi paremat
tunnet ette kujutada, kui kena loodus, ilusa päiksepaistse
ilmaga, mida inimsugu weel igat wiisi kultiweerinud, et
waataja peale paremat ja rahuldawat tunnet awaldada.
Sääl on pikad loorberi puude read paigutatud ja kunst
likult mäe külje sisse raiutud ning graniidiga kaunistatud
järguliste astmete wiisi, millede pealt waadates mere laht
kenade ehitustega parema waate pakub. Surnuaialt sõideti
Kalju kirikut waatama. Ka see ei jätnud midagi soowida,
iseäranis kena oli wälimine kuju ja ümbrus. Kirik on
ehitatud uuemal ajal ja sellepärast ka sellekohase stiili
järele. Nimi on wististi walitud sellekohase ehituse järele,
sest ehituse materjal on kalju kiwidest raiutud ja selle
kohaselt kokku seatud. Kirikust wälja tulles käisime
tööliste maja waatamas, mida kõigiti eeskujulikuks wõib
nimetada. All on suurem kino ja riidetuba, ülewal teise
korra peal suur söögisaal ja etenduse saal, kuhu üle 1000
24
nummerdatud istekoha paigutatud ja kus igal pool täielik
puhtus silma paistab. Maja wälimine kuju on ka kenasti
kaunistatud, nii et seda ehitust paremate hulka wõib
arwata ja meil Eestis waewalt sellesarnaseid leidub. Ise
äranis nimetamisewäärt paistis see selle poolest, et siin
töölised nii kaugele on jõudnud ja enesele sarnase kodu
wõinud korraldada, kuhu igaühel rõõm sisse astuda ja
wäljamaalastel eeskujulik waadata. Peale selle waatasime
Ateneumit, muuseumi, mida täielikult wäärtusliseks muuseumiks wõib nimetada, sest et siin ainult kõrgema wäärtusega asjad aset leiawad, mis enamalt jaolt pärit endisest
kuulsast wene museumist „Ermitashist" Petrogradis ja
millede wäärtusi kõrgelt hinnatakse.
Kahju oli ainult, et kiire aeg ei lubanud põhjalikult
nendesse töödesse süweneda, waid pidime leppima pealis
kaudse waatamisega, mille pärast ka kahju oli sellest asu
tusest lahkuda. Wõõrastuwana paistis silma mõnes kohas
pesukuiwatamine, mida lagedate platside peale üles oli
seatud ilma järelwalweta. Käidi ka Kaewu pargis, kust
suurepärane waade mere poole külge awanes, sest toredad
saared täie looduse ilu ja ehitusega paistsid säält täies
ulatuses, niisama ka kuulus Sweabori kindlus. Selle kõrwal
oli kena Tähetorni park, miile mäe otsas suurepärane kala
sisseseade esines. Sealt sõideti Seura saarele, milline teekond
laewaga huwitawatest kohtadest mööda wiis, sest sõit oli
ümber linna, millepärast ka linn täies ilus paistis. Saare
peal oli waba muuseum, kus mitmesugused endised wanad
mälestused hoonetest ja töödest alal hoitud. Kõige algu
pärasem näis endine kiriku wäljendus, mis oli ehitatud
selleaegse olukorra järele. Aadli soost elanikkudele olid
ise pingid, niisama nende teenijatele eraldi kohad, waesema rahwa kohad olid tahapoole paigutatud, ka waestel
erikohad. Sääl oli wiimase kohtupäewa ettekujutus. Ka
olid sääl abinõud tarwitusele wõetud, et rahwas kirikus
magama ei jääks ja sel juhtumisel, kui noorema inimesega
seda juhtuks, siis nuiaga pea pihta koputatakse, aga
wanemale inimesele jänese jalaga põske mööda tõmma
takse. Ka oli haudu, kuhu ristid olid selle järele walmistatud, kuidas perekonnas leinajaid järele jäi. Huwitaw oli
ka suur paat, millega terwe küla rahwas kirikusse sõitis.
25
Paadi pikkus oti 21 meetrit ja selle peal oli 14 paari
mõlasid. Saare ümbrus ja saar on mitmesugune. Sääl on
suured kiwimäed ühestainsast kiwist ehk graniidist, mis
sugused haruldast pilti pakuwad.
Tagasi tuldi autoga maanteed mööda, mis kalda äärt
mööda läheb ja kust kena waade awanes, sest teeääre olid
suured kõrged kaljusarnased wallid paigutatud.
Õhtul tuldi waksali, et edasi sõita kuulust Imatra
koske waatama. Waksal on sarnane, mida waewalt ÕhtuEuroopas leidub. Suuruse poolest ei kuulu küll mitte
kõige suuremate hulka, aga iseäranis eeskujulikuks peab
pidama ehituse stiili ja piinlikku puhtust, mis enam midagi
soowida ei jäta.
Sõit Wiiburi poole läheb läbi mitmesugustest maastik
kudest, kus sagedasti wahelduwad kalju mäed ja tasased
lagendikud ning metsatukad. Põllumaad on wähepoole
ja need seisawad enamasti ristikheina ja muu heina all,
sest et siin karjakaswatuse eest hoolt püütakse kanda.
Põllud on kitsaste ribade wiisi lahutatud kaewatud kraawidega, wististi selleks otstarbeks, et põllupind liiga wesine
on. Wiiburile ligemale jõudes hakkawad tee ääres järwed
paistma ja nende peegeldav/ waade pakub möödasõitvatele
parema pildi. Iseäranis kena oli ülesõit Wuoksa jõest,
missugune weejooks ka Imatra koske sünnitab. See laial
dane weekogu kena ümbrusega meeldib igaühele.
Wiiburist kuni Imatrani on 3 tunni sõit. Imatra juures
on hiigla ehitused käsil, sest seda suurt weejõudu kawatsetakse kasulikult ära tarwitada, mille pärast sellekohane
töö kiires tempos edeneb ja uus weejooksu tee rajatakse,
kuhu wabrikud käima pannakse. Kosk pakub kütkestawat
ülewaadet, sest suur wahutaw weekogu jookseb hirmsa
kiirusega kaljuseinte wahelt umbes poole wersta pikkuselt
alla poole, paisates weesambaid mitme sülla kõrguseni
ülespoole, selle läbi sünnitades ümbruses nagu wihmasadu. Paiguti langeb wesi sügawusse, kust teda põhja
kaljud jälle suure jõuga keereldes üles paiskawad, selle
juures tekitades kõige hirmsamat tormi ja maru, mis mere
peal häwitawalt mõjuks, aga siin kitsalt kaljude sisse
pigistatult ei jõua oma mõju kellegi peale halastamatult
wälja puistata, waid inimesed tunnewad sellest rõõmu, ei
26
see kahjutult alla woolab ja armsa kohina sünnitab, mis
kaugele kostab. Kose lõpujooksul on palgid äärde lahti
paisatud, mis sääl ringi keerlewad ja kose juurest nagu
lahkuda ei soowiks, tundes igatsust selle ligidal wiibida.
Wmbes 4—5 wersta kaugusel asub teine kosk, mille wälimus
teisiti kujunenud on, sest et sääl weewool laiemalt jookseb
ja woolu seest suured kaljukiwid wälja paistawad ning
äkilisi kukkumisi sünnitawad. Selle ümbrus on kõrge
mägestik, mis puiestikuga kaetud, millepärast waade suure
jooneline paistab.
Säält sõideti autoga Wilmanstrandi, mille sõidu kiirus
oli umbes 40 wersta ümber tunnis, sest maanteed on sääl
wäga head, sellepärast on ka wõimalik niisuguse kiirusega
sõita. Tee ümbrus oli metsaga kaetud. Ilus oli Saima
järwest mööda sõita, mis oma lugemata saartega suure
joonelist pilti pakkus. Väga huwitaw oli Saima kanalit
waadata, mille pikkus 50 wersta ümber. See hiigla töö
on kaewamisega korda saadetud, ning wesi tammide järele
korraldatud, mida soowi järele kõrgemale ja madalamale
lasta wõib ja laewad seda mööda oma reisid teewad. Kena
oli ka waadata paberiwabriku korraldust, kus materjal
wabrikusse ja wälja elektrijõul toimetatakse, mis sellekohastesse korwidesse on paigutatud ja traati mööda kõrgelt
postide kaudu jooksewad. Wilmanstrand on tore suwituskoht Saima järwe kaldal, kust laialdane suurepärane waade
järwe pääle awaneb, sest waikne suur weekogu, lugemata
ilusate saartega peegeldub waimustawalt silmade ees, mille
pääl paadid nagu rõõmsaid wõidukäikusid teewad. Ka
rand on tore oma ehituste ja ümbrusega. Tagasi tulles
peatusime 2 tundi Wiiburis ja tutwunesime natuke selle
linnaga, mis küllalt kena on. Iseäranis ilusat waadet pakkus
sadam, mis waksali juures, kust meri ja saarestik täies
ulatuses paistab. Suwemajad tee ääres on enamasti kõik
ühe stiili järele ehitatud ning punaseks wärwitud, mille
seest walged aknaraamid eralduwad. Hobused on enamisti
kõik pruunikad kollased.
Tagasi jõudes Helsingi, waadati weei — mõned
tunnid linna ja tehti wäikesed tarwilikud sisseostud, sest
ärid olid lahti ja sellepärast wõis ka siinset ärielu waadata.
Peab küll tähendama, et siin ainult mõned üksikud asjad
27
natuke odawamad on kui Eestis, enam jagu tuleb seda
sama maksma ja paljud isegi kallimad, mis osalt ka sellest
tingitud, et Soome waluutat kõrgelt hinnatakse ja selle
pärast sissesõitjatele elu kallis paistab.
Peale lõunat sõitsime loomaaeda waatama, mis asub
eraldi saare peal ja kuhu laewaga sõit kestab umbes
15 minutit. Aed oli loomade poolest kehwawõitu, sest
paljud kohad olid tühjad, aga küllalt waatamisewäärt oli
saar, mis asub kõrge kalju peal ja kust igale poole laial
dane waba waade awaneb.
Õhtul sõitsime Seura saarele, et jaaniõhtut pühitseda.
Siin on kombeks seda päewa mälestada, laupäewal on
isegi sellepärast saunad suletud. Suur saar oli rahwast
selleks õhtuks täis kogunud, sest igaüks püüdis nähtawasti seda õhtut wabas looduses mööda saata. Koguneti
gruppide wiisi, mõnelpool löödi telgid üles, et omaette
jaanituld teha wõi rakette lasta. Nii oli ka teiste saarte
peal, mille läbi awanes kena ja laialdane tulewärk
mere peal.
. Järgmisel päewal, s. o. jaanipäewal kell 12 oli aktus
Ühishaual, kus kaasasõitwa Eesti laulukoori poolt mitmed
laulud Eesti ja Soome keeles ette kanti ja kuhu kena
ausammas Eesti poolt oli püstitatud ja langenute nimed
mälestuseks samba peale tähendatud, ning kus järgmine
pealkiri seisis Eesti, Soome ja Rootsi keeles.
1919
Eesti Wabadussõja Wõitluswendade kaunis wägitöö jääb
hiilgama weerewate aegade woolus:
Peale selle käidi Sweabori kindlust waatamas kuhu
sellekohase loaga wõimalik. pääseda oli. Tagasi ’ tulles
käidi linnas weel natuke ringi ja mindi siis laewale, millega
sõit Tallinna poole algas. Ilm oli tagasi tulles
millepärast pea igaüks merehaigust läbi põdes.
‘tormine,
' 6i
alati moodsas
wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
L
kleidi-, põlle- ja
bluusipiideid—
suures
wäljawalikus kõige odawamalt
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr...M. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr. 3
Kalender
1928
Uueks aastaks.
Küll oli korra raske orjaöö
Me Eesti rahwale,
Sai maha surut iga waba töö
Ja püüe kõrgele.
Kuid ajaratas weeres rutuga,
Ent muutus elu ka.
V
Kõik rõhujad jäid maha kaugele —
Sai wabaks meie maa.
Nüüd õnne soowin kõigile
Ma uue aasta teel,
Hääd edu, püüdu Eesti rahwale
Ma h^üan ikka weel!
Kõige austusega
M. Wallas,
Kaubahoolvis nr. 3.
IIL Walla«r
rii-eka«pl«se
Tartus, ^auBa^oow nr» 3
Kalender
H928 a.
0.-a. «Trükk ja Kirjastus Tartus", Aleksandri tän. 14.
1928
Kalendris tarmitatamad margid ja feletnsed.
D = noorkuu
G — täiskuu
M = esimene weerand
E — wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Ta!w algab 22. detsembril.
Warjntnsed 1928. a.
1928 a. on kolm päikese ja üks kuu marjutus. Täielik päi
kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 min. e. l., lõpp
kell 2.03 p. I.; haripunkt kell 11,48 min. e. l. On Eestis näha.
Täielik kuu uarjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha."
4 Padad ja pnhKepaemad
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6. jaaLuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril), 4) Palwepäew (29.
weebruarilX 5) Suur Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad
(8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha
(17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7
aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal.
(24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
Sel aastal on 366 pLema.
1 03
4^ I 09
Lahkeks tähelepanemiseks.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Eesti rahwas on jõudsaste edenenud ja püüaikka edasi, seda näitawad meile igaastased wäljanäitused, kus edu igal alal märgata.
Ka kaubanduses on
tuntawat edu märgatu, iseäranis riidekauba alal, sest
laialdane
wälismaadega
ühendus
kõige uuemat pakkuda.
alati
oma wõimaluse
lubab
sellel alal
Igal ühel on
järele ka ajaga
soow
ühes sammuda ja
korralikult riietada.
Mood ja otstarbekohasus nõuab
et igaüks
riietuks.
oleneb
paremine
rahapungast ära.
Selle kombe täitmine
Kuid kahte
head on Või
malik siiski minu kauplusest leida, nimelt wõmalikult
odawa hinna eest korralikku riiet saada.
29 aastat riidekauba alal töötades ja 15 aas
tat enese äri juhtides olen alati püüdnud kaubatarwitajatele õiglase mõõduka hinnaga Väärtuslikku kaupa
pakkuda,
mida ka austatud
ostjate
ringkonnad,
minu äris käinud, tähele on pannud.
kes
Kolme aasta
eest, kus ma uutesse ruumidesse asusin Kaubaho owi
nr. 3, Vastu Barklai platsi, olen nägusa riidekaupluse korraldanud, kus alati moodis ja ajakohased nõu-
tawad riidekaubad
saadawal on.
kõigile
Et wiimasel
kättesaudawate
ajal
hindadega
riidehinnad wälis-
Lurgudel ja ka omamaa wabrikutes tõusnud on, saan
siiski selle
peale
waatamata,
tulgu
mis
tuleb ehk
saagu mis saab, endiste hindadega müüma, kuni ta-
gawara
ulatab,
sellepärast palun
igaüht
waatama
ja ostma tulla, et odawamate hindadega enesele weel
riidekaupa muretseda.
Kõige austusega
kingiluseks
ülikonna-, kleidibluusi- ja põlleriideid
suures valikus kõige
odavamalt ostate
Ulatat
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
10
11
1. Jõulu p. 12
2. Jõulu p.® 13
3. Jõulu p. 14
1. tõuseb päike kell 8,37 min.
15 11.
„
„
„ 8,53 „
Süüta laste p. 16 21................................... 9,02 „
1. läheb looja
„
„
30 Pühap.
17 11. „
31 Esmasp. Wana aasta. 18 21. „
„ 3,30 „
„ 3,23 „
„ 3,14 „
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel esmaspäewal.
Jaanuari 2. Krüüdneris, Petseris. — 7. Wõrus. — 10.
Tartus, Suure-Jaani alemis. — 12. Koerus, Weinjärwe wallas.
— 15. Jõgewal, Petseris. — 17. Kolowerel. — 22. Türil. — 23.
Walgas, Haapsalus, Rasina wallas. -— 24. Paides, Jõelehtme
wallas, Jõelehtme kiriku juures.
Weebruar. 1. Petseris, Kallastes. — 2. Pärnus, Rapla
alewikus, Jõgewal, Kilingi-Nõmmes. — 4, Wõrus. — 5. Tõrwas.
— 7. Narwas. — 8. Elwas. — 10. Rakweres, Antslas, Räpina
wallas, Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 12. Tapal. — 15. Petferis, Lähtrus, Valtiskis, Tamsalus. — 16. Wiljandis 8 p. — 17.
Tartus. — 18. Peipsiäärses wallas, Rina külas. — 19. Paides. —
20. Wasknarwas, Wõõbsus. — 21. Walgas. — 22. Mustmees. —
25. Wõrus 8 p. — Audrus, Lihulas. — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris, Jõgewal, Kärdlas. - 3. Jõhwis. —
4. Peningis, Wõhmas. - 5. Simunas. - 7. Otepääs. — 8. Iisaku
mõisas, Antslas. — 9. Hageri kiriku juures, Uue-Wändra Suure
Jõel, WiruJakobi kiriku juures, Emmastes, Petseris. — 10, Haap
salus, Puhjas, Kawildas, Laewa wallas, end. kõrtsi juures. —
11. Põltsamaal. — 12. Wõrus, Triigi wallas Ardu külas, Amblas. — 14. Petseris, Kodijürwe mõisas, Jmawere wallas Käsukonna mõisas, Mõisakülas. — 15. Petseris, Raplas. — 16. Ran
nus. — 18. Keilas. Kallastes, Sangaste kiriku kõrtsi juures,
Järwa-Jaanis. — 20. Kuresaares, Rae wallas, Jüri kiriku juu
res, Laius-Tähkwere wallas. Sadala külas, Pindi wallas, Leewil,
Märjam al, Türil, — 21. Ulila wallas. — 23. Walgas, Karvas
tus, Warnjas. — 21. Laiuse wallas, Mõral, Laekweres, Simuna
kihelk. — 25. Saadjärwel. — 26. Wihterpalu wallas, Puunal,
Krüüdneris, Wana-Prangli mõisas, Rutikwere asunduses, Wahastus. — 28. Paides, Walgutas. — 31. Mustmees.
Aprill 1. Petseris, Juurul. — 2. Jisakus, Alajõel, Ants
las. — 8. Kastre-Wõnnul, Einmanni wallas, Tamsalu jaama
juures. — 9. Elwas. — 10. Saue wallas. — 12. Wõrus, Kolo
werel, Jõgewal. — 14. Peipsiäärses wallas, Nina külas, WastseKuustel, Koormere kõrtsi juures, Hummulis. — 15. Petseris, Kuu
salus, Saru wallamaja juures, Kihelkonnal, Tapal. — 16. Woltweti-Keremal, Paliweres. — 17. Karula wallamaja juures. —
Ira kark
Sa ära kurda õde, weli
Kui kuuled kurba kaebeheli,
Et Eestiriik ei seisma jäe
Ja põlw meil paremaks ei lae. —
See kõik on lapsenutt ja lugu —
Ei kao ei kustu Eesti sugu
Nii kaua kui me teeme tööd.
Ei näe me Eestis lõpu-ööd.
21
M. Mailases art»
Noor neiuke ilusam, kenam,
Kas elad sa külas wõi wallas
Sul muud pole Larwis siis enam
Kui tead, kus asub M. Wallas.
Siis oled sa omaga wäljas:
Saad ehteid kui taewaseid andeid
Ja õitsed kui õieke haljas
Ning kiidad ta kleitide kandeid.
Poiss mehine, tuline, wapper,
Kas elad sa Mas wõi wallas
Ehk käes on sul malewa-tapper —
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Siis elust on sulle suur kasu :
Säält riiet saad kõwat kui waske,
Kui juhtub, et lahingus asu —
Ei kuulgi säält läbi wõi laske.
22
Hell emake, talueit, naine,
Kas elad sa külas wõi wallas
Su mõte on alati kaine
Ja tead, kus kaupleb M. Wallas.
Sa temaga ammu ju tuttaw
Wiid riiet ja pesu ja lõime.
Ja oled La ärisse ruttaw
Ning palmid nii sõpruse-hõime. . .
Hull isake, peremees wisa,
Kas elad sa külas wõi wallas
Ei ole sul paremat lisa,
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Säält riiet saad odawalt osta,
Mis aastade wiist wõid kanda.
Ja Wallas'e eest wõid kosta
Ning tänulist kiitust ta! anda.
23
Kus afub WC- W^allas’e art?
Kus asub M. Wallas'e äri?
Te teate ju linnas ja wallas,
Et Kaubahoowist ta päri
Ning Barklai wastu M. Wallas.
Teid wõtab sääl lahkesti wastu,
Kui wend, kui sõbramees parem.
Kes pole weel käind, wõib sisse astu
Ta juurde, tas hiljem ehk warem.
Kui „onupojad" peawad palli
Ja „täditütred" lööwad tralli,
Siis Wallas sest ei hooligi,
Waid kaupleb hoolsast edasi. —
Kui aga Riigiwara kantaks
Ja ilmaaegu wälja antaks,
Siis Wallas sülitaks küll tuld
Ja ütleks:
„Waene Eesti muld!"
24
Laulust ja laulupidust.
'(Mõtted tänawuse laulupidu puhul.)
„Kui Kungla rahwas kuldsel aal,
maha sööma, siis Wanemuine murumaal
kord istfid
läks laulu
lugu lööma!"
See õndsa Eesti lauliku Kuhlbarsi laul kujutab
meile seda aega, kui meie kodumaa tuhande aasta
eest tagasi weel täies wabaduses wiibis. Siis wõis
eestlane wabalt oma pidustustele kokku tulla Taara
hiide ja Taaramäele ning wana laulujumal Wane
muine astus kuldse kandliga nende keskele ja külmas
iga hinge taewalikku kandlikõla luulet ja laulu, nn
et rõõm Taara hiies rõkkas ja waba laul kaugele üle
Eesti nurmi ja niite kõlas.
Seal tulid aga halwad
ajad ja raudrüütlid saabusid meie maale ning riisusid
meie wabaduse.
Kadus laul, kadus luule ja kuuldi ainult orjaohkeid ja hääli neilt nurmilt ja niitudelt, kus enne
töökas neiu ja peiu heina niitsid, tõugu lõid ehk
muud põllutööd tegid. Kadus laul ka siit Taaramäelt, kus tihti rahwas kokku tuli, nagu Kuhlbars
laulab, et siin koos pidupidada, einet wõtta, rõõm
sasti tantsida ja laulda, Wanemuise kuldse kandle
saatel. Umbes kuuekümne aasta eest tagasi, hakkas
25
Oga „Wanemuife" kandlikõla siin Taaramäel uuesti
kõlama ja priiuse koidu kumal rahwas märkama, et
ta jälle wabanemas on.
1869. aastast saadik oleme
palju üldiseid laulupidusid Tartus ja Tallinnas pida
nud, kuid kõige ülewamad on need, mida meie täies
Vabaduses Eesti oma walitsuse all pidasime ja ka
sel käesolewal aastal peame oma wabaduse 10 aasta
mälestuseks.
Kuidas meid wõõraste poolt maha suruti, nii
et Taaramäelt, see on — Eesti rahwa seast, rõõmu
laul ja luule kadus, sellest jutustab meile ajalugu
pikki lugusid.
Nooremad ehk ütlewad, et kuis meie nüüd kümmne
aasta eest tagasi, wabaduse wõideldes saawutasime,
miks ei olnud meie wanemad wahwad ja miks müü
sid nad nii kergesti oma wabaduse?
Neile oleks laulikuga wastata:
„Jsamaa ilu
hoieldes, waenlase wastu wõideldes, warisesid waprad
wallad, kolletasid kihelkonnad, muistse põlwe muru
alla."
Meie rahwas oli wäike ja waenlase wõim ja
wägi suur. Kuidas eestlased ka katsusid, wiimase
weretilgani sõdisid, seda näitab meile ajaloost Kolowere lahing kus eestlased wiimast korda katset tegid
waenlase iket ja ahelaid ära heita.
1559. aastal oli
ordu juba nii wõimetuks jäänud, et ta Wene rüüs
tajaid sõjawägesid enam meie maalt eemale ei suut
nud tõrjuda. Wõnnu linnast kuni Soome laheni ei
olnud mingisugust wastupanekut. Nälg ja wiletsus
täitis terwe maa. Tartus üksi suri 10.000 inimest
nälja, külma ja waenlase kuulide all, hooned põle
tati maha, peawarju ei olnud kuskilgi. Wenelased
said Tartust 552 suurtükki saagiks. Laiuse, Rõngu,
26
Põltsamaa, Rakwere, Kawilda ja Tolse langesid ilm»
Võitluseta waenlase kätte. Ordumeister ei jõudnud
meie maad wälise waenlase eest kaitseda, mis päriselanikkudel weel hinge taga oli, riisuti wenelaste
poolt wiimseni.
Nüüd ärkas aga eestlase hinges weel kord wiimne
Vabaduse leek lõkkele, tal tuli himu kätte tasuda om«
endistele Vaenlastele sakslastele.
Eestimaa talupoegi seas hõõgus mässutuluke
kõige kõrgemale ja nad kogusid end salkadesse, häwitasid ja põletasid mõisad ja tapsid mitmed mõisnikud.
Waliti isegi kuningaks keegi sepp, keda wankriga
weeti, mille kõrwal 12 kannupoiss: käisid, kus eeS
ratsanik torupilli puhus.
XX
Eestlased tungisid nii kuni Tallinna alla, kü
nad rahu tahtsid teha. Raekohus andis nõu neile
waenulist tegewust jätta, kuid eestlased piirasid Kolowere lossi, kuhu palju mõisnikke oma perekondadega
warjule olid põgenenud. Christow Münehhausen ko
gus aga Saksa sõjawäe kokku ja sundis Lihula ümb
ruse eestlased oma wendade wastu wöitlema minema.
Kolowere alla jõudes wõideti warsti piirajad
eestlased ära, kus neist 70 surma sai, kuna aga nende
„kuningas" wangi langes ja pärast ratta peal nel
jaks lõhki kisti. Teisi wangilangenuid piinati ja
hukati Koloweres ja Tallinna wärawate ees hirmsasti.
Nii lõppes wiimane eestlaste wastupanu 1560.
Eestlased olid wiimase weretilgani wõidelnud,
nii Sakalas, Ugaunias ja mujal: wahwa Lembit lan
ges omal ajal wõitlusewäljal Leolas, kui waenlane
weel wõimas oli, aga nüüd, kui sakslased ja ordu
nõrgaks jäänud ja wenelased maad rüüstanud, ei
27
suutnud nad sakste riismetega wõidelda, kuna ka meil
nähtawasti wähe mehi järgi oli jäänud, kes mõõka
suutsid kanda, sest need „lahingud" Koloweres ei
olnud kuigi suured, ega malewa arwurikas. Ärakur
natud Eesti ei jõudnud rohkem anda, kui ta wõis,
kõik warisesid kes mõõka kandsid, ja nii „kolletafid
kihelkonnad mnistsepõlwe mulla alla. Nende walu
waigistused, nende piina pigistused, kostku meile kus
tumata."
Kõlagu nüüd uuesti Vanemuine" laul
ja kuldne kannel kõigi nende langenute auks kes aas
tasadade jooksul „isamaa ilu hoieldes" langenud ja
kõige rohkem weel nende wabaduse wõitlejate auks,
kes wiimses wabadusesõjas, meile „waba Eesti" lõid,
nii et wana „Wanemuine", kes enne siit waluga
lahkuma pidi, jälle täiel ilul ja aul Taara hiies oma
kuldset kannelt kõlistada wõib. Elagu ja kõlagu
Wanemuise mäng ja laul alati meie keskel ja kostku
siit iluhääled üle ilma ja taewani. Mingu korda
tänawune juubeli laulupidu!
28
GGGSSGGSSK
Kes esisillast odavasti
ja hästi riietada soo
vib» see ostku kõik omad
riidekaubad
I. Wallise
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääl on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
Jällemuiiiatele kasulik ostukoht
29
Eialeodavamat ostukalita
ja
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
riiiletoplis Kaubahoovis 16 3, Tartus.
Telefon 539.
Ülikonna-, palitu-, mantli-,
kostümi-, bluusi-, kleidi- ja pesuriided.
Suures valikus:
Kes ei tea veel,
see tulgu vaatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas valikus
1. õliliite
riiietoptet Halltoonil L 3,Tarius,
vastu Barklai ptatsi.
Müük
suurel ja
30
väiksel
arvul.
Kui olete juba
meie vabrikus vasika, lamba, looma, hobuse, sea jne. nähku
parkida lasknud, siis teate, et vastupidavamat ja ilusamad
kroom-, juht-, pastla-, rihma-, voodri jne/nahka odauamalt ükski
teine vabrik valmistada ei suuda.
Ei ole
Teie senini veel nähku meile ümbertöötamiseks toonud, siis pa
lume seda kohe teha, et ise võiksite otsustada tööhääduse, ilu ja
vastupidavuse üle. Paju ja kuusa koori ostame piiramatu arvul.
Vahetame valmisnahku tooreste vastu. Rihmu, roome, rinnuseid,
kroom-, juht-, pastla-, voodri jne. nähku ostate meilt võistlemata
odava hinnaga. Toorestest nahkadest saate kõrgema hinna.
Kontor Tartus» Uueturu uul. Afa 1. Sissekäik rohukauplusest.
Eesti nahavabrik
J. A. Rekand & J. Maasik.
Juukste, hammaste, käte- ja
näo naha eest
hoolitsemise abinõud,
habemeajamise tarbed, riide-,
värvid ja igasugused
naha- ja
maalri
maalri tarbed,
maitseained ja lisandid kookide-, küpsiste ja keediste juurde,
patent rohud inimestele ja loomadele, ilu-, rohu- ja pesu
seebid, puudrid ja lõhnaõlid, veekindel saapa
määre abi, juustu laap ja värv, või värv, soola
ja väävli hapud, hästi mõjuvad putuka pulbrid,
lapse klaasid ja lutud, jõulupuu ehted jne. Kõige
suuremas väljavalikus õige mõõdukate hindadega
Eesli rollil- ja MMM IM.
H1, U1U.
Palun vanu ja uusi sõpru Uuel -aastal vaatama tulla]
J* A. Rekand
31
saapa kauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud^l 913. a.
Soovitan suures valikus chrom, ehevpeaur ja lakk värvilisest ja .mustast nahast
Meeste, | pw^mr
Naiste ^ MD
Laste
| ÖUUjlU
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalossi
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
|Ludwig Oja.
32$
Soovitan suures valiavalim
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste* kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarja,
villast lõnga
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfiiiniiti 0. ö. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marfatased 1930 a.
1930 a. on 2 päikesewarjutust ja 2 kuuwarjutust.
1) Osaline kuuwarjutus 13. aprillil. Nähtaw LõunaEuroopas ja Põhja-Aafrikas. 2)'Ringkujuline — täis
päikesewarjutus 28. aprillil. Nähtaw Põhja-Ameerikas.
Atlandi ja Waiksel okeanil. 3) Osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Nähtaw Euroopas, Aasrikas, Aasias. 4)
Täieline päikesewarjutus 21. oktoobril. Nähtaw maakera
lõuna osas.
V«had fa pnhlrepaemad.
1) Uusaasta (I. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepüew (12. märtsil), 5) Suur Reede (17. aprillil),
6) Ülestõusmise pühad (20. 21. ja 22. aprillil), 7) 1. mai
püha, 8) Taewaminemise püha (29. mail), 9) Nelipühad
(8., 9. ja 10. juunil), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11)
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (19. aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (7. juunil),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal sa 365 paema.
103
400113
Austatud nidekauba tarwitajad.
On möödunud talw, kewad, suwi ja sügis.
On
aeg teha kokkuwõtet möödunud aastast.
Ei ole kerge
olnud kellegi möödunud aasta.
Eelmine ikaldusaasta
mõjus kaudselt weel möödunulegi. Olgugi, et oli hää
wiljaaasta, ei suutnud fee siiski weel ikaldusaasta puu
dujääke katta.
Sellepärast on ka siis loomulik, et iga inimene
kulude tegemises tagasihoidlik on. Katsub saada wühese
raha eest palju ja hääd.
Üks suurematest wäljaminekutest on aga just wäljaminek kehakatte pääle. Inimene, kes tahab liikuda selts
konnas, peab tahes wõi tahtmata ennast korralikult riie
tuma. Ei ole enam wana aeg, kus riietuti nii kuidas
juhtus. Nüüdisaja inimesel peab riie olema seljas mis
on korralik, wastupidaw, moodne ja sääljuures siiski —
odaw. Naljalt ei leia aga riiet mis wastaks kõigi nende
nõuetele
Tihti otsustatakse ainult wiimase, f. o. odawuse
järele. See waatekoht wõib aga wahel wildakuks osu
tuda, sest odawuse mõiste on wäga keeruline. On ole
mas riidesorte, millede hind wõhikule paistab olema
odaw. Kui sama riie aga paari korra kandmise järele
nurka tuleb heita, kas see siis weel odawuse mõiste
alla kuulub.
Minu riideäris wõiwad kõige nõudlikumadki ostjad
rahuldust leida. Olles juba üle 30 aasta riidekauba
alal tegutsenud, on mul mõimalus rahma soome tundma
õppida olnud. Ikka ja alati olen katsunud ostjaile wastu
tulla nii kauba hääduse, moe kui ka hinna suhtes.
Rähmas on minu püüet ka määriliselt hinnanud,
külastades mu riide äri suuremal hulgal.
Mõnelgi ostjal on mast wiimasel ajal kartus tõus
nud, et nüüd, peale suurt riidetollide tõstmist ka minu
äris ehk hindu tõstetud on. Nende rahustuseks pean aga
ütlema, et ma ikka ja alati müün riiet wõimalikult odawa
hinnaga olgugi, et sääljuures mu oma kasu wäheneb.
Mina ei lähe wälja spekulatsiooni pääle.
Minu ees
märgiks on, wõtta wõimalikult wähe kasu ja sääljuures
rohkem läbimüüa.
Kuna minu äris alati on saadawal kõige uuemad
mustrid ja moed, siis wõib siit igaüks omale kehakatet
leida, olgu see siis haritlane, koolilaps, põllumees wõi
tööline. Igaüks läheb mu ärist rahnldatud südamega
koju, sest ta teab, et ta on saanud kauba mis on moodne,
cuastupidaw ja odaw.
Soowides kõigile uutele ja manadele sõpradele õnne
likku algamat aastat, jään lootma et me uuel aastal
jällegi wõime minu äris teineteist terwitada.
Aupaklikult
M. Vallas
Kaubahoom nr. 3.
1. kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
Jaanuar — Näärikuu.
Mälestuse- sa
tähtpäewad.
Kolmap. Uusaasta.
Heljap.
Reede
Laup.
31 päeva.
M
19
Igaüks nüüd hirmund ära
20
Ajalehte lugedes,
21
Kus on palju tehtud kära
22
Meie riidetollidest.
Juba wesi maantee kraamis
16 Wulisemas mulinal.
17 Kewad jõuab kiires traawis
18 Lõune tuulte kõlinal.
19
Warblanegi katusäärel
20 Kõweulini sirlsub ju
21 Silub sileks sulgi kehal,
22 Sest et käes on kewad kuu.
V 23
Samuti ka neiud noored
24 Ja ka noored mehedki,
25 Heitwad endilt tolme koored,
26 Sest et käes on kewade.
Palwe p.
27
Mõnelgi mast leeri minna
[Taliharja p. 28
Tarmis kewad pühadeks,
@ 1 Aga kuis sa lähed sinna,
2
Kui sul wiga riietes.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Keroade alg.
Laup.
C
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
10
Esmasp.
11
Teisip. Paastu-m. p. 12
Kolmap.
13
Heljap.
14
1. tõuseb päike ke ll 7,10 min.
Reede
15
6,42
Laup.
16 21.
„
6,14
30 Pühap.
31 Esmasp.
3
Armsad, ärge muretsege
4 Niide pärast ühtegi,
5 Wallase mant muretsege
6 Omal riided uhkemad.
7
8
9
Mine tütar, siin on raha,
19 Kaubahoomi nummer kolm.
20 Talmekatted heida maha,
21 Nüüd ju pole enam külm.
22
Wallas sulle kewadriideid
23
Näitab igasuguseid.
Tal on mustreid wäga kauB 24
[neib
23
Sitsiseid ja siidiseid.
26
Tütar läkski sinna poodi
27
28 Kuhu Isa juhatas,
29 Passis riideid mitut moodi
30 Leidis warsti meeldima.
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
...M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
Uueks aastaks F
Küll ajaratas veereb rutuga —
Ent muutub elu ka.
Kõik rõhujad nüüd jäägu maha kaugele
Ja jäägu vabaks meie maa.
Nüüd vabal ilul ehib neiu end.
Sest noorus mööda läeb.
Ja kui ei leia ükski peiu sind —
Kus siis küll lootus jääb?
Seepärast neiud minu kauplusse
Te tulge igal aal. —
Siit saate riide — siidist, villase —
Peig käib ju kosja raal’!
Ja isa, ema, tule sinagi
Mind lahkelt vaatama.
Küll vastutulla tahan minagi
Kui kaupa ostate.
Nüüd õnne soovin Teile kõigile.
Ma uue aasta teel:
Hääd edu, püüdu Eesti rahvale
Ma hüüan ikka veel.
Kõige austusega
k. = kell; m. = minut; p. = päev: e. 1. = enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. l. = pärast
lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult
vastu võetud ja mille järele on seatud kellad.
Päikese tõusu ja loojenemise ajad on antud Tartu kohta.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil k. 4 p. 1.
Suvi algab 22. juunil k. 11 e. 1.
Sügise algab 24. septembril k. 2 e. 1.
Talv algab 22. detsembril k. 9 p. 1.
Varjutused.
1931. aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust.
1) Täielik kuuvarjutus 2. apr. On meil näha. Algus k. 7.27 p. 1.
Keskmoment k. 10.07. Lõpp 3. apr. k. 12.48 e. 1.
2) Täieline kuuvarjutus 26. sept. On meil näha. Algus kell
6.40 p. 1. Keskmoment k. 9.48 p. 1. Lõpp 27. sept. k. 12.55 e. 1.
[Pühad ja puhkepäevad,
• Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1.Uuseaasta (1. jaan.) 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4) Palvepäev (25. veebr.). 5) Suur
reede (3. aprillil). 6) Ülestõusmise pühad (5., 6. ja 7. aprillil).
7) 1. mai püha. 8) Taevaminemise püha (14. mail). 9) Nelipühad
(24., 25. ja 26. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu pühad
(25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (4. apr.).
2) Nelipüha laupäeval (23. mail). 3) Jõulu laupäeval (24. dets.).
4) Vanal aastal (31. dets.).
Austatud viidekaube
tavilajad.
Möödunud aasta oli parem viljarikas aasta,
kuid sellepeale vaatamata kujunes majandusline olu
kord üldiselt raskeks, sest iga aastate rohke välismaa
kaupade sisseveo tõttu, on meie raha ringvool väike
seks jäänud ja meie et omamaa saadusi ei ole niipalju
saanud välja vedada, annab raha puudus igal alal
end väga teravalt tunda. Paljud kaubanduslised ja
tööstuslised ettevõtted olid sunnitud mineval aastal
oma tegevust lõpetama. Niisama põllupidajatele kuju
nes seisukord väga raskeks. Valitsus määras seisu
korra kaitseks sisseveetavale viljale tollid, et põllupidaja oma saadusi saaks normaalhinnaga müüa, sest
väljamaa viljapakkumised surusid viljahinna niivõrt
alla, et põllupidamine ennast kuidagi viisi enam ei
tasunud. Eestlaste visadus, töötahe ja püüe on neid
ka endistel rasketel aegadel üle aidanud, sellepärast
töötagu ka nüüd igaüks rõõmsas lootuses tuleviku
paremate aegadele.
Püüan igale ühele, riidekauba-tarvitajale, silmaspidades rahavaest aega, vastu tulla hindadega, kuidas
vähegi võimalik, sellejuures pakkudes alati väärtuslikku
riiet, nii vastupidavuse kui ka ajakohase nõuete järele,
sellepärast palun uuel aastal igaüht minu ärisse —
Kaubahoovi nr. 3 tulla, kust saate odavate hinda
dega igasugust riidekaupa.
Saades kõik kaubad otseteel vabrikutest ja pare
mate väljamaa esituste läbi, on mul võimalus iga
ostja soovi rahuldada. Kindlas lootuses, et lugupeetud
ostjaskond minu äri rohkesti ka Uuel aastal, nagu
seniajani, külastama saab, avaldan selle eest juba ette
oma suuremat tänu ja soovin kõikidele head ja
õnnelikku uut aastat.
Kõige suurema lugupidamisega
M. Wallas
Tartus, Kaubahoovis nr. 3,
(vastu Barklai platsi).
Põllumehe vanasõna:
Ripub nääripäeval räästas
palju purikaid, saab hää
suivilja aasta. Külm jaa
nuar toob sooja suve.
soovin kõigile endistele ja uutele kaubaostjatele ja avaldan oma
suuremat tänu lugupeetud ostjaskonnale, kes mind siiaajani on
külastanud
M . W a lla s , K a u b a h o o v n r. 3.
Põllumehe vanasõna:
Küünlapäeva sula ja Maretipäeva põuad on nälja ema.
Kui küünlapäeval päike pais
tab, saab head teravilja, kui
lund sajab — lehtvilja.
Põllumehe vanasõna:
On esimesel paastukuu ööl
heledaid tähti taevas näha,
tuleb pikk kevade. Mida
pikem liug, seda pikem lina.
ja soe puhata, kui teda katab v a ip , mis ostetud M . W allas e
riid e k a u p lu s e s t; samuti teeb perenaise nägusaks uhke
p e a r ä tt, kui ta selle M. W a ll as‘ e riidekaupl. omandab.
Põllumehe vanasõna:
Vihm enne jaani toob hääd,
pääle jaani — halba. Kui
jaanipäeval sajab, tuleb
märg rukkilõikuse aeg.
‘
ja leerilapsed mure sees, et kelle juurest omale ilusat
kleiti ja muid leeritarbeid tuleks osta. Neid asju
müüb aga kõige odavamalt M . W a lla s e riidekpl.
Põllumehe vanasõna:
Kuidas juuli — nõnda
jaanuar.
Heina-maarjapäeva vihm päästab vilja
põuakahjust.
‘
1
2
3
4
ja kui ta väärtuslist ja .paremat ü lik o n d a hindab,
siis ostab ta selle M. W a lla s e riidekauplusest, kus
alati suures väljavalikus igat sorti riiet saadaval.
Põllumehe vanasõna:
Kui lõikusekuu esimene nädal
on selge ja palav, saab pikk ja
külm talv. On kaer pärtlipäeval põllul, hiilib teda hallas.
‘
1 Laup.
aga M . W a lla s e r iid e k a u b a o s tja on
p õ lin e r ik a s ja lihtsalt sellepärast, et ta iga
sugu riideostust määratu kõrged protsentid saab.
Põllumehe vanasõna:
Ei ole viinakuus lund, on
ka jõulukuu sellest tühi.
Oktoobri vihm ja viljarikas
aasta on vennad.
‘
4
5
6
7
8
9
10
Maarja kaitsmise p.
[Päike t. 6,16,1. looja 5,51
oma mehe ja laste te rv is e eest, varustades neid külma vastu
juba aegsasti sooja trikoo-pesuga ja muude villaste ja koetud
sooja riietega, m id a M . W a lla s e r iid e k a u p lu s e s t.
K a u b a h o o v is t n r . 3, m õ õ d u k a te hindadega saab osta.
asunikud ja rentnikud, ametnikud ja töölised, sõjaväelased ja
haritlased, neiud ja naised, prouad ja preilid — varustavad endid
k õ ik sooja riietega, mida ostavad T a r t u s t , M . W a lla s e
Põllumehe vanasõna:
Kui jõulukuu muutlik ja
pehme, ei tule talvel suurt
külma. Külm, käre jõulukuu,
teisel aastal — viljas puu.
S
9
O
A
s
19
0)
et
0)
*0
omakstele, valmistab ainult see majaisa, kes oma
perele riidetarbeid kingib, mida M . W a lla s ,
rõõmsaid jõulupühi soovides kõigile, sisse pakib.
1
2
3
4
5
V. k.
12.k. Detsemher-Jõulukuu 31 p.
Gaadad.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsustelt saadud teadete
põhjal.
Kuulaate peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval;
Laura alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga
kuu 20. ja Vana-Irboska alevis iga kuu 4. ja 21.; Rootovo
vallas iga kuu 5.; Värskas, Järvesuu vallas iga kuu 10.;
Obinitsa külas Meremäe vallas iga kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — esimestel
pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus: Langeb laadapäev laupäevale, pühapäevale või
pühadele, siis peetakse laat järgmisel äripäeval.
Jaanuari kuus:
2. Petseris. 7. Võrus. 7. Haimre v. 7. Vana-Irboska al.
7. Rootovo vallamaja j. 8. Tartus. 8. Meremäe v. 8. Obinitsas.
10. Suure-Jaani al. 10. Laatre v., Tsirgulinna alevis. 10. Laura
al. 12. Väinjärve v. 12. Koerus. 12. Antsla al. 14. Põltsa
maal. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Jõgeva mõisas.
15., 16. Paasvere v., Laekveres 2 p. 15. Petseris. 15. Võlupe
laada pl., Pärsama v. 15. Pärsama v. 17. Mustla al. 17. Meeksi
v., Mehikoorma al. 17. Kolovere v. 20. Võhmuta v., JärvaJaanis. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama
j. 22. Imavere v., Paial. 22. Türil. 23. Valgas. 23. Rasina v.
kõrtsi j. 23. Haapsalus. 24. Jõelehtme v. 24. Paides. 25.
Võõpsu al. 27. Esna v., Esnas. 27. Laura al. 28. Keila al.
28. Torma v., Lullikatku külas. 30. Riisipere v., Nissi al.
Veebruari kuus:
1 ., 2. Kallaste al. 2 p. 1. Massu v., Uue-Virtsu ap. kir. j.
1., 2. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 1. Petseris. 2. Rapla v.,
Rapla al. 2., 3. Kil.-Nõmmes 2 p. 2. Pornuse Lenhofis. 4. Jõ
geva al. 3. Peltsa v., Liigalasma karjam., Vesiaia väravas,
Maasi v. 4., 5. Pärnus 2 p. 4. Võrus. 4. Vana-Irboska al.
5. Tõrvas. 5. Alliku v., Oisul. 5., 6. Narvas 2 p. 5. Rootovo
vlm. j. 6. Oru v., Linnamäel. 8. Raasiku v. vlm. j. 8. Elva
al. 9. Saare postij. j. 10. Keina v. 10. Sooniste v. 10., 11.
Rakveres 2 päeva. 10. Antsla al. 10. Räpina v. 10. Laura al.
10. Meremäe v., Obinitsas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14.
Nõmküla v., Tamsalus. 15. Paldiskis. 15. Kuigatsi v., Puka al.
15. Lähtu v., 15. Petseris. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus.
17. Kernu v., Haiba poe j. 18. Liigvalla v., Rakkes. 19. Pai
des. 20. Ravila v., Kase k. 20. Varbola v., Kurava poe j..
20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20 Irboska jaama j. 21
Valgas. 21. Muhu — Suure vlm. j. 21. Vana Irboska al.
22. Mustvee al. 25. Võrus 8 p. 25. Lihula v. 25. Laura al.
26. Illuka v., Kuremäel, 26. Võõpsu al., 27. Audrus. 28., 29.
Viljandis 2 p. 28. Peipsiäärne v. Nina k. 28. Tagavere karja
maal, Maasi v.
Murtsi kuus:
1. Kehtna v., Keeva jaama j. 1. Jõgeva al. 1. Piirsalu v..
Risti al. 1. Kärdla al. 1. Petseris. 2. Nabala v., Nabala as.
2. Rutikvere as. 2. Petseris. 2. Kapu v., Puhma k. 3. Lehtse
v., Lehtses. 3., 4. Jõhvi al. 2 p. 4. Peningi v., Kiviloo kõrtsi j.
4. Kõo v., Võhma al. 4. Vana-Irboska al. 5. Korgesaare v.,
Luidjal. 5. Kirbla v., Kirbla kiriku j. 5. Salla v., Salla külas.
5. Metskülas, Leisi v. 5. Rootovo vlm. j. 8. Laeva v., Laeva
end. kõrtsi j. 8. lisälu v., Iisaku m. 8. Antsla al. 8., 9. Tumala m. karjam., Uuemõisa v. 2 p. 9. Hageri v., Hageri ki
riku j. 9. Emmaste v., Metsalauka külas. 9. Küti v., V.-Jakobi
al. 10. Kõo v., Pilistveres. 10. Suurejõel, Uue-Vändras, 10.
Kavilda v., Puhjas. 10. Meeksi v., Mehikoorma al. 10. Haap
salus. 10. Paatsalu v. 10. Meremäe vallas, Obinitsas. 10. Laura
al. 12. Amblas. 12. Võrus. 12. Venevere v., Venevere k. tarv.
üh. j. 12. Hellama end. teemaja j. Hellama v. 13. Triigi v.,
Ardu k. 13. Põltsamaal. 13. Puurmanni as. 14. Imavere v.,
Käsukonnas. 14. Mõisaküla al. 14. Vaimastvere vlm. 14. Kodijärve vlm. 14. Mustjala vlm. juures, Mustjala v. 15. Rapla
v., Rapla al. 15. Petseris. 16. Rannu vlm. j. 16. Rannaküla,
Rõmmi t. karjam. Maasi v. 18. Keila al. 18. Sangaste kiriku j.
18. Tõstamaa kihelkond, Kastnas. 18., 19. Kallaste al. 2 p.
18. Laius-Tähkvere vallas, Sadala k. 18. Võhmuta v., JärvaJaanis. 18. Kalvi v., Viru-Nigula kiriku j. 20. Rae v., Jüri ki
riku j. 20. Avinurme vlm. j. 20. Türil. 20. Märjamaa v.
20. Avanduse v. Simunas. 20. Kuresaares. 20. Pindi v., Leevil
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Ulila v., end. VäikeUlila m. 21. Skarjatina v. 21. Vana-Irboska al. 22. Albu vlm.
j. 23. Valgas. 23. Kavastu v., Varnja k. 23. Vasknarvas.
23. Valgjärve v., põllumeeste seltsim, j. 23. Leisi al. 24. Lai
use v., Mõram. 24., 25. Paasvere vallas, Laekveres 2 p. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 25. Laura al. 26. Vihterpalu v., Puunal.
26. Krüüdneri v., Vana-Prangli m. 26. Vahastu v., Vahastus.
26., 27. Rakveres 2 p. 26. Kärgula v., Sulbi al. 28. Kloostri
v., Kasepere poe j. 28. Valguta m. 28. Paides. 28., 29. Kella
mäe kõrtsi j. Kaarma-Suures v. 2 p. 31., 1. Mustvee al. 2 p.
Slftrilli kuus:
1. Juuru v., Juuru al. 1. Petseris. 2. Iisaku v., Alajõel.
2. Antsla al. 2. Põlgaste v., Puskarus. 5. Harku v., Mäe öö
maja 1. 5. Peipsiäärne v., Väike-Kolkja k. 6. Taebla v. 7.
Vana-Irboska al. 7. Rootovo vlm. j. 7. Lümmada vlm. j.
8. Petseris. 8. Kastre-Võnnu v. end. Suitsu kõrtsi j. 8. Tam
salu jaama j. 8. Einmanni v. 8. Roopaka as., Pärsama v.
8. Meremäe vallas, Obinitsas. 9., 10. Viljandis 2 p. 9. Tartus.
9. Udernas, Elva jaama juures. 10. Saua v., Rrudevahe öömaja
juures. 10. Põltsamaal. 10. Põlla Kihlepas. 10. Sooniste v.
10. Vao v., Väike-Maarja al. 10. Laura al. 11. Pati-Nurmeotsal.
12. Võrus. 12. Kolovere v., Jõgeval. 13. Kärla v. turuplatsil.
13. Torgu vlm. j. 14. Hummuli v., Soe al. 14. Vastse-Kuuste
vallas, Koorvere kõrtsi j. 15. Kiu v., Kuusalu al. 15. Liigvalla
v., Rakkes. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 15. Kihelkonna al.
16. Voltveti Keremal. 16. Palivere v. 17. Karula kiriku j.
17. Tapal. 18. Mustla al. 18. Väinjärve v., Koerus. 18. Vigala
v. 18. Liinapoe j., Rahuk., Kogula v. 19. Kilingi-Nõmmel.
19. Palmse vallas, Viitna kõrtsi j. 19. Püssi v., Lüganuse ki
riku j. 19. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 20. Alavere vlm. j.
20. Petseris. 20. Pritsu al., Palupera v. 20. Lihula v. 20. Vai
vara v. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 21. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 23. Keila al. 23. Kuimetsa vallas, Kuimetsa vlm.
I. 23. Orajõe-Kablis. 23. Sauga vlm. j. 23. Raadi v., end.
Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Võrus. 23., 24. Narvas 2 p.
23. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 23. Irboska jaama j.
23. Vana-Irboska al. 24. Roela as. 24. Amblas. 24. Esnas.
24. Vastseliina vlm. j. 25. Kabala vlm. j. 25. Märjamaa v.
25. Saulepi v., Varbla kiriku j. 25. Sutlepav., Aulepas. 25. Peri
v. 25. Erastvere v., Kanepi alevis. 25., 26. Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 25. Laura al. 26. Kohila vlm. j. 26. SuureJaani al. 26. Laatre v., Tsirgulinna al. 26. Alatskivi m. 26.
Jõgeva al. 26. Päidla v., Lutiku al.. 26., 27. Kunda al. 2 p.
26. Moisekatsi vlm. j. 27. Leebiku vlm. j. 27. Saare v., Saare
kõrtsi juures. 27. Kapu v., Puhmu k. 28. Abja-Paluojas. 28.
Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi j. 28. Kärus. 28., 29. Rakveres
2 p. 28. Masa hobupostij. j., Pihtla v. 29. Koiga v., Liival.
29. Valgas. 29. Torma v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa
k. 29. Stolbovot., Laura v. 30. Riisipere v., Nissi al. 30. Kärgu
al. 30. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 30. Kuremaa vallas,
Palamuse k. 30. Haanja v., Haanja as.
mai kuus:
2. Tõrvas. 2. Vändra al. 2. Võhmuta v., Järva-Jaanis.
2. Vaikna v. 2. Petseris. 2. Mõniste vlm. j. 2. Köliesi v.,
Alamustil. 2. Räpina vlm. j. 3. Anija vlm. j. 3. Võisiku v..
Rõikal. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 3. Kavastu v., Koosa k. 3. Kaare
pere v., Vikjärve kõrtsi j. 3., 4. Otepää al. 2 p. 3. Oru v.,
Linnamäel. 3. Krabi vlm. j. 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjam. 4. Taheva vlm. j. 4. Rõuge kiriku j. 4. Võkma laat.
Mustjala v. 5. Pala v., Kodavere põllum. seltsi pl. 5. Haap
salus. 5. Salla v., Salla külas. 5. Velise v. 5. Saaluse vim. j.
5. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Järvakandi vlm. j.
6., 7. Pärnus 2 p. 6. Tapal. 7. Mõisaküla al. 7., 8. Lohusuu
k.’2 p. 7. Peri v., Põlva kiriku juures. 7. Kogula v., Kaubi
laat. 8. Kõnnu v., Valgjõel. 8. Tsooru v., Roosikul. 8. Mere
mäe v., Obinitsa. 9. Kernu v., Haiba poe juures. 9. Häädemeestel. 9. Üue-Antsla vlm. j. 10. Kuivajõe vlm. j. 10. Põltsa
maal. 10. Kuigatsi v., Priipalu alevis. 10. Rõngu v., Rõngu k.
10. Jakobi khlk., Uduveres. 10. Vana-Roosa vlm. j. 10. Veri
ora v., Viluste k. 10. Laura al 11. Vana-Kuuste v., Reola m.
11. Misso vlm. j. 12. Kaarli v., Õisu raudteejaamas. 12. Koon
ga vlm. 12. Kudina v., Maarja-Magdaleena al. 12. Võrus.
12 Sipa v. 12. Antsla al. 12. Leisi riietelaat. 14.- Holstre
vlm. j. 14. Puka al. 14. Kallaste al. 14. Karilatsi v., AlaJaani talus. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Petseris. 15.
Kuresaares. 16. Paides.
18. Sangaste kiriku kõrtsi juures.
20. Tõstamaa khlk., Selistes. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska
jaama j. 21. Petseris. 21. Vana-Irboska al. 22. Voopsu al.
23. Valgas. 23. Mätjaküla karjam., Pärsama v. 25. Ahja v.,
Läänistel. 25. Väinjärve v., Koerus. 26. Laura al.
Juuni kuus:
1. Rasina v. 1. Petseris. 1. Kärgula v., Sulbi al. 2. Türil.
4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Rootovo vim. j.
8. Rapla v., Rapla al. 8. Koiola v., Himmaste külas. 9. Antsla
al. 10. Hageri v., Hageri kiriku j. 10. Nõmküla v., Famsalus.
10. Kärdla al. 11. Obinitsas, Meremäe v. 11. Laura al. 12. Elva
al
12. Paides. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v.,
Lodvina m. 15. Mustla al. 15. Märjamaa v., 15. Petseris.
16. Tapal. 18. Keila al. 18., 19. Kilingi-Nõmme al. 2 p. 18. Jõ
geva al. 20. Riisipere v., Nissi al. 20. Põltsamaal. 20. Patseküla v., Pikasillal. 20., 21. Mustvee al., 2 p. 20. Võhmuta v.,
Järva-Jaanis. 20. Misso vlm. j. 20. Kaarma-Suure vlm. hoo
vis riietelaat 10 p. 20. Irboska jaama j. 21. Võrus. 25. VanaIrboska al. 25. Laura al. 26., 27. Viljandis 2 p. 26. Laiksaare-Uurissaares. 26. Piirsalu v., Risti al. 26., 27. Rakveres
2 p. 26. Vihula vlm. j. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi j.
Juuli kuus:
1 Valgas. 1. Vana-Kariste vlm. j. 1. Haapsalus. 1. Pet
seris. 3. Paides. 3., 4. Palmse v., Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Fartus. 4. Antsla al. 4. Vana-Irboska al. 7. Petseris. 7. Rootovo
vlm. j. 8. Taagepera vlm. j. 8., 9. Pärnus 2 p. 8._ Obinitsas,
Meremäe v. 10. Tarvastu as. 10. Laura al. 12. Mõisaküla al.
15. Karski-Nuias. 15. Petseris. 18. Tõrvas. 20. Misso vlm. j.
21. Irboska jaama j. 21. Vana-Irboska al. 23. Kuresaares
riietelaat2 n. 24. Võrus. 25. Kapuv., Puhma k. 25. Laura al.
Augusti kuues :
1 Kilingi-Nõmme al. 1. Paides. 1. Petseris. 2. Pärnus
3 n. 3. Elva al. 4. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vim. j. 6. Türil.
7. Holstre vlm. j. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Kaarli vlm. j.
10. Laatre v., Tsirgulinna al. 10. Esnas. 10. Kuresaares.
11 Laura al. 12. Vana-Võidu vlm. j. 15. Tuhalaane vlm.
15. Väinjärve V., Koerus. 15. Petseris. 16. Martna v. 17. Põltsa
maal. 17. Kuigatsi v., Puka al. 20. Valguta v. Valguta asun
duses. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. LaiksaareUrissaares. 21., 22. Kallaste as. 2 p. 21. Vana-Irboska al.
22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 24. Tapal. 25. Mustla al.
25. Võrus. 25., 26. Narva-Jõesuus 2 p. 25. Laura al. 26. Mõi
saküla al. 26. Paides. 28. Taevere v., Kaansoos. 28. Petseris.
28 29. Rakveres 2 p. 29. Tõrvas. 30. Antsla al. 31- Helme
as.’ 31. Häädemeestel. 31. Uue-Vändras, Suurejõel.
Septembri kuus:
1. Riisipere v., Nissi al. 1. S.-Kõpu v. 1. Lipa v. 1. Pet
seris 1. Kaarma-Suure m. j., Kaarma-Suure v. 2 Suure-Jaani
al. 3. Karula v., Väheru al. 3. Selistes. 4. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Sauga
vlm. j. 5. Rootovo vlm. j. 6. Vastsemõisa vlm. j. 6. Meeri v.,
Vastse-Nõo m. 7. Hummuli v., Soe al. 7. Vana-Kariste vlm. j.
7. Võlla-Kihlepas. 7. Nõmküla v., Tamsalus. 8. Pornuse-Leenhofis. 8. Illuka v., Kuremäel. 8. Kihelkonna al. 8. Meremäe
V., Obinitsas. 9. Puiatu as. 10. Olustvere jaama j. 10. Kärstna
as. 10. Kilingi-Nõmmel. 10. Kavilda v., Puhjas. 10. Krabi
vlm j 10. Veriora v., Viluste k. 10. Hellama v., Hellama end.
teemaja j. 10. Laura al. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Loodi
kõrtsi j. 12. Laeva v., Laeva end. kõrtsi j. 12. Türil. 12. Maasi
v., Tagavere k. karjam. 13. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 13. Val
gas. 13., 14. Iisaku v., Iisaku mõisas 2p. 14. Alliku v., Oisus.
14. Kuresaares. 14. Viitina vlm. j. 15. Kohila vlm. j. 15. Tammistes. 15. Abja-Paluojal. 15. Jõgeva al. 15. Ahja V., Lää
niste k. 15. Saulepi v., Varblas. 15. Petseris. 16. Rõngu V
Rõngu al. 16. Tapal. 17. Uusna mõisas. 17. Uduveres, Jakobi
kihelkonnas. 17., 18. Räpina vlm. j. 2 p. - 18. Alavere vlm. j.
18. Sangaste kiriku j. 18. Kaarepere v., Pikjärve end. kõrtsi j.
19. Kergu al. 19. Mustvee al. 19. Kogula v., Kalliküla karjam.
20. Aidu v.. Paistus. 20. Võisiku v., Rõikal. 20. Jõgeveste vlm.
j 20 Vigala v. 20. Körgula v.. Sulbi al. 20. Misso vlm. j.
21. Taheva vlm. j. 21. Orajõe-Kablis. 21. Vahastus. 21. Rõuge
v., Rõuge kiriku juures. 21. Pärsama v., Võlupe kõrtsi j. 22.
Kastnas, Tõstamaa khlk. 22. Irboska jaama j. 22. Vana-Irboska
al. 23. Järvakandi vlm. j. 23. Sürgavere as. 23. Helme khlk.,
Holdre as, 23. Tartus. 23. Paides. 23. Keina v. 24. Kuigatsi
v.. Priipalu al. 24. Võrus. 24. Kirbla v. 25. Ravila v., Kose al.
25. V.-Suislepa vlm. j. 25. Vana-Võidu v., Oiul. 25. Paatsalu
v., Vatla al. 25. Antsla al. 25. Loora vlm. j. 25. Liigalasma
karjam., Vesiaia väravas, Maasi v. 25. Laura al. 26. Tallin
nas 2 p. 26. Pööraveres, Jakobi k. 26. Puurmanni as. 26.
Alatskivi v. 26. Taebla v. 26. Kunda al. 2 p. 27. Meeksi v,,
Mehikoorma al. 27. Peri v., Põlva kiriku j. 28. Põltsamaal,
v. piires. 28. Tori al. 28. Kuresaares. 29. Varbola v., Kurava
poe j. 29. Kuimetsa vlm. j. 29. Karksi-Nuias. 29. Koonga
vlm. j. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi j. 29. Vara v. 29. Märja
maa end. kõrtsi juures. 29 Amblas. 29. Haapsalus. 29. Kõr
gesaare v. Luidjal. 29. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 30. Haanja
v., Haanja as. 30. Metskülas, Leisi v.
Cktccbri kuus:
1. Kolga v., Liival. 1. Kehtna v., Keava raudteejaama I.
1. Audrus. 1. Krüüdneri v., Maaritsel. 1. Rasina v., kõrtsi j.
1. Vaikna v., Päri mõisa juures. 1. Oru v. Linnamäel. 1. Kärdla
al. 1. Narvas 2 p. 1. Tudulinna vlm. j. 2 p. 1. Petseris.
1. Uuemõisa v., Levala k. 1. Mehamäe väljal, Levala k., Uue
mõisa v. 2 p. 2. Nabalav., Nabala as. 2. Mõisaküla al. 2. Mär
jamaa v. 3. Tõrvas. 3. Vändra al. 3. Kavastu-Koosa k. 3.
Kambja v., Liiva end. kõrtsi j. 3. Masa hobupostijaama j.,
Pihtla v. 3. Vana-Irboska al. 4. Kuivajõe vlm. j. 4. Paldiskis.
4. Kallaste al. 4. Päidla v., Lutiku al. 4. Vana-Kuuste v., Reo
la Valge kõrtsi j. 4. Palmse v., Viitina kõrtsi j. 2 p. 4. Rõuge
v., end. Sänna kõrtsi j. 5. Ollepa raudteejaama j. 5. Lihula
al. 6. Kudina v., Maarja-Magdalena al. 6. Jõhvi al. 2 p.
6. Vana-Laitsna vlm. j. 6. Kaarma-Suure v. Kaarma-Suure
m. j. 6. Rootovo vlm. j. 7. Hageri v., Hageri kiriku j. 7. Vil
jandis 2 p. 7. Pärnus 2 p. 7. Mustjala v., Võhma k. 8. Puka
alevis. 8. Vaimastvere vlm. j. 8. Velise v. 8. Tapal. 8. Koi-'
ola v., Himmaste külas. 8. Mustjala v., Mustjala m. j. 2 p.
8. Meremaa v., Obinitsas. 9. Albu vlm. j. 9. Laura al. 10.
Kõnnu v., Valgjõel. 10. Imavere v., Paial. 10. Valgas. 10. Lohu
suu v., Lohusuu k. 2 p. 20. Hiiu-Suuremõisa v. 10. Sutlepa v.,
Aulepas. 10. Püssi v., Lüganuse kiriku j. 11. Riidaja vlm. j.
11. Torgu vlm. j. 12. Keila al. 12. Tartus. 12. Veltsa v.
12. Vastseliina vlm. j. 12. Leisi al. 3 p. 13. Võrus. 13. Salla
v., Salla k. 13. Kärla v. turuplatsil. 14. V.-Tännasilma vlm. j.
14. Kilingi-Nõmmel. 14. Petseris. 14. Massu v. 14. Skarjatina
vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi al. 15. Rapla v., Rapla al.
15. Kuremaa v., Palamuse k. 15. Rannuvlm.j. 15. Avinurme
vlm. j. 15. Rakveres 3 p. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 16.
Karula kiriku j. 16. Leebiku vlm. j. 16. Vastse-Kuuste vallas,
Lootvina m. 16. Muhu-Suure vallamagasini aida j. 17. Anija
vlm. j. 17. Otepää al. 2.p. 17. Kolovere v. 2 p. 17. Liigvalla
v., Rakkes. 18. Suure-Jaani al. 18. Roela as. 18. Emmaste
v Metsalauka k. 18. Vao v., V.-Maarja al. 18. Kuresaares.
18 Võõpsu al. 18. Antsla al. 19. Jõelehtme v., Jõelehtme
kiriku j. 19. Tarvastu as. 19. Peipsiäärne v., V.-Kolkja k.
19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v., Puskarus. 20. Põltsamaal.
20. Uulus. 20. Saadjärve v., Tabivere al. 20. Väinjärve v.,
Koerus. 20. Misso vlm. j. 20. Vana-Roosa vlm. j. 20. UueAntsla vlm. j. 20. Kõlleste v., end. Tille kõrtsi j. 20. Laim
jala vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Vihterpalu v., Puunal.
21. Taevere v., Kaansoos. 21. Kastre-Võnnu vlm. j. 21. Haap
salus 21. Saaluse vlm. j. 21. Vana-Irboska al. 22. Kodijarve
vlm j. 22. Kärgula v., Sulbi al. 23. Kloostri v., Kasepere poe
j. 23. Kõo as. 23. Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Moisekatsi v. 24. Tsirgulinna al., Laatre v. 25. Esna v., Esnas.
25 Sooniste v., 25. Venevere v., Venevere Kaubatarv. üh. poe
juures. 25. Tsooru v., Roosikul. 25. Maasi v., Rannaküla,
Rõmmi t. karjamaal. 25. Laura al. 26. Võrus. 27. Saare v.,
Saare kõrtsi j. 27. Paasvere v., Laekveres 2 p. 28. Taagepere
v. Ala al. 28. Voltveti-Keremal. 28. Puurmanniv., Pikknurme
k.’ 28. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi j. 28. Võhmuta v., JärvaJaanis. 28. Misso vlm. j. 28. Loosi v., Lindoras. 29. Torma
v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa kõrtsi j. 29. Laura v.,
Stolbovo t. 31. Sindi-Lodja kõrtsi j. 31. Mõniste vlm. j.
^fcvembvi buus ;
1. Harku v., Mäe öömaja j. 1. Küti v., Viru-Jakobi al. 2 p.
1. Vaivara v. 1. Petseris. 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karja
maal 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 2. Pala v., Kodavere Põllum.
Seltsi pl. 2. Laiuse v., Mõra m. 2. Paides. 4. Riisipere v.,
Vissi al. 4. Vana-Irboska al. 5. Kambja v., Suure-Kambja as.
5 Antsla al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Kaarepere v., Aruküla õi
geusu kiriku j. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi j. 7. Valgas.
7 Uderna v.. Elva jaama lähedal. 7. Kõlleste v., Krootuse as.
7. Kogulas, Kaubi laat. 8. Palivere v. 8. Meremäe v., Obinit
sas 10. Saue v., Arudevahe öömaja j. 10. Narvas, 2 p. 10.
Jõgeva v., Jõgeva m. 10. Laura al. 11. Viljandis 2 p. 11. Vorus 12. Triigi v, Ardu k. 12. Lähtra v., Vahima k. 12. Kure
saares. 12. Karilatsi v., Alajanni t. 14. Tartus. 14. Karu y.,
Kärus. 15. Põltsamaal. 15. Petseris. 15. uuemõisaiv., Tumala
as. karjamaal. 17. Kernu v., Haba pj. 20. Kiiu v., Kuusalu a..
20. Piirsalu v. 20. Avanduse v., Simunas. 20. Pindi v., Leevil.
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Otepääl. 21. Nõmküla v., Tamsalus 2 p. 21. Vana-Irboska al. 23 Mustvee al.
2p 23 Paides. 25. Raasiku vlm. j. 25. Türil. 25. Mäetaguse
v. Ätsalama k. 25. Laura al. 26. Pati-Nurmeotsal. 26. Einmanni v., Tamsalus. 26. Valgjärve v., põllumeeste seltsimaja j.
26 Võõpsu al. 27. Ambla v., Amblas. 27. Kalvi v., Viru-Nigula al. 2 p. 28. Keila al. 28. Voltveti-Hallikukivil. 29. Vorus.
29. Rootovo vlm. j. 30. Vigala v.
Detsembri kuus:
1. Abja-Paluojal. Lelle-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2.
Kristuse tulem, püha. 1. Petseris. 2. Juuru v., Juuru al.
2. Saare postijaama j. 3. Valqas. 3. Tapal. 3. Iisaku v., Alajõel. 3. Räpina vlm. j. 4. Rakveres 2 p. 4. Vana-Irboska al.
5. Rootovo vlm. j. 6. Vihula vlm. j. 7. Kallaste al. 2 p. 8. Vil
jandis 2 p. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Albu v., Hravete k.
10. Rae v., Jüri kiriku j. 10. Kilingi-Nõmmel 2 p. 10. Mõisa
küla al. 10. Ahja v., Lääniste k. 10. Sadala k. 10. Laura al.
11. Põltsamaal. 12. Kloostri v.. Kasepere poe j. 12. Vändra al.
12. Pritsu al. 2 p. 12. Võhmuta v., Järva-Jaanis. 12. Martna
v., Martna kiriku j. 13. Pati-Nurmeotsal. 13. Tartus. 14. Peip
siäärne v.. Nina külas. 14. Vasknarvas. 14. Väinjärve v., Koe
rus. 14. Antsla al. 15. Kohila vlm. j. 15. Jõgeva al. 15. Võ
rus. 15. Kärdla al. 15. Petseris. 16. Pärnus 2 p. 16. Türil.
17. Rapla v.. Rapla al. 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi j.
18. Pööraveres, Jakobi khlk. 18. Krüüdneri v.. Sulaoja kõrtsi j.
18. Paides. 18. Soonistu v. 19. Mustvee al. 2 p. 19. Lehtse v.
Lehtses. 19. Jõhvi al. 2 p. 19. Elva al. 20. Tõrvas. 20. Haap
salus. 20. Märjamaa v. 20. Võõpsu al. 20. Misso vlm. j.
20. Irboska- jaama j. 21. Kuresaares. 22. Mustvee al. 22. Va
na-Irboska al. 28. Valgas. 28. Kavastu v., Varnja k. 29. Laura al.
Jätsin südame.
Sa, minu sünnikoht, taluke Veski,
Taat memme marjasem majake,
Sind minu hingest ei võtta saa keski —
Sulle ma jätsin oma südame.
Lustilik lapsepõlv, Pedjajõe sära,
Nurm ja niit ja mu karjatee,
Teid ei unusta iial ma ära —
Teile ma jätsin oma südame.
Ja Sina, neiuke, ilusam, kenam,
Kes sa mul kuldasid elutee,
Sind ei näe ma iialgi enam —
Sulle ma jätsin oma südame.
Aga mu isamaa, kallis ja kuldne,
Kõikidest armsam sa minule,
Ehk küll olen ju vana ja muldne —
Sulle ma jätan oma südame.
Ed. L. Wöhrmann.
iili
NValjad. ^
Hea abinõu.
„Homme esitab mulle üks mu võlausaldajatest
veksli maksmiseks. Võin ma, armas Karl, sinu abi
peale loota ?"
„Muidugi, armas Friedrich, kahekesi ei ole su
gugi raske teda välja visata."
Nüüdis-ajal.
Ats: „Hirmsasti kriuksuvad su saapad, vana
inimeste arvamise järele olevat nad veel alles maksmata."
Jüri: „Tühi lori kõik! Mispärast ei kriuksu
siis minu palit, minu kübar, minu ülikond?"
Tabas märki.
„Oskad, sa poiss, rattaga sõita ?“
„Ei!“
„Noh, valva natuke siis mu jalgratta järele, kuni
tagasi tulen!"
Kindel koht.
Härra (kes tahab korterit üürida): „On see
korter ka küllalt kindel varaste eest, sest mul on palju
väärtasju ?"
Perenaine: „Täitsa kindel, sest kusagil pole
kindlamat kohta; minu mees on politsei valve all."
Tark.
„Või nii, sina tunned seda meest, kes sinu palitu
varastas. Miks ei anna sa teda üles ?"
„Ma ootan, kuni ta on lasknud ta ilusasti ära
parandada."
Sissekukkumine.
Mees: „Kui söök 15 minuti jooksul valmis ei
ole, lähen ma restoraani."
Naine: „Sul on ainult vaja 5 minutit oodata,
riietun end kohe ja tulen ühes."
Vabandas.
„Kuis äri läheb ?"
„Räbalasti, sest isegi need ei osta, kes iialgi
ei maksa."
Eksam koolis.
„Kui nüüd inspektor kooli tuleb," seletab õpe
taja, „ärge midagi unustage vastamisel juure lisada:
,härra inspektor’."
Härra inspektor tuleb: „Missuguse sõnadega
pani Jumal maole needimise peale?"
„Kõhu peal pead sa roomama ja mulda sööma,
härra inspektor."
Kauplemine.
„Kas laenad mulle tuhat marka, kui ma sulle
pandiks annan oma kella."
„Noh, tuhat marka võin sulle anda, su ausa näo
peale, ilma kellata."
„Ja kellaga, kui palju laenad?"
Õngitseja vabandus.
«Õngitsemine on siin kõvasti keelatud, sa poisu!"
„Ma ei õngitse ju, ujutan ainult oina vihmaussi."
Üllatus.
Ema: „Ats tõuse üles, koolimaja põleb!"
Ats: „Kas kooliõpetaja ka juba ära põles?"
Uudishimuline.
Kaebalune taskuvaras: „Ma palun, härra
kohtunik, minu asja viie päeva võrra edasi lükata.
Minu kaitsja on haige."
Kohtunik: „Teid tabati ju siis, kui teil käsi
võõras taskus oli. Mis võiks kaitsja teie vabandami
seks’ öelda ?“
Kaebalune: «Vaadake, härra kohtunik, selle
pääle olen mina ka uudishimuline."
Oskab ennast kaitsta.
„Miks sõidate ilma kummideta vankriga?"
„Arst soovitas mulle rohkem liikumist,"
Elagu vabadus.
(Purjus üliõpilane öösel koju tulles, näeb voori
meest, kes sõitjat ootab ja hüüab): «Voorimees, kas
vaba olete ?“
Voorimees (rõõmsalt): „Vaba, mu härra!"
Üliõpilane (lällutades) : „Elagu siis vabadus!"
Popsipojad.
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukeng heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus põpsipõjad kaswawad.
Caat hall. Käib töödel küürus seljal,
Eit ammu ju on põdurik.
Must ruun, see astub hülpind sammul,
Ja põld on kehw ning kidurik.
Las’ kaswawad need noored tammed!
pea sirguwad ka suureks nad.
Mis sest, et torm ja elumarud
Õn purustajad, armutad!
Kui aga kutsub kuldne kodu,
Siis popsipojad julgeste
Kui lõwid säädawad end ritta —
Sa wärise, siis waenlane!...
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukene heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus popsipojad kaswawad.
€d. £. Wöhrmann.
Ilusani valik Mas
Mlikonne-»
Palitu-,
Mantli- ja
Kleidi-
Vidrik Särg
Suurem tsementsaaduste tööstus ja laskeriistade eriäri
Tartus, Dromenadi tän. 2. Telef. 78.
======= SOOVITAB: =========—
Tsementsaaduste tööstusest:
Laskeriistade ärist:
Katuse-, õõnesseina, korstna-, müüri- ja
Jahi-, spordi- ja õhupüsse, revolvreid,
parkettkive, kaevu-, kanalisatsiooni-, silla-,
brovninguid, püssirohtu, laskemoona,
ja põllutorusid-, looma jootmise auto
jahitarbeid, süütenööri, lõhkeainet kän
maat nõusid, veetõrsi, trepiastmeid, aia
dude ja kivide lõhkumiseks, tulemasi
poste, matuseplatsi ilustusi jne.
naid, tasku- ja habemenuge jne.
Tööstuse osakond TÕRVAS, Pikk tän. 17,
A./S. Kapsi & Ko osk. ,LÕHKEVÕIME“
omas majas.
esitus. Mitmete suuremate Belgia ja His
Näitustelt kõrgemad auhinnad!
paania vabrikute ainuesitaja.
Müüle suurel jez väiksel arvul!
Tööstus saadab maale ja teistesse linnadesse valmistama
katuse-, ehituskive, torusid ja kõiki teisi soovitavaid saadusi.
Moe- ja pudukauplus
J.
Kuhhi
Kaubahoov %
Barklci vastu
Vanem Eesti äri Tartus, asut. 1902 a.
Soovitab alati suures valikus odavate
hindadega:
Poolvillast ja villast trikoo-pesu, koetud
villased kampsoneid, kindaid, sokke,
hästi vastupidavaid. Kraed riidest ja
kummist, maniskad, manshettid, lipsid,
traksid, eht kookus-nööbid, shallid, vil
lased ja siidist jne. jne.
Naisterahvastele:
Ilusad koetud jakid, villased kindad,
uued mustrid, villast lõnga, igasugu kin
daid (ka Eesti mustritega), pitsi, besatsi,
siidipaelu, D. M. C. käsitöö niiti, vihmavarjusid, kleidishnallisid jne. jne.
Suures valikus alati — hästi kõvad vil
lased, poolvillased ja siidifloor-sukad.
Lastele kampsonid, sukad, kindad,
mütsid ja shallid.
Austusega
J. Kuhhi,
KCaubahoov nr. 4.
K. Möller‘i
3
Talurahva jeu ehitusmaterj. kaupl. 3
:
Tartus, Võpu tän. nr. 53, Tapamaja juures
Kõnetr. nr. 8-55.
Kasulikum ja odavam osfukohf Tarfus.
Tsementi, lupja,
Schamottkive,
Klinkri ja telliskive,
Sikatuuri matte ja roogu,
Katuse pappi, mitme hinnalist,
Kivi- ja männi tõrva,
Naela, kõik sordid,
Ukse-hingi, lukke ja käeraudu,
Akna-hingi, riive ja haake,
Aknaklaasi,
Rauda, kõiki sorti,
Värnitsat ja värvimulda,
Pliida raudu, praeahjusid.
Siibreid, kriiskasid ja ahjuklappe,
Ahju- pliida- ja teisi uksesid,
Vankri telgi ja pusse,
Atru, äkkeid,
Superfosvaati 18—200/0,
Kalisoola 400/0,
Tsiilisalpeetrid,
Kondijahu,
Sepasüsa, soola,
Heeringaid, kilu, silku,
Vankrimääret,
Masina- ja tsilindriõli.
Seebikivi ja kampvoli,
Nahka, nööri jne. jne.
Vaata M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Ka... M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Kaubahoov nr 3
1929
Uueks aastaks!
Olgu aasta rikas, waene —
Mürisegu merilaine,
^autumatelt seisab Wallas,
Sest ta põhi kindel kallas!
Puhku elumere tuuled,
Hinges olgu rõõmsad luuled,
Sest et seda teab Wallas:
Kunsti-luulet kaitseb Pallas.
Waikseks jääwad merilained
Kui me oleme kõik kained,
Kindlat sihti peame silmas,
Õigust hindame siin ilmas!
Lähme elumere teele
Koos ka lainetawa weele —
Nõnda usub, loodab Wallas:
Eesti on mu kindel kallas!
Onne uue aasta teedel
Lahkeil elumere woodel:
Oot'ku meid kord õitsew kallas —
Seda soowib soojalt Wallas!
M. Wallas
M. Wr
rn-ekavplvse
Gartus, ^au6a^00tv nr. 3
Kalender
1929 a.
O.-ü. „Trükk ja Kirjastus" Tartus, Aleksandri tän. 14.
Aastaafad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marsutrrsed 1929 a
1929 aastal on kaks päikese warjutust. 1) Täielik
Päikese warjutus on 9. mail. Näha Lõuna-Aasias.
2) Ringkujuline päikese warjutus on 1. nowembril..
Näha Kesk-Aasias.
Kuu warjutust ei ole.
Mhad ja puhkepäemad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päem
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepäew (20. weebruaril), 5) Suur Reede (29. märt
sil), 6) Ülestõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. aprillil),
7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (9. mail), 9)
Nelipühad (19., ja 20. ja 21. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (30. märtsil), 2) Nelipüha laupäewal (18. mail),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal on 365 pärna.
Austatud riidekauba tarvitajad!
meie päevi nõudmised ei piirdu enam igapäevase
hädalise faroidusega, nagu seda ennem aastakümnete
eest nägime, kui igal alal kitsalt ja väikselt läbi aeti,
nõnda ka narustades end kodukaetud riietega ehk ostes
poest või rändkauplejailt kõige odaoamaid ja hädatarnilikumaid riideid enesele kehakateks. Ja leidus isegi neid,
kes nabriku- ehk poeriiet sugugi ei kannud, naid oma koet
pluusides, seelikudes, jakkides, palitudes ja kuubedes neel
küllalt ülendauas meeleolus kõndisid. Alles viimase aasta
saja lõpupoolel astusime haritud ilmale — £ääne-€uroopale ligimale ja sestsaadik hakkasid meil Tartuski riidekauplused suuremal viisil tekkima. Viimased aastaküm
ned läinud aastasajast ja selle aastasaja algusest on meie
riideärid hiigla sammul edasi jõudnud, just selle tõttu, et
meie haridus £ääne-Euroopale liginenud.
Teadagi siis, et meie aeg ikka enam ja enam nõud
likumaks ja kultuurilikumaks läheb ning seda Ka riide
kauba suhtes. Hüüdseaja riidekaupluselt nõutakse palju ja
kõikide püüd on sellele nõudele vastu tulla.
Et minu äri ajakõrgusel seisab, seda näitab sõprade
ja ostjate poolehoid 30 aastat ärialal töötades ja 16 a.
iseseisvat äri juhtides on mul võimalik olnud rahua soove
tundma õppida, vastu tulla, nõnda et iga riidekauba ostja
rõõmsa ja rahuldatu südamega minu ärist kodu võib
minna, leides seda mis ajakohane, moodne, ilus ja odao.
minu soov on ka tulevikus ikka ajaga ühes minna,
äris kõige paremat ja moodsamat kaupa pidades, müües
seda võistlemata hindadega.
Väsimata püüde, töö ja hoolega on mul korda läinud
rahoa usaldust võita ja ma usun, et see poolehoid mis
mulle seni ajani osaks saanud, ka tulevikus jääb ja ka
uusi ostjaid juurde tuleb, tundes, et m. Wallas’e äri on
see koht, kus igaüks, olgu ta haritud klassist, käsitöö
line, maalt ehk linnast, seda siit leiab mis temale kohane,
maitserikas, odau ja hea on.
Uue aasta puhul teruitan kõiki vanu ja uusi sõpru
ning soovin head uut aastat ja õnne tuleviku teedel rännates.
Kõige suurema austusega
W. Wailas, Kaubahoov Ne 3.
1 kuu.
Uus kai.
1
2
3
4
5
Jaanuar — Nitärikuu.
31 päewa.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
20
21
22
23
24
25
26
Teisip. Uusaasta
19
Aasta jälle möödunud
Kolmap
C 20 Uus on pääle alganud.
Ueljap.
21
Külmad tuuled puhuwad,
Reede
22
Laup.
23 Raagus oksad kohawad.
Ajaratas wäga kiir,
Pühap. Kolmek. p. 24 Lühike wist tema tiir.
Esmasp.
25
Ei saa aru sugugi,
Teisip.
26
Kolmap.
2 7 Et uus aasta jällegi.
Heljap. Paamli p.
28 Wana palit, warnas, näe,
Reede
G 2 9 Ei ta meelgi nässu jäe.
Laup.
30 Juba nutu aastat ta
Pühap.
31 Teeninud mind hoolega.
Esmasp.
1 Riide Wallas'e mant tõin,
Teisip.
2 Parema ma temalt sain.
Kolmap.
3 Ei ta karda kulumist,
Heljap. Tõnise P •
4
Aastat seitse käinud wist.
Reede
B 5
Laup.
6 Auga seegi talwe käib,
Nõnda mulle see küll näib.
Pühap.
7 Ja kui wähe mahti saan,
Esmasp.
8
Wallas^e mant uue toon.
Teisip.
9
Kolmap.
10
Heljap.
11
Reede
Paamli ümb. 12
Laup.
[® 13
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
14 1 ■ tõuseb päike
15
„
16 21. „
17 1. läheb looja
18 21- ,,
„
Weebruaril kõledal,
Küünla kuul sel külmemal,
Tähtis taewa telgi all
Sõidab noorpaar sahinal.
Hobu aga norskab ees...
Sõitjad sooja teki sees.
Pulma rong fääl wõitu aab,
Kes küll teistest ette saab.
Lumi aina tuiskab meel,
Hobust katsu hoida teel,
Muidu kraami kummuli
Lennata wõid wiimati.
Noorpaar aga kõige ees
Naeratades ütleb mees:
„Waata kallis kuidas meil
Kasukas on päris leil;
Riide Wallase käest me
Mäletad ju ostsime!"
„Aga armas Kusta kae,
Pehme ka mu kaska krae;
Soojad nahad meel siin all
Wallas müüs — neid palju
tal."
Pühap.
Esmasp.
G
Teisip. Taliharja p.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
T
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Keroade alg.
Reede
Laup.
24 Pühap.
3
Pehmed tuuled puhuwad,
16 Lumehanged sulamad,
17
Ilus päike paistab ju,
18 Sest et käes on paastukuu.
19 „ Mamma," ütles Mannike,
20
21 „Ara ole pahane,
22 Leeri pean minema,
23 Sinna parata ei saa."
24 „Muret teed ob tütreke;
25 Kust saan kleidi sinule?
2 6 Läinud aasta oli Halw...
27 Lase mööduda see talw!"
28 „Sellest ära muretse,
1
Kulla kallis emake.
2
3 Kui on leeris käidud mul,
Saan ehk kaelast ära sul.
4 Mehele ma mast ehk saan,
5
Omal ise kodu loon "
6
7 „Ja mis kleidist ütled sa,
8 Sellest saame üle ka:
9 Wallas seda juba teab,
10 Mida leeris kandma peab."
Palmip. p [@ 11
25 Esmasp. Paastu-Hl. p.
26 Teisip.
27 Kolmap.
28 Heljap. Suur Neljap.
Suur Reede
29 Reede
30 Laup.
31 Pühap.
31 päewa.
1. Olest, p.
12
13
14
kell 7,10
15 1. tõuseb päike „ 6,42
11.
16 21.
„ 6,14
17 1. läheb looja „ 5,44
11.
Pühap. Künni p.
Esmasp.
Teisip.
D
Kolmap.
Heljap. Tuule risti n.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp
Teisip. Jüri päero.
Kolmap
Heljap.
Reede
Laup.
3
4
5
6
28 Pühap.
29 €smasp.
30 Teisip.
•
30 päewa.
k.
Aprill — Jürikuu
W.
4 kuu.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
S
17
„Täna kallis kaasake,
„Jlm on päewa paistene,
"Lähme õige waatame,
„Mis me enam ootame,
„Kust ou saada riideid häid,
„Odawaid ja ilusaid.
Abikaasad linna siis,
Mootorwagun kiirelt wiis.
Nr. 3 sääl kaubahoow,
Sinna oli naise soow.
„Ei," kuid ütles mees sääl
tal,
Kurguhäälel salajal:
,.Wallasfele täna me
Küll ei lähe külasse?"
Naine sääl siis kurwaks lõi
Pea nutukrambid sai.
„Rahustu nüüd kallike,
„Magus musutrullike,
„See on ainult nali ju,
„Käes on meil Aprilli kuu."
Uksest sisse nõnda siis,
Astsiwad kui kord ja wiis.
„Tere Wallas," ütlesid,
„Näita meil nüüd kaupasid!"
1. tõuseb päike kell 5,42 min.
11.
„
» „ 5,44 „
21.
„
"4,47,,
1. läheb looja
,, 6,55 „
11
21.
"
Uhkelt kõnnib tänaroal,
Juuni õhtul sumedal.
Nooblilt riietatud mees,
Naiste pere taga, ees.
„Aga kena", ütleb üks,
„Kõik on noobel, kuub ja
püks.
„Sellega wõiks juba ma
Kas mnt wähe flirtida!"
„Maata toda härrat sääl
Promenadi nurga pääl. —
Kas ei näe ta tore mis,
Maitsekates riietes?
Riide omale on ta
Walinud nii toreda.
Tõesti ilusam too mees
Terme Tartu linna sees."
Nõnda naised ütlesid,
Omawahel rääkisid,
Igatsedes sarnast meest,
Endal iga hinna eest.
Wallase käest riide tõi,
Nõnba noobliks ennast lõi,
Nii et daamid kenamad
Talle kaela langemad!
10
11
12
13
14 1. tõuseb
11.
„
15 21.
„
16 1. läheb
11.
17 21.
„
„
päike kell 3,16
„
„ 3,09
„
„ 3,06
looja
„ 9,06
,,
„ 9,19
„
„ 9,26
min.
„
„
„
„
„
7 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
Juuli — Heinakuu
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
5
18
Esmasp.
Teisip. fieina m. p. 2. 19
5 20
Kolmap.
Or 21
neljap.
P
22
Reede
23
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. 7 wenna p.
neljap.
Reede
C
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Mareta p.
Reede
Laup.
Küll on kuum see juuli kuu,
Heinalistel kuiwab suu,
Läheks kas wõi suplema
Aga loogud wõtmata;
Mannit-Annit naerawad,
Poisse pilgul piinawad,
Kenamates pluusides
Edwistawad poiste ees!
Aadu süda sees kui keeb,
Juuli palaw tuska teeb:
Tahaks wähe jahutust,
Neiu nalja, lohutust.
Aga Anni ütles tal:
Hoia ennast kaugenial!
Kui mul siidi shalli tood,
Alles siis on teised lood.
Aadu armust janune
Mõtles asja järele —
Wallas'e poolt shalli tõi,
Anni süda armus lõi.
Warsti siis nad mõlemad
Wallas'e pool seisiwad:
Ilus pulmalugu käes
Onn neil õitses õrnas wäes.
1. tõuseb päike kell 3,12 min.
» 3,25 „
3,42 „
looja kell 9,23 mm.
Jõudnud juba lõikuskuu,
19 Ütleb sulle küljeluu:
2 0 „Uudse saak on warsti käe,
21 Sammud linna poole fäe."
Meie Antsukene ka
2 2 Kooli peab minema,
23 Aga riideid tarwis tal
Kristuse sel.p. 24 Sügisilmal jahemal."
25 „Seda küll!" nüüd ütleb
26
mees,
27 Kellel laiskus konte sees.
28 „Riideid küla poestki saab
Kes neid linna ostma laeb"
29
„Aga mot kus laiskworst mul!
D 30 Luuda oleks waja sul!
31
Silmapilk end riidesse
1
Sääda õige rutuste!.
2 Ainult Wallas'e käest sa
Rukki-Pn. p.
3
Riide leiad parima!"
4 Ütles mees siis: „Tunnen
Käes on meil ju Mihkli
kuu;
Kollaseks lööb kasepuu,
Linnud parme kogumad,
Lõunemaale rändawad.
Wiljad koos on warsti ka,
Kauem ei wõi oodata,
Wihnm jälle tulla wõib,
Mihklikuul see ruttu käib.
Kui ju wiljad kogutud,
Kartulid ka wõetud,
Läheb Karla Manniga
Pulmaehteid otsima.
„Tead mis," tal räägib
Mann
Mesihäälel magusal.
Wallas müüb meil paremaid
Pruudi ehted toredaid.
Sääl on siidid ilusad,
Kleidiriided kenamad,
Toodud kaugelt Prantsus
maalt,
Hinnad wäga odawad.
Warsti kaubad ostetud,
Kõik ju kokku räägitud:
Mihkliks pulmad tulema^
Õnnelikud mõlemad!
8
9
10
11
12
13
14
Pühap. Ussi m. p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
D
Heljap.
Reede
Risti ülend. p.
Laup.
Pühap.
9
Esmasp. Sügise algus. 10
11
Teisip.
Kolmap.
12
Heljap.
C 13
Reede
14 1. tõuseb päike teK 5,13 min.
,, 5,35
Laup.
15 1
29 Pühap. Lõikuse p.
30 Esmasp. [mihkle p.
16
17
21„
„
„ 5,56
1. läheb looja kell 7,16
11.
„
„
,, 6,48
21.
„
„
„ 6,16
„
min.
„
„
Uus tal.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
k.
Oktoober — Wiinaku«,
W.
10 kuu.
I
Käes on jahe Wiinakuu
Waikinud on linnu suu
1 Teisip.
maarja kaits- 18 Kartulid ju wõetud,
2 Kolmap.
[mise p. 19 Piirituseks aetud.
3 Heljap.
G 20
Mõni mees ka kõrtsi wahet
4 Reede
21
5 Laup.
22 Tallamas on alati,
Ei ta näe sest palju pahet,
6 Pühap.
23 Wilistab weel koguni.
7 €smasp.
24
Wiimaks otsas on tal raha
8 Teisip.
25 Tasku tühi täiesti,
9 Kolmap.
26 Mis
kõik pummeldanud
10 Heljap.
J 27
maha,
11 Reede
28 Kuni wiimse sendini.
Pühap. Surnute p.
Esmasp. Kadri p.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
Hndrese p.
21 Kadunud on sügis sume.
2 2 Seda sorti ilmadega,
2 3 Lörtsiste ja külmadega,
24 Keegi wälja minna taha,
25
26 Wõtab kõigil tuju maha.
B 27 Mardi päewa õhtul aga,
Siis kui ilm on külm ja
28
waga,
2 9 Minnaks tutwaid külastama,
30
31 Ennast, teisi lõbustama.
1 Soojas kambris aga muidu,
2 Naiste pere ketrab wõidu;
3 Peretütar kangast kujub,
Suga aga tõuseb wajub,
4
5 Soomest toodud kanga lõime
6 Wallas'e mant saada wõite
7 Ära pea aru pikka
3 Odawam on hind siin ikka;
9 Ostad sa siin naelaga,
C 10 Ehk ka terwe pakiga!
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike ke ll
11.
21.
II
1. läheb looja
11.
21.
7,30 min.
7,53
8,16
4,27
4,04
3,44 ff
12 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
Detsember — Jõulukuu.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
K
Jõulud warsti kätte jõudPühap.
wad,
18
S
Esmasp.
19 Pereisalt muret nõudwad,
Teisip.
20 Igaüks ju jõulupühi,
Kolmap.
21 Eks ta walmistama rühi.
Heljap.
22 Pereemal hoolt ka kanda,
Reede
Nigula p.
23 Mida laua pääle panda,
Laup.
24 Tuad kambrid puhastada,
Worstid, saiad malmistada.
Pühap. Higula-Hlaar- 25 Lapsed, teenijad kõik lootwad,
Esmasp.
[ja p. D 26 Jõuluõhtul kinki ootwad.
Teisip.
2 7 Pereema lausub nõnda:
Kolmap.
28 „Wallaselt saab kinki mõnda,
Heljap.
29 Kõik ta riidekaubad hääd,
Reede
30 Isa, säält sa ostma pead.
£aup.
1 Sääl on kingiks küll mus
liini,
Pühap.
2 Batisti ja Kristaliini,
Esmasp.
G 3 Lahmad noored tantsu palli
Teisip.
4 Wallaselt saab siidi shalli—
Kolmap.
5 Juba ammu ootab Leidi —
Heljap.
6 Millal tood tal siidikleidi.
Reede
7 Kõik ta riided toredamad
Laup.
Tooma p.
8 Hinnad teistest madalamad.
Isa, muud kui ruttu rühi,
Pühap. Taime algus. 9 Wallas loob meil rõõmsaid
Esmasp.
C 10
pühi!"
Teisip.
11
Kolmap. 1. Jõulu p. 12
Heljap. 2. Jõulu p.
13
Reede
3. Jõulu p. 14
Laup.
1 5 1 - tõuseb päike kell 8,37 min.
29 Pühap. Süüta laste p. 16
30 Esmasp.
S 17
31 Teisip. Wana aasta. 18
21. ,,
„
1. läheb looja
„ 8,53 ,,
,, 9,02 „
„ 3,30 „
Laadad.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. päewal; Irboska jaama j. iga kuu 20. päewal; Roolowa wallam.
j. iga kuu 5. päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21.
päewal; Wärskas iga kuu 10. päewal; Obinitsas iga kuu 8. päe
wal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal.
Jaanuar. 2. Petseris. — 7. Wõrus; Haimre w., Orgital.
— 8. Tartus. — 9. Kapu w., Pikaweres. — 10. Suure-Jaanis.
— 12. Antslas; Koerus. 14. Põitsamal. —15. Soosaare wallas;
Jõgewal; Paaswere w., Laekweres; Prüsma w., Wõlupel. — 17.
Koloweres. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j. —■ 22. Türil;
Jmawere w. Päia kõrtsi j. — 28. Walgas; Haapsalus; Nasina
w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku j. — 25. Wõõpsus.
— 28. Torma w., Lullikatku külas; Keilas. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Pärnus; Massu w., Kömsil; Roela w.,
endise kõrtsi j. — 2. Kallastes; Kilingi-Nõmmes; Hallistes; Rap
las. — 3. Jõgewal; Kebastes; Maast w., Liigasmal. — Wõrus.
— 5. Tõrwas; Alliku w., Oisus. — 6. Narwas; Oru w., Linna
mäel. — g• Elwas. — 9. Saarel. — 10.Rakmeres; Antslas;
Räpinas; Raasikul; Keinas; Ellamaal. — li Põltsamaal. —12.
Tapal. — 14. Tamsalus. — 15. Paldiskis; Lähtrus. — 16.
Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Audrus; Kernu w. 19. Paides.
— 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Rawila w., Kose külas;
Warbola w. — 21. Walgas; Muhu, Suure wallam. j. — 22.
Mustmees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõpsus. — 28.
Wiljandis; Nina k.; Maasi w., Tagawerel.
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keawal; Ristil; Kärdlas.
— 2. Nabala asund. — 3. Jõhwis. — 4. Wõhmas; Peningi w.
— 5. Kirblas; Salla w.; Leisi tv., Metsakülas. — 6. Petseris.
— 7. Otepääs. — 8. Antslas; Jsakul; Uuemõisa tv., Tumelas.
— 9. Põltsamal; Haperi kiriku j.; Emmastes; Wiru-Jaagupis.
— 10. Haapsalus; Pilistweres; Puhjas; Laewas; Uue-Wändra
Suurejõel; Paatsalu w., Watlal. — 12. Wõrus; Triigi w., Audru
külas; Weneweres; Hellamal; Amblas. — 14. Puurmani mõisas;
Jmawere w., Käsukonnas; Waimastweres; Kodijärwe m.; Mõisa
külas; Mustjala wallam. j — 15. Raplas; Jluski w., Kuremäel.
— 16. Rannu wallam. j.; Maasi tv., Rannakülas. — 18 Sadalas;
Kallastes; Sangaste kirikuk. j.; Tõstamaa Kastnas; Keilas;
Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares;
Awinurme wallam. j.; Pindi tv., Leewil, Missol; Jüri kiriku j.;
Märjamaal. — 21. Wäike-Ulilas. — 22. Albul. — 23. Walgas;
Kawastu w., Warnja k.; Walgjärwe w.; Wasknarwa w.; Leisi
alewis — 24. Laiuse w. Mõra m.; Paaswere w., Laekweres.
— 25. Saadjärwe w., Moldi m. — 26. Rutikwere asund.; Krüüdneri tv., Wana-Pranglis; Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu w.,
16
Puunal; Wehastus. — 28. Paides _ Walguta m.; Kloostri w.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suurel. —31. Mustmees.
Aprill. 1. Juurus. — 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus;
Iisaku w., Alajõel. — 5. Peipsiäärses w, Wäike-Kolkja k.; Harku
w. — 6. Taeblas. -- 8. Kastre-Wõnnu w.; Pärsama w., Roopaku
asund.; Tamsalus. — 9. Elwas; Petseris. — 10. Põltsamal;
Wõlla Kihlepas; Saue w. Arudewahel; Ellamaal. — 11. Pati
Nurme otsal. — 12 Tartus; Wiljandis; Wõrus; Kolowere w.
Jõgewal; Pikaweres. — 13. Wäike°Maarjas; Kärla w.; Torgu
wallam. j. — 14. Wastse-Kuustes; Hummuli Soel. — 15. Saru
wallam. j.; Kitu w., Kuusalus; Kihelkonnas. — 16. WoltwetiKeremal Paliweres. — 17. Tapal; Karulas. — 18. Mustlas;
Kiwi-Wigalas; Kogul w., Rohukülas; Koerus. — 19. Rogost m.;
Kilingi°Nõmmes; Palmse w., Wiitnas; Lüganuse kiriku j. — 20.
Kuresaares; Aleweres; Lihulas. — 23. Wõrus; Raadil; OrajõeKablis; Sauga wallam. j.; Keilas; Kuimetsa wallam. j.; Petseris.
— 24. Wastseliina wallam. j.; Amblas; Esnas. — 25. Narwas;
Kabalas; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Koonga
wallam. j.; Märjamaal; Warblas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla
w., Lutiku!; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohilas. — 27.
Saare w. kõrtsi j.; Moisekatsil. — 28. Rakweres; Krüüdneri w.,
Sulaojal; Abja-Paluojas; Pihtla w.; Kärus. — 29. Malgas;
Torma w.. Lullikatku k.; Ahja w., Kärsa k.; Kolga w., Liiwal.
— 30. Meeri w. Wastse-Nõos; Kurema w., Palamusel; Haanja
w., asund.; Kärgul; Nissi alewis.
Mai. 2. Pärnus; Roelas; Tõrwas, Mõnistes; Kõllestes;
Räpinas; Wändras; Waikna w., Päri m. j. — 3. Karvastu w.,
Koosa k.; Kaareperes; Otepääl; Krabil; Lelle-Hilekõnnus; Anijas;
Oru w, Linnamäel; Uuemõisa w., Tumelas. 4. Tahewas. — 5.
Haapsalus; Palal; Saalusel; Põlwa kiriku j.; Welise w.; Salla
w. — 6. Tapal; Järwakandis. — 7. Lohusoos; Mõisakülas. —
8. Tsooru-Roosikul, Kõnnu w.; Walgejõel. — 9. Uue-Antslas. —
10. Põltsamaal; Rõngus; Kuigatsi-Priipalul; Wana-Roosal; Uduweres. — 11. Wana-Kuuste Reolas; Missol. — 12. Wõrus;
Õisus; Kudinas; Antslas; Sipa wallas. — 14. Holstres; Karilatsis. — 15. Kuresaares; Leisil 7 p. — 16. Paides. — 20. Missol;
Selis-Tõstkmaa k. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas; Pärsamaa
w., Mätjal. — 24. Koerus; Petseris. tz^W MM .
Juuni. 1. Krüüdneris; Rasina w.; Kärgula w., Sulbil.
— 2. Türil. — 5. Wiljandis. — 8. Raplas. — 9. Antslas. — 10.
Haageri kiriku j. — 12. Elwas; Paides. — 13. Woltweti Keremal.
— 1'4 Wastse-Kuustes. — 15. Märjamaa w. — 16. Tapal. —
18. Kilingi-Nõmmes; Keilas. — 20. Põltsamaal; Mustmees;
Pikasillal; Missol; Nissi alewik.; Kaarma-Suure wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 21. Wõrus. — 26. Wiljandis; Rakweres;
Laiksaare-Urisaaress Piirsalu-Ristil; Wihula wallam. j. Tamsalus.
— 29. Tuhkurannas.
17
Mis on suur siin ilma sees,
Eks ju lapsepõlwest tea:
Ainult ise oled mees!
Ise oma õnnesepaks
Elus pead jääma sa;
Oma alust peal õnne
Kuumalt wälja taguma!
Tahad ilmast õnne leida,
Korralikult riieta:
Riietusest sinu wäärtust
Ilm saab wälja lugema.
Lill mis õrnasti ei õitse,
Ei fee paista eemale
Korratumalt riietatud
Neiu ei saa mehele.
Seda kindlat elutõde
Wallas sulle õpetab —
Õnne sulle, wend ja õde
Soojast hingest soowitab.
JN. Wallas
21
Kui suured kooki küpsetawad.
Keiserinna Josephine tahtis kord oma abikaasa
Napoleon I-sele näidata, et ta ka ise kooki küpsetada
oskab. Selleks seadis ta enese tuppa raudse „kolmjala" ja walmistas taigna. Seal astus suur wägedejuhataja ning ilmawõitja tuppa, waatas esiteks naer
des abikaasa toimingut pealt ja tuli lõpuks otsusele,
et see sugugi koogiküpsetuse kunsti ei oska.
„Jätke,
madame", ütles ta, asjata waew, ma tatsun ise!"
Et tainas walmis, siis läks pannile asetamine ilma
suurema waewata ka ilmawõitja käes korda.
Aga
siis tuli kriitiline silmapilk — koogi ümberpööramine
teisele küljele. Keiser katsus, kuid kook tõrkus õhku
tõusmast ja teist külge pööramast ja mitme õnnetu
katse järele lendas kook wiimati koldesse tuha sisse.
Nüüd naeris keiserinna abikaasat, et koogiküpsetamine
ka tema asi ei ole ja et see nähtawasti rohkem osawust nõuab, kui wägede juhtimine ja riigiwalitsemine.
Napoleon tegi pahase näo, aga ei wastanud midagi,
sest asitõendus, pool toores tuhane kook, lamas tuhas.
Suur mees lahkus warsti ja ka keiserinna jättis koogiküpsetamife pooleli, sest ümberpöörmine wõis temagi
õrnades kätes weel kergemini äparduda kui abikaasa
raudsetes kätes.
Kuidas aga koogiküpsetamise kunsti mitte tead
mine saatuslikuks wõib saada, sellest jutustab Prant
suse ajalugu. Aastal 1793 põgenes õpetlane Condorcet
22
rewolutsiooni eest Pariisist wiletsates riietes ja tuli
maal ühte wõõrastemaija öömajale kus ta enesele tua
üüris ja midagi süüa palus tuua. Perenaine tuli
arwamisele, et kehwas riides wõõras mitte palju
maksa ei jõua ja küsis wõõralt, kas wast munakooki
ei soowiks ja kui palju mune ta sinna peale tarwitada wõiks, sest munade hulgast oleues koogi hind.
Õpetlane, kes elus kunagi weel nii wäikeste asjadega
tegu ei olnud teinud, wastas mõtlematult: „üks
tosin!"
Seal kohkus perenaine, sest terme tosin
mune oli suur hulk, peale selle weel jahu, wõi,
suhkur ja muu lisandusega, mis kaunikese summa wälja
tegi.
Sarnast uudist tõttas perenaine kohe oma
mehele kuulutama, kes mõistis, et wõõras mitte see
ei ole, kelleks ta end teeb, sest see isu näitas liiga
kõrget kraadi. Wõõrastemaja peremees hakkas wõõraft
usutlema ja põikküsimustel tuli awalikuks, et mees
mässajate eest põgenemisel.
Peremees kui „õige
wabariiklane," kunagi, teatas wõõraft wõimudele,
kes siis õnnetu õpetlase kinni wõtsid ja juba järgmisel
päewal surma mõistsid, milleks küll õnnetu sõna
„terwe tosin" süüdi oli, kook ühe ehk kahe munaga ei
oleks perenaist ega peremeest kahtlema pannud.
23
Ära!
Ära teisele tee paha,
Ära raiska, pilla raha,
Ära teistest jää sa maha
Rippendama kõige taha?
Ära sula nagu waha,
Ära salli, et su naha
Kooriks mõni mees kes paha,
Riisuks labida ja saha.
Wallas iialgi ei taha,
Et sa raiskaks oma raha,
Iga senti on sul waja,
Korras hoida oma maja.
Ära joo ja ära pilla
Nii et ilm on täitsa lilla:
Hoia kroonid sendid, kokku,
Ega raha jookse pakku.
Kui on riidekraami waja,
Kaubahaowis kaubamaja
Nr. 3 — siin odaw riie —
Wallasel on ausam püüe!
Tõru-Tõnis.
24
Kõik nad püüdwad . . .
Kõik nad püüdwad kõrgeid kohti,
Tahtwad saada ministriks,
Teised õpiwad mis hirmus,
Et saaks aga doktoriks.
Kes ei püüa sel ei ole
Osa elu hiilgusest,
Sel ei ole autot, maja —
Muud kui püks ja kuub ja west.
Ja kui need tal korralikud —
Hõissa! siis wõib elada,
Saad weel süüa — wilistades
Eluteed wõid rännata.
Kes end korralikult tahab
Riietuda eluteel,
Selle elu pole paha:
Arm ja lootus õitseb weel.
Wallas tunneb elutarkust,
Temalt järel pärige!
Ostate ta ärist riided —
Rõõmus on te elutee.
25
Naljad.
WStad kõik wastn.
(Wäike Hermann on oma õe toolilt maha tõuganud)
„Aga mamma", karjub see wihaselt, „Hermann on ju
päris kaswatamata poiss ... Sa wõtad ka kõik wastu
mis sulle kurg toob!"
Ei ole!
Prl. Bertha: „Ma ütlen sulle, see leitnant Mägi
olr üks piltilus mees!" — Prl. Linda: „Kas ta siis
enam ei ole ilus" — Prl. Bertha: „Ma palun sind,
— ta on ju juba kolm nädalat kihlatud!"
Tun-elikkus.
.Teie olete kõige mu nelja tütrega kõige silmapaistwamal kombel kurameerinud. Abielluge ka nüüd mõnega
nendest!"
„Aga ma palun teid, see oleks ju taewasse karjuw
ülekohus teiste kolme wastu!"
IKKa üks fa samane
Mees: „ . . . Seitse päewa oleme juba abielus;
kuus korda oli meil juba beessteak lõuneks, ja siin näib
Me sama olewat. Kust see tuleb armas laps?"
Naine: „OH Jumal, ma ei tea isegi; ma tegin
kõtt, et midagi muud lauale tuua, aga jälle tuli mul
beessteak wälja!"
Härra: „Armas preili, waadake minu kui kerjaja
Pääle, ja kinkige oma süda mulle!"
Prl.: „ Kahetsen wäga, mul on juba üks maja
kerjus!"
26
Ema: „Aga tüdruk, kuidas te omale sarnast juurewilja olete lasknud kaela määrida ..." —
Wäikene Netti: „Ja, kartulid on ka natukene
wäiksed!"
Ema: „Sa ole päris mait ja mine tuppa.!"
Wäikene Netti: „Aga, mamma, ma pean sind ju
aitama, et rutem malmis saaksid.!"
Kohtunik: „Tõstke oma parem käsi wandeks üles!"
Tunnistaja: (wanapiiga) „Kes wõiks teile, aulik
härra kohtunik, küll midagi ära ütelda!"
Doo tvöost.
Wanapiiga: „ . . . Sinu wanemad ei taha siis,
et sa kallimale mehele lähed? Troosti ennast — üks nii
sugune ilus poiss, kui see, leiab kergesti jälle mõne teise!"
Uus lastetüdruk.
Ema: „Liina, ole hää laps ja anna enne kui sa
moodi lähed, preili Annale üks musu!" — Liina: „So!
et ta ka mulle ühe kõrwakiilu annaks, nagu eile õhtu
papale!"
Moesed srhweiriofed
Üks noor abielupaar olid parajaste
Schmeizis: „AH, need waefed schweizlased
noor naine, kes natuke aega enne abiellumist
tuli armsasti oma mehele, kui nad mehele
saa nad ühtki pulmareisi teha!"
pulmareisil
küll," ütleb
pangsioonist
lähemad, ei
Wanapiiga kohtus.
Kohtunik: „Kui mana te olete?" — Tunnistaja:
„Seda lasen ma armsal kohtunikul wälja armata!"
Pääsetee
„Ma olen kõik raamatud oma tulemase raamatu
kogust läbi lugenud, ja nüüd tunnen ma juba igawust!"
„Aga armas sõber, siis ma waataks omale sinu
asemel teise tulemase!"
27
Ital valik Ms
Ülikonna-,
Palitu-,
Mantli- ja
KleidiSuur valik pesu riideid, rootsiriiet, kretongi, parchi, flanellparchi, voodri riideid, puplini, .
sephiri, akna kardinaid, põranda
riideid, tekkisid, suuri- ja pearättikuid.
z z z z z z
II. Mart riittaapte.
Kaubahoovis
=
Ms
3,
Tartus.
Odavad hinnad.
=
Jällemüüjateie odavam ostukoht
28
TGGGGGGTGG
Kes ennast odavasti
ja hästi riietada soo
vibg see ostku kõik omad
riidekaubad
n. Vallast
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääi on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
11111lii 111 i I tli liis 111 k
S9@@@@@@@@i®
29
V----- ————S^B tete.—»———
s Eioleoöivimat oslötita
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
ja
riitlekauplus Kaubahoovis Z 3, Tartus.
^Telefon 539.1
1
■
Suures valikus: Ülikonna-, palitu-,
mantli-, kostömi-, bluusi-, kleidi- ja
pesuriided.
1
Kes ei tea veel,
see tulgu naatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas oalikus
I
mailase
rliiukauplusust Kaubahoov Jf° 3,Tartus,
vastu Barklai platsi.
|
Müük suurel ja väiksel arvul.
Jaan Klarmann & Ka
Tartus,
Suurturg £ 20. Tel. 1-50. Tarto Panga majas.
Paberossid ja labak
Suhkur
Jahu — väljamaa ja kodumaa
Riis, manna
Heeringad, kilud,
Sprotid ja muud konservid
Tee, kakao, kohvi
Kompvekid, sohokolad ja
Muud kolonial kaubad.
Veinid, liköörid ja napsid
kõigist kodumaa vabrikutest.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tellimiste täitmine kiire ja täpne.
Hinnad mõõdukad !
Hinnad mõõdukad!
31
MV 616
saapakauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud 1913 a.
Meeste, | haamaiJ 5a liinHi
Naiste
Laste
| OUUPUIU JU Illliyi
ja ^m n 9 KIIH1I
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalosse
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
Ludwig Oja.
32
Soovitan suures väljavalikos
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarje,
villast longa
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfifiiiiti D. H. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük suurel ja väiksel arvul.
WWW.
Küüni tän. 5.
Telefon 7-43.
fWWWWWW
nnnnnnnn
Parem
nltoönlia osluhoht
rudekauplus
Kaubahoovis
Asut. 1913 a.
3.
Telef. 593.
Hinnad odavad
Valik ilus
Jällemüüjatele
odav sisseostukoht.
Vaata
Kalender-
Käsiraamat
Aktsiaselts „Silva"
Ta... Kalender-
Käsiraamat
Aktsiaselts „Silva"
Tallinn, Merepuiestee nr. 17.
Telefonid:
Kontoris 9-29 ja 13-80.
Kaupluses 18-09.
Telegrammi adress:
Silva, Tallinn.
O| Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus.
3. Raudsepp’a
raamatu- ja kirjutusmaterjaali kauplus
Tartus, Küüni tän. 1-a.
Kõige suurem ja täielikum ladu
igasuguseid
kooli ja ülikooli õpperaama
tuid. Oma raamatuköitmise
töötuba.
2.0 о 2
Suur väljavalik
3EP8
00 00
о
kirjutus-, joonistus- ja maalimismaterjaali. Viiulid, viiuli
keeled, poognad jne.
Õppeabinõud
alg- kui ka keskkoolidele :
kaardid, pildid, modellid
jne., jne
Tellimised igasuguste raamatute peale
täidetakse korralikult ja kiiresti.
Iga õpetaja kui ka õpilane ning üli
õpilane ostab omad tarvilised raamatud, õppeabinõud ning kirjutusmaterjaali ainult
Raudseppa
J.
raamatu- ja kirjutusmaterjaali
kauplusest.
o 3
E
= —@.
5E o @
= . e+ X
0 0 О
00___
E D D:
00 ni Pa
0D
0C=•o
usA
=m 2
□ • EL
0o Oi
+= C
_
.Ot O
-2.
o 2.
d=0
Ecoo
02-4
• .— C X
00 0.0
Kalender-
Käsiraamat
„Kaubandus -Tartos.
Koloniaal, ehitusmaterjaalide- ja veoäri.
Kauplus — Suurturg 20, Tartu panga majas.
-------------------- Telefon 150. -----------------------Kontor ja veoäri — Küüni tän. 1. Telefon 5.
_
Kõige kasulikum sisseostukoht edasimüüjatele
ja tarvitajatele.
_
• 0 [Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus,
I
Eesti
■Hр
Laenu HoinUhisus
Tartus, Suurturg nr. 14,
omas majas. ------ Kõnetr. 1-77.
Esimene ühistegeline raha-asutus Eestis,
asutatud 1902. aastal.
Tähtsamate arvete seis 1. juulil 1922. aastal:
Osa ja tagavara kapitaalid Mk. 2,667,000.—
Hoiusummad
. . . . ,, 37,133,000.—
Laenud
„38,123,000.Äriseis ...................................... 44,464,000,—
Liigete lisavastutus
.
. Mk. 10,000,000.—
ühisus võtab raha hoiule, annab laenusid
ja toimetab kõiksugu panga
operatsioone.
992:3623
Eessõnaks.
Eesti Vabariigi rajamisega said kõik ametasutused meil emakeelisteks ja igal riigikodanikul avanes võimalus ilma vahemeeste ja vahelträäkijateta korraldada ja ajada oma asju nii riigi- kui ka omavalitsuse asutustes.
Aastasadasid väldanud võõraste valitsuse ajal oli asjaajamine
ametasutustes elanikkude enamusele tundmata keeles ja kodanik pidi
iga vähemagi asjatoimetuse jaoks riigikeelt mõistjat vahelträäkijat tar
vitama, mis paljuid sundis oma õiglastest nõudmistest sootu loobuma
ja põhjust andis ametasutuste kohta teatud eelarvamiste tekkimiseks.
Kuna meie demokraatlise korra juures iga kodanik nii riigi-,
kui ka omavalitsuse moodustamisest osa võtab ja sellega is e riiki
valitseb, peaks läbilööma teadmine, et asutused ja ametnikud on
kodanikkude jaoks ja seisavad nende käsutuses. Et aga asjatut ja
aegaraiskavat ametasutuste tülitamist ära hoida, peaks igal koda
nikul olema selge ülevaade riigi korralduse ja riigivõimu teostavate
ametasutuste kohta, et igal juhtumisel, kui selleks tarvidus peaks
olema, mõistetaks otseteel pöörata vastava ametasutuse poole.
Tarvilikud käsiraamatud sellel alal puuduvad meil senni täiesti,
kuid ka ilmumise korral ei oleks nad hinna poolest laiemale ring
konnale kättesaadavad. Et sarnast käsiraamatut kõigile kättesaada
vaks teha, tekkis juba paari aasta eest kavatsus kirjastada kalendrit,
mis peale harilikkude kalendri-teadete sisaldaks kõige tarvilikumaid
näpunäiteid igasuguste ametkondade ja nende asjaajamise kohta, mis
sugused teated puuduvad suuremalt jaolt kalendrites täiesti ehk on
esitatud liig napilt.
Käesolev kalender-käsiraamat ilmub katsena. Puht tehnilistel
põhjustel ei ole ta nii täielik saanud, kui see esialgu kavatsetud oli,
nii on mitmed osakonnad täiesti välja pidanud jääma ehk avaldatud
liig kokkusurutud kujul. Kuid kõigi puuduste peale vaatamata, mis
kalender-käsiraamatus olla võivad, peaks ta tuntavalt kaasaitama
sellekohase täielikuma käsiraamatu puuduse kõrvaldamiseks.
Kaiender-käsiraamatu teadete osa kokkuseadmisest on oma erialadel osavõtnud:
rahukoht. T. Grünthal, Tartu maakonnavalits. juriidilise büroo juhataja, van. adv. abi
J. Jans, abiprokuröör H. Luiga, Eesti Ühistegel.-Liidu revid.-instr. A. Maser, Tartu linnav.
sekretäär H. Mägi, van. adv. L. Olesk, õigustead. üliõpil. J. Otsing, krepostijaosk. sekretäär J. Pehap, rahukog. sekretäär H. Pill, notaarius H. Siska, õigusteadl. K. Tassa j. t.
Kalendri tarvitajaid, kellel kalendri sisu kohta ühti ehk teisi soove on, palume
neid saata kirjalikult O.|ü. „Moor-Eesti Kirjastusele", et neid arvesse võtta kaiender-käsi
raamatu järgmise aasta peale kokkuseadmisel.
Kal d it i k d
k. = kell; m. = minut; p. = päev ; e. 1. = enne lõunat ja tähendab
aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval ; p. 1. = pärast lõunat
ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi; s = sündis ;
+ = suri. Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab Ida-Euroopa aega.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil kl. 5,29 m. p. 1.
Suvi algab 23. juunil kl. 1,02 m. e. 1.
Sügis algab 24. sept. kl. 4,02 m. p. 1.
Talv algab 23. dets. kl. 10,52 m. p. 1.
Päikese ja kuu varjutused.
1923. aastal on 2. päikese ja 2 kuu varjutust.
1) Osaline kuu varjutus 3. märtsil. Algus kl. 4,28 m. e. 1, lõpp kl. 6,36
m. e. 1. On Eestis näha.
2) Ringkujuline päikese varjutus 17. märtsil. Algus kl. 11,50 m. e. 1.,
lopp kl. 5,39 m. p. 1. Näha Atlandi okeaanis ja Lõuna-Rafrikas.
3) Osaline kuu varjutus 26. aug. Algus kl. 11,52 m. e. 1., lõpp kl. 1,27
min. p. 1. Ei ole Eestis näha.
4) Täieline päikese varjutus 10.—11. sept. Algus 10-mal kl. 8,14 m. p. 1.,
lõpp 11-mal kl. 1,20 m. e. 1. Varjutus on näha Ameerikas.
Sel aastal on
365 päeva.
Määrus pühade ja puhkepäevade kohta.
(„R. Teat." nr. 67/68 — 1920. a.).
Täielikkudeks pühadeks loetakse järgmised päevad, mil tööd ei tehta.'
1) Uus-aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuninga-päev (6. jaanuar).
3) E. V. riigi iseseisvuse päev (24. veebruar). 4) Palvepäev. 5) Suur
Neljapäev. 6) Suur Reede. 7) Ülestõusmise-pühad, 3 päeva. 8) Esi
mese mai püha (1. mai). 9) Ristipäev (taevamin.-püha). 10) Nelipühi.
3 päeva. 11) Jaanipäev (24. juuni). 12) Mardipäev (10. nov.). 13) Jõu
lupühad 3 päeva.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Suurel laupäeval. 2) Nelipühi laupäeval. 3) Jõulu laupäeval.
4) Vanal-aastal (31. detsembril).
8 Pühap. 26
€ 7,22 e. I.
9 Esmap. 27
10 Teisip. 28
11 Kolmap. 29
12 Neljap. 30 Eesti omavalitsuse
13 Reede
81 kinnitamine 1917.
1 Künni p.
14 Laup.
2
15 Pühap.
3
16 Esmap.
• 8,28 e. I.
17 Teisip.
4
18 Kolmap. 5
6 Tuule risti p. M.Kör19 Neljap.
7
20 Reede
ber t 1893
8
21 Laup.
Kallas+1913
22 Pühap.
9 Fählmann-1850,
[Asut. kogu kokkuast. 1919
23 Esmap. 10
[Jüri p.
24 Teisip. 11 J. Kunder f 1888 07,20 e,l,
25 Kolmap. 12 Markuse о Л-Тог+Helle
1742
26 Neljap. 13 Linnu risti p.
27 Reede
14 J. Rosenplänter t __
15
Laup.
184628
О
16
Pühap.
[®
11,30
р.
1.
2:
29
30 Esmap. 17 Juh. Liiv s. 1864 s.
1
„Vaba Maa"
näeb kõik.
„Vaba Maa''
kuuleb kõik.
„Vaba Maa"
teab kõik.
Pimedad on
need, kes ei
loe „Vaba Maad".
|Vana
on alati olnud teenäita|vana peDostimeesd
DSunCCo jaks
ja juhiks igale poliitiliselt mõtlejale kodanikule.
^ai.
1
2
3
4
5
Lehekuu,
Teisip. 18 Volbri p
•
Ш: Päike tõuseb läh. looja
Kolmap. 19
1. mail kell 4,21, kell 8,—
Neljap. 20 Lehe risti p. Ris- 0 11
„ . 3,57, „ 8,22
Reede 21
tileidmise p
21. „ „ 3,36. „ 8,44
22
Laup
vo
6 Pühap. 28
7 Esmap. 24 J. Tamm s. 1861 C:
3
8 Teisip. 25
[€ 8,18 p. 1. В
И;
9 Kolmap. 26 Nigula p.
**10 Neljap. 27 Taevaminemise
11 Reede 28
püha
12 Laup.
29
00
13 Pühap. 80
Ci
14 Esmap.
1
15 Teisip.
2
[® 12,38 e. 1. 5"
16 Kolmap 8 J. Jansen s. 1819 0:
17 Neljap.
4 [M. Veske t 1890 .
18 Reede
5
6
19 Laup.
1 Pühap. 18
tõuseb läh. looja
2 Esmap. 19 Heina-Maarja p. 2: Päike
1
juul.
kell
3,11, kell 9,23
3 Teisip. 20
3
11.
3,22,
,, 9,14
о
4 Kolmap. 21
W:
21.
3,40,
„ 8,59
5 Neljap. 22
6 Reede 23
€ 3,56 e. I.
7 Laup.
24
8 Pühap. 25
9 Esmap. 26
10 Teisip. 27 7 venna p.
loevad
11 Kolmap. 28
12 Neljap. 29
13 Reede 30 J. Jansen + 1890
1
14 Laup.
• 2,45 e. 1.
sest „Vaba Maa"
15 Pühap.
2
annab elu üle Eestis
16 Esmap. 3
kõige selgema pildi.
17 Teisip.
4 H. Treffner s. 1845
18 Kolmap. 5
Seda võimaldab tema
19 Neljap.
6 M. Körber s. 1817
tuhandeliikmeline
20 Reede
7
kaastööliste ja kirja
21 Laup
8
3 3,32 e. 1
saatjate pere.
22 Pühap.
9 Maarja-Magdal. p.
Veitzenberg S. 1838
23 Esmap. 10 TJ.
LK. Mauer (Kannike) s. 1864
24 Teisip. 11 J. Rosenplänter s. 1782
Kõik kuulutavad
25 Kolmap 12 Jakobi p.
„Vaba
Maas",
26 Neljap. 13 J. Tamm * 1907 C.R.Jakob27 Reede
14
sest seal on kuuK. Krimm e , ..
/28 Laup.
15 s. 1863 @ 12,33 e. 1.
lutustel kõige
29 Pühap. 16 Olevi p.
suurem mõju.
30 Esmap. 17
31 Teisip. 18 J. Hurt s. 1839
= Kõik —
„Vaba Maan".
Kes õiget ja täielikku ülevaadet poliitika, rahvamajanduse,
kaubanduse, kunsti ja m. üle tahab saada—loeb „Postimeest"
August.
1
2
3
4
Lõikusekuu.
Kolmap. 19
Neljap.
Reede
Laup.
Päike
tõuseb
läh. looja
20
1. aug. kell 4,02, kell 8,37
21
[€ 9,22 p. 1. 11. „ „ 4,24, „ 8,14
22 K. Peterson f 1822 21. » - 4,46, » 7,47
5 Pühap. 28
6 Esmap. 24 Kristuse seleta7 Teisip. 25
mise p.
8 Kolmap 26
Ajakirjanduse käes
9 Neljap. 27
on kogu maailm.
10 Reede 28 Lauritsa p.
11 Laup.
29 L. Koidula t 1886
********
12 Pühap. 30
• 1,16 p. 1.
13 Esmap. 81
14 Teisip.
1
Selle
15 Kolmap. 2 Rukki-Maarja p.
16 Neljap.
3
17 Reede
4
Laup.
5
teile
maailma avab
Pühap.
6
3 8,07 e. 1.
20 Esmap.
7
21 Teisip.
8
22 Kolmap. 9
23 Neljap. 10
24 Reede
11 Pärtli p.
It 1882
25 Laup.
12 Fr. R. Kreutzwald
€ 12,09 p. 1 Päike
tõuseb läh. looja
19
1. dets, kell 8,34, kell 3,30
20
11. „
„ 8,50, „ 3,22
21
21. , „ 9,01, „ 3,22
22
23 Nigula p.
24
IO 3,30 e. I.
25 Nigula-Maarja p.
9 Pühap. 26
10 Esmap. 27
11 Teisip. 28
12 Kolmap. 29
13 Neljap. 30 Lutsina p.
14 Reede
1
Laup.
2
3 4,38 e. 1.
16 Pühap.
3
17 Esmap. 4
18 Teisip.
5
19 Kolmap. 6
20 Neljap.
7
21 Reede
8 Tooma p.
22 Laup.
9
23 Pühap. 10 Talve algus.@9,33e.l.
24 Esmap. 11 L. Koidula s. 1843
**25 Teisip.
12 1. Jõulu püha.
**26 Kolmap. 13 2. Jõulu püha.
*27 Neljap. 14 3. Jõulu püha.
28 Reede
15 Süüta laste p.
1887 J.Berg29 Laup.
16 F.Viedemann t mann
s. 1856
30 Pühap.
31 Esmap.
17
18
Vana aasta jõuab
lõpule.
Enne kui
uut alustate,
— tellige ===
„Vaba Maa"
õigel ajal ära.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Vaadake, et ka
naaber sedasama
teeks.
9000000000000600
€ 1 1,07 p. 1.
Noor-€esti raamatud on kõige kohasemad jõulukingid.
Inglismaal ja P.-Ameerikas on veel tarvitusel jard = 3 jalga =
91,44 sentim.
Merepenikoorem = 1/60 kraadi ekvaatori peal = 1,738 v. — 1 855 km
Inglise ja Prantsuse merepenikoorem = 1/20 kraadi ekvaatori peal
= 3 merepenik.
L
Geograafiline penikoorem — 1/15 kraadi ekvaatori peal = 6,952 versta
= 7,420 km.
Soome penikoorem = 10 v. Austria penikoorem = 7.111 v.
Saksa»
— 7,030,
Rootsi
== 10,9 »
Inglise
Daani
1,508 »
= 7,061 »
Meresõlm = 1,739 versta = 1,856 km.
Meeter
1
0,0251
0,3048
0,0444
0,7112
2,1336
Toll
39,3708
Jalg
3,2809
3,0883
1
0,1458
2,3333
7,0000
1
12,0000
1,7500
28,0000
84,0000
2.
Verssok
22,4076
0,5714
6,8571
1
16,0000
48,0000
Arssin
1,4061
0,0357
0,4286
0,0625
1
3,0000
Süld
0,4687
0,0119
0,1429
0,0208
0,3333
1
Pinnamõõdud.
a) Kodumaa pinnamõõdud: Riia tündrimaa = 35 kapamaad
= 14000 ruutküünart = 0,476 dessat. = 5202,585 r. meetr.
17
Riia vakamaa = 25 kapamaad = 10000 r. küünart — C 34 dessat. _
3716,134 r. meetr.
Kapp = 400 ruutküünart = 1600 r. jalga = 148,64 r. meetr.
1,40 vakamaad I numbrimaad )
ehk 1,68
.
II
!
„ 2,10
„
III
”
= 1 taaler
, 2,30
„
IV
*
J
Adramaa = 80 taalrit = 12 päevamaad.
Taaler = 90 Rootsi tenga.
b) Meeter-Mõõdud: Hektaar = 100 aari — 10000 ruutmeetr. =
0,915 dessat, = 2196,7 ruutsülda.
Aar = 100 ruutmeetrit = 21,967 ruutsülda.
Ruutmeeter (m2) = 100 r. detsim. — 10060 r. sentim. = 1,977 r.
arss. = 10,764 ruutjalga.
c) Vene pinnamõõdud: Ruutverst = 250000 ruutsülda 104,1666 dessatiini = 113,802 hektaari.
Ruutsüld = 9 ruutarss. — 49 ruutjalga — 7056 ruuttolli _
4,552083 r. meetrit.
3.
Ruumimõõdud
a) Meeter-mõõdud: Kantmeeter (m3) ehk steer (s) = 2,779
kantarss. = 35,316 kantjalga.
b) Vene mõõdud: Kantsüld = 9,713 kantmeetrit.
4.
Saksa sentner — 50 kilogrammi — 3,052 puuda.
Inglise nael = 0,4536 kilogr. === 1,1076 Vene naela.
Rootsi nael === 1 Soome nael === 425,076 grammi = 1,036 Vene n.
b) Vene mõõdud: Perkovits = 10 puuda = 163,798 kilogr.
Puud = 40 naela = 2 leisikat === 16,38 kilogr.
Nael = 32 loodi = 96 solotnikku == 0,4095 kilogr.
Lood = 3 solotnikku == 12,796 grammi.
Solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi.
c) Apteegi mõõdud: Apt. nael = 12 untsi == 84 solotnikku
= 358.83 gr.
Unts = 8 drahmi = 24 skruplit = 29,859 gr.
Skrupel = 20 graani = 1,244 gr.
Vedelikumõõdud.
6.
a) Kodumaa mõõdud: Liivimaa vaat = 30 Riia toopi ===
3,111 pange = 38,264 liitr.
Eestimaa vaat = 64 kannu = 128 toopi = 12,25 pange ==
150,684 liitr.
b) К ümn en d- mõõdud: Hektoliiter (Ы) = 10 dekaliitrit =
100 liitrit = 8,1639 pange.
Liiter (2 = 10 detsiliitrit = 100 sentil. = 1000 miilil. ===
0,8137 toopi.
7.
Paberimõõdud.
Pall = 10 riisi.
Riis === 2C raamatut.
Raamat ==== 24 poognat kirjutuspaberit ehk 25 poognat trükipaberit.
8. Rahad.
Eesti mark = 100 penni
Soome mark === 100 penni ...................................... — rbl. 371/2 kop.
Vene rubla 100 kop.
Saksa mark = 100 penningit .................................
Austria guiden = 100 kröitserit............................
„ 783/4 V
Inglise naelsterling ===== 20 shillingit (ä 12 репсе) .
9 „458/4 »
Itaalia liire = 100 sentesimit .................................
„ 371/2 »
Prantsuse, Belgia ja Shveitsi frank 100 santiimi .
„371/2 »
P.-Am. Übisriikide dollar = 100 senti . .. . . . 1 „ 941/4 »
Daani, Rootsi ja Norra kroon ===== 100 ööri . . .
»
Hollandi guiden ==== 100 senti .................................
%
Märkus: Ülestähendatud arvud on õiged sõjaeelse rahakursi kohta Vene rahas. Praegu
4 on rahakurs nii muutlik, et tema kohta mingit kindlat tabelit kokku seada ei saa,
Endine väärtus on huvitav võrdlemiseks.
19
TEmpElmaks.
Tempelmaksu alal maksavad meil praegu määrused, mis kokku
võetud „Riigi Teatajas“ nr. 71—72 1920. a. ühes järgnevate muuda
tustega. Toome sellest tähtsamad väljavõtted :
1* Vabastanud on : arved, mis teenijad koduseks majapida
miseks tehtud kulude üle annavad; riigi- ja omavalitsusasutuste amet
nikkude arved ametikohustuste täitmisel tehtud kulude üle.
2. Arved eraasutustele ja eraisikutele käivad järgmiste maksude
alla : arved 10—100 margani 20 penni; arved üle 100 marga 2/100/0
arve summast.
Märkus; Tempelmaks kuni 1 mk. 50 p. tõuseb 20-penniliste astmete viisi, üle 1 mk.
50 p. aga 50-penniliste astmete viisi, näituseks tuleb 800-margalise arve pealt tempelmaksu tasuda mitte 1 mk. 60 p., vald 2 mk. ja 1.050-margalise arve pealt mitte
2 mk. 20 p., vaid 2 mk. 50 p.
3. Eellepingud — 2/6 lõpuliku lepingu tempelmaksust.
4. Ehituslepingud — 2/80/0 tasust.
5. Enampakkumise protokollid, tehtud ametnikkude või
teiste elukutseliste oksjonipidajate poolt liikuva varanduse müügi üle —
10/0 üleüldisest müügil saadud summast, kulud maha arvatud ; vähe
malt aga 6 marka.
6. Kokkulepped (мировые сделки, Vergleiche) — l°/o kokku
leppe teel lahendatud nõudmiste ülemmäärast; kõige vähemalt
6 marka ; ei ole kokkuleppe objekti väärtus hinnatav 6 marka.
7- Lepingud rahaga hinnatavate asjade ja tegevuste kohta
(töö, koha, teenistuse, abielu, päranduse j. m.), kui tariifis teisi mää
rusi nende kohta ei ole, — l°/o asja ehk tegevuse väärtusest; vä
hemalt 6 marka.
Teenistuse lepingud on tempelmaksust vabad, kui palga määr
ei ulata üle 60.000 marga aastas. Sunduslikud palgaraamatud tempel
maksu alla ei käi.
Mä rk us: See paragrahv on ka maksev selles nimetatud dokumentide kohta, mis enne
selle seaduse maksma hakkamist tehtud, kuid seni tempelmaksustamata.
Ostulepingud : a) liikuva varanduse üle — l°/o ostuhinnast ;
b) liikumata varanduse üle — 20/0 ostuhinnast ; c) kauba üle — 2/10 /0
ostuhinnast.
8. Palvekirjad eraisikutelt ametiasutustele ehk ametnikku
dele eraasjus (kirjalikud ehk suusõnalised, viimased protokolli võetud),
niisama vastused nende palvekirjade peale ametiasutustelt ehk amet
nikkudelt (välja arvatud kohtuasutused ja ametnikud, kellele antavad
palved tulevad tempelmaksta 6 mk. palve, ehk selle poogna pealt.)
(Vaata „Kohtud".) — 10 mk. iga palvekirja ja iga vastuse pealt. Pal
vekirjad ja ettepanekud sõidulubade asjus — 1 m.
)*
*) Erimäärused tempelmaksu kohta palvekirjadel immobillkomisjonile ja vaslitsentside nõutamistel — 50 marka Iga palvekirja ja vastuse pealt („Riigi
Teataja" nr. 141,142 — 1920).
tustel ning
20
Vabastatud on : palvekirjad vaeste eest hoolekandmise, kirik
likkudes ja koolide asjus ; palvekirjad, mis sisse antud seaduses ette
kirjutatud kohuste täitmiseks või ametiasutuste nõudel, niisama ka
vastused nende palvekirjade peale; palvekirjad väeteenistuse kohus
tuse asjus ; kaebused ja palvekirjad rahvaväeliste perekondade toeta
mise asjus; rahvaväeliste ja nende perekondade pensioni küsimusse
puutuv kirjavahetus ja tunnistused ; kirjavahetus rekvireerimise asjus
ja vabadussõja läbi tekkinud kahjude hindamise asjus ; tulumaksu
asjus: avaldused ja tähendused valla- ja alevi tuluhindamise komisjo
nide kokkuseatud maksjate nimekirjade puuduste kohta.
9. Teisikud (teised eksemplaarid, ärakirjad) maksualustest do
kumentidest — 10 marka, kuid mitte rohkem kui algkirjade tempelmaks.
10. Tõestamised (välja arvatud allkirjade tunnistamine postisaadetuste vastuvõtmise asjus kutsekirjadel): a) allkirjad — ametiasu
tustes ja ametnikkude poolt — 6 m.; b) ärakirjad maksukohuslikkudest tõenduskirjadest — 10 marka, kusjuures ärakirja tempelmaks
algkirja tempelmaksust kõrgem' olla ei või.
11. Tunnistused eraasjades ametiasutustest ja ametnikkudelt
väljaantavad, kui tariifis teist määrust ette nähtud pole — 10 marka.
Vabastatud on tempelmaksust: a) elukombe tunnistused, b)
koolitunnistused, c) tunnistused vaesuse asjus, d) surma- ja matmise
tunnistused; e) ristimise ja sündimise tunnistused, kui nad välja antakse
1) koolidesse sisseastumiseks ja 2) alaealistele vabrikutesse tööle as
tumiseks; f) tunnistused, mille eest teiste määruste põhjal riigi heaks
erimaksu võetakse (näit, sõiduload, elamiseload, passid jne.)
12. Vekslid ja veksliprotestid — к ак s marka iga tuhande
marga pealt, poolikut tuhat täieks tuhandeks lugedes. Veksli tempelmaksustamisel veksli tähtaega arvesse ei võeta. (Vekslid tunnistatakse
maksvateks, kui nad on kirjutatud sellekohasele veksli paberile, lähe
malt vaata „Vekslite'’ all.)
13. Volitused ja ülesanded volitaja kasuks toimetamise kohta.
1. Volitused üheks ainsaks toimetuseks : a) kui asja väärtus
üle 3000 marga ei ulata — 3 marka ; b) kui aga väärtus üle 3000 marga
on ehk kui ta hinnatav ei ole — 10 marka.
2. Volitused asjaajamiseks rahukohtutes ja rahukogudes II astme
kohtutena — 10 marka.
3. Kogu (generaal-) volitused — 40 marka.
4. Igasugused muud volitused — 20 marka.
Vabastatud ons 1. volitused postisaadetuste vastuvõtmiseks
2. volitused pensioni- ehk hoiukassadest hoiusummade kätte
saamiseks.
3. volitused asjaajamiseks hoolekande- (vaestelaste) kohtutes.
14 . Võlakohustused — 2/10 0/0 võlasummast.
15 Võlakohustuste tähtaja pikendused 1/100/0,
21
16- Väljavõtted aktidest, ametlikkudest toimetustest (nõupidamistest, läbirääkimistest), ametlikult peetud raamatutest, registritest kui
nad eraisikutele nende soovil valmistatakse — 10 marka.
17. Testamendid (viimase tahtmise avaldused ja koditsillid) :
1. kui varand. väärtus on künni 1,000 mk. — 6 mk.
»»
»
v
»
5.000 „ — 10 „
”»
»
»
»
10.000 „ — 20 „
”. »
»
„
»
20.000 „ — 40 „
»”
»
»
,,
50.000 и — 80
»»
„
„
„
100 000 „ — 120 „
” «
п
»
„
300.000 „ — 160
»»
„
» üle 300.000 „ — 200 „
2. kui korraldused hinnatud ei ole — 6 marka.
18. Üüri- ja rendilepingud:
1. liikumata varanduse üle, niisama ka nende lepingute
pikendused, käivad tempelmaksu alla, kui aastane rent ehk üür:
üle 5.000 kunni 20.000 m. 4/io prots.
„ 20.000„40.000 „6/10„
„ 40 000„80.000 „8,10„
„ 80 000„160.000 „12/10„
„ 160.000 „ 240.000 „ 16/10 „
„” 240.000 „99
—
2
99
Jf
üüri või rendi hinnast lepingus tähendatud lisatingimuste väärtused
juure arvatud.
Lepingute pealt, mis määramata aja peale tehtud, arvatakse
tempelmaksu 12^/2 aasta üüri või rendi summast.
Määramata aja peale tehtavate üürilepingute juures, mille järele
üüri päevade, nädalate või kuude viisi arvatakse, võetakse tempel
maksu aasta üüri pealt ja tasutakse kolme nädala jooksul iga lepinguaasta algul.
Üürilepingutega ühesarnaseks loetakse üüriraamatud, milles üüritingimused on tähendatud, missugused sel korral on vabad, kui tempelmaksetud üürileping olemas.
2. Üüri- ja rendilepingud liikuva varanduse üle:
100 2000-margal. aasta üüri ehk rendi juures 4/100/0, kõrgema
üüri ehk rendi juures l°/o.
19. Kviitungid üle 10 marga — 50 penni iga kviitungi pealt.
Vabastatud on: 1. Riigi- ja omavalitsuste maksude vastu
võtmise kviitungid.
2. Kviitungid ühe ja sama asutuse sisemises asjaajamises.
3. Kviitungid teenitud palga kättesaamise üle.
4. Kviitungid tempelmaksetud dokumentide kohta, mille põhjal
maksmist toimetatakse.
33
5. Posti- ja telegraafi kviitungid.
6. Kviitungid, mis sunniteel võõrandamiste kohta välja antakse.
20. Ühisuste ja seltside liikmekaartide, liikmeraha vas
tuvõtmise kviitungite, osatähtede ja osamaksu kviitungite pealt võe
takse tempelmaksu 1 mark iga liikmekaardi, liikmeraha vastuvõtmise
kviitungi, osatähe ja osamaksu kviitungi pealt.
Vabastatud on : Heategevate ja haridusseltside liikmekaardid
ja kviitungid.
------------
Posti ja telegraafi takside tabel.
1. Kirjad: а) kohalikud, esimese 20 grammi eest 2 mk, iga järg
mise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mk.
b) sisemaalised, esimese 20 gr. eest 5 mk., järgmise 20 gr. ehk
selle osa eest 2 mk. 50 pn., iga 20 gr. ehk selle osa eest üle
40 gr. 1 mk.
c) väljamaalised, esimese 20 grammi eest 10 mk., iga järgmise
20 grammi ehk selle osa eest 5 mk.
Kirja ülikaal 2 klgr. Kirja üliulatus 45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mk., vastusega 4 mk.
b) sisemaalised: üksikud 2 mk. 50 pn., vastusega 5 mk.
c) väljamaalised : üksikud 5 mk , vastusega 10 mk.
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm- ja mitte vähem kui
10 cm X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised : a) kohalikud: iga 50 gr. eest 50 pn.,
alammäär äripaberite ja kaubaproovide eest 2 mk.
b) sisemaalised: iga 50 gr. eest 1 mk., alammäär äripaberite
eest 5 mk., alammäär kaubaproovide eest 2 mk.
c) väljamaalised : iga 50 gr. või selle osa eest 2 mk., alammäär
äripaberite eest 10 mk., alammäär kaubaproovide eest 4 mk.
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.><45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
Kaubaproovide ülikaal — 500 gr. Kaust 30 cm. X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest : a) sisemaa
lised 50 pn.
b) väljamaalised 1 mk.
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saadetiste eest
nõutakse saaja käest puuduv postimaks kahekordselt sisse, kuid
mitte vähem kui:
a) sisemaalise eest 3 mk.
b) väljamaalise eest 5 mk.
23
a) sisemaalised, kunni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest 2 mk., alammäär 10 mk., üle
3000 marga kunni 10000 margani, esimese 3000 marga eest 60 mk.,
siis iga järgmise 100 mk. pealt 1 mk. Üle 10000 marga, esimese
10000 marga eest 130 mk., siis iga järgmise 1000 mk. pealt 5 mk.
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle veel tele
grammi maksu nagu 20 sõnalise telegrammi eest. Telegraafiline
teade telegraafi rahakaardi kätteviimise üle nagu 10 sõnalise te
legrammi eest. Rahasaadete summa — piiramata.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritatakside järgi.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga eest 5 mk.'
Iga järgmise 1000 mk. ehk selle osa eest 2 mk. Tsheki ülisumma — 50000 marka.
b) väljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside järgi.
9. Väärtkirjad : a) sisemaalised: kaalu ja tähitusraha nagu tähitud
kirjade eest; kinnitusraha iga 3000 marga ehk selle osa eest
3 mk. Kinnitusraha alammäär 15 mk. Väärtkirjades on riigi raha
saatmine keelatud. Väärtuse ülimäär — 1,000,000 mk.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid: а) sisemaalised: iga 5 kilogrammi ehk selle osa eest
30 mk. Kinnitusmaks (väärtpakkide eest) nagu väärtkirjade
pealt. Lihtpakke (s. o. ilma ülesantud väärtuseta) võib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 mk.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 em. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm. X 50 cm.
X 50 cm. ehk 60 cm. X 60 cm. x 60 cm. Paki ülikaal - 30 klgr.
Väärtpaki üliväärtus 500,000 mk.
11. Väljastusteade (avis de reception): а) saadetiste juure lisa
tavate eest : kohalikud 2 mk., sisemaalised 5 mk., väljamaalised 10 mk.‘
b) Tagant järgi saadetavate eest : kohalikud 4 mk., sisemaa
lised 10 mk., väljamaalised 20 mk.
Võib juure lisada ehk vastaval korral järele saata igale saade
tisele, mille postile võtmisel kviitung välja antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, tagasinõudmise
ehk adressi muutmise üle iga saadetise kohta : sisemaal — 10 mk.
väljamaal — 20 mk.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käivad
nõudekirjad on maksust vabad.
7. Rahakaardid:
24
13. Järelmaks: а) alustaks iga saadetise pealt 5 mk.
b) sissekasseerimise maks 3 mk.
c) järelmaksu saatekulu, rahakaardi taksi järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arvatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist maha,
kus juures saatekulu saadetise peale pandud järelmaksu
summa järgi arvatakse.
14. Kojuviimine: rahakaartide ja väärtkirjade pealt iga saadetise
iga 500 marga ehk selle osa eest 3 mk.
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on piiratud: lin
nades 10000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Abitööd rahvale: Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk post
kaardi aadressi kirjutamise eest 1 mk.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega 3 mk
Nõudekirja kirjutamise eest ühes postikviitungi kopeeri
misega 3 mk.
16. Telegrammid : a) kohalikud, iga sõna pealt 2 m. alammäär 20 mk.
b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 mk., alammäär 40 mk.
c) välistelegrammid — eri sõnatakside järgi ;
kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement рауё) h4 telegrammi enese
hinnast ;
ärakiri iga 100 sõna pealt :
a) kohalikust ja sisemaaltsest lihttelegrammist 25 mk.
b)
„
„
kiirtelegrammist 50 mk
c) väljamaalisest liht- ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja 1 fran
gile vastava ekvivalendi järgi;
telegraafiline väljastusteade (accuse de reception): kohalik
kude ja sisemaaliste telegrammide üle 25 mk.;
väljamaaliste telegrammide üle
nagu 5 sõnalise telegrammi
eest algtelegrammi sihtkohta ;
kiirväljastusteade — kolm korda kallim ;
väljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka
välistelegrammide üle 10 mk.
Eriaadress: aastas 3000 mk., 1.2 aastas 1750 m., 1/4 aastas 1000 mk.
Seltsid ja ühisused.
I. Seltsid.
Asutamine. Seltside, ühisuste ja nende liitude asutamise asjus
tuleb käia „R. Teatajas" nr. 18 — 1919. a. avaldatud registreerimise
korra järele, millest väljavõttena siinkohal järgmised §§ on toodud :
25
§ 6. Seltside ja ühisuste asutajateks võivad olla kõik õigus- ja
teguvõimelised isikud, arvu poolest mitte alla kolme.
§ 8. Registreerimispalved antakse sisse asutajate poolt sellele
rahukogule, kelle ringkonnas seltsi jühatus asub, asutajate allkirjad pea
vad palvel tõeкstun n istаtud olema, palvele tuleb juurelisada
kahes eksemplaaris seltsi põhikiri allakirjutatud samade asutajate poolt.
§ 9. Registreerimise asjaajamiseks võib volitada mõnda seltsi asu
tajat liiget ja see volitus võib olla äratähendatud registreerimispalves.
§ 11. Kõik seltside ja ühisuste põhikirjad peavad sisaldama järg
misi andmeid: 1. a) seltsi nimetus, b) seltsi eesmärk. 2. Juhatus:
a) koosseis, b) valimise kord, c) volituste tähtaeg, d) võimupiirid ja
е) asukoht. 3. Re visjоni ко mm isjon: a) koosseis, b) valimisekord,
c) volituste tähtaeg. 4. Teised organid (kui on): a) kompetents,
b) liikmete valimise kord, c) volituste tähtaeg. 5. P eakoo so lekud :
a) kokkukutsumise kord, b) tingimised, mis tema seaduslikkust määra
vad, e) otsuste tegemise kord. 6. Seltsi liikmed: a) vastuvõtmise
tingimised, b) vastuvõtmise kord, c) väljaastumise tingimised, d) välja
astumise kord, e) väljaheitmise kord, f) väljaheitmise tingimised. 7. Sisse
tuleku allikad. 8. Likvideerimise kord.
§ 13. Kuu aja jooksul peale registreerimispalve kättesaamist,
peab kohus asja läbi vaatama ja äraotsustama, kui asi kuu aja jooksul
äraotsustatud ei ole, võib selts ennast registreerituks lugeda ja oma
tegevust algada.
§ 15. Kui kohus on otsustanud seltsi registreerida, siis kantakse
ta registrisse ja kuulutakse sellest „R. Teatajas", ühtlasi saadetakse üks
eksemplaar põhikirja sellekohase registreerimispealkirjaga asutajatele
nende voliniku kaudu tagasi.
Põhikirja registreerimata jätmise korral võivad asutajad kuu aja
jooksul, otsuse teadaandmise päevast arvates, riigikohtusse edasi kaebada
revisjonikaebuse teel. Revisjonikaebus kirjutatakse riigikohtu nimele,
kuid saadetakse ühes 100 marga revisjoni maksuga sellele rahukogule,
mille otsuse peale edasi kaevatakse.
Ettetoodud registreerimise määruste järele peab seltsi asutajate
arv olema vähemalt kolm, kooperatiividel ja igasugustel kasusaamise
sihiga ühisustel aga vähemalt s e itse.
Asutajate allkirjad tulevad teadaandel, mille vorm allpool järgneb,
maal — vallavalitsuse, linnas — notaariuse poolt tõekstunnistada lasta,
kuna põhikirjadel asutajate allkirjade tõekstunnistamine tarvilik ei ole.
Seltside asutamisteadaanded käivad tempelmaksu alla 6 marka
poogna ehk üksiku lehe pealt, misjuures tempelmaksu mitte üksi teada
ande, vaid ka sellele juurelisatud põhikirjade pealt võetakse. On selts
registreeritud, tuleb registreeritud põhikirja kättesaamise juures maksa
100 marka kuulutusmaksu „R. Teataja" heaks, 6 marka tempel- ja
6 marka kantseleimaksu registreerimispealkirja eest,
26
“— —......................... -.............................. - Rahukogule.
(Vorm.)
............................ -.......................... ----- Seltsi
asutajate ........ ..
Palve.
.
Palume juurelisatud meie poolt allakirjutatud -----....................
Seltsi põhikirja registreerida ja üks eksemplaar põhikrja sellekohase
pealkirjaga tagasi saata.
Registreerimise asja ajama volitame .............. .......... ....... -...............
Lisa: ...................................... -...............Seltsi põhikiri 2 eks.
(asutajate allkirjad.)
.......................... -..... vallavalitsus tõendab, et eelseisva teada
ande on allakirjutanud vallavalitsusele isiklikult tuntud ja akti teguvõimsad kodanikud .................................................. -.............................................. .
Vallavanem : (allkiri )
Sekretäär: (allkiri.)
Põhikira muutmine ja täiendamin e. Seltside, ühi
suste ja liitude põhikirja muutmiste ja täienduste registreerimine sün
nib sama korra järele, nagu seltside, ühisuste ja liitude registreeriminegi.
Muudetav põhikirja osa (need §§, mis muudetakse) kahes eksemplaaris — allakirjutatuna kolme juhatusliikme poolt ühes ärakirjaga pea
koosoleku protokolli sellest osast, mis käib põhikirja muutmise ehk
täiendamise kohta (õigeks tunnistatud, maal — vallavalitsuse, linnas —
notaariuse poolt) antakse eestseisuse sellekohase palve juures, mis peab
olema allakirjutatud vähemalt kolme eestseisuse liikme poolt,
sellele rahukogule, mille juures põhikiri registreeritud. Põhikirja muut
mise registrisse kandmise järele saadab rahukogu ühe eksemplaari põhi
kirja muutust seltsi eestseisusele sellekohase pealkirjaga kätte. Makse
põhikirja muutmise korral võetakse samas suuruses, kui põhikirja re
gistreerimise juureski.
lima kohtuliku asjaarutamiseta kantakse registrisse: 1) teada
anded seltsi, ühisuse või liidu jaoskonna avamise üle, kui see põhi
kirjas ettenähtud on ; 2) teadaanded seltsi, ühisuse või liidu tegevuse
pikendamise kohta, kui need teatud aja peale on asutatud ; 3) teada
anded peakoosoleku otsuste kohta likvideerimise ja selle tähtaja määra
mise kohta ja 4) teadaanded liidu koosseisu muutmise üle.
Tegevuse lõpetamin e. Seltsid, ühisused ja liidud on ko
hustatud oma tegevuse lõpetamisest, ettepannes vastava protokolli ära
kirja, teatama sellele rahukogule, mille juures seltsi., ühisuse või liidu
põhikiri registreeritud on. Seltsi, ühisuse ehk liidu tegevuse lõpetamise
kohta kuulutatakse rahukogu poolt „Riigi Teatajas". Kuulutuse kulud
kannab likvideeritav selts, ühisus või liit.
II. üsisused (kooperatiivid).
Kooperatiiv-ühisuseks tunnistatakse piiramata liikmete arvuga ja kapitaaliga ühisus, kelle eesmärgiks on kaasa aidata oma liikmete majanduslise ja vaimlise heakorra tõstmiseks mitmesuguste majandusliste
ettevõtete ehk oma liikmete ühise töö organiseerimise teel.
27
due ühistegevuseseaduse järele (20. märtsist 1917. a.) on sarnaste
unisuste asutamine palju hõlpsam, kui isevalitsuse ajal, sest koopera
tiivide asutamiseks ei ole nüüd valitsuse võimu igakordset luba tarvis.
Et kooperatiiv-ühisust avada, on tarvilik asutajate poolt väljatöötatud
pöhikiri kahes eksemplaaris palvekirjaga, peal allkirjad kinnitatud,
kohalikku rahukogusse saata, kes ühe kuu jooksul asutajatele registree
rimise või registreerimata jätmise üle teatab.
Ühisuse registrieerimise üle kuulutab kohus „Riigi Teatajas".
Sest päevast, mil ühisus registrisse on kantud, tunnistatakse ta juriidiliseks isikuks. — Registreerimiseks antud ühisuse põhikiri peab olema
allakirjutatud vähemalt 7 asutaja liikme poolt ja temas olgu äratähendatud, et tagavarakapitaali loomiseks iga aasta puhtast kasust vähemalt 20 lo arvatakse, ühtlasi ätamäärates kui suur on tagavarakapi
taali alammäär (näit, osakapitaali suuruseni), mille täissaamiseni puhtast
kasust mainitud protsent arvata tuleb. Peale selle peab põhikiri mää
rama, et osakasu (divident), mis osakapitaali pealt võib välja maksta
ei pea mitte üle 8 lo olema.
Ülal toodud definitsiooni järele kuuluvad kooperatiiv-ühisuste
hulka: laenu- ja hoiuühisused (ühispangad); tarvitajate- ja majandus
ühisused; kaupade valmistuse-, ühisostu-, müügi-, veo- ja ladu-ühisused; tööabinõude ühistarvitamise ühisused, nagu — põllutöö-riistade
ja masinate tarvitajate ühisused ; põllutöösaaduste ümbertöötamise
ühisused, nagu: ühispiimatalitused ja kartuli-ühisused; turba-ühisused; kinnitusühisused; maa ühise omandamise ja tarvitamise-ühisused; ehitus-ühisused; korteri puuduse kõrvaldamise seltsid ; töö- ja
börse-artellid, kui ka teised sarnased ühisused ja segatüüpuslised seltsid.
Et ühisused võimalikult tagajärjerikkalt oma ülesandeid täita võiks
selleks asutatakse iseäralised ühisuste liidud, keskühisused. Ühteliituda
võivad niihästi ühe- kui mitmelaadilised ühisused, kui ka ühisuste liidud.
Meie ühistegelised asutused on omale järgmised keskorganisat
sioonid loonud:
,1) ühistegeliste rahaasutuste (ühispankade) keskkohaks ja ühtlasi
kõikide ühistegeliste ettevõtete keskpangaks on —Eesti Rahvapank;
2) tarvitajate- ja majandusühisuste ühississeostu-, põllutöösaa
duste ühismüügi- ja omatööstuse keskkohaks on — Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (lühidalt: E. Т. К.) ;
3) põllutöösaaduste ümbertöötamiseks ja nende saaduste välisturule
toimetamiseks on Põ 11 umaj а n d us 1i n e Keskü hi sus „Es to n ia";
4) kartuli-ühisustel on oma keskkoht—Ka rtu 1iühisüste Li it ja
5) kogu Eesti ühistegelise liikumise vaimliseks ja organiseerivaks
keskkohaks on — Eesti Ühistegeline Liit.
Kõikide keskorganisatsioonide asukoht on Tallinnas.
Kõik ühistegelised asutused, kes on äriliselt tegevad, käivad,
ühistegevuseseaduse § 69 põhjal, välise sundusliku revisjoni alla vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. — Sellega kuuluvad revideerimise alla
kõik tarvitajate-, majanduse-, piimatalituse-, masinatarvitajate-, kartuli28
kasvatajate-,turba-,kalameeste-, ehituse-, sugupullipidamise- jne. ühisused,
valla- ja linnade vastastikused tulekinnituse seltsid, kui nad ühistege
vuse seaduse alusel töötavad, niisama ka põllumeeste seltsid, kui nen
del on kas kauplused või tööstusasutused.
Sama seaduse § 70 järele toimetab neid revideerimisi kas kohalik
rahukogu, kus ühisus registreeritud, või ühisuste eneste poolt loodud
sellekohane liit, kui temale Kohtuministri poolt sarnane luba on antud.
Eesti Ühistegelise Liidule on Kohtuminister 19. veebruaril 1920. a.
nr. 523 all sunduslise välise revideerimise õiguse annud, kes siis ka
neid revideerimisi oma liikmete-ühisuste juures asjatundjate revidentinstruktorite abil teostab.
Nende ühistegeliste asutuste revideerimine, kes mitte Liidu liikmed
ei ole, on peaaegu kõigi rahukogude poolt sellekohaste otsuste põhjal
Eesti Ühistegelise Liidu revidentide peale pandud. Sarnaste ühisuste
revideerimise aktid saadetakse Ühistegelise Liidu juhatuse kaudu rahu
kogule, kes nad oma koosolekul läbi vaatab ja vastavad otsused teeb.
Tasu sarnaste revideerimiste eest on Liidu juhatuse ja rahuko
gude sellekohasel kokkuleppel: tarvitajate-, majanduse-, piimatalituse-,
masinatarvitajate-, turba- jne. ühisustele ning valla vastastikuste kinnitusseltsidele määratud 500 mk. päevas, kuna see kartuli-ühisustele kunni
750 margani päevas tõuseb. Peale selle ülespidamine ja korter revidee
rimise ajal ja küüt ühisusest naabri ühisusse ehk raudteejaama.
Väliste revisjonide sihiks on ühistegeliste asutuste korraldust,
asjaajamist ja arvepidamist igakülgselt katsuda kontrolleerida, milleks
ühistegeliste asutuste juhatused on kohustatud revidentidele ettenäitama
kõik varandused, mis asutusel olemas, samuti raamatud ja dokumendid
ja ühtlasi neile revisjonil igapidi abiks olema.
Sama seaduse § 79 toonitab, et ühistegeliste asutuste juhatused
kes revideerimise nõudmisi ei täida, revidentidele tarvilikku materjaali
ette ei pane ehk peakoosolekule revideerimise protokolli ettelugemist
ei võimalda või takistavad, langevad karistuse alla rahukohtu karistusseaduse § 29 põhjal.
Igasuguse nõu ja juhatuse saamiseks kooperatiivliste ühisuste asu
tamises, korraldamises, arvepidamises ja asjaajamises võib pöörata
Eesti Ühistegelise Liidu poole, Tallinnas, S. Roosikrantsi tän. 15. Liidu
ladus leidub igalaadiliste ühisuste normaalpõhikirju, arveraamatuid ja
asjaajamise plankette.
Nõu ja juhatust ja normaalpõhikirju leiavad Tartumaa ühisused
Tartu Ühistegelises Büroos, mille asukoht on Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisuses, Tartus.
III. Loteriid, korjandused ja näitemüügid.
(„R. Teat." nr. 53 -- 1919. а. ja pärastised muutused.)
1) Loteriid, korjandusi ja näitemüüke toimepanna on lubatud
seltsidele ja asutustele ainult heategelisteks, kunstilisteks või teaduslisteks otstarveteks.
29
2) Loteriide, korjanduste ja näitemüükide toimepsnekuks an
nab luba Siseministeeriumi politseipeavalitsus.
3) Võitude arv loteriil ei tohi mitte vähem olla, kui 1/100 müü
gile tulevatest piletitest (loosidest), ja võitude koguväärtus mitte vähem
kui 1/5 piletite (looside) hinnast.
4) Võitude loosimine peab sündima avalikult, nii et osavõtjad
(piletite, looside omanikud), nii palju kui seda ruumid lubavad, loosi
mise pealtvaatajad saavad olla.
5) Müüdavatel piletitel (loosidel), väljaarvatud loterü-allegri loo
sid, peab äratähendatud olema looside ja võitude arv ja hind, loosi
mise aeg ja koht.
6) Võitusid võib väljaloosida ainult müüdud piletite vahel.
Märkus: See nõue ei käi loterii-allegride kohta.
7) Loteriil saadud võitude pealt võetakse maksu riigi heaks:
võitude pealt 100—1000 margani — 100/0, 1000—10.000 margani — 15 o/o,
üle 10.000 marga aga 200/o. Selle maksu on kohustatud loterii toime
panija võitude väljaandmise juures sisse nõudma ja hiljemalt kuu aja
jooksul renteisse sisse maksma.
8) Lubasoovija asutus peab sooviavalduse palves äratähendama millal, kus kohas, mil viisil ja mis otstarbeks nimelt Kavatsetakse
ettevõtet toime panna, ning kes oleks selle seaduslikkuse eest vastutav.
Samuti juure lisama ühe eksemplaari seltsi või ühingu põh kirja, läinud
aasta kassa aruande, järgneva aasta eelarve, vastava linna- või maa
konnavalitsuse nõusolekuavalduse ja tarvilise tempelmaksu. Keskühin
gutesse või liitudesse kuuluvad seltsid, ühingud jne. esitavad omad soo
viavaldused oma keskasutuse (liidu) kaudu.
9) Korjanduse toimepanemise korral aga tuleb peale eelmises punk
tis äratähendatud teadete veel äranäidata korjanduse piirkond (alev,
vald, maakond, linn), korjanduslehtede, raamatute ehk karpide arv,
korjanduse kestvus (tähtaeg) ja mida nimelt korjata mõeldakse, s. o.
kas ainult raha või asju, viimasel juhtumisel — mida mõeldakse nen
dega pärast peale hakata.
10) Raha ja asjade vastuvõtmise üle, korjanduse ientede järele,
tulevad korjajatele sellekohased allkirjad anda.
11) Korjanduste, loteriide jne. toimepanijad on kohustatud tu
lude ja kulude kohta sellekohase aruande politseivõimudele esitama.
12) Loteriide, korjanduste jne. toimepanemiseks antakse luba
ainult nendele seltsidele, kelle põhikirjades see ette on näotud.
IV. Koosolekud.
Koosolekute asjus on praegu maksev seadus, mis avardatud „Riigi
Teat.“ nr. 79 — 1922. a. Toome alamal sellest väljavõttena tähtsamad §§:
§ 1. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikkudel, samuti ka seaduslikus
korras registreeritud või asutatud ühingutel ja liitudel on õigus koos
olekuid pidada nii lahtise taeva all kui ka kinnistes ruum des.
30
Avaliku rahu ja julgeoleku huvides on koosoleku pidamise õigus
ja vabadus piiratud käesoleva seaduse alljärgnevate paragrahvidega.
§ 2. Tänavatel ja avalikkudel platsidel võib koosolekuid pidada
niivõrt kui nad vaba liikumist ei takista.
§ 3. Koosolekuid ei või pidada; 1) rööbasteedel; 2) ilma selle
kohase loata lahtise taeva all poolekilomeetrilises kauguses hoonetest,
kus Riigikogu või Vabariigi Valitsus tegelikult asuvad ja majade ees, kus
asuvad välisriikide diplomaatilised esitused või Vabariigi kaitseväe osad.
§ 4 Koosolekuid võib pidada kinnistes ruumides igal ajal. Lah
tise taeva all on koosolekute pidamine kella 11 õhtu kunni kella 6 hom
miku keelatud.
§ 5. Koosolekutel ei tohi sõjariistus isikud viibida, väljaarvatud
need, kes ametikohuste täitmise tõttu koosolekul viibivad ja kui neil
sõjariistade kandmiseks ameti poolest sellekohane õigus.
§ 6 Koosolekute kokkukutsujateks ja koosolekute juhatuse liik
meteks võivad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse või
kohtu otsuse põhjal kitsendatud ei ole.
§ 7. Koosolekute üle peavad kokkukutsujad teatama linnades
politseiülematele ja maal ning alevites kohalikkudele politseijaoskonna
ülematele või maakonna politseiülematele selle järele, kes neist lähe
mal asub, kirjalikult või isiklikult suusõnaliselt vähemalt:
1) 1 2 tundi enne koosoleku algust, kui koosolekut kavatsetud pi
dada lahtise taeva all ;
2) 6 tundi, — kui koosolekut kavatsetud pidada kinnises ruumis.
Märkus. Kui kavatsetakse pidada terve rida koosolekuid,
siis võib selles §-is ettenähtud korras enne esimest koosolekut
kõikide kavatsetavate koosolekute kohta teha üldine teadaanne,
kuid ainult raioonis, mis kuulub politseiülema alla, kellele teada
anne esitatakse.
§ 8. Teadaandes tuleb äratähendada koosoleku koht, aeg, koos
oleku aine, koosoleku kokkukutsuja isiku nimi ja perekonnanimi ning
elukoht, ku. koosoleku kokkukutsuja on ühing või liit, siis tema vastu
tava esitaja nimi ja perekonnanimi ning elukoht. Kui on ettenähtud
koosoleku juhatus, siis tuleb üles anda kõikide juhatusliikmete kohta
samad teated.
Märkus. Teadaanded ei käi tempelmaksu alla.
§ 9. Teadaande vastuvõtmise üle antakse koosoleku kokkukutsujale või viimase poolt teadaandes volitatud isikule viivitamata maksuta
kviitung.
§ 10. Teadaandeid ei nõuta :
1) Riigikogu, linna, alevi, maakonna ja valdade omavalitsuste
valimiste-ee:sete koosolekute kohta ametlikult valimiste väljakuulutamise
päevast kurni valimiste lõpuni ;
2) koosolekute kohta, mille üle publikumile avalikult teada antud
politseiülema poolt selleks määratud avalikkude kuulutuste kohtadel,
31
ehk linnades ühes kohalikus ajalehes vastavalt § 7 ettenähtud.tähtaega
dele ja § 8 äratähendatud sisuga.
§ 11. Rahvusvaheliste kongresside ja konverentside kokkukutsu
miseks annab luba Siseminister.
§ 12. Igal koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teada
andes juhatus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosole
kule ette ei pane juhatust valida, on koosoleku juhatajaks koosoleku
kokkukutsuja.
§ 13. Koosoleku juhatuse peale pannakse :
1) valve koosoleku korra järele ja selle üle, et koosolek vastaks
teadaandele ;
2) koosolekult isikute eemaldamine, kel õigust ei ole koosole
kul viibida;
3) kuritegevusele ässitavate ning kuriteoliste kõnede ja vaieluste
lõpetamine, samuti koosoleku enese lõpetamine, kui juhatuse poolt tar
vitusele võetud abinõud tagajärjetuks jäänud.
§ 14. § 7 tähendatud politsei võimud võivad koosolekule oma
esitaja saata. Politsei esitaja peab koosolekule ilmuma ameti vormis
ja koosoleku juhatusele oma ilmumisest teatama.
Temale antakse koosolekul juhatuse läheduses koht.
§ 15. Politsei esitaja lõpetab koosoleku :
1) kui seda palub koosoleku juhatus, 2) kui koosolek omab otse
kohe avalikku julgeolekut ähvardava iseloomu, 3) kui koosolekul ette
tulevad vägivaldsed kokkupõrkamised ja 4) neil juhtumistel, mis selle
seaduse § 2 ettenähtud.
§ 16. On politsei esitaja koosoleku lõpetanud, peab ta kirjaliku
protokolli tegema, äratähendades koosoleku lõpetamise põhjused. Polit
seiametnik peab koosoleku juhatusele või kokkukutsujale nende soovi
peale protokollist ärakirja andma.
§ 17. Koosolejad peavad otsekohe laiali minema, kui koosolek
lõpetatuks tunnistatud. Vastasel korral sunnitakse neid seda tegema
politseiliste abinõudega.
§ 18. Käesoleva seaduse §§ 6—18 alla ei käi :
1) valitsuse võimude poolt kokkukutsutavad koosolekud ;
2) usulised ja palvekoosolekud selleks ususeltside poolt määra
tud kohtadel;
3) harilikus korras toimetatavad matuserongid ;
4) ametnikkude või tööliste professionaal-koosolekud, millest ai
nult ühe asutuse ametnikud või töölised osa võtavad;
5) seaduslikus korras registreeritud või asutatud ühingute ja lii
tude koosolekud, millest osa võtavad ainult ühingu või liidu liikmed;
6) koosolekud, mis ära peetakse kinnises ruumis ja millest osa
võtmine oleneb kokkukutsuja sellekohasest isiklikust kutsest.
32
Qaadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnavalitsustelt saadud teadete järele)
Kui laadapäev laupäeva ehk pühapäeva peale langeb, siis peetakse laat järgmisel
töö- ehk esmapäeval ära.
Kuulaatu peetakse: Petseris — iga kuu 1. ja 15, päeval, Isborskis— iga kuu
21. päeval, Laura alevis — iga kuu 20. päeval. Värskas. Slabodka v. — iga kuu 10. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäevadel
peale 1. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures — 7. Tartus,
aastalaat, 3 näd ; Orgital, Märjamaal; Võrus — 12. Veinjärve v.
Vahu k. — 15. Laekveres, Simuna kihelk. — 17. Koluveres, Kullamaa
kihelk. — 21. Mehikoormas, Meeksi v. — 22. Imavere v., end. Päia
kõrtsi juures — 23. Haapsalus ; Valgas; Rasinal, Võnnu kihelk. —
24. Paides; Jõelehtmes.
Veebruar. 2. Raplas ; Hallistes
4. Võrus — 5. Alliku v.,
Oisul, Järvamaal ; Tõrvajalevis; Keblaste m., Mihkli kihelk.; - 6. Nar
vas — 9. Pärnus ; Rakveres - 10. Raasikul, Harjumaal ; Räpinas ;
Antslas — 11. Põltsamaal ~ 12. Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal;
Jõgeva alevis ; Baltiiskis — 16. Viljandis, 8 p. — 17. Tartus —
18. Nina külas — 19. Paides — 20. Ravilas, Kose külas, Harjumaal;
Vasknarvas — 21. Muhu-Suure vallamaja juures; Valgas — 25. Võ
rus, 8 p. — 25. Lihulas — 26. Võõbsus — 28. Viljandis ; — Audrus,
reedel enne vastlapäeva.
Märts. 1. Piirsalu v., Risti jaama juures ; Jõgeval — 3. Jõh
vis — 4. Kiviloos, Peningi v. — 5. Kirbla v., Läänemaal — 6. Pet
seris — 8. Iisaku m., Virumaal; Kurista v.. end. Aidu kõrtsi juures ;
Tumalas, Uuemõisa v. — 9. Jakobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.;
Emmaste v., Hiiumaal; Kohila v., Hageri kiriku juures — 10. Kõo
m., Viljandimaal; Suurejõel, Uue-Vändras; Vatlas, Karuse kihelk.;
Valgjärve v., end Kitse kõrtsi juures; Puhjas — 12. Ellamaal ; Ardu
külas, Triigi v.; Ambla v.; Võrus — 13. Riidaja m., Viljandimaal14. Kodijärve v., Kambja kihelk.; Vaimastvere vallamaja juures,
Laiuse kihelk.; Mustjala vallamaja juures ; Imavere v., Käsukonna m.,
Pilistvere kihelk.; Mõisakülas — 15.2 Raplas — 16. Rannu v., end.
Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal — 18. Võhmuta v., JärvaJaani kihelk.; Keilas ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Sangaste kiriku juu
res ; Kallaste külas, Kodavere kihelk. —20. Taevere v., Viljandi
maal; Kuresaares; Märjamaal; Jüri kiriku juures, Rae v. — 21. Ulila
v., end. Väike-Ulila m. — 22. Albu vallamaja juures, Järvamaal —
23. Varnjas; Valgas ; Leisi alevis — 24. Laekveres, Simuna kihelk.;
Laiuse v., Mõra m. — 25. Voldis — 26. Sulbi alevis, Kärgula v.
Vahastu v.. Järvamaal; Võlla-Kihlepas, Pärnumaal; Vana-Pranglis,
Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi juures, Saaremaal; Kasepere
poe juures, Kloostri v.; Paides ; Valguva m., Pritsu jaama juures —
31. Mustvees — Põltsamaal, reede enne 15. märtsi.
_,
33
Арг. 1. Juurus, Harjumaal; Pindi v., 1 eevi m., Rõuge kihelk —
2. Alajõel, Virumaal; Antslas ; Põlgaste v.. Võrumaal — 8. Pärsamaa
V., Roopaka k., Saaremaal; Vaivaras; Kastre-Võnnu v., end. Suitsu
kõrtsi juures — 9. Udernas, Elva jaama juures — 10. Ellamaal, Soo
niste v.; Petseris; Loona vallamaja juures, Saaremaal — 12. Võrus —
14. Nina külas; Hummulis, Soe kõrtsi juures ; Vastse-Kuuste v.,
Koorvere külas — 15. Tapal; Saru vallamaja juures, Võrumaal — 16.
Voltveti-Keremal — 18. Tarvastu v., Mustla alevis ; Vigala kiriku
juures, Läänemaal ; Rahu külas, Saaremaal; Veinjärve v., Vahu külas — 19. Kilingi-Nõmmes ; Viitnal, Kadrina kihelk.; Rogosi v., Luutniku m. — 20. Lihulas ; Tartus ; Alavere v., Alavere mõisa juures ;
Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21. Väike-Maarjas — 23. Ora
jõel — Kublis, Pärnumaal; Vasulas, Tartu lähedal — 24. Lohusuu v.,
Lohusuu k.; Vastseliina vallamaja juures, Võrumaal; Petseris — 25.
Peri V., Võrumaal; Narvas ; Roosikus, Zooru v., Võrumaal; Kõiguste
kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga vallamaja juures, Pärnumaal; Saulepi у., Varbla kihelk.; Märjamaal — 26. Jõgeval — 27. Saare v„
Maarja-Magdaleena kihelk. — 28. Taevere v., Viljandimaal; Käru v.,
Lauri raudteejaama juures ; Rakveres ; Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi
juures; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Valgas; Ahja-Kärsal, Võnnu
kihelk.; Stolbova k., Panikovitschi v.; Kolga v., Liival; Võtikvere v,
Vaiatu kõrtsi juures — 30. Vastse-Nõu m., Nõu kihelk.; Haanjas,
Võrumaal. — Viljandis, neljapäeval p. Lihavõtte pühi ; Põltsamaal,
reedel enne Jüripäeva.
Mai. 1. Kergu alevis; Nissis, Riisepere v. — 2. Tõrva ale
vis; Vändra alevis ; Vaikna v.. Päri mõisa juures ; Roelas, end. Torma
jaama juures; Alamustes, Kõlliste v. — 3. Kavastu v., Koosa k.;
Lille-Hiiekõnnus ; Nuustaku alevis ; Soodlas, Anija v.; Kaarepere v.,
Pikjärve kõrtsi juures — 4. Pärnus — 5. Haapsalus ; Palal, Koda
vere kihelk. — 6. Järvakandis — 7. Põlva kiriku juures, Peri v. —
8. Tahkurannas, Võiste kõrtsi juures — 9. Uue-Antsla vallamaja
juures; Häädemeeste! — 10. Vana-Roosa vallamaja juures ; Udu
veres, Jakobi kihelk. ; Kuivajõel, Harjumaal — 11. Reolas, Tartu
maal — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk.; Võrus; Antslas —
14. Karilatsi V-» end. Karilatsi kõrtsi juures; Holstre vallamaja juures. Viljandimaal — 15. Kuresaares — 16. Paides — 18. Sangaste
kiriku juures — 19. Mehikoormas — 20. Haiba poe juures, KirnaKobatu v. — 22. Võõbsus — 23. Valgas; Mätjaküla karjamaal,
Pärsamaa v. — 26. Petseris.
Juuni. 5. Viljandis — 12. Paides — 13. Voltveti-Keremal —
14. Vastse-Kuuste v., Lootvina k. — 15. Märjamaal — 16. Tapal —
20. Võhmuta v., J.-Jaanis ; Mustvees — 21. Võrus — 26. Viljan
dis; Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal ; Piirsalu v., Risti jaama juures —
27. Põltsamaal — 28. Rakveres.
34
Huuli. 1. Valgas; Haapsalus
3. Palmse V., Viitna kõrtsi juu
res ; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris — 8. Taagepere vallamaja
juures — 10. Tarvastu v., Mustla alevis — 14. Leisi alevis, Saare
maa], 8 p. (riiete laat) — 15. Karksis, Pärnumaal — 18. Tõrva alevis —
20. Pärnus — 23. Kuresaares, 23IVI1—5iVlII (riiete laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus, 3 näd. — 10. Kuresaares —
12. Vana-Võidu vallamaja juures, Viljandimaal — 15. Tuhalaane val
lamaja juures, Viljandimaal — 18. Loodi v., Viljandimaal — 21. Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal — 23. Valgas — 25. Võrus ; Naroova-Jõesuus — 26. Paides; Mõisaküla alevis ; Kaarli m., Viljandimaal —28. Petseris ; Holstre vallamaja juures, Viljandimaal — 30. Rakveres —
31. Helme m. ; Häädemeeste!; Suurejõel, Uue-Vändras.
September. 2. Taevere v., Suure-Jaani kihelk. — 3. Selis, Tõs
tamaa kihelk.; Narvas — 5. Viljandis — 6. Meeri v., Vastse-Nõu m. ;
Võõbsus; Vastemõisa kõrtsi juures, Viljandimaal — 7. Hummuli v.,
Soe kõrtsi juures; Vana-Kariste vallamaja juures — 8. Olustvere raud
teejaama juures ; Peningi vallamaja juures, Harjumaal; Hallistes — 9.
Puiatu m, Viljandimaal — 10. Kilingi-Nõmmes; Tapal ; Kärstna m.,
Viljandimaal; Ellamaal, Saaremaal; Puhjas.— 11. Lelle-Hiiekõnnul — 12.
Maasi v., Tageverel; Kose v., Kriuscha k.; Mehikoormas — 13. Isaku mõi
sas ; Valgas; Soosaare v., Kolga-Jaani kiriku juures — 14. Viitina vallam.
juures; Alliku v., Oisul; Kuresaares ; Nina külas — 15. Jõgeval; AbjaPalu-ojal; Tammistes, Pärnu kihelk.; Saulepi v., Varbla kihelk. — 17.
Uduveres, Jakobi kihelk; Räpinas; Uusna m., Viljandimaal—18. Sindis;
Sangaste kiriku juures; Alavere v., Alavere m.; Kaarepera v., end.
Pikjärve kõrtsi juures — 19. Kergus, Jakobi kih.; Kogula v., Kallikülas — 20. Pindi v., Leevil, Võrumaal; Vigala kiriku juures — 21.
Rõuge kiriku juures, Võrumaal; Taheva vallamaja juures; Vahastu v.,
Järvamaal ; Pärsamaa v., Võlupe kõrtsi juures ; Orajõel-Kablil —
22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides; Holdre mõisas, Helme
kihelk.; Järvakandis ; Sürgavere mõisas, Viljandimaal. — 24. Võrus ;
Kirbla v. — 25. Tartus; Antslas ; Loona vallamaja juures, Saaremaal;
Võlla-Kihlepas, Pärnumaal; Paatsalu v. — 26. Pööraveres, Jakobi ki
helk.; Tallinnas — 27. Põlva kiriku juures, Võrumaal — 28. Põltsa
maal; Kuresaares ; Tori alevis — 29. Ambla alevis ; Kirepis, Rõngu
kihelk.; Keblaste m. — 30. Haanja mõisas, Võrumaal.
Oktoober. 1. Audrus ; Vaikna v., Peri m. juures ; Rasinal,
Võnnu kihelk.; Uuemõisa v., Mehamäel; Kolga v., Liival — 2. Roelas, end. Torma jaama juures ; Tõrva alevis ; Märjamaal — 3. Vändra
alevis ; Lindoral, Loosi v.; Laanemetsal, Suure kõrtsi juures, Võru
maal; Narvas; Kavastu v., Koosa k. — 4. Kuivajõel; Baltiiskis ; Rõuge
v., end. Sanna kõrtsi juures ; Palmses, Viitnal, Kadrina kihelk.; Reolas, Kambja kihelk. — 5. Roosikul, Zooru v.; Lihulas — 6. Tapal;
Jõhvi alevis ; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. — 7. Viljandis; Ha35
geris, Kohila v. — 8. Mustjala mõisa juures, Saaremaal; Pukal, San
gaste kihelk. — 10. Imavere v.; Valgas ; Suurmõisa v., Hiiumaal —
11. Kilinge-Nõmmes — 12. Leevi alevis ; Keilas ; Illukal, Kuremaal;
Tartus; Pärnus ; Vastseliina vallamaja juures — 13. Kurista v., end.
Aidu kõrtsi juures ; Rakveres ; Võrus ~- 14. Albu vallamaja juures,
Järvamaal; Petseris — 15. Raplas ; Kolovere mõisas ; Rannu V., Kulli
karjamõisa juures; Saru vallam. juures, Võrumaal — 16. Muhu-Suure
valla magasiaida juures, Saaremaal - 17. Nuustakul; Koonga vallamaja
juures, Pärnumaal — 18. Väike-Maarjas; Lohusuus ; Võõbsus; Kuresaares; Taevere v., Suures-Jaanis; Suumaste külas, Hiiumaal - 19. Tar
vastu v., Mustlas ; Rogosi v.. Lutsniku m.; Põlgaste v., Puuskarul; Jõelehtmes ; Vastse-Kuuste v., Lootvina m. — 20. Kõlliste v., Tillel; VanaRoosa vallamaja juures; Veinjärve v., Vahu k.; Uue Antsla vallamaja
juures — 21. Haapsalus ; Loosi v., end. Holsta kõrtsi juures; KastreVõnnu v., end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula v., Sulbi alevis —
23. Kõo m., Viljandimaal; Moisekatsi alevis ; Kasepere kõrtsi juures,
Kloostri v.; Vasulas, Tartu lähedal; Sooniste v., Ellamaa kõrtsi juu
res — 24. Krootuse m., Kõlliste v.; Laatre v., Sangaste kihelk. —
27. Saare vallas, Maarja Magdal. kihelk.; Laekveres, Simuna kihelk. —
28. Voltveti-Keremaal; Võhmuta V., J.-Jaanis; Puurmanni v., Piknurme k.; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures ; Taageperas — 29. AhjaKärsal, Võnnu kihelk.; Stolbovo k., Panikovitschi v.; Võtikvere v.,
Vaiatu k. — 31. Mõniste vallamaja juures ; Sindis.
November. 1. Jakobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa v., Mätjakülas — 2. Laiuse v., Mõra m ; Paides ; Suurejõel,
Uue-Vändras ; Palal, Kodavere kihelk. — 4. Nissis, Riisepere v. —
5. Antslas ; Vissi kõrtsi juures, Kambja kihelk. — 6. Kaarepere v.,
Kassinurmes; Rõuge v., end. Alakõrtsi juures — 7. Valgas; Elvas —
10. Jõgeval; Lähtru v. — 11. Võrus ; Viljandis — 12. Kärilatsi v.,
end. Karilatsi kõrtsi juures ; Kuresaares; Ardu külas, Triigi v. —
14. Tartus; Käru v., Lauri jaama juures — 20. Piirsalu v, Risti jaama
juures; Haibas, Kirna-Kohatu V. — 23. Paides ; Mustvees — 25. Raa
sikul, Harjumaal — 26. Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi juures —
28. Voltvetis ; Põltsamaal; Keilas — 29. Korsakovos, Panikovitschi
v.; Võrus — 30. Vigala v., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. Tapal — 2. Juurus — 3. Alajõel, Virumaal;
Valgas ; Jõgeval — 5. Amblas — 7. Kallastel — 8. Rakveres ; Vil
jandis — 10. Jüri kiriku juures, Rae v. — 11. Narvas, 3 p. —
12. Vändras ; Martna kiriku juures ; Võhmatu V., Järva-Jaanis —
14. Nina külas ; Antslas ; Pärnus — 15. Võrus ; Kohilas, Harjumaal —
17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi juures — 18. Pööraveres, Ja
kobi kihelk.; Paides — 19. Jõhvi alevis — 20. Võõbsus; Märjamaal —
22. Mustvees — 23. Sulaojal, Krüüdneri v. — 28. Varnjas ; Valgas —
29. Vasknarvas — Lille-Hiiekõnnus, esmaspäeval pärast 2. Kristuse
tulemise püha — Põltsamaal, reedel enne 15. detsembrit.
36
Valdade nimestik postiasutuste äratähendusega.
Täiendatud Postipeavalitsuselt saadud teatede põhjal.
Lühend.: m. = maakond, 1. = liht, t. = täht, r. — rahasaadetised.
Aakre, Tartu m. — Puka
Aaspere, Viru m. — Kadrina
Abja, Pärnu m. — Abja
Abroka, Saaremaa — Kuressaare
Adavere, Viljandi m. — Põltsamaa
Ahja, Tartu m. — Ahja
Aidu, Viljandi m. — Paistu
Alatskivi, Tartu m. — Alatskivi
Alavere, Harju m. — r. ja t Raa
siku, 1. Kehra
Albu, Järva m. — Ambla
Aleksandri, Võru m. — V õru
Alliku, Järva m. — 1. ja t. Käre
vere, r. Türi-Alliku
Ambla, Järva m. — Ambla
Anija, Harju m. — 1. Kehra, r. ja
t. Raasiku
Anna, Järva m. — 1. ja t. Anna,
r. Paide
Antsla-Vana, Võru m. — Antsla
Antsla-Vastse, Võru m. — Antsla
Are, Pärnu m. — Pärnu
Aru, Tartu m. — Elva
Asuküla, Lääne m. — Haapsalu
Avanduse, Viru m. — Simuna
Avinurme, Tartu m. — Mustvee
Audru, Pärnu m — Pärnu
Auvere, Viru m — Mereküla
Baltiski, Harju m - Baltiski
Einmanni, Järva m. — Järva-Jaani
Elistvere, Tartu m. — Tartu
Emmaste, Lääne m — Emmas e
Enge, Pärnu m. — P. Jakobi
Erastvere, Võru m. — Kanapää
Erra, Viru m. — Lüganuse
Esna, Järva m. — Paide
Haanja, Võru m. — Võru
Haaslava, Tartu m. — Tartu
Hageri, Harju m. — 1 ja t. Ha
geri, r. Kohila
Haimre, Lääne m. — Märjamaa
Haljala, Viru m. — Rakvere
Hallinga, Pärnu m. — P. Jakobi
Harku, Harju m. — Tallinn
Heimtali, Viljandi m. — Viljandi
Hellamaa, Saaremaa — Kuivastu
Hellenurme, Tar u m. — Elva
Helme, Valga m. — Tõrva
Holstre, Viljandi m. — Viljandi
Holdre, Valga m. — Tõrva
Hummuli, Valga m. — Tõrva
Härjanurme, Tartu rn — Jõgeva
Häädemeeste, Pärnu m. — Hääde
meeste
Iisaku, Viru m — Iisaku
Illuka, Viru m — Kuremäe
Imavere, Viljandi m. — Võhina
Ingliste, Harju m. — Lelle
Irboska, Petseri m — Irboska
Joala, Viru m. — Narva
Juuru, Harju m. — Järvakandi
Järvesuu, Petseri m — Värska
Järve, Viru m. — Jõhvi
Jäärja, Pärnum - Kilingi-Nõmme
Jõelehtme, Harju m — Raasiku
Jõgeveste, Valga m. — Tõrva
Jõgeva, Tartu m. — Jõgeva
Jõgisoo, Lääne m. — Silla
Jõhvi, Viru m. — Jõhvi
Jööpre, Pärnu m — Pärnu
Kaagjärve, Valga m. — Valga
Kaarepere, Tartu m. — Kaarepere
Kaarli, Viljandi m. — Viljandi
Kaarma-Suur, Saaremaa — Kures
saare
Kabala, Harju m. — Rapla
Kabala, Viljandi m. — Võhma
Kaelaste, Pärnu m. — P Jakobi
Kahkva, Võru m. — Räpina
Kaisma, Pärnu m — Kärgu
37
Kaiu, Harju m. — 1. ja t. Kaiu,
r. Juuru
Kalju, Lääne m — Risti
Kalvi, Viru m. — Kabala
Kambja, Tartu m. — Kambja
Кари, Järva m - Kiltsi
Karilatsi, Võru m — Põlva
Karksi, Pärnu m. — Nuia
Karula, Valga m — Karula
Karula (Uue-Võidu), Viljandi m. —
Viljandi
Kasepää, Tartu m. — Mustvee
Kasaritsa, Võru m. — Võru
Kastre-Võnnu, Tartu m. - Tartu
Kavastu, Tartu m. — Kavastu
Kavilda, Tartu m — Tartu
Keeni, Valga m. — 1. ja t. Keeni,
r. Sangaste
Kehtna, Harju m. — Keava
Keila, Harju m. — Keila
Keina, Lääne m — Keina
Kihelkonna, Saaremaa — Kihel
konna
Kihnu, Pärnu m. - 1. ja t. Kihnu,
r. Tõstamaa
Kiiu, Harju m. — 1. ja t. Kiiu,
r Raasiku
Kilingi, Pärnu m— Kilingi-Nõmme
Kioma, Võru m. — Põlva
Kirbla, Lääne m. — Kasari
Kirepi, Tartu m — Elva
Kirna, Järva m. — Türi-Alliku
Kernu, Harju m. — 1. ja t. Ha
geri, r. Kohila
Kloostri, Harju m. — Vasalem
Kodasuu, Harju m. — Raasiku
Kodijärve, Tartu m. — Kambja
Kogula, Saaremaa — Laimjala
Kohila, Harju m. — Kohila
Kohtla, Viru m. — Jõhvi
Koigi, Järva m. — Paide.
Koiola, Võru m. — Põlva
Kokora, Tartu m — Kallaste
Kolga, Harju m. - Kolga
Kolovere, Lääne m. — Risti
Kongota, Tartu m. — Elva
38
Koonga, Pärnu m. — Pärnu
Kooraste, Võru m. — Kanapää
Koorküla, Valga m — Tõrva
Kose, Viru m. — Narva
Kra1 i. Võru m. — Võru
Krüüdneri, Tartu m. — Kambja
Kudina, Tartu m. — Tartu
Kuikatsi, Valga m. — Puka
Kuimetsa, Harju m. — Juuru
Kuivajõe, Harju m. — Kose
Kuksemaa, Järva m. — Järva-Jaani
Kulje, Petseri m. — Värska
Kunda-Malla, Viru m. — Kunda
Kuremaa, Tartu m. — Palamuse
Kurista, Viljandi m. — Jõgeva
Kurna, Harju m. — Tallinn
Kähri, Võru m. — Põlva
Kärgula, Võru m. — Võru
Kärla, Saaremaa — Kuressaar
Kärstna, Viljandi m. — Tarvastu
Käru, Järva m. — Käru
Küti, Viru gn. — Viru-Jakobi
Kõnnu, Harju m. — Kolga
Kõo, Viljandi m — Võhma
Kõlleste, Võru m. — Kanapää
Kõpu-Suure, Viljandi m. — Viljandi
Kõrgessaare, Lääne m. — 1. ja t.
Kõrgessaare, r. Kärdla
Laanemetsa, Valga m. — Hargla
Laatre, Pärnu m. — Mõisaküla
Laatre, Valga m. — Sangaste
Laeva, Tartu m. — Tartu
Laiksaare, Pärnu m. — 1. ja t. Laik
saare, r. Kil-Nõmme
Laura, Petseri m. — Laura
Laimjala, Saaremaa — Laimjala
Laitse, Harju m. — Liiva
Laitsna-Vana, Võru m. — Võru
Laiuse, Tartu m — Laiuse
Lasva, Võru m. — Võru
Leebiku, Valga m. - Tõrva
Lehtse, Järva m. — 1. ja t. Lehtse,
r. Tapalt
Leisi, Saaremaa — Leisi
Lelle, Pärnu m. — Lelle
Lihula, Lääne m. — Lihula
Liigvalla, Järva m. — Rakke
Linnamäe, Võru m. — Antsla
Lohusuu, Tartu m. — 1. ja t. Lohu
suu, r. Mustvee
Loodi. Viljandi m. — Paistu
Loona, Saaremaa — Kuressaare
Loosi, Võru m. — 1. ja t. Lepa
saare, r. Võru
Luiste, Lääne m. — Silla
Lustivere, Viljandi m.— Põltsamaa
Luunja, Tartu m. — Tartu
Luke, Tartu m. — Nõo
Lähtru, Lääne m. — 1. ja t. Pali
vere, r. Haapsalu
Lõve, Valga m. — Tõrva
Lümmada, Saaremaa — Kihel
konna
Maasi, Saaremaa — Orissaare
Maidla, Viru m. — Lüganuse
Martna, Lääne m. — 1. ja t. Martna,
r. Haapsalu
Massu, Lääne m. — Karuse
Meeksi, Võru m. — Räpina
Meeri, Tartu m. — Nõo
Misso, Võru m. — Vastseliina
Mikitamäe, Petseri m. — Värska
Moisekatsi, Võru m. — Põlva
Muhu, Suur, Saaremaa Kuivaste
Mustajõe, Viru m. — Mereküla
Mustjala, Saaremaa — Kuressaare
Mustvee, Tartu m. — Mustvee
Mäetaguse, Viru m. — Mäetaguse
Mäksa, Tartu m. — Tartu
Mäo. Järva m. — Paide
Märjamaa, Lääne m. — Märjamaa
Mõniste, Võru m., 1. ja t. Mõniste
r. Hargla
Nabala, Harju m. — Tallinn
Naissaare, Harju m. — Tallinn
Naroova, Viru m. — N. Jõesuu
Nehatu, Harju m. — Tallinn
Nursi, Võru m. — Võru
Nõmküla, Järva m. — Ambla
Nõmme, Harju m. — Nõmme
Nõva, Harju m. — Vasalem
Obnitsa, Petseri m. — Petseri
Olustvere, Viljandi m.— Olustvere
Orajõe, Pärnu m. — Kabli
Orava, Võru m. — Petseri
Oro, Lääne m. — 1. ja t. Linna
mäe, r. Haapsalu
Paadremaa, Lääne m. —- 1. ja
t. Paadremaa, r. Paatsalu
Paasvere, Viru m. — Rakke
Paatsalu, Lääne m. — Paatsalu
Pada, Viru m. — Kabala
Paju, Valga m. — Valga
Pajusi, Viljandi m. — Põltsamaa
Pakri, Harju m. — Baltiski
Pala, Tartu m. — Kallaste
Palivere, Lääne m. — 1. ja t. Pa
livere, r. Haapsalu
Palmse, Viru m — Võsu
Palupera, Tartu m.
Nuustaku
Pangodi, Tartu m. — Elva
Panikowitschi, Petseri m. — 1. ja
t. Panikovitschi, r. Petseri
Passlepa, Lääne m. — 1. ja t. Pass
lepa, r. -Haapsalu
Pati, Pärnu m. — Kil.-Nõmme
Patküla, Valga m. — Tõrva
Peetri, Viru m. — Mereküla
Peipsiäärne, Tartu m. — Kallaste
Peningi, Harju m. — 1. ja t. Peningi, r. Raasiku
Penuja, Pärnu m. — Abja
Peri, Võru m. — Põlva
Petseri, Petseri m. — Petseri
Pihtla, Saaremaa —- Kuressaare
Piirsalu, Lääne m. — Risti
Pilkuse, Tartu m.
Nuustaku
Pindi, Võru m. — Võru
Polli, Pärnu m. — Nuia
Porkuni, Viru m. — Rakvere
Pornuse, Pärnu m. — Halliste
Prangli, Harju m. — Tallinn
Puiatu, Viljandi m. — Viljandi
Puurmanni, Tartu m. — Jõgeva
Päidla, Tartu m. — Nuustaku
Päri, Viljandi m. —- Viljandi
Pärsamaa, Saaremaa — Leisi
39
Pärtsi, Viljandi m. — Viljandi
Pöögle, Pärnu m. — Nuia
Pühajärve, Tartu m. — Nuustaku
Püssi, Viru m. — Lüganuse
Põlgaste, Võru m. — Kanapää
Põltsamaa-Uue, Viljandi m. —
Põltsamaa
Põltsamaa-Vana, Viljandi m. —
Põltsamaa
Raadi, Tartu m. — Tartu
Raasiku, Harju m. — Raasiku
Rae, Harju m. - 1- Lagedi, t. ja
r. Tallinna
Raiküla, Harju m. — Rapla
Rakvere, Viru m. — Rakvere
Ranna, Tartu m. — Kallaste
Rannu, Tartu m. — Elva
Rapla, Harju m. — Rapla
Rasina, Tartu m. — Ahja
Ravila, Harju m. — Kose
Reiu, Pärnu m. -- Pärnu
Riidaja, Viljandi m. — Tõrva
Riisipere, Harju m. — Liiva
Rikholdi, Lääne m. — Haapsalu
Roela, Tartu m. — Roela
Roela, Viru m. — Viru-Jakobi
Rogosi, Võru m. — Võru
Roosa-Vana, Võru m. — Võru
Roosa-Vastse, Võru m. — 1. ja
t. Mõniste, r. Võru
Ropka, Tartu m. — Tartu
Ruhnu, Saaremaa — Kuressaare
Rutikvere, Viljandi m — Põltsamaa
Rägavere, Viru m. — Rakvere
Räpina, Võru m.
Räpina
Rõngu, Tartu m. — Rõngu
Rõuge, Võru m. — Võru
Saadjärve, Tartu m. — Voldi
Saaluse, Võru m. — Vastseliina
Saare, Tartu m. — Palamuse
Saksi, Viru m. — Тара
Saku, Harju m. — 1. ja t. Saku,
r. Tallinna
Salla, Viru m. — Rakke
Sangaste, Valga m — Sangaste
40
Saru, Võru m. — 1. ja t. Mõniste
r. Hargla
Saue, Harju m. — Saue
Sauga, Pärnu m. — Pärnu
Satserinna, Petseri m. — Petseri
Saulepi, Lääne m. - 1. ja t. Saulepi, r. Paatsalu
Seli, Pärnu m. — 1. ja t. Seli,
r. Tõstamaa
Senno, Petseri m. -- Irboska
Sinalepa, Lääne m. - Haapsalu
Sipa, Lääne m. - Märjamaa
Skarjatina, Viru m. — Vasknarva
Sooniste, Lääne m. - 1. ja t. Ellamaa-Vaksal, r. Risti.
Sooru, Valga m. -- Valga
Soosaare, Viljandi m.-- Kolga-Jaani
Sootaga, Tartu m. - Voldi
Suigu, Pärnu m. - Tori
Suislepi, Uue, Viljandi m. - Tar
vastu
Suislepi, Vana, Viljandi m -- Tar
vastu
Sutlepa, Lääne m. — Haapsalu
Suure Kõpu, Viljandi m -- Viljandi
Suuremõisa, Lääne m. -- 1 ja t.Kuri,
г. Kärdla
Suur-Muhu, Saaremaa - Kuivaste
Suur-Kaarma, Saaremaa — Kures
saare
Särevere, Järva m. -- 1. ja t. Laupa,
r. Türi-Alliku
Sürgavere, Viljandi m -- SuureJaani
Sõmeru, Viru m. -- Rakvere
Sõmmerpalu Võru m. — Võru
Taagepera, Valga m. - Tõrva
Taali, Pärnu m. - Sindi
Taebla, Lääne m. -- 1 ja t. Pali
vere, r. Risti
Taevere, Viljandi m -- Suure-Jaani
Taheva, Valga m. — Hargla
Tahkuranna, Pärnu m. — Pärnu
Talli, Pärnu m. — Talli
Tammiste, Pärnu m. - Tori
Tammistu, Tartu m -- Tartu
Tarvastu, Viljandi m. -- Tarvastu
Timmo, Võru m. -- Põlva
Toolamaa, Võru, m. — Räpina
Torgu, Saaremaa — Kuressaare
Tori, Pärnu m. — Tori
Triigi, Harju m — Kose
Tudulinna, Viru m. -- l. ja t. Tu
dulinna, r Iisaku
Tuhalaane, Viljandi m. -- Tuha
laane
Tähkvere, Tartu m. — Võtikvere
Tähtvere, Tartu m. -- Tartu
Tännasilma, Viljandi m. - Viljandi
Tõlliste, Valga m. - Sangaste
Tõstamaa, Pärnu m. -- Tõstamaa
Uderna, Tartu m. -- Elva
Ulila, Tartu m. -- Tartu
Undla, Viru m. — Kadrina
Urvaste, Võru m. - Antsla
Uue-Kariste, Pärnu m. -- Abja
Uuemõisa, Saaremaa — Orissaare
Uue-Põltsamaa, Viljandi m. -Põltsamaa
Uue-Suislepi, Viljandi m. -- Tar
vastu
Uue-Vändra, Pärnu m. - Vändra
Uue-Võidu (Karula), Viljandi m. -Viljandi
Uulu, Pärnu m. - Pärnu
Uusna, Viljandi m. -- Viljandi
Vaabina, Võru m. -- Antsla
Vahastu, Järva m. -- Paide
Vaikna, Lääne m. - Silla
Vaimastvere, Tartu m. -- 1. Pedja,
t. ja r. Jõgeva
Vaivara, Viru m -- Sillamäe
Valgjärve, Võru m. -- Kanapää
Valguta, Tartu m. — Elva
Vana-Antsla, Võru m. -- Antsla
Vana-Kariste, Pärnu m. — Abja
Vana-Kuuste, Tartu m. -- Kambja
Vana-Laitsna, Võru m. - Võru
Уапа-Otepää, Tartu m -- Nuustaku
Vana-Põltsamaa, Viljandi m. -Põltsamaa
Vana-Roosa, Võrn m. — Võru
Vana-Suislepi, Viljandi m. -- Tar
vastu
Vana-Vändra, Pärnu m. — Vändra
Vao, Viru m. — V. Maarja
Vara, Tartu m. -- Tartu
Varangu, Viru m. -- Kunda
Varbola, Harju m. -- 1. ja t. Var
bola, r. Liiva
Vasknarva, Viru m. — Vasknarva
Vastemõisa, Viljandi m. -- SuureJaani
Vastseliina, Võru m. - Vastseliina
Vastse-Antsla, Võru m. — Antsla
Vastse-Kuuste, Tartu m. — Tartu
Vastse-Otepää, Tartu m. — Nuus
taku
Vee, Pärnu m. — P. Jakobi
Veinjätve, Järva m. - Koeru
Velise, Lääne m. — Märjamaa
Veltsa, Lääne m. - Lihula
Venevere, Viru m. -- Rakke
Veriora, Võru m.-- Voru
Vesneri, Tartu m. -- Tartu
Vigala, Lääne m. — Vigala
Vilo, Petseri m. -- Panikovitschi
Vihterpalu, Harju m -- Vasalem
Vihula, Viru m. -- Rakvere
Viimsi, Harju m. — Tallinn
Viiratsi, Viljandi m. -- Viljandi
Viitina, Võru m. — Võru
Viljandi, Viljandi m. -- Viljandi
Viluvere, Pärnu m -- Kärgu
Vohnja, Viru m. - Kadrina
Voka, Viru m. -- Toila
Voltveti, Pärnu m. - Kil.-Nõmme
Vorbuse, Tartu m -- Tartu
Vormsi, Lääne m. -- 1 ja t. Vormsö,
r. Haapsalu
Vändra, Uue, Pärnu m. -- Vändra
Vändra, Vana, Pärnu m -- Vändra
Väena, Harju m. -- 1. ja t Väena,
r. Tallinn
Väätsa, Järva m. -- Paide
Võhmuta, Järva m. - Järva- Jaani
Võidu-Vana, Viljandi m. - Viljandi
41
Võisiku, viljandi m. - Kolga-Jaani
Võlla, Pärnu m. - Pärnu
Võnnu, Lääne m. — Haapsalu
Võru, Võru m. -- Võru
Võtikvere, Tartu m.4- Võtikvere
Õisu, Viljandi m. -- Viljandi
Zooru, Võru m. - Antsla.
Tulumaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksavad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progressiivselt
tulumaksu alla käivate isikute sissetuleku suurenemisega.
I. Tulumaksu võtmise kord ja maksuvabad sissetulekud.
Tulumaksu kohta avaldatud seaduse põhjal („R. Teat." nr. nr. 63/64 —
1920. a. ja 78 — 1922. a.) käivad selle maksu alla mõne
väljavõttega kõik isikud, kellel Eesti vabariigi piirides mingisugused
tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest ulatab Tal
linna, Narva, Petseri ja Valga linnades ning Nõmme alevis üle
30.000 marga aastas, teistes linnades, alevites ja kõigis maakon
dades üle 20.000 marga aastas, kusjuures palgasissetulekust ülejää
vast summast veel 20 prots. maksuvabaks jääb, kuid siiski mitte
suuremal määral kui maksuvaba algsissetulek seda on. Igaaastane
tulumaks arvatakse eelmineva aasta sissetuleku järele. Kapitali tu
ludest arvatakse maha hoidmise, valitsemise ja kinnituse kulud ning
kapitalidest võetavad riiklikud maksud ; liikumata varanduste ja ette
võtete tuludest arvatakse maha : majandamise jooksvad kulud, varan
duse väärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
varanduse hävinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli mak
suaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning kogukondlikud maksud ,
makstud tulumaksu ei arvata mitte maha. Kui mõne tuluallika ku
lud suuremad on kui tulud, siis arvatakse see vahesumma üleüldisest
tulust maha. Üleüldisest tulusummast arvatakse veel maha : prot
sendid võlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised maksud ja sunduslikud
kinnituskassa maksud enese ja perekonna liikmete eest, sarnased
vabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui 10.000 margani aastas.
Üleüldisest tulusummast arvatakse peale selle maha maksukohuslase
ülespidamisel oleva iga alla 17 aastase, ehk kooliskäija või ametit
õppiva, alla 20-aastase lapse ja arsti poolt tõendatud töövõimetu voi
üle 60-aastase vana perekonna liikme kohta Tallinna, Narva, Petseri
ja Valga linnades ning Nõmme alevis 15.000 marka, teistes kohtades
42
12.000 marka. Tegelikult он maksuvaba sissetulek veel natukene
suurem, sest et tulumaksu alla 100 marga mitte ei võeta. Iseära
liste õnnetute juhtumiste puhul võib maksukohuslase palve peale tu
lumaksu kunni 50 prots. võrra vähendada, kui maksualuse tulu üle
200.000 marga ei ulata.
II. Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajamiseks on
asutatud : 1) valla- ja alevi tuluhindamise kommisjonid, 2) jaoskonna
tulumaksukomiteed ja 3) tulumaksu peakomitee. Maksualla käivad
maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas, mille piirides neil
läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
111. Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa- ja
majapidajad peavad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — valla- ja alevivalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud vormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes kunni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti kunni 15. veebruarini nende
isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka või muud tasu saanud.
Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune iseseisev tulu
on olnud, peavad määratud vormi järele oma sissetulekute üle tea
daande saatma hiljemini 1. veebruariks : valdades ja alevites tuluhin
damise kommisjonile, linnades — maksuinspektorile. Põllupidajad
võivad oma põllumajapidamisest saadud tulu ülesandmata jätta, kuid
peavad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu
määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide põhjal.
Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel peavad maksukohuslased kahe nädala jooksul nõutud täiendavaid teateid andma. Vallaja alevi tuluhindamise kommisjonid vaatavad sisseantud teatelehed
järele, määravad tulud kindlaks ja panevad sellekohased nimekirjad
1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks välja.
IV. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
võib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna t, maksu kommisjoni esimees
vaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi,
nõuab tarbekorral täiendavaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tulevad, mispeale jaoskonna tulumaksu kommisjonid maksualuse tulu
43
kindlaks teevad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega välja pandaks
Tuluhindamise ja maksu määramise vastu
võib hiljemini 1. augustiks vastulausega esineda jaoskonna kommisjonile, kes oma otsusest kaebajale teadaannab. Jaoskonna kommisjonide otsuste vastu võib kahe nädala jooksul tulumaksu peako
miteele kaevata; kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda.
Peakomitees võib maksja isiklikult esineda, suusõnalisi ja kirjalikke
seletusi esitada. Peakomitee otsuse vastu võib peakomitee kaudu
kahe nädala jooksul riigikohtusse kaevata, kelle otsus on lõpulik.
Kui kommisjonid ja komiteed oma otsusi mitte seaduslikkude täht
aegade jooksul ei ole maksjale teatanud, siis on viimasel õigus
kaevata kahenädala jooksul teatelehe kättesaamisest arvatud, selle
peale vaatamata, et seaduslik kaebamise tähtaeg mööda on läinud.
V. Tulumaksu tasumine.
Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 80. septembriks ja 30. novembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus viivitusraha maksma, kus
juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel võib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada kunni kolme aastani.
VI. Trahvid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute nime
kirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, või seda puudulikult on tei
nud, langevad karistuse alla 40 kunni 2000 margani ; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lan
gevad karistuse alla 400 kunni 20.000 margani ; tulu teatelehe mitte
sisseandmise või puudulikkude teadete eest võib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise valeteadete andmise eest võib karistada kunni
100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest võib ka
ristada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele antavad seletused ja vastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antavad vastulaused trahvimääramise asjus
on tempelmaksust vabad. 1a Teised kaebekirjad ja edasikaebused
käivad hariliku tempelmaksu alla
Kohtud.
I. Hoolekande asjad
Eesti vabariigis toimetavad hoolekande asju 1) valla vaestelastekohtud valla piirides; 2) linna vаeste1аstекоhtua
linnades — mõlematele alluvad hoolekande- ja vaestelaste asjad künni
100 tuhande margani; asjad üle 100 tuhande alluvad 3) maakonna
hoolekande kohtule, samuti võivad valla- ja linna vaestelastekohtud keerulikkuse pärast asjad üleanda maakonna hoolekandekohtule.
Hoolekande- ja vaestelaste kohtute ülesandeks on : 1) surnud
isikute varandus hoiu alla võtta, s. t. üleskirjutada ja ärahinnata ja
45
pärast seda hooldajale ehk kui see veel nimetamata, mõnele usaldus
väärilisele isikule hoiule anda ; hindamist ja üleskirjutamist toimetab
maal — valla vaestelastekohus, linnas — kohtupriistav rahukohtuniku kor
raldusel; 2) nimetada päranduse tombule hooldaja ja vaestelastele eestkostjad; 3) hooldajate ja eestkostjate tegevuse järel
valve ; nõuda neilt varanduse valitsemise üle jaanuari kuuks aruandeid.
Hooldajad on kohustatud igas tähtsamas toimetuses vastava vaestelastekohtu luba või nõusolekut paluma, näit, ettepanema kinnitami
seks rendilepingud, varanduse ostmise või võõrandamise kavad. Liiku
mata varanduse (kinnisvara) võõrandamise kui ka pantimise loa an
nab lõpulikult rahukogu, millele vastav vaestelaste- või hoolekandekohus oma arvamisega kauba kasulikkuse kohta esineb ; 4) hooldajaid
ja eestkostjaid viibimata ametist tagandada, kui nende tegevus on päran
duse varale või vaestelastele kahjulik. Leiab hoolekandeasutus hool
daja tegevuses kuritarvitust, siis peab ta prokuröörile esinema pal
vega hooldajat vastutusele võtta, kuna hooldaja kohe tagandatakse.
Eestkostjad saavad määratud veel hullumeelsetele, raiskajatele
ja teadmata äraolejate varanduste kaitseks, kuid ainult vastava rahu
kogu otsuse põhjal.
Märkus: 18. novembrist 1918. a. on Eestis endine vallakohus kaotatud; tegutseb vallas ainult eelpool nimetatud
vaestelastekohus, mille võimkonda alluvad ainult hoole
kande asjad, mis ettenähtud vallakohtu sead. § 206—219
ja 242—275.
IL Hoiukorra asjad.
Hoiukorraline kohtulik toimetus seisab surnud isikust järeljää
nud varanduse üleandmises seaduslikkudele pärijatele või neile isiku
tele, kellele pärandusejätja oma testamendiga või päranduse lepin
guga oma varanduse on määranud. Sarnane varanduse üleminek surma
puhul on seotud mitmesuguste seadusenõuete täitmisega.
Hoiukorra
asjad alluvad: 1) rahukohtunikule, kui päritav varandus ainult
vallasvarast koos seisab ja selle väärtus mitte üle 50.000 marga ei
ulata ; 2) rahukogule, kui pärandatakse kinnisvara, ükskõik kui
suures väärtuses ja vallasvara, väärtuses üle 50 tuhande marga.
Isikud, kes endid kohtule pärijatena teatavad, peavad ettepa
nema järgmised dokumendid : 1) pärandusejätja surmatunnistuse,
46
vastavalt vaimulikult välja antud; 2) kirik1iku tunnistuse,
mis pärandusejätjа ja pärijate suguluse vahekorda tõendaks ;
3) testamendi ehk mõne teise pärandusejätja korraldus e
surma puhuks, kui niisugune olemas; 4) päranduse vara sea
duslikud hindamised (teated linna- või vallavalitsuselt, maksu
inspektorilt, tulekinnitusseltsist jne.); 5) päranduse deklarat
siooni kahes eksemplaaris, s. o. pärijate kokkuseatud pärandusvara üksikasjaline nimekiri ühes päranduse hindamistega, mis
pärijad peavad allakirjutama ; 6) kui kinnisvara pärandatakse, siis vastava
кrepоstija osкonnа tunnistuse selle üle, et see varandus
pärandusejätja nimel kinnistusraamatus seisab; 7) kuulutuse avaldadamiseks „Riigi Teatajas" raha (kui testament ette pandud siis
200 marka, kui ilma testamendita päritakse, siis 100 m.). — Ettepannes testamenti, paluvad pärijad kohut testamenti avada ja kui see
avatud, siis ,.Riigi Teatajas" üleskutsuda isikuid kuulutusega kuue
kuu jooksul testamendi ehtsuse vastu vaidlema, või omi nõudmisi
päranduse tombu vastu avaldama, hoiatusega, et ülesandmata õigused
ja vastuvaielused pärast selle tähtaja möödaminekut tähelepanemata
jäävad. Niisama paluvad seaduse järele pärijad kohut kuulutust
,,Riigi Teatajas" avaldada, kus ka 6 kuu jooksul kõiki isikuid üleskutsutakse kohtule endid teatama, kes endid surnud isiku pärijaks
loevad või kel on päranduse tombu vastu nõudmisi. On kuulutuse ilmu
misest 6 kuud mööda, siis paluvad pärijad jälle kohut, et see nad
pärijate õigustesse kinnitaks. Pärijate kinnitamise otsusega määrab
kohus ka kindlaks pärandusemaksu ja hoiukorra lõivu (poshliini), mis
päranduse pealt riigi kasuks tuleb maksta.
On kohtuotsus seadusejõusse astunud, saavad pärijad sellest
kinnitatud ärakirja, mille põhjal neil õigus on varandust oma ni
mele kanda. Ka testament antakse kohtust märkusega kinnituse üle välja.
Testament. Testament on viimase tahtmise avaldus oma varan
duse kohta surma korral. — Testamenditegija peab olema terve mõis
tuse ja arusaamise juures. Hullumeelsete ja altealiste testamendid
loetakse tühisteks.
Testamendid võivad olla: 1) avalikud, s. t. notaariuse juu
res tehtud, kus juures testamendi tegijal peab 3 tunnistajat kaasas
olema (Notariaaltestamentide kohta lähemalt ,,Notariaaltoimingute"
all) ja 2) k oduse d.
47
Meil veel maksvusel olevate talurahvaseaduste järele võivad
maal kodused testamendid olla kirjalikud kui ka suusõnalised. Suu
sõnalise testamendi tegemisel peab testamenditegija mitte vähem kui
2 usaldusväärilise ja erapooletu tunnistaja (Tallinnamaal 3 tunnis
taja) juuresolekul oma viimast tahtmist selgesti ja kindlaksmääratult
avaldama. Kirjaliku testamendi kirjutab testamenditegija kas ise
valmis ja kirjutab oma nime alla, või laseb selle tunnistajate juures
olekul mõnest üldist usaldust äratavast isikust (nagu koguduse õpe
taja) kirja panna. Isik, kes testamendi valmis kirjutanud, kirjutab
selle pärast testamenditegijale ettelugemist ühes tunnistajatega alla.
Kui testamenditegija ise testamendi alla kirjutab, ka niisugusel kor
ral kirjutavad tunnistajad, ülevalnäidatud arvul, testamendi alla.
III. Nõudmise asjad.
1. Alluvus:
a) Rahukohtunikule alluvad : 1) nõuded, mis tekkinud ükskõik mis
sugustest kohustustest aga ka õigustest vallasvara kohta, väärtuses
mitte üle 50 tuhande marga. Kahjutasu nõudmised käi
vad ka siis rahukohtuniku alla, kui nende väärtuse suurust nõude
avaldamisel võimata kindlaks teha, nõudja aga ise hindab selle
väärtuse alla 50 tuhande marga; 2) rikutud pidamise ja
luleseadmine, kui pidamise rikkumise algusest ei ole mitte
rohkem kui 1 aasta mööda ; 3) rikutud servituudi jaluleseadmine kin
nisvara kohta, kui sellest rikkumisest ei ole mööndunud üle ühe aasta ;
4) tulevaste nõuete eelkindlustus, vaatamata selle peale, kui suur
nõude summa (Ts. Kp. Sead. § 1823-1830); 5) sunnitäitmised
aktide järele (Ts. Kp. S. § 1611 16124).
Märkus: Rikutud pidamise ja servituudi tarvitamise jalulesead
mise asjus seab rahukohtunik pidamise või tarvitamise jalule,
ilma et ta omandusõigust arutamise alla võtaks. Ei ole neis
asjus õigel ajal rahukohtunikule nõuet sisse antud, siis peab
nõudja juba omanduse õiguse nõudega otsekohe rahukogu
poole pöörama.
b) Rahukogule, kui I astme kohtule, alluvad : 1) kõik kahjutasu- ja
kohustustest tekkivad nõudmised, niisama sunnitäitmised, ku i
nõude summа hinnаtud üle 50 tu ha n d e marga,
48
2) kõik nõuded ja vaieiused kinnisvara kohta,
ükskõik, kui suur nõude summa.
Märkus: Nõude palve ühes lisadega, kui neid on, antakse
rahukohtunikule ühes eksemplaaris, väljaarvatud edasikaebused, millest iga kostja jaoks ärakiri ligi peab olema pandud.
Rahukogule antakse nõude-palved ja dokumendid ühes
ärakirjadega nii nõude-palvest, kui ka selle lisadest, iga
kostja jaoks. Nõude-palve peab olema lühike ja selge
Üleliigsed sõnad, seda enam aga kõiksugu lobisemine, jäägu
sealt välja ! Nõude punkti kohtus suurendada ega teisele
alusele viia ei saa ! Seepärast olgu nõude palves iga sõna
kaalutud ja põhjalikult läbi mõeldud ! Keerulistes ja rasketes
asjades tuleb tingimata advokaadi poole pöörata. Kohtus
käijad pööraku aga heade advokaatide, s. o. van n utatu d
advokaatide või nende abide, niisama ka
kohtu juures registreeritud eraadvokaatide poole. „Palvekirjategijaist“ ja teistest sarnastest „kõrtsi-advokaatidest" tuleb
kohtuskäijal nagu katkust end eemale hoida!
2. Edasikaebused.
1) Rahukohtuniku otsuse peale võib appellatsiooni korras rahukogule
kaevata 1 kuu jooksul. Rahukogu otsuse peale võib veel riigi
kohtule 2 kuu jooksul kassatsiooni kaebuse anda.
2) Rahukogu otsuse peale (I astmes) võib appellatsiooni kaebuse
kohtupalatile anda 1 kuu jooksul. Kohtupalati otsuse peale võib
2 kuu jooksul kassatsiooni korras riigikohtule kaevata.
Märkus 11 Kui nõudmise summa üle 100 marga ei ulata,
siis on võimalik rahukohtuniku otsuse peale ainult kassat
siooni korras rahukogule kaevata
Märkus 2: Otsuse kuulutamisel kuulutab kohus ka edasikaeba
mise korra ja tähtaja.
Edasikaebuse palved antakse sellele kohtule sisse, kelle otsuse
peale kaevatakse, kuid kirjutatakse selle kohtu nimele, kes edasi
kaebuse läbi arutab
3. Nõudmise avaldamise koht.
a) Nõudmine avaldatakse sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas elab kostja,
49
b) Rikutud pidamise, niisama servituudi jaluleseadmise, kui ka kõik
kinnisvara kohta tekkivad nõudmised antakse alluvuse järele sellele
kohtule, kelle piirkonnas vaieluse all olev vara asub.
с) Ühisuste, seltside ja muude juriidiliste isikute vastu antakse nõud
mised sinna kohtusse, kelle jaoskonnas asub nende juhatus.
d) Nõuded, mis tõusnud lepingute täitmise pärast, avaldatakse sellele
kohtule, kelle piirkonnas leping pidi täidetama.
e) Päranduse õigustesse kinnitamine, nõuded päranduse tombu vastu
ja nõuded päranduse jagamise üle avaldatakse sellele kohtule, kelle
piirides pärandus avanes (kus pärandusejätja suri)..
4.
Tõendused.
Nõudja peab oma nõude kohtus kindlaks tegema. Nõude tõen
duseks võivad olla - a) tunnistajad ; b) dokumendid ; c) kostja nõude
õigeksvõtmised.
Tunnistuse andmisest tagandab kohus ise : hullumeelsed, lapsed
vanemate vastu. Lapsed 7— 14. a. kuulatakse vandeta üle. Vas
taspoole nõudel tagandatakse tunnistuse andmisest: 1) sugu
lased, ühes joones (vanaisa, poeg, pojapoeg jne.) alati ; kõrvaljoones — esimese kolme astme sugulased ja kahe esimese astme
hõimlased, niisama ka abikaasa ; 2) eestkostjad ; 3) võõrasvanemad ;
4) kes pooltega kohut käivad, või asja otsustamisest kasu loodavad
Tunnistajad, kes ilma vabandamata põhjuseta kohtusse ei ilmu,
langevad karistuse alla kunni 2500 margani. Trahvist vabastamist
võib tunnistaja 2 nädala jooksul paluda, arvates sest päevast, millal
talle trahvimäärus kuulutatud, ehk järgmisel kohtuistangul. Tõendused
peab nõudja kohtule ettepanema nõude-palves ehk esimesel kohtu
istangul. Kostja peab omad vastuvaielused avaldama, niisama ka tagandused tegema, esimesel kohtuistangul. Tunnistajate ettekutsumiseks ja ülekuulamiseks võib ta paluda asja edasi lükata, kui ta tun
nistajate nimed, elukohad, niisama ka asjaolud üles annab, mis tun
nistajad võivad kindlaks teha. V аst u n õ u d m i n e avaldatakse
esimesel kohtuistangul ehk esimeses kohtule antud vastulauses. Vastunõudmine peab kirjalikult olema sisse antud. Kohus võib arukordadel vastunõudmise kirja panemiseks kostjale 3—7-päevalise tähtaja
anda. Vastunõudmine peab kindlas ühenduses olema aiusnõudega.
50
— Võtab rahukohtunik vastunõude vastu, mis ta toimetusele ei allu,
siis lõpetab ta asja harutamise oma juures ja saadab terve toimetuse
vastavale rahukogule (Ts. Kp. S. § 39). — Jätab kohus vastunõudmise vastuvõtmata, siis võib 7 päeva jooksul erakaebusega sellele
kohtule esineda, kus appellatsiooni kaebus antakse.
Palve kolmandat isikut asja juure tõmmata avaldatakse kas esi
meses kohtule antud palves ehk esimesel kohtuistangul. Kolmas isik võib
omal soovil igal ajal asja juure astuda, avaldades vastav palve
kohtule.
5. Tagaselja otsused.
Kui nõudja tahab, et asi ilma ta etteilmumiseta otsustataks,
siis peab ta seda nõude-palves paluma, muidu lõpetab kohtunik
nõudja ilmumata jäämisel asja labivaatamatult ära. Ei ilmu kostja,
siis teeb kohus nõudja palvel tagaselja otsuse, millest kostjale ära
kiri saadetakse. Kostjal on õigus 2 nädala jooksul, tagaselja
otsuse ärakirja kättesaamisest arvates, rahukohtunikule kaja sisse anda ja
uuesti asja läbivaatamist paluda
6 Erakaebused.
Erakaebused antakse 7 päeva jooksul sisse, kaevatava määruse
kuulutamisest arvatud.
IV. Kohtumaksud.
(Vaata R. T. nr. 59/60 — 1920. a. ja nr. 2 — 1919. a.)
1. Kohtu poshliin i võetakse: a) nõudehin n a pealt
kunni 10.000 m. — 4 prots; b) asjus, mille nõudehind
10.000—50.000 m. — nõude hinna esimese 10.000 pealt 400 m.
ning sellest üleulatava nõudehinna summa pealt 31/s prots.; c)
asjus, mille nõudehind üle 50.000 m. — esimese 50.000 m. pealt
1.800 marka ning sellest üleulatava summa pealt 3 prots.
2. Hoiu ko rr a a sj u s võtab kohus poshliini järgmiselt : а) kui
kohtutoimetust nõudva vara ehk õiguse väärtust rahas saab hin
nata, võetakse poshliiniks 1/2 prots. sellest väärtusest, kuid mitte
alla 25 marga ja mitte üle 1.500 marga j b) kui ülevalnimetatud
väärtust hinnata ei saa, votab kohus poshliini oma nägemise jarele
25—1.500 margani.
51
3. Nõude- ja hoiukorra asjus peab iga kohtule antava dokumen
dile tempelma rke 6 marga väärtuses peale kleebitama.
4. Iga ärakirja pealt, mis kohtust palutakse, nõutakse kirjutusrah a (kantselei poshliini) 6 marka lehe pealt.
5. Süüteo as jus paneb kohus omas otsuses, peale muu kohtu
kulude, süüdlasele veel iseäralise koh tumak su peale J a) as
jus, mis esimesel kohtuastmel rahukohtuniku mõistmise alla käi
vad — 10—240 margani J b) asjus, mis esim. astmel rahu
kogu mõistmisele käivad, 50—1500 marka.
6. Kassatsioon i kautsjoniks tuleb maksta : a) tsiviilasjus : kohtuposhliini kõrguses selles kohtus, mille otsuse peale
kaebus antakse, kuid mitte üle 2000 m ; b) kriminaalasjus :
rahukohtuniku otsuste peale antud kassatsiooni kaebusele —
50 m. ; rahukogu otsuste peale — 100 m. ning kohtupalati
otsuste peale 200 marka.
Märkus 1. Kui nõudjal varandust ei ole kohtuposhliini tasu
miseks, siis võib kohus talle vaesuse õiguse anda. Seks
annab nõudja rahukohtunikule palve (ilma tempelmargita)
ühtlasi teatades kahte usaldusväärilist tunnistajat, kes nõudja
varanduslist seisukorda hästi teavad. Rahukohtunik kuulab
tunnistajad avalikul kohtuistangul vande all üle ja annab
pärast seda nõudjale tunnistuse välja vaesuse õiguse saami
seks. Kohtuposhliin, nõude rahuldamise korral, nõutakse
kas sest varandusest sisse, mis nõudjale mõistetud ehk
pannakse kostja kanda.
Mär k us 2. Kõik süüteo asjus kohtule antavad paberid on
tempelmaksust vabad. Niisama ei võeta tempelmaksu ega
kohtuposhliini tsiviilnõude pealt, mis avaldatud kriminaal
protsessis.
Pärandus- ja кre postimак s. Pärandus- kui ka krepostimaks on riigimaksud, mida võetakse vara ülemineku eest ühe
omandusest teise omandusse. Nad on küll ühesuguse iseloomuga,
kuid lähevad siiski mitmeti üksteisest lahku.
Кrepostimакsu võetakse ainult kinnisvara üle
mineku p e a l t. Ilma selle maksuta ei kinnistata (kreposteerita)
52
uue omaniku õigusi s. о. ei saa omandaja kinnisvara krepostiraama
tus oma nimele, kuna aga omandusõigust maksvaks loetakse alles
kinnituse päevast. Vabastatud к r ер оst i m а к s u st on ainult
aktid, milliste põhjal kinnisvara riigikassa kulul eraomandusest üle
läheb riigi ehk ühiskonna omanduseks. Kõigi teiste aktide pealt (ostmüük, kingitus, loovutus, igamine) võetakse ühesuurust krepostimaksu,
nimelt 6 % ülemineva kinnisvara kõige kõrgemast hinnast, s o. kas
lepinguosaliste määratud hinnast ehk seaduslikust hinnast (vaata
pärandusmaksu seadus §§ 30 36), kumb neist suurem. Äiatasuda
tuleb krepostimaks üleminekuakti notariaalse tõestamise päeval.
Vallasvara (liikuv varandus) käib krepostimaksu alla ainult siis,
kui teda ühes kinnisvaraga ühe ja sama akti põhjal omandatakse.
Pärandusmaksu võetakse
ühteviisi
kinnis
vara, kui vallasvara ülemineku eest, kui pärandus üle
3000 marga suur on. Ta on progressiivne maks, s. o. mida suurem
pärandus ja mida kaugem sugulus, seda suuremat maksu võtab riik
varapärijalt.
(Lähemalt pärandusmaksu üle vaata „Riigi Teat.
nr. 67|68 — 1920 ja nr. 89 — 1922.)
V. Süüteo asjad.
1) Alluvus.
a) Rahukohtunikule alluvad lihtsad vargused, sõimamine,
laimamine, omavoli, kergete haavade löömine, peksmine, metsavargus, politseiliste korralduste, igasugu sundmääruste vastu ek
simised jne., muud lihtsamad kuriteod, kus juures kuriteost sün
dinud kahju summa mitte üle 50.000 marga ei ulata. Rahu
kohtuniku karistuse ülemmäär on 1 a. 6 kuud vangistust. Ker
gemad karistused — arest, rahatrahv, noomitus.
Edas ika ebus kirjutatakse rahukogu nimele, antakse
aga rahukohtunikule. Asjus, kus rahukohtunik karistuseks määra
nud aresti mitte üle 7 päeva ja rahatrahvi mitte üle 50 marga,
võib rahukogule ainult kassatsiooni kaebuse anda; muil
kordadel — appellatsiooni kaebus. Kes ka rahukogu
otsusega rahul ei ole, sel on võimalus riigikohtule kassatsiooni
kaebust anda.
b) Rahukogule, kui esimese astme kohtule, alluvad kõik ras
kemad süüteoasjad, nagu murdvargus, tapmised, röövimine,
53
hobusevargus jne. Edasikaebus аp p ё11 а tsi о оn i korras kohtupalatile.
Kohtupalati otsuste peale võib riigikohtule kas
satsiooni kaebuse anda.
Märk us : Kassatsiooni kaebuse arutamisel katsub riigi
kohus asja ainult v or m i l i s e s t küljest läbi s. t. vaa
tab kohtu protokollidest järele, kas alam kohus asja sisu
lisel arutamisel kõik protsessi nõuded täitnud ja otsuste te
gemisel seadust õieti kohaldanud. Appellatsiooni kaebuse
arutamisel vaatab järgmise astme kohus asja veel kord edasikaevatud osas sis u li se lt läbi, s. o. kuulab tunnistajad
üle, võtab vastu uusi tõendusi jne.
2. Tähtajad.
1. Rahukohtuniku otsuse peale kriminaalasjas võib kassat
siooni niisama ka appellatsiooni kaebusi kah e n ädal a
jooksul anda.
Rahukogu kui II astme kohtu otsuste peale,
võib niisama к аhe n äd ala jooksul riigikohtule kassatsiooni
kaebuse anda, otsuse kuulutamise päevast arvates.
2. Rah ukog u kui I astme kohtu otsuste peale võib otsuse
lõpuvormis kuulutamise päevast arvates к ahe nädala jook
sul kohtupalatile appellatsiooni korras kaevata
Kohtupalati
otsuse peale võib kahe nädala jooksul riigikohtule kassatsiooni
korras kaevata.
Märkus: Kassatsiooni kautsjoon v. pt. „Kohtumaksud".
K äs k o t su s e peale peab süüalune 7 päeva jooksul, otsuse
ärakirja kättesaamisest arvatud, rahukohtunikule kaja andma, kui
tahab, et asi harilikus korras saaks arutatud, vastasel korral astub
käskotsus jõusse. („Riigi Teataja" nr. 5, 1919. а Käskotsuste
Sead. § 5).
Tagaselja ot s u s e peale võib süüalune 7 päeva
jooksul, otsuse ärakirja kättesaamisest arvates, kaja anda, paludes
asja uuesti arutada, äraseletades oma mitteilmumise põhjused. Leiab
rahukohtunik mitteilmumise vabandatava olevat, määrab ta asja uuesti
kuulamisele, ei leia aga ta seda, ütleb süüalusele ta palve
täitmises ära, kuid annab süüalusele kolmepäevase tähtaja edasi
kaebuse sisseandmiseks selle määruse peale. Tagaselja otsuse peale
54
võib süüalune ka otseteed rahukogule appellatsiooni kaebuse anda,
ilma et rahukohtunikule kaja oleks annud. — Asja uuesti aruta
misel ei saa kohtunik suuremat karistust määrata, kui tagaselja ot
suses. Ei ilmu süüalune asja teistkordsele arutamisele rahukohtu
niku juures, jääb endine tagaselja otsus jõusse ja süüalune saab peale
selle karistatud rahatrahviga mitte üle 2.500 marga.
Erakaebused antakse järgmiste rahukohtunikkude mää
ruste peale : 1) asja lõpetamise üle ; 2) kui kohtunik keeldub lõ
petatud asja uuesti arutarnast ; 3) süüaluse vahi alla võtmise üle j
4) kaja või edasikaebuse mittevastuvõtmises ; 5) asja aeglases toi
metamises; 6) karistuse määramises mitteilmumise eest kohtusse ; 7)
edasikaebuse täht ja mitteuuendamises; 8) kohtuotsuse korrapäratu
täitmise üle.
Erakaebus antakse 7 päeva jooksul rahukohtunikule sisse,
määruse kuulutamisest või teatamisest arvates, rahukogu nimele kirju
tatult. Erakaebused vahi alla võtmise üle, niisama aeglases asjaaja
mises ja korratus otsuse täitmises võivad antud saada asja toimetuse
kogu vältusel. Erakaebused aeglase asjaajamise, uue edasikaebuse tähtaja
mitteandmise ja korratu otsuse täitmise üle antakse otse rahukogule.
3.
Tõendused.
Süüteo asjas on harilikult tõendusteks tunnistajad, kuid võivad
olla veel mitmesugused аs i tõe n d u s e d, mis süüteo kohalt
või süüalustelt leitud, ka võib tõenduseks olla süüaluse enese puhtsüdameline ülestunnistamine.
Tunnistajaiks ei või olla: hullumeelsed, vaimulikud mehed
(neis asjus, mis süüalune patukahetsemisel neile rääkinud) niisama
ka süüaluste kaitsjad.
Kaebealuse naene, mees, esimese liigi sugulased, niisama õed
ja vennad, võivad tunnistuse andmisest ära ütelda. Kui aga nad
tunnistust anda soovivad, kuulatakse nad vandeta üle J niisama kuu
latakse vandeta üle lapsed kunni 14 a. vanaduseni.
Vandeta kuulatakse üle, poolte tagandusel: 1) kõik seisuslised õigused ehk kõik iseäralised õigused ja eesõigused kaota
nud isikud ; 2) kahjusaaja, tema naene ja lähedalt sugulased, nii
sama kahjusaaja kui ka süüaluse kolmanda ja neljanda astme sugu55
lased ja kahe-astme hõimlased; 3) isikud, kes mõnesuguses iseära
lises vahekorras, nagu hooldaja, võõrasvanem, usaldusmees, või kel
lel ühegi asjaosalisega kohtuasjad eel.
VI.
Administrafiivasjad.
I. A lluvus.
Kohtulik võim administratiivasjus on: rahukohtunikkudel, rahukogudel ja riigikohtul.
Protesteerida ja keevata võib administratiivasjus : a) alevi-,
valla-, linna- ja maakonna nõukogude (volikogude), üksikute minis
teeriumide ja nende osakondade, ning teiste seaduses eraldi äratähendatud riigiasutuste tehtud otsuste, korralduste ja määruste vastu,
kui need maksvate seadustega ehk seadusejõuliste kohusliste määrustega kokku ei käi ; b) valla-, alevi-, linna- ja maakonnavalitsuste,
nende osakondade (kommisjonide), kui ka valitsuse esimeeste ja üksi
kute liikmete, politseiülemate, ja teiste seaduses eraldi äratähendatud
valitsusasutuste ning üksikute ametnikkude tegevuse, otsuste, korral
duste, määruste ja tegevuseta oleku vastu, kui selles eraldub maks
vate seaduste, ehk seadusjõuliste kohusliste määruste rikkumine, nende
poolt ettekirjutatud kohuste täitmata jätmine ehk põhjendamata
viivitus.
Õigus protesteerida on valitsuse asutustel- ja ametnikkudel, kel
lel seaduse jarele ülesandeks on tehtud omavalitsuse ja teiste riigi
asutuste seaduslikkuse järele valvata. Õigus kaevata on kõigil isi
kuil, seltsidel, ühisustel ja omavalitsuste asutustel, kui nende õiguslised ehk varanduslised huvid administratiivasjus seadusvastaselt on
puudutatud.
1) Rаhuкоhtun iккude 1e alluvad: а) protestid ja kaebused
kohaliste valla- ja alevinõukogude (volikogude) otsuste peale ;
b) protestid ja kaebused kohaliste valdade ja alevite valitsuste,
ning nende üksikute valitavate ametnikkude tegevuse peale ; d) pro
testid ja kaebused kohaliste jaoskonna politseiülemate tegevuse
peale, nii palju, kui viimaste tegevus avaldub kohalise rahukohtu
niku piirkonnas.
2) Rahukogudele alluvad: a) protestid ja kaebused linnaja maakonnanõukogude (volikogude) määruste ja otsuste peale ;
56
’b) protestid ja kaebused linna- ja maakonnavalitsuste nende osa
kondade (kommisjoonide), kui ka üksikute valitavate ametnikkude
tegevuse peale } d) kaebused maakonna komissaaride peale.
3) Riigikohtule alluvad: а) kaebused üksikute ministee
riumide peale, nende osakondade ja teiste kõrgemate administratiiv-asutuste otsuste, korralduste ja määruste vastu J b) revisjoni pro
testid ja revisjoni kaebused rahukohtunikkude ja rahukogude ot
suste peale administratiivasjus. Kõik riigikohtu otsused on lõpulikud.
4) Kaebused ja protestid antakse kohtule sisse tähtaega
del, mis seaduses eraldi on kindlaks määratud ,' neil juhtumistel
aga, kus seaduses tähtaega äratähendatud ei ole, kuu aja jook
sul, arvatud sellest päevast, millal protesti ehk kaebust välja
kutsuv määrus, korraldus, ehk otsus, samuti ka tegevus, tegevuset is ehk hooletus kaebajale, ehk protestitõstjale teadvaks sai.
Protestid ja kaebused antakse kohtule kirjalikult sisse ; neis
peab sisalduma : 1) kohtu nimetus, kellele nad antakse ; 2) protes
teerija ehk kaebaja eesnimi, perekonna nimi ja täielik adress J
3) ametniku ehk asutuse nimetus ja asukoht (adress), kelle vastu
kaebus sihitud J 4) asjaolu lühikene kirjeldus ühes selle korralduse,
määruse, otsuse ehk tegevuse äratähendamisega, mille vastu protest,
ehk kaebus sihitud ,' 5) täpipealne äratähendamine, mis just protes
teerija ehk kaebaja nõuab ,' 6) juurdelisatud paberite nimetus ,’ 7) pro
testeerija, ehk kaebaja allkiri.
Protestile, ehk kaebusele tuleb ligi panna : a) selle otsuse, mää
ruse ehk korralduse ärakiri, mille vastu protest ehk kaebus tõstetud,
ning peale selle kõik dokumendid, kas alguskirjas ehk ärakirjas, mille
peale kaebaja ennast toetab ; b) kaebusest ja kõigist temale juurelisatud dokumentidest kaks ärakirja, protestist ja kõigist temale juurepandud dokumentidest üks ärakiri.
Kohtusse ilmunud asjaosalised võivad ise, ehk volinikkude kaudu
kohtule seletusi anda ja tõendusi ette panna. Nende mitteilmumine
ei takista asja arutamist ja otsuse tegemist. Nende äraolekul tehtud
otsust ei loeta tagaselja otsuseks.
Niihästi rahukohtuniku kui ka rahukogu otsuste peale võib
revisjoni kaebuse ehk protesti teel riigikohtusse edasi kaevata
ühe kuu jooksul, otsuse kuulutamise päevast arvates.
57
II. Edasikaebused.
Revisjonikaebus ehk protest kirjutatakse riigikohtu nime peale
ja antakse vastavale rahukohtunikule, ehk rahukogule riigikohtule
edasisaatmiseks ühes kohtuaktiga.
Revisjoni-protesti võib tõsta ülevalve-asutus, ehk -ametnik;
revisjoni-kaebust anda võivad asjaosalised.
Revisjoni-protest ehk kaebus peab eneses sisaldama : 1) põhju
sed, mispärast protestitõstja, ehk kaebaja otsusega rahul ei ole j
2) palve, et riigikohus otsuse tühjaks tunnistaks ehk muudaks.
Revisjoni-protestile tuleb üks ärakiri kaebealuse tarvis juurepanna Revisjoni kaebusele tuleb juure panna 100 marka revisjonimaksu ja kaks ärakirja, millest üks vastasele poolele ja teine ülevalveametnikule, ehk- asutusele saadetakse. On revisjoni protestile,
ehk kaebusele dokumendid juurepandud, siis tuleb ka dokumenti
dest vastav arv ärakirju juurelisada.
Administratiivkohtus kohtuposhliini ei võeta ning asjaajamise
eest pooltele kohtukulusid ei määrata.
Eraisikud ja -asutused peavad administratiivasjus tempelmaksu,
kantseleiposhliini, kui ka tunnistajate ja ekspertide tasu maksma,
nagu seadus tsiviilasjade kohta ette näeb — ja peale selle rahukohtunikkude otsuste peale edasikaebuse korral revisjoni-maksu 25 marka
ja rahukogude otsuste peale edasikaebuse korral 100 marka.
Omavalitsusasutused on tempelmaksust vabad, kannavad aga
kõik muud maksud ja kulud, nagu eraasutusedki.
Ülevalve-ametnikkude ja -asutuste protestid on kõikidest mak
sudest vabad.
Rahukohtunikkude ja rahukogude otsuste peale võib ühe kuu
jooksul revisjoni teel riigikohtusse edasi kaevata. Riigikohtu otsus
on lõpulik.
VII.
Vekslid.
Vekslid võivad olla kas liht- ehk käsuvekslid (Veksli sead. § I).
Nii liht- kui ka käsuveksleid võivad väljaanda kõik isikud, kellel
seaduse järele luba on antud võlakohustusi enese peale võtta ; välja
arvatud : 1) kõikide usutunnistuste vaimuliku seisuse isikud, . 2) abi
elus olevad naisterahvad ja tüdrukud, kes vanematest mitte lahus ei
ela, olgugi nad täisealised. Abielus olevad naisterahvad võivad
58
veksleid vaijaanda ainult meeste loaga ehk siis kui neil on oma
nime peal kauplus ehk mõni muu äriline ettevõte. Vallaliste! naiste
rahvastel on veksli väljaandmise õigus ainult siis (ilma vanemate
nõusolekuta), kui nad täieealised on ja vanematest varandusliselt lahu
tatud ja iseseisvad (§ 2).
Veksel kirjutatakse ettemääratud vormi järele iseäralise vekslipaberi peale. Vekslil peab ülestähendatud olema ! 1) tähendus
vekslitekstis, et väljaantav võlatunnistus tõesti veksel on 2) välja
andmise koht ja aeg ; 3) tähendus, et veksliandja ennast selle
veksli väljamaksmisele kohustab ; 4) vekslisaaja nimi ehk firma, 5)
maksetav rahasumma ; 6) maksu tähtaeg ja 7) veksliandja allkiri
(§ 3). Tähtaega võib üles anda : 1) määratud aja peale, aastat,
kuud ja päeva üles andes ; 2) väljaandmise päevast nii ja nii-kaua
aja järele ; 3) ettenäitamiseni J 4) nii ja nii mitu päeva, nädalat
või kuud pärast ettenäitamist ; 5) mõne laadapäeva peale (§ 5).
Veksli saajal on õigus vekslit edasi anda. Selleks peab ta
veksli tagumise külje peale oma nime kirjutama. (§ 21). Kui vek
sel tähtajaks ära ei ole maksetud, siis tuleb ta notaariuse kätte pro
testimiseks anda, veksli tähtpäeval, või kõige hiljem kahe l järgmi
sel äripäeval, muidu kaotab veksel osa oma õigustest — nimelt
saavad edasiandjad oma kohustest vabaks (§ 67 ja järgmised).
Veksli summa võib veksliandjalt 5 aasta jooksul tähtpäevast arvatud
ja vastutajalt või edasiandjalt ühe aasta jooksul kohtu läbi sisse
nõuda (§ 73).
VIIL
Nofariaal- ja kreposti-foimingud.
Notariaaltoimingud.
Notaariuste kui Kohtuministeeriumi võimkonda kuuluvate riigi
ametnikkude peale on pandud igasugu juriidiliste toimingute tegemine
ja tõestamine, mille läbi need toimingud avalikkude- ehk notariaalaktide jõu ja tähtsuse omandavad Otsekohene järelvalve notaariuste
tegevuse üle lasub vastava rahukogu peal, mille piirkonnas notaarius
asub. Notaariused vastutavad oma ametialal tehtud kahjude eest
peale oma ametkautsjoni kogu oma' varandusega. Peale varanduslise vastutuse võib notaariust ka kaelakohtulikule vastutusele võtta.
Notaariused täidavad oma ametkohuseid ainult selle kohtu piirkonnas,
mille alla nemad kuuluvad, kuna aga aktidel, mis tehtud väljaspool
59
seda kohtupiirkonda, notariaalakti jõudu ei ole. Neis kohtades, kus
notaariusi ei ole, täidavad nende kohuseid rahukogu määramisel vas
tavad rahukohtunikud. Krepostijaoskonna sekretääridel on luba an
tud notariaal-funktsioone täita ainult nende liikumata varanduste suh
tes, mis teatava hüpoteegi-ringkonda kuuluvad.
Notaariuste ülesandeks on : 1) igasugu toimingute, nagu : lii
kuva, kui ka liikumata varanduse kohta käivate lepingute, obligat
sioonide, testamentide, abieluliste varanduslahutuse aktide, pärijaks
määramise ja mitme abielu laste ühtluslepingute tegemine, 2) aktiraamatusse sissekirjutatud aktide väljakirjutuste ja ärakirjade välja
andmine, 3) igasugu ärakirjade, väljakirjutuste ja allkirjade tõesta
mine, 4) dokumentide notaariusele ettenäitamisaja ja isiku elusoleku
tõestamine, 5) igasugu teadaannete avaldamine ühelt isikult teisele,
6) vekslite protestimine, 7) volikirjade, võlakohustuste, palvekirjade,
aktide ja vahekohtu lepingute avaldustõestuste tegemine, 8) kohtulikvaranduslahutuse kavade kokkuseadmine ja 9) eraisikute käest igasugu
dokumentide hoiulevõtmine.
Toimingud (aktid, lepingud) võivad poolte soovil kas notariaal- ehk avalduskorras tehtud saada. Esimesel juhtumisel (testa
mendi tegemise korral ka viimasel juhtumisel) peab aktide tegemise
juures tarvilik arv tunnistajaid viibima ! testamendi tegemise juures
kolm ja teistel juhustel kaks tunnistajat. — Kui aktitegija isik no
taariusele tundmata on ja temal võimalik pole oma isikut tõendada
usaldust äratavate tunnistajate läbi, peab tema notaariusele ettenäitama isikutunnistuse oma isiku tõenduseks ehk muu selle aset täitva
dokumendi. — Kui keegi notaariuse juures tegev tahab olla kellegi
volitusel, hooldajana ehk eestkostjana, peab temal ettenäidata olema
notaariuse tõestatud
volitaja volikiri *),
vastava hoolekande(linna- ehk valla vaestelaste-) kohtu tunnistus hooldajaks ehk eest
kostjaks määramise kohta. Välisriikides tõestatud volikirjad on maks
vad ainult siis, kui seesugused on tõestatud vastava Eesti Vabariigi
välisesituse poolt tolle riigi seadustele vastavalt tehtuks.
Lepingute ja aktide tegemise ja tõestamise juures on
notaariused kohustatud sissenõudma akti- ehk lepingutegijate käest
*) Vallavalitsuse ehk politsei poolt tõestatud volikiri on ainult
siis maksev, kui ta on antud advokaadi nime peale asjade ajamiseks
kohtutes.
60
tempelmaksu ja peale selle liikumata varanduse kohta käivate aktide
ja lepingute tegemisel, kreposti- ja akti-poshliinid, mille sissenõud
mata jätmise korral notaariused seaduslikule vastutusele võetakse.
Mis puutub notaariuste vaevatasusse, siis pole selle kohta, silmaspidades raha väärtuse kõikuvust, senni taksi kindlaks määratud, nii
et tasu asjus tuleb aktitegijatel notaariusega kokkuleppida. Kokku
leppele mittejõudmise korral võib vastav kohus notaariusele õiglast
tasu määrata, arvesse võttes viimase tehtud tööd.
Notaarius on kohustatud igas asjas, mis tema raamatutesse on
sissekantud, täielikku saladust pidama, ega pole õigustatud kellelegi
mingisuguseid teateid andma, olgu siis kui seda aktiosalised, nende
seaduslikud asemikud, volinikud ehk pärijad nõuavad ehk kui selleks
vastav kohtuotsus õigust annab. Erandid teadete saamiseks on tehtud kohtuametkonda kuuluvatele ametnikkudele, kui viimased tarvi
tavad teateid oma ametkohuste täitmise juures.
Kreposti-toimingud.
Majanduse arenemine, käsikäes kaubitsemise ja ettevõtlikkuse
tõusuga, tekitas lae n u vajaduse. Kuid laenaja pidi andma võlauskujale kindlustuse. Nii tekkis veksel, mis tänini on püsinud
lühiketähtajalise, isikliku krediidi kõige soodsama kindlus
tusena, iseäranis kaubitsemises. Kuid pikaajalise laenu andmiseks
nõudis võlauski ja kindlamat, reaalsemat tagatist, kui seda on isik
Selle nõude rahulduseks tekkis pantk ir i (o b ligatsi o o n),
mis olles kindlustatud kinnisvaraga (maaga, majaga), rippumatult
võlgniku käekäigust, tagab laenu tasumise ning kohtuliku кi nn istus e (k r e p о st e e r i m i s e) läbi eesõiguse kõigi, mittekinnistatud nõuete ees, võimaldades pikaajalist reaalset krediiti.
Nii tõmmati kaasa majandusliste operatsioonide voolu ka kin
nisvarad (liikumata varandused).
Ainult omanik võib kinnisvara oma huvides vabalt ära kasutada.
Sellepärast on arusaadav, et alles eraomanduse, kui piiramatu ehk
vähe piiratud õiguse tekkimisega, kinnisvarad ostu-, müügi- ja pandiaineks võisid saada.
Kaasakistuna üldisse majandusvoolu sattusid kinnisvarad mitme
kesiste vastoluliste huvide ringi. Arenesid asjaosaliste õiguslised
vahekorrad kinnisvara suhtes ning pandi maksma vastavad seadused,
61
millest aja jooksul arenes n. n. hüpoteegi-õigus. Et võimaldada huvitatuile õiguste tagatist ja kaitset, loodi n. n. hüpoteegi-süsteem
s. o. kinnisvarade ja nendesse puutuvate õiguste registreerimine koh
tute juures Kes tahab kinnisvara kohta saada asj a lik u õig u s e omanikuks, peab õiguse aluse — lepingu, testamendi, kohtu
otsuse j. n. e. kohtulikult kinnistada (kreposteerida) laskma. Ilma
kohtuliku kinnistuseta annab õiguse alus ainult isikliku nõude õiguse.
Hüpoteegisüsteem arenes igal maal kooskõlas kohalikkude olu
dega ja seaduseandlusega. Arenematuil mail, nagu Venemaal, pole
teda praegugi veel.
Kinnisvarade registreerimine endistes Balti mais algas XVIII aas
tasaja esimesel veerandil. Kunni kohtuuuenduseni, s. o. 1889. a.
lõpuni oli see registreerimine puudulik ning mitme kohtu juure laiali
pillatud. 1889. a. lõpul aga seati Balti mail, Vene riigi ainsas
osas, kõige moodsam ja täielikum hüpoteegi-süsteem sisse, mis sar
nane Preisimaa süsteemile, kus ,,m aaraamatute" (Grundbücher)
pidamine juba varemini silmapaistvalt oli välja arenenud. Kohtuasutuseks, kes pidi uue süsteemi järele kõik kinnisvaraüksused registree
rima ning õiguste kinnistamist jätkama, loodi iga rahukogu juure
kreposti-jaoskond, kuhu koondati endistest kohtutest kõik rahukogu
piirkonda kuuluvate kinnisvarade raamatud ja dokumendid.
Praegu on Eestis 7 krepostijaoskonda, need on : Tartu-Võru,
Viljandi-Pärnu, Tallinna-Haapsalu ja Rakvere-Paide rahukogu juures,
Pärnus ja Narvas nende linnade jaoks ning Kuresaares Saaremaa
jaoks. Endine Valga linna krepostijaoskond kuulub 1922. a. ke
vadest saadik Tartu-Võru krepostijaoskonna koosseisu.
Krepostijaoskonnas on kaks isesugust arhiivi
1) к r e p o s t i - а r h i i v, kuhu kuuluvad kinnisvarade kohta
peetavad raamatud ja dokumendid ja 2) n o tа r i а a 1 - а г h i i v ,
kus alalhoitakse raamatud ja dokumendid kõigilt rahukogu piir
konnas asuvatelt notaariustelt, kes oma raamatud ja dokumendid lõ
petatult iga aasta krepostijaoskonda ära peavad andma.
Samuti on tegevus krepostijaoskonnas kahesugune :
1) Kohtulik kinnistamine’ ja kinnistatud õiguste
kohta d оkum entide (krepostiaktid, ärakirjad, väljavõtted, õiendused) väljaandmine, mis kõik sünnib krepostijaos
kon na ülema (rahukogu esimehe) ja kreposti aoskonna
62
sekretääri, kui коhtиаmetniккu de korraldusel ja vas
tutusel. Peale selle võib igaüks saada kinnisvarade kohta suusõnalikka teateid krepostiregistritest, mis on avalikud. Kirjalikka tõen
dusi õigustest kinnisvarade kohta, samuti suusõnalikka õiendusi krepostiraamatutest, kuhu kuuluvad kinnistuse aluseks olnud algdoku
mendid, ja aktidest antakse ainult kinnistatud (kreposteeritud) õi
guste omanikkudele ehk neile, kes õienduse vajaduse kohta esitavad
vastava kohtu poolt väljaantud tunnistuse.
2) Nоtаriаal-tegevus ja teadete andmine n ot а r iа а 1 - a r h ii v i s t.
See tegevus kuulub krepostijaoskonna
sekretääri võimkonda, kellel seaduse järele on notaariuse õigused igasuguste lepingute tegemiseks ja tõesta
miseks kinnisvarade kohta, mis krepostijaoskonna piirkonda kuuluvad
ja kelle kätte on usaldatud notariaal-arhiiv, mis ei ole mitte avalik
ja kust õiendusi ja teateid antakse ainult asjaosalistele.
Kinnistamisega, notariaal tegevusega ning teadete saamisega
seotud harilikud riigimaksud on:
a) Notariaal-tegevuse juures :
Krepostimaks — 6 prots. lepingualuse kinnisvara hinna pealt.
Tempelmaks — päranduse jaotamisel 1 prots., obligatsioonide
pealt 12/10 prots., obligatsiooni summa pealt, kõigi teiste lepingute
pealt 2 prots.
Aktimaks — Mk. 50.— akti pealt.
b) Kantseleimaksud kinnistamise ja kirjalikkude õienduste eest :
1) Uue kreposti-üksuse loomisel registri osa eest . . Mk 50. —
2) Krepostiakti eest ........................
,, 30.—
3)
,,
ärakirja eest ..............................................30.—
4) Kinnistuspealkirja eest dokumendil ................................... ,, 15.—
5) Krepostijaoskonna ülema otsusestärakirja eest .
,, 15.—
6) Ärakirjad, väljavõtted ja õiendused — igapoogna pealt
,,
15.—
7) Suusõnalikud õiendused krepostiraamatust, aktidest,
registrist, igaühe pealt ...........................................,
5.—
Märku s. Pp. 4., 5. ja 6. tähendatud dokumentide pealt
võetakse peale kantseleimaksu ka tempelmaksu Mk. 10.—
iga eksemplaari pealt.
63
Eesti
Seemnevilja Ühisus
Tallinnas, Eestoonia teatrimajas.
Telegr. See me, telef. 8—60.
Kasvatab
teravilja, heina, juur- ja aiavilja orginaal-
seemet
Jõgeva ja Luunja mõisas,
müüb
omamaa kui ka parematest väljamaa seemnekasvandustest sissetoodud
seemet
Eesti Sordiparanduse
Seltsi kontrolli all.
Ühtlasi
organiseerib seemnekasvatust
põllu- ja aiapidajate keskel.
Ühisuse esitajad ja osakonnad:
Tartus, Suurturg nr. 10, telef. 1-58
Pärnus, Rüütli tän. nr. 41.
Viljandis, Tartu tän. nr. 15.
Valgas, Postimehe raamatukpl.
Haapsalus, Karja tän. nr. 3.
Rakveres, Pikk tän. nr. 13.
Võrus, Jüri tän nr. 5.
Narvas, Peetriplats nr. 9.
O./Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus.
I.
Ilu- ja näitekirjandus, kirjandus
ajalugu ja arvustus.
R. Kitzberg.
Külajutud I.
Ilmub teises trükis.
Sisu: Fr. Tuglas:
August Kitzberg.
Sauna-Antsu „oma“ hobune.
II.
Maimu.
Libahunt-
Ilmub teises trükis.
Sisu: Rätsepp Ohk ja tema õnneloos. Jänese püüdsin, tedre
tõin koju. Rahvuslik
„Nüüd Jumalale auslust". Ühe õndsa tunni
mälestuseks. Unenägu uneta ööl. Nägid sa . . . Mälestuseleheke.
Kurik ja mõsilaud.
Külajutud III.
Sisu:
Ilmub teises trükis.
Veli Henn. Hennu veli.
Külajutud IV.
ära.
Hind 125 marka.
Sisu: Püve-Peetri „riukad". Pika patsiga preili.
Sündinud 1880 ja surnud 1901. Sinilill.
V (viimane anne).
Mine siit
Hind 125 marka.
Sisu: Koopa-Vana. Liisi Rõika päevaraamat. Kui lokku löödi.
Don Arrägo. Räime-Reeda 10 kopikat. „Oleks tädil rattad all ..."
Tõõtsid. Epitaaf.
Ciisi Rõika päevaraamat. Följetonistline potpourri. Hind 35 marka.
„Külajuttude“ ilmumisega avaneb meil hoopis uus vaatekoht Kitzbergi toodangu kohta. Ilmkahtlemata selgub meil, et üks kõige pare
matest, lähema mineviku „klassikustest" meil tundmatu on olnud. On
silmapilke, mil neid töid lugedes otse Tschehowi kurb kaastundmus
ja liigutav nali meid üllatab. Tema jutustustel on kõik tingimised, et
rahvakirjanduseks kõige laiemas ning paremas mõttes saada."
Fr. Tuglas — Sissejuhatus.
„Kuid olgu kõik muu, kuidas on : in imesi oskab Kitzberg esi
tada, oskab neid elavaks, otse käega katsutavaks ja silmale nähtavaks,
iseäranis aga kõrvale kuuldavaks teha. Iga mees — s. t. mitte
ainult iga mees, vaid naised kah — iga mees elab ta juttudes, kipub
raamatu kaante vahelt välja, saab elusaks olevuseks.
Et Kitzbergi juttude mõju lühidalt ära öelda : nad on mõnusad
lugeda."
M N. — „Päevaleht" nr. 159, 1915.
„Kitzbergi külajuttude viimased raamatud (IV ja V) edustavad üht
kirjanduse liiki, milleks meil tänapäevani on olnud vähe andi: see on
kerge humooriline novell. Grotesk-ornament on neis sagedasti väga
tüübiline ja karakteristlik, ta ütleb sagedasti oma koomilises näitlikus ja
piltlikus vormelis mõne reaga rohkem, kui sama aine tõsine näitlus, mis
väsitab oma suure uurimisega ja sügavate analüüsidega.
R. Kitzbergi „Külajuttudest" on saanud kena koguke rahvakirjan
duse raamatuid."
H. Raudsepp — „Vaba Maa" nr. 112 (717), 1921.
Enne kukke ja koitu. Draama 4 vaatuses. Hind 100 marka.
Onu Zipul. Nali 1 vaatuses. Hind 30 marka.
Juhan Liivi kogutud teoksed.
1
Enesest ja teistest.
Hind 75 marka.
Sisu: Kohtutele ja erainimestele Minu lugu. Katse. Maa.
Kuhu asjad mõnikord kaovad ? Äärmärkused. Seletused ja täien
dused. (Jänese kiri jänestele j. t.).
„Juhan Liiv on eestlastele rahvakirjanikuks, nagu Aleksis Kiwi
soomlastele. See raamat peaks sooja vastuvõttu ja poolehoidu leidma
meie kirjanduse publikumi poolt. Ta on teatud mõttes teejuhiks kirja
niku tumedasse ja kurvasse eluloosse."
J. H. — „Postimees" nr. 111, 1921.
Juhan Liivi töödest ilmuvad 1922. ja 1923. a. jooksul
järgmised anded : II — Elusügavusest. III ja IV — Lühemad jutustused.
V — Nõia tütar ja Käkimäe kägu. VI — Vari. VII — Luuletused (täienda
tud hulga senini trükis avaldamata luuletustega). VIII — Kriitilised tööd.
0. Lutsu tööd.
Kevade 1 ja II.
Pildikesed koolipõlvest. Kolmas trükk. Hind
100 ja 120 marka.
„Midagi ootamatat oli lugejale publikumile ses raamatus aine va
lik ja jutustamise viis. Aine poolest on O. Lutsu raamat esimeseks Eesti
kirjanduses, ivake ühe Arno koolipäevist ja — terve raamat. Nii ei ole
keegi Eesti kirjanikkudest julgenud talitada.
0. Luts on oma aine valikuga iserada käinud, ja osalt sellepärast
У.?.!^' huvitust seletada, mis „Kevadele" osaks saanud. Nii ruttu populäärseks saada on vaevalt küll teisel meie kirjanikul õnneks olnud.
Kuid mitte üksi aine valik ei ole Lutsu raamatuid tuttavaks ja
tähelepanemiseväärilisteks teinud Seda on teinud veel Lutsu keel ja
kirjutamisviis. Lutsu keel on vaba igasugusest moodi järelaimamisest.
See argub vabalt ja takistamata. Laused liituvad kergelt ja nobedalt
üksteise külge. Sõnad tulevad nagu iseenesest.
Lutsu „Kevade" kõneleb kõige pealt lastest, jutukäiku on vist küll
sõlmitud kirjaniku enese lapseea mälestused. „Kevade" on rida värvi
kaid juhtumisi ühe unistava, hella iseloomuga lapse — Saare-Arno esi
mestest koolikuudest kihelkonnakoolis. See on tagasivaatamine „läbi
elatud murede peale", kus „üksainsam rõõmus silmapilk" meid „kannatusrikka minevikuga" lepitab.
Lutsu „Kevadet" lugedes avaneb uuesti see aeg, kus pisikesed
röömud ja mured nii suured näisid olevat Meie tunneksime endid
jälle nagu lapsed, meie imestaksime „Kenduki Lõvi" vahvust, käiksime
temaga vana püstoli-loksi sauna taga laskmas ja kipuksime „punanahkadele" kallale. Ja igal ühel oli vist ka oma Raja-Teele .,.
Raamat on haruldase soojusega kirjutatud. Võõrastest keeltest
tõlgitud.tööd mahaarvatud, ei ole ma ühtegi viimast algupäralist tööd
sarnase ühtlase mõnuga lugenud, kui „Kevadet". Kodused pildid, tut
tavad ja armsad, nähtud mingisuguses selgeõhulises väljavaates, hea
tahtlikkus jututegelaste vastu, rõõmus, elav rahvalik keel — kuidas ei
peaks see lugejat köitma."
Ed. Schönberg — „Eesti Kirjandus", 1913.
Soo (Kirjutatud on...). Novell. Teine trükk. Hind 100 marka.
T
„See on üks hea täiesti uus Luts, kes selle jutu on kirjutanud.
Та on küll ikka see sama huvitav ja elava hingega Luts, kuid siin on ta
kaaluvam, valivam, püüdvam.
Kirjutatud on . .. (Soo) seda maksab tõesti lugeda, nagu kõiki
Lutsu töösid. Minult et sa teda palju suurema esteetilise mõnuga loed,
kui endiseid — väljaarvatud tema „Mahajäetud maja", mille lugemisel
millegi salapärase lehvimist tunned ja mis kõrgema loomistungi hinge
õhku sisaldab, kuna ta see juures ainult katseks jäeb.
Selles raamatus (Soos) on midagi painajalikku, kärsitu hinge rahu
tust, imelikult-kohutava maailma vaatlemist imelikkudest hädaohtudest
piiratud seisukohast. Ja küünilist inimesetundmist ja õrna loodusetundmist, mis lugeja peale oma mõju avaldamata ei või jätta. Mga pea
asjalikult mõjub see maailm nagu ta mitte ei ole, vaid nagu Luts teda
naeb. Ja ma usun, et ta häid tondijutte kirjutaks."
K. M. Hindrey — „Eesti Kirjandus", 1914.
Suvi 1 ja II. Pildikesed noorpõlvest. „Kevade" järg. Kolmas
trükk. Hind ä 150 marka.
„Luts on rahvakirjanik selle sõna tõsises ja otsekoheses mõttes,
vastades ta maitselle ja täites ta nõudmisi. Alates oma tuttava Kenduki
Lõviga, mis nooruse ja rahva keskel nii populaarseks sai, jatkas Luts
oma Joosep Tootsi „juhtumisi maal ja merel“. Mis raamatu loetava
maks teeb, on Lutsu meisterlik jutustamise osavus. Ta võib rääkida sa
jal leheküljel kõige labasemaist asjust, kuid sarnase osavusega, et teda
loed end sündimata. See on otse kui lobisemine, kerge voolav, köitev,
mitte vaimukas, kuid mitte ka igav. Loed ja ootad sündmustiku are
nemist ...**
Дид. Qailit — „Postim," nr. 22, 1921.
Karavaan
Novell
Hind 40 marka.
„...tuletab oma Intiimsuse ning pooltoonidega ta sama vaik
seid, resigneerivaid „Kirju Maariale" meele. Novell on stiililiselt üht
lane, kompositsiooni kindel, põnev ning meeleolutihe."
H. Raudsepp — „Vaba Maa" 10/VII, 1920.
Nukitsamees. Inderliinile jutustatud muinasjutt. Hind 30 marka.
„Oskar Luts on tänavu paari kena lasteraamatuga, mis väga hästi
täiskasvanutelegi passivad, maha saanud, need on „Inderliin** ja „Nukit
samees**.
A. Alle — „Postimees" 22/XII, 1920.
„Sümpaatlisemana esineb Luts omas muinasjutus „Nukitsamees**
ja novellis „Karavaan**. See on Lutsu teine nägu, võib olla mitte nii
huvitav ja värske kui „Kevade I", kuid siiski võltsimata. See on mingi
sugune nukker resignatsioon, isiklikum ning otsekohesem. Ilma süga
vama ideeta, probleemita, psüholoogiliste keerdsõlme harutamiseta, ju
tustab Luts neis raamatuis kas lapseliku otsekohesusega omist väiksist sündmusist ja läbielamisist, põimides seda vaevalt märgatava humooriga, või jutustab omast armastusest, mis sama pinnapealne, ilma
suurema tragöödiata."
Aug. Gailit — „Postimees.** nr. 22, 1921.
Kapsapää. Nali 1 vaatuses. Kolmas trükk. Hind 30 marka.
„Kapsapää" on õigusega õige rohkesti kiitust leidnud. Selles
väikses jandis on palju värskust ja humoori. Sisu on võetud meie maa
elust. Jant näitab peene pilkega, kui vähe veel mõnikord meie kultuu
riliste ettevõtete tähtsusest aru saadakse.**
A. Jürgenstein — „E. Kirjandus", 1913.
Ärimehed. Pilkenali 1 vaatuses. Kolmas trükk. Hind 30 marka.
„Kordaläinud pilge on ka „Ärimehed". Mehed tulevad tõsiste nä
gudega kokku, et silikaat-kivide vabrikut asutada. Peetakse suuri nõu
pidamisi, tehtakse plaanisid, jagatakse juba uue vabriku direktorite kohte,
aga siis tuleb välja, et kellelgi osanikul nii palju raha ei ole, et veksli
paberit osta, millega esimest võlga teha."
A. Jürgenstein — „Е. Kirjandus**, 1913.
Pärijad.
Nali 1 vaatuses.
Kolmas trükk.
Hind 30 marka.
„Pärijad vitsutavad ahnust, mida rikkaks arvatud vaese naabrid
tema pärandust otsides üles näitavad. Selles tükis on enam jämedajoonelist, kui „Kapsapääs" ja „Ärimeestes".
A. Jürgenstein — „Е. Kirjandus", 1913.
Sootuluke. Muinasjutt kolmes pildis. Hind 30 marka.
Arusaamata lugu. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
Kalevi kojutulek. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
„Näidendi aine on ilusa humooriga punutud ja tõotab alguses kas
vada kaasakiskuvaks komöödiaks. Kahju ainult, et käsitlus liig pääliskaudseks on jäänud."
H. Raudsepp — „T. Teat." nr. 219, 1919.
Ülemiste vanake.
Muinasjutt 1 vaatuses. Teine trükk. Hind
30 marka.
Skoudid. Pildikene skoutide laagrist. Hind 30 marka.
Onu paremad päevad. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind
30 marka.
Viimne pidu.
Näidend
(Н. 30 m.)
1
vaatuses.
Ilmub teises trükis.
Sinihallik. Muinasjutt 1 vaatuses. Ilmub teises trükis. (H. 30 m.)
Mahajäetud maja. Dramaatiline kavand. Ilmub teises trükis.
Paunvere. Lustmäng 3 vaatuses. Ilmub kolmandas trükis.
Laul õnnest. Draama 3 vaatuses. Ilmub teises trükis.
Jõuludeks 1922 ilmuvad:
Keskmine vend. Muinasjutt.
Briefe an Maaria Saksa keele tõlkinud E. Duncdel.
Richard Roht.
minevik.
Romaan. Hind 125 marka.
„Mineviku" peategelane Herbert Helt on üleüldiselt väga tuttav
tüüp meie uuemas kirjanduses. Ta on teatava piirini sugulane Felix
Ormussoniga ja nii mitme teise kujuga meie kirjanduses, mis käsita
vad romantilist hinge tegeliku elu realismis eluvõõrast, saamatut ja eba
praktilist inimkuju, mingisugust „üleliigset'* ja „ebakodanlist" — väljas
pool klasse seisvat haritlast, mis on ühtlasi ka meie noorepõlve kirja
niku tüüp. Helt on väljamaalt kodumaale jõudnud filosoofia kandidaat,
kellel esialgu midagi peale pole hakata, lühikest aega ühes lehetoime
tuses töötab, kus ta oma kirjutustega teatava tutvuse, teatava ,,nime“
teenib. Kesk- kui ka ülikoolis on Helt võidelnud raskete majandusliste
tingimistega, pidades leiva pärast igasuguseid kõrvalisi ja kurnavaid
ametid. Väljamaale haridust täiendama peasis ta kroonu stipendiumiga.
Ka toimetuse töö on Heidil „hädaainet", ning kui tal vaevaga korjatud
väike kapitaal käsitada, asub ta oma ammuse unistuse teostamisele :
osta tükk metsa, ehitada maja ja pühendada oma otsekohesele üles
andele, s. o. Heit tahab omal kodumaal esimeseks filosoofiks saada.
Üleüldse jätab romaani osa „Noorus ja armastus" hea ja värwika
mulje. Täidab kõiki nõudmisi, mida hea romaani aluselt oodetakse.“
H. R(audsepp) —- „Vaba Maa“ 12/1, 1921.
Hümnid Paanile.
Eskiis. Hind 200 marka.
,,Eskiisi ,,Hümnid Paanile" konstruktsioon, kondikava, on autori
poolt õieti huvitavalt ning suurepäraliselt ja küllaltki psühholoogiliselt
põhjendatult komponeeritud. Ta on kui üks kunstirikas pilt, mille fan
tastiliseks ja müstiliseks fooniks Paan oma looduse-metsade, soode,
järvede ja põldudega, kuna Dreverk, Ottensonid, Kärsa Ado, Rida Ju
han jne. meile kui kompositsioon reaalsusest esinevad.
Roht on eskiisiga ,,Hümnid Paanile" astunud noorema põlve kirja
nikkudest peaaegu esimesena Eesti looduse ja maaelu kujude juure ta
gasi. „Hümnid Paanile" tahab minu meelest olia nagu tähiseks sinna
poole, kust peale algab tervenemine meie ilukirjanduses, mis elab praegu
kriisi üle."
J. H. — ,,V. Maa" kirj. — tead. nr. 23, 1922.
Gustav Suitsu luuletused.
Elu tuli.
Luuletused.
Hind 50 marka.
Teine parandatud ja täiendatud trükk.
Kõik on kokku unenägu.
Luuletused
1913—1921.
Ilmuvad
1922. aastal.
R. H. Tammsaare tööd.
Rahaauk.
maalt.
Pildid 1906—1907. а. „rahustamisaegist"
Hind 60 marka.
Lääne
„Tammsaare on sellesse jutusse tahtnud koguda kõik, millest aja
järgu süda tuksus. Ta on esitanud usuhullustust, tööliste liikumist lin
nas ja maal ning karistussalkade tegevust. Meeli täitis ühiselulise kää
rimise lõõsk, — ja . .. tuleb noormees sünnikohta, et seda lõket ka
sääl süüdata. Aine on küll väga huvitavalt valitud, kuid ometi ei kerki
see raha-auk teost koospidavaks sümbooliks..."
Fr. Tugias — essee „Л. H. Tammsaare".
Uurimisel. Novell: Hind 100 marka
„Kunstiliselt võetud ... on „Üürimisel" kõigiti loetav ja põnev
jutt suurele publikumile. Novelli kokkupuuted vaimude-ilma, spiritismi
ja okkultismiga annavad teosele isegi „ajakohase" jume, on ju sarnased
huvid meie päivil jälle hoogu võtmas/'
„V, M.“ kirj. ja tead. nr. 13, 1922.
„Kuurimisel on õieti esimene Tammsaare teos, mis huvitab,
ja seda mitte oma „kriminaalsuse", vaid hingeelulise usaldatavusega.
Ja ühtlasi paneme siin esimene kord tähele Tammsaare püüet, oma
ülesannet piirata, selles ainult üht probleemi näha, kuna kõik muu, näi
tuseks ühiselulised vahekorrad, sel juhusel, on täiesti kõrvalise tähtsusega.
Jutus „Uurimisel" peitub ühtlasi „Pikkade sammude" algidu : noor
tüdruk armastab samal ajal kaht meest, ja seda aimates tapab üks
mees teise armukadetuse pärast."
Fr. Tuglas — essee „R. H. Tammsaare".
Noored hinged.
Novell.
Ilmub teises trükis.
„Elav raamat — „noored hinged**. Põnev paremas mõttes: äratab
huvitust, küsimisi ja kahtlemisi. Vaimukat, ilukirjanduslist prosat pakub
Tammsaare „Noortes hingedes". Noored hinged on täiesti uued hinged
paljudele- Tammsaare näitab sepikoda, leekisid, mille paistel meie ha
ritlased ülikoolides küpsevad. Meeste- ja naistesoost üliõpilaste kes
kele viib meid Tammsaare uus raamat. Ei tea niisuguseid tõetruuvisid
Eesti üliõpilaste kujusid kirjanduses leidnud olevat, kui Tammsaare jutus.“
J. Luiga — „Päevaleht** nr. 106, 1909.
Alfred Teppani näitemängud.
Koduhani.
Nali 1 vaatuses. Hind 50 marka.
....... Keskmise väärtusega teos, mõned stseenid koguni head."
H. Visnapuu — „Vaba Maa“ nr. 27, 1919.
Ühistegelased. Pilkenali 2 vaatuses. Hind 35 marka.
Katjauurimisel. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
Fr. Tuglase teoksed.
Õhtu taevas.
Novellid.
Kolmas trükk.
Hind 75 marka.
Sisu:
Pilved. Toome helbed. Suveöö armastus. Midia.
Vilkuv tuli. Ohtu taevas.
„Tuglas, kui ülepea keegi, on keele helilisest väärtusest arusaanud.
Keel saab tema käes enne aimamata kõla. „Suveöö armastus" on kuns
tiliselt selles kogus kõige täielikum ja küpsem, see on juba valmis
kristalliseeritud kunst."
Aino Kallas — „Pstms.". 1908.
„Tuglas on neis novellides juba täiskunstnik . . . need on ise
sugused uueaegsed Eesti karjaste laulud, pastoraalid, kirjutatud impres
sionistlikus kirjandusliku värvilaigu stiilis."
Aino Kallas — ,,Siuru I".
Suveöö armastus.
Novell. Äratrükk novellide kogust „Õhtu
taevas". Hind 20 marka.
„Sulase Kusta ja Maali suviöine teisend mehe ja naise igavesest
kaksikvõitlusest . .. Näitelavana kehva teenijatüdruku ait ja ripakile
jäänud veski, ning kõige üle suve öö soendune meeleolu, kus kõik
kindlad äärjooned hukkuvad nii inimeste kui nende tundmuste omadki.“
Hino Kallas — „Siuru I".
Toome helbed. Novell. Äratrükk novellide kogust „Õhtu
taevas". Hind 20 marka.
„Missuguse ettevaatusega on käsiteldud „Toome helvetes" lugu
lapseea ja noorepõlve aimusrikkail rajamail viibivast tütarlapsest..."
Hino Kallas — „Siuru 1".
Liivakell I. Novellid. Teine trükk. Fr. Tuglase näopildiga.
Hind 100 marka.
Sisu: Asuja. Hingemaa. Nõiutud ringis.
Onne kaalud.
Hämarus. Pühajärv. Hunt. Kevade. Pühapäeva pildid. Kevad
pidu. Ema viis hälli heinamaale.
Liivakell II.
Novellid. Teine trükk. Fr. Tuglase käekirja
Hind 100 marka.
Sisu: Oma päikese poole. Surm. Unede kuristik. Vaikus.
Jumala saar. Laul näljale ja teised novellid.
„Mind puudutas, mind kiskus kaasa see Tuglase nooruseraamat.
Mulle on kallid tema „Õhtu taeva“ nime all kogutud hilisemad novel
lid. Ma armastan nende sumbutatud ja eritletud meeleolusid, ma mait
sen nende taltsutatud kirgesid ja peenelt artikuleeritud tunde ilmeid.
Ma leian selle arenemise juba „Liivakella“ hilisemates kalduvustes näh
tava, loogilise, Tuglase loomu kohase ja kunstiliselt väärtusliku olevat.
Kuid „Liivakellas" vangistavad, tihti töödes nõrkadeski, puhangud, mis
meid kord vaimustuse tiibadele tõstavad. Rastate tagant sosistavad
jälle huuled : „Valgust mu hingele, koidu kulda mu juustele, hommiku
tuuli — hommiku karskeid tuuli mu purjedele !“
Gustav Suits — „Vaba Sõna“ nr. 6, 1914.
Felix Ormussen. Romaan. Teine trükk. Hind 125 marka.
„Felix Ormusson" tähendab kirjaniku avaldustes koguni uut aja
järku. Naturaliism on kadunud, impressioniism asemele astunud.
Ühes sellega stiililine kultuur kõige paremas mõttes. Keeleline ilu, mis
alati Tuglase tugevamaks küljeks on olnud, on siin sihikindla harimise
kaudu otse õitsma löönud. Esimeses reas seisavad siin looduse kirjel
dused, mis sagedasti haruldaselt ilusad on. Mõttevälgatused, kirjandus-
näitega.
lised ääremärkused, aforismused kunsti üle, elufilosoofia, see kõik põi
mib ennast ühe nooremehe armastusloo ümber, mis maal ühe sõbra
kodus mängib.“
K. R. Hindrey — „Eesti Kirjandus", 1915.
„Vastakud tunded, traagiline ja koomiline, kasvavad siin ühiseks
põletispunktiks, põimuvad üksteisega eluliselt ja kunstiliselt nii tihedalt
ja meeleolurikkalt läbi, et see lõpp on minu arvates kunstilise süvene
mise poolest võrdlemata meie kirjanduses. Situatsioon on nii algu
päraselt leitud, et ma isegi väljamaa romaanides midagi sellelaadilist
ei mäleta.“
H. R(audsepp) — „Tallinna Teataja" nr. 37, 1921.
„... Mitte üksi armastuse refleksioonisid, vaatlusi ei paku käsi
tusel olev romaan, vaid teatud seisukoha võtmist, läbilõiget kogu Eesti
oleviku elust: see on suuremate nõuetega, rohkem näinud esteetiliste
kalduvustega inimese jalutuskäik läbi meie oleviku igapäevase elu
proosa ja äärmärkuste tegemine nähtud veidruste kohta ...
Felix Ormussoni isiklised ja ühiskondlised meeleolud aga on tihe
dalt läbipõimitud looduse kirjeldustega ja looduse meeleoludega. Need
kirjeldused on sama värvirikkad ja meisterlikud, nagu seda Friedebert
Tuglaselt juba tema eelmiste teoste järele oodata võisime. Kui meie
kirjanikkudest keegi looduse üle valitseda mõistab, siis kahtlemata
Fr. Tuglas ...
Friedebert Tuglase stiil — see on midagi lõpulikult välja tööta
tud, mis oma peensuse ja ühtlusega üllatab ja kaasa kisub. Kui selles
raamatus ka muid väärtusi ei leidukski — stiili pärast juba võiks seda
mitu korda läbi lugeda ja ikka uuesti maitseda . .. Aga kui palju on
neid raamatuid Eestis, mida teist korda veel lugeda himutsed!"
B. Linde — „Tartu Päevaleht" nr. 69, 1915.
Kaks juttu.
Hingemaa ja Hunt. Hind 15 marka.
„Hunt" on ikka alles noore mehe jutt. Hästi tähelepandud on
rahva keel oma iseäraldustega, talurahva kentsakused äratavad kirja
nikus pilget. . . . nalja sünnitab hunt, kes kaevu uppus ja kogu talu
rahva uskuma pani, et kodukäija kaevus on.
„Hingemaa“ on juba hästi kõrgemal astmel. Siin ei ole enam
sündmused nii tähtsad, siin on juba sotsiaalse arvustamise ajajärku jõu
tud, mille aluseks rahutuste ajad olid.“
K. A. Hindrey — ,,Eesti Kirjandus", 1915.
Raskuse vaim.
Novellid. R. Vabbe kaunistused. Hind 60
ja 80 marka.
Sisu : Merineitsi. Kangastus. Inimese vari. Taevased rat
sanikud. Arthur Valdes.
„Kunsti väärtusliselt kaugelt üle kitsast erootika psüholoogiast
seisavad Fr. Tuglase sümbolistlik-filosoofilised novellid, mis läinud aas
tal ilmunud. Ma nimetan ainult kaks kõige paremat: „Maailma lõpus“
(kogus „Saatus") ja „Merineitsi" (kogus „Raskuse vaim"). See („Maa
ilma lõpus“) on vormiliselt ja sisuliselt töö, mis kahtlemata kõige pare
matele sarnastele ilmakirjanduses kõrvale võib astuda. Vastolu puhta
looduslise merineitsi ja naisterüvetaja ja ülekohtuse vägivalla inimese
Kaspar Punase vahel (nevellis „Merineitsi") on otse põrutav ... Siin
on fantaasiat, siin on reaalset elu, siin on sügavust, siin on probleemi,
siin on — ühe sõnaga — kunsti, seda tunnistan hea meelega."
H. Jürgenste. — „Е. Kirjand.“ nr. 4, 1921.
„Kahtlemata, „Popi ja Huhuu" Kõrval on novell „Arthur Valdes"
üks paremaist novellest, mis meil iialgi kirjutet. Olen seda tööd lugend kümned korrad ikka uue veetlusega, ning võin seda kahtlemata
ka edaspidi kümned korrad teha."
Rug. G(ailit) — „Postim." nr. 22, 1921.
„Tuglasel ei ole juhuslikult õnnestanud teoseid, ta kirjutab otse
meelega ja täie teadvusega hästi.“
H. R(audsepp) — „V. Maa" nr. 177, 1920.
Saatus.
Novellid. Teine trükk. Hind 175 marka.
Inimsööjad. Vabadus ja surm. Popi
Sisu: Maailma lõpus.
ja Huhuu. Kuldne rõngas.
Inimsööjad. Novell. Äratrükk kogust „Saatus". Hind 25 marka.
Popi ja Huhuu. Novell. Äratrükk kogust „Saatus". Hind
35 marka.
„Popi ja Huhuu"... nukker, läbipaistev humoor . • . Toakoer Popi
elaks nagu üle kogu inimkonna ajaloo päätüki, kelle troonidele ka ühel
heal päeval ilmusid — Huhuud . . .
„Kuldne rõngas" on sellepoolest huvitav, et Tuglas siin kõige jul
gema sammu on astunud omal „koduta rändamise teel". See novell
on kui surmahüpe kõige kuivemast ja asjalikumast realismist roman
tika kõige troopikalisemale maale. Maailmad lähevad hukka kui muna
koored ja sünnib ääretu, irreaalne kaaos.
Tuglase käsitusmetood kõnnib kardetavaid radu. Balanseerimine
reaalse ja irreaalse vahel ripub juuksekarvast, üks vale liigutus ja fata
morgana on kadunud. Proportsiooni leidmine ja elementide õige
asetamine nõuab andi ja instinkti. Ja siiski, Tuglasel on seda. Seda
tunnistavad „Maailma lõpus", „Inimsööjad" ning „Popi ja Huhuu".
Neis enam kordaläinud novellides on fassaadiks realiism : õhuke ja õre.
Ja sellest õhukesest, õredast realismi fassaadist imbuvad siis läbi need
aimused sisemistest salakodadest, liiguvad selle varjud, kes on tund
matu, nimetu ja õudne."
H. R(audsepp) — „T. Teataja", 1917.
„Selles novellikogus on Tuglas kahtlemata oma võimise kõige kõr
gemale tipule jõudnud, võrreldes endisega. Tema stiil oma dekoratiiv
sete ja stiliseerivate omadustega on sulgenud enesest iga juhusliku, on
puhastunud äärmise võimalikkuseni. Tuglase laused on sulgunud nagu
salmidesse. „Popi ja Huhuu“ kolmerealised, „Vabaduse ja surma"
viierealised absatz’id mõjuvad kui tertsiinid, kvintiinid."
H Visnapuu — „Postimees", 1917.
„Friedebert Tuglas on selle raamatuga sammu astunud, mis teda
palju loetavamaks teeb, aga mitte kunsti kulul; ta on ümberpöördult
kunsti kõrgemale astmele jõudnud ja seega loetavamaks saanud. Et
tema „Saatus" suuri lugejate hulkasid köita suudab, ses olen ma kindel."
K. A. H(indrey). — „Postimees", 1917.
Aja kaja
Kogu kriitilisi töid. Teine trükk. Hind 100 mrk.
Sisu: Noor-Eesti 1903—1905. Kriitiline intermezzo. Aja
vaim. Revolutsioon ja kirjandus. Kirjanduslikud väljavaated. Soome
sild. Juhan Liiv poliitilisena luuletajana. Kunstide riiklik edenda
mine. Vabariigi püha. Aja kaja.
„Selles mõttes on „Aja kaja" põlise väärtusega aja dokument,
tähtis raamat meie uuema kirjanduse alles kirjutamata ja kokkuvõtmata ajaloos . .. Siin võiksime ainult meele tuletada Tuglase es
seede ammu tunnustatud asjalikkust ja analüüsi sügavust ühelt poolt,
ning teiselt poolt ta kujukat stiili, elavat pildistust ja küpset irooniat,
mis ta esseed ja äärmärkused paiguti lasevad kasvada aforistlikku
deks miniatüürideks, loetavad kui leheküljed psükoloogilisest romaanist.“
H. R(audsepp) — „Т. Teat."
„Otsija, kannataja, leidja on Tuglas „Aja kajaski“ ... meie peame
„aja kaja" lugema, nii kui meie iga teist Tuglase teost lugema oleme
pidanud."
H. Sepp — „Vaba Maa" nr. 184, 1919.
Kriitika I.
Kogu kriitilisi töid.
Hind 100 marka.
Sisu: Kirjanduslik stiil. „Kalevipoeg ". „Lembitu". „Paar
sammukest rändamise teed". „Põrgu väraval".
„Nende ridade ülesanne ... tähelepanu pöörata huvitava ilmu
vuse peale kirjanduse turul, tunnistatud kirjaniku poolt, kes ka kriitikusena meil seisab esimeses reas."
H. Raudsepp — „Tal. Teat." nr. 226, 1919.
Valitud leheküljed II. Tõlkinud Fr. T u gla s. Hind 50 marka.
Sisu: A. Beardsley: Mäe all. Voltaire: Katke Candide’ist.
P. Verlaine: Baleti scenario. Aleksis Kivi.” Põhjala metsades. Juhani Aho :
Kõige salapärasem. Juhani Aho : Nägemus. Juhani Aho : Bulvari
puu. M. Kusmin : Alexandria laulud. V. Brjussow : Maaaluses vangi
kojas. T. Sologub : Rahvamurrus.
Jõuludeks 1922. ilmuvad:
Hingede rändamine.
Novellid : Sinine savi. Hermafrodiidi
päev. Õhk täis on kirge. Hingede rändamine. Poeet
ja idioot
Kriitika IV. Pikemad ja lühemad kirjutused G. Suitsi, E. Pe
tersoni, Juhan Liivi, R. H. Tammsaare, Mait Metsanurk‘a,
J. Lintropi, Ansomardi, E. Vilde, E. Enno, M. Heibergi,
R. Erteli, O. Truu, Eessaare Radu, J. Oksa, A. Tassa,
J. Lõo, M. Underi, R. Adsoni, J. Semperi, H. Visnapuu,
R. Alle, J. Kärneri, K. E. Sööti, A. Kivikase, R. Soari,
O. Lutsu, M. Sillaotsa, K. Rumori, J. Mändmetsa, А Kitzbergi, Milli Mallikase, S. Vardi, A. Kallase, E. Poe,
M. Maeterlincki j. t. tööde üle.
Sophia Vardi.
Seisates.
Hind 50 marka.
Sisu: Erna noorelt. Moodne hing. Kohvimajas. Hämaral
õhtul (ühe hinge paljastus). Tunnistus. Äraandja mõrsja. Kärtsus.
„Seisates" on memoaaride kogu, inimlikkude dokumentide vihk,
mis mõjub oma isikliku sharmiga ..."
Bernhard Linde — „T. Teat." nr. 19, 1920.
Skizzed.
Dekoratsioon.
Näidend 3 vaatuses.
Hind 100 marka.
„S. Vardi „Dekoratsiooni", kui kirjaniku esikteost näitekirjanduse
alal, tuleb põhijoontes õnnestanud katseks nimetada. Autoril on korda
läinud oma ülesandeid võimisega tasakaalu viia ... Selle tagajärjel on
meie sõre näitekirjandus rikkam ühe impressionistliku salong-näidendi
poolest, mille dramaatilisi stseene võib näitleja sügava intimiteedi ja
jõurikka tragismiga mängida, ning mille dekoratiivne osa inspireerib
lavastaja optilistele illusioonidele"
H. R. — „Vaba Maa" nr. 10 (964), 1921.
Mälestused.
1905. а. romantika. Ilmub 1922. a. jõuludeks.
Sisu : 1905. aasta eelne meeleolu. Meeled erutusid. Esi
mene vangistus. 16. oktoober. Vabaduse päevad. Võretagune vabadus.
Autor kirjeldab oma mälestusis 1905. aasta revolutsiooni käiku,
millest ta „põranda-aluse" tegelasena osa võttis, ja annab kujuka pildi
1905. aasta lühikese vabaduseaja meeleoludest, 16. oktoobri sündmu
sist Tallinna Uuel turul, sellele järgnevast reaktsioonist, „karistus-sal-
kade" tegevusest Eestis, poliitiliste vangide olukorrast, meeleoludest ja
nendega ümberkäimisest vangimajades, kui ka vangi-tapiga Siberi asu
misele saatmisest.
Mälestusis leidub rohkesti karakterlisi kirjeldusi meie tuttavamate
seltskonnategalaste kohta 1905. aastast.
Henrik Visnapuu.
Käoorvik. Poeeside viies raamat. Armulaulud. Hind 60 marka.
„Käoorvik" sütitab korra jälle viiside luuleliste üllatustega, särava
rütmiga, südamliku, avaliku lausega. Visnapuu on stiili harrastaja. Ühe
kordse lugemisega ei olda märganudki seda vormi hoolikust, sest val
dab üleüldine muusikaline ja tundmusline kokkukõla, mis kapriisides
iseäranis veetlev.
Üleüldiselt võttes on käesolev H. Visnapuu armulaulik heleda ja
avaliku põhitooniga. See on parem raamat tänavujõuluses kirjandusuudses."
Ado Kalamees — „V. Maa" kirj. — tead. nr. 296, 1920.
Vanad ja vastsed poeedid. Kogu arvustuslisi töid. Hind 100 mk.
Sisu: Leelo. Kaugeist rannust. Jaan Bergmann luuletajana.
Jakob Liiv luuletajana. Jaan Lõo — Nägemused. Ernst Enno luule
tajana. Igor Sewerjaanin.
„H. Visnapuu „Vanad ja vastsed poeedid* on väärtuslik ja tere
tulnud teos Juba kirjutuste pärast Jaan Bergmanni ja Ernst Enno üle
peaks iga kirjandusest huvitatu selle raamatu endale muretsema."
K(ampmann) — „Poslim." nr. 217, 1921.
„Poeedina tunneb autor (Visnapuu) hästi luule-tehnika teooriat,
ning sellelt seisukohalt võib ta päris asjatundlikka oletusi teha teiste
poeetide vormi erisusest.*'
H. R(audsepp) — „V. Maa" nr. 119 (724).
AUGUST ALLE: Üksinduse saartele. Luuletused. Hind 90 mk.
Sisu: Unustet jumalad. Üksinduse saartele
Põhjamaine.
Grimmassid.
„Alle kogu ,,Üksinduse saartele" osutab tugevat kalduvust klassi
kasse ja muinaskultuuri, mida värskendab naturalistlik ütlemisviis.“
Fr. Tuglas — „Eesti uuem ilukirjandus “
,,... pooldan Alle kalduvusi vaimurikkasse, lõikavasse, soolavasse
epigrammi ning ... eitades literatuuri luuletusis, jaatan tema kummar
damist mineviku monumentide poole."
R. Adson — „Odamees" — nädalkiri nr. 2.
AINO KALLAS:
las.
Noor-Eesti.
Hind 175 marka
Soome keelest tõlkinud Fr. Tug
Sisu: Noor-Eesti. Gustav Suits. V. Ridala (Grünthal). Jaan
Oks. A. H. Tammsaare. Ruth (Joh. Aavik). Fr. Tuglas.
Kaasandena G. Suitsu, V. Grünthali, A.
Joh. Aaviku, Jaan Oksa ja Fr. Tuglase näopildid.
H.
Tammsaare,
,,See vaimline liikumine, mis „Noor-Eesti" nime all juba poolteist
aastakümmet on rikastanud Eesti kirjandust ja kultuurielu, on esimesest
silmapilgust pahempoolne liikumine, oppositsioonis sündimisest peale.
Just see mässuline joon on tal iseloomulik. Noor-Eestiga esineb Eesti
vaimlises elus uus põlv, uueaegne vaim, uueaegne inimene. NoorEesti on toond Eesti vaimlisse ellu suure hulga uusi kultuuri aineid,
esteetilist kultuuri ja esteetilise küsimuse üldse. Kogu Noor-Eesti lii
kumine on Eesti psüüke avaldus.“
Aino Kallas — „Noor-Eesti".
„Kallas‘e esseed Noor-Eestist ja tema tegelastest on kirjutatud
heas kujükas stiilis, terava tähelepanu ja selle psükoloogilise süvenemi
sega, mis ta karakterlikud joonistused loetavaks teevad puhta kunsti
teosena. Tuglas väljaarvatud, ei ole ükski meie arvustajatest nii põhja
likult oskanud süveneda meie nooremate kirjanikkude loomujoontesse, ei ole nii kujukas pildis tabanud üksikuid karakterid. Selle raa
matu, mis algupärasena Soome keeles ilmunud, Eesti keelde tõlkimist
tuleb tervitada.**
H. Raudsepp — „V. Maa" nr. 119 (24).
JAAN
KÄRNER : Maises ringis. Luuletused 1913—1918.
Hind 35 marka.
Sisu: Maises ringis. Poetae corona. Laulvad tunnid. Melankoolia Sügisviisid. Teed ja ristteed.
„.. . Kärneri väljendus on saanud täpipealsemaks, rütm kerge
maks, keel plastilisemaks ja läbielamus sisulisemaks ... Mis aga ,,Mai
ses ringis‘‘ lugejat eriti paelub, see on laulude sisu, luuletaja võltsimata
hing, mis maises ringis on kinni ..."
H. Visnapuu — ,,Postim.“ 30/X1, 1920.
mart Eekstein: Kurbus. Luuletused. Hind 35 marka.
Sisu : Proloog. Laulud öös. Sügis. Talv. Kevad. Püha
Piiter. Tähed tulises taevas. Ühele muredes murdunule. Eleegiad.
„Lekstein ei ole spontaane talent, kelle luule purskaks nagu laava
või voolaks päiksekiirena üle maa. Ta on liiaks mõtleja, liiaks kaht
leja ning juurdleja tüüp .. . Nende luuletuste kõrval leiame mitmed pä
ris head laulud, milles läbilööb Leksteini salgamata luuletaja and."
J. Kärner — „Postimees“ 6. XII, 1920.
Bernhard Linde: peitlikud ilmad. Väiksed skandaalid murrangu-aja Eestist. Hind 65 marka.
„Jutu tegelased on üks ümbervedeleja üliõpilane ja hulk naisi ja
piigasid, kes endid temale pakuvad ja teda omal kulul üles peavad.
See on . .. piigakeste romaan, kes õhtu hämaruses ümbervedelejaid üliõplasi linnaääristesse räpastesse kongastesse meelitavad ... Paljaste
kehade kirjeldamises on siin vististe üle piiri mindud."'
J. Jõgever — „Е. Kirjandus“, 19 3.
Noor-Eesti rahvaraamatud.
Hnatole France: Jutud I.
Autori loaga Prantsuse keelest
tõlkinud Joh. Rudova. Hind 15 marka.
Sisu: Crainquebille. Mere Kristus.
Hnatole France: Jutud II.
Rutori loaga Prantsuse keelest
tõlkinud Joh. Rudova. Hind 15 marka.
Sisu: Edmee ehk häätegevus parajal kohal. Adrienne Buquet. Surnute jumalateenistus. Püha Euphrosyne. Vagajutt Oli
verist ja Librettest.
Guy de maupassant: Sõjajutud. Prantsuse keelest tõlkinud
K. Martinson. Hind 15 marka.
Sisu: Vangid. Sauvage‘i ema. Kaks sõpra.
Leo C01$t0i: Jwan Tijitschi surm.
R. H. Tammsaare.
Vene keelest tõlkinud
Hind 30 marka.
Jakob Schaffner: Raudne väärjumal.
Autori loaga Saksa kee
lest tõlkinud A. H. Tammsaare. Hind 15 marka.
Antoloogiad.
H. Saaberk: Prantsuse antoloogia.
Valik novelle XIX aastasaja
teiselt poolelt. Hind 100 marka.
Sisu: A Saaberk: Prantsuse proosa-kirjanikud XIX aasta
saja teisel poolel.
Gustav Flaubert: Legenda Pühast Juliaanusest
Võerustajast. Emilie Zola: Tööseisak. Alphons Daudet: Kõrgeaulise
Paatri Gaucher’ eliksiir. Alam-perfekt maal. Guy de Maupassant :
Ühe talutüdruku elulugu. Kukk laulis. J. —K. Huysmans : Proosa
luuletus ahjus küpsetatud lihatoitudest. Kaenlaaugu lehk. „Tannhäuseri" avamäng. Sarnadused. Anatole France : Amükus ja Tsölestinus. Riquet. Paul Bourget : Neljakümnendal aastal.
Teoksil: Ungaari antoloogia II, Saksa antoloogia II,
Prantsuse antoloogia 11, Soome antoloogia jne.
Kümme aastat. („Noor-Eesti" 1905—1915). Hind 35 marka.
Valitud tõlked.
О./ü. „Noor Eesti Kirjastuse" väljaandel ilmub lähemal
ajal rida tõlkeid väljamaa paremate kirjanikkude, töödest.
Väljaanda kavatsetavatest töödest on osaühisusel olemas järg
mised käsikirjad :
luhani Льо: Õpetaja tütar. Soome keelest tõlkinud K. V.
Ouy de maupassant: Ualitud jutud. Prantsuse keelest tõlki
nud K. Martinson.
Teoksil: Tõlked Saksa, Soome, Vene, Prantsuse, Ing
lis j. t. kirjanikkude parematest töödest.
Näitekirjanduse alal ilmuvad:
3. h. Calomaa: Tgavene. elu. Näitemäng 5 vaatuses.
Л. Camman: Kriis. Naljamäng 4 vaatuses, 5 pildis.
Oskar Rootsmann: Kaks algust. Kogu luuletusi. Ilmub 1922. a.
jõuludeks.
Valik noorelt lahkunud poeedi paremaid luuletusi. Tema töid
iseloomustavad väga trehvavalt alamal toodud read, mis pühendatud
tema eluloo kirjeldusele ja elutöö hindamisele :
„Need on rohkem siiski meeleolud, südamlikud, värsked, va
lust ja’ hingest õhkuvad, nagu söed, mis jäänud elupõlemisest."
Johannes Semper: Lahtised lehed.
Sisu: Kokkuvõtted. Lahtised lehed (Muusikast). Lahtised
lehed (Lüürikast). Aeg ja muutuvus. Sümbool ja reaalsus. Kunsti
mõistmisest ja arusaamisest. Ühe esteetika käsiraamatu puhul. Natura
listlik ajajärk E. Verhaereni loomingus. Kirjanduslikud rühmad Kunst
ja kergemeelsus.
II.Õpperaamatudjateaduslin. kirjandus.
Emma Rsson-Petersoni ajaloo õpperaamatud
alg- ja keskkoolidele.
Uana aeg.
Kolmas täiend, ja parand. trükk. Hind 140 mk.
Idamaa ajalugu. Greekamaa aja
Sisu: Eel-ajalooline aeg.
lugu. Rooma ajalugu.
Keskaeg.
Kolmas parandatud ja täiendatud trükk. Hind
• 150 marka.
Sisu ’ Lääne Euroopa IV—XII aastasajani. Bütsantsi riik,
slaavlased, venelased, araablased, soome-ugrilased ja eestlased. Euroopa
XII ja XIII aastasajal. Uute riikide tekkimine.
„Mis puutub Emma Rsson-Petersoniraamatuisse,siis on nende hääd
ja vead juba omal ajal näidatud. Teises ja kolmandas trükis on autor
püüdnud vigu parandada ja raamatuid täiendada, nii et praegusel ajal
tema õpperaamatud „Vana aeg“ ja „Keskaeg’'kõige rohkem
vastavad nii eespool ülesseatud metооdi1iste1e jа
pedagoogilistele nõuetele kui ka ministeeriumi
kavadel e.“V. Orav — Eesti Õpetajate Liidu häälekandja „Kasvatus* nr. 7, 1922.
Hjaloo õpperaamat rahvakoolidele, Ijagu: Vana- ja kesk
aeg. Kokkuseatud vastavalt rahvakooli IV ja V klassi
Ilmub 1922. a. augusti kuuks.
II jagu: d us- ja kõige
u uem aeg. Kokkuseatud vastavalt rahvakooli VI klassi
õppekavadele. Ilmub 1923. a. algul.
Uus aeg. Ajaloo õpperaamat keskkoolid. Ilmub 1923. a. sügisel.
Kõige uuem aeg. Ajaloo õpperaamat keskkoolidele. Ilmub
1923. a. sügisel.
Prantsuse revolutsioon. Ilmub 1923. a. algul.
õppekavadele.
Hjaloo õpperaamat rahvakoolidele,
Prantsuse revolutsioon on üks väljapaistvamatest ja huvitava
matest ajaloo sündmusist, mille vastu huvi senini pole suutnud raugeda.
Autor tutvustab selles töös Prantsuse revolutsiooni käiguga ja
valgustab neid poliitilisi ja ühiskondlisi olusid, mis olid revolutsiooni
tagapinnaks.
Kuna V. Blossi „Prantsuse revolutsiooni" Eesti keelne tõlge juba
ammu müügilt lõppenud on, puudub meil praegu täiesti kirjandus, mis
Prantsuse revolutsiooni ajajärku käsitaks.
A. Rudova:
Inimese anatoomia ja füsioloogia Õppe
raamat ühes tervishoiuliste märkustega.
======== Hind 150 marka. =========
Raku koosseis. Raku elutegevus. Keha
Orgaanid ehk elundid. Tugi ja
Sisu: Rakk.
ehitus kudedest.
liikumine. Luukere Lihas- ehk musklikava. Olluste vahe
tus. Verekava. Hingamine ja hingamisorgaanid. Toitmine Keh a
tegevuse ja eluavalduse korraldus. Sisemine sekretsioon
ehk nõristus. Ergukava. Meeled. Surm ja si givus.
Võru õpetajate seminaari direktor J. Käis andis Viljandi kong
ressil, loodusteadlisi raamatuid arvustades, selle õpperaamatu kohta
kiitva otsuse, leides, et ta sisaldab, teiste õpperaamatutega võrrel
des, rohkem õppematerjaali, mis aine põhjalikumaks käsituseks kül
laldase tähtsusega, ja on selle poolest märksa parem, kui teised
õpperaamatud sel alal.
W. Bölsche:
Inimese põlvenemine.
Saksa keelest M. Pill. Värvilise kaaneilustuse ja hulga pilti
dega tekstis. Kolmas täiendatud ja parandatud trükk.
Hind 50 marka.
„Rahva seas on kindel arvamine maad võtnud, nagu oleksivad
taevas ja maa ühes kõigega, mis maa pääl on, kord ime läbi sündinud.
Käesolev raamat vaatab inimese saamise pääle koguni teisiti,
kui meil seda siiamaani harilikult on tehtud. Siin ei tule meil miski
ime appi, vaid kindlatel alustel arutades jõuame otsusele, et „inimene“ juba kõige madalamas loomakeses kord peidus on olnud. Selle
raamatukese ülesanne on ainult näidata, et meie inimese saamist ka
ilma imeta enesela ette võime kujutada."
W. Bölsche - Sissejuhatuseks.
„Bölsche kirjatöö on väga huvitav lugeda, sest kirjanik on
meeldiv vestelugude jutustaja .. ."
„Eesti Kodu“, 1908
„Hää ja kõigiti soovitatav on ka „Noor-Eesti" väljaantud W. Böl
sche, praeguse tähtsama looduseteaduse populariseerija, „Inimese
põlvenemine“. Ladusal, kergel ja rahvalikul keelel, kuid siiski tea
duse pääle põhjenedes, tuuakse meile siin inimese järk-järguline põl
venemine alamatest olevustest silmade ette.
Dr. A, Lüüs — „Eesti Kirjandus", 1908.
Raamat on võrdlemisi lühikese aja vältusel kolmandas
trükis ilmunud, mida rahvalik-teadusliste väljaannete juures
erakordseks nähtuseks tuleb lugeda ja mis raamatule ise
enesest kõige paremaks soovituseks on.
Füüsika õpperaamat keskkoolidele, 1 lagu.
Prof. E. Grimsehli järele Eesti keele V. Nano ja E. Kilks o n, 216 pildiga tekstis. Hind 170 marka.
Sisu: Füüsika põhimõisted. Liikumine. Tung. Vedelikud.
Gaasid. Molekulaarfüüsika. Akustika. Soojus.
„Tuntud pedagoogi prof. E. Grimsehli: „Füüsika õpperaamat
realkoolidele" on silmapaistev täpipealse väljenduse, loogilise selguse
ja kerge arusaadavuse poolest. Prof. Grimsehl ise tähendab tema
kohta: „Raamat ilmub 25-aastase õpetuskogemuse viljana. Iseäralist
rõhku olen selle peale pannud et raamatu sisu vastaks teaduslikke
nõudeid, et definitsioonid ja seadused oleksid õiged ja et igal pool
oleks tehtud kindel vahe tõsiasjade ja hüpoteeside vahel. Sel teel
loodan kätte saada, et õpilased füüsika tundides harjuvad eelarvusteta vaatlema, vaatlusi seadusteks kokkuvõtma ja õigesti mõistma
hüpoteeside abil loodud sidet üksikute nähtuste vahel“.
See õpperaamat tohiks kohane olla kõigile koolidele, millede
õppekava läheb rahvakoolist kaugemale, ainult keskkooli reaalharus
peaks ta jääma esimeseks kontsentriks, millele järgneb viimastes klas
sides teine."
V. Nand ja E. Kilkson — Eessõna.
Füüsika õpperaamat keskkoolidele, 11 lagu.
Prof. E. Grimsehli järele vastavalt Eesti keskkooli õppeka
vadele ümbertöötanud E. Kilkson. Ilmub 1922 augusti kuuks.
Sisu: Valgus. Elekter.
Grimsehli „Füüsika õpperaamatu" Eesti keele toimetamisel on
peetud silmas just meie keskkooli õppekavasid. „Füüsika õpperaamatu" I jagu on paljude pedagoogide poolt medoodiliselt, kui ka
aine käsituse ulatuse poolest, ajanõuetele täiesti vastavaks õpperaa
matuks tunnistatud.
Füüsika sõnastik.
Kokkuseadnud J. L а n д (Tartu reaalkooli direktor) ja O. S u 11 а
(Tartu reaalkooli inspektor ja füüsika õpetaja). Hind 50 marka.
Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetus nr. 7.
Sõnastikus on toodud 1847 mitmesugust füüsikas ettetulevat
oskussõna Vene-, Eesti- ja Saksakeelses järjekorras ühes lähema seletusega nende oskussõnade tarvitamise kohta
„Käesoleva „Füüsika sonastiku“ ülesandeks on kokkuvõtet teha,
kõigest sellest tööst, mis senini tehtud füüsika oskussõnade kallal,
sellega kaasa aidata füüsika oskussõnade väljaarenemisele, niisama
ka nende ühtlasele tarvitamisele koolides.
Mis sõnastikku enesesse puutub, siis on püütud temasse kõik
füüsika keskkooli-kursuse ulatuses ettetulevad oskussõnad ülesvõtta,
osalt ka ülikooli-kursusest “
J. Lang ja O. Sulla — Eessõna.
Tarvilik käsiraamat nii õpetajatele, kui ka õpilastele, ise
äranis nendele, kes füüsikat võerakeeliste õpperaamatute jä
rele on õppinud.
Suguelu tervishoid.
1. Suguelu tervishoid — Dr. M. Gru beri järele. 11. Suguhai
gused ja nendest hoidmine — Dr. j. Vilms.
Hind 180 marka.
Anatoomiliste piltide ja tabelitega tekstis.
Sisu : I osa : Sugutus. Pärivus ja suguvalik. Suguelundid.
Sugutung ja kooselamise arvatav tervishoidline tarve. Sugulise mõödupidamatuse tagajärjed ja abielulise suguelu juhtnöörid. Kunstlik
sugutuse ärahoidmine ja abinõud selleks. Sugutungi vääratused Abi
elu ja vabaarmastus.
II osa : Sissejuhatus. Suguhaiguste hädaoht. Kas on sugu
haigel suguline läbikäimine lubatud ja millal ? Millal võib suguhaige
ennast terveks lugeda ja abiellu astuda ? Kas on võimalik ise
suguhaigust ära arstida ? Suguhaiguste põhjused. Isiklik suguhai
guste eest hoidmine. Seltskondline ja riikline võitlus suguhaiguste
vastu. Kaudne võitlus. Lõpusõna.
Sissejuhatuses tähendab M. Gruber oma töö kohta : „Ma puudutasin temas kõige hellemaid asju ja rääkisin otsekoheselt. Ma pidin
seda tegema, et lugeja selge arusaamise suguelust saaks, missu
gust ma ka taotasin, sest olen kindel, et oigel ajal omandatud ja mõist
likult tarvitatud selge arusaamine kõige paremini kaitseb nende ko
ledate ohtude vastu, millega suguelu ähvardab iga isikut kui ka ter
vet seltskonda. Siin kui igalpool on maksev sõna, et mõistus teadu
sega on inimese kõrgem jõud. Aga terav mook oskamata käes saab
ohuks sellele, keda ta pidi kaitsma ; mis rohuks pidi olema, saab
mürgiks. Ma palun seepärast selle töö lugejaid teda niiviisi hoida,
et ta mitte nende kätte ei langeks, kellele ta pole määratud. Ja sina,
poiss, kui pahnased sõnad seni su kõrvu pole ulatanud ja kui sa seni
sugutungi avaldusi pole tunnud, näita, et sa mees oled, taltsuta oma
uudishimu ja pane raamat lugemata käest."
Dr. Juhan Vilms kirjutab selle raamatu teise trüki eessõnas
muuseas: „Käesolev raamat tahab olla juhatajaks ja hoiatajaks noo
rele neiule, õpetajaks ja nõuandjaks noorele mehele, olles teatavas
mõttes käsiraamatuks, kus leiduks vastuseid suguellu ja suguhaigus
tesse puutuvate küsimuste üle..
Noorte, mitte veel täiskasvanud tütarde ja poiste eest hoitagu
see raamat, kui mitte soovimata tagajärgi ei taheta. Ainult mõtlejate
ja arusaajate inimestele on käesolev raamat määratud. Kes on kinni
vanades ajast läinud vaadetes ja neist loobuda ei taha, nendele pole
see raamat kirjutatud.
7
Palju tahtevõimu, selget pääd ja arusaamist nõuab suguelu terve
ja loomulik juhtimine. Aidaku see raamat tuntavalt seks kaasa.
Dr. Juhan Vilms:
Suguhaigused ja nendest hoidmine.
.... - Hind 90 marka. ======
Hans Kruus:
Linn ja küla Eestis.
===== Hind 60 marka. =====
Sisu: Linn ja küla uueaegse ühiselu ja kultuuri probleemina.
Linnade kasvamine Eestis. Linn ja küla Eesti rahvusluse ideoloogias.
Linn ja küla Eesti kirjanduses. Linn või küla.
H. Kruusi raamatul on visa ja pikaline sündimine olnud Nagu
autor eessõnas seletab, on ta juba Saksa okkupatsiooni ajal kirjuta
tud, kuid olude sunnil, ilmunud alles 1921. a. esimesel poolel.
Mis pikalt tuleb, tuleb hästi", ütleb vanasõna. Ja seda võib
ka eelnimetatud raamatu kohta teatavate kitsendustega tarvitada.
Ilma, et kõigi väidetega, mis siin ettetuuakse, nõus tarvitseks olla,
peab siiski ütlema, et siin tõsise kultuuriprobleemi lahendamisele on
asutud, kiiduväärt asjalikkusega ja armastusega." ..
A. Jürgenstein — „E. Kirjandus", 1921.
„Kogu uurimus on sedavõrd huvitav, sisurikas faktide poolest
ja otse tarvilik meie lähema mineviku mõistmiseks, et seda tuleb
soovitada lugemiseks igale ühiskondlikuist küsimusist huvitatud koda
nikule Eestis.“
V. Ernits — „Sotsiaaldemokraat" nr. 150, 1920.
Hans Kruus:
Peetrilinnas ajaloo suurpäivil.
Päevaraamatulised ülestähendused, veebruar
märts 1917.
===== Hind 35 marka. =====
Autor, kes ohvitserina ühes Peterburi garnisooni polgus tee
nis, tutvustab lugejaid selles kirjutuses lähemalt nende oludega, mis
1917. a. revolutsiooni Venemaal esile kutsusid ja kirjeldab pealt
vaatajana revolutsiooni käiku Peterburis, kui ka neid meeleolusid,
mis revolutsiooni õnnelik kordamine sõjaväes ja rahvas tekitas.
Energia jäädavuse ja hajumise seadus.
Hind 25 marka
„Meie tunneme kolme põhiseadust, mis kõikide looduse näh
tuste üle valitsevad, nimelt: aine jäädavuse seadus, mis
ütlen, et üheski füüsilises ega keemilises protsessis aine ei hävine
ega teki uuesti; energiаjäädаvuse ja hajumise seadus.
Järgnevate ridade otstarve on kaht viimast seadust, mis energia ehk
jõu kohta käivad, ligemalt tundma õppida. Nende kahe viimase sea
duse suur tähtsus seisab selles, et nad kõikide, meile tuntud maa
ilma, universumi osas ettetulevate nähtuste kohta maksvad on; nende
kahe seaduse alla käivad elava ja surnud looduse nähtused ja prot
sessid.'*
J Lang — Energia jäädavuse ja hajumise seadus.
Prof. 0. D. Chvolsoni järele J. Lang
Maakera nabade saladused.
Dr. M. Wilh. Meyeri järele Saksa keelest tõlkinud J. P а r i k.
2 kaardi ja 24 pildiga tekstis
Hind 35 marka.
Sisu*. I. Põhjanaba. Geografiline seisukoht. Õhusoojus.
Geoloogilised ja bioloogilised nähtused Virmalised. Magneedi torm.
Esimene reis põhjamaile 1553. a. Karusaarte ja Teravmägede (Spitzbergeni) ülesleidmine. W. Barentsi reis Novaja Semlja saarele 1594. a.
Payeri ja Weyprechti expeditsioon 1872. a. Franz Joosepi maa üles
leidmine. „Tegetoffi" hukkumine. Nordenskjöldi expeditsioon 1878. a.
Siberi randa jõudmine. Tschuktschid. Eskimood. Nanseni expe
ditsioon 1893. a. „Fram". Nanseni reis jalksi põhjanabale Teaduslised uurimised. Abruzzi hertsogi expeditsioon 1895. а Andree,
Strindbergi ja Fänkeli põhjanaba-expeditsioon õhulaeval. Napid tea
ted õhulennu kohta. Expeditsioonist osavõtjate arvatav hukkumine.
Gröönimaa uurimised. Gletscherid. Polaarmaastik. Põhjanaba expeditsioonide teadusline tähtsus.
_ II. L õun а n аb a. Geografine seisukoht. Lõuna jäämere maad.
Rossi, de Gerlachi, Cooci ja teiste expeditsioonid lõuna jäämerde ja
uute maaosade ülesleidmised.
Larseni expeditsioon lõunanabale
1892/3. a. Carsten Borchgrewinki expeditsioon Wiktooriamaale 1898. a.
Jäämäed. Hülged, pinguinid ja jääkarud. Õhurõhumine. Vulkaanid.
Maastik. Otto Nordenskjöldi expeditsioon 1901. a. Uute polaarmaade ülesleidmine. Aasta lumes ja jääs. Expeditsiooni õnnelik
lõpp 1903. a. Geoloogilised leidused. Kolmas lõunanaba expedit
sioon 1901 a. E. v. Drygalski juhatusel. Expeditsiooni tagajärjed.
„Tuntud teadusemees ja populariseerija jutustab kaunil keelel
ja kaasakiskuvalt tähtsamatest maakera nabade uurimise teekonda
dest ja neist suurtest raskustest, millega julged uurijad võitlema pidivad; ühtlasi kirjeldab ta nabamaade elanikka, looma- ja taimeriiki
ning näitab, mis tähtsus ettevõetud uurimistel on. Alguskeeles on
seda rahvaraamatut viie aasta jooksul korda kümme suuremal arvul
trükitud.
Raamatu välimus on kena, trükk ja paber hää, nagu „NoorEesti" väljaannetel kunagi."
A. Kruusberg — „Eesti Kirjandus“, 1910.
Pärivus.
Kirjutanud M. Pill. Sisu selgitavad 26 pilti ja tabelit tekstis.
====== Hind 60 marka. =====
Sisu: Rakukeste riik. Sugutamine. Mendeli seadus. Mis
sugused omadused on päritavad ? Suguvahede sündimisest.
„Huvitavamatest peatükkidest eluteaduse õpetusest on päri
vuse küsimus. Juba ammu on tähele pandud, et „käbi kännust kau
gele ei kuku" ja, et ,,vanemate patud lastele kolmandamast ja neljandamast põlvest nuheldakse". Ainult viimastel aastakümnetel, kus
sugurakukest üksikutesse osadesse on võidud jagada, on ka päri
vuse küsimus kindlamale alusele rajatud. Terves eluteaduse õpetu
ses ei ole ühtegi küsimust, mis oma teaduslise ning tegeliku täht
suse poolest, pärivuse küsimusega kõrvuti võiks seista."
Eesti keele õigekirjutus koolidele
ja iseõppijatele.
Kirjutanud V.Ridala (mag. V. G rün th а1). Hind 40 marka.
Sisu: Esisõna. Ajalooline ülevaade. Nüüdse õigekirjutuse
põhiseadused. Harjutused. Võti.
„Käsiraamatu tarve, mis Eesti keele õigekirjutuse peajooned
esitaks, on ammu tunduv olnud. Kuid iseäranis tunduvaks sai see
Eesti Vabariigi tekkimisega, kui kool ja ametiasutused emakeelisteks
said. Kuna sõnaraamat teateid üksikute keele vormide kohta sisal
dab ja leksikaalne teos on, püüab käesolev käsiraamat Eesti keele
õigekirjutuse põhiseadused ja reeglid kokkuvõetuna ja ülevaatlikult
edasi anda neile, kel juhust ja kel tarvet on — ja kellel ei oleks
seda meie aegu — riigikeelt kirjas tarvitada. Nii moodi päästetakse
hulk aega ja vaeva, mis muidu paratamata tuleks kulutada, kui kirja
keele tarvitaja õigekirjutuse põhiseadusega hästi tuttav ei ole ja siis
iga üksikut vormi sõnastikust peab vaatama.
Raamat sisaldab ülevaatliku esituse näol kõik õigekirjutuse põhi
seadused ja reeglid ja väljavõtted neist, ja seletab, miks üks ehk teine
häälik nii ehk teisiti kirjutatakse.
Töö lõppu on harjutuste kogu liidetud. Selle eesmärk on neid,
kes põhiseadused ja reeglid on tundma õppinud, õigekirjutusega
praktiliselt tuttavaks teha ja aidata Eesti õigekirjutuse iseäraldused
omandada 4*
V. Ridala — Esisõna.
Ajakirjas „Eesti keel“ nr. 1 annab mag. A. Saareste (Saaberk)
selle käsiraamatu kohta järgmise kiitva otsuse : ,.Üleüldiselt kokku
võttes võib kõnealust väljaannet, kui tarvilikku ja sisuliselt usalda
tavat õigekirjutuse juhti kõigile soovitada."
======= Tarvilik käsiraamat igaühele. =======
V. Ridala.
Cl
Hind 50 marka.
Sisu: Intuitsioon ja väljendus. Intuitsjoon ja kunst. Teoree
tiline tegevus ja praktiline tegevus. Väljenduse jaotamatus moodudeks ja asteteks. Esteetilised tundmused ja ilusa ning inetu vahetegu. Looduse ja kunsti füüsiline ilu. Väliseks tegemise tegevus ja
kunstide tehnika ning teooria. Maitse ja kunsti reprodutseerimine.
„Järgnev lühikene esteetika ülevaade on kokkuseatud B. Croce
esteetika süsteemi järele, nagu see esineb tema klassilises töös :
„Vaimu filosoofia. Esteetika, kui väljendusteadus ja üleüldine keele
teadus."
See püüab abiks olla kirjanduse ja kunsti õppijatele nii koolis
kui ka väljaspool kooli ja meie kirjanduses leiduvat kibedat käsi
raamatu puudust täita. Eelolev töö on esimene sarnast laadi katse
Eesti keeles.'*
V. Ridala — Eessõna.
Eesti kirjanduse ajalugu koolidele.
Kirjutanud V. Ridal a (mag. V. G rünth al).
S is u : Rahva luule. Vaimuliku kirjanduse algus. Ilmaliku
kirjanduse algus. Kreutzwaldi ajajärk. XIX aastasaja lõpp. Kõige uuem
aeg. XX aastasada. Ühiskondlikud olud. Jutukirjandus XX aasta
sajal Lüürika XX aastasajal. Kirjanduse arvustus. Kirjanduse nimestik.
,,Käesolev Eesti kirjanduse ajalugu on nende 8 aasta saadus,
mil Eesti Tütarlaste Gümnaasiumis olen Eesti kirjandust pidanud õpe
tame. Ülevaade on kooli tööst välja kasvanud ja tahab kõige päält
kooli tarbeid silmas pidada, ilma et_esteetiline kirjanduse hindamine
teisele kohale oleks jäetud."
V. Ridala - Esisõna.
„Õpperaamat on määratud keskkoolidele ja sisaldab ülevaate
Eesti kirjanduse arenemise kohta kõige vanemast kuni käesoleva,
XX aastasajani.
Sarnane ülevaatlik kirjanduse ajaloo õpperaamat puudus meil
täiesti, sest M. Kampmanni kirjutatud ,,Eesti kirjanduseloo peajooned"
on määratud käsiraamatuks kirjanduse ajaloo õpetajaile ja ei ole ko
hane õpperaamatuks, sest sisaldab liiga rohkesti kirjandusajaloolist
materjaali, millel aine vastavate õppekavade ulatusel läbivõtmisel
teise järgu tähtsus.
Mag..V. Grünthal on parematest meie kirjanduse ajaloo tund
jatest, mis juba iseenesest tagatiseks on, et kõneall olev õpperaamat,
pakutava õppematerjaali poolest, meie keskkooli kursuse nõuetele
enam-vähem vastab, pealegi on töö, nagu autor esisõnas ise tähen
dab, nende 8 aasta saadus, mil ta Eesti Tütarlaste Gümnaasiumis on
pidanud Eesti kirjandust õpetama, on väljakasvanud koolitööst ja
peab silmas esimeses joones just kooli tarbeid.“
—al. „V. Maa“ kirj.-tead. lisa nr. 22, 1922.
Valik Eesti rahvalaule.
Korraldanud ja sõnastikuga varustanud V. Ridala (mag.
V. Grünthal). Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toim
konna väljaanne. Nooresoo kirjavara nr. 49. Hind 75 marka.
„Esil olev kogu sisaldab, pääle väheste väljajätete, need rahva
laulud,’ mis M. Veske kogu I ja II osas leiduvad, ja valiku kõige täht
samaid ja kaunimaid laulusid ühes mõnede pikemate lugudega Neus‘i
kogust, Vana Kandlist ja Setukeste lauludest; pääasjalikult mõlema
test viimastest.
.
.
Raamat on kavatsetud kõige päält kooliraamatuks, ja kooli
tarvetest on ta õieti väljakasvanud. Aga ühtlasi püüab ta abiks olla
laialisele lugejate piirkonnale, kellel kirjanduslikku huvi ja arusaa
mist leidub meie kõige omapärasema kirjanduse, rahvaluule ja selle
loomulise ilu vastu“.
V. Ridala — Esisõna.
Mis on matemaatika ja milles on tema
väärtus.
====== H ind 30 marka.
=
Tuntud matemaatika õpperaamatute autori, Tartu üli
kooli professori Gerhard Rägo esiloeng, peetud ametisse
astumise puhul Tartu ülikooli aulas, 2. oktoobril 1920. a.
„Matemaatika on see aine, mis meid alla juhib teadmise algpõhjadele, ja tema on, mis meid kõrgemale ettekujutavast tõstab, ja
lennutiivul võimsalt üles viib kaunimatesse ilmadesse, igavestesse,
jäävatesse, piirita mõtteilmadesse, ilmadesse, kus valitsevad ideed.“
,
G. Rägo— Mis on matemaatika.
Peeter Ruubel:
Meie noorsoo vaimlisest murrangust.
====== Hind 10 marka. =====
Murdesõnad Põhja-Eestist.
Kirjakeeles tegelikuks tarvitamiseks valinud ja esitand R. Saab егк - S ааrest e. Hind 75 marka.
Lisana : I. Sugulaste nimed (2 tabelid). II. Ilmakaarte (taeva
kaarte) nimed. III. Kangastelgede osade nimed.
„Päev-päevalt meil mitmekesisemaks, tihedamaks ja laiematesse
valdkondadesse nihkuv elu ja tegevus seab Eesti kirjakeelele uusi,
ikka suuremaid nõudeid. Üksikud tööstusharud, tehnika, kaubandus,
teadused, kirjandus, kunst, sport jne. tunnevad kibedat puudust uute
mõistete ning asjade täpipealsete, eestikeelsete nimetuste nõutamisel.
Nimetatud asjaolu ongi põhjust andnud käesolevale katsele: elavast
rahvakeelest pakkuda aineid, kust võimalik oleks kohaseid, tarbele
vastavaid oskussõnu valida.
Sõnade tähendus on katsutud võimalikult rohkete rahvakeel
sete (kirjakeelde transkribeeritud) lausenäidete varal valgustada ja
selgitada. Selleks otstarbeks, samuti sõnade kirjakeelse traditsiooni
rõhutamiseks on ka tsitaadid kirjandusest abiks võetud.
Et tarviliku sõna leidu hõlbustada, on valiku lõppu paigutatud
index-juhataja."
A. Saaberk’ — Eelmärkuseks.
„. . . Raamatut tuleb rõõmuga tervitada ja soovitada, juba selle
pärast, et ta sisaldab hulga seni tundmatumaid sõnu, määrab täpipäälselt nende tähendused ja enamasti ka nende ulatuse. Nõnda on
raamatul oma teaduslik väärtus ainetekoguna."
Lauri Kettunen — „Е. Kirjandus", 1921.
„Sirvilaudade" XXV-da juubeli - aasta lisa.
====== Hind 30 marka. =
Sisu: J. Kõpp: Esimese juubeli-aasta mälestuseks. A Audova : Loomade hingeelust.
C Villberg : Salajõed ja maa-alused
koopad Eestis Dr. F. Lepp : Kõhutõbi. J. Teinmann: 22. juuni
1919 (Mälestusist „Landeswehri" sõjast).
„Suurt tähelepanu teenib ära tingimata C. Villbergi kirjutus
„Salajõed ja maa-alused koopad Eestis", missugune kokkuvõtte-artikkel senini Eesti kirjanduses esimest korda esineb Igaüks, kes vä
hegi huvitust tunneb meie kodumaa looduse ja harulduste vastu,
peaks tähendatud kirjatükki lugema. Samasugust tähelepanu ja huvi
tust on ka teised kirjatükid ära teeninud"
„Postm." nr. 326, 1920,
„Tähelepanemise väärt kirjelduse „Salajõed ja maa-alused koo
pad Eestis" (30 Ihk ) toob C. Villberg tänavustes (1921) „Sirvilaudades". Siin vaadeldakse esiteks tähtsamaid salajõgesid: Jõelehtma
jõge, sama nimelises kihelkonnas, Kuiva- ja Katajõge Kosel, Salajõge Lääne-Nigulas ja Erra- ehk Uhaku jõge Lüganuses. Pärast käsiteletakse veel rohkem-tuntuid maa-aluseid koopaid, mis väärt, et neid
rohkem tähele pannakse. Näit, kirjeldab Dr. Kruuse Tartu lähedal
olevaid Aruküla koopaid, mis olevat üle 500.000 ruutjala suured, um
bes 15.000 sambaga. Huvitavad on ka Ida-urkad Kuimetsas, Toripõrgu ja Koorküla põrguhaud. Neisse kohtadesse peaks meie kooli
noorsugu suvel õppereise ettevõtma."
Viator — „V. Maa" nr. 82 (689), 1921.
Ühesgi kooli-, kui ka üleüldishariduslises raamatukogus,
ega looduse-sõbra raamaturiiulil ei tohi see raamat puududa.
Botaanika käsiraamat.
Prof. Dr. O. Schme il i järele Eesti keele toimetanud
M. P ill. Kolmas parandatud ja täiendatud trükk. Eesti
Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimkonna toimetus nr. 5.
===== Hind 150 marka. ======
„Prof. Dr. O. Schmeili looduseteaduslistes õppe- ja käsiraama
tutes ei ole pearõhku suure hulga taimede pealiskaudse kirjeldamise
pääle pandud, vaid sääl on igast sugukonnast ühe tähtsama ehk tut
tavama taime kehaehituse ja eluavalduste keerulisi vahekordi põhja
likult selgitatud. On lugeja õppinud nende väljavalitud taimede juu
res bioloogiliselt mõtlema, siis oskab ta seda ka teiste taimede juu
res kergesti teha.
Käesoleva õpperaamatu tõlkimisel on pääasjalikult venekeelist
tõlget silmas peetud, sest venekeelses väljaandes on mõningate tai
mede asemel Venemaa kohasemaid taimi kõne alla võetud, anatoo
mia ja olulugu on aga Schmeili teiste tööde järele palju täiendatud.
Täiendatud on süstemaatika osa kolme sugukonna, nimelt tatraliste, maltsaliste ja lõhkheinaliste juuremahetamise ning mitmes
sugukonnas teiste taimeliikide kirjeldamise läbi. Kujuõpetuse ja oluloo osas on mitmel pool täiendusi tehtud.
Parandusi on (II trükis) taimenimede ja oskussõnade uuenda
mise läbi tehtud pääasjalikult Eesti Üliõpilaste Seltsi Loodusteaduse
osakonna ning Eesti Kirjanduse Seltsi sellekohase toimkonna poolt
ühiselt väljatöötatud ja trükis ilmunud „Kodumaa taimede" ja pääjoontes valmiskorraldatud taimeteaduse oskussõnade järele."
M. Pill — Eessõna.
„Käsiraamat on alguskeeles lühikese ajaga kaheskümnes trükis
ilmunud, ja venekeelses tõlkes on ta mitmest trükist läbi käinud ja
koolides elavat tähelepanemist leidnud .. . Tema (Schmeili) raamatud
oma huvitava stiiliga, suudavad kooliõpilaste hinge kaasa tõmmata".
M. S. — „Postimees* nr. 235, 1913.
Dr. Juhan Vilms:
Spordi, kui füüsilise töö asemiku puu
dused tervishoius.
========= Hind 20 marka ==========
Ülemalnimetatud töö, milles autor meid tutvustab spordi
kasu-, kui ka kahjulikkude külgedega tervishoiu seisukohast
ja juhtnööre annab selle edaspidiseks otstarbekohaseks aren
damiseks, on sportlaste, kui ka kõigi teiste vaimlisel alal töö
tajate poolt õige elavat tähelepanu leidnud. Võrdlemisi suur
esimene trükk on lõpukorral. See töö on tõlgitub ka Espe
ranto ja Tshechi keele.
Einteiiiminn
Ilmumisel
ElUTekkImime.
—=
Sisu: Elav ollus ja tema omadused üleüldse. Elu omaduste
Dr.Juhan Vilms:
lähem kirjeldus ja seletuskatsed. Elava olluse tähtsamaist tegevaineist.
Mis on elu ? Elava olluse tekkimine. Biofermendi mõiste üleüldine
kõlbulikkus elu ja surma nähtuste juures. Biofermendi lähemad sel
gituse võimalused. Kokkuvõte.
Loodus ja inimene.
Viis päätükki Ernst Haeckeli töödest ühes sissejuhatusega,
tema 80. sünnipäeva mälestuseks, E. Haeckeli pildi ja hulga
joonistustega tekstis. Eesti Üliõp. S. „Ühenduse" toimetus.
========= Hind 50 marka. ======
Sisu : Eessõna. J. Jans: Haeckel ja tema elutöö. E. Haeckel:
Põlvenemise õpetuse sisu ja tähtsus. Tõlk. P. Kogermann. E. Haeckel :
Loode- ja tõulugu. Tõlk V. Luik.
E. Haeckel : Araabia korallid.
Tõlkinud Aug Reben.
E. Haeckel : Gastrea õpetus. Tõlkinud
H. Reichenbach. E. Haeckel: Kogemus ja äratundmine. Tõlkinud
Ed. Kubjas.
Rahvaharidustöö väljaspool kooli I.
======= Hind 60 marka. =====
Sisu: Joh. Aavik : Raamat ja ta arenemine. K. Einbund :
Raamatukogutöö ja raamatukogu-hoidja. J. O. Lauri: Raamatukoguliikumine Lääne-Euroopas ja Ameerikas. J. Parktal: Venemaa raa
matukogud. Linda Einbund : Lasteraamatukogud. H. Niggol: Raa
matukogu sisemine korraldus. Kroonika.
„Vaba Sõna".
Rahvalik-teadusline, kirjandusline ja poliitiline ajakiri.
1914. aastakäik. Sisaldab teaduslisi ja ilukirjanduslisi töid
järgmistelt autoritelt: K. Einbund, R. Eliaser, J Jans, Joh. Kirkmann, H. Kruus, B. Linde, H. Madisson, M. Martna, L. Oleks,
R. Paabo, G. Suits, Joh. Barbarus, J. Semper, A Reeben, A. H. Tamm
saare, K. Michelson, A. Ahmatova, V. Brjusov, A. Fiskar, J. Oks,
R. Tagore, Fr. Tuglas, A. Tassa ja teised.
368 suurt lehekülge teksti, hulga kaunistustega. Kaas
andena Juhan Liivi pilt N. Triiki joonistuse järele.
1916. aastakäik. Sisaldab teaduslisi ja ilukirjanduslisi töid
järgmistelt autoritelt : J. Jans, H. Kruus, E. Laaman, M. Martna,
A. Normes, P. Ruubel, Nik. Suhanov, J. Treial, Victor Tschernov,
Emma Asson, J. Kangro-Pool, Joh. Semper, Fr. Tuglas, H. Visna
puu, Aug. Gailit, Knut Hamsun, M. Heiberg, Aug. Könick, G. de
Maupassant, M. Puru, R. Reimann, R. Roht, M. Under, Ed. Vilde,
O. Wilde, Joh. Aavik ja teised.
232 suurt lehekülge tiheta kirjaga teksti, hulga kau
nistustega.
Aastakäigu hind 200 marka.
Cand. Jo h. Mdа m s оn.
majandusteadus.
Keskkoolidele ja eneseharimiseks.
Sisu: Algmõisted. Varade valmistamine : loodus, töö ja kapitaal; kriisid ; masin ja selle tähtsus ; ettevõtted ja nende kujud ;
suur ja väike ettevõte. Varade vahetus : vahetuse tekkimine ja siht,
vahetus-väärtus, hind ; metall- ja paberraha ; krediit ; pangad ; kau
bandus ; liikumine ja teadete saatmine. Ühiskondliku sissetuleku (saa
duse) jagunemine : maarent, kapitaali protsent, töötasu, ettevõtja kasu
ja nende vastastikune vahekord. Riigi majanduslised ja sotsiaalsed
ülesanded. Sotsialiismi põhimõtted. Ilmamajandus. Riigipoliitika ja
majanduslised huvid.
Õpperaamat on kirjutatud vastavalt keskkooli õppeka
vadele. Käsitus rahvalik-teadusline. Arusaadav igaühele.
Ilmub 1922. aasta augusti kuuks.
Jakob Albreht:
Leheküljed vabadussõjast.
Hulga piltidega.
Ilmub 1922. aasta augusti kuuks.
Sisul Eessõna. Eesti rahvaväe organiseerimise algus. Saksa
okkupatsiooni ajast. Enamlased Tartus. Tartust Petserini. Võitlused
Petseri pärast. Võitlused Võru pärast. Võidukäik Lätimaale. Võit
lused Ostrov-Põtalovo sihis. Viru väerinnal. Kolmas jalaväe diviis.
Teine jalaväe polk. Vaherahu Viru väerinnal. Eesti Baltimere lae
vastik vabadussõjas
Oma sõjamälestusis kirjeldab autor kõige huvitavamat ajajärku
meie vabadussõjas, nimelt võitlusi Tartu, Võru ja Petseri pärast. Mis
suguseid üliinimlisi jõupingutusi „Iseseisva Eesti" rajamine meie kangelaselikult rahvaväelt nõudis, selle üle saab igaüks kujuka ja loomu
truu pildi ülemalnimetatud sõjamälestuste järele. Ärgu jätku keegi
neist, kes isiklikult osavõtnud sõjategevusest Lõuna-väerinnal, seda
raamatut enesele muretsemata, ta on kalliks mälestuseks läbielatud
sõja raskustest.
Dr. K. Otto:
Tervishoiu õpperaamat keskkoolidele.
pind
Sisu : Tervishoiu ülesanne ja tähtsus. Ohk ja kliima. Maa
Vesi. Elumaja. Surnuaiad. Toitmine. Riided ja jalavari.
Kehakultuur ja ükskute orgaanide tervishoid. Töö ja puhkus. Külgehakkavad haigused. Haigete ravitsemine ja esimene abi õnnetutel
juhtumistel. Rinnalaste eest hoolitsemine. Koolitervishoid.
Lisana: Hambaarst M. Pe ters o n: hammaste ravitsemine.
Ilmub 1922. a. augusti kuuks.
H. Soosaar u. P. Waldson:
Cehrbuch der deutschen Sprache
Saksa
für estnische Elementarschulen. I, Stufe.
keele õpperaamat rahvakoolidele. Kokkuseatud vas
tavalt rahvakoolide õppekavadele.
Nimetatud õpperaamatu kohta annab Saksa keele õpetaja L., kes
õpperaamatu käsikirja läbivaadanud, järgmise otsuse : „Õpperaamat
on otstarbekoheselt kirjutatud õpetamiseks algkoolides. Laused, küsi
mused ja jutukesed on õpilast ümbritsevast elust võetud ja keeleliselt lihtsa
test ja kergesti arusaadavatest lausetest kokkuseatud. Õpperaamatut võib
täiesti kordaläinuks tunnistada ja õppimiseks ja õpetamiseks soovitada."
Ilmub 1922 a. augusti kuuks.
III. Pealadus.
J. Stern: tuleviku riik Hind 15 marka.
„Mitte tuleviku pilti, vaid lühikest seletust sotsialismuse üle ta
hab käesolev raamat anda; ta tahab näidata nende moodus olevate
ettekäänete jõuetust, mis sotsialismuse teokstegemise ja otstarbekoha
suse vastu on sihitud J. Stern — Eessõna.
V.Korolenko: Tgapäevane nähtus. Ajakirjaniku märkused
surmanuhtluse üle. Hind 30 marka.
Sisu: 12 mai 1906. aastal. Surmalemõistetud N. vangi
majas. Surmakandidaatide äripäevad. Lootused ja enesetapmised.
Viimsed kokkusamised. „Elulookirjeldused". Ekspropriatorid. ,,Kohtu
otsus kinnitatud". Kuidas seda tehakse ? Lõpusõna.
Kirjeldab neid koledusi, mis surmamõistetud, suuremalt jaolt
poliitika-süüdlased. Vene vangimajades 1906, ja 1907. aastatel läbielasid. Annab kujuka pildi „tsaristlise" Venemaa vangimajade olu
korrast 1905. a. revolutsioonile järgnevatel reaktsiooni aegil.
Tähelepanemiseks
kooliõpetajatele, õpilastele ja iseõppijatele. Õpperaamatute valiku juu
res pidage silmas et „Noor-Eesti" õpperaamatud on kokkuseatud ja
toimetatud paremate koolimeeste kaastegevusel, keeliliselt läbivaada
tud tuntud koolimehe ja keeleteadlase J. Weske poolt. Nad on trü
kitud hääl paberil, hulga sisuselgitavate piltidega, tiheda kirjaga ja
suures kaustas. Teiste kirjastuste väljaandel ilmunud vastavate õpperaa
matutega võrreldes, sisalduvad nad märksa rohkem õppematerjaali ja on
selle tõttu kõige odavamad.
Jaokaupa järelmaksuga
on raamatute müük avatud kirjastuse ladust, Tartus, 1000-margalisest
summast peale. Esialgne sissemaks 25% peale, järelmaks kuni kuue
kuuni. Jaokaupa järelmaksuga võib tellida igasugust Eesti kirjandust,
ostja enese valiku järele. Raamatute hinnale mingisuguseid kulusid
juure ei arvata.
Esialgu on müük korraldatud ainult kirjastuse
ladust, Tartus.
Raamatukogudele
muretsetakse igasugust müügil olevat kirjandust kõige
kasulikumatel tingimistel.
Neile, kes raamatute hinna rahas ehk postmarkides
kirjastusele saadavad, saadetakse raamatud posti kaudu
kuludeta kätte.
Igasugust müügil olevat Eesti kirjandust võib kirjastuse ladu kaudu
tellida kas raha ettesaates ehk järelmaksuga.
0.0. „Noor-Eesti Kirjastus" - Tartus.
Ladu Tartus, Rüütli tän. nr. 4, kolmandal korral.
Avatud kella 9—2 ja 4-1/26
Г11
81
О
в®
8
E.K.-U. Postimehe
raamatukauplus
- ja kirjastus Tartus, Rüütli tänav nr. 9.
Suur ladu teaduslikku-, ilu- ja kooli
kirjandust, kooli- ja kantselei-tarbenõusid jne.
К.-Ü. „Postimehe" kirjastusel on ilmunud järgmised raamatud:
Esimesilt päevilt.
Redik Soar.
Jutustused.
Hind 40 marka.
Selle teose üle kirjutab H. M. 1922. а. „W. Maa" lisas nr. 1
muu seas : ,,Ühe väikese, kuid imestamapanevalt südamliku raamatu
kese juure tahaksin iga inimest, kes veel head, lihtsat ning tervet
südameluulet armastab, juhtida. See on R. Soari ,,Esimesilt päevilt" —
90 leheküljeline raamat — [hind 40 mrk.... Ta otsekui kerib lõnga
üksluisest maaelust ning luulerohkest lapsepõlwest suigutaval ning uinu
taval häälel pikka ning tasa vestes. Kuid mõnikord on ta lause lü
hike ning seal avaldub mõte tuumaks kui küps viljapea".
peatükk Eesli minevikust.
Johann
Georg Eisen von Schwartzenberg (Torma-Lohusoo
õpetaja 1746—1775). R. Jürgenstein.
Faust. i.
J. W Goethe kurbmäng. Eestistanud R Jürgenstein.
218 lehekülge. Hind 100 marka.
Faust on Saksa kirjanduse suurteos, üks kõige tähtsam ilukir
jandusline töö terves maailma kirjanduses.
Keeleteadlane V. Ridala kirjutab Fausti eestikeelse tõlke
üle „Hels. San " m. s. järgmist : „Nagu muudki lüürilised kohad, on
tõlkes iseäranis hästi õnnestunud Margarete osa ja Fausti tundmuse
avaldused . . . Neis on püsivamat ja väärtuslikumat, kui see, mida
üks päev toob ja teine viib . . . Peab tunnistama, et A. Jürgensteini
Fausti tõlge on väga tähelpandav kirjanduslik sündmus Eesti kirjan
duse viimase aja arenemises“
Kodu.
К. E. Sööt.
Luuletused 1910—1921. Hind 140 marka.
„T. Teat." 1922. а. nr. 18 ja 20 kirjutab Ed. H. „Kodu" üle
m. s.: „K. E. Sööt‘i töölaulud on kui sõjahüüd. Ajasündmusist on
teda kõige enam vabadussõda inspireerinud ja ta on sellest vist roh
kem laulnud kui ükski teine Eestis . . . Lootusega on Söötil intiimne,
õrn, vaheta suhe.“ — Fr. Tuglas lausub 1922. a. „Päev." lisas nr 10
m. s.: „Oma tõestiväärtuslikud luuletused on K. E. S. annud müüti
liste ainete alal, kus vorm ja sisu haruldase täpipealsusega ühte lange
vad ja naturalistlikult usaldava terviku sünnitavad."
Raamat on ilusal moodsal paberil trükitud.
Ilmade ettekuulutamine.
K. Koch, ülik, meteorol. observ. juhataja.
Hind 20 marka.
Kodu rajalt.
17 laulu segakooridele (ä capella) Dr. M.Veske sõnad. Hind 50 m.
пяраоЕОП
ja eelviimane ilmasõda.
Ühe võimumehe ajalugu, 100-а. surmapäeva mälestuseks.
Dr. J. Bergman, Tartu ülikooli prof. Eesti keele tõlkinud
R. Jürgenstei n.
Raamatu mitmekesisest sisust toome siin järgnevalt mõ
nede peatükkide pealkirjad, mille järele üleüldisest kavast ja
mõttekäigust võidakse enesele pilti kujutada :
1) Napoleoni sugu ja lapsepõlv. 2) Vaene alamleitnant. 3) Prant
suse revolutsioon. 4) Napoleon 24-aastase kindralina. Tapakirve kar
detavas läheduses 5) Bonaparte päästab vabariigi valitsuse. 6) Tema
esimesed kuulsad võidud Itaalias. 7) Egiptuse õnnemäng. 8) Bona
parte vabariigi president. 9) „Keiser Napoleon", Euroopa manner
maa diktaator. 10) Hispaania nuhtlemine. 11) Napoleon kosib ene
sele keisri tütre naiseks. 12) Kuuesaja tuhande hukatus Venemaal
1812. 13) Vägeva langemine. „Rahvaste lahing". 14) Napoleon
Elba saarel. 15) Kotkas ärkab. 16) Napoleon St. Helena saarel.
Raamat on valgele kirjutuspaberile trükitud.
pildiga. Hind 160 marka.
Kümne
Cegelikud õigekeelsuse määrused.
A. Saareste.
Hind 50 marka.
Nende määruste aluseks on peajoontes „Oigekirjutuse sõna
raamat", eriti selle teoksilolev teine väljaanne. Määrused puuduta
vad kõige tähtsamaid ja kõige hädalisemaid õigekeelsuse ja õigekirju
tuse küsimusi, mille puhul tegelikus elus ja kirjanduses kas eksitakse
või kaheldakse, ja kus korralagedus ning eksimine eriti valusalt lu
geja keeletunnet riivab.
Määruste kokkuseadmisel on peaasjalikult silmas peetud keele
omapärasust, s. o. eestilikkust, ja keeleehituse otstar
bekohasust, s. o. lihtsust ning selgust.
Lahemai ajal ilmub teises täiendatud trukis:
Kirjanduslooline lugemik I.
Korraldanud Rug. Raud, Tartu tütarl. gümn. Eesti k. õp.
Umbes 300 suurt lehekülge.
Sisu: 1) Kirjanikkude elulood : Fählmann, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Hurt, Veske, Eisen. 2) Rahvaluule : eepilised ja lüüri
lised rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. 3) Kalevipoeg :
luules ja proosas. 4) Kunstluule. 5) Jutustused.
Kirjanduslooline lugemik on kokku seatud ühtluskoolide õppe
kavade kohaselt ja pakub kirjandusloolisi materjaale 5 õppeaasta jaoks.
Esimene trükk otsas.
Seda raamatut arvustades kirjutab M. Okas „Postimehes“ 1921
nr. 300 muu seas järgmist : ,, . . . Kas on Aug. Raua raamat tarvi
lik ? Autor ise arvab (eeskõnes) ja tunnistab oma raamatu tarvilikuks
koolidele sellepärast, et meie vastavat kirjandust ise- ja üksikraamatutena ei leidu ja kuskilt saada ei ole. See on igatahes mõjuv põhjus.
. . . Ka kodule on Kirjandusline lugemik ülitarvilik, et lastevanemad
ja teised kodukondsed võiksid pilku sisse heita ja endid Eesti kirja
varaga tutvustada. . . . Soovitame, et hea vaimu mõju Aug. Raua
„Kirjandusloolise lugemiku" lehekülgedelt meie noortele ja täiskasva
nutele vastu naerataks ja neid lugemisele meelitaks. On see raamat
ju ainukene omasarnane ja väärtusline meie koolikirjanduses. Nii
siis — koolile ja kodule väga soovitav raamat."
Kirjanduslooline lugemik IL
Korraldanud Rug. Raud.
232 suurt lehekülge. Hind 130 marka.
Sisu: Raamatus leiduvad järgmiste kirjanikkude elulood ja
näited nende kirjatöist: F. Kuhlbars, C. R. Jakobson, J. Pärn, A. Reinwald, J. Kunder, J. Bergmann, E. Bornhöhe, Jakob Liiv, J. Tamm,
A. Kitzberg, Ed. Vilde, Juh. Liiv ja A. Haava.
„Kirjandusloolise lugemiku" II jagu pakub kirjandusloolisi mater
jaale 6 õppeaasta jaoks. Ta on „Kirjandusloolise lugemiku I jao
loomulikuks jätkuks ja vastab täielikult Haridusministeeriumilt välja
antud õppekavade nõuetele.
Kooli laulmiseraamat.
-^^"^
W. 1аmmаn.
Il täiendatud trükk. 248 lehek. Hind 100 marka.
Raamatu kokkuseadmise juures on silmas peetud Haridusminis
teeriumi uut õppekava alg- ja keskkoolidele. Raamat sisaldab 82 ühe
häälset, 49 kahehäälset ja 68 kolme- ja neljahäälset laulu, peale selle
13 kaanonit ja muu tarvilik harjutamismaterjaal ühes seletuste ja näpu
näidetega.
Kolmas trükk on värskendatud ligi 30 uue lauluga, peaasjali
kult Eesti ja Soome paremate heliloojate sulest.
Lisaks on raamatusse paigutatud laulu nängud.
C. Julii Caesaris,
Commentarii de Вейо Gallico.
Comm. I, comm. VI (сар. 11—24).
Elmar Kikas. !. Tekst — 30 mk. II. Seletused — 70 mk.
Dumivalgukene.
Lasteetendus 6 vaatuses. Rinetel Helmi Põld. Hind 30 mk.
Seda raamatut arvustades kirjutab m. s. „K." „Post. nr. 135 :
,,Meil on sündsate lastenäidendite valik väike olnud. Seda on nagu
kõrvaliseks asjaks peetud, mille eest hoolitsemist pole keegi enda ko
huseks pidanud ; ometi on aga lastenäidenditel (laiemalt — laste
kirjandusel) pädagoogiliselt suur tähtsus, sest õpetus, mis pakutakse
jutu või näidendi kujul, jääb lastele palju ennemini ja kindlamini
meele ja saab rohkem nende hingevaraks, kui näituseks sundusena
esinev kooliõpetus.
Sellepärast tuleb aina tervitada ka hiljuti ilmunud H. Põld i
lasteetendust „Lumivalgukene", mis Puschkini ümbertöötusest meele
jäänud ainetel kokku seatud
. .. Stiililiselt On näidend hästi läbi
viidud. Keel on ladus ja ilus, milleks mõjub kaasa ka see, et näi
dend on kirjutatud seotud kõnes, kus kohati lauludki esinevad."
Kimp Kullerkuppe.
Seitse laulu segakoorile.
E 1 m. K i k a s.
Hind 25 marka.
Iga kodanik
kes hindab väärtuslist
ja tõsist ajakirjandust
Ineh
1000990Postimppst
Ustilout
„Postimees" — kui kõige kiirema
teatesaamisega ja kõige suurema
arvu kaastöölistega ajaleht Eestis,
annab alati täielikumat ülevaadet
sise- ja väljamaa uuemate päeva
sündmuste kohta.
„Postimees"
toob ainult õigeid ja kontrolleeritud
teateid ja ei aja ajutist ajakirjanduslist kõmu taga.
Tartu professorite ja teiste kõr
gema haridusega eriteadlaste sulest
„Postimehes" ilmuvad teaduslikud
kirjatööd, juhatused, nõuanded jne.
pakuvad suurt huvi igale kodani
kule,tema tegevuse ala peale vaata
mata. Eriti põllumajanduse ja rahvamajanduse edendamise eest hoo
litseb „Postimees" järjesti rohkem.
Vana „Postimees" on olnud ja on alati teenäitajaks ja juhiks
igale eestlasele.
Ärge viivitage „Postimehe" tellimisega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutab alati „Postimehes",
teades, et tema kuulutus ulatab kõige
laiematesse tarvitajate ringkondadesse.
„Postimehe" peakontor — Tartus.
Kõnetr. 80 ja 2-86.
—---- —— Abitalitused kõigis Eesti linnades. --------------—
Esitused ja agentuurid kõigis rahvarikkamais kohtis.
„Postimeest" võib tellida igast Eesti postkontorist ja väljamaal Saksa,
Soome ja Läti postkontoritest.
EESTI KIRJASTUS-ÜHISUS
PR5JTIMFFS!"
„Гил111 lita
TARTUS, RÜÜTLI T. 9.
TELEFON 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku-, ilu- ja koolikirjandust, koolija kantselei-tarbenõusid jne. — Kõige parem ostukoht
kauplustele, koolidele, asutustele ja eraisikutele.
Trükikoda
valmistab uute, moodsate kirjade ja tehniliste täien
duste abil maitserikkalt igasuguseid trükitöid.
Tsinkograafia
valmistab ajakohaselt sisseseatud töökojas vilunud töö
jõudude tegevusel kiiresti ja korralikult liht kui ka kõige
peenemaid autotüüpe ühe kui ka mitme värvi jaoks.
Köitekoda
valmistab kõigsugu liht- ja iluköite-töid üksikult ja
kogudena.
Hinnad mõõdukad.
Kirjastus
„Odamees
soovitab:
Н. Adamson : Mulgimaa. Laulud.
30.—, 15.-
A. Alle: Carmina barbata. Luuletusk. 75.—
A. Gailit: Klounid ja faunid. Följetoonid. Piltidega. 180.—,
120.—
N. Jevreinov: Lõbus surm. Näitem. 100.—, 75.
A. Kivikas: Sookaelad. Külanovellid. 40.—
„Verimusf. Sõjanovellid. 150.—, 100.—
,Verine väits. Novell. 50.—
„Jüripäev. Romaan. 250.O. Luts: Harald tegutseb. Novell.
A. Lichtenberger: Mu väike Trott
65.Jutt. 75.
J. London: Juhtumised inimesesööjate saarel. I —
30.—, II — 30.—, III — 15.M. Metsanurk: Epp.
Novell. 40.
Sinilind. Näidend. 100.
J. Oks: Tume inimeselaps. Novellid 75.G. Räppo: Uks lahti. Komöödia. 40.—
R. Roht: Kolm näokatet. Novellid 50—
M. Maeterlinck:
£. Rumor: Tuled sügisõõs. Novellid. 75.—
J. H. Rosny: Kolesuur koobasmaa. 35.—
J. Semper: Jäljed liival. Luul. 50.—
A. Tassa: Nõiasõrmus. Novellid. 75.—
F. Tuglas: Jumala saar. Novell. 75.—
„Maailma lõpus. Novell. 90--
M. Under:
Eelõitseng.
Luul. 75.—
0. Wilde: Salome. Näidend. 60.—
H. Visnapuu: Amores. Luul. 50.—
„Jumalaga Ene ! Luul. 75.—
„Talihari. Luul. ioo.-
По 1 — XII. Kirj.-kunsti album — ajakiri.
J. Aavik: Muusikalised kirjad. Artiklid.
Griving-Ilves: Kirikumuusika. 100.—
75 —
P Griinfeldt: Mälestused Juhan Liivist. 40.—, 30.—
Н Kruus : Jaan Tõnisson. 90.—
„Saksa okkupatsioon Eestis.
150.—
A. Kruusberg: Ado Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga. 75.—
,,
Venestamise tulekul. 60.—
J. Oks.* Kriitilised tundmused. 60.—
J. Semper: Näokatted. 150.—, 125.—
F. Tuglas : Eesti uuem ilukirjandus. 75.—, 60.—„Henrik Ibsen. 50.—, 30.—
„William Shakespeare. 75 —, 60.—
„Marginaalia. 180 —
Nõudke täielikku nimikirja.
=—=__
Saada igast korralikust raamatukauplusest.
5
Pääladu Tartus — Promenaad 7-a.
_
„Ddamees.“
Karskusseltside Kesktoimkonna kirjastusel ilmunud
raamatute nimekiri :
Hind
Karskusliikumise ajalugu. M. J. Eisen. .
. .
. . 60 mk.
Eesti karskuskongressid VII, VIII ja X ä
. .
. . 10 ,,
Meie haritlased ja karskusküsimus. P. Põld. .
. . 10 „
Kidunemise põhjused. Prof. Bunge j. K.Einbund.
. 10 »,
Из истории борьбы против алкоголизма у
эстов. В. Эрниц
10„
6. „Karskuseieht" 1913.—1915., üksik nummer . . .
5 „
7. Eesti Karskusseltside aastaraamat 1901........................... 30 ,,
8. Karske noorus I ja Il а................................... , . .
5»
9. Keeluseadus. Dr. M. Helenius-Seppälä.
.
...
5 „
10. Karskus ja haridus. V. Karpio j. V. Ernits
. . . 10 ,,
11. Dr. Bratti alkoholi-monopoli süsteem. Uno Stadius.
Rootsi keelest V. Ernits
10 ,,
12. Miks peame olema karsked ? E. Saal........................... 10,
13. Karskustöö laste ja murdealise noorsoo keskel. Maiju
Seppälä j. Soome keelest H. Pett
40 ,,
14. Raudteelased ja karskusküsimus......................................... 10„
15. Болезнь и лекарство. II. Горшков.
. , . 25 ,,
16. Alkoholivabast kultuurist. J. Tõnnisson......................... 10 ,
17. Alkoholivastane võitlus väljamaal. Prof. Dr. J. Bergman.
5 ,»
18. Karskusasja algmed. Dr. M. Helenius-Seppälä. Soome
k. E. Kutsar. Autori näopildi, hulga piltide ja tabelitega. 75 »
19. XI. Eesti karskuskongress ; XVI. Rahvusvaheline ;
X. Põhjamaade ja XXXIX. Soome karskuskongressid. 50 „
20. Eesti riigi tulevik ja karskus. Prof. P. Põld. . . . 20 „
1.
2.
3.
4.
5.
Vilho Reima raamatud seeriast „Kodu ja kasvatus"
Kodu on rahva süda. Soome keelest L. PloompuuVesterinen......................................... ..... : . . . 30 ,,
2. Sõnakuulmise kool. Soome k. L. Ploompuu-Vesterinen. 30 ,,
3. Mäng kasvatusvahendina. Soome k. L. PloompuuVesterinen...........................................................................30 ,,
4. Abikaasa valimine. Soome k. E. Kutsar.......................... 50 ,,
1.
dällemüüjatele 25°| hinnaalandust.
ZsuelneeelteiDo..........................Tartu, Jakobi tän. 8,
KarskIsSelTSI0e JCSKTOUKOnO telefon 4-04.
■Eesli Kiriandnse Selts■
soovitab oma kirjastuseladust järgmisi raamatuid :
Friedrich Robert Fählmann. Kirjatööde kogu I. Hind 50 mk.
J. Jõgever: Eesti keele häälikute ajalugu. Hind 35 mk.
Joh. Kunder: Eesti vanemad laulikud. Hind 20 mk.
Balthasar Russov : Liivimaa kroonika. Tõlkinud K. Leetberg.
1 anne : hind 60 mk., II anne : hind 110 mk.
Rud. Wallner: Arstirohtude ladina-eestikeelne sõnastik.
Hind 35 mk.
Matemaatika sõnastik.
Kolmas täiendatud ja laiendatud trükk.
Hind 50 mk.
Palamuse kihelkond:
looline kirjeldus.
Maadeteadusline, majandusline ja aja
Hind 25 mk.
Kristian Jaak Peterson: Laulud, päevaraamat
Redigeerinud Aino Paltser. Hind 150 mk.
ja kirjad.
,,Eesti Kirjanduse" XIII aastakäik (1918/19) . .
„
„
XIV
„
(1920)
. . .
hind 200 mk.
200 „
Xv
,
(1921)
•
„,
о
200
„
„Eesti Kirjanduse" tellimishind. 1922. aastal — 200 mk.
E. K. S. Koolikirjanduse toimkonna kirjastusel ilmuvad lähemal ajal :
J. W. Jannsen : Kolm juttu. Eino Leino : Helgaviisid.
K. Rammul: lhu ja hing.
Fr. R. Kreutzwald: Viru lauliku
laulud. L Koidula: Ojamölder ja tema minija. V. Bonseis : Mesilane Maaja.
Fr. R. Kreutzwald: Reinuvader
Rebane. A. Kivi: Seitse venda. Suve Jaan: Luige Laos.
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuseladu ja asjaamise büroo asub
Tartus, Gildi tän. 8. Asjaajamise tunnid äripäeviti kella 9 — 3.
Albert Paliale
Tartus, Jaani tän. 18.
Raamatud,
kirjutusmaterjaal,
kooli- ja kantselei
tarbed.
Päevapildi,
postkarti ja
salmi albumid.
Ilu kirjapaber karpides,
kirja blokid,
lillevaasid jne.
Võtame wastu paran
dusi kirjutusmasinate ja
igasugu muude peen
mehaanik tööde peale.
K. Sersant, F. Liblik 8
Я. Hausenherg
Tartu, Rüütli t. 9, kõn. 4-48.
00000000000000000000000
§ Tartu Pank 8
о
а
O-- == Hoiusummad =============--------- O
Rahasaadetused
RkkreditividO
Inkassod
Rembursid-------- О
8-- Väljamaa raha ostmine ja müümine--------- 0
5
8 Tartu Tallinn * Viljandi- Põltsamaa 8
00000000000000000000000
91
Shokolaadi ja kompveki vabrik
10
№
Effekt
V
02
Tallinn, Maakri tän. 17.
%
O.
Esimese auhinnana — kuldauraha 1908. a. Liivimaa Põllutöö näitusel
ja hõbeauraha 1908. а. E. Põllumeeste S-i näitusel.
Rullasepp-
Rullasepp-
meister
meister
Tartus, Promenaadi tän. nr. 9.
Kullasepa ja graveerimise äri.
Eraosa: metall- ja gummitemplite valmistamine
eraisikutele, seltsidele ja ametiasutustele.
Ostan kulda, hõbedat, kalliskive, vana kuld-ja hõberaha.
R.-S. Balti Spordija Võimlemisriistade Vabrik Tartus.
=========== Kontor ja ladu ========
Aurulaeva ja
Lodja tänava nurgal nr. 1.
Tel. 1-87.
(Laevasadamas).
Soovitab odavate hindadega:
Suvispordi abinõusid: jalgpalle, käsipalle, spordisaapaid ja
-kingi, kettaid, odasid, tennise- ja krokket-mänge jne.
Talispordi abinõusid:
suuske, kelke, suusk-kelke, suusa saa
paid, hockey keppe jne.
Vehklemise abinõusid,
rapiire, espadroone, florette, maskid,
rinna kaitseid, kindaid jne.
Võimlemise abinõusid :
hobuseid, kitsesid, roobaspuid, rekke,
redelid, rootsi seinu ja pinke, rooma rõngaid ja trapeetse jne.
Täielikka võimlemissaalide sisseseadeid.
Eelarved ja plaanid hinnata.
О.-Ü. Esimene Metallpärgade Vabrik
Eestis.
Tartus, Aurulaeva ja Lodja tän. nurgal nr. 1.
Tel. 1-87.
(Laevasadamas).
Soovitab metall hauapärgi suures väljavalikus kõige lihtsamast kõige
toredamani, kaunistatud portselaan ja metall rooside ja lilledega.
Vahetalituse ja kirjatöö kontor.
Tartus, Promenaadi tänav nr. 6, omas majas.
Awatud kella 9—1 ja 4—6.
Kontor toimetab mõõduka tasu eest
linnamajade, maade, talude, vabrikute ja
muu kinnisvara ning metsa, tööstuse, äride,
inventaari, sisseseadete ja muu vallasvara
ostu ja müüki, vahetab raha ja mu
retseb laenu obligatsioonide kindlustusel.
Kontor valmistab asjatundlikult
ostu, m üügi, päranduse, kingituse, jaga
mise, rendi ja üüri lepinguid, obligatsioone,
tõlkeid, palvekirju, ärakirju jne.
Kontor vastutab korraliku ja ausa asjaaja
mise eest.
Aktsia Selts
.Tonisson & Ко.
------------- — Tartus. --------------Soovitame omast rikkalikust ladust
raamatu- ja kirjutusmarjaali
kaupmeestele
===================== järgmist kaupa : ==========
Pildiraame, kirjaümbrikka, Meelespeasid (Bloc-Notes), päeva
pildi albume, postkaardi albume, amateur-albume, poesiealbume, postpaberit, ilukirja paberit (Papeterie) pakki
des ja karpides, paberikorve, koolivihke ja -kaus
tikuid, ilukarpe, taskuraamatuid, paberipanisid (portfellid), nahk kirjataske, noodimappesid, kirjutus-aluseid, regis
traatorid.
Vabrik ja pealadu Tartus, Kalamehe tän.36-42.
Telefon 200. Telegr. aadr.: Tõnissonko, Tartus.
Tartu ladu :
Promenaadi tän. nr. 8.
Telefon 85.
Tallinna ladu asemik:
Rob. Holst, Kinga tän. nr. 1.
-
Telegr. aadr.:
Telefon 7-54.
Holstko, Tallinn.
--------------- ——
Tallinn, Suur
Kirjastus- К oo 1 // Karja
tän. 23.
Ühisus ol
Kõnetr. 7-92.
Täielikum raamatukauplus
--------------- Eestis. ------- ----------
x Kooli- ja lasteraamatud, ilukir- >
O
tooted vanemast ajast kuni viimaste uudis-O janduse
teni alati saadaval üksikultja hulgaviisi.(
6
linn kinjanous ilmumist.
— kohe peale 4
X 7Quem
7
X
Kõik „NOOR-EESTI" kirjastusel ilmunud raama- (
X
tud alati saadaval.>
X
Väljamaa ilupostpaber, kirjutustahvlid, krihvlid ja pilt-»
O
postkaardid. — Kirjutusmaterjaal, joonistusabinõud, °
O
büroo- ja kantselei-tarvidused suures väljavalikus oma- C
O
ja väljamaa äridelt.
X
x Sündsam ostukoht X
riigi- ja omavalitsuse asutustele.•
Raamatukogude kokkuseadmine ja täiendamine(
vilunud asjatundja juhatusel.)
Tellimiste vastuvõtmine väljamaa kirjanduse, õpperaa
matute ja õppevahendite peale. Tellimised täidetakse
ruttu ja korralikult.
Müük üksikult ja hulgaviisi. Hinnad mõõdukad.
Jällemüüjatele hinnaalandus.
XXX
:XXXXXXOX
Kauba Рапк
H.-5.
End. Tartu Vast. Krediit-ühisused.
========= Tartus, Suurturg 12, omas majas. ==========
Telef.: juhatus — 2-09,
üldine
— 9.
Asut. 1905. a., aktsioneeritud 1920. a.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusi.
välisvaluutat ja tshekke. —
Ostab ja müüb
Rahasaatmisi toimetab
— — — — tasuta. — — — —
Kontor avatud 9—3.
= Telefon 4-50. =
Tartus, Küüni tän. nr. 3,
Barklai plats.
Erakorter Puiestee tän. 64.
Fr.Kangro
^ pangakontor Nw
Tartus, Suurel turul nr. 8,
11 korral.
Telefon 37.
===== Ostab ja müüb =
igasugust välisvaluutat, tshekke, aktsiaid, obli
gatsioone ja väärtpaberid omal ja võõral arvel,
ning kuld- ja hõberaha.
Carl Unger
Köitmisekoda ja- kirjutusmaterjaali
kauplus.
Tartus, Jaani tän. 8.
Telefon 5-57.
Soovitab omast ladust suures väljavalikus kõiksugu
kirjutus- ja joonistusmaterjaale, schapirograafe, mimeograafe, hektograafe ja nende juure kuuluvaid
tarbeasju.
Kasulik ostukoht
koolidele, raamatukogudele, kon
toritele, kantseleidele, kaupmees
tele ja igaühele.
Koolidale alati ladus igasugune kooli», feadusаline- ja ilukirjandus. Kõik õppeabi
nõud, vihud, kaustikud, findid, fuschid, värvid, suled, pliiatsid, kriidid, krihvlid, tahvlid,
sirklid, pinslid jne., jne., jne.
Joonistusmaterjaalid.
Kontoritala äriraamatud,
kopeerraamatud.
noortele
Tsheki-, kviitungi- ja saateraa-
Reisu- ja käsikohvrid, rahataskud, daa
mide käekotid.
Hinnad võistluseta
Jällemüüjatele protsendid.
Koolidele ja raamatukogudele hinnaalandus.
K.-olii. „Rahvaülikool"
Tallinnas, S. Karja t. 23, tel, 6-66.
Raamatuköitmise ja paberi tööstus
Erne tän. 10.
=====================
0
Tartus
1 di CUS.
Erne d.
tän 10.
10
LLc
Valmistab ja köidab kassa, kontori ja
kantselei raamatuid, kviitungi ja tsheki
raamatuid, adress ja noodi mappisi jne.
Iseäranis odavasti ja headel tingi
mistel köidetakse raamatukogu
dele ja seltsidele raamatuid
: :: liht ja ilu köites. :: ::
Võtab vastu igasuguseid oma
tööalasse puutuvaid töid.
Töö korralik ja vastupidav,
Tööde vastuvõtmine Erne tän. 10 ja
A. Paliale raamatukaupluses, Jaani tän. 18.
0
0
0
BN
Eesti Щ|№№%
(end. nimetusega Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts)
asutatud 1907. aastal.
Osakonnad :
Agentuurid:
Valitsus
Pärnus,Viljandis,
teistes linnades
Võrus,Valgas ja Tartus, Suurturg 10
ja maakoh
Telef. 172.
Kuressaares.
tades.
——:—--------------Igasuguse varanduse
tuleõnnetuse vastu kind
lustamine.
1922.aastal
avatud :
Klaasikindlustus.
Turdvarguse la röövimise
vastu kindlustus.
Elukindlustus.
Teiste seltsidega vastamisi riisikute jagamine ja selt
sidelt edasikindlustuse vastuvõtmine.
Seltsi riisikute eest vastutus oma summadega ja edasi
kindlustusega kindlustatud.
Eesli Majanduse Ühisus.
Põllutöömasinate, kunstsõnnikute, seemnete, raua ja
teraskaupade ja muu ehitusmaterjaalide
ja põllutöö tarbeainete ladu.
1) Kõik põllutööriistad ja masinad,
nagu „Marschalli" rehepeksumasinad, vilja- ja rohuniitjad, kultivaatorid, adrad parematest vabrikutest.
2) Iga sorti kunstsõnnikut katsejaama kontrolli all.
3) Loomatoidu juurikad ja heinaseemned
parematelt kasvatajatelt, proovitakse enne katsejaa
mas läbi.
4) Raud, teras, naelad, lukud, hinged, plekk jne.
5) Piimatalituse riistad
ja muud piimatalituse tarbeained,
jõu- ja käsikoorelahutajad jne.
Tartus, Holmi tän. 14/20.
„Westfalia"
Telef. 10.
Püüdke kasutada
otstarbekohaselt iga silmapilku, sest kahju on raisatud ajast ja ra
hast, mis ebasündsa kirjanduse peale kulutate. Meie tuleme Teile
appi ja soovitame ainult head lugemisematerjaali, mida pakub
Perekonnaleht „Kodu"
ja mis on sünnis lugeda igaühele ja igalpool. Läinud aasta ees
kujul ilmub „Kodu" ka käesoleval aastal kaks horda kuus hulg a
piltidega päevasündmustest, tegelastest jne., ning mitmekesise
lugemisematerjaaliga, kus muu seas üks pikem valitud romaan.
Iga aastatellija saab peale ajakirja alandud hindadega
järgmised raamatud : 1) Ed. Vilde, Mäeküla piimamees; 2) Dr. J.
Masing, Koduarst ja koduaptek; 3) Dr. J. Masing, Naistehaigused;
4) J. Böttner, Aiatöö õpperaamat; 5) Majapidamise ja koka raamat.
Müügil maksavad raamatud c-a Mk. 1320.—,
о d u“ lugejatele Mk. 1050.Peale selle saavad aastatellijad hinnata kaas ande n а mit
med kolme- ja neljavärvitrüki pildid, mis on ilusaks seinaehteks,
===== Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused =====
(ilma mingisuguse lisamaksuta).
K ndf ,66 maksab
aastas
(24 nrt.) Mk. 400 —
»
poles aastas (12
„ ) „ 200.-
,.000
======================
„
veerand aastas ( 6 „ )
„
100.—
Üksikud numbrid müügil raamatukauplustes, ajalehemüüjatel
ja raudtee raamatukappides.
Tartu-Liivanina : sõidab a.-l. „Varrak";
Tartu-Läänitse-Kadjasild: sõid. a.-l. „Salme";
Tartu -Oiu -Tarvastu - Suislepa:
„Endel";
sõidab a.-l.
Tartu-Jõesuu : sõidab a.-l. „Linda".
Viljandi-Oiu vahel autoühendus.
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
D«Tnin
лкЬ
10
WADABW
А Е1Е
Й
KIDIl järve ääres
oja ääresа
ärge unustage} et
Я. S. СП. | Süstad
on teie ja oks kõige kohasemad ja meeldivamad
veesõiduriistad. Ei karda laineid ; kohased tarvitamiseks ka
kõige väiksemagi veekogu peal. 6 isesugust tüüpi.
Valmistab ja müüb: „A|S. Massoprodukt”
Tallinnas, 5. Tartu m. nr. 61-d, kõnetr. 18-96.
Tallinna üleriiklistel näitustel 1920. ja 1922. a. kaks 1 auhinda —
kuldauraha.
Kirjeldused ja hinnad saadame esimese nõudmise peale.
HS. Räpina paberi
vabrik Leo Mirvits.
Vabrik valmistab ja soovitab oma ladudest
Tartus, Tallinnas ja Pärnus vabriku hindadega :
Kirjutus-, suitsu-, trüki-, joonistus- ja muud paberit. Kontori ja
kantselei tarbeaineid, koolivihkusid jne. Tellimised täide
takse kiirel korral.
========= Jällemüüjatele hinnaalandus. ======
Kirja ja telegrammi adress : Räpina paberivabrik
Tartus
Tallinnas ehk Pärnus
Põik t. 6, Uueturu t. 15.
Kontor Suurel turul nr. 12 (Kauba•
Panga majas), avatud igal äripäeval
kella 9—3. Telefon 47.
•
6
•
c000000000008000000000000000000000
Т
1
SAM
10/10
0
*
00
III
11
IHonanV
UllISJaliK
1. juunist uutes ruumides
- Rüütli tän. nr. 4
9telefon 1-41 (end. not. J. Kristelsteini ruumid).
Maksab hoiusummade pealt: tähtajalisel arvel kuni 10 prts.
iie
jooksval
„
„
8
Annab laenusid välja ja toimetab kõiki panga
operatsioone.
кл-икя kirjastusäri, raamatu- ja kirjutus■ 1 ddl 10 materjaali kauplus —-------------- —
Tartus, Promenaadi tän. nr. 14, asut. 1906. a.
soovitab I
Seltsidele ja ametiasutustele kõiksugu paberi- ja kirjutusmaterjaali. Koolidele ja õppeasutustele suur tagavara õpperaamatu
test linnas ja maal Raamatukogudele muretseb kõiki müügil
olevaid raamatuid; võtab ka nende kokkuseadmist oma peale.
================= Oma kirjastusel ilmunud õpperaamatud: ================
Tinohraiigto flocannotobeen II jagu. Schaposchnikovi
genidisic WicSdNcichugu ja Valdsevi järele K. Veski
ja J. Grünthal, hind 160 marka, ja
fritm eetiliste ülesannetekoon
I, II ja III Õppeaasta,
wiecalctcavgw algkoolidele
II trükk, G. Jurjevitschi
järele А
OTleetllSte
Kõiv, hind 50 marka.
Koolidele, seltsidele jne. kõrged protsendid. Kirjalikud telli
mised täidetakse tellimise saamise päeval.
K.Maffiesen‘itrükikoda
Tartus
Kõnetr. 480
Postkast 46
valmistab trükitöid hästi ja ruttu
kaubandusele,tööstusele,ameti
asutustele, seltsidele, koolidele,
eraisikutele ja teistele.
Eri ööstus:
Teadusline raamatutrükk
kõigis keeltes.
Tallinnas, Suur Karja tänaw nr. 20,
omas majas.
Osakonnad : Tartus, Wiljandis ja Wõrus.
Tartu osakond
= Suurturg nr. 11. ========
Kõnetr.: 574 (juhatus), 167 (üleüldine).
Wõtab raha hoiule,
annab laenusid ja
toimetab kõiki panga ope
ratsioone.
Tasuta raha edasisaatmine igasse
kodumaa linna.
Müüb ja ostab wäljamaa raha ja
tshekke.
O
0
0/000
22 ,/
111201.1x39
Uus posti ja telegraafi taks.
1. Kirjad: a) kohalikud, esimese 20 grammi eest 2 mk.,
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mk.
b) sisemaalised, esimese 20 gr. eest 5 mk., järgmise
20 gr. ehk selle osa eest 2 mk. 50 pn., iga 20 gr.
ehk selle osa eest üle 40 gr. 1 mk.
с) väljamaalised, esimese 20 grammi eest 15 mk.,
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 7 mk. 50 pn.
Kirja ülikaal 2 klgr. Kirja üliulatus 45 cm. X 45 cm.
ehk toru kujulistel 75 cm. X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mk., vas
tusega 4 mk.
b) sisemaalised: üksikud 2 mk. 50 pn., vastusega
5 mk.
c) väljamaalised: üksikud 9 mk., vastusega 18 mk.
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm- ja mitte
vähem kui 10 cm X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised : a) kohalikud: iga 50 gr.
eest 50 pn., alammäär äripaberite ja kaubaproovide
eest 2 mk.b) sisemaalised: iga 50 gr. eest 1 mk., alammäär
äripaberite eest 5 mk., alammäär kaubaproovide eest
2 mk
c) väljamaalised : iga 50 gr. või selle osa eest 3 mk.,
alammäär äripaberite eest 15 mk., alammäär kauba
proovide eest 6 mk.
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X 45 cm. X 45 cm., ehk torukujulistel 75
cm. X 10 cm.
Kaubaproovide ülikaal — 500 gr. Kaust 30 cm. X 20
cm. X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest :
a) sisemaalised 50 pn.
b) väljamaalised 1 mk. 50 pn.
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saa
detiste eest nõutakse saaja käest puuduv postimaks
kahekordselt sisse, kuid mitte vähem kui:
a) sisemaalise eest 3 mk.
b) väljamaalise eest 9 mk.
6. Tähtsaadetised: a) sisemaalised, lisamaksu (peale
kaaluraha) iga saadetise pealt 5 mk. as
b) väljamaalised, samuti 15 mk.
7. Rahakaardid: a) sisemaalised, kunni 3000 margani
iga 100 marga ehk pooliku 100 marga eest 2 mk.,
alammäär 10 mk., üle 3000 marga kunni 10000 margani,
_ 1 —
esimese 3000 marga eest 60 mk., siis iga järgmise 100
mk. pealt 1 mk Üle 10000 marga, esimese 10000 marga
eest 130 mk., siis iga järgmise 1000 mk. pealt 5 mk.
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
veel telegrammi maksu nagu 20 sõnalise telegrammi
eest. Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi kätteviimise üle nagu 10 sõnalise telegrammi eest. Rahasaadete summa — piiramata.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritatakside
järgi.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga
eest 5 mk. Iga järgmise 1000 mk. ehk selle osa eest
3 mk. Tsheki ülisumma — 50000 marka.
b) väljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside järgi.
9. Väärtkirjad : a) sisemaalised: kaalu- ja tähitusraha
nagu tähitud kirjade eest; kinnitusraha iga 3000 marga
ehk selle osa eest 3 mk. Kinnitusraha alammäär 15
mk. Väärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Väärtuse ülimäär — 1,000,000 mk.
b) väljamaalised, kaalu- ja tähitusraha nagu välismaaliste tähitud kirjade eest; kinnitusraha
avalda
tud väärtuse summa iga 300 kuldfrangi ehk selle osa
eest 35 mk.
Väärtuse ülimäär, kuhu väärtkirjad lubatud, eritabeli järgi.
10. Postpakid: a) sisemaalised raskusega: kunni 1 ki
logrammini 45 mk., 1— 5 klg 70 mk , 5—10 klg 125 mk,
10—15 klg. 175 mk. Raskusega üle 15 klg. arvatakse
esimese lo klg. eest 175 mk. ja peale selle iga järg
mise kilogrammi ehk selle osa eest 10 mk. Kinnitus
raha (väärtpakkide eest) nagu sisemaaliste väärtkirjade juures. Lihtpakke (s. o. ilma väärtuse avaldam seta) võib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 mk.
Paki ulatused võivad olla: 100 cm X 100 cm X
100 cm ehk 150 cm X 50 cm. X 50 cm. Paki ülikaal 30 klg. Väärtpaki avaldatud ülemväärtus 500 000mk.
b) väljamaal».- d: kaaluraha raskuse, sihtmaade ja
sihitusteede kohaselt välispostpakkide takside eritabeli jargi. Kinnitusraha (väärtpakkide eest) nagu
väljamaaliste väärtkirjade kinnitustaks Iga väärtpaki
pealt saatelisataks 35 mk, vastaval korral tollivormaliteedi toimingmaks (pakikaardile mitte kleepida) 35
mk, päralejõudvate frankopakkide tollimaksude õien»
damise eest 15 mk., paki ulatused, ülikaal, avalda
— 2 —
tud väärtuse ülemmäär, — välispostpakkide takside
eritabeli andmete järgi.
!1. Väljastusteade (avis de reception) : а) saadetiste
juure lisatavate eest: kohalikud 2 mk., sisemaalised
5 mk., väljamaalised 15 mk.
b) Tagant järgi saadetavate eest : kohalikud 4 mk.,
sisemaalised 10 mk., väljamaalised 30 mk.
Võib juure lisada ehk vastaval korral järele saata
igale saadetisele, mille postile võtmisel kviitung välja
antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, ta
gasinõudmise ehk adressi muutmise üle iga saadetise
kohta : sisemaal — 10 mk., väljamaal — 30 mk.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käivad nõudekirjad on maksust vabad.
13. Lunamaks (järelmaks) sisemaaliste saadetiste eest: lunasumma pealt 2010; alammäär 20 mk.
14. Kojuviimine : rahakaartide ja väärtkirjade pealt iga
saadetise iga 500 marga ehk selle osa eest 3 mk.
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on
piiratud: linnades 25000 margaga, mujal 5000
margaga Rahatelegrammid iga summa peale
toimetatakse koju.
15. Nimekastid: Tallinnas: aastas — 1000 mk.; 1/2
aastas — 500 mk.; 1|4 aastas — 250 mk. Mujal: aastas
— 500 mk.; 1/2 aastas — 250 mk. ; 1/4 aastas — 125 mk.
16. Käsipost : aastas — 400 mk.; 1 2 aastas — 200 mk.; 1/4
aastas 100 mk.
17. Volipiletid: aastas (kalendri a.) 100 mk.; dublikaadi
eest kaotuse korral 50 mk.
18 Ajalehed ja ajakirjad: a) tellimine: tellimise
hinnast 30 0.
b) saatmine : sise- ja väljamaale posti vahetalituse
kaudu iga numbri kaalu järele 1—20 gr. — 30 pn.;
üle 20—30 gr. —- 35 pn.; üle 30—40 gr. — 40 pn.; üle 40—60
gr. — 45 pn.; üle 60—80 gr. — 50 pn. ja edasi iga 20 gr.
ehk 20 grammi osa eest 5 pn.
Lõpusummad tehakse iga maksmise juures täismarkade peale ümarguseks.
Märkus: 1) Samal määral võetakse maksu ka
posti vahetalitusel väljamaalt tellitud ajalehtede
ja ajakirjade kättetoimetamise eest.
Märkus: 2) Alandatud taksi järele võetakse aja
lehti ja ajakirju üksnes ajalehtede ja ajakirjade
toimetustelt vastu, selle juures väljamaaga
läbikäimises ainult posti-abonemendi kaudu
tellitud lehti.
— 3 —
c) ajalehtede ja ajakirjade juures laiali saadetavate
kuulutuste ja reklaamide eest — trükitööde ristpaelasaadetiste vastava taksi järgi.
19. Abitööd rahvale: Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja
ehk postkaardi adressi, sisukirjade, tolliseletiste jne.,
ning nõudekirjade kirjutamise eest ühes postikviitungi
kopeerimisega iga eksemplaari pealt 5 mk
20. Telegrammid : a) kohalikud, iga sõna pealt 2 m. alam
määr 20 mk.
b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 mk., alamm. 40 mk.
c) välistelegrammid — eri sõnatakside järgi;
kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement рауё) hi tele
grammi enese hinnast ;
ärakiri iga 100 sõna ehk selle osa pealt :
1) Telegrammide sisseandmisel a) kohalikust ja
sisemaalisest lihttelegrammist 35 mk.;
b) sisemaalisest kiirtelegrammist 70 mk. ;
с) väljamaalisest lihttelegrammist 50 sentiimile ja
kiirtelegrammist 1 frangile vastava ekvivalendi järgi.
2) Pärastistel, n. n. arhiivi ärakirjade väljaandmistel
iga ärakirja pealt telegrammi liigi peale vaatamata —
peale vastava tempelmaksu, 35 mk.
Telegraafiline väljastusteade (accuse de reception) •
kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide üle 25 mk;
väljamaaliste telegrammide üle — nagu 5-sõnalise te
legrammi eest algtelegrammi sihtkohta.
Kiirväljastusteade — kolm korda kallim.
Väljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaa
liste kui ka välistelegrammide üle 15 mk.
Eriadress: aastas — 2000 mk.; 1/2 aastas —
1000 mk.; 1/4 aastas — 500 mk.
21. Pankade rahatelegrammid: liht — poolteise
kordne sõnamaks: kiir — kolme ja .poole kordne sõ
namaks. Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
22. Ajakirjanduse telegrammid: sisemaalised, iga
sõna pealt 3 mk : väljamaalised, erisõnatakside järgi.
Maksude väljaarvamise kord aja järgi,
Igalpool, kus maksusid aja järgi arvatakse, sünnib see
kalendri aasta ehk vastavatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk veerand kalendri aasta) järgi. Seniste
takside' järgi kunni 1922. a. lõpuni ette ära tasutud
aja järgi arvatavad maksud nimekastide, käsiposti,
volipiletite ja telegrammide eriadresside eest ei kuulu
lisa ega tagasimaksu alla.
—
4
—
Raudtee sõiduplaan.
Maksev 15. okt. 1922. a.
Kiirrong Tallinn—Riia ja tagasi.
tulek
minek
—
6,00 õht.
Tallinn
Raasiku 6,45 õht. 6,47 .,
7,25 „
Regviidu 7,22„
8,06„
7,54„
Тара
8,28 „
Tamsalu 8,27 „
9,36 „
9,28 „
Jõgeva
10,39 „ 10,54 ,,
Tartu
11,32 „ 11,36 „
Elva
1,30 öös. 2,30 öös.
Valk
—
7,80 h.
Riia
tulek
—
Riia
2,15 ö.
Valk
4,34 h,
Elva
5,08 „
Tartu
Jõgeva 6,28 „
Tamsalu 7,50 „
8,07 „
Тара
Regviidui 8,44 „
Raasiku 9,19 „
Tallinn 10,00 „
minek
9,10 õht.
3,10 ö.
4,36 h.
5,20 //
6,35 //
7,51 IP
8,18 V
8,46 es
9,22
-
Postrong Tallinn—Isborsk ja tagasi.
tulek
minek
minek
tulek
—
4,30 p.l.
11,30 õht. Isborsk
Tallinn
5,04 р1. 5 10 „
1,27 öös. Petser
Regviidu 1,18 iö.
Võru
6,18 „ 6,29 „
2,05 ,,
2,50 „
Тара
Valk
8,10õht. 8,50 õ.
3,20 „
Tamsalu 3,14 „
Elva
10,46 „ 10,52 „
4,47 h.. 4,59 h.
Jõgeva
Tartu 11,37 „ 11,55 „
6,41 „
6,26 „
Tartu
Jõgeva 1,19 ö. 1,29 ö.
7,22 „
7,18 „
Elva
Tamsalu 3,09 ,. 3,18 „
9,10 „
9,30 „
Valk
Тара
3,36 „ 4,35 h.
11,09 el. 11,19 e.l.
Võru
Regviidu 5,13 h. 5,19 „
12,18 » 12,23 „
Petser
Tallinn 7,10 „
—
Isborsk 12,58
Segarong Tallinn-— Valk ja tagasi.
tulek
minek
—
9,25 h.
Tallinn
12,50 e.l. 1,30 e.l.
Тара
Tamsalu 2,00 „ 2,12 „
4,08 p.l. 4,23 p.l.
Jõgeva
6,03 õht. 6,28 õ.
Tartu
7,16 „ 7,24 „
Elva
9,48 „
Valk
9tulek minek
Valk .
—
4,15 h.
Elva
6,31 h.
6,41 ,
Tartu
7,30 „
9,40 „
Jõgeva 11,18 e.l, 11,38 e.l.
Tamsalu 1,40 „
2,02 p.l.
Тара
2,25 p. l. 3,05 p.l.
Tallinn 6,35 õ.
—
— 5 —
Segarong Valk—Isborsk ja tagasi.
Valk
Võru
Petseri
Isborsk
tulek
minek
tulek minek
—
4,40 p.l.
Isborsk
—
2,10 öös.
7,22 õht. 8,30 õht. Petseri 3,00 öös. 3,30 „
10,04 „ 10,33 „
Võru
5,11 h. 6,22 h.
11,25 „
—
Valk
9,00 „
—
Postrong Tallinn—Narva ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
12,20 öös. Narva
—
9,40 õ.
Тара
3.00 öös. 3,55 „
Jõhvi 11,04 õht. 11,10 „
Rakvere 4,38 h. 4,48 h.
Rakvere 1,31 ö. 1,39 ö.
Jõhvi
6,57 „
7,03 „
Тара
2,30 „
3,29 „
Narva
8,20 „
—
Tallinn 6,30 hom. —
Segarong Tallinn—Narva ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
9,25 h.
Narva
—
7,10 h.
Тара
12,50 e. 1 2,45 p. l. Jõhvi
8,52 h.
9,07 „
Rakvere
3,35p.l, 3,50 p.l. Rakverell,55 e. 1. 12,10 el.
Jõhvi
6,19 õ. 6,29 õ.
Тара
1,05 „
3,05p.l.
Narva
8,00 „
—
Tallinn 6,35 õ.
—
Segarong Tallinn—Rakvere ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
4,00 p. l. Rakvere —
4,45 h.
Тара
7,01 õ.
7,25 õ.
Тара
5 37 h. 5,57 „
Rakvere 8,15 „
—
Tallinn 8,45 „
—
Postrong Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
tulek
minek
tulek minek
Tallinn
5,10 p. l.
Haapsalu —
5,45 h.
Keila
6,00 õht. 6,06 õht. Keila
8,00 h.
8,10 „
Haapsalu 8,15 „
Tallinn 9,00 „
—
Segarong Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
tulek
minek
tulek minek
Tallinn
— „
7,35 h.
Haapsalu —
3,25 p.l
Keila
8,44 h. 9,00 ,,
Keila
6,46 õ. 7,00 õ.
Haapsalu 12,05 e.l.
—
Tallinn 8,05 „
—
— 6 —
Segarong Tallinn—Baltiski
Tallinn
Keila
Baltiski
ja tagasi.
tulek
minek
Baltiski
—
6,10 h.
Keila
7,02 h.
7,12 „
Tallinn 8,22 „
—
Tallinn—Nõmme ja tagasi.
tulek
—
5,22 p.l.
ff,10 õ.
minek
4,15 p.l.
5,30 „
Tallinnast: 4,50, 6,35 ja 8,25 hom.; 11,20 ja
1,10 е. 1; 2,20, 3,50 ja 5,45 р. 1.; 8,25 ja 11,45 õhtul.
Rongiga 6,35 hom. ja 2,20 rp. 1. läheb üks 91
vagun
Pääskülla.
Rong 5,45 p, 1. läheb künni Vääna kitsaroopaliseni.
Nõmmelt: 6.00, 7,15 ja 9,30 hom.; 12,30 ja 1,40
e. 1.; 3,20 ja 4,36 p. l ; 6,45 ja 9,10 õhtul ; 1,00 öösel.
Rongiga 7,15 hom. ja 3,20 p. 1. tuleb üks vagun
Pääskülast.
vagun
Rong 9,45 hom. tuleb Vääna kitsaroopaliselt.
Tartu —Jõgeva.
tulek
minek
Tartu
—
6,30 õhtul
Jõgeva
—
8,45
Kitsaroopalised raudteed.
Tamsalu—Paide—Alliku ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
Tamsalu
—
4,00 p.l.
Alliku
2,30 ö.
Paide
7.20 õ. 12,20 ö.
Paide
3,10 ö. 10,00 h.
Alliku
1,00 öös.
—
Tamsalu 1,15 e I.
—
Tamsalu — Paide—Alliku ja tagasi,
Tamsalu
Paide
Hlliku
Postrong Tallinn—Pärnu ja tagasi.
tulek
Tallinn
—
Alliku
1,14 ö.
Viljandi
4,44 h.
Mõisaküla 7,40 „
Pärnu
11,00 „
minek
6,30 õht.
1,49 ö.
4,59 h.
8,03 „
tulek
minek
Pärnu
—
4,15 p.l.
Mõisaküla 7,33 6. 7,58 õ*
Viljandi 10,39 „ 10,54 „
Alliku
1,47 ö. 2,22 ö.
Tallinn
8,50 h.
—
Segarong Tallinn— Pärnu ja tagasi,
tulek
tulek
minek
minek
Tallinn)
—
Alliku
2,42 p.l.
Viljandi 6,02 õ.
Mõisaküla 9,06 „
Pärnu
12,30 ö.
8,00 h.
3,07 p.l.
6,17 õ.
9,32 „
Pärnu
—
4,45 h.
Mõisaküla 8,00 h.
8,28 „
Viljandi 11,11 e.l. 11,26 e.l.
Alliku
2,20 p.l. 2,45 p.l.
Tallinn
9,15 õ.
—
Segarong Tallinn— Alliku ja tagasi,
tulek
minek
(ainult laupäevadel)
Tallinn
—
4,45 p.l.
Alliku
11,20
—
tulekminek
(ainult esmaspäevadel)
Alliku
—
1,16ö.
Tallinn
7,40 h.
—
Segarong Mõisaküla—Valk ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
(ainult esmasp. ja neljap) (ainult teisip. ja reedel)
Mõisaküla —
9,30 õ.
Valk
—
1,30 p.l.
Valk
1,55 ö. —
Mõisaküla 6,30 õ.
—
Valk.—Mõniste ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
Valk
—
2,10 p.l.
Mõniste
—
6,05 h.
Mõniste 4,55 p.l.
—
Valk
9,20 h.
—
Piletite ja platskaartide eelmüük Balti jaamas.
Ka s sa nr. 1, kella 12—2 Valga rongile nr. 3, minek
kell 11.30 öösel ; kella 12—1 Narva rongile nr. 5, mi
nek kell 12.20 öösel; kella 1—2 Riia rongile nr. 1, mi
nek kell 6 p. 1«
Ka s sa nr 2, kella 12—1 Valga rongile nr. 3, mlnek
kell 11.30 õhtul ; kella 12—1 Narva rongile nr. 5, minek
kell 12.20 öösel ; kella 1—2 Haapsalu rongile nr. 7, mi
nek kell 5.10 p. 1.; kella 1—2 Riia rongile nr. 1, minek
kell 6 p. 1.
Kassa nr. 3, kella poole 12 — poole 1 Baltiiski
rongile nr. 17, minek kell 4.15 p. 1.
— 8 —
/Irge hoidke
raha kodus,
kus ta ühtegi kasu ei too ja karde
tav hoida on.
Tooge raha
hoiule
Kolmandasse Tartu Laenu* ja
Hoiu-Ühisusse
Tartus, Suurturg nr. 8.
Hoiusummade eest maksab Ühisus
kuni 8°/o.
Juhatus.
G. Roht
^--------- -- :—^ (end. К. Sööt) ==================
Tartus, Promenaadi tän. nr. 6
trükikoda, raamatuköitmise koda, raamatu- ja
kirjutusmaterjaali kauplus valmistab kõiksugu
trükitöid maitserikkalt, kiires korras ja
kõige odavamini.
Raamatuid poogitakse ruttu ja korralikult.
Tarvilikud raamatud ja blanketid
valitsuse asutustele, seltsidele ja koolidele alati
ladus saadaval.
Kõikidest Eestis kirjastatud raamatutest
suur tagavara, nõnda et kõiki tellimisi arvu peale
vaatamata ruttu täita võib.
Oma kirjastusel ilmunud raamatutest
saadetakse soovi korral iseäraline nimekiri posti kaudu
kätte.
Suur väljavalik paberi-, kirjutus- ja joonistusmaterjaalidest
oma ja väljamaa vabrikutest.
6. Roht (end. K. Sööt
X
Tartus, Promenaadi t. 6.•
a-------------------------- •------------- ^^e
J Mällo trükk, Tartus.
