VaataCafé
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLA...Café
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLAMINGO
Tartu, Kaubahoov 3
TÄHTRAAMAR
1933
Eelolevad aastad ja võib-olla ka aastakümnedki
mööduvad kokkuhoiu tähe all.
Seetõttu omab tänapäeval
võrratu tähtsuse
elukindlustus,
kui viimistetum ja parim
kokkuhoidmisviis.
Kindlustusselts
"EESTI"
pakub elukindlustuse alal suurimaid
soodustusi, võimaldades
madalaid preemiaid,
rikkalikku valikut kindlustusviisidest,
soodsaid kindlustustingimusi,
soodustusi kindlustatute tervise huvides tasuta
perioodilise arstilise ülevaatuse, tervishoidlikke
küsimusi käsitleva ajakirja ja operatsiooni
kulude lisakindlustuse kaudu.
KINDLUSTUSSELIS ..EESTI" (Asut 1907. a.).
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
Moe-, pudu- ja pesuän
Vennad Lepp
Tartus
Kaubahoov 2
Promenadi 2
Tel. 4-81
Tel. 13-54
cxso
-------- Alaliselt suur väljavalik: -----valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid,
kaelasidemeid, siid- kaelasalle, trakse,
kindaid, sukki, sokke, taskurätte,
meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puuvillast ja villast
trikoopesu, koetud villaseid jakke ja
veste, pitse, pesatse ja kõiksugu
hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu
Vihmavarie, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikuklngl
Kaabusid
Igasugune auruga riiete voltimine
Müük suurel ja väiksel arvul
Hinnad võistlemata odavad
Häid tagajärgi
riidevärvimisel
saavutate ainult tuntud hääduses
E. Günther’i
riidevärvidega.
K/m. E. Günfhep
Tallinn.
OSAKONNAD:
Tartus, Kaubahoov 26.
Viljandis, Tartu.
26503
vwiKootm
'kupong! m... 26503
Seesuguse piletiga võidate 3.000 korda
Saku odeCadu
ja
karastusjookide tööstus
TARTUS, Emajõe tän. 10.
Telefon 37
Uuesti avatud1. jaanuarist 1933. a.
PILSENI ÕLUT
MÜNCHENI
„
MÄRTSI
EXPORT
„
SIDRUNI SOODA
PUUVILJA JOOKE
LIMONADI
TUNTUD HEADUSES
SUMAN
PAHLB1RGI
TÄHTRAAMAT
19 5 5
r
ATHENA-CAFfi ja ATHENA
söögisaal asuvad Tartus. Gustav-Adolfi 10, tel. 40-3.
Mugavaim kohvik. Parim söögisaal.
Ka need, kelle rahapung ei ole
pungil, vaid isegi tihti sisaldab
ainult õhku, peavad nägema häid
filme 1933. aastal. Selleks on
%artu rahvamaja
Pääsmete odavus ja filmide
kõrge väärtus — on meie trump !
7
Kalendris tarvitatavad märgid ja seletused.
G — noorkuu
(§) — täiskuu
J
|
3 — esimene veerand
C = viimane veerand
m. — minutit; s. — sündinud; f = surnud; a. = aastal; e. — ehk;
e. 1. — enne lõunat; p. 1. — pärast lõunat; lõun. — lõunal; p. — päev
ehk püha; J. k. tähendab Juutide kalender.
Kõik aja-arvud kalendris on Ida-Euroopa aja järele Tartus
arvatud.
Varjulised.
1933. a. on kaks päikesevarjutut, nimelt:
1. Ring kujuline päikesevarjutis 24. veebruaril. Ei ole
meil näha. L.-Ameerikas, Atlandi ookeani lõunapoolses osas ja Aafrikas,
Kreekamaal, Arabias, Persias ja India ookeani põhjapoolses osas nähtav.
2. Ringkujuline päikesevarjutis 21. augustil. Meil
osalt kella 7 ajal hommikul näha. Varjutis algab kell 4,52 m. ja lõpeb
kell 10,45 m. hommikul.
Kuuvarjutisi sel aastal ei ole.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil kell 4 e. 1., kestab 92 p. 19 tundi.
Suvi
„
21. juunil
„ 11
p. 1.,
,
93 . 15
„
Sügis
„
23. septembril „ 2 p. I.,
„
89 „ 19
,
Talv
„
22. detsembril „ 9 e. 1.,
„
88 „ 19
„
Maakera on päikesele sel aastal kõige ligidamal 3. jaanuaril, päike
sest aga kõige kaugemal 2. juulil.
Pühad ja puhkepäevad 1933. aastal.
Uus aasta (1. jaan.). Kolmekuninga päev (6. jaan.). E. Vabariigi
iseseisvuse p. (24. veebr.). Palvepäev (8. märtsil). Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülestõusmise pühad (16.—18. apr.). Mai püha (1. mail). Taeva
minemise püha (25. mail). Suviste pühad (4.—6. juunini). Jaanipäev
(24. juunil). Jõulupühad (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
Suurel laupäeval (15. apr.). Suvistepühade laupäeval (3. juunil),
Jõuiu laupäeval (24. dets.). Vanal aastal (31. dets.).
Sel aastal on 365 päeva,
8
I
Jaanuar — Näärikuu
o. Nädala3
3
päevad
1 Pühäp.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Neljap.
6 Reede
7 Laup.
28
29
C k. 11,30 p.l.
30
31
1 Risti ülendamisepäev
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
9
10
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
11
12
13 Johannesep. Z k. 5,36 p. 1
14
15
16 Mihklipäev
17
G k. 8,21 e. 1.
Sügise algus
„Melange
kohvil
= pole =
võistlejat.
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 5,11 min.
11.
.
. 5,33 .
21.
,
. 5,55 ,
Läheb looja:
1. kuup. kell 7,16 min.
11.
. 6,47
„
21.
,
„ 6,19 „
Kuitedretähed, päevitas ja vistrikud CK/J ,
r
«
teevad meelepaha, siis ostke seepi
CLTflOVJOSCL
teeb valgeks ja pehmeks naha.
. —
A. FREDERKING, TARTUS.
KARL A
TARTUS, KAUBAHOOV NR. 8.
Soovitab suures valikus odavasti valmisriideid, naister.
mantleid, meesterahva palituid, jopesid, ülikondi, pükse
jne. ning kõiksugu talve riidekaupa ja karusnahku, kleidiriideid, shalle jne. Tellimised valmisriiete peale tehakse
omas töökojas esimese järgu juurdelõikajate ja parimate
meistrite poolt, hästi istuvalt, äri täielikul vastutusel,
soovikorral 12 tunni jooksul. Iseäranis asjatundlikult ilu
said ning uuema moe järele valmistatud frakke, smokin
geid, sakosid ja teisi peoriideid.
: *:
:»:
: -:
: *:
:
: *:
: *:
*:
->:
Tööhinnad alandatud.
Külastage
ja otsustage, et
KARL ABEL’i
RIIDE- JA VALMISRIIETEKAUPLUSES
Tartus, KAUBAHOOV 8
on hinnad odavad.
:«
Rikkalikus valikus on meil alati laos:
Jalgrattad: Naumann, Primus, National.
Õmblusmasinad: Naumann, Pfaff, Vesta.
Kirjutusmasinad: Ideal, Erika.
Grammofonid ja plaadid; Homocord.
Koorelahutajad; Vestfaiia.
ja kõik osad.
Hanomag autod.
En gros.
En Detail.
Soodsad järelmaksutingimused. Mõõdukad hinnad.
u
KR. SAAR & KO.
iga kavandi järele kõige paremast materjalist
Registraatoreid, kirjakorraldajaid,
kopeerraamatuid ja igasuguseid
rbeid.
KARL ui\ivjur\
Tartus, Ülikooli 26 (enne Jaani 8) Tel. 5-57.
Teie vajate jalanõusid.
Enne kui kavatsete omale jalanõusid osta, astuge
minu juure sisse ja tutvunege kauba hääduse ning
hindade odavusega.
igal hooajal soodsam ja täielikum
jalanõude ostukoht I
R. Hansen
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Reisitarvete osakonnas saadaval igasuguseid reisi
kohvreid j. n. e.
Minu äris ei tunta ostusundi.
Tutvuge minu kaupadega — ja Teie teete alati
oma sisseostud minu juurest.
^----- ~
i mm
j naha- ja nöörikauplus
TARTUS, POE T. 9,
TELEF. 6-03.
Soovitab igasugust naha- ja nöörikaupa suurel ja
väiksel arvul mõõdukate hindadega.
Auruvärvimis- ja keemr
lise puhastuse koda
„Progress“.
..
Töökoda: Tartus, V3ru tan. 11-13.
Vastuvõtukoht: Riia tän. 10.
Värvitakse ja puhastatakse keemiliselt: meeste ülikondi ja üliriideid,
naiste villaseid ja siidist kleite, kas või rikkalikkude ilustistega, lahuta
tud või lahutamatu olekus, pitse, väljaõmblusi, näputöid, vaipu ja
põrandariideid, voodi ja ukse eesriideid. Kardinate puhastamine.
Kiirpressimine Hoff-Man süsteemi masinaga.
Ainuke päästerõngas,
mille abil võib päästa vaest eesti rahvast.
Sinna on juba kümmekond aastat tagasi, kui seisin oma
Jutaga altari ees. Nägu oli roosat täis ja Juta õilmitses
kui roosipõõsas. Kogu tulevik näis olevat tulist armu tulvil
ja ihu põles, nagu oleks istunud tulipalaval leilikivil.
Aga niiiid on sel roosipõõsal kõik õied maha varisenud.
Ja ainult okkad üle jäänud. Ega poleks sellest midagi, sest
ka päikene läheb looja ja tsiipsessidki löövat närtsima, kuid
väga sant asi on see, et needsinatsed okkad on sihitud just
minu vastu.
Iga päev tsusatakse sulle üks nõelakene naha alla.
Täna aga pisteti päris kotinaglaga. Juta oli saanud pa
rajasti valmis Koidula tütardega, mille aitamiseks oli pida
nud kolm nädalat järgimööda pikki koosolekuid, ja nüüd oli
tal otsemaid uus idee peas.
Ideel polnud iseenesest viga midagi. Aga Jutal on veider
komme, et tema haudub mõtteid, mina aga pean neid teos
tama. Olen oma koduses ühiskonnas midagi täidesaatva
komitee taolist -— käsk kätte ja ole mees, et õigel ajal val
mis saad. Seep see ongi, mis paneb südame valutama ja
ajab karvad püsti. Aga iga abielumees teab, et ole nii kõva
kaikamees kui oled, naise näo all lükkad kõik põhiseadused
põuetasku.
Nii minagi. Lükkasin oma kindla karakteri laua alla ja
kugistasin silmad kinni, selle uue idee ilusasti — kah alla.
„Härra Kekštu," seletas proua Juta, „asutas ühe uue
vassistide liiga, mis hakkab juba homsest päevast peale eesti
rahvast päästma. Härra Pirtsaul on juba minevast nädalast
töötamas ,,Eesti kuklukskani püha Ordu", mis on siiani juba
ära päästnud kaks talumeest ja ühe kärumehe, kes olid lan
28
genud erakondade korruptsiooni ohvriks. See päästetöö
jätkub. Härra Kukemägi on välja töötanud juba kolm põhi
seaduse kava ja loodab tulevaks nädalaks 30 tükki valmis
lüüa. Ta ise ütleb, et kui jõuab 50-ni, siis on eesti rahvas
päästetud. Sa näed, pole peaaegu ühtki inimest minu selts
konnas, kes ei päästaks isamaad. Ja nüüd küsin sinult, mis
asja sina oled teinud?"
„Nojahnoh,“ kohmatasin, silmad häbi täis. „Nojaanoh“,
kordasin veel kord„See „nojaanoh“ on ilus sõna. Aga see ei vii sind kuhugi.
Võta nüüd kohe oma pea kätevahele, jäta kord kõht täis
söömata ja tööta välja üks kava, mille kaudu sa mõtled isa
maad päästa. Aga pea silmas, et see oleks täiesti uudne ja
et peab olema tingimata organisatsioon. Niisugune kõva ja
kange liiga või leegion. Muidu ma ei julge homme enam
nina väljagi pista. Otsekohe proua Kekstu küsib, et kuidas
teie, proua Pahlbärk, isamaad päästate? Ja proua Pirtsau
viskab muigavalt juure: „Teie mees, proua Pahlbärk, vist ei
hakkagi eesti rahvast välja vedama korruptsioonist ning
erakondade saagihimust?" Ma ütlen, et seda alandavat mui
gamist ei suuda ma enam välja kannatada. Noh, mis on sul
öelda?"
Kui olekski olnud midagi öelda, ega’s ma nii vilumatu
pole, et säärastel silmapilkudel pikemalt kõnelema hakkan.
Kodurahu on kallis asi. Ja nii ütlesin lühidalt, et muidugi,
taevas hoidku, kes säärast alandust suudab läbi elada! Nii
sugune päästekava saab otsekohe tehtud, einoh, see on lihtne
asi, olen isegi juba mõtelnud, et ega teisiti saa, rahvas tuleb
ära päästa. Kaua sa lased teda sedasi vaevelda.
Heakene küll, hakkasin päästma. Peab tunnistama, ei
olnudki nii lihtne, nagu esialgu arvasin. Raskusi tegi juba
see,et need härrad Kekstud ja Pirtsaud olid kõik võimalikud
päästemoodused juba ära kasutanud ja oli väga raske siin
midagi uut leida. Vassistid juba on, leegionid on, kuklukskan on, nuiamehed on, kotkamehed on — mis uut sa veel
suudad välja mõelda? Varesemehi ja kikkharakaid veel ei
ole, aga passib siis säärastega üht kanget rahvast päästma
hakata?
29
Mida sügavamale mõte langes, seda meeleheitlikumaks
olukord muutus. Tammusin nii põhjatumas rabas, et hakkas
enesest halemeel ja lugesin enese pääsmatult kadunuks selle
päästmisetöö juures- Tundsin, et kogu see päästmise värk
võib tõepoolest inimese hukatusesse saata ja et kui eesti rah
vast needsinatsed kikkjürid ikka edasi päästavad, siis...
Hallooh! Justkui taevast sadas pähe imekaunis mõte!
Nüüd teadsin, missuguse päästekava pean koostama. Ja
missuguse löökorganisatsiooni looma, et eesti rahvas hukka
ei läheks.
Kirjutasin otsemaid paberile:
„Põhikiri löögipataljonile, mille ülesandeks on eesti rah
vast päästa kõigi päästegruppide ahnete lõõride vahelt.“
Ainult selle abil võib eesti rahvas veel püsima jääda!
Ainuke päästerõngas!
Juhan Pahlbärk.
Pagari- ja kondiitri äri
J. LELL
Tartus, Riia tän. 11.
Soovitan lugupeetud kaubatarvitajaile oma pa
gari- ja kondiitri tööstuses rikkalikus valikus
valmistatud lihtsaid ja kõigeparemaid kohvisaiu, kooke, kuivikuid ja küpsiseid.
Valmistan tellimise peale: torte, kringleid ja
teisi maiustusi
Kaupmeestele ja koolidele jõuluks igasugu
seid piparkooke ja präänikuid
soodsalt tingimusil.
Pääle täielikku remonti ja äri suurendamist avanes võimalus
ka kohvijoojate nõudeid rahuldada.
mmxmxmmmmmmmflmmfr
Suurim ja täielikum
Mootorrataste,
jalgrataste,
kirjutusmasinate,
päevapildiaparaatide ja
-tarvete ladu Eestis.
Firma
G. F. LIBLIK
j Nr. 10, Telel. 6-70.
„CERES’i“ Tervisleib
erineb harilikust rukkileivast sellepoolest, et ta ei ole valmistatud rukki
jahust, vaid tervetest rukkilinnase teradest.
Seega jäävad tervisleivasse peale viljatera sisemise tärklismassi
veel viljatera ümbritsevad kestad, nagu kaitsev tselluloosist väliskest ja
väärtuslik valgurikas aleuroonkest, samuti jääb alles idu.
Aleuroonkestas ja idus sisalduvad väärtuslikud valkained, vitamiinid
ja toitesoolad ja kõik see jääb „T e r v i s 1 e i v a s“ alles, kuna hari
likud puhastamise ja koorimise masinad seda eemaldavad. „Tervisleivas" on tärklis osaliselt diastaasi toimel suhkruks muudetud. Nii
sisaldab „Tervisleib“ umbes kümme korda rohkem suhkrut kui
harilik rukkileib ja seetõttu on ta ka märksa maitsevam.
„T e r v i s 1 e i b a“ küpsetatakse umbes 140° kuumuses, mille juu
res aga leiva sisu temperatuur üle 95° ei tõuse, seetõttu jäävad vita
miinid oma jõusse. Sellepärast on „T e r v i s 1 e i b“ tähtjamaks toitaineks.
Eriti soovitav on „Tervisleib“ neile, kes kannatavad kõhu
kinnisuse all, sest ta mõjub reguleerivalt soolte tegevusse.
Põli tika rõõmuvahendina.
Üks tilluke jõuluhtimoresk verivorstist
ning kõrgest politikast.
Ma lähen alati õrnaks, kui kuusepuu tuuakse tuppa.
Tekib säärane mõnus ja õnnelik tunne, nagu oleksid terveni
lahti kistud sest maisest rämpsust, inglid nagu kõnniksid
mööda tuba ja tunned enese olevat nagu ilmsüütu lapse,
keda ükski erakondlik dekreet ei pääse tusastama.
Hoopis pidulikuks läheb meeleolu aga siis, kui küünlad
põlema pannakse. Siis istud nagu paradiisi lõhnavate vil
jade ääres, süda on härras ja otsid inimest, kellele tahaksid
öelda kõige õrnemad sõnad. Säärastel puhkudel alles tun
ned, kui hea on olla naisemees — alati sul käepärast õrn ja
habras olevus, kelle jalge ette puistad oma märja südame.
Oma Juta jalge ette viskan neil korril oma priske hinge.
Pean aga siinkohal olema avameelne ja tunnustama, et
need (härdad tunded pole tingitud mitte ainult jõuluküünalde
pühalikust särast, vaid siin on oma pisut maisemadki
põhjused.
Jõulud on ju nii suurepärased asjad, aga tõtt öelda,
serveerivad nad tavaliselt mulle õige tugeva portsjoni kannatusigi. Olen nimelt säärane inimene, kes verivorsti ei või
näha silma otsas, rääkimata suu juure tõstmisest Paneb
ahastama, kui näed toda verist mauku täies oma lihalikus
toreduses vaagnal. Aga jõulu traditsioon nõuab, et peab
sööma tingimata verivorsti. Muidu pole mingit jõulu, ütleb
Juta ja on ju loomulik, et kui Juta nii ütleb, siis olgu vorst
kiiremini kui muidu söödud. Edasi — olen niisugune va
namoeline, kelle organism ei kannata sülti. Sealiha sööd
veel kuidagi, angerjat maitsed kah ja lepid lõpuks eesti heeringagagi, aga sülti ei kannata. Võtab näost valgeks ja
paneb silmad vett jooksma. Organism on säärane narr.
Aga Juta ütleb, kui ei söö sülti, siis pane palit selga ja mine
kallil jõuluõhtul parem maskeraadile — sest ilma süldita
jõulud olevat sama kui ilma juuremaksuta peekon. Käsk on
käsk — tuleb silmad kinni pigistada ja süüa.
32
Aga möödunud jõulul pääsin ilma nende kannatusteta.
Ja tänu just sellele momendile, et mu süda läheb soojaks
jõuluküünalde all ja tõuseb suur iha kellelegi öelda hapraid
sõnu. Rakendasin selle lüürilise kalduvuse tegeliku elu tee
nistusse.
Nimelt sedaviisi:
„Armas Juthen,“ sõnasin; „mu kullakarrakene; rohulillekene, viiulivindikene, ehatuulekene, vurrukannikene, jojo
kettakene. . . Süda on kuum ja silmad tõmbuvad niiskeks
õndsalikult pühast ning magusast tundest. Kui sa poleks
mu naine, suudleksin sind. Mu mehesõna, et suudleksin.
Nii pehmeks võtab hinge rinnus. Ja tead Juta, kui selles
õnnesäras lepiksime nii kokku, et mina jätan verivorsti
söömata..."
Jutal lõid põsed roosaks:
,Jätad verivorsti söömata?!“ hüüdis ta, silmad täis
tumma üllatust.
„Ei, ei... nojaa, see on sedasi... et mina luban
sulle. . . et asutan ühe uue isamaa päästmise rünnakseltsi. . .
„Püha Juta nimelise isamaa päästmise ordu," panen talle
nimeks ja kohe peale pühi hakkan isamaad päästma. Kol
mandal pühal juba löön pihta. Tõsi küll, ma pole käinud
Siberis, kõrtsmik pole olnud, seebivabrikut pole kunagi oma
nud, mingisuguseid snitte pole kunagi teinud — aga usu
mind, mu tutusatukene, ma saan sellega hakkama. Võin
isegi oma põhiseaduse muutmise kava välja töötada, ei, ei,
selle teen juba homne päev. Ja küll näed, ma päästan isa
maa ära, juba lihavõtteks on valmis. Aga, kallis sõpsikas
ja lilleritsikas, luba mulle ainult, et ma verivorsti ei pruu
giks süüa. . . See tilluke tingimus ainult. ..."
„Hõmm jaa..." ütles Juta. „Isamaa tuleb päästa
küll... Härra Kekstu kuuldavasti juba päästab, härra
Krumski hakkab homme, nagu proua kõneles ja härra Pirtsaul on juba 10 põhiseaduse kava valmis, uueks aastaks
loodab viiskümmend valmis lüüa. . . Sa oledki juba andeksandmatult kaua viivitanud. Varsti on kogu rahvas juba
päästma hakanud ja polegi enam kedagi, keda päästa.
33
Aga — kas sa ei sooviks siiski vorsti, noh ütleme veerand
vorsti. .. "
. „Liirilinnukene,“ sõnasin pehmelt; „mis ma sellest veerandistki enam saan. Võtan siit seda leebervursti parem,
ennevanasti sõingi ainult seda jõulu ajal. Ja kujuta ette,
kui su nimi lüüakse kuldtähtedega isamaa ajalukku. „Minu
päästis 1934. a. proua Juta Pahlbärk," kõneleb isamaa ja
kõik nutavad suurest liigutusest. Eks ole — ma ei söö jah."
„Ära siis söö, kui sedasi teed," sõnas Juta, silmad niis
ked. „Aga võta nüüd sülti. . .“
„Sinikannikene, roositähekene, jäätillikene," sõnasin
härdalt. „Tead, mis ma veel mõtlesin — ma hakkan Koi
dula tütarde abistamist põhimõtteliselt propageerima. Kohe
homme kirjutan lehes härda loo ja luban, et terve tuleva
aasta läbi kirjutan iga päev. Ja panen alati juure, et mu abi
kaasa Juta mõtleb just samuti ja on kogu oma elu sellele pü
hendanud, et Tallinna naisorganisatsioone viia niikaugele, et
need küsimuse täies põhimõttelises ulatuses üles võtaksid...
Luba ainult, et jätan seekord süldikese maitsmata, võtan pa
rem pisut neinukkeid aanispitsi alla. Eks ole — jah?"
„Jaa," mõtles Juta; „jaa... See nõu on ilus asi...
Kuldse südame liigutavam avaldis. . . Aga... sa lubasid,
et jääd ainult põhimõtte juure, propageerid ainult põhimõt
teliselt?"
„No kuidas siis ometi teisiti, mu vahukurukene. . ."
„No siis... hea küll. Võta neinukkeid."
Nii päästsin enesele tõsise jõulurõõmu, õieti öelda, oli
see lugu küll pisut teisiti, lubadused olid nimelt möödunud
aastal teistsugused. Need, millest siin praegu juttu olnud,
kuuluvad mu selleaastase jõulurepertuaari. Ja et Jutal
praegu siin ei ole, ta praegu kõnnib just naisliiga komisjoni
koosolekult ühe teise komisjoni koosolekule, mille nimi pol
nud tal eneselgi enam meeles, siis loodan, et ta neist luba
dustest enne õiget aega teada ei saa, ja olen selgi aastal
verivorsti ning süldi hiilgavalt võitnud.
Moraal: politika ja avalik tegevus võib peale muu ka
inimese jõulurõõmu toredaks teha, inglitaevad panna laulma
hinge alla ilma ühestki verikäkist segamata.
Juhan Pahlbärk.
A-S Prov. Jul. Lill
Kosmeetiline laboratoorium
|
TEDRESAN-KREEM ja TEDRESAN-SEEP puhastavad ja pleegitavad näonahka, hävitavad vistrikud ja plekid näolt.
REGINA-KREEM rasvata. Pehmendab nahka, on parim
puudri alus.
REGINA-PUUDER katab ühtlaselt ja kergelt nahka. Saadaval mitmes varjundis.
KUMMELI-SHAMPOON annab juustele ilusa läike, kõrvaldab kõõma, värskendab päänahka.
|
|
|
|
|
j
|
J.. Pealadu: Tartus, Narva 6. Abikauplus Rüütli 10.
Aurukatelde, masinate, pumpade ja põllutööriistade
parandamine.
Raudkonstruktsioonide valmistamine, autogeeniline me
tallide kokku keetmine ja vasevalamine.
Vesivarustuse, kanalisatsiooni, keskkütte ja ventilat
siooni sisseseadmised.
Laos: pumpe igaks otstarbeks, tuletõrje pritse, toru
sid, armatuure ja vesivarustuse tarbeid.
Saladus.
Oli väike vaheaeg.
Või paus.
See sündis jutuajamisel, mis aeti Kerilaua perekonnas
sünnipäeva-pidustusel.
,Minul on üks saladus/' sõnas siis härra Kärbes, suure
palja peaga mees.
„ jutustage," ütles proua Kerilaud.
,Mulle räägiti see ainult sel tingimusel, et ma ei kõne
leks edasi mitte ühelegi inimesele," sõnas härra Kärbes.
,Jutustage!" hüüatasid kõik juuresolijad.
„01en pühalikult tõotanud, et ei jutusta kellelegi".
„Oi-oi kuis, te viivitate," hüdüis proua Raudnael, „me
otse lõhkeme pingutusest!"
„01en," ütles härra Kärbes, nihutades kaugemale
proua Raudnaelast, „ olen lubanud..."
„Oodake!" hüüdis härra Kerilaud. „Ärge praegu veel kõnelege! Petersonid pole veel tulnud. Kõlistasid, et tulevad
otsemaid. Vihastavad kindlasti kui kuulevad, et siin on
teistele enne neid nii huvitavat lugu jutustatud."
„Ah, aga vanaema!" hüüatas proua Kerilaud. „Oodake
veidi, jooksen otsima vanaema."
,Jutustage aga otsekohe!" närvitses proua Raudnael,
„ei jõua, ei jõua oodata. Küll nad kõik kuulevad hiljemgi."
-Jutustage kohe, ma lämbun!" hüüdis preili Korts.
„Kohe, kohe, jutustage!" hüüdsid 13 muud külalist.
„Elagu, siin ongi Petersonid!" ütles härra Kerilaud.
„Kas vanaemal on kuuldetoru kaasas? Sel härral on siin
suur saladus. Noh, jutustage juba!"
,,Kallis pererahvas," sõnas härra Kärbes; „m!s imelik
müdin see on?"
,,Seinad ainult värisevad," seletas härra Kerilaud; „kõik
uaabrikorteri elanikud on surunud enese vastu seina, et pa
remini kuulda. Jutustage taeva pärast jalamaid, muidu terve
maja vajub kokku."
„KaIlis pererahvas/' ütles Härra Kärbes; „nagu juba
20 korda olen öelnud, on saladus mulle usaldatud ainult sel
tingimusel, et ei jutusta sellest ühelegi hingele..."
„Asja juure!"
„Ja seepärast," jätkas härra Kärbes; „seepärast ma
sellest ei kõnele. Ei kõnele. Lähen koju sööma magusha
pud heeringat keedetud kartulitega. Head aega!"
Läks oma teed.
„Häbematus!" hüüdis proua Raudnael. „Õrritas, et on
saladus ja ei jutustanudki. Jõledus!"
„See mees on alati olnud pisut ebanormaalne."
„Lõksutaja!"
„Jäme inimene!"
„Andeks, palun väga andeks," sõnas härra Kerilaud.
„Tõepoolest väga piinlik, et niiviisi tülitati. Kinnitan, et
säärast skandaali vähemalt minu perekonnas enam ei
juhtu!"
Maitsekaid
torte,
kooke,
küpsiseid ja
saiu
leiate alati pagaritööstuse ärist
Jaani tän. 16, Raekoja taga.
■
Suures valikus
raudvoodeid
madratseid ja reformpõfaju
soovitab mõõdukate hindadega
pakuvad suurepäralist naudingut. Suitsetage
järjekindlalt Tartu Tubakavabriku paberosse.
Tartu
Majaomanikkude Pank
SUURTURG Nr. 7, OMAS MAJAS
Asutatud 1923. a.
Kõnetraat 6-30.
Võiab vaba hoiule ja annab laenusid,
mitmesuguste bindluslusle -vastu
Panga juures asuvad : I järgu komisjoni kontor ja kinnitus
A.-S. „TURIS’i peaagentuur.
Pank on ühistegeline
rahaasutus ja tema tegevuse
nikud ja taluperemehed.
eest vastutavad majaoma
Juhatus.
Riiete keemiline puhastus, kiirpressimine,
plisseerimine ja auru-värvimine
„Hoff-Man’s Method"
Rüütli 11. Promenadi 4.
Puhastatakse, pressitakse ja värvitakse kõiksugu siidi plüüš, sameti
villast ja puuvillaseid riideid. Töö odav, kiire ja korralik.
MUGAVAD OOTERUUMID
ülikonna kohal pressimiseks, mis toimub 15 min. jooksul.
Tänan Teid süda
mest, armas sõ
ber, et juhatasite
mind paberi-ja ta
peedi - suurärisse
„KODUMAA“,
TARTUS,
Aleksandri 1.10.
Naeruteri.
PIKK KÕNE.
Kõneleja (kes on kõnelenud juba üle kahe tunni):
„Nüüd ei tüüta ma teid enam kauem. Olen vast rääkinud
liig kaua, aga et siin saalis ei ole kella, siis ei märganudki,
kui aeg läks.. . “
Üks kuulajaist: ,,Aga kalender on ju selle eest
olemas. . .“
VANAD RIIDED.
Proua: ,,Siin käis täna üks vaene naine vanu riideid
küsimas."
Härra: „Kas andsid talle?"
Proua: „Jah. Andsin sinu kümme aastat tagasi
ostetud kuue ja ühe oma palitu, mille ostsin möödunud
kuul.
EKSIS.
Ema: „Nüüd oled sa olnud väga paha poiss ja pean
sulle andma vitsu, et see sulle meele jääks."
Jüts: „Aga kas sa mitte ei eksi selles, kus kohas see
meel on?"
AJAKAJASTUS.
Õpetaja seletas klassis, et luuletaja Milton oli pime.
Järgmisel päeval ta küsis, kas kõigil on kah meeles, milles
seisis Mitoni õnnetus.
„Ta oli luuletaja," sõnas üks väike poiss.
VANADUS.
Pastor: „Märkasin, et Vilguvälja peremees läks
keset jutlust kirikust välja. Kas ta jäi haigeks?"
Perenaine : „Teate kallis kirikhärra, ta on nii va
naks läinud. Nüüd ta on hakanud juba unes kõndima."
PIHIL.
,,Mis on sinu kõige suurem patt, mu tütar?"
„Edevus. Võin seista tundide kaupa peegli ees ja en
nast imetleda."
„Ei see pole edevus, mu tütar, see on ettekujutus."
Üks harilik roti jaht.
Väikeses toas magavad neli inimest: — pagar Marask, ta naine ning kaks last. Kogu väike ruum on täis
kiilutud kahest sängist, lauast, kapist ning mõnest muust
hädavajalikust mööblitükist. Ainult akna juurest ukseni on
kitsas riba teerada.
Pagar Marask magab juba ammu. Ta on pööranud
kõhuli vastu õlgkotti ja norskab. Ka lapsed magavad tei
ses sängis ning nende ühetoniline hingamine kostab vaik
ses ruumis. Ainult naine on ärkvel — tal valutavad ham
bad. Igal õhtul hakkavad emand Maraskil hambad valu
tama ning tuiskavad hommikuni. Nüüd hoiab ta suus pii
ritust, kuigi see ei vähenda valu.
Ja nõnda sääl kõrval sängis lamades kuuleb ta äkki
tasast krõbinat. See kostab kapi alt, vaikib järsku ja algab
uuesti akna juures. Iga öösi krõbistavad toas rotid ning
emand Marask kuuleb ja valvab nende häälitsusi. Siis
kostab närimine juba ukse juurest. Emand Marask mäle
tab, ta jättis sinna omad tuhvlid ja võib olla praegu
järabki neid rott.
Ta lööb mehele külge ja ütleb:
— Kuule!
See häälitsus tuleb vaevaliselt emand Maraski suust
sest ta ei taha piiritust alla neelata. Ent mees magab ras
kesti. Uuesti müksab naine teda küünarnukiga ja vihas
tub pisut. Teda on lakkamatu hambavalu ja öösine valva
mine muutnud pisut tigedaks ning kannatamatuks.
— Ärka ometi! hüüab ta ja neelab piirituse alla,
— Mh? ümiseb mees.
— Aja silma luugid lahti, rott närib saapaid.
Nõnda virgubki mees. Tuba on pime ja ta ei näe
midagi. Siis võtab sängijalutsilt püksid ja hirmutab nen- |
dega. Nüüd kuuleb ta hirmunud roti jooksu.
•—* Tapa ta ära, sunnib naine kannatamatult.
— Millega?
— Süüta tuli ja löö maha.
42
Nõnda tõusebki pagar Marask keset ööd ja süütab
tule. Tuba on hämar selle väikese lambi paistel. Nurgad
kaovad hoopis pimeduses. Mees otsib mõnda käepäralist
löömisasja. Selleks sobib kõige paremini püksirihm.
— Topi ahju juures pragu kinni, siis ei lippa ta mi
nema, õpetab naine.
Mees panebki augule paberitropi ette ning hakkab siis
rotti otsima. Urgitseb kapi all, vaatab sängide taha, kolab
siin ja sääl, kuid rotti pole. Ent siis järsku vilksatub ta
lilie-postamendi vahelt. See sündis nõnda äkki, et Marask
ei saa rihma löögikski tõsta.
— Ah-haa, nägin, lausub ta rõõmsalt ning jahihimulisemalt.
Ta urgitseb jälle kapi all. Säält jooksebki väike hall
kerake ahju juurde ning tahab lipata tuttavasse auku. Kuid
paberitropp on ees. Ja siis käib Maraski rihmalöök. Ent
hilja, võib olla ainult üks kümnendik sekundit, kuid siiski
hilja.
Rott hüppab ja Marask teeb mingi veidra liigutuse.
' — Sa kardad, torkab naine sängist.
— Pea suu! vastab mees, — ega’s ta mõni lõvi pole.
Ent siiski oli tal niisugune veider äkiline tunne.
Siis vilksatub jälle ühe lauajala tagant rott, kuid jäl
legi ei saa Marask hoopi anda. Naine sängis muutub juba
kannatamatuks. Mõlemad lapsed on virgunud ja vahivad
isa, kes kolab mööda tuba, rihm pihus, vurrud pisut sorakil
ja laup kortsus.
—Löö... löö! karjub äkki naine, — näe, sääl...
sääl. . .
Käib rihmaplaks, kuid jälle hilja.
— Sinust pole midagi asja, heidab naine,
— Noh tule ise ja aja taga! vastab mees pahaselt.
— Muidugi lähen!
Ja naine tõusebki sängist. Nad hakkavad mõlemad
rotti taga ajama; mees seisab ukse, naine akna Juures. Rott
vilksatub siia ja sinna, jookseb hirmunult kapi alt sängi
alla, siis toolide vahele, kastide taha ning riidenagi varju.
Marask hoiab kalossi käes ning valmistub tabanii-
AA Aini leiti Iilis.
Tartu Osakond soovitab Tartu laost oma veski kõrgeväärtuslikumaid saadusi: nisupüüli sõredat, poolsõredat, pehmet
mannat, sepikujahu, rukkipüüli, rukkijahu, nisukliisid, tangu ja kruupe.
VÕI-EKSPORT OSAKOND.
Tartu laos alati suur tagavara tarbeid piimaühisustele.
Auto ja mootor
ratta kummide
CONTINENTAL
esitus.
Kontor ja ladu Tartus, Tiigi tän. 67, tel. 5-50.
*7
odavaid
soovitab
tuntud hääduses
M. We§ter
Tartus, Promenadi tn. 5.
Hüpoteegi Panga majas
K. Konsen
Tartus, Riia tän. 18,
telefon 12-85
kauplus ja tööstus
soovitab oma tööstuses valmistatud kõiksugu
ialunniicifl valmis kui ka tellimise peale. Hinnad
JdicinUilSiQ, mõõdukad. Töö eest täielik vastutus.
A. LELUe diivanitööstus
Tartus, Aleksandri 50-a. Soovit. koiks, moodsaid diivaneid ja garnituure.
KASULIKUM.
Klaveriõpetaja: „Ma olen päris jahmunud et
sa tuled jällegi tundi ilma harjutamata. Mis kasu sa arvad
olevat muusikast, kui sa ei harjuta?"
.... Õp i 1 a n e : „ Isa käest kakskümmend viis senti õhtu
pealt."
45
seks. Aga ta viskab kalossi rotist mööda ja ka naine rahmab asjatult rihmaga. Ta heidab rihma vihaselt sängi
alla ning haarab toapühkimise harja. Nüüd urgitseb ta
sellega sängi all, kapi taga, igal pool, kuid rott on kadunud.
— Lipsas mõnda auku, arvab mees.
— Otsi, otsi! käsutab aina naine, — enne ma ei
jäta, kui löön ta maha.
Ent rotti pole kuski.
— Tõmba too kast seina äärest eemale.
Mees tõmbab, kuid ka sääl pole otsitavat.
— Läinud! ohkab mees.
Kuid naine jätkab kangekaelselt otsimist. Ta kolistab
toole, tõukab laudu ja juba ärkavad kõrvaltubades üürni
kud. Vaheseinad on õhukesed, iga väiksemgi krõbin kos
tab ühest toast teise läbi kogu selle õõnsa puulobudiku.
Ent siis järsku, kui naine liigutab lauda, hüppab selle
alt rott. Naine kiljatab ja pillab harja põrandale. Üks
vaas lendab ümber ja puruneb.
—Vaat, kus kuulas, näru! lausub mees.
Ent naine on nüüd tige. Katkine vaas ja lisaks veel
ehmatus, see ärritab teda. Ta süda otsekui väriseb ja
tükiks ajaks on temas kadunud jahituhin. Kuid siis kaldad
ta oma sapimeele mehele ja küsib:
— Miks sa ei löönud teda maha, vahid nagu tola?
Mees ei vasta.
Miski nagu oleks liigutanud nurgas paberi all. Seal
on niisugune kahtlane kühm. Äkki virutab Marask mürt
sudes sinna kalossiga. Midagi kliriseb. Need olid väi
kesed pudelid, milledes naine hoidis bensiini, mõnd rohtu
ja õli. Nüüd on kõik sodi.
— Lollpää! karjub naine. — Sa ei oska enam teha
vahet roti ning pudelite vahel.
— Ma arvasin. . katsub mees end kaitsta.
— Ainult lollid arvavad, jätkab naine, — kasi sängi
laste juurde, sa ei püüa kinni ainustki, rotti.
Tükk ega sõnelevad mõlemad ärritatult. Naise meel
on tige ja sapine. Ta heidab mehele ette mõningaid vanu
tülisid ning pahandusi.
46
— Pea suu! müristab mees ja viibutab käes kalossi.
— Ah-haa, tahad mulle visata! Viska, seisan ees,
viska! Niisugune näru!
Mees ongi peaaegu valmis viskamisel, ja küllap ta seda
suurt alusundrukus ja hargnenud juukstega eite ikkagi ta
baks, kui järsku seinale koputatakse.
— Andke öösekski rahu! hüüab kare mehehääl. —
Minge homme luhale ja lõuake seal.
See on lihunik, lühike ja jäme mees, härjakaela ning
punase näoga.
— Vasika surm! heidab naine ärritatult.
Nüüd hakatakse teiselpool seina rusikatega ägedalt
tampima. Kogu sein väriseb ja vihane hääl möirgab: —
Küllap homme murran su kondid pikuti pooleks!
Ärkab kogu maja. Väljas võõruses avatakse uksi ja
lüüakse jälle kmni. Kogu see kahekordne majalobudik on
muutunud äkki elavaks nagu mesipuu. Mitmelt poolt kos
tavad hääled ja sammud. Marask heidab kalossi nurka
ning viskub sängi. Ta meel on kibe ning ärritatud. Kuid
naine ei tule enam tema kõrvale magama, vaid käratab
ühele põngerjale:
— Kasi sängist maha! Mine tolle vana ahvi juurde.
Poiss ronib sängist välja ning kobib isa juurde. Emand
Marask ronib lastesängi ja puhkab üle päitsi otsa tule.
Kogu toas on jälle vaikne ning ka võõruses ja kõrvaltubades on vaikinud hääled. Lihunik on roninud tagasi sängi
ja hoiab rusikaid rinnal. Küllap ta homme tollele vana
moorile näitab.
Marask lamab seliti ja mõtleb. Ta ei märka isegi,
mida mõtleb, kuid nüüd on uni kogu ööks läinud. Naisel
on aga lakanud hambavalu ning ta jääb väsinult ja süda
metäiega magama. Ja siis selles vaikuses kostab jälle
tasane krõbin. Ainult Marask kuuleb seda ja ta närvid
kargavad jälle pinguli. Nõnda kuuleb ta kogu öö seda
ühetoonilist järamist, kord kapi all, kord ukse lähedal või
ahju ees, ja alles hommiku eel suigub viivuks magama.
Negri.
Kõik muusikariistad,
klaverid, harmooniumid,
raadio-aparaadid, gram
mofonid ja heliplaadid
leiate suurimas vali
kus Tartus
ainult
K-m. TEATER & MUUSIKA
ladus, KÜÜNI TÄN. 6, kõnetraat 4-68.
Suurim muusika-eriäri Lõuna-Eestis.
E. Sattelberg’i kaalutehas
4*
Soovitab oma laost
kaubanduse|, .
hektoliitri)
põllumajanduseM meetri1
apteegi- ja haigemajade- j
liitriJ
Kaalude ja mõõtude kordaseadmine proovikoja kaudu
tembeldamiseks.
O-------------------------------------------------------*----------------- O
Üle Eesti kõige odavam jalanõude ostukoht
„Võistlus“ Tartus, Riia tän. 25.
, liHffifflHw
Töö headuse eest täielik vastutus.
Austusega JAAN TANKSON.
Vaata"Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg..."Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg 3
Kaubatarwitajate
tähtraamat
1925
4
Kaubamaja Mambota wäljaanne
kaubamaja
JDambolm
Tallinnas, IDene turg, 5
Kõnetraat 22=01
on omale ülesandeta teinud oma kõrgesti lugupeetud
Faubatarroitajaid roarustada alati kõige parema, esi
meses headuses, kaubaga.
Kaubakohale saatmine korralik ja kiire, mida
mõimaldaroad meile meie hobused ja auto. Ka
wüljaspoole Tallinnat roõime autoga kaupa kohale
toimetada.
Teenimine wastutulelik.
Kõige suurema austusega
K/m. ..TDamboia".
„WAMBOLA“
Koloniaabkaubamaja Callinnas, iDenc turg nr. z
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Jüri p.
Reede
Markuse p.
Laupäew
26
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Tuule risti p.
30
31
1
2
C 3
4
5
6
7
8
9
G 10
11
12
„Wambola"
wene turg nr* 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Kompwekid kõiki seltsi,
purkides ja paberi
tes, segu ja üksikud.
Shokoladi kompwekid
likööriga ja ilma,
mitmet seltsi.
Shokolad tahwlites ja
lahtine, mitmetest
wabrikutest.
Biskwiit, kastides, kar
pides ja rullides
mitmet seltsi ja mitsuguses hinnas.
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 5,42 min.; läheb looja kell 6,53 min.
11. „
„ 5,14 „
„
„
„ 7,18 „
21. „
„
„ 4,46 ................................ 7,38 „
Mai — Lehe-kuu.
v
2
'QDii
'9
MM
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 4,20 min.; läheb looja kell 8,01 min.
11........................... 3,56............................
„ *8,23 „
21.
„
„
„ 3,35
„
„
„
„ 8,44 „
Pühapäew Kolm. Jum. p. n 25
26
Esmaspäew
Teisipäew
27
281
Kesknädal
29
Neljapäew
ts 30
Reede
C
31
Laupäew
14
15
16
17
18
19
20
Pühapäew
Esmaspäew Midi P.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
ncr
eo
2=
s
21 Pühapäew
22 Esmaspäew Suwe algus.
23 Teisipäew
*24 Kesknädal
Jaanipüew.
25 Neljapäew
26 Reede
7 magaja p.
27 Laupäew
28 Pühapäew
29 Esmaspäew
Peetri p.
30 Teisipäew
3
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
s 13
14
Kaubamajas
Mambota"
IDene turg nr» z
on alati saadawal
järgmised kaübad:
Kakao, mitmesuguses
headuses, pakkides
ja lahtine.
Kohwi, pakkides, mitmetest wabrikutest.
Sigurid, pakkides ja
lahtine, praetud ja
praadimata.
Kohwi oad, praetud ja
praadimata, mitmes
hinnas.
Tee, kõike seltse.
Sahariin Tahlberg
nr. 2.
15
16
17
1. tõuseb päike kell 3,17 min.; läheb looja kell 9,04 min.
11.
3,08
9,18
21.
3,05
9,24
Juuli — Heina-kuu.
vii
31 p
«j
Uus kalender
1 Kesknädal
2 Neljapäew
3 Reede
4 Laupäew
N
18
Heina-Maar. p. n- 19
S 20
21
5
6
7
8
9
10
11
Z. 22
Pühapäew
G L 23
Esmaspäew
Teisipäew
24
Kesknädal
25
Neljapäew
26
Reede
7 wenna p.
27
Laupäew
28
23 Pühapäew
24 Esmaspäew Pärtli p.
25 Teisipäew
26 Kesknädal
27 Neljapäew
28 Reede
3
Johannese surma p.
29 Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 Pühapäew
31 Esmaspäew
17
18
1. tõuseb päike kell
11.
„
„
21
„
vm
Kaubamajas
„Wambola"
wme turg m\ 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Wanilje.
Sahwran.
Kardamom.
Wanilin.
Pipar.
Wirts.
Nelgid.
Kaneel, tükkides.
Kaneel, peenike.
Muskat.
Jllgwer jne.
Kilu rohi, kõige parem,
oma walmistud,
loodi ja naela wiisi.
4,03min.; läheb looja kell
4,25 „
„
„
„
4.47 „
„
„
„
8,36 min.
8,12 „
7,46 „
September — Mihkli-kuu.
Uus kalender
1
2
3
4
5
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäev)
Reede
Laupäew
L
19
20
21
22
23
| 24
6 Pühapäew
! 25
7 Esmaspäew
Ussi-Maarja p.
26
8 Teisipäew
27
9 Kesknädal
L 28
10 Neljapäew
29
11 Reede
30
12 Laupäew
31
13 Pühapäew
14 Esmaspäew Risti ülendamise p. 1
2
15 Teisipäew
3
16 Kesknädal
4
17 Neljapäew
G 5
18 Reede
6
19 Laupäew
20 Pühapäew
21 Esmaspäew Madise p. Sügise
salgus.
22 Teisipäew
23 Kesknädal
24 Neljapäew
3
25 Reede
Op. Johannese p.
26 Lanpäew
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Mihkli P.
Teisipäew
Kesknädal
1.
11.
21.
7
8
9
10
11
12
13
,1B10QU1BQIk UI M
ix
14
15
16
17
tõuseb päike kell 5,11 min.; läheb looja kell 7,16 min.
„
„
„ 5,33 „
„
„
„ 6,47 „
„
„
„ 5,55 „
„
„
„ 6,19 „
järgmised kaubad:
Õlle linuaksed.
Jaani leib.
Päewalille seemned.
Pähklid, mitmesugus.
Prännikud, kõiki seltsi.
Jõulu küünlad,
walged ja wärwilis.
Küündla hoidjad
Jõulu kompwekid.
Suhkru siirup pipar
kookide tarwis.
Kilud karpides ja
ämbrites.
Sprotid.
head uut aastat I
14
Pühapäew 3. Jõulu p.
15 D
Esmaspäew Süüta laste p.
Teisipäew
x 16
Kesknädal
®
|18
Neljapäew Wana aasta.
1. tõuseb
11.
„
21.
„
xii
paike kell 8,35 min.; läheb looja kell 3,30 min.
„ „ 8,52 „
„
„
„ 3,22 „
„ „ 9,00 „
„
„
„ 3,22 „
LcraõllÄ.
Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsuselt saadud teadete järele)
r
laadapaew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat jära
misel too- ehk esmaspäewal ära.
1
j
Euulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W. Irboska
alewrs igal 21. kuupaewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal irboska
laama j. igal 20. kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal
peale ldf/Uõs^°t° »°°t°!K T-l-in«°z I-ks l-rda kuus - Mhaptewadel
, Jaanuar. 2. Krüüdneri to., eud. Pusu kõrtsi juures. - 7. Tartus 3 nädalat Worus; Darmre w.
9. Kikewere k., Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. —
& Wemrarwe to. - 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. - 17. Kolowere
to- “ 2°- Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehikoorma külas. — 22. Ima
were to., end Päia kõrtsi juures, Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. - 23. Walqas
2 p.; Haapsalus; Nasinas. — 24. Paides; Jõelehtmes. — 30. Nissis, Riisipere' w.
? & W^bruar. 1. Mässu w., Uue Wirtsu kiriku j.; Kallaste alewis 2 p. —
2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofil; Raplas. — 3. Jõqewa alewis Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 4. Mõrus, Pärnus 2 p —
S.W°lt,° w, MMi I Tõrwa alewis S p^; «arwas 2
Dift
810. Antsla alewis, Räpina walas, Raasikul, Rak23‘ ~ 11 ■ Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p. — 14. Tamsalu jaama
L?°@fua T ~
räf,truš' ~ 16- Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsiäärses w Ninakülas. — 19. Paides. — 20. Audrus
Misso wallamaia j., Rawilas, Kose kihelk.; Masknarwas. — 21. Walqas 2 p. Mulun
luures. — 22. Mustwee alewis. — 25. Mõrus 8 p.; Lihulas. —
26. Wowbsu alewis. -- 28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
, .
Ristil, Prnsalu to.; Kärdla alewis; Jõgewa alewis, Keawa raudteeiaama laheda!, Kehtna w. — 3. Jõhwi alewis 2 p. — 4. Mõhma alewis, Kiwiloos, Penmgi to. — 5. Kirbla to., Kirbla kiriku j., Salla külas, Simuna khk 8. Kurista to Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku mõisas 2 p., Tumala mõiia
karjamaal, Uuemõisa wallas 2 p. - 9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri
üriku Mures; M.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haapsalus - Paatsalu w.
Karuse kih.; Kõomõisas; Suure-Jõel, Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi
Mures; Puhtas, Kawilda w.; Laewa to., end. kõrtsi j. - 12. Mõrus; Ardu kiilas
Trugr w.; Hellamaal, endise teemaja juures; Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. ; ^^^Eonna mõisas, ^maweres; Mõisaküla alewis, Maimastwere wallamaja ümbK?dnarwe mmsas; Mustjala wallamaja j. — 15. Raplas. — 16. Rannu w.,
^o. Kulli farjant. j. Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukortst j. ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; Keilas; Jürwa-Jaauis,
Mohmuta wallas.
20. Kuresaares; Märjamaa w.; Misso wlm. j.; Awinurme wallaüriku j., Türi alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. —
22. Albu wallamaia juures. — 23. Malgas 2 p.; Maruja külas, Kawastu w.; Leisi
alewis.
,24. Lamse wald., Mõra mõisas; Laekweres, Simuna kihelk., 2 p. —
25. Saadjarwe w., Moldi mõisas. — 26. Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas - Kärgula w., >sulbi alewis; Krüüdneri w. Mana-Prangli m.; Mahastus. — 28. Paides’ ®a^ere poe j-, Kloostri to.; Kellamäe kõrtsi j., Kaarm-S. w 2 p'
31. Musttoee alewis.
'
+
APriü. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2. Antsla alewis- Põlgaste to., Juskarus; Alajõel, Mirumaal. - 5. Harkus, Mäepeal. - 8 Kastre-Mõunu
mulla?' |UttfU f5r? FEs; Waiwara mõisas 2 p.; Roopata mõisas, Pärsama
Ernmanni wallamaja p - 9. Elwas. - 10. Sooniste wallas; Ellamaal;
k-?rubeto?^^; Soona wallamaja juures. - 11. Pati Nurmeotsal. - 12. WõKikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14. Hummuli «Soe»
kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nma külas; Wastse-Kuuste w. Koorwere k. juures —
vallamaja juures; Tapa alewis. - 16. Wiljandis 2 p.; Põltsamaa aleWoltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja juurus. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewiv;Lnwa poe juures, Rohukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. 19. Tartuv; Kiüngi-Nommes; Rogosi to., Luutsniku mõisas; Wiitna kõrtsi j., Kadkih.; Lüganuse üriku juures, Püssi w. - 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis,
Lostamaa nh.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. — 21. Wäike-
Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam. juures; Krabi wallam. j.; Raadi
w., end. Wasula Rojasilla kõrtsi' j.Keilas. — 24. Wastseliiua wallamaja juures;
Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k., Kabala wallam. juures;
Koonga wallam. juures; Kanepis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Kõiguste kõrtsi
j., Laimjala w. 2 p. — 26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus, Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi j.; Narwas 2 p. —
28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Saluoja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j.
29. Walgas 2 p.; Wotikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liitval,
Kolga wallas. — 30. Kargu alewis; Haanja wallas, Haanja mõisas; Meeri w., WastseNõo mõisas; Nissis Riisipere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Pär. m. j.; Tõrwa al. 2 p.; Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina wallamaja j.; Roela w., end. Torma jaama j. —
3. Oro w., Linnamäel, Lelle Hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w.,
Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wallamaja j. — 4. Tahewa wallamaja
j. — 5. Haapsalus; Saaluse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7. Mõisaküla alewis;
Peri wallas, Põlwa kiriku juures. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi juures; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeeste! Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Mana-Roosa wallamaja j.; Kuiwajõel. — 11. Misso wal
lamaja j.; Mana-Kuuste w., Roela mõisas. — 12. Mõrus; Kaarli w., Oisu jaama
juures; Kudina w., Pakaste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja juures; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.
— 19. Meeksi wallas, Mehikoorma külas;. Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallam. j.
22. Mõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas.
Juuni. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2. Türi alewis. —
5. Miljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12. Paides. — 13. Moltweti Keremal.
14. Mastse-Kuuste w., Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20. Põlt
samaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. juures; Mustwee alewis 2p.;
Järwa-Jaanis Mõhmuta w. — 21. Mõrus. — 26. Miljandis 2 p. Priisalu w., Ristil;
Laiksaare-Urisaares; Rakweres 2 p.; Mihnlas, Haljala kih.; Tamsalu jaama j.
Juuli. 1. Pärnus 2. p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3. Paides; Wiitna
kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. juu
res. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15. Karksi-Nuias.
— 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso wallam. j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa alewis. — 7. Holstre
wallam. juures. -- 10. Kuresaares. — 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tu
halaane wallam. juures. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., end. kõrtsi juures. —
20. Misso wallam. j.; Walgutas — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. —
22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus 2 p. 26. Pai
des; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.; Petseris. — 30. Antsla alewis. —
31. Helme mõisas; Häädemeeste!; Suurejõe!, Uue-Wändras.
September. 2. Sunre-Jaani alewis; Kaarli wallam. juures. — 3. Selis,
Tõstamaa kihelk. — 5. Miljandis 2 p.; Sauga wallam. j.; Mõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi juures; Meeri w. Wastse-Nõo mõisas. — 7. Hummuli «Soe» kõrtsi j.;
Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaamas. — 8. Olustwere jaama juures; Hal
listes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos, Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna
mõisas; Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.; Hellamaal, end.
teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Meeksi w., Mehi
koorma külas; Laewa w., end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.;
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani
kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallam. juures; Peipsiäärse
w. Ninakülas. Oisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes, Pärnu kih.;
Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17. Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.;
Räpinas 2 p. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. — 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Musiwee alewis; Kalli küla karja
maal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas,
Sulbi alewikus; Misso wallam. j. — 21. Tahewa wallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus, Wahastu wallas. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre
mõisas, Helme k.; Järwakandis. — 24. Wõrus; Kirbla kiriku j. — 25. Watlas, Paat
salu w.; Waua-Snislepi wallam. juures; Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wal-
lamaja juures; Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 26. Tallinnas
8 p.; Pööraweres, Jakobi kih. — 27. Põlwa kiriku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa
alewis; Tori alewis. — 29. Haapsalus; Keblastes, Meltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Mairna w. Päri mõisa juures; Oro w., Linnamäel; Audrus;
Liiwal, Kolga wallas; Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w.; Rasina tv., end. Na
sina kõrtsi j.; Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas 2 p. — 2. Märja
maal ; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end. Torma jaama j. — 3. Laanemetsa
«Suure» kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi iv. Lindoras; Kawastu-Koosal.
4. Pal
diskis ; Rõuge w., Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Mana-Kuuste w., Roela Malge kõrtsi
j.; Miitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula alewis; Kabala wallam. juures;
Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Johwi alewis
2 p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris. — 8. Pukas, San
gaste k.; Mustjala mõisa j. Mustjala w. 2 p. — 9. Kikiwere külas, Kapu w. — 10. Mal
gas 2 p.; Hellermaal, Hiiu-Suurmõisa tv.; Jmawere tv., Päia kõrtsi j.; Walgjõel,
Kõnnu tv.; Lüganuse kiriku j., Püssi tv. — 11. Riidaja wallam. juures. — 12. Tar
tus; Wastseliiua wallam. juures; Keilas; Jllukal, Kuremäel 2 p.; Leisi alewis 3 p. —
13. Mõrus; Kurista tv., Aidu kõrtsi j.; Salla külas, Simuna kih.; Kärla tv., turu
platsil. — 14. Kilingi-Nõmmes; Erastwere tv., Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallamaja j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu tv., Kulli karjam. j.; Awinurme
wallam. j.; Rakweres 3 p. — 16. Karula wallam. juures; Muhu-Suure walla magasiaida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p.
—-18. Kuresaares; Emmaste tv. Metsalaugu külas; Suure-Jaaui alewis; Mõõbsu ale
wis; Antsla alewis; Lohusoo tv., Lohusoo külas; Mäike-Maarjas.
19. Tarwastu,
Acustla alawis; Põlgaste tv., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jõelehtmes; Mastse-Kuuste
tv., Lootwina m. — 20. Misso wallam. j.; Mana-Roosa wallamaja j.; Uue-Antsla wal
lam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wal
lamaja j.; Kastre-Mõnnu wallam. juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula tv. Sulbi ale
wis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi tv.; Kasepere poe juures, Kloostri iv.; Raadi tv.,
Masula Rojasilla kõrtsi j. — 24. Laatre tv., «Tsirgulinna» alewikus; Kõlliste tv., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste tv.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare
tv. Saare kõrtsi j.; Laekweres, Siimuna kih., 2 p. — 28. Taaaeperas, Ala alewikus;
Woltweti Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni iv., Pikknurme külas; Krüüdneri
w. Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Mõhmuta w. — 29. Motikwere tv., Lullikatku
külas; Ahja tv., Kärsa kõrtsi juures. Laura iv., Stolbowo talus. — 31. Sindi-Lodja
kõrtsi juures; Mõniste wallamaja j.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; M.-Jakobi kiriku j., Küti w. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama w. — 2. Paides; Suurejõel, Uue-Mändras; Kodawere Põllum. Seltsi pl. Pala tv.; Laiuse tv., Mõra mõisas. — 4. Nissis. Riisipere iv. — 5. Antsla
alewis; Kambja iv. Missi kõrtsi j. — 6. Rõuge iv., end. Alakõrtsi juures; Kaarepera
iv.; Kassinurme tv. j. — 7. Malgas 2 p.; Ilderna tv., Elwa jaama j.
10. Sauel,
Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaarcs; Lähtru
tv., Wahina k.; Karilatsi tv., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w.
14. Käru
jaama juures. — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
17. Haibal, Kernu tv.
20. Ristil, Priisalu w.; Misso wallam. j. 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul; Türi alewis. — 26. Pati-Nurnteotsal; Walgjücwe iv., end. Kitse kõrtsi juures; Einmanni wallamaja j.
27. Mäike-Nigula ki
riku j., Kalwi tv. 2 p. — 28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Rootowa wallam. j. —
29. Mõrus. — 30. Migalas.
Detsember. 1. Räpina wallamaja j.; Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Mal
gas 2 p.; Alajõel, Mirumaal. — 4. Rakweres 2 p. — 5. Amblas. — 6. Wihulas, Hal
jala kih. — 7. Lelle-Hiiekõunus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p. — 10. Ki
lingi-Nõmmes ; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j. Rae iv.: Narwas 2 p. — 11. Põlt
samaa alewis — 12. Martna kiriku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta tv.
13. Pati-Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses tv. Nina külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. —
17. Moisekatsi tv., end. Kauksi kõrtsi j. — 18. Paides; Pööraweres, Jakopi k.
19. Jõhwi alewis 2 p. — 20. Haapsalus; Märjamaal; Wõõbsu alewis: Misso wal
lam. j.; Wasknarwas. — 22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w. Sulaoja kõrtsi
juures. — 28. Malgas; Kawastu tv. Warnja k.
SBESEBEBSEEiaEEEEEElEEEGlEE]
KoloniaaHtaubamaja
mambota
wme turg nr. 3
Miv oma austatud Kaubatarmitajate täbelpanu
felle peale, et Ka wäiKfel armul fealt Kõiksugu
KoloniaabKaupa saada on, nagu ftin Kalendris
nimetatud.
Cnne asus fee Kauplus TOäiKe Karja tän. nr. 7
Keldri poodis.
Palume KoiKi endiseid meie austatud Kaubatarmitaiaid, meid waatama tulla.
Kõige austufega*
K/m. „n)ambola
Kaubamaja
Mambota
tõöstus"Ofakond
Klaafmgi tau. 11, kõnetr. 651
rnineraalwete ja maitseainete töökojas
jooke, nagu: kwasfi, limonaöi, selterst jne.
Kunstlisi puuwilja fiirupifi pudelites ja suhkrusiirupit.
Walatakse äädikat mitmesugustesse pudelitesse mitmes kanguses.
walmistab oma
mitmesuguseid
Cöö Kõige puhtam ia KorraliKum*
hinnad wõiftlemata odawad.
VaataPilke- ja
Nalja-Matsi
tähtraamat
1933 a.
Kirjast...Pilke- ja
Nalja-Matsi tähtraamat 1933 a.
Kirjastus * Pilke- ja Nalja-Mats", Tallinnas.
Kaunim valik
mööbleid | Mööblitehas :
AS.,J1assopro(iaM‘i S. Tartu mnt. 73, tel. 308-96 : Külastage meie ladu tehase juures 1j Soodus osamaks. :
Tartus, Raekoja tän. 6. Tallinnas, Estonia pst. 13.
Kõige kasulikum ostukoht
kaupmeestele ja tarvitajatele! Naha, Jaianõuäe |a hohaserilstace Kauplus.
NIKOLAI BÕSTROV Tallinnas, Veneturg N® 1 (Narva mnt. poolel)
Kõnetr. 313-13
Müük suurel ja väikse! arvul. Laos alati saadaval:
iTallanahad, pastlanahad, igasugused hobuseriistud, rihmad, pealis- ja voodrinahad, veesaapa saared ja pea. nahad, rangivilt, saapamäärded, voolikud — vee, benBiini ja kõrgesurvele, käsi- ja reisukohyn , jalgratta sise- ja väliskummid, kalameeste kummi- ja na last saa pad, kalossid ja botikud, kõik sadulsepa ja kingsepa tarbed.
A-s. Globuse-Unioni jalanõud müü gi! tehase suurmüiigi hinnaga.
Tähtraamat 1933. Sel aastal 3 6 5
päe roa,
,
Aastaajad: II ||
Kervade algus 21. märtsil kell 4. Sume algus 21. juunil kell 23.
Sügise algus 23. sept, kell 14^ Talrve algus 22. dets, kell 9.
k. — kell: m. — minut: p. — päew: e. l. — enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. — pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päewal kuni kella 12-ni öösi; s. — sündis t = suri; * — riigipüha.
Päikese- ja kuuwarjutused. 1933 a. on kaks päikeseniarjutust. Kuuwarjutusi sel aastal et ole. 1) Ringikujuline päikesewarjutus on 24. weebr u a r i 1, seda et ole meil näha. Nähtaw Lvuna-Ameerika lõunapool ses osas ja Atlandi ookeani lõunapoolses osas. Aafrikas wäljaarwatud loodepoone osa, Kreekas, Wäike-Aasias, Kaukaasias, Arabias, Persias ning India ookeani läänepoolses osas. 2) Ringikujuline päikesewarjutus 21. augustil on meil näha osalisena warjutusena. Warjutuse algus Tallinnas kell 5,41 m; keskwarjutus kell 6,18 m; warjutuse lõpp kell 5,56 nt; suurim faas 0,19. Ringikujulise warjutuse riba läheb üle Egiptuse, Persia, Jndv-Hiina ja Põhja-Austraalia. Osaliselt näha Kesk- ja Jda-Euroopas, Aasias, KirdeAasrikas ja Austraalias. Warjutuse algas Tartus kell 5,37 m; keskwarjutus kell 6,16; warjutuse lõpp kell 6,58; suurim faas 0,21.
Kell 12 päewal lõpetatakse töö ametiasutustes waikse nädala laupäewal, nelipühi lau päeval, jõuht laupäewal ja wana-aasta laupäewal.
Meie majanduspoliitika Lonkab. Meil on aetud seni sihita majanduspoliitikat, mille tagajärjel oleme sattunud raskustesse, millest mäljapääs wäga raske ja füfitaro. Riigi sisse tulekud on kuiwanud kokku ja riigikassa tühi Maksudega on kodanikud üle koormatud, kuid sellepeale waatamata pannakse meil järjest uusi makse peale. Paljud ärid on selle tagajärjel maksujõetuks jäänud ja äritegewuse lõpetanud. Maal paugub oksjonihaamer juba 1928. a. alates. Paljudel on sta-isade talud oksjonil müüdud. Sajad talud on minemas müügile. Linnas kaswab kärjest töötatööliste arm. Tuhanded inimesed nälgiwad ja elawad wiletsuses. Ametnikkude arwu pole wähendatud. Isegi riigikogu liikttieidki pole mahen datud ? Riiki walitseb tõikwõimas erakondade roõim, kes murctieb ainult omamcestele mitmeid kõrgepalgalisi kohte. Näit, paljud meie pvUüikategelaieb saamad kaugelt üle 100.000 sendi kuus palka. Sarnase pillamise poliitika tagajärjel oleme peatselt kõigega pankrotis, kui meie poliitikategelased rnklrkult mõtlema ei hakka.
Ilmatark ennustab. Jaanuarikuu alul on keskmised talweilmad. Lumetuid>, ei ole. Kuu keskel sajab ja peale 2One lähemad ilmad külme maks. Weebruari kuus kõweneb külm. Kuu keskel ja lõpupool on lumetuiske. Kewade algab warakult. Aprillis sajab rohkesti wihma ja ilmad on wahelduwad, kuid siiski wilused. Maikuu esimesed päewad on ilusad kuiwad ilmad, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis sajab hooti äikesewihma. Juunikuu saab Rnw, peale 20-ne läewad ilmad haruldaselt soojaks. Äikesewihma sajab kohati, kuid wõrdlemisi wähe. Soojad ja päikeserohked ilmad püsiwad kuni juulikuu lõpuni. Üldse on juulikuus sademete hulk wäike. Ainult Kesk-Eestis on rohkem wihma wõimalusi, kuna lõuna- ja Põhja-Eestis püsiwad kuiwad ilmad. Augusti alul sajab kogu Eestis wihma, kuid sadu ei weni pikale. Kuu keskel on kuiwad ilmad, kuid kuu lõpupoole on loota suuremaid sademeid. Septembris on wõrdlemin kuiwad ja soojad ilmad, kuid wahepeal sajab ka wihma. Ilusad ilmad püsiwad oktoobrikuu keskeni. Nowembrikuul hakkab külmetama ja sajab lumerätsa. Detsembris sajab lund ja kõweneb külm.
ICWfM ITÖÖSTUS W «PQMJALA*V
1SWmJ JTtKNtS KN»6*B.L . .
j
Kontor ja I ad ü : Tallinn, Pikk tän. 33 tel.443-12
|
Unistuste ja lootuste kuu. Orkester mürtsugu ... On aasta uus Taas meile saabunud — Nüüd õnnesoowid kõigil suus, Üks aastaist ajamerre hääbunud. Head unistused täidawad me meeli — Neist ühine me kõigi soow: Nii häälestada saaks kord riigipilli keeli, Et ta helin oleks õige, tulutooro Ja wähendaks me häda, kriisi. Meid petnud alati need lootused — Ta uuel aastal kriiskab roana roiist, Meil lohutuseks ainult ootused, Mis täide kunagi ei lähe — Meil riigitarkust liiga roähe.
Jaanuar — Näärikuu Mälest.- ja tähtp.
Pühap. Aus aasta Esmasp. Teisip. I k. 18,24 Keskn. 5 Reljap. ** Q Reede 3 Kuningapäew 7 Laup.
sellega annate tööd Ja leiba tuhandeile töölistele
Uus kalender
**■£ 2 3 4
31 p.
Tartltage kodumaa rlidekaupa,
A
Tondikuu. Tööpuuduse, kriisi, näljatont Me keskel liigub ringi. On awar nende tegewule horisont. Kus kugistawad inimhingi. Nad elu põrguks muutnud maa peal. See meieaja tont su kannul Käib igal sammul — Ei teda hirmuta ka kuke hääl. Me walttsule telgi taga, Seal pesitseb korruptstooni tont, Kes neile kuh utu on oga. Sest söödaks temalegi kodaniku font. Et nende eest me põgeneda saa, On kogu riik ju nende tallermaa.
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede (C k. 16,08 Laup.
19 20 21 22 23 ** 24 25
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Peetripäew Neljap. sMadiepäew Reede EeSti w. aastp. Laup. W k. 14,44 W 26 Pühap. 27 Esmasp. 28 Teisip. Wastlap.
Märkusi
19 Jaanuar 20 21
22
23 24 25
26 27 28 29 30
31 1 Weebruar 2 Küünläpäew
3 4 5
6 7 8 9
Luuwalup.
10 1.1 12
13 14 15
Päike tõuseb 1. k. 8,34 m. läheb looja k. „ „ 5. „ 8,25 ,. „ „ „ „ „ 10. „ 8,12 „ „ „ „ » „ 15. „ 8,00 „ „ „ „ » „ 20. „ 7,46 „ „ „ „ „ » 25. „ 7,32 ...................................
16,37 nr. 16,47 „ 17,00 „ 17,12 „ 17,25 „ 17,38 „
omad
Keskn. Neljap. Reede Laup.
Wana kalender
KALEVI MANFAKTUURI
1 2 3 4
Mälest.- ja tähtp.
on NARVA
Uus kalender
28 p.
Parimad ülikonna-, mantli- ja palituriided
II
Paastukuu. Me riigilaen? on päris räbal nüüd — On mitmed erakonnad teda roolinud, Ja saaki omal noolinud — Liig suur on nende omakasupüüd. KeS minister olnud kuu wõi kaks. Ei rohkem talle pole maja — Siis rahapung tal üsna paks Ja pealinna kohe tekkib maja. On raske rahwale see koorem kanda — Kes teab kuhu lõppeks jõuame . . . Kas üldse saame paremasse randa. Kui nõnda edasi weel sõuame.
20 21 22 23 palivepäew 24 25 26 Taliharja p. 27 M k. 4,46 28 1 2 3 4 5 c k. 23,05 6 7 Kewade alg. k. 4 8 9 10 11 Paastu-Maarjap. 12 G k. 5,20
1. k. 5. „ 19. „ 15. „ 20. „ 25. „
7,20 7,09 6,55 6,40 6,25 6,10
m., „ „ „ „
Märkusi
16 Weebruar 17 18 19
Peetrip.
Madisepäew
Märts
Taliharjapäew
LI 14 15 16 17 18 läheb looja „ „ „ „ „ „
17,48 m. 17,57 „ 18, 9 „ 18,22 „ 13,34 „ „ 18,46 „ k. „ „ „
W ä lis m a a k a u p
1 2 3 4
Wana kalender
31 p.
viib meie rahe v lismaale, röövib meie tööl istelt tööd Ja tekitab tööta töölisi.
ui
Petmisekuu. On igapäewne, harilik see poos Nii kõrtsis, ministeeriumi kabinetis. Kui direktor armastusehoos On oma alluwaga, Siis kodanik kui wiimne petis. Ta ikka ootku ukse taga, Nii aprilli talle teeb Direkror oma kabinetis, Kui kaisutusist weri keeb, Siis sina ikka „tule homme" — See meie asutuste komme.
Üht wäikest kõrwalhüpet nõudnud Neilt meieaja mood, Kel juba nõnda kaugel lood. Et abielu randa jõudnud. Ent pettumuse tihti see on toond Ning lahutust neilt nõudnud.
Orgiatekuu. Mai tulnud, pakatanud urwad Ja lilli, rohelusse upub nurm. Peast peletanud mõtted kurwad Suur lõbu-, nautimisehurm. Näe, saatan, see põrgupintsel, On elumees galant. On naised alasti ta kintse! Süüd rotina järgi sirutand. Kõik naised teda kiidawad, Talt naudingut ;a lõbu ihkaroad, Ta jalge roahel rõõmul aega roiidawad Ja moraali, rooorust roihkaroad.
Mai — Lehekuu
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
18 Aprill 19 R i s t i l e i d m i s p. 20 [3 k. 0,39 21 22 23 Jüripäew
Välismaa kaup teeb meie maa vae- J seks ja laseb meie töölised nälgida ! 1
V
Suplemise ja suwituskuu. On käes nüüd süda suwi Ja kõigil rõõmus meel. Ei poliitikagi paku huwi, Kui rõõmust, Lõbust laulab keel. Kui oled suurem rahamees Ja riigitüüril kõrge koht, Siis sumad lustil meremees. Ei nälga iial tunne kõht.
Aga kui sul omal raha pole, Rikka narse armukest sa mängi, Siis itta noobel potisaks sa oled. Naine lahkelt su'ga jagab sängi.
paneb Eestis ühed kangruteljed terveks päevaks seisma!
Uus kalender |
30 p.
Üks ülikond välismaa riidest
VI
Spordikuu. Kõik juulis teemad sporti — Seda nüüd on mitut sorti: Mõni spordib rannamees, Teine töö ja higi seesDiplomaadel spordiks löömingud, Banketid, muusika ja fox. Riigikogul spordiks löömingud — Seal wõitja see, kel selge poks. — Demagoogia on erakonna spordiala. See neile suuremat toob tu!u — Nii käes neil püsib leiwapala Ning rahwa! osaks suurem kulu. Kes sume! armusporti liigutab, See talrvel lapsi kiigutab Ja tihti wiimsed sendid Ta'lt ära wiiwad alimendid.
Juuli — Heinakuu
VII
Uus kalender J Mälest.- ja tähtp. ]
Märkusi
Mana kalender
18 Juuni
1 Laup.
31p.
1—l , 1
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede ® k. 13,51 Laup.
Üks ülikond kodum aa riidest annab tööd päe vas 1 kangrule ja 4 teisele töölisele ja kindlustab seega 5 töölisperele terve päevase teenistuse ja leiva. Kas olete selle üle järele mõelnud?
9 10 11 12
Presiderrdikuu. Riigiisad Toompea lossis Tahtsid saada Presidenti — Aga nüüd neil näod on mossis, Rahwas näitas tagumenti: ' Pole tarwis sellist meest meil pukki, Ta ei wähenda me hädaohtu, Uusi makse meile toob maid tutti, Et waid täita „oma meeste" kõhtu. Nüüd nad kõrtsis lahutuwad meelt Laual kallis konjak, miin. Aga kodanik waid limpsab keelt — Kohwi, tee sees nüüd tal sahariin, Mida talle toonud kõrge suhkrutoll Seega täitsid ärimehed oma pugu. Ja lahkelt lubas seda riiklik kontroll — See meil ju mana tuntud lugu.
Näppamisekuu. Küll räbal siis on lugu, Kui taskus pole raha, Siis asi üsna paha — Nii kaebab wargapoiste sugu. Nüüd moodne kassakratt Kõik laekad tühjaks teind — Ei üle jäägi teisi teid. Kui külastada politseid — Wast seal meel leidub wäike matt. Kui raha sealgi pole, Siis asi päris kole — Jääb üle ainus tee: End lasta mangi panna, Siis ikka leiwa, mee Riik annab maksuta.
September — Mihklikuu 19 August 20 21
G k. 7,04
22 23
24 Pärtlipäew 25 Ussi-Maarjapäew 26 27
28 Pühap. 29 Johannese surEsmasp. (C k. 23,30 jmap. 30 Teisip. 31 Keskn. Ristiülendp. 1 September Neljap. 2 Reede 3 Laup. 4 Pühap. 5 Esmasp. 6 G k. 20,21 Teisip. 7 Keskn. 8 Ussi-Maarjap. Madrsepäew 21 Neljap. 9 22 Reede Sügise algus k. 14 10 23 Laup.
10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20
24 25 26 27 28 29 30
Märkusi
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
Päike tõuseb 1. n „ 5. " " ^O. „ „ 15. „ „ 20. „ 25.
11 12 Op. Johannesep. 13 O k. 17,36 14 Ristiülendamisep 15 16 Mihklipäevi 17 k. „ „ „ „ „
Wiinakuu. Siis maa peal tõesti oleks paradiis. Kui taewast nõnda sajaks rotina Ja elukandlel kõlaks lõbus roiis, Ei keegi tunneks muret, piina. Wast siis eh? langeks riigiroiin Ka hinnalt pisut alla. Kui tõesti ime juhtub siin. Et Jumal wiinakeldrid unustaks kord roakla.
See oleks tore ninanips Me agarale tollile Ja aktsiisi panderollile — Siis läbi oleks nende lips.
•
Oktoober — Wiinakuu Uus kalender | Mälest.- ja tähtp. j
Pühap. Esmasp. Teisip. Kesjkn. G k. 7,45 Nelap. Reede Laup. Kaasani-Maarjap. 9 22 Pühap. 10 23 Esmasp. 11 24 Teisip. 12 • 25 Keskn. 18 26 Neljap. 3 k. 0,21 14 Kolletamisepäew 27 Reede It Simunapäew 2E Laup. lk 2S Pühap. 17 3C Esmasp. Usupuhastuse p. 1E 31 Teisip. läheb looja k. 17,56 m. Päike tõuseb 1 k 6 24 m. 15 16 17 18 19 20 21
n
„ n
5. .. 6,33
,,
15. „ 6,58 , 20. „ 7,09 n 25. „ 7,22
„ „ „
n
„
„ „ „ „ „
» 17^ „ 17,30 „ 17,15 „ 17,01 „ 16,47
„ „ „ „ „
ca ca S cti aojjS (3D w—A
"5 5 co lO o «OxO -f—•
— 09 =S 09 co S oa co CB w Z oo
-õü >*
Sooja koha otsimise kuu. Nüüd on rooja riigtpaat Jälle sõuda kriisiroette — Siis me uue roalitsuse looja, Olgu ta kas põllumees roõi sots, Toob liiderile koha sooja, Nii et käeS on jälle riigiraha ots. Nii nad parlamendi harja uue lipu tooroad, Kuhu külge kodaniku pooroad. Aga EeSti taadil kaes on malk, Mis saagijagajate palk. Kuid armas taat, sa ole roalt kui haud, Muidu kätest seob sind roangtraud.
Päike tõuseb 1. k. „ 5. „ 10. „ , 15. „ „ 20. „ „ 25. „
7,40 m. 7,49 8,02 8,14 8,26 8,38 n
läheb looja k. 16,29 m. ff
ff
ff ff
ff ff n
„ „ „ „
16,07 15,56 15,46 15,37
ff ff
ff
H
riie iüe riigi kõigis paremates nidekauplustes ja rätsepatel saadaval
Uus
30 .p
Narva Kalevi FlanuiaMuori
Xi
Warraasta wiimne kuu. Aasta eest jõulu eel Põllutöökoda loodi meel — Sinna pesa tegi „potituus" Ja matsil kaelas maks on uus. Põllumees, sa maata pealt Ning ära tõsta oma häält. Kui saamamehed karwupidi koos On uue noosi jagamise hoos. Neile maksa oma wiimne sent, Selle tasuks kallis sul tsement. Ent unustagem see ning rõõmus olgu meel, Sest pühi häid G. M. Mats teil' soowib weel.
Detsember — Jõulukuu
.
„ „
Märkusi
4 Kristuse t. p. [® k. 4,53
To omapäew Talwe alg. k. 9 3 k. 22,9 1. Äõulupüha 2. Jõulupüha 3. Jõulupüha
on Eestist jäädavalt kadunud Nõua kodumaa kaupa — vähenda tööpuudust!
XII
28
Laadad. Laupäewal ja pühapäewal laata ei peeta, waid järgnewal tööpäewal. Petseri linnas peetakse laadad uue kalendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad: 15. weebruaril Boorna laat, 21. märtsil Urbe L, 4. aprillil Tooma l., 6. mail Ristipüewa L, 7. juulil Jaani l., 28 aug. Maarja l., 14. okt. Mihkli l. Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Stolbowo talus (Laura w.) 29. . aprillil ja 29. okt. Rootowa wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal ja 29. now. Mana Irboska alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas, Meremäe wallas iga kuu 8. päewal Wärskas, Järwesuu w. iga 10 kuupäewal.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jaanuar: 7. Orgital, Mõrus. 8. Tartus. 10. Tamsalus, Suure-Jaanis, Tsirgulinnas. 12. Koerus, Antslas. 14. Põltsamaal. 15. Jõgewal, Mõlupvs, Kolga-Jaanis, Iklas, Laekweres 2 p. 17. Mehikoorma!, Mustlas, Koloweres. 20. Kuresaares, Järwa-Jaanis, Missos. 22. Türil, Imaweres. 23. Haapsalus, Nasinal, Malgas. 24. Jõelehtmes,Paides. 25. Wöõpsus. 27. Esnas. 28. Lullikatkul, Keilas. 30. Nissis.
Weebruar: Kuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus. 1. Wiru Roelas, Mässul 2 p. Kallastel 2 p. 2. Kilingi-Nõmmel, Raplas, Pornusel. 3. Keblastes, Liigalasmal, Jõgewal. 4. Wõrus. 5. Alliku Oisus, Tõrwas reedel enne wastlapäewa. 6. Oro, Linnamäel. 8. Elwas, Raasikul, Narwas 2 p. 9. Saarel. 10. Soonistes, Keinas, Antslas, Räpinas, Rakweres 2 p. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14. Nõmkülas. 15. Lähtrus, Paldiskis, Nukas. 16. Wiljandis 8 p. 17. Albus, Haibal, Tartus. 18. Rakkes. 19. Paides. 20. Missos, Warbolas, Kuresaares, Rawila Kosel. 21. Malgas, Muhus. 22. "Mustmees. 25.Wõrus 8 p. Lihulas. 26. Kuremäel, Wöõpsus. 28. Tagawere Nina k. Wiljandis 2 p.
Metsamaterjalide mõõdad. Tihumeeter (Festmeter) tähendab 1 kantmeeter (1X1X1 meetrit) tn3) tihedat puumassi ilma õhuwahedeta sa wõrdub 35,32 ingliskantalale. 1 kants ala wõrdub 0,0283 tihumeetrile. 1 kantsülo (ruumimõõt 7’X7'X7’) wõrdub 9,71 ruumimeetrile. 1 „ sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi. Palkide sa pakkude pikkus mõõdetakse meetrites ja detsimeetrites (1 detsimeeter — 10 sentimeetrit-, jämedus palgi wõi paku ladwapoolest (peenemast otsast ilma kooreta, keskmise jämeduse kohast täis senti meetrites, kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse arwesse wõtmata. Ruumi meeter (Raummeter) tähendab 1 kantmeetri 1+1X1 meetrit) mõõdus üleslaotud metsamaterjalide hulka, kusjuures kant meetrisse on arwatud ka materjalide waheline õhuruum.
Mere- ja sügawusmõõdnd. 1 sõlm ehk 1 meremiil — 1852, (täpselt 1851,85) meetrit (ühe meridiaani minuti pikkus). 1 kabeltau — x/io meremiili — 185 meetrit. 1 sügawussüld (tarwitatakse meresügawuste mõõtmiseks) on tu handik osa meremiilist — 1,85 meetrit 1 registertonn — laewa ruumimõõt Moorsoni süsteemi järele — 100 Inglise kantjalale — 2,833 kantmeetrit.
Jõumõõdud. 1 meetcrsentner kujutab enesest tööhulka, mis tarwilik teha 50 kilogrammilise raskuse tõstmiseks 1 meetri kõrgusele. 1 meeterkilogramm — tööhulk, mis tarwilik 1 kilogrammi tõst miseks 1 meetri kõrgusele. 1 hobusejõud (P. S.) — jõud, mis tõstab 75 kg. 1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele. Jnimjõud wõrdub umbes V5 hobuses õule. 1 atmosfäär — 1 kilogrammi taoline rõhumine 1 ruutsentimeetri pinnale.
Hinna ümberarwutamise tabel naela hinnast kilogrammi hinnaks. siis maksab Kui 1 ars. siis maksab Kui 1 toop siis maksab 1 liiter maksab 1 meeter maksab 1 kg.
Mitmesuguste ainete kautsülla raskus. Kui palju teataro ruumiühik (kantsüld, -jalg, -meeter) aineid, näiteks põhku, heina jne., kaalub, on sagedasti tähtis teada. Ol gugi, et arwud, mis näitawad, kui palju näiteks üks kantsüld mitut liiki põhku, heina jne. kaalub materjali headuse, kinnisõtkumise ja kinniwajumise tagajärjel ja mõnel muul Põhjusel köiguwad, on siiski sagedasti wõimalik neid rahuldawate tagajär gedega kasutada. Alamal toodud arwud on keskmiselt wõetnd ja näitawad, kui mitu puuda üks kantsüld nimetatud materjalidest umbes 4—5kuise kinniwajumise järele kaalub. 1 kant-süld 1 kant-süld puuda puuda Hea maahein . . . 39—57 Loomatoidu juurikate 225 lehed (pealsed) Maahein (keskm.) . . 35—45 .... 375 51 Peedid Ristikhein. . . . . 438 35 Porgandid . . . Segahein . . . . . 240 Laudasõnnil . . . 432—600 Toores rohi . . . . 23 Telliskiwid . . . 750 Nisupõhk . . . . . 26 Sarvi................. 960 Kaerapõhk. . . . . 24 Liiw................. Rukkipõhk . . . . . 798 25 Turwas .... Odrapõhk . . . . . 240 552 Haganad . . . . . 48—72 Jää .................. 400 Hapu toit . . . . 360—540 Kartul .... . . Kantsüld on ligikaudu 10 kantmeetrit.
36
Kandmise ja haudumise kalender. Hobused'. 48^2 näd. ehk
340 päewa. Eeslid: Natuke rohkem kui ho bused. Lehmad: Umbes 40 kuni 40V2 näd. ehk 278 kuni 285 päewa. Lambad ja kitsed: Umbes 22 näd. ehk 154 päewa. Sead: 16Va kuni 17 näd. ehk 115 kuni 120 päewa. Koerad: 9 näd. ehk 63 kuni 65 päewa. Kassid: 8 näd. ehk 56 kuni 60 päewa. Jänesed: 4^ näd. ehk 30 päewa. Kanad ja põldpüüd: Hauduwud 19 kuni 24 päewa. Kalkunid ja sasaanid: 26 kuni 29 päewa. Haned ja pardid: 28 kuni 32 päewa. Tuwid: 18 päewa. Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas wajawad 22—36 tundi, siga 30— 40 tundi. Kui nad selle aja jook
sul paaritatuks ei saanud, siis otsib hobune 7—10 päewa pärast, lehm 21—28 p. pärast lammas 14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. Poegi mise järele otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast lam mas 185 p. pärast ja siga 35—42 p. pärast. Sugutamise aeg.
Täkku wõib kasutada suguta miseks 5-st kuni 20 aastani, mära 4 - 12 aastani, pulli 2 — 7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10 aastani, kulti 1 — 4 aastani,emist 9 kuust kuni 8 aastani, sinast 2—6 aastani ja lammast 2—8 aastani. Emaloomade arw.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobustel 35—40, weisel 40 -45, lambal 35—40 kitsel 60—80, seal 25—30 kanal 15—20, pardil 10—12 kalkunil 8—12, banel 5—8 tuwil 1.
Seemnete idanemise aeg. 7—10 päewa: Oad, herned, läätsed, arbusid, sibulad ja kaer. 10—15 päewa: Kartulid, köömned, petersellid ja porgandid. 4—7 päewa: Kapsad, kaalikad, peedid, rukkid, oder ja uisu.
Loomade kaalumine. Tapetud looma kaal moodustab järgmise osa eluskaalust, protsen tides arwatud: nuumatud l. lahja loom rasrvane l. härjad ja pullid 46—5O°/o 50—52O/o 52—600/0 lehmad 42—48° o 48—500/0 52—550/0 wasikad 52—56°/o 56—6O°/o 6 —650/0 sead 63-670/0 71—780'0 78—860/0 lambad 43—470/0 47—49% 49- 530/0
37
Tiinuse ehk kandmise aja arwestus. Tiinus e
Tiinuse algus
Hobustel
1. Jaanuaril 8. „ 15. 22. 29. " 5. Weebr. 12. 19. 26. 4. Märtsil 11. 18. * 25. " 1. Aprillil 2. 15. 22. " 29. 6. Mail 13. 20. 27. " 3. Juunil 10. 17. " 24. : 1 Juulil 8„ 15. „ 22. 29. „ 5. Augustil 12. „ 19. 26. : 2. Septemb. o. „ 16. 23. 30. 7. Oktoobril 14. 21. " 28. „
11. Augustil 18. „ 25. \ li Sept. 8. „ 15. „ 22. 29. 6. Oktoobril
Tiinuse
lõpp Lammastel
7. Aprillil 14. „ 21. „ 28. „ 6. Mail 13. „ 20. „ 27. „ 2. Jittinil
Sigadel 24. Weebr. 3. Märtsil 10. „ 17. „ 24. „ 31. „ 7. AprilliL 14. „ 21. „
Posti-telegraafi-Laksid. Kirjad, mille raskus kuni 20 grammi, maksmvad sisemaale 10 fentf,. wälismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi wõi selle osa pealt fisemaale 5 senti, wälismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on 2 kilogrammi. M ä r kus: Sisemaa taksi järele käiwad kirjad ka Läti ja Leedusse. Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi pealt on 5 senti sise maale ja 12 senti wälismaale. Wastusega kaardid sisemaale 10 senti wälismaale 24 senti. Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproowid-trükitooted) iga 50 grammi pealt sisemaale 2 senti, wälismaale 4 senti. Alammäär äripaberite eest sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Alammäär kaubaproowide eest sisemaale 5 senti, wälismaale 8 senti. Tähtsaadetised registreeritakse wastuwõtmisel raamatusse ja antakse soowikorral kwiitung wastu. Tähitusmaksu wõetakse iga kirja, postkaardi wõi ristpaela pealt peale hariliku saatemaksu (kaaluraha) weel sisemaale 10 senti ja wälismaale 20 senti. Juurcmaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt wõi ristpaelasaadetistelt, mis kas ilma margita wõi puudulikult margistatud, nõu takse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte wähem kui 5 senti. Postpakid. Sisemaaliste pakkide vealt wõetakse saatemaksu (kaalu raha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon ; üle 5 kiloar. wõi selle osa pealt 1 kroon. Peale selle iga paki pealt tähitusmaksu 10 senti. Pitseerimismaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutuse lakiga, wõetakse iga saadetise pealt 15 senti. Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti. Peale selle iga 10 krooni wõi selle oia pealt sise- ja wälismaale 5 senti. . nt saadetised (s. o. liht- ja tähtsaadetised, wäärtkirjad, postpakid nmg posntransferdid ja telcgraasilised rahatransferdid, mis erikäsksalagac
39
Eoju kätte toimetatakse) maksawad peale harilikkude postmaksude: si s ewaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piirkonda adresseeritud Tirjad ja rahakaardid, — 40 senti, postpakid — 65 senti; b) — posti saadetised wõi telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud wäljaspoole Eirjade wõi telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda, iga kilomeetri pealt 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni. Lendpostiga saatmise eest (kuhu lendpostiga wahetus käimas) peale harilikkude postimaksude wõetakse lisamaksu lendpostmarkides: a) kirjade eest iga 20 grammi wõi selle osa pealt sisemaale 10 senti, wälismaale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, wälismaale 15 sentr, rrstpaeladelt iga 50 gr. wõi selle osa pealt sisemaale 15 sentr, wälrsmaale 45 senti. Wäärtkirjad. Kaalu- ja tähitusmaks nagu tähitud krriade eest. Kmrritusmaks iga 10 krooni ehk selle osa pealt sisemaal, Lätis ja Leedus 20 senti. Sisemaal — wäärtuse ülemmäär — 10.000 kr. , Nõudekirjad : a) postisaadetiste järelotsimise üle rga saadetise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, wälismaal 40 senti; 2) postisaade tiste tagasinõudmise wõi aadressi muutmise üle iga saadetise üle posti teel sisemaal 20 senti, wälismaal 30 senti. Kojuwiimine (kus korrespondentsi kojuwiimine sisse seatud): rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (wäljaarwatud postpakid) iga saa-detise iga 5 krooni wõi selle osa pealt 3 senti, alammäär 10 sent:. Kojusaadetawate summade suurus on piiratud: linnades 500 kroo nini, mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa peale. Wäärtkirjad kuni 100 kroonini wiiakse koju kätte ilma maksuta, kus kojuwiimine sisse seatud. Telegrammid: a) lihttelegrammid äripäewadel 5 senti sõna, alam määr 40 senti, öösel ja pühapäewad kaks korda kallim. Ööks loetakse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse telegrammid makfawad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse telegrammid sise maa taksiga. Wirktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga wõetakse Eisamaksu iga klm. pealt 20 senti, alammäär 1 kroon.
Tempeluraks. Tempelmaksu kohustus oleneb dokumentide sisust, mitte aga nime tusest rvõi pealkirjast. See asjaolu, et dokumendile on peale kirjutatud Jroühnig", ei õigusta meel tempelmaksustamist krviitungite tariisi jä rele, kui see dokument kannab arme iseloomn. Tempelmaksu alammää raks on 5 senti. Arwed alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Alates 10 kroonist wõetakse arrvetelt tempelmaksu O,2°/o arme summast, s. o. iga 1000 sendi pealt 2 senti, aga wähemalt 5 senti peab igal arivel olema. Wabad on arwed, mis esitatakse teenijate poolt teeenistusandjale tehtud kulude üle, samuti ühe ja sama ettewõtte sisemise asjaajamise arwed. Kwiitungid alla 10 krooni on tempelmaksust wabad. Kwiitungi5)ett 10—-10J kroonini wõetakse tempelmaksu 5 senti, üle 100 krooni liste lt kwiitungidelt wõetakse 10 senti iga kwiitungilt. Nagu juba eel
46 pool tähendatud, ei tohi kwiitungi ära segada srwetega. Kwiitungiksloetakse dokument, mis sisaldab ainult rahasumma kättesaamise tõen duse. Dokument, kus üles loetud tehtud töö roõt kaubad, ei ole kwiitung, maid arme. Wabad on kwiitungid: teenitud palga ja töötasu kätte saamise ule. Paltvekirjad, awaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused, wastused, seletused, wastulaused (kajad) ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus riigi-, administratiiw- ja kohtuasutustele ja nende ametnikku? xr omaroalitsusasutustele ja ametnikkudele, tempelmaksustatakse 25-sendilise tempelmaksuga poognalt. Ametiasutuste ja ametnikkude 2® * roaljaQrttub lahendatawad paberid, mis sisaldawad wastuseid asja sisu kohta, kärwad samuti 25-sendilise tempelmaksu alla. Tähendab, kui palwekrrzale root ettepanekule soowitakse wastust, tuleb ligi lisada 50 s. tempe lm arke. Palwekirjad, mis on wähemad kui poogen, käiwad °Ua, mis terme poogengi. Igasugu eelpool loetletud halduste lisad tulewad tempelmaksustada 10 sendiga poognalt. Wabad f?,?alwed. kõik kuri- ja wäartegude kohta käiwad paberid, kiriaro ahetus vaesusetunnistuse wäljaandmise üle ja waesusetunnistus, tulumaksu wastulaused, pensioni palwed. Maapanaale "esi tatud palwed, ktrjawahetus waestelastekohtutes. V ' r ?"^s,tuslepingutelt wõetakse tempelmaksu 1 % kokkulepitud Lasu summast. Km neis ettenähtud tasumäär ei ületa: aastas 1200 krooni tuu§ /rooni wor päewas 6 krooni, siis on nad tempelmaksust wabad? tempelmaksu 0,2% wSlasummast. Eel lepingud maksustatakse Vs lõpliku lepingu maksu summaga. maksu öZVnÄ roa“°8roala kobta.^-etaks- tempel-
rendilepingud ja nende pikendused käiwad .rmpelmaksu alla järgmiselt: km aastane üür on 50—200 kr. — 02% Ü?400, kr- "0,4%, üle 400—800 kr. — O,6°/o, üle 800—1600 tr’ ulr 1600 kroom — l°/o rendi- roõt üürimaksusummast terroo lepingu kesüvuse aja eest ühes lisatmgimiste wäärtusega. , , õolttvsed: a) eriroolitused üheks ainsaks tegewuseks, üheks aim saks toimetuseks roõt uhe asja ajamiseks kohtutes ja ametasutustes — 20 semt; b) koguroolttused teatama liigi asjade ajamiseks kohttttes ja ametasutustes 1 kroon; c) üldwolitused piiramata ulatusega esineÄttieJ5 ~ 2 kroont. Wabastatud on wolitused postisaadetiste ja korres pondentsi wastuwotmiseks, trükitöö tasu, kengiste (gratifikatsiooni), abi rahade ja pensioonide kättesaamiseks, kui summa ei ulata üle 150 krooni, jo mõned teised liigid. . „r Wabad on tempelmaksust kõik dokumendid, mille objekti wäärtus ei uteta 50 kroont, roäljaartvatud arroed, kwiitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksutahed. 7 i° paberid tempelmaksustatakse tempelmarkideqa, 10 sularahaga. Sularahaga maksmisel tuleb paber efitada Eestt panga osakonnale, kus annab kwiitungi maksu tasumise üle. koduseid kustutamine. Eraisikute ja asutuste omawahelisi Pdmai-aib tempelmarkibega tempelmaksustades, tulewad tem„«■■« Eirjutamist, nii et dokumendi l “' I c “( lnr oorumem jääd) kõigist tempelmarkibest läbi ulatub.
41
Erandina eelpool lähendatud määrusest on lubatud ainult arwetel ja kwiitungidel tempelmarke kustutada ka järgmises korras: igale margile kirjutatakse kustutamise aeg (päew, kuu, aasta) ja markidest kirjutatakse läbi arme rvõi kwiitungi wäljaandja nimi wõi firma, nii et kirjatähed ümberolewale paberile ulatumad. Kui arme summa jääb tasumata, märgitakse tempelmargi alumi sele äärele maid kustutamise aeg, kuna margid ise kustutatakse firma wõi asutuse templiga. Tempelmaksu trahwid. Tempelmaksu seaduse wastu eksijad lange mad trahwi alla tempelmaksu kümnekordses suuruses, kuid mitte rohkem kui 5°/o summast, mille järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Peale selle tuleb tasuda ka maksmata tempelmaks. Arvalduse tempelmaksuta jätmine ei pane palwes esitatud küsi muse otsustamist seisma, kuid tempelmaks nõutakse kahekordses suuruses sisse.
Tähtsamad kaugused Tallinnast Wälismaa.
Leningrad................. Riga......................... Kaunas ..................... Warssaw................... Berliin..................... Rooma..................... Genf......................... Amsterdam .... Brüssel..................... Paris......................... Praha........................ Monte-Carlo. . . . Budapest . . Wien......................... Madrid..................... Lissabon..................... Königsbera .... Wenetsta.................... München ... Neapol.....................
Külmamispunkt. Keemispunkt. 800 Reamuur................. ............................. 00 100° Celsius......................... ............................. 0° 212° Fahrenheit................. . . . . ... 320 nii 120 R — 150 C — 3/4 R „ 590 F — 150 (x — s/g (F—32) „ 100 C — 8° R — C „ 50° F - 8» R — 4/9 (F — 32) „ 85° C —185° F - 9/5 C -si 32 68° R =185° F - 9/4 R -j- 32
Koduapteek. Joodtinktuur: Igasugustele wäikestele naha riketele, Eriimustustele ja torgetele paale panna. Haawa ümbruse mää rimiseks. Hambawalu puhul igemete määrimiseks. Riitsinusõli: Kõhu kinniolekul 1-2 supilusikatäit Psse wõtta. Põletushaawadele panna. Hapetega ja lehelistega Mürgituste korral sisse wõtta (kaitseb mao ja söögitoru seinu). Palderjani tilgad: Südame kloppimise ja erkude rahustamiseks 10-20 tilka. Põletatud magneesium 15,0: Vastumürgiks mär gistuste puhul hapetega, fosforiga, arseenikuga, joodtinktuuriga 1—2 teelusikatäit klaasi wee pääle 1—2 klaasi sisse wõtta. PõLetushaawadele pääle raputada.
44
Hoffmanrri tilgad (liikwa): Meelemärkuseta oleku, minestuse, kahwatuse ja nõrkuse puhul nina all hoida. Kui haige meelemärkusele tulnud, 20—30 tilka meega sisse anda. Tannalbin 0,5 10 pulbrit: Kõhu lahtiolekul 1—2 pulb rit meega sisse wõtta Boorhape 30,0: Boorwee malm istumiseks kompres sideks, suu ja kurgu loputamiseks, kuiwanud haawasidemete lahtileotamiseks— 1 teelusikatäis klaasi keedetud mee pääle. Tinkpiiritus: Minestuse kordadel nina all hoida, sa muti meelemärkuseta olekul. Pääwalu ja nohu puhul nuusutada. Ussi hammustamise, mesilaste ja wapsikute pistete korral haawale panna. Hapete wastumürk (5 tilka napsiklaasi pääle 3—4 klaasi). Söögisooda: Wärskete põletushaawade katmiseks komp ressina, kangete hapetega põletatud haawadele raputada. Söögi äädikas: Leheliste wastumürk, 1—2 klaasi äädika jooki. Bensiin: Naha ja haawa ümbruse puhastamiseks määr dest, raswast jne., kleepima plaastri (leukoplasti lahtileotamiseks haawalt. L ü s o o l 200,0: Käte, asjade, Väljaheidete, röga, mäda, pesu haigusetekitajaist pisikuist puhastamiseks 1—2 supilusikatäit toobi mee pääle. Mangaanhapu kaalium 10,0: Mõni kristall klaasi mee pääle, et mesi läbipaistew lilla oleks. Lõputuseks ja kiris tamiseks. Mürgituse puhul morfiumiga, kokaiiniga ja rikkiläinud toiduainetega, sisse wõtta 1—2 klaasi. Maarj ajää: Ninast werejooksu sulgumiseks 1 teelusika täis klaasi keedetud külma mee pääle — seda ninasse tõmmata. Prowangsõli: Haudunud kohtadele määrida. Hapetega, lehelistega ja põrgukiwiga mürgituste korral sisse wõtta. Kaitseb mao ja söögitoru seinu põletuse eest. Sidumismaterjal: Hügroskoobilist watti 50,0, puuwatti (ligniin) 50,0, 2 marlisidel 5 sm lai, 2 marlisidet 10 sm lai, ühed anatoomilised näpitsad. Tümoolpiiritus 75,0: Haawade sidumisel marli niis keks teha sellega ja haawale panna. Ka käte desinfitseerimiseks 1 gr tümooli 500 gr 6O°|o=Itfe piirituse pääle.
45
Esimene abi õnrretusjrrhtrrrrrrrstel. Haawad. Lahtiste haawade hädaoht peitub, mustuse, mäda ja haigustekitajate sissetungimises. Seda wõimalust mööda ärahoida, on esimesabiandja kohus. Esimeseks nõudeks on, et abiandja iie haawa ei infitseeri, mida saawutakse isikliku ja sidemete puhtusega. Käed pestagu hoolega sooja mee, seebi ja har jaga, eriliselt sõrmewahed ja küüned. Hea on peale pesemist käed piiritusega üleõõruda. Haaw ise jäegu puutumatuks. Tawaliste „wäljapesemistega" wiiakse mädatekitajad sügawale. On nähtawaid wäikesi mustusosakesi, siis on pari maks eemaldusabinõuks wesiniku ülihapend. Haawale walades hakkab ta mahutama ja kõrwaldab seega mehaniliselt mustuse. Wigastamatud nahka haawa ümbruses puhastatagu alkoholi ehk bensiiniga, wõib ka joodiga mää rida. Wäikestele kriimustustele ja wäga pealiskaudsetele wäikestele haawadele wõib joodi peale panna. Haawa sidemeks tarwitaste puhast (aseptilist) marli. On suurem werejooks — tarwitada hyposkoobilist watti, seda aga mitte otsekohe haawale (jätab kiude), waid mõnele marli kihile. Aseptilise marli puudusel wõib tar witada ka puhast, wärskelt triigitud linast riiet.
Werejooksu d. Suurte lahtiste haawade juures ettetulewaid tugewaid werejookse tuleb otsekohese eluhädaohu tõttu kiirelt sulguda. Weri on kas tuiksoonest — hele punane, purskab hooti, wõi tõmbsoontest — tumepunane, nirisew. Tõmbsoonle werejookse waigistakse lihtsalt tugewa sidemega. Tuiksoonte werejooksu lõpulik seismapanek jääb arsti hoolde. Tuiksoone werejooksu sulgumiseks pigrstakse tuiksoon haawast ülewalpool wastu luud. Käe were jooksu puhul Pigistatagu õlawarre weresoon wastu õlannrre luud käe sisepoolel, kus juurepääs soonele kõige lähem. Jala werejooksu puhul pigistatagu tuik soont reiel wähe allpool kübet. Jääb werejooks wähemaks wõi seisma, tehakse sealkohal kinnitõmbe. Hea on kinnitõmmet teha uue, wäljawenitatud kummi toruga, ehk ka rätikuga, mida pulgaga kinnitõmmatä. Kinnitõmme ei tohi ühtejärgi rohkem kui 1 Va tundi olla, Wastasel korral kaotab liigend eluwõime. Siis wallandada wähe, kuni were nirisemiseni, mõneks minutiks, ning uuesti tugewasti kinnitõmmata. Werejooksude puhul kaenlaaugust, kubemest ja kaelatuiksoonest, ei saa kinnitõmmet teha, waid abiandja peab weresoont sõrmega wastu luud lit suma, kuni sulgeb were arst. Olgugi, et ärapigistatud liikmetest sageli pole tugewat werejooksu, peab ettewaatuse mõttes ikkagi kinnitõmbe tegema, muidu wõib kergesti tekkida transpordil elukardetaw werejooks. Kergemail juhtudel aitab wastawa liigendi ülewalhoidmine. Haaw seotakse werejooksude puhul alles peale weresulgumist. Werejooksu puhul ninast, hoitagu pea kukla, ninale ja kuklale pannes külmawee lapid. Terwe ninasõõrm kinnihoida ja läbi werdjookswa õhku pikkmööda sissehingata ja suuläbi wäljahingata. Wauade inimeste juures peab nina werejooksude puhul ettewaatlik olema ja kui werejooks ei waibu, kohe arsti poole pöörata, sest wAmalik on lubjastanud weresoone lõhkemine.
46 Werezooksud suust on kas kopsudest wõi maost (oksendamine). Mõlemil puhul on haigele wajalik täieline rahu, haige ei tohi midagi süüa ega juua Kulm kompress pannakse rinnale ja kõhule. Lastakse wäikesi jäätükikesi neelata ia kanget soolwett juua.
Põletishaawadele pealepanna kas linaseemne õli ja lubjawee (pooleks) kompress ehk boorwaselnui, kui kumbagi käepärast Pole, siis söögisoodat, magedat wõid, magedat raswa, ehk kooritud toorest kartulit. a Sool- waäwel-, karbol- ja teiste hapete põletishaawadele pealeraputada soodat, kui seda ei ole — kriiti, hambapulbert, magnesiumi. Lehelistega põletatud haawadele, nagu seebikiwi jne. peale panna üädikawee kompressid, sidruni mahla.
Luumurded. ®Pme[e abi andja peab liikme liikumatasse olekusse paigutama ja sellesse asendisse, mis haigele kõige wähem walurikas. Igasugusest murtud luu osade kohale panemisest peab hoiduma 1 Murtud kehaosa tuleb lahasse rvõl latti panna. Sealjuures tuleb silmaspidada, et mõlemad naaberliigesed oleks ka lahasega kaetud. Nii saawutakse parimalt liigendi täieline liikumatus Lahaseks wõib tarwitada traatlatti, pappi, õhukesi lauatükke, hädakorral ka keppe. Lahast et tohi mitte paljalt wastu ihu siduda, waid olgu mähitud mõne pehme riidetükiga, matiga, wõi takuga. Samuti olgu täidetud kahad luu ja, lahase wahel. Igasuguste abinõude puududes wõib näiteks haiget jalga fertue jla külge siduda, sealjuures peawad aga warbad (mõlemil jalal) üles poole waotama. Käeluu murrete puhul painutatagu käsi alati küünarliigendist. Lahases ja lahasse pandud kasi seatagu rätikuga kaela. . Lahtiste luumurrete (murded, kus üks luu ots läbistunud naha) juu res et tohi kunagi seda luuotsa haawa tagasi litsuda, waid katta puhta marliga, nagu kogu haaw. Siis liiges lahasse panna ja wõimalikult kiirelt arsti juurde saata. . On liiges paigast ära, teha külmad mähised paistetuse ärahoidmiseks kuni arsti kohalejõudmiseni. teha Rikastuste puhul loastaw liige sidemesse panna ja külm . kompress
Uppumine. Uppunu wallandakse riidest, asetakie kõhuli, tõstetakse kõhu piirkonda ja klopitakse seljale, et wett maost ja õhuteedest eemaldada. Siis asetakse uppunu selili, puhastakse suu ja nina. Keel tõmmatakse suust ja kinnitakse sidemega lõua külge, et ta tagasilangemisega hingetoru ei ummistaks. Hammaste wahele asetatagu puutükk wõi kork. Ristluude koht lõrgendakse riiete allapanemisega ja alustakse kunstlikku hingamisega. Sealjuures põlwitab abi andja uppunu peakohal. Wõtab mõlemad käed küünarnukkidest kinni ja litsub rinnakorwile, rõhku aegamööda suurendades — s. o. wäljahingamine Sisse hingamist saawutakse, kui rõhk järsku kaob ja kaed ülepea tõmmatakse. Neid liigutusi peab toimetama umbes 16—18 korda minutis (normaalne hingamise wahekord) Soowitaw on sealjuures kõwasti lugeda, et õiget kiirust alalhoida Lugeda aeglaselt 1-2-3, litsudes rinnakorwile, 1-juures käed järsku tõsta 2—3 käed paigal hoida; 1—2—3 käed rinnale lttsuda j. n. e. Kunstlikku hingamist peab niikaua tegema, kuni uppunu ise sügawasli hingama hakkab.
47
Loomuliku hingamise algul tuleb kunstliku hingamisega teda järeleaidata. Kunstlikku hingamist tuleb sageli teha 4—5 tundi, seepärast aegsastr abiliste eest muretseda. Loomulikult ka kohe arsti järele saata. • Kunstliku hingamise ajal on hea, kui abiline õõrub soendamrseks up punu keha. Ka südamepiirkonna kloppimine ja õõrumine awaldab kasulikku ärritust südametegkwusele. Meelemärkusele tulles antagu kuuma jooke.
Päikese- ja kuumusepiste. Haige wiiakse warjulisse, jahedasse paika, wabastakse riideiÜ ja tehak se kunstlikku hingamist. Hea on sealjuures naha ärritus weepisardamise ia jalataldadekõditamise näol. Nuuskpiiritust nina all hoida. Meelemärkusele jõudes kanget kohwi, teed, Hoffmanni tilgad haigele sisseanda.
Minestus. On haige kahmasu, tuleb asewda pea ja ülemine kehaosa allapoole, meelemärkusele tulles anda ärritawaid aineid (tee, kohu», wein), samuti hoo litseda kehasoendamise eest. Raskematel juhtudel teha kunstlikku hingamist.
Külmumine. Külmanu wiiakse külma ruumi — õõrutakse lume ehk külma weega, alles siis kui kangestus järele annud, wõlb woodi panna ja willaste asja» deaa õõruda — meelemärkusele jõudes, antakse tulist kohwi, weini. , On külmanud üksikud kehaosad, õõrutagu neid lumega kuni punetusenr ja pärast waseliiniga ehk mageda raswaga sisseõõruda.
Wingumürgituse puhul wiidagu haige kohe wärskesse õhku, elluäratamiseks teha kunstlikku hingamist ja anda ülalnimetatud ärritawaid aineid.
Elektri ja pikselöök Haawad rawida kui harilikud põletishaawad. Katta õnnetu sooja riie tega ja teha kunstlikku hingamist, ja wõimalikult kiirelt arst kutsuda.
Leheliste ja hapete mürgistused. Leheliste sühuwõtmise ja allaneelamise puhul tuleb otsekohe juua ja suud loputada sidruni ja äädika weega. Hapete puhul (wäljaarwatud sosforhappe juures ei tohi piima anda) anda rohkesti piima ia sooda wett. Sattuwad need ained silma, asetatagil haige selili ja kohe rohkelt wett silma kallata, siis magedat wõid ehk raswa peale panna.
Dr. L. Martinoff.
Nõudke
Anusol
GOEDECKE & Ko A.-S.
HÄMORROIDIDE (päratõmbsoonte) haiguste vastu. Oiged ainult punastes karpides, vabriku plommiga. Müük apteekides.
48
Reisipiletite hinnad Tallinnast lähemas sihituses2 kl. 3 kl. Pagas 10 kg.
Jaamad
1. Aegwiidu Aiamaa . Anne . . Antsla . Aakre . . Aruküla . Aumere . Ellamaa. Elwa . . Haapsalu Hiiu . . Husari .
Autobrrselimide nimestik. Tallinn—Kuus alu—Wiinistu Tallinna —Walgejõe—Wõsu Tallinn—Anija—Koitjärwe Tallinn—Kurna—Nabala Tallinn—Juuru —Kaiu Tallinn—Märj am aa Tallinn—Keila-Joa ^eila-Joa—Keila alew Tallinn—Rannamõisa— Suuropi Tallinn—Wiimsi—Tammneeme Tallinn—Waida—Kose-Kuimetsa Tallinn—Waida—Kos e—Ardu Tallinn—Jüri—Alamere Tallinn—Pärnu Klooga—Laulasmaa ^asalemma—Wihterpalu Nõwa Riisipere—Märjamaa Aisti-Wigala Risti—W irtsu—Kures aare Haapsalu - Lihula Haapsalu—Sp ith am Pärnu—Sindi Mrnu—Sindi—Jõesuu Pärnu - Jakobi—Udmvere Pärnu—Talli—Kilingi-Nõmme Pärnu—Häädemeeste--Ikla Pärnu—Tõhela Pärnu—Lihula Pärnu—T õ stam aa—S aulep i saalepi - Warbla—Lihula Wiljandi—S -Jaani—Kaansoo Wiljandi—Suure-Kõpu Wiljandi-Tõrwa Wiljandi—Oiu Wiljandi—Tarm astu—Suisleva Põltsamaa—Wiljandi Põltsamaa—Jõgewa Põltsamaa—Wõhma Põltsamaa—Paide ^kartu - Oiu—Wiljandi P^rtu—Pikasilla—Wiljandi ^nrtu-Põltsamaa Tartu—Wõru Tartu—Põlrva Tartu—Ahja—Meeksi Tartu—Räpina—W õõpsu Tartu—Alatskiwi—Pala Tartu—Mustwee—Lohusuu Torma—Malga Tõrwa—Puka Abja—Nuia—Torma Nuia—Wiljandi Wõru—Mõniste Wõru—Põlwa Wõru—Wastseliina—Misso Wõru—Räpina—Wõõpsu Wõru—Rõuge—Laitsna Wõru—Kanepi—Kallaste Wõru—Wõru r. jaam Wõru-Osula-Kärgula-Kooraste Wõru—Antsla—Urmaste Petseri—Petseri r. jaam Petseri—Suura Palupere—Otepää Rakke —Paaswere Rakke —Koeru Aeqwiidu—Ambla—JärmaMadise Rakmere—Paaswere—Wenewere —Simuna Rakmere—Wiru-Nigula Rakmere—Wõsu Jõhwi—Iisaku Rakmere—Kiltsi r. j. Aumere—Narwa-Jõesuu Narma—Skamja Kuresaare—Torgu Kuresaare—Mustjala—Wõhma Kuresaare—Kihelkonna Kuresaare - Leisi—Parametsa Kuresaare—Lümad a Kures aare —Pihtla—Tõlluste Luide-Kõrgessaare-Hellermaa Emmaste—Keina -Heltermaa
52
Tallinna juht. Walitsuse keskasutused. Riigikogu, esimees, asjadewalitseja, kantselei — Toompea lingikogu hoone. Riigiwanem, — Toompea loss. Riigikantselei riigisekretär — Toompea loss. Statistika keskbüroo — Toom kooli tn. 13. ohtu - ja siseministeerium — kantselei, admimstratiiwosakond, piiriwalwe walitsus, wangimajade walitsus, politseiwalitsus — Toompea loss. Haridus-ja sotsiaalministeerium — kantselei, teaduse- ja kunsti osak., kooliwalitsus, terwishoiu- ja hoole kande walrtsus, töökaitse osak. — Tõnismägi 11. Majandusministeerium — kantselei, rahandus cla*-' kaubanduse amet, tööstuse amet, patendi amet — Toompea, Kohtu tn. Proowikoda — Lai tn. 54. Maksude wälitsus — Toom-Kooli tn. 17. Pöllutõöministeerium — Wismari tn. 7. Maa korralduse amet katastri amet - Falgi tee 6. Riigimaade ja E sade walitsus - Wismari tn. 7. Riigi metsatööstus — Falkpargr tn. 4. Teedeministeerium — Toompea, Rahukohtu tn 1 välisministeerium — Toompea, Kohtu tn. 1. Kaitseministeerium — Pagari tn. 1 Riigikontroll — Suur-Roosikrantsi tn. 10-a.
Omawalitsused. Linnawalitsus — Raekoda. Statistikabüroo ia perekonnaseisuamet — Raekoja plats 9. Waestelastekohus - Mün di tn. 2. Terwishoiu osakond — Nunne tn. 2. Kooliwalitsus — ^unne tn 2. Hoolekande osakond — Wabaduse pst. 4. Töödors — Wene tn. 23. Linna pandimaja — Maneeshi tn. 4. Linna tapamaja - Wilmsi tn. 37. ar iu maawali tsus — Suur-Roosikrantsi tn. 12.
Politsei. muua-Harju Prefektuur — Pikk tn. 63. -SLAtla' ; Soo tn. 23. Politsei 2. jaoskond 3- jaoskond — S. Tartu mnt. 43. 45olttfet 4. jaoskond — W. Roosikrantsi tn. 4. Politsei 5. jsk.
53
— Paldiski mnt. 23. Politsei 6. jaoskond — Püham aimu tn. 11. Balti Puuwillawabriku jsk. — Kopli tn. 21. Kopli jaoskond— Wene Balti tehas 24. Lasnamäe jaoskond — Katusepapi tn. 38. Sadama jaoskond — Sadama tn. 19. Aadress- ja leiubüroo— Pühawaimu tn. 11. Kriminaalpolitsei — Pikk tn. 63. Politiline politsei — Pagari tn. 2. Politseikool — Lai tn. 48.
Kohtud. Kohtupalat — Jaani tn. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu — Jaani tu. 7. Tallinna-Haapsalu Rahukogu IL aste — Rahu kohtu tn. 3. Kinnistusjaoskond — Rahukohtu tn. 3. Rahukoh tunikud L—10. jaosk. ja Raasiku — Rahukohtu tn. 3. Prokuratuur — Jaani tn. 7. Kohtupristawid — Jaani tn. 7. Wannutatud tõlk — Niguliste tn. 8—10.
Kaits ewäeas utus ed. Harju kaitsewäe ringkonna ülem — Gilde tn. 3. diwiisi staap — Pagari tn. 1. Meriwägede staap — W.-Patarei t. 10. Kaitseliit — Kaarli tn. 8.
Haigemajad. Linna keskhaigemaja — Kirikuaia 8. Linna külgehakkawate haiguste ja tiisikuse haigemaja — Magasini tn. 29. Linna naha- ja suguhaiguste haigemaja (naisterahwastele) — Uus Tatari tn. 25. Sõjamäe keskhaigemaja — Juhkenthali tn. 52. „Seewald" (närwi- ja waimuhaigete maja) — Paldiski maantee 52. Diakonisside asutuse haigemaja — S.-Pärnu mnt. 50. Eesti erakliinik — Kaupmehe tn 10. „Greiffenhageni" erakliinik — S.-Roosikrantsi tn. 2-a.
Kiriku keskkogud. Ew. Lutheri usu konsistoorium, piiskop — Kiriku tn. 8. Apostliku õigeusu sinood, mitropoliit — Pikk tn. 64. Baptistide usuühingute liit — W.-Tartu mnt. 29. Tallinna juudi kogudus — Maakri tn. 5.
i54
Pangad. Eesti pank — Wabaduse pst. 3. Eesti panga Tallinna osakond — Suur-Karja tn. 23. Eesti Maapank — Wabaduse pst. 1. Pikalaenu pank — Harju tn. 33. Eesti Rahwapank — Suur-Karja tn. 19. Põllumeeste keskpank — Suur- Karja tn. 3-1 Krediitpank — Suur-Karja tn. 20. Eesti Laenupank — Suur-Karja tn. 18. Tallinna Linnapank — Mündi tn. 2. A.-S. Scheel ja Ko — Suur-Karja tn. 1 Tartu pank — Kinga tn. 1.
Muid tähtsamaid asutusi. Kaubandus-tööstuskoda — Lai tn. 45. @eäti tehniline järelwalwe selts — Suur-Kloostri tn. 22. Eesti Punane Rist — Niguliste tn. 12. Börs — Pikk tn. 17. Eesti turistide ühing — Wiru tn 26 Eesti tarwitajateühisuste keskühisus -',ETK«-Lai tn. 41. Eest: reisibüroo — Mündi tn. 6. ,,Estonia eksporttapamajad" — Suur-Tartu mnt 79 „ Merimeeste kodu" — Uus-Sadama tn. 11-a PsllumajanduAik keskühisus Fstania' - Jaani tn. 6. maadro Ringhääling — Estonia teaatrimaja. Tallinna Eesti Põllumeeste selts — Õllepruuli tn. 1 Wigastatud sõjameeste ühing — Pikk tn 67 Eesti Põllumeeste keflselts — Pikk tn. 40. Eesti seakaswatajate selts — Pikk tn. 40 Eesti seemnewilja ühisus — Walli täit. 6. Loomakliinik — W -Roosikrantsi tn. 6 Majandusühisus — Estonia pst. 21 Maanaiste Keskselts — Pikk tn. 40. Xalube hindamise ja ostu-müügi nõuande koht — Pikk tn. 40.
Tartu juht. Omavalitsus. Maawalitsus, Promenadi t 2 Lmnarvalitsus, Raekoda (Raekoja-
Perekonnaseistlamet, Gildi t. 8. Linnakovliwalitsus. Gildi t. 8.
Kohtnasutused.
Tartu-Wõru Rahukogu, Weske t. 1
55 Tartu 1. ja 2. jaosk. rahukohtunikkude kantselei, Tähtwere t. 4. 3. ja 4. jaosk. rahukohtunikud, Riia tän. 41. Tartu 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijad. Rüütli t. 27. Tartu 3. ja 4. jsk. kohtu-uurijad. Maarjamõisa t. 52. Rahukogu prokuröri kants, ja Rii gikohus, Aia t. 35. Rahukogu krepostiosak. tsiwiil- ja administratiiwosak. Meski 32. Kriwinaal- ja üldjsk.. Meski t. 32. Linna hoolekande-osak. waestelaste kohus. Kaluri t. 12. Kohtupristaw 1. jaosk. A. Sarap. Sawi t. 1. Kahtuvristaw 2. jaosk. P. Zion, Äia t. 39. Kohtupristaw 3. jaosk. J. Sarap, Tallinna t. 67. Kohtupristaw 4. jaosk. A. Pikat Tööstuse t. 11. Notarid: J. Kallas, Küüni t. 5. J. Reimann, Kompanii 2. A. Siska, Suurturg 12. H. Mihalem, Suurturg 1.
Politsei Tartu linna politsei 1. jsk. komis sar, Jaani t. 9. Linna 2. jsk. komissar. Riia t. 32. Linna 3. jsk. komissar. Kalda t. 7. Tartu-Walga kriminaalkomissar Gildi t. 12. Tartu-Walga Prefektuur, Gildi tän. 14. Tartu 1. jsk. politseikomissari kants. Riia t. 77. Politilise politsei komissari kants. Küüni t. 3.
Pangad. Tartu Majaomanikkude pank,Suur turg 7.
Tartu pank. Suurturg 20. Tööstuspank, Jaani t. 24. Ühispank, Suurturg 18. Põllumajanduse pank. Suurturg 9, Eesti panga Tartu jsk. laenud ja Pikalaenu panga asjaajamine. Kompanii t. 2. Kauba-pank, Suurturg 12. Krediit pank. Tartu osak. Suur turg 11.
Haigemajad. Linna haigemaja. Lina t. 6. Linna haigemaja meeste- jä suguhaig. os., Aleksandri t. 86. Linna haigemaja. Puiestee t. 87» Tartu erakliinik, Riia t. 34. Maarjamõisa kliinik, Riia tee ääres. Lastekliinik, Weski t. 6. Ülikooli haawakliinik. Toome peal. Ülikooli naistekliinik. Toome peal. Ülikooli närwikliinik. Maarjamõisa wäljal. Ülikooli polikliinikud, Jakobi t. 2. Ülikooli silmakliinik, Wallikraawi t Ülikooli waimuhaiguste kliinik,. Tallinna t. 48. Ülikooli hospitaal-haawakliinik. Maarjamõisa wäljal. Loomaarsti-teadusk. haawaklnnrk, Wene t. 26. _ Loomaarst, sisehaig. kliinik, Wene: tän. 30.
Apteegid. Linna apteek. Raekojas. Apteek — Küüni t. 5. Karlowa apt.. Tähe t. 64-a. Krastingi apt. Promenadi t. 14. Lill ja Hakkaja apt.. Peterburi t. Maarja apt., Pepleri t. 9.
Pärnu juht. Ametiasutused. Linnawalitsus, Wilmsi tän. 5. Linna haigemaja, Sillutuse t. 2 Aadresslnud, Possieti tän. 12.
56 Rahukohtu 1. ja 2. jsk.. Rüütli 19. 1. 2. jaosk. kohtu-uurija, Rüütli tän. 19. Kohtupalati prokuröri noorem abi Rüütli tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. Tolliwalitsus, Wee tän. 8 Sadamawalitsus, malli pääl. Lootside kontor, malli pääl. Notar A. Hansschmidt, Ku ninga tän. 1. Notar T. Kullafepp, Brackmanni tän. 2. Pärnu kaitsewäe rinqkonnaülem, Wilmsi tän. 6. Posti- ja telegraafi kontor. Rüütli tän. 21.
Maawalitsus, S.-Sepa tän. 16. Kaitseliidu Pärnu Malewa staap, Brackmanni tän. 5. Kaitseliidu Pärnumaa Malewa staap, Riia tän. 23. Piirimalwewalitsus, Januseni t. 2 Trisikusehaigetele maksuta nõuande punkt. Kuninga tän. 7. Emade ja rinnalaste maksuta nõu ande punkt. Uus tän. 10
Maawalitsus, Pikk tän. 3. Linnawalitsus, Linnu tän. 1.
Pangad.
Kohtuasutused.
Mjandi-Pärnu rahukogu. Posti t. Mrhandr 1. ja 2. js. rahukohtunik. Posti tän. Wiljandi-Pärnu rahukogu kinnitusjaoskond Posti t. 22. Rahukogu prokurör. Lossi t. 15. 1. ja 2. jaosk.. Pikk 1. Notar Talts, Lossi tän. 24. Notar P. Sarepera, Tartu t. 11. Kohtuprrstaw 1. jaosk.. Koidu t. Kohtuprrstaw 2. jsk., Lembiür pst.
«n-r-
Politsei
Wrhandr prefektuur, linnakomissar. maakonna 1. jaosk. komissar, .""^alkomissar ja politilise Abikomissar — kõik süstes Wrhandi mõisa uues rosps.
.Kaitsewäeasutused.
^?än Z^sewäeringk. ülem,Losfi
Omawalitsus.
Linnawalitsus, Raekoda.
®eštL P?uga Wiljandi osakond. Tasuda puiestee 2. Krediit panga Wiljandi osakond. Lossi tän. 19. Ühispank, põllum. seltsi majas. Sakala Pank, Lossi tän. 22 Tartu Panga Wiljandi osakond Lossi tän. 35. Sakalamaa Ühispank, Lossi t, 14
Haigemajad, apteegid.
utma haigemaja, Wäike tän. 4. Linna külgehakkawate haiguste haigemaja. Mäe tän. 2. Maakonna ambulatoorium, maawalitsuse majas, Pikk tän. 3. E- H. Jürgenfi apteek. Suur turg 10. Luiki apteek. Lossi tän. 24. Linna apteek. Tartu tän. 9. Maakonna loomakliinik, maawalitsuse majas. Juhataja maa konna loomaarst K. Pitkart.
Narwa juht. I Kreenholmi M-ri peawalitsus, j Kreenholm, Uus kontor 44.
57
Kohtuasutused. Rahukohtunik 1. jsk., Walge t. 7. Rahukohtunik 2. jsk.. Posti t. 36. Kohtu-uurija, Walge t. 7. Prokuröri abi 2. jsk. Rüütli t. 18. Notarid: J. Hanfing, Peetriplats 2; R. Meyer, Westerwalli t. 6.
Politsei. Politsei abiprefekt. Posti t. 36. Politsei 2. jsk., Kreenholmi 31. Politilise politsei komissar. Posti täit. 36. Piiriwalwe walitsus. Uus liin 34. Kriminaal abikomissar. Posti t. 36.
Maksuametid. Maksuamet, Nanva jsk., täit. 7. TolliwcMsus, Koidu t. 7.
Walge
Tolliwalitsuse 1. walwep.. Narma raudteejaam.
Pangad
Eesti pank. Narma osak.. Suur tän. 4. Majaomanikkude pank, Peetriplats 2. Narma ühispank. Joata t. 18. Krediitpank a.-s., Westerwalli t. 6. Tartu pank. Narma erg., Rüütli t. 18.
Haigemajad, apteegid.
Linna haigemaja. Sepa t. 34. Kooliealiste laste ambulants, Waeselapse t. 3. Apteegid: Luchsingeri pärijad,. Rüütli t. 18. J. Lust, Suur t. 26. H. Paris, Uus liin 34. T. Peetri, Peetriplats 3.
Rakwere juht. Omawalitsus. Linnawalitsus, Tallinna t. 5. Wiru maawalitsus, Kadrina tee.
Kohtuasutused. Rahukogu, Rohuaja t. 8. Rahukohtunikud 1. ja 2. jsk., Tal linna t. 47. Kohtu-uurija kants.. Tallinna t. 47. Rahukogu kinnitusjaosk.. Rohuaia tän. 8. Rahukogu prokuratuur. Pikk t. 46. Kohtupristaw, Waksali t. 29. Notarid: H. Laheste, Tallinna n tän. 25. Thomson, Tallinna t. 19.
sn ,
Politsei.
atatwere politseikomissar. Rohuaia tän. 11-a
Prefektuur, Rohuaia t. 11-a. Kriminaalkomissar, Tallinna t. 38. Politsei arestimaja. Tallinna t. 3.
Pangad.
Eesti pank, Rakwere osak.. Tal linna t. 3. Majaomanikkude pank. Tallinna tän. 20. Pärnu krediitpank. Tallinna t. 25. Rakwere ühispank. Lai t. 17. Tartu pank, R. osak.. Tallinna tän 27. Wirumaa ühispank. Pikk t. 15.. Wiru pank a.-s.. Pikk t. 2.
Haigemajad ja apteegid. Linna haigemaja. Tallinna t. 44. Linna apteek. Pikk t. 14. Wiru maawalitsuse apt.. Parkali tän. 1.
Wõru juht. Omawalitsus. Diaawalitsus, Jüri t. 12. Annawalitsus, Jüri t. 7. Perekonnaseisuamet, Jüri t. 7.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, 1. ja 2. jaosk., Wabaduse t. 13. 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijate kantse lei, Wabaduse tän. 13.
58 Kohtupristaw, Kreutzwaldi t. 35. (Kengsepp). Notar A. Sermat, Kasarmu t. 3. Politsei. Mõru politseikomissari kantselei, Kreutzwaldi t. 52. Kriminaal-abikomissart kants elei, Wabaduse t. 13. Wõru prefektuur, Kreutzwaldi tän. 52. Politilise politsei wanem assistent, Kreutzwaldi t. 48.
Pangad. Eesti pank, Wõru osak.. Karja tän. 24. Tartu pank, Wõru osak., Jüri t.18. Ühispank, Jüri t. 22. Krediitpank, Wõru osak., Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri 14.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja, Aleksandri t. 22. Linna apteek, Jüri t. 26. Wana-apteek, Kreutzwaldi t. 15.
Walga juht. Kaitsewäeasutused.
Omawalitsus. Maawalitsus, Lai t. 19. Linnawalitstrs ja perekonnaseyuamet. Sepa t. 1.
Walga kaitsewäeringk. kantselei. Kesk t. 15/17. Kaitseliidu mal. pealik, Kesk t. 9.
Pangad.
Kohtnasutused. Rahukogu, Wabaduse t. 6. Rahukohus, Wabaduse t. 6. Motar H. Tuul, Wabaduse t. 6.
Politsei. -Politseikomissari kantselei, Waba duse t. 6. Politilise politsei abikom.. Turu tän. 3. Kriminaalpolitsei, Wabaduse t. 6.
Eesti pank. Aia t. 16. Walga laenu- ja hoiukassa. Kesk tän. 15/17. Walga pank, Wabaduse t. 6. Ühispank, Kesk t. 23.
Haigemajad, apteegid. Linna haigemaja. Puiestee t. 6. Apteegid: Kesk t. 27. „ Wabaduse t. 26.
Petseri juht. Linnawalitsus, Turuplats 17. Maawalitsus, Waksali t. 6. Rahukohtunik 1. jsk., Riia t. 63. Rahukohtunik 2. jsk., Pihkwa t 18. Kohtupristan», Riia t. 50. 1. ja 2. jsk. kohtu-uuriiad, Prhkwa tän. 43. Notar: J. Piip, Riia t. 26. 'Petseri politseikomissar, Smolensk: tän. 4. Politiline politsei. Smolenski t. 4. Kriminacrlpo lits ei. Smolenski t. 4.
Maksuamet, Tiigi t. 17. Kaitsewäeringk. staap. Aia t. Petseri mlw. pealik, Waksali t. 13. Eesti laenu pank a.-s.. Tartu t. 7. Eesti pank. Turuplats 7. Petseri Ühispank, Riia t. 26. Petseri laenu- ja hoiuühisus. Tartu t. 5. Maawalitsuse haigemaja, Bogdcrnowkas. Apteek, Meomuttel, Riia t. 5.
Haapsalu juht. Omawalitsus. Maawalitsus, Suur Lossi t. 43. Linnawalitsus, Kooli t. 2.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Saue t. 18. Kohtu- uurija, Wee t. 7.
59*
Notar: T. Akermann, Wiedemanni tän. 24.
Politsei.
Politseikomissar, Wiedemanni t. 26. Prefektuur ja kriminaalkomissar, Wiedemanni t. 26.
Maksuametid.
Maksuinspektorite kants. 1. ja 2. jsk.. Kooli t. 3. Riigimaade ülem. Jaani t. 6. Tolliwalitsus, Sadama t. 12.
Kaitsewäeasutused. Kaitsewäeringk. ülema kantselei. Kalda t. 37. Kaitseliidu mlw. staap. Karja t. 6.
Haigemajad, supelasutused. Maakonna haigemaja, Waba t. 8.. Linna ambulants. Sadama t. 2. Laidoneri sanatoorium (survel),. Sadama t. 21. Supelasutus, Arroneti, Suur Mere tän. 20. Linnasupelasutus, Suur Liiwa tän. 15. Apteek, Turuplats 7.
Pangad. Eesti pank, H. osak.. Karja t 27. Krediitpank, Turuplats 4. Haapsalu ühispank. Karja t. 14.
Kuresaare juht. Maksuametid.
Omawalitsus.
Kohtuaiutused.
Maksuamet, Kubermangu t. 14. Riigimaade ülem. Komandandi tän. 9. Tolliwalitsus, Tolli t. 18.
Rahukohtud, Lossi t. 2. Notar: A. Lulla, Pargi t. 2. Kuresaare kinnistuseiaosk.. Lossi tän. 2.
Kaitseliidu Saaremaa staap. Tolli tän. 15. Kaitsewäeringk. ülem. Pikk t. 42.
Maawalitsus, Lossi t. 1. Linnawalitsus, Kubermangu t. 2.
Politsei. Politseikomiss., Kubermangu t. 14. Politiline politsei. Alte t. 4. Kriminaalpolitseis Kubermangu tän. 14.
Kaitsewäeasutused.
Haigemajad, supelasutused.
Maakonna haigemaja. Loode mnt. Linna mudasupelasutus, Pagari t. 8. Uus mudasupelasutus. Pagari t. 8. Maakonna apteek. Kubermangu-, tän- 12.
Paide juht. Omawalitsus. Järwa maawalitsus, Tallinnat. 6. Linnawalitsus, Turuplats.
Kohtuasutused. Rahukohtunik, Rüütli t. 8. Kohtu-uurija, Rüütli t. 8. Kohtupristaw, Aia t. 8. Notar: Wihalem, Pärnu t. 24.
Politsei. Paide politseikomissar. Tallinna tän. 10. Kriminaalpolitsei, Tallinna t. 10.
Maksuametid. Maksuamet, Tallinna t. 6. Riigimaade ülem, Weski t. 10.
Pangad. Eesti pank. Paide of., Turuplats. Järwa ühine laenu- ja hoiukassa. Tallinna t. 5. Paide ühispank. Tallinna t. 10.
Haigemajad. Linna haigemaja, W. Aia t. 14. Järwa maakonna haigem.. Pärnu tän. 10. Apteek: Lindke, Turuplats 13.
60
Paldiski juht. Linnawalitsus, Katariina t. 27. Waeste laste kohus, sealsamas. Rahukohtunik, Keila jsk., Keilas. Kohtu-uurija, Harjumaa 2. jsk., Tallinnas.
Politseijaosk., Peetri t. 15. Arestimaja, Kiwi t. 2. Tolliamet, Nikolai t. 4. Apteek: E. Kull, Jüri t. 18.
Põltsamaa juht. Linnawalitsus, Weski t. 2. Wana Põltsamaa wallawalitsus. Lossi t. Rahukohtunik, Lossi t. 7. Notar: Lindeberg, Jõgerva mnt. 10.
Kohtupristaw, Lossi t. 20. Politseikomissar, Weski t. 2. Kriminaalpolitsei, Lossi t. 20. Haigemaja, Pajusi mnt. 1. Apteek, Rudols, Lossi t.
Tapa juht. Linnawalitsus, Nigoli puiestee 3. Rahukohtunik, Pikk t. 25. Kohtu-uurija, Pikk t. 25. Notar: J. Martow, Pikk t. 18. Kohtupristaw, Ambla null. 9. Arestimaja, Pikk t. 23.
Politseiabikomissar, Ambla mnt. 2. Politilise politsei abik.. Lai t. 8. Kriminaalpolitsei wanem assistent, Pikk t. 35. Apteek, J. Pari, Pikk t. 9.
Turi juht. Türi linnawalitsus. Paide t. 7. Türi politsei abikomissar, S. Pär nu t. 25.
Postkontor, Paide t. 5.
Tõrwa juht. Linnawalitsus, Walga t. 24. Politseiabikomissar, Weski t. 7. Notar: R. Mölder, Walga t. 21.
Postkontor, Walga t. 7. Helme riigimaade walitseja, Kaarlimäel.
Maailma suurimad linnad. Londonis elab 7.476.168 inimest; New-Iork 6.103.384: Berliin 4.024.165; Pariis 3.500.00; Chicago 2.701.705; Tokio 2.270.000; Miin 1.842.000; Philadelphia 1.823.779; Buenos Aires 1.722.000; Osaka 1.633.000; Moskwa 1.600.000; Peking 1.300.000; Kalkutta 1.263.292; Kanton 1.250.000; Budapest 1.200.000; B nnbcry 1.172.953; Rio de Janeiro 1.1600.000; Sydney 1.100.000; Hamburg 1.079.126; Glasgow 1.034.069; Konstatinoopol 1.000.000; Warssaw 1.000.000; Detroid 993.678; Birmingham 919.438; Melbourne 912.130: Brüssel 808.000; Liwerpool 803.119; Kairo 800.000: Cleweland 796.836; Louis 772.897; Madrid 750.000; Riia 370.000; Helsingis 220.904; Tallinn 129.139.
61
Põllumajanduslikud koolid. Põllutöökeskkooli ülesanne on anda õpilastele põllumajanduslikku kutseharidus!, neid ette walmistades: 1) tegelikkudeks põllumeesteks; 2) tehnikuteks ja instruktoriteks. Kooli põhikursus kestab kolm aastat. Talwe õppesemestrite kestus on wähemalr 30 nädalat aastas; kaks suwe õppesemestrit — igaüks wähemalt 12 nädalise kestwusega — on õpilased kooli juures ja ühe suwe harjutuskohtades tegewad. Wastu wõetakse VI kl. algkooli lõpetajaid eksamitega.
Põllutöökeskkoolid. Koolid asuwad : 1) Eesti Aleksandri põllutöökeskkool, asub Olustwere mõisas,Olustwere kaudu. Koolijuhataja aar. W. Männik. 2) Pöhja-Eesti põllutöökeskkool, asub Jäneda mõisas, Jäneda kaudu. Koolijuhataja mag. Miljan.
Põllutöökoolid. Põllutöökoolidesse wõetakse sundusliku algkooli lõpetajaid, kusjuures eesõigus antakse 6-klassilise algkooli lõpetajatele.
Kaheaastased põllutöökoolid. Kaheaastases põllutöökoolis kestab teoreetiline õpetus kaks talwe. Suwewaheajal töötawad õpilased harjutuskohtades wõi kooli majapida mises. Koolid asuwad: 1) Wahi põllutöökool, asub Wahi talus. Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. 2) Wodja põllutöökool, asub Wodja mõisas. Paide kaudu. Kooli juhataja agr. H. E i n e r. 3) Wigala põllutöökool, asub wana Wigala mõisas, Wigala kaudu. Koolijuhataja K. J ll i m a r. 4) Kõljala põllutöökool, asub Kõljala mõisas. Saaremaal, Kuresaare kaudu. Koolijuhataja agr. P. Häidesk. 5) Polli põllutöökool, asub Polli mõisas, Nuia kaudu. Koolijuha taja agr. A. Männik. 6) Wäimela põllutöökool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. 7) Arkna põllutöökool, asub Arkna mõisas, Rakwere kaudu. Koo lijuhataja agr. K. Ehrenwerth. 8) Helme põllutöökool, asub Helme mõisas, Tõrwa kaudu. Kooli juhataja agr. A. R o n d i k.
Üheaastased põllutöökoolid. Üheaastases põllutöökoolis on üheaastane kursus. Talwise õppetöö kestwus on wähemalt 25 nädalat aastas. Suwel töötawad õpilased har jutuskohtades. Koolid asuwad: 1) Waua-Wõidu põllutöökool, asub Wana-Wõidu Mõisas, Wiljandi kaudu. Koolijuhataja A. Leesment. 2) Rootsi põllutöökool, asub Pürksi mõisas. Haapsalu kaudu. Koo lijuhataja E. Adelheith. 3) Petseri põllutöökool, asub Lasarewos, Petseri kaudu. Koolijuha taja agr. K. Tönnis.
62 Karjamajandus- ja piimaasjanduskoolid.
A. K a rj ak a s w atu s ko o l i d. Karjakaswatuskooli wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid. Koolid asuwad: 1) Kuremaa karjakaswatuskool, asub Kurcmacr mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2) Kuusiku k-rjakaswatnskool, asub Kuusiku mõisas, Rapla kauduKoolijuhataja agr. J. S õ r m u s. B. Karjatalitajate koolid. Karjatalitajate kooli ülesanne on ette malmistada karjatalitajaidKursus on peamiselt praktiline ja kestab aasta läbi, alates 1. maist. Koolid asuwad: j) Purila karjatalitajate kool, asub Purilamõisas^ Hagudi kaudu. Koolijuhataja A. A l b e r g. 2) Wäimela karjatalitajate kool, asub Wäimela mõisas, Wõru kaudu. Koolijuhataja agr. P. Kitsberg. C. Kontroll-assistentide koolid. Kontroll-assistentide kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli eelharidu sega karjakaswatuse-, karjatalitajate- ja põllutöökoolide lõpetajaid. 1 Koolid asuwad: 1) Kuremaa kontroll-assistentide kool, asub Kure maa mõisas, Jõgewa kaudu. Koolijuhataja A. K ä r k. 2 ) Kuusiku kontroll-assistentide kool, asub Wahi talus. Tartu kaudu Koolijuhataja agr. M. S õ r r a. D. Piimanduse koolid. Piimanduse koolide ülesandeks on meierite ettevalmistamine. Wastu wõetakse 6-kl. algkooli lõpetajaid, kellel kaheaastane praktika pnmatalituses. . , ~.. ~.r Töötab üks kool: Oisu piimaasjanduse kool, asub Ostu mõyas, Oisu kaudu. Koolijuhataja agr. J. G r ü n b e r g.
Metsanduskoolid. Metsanduskooli ülesandeks on metsnikke ette walmistada. Kooli wõetakse wastu 6-kl. algkooli haridusega isikuid. Seni töötab üks kool: Woltweti metjanduskool, asub Woltwetr mõisas, Kilingi-Nõmme kaudu. Koolijuhataja A. R e i n w a l d.
Sooharimiskoolid. Töötab üks kool: Tooma sooharimiskool. Tooma sookatsejaamaA. Wägewa kaudu. Koolijuhataja agr. N. Roosa. Õppetöö koolis kestav kaks talwet ja üks suwi.
Kodmnajanduslikud koolid tütarlastele.
Kooli wõetakse wastu sundusliku algkooli lõpetajaid, kuid eesõigus antakse 6-kl. algkooli lõpetajaile. . r Koolid asuwad: 1) Saku makaptdannskool, ajub Saku mosias-. Saku kaudu. Koolijuhataja pr. A. Käsper. ~ z t . 2) Wasula majapidamiskool, asub Wasula mõisas, Tartu kaudu. Koolijuhataja agr. J. Walsiseh. 3) Mõdriku majapidamiskool, asub Mõdrrku mõisas, Rakwere kau Koolijuhataja pr. A. Maide. , . 4) Orgita majapidamiskool, asub Orgita mõisas. Marjamaa ka Koolijuhataja n. H. M a r l a n d.
63 5) Antsla majapidamiskool, asub Wana-Antsla mõisas, Antsla kaudu. Koolijuhataja P. Leibu s. , 6) Kehtna tütarlaste põllutöö- ja majapidamiskool, ajub Kehtna mõisas, Keawa kaudu. Koolijuhataja aar. A. Ara k. Kooli ülesandeks on ettewalmistada: a) kodumajanduslikkude koolide õppejõude ja b) majapidamise ja aiatöö instruktoreid. Kooli maetakse wastu keskkooli lõpetajaid.
Kodumajandus-täienduskoolid tütarlastele Pärnumaal. Kooli kursus kestab 2 aastat. Soorvijad wõiwad ka lõpetada ühe aastaga. Kooliastujailt nõutakse algkooli haridust. Eesõigustatud alg kooli lõpetajad. Uduwere kodumajandus-täienduskool, asub Uduwere alewikus, P.-Jakobi kaudu. Koolijuhataja Liisa Kiwi. Audru kodumajandus-täienduskool, asub Wõlla-Kihlepas, Pärnu kaudu. Koolijuhataja Elsriide Aule. Tõstamaa kodumajandus-täienduskool, asub Tõstamaa mõisas, Tõs tamaa kaudu. Koolijuhataja Olinde Seimann. Saarde kodumajandus-täienduskool, asub Kilingi-Nõmmes, Kl.Nõmme kaudu. Koolijuhataja E ll a K a l m. Halliste kodumajandus-täienduskool, asub Pornuse-Kamaral, Halliste kaudu. Koolijuhataja Alma Luukas. Tori kodumajaudus-täienduskool, asub Tori alewikus. Tori kaudu. Koolijuhataja Tõnis W e n t s e l.
Põllumajanduslikud ajakirjad. „A g r o n o o m i a". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Holmi tatt. 12. Tellimise hind: 3 kr. 50 senti aastas, 1 kr. 75 senti pooles aastas. „P õ ll u m e e s". Põlluteaduslik ajakiri. Ilmub kaks korda kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Abitalitus: Tartus Holmi täit. 12. Tel limise hind: 2 kr. aastas, 1 kr. 20 senti pooles aastas. „T a l u". Põlluteaduslik kuukiri. (,,Põllumehe" lühendatud wäljaatttte). Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind: 75 senti aastas, 40 senti pooles aastas. „Üus Talu". Põlluteaduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 1 kroon 20 s. aastas 70 senti pooles aastas. „K a r j a m a j a n d u s". Karjamajanduslik kuukiri. Ilmub üks kord kuus. Talitus: Tallinn, Pikk tän. 40. Tellimise hind : 1 kr. 50 senti aastas, 90 senti pooles aastas. „Loomakaswataj a". „Uus Talu" karjakaswatusline lisa. Ilmub neli korda aastas. Toimetus ja talitus: Tallinn, Lai tän. 39. Tellimise hind: 75 senti aastas. „Taluperenain e". Ilmub kord kuus. Talitus: Tartus, Suur turg 8. Tellimise hind: 4 kr. aastas, 2 kr. 25 senti pooles aastas. ^Piimandus". Piimaasjanduslik eriajakiri. Ilmub kord kuus. Toimetus: Tallinnas, Jaani tän. 6. Kirjade aadress: Tallinn, postkast nr. 248. Tellimise hind aastas 2 kr. 50 senti, pooles aastas 1 kr. 25 senti.
Kunstwäetiste tarwitamisest Kunsiwäetiste tähtsus on teada igale põllumehele. Tõstab ju kunstwäetiste tarwitamine põllusaaki tunduwalt ju kunstwäetis tasub ennast alati. Tarwis on ainult õieti ja õigel ajal tarwitada. Toome siinkohal mõned näpunäited kunstwäetiste tarwitamise kohta eriteadlase kokkuseatud tabeli järele. Kustwäetise normid on antud kilogrammides ühele hektaarile ja klambrites on märgitud normid puudades tiinule. Nukki ja nisu wäetiS. Kergetel ehk liiwastel maadel tuleks wäetiseks wõtta 150 kg (9 pd) kaalit 4O°/o 200 kg (12 pd) toomasjahu 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, rasketel ehk sawistel maadel aga 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 150—200 kg (9—12 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki, ja kultiweeritud madalsoodel 200 kg (12 pd) kaalit 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu. Kaalisool ja superfosfaat külida kesale kohe peale korduskündi. Salpeetrit ehk w.-ammoniaaki külida wara kewadel, kuiwa ilmaga ja ilma kasteta orasele. Nisule on soowitaw salpeetrit kewadel rohkem anda, s. o. 150 kg ja eriti kehwale orasele. Parem on anda kahes osas ja nimelt: külida 75—100 kg (4—6 pd) wara kewadel ja äestada, 10—14 päewa pärast külida uuesti ja sama palju. Suiwiljaöe (kaer, oöer, nisu, segaöiS) WäetiS. Kergetel maadel tuleks anda 100—150 kg (6—9 pd) kaalit 40% 200—250 kg (12—15 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) salpeetrit ehk wääwelhapu ammoniaaki, kuna rasketel maadel salpeetrit ehk wääwelhapuammoniaaki wäetis ära wöib jääda. Kultiweeritud madalsoodele tuleks anda 300 kg (18 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) toomasjahu Kunstwäetis külida segatult põllule peale kewadist korduskündi.
68
Odrale ja suinisule külida salpeetrit siis, kui oras umbes 1—2 tolli pikkune. Kaerale ja segadisele wääwelammoniaaki ühes superfosfaadi ja kaaliga enne seemendamist. Kui kewadel suiwilja orased paiguti kollakaks lööwad, siis on see lämmastiku puuduse tundemärk — sarnasel korral on soowitaw salpeetrit külida vealtwäetiseks. WäeLis kartulile.
Kergetel maadel tuleb anda 200—300 kg (12—18 pd) kaalit 40%, 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—200 kg (6—12 pd) wääwelhapuammoniaaki jq rasketel 150-250 kg (9—15 pd) kaal. 40% 200—300 kg (12—18 pd) superfosfaati 100—150 kg (6—9 pd) wääwelhapuammoniaaki. Kui antud tugew sõnnik, siis aitab poolest kaali ja super fosfaadi normist, lämmastikwäetis wõib ära jääda. Kultiweeritud madalsoodel tuleb kartulile anda 400 kg (24 pd) kaalit 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati. Kaaliwäetis tuleb wara kewadel 2—3 näd. enne kartuli panekut maha külida. Seda nõuet tingimata täita. Superfosfaati ja ammoniaaki külida magudele enne nende kwniajamist. z . Paremad kartuli sordid wõiwad korraliku waetuse juures kuni 2000 kg (125 pd) mugulaid hektaarilt enamsaaki anda. Loomatoidu juurikatele tuleb nii kergetel kui ka rasketel maadel anda 200—300 kg (12 — 18 pd) kaalit 40% 200-300 kg (12 — 18 pd) superfosfaati 150—200 kg (9—12 pd) salpeetrit 100 kg (6 pd) wääwelhapuammoniaaki ja kultiweeritud madalsoodel 400—500 kg (24—30 pd) kaalit 40% 300—350 kg (18—20 pd) toomasjahu ehk supe»f. Kaali, fosforwäetised ja w.-ammon. külida põllule kohe peale kewadist k-orduskündi ja siis äestada. Salpeetrit anda kahes osas kõblimise ja harwendamise ajal.
69 Prof. Nõmmik ütleb, et juurwili annab kõrget saaki ainult rikkaliku kaali ja lämmastikwäetuse juures, kuna ilma kunstwäeöiseta teda üldse pole mõtet kaswatata. polluheinale
tuleb nii kergetel, kui ka rasketel maadel anda 150—200 kg (9—12 pd) kaalit 40% 100 kg (6 pd) superfosfaati 100 kg (6 pd) Eesti fosforiiti. Kunstwäetis tuleb külida kõik korraga wara kewadel, kohe Peale lume minekut. Kergetel ja liiwastel maadel on teise aasta heinale soowitaw enne söömist külida 75-100 kg (4%—6 pd) salpeetrit. Alalistele heina- ja karjamaadele tuleb esimesel wäetamise aastal anda kergetel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati • 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti 0—150 kg (0—9 pd) lubjalämmastiku, rasketel maadel: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 200 kg (12 pd) superfosfaati 200 kg (12 pd) Eesti fosforiiti ia kultiweeritud madalsoodel 300 kg (18 pd) kaalisoola 40% 300 kg (18 pd) superfosfaati ehk toomasjahu. Järgnewatel wäetamisaastatel kergetele maadele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu Rasketele maadele: 150 kg (9 pd) kaalisoola 40% . 200 kg (12 pd) superfosfaati lct kultiweeritud madalsoodele: 200 kg (12 pd) kaalisoola 40% 250 kg (15 pd) toomasjahu ehk superfosfaati. , Heina- ja karjamaade wäetamise juures on äestamine wäga ^'wilik. Niisama tarwilik on ka liigwete äralaskmine, mätaste vokimine ja wõsastiku äraraiumine. Kõik wäetised külida wõi^alikult warern, kohe peale lume äraminekut.
70
Wäetamine ei anna siin esimesel aastal mitte hmburoatfc tagajärgi. Sellep. nõuab heina- ja karjamaade wäetamine kan^ natust; kuid selle tasuks annawad järgmised aastad järjekindla wäetamise juures poole suuremaid saake. Viljapuudele tuleb 100 ruutmeetri peale anda 2—3 kg kaalil 40% 1V2—2 kg toomasjahu ehk superfosfaati 2—3 kg rvääwelhapuammoniaaki. Kaalit anda sügisel. Teisi wäetisi — kewadel.
Tellimiste täitmine täpne. Hinnad väga mõõdukad! Kõiksugu lõhketöid toimetatakse kiiresti. Tarvitajad! Ostke kodumaa lõhkeaineid, sellega takistate valuuta väljavoolu!
-ž
Rahad. 1 Eesti kuldkroon — 0,403,226 grammi puhast kulda. . 1 kuldrubla — 25,3765 inglise kuld pensi, — 2,6667 kuld franki,—2,160> Saksa knldmarka, — 0,5146 Ameerika kuld dollarit. 1 naelsterling — 9,4576 kuld rubla, — 25,2216 Prantsuse kuld franki,-^ 20 4295 Saksa kuld marka, — 4,8666 kulddollarit. 1 kuld dollar — 1,9434 kuld rubla, — 49,316 kuld pensi, — 5,182 Prantsuse kuld franki, — 4,1979 Saksa kuldmarka. 1 naelsterling — 20 shillingit 240 pensi.
71
Isapõder Metssikk (isahirm)
Jsamõtus ja isateder
Ä
Ä s
A
&
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahiloomad Äööwlinde ja rööwloomi wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg
Märkus 1:
August Septemb. 1 Oktoober 1 Nowemb I Detsemb. |
I I I
B B B
B B B 15
13 K
■ ■ W
S W si
■ s
13 a
B 13 «
B «
M 3
B
7:5 13 B B 25
K 88 K B 3 W K S 13 B B V S K
Ematedred, emamõtused, laanepüüd __ ja soo kanad
1
W
Jsapardid
Jänesed ja fasaanid
28
BBBB
Haned ja luiged
Põldpüüd
8 8 W
25 13 i
Emapardid, topelsnepid.mudasnepid jal teised ülemal tähendamata jäänud -snepid ja weelinnud
B B B M B B B B 1 B B B B
13
Waldsnepp (korbiits, kurwits)
U jahil käia.
Ju u n i Ju u li
a I Sl S B a 13 3 ® L B W te B ■ S 3 a 8 B 1 13 ■ W Z 28 @ B 8= ä
1
# Q
I
M ärts
Aprill
■ S
*s Z
BBB
Emapõder, emahirw (metskits) ja nende wasikad
jonuopfi |
nimed
W eebruail
|
Loomade
1
Jahikalender.
■
B ■ B 25 B i ■ 28 : s B B B 1 B B e a 3 A 15 ■ B B B K 13
13
3
Keelatud aeg, looma hoiu- ja kaitseaeg.
Riigi metsades on igasugune jahip damine ainult n etsaülc-
mate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubctrd. Märkusil:
Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui ka oma
wõi renditud erimaade jahi -luba wõtta.
jahipidamiseks on tarwis mcakonnawelitsusklt
72
Kohtust. E, w; Põhiseaduse järgi teostawad Eestis õigusemõistmist oma Legewuses rippumatud kohtud. Kohtute lahendada on^ era isikute wahekorrad, kuriteod, anietiasutuste tegewuse seadusUkkus ja hoolekande asjad. Selle järgi nimetatakse siis kohtud tsiwnl-^ kriminaal-, administratiiw- ja waestelastekohtuiks. Sisu järele on kohtuasjad suurema ja wähema tähtsusega. Wähema tähtsusega asju arutab rahukohtunik, suurema tähtsu sega — üldkohus — Rahukogu, kui esimese astme kohus. — Rahukogusid on neli: Tallinnas, Tartus, Rakweres, Wchandrs; Kohtupalat - Tallinnas; Riigikohus - Tartus. Et õigust Latte saada, arutatakse kohtuasju 2 astmes sisuliselt, ia wormrüselt ühes astmes —- kassatsioonaste, milleks on Riigikohus. Riiaikohtus ja kriminaalasjus (ka mõnedes hoiukassa aszus) wõtab kohtuistungist osa prökurör, kes on süüdistaja ja seaduse kaitsja. — Kohtunikud kinnitatakse ametisse eluajaks RiigiEoh^Kchtus wõib asju ajada ise ehk wolinikkude läbi, kelledeks on seaduse poolt lubatud adwokaadid. Tsiwiilkohtust. Tsiwiilkohus arutab nõudmiseasju. Rahukohtunikule alluwad! 1) nõudmised ja muub täitmised kuni ühetuhande kroonini; 2) rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine ühe aasta jooksul rikkumise algusest arwates; 3) tulemaste nõuete eelkindlustus, waatamata summa suurusele; 4) ülalpidamise (aiy mentide) nõuded, waatamata summa suurusele; 5) pärijate testamendi kinnitamised. - Rahukohtuniku otsuse pääle mõrv edasikaewata (apelleerida) ühe kuu jooksul Rahukogule, edasikaebus sisseanda rahukohtunikule Rahukogu nime pääle. Rahukogu kui teise astme kohtu otsuse pääle wõib kassatsio o n anda kahe kuu jooksul Riigikohtule,, mis aga otsuse tärtmü seisma ei pane ilma erilise palwe ja põhjuseta. Rahukogule, kui esimese astme kohtule, au luw ad: 1) nõuded ja sunnitäitmised üle 1000 krooni; 2) nõw ded ja waidlused kinniswara (liikumata wara) kohta nõudehr^ nast hoolimata; kinniswara hulka kuuluwad ka asundus- ja rR airenditalud; 3) abielulahutused, lapse seadustamised, jne., üldsi asjad, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse pääle wR edasi kaemata ühe kuu jooksul Kohtupalatile ja wiimase otsim pääle kassatsiooni korras Riigikohtule 2 kuu jooksul.
73 Rahukohus ja Rahukogu tarwilistel kordadel teeb mõne üleskerkinud küsimuse kohta määruse, nulle pääle erakaebus 7 Päewa jooksul järgmisse astmesse.
Nõudmised tõstetakse kohtus, mille piirkonnas elab kostja, erandid on täpselt seaduses ette nähtud, nagu: kinniswarast tekkinud nõuded — nende asukohtade järgi, rikutud pidamise ja serwituudi jaluleseadmine — koha järgi, kus rikku mine aset leidis, lepingu täitmise asjus — kohas, milles pidi täidetama, päranduse asjus — kohas, kus pärandus awanes, üleskirjutatud warandusest tekkinud nõuded — koha järele, kus üleskirjutatud.
Nõudmine antakse kohtule sisse palwekirjana ja lema peab sisaldama: 1) kohtu nimetuse, 2) nõudja nime ja aad ressi, samuti kostja oma, 3) nõudehinna, 4) lühikese asjaolude kirjelduse, 5) tõenduse näitamise, 6) palme punkti s. o. mida Nõudja palub otsuseks teha. Rahukohtunikule antakse palme sisse Ühes eksemplaris, Rahukogule — nii paljus kui kostjaid. Nõudmise tõenduseks wõiwad olla: 1) tunnistajad, dokumendid ja poolte öigekswõtmised. — Wastaspoole nõudel •öõif) ligemaid sugulasi, isikuid, kes pooltega kohut käiwad wõi kasu saamad, tunnistamisest tagandada. Tunnistajat, kes põhju seta kohtusse ei ilmu, trahwitakse kuni 25 kr. — Kostjal on õigus Ma s tu n õ u d m i st tõsta, kui see on ühenduses algnõudmisega. ^Vastunõudmine peab esimesel kohtuistangul tõstetama. _ Kui kellegi isiku huwid saamad puudutatud otsuse tegemi sest ühe ehk teise poole kasuks, siis on sel isikul õigus protsessi astuda k o kmi a n d a i si k u n a, milleks peab esitama wastawa palme kohtE. Ei ilmu kostja kohtuistungile, siis teeb kohus nõudja salmel tagaselja otsuse, millest saadetakse ärakiri kost jale, kellel on õigus 2 nädala jooksul ärakirja saamisest arwajes, kaja anda, s. o. asja paluda läbiwaadata uuesti samas ahtus. Kostja wõib ka apellatsiooni anda ühe kuu jooksul, raudja mitteilmumisel lõpetab kohus asja ära, kui ei ole palu"td asja ilma nõudja ilmumata otsustada. Kui nõudja ehk kostja soowib, et asjaajamise kulud pannakse kaotaja poolele, siis peab ta seda paluma, samuti tuleb ^luda ka e e l t ä i t m i st. Ka tunnistajad, kui nad soowiwad 'asu saada, peawad peale tunnistuse andmist seda paluma.
74
Kohtumaksud.
Palwekirjale kohtusse tuleb panna 25. s. eest tempelmarke lj iaale lisale 10 s. eest. Kohtulõiwu wõetakse 3%, kui nõudehtnd on kuni 1000 kr., üle 1000 kr. kuni 10.000 kr. wõetakse lõtnm esimeselt lOOO-lt 30 kr. ja ülejääwalt summalt 2V2X; üle 10.000 kr. wõetakse 2%. Edasikaebusele tulewad samad maksud. Kassat st 00 n-kautsjon tsiwiilasjus makstakse kohtulõiwu suuruses, kuid mitte wähem kui 5 kr. Kohtuotsuste täitmisest. Täitmisele kuuluwad seadusejõusse läinud kohtuotsused ja need, mis on eeltättnnsele pööratud. Otsus wiiakse täide nõudja soowil, milleks antakse wälja kohtu poolt täiteleht. Nõudmised 250 kr. wnb täide kons taabel, üle selle kohtupriistaw. Awalduses täitwale isikule peab näidatama wara, millele arest tuleb panna. Aresti ei ivõt panna: 1) kantawatele riietele, 2) pesule ja sööginõudele, pahu neid tarwis kostja perekonnale, 3) woodile ja woodipesule^ 4) ühe kuu söögiainetele, 5) kinniswara päraldistele, s. 0. asja dele, mis kuuluwad liikumata wara juure, nagu: loomatoit, hei nad, wili põllul jne. , . . Warandusele, mis asub 3-nda isiku juures, et tvõt aresti panna, waid peab wõtma 3-ndalt isikult allkiri waranduse tema juures oleku üle. Kui see 3-s isik annab wale andmeid, sus wastutab ta^oma warandusega. Pärandusasjad.
Päranduse õigustesse kinnitamise palwed esitatakse rahukohtunikule 6 kuu jooksul pärandusejätja surmast arwates, hiljem esitatult wõetakse mõni protsent trahwi pärandusmaksult. Pärijate ja testamendi kinnitamise toimetusele lisa takse juure järgmised dokumendid: 1) surmatunnistus, 2) pere-, konnatunnistus, 3) päranduswara seaduslikud hindamised, nagu^ kinnistusjaosk. tunnistus, wallawalitsuse tunnistus puhtakasu rublade üle, tulekinuituse poliis, 4) päranduse teadaanne 2 eksem plaris kokkuseatud paluja poolt, 5) raha kuulutamiseks. Päri jate kinnitamise korral määratakse pärandusmaks, misjon kõrgem^ mida suurem pärandus ja kaugem suguluswahekord pärandajaga Pärandusmaksu maksmist wõib Maksude Peawalitsuselt paluda pikendada kuni 5 aastani. Administratüwkohwd.
Adminstratiiwkohtud arutawad ja otsustawad, kas on üh? ehk teise ametiasutise korraldus ja määrus seadusepärane. AdM-
75
Kaebust ei saa iga ametniku ja ametiasutise peale anda, waid seaduses on üles loetud, milliste peale wõib kaemata. Nende umetiasutiste korralduste peale, mis seaduses ei ole loetletud, rvõib kaemata nende otsekohesele ülemale, kuni selleni, kes allub Kohtule. Õigus kaemata on kõigil isikuil, kelle huwid on puu dutatud. Rahukohtunikule allu,wad kaebused ja protes tid walla- ja alewiwolikogude ja -walitsuste määruste ja otsuste peale, politseikomissaride tegewuse peale. Rahukogu 1 astmele alluwad: a) kaebused ja pro testid linna- ja maawolikogude, nende walitsuste ja komisjonide, määruste ja otsuste peale, kui ka üksikute walitawate ametnik kude tegewuse peale. Riigikohtule alluwad kaebused ministeeriumide, nende osakondade ja teiste kõrgemate asutiste otsuste ja mää ruste peale. Samuti edasikaebused rahukohtunikkude ja rahu kogude otsuste peale. Riigikohtu otsused on lõplikud. Kaebused ja protestid antakse sisse ühe kuu jooksul, kui sea duses teist tähtaega ette nähtud ei ole, arwates ajust, mil mää rus wõi korraldus kaebajale teatamaks sai. Kaebus antakse sisse ametiasutusele, mille korralduse peale kaewatakse, adresseerides kaebust wastawale kohtunikule. Kohtupidamise kord on sarnane tsiwiilkohtu korrale. Edas ikaebused antakse ühe kuu jooksul Riigikohtu nime Peale, andes neid sisse kohtule, kes otsuse tegi. Ligi peawad olema ärakirjad pooltele. Administratiiw asjus kohtulõiwu ei wõeta ning pooltele Asjaajamise kulusid ei määrata. Pooled kannawad kõik protses siga seotud kulud, nagu tempelmaks, tunnistajate tasu jne. Waestclastekohiust.
Waestelastekohtud hoolitsewad alaealiste ja omanikkudeta varanduste eest. On olemas walla- ja linna waestelastekohtud. Waestelastekohus nimetab wanemateta alaealistele, pärandus tompudele, teadmata äraolija warandusele—hooldajad, walwab Nende tegewuse järgi. Kriminaalkohtud.
Kriminaalkohus arutab süüteoasju. Kuritegu on see toiNling, mis on seaduse poolt karistusega keelatud. Raskemaid Euritegusid arutab üldkohus, kergemaid — rahukohus.
76
Rahukohtunikule alluwad: wargused, petmises raiskamised jne. kui kuriteost sündinud kahju ei ole üle 1000 kr. Samuti alluwad rahukohtunikule erasüüdistused, nagu: sõima-' mine, laimamine, omawoli, ähwardamine, peksmine jne., s. o. süüdistused, kus on leppimine wõimalik. Rahukohtuniku otsuse peale wõib edasikaewata (apelleerida> Rahukogusse 2 nädala jooksul, kusjuures edasikaebus tuleb sisse anda rahukohtunikule Rahukogu nime peale. Rahukogu otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule, kahe nädala jooksul, kusjuu res tuleb kohe juurelisada 10 kr. kassatsioonikautsjoni. Rahukogule, kui 1. astmestohtule, alluwad kõik ras ked kuriteod, mis ei allu rahukohtunikule. Rahukogu otsuse peale kaewatakse kohtupalatisse kahe nädala jooksul. Kohtupalati otsuse peale wõib kasseerida Riigikohtule kahe nädala jooksul. Asjus, mis on ettenähtud seaduses, wõib rahukohtunik teha käskotsuse, ilma et kaebealust saaks kohtusse kutsutud. Käskotsuse peale wõib ärakirja saamisest arwates 7 päewa jooksul kaja anda, s. o. paluda asja arutada harilikus korras. Samuti on tagaseljaotsuse peale õigus 7 päewa jooksul kaja anda, tuues ette põhjusi, miks asjaarutamisele wõimalik polnud ilmuda. Siin wõib kohus kaja tagajärjeta jätta. Tagaseljaotsuse peale wõib ka kohe apelleerida, ilma kajata. Rahukohtuniku määruste peale wõib erakaebusi anda 7 päewa jooksul. Kriminaalasjus wõib wandeta ülekuulata lasta: l) kõu õigused kaotanud isikud, 2) kahjusaaja, tema naine ja lähedalt sugulased; 3) isikud, kes mõnesuguses wahekorras, nagu hool daja, usaldusmees, wõi kellel ühe asjaosalisega kohtuasjad eežSüüteo asjadest aeguwad, millede eest noomitud rahatrahw wõi arest, 6 kuu jooksul; teised rahukohtunikule allnwad asjad 2 aasta jooksul. Rahukogule alluwad asjad aeguwab mõned 5, mõned 10 aasta jooksul.
Wäljawõtteid weksliseadufest. Weksli tähendus. Weksel on seaduses määratud korra rele erilisel tempelpaberil antud rahamaksu tõotus, mis ei olene tegelikust rahasaamisest. Weksel peab täidetud olema wäljaanln misel ning hiljem ei ole weksliandjal õigust mingisuguseid roa§Z/ tuwaidlusi tõsta.
77
Weksli wäljaandmine. Wekslid antakse wälja oma ehk teise nimele. Esimesel korral kutsutakse wekslid lihtweksliks, teisel puhul käskweksliks. Lihtweksel on wõlglase rahamaksu lubadus, käskweksel on teisele awaldataw käsk weksliomanikule raha maksta. Weksli koostamine. Weksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab eneses sisaldama: 1) weksli kokkusead mise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja päew,) 2) akti nimetust tekstis sõnaga „weksel", 3) weksliandja kohustust selle weksli järgi maksuliseks, 4) weksli saaja täis-, ees- ja perekon nanime ehk firma nimetust, kellele kohustatakse maksma, 5) mak susumma üratähendust sõnadega, 6) maksutähtaega ja 7) weksli andja allkirja. Maksutähtaeg. Maksutähtaeg wõib olla kindla päewa pääle ehk teatama aja pääle wõi weel ettenäitamisel. Tähtaeg ettenäi tamisel wõi teatama aja pääle ei wõi pikem olla kui 12 kuud weksli andmise päewast arwates. Weksli edasiandmine. Wekslisaaja wõib wekslit teisele isi kule edasi anda. Sama õigus on igal järgmisel weksli omanikul. Weksli edasiandmine märgitakse ära päälkirjaga, mida nimeta takse edasiande päälkirjaks ehk giroks. Harilikult on see plankoallkirja näol. Wõib ka edasi anda, ilma et edasiandja wastutust enda pääle wõtaks, siis tuleb enne allkirja märkida „ilma minu wastutuseta." Weksli edasiandmist wõib ka keelata, milleks tuleb wastaw märkus teha wekslile. Wolitusest. Weksli iga seaduslik maldaja wõib anda weksli järgi raha saamiseks wekslile wolituse, mis on tempelmaksuta ja ei tarwitse tõestatud olla. Wolitus wõib olla järgmine: ,,Maksu käesolewa weksli järgi wolitan wastu wõtma NN-i," ning all kiri, milline wolitus on küllaldane kohtusse esitamiseks ega kustu isegi wolituseandja surmaga. Wekslisaaja õigusest. Wekslisaaja ei ole kohustatud eel miste päälkirjade ehtsust kindlaks tegema, s.-o. selgitama, kas eelmised päälkirjad õiged on. Wastutajatest weksli järele. Pääle edasiande päälkirja wõib kolmas isik wastutuse weksliandja kui ka päälekirjutaja eest enese pääle wõtta, missugune antakse erilise wastutuspealkirjaga. Kui on mitu wastutajat, siis tasumisel wastutatawa eest, on neil omawahel summa jagamise õigus, nad ei saa aga nõuda terwet summat, nagu eelpool asuma girandi käest. Weksli kohustus. Weksli kohustus käib kõikide kohta, kes wekslile alla ehk pääle on kirjutanud, nagu oleks igaüks iseseiswa
78
^võlakohustuse wälja annud. Kui weksel ära ei ole tasutud ja selle kohta seaduslik protest on tõstetud, siis on wekslipidajal õigus oma arwamise järele nõuda kas kõigilt weksliwõlglastelt üheskoos, wõi igalt üksikult terwet wekslisummat. Kui selgub, et mõni allkiri on wõltsitud ehk maksew ei ole, siis see ei kustuta teiste allkirjade makswust. Maksu tähtaeg. Enne maksutähtaega ei wõi wekslipidaja maksmist nõuda ega pole ka kohustatud osalist tasu wastu wõtma. Weksel peab maksmiseks wekslipidaja poolt esitatud saama. Weksel peab maksmiseks esitatama tähtpäewal ehk kahel järgnewal päewal. Weksli, mis eeltähendatud ajal ei tasutud, peab uõudmisõiguse ülalhoidmiseks notari juures laskma protestida. Kui weksel jääb protestimata, siis langemad ära päälekirjutajate wastutused, kuigi weksliandja oma kestüb. Weksli maksmine. Wekslipidaja ei wõi pakutud osa maksu wastu wõtmata jätta, aga weksel jääb wekslipidaja kätte. Wekslile teeb tasuja märkuse osalise tasumise 'üle. Täieliku tasumise korral peab wekslipidaja weksli ühes wastawa kwiitungiga ära andma. Maksukohaks loetakse weksli wäljaandmise koht, kui wekslis muud maksukohta määratud ei ole. — Kui weksel makswiseks ette ei pandud wekslipidaja maksu wastu ei wõtnud, siis on maksjal õigus protestiaja möödumisel raha kohtusse sisse maksta. Weksli järgi nõudmine. Weksliomanik, kes weksli on mit temaksmises lasknud protestida, wõib weksliandjalt wõi päälekirjutajatelt nõuda: 1) tasumata wekslisumma ühes 6% maksu tähtajast kuni tasumiseni, 2) protesti kulud, 3) 1/4°/o°/o> tasttraha terwest maksmata summast ja ühtlasi kohtu- ja asjaajamise kulud. Sama õigus on ka weksli järgi äramaksnul päälekirjutajal weksliandja ja temast eelpool olewate päälekirjutajate wastu. — Protestitud weksel esitatakse kohtule otsusetegemiseks sunnitäite korras jcr lõiwu tuleb tasuda pool harilikust nõudelöiwust. — Nõudmine weksliandja wastu tuleb tõsta rotte aasta jooksul, arroates tähtajast, päälkirjutajate (girantide) roastu samuti roastutajate roastu, ühe aasta jooksul Girandil on girandilt õigus nõuda 6 kuu jooksul tasumisest arroates, kuid 3 aastat pärast tähtaega ei ole neil enam oma roahelist nõudmiseõigust. Nende nimetatud tähtaegadest mittekinnipidamisel kustub üldse nõudmiseõigus weksli järgi.
79
Tulumaks. Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised isikud. Tulumaksust on wabad isikud, kelle tulu on linnades wähem 6G0 kr. ning abielusolijail 900 kr., muudes kohtades — 400 kr., abielusolijail — 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ühekordse tasusaamise iseloomu kandwad tulud, nagu tulud pärandusest, kin gitusest, loosi wõidud, tasu waranduse wõõrandamise eest, samuti sõjawäelaste tasu natuuras ja inwaliidide paiukid ning abi rahad, wõlgade tagasimaksud. Tulumaks määratakse eelmise aasta sissetuleku järgi, kus juures tulud liigitatakse: 1) tulud rahalistest kapitalidest,. 2) tulud liikumata warandustest, kaubanduslistest, tööstuslistest ja teistest tulutoowatest ettewõtetest, 3) tulud teenistus- ja töö tasust, 4) tulud elukutselisest tulutoowast tööst. Tuludest arwatakse maha: tulusaamise kindlustamise ja hoidmise kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasumine lootuseta, wõlgade protsendid, haigekassasse maks tud summad. Töötasu juures 20% palgakuludest, kuid mitte üle 600 kr. Ka arwatakse maha elukinnituse preemiamaks ja eelm. aasta tulumaks. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 wõi üle 60 aasta wanad, samuti arsti poolt tööwõimetuks tunnistatuid, siis arwatakse iga perekonnaliikme kohta maha: linnades 300 kr. ning maal 20Õ kr. Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarwamiste tõusewad. wõetakse maksu: 0 kr. kuni 1000 kr. 5% „ 2000 1000 „ 6% „ 3000 u 2000 „ 8% „ 4000 // 10% 3000 „ „ 5000 tr 12% 4000 „ „ 6000 5000 „ 14% „ 7500 // 16% 6000 „ ‘ „ 10000 // 18% 7500 „ „ 15000 22% 10.000 „ 25% „ 20000 15.000 „ „ 25000 28% 20 000 „ „ 30000 ff 32% 25.000 „ üle 30.000 krooni. . . » . 36% 1930 aasta seadusega on tulumaks 10% wörra wähendatud. Tulu teadaanne antakse sisse 1., weebruanks. Teaoaanne
80 antakse sisse eelmise aasta 15. detsembri elukoha järgi. Maa ja nlajaomanikud peawad 30. dets, iga aasta andma sisse ela nikkude nimekirja. Maal antakse teated wallawalitsusele. Põllumajaudusline tulu arwatakse keskmiste normide järgi, millised iga aasta wäljakuulutakse. Kui peremees ise majapidamises kaasatöötab, wõib tema tulu suurendada 50% mõrra. Maksulehed pearoad tuluruaksjatele wäljasaadetud olema 1. juuliks. Maksu tähtaegadeks on 30. september ja 30. nowember. Maksu wõib tasuda kumbagil tähtajal pooles suuruses, wiiwituse päält wõetakse trahwiprotsente. Leiab keegi, et ta on ebaõigelt maksustatud, wõib La kuni 1. augustini wastawale jaoskonna komiteele esitada wastulause. Jaoskonna komitee otsuse pääle wõib kaemata 2 nädala jooksul teadaande kättesaamisest arwates; Tulumaksu Peakomiteele ning selle otsuse pääle Riigikohtule samuti 2 nädala jooksul. On keegi majanduslistes raskustes, siis wõib paluda maksuwõla pikendamist. Isikud, kes ei esita 1. weebruariks oma tulude teadaannet, langemad rahatrahwi alla kuni 100 kr. Maa- ja majapidajad, kes nimekirju ja teateid õigel ajal ei esita, langemad trahwi alla kuni 50 kroonini.
KLmttstusmaks. Kinniswarade ehk selle osade üleminekul ühelt isikult teisele, ostu wõi kinkimise teel, wõetakse riigikassa heaks kinnistuslõiwu (krepostimaksu) 6% üleminewa kinniswara hinnast. Lepingud kinniswara üleandmiseks peawad notariaalselt sõlmitud olema, kes on ka kohustatud seadusliku hinnastuse järgi walwama. Kin niswara seaduslik hind arwatakse wälja pärandusmaksu seaduses ettenähtud normide järgi. — Kui lepinguosalised üleminewa kin niswara hinda on warjanud, siis arwatakse kinnistuslõiw warjatud osa päält kahekordses suuruses. Iga lepingu pealt tuleb tasuda aktilõiwu 50 senti. Kinnistusosakonnas wõetakse kantseleimaksu: kinnistusregistris uue hüpo teegi numbri arvamise eest 5 kr., kinnistusakti wäljaandmise eest 3 kr., krediiditunnistuse wäljaandmise eest 3 kr., kinnistustunnistnse eest 1 kr. 50 s., kinnistuspäälkirja tegemise eest 1 kr. 50 siga kinnistusraamatu, kinnistusregistri iga kinniswara osa waatamise eest 50 senti.
81
Pärand usinaks. Varandused, mis päranduse teel (seaduse, testamendi, päranduslepingu ehk surma juhul) lähemad tasuta üle teisele ra kule käiwad pärandusmaksu alla. Päraudusmaksusi. on wabad: warardused, mille wäärtus alla 1000 kr., kui nad lähemad üle pärandusejätja adikaasale, ülenemaile ja alanewaile sugulasile ; warandused, mis lähemad asutusile, ja Eesti Wabadussõias sur masaanud isikute warandused, kui need pärandakse ligemaile sugulasile. Ka on waba pärandusmaksust kodune sissesead, runt 2000 kr., mis pärandusejätjal ei olnud tulu esemeks, kui see sissesead 'läheb üle ligemaile sugulasile. Pärandusmaksu wõetakse: , , . a) warandusilt, mis lähemad üle päranduseiätza abikaasale, ülenemaile wõi alanewaile sugulasile ja adopteerituo laslele. kuni 2000 kr., siis 2°/0 4000 „ „ 3°/o üle 2000 kr. 6000 „ „ 4% 4000 „ . 5»/0 10000 „ 6000 „ 20000 „ „ 6o/o 10000 „ 30000 „ „ 7% 20000 „ 40000 „ „ 8°/° 30000 „ 60000 „ „ 9% 40000 „ 80000 „ „ 10% 60000 „ „ 12% 80000 „ lähemad üle pärandusjätja miniiale b) warandusilt, mis wäimehele, wõõraspojale wõi -tütrele, õele wõi wennale nina nende lastele: luni 1000 kr, siis 5% 3000 üle 1000 kr. M 6% 6000 3000 // n 70/° n n 10000 n 8% 6000 20000 9% 10000 30000 ft 10% 20000 40000 tf 30000 n 12% , 140/v 60000 40000 // 16% 80000 60000 18% „ 80000 „ c) warandusilt, mis lähemad üle kõigile muile isikuile, on värandusemaksu suurus 10—30%. Pärandusemaksu alla kuulumast pärandustombust tulemas
82
maha arwata: a) tasumata palgad ning rawitsemise kuluks b) mõlgu , olewad maksud, c) päranduswaral lasuwad wõlad^ pärandusejätja isiklikud ning äriwõlad. Iga päranduse kohta, mis maksu alla käib, peawad pärijad 6 kuu jooksul surmast arwates sisse andma parandusõigustesse kinnitamise palme ühes päranduse teadaandega, mis peab sisaldama: pärandusejätja nime, suremise aja, koha ja wiimse alalise asukoha; pärijate nimekirja igaühe päranduse osa ninss suguluse wahekorra pärandusejätjaga ja täielise päranduse nimekirja. Teadaande mitte õigel ajal sisseandmise korral armutaksetrahwi 1 % kuus pärandusmaksu summast. Pärandusmaksu tasumise raskuste korral wõib maksudewalitsust paluda seda pikendada kuni 5 aastani.
Kuidas Leha testamenti. Waranduste tasuta üleminekul on testamendil tähtsaim oscr teiste dokumentide seas. Testament on teatud isiku ühekülgne korraldus, milles ta ära määrab oma waranduse saatuse peale surma. * Testamenti eraldab teistest tasuta waranduse edasiandmise dokumentidest kaks olulist momenti. Esiteks on testament täiesti ühekülgne tahteawaldus ja teiseks saab testament tegemusesse astuda ainult peale testamenditegija surma. Sellest tingitult wõib testamenditegija testamenti igal ajal oma äranägemise järele muuta. Juh tub aga, et testamenditegija on teinud mitu testamenti, siis iga hiljem tehtud testament muudab eelmised, teiste sõnadega, iga warem tehtud testament kaotab makswuse hiljem tehtud testamendi ees. Testamenti wõib teha
igaüks, kes täielikult walitseb oma mõistuslikkude ja waimliste wõimete üle ja ühtlasi ka wõimeline on oma waranduse kohta korraldusi tegema ja oma tahtmist wäljendama selgesti. Nõnda on testamendi tegemise juures peatingimuseks, et testamendiLegija oleks täie mõistuse ja selge arusaamise juures. Testamenti teha ei ole õigust
alaealistel olla 20. eluaastat. 17-aastased wõiwad testamenti teha ainult siis, kui nad hoolekande kohtu poolt on täisealistekstunnustatud. Makswuseta on ka waimuhaigete poolt kokkuseatud testamendid. Ainult sel juhusel, kui kindlaks on tehtud, et waimuhaige testamendi tegemisel oli selge mõistuse juures, on tema.
83
Poolt kokku seatud testament maksew. Kuid kohtu poolt maimuhaigeks tunnustatu tehtud testament on igal juhul makswusetu. Weel loetakse makswusetuks kohtu poolt pillajateks tunnustatute testamendid. Ainult Tallinna linnas wõiwad pillajad testament: teha. 'Kitsenduseks testamendi tegemisel on kõrge wanadus, haigus 4a kehalikud wead (tumm, kurt-tumm jne.). Loetletud nugade all kannatajate testamendid loetakse ainult siis makswuserms, km mead takistawad testamenditegija tahte telget awaldannst. Praegu roaga moodsat haigust põdejate enesetapjate testamendid tuleroad maksmaks lugeda, kui enesetapja testamendi kokkuseadmise ajal oli wastutuswõimeline (mitte hullumeelne). Testamendi teel pärandada
ilma kitsendusteta, wõib ainult oma iseomandatud marandust Päritud — seadusejärjelise pärimise teel saadud — warandust saab pärandada ainult seaduslikkudele pärijatele. Olgugi et pä ritud marandust ei saa testamendiga körwalrstele isikutele Pärandada ilma seaduslikkudel pärijate nõusolekuta, stiski. pole testamendid, kus sellest nõudest mööda mindud, makswujetud, maid seaduslikkude pärijatel on õigus nõuda päritud waranduste wäljaandmist, kuna muus osas jääb testament maksmaks Testamenditegija, kellel pole ise omandatud marandust, wow testamendi teel pärandada heategewaks otstarbeks end. Lrrwrmaa osas Vio päritud kinniswarast, end. Eestimaa osas aga a/l0 kogu päritud warandusest. Mõlemil juhtudel arwatak^e maha päritud warandusest sellel lasuwad mõlad ja koormatused. Selle järele wõib testamenditegija end. Eestimaa osas enda ise omandatud warandusega talitada täiesti oma äranägemise järele, end. Liiwimaal aga kõige wallaswaraga (ka päritud) ja tse omandatud kinniswaraga. Siin peab silmas pidama et ala ealistele lastele, kui neil endil marandust ei ole, tuleb testamenditegijal jätta oma ise omandatud warandusest sarnane osa, mis wõimaldab nende kaswatamist ja koolitamist. Pärandusest kõrwaldamme.
,
Seaduses ettenähtud põhjustel wõib testamenditegija kõrwaldada pärijad, kellel seaduse järele pärimise õigus. Paran dusest kõrwaldamme ja selle põhjused peawad mema tähenda tud testamendis. „ ,, Ainult fakt, et testamenditegija on osast pärijatest wamLes mööda läinud, ei kõrwalda neid pärijaid weel pärandusest.
84
Seadusjärjeliste pärijate pärandusest kõrwaldamise põhjus teks on: tegelik haawamine, teotamine, elukallalekippumine, kuritegijatega ühenduses olemine, testamendi tegemise takistamine, ebamoraalne eluwiis jne. Peale selle wõib seadusjürjelisi päri jaid pärandusest kõrwaldada, kui see on tarwilik pärandatawa kinniswara terwiku alalhoidmiseks. Abikaasade suhtes ei wõi testament kitsendada õigusi, mis neil seaduse järele on ühe surma korral. Abikaasat saab päran dusest kõrwaldada samadel põhjustel, mis on aluseks lahutuse nõudmisel. Testamendid oma wäliselt wormilt jagunewad kahte liiki r 1) awalikud (notariaat) testamendid ja 2) era- (kodused) testa mendid. Awalikud testamendid tehakse
awalikus korras notari juures, kes kannab testamendi registrisse. Awalikku testamenti saab teha ainult testamenditegija ' isiklikul juuresolekul, ja peale selle on tarwilik weel kolme tunnistaja juureswiibimine. Testamenditegijale antakse wäljakirjutus re gistrisse sissekantud testamendist, mille kohta niihästi testamen ditegija kui ka tunnistajad annawad oma allkirjad registrisse.. Awalikkude testamentide paremuseks on asjaolu, et nende wastu ei saa waidlust tõsta alglikkuse kohta. Ei soowi testamenditegija tunnistajatele teatamaks teha eratestamendi sisu, siis ei ole tunnistajatel õigust nõuda testamendi sisu eitamist. Jätkub sellest, kui tunnistajad tõendawad, et tes tamendi tegija on neile teatanud, et neile esitatud ja allakirju tatud dokument sisaldab tema wiimastahtelise korralduse'. Sarnaselt tehtud eratestamenti peetakse ühewäärseks awaliku testamendiga, kui testamenditegija selle annab hoiule notari kätte. Selle juures peab testamendi hoiuleandmine sündima isik likult testamenditegija poolt kinnises (pitseeritud) pakis, ühtlasi ära tähendades, et selles on hoiuleandja wiimastahteline kor raldus. Liiwimaa seaduse järele on igal sarnaselt notari kätte hoiule antud testamendil awaliku testamendi tähendus. Erates tamendi makswakstunnistamiseks
vn tarwis tõendusi, et testament on tõepoolest testamenditegija wiimane tahteawaldus ja selle tõenduseks on tarwilik wähemalt kahe tunnistaja juureswiibimine testamendi tegemisel, Tallinna linnas aga olgu wähemalt 7 meestunnistajat. Testamendis peab tähendama, et tunnistajad on kutsutud selleks, et testamendi-
85-
legija nende juuresolekul awaldab oma wijjpastahtelise korralTunnistajateks testamendi tegemisel ei saa olla isikud, kes oma kehaliste ja waimliste puuduste tõttu ei wõi aru saada tehtama akti tähendusest, ja nimelt: waimuhaiged, alaealised, pimedad, kurttummad. Samuti ei saa tunnistajatena olla kohtu poolt pillajaks tunnistatud, kohtu poolt kõigi iseäraliste õiguste kaotamisega karistatud ja isikud, keda on tehtawas testamendis pärijateks määratud. Juhul, kui testamendi sisu tunnistajatele teadmata, siis pole wiimane kitsendus nende kohta maksew. Lõ puks ei saa tunnistajateks olla purjus isikud. Testamenditegija sugulased wõiwad olla tunnistajateks juhusel, kui neist pole juttu, testamendis. Eratestamendid on kas kirjalikud wõi suusõnalised. Kirjalik eratestament kirjutatakse
kas testamenditegija enese poolt wõi tema soowil mõne teise isi-ku poolt. Kuid testamendile peab ta tunnistajate juuresolekul alla kirjutama. On aga testamendile juba alla kirjutatud, siis peab ta tunnistajatele teatama, et allkiri on tema tehtud.. Ei oska testamenditegija kirjutada wõi on see mõnel muul põhjusel wõimatu, siis wõib tema palwel testamendile alla kirjutada kol mas isik (kuid mitte üks kahest tunnistajast), mille kohta tuleb teha testamendis wastaw märkus, ühtlasi ära tähendades põh jusi, miks testamenditegija ise ei saanud alla kirjutada. Wigade parandused ja kustutused testamendis tulewad tes tamendi lõpus ära tähendada enne testamenditegija ja tunnis tajate allkirjasid. Kui testamendi kirjutas testamenditegija enese käega ja see testamendis tähendatud, siis pole ei testamenditegija ega ka tunnistajate allkirju tarwis. Kirjalikud eratestamendid on Eesti ja Liiwi maaseaduse järele makswad ka siis, kui nad tunnistajate poolt alla kirjuta mata; kuid ainult tingimusel, kui kahtlust ei teki, et testament on tõesti testamenditegija wiimastahteline korraldus. Linnade seaduste järele on aga tunnistajate allkirjad alati nõuetawad. Kirjalikkude eratestamentide tegemise juures on, peale loet letud erandite, tarwis wähemalt kahe tunnistaja juuresolek. Tallinna linnas on aga tarwilik 7 meestunnistaja üheaegnejuuresolek.
86 Suusõnaliste eratestamentide tegemisel on tunnistajate juurekutsumine igal pool ja igal juhusel tarwilik. Tunnistajaid peab olema wähemalt kaks, Tallinnas aga
seitse. Testamenditegija peab tunnistajatele arusaadawas keeles rväljendama oma wiimast tahet. Pärast testamenditegija surma wastaw rahukohtunik, pärijate palwel, kuulab tunnistajad want>e all üle ja määrab kindlaks testamendi sisu. Iseäralistel, asjaoludel, nagu sõja korral, loodusliste õnne tuste puhul ja juhustel, kui pole wõimalik seaduse nõuetest Einni pidada, loetakse maksmaks eratestamendid, kui neis on kõrwale kaldutud wormilistest seaduse nõuetest, sel tingimusel, kui ei teki kahtlust nende alglikkuses ja nad tõesti wäljendawad testamenditegija tahet. Waidlusi testamendi wastu peab ette toodama nõude kor bas. Kes ainult testamendi awamise ja kuulutamise korras tes tamendi wastu waidleb ning testamendi makswuse wastu waidlust ei tõsta nõude korras, on loobunud waidlusest testamendi wastu. Peale kohtu poolt määratud tähtaja (6 kuud) möödumist tunnustatakse kõik nõudmised, õigused ja waidlused kustunuks ja testament seadusejõusse astunuks. ■
H •S»1'!11» Miss--
4
I=<
ii
Ainuke Eesti õlletehas
»i i H il
-
Z A I f W W Tanus
õlu Ainult Kodumaa otradest.
I=«
Koostanud Ae tJ Ü 81 <> Se
Ä8
IMTIJ ÖSTI MAJANDUS-BHISUS TARTUS, Holmi uulitsal 12-18, telefon 10, 10-70 ja 2-61, ning Võru uul. 4, telefon 10-30. Osakond Räpinas telef. 33.
Omad majad ja laoruumid. Suurem põllumajandusline ühis tegeline ostu-müügi ühsus Eestis. Asut. 1908. a.
Omakapital Liikmete vastutus Aastane läbikäik
Kr. 270.000 w 225.000 w 2.500.000
Laos kõik põllumajanduslised tööstuse masinad, riistad ja kaubad, raudteras-kaubad, ehitusmaterjal, koloniaalkaubad.
Oma kasuks teeb iga põllupidaja kõik omad ostud Tartu Eesti Majandus-Ühisusest ja astub sinna liikmeks.
89*
Kalendri toimetaja prohvetina. Mis sünnib aastal 1932?
M o 11 o : Mina olen mees, kes põrgus käind. Ja selle au ja ilu näind.
Jaanuar. Kust poolt puhuvad nüüd tuuled, Seda lugeja sa kuuled. Vana läinud, tulnud uus, Kellel alles sosku suus. Lastel suur on söögitahe, See on hirmus räbal pahe. Söök see nõuab ikka raha, Nõutaks raha, lugu paha. Uuel aastal uued vembud, Paljastan siin tema tembud. Lugeja — kas sa tead, Et sa uskuma mind pead. * * * Suitsumehed — midagi süveneb, pakitseb tulla, Mis viib välismaale kõik meie kulla! Tõesti — teie elu pole kiita, Monopol armuta teid võtab niita. Pole siis leida «Karavaani*' ega «Palmi",
90
Kui teie loete seda salmi. See siis on täis eestimees, Kellel sammal piibu sees. Et sammal tõrjub välja tubaka kalli, Seda monopol ei või salli. Parteid löövad tema leeri Ja siis võetakse monopoliseeri Kõik suits, mis suust tuleb, Olgu see sammal või prügi, mis piibus põleb. Tulevikupilt: Kel nägu tahmane ja silmad ähmi täis, See korstna otsas suitsu pahvimas käis.
Veebruar. Emaõigust naised nõudvad, Näivad sihile ka jõudvat. Uue seaduse nad loovad, Kohe riigikokku toovad. Pajatan teil salamahti, Mis meil siis läheb lahti. § 1. Naine olgu mehe pea, Siis elu Eestis täitsa hea. § 2. Kuri on see paragrahv — Meestel keeldud napsiklahv. § 3. Naistel uus on elurada, Mehe hooleks pliit ja pada. § 4. , Sünnitamine jääb naise mureks, Mees peab muutma aga kureks. Märkus:
1. Mitu kurge naine ka Alati võib pidada. 2. See punki on kõige kenam, Meestel lisanaisi pole enam, Sest juba ühe naisega On armuasjus raske saada hakkama.
Alus :
Loodusseaduse järele : Naine on päike, Mees ainult äike,
91
Kes lahutab siis palavust, Kui naisel selleks on lust § 5. Kõik kulud tasutakse mehe poolt, Peab naise eest alati kandma hoolt Lõpumärkus : Perekonnahümn on järgmine r
Naine, oh naine, Olen ma joobnud või kaine, Ikka alandlikult armastan sind — Ka siis, kui nuhtled sa mind. Keelatud on meeste lõpulaul: „Ma olen mees, kes põrgus käind Ja selle au ja ilu näind."
Märts. Ettekujutuse tiivad Tulevikku mind nüüd viivad. Täide läinud magus ootus — Parteimeeste kuldne lootus Elu keeb kui pudrupada, Erakondi mitu sada. Tähtsamad neist üles nuhin, Teile tähelpanu juhin: 1. Naeru* ja naljaerakond. Liideritel palju tarkust, Rahvale nad nõudvad tsirkust. Kõrgelt kroonult muud ei taha, Ainult veidi taskuraha. 2. Vanapiigade erakond. Mida leida nende programmi seest ? Seda, et kroonu muretseks neile mitu meesU 3. »Pr otveks." (Protestitud vekslite sünnitajate erakond.)
Liikmete nimekiri seisab mu ees, Pärgli pihta! kõige suurem erakond vaba* riigi sees. Kui selle liidrid suud teevad valla, Siis igaüks peab vandma alla. Nad lubavad kroonut õpetada, Kuidas võlga korstna tuleb kirjutada:
92
4 Shiirovendade partei. Arad ja ausad - neil osaks kurbus, ja nutt, Ja kõrvus heliseb neil üks muinasjutt — Et kord ka neil oli vara, raha . . . Olgugi, et nende elu paha, Siiski kroonult nad abi ei taha.
Aprill. Elu meil veereb vulinal, Ööd ja päevad sulinal. Vahel süda vihast keeb, Kui saatus sulle aprilli teeb. Kosisid neiukese, kes kena kui lill, Möödus pulmad ja vot suil aprill! Nägu kortsund kui suitsusink, Petnud on sind puuder ja smink ! Kui pluusi avad, siis sa näed, Et rinde asemel vatimäed 1 Ja jah — ainult see pole vale, Et naisuke kondine ja liiga sale. * * * Lugeja — rõõmustama pead, Aprillikuu tõotab palju head. Oksjonid kõik seisma pandaks, Laenupikendust igale antaks. Vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Sest nad teinnd palju paha, Samuti kui valeraha. Pankroti põhjus — veksel ikka, Vaeseks teeb ta varsti rikka. Ühed saadab vangitorni, Kus on elu üpris morni. (Morni — see sõna uus. Tähendab: „nagu tuli toores puus"), Miks meil seda paberit vaja, Mis meilt riisub vara, maja ? Nii siis : vekslid korjataks kõik ära, Kadund nende kuldne sära. Kui see on aprillinali, Siis saatus endiselt on vali! !!
93
Msi. Kerge pole meil kellegi!! Plikake see ohkab nõnda — Kavaieera tunnen mõnda. Löövad ainult tiivaripsu, Mängivad sulle ninanipsu. Registreeri nad ei taha, Jätavad su ennem maha. Jah, kerge pole meil kellegi!! Metsas hõiskab rõõmsalt kägu — Kurb on rahamehe nägu. Pangad vähendand protsenti, Krooni pealt nii mitu senti. Äastas palju kahju saab, Südame see täis küll aab. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Selja taha jätaks linna, »Grünesse“ nüüd tahaks minna. Nõnda ohkab viinanina, Kui vaatleb päikest, taevasina. Kuid suvitamine hirmus piin, Kui puudub elurohi — viin. Jah, kerge pole meil kellegi!!
Prouad, herrad mure sees, Supelaeg on ukse ees. Suvitama kuhu minna ? Haapsalu või Pärnu linna. Tõesti valik muret teeb, Südames aina viha keeb. Jah, kerge pole meil kellegi!! Kui näljane sult palub abi, Siis igast taskust otsi, nabi, Ja otsa eest sa pühi higi
94
Ja ütle: pole punast penni ligi! Siis korda ka neid tuntud sõnu (Ikka lahkelt, siis on teine mõnu.) Jah, sõber, kerge pole meil kellegil l
Juuni. Jaanitulelaul. Alguses me’ laiutame, Pärast kokku tõmbame. : : Hõišsa ja hõisassa : : Rohkem on meil käsuandjaid, Kui neid vaeseid kulukandjaid I : : Hõissa ja hõisassa : : Ei sult kusta kas suil tööd, Kas sa ka üldse sööd. : : Hõissa ja hõisassa : : Kohtupristav kange mees, Väikse Eesti riigi sees. : : Hõissa ja hõisassa : : Nende arvu suurendati, Nende vaeva vähendati. : : Hõissa ja hõisassa : : Seadushaamer riigikogus, Oksjenhaamer rahva kodus. : : Hõissa ja hõisassa : :
Juuli. Oh usu, armas sirguvend, Et ajad tõesti muutvad end. Kas nägid vanast mõnda Manni, Kes võttis alasti päiksevanni? Nüüd mererannal kõik on segi, Seda moodne kultuur vist tegi. Juulikuu palav päike Annab ihule pruuni läike. Daamel tarvis pole ennast ehti. Kandvad trikoost viigileht!. (Samuti ka meeste pere Kannab vööt allpool kere.) Jalge, säärte, rinde võlu
95
Uimastab kui kange õlu. Hakkab pähe armu-uim, Igal, kes pole totter tuim. Võsastikus salamahti, Peetakse armujahti. — Ämoril on palju tööd, Kui on kõrvaldatud vööd. Ka kurelind saab uut kuraasi, Sest oodata on suurt pagaasi. Ja meestele, kes on vanas eas, On kõigil varsti sarved peas! Ja mõnelgi pere suureneb, IVlis suvitusest juureneb. Ei maksa tõesti tõsta kisa. Et mõnel lapsel mitu isa. Lõpusõna: See laul ainult seda huvitab, Kes ise suvel suvitab.
August. Sõna «plokk" on läinud moodi, Olgugi, et võõrsilt sisse toodi. See sõna kõik asjad lahendab, «Kampa lõõma" tähendab. Kui seda nõuab peenem toon, Siis plokk võib olla koalitsioon. Plokk riigikogus peremees, Kõik kumardavad tema ees. Ta rahvale võib mängi kolli, Võib seadust anda, tõsta tolli, Kõik riigiasju lahendada Ja valitsusi vahetada. Kui vabrikantel lugu paha, Nende kaupa rahvas osta ei taha, Siis loodaks plokk — nenda keeles trust — Ja elada on jälle lust. Sest rahvas jälle ostma peab, Mis sest, et vannub, sülgab, neab. Et välismaalt kaupa sisse ei saaks toodud, Seks kõrge tollikaitse loodud.
96
Nii — kodanik, sa kollanokk, Saad aru, mis on kuulus plokk. Kui mehel-naisel terve keha, Siis võivad nad ka plokki teha. Et meie rahval oleks edu, Seks tollivaba on laste «sissevedu". Kah nõnda ütleb vana, noor, Parem pool muna, kui tühi koor. Punkt. Olgu laul lühike või pikk, Peaasi, et on õpetlik.
September. Koolipapad peavad nõu — Laste kasvatus käib üle jõu. Hukas olla noorsugu, Ei pea mingist enam lugu. Ei nupp neil õppust kinni pea, See nähtus pole tõesti hea. Kui kasvatus peab vilja kandma, Peab tastel õppust mujalt andma. Ja leiutati õige rohi, ja koht — mida nimetada ei tohi. Et õpilasi eluks kergem vooli, Seks vitsahirm toodi jälle kooli. Ja kui kord vitsahirm pinda leidnud siin, Siis levineb kiirelt nagu lumelaviin. Vitsahirmu saavad maitsta kõik seltskonna kihid. Kel tumedad on elusihid. Ja kurvalt õhkab mõnigi seltskonnatuus, Tõesti ränk on see karistus uus. Kui naine teise mehega kurameerib, Siis mees seda vitsaga kohe realiseerib. Kui mees vintis peaga õhtul koju tuleb, Siis naine kohe ukse ta järel suleb, ja vitsaga pohmeluse rohtu annab, Nii emalikult ta eest hoolt kannab. Nii aetakse vitsaga elu meil viiki Ja õiendatakse asjad—ükskõik mis liik
97
Oktoober. Kui sa oled parteimees, Kõik uksed lahti sinu ees. Kohe antakse koht, mis hästi soe, Sa ainult sinna sisse poe. Mõistust tarkust pole sul vaja, Partei peale ainult lootusi raja. Jah, see huvitab vist küll mõnda, Miks see elus on just nõnda, Et kui sa pole parteimees, Leiba pead sõõma palehigi sees. Lollike — kas sa ei tea, Et rumalal kunagi ei vea. Ei suuda sa vara korjata, Kui parteid ei võta orjata. Kui pole sa parteimees, Kuid siiski hea nupumees. Siis lööd ka siin maailmas läbi, Ega tunne nälga, muret, häbi. Nõi arohu-veksliga Ilmas hea elada. Ei sa jää iial plinni. Teised maksvad võlad kinni. Elagu oktoober — viinakuu ja neiuke kena, kes on truu.
November. Kodanik saab tunda vatti, Igaüks talt võtab matti. Maksusid on igasugu, Näha, et ta’st peetaks lugu, Kõik on raha peale maiad, Isegi naised pole paiad, Kui sa neile raha ei anna, Sest raha on see elumanna. Kui makstud on sul tulumaks, Siis ootamas on kasumaks Ja mõnel jälle isikumaks. Maaomanikul — kes kõike saks — On soolas tubli maamaks. On aga sul linnas maja,
98 @ni
Auruvärvimise vabrik
R. NATUS - Viljandis Asut. 1883 a.
Tartu tän. 24.
Telef. 58.
SPETSIAALTÖÖSTUS r
kõiksugu kodukoeiud kangaste värvimine, vanutamme, pressimine ia käärimine Kantud riiete ja kõiksugu lõngade värvimine.
KEEMILINE PESEMISKODA: . Kõiksugu pidu- ja leeri kleitide, siidiräiikuie meesterahva ülikondade jaoks. Lambanahkade ja akna-eesriiete pesemiskoda.
7öö I I
ja
saab ruttu Ja korralikult tehtud.
Vastuvõtmise kohad: . , u Tallinnas, Narva mnt. 26, oma ladu, r-a ^rieimarbeit Harju 29. A. Kraan, Pärnu mnt. 33. Tartu., Riia tän. 21 B Daugull. Raatuse tän. 16 J ja kõigis kodumaa linnades ja alevites
KR. SAAR & Ko. Tallinnas, Estonia pniest. 27. Kõnitr. 26-69. Äri asub kõrval majas, uutes ruumes. Abikauplused: TARTUS, RAKVERES, JÕHVISÕmblusmäslnad: NAUMANN, PFAFF ja VESTA. Kudumismaslnad: WALTER'3-CLORIOSA, Mühlhausenist Kirjutusmasinad: IDEAL ja ERIKA, Seidel L. Naumann
vabrikust, Dresdenis. Jalgrattad: NAUMANN, NATIONAL, PRIMU5, JUNO, ROYAL Grammofonid ja plaadid: «HOMOCORD . Koorelahutajad: WESTFALIA, DIABOLO, VIKING j. t. on ainus hea kaup, kus ostja müüja sõbralik vahekord kauakestvalt püsima jääb.
Müük kuuviisi järelmaksuga soodsatel tingimistel.
99
Siis linnale on maksta vaja. Ja on sul kutsu seltsiline, Siis maksa ta eest viieline. Ja kui sul on ka sälu tallis, Ka tema eest maks on kallis. Armas veli — oled maias Ja rõõmu leiad suhkrus, saias, Siis tea — ka nendelt võetaks ise taks, Üks väga kõva tollimaks. Ja kui sind enam elu ei võlu, Ainsaks lohutajaks siis viin ja õlu, Ka nende pealt sa maksu maksad Niipalju kui sa juua jaksad. Ja seda ka sa vist ei salga, Kui lased siit maailmast jalga, Et maksuta võid sa surra — Tühi puru— va surm ka maksusid ei murra.
Detsember. Kingitusi jõuluvana toob, Seega meile rõõmu loob. Ainult see on veidi paha, Et kinki saab, kell on raha. Vaene kingist ilma jäeb, Kingist ainult und ta näeb. * * * Nüüd panen lukku oma suu, Sest käes on kallis jõulukuu. Ei taha mina enam rassi Ja ajada elulõnga sassi, Sest seisvad juba ukse ees — Need ainsad kolm päeva aasta sees — Kus rahust räägib iga keel Ja inimestel hea meel. Kas kõigil ... tst pidin eksima, Vabandust veel kord palun ma. Häid pühi ja head aastat uut, Et kõigil läheks hästi .kuut". (.Kuut" saksa keeles tähendab head, See olgu seletuseks, et tarvis poleks murda pead.)
Kirfttseep ^on lühikese ajaga saanud igas majas esimese järgu tarbe aineks, sest ülrinsecp Msnnor—vahutab hästi, mrjiiseep M@m®r — kulub äärmiselt vähe. KSrjuseep M@rH10r on hea lõhnaga. KiF)lIS£€P ?ZLFkKKF Igä — pesu pestes jääb pesu värskeks, lõhnavaks ja valgeks. Tähelpanu: Iga tükk kannab templit „MARMOR“. Ilma selle templita ei lase vabrik ühtki tükki müügile. Vabrik valmistab ka saunaseepi „Laborator‘‘ ja pesusoodat.
Seebi- ja soodavabrik PH. Vahtrik ja J. Moses, TALLINNAS, Paldiski mnt. 46, tel. 432-40.
|
101
Kassisaba-Karla kiri Jaak Jooramile. Ära imesta kedagi, et ma just Sinu poole pööran oma kirjanatukesega. Aga ütle ise, kelle poole ma veel siis peaks pöörama, kui mitte sinu selgeotsaga aru ja puhteestlase iseloomu joone poole, va kallis Jaak. Sina oskad oma „Mikumärdit“ valitseda ja oma rahvast vao vahel hoida ja sina oled ka oma sulastest kasvatanud ühed hakkajad mehed. Ma mõtlen, et nagu nüüd on see põhjussääduse muutmise ja presidendi tooli sissesäädmise asi käima pandud, siis olen ka mina selle poolt ja hääletan selle eest, et sina, va Jaak Jooram, presidendi pukki pääseks. Siis võid sa lamada mitte üksnes enam oma õue peal nii kaua kui sa tahad, vaid võid seda teha kogu va bariigi pinnal. Sest sina oled siis peremees majas. Ja kord on majas. Aga ma usun ka, et sul on nii kõva süda, et sa ka kuulda võtad minu häda ja paiIvet, mille pärast ma just sinu poole põõrangi. Ega seda eesti vaimu meile kuskilt palju ei anta. Võta või meie raadio. Puha väljamaa Peetohvenid j Või mis nende nimed seal on. Aga kas ei võiks kord ka raadio kaudu edasi anda, ütleme, puhastverd eesti seatapmist „Mikumärdi" talust. Meie peekoni kisa kostaks korraga üle maakera ja teeks vägevat rek laami meie peekoni asjandusele. Tehtagu kordki ometi katset. Mina olen sinu sulase Antsuga, kes nii viksilt Peab nüüd virtspoodi, päris laadna mehed ja ta on sinust mulle rääkinud palju häid asju. Et sa oskad jga mehele seda kanget eestlase vaimu sisse ajada. Waata, ma pean ütlema, et ega minagi põle päris pannipunn. Mul ka ikka oma kolm maja Kassisaba kandis. Aga nüüd kipuvad need esemed mul vägisi haamri alla minema. Miks? sa küsid. Las ma seletan. Vaata, kui mina olin noor ja hakkasin elama, siis Võtsin igast otsast kinni ja tegin igasugust tööd, mis ?ga leiba andis. Olin sibi poisiks, korjasin vana kaltsu konti, müütasin turul sibulaid ja silmak-ivi ja pida$in virtspoodi ja muud sehvti. Mäkke läksin, sest M polnud haridust ja olin tume inimlaps ning mina
102
võisin igat asja teha ja käima panna. Aga majad; Kassisaba all muud kui kerkisid. Mul polnud ühtki keelt suus peale maarahva keele. Aga kui ma läksin Jaapani sõtta, siis jätkus mul nii palju vene keelt küll, et võisin kümme jaapanlast maha virutada. Ja vene keelt on mul veel praegugi. Waata, kui general Karapatkin vojevaitas jaaplastega, siis Vidivoluskis tuli mäsu ja vot tehe toru tõika.. Eks see ole ometi üks puhas wparusski", mida me noored enam ei oskagi. Seda olin ma õppinud Jaa* pani sõjas. Võiksin oma poisilegi veel õpetada. Nojah, nüüd läkski jutt poisi peale, kelle pärast kirjutangi. Vaata, armas Jooram, mul on ikka hästi tore, pee* nike ja haritud poeg — see Õlak Logard. Ja minu vahmiili nimeks on Nüplich. Nii et ka üks saksa värki nimi, aga eks selle nime ole mulle annud ar mulised parunihärrad, kes nüüd on saksamaale siir dunud tagasi, kust nad kord tulnud. Minu poeg on lõpetanud algkooli, keskkooli ja ülikooli. Task on tal punnil täis igasugu tokumente ja pabereid ja aukraadisid. Ja suus peaks tal olema vähemalt oma kümme keelt, kuigi tegelikult ei oska enam ühtki õieti. Vaata, Jaak, nüüd olen ma selle poisiga püsti hädas, sest ta ei kõlba enam ühegi too peale. Ise ta arvab, et ega ta ei võiks küll vähema kohaga leppida, kui ministri ehk panga direktori kohaga. Aga kust sa võtad neid kohte, kui erakonna mehed on need kõik oma vahel juba ära jaganud Otsustas siis poiss, et hakkab õige kirjanikuks või pohmeellaseks, kudas seda peenemalt kirjutakse. Ja pistis siis luuletama, mis hirmus. Kõik maja tape tid olid ta vaimusünnitusi täis. Einoh, ega ta ha * vemgi ei luuletanud, kui teisedki noorpojeedid. u laulu lisan sulle juure, et tutvuksid ta vaimuann tega.
Kevade õhtu. Porises trum-tade-rumtade-rumrm Olen tumm. Udujumm. Udujumm. Käib kõveras taeval kuu. Ptruu l
103
Mu juure ikka, kallim, jää! Säh, Sass, sa sõõ see soe seasaba ää . . . Lind laulis uksel serenaadi. Ma jäsin restos härjapraadi. Ning kuskilt kuuldub öök ja öök . . . Oi-ridiradipumm — vernöök! Olen tumm. Udujumm. Porises trum-tade-rum-tade-rum! Tõepoolest, minagi saan oma vanainimese mõis tusega aru, et see on üks väga moodne ja mahlakas luule, nagu meie noored seda ainult oskavad luule tada. Kõik oleks läinud hästi ja mu poisist ehk oleks saanud suur kirjanik ja kuulus mees, aga ta arvas, et peab ka omama teised välised tundemärgid, et oled tõesti keenius ja suurvaim. Ning siis ta võttis kätte ja võltsis vekslil minu allkirja, sest ütles, et ta tahaks teada saada, mis tundmus see õieti on, kui oled saanud suureks kurjategijaks. Et kirjanikul pea vad olema suured kogemused ja läbielamused, muidu ta ei saavat seda suurt piratsiooni või kudas ta ni metas seda asja. No siis ma ütlesin, et jäta poiss see kirjaniku amet kus seda ja teist, kui seda kutset ei saa omandada ilma vangiraudadeta. Muidu mu ma jad lähevad haamri alla ja on minu Jips* ka „durch“. No ega tal siis jäänud muud üle, kui jättis selle ameti maha. Ütlesin küll poisile, et võta minu virtsahvt oma kätte, olen mina leiba saanud heeringa müügiga, saad sina kah. Äga kus poiss! Et see ikka ei lähe, kui ülikooli haridusega inimene kaalub hee ringaid. Pealegi, kui ta on omandanud korporatsioo nis nii peened kombed, et ei oska enam lihtsa agulirahvaga ümbergi käia. Hingasin kergemalt, kui läks sõduriks, sest ar vasin, et nüüd tehakse temast mees. Äga siis hakka sid tulema kirjad. Esite käskis saata raha, sest tal olevat kuulipilduja ära varastatud, vaja uus osta. Saatsin. Siis tuli juba teine kiri, et nüüd olevat suur tükk üle loodud, ta olnud vahi peal ja jäänud tuk kuma. Saatsin veel raha, et osta kähku uus asemele. Siis aga tuli kolmas kiri, ja selles poiss kurtis, et
104
|
AKtSla-SClIS
| .öiljandi Linamabrili* | Wiljandls, lossi tän. 41 Telefon nr. 16. W
Posti jooksew arwe Nr. 2178.
I
Soowitah wabrlkn laost:
| Mitmesuguses jämeduses H
linast ja takust lõnga, niiti ja sidumise nööri
I Pieebimata ja pleegitud W
laudlina, käterätt särgi ja woodilinariiet
| Linast ja tabast käsitöö, püksi, madratsi, koti ja juferiiet
| libistatud ja imbutamata W
| | | | |
walmis presente ja presendiriiet.
Moodsaid woodt päewatebbe Riidest masinaruumi. WiljižbOttC puuwillast wolünööri jne. wabribu laos alati saadaval
"1
J
Puuwillase lõimega laua-, ihu- ja woodipesu riiet,
W W
Soovijatele nende oma linadest ja takkudest valmistatakse igasugust lõnga ja riiet ruttu, hästi ja odavasti.
I
PõHupidaja tele parim lioamüiigi kohtu,
H
Austusega
wabFlkU jüUatUS.
j
105
terve patarei varastatud tal ära. No siis saatsin ta parajasse paika. , . Tuli sõjaväeteenistusest ära, ütles, et hakkan nüüd ennast erakonna liidri elukutsele ette valmis tama. Hea küll, ütlesin, valmista. Muretses poiss omale fraki ja silindri, käib bankettidel ja koosviibi mistel. Et harjutada esinemisoskust ja kõneosavust. Pea igal õhtul on tal läbirääkimised ja nõupidamised restorani kabinettides. Tuleb hommiku eel yaarudes uksest sisse, manab ja käratseb endamisi, ülistan annast ja lööb rusikaga vastu lauda. Laulab siis vä gevalt, et maja mürtsub ja üürnikud ähvardavad majast välja kolida: Pista pintsli oma Singeri masin, pista pintsli oma ilu ja au . . . Ja need teised sõnad mida mu sulg ei suuda kirjagi panna. Õhtul küsib jälle mu käest raha, et peab ju teiste seas väärikalt esinema, nagu seisus ja haridus nõuab Ei või ometi perekonnanime häbistada. Ja muudkui hädaga anna jälle. Juba üks maja on mul äinud poisi tuksi. Teine on minemas. Ja poiss on lelle liideri ettevalmistamisega ka tõesti päris liiderikuks juba läinud. . Ütle nüüd, armas Jaak, ise, mis ma pean tegema? Kui ma talle raha ei anna, siis ähvardab enese re volvriga maha lasta, nagu nüüd noorel rahval kom beks, ja on juba kirjagi valmis kirjutanud. Selle sisu käib nii: „Lasin enese maha. Tee oma majadega nüüd, mis tahad, mul pole neid enam waja. Ilus on surra, kui oled noor, rfdjõö, Mimmi . . . Muudkui anna aga hirmuga jälle poisile raha. Jaa, ega meil pole kerge kellegil. Nüüd tahab minna poiss ennast veel valjamaale täiendama, sest arvab, et praeguse haridusega ei rsaavat ikkagi Eestis midagi peale hakata. Mis pean tegema ? Kas pean ta tõesti saatma veel täiendama r Kas pean ka viimase maja laskma minna liha teed ? Kallis Jaak Jooraml Aita nüüd siin mind veidike, teeme poisist ühisel jõul veel mehe. Ole nii kallis ja võta mu poiss mõneks aastaks õige oma juure — mis? Ega ma sulle teda sulaseks ei soovitagi, sest
106
selleks peaks ehk ta enne veel tõesti väljamaale' täiendama saatma, kuid ma paneks ta sinu sulase juure õpipoisiks. Selleks peaks ehk tal praegu* sest haridusest jatkuma. Vaata, kui ta siis on juba korralikuks sulaseks saanud ja oskab tööd teha, siis ehk kõlbab ta edaspidi ka viimaks erakonna liidriks ja võib temast veel mees saada. Ja ma võin talle pärandada oma virtspoe. Äga ta peab enne oman dama sinu kanget eesti vaimu, siis suudab ta ka oma haridusega midagi peale hakata. Ootan sinult vastust, et kas oled nõus mu poissi võtma oma sulase õpipoisiks ? Südamlikumate tervitustega kallis Mikumärdi peremees Sinu Karle Niiplich. Virtspoodnik ja majade omanik, Kassisabas.
Sport sõnas ja pildis.
i. ArmusporL Kui kukk kanaga teeb sporti, Siis järeldused miimet sorti.
107
Kindlam neist on väike kukk või kana — See sport on juba igivana.
D.
Veesport Mehed — see huvitab vist ainult teid. Kui spordib moodne näkineid. Ja vette sulpsab võluv naisekeha . . . Ja, jah! Tooga võiks veel mõnusamat sporti teha.
108
BONAj, L PRIIM
X parimat taimewõid ^^nh^iimÄiiihÄiirnmiiiiu&inlÄiii^ÄiiuÄiiinBiinÄihTHinÄuihÄiihÄiitÄ
ji M. MÄNNIL a Ko. Tallinnas,
Pikk 13,
tel. 431-49.
is
Raud- ja teraskaubad, ehi tusmaterjal, Rootsi, Ameerika, Inglis ja Saksa vabrikute töö riistad; kõiksugu noad ja käärid. Juukselõikuse ja ha V bemeajamise tarbed, pe su i rul! id ja väänamisemasinad, liurauad, vask kardinahoidjad, petroleumiahjud. Laske* riistad, laskemoon ja iga------ sugused Hinnad mõõdukad!
Suur väljavalik I
7?rti! ilzTl I ll“nl iiluTaiilI nüSIÕi! iluTTui
109
IV. Keelesport. Me sportlased viie meelega Ja sporti teeme keelega. Niikauaks kui sülge jätkub veel, Ei väsi ära meie keel.
V.
Auiosporf. Jumalik — see auiosporf — Inimene ees kui tort.
110
VI.
Lennusport
Kui kõrgesse lendad, armas vend, Ja rentslist jälle leiad end, Siis sellega võid trööstida, Et peasend mõne muhuga. Kui aga taeva all teed õhusõidu, Ja linnuga kihutad sa võidu, Siis kergesti kirikutorni tippu, Võid lennukiga jääda rippu.
111
VII.
Töösport. (Kõige ausem sport.)
Tõõsporii ei hinda väike Jüri, Sest labidas tal* ikka nüri. Ja viha täidab tema rinda, Sest keegi seda sporti ei hinda.
Kõige vanem puusärgi-äri.
,#EA. NEIDORF Väike Tartu mnt. 1.
Tallinn.
Laos alati suures valikus valmis puusärke, pär gi ning kõ ki muid matmisetarheid ja hauakaunistusi (aiad, ris tid jne.) Telefon (2)34-99 — (Pühapäiviti (1)26-02. Tellimisi võetakse vastu igal ajal.
To spordiharu — sääsekaal, On tuntud praegu igal maal. Spordiriistaks on väike luttu, Millega kiirelt spordib ennast tuttu.
\
\
See sport ei nõua palju vaeva, Kuid siiski juhib elulaeva. Kui tead, kus iga riigi raad, Siis saadikukoha kohe saad.
\
113
XL
/Vanderselir-sport. HOhJsa tuline silk 1 Nina otsa tekkib tilk. Suure vaevaga jalgu sa taga vea, Tõesti — kondimootori sport pole hea'
Emsy päevik. Katkendid. r®*" 19. jjuunil. Otsus on langenud — mina lähen siit ära — linna ! Elu siin kõrvalisel maakohal ei ole muud, kui üks kiratsemine. Mina aga tahan elada. Mis asja! Milleks ma siis linnas keskkooli lõpetasin
114
ja pealegi kuldaurahaga — cum 1 aude! Seepeaks ju midagi ütlema. Äga see rumal talurahvas ei tee sellest väljagi. Ei, sellele sõgedusele tuleb lõpp. 21. juunil. Soo . . . Nüüd olen jälle linnas . . . üsna teine asi ikka! Mis sa ei arva ! Emast ja isast on veidi kahju ka . . . aga ega mina siis selles süüdi ei ole, et nad nii vaesed on, ja mind ülikooli ei suut nud panna. See armetu popsi koht ... ja sellelegi noolib vend, kes varsti algkooli lõpetab. Korterit sain tädilt. On see aga rumal vanaini mene ! Ütleb, et ma olla selle aastaga, mis peale kooli lõpetamist maal olen olnud, palju ilusamaks läinud ! Rumalus ... ma tunnen asja ! Olen palju matsilikumaks ja tõntsakamaks läinud. Maal ju see alaline pudru söömine, see võtab paksuks. Ja puuderdada ning naha ja küünte eest hoolitseda ei saanud seal kah; kohe oli kisa lahti. Enne, kui inimeste silma lähen, on tublit remonti tarvis. 24. juuni. Jaanipäev. Ma ei mõista, kui lollakad on inimesed: jaanipäevaks maale! Mis asja! Siin on palju lõbusam ja huvitavam. Ja tädigi, küsib: «Kas sa jaanipäevaks maale ei sõidagi . . . ?“ Sõidan, sõidan . . . Eile õhtulgi olin maal — Rannamõisa restoraanis . . . Äga seal oli vahvnoi . . . Täna sõidame Piritale. Küll olin hommikul koju tulles tä diga kimbus . . . ikka: «Kus sa olid?" Kus ma olin ? Elfriede pool olime ... Jäi sellega lõpuks rahule. Vanad inimesed on ju lollakad. Mul ükskõik! 25. juuni 1. Äga oli eile Pirital tore. Peale kooli lõpetamist ei olnud ma ligemale aasta enam sinna saanud. Kogu jaanilaupäeva õhtune kamp Ranna mõisast kogunes sinna. Isegi see vana solhnokk härra, kes nii palju veini ostis, oli seal. Suudles teine mu käsivarsi, õlgu, ja pudistab, et just minu pärast tulnud, et näha, kui ilusad mu kontuurid supeltrikoos on. Vana elevant . . . Mis ta ei arva! Äga noh, olgu! Tal on raha, ta ostab hiiglama shokoladikamakaid, kuna noortel poistel pole raha. Las vahib,, kui see talle meeldib . . . Ega see tükki ära ei võta. Mis asja mere rannal . . . !
115
30. juunil. Mitu päeva valutas pea — kõvast võtmisest. Eile, pühapäeval, oli meie kampa jälle koos ja läksime kesklinna «Sigrimigri" kõrtsi kabi netti. No, oli aga seal lõbu ! Küll vana elevant, s. o. hr. Nospel käristas välja. Poisid — Freddy Kutt, Maddy ja plikad — Liisi, Lonny ja Elvine jäid kõik purju. Nad ei suutnud kuigi palju kanda. Mina jõin rohkem kui nemad kokku . . . Ons mul mõni mure. Hr. Nospel võttis sisse mitmesuguseid pulbreid ja mõnda nuusutas . . . temal ei olnud ka väga viga. Äga küll tikkus mind pigistama. Lubas mulle sügispalitu kotikkraega kinkida. Eks kinkigu ! Lal va raha puru küllalt. Pärast sai Freddyga suudeldud. No aga on see üks poiss. 2 juulil. -Äh, seda kuradima Elvine-plikat . . . Või tema tädile ära rääkinud kõik Rannamõisas ja Pirital käimised, kõrtsis pummeldamise ja puha . . Ja kõik selle vana tühja asja pärast, et Freddyga sai veidi musi tehtud. See nokk mulle ei meeldigi, kuigi hästi suudleb. Ta on puruvaene. Äga tädi on marus ja käskis korterist lahkuda, õhtuks olgu plats puhas. Ei tea mis teha. Äga — mis asja 1 Ma lähen püüan hr. Nospliga kokku saada. Ta käskis julgesti oma poole põõrda, kui häda käes. 5 juulil. Mis asjal Nüüd mul oma korter ja puha. Pole tarvis tädi virris nägu vahtida ja tema manamist kuulata. Näe, läksin hr. Nospli juure, et vaat, nii on . . . «Pole viga ühtgi," ütles ta. Läksime välja ja ostsime uue «Päevalehe" numbri. Saelt leid sime möbleeritud tubade aadresse ja ■— mis asja! mul on omaette sissekäiguga möbleeritud tuba. Vana Nospel tõi veini, likööri ja shokoladikompvekke „soolaks-leivaks“, nagu ta ütles, ja nii tegime kohe mugava olemise. Äga ta oli väga galantne. Kogu Õhtu suudles mu kätt, õigem sõrmeotsi ja lubas mind toetada, kuni koha leian, või mehele lähen. Tõotas ise kaasa aidata kohaotsimisel. On ikka va mõnus elevant — vahva vunts. 6. juulil. Eile õhtul tuli Nospel jälle hiiglama ^laadungiga. Olime parajasti auru all. Siis vana võttis
116
Suurem ja täielikum linatööstus, värvimisja villatööstus
Pärnu Linatööstusel-S. Pärnus, Rääma tän. 38. Teleff. 125
LINAVABRIKUS Rääma tän. 38 valmistatakse linast ja puuvillast riiet, roosilisi ja mit mesugustes mustrites laudlinu, käterätte, voodilina-, särgi ja püksiriiet ja mitmesugust vaheriiet. Põllupidajatele linade vastu vahetatakse kohe lõngu ja valmisriiet. Kalameestele kalavõrgud, võrgulõngad, selise- ja Õngenöörid kanepist ja puuvillast. VÄRVIMISVABRIKUS Vana-Pärnus, Siimo silla juures ja Tallinnas, Vana Posti t. 6, värvitakse riiet ja lõnga, vanutatakse (uhutakse), pressitakse, auru** tatakse, skääritakse ja pestakse kangaid, ruui rätte ja vaipu. Värvitakse ja trükitakse vooditekke. VILLATÕÕSTUSES
värvimisvabriku juures VanaPärnus kraasitakse ja kedratakse villa ning korrutatakse igas jämeduses lõngu. Hea töö ja rahva rohke osavõtu tõttu kasvab ja suureneb vabrik alatasa
Pärnu Linatööstuse A.-S. vabrikute tööde vastuvõtmiskohad igas linnas ja rahvakäidavamates kohtades maal.
117
kätte ja noris musi. Hästi küh. ei meeldinud . - •• Aga mul ükskõik! Vanainimese asi, kuula nuud . tema musu või mis . . • Hakkas teine kohe nn asarti . . . Aga — pole minu asi ! Ta kah, üsna mõ nus vana. On minu peale küllalt raha kulutanud. 9. juulil- Vana mehkeldab nii minu ümber ringi, et päris lust on vaadata. 15. juulist kutsus Narva-Jõesuhu — 2-heks nädalaks. Temal on sus puhkuseaeg. Kaasdirektorid on käinud puhkusel esi meses järjekorras, nüüd siis tema ja mina - • • Mis asja ! Saab mindud I 12. juulil-^ Noh, asi on kindel. Vana ostis veel mõned hilbud ja kingad, mis mul niigi väga Puudu likud olid. Nüüd on vahvnoi Jõesuhu minna. Ette valmistusi on palju, teen lühidalt. 17. juulil. Oleme teist päeva Narva-jõesuus. No see on palju nooblim kui Pirita. Lasksin siin trikoos ühe pildi teha ja saatsin isale-emale, et nemad ka näeksid, kuidas tütar elab. Siin on lõbu lai ait . . . aga—vana on veidi armukade . . • Mis mul asja . . . Siin on peenike noorhärra Tripsberg, kes mulle kan gesti meeldib. Tema suudleb veel palju paremini, kui Freddv ja vanast Nospelist pole rääkidagi. Aga Nospel ei "salli teda. Ostis suure ja laia supelmantli, et kandku ma seda. Mis see Tripsberg ikka mu kon tuurest vahtivat ! Aga mis kindlus või soomus see mantel ei ole! Seda saab ümber võtta ja ümbert ara võtta ... - XT 22. juulil. On ikka üks hea asi, et vanal Nospelil sellest unest puudu ei tule. Kui tema kodus põõnab, on hr. Tripsbergiga hea metsas kolava. Ma uden: vahvnoi ... Ja mis on vana Nospel mulle ? Mees või ? Nii kui koha saan, ci tunnegi ma teda enam . . . 25. juulil. Aga näe, vana elevant ei tahtnud enam rannas olla. Ei meeldinud paganale, et ma Tripsbergiga tegemist tegin. Nüüd oleme jahe unnas. Enne, kui kaks nädalat täis sai. Aga ma olen vihane. Vahekorra olen temaga nüüd klaari hoidnud, loob küll igapäev kompvekke ja shokoladi; ka raha annan,, kuid ma ei paindu. Tripsberg oli ikka teine asi . . -
-118
Muret teeb, et koha leidmine nii viibib. Õieti ma polegi teda senini otsinud. 10. august. Kogu see aeg pole muud olnud, kui vana Nospliga üks igavene pahandus, aga ma jäin kindlaks. Jah, aga - vaat see nüüd ongi see lugu, et ma ei ole kindel oma peale Nn paha, kui seeiasi ka ei ole, aga ma pean temaga rääkima 12. august. Küll lõi lärmi . . . Aga 50 krooni dr. Pridulinski jaoks andis siiski. Ütles veel, et mind vaatama ei tule. Raha nüüd on aga see operatsioon veid hirmutab ikka kah. . 29. august. Jälle kodus . . . See pagana Pri dulinski on ka üks käperdis. Tulid palavikud ja muud sihukesed värgid. Sain veel koju kirjutada, et tulge järgi. Nüüd ma siin olen. Küla rahvas aga kihinat-kahinat täis, et näe „Napa“ Emsy on Ka jälle suvitamas! tagasi . • •
Koduapteek. Dr. Raudhabe.
1) Ameerika plaaster. Kui haavata saand jalasääred Ja haaval on laiad ääred, Siis seda plaaster! tarvita Ja varsti võid sa jälle karata.
2) Ammoniaak-aniis s.
Usu mind — egas ma sind tõga . . . On suil kange koha, röga, Viisteistkümmend tilka palava rinnatee sees. Ja köhal on kohe sõit sees.
3) Arnika-tinktuur.
Kui oled käe, jala nikastand Või mõni sulle vastu vahtimist and, Siis haige koht arnikaga sisse määri Ja haigus varsti meeletuletust ei vääri.
4) Aspiriin.
See on alles mõnus rohi, Mida unustada ei tohi.
1191
Oled külmetanud, pohmeluses, valutab pea, Paar tabletti aspiriini ikka hea.
5) Äädika eeter.
Kui naisuke vihahoos ära minestand Ja oled temakese voodi kand, Siis anna seda eeter! haisutada Ja varsti võid teda jälle kaisutada.
6) Äädikahapu savimaid. Kui suil hääl kahiseb ja on kaelavalu, Siis apteegist seda savimulda palu, Vala kaks supilusika täit toobi vee peale Kurista ja varsti saad tagasi oma hääle.
7) Baldriani tinktuur.
Baldriani või palderiaani tinktuur On tuntud rohi, mille mõju on suur. Olgu rikkes närvid, kõhuvalu või südameviga, Tarvita palderjaani ja pikk on eluiga.
8) Bismuium subgallicum.
On kurg sulle väikese lapse toonud Ja oled tema terviseks joonud, Siis selle pulbriga õrnalt määri lapse naba Ja mingi haigus last ei taba.
9) Boorhape.
Silmahaigused on mitmekesised Vahel silmad tuhmid, vahel vesised. Ja kui su tarkus kaugele ei ulata Siis teelusika täis boorhape! kummelitees sulata. Ja silmade kastmiseks tarvita seda segu Ja kohe näed et hüva rohuga on tegu.
10) Glitseriin. Glitseriin on rohi libe Pehmeks teeb, kui mõni koht on kibe.
11) Hiina-iinktuuri segu. Kui suil ei maitse suhkrusai, ei hapukurk, Ja isu ei ärata isegi moosipurk, Siis võta seda segu 25 tilka veega enne sööki Ja varsti jooksed toitu otsma kööki.
12) Karl$badi~sooi.
Kui su kõht on kurjalt kinni, Asjata sa võtad pinni.
120
Siis hommikul leige veega — teelusika täis võid võita Ja otseteed teatud kohta tõtta.
13) Koleera tilgad. Kui suil aga kõht on lahti, Istu, käia ei anna mahti. Siis võta seda suhkruga tilka kakskümmendviis Ja küll sa näed, mis sünnib siis.
14) Konnasilma plaaster. Kui piinab sind kuri konnasilm, Siis ei huvita sind teater, tants ega film. Teeb rohkem valu kui võluv neiusilm Kuid plaaster aitab. Kas plaaster seda suudab, et neiu sind ka paitab ? Kahtlane! Seks krooniplaaster parim abinõu, Kui see suli ei käi ülejõu.
15) Daani kuninga tilgad. Vanal ajal oli hea rohi, Nüüd vist enam pruuki ei tohi! Oleme kõik demokraadid, Kadund kuningate aukraadid. Pole ka veel kuulda olnud, Et presidendi tilgad müügile oleks tulnud.
16) Hispaania kärbes. Selle eest hoiatan sind, Eesti kärbes ausam lind. Aga parem, kui mõlemad Sinu kodus puuduvad.
Põllumajanduslik o-ü. „Ovo“ Osfab piiramata arvul aasta ümber luunamune ja maksab kõrgemat päevahinda. Jaoskonnad igas maakonnalinnas ja kogumispunktid üle maa.
Kontor: Tallinn, Suur Karja 18-d. Tel. 445-71, 447-53 Keskladu: Tallinna, Estonia puiestee 13. Tel. 307-25 Telegrammid „OVO“ Tallinn
Postkast 246
121
Naljapudemeid. «Kas olele selle härraga tuttav ?" «Ja, kuid õige kaugelt. Meid oli 14 last; mina olin esimene ja tema oli viimane."
Vana kolonel tervitab noorsõdureid ja küsib ühe käest: „Noh poeg, kuidas meeldib sõjaväe elu ? «Ah sa oledki minu isa. Ema otsis sind 20 aastat." «Teie tahate saada filminäitlejaks ? Aga kas teate ka» mida niisugune inimene tegema peab ?" küsib lavastaja. «Tuleb ette juhuseid, kus teid järjest visatakse trepist alla." «Oh, siis olen ma justkui loodud filminäitlejaks! Ma olin nimelt ühe kinnitusseltsi agent." ¥
«Oh, milline tappev palavus!" «See ka mõni palavus ! Vaata Aafrikas on nii palav» et kanadel on kõigil kõvad munad." ¥
Naine: «Siin jaamahoones on ju nii külm, et võtab hambad suus lõdisema." Mees: «Mine teise seina äärde, seal ripub suvine sõi duplaan." * «Miks olete nii pahas meeleolus, härra doktor?* «Patsiendid on selles süüdi.* «Kas nad on siis tõesti nii raskesti haiged?" «ja------ — nad ei maksa mulle." ¥
«Noh, Karl, millal on kõige parem aeg puuvilja koris tamiseks? küsib õpetaja. «Siis kui koer kinni on," kõlab vastus.
1122
|
Tarvitajad!
<
Ostke kõik tarvisminevad riidekaubad
Kodumaa vabrikute riidekauplusest
W E=
W »
Hermao SSOSv«s« Tallinnas, Estoonia puiestee 11, könetr 304-80.
Et minu äri kaupleb ainult kodumaa saadustega, siis on mul ka võimalus pakkuda lugupeetud ostjaskonnale kõige suuremas valikus kodumaa vabrikute riidekaupu. Kodu maa riidekaup ületab välismaa riidekauba hindade odavuse ja ka kõrge headuse poolest.
Müük suurel ja väiksel arvul„Kui kauaks jäid Aadam ja Eeva paradiisi ? «Sügiseni!" vastab Ilse. wMiks sa just niiviisi arvad, armas laps ?" Jah, siis said ju alles õunad valmis!" * „Kui teie nii väga tõõd armastate, miks te siis seda kunagi ei leia ?" Kerjus: Jah, hea proua, te teate ju, et armastus on pime !" * „ Palju maksab üks kihluse kuulutus ?" «10 senti millimeeter/ „See on pööraselt kallis. Mu peigmees on 1,80 m. pikk." «Millest see vana Jauram siis ära suri ? Seda ei tea keegi." «Imelik! Kui Jauram elas, siis ei teadnud keegi millest ta elab, ja nüüd, kus suri, ei tea keegi millest ta suri."
123*
Sõjaväes. «Mis olid sa eraelus ?" «Habemeajaja, härra veltveebel." «Noh, siis kartuleid koorima, marss!" * «Sa petad mind Mary, sa rääkisid unes kellegist Jaa
nist."
Naine: «Sa oled päris naeruväärne, tema nimi ei ole ju sugugi Jaan." M
Vene kirjaniku Krõlovi tegid kuulsaks ta valmid ja kohutav laiskus. Tollest mehest räägitakse otse anektootilisi lugusid. Kord puhkes majas, milles elas Krõlov, tulekahi. Uni selt küsib ta toatüdrukult, kes teda äratama tulnud, «kusi' otsast maja põleb ?" Saades vastuse, et maja põleb teisest otsast, lausub Krõlov: «Oh, siis saab veel pool tundi magada." * Kolm inglast: isa, poeg ja nende naaber on ööselkalapüügil. Säärikud on vaid pojal, mida kordamööda vahikorral olles tarvitatakse. Isa vahikorral olles tõuseb suur torm ja paiskab vanamehe tekilt merre. Naaber, kes seda näeb, äratab poja ja seletab talle olukorra. «Kuradi vanamees viis mu hääd säärikud ühes," oli poja külma vereline vastus, kusjuures ta teisele küljele pööras ja rahu likult edasi magas.
Setu ja üliõpilane. Setuveli sõidab potikoormaga Võõpsust Tartu. Linna lähedal tuleb talle rühm tudengeid vastu, kes otsustavad setut narrida. Üks tudengeist küsib setult: «Hei kapten, kas laev on müüa ?" Kulla herr olõ'i ma kapten, ma olõ õnnõgi madrusk, ku kapteniga tahad kõnõlda, siis astugõ kajutihe," kus juures ta hobuse saba piitsavarrega üles tõstab, «olgõ hüäsk"
124
Unenägude seletaja. Unenäod, mis täide läinud või täide saavad minema. Abielus olemine.
Kes seda unes näeb magades, Sell abieluõnne jagades On kurvad tulemused ees, Ta armuasjus varsti pigi sees.
Daami nägema. Lootusrikast tulevikku, Mida võib ainult ärarikku Armukade vanapiiga, Kui sa teed talle liiga.
Ema nägema.
Ei ole tarvis murda pead, See tähendab ikka ainult head. Loojumata on ema arm, Olgu saatus kui tahes karm.
Hunti nägema.
Kui tahad sõbrale shiirot anda, Siis võtad võla oma kanda. Hunt unes tähendab inimest,kes sala Tahab võtta teise käest viimse pala.
Ingleid nägema. Õnnetusest saad sa jagu, Elust tunned alles magu. Kuradit nägema. Kui topkal sa liialt tõstad. Siis kuradit ka ilmsi näha saad.
Lilli noppima.
(Poissmehel) Abielusadama poole sõuad, kuhu sa ka varsti jõuad. (Neiul) Kevadel, kui häälitseb lind, Kena noormees kosib sind. (Abielulisel) Kõrvalhüppe armupala Tarvitate tihti sala.
Magama ilusa naisega. Ilus silmapilk on see, Seda sa ka ilmsi tee.
125
Naerma.
Oksendama. Pummeldama.
Rotte nägema. Tonti nägema.
Ujuma.
Varastama.
Mureta sa elust rändad läbi, Ei karta viletsust ega häbi. Ei kohuta sind surmasäng, Sest terve elu on ju ainult mäng. Uueaasta õõsel sa Õnne hakkad valama.
Õõd ja päevad läbi orjad, Kõrtsimeestele raha korjad. Isegi unes sa Pummeldamisest ei või loobuda. Uue aja haigust näed, Pankrotti varsti jäed. Kui unes näed tonti, Siis kõrvad lase lonti. Sul oodata haigust, palavikku, Mis kergesti võib tervist rikku. (Segases vees) Selle unenäo tähen dus on hea, Seda sina meeles pea. Sest kalu püüda segases vees Oskab ainult erakonnamees. Pane kokku tänus käed, Kui seda ainult unes näed. Saatus su eest hoolt veel kannab, Hoiatusi unes annab.
Unepuudus. Kui käite on jõudnud õhtu, Siis ära liialt täida kõhtu. Ja võta nelikümmend palderjaani tilka, See aitab — egas' ma sind pilka. Ära tarvita iial unerohuks oopiumi, Siis palelt kaob varsti jumi; Ka külm vesi teeb palju head, Kui sellega pesed oma pead. Enne magamaminekut veidi loe Ja siis rahulikult teki alla poe.
126
Põllumajandusline Keskühisus ..Estonia" Tallinn, Jaani tän. 6, Telegrammid: „Zentrestonia'r<, Eesti vanem ja suurem ühistegeline Keskorganisat sioon, Põllumajandusline Keskühisus «Estonia" asutati 1911 a. dr. Aleksander Eisenschmidfi eestvõttel «Kooperatiivliste Piimatalituste Ühisuste Keskühisuse «Estonia" nime all. Keskühisuse liikmeks võivad olla ainult piimatalitusühisused. Sisseastumisemaks on 10 krooni ja osamaks 100 kr, Keskühisuse peakoosolekul on õigus liikmete täiendavat osamaksu kindlaksmäärata vastavalt eelmisel aastal läbi töötatud piimahulgale. Peakoosoleku otsusega 1925. aastast arvatakse osamaksu 2 krooni iga läbitöötatud 1000 kg, piima pealt. Keskühisuse liikmeteks oli: 1925. a. algul 82 piimaühingut 138 1926 176 1927 194 1928 215 1929 230 1930 238 1931 P. K. «Estonia" ülesandeks on kodumaa piimanduse Igakülgne edendamine, või ja muude piimasaaduste välja veo korraldamine, piimatalitiste varustamine paremate ma sinatega ning kõigi tarvilikkude riistade ja tõöstusabinõudega samuti karjapidajate varustamine karjajõutoiduga ja vaja likkude abinõudega. P. K. «Estonial" on põllutõõministeeriumilt pikema aja peale renditud Viljandimaal asuv Õisu mõisa, mis on üheks eeskujulisemaks majapidamiseks kodumaal. Mõisa peaülesandeks on loomakasvatuse edendamine, milledest tähtsamad veise- ja seakasvatus. Kari on Angelni tõugu. Sigadest peetakse Inglismaalt importeeritud suurt Inglise tõugu. P. K. «Estonia" Õisu mõisas töötab Õisu piimanduskool ühes eeskujuliku öppemeiereiga asjatundjate juhatusel, kus ettevalmistatuse teadlikke piimatalitise juhatajaid — meierist. Koolis annavad õpetust 4 õppejõudu ja õppemeierei juhataja. 1929. aasta kevadel asuti uue ja moodsa 99
II
»
JV
II
99
99
II
99
99
Jp
99
99
,/
99
99
99
127
õppemeierei ehitamisele, missugune ehitus 4. aug. 1930. a. pidulikult avati. Kohtadel, kus kõik eeldused olid olemas edukaks kanapidamiseks ja piimanduse arendamiseks, põllupidajate! aga võimalused puudusid iseseisva ühispiimatalitiste ellu kutsumiseks, asutati piimataliiised P. K. «Estonia" poolt. Praegu tõotavad P. K. «Estonia" juhtimisel kolm meiereid: Kadrina, Kullamaa ja Kasari. 1 adinnas on P. K. „ Estonial" piimaäri ja Keskmeierei, mille ülesandeks linnaelanikkude varustamine piima ja piimasaadustega. Toiduainete kauplusi on P. K. „ Estonial" Tallinnas - 3. Viimastel aastatel on Eesti piimandus ja piimasaaduste väljavedu tunduvalt suurenenud ja ühenduses sellega ka P. K. „Estonia" läbimüük. P. K. ..Estonia" kaupade läbimüük oli: 1922.a. Kr. 4.938.000.— 1923 „ « 6.280.000.— 1924 „ „ 9.392.000.— 1925 „ „ 16.623.000.1926 „ „ 20.386.000.— 1927 „ „ 20.955.000 — 1928 „ „ 23.694.000.— 1929 „ „ 24.897.562.— 1930 „ „ 22.000.473.— Seega on P. K. „ Estonia" kujunenud kõige suuremaks ja tugevamaks ühistegeliseks ettevõtteks Eestis. Omakapi talid on lühikese ajaga kasvanud 1.000.000— kroonini. P. K. „Estonia" kõrgemaks valitsemise organiks on peakoosolek, kes valib nõukogu ja juhatuse.
Värskeid lõhkeaineid mäetööstustele, kivimurdu dele, põllu- ja metsamajan dustele müüb kohalikust laost Esindaja D. Lebedev
Tallinn, Im anta tänav 4.
A.-S. „LIÜNOZA Telefon (2) 27-15.
128
Kunsväeiiste tarvitamisest. (Lõpp. Algus-lehek. 66) Eelpool (lehek 66—70) tähendud väetisnormides on soovitatud foomasjahu neil alustel, mis kogutud toomasjahu kohta aastakümneid tagasi. Viimasel ajal on aga toomasjahu omas väärtuses halvenenud nii, et Põllutööminisieerium on toomasjahu sisseveole keelutolli peale pan nud, et laiemaid hulkasi põllumehi, kes vana usu peale seda väetisainei tarvitavad, kahjude eest hoida. Samal ajal on ka mitmeaastaste teadusliste kui ka ülemaaliste vaetiskatsetega selgunud, et kodumaa fosforiit üksi, iseäranis aga segus superfosfaadiga, annab märksa tulusama saagi kui toomasjahu ja tihti ületab ka puhta superfosfaadi. Toome siin prof. A. Nõmmik u Gsegaiosfaat ) väetiskatse Tartu ülikoolis. Ristikheina saaK Väetus. 1 hektarilt (tiinult) 1) Väetamata 5740 kg. 2) 31/2 kotti toomasjahu............................... 6540 „ 3) 3 „ fosforiiti....................................... 6810 „ 4) 3 „ superfosfaati................................ 7620 „ 5) 3 „ segafosfaafi (fosforiidi ja super fosfaadi segu)................... 7810 „ Kaalisoola antud igalpool ühevõrra. Nii on 3 kotti fosforiiti aimud 270 kg. rohkem heina kui 31/2 kotti toomasjahu. Segafosfaat on annud kõige suurema saagi. Ülemaaliste väefiskatsete juures, kus toimetati ühtekokku 57 katset ristikheinaga ja 136 katset maaheinaga, on segafosfaat (fosforiidi-superfosfaadi segu) annud keskmiselt 107—108 kg. rohkem heina, kui puha$ superfosfaat. Samuti ei ole ka seniste teravilja katsete juures segafosfaat superfosfaadist maha jäänud, vaid on seda tihti ületanud, iseäranis rukki juu res. Kõigi rukki katsete keskmised saagid on annud segafosfaadi juures 203 kg. rohkem teri, kui superfosfaadi juures. Nii tuleb igalpool, kus soovitatud toomasjahu, tarvitada segafosfaaii (fosforiidi-superfosfaadi segu) ja ka liivastel maadel tuleb seda võtta puhta superfosfaadi asemele. Savistel ja lubjarikastel maadel segafosfaat ei jää esimesel aastal ka superfosfaadist maha, kuid järgmisel aastal an nab ta kindlasti superfosfaadist suurema järelmõju. Seal, kus segafosfaat vabrikus valmistud kujul müügil puudub, tuleb põllumeestel seda endiselt ise valmistada, ostes ühevõrra fosforiiti ja superfosfaati ning segada need hästi kokku. : Nõudke
ainult
tuntud
Prov.
H. Jürgeni'!
i Dor-Tgmol seepi
: Londonis suure kuldaurahaga kroonitud. Kauba: märk wPesev laps". Kõrgemas hääduses » tualettseep: vistrikkude, iedretähtede, päevapõlefuse • ja üleliigse higistamise vastu, teeb naha siledaks ja : valgeks. Müük apteekides, rohu- ja teistes pare•
mates kauplustes.
iEdu" trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
/MiiäiKe Eesti õlletehas
„LH0NIA“ Tartus.
ÕLU ainult kodumaa otradest
Orana Prii - LONDON 1932.
s ■K
Rootsi kuullaagrite Müügivõrk üle Eesti: A/S. A. Rosenvald & Co H. V. Sinisoff A/S. H. Puis Pärnus K. Viks A/S. A. Rosenvald & Co Viljandis, G. Limberg Rakveres, P. Falk A. Sibul Võrus, N. Mägi Karvas, Kuresaares, A/S. K. Bergmann
Tartus»
Peaesindus ja ladu: Linke & Martinson, Tallinn, Vene
11.
SS»S»WSW»0N«VSSN>«»SS ,Edu* trükk, Tallinnas. S. Kompassi 40.
VaataNARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslis...NARVA
KALENDER
1933.
Raske majanduslise aja tõttu tehke oma
ostud sealt, kust saate parema kauba ja
soodsamad hinnad.
Kui külastate
II
Moe, pudu ja pesuäri
Narvas, Joala tän. 22.
Telefon 3-02.
siis leiate sealt head kaupa soodsate
hindadega.
Villane koetud kaup. Siidi ja poomvilla
triko pesu.
Sukad
Härradele
Floor ja Fildicose
särgid, kaelasidemed,
sokid jne.
SIID ja VILLASED.
Kõiksugu galanterii kaup.
PILU, SIKK-SAKK ja PESU ÕMBLUS.
Narva kalender.
Narva linn asub 59° 20’23” — 59° 24’ 28” põhja
laiuse ja 28° 08’ 28” — 28:) 13’ 51” läänepikkuse all
(Greey witchi järele). Linn ulatab põhjast lõuna 7,6
km ja idast läände 5,1 km. Praegune linna üldine
pindala on 1927,98 ha. Narvas elab: eestlasi 15.733, ve
nelasi 7.607, sakslasi 628, juute 274, poolakaid 233,
soomlasi 194, lätlasi 132, rootslasi 54, inglasi 50, prants
lasi 16, muid 244. Kokku 25.205.
Narva linn on asutatud 13. aastasajal, sel ajal kui
Eestimaa oli Taani valitsuse all, kas 1223 või 1256.
aastal.
Riigiasutused.
Peamiselt kõik Narva riigiasutused on postkontori
majas, mis asub' Valge ja Posti tänavate nurgal 7.Z36-38.
Seal asuvad: posti-telefoni-telegraafikontor, kaitseliit,
Narva 1. ja 2. jsk. rahukohtunikud (ühine saal, kus
ka rahukogu istungid)', töökaitseinspektor, prefektuur,
leiubüroo, aadressbüroo, politsei li. jsk., kriminaal
politsei, kohtu-uurija, poliitiline politsei ja piirivalve
Narva jsk.
Narva maksuamet asub Koidu t. 7, telef. 5 ja val
vepunkt asub Narva jaamas.
Narva laadad.
1933. a. on Narvas laadad: Küünla — 6. ja 7. veeb
ruaril, Jüri — 25. ja 26. aprillil, Mihkli — 3. ja 4. ok
toobril, Jõulu — lil. ja 12. detsembril.
Narva turistide kaupluses
on vabriku esinduse näol müügil:
Narva Linavabriku saadusi:
põrandavaibad, voodilina-, käterätiku-, käsil ööri ie,
laudlinad, j üttest lõimed jne.
Väljamüük vabriku hinnaga.
Samas kaupluses: Eesti Punase Risti nägusaid
nahktöid, käsitöö esemeid,, Narva vaateid, kooli
tarbeid jne.
____
Narva notar Aleksander Madissoni kontor asub
Posti tn. 53—2 (teisel korral) telef. 1-44.
5
Narva Kalevi
Manufaktuuri
riidekaupluses
on suures valikus:
Moodsad daamide ja härrade
ülikonna- ja palituriided.
Kaitseväe ja kaitseliidu mundrija palituriided.
Linased laudlinad, salfrätikud,
käterätikud ja voodilinad.
Põranda vaibad, portjerid, juttest
lõimed, kalureile iga sorti võrgu
niidid.
$
Linased
naisterahva
kleidiriided.
S
|
|
Kauplus avatud
k. 9—12, 12,30-5 p. I.
laup. k. 9—12, 12,30—4 p. I.
Märkide seletused.
3 esimene
c§) täiskuu,
C viimane veerand,
kl. = kell; p. = päev; s. = sündis; f = suri.
9 noorkuu,
Varjutused.
Sel aastal on kaks päikesevarjutust. Kuuvarjutusi
ei ole.
1) Päikesevarjutus 24. veebruaril on rõngakujuli
ne, näha Aafrikas, Atlandi okeanil ja Lõuna-Ameerika
lõunapoolseis osades. Eestis ei ole näha.
2) Päikesevarjutus 21. augustil on mõnes kohas
rõngakujuline ja näha Kesk- ja Ida-Euroopas, KirdeAafrikas, Aasias ja Austraalias. Eestis on näha.
Päikesevarjutus algab meil kell 5,43 m. Varjutuse
lõpp kell 6,55 m.
Pühad, mil tööd ei tehta.
1) Uus-aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuninga päev
(6. jaan.), 3) Iseseisvuse püha (24. veebr.), 4) Palvepäev (8. märts), 5) Suur Reede (14. apr.), 6) Ülestõus
mise pühad (16., 17. ja 18. apr.), 7) L mai püha, 8)
Ristipäev (25. mail), 9) Nelipühad (4., 5. ja 6. juunil),
10) Jaanipäev (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja
27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1)
Suurel laupäeval (15. apr.), 2) Suvistepühade laupäe
val (3. juuni), 3) Jõululaupäeval (24. dets.), 4) Vana
aastal (31 dets.).
5
Ülikond välismaa riidest paneb Eestis ühed kangruteljed
terveks päevaks seisma, äga ülikond kodumaa riidest,
annab päevase töö tthelj kangrule Ja neljale teisele tööIlsele ja kindlustab viiele töölispereie päevase teenistuse
ja leiva.
Urm ai 2 t) Päri, Keava. 2. Nabala, Märjamaa. 3. Harja
2 P Tõrvk
v”vändra, Kambja, Liiva, Pihtta, Kavwtu.
4 Sänna, Viitna 2 p., Reola, Paldiski, Lutiku, Kallaste,
Kuivajõe. 5. Lihula, Ollepa. 6. 1Vana-Laitsn^ Jõhvi 2P-,
Tf-mJina Kaarma 7. Lümmada, Hageri, Mustla, Vil
jandi 2 p. 8. Tapa, Koiola, Vaimastvere, Velise, Must
jala 2 p 9. Albu. 10. Heltermaa, \alga Lüganuse, Val
gejõe Aulepa, Imavere, Lohusuu 2 p. 11. Riidaja, lor
U 12, Keblaste, Keila, Tartu Vastsel™, Lemi 3 p.
13 Sulla, Võru, Kärla v. 14. V.-Tanuassilma, Virts ,
K.-Nõmme, Kanepi, Skarjatina. 15. Kapla, Kakvere
3 p Palamuse, Rannu, Avinurme, Säru. 16. vastseKuuste, Muhu, Leebiku, Karula. 17. Rakke, Otep aa 2 p.
Aniia Kolovere 2 p. 18. Roela, Kuresaare, Emmaste,
V.-Maarja, S.-Jaani, Võõpsu, Antsla. ^^^tme-togosi V.-Kolkja, Tarvastu, Puskaru. 20. Misso, laim
jala’ Uulu, V.-Roosa, Koeru, Põltsamaa, U.-Antsla, Tabi
vere, KÕlleste Tille. 21. Haapsalu,.. SaaluseKaamoo,
Vihterpalu, Kastre-Võnnu. 22. Kargula Kodi järve.
23 Kõo, Moisekatsi, Vasula, Kloostre v 24. Laatre. 25.
Sooniste-Ellamaa, Esna, Maasi Rannaküla, Venevere,
Tsooru. 26. Võru. 27. Laekvere 2 p., Saare valla. 28.
Lindora, Taagepera, Misso, Järva-Jaam, K^nurme,
Krüüdneri-Pusu, Keremaa. 20. Karsa, Lullikatku. 31.
Sindi, Mõniste.
.
TT .
November: 1. V.-Jakobi 2 p., Vaivara, Harku,
Pärsamaa. 2. Kodavere, Paide, Vändra
4. Nissi, Einmanni-Tamsalu. 5. Antsla, Kambja. 6. Kas
sinurme, Rõuge. 7. Valga, Krootuse, Kogula-Kaubi,
Elva. 8. Palivere. 10. Jõgeva; Saue. 11. Viljandi 2 p.,
Võru. 12. Kuresaare, Karilatsi, Triigi-Ardu, Lahtru.
14. Käru, Tartu. 15. Põltsamaa, Tumala. 17. Haiba.^20.
Misso, Simuna, Leevi, Kuusalu Risti. 21 Otepää, Nomküla 2 p. 23. Paide, Mustvee 2 p. 25. Atsalama, Raa
siku Türi. 26. Pati-Nurmeotsa. Valgjärve, Voopsu 27.
V. Nigula 2 p., Ambla. 28. Keila, Hallikukivi. 20. Võru.
^IH^ember: Hiiekõnnu esmasp. pärast 2. Kr.
tui. püha. 1. Abja-Paluoja, 2. Saare v., Juuru. 3 Rapina Valga, Tapa, Alajõe. 4. Rakvere 2 p. 6. Vihula.
7 Jõhvi lp., Kallaste 2 p. 8. Viljandi 2 p 9. Aravete.
10. Jüri, Ahja, Sadula, K.-Nõmme 2 p. 12. Narva 2 p.,
21
Vändra', Kasepere, J.-Jaani;, Martna, Palupera 2 päeva.
13. Pati Nurmeotsa, Tartu. 14. Koeru, Antsla, Vasknarva, Ninaküla. Reedel enne 16. dets, Põltsamaa. 15.
Jõgeva, Kärdla, Võru, Kohila. 16. Türi. 17. Rapla, Moisekatsi. Kuu kolmanda nädala keskn. ja neljap_. Pärnu.
18. Sulaoja, Pööravere, Sooniste, Paide. 19. Mõisaküla,
Lehtse, Elva. 20. Tõrva, Võõpsu, Misso, Haapsalu, Mär
jamaa. 21. Kuresaare. 22. Mustvee 2 p. 28. Varnja,
Valga,
_______
TALUPIDAJALE TARVILIKUD ASUTUSED
JA ORGANISATSIOONID.
I. Valitsuseasutused.
P õli u t ö 6 min i s t e e r i u m —- Tallinn, Vismari t. 7.
Katastri ja
Maakorralduse osakond —
Tallinn, Lai t. 41.
Keskveekomisjon — Tallinn, Lai t. 41.
Põllumajanduse Osakond — Tallinn Lai t. 41.
Riigi Seemnekon troll jaam — Tallinn.
Kiriku t. 4.
m
Loomatervishoiu Osakond — Tallinn Lai t. 41
Riigimaade ja Me t s ade Valitsus — Tallinn, Vismari t. 7.
II. Pangad.
Eesti Maapank — Tallinn, Vabaduse pst. 1.
Pika laenupank — Tallinn, Harju t. 33.
III. Tähtsamaid organisatsioone.
Põllu töökoda — Tallinn, Pikk t. 40, tel. 464-21
ja 464-24.
Põllutöökoja juures asuvad: põllumajanduse-, põl
lumajandusliku raamatupidamise-, nõuande-, maaparanduse-maamõõdu- ja ehitusetalitused.
Asunikkude, Riigi rentnikkude ja Talu
pidajate Põllumajandusliit — Tallinn,
Lai t. 41, tel. 444-32.
22
Eesti Põllumeeste Keskselts — Tallinn,
Pikk t. 40.
E. Metsa ühi ngute Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-26.
Aianduse - Mesinduse Keskselts — Tartu,
Ülikooli t. 19, tel. U-88.
Väikemaapidajate Keskliit — Tallinn, Pikk
t. 40, tel. 464-26.
E. Ühistegeline Liit — Tallinn, Narva mnt. 27.
Põllumaj. Ühisuste Revisjoniliit — Tal
linn, Pikk t. 40.
Turba ühing ute Liit — Tallinn, Lai t. 41,
tel. 444-32.
Masinata rvitajiaite
Ühingute Liit —
Tallinn, Estonia pst. 27, tel. 462-99.
K a r t u 1 i ü h i s u s t e Liit — Tallinn, Müürivahe
t. 16, tel. 445-54.
Eesti K a r t u 1 ik a s v a t a m i s e Ühing — Tal
linn, Pikk t. 40, tel. 464-26.
Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise
Ühing — Tallinn, Pikk tn. 40, tel. 464-26.
Kont roll ühisuste Liit — Tallinn, Pikk t. 40,
tel. 464-29.
E. Seakasvataja t e Sel t s — Tallinn, Pikk t.
40, tel. 4421-87.
Ühist, ostu-müügi organisats.
Eesti Tarvitajate Kesk ühisus (E. T. K.)
— Tallinn, Narva mnt. 27, oma tel. keskjaam.
Põllumaj. Kesk ühisus Estonia — Tallinn,
Jaani t. 6.
E. Piimaühisüste Liit — Tallinn, Estonia pst.
27, tel. 460-01.
_______
Kingitusi
Igaüks, kes tellib järgmisel leheküljel oleva
tellimislehega kodumajanduse ajakirja «Maanaise
Kodu“, saab
kingituseks väärtuslikke raamatuid,
Kuna tuhanded perenaise tööd ja askeldami
sed vajavad tarvilikke näpunäiteid ja teadmisi,
ei tohi puududa «Maanaise Kodu“ ühegi pere
naise laual.
Siit leiab perenaine vastuse igale tema kut
sealasse puutuvale küsimusele, nagu: majapidamise
korraldamine, käsitöö, kudumine, riiete õmblemine,
lõiked, aia- ja köögivilja kasvatamine, sulgloomade pidamine, tervishoid, lastekasvatus, toitude
valmistamine jne. jne.
^Maanaise Kodu" annab kaasa suure
käsitöö - mustrilehe.
«Maanaise Kodu“ kaastöölisteks on paremad
asjatundjad vastavatelt erialadelt, nagu:
Linda Ormesson, prof. Paldrock, Dr. Selma Kask, Hilda Ottenson,
mag. A. Kurvits, S. Linno-Mägi, Dr. Johanna Liin, Aino Käsper, Liina
KuuseDtal, prof. M. J. Eisen, Meeta Vaksman, Anna Pedukson, El. Volmer,
Elsa Käsebier, Ein. Kuusik, Helmi Nääris, J. Utno, J. Kirsimägi, arh. Erika
Volberg, A. Summer, Leeni Vageström, R. Klesment, J. Pachel, Liina
Luppe ja paljud teised.
«Maanaise Kodu" maksab ainult 1 kroon aastak.
Aadress: Tallinn, Lai t. 41. ^Maanaise Kodu".
Palun sa ala minule „Maanaise Kodu"
1933 aasta peale Ja maksuta siin järgne
vast raamatule nimekirjast kolm allakriip
sutatud raamatul (soovitud raamatutele
kriipsutada alla).
Ea psf
# p
h E
8 B
8 a
cm
8 9
X V
9
Maksuta raamatute nimekiri:
P. Rallit
A. Ojasalu
A. Lange
— Tulusa piimakarja toitmine.
— Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks
kasvatada.
J. Aamisepp — Talu kanapidamine.
P. IAebus
— Esimesed juhatused mesila asutamiseks.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja hoidmine.
P. Rallit
— Noorkarja kasvatamine.
J. Aamisepp — Lo .maloidu juurvilja kasvatamine.
A. Ojasalu — Koduloomade sünnitusabi.
MISSUGUST PÕLLUTÖÖMASINAT OSTA?
Praegusel kriisi ajajärgul, kus põllusaadused on
langenud 50% ja veel rohkem hinnas, kuna aga tööstussaaduste hinna langus on vaid 10—15%, on põllu
mehel raske tarvisminevaid masinaid muretseda. Tei
sest küljest on aga põllumees sunnitud mõnesuguseid
masinaid ostma ja uuendama, sest tema majapidamine
on varemalt selle järele sisse seatud ja. mitmed masi
nad on vaatamata praegustele odavatele põllusaaduste
hindadele, siiski majanduslisalt kasulikud, nagu rohuniitja, kartulivõtmise masin jne.
Masina ostmisel praegusel ajal peab põllumees eriti
kaaluma, missugust ja kust kohalt osta. Masinaid on
mitmesugustest vabrikutest, mitmesuguse ehitusega ja
omadustega; ühed on suure vastupidavusega ja hõlp
sad käsitada, teised ei ole aga seda mitte. Käesolevate
ridade ülesanne oleks sel alal põllumehele näpunäi
teid anda.
Mullaharimise riistad: Atrasid valmis
tab kodumaal A/S. Krull, need on Teguri tüübilised.
Krulli adrad on meie keskmistele oludele kohased, nen
de väärtus on keskmine. Kergematele ja keskmistele
maadele võib soovitada PS tüüpi, laskematele maa
dele T tüüpi ja päris rasketele maadele TR tüüpi. Kus
muld eriti kleepuv ja adra hõlm halvasti puhastab
(savikruusa ja raskemaila maa) seal on ainukeseks
otstarbekohaseks adraks R. S a c k i karastatud
hõlmaga adrad S7E ja S7A — vähemad ning S9E
2-le tugevale hobusele.
Vedruäketest j a k u 11 i v a a t o r i t e s t võib
soovitada Deeringi omi, mis üldiselt tuntud.
Deeringi vedruäkked ja kultivaatorid on varustatud
erilise tellimiseseadega, mille abil on võimalik nende
riistade esimest otsa sügavamalt mullasse rõhuda.
Kivisel maal on see hädatarvilik.
Uudism a a j a sö ö di peenendamiseks cn ko
hased Deeringi ja R. S a c k i randaalid, mis va
rustatud kõige paremast terasest taldrikutega. Nad
on vastupidavad ja otstarbekohased.
R e a s k ü 1 vi m a s i n a t e tarvitus on viimasel
ajal tõusnud teravilja monopoli tõttu. Neist masina
27
test on põllumehed eelistanud Deeringi ja Mc
Cormicku omi, nende lihtsa ja vastupidava ehituse
tõttu. Deeringi reaskülvimasinate külvihulga telli
mine on äärmiselt lihtne, kuid siiski täpne.
Rohuniidu ja vilja niidu masinate alal on
suur väljavalik. Üksteise võidu vabrikud pakuvad
omi saadusi. Ka hinnad on langenud. Kuid siin ei
ole suurt kaalumist vaja sel põllumehel, kes soovib
saada hääd masinat, sest sarnaseks masinaks on prae
gu ainult uus Deering G 2, mis varustatud kin
nise käigu kastiga, kus hammasrattad töötavad õli
sees. Nad on kaitstud tolmu ja prügi eest ega kulu
kiirelt. Masina pealaagrid saavad määritud automaat
selt. Vikati lõikamise kiirus on palju suurem, kui vanematüübilistel masinatel, selle tõttu hobused võivad
liikuda edasi aeglaselt ja masin niidab ka metsaheina
madalalt ega ummistu. Deeringi uuel masinal on pal
ju paremusi, mida siin võimata kõik üles lugeda. Kes
aga soovib osta omale odavamat masinat, see valib
Mc Cormicku, mis ka vastupidav. Kõige odtavamad aga on Vene masinad, mis valmistatud Deeringi
järele. Samuti on odavad ka vene hobuse re
had. kuid selle juures siiski ajakohase ehitusega. Ka
Eestis on hakkanud Fr. Krull valmistama hobuse re
hasid, need on Deeringi tüübilised, kaunis korralikult
väljatöötatud. Omavad samad paremused, mis origi
naal Deeringi rehadel rootsi rehade üle.
Kartulivõtmise masinad _ on viimasel ajal
tublisti levinenud. Ka neid . valmistab Krulli vabrik
Saksamaa Harderi uuetüübiliste masinate järele. Need
on kerged vedada, nõuavad vaid 2 hobust ja ei um
mistu.
Vi lj a peks um asi na te _ ostule saavad mõtel
da vaid üksikud põll umehed_ ja m asina ühingud, sest
need masinad on kallid ja võl^u ei usalda ärid enam
müüa. Viljapeksumasinate alal on meie oludele kõige
kohasemad rootsi masinad, nad on kerged vedada ja
vastupidavad. Nimetada võiks Munktelli viljapeksu
masinaid, mis Eestis juba üle 30 aasta töötanud. Uue
mad masinad on varustatud täielikult kuullaagritega.
Lõpuks olgu veel tähendatud, et igast ärist ei ole
soovitav masinat osta, sest paljud vähemad ärid ja
28
vabrikud: on läinud pankrotti (Silva, Schneider, Sinisoff, Virkhaus) ja nende poolt müüdud masina osi on
raske saada pärastpoole. Suured ärid, iseäranis ühistegelised ärid (ETK) seisavad kindlamal alusel, ja
neilt ostetud masinate osi on ka tulevikus saada.
_______
Ins. G. Liideman.
UUENDUSI PÕLLUTÖÖMASINATE JA
-RIISTADE ALALT.
Põllumajanduses tarvitatavaid põllutöömasinaid,
-riistu ja muid sisseseadeid täiendatakse iga aastaga.
Selle eesmärk on: põllumehe rasket tööd teha kerge
maks ja vähendada tootmiskulusid.
Ka Eestis on viimastel aastatel ilmunud turule mitu
uudismasinat ja riista. Siin võiks nimetada veetavat
viljakiirkuivatis „Viku’t“ tüüp B, statsionäär kiirkuivatis „Viku“ tüüp C, siis reaskülviaparaat „01impia“
kultivaatorile, kõrgesurve aiaprits „Awo“ j. m. t.
Viljakiirkuivatis „Viku“.
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp B on veetav kolme
hobusega talust tallu. Kuivatab 3 tunniga 100 pd. ru
kist. Köetakse puude või turbaga. Kuivatamise ajal
pole vaja vilja segada. Terade idanevust ei riku, nagu
seda on kinnitanud mitmed laboratoorsed katsed Tar
tu Ülikoolis ja Riiklikus Seemnekontrolljaamas. Kui
va tustöö on hõlbus ja kiire ning vilja kuivatamine
tuleb odav. Tarvitades „Viku’t“ tüüp B pole vaja vil
ja vedada talust kuivatisse ja tagasi, vaid kuivatamine
sünnib kohe talus peale vilja peksmist. See võimal
dab suurt tööjõu ja aja kokkuhoidmist,
29
Viljakiirkuivatis „Viku“ tüüp C on statsionaarne
ehitus s. o. paigaline ja mitmeti on sarnane tüüp B-le.
Selles kuivatises (väiksem suurus) võib kuivatada
100—1201 pd. rukist 3 tunniga; suuremas kuivatises aga
100—200 pd. 3 tunniga. Üks niisugune suurem kuivatisseade töötab Tartu lähedal Ülenurme mõisas. „Viku“
tüüp C jaoks pole vaja kapitaalehitust, nagu see va
jalik harilikule plekkkui vatisele, mis meil praegu
laialt tarvitusel. Temale on küllalt kuurialusest, mis
kaitstud tuule ja vihma eest ja mille pikkus on 10 m.
ja laius 5 m. See kuivatis koosneb kuivatisahjust — A,
mis soojendab õhku nõuetava temperatuurini. Ahju
köetakse puu või turbaga. Mootor — M (3 h. j.) surub
ahju ventilaatorite abil soojendatud õhku eriliste to
rude — K kaudu viljakuivatuskastidesse — N, milli
seid on arvult neli. Suurema küttepinnaga ahju juu
res võib kastide arvu suurendada. Kaste võib lasta
töötada korraga kui ka üksikult, mida korraldatakse
siibrite — S abil. Yiljakiirkuivatis ..Viku“ tüüp B ja
C peale antakse maatulunduskapitalist laenu 2% aas
tas kuni 10 aasta peale ning 75% ulatuses kuivatisseade hinnast. Paljud masinatarvitajate ühingud on
„Viku“ ostmisel seda laenu tarvitanud.
1032. a. ilmus turule reaskülviaparaat „01impia“,
mida monteeritakse külviajaks kultivaatorile. See apa
raat võimaldab teha samasugust reaskülvi, kui see oli
seni võimalik teha suure, kalli reaskülvimasinaga.
Reaskülviaparaait „01impia“ prooviti 1932. a. augusti
kuus riiklises põllutöö katsejaamas, kus selgus, et see
aparaat töötab hästi rukki, nisu, kaera, odra ja herne
külvis. Suure oa külviks ei kõlba.
Arvestades praeguse majandusliku kriisiga, kus
põllumehel tuleb olla kuludega kokkuhoidlik, on proo
vitud külviaparaat eriti tervitatud tema odava hinna
tõttu, mis teeb ta kergesti kättesaadavaks.
Erilist põllumehe tähelpanu väärib kõrge surve
aiaprits „A W0“, sest see riistapuu võimaldab
põllumehele, kellel viljapuu aed, saada aiast paremat
tulu.
Viimastel aastatel on õuna eksport Soome'kasva
nud järjekindlalt. 1930. a. eksporteeriti Soome üle 400
tonni õunu, ümarguselt 12 miljoni sendi väärtuses,
30
Kingitusi
igale peremehele.
Igaüks, kes tellib põllumajanduse kuukirja
„CIUS TflLU“ järgmisel leheküljel oleva teliimislehega, saab
Kingituseks väärtusiiKie raenfuid.
Põllumehe seisukord on praegu raskem, kui
kunagi varem. Põllumajandussaaduste hinnad lan
gevad järjekindlalt, kuid tarvete hinnad, mida
põllumehel endal osta tuleb, püsivad endisel
tasapinnal, osalt tõusevadki, Sarnase seisukorra
kestmine võib kujuneda hävitavaks suurema hulga
põllumeestele.
Osalt on võimalus kergendada seda olukorda
Valitsuse korralduste ja antud soodustustega, kuid
suuri jõupingutusi tuleb teha ka igal põllumehel,
kui ta tahab püsima jääda.
Kuidas ja mis teha praegusel ajal, selles
tahabki põllumehele abiks olla „UUS TALU“
oma laialdase kaastööliste perega, kuhu kuulu
vad kõik meie paremad põllumajandusteadlased
ja suurte kogemustega tegelikud põllumehed.
Seepärast üheski talus ei tohi puududa põl
lumehe parim abimees ja nõuandja „UUS TALU“.
„UCIS TALU“ maksab ainuit 1 kroon 20
senti aastakäik.
Aadress:
Tallinn, Lai t. 41.
31
„ Uus Talu40 talitusele.
3
Tallinn, Eal 1. 41.
Palun saata minule „Uus Talu" 1933 a.
peale ja maksuta siin järgnevas! raama
tute nimekirjast neli allakriipsutatud raa
matut (soovitud raamatutele kriipsutada
alla).
Maksuta raamatute nimekiri:
Th. Pool
— Karjakoplid.
M. Pill
— Vilja sort ja seeme.
N. Rootsi
— Külv ja külvimnsinad.
Th. Pool
— Karja tõust ja selle arendamisest.
G. Põhjakas — Piim, selle saamine ja. hoidmine.
P. Kallit
— Tulusa piimakarja toitmise alused.
Th. Pool
— Talu karjalaudad.
J. Aamisepp — Loomatoidu juurvilja ■‘kasvatamine.
A. Sepp
— Talu elumaja.
P. Tischler — Talu ehituste materjalid.
i K. Liideman — Umbrohud põllul.
L. Timpka — Kiulina kasvatamine.
Th. Pool
SUofoit ja selle valmistamine.
A. Ojasalu — Koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Lange
— Missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müü
giks kasvatada.
G. Liideman — Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
G. Liideman — Talu jõumasinad
A. Eslas
— Taluvaamatupidamine algelisemal kujul.
L. Rinne
— Sookultuur.
G. Liideman — Koristamise ning toitude ettevalmistamise ma
sinad.
K. Zolk
— Tähtsamate taimekahjurite vastu võitlemine.
G. Liideman — Viljapeksu, puhastamiseja sortimise masinad.
A. Lepik
— Maaparanduste läbiviimine ja korrashoid.
Õuna ekspordist saadud tulu oleks võinud olla märksa
suurem, kui aga saaksime anda soomlastele terveid ja
puhtaid õunu. Näiteks, müüakse Soomes meie õun
test maitselt mitte paremaid Ameerika ja Tirooli õunu,
kuid terveid ja puhtaid, pea kaks korda kõrgema
hinnaga.
„
..
Et tõsta meie eksportõunte väärtust, selleks on hä
davajalik Õunapuude pritsimine kevadel mitmesuguste
vedelikkudega. Puude pritsimisega seotud kulud ta
sub aed suurema ja parema saagiga mitmekordselt.
Parimaks aiapritsiks on kõrgesurve aiaprits
„AWO“, mis töötab 10—12 atm. survega, üleni vasest,
seega põlise vastupidavusega. Ehituselt on „AWO“
lihtne, käsitamine hõlbus ja mis pea asi „AWO“ on
50% odavam kui välismaa sama omadustega kõrge
surve aiapritsid. „AWO“ prits on kohane ka ruumide
valgendamiseks, seega väga tarvilik riistapuu meierei
des, koorejaamades ja mujal, kus sageli vaja ruume
puhastada ning seinu-lage valgendada.
Ins. Y. Lindström.
VÄETAMIST TASUVAID VILJU.
Rukis ja nisu kuuluvad meie põllumehele kasva
tamist hästi tasuvate viljade hulka, sellepärast mõni
sõna nende eest hoolitsemisest.
Rukis ja nisu, nagu kõik teised teraviljad, on suu
red lämmastiku tarvitajad. Meil rukis peaaegu eran
dita saab sügisel tubli laudaväetuse. Enam arenenud
majapidamistes sügisel lisaks sellele veel vähe supe
rit ja kaalit. Sel juhusel on orasele sügiseks küllalt
ka lämmastikust, mis vabaneb sõnniku käärimisel ja
muutub salpeetriks. Juba enne talve tulekut sügise
sed vihmaveed ja kevadine suurvesi uhuvad sügise
sest orase tarvidusest juhuslikult üle jäänud salpeetri,
kui seda üldse üle jäi, sügavamale põhjavette. Ke
vadel hakkab aga sõnnik käärima ja vähehaaval and
ma salpeetrit elule tärganud orasele alles siis, kui muld
on jõudnud soojeneda kuni kaheksa (8) kraadini. Selle
vastu aga rukkioras hakkab juba vähehaaval kasvama
siis kui muld on jõudnud soojeneda 1—2 kraadini,
talinisu küll alles siis kui mulla soojus on 4° (kraadi).
Sellel ajavahemikul, mil muld sooje-
neb ühest kraadist kaheksa kraadini,
mis meil vahel vältab 2 kuni 3 nädalat,
mõnel vilul kevadel isegi kauem, kan
natab elule tärganud ja karmist tal
vest vintsutatud oras kibedat lämmas
tiku nälga. Ainult sellepärast meie
orased seisavad varakevadel kaua kal
lid, nõrgad j a, kui v i 1 u d i 1 m a d püsivad
kauem, siis muutuvad üsna punaseks
ning paranevad väga visalt ka hilise-
mate soojade ilmade tulles.
Seda kurba pilti saame hõlpsasti parandada ainult
sellega, et anname orasele varakevadel lämmastikku
tsellel kujul, milles oras suudab omada lämmastikku
kõige kiiremini ja kõige täielikumalt, s. o. tšiili sa 1p eetrin a.
.
Kunstväetise morju ei avaldu kusagil ega kunagi
nii selgesti ja täielikult, kui tšiili mõju varakeva
del orastele. Kes sääl tšiilit kord tarvitanud, sellel on
tuttav pilt, kuidas mõni päev pääle tšiili külvi koltu34
iiud oras loob rõõmsalt haljendama ja lokkama, kuna
juhuslikult tšiilita jäänud rindevahed püsivad endi
selt hallidena. Rukist veel tundelikum tšiilisalpeetri
mõjule on talinisu, mille oras ei saa jalgu_ alla õige
sagedasti ka soojade ilmade tulekul, olles liialt riku
tud karmist talvest. Selle vastu aga mõõdukas tšiili
salpeetri annus, juba mõne päevaga, nagu rebib välja
haljendava orase halli kulu alt.
Rukkile varakevadise päältväetusena* siis kui
maa on juba tahenenud, oras liikunud ja hakkab juba
kasvama (umbes ristikheina külvamise ajal), antakse
100—150 kg tšiilisalp eetrit hektaarile (2—3
pd. riia vakana.). Kõige kasulikum on külvata tšiili
2—3 annuses 1/4—2 nädalalise vaheajaga. Külvata
kuiva ilmaga või pääle vihma kui oras on juba kuiv.
Enne tugevat vihma väetise külvamine on kahjulik,
kuna suurem sadu uhub kergesti sulava väetise kas
üldse põllult ära või sügavamale maa sisse kui soo
vitav.
Talinisu vajab rukkist suuremaid tšiilisalpeetri
norme — 150 kuni 2 00 kg hektaarile 3—4
puuda riia vakamaale). Samuti tuleb talinisule tšiili
külvata umbes nädalapäevad hiljem kui rukkile, sest
ta hakkab hiljem kasvama. Anda samuti 2 või 3 an
nuses pooleteise kuni kahenädalaliste vaheaegadega.
Suvinisule antakse päältväetusena hektaarile
100 —150 kg tšiili salpeetrit. Esimene pool
siis kui oras on juba kahes lehes (kämbla pikkune),
kui taimel on juured all ja ta ise võtab toitu mullast.
Teine pool 2 nädalat hiljem. Külvata kuiva ilmaga.
?
agr. J. Kass.
HEINA- JA KARJAMAADE VÄETAMISEST.
Kõik loomasöödad ei ole mitte ühesuguse toiteväär
tusega. Seda on pannud tähele ka iga põllupidaja.
Ristikhein, näiteks, on toitvam kui põhud, viljajahud
on ristikust toitvamad jne. Loomasööda toiteväärtust
hinnatakse peamiselt sulava valgu (munavalge) jä
rele. Mida suurema valgu sisaldavusega (mida kõr35
gema protsendiline) on teatav sööt, seda toitvam on ta
ja seda paremini ta mõjub lüpsilehma piimatoodan
gule.
.
...
Kõrgete piimatoodangute saavutamiseks peab sööt
ma lüpsilehmale võimalikult neid söötasid, mis sisal
davad rohkem valku.
......
Kõrge valkaine sisaldavusega kodused loomasoodad
on esimeses järjekorras kõik liblikõislased taimed,
nagu: herned, vikid, ristikhein jne. Odrad, kaerad ja
rukkid sisaldavad vähem sulavat valku, kuna hari
mata ja väetamata sooheinamaa hein koguni valguv adile uu.
,
,
Nii on siis selge, et kui soovitakse kasvatada talus
söötasid lüpsikarjale, siis peab panema rohkem rõhku
ristiku ja segaviljade (kaera-viki ja kaera-herne) kas
vatamisele. Ka alalistel heina- ja karjamaadel peab
soetama liblikõislast taimestikku. Seal on aga niisu
guse taimestiku kasvatamine võrdlemisi kerge, sest
väetamise mõjul tekkib sinna iseenesest ristikhein ja
hiirehernes. Seda näitavad selgesti kõik väetuskatsed
heina- ja karjamaadel. Erilist mainimist väärivad
aga Kuusiku katsejaama mitmeaastased väetuskatsed.
Meie oludes on kaali- ja fosforväetistel see üllatav
omadus, et nemad kutsuvad esile liblikõislaste taimede
(valge ristikhein, hiirehernes, pastarti jne.) arenemise.
Eriti suur tähtsus on selles suhtes kaalisooladel.
Kui vaatleme Kuusiku katsejaama 6 aasta vaetuskatsetest saadud andmeid, siis näeme, et fosforvaetus
üksinda kiirustas liblikõislaste arenemist vaga vahe:
kõigist 1,6 protsendi võrra (s. o. väetamata rohumaai
kasvas teiste rohtude seas ainult 1,3 protsenti liblikõislasi taimi, kus oli aga antud fosforväetust, seal oli
neid 2,9 protsenti). Kui fosforväetisele lisati aga juur
de veel kaaliväetist, siis tõusis seal liblikõislaste prot
sent korraga 2,9% pealt 27,7% peale. Seega roh
kem kui 20 kordseks.
Nagu juba tähendasime, on liblikõislased kõrge
valgu sisaldavusega taimed, seega oli kogu heinatoiteväärtus kõvasti tõusnud.
Et saada selget pilti nendest katsetest, selleks ar
vestame heinasaagid ühele hektarile ja rehkendame
36
Ülesvõte tehtud Raadi katsejaama väljapanekust Tartu näitusel 1932 a.
Heina kuhjad on kõige paremad väitjad selles, et õige heina väetis on
Kaali ja fosfor.
välja nende saakide sulava valgu (munavalge) sisaldavust kilogrammides. Arvestuse tulemused on ülla
tavad!
1 hektarilt väetamata heinamaalt saadi 1900 kg
kuivi heinu, mis sisaldas 209 kg valku;
1 hektarilt ainult fosforväetistega väetatud heina
maalt saadi 2 310 kg kuivi heinu, mis sisaldas 219,5 kg
valku;
1 hektaarilt kaalisoolaga ja superfosfaadiga väeta
tud heinamaalt saadi 3060 kg kuivi heinu, mis sisaldas
487 kg valku;
1 hektarilt kaalisoolaga, superfosfaadiga ja väävelhapu ammooniumiga väetatud heinamaalt saadi 4060
kg kuivi heinu, mis sisaldas 430 kg valku.
Nagu siit näeme, on just kaali- ja fosfor-väetistel
kõige paremad tulemused. Nad on annud kõrge heinasaagi ja ühtlasi ka kõige rohkem sulavat valku hektaari kohta. Väävelhapu ammooniumi juurdelisamine
on tõstnud küll heinasaaki, kuid valgu saak on vähe
nenud. Toiteväärtusest väljaminnes, ei ole meil mitte
niivõrd tähtis ühe hektari saagi hulk, kui saagis lei
duva valgu kogu.
Võttes seejuures arvesse veel sulava valgu hinda,
näeme, et kõige odavama hinnaga saame talus valgu
kilogrammi kätte kaali-fosfaatväetiste mõjul.
Kõiki eelpool toodud andmeid kokkuvõttes, võime
oletada:
37
1) Heinamaid ja karjamaid ei maksa väetada mitte
ainult fosforväetisega, sest see tõstab küll näiliselt
saaki, kuid saagi väärtus toitvuse suhtes suureneb
väga vähe — ja seega ei tasu end väetuse peale kulu
tatud raha.
2) Õige heina- ja karjamaade väetus on kaali-fosfaatväetus. Ta annab kõige odavama lüpsikarja toidu.
Soovitav väetus karja- ning heinamaadele on prae
guste hindade ja olukorra juures:
VA kotti kaalisoola 40% ja
3
„ segafosfaati.
_______
Agr. 0. Lõvi.
EESTI PIIMAÜHISUSTE LIIDU TEGEVUSEST.
Läinud 1931. a. arenes Liit võrreldes eelmise aasta
ga 4,2-%lt 6,3% peale tervest eesti võitoodangust, eksporteerides ümarguselt 18000 tn võid mitmesugustesse
maadesse ja lõpetas oma tegevusaasta väikese kasuga.
Sedasama arenemiskäiku näitab Liit ka käesole
val aastal järjekindlalt edasi, vaatamata võrdlemisi
raskematele tegevustingimustele.
1932. a. kümne kuu jooksul on Liit eksporteerinud
21754 tn ehk 10% kogu eesti võiekspordist.
Välisturgudel tekkinud tõkestused ja alaliselt lan
gevad hinnad on surunud vaheltkasu minimumini,
mille tõttu on tulnud töötada väheste tööjõududega ja
äärmise kokkuhoiuga. Ka nõuab niisugustes oludes
töötamine äärmiselt täpset ja korralikku asjaajamist,
sest vähemgi kõrvalekaldumine tekitaks ühingutes aru
saamatusi, nagu see päris loomulik piimaühingute sei
sukohast, kes õigustatult näevad vähemaski asjas äh
vardavaid kahjusid.
Peale harilikkude ülesannete on Liit mitmeski as
jas esirinnas sammunud ja uusi ideesid teostanud, mis
hiljem üldistusele on tulnud ning eesti piimaasjandusele kõigiti kasulikuks osutunud. Nendest võiks nime
tada: või inglis turule saatmist kastides, esmakordist
eesti või minekut inglise tarvitaja juurde eesti või ni
me all, kultuurkarjakoplite asutamist, piimaühingu
tesse odava karjasööda propageerimist Liidu reklaamsummadest ja muud.
38
Või kastides eksporteerimine on alleis uudne ia
kestnud vaevalt mõned kuud. Sellegi lühikese aja jooksul on see pakkimiseviis ostjaskonna lugupidamise
võitnud. Kui kastidega võimalduks vähemalt 10—20%
eesti võist eksporteerida, oleks see suureks võiduks
meie rahvamajandusele, sest kastid tehakse ju kodu
maal kasvanud lepa st-kasest kodumaa vabrikus.
Õieti puudub praegu võiturul nõudmine, kui nii
sugune. Yoid leidub turgudel küllaldaselt ja igasugu
seid sorte. Iga maa üksikult püüab oma kaupa rohteatavale turule mahutada ja seal ka omale ost
jaid kindlustada. Ostja kindlustamiseks on aga tingi
mata tarvilik ostjale kõrgeväärtuslist võid pakkuda
ja seda järjekindlalt. Sellele kõigile seltsib veel tea
tud maitse, mida võib ainult siis läbi viia, kui ühes
ja samas meiereis valmistatud võid pidevalt saab juliitud alati sama. ostja kätto. Viimane asjaolu1 ongi turu sissetöötamine, mida eesti üldiselt kahjuks mitmesuguste mõjutuste tagajärjel läbi viia pole suutnud.
,
Mis puutub Liidu kaudu eksporteeritud eesti Või
kvaliteeti, siis on see üks kõrgemaid, sest Liiduga töö
tavad, peaaegu eranditult parimat võid valmistajad
piimaühingud. Viimane asjaolu on eriti hinnatud ost
jaskonna poolt, pealegi veel käesoleval erakorralisel
ajal, kus pakkipnine kaugelt ületab nõudmise.
Kuna Liidu või hea kvaliteet välismail üldiselt tea
tavaks on saanud, saabuvad Liidule järjest järelpäri
mised. ja nõudmised Liidu läbi eksporteeritava või pea
le, mis võimaluste piirides rahuldatud, kusjuures on
sõlmitud uusi sidemeid kapitalikindlate välismaa äriduga, kos valmis oleks Liidult võid ostma piiramata
hulgal.
.. Need väljavaated ja Liidu korralik asjaajamine on
vnmasel ajal toonud Liiduga koostööle juurde paljuid
uusi ühinguid, milline asjaolu võimaldab piimaühingu
tele Ludule saadetava või eest maksta kõrgemat hinda.
im Sellepärast on piimaühingute enda huvides võima
likult rohkeni koonduda Eesti Piimaühisuste Liidu ümber ja oma võitoodangut eksporteerida Liidu asjatund
liku ja piimaühingutele kasuliku vahetalituse kaudu.
39
BETOON PÕLLUMAJANDUSES.
Ig-a aastaga leiab tsementbetoon uusi rakendusi põl
lumajanduses. Peaaegu kõike, taluehituses ettetule
vaid konstruktsioone, võib valmistada betoonist: edu
kalt valmistatakse betoonist hoonete vundamente,
keldriseinu ja lugesid, lautade veepaake, kuivatustorusid, korstnakive, künasid, salvesid jne.
Viimasel ajal levib elumajade ehitamine tsementkivest Nopsa-sü s teemi j ärgi, millised ma j ad
on soojad, kuivad, tulekindlad, põlised ja ka odavad.
Betoon on v ä g ai tugev mate r j a 1, kus
juures ta tugevus aja jooksul ikka suure
neb; ta ei karda niiskust ega külma, on
tulekindel; betooni on lihtne vormida ja
asetada; betooni tööriistad on lihtsad, betooni osaained on igalpool saadaval, ning lõpuks — betoonehitused on odava d.
.
Et valmistada hääd betoontööd, tuleb silmaspidada
ja täita järgmist:
.
1) Liiv olgu hästi puhas ja mitmeke
sise teraga; savi tohib olla mitte üle 5%; ei,ole
lubatav savi katusekivide liivas ning põranda pääliskihi liivas.
2) Tarvitage võimalikult rohkem kruusa ja
kivikillustikku segus; nad olgu aga hästi puh
tad, pestud.
. .
3) Segu vahekorrad (mahu järgi 1 osa tse
mendi peale) peavad olema mitte nõrgemad, kui:
kruusa või kruusa tera
suuruse
killustikku.
ülemmäär
mahu osa.
mm.
70—100
5—8
4-5
liiva
Vundamendil
Veekindla keldri sein ja
2—3
põrand
Põranda pealiskiht
1—1^
(2—4 sm)
3—4
Korstnakivid
3—5
Seinakivid
Kaevutorud ja aiapostid 2—3
Katusekivid ja kuivatus^
2
torud
40
2—3
70
2—3
3—4
4-5
2K—3
12
25
25—30
20—25
—
3
4) S e g a d a tuleb enne kuivalt liiv tsemendiga,
siis lisada värskelt pestud jäme lisandus, jälle segada
ja ühtlasi pritsida vett.
5) Vett panna mõõdukalt, meelespidades, et üle
liigne vesi teeb betooni nõrgaks ja vettläbilaskvaks.
6) Kõik valmistatud segu tuleb 1 — 2 tunni
jooksul paigale panna, sest tarduma läinud
tsement ei kõlba.
7) Asetamisel peab betooni hästi tampima
ja sörkima, silmaspidades, et mida; enam tambitud,
seda vastupidavam tuleb betoon.
8) Puurakendused peavad olema küllalt tu
gevad et ei nõtkuks; enne betoonimist neid tarvis
niisutada.
Vormid ning tööriistad peab korras hoid
ma ja igapäev õlitama.
9) Värsket betooni peab hoidma niiskena
ja kaitsma tuule, päikese, kui ka külma vastu.
10) Värsket betooni ei tohi enne tarvitusele võtta,
kui ta täitsa kõvenenud on; harilikult 4 nädala vanu
selt avatakse betoonpõrandad, nõud, ning võetakse
tarvitusele betoonkivid.
Need on üldised juhatused, mida peab täitma kõi
kidel betoonitöödel. Eksib aga töötegija mõne nende
punkti juures, siis tuleb betoon rabe, nõrk või laseb
vett läbi.
Lähemaid juhatusi asja kohta annab
«Tsemendi- ja betoonitööde käsiraa
mat" (128 lehek., 122 joon., hind 50 senti).
Betoonitöödest huvitatuile meie tsemendivabrikud
korraldavad loenguid ja kursusi kohtade peal, ning
igaaasta juuni ja oktoobri kuude esimestel päevadel
tsemendi- ja betoonitööde kursused
Kundas, kus osavõtjad ise teevad kõiksugused tsemenditööd, mis põllumajanduses ette tulevad; peale
selle peetakse loenguid ja antakse igasugust juhatust
ehitustööde kohta. Kursused on tasuta. Ösavõtta
soovijad peavad ette teatama aadressil: .
„ESTOTSEMENT“ Tallinn, Vana-Viru
12, tel. 450-44,
kust saab ka igasugust nõuannet tsemendi õige tarvi
tamise kohta.
A. Grauen,
dipl. ins.
RAAMATUKOGU IGASSE TALLU.
A. R. T. Põllumajandusliidu väljaandel ilmunud
käsiraamat tegelikkudele põllumeestele koosneb 6-est
eraldi köitest. Toimetanud: K. Liideman, J. Mets ja
Th. Pool. Kokku 6% Ihk., 210 pildiga.
Kõik kuus köidet korraga tellides, hind 4 kroo
ni, Aadress: A. R. T. Põllumajandusliit, Tallinn
Lai t. 41.
Nimetatud käsiraamat on määratud eestkätt just
tegelikkudele põllumeestele, kes vajavad otsekoheseid
kokkuvõtlikke ja selgeid juhtnööre igapäevaseks eluks.
Käsitatud on siin kõiki talupidamises ettetulevaid kü
simusi: taimekasvust, loomakasvust, ehitusi ja masi
naid, saaduste turuletoimetamist, tasuva majapidamise
üldist korrastamist jne. Käsiraamatu sisu on kirjuta
tud rahvalikus keeles, mida täiendavad omalt poolt
rohked pildid. Nagu ülalpool nimetatud, koosneb kä
siraamat kuuest köitest, kuid kõik need köited on tar
vilikud ka omaette ja kõlbavad osta ning tarvitada sa
muti väga hästi üksikult eraldi. Allpool üksikute köi
dete sisukord.
I. Vii j a kasvatusest põllul. 138 Ihk. ja 18
pilti. Hind 90 senti.
Sisu: M. Pill — vilja sort ja seeme. N. Root
si — külv ja külvimasinad. N. Rootsi — kõrsviljade kasvatamine. J. Aamisepp — kartuli kasva
tamine. J. Aamisepp — loomatoidu juurvilja kas
vatamine. L. T i m p k a — kiulina kasvatamine. K.
Liidemann — umbrohud põllul. A. Käsebier —
tähtsamad põllutaimede haigused. K. Zolk — täht
samate taimekahjurite vastu võitlemine.
II. Põllu ja rohumaade
parandami
sest ja väetamisest. 104 Ihk. ja 6 pilti. Hind
70 senti.
42
Hundiaugu Tõnu oli arukam peremees val
las — kolme lapse isa ja eeskujuliku talu omanik.
Oli sügis — põllud olid koristet ja viljad salves,
ning Tõnu võis hinge tõmmata, võis mõtteid
mõlgutada tehtud töö ja rahuloldava saagi üle.
Tõnu oli endaga täiesti rahul. Talu oli ta suutnud
õitsvale järjele viia ja selle pidi nüüd pärima
tema vanem poeg Hans; teine poeg Jaan pidi
arstiks saama, oli päris nupukas poiss ja hea
õppija. Tütar oli aga veel ainult kolme aastane
ja siin jäigi Tõnu mõte peatuma: aga kas jõuan
ma ka tütrele väärilise kaasavara koguda — pojal
tuleb veel ülikool lõpetada, see võtab kõik ko
gutud sendid, mis jääb tütrele? Kohalik
agent oli soovitanud Tõnul enda elu kindlustada
2000 kr. peale tütre kasuks, ja nüüd arutas Tõnu
endamisi, mis peaks ta tegema? Ta oli juba
varem uurinud kindlustuse küsimust, teadis, et
on suurim kindlustuse selts Eestis,
teadis ka et Lääne-Euroopas on pea iga inirrrene
oma elu kindlustanud, miks ei peaks siis ka tema
seda tegema. Mõte süvenes, ning pea oligi otsus
tehtud: — kindlustan end tütre kasuks, siis olen
oma kohustused kõigi vastu täitnud. Nädal hiljem
oli Tõnul juba
elukindlustuse poliis
2000 kr. peale käes ja süda oli veelgi kergem,
sest tütrele on kaasavara kindlustet ka sel korral,
kui tuleks surm ka juba täna, homme.
«EJC/l»
«E.K./1»
«E.tC/1»
43
Sisu: K. Liidemann — kunstväetiste tarvi
tamine. K. Liidemann — kodused väetisained ja
nende tarvitamine. Th. Pool — karjakoplid. L.
Kinne — sookultuur. A. Lepik — maaparanduste
läbiviimine ja korrashoid. K. Liidemann — mul
laharimine. 104 Ihk. ja 6 pildiga.
III Lühike loomakasvatuse õpetus.
168 Ihk. ja 41 pilti. Hind 125 senti.
Sisu: Th. Pool — karjatõust ja selle arenda
misest. P. Ka liit — tulusa piimakarja toitmise
alused.' Th. Pool — silotoit ja selle valmistamine.
G. Põhjakas — piim, selle saamine, hoidmine ja
ühismüük. K. Tagepera — taluhobune. G. Pulk
_talu tulusa seakasvatuse alused. J. Aamisepp —
talu kanapidamine ja munamüügi ühisused. A. O ltOjasalu — koduloomade tervishoid ja ravitsemine.
A. Olt-Ojasalu — koduloomade sünnitusabi. A.
Arras — esimene abiandmine loomadele õnnetuste
ja haiguste korral.
.
.
IV. Talu korrastusest ja aia asutami
se s t. 122 Ihk. ja 0 pilti. Hind 100 senti.
Sisu: Th. Pool — majapidamise korralduse
alused. Th. Pool — talu külvikord. Th. Pool selgitagem majapidamise harude tasuvust. A. Eslas
taluraamatupidamine algelisemal kujul. R. Klesment — puuviljaaia asutamine ja korrashoid. P. Lieb u s — esimesed juhatused mesila asutamiseks. A.
Lange — missugust aiavilja ja kuidas tulusalt müügiks kasvatada. A. M a t h i 6 s e n — talu metsakasva75 senti.
Sisu: Th. Pool — talu karjalaudad. Th. Pool
— silotoit ja selle valmistamine. A. Sepp — talu elu
maja. J. V i 1 m s — elumaja tervishoid. P. T i s c h 1 e r
— taluehituste materjalid.
_ ..,
,, .
VI. Talu masinad. Ins. G. Liidemann. 76 Ihk.
80 pilti. Hind 75 senti.
Sisu: Maaharimise, külvi ja hoolitsemise riistad.
Koristamise ning toituda ettevalmistamise masinad.
Viljapebsu, puhastamise ja sortimise masinad. Talu
jõumasinad.
_______
44
Toimetab kõiki pangaoperatsioone:
Võtab raba boiule tähtajalisele ja jooksvale arvele.
Laenab raha — vekslite kui ka väärtpaberite vastu
----ning kinnisvarade kindlustamiseks.
----Ühispank on kõige usaldusväärsemaks rahahoiukohaks.
Narva Ühispanga Juhatus.
,,Põhja Marjaveinitööstus"
Narvas.
Yahe tänav 6. Tel. 2-86.
Narvas.
Soovitab parimaid kodumaa VEINE, nagu:
Portvein, Madeira, Parsak, Muscat, Tokayer, Dessert
veinid, vahuveinid jne. saadaval igas veinikaupluses
Üle Eesti.
Austusega omanik: J. VEBER.
Tapa vorstikauplus.
Delikatessid.
K. LAUPMAN
Narva.
Joala tänav 11.
Narva.
Alati saadaval värske kaup.
Hinnad odavad.
fteialä
iuurevilja ja kolonial kauplus
asub Peetri platsil.
KAUP VÄRSKE.
E.
Hinnad odavad.
loh. Blumendiali
lihakauplus
Viru tänaval.
Valmistab:
iga sorti ühekordseid ja
korrutatud lõngu trikoo- ja
muu riietekudumise tööstus
tele; igasuguseid puuvillariideid—pleekimata, pleegi
tud ja kirju-värvilisi, frottekäterätikud ja voodilinasid;
: —: vatti iga sorti. : — :
Müük
A.-S. „Kreenbalti“ kaudu.
Tallinn, S. Karja tänav 13.
Kreenholmi puuvillasaaduste
Manufaktuuri O.-Ü. Narvas
>•••••••«MMMM MMM««•••••••• ««MMM MMMCO ••MM«« #••••••• MM
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) == 0,oi pange = 0,1 toopi — 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkoholi), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang 100°-list piiritust = 100°
liiter 100°-list
8,13°
liiter 96°-list
7,8°
toop 96°-list
9,6°
1 liiter 40°-list viina
3,25° piiritust.
Mõõdustikkude võrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid
mõõte ilma igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada,
mitmele meetrile võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist
jalgade ümberarvamiseks meetritesse põikrea „7Ä ja püstrea „0,8“
ristpunkti, kust leiame otsitava arvu 2,38; ehk kui tahame üle
viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame vastavast tabelist põikrea
„6,o" ja püstrea „0,3“ ristpunktist, et 6,3 meetrit võrdub 20,67 ja
lale. Neidsamu tabeleid võib tarvitada ka 10, 100, 1000 jne.
korda suuremate või vähemate arvude jaoks. Siis tuleb ainult
komma nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui palju nulle
on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit; 0,78 jalga
= 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit —2067
jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse
1 jalg = 0,30 meetrit).
Väike-Maarja Ühispank 1930. a.
Möödunud aasta peale pilku tagasi heites, osutub ta
mitterahuldavaks majandusaastaks. Juba aasta algus
vähese lume tõttu takistab korralikku liikumist ja tal
vised teenistused vedudest jäävad hoopis väikesteks.
Sooja talve tõttu ei ole ka nõudmisi küttepuude peale
ning metsadest loodetud sissetulekud jäävad ära. Eelmise
aasta viljahindade languse tõttu ilmaturul on meie turud
odava viljaga täidetud ja omamaa põllupidajate rukki
tagavarad pea kõik realiseerimata. Puudub välisturul
ka nõudmine meie kartuli järele. Kuna ümaruskonnas
iga aasta häid sissetulekuid saadakse kartulikasvatusest
ja nii mõnigi kroon tagavaraks jääb, ei jätku nüüd
kartulihinna odavuse tõttu kartulist saadud sissetuleku
test igapäisete tarvete rahuldamiseks, tagavara kogu
misest rääkimata. Ühtlasi langeb ka või hind. Eelmi
sist aastaist on veel järele jäänud hulk kohustusi, mis
omakorda realiseerida tulevad. On küll mõnesuguseid
laenusid, mis ikaldusaastail tehtud, pikendatud, kuid
võlg jääb ikka võlaks ja sellega peab arvestama. Uute
laenude tegemisel tuleb ettevaatlik olla. Hädaliste lae
nude tekkimise juures ei saa üht ega teist süüdistada,
kuid tarbetuid asju ei tohiks veksli vastu küll osta.
Rukki tollide muutmine sügisel ja vilja kokkuost siseriigist, parandavad põllupidajate seisukorda tunduvalt.
Tänu ümbruskonna usaldusele on hoiusummad Ühis
pangas tõusnud 190.000 kroonini, mille tõttu on
22
möödunud aasta (1930) jooksul võimalus olnud ligi paari
saja uuele liikmele laenu välja anda. Laenusid oli üldse
väljaantud kuni 1. detsembrini ligi 220.000.— krooni.
1. jaanuaril 1928. a. oli laenusid väljas ligi 120.000.
krooni ja hoiusumme ligi 10.000.— krooni. Omakapi
talid on kasvanud 25.000 — kroonini. Need summad
on V.-Maarja ümbruskonnale küllalt suured ja kõnelevad
selget keelt ühistegelisest tööst. Võib julgesti loota, et
edespidi niisama järjekindlalt panga tegevus areneb.
Iga kodanik on küllalt nii palju arenenud, et oma vaba
raha asjata kodus ei hoia ja selle kohalikku panka hoiule
viib, kust seda hädaajal tarvitada saab. Peale selle on
need kokku pandud väikesed summakesed suureks väär
tuseks kasvanud, mis omakorda hulga loovat tööd suudab
ära teha ja protsente pealegi annab. Iga vaba kroon
panka hoiule! Nii kindlustame oma kodu ja hädaajal
võime muretult elada.
Hääd uut aastat kõigile ühispanga klientidele soo
vides, jääme lootma meie edurikkale koostööle.
Väike-Maarja Ühispanga juhatus.
23
Väike-Maarja Tarvitajateühisus
20 aastane.
Meie seadused tunnistavad 20 aastase kodaniku täieealiseks. Sellesse ikka on jõudnud ka meie tarvitajate
ühisus, seega täieõigusline kodanik ühistegelises peres.
20 aastat on lühike aeg, kuid selleks küllalt pikk, et
pilku heita käidud teele ja püüda vaadata „üle aia“
tulevikku.
20 aasta eest oli Väike-Maarja seltskondliku elu tuik
sooneks põllumeeste selts. Teda võime õigusega nime
tada hiljem tekkinud seltside ja ühingute isaks: tema rü
pest tärkasid nende eod. Samuti ka tarvitajateühisus.
Kui 1907. a. tarvitajateühisuse põhikiri Vene võimudelt
kinnitamata tagasi saadeti, siis katsus põllumeeste selts
selle aset täita oma liikmetele põllutööriistu, seemet ja
põllurammu muretsedes. Nõudmise suurenedes ei jõud
nud põllumeesteselts vahetalitust rahuldada, mispärast
õnne katsuti uue tarvitajateühisuse põhikirja registreeri
misega. Seekord oli katsel tagajärgi ja 14. augustil
1910. a. saadi põhikiri kinnitatult tagasi. Kohe algas
kibe töö ühisuse korraldamiseks ja kaupluse avamiseks.
Ühisuse avamise koosolek peeti 12. septembril 1910. a.
millist päeva ühisuse sünnipäevaks tuleb pidada. Liik
mete ja kapitali kogumine oli tükk rasket tööd ja võttis
aega, nii et kauplus võidi avada hra J. Kotli lahkel
vastutulekul tema ruumikais kaupluse ruumides 8. jaa
nuaril 1911. a. 59 liikme 850 rublalise osakapitaliga.
Erilist huvi ja armastust asja vastu tundis esimene juhatuseliige-raamatupidaja A. Allast, kes kandva jõuna
ühisuse tegevust aitas juhtida pikemat aega algaastail.
Tänuväärt tööd noore ühisuse lapsepõlves tegid ka juhatuseliikmed J. Treimann ja J. Blurnfeldt.
Raske oli algul. Puudus raha, puudusid kogemused,
tugevaid võistlejaid oli palju. Kuid- juhatuse ja agara
ärijuhi G. Rosenbergi ettevaatliku ja visa tegevuse tõttu
24
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse juhatus 1980. a
25
suutis ühisus omale rada rajada ja vastaseid teilt tõr
juda. Juba 6-aastase töö järele võis ühisus 1917. a.
algul avada Kiltsi jaama juures osakonna ja laduruumid,
ning sama aasta sügisel omandada Väike-Maarja ale
viku südame: turuplatsi ja kaupluseruumid kõrvalehi
tustega. 1917. a. on suur tõusuaasta, siit peale areneb
tegevus kiiresti: liikmeid tuleb juurde, läbimüügid tõu
sevad, kapitalid kasvavad, avatakse uusi osakonde, mil
lede arv praegu 5. Rõõm oli tööd teha — asi edenes
äriliselt kui ka ideeliselt.
Oli ka raskeid õppetunde. Tähtsamaks tuleb pidada
suurema osakonna soliidset puudujääki 1922. a., mille
tekkimise põhjused tänini selgitamata. Kuid soodsate
aegade tõttu ei suutnud see tegevust halvata, andis vaid
tõuke paremaks korraldamiseks.
Ühisus võib 20 aasta tegevuse peale rahuldusega
tagasi vaadata ja täieealiseks saamise juubelit pühitseda.
Olgugi, et paar viimast majandusliselt kitsast aastat
sunnivad tegevust koomale tõmbama, kuid tuju see ei
riku: ettevaatlikkusega on saadud ja saadakse ka prae
gustest raskustest üle. Me ei karda oma ühisuse tule
viku pärast. Võib küll tegevuse kokkutõmbamist konjuktuuri mõjul tulla, kuid mitte kokkuvarisemist, sest
ühistegevus meie ajal on kujunenud nii tähtsaks ja mit
meharuliseks teguriks, et ilma temata meie majandus
elus näiteks kaubandus, piimandus, rahandus ja mõni
muu ala mõeldavadki pole.
Võrdlemisi väikeste lapsepõlve pattudega astub täie
ealiseks saanud Väike-Maarja Tarvitajateühisus vanemate
ritta puhta nimega. Ta ei unusta oma tähtpäeval au
kohust vanemate vastu, kes teda armastusega käekõrval
talutanud. Leinates hüüab ta kalmu varisenud juhatuseliikmetele A. Allastile ja J. Treimannile ning ärijuhile
G. Rosenbergile: tänu teile hauassagi, musta mulla katte
alla! Maitske rahu K. Einberg ja isa Juulmann!
Peale kalmuspuhkavate tunnustab oma pikaajaliste
tegelaste J. Blumfeldi, J. Elkeni, J. Kalda, J. Linnu ja
F. Lälle tüsedat tööd. Kõik te olete kaasaaidanud noort
26
27
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse revisjonikomisjon 1930.
ühisust kasvatada terveks ja elujõuliseks. Tervitusi as
jalikkudele revidentidele, teadlikkudele liikmetele, püüd
likule äriteenijateperele ja kõikidele ühistegevuse sõp
radele.
Vaim teeb elavaks.
Et ühisus ennast kindlustada on suutnud ja tunnus
tamist leidnud, on tingitud peale muude tegurite pea
asjalikult ühistegelisest vaimust, mis kandnud tegelasi
vastutusrikkas töös 20 aasta jooksul. Osavõtnud juha
tuse tööst ühisuse sünnipäevast tänaseni pean meeldi
vaks kohuseks kinnitada, et juhatuses alati asju on ae
tud täielises ühes-, ütleksin parem — ühistegelises mee
les, isiklikke huve unustades ja täit erapooletust hoides.
Poliitilised intriigid, mis viimasel ajal palju üldiseid ette
võtteid halvanud, pole aset leidnud meie ühisuse juha
tuses üldse, ainult paaril peakoosolekul on pisikest po
liitilist pusklemist märgata olnud.
Ma usun, et sarnane puhas ja terve vaim ühisuse
juhtivates tegelastes ka edaspidi püsima jääb ja noore
mad jõud vanadelt pärandatud ühisuse hea nime samas
vaimus veel kõrgemale viivad. On vaim terve, ei jää
ka ärilised tulemused saavutamata ja ühisus rühib iga
aastaga oma etteseatud sihile lähemale, milleks juubi
larile rohkesti õnne, püsivust ja jõudul
A. Lepik.
Väike-Maarja Tarvitajateühisuse
1930, arvult 20 nes, tegevusaasta on möödumas ning
temale pilku tagasi heites peegedub sealt praegune majandusliselt raske aeg. Ühingu läbimüügid, võrreldes eel
mise aastaga, on tunduvalt vähenenud ning eelarve täit
mine on kogu aasta kestel ühingu tegelaste meeli köit
nud. On püütud põllupidajatele kaasa aidata riikliste
28
seemnevilja laenude tasumisel, laene osaliselt omal arvel
pikendades, niipalju kui ühingu piiratud krediidi olud
seda on võimaldand. Kaubaost on viidud pea täielikult
sularaha peale, mille läbi on suudetud äritegevuse tulu
kust kassaskontode näol suurel määral tõsta. Raskustele
vaatamata loodetakse 1930 äriaasta eelmistele võrdsete
tagajärgedega lõpetada.
Toome allpool ülevaate ühingu tegevusest 20 a. kestel:
Väike-Maarja Tarvitajate Ühisuse tegevuse ülevaade 1911. a.
kuni 1930. a.
Aasta
lõpul
Väike-Maarja Piimaühisus.
Väike-Maarja Piimaühisus on asutatud 1923. aastal.
Tööd alustati 16. juulil 1923. a. Koonu mõisa endises
meiereis kõigest 17 piimatoojaga. Algus oli raske, sest
suuremal osal põllupidajad puudus usk ühisuse elujõusse, seda enam et enne ilmasõda Väike-Maarja esimese
piimaühisuse eraettevõtted surnuks võistlesid, mida ka
nüüd kardeti, sest asutatava ühisuse piirkonnas töötasid
siis kaks auru-, kaks käsitsi ja üks mootor-meierei ja
selge oli kõigile, et ühismeierei asutamisel eraettevõtted
kõik abinõud tarvitusele võtavad, et nõrka asujat sur
nuks võistelda.
Esimesel aastal tõesti terava võistluse tagajärjel
kiratses noor ühisus, kuid juba teisel aastal suurenes
piimatoojate arv pea neljakordseks nii et ühisuse tege
lastel julgus oli uue ajakohase aurumeierei ehitamisega
algust teha, mis 14. veebr. 1926. valmis sai. Uue
meierei tööle asumisest peale on meiereisse toodav
piimahulk iga aasta ligi poole miljoni kilogrammi võrra
suurenenud, nii et uus meierei, mis ehituse ajal viis
korda suurem tegelikust tarvidusest projekteeritud sai,
nende ridade kirjutamisel kitsaks on jäänud. Iseäranis
on ühisuse tegevus 1930. a. jooksul tunduvalt suurenenud,
sest sel aastal on ühisusel korda läinud oma loomu
likust piirkonnast kõiki eraettevõtteid, peale Kiltsi Nikolajevite meierei, välja võistelda, asetades neid oma koore
jaamadega, nii et ühisus, kes 1929. a. või väljaveos 29
kohal Eestis asus, 1930. a. oktoobri kuul juba 10 kohale
jõudis. 1930. aastal on ühisus asutanud 2 uut koore
jaama ja uuendanud 2 endises koorejaamas sisseseaded.
1931. a. tuleb tegevuse suurenemise tõttu omandada
uus suurem aurukatel, ümberehitada katlamaja ja jääruum ning juurde ehitada koorevannide ruum ja kaseini
valmistamise ruum. 1. jaan. 1931. a. hakkab VäikeMaarja Piimaühisus piima eest maksma peale rasva %
veel piimaheaduse (kvaliteedi) järele, sest majanduslise
kitsikuse tõttu on nüüd hüüdsõnaks saanud ,,valmista
30
kõige paremat kaupa, et võiksid temast lahti saada!*
Head võid aga saab ainult heast piimast valmistada.
Ühingu arenemisest annab kujuka pildi alljärgnev tabel:
Aasta
Tabelist selgub, et piimahulga suurenemisega ümber
töötamise kulu 1 kg piima pealt peaaegu poole võrra
on vähenenud, sellest järeldus: mida rohkem piimatoojaid
ühisusse koondub, seda väiksem kulu 1 kg piima pealt
ja suurem väljamaks 1 kg piima eest põllupidajale, selle
pärast peaksid kõik põllupidajad, iseäranis Kiltsi erameiereisse piimaviijad, Väike-Maarja Piimaühisusse koonduma,
sarnasel juhul oleks võimalik 1 kg piima ümbertööta
mise kulu ühe sendi peale viia.
tastikku
nitusselts
kindlustab:
leid ja vallasvara tule vastu;
iloomi surma, hädatapu ja
väärtuse kaotuse vastu; 3)
ja rahe vastu. — Suuremad
1 Eesti Kindlustus-Keskseltsis
l kindlustatud kuni 100 %.
mine odavam kui kindlustussitsides. Näit. maksab puust elupa katusega, 1000 krooni väärindlustamine 1 a. peale 4 krooni
30 s. Kõik maksud koos.
tuste vastuvõtmine igal äripäeval
arja Ühispangas kella 9-st kuni 14-ni.
/õetakse vastu Maapangas ja Pikai Pangas laenude kindlustuseks.
2
Märkide sel kused.
$ noorkuu- ) esimene Weerand,- O täiskuu,- ([ Wiimane Weerand- P. pühapäew,- P. Päew ja pärast,- h. hommikul,- e. l. enne
lõunat; p. l. Pärast lõunat,- ö. õhtul,ö. öösel,- f. kell,- t. tund;
m. minut.
Aja Wahe.
Tunni-ajad selles kalendris on arwatud Eesti seadusliku kella
aja järele, mis kutsutakse Ida-Luroopa ajaks ja mis on kaks tundi
Greenwichi keskpäikese ajast ja 21 minutit Tallinna kohalikust ajast
ees. Kes settes kalendris ülesantud päikese tõusu ja loode järgi kodu
maal tahab kella seada, see pidagu meeles, et ülesantud kellaaeg
käib Tallinna kohta. Päike tõuseb ja Weereb keskmiselt idapool too
rem : Närivas 14 min., Nakweres 6, Tartus 8, Viljandis 4 min.
ja läänepool Hiljem: Paldiskis 3 min., Pärnus 1 mln. ja Kuresaares
10 min. Peale selle on tähele panna, et kesktalwe päew ja südafutoe öö Eesti lõunapiiril kuni 20 min. lühemad on kui Põhja-Eestis
(keskmiselt 10 min. Hommikul ja 10 min. õhtul).
Päikese tõusu ja Weeru aeg tähendab siin kalendris seda aega,
mil päikese keskkoht on Weepiiril. Mõnel Pool loetakse päikese tõusu
ojaks esimese Mre ilmumist ja loodeks Wiimase kiire kadumist.
Aasta ajad.
Kewad algab 21. märtsil.
Gügis algab 23. septembril.
Sulvi
Talw
algab 21. juunil.
algab
22. detsembril.
Warjutused.
Sel aastal on kaks päikesewarjutust, millest Gestis näha on Pälkesewarjutus 21. augustil.
1 Päikesewarjutus 24. Weebruaril on rõngakujuline, näha Aafri
kas, Atlandi oksanil ja Lõuna-Ameerika lõunapoolseis osades.
2) Päikesewarjutus 21. augustil on mõnes kohas rõngakujuline
ja näha Kesk- ja Äda-Euroopas, Kirde-Aafrikas, Aasias ja Austraa
lias.
Päikesewarjutus algab meil lell 5,43 m. Varjutuse lõpp 6,55 m.
Hommikul. Kui Warjutus on kõige suurem, katab kuu umbes Ve päi
kese pinnast.
Kuuwarjutusi sel aastal ei ole.
3
Mitme aastaste katsetega on selgunud et Põhjamaa
taimetest võib valmistada ilma kunstliste lisandusteta
häid ja maitsevaid tee jooke.
Selle tagajärjel ilmusid müügile:
ORIGINAL
VAARIKA TEE
Extra 50 gr. H. 25 s.
I valik 50 , H. 20 ,
11 , 50 „ H. 15 -
tseäraldused:
Hea dieetiline mõju,vä
hene suhkrutarvitus.
Extra 50 gr. H. 25 s.
I valik 50 , H.20 ,
II „ 50 . H. 15_
Maitselt lä
heneb Hiina
teele.
Extra 50 gr. H. 30 s.
Ivalik 50 w H. 25 ,
II * 50 , H.20,
Erilise
maitsega.
Extra 50 gr. H. 20 s.
Ivalik 50 „ H. 15„
II , 50 , H. 12 _
Extra 50 gr. H. 20 s.
Ivalik 50 „ H. 15„
H , 50 - H. 10 -
Soovitavad
joogid kül
metuse
puhul.
SARETSKI TEE . . .5ogr.H.25 s.
Saadaval toiduainete kauplustes.
4
I
Jaanuar — Näärikuu
31 P.
Wana kalender
Märkused.
Uus kalender
♦*1 pühap.
Muti aasta.
2 Esmasp.
) k. 18,24.
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Reljap.
**6 Reede.
Kolmekuninga P.
7 Laup.
1. P. P. Kolmekuninga P.
Rahwaö tänawail teeb ti^a.
Toompeal Wõtab riigiisa
Waötu, nagu musta mere,
õnnesoowijate Pere,
ütleb isalikult: „Tere!
Head uut aastat üle kere!"
Aga kui ju jõudnud hommik,
teiste sakste läwel ummik:
Onnesooivimas seal on:
korstnapühkia, Postiljon,
linnawaht ja kojamees —
kõigil lahked näod ees.
Hüüdivad härral: „Head uut aastatr
Mõelwad, mõne froonig’ Wastab.
Wõta näpust! Wastab ta!
„Head uut aastat teile ta i"
6
Weebruar — Küünlakuu
IL
Lius kalender
1 Keskn.
*2 Neljap.
3 Neede
4 Laup.
Wana talender
19 Ilona
20 Sglwi
lk. 15,16. 21 Marja
22 Tero
Küünla p.
)
5. P. P. Kolme Kuninga P.
23
24
25
26
27
28
29
5 Pühap.
6 Esmasp.
7 Leisip.
8 Keskn.
Luuwalu P.
9 Neljap.
0 k. 15,00.
10 Neede
11 Laup.
9. P. enne Kr. Olest. P.
Toora
Ergas
Neto
Luuwalu P.
Olli
Needes
,.
Wot nabal
Laup, j
Luuk. 18, 3 1—43
13 Pätt
14 Liide
15 Wastla p.
1. kett 8 33 m. — Läheb looja kett 16,35 m.
.
„ 17,01 „
„ 8,09 „ —
„
- 17,27 ,
21. „ 7.42 „ —
11.
2» p.
Märkused.
7
Rannamehed Wastla sõiru
teewad Piiriwalweg^ ivõidu.
Riigiiviina, Waat' ei jõua
kalli hinna pärast tuua.
Hangitaks siis kusagilt
salaiviina, pus arit.
Meestel Waja käima rohtu,
naistel jälle kõhu rohtu,
ja siis mindaks hädaohtu.
Jäädaks ilma hoost ja Wantrist,
oksjon tuleb kõrgest trahwist.
Rasked ajad, ei saa raha.
Mida müüa hädas maha?
Rukist täis Weel riigisalwed,
rotid lööwad tänupalwet..
Tahad saada pastlapaari,
Wasi aid paar linna Woori.-.
Tööd täis talumehe põli.
Ruttu Pime. Süüta tuli.
Tahad saada lambiõli
silmawalgeks Plaskusse.
siis Wõipüttest koorem teel
Märts — Paastukuu
IH,
Lius taiender
1 Kefkn.
2 Reljap
3 Reede
4 Lavp.
31 P.
Mana taieuder
Tuka P.
Märkused,
16 Tuha P.
17 Heldur
18 Ainik
19 Liisa
) k. 12,23
1. Pühap. Paastus. Mat. 4, 1—11
5 Pühap.
6 Gsmasp.
20
211
22
23
24
25
26
7 Teisip.
**8 Keskn.
9 Neljap.
10 Reede
11 Laup.
PriMe
P.
Ellik
Lootus
Pee-rl p.
vaiive P.
Madise P.
Armas
Häilus
26 .Pühap. i G t. 5.20.
27 Gsmasp.
28 Teisip.
29 Kesta.
30 Reljap.
31 Reede
14
15j
16:
17!
18
Hiige!
Kahru
Kaide
Truuta
Wilma
Lähed loo,a teil 17,46 m.
Pütte tõusev
IL
21.
.6.52
, 6,22
„—
, —
„
.
„
,
13,10
18,34
„
.
9
Oforte.
Päiksepaistel lumi su^ab.
Wesi jõgedesse Wulad
tekitades siin, leul paisu.
Räurps ja mustus a'awad Haisu
lvabanedes luure alt.
Kopamees see tänalvall
Wiimse lume ära püsib
HÜ, et tuld reejalas nühib...
Raha sulab rahakotist.
R^õni „sula" saab pan.rotist...
Kõigil on nüsid Paastu ajad.
Ka, tel endil lossid, majad,
need, kes raha kokku aand
siis kui teisi koori saand, —
rahadega Paasiuwaö —
seda käikui lase nad.
Kehwik Paastub — po'e tööd,
ei saa raha! Mida sööd?!
Õhkab ivaene nahk ja luu:
1. kell 5,50 m. — - Läheb loo a: telk 19,00 m.
„ 1924 „
11. „ 5,21 „ —
„
- 19,47 „
21. „ 4,52 , —
„
o
Š
11
Aprill.
Tulud aprill ja toob aprilles
Elu just tui lilkaprilla,Pealt küll ivaga kenat ivärivi,
aga ivastik lõhna järgi.
Noh, peab ära Harjuma,
kui pättki denaturkaga !...
Kui te Parlamenti lääte,
eht aprillitamift näete,
kuidas lööivad kõripilli,
muud kui ivtskaivad aprilli
seal parteid üksteisele
ja siis kooris rohivale.
Meil öeldakse, et ootie, ootfrl
Aeg paraneb, te seda lootke!
Kuid ootustel a lootustel
on Punktiks ikkagi — aprill!
Noh, peab kord ära harjuma
ka rahwas ne' aprillega...
Kui kaeivataks, et elu mõru
ja maailm nagu Piinaivõru,
Vis leidub lohutajaid fa,
lks öelivad, nii peab olema,
kt kes on pandud orjama,
need orjaku Heameelega,
et kõik need tvõtmukandjad,
sundmääruste head andjad,
direktorid ja liiderid,
inspektorid ja Piistatvid
on Pandud meile jumalast!
D'ä kiru, rahwas rumalast!
Kui Waikselt risti kannad,
siis saad sa taetva mannal!
G ole sellel tolli
ei mängi mingit rolli
kitsents-skisteem, ei monopol —
saad otse taetvast igal pool!
Kuid kas tveel usku kellegil? —
Kas see ei ole kah — aprill!?..
12
Mai — Lehekuu
v.
Ilus kalender
Wana kalender
** 1 Esmasp. Mai P.
18 Teemu
19 Timo
Nisuleib. P.)
20 Elivine
[f. 0,39. 21 Tuule r. P.
22 Ete
23 Jüri P.
2 Teisip.
3 Kelln.
4 Nelsap.
5 Neede
6 Laup.
31 P.
Märkused.
S
2
20
P
•—'
3. ). P. Alest. P. Zoan. 16, 16—23.
7 pühap.
8 Esmasp.
Nigula p.
9 Teisip.
0 k. 0,04.
10 Kekn
11 Neljap.
12 Neede
13 Laup.
24
25
26
27
28
29
30
Juhan
Markuse p.
Neidi
Heino
Linnu r. P.
Vilgu
Tunne
1. M 4,25 m. — Läheb looja; kell 20,11 m.
w 20,34,
11. ,, 3,59 „„
„
„ 20,57 „
21. „ 3,38 —
2
2
0
p
—
p>
C
2
P:
O"
P
13
Mai.
Mai tulud armuajaga.
Esimesed Parmud ta
laseb lahti pirisema,
noorte Werre Wirisema,
sütitama tuld ja särtsu,
andma kiili ooksuks lärtsu.
Olgu maal ivõi olgu linnas,
Aamor lõnnib Wibu Winnas.
Tal kuid öeldaks: „Oled tibul
Soola sisse oma W bu!
Armastajad nüüd treneerit.
Peawad nad nii ivaid manvöwrit,
lasewad kui laskus. \•
on neil ivaid paut-padrunid.
Sinu Wibu nad ei Waja.
Toonekurgi eemal aja?"
Aamoril ei meeldi fee,
kurwalt lääb tööbörsile.
Meeste silmis iga Mai
Weetlew nagu suhkrusai.
Pole armuuimast kaine
ta, kel tobus oma naine.
Plikad, ega needki püsil
Ei nad papalt, mammalt käsi —
Harrastawad aplalt armu,
rahustamas Weres parmu.
Wana Matski armumestis
ühe Prouag' isekeskis,
kelle mees saab ränka raha,
proua joob muist Maisig' maha.
Lebada Weel murul niiske,
istmiku all kohe rõske,Mats, fui läheb Prouag' metsa
isiuivad seal kännu otsa.
Olgu teiwe Kösier-saks,
kes teind metsad mugawaks.
25 Pühap.
26 Gsmasp.
7 magaja P.
27 Teisip.
28 Keskn.
P.-Paawtt P.
29 Neljap.
C k. 23,40.
30 Reede
päi e tõuseb
MM
12
13
14
15
16
17
Imbi
c
SiiriAadu
2
Wiidi p.
£
Leo
D
Sulo
1. kelk 3,19 m. — Läheb looja kell 21,18 m.
.
, 21,31 „
11. „ 3,09 - —
,
,
, 21,37 ,
21. „ 3,06 , —
30 P.
Märkused.
15
Luuni.
Näe, ongi käes ju suwipäewad,
ja rodus puhkusele läewad
kõik mitmekordsed riigiisad,
kes imend mitut setmet nisa,
et kapital neil saanud kasiva
ja ise suutnud minna raswa.
Kõht kaswand kaugele neil ette.
On ivaja minna meritvette
seks mahawõtma raskust juurest,
et hiljem juure Wõtta uuest',
kui jälle rahiva asjad a'ada
nii, et wõib lastva juure saada.
Noh, kui ei endid lahjendaks,
Wõiks minna hitjem lõhki plaks,
sest nuumad ennast, mis sa nuumad,
ivast enam iveel. kui kanda suudad.
2a ega's nahk ka ole kummist,
et annab minna teab mis trummiks.
Nii otsustada tvõib se' järgi —
ta nende elu pole kergel
Kehwal olgu suwi, tall.
elu Uhtewiisi toalt
Ei saa maitsta seda uhkust,
Wõtta endal suwepuhkust.
Puhkus tuleb tahtmist Wastu.
Lõpeb töö ja tuleb astu
seda jälle otsimaie,
kümnest kohast kerjamaie.
Kõikjal öeldaks: „pole ivaja.
Omadeg' eks läbi aja."
Suwel see on lausa õnn,
tööd fui räppi kuskil on.
Agulis seal kelörikambris
lapsed elagu fui Wangis.
Pole rohulappi mingit,
kus wõiks lapsed wabalt mängi.
Lased tänawale jooksma,
seal nad wöiwad leida otsa.
Autod tolmu keerutades
a'awad alla kihutades^.
t6
ZI p.
Juuli — Heinakuu
vii.
Uus kalender
1 Laup.
Mana kalender
1. kell 3,11 m. — Lähed looja kell 21,35 m.
11 „ 3,24 „ —
,
„ 21.26 „
21. „ 3.42 , —
„, 21,09,
1
5. P. P. K. J. Luul, k , 1 — $1.
3 Wiraa
* Wiiu
5
.6 Väino
7 Vingeima
Eliase P.
. [f. 18,03. 8 Saima
M. Magö. G
9 Mari
6. P p. K. 3 Matt 5 , 213—26
23 Pühap.
10 7-weuua P.
24 Esmasp.
11 Alo
12 Asm
25 Teisip.
Jakobi P.
13 Mareli P.
26 Kesku.
14 Vidrik
27 Reljap.
15 Hiudrii
28 Reede
16 Helene
Olewi P.
29 Laup.
7 P P. K 3. Mark. 8. -9.
) k. 6,44.
30 Lühap.
17 Kurad
31 Esmasv.
18 Elli
4. p.P K. 2. Luuk. 6 ,3 5—42.
Y Vühap.
26 Tooni
10 Gsmasp. 7. Wenna P.
27 7 magaja P.
11 Teisip.
28 Hilja
12 Keskn.
29 P.-Paawli P.
13 Reljap.
Maretl P.
30 Hüüe
([ f. 14,24.
14 Reede
1 Süült
2 Heina-M. P.
15 Laup.
1.
3. P. P. K. J. Luuk. 15, 1--10.
2 pühap.
Heina Maarja> 19 Elli
3 Esmasp.
20 Joöni
4 Teisip.
21 Utta
5 Keskn.
22 Saima
6 Nellap.
23 Laas
O k. 13,51.
7 Reede
24 Jaani P.
8 Laup.
25 Ratse
Päike tõused:
Märkused
1 8 j Wilaas
17
Juuli
Wälisnraalasi juriste
tu eb täitja meie kiuste.
Küll neil teeme tollil piina
nii, et arivaks, fiin on Hiina,
et läeks kohe tagasi,
meie maad ei ivaatakski.
Aga tvist ses põhjus ongi,
et nad, näe, ei jäta jonni —
tahttvad näha elu riigis,
kelle tollil olud nad pigis.
Aga omapead kus lähed.
Pealegi tui aega ivähe ?
Wastu neil siis on bürood,
kellel juba kindel mood —
näita Toompead, katedraali, '
Riigikogu tühja saali,
toila kuhugi lokaali,
et las' nüüd turistid praali.
Et Wiiks kaasa iväärkuölitku,
algupärast, rahtvuslikku,
pakutakse neil ^loonaid,
kirjuid labakindaid joojaid...
Supelkohtade kuursaales,
kabareeoes, muis lokaales
Walitakse kuningannaid,
iluduse jumalannaid,
neile lisais näitsikuid.
Mehed nratsutawad suid,
kui neil näidatakse sääri
Uleötõsteö ileidi ääri.
Jstutvad fui sulukahtorid.
käed haaramas tui kahiv lid.
Kellel rikust, kutsub lauda,
mõnuleb siis selle auga,
et wõib missiga koos juua,
teab Weel, milleks tuju luua.
Kes teeb iluga reklaam,
sellega toaft ikka Plaani.
Ei nüüd tütart keela mamma,
kui ta tahab kuningannaks
saada ü stakõik, kus kõrtsis —
mamma asjaga nii mestis.
Lltleb: Tütar, sul on ivonnid
annad wälja missi normid!-
18
August — Lõikusekuu
VIII.
Wana kalender
Uuö kalender
1 Teisip.
2 Keskn.
3 Neljop.
4 Reede
5 Laup.
Peetri ohet. P.
O k. 21,32.
19 Roosi
20 Eliase P.
21 Leewa
22 M-Magd. P.
23 Manna
8. P. P. K. J. Ma.t. 7, 15—23.
Krist. selet. P.
6 Pühap.
7 Eömaöp.
8 Teisip.
19 Keskn.
10 Reljap.
Lauritsa P.
11 Reede
12 Laup.
10. P. P. K. 3. Luuk. 19. 41—48.
20 Pübap.
21 Eömaöp
22 Teisip.
23 Keskn.
24 Reljap.
25 Reede
26 Laup.
G k. 7,48.
Pärtli P.
7
8
9
10
11
12
13
Tõnu
Made
Lembit
Lauritsa P.
Jivo
Tõnis
Armas
11. P. Kolmainu Jumala p. Luuk. 18. 9—14.
14 Muro
27 pühap.
15 Külivi P.
28 Eömaöp. ) f. 12,13.
sRukki-M. P.
16
29 Teisip.
Joh. su m. P.
17 Jlmi
30 Keskn.
18 Arivi
31 Neljad
Päike tõuseb:
1. kell 4,06 m. — Läheb looja kell 20,45,m.
,
, 20,20 .
11. „ 4,29 „ —
.
,, 19,53 ,
21. , 4,52 „ —
,
31 P.
Märkused
19
August.
Linnades on teotult) valju.
Nende Hädakisa Walju.
Kaikamehed iõstwad mal"a,
nõudwad töötuse eest patta.
Leidaks neile: ^Minge maale !"
Aga maalgi asi Hale.
Tööd kätt oleks, aga tasu..?
Pole toõõrteft kätest kasu,
siis kui kulu tulust üle,
Palgaraha maksta Pole.
Oma jõuga läbi a'adaks,
stiski Waewu läbi saadaks.
Kui nüüd töötud maale läewad,
lagastust Meel enam toomad
nagu rohutirtse kari.
Talundist seal jääb Weel toori
järele, kus olnud need
Hädaabitöölised.
Sots neid õpetanud nõudma,
mitte töödes edaö^õudma.
Näituseid, näe, siin, seal Peetaks:
Näitusele ko ku Weetaks
lehmi, lambaid, hobuseid,
Peekousigu raswajeid,
kanu, Hane, Parte, koeri,
kitsesid ja kitsepoegi.
Weetaks kokku kaalikaid
maailmatuma jura aid,
pirakamaid kapsapäid
ja kõiksugu käsitöid.
Keegi talumees ka saatis
suure härja. Kiitust lootis.
Ealgi kõrgema auhinna
et löö kohe endal rinda.
Hakkas härga müütama.
Ostja tingis tüütjana.
Hind mis anti härja eest,
pani jälitama meest.
Härgki tundis hinnast häbi —
Pustts toitjad mehed läbi.
20
September — Mihklikuu
IX.
Wana kalender
liud kalender
19 Rrwi
20; Klaara
1 Neede
2 Laup.
12. P. P. Koimainu Jumala P.
3 Püsiap.
4 Esmasp. O k. 7,04
5 Temp.
6 Kesta.
7 Reljap.
Maria s. P.
8 Reede
9 Laup.
14. p p. Koimainu Jumala P.
28 Wilgu
29 Ivan, t P.
30 Inari
31 Ustus
1 September
2 2ida
3 Siro
Luuk. 17, 11—19.
4
5
6
7
8
9
10
Helse
Hellew
Kalew
Mangu
Maarja sünd. P.
Malme
sZöörpäeiv
Mait 6, 24—34.
11
24 pühap.
12
25 Esmasp.
Soh. õp. )L17,36. 13
26 Teisip.
14
27 Kesta.
15
28 Relsap.
16
Mihkli P.
*29 Reede
17
30 Laup.
Päike tõuseb :
_
Rnna
Hella
Olla
t Ülend. P.
Juta
Kiide
Wõsa
1. kell 5,17 m. — Läheb looja kell 10.21 m.
- 5.40 „ —
„
„ 18,52 „
,
„ 18,23 ^
21. w 6,02 „ —
*
30 V.
Märkused.
21
September.
Et eksporti suurendada,
Wälisraha Wõõrsilt laada,
meie tooteid Walismaale,
müüdaks odawast', et Hale.
Kodus peal on kõrged tollid.
Ega haid ka ole lollid.
Taewa all suur linde pere.
Kas nad Eestist üle mere,
pugud täis söönd, Lõuna laenad
Ei, ei, ei, ringlende keetvad
meie suured riig isad,
kelles on see komme Msa.
et nad tuffroad Wälismaalt
diplomaate siit ja sealt
meile külla sööma, jooma,
Eestil' seega kuulsust tooma.
Sõidutakse risti Potti
neid siis ringi mööda riiki.
Aga et liig pahad teed,
Wõetaks sõiduks lennukid.
Eks neil parem mulje jäe,
kõrgelt nii ei häda näe,
kõrwu'i kosta rahiva nurin,
Waljem sest ju mootorpõrim
Ostaivad nad Wäliöweoks,
aga nende käes saab teoks,
et nad meie kaupasi
müüwad maale tagasi
merelt salakaubalaetvult,
wöt'wad raha nagu taeivust.
22
X
Oktoober — Viinakuu
31 P.
Wana kalender
Märkused
Uuö kalender
16. P. p. Kolmainu Jumala P. Luuk. 7. 11—17.
Maorin korts, a eeftf. P. 18 Kinge
1 pühap.
2 Eömasp.
19 Meida
O k. 19,08.
20 Leili
3 Teisip.
21 Madise P.
4 Keskn.
22 Jäte
5 Reljap.
6 Reede
23 Pilwi
7 Laup.
24 MiNu
17. p. p. Kolmainu Jumala P. Luuk. 14 1—11.
8 pühap.
25 Elsa'
Lõikuse püha
26 Apost. Joan. P.
9 Eömasp.
27 Meelik
10 Teisip.
11 Keskn.
28 Kinge
C k. 18,45.
12 Neljas.
29 Mihklip.
13 Reede
30 sMaria k. P.
1 Oktoober
14 Laup.
Kolle-amise P.
18. p. P. Kolmainu Jumala P. Matt. 22, 34 —46.
2 Lõikuse P.
15 pühap.
16 Eömasp.
3 Leili
4 Jlo
17 Teisip.
18 Keskn.
Luukase P.
5 Tasu
G k. 7,45.
6 Laasi
19 Reljap.
7 Jaak
20 Reede
21 Laup.
8 Heti
19 P. P. Kolmainu Jumala P. Matt. 9, 1—8.
9 Ilona
22 pühap.
Kaasani M. P.
10 Otto
23 Eömasp.
11 Hinn
24 Teisip.
12 Helwi
25 Keskn.
13 Elsa .
)) k. 0,21.
26 Reljap.
14 Kolletamise P.
27 Reede
28 Laup.
Siimon Juuöas 15 Jlo
20 P. P. Kolmainu Jumala P. Matt. 22, 1—14.
16 Säde
29 Mhap.
17 Tasu
30 Esmasp.
31 Teisip.
Lisupuhask. Püha 18 Lutt, usupuh.
Pälle tõuseb
;
:
1. kell 6,25 m. — Läheb tooja kelk 17,53 m.
„
, 17,24 „
11. „ 6,49 „ —
„
„
„ 16,56 „
21. , 7,13 , —
,
23
Oktoober.
Maal on käimas lõikuspidu.
Iga klllit tera idu
andis ligi kumme seemet.
Hinnatakse ka siis teeneid,
mida näidand talupoeg
Üles Wiljateo aeg'.
Maksunõudjad kohe talus'.
Zgaks maksuks leitud alus.
Künnimaks ja kUlwimaks ...
Nõutaks sisse, nagu taks.
Kuid kusi makseks Wõtta raha ?
Wili müü poolmuidu maha.
Mälesta Weel lõikusi head l
Priistaw lõikuspidu peab.
Toompeal Waidlused. Oo hädal
Eelartvega asi mädal
Auk on suur, ei jõua lappi,
too wöi asjatundjad appi
Austriast, Brasiiliast.
Peruust ja Abessiiniast...
Iga ministeeriumi
kuhjatakse laduruumi
«häid" projekte mitmel liiki,
kuis saaks kulud, tulud muki...
Kõik on juba Wallandatud,
keda ivalkandada saadud.
Waat, ju uksehoidjana
peab härra ise olema!,.
24
XL
Notvember -
Mana lolender
Llus kalender
1 Keskn.
2 Reljap.
3 Reede
4 Laup.
Taltvekuu
Pühade P.
19 Kai
Hingede P. O
20 Wo
[f. 9,59. 21 Loom
22 K. MamMp.
. ,4 7—54.
5 Pühap.
23 Sime
24 Õilme
6 Esmosp.
7 Teisip.
25 Kirja
26 Wöidu
8 Keskn.
27 Helmi
9 Reljap.
Mardip. C f. 14,18 28 Heiti
10 "Reede
11 Laup.
2 < Ott
—
22. P. P. K. 3. Matt. 1 8, >3—35.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
30 Hella
31 Lehti
1 Rowember
2 Pühadep.
3 Hingedep.
G k. 18,24.
■4 Wordu
5 Lirsel
23. P. p. K. 3. Matt. 2 2 15—22.
19 Pühap.
Lttsabl P.
20 Esmasp.
Maarja ohin. P.
21 Teisip.
22 Keskn.
23 Reljap.
) k. 9,38.
24 Reede
Kadrip.
25 Laud.
6 Kuuli
7 Olli
8 Hilma
9 Silja
10 Mardip.
11 Harta
12 Glwi
24 p. p. K. 2. Matt. ), 1 8—26.
13 Armas
Surnute P.
14 Anu
15 Eino
16 Hilma
Andrese P.
17 Minne
1. teN
11. „
21. „
7,40m. — Läheb loo^a kell 16,27 m.
.
„ 16.03 .
8,05 „ —
,
. 15,42 *
8,29 „ —
30 p.
Märkused.
25
Ototoemürr.
Linnas Peelaks rnaskeraade.
Mürtsu wõib seal reha kraade.
Kraadeplikal tui mast ees,,
mürgeldab fui .täitsa mees".
Mölab napsu, „wiskab willast...^
Poiste kari on ta killas.
Omad ^semud" ümber kanti
teewad igasugust janti
Näitaivad suurt „tantfu musti".,
Wöörastele „hllp'wad wuutsi".
Vra trende Plikat Puru, —
löödaks kohe silmad uttu
Aga suured elumehed.
kellel taskus raha.elled
Prisketena Palkidena,
leiaivad, et elu kena
Hoopis ilma maskita
siis, kui susil salaja
kabinetis lõbutseivad,
ivana Patunalja teewad.
Olgu endal kodus naine,
seal käib teie mehe naine,
Preilile Wõi lõbus lesk,
armastab kes rahakest...
Kellner pandaks Walivama,
et ei tulda segama.
26
Detsember -
XII.
Lius kalender
1 Reede
2 Laup.
O k. 3,31.
18
19
Zõu'ukuu
31 P.
Wana kalender
Märkused.
Laie
Liisabi P.
1. Krist. tul. P. Matt. 21, 1—9.
3 Aühap.
20 Surnute P.
4 Gsmasp.
21 M. ohw. P.
5 Teinp.
22 Oldi
6 Kesta.
Rigulap.
23 Raima
7 Reljap.
24 Anni
8 Reede
R. Rlaria P.
25 Kadrip.
9 Laup.
26 Minnu
2. Kr. tulemise puha.
C f. 8,24.
10 pühap.
11 Gsmasp.
12 Teisip.
13 Kesta.
Luutstna^p.
14 Neljap.
15 Reede
16 Laup.
Luuk. 21, 25—36.
27 Marjus
28 Oskar
29 Salma
30 Andrese P.
1 Detsember
2 Imbi
3 Aulik
3. Kr. tulemise püha. Matt. 11, 2—10.
17 Pühap.
W f. 4,53.
4 Säde
18 Gsmasp.
5 Leelo
19 Teisip.
6 Nigulap.
20 Kesta.
7 Koidu
21 Neljop. Loomap.
8 R.-Maarja P.
22 Reede
9 Vööril).
) k. 22,09.
23 Laup.
10 Meelik
4. Kr. tul. P. Joon. 1, 19—28.
24 ^ühap.
11 Wüsas
**25 Gsmasp. 1. jõulupüha
12 Meelimari
**26 Teisip.
2. jõulupüha
13 Luutsina P.
**27 Kesta.
14 Hannus
3. jõulupüha
28 Relsap.
Süüta l. P.
15 Llrive
29 Reede
16 Waige
30 Laup.
17 Wahur
P. P. Äõulu P. Luuk. 2, 33—40.
31 Mhap.| O k. 22,52.
1181 Wagur.
Päife tõuseb:
1. kell 8,51 m. — Läheb looja kell 15,27 m.1
11. „ 9,08 , —
„
„
- 15,18 „
,
*
15,19 ,
1
2L . 9,17 „ —
27
Sätte aastase on läbi.
Raamat täis, kus kantud häbi
sisse korralikult auga,
mis me saanud fee tosin' kuuga
lepingutest, tehingutest
ja Parteide Wehingutest,
ettetvõtteist siit ja sealt,
toM alt ja tolli Pealt.
Rekord arm pankrotte tehtud,
igas kassas kratte nähtud.
Waikust polnud kunagi,
haamer koksind alati.
Priistatvitel wäsind käed.
Kantseleides terwed. mäed
^eisatvad kõiksugu Palweid,
mis ju näind seal suid ja talweid.
Seda riigimeest ka Pole,
kes minister olnd ei ole.
Sa kes hoopis toasinud,
need nüüd wälissaadikud.
Rahtva tast on pühiks tühi
samuti kui enne Püht.
Zöulupuud meel teemad rikkad.
Mis tast Maene teebki ikka,
kui ei miskit otsa Panna?
Zõuluwana ei saa anda
tänawu ka midagi,
sest tal oksjon endalgi.
Tahtis siiski tuua sala,
aga eks läind tolli alla
tema kingituste kott — .
jõuluivana kah — pankrotil
Mana aasta öösel rohivas.
Manat aastal saaimas Mähivad
et kõik tüütund paha kaoks,
Toompea, oldaks rahwa jaoks.
Rongilärte laeb Toompeale
kooris laskivad lahti Hääle:
«Head uut aastat, ektsellents l
Mana aasta, prosit e$ 1"
28
Laadad
awaldame maavalitsuse teadete järele, nii õieti, nagu kusagil maalvalitsus õiaete
laadateadete awaldamise eest Hoolt kannab. Kui siis meie laadateadetes Wecl
Veaks leiduma Puudusi, siis on see kohalise maawasitsuse hooletus.
_^^-ensus: Laupäewal, Pühapäewal ja pühadel laat ei alga, ivaid
järgnemas äripäewal. Pe seris iga tuu 1-fet4a 15-mal. Laura alewis iga kuu
10-mal ja 25-mal. Irboska jaama luures iga kuu 20-mal ja Mana-Irboska
aewis iga kuu 4-mal ja 21-sel. Rootowa Wallas iga kuu 5-mal. Wärskas.
Iarwesuu Wallas, iga kuu 10-mal. Meremäe Obinitial iga tuu 8-mal. Tallin
nas Hobuste laat 2 torda kuus, Pühap. Peale 1. ja 15. P. Mana-Roosa Warslus 'sa ^edel Mõnistes iga kolmapäeival, Pölwas iga lolmap. Kanepis iga
reedel. Wastselunas iga kuu 15-mal. Wöödsus iga kuu 15. ja 20-mal Orisaares iga kuu esim. kesknädalal.
„
Staari k.: 7 Wöru, Orgita. 8. Tartu. 10. Tsirguiinna, Tamsalu,
6.-3aaru
12 Antsla, Koeru. 14. Põltsamaa. 15. Wölupe, Iõgewa, K.-Jaani, Laekwere 2 P., Ikla. 17. Kolowere, Mehikoorma, Mustwee, Mustla. 20.
I.-Iaani, Misso. Kuresaare. 22 Imawere, Türi. 23. Rasina, Haavialu, Walga. 24. Paide, Iöelehtme. 25. Wöõbsu. 27. Esna. 28. Keila, Keblaste, Lululattu. 30. Nissi.
Jõulu k: 1. Abja Paluoja. 2. Saarew., Juuru. 3. Walga, Tapa,
Räpina, Alajõe. 5. Ra were 2 p. 6. Wihula. 7.-8. Kallaste, Jõhwi. 8.
Hiiekönnu, Wiljandi 2 p. 9. Araivete. 10. Lääniste, Jüri, Sadala, Kil.-Nõmme. 11. Narwa 2 p. 12. Pritsu. Wändra, Kloostri Kasepere, Tõrwa, I.-Iaanl, Martna. 13 Tartu. 14. Antsla, Wasknarwa. Reedel enne 16. dets. Põlt
samaa. 15. Iõgewa, Kärdla, Wõru, Kohila. 16. Türi. 17. Moisekatsi, Rap
la, kuu kolmanda nädala teskn. ja neljap. Pämu. 18. Sooniste, Põiwa, Su
laoja, Paide. 19. Lehtse, Elwa, Mõisaküla. 20. Wõõbsu, Misso, Haapsalu,
Märjamaa. 21. Kuresaare, Musiwee 2 p. 22. Koeru. 28. Wa ga, Warnja.
Et on endise 1000 mõisniku asemel nüüd Walitsemas ametnikkudena
10.000 ülearust kupja, kellest paljud tahawad mõisniku toredusega elada, selle
pärast on töötegijate elu raskem kui enne.
Demokraatlisest riigikorrast, see on rahwa Walitsemise õigusest, wõib rohWas siis kasu saada, kui ta nii tark on, et ennast osawatest lõuameestest Petta el
lase. Wastasel korral on demokraatlise Walitsuse nimel kupjade walitsuS, mis
mõisnikkude walitsusest lahku läheb peaasjalikult selle poolest, et mõisnikud Walitsesid sündimise eesõigusega, kubjad aga lõuameeste eesõigusega. Mitte see
el Wõida Walimisel, kes kõige Parem, Waid see, kes on osawam ennast esitama.
31
Ilmade ettekuulutusi 1933 aastaks.
Aasia tuleb keskmisest fuitvem, soojuse poo est keskmine
Taliv on alganud eelmise aasta 22. detsembril, kell 2,15 m. öösel, on
kaunis kulm, sadu on Mähem kui keskmiselt, kuid ilmad on üsna muutlikud.
KeMaöe algab 21. märtsil kell 2,35 m. öösel, 0n alguses sajune, isearo
nis aprillis.
Guivi algab 21. juunil, kell 22,4 m., toob luume Päemi ja jahedaid öid,
lõpu Poole muutumad ilmad halMemakö.
Sügis algab 23. sedt. ke 112,53 m. Päeival. Ilmumas Warased härmatised.
Särg nine taliv algab 22. detsembril kell 7,50 m. Hommikul ja toob üsna
käredat külma
Saksamaa sasaaastone kalender kuulutab: Jaanuar algab kõmade
külmadega,- 20 kuni 27-ni lumesadu, siis sula ja lumesadu mu lõpuni. Meebruar algab sajuga,- järgnemas ilusad talMe ilmad,- fuu lõpul kanget lülina,
plärts algab pahade ilmadega, mis kestamas umbes 20-ni. Gdafi on lülin
ilm, iseäranis hommikuti. Aprill alguses Meel tülm, siis ilus ja soe. Kuu
keskpaigas MihmaMaiinguid, lõpul köie ja Pilmine. Mais on suuremalt osalt
ilus soe ilm, fuu lõpu poole mõned külmad sajused ilmad. Suuni esimene Pool
ivaga muutlik. Peale 20-t Paar Palamat päeMa,- Miimased PäeMad sajused.
Juuli alguses Mitu a kõle, fuu lõpupoole Mäga ilus soe ilm, tuid 20 paigul
Haar Mihmast PäeMa August alguses ilus soe, siis Pikksega jahenemist. Ka
kuu lõpupoole sooje Päimi,- lõpuks müristamist. September alguses selge, ilus
ja soe: teine Pool muutlik ja lõpeb Mihmaga. Oitoober alguses Meel ilus ja
mitte külm. Lembes 7. Paigul a.gamad tumedad, külmad ilmad. Kuu lõpu
poole enamasti tuuline ja sajune. Nomembri esimene Pool Mihmasadu, teskPaigus lumelörtsiga,- Miimased kümme PäeMa ilusaid sügisilmu.
Detsember
alguses segane, siis lund ja tõMa külma,- fuu keskpaigui mõned pehmemad
PäeMad, aga siis Marsli jälle külma Mähese lumega.
Wekslid ja Weksliprotestid __
2 senti iga 10 kr. ehk selle osa pealt.
Suusõnaline Wol:tus kohtu ees
Arwed üle 10 krooni 2/i0% arwe
25 senti.J
summast.
Wolikirjad asjaajamiseks kohtutes
Eellepingud — Va lõpuliku
— 1 kroon.
lepingu tempelmaksust.
Üldkoolitused — 2 krooni.
EHituslepingud — ettewõtWõlakohustused — 2/10% mölala materjalist 1% tasust; tööwõttesummast.
lepingud 0,5%.
Wõlakohustuste tähtaja pikendu.
Enampakkumise protokollid,
sed — ^0%.
liikuma waranduse müügi üle 1%
Testamendid: 2 krooni iga
üleüldisest müügil saadud summast,
testamendi pealt.
kulud maha arwatud.
Üüri ja rcndilepingudr
Kokkulepped _ 1% kokku
Liikumata waranduste ^ niisa
leppe
teel lahendatud
nõudmiste
ma ka nende lepingute pirendused,
ülemmäärast; kõige wähemalt 6 senkäiwad tempelmaksu alla, kui aasta
ti; ei ole kokkuleppe objekti Wäärtus
ne rent ehk üür:
Hmnataw — 6 senti.
Üle
50kr.kuni 200 kr. 0,2 %
Lepingud rahaga Hinnatawate
- 200 „
„ 400 „ 0,4%
asjade ja tegewuste kohta, kui ta»
400 „
„ 800 „ 0,6 %
rrifrs erimäärust nende kohta ei ole, 800 „„1600
„ 0,8%
— 1% asja ehk tegewuse Wäärtusest,
„1600 „
Wähemalt 6 senti.
toõi rendi hinnast; lepingus tä
.Ostulepingud: a) liikumata
hendatud lisatingimuste wäärtused
la liikuwa waranduse üle __1% os
juure arwatud.
tuhinnast; b) kauba üle — 2/ 0/
.... Määramata aja Peale tehtawate
ostuhinnast.'
üürilepingute juures wõetakse temPaiwekirjad eraisikutelt ame
Pelmaksu aasta üüri pealt ja tasutiasutustele, kohtule ehk ametnikku
takse esimese kuu jooksul iga lepindele eraasjus, kirjalikud ehk suusõguaasta algul.
ualrsed, wiimased protokolli Wõetud,
Üürilepingutega ühesarnaseks loeNiisama Wastused nende Palwekirjatakje Üüriraamatud, milles üüritindc peale anietiasutustelt ehk amet
gtmused on tähendatud, missugused
nikkudelt, 25 senti iga palwekirja ja
sel korral on Wabad, kui temvelmaksetud
üürileping olemasP
Ma wastuse pealt.
Palwekirjale juurdelisatud (doku
r;ta rendilepingud
mentide) lisade eest 10 senti igaühelt.
lrrkuwa Waranduse kasutaToestamised (wäljaarwatud allmrse üle juhtumisel, kui üür wõi
tiriade tunnistamine postisaadetuste
rent on ule 50 krooni aastas — %%
Wastuwõtmise asjus kutsekirjadel):
warandus on tasuta kasutada
allkirjad — ametiasutustes ja
antud, sus Wõetakse lepingult
1%
ametnikkude poolt — 10 senti; b)
tempelmaksu Waranduse sissetulekust
ärakirjad — 25 senti, kusjuures
Kwiitungid 10 kr. kuni 100
ärakirja tempelmaks algkirja tem
tr. peab tempalmaksustama 5 senpelmaksust kõrgem olla ei toõi.
biga ja kwiitungid üle 100 krooni
^Tunnistused eraasjades ametiasu
10 sendrga.
tutest ja ametnikkudelt WäljaantaTempelmaksust on wabad:
wad fui tariifis teist määrust ette
Arwed ja kwiitungid alla 10 kr.
nähtud pole _ 25 senti.
Lepingud alla 50 krooni.
Tempelmaksu alla käiwad:
36
Wolitused pensioni- ehk haigekas
sadest Hoiusummade kättesaamiseks
Wolitused asjaajamiseks hoolekan
de- (waestelaste) kohtutes.
Wolitused riigi- ehk omawalitsuse
asutustelt oma ametnikkudele.
Wolitused Heategewate asutuste
poolt oma teenijatele.
Posti- ja telegraasikwiitungid.
Kviitungid, mis sunriteel wõõrandanrise kohta wälja antakse.
Arwed, mis teenijad koduses majapidamises tehtud kulude Üle annawad; riigi- ja omatvalitsusasutuste ametnikkude arwed ametikohus
tuste täitmisel tehtud kulude üle.
Kohtulikud kokkulepped.
Palwekirjad Waeste eest hoole
kandmise, kiriklikkudes ja koolide as
jus; palwekirjad, mis sisse antud
seaduses ettekirjutatud kohuste täit
miseks wõi ametiasutuste nõudel,
niisama ka Wastused nende palwekrjade peale; palwekirjad Wäeteenistuse kohustuse asjas;
kaebused ja
palwekirjad rahwawäelaste perekon
dade toetamise asjus; rahwawäelaste
ja nende perekondade pensioni kü
simusse puutuw kirjawahetus ja tun
nistused; kirjawahstus rekvireerimi
se asjus ja Wabadussõja läbi tekki
nud kahjude hindamise asjus; awaldused ja tähendused Walla- ja alewi
tuluhindamise komisjonide kokku sea
tud maksjate nimekirjade puuduste
kohta.
Elukombe tunnistused, koolitun
nistused. tunnistused waesuse asjus,
surma- ja matmisetunnistused, ris
timise ja sündimise tunnistused, kui
wälja antalse koolidesse sisseastumi
seks ja alaealiste Wabrikutesse tööle
astumiseks; tunnistused, mille eest
teiste määruste põhjal riigi Heaks
erimaksu (näit, sõiduload, elamis
load, passid jne.).
Wolitused Postisaadetuste WastuWõtmiseks.
Riigi- ja omawalitsuste maksude
wastuwõtmise kwiitungid.
Kwiitungid ühe ja sama asutuse
sisemiseks asjaajamiseks.
Kwiitugid teenitud palga kätte
saamise üle, sunduslikud palgaraamatud ja teenistuse lepingud, kui
palk ei ulata üle 600 krooni aastas.
Kwiitungid tempelmaksetud doku
mentide kohta, mille põhjal maksmist
toimetatakse.
Heategewate ja haridusseltside liik
mekaardid ja kwiitungid.
Kohtuasjast.
Hoolekande asutused.
1)
Walla
Waestelaste
kohtud walla piirides; 2) linna
waestelaste kohtud linnades.
Waestelaste kohtute ülesandeks
cn:
1) nimetada pärandustombule
hooldaja ja waestelastele eest
kostjad; 2) hooldajate ja eestkost
jate tegewuse järelwalwe; _ nõuda
neilt waranduse walitsemise me
aruandeid; 3) hooldajaid ja eestkost
jaid wiibimata ametist tagandada,
kui nende tegep^us on päranduse
toarale wõi weWelastele kahjulik.
Eestkostjad määratakse ka nõdra
meelsetele, raiskajatele ja teadmata
äraolejate waranduse kaitseks, kuid
wastawa rahukogu otsuse põhjal.
j
Päranduseasjad alluwad rahu
kohtunikule.
Isikud, kes endid kohtule pärija
tena teatawad, peawad esitama: 1)
pärandusejätja surmatunnistu
se, 2) tunnistuse, mis pä
randusejätja ja pärijate sugulu
se wahekorda
tõendaks; 8)
testamendi ehk mõne teise pä
randusejätja korralduse (määruse)
surma puhuks,
kui niisugune
olemas; 4) päranduse toora
sea
duslikud hindamised (teated
linna- wõi wallawalitsusest, maksu
inspektorilt jne.); 5) päranduse
seletuskirjad kahes eksemplaris, s. o. a)
pärandusjätja nimi, suremise aeg ja
wiimane elukoht, b) päranduse koos
37
seisu nimekiri ametlikkude Hindamistega ja c) pärijate nimed ja elukohad.
5) kui kinniswara pärandatakse, siis
wastawa
krePostijaoskonna
tunnistuse selle üle, et see warandus pärandusejätja nime! kinnis
tusraamatus seisab;
7) kuulutuse
awaldamiseks «Riigi Teatajas"^ kr.
Kui testamendiga päritakse, siis 4
krooni.
Ettepannes testamendi, oaluwad pärijad kohut testamenti awada ja kui see awatud, siis «Riigi
Teatajas" üles kutsuda isikuid kuulu
tustega kuue kuu jooksul testamendi
ehtsuse Wastu waidlema, tool oma
nõudmisi päranduse
tombu Wastu
awaldama, hoiatusega, et ülesandmata õigused ja wastuwaielused pä
rast selle tähtaja möödumist tähele
panemata jäüwad.
Nrisama patuwad seaduse järele pärijad
kohut, kuulutust
«Niigi Teatajas"
awaldada, kus ka 6 kuu jooksul kõiki
isikuid üleskutsutakse kohtule endid
teatama, kes endid surnud isiku päri->
jaks loewad, wõi kel on päranduse!
wastu nõudmisi. On kuulutuse il
mumisest 6 kuud mööda, siis Paluwad pärijad jätte kohut, et see neid
pärijate õigustesse kinnitaks. Päri
jate kinnitamise otsusega määrab
kohus ka kindlaks pärandusemaksu ja
kohtulõiwu, mis päranduse pealt rn-■
gi kasuks tuleb maksta.
On kohtuotsus seadusejõusse as-;
tunud ja otsuses nõutud maksud
Eesti Panga osakonda tasutud, saa-,
wad pärijad otsusest kinnitatud ära->
kirja, mille põhjal neil õigus on Warandust oma nimele ümber kirju- =
tada. Testamendi juures tuleb sa
muti talitada maksude suhtes, —
peale selle antakse testament koh
tust märkusega wälja, et ta seaduse'
jõusse on astunud.
Nõudmiste asjust.
1. Alluwad:।
a) Rahukohtunikule: 1) nõuded,
nulle wäärtus mitte üle ühe
tuhande krooni (nõudja hin
damise järele); 2)
rikutud pidaruise jalulesead ruine, kui 1
pidamise rikkumise algusest ei ole
mitte rohkem kui 1 aasta mööda;
3) rikutud serwituudi jaluleseadmi
ne kinniswara kohta, kui sellest rik
kumisest ei ole möödunud Üle ühe
aasta; 4) tulemaste nõuete eelkindlustus, Waatamata selle peale, kui
suur nõude summa; 5) sunnitäitmised aktide järele kuni 1000 kroonini;
6) alimentide
nõudmised
summe
peale waatamata (elatisraha).
b) Rahukogule, kui 1. astme koh
tule alluwad: 1) kõik nõudmised,
kui nõude summa hinna
tud
üle tuhande
krooni;
2) kõik nõuded ja Waielused liikumata Wara kohta,
ükskõik, kui suur nõude summa.
2.
Edasikaebtused.
1) Rahukohtuniku
otsuse peale
wõib apelleerida (kaebada) ühe kuu
jooksul.
Rahukogu kui teise astme
otsuse peale wõib kassatsiooni kae
bust anda Riigikohtule kahe kuu
jooksul.
Apellatsiooni kaebus on
kaebus, mille põhjal kohus asja si
suliselt uuesti arutab. Kassatsioom
kaebuse põhjal arutab kohus asja ai
nult wormi küljest, jälgib seda, kai
kohus on seadust õieti tarwitanud.
2) Rahukogu kui 1. astme kohtu
otsuse peale wõib apelleerida (apel
latsiooni kaebust anda) kohtupalatile
ühe kuu jooksul, arwates otsuse
lõpuwormis
kuulutamise
päewast
Kohtupalati otsuse peale wõib kas
satsiooni kaebust Riigikohtule andu
2 kuu jooksul.
Otsuse kuulutamisel kuulutab kaHus ka edasikaebamise korra ja täht
aja.
Edasikaebtuse palived antakse sel
lele kohtule ära, kelle otsuse peale
kaewatakse, kuid kirjutatakse kohtu
nimele, kus edasikaebtus arutusele
peab tulema.
3. Nõudmise amaldamise
koht.
a) Nõudmine awaldatakse selles
kohtule,
kelle
tööpiirkonnas
elaV
kostja.
38
b) Rikutud pidamise, niisama serlükata, kui ta tunnistajate nimed
wituudi jaluleseadmine, kui ka kõik
elukohad, niisama ka asjaolud Üles'
liikumata toata kohta taiwad nõud
annab, mis tunnistajad wõiwad kindmised antakse alluwuse järele sellele
Ä' ^Wastunõudmine
Kohtule, kelle piirkonnas Waieluse all
awaldatakse krr^alikult esimesel koboleto toata asub.
turstangul ehk esimeses kohtule antud
..
.5) Ühisuste, seltside ja teiste juWa^tulauses.
Kohus wõib wastutnbihšfe rsrkute Wastu antakse nõud
noudmise kirja panemiseks kostjale
mised sinna kohtusse, kelle jaoskon
3—7 Paewalrse tähtaja anda. Wasnas asub nende juhatus.
tunoudmrne peab kindlas ühenduses
d) Nõuded, mis tõusnud lepin
olema algnõudega. — Wõtab rahugute täitmise pärast, awaldatakse sel
tohtunrk wastunõude Wastu mis al
lele kohtule, kelle piirkonnas Iep
lub rahukogule, kui 1. astme rohtu
Ping pidi täidetama, ehk kostja asu
te, sirs saadab ta terme toime
koha järgi.
tuse Wastawale rahukogule.
Jätab
e) Päranduse õigustesse puuturohus Wastunoudmise Wastu Wõtwad asjad awaldatakse sellele koh
mata, siis wõib 7 päewa jooksul eratule, kelle piirides pärandus awanes
kaebusega esineda järgmise kohturnstantsile.
j
(Pärandusjätja suremise koht),
j
Palwe kolmandat isikut asja juure
4. Tõendused.
i tõmmata awaldatakse kas esimeses
Nõude tõenduseks kohtus wõiwad 1 kohtule antud Palwes ehk esimesel
olla: a) tunnistajad; L) dokumen - kohtuistangul. Kolmas isik wõib omal
did; c) poolte Ligekswõtinised.
1 W ^al ajal asja juure astuda,
Tunnistuse andmisest tagandab Iawaldades wastawa palwe kohtule
kohus hullumeelsed, lapsed Wanema8.,Tagaselja otsused.
te Wastu. Lapsed 7—14 a. kuula
,
nõudja tahab, et asi ilma
takse wandeta üle. Wastaspoole
ta etterlmumrseta otsustatakse, siis
nõudel
tagandatakse
tunnistuse
peab ta seda nõude-palwes paluma
andmisest:
1) sugulased, ühes
murdu lõpetab kohus nõudja ilmujoones,
(toauaifa, poeg, pojapoeg
Nlata jäämisel asja ära.
Ei ilmu
jne.) alati; kõrwaljoones — esimese
kostia, siis teeb kohus nõudja palwel
kolme astme sugulased ja kahe esitagaselja otsuse, millest kostjale ärainese astme hõimlased, niisama ka
koadetakse. Kostjal on õigus 2
abikaasa; 2) eestkostjad; 3) wõõrasnädala jooksul, tagaselja otsuse
ärakirja kättesaamisest arwatL
Wanemad;
4) kes pooltega kohut
käiwad wõi asja otsustamisest kasu
taia anda ja uuesti asja läbiwaaloodawad.
tamrst paluda samas kohtus. Ei ilmu
Tunnistajad,
kes Wabandamata
kostja ka siis, siis teeb kohus leistpõhjuseta kohtusse ei ilmu, lange
torose tagaselja otsuse, mille peale
mad karistuse alla kuni 25 kroonini
enam kaja ei ole, waid apellatsioon.
Trahwist nahastamist paluda wõib
Kohtulõiwe Wõetakse: 1) km
tunnistaja 2 nädala jooksul, arwates
nõudehind ei ulata üle 1000 kroo
sest päewast, millal temale trahwini — 3% nõudehinnast; 2) kui
määrus kuulutatud,
ehk järgmisel
nõudehind on Üle 1000 krooni kuid
kohtuistangul. Tõendused peab nõud
mitte üle 10.000 krooni _ esimese
ja kohtule ette panema, kas nõudek000 krooni pealt 30 krooni ning
palwes ehk esimesel kohtuistangul.
ülejääwa summa pealt 2%%;
Kostja peab omad
wastuwaielused
fui nõudehind on üle 10.000 kr.__
atvaldama, niisama ka tagandused
esimese 10.000 krooni pealt — 255 kr
tegema, esimesel kohtuistangul. Tunning ülejääwa summa pealt 2%.
nistajats ettekutsumiseks ja ülekuu2) Hoiukorra asjus wõtab
lanrffsks toõib ta paluda asja edasi
kohus lõiwu järgmiselt: a) kui koh-
39
tutoimetust nõudma toora ehk õiguse !ja suguluse . kaugenemisel suureneb
Wäärtust rahas saab Hinnata, Wõe- 'rn^ks.
Maksuwabad on pärandused
takse lõiwu % prots. sellest wäär- : alanewatele ehk ülenewakele sugutnsest, kuid mitte alla 1 krooni ja ! lastele 1000 kroonini,
teistele 500
mitte iile 100 krooni; b) kui ülewal- 1 kroonini.
nimetatud wäärtust hinnata ei saa,
Süüteo asjad.
n'õtab kohus kohtulõiwu oma äranä
1) Rahukohtunikule allugemise järele 1—100 kroonini.
lihtne
Wargus,
sõimamine,
c) Nõude- ja hoiukorras arutawa- ; Wad
laimamine, omawolr, kergete Haawates asjades tuleb igale kohtule ande löömne, peksmine, metsawargus,
tawale Palwele 25 senti tempelmakpolitseiliste korralduste ja igasugu
su maksta ja iga palwele juurde
sundmääruste wastu eksimine jne.,
pandud lisa pealt 10 senti.
muud lihtsamad kuriteod, kusjuures'
d) Kohus annab wälja ärakirja, kuid
kuriteost sündinud kahjusumma mitte
wõtab iga paberi pealt 25 senti tem
üle 1000 krooni ei ulata. Tollisea
pelmaksu ja kantseleilõiwu 25 senti
duse rikkumises need kuriteod, mil
iga lehekülje eest.
ledes trahw ei ületa 5000 krooni.
Kassatsiooni
kautsjon:
Cd as ik aebus kirjutatakse ra
l) tsiwiil-asjus kohtulõiwu suuruses
hukogu nimele, antakse aga rahu
waieldawa «summa pealt, kuid mitte
kohtunikule. Asjus, kus rahukohtunik
alla 5 krooni ja mitte üle 150 krookaristuseks määranud aresti mitte
ni. Asjades, kus nõudehind on alla
üle 3 päewa ja rahatrahwi mitte üle
60 krooni, ei saa kassatsiooni kaebust
15 krooni, wõib rahukogule ainult
anda; 2) kriminaalasjus: rahukoh
kassatsiooni kaebuse anda; muil
tuniku otsuse peale antud kassatsioo
kordadel — apellatsiooni kae
nis kaebusele — 2 kr., rahukogu ot
bus. Neis asjus, kus rahukogu asja
suse peale — 10 kr. ning kohtupalati
arutas apellatsiooni kaebuse põhjal,
otsuse peale 25 kr.
Wõiwad pooled Riigikohtule kassat
Kui kassatsiooni kaebus tagajär
siooni kaebuse anda.
jeta jääb, fii§
läheb
sissemakstud
2) Rahukogule, kui esimese
kautsjon riigi kasuks; kui aga otsus
astme kohtule, alluwad kõik raskemad
kaebuse tagajärjel tühistatakse, siis
süüteoasjad, nagu murdwargus, tap
saab maksja kautsjoni tagasi.
mine, rööwimine, hobusewargus jne.,
Kui kohtukäijal warandust ei ole
ehk kui kuriteost sündinud kahju on
kohtumaksude tasumiseks, siis wõib
üle 1000 kr.
Edasikaebus appelkohus temale^ waesuse õiguse anda.
latsiooni
korras
kohtupalatile.
Waesuse õiguse saamiseks
tuleb
Kohtupalati otsuse peale wõib riigikoh
rahukohtus esitada politsei wõi Waltule kassatsiooni kaebust anda,
lawalitsuse tunnistus selle üle,
et
Edasikaebuste tähtajad.
isikul mingit warandust ega kindlat
1. Rahukohtuniku
otsuse
teenistust ei ole ja et temal kohtu
peale kriminaalasjus wõib kassat
maksude tasumiseks Wõimalus puu
dub. Selles tunnistuses peab mär
siooni, niisama ka apellatsiiooni, kae
gitud olema ka isiku perekonna seis.
busi kahe nädala jooksul anda.
Rahukogule, kui 1. astme kohtule,
Rahukogu, kui 2. astme kohtu otsuse
tuleb samasisuline tunnistus esitada,
peale, wõib niisanra kahe nädala
mis aga wälja antud linnas elawajooksul riigikohtule kassatsiooni kae
tele inimestele rahukohtuniku poolt
bust anda, lõpuotsuse kuulutamist
ja maal wallawalitsuse poolt.
paetoalt arwates.
P är andus mak su
Wõetakse
2. R ahukogu, kui 1. astme koh
ühtewiisi liikumata Wara,
tu, otsuse peale wõib otsuse lõpukui liikuwa Wara ülemine
wormis kuulutamise päewast avwaku eest.
Päranduse suurenemisel
tes kahe nädala jooksul kohtu
40
palatile appellatsiooni korras kae-1
ivata. Kohtupalati otsuse peale wõib|
kahe nädala jooksul riigikohtule kas
satsiooni korras kartvata.
Käskotsuse peale wõib süüalune 7 päewa jooksul, otsuse ära
kirja kättesaamisest arwates, rahu
kohtunikule paltoe anda, kui tahab,
et asja harilikus korras arutataks,
muidu astub käskoksus jõusse.
T agaselja otsuse peale wõib
süüalune 7 päewa jooksul otsuse
ärakirja kättesaamisest arwates, ka
ja anda, paludes asja uuesti aru
tada, ära seletades oma mrtteilmumise põhjuseid. Leiab rahukohtunik
mitteilmumise wabandatawa olewat,
määrab ta asja uuesti kuulamisele,
ei leia ta aga seda, ütleb süüalusele
ta palwe täitmisest ära, kuid annab
süüalusele kolmepäewase tähtaja eda
sikaebuse sisseandmiseks selle määru
se peale.
Tagaselja tehtud otsuse
peale wõib süüalune ka otseteed ra
hukogule operatsiooni kaebuse anda,
ilma rahukohtunikule kaja andmata.
Erakaebused
antakse järg
miste
rahukohtunikkude
määruste
peale: 1) asja lõpetamise üle; 2)
kui kohtunik keeldub lõpetatud asja
uuesti arutamast; 3) süüaluse Wahi
alla wõtmise üle; 4) kaja wõi edasi
kaebuse mitte wastuwõtmises; 5) as
ja aeglases toimetamises; 6) edasi
kaebuse
tähtaja
mitteuuendamrses;
7) kohtuotsuse korratu täitmise üle.
Erakaebus antakse 7 päewa jook
sul rahukohtunikule sisse, määruse
kuulutamisest wõi teatamisest arwa
tes, rahukogu nimele
kirjutatult.
Erakaebused wahialla wõtmise üle,
niisama aeglases
asjaajamises ja
korratus otsuse täitmises, wõiwad
antud saada
asja kogu toimetuse
wältel.
Erakaebused aeglase asja
ajamise,
uue edasikaebuse tähtaja
mitteandmise ja korratu otsuse tättmise üle antakse otse rahukogule.
Üldjoontes on sama kord erakaebuste
andmisel kohtupalatisse 1. astme ra
hukogu määruste peale.
Tõendused kriminaalasjus.
Süüteo asjus on harilikult tõen
dusteks tunnistajad,
tuid wõiwad
olla Weel mitmesugused asitõend u s e d, mis süüteo kohati wõi süü
aluselt leitud, ka wõib tõenduseks olla
süüaluse enese puhtsüdamline üles
tunnistamine.
Tunnistajaks .ei wõi olla:
hullumeelsed ja süüaluse kaitsjad.
Kaebealuse naine, mees, esimese
liigi sugulased, niisama õed ja wennad wõiwad tunnistuse andmisest ära
ütelda. Kui nad aga tunnistust anda
soowiwad, kuulatakse nad wandeta
Üle; niisama kuulatakse wandeta üle
lapsed kuni 14 a. Wanaduseni.
Wandeta kuulatakse
üle, poolte
tagandusel: 1) kõik õigused kaotanud
isikud; 2) kahjusaaja, tema naine
ja lähedalt sugulased, niisama kah
jusaaja kui ka süüaluse kolmanda ja
neljanda astme sugulased ja kahe
astme hõimlased; 3) isikud, kes mõ
nesuguses iseäralises Wahekorras, na
gu hooldaja, wõõrasema, usaldus
mees, wõi kellel ühegi asjaosalisega
kohtus nõudmise asi.
Aegumisest ehk wananemisest.
Nõudmise asjus.
Harilik aegumise tähtaeg on 10 a.
On keegi asja üle takistamata sea
duses ettenähtud aja jooksul ennast
kui peremees üles näidanud ja seda
heas usus teeb, ning õigluse nimel,
siis aegub
asi
tema omanduseks
(omanduseks wananemine). Ei tõsta
keegi 10 a. jooksul oma õiguse teos
tamiseks nõudmist, siis kustub temal
nõudmise õigus (nõude Wananemine). Kuid aegumine ei puutu mitte
kõiki õigusi,
näit., ei, lähe kaduma
ivõlgNiku õigus
pandi wäljaostmise
peale, nõudmised, mis kreposti raa
matusse sisse kantud, perekonna õi
gused ja mõned teised, mis seaduses
ette nähtud.
Mõnedel juhtumistel wõib aegu
mise kestwus seisma jääda, näiteks,
kui isik alaealine, kui kohtuasutused
sõjaolude tõttu kinni jne. Kui need
41
takistused kürwaldarud saamad, kes
tad aegumine edasi.
Süüteo asjus.
Wähemad süüteod,
millede eest
karistus on märkus, noomitus, rahatral)w wõi arest, wananewad 6 kuu
jooksul, näiteks omawoli, wastuhakkamised, kurja koera pidamine jne.
Metsa raiumine wananeb 1 aasta
jooksul. Teised rahukohtuniku alla
täitvad suuremad süüteod wananewad
2 aasta jooksul.
Kuriteod, millede eest karistus on
türm, mõnesuguste iseäralikkude õi
guste kaotamisega, ehk kindluswangistus, wananewad 5 aasta jooksul.
Kuriteod, mille eest karistatakse
toangiroodu heitmisega ja kõikide õi
guste
kaotamisega
wananewad 8
aasta jooksul
Kuriteod, millede eest karistus on
sunnitöö ehk asumisele mõistmine
ühes igasuguste õiguste kaotamisega,
wananewad 10 aasta jooksul.
Administr«tiirvasl«d.
1. ALnwus.
tud; neil juhtumistel aga, kus sea
Kohtulik Wõim administratiiw as
duses tähtaega ära tähendatud ei ole,
jus on: rahukohtunikkudel, rahuko
kuu aja jooksul, arwatud sellest Päegudel ja riigikohtul.
Wast, millal protesti ehk kaebust Wäl.Õigus protesteerida on Walitsusteja kutsuw määrus, korraldus ehk teasutustel ja ametnikkudel, kellel sea
gewus, tegewusetus ehk hooletus kae
duse järele ülesandeks on tehtud
bajale' ehk protestitõstjale teadmaks sai.
omawalitsuse ehk teiste riigiasutuste
Protestid ja kaebused antakse koh
seaduslikkuse järele walwata. Õigus
tule kirjalikult sisse; neis peab sisal
kaemata on kõigil isikuil, seltsidel,
duma: 1) kohtu nimetus, kellele nad
ühisustel ja omawalitsuste asutustel,
antakse; 2) protesteerija ehk kaebaja
kui nende õiguslised ehk Waranduslieesnimi, perekonna nimi ja täielik
sed huwid administratiiwasjus seaaadress 3) ametniku ehk asutuse niduswastaselt on puudutatud.
m-etus ja asukoht (aadress),
kelle
1) Rahukohtunikkudelc
Wastu kaebus sihitud; 4) asjaolu lü
alluwad: protestid ja kaebused koha
hikene kirjeldus ühes selle korralduse,
liste walla- ja alewinõukogude (Wotegewuse
äratähendamisega,
mille
likogude) ja -Walitsuste otsuste pea-i wastu. protest ehk kaebus sihitud; 5)
le;protestid ja kaebused kohaliste; täpipealne äratähendamine, mis just
politseiülenmte tegewuse peale.
protesteerija ehk kaebaja nõuab; 6)
2) Rahukogu 1. astmele allu
juurelisatud paberite nimetus; 7)'
wad : a) protestid ja kaebused linnaprotesteerija ehk kaebaja allkiri.
ja maakonnqnõukogude (Molikogude)!
Protestile ehk kaebusele tuleb li
määruste ja otsuste peale; b) pro-- gi panna: a) selle määruse ehk lorralduse ärakiri, malle wastu protest,
testid ja kaebused liuna- ja maakonnaivalitsuste,
nende
osakondade
ehk kaebus tõstetud, ning peale selle
(komisjonide), kui ka ühikute walikõik dokumendid, kas alguKkirjas ehk
tawate ametnikkude tegewuse peale.
ärakirjas, mille peale kaebaja ennast
3) Riigikohtule alluwad: a)
toetab; b) kaebusest ja kõigist juure
kaebused
üksikute
ministeeriulnide
lisatud dokumentidest kaks ärakirja,
Peale, nende osakondade ja teiste kõr-; protestist ja temale juurdepandud
gemate admimstratiiwasutuste otsus-i dokumentidest üks ärakiri.
te, korralduste ja määruste, rahuKohtusse ilulunud asjaosalised Wöikohtunikknde ja rahukogude otsustei ivad ise, ehk Wolinikiude kaudu koh
beale administratiiwasjus. Kõik riitule seletust anda ja tõendusi ette
gikohtu otsused on lõpulikud.
panna. Nende mitteilmumine ei ta
4) Kaebused ja protestidi kista asja arutamist ja otsuse tege
arutakse kohtule sisse tähtaegadel, mis . mist.
Akende äraolekul tehtud otsust
seaduses eraldi on kindlaks määra- i ei loeta tagaselja otsuseks.
42
Niihästi rahukohtuniku, kui ka ra
hukogu otsuste peale Wõib rewisjonikaebuse ehk protesti teel riigikohtusse
edasi kaelvata ühe kuu jooksul,
otsuse kuulutamise päewast arwates.
2. Edasikaebused.
Reivisjomkaebus ehk protest kirjuta
takse riigikohtu nime peale ja antakse
roastawale rahukohtunikule, ehk ra
hukogule riigikohtule edasiandmiseks
ühes kohtuaktiga.
Retvisjoniprotesti wõib tõsta üleivalweasutus ehk -ametnik; rewisjonikaebust anda wõiwad asjaosalised.
Rewisjoniprotest ehk kaebus peab
eneses sisaldama: 1) põhjused, mis
pärast protestitõstja ehk kaebaja ot
susega rahul ei ole; 2) palwe, et rii
gikohus otsuse tühistaks ehk muudaks.
Rewisjoniprotestile tuleb üks ära
kiri kaebealuse tarwis juure panna.
Rewisjonikaebusele tuleb juure Pan
na relvisjonimaks ja kaks ärakirja,
millest üks Wastasele poolele ja teine
üleivaltveametnikule
ehk
-asutusele
saadetakse.
On rewisjoniprotestile
ehk kaebusele dokumendid juure pan
dud, siis tuleb ka dokumentidest Wastaw arw ärakirju juure lisada.
Administratiitvkohtus kohtulõiwu ei
Wõeta ning asjaajmnise eest pooltele
kohtukulu ei määrata.
Eraisikud ja -asutused peawad administratiiwasjus tempelmaksu, kantseleilõiwu kui ka tunnistajate ja eks
pertide tasu maksma,
nagu seadus
tsitviilasjade kohta ette näeb — ja
Peale selle rahulohtunikkude otsuste
peale edasikaebuse korral rewisjonimaksu 2 krooni ja rahukogude otsus
te peale edasikaebuse korral 10 kr.
Omawalitsusasutused maksawad ka
kõik maksud ja kulud nagu eraasutusedki, peale tempelmaksu.
Ülewalwe-ametnikkude ja -asutuste
protestid on kõikidest maksudest Wabad. Isikud, kellele antud Waesuse õi
gus, on maksudest Wabastatud.
Rahukohtunikkude ja rahukogude ot
suste peale wõib ühe kuu jook
sul rewisjoni teel edasi kaewata rii
gikohtusse, mille otsus on lõpulik.
We^
Weksli tähendus. Weksel tähendab
seaduses määratud korra järele ise
äralikul maksulisel paberil allkirjaga
antud rahamaksu tõotust, mida andja
täitma peab, ilma et temal õigus
oleks
mingisuguseid
wastuwaidlusi
tõotuse makswuse kohta ette tuua.
Wekslid on kahesugused: lihtwekslid ja käskwekslid. Lihtweksel on sar
nane, mille järgi selle wäljaandja
ise kohustab Wekslisaajale maksma.
Käskweksel on sarnane, millega
weksliandja teisele isikule käsu an
nab weksli järgi selle saajale teatud
ajal maksma. Käsktvekselt peab sihi
tud maksja tunnistama (aktsepteeri
ma) oma allkirjaga käskwekslil. Kui
sihitud maksja käskwekselt ei tunnis
ta, siis omab käskweksel lihtweksli
jõu weksli wäljaandja Wastu.
Weksli kirjutamine. Weksel tuleb
seaduslikule wekslipaberile kirjutada
ja temas sieab ülespandud olema: 1)
weksli wäljaandmise koht
ja
aeg
(aasta, kuu, päew); 8), nimetus, et
ta weksel on; 3) weksliandja maksukohustus;
4) weksli saaja nime
tus; 5) weksli summa; 6) maksu
tähtaeg;
7)
weksliandja
allkiri.
— Wekslisumma peab tähtedega kir
jutatud olema.
Weksli edasiandmine. Wekslisaaja
wõib wekslit teisele isikule edasi anda.
Seesama õigus
on
ka järgmistel
tvekslisaajatel. — Weksli edasiand
miseks kirjutab Wekslipidaja oma ni
me weksli taha küljele. Wekslipidajal on
õigus
wekslile
ka
peal
kirja teha „ilma minu Wastutuseta".
Niisama wõib wekslipidaja iseäralise
Pealekirjutusega ära keelata wekslit
edasi anda. On weksel siiski edasi an
tud, siis ei ole edasiandel keelaja koh
ta mitte mõju.
Weksliga saadud õigus:
wekslisaaja ei ole kohustatud uurima, kas
wekslil leiduwad pealkirjad õiged on.
Mekslisaajal
on
õigus
kõikide
pealekirjutajate ja weksli wäljaandja
wastu sissenõudmisega pöörata, Wcca-
43
tarnata sellele, missugused Wayekormaksu wõtma wastu. Weksli tagasad neil üksteise wastu selle weksli
kuljel märgitakse osaline maks wekssuhtes olid. Wastuwaielust wõib esi
aja poolt maksja juuresolekul.
tada sissenõudja wastu ainult see,
^areliku maksu korral peab Wekskes sissenõudjale ise weksli
andis
lrprdaja maksjale weksli üle andma
edasi. Teistel seda õigust ei ole.
oma ^ pealkirja mahatõmmates. —
Wekslipidaja wõib enese asernel
Maksukohaks on weksli Wäljaandmiteist isikut Wolitada, kes Wolitusese koht, kui wäljaandja oma allkirja
Pealkrrja põhjal kõiki tamuilikke toi
ees Wekslis mitte teist maksukohta
metusi ette wõib Wõtta, nagu maksu
ära ei ole tähendanud. — Kui wek
nõuda, kohtus nõudmisi awaldada jne.
sel maksmiseks esitamata on jäänud
Weksli kohustus. Weksli kohustus
ehk wekslipidaja maksu wastu ei ole
käib kõikide kohta, kes wekslile alla
Wõtnud, siis on maksjal õigus raha
ehk peale on kirjutanud, nagu oleks
kohtu deposiiti sisse maksta.
rgaüks iseseiswa wõla kohustuse wäl1? annud. — Kui weksel mitte ära
Nõudmine weksli järele: Kui weks
er ole tasutud ja selle kohta seadus
limaksu tasumata jätmise pärast pro
liku korra järele protest on tõstetud,
testi on tõstetud, siis wõib wekslipi
siis
on
Wekslipidaja!
õigus oma
Heaksarwamist mööda
wekslisumma' daja weksli wäljaandjalt ehk pealekirjutajalt nõuda: 1) tasumata toekskas kõrgilt, weksliwõlglastelt ühes
lisumma ühes 6% maksu tähtpäevast
koos,, ehk üksikult Wastutajalt nõuda,
kuni maksupäewani, 2) protesti kulud,
misjuures tema oma õigust nende
3) terwest maksmata summast % %
Wastu, kelle wastu ta nõudmist ei ol
tasuraha. Maksmata jäänud wekslipi
nud awaldanud, mitte ei kaota. —
dajal on õigus igalt pealekirjutajält,
Kui keegi weksliandja ehk ühe teise
järge tähelepanemata jättes, täielik
weksliwõlglase nimel wekslile
alla
ku tagasimaksu nõuda. — Kui pealeehk peale kirjutab, ilma et temal tarkirjutaja weksli ära on maksnud, siis
wilikku wolitusi oleks, siis Wastutab
on temal õigus eelolewatelt pealekirtema isiklikult niisama, nagu arwajutajatelt terwet wäljamakstud sum
taw Wolitaja oleks Wastutanud. See
mat, ühes 6% maksuajast ja kohtukmb ka eestkostjate ja seaduslikkude
ja asjaajamise kulusid nõuda.— Kui
aiemrkkude kohta. — Kui awalikuks
maksmata jäänud Wekslit mitte ei
et Weksliandja, weksli pealeole protesteeritud, siis on kõik Pealeehk Wolituse Pealekirjutaja
kirMtajad Wekslikohustustest Wabasallkirr wõltsitud on ehk selle isiku koh
tatud, aga weksli Wäljaandja Peal
ta, kelle poolt ehk nimel weksli alla
selle järele maksma nagu liht Wõlata pealekirjutus on sündinud, mitte
kohustuse järele.
maksew ei ole, ehk Weksliwõimetu isi
ku poolt sündinud on, siis ei kustu
Nõudmise
aegumine.
Kui wek
seega mitte weel see Wastutus, mis
sel protestitud, siis wõib weksli
terstest all- ehk pealkirjadest tuleb.
pidaja, weksliandja wastu kohtuliku
Maksu-tähtaeg. Cnne maksu täht
nõudmisega esineda 5 aasta jooksul
aega ei wõi wekslipidaja mitte weksli
ja pealekirjutajate wastu
1 aasta
äramaksmist nõuda; ta ei ole ka ko
jooksul.
Pealekirjutaja wõib peale
hustatud wekslimaksu wastu wõtma.
kirjutaja wastu nõudmisega esineda
Weksel, mille maksu-tähtaeg kind
6 kuu jooksul, kusjuures pealekirjulal päewal ehk kindla aja jooksul pä
tajod endi wahel wõiwad üksteiselt
rast Wälja,andmist wõi ettenäitamist
nõuda üldse 3 aasta jooksul.
loppeb, esitakse maksmiseks
maksutahtpäewal ehk kahel järgmisel äriProtestitud weksli järele mõistab
Päewal.
kohus
sunnitäite
korras
kostjatelt
Weksli maksmine.
Wekslipidaja
nõuetawa summa wälja, ilma kost
on kohustatud weksli järgi ka osalist
jaid kohtusse wälja kutsumata.
44
Mõõdud M ZtUchlud.
1)
PMufernõZdud.
a. Wanad prkkusenröõdud.
1 penikoorem = 7 wersta.
1 werst — 500 sülda — 1066 meetrit 78 tsentimeetrit 1 millimeetrit.
1 süld — 3 arssinat = 7 jalga — 2 meetrit 13 tsentimeetrit 3 millimeetrit.
1 arssin — 16 werssoki — 28 tolli — 71 tsentimeetrit 11 millimoetert.
1 foerssok — 4 tsentimeetrit 42/5 millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 tsentimeerit 47/i0 nlillimeetrit.
1 toll — 10 liini 2 tsentimeetrit 52/5 millimeetrit.
1 küünar — % arssinat = 21 tolli — 53 tsentimeerit */io millimeetrit.
b.
Meetrimõõdud.
1 kilomeeter (km.) — 1000 meetrit = 4687/i0 sülda.
1 meeter (m.) = 100 tsentimeetrit = 3 jalga 337/iooo tolli.
1 tsentimeeter (cm.) = 10 millimeetrit (mm.) = 30/io liini.
1 merepenikoorem (meresõlm) = 1 werst 369 sülda = 1854 meetrit.
1 geograafia penikoorem — Vis kraadi ekwaatori peal = 6,956 Wersta.
1 Wene penikoorern = 7 Wersta, 1, Austria penifoorent = 7,1114 Wersta.
1 Soome Penikoorem = 10 wersta, 1 Rootsi penikoorem = 10,3 wersta.
1 Saksa penikoorem = 7,0304 Wersta, 1 Daani penikoorem = 7,0093 Wersta.
1 Inglise penikoorem = 1,5097 wersta.
Inglismaal ja Ameerikas on Weel tarwitusel jard — 3 jalga = 91,«4 cm.
2)
Pinnamõõdud.
1 ruutwerst = 104 dessatiini — 113,8 Hektaari.
1 ruutpenikoorem — 50,962 ruutkilomeetrit.
1 dessatiin (tiin) = 3 Riia wakamaad = 6 Tallinna ivakamaad — 2400 ruuis.
Lõuna-C estimaal: 1 wakamaa = 25 kapamaad — 10.000 ruutkuunart
= 1/S tiinu.
1 tündrimaa = 35 kapamaad = 14.000 ruutküünart = Va tiinu.
Põh j a-E estimaal: 1 Wakamaa — 400 seitsmejalalist ruuts. = % tiinu.
Lõuna-Eestimaal arwatakse maahinda taaleri järele.
Taaleri
suurus on maa headuse järele mitmesugune. Alamaiseisew tabel, kus Riia
vakama a mõõduks on Wõetud, näitab, kui suur taaler maa headuse järele
m. 1 Riia wakamaa on 10.000 ruutk. — 72/ioo Tallinna tündrimaad.
l20/100 Wakamaad 1. numbri põllumaad.
108/100
210/100
230/100
Muidu
110/100
1^0/100
l4e/i00
jaotatakse taaler weel 90 tenga peale.
wakamaad 1. numbri heinamaad 201/2 tenga (krossi)'
„2.
„
„
19V15
„
„
„
2. Tiinuse aeg.
Kestmiseks tiinuse- eht kandmise ajaks arwatakse: hobustel 330 päswa,
weistel 285 päewa, lammastel ja kitsedel 154 päewa, sigadel 120 päewa, koertel
63 päewa, kassidel 56 päewa.
Kõige pikem tiinuseaeg on: hobustel 410 päewa, weistel 321 päewa,
lammastel ja kitsedel 158 päewa, sigadel 138 päewa.
Kõige lühem tiinuseaeg on: hobustel 280 päewa, weistel 240 päewa,
lammastel ja kitsedel 146 päewa, sigadel 109 päewa.
3. Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarwitawad 22—36 tundi, siga 30—35 tundi. —
Kui nad paaritud ei saanud, siis otsib hobune 8—10 p. pärast, lehm 21—28 P.
Pärast, lammas 14—21 p. pärast ja siga 21—28 p. pärast. — Poegimise järele
otsib hobune 14 p. pärast, lehm 28 p. pärast ja siga 35—42 p. pärast.
4. Haudumise aeg.
Kanad hauduwad 19—24 P., Haned 28—32 P., kalkunid 36—42 p. ja pardid
28—32 päewa.
5. Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarwitada, mära 4 a.
kuni 12 aastani, pulli 2 a. — 7 aastani, lehma 18 kuu — 10 aastani, kulti 1 a.
kuni
4 aastani, emist 9 kuust — 8 aastani, oinast 2 a. — 6 aastani ja lammast
2 a. — 8 aastani
6. Emaloomadearw.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobusel 35—40 tükki, weisel 40-50
tv lambal 35—40 t., kitsel 60-80 :., seal 25—30 t., kanal 15—20 t., Pardil 10—12
tv kalkunil 8—12 t., Hanil 5—8 t., turvil 1 ainukene.
Seemnete idanemise aeg.
2 4 päewa: Sinep, roikad, naerid, õlinaerid ja linad.
r 4
päewa: Kapsad, kaalikad, peedid, salat, sigurid, kõrwiks, melonid, Hapuobltk, talwesprnat, talvad, kassisaba, kanep, ristikhein, rukkid, oder ja nisu.
7 10 päewa: Oad, herned, läätjad, arbusid, sibulad ja kaer.
10—15 päewa: Kartulid, köömned, petersellid ja porknad.
Nisu, rukis, oder, kaer, läätjad, ristikhein, naeris ja rõigas tarwitawad kõige
Wahemalt + 4° R. sooja, pokknad ja oad + 5° R., Herned ^igi + 6° N., tatrad
+ ( R., tubakas + 9° R., kõrwits 4- 10° R. Mida enam sooja, seda rutemini
tdanewad seemned.
Selgitust puumasst tabelite kohta.
Maurach' puumasst leidmise tabel lehel. 52 ei ole enam ametlikult maklew.
Seda mäe aiauit sellepärast, et nimct. tabelis on mõõdud jalgades ;a tollides,
tvaid ka sellepärast, et rumet. tabel ei am ilda täpselt Ees-i palkide rassi.
Tabel lehek. 53 mis on alates meetrimõõtude p ale üleminekust ametlikult
maksem, on koostatud Maakorralduse Metsade Peawalitsuse poo t 1928. a. Välja
antud „Tobelid Eesti metsa ia metsamaterjalide hindamiseks' järele.
Tihumeetrile Ämberarmamine kubikjalgadeks.
thm.— t Hunieeter lpj.—lupitjalg
Tööliste- la teenijate ühingud . .
$ miinilt de- ja teenijate ühingud
ÕDetamte ühingud.............................
Vabakutseliste ühingud .......................
a) Arsti a sirmatsöitide seltsid . .
b) Muude wabakutseliste ühingud ,
407
6394
34
5
5
3
17
16
1
—
—
—.
—
•-- 4
1009
159
58
35
683
385
5
24
19
21
202
27
74
94
30
18
—
17
21
3
3
2
1394
432
132
32
182
272
50
278
16
20
17
3
371
18
250
103
9
2
6
2
54
52
2
282
71
194
17
556
531
25
23
——7
4
6
4
2
729
349
88
156
96
46
50
—~
60
VH
Usulised ja rahmuslilud ühingud.
1.
2.
Uiutis d seltsid ...........................................................................
Rahrvusti ud ja rahvaste lä endamise ühingud
. .
Kuni
1.111
1931
17
575
11
6
513
62
154
1444
1. ^’Uu neeste kogud...................................
............................ .
2. UUrin! kude ÜH I gud
3. Demobilis, eritud sõ,croäslaste ühingud
4. Wigastaiud ihjamee te hingud . .
5. Jiiõpitusieltsid ja -korporatsioonid
6. Raissettsid....................................................
7. Jahimees e seltsid . . . ..
8
Loom kaitse seltsd . . . ..
9. Klubid ja seltskondlikud ühingud
10. Muud . . ...................................
12
—
9
—
3
11
5
7
12
29
472
23
44
34
152
233
167
20
150
149
Segatüüpi liidud.
2
__
2
34
Omuwalitjusasutiste liidud.
Muud ........................................
B.
Ähistegelised orgauisatsioonid. (uldarw)
188
4672
......
1. Ühistegelised keikasutuscd
. . . .
2. Tarroitajake ja majündusühingud
...................................
3. Ühispangad . - . .
4. Wastastitku kindlustusseltsid .............................
5. Põllumajand sl lud ühingud .............................
a) Piimaühingud ......................... . .
b) Kartuliü ingud ....................................................
c) Masinatarwitajate ühingud .............................
d) Turba ühingud . . . . . . . . ..
e) Tõuloomade ja loomakasmatuse ühingud .
f) Kontrollüh ngud
.....................................
g) Maa- ja soo aranduse se tsid ........................
H) Piaa Harijate Ü' ingud ........................................
i) Linaharijate ühingud ........................................
j) Pinud põllumajanduslikud ühingud . . .
3. Kalameeste ühingud ..........................................................
7. Walmistuieühingud ja tööartellid
.............................
8. Muud ühistegeli ed organisatsioonid
. . . - •
a) Ehitusühingud . ..............................
b) Töö- ja tööstuse ühingud .........................................
0) Elektritarwitajate ühingud . . . ..
d) Muud ühingud ................................................................
Üldse: 4. Ühingud ja seltsid . . ,
B. Ühisregelijed organisatsioonid
Raamatukogude tegewus Älalpidasa särgi 1928/29 a.
Keskmise t
Raama
Kogude
tute
arm
ai w
Ko sfitsiendid
Lugejaid Liiku Loeta- Jntenwuse. uuse, siiw1 lugeja i kogu
suse,
a
b
kohta
kohta
aXb
Raamatuid
1 kogu
kohta
E raor santi a t s i ooni d
Üldse
Linnades
Maades
442
14
408
280 804
44 385
236 419
Üldse
Linnades
Maades’
164
16
148
147 949
87 775
60 174
665
3170
579
7
10
17
94
271
88
2,1
2,8
2,0
14,6
29,2
13,1
30,7
81,8
26,2
4,8
6,5
2,3
18,4
26,7
7,9
88,3
173,5
18,2
22,7
43,1
O m a w a l i t s u s e d
S a k s a
Üldse|
9
1
902
5486
407
239
1325
118
4
4
3
k ultU u r w a litsus
9 707 j
1078 |
12
J
62
]
1,9
Liikuwuse koefsitsient awaldab keskmist raamatu lugemise kordi aastas. Loetawuse kocff. awaldab keskmist loe ud raamatute armu lugeja kohta aastas.
Intenfiiwsuse koefs. on liikuwuse ja loetawuse koefsitsientide korrutis.
Awalikkudest raamatukogudest on asutatud läinud aastasajal 3,0%. Eesti
W. R kestwusel on asutatud 7õ,5o/o kogudest Suurimaks koguks on Tallinna
keskraamatukogu 30 000 raamatuga, .sutatud 1907. Maa kogudest on suurim
Wirumaal asuw Wihula haridusseltsi raamatukogu 3000 raamatuga. Raamatu
kogude tulud ja kulud otid aruandeaasta lõpul tasakaalus 292.770 kr.
1927/28 oli raamatukogude juhatasaist mehi kolm korda enam kui naisi.
Kõrgema ü dha-idusega 1,2%, teskharidusega 36,2%, algharidusega 62,60/0. Eriettewalmistuse kursustel on saa ud 32,9% r' amatukagnhoidjaist. Raamatukogu
juhatamine wrwaltööna on 99,i°/o juhatajaist, peatööalana on: riigi- la omawalitsuse teenistus 63,4%, põllutöö 14,9%, äri ja kodumajapidamine 5,4%, kasi
ja lihttöö 4,9%, muud 4,9%. Juhatamine on tasuline 34,4% juhtudest.
Tulud ja kulud ühe lugeja kohta 1927/28 aastal, kroonides:
Tulud - 288 968 kr.
Riigi
Omawalitsu- wälitsuselt
selt
Üldse
Linnades
Maades
0,68
0,41
0,79
1,92
4,46
0,83
Kulud = 288 968 kr.
Sellest
Trah- Kirjan
widesi duse mu- Raamat Ajakiri,
retsem. ostmis.
lehed
Köit
mine
0,04
0,12
0,01 I
0,38
0,58
0,29
2,00
2,45
1,79
1,42
1,44
1,41
0,20
0,43
0,09
Palka
deks
Kokku
0,79
2,16
0,20
2,79
4,61
1,99
63
Eesti Maõariigi waldade nimekiri.
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Aakre
Tartu
Aakre
Aaspere
Wiru
Aaspere
Abja
Pärnu
Abja
Abruka
Saaremaa Abruka
Adawere
Wiljandi Adawere
Ahja
Tartu
Ahja
Aidu
Wiljandi Astu
Alatskiwi
Tartu
Alatskiwi
Alawere
Harju
Adawere
Albu
Järwa
Albu
Aleksandri
Wõru
Aleksandri
Alliku
Järwa
Alliku
Ambla
Järwa
Ambla
Anija
Harju
Anija
Anna
Järwa
Anna
Antsla-Wana Wõru
Antsla
Antsla Wastse Wõru
Antsla
Are
Pärnu
Are
Aru
Tartu
Aru
Asuküla
Lääne
A utüla
Audru
Pärnu
Audru
Auwere Ioala Wiru
Auwere
Awinduse
Wiru
Simuna
Awinurme
Tartu
Awinurme
Einmanni
Järwa
Einm mnt
Elistwere
Tartu
Elistwere
Emmaste
Lääne
Emmaste
Enge
Pärnu
Enge
Erastwere
Wõru
Erastwere
Erra
Wiru
Erra
Esna
Järwa
Esna
Haanja
Wõru
Haanja
Haaslawa
Tartu
Tartu
Hageri
Harju
Hageri
Haimre
Lääne
Märjamaa
Haljala
Wiru
Haljala
Hallinga
Pärnu
P.-Jakobi
Harju
Harku
Harku
Heimtali
Wiljandi Heimtali
Hellamaa
Saaremaa --uh Hellam.
Hellenurme
Tartu
Hellenurme
Helme
Walga
^õrwa
Walga
Holdre
Holdre
Wiljandi H lstre
Holstre
Hummali
Walga
Soe
Härj 1nurme Tartu
Härjanurme
Häädemeeste Pärnu
Häädemeeste
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Iisaku
Wiru
Iisaku
Illuka
Wiru
Illuka
Imawere
Wiljandi Imawere
Jngliste
Harju
Jngliste
Irboska
Pet eri
Irboska
Juuru
Har u
Juuru
Iärwakandi
Harju
Iärwakandi
Iärwe
Wiru
Kohtla-Iärrve
Järwesuu
Petseri
Wärska
Jäärja
Pärnu
Jäärja
Jõelehime
Harju
Jõelehime
Iõgeweste
Walga
Iõgeweste
J-gewa
Tartu
Jõgewa
Jõgisoo
Lääne
Jõgisoo
Iõhwi
Wiru
Iõhwi
Jööpre
Pärnu
Jööpre
Kaagjärwe
Walga
Kaag ärwe
Kaarepere
Tartu
Kaarepere
Kaarli
Wiljandi Kaarli
Kaarma Suur Saaremaa Kuresaare
Kabala
Harju
Kabala
Kabala
Wiljandi Arkma
Kaelaste
P riru
Kaelaste
Kahkwa
Wõru
Kahkwa
Kaisnra
Pärnu
Kaisma
Kaiu
Harju
Kaiu
Kalju
Lääne
Kalju
Kalwi
Wiru
Kalwi
Kambja
Tartu
Kambja
Kapu
Järwa
Kavu
Karilatfi
Wõru
Karilaist
Karist
Pärnu
Karksi
Karula
Walga
Karula
Kasepää
Tartu
Ka'epää
Kasaritsa
Wõru
Ka ar isa
Kastre Wõnnu Tartu
Kastre Wõnnu
Tartu
K wastu
Kawastu
Tartu
Karmlda
Kawilda
Walga
Keeni
Keeni
Harju
Kehma
Kehtna
Harja
Keila
Keila
Lääne
Keina
Keina
Kernu
Harju
Kernu
Kihelkonna
Saaremaa Kihelkonna
Kihnu
Pärnu
Kihnu
Kuu
Harju
Kii.Kilingi
Pärnu
Kil.°Nõmme
64
Walla
nimetus
Walla
Maakon'
Posti asutus
Kioma
Mõru
Kioma
Lääne
Kirbla
Kirbla
Kirepi
Tartu
Kirepi
Kirna
Iärwa
Kirna
Kloostri
Har,u
Kloostri
Kodasuu
H rju
Koda uu
Tartu
Kodijärwe
Kodijärwe
Saaremaa Kogula
Kogula
Kohila
Har,u
Kohila
Wiru
Kohtla
Kohila-Järwe
Iarwa
Koigi
Koigi
Põlwa
Wõru
Koiola
Tartu
Kokora
Kokora
Harju
Kolga
Kolga
Koluwere
Lääne
Koluwere
Tartu
Elwa
Kongota
Pärnu
Koonga
Koonga
Kooraste
Wõru
Kooraste
Walga
Koorküla
Toorlina
Wi u
Kriwasoo
fofe
Wõru
Krabi
Krabi
nrüüdneri
Tartu
Kruüdneri
Tartu
Kudina
Kndina
Walga
Mägiste
Kuikatsi
Harju
Kuimetsa
Kuimetsa
Harju
Kose
Kuiwajõe
Iärwa
Kuksemaa r.
Kuldmaa
Petseri
Külje
Külje
Malla
Kunda- Malla Wiru
Tartu
Kuremaa
Kuremaa
Majandi Kurista
Kurista
Kurna
Harju
Kurna
Põlwa
Wõru
K hri
Kärgula
Wõru
Kärgula
Saaremaa Saare Kärla
Kärla
Wiljandi Kärstna,
Kärstna
Käru
Käru
Iärwa
Wiru Jakobi
Wiru
Küti
Kõlleste
Kõlleste
Wõru
Harju
Kõnnu
Kõnnu
Wiljandi Kõo
Kõo
Kõpu-Suure Wiljandi Kõ^-Suure
Lääne.
Kõrgessaare
Kõrgessaare
Walga
Laanemetsa
Laanemetsa
Laakre
Pärnu
Laatre
Sangaste
Walga
Laatre
Laewa
Tartu
Laewa
j Laiksaare
Pärnu
Laiksaare
Saaremaa 1Laimjala
Laimjala
1
nimetus| Maakond
Posti asutus
Laitse
Harju
Laitse
LaitsnaWana
LaitsnaWana Wõru
Laiuse
Tartu
Laiuse
L. Tähkwere
L Tahkwere Tartu
Wõru
Laswa
Laswa
Petseri
Laura
Laura
Wa ga
Leebiku
Leebiku
Jarwa
Lehtse
Lehtse
Sa remaa Leisi
Leisi
Lelle
Pärnu
Lelle
Lihula
Lihula
Lääne
Ratke
Liigwalla
Iärwa
Linnamäe
Wõru
linnamäe
Lohusuu
Lohusuu
Tartu
Wiljandi Loodi
Loodi
Saaremaa Loona
Loona
Ortama
Wõru
Loosi
Luiste r. Silla
Lääne
Luiste
Lule
Tartu
Lüke
Wiljandi Põllumaa
Lustiwere
L unja
Luunja
Tartu
Lähtru
Lääne
Lähtru
Lõwe
Lõwe
Walga
Saaremaa Lümmado
Lummada
Saaremaa Maasi
Maast
Lüganuse
Maidla
Wiru
Martna
Lääne
Martna
Lääne
Mässu
Mässu
Meetsi
Wõru
Meekst
Meeri
Tartu
Meeri
Meremäe
Petseri
Meremäe
Misso
Misso
Wõru
M oisekatli
M oisekalfi
Wõru
Muhu, Suur Saaremaa Kui waste
Aumere L
Mutjõe
Wiru
Mustjala
Saaremaa Mustjala
Mäe
Petseri
Mäe
Mäetaguse
Wiru
Mäetaguse
Mäksa
Tartu
Mäksa
Mäo
Iärwa
Mäo
Märjamaa
Lääne
Märiumaa
Mõniste
Wõru
Mõniste
Harju
Nabala
Nabata
Harju
Naissaare
Naissaare
Wiru
Narwa
Narwa
Harju
Nehatu
Nehatu
Wõru
Nurst
Nurst
Nõmmküla
Iärwa
Nõmmküla
Nõwa
Harju
Nõwa
65
—
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Oiustmere
Wiljandi Olustmere
Ranna
Tartu
Ranna
Orajõe
^ärnu
Kabli
Rannu
Tartu
Rannu
Orawa
Wõru
Orawa
Rapla
Harju
Rapla
Oru
La ne
Räägu
Nasina
Tartlt
Nasina
Paodremaa
Lääne
Paadremaa
Statoile
Harju
Rawila
Paasmere
Wiru
Laekw. Sim r. Reiu
Pärnu
Sietu
Paatsalu
[
Riidaja
Lääne
Paatsalu
Wiljandi Riidaja
Pada
Kabala
Wiru
Riisipere
Harju
Riisipere
Paju
Walga
Walga
Rikholdi
Lääne
Rikkoldi
Pajusi
Wiljandi Pajusi
Roela
Tartu
Roela
Pakri
Palri
Harju
Nõela
Wiru
Wiru-Rosür
Pala
Tartu
Pala
Nogosi
Wõru
Nogosi
Paliwere
Lääne
Paliwere
Roosa-Wana Wõru
Roosa-Wana
Palmse
Wiru
Wõsu
Roosa-Wastse Wõru
Noosa- Wastss
Palupera
Tartu
Palupera
dtootowa
Petseri
Rootowa
Pangodi
Tartu
Pangodi
Roota
Tartu
Ropka
Passlepa
Lääne
Passlepa
Ruhnu
Saaremaa Kuresaare
Pati
mu
Kil-Nõmme
Rutikmere
Wiljandi Rutikmere
Patküla
Wa "1
Torma
Rägawerr
Wiru
Rägamere
Peetri
Wiru
Peetri
Räpina
Wõru
Räpina
Peipsiäärne
.ärtu
Kolkja
Rõngu
Tartu
Rõngu
Peningi
Peningi
H rju
Rõuge
Wõru
Rõuge
Penuja
Pu uu
Penuja
Saadjärroe
Tartu
Tabimere
Wõru
Peri
Peri
Saaluse
Wõru
Saaluse
Petseri
Petseri
>Petjeri
Saare
Tartu
Saare
Pihtla
Pihtla
Saaremaa
Saksi
Satsi
Wiru
Piirsalu
Lääne
Piirsalu
Salu
Harju
Saku
Pilkase
Pilkuse
Tartu
Salla
Wiru
Salla
Pindi
Laswa
Wõru
Sangaste
Walga
Sangaste
Polli
Polli
Pärnu
Säru
Wõru
Saru
Porkuni
Wiru
Porkuni
Satserinna
P tseri
Satserinna
Pornuse
Halliste
Pärnu
Saue
Harju
Saue
Prangli
Harju
Prangli
Sauga
Pärnu
Sauga
Puiatu
Wiljandi Puiatu
Saulepi
Saulepi
Lääne
Puurmanni
Tartu
Puurmanni
Eeliste
Pärnu
Eeliste
Pöidla
Päidla
Tartu
Senna
Petseri
Irboska
Päri
Wiljandi Wiljandi
Sinaiepa
Lääne
Sina epa
Päisamaa
Saaremaa Pärjamaa
Sipa
Sipa
Lääne
Pärsti
Wil audi Wiljandi
Skarjaiina
Skarjaiina
Wiru
Pöögle
Pärnu
Pöög-e
Sooniste
Lääne
Sooniste
Pühajärwe
Tartu
Otepää
Sooru
Walga
Sooru
Püssi
Wiru
Lüganuse
Soo ääre
Wiljandi Soosaare
Põlgaste
Wõru
Põlgaste
Soolaga
Tartu
Tabiners
Põltiam.-Uue Wiljandi Pöltsa ^naa
Suigu
Pärnu
Vaigu
Põlts.-.Wana Wil andi Põltsamaa
Suislepa-Uue Wiliandi Suislepa-Uue
Raadi
Tartu
Tartu
Suislepa-W. Wiljandi Suislepa-W.
Raasiku
Harju
Raasiku
Sutlepa
Lääne
Haapsalu
Rae
Harju
Rae
Suure-Kõpu Wiljandi Wiljandi
Raiküla
Harju
Rai üla
Rakwere
Rakwere
Wiru
Suuremõisa Lääne
Suuremõisa
66
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Walla
nimetus
Maakond
Posti asutus
Wana-Kuuste Tartu
Wana-Knuste
Saaremaa Kuresaare
5. Kaarma
W°Laitsna
W. Laitsna
Wõru
Suur-Muhu Saaremaa Kuimaste
Wana-Otepää Tartu
Otepää
Türi
Iärwa
Särewere
W-Põltsarnaa Wiljandi Põtts maa
Wiljandi Sürgawere
Sürgawere
W.-Roosa
Wana-Noosa Wõru
Sõmeru
Wiru
Sõmeru
W.-Su slepe Wiljandi W -Suisl-pe
Sõmerpalu
6õ.iimerpalu Wõru
W.Tänaall,lm Wiljandi W.-Tännsiim.
Taagepera
Walga
Taagepera
Vändra
Pärnu
W.-Wändra
Taali'
Sindi
Pärnu
Wiru
W.-Maarjl
Wao
Taebla
Lääne
Taebla
W .ca
Tartu
Wara
Wilsandi Suure-Jaani
Taewere
Warangu
Wiru
W .rangu
Walga
Tahewa
Tahewa
Warbola
Harju
Warbola
Tahkuranna
Tahkuranna Pärnu
Wasknartva
Wiru
W rsknarwa
Pärnu
Talli
Talli
Wiljandi W stemõisa
Wastemõisa
Tammistu
Tartu
Tammistu
WastiRnna
Wõru
W >stse lina
Wilsandi Tarwastu
Tarwastu
A Usta
Wastse-Antsla Wõru
Timmo
Wõ^u
Timmo
Vastse Kuuste
Wastse-Kuuste Tartu
Toolamaa
Wõm
Toolamaa
Wasts. Otepää
W rsts. Otepää Tartu
Saaremaa Torgu
Torgu
Vastse- Roosa
Wastse-Noosa Võru
Tori
Pärnu
Tori
Wee
Pärnu
Wee
Torma
Tartu
Torma
Koeru
Iärwa
Weinjärwe
Triigi
Harju
Triigi
Welise
Lääne
Welise
Tsooru
Wõru
Tsooru
Weltsa
Lääne
Weltsa
Tudulinna
Wru
Tudulinna
Wens.v ere
Wiru
Wurewere
Tuhata
Harju
Tuhara
Weriora
Wõru
Wriora
Wiljandi Tuhalaane
Tuhalaane
Wesneri
Tartu
Wesneri
Tartu
Tartu
Tähtroere
Wigala
Lääne
Wigala
Wiljandi Tännasilma
Tonnasitms
Wihterpalu
Harju
Vihterpalu
Tõlliste
Walga
Tõlliste
Wiru
Vihula
Vihula
Tõstamaa
Pärnu
Tõstamaa
Viimsi
Hurju
Viimsi
Elma
Tartu
Uderna
Wil andi 1Viljandi
Viiratsi
Ulila
Tartu
Ulila
j Viilina
Wõru
Wiitina
Kadrina
Wiru
Undla
Wiljandi Wiljandi
Wiljandi
Urmaste
Wõru
Urmaste
Wlluwere
Pärnu
Wituwere
Uue-Kariste
Pärnu
Uue-Kariste
Wohnja
Wiru
Wohnja
Saaremaa Uuemõisa
Uuemõisa
Woka
Wiru
Woka
Uue- Põltsam. Wiljandi Põlvamaa
Kit-Nõmme
Pärnu
Uue- Suislepe Wiljandi Uue- Suislepe Voltmett
Tartu
Tartu
Worbuse
Uue-Wändra ! Pärnu
Wändra
Wormsi
Lääne
Vormsi
Uue-Wõidu j Wiljandi Uue-Wõidu
Vändra
Wändra-Uue Pärnu
Pärnu
Uulu
Uulu
Pärnu
Wändra
Wändra-W.
W tiandi Uusna
Uusna
Harju
Vääna
Vääna
Wõru
Waabina
Waabina
Surma
Wäätsa
Wäätsa
Iärwa
Wahastu
Wahastu
Iärwa
Wõhmuta
Võhmata
Waikna
Lään:
Waikna
Wõidu-Wana Wiljandi Võid -Van
Pedja
Waimastwere Tartu
W ljandi Ktllga-Iaani
Võisiku
Sillamäe
Wiru
Vaiwara
Wõlla
Pärnu
W Ugjärwe
Võlla
Wõru
Walgjärme
Võnnu
Lääne
Võnnu
Walgura
Tartu
Walguta
1 Wõru
Woru
Wõru
Anisla
Wana-Antsla Wõru
Wiljandi Õisu
W.-Kariste
1 Õisu
Pärnu
W^Kariste
67
Tähtsamaid andmeid raudtee tegemuse alal 1930/31.
(„Eesti Statistita" oktoober 1931)
Posti-telegraafi-telefoni kontorid toimekawad operatsioone:
A) Posti alal:
1) Kõik posti operatsioonid kõigis, asutustes, wälja arwatud V kl. kontorid,
t^0^^
0—15. telegraafiliste rahatra.fertide wastuwõtmine kestab
kella 9—13 ühes arwatud V tl. kontorid.
2) Samad operatsioonid V kl. kontorites kella 9—141/2.
3) .Lih.!a tähitud lirjaposti saadetiste wastuwõtmine, wäljaandmine ja mar.
ude muuk arrpaewadel:
1
1
0) Tallinna ja Tartu peakontorites kella 9—20.
b) Teistes asutustes, wälja nrwatud V kl. kontorid, kella 9 -17.
c) V tl. tontorites lei a 9—1472 ja 17—18.
A £$t 1° tähitud ki>japosti laa etiste wastuwõtmine, wäljaandmine nina
Martide müüt pühapaewadel tõigis asutustes kella 9—11.®
M är ku s: Maa postiasutused toimetawad sellel ajal ka wäärtoperatsioone.
5) Peale seda on markide müük telegraafis tema lahtioleku ajal.
Kg 6) Postiasutused on täiesti sulutud Riigikogu poolt 7. dets. 1922. a. wastu
voetud seadu-es ettenähtud päewadel.
1
WÖIU
68
B) TelegrüLfi ja telesorri alal:
1) Tallinnas, Tartus, Narmas, P rw-s, Wõrus, Wi^andis, Wa'gas, Rakweres, Haapsalus, Kuresaares, Paides ja Petseris äri. ;a pühapäervadel:
a) peakontorites 24 tundi
b) -innade abitelefoni-k-sk aamadss, kui nende abonendid linnadele mäa>
raiud põhimaksu maksomav 24 tundi.
c) linnade obipostkontorites — telefoni kõnepunktid ja telegraaf-poftopsratsioonide toimetamise ajal.
2. Teistes I., IL, III. ja IV. klassi kontorites ning nendes V klassi postkon
torites, kus abonentide orm üle 10s
a) äripäsurade! kella 8—22;'
b) pühapasmadel kella 9 -14 ja 17—18;
3. V klassi postkontorites, kus abonentide arm 10 ehk mähem:
a) äripäemadel kella 9—14lls ja 17—18;
b) pühapäemadel kella 9—11.
Nende kontorite telefoni fontimitaatorite kaardu wõib äripäemadel kõnesid
saada ühekordse maksu eest kella ,8-20 ka asutuse tinnioleku ajal.
Mär kus 1: Kõik telefooni keskjaanmd ou kohustatud ka wäljaspool selles määruses tähenda'
tud aega kõnesid andma mittesundussikus asutuste Ighisoleku ajal ettenähtud kõrgendatud maksu eest.
Märkus 2: Kui kohalikud, olud -rõuarvad, et operatsioone teistel tundidel määratud piirides
toimetama peab, siis tuleb selleks teedeministri, luba nõutada.
- Abiasutused.
A) Postiagentuurid r
Postiagentuuride se dus („R T^ Nr. 44—19.2 a.),
Posti peratsioone toimetatakse .postiageutuur des. igal äripäewal mitte alla
6 tunni paemas kohalistele olude e roadtawalt; riigiajulustes — töötundide
jooksul; mujal — posti pearoalrisuse poolt nndlatsmäär-.tud tuirdidel; jaamader
aga wõnnal-kult ka rong d läbisõidua al.
Posti gentumide^ toimetatakse liht- ja tähitud postioperatfioone ja posi:maksu wahendite müüti.
B) TelefoniagenLrrrtNid:
Kõik telefoni agentuuris on sunduslikult lahti iga pö.em kella 8—14 ja 18—20-ni-
D) Telefoni kõnepunktid:
Telefoni kõnepunktidel ei ole kindlat sunduslikku lahtioleku aega. Kõnepunkti
kõnede ülea dmine ja nende eest wõstaro maks o eneb ära selle keskjaama suuduslirust lahtioleku ajast, kelle abonendiks ta kuuluv.
E) Telefoni kollektiiw ?eskMKMad r
Telefoni kollektiiro keskjaama lahtioleku aeg määratalse selle tarwita atk
eneste volt kindlaks ja keskjaam, kelle abonendiks koNektiim eskjaam kuulub,
annab sellele ühendusi kõigi teiste abonentide kohta maksmate ma ruste kohaselt.
Telegraafi
Laks on lihttelegrammis kodumaale iga sõna peast
6 senti, alammäär 40 senti. Öösel k. 23—6 ja pühadel on hind kahekordne.
Väljamaale on Laksid kauguse järgi mitmesugused.
»-———k
69
Posti taksid.
g|
iil R
1. jagu. Posi.
Kirjad:
Snt.
esimese 20 gr. paalt.
iga järgmine 20 gr. ehk selle osa paalt
,
. ,
,
Snt Snt.
10
5
15 20
5 12
5
10
10 12
20 24
2
10
5
1
4 4
15 20
8 8
4 4
5
6
20
10
8 8
10 12
40
15 20
PosiroardLdr
Üksikus .
roastukega
.
.
-
...... ..... ..... ..... ..... .....
'
.
^iff paelalaabcfifeb (trükitöö, äripaberid, ks ubaproomid)r
iga 5'j gr. paalt
„
alammäär oripaberite eest.
„kuubasiroowide eest
NaiMat^d, s.o. kirjandus ja noodid,(mitte rellaam) iga 50 gr.paalt
2!Ma MarkideLa tui ta puudEtrzLL maisusLÄLuL saade
tiste eest nõutakse aotresaodi käest puuduW portunats kahekord e r, -uid mitte roalism - u
.
Disipa e is iga 50 gr. rool selle osa pealt ....................... . , .
alammäär ................................................................................. .,
Tähtfaadetised: iga saadetise paalt tahitusmaksu . . . . .
Sise. iW.WLmaale j maale
»» Maal»’-.iuDfit^ifiWR»
^rahakaardid :
Kindel taks iga rahatraneferdi püült. . . .............................
Paale selle taks rahatransferdi jumma iga 10 kr. ehk selle
o-a paalt
Inglis- ja Venemaale saatmisel . . ........................................
Leud ostigr>oatmi e eest pääle harilikkude poJtimals- de mõetat e lisama su iga 20 gr. ehk selle osa pa^t
. .
Roo ft, Nolra, Daani Saksa, Po la, Danzigi, Venemaale
kuni Mos roani iga 20 gr. wõi selle oja paalt
10
20
5
5
10
10
10
20
Täärtkir ad: Kaalu ja tühitusmats X)
Kmuitusmnks iga 100 kr eht selle osa paalt
iga arveldatud 300 kuldfrangi wäärtuse mõi selle osa paalt
Sisemaal — wäärtuse ülemmäär — 10.000 ir.
20
40
Posipakidr Kaaluraha: kuni 1 kg. ............................ .. . ..
.
50
100
100
2)
.
.
10
5
.
.
51/0
1—5 ta
Üle 5 kg. iga 5 lg. ehk selle osa püült . . .
Kinnitusmals wäärtp iilide eest. 3) .
^Uurmaks (tärelmaks); Kindel taks iga saadetise püült, .
pläte selle taks lunasumma iga 10 ir. ehk selle osa pätilt
Inglismaale
. . . . . . .................................................
Ajalehed ja ojakirjad tellimine: tellimise: hinnast . . .
^adumaks pakkide hoidmise eest iga paki püüti päemas . .
,
0 Nagu tähitud kirjade rest,
“na järgi.
10
s) Erltaksi järgi. 8) Nagu Määrtkirjahe rinpitri?marr.
40
5
10
»)
10
0 Erilise
70
Aadresside tarwitajale.
Kalendris olewate aadresside kohta tähendab kalendri toimetus, et oleme
püüdnud koguda aadresse igalt elualalt, nõnda et kalendri Larwitaja Wõimalikult kõik oma tarbed ja juhtuivad vajadused kalendri juhi läbi wõib leiba.
Meie püüdmine on iga aasta ikka kindlamaid ja paremaid aadresse esitada,
nii palju, tui meie odaw kalender neid mahutada Wõiks. Kõik täiendused, mis
meile tväljaspoolt saata tahetakse, palume saata iga aasta enne esimest
oktoobrid.
Pealinna juht.
Riigikogu.,
Põllniöömin Steeriunr.
Riigikogu istumised, Toompea lossis.1 Wismari tän. 7.
Wabariigi walitsuse kantselei, Toom- ] Põllumajanduse osakond,
Rahukogu
pea losgs.
tän. 5.
Niigiwanema ja peaministri taLinett,
Maakorralduse osakond, Falgi tee 6.
Toompea lossis.
Katastriamet, Tehnika tän. 16-c.
Niigi raamatukogu, Toompea lossis.
Metsadeamet, Wismari 7.
Riigi metsatööstus, Falkspargi 4.
Kohtu- ja siseministeerium.
Talumajandus nõuandebüroo, Lai 41.
Siseministri kabineti, Toompea lassis.
Administratiiw asjade peawalitsus,
Haridus- ja sotsiaa-lministeerium.
Toompeal.
Tõnismägi 11.
Politsei peawalitsus, Toompea lossis.
Majandus-, kunsti- ja kooliosakonKohtupalat, Jaani tän. 7.
dadega.
Piiriwalwe walrisus, Toompea lossis.
MajanduAministeerium
Kriminaalpolitsei, Pikk tän. 63.
Harju maakonnawalitsus, S. Roosi
Kohtu tän. 8.
krantsi tän. 12.
Tolli peawalitsus, sadamas, tollimajas.
Walisministeerium.
Proowikoda, Lai tän. 54 ja Tolli t. 8.
Kohtu tän. 1, — Toompeas, md.
Nahandusosakond, Kohtu t. 8.
rüütelkonna lossis.
Kaubandus-tööstusosakond, Kohtu 8.
Osakonnad sealsamas:
Maksudewalitsus, Toom-kooli L 17.
Wälisministri ja tema abi kabinetid.
Aktsiisiasjad, Kiriku t. 4.
Walisurinisteeriumi
juriidilise,
in
Patendiamet, Kohtu 4. 8.
formatsiooni- ja paki-osakonna ju
Niigi kinnisvarade maksuamet, Ki«
hataja.
riku t. 4.
Wälisministri tabinett.
Tallinna-Harju maksuamet, W. Pär
Riigikontroll, S. Roosikrantsi t. 10-a.
nu mnt. 4.
Teedeministeerium.
Kaubandus-Tööstuskoda, Lai tän. 45.
Rahukogu tän. 1, Toompeal.
Walisviikide esitajad.
Posti peawalitsus. Ameerika Ühisriikide konsulaat, KentKreutzwaldi tän. 10.
manni tän. 20.^
Peapostkontor, Wene tän. 9.
Argentiina konsulaat, Raua tän. 12.
Riigi raudtee walitsus.
Austria konsulaat, S. Tatari tän. 28.
Soo tän. 22.
Belgia konsulaat, Köhleri tän. 4.
Tshehhoslowakkia
konsulaat,
Kiriku
Kaitseministeerium.
tän. 6.
Pagari tän. 1.
Hispaania konsulaat, Jaani tän. 6.
Kaitseliidu ülem, Kaarli t. 8.
71
Hollanoi konsulaat, W. Tartu m. 12.
Itaalia konsulaat, Jaan Paska t. 8.
Inglise konsulaat, Lai tän. 17.
Islandi konsulaat, Uus tän. 14.
Kreeka konsulaat, Merepuiestee 17.
Seebu saatkond, Kiriku tän. 6.
Läti saatkond, Tõnismägi nr.
Läti sõjamäe esitaja, Tõnismägi
Neksiko konsulaat, Narwa mnt. 86.
Norra konsulaat, Lai tän. 41.
Poola saatkond, Kohtu tän. 10.
Prantsuse konsulaat, Mendri t. 3.
Lootsi konsulaat, Kentmanni tän. 20.
^aksa konsulaat, S. Brokusmägi 14.
^aksa saatkond, T.-Kuninga tän. 11.
Tehmeitsi konsulaat, Weizenbergi 14.
Aoome saatkond, Kohtu t. 4.
^aani saatkond, Uus tän. 14.
Ungari konsulaat, Walli tän. 4.
^ene Nõukogude
Mabariiai esitus,
Pikk tän. 19.
üldtarivilised asutused,
^adresslaud, Pühawaimu tän. 11.
porise juhatus, Pikk tän. 17.
^äristusmanala, S. Tartu mnt. 75.
Sirina komandantuur, S. Tartu mnt.
nr. 59.
Linna laboratoorium, Rüütli tän. 24.
Linna majand, kom., Mündi tän. 2.
politsei prefektuur, Pikk tän. 63.
politsei jaoskond, Soo tän. 23.
politsei jaosk., L. Koidula tän. 24.
politsei jaosk., S. Tartu mnt. 43.
? politsei jaosk., W. Roosikrantsi t. 4.
politsei jaosk., Paldiski mnt. 23.
politsei jaosk., Pühawaimu t. 11.
Linna raamatukogu, Wabaduse pt. 4.
^nna tööbörse, Wene tän. 23.
Linnamaiitsus, raekoda, telefon 1-32,
Mvatud kella 8—4.
Peapostkontor, post, telegraaf, telefon,
^.Wene tän. 9.
Linna ehitusosakond, Ruune tän. 2,
^telefon 1-31.
^^na termishoiu osakond, Nunne t.
^.2, teles. 4-38.
^lnna majandusosakond, Mündi tän.
Nr. 2, teles. 5-37.
^^na haridusosakond, Nunna tn. 2,
telef. 5.71.
Linrm korteriosaikond. Nunne tän. 2,
telf. 3-32.
Linna hoolekande osakond, Wabaduse
puiestee 4, teles. 4-62.
Linna gaasi- ja Moewärk, RannaMäraMa pst. 27 (sealsamas kontor).
Linna
eleArijaam,
Rannarvärama
Puiestee 27.
Linna tapamaja, Wilmsi 27, tel. 96.
Linna pandimaja, Manesshi tiin. 4,
teles. 3-35.
Linna apteek, Jaani tän. 6.
Linna mustuse Moor, Paldiski nint.
nr. 56, teles. 1-17.
Perekonnaseisu amet, Raekoja pl. 9.
Statistika büroo, Raekoja pl. 9.
Ratsa politsei resevm, Polgu tän. 7.
Seäti panga osak., S. Kabja tän. 23.
"Riigi Teataja" kontor, Niine t. 11.
Niigi trükikoda, Niine tän. 11.
Sadama posti-telegr. kontor, Narma
mnt. 63.
Sõjamäe Haigemaja, Juhkentalis.
Tuletornide Malitsus, sadanras.
Kohtu prokuratuur, Jaani t. 7.
Ringkonnakohus, Jaani tän. 7.
Rahukogu, Jaani tän. 7.
Kohtu-uurijad,
1 ., 2., 3. ja 5. jaosk. uurija, ToomKooli tän. 23.
1 ., 2. ja 3. jsk. tähtsamate asjade
tohtu-uurijad, Narma mnt. 40.
4 . jaosk ja Harjumaa 1. ja 2. jaosk.
tohtu-uurijad, Toom-Rüütli t. 4.
Tallinna-Haapsalu
Ereposti
jaost.,
Rahukogu tän. 3.
Tallinna-Haapsalu ring, kohtunikud:
1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9. ja 10.
jaosk. Rahukohtu tän. 3.
Õppe- ja kasmatusasutused Tallinnas.
Liuna keskkoolid.
Poeglaste
hum.
gümnaasium,
S.
Kloostri 16.
Poeglaste hum. ja reaalgümn., Wabaduse pst. 2.
Poeglaste kommertsgümn., W. Pär
nu mnt. 19-a.
1. tütarl. gümaasium, Narma nt. 1.
2. tütarl. gümnaasium, Jaani t. 13.
Ühisgümnaasium, Narma mnt. 1.
72
Tütart. kommertsgümn. Jaani L 13.i SL Kaigarodowi joonistamise ja maa^
likunsti stuudio, Merepst. 17.
Söene Misgümnaasium, Karu t. 16 a. Õhtune ühisgümn., Wadaduse pst. 2.; Eesti Baptist; jutlustajate seminar
Baltiski m. 46-b.
Era-keskkoolid.
Linna algkoolid.
J. Westholmi poegi. Human. gümn.,
1. alasool, Kooli tän. 2.
Kodrose 4.
„
Endla tän. 50.
E. Lender? Marl. Humanit. gümn.,- 2.
8.
„
Pühawaimu tän. &
Maakri 28.
l
„
Uus tän. 15.
Kaarli gumn., Jmanta 6.j 4.
5.
„ Weerenni tän. 2-a.'
H. Kubu ühisgümn., Jmanta tän. 6.
7.
„
Tõnismägi 8.
Prantsuse lütseum, Tehnika t. 16-a.
8.
„
Endla tän. 29.
NahtnaükiEoolide seltsi „Koledz", S.
9.
„
Wabriku tän. 10.
Kloostri tän. 16.
11.
„
Kaasani tän. 3.
Wene ühisgümm, Wene t. 15.
12.
„
S. Tartu mnt. 44.
13.
„
S. Tartu mnt. 33.
Linna kutsekoolid.
14.
„
Tatari tän. 17.
Poegi, kaubanduskool, W. Pärnu M.
15.
„
Waestekooli tän. 8.
nr. 18-a.
17.
„
Oskari tän. 69.
Naisknt-sekool, Tui tän. 12 ja S.
„
Lai tän. 25.
Pärnu mnt. 18.; 18.
„
Pikk tän. 69.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani 13.| 19.
„
Raua tän. 31.
Õhtused kaubanduslised kursused, W.? 21,
„
Aia tän. 18.
Pärnu mnt. 19-a.; 22.
25.
„
Riisepere mõis.
26.
„
Koplis, W.-B. teh. M
Era-kutseküslid.
nii nr. 22.
KonserwcLoorium, Müürimahe t. 12.
27.
„
S. Pärnu mnt. 47,
R. Reite naiskutseikool. Narma m. 63.
Linna abikool, Tui tän. 12-a.
E. Hirschi muusikakool, Kooli t. 2—2.
1. õhtu alkool, Lai tän. 25.,
Eesti Draamastuudio ühingu teatri2. algkooli käsitöö-klass, Weerenni
kunsti-kool, Raua tän. 31.
3. algkooli käsitöö-klass,
Wabadul'
E. Lolmatsi kunstkäsitöö õppetöökoda,
'pst. 2.
Rataskaemu 22.
S. Molderi joonistamise, juurermLinna täienduskoolid.
kamise ja Lmbluskool. Wene tän.
Tütavl. täienduskool, Narwa m. l-d
nr. 12—2.
Tütarlaste täienduskool, Jaani t.
Wtgast. sojam. ühingu kingsepa õpPoegl. täienduskool, S. Kloostri lü
petoükoda. Narma mnt. 9.,
Nais-tvostusõpilaste kool,
Wae8^
Wigast. sõjana ühingu rätsepa õpkooli tän. 3.
pe-töökoda, Narina mnt. 9.
Era-algkvolid.
E. Taska, kuldamise, nahamoolimise
J. Westerbergi algkool, Imarata ^
ja ilukõrte õppetöökoda, KentmanRootsi algkool, Rüütli tän. 8.,
ni põik 5.
Seltsi
„Wene lapse kodu"
algfo^1
G.
Kipp-Rukteshelli
muusrkakool,
Jmanta tän. 33.
Harju 17—3.
Westholmi algkool. Kordese tän.J
Eesti ühistegelise liidu Ühistegewule
E. Lenderi algkool, Maalri tän. -^
koäl, Lai tän. 39/41, E.T»K.
Kaarli kog. algkoor, Jmanta 6.
O.-ü. „Ökonomisti" kauband. ShtuH. Kub?? algkool, Jmanta tän 6. #.
kursused, Pikk tän. 15.
Prantsuse lütseumi algkool, Tehu^^
K.N.Ü.
Lastekasvatajate
kursused,
tän. 16-a.
Lai tän. 5,
73
Wene alglool, Wene tän. 15.
HaLrdusminkKtoerluulile allutvad
Ühendatud
Usklikkude
Haridusseltsi|
õppeasutused.
algkool, Aia 18.
Tehnikum, Pikk tän. 20.
Tehnikagümnaasium, Koplis, WerrsSinna lastekodud.
Balti tehases.
Dr. Martin Lutheri nim., S. Tartu
Alerekool, U. Sadama 11-a.
mnt. 62.•
Kunsttööstuskool, S Tartu mnt. 11.
Taon Paska nim., S. Pärnu m. 29. j
Tööstuskool, Endla tän. 19, Tehnika
Piiskop Pluto nim., Riisipere mõis.)
tän. 16-6.
Õpetajate seminar ja pedagoogium,
Lasteaiad.
Wene tän. 22 ja 31.
Linna lasteaiad: 1. Kopli tän. 104, j
Seminari Harjutuskool, Wene t. 22.
2. Soo t. 15, 3. Suur Pärnu m.
79, 4. Lennuki 11, 5. Kunderi t.,
Arste.
6. Telliskivi t. 19.
Organiseeritud
arstkond.
Cw. karskuse seltsi „Sinise Nisti"
lasteaed, Luise tän. 11.
SiseHa igus ed.
Tall, wäikeste laste Hoiuseltsi laste
Abramsohn,
I.
(südame),
Näriva
aed, S. Juhkentali tän. 1.
mnt. 25; kt. 4—6, tel. 441-99.
P. Hunniuse lasteaed. Lai t. 19—2.
Armsen, P., Pikk t. 66, tel. 443=06,
V. Kiruski lasteaed, W. Pärnu m.
kt. 4—5.
nr. 21—3.
Asu, Th., (röntgenoloog), W. Tartu
taU. Kristlik noorte naisühingu las
mnt. 13,' tel. (20)6=33, St 3—^5.
teaed, Lai tän. 5.
Bartels, J., Kentmanni i. 7, tel.
M. Schneideri lasteaed, Kaupmehe L.
(2)14=37, kt. ^7—^8.
13—2.
Bassel-Teischew, S., S. Kompassi 1,
J. Toha lasteaed, Kentmanni 6.
tel. 305=37, kt. 11—12 ja 5—7 ja
Saksa kultuurourawalitsusele allnivad
Koplis, Sitsi t. 4, tel. 42, kt. esasutused.
masp., keskn. ja reedel 3—5.
Blacher, Wilh., Kmanta t. 25, tel.
Poeglaste gümn. Luise t. 1.
(2)11=89, kt. 4—5.
Tütarlaste gümn., Kentmanni 6-V.
Blumberg, M. (lasteharg.), Rünne
Linna Saksa algkool, Endla tän. 10.
tän. 18, tel. 437=48, kt. 4—^6.
Toomkool, Toonikaoli tän 11.
Blumenfeldt, N., (kopsuh.), S. Roo
Eliise kool, Toompuiestee 3.
sikrantsi 4—3, tel. 454=61, kt. 3—5.
Hansakool, Toompuiestee 8.
Braschinsky, J. (Mao ja soolte),
Saksa era-algkool, Toom-Kooli t. 4.
Lembitu t. 23, tel. (2)12=64, kt. 9—
Satsa
naisliidu
täienduskursused.
10 ja 4—6.
Toompuiestee 3.
Dawõdawsky, E., (silma), Telliskiivi
"Huhni" lasteaed, Gonsori 6.
tän. 36, tel. 438-46, kt. 9—10 ja
Saksa kultuurwalitsuse käsitöö-tursu4—6.
sed, Luise t. 1.
Erdmann, A., (laste), Niguliste t. 16,
Saksa
atvalikud
täiendusklassid,
tel. 430=73, kt. 9—11 ja 4—5.
Toompuiestee 3.
Aedarow, D., (topsuhaig.), Näriva nt.
Tuudi kultuuronrawalitsusele
allu55—3, tel. 309=33, kt. 4—^6.
wad koolid.
Findeisen, L., (rüntenoloog), W. Parriu mnt. 9, tel (2)30=9i6, GreisfenTuudi gümnaasium, Karu tän. 16.
Tuudi algkool, Karu tän. 16.
Hageni haigem., kt. 10—1 diagnoos
ja* % 5—>£ 6 ralvim., tel. 452=94.
Ühingu „Tarbut'i" lasteaed, Karu 16.
Fricke, H., Pikk t. 36, tel. 441=39 kt.
"Juudi kooli organisatsioon Eestis",
11—42 ja 4-6.
-lasteaed sa algkool, Karu t. 16.
Friedland, EH. (lastes, Wene t. 12,
'tel. 430-79, kt. 10—12 ja 4—6.
Haller, O., (närwi), Toompuiestee 10,
tel. 448-49, St. 9—10 ja 4—^6.
Häsenjäger, E., (laste),
W. Pärnu
mnt. 21, tel. (2)14-17, kt. 4—5.
Hoid, H., (kopsu ja röntgen, kabin.),
W. Pärnu mnt. 8, tel. (2)16-98,
kt. ^1—^2 ja 4—6.
Juhans, A., Kopli 26, tel. 439-27,
Et. % 9—%10 ja 5—7.
Juss, W., (röngenoloog), W. Pärnu
nrnt. 21—2, tel. (2)32-32, kt. 4—5.
Jürgenson, TH., Terase tän. 3-b, tol.
301-31, kt. 4—6 (Mäljaarwalud neljapäeto).
Kellner, B., (laste), Wene-Valti teh.
41—2, EÜ ^1-^2 ja 6-7.
Koch, N., Lai 10, tel. 431-76, kõnet.
10—12 ja o—6.
Kotschenolvsky, W.,
(laste), Aia 8,
kt. 10—11 ja 6—8.
Knldwer, W., W. Rookrantsi tän. 1,
tel. 452.-35, kt. 11—12 ja 4-6.
Lamberg E., W. Pärnu mnt. 29—1,
kt. 9—10 ja 4—%7, tel. (20)2-36.
Lassmann, A., (laste- ja naistehaig.),
Merepuiestee 12—4, tel. 307-22,
kt. 1410—^11 ja 5—^7.
Lemm, Hildegard, (laste), S. Roosi
krantsi.8, tel. 451=66, Jt. 6—7.
Lensin, E., llaste), Paldiski mnt. 1,
tel. 432-81, kt. 6—6.
Liik, O., (laste), S. Jubkentali t. 52,
Sw. haigemaja, telefon Sw. Haige
maja, kt. 4—5.
Liin, A., (kopsuhaig. ja röntgenikabinett), Kaarli pst. 9, tel. 453=87, kt.
9—10ja 3—o.
Linnaks, Marta, (analüüsid), S. Kar
ja tän. 9, tel. 446-80, kt. 10—12 ja
5—7.
Lübeck, A.,
(laste), Endla tän. 19,
id. 454-72, kt. 5—6.
Melkert, A., (naiste), Pikk t. 51, tel.
443-96, kt. 11-1 ja 5—7.
Mõttus, A., (naha), Lembitu t. 10,
tel. (2)10-47, kt. 5—6.
Mühlberg, B., Liitva t. 24—2, tel.
.(2)24-50, kt. ^9—^10 ja 4—5.
Nreländer, B., (kopsu ja laste), LeM'
bitrr tän. 8-b, tel. 219=72, kt. 5—
Nii, A., (kopsu- (tiisikus), südamehai"
gused, röntgeni kiired), Harju 43,
tel. 431-68, kt. 4—6.
Ojakäär, T., Niine t. 13, tel. 140=25
kt. 10—11 ja 5—8
Pallop, O., (laste), Wüike Pärnu ^
21, tel. (2)32-40, kt. 10—11 ja 4—6.
Pedusaar, K., (Haatva), W. Pärnu m•
nr. 29, tel. (20)8=57, kt. ^4— %0'
ja laupäetoiti 3—4.
Pedusaar, P., (naiste), Kuninga t. ^
tel.' 436=56, kt. 9—10 ja 4—5.
Pezold, A., (kopsu), S. Karja t. 1»'
tel. 446-37, kt. 11—12 ja ^6—^7.
Piblak, §., (laste), Toompuiestee 6,
tel. 451=60, kt. 4—^6.
Poska, Ksenia, Kosikhaigla.
Püümann, M., (laste), Jaani tän. ",
tel. 44581, kt. 9—15 ja 4—5.
Rautas, J., Erne tän. 1-a—5, tel'
linna keskbaigemaja keskjaam,
y34-/35.
Reiman, G., Narwa mt. 12, kt. 9—il
ja 4—5 tel. 304=48.
Neni W., (mao ja soolte), Pikk t. 9tel. 434-49, kt. 10—12 ja 4—6.
Renter, J.,
(röntgeni- ja elektrik^
binet), Niine t. 9, tel. 436=02,
10—12 ja 5—7.
Rist, K., (röntgeni- ja elektrikabittetl
ilus t. 7, tel. 450=79, kt. 10—12 1*
4—6.
Römmer, A., (kopsuhaig. ja röntg^
nikabinet), Kaupmehe tän. 15,
10—12 ja 4—6.
Salzberg, E., (külgehatt. Haig.), LeM
bitu tän. 5, tel. (2)13-33, kt. 5—'’
Salgmann, E., (laste), Gonsiori t. 1^
tel. 309=85, kt. 11—12 ja 5-6.
Savlv, N., (laste), W. Laagri tän. *
tel. 440=42, kt. 4-5.
Schröppe, W., (naiste),
TõnismAj
5-a, tel. 453-73, kt. %1—2 ja 4--^•
Schumann, Marie, (kopsu), S. KoM
passi t. 14, tel. 305=72, kt. Il--1
_ia 5 6.
_
Sofer, L., (kopsu ja südame), Kul'
lasepa tän. 14, tel. (2)26-74, kt. 9^
1.1 ^a 4—8.
75
Schalter, H., (nakkus ja laste), S.
Tartu mnt. 4, tel. 307=32, kt. 4—6.
Ahal, G., (laste), Janseni t. 7., tel.
306=55, kt. 10—11 ja 4—%6.
Ahamm, L., Narma mnt. 48-b—1,tel.
309=68, kt. 10—11 ja 5—6.
Thar, R., (lastel, Narwa mnt. 42,
tel. 306=88, kt. 10—11 ja 4—5.
Thomson,
E., Kentmanni
11, tel.
,(2)27=65, kt. 4—6.
Tsttowitsch, B., (külgehaK. ja arstlised analüüsid), Wiru 18, tel. 447=
70, kt. 5—6.
lIwarow, N.,
(naiste), Pikk 64 kt.
4—6, tel. (2)21=42.
Beiss, A.,
(lastehaigused, sportarst.
Kõrgusitlk-päike,
elektriwalgustuskabinett), S. Tartu mnt. 47-a, kt.
10—11 ja 4—6, tel. 307=26.
Veltmann, A.,
(laste), Tehnika 14,
tel. 428=95, kt. 4—6.
Bilken, A., (laste), W. Karja 1, tel.
201=28, kt. 10—11 ja 5—6.
Bolow, S., S. Tartu mnt. 15, kt.
10—12 ja 5—7.
Hulff, E., (LoPsuhaig. ja röntgen),
W. Roosikrantsi 14, tel. (2)15=72, kt.
9-^10 ja (röntgen) ja ^5— %6.
Lastehaigused.^nnus, A., Gonsiori 11, kt. 10—11
ja 2—3, tel. 305=21.
^smuth, Chr., Pikk 41, tel. (2)29=75,
it. 10-11 ja 3-4.
Bacher, Wol., Kreutzwaldi 2,
tel.
441=75, kt. 11—12 ja 3—4.
Laamana, R., (sise), Kentmanni 10
tel. (20)7=61, kt. 11—12 ja 4—5.
^abbe, A., Koidula 15, kt. 11—12 ja
,4—5.
^chumann, M.,
(sise), Narina mnt.
40, tel. 304=23, kt. 12—1 jn 5—6.
Hooneis, E., (sise), Kirikuaia 3-a, tel.
(2)27=82, kt. 4—5.
^obiesen, I., Ahju tän. 6—6, tel.
227=46, kt. 10—11 ja % 5-6.
^ohmer, Salme, (sise), W. Kalamaja
7=5, kt. 9—10 ja 4—6.
^usch, H., Rüütli 2, kt. 3—^5, tel.
(2)28=90.
När wiHargused.
Evlemann W., W. Roosikrantsi 12,
tel. (2)21=99, kt. 10—11 ja 4—6.
Friedeuth rl, A., Seewaldi haigemaja,
kt. 4—5 tel. 450=05.
Hirseh, H., Paska t. 15, tel. 807=04,
ii- 10 -11 ja ^5—6. S. Tatari t.
nr. 7, kt. 4—5.
Kügelgen, C., (konstitutionaalsed hai
gused), Harju 21, tel. 436=94, kt.
3—5 Seewaldi haigemajas.
Tel.
434=15.
Lindeberg, E., (lihaste- ja sisesekret.
Haig.),
Toompuiestee 3-1,
tel.
451=00, kt. 9—10 ja 4-6.
Michelson, E., Kaupmehe tän. 20, tel.
(2)22=30, kt. 4—6.
Sehwalbe, C., Pikk t. 47, tel. 144=40,
kt. 11—1 ja 4—7.
Tiling, H., Rüütli 13, tel. 440=09, kt
12—1 j« 4—6.
"
Tomingas, K.,
(waimuhaig.), Pal
diskis mnt. ^52. Seewaldi haigema
jas kt. teisip., neljap. ja laupäew
Haawahaiguseo.
Busch, E., (sise), W. Karja 1—8, tel.
446-30, kt. 11—1 ja 4—6.
Eilmaun, K.,
(röntgenoloog), Allika
t. 4, tel. k.-w. 2=85, kt. 5—6.
Fict, W., W. Roosikrantsi 9, tel. nr.
(2)26=38, kt. 4—5.
Greifsenhagen, W.,
S. Roosikrantsi
t. 2, tel. 453=75, kt. 3—1 ja Greissenhageni kliinikus 4—5.
Hesse, G., S. Roosikrantsi 2,
tel.
451=42, kt. Ja 4—<^6 ja GreissenHageni kliinikus 5—6.
Järivaklill, G., Keskhaigla, tl. 76.
Kirnmann, E.,
(luu- ja liigendi)',
S. Tatari 6, tel. (20)8=50, kt. 4—6.
Lasberg, Emma, S. Roostkrauksi 5,
tel. 452=01, kt. 4—6.
Niggol, K., Jaani 9, el. 1'45=92, kt.
3-5.
Rossmann, H., (luu- ja liigendihaig,)
Liiwa t. 24, tel. (20)1-87, kt. 3 kurn
%5.
Satoary, C., S. -Pärnu mnE. 60 tull.
206=58, kt. 4—5.
-8
Mamm, H., S. Juhketrtali 52, tel.
Schawäc k-eskjaam, H. 4—5.
Wahtrik, B., Kirikuaia 6, tel. (20)2-66
—5.
Ortopeedia, luu ja liigerldi
haigused.
bloll, G., Kaarli pst. 7, kt. 10—12
sa 5—7.
8— ^10 ja 7—8, teisipaeiv, nelja»
pasm ja laupäew 5—7.
Poppen, 91., Wismari tän. 3, teles
450=68, kt. 3—5.
Schmidt, T., Kaarli puiestee 9, kt.
tel. 453=27, kt. 10—12 ja ^4—^6.
Taumi, A., Dunkri t. 3, tel. 434-68
kt. 14 4— Vi 5 ja ' —148.
Naishaigused.
Epstein, M.,
(-sünnitusabi). Narma
mnt. 23, tel. 304=22, kt. 4—6.
Gilemitsh, Maeta, sünnitusabi), Kop
lis, Bekeri tehas 4—24, kt. 8%-9/4 ja 4—5.
Girgenjon, E., (sise- ja sünnitusabi),
Narma mnt. 52=a, tel. 305=77, kt.
149— 1410 ja 4—5.,
Goromulinsky, N., (sünnitusabi), S.
Roosikrantsi t. 15, tel. 452=45, kt.
12—1 ja 4—6.
Süttin, Ester, (sise), Wiru t. 4, tel.
(2)17-83, kt. 10—12 j3 5—7.
Haman, Elisabet, S. Sarja t. 19—4,
kt. 11—12 ja 5—6, tel. 446=40.
Hubel, E., (sünnitusabi), Lembitu t.
13, tel. (20)6=44, kt. % 1—142 ja
4—6.
Jürgenstein-Makarowa,
(siseja
arsti analüüs).
W. Balti tehas
74—2, tel. (2)29=99, kt. 10—11 ja
5—6.
Kaasik, Antonina, (sünitusabi), Janseni t. 7, tel. 806-55, kt. 11—12 ja
146—7.
Katz, Sch., S. Tatari 7, kt. 10—12
ja 5—7.
Knüpsfer, A.,
sünnitusabi),
Kentmanni t. 10, tel. (2)18=86, kt. 4—5.
Knüpfser,
H.,
(sünnitusabi),
W.
Pärnu mnt. 9, tel. (2)31=71, kõnet.
14 5—146 ja Lembitu 10=a, kt. 3—4.
Krail, W., (sünnitusabi), Kentmanni
Silmahaigused.
?, tel. (2)23=60, kt 11—12 ja 5—6.
Kukk, H., (sise), Paldiski mnt. 1, tel.
kassol, M., S Komoassi t. 1, tel.
Balti 204, kt. 5—7.
305=87, kr. 10—12 ja 3—5.
Liin,
Johanna,
(laste), Kaarli
Hansson, J., S. Roosikrantsi tän. 15,
puiestee 9, tel. 453 87, kt. 11—1
tel. 452-63, kt. 10—12 ja 4—6.
ja 6—7 ja teisip. 10—1412 ja C—7.
Hoffmann, H., Wiru 15, tel. 447=32,
Luik-Hellat,
Lydia,
Tõnismägi 2.
kt. 11—12 ja 5—7.
Eriala: sünnitusabi ja naistehaig.,
Seller, F., Näriva mnt. 10, tel. 304= j
kt. 11—1 ja 6—8, tel. (2)14=18.
56, kt. esmasp., kesknädalal ja reede!
K 5rwa-, nina ja kurguHõi
gused.
Vrasehe, E., (Haama), Wabaduse pl.
nr. 5, tel. 431-97, kt. 10—11 ja 4
—6-ni.
Vekmann, O., W. Roosikrantsi t. 1,
tel. (2)11-21, kt. 9—11 ja 6—7.
Dunkel, G., Allika t. 9, tel. (20)5=4.2,
ii. 4—6.
Hoffmann, Hugo, (haawa), Harju tn.
45 kt. 4—6.
Hunnius, H., (Haaloo), Kaupmehe L.
16, tel. (2)10=26, kt. 4—6 ja Greisfenhageni kliinikus 10—12.
Jürmann, W.,
(sise),
Pikkjalg 14,
tel. 434=76, kt. 3-5.
Krause, W., (baama), Pikk t. 36, tel.
441-64, kt. 11—12 ja 5—6.
Kurikoss, 81.,.. Jaani t. 6, tel. (20)2=50,
kt. 10—11 ju 4—5.
2aur, E., Niguliste t. 14, tel. 429-02,
kt. 12—1 ja 5—7.
Lepasson, G., Narma mnt. 42, tel.
307=28, kt. 10—11 ja 4—6.
Mickwitz, K., S. Roosikrantsi 8, tel.
451=66, kt. 12—1 ja' 4—%6.
Robin, H., Harju t. 28, tel. (2)10=28.
St. 12—1 ja 6—7.
Talsitow, W., (Haama), Wiru 18, tel.
447=70, kt. 3—4.
Tuch, A., (Haawa), S. Tartu mnt.
4, tel. 804=62, kt. 4—6.
77
Luchsinger, J., (sünnitusabi), Roosikrantsi 1, tel. 443-62, kt. 4—6 ja
esmasp., kesknäd. ja reede 1—2^ ja
Naiserakl. Narwa mnt. 52-a, teisip.,
deljap. ja laup. 1—2.
Masina, I.,
(sünnitusabi), Estonia
pst."21, tel. (20)3=54, kt. 10—1.
Multer, H., Lai t. 22, tel. Sõjamäe
10-82, Ä. 4—6.
Mühlen, G., (sünnitusabi) Jaani t.
9, tel. 447=80, kt. %4—%5.
Oldekop,
A.,
(sünnitusabi, elektrikab.), S. Karja tn. 2, tel. 436=67,
kt. 11—12 ja 5—7.
Palu, O., (lastehaig.
ja sünnitus
abil, Kaupmehe 15, tel. (2)14=60, kt.
11—12 ja 4—6.
Perli, H., (sünnitusabi), Gonsiori t
3, tel. 307=08, kt. 4—5.
Rostfeldt-Sätk, Alma, (nõuanne ema
dele), Tatari 21=5, kt. 12—1
ja
5— % 7, tel. (20)1=46.
Teemant, Salme, (sise), Girgenson:
t. 18, tel. 439=71, kt. 5—7.
Weltmann-Rang,
Elisabet, Tehnika
t. 14 tel. 428=95, kt. 4—5.
Wiburg, I., (närwi), Nunne t. 8,
tel. (2)28=99, kt. 4-—% 6.
Wilde, I., (sünnitusabi), Liitva 1. 24, j
kt. 4—5 (keskhaigem.).
Willingen, L., (sünnitusabi), Allika
t. 10, tel. (20)2=08, kt. 1—2 ja 5—7.
Wita-Lehtmets, Aldra, (sünnitusabi),
Liiwa 24, kodune tel. (2)23=67, kt.
^5—^6.
Klompus, M., W. Karja t. 1, tel.
445=74, kt. 11—1 ja 5—^8.
Kolomoitsew, M., Wiru t. 6, tel.
435=40, kt. 10—1 ja 5—8.
Lind, S., Uus 16—24, kt. 5—6, tel.
435=19.
Luuk, R., Pikkjalg 3, tel. 431=19, kt.
11—1 ja 5—7.
Luuk-Lik, Adele,
Rataskaewu t. 6,
tel. 431=19, kt. %11—12 ja 5—7.
Lüüs, Karl, naha, põie- ja suguhai
gused, Kaarli puiestee 9, kt. 9—11
ja ^5—%7, tel. 453=80.
Lury, S., S. Karja 4, kt. 10—ja
5—8, tel. 445=40.
Moderow, G., (põie), Wene t. 12, kt.
9—11 ja 4—7, tel. 430=18.
Niffontoff, N., Pikk 36, kt. 10—11 ja
Pender, F., (sise), Wene 1, kt. 9—10
ja 5—8, naistele 5—6, tel. 435-91.
Piiskop, I., Harju t. 26, tel. Kaitse
väe 2-42, kt. 5—7.
Poljak, M., Wiru t. 18, tel. 441=73,
kt. 10—1 ja 5—8.
Nuus, P., (põie), W. Pärnu mnt. 20,
tel. (2)14=50, kt. 5—7.
Rubanowitsh, J., Wiru t. 7, kt. 10—1
ja 5—7.
Rubanowitsh, R., Narwa
mnt. 25,
kt. 9—10 ja 5—7, tel. 300-62.
Rüütmann, H., Pikk 83, tel. 222=83
ja 436-28, kt. 9—11 ja 5—7.
Seegrön, A., Wene i 2. tel. 430-41,
kt. 10—11 ja 5—7.
Spindler, A., Harju t. 30—3, tel.
436-01, kt. 11—12
ja %5—%6,
Naha- ja suguhaigused.
peale selle: teisip., neljap, ja laup.
Asi, Alma, Kopli t. 4, tel. 439=85 t.
7—8.
*
%12—%2 ja 5—%7.
Wahl, A., Prof., Rüütli t. 6, teles.
Brehm, P., W. Karja t. 3, kk. 10—1,
431=02, A. 5— % 7 ja
teisip., ja
ja 4—7.
neljap.
ja
laup.
10
—
11.
iDreyer, H., Wiru t. 12, kt. 10—1 ja
Wilms, J., (Põie), Narwa mnt. 11,
1 5—8, tel. 447=82.
tel. 305=82, kt. esmasp. ja laup.
1Hansehmidt, E., Pikk t. 48, kt. 10—12
9—12 ja 5—7, teisip., keskn., neljap.
ja 5—7.
ja reede 9—%11 ja 6—7.
Jerwan, M., S. Roosikrantsi 7, tel.Schwarz, H., Wiru 1, tel. 433-49, kt.
kw. 1=19, kt. 6—7.
10—12 ja 5—7.
Kaplan, E., Wiru t. 16, kt. 10—1 ja j
Hamba- ja suuhaigused.
5—8, tel. 446=74.1
Katz, Fanny, Kaarli puiestee 9, tel.1 Aronstam, B., W. Wiru 3, tel. 216=87
kt. 10—1 ja 4—7.
453=23, kt. 10—12 ja 5—7.1
78
Jakobson, N., Wiru 19--4, tel. 21547 j
kt. 1—3.
Maks, H., Niiütli 32, tel. 210-30, kt ।
10—12 ja 4—6.
Prisant, E., Wiru t. 8, !kt. 10—1 ja,
4—7.
Schmotkin, M., Liiwalaia t. 33, kt.■
10—1 ja 4—7.
Salzberg, K., Lembitu 5, tel. 213=33,
St. 10—1 ja 4—6.
Leivskp, M., S. Tartu nurk. 7, kt.
10—1 ja 4—7, xi. 305=84.
Mcel-Limwevk, C., Näriva mnt. 40,
krt. 4, kt. 9—1 ja 3—7.
Soop, C., Jaani tu. 6—8, kt. 10—1
ja %4—5
Abramson, H., Wiru t. 7. WastuWõt kella 9 homm kuni 8 õhtu,
tel. 3=67.
Peterson-Adoff, Minna,
W. Posti
7—2, tel. 25=00.
Arste.j
Steinberg, J., Harju 48, tel. 11=61.
Vekker, A., (eriala: sise- ja naishaiSt. 10—1 ja 3—6.
gused ja sünnitusabi), kõnet. 11—
Pikare!vitsch-Gnrewitsch, Narwa mnt.
1 ja 6—8, Müüritoahe 17—3, tel.
18—2, kt. 10-1 ja 4—6.
(2)31=54.
Benkson, Agnes, Estonia pst. 11.
Franz, Jakobson,
Toompuiestee 4,
kt. 10—%12 ja 4—6, tel. 221—40.
sisemised- ja lastehaigused. Eriala:j
Hambatehnikut.
maksa ja sapikiwi haigused, kt. 11•
Virk, 21.,
Gonsiori t. 16—7, teles.
kuni 1 e. I., tel 451=61.
304=17.
Krafst, A., mao- ja sooltehaigused,,
Ämmaemandaid.
W. Tartu mnt. 14, tel 333-02. kt.1
Allikas, O., Suur Tartu mnt. 47-a,
11—12 ja 5—6.
Nosendorf, A , sisehaig., Mäekalda t.
krt. 4, teles. 311=28.
nr. 3, kt. 9—2.
Nirk, M.,
Toom-Kuninga t 3—1,
tel. 233=68.
Loomaarste.
Nähn-Linson, L., Maneeshi t. 7—5,
Arras, A., Lennuki tän. 1—3, kt.
tel. 305=22.
3—5, tel. 211-66.
Pommer, A., S. Kompassi 5, sisse
Dreyer, S.,. Wiru t. 12—1 (Singeri
keerata S. Tartu mnt.'
kaupl. majas) kt. 9—2 ja 4—7,
Wahar, M., Kreutzwaldi 17Kmtel. 304=72. Wäljasõidud igal ajal.
maem.-masseerija.
Hambaarste.
Neinhold, B., S. Karja t. 4- -12, apt.
Guretvitsch, R., Estonia pst. 15 tel.
Gnadebergi majas.
7=22, kt. 10—1 ja 4—7.
Langfeldt, H., ämmaem.-masseerija,
Jürman, L., Müüritvahe t. 16—37,
J. Wilmsi tn. 1—7.
trepp A, kt. 4—6, tel. kaitsewäe 29.
Leun, E., Paldiski mnt. 6—10.
Klas-Glass, H., Lai tän. 32, kõnet.
Kalm, M., S. Tartu mnt. 29—1.
10—1 ja 4—6; tel. 20=67.
Masseerijad.
Kah, O., Harju 80—8-b, kt. 10—%1
Lepp,
Irene,
Tatari t. 1—2.
tel.
ja % 4—7, tel. 28-47.
27=00. Kosmeetiline nrassaash (näo
Selter-Peks, M.,
Tatari 7—1, kt.
naha korrashoid). Konnasilma ra=
10—12 ja 4—6, tel. 216-21.
tvi, kt. 12—1 ja 5—7, etteteatami
Kasemets, A., Janseni 6-a—6, tel.
sega igal ajal.
307=90, kt. 10—11 ja 4—6.
Piepenberg, Arnold, Wenne tän. 11,
Wau-Prusowa, E., Lembitu 2-b—1,
koot. 11, kt. 9—11 ja 3—5, tel.
ft. 10—1 ja 4—6, tel. 201-91.
434=26.
Tamberg, H., Kuninga t. 2—2, kt.
Adwokaate.
10—12 ja 3—5.
Boruhow, A., Sauna i. 1, kt. 9—1
Brinka, A., S. Karja t. 4—7, kõnet.
ja 3—7, tel. 33-73.
%10—11 ja % 5—6.
79
Eldring, A., Kullasepa t. 8—3, kt.
8—10 ja 5—7, teles. 432=96.
Ewer, Walter, Wann. adw. abi, S.
Karja tn. 15, kt. 9—10 ja 5—7,
tel. 13=05.
Jaks, Arnold, S. Roosikrantsi 15—9,
kõnet. 8—10 ja 3—6.
Jdell, O. ja H., Lai t. 7—4,
kt.
9—10 ja 4—7.
Kolbas, 91., adw., Jaani t. 6—1, tel.
29—12, kt. 9—10 ja 5—7.
Kuuskmann, N., wann. adw., büroo
Wiru 19, tel. 433=66, kt. 9—10 ja
6—8.
Lauba, Adolf, wann. adw. abi, bii-i
roo Wiru 19, tel. 433=66, kt. 9—10 !
ja 5—7 õht.
Lewin, Sch., wann. adw. S. Karja
tn. 6, kt. 10—12 ja 5—7, tel. 9.
Limberg, B., wann. adw., Walli tn.
4—5, kt. 9—10 ja 5—6, suw. 10—
11, tel. 15=77.
Markowitsch, B., Wene t. 7—3, kt.
9—10 ja 5—7, tel. 430=13.
Maydell, Ludwig, Lai tn. 11, teles.
216=61, -wann. adw., kt. 9—10 ja
4—5.
Methusalem, Bernhard, Harju tän.
22 —3, kt. 9—11 ja 4—6, tel. 203=07
Mühlberg, Ed., wann. adw. abi. W.
Pärnu mnt. 6, kt. 5—7 P. l., tel.
215=48.
Roman, H., Wann. adw. abi, Wanaturg 1, tt. 9—10 ja 5—7. Teles.
226=25.
Ruubel, P., wann. adw., Harju tn.
45—4, kt. 9—10 ja 5—%7, tel.
206=31.
Tannebaum.
J. ,Uus t. 3—2, kt.
kt. 7—8 õhtul, tel. 214=25.
Talts, Karl, Wana turg, kt. 8—9 ja
4—6.
Susi, Arnold, wann. adw. Jaani t.
nr. 6—15.
tel. 445=81, kod. tel.
(2)10=23.
Kõnetunnid 9—10 ja
4—6.
Weber, A., Kuninga tän. 2. Teles.
449=54, kõnet. 9—10 ja 4—7.
Era-adwokaate.
Eldring, A.
Harju tän. 44—1.
8—10 ja 5—7, teles. 432=96.
kt.
Notaare,
Juurik, E., Jaani tän. 6, tel. 202=27,
kt. 9—3.
Kister, K., Wiru t. 9, tel 231=86.
kt. 9—3.
Hossmann,, O., Harju t. 39, kt. 0—3,
telefon 21—17.
Mahoni, A., S. Karja tn. 10, tel. 80,
kontor awatud 9—3.
Niesenkampssss. N. Kuninga t. 2;
kt. 9-3, tel. 13=45.
Kristelstein, I., Wana Posti t. 6,
kt. 9—3, tel. 214=20 ja 204=64.
Uesson, M., Lai t. 12, kt. 0—3, tel.
906.
Wannutalud tõlk.
Leopas, A., Niguliste t. 5, kt. 1—3
tel. 21=32.
Ööwalwe apteekides.
Pühapäewal wastu esmas.
Päewa: 1. linna apteek — Krediit
Panga majas tel. 4=41; 2. linna ap
teek — Telliskiwi 40; Kadrioru ap
teek — Narw2 mnt. 52=6, tel. 303-01.
Esmaspüewal wastu teisiPäewa; G. Gnadeberg ja Leyden,
S. Karja 4 tel. 19=88; E. Thuberg,
W. Pärnu mnt. 21, tel. 19=94; Walner, R. — Skarwa mnt. 24 tel
32=84; J. Wolff — Wäike Kalamaja
10, tel. 15=74; H. Mikholm — S.
Tartu mnt. 47, tel. 28=42; Mag.
Pukson —• Koidu 36.
Teisipäewal wastu kesknä
dalat: Raekoja apteek — Suur
Turu (Raekoja pl.) 11, tel. 21=65; A.
Joks — Paldiski mnt. 2, tel. 31=18;
W. Kuik — Liiwalaia 34, tel. 28=61;
Wiru tänawa apteek — Wiru 15,
tel. 29=99.
Kesknädalal wastu neljapäewa: Ed. Matsoni apteek — Ni
guliste 5, tel. 21=52; E Urm — W.
Tartu mnt. 28, tel. 10=55; Kadrioru
apteek — Narwa mnt. 52=6,
tel.
24=01; Koitmets-Kann-Mägi —- S
Pärnu mnt. 22, tel. 34=36.
Neljapäewal wastu reedet:
'Raekoja apteek — S. Turu (Naeko-
80
Tallinna nais-erakliinik, Narwa mt.
nr. 52=a:
Sünnitusmaja,
Lembitu tän. 10-a.
Linna naha- ja suguhaiguste haige
maja, II. Tatari tän. 25.
Külgehakkatvaie haiguste haigemaja,
Magasini tän. 26, tel. 4=39.
Röntgeni
kabineti,
läbimalgustuse
üleswõtled ja arstimine,
WastuWõtmine S. Roosikrantsi tän. 2-a.
Sõjamäe keskhaigemaja, S. Juhkentali tän. 52.
Linna maksuta suguhaiguste nõuandetoht ja ambulatoorium,
Wene
L a u p ä e iv a 1 Wastu pühapäetüli. 21 (komblusmalwekoha
ruu
W a: G. Gnadebergi ja Leydeni apt.
mis).
(Meesterahivastele igal esS. Karja 4, tel. 19=88; A. Jõks —
maspäetval, kesknädalal ja nelja
Paldiski mnt. 2, tel. 31=18; 1. linna1
päeval, naisterahmastele igal teiapteek — Krediit panga majas, tel.
sipäetval ja reedel kella 4—5). 2.
4=41; 2. linna apteek — Tclliskiwi
Raekoja 4. kell 4—5 õhtu, naistele
40; H Mikhelmi apteek — S. Tartu
teisip. ja laup.
mnt. 47, tel 28=42.
Linna tiisikushaigete ambulatoorium,
Pühapäewadel on apneegid aivaLai tän. 40.
tud.
Suurtel pühadel on ainult
Linna nõuandekoht emadele ja wäineed aivatud, millistes ööwalwe —
kelastele, Lai tän. 40 (1., 2., 5.,
teised on kinni.
6. jaosk.) ja W. Pärnu mnt. 19=a.
(3. ja 4. jaosk.). Koplis Wene-BalMuuseumid.
ti tehas 96—3.
Eesti kunsti muuseum, Nariva mnt.
Linna kooliõpilaste ambulatooriumid
(Eesti muuseum Tall.)
ja Harnbakliinikud, Lai tän. 40 ja
Eesti sõjamuuseum, Wene tän. 5.
W. Pärnu mnt. 19=a.
Prowintsiaal-muuseum, Kohtu t. 6.
Aiaärid.
Haigemajad.
Rich.
Reiohinann,
Wismari tän. 5.
Tiisikushaigete sanatoorium, Maga
K Reirn, S. Pärnu mnt. 102, tel.
sini tän. 29.
11=71.
Linnakooli Harnbakliinik, Lai täil. 10.
Eesti erakliinik, Kaupmehe tän. 10.
Äri- ja tööstuskohte.
Kliinik, Wiru tän. 23.
Ehituse
tarbeainete
müüja
a.-s.
Linna keskhaigemaja, KirEuiaia tän.
„Massoprodukt",
S. Tartu mnt.
nr. 8, tel. 76 (öö-päetva walive61-d, tel. 18=96.
kord), sünnitusjaoskonna tel. 23=91
Elektrotehnika A. Kapsi ja Ko., Har
(öö-päema 'walroekord).
ju tän. 46, tel. 7=75 ja 10=15,
Diakonissi-haigemaja, S. Pärnu mi.
Osak. Tartus, S. Turg 12.
nr. 52= a, el. 309=71.
Graweerimise ja kummitemplite töös
„Seelvaldi" maimuhaigete maja, Pal
tus P. Blaufeldt, Nunne tän. 8,
diski mnt. 52.
Harja- ja pintslitööstus K. Kuus
Dr. Krüpsferi naiskliinik, Lembitu
mann, S. Tartu mnt. 44.
tän. 10-a.
Harmooniume valmistab ja müüb
Tallinna erakliinik, S. Roosikrantsi
J. Olbrei, S. Tartu mnt. 6.
tän. 2-a.
Hauasambaid Walmistab A. Jürgens,
Sanatoorium, Kadriorus, Boska 15.
Kaupmehe tän. 7.
ja) plats 11, tel. 21=65; W. Kurk —;
Liiwalata 34, tel. 28=64; Wiru täu.'
apteek — Wiru 15, tel. 29=99; J. i
Wolss — Wäile Kalamaja 10, tel.!
15=75; Mag. Pukson — Koidu 36.
j
Reede iv astu laupäetva: Ed.
Matsani apteek —- Niguliste 5, tel. j
21=52; Ed. Thuberg — W. Pärnu'
mnt. 21, tel. 19=94; Ed. Urm — W.,
Tartu mnt. 28, tel. 10=55; KoimetsKann-Mägi — S. Pärnu mnt. 22,
tel. 34=36; Wallner, N. — Narma
mnt. 24, tel. W-84.
81
Hinged uste, akende jne.
jaoks ja: Marmori-
muud ehitustarbed, Tall wiiliwabriku äri, S. Karja 16.
Jukasso-komisjon büroo
.Kreditor",
Harju tän. 30, teles. 21-92.
Jalgrattad Kr. Saar ja K'o., Esto
nia pst. 27.
Juuksetööstus ,Granberg", Pikk tän.
17, tel. 20-12.
Kaalulöösus firma A. Kask ja Ko.,
S. Tartu mnt. 61-b, tel. 306-82.
Kalanduse tarbeasju müüb R Hanschmidt, Pikk tän. 48.
Kantseleitarwitusi müüb
Sl. Klass,
Harju tän. 20.
Katalsepp M. Miller, Heina t. 33.
Keemia tööstus „Feimal", Wolta 3.
Kirjutusmaterjalid — J. Ploompuu,
Nunne tän. 11.
Kiwitööstus, marmor ja graniit, A.
Ed. Jürgens Kaupmehe tän. 7.
Klaas- ja kiwiuõusid
müüb
Job.
Berner, Wäike Karja tän. 12.
Kiwisüsi müüb J. Linde pärijad,
Merepuiestee 15.
Kirjastaja I. Ploompuu, Nunne i.
nr. 11; tel. 23-59.
Kirjutusmaterjali kauplus A. Klass,
Harju tän. 20.
Klisheesid walmistab O. A. Thom
son, Harju tän. 28.
Konditorei, G. Stude, Pikk tän. 16.
Kontori tarbed St. Klass, Harju 20.
Koolitarbed —■ J Ploompuu, Nunne
tän. 11.
Kosmeetika, parfümeeria, seebid, olid
ja muud majandus-tarbeasjad, E.
Günther, Kuninga tän. 8.
Laeuuraamalukogu
J. Ploompuu,
Nunne tän. 11; tel. 23-59.
Laste pildiraamatud, J. Ploompuu,
Nunne tän. 11
Laetvatehased ja -tarbed
J. Linde
pärijad, Merepuiestee 15.
Lõhnaõlide ja iluseepide wabrrk „FeiWal", Wolta tän. 3.
Majatarbete
iiri
TH. Käärmann,
Raekoja plats 10.
Mänguasjade kauplus
W. Tegeler,
Raekoja PL 17.1
ja graniiditööstus Aleks.
Ed. Jürgens, Kaupmehe t. 7.
Masinaid müüb
Kr. Saar ja Ko.,
Estonia pst. 27.
Mööblitööstus ja -äri a.-s. „MassoProdukt", S. Tartu mnt. 61-d, te
lefon 308-96.
Muusikariistu
ja
noote
Eugen
Brandt, Pikk tän 29.
Nahaparkimise tööstus ..Linda",
S.
Pärnu nrn-t. 78.
Nood:- ja muusikauplus, Pikk t. 29.
Nõudekauplus
T. Käärmann, Rae
koja plats 10.
Õmblusmasinate äri
Kr. Saar
Ko., Estonia pst. 27.
Paberi- ja kirjutusmaterjali kauplus
J. Ploompuu, Nunne tän. 11.
Pagari- ja koudritriäri E. Malstrom,
Kullasepa tän. 6, S. Tartu mnt.
10 ja Narina mnt. 32.
PaAimispaberit müüb J. Ploompuu
Nunne tän. 11.
Pank. Eesti Kommertspank, Suur
Karja tän. 8.
Pandimaja.
Tallinna linna pandi
maja, Maneeshi tän 4.
Parfümeerika, kosmeetika, seebid ja
urnjauduStarbeaineid ivalmistab sa
müüb „Feiwal", Wolta tn. 3.
Päewapildi tööstus J ja P. Pari
mas, Kuninga tän. 1
Pildiraamatud lastele, J. Ploompuu,
Nunne tän. 11.
Piimasaaduste
kauplus
„EstonnT
P. K.-ÜH., Jaani tän. 6, Müüriivahe tän. 16.
Pesukoda,
Tallinna
aurupesumasa
0.-Ü., Narina mnt. 19.
Päästeselts, Balti päästeselts, A.-S.,
Wana Sadama tän. 5.
Puutviljatauplus
Feldt, R., Jäger,
A., Harju tän 45.
Puunõude ja reisitohwrite kauplus
E. Erapart, Estonia pst. 25.
Puupapiwabrik, Põhja paberi- ja
puupapiivabrik, A.-S., S. Tartu
mnt. 86-88.
Puu-reial, a.-s. «Massoprodukt". S.
Tartu mnt. 61-d.
82
Puurkaewumeister
Jaan
Masing,
Liiwalaia 33.
Püssikauplus Passup, W. Karja t. 3.
Põllutööriistade äri. Kr. Saar ja
Ko., Wiruwärawa pst. 27.
Raamatukauplus
J.
Ploompuu,
Nunne tän. 11; telefon 23=59.
Raamatuköitmise äri, Nunne t. 11.
Rätsepa äri M. Johanson, Lühikejalg; teles 30=89.
Raadiotarbed, Tormolen, Harju 37.
Raud- ja teraskaubad. Tall. Wiiliwabrik, S. Karja tn. 16.
Raud- ja teraskaubad ja ehitustar
bed, Ernst Aring, Wana-Wiru t.
10, tel. (2)14=94
Naud- ja teraskaubad, laskeriistad,
laskemoort.
M. Männil
ja Ko.,
Pikk tän. 13.
Rohu- ja* wärwikauplus, E. Günther,
Kuninga tän. 8.
SaapakaupluS, M. Dubas, Jaani 6.
Saun, K. Saarmann, Paldiski m. 3.
Sawitööstus, J. Oha, Ole tän. 27.
Sepikoda, W. Kesker, Kotsebue t. 2.
Shokoloodi ja martstpaani wabrik,
Georg Stude, Pikk tän. 16.
Sukawabrik, O. Kilgas, Wolta tän.
Söögimaja, P. Niimann, Apteegi 5.
Speditöör Oskar Stude, S. Brokusmägi 14.
Spordiasjade äri o.-u. «Ssto", Pikk
tän. 47, teles. 10=02.
Talurahva kauplus „Koondus", S.
Tartu mnt. 46.
Tapeedi äri J. Ploompuu, Nunne 11.
Telliskivi, ahjupottide ja sawinõude
tehas, Ole tän. 27.
Tinawalamise
tööstus,
Haawlib,
plombid jne., G. Liebermann, Hol
landi t. 46, tel. 301=44.
Trikoo- ja sukawabrik O. Kilgas,
Wolta tän.
Toiduainete kauplus T. Kaarmann,
Raekoja plats 8.
Tööriistade äri. Tall, wiiliwabrik, S.
Karja tän. 16.
Trükikoda «Ühiselu", Pikk tän. 42.
Tsementasjade tööstus O. WareW,
Baltiski mnt. 42 ja 46.
Tündersepp J. Pent, Alam-Luha 5.
Wahetalituse kontor „Kreditor", Har
ju tän. 30, teles. 21=92.
Wasewalamise tööstus
J.
Mtitus,
Wabriku tän. 6—41
Weväri J. Linde pärijad, Merep. 15.
Wihmamautlid, wahariided, S. Kull,
Wana Posti tän. 8.
Wiiliwabrik ja äri, Tallinna wiili
wabrik, Suur Karja tän. 16.
Willaketraja, Tallinna mehaan. fu*
dumisewab. ühisus, Weerenni tän.
21, kontor, Kinga tän. 3.
Wilditööstus, Esimene Tallinna, Hee»
ringa tän.- 4.
Wineertvabrik
A.-S.
Luther,
S.
Pärnu mnt. 27.
Wärwikauplus, E. Günther, Kunin
ga tän. 8.
Wõõrasiemaja «Kuld Lõwi", Harju
tän. 40.
Worsti- ja lihakonserwi tööstus «Es
tonia", S. Tartu mnt. 79,
Nõmme juht.
Linnawalitsus, Pärnu mnt. 103,
Politsei, Pärnu mnt. W.
Postkontor, Pärnu mnt. 87.
Notar, H. Tuksam, Jaama tän. 12.
Apteek A. Trossin, Apteegi tän. 4.
Tiisikuse wastu wõitlemise Tallinna'
seltsi sanatoorium. Põllu tän.
Eestimaa tiisikuse wastu wZitl. seltsi
Nõmme kopsuhaigete sanatoorium,
Waldeki tän. 26,.i
Supelasuius, W. Wolkmann, Waldeki tän 24.
Lauahoow A. Oit, Oie tän. 5.
Arste.
Dessin, E,
isise- ja naistehaig.),
Põllu tän. 10, tel. 50, kt. 11—1
ja 5—6.
Dunkel-Kallas, Nõmme
— Rinnalaste kodu.
<53
3Jlücfmmni, ?t., (sise- ja lastehaig.), 1
Ida tän. ^ te! 1= 19, kt. 10—12 !
ja 5—7.
Buseh, W., S. Pärnu 59, II. 79, 11.
10—11 ja 4—5.
Gliiekmann, R. (fi|'e.-. ja lastehaig.),
Ida tän. 3, tel. 1—49, kt. 10—12
ja 5—7.
Kelluer-Kontschajetva, L. (laste- ja
stsehaig.), Metsa tän. 5, kt. 10—12
ja 5—6.
Semjonow-Karneol, K., (sise-, nahaja suguhaig.), Metsa tän. 47, tel.
1=27, kt. 10—12 ja 5—^7.
Thomson, Crh., (sise- ja lastehaig.),
Põllu tän. 7, 17l 2=20, kt. 9—10
ja 5—6.
Uugern (sise- ja lastehaig.) S. Pär
nu mnt. 77, tel. 1=93, kt. 11—12
Ia 5—6.
Wastalu, St., (sise- ja haawahaig.),
Waldeki 7, tel 40
kt. 9—10 ja
4 —6.
Zirk, H. (sise- ja lastehaig.), Raud
tee tän. 41, tel. 2=04, kt. 5—7.
Hambaarst, E. Apsesbaum,
Pärnu
mnt. 57.
Ätumaemand,
E.
Grünthal-Ewert,
Waldeki tän. 44,
Tartu juht.
Üldtarwilikub asutused.
Aadressbüroo, Jaani t. 9,
Eestis rahmamuuseum, Raadi mõisa
lossis. Kantselei ja arhiitv-raamatukogu, Aia tän. 42.
Eesti Karskusliit, Jakobi t. 8.
Ekspressi kontor, Suur Turg 9.
Elektrijaam, Lihaturg 7., tel. 1=48.
Gaasitvabrik, Aleksandri tän. 96: te
lefon 1-02.
Haigekassa, Aleksandri tän. 38.
Kaitsewäe ringkonna ülem, Jaani t.
nr. 6.
Kaitsemalewa staap. Karlowa 24.
Linnawalitsus, Raekojas, 2. karral:
tel. 79 ja 93
Linna ja maakonna tööbörs, Kaluri
tän. 12.
Linna hoolekande
osakond,
Kaluri
tän. 12.
Linna fermistetu osakond, Gilde 8.
Linna koolimalitsuse kantselei Gil
de tän. 8.
Maksuamet, Lai 33.
Maawalitsus, Promenadi f. 2, end.
Londoni mõõrastemajas, ebk Alek
sandri tän. 1, teles. 49.
Postkontor, Rüütli t. 17, teles. 14.
Pandimaja, Söögiturg 2, teles. 6.
Riigimaade ülem, Weski 1. 37.
Tapamaja, Wõru t., Wana Kastani
tän. lõpul, teles. 95.
Tööinspektori
5-da jaosk. kantselei,
Suurturg 10, teles. 131.,
Polisel.
Kriminaalpolitsei, Gildi t. 14, tel. 13.
Tartu-Walga prefektuur, Gildi 14,
Wahituba Kompanii t. 10, teles. 154
Linnapolitsei 1. jsk., Lutsu tän. 4,
teles. 23.
Linnapolitsei 2. jaosk, Riia t. nr. 32,
teles. 144.
Linnapolitsei 3. jsk.. Kalda 7, tel. 8.
Kohtud.
Kõrgem riigikohus, Aia t. 35, teles.
81.
Tartu-Woru rahukogu tsiwiil-jaosk.,
Weski tän. 32, teles. 683.
Rahukohtunikud 1. ja 2. jskd., Alek
sandri 24.
Rahukohtunikud 3. ja 4. jskd., Riia
tän. 41.
Rahukohtunikud 5. ja 6. jskd., Tiigi
tän. 52.
Tartu-Woru
rahukogu
kriminaaljaoskond, Weski tän. 32, teles. 130.
Tartu-Woru rahukogu kinnistus jsk.,
Weski tän. 32, teles. 683.
Tartu linna ivaestehoolekande kohus,
Kaluri 12.
Kohtu-uurijad.
1
ja 2. jaosk. kohtu-uurijad, tähtsa
mate asjade kohtu-uurija, Rüütli
t. 27, teles. 464. 4. ja 5. jaosk.
Maarjamõisa t. 52, teles. 197.
84
Kohtumist rivid ja prokurörid.
Tartu-Wõru rahukogu 1. ist kohtupristaw Sarap, Lepiku 4.
Tartu-Wõru rahukogu 2 jsf. kohtuPristaw Aia tän 39
Tartu-Wõru rahukogu 3. jsk. kohtupristaw asub Tallinna t. 67, 4.
jsk. Tööstuse 11.
Tartu-Wõru rahukogu prokuröri kabinett, Aia 35, tel. 221.
Notaaro.
Kallas, J., Künni tän. 5, teles. 450.
Reimann, Ilmar, Kompanii 2, te
les. 8-09.
Haigemajad ja kliinikud.
Ülikooli meditsiine
kliinik,
Haigete
wastuwõtmine igal ajal, ambulants
äripäewiti 9—10, juhataja
prof.
E. Masing, Toomemäel, teles. 73.
Haawaktiinik, haigete wastuwõtmine
igal ajal,
ambulants
äripäewiti
9—10, juhataja
prof.
K. Konik,
Toomemäel, teles. 126.
Naistekliinik, sünnitajate ja haige
te wastuwõtmine igal ajal, ambu
lantsis äripäewiti % 12—1. Rönt
geni kabineti,
juhataja prof.
J.
Miländer, Toomemäel, teles. 145.
Hospitaali-haawakliinik, Haigete Wastuwõtmine
igal ajal, ambulants
äripäewiti 10—1, juhataja:
prof.
R. Wannaeh, Maarjamõisa wäljal,
teles. 342;
Hospitaal-sisehaiguste kliinik, haigete
wastuwõtmine igal ajal, ambulants
äripäewit' 11—12, ajut. juhataja:
prof.
L. Puusepp,
Maarjamõisa
wäljal, telef. 255.
Närwikliinik, haigete
wastuwõtmine
igal ajal, Maarjamõisa wäljal, te
lef. 474.
Waimuhaigete kliinik, haigete was
tuwõtmine igal ajal, ambulants
iga päew 11—12, juhataja
prof.
M. Beresowsky, Tallinna t. 48 ja
Puiestee tän. 1, telef. 52.
Silmakliinik, ambulants äripäewiti 8
— 10, juhataja pros. C. Blessig,
Maarjamõisa ja Wallikraawi tän.
nurgal, telef. 396,
Lastekliinik, ambulants ja nõuandekoht emadele, äripäewiti 9—11, ju
hataja:
Dr. med. Lüüs,
Weski
tän. 6, telef. 461.
Dermatoloogia- ja weneroloogia-polikliinik, haigete wastuwõtmine äri
päewiti 12—1, juhataja: pros. A.
Paldrock, Polikliin. Hoone, Jakobis.
Lepramaja
(pidalitõbiste) „Muuli",
Weeriku alewis, juhataja: pros. A.
Paldrook, Muuli talu, Weeriku al.
Sisehaiguste polikliinik, haigete was
tuwõtmine äripäewiti 2—4, juhata
ja: prof. H. Koppel, Jakobi t. 2.
Kõrwa-, nina- ja kurguhaiguste po
likliinik, haigete wastuwõtmine esmaAp., kolmap. ja laup. 2—4. Ajut.
juhataja: prof. H. Koppel, Jakobi
tän. 2.
Tiisikusehaigete nõuandekoht, wastuw.
esmasp. ja kolmap. 2—5, Jakobi 2.
Linna haigemaja, haigete wastuwõt
mine 10—12 ja 5—7, hädakordadel
igal ajal, Lina tän. 6.
Linna haigemaja külgehakkawate Hai
guste jaoskond, Aleksandri t. 86.
Lrnna haigemaja suguhaig. meester.
jaoskond, Aleksandri t. 86.
Linna haigemaja suguhaig. naister,
jaoskond, Puiestee tän. 87, tel. 56.
Linna koolide ambulants, Kaluri tän.
nr. 12.
Raudtee terwishoiu
3. abijaoskond,
haigete wastuwõtmine iga päew
9—10, Wiljandi tän., Waksali maja.
Melleni haigemaja ja põetajate kool,
haigete wastuwõtmine igal ajal,
ambulatoorium — Tr. Feldbaeh;
haawahaigused 9—11 ja 0—7; Dr.
Moritz: sisemised haigused 11—12;
Dr. Vagel silmahaigused 8—9; Dr.
Zeddelmann;
haawahaigused
10—
12, Dr. Zeddelmann: kõrwa-, ninaja kaelahaigused 6—7. Röntgeni
kiirtega
läbiwaatamine
11—12,
Aia tän. 36, telef. 552.
Arste.
Dr. Fischer, E., sisemised-, nürwi-,
laste- ja külgehakkawad Haigused,
kõnet, 9-—11 ja 5—6, Tähe tän. 42.
85
Dr. prof. KoriE, K, haalvahaigused,
Lai tän. 34, kõnet. 3—4. (Ülikooli
Haawakliiniku juhataja).
Dr. Kuriks, O., Dr. med., silmaarst,
kõnet. 10—12 ja 4—6, Pro-menadi
tän. 3, teles. 8=54.
Dr. Lüüs, A., prof., lastehaigrrsed,
Küütri t. 14—4 tel. 2=60, kõnet,
kl. 4—5 (ülikooli lastekliiniku juh.)
Dr. Paldrock, A., prof., naha- ja su
guhaigused. Tähe t. 7.
Dr. Reinhold, K., kõrwa-, kurgu- ja
ninahaigused, Narwa tän. 6.
Dr. med. E. Terrepson, naha- ja
suguhaigused ja urologia, Lutsu t.
2.
Dr. Vogel, Karl, silmaarst, Wana t.
2, tel. 8=16, kõnet. 10—1 ja 4—6.
Dr. Wäärsi, Ida, naistehaigused ja
sünnitusabi, Pepleri t. 6, tel. 589.
Kõnet. 10—11 ja 4—5.
Dr. Zimmermann, W.,
seedimisorgaanide haigused, uroloogia ja iga
sugused analüüsid, kõnet. 12—1 ja
4—5, Tähe tän. 5.
Loomaarste,
Taral,
Karl, prosssor,
Vene tän. 22.
tel.
3-19,
Hambaarste.
Bulgakow, W.,
Pepleri rän. 18, tel.
963, kõnet. 9—1 ja 3—6.
Lipping, P., Tähe t. 3, kõnet. 10—1
ja 3—3.
Hambakliinik, .Rüütli tän. 25.
Ämmae nandaid.
Kamsen, E., Jaani tän. 15.
Laabe, A., Lodja tän. 5—4.
Liibusk, E., Raatuse L. 12—4, 3. kor
ral.
Adwokaate.
Siil, Woldemar,
Vabaduse puiest.
(end. Lihapoe t.) 11, telf. 93.
Hartmann, W., wan. adw., Wana
tän. 2.
Kriisa, I., Jaani t. 1.
Õsso, L., Jaani tn. 16.
Olesk, Lui, wann. adw., Rüütli t. 11.
Sild, Karl, wann. adw., Rüütli tän.
nr. 4—3.
Sumbak, wann. adw., Tiigi tän. 27.
Koolid.
E. W. Tartu ülikool, Jaani tänatu,
tel. 1=17, kantselei arvatud 11—2
äripäewiti.
E. N. K. S. Tütarlaste gümnaasium,
Viljandi tän. 3, tels. 1-11.
Tütarlaste gümnaasium, Riia tän. 12,
tel. 2.
Tresfneri gümnaasium, juhataja: K.
Treffner, Rüütli tän., Wastu post
kontori, tel. 58.
Kommertsgümnaasium, Soetuna tän
6/12.
Tartu poegl. gümnaasium, Riia tän.
nr. 121-a.
Tartu linna õhtugümnaasium, Riia
tän. 107.
Tartu linna Saksa ühisgümnaasium,
Jakobi 1. 13.
Vene gümnaasium, Munga tän. 14.
Valteri Saksa era-gümnaasium, ju
hataja A. Valter, Magasini t. 3—5.
Õpetajate seminar, Pepleri tänaw 13,
kantselei Lai 28, tel. 2=25.
Tartu kõrgem muusikakool, Lossi tän
15, tel. 308.
Kunstiühingu „Pallas'e" kunstikool
Karlawa tän 2.
Linna käsitöökool, Narwa tän. 85.
Naisühingu käsitöökool, Kaluri t. 12
Naisseltsi majapidamise ja kangakudumise kursus, Lutsu 14.
Tartu linna tööstuskool, Kalda t. 16.
Vigastatud kojameeste ühingu puuja Witsatööstuse
eraõppetöökoda,
Narwa t. 12.
Põllutöökool „Wahi', Vahi mõisas,
2 kilom. Tartust, tel. 2=54.
Melleni põetajate kaol, Aia tän. 36.
Seminari algkool, Lai tän. 28.
Pimedate töökool. Jaani t. 23.
1. linna algkool, Botaanika tän. 7=a.
9
„
„
Tolstoi t. 4.
3*.
„
„
Puiestee tän. 78.
4.
„
„
Karlawa mõis.
5.
„
„
Karlawa tän. 48.
6.
„
„
Tresfneri tän. 2.
7.
*
„
Kesk tän. 19.
8.
„
„
Riia tän. 99.
9.
„
„
Aia tän. 48.
10.
»
„
Peetri tän. 33.
86
„
„
Karlowa tän. 67.
„
„
Kaarna tiin. 25.
„
„
Nurga f. 11.
(Wene).
14. linna algkool, Tähkvere tän. 4.
15. linna algkool, Riia tän. 107,
tel. 3=47.
16. linna algkool, Salvi tän 12.
11.
12.
13.
Apteegikaubad.
Maarja apteek, prolv. Siimer, Pepleri tän. 9.
Lill ja Hakkaja, Nartva tiin. 6 ja
Rüütli tän. 10.
Linna apteek, raekojas, alum. korral.
Automobiile müüb A. Rosenwald ja
Co., Suurturg 8.
Elektri tarbeasjade äri.
P. Lall, Promenadi 7..
Fotograf E. Krüner, Promenadi t. 8.
Kaalutööstus.
Cd. Sattelberg, Lossi t. 4, tl. 6=41.
Kasukakauba ja nahkade tööstus.
„Ekt", 0.-Ü., Turu tän. 26.
Kellasepatöökoda,
H. Tillemana, Promenadi tän. 17.
Köie- ja nööritööstus.
E. Puijat, Halliku tän. 3. Kauplus
Poe tän. nr. 6.
Lina ja wiljakauplus.
Tartu Eesti Majandusühisus, Holmi
tän. 14—20, tel. 10.
Limonadi, mõdu ja alkoholita weinide
tööstus.
H. J. Lõhnas, Tähkvere rän. 15,
tel. 6--99.
Maalritööstus.
A. Praal, Promenadi 6.
Masinate ehitus ja parandus.
Natnik, Wõru tän. 50.
Ortopeedia ja arstimise riistaöe
tööstus.
G. Saks, Riia tän. 39.
Plekjsepa töökoda.
Leib Spungin, Mäe ja Nariva tän.
nurgal 39, omas majas, tel. 6-96.
Puusärgi äri.
A. Enno, Raatuse tän. 2.
Raamatuköitmise tööstus.
«Postimees", Jaani tän. 11—13.
Sadulsepa äri.
T Must, Riia tän. 17.
Saeweski ja lauaivabrik,
M. Gelb, Fortuna tän. 15.
Sawinõude ja ahjukiwide tööstus.
W. Tillmann, Aleksandri tän. 11.
Seebi- ja küünlatööstus.
«Weronika", Aleks^idr-l 14.
Sepa töötuba.
Loomarsti teaduskonna õppesepikoda,
terwete kapjate rautamine iga äri
päeval kella 8—12 ja 1—5, haigete
kapjate rautamine k. 10—12, Tal
linna ja Nartva t. nurgal.
Sissesõiduhoow wõõrastele.
«Eestimaa", Kiivi tän. 2, tel. 64.
Spordiriistade wabrik.
Emajõe tän. 3.
Trükikoda.
«Postimees", Jaani tän. 11.
Laakmann, Riia 6.
Tsemendisaaduste tööstus.
Promenadi tän. 2, kõnetr. 78.
Õli- ja wärwikauplus.
E. Günther, Kaubaheow 26.
Worstitööstus ja maitseainete kaupl.
Hans Luiga, Küüni tän. 3, tel. 2-03,
tööstus Fortuna tän. 14.
Õmblusmasinate kauplus.
Raatuse tän. 2.
Wärnitsa ja linaoli tööstus.
«Astra", Karlowa tän. 63.
07
Naerva juht.
Liunawalitsuse osakonnad:
> Töökaitse 3. jsk. inspektor, Posti tän/
36, 3. korral.
Üldine Haigekassa, Malmi tän. IV:.
Perekonnaseisu amet, raekojas^
Linnawalitsus, raekojas.
Peakantselei, raekojas, 2. korral.
Statistika osakond, raekojas, 1. kord.
Haridusosakond, raekojas, 2. korral.!
Majandus- ja kütteosakond, raekojas, j
1. korral.
Tööbörse, raekojas, 1. korral.
Rahaasjanduse osak., raekojas, 1 for-!
ral.!
Hoolekande osak., raekojas, i - koreal. Tehnika jaosk., raekojas, 1. korral.j
Linna Waestelaste kohus, raekojas,;
2. korral.
Dlektriosakond, Turu tän. 12.
Niigi- ja uinub asutused:
Aadressbüroo, Posti tän. 36, 1. kor.
(politseiülema kantselei juures).
Eesti punase risti Narina komitee,
Tallinna maantee 25.
Elektrijaam, Kreenholmis.
Emade ja rinnalaste kodu, Sepa t. 7,
Kaitseliidu Narina maletna staap,
Walge t. 7.
Poliitilise politsei komissar Narmas,
Posti tän. 36.
Kriminaalpolitsei,
Posti tän.
36,
2. korral.
Kohtu-uurijad, Walge tän. 7.
Maksuinspektor, Walge tän. 7.
Piiripolitsei, Narina punkt, raudtee
jaam.
Abipresektuur, Posti tän. 36, esimesel
korral.
Politsei 1. jsk. komissar, Posti tän.
nr. 36, esimesel korral.
Politsei 2. jsk. Kreenholm 31Postkonior, Walge tän. 7.
Prokuröri abi, Rüütli 18.
Rahukohtunik 1. jsk. Walge t. 7.
Rahukohtunik 2. jsk., Posti tan. 36,
2. korral.
Raudteepolitsei komissari abi, raud-■
teejaam.
Telefonitvõrgu kantselei, Walge t. 7. |
Tollitvalitsus, Koidu t. 7.
Arste;
Aniroporo, ^.. Wabaduse tän. 33.
Dementjew, W., laste- ja sisehaig.,Salme tän. 1.
Jakoivlew, Woldeumr,
uniste- ja
lastehaigused, Westerwalli tän. 27.
Lange, Woldemar, kirurg, Röntgeni
kiired, Rahu tän. 12.
Sulg, Hans, sugu- ja nahahaigused,
Linnaarst, Rüütli 26
Neier, Wiktor, laste, ja sisehaigused,
linna haigemajas, Westerwalli 27.
Adivokaater
Frank, F., Mäe tän. 6.
Kuusk, J., Wann. adw., Suur t. 13,
teles. 213.
Notaare.
Hansing, I., Peetri pl. T
Koolidt
Rahwaülikool ja kollez, Lai tän. 2.
1. ühisgümnaasium, Lai tän. 2.
2, Wene gümnaasium, Sepa t. 26.
Naiskutsekool, Moonaladu t. 2.
2. Eesti algkool, Wabaduse tän. 14.
3. Eesti algkool, Posti tän. 23.
4. Eesti alkgool, Pihkwa tän. 7, Jaa
nilinnas.
6. Eesti algkool, Tallinna mnt. 30.
7. Eesti algkool, Kreenholmis.
1. Wene algkool, Eha tän. 10.
3 Wene algkool, Peterburi tän. 5,
Jaanilinnas.
Puu- ja rauatöökool, Lai tän. 2.
Muusikakool, Walge 5.
88
Ärid ja tööstuskohad.
Apteek, Malmi tän. 1-a.
Jahuweski P Lemming, Uus liin 66.
Kellasepatöökoda M. Võhma, Joala
nr. 16.
Kompivekitööstus N. Veseloto, Joala
tän. 3.
Koloniaalkauplus M. Must, Posti 61.
Lõngu müüb:
A.-s. „Will", Peetri t. 16/21.
Limonaadi^ehas T. Laos, Peetri 2.
Masinaehitus ja mal-n-walamine I.
Helder, Raudtee tän. 10.
Nahakauplus A. Schapiro, Malmi 7.
Naha- ja saapakauplus
A. Ohno,
Posti tän. 51.
Nahaparkimise tööstus I Hänilane,
Raudsilla tän. 27/29.
Pagari- ja kondiitritööstus A. Ärtis,
Suur tän. 22.
Niietekaupins G. Rumjantsew, Suur
tän. 19.
Rüdewärwimise tööstus a.-s. „Will",
Peetri tän. 16/21, teles. 161.
Trükikoda O. Nieländer, Suur L 1.
NarWa-IZesuu juht.
Alewrwalitsus, Paska tän. 27.
Arst Dr. E. Salzmann, Mere t. 6.
Algkool, Vabaduse t. 9.
Postkontor, Mana tän. 5.
Apteek, Vabaduse 31.
Politsei konstaabel, Pasta t. 21.
Tolliameti osakond, W. Lootsi t. 2.
Ühiskauplus, Uus tän. 2.
Ühispank, Paska tän. 27.
Võõrastemaja „Frantsia" S. Lootsi
tän. 8.
Pärnu juht.
Üldtarwilikud asutused.
Linnatvalitsus, Wilmsi tän. 3.
Maawalitsus, Suur-Sepa tän. 16.
Viljandi-Pärnu Abiprefektuur, Possieti tän. 12.
Kriminaalpolitsei, Posiieti tän. 12.,
Kaitsewäe ringkonna ülem. Malme
ja Wilmsi t. nurgal, sissek. Malmi t.
Kaitseliidu Pärnumaa malewa staap,
Riia tän. 23.
,
, .
Posti-telegraafi kontor ja telesonrkeskjaam, Rüütli 21.
Vaestelaste kohus, linnawalitsuses.
Perekonnaseisu
amet,
linnawalits.
Viljandi-Pärnu rahukogu 1., 2. ja |
3. jsk., rahukohtunikud Rüütli 19.I
Pärnu linna ja maak. 1. ja 2. jsk.i
kohtu-uurijad, Rüütli tän, 19.
-rohtupalati prokuröri noorem abi,
Rüütli tän. 19.
Viljandi pärnumaa Tööinspektor, 8.
jsk., asukoht
Viljandis, Pärnus
wastuwõtt üks kard nädalas. Mal
mi t., Nikolai kirilu toastas.
Maksuinsprtorid, Vee tän. 8.
Pritsimaja, Eleivandi tän. 7.
Maakonna wangimaja, Sillutus u 3.
Sadamamalitsus, Valli peal.
Tapamaja, Rääma tän. 19.
Kaalukoda, turul.
Haigemaja, Sillutus tän. 2,
Elektrijaam, Kalda tän. 4.
Linna saun, Riia tän.
Riigimaade ülem, S. Sepa tän. 8.
Tiisikuse wastu wõitlemise seltsi nõuandepunkt ja bakterioloogia labo
ratoorium, Kuninga tän. 7.
Arste.
Dr. E. Jürgens, Rüütli 14.
Dr. E. Tumma, Poska t. 27 (linna
haigemaja juhataja).
Dr. E. Siegel, sisern.- naistehaigused
ja sünnitusabi, Brakmanni tän.
32, teles. 269.
Dr. J. Kukk, linnaarst, naiste- ja
sisemised haigused, Wilmsi tn. 10.
Dr. H. Uustalu, Aia 6 (maa arst).
Dr. E. Kaar, Rüütli 47 (kooliarst).
Loomaarste.
K. Edur, maak, loomaarst, Rüütli 2,
tel. 18. Kõnet. ^—10 m 1—-2-
89
Ämmaemandaid.
L. Järis, Suure Sepa tän. 4.
Hambaarste.
A Tommann, Sääse tän. 5.
Helmi Meri-Niggol, Wõimlemise t. 6.
Adwokaate.
J. Leesment, wann. adw., Aia t. 6.
H. Kuusner, wann. adw., Possieti 4.
H. Reinmann, linna-juriskonsult, Aia
tän. 8.
Notaare.
T. Kullasepp, Braekmanni t. 2.
A. Nämm, Wilmsi (Nikolai t.) 7.
Maamõõtja.
H. Paas, kutseõigusline maamõõtja,
Pärna tän. 8.
Koolid.
Pärnu ühisreaalgümn., Kuninga ja
Aia tän. nurgal.
Tütarlaste reaalgiimn., Wilmsi 26.
Pärnu kaubanduskool, Wabaduswäli.
Saksa õppekeelega era-ühisgümn.,
Tallinna tän. 1.
1. linna algkool, Riia tän. 22.
2
„
Laada plats 2.
3‘
"
„Akadeemia tän. 1
„Pühawaimu t. 26.
4.
»
„
Karja tän. 6.
6*
„Suure-Jõe tän. 18.
„Raekülas.
„
Räämal, Raba t.
8.
„
Rüütli tän. 55.
9.
Linna Wene õppekeel, alg., Põhja 1.
Linna 1. lasteaed, Põhja tän. 1.
Linna 2. lasteaed, Eliisabeti t. 11.
Lastekodu, Räämal.
Linna naiskutsekool, Rüütli tän. 40.
Linna kööstusäpilaste kool, Kuninga
tän. LOt
Ärid sa tööstused„Lõwi" apteek Wilmsi (endine Niko
lai) ja Rüütli tän. nurgal.
Pärnu Majanduse Ühisus, Jäneselja tän. 8.
Auto ja jalgrataste äri, K. Siitam
ja Co., Rüütli t. 51.
Kaubamaja a.-s. Heinrich Puls, Ku
ninga tän. 19.
Lina- ja wiljaäri Oskar Rubel, Riia
tän. 65.
Jalanõude tööstus ja kauplus
M.
Coodwillmann, Rüütli 51, teles. 335.
Niide
wärwimine
ja willatööstus
Karl Wichmann, Jäneselja tän. 7,
teles. 245.
Saapatööstus, Wigastakud sõjameeste
ühisus, Pärnu
osakond,
Wilmsi
(endine Nikolai) tän. 13 ja Janu
seni tän. 49.
Niidekauplus K. Koppel, Rüütli, 14.
Rätsepatööstus «Artell", Ringi 11.
Mootoritehas, M. Seiler, Rääma tän.
endine elektrijaam, teles. 268.
Naelawabrik, ins. 91 Pulsi, Pikk t. 21.
Pärnu Puutööstuse Artell, Wee t. 11.
Pärnu puu- ja rauatööstuse wabrik,
Köie tän. 2.
Pärnu naelawabrik,
Pikk tän. 21,
telefon 307.
Templitööstus H. Krisch, Wilmsi (en
dine Nikolai) tän. 14, teles. 367.
Päetvapiltnik M. Õnnis, Wrlmsi t. 20.
Pärnu Korgiwabrik „Estokork", Pühawaimu tän. 2, teles. 410.
Kondiitriäri, biskwiidi- ja pränikatööstus, G. Tölp, Wilmsi (end. Ni
kolai) tän. 11, teles. 389.
Prillitööstus, P. Kaasik, Rüütli 41.
Wõõrastemaja „Park", Riia t. 6.
Walga juht.
Üldtarwilikud asutused.
Walga linnawalitsus, S. Sepa t. 1.
Politsei komissari
kantselei, Wabaduse 6.
Raudteepolitsei 5. jaosk. kantselei,
raudteejaamas.
Rahukohus, Wabaduse t. 6.
1 .ja 2. jsk. kohtu^uurijad, Wabaduse tän. 6.
Kriminaalpolitsei, Wabaduse tän. 6.
Maksuamet ja aktsiis, Aia t. 16.
Walga Cesti Panga osakond, Aia 16.
Kaitiewäe ringkonna ülema kantselei.
Kesk 17.
2-alga linna Vaestelaste kohus, rae
kojas.
Walgamaa koolimalitsus, Lai 19.
Maavalitsus, Lai 19.
Walga linna hoolel, osak., raekojas.
Tollimaja, Walga raudtee Waksalis.
PiiriMalMe, Uus tän. 37.
Linna ettemõtted.
Laena elektrijaam, Naha t.
Liuna tapamaja, Pikk tän.
Linna Haigemaja, Puiestee tän. 16.
Linna Waestemaja, Mäe tän. 2/17,
allub linna hoolekande osak.
Adwokaate.
E. Õsso, Kesk tän. 15/17. Th. Willa, Kesk tän. 15/17.. V
Koolid.
Tööstuskool, Puiestee tän. 4.
Poeglaste gümnaasium, Kuperjanowi
tän. 10.
Naisgümnaasium, Wabaduse tän. 13,
1. linna algkool, Kesk tän. 3.
2. linna algkool, Kuperjanowi t. 53.
3. linna algkool, Lembitu tän. 28.
5. Wene algkool, Uus tän. 27.
6. linna algkool, Kungla tän. 23.
Eesti lasteaed, Paska tän. 23.
Lastekodu, Paska tän. 23.
Muusikakool, Wabaduse tän. 6.
Era käsitöökool, Kesk t. 1.
Pangad ja rahaasutised.
Nootar.*
H. Tuul, Wabaduse tän. 6;
Arste.
Dr. Richard Mitt, Waksali p. 18.
Dr. Müllerson, linna arst, Mahe
duse tän. 26.
Dr. S. Polykowsky, naiAteharx,, Ku^rjanowi tän. 10—3.
Dv. A. Tammark, Wabadu.se 1. 32.
Apteek.
ž. Sõrmus, Wabaduse if^y. W.
Hambaarste.
F - Goertz, Kuperjanowi Elu W.
Loomaarst.
A. Morel, Kuperjanowi ^
Walga pank, Wabaduse 6.
Walga 2. laenu-hoiu-kassa, Kesk tän.
nr. 15—17.
Eesti Pank, Walga osak., Aia t. 16.
Kauband. ja tehnika kontor B. Grawe ja Ko., Wabaduse t. 12—24.
Jahukontor, Puhk ja Pojad, Wabaduse
tän. 32.
Kirjutusmaterjali kaupl., A. Suur
Wabaduse tän. 26.
Nahakauplus H. Teitelbaum, Kesk tn
nr. 14.
Niidekauplus W. Neumann, Kesk tän.
nr. 17.
Trükikoda, Joh. Meister, Kesk 1. 27,
Wõõrastemaja «Euroopa", Waksali t.
Wiljandi juht.
Üldistarwilikud teated.
Linna Hoolekanne, Oru tän. 8.
Prefektuur, Wiljandi mõis, uus loss.
Wiljandi kriminaalpolitsei, sealsamas.
Raudteepolitsei 6. jsk. kantselei, Wil
jandi raudteejaam.
Wiljandi maksuamet, Lossi 81.
Kaitsewäe ringkonna ülem, Lossi tän.
nr. 37.
Tööinspektor, Jakobsoni 1&
Postkontor, Tasuja 2.
Telefoni keskjaam Posti tän. 11.
Hobusepostijaam, Waksali t. 4.
Omawalitsuse asutised.
Wiljandi linnawalitsus, Linnu t. 1.
Wiljandi maawalitsus, Pikk 3.
Wiljandi loallaMalitsus, Tartu r. 15.
Rahukohtunikud.
1. ja 2. jsk. rahukohtunikud, Wiljandi
rahukogu maias, Posti 22.
Wiljandi-Pärnu rahukogu, Posti 22.
Wiljandi kohtupriistaw, Lutusu t. 6.
Wiljandi-Pärnu kinnistus-js!. rahu
kogu majas, Posti t. 22.
Kohtu-üurijad.
1. ja 2. jsk. kohtu-uurija. Pikk t. 1.
Koolid.
Wiljandi linna gümn., Linna t. 2.
Linna naiskutsekool, Jakobsoni 25-a.
91
1. linna algkool, Mõisa t. 2.
2. linna algkool, Suurturg 5.
3. linna algkool, Jakobsoni t. 25.
Rahwaülikool, Wiljandi mõisa
uuS
loss.
Linna lasteaed, sealsamas.
Wiljandi
Eesti Haridusseltsi naisgümn., Jakobsoni tän. 36.
Maakonna gümnaasium, Uueveski 1.
Wiljandi Saksa era-ühisgümnaasium,
Wäike tän. 12.
Linna lastekodu, Jakobsoni t. 1.
Haigemajad.
Wiljandi linna ja maak. Haigemaja,
Wäike tän. 6.
Wiljandi linna
suguh.
Haigemaja,
Wäike tän. 6.
Arste.
Dr. Nõges, M., sisem. Haig., Kauba 7.
Dr. A. Liller, lastearst, C. R. Ja
kobsoni tän. 22.
Dr. Wares, Lossi tän. 35.
Dr. Sellheim, Oru tän. 17.
Hambaarste.
, 1
Zirilson, Tartu tän. 9.V
Notaar.
G. Talts, Lossi tän. 24.
Advokaate.
G. Talts, Wann. adw. abi, Latsu t. 6.
K. Baars, wann. adw., Lossi t. 22.
A. Jung, wann. adw., Jakobsoni 19.
Äri ja tööstuskohad Wiljandis.
Apteek, prowiisor, J. Luik, Lossi tän
24, teles. 139.
Hülsiwaüri! H. Riiet, Lossi tän. 25.
Jahuweski J. Polikarpus, Pärnu 13.
Linatööstns, Lossi tän. 41.
Päowapilditööstns J. Riiet, Koidu 10.
Põllumeeste seltsi kaubandus-osakond,
Tallinna tän. 3.
Raadio- ja elektriäri „Wälk", Tartu
tän. 3.
Nildewärwimine, wannutamine, püga
mine ja Pressimine, J. Rebane,
Tartu tän. 22, teles. 55.
Rohukauplus, E. Günther, Tartu t. 9.
Rohukauba ladu ja wärwikauplus
prow. G. H. Fürgens, Suurturg 10.
Terasasjade ja pudukaupl. M. Fürst.
Tartu tän. 13.
Tubaka- ja koloniaalkaupl. H. Riiet.
Lossi tän. 25.
Worstitööstus J. Mutli, Tartu 10.
Wõõrastemaja „Grand", Suurturg 8.•
Wõru juht.
Üldistarwilikud asutused.
Linnawalitsus
kõigi
osakondadega,
Jüri tän. 7.
Posti-telegr. kontor, Jüri tän. 38-a.
Telefoni keskjaam, Jüri tän. 38-a.
Eesti panga osakond, Karja tän. 24.
Maksuamet, Kreutzwaldi tän. 15.
8. aktsiisi ringk. walitsus, Wabaduse
nr. 17.
Wõrumaa riigimaade ülem,
Kasar
mu tän. 7.
Wõru ja Petseri ringkonna metsa
rewident, Kreutzwaldi tän. 5.
Wõru maawalitsus kõigi osakondade
ga, Jüri tän. 12.
Wõru-Petseri prefektuur, Kreutzwaldi
tän. 52.
Wõru jaosk. politseikomissari f:;
lei, Kreutzwaldi tän. 52.
Kriminaaloolitsei, Tartu t. 37.
Wõru 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijate
kantselei, Wabaduse tän. 13.
Wõru 1. ja 2. jsk. rahukohtunikud,
Wabaduse tän. 13.
Kohtupristaw, Kreutzwaldi t. 35.
Maa loomaarst, Tartu tän. 7.
Maa agronoom, Tartu tän. 4-b.
Wõrumaa kaitsewäe ringkonna ülem,
Kreutzwaldi t. 1.
Wõru maakonna
kaitseliidu
staap,
Kasarmu tän. 1.
Wõru maakonna hobuse-postijaam,
Jüri tän. 12.
Wõrumaa loomakliinik, Jüri tän. 12.
Wangimaja, Aleksandri tän. 26 .
Liuna ettwötted.
Linna apteek, Jüri tän. 26.
Wõru linnahaigemaja, Aleksandri t.
nr. 22; haig. wastuw. igal ajal.
Sinna elektrijaam. Jüri tän. 7.
92
Linna tapamaja, Karja tän. 2.
Linna lugemistuba, Jüri tän. 7.
Linna sega- algkool, Jüri täin 39.
Muulaste alglool, Aia tän. 3.
Äri- ja tööstusettetvõtted Mõrus.
Apteek, B. Keriek, Kreutzwaldi t. 15.
Jahuweski M. Judeikin, Wabriku 6.
Jalgraltatauplus
A. Eiche, Kreutz
waldi tän. 36.
Kellasepaäri Julius Tibbing, Jüri t.
nr. 60, tel. 133, kulla-, kella-, op
tika-. elektri-, õmblusmasin., jalg
rataste, laskeriistade tööst, ja kpl.
Linalontor Arras ja Berg, Tartu tn.
nr. 9-b.
Moe- ja pudukauplus, A, Steinmann,
Kreutzwaldi tän 26, metallpärgade
ja walatud raudristide esitus.
Mehaanika töökoda, A. Eiche, Kreutz
waldi tän. 36.
Naha- ja saapakauplus Ed. Jurs,
Jüri tän. 5-a.
Saun, E. Jaason, Karja tän. 40.
Telliskiwitehas ja laualõikus. Kasar
mu tän. 5.
Tubaka- ja koloniaalkauplus, E. Eber,
Tartu tän. 9.
Worsti- ja lihakauplus H. Ziehr,
Kreutzwaldi tän. 41.
Wõõrastemaja „London", Kreutzwaldi
tän. 52,
NoLaar.
Sermat, A., Kasarmu tän. 3.
Arste.
Dr. Mälton, J., Mõru maakonna
arst, Tartu tän. 5.
Dr. Kolon, sise- ja suguhaig., Kreutz
waldi 18.
Dr. Lutzuwer, A., naisiehaig., Jüri
17. Röntgeni ja elektroteraapia kab.
Pelowas, J., Mõru maakonna loo
maarst, Tartu tän. 7.
Hambaarste.
Kusmenkow, M., Jüri tärl. 17.
Suursaar-Lindeberg, Linda, Jüri 4.
nr. 26-a.
Koolid.
Linna tööstuskool. Karja 22.
Poeglaste reaalgümn., Jüri tän. 42.
Tütarlaste reaalgümn., Jüri tän. 42.
Rakwere juht.
Üldistarw^liknd asutused.;
Linnawalitsus, Tallinna tän. 5.,
Linna Haigemaja, Tallinna tän. 44.;
Erahaigemaja
ja
Röntgeni
kabi-!
nett.
Juhatab Dr. W. Wihman.
Aleksandri ja Rohuaia t. nurgal.!
tel. 300.:
Maawalitsus, Kadrina tee.
Postkontor, Tallinna tän. 28.;
Eesti panga osakond (end. rentei),;
Tallinna tän. 3.
Pritsimaja, Pikk tän. 51.
Aktsiisiwalitsuse 3. ringi., Kauba j. 6.
Riigimaade ülem, Rakwere nrõis.
Maksuamet, Maksalt tän. 32.
Prokuratuur ja kohtu-uurija, Pikk t.
nr. 24.
Wiru-Järwa prefektuur, Rohuaia r.
nr. 11= a.
Kriminaalpolitsei, Tallinna tän. 38.
Rakwere-Paide rahukogu, Rohuaia 8
Rakwere-Paide 1. js*. rahukohtunik
Tallinna tän. 47.
Rakwere-Paide 2. jsk. rahukohtunik
Tallinna tän. 47.
Rakwere Wangimaja, Rohuaia i. 6.
Wiru Kaitsewae ringi ülema kantse
lei, Weemi t. 1.
Rakwere ühine Haigekassa, Pikk 32
Loomakliinik, Wilmsi pst.
Adivokaate.
Haho, Kristjan, mann, adw.,
PiZ
" tän. 30.
Leps, A., Tallinna tän. 12, tel. 208
Treifeldt, Joh., wann. adwokadi abi
Pikk tän. 80.
Notar Hans Laheste, Tallinna t. 25
93
Arste.
Dr. W. Wihmann, eriala: kirurgia,
sünnitusabi ja naistehaigused. Ro
huaia tän. 19, teles 300.
Ebevhardt, A., sise- ja lastehaig. ning
bakterioloogia, Pitk tän. 16.
Hossman, Ed., sünnit. abi, Piki 58.
Kuldsepp, A., lastehaig., Pikk t. 14,
teles. 288.
Oja, W., Parkali tän. 9.
Birän, R., linnarst, Pikk t. 41.
Haho, J., maa-arst, Pilk tän. 30.
Loomarst H. Heinrichion, Wilmsi pst.
loomakliinik.
Hambaarste.
M. Jurik-Gerberson, Tallinna t. 8.
Maamõõtja.
Pajos, E., Pikk tän. 72.
Paide ju§t
Üldtarwilikud asutused:
Linnawalitsus, Turu pl. 9.
Linna haigemaja, W Aia tän. 14.
Rahtvaraarnatukogu, Pikk tän. 30.
Posti-telegraafi kontor, Pikk tän. 17.
Pritsimaja, Lai tän. 3.
Eleketrijaam, Prääma mõis.
Järwamaa riigimaksu amet, Tallin
na tän. 6.
Aktsiisi 2. ringkond, Waimu tän. 16.
Järtvamaa telesoni-telegraafi
Work,
Pikk tän. 17.
Järwa kaitsewäeringkonna Llem, Wee
tän. 1.
Järwa maawalitsus, Tallinna t. 6.
Järtvamaa Haigemaja, Pärnu t. 10.
Linna haigemaja, Wäike Aia t. 14.
Politsei komissar ja kriminaalpolitsei,
Tallinna tän. 10
Riigimaade ülema kantselei, Weski
tän. 10.
Eesti Pank, P. osak., Turu plats.
Järwa kaitseliidu ülema
kantselei,
Tallinna tän. 24.
Kohtu-uurija, Rüütli tän. 14.
Advokaate.
Lepik, Andres, Pikk t. 9.
Arste.
Dr. P. Naaris, Maa-arst ja haigem,
juhat., Tiigi t. 7. Maakonna tü
tarlaste ja poeglaste realgümn.,
Wangimaja, riigiteen. usaldusarst.
Dr. K. Sööt, linna haigemaja juha
taja, linnarst, Lai tän. 10.
Hambaarst Wöörmann, Turu pl. 3.
Loomaarst G. Raudsepp, Pärnu t. 15.
Ämmaemandaid.
Laaberg, Pikk tän. 11.
Koolid:
Järwamaa
ühisgümnaasium, Posti
tän. 12 Pärnu tän. 45.
Paide tööstuskool, Pikk 19.
Paide Saksa õppekeelega era-reaalgümn., Pärnu tän. 39
Paide linna algkool. Lai tän. 6.
Paide linna lasteaed. Pärnu t. 43.
Kunstkäsitööde õpetaja pr. M. Laas,
Pärnu tän. 24.
Kunstkäsitööde õpetaja prl. U. Neu-mann, Wäike Aia tän. 13.
Puu- ja rauatöö-kool, Tallinna t.36.
Kuresaare juht.
Üldtarwilised teated:
Linnawalitsus, Kubermangu tän. 1.
Maawalitsus, Lossi tän. 1.
Politseikomissar ja kriminaalpolitsei,
Kubermangu tän. 14.
Kaitsetväerinkonna ülem, Pikk t. 42.
Kaitseliidu staap, Kubermangu t. 7.
Posti-telegraafi-äelefoni kontor, Ku
bermangu tän 8.
Riigimaade ülem, Komandandi t. 9.
Maksuamet, Tolli tän. 16,
Linna haigemaja, Lippi laidul, Lootsi
tänawu lõpul.
Linna mudarawila, Pargi tän. 8.
Mudasupelasutus „Roomassaar", Al
lee tän. 11.
Emade nõuande koht, Kubermangu 18.
Elektrijaam, Tolli tän. 12.
Saaremaa maakonna Haigemaja, Toris, Loode mnt. ääres, telefon 28.
Waestemaja, Waestemaja tän. 9.
Rinnalaste kodu, Krrver-mangu i. .6.
94
Linna lasteaed, Kubermangu t. 23.
Eesti Panga osakond, Lossi tän. 6.
Arstid:
Dr. Russow, K. S., linnaarst, Par
gi tän. 6.
Mierzejewsky, I., naisarst, Alle 11.
Dr. Dkartinson, H., maakonnaarst,
Pargi tän. 2.
Tr. Faivre, J. S., Sadaina 1. 23.
Ämmaenrand:
Maria Tsaplina, Kubermangu t. 12.
Adwokaate:
Wann. adw. Stakelberg, Kuberman
gu tän. 10.
Notar A. Lulla, Pargi tän. 5.
Kohtud:
Saaremaa 1. ja 2. jaoskonna rahu
kogus, Lossi tän. 2.
Koolid:
ühisgümnaasium, Kohtu tän. 19.
Saksakeelne era-ühishumanitaargümnaasium, Pikk tän. 26.
Linna algkool, Kubermangu tän. 3.
Prl. A. Reichardi eraalgkool, Uus
Roomassaare tän.
Kuresaare merilool, S. Põllu tän. 4.
Tööstuskool, Kohtu tän. 22.
Haapsalu juht.
Üldtarwilikud teated:
Linnatvalitsus, Kooli tän. 2.
Prefektuur ja kriminaalpolitsei, Wiedemanni tän. 26.
Kaitsewäe ringkonnaülema kantselei,
Ehte tän. 21.
Kaitseliidu staap, Karja tän. 6.
Posti-telegraafi kontor, Kalda t. 8.
Riigimaade ülem (Lääne maakonna),
Jaani tän. 6.
Nahukohus, Saue tän. 18.
Kohtu-uurija, Wee tän. 7.
Maawalitsus, Suur Lossi tän. 43.
Eesti panga Haapsalu osakond, end.
rentei, Karja tän. 27.
Maksuinspektori kantselei, Uus Sa
dama tän 12.
Wangimaja, Wiedemanni tän. 16.
Pritsimaja, Karja tän. 22.
Haapsalu telefoni keskjaam, Kalda 8.
Maakonna haigemaja, Waba tän. 8.
Linna supelasutus, S Liitva tän. 15.
Adwokaat:
Melts, Boris, Sadama tän. 5.
Arste:
Dr. Altver, H., maakonna arst, Saue
tän. 9. Sisemised- ja näriv ihaigused. Telefon 39.
Reikmann, K., linnaarst, Kreutzwaldi
tän. 6.
Dr. Riesenkamps-Lindström, L., Saue
tän. 16, telefon 48.
Loomaarst:
Erler, M., Jaani tän. 6.
Koolid:
Läänemaa ühisgümnaasium, Kalda 6'.
Haapsalu 1. algkool, Ehte tän. 14/16.
Haapsalu 2. algkool, Wiedemanni 20.
Tööstuskool, Supeluse tän. 3.
Saksa erakool, Lossi tän. 41.
Mitmesugused ametid:
Akermann, I., notar, Wee tän. 9.
Apteek, ühisapteek, Turuplats 7.
Õmblusmasinate
äri, Karl Saar,
Karja tän. 1.
Petseri juht.
Linnatvalitsus, Turuplats 17.
Maawalitsus, Waksali tän. 6.
Postkontor, Turuplats 9.
Petseri abiprefektuur ja kriminaal
politsei, Smolenski tän. 4.
Petseri 1. jsk. rahukohtunik, Riia 63.
Petseri 2. jsk. rahukohtunik, Pihkwa tän. 18,
Petseri 1. ja 2. jsk. kohtu-uurijad,
Pihkwa tän. 43.
Kohtupristaw M. Kakk, Riia t. 50.
Maksuinspektor, Tiigi tän. 17.
Kaitseiväeringkonna
ja
Kaitseliidu
Malewa staap, Aia tän.
Petseri ja Narwalaguste maade kinniswarade kinnistuskomisjon, Pihk
wa tän. 10.
Maawalitsuse
Haigemaja,
Noodanowkas.
Arst J. Kelder, Aia t., oina maja.
Dr. Ernst Mahlapuu, sise- ja närwiHaigused, Waksali tän. 1, teles. 79.
Loomaarst G. Swidsinsky, Waksali 21.
Adwokaat Boris Sepp. Kõnet. 9—2.
Pihtiva tän
Adivokaat A. Warul, Wõru tän. ^
Notar Johan Piip, Riia tän. 26.
Gümnaasium, Aia tän.
Eesti panga osakond Turuplats 7
Apteek, A. Meomurtel, Riia tän
Ühispank, Niia tän. 7
Trükikoda „Täht", Tartu tän.
7.
Paldiski juht
Üldtarwilikud teated:
Linnawalitsus, Katarina t. 27, tel. 8.
Posti-telegr. kontor ja telefoni kesk
jaam, Katarina tän 30.
Politsei jaosk., Peetri ja Kauba tänawa nurgal 15.
Rahukohtunik, Keila jaosk., Keilas.
Kohtu-uurija, Harjumaa 2. jaosk.,
Tallinnas,
Tolliamet, Nikolai tän. 4.
Terwishoid:
Linna terwishoiuarst, Dr. P. Stud^
meister, Peetri tän. 40.
Ämmaemand E. Mäggi, Pakerortis.
Ühisgümnaasium, Sadama tän. 5
end. merekooli majas.
6-klaAsiline algkool, Peetri tän. 36.
Ühispank, Elisabeti tän. 20.
Koorejaama ühisus, Elisabeti tän. 35.
Tuletõrje selts, Nikolai .tiin. 7,
Põltsamaa juht.
Linnawalitsus, Meski tän 2.
Politseikomissar, Jõgewa mnt. 1.
Rahukohtunik J. Ware, Lossi tän. 11.
Arst M. Saar-Glasunow, Jõgeiva
mnt. 14.
Arst J. Ruus, Pargi tän. 2.
Loonmarst W. Laante, Weski tän.
Hambaarst A. Smironin, Pajusi m. 1.
Adivokaat H. Kongas, Lossi tän. 18.
Adwokaat Põderson, Johannes, Jõgetva mnt. 80.
Haigemaja, Lossi tän. 81,
Hobusepostijaam, Lossi tän. 15.
Kohtupristaw J. Soo, Lossi tän. 20,
Ühisgümnaasium, Weski tän.
Kriminaalpolitsei, Jõgewa mnt. 1
Ühispank, Lossi tän. 7
Masinaparanduse töökoda,
Jõgewa
mnt. 1.
Majandusühisus, Jõgewa mnt. 11.
Tapa juht.
Apteek, J. Pari, Pikk tän 9.
Arst Ei Walter, Waksali tän. 10.
Loomaarst A. Ein, Jrwe tän. 3.
Hobusepostijaam, Pikk tän. 21.
Kohtu-uurija O. Sild, Waksali tän. 8.
Linnaivalitsus, Nigoli puiestee 3.
Linna algkool, Kooli tän. 13.
Rahukohtunik O. Linno, Pikk tän. 25.
Kohtupristaw, Ambla mnt. 9.
Kriminaalpolitsei, Pikk tän 35.
Politsei abikomissar, Ambla tän. 12.
Notar J. Martow, Pikk tän 18.
Ühispank, Esplanadi tän. 12.
Worstitööstus Otto Baumann, Pikk 5.
Niidekauplus O. Lasberg, Pikk t. 19.
Õmblusmasinate ladu W. Schmidt.
Taksoauto, Suurturg 32.
Raamatukauplus J. Luuk, Pikk t. 17.
Türi juht.
Postkontor, Paide tän. 5.
Apteek, Paide tän. 4.
Arst, dr. Wöhrma tn, S. Pärnu t. 55.
Loomaarst .K. Kärner, Paide tän. 1.
Politsei abikomissar, S. Pärnu t. 25.
Ämmaemand pr. M. Jakobson, Jaa
ma tän. 17.
Linnawalitsus, Paide tän. 7.
96
Jalgrataste ja muusika asjade kaupü1 Kõrgem algkool, S. Pärnu tän. 10.
Awelinius Tõnisson, Jaama t. 17.] Weski ja lauatehas, Kiriku tän. 3.
Torma juht.
Arst, dr. Bergmann, Tartu tän. 10.
Loomaarst A. Neumann, Tartu t. 27.
Linnawalitsus, Walga tiin. 24.
Ühisgümnaasium, Lossi Männid
Linna algkool, Lossi Männik.
Linna politsei jaosk. kants., Weski 7.
Linna elektrijaam, Weski tän. 13.
Ühispank, Tartu tän 2.
Postkontor, Walga tän. 7.
Notar Richard Mölder, Walga L 21.
Alewid, millel on samanimeline postkontor ja omawalitsus.
küla — Pärnum., Narwa-Jõesuu —
Wirum., Otepää — Tartum., Sindi
— Pärnum., Suure-Jaani — Wiljandimaal, Wõhma — Wiljandimaal,
Wõõbsu — Sõõrumaal.
Antsla — Mõrumaal, Elina—Tar
tum., Jõgetoa — Tartum., Jõhtoi ■—
Wirum., Kallaste — Tartum., Keila
—• Harjum., Kilingi-Nõmme — Pärnum., Kunda — Wirum., Kärdla —
Hiivm., Mustavee — Tartum., Mõisa
TarwiLiLuMa sisu juhaLara.
Lhk.
Pühad jn puhkepäetoad . . . .
1
Seletused .........
2
Aja Wahe ......,»»
2
Warjutused
. . . . . . . .0
Aastaajad
2
Kalendariumi algus . . . .*
Laadad
. . .
28
Ilmade ettekuulutuse katsed . .
28
Kergemad ilmamuutuse tunde
märgid ............................. . . . 31
Keskmine temperatuur iga kuus . 32
Keskmine sademete hulk iga kuus 38
Sademete hulk iga kuul 44 aastat 34
Tempelmaksust ....................... . • 35
Kohtuasjust, maksud, tähtajad . 36
Udministratiiwasjad . . . . . ^1
Wekslitest .................................................. 42
Mõõdud ja kaalud ................................. 44
Mitmesuguste ainete raskus . . 45
Kilogr. Ümberarwamise tabel . . 46
Meetrimõõtude tabel . . . . . 47
Temperatuuri kõikumised 44 a. . 48
Koduloomade tiinuse kalender . ^. 50
Sigitamise
aeg
ju
siginemise
keskwus . . • _...................... Seemnete idanemise aeg . . .
Kantjala tabel palgiotsa lndwamõõdu järele . . . ..... . . 62
Kantmeetri tabel Ümmarg. pal
kide ladwaotsa mõõdu järele. 53
Selgitusi puumassi tabelite kohta 54
Raudteed, jaamad ja kaugus . . 5-1
Lhk.
Bagashi ja pühapäetvasõidu hind
raudteedel ....................... .. . 56
Autobuseliinid 1930. a. Eestis . 57
Toiduainete
maksumus
Eestis
1926—1930... .................................. 58
ühingud ja seltsid Eestis . . . 59
Atvalikud raamatukogud Eestis . 61
Eesti Wabariigi Waldade nimekiri 63
Tähtsamat
raudtee
tcgewusest
1930—1931 . .................................. 07
Posti, telegraafi jn telefoni kor
rast
................................................... 67
Posti taksid ............ .... .... ,.... ..... ,.... ...... 69
Pealinna juht..... ..... ,... ,... ,.... ,.... ..... ...... 70
Nõmme juht ...... ..... .... .... ..... ..... ..... ...... 32
Tartu........ juht.. ..... ..... .... ...... ..... ... ....... .... 83
Nartva...... juht.. ..... ..... .... ...... ..... ... ....... .... 87
Narwa-Jõesuu...... juht..............................88
Pärnu...... juht.. ..... ..... .... ............ ... ............ 88
Walga...... juht.. ..... ..... .... ...... ..... ... ....... .... 89
Wiljandi juht.......... .
. ..... . .... 90
Wõru juht . ........... . . . ..... . .... 91
Rakwere juht........ ... ........ ,.... 92
Paide juht
............................ . . 93
Kuresaare juht......... .... .... ..... ..... ........ ... 94
Haapsalu juht.......... .... .... 4.... ,.... ....... ... 94
Petseri juht ........... .... .......... ..... ........... 9a
Paldiski juht......... ... ,... „...................... ... 96
Põltsamaa.. juht... ..... ,... «..... ,.... ,.. ...... .
Tapa juht.. ... ............. .... ...... ..... ... ........ ....9u
Türi juht... ... ........ ..... .... ,......,.... >.. ,...... ,...96
Tõrwn juht s
, » * . s *
« 9°
97
Kalenöritegija ennustusi.
193^. aasta on järjekorraline eelarive puudujäägi aasta.
Millest on tingitud siis see 1933. aasta puudujääk, kus kõik on
kärbitud, niis kärpida audis ja Wallandatud kõik, kel olid riigiteenis
tuses Wäikese- wõi kesknrisepalgalised kohad? Neid oli ju nii patju, et
Peaks mõikama sellest hoolimata, et jäid järele ainult suurepalgalised?
Waadake, põhjus on selline. Wägede mähendamise konwerents
töötab )välja kindlad norinud, kui suur kellegi riigi sõjawägi olema peab.
Eesti ei anna seda sandarmi wälja, peab juure muretsema ühe soomus,
laewa jn kaks weealnst vaati. Raha muidugi maksa ei ole, aga antakse
Wõlgu. Saab ühe ivana soomuslaema, mis ivanaraua oksjonil müümata jäi, ja algküüpi meealused paadid. Noh, Eesti on ju ka allmeesõja jaoks alles algaja. Laewu kohale tuues läheb üks alliveepaat
„Russalka" wraki otsa põhjal Aga soe pole tähtis, tas alliveepaat Wee
Peal wõi all, peaasi, et ta normi- järele Eestil on.
Pärastpoole hakatakse aga jälle ametkohtadesse ametnikke ametisse
tootma, et oleks järgmisel aastal, keda wallandada. Sest ega's ometi
toõi hakata wallaudama direktoreid, siis enam nagu riiki polekski, oleks
ainult rahivas.
Kohatahtjaid on palju. Ja seda kasutades Wöetakse ametisse ai
nult neid, kel on kautsion sisse maksa. Nii saadaksegi eelarwe august
Üle — riigikassasse tuleb raha!
Et neile hiiemai aastal wallandamisel see kautsjon tuleb tagasi
toalja, aga raha ära kulutatud on, ei tee muret, sest mine tea, millised
^õin,alused settiks amanewad.
Aga on's Meil siis kunagi kiiigi kaugele ette nähtud?!..
Jaanuaris:
Mõeldakse ja mõeldakse, millist hädaabitööd töötuile anda. Mii
laks tullakse otsusele, et kuita Kadrioru rannas meri ikka kaldast kau
gemale läheb, wõib ju sealt maad majade ehitamise alla Wõtta. Krooni
kukkumise hirmul paigutatakse ju raha ehitatumatesse majadesse sellest
küsimata, kas jätkub kõigile üürilisi wõi mitte, j. 0. selliseid, üürilisi,
'es jaksamad üüri maksa.
,
Insenerid teemad toreda Plaani ja tõmbamad rannapiiri sadama
Ügidalt otsejoones kuni Piritani wälja. Siis hakatakse wett ara toe
tama. Seda on kalmel kerge teha, sest mesi külmab jääks. On üks kord
«räd ära meelud. lastakse jälle külmada, kuni nii kord-korralt jääd We^ades põhi mastil tuleb. Eks ole tore plaan? Kuidas pumpad muidu
ära? On kulm põhi käes, siis katva järele aprillikuus hakatakse
68
ehitama malli, mis ei lase merest enam mett kuiwaks weetud maa-alale.
— Nii inseneride plaan. Kas see tegelikult nii õnnestub mõi mitte,
pole tähtis, peaasi, et plaan on ilus ja tööta töölised saamad tööd.
Et jää asjata raisku ei läheks, tuletatakse Toompeal meele, et
meil on Afganistani mõi Abessiiniaga kaubaleping, et noil maadel
jääd ei ole, matest saaks õige kasuliku kauba, kui sinna jääd wälja medada.
Astutaksegi läbirääkimistesse, millised wältawad läbi aasta ja
muutumad sama kroonilisteks kui Eesti-Läti walisministrite konmerentsid.
Weebruaris:
Kamalad lihunikud kuulutamad, et nemad müümad eksport-seapärd
ja eksport-seajalgu, et rahmas paremini ostaks, sest see, mis wälismaale läheb, on ikka parem sellest, mis kodumaale jääb.
Tuhapäemal jagatakse riigimoonaladudest neile, keda kitsikus ineeleheitele wiinud, Põlemkimituhka, et seda kurwastuses pahe riputada.
Kotte neile riieteks ei anta, sest oma riideid nad ei kärista. Need ongi
juba seljas kärisenud, et midagi enam käristada ei ole.
Palmepäetval on ametlikult kõik söömine ja joomine keelatud ning
söögimajad ja toiduainetepoed kinni. Inimesed elagu Palmetest. Need,kes ametasutustes sellest elawad, et palmekirju kalewi alla Panevad,
leiawad, et ka harilikul kodanikul see mingi kunst ei oleks pakmest elada.
Wabariigi aastapäeval moodustatakse komisjon, kes peab wälja
uurima, kes selle wabariigi õieti asutas. Seni kui wabariigi asutajat
üles leitud pole, ei saada hakata kirjutama ka Mobadussõja ajalugu.
Haridusministeeriumis armutakse, et tuleks Läti Hindrek appi kutsuda.
Madisepäewal öeldakse riigikogu kõnetoolilt ka Marjamata tõtt.
Nimelt hüüab üks elukutseline rahmasaadik, et iga riigikogu liikme püha
lohus on mõidelda oma partei kasude eest ja rähmast ... las Madis mätta!
Märtsis:
Kultuurkapital jagab toetust. Kõige enam saab see, kelle raamatuid kõige wähem müüdud. Mida mähem rahmas üht kirjanikku
loeb, seda enam antakse sellele toetust, sest mistarmis teda toetada, kes
isegi oma tööst ära elab.
Maa-raudteejaamade juures, kus nimel käib omnibus, on inimeses
püsti hädas. Omnibus juure lume pärast ei käi ja muud sõidukid
jaama ligidale tulla *1 tohi, sest reisijatemedu on omnibuseliini pidaja
monopol. Nii mõnigi, ?t§ jäin katsub matkata, saab protokolli. Oodaku
omnibust. Kemadel tuleb fee tingimata ootajaile järele. Läbematud
sõidamad järgmise rongiga tagasi, aga kel aega enam, lõõmad jaama
juure laagrisse ning jäämad ontnihust ootama.
99
TlnriMS:
Kodumaa tööstuse edendamisele pannakse suurt rõhku. PetseriMaal hakatakse wiinakauplustest müüma ka pusse, mis omamaa wabri.
kute töö. Iga pussi pära ümber on panderoll, et riigimaks tasutud.
Ilma panderollita pussiga Praasduikutel sa guljanjetel Lüüa ei tohi.
Jälle kord on jüripäem maal kolimise päew. Kuid ei liigu maan
teedel ei loomakarju, ei kraamikoormaid. Asunikud, kellel riigiwõlgade
tõttu kohad käest läinud, lähemad niisama Puupaljalt, nagu asusidki.
Kel mägi, sel wõimus, ja see mölab nüüd üle nende majad ja üles.
Haritud põllulapikesed.
Tartu ülikoolis antakse jälle uusi aunimesid. Kõik pukil olemad
Ministrid saamad marjudoktori aukraadi.
IstaiS
Auteriseadusega pan
nakse prantsuse moed Lee.
lu alla.
Naisliit teeb
kihutustööd rahmusmoe
kasuks. Tuleb mälja, et
kohwikuis ka koogid ja
tordid ei ole eht eesti
mustri
järele.
Jälle
tuuakse mälja muinsus
ning kohmikutes wõib
saada kookide ja tortide
asemel meel waid Haganaleim-a kuimikuid. On
rahmuslik toit ja tasku
järele maesel ajal. Süü
akse nii, et suu tolmab.
Hea, kel prillid ees, sel
ei lähe puru silma.
Jalgpallinrehed leiutamad triki, kuidas wastast mõita. Selleks on
Wasa Panna jalgpalli
sisse la Mastase n>ärawasse magneet. Pool
On Aamor tööta tööline, Meel pole armas°a aiS ajal tuleb magneet sa.
luusimas
laja ühest müramast teise
Tal ootamisest Waesekesel on fülm, et ninaski
jääpurikas.
Miia. Kord unustamad
100
aga meie mehed seda tegemast ja tagajärg on 96 seitsme Wastu meie
meeste kahjuks.
Aarvik leiab, et meie keel on armastajate jaoks liig labane. See
peab olema suursugusem. Tema järele tuleb lause: „Meie istusime
mere ääres, kuu läks Pilwe taha, sa silitasid mu juukseid ja küsisid: kas
armastad mind?" rääkida ja kirjutada järgmiselt:
„Meie istusime äär meri, kuu läks taha pilw, sa silitasid mu
palju juuks ja küsisid: kas sul mulle arm?"
Nii wõiwad nooremad endi keskel tea, mis hullu juttu rääkida,
ja kui Wanemad pealt kuulevadki, ei saa teps anu
Juunis:
Jaanipäemal on suur pornograafia põletamine. Ned de Baggo
teeb endale reklaami ja wiskab igast seeriast ühe pildi tulle. Selle mägi*
teo eest tõstetakse ta öömisjoni auliikmeks.
Peruu president kutsutakse külla. Ja siis saadetakse tolmcfümne*
liikmeline komisjon Peruusse kuulama, mis toitu president sööb, ja
tuuakse siis suur ports neid toite, et president end Eestis kui kodus
tunneks. Seal aga puhkeb remolutsioon ja etteotsa saab uus president
ning see sööb hoopis ise toite. Jälle saadetakse lennukitel komisjon
sinna ja see toob uusi toite. Seda presidenti unustatakse aga külla kut
sumast, nii et toite on kahte seltsi, aga külalist ennast ei tule. Ega
muud kui kirjutatakse kulud diplomaatilise läbikäimise arwele ja haka
takse aru pidama, kus saab meel palku kärpida wöi kedagi Wallandada,
et ots otsaga kokku tuleks.
Et wähjad loomakaitse alla ei käi, püütakse kõik jõed nendest tüh
jaks. „Jõgede kommunistid" häwitawad selle tagurlise soo wiimse pojani.
Juulis :
Ilmad on kuumad. Kõrgemad riigininad lähemad mälismaale
õppereisudele, kuurortidesse muidugi. See nõuab ettenägemata kulusid
ja tingib mälja wähemate ametnikkude järjekordse palgakärpimise. Öel
dakse, et suisel kuumal ajal pearvad nad odamamini mälja tulema. Ame
tisse tulles Polemat maja neil riiet kulutada, ajagu selga supeltrikoo,
siis olemat töö kantseleides ja büroodes otsekui tümitamine.
Naised on juba nii iseteadlikuteks läinud, et rannapükse ei kanna
mitte ainult supelrannas, maid lasemad nendes ka mööda linna. Kan
gemad ajamad jalga kohe mehe püksid. Moe-noorhärrad Hakkamad kündma
jälle schoti undrukuid. Ja kuna harilikult armujahti peetakse ikka
seelikukandjatele, siis hakkamad pükstes plikad, preilid ja daamid neid
noormehi ründama.
101
Nudismi Harrastada tohib ainult tuju.
Oo, inime, trikoota ta sa ära uju.
Kuid eludaamid leiawad idee:
nad teewad Ulimoodsa dekoltee.
Nii teewad endile reklaami,
4 mehed tuleks ja teeks Plaanl...
Et ooperi- ja operetilauljatel riigi rahaga toetatud teatrites mullu
Halwa aja kohta hääled liig head olid, siis saadamad direktsioonid nad
kabareedesse ning joogikohtadesse häält wiletsamaks laulma, nii et see
Wiletsa ajaga enam sobiks.
Nisu on tagawaraks weel waid ühel suurmeskil. Iga Pagar,
kes tahab saiade küpsetamiseks nisujahu saada, peab ühes nisujahuga
ostma ärimehelt ka wanarauda, tökatit, kalasse, raudteeliipreid, autode
osi ja mine tea weel mis. Muidu jahu ei müüda.
Wälismaalt maetakse sisse kurke. Aga et ka petserlastel oleks
koht, kuhu oma kurke panna, asutatakse Petserisse põllurammuwabrik.
102
Augustis:
Et turistide silmas Eestit kõmuliselt Humitawaks teha. Pannakse
reisijuhtideks balti parunid ja nende pojad. Need oskawad Eeslist rää
kida kõiksugu hirmu- ja õuduselugusid ja igal turistil jääb Eesti kauaks
meele. Igakord kui wälismaa lehtedes Hiinast wõi Nõukogude Wenest
räägitakse, mainitakse ka Eestit. Keegi juut saab labakinnaste müügi
monopoli selle tingimusega, et mälisturisiidele keegi muid teisi esemeid
müüa ei tohi. Ja et mälismaalased siiski Eestist lugu peaksid kui kõrge
kultuuri maast, kus osatakse mitmeid keeli, tohiwad ettekanded suwekasiinodes, kuursaalides ning kabareedes olla maid saksa- ja wenekeels^d.
Silguhind on odaw. Et seda tõsta, pannakse kõik randa toodawad silgud tolli alla.
Brasiiliast on toodud sisse palju kohwi, sellepärast pannakse sigu
rite kaswatamine keelu alla. Keeld hakkab maksma tagant järele, Jut
sigurid juba suured on. Sigurikeelu trahwist saadakse hulk raha ja
riigikassa hingab mõned päemad kergemalt. Ka ei saa kohtupriistamid
tööpuuduse üle kaemata, mõnel on oksjonitel kopsimisest Haamergi läbi
kulunud, kõksib meel maid marrega.
Sept mbriS:
Riigiisad leiamad üles uue maksustamise allika. Maksu alla pan
nakse ka magamine. Jaa inimene, kes magamata läbi ei saa, peab
maksma. Maksu wõetakjc moodi pealt. Et wähem maksa oleks, Heidatvad ka poiss ja plika nüüd ilma Pikema jututa ühte moodi magama.
Siiski leidub marsti ka sellest maksust möödahiilijaid. Magatakse kas
põrandal wõi püstijalu.
Parteid teemad oma ninadele mureta elu kolmeks kuuks. Iga
nädal on walitsuse kriis ja kohe jälle uus walitsus koos. Ei lähe enam
nii palju nädalaid ja kuid walitsuse koostamiseks wa'a, kui mullu. Iga
nädal on juba oma uus walitsus. Palka tuleb maksta malitsusele, kes
ametis on ja neile walitsusliikmetele, kes lahkunud, meel kolm kuud jä
rele. Nii et kuu lõpul on ametis küll üks walitsus, aga palka saab neli.
^Omadel meestel" muretu elu kuni jv uluni!
Oktoobris:
Järjekordse wallandamise küsimuse arutamise juures tulewad
riigiisad mõttele, et mistarwis on üldse raudteelased ja postiametnikud.
Need wõib kõik wallandada ja raudteelased asendata pioneerpataljoni ja
postiametnikud sidekomandoga. Et rähmas asjata ametasutusi mööda
ei hakkaks õigust otsima, antakse põlitselle kätte niisugune eht kindralkuberneri mõim, et mis tema teeb, on lehtrid. Pole rahul, pistab pokri
ja koergi ei haugu.
103
Waranduslikult on rohivas jagaiub rikasteks ning kehüvadeks. Waesed on need, kellel oksjonil wara maha müüdud, ja rikkad need, kes selle
toora üles ostnud. EL Weel enam eraldada jõukamat kihti lehmadest,
'antakse mardipäemal ka aunimesid. Rikkad potipõllumehed saamad au
nimedeks roheline lord, märtsi markii, sinine sir, rikkad sotsid — Punane
-vikont, liini Von, rikkad asunikkude ninamehed — kirme krahm, tapa
majade wabahärra j. n. e.
Surnutepühal mälestatakse kõiki antud õilsaid Mabadusi, nagu,
sonamabadust, koosolekute-wabadust, streigimabadust j. n. e.
Jälle ru ist ostetaks
riigi Wiljaaita.
Kindel hind ja kindel maks —
ega Pole laita.
Riigiisad tunneivad,
et nii täitsa hea.
Miljawüjad sunniivad,
hobune ei Wea!
Rolle ta ei annasta, —
miks neil’ toidust tviia?
Hobu iseteadlik ka.
näete, üleliial
Teab, et palju ruk:jt sest
üle jääb ju salme
tuhandetest rottidest
ka ui möödand taltoe.
Talumehel müüdaks siis
neis looma loiduta.
Muidu Pär^ kena Wiis,
siiski hobu hoiduks
Waheltkahjust, mis laab riit
Talle Pole fee üiskõi^..
104
Nowemhris:
Matdipäewal tehtaks janti,
mängitakse mardisanti,
lauludel kuid tõsi taga,
pane tähel', kuula aga!
KeS on löönud fiifori pähe,
sellel usku Pole Wühe,
et Weel landesveeriga
tuleb okupeerima.
Lotimütsimees tal kõrival.
Laulab Walju. Mõttel õrnal
unistab, et Eestimaa
NN kord Saksa asumaa.
Enamlane laulab Walju,
sodi suust ta ajab Palju,
hüüab: „Elagu kolhoos!
Hädad olgu üheskoos?"
Esirinnas on tal gorööl
kommunismi besprisornõi.
Need ka mardisandiivad,
ehita kes Menemaad
tahavad alata siit Eestist,
et ei Eestist jääks teps miskit.
Saaks nad jälle pukki tsaari,
küll siis oskaks asju klaari.
Siis neil sabas mitu setu
neid, kel miskis liiga leitu.
Ja ka need end ivälja a'and,
riigile kes pole saand
teha liiga, nagu tahtnud,
paragrahiv kui Wahel asinud.
Igaüks neist iseliinil,
aga laulivad ühel Wiisil...
Nahtvas Waatab nende jante,
ivõtab neid fui märdisante.
Mehi selliseid ei hinda.
Eeslis neil ei ole pinda.
• 108
Detsembris:
Paljud kesvad perekonnad on tööpuuduse toitu alatoitlusest nii
nõrgad, et ci jõua enam piistigi seista. Hoolekande isandad teatvad, kui
das neid aidata, et nad nõnkenult maha ei kukuks — wutvad neile jõulu
kingituseks nööri, et nad wõiksid endid kaelapidi lakke kinnitada, siis
maha ei kuku.
Rida ettetvõtjaid ja ärimehi, .kes ise elust oskatvad mõnu tunda,
Halastawad noortele tütarlastele ja Wõtatvad neid simtu laste jõemai,
endi juure teenistusse, kui isiklikult tveendunud on, et nad olid süütud.
Nädala-paari pärast lastakse nad ametist jälle lahti, sest siis pole nad
enam süütud.
Wana Aasta lahkub, lääb
ätöik ta wana maha jääb.
106
Matsi maniivest.
Ma pole küll keiser jumala armust ega kuningaski, kuid aeg nõuab
seda, et pean ütlema ka oma kõma sõna. Seni on meie kodukasmanud
saksad olnud kõigis riigiasjus tähisteseadjaiks, tooniandjaiks, juhtijaiks,
kuid nüüd, üheteistkümnendal tunnil, kus riigimanker on Weeremas
kraami, kust need saksad teda enam mälja ei saa, sest nad on Harjunud
waid sõitma, mitte kelku mäkke iiles tassima, kuulaku, mis ütleb Matsi
Kaamatakse, et aeg on kitsas ja et meil elu raske, et see on Puha
aja süü. Ilus on ju seda kiruda, kes wastata ei saa. See on — kohe
Wastata, süüdistusi ümber lükata. Aeg wastab küll, aga ajaga. Ja
aastate pärast praegu käesolewale tagasi maadates näeme, milles see
aja kitsus seisis.
Kes teeb siis selle praeguse aja kitsaks?
Meie ase!
Meil tahetakse üle saada raskustest maid püksirihma pingutami
sega, sunnitakse, et kodanik seda iga aastaga peab kiskuma ikka enam
ja enam koomale. Ent sellele ei mõelda, et kord kodanik ka enese rih
maga just sealt läbi poob, kust muidu küll ei pooda.
On selge, et kui kärbitakse kellegi palka, siis wäheneb ta ostu
jõud. Tal pole enam endisel määral lasta raha ringkäiku.
Naha
ringwool riigis on aga seesama, mis Were ringwool inimese kehas. Jääb,
raha ringwool mäikeseks, siis ongi käes riiklik werewaesus.
On selge, et kui inimene wallandatakse ametist ja kui ta kusagil
uut tööd ei leia, et ta siis laostub ning tema eest ollakse sunnitud Hoolt
kandma. Ainult ses mõttes, et tal seisaks sees hing, aga et ta oleks
oma rähmale kasulik, see ei saa tulla kõne alla.
On selge nii see kui teine, kuid ikkagi kärbime palku, ikkagi Mallandame. Trööstime, et see on möödaminew nähe, et küll ajad ParaNÄvad. No, kust peaks tulema küll kord äkki see tööde uputus, et need,
kes heidetud üle parda, jälle auga teenitamale leimale pääseksid?! See
trööstimine on kas lihtsalt pime utoopia wõi lausa narrimine.
Omal ajal õhutati, et kui töötab mees, püüdku töötada siis ka
naine. Ühisel jõul kerkib majanduslik rikkus kiiremini. Ja kui naine,
olles ise kinni töös, on sunnitud pidama teenijat, siis wõimaldaü ju
ta ka sellega koha mõnele neiule wõi lesenaisele, kellel muidu kuhugi
minna ei oleks. Nüüd aga leiti, et kui teenib mees, ärgu teenigu naine.
Ja nüs saadi sellega kätte? Abielupaaride jõukus langes, paljud tee
nijad nälgimad kohata. On meil meel õigust ette heita neile, kui nad
langemad elumutta?
Ja mis meel kõige kummalisem. Oleme Põllumajanduslik riik,
talupoeg on meie riigi tugi, kuid nüüd Peame maksma talupojale toe
107
tust! No, kelle taskust see tuleb?, Otsis sellele mõeldud? On's mõel
dud sellele, et kui talupojale antakse, ütleme, kroon toetust, et siis on
kaudsel teel selleks tema taskust pumbatud mälja kaks wõi enam krooni?
Oksjonihaamer laastab maad, rahukogu paneb alatasa nmksujouctute ärimeeste nimesid kirja. Kuhu me nii jõuame? Kas oleme kau
gemal, kui tol ajal, mil tapsid maha eestlasi raudrüütlid, kus kümme
kond werstade peal polnud kuulda kukelaulu? Nüüd ei suudeta kümme
kond kilomeetrite peal maal wahetada peeneks ühte kroonil
Mõistame wäga hästi, et oleme sattunud ummikusse ja selles
ummikus mässume kui kana takku, kuid kus on Mäljapääsutee? Kõik
mi kirume, aga et otsitaks wäljapääsuteed, seda ei ole.
Minul, Meie Matsil, on eesti rahwa Heakäekäik kallis ja sellepärast
Wötsingi kätte sule mitte kirumiseks, maid näitamisoks, et kust ei suuda
enam rahmast wälja miia meie riiklikud saksad, oskab seda Mats! Mui
dugi oskamise ja miimist ivahel on suur mahe sellepärast, et kui kord on
juba neil sakstel kindlustatud riigijuhtimise monopol, siis ära sa, Mats,
tule segama, ole mait ja ära räägi.
Aga ikka räägin!
Algame talumehega. Ta peab ära andma liitri piima kolme sendi
»est. Oletame, et kirub linlast, kes joob ta odawat piima, kuid nöö
rib nende saaduste eest, mida majab talupoeg, kallist hinda. Linlane
aga maksab piimaliitri eest kümme kuni kaksteistkümmend senti! No,
öelge, kui on selline hinnamahe, siis peaks piim linna toodud olema
küll kas Wladimostokist, ehk ütleme Kaukaasusest. Ent kui piini on loo
drid Tallinna maid Kohilast?
Waat', siin- on juba midagi mäda! On siis see Meokulu, niis
süiinitab sellise hinnamahe? Sugugi mitte. Waid ettevõttel, kellele
on antud piimakauplemise ainuõigus, sel on rida direktoreid, kes tahawad kallist palka saada ja eks siis seda wõeta piimalt.
Kanamunadega pole lugu parem. Ka siin on antud ostumonopol
waid ühele. See ettevõte dikteerib hinna, kas müü wõi ära müü. Kuid
talupoeg majab ju ka raha, on sunnitud müüma, on sunnitud odamasti
käest ära andma.
Ameerikas leitakse, et trustid on suur õnnetus, meil aga just te
hakse truste. Aimatakse mälismaad järele ka siis, kui mälismaa iie on
tunnistanud oma korralduse negatiimsust!
Antagu kaubandus Mabaks, ärgu olgu monopole.
Las' linlane
maksab endiselt kümme või üksteistkümmend senti liitri eest, aga kui
talupoeg saab seitse, kas jääb see linnale kasutuks? Talupoeg tuleb
linna, tal on raha ja ostab, paneb läbikäikn raba enam kui mõni turist,
keda mujale ostma ei osata miiagi. hr kodukäsitöösse labakindaid.
Öeldakse, et munade ostu-müügl ainuõigus on antud just selleks
108
ühele ettevõttele, et ta ei rikuks mälismaal turgu, ei laadaks pahu miine.
No, tohoh, sõge säh, milleks on meil siis riiklik Provmikoda?!
Ei! Mats ütleb nii: ärgu olgu mingisuguseid truste ega mono
pole. Igaüks mõigu saata mälismaale mune mõi ükskõik, millist kaupa
tahab. Olgu maid järeletvalmeasutis, et kõik sünniks korralikult.
On piimad, munad ja muud asjad monopolidest wabyd, siis tekib
ettevõtjate mahel mõisilus ning selle tulemus on see, et talupoeg saab
oma toodete eest enam hinda, kui siis, kui on maid üks ostja. Saab
enam hinda, saab enam raha. Ja wõib ka enam osta linnast, wõib
enam raha liikmele lasta, terwendada meie riiklikku weremaesust.
See olekski terme probleem, sest kui on raha maal, on seda ka
linnas. Kuid peatume meel ühe nähte juures.
Meie wallandame inimesi, nad muutumad töötuteks. On tööta
töölised, anna neile hädaabitöid. Ja kohe leitakse, et taimel, kui maa
on külmanud, on maja raiuda tee läbi mõnest mäest. Sumel sellele
mõttele ei tulda, kuid taimel küll. Ja pannakse miljoneid magama.
Uhke tundega, et oled amitanud hädalisi!
Tallinnas kaematakse, õigem raiutakse kangidega Rannamärarva
mäest läbi teed, aga külamaheteed on niisugused, et kinnita mõi hobune
ja manker enne ära, kui kodust wälja lähed, aga, noh, neid teid ei saa
teha taimel. Meil armatakse, et sumel mõimad töötud elada niisama,
kui Itaalias, saad kusagilt mõne banaani, ja lesi ning laiskle päikese käes.
Öeldakse, et mingu töötud maale. No, millega paikab neid talu
poeg, kui tal pole raha? Kui on küll lehmad, aga perele piima ei saa,
sest peab kõik ära müüma, et tasuda makse. Ja teiseks, mida hakkab
talumees peale wallandatud kantseleiametnikuga, kes hobust adra ette
rakendadagi ei oska, meel mähem künda?
Meil on mee maapuudus — see on häda. On palju töötuid —
see on häda. Kuid meil on palju maid, mis harimise läbi muutuksid
heaks põllumaaks. Pandagu hädaahitöölised neid kraamitama. Ent mitte
jälle taimel, maid sügisel, kui meel maa paljas, wõib kaemata kraame,
ehk walmistada tulemaks kemadeks kartulimaad.
Leldakse, töötud ei lähe maale. Ja kus ta saabki minna, kui
pere linnas? Aga, Maat', löödagu üles laudadest barakid, kus asutakse
maaharimisele mõi sookuiwatamisele, las' asuda töötud sisse kogu oma
peredega, kas siis tõrgub meel keegi maale minemast? Las' kuimatawad maad ja saamad maad. Hollandis tuuakse maa wälja merepõhjast
ja meil ei saada nüüd soodest jagu.
Kuid kust tuleb see raha, mida sookuimatajatele maksta?
Kui raha on enam liikmel, siis on ka raha. . Kui on kaotatud
monopoliõigusega maheltkauplejad, siis on ka talupojal raha, ta tasub
oma maksird ja mõlad, ei pruugi ta lehmi, lambaid määrata oksjonile,
mille tulemuseks on, et ülesostjad saamad kätte küll loomad mõne sendi
109
eest, kuid maksude katmiseks sest rahast Waemalt jätkub.
Ent majapida
mine häwitatakse ja kust Mõtab talupoeg maksu tulemal aastal? Näib,
nagu oleks meil uus teoorjuse sisseseadmine. Talupoeg lüüakse maksudega maast lahti, siis tulemad linna pangahärrad, ostawad läätseleeme
eest talud, liidamad need jälle mõisateks, ning sina, talupoeg, Hakka
neile teomeheks, kui ära elada tahad.
Siis on meil Palju miljonitesse ulatumaid mäljaminekuid, niis
wõiksid ära jääda. Wõiksime kaotada paljud kallid mälissaadikute koHad, abi ei ole neist nii-kui-nii. Meil aga, kui üks saadik ei saa SooMes hakkama, siis loodakse talle uus koht Balkanitel, sest seal pole niikui-nii midagi teha, aga „oma mehel" on koht kindlustatud. Passide
asju mõimad wäga hästi ajada konsulid ja kaubanduses, seal saamad
eraettemõtjad ise hakkama. Sest seni oleme näinud, kui saadik ükskõik
millist kaubanduslepingut teeb, siis on kahjulaaja ikka riik.
Siis wõiksid ära jääda kõrgete külaliste mõõruskäigud . Ei peaks
häbi olema neile ära öelda ,kui mõni tulla tahabki, ütleksime, et kahju
küll, aha ei saa teid kuidagi wastu wõtta. Mis on neist ringisõitudest
Mälisriigipeade mõi diploinaatidega kasu, kui meil midagi head näidata
ei ole? Rootsi kroonprints nägi küll, et Tallinn on ilus, euroopalik
linn, kuid kui miidi ta maale, ja see mees armastas rähmaga kokku puu
tuda, siis oli ta Eestil! Pettunud ja jõudes Rootsi tähendas:
„Küll on Waene maa!"
Meil aimatakse ju järele täiel määral Nõukogude Wenet. Seal
näidatakse mõõrastele seda, mida näidata tahetakse. Ja kui sõidetakse
käbi maa kõrgete mälismõõrastega, siis otse käsutatakse mälja pasunakoorid, lapsed lilledega, ligi lastakse need, kel head riided, kellelt aga
Peegeldub miletsus, need aetakse läbisõiduteest penikoorma kaugusele. Mil
leks seda? Et teha reklaami, et Eesti on rikas riik, et mälismaa mõis
taks, et oo, küllap Eesti jaksab maksta kinni kõik sõjamõlad ja Merised sinelid!
Kaoks ära suuremaks peekonile, sest kui kadunud on tapamajade
trustid, mõitrustid, saab talupoeg wabal turul küllalt niisugust hinda,
et tal seda riigi kümmet krooni oma seale tarmiski ei ole.
Meil on kaubanduskoolid. Pole seal käinud, ei tea, mis õpetust
seal antakse, aga kaubanduse tundjaid, kuigi neid peaks külluses olema,
Meil pole. Millega muidu seda seletada, et Petseris häminemad kurgid,
ki ole kes korraldaks neile turgu. Kalameestel pole kuhugi Panna kalu,
aga Soomest meetakse meile räimi sisse. Tollimabalt, kuna oma heerin
gatele pandi toll! Sai kahju Heeringalaemastik, sest kes ostab kalleid
Heeringaid, sai kahju kaupmees, pettus rähmas ja pettus riik. Ei saa
Meil tegutseda, läheb meie laevastik mõõra lipu alla ja teenib mõõraste
Meremeestega mõõräst maad, kus rahma Humidest paremini aru saadakse.
Õu see meie riigimeestele auks?
110
Ei poolda seda sugugi, et walitsus hakkaks korraldama meie kalawõi kurginmüki, siis tuleb seniste kogemuste järele jälle ikka mälja, et
saab kahju nii riik kui ka rähmas. Ehk kuigi annab korralduse mõnele
trustile. Wälismaal wiiakse ettewõtjate poolt sul piim kodust ja antakse
Peo peale puhas raha, meil aga lagista mankriga meiereisse, raiska kal
list tööaega, et saada kolm senti piimaliitrist! No, mis te ütlete?
Antagu kaubandus wabaks, kiill siis leidub ka ettervõtjaid, kes
korraldaksid liha, wõi, munade, kurkide, kalade j. n. e. turustamist, et
oleksid rahuldatud nii maa- kui meremehed. Elaksid ise sa laseksid
teisi elada.
Siis tollid. Need on emamaa tööstuse kaitseks. Aga et seda
töökaitset tarwitatakse kurjasti, selle järele walwajaid ei ole. Noh, pan
dagu selleks mehed ametisse, saamad leiba mõned töötud õpetlased ja
rähmal oleks sellest kasu.
Talupoeg annab ära wasikanaha. wiiekümne sendi eest, kuid kas
Pastlanahk on paljut odawam, kui tol ajal, mil wedasime naha walismaale parkida ja tõime tagasi? On meie omamaa wabrikute nahk sama
wäärtuslik, kui mälismaa oma? Hinna kohaselt peaks seda olema. Ent
kui ostad tallanaha, siis saad sellega kaasa ka portsjoni sawi. Seda on
parkimisel nii ohtrasti jäetud naha külge, et nahk aga enam kaaluks.
Riidetööstuses pole parem lugu.
Olgu toll, siis olgu Lal ka mõte ja ärgu kannatagu kodanik. Takis
tatagu wälisnraalt sisse toomast maid seda, mida meil ise teha ei osata.
Ehk mida tehakse pahasti. Olgu oma ettemõtjad korraliku töö andjad,
siis olgu neil ka tollikaitse, muidu mitte.
Nüüd näeme aga, et mida meil wusserdatakse, seda kaitseb toll,
aga kuna labidaid, Hobuserraelu, ja klaasi meil küllalt hästi teha wõidakse, neid weetakse sisse. Weetakse sisse wälispiltpostkaarte, kuna meil
ise neid küllalt teha osatakse. Ja mis on paremaks Eesti Lutmustamiseks wälismaal, kui sinna tuttawatele saadetud meie waatekohtade ja
eluoluawalduste pildid?
Nüüd pea igas majas üürgab grammofon, raadio. Kas keegi
on mõelnud sellele, kui palju raha nende aparaatide eest on wälismaale
woolanud. Ja ometi wõidaks neid wäga hästi walmistada kodumaal.
Kui siis waid ainult need mõningad osad tellida, mida kodumaal ei
Walmistata, malmis kaste sisse medada pole mingit mõtet. Näe, mul
on kodumaal walmistatud grammofon „Wanemuine", ja ma ei leia
sugugi, et ta Halmem oleks, kui mõne mälismaa wabriku oma. Wastawa Hinna juures meel koguni parem!
Siis tuleb kitsendada filmide fissemedu. Kui Luua, siis Loodagu
ka tõesti häid filme, mitte kõiksugu tapmiste ja tagaajamiste pilte.
Misjaoks õhutava noorsugu kuritegaivuslisele kallakule?.. Ja siis looks
wälisfilmide sissemeo piiramine turgu omamaa filmile. Pole wiga,
111
et meil ei saa teha meel Häälime — omanda elu mõistame ka fii», tui
fee tumm on.
strueerimisega.
Ja sits ollakse ka meil ametis helifilmi aparaadi konNüüd aga — kellele sa konstrueerid, kui niingit walsa-
Maadet töötamiseks Pole?!..
Kadugu toetused kirjanikele, teatritele, spordile. On rähmas ostuwõimeline, ostab ise kirjandust ja kirjanikud, kes rähmale meeldrwad,
saamad elatud, miks pigistada rahma taskust kaudsel teel Mälja raha
kirjandune toetamiseks, mida rähmas ei loe? Miks^ toetada teatrit, kui
ta ei armesta rahma soomidega? 5hii ooperilawastuiele kulutatakse juuri
summasid, kuna meie oma kirjanike teosed läheksid lawal läbi Palju^
odamamalt, oleksid enam elulised ja omased. Ja tuleks algupäraseid
oopereid ja operette — ka need tasuksid endid, kui nad on head. Milline
menu oli Wedro „Kaupol"?
Tsaari ajal ei saanud teater kusagilt abiraha, errt selles algajas
oligi meie teatri paljulubam õitseaeg. Tehti tööd innu, andumusega.
Ei käinud ka lawa laulujõud mööda kõrtse oma häält maha laulmas.
Nüüd, mida paganat läheb inimene teda ooperis kuulama, kui kõrtsis
wõid temalt sama aaria õllepudeli juures ära kuulda?
Siis sport. Mis kasu on meil rekordide spordist? Mis uhkuseks
on see meile, et pärast seda mõi teist jalgpallimängu on kes Purustatud
jalaluuga, kes sisselöödud ribikontidega haiglas? Meie sporti on toodud metsik lääs. Ei ole sest mingisugust kasu meie kultuurile, meel
wähem termisele. Sport jäägu asjaarmastajate asjaks. Tahetakse lüüa
ketrabeites mõi kirulitõukamiies rekorde, see jäägu Huwiliste oma era
lõbuks ja kireks nagu margikorjaminegi. Wõi peame ka neile maksma
toetust, kellel on haruldasem markide mõi Manarahade kollektsioon? Ei
ole see mingi eeskujulik nähe, kui sporditakse endid rekordide jahil migaseks, et inimene pärast enam tööle ka kõlbulik pole. Ei! Terwishoiu
propageerijaks selline sport ei ole. Kuidas hoida^ termist, ammutada
jõudu — seda õpetatagu kooles. Nüüd aga... Näe, kehakultuuri üli
kool laskis Mälja paljud terwishoiu ja kehakultuuri õpetajad. Lask
inimesi kutsele küpseks õppida, kuid nüüd ei ole neile kohti! ..
Kui kuhugi raha kulutada, siis olgu see kulutamine ka tõest: tarWidusest tingitud, tõsisest rahwa kasust.
Waadake, kui meie hoiame ära ka waid eelmainitud asjus sum
made tuulde Pildumised, juba nendegi eest wõib midagi enam lootvat
teha. Kui leiab teostamist kõik see, millele mina, Meie Matš, sim
tähelepanu olen juhtinud, kas wõiksime siis meel kaemata kitsaste
aegade üle?!
,
„
Meie maa on wäike, kuid ka hädadest mäljatulek on meil
Riigimehed, kas tahate seda aru saada wõi mitte? Kui ei taha, siis
ärge ahastuge, fui kord tulikiri kipsrüab teie seintele:
^Mene, mene tekel uvarsinl*
112
Looge kodumaa teeb ja kohwk.
Meid on aastakümneid petetud, nagu oleks mälismaatt iisiemeeind tee ja kohw mingisugune kasulik jook. Nüüd on selgunud, et selle
pettusega on meilt rööwitud meie raha ja termis. Hulgakaupa leiame
südamehaigeid, kellele arstid alles nüüd kohwi- ja teejoomise nendes leiduwate kangete mürkide, kofeini ja teini, pärast ära keelamad. Ärgem
kihwtitagem siis enam edasi endid ja oma lapsi, maid hoidugem nendest
südamehaiguse tekitajaist ja kallist raha maksmaist ainetest eenrale, kuna
^oma kodumaalt saame nende asemele maitsmaid terwislikke jooke.
Kodumaa
tee.
Paki (60 gr) hind sordi ja headuse järgi
10 kuni 25 senti, millest saab kuni 100 liitrit maitswat teed.
a) KerW eli tee on walmistatnd kuimatatud aiamilja segudest■
ja on olnud tarwitusel juba üle 10 aasta. Et siiamiljad isegi suhkrut
sisaldamad, siis kiilub selle tee magusaks tegemiseks tunduwaSti mähem
suhkrut kui Hiina tee juures. On Elastsem jook piimaga, juues isegi ilma
suhkruta.
b) Aruka tee on kogutud kodumaa taimede õitest ja lehtedest,
tuis Hiina tee maitsele kõige lühemal.
d) Dahelia originaal tee on segu kodumaa taimedest,
mida juba ammust ajast on tee asemel tarwitatud ja niis oma erilise
maitse ja terwistkosutawa sisu poolest sellega harjudes maitseb Hiina
teest Paremgi. Niisama
e) Maarika tee ja
g) pohla tee on teejoogina rahma seas ammu tuntud ja tar
witatud, kuid iiksi lelle toomega, et kodusel wiisil kuimaiades, ei saa neile
kunagi nii head lõhna ja maiku, kui seda mõimaldab täpselt järeleproowitud kuimatümise ja hoidmise wiis, mis osalt tuletab meclbc tubaka-
parkimist.
Kõigi nende kodumaa teede headus ja maitse põhjeneb üle kninneaastaste katsete ja segamiste proowiöel ja on selle läbi wõimatuks saa
nud, et keegi järele aimates Mõiks nii odamasti sama head pakkuda, mis
pärast tarwitajad alati saamad hea kauba, kui panemad tähele
„Rä äguteetö östus e"
nime, pakkimist ja muid tundemärke.
MS
Niisama tähtis
asutus kodumaal DX
»O r o kohwit3östus",
Jus walmistatakse jällegi hulga katsetamiste tagajärjel tõesti head kohwi
kodumaa aia- ja Põlluwiljadest. Terwishoiu mõttes on see tehtud ainult
vuhtaist põllu- ja aiawiljadest keetmiseks malmis.
Oro kohwi tuleb müügile 400-gr (naelalistes) pakkides, hind paki
hiit järele 20—10 senti.
Muidugi Püütakse ka mõneltki poolt sama kohwi järele aimata,
mid see ei ole nii kergesti mõimalik, maid nõuab aastaid katsetamist ja
tööd, enne kui osatakse nii head kohwi nii odawa hinna eest walmistäda.
^arwitaja aga on kohwi headuse üle kindel, kui ostes paneb tähele 0 ?«
kohwitööstuse nime ja pakkimise wiisi.
Nõudke toiduainetekauplustest „Räägtt" teed ja „Oro" kohwi!
Zntmsuyu muutub kultuurse mets.
.^ewikus ci 5a ulata keelatud koosolekute laialiaiamifeks mitte enam relivi, maid
^sükul.urru Harraskojatc rtthmlondl. Nende eest jookseMaS juba sörk kabuhir
mus laiali.
111
Nöögitakse, lan-estveerile ei mahetatvat tasu.
Partei- Riigikogus ajatvat nüli- rahtva tasu,
oma mehi-tvõhikuid ei kohtadele panda,
elutvõõraid seaduseid ei enam tvälja anta.
Üle Päeiva seaduseid ei ole Waja muuta,
.musta börsi mehed' andivat panka kõik toaluuta,
finni õmbletvat lõik tassameiftrid oma taskud,
piirituselaetvastik see merde toaiatvat tõik plaskud,
.kirwe ordu minister' truid ametnikke .Eiberi" ei saastvat,
kraaded tõsisemalt elu peale Waatwat,
talumeestel makse atvat täitsa õiglast hinda,
Waheltkauplejatel polewat nüüd enam palju pinda,
autod enam inimesi alla teps ei a'atvat,
tvötatvölised kõik tööd ja leiba saatvat,
Wülja ka ei mõeldaivat meil enam uusi makse,
ametkohtis koheldaks ka matse nagu sakse,
kahe sendi pärast kirjaivahetust ei peeta,
Walimistel lubadustega ei ninapidi tveeta,
Üksll trust, ei monopol ei rahtvalt raha koori,
räägitakse... Aga see kõik Wananaiste loril
116
Omal ajal Albert Nüsik
ofi usaldatatv isik.
Mitmes kõrges kohas ta
oli asjaajaja,
Oma käega toimides
kassa ees sa kassa sees
hoolitses kui Wabahärra,
et mis ripakil, see äia!
Kaua, kaua nõuda teenid.
Reloident seal kuskilt Wenis,
ajas maha pika jutu
ja siis otsustati tuttu,
Nüsikul, et puhkust ivaja
Üle pika tSö ja aja
Nüsik tõesti Prihkusi majas,
ja siis suures uhies majas,
millel nimeks «Patarei",
«saksa kambris" seda sai.
Tuli Wülja. Amet selge.
Mõtles, et niisama julge
talitada tasapisi
nagu enne suurel Wiisil.
Mõtles, mängin Wäikest loenda.
Niigia dasi saab nii mõnda
Wötta nii kui enne wöetuS.
Wõtmiseks seal küll Weel jäetud.
Kui kõik olid juikund unne,
läks. Seal imestuse tunne,
üdini ta läbi Puuris,
riigiaidal Wasit, et juures l ..
Nüüd ta polnd ja amemik,
maid fui lihtne kodanik.
Waat', üks mõlausalda a
nähes, et ei tagas' saa ta
antud rahast mitte senti,
kaudselt saama läks pr tsente.
Naisele ta tegi sertva,
ariva Tripsel, mis sa arwadi
Naine, wahelduft tel ivaja,
ega's tagasi see aja. . .
Tripsel taipas, tegi lärmi,
aga naistel wahest närtoi.
Naise oma iga asi,
Ütles uhkelt: ^Majast tafi I'
717
Wanasti see nõnda oli.
Nekruti aeg kütte tuli,
tuli minna kroonusse,
Hirmu ajas Peale see.
Ema nuttis silmad Wees,
Pojal raske elu ees,
Pruudil meel ka kurb ja Hale,
Peigmees läheb kaugel' maale,
läheb soldatiks, siis sõtta,
kust uut peigmeest jälle Wötta ?!
Noormees tõi siis Wäl a firtoe,
raius endal maha sõrme,
nii et jäi kui sant siis fou
Pruudi peigmees, mamma Poju.
Nutid kui ongi tertvis paha,
noormees salgab Wead maha,
seistes komisjoni ees
ütleb: „£>len tertve mees Ü" . ,
Gee läeb Wabatahtlikult,
kes tööd on otsind asjatult.
118
Eks toüljeit luu ette nii,
et naisemees Tiit Nii ket
nii Pisitasa Hiisutsi
ka tegi kõrwa hüpet.
Siis helistas ta naisele,
et istang on nõukogus.
Mis mehe asjust teadis fee?
Eit istus rahul tobus.
Liit Nükket oli korra näind,
fui ilus Preili Nettg,
kes kõrtsis kelkegiga läind
nii uhkelt kabinetti.
Ta meelest Nettg Seksepill
näis nagu mõni wmif$";
kõik tunded ajas turjakil...
Tiit, leia kompromiss?
Ta teadis, fui Wiid kingitust,
on preili lahke nii mis lust!
Tiit läks ja saalis Neilgi
fui nägi, juure läks:
.Oo, tule kabinetti
sa, ilus ttiarlaps!"
Lt Tiit näis rahadega mees,
siis nõustus kohe Preili.
Pea olid nipsud-napsid ees
ja Tiidu pea täis leili.
Noh, edasi siis läkski nii,
kuis kabinetis peab.
Ei sest siin räägi midagi,
kes ise käind, see teab.
Kuid hommikul, kui ärkas Til^
ju Nettg oli läind.
Peas „kass" a'as ahastawat tviit:
.Oo, Tiit, miks pattu teind?"
Tiit hakkas taskuid kobama,
kõik raha inõetud!.. Oeh!
Kui politseile kaewala? —
Läeb lehte!.. Naine loebil.. .
119
Ufo tvs ja isaemaga.
Kraat', tobu loob,
kuid teine — Palga ta
kõik maha joob!
^tõnb fui magneediga
kõris kisub manu,
et astub sisse ka,
kui pole janu.
On teda iv allutanlokaali Wõlub.
^al otse kombeks saanb,
et tellib õlut.
Tas sellest jaksab
ta saada aru,
et õllest maksab
ta Ülearu?!
On odrad odamad,
tööjõud ka odaiv...
Liigkasu Wölaivad
Kie õlletootjad.
Ms kainelt eluradasi
lööb toisal Plttlul edasi,
näeb edusammes julgustust,
saab ikka uut öömaimustust.
Kuid teine, kui on muie must,
siis otsib uimad lohutust,
et hetkeks unustada häda,
mis kodus Perel kanda Wäga.
Kui Wiskab kõrri topka tviina,
siis Pere suust kaks liitrit piima
on sellega ju läinud mööda.
Sa palk, mis saadud raske lõõga,
fui kõnsis maha joodud eks,
siis muutund hoopis nuhtluseks?
Tvspalk on Wäike, kui Weel maha,
sest juua tõusis osa raha,
siis kitsikus ei jäta sind!..
Liig kallis foiina, õlie hind
Oo, win-irajad, kuulge kõik,
te lööge lahti ^joomisstreik'!
Kui mõned kuud te , asia ei kalla",
läeb touna, õlle hind siis alla...
120
Kord kaks kõõluvenda oli:
Johannes ja Margus.
Kumbki oma kohal' tuli
nagu oli tarkus.
Johannesest ametnik
amet oha sai,
seal tal nagu Harilik
Wõimus oli lai.
Ministris, need läksid, tulid,
Johannes tuid jäi.
Wõhikud kõik uued olid,
miskit omapäi
otsustada nad ei oskand —
eks Johannes ette tsristand.
Margus asus partei ette,
oli kõnemees,
enda! tal kuid polnud mitte
miskit asudes.
Ministrina rappa alanud
oli asju Hulk,
Wälissaadikuks eks saanud
siis kui jonnipulk.
Walitsuses pööre sündis,
tehti sisse ramp
neile, kes tost ametites
Polnud oma kamp.
Johannesest pätt nii sai,
Marguse ees ilm Weel lai.
121
1 Mett elu pakud üllatusi.
|Aa igal püsival ikka uusi.
Ruth selles jonnakas ta ta,
is talliks maksma rahtoal laed,
etRuisellega
e1 eiüllata,
oleks
kriisi,
id kunagi
millest null
toaid
järel jäeb.
jtniö kõttvaldaks me elupahed
Daid ikka Pulti tasapisi
«või
takistavad
seisustoahed.
laaks
Walitsus
uus,
kui norskamist,
laiud toana.
kuuleks
maa
maid
Oo,
ivõiksin
üllatusi
oota.
Tlidkustkilt
kuulduks
nöö
Wat sõna,
ei näeksmeil
sellistannaks
tegemist.
Imi» Weidigi
Loota,
^ui tuleks wälissaadikud
et^iktviimsest
ümmikustki
Warem
kodumaale, et siin muud
Meil
lööd elu
tehaatoaneks
kasulikku' törts
just. parem.
11 milliseid toist me ei saa
^as loota sellist üllatust?
n üllatusi
Sui
talupoegtoetan
saaks ka.
hinda piimast
ai Toompeal
kaoks ringimäng.
Niisamuti
tui makstaks
tosinast,
1 sinna
ühissäng,siin,
^aks
wõi Wiidaks
eestkodumaalgi
S Parteijuhid
loos
Niipalju
maksabühes
margariin.
norsata ses
nii Üllatata
täies Hoos.
^lõiks
talumeest
I^st tahatvad ju kasu saada
Astugu ühismeiereid, —
peil toita huik direktoreid...
^es sellist üllatust meil mõtteks.
1^ kohtustriistoto ära ütleks.
ta ei Wasaraga koksi
tviimast toara maha"r oksi k
^eff, üttatatv fee oleks nii —
oksjon, pole Prustatv!l..
Wt kui mast kassapidaja
laeb preilidega trimpama
toiib kassakapist Wümse raha
ja laristab kõik puhtalt maha,
ent teisel päetval leiab ta,
et raha kapis püüdmata?
Kui sellist üllatust me näeks,
siis toanglas ruumi üle jäeks,
hulk mehi sinna ivõhem tüüri,
toõiks mõne kambri tvälja üüri..
Kui kõik saaks oma tööd nii müüa,
et tudiksid tõhu täis nad süüa,
kui ainult need tveel tööta oleks,
kel hoopiski töö tahet Poleks
Siis saatusest toõiks aru saada,
et ta ka oskab naljatada,
tui üllatusi meile jagaks,
mis teeks kõik irisejad toaga!».
122
^aat’, kunstnik Pinsel neiu Noosiounast pildi tegi.
Ta ise kunskisaawutuse kippu selles nägi.
Noh, pani Wälja näitusele, nime juure.
Waat', seega Noosipunal tegi karuteene suure.
Kes seni Roosipunasse tveel olid armunud,
need nähes teda Minski pildil olid üllatud —
fas tõesti mõne silmis nihuke ta wälja näha WSib?
Kõik austajad, näe, Noosipunast eemal jäid.
Jäi Wanaks p igaks. Pinsli juure läks ja tegi kära:
^Mind nii plahmeerisid, siis toota ise ära l"
60 0,1
Riigiisad W8liSmaal Spereisu'. — AH, niisugune ongi se
ehitaw töö? Kui Prosta! Oleme palju peenemad mehed — ehitame õhulosse.
äles-
124
Oma maa laup pole niued,
laua seisab lelli poed,
eelidtatafd meil importi
kas roõl Pahematki forti.
„6edti nädalaist' meil lugu
toaaf, ei peeta mitte sugu,
nende suhtes rahwa täitud —
just fui oleks kunstinäitus.
Eks see tingitud ka sellest,
et ei hooli „omaft WellestWabrikandis põrmugi,
sest et neil ju nii kui nii
kaitsetollid saodustajaiks,
nii et kallist hinda saadaks
tihti peale rämpsu eest.
Wõimud su ei hooli sest,
et fui soodustatvad tegu,
tooted oleks miskit nägu,
saapawiks Wõiks läiget anda,
riiet et wõiks kauem kanda...
Mõeldaks, et noh, oma töö,
kestku kas wöi Päewa, öö
Rahwal aga raha Wähe
ja siis nigel kaup ei lähe.
Loonekured lendwad ringi.
Wastu WStta nende kinki
ka ei taha telli,ad,
Wadanda se — rasked a'o).
Lenda siia, lenda sinna,
lenda maale, lenda linna,
lenda nii, et nokk on Wenindi
Za Weel kõikjal põigtuft teenind!
Kauba lepinguid riik teinud,
seda pole ettenäinud,
et ka koonekurekesed
saaksid mingid soodustused,
ristelda ei Pruugiks mitte,
otsejoones Wliksid kätte
neil, kes Wastu tootma peaksid...
Oo, kui toonekured teaksid,
et meil neiud, noorikud
laste Wastu kindlustus,
et Wõind tarkust ammutada,
kuidas mitte lapsi saada,
kuidas ämmaemandad
kurge äri tüssawad,
ei nad ringilendel käiks...
Lastepiim las' läeb ka wõiks!..
DX. i * «*
$ * e
0
(9
0
E
Suured suhkrusabad linnas
sest, et suhkur töuswat hinnas.
Tolli tõsteks leitud alus —
elu olla Weel liig magus.
125
126
Kui on noormees tagaehoidlik,
moodsal neiul on fee Piinlik,
tiigita ja erguta,
noormees teps ei aru saa!
Räägid maaft ja räägid ilmast.
Reiu litri la eb silmast,
aga noormees, toaaf, ei Utti,
tui&ag’ ei saa asju jutti.
Ise kirest kohmeanud,
tunded end tas pingul' a'anud,
oga mängid mammakeega
Kuis saad klappi selle moega?
ti^eõiguslus küll on,
oga neidudel fee jonn, —
et Wöi S Hiljem Pettuda,
noormees olgu algaja.
Rlgad ie armujanti,
kuidas hiljem alimente
lähed nõudma lohiuga?
Noormees Wastad uhkena:
„Ega's mina just ei hoolind,
fi ski ta luud nii fui soomind
sinu Wajadused ma,
miks siis pean iveel maksma la?*
Oligi noormees, se'gud, isa.
Put.ad, fui ju lapse tifa...
127
Ci toanaaf noored
nii ümber uitand
ja endi tundeid
ei nõnda puistand.
Kõik sündis Waikselt
tui mõni patt,
kuid ^tuasjest
ta Puudus jutt.
Siis Wõsa sees
toaib juttu a'adi.
Ka Waikides
suurt mõnu saadi.
Ei käperdatud
nii na>;u nüüd,
ei Patustatud,
ei tehtud suud.
3a fui siis tunti fa,
elada'i toõi
enam teineteiseta,
ei omapäi,
sits miskit tehtudki
ta Weel teps mitte,
toaib enne astuti
papa-mamma ette.
Kui anti õnnistus,
siis mindi Paari,
et mis olnb unistus,
Wõikö seda klaari.
Ka oldi saamatud
Weel Pulmaööl,
et kumbki juhatust
neist Wajas Weel.
Et isa õpetas
siis oma Poega
ja ema seletas
kõik tütrel tõega.
Kõik oli uudne,
Pakkus õnne...
Kuld elu nüüdne,
ei see, mis enne.
Niis nüüd on elat
ju enne läbi,
fui settest rääh...
Oi, rääti häbil..
12$
Betoontorutööstus
O. VAREV
Soovitab omast rikkalikust
laost odavate hindadega:
tsementtorusid,
kaevurõngaid, põllutorusid, müüri-,
õõnsaid-, parkettja katusekive,
trepiastmeid jne.
Tsementtorusillad on kolm korda odavamad kui
puusillad, seejuures ka põlised.
Tallinn, Paldiski mnt. 42-a, telef. 462-01
(end. Böckler).
Linnast paremat kätt.
Veerenni 29-a, telef. (2)29-81.
Õmblusmasinad: Naumann, Pfaff, Vesta.
Jalgrattad: Naumann, National ja teisi.
Grammofonid ja plaadid: „Homocord“
Koorelahutajad, adrad, tuulikud jne.
Kr.SMR&Ko.
asub nüüd
Tallinnas, VIRU 3.
Osakonnad: Tartus, Rakveres, Jõhvis.
506 RAMMI
PUHAS KAAL
75-100 UT
VEE TARVIS
ARO^
Z/ SISALDA KUNSTLIKKE VA ■VE
EGA MUID VAHENDEHI
Extra 50 gr. H. 25 s.
I valik 50 gr. H. 20 s.
II valik 50 gr H. 15 s.
Extra 50 gr. H. 2a s.
1 valik 50 gr. H. 20 s.
II valik 50 gr H. 15 s.
FVAARim
ILTEE.J!
E^^.
2^W
EI SISALDA KUNSTLIKKE
VÄRVE EGA MUID VAHENDEID
MAS KAAL50 GRAMMI
Extra 50 gr. H. 30 $.
I valik 50 gr. H. 25 s.
II valik 50 gr. H. 20 s.
Extra 50 gr.'H. 20 s.
I valik 50 gr. H. 15 s.
II valik 50 gr. H. 12 s.
n/ACClNIUMVITIS IDAEA
|SARETSKI1
| 4^ TEE ^|
^y-B-»«
^oKlotee’
^^^^W^^^' ,
63
50 gr. H. 25 s.
$
VALMISTATUD EESTIS,
PUHAS KAAL 50 GR.
Extra 50 gr. H. 20 s.
I valik 50 gr. H. 15 s.
II valik 50 gr. H 10 8
VaataUus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastu...Uus Edu-kalender 1922
5. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus 1922.
3Bl^==]BE
— -^ = i D at=
i
nnn
nnn
Kuues aastakäik.
BBE
t= = = = = i n n n n a n
Edo-Kolender
1922.
i
i
n n n n n n r-
— —
nnr
3B0I
■1BB
Uus
Edu-Kalender
1922.
Kuues aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1922.
Hlärkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wnmane weerand.
k. = kell- m. = minut- p. = püha, päew, pärast; e. I. == enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
kella 12-ni öösi; ** == Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes ar
vi atakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j.n.e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
16 n n 4 n n
17
n n
n
H
23 n n 11 öösel.
12 n
n 24
Rasfaajad.
Kewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 22. juunil, wana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. sept.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembnl.
kaikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese warjutusi on 1922 a. kaks, mis Eestis aga näha
ei ole.
2. Kuu warjutusi sel aastal ei olegi.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupüewad.
Sel aastal on 365 päewa.
ID2>
l
I.
**1
2
3
4
5
**6
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
19
Pühap. Uus aasta.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Neljap.
Kolmekuninga p. D 24
Reede
25
Laup.
1. pi hap. p. Koi mekuninga p. Luuk. 2, 21
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Paawli p.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
1. Jõulu p.
2. Jõulu p.
z. Jõulu p.
Süüta laste p.
Pühap. p. Jõulu.
31 i Pühap. 1
11
12
3 13
14
15
16
___ 17
Luuk. 2, 33—40.
1 18
31 p.
Päike tönkd:
1. kuup. kell 8,35
11
„ 9,08
n 9J7
21.
»
Lähed looja:
1. kuup. kell 3,30
» 3,19
n. »
„ 3,19
ZL
•
Mõõdud, kaalud ja rahad,
meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter. Kõigi teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
Vahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab 10,
hekto, „„100,
kilo, „
„
1000,
miria, „
„ 10000,
detsi, „
„
i/io,
tsenti ehk senti „
1/1OO,
milli
„
i/iooo,
Pikkuse mõõdud.
1 miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 wersta.
1 kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9
liini.
1 meeter
3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
1 meeter— 1,4 arssinat, s. o. pisut Vähem kui IV2 arssinat.
1 tsentimeeter — 1/100 meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
1 millimeeter — 1/1000 meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 aar — 21,97 ruutsülda.
1 hektar — 100 aari — 0,91 dessätini — 2196,8 ruutsülda.
Õõnesmõõdud,
1 liiter — 0,3 karnitsat —
toopi.
1 hektoliiter — 100 liitert — 3,8 tsetwerikku.
Raskufe mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. 0. umbes 2V2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes
sol.
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetrlline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
— 15 -
Rahad,
Enne tõda Wene rahas.
1 Inglismaa naelsterling — 20 shillingi, (1 shil9 r. 45 kop.
ling 12 pense) . . - ■ • ,
ii
o 37
1 Prantsuse, frank — 100 jantuni .................
94 ii
1
P.°Am.
Ühlsr.
dollar
—
100
senti
1
37 ii
1 Soome mark — 100 penni
46 ii
ii
1 Saksa „ — „
Austria
kulden
—
100
kreutseri
....
n
ii 78
1
52 ii
1 Rootsi kroon — 100 öre . . . .
Nendele juure tuli Eesli 1 mart — 100 penni
Rahade wahekord ehk kurs on nüüd wäga tõikuw. „Uue
" ajal
’ I oli Tallinna börse kursisedel järgmine:
Edu-kalendri"
trükkimise
1535 Eesti marka.
naelsterling
.
.
1
390 ii
ii
1 dollar ....
155
100 Saksa marka. .
ii
765
100 Soome „ . •
ii
9100
100 Rootsi krooni .
ii
7100
100 Daani „
2750
100 Prantsuse franki
135
Läti
rubla
.
.
100
Wõtame sellel alusel wälisraha (walmda) Eesli rahaks ümberwahetamise proowid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535x3 =>= 4605 Eesti marka.
360 Saksa marka on 155x360
^8 Eesti matta.
100
425 „
„
on 15ox425
658 75
marfa.
100
ehk
425 „
„
on 155x4 = 620
-1- 155 : 4 == 38.75
Kokku 658.75
„
630 Soome marka on 765x630
<819,50 E. marfa.
29
„
145,60 „
„
on 765 x 29 = 221g5 & ^atta.
100
on «><765
U13g4
jagatud 100 peale, on 1113,84 Eesti marfa.
16
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel).
.ftut laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuula atu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal, Isborskis — iga kuu 21. pöetud, Laura alewis — iga kuu
20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäetva.
Jaanuar.
7. Orgital 1 p.; Tartus, aastalaat 3 nädalat; Mõrus. —
15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. — 17. Koloweres 1 p. -21. Meeksi w., Mehikoorma külas lp. — 22^ Jmaweres, Päia
kõrtsi juures lp. — 23. Haapsalus; Nasinal; Mõnnus 2 p.; Mal
gas 2 p. — 24. Jõelehtmes 1 p.; Paides.
Meebruar.
2. Raplas. — 4. Audrus (reedel enne wastlapäewa); Mõ
rus. — 5. Oisus, Iärwa maak.; Keblastes, Mihkli k. — 9. Pär
nus 2 p.; Rakweres 2 p. — 10. Raasikul 1 p.; Räpinas 1 p.
— 11. Põltsamaa alewis. — 15. Lähtrus. — 16. Miljandis 8
P. — 17. Tartus 2 p. — 19. Paides. — 21. Malgas 2 p.;
Älluhu Suure rvallamaja juures; Petseris (teise paastunädala es
maspäewal). — 25. Lihulas; Mõrus 8p. — 28. Ninakülas, Kodawere k.; Miljandis 2 p.
10. Antsla alewis.
20. Rawilas, Kose külas.
20. Masknarwas.
Märts.
1. Ristil, Piirsalu tv.; Iõgewa alewis 1 p. — 3. Jõhwi
alewis 2 p. — 4. Kiwiloos, Peningi tv. — 8. Iisaku mõisas 2
P.; Kurista Aidu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uue
mõisa wallar. — 6. Petseris. — 9. Hageri kiriku juures, Kohila
wallas; Kulinal, Miru-Iakobi kihelk. 2 p.; Mõnnus. — 10. Kõo
mõisas; Matlas, Karuse kihelk.; Malgjärwe wallas, Pikajärwe mõi
sas, Kitse kõrtsi juures; Põltsamaa alewis (reedel enne 15. märt17
sit). — 12. Hellamaal, endise teemaja juures^ Ardu külas, Triigi
wallas; Amblas; Wõrus. — 13. Riidaja mõisas. — 14. Kodijärwel, Kambja k.; Sihi kõrtsi j., Waimastweres, Laiuse t, Must
jala wallamaja j.; Käsukonna mõisas, Pillistwere kihelk.; Mõisa
küla alewis. — 15. Raplas. — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures;
Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat. — 18. Kastnal, Tõstamaa
kihelk.; Keilas; Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawere kihelk. 1
p.; Sangaste kirikukõrtsi j., Tartumaal; Mustmees 3 p. — 20.
Taeweres 2. p.; Wäike-Ulilas 2 p.; Märjamaal; Jüri kiriku j.,
Rae wallas; Kuresaares. — 23. Leisi alewis; Warnjas, Peipsi
järwe ääres; Wasknarwas. — 24. Laekweres, Simuna kihelk., 2
p.; Mõrra mõisas, Laiuse wallas. — 25. Moldi m. kõrtsi juures,
Äksi k.; — 26. Kärgula w., Sulbi alewis; Mahastus, Türi kch.;
Mana-Pranglis, Kambja k. — 28. Malgutas, Rannu kih.; Kel
lamäe kõrtsi j., Saaremaal, 2 p.; Kasepere poe j., Kloostri w.;
Paides; Malgas 2 p.
2. Taeweres 2 p.
23. Malgas.
Lihawõtte nädala neljapäewal Tartus.
Aprill.
1. Iuurus; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 2. Alajõel, Mirumaal; Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus. — 8. Ropaka
mõisas, Pärsama w. Saaremaal; Waiwara m. 2 p.; 10. Wiitnal,
Palmses, Kadrina kih. 2 p. — 9. Udernas, Elwa jaama j. —
10. Hellamaal, Sooniste wallas; Petseris esmasp. peale palmipuude püha. — 11. Pukas. — 12. Mõrus; Mastseliina walla
maja j.; — 14. Sadukülas, Piknurme kõrtsi juures; Nina külas,
Kodawere k. — 15. Tapa alewis. — 18. Tarwastus, Mustla
alewis; Liiwa poe juures, Rahukülas, Kogula wallas.
19.
Kilingi-Nõmmes; Wahukülas, Koeru !.; Rogosi w., Luutrmku
mõisas; Kuresaares. — 20. Alawere mõisas, Alawere wallas; Lihu
las; Wiljandis; Tartus.— 21. Põltsamaal (reede! enneImipaewa);
Wäike-Maarjas. — 23. Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal. —
24. Petseris. — 25. Kõiguste kõrtsi j., Saaremaa! 2 p.; Peri w.,
Partsi laat; Tsooru w., Roosikus; Kastre-Wõnnu Suitsu kõrtsi
juures. — 27. Saaremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. SuureJaani alewis; Rakwere' linnas 2 p.; Krüüdneris, Kambja k.;
Maiatus, Ahja-Kärsal. — 29. Liiwal, Kolga wallas; Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Malgas 2 p. — 30. Haanja mõisas,
Võrumaal; Mastse-Nõos, Nõo k., Aleeri wallas 2 p.
18 —
14. Hummuli „Soe" kõrisi j.
20. Alawere mõisas.
Mai.
1. Nissis, Riisipere w.; Kergu alewis, Jakobi kihelkonnas;
Mana-Laitsnas, Kornetis. — 2. Alamustes, Krootuse w.; Torma
alewis; Haapsalus 4 p. - 3. Kuresaare linnas; Lelle Hnekonnus;
Nuustaku alewis 1 p.; Soodlas, Anija wallas; Kaareperal 4. Pärnus 2 p.; Kawastu-Koo;al.
5. Haapsalus.
6. Jarwakandis. — 7. Lohusoos; Peri wallas, Põlwa laat. — 9. Heademeestel — 10. Kuiwajõel, Harjumaal. — 12. Patastel, Kaiaweres. Maarja-Magdaleena
2 p.; Mõrus. — 14. Kähri wallas,
Karilatsi kõrtsi j. - 15. Holstre wallamaja juures; ^uresaares.
— 16 Paides. — 18. Sangaste ünkukorts: j. — 19. Meeks:
Vallas Mehikoorma külas. — 20. Haiba poe juures, KirnaKohatu wallas. - 22. Räpina wallas, Mõõbsu alewis . 23.
Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas; Malgas. — 26. Petsens,
(taewaminem. pühal).
12: Antsla alwis.
Juuni.
5. Wiljandis 2 p. — 12. Mustwees 3 p. — 14. Mastse
Kuustes, Mõnnu k. — 15. Märjamaal. -- 16. Tapa alewis. —
20. Järwa-Jaanis. — 21. Mõrus. - 23. Mustwee alewis 1
p.
24. Petsens (Jaanipäewal). — 26. Ristil, Piirsalus; Wil
jandis 2 p. — 27. Põltsamaa alewis. — 28. Rakweres 2 p.—
29. Tahkurannas, endise Mõiste kõrtsi juures.
Juuli.
1. Haapsalus; Mana-Kariste Käwardil; Malgas 2 p. —
3. Palmsis Miitna kõrtsi juures, Kadrina k. 2 P-; Paides. — 4.
Tartus. — 7. Petsens. 8. Taagepera wallam. j. — 10. ^arwasm
Mustla alewis. — 14. Leisi alewis riiete laat 7 p. — lõ.Karch
mõisas. — 20. Pärnus 2 p. - 23. j. - 5. aug. Kuresaares riiete laat.
August.
2.—22. Pärnus aastalaat. — 10. kuresaares.
12. M.Mõidu wallas. — 15. Tuhalaanes. --- 16. Mana-Lo^snas Jrtuli kõrtsi juures. — 18. Loodi kõrtsi juures.
23. Malgas.
25. Mõrus. — 26. Mõisaküla alewis; Kaarli nlogas; Paides.—
28. Holstre wallamaja j. — 30. Rakweres 2 p.
31. Helme
mõisas; Häädemeeste!. — 28. Petseris.
19
September.
1. Nina külas. — 2. Taeroere wallas. — 3. Sekis, Tõs
tamaa kihelk. — 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.—
8. Peningi Vallamaja j.; Olustwere maksalt j. — 9. Puiatu mõi
sas. — 10. Kilingi-Nõmme alewis; Kärstna mõisas; Hellamaal,
end. teemaja juures, Saaremaal. — 11. Lelle Hiiekõnnu kõrtsi j.
12. Wana-Suislepa wallas; Mehikoorma külas, Meeks! m.; 12. Kose
wallas, Kriuscha külas. — 13. Kolga-Jaani kirikumõisas; Iisaku
mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja juures; Oisus,
Türi k. — 15. Abjas, Halliste kihelk.; Iõgewa alewis; Tammis
tes, Pärnu m. — 17. Uduweres, Pärnu-Jakobi kihelk.; Räpina
mõisas 2 p.; Uusnas. — 18. Sindi alewis; Sangaste kirikukõrtsi
j.; Alawere mõisas, Alawere wallas; Puhjas. — 19. Kergu ale
wis, Jakobi kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20.
Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21. Wõlupe
kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas; Wahastus, Türi kihelk. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Tar
tus 2 p.; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas; Iärwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Mõrus. — 25. Wallas, Lääne
maak.; Antsla alewis. — 26.—28. Tallinnas. — 26. Pööraweres,
Jakobi kihelk.; Haapsalus 2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsa
maal; Tori alewrs; Kuresaare linnas. — 29. Malgas 2 p.; Keblastes, Mihkli k.; Amblas; Kirepis, Rõngu k.; Petseris (Mihklipäewal. — 30. Haanja mõisas, Mõrumaal; Malgas.
7. Hummuli „Soe" kõrtsi juures.
Oktoober.
1. Audrus; Mehimäe wäljal, Lewala külas. Uuemõisa wal
las, 2 p.; Liitval, Kolga wallas; Nasinal, Mõnnu kihelk., 2 p. —
3. Mana-Mändras; Laanemetsa w. „Suure" kõrtsi j.; Loosi tv.,
Lindora; Tinsol, Keenis; Kawastu-Koosal. — 3. Tõrwas 2 p.
— 4. Taalis, Tori L; Rõuge tv., Sänna kõrtsi j.; Palmses, Miitnas, Kadrina k., 2 p.; Kuiwajõel; Mastse-Nõos 2 p. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Iõhwi alewis 2 p.;
Patastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Ko
hila wallas; Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Kõn
nul, Kärdes, Laiuse t; Arulas, Otepää k.; Pukas, Sangaste k. 2
p. — 10. Hellermaal, Hiiumaal; Jmaweres, Päia kõrtsi j. — 11.
Kilingi-Nõmme alewis; Malgas 2 p. — 12. Pärnus 2 p.; Leisi
alewis, Saaremaal; Zllukal, Kuremäe! 2 p.; Keilas; Tartus 2 p.;
20
Vastseliina Vallamaja suures. — 13. Kuristal, Aidu kõrtsi j.;
Rakwe.e linnas 3 p.; Võrus. — 15. Raplas; Koluweres; Kul
lil, Rannu k. — 16. Muhu saare magasinida juures. — 17.
Nuustaku alewis lp. — 18. Väike-Maarjas 1 p.; Lohusoos 1
p.; Räpinas, Võõbsu alewis; Kuresaare linnas; Suure-Iaani ale
wis. — 19. Tarwastus, Mustla alewis; Rogosi wallas, Luutsniku mõisas; Põlgaste w. Puskarus; Jõelehtmes; Vastse-Kuuste
wallas, Lootwina kõrtsi juures; Ahja Kärsal 2 p. — 20. Krootuse w., Tille kõrtsi j.; Vahu külas, Koeru k. — 21. Haapsalus;
Hummuli, Soe kõrtsi j.; Loosi wallas, Holstal; Suitsu kõrtsi j.,
Võnnu k. — 22. Sulbi alewis, Kärgulas. — 23. Kõo mõisas;
Tõrwas; Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kase
pere kõrtsi juures, Kloostri w. — 24. Krookuse mõisas; Laatres,
Sangaste k. — 25. Sooniste wallas, Ellamaal. — 27. Laekweres, Simuna k., 2 p.; Saaremõisas, Maarja-Magdalena k. —
28. Iärwa-Iaanis; Pikknurme külas, Kursi k.; Krüüdneri w.,
Veski mõisas, Pusu kõrtsi juures; Taageperas. — 29. Stolbowo
külas, Panikowitshi wallas; Vaiatu mõisas. — 31. Mõnistes;
Sindis; Taeweres. 14. Petseris.
Nowember.
1. Kulinal, Viru-Iakobi k. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärctma w., Saaremaal. — 2. Rõusa mõisas, Vändras; Mõrra
mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w. — 5. Vissi kõrtsi j., Kambja
kihelkonnas; Antsla alewis;. — 6. Kassinurmes; Rõuge Alla
kõrtsi juures; Valgas 2 p. — 9. Elwas. — 10. Suure-Lähtrus,
Nahina k.; Jõgewal, Laiuse k. — 11. Võrus; Viljandis 2 p. —
12. Kuresaare linnas; Ardu külas, Triigi w.; Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. Kärus, Lauri jaama j.; Vana-Laitsnas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Tartus 2 p. — 20. Haibas,
Kirna-Kohatu wallas; Ristil, Piirsalu w. — 22. Patis, Saarde
k. — 23. Paides; Mustwee alewis 3 p. — 25. Raasikus. — 26.
Valgjärwe w., Pikajärwe mõisas, end. Kitse kõrtsi juures. — 28.
Voltwetis, Hallikukiwil; Põltsamaa alewis; Keilas — 29. Korsakowo mõisas, Panikowitshi w.; Võrus. — 30. Vigalas.
Detsember.
1. Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Valgas 2 p.; Ala
jõel, Virumaal. — 5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. pärast
teist Kristuse tulemise püha). — 7. Kallaste külas. — 8. Rakwere linnas 2 p.; Viljandis 2 p. — 9. Põltsamaal (reedel enne
21
15. detsembrit). — 10. Jüri kiriku j., Rae w.; Mustmees 1 p.
— 12. Wana-Wändra alewis; Iärwa-Iaanis. — 14. Pärnus 2
p.; Nina külas, Peipsiäärses wallas; Wasknarwas; Antsla alewis.
15. Mõrus; Kohilas. — 18. Iärwa-Iaanis; Pööraweres, Jakobi
Paides. — 19. Iõhwi alewis 2 p. —* 20. Märjamaal; Mõõbsus. — 23. Krüüdneris, Pusu kõrtsi juures, Kambja k. — 28.
Warnjas, Peipsi ääres; Malgas. — 29. Wasknarwas. — 31.
Moisekatsi w., Kauksi kõrtsi V
Laste armsamad raamatud on:
P. Rätsep’a
MMM.
1. jagu.
Jseõpetaja.
Aabits.
2. jagu.
Lugemise ja kirjutamise õpetus.
Mõlemad raamatud on kõwas köites, hea! walgel paberll, hulga piltidega.
Mesinikkude! on kasulik ja õpetlik tunda raamatut:
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
W. Lobanowi auhinnaga kroonitud kirjatöö.
nud P. Leinbock. Mk. 10 —
22
Tõlki
Tartu-Wõru Rahukogu rahukohtumkkude
jaoskonnad.
1. jaoskonna rahukohtunik asub Tartus. Tema
tegewuspiirkonda kuulub L Tartu linnapolitsei jaoskond (1914. a.
piirides) ja lil. linnapolitsei jaoskonna jagu, mis on piiratud Raa
tuse tänawa paarita majanumbritega kuni Fortuuna tänama nur
gani ja Fortuuna tänawalt kuni Põik tänawa nurgani.
2. jaoskonna rahukohtunik — Tartus tegutseb
11. politseijaoskonnas ja 111. politseijaoskonna osas, mis on piira
tud Põik tänawa paaris maja numbritega, Raatuse tänawa paa
rita maja numbritega. Põik tänawa nurgast kuni Uue tänawa
nurgani ja Uue tänawaga.
3. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuse piirkond: 111. politsei jaoskond, Välja arwatud see jagu, mis
esimese ja teise rahukohtuniku alla kuuluwad, s. o. kuni Raatuse Länawani ühes vaaris numbrite all olewate majadega. Peale selle
wallad: Anja, Kastre, Wõnnu, Mäksa, Wastse-Kuuste ja Nasina.
4. jaoskonna rahukohtunik — Tartus. Tegewuspiirkond järgmistes waldades: Kuremaa, Laiuse, Roela, LaiusTähtwere, Maimastwere, Härjanurme, Wara, Kudina, Laewa,
Puurmanni, Saare, Saadjärwe, Soolaga, Ellstwere, Tähtwere, osa
Peipsiäärse walla külasid, kuni Kaiwastu walla piirideni ja Täht
were mõisamaa peal asuw linna osa.
Z. jaoskonna rahukohtunik on Mustwees.
Tema alla kaiwad Awinurme, Lohusuu, Wõtikwere, Kasepää, Kokora, Pala, Rannu ja Alatskiwi wallad. Peale selle osa Peipsi
äärseid külasid Alatskiwi walla piirideni ja Mustwee alew, ühes
samanimelise wallaga.
6. jaoskonna rahukohtunik —Tartus. Wallad:
Haaslawa, Kawastu, Kambja, Krüüdneri (endise Wana-Prangli
ja Meski Valdadega), Luua, Luunja, Ropka, Mana-Kuuste, Ulila
ja Morbuse. Peale selle allub sellele rahukohtunikule Ropka walla
maa peal asuw linna osa (endine Karlowa ja Meeriku eeslinn).
7. jaoskonna rahukohtunik — Elwas. Tegewuspiirkond: Aru, Aakre, Walguta, Hellenurme, Kawilda, Kirepi,
Kodijärwe, Konguta, Kuigatsi, Meeri, Palupera, Paidla, Pilkuse,
Pühajärwe, Rannu, Rõngu, Pangoti wallad, wäljaarwatud Mana
23
Nõomõisa, mis allub 6. rahukoht. jaoskonnale. Siis käiwad 7.
jaoskonna alla meel Uderna ja Wana-Otepää wallad.
8. jaoskonna rahukohtunik asub WZrus. Tema
tegewuspiirkonda käiwad järgmised wallad: Aleksandri, Walgjärwe,
Weriora, Wõru, Kähri, Kahkwa, Kioma, Kooraste, Krootuse,
Meeksi, Moisekatsi, Wastse-Otepää (Tartu maakonnas), Põlgaste,
Peri, Räpina, Koiola, Timo, Toolamaa ja Erastwere.
9. jaoskonna rahukohtunik asub Wõrus ja te
gutseb järgmistes waldades: Wana- ja Wastse-Antsla, Sõmmerpalu, Waabina, Kärgula, Krabi, Linnamäe, Nursi, Rõuge, WanaRoosa, Urwaste, Tsooru, Rogosi, Wiitina, Säru ja Uue-Roosa.
10. jaoskonna rahukohtunik — Wõrus. Tema
alla käib Wõru linn ja järgmised wallad: Pindi, Haanja, Kasaritsa, Laswa, Misso, Wastseliina ja Loosi.
Petseri esimene jaoskond. Selle jaoskonna rahu
kohtunik asub Petseris ja tema tegewuspiirkonda käiwad Irboska
ja Panikowitshi wallad.
Walga esimene jaoskond, rahukohtunik asub Mal
gas. Temale allub Walga linn ja waldadest: Walga (Paju),
Kaagjärwe, Karula, Laanemetsa ja Tahewa.
Walga teise jaoskonna rahukohtuniku asu
koht on Walgas. Tema alla käiwad Sooru, Holstre (Hoomeli), Leebiku Hummuli, Lõwe, Koorküla, Iõgeweste, Taagepera,
Helme, Pattküla, Kuigatsi, Laatre, Sangaste, Tõlliste ja Keeni
wallad. Peale selle Tõrwa alew ja raudteeliin Malgast Tapa
poole.
Kodus ja koolis aitab õppijat edafi
S. Songi
Saksa-Kesti keete
sõnaraamat
uuemas kirjaraiifis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatutega.
fiind Hlk. 40.—
24
Jahikalender,
Walge ehk tühi ruum tähendab: lubatud aeg jahil käia. A keelatud aeg,
looma hoiu- ja kaitfeaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a., nr. 101 [102).
*
ti
ä
loomade nimed
o
-O
E
E
c
5
5
03
E
E
E
B
Q
Cmapõder, emahirm (mets
kits) ja nende roafikad
Jfapõder.
.....
ITlefsfikk [isahirto] .
.
.
Jtamõtus ja Hateder .
.
E=J B
Waldlnepld
Haned ja luiged . , . .
Jtapardid
Emapardid,
topelfnepid,
mudatnepid ja teited üle
mal tähendamata [ne
pid ja weelinnud . . ,
13
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Emateder, emamõtuled, laa
nepüüd ja fookanad. .
Kõik teiked eespool nime
tarnata jahiloomad .
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
25
Sõjategijad.
Terme A. roald oli homseks W. metsa raudtee jaama puid
roedama käsutatud, Naabri talus, Ala- ja Mäe-Wahtral lepiti
nõnda kokku, et nad üle kahe kolm hobust saabawad. Nendega
loodeti päewa jooksul määratud kaks sülda wäljarnedada. Kuna
wanematel. inimestel kibe heinatöö käsil, siis määrati hobustemeesteks mana 60-aastane Märdi-onu, kes popsnikuna Ala-Wahtral
elas ja kummagilt talult karjapoisid Peeter ja Willem temale abi
listeks. Mõlemad karjapoisid ei olnud weel elu ilmas raudteed
näinud, nüüd tahtsiwad nad seda imelooma käega katsuda.
Koidu tulekuga rakendati ruunad wankrite ette ja sõideti W.
poole teele, ning kella 10 paiku jõuti esimeste koormatega raudtee
jaama.
Esimene asi oli Peetril ja Willemil raudteed kaema minna.
Esiti seisatati rööbastest teatamas kauguses, ning silmati neid
raudtee jooni autundwa imestusega, siis sammuti ettewaatlikult
wähehaawal ikka ligemale, jalgu koguni raudtee pakkudele panda
usaldades. EL keegi manem inimene neid tähele ei pannud, siru
tas Willem nagu pool margsi käe wälja, teda roopa peale pan
nes, kuid samal pilgul kähku jälle tagasi tõmmates.
— Näe, näe! sosistas Mihkel, teise waadet eemale juhtides.
Ähkides ja suitsujaga korstnast wälja puhkudes ilmus rong
maekäänaku lagast nähtawale tulles jaama poole.
Mõlemad wahtisiwad imestades liginewat rongi.
— Taasperi tuleb! — sosistas Willem.
— Nigu mähk ronib taasperi! — ütles Mihkel.
— Poisi! Kos tii wamblasõ olet, et hobõste perra kae õi?
Kas teid sijä raudtiid wahtma, wai puid widämä saadeti? Odot,
küll ma õdagu peremehele ütle, poisi mugu lõöwä huuslari! Wil
lem, mis sa wahit, aja hobene siija riida manu, saami innembä
jäll mõtsa ja aiksahe är' kodu minema, puulpääne paim! — See
oli mana Märdi hääl, ja poistel ei jäänud muud, kui sõna kuulda.
Järgmise mooriga jõuti kell 4 jaama. Puud laoti koorma
test riita, puu wasturnõtja andis Lähe, et määratud arm puid
mastu mõetud. Hobustele pandi heinad ette, neid oli tarmis mähe
puhata lasta, sest koormad olid küllalt rängad ja Lee miimane osa
liimaite, nõnda et rattad rummuni käisid.
— Minge wahtke nüüd raudtiid niiwõrt, kui süda kuts! —
ütles mana Märt poistele. — Ma istun siija willu piipu palama
26
pandma, las hobestel ittrte minekit weibufene hinge haarda. Kodu
minnen roõimi neid järroe roeeren juuta! —
Suurem osa puuroedajaid olid juba ära sõitnud, teised kihu
tasid teed mööda linna poole, et tolm keerles. Mõned hiljaks jää
nud liikusiroad siiski puukoormaga meel roaksali poole.
Mihkel ja Willem Vaatlesid raudteed, usaldasid isegi jaama
hoone ees olemast suurest Veenõust keedetud mett jünu kustutuseks
maitseda, mis nende meelest liig maitseta ja lääge oli. Jaama esi
sel olewa pumba wesi oli hästi maitseroam, külm ja karastav).
Mõtetes sammusid poisid puuplatsile hobuste juure. Sääl käis
häkitselt ja ootamata kuskil ligidal wali kõmakas, millele järgnes
teine, kolmas, neljas. Poiste kehast käis tõrksatus läbi. Mis see
oli? Kõmakad oliwad kanged ja Peeter arwas paugu ajal maad
jalgade all põruwat. Küsiwalt waatasiwad poisid teineteise otsa.
Korraga — uued kõmakad. Willem Vaatas ligema metsatuka
poole ja näitas käega Peetrile. Jälle kostawad uued paugud,
ning paukude järele kerkib üle puude latVade midagi suitsu sar
nast, mis õhus laiali lagunedes pikkamisi kaob. Poisid on ärewil.
Paugud on ka mana Märdi jalule ajanud. Nohisedes toi
metab ta hobuste juures, neid sõiduroalmis seadides ja poistele
nagu sõnata ehmatades märki andes, et aega rotita ei maksa. Sõ
nalausumata asuti roankrile ja Märdile järele, kes tuhatnelja linna
poole ja sealt peatamata edasi koju poole kihutab.
Mitmed roastutulejad päriroad imestades, kas roanamehel
poistega sajasõit ees olnud, roõi nad ehk roargaid tagaajamas on?...
Kodus imestati ja nuriseti ühtlasi, et hobustega koduteel
nõnda hoolimatalt aetud, sest roaesed loomad olid üleni märjad.
— Hää, et esi roiil terroe nahaga Lrr pässime! — pomises
roana Märt.
— Mis tuu tähendas, kas mõni õnnetus johtu roõi? —
päris peremees.
— Õnnetus, — osatas Märt. — Sõda taplõp! Ei mina
inämp lima poole uina jalga wii, kas ta wai palagu! —
— Mis narri juttu sa ajat? Konnes sõda sõs õige urn?
— Konnes um? KM poistelt, egas ma ütsinda sääl es
olõ. Piitre ja töiste Willem kuuli ja ka näiroa!
Õige jah! — ruttas nüüd Peeter tõendama. —Paugu
mugu käroroe inne, üts tõõsest iks kõwemba. Kuuli es sataki
meist Väega kaugõlõ. Tolm ja suits mugu karel üles?
Terroe majapere oli kokku kogunud ja sattus kirjeldamata
ärerousesse.
27
— Issänd Jumal — hädaldas^ perenaine, — waiwalt
!• ime sõast toibuma ja joba jällki taplõwa! Ei tijä, kes miika
nüüd hamba um kokku töönu? —
— Kes sis mu, ku lätlane. Timä waimlane tahtwat jo
termet Mulgimaad hindäle! — tõendas peremees.
Parajasti sõitis Tagaküla peremees puude medamiselt
koju, peatas mürama juures hobuse ja astus õue kaemule janu
kustutama.
— Noh, tere kah, mis nõu sis siinpool nii peetas, et kõik
rabwas koos um? — päris tuleja.
— Sa tullid perast poole mii meestest limast, kuis tu sõaga
sõs õigeste um? — päris peremees,
— Näe, mii poisi wana Märdiga tõendama, et walsali
lähkon ju suurtükü mürisewat?!
— Mis tii, tsura, tühja lörri aat! — rvastas küsitaw. —
Nuu olõ es suurtükü paugu. Liina handali nalatasi kannustikun.
Ma es kümme man kaeman. Pandwa hööriku asa, nigu küünlajupi kannu alla hauda, matma mullaga kinni. Walgõle nõõ* riotsale pistma tikuga tulõ otsa ja esi mant kaugembale plagama,
et kondsa mülkma. Tükükese aja perast käup prautsahus ja kand
lindas üles taiwa poole, liima ja pilpeid ütten pillen! Wõi neil
ullel olõmat sõda!
naeris Tagaküla peremees.
Kogu talupere peasis nagu rõhuma koorma alt.
— Näe nüüd maaplasi rumalaid, — naeris perenaine, käsi
ettepoole kerkinud kõhu peale risti pannes, •— mai mugu tõsitase,
et sõda taplõwat!
Sõjategijad wahiwad jalge ette murule ja waikimad. Wana
Marti kuuldus enesele sosistama: . — palagu ta mu perast mai
maani maha, mina umma jalga sinna inämb et mii! —
fl. Daniel.
Kõikus.
Katke teatelt „K3ikufe piir*.
. . . Waata ka sina, mu wend, mu õde, mu waenlane, kui
das kumab ja mabiseb sinu kohal malgus. Silmitse ka sina, kuis
taemas sinab ja õõtaewas tähist kiirgab. , Kuula, mu jõber, kui
das kumiseb läbi õhu ja looduse elu müdin. See on lõikuse mai
gus. See on lõikuse sina sinu kohal. Kõikuse müdin on see.
28
Waata, kuis elu öösel mere kaldal kuulab. Wetewäli lõõt
sub, wetekohin õõtsub, metelaul toob elu hinge sülle troostisädet.
See on kõiksue troost.
.. Elu saadab mere kaldalt oma pilgu tumenemate metsi, nurmi
ja niite poole luusima. Aga see luusiw pilk on ka lõikuse piik.
Tüki aja pärast tõmbab elu sügaroalt hinge ja tema silmad
pvörduwad üles lõikuse okeaani poole, kus tähed hiilgawad, mis
peegelduwad mere hällis. Tähti sära on waikne, meelitaw, rahustaw ja waimustaw. Kõikuse okeaanist rändab ussina läbi unistaw, lootust suurendaw, müstilik, maheda helgiga linnutee ja libi
seb horitsondi taha öö nõiduwusse. Õö nõiduwus peegeldab lõi
kuse nõiduwust, pimedus näitab lõikuse maimu: mida pilkasem pi
medus, seda suurepäralisem kõikus.
Maadeldes kiirgawat koidutähte ja kumawat taemast ühes
linnuteega, kuulates metsa tumedat müha ühes lindude helinaga,
heites pilku üle õitsema aasa ja haljendama nurme, silmitsedes
kahejalgset maailma suurteel ning tundes tema kohal saatust hõljuwat, asub ajusse lõikuse mõiste ja tungib südamesse igamiku
tunne, lõikuse mõiste ja igamiku tunne mähendab su mina, teeb
sind igamiku ees jõuetuks ja su mõte püüab tungida läbi udu, läbi
mõõtmatuse.
Ometi ei tungi sa mõõtmatusest läbi, maid uidad nukralt, rusuma igatsusega kõikuse radadel ja troosti toob su
südamele ainult see, et ka sina oled üks lüli piirita, mõõtmata
kõikusest.
Igamiku mõte on kõikuse näol lehwimas. Inimese maim
tahab tabada kõikuse mõtet ja aeleb elu padrikus. Elu padrikus
põrkab ta tiigritega kokku ja sellega mitmeneb maimu siht: otsides
igamiku mõtet, hakkab inimene mõnikord tiigri mõtet otsima.
Kui hinges kohiseb saatuse öö, kui loodust maldab kõikuse
õö, kui maapinnal hõljub igamiku hämarus, siis wirmendawad kõr
kuses koidutähed. Hinge öö on hinge koidutäht, looduse öö on
murdja lootustäht ja rnaapinna hämarus on ehatähe mäles
tus. Ehatähe mälestus koidab südames ja südame koit on kõikuse
koit. Kõikuse koit helgib geeniuse ajus ja geeniuse südametuksumine on kõikuse hümnus.
Kui mabiseb tuule käes õitsem looming, kui lilleke maru aial
maani kumardab, kui tuksub elutormi käes süda, siis tuksub ja wabiseb kõikus.
Kui tume müdin läbi metsa ratsutab ja ägab linde trilin,
silin, siis sumi lustilikult õilmitseb. Kas sa kuuled, kuis kased
tähisemad, männad mühamad? Eks ole see kõikuse mühin?
29
Rahutu lõunatuul käib üle põldude, läbi meisa, IM südame.
Koikule tuul on see. Tuulekohin uimastab hinge, wärskmdab
roaimu ja fubub aatefangajf. See kõikus uinutab yingc, Värs
kendab maimu ja tudub aatekangast.
Mets kewadetuute käes! Kas sa meel mäletad sügis-öõ
nukrust? Sügisöö on lõikuse nukrus.
Lootuse hõlmas mirmendab kemade kuma, kuid kemadel on
pilmed segased, salalikud. Segane ja salalik on ka kõikus. „
Ma tunnen kemadet ta tuulest, ma tunnen kemadel männiku
mühinast. Tunnen mähet, kui kahiseb kaasik lehekuul ja sügisootel. Aga kõik kohin ja kahin on kõikuse kohin.
Oh kemade! Kui sa mädand, koltund lehti meeretad metsa
all, siin tunnen su maimu. Koltumine ja mädanemine on ka lõi
kuse maim.
YJ
, .
5tui sinikasmalge järmepind mammstamalt muerraari maatab, siis maatleb kõikus. Kui kased kemadel esimese haljuse omamad, siis haljendab lõikus. Kui meri tormitseb tuulisel sügisel,
siis tormab kõikus. Kui pääsuke niidu kohal lendleb ja atfemab
pilgu ees silma mastupeegelduse rõngad taema all, jns lendled
kõikus ja aeleb lõikuse pill.
Kui keha pannakse hauda, siis on kõikuse ainuelu mõte täiu
sele jõudnud, siis on see kõikuse haud. Kui aade oma käed hauast
mäljasirutab, siis on see kõikuse aade.
Mõte mis maatleb inimest -a elu, mis tungib läbi südame
ja maailma, on lõikuse mõte. Laul, mis südames heliseb, on lõi
kuse laul. Maim, mis elus närtsib ja hauas õitseb, on kõikuse
maim. Mälgus, mis sumeoõl nutab, on kõikuse malgus.^ ^
Korjake arstirohu taimi enesele tuluks, teis-
tele abiks!
Järjest kasmam arstirohtude puudus junntb meid tähele
panemist juhtima meie kodumaa taimeriigi külluse peale.
Llrsiirohutaimede korjamine mõils olla heaks sissetuleku alli
kaks nii toom oimetutele kui ka lastele täiskasmanute juhatusel.
Meie kodumaal metsikult kasmamad taimed, mille jagusid
kuimatatult ostetakse apteekides, on näituseks:
--
30
Kadaka marjad, ladinakeelne laime nimetus Jun i perus
communis. Küpsed, mustsinikad marjad korjatakse hilja sügisel.
Lina laotatakse põõsa alla ja lüüakse roitsaga marjad maha.
Kalmuse juured, Acorus calamos. toootoim. Jäme
roniw juurikas puhastatakse peenikestest juurtest ja warrejätistest.
Korjamise aeg on kewadel ehk hilja sügisel.
Köömned, Carum carvi. Walminewad seemned korjatakse
ühes lõigatud wniiega, köidetakse kimpu ja kuiwatatakse. Pääle
selle raputatakse seemned marte küljest ära ja tuulatakse puhtaks.
Köömne kaswamine kerge sarvi maa peal tasub ennast mitmekord
selt ära. Kükitakse augusti kuul. Annab saaki teisel suwel.
Kuuse kasud, Pinus silvestris. Kuuse küljeoksadest no
pitakse kewadel helepruunid kasud ära, siis kui nad weel 3/4 tolli
pikkused on.
Mustika marjad, Vaccinium myrtillus. Malmid,
kuiwa ilmaga korjatud marjad saawad esiteks mõne päewa päikese
käes ja siis sooja ahju pea! kuiwatatud.
Paiselehed, Tussilago farfara. Konvõielised, mille õie
warred warasel kewadel, enne lehtede ilmumist, nähtawale tulewa d. Taimel on üksainus helekollane õis. Korjatakse ainult lehed.
Palderjaani juured, Valeriana officinalis. Mitme
aastane taim, kaswab niiskel heinamaal. Juurikas korjatakse ke
wadel ehk sügisel, pestakse puhtaks ja kuiwatatakse.
Palderjaani kaswatamine tasub ennast rikkalikult ära, sest et
kulliweeritud juurikad jämedamad on ja nendest paremat hinda
maksetakse.
Kes arstirohutaimi korjama hakkad, peab neid täiesti tund
ma ja kindel olema, et korjatawad taime seltsid suuremal arwul
leida on. Mähe leiduwaid taimi korjata ei tasu ennast ära, peale
tungalterade korjamise, mis mõnelegi noorele korjajale sissetuleku
allikaks wõiks olla. Iga taimeselts kuiwatatakse ja hoitakse eraldi.
Korjatakse ainult kuiwa ilmaga, niiske ehk wihmase ilmaga kor
jatud materjaal läheb kuiwatamrse juures mustaks ja kõlbmataks.
Kohe peale korjamist ja enne kuiwatamist puhastatakse taime osad
ära. Taimed, lehed ja õied korjatakse, kui nad täiesti wõrsunud
on, kohe peale õitseaja algust; juuri ei tohi mitte wigastada, et
järelkasv) ei saaks rikutud. Juured korjatakse kewadel enne lehtede
wüljatulelut ehk sügisel, kui lehed kolletawad. Koorte korjamise aeg
on kewadel enne lehteminekut. Kuiwatamist toimetatakse tolmuta
warju all, kus tuuletõmbus on.
31
Põllutöö Ministeeriumi poolt on registreeritud
S. Songi seenmekauplus,
kus ainult head, proowitud, kindlasti idanewat loomatoidu
juurikate, aia- ja keeduwilja seemet müügile lastakse.
Seemnetemüük algab weebruari kuus, kapsta seemne
tega; nendele järgncwad kodu- ja wäljamaa paremate seemnekaswatuste loomatoidu peetide, porgandite, naeriste (Turnips) jne. seemned, mida wähemal mõõdu! ka postiga, suu
remal mõõdul, raudtee kaudu kätte saadetakse.
Lühike tellimiste aadress: S. Songi, Wõrus.
Kuue aasta järele oleme kaupade walikus ja ladu suu
ruse poolest rahuaja seisukorrale tagasi jõudnud. Nõnda wõib
S. Songi kauplusest,
=== Wõrus, ==
juba muusikariistu, nagu: wiiulid, balalaikaid, gitarreid, man
doliine jne. ühes nende osadega: keelte, poognate, pulkade,
jalgadega jne. saada
Häda oli koil sõja aeg
jalgrataste puudusel.
Nüüd wõib neid uuesti
juures tellida ja igal ajal kohe saada jalgratta gumme,
pumpe ja teisi osasid.
S. Songi
TrükikodaB Raamatu- ja
kirjutusmaterjali kauplus
Wõrus, Jür? fän.
Nageli majas.
Suur paberi ja papi ladu.
Koolide, roallacoalitsuste, kõhtude ja
teiste ametikohtade tormi aste ladu.
Kõige
jookswale ja tähtajalisele arwele ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti. Suure
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
wekslite, Väärtpaberite, Väärtasjade ja kau
pade kindlustusel. Põllumeestele, kellel
pangas jookswad arwed ehk hoiusummad olnud, alandatud °|o°|o=dtt.
Ostab ja müüb
Väljamaa raha ja tshekke päewa kursi järele.
Toimetab
sissenõudmist (inkasso), rahasaatmisi ilma
tasuta ja kõiki teisi panga operatsioone
kodu- ja wäljamaal.
Ühendus kõikide kodumaa ja wäljamaa suuremate linnadega.
Aus
Edu-Kalender
1923.
Seitsmes aastakäik.
6. Songi trükk ja firjasius, Wõrus, 1922.
Märkide ja aegade seletused.
G noor kuu.
3 esimene weerand.
G täis kuu.
C wiimne weerand.
k. = MI; m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi kuni kella 12 päewa;
p. I. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa kuni
kella 12-ni öösi; ** = Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. m. asutustes arwatakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. kuni k. 24 loetakse, s. o. teise. keskööni.
Nii saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
» 16 n m 4 n n
n
„
17
J-1 n
h
5° h
h
23 „ „ 11 öösel.
Aastaajad.
^lewade algab 21. märtsil, wana kal. järele 8 märtsil.
Suwi algab 23. juunil, wana kal. järele 10. juunil.
Sügis algab 24. sept., wana kal. järele 9. sept.
Talw algab 23. dets., wana kal. järele 10. detsembril.
Päikese ja kuu warjutused.
1923 aastal on kaks kuu ja kaks päikese warjutust, millest
Eestis näha on kuu warjutus 3. märtsil hommiku kella 4,28 nt.
kuni kella 6,36 nt.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupäewad.
Sel aastal on 365 päewa.
^3 rt/)Z
I.
2
3
4
5
**g
Jaanuar — Naarr-kuu.
Esmasp. Aus aasta.
Teisip.
Kolmap.
G 4,33 e. I.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Tooma p.
Reede
Laup.
4. Kristuie tulemile püha.
23
24
**25
**26
*27
28
29
Luuk. 21, 25—36.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
jtohnop.
Neljap. Luulsina p.
Reede
3 4,38 e. I.
Laup.
z. Kristuie tulemile püha.
16
17
18
19
2Q
21
22
Matt. 21, 1—9,
19
Pühap.
20
Esmasp.
21
Teisip.
22
Kolmap.
23
Nigula
p.
Neljap.
W 3,30 e. I. 24
Reede
25
Nigula-Maarja p.
Laup.
2. Kristuie tulemite püha.
9
10
11
12
13
14
15
31 p.
3
4
5
6
7
8
9
Jah. 1, 19—28.
Talwe algus. G 9,33 10
[e. l. 11
12
1. Jõulu Püha.
13
2. Jõulu Püha.
14
3. Jõulu Püha.
15
Süüta laste p.
16
Luuk. 2, 33-40.
c 11,07 p. l. 17
18
1. kuup, kell 8,35
11. ■
» 9,08
21,
„
„ 9,17
Läheb laaja:
1. kuup, kell 3,30
11.
. 3,19
21. ),
« 3,19
Jahikaknder.
Tühi (valge) ruum: Lubatud aeg jahil käia. M keelatud aeg, looma
hoiu- ja kaitfeaeg. (R, Teat., 26. 7. 1920 a., nr. 101/102.)
£oomade nimed.
emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende malikad
,
.
.
metstikk (ifahirro) .
.
.
Hamõtus ja Hateder
.
.
Isapõder.
.
,
.
Waldfnepid
Haned ja luiged ....
Käpardid
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata (nepid
ja veelinnud . . , .
Põldpüüd
Jänesed ja fafaanid.
.
.
Cmateder,
emamõtukd,
laanepüüd ja tookanad
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
Röövlinde ja -loome ruõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemetfa piirkond Wõru maakonnas, kus jahipida
mine ainult röömlindude ja -loomade peale lubatud on:
I) Wana- ja Uue-Purfi meHandikus: Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-UurH vahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba meHandikus: Juba vahtkonnas (143 timu).
Mõõdud, kaalud ja rahad.
Meetri mõõdud.
Nende paremaks arusaamiseks olgu teada, et alusmõõduks
on pikkusemõõt meeter, tiõigt teiste suuruste mõõdud, peale
ajamõõdu, on meetriga ühenduses. Nõnda on ka kõigi mõõtude
wahekord 10, 100, 1000, nagu meie arwamise süsteemis.
Alusmõõdu nimest saadakse teised, et ette pannakse sõnad:
deka, mis tähendab10,
hekto, „
„
100,
kilo,
„
„
1000,
miria, „
„
10000,
detsi, „
„
i/io,
tsent: ehk senti „
iioo,
miili
„
iiooo.
Pikkuse mõõdud.
1
1
1
1
1
1
miriameeter — 10000 meetrit — 9,37 mersta.
kilomeeter — 1000 meetrit — 468 sülda 4 jalga 10 tolli 7,9 liini.
meeter — 3,28 jalga — 3 jalga 3 tolli 3,7 liini.
meeter — 1,4 arssinat, s. o. pisut wähem kui 1V2 arssinat.
tsentimeeter — Vioo meetrit — 0,39 tolli 1,9 liini.
millimeeter — i/iooo meetrit — 0,39 liini.
Pinna mõõdud.
1 kilogramm (kg.) — 1000 grammi — 2 Saksa naela — 2,44
s. o. umbes 21/2 Wene naela — 2 naela 42 sol. 40,8 dooli.
1 gramm — 1000 milligrammi — 22,5 dooli — umbes 1 4 sol.
-i*
*
Suurte raskuste mõõt on tonn; meetriline, s. 0. Prantsuse
tonn on 61 puuda 1 nael 89 sol. 59 dooli.
Nahad
Enne I8da Wene rahas,
1 Inglismaa naelsterling — 20 Mingi (1 shilling
12 pense)................................................... 9 r. 45 kop.
1 Prantsuse, frank — 100 santimi...................... — 37
1 P.-Am. Ühisr. dollar — 100 senti.................... 1 „ 94
1 Soome mark — 100 penni ....... — 37 "
1 Saksa
„ — 100 „................................. " 46 ”
1 Austria kulden — 100 kreutseri...................... — ” -78 ’’
1 Rootsi kroon — 100 öre............................... — ” 52 ”
Nendele juure tuli Eesti 1 mark — 100 penni'.'
Rahade wahekord ehk kurs on kõikuw. Ütleme, Tallinna
börse kursisedel oleks järgmine:
1 naelsterling . . . . 1535 Eesti marka.
1 dollar................. . 390 „
100 Saksa marka . . • 155 „
100 „
„ . .
4,15 E. marka.
100 Soome „ . . • 765
„
„
100 Rootsi krooni . . -9100 . „
„
100 Daani „
. . •
7100 „ „
100 Prantsuse franki . .
2750 „ „
100 Läti rubla . . . . 135
1 kuldrubla. . . . - 166
„
„
Wõtame sellel alusel wälisraha (waluuta) Eesti rahaks ümberwahetamise prooroid ette, siis leiame, et:
3 naelsterlingi on 1535X3 = 4605 Eesti marka.
6540 Saksa marka 360
opa
„
425
„
425
„
„
lUUAlUU
= 271,41 E. marka.
lt)5X360
rr
»
on — 100---- ~ õo8 E. marka.
155X425
~
on ---- 100— 658,75 E. marka,
ehk
„ ’ on 155X4 - 620
4- 155 : 4 = 38.75
Kokku 658.75 E. marka.
„
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud
teadete põhjal „uue kalendri" järel.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäeroa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri rold., Tartust 33 w. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p., Riisipere rdt. jaamast 31 w.; Tartus, aastalaat 7—28. jaan. 12. Weinjärwe w., Wahu k., Rakke j. 9 w.
17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 12. w. Risti rdt. j. TallinnLihula maantee ääres. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 67,2 klm.
Wõru rdt. j. 22. Imarvere w., Päia kõrtsi j., Wõhmast 25 w.
23. Walga linnas 2 p.; Nasina w., kõrtsi j. (Laeroa sadamast
10 to.); Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Weebruar.
2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3. Keblastes,
Mihkli k., Pärnust 40 w. 4. Mõrus. 5. Alliku w., Õisus,
Kärewere j. 4 w.; Tõrwa al. 2 p.; Keblaste m., 40 w. Pärnust.
6. Narmas, Küünla laat 3 p. '9. Nakweres, Küünla laat 2 p.;
Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Mastlapäewa. 10. Antsla
alewis, 1/4 klm. rdt. j.; Räpinas, 49,2 klm. Mõru rdt. j.
Raasikul. 11. Põltsamaa alewis, Wõhmast 25. w. 12. Tapa
alewis 2 p. 15. Iõgewa alewis, rdt. j.; Lähtrus, Martna k.,«
Haapsalust 24 w. 16. Wiljandis, Küünla laat 8 p. 18. Nina
külas, Peipsiäärne w., Tartust 45 w. 19. Tartus; Paides. 20.
Rawilas, Kose külas. 21. Malgas 2 p.; Muhu-Suure wallam.
j. 65 w. Kures. 25. Mõrus 8 p.; Lihula alewis, 44 w. Risti
rdt. j. 26. Mõõbsu alewis, 55,3 klm. Mõru rdt. j. 28. Wiljandis,
Wastla laat 2 p.
9. ja 10. Rakwere linnas 2 päewa; 20. Wasknarwas 1 p.
Märts.
1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; Kolowere-Risti laat 1
w. Risti rdt. j. 4. Kiwiloos Peningi w.; Wõhma a. Kõo w.
5. Kirbla w., 36 w. Risti rdt. j. ja 8 w. Lihula alewist. 8.
Antsla alewis; Kurista w. end. Aedu kõrtsi j. Iõgewa jm. 14
w.; Tumala m., Uuemõisa w. 51 w. Kures. 9. Emmastes Hiiu
maal, 32 w. Hellermaa sadamast; Haageri kir. juures Kohila w.
10. Puhjas, Kawilda w.; Watla m. Paatsalu w. 43 w. Pärnu
linnast; Kõo mõisas Wõhmast 10 w.; Suurejõel Uue-Wändras;
end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe w. Mõrust 46,4 klm. 12. Ardu
külas Triigi w.; Mõrus; Amblas 7 w. Lehtse j.; Hellamaa end.
teemaja j. 70 w. Kures. 14. Waimastwere „Sihi" Pedja j. 2V2
w.; Kodijärwel Elwa j. 8 w.; Käsukonna m. Jmawere w. Wõh
mast 25 w.; Mõisaküla alewis; reedel enne 15. märtsi Põltsamaa
alewis; Mustjala wallam. j. 29 w. Kures 15. Raplas. 16. End.
Kulli karjamõisas Elwa j. 11 w.; Rannaküla Rõmmi talu kar
jamaal, Maasis, 51 w. Kures. 18. Keilas; Kasinas Tõstamaa kih.;
Mõhmute w. I.-Iaanis, rdt. j.; Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste
al. 2 p. Moldi j. 40 w. Tartust 46 w. 20. Jüri kir. juures
Rae w.; Taewere w. S.-Iaanis Olustwerest 5 w.; Märjamaa
alewis 33 w. Riisipere rdtj.; Kuresaares. 21. Mäike-Ulila mõi
sas Tartust 18 w. 22. Albu wallam. j. 22 w. Lehtse jm. 23.
Malgas; Kawastu Maruja külas Tartust 40 w.; Leisi alewis
40I/2 tö. Kures. 24. Mõras, Laiuse w. 12 w. Iõgewa j. 25.
Moldis Saadjärwe w. 26. Sulbi al. Kärgula w. 24,1 klm.
Mõru rdt. j.; Mahastus 24 w. Lelle rdt. j.; Mõlla-Kihlepas,
Pärnu maal; Kohilas; Mana-Prangli m. 25 w. Tartust. 28.
Paides; Kasepere poe juures Kloostri w.; Malguta mõisas 11
w. Pritsu jaamast; Kellamäe kõrtsi j. 2 p. — 2 w. Kures. 31.
Mustwee alewis 40 w. Iõgewa jaamast, 2 p.
3. ja 4. Iõhwi alewis 2 päewa; 8. ja 9. Iisaku mõisas
2 päewa; 9. ja 10. M.-Iakobi kiriku juures, M. Jakobi kihelk.
2 päewa; 24. ja 25. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa.
Aprill.
Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 1. Juurus;
Leewi mõisas 19 klm. Mõru rdtj. 2. Antsla alewis; Puskarus
Põlgaste w. 24,5 klm. Mõrust. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi
j. Kastre-Mõnnu w., 5 w. laewa sadamast, 25 w. Tartust. 8.
Roobaka ms. Pärsama w. 42 w. Kures. 9. Elwas, 1 w. jaamast;
\
14. Ninakülas 45 w. Tartust, laewa sadama juures. 10. Ellamaa
rdtj. 1 w. kõrtsi j. Sooniste tö.; Loona wallam. j. 14 w. Kures. 12.
Mõrus. 14. Koorwere külas Mastse-Kuuste w., 37 w. Tartust.
14. Hummuli Soe kõrtsi j. 20 w. Malgast. 15. Säru Valla
maja juures 40,2 w. Mõru rdtj. 15. Tapa alewis. 16. Moltweti Keremal. 18. Migala kir. j., 42 w. Risti rdtj. ja 45 ro.
Pärnust. 18. Meinjärwe w. Mahu t; Mustla alewis Tarwastu
ro., 28 tö. Miljandist; Kogula w. Liiwa poe j. Rohukülas 28
w. Kures. 19. Luutsniku mõisas 27,5 klm. Mõru rdtj. 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis Tõs
tamaa kih. 20. Kuresaare linnas. 23. Wasulas 9 w. Tartust.;
Orajõe-Kablis. 24. Lohusuu külas, Mustwee laewa sadamast 13
w. Iõgewalt 53 tö.; Mastseliina wallamaja j. 21,3 klm. Mõrust,
15 klm. Mastsel. rdtj. 25. Partsi Peri w. 30 klm. Mõru rdtj.;
Roosikus Zooru w. 22,7 klm. Mõru rdtj.; Marblas, 55 w. Pär
nust. ; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.
9 w. Mõhmast.; Rarwas 3 p. Jüri laat.; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.
35^2 tö. Kures. 26. Iõgewa alewis ja rdtj. 27. Saare kõrtsi j.
25 tö. Tartust, 19 tö. Moldist. 28. S. Jaani al. Taewere w. 5
tö. Olustwerest. 28. Kärus Lauri rdtj. juures.; Abja Paluojas.
28. Sulaoja kõrtsi j. Krüüdneri w. 30 w. Tartust. 29. Maiatul,
24 w. Iõgewalt.; Kärsa külas, Tartust 35 w., Läänistist 10 tö.
29. Liiwal, Koiga wallas.; Malgas 2 p. 30. Nõos, IM2 tö.
jaamast.; Haanja mõisas 14 klm. Mõru rdtj.
2. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 8. ja 9. Maiwara mõisas
2 päewa; 19. Miitnal, Kadrina kihelk. 1 päew; 27. ja 28. Rakwere linnas 2 päewa; 21. M.-Maarjas 1 päew.
Mai.
1. Kergu alewis Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju
m. 2. Roela Tormal, 42 w. Tartust, Mustweest 21 tö.; Tõrwa
al. 2 p.; Mändra al., Pärnu m.; Päri mõisa j., Lääne m. 20
tö. Risti rdtj.; Alamustis, Kõlliste w. 37,2 klm. Mõrust. 3.
Eoodlas, Anija w. Harju mk; Pikjärwel, Kaarepere jm. 3 tö.;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustaku a. 2. p., Pritsu jm.
13 tö. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsalus; Kodaweres,
põllum. seltsi platsil, Pala w.; Saaluse wallam. j. 18,2 klm. Mõru
rdtj. 6. Järwakandis Harju m. 7. Mõisaküla alewis Pärnu m.
Põlwa kir. j. 29,1 klm. Mõru rdt. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi
j., Pärnu m. 9. Häädemeeste; Uue-Antsla wallamaja j. 8 klm.
Antsla rdtj. 10. Kuiwajõel; Aduweres, Jakobi kih.; Mana-Roosa
wall. j. 31,3 klm. Mõru rdtj. 11. Reola m. 12 w. Tartust; Misso
wallam. j., 42 klm. Mõru rdtj. 12. Mõrus; Antsla alewis V4
klm. rdtj.; Pataste kõrtsi j., Kudina w., Moldi jm. 12 w. 14
Holstre wallam. j. 12 w. Miljandist; end Karilatsi k. j. 41,2
Mõru rdtj. 15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sanqaste
kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 67,2 klm. Mõru
rdtj. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w. Harju nt. 22.
Moodsus 55,3 klm. Mõru rdtj. 23. Malgas; Pärsama w. Mätlaküla karjamaal 37 w. Kures.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew.
Juuni.
5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13
Moltweti-Keremal. 14. Lootwina nt., Mastse-Kuuste w., Tartust
28 w. 15. Märjamaa alewis, 33 w. Riisipere rdtj. 16. Tapa
alewis. 20. Mustwee alewis, Jõgewalt 40 w., laewa sadama
j.; Mõhmuta w. J.-Jaanis 21. Mõrus. 26. Kolowere-Risti;
Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Miljandis Jaanil. 2 p. 27. Põlt
samaa alewis. 28. Rakweres „Jaani" l. 2 p.
26. Mihulas, Haljala kihelk. 1 päew.
Juuli.
1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides. 4. Tartus. 7.
Petseris. 8. Taagepera wallam. j., 44 w. Malgast ja 12 w
Tõrwa alewist. 10. Tarwastu w., Mustla et., Miljandist 28 w.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14—21. Leisi alewis riiete
laat. 15. Karksi Nuias; 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus
2 p. (Jaanil.). 23—5. aug. Kuresaares riiete laat.
3. ja 4. Palmses, Miitna kõrtsi juures 2 päewa.
August.
1. Paides. 2. Pärnus 2.-22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. ^Viljandist 12 w. 10. Kuresaares. 12. Mana-Mõidu
wallam. j. Miljandist 5 w. 15. Tuhalaane wallam. j. Miljandist 26 w. 16. Martna kir. juures 20 Haapsalust. 18. Loodi
w. end. kõrtsi j. Miljandist 10 w. 21. Laiksaare-Urisaares. 23.
Malgas. 25. Mõrus. 26. Kaarli nt. Hallistest 8 w.; Mõisa
küla alewis. 26. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.
3U Helme nt. 35 w. Malgast ja 2 w. Tõrwa alewist. 31. Suurejõel Uue-Mändras. 31. Häädemeeste!, Pärnum.
25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September.
2. Taewere to., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k.
5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas, Meeri w.,
li|2 wersta Nõo j. 2 p. 6. Wastsemõisa kõrtsi juures., Wiljandist 12 w. 7. Wana-Kariste roallam. j.; Hummuli „Soe"
kõrtsi j. 20 w. Malgast. 8. Peningi wallam. j. Hallistes, PornuseLenhofil; Olustwere jaama j. 9. Puiatu mõisas, 14 w. Wiljandist.
10. Puhjas, Kawilda to.; Kilingi Nõmmes; Tapa alewis 2 p.;
Kärstna mõisas, 36 w. Wiljandist; Hellama end. teemaja j. 11. LelleHiiekõnnus, Pärnum. 12. Mehikoormas, Meeksi w., 67,2 klm.
Wõru rjm.; Maasi w. Tagawere küla karjamaal 40 w. Krs.
13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j., 31 to. Wiljandist. 14.
Alliku w. Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne w.; Mii
lina wallam. j. 19,2 Mõru rdt. j. 15. Marbla kih., Saulepi to.,
55 to. Pärnust.; Jõgewa jaam ja al.; Tammistes. Pärnu kih.;
Abja Paluojal, Pärnum.; Kohila wallas. 17. Uduweres, Ja
kobi kih.; Uusna mõisas, 10 w. Milj.; Räpina mõisas, 49,2 klm.
Mõru rdt. j. 18. Pikjärwe end. kõrtsi, j., Kaarepere to.; Sindi
al., Pärnum.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19.
Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjamaal
31 w. Krs. 20. Leewil, Pindi w. 19 klm. Mõru rdt. j.; Migala
kiriku j., 42 to. Risti jm. ja 45 to. Pärnust. 21. Mahastus,
Järwamaal; Tahewa wallam. j., 31 to. Malgast; Rõuge kiriku
j., 13,1 klm. Mõru rdt. j.; Orajõe-Kablil; Pärsama to. Mõlupi k. j.,
421|-2 to. Krs. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt,
Helme kih., 40 to. Malgast ja 14 to. Tõrwa al.; Iärwakandis;
Sürgawere mõisas, 15 to. Wiljandist; Paides. 24. Kirbla, to.,
Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis, l|< klm. rjm.;
Wõlla-Kihlepas; Watla m. Paatsalu to., Läänem.; WanaSuislepi wallam. j.; Loona wallam. j. 26. Pööraweres Jakobi kih.,
Pärnum. 27. Põlwa kiriku j., 29,1 klm. Wõru rjm.. 28. Tori ale
wis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j., Pritsu jm.
5 to.; Ambla al., Järwam.; Keblaste m. Mihkli kih., 40 to.
Pärnust. 30. Haanja nt, 14 klm. Wõru rjm.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 13.
ja 14. Iisaku mõisas 2 päewa.
Oktoober.
1. Audrus; Kolga to. Liiwal; Waikna w. Päri m.; Nasina
kõrtsi juures.; Uuemõisa to. Lewala k. Mehamäel 2. p. 48^2 to.
Krs. 2. Roela It end. Torma jm. j.; Tõrwa alew. 2 p.; Märjamaa
alewis; Mõisaküla alewis. 3. Kawastu to. Koosa külas; Laane
metsa „Suure" kõrtsi j. 23 w. Malgast; Narwas Mihkli l. 3 p.;
Tõrwa alewis 2. p.; Mändra alewis; Lindoras, Loosi w. 23,2
klm. Mõru rdtj. 4. Mana-Kuuste w. Reola Malge kõrtsi juures;
Rõuge lv. end. Sänna kõrtsi j.; 18 klm. Mõru rdtj.; Kuiwajõel,
Harjum. 5. Zooru w. Roosikul; Lihula alewis 6. tudina w.
Pataste kõrtsi j.; Tapal. 7. Miljandis Mihkli IL 2. p.; Kohila
w. Hageris. 8. Pukal Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10.
Hiiumaal end. Heltermaa k. j.; Malgas; Jmawere w. end. Päia
kõrtsi j. 11. Riidaja wallam j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas;
Leisi alewis; Wastseliina wallam j.; Tartus; Pärnus Mihkli l. 2
p. 13. Mõrus; Kurista w. end. Aedu k. j.; 14. Petseris; Albu
wallam. j. Iärwam. 15. Rannu w. Kulli karjamõisa j.; Säru
wallam. j.; Rakweres Mihkli lt 3 p.; Raplas; Kolowere nt. end.
Iõgewa k. j. 16. Muhu-Suure w. mag. aida j. 17. Nuustaku
alewis 2 p.; Koonga wallamaja j. 18. Kuresaares; Lohusuu
külas; Mõõbsus; Taewere w. Suure-Iaani alewis; Emmaste
w. Hiiumaal, Metsalauka külas. 19. Tarwastu w. Mustla ale
wis; Iõelehtmas; Mana-Kuuste w. Lootwina mõisas; Põlgaste
w. Puskarul; Rogosi w. Luutsniku mõisas. 20. Mana-Roosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlliste w. Tille kõrtsi j.
26,6 klm. Mõru rdtj.; Meinjärwe w. Mahu k. 21. Suitsu laat
Kastre-Mõnnu wallam. j.; Saaluse wallamaja juures, 18 klm.
Mõru rdtj.; Haapsalus. 22. Kärgula w. Sulbi alewis, 24,1 klm.
Mõru rdt. \._ 23. Raadi w. Masula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w.
43,3 klm. Mõru r. j.; Kõo nt. Miljandim.; Kloostri w. Kasepere
kõrtsi j. 24. Kõlliste w. Krootuse mõisas, 36,7 Mõru rdt.; Laatres — 19 w. Malgast ja 4 w. Sangaste jm.; 25. Sooniste
w. Ellamaa kõrtsi j. 27. Saare w. Saare kõrtsi j. 28. Puur
manni w. Piknmme külas; Krüüdneri w., Pusu k. j.; Taageperas — 44 w. Malgast ja 12 w. Tõrwa alewist; Mõhmuta w.
I.-Iaanis; Moltweti Keremal; Misso wallam. j., 42 klm. Mõru
rdt. j. 29. Mõtikwere w. Maiatu lt. Lullikatku külas; Ahja w.
Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste wallam. j. 41,3 klm. Mõru rdtj.
ja 3 klm. Mõniste rdt.; Sindi Lodja k. j.
4. ja 5. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2 päewa; 6. ja
7. Iõhwi alewis 2 päewa; 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p.;
13., 14. ja 15. Rakwere linnas 3 päewa; 18. Salla külas, Si
muna kihelk. 1 päew; 18. Mäike-Maarjas 1 päew; 27. ja 28.
Laekweres, Simuna kihelk.
Nowember.
w. Nissis. 5. Antsla alervis; Missi kõrtsi j. Kambja w.; 6.
Rõuge w. end. Alakõrtsi j.; Kaarepere w. Kassinurme nt j.; 7.
Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja nt.; Lähtru w. Mahima külas; 11. Mõrus; Miljandis Mardi laat 2 p. 12.
Triigi w., Ardu külas; Karilatsi w. end. kõrtsi j., 41,2 klm. Mõru
rdrj. 12. Kuresaares. 14. Käru. w. Lauri jm. j.; Lähtru w.
25 w. Haapsalust; Tartus. 20. Kolowere-Risti laat.; KirnaKohatu w. Haibas. 23. Paides; Mustmees. 25. Raasikul.
26. Malgjärwe w. end. Kitse kõrtsi j. 46,4 klm. Mõr^u rdtj.
28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus.
30. Migala m. end. Poti kõrtsi j.;
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, M.-Jakobi kihelk. 2 päewa.
Detsember.
1. Tapa al. Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist.
tul. püha. 2. Juurus Harjum. 3. Jõgewa alewis ja rdtj.; Malgas,
2 p. 5. Rakweres Jõulu lt. 2 p.; Amblas Järwam. 7. Kallaste al.
2 p. Moldi jm. 40 w. ja laewa sadama j., Tartust 46 w. 8.
Miljandis. 10. Jüri kir. j. Rae w.; Mõisaküla al. 11. Rarwas Jõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j. 20 tv. Haapsalust. 12.
Mõhmatu w. j.; Mändra alewis. 14; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Antsla al. 14. Pärnus Jõulu lt. 2 p. Reedel enne 15. dets.
Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas Harjum.; Mõhmatu w,
Järwa Jaanis. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. 42,2 klm.
Mõru rdtj. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kih. 20. Mõõbsus; Märjamaa al. 22. Mustwee al. Jõulu lt 2 p. 23. Krüüdneri w. Sulaoja k. j. 28. Kawastu w. Maruja k.; Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal 1 päew; 6. Mihulas 1 päew; 19. ja
20. Jõhwi alewis 2 päewa; 20. Masknarwas 1 päew.
Petseri linnas saawad laadad 1923. aastal järgmiselt
ära peetud: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad wana kalendri järele: 1) Suure paastu teise nädala
esmaspäewal. 2) Suure paastu 7. nädala esmaspäewal. 3)
Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale
Taewaminemise püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele
on: 5) 7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1923. a. laadad järgmiselt: 1) Lauras,
Laura wallas iga kuu 20-mal päewal. 2) Stolbowas, Laura
wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril. 3) Korsakowas, Pankjawitsa
wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 21 päewal. 5)
Wärskas, Iärwesuu wallas iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Hertsog ja karjapoiss.
Üks Schoti suurtsugu mees, kes põllutööst palju lugu pidi, os
tis kord oma jõuka naabri käest lehma. Loom tuli kohustuse
järele järgmisel hommikul ostjale ära saata.
Hommiku wara, kui hertsog jalutamas oli, nägi ta ühte poissi,
kes waewaga lehma hertsogi elutuse poole ajada püüdis. Lehm
oli aga wäga kangekaelne, ja waene poisike ei jõudnud tast jagu
saada. Karjane, hertsogit mitte tundes, hüüdis tema poole:
„Kuule, mees, tule siia ja aita mind selle elaja poolest!" Hert
sog sammus pikkamisi edasi, poissi nagu mitte märgatagi tahtes,
kes aga ikka appi hüüdmist ei jätnud. Wiimati kui poiss otsu
sele jõudis, et tal wõimata on omast jõust loomaga edasi saada,
karjus ta wihaselt: „Mees, tule ometi siia ja aita mind,- ka ta
han ma sulle tasuks poole sellest anda, mis ma ise saada wõin."
Hertsog lähines ja laenas oma aitajat kätt abiks.
„Ü1le nüüd mulle," sõnastas hertsog, kui nad mõlemad lehma
järel astusid, „Kui palju loodad sa siis õige saada?" „Ei tea",
wastas poiss, „kuid ma loodan kindlasti midagi ikka saama, sest
need inimesed seal suures majas on igaühe wastu head."
Elutusele ligi jõudes, tõmbas hertsog poisist end tagasi ja
otsis teist teed oma lossi.
Kui ta ühe teenri enese juurde kutsunud oli, pistis ta Vii
masele kümnelise pihku, öeldes: „Eee anna sa seal poisile, kes
lehma ajas!"
Sellepeale pööris hertsog ise sama kohale tagasi, kust ta
ära kadus, nagu oleks ta karjapoissi tagasi tulekul ootanud.
„Noh palju sa said?" küsis hertsog.
„Ühe marga", ütles poiss, „ja säh! siin on sulle sellest
pool."
„Aga sa said ometi rohkem kui selle ühe marga?" usuteles
hertsog.
„Ei saanud", tõendas poiss, „see on kõik, ja ma arwan,
seda on ka üsna küllalt."
— „Seda ma et usu", seletas herra, „siin peab üks wiga
olema; aga et ma hertsogi sõber olen, ja kui sa tagasi lähed,
annab ta sulle rohkem, seda ma tean."
Mõlemad läksid ka tagasi. Hertsog helistas kella ja käsu
tas omad teenrid kokku.
,,Nüüd," ütles sama herra poisile, „näita mulle, kes nen
dest isikutest andis sulle tolle marga!"
— ,,Waat, see siin," ütles karjane, toapoisi peale tähendades.
Teener langes nüüd põlwili, tunnistas oma süü üles ja
palus andeks; kuid hertsog käskis teda karjapoisile kuldkümnelise
ära anda ja jalamaid teenistusest lahkuda.
„Sina oled nüüd mõlemad kaotanud — koha ja au," se
letas hertsog, ,,tulewikus pea meeles, et ausus ikkagi üle kõige on."
Alles nüüd sai karjapoiss aru, kes temal lehma ajada ai
tas. Hertsog ise oli üpris rõõmus poisi tubliduse ja meeleaususe
üle, et ta poisi kooli pani ja tema eest kooliraha maksis.
Lug. jär. S.
Ees huroitawat, põnewat ja tuumakat lugemismaterjaali ihaldarvad, leiawad seda rahwalikult toimetatud
„Romaan",
Ä
mille asetalitus on Wõrus, S. Songi rmtkpl.
Toome siin proowiks ühe jutukese, mis nimetatud ajakirjast
wälja on rvõetud.
3 sa.
Florra kirjaniku Björnstjerne-Björnson’i jutustus.
Mees, kellest see jutt räägib, oli kõige wügewam oma ki
helkonnas. Ta nimi oli Thord Õveraas. Ühel päewal seisis
ta õpetaja kirjutustoas, sirgesti ja tõsiselt.
„Sain poja ja soowin, et ta ristitaks", ütles ta.
„Mis talle nimeks saab?"
„Finn, nagu minu, isal".
„Ia kes on roaderid?"
Mees nimetas nimed ja need, olidterroes kihelkonnas kõige
enam lugupeetud mehed ja naised, ühtlasi isa sugulased.
"Kas on sul muidu roeel midagi ütelda?" küsis õpetaja
ja waatas tale otsa.
Talunik seisis silmapilgu waikides.
„Sooroiksin, et ta isepäinis ristitaks", ütles ta.
„See tähendab äripäewal?"
„Tulewa laupäewal kell 12 lõunal".
„Kas on sul midagi muud roeel?" küsis õpetaja.
„Ei tea enam midagi".
Talunik keerutas kübarat käte roahel, nagu tahaks ta lah
kuda. Nüüd tõusis õpetaja püsti.
„Siis lase mul enesele weel kaasa anda soow , ütles ta,
astus mehe juure, roõttis ta käest kinni, roaatas temale silma ja
ütles: „Andku Jumal, et see laps sulle õnnistuseks oleks!"
Kuusteistkümmend aastat hiljem seisis Thord jälle õpetada toas.
,,Sa oled samasugune tui enne", ütles õpetaja, kes tema
juures wähematki muudatust ei näinud.
,,Mul ei ole ju mingisugust muret", roastas Thord.
Õpetaja waikis.
Natukese aja pärast küsis ta:
„Mis soow on sinul täna õhtul?"
,,Tulin poja pärast, kes homme esimest korda armulauale läheb .
",Ta on tubli poiss".
. .
,,Tahtsin Teile maksud maksta, aga enne weel kuulda, mis
suguse koha ta kirikus saab".
„Määrasin temale esimese koha".
Nii, nüüd tean — siin on Teile kümme taalrit".
"On sul weel mõni soow?" küsis õpetaja ja waatas Thordrle.
„Ei tea enam midagi".
Ütles ja läks.
, , v „ T „r
Jälle oli kaheksa aastat mööda läinud, kur ühel paewal roaljast õpetajamaja eest wali jutukõmin kajas. Tuli hulk mehi, esi
mesena Thord.
Õpetaja waatas üles ja tundis Thordi ära.
„Sa tuled täna teiste saatel".
„Soowin poega maha kuulutada; tema tahab abielusse as
tuda Karm Storlideniga, Gudmundi tütrega; Gudmund ise sei
sab ka siin".
„See on ju kõige rikkam neiu terwes kihelkonnas'.
"Nii räägitakse", wastas talunik, oma juukseid silitades.
Opetaia istus pisut aega nagu mõteldes; ilma, et midagi
oleks ütelnud, kirjutas ta selle peale nimed oma raamatusse, ja
mehed kirjutasid alla.
Thord pani kolm taalrit lauale.
„ Minule on ainult üks maksta", ütles õpetaja.
„Tean, mis Teie õigus on saada, aga Finn> on mu ainus
laps — tahaksin oma asja heameelega hästi teha.
Õpetaja wõttis raha wastu.
„Nüüd oled sa poja pärast juba kolmat korda siin, Thord".
„Aga nüüd olen temaga ka malmis", wastas Thord, sidus
rahakoti kinni, ütles Jumalaga ja lahkus.
Mehed läksid talle järele.
Neliteistkümmend päewa hiljem sõudsid isa ja poeg maikse
ilmaga üle mee Storlideni, et seal pulmade asjus lähemalt läbi
rääkida.
„Sõudepink logiseb minu all", ütles poeg ja tõusis üles
pinki korraldama.
, Samal pilgul libiseb laud, millel ta seisab, pisut kõrwale;
ta wiskab käed üles, karjatab ja kukub mette.
„Wõta aerust kinni!" hüüdis isa, tõusis ruttu üles ja ula
tas talle aeru.
Aga kui poeg juba mitu korda selle järele kahmanud, tardu
sid ta käed.
„Oota, oota!" hüüab isa ja sõudis tema poole.
Seal kukub poeg seliti, heidab isale pika pilgu ja wajub
põhja.
Thord ei tahtnud seda õieti uskuda, Mis paadi paigale ja
wahtis tardunult täpile, kuhu poeg kadunud, nagu peaks ta meel
Veepinnale kerkima. Tõusid üles mõned mullid, meel mõned,
siis meel ainult üks suur, mis lõhkes — ja meri oli jälle peegel
selge. Kolm päewa ja ööd nägid inimesed isa selle koha ümber
sõudwat, ilma et oleks söönud, ilma et oleks maganud; ta otsis
poega. Alles kolmanda päewa hommikul leidis ta tema ja kan
dis ta ise üle mägede oma kodu.
Sest päewast saadik oli wist terwe aasta mööda läinud.
Õpetaja kuuleb weel hilja sügise õhtul kedagi koja ukse taga olewat ja ukse käepidet kobawat. Ta awas ukse ja sisse astub pikk,
küüru wajunud mees, kõhn ja walgete juustega. Õpetaja tunnis
tas teda kaua, enne kui ära tundis.
Oli Thord.
„Tulid nii hilja?" küsis õpetaja ning jäi ta ette seisma
Järgnes pikk waikus. Wiimaks ütles Thord:
„Mul on midagj kaasas, mida tahaksin heameelega anda
waestele; kawatsen põhjendada kapitaali, mis peaks kandma minu
poja nime".
Ta tõusis üles, pani raha lauale, ja istus siis jälle.
Õpetaja luges raha.
„Siin on hulk raha", ütles ta.
„Pool müügihinnast, mis oma talu eest sain".
Kaua istus õpetaja waikselt; siis küsis ta pehmel toonil:
„Mis karoatsed sa nüüd peale hakata?"
„Midagi paremat!"
Jälle istusid nad tüki aega waikides, Thord — silmad
maas, õpetaja — teda silmitsedes.
„Müd usun ma, et su poeg on sulle õnnistuseks olnud"?
„Jah, nüüd olen minagi selle peale kindel", wastas Thord
üles waadates, ja kaks pisarat weeresid pikkamisi ta palgelt alla.
Kõige wägewam loodusejõud.
Keegi noor naesterahwas küsis kord Georg Etefensonilt,
aurumasina ülesleidjalt, missugust jõudu tema kõige wägewamaks
loodusejõuks peab.
Kuulus mees oli parajasti lõbusas tujus, sellepärast tahtis
ta neiut meelitada ja wastas:
„Kõige wägewam loodusejõud, armuline neiu, on naese silmad
mehele, kes teda armastab. Reisigu mees kas wõi teise maailma
jakku, õrn pilk,.mis naene mehe peale heitnud, tõmbab ta jälle
kodu tagasi. Ükski teine loodusejõud ei saaks selle Vägitükiga
korda".
—ta—
Kasulikud näpunäited.
Willaste sukkade, särkide ja muude asjade kokkutõmbamist
pesemise ajal wõib sel teel takistada, et pesuwette salmiakiwaimu
(tinkpiiritust) pannakse ja ainult leige, s. o. mitte palawa weega
pestakse. 30 toobi wee peale jätkub 20 grammist salmiakiwaimust
küllalt, mis puhastamata olekus ka õige odaw on. Sellega jääb
ka seebikulu kandmata, sest salmiakiwaimuga segatud wesi wõtab
ilma seebitagi kõik mustuse kergesti lahti.
Muidugi peab salmiakiwaim tarwitamise puhul täiesti kange
ja ärahingamata olema.
Ristimise pruutidest.
Üks rõõmsamatest perekonnapsudest on see toimetus, kus
lapsele nimi antakse. Iga rahwas on neist, kui kindlakssaanud
traditsioonidest, oma pühama tunde järele kinni pidanud.
Katoliku maades arwatakse, et laps on kurdina sündinud
ja wiibib esialgul kurjawaimu wallas. Preester peletab oma
roandega kurjawaimu eemale, ja parema käe pöidlaga lapse pa
rema kõrwa külge puudutades lausub ta: „mine lahti". Last
hoiab meeswader. Siis wõtab naiswader lapse sülle, käändes
selle jalad hommikupoole. Kui meeswader lapse nime on ütel
nud, kurjawaimu langemise järele, teeb preester ristimismärgid,
lausub pühad sõnad ja paneb mõned soolaterad lapsele suhu.
Laplased ristiwad last poolkuu kujulises kätkis. Raske
haiguse järele walitakse lapsele uus nimi, kuna endine küllalt hea
kaitsja ei olnud.
Karaiiblaste waderid torkisid laste kõrwadesse, alumistesse huultesse ja ninasõõrmetesse augud, kuhu rõngad ja hel
med riputati. See talitus ei wõi muidugi mõista enne sündida,
kui laps juba küllalt wastupidawaks on saanud.
Floriida indiaanlased waliwad lapsele nime sellest
waenlasest, keda isa oli ära tapnud, ehk sellest külast, mida isa oli
häwitanud, wõi jälle mõnest õnnelikust sõjajuhtumisest, millest isa
osa wõtnud.
Merit os wiidi hiljutisündinud wäikesed templisse, kus
preester iseäralises jutluses manitses neid kõigi elu katsumiste wastu
kindlaks jääma, ^ui pojast taheti soldatit saada, pandi tema pa
remasse kätte mõõk ja pahemasse kilp. Kui temast loodeti amet
meest, anti talle kätte wastawat ametit tähendawad märgid. Siis
wiis preester lapse altari ette ja laskis tema kõrwast ja muudest
kehaosadest tilga werd. Lõpuks toodi weeämber, kus last ristiti.
Leidus ka wariatsioone, kus ristimisi ilma iseiiraliste kommeteta
toimetati. Imetaja wiis lapse õue, kuhu weeämber oli toodud.
Sinna kasteti last kolm korda, mille ajal kolm wäikest kolmeaas
tast poisikest kõigest kõrist ristitawa nime hüüdsid.
Teised loodusrahwad andsid oma lastele nime wäga liht
salt. Kui nad sel ajal mõnda looma nägid liikuwat, andsid nad
lapsele selle looma nime.
Araablased walisid luulelisi nimesid, iseäranis tütarlas
tele. Nad kutsusid neid „Päikeseks" ehk „Kuuks", „Roosiks" ehk
„Jasmiiniks", „Teemandiks" ja „Helmeks". Ei puudunud isegi
sarnased nimetused, nagu: „Iumala headuse isa" ehk „Täiskuu ema".
Lääne-Aaf rikas asuwate muhamediusku Mangikashõimurahwaste juures anti lapsele nimi seitsme wõi kaheksa päewa
wanuselt. Lapse pea aeti paljaks. ' Kutsutud wõõrastele Valmis
tati jahudest ja hapupiimast dega-nimeline warruroog. Ristsejutlustaja luges dega üle pika palwe, mille kestwusel keegi juures
olijatest roa sellejaoks iseäraliste taldrikute peale pani. Sellepeale
wõttis preester lapse käest kinni ja luges teise pika palwe, siis
sosistas tema lapse kõrwa ja hingas näkku. Sellejärele jagas isa
dega niimitmesse ossa, kuipalju kutsutud wõõraid oli.
Persias pidi isa, kui ta mitte wäga kehw polnud, —
oma sõpradele pidu korraldama, kuhu ka preestrid olid kutsutud,
kellele kõigile maiustoitusid pakuti. Üks preestritest tõstis hällist
mähkmetes lapse ja pani ta maha. Wiis nime oli kirjutatud wiie
paberilehekese peale, see asetati koraanilehtede wahele, wõi Vaiba
nurga alla. Siis loeti esimene lugu koraanikaanelt, awati raa
mat umbes, ja preester tõstis raamatu üles, sosistades lapse kõrwa
sisse paberilipaka peal olewa nime. Selle järele annetati lapsele
kingitusi.
Pärsid, tulikummardajad, hoidsid last tule kohal.
„Esmasp."
,Sulbi4 riidetööstuses
Kärgulas
wärwitakse, wanutakse, pressitakse ja tikateeritakse riiet lühikese ajaga kõrges headuses.
TÖÖ WASTUWÕTMINE
Sulbis.
Wõrus: hrade S. Songi ja Sandt’e kauplustes.
Antslas: Tarwitajate Ühisuse kaupluses.
Urwastes: hra J. Simm i kaupluses.
Austusega L. MURU.
IBD"~.........................................................................
*
VMM I*
S(«onai
♦
-V
Wõrus,
y Wp llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
foocoitab ülemaaliselt laaüsate hindadega:
Z toiiulib,
H
bratscheid,
eellod,
D
balalaikaid,
D
mandolineid,
Z
guitarreid,
D
puhkpille,
W
kontra-basse,
S
trumme,
W
taldrikka,
D
triangelid,
S
noodi Pulte,
igasuguseid keeli mänguriistade jaoks,
W metronoome, s. o. taktilööjaid, et igas
tempos õige ja kindla taktiga Harjuneda; healematutajaid, keelpillide
poognaid ja nende osasid, Wiiuli roope,
kampsoli jne.
h
• Mis ladus ei juhtuks olema, muretsetakse telli
mise peale Viibimata, wabriku hindadele ainult Väi
kest wahetasu juurde lisades.
IIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Jullus tibblngl
:
kulla- ja kellasep aarist
z-
ostate Teie kõige paremini omale kuld-, hõbe
ja uuskuld ehte- ja tarbeasju. Seina-, laua-,
mängu- ja taskukelli. Palju sorte häid õmb
lusmasinaid, elektri taskulampe, batareisid, kõiki
sorti prille, habemenuge, mänguriistade keeli jne.
Kõrge odawam ostukoht!
Mõrus, Jüri t. 9, wastu „Põllumehe" kaupl.
— Ostan kulda ja hõbedat. —
Auruwärwimise wabrik
R. Hatus, ÄiWis.
Spetsiaal-tööstus
t0“
laste, puuwillaste ja linaste kangaste wärwimise,
wanutamise, pressimise ja käärimise jaoks. Peale
selle weel kõiksuguste kantud naiste- ja meester. riiete,
millaste, puuwillaste — ja linaste lõngade wärwimise jaoks. —
Wastuwõtmise koht Wõrus r
Eostele fooroitotud pildi- ja lugemisraamatud,
mis
S. Songi raamatukaupluses
Worus, peale muude, müügil on:
Gori, £öbus aed lastele.
R. R cd e r t f ch e n k o, naljajutud, odaco pilke- ja naljakirjaroara.
Th. Usfifao, T. Kuufik, £aste pildid, 1. Hoomad,
11. Hoomad, lil. Hirmud.
Halb eksitus, Jaapani jutuke lastele.
Oullioer fžärjapolrolaste juures. Imelikud juhtumifed meresõitja elult,
Wallatud lapsed,
Parun münchhauseni imelikud reitijuhtumited.
Wägimehe wiperused.
SeiHe kaarnat.
6. £9ns, murdjad.
D. Defoe, Robinfon Grusoe.
m. Dalmer, Kalamehed.
K. Evald ja 6. Chr. Rndersen, Wana rambe
kaaslane.
P. Grünfeldt, Rladine imelamp. muinasjutt 1001
ööst.
mängumees. Walitud muinasjutud 8—13 aastastele.
R. £iia)-Beto, JTleieaja muinasjutud lastele.
6. Chr. flnderfon, Oletsluiged.
P. Grünfeldt, Rohutirtsud.
T. Kuufik, Tahma-Tõnu.
Gori, Jänes-Koljat. muinasjutt lastele.
Gori, Ripet-Räpet, lastenaljad.
Gori, Kriimustused.
6. Saar, Käbid torbiku fees ja teised lastejutud.
Wäike Roofike ja kuri roõorasõde.
6. Ch risti on, Rnderteni muinasjutud, fiuiga piltidega.
I
Speckferi pildid, Hey’i lugudega Eesti-rahroa lastele.
Laste kodumaa.
minu Raamat, laulud ja pildid lastele.
Rahcoaste muinasmaalt. Koguke rnõõraste muinasjutte Eesti lastele.
W. Cunkemitfchi järele R. Rõuk, Kaks tüütut
kannatajat.
e
P. Grünfeldt, muinasajast ja kodumajalt.
6. Wagner, Lood loomadelt.
Laste karussell.
R. Su u rk a lk, Laste jõuluraamat. Reodele lastele
kingituteks.
i
Gori, Kiitu-Kiitu. Lostenoljod.
Gori, Sõdur Sats, lastelugu.
R. K i ro i t, maalirnite raamat lastele, Wäike Taidur,
Eesti rahroa muinasjutud.
Käkimäe kägu.
Rara, ilus jutustus orjaelult.
R. J a a k t o n, kui Rndrei müts ära kadus.
Laste Jõulu laulud.
J. T i 1 k, Soome muinasjutud.
Walifud muinasjutud.
Jumala laste Wõidu-Palmid.
m. 1. E i t e n, Etimanemate roarandus.
flcid ja teisi lasteraamatuid, Ka Sakfa ja Wene
keeles, footpitab omast lodust
S. Songi raamatukauplus
Wõrus, Nageli majas.
i
I
|
l
I
!
jj
|
e
š
e
e
e
e
e
Võras taks korda nädalas ilmnwa ajalehe
„ffl6ruman“
hind
aadress:
Mk. 30 postiga,
„ 25 postita
WÕRUS, post
kast
kuus.
25.
\A/Ari
on ainuke provintsi* ajaleht, mis
kõige pealt wäliselt oma harul
dase korralikkuse poolest silma paistab, milles
kuulutused ja tekst nii maitserikkalt on üles lao
tud ja mis lühikese aja kestel peale Wõru ja
Petseri maakonna kaugele üle nende maakondade
piiri on ulatanud ja sõpru leidnud kõigis kihtides.
,, VV UI Ullldd.
\ X JAt*i im Q1on wõimaldanud selle harulj, VV UJ Ullld-d.it:
daselt rohke poolehoiu tema
kerge ja populäärne kirjawiis, õiglane ja heasüdam
lik arwustus ja toon ning kokkuvõtlikult ülevaat
lik sisu.
Ei ole kahtlust, et igasugune kuulutus või
tekst „Wõrumaas“ oma otstarbe saavutab.
Aadress: Wõru, postkast 25.
kirjastusel Mõrus on ilmunud ja
ka mujal saada:
W. Lobanow.
Mesilaste mädapoja haigus ja
selle arstimine.
Auhinnaga kroonitud töö. Eesti keelde P. Leinbock. H. 20 mk.
Noorte laulik.
Meelelahutuseks kodus ja wõersil. H. 10 mk.
Kerged Saksa-Eesti
keele kdnelemised.
Teine täiendatud trükk. H. 3 mk.
Märkus: Esimene trükk osteti ilmu
mise korral kohe ära. —
Kuke-aabits.
Kolmas parandatud trükk. H. 20 mk. Kaanel salmiga:
„Su lapsepõlwe waew
On pärast rikkus-kaew".
Oma puhta trüki ja kokkuseade poolest on see „Kuke-aabits"
paljudest parem ja laste noortele silmadele kaunimaks kiidetud.
Emakeele helinad.
Wiis peatükki ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele.
H. 5 mk.
Riide- ja puumärwe,
Koolitinti ja koolikriiti,
Wärnitsat ja wärwimulda,
Pesuseepi ja -soodat,
Saapanöõre ja -määret,
Lõhnaõli ja -seepe,
Habemeajamise abinõusid,
Kõiksugu rohuteesid,
Ussiköömneid (solkna rohi),
Keemia õpiabinõud koolidele
jne. jne.
Pargib kõiksugu nähku juhiks, pastlaks, tallaks,
sheremetiks ja woodrinahaks, ka lambanahku kasukaks.
Walmistab kõiksugust nahasaadusi, nagu: saapasääri,
peanahku ja masinarihmu.
Ostab ja müüb kõiksugust nähku ja nahasaadusi
ja paju- ja kuusekoori.
Wõrns, Aleksandri tän. U, omas majas, Kõnetraat 107.
Aktsia kapitaal Mk. 2.000.000.—
Pank wõtab raha hoiule ja mak
sab harilikud °|o °|o. Annab wälja
laenusid ja toimetab kõiksugu
panga operatsioone kodu- ja wäli
jamaal.
WORU ÜHISPANK.
Endine Wõru kesti Laenu ja hoiu Ühisus, asutatud 1903 a,
Ainuke ühistegeline rahaasutus Wõrus.
Asub Aleksandri tän. nr. 8. 1. jaanuarist aga Wõru
tarcoitatajate ühisuse «Põllumees" uues majas, Jüri tän.
nr. 22. Arvatud 9—2 iga päem paale pühapäevade.
Annab: laenusi oma liikmetele.
Wõtab raha hoiule: maksab tähtajal 7—8°/o, jooksma! arwel6°/o.
Ostab ja müüb roälisraha.
Toimetab rahasaatmist ja inkasso kodu ja mäljamaale. Korres
pondendid igas kodumaa linnas ja alerois.
Wäärtuste hoiule matmine tulekindlasse teraskambrisse.
Ühistegevus on töötavate rahvakihtide oma asi. Iga
rahva penn olgu hoiul «Ühispangas", säält ta läheb
laenuna tagasi rahvale. Ärge hoidke raha kodus!
Igas Wõrumaa talus olgu «Ühispanga" liige! Ühen
dus teeb tugevaks! Uusi liikmeid maetakse igal ajal taastu.
IBI
S. SONGI
raamatukaupluse juures Wõrus on ka eeskujulik
0
0
lahHulõMi,
kus igasugused lihtsad kui ka kõige peenemad iluköited walmistatud saawad. Raamatukogudele tuleb
köitmine hulgawiisi õige kasulik. Rookimisele wõetakse uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti raamitakse ka igasuguseid pilte sisse, kuna raamid
sealsamas saada on.
3e==3ÖÖE=ii
0
0
WMKWWMKsW
S. Songi
trükikoda
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
s
B:
Kõige suurem ja kõige paremini
sisseseatud trükikoda — Wõrus.
Suhkrut,
Teed,
Kohwi,
Riisi,
Kompwekke,
Jahu,
Heeringaid,
Petroleumi,
Bensiini,
Masinaõli,
Seebikiwi,
Soola jne. jne.
TULETIKUD, PABEROSSID JA TUBA
KAS PAREMATEST VABRIKUTEST.
Kaupmeestele kõrged
1-1°
V
| fl. Klnossenlg pagari- ja kondiitriäri. g
Q ........ Riia tänaw N» 21.
W
- M
Soowitan omast ärist kõiksugu saiu, kookisid, biskwiiti, kuiwikuid tuntud headuses. Tellimisi wõtan kõiksugu tortide ja küpsiste peale igal ajal
wastu ja täidan kiirelt ja korralikult.
m
m
U
m
JÄLLEMÜÜJATELE KÖRQEP FR0T5ENPIPH!
W
Jõudu Madis!
LSLS
paremini laulatus- ja kihlasõrmuseid osta?
öngAtif Kas sina siis weel ei tea, et terme
Mõru linn ja ümbruskond sõrmused,
igasugu ajanäitajad kellad, õmblusmasinad, pril
lid, käemõrud jne., ka mäljamaa lõõtspille (härmonikuid) 2, 3 ja 4 reaga ostab ainult
Karl Kriis'i
kulla- ja kellasepa ärist.
dod
hinnad ei ole mitte kallid.
Mõrus, Riia tän. nr. 18, wastu roana apteeki,
ddo
Zl-
A. Hawift.
s Mõrus, Otita tän. nr. 19-a. s
Soowitab ladust:
Kudumismasinaid
kõikides numbrites suka ja kampsonitööstustele.
Austraalia willa
walget pehmet.
Inglise willa
walget ja musta.
Willast lõnga
mitmetes wärwides.
Kunst siidi lõnga.
Habemenuge, kääre, lauanuge, lusikaid, iga
sugu terasriistu Inglise ja
Saksa wabrikutest. Saed,
saewiilid, tangid, taskunoad, tapanoad, raswamasinad,
petrooleumi köögid, Soome
Elektrotehniline osakond:
rooolumõõtjad, elektrilambid ja kõik täieline materjaal elektri sisseseadmiseks. Wäljamaa esitu
sed tehnika alal ja tarbekorral materjaalide Välja
maalt otsekohe tellimine.
Silmad siia!
Olen oma töökoja uuendanud kõige uuemaaja nõuetel ja mölan igasuguseid tõid wastu, nagu:
kudumismasinaid,
õmmelusmasinaid,
kirjutusmasinaid,
koorelahutajaid,
jalgrattaid.
Parandan kõiksugu laskeriistu.
P. S. Ligemal ajal saab sisseseatud jalg
rataste raamide
emaileerimine.
Jalgrattasõitjad, pidage seda meeles, kui tahate, et
Teie jalgrattad saaks sõidu hooajaks emaileeritud,
siis tooge oma jalgrattad enne kewade tulekut re
monti. Freseerin kõiksugu hambarattaid. Töö kor
ralik ja kiire.
Aupaklikult
Mehaaniker A. Eiche.
Wabaduse ja Riia tänama nurgal.
tänaw nr. 19.
Wabaduse
Kõige paremini ja kokkuhoidlikumalt kraasid ja ketrab
ainult
B — Wõru —
| willatööStnS,
H
sest tema on kõige uuemate nõuetele wastawate masina
tega roarustatud. Töö headuse eest täielik wastutus.
Willu ümbertöötamiseks wõetakse wastu iga päew kella
7 hom. kuni kella 6 p. l. kontoris, Riia tän. 51-a.
y .
Kõige austusega
il
B
G. Randmeks ja 3* Kurg.
Mõrus.
Linaharimise wabrii ja
jahuweski.
Ostetakse ja wõetakse harimiseks leotatud ja põllul kuiwatatud murdmata ja murtud linu wastu. Iahwatamine
ja püüli tegemine
waltsidega.
Kontor awatud kella 8—1 ja 2—6.
Wõru Linakööskuse Ühisus,
Wõrus, Riia tän. nr. 59.
j
m | ffi
Keelte õppijatele sootnitame
8. Songi
Saksa-Eesti keele
sõnaraamatut
uuemas kirjaviisis, tormiliste grammatikaliste sele
tuste ja juhatusega. — fühikesed, kokkumõtlikud
märkused ja tabelid teemad sõnaraamatu otse gram
matikaks, aitaroad uusi sõnu ja sõnamorme luua,
keelt nende poolest rikastada, et lugemise ja kõnele
mise juures õige paljudest sõnadest arusaada. Raa
mat on kõmas köites, 164 lehekülge, hind 40 marka,
mis oma odamuse poolest üks ainsamatest raama
tutest ja nõnda siis igas paremas raamatukaupluses
saada on.
OdatD ja kaunis!
P. Rätsep’a
Emakeele Elawad
healed
õpetoroad lapsele^ kodus mängides lugemise ja kirju
tamise kergesti kätte ja on koolis truud edasiaitajad. 1. jagu 66 lehek., 11 jagu 112 lehek. Raama
tud on heal roalgel paberil ja rikkalikult piltidega
kaunistatud.
P e a 1 a d u
5, Songi raamatukaupluses, Wõrus.
Wene-, Saksa-, Inglis- ja Prantsuskeele kirjandusest
on
S. W
Wõrus kena ladu, näituseks olgu:
FIOJIHBAHOBL, Jl., Pyccxasi xpecTOMaTin, paanwfl
naeru, üari ynoTpeönenisi npn HsyneHin reopin no331H.
AJIEKCAH5P0BCKIH, .HtchIs no HOBtnmen pyccKOH
jinTepaTypt,.
ZELIN5KY, V., Pages choisies,
KNAPP, M. A., Evang. Liederschatz für Kirche und
Hans., B. I. u. IL
SPYRI. J., Kurze Geschichten.
OSCAR WILDE, Lady Windermere’s Fan.
„
„
The Picture of Dorian Cray.
/gC=3E
..=11
.. I&
TARTU PANK
30E
asut. 1868.
"Põhikapital Emk. 30.000.000.
S
Wõru Jaoskond
a,
Jüri tän. Nš 10.
PEAPANK TARTUS.
H
Jaoskonnad: Tallinnas, Wiljandis, Wõrus \J
ja Põltsamaal, rf
HOIUSUMMADE WASTUWÕTMINE.
H
m
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse
pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja müümine.
Inkasso.
Akkreditiiw.
KÕIK MUUD PANGA OPERATSIOONID.
< ^1.. ............ '
Wõtab raha hoiule
jookswale, tingitud ja tähtajalisele armele ja
maksab kõrgemat ajakohast protsenti.
Suuremate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
wekslite, Väärtpaberite ja kaupade kindlustu
sel. Põllumeestel, kellel pangas raha
hoiul on ehk kunagi olnud, on laenu
saamisel eesõigus.
Ostab ja müüb
wäljamaa raha ja tshekke päewa kursi järele.
Toimetab
sissenõudmist (inkasso), rahasaatmisi ilma
tasuta ja kõiki teist panga operatsioone
kodu- ja wäljamaal.
Ühendus kõikide kodumaa ja wälja
maa suuremate Linnadega.
■■■■■■■■■■■■■■■■
Llus
Edu-Kalender
1924.
Kaheksas aastakäik.
S. Songi trülk ja kirjastus, Mõrus, 1923,
Märkide ja aegade seletused.
G noor kuu. ! 3 esimene Veerand.
G täis kuu
j C wiimne weerand.
k. = kell; m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi kuni kella 12 päewa;
p. l. = pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa kuni
kella 12-ni öösi; ** = Ametlikud pühad ja puhkepäewad.
Märkus: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. tn. asutustes ar
utatakse kella aega ka nii, et keskpäewa k. 12-st ühes järjestikku
edasi k. 13, 14 j. n. e. kuni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni.
Nii saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
n 16 n n 4 •» n
h 17
x1
» n ° n n
„ 23 „ „ 11 öösel.
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil, wana kal. järele 7. märtsil.
Suwi algab 21. juunil, wana kal. järele 8. juunil.
Sügis algab 23. sept., wana kal. järele 10. septembril.
Talw algab 22. dets., wana kal. järele 9. detsembril.
Päikese ja kuu warjutused.
20. weebruaril kell 7,58 m. õhtul täielik kuu warjutus,
mille lõpp ka meil näha on.
8. mail kell 7,36 m. hom. Merkuri läbiminek, mille lõpp ka
meil näha on.
14. augustil kell 8,31 m. õhtul täieline kuu warjutus, mis
ka meil näha on.
Tähendus: Selles tähtraamatus on nädalapäewade ees uue,
aga nädalapäewade taga wana kalendri kuupäewad.
Päike tõuseb:
1, kuup, kell 8,30
11.
„
„ s,45
21.
„
„ 8,53
Eäheb looja:
1. kuup, kell 3,32
11.
»
» 5,25
21.
„
„ 5,27
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete
põhjal „uue kalendri" järel.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse
laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri wld., Tartust 33 w. 7. Wõrus; Orgita mõisas
1 p., Riisipere rdt. jaamast 31 w.; Tartus, aastalaat 7,—28. jaan. 10.
Suure-Jaani alewis, Olustwerest 5 kilom.;
12. Weinjärwe w., Wahu k.,
Rakke j. 9 w. 15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 2 päewa. 18. Kolu
vere m., Jõgewa kõrtsi j. 12. w. Risti rdt. j. Tallinna Lihula maantee
ääres. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 67,2 klm. Wõru rdt. j. 22. Imawere
w., Päia kõrtsi j., Wõhmast 25 w.
23. Walga linnas 2 p,; Rasina w.,
kõrtsi j. (Laewa sadamast 10 w.); Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
Weebruar.
Pärnus, Küünla laat esimesel kesknädalal ja neljapäewal. 2. KilingiNõmmes; Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3. Liigalasma karjamaal,
Wesiaia wärawas, Maasi wallas, Saaremaal; 3. Keblastes, Mihkli k., Pär
nust 40 w. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus, Kärewere j. 4. w.; Tõrwa
ai. 2 p.; Keblaste m., 40 w. Pärnust. 6. Narwas, Küünla laat 3 p. 9.
Rakweres, Küünla laat 2 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Wastlapäewa. 9. ja 10. Rakwere linnas 2 päewa;
10. Antsla alewis. 1/4 klm.
rdt. j.; Räpinas, 49,2 klm. Wõru rdt. j.; Raasikul. 11. Põltsamaa alewis,
Wõhmast 25 w. 12. Tapa alewis 3 p. 15. Jõgewa alewis, rdt. j.; Lähtrus, Martna k., Haapsalust 24 w. 16. Wiljandis, Küünla laat 8 p. 18.
Nina külas, Peipsiäärne w., Tartust 45 w. 19. Tartus; Paides. 20. Rawilas, Kose külas; Wasknarwas 1 p. 21. Walgas 2 p.; Muhu-Suure wallam.
j. 65 w. Kures. 25. Wõrus 8 p.; Lihula alewis, 44 w. Risti rdt. j. 26.
Wõõbsu alewis, 55,3 klm. Wõru rdt. j. 28. Wiljandis, Wastlalaat 2 p.;
Tagawere karjamaal, Maasi wallas, Saaremaal.
Märts.
1. Jõgewa alewis, rdt. j.; Kolowere-Risti laat 1 w. Risti rdt. j.
4. Kiwiloos Peningi w.; Wõhma a. Käo w. 5. Kirbla w., Risti rdt. j. ja
8 w. Lihula alewist. 8. Antsla alewis; Kurista w. end. Aedu kõrtsi j. Jõ
gewa jm. 14 w.; Tumala m., Uuemõisa w. 51 w. Kures. 9. Emmastes
Hiiumaal, 32 w. Hellermaa sadamast; Haageri kir. j. Kohila w. 10. Puh
jas, Kawilda w.; Watla m. Paatsalu w. 43 w. Pärnu linnast; Käo m. Wõh
mast 10 w.; Suurejõel Uue-Wändras; end. Kitse kõrtsi j. Walgjärwe w.
Wõrust 46,4 klm. 12. Ardu külas Triigi w.; Wõrus; Amblas 7 w. Lehtse
j.; Hellamaa end. teemaja j. 70 w. Kures. 14. Mustjala wallamaja juures ;
Waimastwere „Sihi“ Pedja j. 21/2 w.; Kodijärwel Elwa j. 8 w.; Käsukonna
m. Imawere w. Wõhmast 25 w.; Mõisaküla alewis; reedel enne 15. märtsi
Põltsamaa alewis; Mustjala wallam. j. 29 w. Kures. 15. Raplas. 16 End.
Kulli karjam. Elwa j. 11 w.; Rannaküla Rõmmi talu karjamaal, Maasis, 51 w.
Kures. 18. Keilas; Kastnas Tõstamaa kilu; Wõhmute w. J.-Jaanis, rdt. j.;
Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste ai. 2 p. Woldi j. 40 w. Tartust 46 w.
20. Jüri kir. j. Rae w.; Taewere w. S.-Jaanis Olustwerest 5 w.; Märjamaa
ai. 33 w. Riisipere rdt. j.; Kuresaares. 21. Wäike-Ulila mõisas, Tartust
18 w. 22. Albu wallam. j. 22 w. Lehtse jm. 23. Walgas; Kawastu Warnja
külas, Tartust 40 w.; Leisi alewis 40^2 w. Kures. 24. Mõras, Laiuse w.
12 w. Jõgewa j. 25. Woldis Saadjärwe w. 26. Sulbi ai. Kärgula w. 24,1 klm.
Wõru rdt. j.; Wahastus 24 w. Lelle rdt. j.; Wõlla-Kihlepas Pärnumaal;
Kohilas; Wana-Prangli m. 25 w. Tartust. 28. Paides; Kasepere poe j.
Kloostri w.; Walguta m. 11 w. Pritsu jm.; Kellamäe kõrtsi j. 2 p. — 2
w. Kures. 31. Mustwee alewis 2 p. 40 w. Jõgewa jaamast.
3. ja 4. Jõhwi alewis 2 p. 8. ja 9. Iisaku m. 2 p. 9. ja 10. W.-Jakobi
kiriku j., W.-Jakobi kihelk. 2 p. 24. ja 25. Laekweres, Simuna kihelk. 2 p.
Aprill.
Neljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori“ laat 2 p. Wiljandis. Ree
del enne Jüripäewa Põltsamaa ai. 1. Juurus; Leewi m. 19 klm. Wõru rdtj.
2. Antsla ah; Puskarus Rõigaste w. 24,5 klm. Wõrust. 5. Tartus. 8.
Suitsu end. kõrtsi j. K.-Wonnu w., 5 w. laewa sadamast, 25 w. Tartust. 8.
Roobaka ms. Pärsama w. 42 w. Kures. 9. Elwas, 1 w. jaamast. 10. El
lamaa rdtj. 1 w. kõrtsi j. Sooniste w.; Loona wallam. j. 14 w. Kures. 11.
Pati-Nurmeotsal. 12. Wõrus. 13. Kärla walla turuplatsil. 14. Nina külas,
45 w. Tartust, laewa sadama j.; Koorwere k. Wastse-Kuuste w., 37 w.
Tartust.. 14. Hummuli Soe kõrtsi j. 20 w. Walgast. 15. Säru wallam. j.
40,2 w. Wõru rdtj., 15. Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 18. Wigala
kir. j., 42 w. Risti rdtj. ja 45 w. Pärnust. 18. Weinjärwe w. Wahu k.;
Mustla alewis Tarwastu w., 28 w. Wiljandist; Kogula w. Liiwa poe j.
Rahukülas 28 w. Kures. 19. Luutsniku m. 27,5 klm. Wõru rdtj. 19. Kilingi-Nõmmes. 20. Alawere m., Lihula ah; Selis, Tõstama kih. 20. Kuresaare linnas. 23. Wasulas 9 w. Tartust; Orajõe-Kablis; Sauga wallam.
juures; Krabi wallam. j. 24. Lohusuu külas, Mustwee laewa sadamast
13 w. Jõgewalt 53 w.; Wastseliina wallamaja j. 21,3 klm. Wõrust, 15 klm.
Wastsel. rdtj. 25. Partsi Peri w. 30 klm. Wõru rdtj.; Roosikus Zooru w.
22,7 klm. Wõru rdtj; Warblas, 55 w. Pärnust; Märjamaa ah, Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j. 9 w. Wõhmast; Narwas 3 p. Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 351/2 w. Kures.; Ritsiku Erastwere wallam. j. 26. Jõgewa
alewis ja rdtj. 27. Saare kõrtsi j. 25 w. Tartust, 19 w. Woldist. 28. S.-Jaani
ai. Taewere w. 5 w. Olustwerest. 28. Kärus Lauri rdtj. j.; Abja Palu
ojas. 28. Sulaoja kõrtsi j. Krüüdneri w. 30 w. Tartust. 29. Waiatul, 24 w>
Jõgewalt; Kärsa k., Tartust 35 w., Läänistist 10 w. 29. Liiwal, Koiga w.;
Walgas 2 p. 30. Nõos, l1/a w. jaamast; Haanja mõisas 14 klm. Wõru
rdtj.; Kärgula alewis.
2. Alajõel, Wirumaal 1 p. 8. ja 9. Waiwara m. 2 p. 19. Wiitinal,
Kadrina kihelk. lp. 27. ja 28, Rakwere linnas 2 p.; 21. W.-Maarjas 1 p.
30. Haanja w. Haanja m.
Päri m. j., Läänem. 20 w. Risti rdtj.; Alamustis, Kõlliste w. 37,2 klm.
Wõrust; 2. Räpina wailam. j. 3. Soodlas, Anija w. Harjum.; Pikajärwel,
Kaarepere jm. 3 v/.; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustaku ai. 2 p.,
Pritsu jm. 13 w. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsalus; Kodaweres,
põllum. seltsi platsil, Pala w.; Saaluse wailam. j. 18,2 klm. Wõru rdtj.
6. Antsla ai. 1/,4 klm. rdtj.; Järwakandis Harjum. 7. Mõisaküla ai. Pärnum.;
Põlwa kir. j. 29,1 klm. Wõru rdtj. 8. Tahkurannas, Wõiste kõrtsi j., Pärnum.
9. Häädemeestel; Uue-Antsla wailam. j. 8. klm, Antsla rdtj. 10. Kuiwajõel; Uduweres, Jakobi kih.; W.-Roosa wailam. j. 31,3 klm. Wõru rdtj.
11. Reola m. 12 w. Tartust; Misso wailam. j., 42 klm. Wõru rdtj. 12. Wõrus;
Rataste kõrtsi j., Kudina w., Woldi jm. 12 w.; Kaarli wallas, Oisu jaama
juures. 14. Holstre wallamaja juures, Karilatsis, 12 w. Wiljandist; endise
Karilatsi kõrtsi j. 41,2 Wõru raudteejaamast.
15. Kuresaare linnas.
16. Paides. 18. Sangaste kir. kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeks! w.
67,2 klm. Wõru rdtj. 20. Haiba p oe j. Kirna-Kohatu w. Hsrjum. 22.
Wõõbsus, 55,3 klm. Wõru rdtj. 23. Walgas; Pärsama w. Mätjaküla karjamaaal, 37 w. Kures.
5. Salla külas, Simuna kihelk. 1 päew.
Juuni.
1. Sulbi alewis. 5. Wiljandis 2 p. 9. Antsla ai. 12. Paides. 13.
Woltweti-Keremal. 34. Lootwina m., Wastse-Kuuste w., Tartust 28 wersta.
15. Märjamaa ah, 33 w. Riisipere rdtj. 16. Tapa ai. 20. Mustwee ai.,
Jõgewalt 40 w., laewa sadama j.; Wõhmuta w. J.-Jaanis, 21. Wõrus. 26.
Kolowere-Risti; Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Wiljandis Jaanilaat 2 p. 27.
Põltsamaa ai. 28. Rakweres «Jaani" 1. 2 p.
20. Põltsamaa alewis. 26. Wihulas, Haljala kihelk. 1 p.
Juuli.
1. Walgas 2 p.; Haapsalus. Pärnus, Jaanilaat, esimesel kesknäda
lal ja neljapäewal. 3. Paides. 4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera
wailam. j., 44. w. Walgast ja 12 w. Tõrwa ai. 10. Tarwastu w., Mustla
a., Wiljandist 28 w. 12. Mõisaküla ai., Pärnum. 14.—21. Leisi ai. riiete
laat. 15. Karksi Nuias. 18. Tõrwa ai. 2 p. 23.—5. aug. Kuresaares riiete laat.
3. ja 4. Palmses, Wiitna kõrtsi juures 2 päewa.
August.
1. Paides. 2. Pärnus 2.—22 aastalaat. 7. Holstre wailam j. Wil
jandist 12 w. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu wailam. j., Wiljandist 5
w. 15. Tuhalaane wailam. j., Wiljandist 26 w. 16. Martna kir. j. 20 w.
Haapsalust. 18. Loodi w. end. kõrtsi j., Wiljandist 10 w. 21. LaiksaareUrisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus. 26. Kaarli m., Hallistest 8 w.; Mõi
saküla ai.; Paides, 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla ai. 31. Helme
m, o5 w. Walgast ja 2 w. Tõrwa ai. 31. Suurejõel Uue-Wändras. 31, Hääde
meestel, Pärnum.
22. Pati-Nurmeotsal. 25. ja 26. Naroowa-Jõesuus 2 päewa.
September.
2, Taewere w., Suure-Jaani ai.; Kaarli wallamaja juures, Õisu pooljaamast, Wiljandimaal. 3. Selis, Tõstamaa kihelkonnas.
5. Wiljan
dis 2 p. 6. Sauga wailam. j, Wõõbsus; Wastse-Nõo m., Meeri w., l>/2w.
Nõo j., 2 p.; Wastsemõisa kõrtsi j., Wiljandist 12 w. 7. Wana-Kariste
wallam. j.; Hummuli „Soe“ kõrtsi j,, 20 w. Walgast. 8. Peningi wallam.
j. Hallistes, Pornuse-Leonhofil; Olustwere jaama j. 9. Puiatu m., 14 w.
Wiljandist. 10. Puhjas, Kawilda w.; Kilingi-Nõmmes; Tapa ai. 2 p.; Kärstna
m. 35 w. Wiljandist; Hellama end. teemaja j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu
maal. 12. Mehikoormas, Meeksi w., 62,2 klm. Wõru rjm.; Maasi w. Tagavere
k. karjamaal, 40 w. Krs, 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani kiriku j., 31 w.
Wiljandist. 14, Alliku w. Qisus; Kuresaares; Nina k., Peipsiäärne w.;
Wiitina wallam. j. 19,2 Wõru rdtj, 15. Warbla kih., Saulepi w., 55 w.
Pärnust; Jõgewa jaam, ja ai.; Tammistes, Pärnu kih,; Abja Paluojal. Pär
numaal; Kohila w. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna m., 10 w. Wiljandist;
Räpina m., 49,2 klm. Wõru rdtj. 18. Pikajärwe end. kõrtsi j., Kaarepere
w.; Sindi ai., ärnum.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere m.
19. Kergu
ai, Jakobi kih.; Kogula w., Kalli k. karjamaal, 31 w, Krs. -20. Leewil,
Pindi w. 19 klm. Wõru rdtj.; Wigala kiriku j,, 42 w. Risti jm., ja 45 w.
Pärnust; Sulbi ai, 21. Wahastus, Järwamaal; Tahewa wallam. j,, 31 w.Walgast;
Rõuge kiriku j., 13,1 klm. Wõru rdtj; Orajõe-Kablil; Pärsama w. Wõlupi
k. j., 421/s w. Krs, 22. Kastnas, Tõstama kih. 23, Holdre m , Helme
kih., 40 w. Walgast ja 14 w. Tõrva ai.; Järvakandis; Sürgavere m., 15
v. Wiljandist! Paides. 24. Kirbla v., Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25.
Liigalasma karjamaal, Wesiaia väravas, Maasi vallas, Saaremaal,
Antsla ai.,
klm. rjm.; Wõlla-Kihlepas; Watla m. Paatsalu w., Läänem.;
Wana-Suislepi vallam. j.; Loona vallam. j, 26. Pööraveres Jakobi kih.,
Pärnum. 27. Põlva kiriku j , 29,1 klm. Wõru rdtj. 28. Tori ai.; Põltsamaa
ai.; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j,, Pritsu jm. 5 v-; Ambla alev., Järvam,;
Keblaste m. Mihkli kih., 40 v. Pärnust, 30. Haanja m., 14 klm. Wõru rdtjm,
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kih. 2 p.; 13. ja 14. Iisaku
mõisas 2 p. 30. Haanja v. Haanja mõisas.
Oktoober.
Pärnus, Mihkli laat, esimesel kesknädalal ja neljapäeval. 1. Audrus;
Koiga v. Liival; Waikna v. Päri m.; Rasina kõrtsi j.; Uuemõisa v. Levala
k, Mehamäel 2 p. 481/2 v. Krs. 2. Roela It. end. Torma jm. j.; Tõrva
ai. 2 p.; Märjamaa ai.; Mõisaküla ai. 3. Kavastu v. Koosa k.; Laane
metsa „Suure" kõrtsi j. 23 v. Walgast; Narvas Mihkli laat 3 p.; Tõrva
ai. 2 p,; Wändra ai.; Lindoras, Loosi v. 23,2 klm. Wõru rdtj. 4. WanaKuuste v. Reola Walge kõrtsi j.; Rõuge v- end. Sänna kõrtsi j.; 18 klm.
Wõru rdtj., Kuivajõel. Harjum, 5. Zooru v. Roosikul; Lihula ai.; Kabala
vallam. j. 6. Kudina v. Pataste kõrtsi j.; Tapal. 7. Wiljandis Mihkli
laat 2 p.; Kohila v. Hageris. 8. Pukal Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p.
10. Hiiumaal end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imavere v. end. Päia kõrtsi
j. 11. Riidaja vallam. j.; Kilingi-Nõmmes. 12. Keilas; Leisi ai.; Wastseliina vallamaja j.; Tartus. 13. Kärla valla turuplatsil; Wõrus; Kurista
v- end. Aedu k. j.; 14. Petseris; Albu vallam. j. Järvam. 14. Ritsika
Erastvere vallamaja juures; Kilingi-Nõmmes. 15. Rannu v. Kulli karjam.
j,; Säru vallam. j.; Rakveres Mihkli laat 3 p.; Raplas; Kolovere m., end.
Jõgeva k. j. 16. Muhu-Suure v. mag. aida j. 17. Lohusuu k.; Taevere v. Suure-Jaani ai,; Emmaste v. Hiiumaal, Metsalauka k.; Koongas
wallam. j. 18. Wõõbsus; Kuresaares ja Antsla ai. 19. Tarwastu w, Mustla
ai.; Jõelehtmes; Wana-Kuuste w. Lootwina m.; Põlgastew. Puskarul; Rogosi
w. Luutsniku m. 20. Wana-Roosa wallam. j.; Uue-Antsla wallam j.; Kõlliste
W- Tille kõrtsi j. 16,6*klm. Wõru rdtj.; Weinjärwe w. Wahu k. 21. Suitsu laat
Kastre-Wõnnu wallam. j.; Saaluse wallam. j., 18 klm. Wõru rdtj,; Haapsa
lus, 22. Kärgula w. Sulbi ai., 24,1 klm. Wõru rdtj. 23. Raadi w. Wasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi w, 43,3 klm. Wõru rdtj,; Käo m. Wiljandimaal; Kloostri w. Kasepere kõrtsi j. 24. Kõlliste w. Krootuse m, 36,7
klm. Wõru rdtj.; Laatres — 19 w. Walgast ja 4 w. Sangaste jm.; 25.
Sooniste w. Ellamaa kõrtsi j.; Ranna küla, Rõmmi talu karjamaa juures,
Maasi wallas. 27. Saare w. Saare kõrtsi j. 28. Puurmanni w. Piknurme
külas; Krüiidneri w., Pusu k. j.; Taageperas — 44 w. Walgast ja 12 w.
Tõrwaal.; Wõhmuta w. J.-Jaanis; Woltweti Keremal; Misso wallam. j., 42 klm.
Wõru rdtj. 29. Wõtikwere w, Waiatu laat Lullikatku k.; Ahja w. Kärsa kõrtsi j.
31.Mõnistewallam.j.41,3klm. Wõru rdtj ja3klm.Mõniste rdtj.; SindiLodjak. j.
4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 p. Kabala wallamaja j.
6. ja 7. Jõhwi ai. 2 p. 12. ja 13. Illukal, Kuremäel 2 p.; 13., 14. ja 15.
Rakwere linnas 3 p.; 13, Kärla walla turuplatsil. 14. Kilingi-Nõmmes.
18. Salla külas, Simuna kih. 1 p.; 18. Wäike-Maarjas 1 p. 25. Ran
naküla Rõmmi talu karjamaal, Maasi wald. 27. ja 28. Laekweres, Simuna
kihelk. 31. Mõniste wallamaja juures.
,
Nowember.
1. Pärsama w., Mätjakülas. 2. Suurjõel, Uue-Wändras; Paides; Palal Kodawere kih.; Mõra m. Laiuse w. 4. Riisipere w. Nissis. 5, Antsla ai.:
Wissi kõrtsi j. Kambja w. 6. Rõuge w. end. Alakõrtsi j.; Kaarepere w.
Kassinurme m. j. 7. Walgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja m.; Lähtru
w. Wahima k. 11. Wõrus; Wiljandis Mardi laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu
k.; Karilatsi w. end. kõrtsi j., 41,2 klm. Wõru rdtj.; Kuresaares. 14. Käru
w. Lauri jm. j.; Lähtru w. 25 w. Haapsalust; Tartus. 15. Põltsamaa ai.
20. Kolowere-Risti laat; Kirna-Kohatu w. Haibas. 22. Paides; Mustwees.
23. Paides. 25. Raasikul. 26. Walgjärwe w. end. Kitse kõrtsi j. 46,4 klm.
Wõru rdtj. 28. Woltweti-Hallikukiwil; Keilas; Põltsamaa ai. 29. Wõrus.
30. Wigala w. end. Poti kõrtsi j.
1. ja 2. Jakobi kiriku juures, W.-Jakobi kih. 2 p. 15. Põltsamaa
alewis. 26. Pati-Nurmeotsal.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha. 1. Tapa ai.;
Räpinas. 2. Juurus Harjum. 3. Jõgewa ai. ja rdtj.; Walgas 2 p. 5. Rakweres Jõulu laat 2 p.; Amblas Järwam. 7. Kallaste ai. 2 p. Woldi jm. 40
w. ja laewa sadama j., Tartust 46 w. 8. Wiljandis. 10. Jüri kiriku j. Rae
w.; Kilingi-Nõmmes; Mõisaküla ai. 11. Narwas Jõulu laat 3 p. 12, Wõhmatu w. j.; Wändra ai. 13. Pati Nurmeotsal. 14. Peipsiäärse w. Ninakülas; Antsla ah; Pärnus Jõulu laat 2 p. Reedel enne 15. dets. Põltsa
maa ai. 15. Wõrus; Kohilas Harjum.; Wõhmatu w., Järwa- Jaanis. 16.
Põltsamaal. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. 42,2 klm. Wõru rdtj.
Pärnus, Jõulu laat kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäewal. 18. Paides;
Pööraweres. Jakobi kih. 20. Wõõbsus; Märjamaa ai. 22. Mustwee ai. Jõulu
laat 2 p. 23. Krüüdneri w. Sulaoja k. j. 28. Kawastu w. Warnja k.; Walgas.
3. Alajõel, Wirumaal 1 p. 6. Wihulas 1 p. 16. Põltsamaa alewis.
19. ja 20. Jõhwi ai. 2 p. 20. Wasknarwas lp.
Petseri linnas saawad laadad 1924. aastal järgmiselt ära peetud:
Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad wana ka
lendri järele; 1. Suure paastu teise nädala esmaspäewal. 2. Suure paastu
7. nädala esmaspäewal. 3. Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4, Järg
misel päewal peale Taewaminemise püha. Alalised aasta laadad uue ka
lendri järele on; 5) 7. juulil, 6) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1924. a. laadad järgmiselt: 1) Lauras, Laura
wallas iga kuu 20-mal päewal. 2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29.
oktoobril. 3) Korsakowas, Pankjawitsa wallas 29. nowembril. 4) Irbos
kas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Järwesuu wallas iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
ZahrkaLender.
Tühi (tüdige) ruum: Cubatud aeg jahil käia. W keelatud aeg, looma
hoiu- ja kaitfeaeg, (R, Teat,, 26. 7. 1920. a., nr. 101/102.)
Emapõder, emahirro (mets- |
kits) ja nende vasikad |
Isapõder
-
ITletsfikk (isahirv)
[E
■
aQB
sniB
Kamõtus ja ilateder
Waldfnepid
Haned ja luiged
Käpardid
Cmapardid,
topellnepid,
mudainepid ja teiied üle
mal tähendamata tnepid
ja veelinnud
[E
Q
Q
Põldpüüd
13
läneled ja fataanid
kmateder,
emamõtufed,
laanepüüd ja kookanad
Kõik teised eespool nimetarnata jahiloomad
13
B
13
Q
Röövlinde ja -loome võib
kogu aasta tappa.
Kaitlemetla piirkond Wõru maakonnas, kus jahipidamine ainult
röövlindude ja -loomade peale lubatud on: 1) Wana- ja Uue-Nurli
meffandikus: Zirgupalu, Tukka, Reeda ja Wana-Hurti vahtkondades (1682
tiinu). 2) Juba metfandikus: Juba vahtkonnas (143 tiinu).
Rändaja.
Kodu kenadust ma wihkasin,
wõerast ilu wäga ihkasin:
tahtsin näha kaugeid kuulsaid maid,
lootsin leida kohti kenamaid.
Kaua rändasin ma ilma sees,
esmalt naerul näol, siis — silmamees:
palju, palju paiku olin näind, —
kodukoht ei iial meelest läind!
Igatsus mu kirge jahutas,
südant wõeraist paigast lahutas;
ja nüüd rõõmul õiskab minu rind:
jalge all mul jälle kodupind!
Oh, et soojem soow mul täide läeks,
et ma siin kord elu-õhtut näeks,
ja kui kustutab surm elu-tuld,
siis mind hellalt kataks Eesti muld!
J. M. Jaanus.
Papa ja mamma.
Poega noomis Taga-Metsa Tiina:
„Kuis sa, Eedi, wastikuks nii laed?
Tunnen sinust ainult hinge piina. ..
Ilm kord õpetab sind — kiili sa näed!
Mäleta, mis Kirjas ammu kästi,
Austa isa, austa ema ka,
et wõiks käia sinu käsi hästi,
kaua ilmas elada wõiks sa !“
Eedi kostis : „Jäta rumal kisa >
Kirja käsk — ei see mind puuduta:
mul ei ole ema ega i s a,
mul on ainult — mamma p a p a g a !“
J. M. Jaanus,
Natuke nalja
Ärimees.
Sõber: Kuule, linu wümane romaan on juba kuuendas trükis ilmu
nud! Kuidas jõudlid fa tema tutvustamHega nii luurepäralifelt
toime laada?
Teine: Wäga lihtfalt. Mina panin ajalehtedesse kuulutule, öeldes, et
otsin naist, kes ligikaudu minu romaani naiskangelase sarnane
oleks. Ja kohe kahe päerva jooklul oli esimene trükk maha müüdud.
Restoraanis.
W õ õ r a s : See meesterahvas seal ümargule laua juures sai parema
lõuna ja on paremini teenitud, Mina tahan äripidajale kaevata.
Kus ta on?
Kelner: Tema fee ongi, kai ümargufe laua juures, mu herra,
Praktiline.
Räti ep p, emale, kes poisijõmpsikale uut ülikonda tellib: Kas soo
vite, et ma õlad vatteerin?
P o 1 f s : ki, mamma, ütle, et tema mu põlvpükste istekoha ära vatteeriks.
Jämedalt.
Perenaine: See on hirmus, — lihas, mis teie tõite, on ainult kondid.
Tüdruk: Lihunik ütles, kõigil loomadel on kondid, isegi teil.
Aha!
Sasfi:
Karli:
.Minu Ha on pagar; mis teeb linu Isa?"
Kõik, mis ema käieb.
Tulevikuplaanid.
Peigmees: Noh, Cmma, kas sa ulud, et ma laan oma abielu lae
vukese peal hea madrus olema?
Pruut: muidugi, mu kallim; ja lina, uiud sa, et ma leal hea kapten
olema saan?
Lihtsalt.
.Hiina ei laa aru, miks neid sõnu ilmas nii palju on!" hüüdis tütar
laps õigekirjutust õppides.
.Mispärast", ütles vend, .need tulevad inimeste tülitsemisest.
Sest, la tead ju, üks fõna toob ikka teise".
Aued rikkad.
Jakob: Ma kuulfin, et la oma abikoolale jõuluks automobiili kinkifid. Kas ta mitte hirmu ei tunne lellega föita?
Joolep: ki põrmugi! Reed on tänavatel kõndijad,kes hirmus olgu.
Põhjus.
mees: miks lee naisterahvas lind tervelt pool tundi ukle peal
kinni ptdas?
Caiajutuline naine: Ta ütles, et tal aega ei ole lisle tulla.
Edewus.
Ühel ratlalõidu kunsti etendulel kihvad paljud daamid elimestes
ridades üles, tagapool istujate vaadet varjates. Kui viimastelt rida
delt elimeli daamilid tagajärjeta istuda paluti, hüüdis, keegi taipavalt:
«Kas lee ilus daam lahkesti mitte maha ei istuks?" Selle peale istulid ees umbes viiskümmend vanemat eite kohe oma irtmetele.
Muusikasõbrad.
.TRiks teie fiis kontkrtile käite, kui teie muuhkatf midagi aru
ei laa?"
.minule meeldib maadelda nende nägusid, kes kai samuti midagi
aru ei laa?"
Tõusik.
moodsas, toredas seltskonnas, kui daamid söögilaualt kaali tagasi
pöörasid, istus majaproua, sügavale paljastelult riietud ja säravat kaela
ehe! kandes, toredasse tugitooli maha ja tundis välkelt külmavärinat.
.Johanna*, hüüdis majaproua mäfinult teenri poole, .minul on
jahe, too mulle minu teine briljantidega kaelaehe".
*
.
*
*
Prof. Shakowi kõnest Mõrus r
kesti ikkisvus on märkklt ärarippuv kesti naisterahva moraalklt jõult, puhtuklt ja energialt.
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale, see
on hea lõikuse iiks peatingimistest.
Seemnekauplus olgu aastate jook
sul ära proowitud. Niisugune kin
del, usalduswääriline seemnemüük on
S. Songi
kaupluses Mõrus,
Siiri tän. 14.
See seemneäri oli mullu üks ainsa
matest, mis ministeeriumis registree
ritud, mis katse wälja kandis, mille
käigule takistusi ei tehtud, nagu seda
muldega ette tuli.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad, neid
palun kewadel minu ärisse astuda.
Aupaklikult
S. Songi
Wõrus, Siiri tän. 14.
liras. Tarto oti. lk 15, - loona majas.
Kõnetraat
Kõnetraat
r
K
»
IS.s
I
Suur wäljawalik kõiksugu jalanõusid, nagu:
naisterahwa kingi, meesterahwa kamasse, weesaapaid ja igasugu wärwides kingasid.
Kõige uuemad mõõdud.
Iseäranis soowitan kuulsaid ESTOKING
kaitsemärgiga meesterahwa, naisterahwa ja
laste jalanõusid. Soowitan omast rikkalikust
ladust meesterahwa, naisterahwa ja laste
kalosse,
wilte,
botikuid ja
wõimlemise kingi.
c s>
Peale selle igasuguseid kummiplekkisid, saapa
ja kinga nööre, naha määret ja kreemi igast
wabrikust. Igasuguste päälsete tegemine.
Shawro, lakk ja wärwilisi nähku igast wärwist.
Koiga austusega
Gustaw Tullus.
»
»
»
S. SONGI
kirjastusel on trükist ilmunud järgmised näitemän
gud ja on mängimiseks saada:
E. LAMPSON’1
Nali ühes waatuses.
Ja ptüi Kile
Naljamäng kolmes waatuses. Bayard ja de Vailly
järele. Eestikeelde E. Lampson.
Lähemal ajal ilmub trükist:
„Isa lubas“.
A. LArronge järele.
Eestikeelde E. Lampson.
Kella-, kullasepa- ja prillideäri
Wõrus, Jüri tän. nr. S,
wastu ^Põllumehe" uut maja.
Õmblusmalinatelt „ Vestu"
Perenaistel, kui aeg kulin,
Oltke kohe piimamatin,
Kõige parem nüüdlel ajal.
Hiis fee „ Vesta" headurttõstab? Puhtaks koorib, ruttu laab,
Teras märk ja roaikne heal,
Palju kulu üle jääb.
Õmbleb Õhukeft ja pakfu,
Julgrutustelt on forte palju,
Cdafi ja tagati,
Odatoaid ja kallid ka;
^Väljanägemine ilus,
Sellepärast kõigil on neid
fiind ei ole kallis ka.
Wõimalik ka omanda.
On ka teistelt mulinatelt
Grammofonid rõõmu teemad
Palju lorte olemas.
noortele ja roanule,
Suurem wäljuwulik Wõrus,
Cestikeeheid laulunoote
Jüri tänatu ühekla.
Soowita roõin kõigile.
Seina-, laua-, taskukellad
Kuldfõrmuleid, käeroõruüd
Kõiki lorte, mis lo nõuad,
Ja kaelakapslid ilulaid,
Käituad hästi õieti,
Ka kõrroarõngad, prosied.keed
Küll läramad meel hästi need. Wastutan ka täiesti.
Kubeme- ju tuskunuge,
Kääre, prille ju weel muud,
Kuup on küünis, hind on oduro,
Wäljuwulik tuur ju lui.
Austusega
J«lius TibbiNg
Jüri tän. nr. 9.
P.S.
Ostan kul
da,hõbedat
ja töötan
mastu kella
jukullafepa
parandustöölid.
IViaier
Kreutzwaldi tänaw nr. 14, wastu VW
MZ „ A1 e k s a n d r i “ wõerastemaja.
Wõtab oma peale kõiksugu maalritöösid nii linnas kui ka maal. —
W
Töö korralik.
M
SiiiiiiiiiiiiiiiiiiieiiiiiiiiiHii
S. Songi
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
o
■
W
Kõige suurem ja kõige paremini sisseseatud trükikoda Wõrus. Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja uue
matele nõuetele wastawalt
kõiksugu triiltitöid, nagu:
raamatuid, blankette, kuu
lutusi, ajakirju j.n.e. j.n.e.
Gyõ)
GYe)
SfT
Trükikoda on täiendatud kõige uuemate
:;
kirjade ja ornamentidega.
::
Raamatukauplus. Suur paberi
ja papi ladu. Raamatuköitmise töötuba.
ItaiknM Mi | j
S. Songi Wõrus,
jg
soowitab ülemaaliselt soodsate hindadega:
•
wiiulid,
bratscheid,
cellod,
balalaikaid,
mandolineid,
gitarreid,
puhkpille,
kontra-basse,
trumme,
taldrikka,
trianglid,
noodi pulte,
igasuguseid keeli mänguriistade jaoks,
metronoome, s. o. taktilööjaid, et igas
tempos õige ja kindla taktiga harjuneda; healematutajaid, keelpillide
poognaid ja nende osasid, wiiuli roope,
kampfoli jne.
:
\
:
\
:
:
:
:
:
j
:
:
:
:
:
;
;
j
Mis ladus ei juhtuks olema, muretsetakse
tellimise peale wiibimata, wabriku hindadele
ainult wäikest wahetasu juurde lisades.
; W
:
W
W
M
W
W
Jj
W
M
W
W
W
W
M
WW
W
M
W
W
■ Mai
M. GOLbBERG
Jüri tän. nr. 2
pargib nähku juhiks, pastlaks, tallaks, seremetiks, shewretiks ja woodriks. Lambanahku willaga kasukateks. Täidab telli
misi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale. Naha headuse peale kõige
suuremat rõhku pannes. Müüb walmis
nahka kõigis sortides. Ostab tooreid
nähku, paju-, ja kuusekoori.
Nahakauplus M.Goldberg
Wõrus, Jüri tän. nr. 2.
Ostab kõiksugust metsa ja walmis metsasaadusi: palkisi, liipreid, plankisi ja
laudu.
Müüb hariliku hinnaga oma saewabrikutest, nii kui linnas: kõiksugust puuja ehitusmaterjaali, nagu palkisi, plan
kisi, lae- ja põrandalaudu, woodrilaudu punnituid ja hööweldatuid.
o
Speditfioni ja tolliklaarimise Sri
J. Mitt
e==3
Malgas, Mihkli tLnaw 17 e=3
toimetab igasugust kaupade transporteerimist ja tollimist
sise- kui ka wäljamaale.
Asjatoimetus kiire ja korralik.
Austusega
J. Mitt.
S. SONGI
raamatukaupluse juures Wõrus on ka eeskujulik
■Min töötuba.
kus igasugused lihtsad kui ka kõige peenemad iluköited walmistatud saawad. Raamatukogudele tuleb
köitmine hulgawiisi õige kasulik. Rookimisele wõetakse uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti raamitakse ka igasuguseid pilte sisse, kuna raamid
|.
sealsamas saada on.
......
j]
I
lj
j
MM
Raamatukauplus S. Songi
Wõrus, Jüri tän. nr. 14.
•r.-WZZE
Suure, wõistlemata hinnaalandusega
müüme oma ärisõpradele järgmisi raamatuid, mida proowida maksab:
p. R ä t s e p p , Emakeele elawad healed I., 64 Ihk.,
„
kõwas köites, hind 25 nirk.
Emakeele elawad healed IL, 112 Ihk., kõwas köi
tes, hind 50 mrk. Kõige edukamalt kawatsetud aabits ja lugemise raamat, hinna poolest
kõige odawamad ja kõigile kättesaadavvad õperaamatud.
p. L e i n b o ck , W. Lobanowi järele, Mesilaste mäda-
poja haigus ja selle arstimine, 26 Ihk., h. 10 m.
Auhinnaga kroonitud töö.
Noorte laulik, 32 Ihk., hind 10 mrk.
s. Songi, Saksa-Eesti keele sõnaraamat, 164 Ihk.,
„
„
„
„
kõwas köites, hind 40 mrk. Iseäranis kasulik
Saksa keele õppijatele kodus ja koolis.
Kerged Saksa-Eesti keele kõnelemised, teine
trükk, hind 3 marka.
Kuke-aabits, kolmas parandatud trükk, h. 20 m.
Kaanel salmiga: „Su lapsepõlwe waew on pä
rast rikkus-kaew".
..Emakeele helinad“, wiis peatükki ja mõned
piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
..Pildid lastele", wärwilised pildid paksul pabe
ril, hind 25 mrk.
Wõru suurem tapeetide ladu.
i
Tartu Pank
asut. 1868. a.
m mi
Põhikapital Emk. 50.000.000Tartu — TaMnn
Paide —
Põltsamaa — Nakwere — Wiljaudi — Wõru.
Wõrn Jaoskond
Jüri tän. nr. 10.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmiue igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta sa tšekkide ostmine
ja müümine.
r!
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muub pangaoperatsioonid
G
Põhja Pank A.-S.
Peapank Tallinnas, Suur Karja tän. 20, oma majas.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis, Wõrus, AbjasjaTüril.
Omad kapitaalid Mk. 35.000.000.—
Äriseis 1-ks augustiks 1924. Mk. 454.000.000.—
8
H
WÕRCI OSAKOND
M
H
E
wõtab raha hoiule Eesti kuldkroonides ja markades ja maksab alakehast kõrgendatud protsenti.
ffl
6)
L
H
Kõik teised panga operatsioonid.
0
Üheksas aastakäik.
Aus
Edu-Kalender
/ ■ ’< v-.;’
.............................. A .
Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja Lähenduste seletused:
G — noorkuu. 3 — esimene weerand.
G — täiskuu.
E — witnine weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat; p. l. = pärastlõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad r
Heinade algab 21. märtfil kell 5,13 m. e. 1.
5umi algab 22. juunil kell 12,50 m. e. 1.
Sügife algab 23. fepf. kell 3,44 m. p, I.
Taime algab 22. detsembril kell 10.37 m. e. 1.
Päikese ja kuuwarjutused r
1925. a. on kaks kuu ja kaks päikeleroarjutuft, mil
ledelt meil ainult näha osaline kuutuarjufus 8.—9.
roeebr. Warjutus algab 8. weebr. kell 10,48 m. p.l.
ja lõpeb 9. weebr. kell 2,35 c. I.
S, Songi trükk ja kirjastus Wõrus, 1924.
4. Ärist tulem, p.
7
Tooma p.
8
Talwe algus.
9
[31,08p.I. 10
11
1. Zõulu P.
12
2. Zõulu p.
13
**27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Äolmap.
Neljap.
3. Zõulu p.
14
15
16
D 4.01 e. l. 17
18
Süüta laste päew.
Päike tõuseb:
Cäheb looja:
1. deflembril kell 8.19 m,
kell 5,18 m.
H»
n 8,35 „
„ 3,11 „
2}:
”____ » 8,44 „_____ „ 3,12 „
Märkused:
Laadad.
(Uuesti kokkuseatud maakonna- ja linnamalilsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Uui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk
esmaspäev)cil ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 16.
kuupäewa.
Jaanuar.
2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo wallam.
j. 7. Mõrus; Orgita m. 1 p.; Tartus, aastalaat 7.-28. jaan. 9. Kikiwere k., Kapu w.
10. Laura al.; Suure-Iaani ai. 12. Koeru ai.;
Weinjärwe ro., Mahu k. 15. ja 16. Laekweres, Simuna kihelk. 17. Kolowere m., Iõgewa
kõrtsi j. 20. Misso wallam. j.; Irboskas. 21.
Mana-Irboska al.; Mehikoormas. 22. Türi ai.;
Imawere w., Päia kõrtsi j. 23. Malgas 2 p.;
Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides;
Iõelehtmes. 25. Laura al. 30. Nissis, Riisi
pere w.
Weebruar.
Pärnus, Küünla laat esimesel keskn. ja neljap.
1. Uue-Wirtsu õigeusu kiriku j.; Kallaste al. 2
p. 2. Kilingi-Nõmmes; Raplas; Halliste, PornuseLenhofil. 3. Iõgema al.; Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal. 4. Mõrus. 5. Narmas 2 p.;
Rootowo waliam. j.; „Keblaste laat," Meltsa
w.; Tõrwa al. 2 p.; Õisus, Alliku w. 6.
„ Linnamäe" laat, Oro m. 8. Elma al. Audrus,
reedel enne Mastlapäewa. 10. Antsla al.; Rä
pinas; Rakweres 2 p. Lama al.; Raasikul. 11.
Põltsamaa al.; Tapa al. 2 p. 14. Tamsalu j.
j. 15. Lähtru w.; Baltiskis. 16. Miljandis 8
p. 17. Tartus; Haibal, Kernu w. 18. Nina
L, Peipsiäärses wallas. 19. Paides. 20. Misso
mallam. j.; Waskwarnas; Irboska jaama j.; Rawilas, Kose kihelk. 21. Muhu-Suure mallam.j.;
M.-Irboska al.; Malgas 2 p. 22. Muftmeeal.
25. Mõrus 8 p.; Laura al.; Lihula al. 26.
Mõõbsu al. 28. Tagawere karjam., Maasi m.;
Miljandis, Mastla laat 2 p.
Märts.
1. Iõgewa al.; „Risti" laat, Piirsalu w.;
Kärdla al.; Keama raudtee j. j. 3. Iõhwi ai.,
2 p. 4. Kiwiloos, Penningi w.; Mõhma ai.
5. Salla k., Simuna kihelk.; Rootowo mallam.
j.; Kirbla kiriku j. 8. Tumala m. karjam., Uue-
nwtfa tv. 2 p.; Antsla ai.; Iisaku m. 2 p.;
Aedu kõrtsi j., kurista w. 9. Wiru-Iakobi ki
riku j. 2 p.; Metsalaugu L, Emmaste tv.; Ha
geri kiriku j. 10. Puhjas, Kawilda tv. j Laewa
znb. kõrtsi j., Laewa tv.; Põllum. s. m. j., Walgjärwe tv.; Laura ai; „Watla" laat, Paatsalu
tv.; Haapsalus; Kõo m.; Suurejõel, Uue-Wänbras. 12. Hellamaa end. teemaja j.; Wõrus;
Audru k., Triigi w. 13. Amblas. 14. Must
jala rvallam. j.; Waimastwere wallam. ümbrus;
Kobijärwe w., Kobijärwe m.; Käsukonna mõi
sas, Jmaweres; Mõisaküla ai. 15. Raplas. 16.
Rannaküla Rõmmu t. karjam., Maasis; Kulli
karjamõisas, Rannu w. 18. Kallaste ai. 2 p.;
Keilas; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Iärwa-Iaanis; Kastnas, Tõstamaa kihelk. 20. Kuresaares; Awinurme wallam. j.; Misso wallam. j.;
Irboska jaama j.; Marjamaa tv.; Jüri kiriku
j.; Türi ai. 21. Mäike-Ulila nt, Ulila tv.; WanaIrboska ai. 22. Albu wallam. j. 23. Leisi ai.;
Warnja k., Kawastu tv.; Malgas 2 p. 24.
Mõra m., Laiuse tv.; Laekweres, Simuna kihelk.
2 p. 25. Moldi nt., Saadjärwe tv.; Laura ai.
26. Mana-Prangli nt., Krüüdneri tv.; Sulbi ai.,
Kargula tvallas; Rõlla-Kihlapeas; Mahastus.
28. Paides; Kellamäe kõrtsi juures, KaarmaSuure wallas 2 päewa; Maiguta mõisas, Mai
guta wallas; Kasepere poe juures, Kloostri w.
31. Mustwee ai. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil Põltsamaa alewis
Aprill.
1. Leewi m., Pindi tv.; Juurus. 2. Antsla
ai; Puskarus, Põlgaste tv.; Alajõel, Wirumaal.
5. Roowwo wallam. j.; Harkus, Mäepeal. 8.
Roopata m., Pärsama w.; Suitsu kõrtsi j., KostreWõnnu w.; Waiwara m. 2 p.; Einmanni wallam.
j. 9. Elwa jaama j. 10. Loona wallam. j.;
Laura al.; „ Ellamaa" laat, Soniste w.; Sauel,
Arudewahel. 11. Pati-Nurmeotsal. 12. Mõrus;
Kikiwere kihelk., Kapu w. 13. Kärla w. turupl. 14. Nina k., Peipsiäärses tv.; Koorwere
kõrtsi j., Mastse-Kuuste tv.; Hummuli „Soe"
kõrtsi j. 15. Tapa al.; Säru wallam. j. 16.
Moltweti-Keremal. 17. Karula wallam. j. 18.
Liiwa poe j., Rohukülas, Rogula tv.; „KiwiMigala" laat, Migala tv.; Tarwastu, Mustla
al.; Koeru al. 19. Tartus; Luutsniku m., Rogosi m.; Mutina kõrtsi j., Kadrina kihelk.; Lü
ganuse kiriku j.; Kilingi-Nõmmes. 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Irboska jaama j.; Li
hula al.; Alaweres; Selis, Tõstamaa kihelk.
21. Mäike-Maarjas; Mana-Irboska al. 23.
Masula Rojasilla kõrtsi j., Raadi tv.; Krabi
wallam. j.; Keilas; Orajõe-Kablis; Sauga
wallam. j. 24. Lohusuu k., Lohusuu tv. 2 p.;
Mastseliina wallam. j. 25. Kõiguste kõrtsi j.,
Laimjala w. 2 p.; Kanepi alewikus; „Partsi"
laat, Peri tv.; Roosikul, Zooru tv.; Laura al.;
Märjamaa tv.; Marbola kiriku j.; Kabala wallam.
j.; Koonga wallam. j. 26. Iõgewa aL; Kohi
las; „Tsirgulinna" alemikus, Sangaste raudtee
jaama j.; Suure-Jaani ai. 27. Saare kõrtsi j.,
Saare tv.; Narmas 2 p. 28. Sulaoja kõrtsi j.,
Krüüdneri tv.; Rakweres 2 p.; Abja-Paluojas;
Käru raudtee jaama j. 29. „Wajatu" laat Lullikatku t, Torma w.; Kärsa k., Ahja w.; Liiwal,
Koiga tv.; Malgas 2 p. 30. Mastse-Nõo m.,
Meeri w. 2 p.; Haanja mõisas ja tv.; Nissis,
Riisipere tv.; Kärgu alewis.
Neljap. pärast Lihawõtte pühi Miljandis 2
p. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis.
Mai.
2. Torma jaama j., Roela tv.; Alamustil,
Kõlleste w.; Räpina wallam. j.; Päri m. j.,
Waikna tv.; Tõrwa ai. 2 p.; Wändra ai. 3.
Koosa k., Kawastu tv.; Pikjärwe kõrtsi j., Kaare
pere tv.; Nuustaku ai. 2 p.; „ Linnamäe" laat,
Oro tv.;* Anija wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus. 4.
Tahewa wallam. j.; Mõisaküla al. 5. Kodumere
põlluni, s. platsil, Pala tv.; Saaluse wallam. j.;
Rootowo wallam. j.; Haapsalus. 6. Järwakandi
wallam. j 7. Põlwa kir. j. 8. Malgejõel, Kõnnu
tv.; Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j.; Zooru tv.,
Roosikul. 9. Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe
j., Kernu tv.; Häädemeeste!. 10. Mana-Roosa
wallam. j.; Laura al.; Kuiwajõel; Uduweres,
Jakobi kih.; Priipalu al., Kuikatsi w. 11. Reola
m., Wana-Kuuste wallam. j.; Misso roallam. j.
12. Ptltaste kõrtsi j., Kudina v.; Sõõrus; Antsla
ai.; Õisu jaama j. 14. Kmilatsi kõrtsi j.; Holstre
wallam. j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18.
Sangaste kiriku kõrtsi j. 19. Mehikoorma L,
Meeksi w. 20. Misso wallam. j.; Irboska
jaama j. 21. Wana-Jrboska ai. 22. Wõõbsu
ai. 23. Mätjaküla karjanr, Pärsama w.; Mal
gas. 25. Lama ai.
Maikuu esimesel keskn. ja neljap. Pärnus
„Jüri laat." Leisi alewis 2 p. enne ristipäeva,
kestab 7 päeva.
Juuni.
1. Rasina v.; Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Roo
ta vo v. j.; Miljandis 2 p. 9. Antsla ai. 10.
Lama ai. 12. Paides. 13. Woltveti-Keremcü.
14. Lootvina m., Wastse-Kuuste v. 15. Märja
maal. 16. Tapa ai. 20. Missos; Mustvee
ai.; Pikasillal 2 p.; Wõhmuta v. I.-Iaanis;
Põltsamaal.; Irboska rdt. j. 21. Mõrus; W.Irboska al. 25. Lama ai. 26. Piirsalu v.,
Risti; Laiksaare-Urisaares; Miljandis; Wihulas,
Haljala kihelk.; Rakveres 2 p.; Tamsalus
Juuli.
1. Malgas 2 p.; Haapsalus; Pärnus, Iaanilaat, esimesel kesknädalal ja neljap. 3. Paides;
Palmses, Wiitna kõrtsi j. 2 p. 5. Rootowo w. j.
6. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera w. j. 10.
Tarwastu w., Mustla ai; Lama al. 12. Mõisa
küla al. 14.—21. Leisi al. riiete laat. 15.KarksiNuias. 18. Tõrwa al. 2 p. 20. Misso wallam.
j- Irboska rdt. j. 21. M.-Irboska al. 23.-5.
aug. Kuresaares riiete laat. 25. Laura al.
August.
1. Paides. 2. Pärnus aastal. 3 näd. 3.
Elwa al. 5. Rootowo w. j. 7. Holstres. 10.
Kuresaares; Laura al. 12. Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane w. j. 16. Martna w. 18. Loodi
w. end. kõrtsi j. 20. Walgutas; Misso w. j.;
Irboska jaama j. 21. Kallaste al. 2 p.; ManaIrboska al.; Laiksaare-Urisaares. 22. Pati-Rurmeotsal. 23. Malgas 2 p. 25. Mõrus; Narwa-Iõesuus 2 p.; Laura al. 26. Paides; Mõi
saküla al. 28. Rakweres 2 p.; Petseris. 30.
Antsla al. 31. Helmes; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Mändras.
September.
2. Suure-Iaani al.; Kaarli wallam. j. 3. Se
kis, Tõstamaa kih. 5. Rootowo wallam. j.; Miljandis 2 p.; Sauga mallam. j. 6. Wastse-Rõos;
Wõõbsu al.; Vastsemõisas. 7. Hummuli „Soe"
kõrtsi j.; Wana-Kariste w. j.; Tamsalu jaama j.
8. Kiwiloos, Peningi w.; Olustweres; Hallistes.
9. Puiatu m. 10. Hellamaa end. theemaja j.;
Puhjas, Kawilda tü.; Lama cil; Kärstna mõisas;
Rutikweres; Kilingi-Nõmmes; Tapa alewis 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Tagawere k. karjam.,
Maasi w.; Laewa kõrtsi j. Laewa w.; Mehikoormas; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.; Türi
al. 13. Iisaku m. 2 p.; Walgas 2 p.; KolgaIaanis. 14. Kuresaares; Nina külas, Peisiäärses ro.; Wiitina w. j.; Oisus. 15. Jõgewa al;
„Warbla" laat, Saulepi ro.; Kohilas; Tammis
tes, Pärnu kihelk.; Abja-Paluojas. 17. Räpinas
2 p.; Uusnas; Uduweres, Jakobi kih. 18. Pikjärwe kõrtsi j., Kaarepere w.; Alaweres; San
gaste kirikuk. j. 19. Kalliküla karjam., Kogula
ro.; Mustwee al.; Krabi wallam. j.; Kergu al.
20. Leewil; Sulbis; Misso wallam. j.; Irboska
jaama j.; „Kiwi-Wigala laat, Wigala w. 21.
Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Rõuges; W.-Irboska al.; Tahewa wallam. j.; Orajõe-Kablis;
Wahastus. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Pai
des; Tartus; Iärwakandis; Holdre m., Helme
kih.; Sürgaweres., 24. Priipalu al., Kuik. w.;
Mõrus; Kirbla kir.
25. Loona wallam. j.;
Liigalasma karjam., Maasi w.; Antslas; Lamas;
„Matla" laat, Paatsalu w.; Mana-Suislepi w.
j.; Molla-Kihlepas. 26. Tallinnas 3 p.; Pööraweres, Jakobi kih. 27. Põlwas. 28. Kuresaares; Põltsamaal; Toris. 29. Kirepi kõrtsi j.,
Kirepi w.; ,,-Keblaste" laat, Meltsa w.; Haap
salus; Amblas. 30. Haanjas.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala k., Uuemõisa w. 2. p.;
Nasina w. k. j.; Päri m., Waikna w.; „Linna
mäe" l.,Oro w.; Liiwal, Kolgaw.; Keawa rdtj.
lähedal; Audrus; 2. Torma jaama j., Nõela w;
Marjamaa tv.; Tõrwa al. 2. p.; Mõisakülaal.
3. Karvastu w. Koosa k.; Lindoras, Loosi w. ;
Laanemetsa wallamaja j.; Wändra al. 4.
Nõela kõrtsi j. Wana-Kuuste w.; Sänna kõrtsi
j., Rõuge w.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih.2p.;
Kuiwajõel; Baltiskis. 5. Roosikul, Joom tv.;
Narmas 2 p.; Rootowa tv. j.; Lihula al.;
Kabala tv. j. 6. Pataste kõrtsi j., Kudina w.;
Iõhwi al. 2 p.; Tapa al. 7. Hageris; Miljandis 2 p. 8. Mustjala m. j., Mustjala tv.
2 p.; Pukas, Sangaste kih. 9. Kikewere külas,
Kapu tv. 10. Lüganuse kiriku j.; Laura al.;
Hiiu-Suure mõisa tv.; Walgejõel, Kõnnu tv.;
Malgas 2 p.; Päia kõrtsi j., Imawere tv.; 11.
Riidaja w. j. 12. Leisi al. 3 p.; Tartus;
Vastseliina tv. j.; Illukal, Kuremäel 2 p.; Kei
las. 13. Kärla tv. turuplatsil; Mõrus; Salla
külas, Simuna kih.; Aedu kõrtsi j., Kurista tv.
14. Kanepi al.; Kilingi-Rõmmes; Petseris;
Albu tv. j. 15. Kulli krjm., Rannu tv.; Awinurme tv. j.; Säru tv. j.; Rakweres 3 p.; Rap
las; 16. Muhu-Suure w. magasiaida j.; Karula
tv. j. 17. Nuustaku al. 2 p.; Kolowere tv. 2
p.; Anijal; Koonga tv. j. 18. Kuresaares; Lo
husuu w. ja k. 2 p.; Wõõbsu oL; Antsla qL;
Wäike-Maarjas; Metsalauga f., Emmaste w.;
Suure-Jaani al.
19. Lotwina m., Wastseituuste tü.; Rogosi w. j.; Puskarus, Põlgaste
w.; Iõelehtmes; Mustla al., Tarwastus. 20.
Misso w. j.; Wana-Roosa w. ; Uue-Antsla
w. j.; Tille kõrtsi j., Kõlleste w.; Irboska jaama
j. 21. Kastre-Wõnnu w. j.; Saaluse w. j.;
W.-Irboska al.; Haapsalus; Koeru al. 22.
Sulbi al. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j., Raadi
w.; Moisekatsi w.; Kasepere poe j. Kloostri tö.;
Kõo mõisas. 24. Krootuse nt., Kõlleste tn. ;
Tsirgulinna al., Laatre w.
25. Rannaküla,
Rõmmi karjamaal; Laura al.; „Ellamaa" laat,
Sooniste w.; Roosikul, Zooru w. 27. Saare
kõrtsi j., Saare w.; Laekweres, Simuna kih. 2
p. 28. Pikknurme k., Puurmanni w.; Pusu
kõrtsi j., Krüüdneri w.; Misso w. j.; Taagepera
Ala al.; Woltweti-Keremal; I.-Iaanis. 29.
„Waiatu" laat, Lullikatku k., Torma w.; Kärsa
k. j., Ahja w. 31. Mõniste w. j.; Sindi-Lodja
kõrtsi j.
Oktoobrikuu esimesel kesknädalal ja neljapäerval Pärnus Mihklilaat.
Nowember.
1. Pärsamaa w., Mätjakülas; W.-Jakobi k. j.
2 p.; Harkus. 2. Suurjõel, Uue-Wänd-ras; Pai
des ; Palal, Kodawere kih.; Mõra m., Laiuse w.
4. Riisipere tv. Nissis. 5. Antsla ai.; Missi kõrt,
j. Kambja tü.; Rootowo w. j. 6. Rõuge w. end.
Alakõrtsi j.; Kaarepere w. Kassinurme k. j. 7.
Malgas 2 p.; Elmas. 10. Jõgewa m.; Laura
al.; Sauel, Arudewahel. 11. Mõrus; Miljandis Mardi laat 2 p.; Laura w., Stolbowo ta
lus. 12. Triigi w., Ardu t; Karilatsi tv. end.
kõrtsi j.; Kuresaares; Lähtru tv. Mahima k. 14.
Kärus. 15. Põltsamaa al. 16. Tartus. 17.
Haibal, Kernu tv. 20. Misso põlluni, s. m. j.;
Irboska rdt. j. 21. Piirsalu Risti laat; M.Irboska ai.; Tamsalus. 23. Paides 2 p.; Must
mees. 25. Raasikul; Laura al.; Türi ai. 26.
Walgjärme põllum. s. maja j.; Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j. 2 p. 28. Woltweti-Hallikukimil; Keilas. 29. Mõrus; Rootowo mallam.
j. 30. Wigala m. end. Poti kõrtsi j.
Detsember.
.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Krist. tui.
püha. 1. Tapa al.; Räpinas. 2. Juurus,Harjum. 3. Malgas 2 p.; Alajõel, Wirumaal. 4.Rakmeres Jõulu laat 2 p. 5. Rootowo w. j.; Amblas. 6. Wihulas. 7. Kallaste ai. 2 p. 8. Wiljandis. 10. Jüri kiriku j.; Kilingi-Nõmmes;
Mõisaküla al.; Narmas Jõulu laat 2 p.; Laura
al. 12. Wändra al.; Martna k. j.; J.-Jaanis.
13. Pati Nurmeotsal. 14. Peipsiäärse tv. Nina
külas; Antsla al. 15. Mõrus; Kohilas; Kärd
las; Iõgewa ai. Reedel enne 16. dets. Põltsa
maal. 17. Moisekatsi w. end. Kauksi k. j. Pär
nus Iõulu laat kolmanda nädala keskn. ja neljap.
18. Paides; Pööraweres, Jakobi kih. 19. Iõhwi
ai 2 p. 20. Mõõbsus; Märjamaa w.; Masknarwas; Misso ro. j.; Irboska rdt. j.; Haapsalus.
21. W.-Irboska ai. 22. Mustwe ai. 2p. 23.
Mrüütmertuj. Sulaoja k. j. 25. Laura ai. 28.
samastu w. Warnja k.; Malgas 2 p.
Liikuwad laadad Petseri linnas peetakse
ära roana kalendri järele järgmiselt: 1. Suure
paastu 2. nädala esmasp. 2. Suure paastu 7.
nädala esmasp. 3. Esmaspäewal p. Lihawõtte
pühi. 4. Järgmisel päewal p. Taewam. pühi.
S. SONGI
muusikariistade
ladus, Wõrus,
on wiiulid, mandoliined, balalaikad, gitarred,
isegi cellod ja koguni kontrabassid; keeled,
poognad ja muud osad.
°A. H.wlst,
Wõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
= Habemenugade ja kääride
teritamine.
-
löö kiire.
-
Tähtis talurahroak, töö kiire ja tugew, koetakte ajakohaste kõige uuemate masinatega.
-
kamplonite, naisülijakkide, iastekamplonite,
mütside, tukkade, sokkide ja sallide peale. —
l
Naisterahwa iilijakke walmistatakse
Inglise lõngast wiimaste roäljamaa uu-,
Töö kiire.
KudumisLõõstus.
e
Tellimisi wõetakse wastur
diste ja moodi järele.
i
e
e
i
e
e
l
- -------- Willased Pearätid.
koetud asjade mehaaniline wanutamine
ja wilditamine. Lõnga- ja willamüük.
Pesuseep, lõhnaseebid, lõhnaõli ja peakammid. Elektri taskulambid, batareid „Daimon", „Koit" ja „Planet". Peeglid kõiksugused, taskunoad, kalapüügi nöörid ja õnged.
Naiste käekotid ja rahataskud.
| A. Hawist — Mõrus,
Kreutzwaldi fän. nr. 19-a,
...............
A. Hawist/
Mõrus, Kreutzwaldi tän. nr. 19-a.
Soowitab ladust:
Australia willa Inglise willa
walget pehmet,
valget ja wärwililt,
willast lõnga
kudumistöästustele, mitmes wärwis.
Habeme- ja taskunuge, kääre, lauanuge, lusikaid, habemenugade teritusrihmu, pintsleid, wahutopse, terituskiwe-luiske, meesterahva peiu, kae- lafidemeid, kraefid ja rinnaefifeid, taskurätte,
trakfe, fpordifärke, lokke ja fukke luures valikus, ennegi elimeft forti tugero kaup.
walmistatakse omas töökojas. —
Töö kiire ja korralik. Tellimisi ku
dumistööde Peale wõtan wastu.—
Hinnad mõõdukad.
Aupaklikult
A. Hawist.
i Mõrus, Kreutzwaldi tän. nr. 19-a. -
Stes........ ............... mu................
^nnmifnn kui roQbrikufe eH"
OUULUIiUll taja luures roäljawalikus täieliku ruastutuiega pare
mate mabrikute õmbusmafinaid:
„Pfaff„Vesta", „Clara“, „6ritzner“,
p. L on ka telli forte, nagu „Victoria*, „fiaid-neu“ jne. Õmblusmasina ostjale ilutikandustööde kaklus maksuta, P. s, müün wastutusega läbiproo
vitud seina-, laua-, tasku- ja käekellatid, kuld-, hõbe- ja
uuskuld ilu- ja laulatussõrmused, kaelaehteid, medaljonge,
prosfe, armbante, Ihlipiinõelu, manshetinööpe, hõbe porthgarre, rediküüle, lauanõuHd, kõiksugu prille, habeme- ja taskunuge, taskulampe, batareifid jne. —
Ostan kulda ja Hõbedat. Teen kõiksugu kellaE3 ja kullasepatõõsid kiirelt ja korralikult, o
Austusega
Zulius Tibbing.
I3 ^ella- ja kullasepaäri Mõrus, Jüri t. nr. 9, roasln „PõlluineHe" kpl.
I
Peapaik Tallinnas. Suur Karja t. 20. oma lajas.
OSAKONNAD:
Tartus, Wiljandis, Wõrus, Abjas,
Antslas, Jõhwis ja Türil.
Mli. 36.000.000.~~*
Äriseis 1. aug. 1925. „ 460.000.000Omad kapitaalid
Wõru osakond.
Wõtab raha hoiule
marka
des ja kuldkroonides ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti.
Annab laenu.
Toimetab kõiki teisi pangaope
ratsioone kodu- ja wäljamaal.
Kümnes aastakäik
N«s
Edu-Kalender
1926.
: Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja lähenduste seletused:
O — noorkuu. B — esimene weerand.
G — täiskuu.
C — roitmne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunal; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajadr
ttewaäe algab 21. märtlil kell 11 e. 1.
Suan algab 22. juunil kell 6 hom.
Sügife algab 23. septembril kell 9 õhtul.
Taime algab 22. detfembril kell 5 p. 1.
Päikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikeiernarjutust, Kuumarjutufi ei ole. 1) Täieline päikefemarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikefemarjutus
9.—10. juulil. Ci ole meil näha.
Päike tõuked:
1. deftembril kell 8,54 m.
11.
„
n 8, 50 „
21.
„
„ 9,01 „
Märkused:
31 p.
Eäheb looja:
kell 3, 29 m.
„
3, 21 „
„
3,21 „
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Kui laadapäev) laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
12. Koeru alewis.
lö.Wõlupe laadaplat
2. Pujul, Krüüdneriw.
sil, Pärsamaa w.
5. Rootowo wallam. j.
15. ja 16. Laekweres,
7. Sõõrus.
Simuna kihelk.
7. Orgita m.
15.Iõgewa mõisas.
9. Kikiwere k., Kapu w. 17. Koloweres.
10. Laura alewis.
20. Misso wallam. j.
lO.Suure-Iaani al.
20. Irboska jaama j.
12.Weinjärwe wallas,
21.Wana-Jrboska ai.
Wahu külas.
21. Mehikoormas.
5. Õisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8. Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Mastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
Wsebruar.
10. Ellamaa, Sooniste
Pärnus, Küünla laat esi
wallas.
mesel keskn.janeljap.
11. Põltsamaa alewis.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
11. Tapa alewis 2 p.
kiriku juures.
14. Tamsalu jaama j.
1. Kallaste al. 2 p.
15. Lähtrus.
2. Kilingi-Rõmmes.
15.Baltiskis.
2. Raplas.
16. Miljandis 8 p.
2. Halliste, Pornuse17. Tartus.
Lenhofil.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
3.Iõgewa alewis.
18. Nina k., Peipsiäärses
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
wallas.
19. Paides.
w., Saaremaal.
20. Misso wallam. j.
4. Mõrus.
20, Masknarwas.
b.Narwas 2 p.
5. Rootowo wallam. j. 20. Irboska jaama j.
5. Tõrwa alewis 2 p. 20. Rawilas, Kose küla.
22. Türi alewis.
22. Imawere to., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Rüsina w., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
20. Kurama poe juures,
Warbola wallas.
20.Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure wallamaja juures.
21.W.-Jrboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1. Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Peuningi
wallas.
4.Mõhma alewis.
5. Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi w.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala m. karjani.?
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures?
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka k., Emmaste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Kawildaw.
10. Laewa end. kõrtsi j.?
Laewa wallas.
10-Laura alewis.
10. ,,Watla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueWandras.
10. Walgjärwe võllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala wallam. j. 20. Laius-Tähkwere w.,
14. Waimastwere Valla
Sadala külas.
maja ümbruses.
21.Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
14. Kodijärwe Vallas,
21. Wana-Irboska al.
Kodijärwe mõisas.
22. Albu wallam. j.
14. Käsukonna mõisas,
23. Leisi alewis.
Jmaweres.
23.Warnja külas, Ka14. Mõisaküla alewis. i
wastu wallas.
15. Raplas.
!
23. Malgas.
16. Rannaküla Rõmmi
24. Mõra nt., Laiuse w.
t. karjam., Maasis.
24. Laekweres, Simuna
16. Kulli laat, Rannu
kihelkonnas 2 p.
wallam. juures.
25. Moldi nt., Saad18. Kallaste alewis 2 p. J
järwe wallas.
18. Keilas.
? 25. Laura alewis.
18. Sangaste kiriku
26. Mana-Prangli mõi
kõrtsi juures, i
sas, Krüüdneri w.
18. Järwa-Jaanis.
26. Sulbi alewis, Kär18. Kastnas, Tõstamaa !
gula wallas.
kihelkonnas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
20. Kuresaares.
26. Mahastus.
20. Awinurme walla- [ 26. PuunahMihterpalu
maja juures, i
wallas.
20. Misso wallam. j. I 28. Paides.
20. Irboska jaama j. - 28. Kellamäe kõrtsi juu
20. Märjamaa wallas. ;
res, Kaarma-Suure
20. Jüri kiriku juures.
wallas 2 päewa.
20. Türi alewis.
j 28. Maiguta m., Mai
20. Leewil, Pindi w. ।
guta wallas.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina t, Peipsiäär
Aprill.
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
1. Juurus.
Mastse Kuuste w.
2. Antsla alewis.
14.
Hummuli „Soe"k.j.
2. Puskarus.Põlgaste
15. Tapa al.
wallas.
15. Kuusalu al., Kiin w.
2. Alajõel, Mirumaal.
15. Säru mallam. j.
õ.Rootowo wallam.j.
15. Kihelkonna al.
5. Harkus, Mäepeal.
16. Woltweti-Keremal.
6. Taeblas.
16.Paliweres.
8.Miljandis 2 p.
17. Karula wallam. j.
8.Roopakas,Pärsama
18. Liiwa poe j., Rohu
wallas.
külas, Kogula w.
8. Suitsu kõrtsi juures,
18.
„Kiwi-Wigala"laat
Kastre-Wõnnu w.
Wigala w.
8. Waiwara m. 2 p..
18. Tarwastu Mustlas.
8. Einmanni wallam.j.
18. Koeru al.
8. Tartus.
19. Luutsniku nt.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j. 19. Mutina kõrtsi j. Kad
rina kihelk.
lO.Laura al.
19. Lüganuse kiriku j.
10. „Ellamaa"laat,So'
19. Kilingi-Nõmmes.
niste w.
10. Sauel, Arudewahel. 20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
11. Pati-Nurmeotsal.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
ZI.Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa alewis.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula ai.
20. Alaweres.
20. Eelis,Tõstamaa kih.
21.Wäike-Maarjas.
21. Wana-Irboska ai.
23. Sõõrus.
23. Wasula Noojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Leilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. Lohusuu k., Lohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25.Koiguste kõrtsi j.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura ai.
25. Marjamaa w.
25. Varbla kiriku j.
25. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Jogewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaani ai.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa k., Ahja w.
29. Liiwal, Koiga w.
29. Valgas.
30. Vastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu ai.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Jüripäewa
Põltsamaa ai.
Mai.
2. Torma j.j.,Roela w.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2. Pärim.j.,Vaiknaw.
2.Tõrwa ai. 2 p.
9.U.-Antslaroallarn.j.
2. Wändra ai.
9. Haiba poe j., Kernu
2. Mõniste wallam. j.
roallas.
3. Kawastu Koosal.
3. Pikjärwe kõrtsi j., ! 9. Hääderneestel.
10.Wana-Roosa ro. j.
Kaarepere w.
3. Nuustaku ai. 2 p. 10. Laura ai.
10. Kuiwajõel.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat, 10. Uduroeres, Jakobi
kih.
Oro w.
10. Priipalu ai, Kui3. Anija wallam. j.
katsi ro.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w. | 10. Rõngu alerois.
3. Otepää alewis 2 p. > 11. Reola m., WanaKuuste wallarnaja
4. Tahewa wallam. j.
juures.
4. Mõisaküla ai.
11. Misso roallam. j.
5. Kodaweres,Palaw.
12. Patuste kõrtsi j., Ku5. Saaluse wallam. j.
dina ro.
5. Rootowo wallam. j.
12. Mõrus.
5. Haapsalus.
12. Antsla ai.
8. Mõisaküla ai.
12. Õisu jaama j.
5. Welise wallas.
6. Iärwakandi roim. j. 14. Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre roallarnaja
7. Mõisakülas.
juures.
7.Võlwa kiriku j.
7. Lohusuu ro., Lohu 15. Kuresaares.
suu külas 2 p.
16. Paides.
8. Walgejõel, Kõnnus. 18. Sangaste kiriku k. j.
8. Mõiste kõrtsi juures, 19. Mehikoormas.
20. Misso roallam. j.
Tahkurannas.
8. Zooru ro., Roosikul. 20. Irboska jaama j.
23. Walgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäeroa, kestab 7 p.
Zuttm.
1. Rüsina w.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
S.Rootowo w.
5. Viljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15.
16.
Märjamaal.
Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päeroa.
20. Missos.
20. Nissi al., Riisipere w.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Järwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront,
hoonus riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Jrboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu w., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Znntt.
1. Walgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses, Wiitnak. j.
2 päewa.
4. Tartus.
õ.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14.—21. Leisi al. riiete i
laat.
I
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21.W.-Jrboska al.
23. Kuresaares
riiete
laat 10 päewa.
24. Wõrus.
25. Laura al.
3. Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Auresaares.
10. Laura al.
12. Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. ballaste al. 2 p.
21.Wana-Irboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Wõrus.
25. Narwa-Iõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
August.
31. Helmes.
1. Paides.
31. Häädemeeste!.
2. Pärnus aastalaat 3 31. Suurejõel, Uuenädalat.
Wändras.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Tapa alewis 2 p.
1. Kaarma-Suuremõi11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12.Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani al.
Maasi w.
2. Kaarli wallam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selis, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo wallam. j.
12. Viitna kõrtsi juures,
5. Viljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga wallam. j.
12. Türi al.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13. Iisaku m. 2 p.
6.Wõõbsu al.
13. Valgas.
6. Vastsemõisas.
13. Kolga-Iaanis.
7. Hummulis, „Soe"
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste w. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. Viitma w. j.
8. Kiwiloos, Peningi
14. Oisus.
wallas.
15.Jõgewa al.
15. „Varbla" L, Sau^
8. Olustweres.
lepi w.
8. Hallistes.
8. Kihelkonna al.
15. Kohilas.
15. Tammistes, Pärnu
9. Puiatu m.
10. Hellamaa end. theekihel.
15. Abja-Paluojas.
maja j.
16. Rõngu alewis.
10. Krabil.
17. Räpinas 2 p.
10. Puhjas, Kawildaw.
17. Uusnas.
10. Laura al.
17. Uduweres, Jakobi
10. Kärstna mõisas.
kihelk.
lO.Rutikweres.
September.
18. Pikjärwe kõrtsi
kaarepere w.
j.,
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19. Mustwee ai.
19. Kergu ai.
20. Sulbis.
20. Misso waUam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiwi-Wigala" laat
Wigala w.
21.Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska ai
21. Tahewa luaUam. j.
21. Orajõe-Kablis.
21.Mahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre m., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu ai, Kuik.ro.
24.Wõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi w.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu W.
25. Wana-Suislepi W.j.
25. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Põöraweres, Jakobi
kihelk.
26.
27.
27.
28.
28.
28.
29.
29.
Taeblas.
Põlwas.
Kuusalu ai., Kiiu w.
Kuresaares.
Põltsamaal.
Toris.
Karksi-Nuias.
Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi w.
29.
„ Keblaste" laat,
Meltsa roallas.
29.
29.
29.
Haapsalus.
Amblas.
Kurawa poe juures,
Marbola ro.
29. Kuimetsa w. l.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
I.Mehamäe Lewala
k., Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
1.,, Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liirval, Kolga w.
I.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Tornia jaama juu'
res, Naela wallas. i
2. Märjamaa wallas.\.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Kawastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa wallamaja juures.
Z.Wändra alewis.
4. Neola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Nõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.I õhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wlljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala tv. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8. Welise wallas.
8. WamrastwereWallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
10. Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
lO.Päia kõrtsi juures,
Jmawere wallas.
10. Hellermaa, HriuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12.Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, Kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla kül., Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14.Wirtm, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina m., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18.Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18. Suure-Jaani al.
19.Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla alewis, Tarwastus.
20. Misso wallam. j.
20. Wana-Roosa wallamaja juures.
20. Uue-Anlsla wallam.
juures.
20. Tille kõrtsi juures,
Kõlleste wallas.
25.
20. Irboska jaama j.
21. Kaftre-Wõnnu wallamaja juures.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Jrboska ai.
21. Haapsalus.
21. Koeru alewis.
21. Puunal,Wihterpalu
wallas.
22. Sulbi alewis.
23.Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Moisekatsi wallas.
23. kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
23. Kõo mõisas.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas.
24. Tsirgulinna alewis,
Laatre wallas.
27.
25.
26.
27.
Roosikul, Zooru w.
Mõrus.
Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
28. Pikknurme k., Puur
manni wallas.
28. Pusu kõrtsi juures,
Krüüdneri wallas.
28. Misso wallamaja
juures.
28. Taagepera Ala ai.
28. Woltweti-Keremal.
28.1- Iaanis.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa k. j., Ahja w.
31. Mõniste wallam. j.
31.Sindi-Lodjakõrtsij.
Oktoobrikuu esim. keskn.
ja neljapaewal Pär
nus Mihklilaat.
ll.Lauraw.,Stolbowo
talus.
l.Pärsamaa wallas,
12. Triigi w., Ardu k.
Mätjakülas.
12. Karilatsi wallas end.
l.M.-Iakobi k. j. 2 p.
kõrtsi juures.
1. Harkus, Mäepääl.
12. Kuresaares.
2.Suurjõel, Uue12. LSHtru w., Mahima
Wändras.
külas.
14. Kärus.
2. Paides.
14. Tartus.
2. Palal, Kodawere
15. Põltsamaa alewis.
kihelkonnas.
IZ.Tumala as. karjam..
2. Mõra tn., Laiuse w.
Uuemõisa wallas.
4. Riisepere w. Nissis.
17.
Haiba poe juures,
5. Antsla alewis.
Kernu wallas.
5. Missi kõrtsi juures,
20. Kuusalu al., Kiiu w.
Kambja wallas.
20. Misso wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
6. Rõuge walla endise
20. Irboska rdtj. j.
Alakõrtsi juures.
20. Piirsalu Risti laat.
6. Kaarepere wallas, 21.Mana-Irboska al.
Kassinurme mõisa j.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
7. Malgas.
23. Mustmees 2 p.
7. Elwa jaama juures.
25. Raasikul.
8. Paliweres.
25. Lama alewis.
lO.Iõgewa mõisas.
25. Türi alewis.
10. Lama alewis.
10. Sauel, Arudewahel. 26.Malgärwe poBum.
seltsi maja juures.
11. Mõrus.
26. Pati-Nmmeotsal.
ll.Miljandis 2 p.
Nowenrber.
27. W.-Nigu!a k. j. 2 p.
28.Woltweti-Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Migalas.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere tv.,
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12. J.-Jaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
Detsember.
külas.
14. Antsla alewis.
Lelle Hiiekõnnus es15. Mõrus.
masp. pärast 2 Krist.
15. Kohilas.
tulemise püha.
15. Kärdlas.
I.Tapa alewis.
15.Jõgewa alewis.
1. Räpinas.
Reedel enne 16. dets.
l.Abja-Paluojas.
Põltsamaal.
2. Juurus, Harjuni.
Pärnus Jõululaat kol
3. Malgas.
manda nädala keskn.
3. Alajõel, Mirumaal.
ja neljap.
4-Rakweres Iõulu
17. Moisekatsi tv. endise
laat 2 päewa.
Kauksi k. juures.
5. Rootowo wallam. j.
17. Rapla alewis.
5. Amblas.
18. Paides.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p. 18. Põõraweres,Jakobi
kihelkonnas.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
18. Ellamaa, Sooniste
10. Kilingi-Nõmmes.
wallas.
10. Mõisaküla alewis.
19. Jõhwi alewis 2 p.
10. Narwas Iõulu laat
20. Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas.
2 päewa.
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Mana-Jrboska al.
22. Mustwee alewis2p.
23.
Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. Karvastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petferi linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päeroal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma
„ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
S. SONGI wvvnvfvmmvnm
WMiMM ladus
K Wõrus, turu ääres, Nageli majas, B
on suures walikus: wiiulid, mandoliined,
balalaikad, gitarred, cellod, kontrabassid,
grammofonid; keeled, poognad ja muud osad.
Bretagne ranna kalamehed.
Kogu Bretagne (uje) ranna kalamehed elawad merest ja aitawad märksalt kaasa, et elani
kud sisemaa suunas ja isegi terwe Prantsusmaa
peatoidust saab.
Igal aastal, aprillikuu algul, kordub teataw
wäljaminek teatama kombeks saanud pidulikku
sega: ükskõikse mere õnnistamisega, rongikäiguga
mõõda reas seiswaid laewu. Siis raukade, emade
ja laste ning pruutide möödumine. Wiimased
paluwad mereleminejatele taewa õnnistust. Laeroad lahkuwad sadamast kahe Või nelja laupa,
weetud wedurlaervadest. Siis nagiseb laewa
takelwärk, purjed paisuwad, lootsikud libisewad
peaaegu liikumata weepinnal edasi, kuna madru
sed, wahwad ja julged, pead paljastades, kõlama
healega püha neitsile hümnust, kiituselaulu algawad: „Sa mere täht, Sind terwitame!" Ranna
rännakteel tõstetakse ja raputatakse õhus Viima
seks lahkumiseks käsa ja tanude härmiku all woolawad pisarad.
Õnnelik, kes kaugelt kalapüügilt jälle koju
jõuab!
Naljad.
Ettekääne.
Isa: Mina kuulsin, et sinu klaveriõpetaja
sulle ütles: „Mu elu ühe musu eest/'
Tütar: Ah, see on ühe waltseri pealkiri,
mille mängimist ta lõpetas.
Põhjendatud hoiatus.
— Nii siis on Teil nõu minu tütart kosida?
— Just nii, ja ma arwan, et meie õnne
likud saame olema.
— Teie unustate, et minu abikaas Teie
ämmaks saab.
Eneste wahel.
— Millal õppisite Teie oma meest tundma?
— Esimene kord, kui temalt raha küsisin.
Kõlbmata õpetajanna.
Wäike Elli tuleb esimesell koolipäewalt koju.
Ema ruttab teda küsima. — No, Ellike, kuidas
sulle koolis ka meeldib?
— Ah, muidu on kõik meeldiw, kuid see
koolipreili et näi suuremat midagi teadma: ta ei
oskanud minu kirjutustki lugeda.
Loogiliselt.
— Atsi, sinu pale ja su käed on alati mus
tad. Ma küsin sind, kus sa end selle pori ja
mullaga määrid?
— Aga, ema, eks sa ise mulle kord öel
nud, et meie ei ole muud kui tolm ja muld.
— Seda küll, kallike.
Aga mispärast?
— Sellepärast siis ma arwan, et see on
must, mis läbi tungib.
— kahjatsen wäga, herra, kuid meil ei ole
seda: on wäga harwa nõutud.
Aegamööda selgub.
J ass:
waks said?
Ütle, ema, kuidar sa isaga tutta-
Ema:
tis mind.
Mina olin uppumisel, ja isa pääs
J ass: Ah, seep-see
ujuma õppida keelab.
on,
miks ta
mind
Naissõbrad.
— Minu õmblejanna
rõõm on minule õmmelda.
ütleb, et tal suur
— Ja muidugi, tõsised meistrid ja kunstni
kud armastawad raskusi.
Kunstnikku.
ftui ma kosin, siis kosin
Noormees:
naiskunstniku.
Neiu: Muusikas wõi maalimises.
Noormees:
Ei, keedukunstis.
Häbematus.
— Juba on Viisteistkümmend korda, kui
ma arwega Teilt raha otsin.
— Näib, et Teil palju aega on.
Asjalikult.
E m m a: Waata, mis ma oma mehe juu
res armastan, see on tema otsekohesus. Ta ei
wiiwita mulle mu wigu ütlemast ja abinõusid
näitamast, kuidas neid parandada.
Anna:
missuguste puuduste peale
on ta siis sulle näidanud?
Emma: Senini mitte ühegi peale weel.
Meeste wahel.
— Tõendan sulle, et mu naine oma juukseid
ei wärwi.
— Usun roaga, sest ta ostab neid rvalmilt.
Wilunud.
— Lubage, preili, et ma Teid selleks roalt-
seriks palun?
— Kahjatsen, herra, olen juba kahe lähema
rvaltseri peale ära lubanud, ja mamma on rotte
minuti pärast minemas.
— Pole ühtegi, preili, roiisakus on näidatud.
Wõõritr mõistnud.
— Teie üle on head teated, — tähendas
kaupmees, — aga kas oskate ka kiirkirja?
— Ja, herra,—roastas kontori koha sooroija.
— Teie tunnete ka kahekordset raamatupi
damist ja roõite Prantsuse ja Saksa keeles kirju
roahetada, ma usun?
— Küll, mu herra.
— Hm, kas Teie suitsetate ehk joote?
— Ei, mu herra, — oli roastus; — aga
ma roõiksin sellega pea hakkama saada, kui Teie
ka seda minult soorolle.
Ta andis kleidi.
Naine: Armas mees, mina ei ole mitte
sarnane naine, kes oma meest ainult siis paitab,
kui ta kas kleiti roõi uut kübarat tahab, eks ole nii?
Mees: Ma loodan roäga.
Naine: Aga, kallike, minu armas, ema
ütleb, et mina teist kleiti roajan ja ma ütlesin
temale, et ma seda sinult küsida et taha, sest sa
oled nii hea, nii helde minu roastu.
Soowikan omast kellade,
kuld- ja höbeasjade ärist
kõigeparemaid näitusel
I. auhinnaga kroonitud
õmblusmasinaid,
jalgrattaid, seina-,
laua-, taskukellasid,
kullast kihla-, laulatusesSrmuseid,
feJ» uuri- ja kaelakette,
paberossitoose jne.
P. S. Kõiksugu
prille, habemenuge, elektritaskulambi
batareifid
5 volti. Põleb umbes 8 tundi.
Kullasepa ja kellasepa tööd
tehakse täieliku -vastutusega.
Ostan kulda ja hõbedat suuremal
ja -väiksemal arwul.
Kõige austusega
Wõrus, Jüri tän. 5-b.
K. KEs
Kõnetraat 90.
Suitsetsjatele
tuli möödunud aastal suur hindade alandus.
Teatamast! astusid tubakawabrikud sündikaati, ja
ei olnud ka Mõrus pea muud kui kõrgendatud
hinnaga tubakasaadusi müügil. Wäljaspool le
pinguosalisi leidus Wõrus
S. Songi nldäri,
kes ainsamatest tubakawabrikutest, mis sündikaadis ei olnud, tubakasaadusi kokku ostis ja odawamate hindadega müügile laskis. Nüüd on
sellel alal hinnad alla krumitud, ja sama äri peab,
roastawalt suitsetajate soowidele, ka muid, maga
palju sorte
paberossidest ja tubakast,
mille peale siinkohal tähelpanu juhime, et iga
tarwitaja teaks, kus tema ssowid rahuldatakse.
Hülsid peale muu.
*
Pidutoimijad
kergendawad enesele jalawaema ja hoiawad ku
ludes kokku, kui nemad Wõrus S. Songi üldärisse pöõrduwad, kus kohe kuulutused ja piletid
trükitakse, amoripost suurepäralise piltkaartide waliku ja alati saadawal olewate trükitud rindnummerte ja nööpnõelte abil korraldatakse. Serpentiin ja paberipuru on siin ka käepärast, isegi
hinnaalandusega, sest et pidudele ikka rohkem wõetakse. — Kui suwel wõi talwel mõni pidupaik
enam mugawustele meelitama peab, siis on sel
leks ilulaternad ja ilupaber soowitatud. — Rõõm
salt wiidetud pidutundidelt tuuakse kaasa ilusad
piltkaardid ja hoitakse muude mälestustega alale
S. Songi kauplusest ostetud albumides.
Peale nende albumide on müügil roeel mälestussalmide ja päewapiltide albumid.
*
Kingitusteks
ja igapäiseks tarwituseks soowitab mainitud üldäri: kirjutusnõud, marmorist ja klaasist, paberpresse, tindipotte, näpuniisutajaid, kirja-kaalukesi,
kirjaaluseid, kirjamappe, paberinuge, rahakotte,
portfelle, rikkalikku wäljawalikut kirja ilupaberist
karbikestes ja ümbrikutes jne.
Kõik koolide, kontorite ja ametkohtade tarwidused on S. Songi kirjutusmaterjaalide
kaupluses kõige sündsamalt saadawal.
Suur paberi- ja pappide-ladu. Eriti mee
lespidamist wäärib tapeetide-ladu, mis maitse
rikka roäljawaliku ja mõõdukate hindade poolest,
nagu märgatud, wististi ühtegi tapeetide tarwitajat rahuldamata pole jätnud. — Ühenduses
tapeetidega on ka seinapapp ja pappnaelad seal
samas saadawal. — Tiisleritele soowitame liimi
ja puupliiatsid. — Ostame maha, walmistame
ja müüme kunstkärgi, mille hinnad wiimasel
ajal isegi alanenud. Reisijatele reisikohwrid.
*
Jalgrattasõitjatele
wõime oma kaupa ilma ülistamata soowitada,
s. o. jalgrattaid ise, kumme, üksikuid ose — wänte,
kruuwe, mutreid, Pöide, kuule, kodaraid, liimi,
paike, wentiile, sadulaid, käepideid, pumpe jne.
Peale waimuwalgustuse raamatule näol,
pakub S. Songi üldäri ka elektriwalgrrstust
taskulampide, batareide, pirnide, hülside
—
Aga ka tuletikud on ladus,
ei ole
teada, et Wõrus tuletikud kusagil odawamad
oleks kui siin.
S. Songi uldari, Wõrns.
Telefon nr. 130.
J Aurüwärwimise wabrik l
I
Spetsiaal-tööstus
kõiksuguste kodukootud wülaste, poolwillaste, puuwillaste ja linaste kangaste
wärwimise, wanutamise, pressimise
ja käärimise jaoks; peale selle weel
kõiksuguste kantud naiste- ja meesterahwa riiete, willaste, puuwillaste ja
linaste lõngade wärwimise jaoks.
=— laitotfflise kohad: =
Wõrus, J. Pajo raamatukaupluses.
Tartus, Raatuse tän. 16, Ed. Friedrich.
„
Riia tän. 2.
„
mis polliimajanöufes ja ivaifetöostufcs waja läfyeb.
Wõtab oma peale piimatalituste sisse
seadmist.
Maksutingimised kõige lahedamad;
kõige suurem wastutulek.
OSlabr
linu, linaseemet, ristikheinaseemet ja maksab kõrget hinda.
Wõiad raha hoiule ja maksab
kõrge
mat protsenti.
Annab Põllumeestele maksuta
agronoo
milisi ja juriidilist nõu.
Põllupidajad,
ja astuge tema liikmeks!
koonduge oma ühisuse ümber
g
!
j
|
truj
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14.
Telefon 130.
j
G
I
|
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
puduari
M. Peeker
WSrus, Jüri tan. 14-b, Nageli m.
k8iktu9u moodu- iQ Pudu*
UVVIUUUV Kaupa, wihrnawarjud, jalutuskepid, elektri taskulambid ja batareid ning
kõikfugu muud elektritarbeasjad. — Kõige suu
rem ujäljarualik. fljakohafed odatoad hinnad.
Jällemüüjatele kõigeparemad cstutingimifed.
Austusega
M. Pecker.
ö Qfl U p I raamatukaupluse juures
- ui vUNul Wõrus on eeskujulik
| raamatuköitmise töötuba.
|
5
I
|
|
|
|
:
kus igasugused lihtsad kui ka kõige
peenemad ilukõited walmistatud saawad.
Raamatukogudele tuleb köitmine hulgawiisi õige kasulik. Köitmiseks wõetakse
uusi kui ka wanu raamatuid. Samuti
raamitakse ka igasuguseid pilte sisse,
kuna raamid sealsamas saada on.
i
r
UMMMMmHIIIHtWIIIWURHHimMHMIIIIWtM»
$
0)
öo
.S.
t>
"p
3
C
riide-ja pudukauplus
mis rahuajal asus mõisnikkude poodi kõrwal,
asub nüüd Munna
majas
3
5
Jüri ji Tartu L
.
K
3
Ä
ic5
3
3
"S3
Z Oma kaubaladu
end. J. Mõttuse /
suurendamise ja
ruumes.
/
/ wabrikutest suurte
J
/
partiide ostmise
jgF
Z<5§v pealt iseäraliku hinnaalanduse
saamise
Z tõttu on minul wõimalik
Soawitab omast laiust odava ilusaga:
Mootor-bensiini, drogisi, kosmeetikaaineid, maalri- ja riidewärwe; fosforilupja; kemikaalisid, tinti, klaasnõusid
ja põrandaõli koolidele; sidemeid ja
marlet; masina- ja koorelahutaja-õli; oli
ja piirituslakke; fotograafia tarbeid;
prille; pesu- ja lõhnaseepe; kummipritse ja -torusid; wääwli- ja soolahapet;
koolikriiti, kärpsepaberit, tulemasinaid
ja -kiwa; elektripirne, juukse ja habeme
ajamise masinaid, habemeajamise apa
raate ja nende nuge; akna- ja toatermomeetreid; Eesti mängukaarte jne.
B
Weiksel ja suurel arvul.
Habemenugade ja kääride
töö
kure,
teritamine. T8ä kiirg-
Kudumistõõstus.
Tähtis falurahroale, töö kiire ja tugen?, koetakfe ajakohaste kõige uuemate maNnatega.
Tellimisi wõetakfe waslur
kampfonite, naisülijakkide, lastekamptanite,
mürtide, tukkade, lokkide ja fhallide peale. —
Naisterahwa ülijakke walmistatakse Inglise lõngast wiimaste roäljamaa uudiste ja moodi järele.
------- Lõnga- ja willamünk. -------Koetud asjade mehaaniline wanutamine ja
wilditamine. Pesuseep, lõhnajeebid, lõhna
õli ja peakammid. Elektri taskulambid, batareid „Daimon" ja „Primir". Kõiksugu
sed peeglid, taskunoad, kalapüügi nöörid
ja õnged. Naiste käekotid ja rahataskud.
A. Harvist—Wörirs.
Kreutzwaldi tän. nr. 19-a.
VILJANDI JA PET5ERI NÄITUSTEL.
I, AUHINNAGA KROONITUD VILJANDI JA PET5ERI NÄITUSTEL.
Mõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
I. AUHINNAGA KROONITUD
A. Hawist,
ALATI SAADAWAL WÄR5KED ELEKTRI TASKULAMBI PIRNID.
Soovitab:
süsteem ,,Gillette" habemenuge
ja nende terafid, teradeterifajaid „ldeal“ ja
rahva pesu, kaelasidemeid, kraesid ja rinnaelHeid, taskurätte, trakse, Ipordilärke, lokke
ja lukke luures ajalikus, ennegi elimelt forti
tugero kaup.
Willaseid kamp sõne,
naisülijakke, lastekampfone, fportkampfcme,
mütle, fhalle, lukke, lokke
walmistatakse omas töökojas. —
Tõõ kiire ja korralik. Hinnad mõõ
dukad.
Aupaklikult
A. HaWist.
TELLIMISI KUDUMISTÖÖDE PEALE WÖTAN WASTU.
Mõrus, Kreutzwaldi tan. nr. 19-a.
o
A. Hawist,
O
Wõrus, Kreutzwaldi tänaw nr. 19-a. ||
| kirjastusel Wörus, orr ilmuI
rwd järgmised raamatud:
N. Aunwerdt, Zgapäewane palwealtar
noorele ja toanale, 132 lehek.,
üleni riidesse köidetud, hind 150 mrt
:
P. Rätsepp, Emakeele elawad healed L,
64 lehek., hind 20 mrk.
:
„
•
:
Emakeele elawad healed IL, :
112 lehek., kõwas köites, hind 40 mrk.
51õige edukamalt kawatsetud aabits
ja lugemise raamat, hinna poolest
kõige odawamad ja kõigile kättesaadawad õpperaamatud.
:
•
:
:
Mesi- :
laste madapoja haigus ja selle •
arstimine, 26 lehek., hind 10 mrk. :
P. Leinbock, W. Lobanowi järele,
Auhinnaga kroonitud töö.
:
|||ii|||itai|iii|i|ij|i |||||[||||| |j |
II11 hÜBiiiimB llftilL. Illil
Saksa-Eesti keele sõnaraa
mat, 164 lehek., kõrvas köites, hind
S. Songi,
40 mrk. Kasulik Eesti ja Saksa keele
õppijatele kodus ja koolis.
„
Kuke-aaLits, kolmas parandatud
trükk, hind 20 mrk.
„
Kerged Saksa-Eesti keele kõnelemised, teine trükk, hind 3 mrk.
Emakeele helinad, rotis peatükki
„
ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
„
Pildid lastele, roarroilised pildid
paksul paberil, hind 25 mrk.
* * * Noorte laulik,
32 lehek., hind
10 marka.
K. Undritz, H. v. Holst'i järele, Kange
laste wõitlus, 32 lehekülge, hind
15 marka.
O. Schwerini järele Linda U., ,,Haruldased nappajad^^, kriminaaljutt
Saksa keelest, hind 15 mrk.
iHSffllB
ü
MMM
HILI___ iil
FAIRY TALES L: “BEAUTY AND THE
BEAST". "BOMERE POOL". Inglise-,
eesti- ja saksakeelse sõnastikuga, 16
lehek., hind 15 mrk.
FAIRY TALES IL: "THE HISTORY OF TOM
THUMB", 24 lehek., hind 20 mrk.
Näidendid:
E. Lampson, ^Kahekordne surm", nali
ühes Vaatuses, hind 40 mrk.
„
Bayard ja de Vailly järele,
„Ta
peab maale minema",
nalja
mäng 3 Vaatuses, hind 75 mrk.
„
A. L'Arronge järele, „Zsa lubas",
naljamäng ühes Vaatuses, hind
50 mrk.
Dcnde näitemängude ettekandmifel
kirjastaja luba ega makfu ei ole.
Tellimise aadress:
S. Songi raamatukauplus, Worus.
~~n~n~^i iiimHiiiiiiiniiiiiiiiHiiiiiiiiiiniiiiinii i
Hll I IIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIII1 I
"li
Ii
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplus olgu aastate
jooksul ära proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest ja head seemned on saada
S. Songi
Wõrus, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kewadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Wõrus, Jüri tän. 14.
U-
------------
TnrluPonh
rr= ASUT. 1868. A. --------
Tartu — Tallinn — Paide — Põltsa
maa — Rakwere — Wiljandi — Wõru.
Agentuurid
° ; :
Jtus,
ärwa^
aams-J.
aj,wasTuns,
Wandras.
cK
WÕRU JAOSKOND
Jüri tän. 18. K. Äermaonsoil majas.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine
ja müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
Tartu — Tallinn — Paide — Põltsa
maa — Rakwere — Wiljandi — Wõru
S6EHTD0BIB:
H
WÕRU JAOSKOND
M täil. 18. K. Hermannsonl majas.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse
Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine
ja müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
m. = minut; p. — püha, päew, pärast; e. l. = enne
lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
K^ruade algab 21. märffii Kell 5 õhtul.
Surul algab 22 juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. kpt. Kell 3 homm,
Tala? algab 22. detk. Kell 10 õhtul.
Päikese ja Luuwarjutused.
1927. a, on kaks päikese- ja kaks kuuruarjutult.
Neilt meil näha: 1) alaline päikekroarjutus 29. juu
nil kell 6.30 m. hom. ja 2) täieline kuuruarjutus 8.
detl. kell 6,54 m. õhtul.
• IQo - '
OGG WWOUOWW
S. SONGI
üldäri Mõrus
Jüri tän. nr. 14, kõnetraat 130.
27
Paawü p. J k. 4,43 28
lp- l. 29
30
31
1
Korjuse p.
2
Tõnise p.
__ §) f. 0,27 öösel.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Septuagesima.
Pühap.
Esmasp. ।
Teisip.
®f.6,18p. I.
Kolmap.
Neljap.
Reede
i
31
1
; 2
3
1 4
I 5
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta.—
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
24
Palwe p.
3 k. 1,03 p. I. 25
26
27
Taliharja p.
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
O k. 12,24 p.
:
6
7
8
**9
10
11
12
«
C
OrM
■
1O '
...... —
N CO
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
28
29
30
[ftiinnt p. 31
Suur Neljapäew.
1
Suur Reede.
2
3
**17 Pühap. I.ÄLest.p.Gk.5,35
**18 Esmasp. 2. rr
n
[4)0111.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Märja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäev.a halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu.
Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul pööripäewal puhub, säält poolt
E’ b ta enamiste 3 kuud. — On hommikul paks
kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. — Seisab udu metsa
latwade peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Wanadsõnad ilmadest
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
MihM-krrrr.
Uus kalender
30 p.
JTlälesf.-ja tähtpäemad
w. 1
Kal.|
6
7
8
9
10
11
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Sügise algus k. 3 h.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Lolmap.
Neljap.
Reede
12
G k. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
IL
■
Madise p.
Päike töukeb:
1, septembril kell 5, 09 m.
» 5,31 „
11.
21,
n 5,53 „
16 Pühap.
17 Esmasp.
L t. 4,32 p.
18 Teisip.
_ __ _ ____ __ __ ___
3
4
5
____________
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja veeb
ruari. — Oktoobri lõpu wihin annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab Jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
Jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
Jörrlrr-Luu
Uus kalender
mälest.-ja tähfpäeroad
31 p.
.... kai.
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
6
7
8
Tooma p.
Talwe alg. k. 10 õht. 9
10
O k. 6,13 hom. 11
1. ZZuku P.
2. Jõuku p.
3. Jõuku P.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
Päike tõuked:
1. detsembril kell 8, 34m.
11.
,
„ 8,50 „
21.
,,
» 9,01 „
Märkused:
12
13
14
15
16
17
18
läheb looja:
kell 3, 29 m.
„
3,21 „
„
3,21 „
gggg
iS , !* LÜfeJ^i
i^j^i i^šj^
Head loomapeetide,
naerte,
porgandi ja
kaalikate,
samuti aia-,
keeduwilja ja
lillede
seemneid
saate
S. Songi
seemnekauplusest
Wõrus.
8
M
W
M
W\
MM
W
LM
M'
A"L
LM
O.
LM
AM
LM
LM
M
LM
Laadad.
Kui laadapäew laupaewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüiidneri w. 5. Rootowo
wallamaja juures.
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
Lauras. 12. Weinjärwe vvallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere rn. 20. Misso wallam.
j.; irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Walgas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides;,
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j.; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3,_Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.; Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.; Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j. ;
Misso wallam. j. 21. Walgas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j.; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ah; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjam.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ah; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-UIila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k.; Leisi ah; Walgjärwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ah; Wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli m. 28. Paides, Kasepere p.
j.; walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku m.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m,; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kihi; Kuresaares; Misso wallam j.; Irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudteej.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j. j Alamustil; Tõrwaal.J
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
„Jüri laat”. 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. _ 9.
Häädemeestel; Uue-Antsla wallam. j. 10. Kuiwajõel,
Uduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Pataste k, j.; Õisu jaama j. 14. Holstre wallam. j. ;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-Irboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärlama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14; Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25 Lauras 26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; ^Wiljandis; Wlhulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesknäd. ja neljap. ,,Jaani laat”. 3 Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas, Lauras.
12, Mõisakülas- 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15,
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas, 20 Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irb oskas. 23. 5. aug.
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10. Kuresaares; Lauras; Wärskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j. 15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. i. 18. Loodi wal.
20. Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus; Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Häädemeestel.
September. 2. Suure-Jaani ai, 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; -Wiliandis; Rootowo wallam. j,
6. Wastsemõisa k, j. 7. Wana-Kariste wailamaja j.;
Hummuli „Soe" k. j. 8- Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Wärskas, 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Kolga-Jaani k. j. Iisaku m. 14.
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitiila wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih., Saulep i w.;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17. Uduweres; Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärwes; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j,; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.;Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22, Kastnas; 23. Holdre m ; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus, 24 Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres. 27. Põlwas.
28. Tori ai.; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3, Kawastu w.; Laanemetsa „Suure“
k. j.; Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j., Sännas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas, Narwas; Rootowo wallam. j. 6. Kudina w., Pataste k.j.,
Tapal; Jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7. Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.fWalgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras; Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaia wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas,
Tartus; Illukal. 13. Wõrus; end. Aedu k.j. 14. Albu
wallam. j. ; Kanepis. 15. Kulli karjam. j., Säru walj,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 1/.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. SuureJaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus; Emmastes,
Wäike-Maarjas; Antslas. 19. Mustla ai; Jõelehtmes;
Puskarul; Rog'osi wallani. j* 20. ^Zana-Roosas, UueAntslas; Tille'k.j.; Missos: Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus: Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22' Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m.; Kasepere k. j. 24. Laatres. 2^.
Ellamaa k. j.; Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 2>.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres. 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Wana-Laitsna wallam.
Nowember. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suureiõel;Paides; Palal; Mõra m, 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. _ 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljanais; Stolbowos. 12. Triigi w.; Karilatsis; Kuresaares. 14. Lauri
im. j.; Tartus. 15. Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt-j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; 1 äril. 26. Walgiärwes; Wõõpsus. 23. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember, 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esmaspäewal pärast 2. Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 4. märtsil, 18. apr,, 2. mail, 2. juu
nil, 7. juulil, 28. aug., 14. oktoobril.
27. apr. Leebiku wallam. 4. mail Tahewa wallam.
10. mail Priipalu ai. 14. mail Puka ai. 20. juunil
Pikasillal. 31. aug. Helme m.
20. sept. Jõgewešte
wallam. 24. sept. Priipalu ai. 16. okt. Leebiku wm.
24. okt. Krootuse m., Kõllestes.
Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Wana-Irboska
alewis iga kuu 4. ja 21. Wärskas, Järwesuu w. iga
kuu 10/
Anekdoot»
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahuIgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„TeisipäewaI tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäevv. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„Säh sulle? Üks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. .
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamed seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hailo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„ Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!"
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees?"
„Olin lahtises põlwes, sest et ma —1“
„Kasi põrgusse!" katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!"
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud,
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„ Hallo! Kes on?"
„Olen usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
S. Songi
kirjastusel Wõrus on ilmunud:
N. Aunwerdt, Igapäewane Palwealtar noorele ja Manale, sootoifflfub leerilastele. 150 mrk.
*** Emakeele helinad, wiis peatükki
ja mõned piiblilood kodu- ja leerilastele, hind 5 mrk.
P. Rätsepp, Emakeele elaMad heaLsd
piltidega aabits, 20 mrf.
P. Rätsepp, Emakeele elawad healed IL, lugemik ja jutukesed, laste
kaunim sõber, hind 40 marka.
S. Songi, Saksa-Eesti keele sõna
raamat, õppijatele kodus ja koolis,
hind 40 mrk.
S. Songi, Kerged Sakfa-Eesti keele
kõnelemisel», hind 2 mrk.
S. Songi, Kuke-aabits, hind 20 m.
„
V
Pildid lastele, hind 25 m.
Noorte laulik, hind 10 marka.
S. Songi
kirjastusel WZrus on ilmunud:
St Undritz, H. v. Holst'i järele, ,,Kan-
gelaste wsitlus", hind 15 mrk.
O. Schwerini järele Linda U., „Harulvased näppajad", kriminaaljutt,
hind 15 mrt
FAIRY TALES L: “BEATY AND
THE BEAST“.
“BOMERE
POOL1'. Sõnastikuga. 15 mrk.
FAIRYTALES IL: “THEHISTORY
OF TOM TH(JMB“, sõnastikuga.
Hind 20 marka.
P. Leinbock, W. Lobanowi järele. Me
silaste madapsja haigus ja
selle arstimine, hind 10 mrk.
Th. Neumann, Kalkunikasivatus,
hind 30 mrk.
Th. Neumann, Tegelik kanakasivatus, hind 60 mrk. ,
Th. Neumann, Aue- ja pardikasivatus, hind 40 mrk.
LSVSo!
Peapank Tallinnas. Sodi Karja 120, ema majas.
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Hiiu-Keinas, Jõhwis,
Kohtlas, Tartus, Türil, Wiljandis ja
Wõrus.
Omad kapitaalid
Mk. 7S.000.000 tos 1. sept. 1926.
546.000000-
Wõru osakond
Wõtab raha hoiule
marka
des ja kuldkroonides ja maksab
kõrgemat ajakohast protsenti.
Annab laenu.
Toimetab kõiki teisi pangaope
ratsioone kodu- ja wäljamaal.
S. Songi trükikoda
Wõrus,
Jüri tän. nr. 14, kõnetr. 130.
Walmistab kiirelt
ja uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu trükitöid,
nagu: raamatuid, blankette, kuu
lutusi, ajakirju, loterii
piletis! jne.
jne.
Täidab kõiksugu tellimisi üle
maaliselt kiirelt ja korralikult.
Trükikoda on täien
datud kõige uuemate kirjade .
ja ornamentidega. !
VaataTeine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Se...Teine aastakäik.
Uus
Edu-kalender
1918.
Sel aastal on 365 päewa.
S. Songi kirjastus, Wõrus.
,,Kultura“ trükk, Wõrus.
Märkide seletused.
noor kuu
täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
p= püha, päew, pärast; k. = kell; m.= minut
*Luteruse-usuliste kiriku püha; + ** Greeka-öigeusuliste
kirikupüha.
Aasta ajad.
Kewade algab 8. märtsil.
Suwi algab 9. juunil.
Sügis algab 10. septembril.
Talw algab 9. detsembril.
Põikele ja kuu marjutamifed.
1918 aastal on 2 päikese ja üks kuu marjutus.
l. Täieline päikese marjutus 26.—27. mail. Täielik
marjuMe riba hakkab Waikles okeanis peale, läheb üle
D9hja-Rmmkü ja lõpeb Atlandi okeanis ära.
2
Osaline kuu marjutus 11. juunil. €i ole meil näha
3. Ringkujuline päikese roarjutus ,20. nomembril. Ring
Kujulise warjutuse riba hakkab Waikfeft okeaniit peole,
läheb üle Cõuna-Amerika ja lõpeb Atiiandi okeanis ära
Kalendrite ajaarvamine,
Wenemaal, peale Soomemaa, öreekamaal, Rumeenias,
Serbias ja Bulgarias tarroitatakie Julianufe ehk roana ka
lendrit, muis riikides Gregorianufe kalendrit. Gregorianufe
kalender on meie, Julianufe, kalendrilt 13 päetoa ees
kuid 1. Ülestõusmise püha langeb tarna päetoa peale-.
Jaanuar
■fl Csmap,
Naari-küu.
Uus aasta.
2 TeHip.
5 Kolmap.
- 4 ncli«P,k 439
5 Reede
[m.p.i.
••j6 Caup
: Kolme k. p.J
7 Piihap. j
8 Csmap. :
4 Teifip.
Kolmap. Paaroli päero.
lleljap, ;
Reede
Ca up.
27 Pühap.
S12:04 n -7 9!
101
28 €smap.
11
29 Teifip.
121
50 Kolmap.j
13 j
1*5! Reljap, j Taewam. p.
Päike tõuleb:
1. mail k. 5,50 m.
11. ,. k. 3,51 m.
'1. ., k. 3,16 m.
\
£äheb looja:
k. 8,31 m.
k. 8,51 m.
k. 9,09 m.
j
i
1
j
Juuni -
i 14
15
1 Reede
2 Laup.
Pühap.
Csniap.
Teifip.
Koi ma p.
7 Fleljap.
8 Reede
9 laup.
3
4
5
6
' :•/ n
Tl 1
•12
13
14
15
. 16
Jaani-kuu.
m. 16
33 ,14
P. l. :
17
18
19
20
21
22
i. Ne lip.
Pühap.
Csmap. 2. Ne Kp,
z. Ne lip,
Teifip.
Kolmap.
Fleljdp.
Midi uäeto.
Reede
laup.
23
24
25
26
27
28|
OQI
Koi ma nuluni, p. 301
17 P ü h q vt
m. A
18 €smau,
c LO.44
e. !.
19 Teifip
2
20 Kolmap.
Ji
21 fleljap.
22 -Reede
5!
6
23 Laup.
" 7I
Jaani pae’3
'•24 Pühap,
iO,23
m,
3
25 €sm ap.
e. 1
9
26 Teifip.
10
v 27 Kolmap. 1 7 meig op p
11
28 Fleljap. 1
29 Reede i Peetri Paamü p. 12
13
Paas)! m. P80 Laup.
Päike i Suleb;
1* jt unil k. 5,07 m.
„
k. 5.07 m.
il.
„ k. 5, 5 m.
21.
Läheb lao j u :
k. 9,22 m.
k. 9,26 m.
k. 9,22 m.
Juuli — Hema-kuu,
10
1 Pahop.
*2 Esmop. Iieina-lllaarja p.
zli6ik.8,z6m,
3 TciCip.
vP c. 1.
4 KoSmap.
5 fleljap.
(, Reede
7 Laup.
Pühap. j
€smap. ! Ciifabi p.
^k. 5,21 m.
Teiiip. j
Kolmap. S Leemeti maarja p.
Reljap. 1
Reede |
Laup. |
25
26
27
28
29
30
Pühap. j Surnute püha.
€smap. |
[Kadri p.
Teiiip. 1
^k.4,33 m.
Kolmap.j
Reljap. j
Reede j Andreie päem.
Päike toule b :
I. narocmbril k.
m.
i>
„
k. 8,22 m.
21.
„
K. 8,42 m.
48
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Läheb looja :
K. 5,58 m
k. 5,40 m
k. 5,28 m.
Tähenduicd.
Detsember — Jõulu-kmi.
14
1 Laup.
*2
5
4
5
!6
7
8
1. Kr. tulem. p.
Pühap.
Esmap.
'Mk. 9,19 m,
Teifip.
p. I.
Kölmap.
Reljap. Riguia p.
Reede
Rigula-Rlaarjap.
Laup.
15
16
(7
18
19
20
21
9
10
Il
12
15
14
15
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Ä^k. 8,32 m
Kdimap.
'•w' e. j.
Reljap. Cuuffina p.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
16
17
18
19
20
21
22
129
Pühap.
30
Esmap.
31
Teifip.
Koimap.
*
M,lc. 10,25 2
Reljap.
^ m. e. 1.
z
Ulult Toomas.
Reede
Laup.
4
23
24
•f25
--'26
*27
28
29
Pühap.
Esmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
Laup.
50 Pühap.
51 Esmap.
5
Aadam ja Eeroa. 6
i. Jõulu püha.
7
2. Jõulu püha. 8
)l p-3“2.T 9
10
Süüta 1. p.
11
Silmester.
Päike tõuked :
j. detiembril K 8,56 m.
H.
„
k 9,05 m.
21,
„
k, 9,02 m.
,12
113
Caheb looja :
k. 3.21 m.
k. 5,24 nt.
k. 5,55 m.
Tähendufcd.
-
16
Laadad.
Kubermangu coaSiffuIe kalu järele er ole luba laupa*
mai ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda juh
tub, peab [eda te iie nädala äripäeval pidama,
jaanuaris.
Pärnus, lelle kuu tuumale! koimapäetual ja neljapäetual.
. . ladus 5 nad.; Wõrüs 5 p, Orgifal 1 p.; — S. Tflehikoormas 1 p
9. Imaroere mõifas (Pillittro.) l p. — 10. Haapfalus 1 p.; Heinastes
2 p; Raimal 2 p.; Walgas 2 p. — 11, lõelehtmes, Hiidu kortli jui
res I p.; Petteris I p. — 17. Kolu meres 2 p. —- 20. Raplas 2 p.
2?. Rakrocres 2 p. — 29. Põitfamaal 1 p. — 5u. Weimaris 2 p.
Weehruaris.
Lihulas esmapäeroal ja teilipäemal enne roaltlapäema.
2. Baifiskis 2 p. — 3. Kcbiastes 1 p.; Wiljandis aastalaat 3—Ii
eoeebruarini, Räginamäel, Suures-Lähtrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.
IVõrus 1 p. — 6. Paides 2 p.; Hormas 3 p. — 3. Waigas 2 p. — 15
Cähtrus 1 p. — 15. Hina külas, fiiatskiroi tuallas. — 18. 3õhrois 5
5 p.; fiudrus. — 20. Õiüu mõisas, Türi kihelkonnas 1 p.; Kituiloc
kõrtii juures 2 p. — 22. XVõrus 8 p. — 23. Sutiema mõiias Huager?
kiriku j. 2 p,; Jfaku mõisas 2 p. — 24. Kulinas 2 p. — 26. Rmbias
2 p, — 27. Wahu külas, Koeru k. 2 p.
Märtsis.
Weimaris lelle kuu elimelel esmapäeroal. — Raplas lelle
kuu elimelel esmapäeroal ja teifipäeroal. — Keilas miienda paastu
nädala esmapäeroal ja teifipäeroal. Lihulas paastu elunete nädala
esmapäeroal. Palmfis kelku ja neljdp. päralt Ciharoõtet. Walgutas
neljapäetual enne Palmipuude püha, Wlljqndis neljapäetual päralt
Oharoöfte pühi; Lihulas neljcp. päralt Liharoõtfe pühi. Raktoeres
esmap. ja teilip. päralt LiharoSrte pühi — 1. Kodijärme Kitfel Waimattroere Sihi kortli juures; fb manni mdifas Pilliftroere kihelk.;
Kadrina mõiias Tartu maak., »t inas Oudoroa maakonnas 3 p ; Olt
rorois 11 p — Z. Rannus, Kt. 4 kortli juures. — 4. Kaltnas ; Püh
tittas lp. — 5. Kallaste ’ as; Sangaste kiriku kortli j. — 7.
Wäike-UlUas 2 p — 8. [adavere mõiias 2 p. — Watla mõiias 1
p. — 10 Wõrus • p,; Wafknarroas 1 p.; Strägeroa kiriku juures
17
3 p.; Kuhjas; Walgjärme Kitie kortli juures 1 p.; Leile! lp.
11.
ITlõra mõilas, Tartu maakonnas.— 12. Woldil.— 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat“ 2 p.;
U7alguta mõilas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Antsia Hau
kal 2 p ; Kloagas 1 p.; Märjamaal. — 23. Koolas, Kõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõilas 2 p.— 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusmise nädala neljapäeroal. — 28 Misku mölla
ma ja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal enne Jüripäeroa.
Põltsamaal reedel enne Jüripäeroa. — Kakroeres esmap. ja teikipäeroal päralt Ohamõtte pühi. — Kole Uuemõifas esimesel esmap.
ja teifip. päralt Jüripäeroa. — 1. Waltle-Pranglis, Koorroere kortli
juures; tiisli kiriku juures; Sadu külas^ Pikknurme kortli juures;
Wante-Koiola, Leeroil; Kuiroajõel, Kole kihelkonnas 2 päeroa. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; Muktia olemis Tarroastus. — 6. Cuuts
nikus 1 p.; Kilingi-tlõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wahilas; VPatlas 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suirtu kortli j.; Soonistes 2 p.;
Maarja-Magdal kih.; Sadukülas, — 15. Krüüdneris, Sulaoja kortli
j.; Koiga roallas, Liiroa kroonu roiinapoe juures 2 p.; Kuusalus.
16. flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõilas; Waftle-nõos
2 p.; Haanja roallamaja juures 1 p.; Haista kortli j., Saaluse roal
las. — 18. tiislis 2 p.; Waigas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
1 p. — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; nuusta
kul 2 p.,- Anija mõisas 2 p.; Kaareperas; Lelles. — 21. Waigas ;
Wolmaris 2 p.; Karoastu-Koolal 2 p. — 23. Järroakandi mõilas
2 p. — 25. Pärtli mõilas, Põlroa kihelk.; Tioorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemeeste! 3 p,; Narmas 3 p. — 28. Mislus; Reolas. —
29. Kaiaroere Pataste kortli j. 2 p.
Mais,
9.
1. Kähri Karilatfis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kortli j. —
Wõõblus 1 p. — 10. Oudoroas, — 12. Wõrus 1 päcro.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waltle-Kuustes. — 10.
Mustmees 3 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Põltsamaal. — 16.
Wõiste kortli juures, Tahkuranna roallas 3 p.; Kakroeres 2 n.
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wiitina kortli j. 3
p.; Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus I p. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, Haraku kortli juures; Ml jandis 2 päeroa. —
27. Tarroastus.
2**
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. — 2. Karkfis
3 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. — 26. Weimaris
1 päerv. —28.Tali mõisas 1 p.
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. Mõisaküla roakfali juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare mallas. — 9. Koimalinnas
(fldielis.
10. Walgas; Cemfalus. — 72. Saarde Pati mõisas 3 p.;
15. ITlarienburis. —18. fielmes 2 p.; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Seti ro. 2 p, — 21. Taalis, Müral 2 p. — 24. lamburis 3 p.; Kuh
jas; Roota mõisas; Waltlemõisas, Wiljandimaal 2 p; Waltfe-flõos
2 p. — 26. YVõrus 1 p.
28. Kilingi-Flõmmel 3 p.; Lelles lp.—
30. Kaanfus; Mehikoormas. — 31. Kolga-Jaanis.
Septembris.
Uue-Mõisas esimesel selle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne Mihkli päeroa. — 1. Jifakus 2 p.; Õilus,
Türi kihel. 1 p.; Raanitias 1 p.
2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja Uusnas. --- 5. Kuhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 p.; Pikkjärroe kortli juures. — 6. Kergus 2 p. —
8. Tartus 3 p.; Rõuges 1 p.
9. Kaitnal, Pärnu maak.; Kimi-Wigala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p. — IC. Järroakandi mõisas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; fioldres 2 p,; Polnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pöörameres, Pärnu maakonnas.
— 15. Toris 2 p.; Watlas; Orgital 2 p.; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p,
17. Haanja mallarnaja juures 1 p. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Liiroa roiinapoe juures 2 p.; Rafinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõifas 2 p.; 20. narmas 3 p.; W7ana-W7ändras
2 p.; Laanemetsa mõisas 1 p; Karoastu Koola kortli j.! Keeni Tinfu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Torma olemis 2 päeroa; Leemi mõikas. —
21. Sännas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p. — 23.
Kalamcre Pataste kortli juures 2 päeroa; Ceeroil. — 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemas 2 p; Haageris. — 25. Pukas
2 p.; Kärdel, Konna kõrtti juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Põlroas; Jmarocre m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m' 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; WaKfeliinas 1 p.
Oktoobris.
lõhroi alerois neljanda näd. esmap., teitip. ja kolmapäemal
päralt ITlihklipäeroa. — Raplas eümelel reedel ja laupäeroal pärast
ITtihklipäeroa. — 1. Craltroeres i p.; Heinastes 3 päeroa. — 2. Rak-
19
meres 5 p.; Rannus, Kulli kortli j. —- 4. Jõhmis 5 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kalaweres 2 p.; nuustakul 2 p. — 5. Cohufuus 2 p.; Wõõbfus 1 p. — 6. Cuutsnikus I p.; Tarraastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kortli j.; Lootmine kortli j. — 7. Koeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõisas, Tille kortli juures; Heltermool, Suures mõikas. — 8. Haap
salus I p.; Laekweres 2 p.; Hummulis, Soe kõrtsi j.; Kuristal, Suitsu
kortli j.; Holsta kortli j., Saaluse roallas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p.— 10. Wafulas; Kõos 2 p.; ITloostes 1 p., Koluweres 2 p.—
11. faatres, Tartu maak. 2 p. — 1?. Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kortli j.; Riski kih. 2 p.; IRaarja-IRagd. kih.
15. ellamaal. — 15. Pikknurme kortli j.; Kurtis; Oriku kõrtsi j. 1 p.;
Räginamäel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõifas; Taageperas, Hel
mes 2 p. — 16. Ahja Kärla! 2 p.; Waiatu mõisa j. — 17. Watlas.—
18. IRõnistes 1 p. — 19. Kulinamõifas 2 p. — 20. Rõusa kõrtsi juu
res, Uues-Wändras 2 p ; Mõra mõisas; Oraroa mõisas; Haukal 2 p.
22. Riskis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p.; Raanitle mõikas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjala Sika kõrtsi j. 3 p. — 25. Udernas. 28. Jõgeroa mõisas 1 p.; IRisfus 1 p.; Walgas; Wolmaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühitias; Patis, — lO.Wõrus 2 p>;
Multwee olemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. — 13. Walgjärroe
Kitte kortli j. 1 p. — 15. Woltroetis 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wolmaris 3 p.; Keilas. — 26.Kulinal, — 28. Wõrus 1 p - 29,WanaWändras.
Detsembril.
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäeroal päralt kolmandat Kristule tulemite püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Lelle
mõisas miimale nädala esmapäeroal enne Jõulu pühi. 1, Watknarwas 1 p.; nina külas Alatskiroil. — 2. Petleris; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. — 7. Rakmeres 2 p.; Wöõblus 1 p. — 9. Rarroas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kortli juures; Ruhjas. — 12. Märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kortli j,; Walgas 10 p. — 16. Paides
2 p.; Märjamaa kiriku juures 2 p. — 18. ITloostes 1 p. — 20.
Weski möllas.
Petleris on laadad igal 1. ja 15. kuupäeroal.
20
Uecrltza.
n, P. ITlamontoroi järele wene keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei mäleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, roana roilturoajunud puu rist, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rilt on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt see lugu
peetud mälestas üles on laetud. —
Seal kõrroal seilab ka meel teine mälestus —
luurepäralilelt brongliff roäljatoötatud lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdl.emifi rohkem. RäägitaMe, et mõifaomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
laiknud oma ainsa, haigufe-kütkelt peafenud poja mäles
tuseks leha, kes mitte arstide kunsti, roaid Jumala taht
mise läbi terroeks olla laanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalleisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad,
Ja kes talile aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamileroäärt kunstniku kiituseks, nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnuft rooolas temalt roälja, olgugi,
ct Teda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sü
ga roale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustused laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda ofaro kunstnik nii
elutruult kujutas.
*
*
*■
Ühel roihmafel noroembri-kuu päeroal kõlafiroad
naabruses olema mäe pealt püsti paugud, raske-luurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite fekka,® kes küla ümbruses olemast põefastikuft roälja jookfiroad.
Ci läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu päralt segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkefiroad fchrapnellid, fuitlupilmekefi järele
jättes, mihafeit kaeroaliroad kranadid maad, kuna püssi
kuulid roilistades läbi õhu tungifimad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälesMefamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlafed tungiliroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid ala
mad kogupaugud lundihroad neid jälle taganema.
lTlaha jäi road hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene jalaroäele käik kü
lasse asuda.
niuftjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt roälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eeh karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, löMiroad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas sihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, lai millegi
asjaga tugema hoobi paha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat, raputas teda õlalt ja nähes, et see ennäh ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma tehti meestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kusele. Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälesMelamba kiroih alult tagahpõrgates temale päha tuli.
22
Ta tundis kõigis liikmetes arusaamata nõrkust ja täiskasroanud inimene, kahe lapse isa, keda ta kodu jättis, oli
meel abitum, kui weikene rinna laps.
Küla oli juba maani maha põlenud. Kuhu poole
läks Antoni wäeoso, seda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda siia üksinda maha oli jäetud ja
see teadmine riitus temalt kõik ta mehisuse, iilis teha,
kuhu minna. . .
Tuul ajas pilmeä laiali — otse enese ees nägi Bobömitski kuu nõrgal maigule! brongfitt kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni ki
mlit aluseni, kus ta oma koti ja püsti karmale pani ja
fiis maha istus. Warsti wajutimad tema silmad uuesti
tuure mätimute päralt kinni.. .
fiobuste kapjade plagin maanteelt äratas tema üles.
Kes on need — kas omad ehk maeniane?
Rägu elektri säde, tekkis temas aimtus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljatid. Põ
geneda ei ole kuhugile roõimalik, ka ei ole selleks jõu
dagi. Hrapeita, aga kuhu ? fiilja. luba nägiroadki.
Wäritedes tõuseb Boboroitski põlroili ja roaatab
kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
tuli kuul roastu mälestutesamba alult. Lõhkes ja lõi si
nise tulena põlema. . . Anton roõttis oma miimale jõu
kokku ja roomas brongfift kuju taha, et teal maenlale
hufaride eelt marju leida. Uuesti kõlab karabineri kuiro
pauk. Kuju liigub ja nagu hoigaks löögilt. Kuul on
talle ätte rindu läinud.
Uuesti koltlimad hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kogusid, kes lähemale jooklimad. Wene
eelmahid märkatimad kolme maenlale ratsanikku, kes
nüüd minema kihutahmad.
Kütid jõudfiroad jutt lelleks silmapilguks linna, kui
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
*
*
*
'
23
Grenaderid liiguroad maanteed määda edafi, maa
hindajaid ette saates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool medeleroad koristamata surnuke
had, katkimurtud püssid, tühjad patruni-kestod ja muud
kraami. Haaroatud austerlased paluroad meie sanitari
delt abi.
Pea-roäeotal on käsk antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kasakate kohalejõudmiseni. Soldatid
roiskaroad endid kraami kalda peale pikali. Ohroitfer
matab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma fõjajuhtumited ja muljed üles kirjutab.
— Wäga kena kuju, — tähendab mälestussamba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on?
— Ulinge roaadake!
Haaroatud kuju rinnus paistis määratu suur auk.
Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dumm-dumm“ poolt
jutt selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
Gnnatt ohroerdas ta terme ilma peastmiseks, nüüd
ohroerdas ta oma kujutute nende eest, kes uiu ja palroega
tema külge hakkaroad. —
«KK,
Mis maksab praegune sõda.
Scharlottenburi tehnika institudi professori wäljaarwamise järele läheb see sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäew maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Ungariie 10 miljoni, aga liitlastele 45 miljoni. —
Selle kohta aga, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arwata, et sõja tehnika ala
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a. sõjas tuli
365 kuuli, aga. Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas— 102 -tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind "arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eest kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitatakle
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakte neid hobuse kehaosalt, mis kärbeste kallale tükkirnile tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
roäga hea ja otstarbe kohane, tehet putukad karbolihapu
lõhna möljakannatada ei roõi ja lelle tõttu hobustest ee
male hoiaroad.
______
„ Majapidajas" on järgmine kühmus ja roastus, mis
põllumehele tähelepanemilemäärt roõiks olla:
Mõisas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7i!i näikse hästi kasroaroat. Kas on lellel
misgit teadussilt põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtule! ajal külroama?
\X7astus: Teaduslitt põhjust õhtutele külmumisele
roõiks ainult lelles leida, et leeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teisel hommikul niiskelt mulla sisse
laab küntud. Ebausku selle juures ei ole, maid roanarahroa ärroamine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Ilad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljaküiroataMe ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalt ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külroamitt saab
tisteküntud.
r
VaataUus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
...Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
Hind 1 rbl.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Uus
Edu-kalender.
1919.
Kolmas aastakäik,
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletus.
= noor kuu
= täis kuu
= esimene weerand
= wiimne weerand
p. = püha, päew, pärast; k. = kell; m. = minut;
** = Luteruee usuliste kiriku püha.
Aastaajad.
Kewade algab
Suwi algab
Sügis algab
Talw algab
21. märtsil
22, juunil
2b. teptembr.
22, detlembr.„
k. 6,06
„ 1,41
„ 4,23
11,14
m. p. 1.
„
„„
„ e. 1.
„ p. 1.
päikese ja kuu roarjufufed 1919 a.
1919 aastal on 2 põikele ja 1 kuumarjutus.
1. Täieline päikese marjutus 29. mail. Algab k.
12,20 m. p. 1., lõpeb k. 5,31 m. p. 1. Täielise marjutufe
riba läheb üle Cõuna-Hmeerika, Atlandi okeani ja £õunaAfrika.
2. Osaline kuumarjutus 7.—8. ncmembril. On näha.
Kuu fisfeminek maakera poolroarju 7. nom. k. 11,20 m.p.l.
„
„
„
marju
8. ,. ,, 12,45 „ e. 1.
Warjutule keskpaik
8. „ ,,
1,31 ,, „ „
Kuu mäljatulekmaakera marjult
8. „ „ 2,17 „ „ „
„
„
„
poolroarj. 8. „ „ 3,42 ,, „ „
3. Ringikujuline paikese marjufus 22. nomembril.
Algab k. 2,01, m. p.
lõpeb k. 8 p. 1. Ringikujulise
marjutufe riba läheb Põhja-Rmeerikalt üle Atlandi okeani
ja lõpeb Cääne-Afrikas.
Sel aastal on 565 päeroa.
4
Jaanuar — Nääri-kuu.
**1 Kolmap,
2 Flcljap.
3 Reede
19
jfl10’11 |2C
Uus aasta.
21
4 £aup.
22
Pühap, p. nääri päeroa. Matt. 3, 13--17.
5 Pühap.
23
**6 €smap. Kolme k. p. 24
7 Teifip.
25
8 Kolmap.
26
9 Reljap.
312,42 27
Paaroli p. P" ‘ 28
10 Reede
11 Laup.
29
1. pühap. p. Kolmek. p. Luuk. 2.41- 52.
12 Pühap.
30
13 Esmap,
31
14 Teifip.
1
15 Kolmap.
2
V 16 Reljap
ei0-?1 3
17 Reede
Tõrufe p.
4
18 £aup.
5
2. pühap. p. Koimck. p. Jah. 2, j — fi.
19 Pühap.
6
20 €smap.
7
2 3 Teifip.
8
22 Kolmap.
9
23 Reljap.
10
(1*6,09 | 11
24 Reede
25 £aup.
12
3/pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8, 1-13.
26 Pühap.
13
27
28
29
30
31
Csmap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
14
15
16
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
k. 3,18 m.
l. jaanuaril k. 8,49 m.
k. 3,34 m. j
il.
,
k. 8,42 m.
k. 3,54 m. j
21.
„
k. 8,29 m.
Tähendufed.
Weehruar — Küünla-kuu
I Laup.
012,54 e.!.| 19
4. pühap. p. Kolmek. p. Matt. 8,23— 27.
Küünla päew. 20
2 Pühap.
3
16 Pühap,
4
17 Csmap.
5
18 Teifip.
6
19 Kolmap.
7
20 rieljap.
8
21 Reede
9
22 Laup.
8. p. e. Kr. ülestõusm. p. Luuk. 8,4—-15'
23 Pühap.
cs 10
11
24 Csmap.
ITladife p.
12
25 Teifip.
13
x 26 Kolmap.
14
27 rieljap,
15
VX7öi nädal.
28 Reede
Päike tõuleb:
Lähed looj a ;
1. Weebruaril k. 8,08 m. k. 4,20 m.
k. 7,45 m. k. 4,44 m.
H.
k. 7.21 m. k. 5,09 m.
21.
Tähendufed.
5
6
Märts — Paastu-kuu.
1 £aup.
| Wõi nädal.
|16
Paastu püha. Luuk, 18, 31—43.
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.
Csmap.
Tcifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
Igl12-56 17
Talur. roab. p.P
18
Walfla päero.
Tuha päero.
19
20
21
22
23
1 pühap. paastus. Matt. 4, 1 —li.
9
10
11
**12
13
14
15
Pühap.
€smap.
Teifip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
3J? 24
25
26
Palme p. lali-
27
[harja p. 28
1
2
2. pühap. paastus. Matt. 15, 21—28.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
p.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Keroade algus.
Laup.
3
4
5
6
7
8
9
3. pühap. paastus Luuk. 11, 14—28
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
€smap.
Teilip.
Kolmap.
Reljap.
Reede
Laup.
10
Cp°-?‘ 11
Paastu Maarja p. 12
13
14
15
16
4. pühap. paastus. Joh. 6, 1 —15.
30 Pühap.
31 €smap.
Päike tõused:
1. Märtsil k. 6,59 m.
21.
„
K. 6,02 m.
Palmipuude p. 31
1
2
3
4
Suur Neljap.
5
Suur Reede
6
Kr. Ülestõusm. p IRark. 16, 1—8.
i. (Jlest. p.
7
**20 Pühap.
8
**21 Csmap. ^
n
n
9
*22 Teifip.
3•
»
»
23 Kolmap. Jüri p. Ch 10
11
24 fleljap.
12
25 Reede
ITlarkufep.
13
26 Laup.
1 p. p. Kr. ül«st0usm. p. Joh. 20,19 — 31.
14
27 Pühap.
15
28 Csmap.
16
29 Teifip.
17
30 Kolmap.
•
Päike tõnfeb:
l. aprillil k. 5,31 m.
11.
„
k. 5,02 m.
21.
.
k. 4,35 M.
Läheb looja:
k. 6,39 m.
k. 7,01 m.
k. 7,24 M.
Tahendufed.
7
Mai — Lehekuu,
8
1 Reljap.
2 Reede
3 £aup.
18
Wolbri p.
j 19
Risti leidm. p.
20
2. p. p. Kr. ükst. p. 3oh. 10, 11 — 16.
21
4 Pühap.
22
5 £smap.
23
6 Teifip.
3e' 1. 24
7 Koimap.
25
8 Reljap.
Tuule risti p.
26
Rigula päero,
9 Reede
27
10 £aup.
3. p, p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 16—23.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
€smap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
28
29
30
£innu risti p.
sM 2,48
1
2
3
4
4. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 5—15.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
5
6
7
8
£ehe risti p.
9
[C”f 10
11
5. p. p. Kr. ükst. p. Joh. 16, 23—30,
12
25 Pühap.
26
27
28
**29
30
31
Csmap.
Teifip.
Koimap.
Reljap.
Reede
£aup.
13
14
15
16
Taewam. p.
ies 17
18
Päike tõukb
1. mall k. 4,08 m.
11. „ k. 3,44 m.
21. „ k. 3,25 m.
Läheb looja:
k. 7,47 m.
k. 8,09 m
k. 8,31 m.
Tähendufed.
1
Juum-kim — Jaani-kuu.
6. p. p. Kr. ülest. p. Joh. 15, 26—16,4
Pühap.
Tooma p.
Esmap.
Taime algus.
Teifip.
[0»12’42
Kolmap.
i. Jõulu püha.
Reljap.
2. Jõulu p.
Reede
z. Jõulu p.
Caup.
Pühap. p. Jõulu.
28
29
30
31
8
9
10
11
12
13
14
Luuk. 2, 33-40.
Pühap.
Süüta laste p.
Esmap.
Teifip.
37,13
Kolmap.
15
16
17
18
Päike tSufeb:
Läheb looja:
1. detsembril k. 8,21 m. k. 3,17 m.
il.
..
k . 8,37 m. k. 3,09 m.
21.
„
k. 8,48 m. k. 5,09 m.
Tähendufed.
15
16
Kubermangu maüffuie käsu järele ei ole luba lau
päeval ega pühapäeval laota pidada, maid kui nõnda
juhtub, peab seda teile nädala äripäeval pidama.
Jaanuaris.
Pärnus, kile kuu roiimakl kolmapäeval ja neljapäeval. —
7. Tartus 3 näd.; Võrus 5 p.; Orgita! 1 p.; — 8. Rlchikoormas. 1 p.;
9. Imavere võitas (Pilliltv.) lp. — 10. Haapialus 1 p.; Hei
nastes 2 p.; Halinal 2 p.; Valgas 2 p.; — 11. lõclehtmes. Riidu
kõrtli juures 1 p.; Petleris 1 p.; — 17. Koluveres 2 p.; — 20.
Raplas 2 p„- Võnnus 1 p. — 27. Rakveres 2 p. — 29. Põltsa
maal 1 p. — 50. Valmaris 2 p.
Weebruaris.
Ohu las esmapäeval ja teisipäeval enne vastlapäeva. —
2. Baltiskis 2 p, — 5. Keblcstes 1 p.; Viljandis aastaiaat 5—11
veebruarini, Räginamäcl. Suures-Lahfrus 2 p. — 4. Tartus 2 p.;
Võrus lp. — 6. Paides 2 p.; Harvas 3 p. — 8. Valgas 2 p.
— 15. £ähtrus 1 p. — 15. Uina külas, Rlatskivi vallas. — 18.
Jõhvis 3 p.; Audrus. — 20. õijju mõisas, Türi kihelkonnas 1 p,;
Kiviloo kortli juures 2 p, — 22. Võrus 8 p. — 23. Sutlema
mõikas, Haageri kiriku juures 2 p,; Kaku mõikas 2 p. — 24,
Kulinas 2 p. — 26. Amb las 2 p. — 27. Vahu külas, Koeru kih. 2 p.
Märtsis.
Weimaris kelle kuu esimesel esmapäeval, — Raplas Selle
kuu cKmefel esmapäeval ja tälipäcmai. — Keilas viienda paastunädala esmapäeval ja teilip, Lihulas paastu elimele nädala
esmapäeval. Palmlis ketkn, ja neljap. päralt Ohavõtet. Walgutas
neljapäeval enne Palmipuude püha; Viljandis neljap. päralt
Lihavõtte pühi; Lihulas neljap. päralt Lihavõtte pühi. Rakveres
esmap. ja teilip. päralt Lihavõtte pühi. — 1. Kodijärve Kittel,
Vaimastvere Sihi kortli j,; Ärmanni möllas, Pillilt vere kihelk.;
Kadrina mõikas. Tartu maak,, Painas, Oudova maak. 5 p.; Oft—
ravis 11 p. — 3. Rannus, Kulli kõrtli juures. — 4. Kaltnas; Pühtitlas lp. — 5. Kallaste külas, Sangaste kiriku kõrtli j. — 7.
Wäike-Ulilas 2 p. — 8. Laekvere möllas 2 p. — 9.Watla mõikas
1 p. — 10. Võrus 1 p.; Valknarroas 1 p.; Strägova kiriku juures
17
z n; Ruhjas; Walgjärme Hitte kortli juures 1 p.; LeileI 1 p. — n.
mära mõilas, Tartu maakonnas. — 12. Woldil. — 13. Wana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi olemis 1 p. — 15. Paides „Porilaat 2 p,
Walquta mõikas. — 20, Sõriste Puskarul 1 p.; Wana-Hntsla Hau
kal 2 p; Kloogas 1 p.; märjamaal. — 23. Koolas, Rõuge kihel
konnas. — 26. Wairoara mõikas 2 p. — 27. Uderna kortli juures.
— Tartus ülestõusnule nädala neljapäemal. — 28. Misku mallamaja juures.
Aprillis.
Pärnus kolmapäemal ja neljapäemal enne lüripäema. —
Põlttamaal reedel enne lüripäema. — Rakroeres esmap. ja tenipäemal päralt Ohamõtte pühi. - Hoke Uuemõitas ekimekel esmap.
ja teikip. päralt lüripäema. — 1. Waltte-Pranglis, Koormere kõrtti
juures; Risli kiriku juures; Sadu külas, Pikknurme kõrtti juures;
Waitte-Koiola, Ceeroil; Kuimajõel, Hoke kihelkonnas 2 päema. —
5. Koeru Peedi Wahul 2 p.; ITluitla olemis Tarroastus. — 6. tuutsnikus 1 p.; Kilingi-riõmmes 2 p. — 10. Wõrus 2 p.; Wafulas; wat
las 2 p. — 12. ellamaal; Kuristas Suittu kõrtti j.; Soonistes 2 p;
maarja-magdal kih.; Sadukülas. - 15. Hrüüdneris, Sulaoja kõrtti
j.- Kolqa möllas, Oima kroonu miinapoe juures 2 p.; Huujalus^
16, flhja Kärlal 2 p.; Waiatus. — 17. Saare mõikas; Waktke-Roos
2 p - Haanja mallamaja juures 1 p.; Haista kõrtti j., Saalme malJas."— 18. Riskis 2 p.; Walgas 2 p.; Kergus, Pärnu maakonnas
lp — 19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Ruustakul 2 p.; Anija mõikas 2 p.; Kaarcperas; Helles. — 21 Walgas ;
Wolmaris 2 p.; Kamastu-Koolal 2 p. — 23. lärmakandi mõikas
2 p. — 25. Partii mõikas, Põlroa kihelk.; Tloorus, Rõuge kihelk.
— 26. Häädemecstel 3 p.; Rarroas 3 p. — 28. Rlislus; Reolas.
29, Kaiamere Pataste kõrtti j. 2 p.
Mais,
1, Kähri Karilattis 2 p. — 5. Sangaste kiriku kõrtti j.
Wõõbfus 1 p. — 10. Oudoroas, - - 12, Wõrus 1 päero.
Juunis.
Tartus esmap. enne Jaanip. — 1. Waftte-Kuustes. — 10.
muitmees 3 p. — 12. märjamaal 2 p. — 14. Põlttamaal. — 16.
Xüõiste kõrtti juures, Tahkuranna möllas 3 p.; Rakroeres 2 p. —
18. Walgas. — 20. Paides 2 p.; Palmfes 2 p.; Wiitina kõrtti j. 3
p - Tallinnas aastalaat kaks nädalat; Wõrus lp. — 21. Tartus
2 p. — 23. Keilas, fiaraku kõrtti juures; Wiljandis 2 paeroa. -
27. Tarroastus.
2*«
18
Juulis.
Pärnus esimesel selle kuu kolmap. ja neljap. —. 2, Karkiis
5 p.. — 20. Pärnus aastalaat kuni 10. augustini. ^-26. Weimaris
1 päero. — 28. Tali mAlc^L l p. .loDmopöm ;.q I LQvovl)1 • q s (orf
Augustis.
2. Tuhalaanes, Paistu kih. — 7. mõisaküla roaktah juures
2 p. — 8. Urifaare külas, Laiksaare möllas. — 9. Koimalinnas
(Hdfelis. — 10. Walgas; Lernlalus. — 12. Saarde Pati maikas 3 p.;
15. ITlarienburis. 18. Helmes 2 p,; Häädemeestel 3 p.; Pootlis,
Selt w. 2 p,
21. Taalis, mitral 2 p.
24. lamburis 5 p.; Kuh
jas; Roota mõikas; Wastkernõilas, Wiljandimaal 2 p,; Wastse-Nõos
2 p. - 26. Wõrus l p.
28. Kilingi-tlõmmel Z p.; Lelles 1 p. —
30. Kaanfus; nichikoormas. - 31. Kolga-laanis.
Septembris.
Uuemõisas esimesel kelle kuu teifip. ja kolmap. — Pärnus
kolmap. ja neljap. enne mihkli päeroa. — i. lifakus 2 p.; ÕHus,
Türi kihel. l p.; Raanitias 1 p. 2. Abjas 3 p.; Tammistes, Pärnu
maal. — 4. Räpinas ja tlusnas. — 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtli
juures; Sindis 2 pt; fikkjärroe kõrtii juures. — 6. Kergus 2 p. --8. Tartus 5 p.; Rõuges 1 p. — 9. Kaftnal, Pärnu maak,; Kiroi-Wig ala poe juures 2 p,; Koimalinnas 1 p — lv. Mrroakandi ma ilas
2 p.; Paides 2 p.; Sürgaroeres 2 p.; Holdres ? p,; Pojnal 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Päörameres, Pärnu maakonnas.
--- 15. Taris 2 p.; Watlas; Orgita! 2 p,; Põltsamaal 2 p. — 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p. — 17. Haanja mall omaja juures lp. — 18.
Audrus 2 p.; Koiga ro. Li ima miinapoe juures 2 p.; Rosinal 2 p. —
19. Uuemõisas, Saaremõikas 2 p.; 20. hormas 3 p.; Wana-Wändras
2 p.; Laanemetsa mõikas 1 p; Kamgstu Koola kõrtsi j.! Keeni Tiniu
kõrtsi j.; Heinastes 2 p.; Tõrma olemis 2 päema; Leemi mõikas. —
21. Särinas; Paltiskis 2 p.; Reolas; Wolmarjs; Palmses 2 p. — 23.
Kalamere Patuste kõrtsi juures 2 päeroa; Leemil. - 24. Lihulas;
Wiljandis 2 p.; Wõrus 2 p.; Sutlemäš 2 p ; Haageris. —•'■■25. Pukäs
2 p.; Kärdel, Konna kortli juures. — 26. Tallinnas 2 p.; — 27. Pai
mas; Jmaroere m. — 28. Rakroeres 3 p.; Rõuge kiriku juures. —
29. Jllukste m‘ 2 p.; Keblastes; Keilas 3 p.; Tartus 2 p.; Raroanurmes 3 p.: Walgas 2 p.; Waltselünas 1 p.
rsäCkktfliadbfllSWDT .zriuuj iihõj} 5t?u'öW
lõhroi olemis neljanda näd. esmap., tejkip. ja kolmapäemal
päralt ITUhklipäcma.— Raplas elimelel reedel ja laupqeroai päralt
mihklipäerna. — 1. Crattroeres i p.; Heinastes 3 päema. — 2. Rak-
19
meres 3 p.; Rannus, Kulli.kõrtfi jj.
4. TÕhrois 3 p.; Suures-Cähtrus 2 p.; Kolomeres 2 pk Nuustakul 2 p. — 5. Hohuluus 2 p.; Wõõblus 1 p. — 6. Cuutsnikus 1 p.; Tarroastus 2 p.; lõelehtmes, Riidu
kõrtfi j.; Cadtmine kõrtfi j. — 7. Kaeru Preedi Wahul 2 p.; Hurmi
mõifas, Tille kõrtfi juures; Heltermaal, Suures mõisas. — 8. fiaaplalus 1 p.v Caekmeres 2 p.: Huntmulis, Soe kõrtfi j.; Kuristal, Suitfu
kõrtfi j.; Haista kõrtfi j, Saaluse möllas. — 9. Kärgulas, Sulbi ole
mis 1 p. - - 10. Wasulas.- Kõos 2 p.; Hloostes ! p.. Kolumeres 2 p. li. Caafres, Tartu maak. 2 p. — 1?7 Soonistes 2 p.; Sindis 1 p.;
Wõrus 1 p.; Hellamaa kõrtfi j.; tiisli kih. 2 p.; ITlaarjä-lTlafld. kih.
18. ellamaal— 13. Pikknurme: kõrtfi*j.; Kursis; Orchu kõrtfi j. l p.;
Räginamõel, Suures Cähtrus 1 p.; Weskimõilas; Taageperas, Helmes 2 p.
16. Ahja Karjal 2 p.; Waiatu mõifa j. — 17. Waflas.—
18. mõnisteš 1 p. - 19. Kulinamõiias 2 p. — 20. Rõufa kõrtfi juures, llues-Wändras 2 p; ITlõra mõifas; Grama mõisas: Haukal 2 p.
22. Tiislis 2 p. — 23. Wana-Antsla Haukal 1 p ; Raanitfemõifas.—
24 Kassinurmes; Rõuges; Mustjaim Sika kõrtfi j. 3 p.
25. Udernas. 28. Jõgema mõifas 1 p.; ITlisfus 1 p.; Walgas; Weimaris 3 p
30. Kähri Karilatfis 1 p.
Nowembris,
... l. Tartu-s; Karus 2 p. — 4. Pühitfas; Pafild^^ 10,Wõrus 2 p.;
KluUtuee aierois 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p.
13. Walgjärroe
Kitse kdrtfi j. 1 p. — 15. WolfroetiS 3 p.; Põltsamaal; Wigalas 2 p.
20. Walgas 2 p. — 22. Ambla olemis 2 p. — 25. Wiljandis 2 p ;
Wotmgfis 3 p.; Keilas. --- 26.Kulinal, -- 28. Wõrus 1 p. — 29,Wanawanaras7^ n" 0
omsiuq ulm -0Tc9 U
, R' .
•uDDminnü?! tlilurlm oj
ilirffocn .totiöm opnin
Pärnus kolmapäeroal ja neljapäemal pärast kolmandat Kris
tuse tulemise püha. — Põltsamaal reede enne 16. detsembrit. — Helle
mõifas roiimale nädala esmapäemal enne .Tõutu pühi. 1. Wafknarftids l p.; Hitia külas Alatskiroil; ^ 2. Petferis; Rakmeres. — 5.
Pööraroeres. - 7. Rakmeres 2 p; Wõõbfus l p — 9. Narmas.
10. Krüüdneris, Sulaoja kõrtfi juures; Ruhjas.
12. märjamaal.
13. Wõrus 3 p. — 15. Puka kõrtfi j.; Walgas 10 p. — >6. Paides
'^P.; SWjafhM M!tW'juuretzl'^p- ^' lK?MWLteÄ^!p.s-l— 20.
Weski mõifas.
Petferis on laadad igal 1. ja 15. kuupeteroah
20
Uecrlkzcr.
n, P. ITlamontoroi järele U7cne keelelt fl. Tibar.
Juba aegadelt saadik, mida keegi enam ei maleta,
seilab küla lähedal maantee ääres üksik, mana milturoajunud puu rilt, mida tihedasti istutatud kiburoitfa põetad
ümber piiraroad.
See roana rist on palju omas elus näinud. Ta
roõiks palju teekäijale jutustada, kes tema lähedale jalga
puhkama jääb. Kuid halastamata aeg on oma hoolsa
käega kõik roäljalõiked tema peal tasaseks teinud ja keski
ümbruskonna elanikkudelt ei mäleta, kelle poolt fee lugu
peetud mälestus üles on fäetud. —
Seal kõrroal seilab ka roeel teine mälestus —
fuurepäralifelt brongfiff roäljatöötatud Lunastaja kuju.
Sellelt teati juba roõrdlemifi rohkem. Räägitakfe, et mõi
saomaniku proua lelle kahekümne kahe aasta eelt olla
lasknud oma ainsa, haigufe-kütkeft peafenud poja mälestufeks teha, kes mitte arstide kunsti, maid Jumala taht
mise läbi terroeks olla saanud.
Kõrgesti ülestõstetud parema käega õnnistab ta lähedalfeisroat küla, kaugele mäe peale ulatama roiljapuu
aiaga mõisat, roaikift rohelist metsa ja rahulist künnimaad.
Ja kes tõsise aukartusega oleks kujutule ilusatesse
silmadesse roaadanud, ei oleks küllalt sõnu leidnud imestamiferoäärt kunftniku kiifufeks. Nii armuline oli püha
kuju nägu, nii palju õrnust rooolas temalt roälja, olgugi,
et leda käesoleroal silmapilgul tunda ei laanud, kuid sügaroale hingesse tungis ta, mis mässama südame roaigistas ja kahtlustuTed laiali ajas. Jgaüks käis oma teed,
kõiki lootusi lelle peale pannes, keda alam kunstnik nii
elutruult kujutas.
iii;. 5 Ühel roihmafel nomembri-kuu päeroal kõlafimad
naabrufes olema mäe pealt püsfi paugud, raske-fuurtüki
21
kuulid lendafiroad kuludes üle metsa külasse ja maantee
peale soldatite sekka,' kes küla ümbruses olemast põetastikuft roälja jookhroad.
€i läinud kahte tundigi mööda, kui küla hooned,
nagu hiiglasuur kütis, roaenlafe suurtüki tule all põlema
hakafiroad ja kust hirmu põrast segaseks läinud elanikud
nuttes igale poole laiali jookfiroad, roanat ärarikutud majakraami ja paberilt püha pildikesi ühes mõttes, kuna
kallim kraam ja isegi lapsed koguni ära unustati.
Terme päero otsa kestis mastastikune laskmine.
Kõrges õhus lõhkeliroad khrapnellid, Tuitfupilroeken järele
jättes, mihafelt kaeroahroad kranadid maad, kuna püstikuulid milistades läbi õhu tungifiroad.
Õhtu eel juhtus eelpool nimetatud mälestuteiamba
juures esimest korda merine kokkupuutumine. Pikarourrudega roengerlated tungihroad meie kütiroodule peale,
kes mullahunikute taha maha olimad heitnud, kuid olamad kogupaugud tundiÜroad neid jälle taganema.
Ulaha jäimad hirnud ja raskesti haamatud.
Pimeduse tulekul anti Wene {alamäele käsk kü
lasse asuda.
muttjashallid kogud tulimad üksteise järele keemi
kutelt mälja ja sügamast! ettepoole kumargil olles, et
äraandliku maigule eelt karmale hoida, mis põlemast kü
lalt tuli, läkfimad nad kuni mõisani.
Kuulid lendafiroad igas tihis.
Anton Boboroitski, kes kõige järel tuli, sai millegi
asiaqa tugema hoobi päha. Ta komistas ja kukkus täie
raskusega porile maa peale. Jefreitor Koroaltfchuk nägi
kukkujat raputas teda õlalt ja nähes, et tee ennast ei
liigutanud, lõi ta risti ette ja läks oma seltsimeestele
järele.
Kolme tunni päralt tuli Boboroitski jälle meelemär
kune Tema pea roalutas kuuli löögilt, mis roastu mälestulelamba kiroift alult tagalipõrgates temale päha tuli.
m
Td tundis kõigis liikmetes druiadmatd nõrkuft ja täiskasrodhtiä inimene, kdtie lapfeifä, keda ta kodu jättis, oti
wee! abitum, kui meikene rinna laps.
i
- Kiila dii juba maani maha põlenud. Kuhu poole
lõks Rntani mäeafa* feda ta enam ei mäletanud. Ta tea
dis ainult seda, et teda liia üksinda maha oli jäetud ja
fee teadmine riitus temalt kõik ta mehitufe. Hiis teha,
daihii mitma. ,-^riü ibdibliq rjriüq tlmdoq oj imDDufBi
Tuul ajas pilmed laiali — otse enese ees nägi Bobomitski kuu nõrgal malgufel bronghlf kuju. Ta tõusis
jalgade peale ja püsti najale toetades jõudis ta kuni kiwM aluseni, kus ta oma koti ja püsti kõrmale pani ja
füs maha istus. Warsti majutiroad tema tilmad uuesti
!kMEd^wWM>Äe p^fö^tn^innhrKtb’)
>9 ü}jR
-locai sfiöbuste kapjade Plagin maanteelt äratas tema ülg?.
Kes dn need — kas omad ehk maenlane ?
Tlagu elektri säde, tekkis temas aifntus lähenema
hädaohu üle. Kuu malgustab maanteed ja mäljafid; Põ
geneda ei ole kuhuqilc roõimalik, ka ei ale lelleks jõu
dun flrapeifa^ aga kuhu ? fiilja. juba nägimadki.
Wäritedes tõuseb Bobomitski palmib ja roaätab
Kaugusesse. Sellel silmapilgul kõlab pauk ja plaksudes
: tuli kuul mastu mälesfufefamba aluft. rohkes ja lõi ti
rite tulena põlema. . .
Anton mõttis oma miimafe jõu
kokku ja roomas brongblt kuju taha, et teal maenlaje
hutaride eelt marju leida. Uuesti kõlab kambihen fuliro
pauk. Kuju liigub ja hagü töupfcs lõõgW. Kuulan
ijsStnoffgl rjihhli NS&judgiöjl
iririimodv
1 r
3iõt ?.u?y<#ebtl>fkdl^itöödi hobuste kapjade löögid ja kaugelt
maanteelt nähti kagusid, kes lähemale jookljwad^/Mepe
eelroahid märkatiroad kalme maenlafe ratsanikku, kes
^fatmdrmilfcindprkthutäfitocrtj. stts jfeh nt iõl .bunDtuoiil
Kütid jõudbroad jutt lelleks silmapilguks finnd, kpi
Anton teilt korda meelemärkuseta maha kukkus.
Grenaderid liiguroad maanteed mööda edasi, maakuulajaid ette fgates. Waenlane taganeb, kaemikuid tüh
jaks tehes. Jgal pool roedeieroad koristamata
had, katkimurtiid püssid, tühjad patruni-kestod
kraami. Haamatud austerlased paluroad meie ianifaribUM9mm e r
.S!KMSp70A
Pea-roäeolal on käik antud küla lähedal maanteel
peatama jääda, kuni kolakate kohalejõudmiseni. Soldatid
miskaroad endid kraami Mdäa peale pikali. Ohroitfer
töötab oma märkuste raamatu, kuhu ta oma [õjajuhtubiludoii b 2rfslis&
— Wäga keha kuju, ^ tähendab /mälesfuManrba
peale näidates noor lipnik. — Kuid mis temaga on ?: ,n
u° “rT M °
d rm D?i
rn d ri9 Dpi 6^ utlõt sl im
-59
nflufc?paj^t^..MHsiM[iijWrdi$&8Õhukene brongs oli lõhkema kuuli „dummrdumm“ PM
juh selle koha pealt lõhki kistud, kuhu temale passima
mantli olla alam kunstnik südame oli peitnud.
(innalt ohroerdas ta terme ilma peäftmifeks, ritftid
ohmerdas ta oma kujutute nende eelt, kes ulu ja põimega
tema külge hakkamad. —
blb] ho rv)l .Idcödcdbd?! fiibri triibu iliW* .utriõ
ifpssrn
sbi'
inMi8] Nsi^ab praegune Aocja.^ ■
Schaflottenburi tehnika institudi professori ^ äijä
ärwa mis e järele läheb see Sõda umbes 75 miljoni rubla
igapäev/ maksma: Saksamaale 20 miljoni, Austria-Unmilj on i r aga ihitiädtilefmHDMLmea ocoiim
Selle kohtažaga,, kui kalliks üks sõjas surma saa
nud maksma läheb, wõiks arvata, et sõja tehnika/aja
lise edenemise tõttu sõjad ikka enam surmawad on.
Ometi on see arwamine ekslik, sest 1870 a.' sõjas tuli
365 kuuli; aga Wene-Jaapani sõjas 1053 kuuli ühe ta
petu kohta.
.hutnüjbteif
24
Mis läheb aga iga soldati surm maksma?
Wene-Türgi sõjas 1877—78 a. tuli ta 75 tuhat
franki maksma, Wene-Jaapani sõjas — 102 tuhat, PreusiPrantsuse sõjas 1870 a. aga 105 tuhat franki, —
Selles sõjas tõuseb nimetatud hind arwatawasti
kõrgemale.
Tulufad näpunäited.
Kuidas hobusid kärbeste eeft kaitsta.
Selleks, et hobusid kärbeste eest hoida, tarroitataMe
järgmist abinõu: Karboli-hapuga nihutatud mammiga õerutakfe neid hobuse kehaofafi, mis kärbeste kallale tükkinihe tõttu kõige enam kannatada laamad. See abinõu on
maga hea ja otstarbe kohane, sest et putukad karbolihapu
lõhna roäljakannatada ei roõi ja teile tõttu hobustest ee
male hoiamad.
.Majapidajas" on järgmine kühmus ja mastus, mis
põllumehele tähelepanemheroäärt roõiks olla:
JTlõhas on roana elatanud sakslane roalittejaks.
See ei lale seemet ialgi muul ajal külroada, kui
õhtu. \X7ili näikse hästi kasroaroat. Kas on sellel
misgit teaduslih põhjust, roõi sunnib ebausk teda
õhtutel ajal külroama?
Wastus: Teaduslih põhjust õhtutele külroamhele
roõiks ainult lelles leida, et teeme öö läbi lahtiselt kaste
niiskuse käes seilab ja teifel hommikul niiskelt mulla hsle
laab küntud, ebausku lelle juures ei ole, maid roanarahroa armumine, mida Saksa ja Rultria põllumeeste juu
res laialt leitakse. Nad tõendaroad, et teeme, mis õhtul
roäljakülroatakte ja öö läbi lahtiselt maa peal lastakse
seista, mõni päero roaremalf ülestuleb, rutem kasroab ja
küpseb ning pikema kõrre ja pea kasroatab ja raskemad
terad annab, kui teeme, mis kohe peale külmumist laab
lisleküntud.
25
Tungaltera (Mutterkorn).
Sagedasti leitakse rukkipeade küljest tun
galteri; nad on tuntawad oma tömmu-sinise
ehk sinikas-haiii wärwi poolest. Wiljapeast
Wäijapaistwad terad on kuni 3 sentimeetrit (üle
1 tolli) pikad. Tungalteradel on kui arstirohul
määratu tähtsus, sellepärast tuleb tähele panna,
et wilja puhastamise juures tungalterad mitte
ära ei wisataks, waid et neid korjataks. Praegu
maksetakse nende eest 8—10 marka kilogrammi,
s. o. 8 kuni 10 marka 2i;2 naela eest.
Kuda pilroed ilmamuufuff näifaroad.
1. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter tõuleb ja
põhja- ehk idatuul puhub, fiis jääb ilm leigeks ja kuitoaks.
2. Kui fulepilroed ilmuroad, baromeeter roajub ja
põhjalääne ehk läänetuul puhub, fiis tuleb roihma.
3. Kui fulepilroed nagu pikk roalge linik taeroas
ilmuroad, fiis ennustaroad nad tuult ja nõitaroad teda
Ühti, kutt ta tuleb.
4. Kui päikesetõus roähe punane ja tema etimefed
kiired madalalt tulles leigelt paiftroad, liis tähendab lee
ilulat ilma. Rga kui paike piimede roahelt tõuleb ja
neid roäga laialt punama paneb ehk kui pilroed roäga
tumeda punale plekilifed ilmuroad, liis tähendab fee
toihma.
5. Kui lõunapoolne taeroas õhtu leige on, liis tu
leb teifel päeroal ilus ilm.
6. Kui põikele allaroajumile karral pilroed roäga
laialt punaroad, fiis tähendab fee roihma.
7. Kõrged rünkapilroed, mis nagu roalged lumemäed ilmuroad, tähendaroad head ilma.
26
8. Kui muiged rünkapilroed enne lõunat ilmumad
|a baromeeter majub, Uis tuleb päralt lõunat pikne.
9. Kui hommiku kuni kella 9 roihma fajab, liis
tuleb lõuna ajal ja peale leda päikelepaistet.
10. Kui taeroas tume ja päralt lõunat roihma la
jab, liis kestab ladu roeol teifel päeroal edali.
J 1 - Kui taeroas katkenud tumedad pilroetiikid kii
resti jookleroad, liis tuleb pikaline roihmaladu.
12. Kui udu maalt üles läheb, liis tuleb roihma.
13. Kui udu maha langeb, liis jääb ilm kuiroale.
Ilmamuutuse ennustamine.
Õhuringi ja piImede uurimiste ja nähtuste järele
mõime ilma muutmilt ette teatada.
1. Kui päike alla roajudes leigelt paistab, baro
meeter fõuteb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis tuleb
ilus ilm.
2. Kui päike paklude pilroede taha alla majub,
baromeeter langeb ja tuul põhjaläänelt ehk lääne poolt
puhub, liis tuleb roihma.
3. Kui kange tuul puhub, liis takistab lee roihma
ladu algamalt.
4. Kui tuul äkitlelt ühelt kaarelt teile pöörab
liis muutub ilm. Kui ta läände lööb, tuleb roihma, kui
idasle, tuleb kuiroa.
5. Kui baromeeter kõrgel leilab, jääb ilm Hulaks.
6. Kui baromeeter madalal leilab, tuleb roihma.
7. Kui baromeeter äkitlelt tõuleb, liis läheb ilm
leigele ja kuiroale.
8. Kui baromeeter äkitlelt langeb, liis tuleb luur
ladu ehk pikne.
9. Kui päralt lõunat ja terme öö läbi roihma la
jab, baromeeter tõuleb ja tuul idalt ehk lõunalt on, liis
läheb ilm tel päeroal Hulaks ja kuiroale.
10. Kui honimisu roara udune on ja baromeeter
tõuleb, liis jääb Hm lel päeroal Hulaks ja kuiroale.
27
11. Kui hommikune udu üles tõuteb, baromeeter
toajub jo kaugeid tähti leigelt näha roõib, fiis tuleb coarsti
wihma.
12. Kui põikele ees tõustes ehk majades pilroetid
ei ole ja baromeeter kõrgel seilab, fiis tuleb ilus ilm.
13. Kui hommikul taeroas piirnes ja enne lõunat
ilgele läheb ning baromeeter tõufeb, fiis jääb ilm fel
päeroal ilusaks.
14. Kui hommiku pilrolik, päike tõustes heledalt
punetab ja baromeeter roajub, fiis tuleb tel päeroal roihma.
15. Kui päike alla roajudes ilma kiiredeta nagu
helepunane kera õhuroingu ja pilroede sekka ära kaob,
his tuleb tel öösel ja teisel päeroal roihmafadu.
Külmalt äramöetuie uus arsfimiieroiis
praegusel ajal arstitakse külmanule tagajärge õige
edukalt roetiniku üiihapendi (WatfeilfofMuperoxyd) man
atuste ehk lelle m äh iste abil. Wefiniku üühapend iegatakle pooleks ehk 2/s osalt tooja meega; niisugusesse manni,
28—30° R. soe, pistetakse 15—20 minutiks ära küjaie
tatud käsi ehk jalg. Selle juures tooroitatakle anumat
(üuda, pangi) miliegiga pealt kinni katta. Uina ja kõr
vade jaoks tuleb roannituste asemel sellesama sulatise sooje
Mähitusi tarroitada.
Märgataw paranemine aroaldub juba esimeste 2—z
jaanitule ehk mähiste järele.
VXMhjad,
mis lõpnult ehk uimatelt keedetud, on kahjulikud. Kind
laks tundemärgiks roähjade juures, mis eluta ehk elusalt
keedetud, on fee: uimaseks jäänud roahjadel on kael
roäija sirutatud; teistel, selle mastu, on kael alati kokku
tõmmatud ja teda enam, mida elaroam ja tugemam mähk
enne keetmist oli. Jõuetute, haigete ehk uimaseks jää
nud roähjade kael on pärast keetmist koguni roäija sirgu
nud ehk roähe kokku tõmbunud, — Cfimeste kahjulikkus
on lelles, et nende söömise tagajärjel kihrotitus tekkida
roõib.
Eesti elu ..edendajad".
Ühes kodumaa linnakeses afus uus inspektor ame
tisse. „Küll on Teie linn ka roäike!" aroaldas ta oma
imestust tutrousjutul kooliõpetajale.
«fierra inspektor, Teie eelkäijale näis ta koguni
suur olema, sest ta eksis alati ära, kui ta koolikatsumise
järele kodu minema hakas, nii et ma teda kättpidi õi
gele feele talutama pidin".
„Rga kuidas leidis ta siis Teie kooli üles?
«Ülemuse mastu oleme meie ikka alandlikud ja
mütakad; nii aitasime ja juhtisime meie teda isiklikult ehk
laste läbi ühelt koolilt teiste".
Uuele ülemale oli kooliõpetaja seletus roähe roõeras,
isegi nagu aualandaro. Ta kattus asja kaunimaks kuju
tada ja, et aga enesest paremat mõju tunda laske, täien
das ta rinda ette lüües: „Rga ta oli ometi hea reroideerija, mathematiker, mufeumide sõber, päris kasroatusteadlane! “
»Ta oli roaimulikuft seminarist", herra inspektor.
Reroideerimifel ei roõinud tema ka õiget pilti saada, sest,
lubage teietada, Teie eelkäija oli pealiskaudne. Rehken
duse kattel, näituseks, tuli ette, et inspektor ainult ühte
29
poisfi kütiteles, teda pea fuuretahroli ette kattudes, pea
koha peal praamides, mida üks kasroandik teistelt enam
tilmapaittma tormede rapututega lõbutasti katutada mõis".
„riu, ja, mu eelkäija oli küll miimatel ajal roististe
haiglane".
„€i tea", mastas keskeltläbi kätualune. „Rga ma
tean, et ülemalpool tema armamiti mõõduandroaks peeti,
koguni muldade nõukogude enamutett ette, nagu tee mii
matel ministeriumi kooliõpetaja malimitel ilmtiks tuli".
„Kas Teil koolis muteum on?" käänis uus üle
mus kõrmale.
Kooliõpetajal tuli meelde, et ametimennad hiljuti
malju noomitute toonud, kuna nendele mõne emakeele
tõna tarroituit rehkendate ülesannete teletutes tüüks pandi,
ja mastas:
' „On, kuid täiendame alatuta".
Kudus uus ülemus emakeele abile mõtmite peale
roaatas, ei latknud etitelemine meel telgitada, küll oli
ühett teitett inspektorilt tuttaroaks laanud, kes kuni tea
tama kooliõpetajate koosolekuni emakeelelise õpetute äge
mastane oli, päralt kohe teile poolehoidjaks lõi, kuigi ehti
neljatilma all, nii et tee mõfteamaidus tema karjeeri di
rektoriks taamiteks lugugi ei rikkunud. —
Jndia kuningas Shehran nõudis malemängu (Schach)
roäljamõtleja Setta 6ba Daheri käelt, nii teatab Rrabia
kirjanik Rtephad, et malemeister ite leidute eelt enetele
talu raaliks. Wiimane palus Tits teile
nituteraäe tumma, mis laadakse, kui etiDRV Bj
mete ruudukete peale I tera, teile ruummmm ;
b m m a
dukete peale 2 tera, kolmanda peale 4
B B E B
B B ■ B:
j, n. e. iga 64 ruudu peale eelmitett
B B B fl
kahekordselt arroatakte. Kui tee armu
B B B B!
1 1 S S 1
des roälja armati, tiis kohkus kuningas,
30
nähes, et tee nii kole tuur tumma oli, mida rudimata
temal tudija maksta.
Kui tuur tee nitu nõudmine oli ?
Kes ei tuuda rehkendama hakata, tee uskugu, et
nõudmine tegi ruälja:
18.446744.073709.551615 tera ehk
18 triljoni
446744 biljoni
073709 miljoni
ja 551615 tera.
Ligemal järelekaalumist on leitud, et niipalju nitu
ruõidakfe taada alles 70 aasta jcoktul, kui teile juures
terme ilma kindelmaa (ümargutelt 2 miljoni ruutpenikoormaf) nitu kölmi alla mõetakte. Rimetatud kogu teeks
roälja 52 biljoni puuda. Teiteti öeldud: teile nituga roõiks
kogu maakera kuiroa ata 1/s tolli pakfutelt nitukorraga
üle raputada.
Setumaa piiril hakas endine monopoli-müöja uut
kursti mõttes kooliõpetajaks ja aroas fealfamas ka oma
poodi. Ühel päetual tuli tema juurde tuftaro tetumeli ja
lautus: „Poodi-täks, a kuis taaste mullõ üts torokomka
nõutada ?“
„lllul ei ole, pole ka tarrois!“
„lTlis Sa no, herr, talgad, — rojet ma raha masta;
tuu Sulle ka mai hummõn päim uma Jroroo kuule.
noormees; «Ütelge mulle, kuidas meeldib Teile minu
uus fhlips ?“
Tuttaro neiu: «Oleks roaga ilus puhta maneski peal".
Sife-V\7encmaal olid talupojad jaotamilel ka klaroeri kallale
hakanud, mida ei tarroitada, ei nimetada olanud.
31
Wiimaks lepiti kokku, et klamer pooleks koogiti, mille ke
relt ühele lehma ruhi, tekkele leo mold roal ja tuli.
Samuti taadi kuurepäralikekt paarikümne tuhandalriett kunltmaakrit, mis pea terroet leina ehtis, ainult paar paan piltidega
mooderdatud päkka ja üks ahjuküte puid.
Lapse suu.
majaproua külalilele: „Pean reile, naabriproua, ütlema, et
enne pühaiid on küll roaga palju talitamilt. Cila oh mei tapetleenid maalmeister, põrandate puhastaja, petunaine, omblcjanna!
— „Hga kohtu pristaroi unustatid Sa, mamma, ara , täien
das maike Hans.
Sõnaroahäus.
Keegi naine pani tähele, et tema mees laulatulekõrmukt mitte
iSrmes ei kanna, maid rahakotis ja tegi temale etteheidet.
mees: „Illis ka Siis tahad ? Seal on ka tema koht: tulid
Sa ju mulle mitte minu, roaid mu rahakoti päralt .
Lapselik arusaamine.
Wäike Rnni laulab kõige taSiduiega ühte kirikulaulu ko
guni roeidral roiihl.
Cma: „Rga, flnnike, mis Sa $eai laulad r‘‘
Rnni: „£auluraamatus teriab ometi — omal miilil".
Kontferdis.
naisterühmas: „Küll peaks lauljannal raske tundmus olema,
kui ta näeb, et ta heal kaduma kakkab
meesterahroas: «Publikumil on meel piinlikum, kui laul
janna lellelt aru ci laa".
_____
WabandasD põhjus.
Kohtunik karskuie leiti! lackahoidjale: «Süüalune, Teie
olete leltli raha ära railanud ?“
Süüalune: «61, mul oli nõu kahjulikku puskari kokku osta
ja teda meie tegeroute piirkonnalt häroitada.
32
Cüialdöne talitus.
„Kui luur Teie põllumeeste selts on?" kükis rnõeras.
Liige mastas: „Ta on nii luur, et kuue aasta eelt ärapee
tud roäljanäituie sissetulek meel peakasfasle pole jõudnud".
Armastus ja hambawalu worreldes.
Nii kui armastus, nii wõtab ka hambawalu
söögi-isu, piinawad iseäranis öösel ja ei lase
magada.
Nii kui armastaja, nii ka hambawaluline,
ehk küll mitte alati hulluks ei lähe, nagu tõendawad, aga pea alati teewad mõlemad rumalusi.
Ei armastust ega hambawalu ei saa
warjata.
Nii kui palaw armastus, nii ei ole ka kange
hambawalu' miilaski igawene.
Armastajad ja hambawalu-haiged on mõ
tetes, kurwameelsed, waiksed, ctsiwad üksildust
ja ununemist.
Armastuse asjus ja hambawalu wastu on
palju rohtu, kuid ühtegi põhjalikult mõjuwat.
Wiimaks, nii kui armastus, nii ka hamba
walu jääwad sootumaks ära ja on wöimatud,
kui suus enam ühtegi hammast ei ole.
PruudikoOmine roöike-roendoste juures.
mõni päero enne Peetri-Pauli paeroa tuli roana £ukini-moor uudilega Rntolchini pererahroa poole: WäikeBorokiit tulla pühadel kosjailad kosilasega, et mõrsjat
näha saada.
33
«Teil on kaup, nendel ohja, ja ostja astub ette",
ütles roa’ Cukini-moor.
ITlitu päeroa käis flntokhini Dutinja nagu palaroikus ümber, tema mõtles:
„Kuidas mu tuleroane roälja näeb? Kuis ta ka
on ja kas mina temale meeldin?"
Duunja oli alles 17 aastat roana, tema nägi aga
meel üsna kui laps roälja, Uiski loeti teda külas juba
istuma jäänud tüdrukuks.
Pühadel, kell 2 lõuna ajal, kuulutas roihaielt hau
kaja RnMchinite õuekoer roõerase elteilmumift. Ulajas
ei olnud külakombe järele midagi ette roalmistatud, et
«ostjaid" roastu roota: laud oli katmata, Duunja oli juba
hommikul oma sõbranna juurde läinud, et sealt kutsuda
laske, kui parajane aeg pidi olema.
Külalised astuiid palaroasse, roaigu järele lõhnaroasfe tuppa, istuUd kõige pealmiste riietega ukse lähe
dal maha ja alcjafiroad ükskõiklatt, sagedasti peatama
jääroat juttu. Wiimati tuli Duunja. Tema oli õige eru
tatud. Ta ütles ainult: «Tere lõunalt," ja roilptatas
üle toa, kus ta toites otsas ühe eesriide taga ära kadus.
Seal ootas teda tema õde, üks agar ioldati-naine, et riietesse
ümberpanemife juures aidata. Tõmmati ka ainult uued
moodis-asjad roälja ja pandi roaljusti krääkhiroad kingad
kõrgete kontsadega jalga.
Kui Duunja enese ehtimisega malmis oli, roiis teda
õde kesk tuba, kus ta seisma jäi, et ennast maadelda
laske.
Kosilane, ilma habemeta noormees, piilus pool mär
gub tema peale ja lõi silmad maha, niipea kui märkas,
et teda tähele pandi.
Peigmehe hakkaja ema tõusis üles, astus Duunja
juurde, roaatles teda igalt kullest, kas temal ka kõik eht
sad asjad on ja kas juuMepats mitte roale ei ole.
Silmitsemine loppis Duunja kaluks ; peigmehe ema
pani roeel ette, et tütarlaps mitu korda üle toa käigu.
34
Duunja, kes häbilt filmi ei teadnud kuhu pöcrda,
täitis roiimafe fooroi. Sellega oli läbiroaatamife kohus
täidetud ja äriline külg tuli efile.
IMalie, manem õde, korraldas kõik luure arusaa
misega. Tema talutas noored inimesed mäikeste, kõrroaliste kambrisse ja ütles: „Flüüd tehke tutrouft". Tükike
aega istufiroad noored tummalt roaikides üksteise kõrrou.
Wiimati mõttis peigmees julgust ja kütis: „Kuidas Teie
nimi on?"
Jemdokija", mastas tüdruk mürisedes. „Kuidas
Teie ila kutsutakse?“ oli järgmine kühmus.
„Pamel Stepanoroitfch", kuuldus häbelikult antud
roastus.
„Ja Teie ema ?“ küsis noormees koguni tasa, selt
tal tuli meelde, et ema öelnud oli, ta rääkigu tala, et
prooroida, kas Duunja mitte nõrga kuulmisega ei ole.
„Glafira feodoromna", mastas Duunja. Jälle tuli
roaikus. lõpul kütis ta edasi: „ millega Teie tegemist
teete?"
..Jsa on potisepp. €ma ja mina talitame majas,
külroame ja lõikame milja," andis Duunja mõstuteks,
ennast kokku mõttes,
„ma olen juba kuulnud, et Teie ise milja lõikate,"
ütles noormees naerul muigataroali, sett Duunja meeldib
temale, ja ta kütib:
„Kas ma Teile meeldin, Jemdokija Pamlomna?"
Duunja tai koguni kohmetuks: mis pidi ta ütlema,
kuidas olema?
„Kui ma Teile meeldin, fiis taate Te’ minu näiteks;
ei meeldi ma Teile aga mitte, fiis ütelge mulle teda lauta
amalikult: parem nüüd aroalik olla, kui et päralt meie
roahel ühtegi kokkuleppimist ei ole, “ jatkas kosilane
edati.
See aupaklik, Mine toon liigutas Duunjat ja ta
kostis:
35
„Teie olete minu meele järele, ometi ei tea mina
mitte, kas minu roanematel tel aastal küllalt jõudu on,
et mind mehele panda".
„Kui neil mitte jõudu ei oleks, kiis ei oleks nad
meid mitte liia tulla latknud", armas peigmees.
Duunja oli lellega nõus. Seal amanes uks, ja flatalie kuttus peigmehe tuurde tuppa, ite ta aga jäi Duunja
feltti ja kütis teda, kudas kõik olnud; tiis miis ta õe
tuppa, kus Duunja jällegi eesriide Iraga ära kadus.
Waheajal olid külalited paktudes kulukates toojatelt
õige hõõguma läinud, kuna kombelt kinni pidades pea
lisriiete äraroõtmine ka tünnis ei olnud; nõnda aotatiroad nad asju, mis teal tulema pidid. Kui nüüd Duunja
tulnud oli, tiis nähti lellelt, et noored inimeted üksteisele
meeeldimad. Wanad tünditiroad ka kokku ja nõnda roõidi
tiis raske arutute peale kaatamara päralt üle minna.
Duunja ila hoidis ennatt diplomaatiliselt: tema ei
lausunud sõnagi, fuittetas piipu ja tülitas põrandale.
Üheltpoolt oli tee temale möga meeldiro, et teitett külalt
tuldud oli, et tema tütart kolida, teiteltpoolt tuli temal
raske ette, end omalt armtatt tütrelt lahutada; ka tundis
tema mõndatugutt kartust tütre mehelepanemitega ühen
duses oleroate kulude päralt. Kõnelemise jättis tema oma
targa naite hooleks. -Kuna miis ja komme nõudis, et rahaline ata lellel
alal meeste poolt õiendatud taaga, tiis algas kotilate itä,
kuiroapoalne, maiklane Tichan :
„noh, pruudi-ifa, nüüd tahame meie kaubad kokku
ajada, jlma lelleta ei lõhe. Kui palju mõtlete omale tüt
rele ühes anda?"
„Kui palju Teie nõuate?" kütis Paaroel etteroaatlikult.
„Kui palju Teie annate?" kütis Tichon häbelikult,
„ITleie anname oma tütre, Teie annate oma poja,
ja meie oleme tala," ütles Paamel naeratades.
„3a, ja, aga on ju kord miiliks, et pruudile ka
kaatamara ühes ontakte."
36
Paarolile näis see ootamata tulema.
— „ITleie anname omale tütrele kaks kasukat,
kümme kleiti, patju ja tarnalt ühes, kõik, nagu tünnis,
JTlis Teie meel tahate?"
— „Hm, hm," tegi Tichen, Jee on kõik hea, aga
—--------kaataroara ?“
— „Ja,“ armas Tarnel, „kolm rubla kaatamara
mõin ma igatahes meel anda".
Selle jutuajamise ajal istus kosilane kombe kohaselt,
allapoole majutatud peaga nurgas, mõlemad emad ta muti.
Pamli mii maste sõnade juures kerkis peigmehe ema eru
tatult jalule ja hüüdis: „Teie teete küli halja! Kes
annab tiis kolm rubla kaatamara?!"
Tekkis piinlik paate. Mi maks ütles Thekla Tichonile: „Wõta oma müts, lähme! Sa näed ometi, et
meie mitte ioomitud ei ole".
Reed tõnad haamaiiroad ölafirat ja tema ütles:
rJa meie tütar on Teile ainult tiis hea ja armas, kui
ta raha ühes toob! Kui palju nõuate Teie tiis?"
Tichon andis Theklale märku matkida ja ütles:
„ Pruul meeldib meile. Andke kaheksakümmend rubla, ja
tiis tahame paimelada."
„€nam kui kolmkümmend rubla meie ei anna,"
ütles Glafira kindlalt.
Pruadiroalijad tõult mad püsti ja lankufimad taatt,
kuna nende rõhutud, sõnakuulelik poeg neile järgnes.
„Kahju," ütles Paroel, „kosilane ei olnud laita, —
aga ema ...!"
Seal kostsid eeskojas tammud ja sisse astusid pruudrhõutajad.
„llleie lepime siiski meel kokku," tõnastas Tichon
naerdes.
Cdatitagan sõelumine algas uuesti ja loppis lellega,
et mõerad ukselt majja astusid ja äragi laitsid.
37
Glafira tõi pomiledes ühe roägeroa sõna kuuldumale
ja läks tütrega ära ühele nimepäeroa-pidule, kuna Paroel
ahju peale magama heitis.
flga umbes roeerand tunni päralt peatas ukie ees
üks laan, ja pruudinõufajad olid jälle seal.
— „JTleie oleme ara eksinud ja pöörasime uuesti
tagati. Lubage meid siia öömajale jääda?" ütles Tichon.
»01ge terroed tulemast," kõneles Paroel ahju pealt
ronides, „maja on ruumikas ja äket kaob kõikidele."
„Kas meie ei roõtaks siiski kõige enne ärilist ära
lõpetada ja kokku leppida?" pani lichon ette.
„riaine ja tütar ei ole kodus," andis Paroel roastufeks.
„mine, pruudi-itake, too nad ära: on ju ilma pere-emata ja tütarlapseta nii üksildane," meelitas Thekla,
Paroel täitis palroe ja läks. Pea oliroad kõik koos.
Duunja ruttas jällegi eesriide taha, kuna kauplemine
uuesti algas.
See kord aeti kaup kokku. Paroel lubas 40 rubla
anda; ka pidid mõlemapoolsetele sugulastele kingitused
tehtud saama. Rüüd roõeti roeimeroakaft kõik kaataroara
palakesed raõlja ja roaadati hoolsasti läbi. Kui see sün
dinud oli, ütles Tidion :
„Rüüd roõtkem palroetada."
Rurgas rippuroa pühale ees tülitati lambike põlema.
Pruutpaari õnnistati pühapildiga. Selle kombe lõpetutel
hakas Duunja roalitleroa ronti järele kibedasti nutma,
test temal pidi ikkagi raske olema isamajast lahkuda.
Paroel ruttas külakõrtsi ja tõi napsi. Raisterahroad kat
sid laua, töiroad auraroa teematina liste ja paniroad suu
piste malmis Peigmohe ema oletati au-ittmele ja lõbus
iöögipidustus algas. Rlles hommikute koidu tulekul tõittiroad külalised ära ja majarahroas läks puhkama.
Duunja aga ei saanud magada: tema pidi tuleroiku
peale mõtlema, ja ta süda tuksus pea rõõmu, pea hirmu
päralt, nagu linnukesel, kes ennast pefalt roälja lendama
toalmistab.
„Baltifche Zcitungi" järele äakla keelelt 5. 5.
Amper — elektri woolu tugewuse mõet. 1-amperiline wool
suudab 1 sekundi jooksul 0,009324 grammi wett ära lahutada.
40
Atmosfer — 30 tolli kõrguse elawhõbedasamba ehk 34
jala kõrguse weesamba rõhumine (raskus).
Diiün — jõu^d, mis 1 grammi raske olluse kiirust suudab 1
sekundi jooksul 1 cm. wõrra suurendada.
Hobusejõud — wõim, mis 1 sekundi jooksul suudab 15
puudalise raskuse l jala kõrgusele tõsta.
Kalooria — soojuse hulk, mis 1 liitri wee 1° wõrd soojemakstegemiseks ära kulub.
Oom — elektri takistuse mõet. Kui elawhõbedast juht
1,063 meetrit pikk ja 1 ruutmillimeetrit paas, siis teeb sarnase
juhi elektriline takistus 1 oomi välja.
Watt — elektri tööjõu üksus, 1 watt 1/736 hobusejõudu.
Wolt — elektrivoolu põnevuse mõõt. Kui 1 oomi takis
tusega traatjuhti mööda 1-amperiline wool jookseb, siis on voolul
I volt põnevust.
6.
Rahad.
a) Wenemaa rahad.
1 imperial zz 15 rubla;
2h
imperiali
imperiali zz 7 rubla 50 kop.;
1 rubla zz 100 Kop.
1/2
1/3
ZZ
10 rubla.
imperiali ~ 5 rubla.
Soomemaa 1 marn zz ICO penni zz 3?i/s Kop.
b) Wäljamaa rahad.*)
Sansamaa 1 marK ZZ 100 penningit. .
Austria Kulden zz 100 Kreutseri. . . .
Inglisemaa 1 nael sterl. zz 20 schillingi (ä 12
pence)
Italia 1 liire zz 100 sentesimi.....................
Prantsuse 1 franK ZZ 100 santimi . , .
Põhja-AmeriKa 1 dollar zz lOo senti . .
Rootsi ja Norra 1 Kroon s= 100 öre . .
— rbl. 462/s Kop,
-
»
783/4
„
9
„
453/4
„
- »
— »
1 »
571/2 „
371/2 „
941/4 „
*) Et rahakurs praegu wäga„muutlik on, sellepärast ei ole siis võima
lik kindlat tabelit kokku seadida. Ülevalpool tähendatud arvud on õiged sõja-eelse raha kursi järele.
41
Kolm tõenda.
Raamatult „Tori ja Tutebi ja teifed muinasjutud lastele-'.
Clalid ilmas kolm menda ja neil tuli mate hästi
palju fhen-fchcni roõlja kaemata, et rikkaks laada. naeratas neile roastu ja nad leicütd niiiugufe juurika, mis
oma fadatuhat keldri maksis.
Siis kanelelid kaks menda isekeskis:
„Tapame oma kolmanda roenna ära ja matame
ka tema osa endile".
nii nad tegidki.
Päralt jälle hakkas igaüks neilt, kes elusfe olid
jäänud, oma ette aru pidama, kuidas oma teilt menda
ära tappa.
Rad jõudsid ühe küla lühidale.
„lTline,“ ütles üks roend teisele, „osta külalt fuli
(toiina), mina ootan sind fiin".
Kui mend oli külas ära käinud, suli ostnud ja oo
taja roenna juure tagati ruttas, ütles tee roend:
«Kui ma nüüd oma roenna ära tapan, tiis on kõik
tali minu ja juur ka,“
„nii ta ka tegigi: laskis roenna püssiga maha ja
jäi fuli ära.
Suli oli aga mürgitatud, sett et tapetud roend oli
tahtnud sellega ka menda tappa.
nõnda taid kõik kolm menda surma. Kallis juur
Qga mädanes ära.
Sellelt ajalt saadik ei otti korealased enam ei juurt,
eflct raha, maid ottiroad endile rohkem roendi.
k
*) «Wcnnastamile" ehk mennas-ISprufe tegcmüe mood on
boreas roaga ltlaldalelt tarroituiel ja Tuure au Tees.
ja wanem raamatukaup--------- lus Worus on ---------
turu ääres, NAGELI majas, wastu turupoodisid.
Soowitame suures wäljawalikus kõiksugu waimulikkaj
teaduslikka ja juturaamatuid, niisama näitemängu raa-!
matuid ja luuletusi.
Suur paberi ja papi ladu. rzz
Kõiksugu kooli-ja kantselei tarvidusi, nagu: kopeerimist
ja konto-raamatuid, kirjutus-, post-, pergament-, kopeeri'
mise-, siidi-, kustutus-, joonistuse-, glanz- ja ilupaberitj
Maakaartide kopeerimise paberid.
Soome paberi ladu.
sulgi, sulepäid, joonelaudasid, tuschisid, maalimise wär
wisid, tsirklisid, pintslid, gummisid, joonistuse sõesid jne
S. Songi raamatukauplus,
WSrus, turu ääres, NageN majas,
Mänguriistad:
wiiulid, mandolinad, gitarred. balalaikad jne. ja nende
üksikud jaod ja keeled olid rahu ajal oma hääduse ja
odawa hinna poolest tuttawaks saanud.
Grammofoni plated. Peenemat sorti nahakaup, nagu rahakotid, portmaned, kirjataskud jne. Metall- ja portselan asjad, nagu
marmori ja klaasist alustega kirjutusnõud,
küündiajalad, kujud, waasid jne. Liht- ja
kunstitööde pildid, sisseraamitud ja raamimata. Akna ja pildiraamimise klaasi ladu.
Tasku-, laua- ja seina peeglid.
Juukselõikamise masinad, käärid, noad, ha
bemenoad, kammid, harjad, prillid, elektri
lambid, batareid ja tulesüütajad. Paremate
wabrikute lõhnaõlid ja seebid. Kraadiklaa
sid, Ilmanäitajad (baromeetrid) ja binoklid.
Jalgrattad ja õmblusmasinad on S. SONGI
kaupluses ainult kõige parematest wabrikutest.
Ka jalgrataste üksikud jaod ja gummid.
Toredad päewapildi, postkaartide ja salmide al
bumid. Suur piltpostkaartide ladu.
jflriiiste kirjade adress: S. Songi, Wõrus.
August Elber.
== Wõrus, ~~
Tartu uul. JNo 15, Munna majas.
IV
Kolonial-,
Tubaka,
Raud,
Teras,
Klaas ja
wj:
Portselani
kaubad.
Hinnad mõõdukad!
-^J
-□□l
Whus. Järi nui. Me 13b (mi Terrepsoni itaaites)
Soowitab
mõõdukate hindadega
Atru ja adra terasid,
Koorelahutajaid,
Hekslimasinaid,
Wankri telgi ja pussisid,
Wõimasinaid,
Peksumasina trumli liistusid,
Kaiasid, köie ja ohja nööri,
Akna klaasi, wankri määret ja
Kõiksugust teras ja raud kaupa.
Möldritele
soowitan
kunstkiwi materjali, nagu:
Räni,
Klormagnesiumi ja
Magnesiti.
Igafugufeid trükitöõfid, liht ja roavroitrukis,
roõimalikulf mõõdukate hindadega roalmistab
.SlWlÜM
WSrus,
riageli majas, turu ääres, nagu näituseks:
Waliffuskohfadele ja kohtutele:
fori ja kõiki roalla raamatuid, plankettifid ja
muid frükifööfid. Ka on ladus malmid roallaraamatud ja planketid.
Selffidele ja ühisustele: P^uiutuii, pidudude ja koosolekute eeskamatid, põhjuskirju, alesKutseid, aruandeid, kirjapeafid jne.
Koolidele:
^00ll.tunnistuJi>. aruandeid,
Ul’ tung, raamatuid jne.
fhurnalifid kroii-
Ärimeestele:
kirjapeafid, kumäärifid, armeid, tfeki.
. /oamatuid, äri-kuulutufi ja kaarfifid
hinnakirja jne.
'
Craifikufele :
,nln}e,kaaria» kihlakaarta, kutfekaarta,
......
ioii-atuie-, ristimise- ja matufe-laulufid.
Iinfifid hauapõrgade farmis, kõiksugu raamatuid jne.
fctf* hiri S* frÖk*-.tl*d2 k,?.i9e uu
|E
Palume adresli tähele panna
Seemne olijatele
täheleponemileksü!
Hea lõikus tuleb ainult heaft seem
nest. Tingimata iarroilik on selleparast
ainult head seemet maha külmata.
Kutt on nüüd head feemet
roõimalik odamasti osta?
Ainult
ongi
...... ...
Kaupluselt
Wõrus, Rageli majas, turu ääres,
kus seemnete kauplus iga aastaga laie
neb, kuna ostjate ringkond ühtelugu kasmab. See ostjate ringkonna alaline kasmamine ongi põhjuseks, et meie seemneid
suurel armul tellida maime. \X7eel tähtis!
meie jääme auliste ostjate ees term eks
aastaks kindlas kaupluses mastutajaks
ja ei kao turult. Head lõikust soowib
aupaklikult
S. Songi.
Wõrus, Rageli majas, turu ääres.
Palame adrcsli hästi tähele paana.
Cesti ITtaarahroo Oidu häälekandja
6 e s t i p ä e cd a 1 e h t
p ■ ■ ■
-— ■
ilmub 6 korda nädalas Tartus. =—____
Toimetuse ja talitule ruumid, Suurturg nr. 8.
£eht on sÕnnrnetewärske ja sisurikas, toob teateid
igast kodumaa nurgast, roäljamaalf ja Wenemaalt. Mu
retseb oma lugejatele selgeid üleroaateid kõikidelt sünd
mustest praegusel luurel ajaloolisel ajal ja roõitleb €estirahma tuleroiku ja hää käekäigu eelt.
Maaliidu ümber on ennast Lesti paremad ajakirjanduslifed ja leltskondlifed jõud koondanud.
Päätoimctajaks on kaubandus-teodufe kandidat 6. Westel*
Toimetule liikmeteks ajakirjanikud: M. Vekker, fi. ITloorton, 1. mändmets, 6. Mölder, õigufcteadlane 3. Parik, ajakirj.
iil. Raud, fl, Schnicker, õiguieteadl.R Tupits ja kirj. J. W. Weske.
Cehe lähemad kaastöölised on: 6. Ruie, Chr. flrro, M.
h Ellen, 3. Grünbcrg, Joh. Hanlcn, 3. fiünerlon. fi. Johani R.
3ürmann, P. Helilt, loh. Kalm, fl. Kitjberg, J. Ho dr es, R. Rohroer
J. Raamat ja hulk telli tegelasi ja haritlasi. . HZ
Cehe tellimife roasturoõtmife Kohtasid on
igas kodumaa linnas, kihelkonnas ja trallas.
Kuulutustel on Maaliidus suur mõju, sest
et lehe lugejate ringkond õige suur ja mitmekesine on.
Cehe tellimife ja kuulutule hind on lehe esimesel küljel
leida.
Käige austusega
Kirj astu fe Ühifus maaliit.
LcrsteLe
muretfege £esti keele õppimifcks kodus ja koolis:
P. R ä t [ e p’ a
128 lehekülge.
Hind
2
rubla,
P. Rätsepa
IM l
1. raamat, ileõpetaja aabits, II 11. jagu, esimese taime koo»
kõmas köites, kõige parema
liiastele, teMamal paberil,
ennesõjaaegse roalge paberi lj kõmas köites, piltidegapeal. 66 lehek. Hind 50k. jj 112 lehekülge. Hind 1 rbl.
Eelfeismate raamatute kohta on lugupeetud, erapooletult asja
peale roaatajad kooli- ja kirjamehed kõige parema loocoitule teinud.
S. Songi
Auke-crcröits.
Hind 40 kop.
Mesilaste mädapoja haigus ja lelle
arstimine.
Auhinnaga kroonitud kirjatöö.
Eesti keelde P.
fiind 30 kop.
C
e i n b 0 ck.
Uued ja
uuesti ilmunud raamatud,
mis S. Songi raamatukauplusest, Wörus foada on.
Geomeetriline joonistamine, Th. Usfifoo.
Kujutaro geomeetria, Th. Usfifoo.
Coodufeõpetus (algkoolidele ja kefkkoolide algkfasfidele,
fi. weidermann.^
Turnimife õpetus, R. Õunapuu.
Algebra ülesannete kogu, D. Rootsmann.
Anorgaaniline keemia, Annusfon,
Orgaaniline keemia, A. Aljak.
Analüütiline keemia, P. Kogermann.
Paar fammukeft rõndamife teed nr. !., Kreutzwald.
kesti manemad laulikud nr. II. ja 111., Kunder.
.Kooliõpetaja kalender-käfiraamat 1918—1919."
Sifu: Tabelkalender, tunnikaroad, pfieroaraamaf,
klasfi-journal, teated ja ametlik määr kõigi kesti
afut. kohta, teated kooliõpet. ühifufeft, kesti õperaamatute üleroaade, mõõdud, oskussõnastik j. m.
.Kodule roärroimife õpetus", kokku teadnud Alma Johanfon. .Odamehe" kirjastus.
.nurjaläinud äpardus,-' Ploompuu kirjastus, Tallinnas.
„Wares roaga linnuke", .Odamehe- rahroatõhtraamat
1919 a. jaoks.
„Sakfa keel ifeõppimifeks", Ameerika õperoiis roõeraste
keelte õppim. Dr. R. Rofenthali järele kokkuseatud.
.Ühisfegeroufeleht" nr. 1.
.Tegelik kasroatus enne kooli ja koolis," €. 6. niggol.
.Õppige Sakfa keelt".
.Tarroilik Sakfa-kesti sõnaraamat". Täiendanud keelteteadlased R. Kann ja Gusfaro Suits. 1TI. 40.—
.Sakfa-Cesti keele sõnaraamat" uuemas kirjaroiifis, tarroiliste grammatikaliste seletuste ja juha
tutega, 5. Songi, fiind 6.—
.Sirroilaud" 1919 a. kesti rahroa tähtraamat. Eesti Üli
õpilaste Seltti kirjastusel.
.Sakta keele õpetus" Eesti koolidele.. Kokku teadnud
liitkond fiaapfalu kooliõpetajaid,
«Termile õpetus", Dr. med. P. Heiiar.
«Sordikasroatus", M. Pill.
«3uureroilja feemnekasroatamine", R. Kohroer.
«Seemnemilja külroiroäärtus", 171. Pill.
«Sordikasroatus", 1. eriofa. Kartul, lina ja kõrsroiliad
m. Pill.
1 '
w1919 a. Põllumehe tasku-fcalender käfiraamat1.
«Põllutööleht" nr. 8.
«Sakfakeele õpetus", H. Kann.
«Sinine puri". Luuletus, m. llnder.
«Piierrot". Tuuletus, J. Semper.
«Teekond Hispania", fr. Tuglas.
«Kriitilised tundmused", 3. Oks.
.lume inimeselaps", J. Oks.
«Siluetid ja dekaratfionid", R. Roht.
„Siuru" 1., koguteos.
-
H.
„ iRoment" 1., koguteos.
.Roheline moment".
«3g arvetes labürendis", R. Roht.
«Kooliõpetaja kalender-kättraamaf", ilmunud «Odamehe"
kirjastusel.
„3umalaga €ne“, luulet., UJisnapuu.
«Eluõitteng", luulet., 171. Under.
«Tähelend", Koidula elulugu, R. Kallas.
«Hing ja roeri", fõjajutustus, R. Roht.
„R. K Tammsaare essee", ?r. Tuglas.
«Kunst ja sõna", koguteos, toimetanud sr. Tuglas.
»3ngeburg", romaan, B. Kellermann.
«Walge kinnas", romaan. M. Read.
«Rahroa-tähtraamat nr. I." «Odamehe" kirjastus.
«Kahe olemusega Mk", jutustus, I. London.
«nelja mäfk^nr. 2." Romaan.
«Keskaeg". Õperaamat, €. Rsfon.
«Kaduked märmid", R. lohannfon.
«Kodune tubaka kasroatamine ja roalmistamine".
«Rahroa ülikool", Eesti keele Õigekirjutuse sõnaraamat.
«Tuletõrjuja", R. Punga järele 1. Tammemägi.
«Ühismõngud nooresoole". R. Rull.
„Uus arstimifeteadus". Õperaamaf ja nõuandja termetele
ning haigetele (Weega arstimine), fouis Kuhne.
«Keetmise õpetus" R. Hoffmann.
«Karjakasrootamite õpetus", H. Sdiulzenberg.
«Kunlttriikimine ja ilutriikimine" ühes plekkide mäljaroõtmife õpetusega, £uife Põdder.
«Täieline feebikeetmiie õpetus", prao. fl. Kuuik.
«Uleie noored", J. Cattik. K. R. Hindrey pildid.
«Jgapäemane elu". Jaan Cintrop.
„eiu pudemed", Rntomardi.
«Sõja päiroilt", flnfomardi.
„du sügamutett". £uhan £iiro.
«Sutejaanistuted", 0. Hlünther,
«Arkamifel", J. Jägemer,
^Õnneotsijad ehk rahutumad maimud".
«Kuritöö", WI. Korolenko.
„R. Ttchehoroi roõljaroalitud jutud", 0. Truu tõlkes.
«Kuidas sõjas sõditakse", jutustus Peeter Suure ajast.
«Tiifus", Õnnistegija seltsiline ristifambas.
«Sootaguse tüdruk", S. £agerlöfi järele 1TI. Vekker.
«Emade kasroatamife kühmus", C. H. Riggol.
«Püüa edasi, ehk kuidas raskusi roõidetakfe", 0. S. Marden.
„Jme", 5. Bettexi järele ?. W. €derberg.| ^
„£uterufe roäikene katekismus", koolile ja leerile lühi
dalt ära teietanud, 171. Tipp.
«Katekismuse seletused", kirj, õpetaja 0. Sild.
„Wana lugu — alati uus". 3 maatuies.
«Õmbleja ja lauljanna". 4 maatuies.
„0ue Anne õnn". Rali 1 maatuies.
„Ööpik ja õe-tütar".
«nooruie pildid".
«Adrookat tohtri ametis".
„ mets “.
«fiafemanni tütred".
«ükskord ammeti on ta hästi teinud".
«Woorimees Aeniel".
«Bagdadi Kalif".
«Ratfafõitjate roõit".
«Saaremaa onupoeg".
«Kuilp Ants.
«Ceonarda".
«mari lones jo tema piibel".
«mängumehe laulud".
«maja maantee ääres".
«ITlerosi ema". Kalameeste draama 5 maatuies.
«maie mõte, ehk kes teab kuidas lood meel lähemad".
«Barfel Turafer”. Draama 3 maatuies.
.Kõrgemäe koolipapa".
«Puuiepad". K. Schänherri kurbmäng 1 maatuies, Juhan
Liim ja A. Simmi tõlkes.
«Kommisiari herra". 6. Courteline ühejärgul. pilt elult.
»Soo pinnal", näitemäng 3 maatufes.
«Tiiger". Qhejärguline naljanäitus, fileklis Kiroi,
Laste näitemängud:
„Rasta oma lastega".
„knele parandaja",
«haldjad".
„3dulu ingel8,
„3õulumees tuleb",
„Keu)ade teretus".
„£eib“.
„£umiroalgeke“.
„ITlajaroaimud".
«Marja ITladii ehk leitud sõrmus".
„mis kuuskede haldijad lasistaüwad". 4 rots.
«Pöialpoiss".
«Talroe tulek."
.Raorule pildid".
«Tabamata ime".
lidu kaob, kui Teie Edu kirjastuie raamatuid
loete. Lugeda ja õieti mõista!
„Sotfialne remolutfion", K. Kautsky.
«Seltskonna sotsialiseerimine", fl. Bebel.
«Majandusteaduse õpetus", H. Pöögelmann.
„€lu ja roditlus" 1. a., H. Pöögelmann.
..Sotfialdemokratia põhjusmõtted ja ligemad nõudmised",
6. Pöögelmann. Kautsky, Schönlanki ja teiste järele.
«Sotfialne rerooluMion* II. j., K. Kautsky.
Mitmesugused raamatud.
«Kes on Kaleroipoeg, Suur-Tõll ja nende kaastegelaled",
Willi Rndi.
«Kidunemife põhjused", K. Cinbund.
«kesti Karskuse Seltside Rastaraamat", k. K. S. Kefkt.
«Karskuse töös", Leeni Ploompuu.
«Lühikene kesti näitemängu ajalugu", 5. R. Pärmi.
„Kunit väetusainete tarvitamine", prof, Dr. P. Wagner.
harilikumad põllu kahjulikud mardikad ja nende hävi
tamine. Rgr. 3. Kipper.
kesti Põllumeesteseltside Rustaraamat, k. P. Ketkfelts.
Wiimasel ajal puudus täiesti Saksa-Eesti keele sõna
raamat. Nüüd on soowijatel vvõimalik niisugust sõ
nastikku, millest siin wäljawõte, 6 marga eest saada,
see on: 8. Songi
Saksa-Eesti keele sõnaraamat.
zufammen koos, kokku, ühes.
zufammen-binden kokku köit
ma, kokku liduma; -bredhen k. langema; -falten
k. panema; -kuppeln kos
ja sobitama.
Zufammenkunft f. -ünfte, kok
kutulek;
kokkusaamine,
koosolek.
zuiammen-fcharren
kokku
kaapima, (raha) k. ajama.
Zusatz m. -ahe, juurdepanck,
lisa, täiendus.
Zuschauer m., —, pealtroaataja.
zukhlagen kinni lööma,
Zutchneider m„ —, juurdelõikaja.
zuschneiden juurde lõikama.
ZutchuH m. -ütte, lisandus,
toetus.
Zuttand m. olukord, seisukord.
zuftändig asjakohane, omane.
zuRimmen nõusse hakkama,
n. heitma.
zutrauen usaldama.
Zutritt m. llglpealemlne, juurde
saamine.
zuuerläHig kindel, utaldam, us
ta®.
Zuöerficttf f. kindel laetus.
zuoorkommend
mütakas, tähele
panelik.
Zuroachs m. juurde kasroamine.
zumeilen mõnikord, roahel.
zumider roastu.
zumiderhandeln mastu käsku
tegema, talitama.
Zroang m. fundus.
Zroangs-arbeit f. -en, sunni
töö.
zmangsroeife tunniroiitil, mägiii.
zroanzig kakskümmend, 20.
zroanzig-jährig kahekümne
aastane ; -pfündig kahekümne-naelane.
zwonzigster Tag kahekümnes
päero.
zroar küll, igatahes.
Zmeck m. -e, eesmärk, ots
tarbe.
zroecklos otstarbeta,
zroeekmä^ig otstarbekohane,
zroei kaks, 2.
ztoei-beinig kahejalgne; -deutig kahemõtteline,
zroei-erlei kahesugune; -fach
kahekordne.
Zmeifel m., —, kahtlus.
Laste Katewipoeg.
Toimetanud Th. Uustalu.
Raamatu pealkirja jarde maid arroata, et ta ainult lastele
on kirjutatud. Teda raõib aga noorele kui ka manale ioomitada,
selt lellea raamatus on meie kuulsa lugulaulu „Kalemipoja“ silu
jutuks Seatud ning nii ladusas keeles ja huroitaroalt ette kantud,
et teda ;jaüks rdemuga loeb, w
j
Meie kuulus kirjamees C, R. Jakobfon ütleb «Kalemip o j a“ k< lita: «kesti kõige esimene ia kallim raamat ilmalikkude
raamatute hulgaft on „Kalero!pa g“, mille läbi eeitlafed tar
gemate rc hmaste juures on tuttamaks laanud. See raamat ei
tohiks keiiclgi puududa, kes taline eestlane tahab olla".
Meie parem Kalemipojo tundja, õpetaja Reimann ütles
a s f e K a 1 e m 1 p c j a“ koMa muti ieas : «Peame tunnistama,
et «Laste Kalev'poeg" Tifu jr, toore poolelt hea raamat on”.
Raamatu hind
5 kop.
S. Songi
raamatuköiirrnse ja pildiraamimise
= iööftt6a =
teeb igafugufeid raamatukõitmife töösid
lihtfaft köitelt kuni kõige peenema
o d. a o kuld köiteni o o a a
Wõetakfe
igafufufeid pildiraamimife
töölid roastu.
c’t==3n
1
Wöru EestiS«
li
m
Uil lill
Jüri uul. Linnavalitsuse majas,
Wotob raha igasugustes summades hoiule
ja maksab praegu:
oosfa peale pandud summade eest 4%
jooksma arme peale pandud surn. „ |°/o
seal juures ei ole hoiu lepa nejatel mingisu
gust margi- ega muud kroonumaksu kanda. ;
ühisus annab laenusid kuni 5 aastani maaparandamiseks, tööriistade muretsemiseks, seminete ja põllurammu ostmiseks ja igasugusteks
teisteks loomateks ette mõteteks.
Laenude kindlustuseks mõimad oila kaemehed, roäärtpaberid, obligatsionid jne.
j
j
\
i
Laenusid antakse ainult Ühisuse liikmetele.
ühisuse liikmeks mõib igaüks täisõigusline
isik saada.
t|
laenude eest coõtab ühisus praegu 7°/o.
lj
ii
j
Ühisus on arvatud igal äripäeroal.
|
I
lubatuse koosolekud, kus laenuandmine
otsustatakse, on igal esmaspäeval ja nel~
VaataUus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
U...Uus
Edu-kalender
1920.
Neljas aastakäik.
Uus
Edu-Kalender
1920.
Neljas aastakäik.
S. Songi trükk ja kirjastus, Wõrus, 1919.
Tähendus.
Selles tähtraamatus on nädalapäewade
ees uue, aga nädalapäewade taga wana
kalendri kuupäewad.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = keIl; m. = minut; p. = püha, päew, pärast;
e. l. = enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest
öösi kuni kella 12-ni päewal; p. l. = pärast lõunat
ja tahendab aega kella 12-est päewa kuni kella
12-ni öösi; ** = Luteruse usuliste kiriku püha.
Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab
Ida-Euroopa aega. Nõna kaua aa kui meil mak-
sew on Tallinna keskaeg, tuleb tähtraamatusse
üles pandud ajast 21 minutit maha arwata.
Aastaajad.
Kemade algab 2r.-märtsil kell 12.09 m. n 1
^umi algab 21. juunil kell 7,44 m. p. I.
Sügis algab 23. septembril kell io,26 m. e. 1.
olw algab 22. detsembril kell 5,17 m. e. 1.
Päikese ja kuu marjufused 1920 a.
mm.,**19?0 nQsfQl on 2 päikese ja 2 kuu varjutust
millest amulf esimene kuu marjutus meil näha on
_.
r!l Ta'elllle kuuvarjutus 2. mail; näha Curoopas faane-Hasms ja Jda-flmeerikas; algus kell 2
kefld4 Jf16.roartutus kell 3,15 min. hom.; ISpp
kell 5.41 mm. hom.
.
Osaline päikese marjutus 17. mail; näha
omult lõuna poolkeral.
i,
imeline kuu roarjuius 27. oktoobril; algus
Kell 2,26 mm. p.
lõpp kell 5,57 min. p. 1.
9
h.n - *1 Online päikese marjutus lo. novembril
Ameerikas * P' "
^äne-euroopas ja Põhja-
Pühap. 2. JÕuill p. [s. 1803. 13
Kreutzwald 14
Csmap. 3 • >i
s,
Teisip. Süüta 1. P. [Kunder
1652. 15
Kolmap F. Wiedemann + 1887. j 16
fleljap. [J. Bergmann s. 1856 | 17
Reede
18
Päike tõuseb:
Lähed looja.
1 kuupöero. kell 8,37 m.
11
*
„ 8,531 ff
21
„
» 9,02 „
kell 3,3o m„ 3,23 „
„ 3,23 „
Lcrcrdcrd,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri
järele, aga mis kuupäemade järele määratud, need
peetakse ikka mana kalendri järele, seni kui amet
likku muutust pole tehtud. Caupäeroal ja pühapäemal laata ei peeta, kui laadaaeg nende päemade
peale langeb, siis peetakse järgm. õripäeroal.
Jaanuaris.
Pärnus s k. miimasel keskn. — 6. Oudomas
I. meebruarini. — 7. Tartus, 5 nädalat: Wõrus,
3 päema; Orgital, 2 p.; — 8. JTlehikaormas 1 p. —
10. Haapsalus, 2 p.; Walgas 2 p.; Rosinal, 2 p.; —
II. Jõelehtmes Riida kõrtsi juures 1. p-; — 17. Kolumeres, 2 p.; — 20. Raplas flilo mõisa j. 2 p.; —
27. Rakroeres 2 p.; — 29. Uue-Piltsamaal; —
30. Wolmaris 2 p.
Weebruaris.
Lihulas esmap. ja teisip. enne Wastlapäeroa.
1. Baltiskis. — 3. Keblastes 2 p.; Wiljandis 8 p. —
4. Suure-Cähtrus 2 p.; Tartus 2 p.; Wõrus 1 p.;
Rägimäel, 5uures-£öhtrus 2 p, — 6. Paides 2 p.;
Harroas 3 p, — 3. Walgas, 2 p. — 12. Kuresaares
10 p. — 15. Wiljandis 3 p.; Oina külas Rlatskirai w.
— 13. Jõhmis 3 p. fiudrus, reedel enne Wastlap. —
2ö. Oisu m. 3 p.; Kimiloo kõrtsi juures, 2 p. —
22. Wõrus 8 p. Saaremaal, Orisaare mõisas; Sutlemma mõis, Iisaku m. 2 p. — 24. Wana-Kaltenis,
Kulinas 2 p. — 27. Rmblas 2 p. — 23. Pilguste mõis.
Saaremaa! 2 p.
Märtsis
Weimaris s. k. esimesel esmapäcmal. Raplas,
selle kuu esimesel esmap, ja teisip. Keilas, esmep.
pärast Z. paastupüha. 1, Ostrorois 10 p.; mõisaküla
alerois; Kodijärroe-Kitsel; Waimastroere-Sihil; Kar
manni mõisas, Pilistmere kihelk,; Painas, Oudoma
maak. 3 p. — 3. Rannus Kulli kõrtsi juures. —
5. Kastnal, Pühtitsas. 1 p. Kallaste külas. — 7, WäikeUlilas 2 p. — 9. Caekrocre mõisas 2 p.; Watla mõisas
2 p. — 10. Wõrus 1 p.; Wasknarmos, 1 p. Strägoroa
kiriku juures 3 p.; Ruhjas, Pikkjärroe Kitse kõrtsi j.
1 p. Ceisis. — 11. ITlõra mõisas, Tartu maak. — 12Wäike-Ulilas, Woldil; Wana-Pranglis; Kärgula-Sulbil
lp. — 15. Kellamäe mõisas, Saarem. Paides 2 p,;
Walguta mõisas 1 p,; märjamaal. 16. Walgas. —
20. Sõriste-Puskarul 1 p.; Wana-Rntsla Haukal 1 p.—
23. Roosas, Rõuge kihelk. 26. Wairoara mõis. 2 p,
— 27. Uderna kõrtsi j. 28. ITüssul Wasiselinna kih.
Wõrumaal.
Aprillis.
Wiljandis ncljap. pärast fiharoõtte p. tibulas,
neljap. pärast Ciharoõtte pühi. Pärnus kesknädal, ja
neljap. enne Jürip. — Rakroeres csmapäemal ja teisip.
pärast Ciharoõtte pühi. — Palmses kolmap. pärast
Ciharoõtte p. — Kose-Uuemõisas, esimesel esmap.
pärast Jüripäeroa. 1. Wastse-Pranglis, Koormere
kõrtsi juures. — Sadukülas, Pikknurme kõrtsi j.;
mustla alerois, Tarroastus. — 5. Koeru-Preedi Wahui
2 p. — 6. Cuutsnikus 1 p. Kilingi-Tlõmmel 2 p. — lo.
Wõrus, 2 p. Wafulas. — 11. Saaremaal, 2 p. lluetõroe m, — 12. ellamaal, Soonistes, 2 p. Kuristel
Suitsu kortli j. — 14. Saarem. Uhmardu kortli j.;
OimimaaL — 15. Kröüdneris Sulaaja kõrtü juures;
Haiga Maial 2 p, — 16. Walgas 2 p. Ahja Hartal,
2 p. Waiatus. — 17. WaMs-Aõas 2 p. ja Wõrumaal
Haanja roallas. 13. Aistis,- Kergus Pärnu maak. 1 p. —
19. Alamustes; Tormas 2 p. — 20. Kuhjas 2 p.; Auuslakulj 2 p.; Anija mõü. 2 p.; Kaareperas, Celtes. —
21. Walmaris 2 p. Karoastu-Koosal 2 p. — 23. Järroakandi m. 2 p. 25. Partii mõisas, Põlroa kih. Tfoorul,
Rõuge kiheik. — 26. Häädemeestel 5 p. Karmas
5 p. — 28. Alistus l p.; Reolas. — 29. Kaiameres
Rataste kõrtti juures 2 p.
Mais.
1. Karilatfi-Kdhril 2 p, — 5. Sangaste kirikukõrtfi j. — 9. Wõõbius l p. — 10. Oudomas. — 12.
Wdrus 1 p.
Juunis.
1. Wastse-Kuustes. 10. Mustwees 3 p. 11. Wõnnus 2 p. — 12. Märjamaal 2 p. — 14. Wana-Põltsamaal. — 16. Tahkuranna w. Woiste kõrtsi j. 2 p.: Rakweres 2 p. — 13. Walgas; Wana-Karistes. — 20. Paides 2 p.; Palmses 2 p.; Wõrus 1 p. — 21. Tartus 2 p.
27. Wiljandis 2 p. — 22. Tarwastus 2 p.
Juulis.
1. Leisis kaubalaat, — Pärnus, juulikuu esime
sel kolmap. ja neljap. — 2. Karksis, 3 p. 10. Kuresaares 10 p, — 15. Kuiel. --- 20. Pärpu aastalaat kuni
10. augustini. — 26. Weimaris. 28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal Säärel. 3 p. — 2. Tuhalaane m.
Wiljandimaal. — 7. Mõisaküla waksali j. 2. p. — 8.
Urisaare k. Laiksaare w. 1 p, 9. Koiwalinnas (Adselis). — 10. Walgas — 12. Saarde Pati mõisas 5 p. —
15. Marienburis. 18. Helmes 2 p. Häädemeestel 3 p.
— 21. Pootsis Selil w. 2 p. — 24. Jamburis 5 p.; Ruhjas; Vüastse-Nõos 2 p.; Vastsemõisas. Viljandimaal
2 p. Taliswiiral.
26, Wõrus l p.; Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal. — 28. Kilingi-Nõmmel 3 p. — 29. Lelles.
— 30. Kaan sus; Mehikoormal 1 p. 51. Kolga-Jaani
kirikumõisas.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel teisip, ja kolmap.
— Pärnus kolmap. ja neljap. enne Mihklip. — 1. lisakus 2 p.; Õisus, Türi kih. 2 p.; Loode kõrtsi juures,
Kuresaare ligidal; Raanitsas. 2. Abjas 3 p,; Tammis
tes, Pärnumaal. — 4. Uusnas; Räpinas; Uduweres.
... 5. Ruhjas; Sangaste kirikukõrtsi juures; Pikkjärve
kõrtsi juures. Sindis 2 p. — 6. Taageperes; Kergus
2 p. — 8. Saaremaal, Wõlupe kõrtsi juures; Rõuges;
Põlvas. — Tartus 3 p. — 9. Kastnal, Pärnu maak.;
Kiwi-Wigala poe juures 2 p.; Koiwalinnas; Saaremaal,
Paju mõisas. — 10, Saaremaal, Opi kõrtsi juures,
Järv/akandi m. 2 p.; Paides 2 p.; Sürgaweres 2 p.
Oldres 2 p.; Muhu Wana-Salitses ja Suures m. 4 p.;
Polnas 3 p. — 11. Saaremaal Koigi m. 3 p. — 12.
Wana-Antsla Haukal 2 p. — 13. Pööraweres, Pärnu
maak. —14. Toris 2 p,; Waltus; Kuresaares; Orgita!
2 p.; Põltsamaal 2 p. 16. Kirepis 2 p.; Amblas 2 p.
— 18. Rasinal 2 p,; Kolga-Liiwal; Audrus 2 p, Narwas;
Oudowas. — 20. Wana-Vändras 2 p.J Laanemetsa m.,
Kawastu Koosa kõrtsi j.; Keeni Tintsu kõrtsi j.; Hei
nastes 2p.; Tõrwa alewis 2 p. — 21, Taalis; Sännas;
Baltiskis 2 p.; Reolas; Wolmaris; Palmses 2 p.
23.
Kaiawere Pataste kõrtsi j. 2 p. —- 24. Lihulas 3 p.
Viljandis 2 p.; Võrus 2 p.; Sutlemas 2 p.; —
25. Saaremaal, iTlustla mõisas; flrulas2 p.; Kärdel Kannu kõrtsi j. — 26. Puka m. Tartu
maal; Tallinnas 2 p. — 28 jmaroere m.
Viljandimaal — 28 Kilingi Nõmmel; Rakmeres 3 p, — 29. Keblastes 3. p,; Keilas 2 p.
Tartus 2 p.; Leisis; Valgas 2 p.; Vastseliinas 1 p.
ÖKtobris.
Raplas esimesel reedel pärast ITiihklipäema. — 1 Crastmeres; heinastes 3 p.;
Rannus Kulli kõrtsi j. — Jõhrois s. k. kolman
dal esmap. 3 p. — Nuustakul 2 p.; Koloroeres. — 5. lohusuus 2 p.; Võõbsus; 6. Euutsnikus; Tarroasfus 2 p.; Jõelehtmes, Niida
kõrtsi ja Eafroine kõrtsi j. — 7. Koeru-Preedi
Vahul, 2 p.; Nurmi m. Tille kõrtsi j. 8. Haapsa
lus 2 p.; fžummulis Soe kõrtsi j,; Karistel,
Suitsu kõrtsi j. — 9. Kergulas Sulbi olemis.
— 10. Vasulas; Kõos 2 p. iRoostes. —
11. Krootuses; Eaatres Tartum. 2 p. — 12
Soonistes 2 p.; Võrus. — 14. Saaremõisa
Uhmardu kõrtsi j. Eiiroimaal. — 15. Pikknurme
kõrtsi j.; Kursis, Oriku kõrtsi j. 2 p.; Räginamäel, Suure-Eähtrus, 2 p,; Veski mõisas; Ta
gaperes, Nelme kih. 2 p. — 16. Rhja-Kärsai
2 p.; Waiatu mõisa j. — 18. Sindis; Hlõnistes, — 19. Kulina mõisas 2 p. — 20.
Eoosi-Einäora); Uues-Wändras Rõusal 2 p.;
FTlõra mõisas. — 22. Flissis 2 p. — 2.3. WanaRntsla-fiaukal; Raanifse mõisas. — 24. Kassi
nurmes; Rõuges. — 25. Walgas; Orvas; must
jalas. — 27. Udernas. — 28. Jõgema mõisas;
iTlissus; Weimaris 3 p. — 30. Kähri Karilatsis.
Nowembris.
1. Tartus; Kärus 2 p. — 4. Pühtitsas.
— 9. Patil. — 10. Wõrus 2 p.; Mustmee
alemis 3 p.; Ruhjas 2 p.; Paides 2 p. —
13. Pikkjärme-Kitse kõrtsi juures. — 15. Walroetis 3 p.; Wigalas 2 p. — 2ö. Walgas 2 p.
— 25. Wiljandis 2 p.; Weimaris 3 p. — 28.
Wõrus; Rmbla alemis 2 p.; Keilas. — 29.
Wana-UJändras.
Detsembris.
Pärnus kolmap. ja neljap. pärast 3. Kr
tulemise p. Eeli es, Hiiekõnnus esmap. pärast
2. Kr. tui. püha. — 1, Wasknarroas. — 3.
Rakroercs 2 p. — 5. Pööramercs. — 7. Wõobsus. — 8. Rarmas 2 p. — 10. Krüüdneris,
Sulaoja kõrtsi j.; Ruhjas. — 12. märjamaa
kiriku juures 2 p. — 13. Wõrus 3 p,
16, Paides 2 p. — 18. ma ost es. Kauksis. —
20. Weski mõisas. — 15.—24. Walgas.
Posti ja telegrafi tah
t ■ Kirjad:
kollalised, iga 15 grammi eest
kadumaalised, iga 15 grammi eest
roäljamaalised, „ 15
„
2.
—
„
50 „
—
—
-•..
„
,,
»
„
15
30 „
20 „
40 „
Postkaardid:
kadumaalised: üksikud
reastusega
roäljamaalised: üksikud
reastusega
3.
— mrk. 15 pn
Ristpa.elasa.ated:
kohaHsed, trükitööd kuni 15 grammini
muidu iga 100 grammi eest
alamäär äri paberite ja kaubapraa
mi de eest
kadumaalised: iga 5a grammi eest
alamäär äripaberite ja kaubapraoroide eest
roäljamaalised: iga 50 grammi eest —
alamäär aripaberite eest
r,
IVU
U U kl JJ I U U UJ
eeest
(' b I
kaubaproavoide
Trükitööd? ja äripaberite raskuse
ülimäär — 2 klg.
//m«
markideta,
Ls poolikult
maksetud saadete
eest nõutakse saaja käest puudutu
posfimaks kahekordselt sisse.
5
10
10
10
”
„
25
10
50
30
.5,
Tähisaadete
(kinnitatud saadeti?) eest lisamaksu
(pääle kaaturaha): iqa saate
paalt
6,
Rahakaardid:
kodu maal isad, kuni 25 margani
üie 25 marga kuni 100 margani
iga järgmise? loo marga ehk pas
liku loo marga eest
Telegraafi rahakaartide eest makse
takse paale selle meel: raha
kaartide eest kuni 100 margani
rahakaartide eest üle loo marga
Telegraafiline teade telegraafi raha
kaardi käfferoilmise eest
Tahasaafe summa — piiramatu.
7..
Wäärikirjcd:
sisamaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest; pääle selle kinnituse
lvi..... raha iga 100 marga paalt
u/a ärtus — piiramatu.
Tahifusraha iga kirja päält
(Väärtus eelpool tähendatud tabeli
järele.
8.
Pakid:
kaaluraha iga kilogrammi eest
atamäär
Wäärtusemaks (cuäärtpakkide eest)
nagu määr! kirjade juures.'
Cihtpokid (s. o. ilma määrtuscta)
mõiroad ka tähtsaadetena
postile antud saada lisamaksu
eest iga paki paalt
Paki ülikaai = 50 klgr,
9.
Tagatiskwiitung
10.
Nõudekirjad:
postisaate järgiotsimise üle, iga saate
kohta
postisaate tagastamise ehk tema
adrcssi muutmise üle, iga
saate kohta >
11. Järelmaks:
Jga iOO marga järelmaksu eest
Järelmaks roõib tähtsaadete, mäartkirjäde ja pakkide paale pan
dud saada.
12.
Kojuwümine:
rahakaartide ja tnäärfkirjade paalt
mitte üle 500 marga, iga saate
eest
pakkide päälf iga üksiku eest: kuni
5 kilogrammini
üle 5 klgr. iga kilogrammi ehk selle
jao eest lisamaksu
13.
Abitööd rahwale:
adressi kirjutamine
kirja ning adressi kirjutamine
nõudekirja kirjutamine ilma trükitud
tühikuta (blanketita) postikroiitungi kopeerimisega
14,
Telegrammid:
— mrk. 15 pn.
kehalised, iga sõna pääit
alamäär
1 „ 50
kodumaolised, iga sõna päcüt
— » 25,,
alamöär
' 2 „ 50 „
kiirtelegrammid — 5 korda kallimad
HKõõdud.
Meetri mõõtude eel- ehk tünnitustõnad:
kilo = 1000, hekto = 100, deka = 10,
detfi = 1|io, tenti = ^ioo, miili — ^iooo.
Pikkufe mõõdud,
Rlusmõõt on meeter.
Kilomeeter (km) = 1000 meetrit, hektomeeter (hm) = 100 meetrit, dekameeter (dkm)
10 meetrit, meeter (m) = 3 jalga
3 i7jioo tolli ehk ligidalt 1 t?Ja arL, detfimeeter
(dtsm) = 11 io meetrit, sentimeeter (sm.) =
I/ioo meetrit, millimeeter (mm) = ^iooo meetr.
Pinna mõõdud.
Ruutmeeter = l09iio ruutjalga. Põllumõõtudeks tarroitatakfe aari \a hektari. Rar on
1 ruutdekameeter, hektar on 100 aari ehk
100 ruutdekameetrit ehk 10!n desscitini.
Ruskute mõõdud.
Hlusmõõt on gramm (gr,).
Kilogramm (kilo) kg, - 3 000 gr. = 2 naela
42 2|5 foSotnikku, I. o. ligidalt 21!2 naela,
gramm"™ 2 3 4tilioo dooli, L 0. ligidalt '4 lolofnikku, milligramm (mg) - di000 grammi,
tonn - lo fcntneri ----- .1000 kilogrammi -61,048 puuda^fenfner
3 00 kilogrammi
6,105 puuda, 1 SaMa fenfner = 50 kilo
grammi = 3,052 puuda,
Kas on kasulik ning odav pesu jaoks
seebi aseainet „Leokogen’:iH pulbrit
tarvitada.
Selle küsimise võin ma rohkem kui
jaatavalt vastata. Jiisikliku katse kaudu
olen otsusele jõudnud, et nüüd võin ise
ja alati oma pesu väikese vaevaga
pesta, pole tarvis ei libedat ega seepi,
vaid ainult seebi aseainet „Leukogen’i,,
pulbrit. Kui seebiga pesu pesta, läheb
tarvis kas kanget libedat ehk soodat,
mis aga käed veriseks lõhub. Tegin
katset „LeukogenT‘ pulbriga pesu pesta
ja se sündis väikese vaevaga. ,,Leugo~
Senti*‘ olen mina järgmiselt tarvitanud:
20 naela pesu jaoks võtsin 3 pange
sooja vett, milles 7* „Leukogen,i“ pubri
pakikesest ära sulatasin, (Ühes pakis on
Va naela ehk200grammi pulbrit). Pulbri
tõttu läks vesi hästi pehmeks, panin
pesu sinna vette ning lasksin seal ühe
öö leos olla.
Järgmisel hommikul pesin samas vees
pesu korralikult läbi, viskasin selle vee
ära ja võtsin 3 pange keeva vett, milles
ma ülejäänud s/4 osa „Leukogen’i“ pul
brist ära sulatasin; selles vees keetsin
ma pesu 2 kuni 3 tundi. Siin juures
on tähtis tähele panna, et pesu, mis väga
must pole, läheb poole tunni keetmisega
puhtaks. Et kokkuhoidlik olla ja puid
mitte raisata, keetsin ma pesu lõuna
söögi valmistamise ajal. Kui pesu keede
tud — saab ta samas vees jälle hästi läbi
pestud, siis puhtas külmas vees lopu
tatud ja välja riputatud. Ka rasvasid
plekke riiete seest, millel aga kindel
ning hea värv, saab selle pulbri
abil ära kaotada. Lõpuks pean ma
tihendama, et seebi aseaine „ Leukogen'i" pulbriga pesemine palju oda
vam tuleb, kui seebiga. Näituseks
ühe poole naela raskuse musta särgi
peale kulub 5 grammi „Leukogen’i“
pulbrit, mis 12i/2penni maksab.(„Leukogini pulbri pakike, 200 grammi ras
kune, maksab 5 marka).
Postimees 25. nom. Ns 259-
1 ürtu mul.,M'9bKubly kfu.iplns
Tsartiu uu!. M !§, Fflima
äoolo
Suhkrut
Tee. cl
Köh CD!
Kökkciö
Komwekke
trossi
Paberossi kestusi
j, n, €-
DC
o
ziiniziõzzs.
3ö
A H K G IZ D H G H K
Seebi kärni
Seepiisi
masina õli
Pefroleomi
Tisleri liimi
Kabja raudu
naelu
Sõnniku miglad
Teras-kdupasi
Klaas asju
j- n. e.
jr*
S. Sor)g?
sõnaraamat
uuemas kirjaviisis, j tarviliste
gramatikaiiste seletuste ja
juhatusega.
Iseseismaks ehk teiste
raamatute kärmal tulu
saks käsiraamatuks
kodus ja koolis määratud.
3
(enne Terrepson)
Jüri uul. Nr, 13b
Soomifob omast lodust
t
Petroleum!
Seebi kimt
Köie ja ohja nööri
Uisu raude.
Mitmesugust raud- ja
teras-kaupasid
J(olorfialfaupasicl
h.
jne. jne.
jS
S. SONGI
Trükikoda (Kulfur), raamatukaup
lus, raamafuköiimife- ja pildi*
raamimise töötuba.
‘"kewadel'
Loomatoidu-, aiaroilja- j. n. e.
korraline Seemnete
W üük.
Warits, turu ääres, RageH majas.
£ühike adress ja telegrammid:
S. Songi, Wõrus.
Cdülildf |üoodföt(? kirjadega, nagu kõik
parem aua kirjandus, on trukitud:
P, Rätiep' a
healed.
L raama!:, ifeapelaja
aabits, kõmas köites,
kaige parema eimefujaaeuie malge paberi
peal. 66 letid:.
H. jagu, etimefe taime
koolilastele, felleüamal
paberil, kõmas köites,
piltidega. 112 üehek.
6el teis toal e raamatule kohta on lugupeetud,
erapooletult asja peale vaaatajad kooli- ja kirjamehed
kciige parema, loom Ilule teinud.
S. S ängi
timd 40 penni.
Rlefilaste mädapoja haigus ja
lelle arstimine.
Rukirmaga kroonitud kirjatöö.. Lesti keelde
P. Ceinbock.
Tartu tuil, JN» <>a.
Soola
Suhkrut
Kohtul
Teed
fieringaid
Pipra-kilu
Seebi kiu?!
Seepisi
Petroleum]
fiobuse raudu
Raua haake
Paberosse
Sigarid
Paberossi kestasi
Küünlaid
j. n. e.
VaataJ. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisr...J. Lindeberg & A. Enno
riidekaupluse ja
walmisriieteladu
kalender 1925
Tartus, Kaubahoowis nr. 36
Lahkeks meeletuletuseks wanadele
tuttawatele ja uutele arisSpradele.
J. Lindebergi & A. Enno kirjastus, Tartus 1925.
Uuesti asutatud ja ainukene
kõige täielikum Eesti
walmisriieteladu.
2
---------------- ■—-——————
Teretuseks.
Hea kaup on iga ostja ülem hüüd.
Seda pakkuda on meie suurem püüd.
Teame, et äril siis on õige alus,
Kui on ausus, õiglus tema talus.
Sellest meie hüüdsõnast juhitult, asutasime
endise E. Tobiase ärisse
ttt. 36,
Kaubahoowis
LLrre täiendatud riideLaRpluse ja
esimese suurema walmisriieteäri
ja loodame kindlasti toonu tuttavaid, kes meid juba sellest ajast tunnewad, kui olime alles wõõral leitoal, kui ka uust ärisõpru ja poole
hoidjaid toõita.
Meie äri peab kõikumata kinni õiglastest hindadest.
Meie äri peab kõikumata kinni kauba headusest, mis hinnale
vastab.
Tulgu laps, tulgu tudisev vanakene, tulgu asjatundmata ini
mene, — keegi ei pea nurisema, et tema oskamatust ehk nõrkust on äri
lises mõttes ära kasutatud.
Mõnes kaupluses ei taheta inimest toälsa lasta, kuni ta omale
midagi on ostnud. Temale topitakse, sunnitaks poolvägisi midagi
kaela, ilma et see mõnikord ostja maitsele vastaks.
Sarnast tüütamist meie kaupluses ei tunta.
Tulge ainult
vaadake, walige, kuulake hindasid. Ei leia teie omale selkorral teie
nõuetele vastavat kaupa, siis ei tohi meie äris keegi teid ostusunniaa
tülitada, vaid katsume oma kaubaladu alatasa täiendades ka igat eri
nevat soovi arvestada ja seda jõudumööda täita.
Usume, et rahvas meie noort ettetoõtet toetab, mis õiglaseks
vahemeheks tahab rndewabrikute ja rahva toahel olla, soovime kõiaile
wiljakat ja töörõömsat aaStut I
a
Z. Lindeberg & A. Enno
Riidekauplris ja walmisriieteari,
===== Tartrrs, Kembnhoowis rrr. 36.
3
Nääri-kiiu
Küiinla-kuu
Paastu-kau
Jaanuar.
Weebruar.
Märts.
19
N. Nääri p.
2 R. p. t. 9,02 3 20
21
8 L. L L 3,32
4
5
*6
7
S
9
10
22
P. p. 1.9,01
23
E. L l. 3,36
T. Kelmek.p. 24
25
K.
26
N.
27
R.
L. Paavli p.
28
11
12
13
14
15
16
17
P. p. t. 8,55
E. 1. 1. 3,48
T.
K. Karjuse p.
N.
R.
L. TBnise p.
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 8,46
L l. 4,02
25
26
27
28
29
30
Sl
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p.t. 8,34
l. 1. 4,17
29
30
31
1
2
3
4
€ 5
P.
E. Kihla päev.
T. p. t. 8,16
K. L 1. 4,39
N.
R.
L
19
20
21
22
23
24
25
i
2
3
*4
5
6
7
P. p. t. 7,10
E. 1. 1. 5,42
T.
K. Palwe p.
N.
R.
L
valmis ülikonnad ja palitud, suures
väljavalikus ja odavate hindadega.
J. Lindeberg & Ä. Enno
rödekauplus ja walmisriiete-Iadu.
2
3
€ 4
5
6
7
alg. 8
16
17
18
Kaubahoowis 36.
eo
&
16
17
18
19
20
21
22
i
2
3
4
5
6
7
I
1
I
I
4
Jüri-kuu
Lehe-kuu
Aprill.
Mai.
1 | K.
2 N.
3 IR.
4 |L
*5
6
7
8
*9
*10
11
1
1
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
p. t. 5,42 -tz
L 1. 6,53
19
20
21
22
Palmip. p. 23
24
Uiwiiii. eesti. 25
[waU ISIS 26
8. Neljap. 27
S.Reede[® 28
29
*12 P. l.Ü.p. Eesti 30
omiw. k. 191?
*13 E. 2. 0. p.
31
*14 T. 3. Ü. p.
1
15 K. [SBhui piew 2
16 N. p. t. 5,- M 3
17 R. L 1. 7,27
4
18 L.
5
19
20
21
22
23
24
25
P.
6
E.
7
T.
8
K.
11919. 9
N. ÄsutSegnkck. 10
R. Ulriplnr.® 11
L. Markase paew 12
26
27
28
29
30
P. p. t. 4,33
1. I. 7,50
E.
T.
K.
N. Taale risttp.
*1 R. Esim.maip. 18
2 L. [Woläri p-3 19
3 P. listi 1. p.
20
4 E. p.t.4,12
21
L
1.
8,08
5 T.
*22
6 K.
23
7 N. Linna risti p. 24
8 R.
25
9 L. lipsis p.
26
10
11
12
13
14
15
16
P. p. 13,58
27
E. L L 8,21
28
T.
29
K.
30
N. Lehe r. p.
1
R.
€ 2
L.
3
17
18
19
20
*21
22
23
P. p. t. 3,43
4
E. I. 1. 8F6
5
T.
6
K.
7
N. Taewni. p. 8
R.
S 9
L.
10
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17 *31|
Jaani-knu
Junni.
*1
*2
3
4
5
6
E. \2. Nelip.
T. 3. Nelip.
K.
N. Tallinnani .eest
R. sakist 816.
L.
7
8
9
10
11
12
13
p.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
p.
E. Mi piew
T.
K.
N.
R.
L
21
22
23
*24
P. p. t. 3,30
11 25
E L L 8,50
12 26
T.
13 27
K.
14
N.
15 28
R.
16 29
L.
3 17 30
P,|L Nelip.
18
p. t 3,11
1. L 9,13
19
20
21
22
23
24
|
1
25
26
27
28
29
30
e 31
2
3
4
5
6
7
1
P.
H
E. Suwe alg.
9
T.
10
K. Jaani p. 11
N.
12
R.
13
L. 7 ssgeja p. 14
P
15
E. Peetri p. 3 16
T.
17
Kangal Õ ime
kõrges headuses ja suures wäljawalikus.
Pleegitud ja pleekimata kodu- ja
zx e
1 j
wäljamaa wabrikutest
pvö Ui llCl,
Tüll- ja soome akna-kardinatd ja kõiksugu sowe
hooaja uudiseid, nii et seda nähes juba süda ilutsema lööb.
J. Lindeberg & A. Enno LNLL
Kaubahoov M 36.
1
j
|
s
j
I
5
Heina-Im
Lõikuse-kuu
Juuli.
August.
1
2
3
4
äeisa-M.p.
p. t. 3,13
L L 9,22
18
19
20
21
5
6
7
8
9
10
11
P. p-1 3,15
E. 1. L 9,20 @
T.
K.
N.
R. 7 weeaa MV.
L.
22
23
24
25
26
27
28
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L
29
30
1
2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
P. P. t. 3,37
6
E. L 1. 9,02
7
T.
8
K. HI*M. p. 9
N.
10
11
R.
L. Jakobi päw. 12
26
27
28
29
30
31
P. p. t. 3,51
E. 1. L 8,49
T.
3
K. Oltwi piev.
N.
R.
p. t. 3,25^
L L 9,12
13
14
15
16
17
18
September.
L.
19
P. p. t. 4,05
E. L L 8,34
T.
K.
N.
R. likkiva sel. p.
L.
20
21
22
23
24
25
26
9
10
11
12
13
14
15
P.
E. Uäiifiž päew.
T.
T
K.
N.
R.
MM. ?.
27
28
29
30
31
1
2
16
17
18
19
20
21
22
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
25
26
27
28
29
P.
E. Partii MV.
T. p. t. 4,56
K. L L 7,35
3
N.
R.
L. letem. p.
1
2
3
4
5
6
7
8
30 P.
31 E.
twr-
•
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L
6
7
8
9
10
11
12
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
13
14
15
16
17
18
19
P.
31
E. Biiti Kenj. p. 1
T. p. t 5,42
2
K. L L 6,36
3
N.
4
R.
G 5
L.
6
20
21
22
23
24
25
26
P.
T.
K.
N.
R.
L.
7
8
[Sügise alg. 9
p. t. 5,59
10
L L 6,13 &
11
Uste. $.p. 12
Öp. Job. p.
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
14
15
DM. 16
17
a. t. 5,11
1. L 7,16 Ä
yssi-Maarjo p.
p. t.õ,29
LI. 6,53 E
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
39
üdist p.
Wtiamamautlid kummist ja presendist.
Moodsad suwi - ülikonnad ja palitud meesterahwastele, et
ilusamat ei leia.
Kauni-mustrilisi suweriideid neidudele, noo
rikutele ja naistele, nii et kuskilt
paremat ei saa.
J. Lindeberg & A. Enno*
riidekauplus ja walmxGriiete-ladto.
Kodu- ja wäljamaa wabrikute palitüriiet.
Häid karakul ja teisi mitmesuguseid kraenahku ja krae*
sametit, watti ja watiini meeste- ja nalster. palitute jaoks.
J6ulumehed, kes suure jõulukotiga perekondadele, sugulas
tele ehk sõpradel^ rõõmu tahate teha, kõigeparemad wäljawaliku
võimalused leiate alati
J, Lindeberg & A.Enno
Kaubahoowis nr. 36.
7
HOüd rahwale I
Kõigele rahwale — linnas ja maal,
Kõigile teatame kodumaal:
Riideäri, moodne ja uus,
Asub nüüd Kaubahoowis
1 - - kti nm
uu $,
Lõunapool küljes, kus mahe ja soe,
Põhjatuuled seal ligi ei poe,
Juhiwad kauplust, kes aastate reas
Harjunud, wilunud kaupade seas.
Ostma ei sunni, ei tüüta, ei käse. —
Walige, waadake, proowige ise.
Nähes me riiete — siidide sära,
Paljugi kaupa siis ostate ära;
Asub siis tutwus ja sõpruse side;
Lahkus ja Õiglus, see olgu ta pide.
Mugawam rlideostukoht Tartu linnale ja
ümbruskonnale kui ka esimene suurem waSmisriieteSadu
TöM «MMM nr. 36.
1 iMfci z
l
too
end. K. Abeli ärijuht
9.
8
Esimene WUKS« Eesti oalmisrliete-Iadu
Tartus, Kaubahoovis nr. W
Meesterahwa
ülikonnad.
kevade-, suveja talvepdlllUll
mitmesuguses headuses ja mit
mesuguste hindadega.
Ladus alati
TartllS» MÄÄZSEis N. M
Naisterahwa
:: palitud
iga aastaaja jaoks, kõige uue
mad moed, pidav riie. Hin
dade ja väljatöötamise poolest
suur mitmekesidus ja välja
valik.
Kõiksuguseid kraenahku
meeste- D naisterahvaste palitute laoks
Sada protsenti
wõib iga noormees neidude
armastust wõita, kui ta oma
mehisuse tõstmiseks mood
sa ülikonna J. Lindeberg &
A. Enno walmisriiete-ladust
ostab.
Kui ladus ei juhtu erine
vatele tahetele vastavaid ülikondi, meeste- ehk naisterahvapalituid olema, siis õmmel
dakse nad kiires korras ja
samade hindadega nagu nad
laduski müügil on.
Kõige austusega
1.1
Palume kõike linna- ja
maarahwast meid waatama
tulla. Meie siht on suur läbi
müük, võimalikult väikese
kasuga. Walmisriiete-äri ole
me oma riidekaupiuue peale
II-korrale asetanud, kus ost
jatel avara ruumi tõttu välja
valiku ja selgapassindse või
malus suur.
UIL
Sada protsenti
wõidab iga mees- ja nais
kodanik oma wälimuse tõst
miseks, kes ostab omale
hästipassiwa hooaja palitu
J. Lindeberg & A. Enno
walmisriiete-ärist.
Walmisriiete-ladii ja riidekatiplus.
10
Eesti riigi wiimarre pahe orr kvrwaldatad
Meil käiwad kõrged külalised
Sest a'ast, kui Eesti riigi lõi.
Siit proowiks endale nad wiiwad'
Me' põlewkiwi, munad, wõi.
Kõik neile wäga meeldib, sobib —
Küll sea-pekk ja karbonaat.
Ja Eesti rahwa sitkust kiidab.
Mi peenelt iga diplomaat.
Kuid siiski, keegi mõõras leidis:
Liig hooletult me riietud,
Me rätsepatel' ette heitis —
Üks kandwat kuube nagu kotti.
Kust sisu wälja puistatud.
Ja teisel kael, kus Pole lotti.
On liiga wälja lõigatud.
Seal palitud kui kaabuääredOn eest ja tagant kõwerad;
Nad kulutawad tzüksiääred,
Ja kandjat nõnda tüütawad.
Mi laitnud wõõras meie moode
Ja meie riide kohmakust.
Et asi kuidagi saaks joonde —
Diis kindlat kätt on tarwis just.
Siis Lindeberg ja Enno kohe
Ai kokku targad rätsepad.
Et kaoks Eestist seegi pahe,
Saaks ülikonnad kaunimad.
Nüüd nende walmisriide ladu.
On suure pöörde Eestis teind.
Ses suhtes hallitusel on kadu,
Mis külalise käitus toond.
*
Sest tulge naised, tulge neiud.
Me walmisriide ladusse.
Siin alati teil suured leiud,
Wõiü kaunist kanda kodusse.
11
Kas olgu sügis, talwi ehk suwi —*
Teil palit kohane on siin.
Sest keegi halba teil ei soowi.
Mis pärast kanda oleks piin.
Ja meeste jaoks on shik ja noobel
Häid ülikondi passiwaiö.
Kas Lalwepalit — krae karakul,
-Ehk 'suwi-sügispalituid.
Millal tuleb maailma lõpp?
Wiimasel ajal on tekkinud hulk ennustajaid, kes tunnewad
ennast kutsutud olewat peatset maailma lõppu ette kuulutama;
selle tagajärjel on ikka nagu sarnastel juhtumistel, teataw ärewus rahwa seas.
Mis on selle põhjuseks, et sarnased ettekuulutused kergesti
uskujaid leiawad, küsib ehk mõnigi uudishimuline lugeja.
Erakorralised usulised, sotsiaalsed, poliitilised ja klimaati
lised olud.
Usklikud ütlewad: Kristuse wastane on iiles tõusnud (mõ
ned arwawad, see olewat usuwihkaja Wenemaa), kes oma küüned
terwe maailma järele wälja sirutab, sest kurat lastakse enne wiimast päewa lahti ja temale antakse meelewald inimeste üle.
Siis annawad weel suurt tõuget maailma lõpu uskumisele
kohutawad kuritööd, mis siin ja seal sünniwad. Tekiwad inimeseliha-sööjad ja noorte inimeste tapjad-wägistajad, nagu seda
hiljutised Saksamaa sündmused ja protsessid näitawad, kus ini
mese jätistega aeda wäetati ja inimlihast worstid müügile saa
deti. Ameerika noored miljonäride pojad meelitawad oma sama
Manuse sõbra kõrwale ja tapawad selle ära, et mingisugust hir
must kirge rahustada, ja kohe nagu wastukajaks.tulewad sarna
sed teated ka Itaaliast.
Tahtmata jääb ehmatades iga inimene nlõttesse, ehk on
siiski tõde, et kuri on lahti lastud möllama, sest aeg ja kohtupäew on ligi.
Selle mõju tõstmiseks töötawad ka meie usuwabal ajal pal
jud usulahud kaasa, iseäranis adwentistid. Nende kogudused
12
kaswawad fiirestt nii limal fui linnades, sest neid loetakse fiutoitawateks oma ettekuulutuste pärast. Piibli, tabelite ja piltide
abil nättawad nende jutlustajad inimsoole kiirelt liginewat ilmalõppu. Ameerika adwentistid proklameerisid terwes maailmas
ema lendlehtedega kõige üha lõppu 6. weebruariks s. a. „ Nende
kuulus naisprohwet olewat nägemist näinud ja temale tähenda
tud päew teada antud, adwenttstide ettekuulutustest on nii Paliu
tühja läinud, sellepärast wõeti ka mõnel pool koguduste juhtide
poolt ennustus kaheldes lvastu, siiski lagunes kohutalv teade
kiiresti laiali, mitte ainult adwent-usklikkude seas, waid mõjus
ka teistesse, sest hirmul öeldakse suured silmad olewat. Nii miimestki kodumaa nurgast tuli teateid, kus inimesed oma töö lvastu
hooletuks jäid ehk kergel käel oma waranduse äraandsid. Nüüd,
kus 6. weebruar ilma põrutawate sündmusteta möödunud, tunnewad nad pettumust. Nende juhid aga leiawad muidugi jälle
wabandüwaid põhjusi ja seawad uued tähised ja tähtpäewad üles,
kus maailm põleb ära kui paber.
Poliittlised põhjused ja nähtused on, et kõik riigid kõigist
jõupingutustest hoolimata ei suuda segadustest, rahutustest, rahakriisidest ja tööpuudusest wälja, millesse neid ilmasõda wiinud.
Suured rahwahulgad kannatawad majandusliste wiletsuste all
ja ei tea wäljapääseteed. Riikide diplomaadid keerlewad kui
sääskede parwed ühest konwerentsist teise, kirjawahetused ja Pro
testid lendawad edasi-tagasi, kuid õiget platwormi ei leita ja kõik
walitsewad jõud tunnewad endid nagu miini otsas istuwat, mis
iga silmapilk wõib lõhkeda ja uusi lõpmata segadusi ja wiletsusi
sünnitada. Kuningad ja keisrid on wõimutüüride juurest tagasi
surutud, nende asemele astuwad teised weriseo wõimumeheo ja
diktaatorid, kuid ka nende alust õõnistawad jälle wastasrindlased, et ka neid päewasuurusi .langetades saaks omakorda wõimn
haarata. Kõrk nad pWawad rahwahulkasid suurte lubadustega
enese järele tõmmata.- Kuid suured hulgad on pettunud ja toiletsusse langenud, lüüakse mõrudalt käega ehk hakatakse peatset
ilmalõppu uskuma ja ootama, kus kõigil sellel narrimängul ots
oleks.
Manal ajal, kui astronoomiat ehk täheteadust praeguses ula
tuses ei tuntud, asus würstikodades ja walitsejate lossides.liik
inimesi, keda meie käetarkadega wõrrelda wõib. Need nõndani
metatud astroloogid uurisid taewatähtede seisukorda nagu must
lane käejooni ja kuulutasid sellest sätendamast tulikirjast riikide
13
Poliitilist seisukorda p selle maailma wägewate tõusu sa langust
ette. Ka praegugi pole toeel nähtawasti nende aeg mööda.
Kuningad sa würstid neid küll enam omal kulul ei sööda, aga
laiades rahwahulkades leiawad nemad nagu igasugused teisedki
täpilargad siiskr poolehoidjaid sa uskujaid. Astroloogid kuulutawad käesolewaks aastaks Lige tumedaid assu ette. Tähtede
seisukord meie maakera wastu olewat äärmiselt halb. Meie
klimaatilised segadused, kus lõunas külm sa lumi walitseü, kuna
meil Põhjas siida talwel maasikad õitsema kipuwad, mille sarnast
järjekindlat sooja isegi wanemad inimesed et mäleta. See kõik
tähendawat halbu aegasid, mitmel maal puhkewat jälle mässud
lahti sa nii mõnigi wõimumees laugemat pistoda wõi rewolwrikuuli läbi, kuna wiljaikaldused ja maawärisemised suurt kahsu
sünnitawat. Mõned lähemad Meelgi kaugemale. Nad seletawad,
et meie maa olewat päikese sa kuu ühise külgetõmbamise jõu läbi,
mis sel aastal harukordselt ühele Poole sattunud, oma loomulikust
ringjooksust wälja kistud sa kihutab nüüd täie auruga päikese
palawasse kaissu. Ja siis on muidugi lõpp sellel maisel möllul.
Kas on wõimalik leida mingisugust seletust kõigile nendele
kurbadele wäljawaadetele, mis pakuwad ennustajad ? Wõi Peame
tänulaulusid laulma, et Miimaks ometi see kuri ilm oma teeni
tud palga kätte saab?
Öeldakse: „Midagi uut ei sünni halli taewa all." Mitte
esimest korda ei kuulutata maailmale lõppu. Need lõpu-uskumised on ajaloos mõnikord palju suurepäralisemad olnud kui
praegune. See kõik on möödunud ja ilm on seisma jäänud.
Metsikud ajajärgud inimkonna sotsiaal-elus on sama kohu
tavad olnud, ehk weel halastamatamadki kui praegu. Metsikute
hunnide tung Lääne-Euroopasse; Cesari ja Napoleoni toere;
rikkad sõjakäigud, millele järgnesid kohutawad katkud ja näljad,
nagu meie esiwanemategi mahatapmisel Saksa rööwrüütlite poolt.
Taewas ilmusid imetähed: hiilgawate sabadega komeedid; on
sadanud werist wihma, tuhka ja wääwltt. Ka siis tõusid prohwetid sa ennustajad, kes peatset maailma lõppu kuulutasid.
Aküüd on nii mõnigi selleaegne taewaime loomulikku ja teadusliffit lahendust leidnud. Usume ka nüüd, et kõik see ärewus
asjata on ja emakene-maa weel aastatuhandeid oma lapsi toidab
ja katab.
14
Saloworri tarkrrse sõnad meestele.
Teie noored mehed Eesti suguwõsast, niipea kui tunnete
oma südant armetusest rakhwa tütarde wastu tuksuma hakkawat,
siis ärge laske oma pahemal käel teada. Mis parem teeb. Ma
ütlen: see Pole mitte tühi töö ega waimu närimine, kiri teie suurtel
pühadel ehk pruudi sünnipäewal ei unusta teda ehtimast kauni
riidega. Siis nooredmehed, ehitate juba oma maja kalju peale;
kulud, mis kantud, tasutakse tuhandewõrra. Iga kleit maksetakse
kinni musudega, iga bluus armastuse protsentidega, enne juba
ütNnkeses mõrsjapõlwes ja siis abielus — nii ja maa — igawesti.
Ent teiegi, abielumehed, kes teie raha teenite, ärge unus
tage oma naist — Puskari pudelite ja humala pottide juures,
waid teadke, et nad on teie majale lukuks ja südamele wõtmeks.
Tehke oma käed lahti ja suurendage oma kodust õnne selle läbi, et
teie naise truuduse ja ustawuse palgaks ehite teda nagu Saaroni
lillekest Liibanoni orus. Tal saab siis ikka kui hoolsal neitsil
armastuse õli lambis põlema ja teid hästi wastu wõtma, kui teie
wahel puhtumisi ilma-laanest tulles, komistades ja wäsinult hilja
koju jõuate.
Sest mehed, Pange tähele need õpetusesõnad, et teie käsi
hästi käiks ja naise truudus ja armastus teie pimedat ja külma
eluteed walgustaks ja soendaks.
Naljad.
Head naabrid. Wäike Linda: Ema saatis teile ka
jõuluworstisid mekkida, tahtis toeel rohkemgi anda...
Naabri-naine: Suur tänu sellegi eest.
Wäike-Linda (kogeledes): tahtis rohkemgi anda, aga
isa ütles: „Las' neelawad needki ära."
A.: Missugune teaduskond ülikoolis tuleb üliõpilasel kõige
kallim maksmas
B.: Arstiteaduskond, iseäranis naistearstidel.
A.: Kuidas just naistearstidel?
V.: Ja, selle ala üliõpilastel tuleb palju naisanatoomiat
uurida kabareedes ja kabinettides) mis wäga suuri summasid
nõuab.
15
Kohakuulaja: Lugesin ajalehest, et teie kassameistrit
tartoitate?
Äri omanik : Ja. Kas teie teate,, kuidas pääseb kõige
hõlpsamini Ameerikasse?
Kohakuulaja: Tean küll.
Äriomanik: Siis ei wõi ma teid kahjuks tartoitada.
Õpetaja (noomides): Waata, armas Juhan, see pole
sugugi hea, et sa alati purjus oled, waata, mina ei joo kunagi
toimet ja olen alati kaine.
Juhan: See pole ju kellegi kunst, siis kaine olla, kui
õpetaja herra tonn ci ei toota.
Kor teri otsi ja (korterit toaadates): Mis teie selle seaputka eest üüri tahate.
Majaperemees: Kui üksinda siia elama asute, siis
1500 marka kuus, tuleb aga teine siga weel, siis 2000 marka.
A.:
B.:
Miks teie kunagi ka kirikusse jutlust kuulama ei lähe?
Dh, seda loeb mu toanamoor kodu mulle isegi küllalt.
Kusagil mustas wõõrastemajas oli eeskotta kuulutus sei
nale Pandud: Palutakse jalad ära pühkida. Keegi
naljahammas oli sinna juure kirjutanud: toälja minnes
tänawale.
Jürka: Kuule Jaska, kuidas see tuleb, et sina kunagi
sisse ei kuku.ehk'sa küll iga öösi aknaid lahti kangutades tubasid
rüüstad.
Jaska: Lihtne asi, mul on neil käikudel alati gitarre
kaenlas ja lillekimp käes ja mõnigi kord on kordnik mind aknaid
lahti tegema näinud, kuid ta ei eksita mind, sest tema arwates
olen ma ainult armastaw, öö-rüütel, kes oma kallikese ukse aha
mängima ronib.
_
;
■
...... .
r
-
ii
i
-
............... au mu........... ................ .
Trrlewal 1926. a. ilmub meie arikalender suurel
kujul ajakohase hnwitawa sisuga ja jagatakse hinnata
kaubatarwitajatele wälja.
j[ Ei kahetse, ei raiska raha
kes meie äri maatama tuleb.
Suur ladu kodu-ja väljamaa riiet.
Meesteriilifln kasuka- jope-ja püksi- M
jfiiyrffit riiet
Suures walikus woodririiet nagu:
lasting;
musta, mitmewärwiüst ja kirjut; liberti, satääni
kõigis wärwides.
Willaseid, vateeritud, pikee ja
laste tekke.
TilsollliseM
seinte Sft
shall-rätte, taskurätte jne.
Kleidi ja garnituur sammetit ja kõiki
1925. a. hooaja uudiseid ostate kõigeparemate tingimistega
J.Lindeberg&A.Enno
riidekauplusest Kaubahoowis nr. 36.
.Postimehe" trükk, Tartus 1924.
Asut. 1883. a.
2 kuldauraha Grand-Prix Pariisis 1892, 2 hõbeauraha
I auhind Tallinnas 1921.
Aktsia-Selts
Tartu Pärmivabrik
Tartus.
Kõnetraat 33.
Aktsia-Seltsi alla kuuluvad oma pärmi, piirituse-,
piirituse rektifikatsiooni- ja linnasevabrik. — Auru
katlale küttepind üle 250 ruutmeetri. — Vabrik on
varustatud kõige uuemate ja paremate masinatega
ja abinõudega. — Oma külmutusruumid ja labora
toorium. ----------- iga päev värske vilja presspärm.
Sissejuhatus.
Perenaistel on seni puudunud oma tähtraamat, Maajamata stmrte ülekannete peale, missuguste täidesaatmisel
wäga sihti tähtraamat on hädatarmilik. Laimewõitehas a.-s.
Extraktor, seda ära nähes ja arwestades tähelepanuga, mille
osaliseks on saanud perenaiste juures tema taimewõid, ott
meeldimaks kohuseks pidanud perenaiste kalendri küsimust la
hendada, mis käesvlewa wäljaandega teostatud.
Ühtlasi juhime lugupeetud perenaiste tähelepanu sel
lele, et meie poolt hinnata wälja saadetakse neile, kes kirja
likult oma aadressid teatawad, üldiselt tunnustatud maja
pidamise- ja keeduõpetaja Pr. A. TannebaumM kokku seatud raamatu: «Taimewõi majapidamises", mis sisaldab
hulk retsepte toisirde walmistanuseks.
Luk. 18, 31—43.
6
Paastu püha
7
Reinhard
Wastlapäew G 10,41 e. t, 8
Gufytapäew
9
Wiktor
(Madise-p. 10
Lesti wabariigi asut. p. 11
Nestor
12
Matt, 4. 1—11.
1. Püha paastus
13
14
Leander
Justus
} 4,21 e. l. 15
16
Palwepaew
1. skp. tõuseb päike kell 7,57 nt.; läheb looja kell 5,3 nt.
ff
„ 7,41 „
„
„
5,21 if
11. „
„ 7,22 „
„
„
„ 5,38 „
ff
f>
21. „
7
31 p.
1
2
3
Neljap.
Reede
Laup.
K>. näLal.
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12. nädal.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
13. nädal.
*25
26
27
28
29
30
31
1.
ll*
21-
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MärtS
Albinus
Luise
Kuningunde
31 p.
17
18
19
Matt. 15, 21—28.
2. Püha paastus.
Friedrich
Aridolin
( 12,27 p. l.
Zelieitas
Philemon
Prudentsius
Henriette
20
21
22
23
24
25
26
Luk. 11, 14—28.
3. Püha paastus.
Rosine
Ernst
Sakarias
( 4,20 p. r.
Isabella
Gertrud
Anselm
27
28
29
1
2
3
4
2oan. 6, 1—15.
4. Püha paastus.
Joosep
Huubert
Beneditt
D 9,29 p. l.
Kasimir
Eberhard
Gabriel
5
6
7
8
9
10
11
Joan. 8, 46—59.
5. P. paast. P.-Maarjap. 12
Emanuel
13
Rupert
14
Gideon
) 12,54 p. l. 15
Lustasiius
16
Guido
17
Amos
18
skp. tõuseb päike kell 7,3 tn.; läheb looja kell 5,55 nt.
m
,,
ft
,, 6,42 ,,
,,„ ,, 6,12 ,,
„
„
,, ,,
6,19 „
,,,t
,, 6,29 „
»
30 p.
14. ncidal.
2
3
4
**5
**6
7
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
15. ncidal.
**£
**10
*11
*12
*13
*14
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
16. nci-al.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keftn.
Neljap.
Reede
Laup.
17, nci-al.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
18. nci-al.
29
30
Aprill
30 p
Matt. 21, 1-9.
Palmipuuöe püha
19
Kristjan
20
Huugo
21
Ambrosius
22
Suur Neljap. O 4,38 e. l. 23
Suur Reede
24
Suur hingamisepäew
25
Mark. 16, 1—8.
1. Ülestõusmise püha
2. Ülost, püha
3. Ülest. püha
Leo
Iulius
Justin ( 9, 9, e. l.
Herman
2oan. 20, 19—31.
1. P. p. Ülest. p.
Karistus
Rudolf
Zlorentin
Amadeus
Werner G 6, 25 e. l.
Adolf
3oan. 10, 11-16.
2. P. p. Ülest. p.
Georg
Albert
Markus
Reimarus ) io, 42 p. t.
Terefe
Sibilla
26
27
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
Ivan. 16, 16—23.
Pühap. | 3. P. p. Utest, p.
SsmospJ Iosua
16
17
1. skp tõuseb päike kell 5,55 nt.; läheb looja kell 6,4 6 nt.
»
» » 5,32 „ „
,, » 7, 3 „
11.
9 „
»
» » 5,12 „
„
„ »
Sl. ,,
31 p.
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19. nädal.
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Kestn.
Neljap.
Reede
Laup.
20. nädal.
13
14
15
16
*♦17
18
19
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22. nädal
♦♦27
**28
♦*29
30
31
31 p.
18
Mai-p.
Wtilip
19
20
Monika
t leidmise p. Q 9,12 $>. l. 21
22
Gothard
2oan. 16, 16—23.
4. P. p. Ülest. p.
Stamslaus
Gordian
Nigula p.
Mamertus
Pankratius
Bonifatsius < 9,50 p. k.
23
24
25
26
27
28
29
Joan. 16, 23—30.
30
Pühap. 5. P. p. Ülest. p.
1
Gsmasp. Sohwia
2
Teisip.
Peregrinus
Ubald
3
Keskn.
Taewaminein. p.
4
Neljap.
5
Eerik
Reede
Potentiana
G 2,14 p. l. 6
Laup.
21. nädal.
20
21
22
23
24
25
26
Mai
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Soan. 15, 26-27.
6. P. p. Ülest. p.
Helene
Julia
Urban
Beda
Wilhelm
Naksimilian ) 10,12 e. t.
7
8
9
10
11
12
13
Soan. 14, 23—31.
1. Nelipühi p.
2. Nelipühi p.
3. Nelipühi p.
Wigand
Petronilla
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike !ell 4..52 nr.; läheb looja kell 7.35 nr.
ff
ff
ff
4/35 ff
,/
//
// Z/Ol tr
11. „
4 71t ff
8 5 »
ff
Tfw
ff
ff
ff
V*/
»
ff
21. „
10
30 p.
1
2
Reede
Laup.
23. nädal.
3
4
5
H
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24. nädal.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25. nädal.
17
18
19
20
21
22
23
Vühap.
Esmasp.
Teisip,
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
26. nädal.
**24
25
26
27
28
*29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1. skp. tõuseb päike
11-»
«
»
21. „
„
»,
Juuni
Iurventius
Lrasmus
30 p.
19
20
Ioan. 3, 1—15.
Kolm. Ium. p. O b 14 p.l. 21
Karpasius
22
Robert
23
24
Lukretsia
Nedardus
25
26
Barnim
Margareta
27
Luk. 16, 19—31,
1. P. p. Kolm, p.
Barnabas ( 6, 61 e. l.
Klaudina
Tobias
Nlodestus
Wiidi p.
Süstina
28
29
30
31
1
2
3
Luk. 14, 16—24.
2. P. p. Kolm, p. G 9,42 p. l.
Wolkmar
Paulina
Rafael
Jakobina
Alois
Basilius
4
5
6
7
8
9
10
Luk. 1, 57—80.
3. P. p. Kolm, p. Saani p.
Llegius
j) n,47p.l.
Seremias
7. magaja p.
Ladislaus
Peetri-Paawli°p.
Luksina
11
12
13
14
15
16
17
kell 4,10nt.; läheb looja kell 6,18 m
h
4, 4 „
»,
»>
h 8,27,,
» 4, 4 „
*
»
» 8,32„
11
31 p.
27. nädal.
1
*2
3
4
5
6
7
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28. nädal.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29. nädal.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30. nädal.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31. nädal.
29
30
31
Juull
Luk. 6, 36—42.
4. P. p. Kolm. p.
Heina-Naarja p.
Teobald Q 3, 49 e. k.
Kornelius
Ulrich
Anselm
Willibald
31 p.
118
,19
20
21
22
23
24
Luk. 5, 1—17.
5. P. p. Kolm. p.
25
Kilian
26
7 wenna p.
( 1, 16 p. r. 27
Heinrich
28
Pius
29
Alfred
30
Walter
1
Matt. 5, 20-26.
6. P. p. Kolm. p. Apostl. j. 2
Aleksius
3
4
Maternus H s, 36 e. l.
Karolina
5
RuL
6
Glia p.
7
Daniel
8
Matt. 17, 1—9.
7. P. p. Kolm. p.
Albertina
Kristina ) 3, 38 p. r.
Jakobi päew
Anna
Berthold
Marta
9
10
11
12
13
14
15
Matt. 7, 15—23.
Pühap. 8. P. p. Kolm. p.
Gsmasp. Beatritse
Teisip.
Abdon
16
17
18
1. skp. tõuseb pätte kell 4, 8 m.; läheb looja kell 8,32 m.
„ 4,16 „
,,
„
„ 8,20 „
11. „
tf
1*
„ 4,28 ,,
>#
* » 8,17 w
»
»
21. „
12
31 p.
1
Keskn.
2
3
4
Neljap.
Reede
Laup.
32. nädal.
5
*6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
33. nädal.
12
13
14
*15
16
17
18
31 p.
Peetruse ahel. p. o^i p l- 19
20
August
21
Perpetua
22
Dominikus
Luk. 16, 1—9.
9. P. p.
Kristuse
Donatus
Kajetan
Roman
Lauritsa
Klaara
Luk. 19
Kolm. p.
selet. p.
( 6, 24 p. l.
p.
23
24
25
26
27
28
29
41—46.
30
Pühap. 10. P. p. Kolm. p.
31
Esmasp. Hildebrant
1
Gusebius
Teisip.
Rukki-Nlaarjap. #2,49 p l 2
Kestn.
3
Neljap.
Isak
4
Bertram
Reede
5
Emilia
Laup.
34. nädal.
19
20
21
22
23
24
25
August
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Luk. 18, 9-14.
11. P. p. Kolm. p.
Sebald
Bernhard
Anastasius
Gswald ) 9, 21 e. t.
Pärtli p.
Ludwig
Mark. 7, 31—37.
12.
P. p. Kolm. p.
Pühap.
Esmasp. Gebhard
Rufus
Teisip.
Joannese s. p.
Keskn.
Neljap. Raimund
Reede
Benjamin O 3, 34 e. l.
6
7
8
9
10
11
12
35. nädal.
26
27
28
*29
30
31
13
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike kell 4,44 tn.; läheb looja kell 8, 2 m
II. m
m
»
w 4,56 „
,i
,,
» 7,45 „
21. „
h
„
,, 5,14 ,,
*
n
n
7,25 „
27
14. P. p. Kolm. p.
28
Bruno
>
Sostenes
29
30
Otttlie
Kristlib
31
t ülenö. p.
G 2, 21 e. l. 1
2
LamberL
15. P. p. Kolm. p.
Tiitus
Ianuariits
§austa
Mooriks
Matkeuse p.
Ioel ) 3, 85 e. I.
3
4
5
6
7
8
9
Luk. 7, 11-17.
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
40. nädal.
30
20
21
22
23
24
25
26
Matt. 6, 24-34.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Ree-e
Laup.
39 nädal.
23
24
25
*26
27
28
♦29
13. P. p. Kolm. p.
Rahel, Lea
Rofalia
Magnus
Regina (ii, 3üp. l.
A-rian
Maarja sünd. p.
Luk. 17, 11—19.
87. nädal.
9
10
11
12
13
14
16
19
Luk. 10, 23—37.
86. nä-al.
2
3
4
6
6
7
♦8
30 p.
September
16 P. p. Kolm. p.
Kleopas
Kiprianus
Ioan. §p. p.
Kosmas
Wentseslaus
Mihkli p. O L 43 p. l.
|1O
11
12
13
14
15
I6
Luk. 14, 1—11.
Pühap.
17.
P. p. Kolm. p.
17
1. skp. tõuseb väike kell 5,31 ui.; läheb looja kell 7,2 tn
FF ^>,^7 />
„
„ 0,39 ,,
N. „
»
.♦/
23. „
»
»
»f
6,2
w
N
N
N 6,1 <■ N
14
31 p.
1
2
3
q
5
6
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
41. nädal,
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Gsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
42. nädal.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
43. nädal.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Heljap.
Reede
Laup.
44. nädal.
28
29
30
31
Pühap.
Lsmasp.
Teisip.
Keskn.
Oktoober
Maarja kaitsm. ja eeftpal. p.
Remigius
Gwald
§rants
§ides
Karikas ( 6, 6 e. l.
31 p
18
19
20
21
22
23
Matt. 22, 34-46.
18. P. p. Kolm. p.
Lwraim
Dionisius
Rmalie
Burkhard
Koloman
Eduard G 4.53 p. L
24
25
26
27
28
29
30
Matt. 9, 1—8.
19. P. p. Kolm. p.
Wilhelmine
Hedwig
(Sattus
Luukas
Wendelin
Ursula
1
2
3
4
5
6
7
Matt. 22, 1—14.
20. P. p. Kolm.p. 5 io,6 p.L
Kas. Maarja p.
Sewerin
Krispin
Adelheid
Amandus
Sabina
8
9
10
11
12
13
14
5oan. 5, 47-54.
21. P.P.K. p. Simon õuda
Hartsissus
[Q11,43 p. l.
Serapion
Wolfgang
15
16
17
18
1. skp. tõuseb väike kell 6,18 nt.; läheb tooja kell 5,54 nt.
11. „
,,
», 5,32
»
» ,» 6,35 ,, ,,
x 6,51 N
w
»
* 6,11
2L „
N
N
ts
30 P.
1
2
3
Neljap.
Reede
Setup.
45. nädal.
4
5
6
7
8
9
10
*23
22
23
24
Matt. 18, 23—35.
Matt. 22, 15—22.
Matt. 9, 18—26.
Pühap. 24. P. p. Kolm. p.
Lsmasp. Otto
Llisabet ) 2^6 p. l.
Teisip.
Maarja ohwerd. p.
Keskn.
Neljap. Alfons
Klemens
Reede
Natalie
Laup.
48. nädal.
25
26
27
28
29
30
19
20
21
Pühap. 23. P. p. Kolm. p. M. piis- 29
Lsmasp. Teodor O io,35 e. l. [top. 30
31
Kunibert
Teisip.
1
Eugen
Keskn.
2
Neljap. Leopold
3
Vttomar
Reede
4
Gelasius
Laup.
47. nädal.
18
19
20
Pühade päew
Hingede päew
Teofil
30 p.
Pühap. 22. P. p. Kolm. p. C 3,6 p. l. 22
23
Lsmasp. Iida
24
Lharlotte
Teisip.
25
Leonhard
Kefkn.
26
Lrdmann
Neljap.
27
Klaudius
Reede
28
Mardi päew
Laup.
46. nädal.
11
12
13
14
15
16
17
Nowember
Pühap.
Lsmasp.
Teisip. I
Keskn. 1
Neljap. 1
Reede !
5
6
7
8
9
10
11
Matt. 24, 15—28.
25. P. p. Kolm. p. Kadrina
Konrad
[p.
Lot O 10,6 e. r.
Günter
Ldmund
Andrekse päew
12
13
14
15
16
17
1. skp- tõuseb päike kell 7,10 m.; läheb looja kell 4,49 m.
j)
„ 7,27 „
„
,,
» 4,33 „
11. „
„ 7,44 „
www 4,20 „
21. „
w
w
Meie ajakirjandus taimewöist.
(Wätjawöte ^põllumehest" nr. 20 —1927. o.)
Wõi wülzawedu Za teimetvõi.
Mere põllumajanduses on wiimasel ojal karjakaswatuse
peale üle mindud, mis aastate jooksul ka edurikkaid taga
järgi armud. Lehitsedes 1926. a. Niigi Statistika Keskbüroo andmeid imeme, et kaupade üldine wäljawedu Eestist
on sel aastal olnud 9.556,9 milj. mk. suurune, millest 2.377
milj. mk. ehk ümmarguselt 25 % on saadud wõi wäljaweost.
.Arusaadawalt ei ole meie Meel kaugeltki jõudnud wõi wäljaweos õrna naabri Soome ja Daaui arwudeni, kuid tähtis on
siin ära märkida, et meie sellel alal aasta-aastalt ikka edasi
jõuame. Tahaksin siin peatuda ühe küsimuse juures, millel
wõi wäljaweo arendamisel kahtlemata oma suur osa on, ja
nimelt taimewõi tarwitamise küsimuse juures. See küsimus
ci ole küll just Päris uudis, kuid siiski wõib selle selgitanrine üldiselt kasulik olla.
Taimewõi on küll paljudele tundmata, aga agaramad
perenaised tunnewad wiimastel aastatel seda wäga hästi.
Üldiseks selgituseks olgu siin lühidalt tähendatud, et selle
tiine ajalugu läinud aastasaja teise poole sisse ulatub. Esi
mesed katsed tehti Prantsusmaal, kus taimewõi walmistamiseks tarlvitati loomaraswasid.
Wiimasel ajal tarwitatakse ikka rohkenr ja rohkem taimeraswasid, peaasjalikult
Eookusrasiva. Peale selle tarwitatakse hapupiima, wõiwärwi
ja soola. Taimewõi walmistamine on pea sarnane hariliku
Wõi walmistamisele.
Ei ole huwituseta lähemalt waadata, kuidas wälismaadel on wälja kujunenud taimewõi tarwitamine. Üldjoontes wastawate statistiliste andmetega tutwunedes näe
me, et kõige suuremad taimewõitööstused kui ka kõige suu
rem taimewõi tarwitamine on neis maades, kus karjakaswatus kõrgel astmel ja ühtlasi sellega suur wõi wäljawedu.
Nende hulgas sammuwad esirinnas Daani ja Soome. See
paistab esialgu Maadeldes päris uskumatu olewat, kuid on
siiski MastMvaidlemata tõde, mida tõendawad ametlikud sta
tistilised andmed. Seda wõime juba sellest näha, et Hol
landis 22, Daanis 127 ja Soomes 11 taimewõitehast töötawad, kust miljoneid kilogramme taimewõid turule lastakse.
Nii walmistas Hollandi 1925. a. 131.000.000 klg.. Taani
1926. a. 70.171.000 klg. ja Soome 5.150.000 klg. taimewõid aastas, kusjuures Daani importeeris lisaks 1.700.000
21
klg. ja Soome 550.000 klg. taimewõid. Kuna üldisest on
teada, et nii Eesti kui ka teised maad suurel määral oina
toõi Inglismaale wälja weawad, siis wõib arwamine tek
kida, et seal taimewõid üldse ei tunta. Kuid statistilised
andmed 1925. a. kohta tõendawad, et Inglismaa tarwitaü
nädala jooksul 5.458.000 klg. wõid ja 6.547.000 klg. taimewõid. Tähendab Inglismaal on taimewõi tarwitamine üle
kaalus. Umber arwates neid armusid ühe elaniku kohta
näeme, et Daanis tarwttab keskmiselt iga kodanik umbes 40
ja isegi Inglismaal 10 korda rohkem taimewõid fui meil
Eestis.
Arusaadatvalt tekib küsimus — millega seletada, et just
ülalnimetatud wöi wäljaweo maad tarwitamises esirinnas
seisalnad.
Selleks on loomulikult mitmesugused põhjused,
lkks peapõhjustest on kahtlemata taimewõi enese omadused:
see on wöi hea aseaine, nii oma toitwuse kui ka muude terwishoidliste omaduste poolest. Seda küsimust on wälismaaLes (Saksamaal prof. D. U. B i s ch o w, dr. F i n d e l j. t.
Inglismaal ja mujal) põhjalikult uuritud ja need uurimused
ja katsed on taimewõi kasuks rääkinud. On kindlaks tehtud,
et toiduainetel ärakasutataw on: lehmawõil 97 %, taimewõil
96,5%, searaswal 96% ja kalal 91% kogu kaalust. Üht
lasi on kindlustatud uue taimewõi seadusega taimewõis raswauormid 82%, mis sarnane toõi raswa protsendiga.
Kõige selle juures ei saa nimetamata jätta, et taimewõi
peaaegu igal pool maksab ainult Pool toõi hinnast. See
toiimane asjaolu teeb seda ainet igaühele kättesaadawaks.
. Tuleb toeel tähendada, et taimewõi tarwitamine nii Hollan
dis kui Daanis on tunduwalt kaasa aidanud wõiekspordile.
Kui tootta wõrdluseks meie olud, siis teame, et meil on um
bes 350 ühispiimatalitust, kust keskmiselt ehk 4 pütti wõid
kuus oma liikmed ise ära tarwitawad. Kui arwata toõi püti
hinnaks 13.500 marka, siis teeb see kuu jooksul — 13.500
mk. X < X 350 = 18.900.000 mk., aasta jooksul —
18.900.000 X 12 = 226.800.000 mk. wälja ehk 9%%^
1926. a. toõi wäljaweost saadud summast. T ä h e n d a t u d
s u m m a st oleks w ä h e m a l t Pool ■— 113.400.000
mk. — põllupidajate puhaskasu olnud. Hol
landis ja Daanis on ettetoodud arwud Mitmekordsed, mis
kahtlemata on mõjuwaks tõukeks olnud taimewõi tarwitusele
tootmiseks. Sama teed tuleb soowitada ka meie põllupidajatele. Mida toarem sellest aru saadakse, seda parem, sest see
on meie põllupidajate huwides, samuti põllumajanduse kui
ka toõi wäljaweo tõstmiseks tarwilik. Iseenesest mõista tuleb
nõuda, et taimewõi peaks kõrgewäärtuslik olema ja see
22
ei pruugi ka toülismaalt sisse lveetub olla, kuua meil omal
sellekohased tehased olernas, missugustest täielikum ja suurem
on a.-s. Extraktori taimewõitehas Tallinn a s, mis asub Telliskitoi uul. nr. 21. Kodumaa tööstuste
kasuks räägib ka see, et Miimased riiklise terwishoidlise järelwalwe all töötatoad ja nende saadused kiirelt ja wärskelt tarwitajatele kättesaadawad oit. Seda ei saa aga alati öelda wälismaalt sisseweetawate kaupade. kohta, mis tihti kaua teel
wiibitoad. Wõiks ehk õigusega küsimus tekkida — kuidas
taimewõid maal kättesaadawaks teha, kuid see ei peaks wist
ülepäüsmata raskusi tegenm. Iseäranis hõlbus oleks taimewõid maal kättesaadawaks teha ühispiimatalituste kaudu,
millel oma ümbrusega kõige tihedam kokkupuutumine.
Käesolewad read on selleks, et põllumehed ja perenaised
ise seda küsimust pikemalt läbi kaaluksid ja selle kohta sõna
wõtaksid, sest wõi toäljaweo tõusust oleneb peaasjalikult põllunwhe sissetulek. Peale selle on teada, et mitmed taluperenai
sed juba alalised taimewõi tarwitajad on.
—e.
(Wäljawõte „NaiS1e Hääl" nr. 12 —1927. a.)
Taimewõi majapidamises.
Perenaise ülesanded majapidamises on alati mitmekesi
sed ja rasked olnud ka enne suurt ilmasõda. Sõda, mis
iseenesest kõik läbisegi on paisanud, on ka perenaise kohu
sed raskemaks muutnud, sest tarbeained on kulla alusel
hinnas tõusnud, kuna suurel hulgal kodanikkudest on sisse
tulekud märksa wühemad kui enne sõda. Selle tagajärjel
on ka perenaise kassa kehwem, kuna wäljaminekud on püsima
jäänud, ehk isegi stmrenenud, kui kultuurinimese nõudsid
wähegi rahuldada ajakohaselt. Seda arwesse wõttes tuleb
eeskujulikul perenaisel nüüdsel ajal kõik abinõud tarwitusele
wõtta, et iga sammu peal kokkuhoidu saawutada. On raske
ja isegi wõimatu käesolewas artiklis täielist juhatust anda
perenaistele, kuidas majapidamises kõige paremaid taga
järgi kätte saada. Seepärast peatume ainult ühe küsimuse
juures ja nimelt — taimewõi kui wõi aseaine tarwitamisele
wõtmise juures ja kas taimewõi tarwitusele wõtmine on ots
tarbekohane ja tulus.
Peab küll tunnistanra, et see aine — ehk küll toed pal
judele tundmata —- siiski Minnasid aastatel, kus ta
wõrreldes kättesaadaw on olnud, — on agaramad perenaised
taimetoõiga hästi tuttawad. Kaugeltki ei saa Meel öelda, et
suurem hulk Perenaist seda ainet lähemalt tunneks, seepä-
23
rasi olgu lühidalt tähendatud, et selle aine ajalugu ulatub
juba läinud sajangu keskele. Esialgu walmistati tairnewõid loomarasmast teatud walmistuswiisi järele, kuid wiirnasel ajal tarwitatakse selleks rohkem taimeraswu, nende
hulgas kõige suuremal määral kookusraswa. Selle juure
tarwitatakse weel teisi taimeõlisid, hapendatud piima, wõiwärwi ja soola. Iga taimewõi wabrik walmistab taimewõid oma walmistuswiisi järele, kuid üldiselt sünnib see
samade tehniliste abinõudega kui moodsas ühispiimatalituses wõi tvalmistamine.
Et taimewõi wäliselt päris wõi sarnane, seda peab iga
üks tunnistama, krnd nii tähtis ei ole perenaisele taimewõi
wälimus, mis tihti Petlik, waid tähtsamad tema sisemised
omadused — toitwus ja terwishoidline külg. Puudutades
taimewõi toitwuse küsimust, wist Ml paljud ei usu, kui kin
nitatakse, et taimewõi on koorewõiga raswaainete sisaldawuse poolest ühel astmel. Mahe on küll selles, et taime
wõi sisaldab raswaaineid taimeriigist, kuna koorewõi raswaained on pärit loomariigist. Ka kaheldi warem, kas taime
wõi on küllalt toitew. Md see küsimus on ajajooksul nii
perenaiste kui ka teadusemeeste poolt jaatawalt lahendatud.
Nii kasutab inimese organism lehmawõist 97 %, taimewõist
96,5%, searaswast 96% jne. Selles mõttes on ka meil
Eestis tuntum majapidamisõpetaja pr. A. Tannebaum taimewõid täie õigusega laiematele ringkondadele soowitanud.
Ei tule mitte unustada, et kõigi omaduste juures taime
wõi weel pool wõi hinnast maksab, mis selle aine tarwitusele
wõtmisele eriliselt kaasa räägib. Nii näiteks, fui arwata,
et 6-liikmeline perekond nädalas tarwitab 3 nl. wõid, siis,
Larwitades selle asemel taünewõid wõib nädala jooksul koKü
hoida (120 mk. — 55 mk.) X 3 = 195 mk. ehk aasta jook
sul 195 mk. X 52 —10.120 mk., mis iseenesest ühe kesk
mise perekonna isa kuupalk on. Selle raha eest wõib wäga
mitmesuguseid teisi hädatarwilisi nõudeid täita. Näiteks
wõib selle eest terwele 6-liikmelisele perele saapad jalga osta.
On wahel Mrlda, nagu oleks piinlik taimewõid tarwitada. Md see põhjeneb kahtlemata eelarwamistel. Suu
remates wõi wäljaweo maades — Daanis ja Soomes, kuS
koorewõid suuremal artvul walmistatakse fui meil,
on
teisele arrrsaamisele tuldud. Nii tarwitatakse Daanis —
20,8 klg. keskmiselt ühe inimese kohta aastas. Eestis aga
tarwitatakse taimewõid ainult mnbes y2 klg. elaniku kohta
aastas (waata „Uus Talu" nr. 2 —• 1927 a., lhk. 92). Juba
ette toodud arwuö peaksid küllalt autoriteetsed olema ja
ütlema, missugust seisukohta tuleb meie perenaistel wõtta
24
taimewõi suhtes. Meil aga ollakse tihti sedaivõrd tagasihoidlik, et et juleta proowiks ühtki naela taimewõid osta.
Selle tagajärjel on ka siis puudulik arttfommne, kui Word
fee aine majapidamises kasulik.
Taimewõi Larwitamisel ei tule ara unustada, et meik
õrna kodunraal on tööstused sel alal, milledest suurem ja
täielikum a.-s. „Extraktori" wabrik Tallinnas. Kodumaa
tööstused on aastate jooksul töötades näidanud, et nende
saadused Parenrate wälismaade saadustega wõistelda jmt*
dawad, kusjuures kodumaa tööstuste saadused wärskemalt
tarwitajate kätte lähewad. Wiimane asjaolu on eriti täh
tis, kuna wälismaalt sisse toeehtb kaup tihti wedudel kan
natab.
Lõpttks olgu tähendatrtd, kt taintewõi walmistamine
kodurnaal sünnib rvalitsuse terwishoidlise kontrolli all ja
et hiljuti on maksma Pandud wastaw seadus taimewõi tar
witajate, huwide kaitseks.
Käesolewad read olgu selleks, et perenaised ise selle küsirmrse pikemalt läbi kaaluksid ja oma järeldused teeksid.
Dr.
(20äijatoöte „Uue Xalu" nr. 2 —1927. 0.)
Margariin, selle tSöstus sa tarwitamine.
Harilikult waadatakse meil margariini kui wõltsitud piimawõi peale ja seepärast on ka tema tarvitamine Eestis
wõrdlentisi wäike. On kaht liiki margariini: üks, mis walmistatakse loomaraswast, seda liiki walmistatakse ja tarwitatakse wõrdlemisi wähe ja tema wäärtus toiduaittena leh
mapiimast wõiga wõrreldes on muidugi madalam, sest tema
sisaldab raswaolluseid, mille sulamiseks waja kõrgeincit tem
peratuuri, soojust. Teine rnargariini liik walmistatakse taimeraswast, mis koosneb juba sarnastest raswaollustest, mille
sulamise ternperatuur on hoopis madalmn.
Prof. Rubneri uurimuste tulemustest näeme, et need
raswaained, mille sulamise temperatrmr kõrgem kui inimese
keha soojus, nõrgalt seediwad, küna 50° temperatuuri juures
sulawad ained üldse ei seedi. Seedimine on seda täielikum,
mida madalama temperatuuri juures raswaained sulawad.
Seepärast siis ka walmistatakse ja samuti tarwitatakse
Peaasjalikult taimeraswast margariini ehk, nagu meil nimetatakse, tairnewõid, kunstwõid.
Kiu meie wõrdlemiseks toõtame toiduainete kasutantist
ühes kui teises toidus, siis näeme, et margariin ehk kunstiööl
seisab lehrnawõi ja searaswa wahel. Nii näiteks oma katsetel
2s
leidsid dr. H. Fnrdel ja prof. D. U. Bischoff, et alljärgnewate
toiduainete ärakasutamine on järgmine: lehmawõi 97,0 %,
taimewõi 96,5%, searasw 96%, liha 94,0% ja kala 91,0%
kogu kaalust.
Taimewõi walmistamisel tarwitatakse mitmesuguseid
taimeraswasid ja mitmesuguses koosseisus, kusjuures ka
wäikesel mõõdul eriti hapendatud piima (ehk lahja piinra)
tarwitatakse. Taimewõi walmistamisel ühes kui teises tai
mewõi tehases tarwitatakse oma retsepte ja neid harilikult hoi
takse saladuses. Suurelt tarwitatakse taimewõi walmistami
sel kookuspähkli raswa, mille sulamise temper. on 20—22°.
Kookusõli on tähtis weel seepärast, et ta on waba kõikidest
hapetest ja seepärast temast walmistatud taimewõi on arstide
arwamise järele wäga soowitaw toiduna neile, kel seedimis
organid on nõrgad.
Taimewõi keemiline koosseis on umbes samasugune fui
lehmawõilgi, kuna raswaolluseid on pisut suurem %. Kont
rolli nõudmised taimewõi kohta on samasugused kui lehmawõi kohta. Nii Daanis nõutakse, et taimewõi peaks sisaldama
wähenmlt 80% raswa ja mitte iile 16% wett ega terwisele
kahjulikke konsertueerimisaineid.
Nii siis näeme, et
taimewõi toitluswüärtns ei ole halwem kui lehmawõi ema,
fttna hind o« tal alati kaks ehk rohkem korda madalam km
lehmawõil.
Berliini linna statistikaosakond pani 1925. aastal toime
toiduainete hindade uurimise ja leidis, et kõikide teiste toidu
ainete hinnad olid 2—3 korda kallimad kui enne sõda, kuna
ainult margariini hind oli tõusnud wõrdlemisi wähe, ainult
6—10%. Et sellesemel aga ta kwaliteet ennesõjaaegsega
wõrreldes Palju tõusnud oli, siis sellega hinna tõusu wõib
cmttttt kvaliteedi tõusu arwele kirjutada.
Taimewõi tarvitamine meil ja mujal.
Selle peale ) vaatamata, et taimewõi wäärtus kõrge ja
ta hind odaw, on meil taimewõi tarwitamine õige wäike.
Andmed näitawad, et meil 1925. a. tarwitati taimewõid um-.
bes 1 nael keskmiselt elaniku kohta, millest y2 naela sisse weetü,
Saksamaal on samuti taimewõi tarwitamine wäike, roh
kem tarwitatakse seal lchmÄvõid, ehkki ostmisjõud Säksanraa
elanikul teiste maadega wõrreldes suur et ole.
Suurem tarwitaja ja Mewedaja on Inglismaa.
Sinna weetakse suurel määral ka lehmawõid sisse, tähendab^
rt selle aine tarwitamine on saal suur.
26
Ajakiri „Imperial Economic Committee" toob wõrdluse
1907. a. ja 1925. a. kohta, kui palju Inglismaal ühel kui
teisel moimtub aastal wõid ja margariini tarwitati. Nime
tatud ajakiri tuleb otsusele, et lehmawõi tarwitamine on tähendatnd 18 aasta jooksul suurenenud 6,7% wõrra, kuna
margariini tarwitamine on ühe inimese kohta suurenenud
126% ja nimelt keskmiselt üks inimene tarwitas:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 15.29 naela 16.32 naela
margariini . 4.45 „
1'0.06 „
Selle aja sees on onramaa wõitööstus langenud ühe inimefe kohta 4.72 n. Pealt 4.29 n. peale, kuna margariimtõöstus on tõusnud 2.21 n. pealt 6.29 naela peale ehk kolme
kordselt.
Samal ajal on wõi ja margariini sissewedu tõusnud
ühe inimese kohta järgmiselt:
1907. a.
1925. a.
wõid . . . 10.57 naela 12.03 naela
margariini . 2.24 „
3.14 „
1925. a. lõpul oli Inglismaal ühe nädala tarwitamine
wõid 5500 tonsi ja margariini 6600 tonfi, mis kilogrammi
des 5.456.000 ja 6.547.200 wälja Loeb.
Iseäranis suurt margariini walmistamist ja tarwitamist näeme just neis maades, kus snurel määral wõid walmistatakse ja wälja weetakse. Nii näitas Hollandis ivalmistati:
1921.
1922.
1923.
1924.
1925. aastal töötas seal 22 kunfttvõi- ehk margariinitehast.
Nhe inimese kohta tarwitati Hollandis:
1921.a. 1922.a. 1923.a.
Wõid
. . 6.3
6.6
6.8
margariini . 5.8
5.4
6.0
Daanis ott margariini tööstus ja selle
rveel suurenr.
Margariiniwabrikuid oli Daanis:
1911—1915. a. läbistikkn 38
1922. a.
„
81
1923. a.
„
110
1924. a.
„
120
1924.a.
6.0 kg.
6.9
tarwitamine
27
1924. a. oli Daanis kogu margariini toodang 120 wabrikus 69.4 miljoni kg., millest 60.6 milj. kg. taimesaadustest
ja 8.8 milj. kg. loomasaadirstest.
j 924. a. importeeris Daani 1,2 nrilj. kg. urargariini, sel
aastal eksporteeris 0,8 milj. kg. ning samal ajal tarwitas
ta ise ära 69,8 milj. kg. Margariini sissewedu kui ka wäljawedu on Daanis tolliwaba, mida sellega tuleb seletada, et
Daanis on taimewõitööstus eeskujulikult arenenud ja ei
karda isegi sissewedu Hollandist.
Keskmiselt ühe inimese kohta tarwitati Daanis margariini aastas:
1911.—1915. a. 15 kg., 1922. a. 17.3 kg., 1923. a.
19.3 kg., 1924. a. 20.7.
Selgub, et Daanis tarwitas 1924. a. üks elanik keskuüfelt 50 naela margariini, kuna meil samal aastal y2 naela
tarwitati.
Ka meie naabril Soomel tõuseb -kiirelt margariini
toodang kui ka selle tarwitamine. Mi näeme, et Soomes
walmistati margariini 1914. a. 0.6 milj, kg., 1920. a. 2,2
milj, kg., 1923. a. 4.3 milj. kg. (11 tehases), 1924. a.
5.1 milj. kg.
1924. a. oli Soomes aastaile margariini sissewedu
156.984 kg., kuna samal ajal wälja weeti ainult 16.311 kg.
Nii tarwitati Soomes taimewõid 5.133.323 kg., sellega um
bes 1.5 kl. elaniku kohta aastas.
Olgu tähendatud, et Soomes taimewõi on tarwitannsel rohkem haritud perekondade laual, kuna töölised taiinewõid ei salli.
Meil Eestis töötawad praegrr kaks taimewõitehast
„Kokk" ja „Extraktor". Wiimane on kuulsaks saanud oma
wäljapanekutega põllumajanduslistel näitustel, kus nad
simre eduga on esinenird.
Taimewõi rohkemale tarwitamisele peame ka
meiegi üle minema,
see on odawanr toiduaine kui lehmalvõi, kurm toitewäärtuS
on sanrasugune. Selle asemel tuleks kallimat toiduainet,
wõid, rohkem wälja wedada.
Eksportwõi ioäärtuse tõusmisega jääb lvähem seda ainet
siseüirule, missugune asjaolu wõihinna tõusule siseturul
weelgi kaasa aitab. Sellepärast tuleb paratamata meie ko
danikul wäljamaa eeskirjul rohkem taimewõid tarwitama
hakata.
J. Faanyold.
Na u eelpool t ->o5uõ tabelist näha, on toiduained hinnatud kaht
toiifi. Esimese tabeli osad on arwatnö toiduaine wäärtus 1000 fafoti eest, kuna kalorite ariu määrab toidnwöärtuse. Seal on näha et
1000 kalorit mitmesugustes ainetes ivaga mitmesuguselt tuleb hin
nata. Nü maksad 1090 lal. rukkijahus 5, wõis 35 ja taimewöis 17 raha
29
WäljawSte „GeSti Statistika", september 19'27.
cl
sisalduse järele 1922—1927. a.
Ainete järjekord kalorilise maksumuse järele
üksust, IMS tõendab, et taimetoõi meie wüärtuse järele üle 2 karm odatvam koorewõist.
Tabeli teises osas on toiduained kalorilise nratsumuse järele kind
lasse järjekorda seatud. Seal loeme rukkijahu ta esimesel kohal, taimewõi 17-5al kohal, kdvrewõi—23-Sal kohal, sealiha 27-dal kohal
n e.
80
(Wäljawöle «postimehes^ ilmunud näitus-messt
firjeföufcft 19. aug. 1927. a.)
... Kttna meie eelmises kirjutuses juba teisi toiduai
neid käsitasime, peatume praegu wast pikemalt ainult
„Extrakt0 ri"
taimewõide
juures, mis wiimasel ajal tähelepanu on köitnud. See firma
on wiimasel ajal uue lauawõi „B 0 n a" wälja annud, mis,
nagu maitsmisel selgus, harilikust wõist eraldatav
ei ole. Wärw ilus, täiesti loomulikule wõile wastaw.
Selle sordi walmistomisele on „Extraktor" erilist rõhku pan
nud ja tuleb teda suursaawutuseks omal alal lu
geda. Kahjuks suhtuti meil taimewõisse meel mitmel pool
õige umbusklikult, kuid „Extraktori" tooted on suutnud juba
nii mõndagi perekonda taimewõi tarwitajaks wõita. Ei saa
tähendamata jätta, et isegi niisugused jõukad põllumajandus
likud riigid, nagu Hollandi ja Daani, teda suurel määral
tarwitawad. Daanis tuleb ühe inimese Peale keskmiselt 20,7
kg-, Hollandis 6,9 kg., kuna Eestis waewalt pool kg. tarwitatakse inimese peale aastas. — Peale lauawõi „B 0 n a"
produtseerib ,,Extraktor" toeel „A l f a"'t, mida mitmed samuti koorewõi asemel leiwa peal tarwitawad, ning „Pri m a", mis eriti kasulik saiade ja kookide walmistamisel.
„Primaga" walmistatud küpsis jääb pikemaks ajaks peh
meks. „T a i m i" sobib ülihästi pirukate ja kookide keet
miseks. ..
(QltoalÖatuÖ „NahtvaleheS" nr. 42 — 9. apr. 1927.)
sosinatega takmewöt".
Mitte kõik hea ei tule wälismaalt.
Meil on kaubatarwitajaid ja kaupmehi, kes wälismaa
kaupu ka siis eelistawad, kui need omamaa saadustest halwemad ja kallimad. Meil osatakse head taimewõid walmistada, sellegipärast importeeritakse wälismaadelt kallimat
ja halwemat taimewõid.
Keegi Olustwere elanik L. E. tõi minewal nädalal Wiljandist muuseas ka naela taimewõid. Oli sini-punasekirjaline kinnikleebitud pakk „Palurdi" nimeline. Maksnud 65
marka. Poodnik soowitanud — on kodumaa wõist 10 marka
kallim, aga selle eest on palju parem. Kodus pakki awades
leidis ostja sellest wanaksläinuö taimewõi, mis wast wankrimäärdeks we-el kõlbulik. Wõid sulatades leidis
ta selle st mitu surnud kärbest.
31
Eelpooltoodud
wüljawõlled
ajakirjandusest
oleme
awaldanud selleks, et wõimaldada laiematele ringkondadele
selget pilti saada — mis on taimetoõi ja kuidas on selle aine
tarwitamine arenenud nii meil kui ka wälismaal.
Kasulikud näpunäited pere
naistele.
Ühe ja sama, hulga kartuli toiduwäärtus on
■ oktoobris
100 %
jaanuaris
90 %
aprillis
70%
juulis
10 %
Keskmiselt wõetud.
Kartuleid kerge külmaga wedada wõib ilnia halwa ta
gajärjeta, üri kartulikotid wees märjaks kastetud on.
Seasinke hoitakse kuiwamise eest seega, et neid wäljastPoolt singiraswaga sisse hõõrutakse.
Kuidas aiawilja ussidest puhastada. Tarwitataiv aiawili, milles usse ja tigusid arivatakse olewat, pandakse mõ
neks minutiks soolcNvee sisse, siis ronilvad ussid ruttu wälja.
Kõige paremaid knrgiseemneid saab siis, kui warre otsas ainult üks kurk lastakse kaswada. Seemnekurk peab
kaswamise ajal asetatama alusele, kõige Parem klaasitükile,
seniks kuni ta walmib.
Munade wärskekshoidmiseks on neid tarwis talla õhu
kese korra linaõliga ehk seguga: 1 osa wedelklaasi ja 6 osa
toett. Sarnaselt konserweeritud munad seisawad kuni aasta
aega wärsked.
Wana elaja liha keeb pehmeks, kui keeduweele wiina
juure lisatakse.
Wanu erneid saab maitswaks keeta, kui neid 15 tundi
külmas wees leotatakse. Mesi ära kurnatakse ja erned 48 tun
di soojemas kohas willase riidega kaetult hoitakse. Erned
saawad maitswamaks ja keewad ka rutemini.
Wärwilise wõi tumeda riide pesemise juures tulewad
Plekid enne pesemist inalge niidiga piirata, sest märja riide
peal ei ole nad enam nähtawad, ja wõiwad seega kergesti
wälja pesemata jääda.
Ostes i nl. WSt asemel i nl. taimewõid, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
82
Õppige tarnitama taimewõib, — sits alles sel
guv Leile taimewõi tegelik wüSrtus.
Siibtfttffe, rätikuid, kaelasidemeid jae. pestakse kooritud
kartulite keetmise wees i(nm seebita, ehk jälle seebijuurtega.
Wöib Pesta ka seebiwahuga, millele natukene piiritust putre
lisatud.
Hallitasplekke puhastatakse i valgest ja wärwilisest riidest
harilikult sel teel, et hoitakse pleki koht paar öödpäewa kooritud Piimas ehk hapupiimawees. Selle järele pestakse riie
kuuma seebiwee ja libedaga.
Tõrwa- ja wankrimäärdcplekid kõrwaldatakse riidest
neid ivõiga sisse määrides ja siis rohelise seebiga pestes.
Peenemate riiete juures tarwitatakse rohelise seebi asemel
bensiini.
Raswa plekid wõetakse lvillasest riidest ja lvaipadest ben
siini ja kartulijahu pudruga ehk puhta bensiiniga tvälja.
Punwilja plekkide eemaldamise juures ülikondadest,
waipadest, kleitidest, wärwilisteft linadest jne. tuleb silmas
pidada, kas plekk on ivärskest Mõi sissetehtud puuwiljast.
Wiirnasel juhul tuleb plekki enne leiges wees pesta suhkrlt
eemaldanriseks. On see Lehtrid, pestakse pleki koht salmiaagupiiritusega. Walgete kleitide, laudlinade, salwrätikute jne.
juures tuleb tarwitada „wääwliga pleekimist". Selle läbiwiiuriseks parrnakse enne pleki koht ööseks külma, kooritud pii
ma likku, siis pannakse lehtri all tükk wäcüvlit Põlema ja
hoitakse niiske pleki koht lehtri otsa kohal wääwliauru
sees. Nõnda toimides inmrtub pleki koht pikkamööda heledamoks ja kaob wiimaks täiesti. Peale pleekimist pestakse
plekk puhta meega iile.
Wärskete Plekkide juures aitab ka sidruni mahl, mitte
järele pleki koht leiges seebimoes tuleb pesta ja külnras uh
ta. Siidist ja pitsidest on soowitaw eemaldada Plekid Miina ehk piiritusega.
Jahukotid puhastatakse templitest petrooleumiga. Sel
leks kastetakse templi koht lambiõlisse ja lastakse seal umbes
ööpäew seista, mitte järele pestakse paar korda kuuma libe
daga ja lõpuks selles keedetakse, Uhetakse külma weega ja
kuiwalatakse.
Raswaplekkide eemaldamine paberist sünnib bensiini
abil. Pleki alla Pannakse kliimatuspaber, siis surutakse ben-
LaimewõttEostuse suursaawutused on — taime-
wõiv: „Vrjma" „3Iifa"ia ,,Bona".
33
Ostes i nl. wõi asemel 1 nl. taimewsiö, —
hsraie kokku wähematt 50 Mk.
siini sees märjaks tehtud tükk watti plekile, kuid ilma hõõ
rumata, sest hõõrudes saamad bensiinis lahtisulatatud paberi*
kiud ja trükrmust segatud. Korratakse kuni lõpuliku pleki
häwinemiseni.
Walgeid trükita kohti iv oiu puhastada bensiini ja põtetotud magneesia pudruga.
Pärast puhastamist hõõrutakse kartvaseks muutunud
kohad talgiga üle, mille läbi need siledamaks nmutrrwad.
Piiritnseplekid eemaldatakse lakeeritud asjadelt õli ja
soola seguga.
Kasi puhastada Lorivast ja pigist saab neid petrooleumi*
ga Pestes. Kartuleid wõi õunu koorides mustaks läinud käsi
tuleb pesta lahja äädikahappega wõi sidrunimahlaga.
Jalanõusid, mis liig ära kuiwanud ehk kangeks intui*
tunud, Pehülendatakse ritsinusõliga korduwalt sisse määri
des ehk määrides kergelt kord üle petrooleumiga.
Wasknõude puhastamiseks on hea abinõu oleiiui hape,
mida willase lapiga puhastatawale nõule kantakse ja siis
wiimast kõwasti hõõrutakse.
Alumiininmkatlaid puhastatakse seguga: 10 gr. aminoniaki, 50 gr. booraksit ja 1 liiter Mett. Hõõrutakse lapiga,
uhetakse ja kuiwatatakse pehme riidega.
Hõbe, mis unistaks läinud, puhastatakse salnüaagu
Maimuga ja kriidipulbriga.
Katlakiwi teekatlast eemaldatakse kergesti seguga, mis
koosneb 2 osast weest ja 1 osast soolhappest. Segu hileö
katlas edasi-tagasi loksutada kuni katlakiwi seinte küljest iva*
baneb. Pärast kiivi eemaldamist tuleb katel korralikult kuu
ma weega pesta.
Lutikaid saab kergelt hüwitada lüsooliga. Selleks tnleb ninretatud ainet pintsliga igasse kohta Panna, kus litti*
ka- Pesitsewad.
Lüsooli asemel wöib tarwitada petrooleumi, Wene ter*
pentiini, äädkahapet ja bensiini, mis ka häid tagajärgi ait*
nawad.
Prussakate häwrtamiseks on kõige lihtsam ja wäga mõjuw abinõu: 50 gr. booraksit ja 50 gr. nisujahu segu, mida
paberile pannakse prussakatele söömiseks.
õppige tarwitama talmewõid, — siiHes sel
gub Teile taimewöl tegelik wäärtus.
34
Lmmewõttööstufe suuksaawutuseö on — taime-
wsid- „Vrima" „,Alsa i° ,,Bona".
Kirbud pesitsewad peaasjalikult põranda pragude toahel, seepärast on soowitaw praowahed tihendada ehk, kui see
wõimatu, siis pesta põrandaid paar korda üle paari nädala
seguga: 1 kg. maarjajääd 10 liitri wee peale, seejuures ei
tohi põrandat pärast pesemist kuiwatada, waid sellel ise kiriWada lasta.
Rottidest saab lahti, kui neid mõned päewad sööta jahu
ja peensuhkru seguga. Pärastpoole segule 1/8, siis Va ja lõPuks y3 osa kustntatnata lupja juure lisada. Parem on
lubja asemel tarwitada põletatud kipsi, kui seda on käe
pärast.
Hiirte eemalepeletamiseks on head metspiparmündi
warred, millega hiirte augud tulewad täita. Warte aset
täidab ka piparinimdi õliga niisutatud taku-- ehk watitükikene,
rnis hiireauku asetatud.
Samrrti surmab hiiri raswa sees praetrrd nreresibul.
Koi ei kannata wärskelt trükitud ajalehe wärwi lõhua,
seepärast on soowitaw alalhoitawad asjad Pakkida wärskelt
triikitud ajalehtedesse ja iga kuu neid uuendada.
Hea n. n. „koirohi" on jodoforrn ja kanrpfer.
Pnnnssid surmab ussiaukrrdesse pritsitrrd bensiin, terPeutiirr ehk petrooleum.
Hammustajaid hobuseid arstitakse seega, et neid las
takse hammrrstada haisewat liha ehk Pehmekskeenud, weel
kuuma, naerist. See abinõrr nrõjub pikenra aja peale.
Kapjade lohede kinnitamiseks tuleb lõhesid rnäärida segirga: 7 osast wahast, 14 osast loomaraswast ja 21 osast
kalaraswast, mis soojalt segatud; ehk 7 osast wahast, 7 os.
terpentiiuist, 14 os. searaswast ja 14 osast linaõlist, mis
soojalt segatrrd, ehk tehnilise waseliiniga.
Lehmale, kes piima kätte et taha anda, tuleb märg
kott ristluudele patuta.
Näriwad koduloomad Puud, ott neil tarwidus soola
järele.
Wasikaid joota kooritud piimaga wõib sama tagajärge
dega kui sooja (koorimata) piinragagi, kiri ülessoojendatud
kooritud piimale 1 supilusikatäis taimewõid ühe toobi piima
kohta juure segatakse.
Ostes i ni. wõi asemel 1 nl. taimewõib, —
hoiate kokku wähemalt 50 Mk.
35
Õppige tarwltama talmewöid, — siss alles fežsub Leile taimewõi tegelik WStirtus.
Lööjat lehma lüpsta on wõimalik, kui lehmal parem esimene jalg ülal hoitakse. Pärast harjub lehm ära ja laseb
rlma mlga hoidmata lüpsta.
!
põlemist saab kustutada seega, et ahju wõi
Plrlöc alla nwned peotäied waawlit wisatakse.
wa ehk^uE^^^leumi kustutada wõib ainult piima, lill
"k--eesriiet° ehk teiste asjade kusta,
taimseks on kaeparast olem mette kastetud põrandahari hea
rarwrtaüa.
„r. Tõrwnse piut saagimise juures ei määrita sae lehte mitte
virga, ward Petrooleumiga.
Lohuawad waadid täidetakse weega, millele kliisid hull
kasegamriemkaarrma lastakse minna. Käärinud segu kall
waha ja uhetakse waat puhta weega. See abinõu
aitab trhtr.
Pudelid õlist puhastada: Pudelid, millede sees enne
oh on olnu > jo puhastada tahetakse, täidetakse wee ja ta|aga, pannakse katlasse wee sisse, lisatakse mõni peotäis tuh.
fa sEe ia keedetakse pool tundi. Kui pudelid wee sees ära
b!mta^niŽ' to0.etai'"e na6 Eja j° uhutakse liiwa ja meega
tu Kaks. Ka warnitsa pudelid wõib sel wiisil puhastada
"sidest puhastada: Korstnast wõetakse
Imtiwat noge, hõõrutakse peeneks, kallatakse keewa mett peale
fe„e
"igahtunud ja selginud, siis pritsitakse selle
.
W ia põõsaid.
vttÄelt kaswada f°USUb ,utnittt hlaa8
Teisel hommikul la^ud wõiwad jälle
Jalgade higistamise ärahoidmiseks wõib heade tagajär
gedega laiutada largmist segu: 2 gr. salitsiilhapet, 7% ar.
boorhapet ,a 70 gr. talki, mida jalanõusse raputatakse? '
te»c waewaga sõrmest
aro wotta km umber sõrme, otsast peale hakates, kuni sõrmu.
sem pael tchedalt mähitakse, umbes 5 minuti pärast mähis
ara wõetakse m kast 5 minutit ülal hoitakse. Mõne korda,
rrste Marele läheb sõrm nirwõrd peenemaks, et sõrmus ker
gelt ara tuleb.
ä,.
2l/G. öflroftofi taimelvöitehas — nagu iga
mooöne meierei — on warusiatud alakohafe
Mmutusfisfeseadega Za puurlaewuga.
36
Kuidas taimewõid alal hoida.
Taimewõi ja lehmawõi on oma omaduste poo
lest sarnased, mille tõttu ka nende alalhoidmise wiis üht
lane. Et taimewõi wõimalikult kaua wärske ja heamaitse
line seisaks, tuleb taimewõi alalhoidmisel järgmiste asjaolude
peale erilist rõhku panna:
1) Taimewõi alalhoiu ruum peab olema kuiw, kulm ja
wõimalikult pime ehk wähe walgustatnd.
2) Tuleb arwesse wõtta, et taimewõil, nagu lehmawöilgi, on omadus igasuguseid wõõraid lõhnu enese sisse
imbutada — seepärast ei tohi taimewõid asetada seebikastide,
yceringatünnide ja teiste lõhnawate ainete lähedale.
3) Taimewõi tagawarade muretsemisel tuleb arwesse
wõtta, et kasulikum on tihedamalt, kuid wähemal arwul sisse
osta, siis on taimewõi alati wärske ja maitsew. Eriti tu
leb seda suwel arwesse wõtta.
4) Majapidamises taimewõi tarwitamisel tuleb Pere
naistele soowitada — taimewõid alal hoida klaaspurkides
soolweega kaetud.
Taimewõi tarwitajad, kes eelpool ülesloetud juhtnööre
täidawad — jääwad weendumusele, et taimewõi tarwitamine
on kasulik ja Praktiline.
Kaalud ja mõõdud.
1 tonn ----- 1000 klg. ----- 61 p.
2 nl.
1 kilo = 1000 gr = 2V2 nl.
400
200 11 == 72 „
100 „ = 74 „
50 ii == 7s „
= 3 loodi
38
25 n = 2 „
121/2 „
1 lood
61/2
—1/2 loodi
31/4 „ =74 „
3 klaasi jahu ----- 1 nael —
— 400 gr.
2 klaasi shkrt. — 1 nael ----— 400 gr.
1
I (liiter) -----1000 gr.
a/s *
----- 500 „
Märkide ja lähenduste seletused
H — noor kuu,J — esimene roceranb, G
täis kuu, C =
wiimane weerand. P- — püha, p. — päew ja pärast, h.
Hom
miku, e. l. = enne lõunat, p. l.
pärast lõunat, õ. = õhtul.
*
' mälestusepäew, ** = suur püha ; k. ^kell, t. — tund, m.
— minut.
Aastaajad.
Kewaöe algab 21. märtsil kell 3.
Suwi algab 21. juunil kell 23.
Sügise algab 23. septembril kell 13.
Talw algab 22 detsembril kell 8.
Warjutused.
Aastal 1929 on kaks päikesemarjutust.
Esimene täielik Päikesewarjulus tuleb 9. mail ja on näha
Asrika lõunaida nurgas, Madagaskaris, Sunda ja Filipini
saartel ja Australia põhjaosas.
Teine rõngakujuline päikefewarjutus 1. nowembrrl rerl
10 kuni 15, ja on näha Kanada idarannal, Newfoundlandis,
Lääne-Europas, Wäike-Asias ja Arabias.
Kuu-warjutusi sel aastal ei ole.
Pühad ja puhkepäewad.
Täielikud pühad, mil tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus-aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuninga päew (6. jaan.).
3) Jseseiswuse püha (24. weebruar). 4)'Palwepäew (20. weebr.)
5) Suur Reede (29. märtsil). 6) Ülestõusmise pühad (31. märt
sil 1. ja 2 aprillil). 7) 1. mai püha. 8) Taewaminemise püha
(9.' mail). 9) Nelipühad (19, 20. ja 21. mail). 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal:
1) Ülestõusmise (kewade) püha laupäewal. 2) Nelipühi
laupäewal. 3) Jõulu laupäewal. 4) Wanal-aastal (31. dets.).
3
Aasta 1929 on ühtlasi:
6642 aasta Julianuse ajaarwamise järel;
Nabonassari
2678
ff
Bitsantini
7437
„
Olimpia
ehk 677-dama
2705
„
//
olimpiada esimene aasta;
5689 aasta juutide ajaarwamise järel;
1347
„
muhamedlaste „
„ ;
140
„
Prantsuse rewolutsioni kalendri järel.
Tähtsamad sündmused Eesti ajaloos.
Põhja-Eesti langeb Daani walitsuse alla . . . aastal 1219
Lõuna-Eesti langeb ordurüütlite kätte .
. . .
„
1224
Eesti wabaduse-sõda daanlaste ja rüütlite wastu
„
1343
Daanimaa müüb Põhja-Eesti ordule .......................... „
1346
Ordu lõpp ja Rootsi walitsuse algus .
.
. .
„
1561
Klaus Kurssel wõidab Tallinna üürikeseks enesele
„
1570
Saaremaa langeb Rootsi walitsuse alla . . . .
„
1610
Lõuna-Eesti tunnistatakse Rootsi omaks . . . .
„
1629
Eestimaa terwena tunnistatakse Wene omaks . .
„
1721
Põhja-Eesti orjapõli lõpetatakse .................................. „
1816
Lõuna-Eesti orjapõli lõpetatakse ......................... <
„
18 19
Wene keiserriik laguneb
............................................... „
1917
Eesti wabariigi asutus ............................................................ 1918
Luk. 16, 19—31.
20
1. P. p. Kolmain. p.
21
Erasmus
22
Karpasius
23
Robert
24
Eestlaste wabastus 1816
25
Barnim H 14, 56
Z 26
Margareta
Luk. 14, 16—24.
2. P. p. Kolm. P
Barnabas
Klaudina
Tobias
Modestus
Justina 3 6, 14
Wiidi päew
Pühap. 10. P. p. Kolm. P.
Esmasp. Donatus G 4, 40
Teisip.
Kristuse selet. p.
Keskn.
Kajetan
^Neljap. Roman
Reede.
Klaara
Laup.
Lauritsa-p.
nädal.
•33.
Peetruse ahel. p.
Perpetua
Dominikus
5
6
7
8
9
10
11
Luk. 10, 23—37.
Pühap.
13. P. p. Kolm. P.
Esmasp. Gebhard
Teisip.
Rosalia ^ 21, 2
Keskn.
Raimund
Neljap. Ioannese surma p.
Reede.
Aleksander
Laup.
Hilda
12
13
14
15
16
17
18
1. skp. tõuseb päike kell 4, 5 min.: läheb loosakell. 8,37m.
„
» 4'26 „
„„„8,13
21. „
" 4'49 ...................................7,47
"i
12
30 p.
30 p.
Mihklikuu
IX. September.
36.
nädal.
Luk. 17, 11—19.
1 Pühap.
14. P. p. Kolm. p.
2 Esmasp. Egidius
3 Teisip.
Rahel, Lea G 12, 47
4 Keskn.
Magnus
5 Neljap. Regina
6 Reede.
Tehwan
7 Laup.
Bruno
26. P. p. K. p. Surnute-p.
Kadrina päew
Konrad
^ot
Günter
Edmund
Andrekse päew
11
12'
13
14
15
16
17
l.skp. tõuseb päikekell 7,29 min.; läheb loojakell 4,26 nt11. „
21. „
» 8,13 ....................... .„3,46 „
31 P.
31 p.
Joulu-kuu
XII. Dezember.
nädal.
49.
1
2
3
4
5
6
7
nädal.
50.
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
18
19
20
21
22
23
24
Luk. 21, 25—36.
2.Krist tul. p.
Antonia
Alwine 3 10, 42
Judit
Woldemar
Luutsia
Emil
25
26
27
28
29
30
1
Matt. 11, 2—10.
2
3
4
5
6
7
Joan. 1, 19—28.
Pühap.
4. Krist. tul. p.
Esmasp. Wiktoria T 3, 27
Teisip.
Adam, Ewa
Keskn.
1. Joulu püha
"Neljap. 2. Joulu püha
Reede.
3. Joulu püha
Laup.
Süüta laste p.
nädal.
29
30
31
Matt. 21, 1-9.
1. Krist. tul. p. G 5, 48
Arnold
Plato
Barbara
Sigismund
Nigula päew
Ambrosius
Jakobis 2 p., Harkus, Pärsamaa w.
2. Paides, Kodaweres, Wändra
Suurjõel, Mõras. 5. Antslas, Rannitsa Wissil. 6. Rõngus, Kassinur
mes. 7. Walgas, Elmas. 8. Paliweres. 10. Sauel, Jogewal. 11.
Wõrus, Laura Stoldomas, Wiljan
dis 2. p. 12. Karilatsil, Kuresaares,
Triigi Ardus, Lähtrus. 14. Tartus,
Kärus. 15. Tumalas, Põltsamaal.
17. Haidas. 18. Palimeres. 20.
Missus, Kuusalus, Ristil. 21 ja 22.
Tamsalus. 24. Paides, Mustmees.
25. Raasikul, Türil. 26. Walgjärwes, Pati Nurmeotsal. 27. Amblas.
27.-28. Wiru-Nigulas. 28. Hallikukimil, Keilas. 29. Rootowas, Wõ
rus. 30. Wigalas.
Detsembri
kuus:
SetteHiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr.
tul. püha. 1. Abja Paluojal, Räpi
nas. 2. Juurus. 3. Tapal, Walgas,
Alajõel. 4 Rakmeres 2 p. 5. Amb
las. 6. Wihulas. 7.-8. Kallastel. 8.
Wiljandis 2 p. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes.
10 ja 11. Narmas 2 p. 12. WanaWändras, Järwa-Jaanis, Koerus,
Martnas. 13. Pati-Nurmeotsal. 14.
Antslas, Ninakülas. Reede enne
16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgerval,
Kärdlas, Wõrus, Kohilas. 16. Tü
ril. 17. Moisekatsis, Raplas. Kuu
kolmanda nädala keskn. ja neljap.
Pärnus. 18. Pööraweres, Sooniste
Ellamaal, Paides. 19. Jõhmis 2 p.
20. Wõõbsus, Missus, Wasknarmas,
Haapsalus, Märjamaast 22. Must
mees, Koerus. 23. Krüüdneri Su
laojal.
28. Walgas,
Karvastu
Warnjal.
Linnukasvatajad!
Kui Teie vajate midagi linnuasjanduse alal, ükskõik mis
asjus, siis pöörake alati meie poole. Meie tahame Teie
soove rahuldada. Meid ei huvita ahnitsemine, liiakasu
võtmine ega rahva kulul elamine, vaid meid juhib idee !
Meil on üleilmline ühendus.
„ICodulind“, Tallinn, Postkast 240.
19
Moodsast suisest kanadepidamisest.
Enam jagu inimesi töötab olemiku
tarwis, ainult mõned töötawad tulewiku
tarwis. Targad inimesed aga töötawad
mõlemate tarwis — tulewiku tarwis
olewikus ja olewiku tarwis tulewikus.
Üldiselt on teada, et suwel palamaga wäheneb munade
saak. Seda waheaega tuleb kasutada järeltulema noorsoo kasmatamiseks — rohkem hoolt ja tähelepanu juhtima noortele
kanadele. Kel on noorus, sel on uhkus, siin aga kanadehoom !
Kõigi meie koduloomade tulemane tulumäärtus oleneb noored
eas õigest kasmatusest, hoolitsemisest ja toitmisest. Wead mis sel
ajal tehakse, annamad end pärast kestmalt tunda. Mis loomade
juures noorelt tähelepanemata jäetud, seda ei saa enam wanemas eas parandada wõi heaks teha. Sellane määrus on mak
sew kõigi koduloomade ning ka kodulindude kohta. Suurte loo
made juures paistawad hooletuse järeldused küll juba esimestel
aastail silma, kuna kanade, kui wähese tähelepanu määriliste
olemuste juures seda alles lõpul märgatakse. Kuid tagajärjed
on samasugused kurwad, kui teistegi loomade juures : loomad
jäämad osaliselt kiduraks ja ei täida pärast neid lootusi, nagu
seda õige kasmatuse ja edenemise juures oleks loota wõinud.
Seda selgitab meile lihtsalt ja arusaadawalt meie kanade ena
muse munemismõime. Järgneb alguses tehtud wigadele pärast
poole meel puudulik hoolitsemine ja toitmine, siis on tagajär
jed õige kurwad ja meie läbistikküne munade saak näiteks
kõigub 60—70 ümber. Ta peaks aga wühemalt kahekordne
olema, sest näiteks kui üks kana 120 muna aastas muneb, siis
jääb ainult puhtaks kasuks paar tosinat mune. Kus aga kana
del wabad jooksumäljad kasutada ja suurem osa toidust maksuta,
ainult korjamiswaewa eest saadamal, nagu see maa kohas wöimalik, on lindude ülespidamise kulud õige wäiksed ja wõib juba
wäikese ülejäägigi anda, kuigi kanad 70—80 muna munemad.
Siin peab aga küsima: Miks lepitakse sarnase wäikese kasuga ?
Kas maksab wäikese ülejäägiga üldse kanu pidada, kui on wõimalik neist saada märksa fuuremat ?
Peale selle on weel teisigi paremusi, mis järeldub heast
hoolitsemisest ja kasmatusest : linde ei taba nii kergesti haigused,
sest nad on tugewad ja terwed. See kõik wäärib tähelepanu. Kui
meie kogu riigi läbi rändame, siis peame ütlema : „Wäga här
ma nägime, et kanapere oli haigustest puutumata — ikka oli
manadel lindudel midagi migal" Loomad on nõrgad ja selle
20
tõttu hakkab ka kõik kergemini külge. Nimelt mustus kanamajades muretseb selle eest, et haiguseidudest puudu ei ole.
Siin tahaksin meel ühe iseäralise lewinenud lindudehaiguse
peale tähelepanu juhtida, mis lindudest algab ja teiste koduloo
made ja sigade peale üle läheb; see on nimelt tuberkuloos, mis
paljudele maa- ja loomapidajatele päris teadmata. Kuid see on
wäga hästi teada, nagu „NemDorgi rahmaleht" teatab, et
wõrdlemisi suur protsent tur
gudel müügile tulewaist siga
dest tuberkuloosi põewad. Sel
alal on õige laialdasi juurd
lusi ja uurimisi toimetatud, küll
Ameerikas ja Euroopas ning
just neis kohtis, kust kõige roh
kem tuberkulooshaigeid
sigu
turule on saadetud. Paljudel
kordadel oli
selle rändtõbe
leminemise põhjuseks just tuberJoon. 1. Kunotoidu automaat.
kulooshaigete lehmade piimaga
sigade söötmine. Oli aga maakohti, kus lehmad terwed leiti, kuid
sead põdesid kõik tuberkuloosi. Siin oli mõistatus lahendada :
kust wõisid sead haiguse idud omandada ? Siis alles hakati
sulgloomi uurima. Tähelepanu juhiti kanade peale, kes oma
kahtlase mäljanägemisega selleks põhjust andsid. Kanad leiti kõik
tuberkuloosi põdemat ja sellega olt siis ka mõistatus lahendatud,
kust sead tuberkuloosi haiguse idud omandasid. Käesolew uurimine määrib tähelepanu ja sunnib selle eest hoolt kandma, et
kanapere haigustest wabaneks ja haiged kanad kaoks. Esimene
ülesanne oleks terme ja tugema kanade järelsoo kasmatamine.
Iseäranis suwel soojal ajal ei tohiks kanadel omapääd tali
tada lasta. Kuid üldine armamine kaabib meil ikka sinna poole,
et just sel ajal kanad eneste eest kõige puremine wõiwad hoolit
seda. See on tõsi. Kuid nad ei tohiks märjas rohus jalutada.
Sellega ei armesta keegi, et kanad, nimelt pojukesed ja noored
kanad, ei kannata seda ülearust niiskust; selle järeldusel tekib
katarr ja reumatism, millele wanemad linnud ehk kauem wastu
panemad, kuid noored ei kannata seda: jüäwad raskemal kujul
haigeks ja tagajärg on kurb — surm algab oma hämitustööd!
Jga^ kasmatuse juures peaks olema suurem, nõnda nimetatud sib
limise ruum, kus suwel mihmasel ajal kanad marjul hoitakse ja
mis talmel külmal ajal kanadele siblimiseks mõimalust annab.
Muidugi tuleb linde kinnihoidmise ajal sellekohaselt sööta, sest
21
seda peab meeles pidama, et kui lindudel mineraal- ja looma
riigis liikumine piiratud, siis peab neile seda teisel teel kätte
saadawaks tehtama,
wastasel korral kan
natab lind ja linnu
wõimine selle puuduse
tagajärjel.
Näiteks
pehmeks toiduks ku
patatud kliid, millele
puusütt, pool teelu
sika täis kana kohta,
juure lisada wõib.
Peale selle igasugu
seid terawilja jäänu
seid
ja terawilja. Ioon. 2. Linnu desinfitseerimise kasti panek.
Terawili tuleks aga
õlgede wõi põhu sisse puistata, et kanadel kinniolemise ajal roh
kesti liikumist ja tegemist oleks terade otsimisega põhu seest.
Peale selle mõiks weel wäikseid raasukesi puusöest erinõusse,
automaati panna (waatu joon. 1), sest puusüsi on üldiselt tuntud
kui parem abinõu kõhu lahtioleku ja koolera wastu.
Selle eest tuleks
Hoolt kanda, et lin
dude joogiwesi alati
puhasja würske oleks,
sest päikesest soojen
datud joogimees siginewad Haiguseidud,
mille kaudu lindude
peresse
igasuguseid
rändtõbesid kantakse.
Sellepärast peab joo
Joon. 3. Lind desinfitseerimise kastis.
ginõu hoitama päikefe eest warjatud kohas, mida päema jooksul mitu korda tuleks
puhta, wärske meega täita.
Kõik siin 'nimetatud ettemaatuse abinõud kaotawad oma
tähtsuse, kui kanamaja, milles kanad öösel puhkawad, korras ei
ole. Kõige esite peab ta puhas olema. Kui sõnnikut ei ole wõimalik igapüew ära koristada, siis tuleks ta maaemalt iga hommikul
mulla wõi turbamulla korraga katta, sest wastasel korral hakkab
sõnnik soojaga käärima ja laotab kanget, haisemat õhku laiali,
tõendus, -et õhk mäljaheidete gaasiga täidetud, mis lindude terwisele maga kahjulik. Kanad, kes öösel säärases õhus puhka-
22
avad, peawad haigeks jääma. Nädalas wähemalt kord kanamajast wäljaweetud sõnnik tuleks kas tünnidesse, kastidesse wõi
wihma eest warjatud auku panna, mida siis mulla korraga peab
katma. Sel wiisil kogutud kanasõnnik laguneb mõne kuuga täie
likult, millest saab wäga wäärtusline ja ruttumõjuw wäetisaine
juurwilja- ja lillepeenardele ning nurmele, wõi mujale, kus kiireltmõjuwat wäetisainet tarwis läheb.
Peale sõnniku eemaldamist tuleb kanamaja ka putukatest ja
täidest puhastada. Tuleb põhjalik puhastamine ette wõtta; kerge
wõi osaline puhastus on kasuta, sest soojuse mõjul siginewad
parasiidid wäga kiiresti. Lubjaweega, mis kõige lihtsam ja
odawam desinfitseerimise aine, tuleks seinad, lagi ja kõik nurgad, *
praod ja õrred ning pesad põhjalikult ja hästi üle kasta. Õrred
ja pesad tulewad iseäranis põhjalikult puhastada. Kanamaju,
mis kauemat aega puhastamata seisnud, oleks soowitaw kaks
kuni kolm korda suwe jooksul eelpool nimetatud wiisil puhas
tada. Sest wõib ju wäga wõimalik olla, et eelmisel korral mõni
pragu seinas wõi õrres wõi pesas hooletult puhastatud sai, kus
parasiitidepesa edasi elutseb. Kui mõnel parasiitidepesal on wõimalus jäänud edasi elutseda, siis wõib kindel olla, et kahe wõi
kolme nädala parast kogu kanamaja jälle neist kubiseb.
Nüüd lõpuks tuleks puhastamise järg kanade eneste juure.
Iseäranis kanapojad kannatawad alati putukate all; paljud pea
wad isegi oma elu wereimejatele ohwerdama, sest nad piinatakse
surnuks. Kui puhastamine kord käsile on wõetud, siis tuleks iga
kana üksikult puhastada; seda toimitakse mitmel wiisil: wedelikus
wannitamine, wiimane on küll suure kanakarja juures kaunis tü
likas läbi wiia, kuid kergemalt läheb see, kui kanadele sulgede
alla putuka pulbrit pritsitakse; aga weel praktilisem on kokkuhoid
mise mõttes, kui kanad tõu suurusele wastawatesse kastidesse
paigutatakse, kus putukapulbrit umbes poole sõrme paksuselt sees
on ja kuhu tarwidust mööda weel juure lisada tuleb. Joonistu
sed 2 ja 3 näitawad, kuidas kast on walmistatud ja kuidas lind
tuleb kasti paigutada. Peale linnu kasti paigutamist tuleks ringi
kasti ääre ja kaane wahele märjad paberiribad panna, mis pulbri
wäljatolmamist takistawad. Linnu liigutused kastis panewad pulbri
tolmama, mis neile sulgeda alla kehale tungib ja parasiitidele
Häwitawalt mõjub. Kui kogu lindude pere järjekorras puhastatud
on, tuleb kasti sisu ära põletada. Peetakse aga suuremal arwul
linde, siis tuleb seda puhastamistoimingut lihtsustada: linnud
puhastawad endid ise, kui neile selleks wõimalus antakse. Tuleks
parajas suuruses puust kastid muretseda, kuhu panna hästi peent
kuiwa mulda,
segatult puhta puutuhaga,
mitte jämedat
23
liima, millele peotäis wääwli pulbert hulka lisada. Kastid tuleks
kuni ääreni, maaga tasa, maa sisse panna. Säärastel tolmuwannidele tuleks aga katused peale teha wõi mannid katuse alla
paigutada, et wihm neid märjaks ei kastaks, sest lindudele ei
meeldi mudas püherdada. Kanad pesitsemad neis wannes wäga
Heameelega, liigutawad ja püherdamad, kuni tolm sulgede alla kehani
tungib. Parasiidid aga ei kannata tolmu, mis nende Hingamisawaused lämmatab, ja nad on sunnitud linnu keha küljest lah
kuma. Põhjaliku puhastuse ja tolmutamise järele lahkuwad lin
nud tolmu mannist, raputawad endid tublisti ja ühes sellega
puistawad ka parasiidid küljest. Moodsa tolmumannide sisse
seadmisega hoiab praktiline linnukasmataja aega ja raha kokku,
mis muidu üksikult linde puhastades kaduma läheb. See on
küll iga linnukasmataja oma waba malik, kuidas ta linde para
siitidest wabastada kawatseb, kuid midagi peab nende Hämitamiseks tehtama, et linnud neist wabaneks, sest kogemused on näi
danud, kui palju nad lindude elujõust häwitawad ja kui palju
noori linde nende ohmriks an langenud. Tähelepanekud on näi
danud, et wanemud kanad parasiitidest niimõrd nõrgestatakse, et
nad kas liiga wara wõi hilja sulimisega algamad ja haiglane
seisukord linnud nii ära kurnab, et nad nõrgestatult taimele
wastu lühemad ja alles järgmisel kewadel munemisega algamad.
Siin peame ameeriklasele kui suurimale linnukasmatajale
õiguse andma: „Kes suwel oma kanade heaks midagi ei tee,
sellele ei tee ka kanad talmel midagi."
Lonkawad karrad — tiisikushaiged.
, Leitakse kanahoomis lonkam kana, siis arwab selle oamnik
harilikult, et kana on jala wäljawäänanud mõi astunud mõnele
terawale asjale. Ei kao lonkamine mõne päema pärast, püütakse
kana kinni ja uuritakse jalg järele. Harilikult ei saa aga midagi
kindlaks teha ja ta lastakse jälle joosta. Kuigi mõnel juhusel
lonkamise põhjuseks tõepoolest on migastatud jalg, peitub põhjus
sagedamini hoopis teisal; kana põeb kardetamat linnuhaigust ja
nimelt tiisikust.
Teatawasti on tiisikus haiguseks, mis lindude seas õige laia
liselt leminenud. Ei ole liialdus, kui öelda, et tiisikus on lõpuli
kult Hämitanud^paljud linnukasmatused; kannatamad tema all aga
kindlasti kõik. Sealjuures on tiisikus haigus, mida arstirohtudega
üldse mõimatu on parandada ja teiseks on teda äärmiselt raske
kindlaks teha. Just need kaks põhjust on andnud tõuke tema nii"
laialiseks leminemiseks
24
Kõige kindlamaks tundemärgiks on siiski lonkaw kõnnak. Kes
leiab, nii siis, lonkama linnu oma kanade hulgas, peab kohe arwestama tiisikuse mõimalusega.
Niisugust kana tähelepanelikumalt jälgides leitakse, et ta on
oma ülespidamises kurmameelne ja unine. Ka söömine ei näi
talle pakkumat mingit lõbu ja enamasti tukub ta kohewil sulgedega
kuski nurgas. Pilk on sellisel kanal segane ja nägu ning hari
kahmatud. Ta jääb järjest kergemaks, olgugi et muneb meel.
On kõik need tundemärgid olemas, siis ei tarwitse enam
kahelda, et kana põeb tiisikust ja ta tuleks tappa.. Kui haigus
pole kestnud meel kaua, nii et kana pole muutunud liiga kõhnaks,
wõidakse tema liha meel kasutada toiduna. Niisugusel juhusel
tulewad aga haigusest puudutatud osad, nimelt kopsud ja soolikad
ära põletada wõi matta õige sügamale maasse, mitte aga jätta
lihtsalt õuele wedelema, nagu see kahjuks sünnib sagedasti, kus
siis kanad neid nokkides omakorda saamad haiguse. On aga kana
juba suremise lähedal, seega siis õige kõhn, ei tarwitata teda enam
toiduks, kuna paljudele ei maitse isegi hiljuti haigeks jäänud
kana liha.
Nüüd mõtleb küll mõnigi kanakasmataja: „Miks ei panda
kanadele siis kaitserõugeid tiisikuse wastu?" Kaitserõuged tiisikuse
„wast u" ei aita, kuna nende abil wõib küll kindlaks teha, mil
line kana põeb haigust. Ja ka seegi on tähtis, kuna awaneb õi
gel ajal mõimalus haigeid kanu meel kuidagi ära kasutada, mis
hiljem muutuks wõimatuks, kui haigus kestnud juba kauem. Rõu
geid tuleb panna igatahes kaunis sagedasti, sest esimesel korral
päris terwed kanad nõiwad järgmisel korral juba haigeteks osutuda.
Kuigi pole olemas tõsist abinõu tiisikuse wastu, wõib kanapidaja temast wabaneda hoolika puhastamisega. Nimelt kantakse
haigus edasi sõnnikus leiduwate bakteeride kaudu, mille wastu
kindlaks kaitseabinõuks on igapäewane puhastamine. Samuti on
soowitaw ka pesade ja ruumide desinsektsioon.
Tallitawad linnupidajad nii järjekindlalt pikemat aega, siis
wõiwad nad märkida, et nende kanamajades ei leidu enam lonkawaid kanu; nad on haigusele piiri pannud.
Kanapoegade
täid.
Wilunud linnukaswataja silmab kohe, kui kanapoegi täid
waewawad, kuna algaja-linnupidaja peab kanapoegi terawa^t
tähelepanema ja järele wcmtama, et kas ei leidu nendel külje s
25
wäikseid, umbes 1 millimeetri suuruseid halle kujukesi, kes lii
gutamata pea ümbruses pesitsewad. Need on wäga kardetawad
kanapoegade peatäid, kes esimesi seedimise rikkeid esile kutsuwad ja
kanapojad aegamööda surmale suigutawad. Kui on kindlaks teh
tud, kus täid endid naba sisse on puurinud, tuleks neid kohti
mähese raswa wõi õliga määrida; see abinõu on peaaegu alati
oma otstarwet täitnud. Peale selle on meel teine arstirohi,
mida aga siis wõib tarwitada, kui kanapojad on wähemalt 2—3
nädalat manad. See on salm, mida wõib walmistada järgmiselt:
1 osa halli salwi, 4 osa lanoliini ja 1 osa kiwiõli. Nagu katsed
on näidanud, on salmi tarwitamine wäga häid tagajärgi annud,
abinõuks saanud, millega kindlasti linde parasiitidest wõib pu
hastada. Kuid seda salwi tuleb wäga ettemaatlikult tarwitada :
kohe naha peale sulgede alla wõimalikult wähe määrida.
Kunagi
ei tohi salwi sulgede peale määrida,
sest siis
wõiksid teised kanapojad seda nokkida, mis on neile wäga
kahjulik, kuna täid aga surmamata jääksid. Mõjuw ja lihtne
kaitseabinõu täide wastu on, kui kanapoegadele iga kolme päewa
järele mõni tilk söögiõli pea peale sõrmedega laiali hõõruda.
Wesikiilid linnukaswataja Waenlased.
Sageli wõib ajalehist lugeda, et mitmel pool on nähtud
imestusiäratawat kiilide parme, neid olnud nii laialt ja paksult,
kui wähegi silni ulatanud nägema. Seepärast ei ole wist tähtsu
seta, kui kiilide hädaohtu, mis nad linnukaswatajale sünnitawad, kirjeldan.
WeeäärKtele linnukaswatajatele on suured wesikiilid otse
nuhtluseks. Mõnel aastail on neid wäga palju olnud. Nende
lendu on ju wäga huwitaw waadelda, kuid linnukaswataja tun
neb neid nähes hirmu. Kui aga ilmad pahemaks muutuwad, siis
laskuwad kiilid wee lähedal oleroatele põõsastele, kujutades okstele
nagu kobarad. Kes nüüd kanu kanamajas kinni ei hoia, see saab
tägajärgi warsti näha.
Olin just sel ajal kiilide uurimisel rannas, kui kiiliparmed
nühtawale tulid. Siis oli ka kartus põhjendatud ja suurt rahutust
kohalikkude kanapidajate hulgas märgata — kõik ruttasid kanu
kinni panema. Ja tagajärjed selgusid warsti. Jgalpool oli hä
daldamist kuulda: „Minu kanad munemab kooreta mune ja söö
mad nad ära" — „Minu kanad on haiged ja ei mune enam"—
„Minu kanadest pooled ära surnud —minul ei ole enam mune."
Selgus, et kanad olid siiski kiile söönud, mis Halwasti mõjus
26
munemisorgaani ja kogu linnu terwisele. Igalpool ei olnud taga-järjed ühesugused. Asjaoludega lähemalt tutwudes mõis järgmist
kindlaks teha: kanad munewad algusel küll korralikult, kuid
munad on kõik kooreta - munemine ei sündinud pesal, maid muna
kaotati juhuslikult õuele. Seda märkasid teised kanad ja nüüd
algas hirmus munade söömine. Tihti mõis näha, et kui mõni ka
nadest pesale läks, siis käisid teised kõik järjekorras ja pistsid
pead istnwa kana alla, et järele waadata kas muna on juba tulnud. Kui siis kana pesalt lahkus, tormasid kõik pesa juure ju
Häwitasid kohe munetud kooreta muna. Pealtmaatajale pakkus
see toiming wäga koomilise pildi, kuid kanadepidajale tulid pisa
rad silma — ta teadis, et kanade munade söömist on raske
ära wöõrutada ja kanapere häwineb. Peale selle selgus meel,
et kanad munemise üldse järele jätsid. Harjad olid endiselt meel
punased, käisid ka meel pesal istumas ja lahkusid sealt kisaga,
kuid pesa oli tühi — muna jäi tulemata. Sellele järgnes siis
kõige kardetamam järk: kanade suremine. Näha oli, et kiilide sömine wäga kiiresti munemisorgaanile mõjus. Umbes kolmandal
päewal tulid esimesed haiguse nähtused ilmsiks, selle peale
waatamata, et kanad lühikese ajaga mitte kuigi palju kiile
äratarwitada ei suutnud, sest kiilid on arad loomakesed, kes en
did nii kergesti püüda ei lase ja kui nad nähtawale tulid, said
kohe kanad kinni pandud.
Lähemad uurimised on selgitanud, miks kanad surewad: Kii
lid kannawad enesega kaasas jöhwussi sugu, mis kanadele üle
lähewad, kui kanad kiile söömad. Kiilide söömisega omandatud
parasiidist (Cercarie) siginenud usside tagajärjel häwinewad kõik
kanad, sest ussid nürimad lindude sooled läbi, tungimad kana
munemisorgaani ja sünnitamad selles põletiku ning surmamad
sel teel kana. Seepärast ettemaatust mee- ja rannaäärsed kanakasmatajad!
Revolutsioon
kanamajas.
Kukk kõndis mõttes edasi-tagasi. Tema kuningriigis oli mi
dagi korrast ära. Ometi teadis ta kindlasti, et polnud midagi
muutunud tema ilusas mälises jumes, et mõis sama jõuliselt ja
uhkelt walitseda oma naisi kui aasta eest, mil oli asunud siia
kanamaja kuningana. Millega tuli siis seletada seda kanade eemaletõukamat, jah isegi sallimatut ülespidamist tema wastu, mida
mõis märgata juba mitme päema kestel. Talle polnud mahepeal
kustki wõistlejat ilmunud ega ka — äkki taipas ta, — õigus.
27
sest ajast, kui neile tuli see pärlkana, tegid kõik näod, nagu oleks'
ta ainult õhk. Oh, see pirtsakas wäike preilike, kes juba nende
esimesel kohtamisel andis talle niisuguse ninanipsu, et tal julgus
kadus edaspidisteks lühenemisekatseteks. Noh, see pidi juba muu
tuma, kohe tahtis ta oma naistele aru pähe ajada ja neil koha
peal näidata, kes siin õige isand on, — kuid — kukerekuu kus
pagan nad siis on kõik ? Ühtki kana polnud näha. Wihast lõkendades ruttas ta prügihunniku juurde. Mida nägi seal aga kuke silm?!
Ta suu jäi imestusest lahti. Prügihunniku juurest kostis läbisegi
käratsewate naiste kisa. Ahaa, — mõtles kukk, — nad pearoad
miitingut prügihunniku nõlmakul. Nüüd eraldas ta selgesti teiste
hulgast pärlkana kriiskama hääle : .Ma kordan teile meel kord,
kallid õed, see on tõsi wiimase sõnani, mis ma teile rääkisin enda
kogemustest. Meie elame edu ajajärgul ja peame oma waateid
ning arusaamisi kontrollima. Tänapäew pole meil enanr mingit
tarwidust alluda kuke tujudele. M e ie olerne temast määrtuslikumad, sest m eie muneme ometi kalleid mune. Mis teemad inime
sed meieta, kuid kuke peale wöiwad nad wilistada". — „Jah
aga — " katkestas mana kogernustega kana, — „Ma tean su
aga juba," torkas noor kohe mahele, — „see on hirmsasti moest
ära ja kõlbas wäga hästi tol ajal. Ainult, et teid õpetada kutsu
sin teid siia kokku. Ja, nagn alguses juba tähendasin, ei oodanud
ma siit sugugi leida niisugust mahajäetud kolgast, kui tulin siia
naabertalust. Meil seal oli juba ammugi kukutatud kuke türannia.
Ta wõib meel õnnelik olla, kui tohib end wahetewahel meile pü
hendada. Ja teate ka, kuidas me niisuguse wõidu saime?" — Kõik
ootasid põnemusega, kukk ei julenud hingatagi prügihunniku teisel
küljel. —
„Wõitsime sellega, et suurendasime munade toodangut elektri
abil sellise määrani, millini meid kukk, riiwatu, kunagi ei suutnud
wiia. Ikka ja jälle kuulsime endi peremeest kõneleruat, et munade
hulk olemat kasmanud kahekordseks sest saadik, kui talli oli haka
tud walgustama elektriga. Meil polnud enam tarwis oodata
Hommikut, et hakata munele- punkt kella kolme ajal hakkasid „elektripäikesed" paistma ja me wõisime asuda enda kohuste täitmisele.
See andis meile palju julgust ja senine isand ning walitseja,
kukk rräis nreile nüüd üleljigse asjakesena tallis."
See oli juba liig kuke aule. Wihase „kukerekuuga" lendas ta
üle prügihunniku naistekarja hulka ja käratses kogu oma energisat kokku mõttes: „Teie lasete siin sel naabrinaisel muinasjut
tusid puhuda, silmapilk kasige laiali, muidu," — ta ei saanud
enam midagi öelda. Kõik kanad karjusid : „Meie pooldame edu,
oleme tänasest peale moodsad. Meie kohus on inimestele mune
28
soetada ja selleks wajame elektrit, mitte aga teie türanniat. Täna
sest peale walitseme meie, naised kanamaja ja kui see Härrale
ei sobi, wõib ta jalga lasta." Löödult pomises kukk enda ette:
„Targem annab järele," kuid kunagi poleks ta mõelnud, et elek
ter saab tema wõistlejaks. „Ja-ah, kukk õpib eluaja!"
Halastage weoloomade peale.
Oskaksid weoloomad kõnelda, siis muutuks talunik wast õige
sagedasti nende wastu tähelepanelikuks. Kõigepealt tuleb tähelepanu
juhtida puudulikule rakendusele hobuste juures niidumasina ees.
Et ristikheina ja aasaheina niitmisel ette juhtumad alatihti kiwid
ja muti mullahunnikud, siis tuleb masinat sagedasti tagasi tõm
mata, kusjuures puudulikult rakendatud hobused kaelahaawu saa
mad rangide hõõrumise läbi. Kui siin abi ei leita, muutub niit
mine loomapiinamiseks. Aiuult õigete hobuseriistadega wõib
siin loomi aidata Peale selle peaks niitja masinalt maha tulema
ja aitama seda tagasi tõmmata. See oleks suureks kergenduseks
hobustele. Et niitmise juures harilikult kiiresti edasi liigutakse,
tuleks sagedamine pidada wäikeseid puhkeaegu, mis aga paraku
ununeb harilikult selle tõttu, et niitja masinal istudes ise pole
põrmugi wäsinud. Edasi oleks mägistel maadel soowitaw
kasutada
pidurit
masina juures.
Sellega
jääks hobus
tel ära suur waew, mis nad nüewad mäest allaminekul masina
pidamisega.
Mitte tarwitada idanenud kartulaid!
Kewadel peab talupidaja hoolt kandma, et loomade toiduks
ei tarwitataks idudega kartulaid, samuti ka mitte ühes idudega
keededuid. Seda sellepärast, et idudes leidub mürki, solaniini,
mis eriti kardetam on sarwloomadele. Wiimased, kui nad idane
nud kartulaid söönud, seisawad longus peaga, kaugenenud, Har
kis jalgadel, silmad wahiwad tühjusesse ja puls lööb õige kii
resti. Ka seest-täis-ajamist, kõhu lahtiolekut ja pistisid tuleb selle
tagajärjena ette. Idanenud kartulid, mida kawatsetakse loomadele
sööta, tulewad, nii siis, warem idudest puhastada. Tiinete lehmade juures tuleb säärase mürgituse puhul ette äraheitmisi, enaanasti aga surewad nad.
29
Hea ja halb lüpsmine.
Mitte ainult toit ja teised toimetused, mis ette wõetud>
piimaanni suurendamiseks, ei anna soowitud tagajärgi, maid
õige tähelepandamal määral mõjutab saadud piima hulka ka lüps
mise wiis. Üks osa piimast tekib alles lüpsmise ajal, ja nimelt
selle mõnu tagajärjel, mida sünnitab lüpsmine udarale. Eriti
heade piimalehmade juures on lüpsniise ajal tekkinud piima hulk
märksa suurem piima hulgast, mis tekkinud kahe lüpsi waheajast.
Hoolimata kõigist püüetest walmistada täiesti puudusteta
lüpsimasinaid ja juba pikemat aega kestnud selliste masinate
põhimõtete parandamisest, pole meel ükski masin neid tagajärgi
saawutanud, mida wõib saawutada osaw, lüpsmises wilunud käsi.
Hea lüpsja walmistab lehmadele lüpsi ajal nieeldiwa tunde. Ka
lehmade sõbralikul kohtlemisel on suur mõju. Kui loomi hirmu
tada wõi lüüa, ei anna nad seda piimahulka, mis sõbralikkuse
juures. Neil juhustel, kui lehmad oskamatu lüpsmise tõttu walu
tunnewad, wõi kui neid ebasõbralikult koheldakse, ei anna nad,
nagu öeldakse, piima kätte. Ka wõiwad Halwa lüpmise tagajär
jeks olla udarahaigused. Kestwa Halwasti lüpsmise tõtte wäheneb piimaand ja nii wõib rikkuda hea piimalehma. Tuleb alati
Hoolega kõik piim wälja lüpsta. Jääb osa piima udarasse, siis
kannatab selle all jällegi piimaand. Teiseks kantakse seega ka ot
sekoheseid kahjusid; lübsi lõpul saadud piim on nimelt raswasisaldawuse poolest parem lüpsi alguses saadud piimast. Kõik see,
mis siin öeldud lehmade kohta, käib ka kitsede ja piimalammaste
kohta.
Kuidas õlitada hobuseriistu.
Et hobuserakmeid hoida pikemat aega heas seisukorras, sel
leks leidub waewalt paremat abinõu kui neid aegajalt õlitada.
On olemas palju õlitamiswiise, kuid alljärgnew on igatahes kind
lasti Hea, et mitte öelda kõige parem. Toodakse kõigepealt raknied
ulualla, kus neid täielikult wõib labtisõlmida, ja pestakse kõiki
nahkosasid leiges wees, milles sulandatud natuke potashit. Wees
harjatakse neid nii kaua, kui igasugune mustus ja rasw on ka
dunud. Seejärele masseeritakse nahkosasid wees kätega, kuni uad
on täiesti pehmed. Kõwa nahka õlitada pole üldse mõtet. Nüüd
riputatakse pestud asjad kuhugi kohta, kus nad wõiwad aeglaselt
kuiwada, mitte aga ahju äärde wõi päikese kätte. Kui nad on meel
raasike niisked, on tulnud paras silmapilk õlitamiseks. On ainult üks
õli, mis selleks kõlbab, ja see on kalarasw (traan.) Kõik teised
30
olid, nimelt ka nii sagedasti tarwitatud sõrarasw ou Halwad
selles mõttes, et meelitamad hiiri ligi, kes ühes raswaga liiga
teemad muidugi ka nahkrakmetele. Kalaraswaga ei maksa kokku
hoidlik olla, teda määritagu nii, et jätkuks naha läbiimbumiseks.
Nüüd riputatakse riistad kuiwama ja hõõrutakse üleliigne rasw
willase lapiga ära.
Munade puhastamisest.
Linnusõnniku wõi mudaga määritud munad ei jäta kindlasti
Head muljet. Neid ei nõuta ka nii kui puhtaid mune, mähemalt
surutakse hind alla wõi püütaksegi suruda. Et seda ära hoida,
puhastab müüja neid harilikult niiske lapiga. See ei tee midagi
halba, kui munad kohe ära tarwitatakse. Tuleb neid aga alal
hoida pikemat aega, siis on lugu Halmem. Niiskelt puhastatud
muna läheb rutemine wanaks, sest pesemisega on körmaldatud
pealmine läikim kiht muna koorelt, mis teda seni kaitses
Ma
annan nõu mune tuimalt puhastada, kui nad pole just hirmus
mustad. Muidugi nõuab see enam aega kui niiske lapiga puhas
tamine. Olgu meel tähendatud, et puhastamata mune haudumi
seks üldse ei wõi tarwitada.Kanapidaja wõib wihmaste ilmadega
munade määrimist teatawal määral ära hoida sel teel, et ta pesasi munadest sagedamini tühjendab, sest muna määrijaks pole
mitte harilikult see, kes muneb, waid järgmised pesale tulijad.
On endastmöistetam, et pe>a ise peab olema eeskujulikult puhas.
Mida puhtamana mune hoitakse algusest peale, seda kauem wõib
ta ka seista enda headust kaotamata.
Munarebu lastetoiduna.
Munakollase ehk -rebu rauasisaldawus on, wõrreldes teiste
toiduainetega, õige suur. Seepärast on ta eriti kohane kasutami
seks rinnalaste ja wanemategi laste toiduna tugewa ja terme
keha kujundamiseks. Munarebu peaks, nii siis, tarwitama täien
dama toiduna piima kõrwal. Sel ajal, kui piimas leiduw lubi
aitab kujuneda tugemal kondikamal, on munarebus suurel määral esinew raud tarwilik werehulga juurekasmuks, mispärast laste
toidu hulgast muuarebu ei tohiks puududa, eriti kui armestada seega,
et toores rebu on kergesti seeditam isegi nõrgale maole. Kah
juks ei tarwitata praegu muna, eriti selle wäärtuslikumat osa,
rebu, kuigi suurel määral laste ja haigete toiduks. Munarebul on
31
«ga nii palju paremusi kuustlikkude toiduainetega wõrreldes, et
seda tuleb aina imestada, miks seda loomulikku produkti nimeta
tud otstarbeks nõnda mähe tarwitatakse. Niisamuti kui praegu
müügil on „Lastepiim pudelites", tuleks turule lasta ka erilised
„Lastemunad", mis endast peaks loomulikult kujutama täiesti
värskeid, wäärtuslikke mune
Keedunõudega ümberkäimisest.
Mõnelegi majaemale näib see õpetus olewat mast ülearune,
sest keedupottide käsitamine pole ometi kellegi kunst, seda mõistab
igaüks. Aga wale, kallis majaema, maata korraks oma ametiõdede keedunõusid ja sa oled imestusest lausa keeletu. Algab sawinõuLega: Neid asetatakse sagedasti Hõõguwale pliidile ja et nad
pole alati tulekindlad, siis imestatakse hiljem, et nad liig ruttu
lõhkewad ja muutumad tarwitamiseks kõlbmatuteks. Glasuuri
migastatakse sel teel, et noaga kõrwaldatakse kuimanud toidujäänuseid. Emailnõud ei kannata mähematki lööki. Juba mähe Hoo
letult pealeasetatud kaas wõib tekitada emailis pragusid ja kil
lunemist. Muuseas ei ole wiimased ka päris hädaohutud, kuna
nad wõiwad tekitada soolehaigusi. Emailkiht ei kannata ka järsku
külma ja sooja waheldamish ei tohi näiteks sooja nõusse walada
külma mett. Emailisortidest peetakse kõige paremaks n. n. wõrkemaili, mis tuleb tarwitamisel kõige odawam, sellewastu on
kirju email omadustelt halb. Kallis email on wastupidawam,
õpetus, mida nõust ostes tuleks meeles pidada. Emailnõusi wõib
puhastada peene liiwaga, mida aga ei tohi kasutada alumiiniumriistade juures, sest liim teeb nende pinna inetuks, kriimustatuks. Alumiiniumi tuleb puhastada sellekohase pastaga, mida ole
mas pea igas majapidamise tarwete kaupluses. Et õhukeste sein
tega alumiiniumnõud wäga õrnad on löögi wastu ja kord mõlki
löödult neile raske on uuesti anda endist ilusat kuju, siis on
soowitaw neid küsitada äärmise ettewaatusega. Teiseks pearoad
alumiiniumnõud olema warustatud isoleerirud sangadega wõi
körwadega, et nende tarwitaja ei pruugi põletada oma sõrmi.
Alumiiniumtasse wõib tarwitada ainult külmade wedelikkude
jaoks, kuna sooja joogi puhul on nad alati pahanduse põhjuseks,
sest nad lähewad wäga tuliseks ja nii on põletamise hädaohus
jooja suu ja huuled.
32
Kanakasvatus A.-S. „MURAVEI"
Tallinn, Suur Pärnu maani. 88. Kõnetraat 16-57
Kontor: Valli tän. 4. Kõnetraat 8-28.
tn
(6
3
C
Ä
0
mismune, veebruarist kuni juulini võtab tellimisi
vastu haudumiseks omas haudumisjaamas, ja
ühepäevaste kanapoegade peale.
Müüb ja toimetab häid tõukanu, kukkesid ja muid
linde kodumaa ja väljamaa linnukasvatustest.
(8
6 E
(5 O 0
t. 0
(8 0
(8 3 M
0) □
Ä L tn
:(8
U) 0 5
tü 01
m >
(8
Müüb veebruarikuust, peale häid tõukana haudu-
Müüb kõiksugu kanakasvatustarbeid, nagu: haudumisaparaate, poegade kasvatusmaju, joogi- ja
sööginõusid, automaat toitmisnõusid, jalarõngaid,
pesasid, traatvõrke, kirjandust linnukasvatuse üle
jne.
Toimetab soovi järele täielikke kanakasvatuse
sisseseadeid ühes tallide ja jooksuruumidega.
Oktoobrist veebruarini müüb päeva-värskeid
mune.
„Eesti Linnukasvataja"
Piltidega ilustatud linnuasjanduse
ajakiri.
Jlmub ükskord kuus (12 vihku aastas).
Tellimise hind ühes kaasannetega:
2 krooni aastas. Üksik vihk 20 senti.
Proovivihk hinnata.
Tellimisi võtavad vastu kõik post
kontorid Eestis.
Kirjade
aadress :
TALLINN, Postkast
„Edu“ trükk, Tallinn, S. Kompassi 40.
240.
«MM^AM^N»>»LLiMM«»»L«»
aH^B^g^jej^gg^^^
EUGEN BRANDT
Muusikatarvete äri.
TALLINN, Pikk tän. 29.
Suurim ja rikkalikum noodiladu Eestis
GRAMMOFONID ja
PLAADID
„His Masters Voice",
,,Polydor“,
„Odeon",
..Columbia",
,,Dekka“
jne.
Üleilmlise kuulsusega
klaverivabrikute
„Rud. Ibach &
W
Barmen,
Veimar,
i
Poeg",
„Römhildt",
„J.
Moritz",
Tartu
ainuesitaja Eestis.
Välistellimised täidetakse
otsekohe.
Mittelaosolevat tellitakse kiirelt välja.
Vastustnõudvale kirjavahetusele postmark
juure lisada.
M”””™""™”™*™*^^
*-M^’M™™-
iiiiiiiiiiiiiiiiiiinnuuiiiiiiH^
Jalgraifad
Naumann,Mars,
Juno ja Royal
üldheadus võidab kõiki,
järelnõue väga tormiline.
Cmhlasmasina dl
Naumann,
Pfaff ja Vesta
teevad ostja -müüja
vahekorra südamli
kuks ja usaldavaks.
Peategur on
„headysu.
Kudamismasinad j
WaIter-Cloriosa
=
töötavad kauakestvalt ja kiitvalt.W
Kõik kaubad järelmaksuga kuu
viisi.W
™ ■ II■ ■ I■ ■
Suurel ja väiksel arvul.
Kr. Saar & Ko. 1
TALLINN g
Estonia puiestee nr. 27.
Kõnetraat 26-69. W
TARTUS, RAKVERES,
J
JÕHVIS.
1921
Sisukord:
Kalendarium. — Laadad. — Möödud
ja kaalud. — Posti ja telegrafi tak
side tabel. — Eesti Wabariigi põhi
seadus. — Maaseadus. — „Esimene
kord",algnp. jutt. — Rahwanaljad jne.
Kirjastus „Walaus" - Wiljandis.
kirjastusel kuuni
1920. a. lõpuni ilmunud raamatute
.nimekiri.
Hellimife aörefs: „Walgus", Wihandis.
1921. a. „Walgus'e" kirjastusel ilmunud raamahtte nimekiri
saadetakse esimese nõudmise peale Hinnata.
^1.
Kooli- j a
õperaamatu d.
A. Marfeldt: Учебник русского языка. Первая часть:
Беседа и чтение. Uue loomuliku õpewiisi järele.
G. Mootse joonistatud pildid
II. täiend, trükk.
„Aabits. Esimene õveraamat lastele uue loomu
liku õpewiisi järele. Pildid G. Mootse joonis
tuste järele.
Õpetajate rühma „Kaasaegse" kirjastik № 1. P Wassil.
Wene Keete etümoloogia. Uue kirjawiist järele.
Lisadega.
Anton Herman. Ladina keele lugemik. Lingua Latina
Lectiones.
11.
Teaduslikud
kä si raamatu d.
Kesti Wabaviigi Udused ja määvnfed,
awaldatud „Riigi Teataias" 1918. ja 1919. a. (Tä
hestiku järele koondatud ja korraldatud,. Kokkuseadnud Wiljandi-Pärnu 3. jaoskonna rahukohtu
ni k J. Daniel.
Kr. Kull. „Juhatused tubakakaswataj atele".
„Ui nu w ad Warandused" Käsiraamat wanarahade korjajatele. Haruldaste ja hinnaliste ra
hade nimekiri ja tundemärgid.
J. Daniel.
111.
Ilukirjandus.
Ludwig Bauer. „Kuriteo küü si s"
Hingeteadusliselt
Ültpõnew kriminaal jutustus.
St. Przybyszewski. „M ere koha l". Kuulsa Poola kirja
niku parem teos.
N. A. Jantarewa. „Marranid". Ajalooline jutustus inkwisitsiooni ajast Hispaanias.
Kirjastus „Walgus" - WiljandiS.
Päikese ja luu warjutused.
Päikesewarjutused tulewad seeläbi, et kuu otsesihil maa
kera ja päikese Wahelt ja kuuwarjutused seega, et maakera kuu
ja päikese toomelt läbi läheb. Ühes aastas ei wöi enam kui Wiis
päikese- ja enam kui kolm kuuwarjutust ja kõiges mitte enam
kui seitse toar;utaft ette tulla. Iga aasta peab kõige wähem
kaks päikesewarjutuft olema; kuu Wöib mõnel aastal Warjutamita räädaKäesoleival 1921 a. on 2 päikese- ja 2 kuuwarjutust,
millest on meil näha päikesewarjutus 8. aprillil kell 10—1 ja
kuuwarjutus 16. oktoobril kell 11—2 öösel.
Sel aastal on 365 päetva.
Märkide seletus.
H — noorkuu.
D — täiskuu.
) — esimene Weerand.
E — Wiimane Weerand.
Liikuwate pühade tabel.
Ülestõusmise püha on:
1926 aastal 4. aprillil.
1921 aastal 27. märtsil.
1927
„
1922
„
16. aprillil.
17.
„
1923
„
1.
„
*1928
„
8.
„
*1924 „
20.
„
1929
„
31. Märtsil.
1925
„
12.
1930
„
20. aprillil.
Märgiga on lisaväewa aastad.
Teised liikuwao pühad käiwad ülestõusmise pühade järele: neliPübid on 7 nädalat hiljem: taewaminemise püha 40 päewa pärast üles
tõusmise pühi ehk poolteist nädalat enne nelipühi: palwepäew 5 Va nä
dalat enne ülestõusmise pühi.
Pühad ja puhkepäevas.
Kahe ** Üratähendatud.
Seadusandliku delegatsiooni poolt 27. aprillil 1920 a.
MastuMdetud m äärus pühade iа puhkepäewade
kohta („Riigi Teatama" № 67/68—1920).
Täielisteks pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1. Uus aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga püew (6. jaanuar).
3. Eesti wabarrgi isesciswase päew <24. Weebruar).
4 Palwepäew.
5. Suur-nelroPäeM.
6 Suur-reede.
7. Ülestõusmise pühad (3 päewo).
8. Esimese mai püha (1. mait)
9. Ristipäevi (taetvaminemise püha).
10 Nelipühi (3 päewo).
11. Jaani päew (24. juunil).
12. Mardi päew (10. novembril).
13. Jõulu pühad (3. Päewa).
1.
2.
3.
4.
Töö lõpetatakse kell 12
Ü estõusmise pühade Laupäewal.
Nelivühi laupäewal.
Jõulu laupäewal.
Manal aastal (31. detsembril)
päewal:
Kalender.
Kalendri nimetus on tulnud sõnast „calendae", millega
Wanad roomlased kuu esimesi päemi nimetasid. See sõna ise
tekkis tümest: calare, mis wäljahüüdma, teatama tähendab.
Nimelt oli Wanaste. kui kuude algust kuu loomise järele arwati,
preestritel kohuseks MäljaarMata, mil ajal kuuloomine ja mil
kuu algus on. Seda pidiwad nad siis rahwale hüüdmiseteel
teadaandma. Muhameedlaste!, kelle kuu ikka järgmisel päewal
Peale kuuloomist olgab, on see praegugi weel miisiks. Meil on
Wäljahüüdjaks — kalender.
Nädala
Päew
Uus aasta
$
Laup.
Pühap. Pärast Nääri päewa
2
3
4
5
**g
7
8
1.
28
1
O. Masing s. 1832
2
3
)
4
5
6
Palmipuude püha.
20 Pühap
21
Esmasp.
2 2 Teisip.
23 Kolmap.
G
**24 Neljap.
Suur neljap,
**25 i Reede
Suur Neede P.M -P
26 Laup.
Kr. ülestõusmise p.
1. Ülestõusmise P.
**27 Pühap
**28 Esmasp. 2. Ülestõusmise p
3 Ülestõusmise p.
**29 Teisip.
30 Kolmap.
31 Neljap.
19
20
S 2!
22
Taetvamin. päew
23
24
6, pühapäew pärast ülestõusmise päewa
Nigula päew
*
!:ti
25
26
27
В 28
3 29
30
CO
1
Nelipühi
**15
**16
**17
18
19
20
21
22
28
24
25
26
27
28 i
1.
29
30
31
Pühap.
1. Nelipühi
Esmasp. 2. Nelipühi
Teisip.
3, Nelipühi
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmainu Jumala P.
о
-о
р
Z
2
3
4
5
6
7
8
Pühap.ä
9
о
Esmasp.
10
с 11
Teisip
Kolmap.
а 12
Neljap.
2 13
Reede
со 14
Laup.
15
Pühap. Pärast Kolmainu Jumala Р_
Pühap.
а 16
Esmasp.
^^ 17
10
Teisip.
18
5. pühap. Pärast Kolmainu Jumala p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Peetri p.
13
14
15
§ 16
T-1 17 ]
S Z
30 P.
1
2
Nädala
Päew
Reede
Laup.
Heina Ma rja p.
1
kal.
Kuu
Päew
Julian j
VII. Juuli — Heina-kuu
18
19
6. pühap. p. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
Esmasp
Teisip.
S
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
20
21
22
23
24
25
26
_7. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! 0 Pühap. 1
II Esmasp.
12 Teisip.
r
13 Kolmap.
14 Neljap.
15 Reede
16 Laup
27
28
29
30
1
2
3
3
4
5
6
7
8
9
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
8. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
6
Kolmap.
7
G
Neljap.
8
Reede
Maria-Magdalena p. 9
Laup.
10
9. pühap. P. Kolmainu Jumala p.
Pühap.
11
Esmasp. Jakobi päew
12
Teisip.
13
Kolmap.
14
Neljap.
C
15
Reede
16
Laup.
17
10. pühap. P. Kolmainu Jumala P.
! Pühap. j
1 18
31 P.
VIIL August — Löikuse-kuu
Kuu
Päew
2
3
4
5
6
Nädala
Päew
Esmasp.
Teisip.
Kolmap
Neljap.
Reede
Laup.
Kõige kõrgemat protsenti
kannab see raha, mis ajalehtede tellimise ja kir
janduse o st mise peale kulutatud. Igas perekonnas leidku
ajaleht ja raamat aset.
Eestis ilmuwad järgmised
suuremad ajalehed^
Päewalehed:
„Sotsialdemokraat". Eesti Sotsialdemokraatlise Tööliste
Partei häälekandja. Ilmub Tallinnas.
„Waba Maa". Eesti Tööerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas. Pärnus „Pärnu wäljaanne".
„Tallinna Teataja". Eesti Rahwaerakonna häälekandja.
Ilmub Tallinnas.
.Rahwaleht". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tallinnas.
„Postimees". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
Tartus. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne".
„Rajalane". Eesti Rahwaerakonna häälekandja. Ilmub
W algas.
„Päewaleht". Erapooletu. Ilmub Tallinnas.
„Kaja". Maaliidu erakonna häälekandja. Ilmub Tallin
nas. Pärnus ilmub „Pärnu wäljaanne."
Nä d a l l e h e d :
„Sakala". Erapooletu. Ilmub Wiljandis 3 korda
nädalas.
„Põhja Kodu". Ilmub 3 korda nädalas. Narwas.
„Meie Maa". Ilmub 3 korda nädalas Kuresaares.
„Wõru Teataja". Ilmub Mõrus.
*
*
Ajakirjadest telligu igaüks „Kodu" ja „Murrang"; ilmu
wad Tallinnas.
Ostke rohkem kirjandust, keegi ei saa seda kahetsema.
Kõige parem sõber on hea raamat.
Saadad peetakse uue kalendri järele.
...
.Juhtub laat >aupäewa wõi vü^avtewa peale, siis veetakse ta ära
largmisel aripäewal, wäljaarwatud P.tseci maakond, kus seniajani laa
dad ka laupäewal ära Peeti.
Nääri kuus.
7-20. Tartus aastalaat; Mõrus 3 p. - 20 Orgital. - 21.
»»hlkoormas.
22, Wilmnd:maal Jmaweres, Pöia kõrtsi juures. —
Nasinal 2 v.; Haapsalus; Malgas 2 p.: - 24. Paides; Jõelehtmel,
Niidu kõrtsi mures - 30. Kvluweres.
Küünla kuus.
Pärnu küünlalaat oli wana kalendri järele jaanuari wiimafel
kolmapaewal ja neliapäewal, maakonnawalitsuse seletuse järele veetakse
ta nüüd 2 nädalat hiljem. Audrus — reedel enne Wastlapäewa.
Lihulas — esmaspäewal enne Wastlapäewa. Petseris - teisel
suure paastu esmasväewal looma laat.
2. Raplas 2 p. - 3. Baltiskis 2 p. — 4. Mõrus. - 10. RakWeres küünla laat 2 p. - - 11 Põltsamaal 2 p. — 16. Miltandis 8 p.
Keblastes, Rägina mäel, Suiire-Lahtrus 2 p. — 17 Tartus 2 P. —
19. Paides 2 v« Narwas 3 p. — 21. Malgas 2 v. Muhu Suuremaila
Wallamaja juures. — 22. Mõrus 8 p. — 26. Lähtrus. — 28. Nina
külas, Alatskiwi wallas. Miljandis Mastlalaat 2 v.
Paastu kuus.
Wal gutal — neljapäew enne palmipuude püha; Põltsamaal
— reedel enne 15. märtsi; Petseris — teise paistu nädala esmas
päewal — urbelaat.
2. Taeweres, Miljandimaal 2 р. — 3 Jöhwis 2 P. — 5. Õisu
Aõrsas, Türi kihelk.; Kiwiloo kõrtsi juures 2 p. — 8. Iisaku mõisas;
Kurista Aedu kõrtsi juures; Tumala mõisa karjamaal, Uuemõisa wallas
Saaremaal; Saaremaal, Qrisaare mõisas: Sutlema mõisas, Hageri ki
riku juures. — 9. Kulinal, Wirn-Jalobi kih. - 10. Kõo mõisas 2 p.
~ 11 Amblas 2 p. - 12. Watla mõisas; Hellamaa endise teemaja
Mures Saaremaal; Mahu külas Koeru kih. 2 p. — 13. Riidaja mõisas
2 р. — 14. Waimastweles, Sihi kõrtsi juures; Kodijärme Kitsel; Käsukonna mõisas Pilistwere kih.; Mõisaküla alewis; Mustjala wallamaja
mures Saaremaal. — 16. Rannus. Kulli kõrtsi juures — 18. Kasinas,
Tõstamaa kih.; Kallaste külas; Mustmees 3 p.; Sangaste kirikulõrtft
18 —
juures. — 20. Wäike-Ulilas 2 p. — 22. Watla mõisas; Walgjärwe
Kitse kõrtsi juure». — 23. Wask-Narwas; Saaremaal, Leisi alewrs. —
24 Laekweres, Simuna kih. 2 p.; Mõra mõisas, Tartu maakonnas.
25. Woldis. — 26. Mana-Pranglis; Kärgulas, Sulbi alewrs
28.
Walgutal; Paides porilaat 2 p.; Saarenraal^Kellemäe kõrtsi juures. Raplas — paastu kuu esmaspäewal ia teisiväewat; Keilas wiienda
paastunädala esmaspäewal ja teisiväewat.
Jüri kuus.
Tartu s — Lihaw^te nädala ne javäewal; Pärnus küünla
laat — kolmaväewal ja netjapäewat enne wana Jüripäewa; W ilja n di
porrlaat neijaväewal pärast Lihamõtet; Lihulas — neljaväewal pä
rast Lihawotet; Põltsamaal - reedel enne Jüripäewa; Kadrina
Palmsel — kesknädalal pärast Lihauoõtet; Petseris wanal ristiväewal — ristitaat. — Kose Unemõisas esiinesel esmaspäewal ja teisipäewal pärast wana Jüripäewa.
2. Alajõel, Wirumaa!; Söriste Puskarul: Wana-Antsla Haukal
2 p. Kloogas. — 3. Märjamaal. — 5. Raos is, Rõuge kih. — 8. Waiwara mõisas; Wiitna kõrtsi juures. Palmse w l.; Ropaka mõisa-., Parsaniaal, Saaremaal- — 10. Wõrus; Misso matkamaja uures. — 14.
Wastse-Pranglis, Koormere rõrtu juures; Sadu külas Pikknurme lörtsi
juures; Nissi kiriku juures; Wastse-Koio!a Leewit; Kuuvajõel Kose k Hetk.
2 p.; Houas, Malga maat. — 15. Tapal. — 18. Tarmastus, Musita
alewis; Saaremaal, Liima voe juures; Rahu küla Kogule wallas; Koeru
Preedi Mahul 2 p. — 19. Kilingi-Nõmmet. 23 Matta mõisas; Wasutas. — 25 Kuristas, Suitsu kõrtsi juures; Soomistes 2 p; Sadu
külas; Saaremaal, Köiguste kõrtsi juures. — 2?. Saare mõisas Saare
kõrtsi juures, Bormanis. — 28. Ratwere Jüri laat 2 V.; Krüüdueris
Suluoja kõrtsi ju -res; Waiatus; Malgas 2 p.; Ahja Kärsal 2 P.; Kuiga
w. endile Liitva kroonu miinapoe juures 2 p.; Nissis.
30. WastseNõos; Saare mõisas, Uderna kõrtsi juures.
Lehe kuus.
Petseris — Taewamineniise pühal Wana kalendri järele. — 1.
Kergu alewis Jakobi kih. — 2. Alamustil; Tõrwa atewis. — 3 KaareVeras; Nuustaku atewis; Lelle Hiiukõnnus; Jõhwi alewis 2 p.; Kuresaares; Anija mõisas 2 p. — 4. Kawastu Koosal. — 5. Järwakandi
mõisas 2 p. — 8. Partsi mõisas, Põlwa kih ; Tsoorus, Rõuge kih. —
9. Häädemeestel' — 10. Jüri laat Narmas 3 p. - 11. Reotas; Missus. — 12 Wõrus; Kaiawere Pakaste kõrtsi juures., - 15 Holstre
wallamaja juures. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
— 22 Wõõbsus. — 23 Mätja küla karjamaal, Pürsamaa wallas.
Saaremaal.
Jaani kuus.
maal. — 26. Wiliandis 2 P.' Rakmeres jaanilaat 2 p. - 27 Põltsa
maa alewis 2 p. — ,29. Tahkurannas end. Wöiste kõrtsi juures. —
Petseris wanal Jaanipäewal.
— 19 —
Heina kuus.
Pärnus maarjalaat — kolmandal selle kuu kesknädalal 2 V- —
1. Mana-Kariste Kämardil; Malgas. -- 3. Paides; Palmses Wiitna
kõrtsi luures. — 4, Tartus. — 5 Keilas, Haraku kõrtsi juures.
8.
Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu Mustla alewis. — 14.
Vilt alewis. Saaremaal, riide laat. — 15. Karksi mõisas.
Lõikuse kuus.
.^ Wana-Wõidus 2 p.
15. Tuhalaanes.
18. Loodi lörtsi
suures 2 p. - 23. Malgas.
25. Mõrus. - 26 Raides; Mõisaküla
ollwiö; Kaarli mõisas 2 p.
28. Holstre wallamaja juures- — 31.
^elme wallamaja juures; HäädemeestelMihkli kuus.
... E- Taewere wallas. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 4. Mastemõisa
'orlsi luures 2 p. 5 Miljandis 2 p. — 6. Roosa mõisas.
8.Olust
vere waksali j.
9. Puiatu mõisa j.
10. Kärstna mõisas' Kilingi°
^rutme alewis; Saaremaal Hellamaa endise teemajaj — 11. Lille, Hiiu*
isunul. -- 12. Mehiloormas, Wana-Suislepi wallas. — 13 KolgaMuulil kiriku luures 2 v ; Rakweres Mihkli laat 2 p.; Iisaku mõisas 2P.
Huresaares; Loode kõrtsi juures Saareuiaal. - Öis is Türi kih.;
RaanitseS.
15. Abjas Halliste kid-; Taministes Pärnumaal.
16
Ramnas. - 17. UduwereS Jakobt kih.; Uusuas 2 V- — 18. Sangaste
^rllu kõrtsi j.; Sindi alewis. — 19 Kergus, Jakobi kib.; Saaremaal
Kalli küla kariainail, Koguta wallas. — 21. Baliimis; Saaremaal
Autu-e süla ju res Päri -maa wallas. — 22. Kastnes Tõstamaa kih.;
Kuru Ä-igala poe j
23. Tartus 2 p.; Paides; Holdre mõisas 2 p.;
Iurgawere mõisas Wiljandimaal 2 v-; JärwMandi mõisas 2 p. - 24
^õrutz; PööraWeres Jakobi kih. — 25. Wana-Antsla Haukal 2 v. —
Põltsamaal 2 p.; Tori alewis; Wat as 2 P.; Kuresaare linnas;
Orgital 2 p. — 28. Kirepis, Tarturnaal; Amblas 2 p. - 30. Kureuure Loodes. — Uueruõilas selle kuu esimese teisipüewal ja kolmapäewal.
Wiiua kuus.
Pärnus — kolmapäewal ja neliapäewal enne Wana MihkliVä'wa. — 1. Kulinal Wiru-Jakobis, Audrus, Rannal, 2 p.; Kolga
wallas eud. Liiwa kro- nn wirnapoe juures.
3 Laanem tsa M.;
Tõrwa alewis 2 p.; Wana-Wändros; Heinaste alewis; Kawastu Koosa
lörtsi Juures; Keeni Trnsu kõrtsi juures. — 4. Reolas; Narwas
^lh^i laat 3 p.; Palmus Watna kõrtsi juures; Taalis Tori kih. —
iapal; Kaiawere Pataste kõrtsi juures; — 7. Sutlemas 2 p.;
Wtliandis Mihkli laat 2 p. — 8. Pukas; Kärdel, Kinna k§ tsi i. —
Põlwas; Jmaweres Päia kõrtsi j. — 11 Rõngu kiriku j; Malgas
^V; Kilingj-Nömmes; Lihulas. — 12. Keilas 8 p.; Rawanurmes 3 v.;
Kaitseliin 's; Tartus 2 p.; Jllukal Kuremäel. — 13 Wörus; RakWeres 3 p.; Kuristal, Ardu kõrtsi juures. — 14. Erastweres. — 15.
Rannus. Kulli kõrtsi j.; Kuresaares. — 17. Nuustakul; Kolmpere kõrtsi
2 p; Suures Lähtrus 2 p. — 18. Lohusuus 2 p; Wõõbsus. —
Ahta Kärsal 2 p.; Tarwastus, Mustla alewis 2 p.; Jöelehtmes,
— 20 —
Niidu kõrtsi juures- — 30. Hellermaal, Suures mõisas; Koeral Preedi
Mahul 2 y.- 2I Haapsalus; Hummulis. Soe kõrtsi juures; Kristas,
Suitsu kõrtsi juures. — 22. Kärgula-, Sulbi alewis; Hovas. - 23.
Tõrwa alewis 2 у; Kõo mõisas 2 y.; Koluveres 2 y.; Wasulas. 24 Laatres, Tartumaal; Moostes. — 25. Kurrstal, Su:t,u loku I.;
Maarja-Magdaleena kih; Soonestes 2 V-; Nissi kih. 2 v — 27. Saare
mõisas; Lcn-kweres, Simunas 2 v — 28. Pikknurme korts: mures Kur
sis, Oriku kõrtsi juures, Räginamäel, Suures Lähtrus —
Wamtu
mõisas — 30. Watlas. — 31. Taeweres, Willandimaal; Sindis; Monistes, Mõra mõisas; Orawa mõisas — Raplas esimesel reedel ja laupäewal pärast Mihklipäewa.
Talvekuul.
1. Tapal; Saaremaal, Mätja küla karjamaal, Pärsamaa toal. 2 Rõuse mõisas, Mändras. - 4. Nissis 2 у. - 5. Wana-Antsla
1 Jnglispeniloorem—1760 Yardi^754 sülda 2 jalga.
1 futdom (fütb)=24 t|arbi=6 jalga.
1 h^rd—3 jalga—36 tolli.
Muude Maade mõõdud.
1
1
1
1
1
geograafia penikoorem—Vis kraadi ekvaatori peal—6,956 tv.
Austria penikoorem—7,1114 wer.
Soome penikoorem—^0 Wer; 1 Rootsi penikoorem—10,s W.
Sakla penil.—7,0304 wer.; 1 Daani penik.—7,0009 Wer.
merejõlm—1,739 to.=1854 meetrit.
2)
а)
Pinnamõõdud.
Kodumaa
mõõdud.
1 toona Tallinna tündrimaa—1377,5 rtsülda—0.63 hektari.
1 uu8 Tallinna tündrimaa—1200 rtsülda—3 Tallinna Wakam,
—172 Rna ‘iratamaab=0,55 hektari.
1 Tallinna Wakamaa—4^0 rtj.—0,167 tiinu=0,I82 hektari.
1 tülbas ehk postiwahe—4 Tallinna toatamaab=1600 rtsülda.
— 22 —
1 Riia tünbrimaa=85 kapamaad--14.000 rt(maamõõdu)küün.
=14 wakamaad--0,48 tiinu—0,52 Hektari.
1 Riia wakamaa---25 kapomaad--!0.000rl(maamõõduMünart—
40.000 rtialga=0.34 tiinu--0,7l Tallinna tünbrtmaab=
0 37 hektari--1,46 Preisi morgenit =0,92 Inglise aere.
1 kapamaa--40 rtiniba=1600 rtjalga.
1 maamõõdu rtlüünar= 4 rtjolga.
1 Riia wakamaa—2 Tallinna Wakamaad--816.33 rtsutda.
1 quarter----28 Inglidnaela----12,70 kilogr.--32 Wene naela.
1 Попе (titoi)=14 ^ngli§naela=15,5 Wene naela
1 3ngü3nael=7000 Inglis tromaela=l Wene nael 10 s.2 / d.
1 Ameerika tonn---907,2 kilogrammi.
Posti ja telegrafi takside tabel.
1 .
Kirsad.
Kohalikud, iga 15 grammi eest ..................................... mrk 1.—
Kodumaalised, iga 15 grammi eest...................................
2.—
Wäljamaalised, iga 15 grammi eest ...................... ,..............2.50
Raskus — piiramata.
2
Postkaardid. Sise- kui ka Wälsamaale:
Üksikud.'
«rk. 1.-
**
— 25 —
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm.
ja mitte Wätzem kui 10 cm. X 7 cm.
3.
Ristpaelasaadetised:
Kohalikud, iga 50 grammi eest
mrk. ^,25
Alammäär üripaberite ja kaubaprootoide eest . .
„
1'—
Kodumaalised: iga 50 grammi eest
„ —.50
alammäär ärip«üerite rest
„ 2_
Alammäär kaub»pro»wide eest _____________ ,______"___ 1__
Wäljamaaltsed: iga 50 grammi Wöi selle osa eest....... " —.50
Alammäär äripaberite eest . . . . . . ..
„....... 2.50
„kaubaproowide eest ............................... *....... 1.—
Trükitööde ja äripaberite raskuse ülimäär 2 klg.; kaust 45 cm.
X 45 cm X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
Koubaproowlde Ülikaal — 350 grammi; kaust 30 cm. X 20
cm. X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm
4. Ilma markideta fui ka poolikult maksetud saade
tiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekord
selt sisse.
5.
T ä h tsa adetise d (kinnitatud saadetised):
Lisamaksu (peale kaaluraha) iga saate pealt kodum.
Väljamaale...................................... ..... „2.50
mrk.
2.—
6. Rahakaardid:
Kodumsalised kuuni 3000 margani iga 100 marga
eht pooliku 100 marga eest ...................... mrk
2—
Alammäär................................
/äi
ule 3000 marga künni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt .................................................. „
1,Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130
marka, siis iga järgmise 1000 marga pealt .
„
5.—
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle Weel
telegrammi maksu nagu 25-sõnalise teleg
rammi eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaarti kättewiimise Üle nagu 10=fõnaltie telegrammi eest.
Rahasaate summa — piiramata.
— 26 —
7. Wäärtkirjad.
Sisemaalised, kaaluraha nagu kirjade eest; peale selle
kinnituse raha künni 3000 margani, iga 100
marga ehk pooliku 100 marga ee^. . . . mrk. 2.50
Kinnilusraha alammäär .................................................... „
5.—
Üle 8000 marga tunni 10060 margani, esimese
3000 marga eest 75 marka, siis iga järgmise
100 marga pealt
„
1.50
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga cest 180
murta, siis iga järgmise 1000 marga pealt
„
5.—
WLärtus piiramata.
8.
Pakid:
Kaaluraha iga kilogrammi eest ................................. mrk. 10.—
Alammäär ..................................................................„25.—
Kinnitnsmats (wäärtpaktide eest) nagu määrt^irjade
suures.
Lihtpakid (s. o. ilma wäärtuseta) Wõiwad ka tähtsaadetistena poktile antud saada tähitusmutsu
eest iga paki pealt ........................................ „
2—
Paki ülekaal — 50 klgr.
Paki üliulatus : 135 cm. X 40 cm. X 80 сm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. „
60 cm. X 60 cm X 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtuZ 20000 marka.
9.
Wäljastuskwiitung (обратная росписка):
Kodumaalised ............................................................ mrk. 2 —
Wäljomaalised...................................................................
2.56
Wõib juure lisada igale saadetisele, mille postile wõtmise üle
kwiitung wälja antakse.
10:
Nõudekirjad:
а) postisaadetiste järgiotsimise üle iga saadetise kohta:
Kodumaal...................................................................... mrk. 2.—
Wäljamaal ................................................................. „
2.50
b) Postisaadetiste tagasinõudmise ehk aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
Kodumaal
4.—
Wäljamaal ..........................................................................6.—
— 27 —
Tähendus: Riigiasutuste ametlikkude
tiste kohta käivad nimekirjad on maksust vabad.
11.
saade»
Järelmaks:
Iga 100 marga järelmaksu eest ................................ mrk. 3.—
Alammäär............................................................................. 10.—
Järelmaks võib tähttaadetiste, väärtkirjade sa paktide peale
pandud saada.
12.
Kojuwiimine:
Rahakaartide ja Väärtkirjade pealt iga saadetise iga
500 marga eh! selle osa eest................................ mrk.
3. —
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on
1000 mrk. piiratud, väljaarvatud maakonna ja teised
linnad, kus need väärtused 10.000 mrk. Piiratakse. Rahatelegrammid toimetatakse iga summa peale koju.
13.
Nimekastid:
Aasta eest ................................................................ . mrk. 150.Vr aasta eest .................................................................... „ 100.—
14.
K Lsiposti tarvitamine:
Sunduslikud abonendid
Wabatahtllkud . . .
15.
.
.
)
)
_
400
Wolipiletid:
Aasta eest........................................................................... Mrk. 10.—
Dublikaadi eest kaotuse korral ........................................ „
5.—■
16.
Kuuni 1 korda kuus ......................................10%
„ 6
„
aastas .................................. 8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse «tulene hin
nast, mis maktew iga käessletva aasta 1. jrsnuaril
2)
Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse, maksetakse
postikuludeks: endisest hinnast taksi särgi, kõrgendatud hinna
Wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja reklaamide
eeft iga 50 grammi pealt 25 penni.
18.
Abitööd ro H W ale:
Rahakaardi,' pakikaardi, paki, kirja etzk postkaardi
aadressi kirjutamise eest
.......... Nirk. 1.—
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutam.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerin:.
19.
„
„
3.—
3.—
Telegrammid;
Kohalikud, iga sõna pealt ...................................... mrk. 1. 10.—
Alammäär .
.......................................................
2.—
Kodumaalised, iga sõna pealt.................................
15.
—
Alammäär ................................. ,.............................
Kiirtelearammid — 3 korda kallimad.
Makstud katse (оплаченная проверка) 50% teleg
rammi hinnast.
Ärakiri iga 100 sõna pealt......................................
Telegraafiline wäljastusteade (увЪдомлен!е о до
„ 15 ставленiи).................................................
„45.—
Kiirwäliastusteade......................................................
„3—
Wäljastusteade posti kaudu......................................
5.—
seesama — tähitud (kinnitatud). . . . . . .
”1000.—
Eriaadress (условный адресъ) . . : . ...
20.
Pankade rahatelegrammide
Liht — polteisekordne sõnamaks.
Kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
eest:
— 29 —
eesti (vabariigi põhiseadus.
(Asutawa Kogu voolt 15. juunil 1920 a- Wastuwõetud ja „Riigi Tea
tajas" 9- aug- nr. 113 —114 awaldatud).
Eesti rahwas, kõikumatus usus ja wankumatus tahtmises
luua riiki, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja wabadusele,
laitseks sisemisele ja Wälisele rahule ning praegustele ja tulewatele põlwedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus,
tohtis Wastu ja määras Tihitama Kogu kaudu järgmise põhi
seaduse:
Peatükk I.
Üleüldised määrused.
§ 1. Eesti on iseseisew, rippumatu wabariik, kus riigiWöim on rahwa käes,
§ 2. Eesti maa-alasse luulutoob Harjumaa, Läänemaa,
Järwamaa, Wirumaa ühes Narwa linna ja ümbruskonnaga,
Tartumaa, Wiljandimaa, Pärnumaa, Walga linn, Wõrumaa,
Petserimaa ja muud piiriäärsed mannermaa kohad, kus Eesti
rahwast asumas, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa ja muud Eesti
Wetes olewad saared ja leetseljakud.
Eesti piiride kindlaksmääramiue sünnib rahwuswaheliste
lepingute läbi.
§ 3. Eesti riigiwõimu ci saa keegi teostada muidu, kui
põhiseaduse Wöi põhiseaduse alusel antud seaduste põhjal.
§ 4. Eestis maksawad tema enese asutuste poolt antud
Wõi tunnustatud seadused. Rahwuswahelise õiguse üldiuunustatud
määrused maksawad Eestis tema õigusliku korra lahutamatuina
ojadena.
Keegi ei wõi end wabandada seaduse mitteteadmisega.
§ 5. Eesti wabariigi riigikeeleks on Eesti teel.
Peatükk. II
Eesti
kodanikkude ^põhiõigustest.
§ 6. Kõik Eesti kodanikud on seaduse ees ühetaolised. Ei
wõi olla awaliköiguslikte eesõigusi ja paheõigusi, mis olenewad
sündimisest, usust, soost, seisusest wöi^rahwusest. Seisusi ja sei
suslikke tiitleid Eestis ei ole.
§ 7. Eesti Vabariik ei anna autähte ja aumärke oma
kodanikkudele, wähaarwatud kaiisewüelastele sõja ajal. Samuti
— 30 —
ti oie Eesti kodanikkudel õigust Wastu Wõtta Wõõraste riikide
aumärke ja autähti.
§ 8. Isikupuutumatus on Eeslis kindlustatud.
Kedagi ei wõi lälgida muidu kui seadustes ettenähtud
juhtumistel ja korras.
Wälja arwatud kuriteolt tabamisel, ei wõi kedagi Wangistada wõi kitsendada isikulises Wabaduies muidu kui kohtuwöi°
mude otsusel, kusjuures see otsus põhjendatuna peab olema kuu
lutatud wangistatule mitte hillemalt kui 3 Päewa peale wan^õtamxfe. Otsuse kuulutamist Wangistatule on õigus nõuda
igal kodanikul, kui kuulutamine mitte sündinud ei ole eelnime
tatud tähtajal.
, . ..
Ühtki kodanikku ei wõi wastu tema tahtmist temale seaduse
poolt määratud kohtu alt üle toila teise alla.
§ 9. Eestis et wõi karistada kedagi tema teo pärast
ilma, et fee tegu karistuswääriliteks oleks tunnistatud seadu
ses, mis enne selle teo kordasaatmist maksma hakanud.
§ 10. Kodu on puutumatu. Ei wõi olla tungimist elualemesse wõi selle läbiotsimist muidu kui juhtumistel ja nõuete
täitmisel, mis on seaduses tähendatud.
§ 11. Eestis on usu $a südametunnistuse wabadus. Keegt
ei ole kohustatud korda matma u utunnistuslikke tegusid, olema
usutunnisturliku ühingu liige ega kandma selle kasuks awalikks
kohustusi.
, . .
.
Usuliste talituste täitmine on takistamatu, titt see ei tai
awaliku korra ja kõlbluse wastu.,
ll utunnistus ega ilmamaade ei wõi wabanouseks olla kuri
teo kordasaatmisele wõi kodaniku kohuste täitmisest lorivaleHoidmisele.
Rngiusku Eestis ei ole.
§ 12. Teadus, kunst ja nende õpetus on Eeslis Waba.
Õpetus on kooliealistele lastele sunduslik
ja ragma-oolis
maksuta. Wähemusrahwastele kindlustatakse emakeelne õpetus.
Õpetusandmine seisab riigi Ülewalwe сП.
Kõrgemaile õpeasutustele kindlustatakse autonoomia ners
piirides nagu seda ette näeb nende asutuste seadusandlikul teel
kinnitatud pöhikir..
,
§ 13. Eestis on wabadus omi mõtteid awaldada sona^
trükis, kirias, pildis wõi kujutuses. Seda wabaduft wõib kitsen
dada ainult kõlbuse ja riigi kaitseks.
Tsensuri Eestis ei ole.
— 31 —
§ 14. Eestis on kindlustatud sõnumite ja kirjade saladus,
mis edasi antakse posti, telegraasi ja telefoni Wõi mõnel muul
Üldtarwitatawal teel. Erandeid teha on õigus kohtuwöimudel
seadustes ettenähtud juhtumistel.
§ 15. Eestis on kindlustatud õigus pöörata toestustega
ja Palwetega vastavate avalikkude asutuste poole. Pööramiste
kaasas ei tohi käia mingi surweabinöu. Wastawad asutused on
kohustatud asiale andma seadusliku käigu.
§ 16 Ei ole tormis mingisugust eelluba riigiametnikkude
kohtulikule Wastutusele Wõtmiseks.
§ 17. Liikumine ja elukoha muutmine on Eestis Waba.
Selles vabaduses ei wõi kitsendada ega takistada kedagi muiou
kui kohtuwõimude poolt.
Tervishoidlikke! põhjustel wõiwad seda wabadust kitsendada
wõi takistada ka teised võimud wastawais seadustes ettenähtud
juhtum stel ja korras.
§ 18. Kõigil Eesti kodanikkudel on õigus awalikku rahu
rikkumata koosolekuid pidada sõjariistadeta.
Ühinguisse ja liitudesse koondamine on Eesis Waba.
Streigi wabadus on Eestis kindlustatud.
Neid õigusi wöib seadus piirata ainult awaliku julgeoleku
Huwides.
§ 19. Eestis on kindlustatud wabadus elukutset Walida
ja ettewötteid awada ning laiutada põllutöös, kaubanduses,
tööstuses, samuti muil majandusaladel
Selles Vabaduses ei
Wõl kedagi kitsendada wõi takistada muidu kui seaduste põhjal
ja piirides.
§ 20. Iga Eesti kodanik ou waba oma rahwuse mää”
ramises. Juhtumistel, mil isiklik määramine mitte wõimalik ei
ole, sünnib see seaduses ettenähtud korras.
§ 21. Eesti piirides elawate wähemusrähwuste liikmed
wõiwad ellu kutsuda oma rahvuskultuurilises ja hoolekande
Huwides sellekohaseid autonoomseid asutusi, nii palju kui nad
W^stu ei käi riigi Huwidele.
§ 22. Neis kohtades, kus elanikkude enamus ei ole Eesti
waid kohalikul vähemusrahvusel, wöib kohalikkude omawalitsusasutuste asjaajamise keeleks olla selle wähemusrahwuse keel,
kusjuures igalühel õigus on tarvitada neis asutustes riigikeelt.
Kohalikud omavalitsusasutused, kus wähemusrahwuse keel tar-
— 32 —
toitudel, peawad riigikeelt tarwitama läbikäimises riiklikkude
asutustega, kus ei ole tarwitusel sama wähemusrahwuse keel.
§ 23. Saksa, Wene ja Rootsi rahwusest kodanikkudel on
õigus pöörata riiklikkudesse keskasutustesse kirjalikult oma keeli.
Eriseaduses määratakse ligemalt nende rahmuste keelte tarwitamine kohtus ja kohalikkudes riiklikkudes asutustes, kui ka omawalitsusaiutustes.
§ 24. Eraomandus on Eestis igale kodanikule kindlusta
tud^ Ilma omaniku nõusolekuta Wöib seda Wõõrandada ainult
üleüldistes Huwides seaduste põhjal ja seadustes ettenähtud
korras.
§ 25 Majandusliku elu korraldamine Eestis peab Wastama õigluse põhimõtteile, mille sihiks on iuimesewäärilise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis käirvad
harimiseks maasaamise, eluaseme- ja töösaamise, samuti oma
kaitse, tööjõukaitse ning nooruse, Wanaduse, tööwöimetuse Wõi
õnnetuste puhul Larwiliku toetuse saamise kohta.
§ 26 Kodanikkude õiguste ja Wabaduste üleslugemine
eelseiswais §§ (6—24) ei körwalda mitte teisi õigusi, mis järgnewad selle põhiseaduse mõttest ehk on temaga kokkukõlas.
Kodanikkude wabaduse ja põhiõiguste erakorralised kitsen
dused astuwad jõusse seaduslikus korras kindla tähtajani Wäl°
jakuulutatud kaitseseisukorra puhu! wastawate seaduste põhjal
ja piirides.
Peatükk 111.
R a H W a s t§ 27. Riigiwöimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahWas ise oma hääleõiguslikkude kodanikkude näol. Hääleõiguslik
on iga kodanik, kes on saanud kakskümmend aastat wanaks ja
on olnud wahetpidamata wähemalt ühe aasta Eesti kodakond
suses.
§ 28. Hääleõiguslikud ei ole kodanikud: 1) kes seadusli
kus korras on tunnistatud nõdra - wõi hullumeelseks ja 2) pi
medad, kurttummad ja pillajad, kui nad on eestkostmise all.
Hääleõigusest jäetakse ilma mõned liigid kuritegijaid Riigi
kogu Walimisieaduse põhjal.
§ 29. Rahwas teostab riigiwöimu: 1) rahw^hääletamise
2) rahwaalgatamise 1a 3) Riigikogu walimise teel.
§ 30. Iga Riigikogu poolt wastuwvetnd söadus jääb
wäljakuulutamata kahe kuu kestes tema waStuwõtmije päewast
— 33 —
arvates, kui seda nõuab kolmas osa Riigikogu seaduslikust koos
seisust. Kui selle aja jooksul kakrkümmendwiir tuhat hääleõiguslikku kodanikku nõuab, et nimetatud seadus esitakse rahwale Wastuvöimiseks Wõi tagasilükkamiseks, siis oleneb pärastine Väljakuulutus rahvahääletuse tagajärgedest.
§ 31. Rabwaalgatamise korras on kahelkümneltoiiel tu
handel hääleõiguslikul kodanikul õigus nõuda, et seadus antaks,
muudetaks wõi tunnistataks maksvusetuks. Sellekohane nõud
mine antakse väljatöötatud seaduseelnõuna Riigikogule. Riigi
kogu Wõib eelnõu seadusena välja anda või tagasi lükata, Wiimasel juhtumisel Pannak;e eelnõu rahvale ette vastuvõtmiseks
wöi tagasilükksmiseks rahvahääletamise korras. Tunnistab rah
vahääletusest osavõtjate enamus eelnõu vastuvõetuks, omandab
ta seadusliku jõu.
§ 82. Kui rahvas lükkab tagasi Riigikogu poolt vas
tuvõetud seaduse Võr võtab Vastu Riigikogu poolt tagasilüka
tud seaduse, kuulutatakse välja uued Riigikogu valimised, mis
võetakse ette hiljemalt seitsekümmendviis päeva pärast rahva
hääletamist.
§ 33. Rahvahääletused sünnivad Riigikogu juhatuse üle
valvel. Rahvahääletamise alused ja kord määratakse eriseadu
ses.
§ 34. Rahvahääletamisele ei kuulu ega wõi rahvaalgatamise teel otsustamisele tulla eelarve ja laenude tegemine, mak
suseadused, sõjakuuluta ine ja rahutegemine, kaitseseisukorra väl
jakuulutamine ja lõpetamine, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
väljakuulutamine, samuti ka lepingud võõraste riikidega.
Peatükk IV.
Riigikogu.
§ 35. Rahvaesitajana teostab riigi seadusandlikku võimu
Riigikogu.
§ 36. Riigikogus on sada liiget, kes valitakse üleüldisel,
Ühetaolisel, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proportsionaalsuse
põhimõtete alusel.
Riigikogul on õigus oma liigete arvu suurendada; selle
kohane seadus hakkab maksma järgmistel Riigikogu valimistel.
Riigikogu valimisseadus antakse välja eriseadusena.
§ 37. Õigus Riigikogu liigete valimisest osa võtta või
ennast Riigikogu liikmeks valida lasta on igal Eesti kodani
kul, kes on hääleõiguslik. '
— 34 —
§ 88 Riigikogu liikmed, wäliaarwatud Wabariigi Walitsuse liigete abid^ ei wõi olla wabariigi walitsuse ega tema asu
tuste poolt nimetatud ametites.. „„.
к 39
Iga kolme aasta särele Wöetakse ette uued Rirgikogu valimised. Riigikogu liigete wolituste algus arwatakse Rnm^au walimiste tagajärgede ^väljakuulutamise päewast.
40. Juhtumisel, kui Riigikogu liige kaotab oma walrmisõiause, on Wangistatud Riigikogu loal, lahkub surma luht
wõi woiitusi maha pannes, astub tema asemele walimisseaduse
korras uus liige eelmises paragrahwrs ettenähtud tähtajani.
§ 41. Riigikogu astub kokku korraliseks istungjärguks tgal
aastal oktoobri esimesel esmaspäetval
§ 42. Riigikogu juhatus wöib Riigikogu kokku kutsuda
ka erakorralisteks istungiteks, kui asjaolud seda nõuawad. Ta
peab seda tegema, kui seda nõuab wabariigi walltsus Wõr A
Riiaikogu seaduslikust koosseisust.,
о 8 43. Riigikogu walib oma esimesel peale Walimist istungil esimehe ja teised juhatuse liikmed. Seda istungit juha
tab kuni esimehe walimiseni eelmise Riigikogu esimees.
§ 44. Riigikogu annab wälza oma kodukorra, Mis awal-
dLtakse seadusena.
§ 45. Riigikogu liikmed ei ole teotud mandaatide luht.
§ 46. Riigikogu on otsuswöimuline, kui on koos Wähemalt pooled liikmed tema seaduslikust koosseisust.
847. Riigikogu koosolekud on awalikud. Ainult era
korralistel juhtumistel, kui sellega on nõus 2/g koosolijaist liigetest, wöib kuulutada Riigikogu koosoleku kinniseks.
' 8 48. Riigikogu liige ei kanna mingisugust Wastutust
peale kodukorras 'ettenähtud poliitiliste avalduste eest, Mis ta
on teinud Riigikogus ja tema ^ominisjonides.,
§ 49. Ilma Riigikogu nõusolekuta et Wõi tema liiget
Wanglstada, wäljaarwatud juhtumised, mil ta on tabatud kuri
teolt. Niisugusel juhtumisel antakse wangistuseä teada ühes
selle põhjustega mille hiljem kui 48 tunni kestes Riigikogu ju
hatusele.^ paneb selle ette Riigikogule otsustamiseks järgmisel
koosolekul.
Riigikogul on õigus oma liigetele määratud Wangivtusi
wõi teisi kitsendusi edast lükata kuni Riigikogu istungjärgu
waheajani wõi wolituste lõpuni..
§ 50. Riigikogu liikmed wabastatakje nende Wolituste
kestusel riigikaitseteenistusest.
- 35 —
§ 51. UtigtEogu liikmed saawad sõiduraha ja Lasu, mille
suurus määratakse kindlaks seaduses ja mida Riigikogu Wöib
muuta ainult järgnewate Riigikogu koosseisude kohta.
§ 52. Riigikogu annab Wälja seadusi, määrab riigi sisse
tulekute ja WLljaminekute eelarwe, otsustab laenude tegemise
ja muid asju põhiseaduse alusel.
§ 53. Riigikogu poolt Wastuwõetud seadused kuulutab
Wälja Riigikogu juhatus.
§ 54. Kui seaduses eneses muud korda ja tähtaega ei
ole ette nähtud. Hakkab ta maksma kümnendal Päewal peale
awaldamist „Riigi Teatajas".
§ 55. Riigikogu teostab riigi asutuste ja ettewõtete
majandusliku tegewuse ja riigi eelarwe täitmise kontrolli tema
poolt ametisse seatawate wastawate asutuste kaudu.
.§ 58 . Igal Riigikogu liikmel on õigus „Riigikogu koos
olekul küsimustega Wslitsuse poole pöörata
Ühel neljandikul
Riigikogu seaduslikust koosseisust on õigus walitsuselt aru
pärida, mille peale tuleb seletus anda.
Peatükk V.
W a l i t s u s e st.
§ 57. Wlitsemist wõimu teostab Eesti Wabariigi Walitsus.
§ 58. Walitsus seisab koos riigiwanemoA ja ministritest.
Wiimaste arw, tööjaotus nende Wahel, kui ka lähem asjaaja
mise kord määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 59. Wabariigi Walltsuse kutsub ametisse ja wabastab
selleit Riigikogu. Üksiku ministri lahkunust puhul täidab tema
kohuseid uue ametisse astumiseni üks Wabariigl walitsuse liige
test Walltsuse määramisel.
§ 60. Wabariigi Walrtsus juhib riigi sise- ja Wälispolitikat. hooli seb riigi wälise puutumatuse, sisemise julgeoleku ja
seaduste täitmise eest. Tema
1) seab kokku riigi sissetulekute ja wäljaminekute eelarwe
ja esitab selle Riigikogule kinnitamiseks;
2) nimetab ametisse ja wabastab sellest kaitsewäelisi ja
kodanlifi ametnikke, kuiwörd see ülesanne ei ole usaldatud sea
duste järele teiste ametasutuste kätte;
3) teeb Eesti wabariigi nimel lepinguid Wöõraste riiki
dega ja esitab need Riigikogule kinnitamiseks;
4) kuulutab sõja ja teeb rahu Riigikogu wastawa
otsuse põhjal;
— 36 —
6) k uulutab Välja kaitseseisukorra nii üksikuis riigiosades,
kui ka kogu riigis ja esitab selle Riigikogule kinnitamisel»;
6) e
sitab seaduseelnõusid Riigikogule;
7) a nnab välja seadustega
kokkukõlas määrusi sa
korraldusi ja
8) o
tsustab armuandmise palwed.
§ 61 , Riigiwanem esitab Eesti Vabariiki, juhib ja üht
lustab vabariigi walitsuse tegevust, juhatab Valitsuse istungeid
ja wõib aru pärida ütfituilt ministritelt nende tegewuse kohta.
§ 62. Riigiwanemale määrab wabariigi Valitsus oma
liigete hulgast asetäitja.
§ 63. Walitsuse istungid on kinnised. Ainult iseäralis
tel pidulikke! juhtumistel wõib neid lahtisteks kuulutada,
§ 64. Wabariigi walitsusel neab olema Riigikogu usaldus.
Walitsus wõi tema üksikud liikmed lahkuwad ametist, tui
Riigikogu neile avaldab otsekohest umbusaldust.
§ 65. Wabariigi walitsuse juures on riigikantselei, mis
seisab riigivanema walwe all. Riigikantseleid juhatab riigisekretäär, kelle nimetab ametisse wabariigi walitsus.
§ 66. Kõik valitsemise aktid, mis antakse walitsuse poolt,
peawad kandma riigiwanema, wastawa ministri la riigisekretääri allkirja.
§ 67
Riigiwanema ja ministrite kohtulikule vastutusele
Võtmine ametalaste süütegude eest wõib sündida üksnes Riigi
kogu sellekohase otsuse põhjal. Asja harutamine allub riigikohtult.
Peatükk Vi.
Kohtust.
§ 68. Õiguse mõistmist Eestis teostawad omas tegewuses
rippumatud kohtud.
§ 69
ülemat kohtuwõimu Eestis teostab Riigikogu
poolt walitud riigikohtunikkudest koosseisew riigikohus.
§ 70. Kohtunikke, tui nad seaduse järele ei ole Valitawad, nimetab ametisse riigikohus.
§ 71. Kohtunikke wõib tagandada ametist ainult kohtu teel,
Kohtunikke wõib Wastu nende tahtmist paigutada ühest
kohast teise ainult seaduse täitmisest tingitud juhtumistel.
§ 72. Kohtunikud ei wõi vidada peale seadustes ette
nähtud juhtumiste kõrvalist palgalist ametit.
§ 73. Sellekohaste seaduste alusel ja korras alluvad
— S7 —
Üksikud liigid kriminaalasju Wandekohtule. Wandekohtunikke ei
seo eelmise paragrahwi nõuded.
^К
§ 74. Erakorralised kohtud on lubatud sellekohase seaduse
siirides ainult ssjaajal, kaitseseisukorras ja söjalaewadel.
Peatükk VII.
O m a^w a lits u s e st.
§ 75. OmawalitsuSLe kaudu teostab Walitsemist kohal
riigiwõim, kuiwõrd seaduses selleks ei ole loodud eriasutufi.
§ 76. Omavalitsusüksuste esttuskogud Walitalse üleül
disel, Shctaolise!, otsekohesel ja salajasel hääletamisel proport
sionaalsuse põhimõtte alusel.
§ 77. OmaMalitsuSükiuStel on õigus oma ülesannete
täitmiskks maksusid Wõtta ja koormatust peale panna seaduses
kindlaksmääratud piirides ja korras.
Peatükk VIII.
Riigikaitsest.
§ 78. Kõik Eesti kodanikud on kohustatud osa Wõtma
Wabariigi kaitsest seaduses ettenähtud alusel ja korras.
§ 79. Wabariigi kaitseks moodustatakse kaitsewäed, mille
korraldus määratakse kindlaks eriseaduses.
§ 80. Mobilisatsiooni wäljakuulutamise kui ka ^õia al
guse korral läheb wabariigi kaitsewägede juhatamine Wabariigi
Walitsuselt tema poolt määratud iseäralise kaitsewägede ülem
juhataja kätte, kelle wõimupiirid on kindlaks määratud eri
seaduses.
§ 81 Wabariigi waliisusel on õigus Wälja anda erisea
duses ettenähtud alustel ja korras kaitsewägedesse puutuwaid
seadlust ja määrust.
§ 82. Wabariigi kaitsejõudude mobilisatsiooni Wäljakuulutamise otsustab Riigikogu.
Wabariigi Walitsusel ou õigus ilma Riigikogu otsust oota
mata mobilisatsiooni wälja kuulutada,kui Wöõras riik on kuulu
tanud vabariigile sõja, alanud sõjalise tegewuse Wõi Wälja
kuulutanud wabariigi wastu mobilisatsiooni.
Peatükk 1X.
Riigi maksudest ja eelarwest.
§ 83. Ühtegi awalikku maksu wõi koormatust ei wõi kelle
legi peale panna muidu kui seaduse alusel.
— 38 —
§ 84. Ei tohi kellelegi riigi tulul Paiukit. MaeMatasu
Mdi muud tasu määrata muidu kui sellekohase seaduse põhjal
§ 85. Iga aasia jaoks seatakse riigi sissetulekute ja wäljaminekute üleüldine eelarme kokku. Seadusandlikul teel Wöib
selle maksmust jaotiselt pikendada kuni uue eelarwe WastuWõtmiseni.
Peatükk X.
Põhiseaduse jõust ja muutmisest.
§ 86. Põhiseadus on wankumatuks suhteks Riigikogu
ning kohtu ja walitsuse asutuste tegewuse8.
§ 87. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on rahwal
rahwaalgatuse korras, kui ka Riigikogul harilikus korras.
§ 88. Rahwas otsustab rahmahääletusel põhiseaduse
muutmise, olgu see algatud kas rahwaalgatnse korras Wöi Rii
gikogu poolt.
§ 89. Põhiseaduse muutmise eelnõu peab rähmale teada
antama mähemalt kolm kuud enne rahmahääletuse päewa.
Asutama Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H. M a r t n a-
Wabariigi põhiseaduse uius Riigikogu walimiste,
ja rahwaalgatamise õiguse sea
duse malsurapauelu seadlus.
Asutawa
Kogu
poolt 2. juulil
Wastu Mõetud.
1920
a.
§ 1. Wabariigi põhiseadus omandab seadusliku jõu peale
tema Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas" ja hakkab maksma
järgmisel päeMal Peale Riigikogu Walimirte tagajärgede Mäljakuulutamise „Riigi Teatajas."
Wabariigi võhiseaduse paragrahmidest halkamad maksma
käesolema seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas" need. miL
käsitawad Riigikogu walimist (§§ 27, 28, 33, 36, 37, 45).
Wabariigi walitsemise ajutise korra § 26 (^Riigi Tea
taja" nr. 44 — 1919 a.) kaotab oma makswuse käesolema
seadluse awaldamisega „Riigi Teatajas".
— 39 —
§ 2. Wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega lõpevad
Asutawa Kogu volitused ning lõpetavad oma maksvuse: Asu»
tawa Kogu valimisseadus („Riigi Teataja" nr. 2. 4.
1918. a.), wabarngi Malitsemise ajutine kord („Riigi Teatena"
nr. 44. — 1919. a.), seadusandliku delegatsiooni seadlus („Rttgt
Teataja"
nr. 47. — 1919. a.), seadlus rahvahääletuse ja
ja rahwa
seadusalgatamisõiguse
kohta
(„Riigis ^ataja" nr. 84. — 1919. a.), armuandmiste lahendamise kord
Asutavas Kogus (.Riigi Teataja" nr. 105. — 1919. a ). ja
määrus Wabariiai Matitiuse õiguste kohta riigiasutuste koosser»
• sude ja riigiteenijate palkade asjus („Riigi Teataja",nr. 44 /о0
— 1920. a.).,
.
§ 3. Wabarngi walitsemise ajutise korra § 12=a (,Rrtgr
Teataja" nr. 109. — 1919. a.) jääb aruliselt maksma, nii kaua
kui Riigikogu teda mitte ei ole ära kaotanud.
§ 4. Maksmates seadustes ettenähtud Asutama Kogu
õigused lähevad wabarngi põhiseaduse maksmahakkamisega üle
Riigikogule.
.
§ 5. Wabariigt walimne arutrie korra Pohral moodus
totud vabariigi valitsus jääb peale wabariigt põhiseaduse maksmahakkamise ametisse, kuni R laiugu uue wabarngi Walitsuse
ametisse kutsunud, ja töötab vabariigi põhiseaduse alusel.
§ 6. Riigikogu wslimiied tuulutab välv Asutava Kogu
juhatus Asutama Kogu sisudel'
Riigikogu valimiste, rahvahääletami^ ja rahvaalgatamtse
seaduses Riigikogu juhatuse peale pandud ülesandeid täidab Rii
gikogu kokkuastumiseni Asutama Kogu. juhatus
Riigiko-m esimese is-umise avab Asutava Kogu esimees.
§ 7. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ja rahvaalgatamiie seoduies ettenähtud hääletamise jaoskonnad määra
vad kindlaks selle seaduse § 2. ettenähtud asutused hiljem lt 20
päema pärast peale käesoleva seadluse avaldamise „Riigi
Teatajas".,
§ 8. Riigikogu valimiste, rahvahääletamise ta rahmaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud hääleõiguslikkude kodanikkude
nimekirjade kokkuseadmine alaab 30 päeva pärast käesoleva
seadluse avaldamist „Riigi "Teataras" ja lõpetatakse kahe
kümne päevaga
* . „
Nende nimekirjade kokkuseadmise tõelikud kulud kaetakse
Asutava Kogu juhatuse poolt krediidist, mis Riigikogu valimiste
toimetamiseks Asutama Kogu poolt määratakse.
— 40 —
|S.
Riigikogu
Walimirte,
rshÄ-hääletamife
ja
rahwaalgatamise seaduse § 17. ettenähtud esimesed järje
korralised hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjade parandused
ja täiendused Wõetakse ette 1921. aastal samas paragrahves
nimetatud tähtajal.
Afutawa Kogu esimees: A. R e i.
Sekretäär: H, M a r L n a.
Maaseadus.
(Asutawa Kogu poolt 10. okt. 1919. wastuwõetud.)
1. Wõörandataw maa ja inwentaar.
§ 1. Riikliku maatagawara loomiseks Wõõrandatakse riigi
omanduseks kö?k Eesti wabariigi piirides oleleab mõisad ja maad^
mis Balti eriseaduse (1864. a, Väljaanne) § 597. tähendatud,
ühes kõigi nende päraltolemiste ja kõlbulise pöllumajanduselise
inwentaariga, olgu wiimane mõisi omaniku, pidaja ehk rent
niku päralt.
Tähendus 1: Wõõrandamise alla ei kuulu: 1) lin
nade, Heategevate ja teaduseliste asutuste, maakondade ja Walbabe päralt olewad mõisad ja maad; 9) maatükid (Landstellen,
Balti Eraseaduse § 597. Punkt 5.) kui need rüütlimõisa oma
nikkude päralt ei ole; 3) surnuaiad, kirikute ja kloostrite alune
pind ühes tarwiliku õuemaaga; 4) mõisa rentnikkude päralt
olem ühe mõisa inwentaar, kui nimetatud rentnikud enne 11.
novembrit 1918. aastal rendilepingu põhjal mõisat ise tegeli
kult pidasid ja kui nad ei ole rüütlimõisa omanikud; 5) kiriku
mõisate ja maade pidajate inwentaar.
Tähendu s 2: Endistelt wõõrandatawa maa pidaja
telt, kui nad maad harimiseks saawad, jäetakse uue majapid»mite sisseseadmiseks tarwilik elate ja eluta inwentaar Wõõrandamata.
12 . Wõõrandatawad maad ja inteentaar lähewad üle
Eesti wabariigi omanduseks selle seaduse jõusse astumise päewast alates ja wastutawad nende eest pidajad, kui ilma Wolitnseta Võõraste asjade ajajad („negotiorum gestores", Balti
Eraseadus §§ 4423.—4463.), künni Warauduse üleandmiseni
põllutööministeeriumile.
- 41 —
11. Wõõrandatawa Varandusega ühendatud
õigused ja kohustused.
§ 3. Kõik Wõõrandatawa Warandusega ühendatud õigu
sed ja eesõigused lähevad senni^telt omanikkudelt üle Eesti
wabariigile, kohustused aga allpool, ZZ 4—9. tähendatud määral.
§ 4. Võõrandatava maa osade kohta tehtud kreposteerimata NÜSgilspinzud tunnistatakse maktwuseLakr, kui nad on
tehtud peale 12. juuli 1917. a. ilma seadusliku kreposteeriMise loata.
§ 5. Kõik wõõrandatawa mas peale tehtud a) rendile
pingud, b) metsa ja maaPõue-waranduSte kasutamise lepingud
kaotavad maksvuse.
Tähendus: Põllutööministeeriumil sn õigus neid
lepinguid uuendada.
§ 6. WSõrandatawat maad koormawad a) asjalised fer*
Wituubid (Balti Eraseadus § 1103, 1864. a. Väljaanne) jääwad jõusse, nii palju, kui nad maa tarvitamist ;a jagamist
ei takista; b) isiklikud serwituudrd (§§ 1199.-1250. seals.)
tunnistatakse löppenuteks.
§ 7. Wõõrandatawüt maad koormawad reaalkohustused
(§§ 1297.—1321. seals.) riigi ja omawaliisuste asutuste heaks
jäävad maksma; reaslkohustused seisuseliste asutuste, kirikute ja
eraisikute heaks kaotatakse.
§ 8. Müügi ja jagamise keelud, tagasiostu õigus (§ 1613.
seals.) ja sugukonna fideikomiss-öiguied (§ 2535. za järgmised
sealss) kaotatakse ja tunnistatakse tühjaks kõik seaduse määrused,
kohustused ja lepingud, mis takistavad wõõrandatawa maa
riigita mist, tarwitamist ehk jagamist.
§ 9. Selle seaduse §§ 5,—8. tähendatud lepingute ja
kohustuste ennetähtajalise lõpetamise eest tarbe korral Lafumaksmise ja selle tasu suuruse määramine lahendatakse selle
kohases eriseaduses.
III. Wõõrandatawa maaja inwentaari eest
makstaw tasu.
§ 10. § 1. tähendatud wõõrandatawa maa eest tasu
maksmise ja vastaval korral tasu suuruse, kui ka ilma tasuta
võõrandatavate maaliikide kindlaks määramine lahendatakse
sellekohases eriseaduses.
§ 11. Elawa inwentaari eest tasu määramisel võetakse
aluseks 1914. *. turuhind.
— 42 —
§ 12. Eluta inwentaari alushinnaks Wõetakse inwentaari
hind sellest ajast, mil asi omandatud. Kui inwentaar Wanane°
nud, siis arwatakse tema hinnast maha wastaw Wananemise
protsent.
§ 13. Inwentaari hindamist Loimetawad kommisjonid,
kes koos seisawad:
a) põllutsöministeeriumi esitajast esimehena,
b) mäakonnawaliLsuse esitajast, ja
d) wallanõukogu esitajast.
Hindamise juure Wõib omanik saata oma esitaja.
Peale selle wõiwad kommisjon ja hinnatawa inwentaari
omanik eksperte juure kutsuda.
§ 14. Wõõrandatawa Waranduse hindamise kommisjoni
otsuste üle wõib edasi kaebata hindamise eeskirjade rikkumise
korral hindamise peakommisjonile, kes koos seisab: kohtu
ministri, põllutööministri ja riigikontrolli esitajast ning kahest
wabariigi walitsuse poolt nimetatud liikmest..
IV.
Riikliku
maatagawara
tarwitamine
§ 15. Riikliku maatagawara maa antakse: a) pöllumajaPidamiseks põliselt (pärandatawalt) tarwitada wäikemaapidamistena sellekohase eriseaduse järele; b) Hariduselistele, omawa'
litsus Astele, ühistegelistele, kaubanduselistele ja tööStuselistele
asutustele pikaajaliseks tarvitamiseks, kui ka artellidele ühisharimiiekL; d) rendile lühikeseks ajaks üksikutele isikutele.
Tähendus: Riik wõib maid ka oma kätte jätta
pidamiseks.
§ 16. Maad antakse neile, kes seda hariwad üksikult ehk
teistega koos, olgu et nad endid ainult maapidamisest elatawad,
ehk maad Peawad kõrwaltööharuna.
§ 17. Põliseks tarwitamiseks antakse maad neile, kes ai
nult maapidamisest elawad ühe perekonna ja kahe hobuse töönormi suuruses, silmas pidades maa headust, seisupaika ja muid
kohalist olusid.
§ 18. Neile, kes maad peawad kõrwaltööharuna ehk aiapidamisena, antakse maa põliseks pidamiseks tarbe järele, kuid
mitte üle j 17. määratud suuruse.
§ 19. Linnade ja alewite lähedusesse jäetakse tarwilik
osa maad linnade, alewite ja nende elanikkude Wojadusteks.
§ 20. Wäikemaapidamiseks maasaamise järjekorra mää
rab kindlaks maakonnawalitsus wallanõukogu ettepanekul.
— 43 —
§ 21. Esimestena saatvad maad: 1) kodanikud, kes Eesti
Wabastussõjas mäerinnak iseäralikku wahwust on näidanud; 2)
sõdurid, kes Wabastusiöza MöitluSteS Migastotud; 3) Mabastussõjas langenud sõdurite perekonnad; 4) sõdurid, te5 wabaStussõias tegewuseft Waenlase MaStu osa Wõtnud, silmas pidodes
tegewuse kestust.
§ 22. Riigistatud maade saamiseks, mis senni wäiketaludena rendil olid, antakse eesõigus nende talude rentnikkudele,
kuid selle suures wmb nit maid uuesti kruntida (§§ i 7. ja
18. alusel).
§ 23. WSörandatud mõisate metsad ei tule mitte jaga
misele, Maid jäämad riigi omanduseks.
§ 24. KehMematele maatarwitaiatele annab riik abi ehi
tuste, imoentaari muretsemise ja maaparanduste ^aoks pttaajalise kustutatama laenu näol. Suuremaulatuselised ja põhjaliku
mad maaparandused tehakse riigi ehk omamalitsuse kulul ta
korraldusel.
§ 25. Jnwentaar antakse MLikepõllupidasatele eraoman
duseks mäljaostu teel.
V.
Maapõue loodusmarad.
§ 28. Kõik maapõues pestumad loodusmarad Eesti riigi
piirides tunnistata!^ riigi omaks
Maapõue Marade walitsemise ja kasutamise kohta antakse eriseadus.
V!.
Maapank,
§ 27. Kõigi maauuendamisega ja tarwi^amisega
rahaliste operatsioonide jaoks asutatakse Maapank.
VII.
Seaduse
seotud
maksmapanemine.
Z 28. Selle seaduse tegelik maksmapanemine ühes õigu
sega korraldamaid määrusi anda jääb wabariigi walitsuse
hooleks.
(Äratrükk „Riigi Teat." № 79/80—1919 a.)
— 44 —
Esimene Kord.
Ruttu Toom.
Hendrik ärkas millegift kabinast kohutatuna Üles. Ta
Hõõrus käega silmi ja Waatas ümberringi. Luugi awaus muu
tus järsku pimedaks, keegi tuli laole. Siis sahisesid heinad ja
luugiauk awanes jälle. Laol läks jälle walgeks ja Hendrik
nägi, et tuleja oli teenijatüdruk Liisa. Ta oli nähtawasti heina
tööst õige wastnud ja wajur poisi lähedale heintesse. Siis
ohkas ta kord kui kergitatult ja jäi magama, nagu ta tihetasane, pikaldane hingetõmbamine tunnistas.
Hendrik pööras teisele küljele ja püüdis uue-ti magama
jääda. Silmi kinnipigistades laotas ta käed laiali, nagu ta
harilikult magama jäädes tegi. Kuid und ei tulnud. Ta mõt
ted tungisid wägisi naisterühma poole, kes paar sammu te
mast eemal heintes magas. — Imelik tüdruk oli fee Liisa.
Perepoeg mõtles ja ei saanud ega saanud temast aru. Tugew
ja suur tüdruk oli ta ja ihuk^rw oli walge kui piim. Ta oli
alati rahulik ja mõistlik ja kui ta naeris, siis läksid poiste
pead segamine. Sulane Jakob käis pea igal öösel aidas tema
juures magamas; kuidas nad seal siis olid wöi mis nad te
gid, seda Hendrik ei teadnud. Aga ilusti nad läbi said ja olid
teineteisele nii head, et Hendrikul waheft peaaegu kade hakkas.
Paar korda oli ka tema püüdnud Liisa juure magama peaseda, kuid tüdruk oli iga kord tema nii häbemats-pilkawalt
waljanaernud. Hendrik ei saanud aru, mida Liisa temast õige,
mõtles, teda narriks pidas Wõi? Wöi koguni lapseks? Siis
tundis poiss, kuidas tema hinges midagi wihataolift tõusis.
Oodaku ta! Ta peab ükskord nägema, et Hendrik ka mees on,
weel tublim mees kui Jakob. Oodaku see Liisa aga !
Kuid und ei tulnud. Midagi kui keerles, näris noore
mehe hinges. Ja praegu oli ta paar sammu temast eemal
Heintes; see suur, tugew, ilus Liisal Magad ja ei tea aimatagi,
et see poisikene, kellest ta nii wähe lugu peab, tema kõrwal
wiskleb Kui ta teaks, ta naeraks wist. Ei tea, mis ta teeks.
Ta tahtis näha, kuidas ta magab, kuidas ta magades wälja
näeb, ta ei olnud weel kunagi teda magades näinud. Üks
ainus kordki. . .
Noormees hakkas kiiresti hingama ja pea läks tal kuu
maks. Aga ehk ärkab ta Üles ? . .
— 45
Hendrik ajas enese tasa, õige tasa küljele ja Waatas
magaja naisterahwa poole. Liisa oli Pooleniste Heintesse wajunud ja wiibis sügamas unes. Parem käsi oli wäljasirutatud,
teine puhkas korralikult mõõnawal, paisuw-neitsilikul rinnal.
Walged heinalise riided olid körtsu läinud ja parem põlw oli
pooleniste katmata Silmad olid kõwasti kinnipigistatud ja ta
ei näinud praegu sugugi nii mõistlik, külm ja pilkaw olewat,
waid rahulik, armas ja hea — ütlemata hea. Juuksed olid
sassi läinud ja üks suur kähar salk piiras wallatumalt ta otsa
esist; maike, natuke määrdinud suu oli waikfelt kinni ja rahulik.
Poiss Wahtis teda ja tema hinges tõusis midagi wõimsat, kaunist ülesse. Ah, kui ilus, kui armas see Liisa ometi
oli! Kui ta ometi teda ei naeraks, tema wastu hea oleks,
temale üheainsagi hea sõna ütleks. . .
Nagu eneseteadmatalt oli poiss ülestõusnud ja tüdruku
kõrwale läinud. Mingisugune jõud kiskus teda naesterahma.
juure, millele ta wastupanna ei suutnud. Ta tahtis tema lä
hedal olla, tema ilusaid, määrdinud huuli üks ainus kordki
suudelda, tulgu siis pärast mis tuleb. . .
Hätki lõi tüdruk silmad lahti ja waatas poisi silmi, kes
ehmatuses, pea kahmatades, pea punastades tema ees seisis ja
sõnagi wälja ei saanud. Siis pilgutas Liisa raskelt uniseid
silmi, raputas kord pead, silus korratumaid juukseid ja sosis
tas' nagu wäsinud, roidunud toonil:
, „Oi, küll sa olet rumal poiss, tükit tütrigu manu... Kas
sul äbi põrmugi ei ole, esi olet kuhalt poisikene miil.. . Küll
ma kaiba esäle ära, oodot!.." Ja siis wõttis ta oma tugewate, ümarguste käewartega poisi ümbert kinni ja surus teda
tugewasti enese vastu, nii et mõlemil peaaegu Hingamine
seisma jäi ja Hendrikul minestus peale kippus. Nagu une
näos lõi ta oma käed ta piha ümber, kuna tüdruk tema kõrwa
ääres tasa edasi kudrutas ja suudles teda põse ja kaela peale.
Kirelained lõid ta ülepea kokku, weri tungis kohlsedes pähe ja
ihu täitis iseäralik uimastus. . .
Häkki käis wälguna mõte ta peast läbi: Elsa! Kui Elsa
näha wõiks, kuidas ta siin lao peal Liisa kaenlas rippub!
See mõte lahutas Hendriku pead ja ta tundis kuidas kirgede
Pilwed sealt hakkasid „lahkuma. — Ja kus isa-ema pahandus,
kui pärast — — — Ühel tema koolisõbral oli minewaasta
suwe-waheajal niisugune rumal pahandus juhtunud ja kõik
wallarahwas naeris ja kõneles seda lugu.
— 46 -Need mõtted tegid poisi pea kohe kaineks. Ta Wabastas
ennast omale imestades ja wihaselt otsawaatawa naisterahma
käte mahelt ja sammas luugi poole, kuna tema seljataga wihase naesterahma alandusetundest märisem heal kõlas:
„Di sa miisrajakas küll, mai naesterahmas ei tohi enämb
kohekile magama heita, siss tema nigu mõtsluum manu . . .
Oodot, küll ma karba esäle ärä, nais kas ta lahk su malgaga
läbi mai et 1 Oodot i"
Õhtul söögilaua juures paistis Hendrikule, nagu lasuks
inimeste kohal mõni raske äikese pilw. Söödi waikselt, meele
olu oli kõikidel tõsine ja juttu ei aetud. Isa oli tusane ja
mõttes, ei rääkinud kellegiga sõna ja ema waatas mahest
aralt tema poole, nagu vahandusepäemil ikka. Liisa ja Jakob
sosistasid isekeskis, tui nad armasid, et peremees neid tähele
ei pane. Pärast söömist läks peremees raskeil, kõmamail tam
mel tagatuppa, kuna teenijad kambrisse ja aita magama läksid.
Ema hakkas söögilauda korraldama ja kandis nõusid ja taldrikke kööki. Hendrik püüdis akna lähedal ühte raamatut lugeda
ja tahtis ka juba magama minna, kui tagasi toast järsku isa
Põruw hüüe kõlas:
„Hendrik, tule siiä !"
Hendrik täitis käsku ja läks tahatuppa. Wana oli omas
sängis tubaka suitsu pilwe sees ja müras edasi:
„Poiss, mes lii om, mes ma sinust pia kuulma? Kas
sa sedümiisi massat oma wanembile seda waiwa, mes na si
nuga om nännu? Kas ma sellejaos sinu ole kaswatanu, et
sa enne nakat tütrikega ümbre aeama ja äbi koguma minu
pää pääled Mes ?"
Hendrik waatas matkides suitsu pilwe poole ja unustas
imestuse pärast isegi suu lahti. See tõrelemine tuli tale täiesti
ootamata. Kas wast mõni tema endine, senini saladusekatte
alla jäänud koerustükk ilmsiks ei olnud tulnud ? Ja Hendrik
püüdis mõtetes oma lühikesest minewikust midagi niisugust leida.
„Mes sä ollit ommuku lao pääl tennu? Sa ollit Liisale
külgikaranu ja teda tahtnu ära wägistädä. Katsul äbi om kah!"
Nüüd lõi walgus Hendriku hingesse. Ühtlasi tõusis te
mas hirmus wiha. Ta wastas wärisewal Häälel:
„Sii ei ole õigus. Liisa om sulle wõlsnu".
— 47 —
Selle põrutawa kaitsekõnele järgnes lühike waikus. Siis
mürati suitsupilwest Weel kurjemini:
„Kas sa arwat, et ma sinu juttu wast usu? Pane tähele,
selle koerustüki iist kulus sulle üits hää keretäis anda".
„Anna kui tahat!" trotsis poeg, täis julgust ja usku oma
õigusesse, wastu, ehk ta küll näost ära kahwatas, „aga —"
Järgmisel silmapilgul ilmus suitsupilwest manamees
wälja, tõukas ema, kes teda püüdis tagasi hoida, kõrwale 1а
tormas kööki. Natukese aja pärast tuli ta sealt tagasi, umbcs
kahe jala pikkuse ja sõrme jämuse kepiga . .
Kui Henorik natukese aja pärast ähkides ja puhudes oma
magamise asemele kodis, needis ta — muidugi mõttes
Liisa, isa, ema, Jakobi, isegi Elsa ja kõik maailma — põrgu
põhja .. .
Neiud.
Nooruses õitsew õrnemsngu on inimlik liblikate maailm;
armaStamad enam naeru, kui mehed ja on täis elutuld. Naisterahwa iseloom, on rohkem MaStumõtlik rõõmule, kui kurbmsele tema ergud on tundlikumad ja ka armurikkamad, nad
naerawad endid elust läbi. Nähtawasti on nad looduse poolest
meheliku tõsidusele wastukaaluks loodud — elu magusaks te
gijateks. —'Iludus, armsus, õrnus on õrnema soole osaks saa
nud, mille peale pilk mõnuga wöib puhkama jääda, ja meie
oleme õnnelikud, et meie lapsepõlwe aastad nende hoole all
mööda saadame ja et nemad meie esimeseks eluasemeks on.
Jumal lõi neiu, mees tegi temast alles naise. Inglased
räägiwad küll „bird witted"
*),
mille ma Miisakuse pärast tõlki
mata jätan, seda nende tulemaste abikaasade hoolde jättes.
Kõik on neiukeste juures õrnem, MSikiem, kergem, Ümalifnm — sellepärast wõiwad nad ka kergemini ja kauem tant
sida ja naerda, sest et ka nende peaaju kergem on, kui mehe oma.
Kui neiukestel pead longus,
siis on armastus selles
süüdlane ja neile meeldiwad metsikud noormehed rohkem kui
magusa iseloomuga; abiellu astumisega õpiwad nad aga Wastuoksa mõtlema iseloomu asjus.
*) Linnu mõistus.
— 48 —
Ka oma Warjuküljed on naissool olemas. Kui kuulsa Accursiuse käest küsiti, mispärast õrnem sugu kiiremalt areneb, kui
meessugu. Wastas ta: „Sellepärast, et umbrohi kiiremalt kas-Wab* ja õigusteadlased loewad neiusid nende asjade kilda, mis
mitte kaua wärsked ei seisa. — Rootsi kuninganna Ehristinele
öeldi, et naised ei tohi iialgi walitseda, sest kes kaitsta ei suuda,
see ei pea ka mitte walitsema ja Walitsemiseks on tarwis ise
loomu kindlust, mis aga naistel puudub. Tuhalabida walitsus
ei saa siin juures arwesse Wõetud.
(Katke „Demokritttst ").
Rahwanali.
Õndsa "ema elupäiwil,
Kihnn ja Pootsi mees saiwad kahekesi kokku. Jutt tuli
jutust, kõne kõnest. Pootsi mees pärima: „Millas sa oled
sündinud, Enn?",
Kihnulane wastu: „Seda ikka juba hulk aega tagan,
jah, küllap ikka aastat 50, — jah, on küll, see oli wist itta
alles õndsa ema elupäiwil.
Ei ole maias.
Sandile anti talus silku süüa. Sant wastu: ,Er ma
nii maias ole, et silku, mis kaugelt kalli raha eest toodud on,
sööma hakkan. Ma olen lihagagi rahul, mis igal pool kodu
kaswab.
Naer on terwiseks.
Kord oli üks ohwitser, kellel üks Lentsik-teenija ja kana
oli. Ühel ilusal hommikul, enne teenistusesse minekut, käskis
ohwitser tentsikut lõunaks kana ära tappa ja supiks keeta, mida
ka tentsik lubas teha. Peale oma ametikohuste täitmist koju
tulles, küsis ohwitser tentsiku käest, kas supp keedetud on.
„Mitte kuidagi mitte", kõlas wastus. „Mis, kas sina kana
ära ei weristanud?" — „Mitte kuidagi mitte!" - „Aga mina
andsin sulle selleks kindla käsu!" — „Mitte kuidagi ei olnud
wõimalik!" — „Mikspärast mitte!", — Sellepärast, et kind
rali kutt heaks arwas temaga plaani tegema hakata!"
Kaera Jaan.
Eugen Tfchirikow. „Kirgede w)im" Õudne jutustus
,
munkade elust.
„E lu muinasjutt". Anderikka kirjaniku kütkestaw sulesünnitus.
Juri Sljeskin, „Pariisi uudisjutud". Sisu: 1) Mis
on armastus; 2) „Trocadero" neiuke; 3) Kerjaja jne.;
Tsarskoje palee saladused.
IV. Mitmesugune kirjandus.
P Narsoni „Repertuaar". Kupleed ja pilkelaulud.
„Nalja ja pilke album". Wärwitrüki pildid. Huwitaw sisu.
„Jõulu A lbum" (1919. a. wäljaanne). Mitmekesine huwitaw sisu, hulk pilte.
„R ah w a kalender" 1921. a.
„Seina kalender" 1921.a.
Nõudke 1931» a. nimekirju!
„Margus", Wiljandis.
E. HunFi
■TnaniKDDHB
VILJANDIS, POSTI TÄN.
Valmistab kõiksugu
:: TRÜKITÖÖSID, ::
liht- ehk kunst-värvi:: :: trükis. :: ::
Töö maitse
rikas ja puhas
Mõõdukad :: ::
::
::
:: hinnad
Trükikoja juures
raamatuköite tööstus
о^ll01!^^
S^ f/^14
SBiljanbtS,
Kirjastusäri. Kirjanduse ladu Ajakirjanduse kon
tor. Kirjutusmaterjaalid. Ilu- ja mänguasjad.
Opes ja tarbeabinõud. Kuulutuste wahetalitus.
'W WW
Teadusliku- ja ilukirjanduse, tooli- ja õperaamatute
kirjastus. Kooli- ja õperaamatute kokkuseadjatele ja kirjanikkudele
Hend tingimised.
Airznndu^e £ а6мs on alati kõige wanem kui ka kõige
uuem eestikeelne kirjandus jaadawal, M uu & ee1пe kirjandus.
Kõige kasulikum ostukoht kõikidele.
Seda peaks silmas pidama kõik raamatukapid,
misetoad ja kirjanduse sõbrad.
luge-
Ajakirjanduse kontor.
Kõigi Eesti ja Eestis ilmuwate ajalehtede ja ajakirjade ük
sikute nr. müük üksikult ja Hulgawiisi. Ajakirjanduse ja kir
janduse wälismüügi ainuõigus Wiljandis.
— -
Kirjutusmaterjaalid.
Ilu- ja mänguasjad.
•
Õpe- ja tarbeabinõud
Pealinna kaubamaja „Laine" ilu- ja mänguasjade tööstuse
„Töö ja Ilu" Wiljandi ja ümbruskonna esitus.
Kuulutuste wahetalitus.
Kuulutuste wastuwõtminc talituste hindadega kõigi Eestis
ilmuwate ajalehtedele ja ajakirjadele. Kuulutuste asjatundliku
kokkuseade ja silmapaistwuse eest hoolitseb wahetalitus lisa
maksuta.
Ajalehtede ja ajakirjade tellimiste wastuwõtmine
Piltpostkaardil».
pildistused.
в
wõtmine
Õunesoowikaardid.
Päewa-
Maakaardid. Tellimiste wastu-
kõiksugu trükitööde peale,
а
„Wnkgus"
Postkast 33.
Wilj andis. Lossi tän. № 14.
Telegrammide adress: Walgus, Wiljandis.
Е. Hunti trükk Viljandis.
VaataRistirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1...Ristirahwa tähtraamat
ehk
Kristlik kalender
1926
III aastakäik.
Tallinnas
Eesti Misjoni Seltsi wäljaanne.
1925.
„Minge kõike maailma ja kuulutage armuõpetust kõigile loomale." Mark. 16, 15.
Selle Issanda Jeesuse Kristuse käsu täit
miseks on Eesti Ev. Lutheruse usu kiriku liik
med Jumala abiga asutanud
Eesti Misjoni Seltsi.
Eesti Ev. Lutheruse usu Misjoni Seltsi
siht on, Jumala sõna viia nende juurde maa
ilmas, kes seda veel ei ole kuulnud ja kodu
maal koguda neid, kes Issanda misjoni käsku
tähtsaks ja enesele siduvaks peavad.
Selts
töötab siis kahes harus:
1. Välismisjoni harus,
kes hoolt peab selle eest, et töötegijad välja läheksid ja
tööd teeksid paganate keskel, ja
2. Kodumisjoni harus,
kes kõiki puhta lutherliku usutunnistuse põhjal seisjaid
tahab koguda ja ühendada üheks misjoni koguduseks.
Sest misjonaare ei saa välja saata, kui ei ole üksmeelist
kogu, kes palve ja ohvriga seda võimalikuks teeb. Ja
üksmeelsus kogus ei ole kindlamat ühendussidet, kui
üks u sk ja üks v aim. Seda usku ja seda vaimu ei
omandata aga teisel teel kui puhta ja selge Jumala
sõna õpetuse läbi. Kodumisjoni harus töötavad seltsi
reisijutlustajad, kes kogudustes ja külades misjoni- ja
palvetunde peavad.
Kui sinu süda sind ka sunnib Issanda käsku
täitma, siis
astu Misjoni Seltsi liikmeks.
Seltsil on mitmelpool kogudustes ka haruiihingud, mis töötavad samal alusel ja samas
vaimus kui peaselts, ja kus neid ei ole, võiId
neid ellu kutsuda, kui mõtteosalisi leidub.
Issand Jeesus ütleb ka sulle: „Sest ajast pead sa
inimesi püüdma!" Luuk. 5, 10.
3-k. = Kolmekuninga
K-a. = Kolmainu
** — kiriku ja riigipühad
* — tähtpäewad
Ep. = epistel
Ew. = ewangeelium
Kiriku pühad.
Näärikuul: 1. Uus aasta; 6. Kolmekuninga päew.
Küünlakuul: 24. Eesti Wabariigi püha: 24. Palwepäew.
Paastukuul: 25. Maarja päew.
Jürikuul: 1. Suur Neljapäev; 2. Suur Reede; 4 —6 Lihavõtted.
Lehekuul: 13. Taevaminemise päew; 23.-25. Nelipühi.
Jaanikuul: 24. Jaani päew.
Wiiuaknul: 3. Lõikuse püha; 31. Usupuhastuse püha.
Talwekuul: 21. Surnute püha; 28. I Kristuse tulemise püha.
Jõulukuul: 25.-27. Jõulu pühad.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926 a. on kaks päikese warjutust. Kuu varjutusi ei ole.
1) Täieline
äikese varjutas 14. jaanuaril. Ei ole meil näha.
Nähtav kesk ja ida Aafrikas, Araabias, Indias, lõuna-ida poolses Hiinas,
lõunapoolses Jaapanis. India ookeanis, Sunda saartel ja osa Austraalias.
2) Ringikumline päikese warjuius 9 —10. juulil. Ei ole meil näha.
Nähtav idapoolses Hiinas, Jaapanis, Filipiinidel, U»es Guineas, põhja
Austraalias, vaikses ookeanis, osa Põhja-Ameerikas ja Kest-Ameerikas.
Aastaaegade algused.
Kevade algab 21. märtsil kell 11.
II
Sügise algab 23 septembril keII 21
Suvi
„
22. juunil „
6
Talve
.
22. detsembril , 17
Maakera on päikesele kõige lähemal 2. jaanuaril kell 6; päikesest
Lõige kaugemal — 5. juulil kell 16.
' y
1P
1926 aastal on 365 väewa
B ii,roo
1
Ajaloolised aasta-arwud.
Sakslaste tulemine Liiwimaale
..................................... 1159 a.
Munk Meinhard Ltiwimaal . . . ............................... 1186 ,
Tallinna asutamis-aasta ................................ ;. . 1219 .
Ordu walitsuse algus Eestis
..................................... 1224,
Eestlaste wiimane vastuhakkamine ..................... . 1343 ,
Aiuouhastuse algut Saksamaal
................................ 1517 ,
Usupuhastus wasru võetud Eestimaal .......................... 1524 ,
Ordu valitsuse lõpp ..................................................... 1561,
Liivimaa saab Poola, EeStimaa Rootsi alla . . . 1561 „
Liiwimaa läheb ka Rootsi alla . . . . . . . . 1629 ,
Esimene (Stahlt) eestikeelne lauluraamat ilmub . . 1632 ,
Wastne Testament ilmub
............................................... 1686 ,
Kodumaa saab Wene walitsuse alla ............................... 1710 ,
Eestikeelne Uus Testament ilmub trükist . . .
. 1715 ,
Vennastekogudus asub meie maale ............................... 1729 ,
Piibli raamat ilmub Eesti keeles .....................................1739 .
Tartu ülikooli asutamine
............................................... 1804 ,
Aleksander 1 annab Eestimaa talurahva priiks
. 1816 ,
Aleksander 1 annab Liivimaa talurahva priiks
. 1819 ,
Wene usk hakkab meie maale tungima .......................... 1841 ,
J. W Janseni .Perno Postimees* hakkabilmuma
1^57 ,
Kreutzwald annab .KalewipojaE välja .......................... 1857 ,
Wall d saavad oma walitsuse ..........................................1866 ,
Meie koolid wenestatakse ................................................1887
,
Meie kohtud wenestatakse
...........................................1889,
Wene-Jaapani sõra algus .......................................... 1904
,
Esimene üleüldine Wene rewolutsjoon ..................... 1905
,
Ususallivuse manifest 26. weebruaril
..................... 1905
,
Suure ilmasõja algus . . . . ...........................1914
,
Wene suure revolutsiooni algus
...........................1917
„
Esimene Eesti kiriku kongress Tartus ..................... 1917
,
Eesti kuulutatakse iseseiswaks ..................................... 1918
,
Eesti Asutavtogu astub kokku
................................ 1919
„
Eesti kirikule valitakse piiskop ................................ 1919
.
Eesti-Wene f5)a lõpp ..................................................... 1920„
Eesti esimene Riigikogu hakkab töötama . . . . 1921 ,
Esimene rahvahääletus (usuõpetuse p.) ..................... 1923 ,
Kiriku ja riigi lahutus Eestis 1. jaan ..................... 1926 „
3
I. Näärikuu ehr jaanuar
Hinge päewatoiduS.
$*1 Reede
2 Laup.
Uus aasta 19
Tunnista Jeesust. Room. 10,1-10
20 Jum.sõna meierõõm.T.l.119,89-112
1. näd. Ep. Peetr 4, 12-19; Ew . Matt. 3, 13-17.
3 Pühap. P.p.uut aastat 2 1
22
4 Esmasp.
23
5 Teisip.
**6 Kesknd. Kolme k. p. 24
7 Neljap. l Wanar.s. E 25
j k. jõulud 26
8 Reede
[10. Paawli p. 27
9 Laup.
Ennäe Jumala Tall. Joh. 1,29-34
Ta annab ennast leida. Joh. 1,35-51
Jumala saladus. Ew. 3,1-21
Juudid ja paganad.Room.10,11-21
Paganad sissepoogit. Room.11,1-24
Ohtarkusesügawust.Room.11,25-3K
2. näd. Ep. Room. 12, 1-6; Ew. Luuk. 2, 41-52.
10 Pühap. 1.P.p. 3-K. x. 28
11 Esmasp.
29
12 Teisip.
30
Walba, n.
13 Kesknd.
31
k. 9. G
1
14 Neljap.
2
15 Reede
Korjust p.
3
Ilmar, m.
16 Laup.
Ei ole täielik. Mil. 3,12-16
Pühitsuse wõitlus. Matt. 18,1-11
Palwe wõitlemine. Luuk. 11,1-13
Oiged tunnistajad. Luuk. 12,1-12
Ritas Jumalas. Luuk. 12,13-31
Alati walwel. Luuk. 12,32-40
Ep. Room. 8,18-23; Ew. Luuk. 6,36-42
14
27 Pühap. 4.PP Ka.
2 15
28 Esmasp. lÄ P29 Teisip.
P Pauli p. ei 16
17
30 Kesknd. Paul, m.
Kadunud lambast.
Edasipüüdmine:
Olge armulised.
õigeks mõistmine:
Abraami kogemused. Room. 4,1-8
Ei aita käsu teadmine. R. 2,1-16
Kõik on pattu teinud. Room. 3,9-20
9
VII. Heinakuu ehk juuli
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
27. näd.
SPeerjep
[2. k. 15. E
nädal
|
Hinge päewatoidus.
18
19
20
^P p.K-a.
21
22
23
Ako, m.
24
W. Jaani
Widrik, m. 25
[10. k. 1 S
26
7 wenna P. 27
2
P.
p:
11 Pühap. 6. P.p.Ka. 28
29
12 Esmasp. [3- p.
Mareta P. 30
13 Teisip.
1
14 Kesknd.
W.
H.
Maarja
p.
2
15 Neljap.
sApostl. lahk.
3
16 Reede
[18. k. 5. I
4
17 Laup.
Ep. Kol 3,15-22; Ew. Luuk. 10,23-37. Halastajast Samaaria mehest.
29 Pühap. L3.P.P. Ka. 16
17
30 Esmasp. lJ. p.
18
[30. k. 7. D
31 Teisip.
Jumala sõna:
Kaheterane mõõk. Ebr. 4, 9-13
Jääb igaweste. Jes. 40,6-14
11
IX. Mihklikuu ehk september
Hinge päewaroidus.
1 Kesknd.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
36 näd.
Kalew, m.
Meos, m.
Ep. Kol. 5,16-24;
19
20
21
22
Saadab patu tundmisele.R 3,19-28
Sünnitab usule. Jak. 1,16-25
WalmiSt.heale tööle.2Tim.3,10-17
Ew. Luuk. 17,11-19.
5 Pühap. 14. P. P.K-a. 23
24
II. P
6 Esmasp.
25
k.
8
G
7 Teisip.
8 Kesknd. Maarja s. P. 26
sehk Ussi M. p. 27
9 Neljap.
28
10 Reede
29
11 Laup.
37. näd.
Peksab kalju pihuks. Jer 23,23-29
Kümme piDalttõb^-
Kõik on teie päralt:
Teit olete Kristuse p. 1 K.3,16-23
Kristuses wabaks s. Kal. 5,16-24
7 Pilhap. LS P.P.K-a. 25 WahimeeS, kas palju ööd?
26 Walwake. Luuk. 12,35-48
8 Esmasp. [3. p.
27 Nad uinusid magama. Matt.25,1-13
9 Teisip.
10 Kesknd. Mardi P. 28 Issand koputab. Ilm. 3,14-22
11 Nelsap. Martin piiskop. 29 Tagasi estm. armast. poole.Jl.2,1-7
30 Kinnita, mis suremas. Jlm.3,1-6
12 Reede
k. 1. D
31 Oota Issandat. T. l. 40
13 Laup.
46. näd.
Alandlilkudele armu. T. l. 113
Hõisake Issandale. T. l. 98
Ep Room. 15,4-13; Ew. Luuk. 21,25-36.
5 Pühap. 2.Intulp O 22
6 Esmasp. Nigula p.k b. 23
24
7 Teisip.
Maarja
saam.
p.
25
8 Kesknd.
26
9 Neljap.
27
10 Reede
28
11 Laup.
[12. r. 9 3
50 näd.
Wiimseväewa tähed.
Rõõmus ootus.
Sinu palge walguses. T.l. 89,1-19
Issanda Ümmardaja. Lt. 1,26-38
Maria kiituselaul. Luuk. 1,39-56
Suur kuningas. T. 1. 72.
Kõrgema prohwet. T. l. 40
Jgawene Ülempreester. T. l. 110
Ep. 1. Kor. 4,1-5; Ew. Matt 11,2-11.
R. Johannese läkitus.
12 Pühap. 3.Ärist.tul.x. 29
13 Esmasp. Luutsina p. 30 Kannataja Mesfias. T l. 22,1-20
31 Kuradi tegude rikkuja. 1.Joh.3,7-18
14 Teisip.
1 Miks teie ei usu. Joh 5,31-47
15 Kesknd.
2 Issand hirwitab. T. l. 2
16 Neljap.
4 Js and wöidab nad. T. l. 22,24-32
17 Reede
5 Maitske ja waadake. T.l. 34
18 Laup.
Maailma wae»:
51. näd.
Eo. Wil. 4,4-7; Ew. Joh. 1 ,19-28.
19 Pühap. 4 Kr.tul.p O 6
20 Esmasp. Aabram k. 8. 7
8
Tooma P.
21 Teisip.
Pööri
p.
9
22 Kesknd.
10
23 Neljap.
Aadam ja Eewa 11
24 Reede
**25 Laup. 1. Isulu p. j 2
**26 Pühap. 2. Jõul» p.
*27Esmasp. 3. Zöll!u ?♦ C
28 Teisip. Süüta l. p.
29 Kesknd.
30 Neljap. Taawet
31 Reede SilMtster
13
14
15
16
17
18
R. Johannese tunnistus.
Issand on ligi:
Kõikide silmad ootawad. T. l. 145
Ta on kõikide Üle Joh 3,25-35
Oige rõõmsad. Ml. 4,4-7
Minu maigus ja abi. T l 27
Kõige ilusam. Taaw. l. 45
Oh sa õnnistaw. Luuk. 2,1-14
Jõulu walguses uue a. pool:
Tulge oh karjatsed. Luuk. 2,15-21
Selles on armastus. 1. Joh. 4,9-16
Vaimulik õnnistus. Ewes 1,3-14
Rahus koju poole. Luuk. 2,22-40
Hea karjane. Taaw. l. 23
15
Päikese tõusud ja loojangud 1926 a.
Tõusud ja loojangud on selles kalendris Tallinna kohaselt üles
pandud ja wõib sellepärast mõnes kohas nende ja täpsete andmete wahel
lunni 10 minutit wahet ülla.
Päikese tõusuaja-ks loetakse silmapilku, mil päikese sõõri ülemine
äär waatepiiri alt nähtawale tuled, tema loojangu ajaks — silmapilku,
mil ülemine äär ära kaob.
1.k. p. tõuseb päike k. 9,19 m.; läheb looja r. 15,30 m.
, 15,47 .
11. ,
.
.
„ 9,12
. 16,9 .
er
*
21. ,
.
„ 8,57 w
1.k. p. tõuseb päike k. 8,34 m.; läheb looja 1 16,36 M.
Weebrnari
. 17,2 „
ee
11. .
.
„8,W *
. 17,27 .
te
ee
1
17,47 m.
m.;
läheb
looja
1.r.p. tõuseb päike k. 7,21
Märtsi
. 18,11 .
11. ,
.
,
- 6,53
. 18,35 ,
ee
^
21. ,
» 6,23 ee
1. k. p. tõuseb päike k. 5,50 m.; läheb looja k. 19,2 m.
Aprilli
. 19,25 .
11. .
.
. 5,21 ,
.
. 19,50 .
ee
ee
21. .
.
„ 4,51 ee
1.!. p. tõuseb päike k. 4,24 m.; läheb looja k. 20,13 m.
. 20.37 „
11. .
.
„. 3,59 .
, 21,00 .
»
ee
21. ,
.
,
, 3,36 «
I. k. p. tõuseb päike k. 3,16 m.; läheb looja k. 21,22 m.
Juuni
. 21,36 .
11. .
.
. 3,5
, 21,43 „
•
*
ee
21. ,
„3,2
Jaanuari
1. k. p. tõuseb päike L 3,8 m.; läheb looja 1 21,41 m.
.21,31.
11. ,
,
,
, 3,20 .
„21,15.
ee
ee
21. ,
,
- 3,39 ee
1. k. p. tõuseb päike k. 4,3 m; läheb looja 1 20,51 m.
Augusti
„
.
, 20,26 ,
11. „
-'
, 4,25 ,
, 19,58 .
21. ,
,
,
, 4,49 ee
te
l.k.p. tõuseb päike k. 5,15 m.; läheb looja k. 19,26 m.
Septembri
,
„.
„18,56 ,
11. ,
- 5,37
. 18,26 .
ee
ee
*
21. .
.
,
. 6,1
1.1 p. tõuseb päike k. 6,24 m.; läheb looja k. 17,57 tn.
Oktoobri
. 17,28 .
11. ..
„ 6,47
. 16,59 ,
21. ,
.
. 7,11
1.1 p. tõuseb päike k. 7,38 nt.; läheb looja k. 16,30 nt.
Nowembri
. 16,5 .
M
«
ee
11. „,
. 8,4
. 15,45 .
ff
ee
21. ,
.
„ 8,28 ee
Juuli
Detsembri
16
1. 1 p. tõuseb päike k. 8,49 m.; läheb looja k. 15,29 m.
.
.
,
.15,20.
11. ,
.
,
. 9,7
„ 15,20 .
21. ,
.
„9,18 ee
ee
ee
. 15,28 .
31. ,
.
. 9,20 ee
ee
ee
1 Eesti kuldkroon = 100 Eesti marka.
1 Eesti mark = 100 penni; 1000 E. marka — ligi 5 Wene
kuldrubla.
1 Wene kuldrubla = 100 kopikat.
1 Soome mark = 100 penni = ligi 10 E. marka.
1 Läii rubla — 100 kopikat — ligt 140 E. penni; 1 latt =
100 feniiimi — 50 Läti rbl.
1 Rootsi kroon = 100 ööri = umbes 100 E. marka.
1 Daani kroon = 100 ööri = umbes 90 E. marka.
1 Ameerika dollar = 100 senti = umbes 370 E. marka.
b) Endised, kuldwaluutas.
Austria gulden = 100 kreutseri ....................... —rbl. 78®/* kop
Inglise 1 nael sterl. = 20 schillingi (ä 12 pence) 9 , 458/*„
Itaalia liir = 100 senteesimi ............................... — „ 37 Va „
Prantsuse frank
100 santiimi .......................... — „ 87Va „
P. Ameerika dollar — 100 senti ....................... 1, 94V*„
Rootsi kroon ------ 100 ööri ..................................... — „ 51
„
Saksa mark ------ 100 pfennigit (penningit) . . — „ 462/b„
Soome mark — 100 penni
............................... — * 37*/»„
21
Eesti Ew. Lutheruse kiriku ametikohad
ja nende aadressid.
A. Konsistoorium
Eesti Ew. Luth. usu Konsistoorium asub Tallinnas,
Toompeal Kiriku tän. 8. On asjaajamiseks awatud iga
äripäew kella 9—3. Tema liikmed on:
1. Esimees: Eesti Ew. Lutheruse kiriku piiskop
Jakob Kukk, sünd. 28. aug. 1870, ordineeritud 6. jaa
nuaril *
);
1899
tema wastuwõtu tunnid on konsistooriumis
teisipäewast reedeni iga päew kella 11 ja 1 wahel. Kir
jad piiskopile tulewad aadressida konsistooriumi.
2. Abiesimees: Insener 0. Amberg, elab Tallinnas.
3. Waimulik assessor: Tartu ülikooli usuteaduse
professor H. B. Rahamägi. Aadress Tartu. Ülikooli
Eesti koguduse hingekarjane.
4. Ilmalik assessor: Wannut. adwokaat 6. Soosaar,
elab Tallinnas.
5. Wuimulik assessor: Kaarli kog. õp. A. Sommer,
Tallinnas.
6. Ilmalik assessor: Wannut. adwokaat A. Nirk.
Konsistooriumis alati tabataw on konsistooriumi sekretäär 0. Villa, kes ka aetawate asjade kohta seletusi annab.
B.
Keskkassa.
Eesti Ew. Luth. kiriku Keskkassa asju aetakse ka
konsistooriumi ruumides. Asjaajaja on konsistooriumi
sekretäär O. Villa. Keskkassa walitsus seisab koos järg
mistest liigetest: Esimees praost B Steinberg, Kadrina
kog. saadik Wiikmann, Helme kog. saadik Hendrikson>
praost G. Haller, köster Kasemets, konsistooriumi poolt
on kaks liiget. Aadress: Konsistoorium, Kiriku tän. 8.
D.
Eesti kiriku kogudused
koguduste järele.
1. Tallinna praostkond.
Praost A. Mohrfeld, Pauluse kog. hingekarjane.
Kogudused.
1. Püha Waimu kog. Hk. Theodor Tallmeister, sün
dinud 28. märtsil 1889, ordineeritud 17. juunil 1922.
aadr. Wäike Tartu maantee nr. 2.
*) Kuupäevad on 1917 a. lõpuni wana, 1918 a. algust uue kalevd. järgi.
SL
Abiõpetaja Eduard Beekman, sünd. 23. juunil 1868,
ordin 25. märtsil 1895.
2. Jaani kog. I. pihtkonna hk. Bruno Hasselblatt,
sünd. 7. nowembril 1886, ordin. 24. juunil 1912. Lem
bitu tän. 2.
II. pihtkonna hk. Aleksander SternJeldt, sünd. 23. nowembril 1888, ordin. 24. juunil 1912.
Lembitu tän. 2.
III. pihtkonna hk. Hans Kubu., sünd.
24. detsembril 1891, ordin. 5. okt. 1917. Lembitu tän. 2.
3 Kaarli kog. I. pihtkonna hk. Aleksander Kapp,
sünd. 24. juunil 1874, ordin. 29. weebr. 1904. Kaarli tän. 1.
II. pihtkonna hk. Friedrich Stock
holm, sünd. 19. septembril 1884, ordin. 22. jaan. 1912
Kaarli tän. 1.
III. pihtkonna hk. Arthur Sommer,
sünd. 21. mail 1890, ordin. 20. mail 1918. Kaarli tän. 1.
4. Pauluse kog. tarwitab Ph. Waimu kirikut, hk.
praost Aleksander Mohrjeld, sünd. 14. jaanuaril 1857,
ordin. 25. mail 1886. W. Tartu maantee 12.
5. Nõmme kog. hk. Anton Eilart, sünd. 22. jaa
nuaril 1892, ordin. 11. juunil 1922, elab Nõmmel.
Asutamisel on linna praostkonna wikaari koht.
IL Ida-Harju praostkond.
Praost H. Põld, Kose kog. hingekarjane.
Kogudused.
6. Jõelehtme, abikirik Prangli, Raasiku kaudu. Hk.
Oskar Tomberg, sünd. 23. oktoobril 1866, ordin. 3. weebruaril 1891. Endine abikirik Randvere on Tall. Jaani
1. pihtkonna hingekarjase hooldamise all.
7. Haarju-Jaani, Raasiku kaudu. Hk. Gerhard
Normann, sünd. 28. nowembril 1891, ordin. 28. mail 1922.
8. Kuusalu, Raasiku kaudu; abikirikud Loksa (Kolga k) ja Leesi. Hk. Kurt Kentmann, sünd. 5. aug. 1893,
ordin. 3. sept. 1917.
9. Jüri, Lagedi kaudu. Hk. Jakob Aunwer, sünd.
10. mail 1891, ordin. 13 aprillil 1924.
10. Kose, Kose kaudu; abikirik Tuhala. Hk. praost
Harald Põld, sünd. 4. nowembril 1874, ordin. 14. aug. 1905.
11. Juuru, Juuru kaudu. Hk. Christfried Brasche,
sünd. 10. juunil 1875, ordin. 26. augustil 1901.
23
IIL Lääne-Harju praostkond.
Praost K. Thomson, Hageri koguduse hingekarjane.
Kogudused.
12- Keila, Keila kaudu; abikirik Rannamõisa. Hk.
Ado Köögerdal, sünd. 28. detsembril 1890, ordin. 27
augustil 1917.
13. Harju-Madise, Baltiski kaudu. Hk. Johannes
Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1875, ordin. 11. juunil 1906.
14. Baltiski. Hk. Adalbert Lesta, sünd. 80. jaanu
aril 1866, ordin. 22 detsembril 1896.
15. Risti, Wasalemma kaudu; abikirik Nõwa. Hk.
Wilhelm Schwartz, sünd. 22. jaanuaril 1891, ordin 30
jaanuaril 1916.
16. Nissi, Liiwa kaudu. Hk. Roderich Bidder
sünd. 9. nowembril 1886, ordin. 11. oktoobril 1915.
17. Hageri, Kohila kaudu. Hk. praost Konstantin
Ihomson, sünd. 27. nowembril 1865, ordin. 2. dets. 1890.
18. Rapla, Rapla kaudu; abikirik Järwakandi. Hk'
Joosep Luw, sünd. 22. aprillil 1870, ordin. 8. weebr. 1904.
IV . Lääne praostkond.
Praost G Haller, Martna koguduse hingekarjane.
Kogudused.
19. Haapsalu, Eesti- ja saksakeelne. Hk. Ralf von
zur Mühlen. sünd 14. oktoobril 1873, ordin. 1. okt. 1900.
20. Lääne-Nigula, Paliwere kaudu. Hk. Br. Edero^g, sünd. 28. apr. 1900, ordineer. 18. jaan. 1925.
21. Ridala, Haapsalu kaudu. Hk. Richard Hoffmann, sünd. 4. juulil 1868, ordin. 20. weebruaril 1894.
22. Martna, Haapsalu kaudu. Hk. praost Gustaw
Haller, sünd. 22. aprillil 1871, ordin. 30. märtsil 1897.
23. Kullamaa, Silla kaudu; abikirik Piirsalu (Risti
k.) Hk. Arwed Brasche, sünd. 9. jaanuaril 1878, ordin.
14. mail 1902.
24. Märjamaa, Märjamaa kaudu. Hk. Oskar Meder, sünd. 24. weebruaril 1885, ordin. 14. nowembril 1910.
25. Wigala, Wigala kaudu. Hk. Maksimilian Busch,
sünd. 12. juunil 1870, ordin. 1. nowembril 1898.
26. Lihula, sõsarkirik Kirbla (Kirewere), Lihula
kaudu. Hk. Luuberg, sünd. 13. weebruaril 1884, ordin.
prillil 1923.
27. Karuse, Karuse kaudu. Hk. E. Lüdig.
28. Hanila, Karuse kaudu, hingekirjad Karusel.
Hingekarjane Karusega ühine.
24
29. Warbla, Lihula kaudu. Hk. Wilhelm Nerling,
sünd. 9. weebruaril 1881, ordin. 16. augustil 1909.
V. Saarte-Lääne praostkond.
Praost E. Tannebaum, Noarootsi kog. hingekarjane.
Kogudused.
30. Noarootsi, abikirikud Sutlepa, Rooslepi ja Osmus
saare, kirjad Haapsalu kaudu. Hk. praost Eugen Tannebaum, sünd. 4. detsembril 1892, ordin. 16. nowembril 1919.
31. Pühalepa, Haapsalu kaudu; abikirikud Kärdla
(Kärdla k.) ja Kasari. Koht waba.
32. Keina, Keina kaudu. Hk. Johann Keerig, sünd.
18. oktoobril 1868; ordin. 6. detsembril 1898.
83. Emmaste, Keina kaudu; abikirik Mänspä. Hk.
Theodor Embeck, sünd. 20. jaanuaril 1859, ordin. 4. juu
ni 1 1889.
34. Rõigi, Kõrgesaare kaudu; abikirik Kõpu. Koht
waba.
VI. Järwa praostkond.
Praost Chr. Beermann, Peetri kog. hingekarjane.
Kogudused.
35. Paide, eesti- ja saksakeelne, Paide kaudu. Hk.
Gerhard Perli, sünd. 2. detsembril 1889, ordin. 12. ok
toobril 1924.
36. Anna, Paide kaudu. Hk. käib Paidest.
37. Türi, Alliku kaudu. Hk. Paul Kuusik, sünd.
16. mail 1890, ordin. 30. oktoobril 1916.
38. Peetri, Paide kaudu. Hk. praost Christoph Beer
mann, sünd. 8. juulil 1864, ordin. 20 nowembril 1888.
39. Koeru, Koeru kaudu. Hk. Hermann Ederberg,
sünd. 24. jaanuaril 1893, ordin. 22. jaanuaril 1918.
40. Järwa-Jaani, sama kaudu. Hk. Arwed Rosenstein, sünd. 6. jaanuaril 1875, ordin. 1. detsembril 1902.
41. Järwa-Madise, Arawete kaudu. Hk. Arnold
Wieckmann, sünd. 30. augustil 1877, ordin. 11. mail 1908.
42. Ambla, Ambla kaudu. Hk. Johannes Willberg,
sünd. 9. detsembril 1868, ordin. 11. detsembril 1888.
43. Tapa, Tapa ale wis asumisel, weel on hinge
karjaseta.
VII. Wiru praostkond.
Praost A. Hoffmann, Jakobi kog. hingekarjane.
Kogudused.
44. Rakwere, sama kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
25
Hk. Eugen Pallon, sünd. 29. jaanuaril 1894, ordin. 48.
juunil 1917.
Abiõpetaja Alfred Sigin, sünd. 27. augustil 1872, ordin.
17. märtsil 1902.
Saksakeelse koguduse asetäitja hk. Walter Holst, sünd,
25. aprillil 1892, ordin. 29. mail 1920.
45, Aadrina, Kadrina kaudu,* abikirik Ilumägi (Wõsu
k.). Hk. Gustaw Beermann, sünd. 21, juulil 1870, ordin.
26. septempril 1899.
46. Haljala, Rakwere kaudu; abikirikud Käsmu,
Esku, ja Wamupää. Hk. Martin Nurm, sünd.28. jaanua
ril 1870, ordin. 2. juulil 1900.
47. Wiru-Jakobi, Rakwere kaudu. Hk. praost
Artur Hoffmann, sünd. 2. nowembril 1870, ordin. 24.
juunil 1897.
48. Wäike-Maarja, Kiltsi kaudu. Hk. Paul Eberhard,
sünd. 28. detsembril 1865, ordin. 3. now. 1899.
49. Simuna, Rakke kaudu. Hk. Aleksander Mäggis,
sünd. 28. juunil 1891, ordin. 30, juulil 1917.
Viii.
Narwa-Aiutaguse praostkond.
Praost J. Jalajas, Narwa Joa-oru kog. hingekarjane.
Kogudused.
50. Narwa Peetri kog., hk. Georg Aiwiste, sünd.
14. aprillil 1866, ordin. 8. weebruaril 1898. Aadr. Narwa.
51. Narwa Mihkli kog. Eesti-Soome, Narwa kaudu,
hk. kohuseid käib täitmas Fr. Slöör, Narwa-Jõesuust.
52. Narwa Joa-Oru ehk Aleksandri kog., Narwa
kaudu. Hk. praost Jakob Jalajas, sünd. 19. now. 1869.
ordin. 26. oktoobril 1897.
53. Narwa- Jõesuu, asetäitja hk. Frithjof Slöör, sünd.
11. juulil 1874, ordin. 14. nowembril 1899.
54. Waiwara, Sillamäe kaudu, sõsarkirik Peeterristi (Meriküla k.). Hk. Leo Treumann, sünd. 6. detsem
bril 1890, ordin. 14. now. 1920.
55. Jõhwi, Jõhwi kaudu; abikirik Pühajõe. Hk.
Jaak Warik, sünd. 7. augustil 1882, ordin. 4. sep. 191656. Iisaku, Jõhwi kaudu; abikirik Tudulinna. Hk.
Woldemar Kuljus, sünd. 2. oktoobril 1898, ordin. 21.
oktoobril 1923.
57. Lüganuse, Püssi kaudu. Hk. Bruno Hörschelmann, sünd. 9. septembril, 1889, ordin. 14. juulil 1918.
26
58. Wiru-Nigula, Kabala kaudu; abikirik Kunda.
Hk. Aleksander Alwer, sünd. 19. detsembril 1890, ordin.
28. aprillil 1918.
IX.
Tartu praostkond.
Praost G. Ruutopöld Tartu-Peetri I. pihtkonna hk.
Kogudused.
59. Tartu-Maarja , Tartu, Õpetaja tän. 6. Hk. Robert
Funke, sünd. 17. aprillil 1878, ordin. 15. juunil 1914.
60. Tartu-Peetri I. pihtkonna hk. praost Gustaw
Ruutopöld, sünd 21. nowembril 1875, ordin 9. juulil 1922,
elab õp. majas; II. pihtkonna hk. Jaak Treumann, sünd.
27. weeb. 1881, ordin. 12 detsemb 1910. Elab õp. majas.
61. Tartu-Pauluse. Hk. Arnold Habicht, sünd. 17.
mail 1878, ordin. 80 septembril 1907. Õp. ma)a, Riia tän.
Abiõpetaja Gunnar Knüpffer, sünd. 27. juunil 1888, ord.
21. jaan. 1918.
62. Aksi, Woldi kaudu. Hk. Friedrich Mickwits,
sünd. 4. juunil 1878, ordin. 17. juulil 1905.
68. Torma, Jõgewa kaudu; abikirikud Mustwee ja
Lohusuu. Hk. Aleksander Kuusik, sünd. 29. detsembril
1892, ordin. 7. jaan. 1918.
64. Awinurme, Mustwee kaudu. Hk. M. Waher.
65. Laiuse, Jõgewa kaudu. Hk. Jaan Järve, sünd.
25. septembril 1894, ordin. 25. detsembril 1923
66. Palamuse, Kaarepera kaudu. Hk. Arnold Kerem,
sünd. 27. oktoobril 1893, ordin. 12. oktoobril 1924.
67. Maarja-Magdaleena, Tartu kaudu ; abikirik
Wara (Prigitta). Hk. ülikooli dotsent Eduard Tennmann,
sünd. 17. juulil 1878, ordin. 9. oktoobril 1911.
68. Kursi, Jõgewa kaudu. Hk. Gustaw Punga,
sünd. 9. weebruaril 1860, ordin. 15. juunil 1886.
69. Kodavere, Kallaste kaudu; abikirik Alatskiwi.
Hk. Johannes Eisenschmidt, sünd. 23. septembril 1873,
ordin. 6. juunil 1904.
Tartu praostkonna wikaar: Leonhard Brunowsky,
sünd. 25. juulil 1893, ordin. 16. septembril 1921.
70. Wäljaspool praostkonna alluwust, otsekohe
piiskopile alluw kogudus on: Ülikooli kog. Tartus,
Eesti pihtkonna hk. praost Gustaw Ruutopõld.
Tartu Peetri I. pihtkonna hk. Aadress: Tartu Peetri
kir. õpetajamaja.
27
X. Walga praostkond.
Praost Wõru praostkonnaga weel ühine.
71. Kambja, Kambja kaudu; abikirik Krüüdneri.
Hk. praost Friedrich Ederberg, sünd. 18. juunil 1859,
ordin. 23. juunil 1885.
72. Wönnu, Wõnnu kaudu. Hk. August Ein, sünd.
8. augustil 1893, ordin. 16. septembril 1923.
73. Nõo, Nõo kaudu. Hk. Aleksander Kruus, sünd.
23. juulil 1892, ordin. 21. weebruaril 1923.
74. Puhja, Tartu kaudu. Hk. Tõnis Markus, sünd.
27. weebruaril 1874, ordin. 16. nowembril 1914.
75. Rannu, Elwa kaudu. Hk. Jaan Adamson, sünd.
24. nowembril 1865, ordin. 16. jaanuaril 1905.
76. Rõngu, Rõngu kaudu. Hk. Winfried Hansen,
sünd. 26. weebruaril 1860, ordin. 31. mail 1887.
77. Elwa, Elwa kaudu. Hooldaja praost G.Ruutopõld.
78. Otepää, Otepää kaudu. Hk. Johannes Lauri,
sünd. 24. nowembril 1891, ordin. 17. juulil 1917.
79. Sangaste-Laatre, Sangaste kaudu. Hk. Mihkel
Ostrow.
80. Walga-Peetri, Walga kaudu. Hk. Arnold Tam
mik, sünd. 19. jaanuaril 1893, ordineer. 28. dets. 1924.
81. Walga-Luke, Walga kaudu. Hk. Walga-Peetriga ühine.
82. Walga- Jaani, Walga kaudu. Läti- ja saksa
keelne. Hk. Karl Wehmann, sünd. 26. jaanuaril 1867,
ordin. 8. juulil 1898. On ka lätlaste wikaar kogu Eestis.
Xl.
Wõru praostkond.
Praost, künni uue walimiseni F. Ederberg, Kambja
koguduse hingekarjane.
83. Wõru, Wõru kaudu. Eesti- ja saksakeelne.
Hk. Nikolai Blumberg, sünd. 3. aprillil 1869, ordin. 6.
juunil 1893.
84. Hargla, Hargla kaudu. Hk. Theodor Meyer,
sünd. 1. nowembril 1886, ordin. 6. weebruaril 1921.
85. Karula, Karula kaudu. Hk. Theodor Wühner,
sünd. 13. weebruaril 1868, ordin. 81. oktoobril 1893.
86. Urwaste, Antsla kaudu. Hk. Jaak Walk, sünd.
15. märtsil 1867, ordin. 18. nowembril 1901.
87. Kanepi, Kanepi kaudu. Hk. Friedrich Heimann,
sünd. 20. jaanuaril 1894, ordin. 29. jaanuaril 1923.
88. Põlwa, Põlwa kaudu. Hk. Christoph Schwartz,
sünd. 27. augustil 1869, ordin. 10. oktoobril 1899.
28
Rõuge, Wõru kaudu; abikirikud: Roosa, Pindi
Hk. Walter Wiks, sünd. 8. jaanuaril 1895,
ordineeritud 13. juunil 1922.
90. Wastseliina, Wastseliina kaudu. Hk. Johannes
Nathan Aunwerdt, sünd. 7. aprillil 1889, ordin. 15. det
sembril 1913.
91. Räpina, Räpina kaudu; abikirik Mehikoorma.
Hk. Anton Saarmann, sünd. 17. augustil 1880, ordin.
6. jaanuaril 1916.
92. Peiseri, Petseri kaudu. Hooldaja Wastseliina
hk. N. Aunwerdt.
89.
ja Rogosi.
XII.
Wiljandi praostkond.
Praost B. Steinberg, Pilistwere kog. hingekarjane.
Kogudused.
93. Wiljandi maakogudus Wiljandi k. Hk. Jaan
Lattik, sünd. 1. oktoobril 1878, ordin. 29. nowembril 1909.
Abiõpetaja Alfred Rõiw, ordin. 25. oktoobril 1925.
94. Kõpu, Wiljandi k. Hk. Georg Kiwiste noorem.
95. Wiljandi linnakogudus, Wiljandis. Eesti- ja
saksakeelne. Hk. August Westren-Doll, sünd. 9. no
wembril 1882, ordin. 10. weebruaril 1908.
96. Helme, Tõrwa kaudu; abikirik Taagepera. Hk.
Johannes Ustal, sünd. 9. aprillil 1880, ordin. 30. det
sembril 1912.
97. Tarwastu, Wiljandi kaudu. Hk. Heinrich Laas,
sünd. 11. oktoobril 1900, ordin. 2. nowembril 1924.
98. Paistu, Wiljandi kaudu. Koht waba.
99. Suure-Jaani, Olustwere kaudu. Hk. Georg
Rosenberg, sünd. 8. oktoobril 1870, ordin. 9. märtsil 1897.
100. Kolga-Jaani, Wõhma kaudu. Hk. Johann
Tischler, sünd. 1. nowembril 1855, ordin. 13. märtsil 1891.
101. Pilistwere, Wõhma kaudu; abikirik Risti Hk.
praost Bernhard Steinberg, sünd. 3. märtsil 1872, ordin.
3. augustil 1903.
102. Põltsamaa, sama kaudu. Hk. Erik Frey, sünd.
8. juunil 1895, ordin, 17. juulil 1921.
XIII.
Pärnu praostkond.
Praost W. Schultz, Jakobi koguduse hingekarjane.
103.
Kogudused.
Pärnu Elisabeti, Pärnus.
I. pihtkonnas hk.
29
Johannes Hasselblatt, sünd. 22. nowembril 1861, ordin.
20. märtsil 1888. II. pihtkonna hk. A. Grüünberg.
104. Sindi, Sindi kaudu. Hk. Hugo Wühner, sünd.
25. juunil 1877, ordin. 10. augustil 1908.
105. Audru, Pärnu kaudu. Hk. Alfred Osbius,
sünd. 4. detsembril 1873, ordin. 24. jaanuaril 1899.
106. Tõstamaa, Pärnu kaudu, Hk. Immanuel Hahl,
sünd. 27. weebruaril 1868, ordin. 29. juunil 1897.
107. Tori, Tori kaudu. Hk Johann Reitag, sünd.
17. augustil 1876, ordin. 7. märtsil 1904.
108. Vändra, Wändra kaudu; abikirik Käru (Lauri
k.). Hk. Johannes Nuudi, sünd. 18. jaanuaril 1867, ord.
18. aprillil 1894.
109. Jakobi, Halliku kaudu. Hk. praost Woldemar
Schuitz, sünd. 23. detsembril 1864, ordin. 1 märtsil 1892.
110. Mihkli, Mihkli kaudu; abikirik Kipu. Hk.
Hermann Lezius, sünd. 31. märtsil 1863, ordin. 15. weeb
ruaril 1887.
111. Halliste, Halliste kaudu. Hk. Erwin Dehn,
sünd. 23. aprillil 1862, ordin. 29. oktoobril 1889
112. Karksi, Nuta kaudu. Hk. Benedikt Masing,
sünd. 9. mail 1884, ordin. 12. detsembril 1912.
113. Saarde, Killingi kaudu. Hk. Helmut Torrim,
sünd. 6. septembril 1889, ordin. 8. oktoobril 1917.
114. Häädemeeste, Pärnu kaudu; abikirik Wõiste
(Tackerort, Tahkuranna), Hk. Ernst Jaesche, sünd. 30.
septembril 1867, ordin. 5. septembril 1899.
XIV.
Saaremaa praostkond.
Praost K. Wöhrmann, Karja kog. hingekarjane.
Kogudused.
115 Kuresaare, samanimelises linnas. Eesti- ja
saksakeelne. Hk. ülemõpetaja Nikolai Bäuerle, sünd.
. . . ordin. Abiõpetaja koht waba.
116. Kaarma, Kuresaare kaudu. Hk Herbert Lieberg, sünd. 30. dets. 1890, ordin. 27 aprillil 1914.
117. Kärla, Kuresaare kaudu. Kaarmaga ühine
hingekarjane.
118. Anseküla, Kuresaare kaudu. Hk. kont waba.
119. Jamaja, Kuresaare kaudu.
Hk. Adalbert
Willigerode, sünd. 11 oktoobril 1883, ordin. 26. detsemb
ril 1911.
120. Kihelkonna, sama, kaudu. Hk. Hermann Maehle,
sünd. 31. oktoobril 1881, ordin. 26. aprillil 1909.
30
121. Mustjala, Kuresaare kaudu. Hk. August
Eberhard, sünd. 6. mail 1856, ordin. 7. septembril 1880.
122. Karja, Leisi kaudu; abikirik Motsküla. Hk.
praost Karl Wöhrmann, sünd. 19. juulil 1864, ordin. 20. rf~%
detsembril 1892.
123. Pöide, Orisaare kaudu. Hk. Adalgoth Seck,
sünd. 16. märtsil 1893, ordin. 9. mail 1920.
124. Jaani, Orisaare kaudu. Pöidega ühine hk.
125.
IValjala, Kuresaare kaudu.
Hk. Gustaw
Pandt, sünd. 15. märtsil 1872, ordin. 1. now. 1898.
126. Püha, Kuresaare kaudu. Hk. koht waba.
Waljala kirikuõpetaja hooldamise all.
127. Muhu, Kuiwastu kaudu, Hk. Jooseph Meeri,
sünd. 4. weebruaril 1870, ordin. 15. weebruaril 1904.
XV.
Saksa praostkond.
Praost K. v. zur Mühlen, Niguliste kog. hingekarjane.
Kogudused.
Toompea. Hk. Alfred Bidder, sünd, ordin.
Elab Kiriku plats 3
129. Niguliste, I pihtkonna hk. praost Konrad v.
zur Mühlen, sünd. 25. weebruaril 1868, ordin. 29. mail
1894. Elab Rataskaewu tän. nr. 9. II. pihtkonna hk.
Oskar Undritz, sünd 18 septembril 1864, ordin. 12. weeb
ruaril 1895. Elab Rüütli tän. 12.
130. Olewiste, I. pihtkonna hk. Viktor Speer, sünd.
17 oktoobril 1875, ordin. 28 juulil 1902. Elab kiriku
majas Lai tän. 37 II. pihtkonna hk. Erich Walter,
sünd 31 juulil 1894, ordin. 12. nowembrd 1917. Elab
Lai tän. 37
Olewiste abikiriku Diakonisside maja hingek. Paul
Walter, sünd. 26. detsembril 1872, ordin. 8 juunil 1897.
Elab Diakonisside majas, Suur Pärnu maantee 50
131. Tartu- Jaani, Tartus. Hk. ülemõpetaja Josepli
Sedlatsc'ck, sünd. 12 märtsil 1889, ordin. 24. juunil 1918.
Elab Rüütli tän. 20 Abiõpetaja August Leyst, sünd.
30 juunil 1860, ord n 2. oktoobril 1888
132 Tartu Ülikooli koguduse, Saksa pihtkond. Hk.
Ralf Luther, sünd. 23 juunil 1887, ordin. 7. oktoobril
1912, Wallikraawi tän 25
133. Pärnu Nikolai kog, Pärnus Hk ülemõpe
taja WHheim hentmann, sünd 11 juulil 1861, ordin.
2 märtsil 1886 Elab õpetaja majas Abiõpetaja Waldemar
Thomson, sünd. 9. sept. (u. k ) 1897, ordin. 27. jaan. 1924.
128.
31
184. Narma-Jaani, Narwas. Hk. Wilfried Kraack?
sünd. 21. augustil 1894, ordin. 14. septembril 1919. Elab
kiriku majas.
F ^H*
185. Peetrimõisa Saksa kog. Kanapää kihelk., asu
misel ja Saksa praosti hooldamise all. Saksa praostk. wikaarid: Woldemar Sibbul, sünd. 25. augustil 1869, ordin.
9. weebruaril 1897. Elab Tallinnas, S. Arehna tän. 24.
Aleksander Siegfried, sünd. 30. jaanuaril 1876, ordin.
11. märtsil 1901.
XVI.
Rootsi praostkond.
Praost E. Petzäll, Tallinna Mihkli kog. hk.
186. Tallinna Mihkli kog. Hk. Erik Petzäll, sünd.
10. juulil (u. k) 1895, ordin. 26. oktoobril 1924. Abi
kirikud Naissaare.
137. Vormsi (Hiiurootsi), Haapsalu kaudu. Hk.
John Klasson, sünd. 24. mail 1898, ordin. 30, mail 1920.
188. Ruhnu, Kuresaare kaudu. Hk. Gunnar Schantz,
sünd. 15. aprillil (u. k.) 1889, ordin. 20. mail 1923.
E.
Eesti kogudused matjamaal.
1. Lätis: a) Riia Eesti kog. Hk. Häusler, sünd,
ordin.
b) Marienburi Eesti kog. Marienburgis. Hk. Julius Feldmann, sünd. 10. aprillil 1869, ordin.
2. juunil 1896. d) Läti-lValga kog. Hk. J. Kerg, sünd.
21. jaanuaril 1849, ordin. 17. aprillil 1878. On ka wikaar eestlaste jaoks Lätis.
IL Wenemaal: Ingeri Eesti kogudused (Jamburi
Teschkowo, Gubanitsa ja teised) on osalt ilma hingekarjasteta, niisama Peterburi Jaani, Kroonlinna ja teised Pe
terburi ümbruskonna kogudused. Neid hooldawad Wenemaa Lutheruse usu Eesti piiskop Oskar Palsa, sünd.
21. aprillil 1863, ordin. 13. now. 1888, ja tema seatud
ja ametisse õnnistatud diakoonid.
Oma õpetajad on olemas Walga kirikus (L. Schultz,
sünd. 25. detsembril 1877, ordin. 22. nowembril 1902),
Peterburi Jaani (prof. Jürgens).
32
„Sinu käes on kõik mu aeg" . . .
Taaw. 1. 31, 16.
Wana hingekarjane seisab akna ees ja waatab wälja
loodusesse, mis nii waikne ja pühalik on widewiku ajal.
Kellalööja tuleb kiriku poole. Ta käib oma teed
ükskõikselt, ei waata paremale ega pahemale poole. Ta
on päris kurt, ta ei kuule enam midagi maailma häältest.
Nüüd lööb ta õhtukella.
Igapäew ilmub tema samal ajal ja paneb köiega
kella liikuma; ta nägu on tõsine, muutuseta; näib —
nagu kujutaks ta ise seda aega, mis tuleb ja edasisammub — külmalt, hoolimatalt, ükskõikselt.
Hingekarjane jääb kuulama kella hüüdmist. Mitme
kesised, tõsised mõtted ja pildid saawad ta hinge sees
elawaks.
Alles noorena asus tema siia külasse, tellis walaja
juures kirikukella ja walis kella jaoks pealkirjaks salmi:
„Sinu käes on kõik mu aeg." Nelipühi laupäewal hüü
dis kell esimest korda kirikutornist. See oli juba ammu!
Peaaegu wiiskümmend aastat tagasi! Lumiwalgeks muu
tusid hingekarjase juuksed. Tol korral oli tema kõrwal
seisnud noor naine — tema noore õnne kohastus. Nüüd
puhkab see juba kaua aega surnuaial j; kella hääled
lehwiwad üle tema haua. Kui palju on sündinud selle
Nelipühi laupäewa ja tänase õhtu wahel! On wastu wõetud päikesepaistelisi rõõmupäiwi, nii õnnelikka silmapilkusid — et wäikene inimsüda õnneküllust peaaegu ene
sesse mahutada poleks jõudnud. On üleelatud aga ka
nii palju pimedaid öid, nii palju murelikka ja walurikkaid, et süda näis peaaegu murduma ahastuse ja kitsi
kuse pärast. Nüüd on tema üksi; lapsed on kõik juba
seseiswad ja katsuwad oma elu kujundada enda taht
mist mööda; isa on üksi oma mälestuspiltidega ja minewikuwarjudega.
Rahulikult hüüawad õhtukellad ja waikses liigu
tuses ühineb rauk nende sõnumega: „Sinu käes on kõik
mu aeg."
Ja ta mõtleb tagasi oma elutöö peale. Aasta, aasta
järel on tema külwanud head seemet selle wälja peale,
mis tema kätte oli ustud. See oli sagedasti kibe päewatöö. Ohakad tõusid seal, kus oleks pidanud nisu
33
kaswama ja nende peale astudes läksid jalad weriseks — (a wäsis ära, jäi araks. Nii mõndagi oli tema
rikkunud ja äraseganud sellepärast, et tal kogemused
puudusid; kord oli ta eksinud liiga tuliselt talitades,
kord liiga loiuks jäädes; teinekord seisis wiga selles, et
tst inimesi polnud usaldanud, teinekord selles — etneid
liiga oli usaldanud. Kartlik on see mõte — missuguse
lõikusega tema kord Jumala ette astuma saab.
Kuid trotslikult hüüab õhtukelluke, nii et alandlik
süda ometi ülendatud saab: wSinu käes on kõik mu aeg.*
Kord saab seesama kell — ta on ühitasi ka surma
ke11 — kogudusele teatama: teie karjane on siit ilmast
lahkunud ja oma esiisade juure läinud.
On see päew kaugel wõi ligi? Kas saab surm oma
käskjalad enese eele saatma, wõi saab ta ootamatalt
tulema — otsekui waras öösel?
Rahulikult heliseb õhtukelluke ja leiab wastukõla
wanakese hinges, jah — kajagu temale wastu meie kõi
kide südamed: elu ja surm, rõõm ja walu, külw ja lõi
kus — „Sinu käes on kõik mu aeg."
Me täname, Issand sind! Me usaldame, Isa, sind.
Tee sina meid ustawaks!
E. Gros’i järel K. K.
Usniihingutt ta nende liitude seadus.
Wastu wõetud Riigikogus 29. oktoobril 1925;
I.
§ 1.
Äldmäärused.
Eesti Wabariigi kodanikkudel on õigus koonduda usu
ühingutesse ja liitudesse.
Riik omalt poolt ei toeta ega anna eesõigusi ühelegi usu
ühingule wõi liidule.
§ 2.
Usuühing on ühe ja sama usutunnistuse pooldajate
ühendus, mille otstarb oma liigete usuliste, kõlbliste, Heategeliste,
Haridusliste ja kaswatusliste tarwiduste täitmine.
Liidu all mõistetakse kahe wõi enama ühe ja sama usutun
nistuse pooldajate ühingu koondust.
§ 3.
Usuühingusse kuuluwuse ja temast wäljaastumise üle
otsustab igaüks ise.
Laste kohta kuni nende
16 eluaastani ot-
sustawad selle üle wanemad, eestkostjad wõi hooldajad.
34
§ 4. Hääleõigus ning aktiiwne ja pasfiiwne walimisõigus
Usuühingus ja liidus on kodanlikult täisealistel ühingu liigetel.
§ 5.
Oma ülewalpidamiseks on ühingutel õigus põhikirjas
ettenähtud korras määrata maksusid usuliste talituste eest ja wastu
Wõtta liikmemaksu ning annetusi.
§ 6.
Õigus omandada, pantida ja wõõrandada kinnis- ja
Wallaswara, asutada kapitale, sõlmida
lepinguid ja enda peale
wõtta kohustusi ning nõuda ja kosta kohtus on ainult peatükk
teises ettenähtud korras registreeritud ühingutel ja liitudel.
§ 7.
Usuühingutel ja liitudel on õigus pidada selleks nende
poolt määratud kohtadel awalikke usulisi ja palwe koosolekuid ning
toimetada usulisi talitusi, silmaspidades koosolekute seaduse määrusi.
§ 8.
Kõigil usuühingutel ja liitudel peab olema põhikiri.
§ 9. Usuühingute ja liitude juhatusliikmed ning Waimulikud peawad olema Eesti Wabariigi kodanikud.
Erandeid sellest wõib teha siseministri ettepanekul Wabariigi
Walitsus.
§ 10.
Usuühingute ja liitude juhatus peab asuma Eesti
Wabariigi piirides.
Ühingud ja liidud, kes tunnustawad wäljaspool wabariigi
piiri asuwat wastawa usutunnistuse kõrgemat walitsemat wõimu,
tegutsewad ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
§ 11• Usuühingud ja liidud, kes käesolewa seaduse pea
tükk telses ettenähtud korras ei registreeru, on kohustatud esitama
kahe nädala jooksul ühingu wõi liidu asutamise päemast arwates
põhikirja kui ka juhatuse liigete nimekirjad siseministeeriumile, mille
üle antakse maksuta kwiitung.
Esitatud põhikirjas peab tähendatud olema:
1) usuühingu
wõi liidu nimetus ja eesmärk; 2) õpetuse alus ja
sunduslikkude
ning
usuliste talituste kirjeldus; 3) juhatuse
koosseis, asukoht
volituste tähtaeg; 4) sissetulekute allikad ja 5) liigete wastuwõtmife ja Wäljaostumise ning wäljaheitmise kord ja tingimused.
§ 12Siseministril on õigus sulguda usuühinguid ja
liite, kui nende tegemus omab awaliku korra wõi kõlbluse Wastase
iseloomu.
38
il.
§ 13.
Registreeriwiskord.
Usuühingud ja liidud registreerib siseministeerium.
Registreerimispalwete ja põhikirjade esitajateks on ühingute asu
tamisel nende õigus- ja teguwõimsad asutajad, arwu poolest mitte
alla kolme, ning liitude asutamisel ühingute wolitatud esitajad.
§ 14.
Registreerimispalwel peawad olema
duslikus korras esitajate allkirjad.
tõestatud sea
Palwekirja juure lisatakse kaks
eksemplari registreerimispalwete esitajate poolt allakirjutatud usu
ühingu wõi liidu põhikirja.
Liidu registreerimispalwele tuleb peale
selle juure
lisada
usuühingute ja liitude nimekiri, kes liigetena registreeritawasse liitu
kuuluwad, ühes nende esitajate allkirjadega.
Uue ühingu liitu astumise puhul esitab registreerimispalwe
liidu juhatus, juure lisades ühingu põhikirja ühes ühingu
esita
jate allkirjadega.
§ 15.
Igas põhikirjas peab olema lähendatud: 1) usu
eesmärk; 2) ühingu wõi liidu
ühingu wõi liidu nimetus ja
õpetuse alus ja sunduslikkude usuliste talituste kirjeldus;
3) ju
hatuse koosseis, wõimupiirid, asukoht, liigete walimistord ja Wolituste tähtaeg; 4) rewisjonikomisjoni koosseis, liigete walimiskord ja wolituste tähtaeg; 5) kui usuühingul wõi liidul Weel teisi
orgaane, wõi kui kawatsetud neid
ellu kutsuda,
siis
— nende
nimetus ühes tähendamisega, missugused asjad nende kompetentsi
kuuluwad, samuti tähendatud
orgaanide liigete walimiskord ja
wolituste tähtaeg; 6) peakoosoleku kokkukutsumiste ja otsuste tege
mise kord, samuti ka tingimused, millal peakoosolek otsuswõimne;
7) liigete wastuwõtmise ja wäljaastumise ning wäljaheitmise kord
ja tingimused; 8) sissetulekute allikad; 9) liktvideerimiskord.
Peale eelnimetatud andmete wõiwad põhikirjas tähendatud
olla ka mitmesugused muud korraldused.
§ 16.
Ühe kuu jooksul peale registreerimispalwe kättesaamist
peab siseministeerium kandma usutunnistuslise ühingu wõi liidu
registrisse wõi registreerimise tagasilükkamise korral sellest teatama
palwe esitajatele.
36
§ 17.
Usuühingu wõi liidu registreerimisest kuulutatakse
^Riigi Teatajas", ühtlasi saadetakse palwe esitajatele tagasi üks
põhikirja eksemplar märkusega registreerimise kohta.
Siseministeerium
§ 18.
wõib
registreerimispaltve
tagasi
lükata, kui põhikiri makswatele seadustele ei wasta wõi kui usu
ühingu ehk liidu õpetus wõi usulised talitused kriminaalseaduste
järgi keelatud.
§ 19. Teadaandes registreerimispaltve tagasilükkamise üle
tähendatakse üksikasjaliselt, missugustele seaduse nõuetele põhikiri
ei wasta ja mis suhtes ta nendele wastu käib, wõi mis usuühingu
wõi liidu õpetuses wõi usulistes talitustes kriminaalseaduste was-
tast on.
Registreerimispaltve tagasilükkamise korral wõib ühe
§ 20.
kuu jooksul, arwates § 16 tähendatud teadaande kättesaamise päewast edasikaebada administratiiw kohtu korras Riigikohtusse.
§ 21.
täienduste
Usuühingute ja
registreerimine
liitude põhikirja
sünnib
samas
muutmiste
korras kui
wõi
põhikirja
registreerimine.
Ui Olemasolewad usuühingud (kogudused) ja nende
Liidud (kirikud).
§ 22.
Olemasolewad usuühingud
(kogudused)
ja
nende
liidud (kirikud) registreeruwad seniste üksustena kuue kuu jooksul
täesolewa seaduse maksmahakkamise päewast arwates peatükk tei
ses ettenähtud korras.
Usuühingud ja liidud, kes ettenähtud tähtajaks registreerimis-
palwet esitanud ei ole wõi kelle registreerimispalwe siseministeriumi poolt tagasi lükatud, kaotawad seni makswusel olnud
sea
duste põhjal omandatud juriidilise isiku õigused ja on kohustatud
oma tegewuft likwideerima.
Siseministril on õigus üksikutel juhtumistel käesolewa para-
grahwi esimeses lõtkes tähendatud tähtaega mõjuwatel
põhjustel
kuue kuu wõrra pikendada.
Kuni tähendatud korras registreerimiseni
tegutsewad, täht
ajaks mitteregistreerimise korral aga likwideeruwad, olemasolewad
3
usuühingud ja liidud enne selle seaduse wäljakuulutamist maks-
Wate seaduste ja põhikirjade alusel.
§ 23. Usuühingud ja liidud, kes rahukogudes seltside, ühi
suste ja nende liitude regisireerimisseaduses (R. T. nr. 18—1919
a.) ettenähtud korras registreeritud, on kohustatud kahe kuu jook
sul, arwates käesolewa seaduse maksmahakkamise päewast, esitama
rahukogus registreeritud põhikirjast ärakirja siseministeeriumile.
teatab
Kui esitatud põhikiri käesolewa seaduse nõuetele ei Wasla,
siseministeerium sellest põhikirja esitajale ühingule wõi
kirjad ühes wastawasse liitu kuuluwate usuühingute (koguduste)
põhikirjadega esitatakse registreerimiseks nende liitude keskwalitsuste
poolt.
Registreerimiseks esitatud usutunnistusliste ühingute (kogu
duste) põhikirjad peawad
olema warustatud
ühingute
esitajate
allkirjadega.
Kui liidu keskwalitsus liitu kuuluwa ühingu põhikirja sise
ministeeriumile registreerimiseks mõnesugusel põhjusel ei esita, on
ühingul õigus jäädes liitu registreerimispolwega pöörata sise
ministeeriumi ühe kuu jooksul peale § 22 ettenähtud kuue kuulise
tähtaja möödumist. Siseministeeriumi otsuse wastu on õigus kaebtust
tõsta § 20 korras nii ühingul, kui liidu keskwalitsusel.
Jseseiswalt tegutsewad usuühingud, nagu Rooma-Katoliku
usu, Wene Wanausu, Juudiusu kogudused, kes Eesti Wabariigi pii
rides seni maksma seaduse alusel usuühingute liitu ei ole koondunud,
esitawad oma põhikirjad registreerimiseks eestseisuse wõi juhatuse
allkirjadega.
§ 25
Teatawa usuühingu wõi liidu omanduses wõi Mal-
damisel olewad senised warandused jääwad wastawalt selle usu
ühingu wõi liidu omanduseks wõi waldamisele edasi.
Kui mitmed usuühingud kasutasid koos kinnis- wõi wallas-
wara, jääwad need warandused ka edaspidi neile ühiselt kasutada.
Juhtumisel, kui liitu kuuluw usuühing selle seaduse järele
juriidilise isiku õigused kaotab, wõi kui tema § 22 korras
oma
tegemuse likmideerima peab, läheb tema warandus liidule üle.
31
§ 24 -mas ettenähtud
juhtumistel iseseiswalt registreeritud
koguduste Warandus jääb iga iseseiswalt registreerunud koguduse
omanduseks wõi waldamisele edasi, kus juures tal õigus on oma
kinnis- kui ka
ajaloolise ja kunstilise wäärtusega wallaswara
wõörandada, pantida, wahetada ja üle kuue aasta rendile anda
ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
Igal usuühingul on õigus liidust wälja astuda, kui selle
kohane otsus on tehtud ühingu peakoosoleku 2/3 häälteenamusega.
Wastawa protokolli seaduslikus korras kinnitatud ärakiri saade
takse liidu juhatusele ja siseministeeriumile, kes wäljaastunud ühingu
registreerib iseseiswa üksusena käesolewa seaduse peatükk II. ette
nähtud korras.
Wäljaastunud ühing oma warandusi Mäljaastu-
mise puhul ei kaota.
§ 26.
Igal liidul ja liitu kuuluwal usuühingul on õigus
oma kinnis- kui ka ajaloolise ja kunstilise wäärtusega wallaswara
wõörandada, pantida, wahetada ja üle kuue aasta rendile anda
ainult Wabariigi Walitsuse loaga.
§ 27.
Kui usuühingute liitu
kuuluwate ühingute
liigete
koguarw, wõi liitu mitte kuuluma usuühingu liigete arw alla 500
wõi liitu mitte kuuluwa ühingu liigete arw langeb alla selle arwu,
mis ühingus oli seaduse maksma hakkamise ajal,
lähewad nende
warandused riikliku hoolekande alla, mis seisab selles, et siseminis
teeriumil õigus on kindlaks määrata waranduse kasutamiswiis, ja
selles, et ilma siseministeeriumi loata usuühingute liit wõi ühing
oma warandusi wõörandada, pantida, wahetada ja rendile anda
ei wõi.
IV. Lõppmäärused.
§ 28.
Usuühingute liidu wõi liitu mittekuuluwa usutunnisriik
tuslise ühingu likwideerimise puhul pärib nende warandused
tingimusega, et need haridusliseks wõi heategewaks otstarbeks
määratakse, kusjuures ka usuühingute liidu wõi ühingu likwi
deerimise koosoleku otsus arwesse wõetakse.
§ 29.
Käesolew seadus hakkab maksma 1. jaanuaril 1926 a.
§ 30.
Selle seaduse maksmahakkamisega kaotab makswuse
seadriste kogu XI
köide, I jagu (Waimulikkude asjade seadused
39
(Ustaw duhovnõh del) kõigi tähenduste ja lisadega, nimeline
ukaas 17. oktoobrist 1906 a. Wanausuliste ja usulahkude seltside
Moodustamise ja tegewuse kohta 1 ja II jagu (wäljakuulutatud
Seaduste kogus 1906 a. § 1728 a!!),
Asutise
Walitsuse voolt
wastu wõetud seadused ja määrused: 18. Weebr. 1919 a. Ew.Lutheri usu konsistooriumite asjus (R. T. Nr. 12—1919 a.),
15. aprillil 1919 a.
Ew. Lutheri usu koguduste omawalitsuse
ajutine korraldus (R. T. Nr. 28/29—1919 a.) ja
19. aprillil
1919 a. Greeka-Katoliku (Wene õigeusu) kiriku walitsuse ja kogu
duste omawalitsuse ajutine korraldus (R. T. Nr. 28/29—1919 a.)
ja kõik teised seadused, määrused ning korraldused, mis käesolcwa
seaduse määrustele wastu käiwad.
NitAaOt «sskrtNSsrt tsaegtl-liiltrlift
kiriku stissksrrgst.
Suur maailma sõda sa sellele järgnew retvolutsjoon on
Euroopa ewangeelis-lutherlisis kirikuis tuntawaid muudatusi ja
suuri uuendusnõudeid esile toonud. Nii hästi neil mail, kus sõda
ja resolutsioon laialt möllasid, kui ka neil, mis sõja ning mässu
keerdu otsekohe ei sattunud, on sõna- ning usuwabadusele suurematb õigusi hakatud nõutama ja seaduseandlisel teel kiriku korda
hakatud uuendama. Kõige suurema edusammu täielisele usu ja
südametunnistuse wabadusele on kõigist maift jõudnud kõige esiti
astuda meie wäikene Eesti, kes kiriku ja riigi lahutuse seaduse
läbi on wiinud ja uue kirikute ja koguduste korralduse 1. jaa
nuarist 1926 maksma paneb. Eesti järele on uute korralduste
poolest kõige kaugemale jõudnud Läti, siis wast tulewad teised
riigid, nagu Saksa, Soome, Rootsi, Norra ja Daani.^
Eestis saab uue, usuühingute seaduse maksmahakkamisega
W ab akirikli k, s. o. riigist täiesti rippumata, kord kätte saaWutatud olema. Teisal liigutakse enam ehk wähem selle korral
duse poole. Nii on Lätis liikumas wabakiriklik wool, ja Rootsi
wiimasel kirikukogu koosolekul tõsteti alalhoidlise woolu poolt
kiriku riigist lahutamise küsimus tõsiselt päewakorrale.
Tungi
wabakiriku poole tuleb ka teistel mail nähtawale kiriku ringkondes.
Liginemine wabakiriklikule korrale, tähendab aga seniste üksteisest
eraldatud rahwakirikute ühtlustamist ja üksteisele liginemise suure
40
mat wõimalust. Ja arwata wõib, et aeg kaugel ei ole, mil üksi
kute maade ewang. lutherlised kirikud endid tunnewad ühe suure
üleüldise ehk üleilmlise ewangeelis-lutherlise kiriku osadena, kes
kõik ühte ja sama usku tunnistawad ja usurunnistuseliselt ning
seaduseliselt ühel alusel seisawad.
Sellepärast ongi tarwilik, et Eesti ew. luther. kirikuliikmed
ka sõsarkirikute oludega ja seisukorraga natukene tutwuneks. Nii
suguseks esialgseks tutwunemiseks tahabki see kirjutus abiks olla.
Meie waatleme oma naaberkirikuid ülemalpool juba ette
toodud järjekorras, Lätiga algust tehes. Enne aga nimetame Weel,
et ka Wenemaa ew. luther. kirik nende hulka kuuluks, keda
meil tuleb tähelepannu. Kuid tema on Hüdaseisukorras, ehk küll
ka seal uuendus-korraldusi on ette wõetud. Wenemaa ew.-luther.
kirik on piiskopkondadesse jaotatud ja 15. septembril 1925, on
Peterburis usuteadlaste kõrgem õppeasutus awatud, kuhu 24 noortmeest on sisse astunud, et kirikuõpetajaiks õppida. Sest neist on
Wenemaal kõige suurem puudus ja koguduste usuline Hoolekand
on õige wiletsas korras. Siin ei ole muidugi enne parandust
loota, kui Wenemaa riiklik kord paraneb.
Läti riigi alamaist on alla 60% lutheruse usulisi, nii et
ewangel. luth. kirikuliikmete arw wäga palju suurem ei ole kui
Eesti kiriku oma ja palju üle 1 miljoni ei tõuse. Neist on 93 %
lätlasi ja 7 % sakslasi ja eestlasi (0,4 %). Sõda oli kirikuhoo
netest (230) täieliselt häwitanud 10%, osalt 15% ja rikkunud
35 %, nii et ainult 40% enam ehk wähem terweks jäid. Nii
sama oli sõda ja rewolutsjoon riisunud kirikult hulga õpetajaid.
Enne sõda oli neid Läti alal, kus rahwa arwu kohta wordeliselt
enam õpetajaid ametis „oli kui EeSti alal, üle 200, praegu on
neid mõni üle 160. Üleüldse said enamlaste läbi surma 33 õpe
tajat ehk 17 %, põgenesid 28 ehk 14 % ja suri 8 %. Kiriku
õpetajate puuduse tõttu oli kiriku keskwalitsus sunnitud ametisse
seadma diakoonisid ehk kirikuõpetajate ordineeritud asemikka, kes ei
ole usuteaduskonnas õppinud. Ka Eesti koguduse õpetajaks Riias
on diakooni haridusega mees.
Läti kirik ei ole weel riigist Lahutatud, ei ole ka weel teada,
millal seal nii kaugele jõutakse kui Eestis on jõutud. Nii on ka
seal praegu weel makswusel, nagu meilgi, endine Weneaegne ew.
luther. kiriku seadus aastast 1832. Muidugi ei põhjene kõik kirikukord enam sellel alusel, waid on ka suuri uuendusi seaduseandlisel teel ette wõetud. Nii on kahe endise, see on Riia ja
Miitawi, kindralsuperintendendi asemele astunud kaks piiskoppi,
teine kogu kirikule, teine saksa kogudustele. Mõlemad on ülemsinodi walitud. Selle sinodi liikmed on igast kogudustest üks
õpetaja ja üks wõhik. Sinod walib ka ülemkirikunõukogu, kes
41
ajutise seaduse põhjal on seatud konsistooriumi ja kindralkonfistooriumi asemele. See on siis kiriku juhatuse ülemaste. Selle
esimeheks on üldkiriku piiskop ja tema abiks saksa koguduste piis
kop. Peale piiskoppide on ülemkirikunõukogul weel 4 ilmalikku
ja 3 waimulikku liiget, keda sinod on walmud. Kogu kirik ehk
piiskopkond jaguneb 18 praostkonda. Praostkondadel on ka omad
sinodid, milledest osa wõtawad koguduste õpetajad ja igast ko
gudusest 2 saadikut.
Usuline elu on leigem kui Eestis.
Wennastekogudus on
peaaegu täitsa kadunud. Lahkuskudest on liikumas baptistid, adWentistid, methodistid.
Neilgi olewat wähem poolehoidu kui
Eestis. Wift on aga Lätigi ewangel. lutherl. kirikul usutõus
alles ees. Kui seal ka kord riigi ja kiriku lahutus ja wabakiriku
küsimus päewakorrale tõuseb, saame ehk seda nägema. Jumal
andku seda.
Soome ewangel. lutherline kirik elab suuremalt jaolt en
disel põhjal ja endises korralduses edasi, mis tal enne sõda oli.
Siiski on ka muutusi usuwabaduse ja kiriku iseseiswustamise mõt
tes riigi küllest ette wõetud. Nõnda wõttis pikkade ettewalmistuste järele Soome maapäew 6. oktoobril 1922 uue, nõnda ni
metatud „usuwabaduse" seaduse wasta, mis 1. jaanuaril 1923
maksma hakkas. Selle seaduse järele on igal 18 aastat wanaks
saanud Soome alamal luba kirikust wälja astuda ja usu maha
jätta. Ta peab sellest aga kirikuõpetajale ja määratud riigiasu
tusele teatama. Et tee ta seda, loetakse teda ikka kirikuliikmeks
edasi ja nõutakse temalt kirikumaks sunniteel wälja. Selle sea
dusega ühenduses on teine seadus, mis samal ojal maksma hak
kas ja kinkuametnikkude palkade kohta käib. Nimelt kaotab see
seadus koguduste regulatiiwmaksud ära, aga mitte ühekorraga,
waid sel määral, kuidas endised regulatiiwmaksude põhjal ame
tisse astunud koguduste õpetajad oma kohtadelt lahkuwad ehk
wabatahtliselt sellest maksuwiisift loobuwad ja kindla rahapalga
peale üle lähewad. Muidugi wähendab see seadus paljudes
kohtades õpetajate sissetulekuid tuntawalt.
Ka kirikute maade
suurus on piiratud ja rendikohad müüma alla läinud. Sellegi
pärast on õpetajate palgad head meie omadega wõrreldes. Kesk
miseks palgaks loetakse 60.000 Soome marka ehk 600.000 Eesti
marka aastas waba korteri ja kütte kõrwal. — Ka kiriku enese
seaduseandwa kirikukogu poolt, mis 1923. a. Wiimati koos oli,
on uuendusi maksma pandud, mis mõndagi muudatust kiriku ellu
on toonud. On lubatud naisi kirikunõukogu ja eestseisuse liik
meks walida, kuid kirikukogu liikmeiks mitte. On asutatud rootfikeelistele kogudustele oma piiskopkond, kelle keskkohaks on seatud
Porwoo, kust soomekeelne piiskop on wiidud Tamperele. On
42
walitsusele ette pandud Soome kirikule keskwalitsus seada, mis koosneks
Ülempiiskopist, 2 waimulikust ja 2 ilmalikust liikmest. On luba
tud uusi õpperaamatuid usuõpetusel tarwitusele Wötta, lauluraa»
matu uuendamist ette wötta ja muud wähemaid asju. — 1923.
aastal on ka usuõpetuse ost koolides uuele järjele seatud, nimelt
koolile sundusliseks ja õppijaile wabaks tehtud. Kuna Soomes
suurem jagu rahwakooli õpetajaist on kindlasti usumeelsed, ei ole
see seaduse muutus koolidesse suurt muutust toonud. Soomes
on aga wool olemas, mis usulise kooli Wastu Wõltltb ja nõuab,
et nõnda nim. kristlikkudele õppeasutustele walitsuse abiraha ei
antaks. Kristlikkude õppeasutuste liiki kuuluwad eraõpeasutuied,
mis ususeltsid ja kogudused Ülewal peawad. Ja Soomes on mitmelpool linnades ja maal koole, mis „ärganute" ehk jälle „lästaadlaste" woolu ühingud ülewal peawad ja milles nad omi
lapsi neile soowitawas waimus kaswatawad. Isegi täielikult krist
lik gümnaasium on asutamisel Uues Kaarlepüüs, mis saab esi
mene seda tõugu tool olema Soomes.
Kiriklikku tööd Soomes hakkab raskendama, nagu mujalgi
mail, töötegijate puudus. Wõhikute jõudu pühapäewakoolidele,
lastejumalateenistustele ja äratustööle on Wäheselt saadawal, ehk
küll enam kui meil Eestis. Ja iseäranis kaebatakse kirikuõpeta
jate puuduse üle.
Siiski on kirikliku elu elwenemist märgata.
Wabadest kirikupäetvadkst, mida iga kahe aasta tagant peetakse
(wiimased olid jaanuaris 1924 Tamperel, järgmised on 1926
aasta algul Kuopios) ja kuhu esitajaid tuleb kõigist kogudustest
ja kiriklikkudest asutustest, on osawõtt õige laialine. Wlimastel
kirikupäewadel oli osawõtjaid ligi 2000, nende seas ainult 15°/o
kirikuõpetajaid. Nendel kirikupüewadel on ainult nõuondew täht
sus, kuid elu nad toowad kogudustesse. Nende korraldaja on
Soome koguduste töö keskliit, kelle esimeheks on piiskop J. Gummerus.
Soome kirikust rääkides ei saa ka tähelepanemata mööda
minna Soome kristlikkudest ühingutest. Neist pidas Soome Merimisjoni selts 1925. aastal oma 50 aastast juubelit.
Seltsi teenistuses on 10 kirikuõpetajat, neist 6 wäljamaa suurte
sadamate linnades. (Londonis, Kordiffis, Hamburis, Sydneis,
Antwerpenis, St. Franziskos) ja 13 muud kutsetööltst ja reisis
jutlustajat, neist jällegi 6 wälismail. Seltsil on ka oma misjonikool. Tema waranduse wäärtus ulatab üle 8Va miljoni
Soome marga, tema aastane läbikäik 1.800.000 Soome marka.
Suurelt teeb ju tööd Soome Misjoni selts. Tema
tegewusest tõi laiema ülewaate minewaaastane kalender. Seltsil
on tööalad Aafrikas ja Hiinas. 1912 a. algades teeb selts ka
tööd juutide seas ja tal on sel alal paar töölist wäljas, neist
43.
Üks Palestiinas. Seltsi teenistuses on Aafrikas ja Hiinas 24
Weesmisjonaari, 25 naismisjonaari, peale fiUe misjonaaride abi
kaasad, kodumaal töötawad kümmekond inimesi misjonikoolis ja
reifijutlustajatena. Aastased wäljaminekud ulatawad üle 4 mil
joni Soome marga. Soomes oli 1924. aastal 107 kogudust,
kes läkitustöö heaks olid annetanud iga hinge kohta 2 marka
21 penni Soome rahas. Üleüldse on Soome kirikus misjoni
waim elaw.
Laialine on omal maal Soome kristliku noorsoo liidu tegewus, kellesse kuulub 210 noorsoo ühingut 17.000 liikmega. 29
ühingul on oma majad ehk majaosad, millede wäärtus ühtekokku
ulatab üle 8^2 miljoni Soome marga.
Peale nende laiemate Jumala riigi tööharude on Soomes
Weel hulga teisi, nagu Sisemisjoni selts, Waestelaste selts, PüHapäewa koolide selts ja t.
Nimetada tuleb ka tuumkogudustena töõtawate rühmade
tööd Soome kirikus nagu on: Ewangeeliumi ühisus, Ärganute
ühendused, Lästaadlaste ühendused, Palwetajate ühendused ja
teised, kellest kõigist kõneleda siin ruumi ei jätku.
Üleüldse on Soome weel üks kõigekristlitumatest ja ka kõige
lutherlikumatest maadest, ja kõige alalhoidlikumatest kiriklikkes asjus.
Rootsi pöörates jõuame maale, kus kiriku korralduses
mingisuguseid uuendusi ei ole ette wõrtud, waid kirik ja riik täie
liselt weel on ühendatud, kus aga wabameelsuse wool ühenduse
riigi ja kiriku wahel on ärakasutanud usutunnistuselise iseloomu
lödwendamiseks Rootsi ew. luther. kirikus ja moodsa õpetuse sisse
toomiseks kantslisse. Sellepärast on tolga arusaadaw, kui Root
sis walitsuse ja haritlaste ringkondades kiriku ja riigi lahutusest
midagi ei taheta kuulda ja kõige alalhoidlisemad kirikutegelased,
kes, teadagi, kõige pealt mures ei ole kiriku korra alalhoidmise ja
oma palkade pärast, waid kes kõige suuremat takistust tunnewad
Wanale, puhtale usutunnistusele, igatsema hakkawad kiriku Wabastamist riigi eestkostmise alt, nagu praost L. M Engström, kes
minetoal oktoobrikuul Rootsi kirikukogus esines ettepanekuga pöörata
kuninga poole palwega riigi ja kiriku lahutamise pärast ja selle
ettepanekuga muidugi, nagu öeldakse, „hiilgawalt läbi kukkus.^
Kui toaga Rootsi kirik wabameelsuse küüsis kinni on, näitab
seegi lugu, et sinna nimepoolest puhtlutherlisele maale kokku kut
suti 1925 a. augustikuuks ülemaailmne kirikute konwerents, mil
lest osa wõtsid üle 600 kõigi maailma kirikute esitajat peale Roo
ma katoliku oma, ja milles enam tegemist ei tahetud teha usuküsimustega, waid ainult eluküsimustega, lootes sellel alusel
ühist keelt ja ühist meelt leida.
Kiriku usulist külge õõnistab
ka see, et kodanliste registrite pidamine on täieliselt kiriku käes
44
ka nende kohta, kes usulisi talitusi abiellumisel, laste nimepanemisel, matmisel j. n. e ei tarwita, sa et ka kõik lahkusuliste
ametitalitused kirikute juures registreeritakse.
Kiriku jõukus aga uuristab omakorda tema aluseid. Pahem
poolsed erakonnad parlamendis on ammu selle poolt, et kirik riigist
lahutatakse ja tema warandust riigikassa kasuks wähendatakse. Ja
Rootsis on seda kergem teha kui nisal, sest et seal kiriku warandustest on palju üteüldistatud sa kuuluwad nüüd üldkirikute.
1924 aasta piiskopvide koosolek oli sust iseäranis tegemises küsi
musega, kuidas kirikuwaranduste alalist keskendamist saaks mahen
dada sa lõpetada ja waranduste walwamine enam läheks kogu
duste ja piiskopkondade keskmalitsuste kätte. Üldkirikut on nimelt
peale waranduste, mis koguduste omad, 130 miljoni krooni eest
kinniswara, sellest 30 miljoni krooni armul metsa. Peale selle
on olemas suured mitmekümne ja mitme miljonilised rahakapitalid.
Seda warandust oleksid pitskovid tahtnud (neid on 12) Heamee
lega teisele alusele seada, uute kirikuõpetajate palkamiseks ja usu
teaduse üliõpilastele abirahadeks tarwitada. Sest kirikuõpetajate
puudus on Rootsis alatasa suurenemas selle peale maatamata, et
maimulikkude palgad seal sugugi kehwad ei ole. Aga kuulutajate
puudus tahab ikka sinna tulla, kus usu sisust puudus hakkab tu
lema ja Jumalasõna enam õiges lugupidamises ei ole.
Ka mõlema ülikooli (Lundi ja Upsala usuteaduskondadega
ei ole kiriku alalhoidlised liikmed enam rahul seal walitsema
pahempoolse usuteaduse pärast.
Seal on katsutud mastukaalu
luu kiriku poolt ametisse pandamate ja Ülespeetamate professo
rite läbi; kuid seda ei ole lastud tänini sündida. Igatahes on
Rootsis kiriklikud olud ptnemile minemas ja juba lähem aeg wõib
seal suuri mõitlusi tuua.
Norras on asi parem, sest et seal alalhoidline pool kirikus
on ennast saanud organiseerida. Kuid seal walitsemad kirikus
järsud wastolud, mis keerlewad ülikooli usuteaduse ja koguduse
usu wahel. Wastolu tekkis omal ajal sellest, ei Oslo Ülikool sai
wabameelse dogmaatika professori Fr. Peterseni, kes ennast tõsi
lutherlusist lahti tegi ja ristiusku hakkas kokkukõlla wiima prae
guse aja maailma mõtlemiswiisiga. Samal ajal sündis kogu
dustes ärkamist kahe sisemisjoni seltsi ja Hiina misjoniliidu kaudu.
Oma kurseiööliste kaudu hakati siitpoolt kõwasti uuele tõuswale
usule wasta töötama, ehk küll suurelt osalt methodtstlises suunas.
Asja hulka segas ennast ka 1901 aastal tuntud Norra jutlustaja
kirikuõpetaja Klaweness, kes ka moodsa õpetuse wasta astus.
Kuid wöitlus läks wast siis õieti põnewaks, kui ülikool 1906.
aastal weel wabameelsemaid professoreid sai.
Siis asutasid
kogudused enesele ise usuteaduse kooli, kes ka õiguse sai enesele
45
professoreid kutsuda (1913). Ja praegu õpib seal koolis enam
usuteadlast kul ülikoolis, ja kogudused nõuawad ülikooli lõpetasailtki, et nad seal koolis oma eksamid oleksid teinud, kui nad
õpetaja kohta tahawad saada. Selle usuteaduse kooli tõusuks on
wägewasti kaasa aidanud iseäranis professor O. Hallesby, keS on
suur jutlustaja ja kodu-misjonimees rahwa keskel. Praegu on
waieluse aluseks ülikooli ja koguduse usuteaduskonna wahel apost
liku usutunnistuse küsimus. Koguduse kooli prof. Edw. Sverdrupi ettepanekul nõutakse koguduste õpetajailt sõna-sõnalist usu
tunnistuse tunnistamist. Wabameelsed nimetawad seda Wöimatumaks asjaks ja wäidawad, et alalhoidlased isegi seda ei wõi
teha. Alalhoidlased selle wasta ütlewad, et nii olles Wabameelsed on maha jätnud ühise aluse, mille peale kristlik kirik on ehi
tatud ja on asetunud wäljaspoole kogudust; sellepärast alalhoidlised
eitunnista wabameelseid üleüldse enam kirikusse kuuluwateks.
Nn terawaks on läinud wahekord.
* " a
wahekord saab wist edasi kestma, sest et riigiwalitsus,
kellest kirik meel ei ole lahutatud ka Norras tvabameelist usutea
dust soodustab. Kõige selgemini tuli see nähtawale a. 1923, kui
Nidarosi (ehk Trondhjemi) piiskopi walimised ette wõeti ja sinna
wabameelne usuteadlane Gleditsch nimetati. Norras nii kui Root
sis Walitakse kaks piiskopi kandidaati, ja kuningas nimetab ühe
muidugi walitsuse soowil, piiskopiks. Gleditschi olid üles sead
nud wabameelsed, ja ta oli saanud 49 häält; õpetaja Areihomi
olid üles seadnud alalhoidlised, ja tema oli saanud 199 häält;
kuld Gleditsch nimetati piiskopiks seletusega, et walimistest ei olene
nrmetus, walim,ne olemat maid meeleolu katsumine. Nii olemat
ka omal ajal Nathan Söderblom Rootsi peapiiskopiks nimetatud
selle peale waatamata, et teine, alalhoidlase Moolu kandidaat
walimisel palju enam hääli oli saanud.
Üleüldse on Norra rahmas usulik rahwas. Suurepäraliselt pühitses ta 1924 a. oma äratusmehe Hauge 100 aastast
sündimise päewa, kes oli lihtne koguduse liige, oga Jumala käes
sal wägewaks tööriistaks tema riigi ehitamisele Norrast wõiwad
Meel elawawee jõed jooksma hakata teistessegi kirikutesse.
Daani kiriklik elu liigub hingeliselt suuresti selles woolus,
mis minema aastasaja keskpaigas wälja läks rahmaülikooli -asu
tajast kirikuõp. Grundtwigist ja sisemisjoni seltsist. See mool
tõi suurt usuärkamist, aga seadis usuelu mõneski suhtes pürita
wabaduse alusele, mis ennast nüüd tülitowilt tunda annab. Ise
äranis selgesti tuli see puudus nähtawale, kui 1924. aastal sotsiaaldemokraatlrsel kirikuministril ja Odense grundtwiglisel piis
kopil Rudil tuli otsustada kttikuõp. Ryslinge asi, kes oli nõud
nud kiriku kinnitust uuele ristimiswiisile, mille kaudu wabameelne
46
waade ristimise peale oleks leidnud heakskiitmist rahwa ees Daanis on kirik ja riik weel nii ühte seotud, et wiimane kui asi kr.
riku suhtes otsustatakse ära parlamendis ja walitsuses. Kaasa
räägiwad ainult piiskopid. Teistel kiriku esitajail ei ole midagi
ütlemist. Grundtwigi woolu poolt oli ikka nõutud täielist nõnda
nim. „rituaaliwabadust", see tähend, wabadust, usulistel talitus
tel tarwitada niisugust käsiraamatut kui süda soowib. Nüüd tuli
asi nii wälja, et grundtwiglane piiskop pidi ise selle oma woolu
poolt soodustatud wabadusele wastu astuma. Samuti talitas
ka sotsiaaldemokraat minister, kes ei tahtnud langeda kahtluse
alla erapoolikuses. Wiimane lugu näitab ka, kui tugew on kiriklik
mõju Daanis ka walitsuse peale. Ka rahwas on wäga kiriklik.
Kirikust wäljaastumist ei tule palju ette.
Praegust aega wõib Daani kirikule weel pidada rahulikuks
tööajaks. Ja seal tehakse ka tööd ja wõetakse ka osa usuwõitlustest sõsarkirikutes, mis käimas on Norras ja Eestis. Ka Eesti
Misj. selts on Daani usuwendadele tänu wõlgu.
Jääb weel üle, lühikest pilku heita Saksamaa kiriklikku
desse oludesse. Saksamaa on kiriku asjade uuele alusele sead
misega sama teed käinud,, mis Eesti, kuid kiriku ja riigi lahutus
Lole tediM Mdzrd„ Usuliselt on. aga sealne ewangeelne
kirik sisemiselt nii killustatud, kui ei kuskil teisal. Ehk' küll see
maa Lutheri tegewusala oli, on ometi tema nimelist kirikut wähe
^eidA. Suurem osa sepest on 100 aasta eest ühinenud kalpri^t-*
lise ja zwingsilise reformeeritud kirikuga ja on Kalwini ja ZwinAi'
põhjal wõrsunud üsüteäduch Üliwõimu wõtnud oma Ätte, nii kui
meie Tartugi ülikoolis. Wiimasel ajal on lAaksamaül' Wheklafi
ja kalwiinlasi weel enam kokku liitnud poliitiline suAwe riigiwalitsuse poo Ix mida kerge on- pealtpoolt toime parma/' sest et kõik
kiriku ametaanbia^jüürema osa oma palkasid tömiisuselh-iääwad
ja riigi ametnikkude hulka kuuluwad. .Nii tehti Nitmel poolSaksas
seda et rahawäärmse langemise ajal; kur- palkasU tõstetr^kiMüSpetajate palgad endiseks jäeti, nii' et nad kuldrahas arwates
enam täit 1 Unni. aastas palka .ei^aanud ja dibttpte müstatööm^tMÄ ^mEpeatmd^ otsiD. "Nii sundis ^BräUsHOesgts, 1
Thüüringenis ja Saksenis, kus walitsus piiskop Jhmels'i ametist wabastas tema Wanaduse põhjal (60 aastat täis) ja temale^
pensioniks määras paberiraha tuhandeid aastas, mis kulkpennig^
wä ja ei teinud. Asi muudeti alles mõne qja-päraft ümber, fui
selgeks oli tehtud, et pajukile asumise uus määrus ei ole pan
dus maksma ka waimulikkude kohta.
Kirikuwaenulist meelt tuleb nähtawale koolides ja walit
suse asutustes. Braunschweigis keelati ära paltvepidamine koo
lides, niisama usuõpetus. Usuõpetuse wastaseid kooliõpetajaid'
.
.
47
Pole wähem kui Eestis ja nad on palju kangemad. Ka wabameelne usuteadus õõnestab kirikut.
Preisimaal kestis usutunnistuseline wõitlus sama kaua kui meil, lõppes wabameelsete,
aga ka kõige alalhoidltsemate järelandmisega, mis muidugi kind
lat põhja ei loo ega rahu kirikusse ei too, waid Wöitlust ainult
mõneks ajaks sumbutab. Sest usualal ei jõuta kokkulepetega ja
kompromissedega kuigi kaugele.
Tingimata allumine Jumala
sõnale toob üksi terwist. Terwenemise woolu on ka Saksas mär
gata, iseäranis nooresoo seas. Millal oga Saksa kirik tõesti sel
gele, ühisele joonele jõuab usuteel, ei ole ette ära näha. Raskusi
ja segadusi on palju ees. Kuid Jumal wõib kõik warsti teiseks
.muuta.
H. Põld.
^/^^^ VIC<_ -^O^AC^^^i^d <^
^^t ^6^ l^^t^^-, ^»^ fluu^.'Pt^T^^^ŽÜM)
eVflx^ 'V^z-^ /2 ^ - ^
“^ tVAywi.A^ äiu t M K J,
Eesti Misjoni Seltsi.
kirjandusosakonna väljaannetena on ilmunud
ja Misjoni seltsi kaudu saada:
A.
Eesti M. S. Äratuskirjadest:
1. Väinö Havas „Kudas saavutame
puhta südametunnistuse?" Soome
keelest H. Põld . . . . hind
5 m.
2. A. Cordesi järele H. V a 1 m a
„Raamatute raamat" . . . hind 20
B.
„
Eesti M. S. kirjastikust:
1. Ada Lee, Chundra Leeia, ühe India
naiskristlase elulugu . . hind 25
„
2. J. K. H. Taylor Hingekarjane Hsi.
Ühe Hiina kristlase elulugu. Saksa
keelest
....................hind 50 „
D.
E.
Väikene Kristlik
III aastakäik
kalender 1926 a.
.......................... hind
5
„
Ajakirjad.
1. „Meie Kirik" 1920—1925.
2. „Laste kirik" 1, II ja III aastakäik.
F.
Aasta raamat I. 1923 ja II. 1924 hind 15
IIL 1925
„
„
10 ,
4
^iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiioiiiiiiim
|Kui Teie
Ev.
Eesti
il
W
Lutheruse
kiriku arenemisest
huvi tunnete ja Ev. Lutheruse kiriku rajaja
Dr. Martin Lutheri sihis ja vaimus puhta Jumala
sõna alusel ja meie kiriku usutunnistuse juhtnööri mööda seda arenemist tahate edendada
ja toetada, siis
|lugege, tellige ja levitage
§
uusi lugejaid, tellijaid ja laialilaotajaid juurde
muretsedes, Eesti Misjoni Seltsi poolt väljaantavat kristlikku nädalalehte
„M. Kiriku" lisana, aga eraldi tellitavalt,
ilmub üks kord kuus laste jaoks:
„Laste Klrlk“
Hind: üksik nummer 4 mrk., 10 kaupa postiga
ä 40 mk 10 eks., postita 35; saja viisi 35 m. ja 30 m. sada.
Aastakäik — postiga 50 m., postita 40 mrk.; ja
10 viisi 400 ja 350 mrk.; saja kaupa 3500 ja 3000 mrk.
Mõlemate lehtede toimetaja on H. Põld.
Teised toimekonna liikmed on H. Kiiver, P. Nõum.
„Meie Kiriku" ja „Laste Kiriku" talitus on Tallin
Toimetaja H. Põld elab Kose
kirikumõisas ja toimetusesse puutuvad kirjad ja lehte
dele- trükkimiseks saadetavad käsikirjad palutakse otse
Kosele saata. Toimetaja kõnetraat: Kose nr. 11.
nas, Rüütli tän. nr. 13.
„M. K.“ ja „L. K.“ toimetus ja talitus.
Iiuilltilll WIMIIWHIim'™
W. Ehrenprels’i trükk, Tallinnas.
^llllilllW
IIIW
IIIW
W
IIIilHW
IW
W
IIIIIW
IIIillllllW
HIIIIIIIW
W
IIIM
IIIW
IIIIIW
IHIIIIIIW
IIIIIIIIW
M
^