Silurini Sa kiine täieli
kum trükikoda Viliandis.
Oma tsinkograafia, sterotüpeerimise sisse
sead ja köitetööstus. Ladumine masinal ja kä
sitsi. Suured kiirpressid ja muud trükimasi
nad. Vilunud töölised ja kogenud . tööjuhid.
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi t. 22. tel. 2-31.
j6ur
TÄHTRAAMAT
19 2 9
'
■
s'* V/VrvVi'\C-i;V;
JGALA" KIRJASTUS VALGAS.
Märgid ja tähendused.
j
@ — noorkuu
@ — täiskuu
|
= esimene veerand
— viimane veerand
j- = suri, s. = sündis, p. = päev, püha.
4
Aastaajad.
Kevade algus 21. märtsil
Suve algus 22. juunil
Sügise algus 23. septembril
Talve algus 22. detsembril
kell
,,
„
„
5.—
0.—
15.—
10.—
Päikese- ja kuuvarjutused 1929. a.
Kuuvarjutusi sel aastal üldse ei ole.
Päikesevarjutusi on kaks:
1) Täieline päikesevarjutus on 9. mail. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Lõuna-Aafrikas, India ookeanis, Sunda saartel ja PõhjaAustraalias.
2) Ringikujuline päikesevarjutus on 1. novembril. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kesk-Euroopas, Aafrikas, VäikeAasias ja India ookeani läänepoolses osas.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielised pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uusaasta (1. jaanuaril). 2) Kolmekuningapäev (6. jaanuaril).
3) Iseseisvusepüha (24. veebruaril). 4) Palvepäev (29. veebruaril).
5) Suur reede (6. aprillil). 6) Kevadepühad (31. märtsil ja 1. ja 2.
aprillil). 1. mai püha. 8) Taevaminemisepüha (9. mail). 9) Suve
pühad (19., 20. ja 21. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu
pühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Suurel laupäeval (30. märtsil). 2) Suvepühade laupäeval (18.
mail). 3) Jõululaupäeval (24. detsembril). 4) Vana-aastal (31. detsembril).
Emapardid2), dopelsnepid, mudasnepid ja teised ülemal
tähendamata jäänud snepid ja veelinnud —
Isamõtus1) ja isateder2) —
Ematedred2), emamõtused, laa
nepüüd ja sookanad —
Põldpüüd —
Kõik eelpool
tähendamata
jahiloomad —
Röövloomad ja linnud —
se Ü
A
ugustI
3
M
ärts j
LOOMADE NIMETUS
V
eebr. 1
3ahikalen4er
1
> j _QD
zo I; Q"®
X X X XX X X X X XIX £
X X X XIX X X X X XIX
13 X X X X X X X
X X X X X X X 28 •
13
XIX X X X X
XIX X X X 13
X
13 X X X X X X X
X X X X X X X 13
13 X X
ix
X 12
13 X
X 12
1 13 X
cd
cd
lil
3
3
I "o.
1w o
IX 28
13
XXXX
XX X X X
XXXXX
X X X X 12
28 X X
X X 28
13 x X X X
X X X X 28
XXXXXXXX
X X X X X X X 28
13 X X X X
.
X X X X 12
1
1
_J__
13
X
j
□ Jahipidamine lubatud.
X Jahipidamine keelatud — kaitseaeg.
Märkus. Jahiluba tuleb võtta maavalitsuselt, niihästi metsaülematelt
jahipileti saamiseks kui ka oma või renditud eramaadel jahipidamiseks.
2)
Ilma erilise loata keelatud,
Riigimetsades jahipidamise algus 2 nädalat hiljem.
11
|| 18
II 19
II 20
||21
ii
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
II 27
11 28
II
II 29
1! 30
II 1
II 2
II 3
II 4
II 5
II
II 6
II 7
II 8
II 9
II io
1! ii
1112
1!
.
II 13
1114
1! 15 |
II 16 |
II 17 |
II 13 |
T"
II 19
II 20
|| 21
li 22
II 23
|| 24
II 25
II
II 26
II 27
II 28
II 29
II 30
II 31
II 1
li
II 2
II 3
II 4
II 5
II 6
II 7
II 8
II
II 9
II io
II 11
11,12
II 13
II H
II 15
II
II 16
|| 17
Reklaamplakateid
ja seinakuulutusi valmistab maitserikkalt ja
silmatorkavalt
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi tän. nr, 22,
postkast 32. Telefon 2—31.
13
Päikese tõus — loojam.
2. kell 5.13
9. „ 5.29
16. „ 5.44
23. „ 5.59
30. „ 6.15
II 21
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
|| 27
n
10 | Pühap.
II 28
11 Esmasp. II 29
12 Teisip.
II 30
13 Kolmap. ||31
14 Neljap.
II 1
15 Reede
II 2
16 Laupäev II 3
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisip.
20 Kolmap.
21 Neljap.
22 • Reede
23 Laupäev
valmistab
SAKALA TRÜKIKODA VILJANDIS,
Lossi tän. 22, postk. 32. Telefon 2-31.
18.
„
8.08
25.
„
8.23
„
„
15.48
15.37
15
Detsember — Jõulukuu
II
||18
II 19
II 20
il 21
II 22
II 23
II 24
1!
8 || Pühap.
II 25
9 || Esmasp. II 26
11,27
10 || Teisip.
11 || Kolmap. II 28
12 || Neljap. II 29
13 |j Reede
II 30
14 || Laupäev II 1
1
2
3
4
5
6
7
Riigikogu ja valitsuse keskasutused
Tallinnas.
Riigikogu. Kõrgemaks võimuks Eestis on sajast rahvaesindajast
koosnev Riigikogu. Riigikogu valitakse üldisel, ühetaolisel, otsekohesel
ja salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõtetel kolmeks aastaks.
Käesolev Riigikogu valiti maikuul 1926. ja tuleb käesoleva, 1929. a.,
kevadel ümbervalimisele.
Riigikogu annab välja seadusi, kinnitab riigi eelarve, kutsub ame
tisse Vabariigi Valitsuse, teostab oma esindajate (riigikontrolöri) kaudu
kontrolli riigiasutiste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve
täitmise üle.
Riigikogu asub Tooompää lossis Riigikogu hoones. Praeguse Rügikogu juhatus koosneb järgmistest isikutest: esimees Karl Einbund, abiesimehed Mihkel Martna ja Rudolf Penno, sekretär Mihkel Juhkam, abisekretärid Oskar Liigand ja Jaan Piiskar.
Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus koosneb riigivanemast ja
ministritest, kes ametisse kinnitatakse Riigikogu poolt.
Riigivanem asub Toompääl riigivanema majas, võtab vastu jutulesoovijaid igal neljapäeval kella 12—2, telef. 2: maja üldtel. 24.
Riigikantselei asub Vabariigi' Valitsuse juures ja on riigivanema
valve all. Riigikantseleid juhatab riigisekretär. Kantselei asukoht Toompää
lossis, tel. 2-36. Riigikantselei juurde kuuluvad veel: Riigi Statistika
Keskbüroo, Toom-Kooli t. 13, üldtel. 23. Riigiraamatukogu — Toompää
loss ja Riigiarhiiv, säälsamas.
Riigikontroll — Suur Roosikrantsi t. 10-a, üldtel. 4-22.
Siseministeerium: Toompää loss, üldtel. 12-41, ministri isikl. tel. 5;
ministri vastuvõtutunnid iga esmaspäeval ja neljap. 12—1. Ministri abi
v. v. iga esmasp., keskn., laup, 12—1, tel. 1-09; ministeeriumi pääsekretäri
vastuvõtu tunnid iga p. 12—1, tel. 4-73.
Siseministeeriumi administratiivosakond, tel. 1-11; politsei päävalitsus, tel. 1-03 ja 1-06, passitoimkond (välispassid) tel. 11-47. Piirivalve
valitsus, Lai t. 48, tel. 27-39.
Kaubandus-tööstusministeerium, Toompääl, Kohtu t. 8, ministri
tel. 11, ministri abi tel. 1-73, kantselei üldtel. 10-74.
17
Teedeministeerium, Toompääl Rahukohtu t. 1, ministri tel. linna 3,
ministri abi tel. teedeministeerium 67, kantselei tel. 8-73 ja Balti 22.
Raha ministeerium, Kohtu tän. 8, ministri tel. 10, ministri abi
tel. 11-55, kantselei tel. 11-93.
Põllutööministeerium, Vismari tän. nr. 7, ministri kõnetunnid teisip.,
keskn. ja reedel; ministri7 tel. 13, ministri abi kõnetunnid iga päev 12—1,
tel. 17-74, ministeeriumi kantselei tel. 2-93. Põllumajanduse päävalitsus
asub Rahukohtu tän. 5, kantselei tel. 10-36. Maakorralduse päävalitsus,
Vismari tän. 7, tel. 4-53. Metsade päävalitsus, Kiriku tän. 4, tel. 20-84.
Loomatervishoiu päävalitsus, Rahukohtu tän. 5, tel. 10-40.
Töö-hoolekandeministeerium asub Toompääl, Kooli tän. 7. Ministri
vastuvõtutunnid äripäevadel 12—2, tel. 7.
Ministeeriumi kantselei
tel. 1-98; hoolekande osakonna tel. 19-10; pensionide ja abirahade jaosk.
tel. 28-74; töökaitse osakonna tel. 4-83. Tervishoiu päävalitsus asub
Toomkooli tän. 7, üldtel. 7-86.
Haridusministeerium, Tõnismägi 11, üldtel. 18-55, ministri vastu
võttu. teisip. ja reedel kl. 11—12, tel. 8, ministri abi vastuvõtm? iga päev
kl. 10—12, tel. 9-09; kooliosakonna tel. 6-34.
Välisministeerium, Toom-Kohtu tän. 1, ministri tel. 4. ministri abi
tel. 4-24.
Sõjaministeerium, Pagari tän. 1; sõjaministri vastuvõtm. iga ärip.
kl. 10—1, tel. sõjaväe 9, ministri abi vastuvõtm. igal ärip. kl. 10—1,
tel. sõjaväe 3.
Kohtuministeerium, Toompää loss, tel. 45, ministri tel. 12, ministri
abi tel. 2-51, kantselei tel. 45. Kõrgemad kohtuasutused: Riigikohus
Tartu, Aia tän 39, üldtel. 81. Kohtupalat Tallinnas, Jaani tän. 7,
tel. 58.
„UG AIA
MM
on tarvilikum lei
vast, sest muidu
elate nagu kotis.
18
tonn — 61,045876 puuda = 1015,5 kg.
kaal — 10 puuda = 163,811229 kg.
puud = 2 punda (leisikut) = 40 naela = 16,3811229 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg.
nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 grammi.
lood = 3 solotnikku = 12,797 gr.
solotnik = 96 dooli = 4,265 gr.
apteegi nael = 84 solotnikku =358,32 gr.
Eestis tarvitatavad raskusemõõdud.
Inglise raskusemõõdud.
1 tonn = 20 inglise sentnerit — 2240 inglise naela (lbs) = 1016,0475
kg. = 62,02 puuda.
1 inglise sentner = 112 inglise naela (lbs) = 50,802416 kg. = 3,1 pd.
1 inglise nael (lbs) — 16 ounci = 7000 toygraini = 0,453593 kg.
1,108 naela.
1 ounce = 16 dramsi = 28,349 gr. = 6,645 solotnikku.
Saksa raskusemõõdud.
1 tonn = 1000 kg. = 61,046 puuda.
1 saksa nael = 500 grammi = 1,2209 naela.
1 saksa (ka Helveetsia ja Taani) centner = 50 kg. = 122,09 naela.
Ameerika tihisriikides,
1 tonn = 2000 lbs = 907,1853 kg.
24
Puudad kilogrammides ja kilogrammid puudades.
Puudad Kilogrammid
või kg
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Täielik ladu portselan-,kivi-,alumiinium-,email-,
klaas- ja majapidamise tarbeasjadest, kõiki
seltsi lampidest ja nende osadest, elektrilambi
kestadest,pirnidest ja mitmet seltsi patareidest.
Suur väljavalik kõikidest pudu-, moe-,
galanterii-, seebi-, kirjutusmaterjali, terasj. n. e. kaupadest. Müük en gros ja en detail.
=
Pulmakingitusteks suur väljavalik alpaka-kaupadest.
Järvamaa. Paides: 24. jaan., 19. veebr., 28. märtsil, 16. mail,
12. juunil, 3. juulil, 1. ja 26. augustil, 23. septembril ja 2. ja 23. novembril,
18. detsembril.
Tapal: 12. veebruaril, 17. aprillil, 6. mail, 16. juunil, 24. augustil,
16. sept., 8. oktoobril ja 3. detsembril.
Türil: 22. jaanuaril, 20. märtsil, 2. juunil, 6. augustil, 12. sept.,
25. novembril ja 16. detsembril.
Jaanuaris: 12. Koerus, Veinjärve vallas. 20. Järva-Jaanis,
Võhmuta v. 27. Esnas, Esna vallas.
Veebruaris: 5. Oisus, Alliku vallas. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 18. Rakkes, Liigvalla vallas.
Märtsis: 2. Puhmu külas, Kapu vallas. 3. Lehtses, Lehtse
vallas. 12. Amblas, Ambla v. 18. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 22. Albu
vallamaja juures. 26. Vahastus, Vahastu vallas.
Aprillis: 8. Tamsalu jaama juures, Einmanni vallas. 15. Rak
kes, Liigvalla v. 18. Koerus, Veinjärve v. 24. Amblas, Ambla vallas.
24. Esnas, Esna vallas. 27. Puhmu külas, Kapu v. 28. Kärus, Käru v.
27
Mais:
2. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 25. Koerus, Veinjärve v.
Juunis: 10. Tamsalus, Nõmküla v. 20. Järva-Jaanis, Võhmuta v.
Juulis: 25. Puhmu külas, Kapu vallas.
Augustis: 10. Esnas, Esna v. 15. Koerus, Veinjärve v.
Septembris: 7. Tamsalus, Nõmküla v. 14. Oisus, Alliku v.
21. Vahastus, Vahastu v. 29. Amblas, Ambla vallas.
Oktoobris: 9. Albu vallamaja juures. 17. Rakes, Liigvalla v.
20. Koerus, Veinjärve v. 25. Esnas, Esna v. 28. J.-Jaanis, Võhmuta v.
Novembris: 14. Kärus, Käru v. 21./22. Tamsalus, Nõmküla
vallas. 26. Tamsalus, Einmani v. 27. Amblas, Ambla vallas.
Detsembris: 9. Aravete külas, Albu v. 12. Järva-Jaanis, Võh
muta vallas. 19. Lehtses, Lehtse v. 22. Koerus, Veinjärve v.
Pärnumaa. Pärnus: Veebruari-, mai-, juuli-,
oktoobri- ja
detsembrikuu
esimesel kesknädalal ja neljapäeval ning aastalaata pee
takse 2.—22. aug. (3 näd.).
Veebruaris: 2. Pornuse v., Lenhofil. 2.-3. Kilingi-Nõmmel.
Reedel enne vastlapäeva — Audrus.
Märtsis: 10. Uue-Vändras, Suurejõel. 14. Mõisakülas. 18.
Tõstamaa v., Kastna külas.
Aprillis: <10. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 16. VoltveÜKeremal. 19. Kilingi-Nõmmel. 23. Orajõe v., Kabli k.; Sauga vlm. juures.
28. Abja-Paluojal. 30. Kärgu alevis.
Mais: 2. Vändra ai. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 7. Mõisakülas. 9. Hääde
meeste v. 10. Enge v., Uduveres. 12.Koonga vlm. juures. 20. Seliste vallas.
Juunis: 13. Voltveti-Keremil. 18.—19. Kilingi-Nõmmel. 26. Laik
saare v., Urisaare k. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis: 1. Vana-Kariste vlm. juures. 12. Mõisakülas. 15. KarksiNuias.
Augustis: 21. Laiksaare v., Urisaare k. 22. Pati v., Nurmeotsal.
26. Mõisakülas. 31. Häädemeeste v.; Suurejõel, Uue-Vändras.
Septembris: 3. Seliste v. 5. Sauga vlm. juures. 7. Vana-Kariste
vlm juures; Võlla-Kihlepas. 8. Pornuse v., Lenhofil. 10. Kilingi-Nõmmel.
11. Lelle-Hiiekõnnus. 15. Tammistes; Abja-Paluojal. 17. Enge v., Uduveres.
19. Kärgu ai. 21. Orajõe v., Kabli k. 22. Tõstamaa v„ Kastna k. 26. Enge
v., Pööraveres. 28. Toris. 29. Karksi-Nuias; Koonga vallam. juures.
28
Oktoobris: 1. Audrus. 2. Mõisakülas. 3. Vändras. 14. KilingiNõmmel. 20. Uulus. 28. Voltveti-Keremil. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures.
Novembris: 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 26. Pati v., Nurmeotsal.
28. Voltveti-Allikukivil.
Detsembris: Esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha —
Lelle-Hiiuškõnnus. 1. Abja-Paluojal. 10.—11. Kilingi-Nõmmel. 10 Mõisa
külas. 12. Vändras. 13. Pati v., Nurmeotsal. 18. Enge v., Pööraveres.
Valgamaa. Valgas: 23. jaan., 21. veebr., 23. märts., 29. apr.,
23. mail, 1. juulil, 23. aug., 13. sept., 10. okt. 7. novembril, 3. ja 28. dets.
Tõrvas: 5. veebr., 2. mail, 18. juulil, 29. aug., 3. oktoobril,
20. detsembril. Iga laata peetakse 2 päeva.
Märtsis: 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Aprillis: 14. Hummuli Soe alevikus. 17. Karula kiriku juu
res. 26. Laatre Tsirguliina ai. 27. Leebiku vlm. juures.
Mais: 4. Taheva vlm. juures. 10. Kuigatsi Priipalu ai. 14. Puka
alevikus. 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Juunis: 20. Pikasillal, Patküla v.
Juulis: 8. Taagepera vlm. juures.
Augustis: 31. Helme asunduses.
Septembris: 7. Hummuli Soe alevikus. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures. 20. Jõgeveste vlm. juures. 21. Taheva vlm. juures. 23.
Holdre asunduses, Helme k. 24. Priipalu as., Kuigatsi v.
Oktoobris: 8. Puka alevikus. 16. Karula kiriku juures. 16.
Leebiku vlm. juures. 24. Tsirguliina alevis, Laatre vall. 28. Taagepera
Ala alevikus.
Tartumaa. Tartus : 8. jaan., 17. veebr., 4. apr., 4. juulil, 23. sept.,
12. okt. ja 14. novembril.
Jaanuaris: 15. Jõgeva mõisas. 23. Rasina v., Rasina kõrtsi
juures. 28. Torma v., Lullikatku k.
Veebruaris: 1. Kallaste ai. 3. Jõgeva ai. 8. Elva ai. 9. Saare
postijaama juures. 22. Mustvee ai. 28. Peipsiäärne v., Nina k.
Märtsis: 1. Jõgeva ai. 10. Puhjas, Kavilda v.; Laeva v., Laeva
öid. kõrtsi juures. 14. Vaimastvere vlm. ümbruses; Kodijärve v., Kodi,järve m. 16. Rannu vlm. juures. 18.—19. Kallaste ai. 18. Laius-Tähkvere
v., Sadala küla. 20. Avinurme vlm. juures. 21. Ulila vald, end. Väike29
□Üla as. 23. Kavastu v., Varnja küla. 24. Laiuse v„ Mõra as. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 26. Krüüdneri v.. Vana-Prangli m. 28. Valguta v.,
Valguta m. 31. Mustvee ai.
Aprillis: 5. Peipsiäärne vald, Väike-Kolkja k. 8. Kastre-Võnnu
v, end. Suitsu kõrts. 9. Uderna v„ Elva jaama juures. H. Vastse-Kuuste
v„ Koorvere kõrtsi juures. 23. Raadi v„ Vasula Rojasilla end. kõrts,
juures. 26. Päidla v., Luüku ai.; jõgeva ai.; Alatskivi as. 27. Saare v..
Saare kõrtsi juures. 28. Krüüdneri v„ Sulaoja kõrtsi juures. 29. Torma
v„ Lullikatku külas; Ahja V., Kärsa k. 30. Meeri V., Vastse-Nõo mots;
Kuremaa v., Palamuse küla.
Mais: 2. Roela v., end. Torma jaama juures. 3. Kavastu vald,
Koosa külas: Kaarepere v., Pikjärve kõrtsi Juures. 3.-4. Otepää alevis.
5. Kodavere Põlluni. Seltsi pl., Pala v. 7.-8. Lohusuu vald, Lohusuu k.
10. Rõngu alevikus, Rõngu v. 11. Vanaduste v., Reola mõisas. 12.
Kudina v., Pataste kõrtsi juures.
Juunis: 1. Krüüdneri v., Maaritsel; Rasina v. 14. Vastse-Kuuste
v., Lootvina m. 18. Jõgeval. 20. Mustvee alevis.
Augustis: 3. Elva ai. 20. Valguta, v., Valguta as. 21.—22. Kal
laste alevis.
Septembris: 6. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 10. Puhjas,
Kavalda v. 12. Laeva v„ Laeva end. kõrtsi juures. 15. Jõgeva alevis.
16. Rõngu alevikus, Rõngu v. 18. Kaarepere v., Pikjärvel. 19. Mustvee
ai. 25. Lääniste k., Ahja v. 26. Alatskivi as. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi
juures; Matjamaa end. kõrts, Vara v.
Oktoobris: 1. Rasina v., Rasina kõrtsi juures. 2. End. Torma
jaama juures. 3. Kavastu-Koosa k. 4. Päidla v., Lutiku alevikus; VanaKuuste v., Reola Valge kõrtsi juures. 6. Kudina v., Pataste kõrtsi juurse.
8 Vaimastvere vallamaja juures. 10.—11. Lohusuu v. ja Lohusuu k. 15.
Kuremaa v., Palamuse k.; Rannu vallam. juures; Avinurme vallam. juures.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina m. 17.—18. Otepää alevis. KastreVõnnu vlm. juures. 19. Peipsiäärse v., Väike-Kolkja k. 20. Voldis. 23.
Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi juures. 27. Saare v., Saare kõrtsi juures.
28. Puurmanni v., Piknurme külas; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures. 29.
Torma v., Lullikatku külas; Ahja v., Kärsa kõrtsi juures.
Novembris: 2. Kodavere Põllum. Seltsi pl., Pala v.; Laiuse
vald, Mõra m, 5. Kambja v., Vissi kõrtsi juures. 6. Kaarepere v., Kassi30
nurme m. juures. 7. Uderna v., Elva jaama ligidal. 10. Jõgeva vald.
Jõgeva m. 21. Otepää ai. 23. Mustvee alevis.
Detsembris: 2. Saare postijaama juures. 7.-8. Kallaste alevis.
10. L.-Tähkvere, Sadala k.; Lääniste k., Ahja v. 12.—13. Palupera v.,
Pritsu alevik. 14. Peipsiäärses v., Nina külas. 15. Jõgeva ai. 22. Mustvee
ai. 23. Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi juures. 28. Kavastu v., Varnja külas.
Võrumaa. Võrus: 7. jaan., 4. veebr., 25. veebruarist pääle
8 päeva, 12. märtsil, 12. ja 23. apr., 12. mail, 21. juunil, 24. juulil, 25. aug.,
24. sept., 13. ja 26. okt., 11. ja 29. novembril, 15. detsembril.
Jaanuaris: 12. Antsla ai. 20. Misso vlm. juures. 25. Võõpsu ai.
res.
Veebruaris: 10. Antsla ai.; Räpina v.
26. Võõpsu alevis.
20. Misso vlm juu
Märtsis: 8. Antsla ai. 20. Pindi v., Leevil. 20. Misso vlm. j.
23. Valgjärve v., põllumeesteseltsi maja juures. 26. Kärgula v., Sulbi ai.
Aprillis: 2. Antsla ai. 2. Põlgaste v., Puskarus. 15. Säru vlm.
juures. 19. Rogosi v., Luutsniku as. 20. Misso vlm. j. 24. Vastseliina
vlm. j. 25. Erastvere v., Kanepi ai. 25. Peri v. 26. Moisekatsi vlm. j.
30. Haanja v., Haanja as.
Mais: 2. Mõniste vlm. juures. 2. Kõlleste v., Alamustil. 2. Rä
pina vlm. j. 3. Krabi vlm. j. 5. Saaluse vlm. j. 7. Peri v., Põlva kiriku
juures. 8. Tsooru v., Roosikul. 9. Uue-Antsla vlm. j. 10. Vana-Roosa
vlm. j. 11. Misso vlm. j. 12. Antsla ai. 14. Karilatsi v., Ala-Jaani talus.
20. Misso vlm. juures. 22. Võõpsu ai.
Juunis: 1. Kärgula v., Sulbi ai. 9. Antsla ai. 20. Misso vlm. j.
Juulis: 4. Antsla ai.
20. Misso vlm. juures.
Augustis: 20. Misso vlm. juures.
30. Antsla ai.
Septembris: 10. Krabi vlm. j. 14. Viitina vlm. j. 17. 18.
Räpina vlm. j. 20. Kärgula v., Sulbi ai. 20. Misso vlm. j. 21. Rõuge v„
Rõuge kiriku juures. 25. Antsla ai. 27. Peri v., Põlva kiriku juures.
30. Haanja v., Haanja ai.
Oktoobris: 4. Rõuge v., Sänna end. kõrtsi j. 6. Vana-Laitsna
vlm. j. 12. Vastseliina vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi alevikus. 15. Säru
vlm. j. 18. Võõpsu ai. 18. Antsla ai. 19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v.,
Puskarus. 20. Misso vlm. j.; Vana-Roosa vlm. j.; Uue-Antsla vlm. j.;
Kõlleste v., Tille end. kõrtsi j. 21. Saaluse vlm. j. 22. Kärgula V.,
31
Sulbi ai. 23. Moisekatsi v. 25. Tsooru v., Roosikul.
Loosi v., Lindoral. 31. Mõniste vlm. juures.
28. Misso vlm j.;
Novembris: 5. Antsla ai. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi juures.
7. Kollaste v., Krootuse as. 12. Karilatsi v., Ala-Jaani talu maa pääl.
20. Pindi v., Leevil.; Misso vlm. juures. 26. Valgjärve v., põllumeeste
seltsi maja juures. 26. Võõpsu alevis.
Detsembris: 3. Räpina vlm. j. 14. Antsla ai. 17. Moisekatsi
vallas, end. Kauksi kõrtsi j. 20. Võõpsu ai.; Misso vlm. juures.
Petserimaa. Petseris: Iga kuu 1. ja 15. päeval ja 1. jaanuari
asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad: Boornalaat — 25. märtsil, urbelaat —- 29. apr.,
toomalaat — 13. mail, ristipäevalaat — 13. juunil, jaanilaat — 7. juulil,
maarjalaat — 28. augustil, mihklilaat — 14. oktoobril.
Maal: Laeva alevikus iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska jaama
juures iga kuu 20. päeval. Stolbovo talus (Laura v.) 29. aprillil ja
29. oktoobril. Rootovo vallamaja juures iga kuu 5. kuup. ja 29. nov.
Vana-Irboska alevikus iga kuu 4. ja 21. päeval. Värskas, Järvesuu v..
iga kuu 10. päeval. Obinitsas, Merimäe v., iga kuu 8. päeval.
Harjumaa. Tallinnas: 26.—28. septembril ja hobustelaata
peetakse kaks korda, kuus — pühapäevadel pääle 1. ja 15. k.-päeva.
Paldiskis: 15. veebruaril ja 4. oktoobril.
Jaanuaris: 24. Jõelehtme kiriku juures. 28. Keila alevis. 30.
Nissi ai., Riisipere v.
Veeb r u a r i s : 2. Rapla ai., Rapla v. 8. Raasiku vallam. juures,
Raasiku v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kose k., Ravila v.; Kurava
poe juures, Varbola v.
Märtsis: 1. Keava r.-jaama lähedal, Kehtna vallas. 2. Nabala
as., Nabala v. 4. Kiviloos, kõrtsi juures, Peningi vallas. 9. Hageri alevi,
Hageri vallas. 12. Ardu külas, Triigi v. 15. Rapla alevik., Rapla vallas.
18. Keila alevis. 20. Jüri kiriku juures, Rae v. 26. Puunal, Vihterpalu v.
28. Kasepere poe juures, Kloostri v.
Aprillis: 1. Juuru ai, Juuru v. 5. Mäe öömaja lähedal, Harku
v. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 15. Kuusalu alevik,, Kiiu v.
20. Alavere vlm. juures, Alavere v. 23. Keila ai.; Kuimetsa vallamaja
lähedal, Kuimetsa v. 26. Kohila vallamaja juures. 29. Liival, Koiga v.
,30. Nissi ai., Riisipere v.
32
Mais: 3, Anija vim. juures. 6. Järvakandi viin. juures. 8. Valge
jõel, Kõnnu v. 9. Haiba poe juures, Kernu v. 10 .Kuivajõe vim. juures.
Juunis: 8. Rapla alevik., Rapla v. 10. Hageri al„ Hageri vallas.
18. Keila alevis. 20. Nissi ai., Riisipere v.
Septembris: 15. Kohila vim. juures. 18. Alavere vim, juures,
Alavere v. 23. Järvakandi vim. juures. 25. Kose alevikus, Ravila v.
29. Kuimetsa vim. lähedal, Kuimetsa v.; Kurava poe juures, Varbola v.
Oktoobris: 1. Liival, Koiga v.; Keava r.-jaama lähedal, Kehtna
v. 2. Nabala as., Nabala v. 4. Kuivajõe vim. juures. 7. Hageri alevis,
Hageri v. 10. Valgejõel, Kõnnu v. 12. Keila alevis. 15 Rapla alevis,
17. Anija vim. juures. 19. Jõelehtme kiriku juures. 21. Puunal, Vihter
palu vallas. 23. Kasepere poe juures, Kloostri vallas.
Novembris: 1. Mäe öömaja juures, Harku v. 4. Nissi ai., Riisi
pere vallas. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 12. Ardu külas,
Triigi v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kuusalu alevis, Kiiu v.
25. Raasiku vim. juures. 28. Keila alevis.
Detsembris: 2. Juuru ai., Juuru v. 10. Jüri kiriku juures, Rae
vallas. 12. Kasepere poe juures, Kloostri vallas. 15. Kohila vim. juures.
17. Rapla ai., Rapla v.
Läänemaa. Haapsalus: 23. jaanuaril, 10. märtsil, 5. mail,
i. juulil, 29. sept., 21. okt. ja 20. detsembril.
Jaanuaris: /. Haimre v. 17. Kolovere v.
Veebruaris: 1. Mässu v. 3. Veltsa v. 6. Oru v. 10. Keina v.;
Sooniste v. 15. Lähtru v. 25. Lihula alevis.
Märtsis: 1. Piirsalu v.; Kärdla alevis. 5. Kirbla kiriku juures,
Kirbla v. 9. Metsalaugu k., Emmaste v. 10. Paatsalu v. 20. Märjamaa v.
Aprillis: 6. Taebla v. 10. Sooniste v. 12. Jõgeval, Kolovere
v. 16. Palivere v. 18. Vigala v. 20. Lihula ai. 25. Märjamaa v.
25. Varbla kiriku juures, Saalepi vallas.
Mais: 2. Vaikna v., Päri m. juures.
12. Sipa vallas, vim. juures.
Juunis:
15. Märjamaa v.
3. Oru v. 5. Velise v.
26. Piirsalu v.
Augustis: 16. Martna vallas.
33
Septembris: 1. Sipa v\, vlm. juures. 15. Saulepi v, 20. Vi
gala v. 23. Keina v. 24. Kirbla v„ Kirbla kiriku juures. 25. Paatsalu v.
26. Taebla vallas.
Oktoobris: 1. Vaikna v., Päri m. juures. 1. Oru v. 2. Mar
jamaa vallas. 5. Lihula ai. 8. Velise v. 10. Hiiu-Suuremõisa v. 12. Keb
laste k.. Veltsa v. 14. Mässu v. 17.-18. Kolovere v. 18. Emmaste
vallas, Metsalaugu k. 25. Sooniste vallas.
Novembris:
8. Palivere v.
12. Lähtru v., Vahimaa külas.
20. Piirsalu vallas. 30. Vigala v.
^
Detsembris; 12. Martna v„ Martna kiriku juures. 15. Kardla
alevis. 18. Sooniste v. 20. Märjamaa vallas.
Saaremaa. Kures aar es: 20. jaanuaril, 20. veebruaril, 20.
märtsil, 20. aprillil 15. mail, 23. juulist — 5. augustini (rüdelaat),
10: aug., 14. ja 28. sept., 18. oktoobril, 12. novembril ja 21. detsembril.
Jaanuaris: 15. Pärsamaa v., Võlupe laadaplatsil.
Veebruaris: 3. Maasi v„ Vesiaia värava j.
Suure vlm. juures. 28. Tagavere karjamaal Maasi vallas.
21. Muhu-
Märtsis: 5. Leisi v., Metskülas. 8.—9. Uuemõisa v„ Tur :1a
mõisa karjamaal. 12. Hellamaa end. teemaja juures, 14. Mustjala virn.
juures. 16. Rannakülas, Maasi v., Rõmmi talu karjamaal 23. Leisi
alevis, 28.-29. Kaarma-Suur v„ Kellamäe kõrtsi juures.
Aprillis: 8. Pärsamaa v., Roopaka as. 10. Loona vlm. juures.
13 Kärla v. turuplatsil. 13. Torgu vlm. juures. 15. Kihelkonna alevikus.
18. Kogula v„ Rahukülas. 25.-26. Laimjala v„ Kõiguste kõrtsi juures.
28. Pihtla v., Masa hobusepostijaama juures.
Mais: 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjamaal
23. Pärsamaa v„
Mätja küla karjamaal,
Juunis: 20. Kaarma-Suure vlm. hoovis (rüdelaat, 10 päeva).
Septembris: 1. Kaarma-Suuremõisa juures. 8, Kihelkonna
alevikus. 10. Hellamaa end. teemaja juures. 12. Maasi vallas, Tagavere
küla karjamaal 19. Kogula v., Kalli küla karjamaal 21. Pärsamaa v.,
Võlupe kõrtsi j. 25. Loona vlm. j. 25. Maasi v„ Liigalasma karjamaal
Vesiaia väravas. 30. Leisi vallas, Metskülas.
34
Oktoobris: 1.—2. Uuemõisa v., Levala k. 3. Pihtla v„
Masa hobusepostijaama j. 6. Kaarma-Suuremõisa j. 8.—9. Mustjala v.,
Mustjala as. 11. Torgu vlm. juures. 12.—14. Leisi ai. 13. Kärla v.
turuplatsil. 16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 20. Laimjala vlm. juures.
25. Maasi v., Rannakülas, Rõmmiküla karjamaal.
Novembris: 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karjam. 15. Uuemõisa
vallas, Tumala as. karjamaal.
Virumaa. Narvas: 6. ja 7.
3. ja 4. oktoobril; 11. ja 12. detsembril.
veebruaril; 25. ja 26.
aprillil
Rakveres: 10. ja 11. veebruaril; 28. ja 29. aprillil; 26. ja 27.
juunil; 28. ja 29. augustil; 15.—17. oktoobril; 4. ja 5. detsembril.
Jaanuaris: 15.—16. Laekveres, Simuna kihelk.
Veebruaris: 1 .•—2.. Roela kõrtsi juures, Roela v.
Märtsis :3.-—4. Jõhvi alevis. 5.- Saiia k., Simunas. 8.-9. Iisaku
m. 9.—10. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 12. Veneveres, Tarv. Üh. maja
juures. 15. Kuremäel, Illukal. 18. Viru-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
23. Vasknarvas. 24.-25. Laekveres, Simuna kihelk.
Aprillis: 2. Alajõel, Iisaku v. 8.—9. Vaivara m. 19. Viitna
kõrtsi juures, Palmse v.; Lüganusel, Püssi v. Väike-Maarjas — esimesel
reedel pääle lihavõttepühi. 23.-24. Kunda ai.
Mais: 5. Sallas.
Juunis: 26. Vihulas, Haljala kihelk.
Juulis:
3.—4. Viitna kõrtsi juures, Palmse vahas.
Augustis:
25.—26. Narva-Jõesuus.
Septembris: 13.—14. Iisaku m. 29.—30. Roela kõrtsi juures,
Roela vallas.
Oktoobris: 1.—2. Tudolinna vallam. juures, Tudolinna vallas.
4. —5. Viitna kõrtsi juures, Palmse v. 6.—7. Jõhvi alevis. 10. Lüganuse
kiriku juures, Püssi vallas; Veneveres. 12.—13. Illukal, Kuremäel. 13. Saiia
k., Simuna kihelk. 14. Skarjätinas. 18. Vaike-Maarjas. -25. Veneveres,
Kauba tarv. Üh. poe juures. 27.—28. Laekveres, Simuna kihelk.
Novembris: 1.—2. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 27.—28.
V.-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
Detsembris: 3. Alajõel, Iisaku v. 6. Vihulas, Haljala kihelk.
19.—20. Jõhvi alevis. 14. Vasknarvas.
35
Posti-telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad, miile raskus kuni 20 grammi, maksavad sisemaale 10
senti, välismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi või selle osa päält
sisemaale 5 senti, välismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on
2 kilogrammi.
Märkus:
Sisemaa
Leedusse.
taksi
järele käivad
kirjad
ka Lätti
ja
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on
.“> senti sisemaale ja 12 senti välismaale. Vastusega kaardid sisemaale
10 senti, välismaale 24 senti.
Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproovid- frükitooted) iga 50 grammi päält sisemaale 2 senti, välismaale 4 senti. Alam
määr ' äripaberite eest sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Alam
määr kaubaproovide eest sisemaale 5 senti, välismaale 8 senti.
Täht.saadetised registreeritakse vastuvõtmisel raamatus ja
antakse soovikorral kviitung vastu. Tähitusmaksu võetakse iga kirja,
postkaardi või ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) veel
sisemaale 10 senti ja välismaale 20 senti.
Juurdemaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt
või ristpaelasaadetistelt, mis ka ilma margita või puudulikult margistatud,
nõutakse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte vähem
kui 5 senti.
P o s t p a k i d. Sisemaaliste pakkide päält vaetakse saatemaksu
(kaaluraha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon; üle
5 kilogr. iga 5 kilogr. või selle osa päält 1 kroon. Pääle selle iga paki
päält tähitusmaksu 10 senti.
Välismaaliste pakkide päält võetakse maksu erilise tariifi järele.
Pitseerimisemaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutise lakiga võetakse iga saadetise päält 15 senti.
Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi päält sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Pääle iga 10 krooni
või selle osa päält sise- ja välismaale 5 senti.
Virksaadetised (s. o. liht- ja tähteaadetised, väärtkirjad,
postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis eri36
käskjalaga koju kätte toimetatakse) maksavad paale harilikkude posi
maks ude: sisemaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piir
konda adresseeritud kirjad ja rahakaardid — 40 senti, postpakid — 65
senti; b) postisaadetised või telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud
väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda,
iga kilomeetri päält 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni.
Lend postiga saatmise eest (kuhu lendpostiga vahetus käimas)
-pääle harilikkude postimaksude võetakse lisamaksu lendpostimarkides:
a) kirjade eest iga 20 grammi või selle osa päält sisemaale 10 senti, vaik
maale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, välismaale 15 senti,
ristpaeladelt iga 50 gr. või selle osa päält sisemaale 15 senti, välismaale
45 senti.
Nõudekirjad; a) postisaadetiste järelotsimise üle iga saa
detise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, välismaal 40 senti; b) pos
tisaadetiste tagasinõudmise või aadressi muutmise üle iga saadetise üle
postiteel sisemaal 20 senti, välismaal 30 senti. »
Koju vii mine (kus korrespondentsi kojuviimine sisse seatud):
rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (väljaarvatud postpakid) iga
saadetise iga 5 krooni või selle osa päält 3 senti, alammäär 10 senti.
Kojusaadetavate summade suurus on piiratud; linnades 500 kroonini,
mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa pääle.
Väärtkirjad kuni 100 kroonini viiakse koju kätte ilma maksuta, kus koju
viimine sisse seatud.
Telegrammid; a) lihttelegrammid äripäevadel 5 senti sõna,
alammäär 40 senti, öösel ja pühapäeviti kaks korda kallim. Ööks loe
takse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse tele
grammid maksavad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse tele
grammid sisemaa taksiga.
Virktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga võetakse
lisamaksu iga klm. päält 20 senti, alammäär 1 kroon.
99
UGALA
JA
TEMA LUGEJA
ON LAHUTAMATA SÕBRAD
37
Telefonimaksud.
Ehitusmaks. 1. Harilik ehitusmaks (tellimiste sissetuleku
kronoloogilises järjekorras postiametkonna eelarve piirides) 20 krooni.
2. Kõrgendatud ehitusmaks (väljaspool tellimiste kronoloogilist järjekorda)
60 krooni. 3. Erakordne ehitusmaks (väljaspool p. 2 nimetatud järje
korda. s. o. erakorralises järjekorras postiametkonna eelarve piirides ehi
tamisel: a) keskpunkti sisseseade eest 40 krooni, b) ühenduse iga J4 klm.
või selle osa eest 20 krooni, c) abonentseade kõnekoha sisseseade eest
S0 krooni. 4. Väljaspool postiametkonna eelarvet ehitatavate telefonide
juures võetakse erakordset ehitusmaksu punktide a, b ja c järele vas
tavalt sellele, mida tegelikult seade juures ära kasutatakse.
Eri maks.
Telefoniaparaadi ümberpaigutamisel ühes toas
5 krooni. Telefoni ümberpaigutamisel samas hoones ühest ruumist teise
10 krooni. Telefoni ajutine mahavõtmine ja uuesti ülespanemine ilma
traatide uuendamiseta 5 krooni, traatide uuendamisega 10 krooni.
Abon em ent maksud. Kõigis provintsilinnades pääle Tartu,
Narva, Paldiski, Põltsamaa, Tapa, Türi, Tõrva: pääkõnekoha
maks: a) korterites ja riigi- ning omavalitsuse asutustes 15 krooni;
b) ärides ja dividend maksvates ühingutes 30 krooni-poolaastas. Põltsa
maal, Tapal, Türil, Tõrvas ning alevi ja maa keskjaamades on vastavad
maksud 10. krooni ja 20 krooni poolaastas,
Ühendusmaks (liinimaks) telefoniseade ühenduse iga
klm..
või selle osa eest 1 kroon 25 senti poolaastas.
Toimingmaksud: a) kohaliku kõne iga 5 min. või selle osa
3 senti; b) kõnepunktis sama kõne iga 3 min. — 10 senti. Kaugekõne
maks kuni 50 klm. — 20 senti ja üle 50 klm. — 40 senti iga 3 min. või
selle osa eest. Kiirkõne maks on kelme-, välkkõne kümne- ja tähtajalisefeõne neljakordne lihterakõne maksust
Igaüks teab,
et
I
♦
*
„UGAL A“
t
käib üle kõige-
♦
f
T ulumaks.
Tulumaksu võetakse tulumaksu seaduse järele 12. aprillist 1920, a.
t,.R- T.‘: nr. 6.3—64—1920.) ja muudatuste põhjal mis avaldatud „R, T.“
nr. nr. 143—144 — 1920. a. ja 49—50 — 1921. a.. nr. 78 — 1922. a.,
nr. 35 — 1923. a. ja nr. 149 — 1924. a.
Tulumaksu kohuslasteks (subjektideks) loetakse kõiki
füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kui nende tulud ulatuvad teatava summani.
Maksu alla ei kuulu välismaa esindajad ja nende juures
teenivad ametnikud. Samuti ei kuulu maksu alla Eesti Vabariigi asutised,
mis peetakse ülal riigi kulul, tööliste ja teenijate vastas tikk ukinnitusseltsid
ja abiandmise kassad. Pääle selle kõik teaduse- ja kunstiseltsid ja häätegevad asutised, kui need teotsevad ilma ärilise sihita.
Ühekordsed tasusummad, nagu pärandus jä kingitus, võidulaenu
võidud ja tasu võõrandatud varanduste eest, ei käi samuti tulumaksu alla.
Ka ei arvata maksualuste tulude hulka sõjaväelaste tasu natuuras, inva
liidide paiukit, pensione ja abirahasid.
Tulumaksu arvatakse eelmise aasta sissetulekute järele. Sissetuleku
allikatena on seaduses üles loetud: 1) tulud rahalistest kapitalidest;
2) tulud liikumata varandustest; 3) tulud kaubanduslikkudest, tööstus
likkudest ja muudest tulutoovatest ettevõtetest; 4) tulud teenistuse- ja
töötasust; 5) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulutoovast
tööst ning igast muust tuluallikast, mis p. p. 1—4 nimetamata.
Iga tuluallika kohta võib ka vastavaid kulusid näidata, kui nad
ühenduses tulu muretsemise, kindlustamise ja hoidmisega.
Põllumajanduses on maksma pandud iseäralised normid,
mille järele maksustamine sünnib, sellepärast ei nõuta vähemates põüumajapidamistes üksikasjalist tulude ülestähendamist.
7 eenistusest ja töötasust
määral maksustamise alla, vaid 4k suuruses.
saadud tulud ei käi täiel
Mahaarvamised: Pääie üksikute mahaarvamiste tuluallikate
järele, võib üldisest tulusummast maha arvata sarnased kulud, nagu prot
sendid võlgade päält, sunduslikud aegajalised maksud, nagu testamendi
ja lepingu järele, pensionimaksud, elukinnitusmaksud jne. (tulumaksu
■sead. § 19), mis aga vastavate kviitungite ja lepingutega tulevad tõestada.
39
Tulu teadaande (deklaratsiooni) peavad kodanikud esitama
1. veebruariks; juriidilised isikud annavad teadaande 15. maiks,
Tuluteadaanne tuleb esitada sellele maksujaoskonnale, mille piirides ini
mene elas 15. detsembril maksustamise aastal. Maal elavad maksumaks
jad annavad tuluteadaanded vallavalitsustele.
Maks u m ä ä r amine. Maal vaatavad vallavalitsuste juures
asuvad eelhindamise komisjonid deklaratsioonid läbi ja teevad oma otsuse,
mis vallamajades üldiseks tutvunemiseks välja pannakse 1. kuni 15.
aprillini. Pääie selle saadetakse kogu materjal edasi maksuinspektorile.
Linnas vaatab maksuinspektor teadaanded läbi ja nõuab tarviduse
korral lisateateid ning kutsub siis kokku tulumaksukomitee, kes lõplikult
tulu ära hindab.
Maksuvaba tulu mahaarvamine enese ja pere
konnaliikmete päält. Kui tulu üldsumma kindlaks määratud,
siis arvatakse sellest maha kõigis linnades abieluliste! kuni 900 krooni
ja vaflaiislel kuni 600 krooni ja maal ning alevites vastavalt kuni 600
krooni ja kuni 400 krooni. Pääie selle palgatuludest veel 20% (Ps),
kuid mitte üle 600 krooni.
Tuludelt, mis pääie tähendatud mahaarvamiste jäävad, arvatakse
maksu 5% kuni 36% tulu suuruse järele. Esimese 1000 krooni päält
arvatakse 5%, 1000—-2000 krooni 6% jne.
Maksulehed saadetakse välja 1. juuliks. Pääie selle on
maksualusel õigus 10 päeva jooksul protesti tõsta, kui ta leiab, et tema
tulu õieti pole hinnatud.
Maksutähtajad on 30. september ja 30. november maksuks
ühesugustes osades. Maksud tulevad tasuda Eesti Panga osakondadesse
või valla- ja alevivalitsustesse.
• *«c
►
on võistlematu ja mõ
jult ü 1 e t a m a t u.
■
40
Tempelmaksust.
(..Riigi Teataja" nr. 45 — 1928. a.)
1. juulist 1928. a. hakkas maksma uus tempelmaksuseadus ja selle
suurde kuuluv tempelmaksu-tariif, mis muutis oluliselt endist tempelmaksustamise korda. Allpool on toodud praegu maksvast tempelmaksu tariifist
väljavõtted igapäevases elus sagedamini esinevate dokumentide tempel
maksust.
Arvetelt võetakse tempelmaksu 0,2% arve suminast (s. o.
2 senti iga 1000 sendilt). Tempelmaksu alla kuuluvad arved alates 10
kroonist: arved alla selle summa on tempelmaksust vabad.
Eellepingutelt võetakse tempelmaksu • Vn lõpliku lepingu
tempelmaksu summast. Kui lõpliku lepingu summa määramata, kuid on
määratud tagandis või käsiraha, siis 0,2% tagandise või käsiraha summast
selle järele kumb neist suurem. Kui leping pole kindlustatud millegagi, siis
1 kroon igalt eellepingult.
Kingitus lepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta 1% kingi
tava varanduse hinnast, millest arvatakse maha varandusel lasuvad võlad,
mis tehtud mitte hiljemini, kui 3 aastat enne lepingu sõlmimist. Samuti
-ei võeta arvesse lepingu järele kinkija kasuks maksetava elatise väärtust.
Kviitungitelt 3 0—100 kroonini 5 senti, üle 100 krooni
10 senti igalt kviitungilt, kusjuures kviitungiks loetakse ainult niisugune
dokument, milles pääle teatud rahasumma kättesaamise tõenduse ei sisaldu
midagi. On aga selles loetletud kaubad, varandused, tehtud tööd jne.,
siis kuulub niisugune dokument tempelmaksustamisele arvete tariifi järele.
Kviitungid alla'40 krooni on tempelmaksust vabad.
Ostulepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta võetakse tempel
maksu 1% ostuhinnast ühes lisatingimuste väärtusega. Kauba üle, mis
määratud edasimüümiseks, ümbertöötamiseks või otsekoheseks tarvita
miseks 0,2% ostuhinnast.
Palvekirjad, avaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused,
vastused, seletused, vastulaused, kajad ja muud paberid, mis esitatakse
eraasjas riigi administratiiv- ja kohtuasutustele ja säält asja sisu kohta
saadavad vastused tempel maksustatakse 25 senti igalt poognalt, milleks
loetakse neljaküljeline paberileht, mis pole suurem kui 40X25 sentimeetrit.
41
Testamendid ja koditsiilid*) tempelnfeksustatak.se 2 krooni
Igalt dokumendilt.
Volitused: a) erivolitused üheksainsaks tegevuseks, toimetuseks
või ühe asja ajamiseks kohtutes ja ametiasutustes — 25 senti; b) koguvohtused teatavate asjade ajamiseks ja volitused kõikide asjade ajamiseks
kohtutes ja ametiasutistes — 1 kroon; c) üldvolitused piiramata ulatuses
esinemiseks — 2 krooni.
Vabastatud on volitused postisaadetiste vastuvõtmiseks; volitused
palga, kingise (gratifikatsiooni), tükitöötasu, abirahade ja pensioni kätte
saamiseks, kui väljamakstav summa ei ületa 150 krooni; volitused isikutelt,
kel vaesuseõigus; volitused asjaajamiseks vaestelastekohtutes; pensionäride
volitused pensioniraamatute või neid asendavate dokumentide kätte
saamiseks.
Võlakohustused (üldse igasugused dokumendid, mil võla
kohustuse tähendus) — 0,2% võla summast.
Üürimine.rentiminejakasutamine. Kinnisvarade üürija rendilepingud, samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür on
50—20 kroom 0,2%, üle 200—400 krooni 0,4%, üle 400—800 krooni
0,6%, üle 800—1600 krooni 0,8%, üle 1600 krooni 1% üüri- või rendimaksu summast terve, lepingu kestuse aja eest ühes lisatingimuste väär
tustega. Kui lisatingimustes on ette nähtud ühekordne tasu remondi eest
jne., sus arvatakse see esimese aasta üüri- või rendisumma hulka. Üürniku
vo; rentniku kanda võetud riigi- ja omavalitsustemaksud ei arvata lisa
tingimuste hulka.
Korteriraamatud, milles üüritingimused tähendatud, loetakse tempel
maksu suhtes ühetaolisteks üüri- või rendilepingutega, kui pääle nende
ei oie tempelmaksus ta tud erilepingut. Määramata ajaks tehtud lepingutelt
arvatakse tempelmaks ühe aasta pääle langevalt üürilt või rendilt ja.
tasutakse kuu aja jooksul iga lepinguaasta alul.
I empelmaksust on vabad dokumendid, mille objekti väärtus ei
ületa 50 krooni, välja arvatud arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osa
maksu tähed.
1
Tempelmaksuseaduse vastu eksijad langevad trahV1 alla tempel
maksu kümnekordses suuruses, kuld mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Trahvist olenemata tulek
tasuda ka maksmata tempelmaks.
) Igasugune lisandus enne kokkuseatud testamendi juurde.
42
V eksliseadusest.
Veksliseadustiku järele võivad vekslid olla kas liht- või käskvekslid. Kohustada nii liht- kui käskvekslitega võivad kõik isikud, kellele
seadus lubab võtta enese pääle võlakohustusi.
Veksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab sisal
dama: 1) veksli kokkuseadmise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja
päev); 2) akti nimetuse tekstis sõnaga ,,veksel"; 3) veksliandja tõenduse
tekstis, et tema kohustub maksma selle veksli järele; 4) isiku nime, kellele
veksel välja antakse;5) maksusumma; 6) maksu tähtaja ja 7) veksli
andja allkirja. Vekslisumma peab olema kirjutatud sõnadega, kuid see
juures võib seda tähendada ka veel numbrites. On vekslisumma kirju
tatud mitu korda sõnadega, kuid initteühe,suuruselt, siis loetakse maks
vaks väikesem summa.
Maksutähtaega võib tähendada ainult järgmiselt: 1) kindel päev
(aasta, kuu ja päeva äratähendamisega); 2) veksli kokkuseadmise päe
vast arvates teatava aja pärast. 3) .ettenäitamisel: 4) teatada aja pärast
pääle ettenäitamist; 5) teataval laadal; 6) ettenäitamisel teataval laadal.
Punkt 5. ja 6. tähendatud juhusel nimetatakse veksel laadaveksliks. Kui
veksliandja pole vekslis enne oma allkirja ära tähendanud maksukohta,
siis loetakse selleks veksli kokkuseadmise koht.
Vekslis pole lubatud teha mingisuguseid märkusi selle kohta, et
maksukohustus on antud tingimisi. Märkus selie kohta, et vekslit pole
lubatud edasi anda on ainuke, mida lubab seadus vekslisse mahutada.
Igasugused parandused vekslis, mis muudavad selle sisu oluliselt,
peavad olema õiendatud enne veksliandja allkirja. Vekslisummas aga ei
ole lubatud mingisugused parandused ka õiendusega.
Veksel on puhtformaalne akt, mis peab olema täpsalt kokku sea
tud ülalloeteldud seadusenõuete järele. Vastasel korral kaotab ta oma
jõu. Samuti ei ole vekslijõudu allakirjutatud veksliblangil seni. kui ta
pole täidetud seaduses ette nähtud sisu kohaselt.
Vekslisaajal on õigus, kui see veksiiandjalt vastava märkusega
pole keelatud, vekslit edasi anda. Edasiandmine märgitakse pääikirjaga
veksli teisele küljele. Edasiande päälkiri võib olla kas nimeline (kui ära
tähendatakse, kellele veksel edasi antakse) või blanko (kui päälkiri sisal
dab ainult edasiandja allkirja),
43
Veksliandja on vastutav veksli maksmise eest. Samuti on veksli
järele vastutavad kõik päälekirjutajad, nagu oleks igaüks enese paale
yõtnud iseseisva kohustuse. Iga allakirjutaja ja päälekirjutaja on vas
tutav kogu vekslisumma eest.
,
Kui veksliandja tähtpäevaks vekslit ära ei tasu, siis peab veksliomanik kas samal või kahel järgneval tööpäeval esitama veksli notarile
protestimiseks. Kui maksmata veksel jääb protestimata, siis vabanevad
päälekirjutajad vastutusest, kuid veksliandja jääb veksli järele vastutavaks.
Veksel tähtajaga ettenäitamisel tuleb protestimiseks esitada
,,enne tähtaja möödumist" ja mitte hiljemini, kui 12 kuu jooksul, arvates
veksli kokkuseadmise päevast.
On veksel seaduslikus korras protestitud, siis on veksliomanikul õigus tõsta kohtulikku nõudmist veksliandja vastu viie aasta jooksul,
arvates veksli tähtajast ja päälekirjutajate vastu ühe aasta jooksul, arva
tes veksli protestimise päevast. Kohtuliku nõudmise tõstmise tähtaja
möödalaskmine veksli järele vastutavate isikute suhtes, vabastab need
igasugusest vastutusest. Viie aasta möödumisel, arvates maksutähtajast,
kaotab veksel ka võlakohustuse jõu ja tema järele ei saa enam tõsta koh
tulikku nõudmist.
Protestitud veksli omanikul on õigus veksli järele kohustatud isi
kutelt nõuda: 1) maksmata vekslisumma, ühes 6% aastas, arvates täht
ajast kuni maksupäevani, 2) protestikuiud ja 3) 3^4% tasu üldisest sum
mast.
44
Loomade sugutamise normid.
Tiinuse vältus
hobusel on 330—419 päeva, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p., kesk
miselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud, seal
109—130 p. keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil 56—60 päeva.
Haudumise vältus
kanal 19—24 päeva, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p. ja tuvil
17—19 päeva.
Isase jaoks lubatakse emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale 60—80
lammast ja kuldile 20—25 emist. Vabal paaritamisel aga poole vähem.
Vabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele 3—5, pardile 3—5 ja
isakalkunile 5 emakälkunit.
Loomi sugutamiseks tarwitarna võib hakata:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli 1 Yl—23^2 a-> lehma \Yi—*2 a., oinast
ja lammast 13^—2^2 a-> kulti ja emist 10—18 kuud.
Loomi suguloomadeks võib tarvitada:
- hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma vanadus on 3-—-5
aastani, häid suguloomi peetakse ka 7—8 aastani. Lehma suguloömaks
peetakse harilikult kuni 12 a. vanaduseni, vahel ka kuni 15 a. vanaduseni,
kuid suuremalt osalt langeb lehmal piimaand juba 12-aastaselt.
Oinajci kasutatakse suguloomadeks 4—5 aastani, lambaid 7—8
aastani; harukordadel isegi kuni 12 aastani, kulti 3—5 aastani ja emiseid
6—10 aastani.
<■
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päeva jooksul ja pärast taga
järjetut paaritamist 8—40 päeva pärast, lehm — 3—4 nädalat pääle sünni
tamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast; lammas
6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast tagajärjetut paari
tamist, emis — pärast põrsastest ära võõrutamist ja 2—3 nädalat pääle
tagajärjetut paaritamist.
45
JOUU
)Ot
050
0*0
oo
0*0
oo
oo
050
OO
OO
„Ugala“
050
050
050
ÖO
OO
OO
050
0*0
oo
oo
050
oo
0*0
QO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
0*0
on oma senise ilmumisega näidanud, et tal ei
ole kohalikku võistlejat suuruselt ja sisuku
selt, et ta ei seisa kitsaste kihihuvide tee
nistuses, vaid et ta on huviküllane ja odav
ajaleht laiadele rahvahulkadele, mis suudab
täiel määral rahuldada kõiki rahvakihtisid
ühtlase huviga, nii et ta võib teed leida
igasse majja Valga linnas ja Valgamaal.
OO
OO
OO
oo
OO
oo
OO
oo
Igaüks telligu „Ugala“!
OŠO
OŠO
050
OŠO
OŠO
OŠO
OŠO
050
OŠO
050
OŠO
050
050
0*0
oo
oo
050
OŠO
OO
oo
oo
oo
oo
oo
oo
oo
OO
050
0*0
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
OO
050
ÖO
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
050
050
050
OO
OO
oo
oo
oo
oo
0*0
oo
oo
Tellinud »Ugala«, ei ole kellelgi vaja enam
ühtegi teist lehte osta, sest »Ugala« ei piirdu
üksnes kohaliku elu käsitamisega,vaid toob hu
vitavaid kokkuvõtlikke teateid tervest ilmast.
Rohked pildid, elav sisu!
OŠO
OŠO
050
ÖO
OŠO
050
0*0
ÖO
ÖO
ÖO
ÖO
050
ÖO
OO
nnnnnonnonoofx
nooo
Valga juht
Linnavalitsus, S.-Sepa tänav 1,
telefon 8.
Valga maavalitsus, Lai tän. 19,
telefon 2.
Valga jaosk. politseikomissar. Va
baduse tn. 6, telefon 10.
Raudtee 3. jaosk. abikomissariaat,
Vaksali puiestee.
Valga maksuamet, Aia tänav 16,
telefon 49.
Valga tolliamet, Valga jaamas,
telefon 50.
VIII aktsiisiringkouna Valga jaos
kond, Aia tn. 16, telefon 19.
Valga I jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga II jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga jaosk. kohtuuurija, Vaba
duse tn. 6, telefon 39.
Vaesteiastekohus, linnavalitsuses.
Valga teatrimajad.
„Säde", Vabaduse tn. 6.
Valga Seltskondlik Ühing, Kesk tn.
Avalikud telefoni kõnepunktid.
Valga telef. keskjaam, Kesk tn, 22.
Valga raudteejaam.
Haigemaja.
Linna haigemaja, Puiestee tn. 6.
Apteegid.
K. Pert, Kesk tn. 27, telef. 109.
H. Sõrmus, Vabaduse t. 26, tel. 72.
. Hoolekande asutused.
Vanadekodu, V.-Mäe tn. 2.
Laste varjupaik ja lasteaed, Poska
tn- 23.
Maamõõtja.
O. Luik, Vabaduse tn. 6.
Rahaasutused.
Eesti Panga osakond, Aia tn. 16,
telefon 18.
Valga Pank, Vabaduse t. 6, tel. 36.
Kriminaalpolitsei, Vabaduse tn. 6,
Eestimaa Tööstus-Kauband. Pank
telefon 11.
Valga osakond, Kesk tn. 15/17,
Valga vangimaja, Riia tn. 9,
telefon 55.
telefon 46.
Valga Ühispank, Kesk tänav 19.
Kaitsepolitsei, Kesk t. 27, telef. 29.
telefon 59.
Piirivalve, S.-Sepa tn. 21, telef. 16.
Linna koolid.
Läti konsul, Puiestee tn. 5-a, I linna algkool, Kesk tn. 3.
telefon 121.
II linna
algkool
Kuperjanovi
Valga postkontor, Kesk tn. 22,
tänav 53-a.
telefon 17.
III linna algkool, Lembitu tänav,
Pritsimaja, Puiestee tän., telef. 66.
telefon 74.
Tapamaja, Pikk tän., telef. 67.
IV linna läti algkool Vee tn. 1.
V linna vene algkool, Uus tn. 27,
Linna lugemiselaud, Kesk tn. 22.
üldhaigekassa, Aia tn. 9, telef. 79. VI linna algkool. Kungla tn. 23.
47
Juudi algkool, Poska tänav.
Saksa algkool, Riia tn. 5.
Eesti tütarlaste gümnaasium, Va
baduse tn. 13, telefon 24.
Poeglaste gümnaasium, Kuperjanovi tänav 8, telefon 140.
Vene eragümnaasium, Uus tn. 27.
Läti ühishum.-gümn., Vee tn. 1.
Linna tööstuskool. Puiestee tn. 4,
telefon 57.
E. Birkenthali käsitöökool, Kesk
tänav 1.
Muusikakool, Vabaduse tn. 6.
Valga notar.
H. Tuul, Vabaduse tn. 6, telef, 53.
Vannutatud advokaadid.
Vann. advokaat Ernst Õsso, Kesk
tänav 15/17, telefon 116.
Advokaadid.
Th. Villa, Kesk tn. 15/17, tel. 33.
E- Lillioja, Vabaduse tn. 6.
M. Laurits, Kesk tn. 27.
G. Valter, Jaani tn. 1. ,
J. Martinson, Kesk tn. 27.
J. Peri (eraadv.), Kesk tn. 31.
Arstid,
M. Brodovsky, Vabaduse tn. 5.
E. Gens. naiste-, laste- ja suguh.,
Jaani tn. 1.
E. Gross, sise- ja suguh., Kungla
tänav 7.
E. Jakobson, närvi- ja siseh., Tartu
tänav 8.
H. Konler, silmahaig., Jaani tn. 1.
G. Leisner, kõrva-, nina- ja kurguhaigused, Kungla tänav 13.
Lipkovski-Pärsimägi, Lai tn. 16.
J. Müllerson, sise- ja suguhaigused.
Vabaduse tn. 26, telefon 68.
P. Panov, Raudtee ambulants.
S. Polikovsky, Kuperjanovi tn. 10,
telefon 103.
Jenny Polikovsky, naistehaigused,
Kuperjanovi tänav 10.
A. Suija, silmaarst, Vabaduse t. 36,
telefon 118.
E. Sõna, Aia tn. 18.
A. Tamberg, laste- ja sisehaigused,
Kuperjanovi tn. 3, telefon 89.
Loomaarstid.
J. Niggol, linna loomaarst.
A. Schmidt, Tartu tn., Räni talu,
telefon 76.
Hambaarstid.
J. Goerts, Kuperjanovi tänav 10.
telefon 104.
R. Goerts, Kuperjanovi tn. 10.
M. Karolin, Kesk tän. 27.
Ruus, Kesk tn. 12, tel. 133.
E. Rääbis-Kihno, Vabaduse tn. 32,
R. Schein, Vabaduse tn. 22.
Z. Slomka, Kesk tn. 4.
Ämmaemandad.
M. Hanson, Kungla tn. 10.
E. Hinson, Kungla tn. 17—9.
M. Kalnin, Mesipuu tn. 6.
E. Kerson, Kungla tn. 3.
J. Kukrus, Vaksali puiestee 15.
E. Lambur, Kitsas tn. 1.
A. Meister, Lai tn. 16—4.
A. Roots, Poska tn. 7.
V. Schmajev, Aia tn. 9.
KinniiusseHsid.
Kindlustusselts ..Eesti", Kesk t. 19
48
Esimene Eesti Kinnituss. ,,EEKS .
Vabaduse tänav 6.
Arstid maakonnas.
V. Kasak, Hargla jsk. arst.
A. Raska, Karula jsk. arst.
K. Rauch, Sangaste jsk. arst.
K. Boening, Leebikus.
H. Saks, Pukas.
D. Golubjatnikov, Sangaste
Tsirgulinnas.
,, V. Grossthal, Karula apteek.
Dr.
,,
..
,,
Hambaarstid maal.
E. Reefschläger-Martson, Sangaste
Parvel.
Apteegid maal.
Hargla —- juhatab E. Sender.
Karula —- juhatab V. Grossthal.
Leebiku — juhatab P. Alver.
Puka — juhatab E. Peterson.
Sangaste -—- juhatab V. Korths.
Taagepera — juhatab J. Peep.
Tsirgulinna — juhatab H. Fricke.
Ämmaemandad maal.
S. Raud — Karulas, jsk. ämmaetn.
R. Miihle—Sangastes,
A. Jako — Hummulis, „
A. Runthal — Pukas, „
K. Heyer — Harglas, „
M. Gerbesson — Jõgevestes,
Tõrva juhi.
Arst dr. Bergmann, Tartu tn. 10.
„ dr. N. Hoven, Tartu tn. ö.
Loomaarst A. Neumann, Tartu t. 27
Linnavalitsus, Valga tn. 24.
Ühisgümnaasium, Puiestee tn. 1.
Linna algkool, Valga tn. 3
Politsei abikomissariaat, Veski t. 7.
Ühispank, Tartu tn. 2.
Laenu-Hoiuühisus, Viljandi tn. 1.
Postkontor. Valga tn. 7.
Eesti Panga ag., Valga tn. 7,
Hobusepostijaam, Tartu tn. 25.
A. Käärik — ämmaemand.
B. Timpka —
L. Laas-Reisenbuk, hambaarst.
Majaraamatuid
Sakala Trükikoda
Viljandis, Lossi t. 22, tel. 2-t>l, postk, 32
Põllumeeste
poolt kõige
lugupeetum on
liha- ia vorslikaualus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
Soovitan oma kauplusest kõrges hääduses igasuguseid lihakaupu, suitsusinke, j. m. võimalikult mõõdukate
hindaeega. Minu vorstitööstus töö
tab vilunud meistri juhatusel, mis
tõttu võin püsivas haäduses soovi
tada tee-, krakovi-, poola-, maksa-,
keele- jne. -vorste. Tellimiste pääle
tehakse igal ajal kõiksuguseid erilisi
vorstisorte.
Kes soovib hääd ja
piinlikus puhtuses valmistatud lihakaupa, see külastagu minu äri.
Austusega
M. Piibli Silsa- la varsllkaunlus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
50
Jalanõude, mütside, karusnahkade ja
igasuguste moeartiklite spetsiaaläri
Tõrvas, Tartu tänu nr. 2,
Soovitan oma alati täiendatavast ladust iga
suguseid hooajakaupu: meeste- ja naiste
rahva jalanõusid J. Põderi ja t. tööstusest.
Igasuguseid moodsaid talve- ja suvekübaraid suures valikus parematest kodu- ja
välismaa firmadelt. Talihooajaks Siberi ka
rusnahku kõrges väärt, soodsate hindadega.
Kodumaa ja välismaa tehaste suurepärased
veinid on kujundanud minu äri paljukülastava ostjaskonna. Nende veinidega loo
dan teenida edaspidigi oma tarvitajaskonda.
Oma äri olen täiendanud elavate lillede
müügiga, avades Tõrvas ainukese võimaluse
hankida pidulikkudeks juhtudeks igasuguseid
:
soodsaid kinke.
:
Et minu äris ülalnimetatud kaupasid
kõige suuremas valikus, maitsekohaselt
ja soodsate hindadega oman
dada võite, selles palun tõenduda.
Austusega L Süstil.
51
it^ägbtfggiiiMžžkuMäaiMiSKirfais
8*wa«ü
MHMfRti
on Sakala Kirjastusühi
suse väljaandel ilmunud
põnevad romaanid
.taisiili — mSmdc suffagi
Mõlemad sisaldavad üle 300
lehekülje tihedat trükki ja maksa
vad ainult 1 kroon eksemplar.
Müügil ,,Sakala" talituses,
Viljandis, Lossi tn. 22, telef. 2-31.
Jälle müüjatele
suured % %
LLiÄaöS
Ä. S§l&®ieis«sii
raadio-» muusikariistade- ja
elektromehaanika - töökoda
Valgas, Vabaduse tän. nr. 4.
Soovitab võistlemata
hääduses
sisseseadeid ja üksikosi,
ffSüMiSSIS
ja nende plaate, keeli
muusikariistadele.
Elektripirne,
elektritaskulampe
ja
patareisid.
Töö eest täielik vastutus.
Austusega
1 SiHteieiseit*
Otstarbekohased
rrt«Hkiu
tsekiraamafuid
soovitab laost ja trükib
kiirelt erisoovide kohaselt
Sakala Trükikoda
Viljandis, Loss* tn. 22,
!! Telefon nr. 2-31. !!
B
54
Kaubamaja
3. põder, poeg S filtri
Valgas.
Telefon 58.
Üks vanematest äridest LõunaEestis.
Ostab ainult hääd
kaupa esimestest kätest.
jÜI kimp — arisiht.
Väike vahekasu, aus, korralik
ja kiire teeenimme.
Ostame teravilja ja kanamune
suuremal ja vähemal arvul.
Suure läbimüügi tõttu kaup alati
värske ia hinnad võistlemata.
55
Ilmakuulsa Prantsuse kir
janiku Jules Verne surematu romaan
Reis maakera
fe%ggiMBaE«agaB^9E»BBBBB«a«EgBanBa
filaiaiss®
MM
Raamat, mis peab ole
ma igas majas ! Rah
va- ja kooliraamatu
kogude väärtuslik ja
!-! odav täiendus! !-!
Piüsiii ..SAKALA" MM
Viljandis, Lossi tän. 22, postk. 32.
36
J. Ilison
Tõrvas, Tartu tän. 2
Müüb hinnavääriliselt kirjutusmaterjali, koolitarbeasju, raamatuid, lastemänguasju, pil
diraamatuid, piltpostkaarte, päevapildi- ja
postkaardi-albumeid, j ooni stu s tarbe asju,
tulemasinaid, taskunuge’ j. n. e. j. n. e.
Kõige kasulikum ostukoht kirjutus
materjali ja pudukaupade alal on
J. Uison’i äri Tõrvas
Tartu tän. nr. 2.
57
Fotoateljee
i Järveküla
Viljandis, C. R. Jakobsoni tn. 20,
Valmistan igal ajal
igasuguseid
ülesvõtteid
ateljees ning igaühe
kodus kõigi kunsti
nõuete
kohaselt.
Maitserikkad suurendused igas suuruses ja värvis.
Igasuguste piltide asjatundlik klaasimine ja raa
mimine. Alati saadaval pildiraamid igas suu
ruses. Fotoamatööride tarbeid ja Viljandi ning
Valga ümbruskonna vaatekaarte
•• •«
1 oo
e
•«
•
i
kure ja korralik
Austusega
Riideäri
Vold. Neumann
Asut ! Q03.
Valgas.
Asut. 1903.
Kõige vanem, suurem ja ainuke
eesti riideäri taigat.
Suur maitserikas väljavalik kodu- ja välismaa
riidekauhast, mida otseteed vabrikutest ostan.
Juhuslikult ostetud suur partii meeste- kui ka
naister. riiet, villast, poolvillast ja puuvillast
mida poole hinnaga müüakse.
Suur valik meeste- ja naisterahva
kraenahkadest.
Vihmamantlid välismaa vabri
kutest väga suures valikus.
Kuulsad „Pfaff" ja „Vesta“ õmblusmasinad.
Ainuke kohalik ostukoht jällemüüjatele.
Aus ja korralik teenimine.
Eesti riidekauba tarvitajad, oma huvides ostke
riidekaupa ainult Eesti ärist.
BltMit ¥o!d. Heumasut. Valet».
Kõnetraat nr. 15.
Kodustele veinivalmistajatele soovitab
mai tserikkaid
velnipmlelisilte
mihnesugustes kombinatsi
oonides soodsa hinnaga
Salcal^Tfiiidteia
:: Viljandis, Lossi tän. 22.
::
Telefon 2-31.
Postkast 32.
60
TiktfeTõrva kaudu, telefon nr.
39.
Ostan linavarsi, murtud linu ja takku.
Soovitan enne müüki linakiu %°/o ja
väärtus kindlaks teha.
Niisama võtan linu ümbertöötamiseks vastu.
Töö hääduse eest täielik vastutus.
Suurendatud sisseseade tõttu on võimalik töötada
ilma järjekorda ootamata.
Müüa head ehitustakku.
Kõige austusega
J. Hiiop.
1 MMmtsml
elektro-mehaanika ja raadioäri ning töökoda
Valgas, Vabaduse tän. 4.
Elektri-armatuurid, laualambid, siidikuplid,
elektrisisseseade materjalid, voolumõõtjad
ja jõumasinad. Elektrivalgustuse ja jõu
sisseseaded.
raadioapar., häälekõvendajad jne
Akkumulaatorite
$1
laadimine
O. Ritson
Teen igasugu kella- ja kullasepa töid. Graveerimine. Töö korralik. Hinnad mõõdukad. Töö
eest täielik vastutus.
Ostan kulda ja hõbedat ning maksan kõrget hinda.
Parandan igasugu väikesem, masinaid ja aparaate.
oiavam ostukoht oa Tiivas
kolontaai- ia ehilusiaaterfaSoovitan igasuguseid toiduaineid. Ostan ja müün
rukkijahu, kaeru, otri ja igasuguseid põllusaadusi.
Müügil hooaja ehitustarbeid, klaasi ja tellis« « « « kive soodsate hindadega. * * « «
Ostan
igasuguseid kodu- ja metsloomanahku
kõrgemate päevahindadega.
62
Tõiva Ühispank
Tõrvas, Tartu tän. nr. 2.
Kõnetraat 21.
Võtab raha hoiule ja maksab
ajakohast protsenti.
Annab laenusid mitmesuguste
kindlustuste vastu, diskonteerib
veksleid, saadab raha igasse
kodumaa linna ja alevisse ja
toimetab kõiksugu pangatalitusi
Ühinemine on jõud — koonduge endid Tõrva
Ühispanga umber.
Juhatus.
I auhind.
1 auhincL
kõige suurem ja täielikum plekisepatöökoda
Tõrvas, Veski tän. nr. 11.
Valmistan omas töötoas piimaveokanne ja kõiksugu
plekknõusid, mis vastavad praeguse aja nõuetele.
Tööde hinnad odavad, kuid töö mitte halvem kui
välismaa oma.
Tinutan seest- ja väljastpoolt vanu piimaveo-kanne,
ning vanadele uute põhjade, kaante ja lukkude panek.
Katan igasuguseid plekist katuseid ja panen kohale
vihmavee- rennisid ja torusid. Uute viljakuivatiste
sisseseaded ja vanade parandused.
Töö kiire, korralik ja vastupidav.
Kõige austusega
63
!♦ Põder.
t
'0'^r0-^r0B0**»'0‘
♦
♦
*
0
♦
♦
Pwnariii- ii püiiilii
0. RcMmM
*
0
I
0
Valgas. Kesk I8n. nt. 15.
t
♦
0
I
*
0
t
£
*
0
l
e
♦
0
Et minu tööstus sel alal kõige
suurem ja täielikum on, siis ostate
ka k ö i« c odavamalt
0
sa
*
♦
&
*
PHSllkC,
♦
*
*fSllIilf«l
ia kiiki mataselaskeid
<ž>
I
♦
I
0
.
§»
Reinlioidi
i W puiisärfikaigpSusest
i
0
k
|
$
♦
#
i
0
$
0
}
0
0
t
t
$
I
$ -*«%*> ♦ **%»- 0
-**%*> 0
^1#
^
$ *^» &
0 *%“- #
Kes kehval majandusaastal tahab kokku
hoida, see tehku omad sisseostud
Koorküla
kus saadaval kõiksugu esimesejärgu tarbeained. Hää
sisseostu ja suure läbimüügi
tõttu on võimalus kõikide
kaupade hindu alandada imestusväärse odavuseni.
Iseäranis odavalt snöön
külida liimi.
Ostan kroonlinaseemet ja
ristikheinaseemet ning mak
san kõrget päevahinda
Aupaklikult
P. Maasile.
|jV
M
Sakala Pank
Viljandis, Lossi tn,, oma majas
Sakalamaa suurem ja
vanem rahaasutus
Põhikapital 250.000 kr.
Pank maksab hoiusummade
päält kõige kõrgemat aja
kohast protsenti.
Pank annab laenusid ja
toimetab kõiki muid panga
operatsioone.
Pank avatud kella 9—2-ni
Te1efonid:
juhatus 3,
üldine 14.
Panga juures kinnitusaktsiaseltsi
„E E S T I L L O I D4' pääage ntuur.
JUHATUS.
VaataTulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
T...Tulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
Toimetanud A. Annus
—ssii--,.....
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
...........
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
; „Meltsi“ willatööstus
Tartus,
Meltsiweske t. 8
.
Wene tän. nr. 1
(wastu Meltsitiiki)
(wastu end. puusilda)
Walmistab kõige rutemalt, kokkuhoid
likumalt ja korralikumalt igasugust
lõime- ja koelõnga ning ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist
: sukalõnga :—:
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8-55
Soowitan omast talurahwa ehitusmaterjaali- ja
koloniaal kauplusest wõimalikult odawa hinnaga:
Lupja
Tsementi
Pilliroogu
Kriiti
Wärnitsat
Wärwisid
Akna klaasi
Ukse lukke
Ukse ja akna hingi
Naelu igat sorti
Põllurammu
Äkkeid, atru
Rauda,, terast
Süsa, soola
Nööri, nahka
Heeringaid
Inglise seebi kivvi
Kampfoliumi
Masina ja tsilindri
õli jne.
Müük suurel ja wäiksel arwul
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8 55
Tulu-kalender
„UKU“
1925
f/
II ^stakäik
Toimetanud A. Annus
x^MAlUKO^z
^“ö - .
Uue omaniku poolt awatud ja uuesti läbi remonteeritud
HOTELL-RESTORAAN
„MOSS“
Tartus, Uueturu tänaw nr. 25
Eeskujulikud numbrid. Esimese klassi
köök ja kabinetid. Sisemaa ja wäljamaa weinid, liköörid ja napsid.
Teeninrne kiire ja korralik.
Austusega omanik A* Siimus*
K. Pant ja Ko.
Riidekauplus
Tartus, Suurturg nr. 17
Soowitab odawate hindadega
meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet,
pruutidele ja leerilastele
kle'diriiet,
siidi salle ja rätte, schieierid, perenaistele hääd kanga lõ-me, walmis-
Kuulajad. Iga kuu 1. ja 15 PetseriS. Iga kuu 10. ja
25. Lauras Iga kuu 20. Irboska jaama juures. Iga kuu 21.
Mana Irboskas. Iga kuu 5. Rootowos. Igal pühapäewal pääle
1. ja 15. kuupüewa Tallinnas hobuste laat.
Westehigu.
Köi ma oma sõbra jsisres käisin.
Meie olime Olliga koolis hääd sõbrad. Kui Ollil reh
kenduse ülesanne kuidagi wälja ei tulnud, olin mina jalapäält
walmis teda aitama, ehk kui sõbrad kisklemise juures mul
riided wõi kõrwalehe katki rebisid, oli hääsüdamline Olli
kohe mu kallal nõelumas. Kui teised poisid ja tüdrukud val
lutasid, hundikuhjasid tegid ja itsitades üksteist kõdistasid,
istusime meie ilusaste puu wilus ja mängisime tedretäheliste
kiwikestega mis kõginal.
Ma elasin tol ajal oma sõbrannaga nii mõistlikult kui
seda ühe tütarlapsega teha wõib.
Kuid kade wanapoiss Aeg, kes noorte lähedust häämeelega ei salli, weeretas mulle oma ratta harude wahele, ja ma
sõitsin tahtmatalt nagu preester sea seljas, kuigi mitte Marsi
pääle, siis ikkagi kaugele.
See oli ühel perekonna-õhtul, hus muude seas ka keegi
neiu üles astus. Ilus neiu, teate, kes minu silmad nagu magnediraud nööpnõelad oma poole kiskus.
Tants algas. Ja et ma tantsida ei osanud, pidin ma abi
tult päält wuatama, kui üks mu sõber selle iluduse tant
sima wiis.
Oh, iga löök nende pisikeste jalakestega õhku käis nagu
wikerpuuri keerd mu südamesse, mis seesuguste torkiniiste
tõttu ikka suuremaks ja suuremaks paisus, õigem, üles paistetas.
Eneses tegin ma aga ühe kindlaks: tingimata tantsima
õppida.
Minu onu oli sirewile woodis haige, arwas, et ta surema
hakkab ja andis selle tõttu oma raha kõik mulle, sest et ta
sellega enam midagi mõistlikku pääle ei osanud hakata, kuid
jäi aga ise kogemata . . . elama.
Raha oli aga minu taskus ja raha eest osta kas wõi ku
radile noor ema.
Minu jõukuse tõttu muutusid siis ka pidud, ballid, lõ
bustused, öösised jalutamised, pehme woodi mõnusas toas,
mille kohal õnnistaw ingel seinal oli, musud pisikestelt huul
telt, millede päältnägijaks ainult temakese wäike hiiretaoline
ja minu lai, midagi wana lagunenud wallakoolimaja sarnast,
nina olid,
Ja kõige selle tagatipp oli — mitte just iseäraline asi, —
ma kosisin Mary ära,
Saatus kärutas mind oma naisenukukesega N, linna.
Ma olin kindel selle pääle, et abielu, kuni ta weel noor
õnnelik on, sest et meil Maryga aastat paar mõnusaid päewi
ligikaudu juba seljataga olid, olgugi, et kaelustamised ja mu
sud harwenesid.
Iga asi aga tüütab pika pääle ära.
Ma sain kuulda, et Olli N-s elab ja koguni minu sõbra
naine on,
Kohe wõtsin nõuks teda waalama minna.
Kui ma weel poissmees olin, polnud mul midagi selle
wastu, et noormees kellegi naisega kui sõbraga iima libeda
„woodrita“ läbi käib. Ka nüüd polnud mul meesterahwa ja
naisterahwa, olgu see naise wõi pruudi tõsise sõpruse wastu
midagi.
Ma seadsin sammud sõbra poole, et sellele rõõmust põrutawat uudist kuulutada, et ma tema naise lapsepõlwe sõber
olen, kuid kahjuks — sõpra ennast polnud kodus.
Ja teise naisega kahekesi olla - , .
- Meie inimesed teame ju kõik, et see tingimata midagi
iseäralist on.
Kuid, wõtaks neid , , , Olli ja Mary olid ka sõbrannad.
Ja nüüd sain ma näha, et sõprus palju enam halbtust toob,
kui ta ise wäärt on.
•
Istume Olliga lauas ja ajame, nagu kaks wana sõpra ku
nagi, juttu, kui korraga akna kaudu märku antakse, et Mary
kah Olli poole külaliseks tuleb,
Olgu sinu ülewalpidamine küll kui tahes aus, aga naisterahwas, kui ta sind teise naisterahwa juurest tabab, usub si
nust ikkagi midagi, mille tõttu sinu naine end sinust „tüssatud“ tunneb olewat
Ma teadsin seda, ja Olli teadis ka, missugune Ewa ise
loom on ja et ma mitte oma naisega kogemata kokku ei põr
kaks, peitis mind oma kappi.
*
Suurepäraline on kuulata, kui naised oma mehi arwustawad. Kas oli Olli ettewaatlik, wõi oli see tõeste puhtast
südamest, kuid Olli oli täitsa oma mehega rahul, kuna mina
Alfred Otsingi
matupid. ja masinakirj.
kursused
Tartus, Lai tänaw nr. 23, II korral.
Raamatupidamine, kaubanduse rehkendus,
kirjawahetus, masinal kirjutamine jne.
Kursuste lõpetajatele diploom ja wõimalikult
koha kuulamine.
oma omale liig pääletikkuw (seda sõna tuleb muidugi ümber
pöördult mõista), auahne, isemeelne, paks jne, olla.
See oli kõik nii lõbus kuulata, kuid — Olli mees tuli
koju , . , ja korraga . . . läks kapi uks lahti.
Sõber kohkus ja kahmas käed rusikasse.
Surm wõi elu! . .
Wiudi, olin ma sõbra jalge wahelt läbi, ja weel nii õn
nelikult, et sõber kummuli kukkus, ning punusin koju poole.
*
Oi, missuguseid magusaid asju mulle mu Mary süüks an
dis, ja kui ma wastu seletada püüdsin, ütles ta midagi, mille
tõttu mul suu pärani lahti jäi.
*
Ta jäi kindlaste seda uskuma, et minu külaskäigul Olli
poole mingisugune „salasiht“ pidi olema.
*
Et Ollit kahtluse alt päästa, läksin sõbra poole. See wõttis mind pükawa hirwitusega wastu:
„Ah, ära püüa seletadagi, ma tean küll. . . Hi-hi-hi! .
Ja sõber awaldas mulle rahuliku kahjurõõmuga, et meie
nüüd tasa olla. Ta olla minu äraoleku ajal Maryle liig lähene
isik ja tunda end tema juures päris kodu olewat.
*
Olime trahteris. Esimese pitsi juures palusin ma sõpra
niisugust waheldamist järele jätta — sõber naeratas ainult.
Kümnenda pitsi juures panin ette endid naistest lahu
tada lasta — sõber raputas pääd.
Sajanda pitsi juures tegime aga naiste ärawahetamise
kauba maha.
Ja pagana pihta! Hästi tegime.
Ja et see wahetus ka naistele wastumeelt ei olnud, ei
awaldanud nad oma „pääde“ tegewuse kohta wähematki
protesti,
See, mis meil siis tüliaineks oli, kui Mary weel minu ja
Olli sõbra naiseks olid, on nüüd naljatamiseaineks, ja ma
kuulen õieti huwitawaid asju sõbrast ja Maryst sest ajast,
kui ta weel minu naine oli.
Mary, kelm, ise jutustab, kuidas ta mind ninapidi wedanud.
Olgu mis on, kuid mina usun nüüd, et õnnelikke abi
elupaare palju enam oleks, kui naabrid oma naised ära wahetaksid.
G—ris.
tänaw 37
Tartus
D. Rööpman’i
saapatööstus ja kauplus
Walmistab
säärsaapaid, kamasse, naisterahwa
saapaid ja kingi, laste saapaid
ja sandaale.
Wõtan tellimisi ja parandusi igatseltsi jalanõude
pääle wastu.
Annan täieliku wastutuse töö wastupidawuse kohta
kuuest kuust kuni aastani tingimisel, kui minu töö selle
aja jooksul lahti peaks tulema, parandan töö wea ilma
hinnata (kuna wabrikud seda ei tee).
Ärist alati saada paremat sorti
saapa määrdeid, nööre, kummi kontsaplekke jne.
Hinnad wõimaiikuit odawad.
Raatuse t. 37.
Austusega D. Rööpman.
9
Reform woodi ja elektromehaanika tööstus
Tartus, Erne tänaw 45-47, korteri kõnetraat 8-29
A ERNE
Walmistatakse igusugu raudtoru woodisi.
Igasugu woodidele reform põhjasi.
Wahh wooilM alaH ^aadawal*
Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult.
Hinnad odawad. Edasimüüjatele kõrged protsendid.
P. S.
Elektri walgustwe je jaamade sisseseaded:
mootorite, düna mode, veepumpade ja igasugu aparaatide
ülesseaded ja parandused.
Raamatupidajate Wast. Abiandm. Selts
annab alaliselt
kaubandusteaduse, raamatupida
mise, uute keelte ja masinkirja
kursusi
Koha soowitus ja masinal ümberkirjutus
Tartus, Promenadi tänaw nr. 9
ri
Kupletist
A. Garris’e
kirjastusel on ilmunud järgmised
Kupleede repertuaar
I wihk
H
»
IH
„
IV
„
Naljaettekanded piduõhtudeks
Lähemal ajal ilmub
n
»
Grimeerimise õpetus
Pääladu P. Prants’i raamatukaupluses
Tartus, Raatuse t, 4.
| W. Tillmanni sawitööstus I
4
/*•'
W
H
:||j
Tartus, Aleksandri tänaw 109-111, kõnetr. 5-24
Walmistab ahjupo-te — v/alge, rohelise, pruuni klaasiga ja ilma, igasuguseid sawinõusid, nagu kausse,
potte, lillewaase jne. joonistuste järele tehakse igasuguseid sawitööstusse kuuluwaid töid. Wõtab oma
pää e igasugust ahjutööde tegemist ja parandust
žp
11
H
7]
l
]
lüilsEPä Hiirt Hui. B-chmann|
jg]
W
Tartus, Wene tänaw 9
Walmistab tellimise pääle
jgj
lM|
| meesterahwa töid |
K
Töö kiire ja korralik.
Hinnad vastutulelikud.
Karl Zeiger‘1
saapatööstus
Tartus, Tähe tänav; 64
Wõtab tellimisi ja parandusi igasugu
jalanõude pääle wastu. Töö kiire ja
korralik. Hinnad wäljaspool wõistlust
e^air~E ooa I 11 >(s)
cN- 11 !■ °°° -t 11
Jl _h. P°a_?IL_lL^SS£.
■^Fll E POO a lfe^~
l
A. Lehela
□
5
herrade-daamide juuksetööstus
Tartus, Tähe tänaw 62
ln
I
I
Suur wäijawalik teaatri parukatest wäljaüürimiseks. I
I
Wõtab tellimisi wastu teaatri grimeerimise pääle
linnas ja maak Alati saadawal schminki,
kreppi, kleepi jne.
Tisleri tööstus
d Al. Russak, Tartus d
Aida tänaw 13, kõnetraat 7-40
S
R. NATUS
Wiljendie," Tüsta täeaw 22, telefon 59
rmrmTnrrrm.HiHmmTmrrn
Asutatud 1883 aastal
QtixtiXmfmECarThIIhumiti
Spetsiaal-tööstus:
kõiksugu kodukoetud wiliaste, povlwillaste,
puuwillaste ja linaste kangaste
wärwsmifie, wanutamise, pressimise je käärimise jaoks
Pääle selle weeh kõiksuguste kantud naisterahwa ja meesterahwa riiete, wiliaste, puu
willaste ja linaste lõngade wärwimise jaoks,
Keemiline
pesemisekoda
kõiksugu pidu- ja leerikleitide, siidirätikute ja
meesterahwa suwiülikondade ja pesemisekoda
akna eesriiete ja lambanahkade jaoks.
Wa» t».wötmise kohad r
Tallinn, Narwa maantee 26, oma ladus
Tallinn, Suur Pärnu maantee 22, L.
Kossow’i juures
Tartu, Riia tänaw 2, Ramiro Bergi j.
Tartu, Raatuse tänaw 16, Ramiro
Berg i juures
Paides, A. Ahlmann’i juures
Pärnus, Jenesele tänaw 5, I. D. Lewini juares
Pärnus, Rüütli tänaw, Lewin'i juures
Wõrus, I. Pajo juures
Türi-Allikul, I. Estenthafi juures
Tapa, W. GabrieFi juures
Madise, Jakob Grossi juures
Wõhma, I. Kuldkepp’! juures
Rõngu, E. Kuusi juures
Tarwastu-Mustla, I Lapp’i juures
Randnu-Sangla, Karl Wariku juures
Kohila, H Kask’i juures
Kilingi-Nõmme, M. OtstaweVi juures
Hagudi, H. Oja juures
Suure-Kõpu, I. Pillau juures
Karksi-Nuia, R. Radloffi juures
Abja-Paluoja, Hans Rist’i juures
Mõisaküla, Eduard Saawa juures
Rapla, I. Staub’i juures
Simuna, P. Stockmari juures
Taagepera, Toomberg i juures
Jõhwi, I. WinkeFi juures
Puhja, August Tuwike juures
Elwa, M. Margus'e juures
Haapsalu, L. Abels*i juures
Petseri, Eduard Päiw i juures
B.............
"
.... """""'.... ...........
"""'
11,11
EI
Sadulsepa tööstus
fi. Hudauua
Tartus, Holmi tänaw 9
Walmistab kõrges hääduses kõiksugu hobuse
riistu. Jällemüüjatele protsendid. Ühtlasi wõetakse wastu tellimisi mööbli ja wankri
polstertööde pääle.
li
—---------- ———--------------- -
’ -B
0™---------------------------- ---- -------------------------------------------------- —-------- E
Spet&ial wankritelgede ja wedrade netallt6õstns
Hirsch ja Juurup
—
Tartus, Waksali tänaw 21, kõnetraat 2-40
—
Soowitab omast Udust kõrges hääduses liht ja
patent wankritelgi, wedrusid, mutrisid ja
krantsisid kõigis mõõtudes.
Parandatakse kõiksugu põllutööriistu ja masinaid.
Tellimised täidetakse otsekohe. Hinnad mõõdukad.
l1
"■
.... ■■■■■ —■
. .....
... —B
I
Rätsepa töökoda ’
J. WOSMI
Rüütli tänaw 18- Tartus
i Wõtan kõiksugu tellimisi meesterahwaste kui ka
|
,I
naisterahwaste tööde pääle wastu oma kui
wÄ
ka tellija materjalist. Töõ kiire ja korralik.
M
• Teen kiirelt ja korralikult kõiksugu kellade paran| dustöid. Töö püsiwuse ja täpipäälse käigu eest
j
täielik wastutus. Rahulolematuse korral saab
I
makstud raha tagasi
Suurturg nr. 4, Raekoja; kõrwal, Tartus
g
A. Horn
|
| kella- ja kullasepa töökoda |
ffl Maitserikas wäljawalik kõiksugu ajanäitajaid, kaelaS ehteid, broschesid, schlipsinõelu ja suur wäljawalik
uurikette, portsigaare.
Rl Töö kiire ja korralik. Hinnad wõrdlemisi mõõdukad.
U
g
i
M
Rätsepa tööstus Ed. Anni
Tartus, Pihkwa tänaw 38
Waimistab sõjawäele hästi passiwaid
wormi riideid- Teen ka erariideid ja
kasuka töösid korralikult.
Kõige parem ja kasulikum
jalanõude ostukoht on
Söögiturg nr. 3, Tartus
wastu. kaalukoda
Hugo Korol
Soowitan suures wäljawalikus kõiksuguseid
meeste, naiste ja laste jalanõusid ning sandaale.
Wõtan ka tellimisi igasugu
jalanõude pääle wastu.
Töö on korralik ja hinnad mõõdukad.
E. Hunti trükk, Wilj andis 1924.
Tehnika- ja mehaanika töökoda
Puiestee t. 49
R. AUSTA
Puiestee t. 49
Tartus.
Wõtan kõiksugu lukusepa ja mehaanika, rehepeksumasinate,
põllutöömasinate, jalgrataste parandustöid wastu
Walmistan täis patent aidalukkusid
Müük wähemal ja suuremal arwul. Jällemüüjatele hääd prots.
Häid jalanõusid
saab
A. UlemannT
saapaärist
Suurturg 3, kõnetr. 1-37, Tartus
M
ELTSI^e
VIllATööSTU J
Tartus,
Meltsiweske tänaw 8 ja Wene tänaw 1
Kõnetraat 6-29 ja 8-88.
Walmistab tellimiste paale
igasugust lõime- ja koelõnga, ühe-, kaheja kolmekeerulist kampsoni- ja sukalõnga.
Töö hääduse, kokkuhoidlikule
ja korralikule paale saab Ise
äranis suurt rõhku pandud.
Müüb ladust:
igasugust walget ja halli koelõnga, ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist suka- ja kampsonilõnga, halli ja walget lõime lõnga,
mitmewärwilist kampsoni lõnga
VaataTULEV EESTI
TÄHTRAAMAT.
1923.
Hind 10 marka.
E....TULEV EESTI
TÄHTRAAMAT. 1923. Hind 10 marka.
E. T. K.
EESTI
E. T. K.
TARVITAJATE KESKÜMISUS Üleriikline tarvitajate- ja majandusühisuste suur, kaubanduslise ostu-müügi ja omatööst. keskkoht. Pääkontor: Tallinnas, Viruvärava puiestee 15. Tarvitajateühisuste organiseerimine, koondamine ja ühistegeline nõuandmine. E. T. K. liikmeks on 254 tarvitajate- ja majandus ühisust 278 kauplusega ja 100.000 üksikliikmega. Põllutööriistade, kunstväetusainete, rauakaupade, toi duainete, majatarbete, riide- ja pudukauba, naha- ja tubakakauba, õlide, määrete, kalastustarbete, raamatukauba ja kirjutustarbete hulgamüük tarvitajate- ja ma jandusühisustele. Põllusaaduste ühismüügi korraldus ja väljavedu. Üldine kaubamüük 1922 a. 10 kuu jook sul 11/2 miljardi marka.
Omatööstusettevõtted : Kartulitööstustehas, aiandus ja põllupidamine — Põltsamaal. Kalasoolamis- ja konserveerimisasutused— Tallinnas, Baltiskis, Saaremaal, Kolgas ja Rammusaarel. Saeveski ja laualadu — Tallinnas.
Kaupade tellimine, kinnitus - ja veotalitus kodu, ja väljamaal. Autoühendused reisijatele ja kaubaveoks järgmiste kohtade vahel: I. Põltsamaa — Jõgeva, II. Põltsama — Võhma, III. Jõgeva — Mustvee. Teateid autosõitude kohta saab E. T. K. Põltsamaa tehaste kontorist, telefon 50, Jõgeva Majandusühisusest, telefon 34 ja Võhma Majandusühi susest, telefon 14.
Ainult oma ühistegelisest asutusest ostes ehk ühistegelisele asutusele müües vahaneb tarvitaja ja põlluharija vaheltkauplejatest ja jääb kõik kasu ostust-müügist temale enesele.
TULEV EESTI TÄHTRAAMAT.
1923 ,Kirjondusmi (5.92 44MATUYOGS
Ilmub kaks korda kuus hulga piltidega päevasündmus test ja tegevustest ning mitmekesise lugemismater jaliga, kus hulgas Uks pikem valitud romaan. KAASANDENA MITMED RAAMATUD JA VÄRVIPILDID. Üksikud n-rid müügil raamatukauplustes ja ajalehemüüjatel. =========
NÕUDKE MAKSUTA PROSPEKTID.
========
Toimetus ja tallitus: Tallinnas, Lai t. 38, telef. 18-66.
Eesti Karskusliidu kirjastus nr. 103, Tartus.
Mis ütleb objektiivne teadus alkoholi kohta ? Dr. R. Tamm. 1. Etüül-alkohol, kõigi alkoholiliste jookide joovastav osa, on üldine-protoplasma mürk, mis vähemal hulgal halvab, suuremal hul gal aga surmab iga taime ja looma, viimaste hulgas ka inimese rakke, neid elavate kudede ja orgaanide algosakesi. 2. Alkohol on eestkätt närvikude mürk. Mida kõrgemal are nemisastmel loom, mida täielikumalt väljaarenenud ta närvikava, seda suurem on alkoholi mõju ta närvikava peale, nagu eriti inimese närvikava peale, mida ta oma mõjumise algusest peale järk-järgult halvama hakkab. Selle probleemi peenem analüüs on kindlaks tei nud, et alkohol halvab kõige enne just peaaju kõrgemaid funktsioone, nagu energiline mõtlemine, arvustamine, õigluse-, kõlbluse- ja ilutunne, tahtevõim jne., s. t. just neid peaaju funktsioone, mis inimest loomast kõrgemale tõstavad, mis teda õieti inimeseks teevad. On need kõrgemad valitsevad peaaju funktsioonid halvatud, siis pääse vad alamad tungid, soovid ja instinktid, mis inimesel ja loomal enam vähem ühised on, omapead talitama, ilma arvustuseta ja taltsuta mata. Kõik tuleb nüüd esile ja ilmsile, mida muidu arvustav mõte, õiglus-, kõlblus- ja ilutunne nõnda ütelda omast tsensuurist läbi lasta ei võinud. Eksikombel peetakse seda võhikute poolt pealiskaudsel vaatle misel kesknärvikava tõelikuks ergutuseks, tõelikuks elavuseks, rõõ muks, julguseks, jõuks jne. 3. Alkohol kahandab nii vaimlise kui ka kehalise töö viljakust. 4. Kordava alkoholi tarvitamise järele tekib harjumus alkoho liga, mis hiljem otse käskivaks, sundivaks kombeks võib muutuda. 5. Et kauakestva alkoholi tarvitamise juures ikka sama effekti (tagajärge) saada, peab joodava alkoholi hulka aeg-ajalt suurendama. Tähendus: Punkt 4 ja 5 all nimetatud alkoholi omadused on need, mis algajatest ja mõõdukatest võtjatest ikka ja ikka uusi joodikuid juure teevad. 6. Kauakestva või kroonilise alkoholi tarvitamise järel tekivad .inimese tähtsates sisemistes orgaanides (nagu, sooled, maks, süda, veresooned, neerud) muutused, mille juures orgaanide erilised kuded viga saavad ja kõdunema löövad (degenereeruvad). Kõdunevate or gaanide tegevus muutub puudulikuks ja õõnestab sellega kogu orga nismi elu- ja tegevusvõimet. Inimene saab enneaegu kehaliselt ja vaimliselt sandiks, kes loovat tööd teha ei suuda, sageli veel teiste armuabi tarvitab.
3 1. Lapsed ja alaealised on alkoholi vastu palju õrnemad kui täiskasvanud. 8. Olles protoplasma mürk ja rikkudes kogu organismi, rikub alkohol ka sugunäärmeid. Joodiku vanema kehas alkoholi läbi riku tud sugurakust areneb sigituse järele haige, ebaloomulikkude oma dustega alaväärtuslik inimene. 9. Eelmistest punktidest on järeldatav ja väga suure statistilise materjali poolt kinnitatud, et alkoholismiga käib käsi-käes haiguste ja surevuse tõus, rahva tõu rikkiminek, kuritegude rohkenemine, töö viljakuse langenemine, rahva vaesemaks jäämine jne. jne. 10. Igaüks, kes natukenegi inimesearmastusliku, osavõtliku pil guga inimeste elu tähele paneb, on näinud, kui palju pahet ja õnne tust toob alkohol perekonna ellu, selle ühiskondliku elu algüksusse, lastekasvatusse, õppiva noorsoo arenemisse, omavalitsuste tegewusse, riigielu juhtimisse jne- jne.
Märkide ja aegade seletused. • = noor kuu 9 = esimene veerand • = täis kuu q = viimane veerand k. = kell; m. = minut; p. = päev; e. 1. ™ enne lõunat ja tähendab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. 1. == pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösel; s. — sün dis; 1 = suri. Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab IdaEuroopa aega ja on väljaarvatud ainult Tartu jaoks. Teistes kodumaa linnades, mis Tartuga sama laiuse kraadi all (58°231) seisavad, tuleb õige aja kättesaami seks kalendri arvudele lihtsalt järgmised aasta jooksul muutmatud arvud juure lisada: Viljandi -}- 4,5 min., Pärnu + 9 min., Kuresaare + 17 minutit; peale ülesloetute kodumaa linnade on juurdelisatavad arvud muutlikud. Päikese või kuu tõusuaeg tähendab silmapilku, kunas päikese või kuu ülemine äär vaatepiiri alt nähtavale tuleb, loojamineku aeg, kunas see äär ära kaob.
4
Päikese ja kuu varjutused. 1.
2. 3. 4.
1923 aastal on: Osaline kuu varjutus 3 märtsil. Algus k. 4 28 m. e. 1. lõpp k. 6.36 m. e. 1. On meil näha. Ringkujuline päikese varjutus 17 märtsil. Algus k. 11,50 m. e. 1. lõpp k. 5,39 m. Näha Atlandi ookeanis ja Lõuna Aafrikas. Osaline kuu varjutus 26 aug. Algus k. 11.52 m. lõpp k. 1.27 m. p. 1. Ei ole meil näha. Täieline päikese varjutus 10. ja 11. sept. Algus 10. sept. k. 8.15 m. lõpp 11 sep. k. 1.20 m. e. 1. Varjutus näha Ameerikas.
Aastaajad. Kevade algab 21. märtsil. Suvi algab 23. juunil. Sügis algab 24. septembril. Talv algab 23. detsembril.
Pühade ja puhkepäevade seadus. Riigikogu poolt 20. nov. 1922 a. vastr võetud. Riiklisteks pühadeks ja puhkepäevadeks loetakse järgmised päevad : 1) Uusaasta (1. jaanuar); 2) Kolmekuninga p. (6. jaanuary; 3) Palvepäev (21. veebruar); 4) Iseseisvuse päev (24. veebruar); 5) Suur Reede (30. märts); 6) Ke vade- (Ülestõusmise-) pühad 3 päeva (1., 2. ja 3. aprill); 7) 1. mai (1. mai); 8) Ristipäev (Taevaminemise püha) (10. mai); 9) Suviste pühad (Nelipühi) 3 p. (20., 21. ja 22. mai); 10) Jaanipäev (24. juuni); 11) Jõulupühad 3 p. (25., 26. ja 27. detsember).,
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (31. märtsil); 2) Suviste pühade (Nelipühi) laupäeval (19. mail); 3) Jõulu laupäeval (24. detsembril); 4) Vanal aastal (31. detsembril).
1923. aastal on 365 päeva.
5
Jaanuar — Näärikuu.
ed 2.2 >&
Päikese tõus loojam. t. m. t. m.
**1 Esmasp. Uusaasta. F. Fählmann s. 19 9,02 2 Teisip. [1798. 20 9.02 3 Kolmap. ® 4.33 e. 1. 21 9.02 4 Neljap. 22 9.01 5 Reede 23 9.01 :;:*6 Laup. Kolmekuninga p. 24 9.— 7 Pühap. 25 8 59 8 Esmasp. 29 8.58 9 Teisip. 27 8.57 10 Kolmap. Paavli p. @ 2.54 e. 1. 28 8.56 11 Neljap. K. Hermann + 1908. 29 8.55 12 Reede 30 8.54 13 Laup. J. Hurt t 1906. 31 8.53 14 Pühap. Korjuse p. 1 8.52 15 Esmasp. 2 8.50 16 Teisip. 3 8.49 17 Kolmap. Tõnise p. • 4.41 e. 1. 4 8.48 18 Neljap 5 8.46 19 Reede 6 8.45 20 Laup. 7 8.44 21 Pühap. C. Freundlich f 1872. 8 8,42 22 Esmasp. 9 8 40 23 Teisip. 10 8 38 24 Kolmap. 11 8.36 25 Neljap. D 5.59 e. 1. 12 8.34 26 Reede 13 8.33 27 Laup. 14 8 31 28 Pühap. M. Veske s. 1843. 15 8,29 29 Esmasp. 16 8.27 30 Teisip. 17 8.25 31 Kolmap. 18 8.23
Laup.| J. Liiv t 1913. @ 12.09 p.l. 18 8.35 3.30 19 8.37 3.29 2 Pühap. I Kristuse tulemise p. 20 8.38 3.28 3 Esmasp. 21 8.40 3.27 4 Teisip. 22 8.42 3.26 5 Kolmap. • 3.30 e. 1. 23 8.44 3.25 6 Neljap. Nigula p. 24 8 45 3.24 7 Reede 25 8.47 3.24 Nigula-Maarja p. 8 Laup. 26 8.48. 3.23 9 Pühap. 11 Krist. tulem, p. 27 8.50 3.23 10 Esmasp. 28 8.51 3.22 11 Teisip. 29 8.53 3.22 12 Kolmap. 30 8.54 3.21 Lutsina p. 13 Neljap. 1 8.55 3.21 14 Reede • 4.38 e. 1. 2 8.56 3.21 lõ Laup. 3 8.57 3.21 16 Pühap. III Krist. tulem, p. 4 8.58 3.21 17 Esmasp. 5 8.59 3.21 18 Teisip. 6 8.59 3.21 19 Kolmap. 7 9.— 3.22 20 Neljap. 8 9.01 3.22 Tooma p. 21 Reede 9 9.01 322 22 Laup. 10 9 02 3.23 Talvealg.k.10.52.IV Krist. Pühap. 23 24 Esmasp. L.Koidulas.1843. [tul. p. 11 9.02 3.23 [9.33 e.l. 12 9.03 3.24 **25 Teisip. I Jõulu p. **26 Kolmap. II „ J. Kunder s. 1852. 13 9.03 3.25 **27 Neljap. III „ [Fr.R.Kreutzvald s.1803. 14 9.03 3.26 3.27 Süüta laste p. (S. 1856. 15 9.03 28 Reede J. F.Viedemann + 1887. J. Bergmann 16 9.03 3.28 29 Laup. 17 9.03 3.29 30 Pühap. 18 9.03 3.30 31 Esmasp. Silvester.
17
Laadad. Kui laadapäev laupäeva peale langeb, siis peetakse laat järg misel äripäeval ära. Kuulaatu peetakse: Petseris — iga kuu 1. ja 15. päe val., Irboskas — iga kuu 21. päeval, Laura alevis — iga kuu 20. päeval. Värskas, Slabodka v. — iga kuu 10. päeval. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva. Jaanuar. 2 Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures — 7. Tartus, aastalaat, 3 näd.; Orgital, Märjamaal ; Võrus — 12. Veinjärve v. Vahu k. — 15. Laekveres, Simuna kihelk. — 17. Koluveres, Kullamaa kihelk. — 21. Mehikoormas, Meeksi v. — Imavere v., end. Päia kõrtsi juures — 23. Haapsalus ; Valgas ; Rasinal, Võnnu kihelk. — 24, Paides ; Jõelehtmes. Veebruar. 2. Raplas ; Hallistes — 4. Võrus — 5. Alliku v. Oisul, Järvamaal ; Tõrva alevis ; Keblaste m., Mihkli kihelk.; — 6. Nar vas — 9. Pärnus ; Rakveres — 10. Raasikul, Harjumaal ; Räpinas ; Antslas — 11, Põltsamaal — 12. Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal ; Jõgewa alevis ; Baltiiskis — 16. Viljandis, 8 p. — 17. Tartus — 18, Nina külas — 19. Paides — 20. Ravilas, Kose külas, Harjumaal ; Vasknarvas — 21. Muhu-Suure vallamaja juures ; Valgas — 25. Võ rus, 8 p. — 25. Lihulas — 26. Võõbsus — 28. Viljandis — Audrus, reedel enne vastlapäeva. Märts. 1. Piirsalu v. Risti jaama juures ; Jõgeval — 3* Jõh vis — 4. Kiviloos, Peningi v. — 5. Kirbla v. Läänemaal — 6. Pet seris — 8. Iisaku m. Virumaal ; Kurista v., end. Aidu kõrtsi juures ; Tumalas, Uuemõisa v. — 9. Jakobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.; Emmaste v., Hiiumaal; Kohila v,, Hageri kiriku juures — 10. Kõo m., Viljandimaal ; Suurejõel, Uue-Vändras ; Vatlas, Karuse kihelk. ; Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi juures ; Puhjas — 12. Ellamaal ; Ardu külas, Triigi v.; Ambla v.; Võrus — 13. Riidaja m..Viljandimaal 14 Kodijärve v., Kambja kihelk.; Vaimastvere vallamaja juures. Laiuse kihelk. ; Mastjala vallamaja juures ; Imavere v., Käsukonna m., Pilistvere kihelk.; Mõisakülas — 15. Raplas — 16. Rannu v., end. Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal — 18. Võhmuta v., JärvaJaani kihelk.; Keilas ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Sangaste kirku juures; Kallaste külas, Kodavere kihelk. —• 20. Taevere v. Viljanidimaal; Kuresaares ; Märjamaal; Jüri kiriku juures, Rae v, — 21. Ulila v., end. Väike-Ulila m. — 22. Albu vallamaja juures, Järvamaal — 23. Varnjas ; Valgas ; Leisi alevis — 24. Laekveres, Simuna kihelk; Laiuse v, Mõra m. — 25. Voldis — 26, Sulbi alevis, Kärgula v.; Vahastu v., Järvamaal ; Võlla-Kihlepas, Pärnumaal ; Vana-Pranglis,
2
18
Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi juures, Saaremaal; Kasepere poe juures, Kloostri v.; Paides ; Valguta m., Pritsu jaama juures — 31. Mustvees — Põltsamaal, reede enne 15. märtsi.
Aprill. 1. Juurus, Harjumaal; Pindi v. Reevi m. Rõuge kihelk. — 2. Alajõel, Virumaal ; Antslas ; Põlgaste v., Võrumaal _ 8. Pärsamaa v., Roopaka k., Saaremaal ; Vaivaras ; Kastre-Võnnu v., end. Suitsu kõrtsi juures — 9. Udernas, Elva jaama juures — 10. Ellamaal, Sooniste v.; Petseris ; Loona vallamaja juures, Saare maal — 12. Võrus — 14. Nina külas ; Hummulis, Soe kõrtsi juures ; Vastse-Kuuste v., Koorvere külas — 15. Tapal ; Saru vallamaja juures, Võrumaal — 16. Voltveti-Keremal — 18. Tarvastu v., Mustla alevis ; Vigala kiriku juures, Läänemaal ; Rahu külas, Saaremaal ; Veinjärve v., Vahu külas — 19. Kilingi-Nõmmes ; Viitnal, Kadrina kihelk.; Rogosi v., Luutniku m. — 20. Lihulas ; Tartus ; Alavere v., Alavere mõisa juures ; Kuresaares ; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21. Väike-Maarjas — 23. Orajõel — Kublis, Pärnumaal ; Vasulas, Tartu lähedal — 24. Lohusuu v., Lohusuu k.; Vastseliina vallamaja juures, Võrumaal ; Petseris — 25. Peri v., Võrumaal; Narvas ; Roosikus, Zooru v., Võrumaal ; Kõiguste kõrtsi juures, Saaremaal ; Koonga vallamaja juures, Pärnumaal ; Saulepi v., Varbla kihelk.; Märjamaal — 26. Jõgeval — 27. Saare v., Maarja-Magdaleena kihelk. — 28. Taevere v., Viljandimaal ; Käru v., Lauri raudteejaama juures ; Rak veres ; Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi juures ; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Valgas,, Ahja-Kärsal, Võnnu kihelk.; Stolbova k., Panikovitschi v. ; Kolga v., Liival ; Võtikvere v., Vaiatu kõrtsi juures — 30. Vastse-Nõu m., Nõu kihelk.; Haanjas, Võrumaal. — Viljandis, neljapäeval p. Ülestõusmise pühi; Põltsamaal, reedel enne jüripäeva. Mai. 1. Kergu alevis ; Nissis, Riisepere v. — 2. Tõrva ale vis; Vändra alevis ; Vaikna v., Päri mõisa juures ; Roelas, end. Torma jaama juures ; Alamustes, Kõlliste v. — 3. Kavastu v., Koosa k.; Lille-Hiiekõnnus ; Nuustaku alevis ; Soodlas, Anija v.; Kaarepere v., Pikjärve kõrtsi juures — 4. Pärnus — 5. Haapsalus ; Palal, Ko davere kihelk. — 6. Järvakandis — 7. Põlva kiriku juures, Peri v. — 8. Tahkurannas, Võiste kõrtsi juures — 9. Uue-Antsla vallamaja juures ; Häädemeeste! — 10. Vana-Roosa vallamaja juures; Uduve res, Jakobi kihelk.; Kuivajõel, Harjumaal — 11. Reolas, Tartu maal — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. ; Võrus ; Antslas — 14. Karilatsi. v., end. Karilatsi kõrtsi juures ; Holstre vallamaja juures. Viljandimaal — 15. Kuresaares — 16. Paides — 18. Sangaste kiriku juures — 19. Mehikoormas — 20. Haiba poe juures, KirnaKohatu v. — 22. Võõbsus — 23. Valgas ; Mätjaküla karjamaal, Pär samaa v. — 26, Petseris.
19
Juuni. 5. Viljandis — 12, Paides — 13. Voltveti-Keremal — 14. Vastse-Kuuste v., Lootvina k. — 15. Märjamaal — 16. Tapal — 20. Võhmuta v., J-Jaanis ; Mustvees — 21. Võrus — 26. Viljan dis; Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal ; |Piirsalu v., Risti jaama juu res — 27. Põltsamaal 28. Rakveres. Juuli. 1. Valgas ; Haapsalus — 3. Palmse v. Viitna kõrtsi juures; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris — 8. Taagepere valla maja juures — 10. Tarvastu v., Mustla alevis — 14. Leisi alevis, Saremaal, 8 p. (riide laat) — Karksis, Pärnumaal — 18 Tõrva alevis — 20. Pärnus — 23. Kuresaares, 23 VII—5 VIII (riide laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus. 3 näd. — 10. Kuresaares — 12. Vana-Võidu vallamaja juures, Viljandimaal — 15. Tuhalaane vallamaja juures, Viljandimaal — 18. Loodi v., Viljandimaal — 21. Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal — 23. Valgas — 25. Võrus ; Naroova-Jõesuus — 26. Paides ; Mõisaküla alevis ; Kaarli m., Viliandimaal — 28. Petseris ; Holstre vallamaja juures, Viljandimaal — 30. Rakveres — 31. Helme m. ; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Vändras,
■ September. 2. Taevere v., Suure-Jaani kihelk. — 3. Selis, Tõstamaa kihelk. ; Narvas — 5. Viljandis — 6. Meeri v., VastseNõu m.; Võõbsus ; Vastemõisa kõrtsi juures, Viljandimaal — 7. Hum muli v., Soe kõrtsi juures ; Vana-Kariste vallamaja juures — 8. Olust vere raudteejaama juures ; Peningi vallamaja juures, Harjumaal ; Hallistes — 9, Puiatu m., Viljandimaal — 10, Kilinge-Nõmmes ; Tapal ; Kärstna m., Viljandimaal ; Ellamaal, Saaremaal ; Puhjas. — 11. Lelle-Hiiekõnnul — 12. Maasi v., Tageverel; Kose v., Kriuscha k. ; Mehikoormas — 13. Isaku mõisas ; Valgas ; Soosaare v.. KolgaJaani kiriku juures — 14. Viitina vallamaja juures ; Alliku v., Oisul ; Kuresaares; Nina külas — 15. Jõgeval; Abja-Palu-ojal; Tammistes, Pärnu kihelk ; Saulepi v., Varbla kihelk. — 17. Uduveres, Jakobi kihelk. ; Räpinas ; Uusna m., Viljandimaal — 18. Sindis ; Sangaste kiriku juures; Alavere v, Alavere m.; Kaarepera v. end. Pikjärve kõrtsi juures — 19. Kergus, Jakobi kihelk. ; Kogula v., Kallikülas — 20. Pindi v,, Leevil, Võrumaal; Vigala kiriku juures — 21. Rõuge kiriku juures, Võrumaal ; Taheva vallamaja juures ; Vahastu v., Järvamaal ; Pärsamaa v., Võlupe kõrtsi juures ; Orajõel-Kablil — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides ; Holdre mõisas, Helme kihelk.; Järvakandis ; Sürgavere mõisas, Viljandimaal. — 24. Võrus ; Kirbla v. — 25. Tartus ; Antslas ; Loona vallamaja juures, Saaremaal; Võlla-Kihlepas, Pärnumaal ; Paatsalu v. — 26. Pööraveres, Jakobi kihelk.; Tallinnas — 27. Põlva kiriku juures, Võrumaal; — 28 Põlt samaal ; Kuresaares ; Tori alevis — 29. Ambla alevis ; Kirepis, Rõngu kihelk,; Keblaste m. — 30. Haanja mõisas, Võrumaal. 2*
20
Oktoober. 1. Audrus : Vaikna v., Peri m. juures ; Rasinal, Võnnu kihelk.: Uuemõisa v., Mehamäel; Koiga v., Liival — 2. Roelas, end. Torma jaama juures ; Tõrva alevis ; Märjamaal — 3. Vändra alevis ; Lindoral, Loosi v. ; Laanemetsal, Suure kõrtsi juures, Võru maal ; Narvas ; Kavastu v., Koosa k. — 4. Kuivajõel ; Baltiiskis ; Rõuge v, end. Sanna kõrtsi juures ; Palmses, Viitnal, Kadrina ki helk. Reolas, Kambja kihelk. —- Roosikul, Zooru v.; Lihulas — 6. Tapal; Jõhvi alevis ; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. — 7. Vil jandis; Hageris, Kohila v. — 8. Mustjala mõisa juures. Saaremaal : Pukal, Sangaste kihelk. — 10. Imavere v.; Valgas ; Suurmõisa v.. Hiiumaal — 11. Kilinge-Nõmmes — 12. Leevi alevis ; Keilas ; lllukal, Kuremaal; Tartus ; Pärnus ; Vastseliina vallamaja juures — 13. Kurista v,, end. Aidu kõrtsi juures ; Rakveres ; Võrus — 14. Albu vallamaja juures, Järvamaal; Petseris — 15. Raplas ; Kolovere m.; Rannu v., Kulli karjamõisa juures ; Saru vallam. juures, Võrumaal — 16. Muhu-Suure valla magasiaida juures, Saaremaal — 17. Nuusta kul; Koonga vallamaja juures, Pärnumaal — 18. Väike-Maarjas ; Lohusuus ; Võõbsus ; Kuresaares; Taevere v., Suures-Jaanis ; Suumaste külas, Hiiumaal — 19. Tarvastu v, Mustlas; Rogosi v., Lutsniku m.; Põlgaste v., Puuskarul ; Jõelehtmes ; Vastse-Kuuste v., Lootvina m. — 20. Kõlliste v., Tillel; Vana-Roosa vallamaja juu res; Veinjärve v., Vahu k.; Uue-Antsla vallamaja juures 21. Haapsalus ; Loosi v., end. Holsta kõrtsi juures ; Kastre-Võnnu v ,end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula v., Sulbi alevis 23. Kõo m. Viljandimaal ; Moisekatsi alevis ; Kasepere kõrtsi juures, Kloostri v, ; Vasulas, Tartu lähedal ; Sooniste v., Ellamaa kõrtsi juures — 24. Krootuse m., Kõlliste v.; Laatre v,, Sangaste kihelk. 27. Saare vallas, Maarja-Magdal. kihelk.; Laekveres, Simuna kihelk. 28. Voltveti-Keremaal; Võhmuta v.. J-Jaanis ; Puurmanni v., Piknurme k.; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures ; Taageperas — 29. AhjaKärsal, Võnnu kihelk.; Stolbovo k., Panikovitschi v.; Võtikvere v.. Vaiatu k. — 31. Mõniste vallamaja juures ; Sindis. November. 1. Jahobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa v., Mätjakülas — 2. Laiuse v., Mõra m. ; Paides ; Suurejõel, Uue-Vändras; Palal, Kodavere kihelk. — 4, Nissis, Riisepeie v. — 5. Antslas ; Vissi kõrtsi juures, Kambja kihelk. — 6. Kaare pere v., Kassinurmes; Rõuge v., end. Alakõrtsi juures — 7. Valgas : Elvas — 10. Jõgeval ; Lähtru v. — 11. Võrus ; Viljandis — 12. Karilatsi v., end Karilatsi kõrtsi juures ; Kuresaares ; Ardu külas. Triigi v. — 14, Tartus; Käru v., Lauri jaama juures — 20. Piir salu v., Risti jaama juures ; Haibas, Kirna-Kohatu v. — 23. Paides ; Mustvees — 25. Raasikul, Harjumaal — 26. Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi juures — 28. Voltvetis; Põltsamaal; Keilas — 29. Korsakovos, Panikovitschi v.; Võrus — 30. Vigala v., end. Poti kõrtsi juures.
21
Detsember. 1. Tapal — 2. Juurus — 3. Alajõel, Virumaal ; Valgas ; Jõgeval — 5. Amblas — 7. Kallastel — 8. Rakveres ; Vil jandis — 10. Jüri kiriku juures, Rae v. — 11. Narvas, 3 p. — 12. Vändras; Martna kiriku juures; Võhmatu v, Järva-Jaanis — 14. Nina külas ; Antslas ; Pärnus — 15. Võrus ; Kohilas, Harjumaal — 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi juures — 18. Pööraveres, Jakobi kihelk.; Paides — 19. Jõhvi alevis — 20. Võõbsus ; Märja maal — 22. Mustvees — 23. Sulaojal, Krüüdneri v. — 28. Varnjas ; Valgas —- 29. Vasknarvas — Lille-Hiiekõnnus, esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha — Põltsamaal, reedel enne 15. detsembrit.
Mis on „Eesti Karkusliit," kus ta asub ja mis ta teeb?
Karekueliite (end Eesti Karskusseltside ASIuSI Kesktoimkond) on kõigi Joo mise vastu võitlevate organisatsioonide, asutuste ja isikute ühendaja ja keskkoht Eestis.
Paxelneliinn66 juhatuse asukoht ja kantKOISRuslidu selel on Tartus, Jakobi tän. 8 (postkast 86, telefon 404).
Karekneliit korraldab võitlust joomise AMISLMSi vastu kõnekoosolekute, jut luste, karskustundide, kongresside, näituste, tabelite, pil tide jne. kaudu; annab välja karskussisulisi raamatuid, ajakirju, lendlehti jne. ; teeb karsklaste koondamise tööd täisealiste, õppiva noorsoo ja sõjaväe keskel kui ka kirik likes ringkonnis, tööliste ja vangide seas ; annab karskuspüüetele kohtadel ainelist toetust, õhutab hariduspüüdeid, sporti, kunsti ja kirjandust kui karskustöö abinõusid ;
22
püüab kodust lastekasvatust paremale järjele tõsta ja sea dusandluse peale mõjuda selles sihis, et rahvast alkoholi kiusatusest peasta; peab sidemeid alal alkoholi vastu võitlevate asutustega kodu- ja väljamaal — ühe sõnaga : teeb kõik, mis võimalik, et kõrvaldada joomist, kui ühte kõige hädaohtlikumat pahet meie rahva elus ja luua alko holivaba kultuuri.
Igaüks, kellel kallis on iseenda, oma järeltulijate ja oma rahva hea käekäik ja tulevik, astugu ühendusse
„Eesti Karskusliiduga".
Mis on iga kodaniku kohus? Astuda karskusseltsi liikmeks, kus selts olemas ; kus aga ei ole seal asutada ühes oma mõtteosalistega iseseisev karskusselts või moodustada ükskõik missuguse hariduslise seltsi juure karskusosakond ; kus aga niisugused seltsid puuduvad ja nende asutamine raske, loodagu ko halik karskusrühm. Kuidas üht või teist teha, selleks pöördagu — ülemal antud adressil — „Eesti Karskusliidu" poole.
23
Üks kurblugu. See, mis teile siin jutustan, ei ole mitte mõni kirjanduslik väljamõeldus, vaid kibe tõde, läbielatud ühest kasakohvitserist, kellega juhtumisi kohtasime il masõja aastail. Mis elas üle tema, võib juhtuda ka paljude teistega, ja hoiatuseks neile otsustingi üles kir jutada selle kurbloo. — Algas minu kannatamine, — nii jutustas minu juhusline tuttav, — varsti peale pulmi. Tolle ajani oli mul häda tundmatu. Olen rikka Teereki kasaka poeg, kes üle küla oma võõraste-vastuvõtlikusega tun tud oli. Maja oli meil, nagu öeldakse, täis karikas. Oma viinaistanduste tõttu oli neil viina alati külluses. Hoidus ta neljakümnepangelistes vaatides, suures kivikeldris. Viina rohkus oli lõbu peapõhjuseks, mis kunagi me majas ei vaikinud. Tarvitati vähematki juhust, et kutsuda võõraid ja korraldada joomingut, laulu, tantsu, tihti ka dshigitovkaga. *) Mitte alati, muidugi, ei kutsutud võõraid sel leks, et üksi neile lõbu pakkuda: isa armastas ise juua. Kuid juua ilma mingi põhjusete on kasakale häbiks: joodikud meil au sees ei ole. Teine asi — seltsimehe likud joomingud selle ehk teise rõõmusündmuse puhul. Ja sarnasteks sündmusteks, peale kõigi väikeste ning suurte kiriku-, riigi- ja oma kasakapühade, olid laula tused, varrud, matused ühe ehk teise sugulase pool ja, enesestmõista, nimepäevad. Vahel näis aga isale vähe ka neist ettekäändeist joomingute korraldamiseks. Siis võttis ta kavaluse abiks: heitis sängi ja tegi end haigeks. Naabrid, kuuldes tema haigusest, tulid teda vaatama, aga kui juba kord võõras inimene maija tulnud, on kasakal häbi võõrustamata tede ära lasta. Toodi lauale napsi, suhupistet, ja *)
dshigitovka — ratsavõistlused.
24
võõrad jõid, et soovida haigele kiiret paranemist. Isa muidugi tänas, s. o. jõi omakord, rääkis, et kergen dust tunneb, ja palus veel kord omale tervist soovida. Võõrad soovisid südamest, isa tänas jälle ,.. Peagi andsid vägevad kasakalaulud kogu ümbruskonnale teada, et tralling meie juures täies hoos. Laulukisa peale il musid ka noored, ja õuel algas tants . .. Sarnasest olukorrast ümbritsetuna, kasvasin mina, isa ainus poeg, kaugel igast murest ja hädast. Ehk minu isa küll liht kasak oli, kuid mind tah tis ta olivitserina näha ja seesuguse eesmärgiga andis mu junkrukooli. Õpiaastad möödusid tähelepanematult, ikka samade joomingute tõttu, nüüd juba seltsimeeste keskel. Ülemus vaatas me prassingute peale mitte ai nult läbi sõrmede, vaid koguni hääkskiitvalt, leidis, et see on paremaks abinõuks kasvatada meis julgust, vah vust ja üldse kangelase vaimu. Peagi uhkustasin ma oma kodukülas ohvitseri pagunites. Jäi üle ainult naist võtta. Abiellu astusin ma armastuse järele, sest teisiti ma abielu ei mõistnud. Pulmi pidasime nii, et sest kaua külas kõneldi. Laiali sõites soovisid pulmalised meile ainult üht: poega. Üldse, poja sündimine on ka sakale auks ,■ tüdrukuist pole kombeks ülepea kõneldagi: neid häbenetakse. Andudes üldisele meeleolule, ütlesin minagi mitte ükskord oma noorele naisele:Vaata, naine, olgu tingimata poiss ! Naine vastuseks naeratas ainult õnnelikult ... Ent hiljem kadus naeratus ta näolt, ja mida kaugemale läks aeg, seda kurvemaks ta muutus. Tihti leidsin teda sängist haiglasena. Läbikäimises minuga sai ta ärritatuks tundmatuseni. See koik mõjus mu peale halvavalt. Siin tundsin esimest kord, mis tähendab halb meeleolu.
25
Algul seletasin kõike seda naise seisukorraga, ent siis langes mu hinge mingi tume kartus, midagi sarnast paha etteaimdusele, ja ma muutusin veel kärsitumaks, tigedamaks ning ikka sagedamini jäin kauemaks tee nistusse ainult selleks, et eemal olla mind rõhuma hak kavast kodusest õhkkonnast. Asjata oleks vist ütelda, et kodused joomingud meie majas ikka harvemaks jäid ja ka lõbu polnud neil endist . . . Ükskord leidsin ma naise pisarais. Ma imestasin : ilmaski polnud ma talle halba teinud; elas ta ju täielikus kül luses ja mõnususes,—mis pidid siis tähendama need pisarad? Lõpuks oletasin, et naine kardab .vist tuleviku pärast : kuidas mitte ehk kurvastada mind tütrega. Tahtus trööstida teda: — Ära karda, mu armas! Kuigi tütar, siiski armas tan sind ikka endiselt. Ent see ei avaldanud mingit mõju. Tõsi, naine kuivatas pisarad, kuid ta silmad olid endiselt täis kar tust. Pöördes näokese minu poole, kuid vaates kuhugile kaugusse, ütles ta tasa : — Ma kardan . . . — Aga mida siis, mu armas? — Ma ei tea isegi, aga mul on hirm . . . Kõik hingasid majas nagu raskendatult. Isa käis ikka sagemini ja sagemini kottu ära. Ema pidas nõu ämmaemandatega. Teatati naise omastele. Nädala pärast sõitis naiseema. Tubades kostis ta vali jutt : — Ristipoega tahan, ristipoega! Tingimata! Ämm vadistas muretult, vaadeldes kord mind, kord naist. Meie meeleolu ei libisenud kõrvale ta pil gu eest. — Rõõmustama peate, mis te norutate, nagu ma taksite kedagi! Noh, minuga te juba norutada ei saa .. Ma teen teile kähku elu sisse ! , . . Ja end koduselt sisse seades, oodates teatud aja
26
kättejõudmist, oli endiselt muretu. Nädala pärast omas ta lõbusus aga kunstliku iseloomu. Ja veel nädala pärast vaikis kõik meie majas, nagu looduses äikese eel . . . Ja siis tuli lõpuks päev, mis surmani mu meele jääb. Naine lamas sängis, oigas, karjus. Majas askeldati. Et mitte tülinaks olla, läksin saali. Minutid, tunnid venisid piinlikus ootuses. Toast, millesse nüüd koondatud oli kõigi tähelepanu, ilmusid aegajalt ema, ämmaeit või naiseema. Nad ruttasid kiiresti läbi saali söögituppa või kööki, võtsid säält mõne asja ja kadusid jälle ukse taha. Ämm nähtavasti sai aru mu piinast. Ta püüdis nüüdki olla rõõmus, julgustas teisi, leidis silmapilgu ka minu jaoks. — Ärge ärrituge asjata. Kõik läheb hästi. Küll näete tunni kolme pärast toon ma teile poja . . . Hää hing! Ent mul oli nüüd ükspuhas, poeg ehk tütar, kui aga kõik mööduks õnnelikult, lõpeksid need ei kellelegi tarvilikud piinad ... Tunni nelja pärast suurenes jooksmine. Sain aru, et tähtsam silmapilk läbi ja nähtavasti õnnelikult. Rin nust tungis tahtmata kergenduse ohe. Mul ei tulnud siis mõttessegi, et suurim õnnetus mind alles ees ootas ... Ei aimanudki kohe seda . .. Ämm astus sisse, hoides ettevaatlikult kätel midagi suure pitsitatud linna mähitut. Ent ta vaade oli enam kui kohmetu. Silmadest paistis segadus. — „Tütar!" — välksatas mus mõte. Ämma rõhutud ilme aina lõbustas mind. Kah asja mille üle kurvastada! Jumalale tänu, et „sääl" kõik hästi on, tütre vastu pole mul aga midagi. Ning juba täitsa rõõmus sööstsin ma ämma poole: — Noh, mis? Tütar? Mis siis ... Ma olen ka tütrega rahul ... Nagu vastumeelselt ja vaevaga vastas ämm:
27
— Tütar on tütar, aga tõesti ei tea ma, kas näidata teile teda — M—i—s?!
Ämm lähendas oma kandami minule, heitis otsus tava liigutusega lina kõrvale ja üteldes: „Seda ei ootanud ma tõesti !“— hakkas äkki valjusti, hüsteeriliselt nutma... Mitte kohe ei seletanud ma oma õnnetust, mis peitus selles pitsihunnikus. Esiteks silmasin ma ilusat musta peakest, kuid siis langes mu pilk lapse näole, ja hirm valdas mu liikmeid. Ma ei suutnud enam enese üle valitseda ja langesin kui halvatu toolile . . . Lapsel olid... hundi lõuad, — hundi kurk* ) ..................................................................................... Naisele esialgul üldse ei näidatud last. Kui ta paranes veidi ja kõik teada sai, polnud ta ahastusel piiri. Meie maja tühjenes lõpulikult. Tihti, istudes ka hekesi naisega, mõlgutasime ühist mõtet, ühist soovi — et saatus koristaks õnnetu lapsukese. Ja mida võisimegi muud soovida vaesekesele, missugune tulevik ootas teda ? Kuid tüdruk, nagu kiuste, ei surnud. Vähehaaval liarjusime temaga ja hakkasime isegi armastama. Vae sekesel olid imeilusad silmad, vaiksed, selged sinisil mad, mittelapselikult tõsised ja kurvad. Võimaluse puu dusel naeratada suuga, naeratas ta silmega . . . Ent see veetlev silmade ilu kõrvuti hundikurgu eemaletõu kava inetusega aina suurendas me valu : meeletuseni kahju oli vaesekesest. Oh, kui ometi oleks võinud üks kõik mis hinnaga kaotada ta näokeselt seda inetust I Me poleks kohkunud ei millegi ees ! Aeg möödus. Tihti istudes pikil taliõhtuil ja vaa deldes me väikest, andusime naisega meeletuile unistu*) Hundikurk (palatum fissum, BOIIHBS nacTb, Wolfsrachen) — loode puuduliku arenemise tagajärjel tekkinud suulae lõhe enamiste ühendatud päälmise lõhkise huulega (jänese mokk, = labium fissum S. leporinum, 3854bs ry6a, Hasenscharte.)
28
sile. Meile näis, et õnn veel võimalik me lapsele. Praegu vähemalt ei tea ta aimata veel oma õnnetust ja seepärast ei tunne sest valu, kuid kas ei saaks seada nii, et ta ilmaski sest teada ei saaks ja alati tun neks end õnnelikuna? Me teeme seda! Kaotame ma jast kõik peeglid, kõik, mis vähematki peegeldust võiks anda, et laps iialgi ei näeks oma nägu. Inimesed või vad talle ütelda? Me põgeneme inimeste keskelt, läh me mägedesse, seal mõnel ligipääsemata kaljul ehitame väikese majakese, ja selles las muretult elab me väike maimuke, kesk ilusaid mägesid, lilli, puid . . . Kõik see kujutelm näis meile nii teostatavana, et me ei soovinudki enam surma tütrekesele, veel enam, kui ta juhtus haigeks jääma, palusime ärdasti, et Jumal talle tervist annaks. Ent elu toimis teisiti. See, mida ihaldasime vare malt, sündis nüüd: ühel kevadpäeval külmetas me mai muke, oli paar päeva haige ja suri . .. Ja kujutage: selleasemal, et hingata kergendatult, püüda unustada kogu seda lugu, kurvameelusin ma veel enam. Mälestus sest noorest elust ei annud mulle rahu. Peale tütre matuseid jätsin maha teenistuse, vanemate maja ja ... naise. Senini ühendas meid naisega ühine häda, ühised unistused lapse tulevikust. Nüüd katkes ka see side, ent pöörduda tagasi abielu armastusele kartsime: kui järsku kordub samasugune lugu? Ei, parem ei midagi, parem abielutus, — ja me lahkusime teineteisest omavahelisel kokkuleppel. Väsinuna ja purustatuna asusin elama suuremasse linna, ja et vähegi unustada minevikku ning täita elu tühjust, andusin hoolega lugemisele. Ent lugesin teatud valikuga : kirjatarkuse merest tahtsin leida vastuse ainult ühele küsimusele, mis kivina lasus mu peas : kuidas „see“ juhtus? Lugesin läbi otsatu arv raamatuid anatoomia, füsioloogia, embrioloogia ning mu arstitea
I
29
duse alalt, ent otsekohest vastust mind piinava küsimuse peale ei leidnud. Ja ükskord, väsides lugemast teaduslikke raama tuid, võtsin ühe kergema sisuga kuukirja ja otsides mõnda meelepärast lugemispala, leidsin selle lõpus mär kuse „Alkoholi mõjust suguvõsa peale". Selles märku ses teatati, et ühel Pariisi Akadeemia istangul esinetud aruandega kahe silmapaistvama õpetlase poolt katsete üle erisuguste organismide juures, et kindlaks teha al koholi mõju joodiku sugukonna peale. Ja tagajärg oli see, et kogu organismi ebaloomulikkus on märgatav juba esimese põlve juures, kuid eriliselt tuntavalt on mõju nud alkoholi tarvitamine just teise põlve peale: südame ebaloomulikkus, maksa- ja neeruhaigused, ergukava rikked jne., avaldatud isegi arvamist, et ka sarnased kehalised vead, nagu sõrmede puudulik arenemine, hun di kurk ja muud sellesarnased väärused alkoholi liigtarvitamise tagajärjel võivad tekkida. Lugedes neid ridu, tardusin, raamat käes. Siis sellest, võib olla tekkiski hundi kurk. Armuline Jumal! Siis selles avalduvad me joomingute tagajärjed! Kuid miks pole meile koolis räägitud sellest ? Miks pole meid hoiatatud ? Miks pole meile seletatud, millistele hirmsatele hädadele ja õnnetustele tasandame teed, ülistades oma lauludes viina ja juues endid täis sigaduseni? Tõsi, mäletan, me vana usuõpetaja oli joomise vas tu, ähvardas meid isegi põrguga selle eest. Veel nüüd mäletan ta sõnu : „Joodikud ei päri jumalariiki" ... Ent see oli jumalariik! . . . Jätsime sel ajal jumalariigi harilikult vanade naiste kasutada, aga mis põrgusse puutub, siis ei tahtnud ükski meiesarnane mehepoeg end sellest heidutada lasta! Ent kas oleksin ma joo nud, kui oleksin teadnud, et satun sellesse põrgu, mil les nüüd istun! ... W. W — er.
30
Ilmus trükist ============
ja saada kõigist raamatukauplusist
===========
Ladu: Eesti Karskuslidus, Tartus, Jakobi tän. 8, .telefon 404.
Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkonna väljaanne
Noorsoo kirjavara nr. 51.
Eesti autorite seeria.
Peeter krahv Mannteuffel. Hind 40 marka. Kirjandusajalooline raamat tähtsam teos varasematest Eesti kirjandusest, tingimata tarvilik kõigis koolides. Samuti tarvilik kõigile kooli-kogudele. Ei tohiks ka puududa üheski raamatukogus.
Villem
elupuevad
Kuulsa Soome kodukasvatuse õpetaja
Vilho Reima raamatute seeriast „Kodu ja Kasvatus" on senni ilmunud ja raamatukauplusist saada : Kodu on rahva süda Hind 30 mk. ) Tõlkinud 30 mk. % Leeni PloompuuSõnakuulmise kool„ 30 mk.) Vesterinen. Mäng kasvatusvahendina. 50 mk. Tõlk. E. Kutsar. Abikaasa valimine„ Ilmumas : 30 mk. Tõlk. E. Kubjas. Enesekasvatuse algmed„
Eraldi soovitatavad hää kirjanduse sõpradele, kes ku nagi tutvunenud ühega neist, nõutab omale tingimata ka kõik teised. Enam kui ühelegi muule kirjanikule ütlevad kõik laste vanemad, kasvatajad ja rahva sõbrad Vilho Reimale tänu tema hääde raamatute eest.
EESTI KARSKUSLIIT.
31
Kasulik ostukoht
:: koolidele, raamatukogudele, kon- == (j toritele, kantseleidele ja igaühele. U Täieline koolide varustus.
0 0 X Alati ladus kooli-, teadusline ja ilu-% : kirjandus. Kõik õpeabinõud, vihud, :: -kaustikud, tindid, suled, pliiatsid, %: kriidid, krihvlid, tahvlid, sirklid, pins-: :: :: :: lid, mallid jne, jne, jne. :: :: ::
2:
0 Joonistusmaterjalid. Joonistusmaterjalid. 0 4Kõik kontoritarbed. A 13 Äriraamatud, tseki-, kviitungi- ja t: :.
X Portefeuille‘id, rahataskud, daamide käekotid. X U Reisu- ja käsikohvrid.U :. Hinnad võistluseta. Jällemüüjatele protsendid. .. : 5 Koolidele ja raamatukogudele hinnaalandus. : : X
V A H DAHIAGI ROOIG
%
Tallinnas, S. Karja tän. 23. — Tel. 6-66.%
32
Eesti Rarshusliidu kirjastuse ladus, Tartus, Jakobi tän. 8, telefon 404 on saadaval järgmised raamatud:
Üldine karskuskirjandus.
Hind,
Karskusasja algmed.
Dr. Matti Helenius Seppälä. Soome keelest E. Kutsar. Diagram midega ja värviliste piltidega klantspaberil. 68 lehekülge. 1922. a......................... 75.—
Karskustöö laste ja murdealise noorsoo kes kel. Lootus- ja noorsoo karskusühingute käsiraamat, eesti olude kohaselt muudetud ja täiendatud. Soome keelest H. Pett. Täien danud V. Ernits, Lisa: Karskustöö eesti noorsoo hulgas, H. Pett. 56 lehekülge. 1921. a......................... ■ ................................. 25.— Eesti riigi tulevik ja karskus. Prof. Peeter Põld. 16 lehekülge. 1922. a 20.— B01eshb M DeHapCTBO. 0. 0. TOpIIIKOB. Piltidega. 22 lehekülge. 1921. a.........................10.— M3b MCTOpIM 6opb6bi
MPOTMBb anHorOnMema y
28 lehek. 1913. a.
10.—
Prof. Dr. med. et phil. G. v. Bunge. Eestistanud K. Einbund. 23 lehek. 1911. a...................................... 5.— Meie haritlased ja karskusküsimus. Prof. Peeter Põld. 16 lehekülge. 1914. a. . . Miks peame olema karsked? E. Saal. Lisa: Kuritegevus ja viinamüük. J. Rosental. Paljude tabelitega. 16 lehekülge. 1921. a.
5.—
3CTOBT>.
B. SPHHUL.
Kidunemise põhjused.
5.—
33
Karskus ja haridus.
Hind
Sisu: 1. Vihtori Karpio: 1) Karskustöö hari dusliikumisena. 2) Soome karskusliikumise teened rah vahariduse alal. Il. Villem Ernits : Karskusliikumine ja haridustöö Eestis. 32 lehek. 1920. a. Raudteelased ja karskusliikumine. Matti Aalto ja Villem Ernits. Lisa : Eesti Raudteelaste Karskusliidu põhikirja projekt. 20 1hk. 1920.a.
5—
5.—
Keeluseadus.
Dr. Matti Helenius-Seppälä. 12 lehek. 1919. a........................................ Alkoholivabast kultuurist. Jaan Tõnisson. J. Tõnissoni pildiga. 8 lehek. 1921. a. . Alkoholivastane võitlus väljamaal. Prof. Dr. Bergmann. 4 ihk. 1921. a................... Usk ja alkohol. Prof. H. Rahamägi. 4 lehek. 1922. a.................................................... Võitlus madude vastu. Inglise keelest. 1920. a. Laste karskustunni kava. 1920. a.................... Karskustunni präparatsioon. 1920. a. . . „Tulev Eesti" Jõulu album. Mitmekesise sisuga. 48 Ihk. 1921. a....................................
5.— 3.—
2.—
1.— 1.— 1. — 1 1• —
10.—
Missugust mõju avaldab alkohol kurjategijate hingelus ? Dr. med. Akseli Nikula. Tõlk. Raekson.
16 lehek. 1922 a...............
15.—
Näitused alkoholi halvavast mõjust kesknärvikavasse. Dr. med. Akseli Nikula. Tõlkinud ja refereerinud J. Rosental.
Üliõpilaste karskusühenduse väljaanne 2. aastapäeva puhul. Mitmekesise huvitava 30.—
sisuga 44 suurt lehek. 1922 a........... 3
34
Laste näidendid:
Hind
Sinine pael.
Soome keelest E. Kutsar, Rosa Juveniuse järele 15 lehek. 1920. a.. Kui ma suureks saan. 3 osalist. Soome kee lest Rosa Juveniuse järele E. Kutsar. 8 lehek. 1920. a....................................... Komistuskivi. 4 osalist. Soome keelest Maija Seppälä järele E. Kutsar. 7 ihk. 1920. a.
10.—
5.— 5.—
Kongressid.
VI Eesti Karskusseltside kongress.
Tartus 1907, a. 72 lehek.................................. VII Eesti Karskusseltside kongress. Pärnus 1908. a. 67 lehek............................. VIII Eesti Karskusseltside kongress. Narvas 1909. a. 92 lehek............................... IX Eesti Karskusseltside kongress. Valgas 1910. a. 98 lehek.................................. X Eesti Karskuskongress. (Tallinnas 1919. a.) ja IX Põhjamaade Karskuskongress (Hel singis 1919. a.) 35 lehek. 1920. a . . . IX Eesti Karskuskongress. (Tartus 1919. a.)
5—
5. 5.— 5.—
5.—
XVI Rahvusvaheline alkoholismi vastu võitlemise kongress (Lausannes 1921. a.) X Põhjamaade kongress. (Kopenhaagenis 1921 a.) XXXIX Soome Karskuskongress. (Kuopios 1921. a) 72 lehek. 1922. a......................................................
50.—
Eesti Karskuse Seltside Aastaraamat. 1901 a. Viies aastakäik. 200 Ihk................................
10.—
35
Monda nõdramõistuslikkude laste eest hoolekandest ja nende kasvatusest. H. Valma.
Ajakirjade endised aastakäigud: Karske noorus nr. 1 ja nr. 2. 1920. aastast. Üksik nummer, 16 lehek 1.— Karskusleht. 1912. künni 1915. aast. Üksik nummer, 16 lehek. Saada ka terved aasta käigud kokkuköidetult................................... 2.50 „Uudismaa". Noorsoo ajakiri. Seni ilmunud nelja aastakäigu üksikud numbrid . . . a 5 — 10 Saada terved aastakäigud. „Tulev Eesti". Karskuskultuuriline kuukiri. Seni ilmunud 1922 a. üksikud numbrid . ä 10—15.—
Põhikirjad : Karskusseltside normaal põhikiri. Noorsoo karskusühingute põhikiri. Lootusühingu põhikiri. . . . seltsi karskusosakonna kodukord. Kihelkonna Organisatsioonide Liidu põhikiri. . . . koguduse karskusseltsi põhikiri. ... karskusseltsi spordiosakonna kodukord. . . . sõdurite karskusrühma kodukord. Kõik põhikirjad ja kodukorrad saadetakse ühingutele ja liitudele soovi korral tarvilises arvus eksemplaarides ilma hinnata kätte.
Vähesel arvul veel järel ja müüakse ainult raama tukogude täienduseks: Karskusliikumise ajalugu. Prof. M. J. Eisen fköidet. 50.— 184 lehekülge.
1914. a.
|köitm.
35.—
36
Karskuse töös.
Laste karskuskoosolekute töö- Hind, kavad. Mandi Granfelt‘i järele Leeni Ploom puu. 112 lehekülge. 1909. a. . .. . . 25.— Bratt‘i alkoholimonopoli süsteem. Uno Stadius. Tõlkinud V. Ernits. 30 lehek. 1920. a. . 10.— Kolm kõnet lastele. Mandi Granfelt. 8 ihk. 1913.a. 10.— Kui ma Ameerikas käisin. Alli Trygg-Helenius. 8 lehek. 1920. a......................... 5.— Eesti Karskuse Seltside Aastaraamatud endi sist aastaist ......................................... ä 30.—
Suured värvilised seinatabelid: Alkohol ja kool (õpilaste edasijõudmise kohta). Tugeval kartongil, keppidega ......................30.—
Surevus karskete ja
„parajuslaste"
Tugeval kartongil, keppidega .
.
seas. .
.
.
20.—
Arvude päheõppimine alalise alkoholi mõju all Dr. A. Smith. Tugeval kartongil . . 10.— Hoidke alkoholi eest. Seinakiri ......................2.—
Mudelid inimese siseelunditest: Komplekt sisaldab 7 asja : terve ja kortsunud maks; terve ja rasvanenud süda; terve, rasvanenud ja kortsunud neer — kõik ühes kastiga 1800.— Ka teiste elundite mudeleid võib Eesti Karskusliidu läbi tellida. Uuest raamatute seeriast
Kodu ja kasvatus on seni ilmunud järgmised raamatud : Seeria nr. I. Kodu on rahva süda. Vilho Reima. Soome keelest tõlkinud Leeni Ploompuu-Vesterinen. 42 lehek. 1922. a................................................30.-
37
Seeria nr. II. Sõnakuulmise kool. Vilho Reima. Hind. Soome keelest tõlkinud Leeni Ploompuu-Vesterinen. 40 lehek. 1922. a................................................ 30.Seeria nr. III. Mäng kasvatusvahendina. Vilho Reima. Soome keelest tõlkinud Leeni Ploompuu-Vesterinen 44 lehek. 1922. a.................................... 30.Seeria nr. IV. Abikaasa valimine. Vilho Reima. Soome keelest kümnenda trüki järele tõlkinud E. Kutsar 72 lehek. 1922. a................................................ 50.—
Seeria nr. V. Enesekasvatuse algmed. Vilho Reima. Soome keelest tõlkinud E. Kubjas .................................30.—
Eesti kirjanduse Seltsi koolikirjanduse-toimkonna Noorsoo kirjavara Eesti autorite see riast on meie kirjastusel seni ilmunud : Villem Navi elupäevad. Peeter krahv Mannteuffel. Teine trükk. 40 lehek. 1922. a.
.
40.—
1922. a. oktoobrikuust pääle on väga paljude Eesti Karskusliidu kirjastuse väljaannete hinda suuresti alan datud, seepärast kaotavad kõik varem väljakuulutatud kal limad hinnad maksvuse. Maksma jäävad ainult „Tulev Eesti" nr. 7—9, Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse ja välja annete tutvustajas ja selles nimestikus väljakuulutatud alan datud hinnad.
Eesti Karskusliidu kirjastusel ilmub edaspidi pääle karskussisuliste raamatute ka igasugu üldise tähtsusega kir
38 jatöid. Palju rõhku pannakse väljaannete hää sisu ja kena välimuse pääle. Et Eesti Karskusliidu kirjastuse ülesan deks pole raamatute päält suurt kasu nõutada, siis on väljaannete hinnad võimalikult odavad. Käsikirju uuteks väljaanneteks võetakse igal ajal vastu. Selles nimestikus loeteldud raamatud on saadavad kõigis paremais raamatukauplusis. Ladu: Eesti Kars kusliidus (senises Eesti Karskusseltside Kesktoimkonnas)
Tartus, Jakobi tänav nr. 8. Tellimised, suuremad kui ka vähemad, täidetakse korralikult. Raamatukauplustele, seltsidele ja raamatuko gudele harilikud protsendid. Et tellimiste puhul suuremaid järelmaksuga saatmise kulusid ära hoida, on kasulik raha ette saata, — vähe mad summad ka markides. Raha ettesaatmise puhul saadetakse tellimine kirjastuse kulul ilma mingisuguse lisa maksuta, kuid tellija riisikul, kätte. Eesti Karskusliit.
Kinnitus Aktsia Selts
Eesti Lloid Peakontor: TALLINNAS, Pikk tän. 28. Osakond: TARTUS, Suurturg, nr. 3. Harju Pank A./S., Tartu jaoskonna ruumides.
Tuli-, elu-, veo-, õnnetusjuhuste kinnitused.
Kinnitage oma varandust ja elu kuni veel aega.
39
::
Tartu Eesti
Majanduse Ühisus Tartus, Holmi tän. 14—18
#
Telegrammi aadres: ESTOKOMMERZ.
Telef. 10.
ÜHISTEGELISEL ALUSEL TÖÖTAV
" SUUREM OSTU JA MÜÜGI KONT. Alaline põllutöömasinate, kunstsõnnikute, seem nete, raua, teraskaupade, ehitusmaterjaalide ja muu majandustarvete ladu.
Kõik moodsad põllutöömasinad riista kõige uuemat systeemi ja parematestvabrikutest. Katsejaama kontrolli all.
Tont dULLI corti unotucainoid I3UL VucusulCt
Loomatoidu juurikate-jaheinaseemned parematelt kasvatajatelt, proovitakse enne kat sejaamas läbi.
Piimatalituse masinad ja riistad ja muud piimatalituse tarbeasjad. SOOL, RAUD, SÖED, HEERINGAD ja MUUD —igasugused majapidamise tarbed. :: -
Eesti Aktsiaselts „Murivei". Tallinn, Väike Brokusmägi, 10, kõn 16 57. (
Kalavõrgud. Võrgu parandusniit. Tamsa.
Tõrvanöör Korgipuu. Õliriided. Kollased vene saapad.-Õmblusmasinaid. Allumi-
nium köögiriistad ja laua nõud. Detsimaalja laua kaalud. Jalgrattad. Koorelahutajad.
Rõige suurem väljavalik kuulsamatest väljamaa vabrikutest: Kudumismasinaid, õmblusmasinaid, jalgrattaid, koorelahutajaid, külvimasinaid, põllutöömasinaid ja neile masinatele kõiki osasid. Jällemüüjatele kasulikkude tingimistega soovitab
Kr. Saar & Ko.
Tartus, Raatuse tänav 2, kauplus 2a. Õmblusmasinaid saivad tänavusel Tallinna Põllut. näitusel
Kõrgema auhinna—kuldauraha.
42
Ur
TL
odav ja ökonoomiline veoabinõu, iseära nis kohane porlstel ja liivastel teedel. Tähelepanemiseväärt omadused: väikene ben
siini tarvitus, kerge kaal, suur vastupida vus, tugeva jõuline mootor, vähene kummide kulu ja odav hind. Lähemaid teateid annab
ainuesitaja Eestis
Hans Vinnal
Uj
Tallinnas, Tatari t. nr. 1, telef. 342 ja 3-72.
7
43
Põlluharijad! * 3 + $
Kas olete järele mõtelnud, kui palju läheb Teie sissetulekust kaduma siis, kui tarbeaineid erakaupmeestelt ostate ehk põllusaadusi erakaupmeestele müüte ? Igatahes on see kõikidest maksudest kõige suurem summa. Ainult oma ühistegelisest asutusest ostes ehk ühistegelisele asutusele müües jääb kõik ülejääk ostust-müügist Teile enestele. Ühistegelised ettevõtted — tarvitajate — ja majandusühisused ja põllumeesteseltside kaubandusosakonnad — müüvad alati häid põllutööriistu, võltsimata kunstväetusaineid ja igasugust muud täieväärtuslist kaupa. Ühistegelised ettevõtted on palju kaasa aidanud kaubahindade allasurumiseks. Astugu iga põlluharija oma tarvitajate- ehk majandusühisuse liikmeks ja hoolitsegu oma ühi suse edenemise eest nii palju kui võimalik. Kus oma tarvitajate- ehk majandusühisus puudub, võtke selle asutamine kohe käsile. Ärge jääge maha teistest arusaajatest põlluha rijatest ! Nõu ja juhatust ühisuste asutamiseks annab üleriikline tarvitajate- ja majandusühisuste suurkaubandusline ostu-müügija omatööstuse keskkoht
EESTI TARVITAJATE KESKÜHISUS. Peakontor: Tallinn, Viruvärava puiestee nr. 15.
Lambid. Majapidamise riistad. Mööbli vedrud, merirohi. JALGRATTAD. Koorelahutajad. B
REHEPEKSU MASINAD. T § masinad. POLLUTOO | riistad.
( papp Katuse % tõrv. 4
„Jacobus" RIIDEVÄRVIDE ( Rootsi SAAGIDE „VIKING" } Osakonnad
,
Pealadu P.cec Eestis.
Tartus, Aleksandri t. 1. Nuustakul turu plats Narvas, Peetri turg 9/11. Otepää turu plats. Viljandis, Tartu t. 19. Rak veres, Pikk t. 16. Kuresaares, Kubermangu tän. 6.
ANTON HEILMANN GmbH., Berlin, peaesitaja.
NEEBR• 8NBUST..
47
7 korda nädalas ilmub päevaleht
8
KAJA" 99LL-CE
1 01 Fe II
■ Kajaa 0
% 1’5 / .
26 E. \E M
on kindel kodanline ajaleht, mis tõsist a‘akirjandust austava lugejate ringkonna poolt laialdast poolehoidu võitnud. Kaja“ teated on asjalikud ja kiired, kõmutea99 detele „Kajas" ruumi ei ole. Kaja" on mõjurikkaks põllumeeste häälekand99 jaks tõusnud, mille lugejate ringkond mitte mõne üksiku maakonnaga ei piirdu, vaid „Kaja" on omale üle riigi rohkearvulise põllumeeste pere sekka tee raiunud. Kaja“ pikemaajalised tellijad saavad hinnata 9 kaasa põllutöölehe „Põllumees", tähtsa mate sündmuste kohta ilmuvad pildid „Pildilehe" nimelises eriväljaandes. % Kaja" loeb iga ärimees ja tööstur, sest „Kaja" toob täielikud teated kodu- ja väljamaa majanduselust.
Lugege „KaJa”! Kuulutage „Kajas"! 1.9
Peatalitus: Tallinn, Suurturg 16.
L >3 [] 2
17.9
$ ell ta
48
Rsasasasasasesese EESTI
KINDLUSTUSE SELTS ASUTATUD 1907. AASTAL. JUHATUS : Tartus, Suurturg nr. 10, kõnet. 172.
Osakonnad :
Agentuurid :
Viljandis/ Kuresaares.
teistes kodumaa linnades ja maakohtades.
Selts toimetab:
tulekindlustust, klaasikindlustust, murdvarguste vastu kindl., elukindlustust. Odavad preemiad.
Odavad preemiad.
Vastuvõetud riisikote eest vastutus seltsi oma summade ja edasikindlus tusega kindlustatud. JUHATUS.
Sesesesesesese
LillaLakkaja De" '
"InddO Inhormtooriumid AU
Peterburi tän. 6.
TARTUS
Rüütli tän. 10.
Keemia kaubad Lõhnaõlide assortiment Puudrid: Rococo, Poudre de Riz Lau de Cologne dupl. ja lihtlöhnal Vegetal Perborat, hambapulber Odontine. hambakreem Metamorphosa tedretähtede vastu Birken—creem Kemikaalid Riide ja lõngavärvid Kummikaubad Sidemed ja marle Klaaskaubad Alkoholimeetrid Soojamõõtjad Araeomeetrid Saccharomeetrid Fotograafia- aparaadid ja tarbeasjad on igal ajal saada en gros ja en detail.
§11
Kui tolle teatud paragrahviga
sind vahest sunnitud on suhtuma,
siis leiad sa neist paberossidest,
mis. lohutada võib nüüd iga meest.
Lühike ülevaade Eesti tubakatehase „Astoria" tegevusest.
Tubakatehas „Astoria" algas tegevust kinnitatud
põhikirja järele 1. jaanuarist 1923 aastal, kuna aga tehase
hoone ehitust juba 1922 a. suvel alustati. Praegu on „Astoria“ tehas oma suurepäraste ruumide ja ajakohase sisse
seade poolest moodsaim, suurim ja täielikuim tubakatehas
Eestis. Läbitöötuse võimet võime kujutella, kui arves
tada, et ühe päeva jooksul on vabrik suutnud kuni 2,600.000
paberossi välja lasta, milline arv kataks terveni kodumaa
turu nõudmisi. Tööliste arv küünib 300 ligi. Töösaalid
on avarad ja valged. Eriti suurt rõhku pannakse puhtusele:
igal pool on elektri õhupuhastajad. Töö kergenduseks
on olemas mitmesugused hõlbustused, näiteks: tubakakastid liiguvad miniatüür-kärudel libedal põrandal ja saalidel on liikuvad vaheseinad, mis lubavad ruume tarbe
korral suurendada ja vähendada jne. jne.
Maja alumisel korral on: pakkimine, panderollimine,
laduruumid, ekspeditsioon, kastidesse panek ja kastide
valmistamisosakond.
Samal korral on ka litograafia.
Kartonaashi ruum on õige suur. Mitmesuguste papitööstuse masinate arv küünib 28-ni. Keldrikorral on tööliste
pesemisruum, eraldi mees- ja naistöölistele.
Maja teisel korral asuvad: tubaka sorteerimisruum,
raudbetoon põranda ja laega, õige valge ja avar — ja
tubaka pakkimisruum, kus töötatakse kaitsemaskides.
Seal kõrval on tubakalõikamisruum,
milles töötavad
kaks suurt lõikamismasinat, kaks automaat-noateritajat
ja üks juurikapressimise valts. Õhku puhastavad elektriimejad. Paberossitoppimise ruumis on 15 masinat, uuema
süsteemilised, Mülleri vabrikust Dresdenist. Hülside jaos
konnas töötavad 16 masinat. Peale mainitud ruumide
asuvad teisel korral: aktsiisi ruum, meistrite kabinett, kontor,
juhatuskabinett ja ametnikkude söögisaal. Kolmandal
korral on arsti kabinett, tööliste riidehoid ja söögituba.
„Astoria" tubakatehase juures töötab erilises ruumis
ka hülside vabrik.
Niipalju tehase sisseseadest. Mis puutub „Astoria"
poolt valmistatavasse kaubasse, siis võib julgesti tõendada,
et pole ükski teine tehas suutnud omi saadusi headuse
poolest niisuguse kõrguseni tõsta ega end rahva seas nii
populaarseks teha, kui seda on saavutanud „Astoria".
Nii, näiteks, püsivad „Astoria" paberossid juba 4 aastat
turul ja ehk vahepeal küll lõpmatu hulk uusi sorte teiste
vabrikute poolt väljalastud, ei ole ükski sort jõudnud
„Astoria" omi kõrvaldada ja nendega võistelda.
Samuti, nagu headuse poolest, nii sammub „Astoria"
ka oma ilusate, maitserikaste ja algupäraste karpidega,
nüüd ja ka tulevikus, ikka esirinnas.
Et laiemale rahvahulgale täielikku pilti anda sellest,
kuidas paberosse ja tubakaid valmistatakse, on „Astoria"
vahetevahel oma tehase näitust korraldanud. Viimase
1 allinna näitus-messi ajal oli „Astoria" tubakatehas ühe
nädala jooksul rahvale vaatamiseks avatud, millise aja
jooksul kümned tuhanded tehast tema täie tegevuse juures
vaatlesid. Kindel tõendus, kui suurt huvi laiemad rahva
hulgad Eesti tööstuse vastu tunnevad.
„ASTOR IA“
TAHTRAAMAT
$ 298-81
& PAAMATUKOS
Motto: Naer ja lõbus meeleolu
on terviseks.
ESIMENE AASTAKÄIK
A.-S. „ASTORIA“ KIRJASTUS, TALLINNAS.
B. Beilinson‘i trükk, Tallinn,
Suur Tartu maantee nr. 34.
Laadad.
Tähendus: Laupäeval, pühap. ja pühadel laata ei peeta, vaid
järgneval äripäeval. Petseris on iga kuu 1-sel ja 15-mal laat. Laura
alevis iga kuu 10-mal ja 25-mal. Jrböska jaama juures iga kuu
20-mal ja Vana-Jrboska alevis iga kuu 21-sel. Rootovo vallas iga
kuu 5-mal. Tallinnas hobuste laat 2 korda kuus pühap. peale 1.
ja 15. p.
Detsembri kuus: Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2. Kr.
tul. püha. 1. Tapal, Abja Paluojal, Räpinas. 2. Juurus. 3.Valgas,
Alajõel. 4. Rakveres 2 p. 5. Amblas. 6. Vihulas: 7.—8. Kallastel.
8. Viljandis 2 p. 10. Jüris, Sadalas, Mõisakülas, Kilingi-Nõmmes.
10. ja 11. Narvas 2 p. 12. V.-Vändras, Järva-Jaanis, Koerus, Martnas. 13. Pati Nurmeotsal. 14. Antslas, Ninakülas. Reede enne
16. dets. Põltsamaal. 15. Jõgeval, Kärdlas, Võrus, Kohilas. 16Türil. 17. Moisekatsis, Raplas. Kuu kolmanda nädala keskn. ja
neljap. Pärnus. 18. Põõraveres, Sooniste Ellamaal, Paides. 19.
Jõhvis 2 p. 20. Võõpsus, Missos, Vasknarvas, Haapsalus, Märjamaal,
22. Mustvees, Koerus. 23. Krüüdneri Sulaojal, 28. Valgas, Kavast
Varnjal.
Postiteated.
Maks kinnise kirja eest:
Sisemaalised, esimese 20 grammi eest 10 mklga järgeneva 20 gr. ehk selle osa eest 5 mk.
Väljamaalised, esimese 20 grammi eest 20
marka. Iga järgneva 20 gr. ehk selle osa eest 12 marka.
Kirja ülikaal 2 kilogr.; kirja ulatus mõlemat pidi
kuni 45 tsm.
Maks postkaardi eest:
Sisemaalise d üksikud 5 mk. Vastusega 10 mk..
Väljamaalised üksikud 12 mk. Vastusega 24 mk.
Kaardi suurus: vähemalt 10 cm. pikk, 7 lai ja mitte
üle 15 tsentimeetri pikk, 9 lai.
Postkaarte võib ka ise teha, kuid nad peavad,
suuruse poolest kroonupostkaartide sarnased olema. Post
kaartide hind on 50 penni, vastusega postkaardi hind 1
mark.
Aadressid
kirjadele õigeks
kättesaamiseks,
tuleb väljamaale selle riigi keeles kirjutada, kuhu kiri
läheb. Eestimaa piirides olgu aadress eestikeeli kirju
tatud, sest posti- ja telegraafivalitsus ei vastuta mitte,
võõrakeelsete aadressidega kirja õige kättesaamise eest.
Piltidega postkaartidel on lubatud ka aadressiküljele kirjutada, aga mitte üle poole ruumi, ja nii, et aadressi luge
mist ei takista. Riigi postkaartide aadressi poolele võib
kirjutada poole küljeni.
22
Kinniskirjas 0 11 keelatud saata:
a) sisemaa saadetistes : omamaa raha; avalikuks tulemisel võetakse 1/2 osa ära ja b) rahvusvahelistes (välja
maa) saadetistes: omamaa raha, asju mis tollimaksu
alla käivad; kuld- hõbe- ehteasjad ning kalliskivid;
avalikuks tulemisel saadetakse nad saatjale tagasi, kui
selle aadress teada on, vastasel korral langevad rügi
kasuks.
Postmarke on luba saata niihästi kinnitamata kui
kinnitatud kirjas.
Ümbrikule lubatakse kirjasaatjal kirjalikke määrkusi teha.
Ristpaela saadetised.
Ristpaela all ehk lahtistes ümbrikutes võib alandatud
hinnaga saata:
1) Kõiksuguseid trükitöid, nagu: ajalehed,
raamatud, broshüürid, noodid,kutse- ja nimekaai did, kataloo
gid ühes pliiatsi ja gummiga, fotograafi-albumid, kumerate
tähtedega raamatud pimedate jaoks, ülepea igasuguse
trükigraveeri-, kivitrüki ja autograafiatööd, pergamentpaberil ehk papil, niisamuti ka chromograafia-,hektograafia tööd. Kirjutusmasinaga kirjutatud kirjad ei käi mitte
trükitööde seaduste alla.
2) Asjalised ja äripaberid, nagu: kohtupaberid, notariaalaktid, veokirjad ja konnosemendid, arved,
kinnitusseltside
dokumendid,
koopiad ja väljavotted
kodustest aktidest, kirjutatud noodid, koolilaste pai andatud tööd (aga ilma tähendusteta töö headuse üle), käsi
kirjad ja ülepea igasugused kirjutatud ja joonistatud asjad,
millel jooksva ehk isiklise kirjavahetusega ühendust pole.
3) Kaubaproovid asjade näol, mille müügil
määratud väärtust ei ole, mis aga selle asja kohta
arusaamist annavad, mille kohta nad käivad.
Nimekaardid, mis kinnistesse ümbrikutesse
pandud on, kuigi nurgad ära lõigatud, käivad kinniste
kirjade hinna alla. Salaviisil kirjasaatmise eest nõutakse
saaja või saatja käest trahvi.
23
Ristpaela saadetiste eest võetakse maksu:
Sisemaalised, iga 50 grammi või selle osa eest
2 marka. Alammäär äri paberite eest 15 mrk., alam
määr kohtupaberite eest 5 marka.
Väljamaalised iga 50 grammi või selle osa
eest 4 marka. Alammäär äripaberite eest 20 marka.
Alammäär kohtupaberite eest 8 marka.
Ristpaela all saadetavate trükitööde ja äripaberite
ülikaal (kõige suurem raskus) võib olla 2 kilogr., suurus:
45 tsentim. pikk, 45 tsentim. lai, 45 paks ; torukujulistel
75 tsentim. pikk, 10 paks. Kaubaproovide ülikaal 500
grammi. Suurus: 30 tsentim. pikk, 20 lai, 10 paks; torukujulistel 30 tsentim. pikk, 15 paks.
Pimedate kirjadega trükitööde saatmisel võe
takse iga 1000 gr. eest omalmaal 2 mrk., väljamaale 4
marka. Suurus nagu muudel trükitöödel, ülikaal 3 kilo
grammi.
Markideta ning poolikult makstud postisaadetiste
eest nõutakse saajalt puuduv postimaks kahekordselt;
kõige vähem maks on omamaa kirjadel 5 ja väljamaa
kirjadel 10 marka.
Ristpaela saadetistele lubatakse järgmised tähendu
sed juure lisada: käsikirjadel koht ja kuupäev, raamatu
tel selle kirjutaja poolt pühendussõnad ja oma nimi, hinna
kirjadel hinnad juure tähendada ehk parandusepoognates
tähendus teha; lisandusi nimekaartidele, nagu saatja aadress
ja õnnesoovitus kuni viie sõnani.
Kinnitatud (täht) saadetised.
Kinnitatud saadetistena (s. o. posti- ja telegraafivalitsuse poolt kahjutasu maksmisega iga rahvusvahelise
saadetise kadumaminemise korral) võivad posti kaudu
saadetavad lahtised ja kinnised kirjad ning ristpaela saa
detised olla. Nende juures võetakse kirjade ja ristpaela
pealt kaaluraha kõrval veel kinnitamise eest maksu, iga
sisemaa saadetise pealt 10 marka, väljamaa (rahvusvahe
lise) pealt 20 marka.
24
Sisemistel saadetistel peavad olema aadressid eestikeeles, rahvusvahelistel saadetistel selle maa valitsevas keeles
kuhu kiri läheb ehk inglise-, prantsuse- või saksakeeles.
Aadress peab tindiga kirjutatud olema ja ei tohi
tindiplekkisid ega tähtede parandusi olla.
Suurtes linnades toimetavad kinnitatud kirjade vastuvõtmist ka posteljonid, kes kirje koju kannavad.
Peale selle võib kinnitatud saadetisi ka kõigis paigus, kus kirjakastid on, kastidesse lasta, aga sel korral
•ei saa saatja kviitungi ja kaotab õiguse kahjutasu nõuda,
kui saadetis kaduma juhtub minema.
Nimetatud postimaksud on kokkuleppe põhjal Lätija Leedumaaga sisemaalistega ühtlased.
Lendpostiga saates lisatakse peale postimaksude
veel eriline lendpostmark, postkaai dil 15, kujal iga 20
grammi pealt 40 ja ristpaela saadetisel iga 45 gr. pealt
45 marka. (Väljamaale).
Raha ja väärtsaadetised.
Rahakaardiga võib oma riigis posti või telegrafi teel
raha saata, mis blanketile ülestähendatud peab olema.
Väljamaale saatmiseks, ainult posti teel, on selle jaoks
valmistatud blanketid, mida posti pealt voib saada.
Rahakaardil saatemaks sisemaale 10 ja väljamaale
20 marka, peale selle iga 1000 marga ehk selle osa pealt
5 marka. Rahakaardi kojukandmise eest võetakse iga
500 marga ehk selle osa pealt 3 mrk., alammäär 10 mrk.
Rahasaadetiste eest telegraafi teel võetakse peale
postimaksu veel telegraafi rahamaks 20-sõnalise tele
grammi eest.
Koju kantakse rahakaardid linnades 50.000, mujal
10.000 margani. Rahatelegrammid igas suuruses.
25
Väljamaa (rahvusvaheliste) saadetiste tarvis, riiki
desse, kuhu lubatud, antakse postivalitsuse poolt blan
ketid ilma hinnata. Kirjalisi teateid ei ole nende blan
kettide peale luba teha. Maksu võetakse eritakside järele.
Lahtised väärtsaadetised.
Lahtistes saadetistes võib saata raha ja paberisi,
millel üldine väärtus on, peale selle veel kõiksugu
asju, mille väärtuse saatja ise määrab; ülesantava summa,
suurus on piiramata.
Lahtiste väärtkirjade sisu ülestähenduse teeb saatja
ise kahes eksemplaaris ja veel ühe lehe peale siis, kui saatja
koopiat soovib saada.
Ümbriku ülemise äärele kirjutatakse: „Väärtkiri"
ja väärtuse arv.
Maksu võetakse: Kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud
kirjade juures, peale selle kinnitusraha iga 3000 marga
või selle osa eest 3 marka, kuid kõigevähem 15
marka. Väärtuse ülimmäär on 1 miljon marka. Riigiraha
väärtkirjades saata ei või.
Kinnised väärtsaadetised.
Kinnistes saadetistes võib igasugu väärtasju ja pabe
risi saata, raha väljaarvatud, mis riigis käimas; posti peale
antakse nad vähemalt 5 ühesuguse pitsatiga kinnipandult;
aadressi koopia peab iseäralise lehe peal kaasas olema,
mis sellesama käe ja sellesama tindiga kirjutatud kui
ümbrik; koopia peal peab ka pitsati märk olema. Saade
tisel peab pealkiri olema: „Väärtkiri". Maks saadetise
eest on seesama, kui lahtiste saadetiste juures.
Pakisaadetised.
Pakisaadetistena võib igasugu materjaali
ja tööstusevalmistusi saata; posti peale antakse nad kasti,
naha, vahariide või lõuendi sisse pakitult. Posti- ja tele
graafi valitsus ei vastuta rikki läinud saadetiste eest,
mis halvasti sisse pakitud. Iga paki peal peab kirjutatud
olema, kas hinnaline või ei; ja kaasamineva blanketi peale
26
saaja aadressi kõrvale ka saatja .aadress; äralõigatava
kupongi teisele küljele võib teateid kirjutada.
Pakisaadetiste maks õiendatakse markidega, mida
saatekaardi peale liimima peab. Pakis võib kõiksugu
asju saata, ainult mitte püssirohtu, padrunid, tikkusid,
hapnikke, hinnalisi paberisi, raha ning kirje. Pakkide
kõige suurem raskus võib olla 30 kilogrammi.
Postpakkide saatehinnad:
S i s e m a a 1 i s e d: raskusega kuni 1 kilogr. 50 mk.,
1 kuni 5 kilogr. 100 mk., üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle
osa eest 100 marka.
Tähitusmaks nagu väärtkirjade juures 10 marka.
Paki ulatused võivad olla: 100 cm. X 100 cm. X
100 cm. ehk 150 cm. X 50 cm. X 50 cm.
Paki ülemkaal 30 klg.
Väärtpaki avaldatud ülem väärtus 500 000 mrk.
V ä 1j a m a a 1 i s e d: Kaaluraha eritakside järgi.
Nõudekirjade eest postisaadetiste järgiotsimiste,
tagasinõudmise või uuelt aadressimise korral, tuleb
maksta iga saadetise kohta:
Oma- Läti- ja Leedumaale 20 mk., väljamaale 40 mk.
Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käivad nõu
dekirjad on maksuta.
Järelmaks (lunamaks) posti kaudu on igalt saadetiselt sisemaalt 10, väljamaalt 20 mrk., peale selle iga 1000
marga ehk selle osa pealt 5 marka.
Saatekulu rahakaardi taksi järele.
Nimekastide eest postkontorites (kuhu omaniku
kirjad eraldi sisse pannakse) on maksta Tallinnas: Aastas
1000, poole-aastas 500 marka, mujal aastas 500, p. a. 250
marka.
Postkontoris tehtava abitöö tasu:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja või postkaardi
aadressi kirjutamise jne. eest 5 marka.
27
Telegrammide maks on:
Sisemaalised iga sõna pealt 5 marka, alam
määr 40 marka.
Väljamaale saadetavate telegrammide eest määra
takse maks erisõnatakside järele.
Telegrammi saatmise hind on öösel kella 11 6
kahekordne.
Kiirtelegrammi eest alati kolmekordne.
Tempelmaks.
Tempelmaksu alla kuuluvad :
Arved 10—100 margani 20 penni; arved üle 100
marga 2/100/0 arve summast.
Eellepingud — 1/6 lõpuliku lepingu tempel
maksust.
E hit u s 1e p in g ud — 2/8/0 tasust.
Enampakkumise protokollid, liikuva varanduse
müügi üle l°/0 üldisest müügil saadud summast, kulud
maha arvatud; vähemalt aga 6 mk.
Kokkulepped — l°'0 kokkuleppe teel lahen
datud nõudmiste ülemmäärast; kõige vähemalt 6 marka,
ei ole kokkuleppe eseme väärtus hinnatav
6 maika.
Lepingud rahaga hinnatavate asjade ja tegevuste
kohta (töö, teenistuse, päranduse j. m.), kui tariifis erimäärusi nende kohta ei ole, — l°/o asja ehk tegevuse
väärtusest; vähemalt 6 marka.
Ostulepingud: a) liikuva varanduse üle — l°/o
ostuhinnast; b) liikumata varanduste üle
■ 2°/o ostuhinnast; c) kauba üle — 2/100/0 ostuhinnast.
P a1vekir j a d eraisikutelt ametiasutustele ehk amet
nikkudele eraasjus, kirjalikult ehk suusõnalised, viimased
28
protokolli võetud, niisama vastused nende palvekirjade
peale ametiasutustelt ehk ametnikkudelt (väljaarvatud
kohtuasutused ja ametnikud, kellele antavad palved tule
vad tempelmaksta 30 marka poogna pealt rahukohtutes
ja 60 marka poogna pealt kõrgemates kohtutes)
10
marka iga palvekirja ja iga vastuse pealt.
Ärakirjad maksualustest dokumentidest — 10 marka.
Tõestamised (väljaarvatud allkirjade tunnistamine
postisaadetuste vastuvõtmise asjus kutsekirjadel): a) all
kirjad — ametiasutustes ja ametnikkude poolt — 6 mk.; b)
ärakirjad — 10 marka, kusjuures ärakirja tempelmaks
algkirja tempelmaksust kõrgem olla ei või.
Tunnistused eraasjades ametiasutustest ja ametnik
kudelt väljaantavad, kui tariifis teist määrust ettenähtud
pole — 1Ö marka.
Vekslid ja veksliprotestid — 2 mk. iga tuhande
marga pealt, poolikut tuhandet täieks tuhandeks lugedes.
Volitused üheks ainsaks toimetuseks: a) kui asja
väärtus üle 3000 marga ei ulata — 3 mk.; b) kui asja
väärtus üle 3000 marga on ehk kui ta hinnatav ei ole —
10 marka.
Volitused asjaajamiseks rahukohtutes ja rahukogudes
2. astme kohtuteni — 10 marka.
Üldvolitused — 40 marka.
Igasugused muud volitused — 20 marka.
Võlakohustused — 2/10° o võlasummast.
Võlakohustuste tähtaja pikendused — 1/10°/0.
Testamendid:
Kui varanduse väärtus on kuni 1000 mk. — 6 mk.
kuni 5000 mk. — 10 mk.; kuni 10.000 mk. — 20 mk.;
kuni 20.000 mk. — 40 mk.; kuni 50.000 mk. — 80 mk.;
kuni 100.000 mk. — 120 mk.; kuni 300.000 mk. — 160
mk.; üle 300.000 mk. — 200 mk.; kui korraldused hinna
tud ei ole — 6 marka.
29
Üürija rendilepingud:
Liikumata varanduste üle, niisama ka nende lepin
gute pikendused, käivad tempelmaksu alla, kui aastane
rent ehk üür:
500 mk. 4/io°/o
üle 100 kuni
1000
„
500
»/10
»
2000 »/10
„ 1000
»
4000 » 12/100/
„ 2000
»
710 / o
8000 » -90/lo
„ 6000 »
„ 8000 » 10.000 „24/100/0
üüri või rendi hinnast; lepingus tähendatud lisatingimuste
väärtused juure arvatud.
Lepingute pealt, mis määramata aja peale tehtud
arvatakse tempelmaksu 121/20/0 aasta üüri või rendi
summast.
Määramata aja peale tehtavate üürilepingute juures,
mille järele üüri päevade, nädalate või kuude viisi arva
takse, võetakse tempelmaksu aasta üüri pealt ja tasutakse
kolme nädala jooksul iga lepinguaasta algul.
Üürilepingutega ühesarnaseks loetakse üüriraamatud,
milles üüritingimused on tähendatud, missugused sel
korral on vabad, kui tempelmaksetud üürileping olemas.
Üüri- ja rendilepingud liikuva varan
duse üle: 100 kuni 2000-margal. aasta üüri ehk rendi
juures 4/10°/0, kõrgema üüri ehk rendi juures 1%.
Kviitungid üle 10 marga — 50 penni iga kvii
tungi pealt.
Ühisuste ja seltside liikmekaartide, liikmeraha vastu
võtmise kviitungite, osatähtede ja osamaksu kviitungite
pealt võetakse tempelmaksu 1 mk. iga liikmekaardi,
liikmeraha vastuvõtmise kviitungi, osatähe ja osamaksu
kviitungi pealt.
Vabastatud on:
Volitused pensioni- ehk haigekassadest hoiusummade
kättesaamiseks.
Volitused asjaajamiseks
hoolekande (vaestelaste)
kohtutes.
30
Volitused riigi- ja omavalitsuse asutustelt oma
ametnikkudele.
Volitused heategevate asutustelt oma teenijatele.
Posti- ja telegraafikviitungid.
Kviitungid, mis sunniteel võõrandamise kohta välja
antakse.
Arved, mis teenijad koduseks majapidamiseks tehtud
kulude üle annavad; riigi- ja omavalitsusasutuste amet
nikkude arved ametikohustuste täitmisel tehtud kulude üle.
Palvekirjad vaeste eest hoolekandmise,kiriklikkudes ja
koolide asjus; palvekirjad, mis sisse antud seaduses ette
kirjutatud kohuste täitmiseks või ametiasutuste nõudel,
niisama ka vastused nende palvekirjadele; palvekir
jad väeteenistuse kohustuse asjus; kaebused ja palvekir
jad rahvaväelaste perekondade toetamise asjus; rahvaväelaste ja nende perekondade pensioni küsimusse puutuv
kirjavahetus ja tunnistused; kirjavahetus revideerimise
asjus ja vabadussõja läbi tekkinud kahjude hindamise
asjus; avaldused ja tähendused valla- ja alevi tuluhindamise kommisjonide kokkuseatud maksjate nimekirjade
puuduste kohta.
Elukombe tunnistused, koolitunnistused, tunnistused
vaesuse asjus, surma- ja matmisetunnistused, ristimise ja
sündimise tunnistused, kui väljaantakse koolidesse sisse
astumiseks ja alaealiste vabrikutesse tööle astumiseks;
tunnistused, mille eest teiste määruste põhjal riigi heaks
erimaksu (näit, sõiduload, elamisload, passid jne.)
Volitused postisaadetuste vastuvõtmiseks.
Riigi- ja' omavalitsuste maksude vastuvõtmise kvii
tungid.
Kviitungid ühe ja sama asutuse sisemiseks asjaajamiseks.
Kviitungid teenitud palga kättesaamise üle, sundus
likud palgaraamatud ja teenistuse lepingud, kui palk ei
ulata üle 6000 mk.
31
Kviitungid
tempelmaksetud dokumentide kohta,
mille põhjal maksmist toimetatakse.
Heategevate ja haritusseltside liikmekaardid ja.
kviitungid.
Kohus.
Hoolekande asutused.
1) Valla vaestelaste kohtud valla piirides;
2) linna vaestelaste kohtud linnades — mõlematele alluvad hoolekande- ja vaestelaste asjad kuni 100
tuhande margani’ asjad üle 100 tuhande ja keerulikud
asjad hoolekande alal alluvad 3) h o o lek an d ek o htule.
Hoolekande ja vaestelaste kohtute ülesandeks on:
1) nimetada pärandusetombule hoo1daj a ja vaestelastele
eestkostjad; 2) hooldajate ja eestkostjate tegevuse
järelvalve: nõuda neilt varanduse valitsemise üle aruan
deid; 3) hooldajaid ja eestkostjaid viibimata ametist tagan
dada, kui nende tegevus on päranduse varale või vaeste
lastele kahjulik.
Eestkostjad määratakse ka hullumeelsetele, raiskaja
tele ja teadmata äraolejate varanduse kaitseks, kuid vas
tava rahukogu otsuse põhjal.
P är a n d u s e a sj a d alluvad rahukohtunik u 1 e.
Isikud, kes endid kohtule pärijatena teatavad, pea
vad esitama 1) pärandusejätja surmatunnistuse,
ametlikult matjalt väljaantud; 2) tu n n ist u s e, mis.
pärandusejätja ja pärijate sugulaste vahekorda
tõendaks; 3) testamendi ehk mõne teise päranduse
jätja määruse surma puhuks, kui niisugune ole
mas; 4) päranduse vara seaduslikud hindamised
(teated linna- või vallavalitsusest, maksuinspektorilt jne.);
5) päranduse seletuskirjad kahes eksemplaaris s. o.
pärijatelt kokkuseatud asjade nimekiri ühes päranduse
hindamistega, mis pärijad peavad allakirjutama; 6) kui
kinnisvara pärandatakse, siis vastava k re p o s ti j a o skonna tunnistuse selle üle, et see varandus päran32
dusejätja nimel kinnitusraamatus seisab; 7) kuulutuse
avaldamiseks „Riigi Teatajas" 200 marka, kui ilma testa
mendita päritakse, siis 100 marka. — Ettepannes testa
menti, paluvad pärijad kohut testamenti avada ja kui see
avatud, siis „Riigi Teatajas" üleskutsuda isikuid kuulu
tustega kuue kuu jooksul testamendi ehtsuse vastu vaid
lema, või omi nõudmisi päranduse tombu vastu avaldama,
hoiatusega, et ülesandmata õigused ja vastuvaielused
pärast selle tähtaja möödaminekut tähelepanemata jäävad.
Niisama paluvad seaduse järele pärijad kohut, kuulutust
«Riigi Teatajas" avaldada, kus ka 6 kuu jooksul kõiki
isikuid üleskutsutakse kohtule endid teatama, kes endid
surnud isiku pärijaks loevad või kel on päranduse vastu
nõudmisi. On kuulutuse ilmumisest 6 kuud möödunud, siis
paluvad pärijad jälle kohut, et see neid pärijate õigustesse
kinnitaks. Pärijate kinnitamise otsusega määrab kohus
ka kindlaks pärandusemaksu ja hoiukorra maksu, mis
päranduse pealt riigi kasuks tuleb maksta.
On kohtuotsus seadusejõusse astunud, saavad päri
jad sellest kinnitatud ärakirja, mille põhjal neil õigus on
varandust oma nimele saada. Ka testament antakse
kohtust märkusega kinnituse üle välja.
Nõudmised.
1.
A lluva d:
a) Rahukohtunikule: 1) nõuded, väärtus mitte
üle 50 tuhande marga (nõudja hindamise järele);
2) rikutud hoiu jaluleseadmine, kui hoiu
rikkumise algusest ei ole mitte rohkem kui 1 aasta
mööda; 3) rikutud servituudi jaluleseadmine kinnis
vara kohta, kui sellest rikkumisest ei ole möödunud üle
ühe aasta; 4) tulevaste nõuete eelkindlustus, vaatamata
selle peale, kui suur nõudesumma; 5) sunnitäitmised
aktide järele kuni 50.000 margani.
b) Rahukogule, kui 1. astme kohtule, alluvad:
1) kõik nõudmised, kui nõude summa hinnatud
üle 50 tuhande marga; 2) kõiknõudedja
vaielusedliikumata vara kohta, ükskõik kui
suur nõudesumma.
33
Edasikaebused.
1) Rahukohtuniku otsuse peale võib appelatsiooni
korras rahukogule sisse anda 1 kuu jooksul. Rahuko
gu otsuse peale võib veel riigikohtule 2 ku u jooksul
kassatsiooni kaebuse anda.
2) Rahukogu otsuse peale (1. astmes) võib appe
latsiooni kaebtuse kohtupalatile anda 1 k uu jooksul,
arvates otsuse lõpuvormis kuulutamise päevast. Kohtupalati otsuse peale võib 2 kuu jooksul kassatsiooni korras
riigikohtule kaevata.
Otsuse kuulutamisel kuulutab kohus ka edasikaeba
mise korra ja tähtaja.,
Edasikaebuse palved antakse sellele kohtule sisse,
kelle otsuse peale kaevatakse, kuid kirjutatakse kohtu
nimele, kus edasikaebus arutusele peab tulema.
2.
Nõudmise avaldamise koht.
a) Nõudmine avaldatakse sellele kohtule, kelle töö
piirkonnas elab kostja.
b) Rikutud hoiu, niisama servituudi jalulesead
mise, kui ka kõik liikumata vara kohta tekkivad nõudmi
sed antakse alluvuse järele sellele kohtule, kelle piir
konnas vaieluse all olev vara asub.
c) Ühisuste, seltside ja muude juriidiliste ikikute
vastu antakse nõudmised sinna kohtusse, kelle jaoskonnas
asub nende juhatus.
.
_
d) Nõuded, mis tõusnud lepingute täitmise pärast,
avaldatakse sellele kohtule, kelle piirkonnas leping pidi
täidetama.
e) Päranduse õigustesse puutuvad asjad avaldatakse
sellele kohtule, kelle piirides pärandus avanes.
3.
4.
Tõendused.
Nõude tõenduseks kohtus võivad olla: a) tunnis
b) dokumendid; c) kostja nõude õigeksvõtmised.
Tunnistuse andmisest tagandab kohus hullumeelsed,
lapsed vanemate vastu. Lapsed 7 — 14 a. kuulatakse
vandeta üle.
Vastaspoole nõudel tagandatakse
tunnistuse andmisest: 1) s u g u la s e d, ühes joones,
tajad;
34
Vanaisa, poeg, pojapoeg jne. alati; kõrvaljoones — esi
mese kolme astme sugulased ja kahe esimese astme
hõimlased niisama ka abikaasa; 2) eestkostjad; 3) võõras-vanemad; 4) kes pooltega kohut käivad, või asja
■otsustamisest kasu loodavad.
Tunnistajad, kes vabandamata põhjuseta kohtusse ei
ilmu, langevad karistuse alla kuni 2500 margani. Trah
vist vabastamist paluda võib tunnistaja 2 nädala jooksul,
arvates sest päevast, millal talle trahvimäärus kuulutatud,
ehk järgmisel kohtuistangul.
Tõendused peab nõudja
kohtule ettepanema, kas nõudepalves ehk esimesel kohtu
istangul. Kostja peab omad vastuvaielused avaldama,
niisama ka tagandused tegema, esimesel kohtuistangul.
Tunnistajate ettekutsumiseks ja ülekuulamiseks võib ta pa
luda asja edasi lükata, kui ta tunnistajate nimed,
elukohad niisama ka asjaolud üles annab,’ mis tunnis
tajad võivad kindlaks teha.
V a s t u n õu d m i n e
avaldatakse kirjalikult esimesel kohtuistangul ehk esime
ses kohtule antud vastulauses. Kohus võib arukordadel
Vastunõudmise kirjutamiseks kostjale 3 — 7-päevalise
tähtaja anda. Vastunõudmine peab kindlas ühenduses
olema alusnõudega. — Võtab rahukohtunik vastunõude
Vastu, mis ta toimetusele ei allu, siis lõpetab ta asja
arutamise oma juures ja saadab terve toimetuse vasta
vale rahukogule. Jätab kohus vastunõudmise vastuvõt
mata, siis võib 7 päeva jooksul erakaebtusega sellele koh
tule esineda, kuhu appelatsiooni kaebus antakse.
Palve, kolmandat isikut asja juure tõmmata, avalda
takse kas esimeses kohtule antud palves ehk esimesel
kohtuistangul. Kolmas isik võib omal soovil igal ajal
asja juure astuda, avaldades vastava palve kohtule.
5.
Tagaselja otsused.
Kui nõudja tahab, et asi ilma ta etteilmumiseta
otsustatakse, siis peab ta seda nõude-palves paluma,
muidu lõpetab kohtunik nõudja ilmumata jäämisel asja
läbivaatamise ära. Ei ilmu kostja, siis teeb kohus nõudja
Palvel tagaselja otsuse, millest kostjale ärakiri saadetakse.
35
Kostjal on õigus 2 nädala jooksul, tagaselja otsuse
ärakirja kättesaamisest arvates, rahukohtunikule kaja sisse
anda ja uuesti asja läbivaatamist paluda.
Kohtumaksud.
Kohtulõivu võetakse:
1) kui nõudehind ei
ulata üle 100.000 marga — 3°/o nõudehinnast; 2) kui
nõudehind on üle 100.000 marga, kuid mitte üle 1.000.000
marga — esimese 100.000 marga pealt 3000 marka ning
ülejääva summa pealt 21/2 0/0; 3) Kui nõudehind on üle
1.000.000 marga — esimese 1.000.000 marga pealt 25.500
mk. ning ülejääva summa pealt 2%.
2. Hoiukorra asjus
võtab kohus lõivu
järgmiselt:
a)
kui kohtutoimetust nõudva vara ehk
õiguse väärtust rahas saab hinnata, võetakse lõivuks.
1/2 prots. sellest väärtusest, kuid mitte alla 100 marga ja
mitte üle 10.000 marga; b) kui ülevalnimetatud väärtust
hinnata ei saa, võtab kohus lõivu oma nägemise järele
100—10.000 margani.
3. Nõude- ja hoiukorra asjades tuleb iga kohtule
antava paberile 30 marka lehe pealt rahukohtutes ja 60
marka kõrgemates kohtutes tempelmaksu maksta.
4. Iga ärakirja pealt nõutakse k irj utu s r ah a
(kantselei lõivu) 25 marka lehe külje pealt.
5. Kassatsiooni kautsjoniks tuleb maksa:
a) tsiviilasjus
kohtulõivu
kõrguses
selles kohtus,
mille otsuse peale kaebtus antakse; b) kriminaalasjus,
rahukohtuniku otsuse peale antud kassatsiooni kaebusele
— 200 mk.; rahukogu otsuse peale — 1000 mk. ning
kohtupalati otsuse peale 2500 marka.
Kui nõudjal varandust ei ole kohtulõivu tasumi
seks, siis võib kohus talle vaesuse õiguse anda. Seks
annab nõudja rahukohtunikule palve, ühtlasi teatades kahte
usaldusväärilist tunnistajat, kes nõudja varanduslist seisu
korda hästi teavad. Kohtulõiv nõutakse kas sest
varandusest sisse, mis nõudjale mõistetud ehk pannakse
kostja kanda.
36
Kõik süüteo asjus kohtule antavad paberid on tempelNaksust vabad.
Pärandus- j a krep ostim ak s on riigimaksud,
mida võetakse vara ülemineku eest ühe omandusest teise
omandusse.
Pär an d us m ak s u võetakse ühte viisi liikumata vara,kui ka liikuva v a r a ü1em i n ek u
eest, kui pärandus üle 8000 marga suur on. Ühes
päranduse suurenemisega ja suguluse kaugenemisega suu
reneb ka maks.
Süüteo asjad.
1) Rahukohtunikule alluvad lihtsad vargused, sõimamine, laimamine, omavoli, kergete haavade löö
mine, peksmine, metsavargus, politseiliste korralduste,
igasugu sundmääruste vastu eksimised jne., muud lihtsa
mad kuriteod, kusjuures kuriteost sündinud kahju summa
mitte üle 50.000 marga ei ulata.
Edasikaebus kirjutatakse rahukogu nimele,
antakse aga rahukohtunikule. Asjus, kus rahukohtunik
karistuseks määranud aresti mitte üle 3 päeva ja raha
trahvi mitte üle 1500 marga, võib rahukogule ainult k assatsiooni kaebuse anda; muil kordadel — appelatsiooni kaebuse. Kes rahukogu otsusega rahul ei ole,
sel on võimalus riigikohtule kassatsiooni kaebust anda.
2) Rahukogule, kui esimese astme kohtule,
alluvad kõik raskemad süüteoasjad, nagu: murdvargus,
tapmised, röövimine, hobusevargus jne.
Edasikaebus
a p p e11 a t s i o o n i korras kohtupalatile.
Kohtupalati
otsuse peale võib riigikohtule kassatsiooni kaebuse
anda.
Edasikaebuste tähtajad.
1. Rahukohtuniku otsuse peale kriminaalasjus võib kassatsiooni, niisama kaappellatsiooni kaebusi
kahe nädalajooksul anda. Rahukogu, kui 2. astme
kohtu otsuse peale, võib niisama kahe nädala jook
sul riigikohtule kassatsiooni kaebuse anda, otsuse kuulu
tamise päevast arvates.
37
2. Rahukogu, kui 1. astme kohtu otsuse peale
võib, otsuse lõpuvormist kuulutamise päevast arvates, k ahe nädala jooksul kohtupalatile appelatsiooni korras
kaevata. Kohtupalati otsuse peale võib kahe nädala jook
sul riigikohtule kassatsioni korras kaevata.
Käs k ots us e peale peab süüalune 7 päeva jook
sul, otsuse ärakirja kättesaamisest arvatud, rahukohtuni
kule kaja andma kui tahab, et asi harilikus korras saaks
arutatud, vastasel korral astub käskotsus jõusse.
Tagaselj a otsuse peale võib süüalune 7 päeva,
jooksul, otsuse ärakirja kättesaamisest arvates, kaja anda,
paludes asja uuesti arutada, äraseletades oma mitteilmu
mise põhjused. Leiab rahukohtunik mitteilmumise vaban
dava olevat, määrab ta asja uuesti kuulamisele, ei leia
aga ta seda, ütleb süüalusele ta palve täitmise ära, kuid
annab süüalusele kolmepäevase tähtaja edasikaebuse sisse
andmiseks selle määruse peale. Tagaselja tehtud otsuse
peale võib süüalune ka otseteed rahukogule appelatsiooni
kaebuse anda, ilma et rahukohtunikule kaja oleks annud.
Erakaebused antakse järgmiste rahukohtunikkude määruste peale: 1) asja lõpetamise üle; 2) kui
kohtunik keeldub lõpetatud asja uuesti arutamast; 3) süü
aluse vahi alla võtmise üle; 4) kaja või edasikaebuse
mittevastuvõtmises; 5) asja aeglases toimetamises; 6)
karistuse määramises mitteilmumise eest kohtusse; 7)
edasikaebuste tähtaja mitteuuendamises; 8) kohtuotsuse
korrapäratu täitmise üle.
Erakaebus antakse 7 päeva jooksul rahukohtunikule
sisse, määruse kuulutamisest või teatamisest arvates, rahu
kogu nimele kirjutatult. Erakaebused vahi alla võtmise
üle, niisama aeglases asjaajamises ja korratus otsuse täit
mises, võivad antud saada asja toimetuse kogu vältusel.
Erakaebused aeglase asjaajamise, uue edasikaebuse tähtaja
mitteandmise ja korratu otsuse täitmise üle antakse otse
rahukogule.
3.
Tõendused:
Süüteo asjus on harilikult tõendusteks tunnistajad.,
kuid võivad olla veel mitmesugused a s itõe n d us e d.
38
mis süüteo kohalt või süüaluselt leitud, ka võib tõendu
seks olla süüaluse enese puhtsüdamline ülestunnistamine.
Tunnistajaks ei või olla: hullumeelsed, vaimu
likud mehed (neis asjus, mis süüalune patukahetsemisel
neile rääkinud), niisama ka süüaluste kaitsjad.
Kaebealuse naine, mees, esimese liigi sugulased, nii
sama õed ja vennad, võivad tunnistuse andmisest ära
ütelda. Kui nad aga tunnistust anda soovivad, kuulatakse
nad vandeta üle; niisama kuulatakse vandeta üle lapsed
kuni 14 a. vanaduseni.
Vandeta kuulatakse üle, poolte tagandusel: 1) kõik
õigused kaotanud isikud; 2) kahjusaaja, tema naine ja
lähedalt sugulased, niisama kahjusaaja, kui ka süüaluse
kolmanda ja neljanda astme sugulased ja kahe-astme
hõimlased; 3) isikud, kes mõnesuguses iseäralises vahe
korras, nagu hooldaja, võõrasema, usaldusmees, või kellel
ühegi asjaosalisega kohtuasjad ees.
Aegumisest ehk vananemisest.
Nõudmiste asjus.
Harilik aegumise tähtaeg on 10 a. On keegi asja
üle takistamata seaduses ettenähtud aja jooksul ennast
kui peremees üles näidanud ja seda heas usus teeb, ning
õiguse nimel, siis aegub asi tema omanduseks (omandu
seks vananemine). Ei tõsta keegi 10 a. jooksul oma
Õiguse teostamiseks nõudmist, siis kustul) temal nõudmise
õigus (nõude vananemine). Kuid aegumine ei puutu mitte
kõiki õigusi, näit., ei lähe kaduma võlgniku õigus pandi
väljaostmise peale, nõudmised, mis kreposti raamatusse
sisse kantud, perekonna õigused ja mõned teised, mis
seaduses ette nähtud.
Mõnedel juhtumistel võib aegumise kestvus seisma
jääda,
näiteks, kui isik alaealine, kui kohtuasutused
sõjaolude tõttu kinni jne. Kui need takistused kõrvalda
tud saavad, kestab aegumine edasi.
Aegumine võib katkestatud saada, näiteks, kui
nõudmine saab kohtule sisse antud, kui kohustatud isik
39
nõudja õigust mingil viisil ise tunnustab, kui nõudja oma
rikutud õigust teostab.
Süüteo asjus.
Vähemad süüteod, millede eest karistuseks: märkus,
noomitus, rahatrahv või arest, vananevad 6 kuu jooksul,
näiteks: omavoli, vastuhakkamised, kurja koera pidamine
jne.
Metsa raiumine vananeb 1 aasta jookul. Teised rahukohtuniku alla käivad suuremad süüteod, vananevad 2
aasta jooksul.
Kuriteod, mille eest karistus on türm, mõnesuguste
iseäralikkude õiguste kaotamisega, ehk kindlusvangistus
mõnesuguste õiguste kitsendustega, vananevad 5 aasta
jooksul.
Kuriteod, mille eest karistatakse vangiroodu heitmisega ja kõikide õiguste kaotamisega, vananevad 8 aasta
jooksul.
Kuriteod, millede eest karistus on sunnitöö ehk
asumisele mõistmine ühes igasuguste õiguste kaotamisega,
vananevad 10 aasta jooksul.
Vananemist arvatakse süüteo kordasaatmisest kuni
asja avalikuks tulemiseni, s. o. kuni politsei ehk kohtu
võimud asja uurimist algavad.
3.
Administratiivasjad.
1.
Alluvus.
Kohtulik voim administratiiv asjus on: rahukohtunikkudel, rahukogudel ja riigikohtul.‘
Oigus protesteerida on valitsusteasutustel ja ametnik
kudel, kellel seaduse järele ülesandeks on tehtud oma
valitsuse ehk teiste riigiasutuste seaduslikkuse järele
valvata. Oigus kaevata on kõigil isikuil, seltsidel, ühisustel
ja omavalitsuste asutustel, kui nende õiguslised ehk varanduslised huvid administratiiv-asjus seadusvastaselt on
puudutatud.
40
1) Rahukohtunikkudele alluvad: pro
testid ja kaebused kohaliste valla- ja alevinõukogude (voli
kogude) ja valitsuste otsuste peale; protestid ja kaebused
kohaliste jaoskonna politseiülemate tegevuse peale koha
lise rahukohtuniku piirkonnas.
2) Rahukogu 1. astmele alluvad: a) protestid
ja kaebused linna- ja maakonnanõukogude (volikogude)
määruste ja otsuste peale; b) protestid ja kaebused linna
ja maakonnavalitsuste, nende osakondade (komisjonide),
kui ka üksikute valitavate ametnikkude tegevuse peale.
3) Riigikohtule alluvad: a) kaebused üksi
kute ministeeriumide peale nende osakondade ja teiste
kõrgemate administratiivasutuste otsuste, korralduste ja
määruste kaebused rahukohtunikkude ja rahukogude
otsuste peale administratiivasjus. Kõik riigikohtu otsused
on lõpulikud.
4) Kaebused ja protestid antakse kohtule
sisse tähtaegadel, mis seaduses eraldi on kindlaks mää
ratud; neil juhtumistel aga, kus seaduses tähtaega äratähendatud ei ole, kuu aja jooksul, arvatud sellest päevast,
millal protesti ehk kaebust väljakutsuv määrus, korraldus
ehk otsus, samuti ka tegevus, tegevusetus ehk hooletus
kaebajale, ehk protestitõstjale teadvaks sai.
Protestid ja kaebused antakse kohtule kirjalikult
sisse; neis peab sisalduma: 1) kohtu nimetus, kellele
nad antakse; 2) protesteerija, ehk kaebaja eesnimi, pere
konna nimi ja täielik aadress; 3) ametniku ehk asutuse
nimetus ja asukoht (aadress), kelle vastu kaebus sihitud;
4) asjaolu lühike kirjeldus ühes selle korralduse, tege
vuse äratähendamisega, mille vastu protest ehk kaebus
sihitud; 5) täpipealne äratähendamine, mis just protes
teerija ehk kaebaja nõuab; 6) juurelisatud paberite ni
metus; 7) protesteerija ehk kaebaja allkiri.
Protestile ehk kaebusele tuleb ligi panna: a) selle
otsuse, määruse ehk korralduse ärakiri, mille vastu pro
test ehk kaebus tõstetud, ning peale selle kõik doku
mendid, kas alguskirjas ehk ärakirjas, mille peale kaebaja
41
ennast toetab; b) kaebusest ja kõigist temale juurelisatud dokumentidest kaks ärakirja, protestist ja kõigist temale
juurepandud dokumentidest üks ärakiri.
Kohtusse ilmunud asjaosalised võivad ise, ehk voli
nikkude kaudu kohtule seletusi anda ja tõendusi ette
panna. Nende mitteilmumine ei takista asja arutamist ja
otsuse tegemist. Nende äraolekul tehtud otsust ei loeta
tagaselja otsuseks.
Niihästi rahukohtuniku, kui ka rahukogu otsuste
peale, võib revisjonikaebuse ehk protesti teel riigikohtusse
edasi kaebada ühe kuu jo ok s u 1, otsuse kuulutamise
päevast arvates.
2.
Edasikaebused.
Revisjonikaebus ehk protest kirjutatakse riigikohtu
nime peale ja antakse vastavale rahukohtunikule, ehk
rahukogule riigikohtule edasisaatmiseks ühes kohtuaktiga.
Revisjoniprotesti võib tõsta ülevalveasutus ehk
ametnik; revisjoonikaebust anda võivad asjaosalised.
Revisjoniprotest ehk kaebus peab eneses sisaldama:
1) põhjused, mispärast protestitõstja ehk kaebaja otsusega
rahul ei ole; 2) palve, et riigikohus otsuse tühjaks
tunnistaks ehk muudaks.
Revisjoniprotestile tuleb üks ärakiri kaebealuse tarvis
juure panna. Revisjonikaebusele tuleb juure panna 1000
marka revisjonimaksu ja kaks ärakirja, millest üks vasta
sele poolele ja teine ülevalveametnikule, ehk asutusele
saadetakse. On revisjoniprotestile ehk kaebusele doku
mendid juure pandud, siis tuleb ka dokumentidest vastav
arv ärakirju juure lisada.
Administratiivkohtus
kohtulõivu ei võeta ning
asjaajamise eest pooltele kohtukulu ei määrata.
Eraisikud ja asutused peavad administratiivasjus
tempelmaksu,
kantseleilõivu,
kui ka tunnistajate ja
ekspertide tasu maksma, nagu seadus tsiviilasjade kohta
ette näeb — ja peale selle rahukohtunikkude otsuste peale
edasikaebuse korral revisjonimaksu 200 mk. ja rahukogu
otsuste peale edasikaebuse korral 1000 marka.
42
Omavalitsusasutused on tempelmaksust vabad, kannavad aga kõik muud maksud ja kulud nagu eraasutusedki.
Ülevalve-ametnikkude ja asutuste protestid on kõikidest maksudest vabad. Isikud, kellele antud vaesuse
õigus, on maksudest vabastatud.
Rahukohtunikkude ja rahukogude otsuste peale võib
ühe kuu jooksul revisjoni teel riigikohtusse edasi
kaebada. Riigikohtu otsus on lõpulik.
4.
Veksliseadus.
Veksli tähendus. Veksel tähendab seaduses määra
tud korra järele iseäralikul maksulisel paberil allkirjaga,
antud rahamaksu-tõotust, mida andja teatud ajal täitma
peab, ilma et temal õigus oleks mingisuguseid vastuvaielusi tõotuse maksvuse kohta ette tuua.
Veksli väljaandmine. Vekslid antakse oma ehk
teise nimel välja. Esimesel korral kutsutakse vekslid
o maks; teisel puhul k ä s k vek s 1i k s. Oma veksel
on võlglase rahamaksmise lubadus; käskveksel aga
teisele avaldatav käsk, veksliomanikule raha maksta. —
Vekslid võivad ka need isikud välja anda, kes mitte
kirjutada ei oska, kuid nende allkiri tuleb notariuse juures
tõeks tunnistada.
Veksli kirjutamine. Veksel tuleb seaduslikule tem
pelpaberile kirjutada ja temas peab ülespandud olema:
1) veksli väljaandmise koht ja aeg (aasta, kuu, päev);
2) nimetus et ta veksel on; 3) veksliandja maksukohustus;
4) veksli saaja perekonna- ehk ärinimi; 5) veksli summa;
6) maksu tähtaeg; 7) veksliandja allkiri. — Veklisumma
peab tähtedega kirjutatud olema.
Veksli edasiandmine. Vekslisaaja võib vekslit tei
sele isikule edasi anda. Seesama õigus on ka järgmistel
vekslisaajatel. — Veksli edasiandmine sünnib vekslipidaja
poolt veksli peale tehtava pealkirja varal. Pealkirjas
võib uus vekslisaaja ära tähendatud olla — „nimeline
pealkiri"; harilikult ei tähendata aga uut vekslisaajat
43
mitte ära, vaid vekslipidaja kirjutab veksli edasiandmi
seks ainult oma nime teisele küljele. Vekslipidajal on õigus
veslile kitsendavat pealkirja teha „ilma minu vastutuseta".
Niisama võib vekslipidaja iseäralise pealkirjutusega ära
keelata vekslit edasi anda. On veksel siiski edasi antud,
siis ei ole edasiandel keelaja kohta mõju.
Veksliandja õigus. Veksli pealekirjutaja ei ole mitte
kohustatud järele katsuma, kas eelkäija pealkiri õige, s. o.
algupärane on. — Vekslipidajal on kõik vekslist tõusnud
õigused, vaatamata, mis õigused tema eelkäijal olid. —
Vekslipidaja võib enese asemel teist isikut volitada, kes
volituse-pealkirja pohjal kõiki tarvilikke toimetusi ette võib
võtta, nagu maksu nõuda, kohtus nõudmisi avaldada jne.
Veksli kohustus. Veksli kohustus käib kõikide
kohta, kes vekslile alla ehk peale on kirjutanud, nagu
oleks igaüks iseseisva võla kohustuse välja andnud. —
Kui veksel mitte ära ei ole tasutud ja selle kohta seadus
liku korra järele protest on tõstetud, siis on vekslipidajal
õigus oma heaksarvamist mööda vekslisumma kas kõigilt
vekslivõlglastelt üheskoos, ehk üksikult üheskoos, ehk
üksikult vastutajalt nõuda, misjuures tema oma õigust
nende vastu, kelle vastu ta nõudmist ei olnud avaldanud,
mitte ei kaota. — Kui keegi veksliandja ehk ühe teise
vekslivõlglase nimel vekslile alla ehk peale kirjutab, ilma
et temaltarvilikku volitust oleks, siis vastutab tema isik
likult niisama, nagu arvatav volitaja oleks vastutanud.
See käib ka eestkostjate ja seaduslikkude asemikkude
kohta. — Kui avalikuks tuleb, et veksliandja, veksli peale
kirjutaja ehk volituse pealekirjutaja allkiri võltsitud on
ehk selle isiku kohta, kelle poolt ehk nimel veksli allaja pealekirjutus on sündinud, mitte maksev ei ole, ehk
vekslivõimetu isiku poolt sündinud on, siis ei kustu seega
mitte veel see vastutus, mis teistest allkirjadest ehk
pealkirjadest tuleb. - Kui vekslipidaja veksliseaduse ees
kirjad veksli protesteerimise poolest täitmata jätab, siis
kustub seega pealekirjutajate veksli kohustus, isegisel korral
ära, kui seaduse nõudmiste täitmata jätmine kõrgema
võimu mõjul ehk üldse ilma veksli pidaja süüta on sündi
-44
nud, ainult veksliandja vastutus jääb kestma, nõnda et
vekslipidaja temalt kohtulikult tasumist võib nõuda.
Maksu-tähtaeg. Enne maksu tähtaega ei või veksli
pidaja mitte veksli äramaksmist nõuda; ta ei ole ka ko
hustatud vekslimaksu vastu võtma. — Veksel, mille
maksu-tähtaeg kindlal päeval ehk kindla aja jooksul
pärast väljaandmist või ette näitamist lõpeb, esiteietakse
maksmiseks maksutähtpäeval ehk kahel järgmisel äri
päeval.
Veksli maksmine. Vekslipidaja ei või pakutud
osamaksu vastu võtmata jätta aga veksel jääb vekslipi
daja kätte, kuna maksja omalt poolt veksli peale maksu
kohta tähenduse teeb. Täieliku maksu korral peab
vekslipidaja maksjale veksli ühes selle peale kirjutatava
kviitungiga ära andma. — Maksukohaks on veksli välja
andmise koht, kui väljaandja oma allkirja ees vekslis,
mitte teist maksukohta ära ei ole tähendanud. —■ Kui
veksel maksmiseks ette andmata on jäänud ehk veksli
pidaja maksu vastu ei ole võtnud, siis on maksjal õigus,
protesti-aja möödamineku järele raha võimulise kohtu
juure sisse maksta.
Protesteerimine. Kui vekslimaksu tasumata jätmise
pärast protesti on tõstetud siis võib vekslipidaja veksliväljaandjalt ehk pealekirjutajalt nõuda: 1) tasumata vekslisumma ühes 6°/o maksu tähtpäevast kuni maksupäevani,
2) protesti kulud, 3) tervest maksmata summast 1/40/0
tasuraha. Maksmata jäänud vekslipidajal on õigus igalt
pealekirjutajalt, järge tähele panemata jättes, täielikku
tagasimaksu nõuda. — Kui pealekirjutaja veksli ära on
maksnud siis on temal õigus eelkäivatelt pealekirjutajatelt tervet väljamakstud summa, ühes 6°/o maksuajast ja
1/4% tervest summast, tasu kuluks nõuda. — Kui maks
mata jäänud vekslit mitte ei ole protesteeritud, siis on
kõik pealekirjutajad protesti tõstmata jätmisega omavekslikohustusest vabastatud, veksli väljaandja kohustus jääb
aga kestma ja vekslipidajal on õigus temalt maksmata
summa ühes 6% kaebamise-päevast arvates, nõuda.
Kaebamine. Vekslipidaja võib veksli väljaandjat
5 aasta jooksul pärast veksli maksu-tähtpäeva kohtusse
45
kaevata, pealekirjutajaid käemehi aga ühe aasta jooksul
veksli maksmata jätmise pärast tõstetud protesti järele.
Kui kolm aastat möödunud, ei või pealekirjutajad eneste
vahel ega käemeeste vastu enam kaebust tõsta.
Veksli formulaar.
Tähtpäev 27. august 1926.
Tallinnas, 1. mail 1926.
Veksel 25.000 marka.
Kahekümneseitsmendal augustil ükstuhat üheksa
sada kahekümnekuuendal aastal olen kohustatud selle
veksli järele maksma Tallinnas Mart Sarapuude kakskümmendviis tuhat marka.
Ants Naarits, Kosel.
Lisa.
'Vaesus.jm. stsirclGCffia. *}
Aasta kestel, mil maakera ümber päikese tiirleb,
satub päike, olles vastupaistes maakeraga, vaheldudes igal
kuul isesugusesse tähisesse, mis teatud määral inimese
ja kogu looduse peale mõju avaldavad. Et tähiste asen
deid ja piire kindlaks määrata, on vanaaja astroloogid
kinnistähti konstellatsioonideks ühendanud. Tähiste vöö,
milles 12 tähtkuju asuvad, jaguneb 12 ossa, igaühe laius
30", ja nende nimed on : Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk,
Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Kütt, Kaljukits, Veemees
ja Kalad. Nii on ka 12 tähist tähtkujudelt oma nimed
saanud.
Umbes 3000 aasta eest puutusid tähiste kohad sama
nimeliste tähtkujudega kokku. Et aga kevadepunkt ekliptikas aega mööda lääne poole nihkub, siis nihkuvad ka
tähised lääne poole edasi, kuna aga tähtkujad oma koh
tadele jäävad. Päike jõuab sellepärast varemalt tähisesse
kui tähtkuiju. Nii satub päike nähtavalt 20. ehk 21. märtsil
Jäära tähisesse, aga alles 4 nädalat hiljem Jäära tähtkuiju.
*) Sel ajal ei tuntud veel planeete Neptuni ja Urani. Vii
mase leidja oli kuulus astronoom Friedrich Vilhelm Ilerschel.
Sündinud 15. novembril 1738 a. Surnud 25. augustil 1822 a.
46
Iga inimene kuulub ühe tähtkujule, mis talle tema
sünnipäevaga on määratud ja vajab vaid kuupäeva teada,
et tema vaimlisis ja hingelisis omadusis selgusel olla.
Nõuetav on vaid sünnipäev, sünnikohta, aastat ja tundi
ei tarvitse küsida.
Nii vanaaja astroloogide metood, mis nüüdisaja astro
loogide omast küll mitmeti lahku läheb, aga siiski ise
loomu üldjoonte kindlaks määramises aluseks võib olla.
Däikese asendid lähistes.
1. tähis.
Jäär.
(21. märtsist 20. aprillini).
Jäära-inimesed on töövõimulised,
vastupanujõulised, kartmatud, ruttu otsustavad, edasipüüdlikud, hull
julged, ettevõttehimulised ja omavad palju annet iseseis
valt otsustada ja tegutseda. Nad on avameelsed, otsekohesed, viisakad, kannatlikud, andeksandvad, helded,
edukad ja ka tujukad. Nad on jutukad, meeldivad, huvi
tavad, elava vaimuga, lõbusad, naljatajad ja omapärased.
Neil on palju kõneannet. Nad on ausad, kannatlikud ja
tõsised sõbrad. Nad on ka enesearmastajad, iseteadvad,
tahtejõulised, kallaletungijad, elurõõmsad, korra- ja iluarmastajad ja vajavad toredat ja komfortaablist ümbrust.
Nad on kergesti erutatavad ja räägivad ning tegutsevad
sageli kärsitult ja mõtlematult. Kuigi nad neile osutatud
ülekohut harvasti unustavad, ei ole nad siiski kättemaksuhimulised.
Nad ihaldavad vaheldust ja meelelahutust
ning on alati vallatud elavast soovist: muuta, parandada
ja reformeerida. Nad on valitsemishimulikud, edevad,
isegi halbid, näevad endid heameelega seltskonnas huvi
tava eseme keskpunktina, ihaldavad juhatada ja tahavad
igal juhusel esimesed olla. Neil ei meeldi kunagi teistele
alistuda.
47
2. tähis.
Sõnn.
(21. aprillist — 20. maini).
Kõik isikud, kes 21. aprillija 20. mai vahel on sün
dinud, kuuluvad Sõnni tähisele.
Sõnni-inimesed on
harilikult vahvad, iseteadvad, usaldatavad, hoolsad, ette
vaatlikud, töökad, ausad, intelligendid ja teadushimulikud.
Nad omavad peaaegu ikka väga hea meelespidamisvõime.
Nad on kindlad, tegelikud, lihtlabased, kained, kannat
likud, kangekaelsed, visad, kindlameelsed, väsimatud ja
pikaldased. Kui midagi teha kavatsevad, siis saab neid
vaevalt teisele mõttele juhtida ja nad haaravad siis oma
kavatsusest veel suurema südidusega kinni. Asjust ja
toiminguist, milleks neil kindlat tahet ei ole, on neid
kerge kõrvale viia. Nad on väga peentundelised ja selle
tõttu nende ülespidamine väga mõõdukas ja viisakas.
Omasugustele on nad väga vastutulelikud ja armastusväärilised, oma alamaile aga jahedad, kõrgid, valjud ja
karmid. Tuttavate seas on nad oma viisakuse, headuse,
aususe ja sallivuse poolest väga austatud, aga alamate ja
töösaajate seas valjuse ja karmuse poolest vihatud. Nad
ei kannata, kui keegi ennast nende asjusse ja toiminguisse
segab, armastavad aga ise meeleldi teiste tegevust nuh
kida. Nad on suuremalt osalt lõbusad ja rõõmsad, ikka
tujus naljatamiseks ja külgeliitumiseks, samuti paenduvad,
lõbuarmastajad ja tunnevad elavat vajadust seltskondli
kuks tööks. Nad on unistajad ja armukadedad, õpetusvõimsad ja omakasupüüdjad, vihahoos väga ägedad, käre
dad ja pealetungijad. Hindavad suuresti välimust, pidukombeid ja traditsioone.
3. tähis.
Kaksikud.
(21. maist — 20. juunini).
Inimesed, kes Kaksikutes on sündinud, on elavad,
usinad, elutargad, leidlikud, ühiskondlikud ja jutukad.
On meelituste ja kütustele väga ligipääslikud ja neid võib
kergelt mõjutada. Nad on teadushimulised, loevad meeleldi
48
ja armastavad palju mõtelda. Nad on suuremalt
osalt suured kahtlejad, kes ühtki arvamist ja õpetust ei
omasta, enne kui nad seda hoolsalt järele kaalunud ei
ole. Nad omavad elavat ettekujutusvõimet. Et nad
sugugi tagasihoidlikud ei ole, siis võib nendega kergelt
tutvuneda. Nad on kannatamatud, rahutud, rahulolematud,
äkilised, hädalikud ja alati, nagu aprillikuu ilm, väga
heitlikud. Nad võtavad sageli ülesandeid, mis elu inime
sele kohuseks teeb, väga raskelt ja siis nurisevad, kae
bavad ja mõnavad oma saatuse üle, mis nende seisukorda
vaid märksalt raskendab ja halvendab.
Nad on suured
plaanitsejad ja haudujad, aga suudavad sellest, mis nad
suuresti kavatsevad, tõelikult õige vähe teostada. Nad
algavad sageli tööd, ilma et eelmist lõpetanud oleks ja
selle tõttu jõuavad nad ka harvasti haljale oksale. „Kaksikute"-inimesed peaksid väga jaotust ja kokkuhoidu
harrastama; neil on kalduvust oma raha kergelt ja ruttu
välja anda.
4. tähis.
Vähk.
(21. juunist — 21. juulini).
„Vähjale" kuuluvad isikud on armastusväärilised,
sõbralikud, helded, kannatlikud, leplikud ja rahuarmastajad.
Nad on peentundelised,
viisakad ja tagasihoidlikud.
Nad langevad aga väga kergelt teiste mõju alla. Väliselt
on nad sellele, kes neid tähele paneb, õige rahulikud ja
lõbusad, aga seespidiselt rahutud ja kurvameelsed. Nende
rahutus ja kurbmeelsus võib alles siis kaduda, kui nad
endid aineliselt kindlustanud on. Nad on õiglased, virgad,
ettevaatlikud ja karsked. Samuti ka uhked ja ihaldavad
kiitust, meeldivust ja tunnustust. Nad on kartlikud ja
neid võib kergelt araks teha. Nad on suuremalt osalt
vanameelsed, lepingus määratud punktidest vääramatud
kinnihoidjad,. kokkuhoidlikud, isegikitsid. Nad on sageli
kahtlejad ja omas tegutsemises vankuvad. Nad kalduvad
armukadedusele, mõnudusele ja edevusele ja loodavad
sageli teistelt kaaskodanikkelt suuremat huvija tähelpanu,
49
kui need seda tõelikult osutada kavatsevad.
Nad
kiinduvad rahuliku kodule ja perekonnale ja hindavad
elu ja perekonda väga kõrgelt, kuigi meeleldi reisida
tahavad.
5. tähis.
Lõvi.
(22. juulist — 21. augustini)
„Lõvi" tähisele kuuluvad isikud on õrnatundelised,
heasoovilikud, andeksandvad, sümpaatlikud ja on oma
tuttavate seas armastatud ja suuresti lugupeetud. Nad
on liikuvad, elavad, tundlikud, edasipüüdjad, auahned ja
ka omakasupüüdjad. Nad ei satu ruttu vihale, aga kui
kord
vihastavad,
siis on nad tuliägedad ja võivad
isegi teatud hetkel teisele isikule kardetavaks saada. Nad
on väga julged ja kaotavad harvasti oma vaimukindluse.
Nad armastavad omi omakseid, eriti lapsi üle kõige,
mõistavad lapsi hästi ja hea tagajärjega kasvatada ja ei
salli, kui neile keegi selles suhtes näpunäiteid teeb. Nad
on iseteadvad, peavad enesest suurt lugu, on otsekohesed,
veidi salalikud, hoolimatud, õige muutlikud ja arvestavad
sageli põhjendamatute eelarvamistega. Nad on jutukad,
ettevaatlikud, kavalad, ja kalduvad intriigidele.
Nad
omavad sageli otse imestusväärilist arvustamise- ja otsus
tamisvõimet, on arukad ja kaugelenägijad.
6. tähis.
Neitsi.
(22. augustist — 21. septembrini).
22. augustil asub päike „Neitsi" tähisesse, millest
21. septembril lahkub. „Neitsi"-inimesed on tegelikud,
arvustajad, metoodilikud, intelligendid, hoolsad ja virgad.
Nad õpivad ruttu ja meeleldi ja vahetavad liig sageli
omi mõtteid ja arvamisi. Nad on kõnelemises tagasi
hoidlikud, optimistlikud, ettevaatlikud ja vastupanekuvõimsad. Nad armastavad korda ja puhtust ja panevad
suurt väärtust hea ja elegantse riietusele. Nad on oma
perekondele väga poolehoidlikud ja mäletavad uhkelt
omi tähelepanuväärivaid esivanemaid.
Söömises ja joo50
mises on nad suured valijad, hindavad end teistest
kõrgemaks ja segavad end meeleldi võõraisse asjusse
ja loobuvad sageli omist tuttavaist karmi arvustusega.
Selle tõttu koguvad nad endale palju vaenlasi.
Omi
vigu ja eksimisi ei taha nad kunagi tunnustada ja ei ole
harvast! arglikud, häbelikud ja kõikuvad.
7. tähis.
Kaalud.
(22. septembrist — 22. oktoobrini).
22. septembrist kuni 22. oktoobrini valitseb „Kaalude"
tähis.
„Kaalude" tähisele kuuluvad isikud on lahked,
armastusväärilised inimesed. Nad on väga viisakad, puh
tad, korralikud ja omased. Neile ei meeldi raskeja must
töö ja põlgavad toorust, õelust, kurjust ja verevalamist.
Nad on väga energilised, järelmõtlikud, auahned ja ehi
tavad meeleldi õhulosse. Kõigis toiminguis otsustavad
nad ärakaaluvalt ja õiglaselt ja ei arvesta kunagi mingi
suguse tumeda eelarvamisega. Nad on muretud, lootus
rikkad ja helded. Nende lootused hea ja Õnnerikka tule
vikule on nii suured, et vaid rasked kahjud ja kaotused
neid kaudselt tumestada suudavad.
Nad on sageli ker
gemeelsed ja ei mõista raha väljaandmises kokkuhoidlikud
olla. Nad on kärsitud, aga ei satu kergelt vihale; siiski
kui nad kord vihaseks saavad, siis on nad marus ja
midagi ei jäe väljendamata, mis veel südamel lebab.
„Kaaludes" sündinud isikuil on eluea kestel kohtuga
palju tegemist. See on nende nõrgem külg.
8. tähis.
Skorpion.
(23. oktoobrist — 21. novembrini).
„Skorpionile" kuuluvad isikud on salakavalad, vihapidajad, kadedad, kurjad, kalduvad armukadedusele,
unustavad oma tõotused ja lepingud ja armastavad mee
litusi ja ülistusi. „Skorpioni“-inimesed on enesest
alati heal arvamisel ja ei tunne end kunagi süüdlase
olevat. Nad on halvad sõbrad ja seltsilised ja ei hoolitse
51
palju oma perekonna ja laste eest. Enesearmastus, kõr
kus, egoism, omakasupüüe, ja võimuahnus on nende
isikute iseloomu peajooned. On keegi nende vastu milgil viisil patustanud, siis ei andesta nad kunagi ja tasuvad
oma vaenlasele kurjasti kätte.
Nad on väga halastama
tud nende vastu, kes nende head seisukorda kuidagi
kõigutada julgevad. Kõigest halbusest hoolimata omavad
nad aga väga head luuleannet ja mõnest „Skorpioni"-ini
mesest on saanud isegi ilmakuulus kirjanik ja luuletaja.
On aga „Skorpioni" tähisele kuuluv isk hea aastaplaneedi all sündinud, .siis jäävad tema halvad omadused
arenemata ja temast saab energiline ja töökas inimene,
kes igal alal karjääri teeb.
(Seletust aastaplaneetide kohta leiab lugeja selle üldartikli lõpul.)
9. tähis.
Kikil.
(21. novembrist — 20. detsembrini).
„Kütis" sündinud isikud on väga teravmeelsed, oma
vad haruldast head otsustamisvõimet ja teevad vigu ena
masti vaid siis, kui nad endid teiste nõu ja näpunäidete
järele juhtida lasevad. Nad on virgad, praktilised, julged,
ettevõtlikud ja edasijõudjad. Nad on ergad ja külma
verelised. Nad on korralikud ja hoolsad, eriti rahaasjus
kokkuhoidlikud, siiski mitte ihnsad. Nad omavad au ja
mõistavad endid hinnata, ilma et kellegile tagamõtteliselt
ette tükiks. Nad on ausad ja väga avameelsed, isegi
nii avameelsed, et kõnes omi pealtkuulajaid vihastavad
ja haavavad. Nende halvaks küljeks tuleb lugeda, et
nad tühje meeliäritavaid lõbusi taga ajavad ja alkoholiga
sõbrustavad.
Alkoholi
mittemõõtupidavuse tagajärjel
muutuvad nende tundmused nüriks ja nad satuvad sageli
tahtejõu puudusel kerjuse seisukohale. Nad harrastavad
meeleldi sporti ja armastavad õnnemängu, mis vahest isegi
niisuguse staadiumini küünib, et kogu oma varanduse
kaotavad.
52
lO. tähis.a
Kaljukits.
(21. detsembrist — 19. jaanuarini).
Inimesed, kes 21. detsembri ja 19.jaanuari vahel on
sündinud, kuuluvad „Kaljukitse" tähisele. Need inimesed
on leidlikud ja mõtlevad iga asja üle, mis nad teha kavat
sevad, põhjalikult järele. Nad on lahked, heatahtlikud,
usaldatavad ja tahavad meeleldi lõbusat juttu vesta. Nad
on kindlameelsed, ettevaatlikud, tagasihoidlikud, iseteadvad ja ei lase ennast oma arvamistes kõigutada. Nad
armastavad vabadust ja iseseisvust ja on väga õrnad, kui
keegi võõras ennast nende asjusse segab. Nad on targad ja suuremeelsed, aga ka veidi häbelikud. Kiitused
ja meelitused neile ei meeldi ja äratavad neis vaid kaht
lust ja põlgtust. Nad hindavad liig kõrgelt välist hulgust
ja on siis uhked ja upsakad. Nad on õige muutlikud:
kord helded, kord kitsid, kord lootusrikkad ja võidukindlad, siis jälle niisugused pessimistid, et igat asja läbi musta
prilli vaatavad. Melankoolilisest meeleolust päästab neid
sageli armastus, kuid häbelikkuse tottu leiavad nad hal
vasti niisuguse, keda nad jumaldada võiks. Töötades
kunstialal omavad nad, kui püsivalt sellest kinni haaravad, au ja rikkuse.
.11. tähis.
Veemees.
(20. jaanuarist — 18. veebruarini).
„Veemehe"-inimesed on avameelsed, otsekohesed,
rahulikud, heasüdamlikud ja sümpaatlikud. Neil on hea
arusaamine tõsiseis asjus. Nad vihkavad käskuja sundi,
aga neid võib lahkusega kergesti mõjutada. Nad on
lahked,
kannatlikud ja ei saa ruttu vihaseks. Ka
„Veemehe" * inimesed
peavad lugu
välisest
gusest, himustavad aunimesi ja panevad suurt rõhku
sellele, mis teised neist mõtlevad ja räägivad. Nad raiskavad sageli oma aega sellega, et teistelt nõu koguda,
mille järele nad aga ise kunagi ei talita. Nad on iseseisvad, õrnatundelised, tujukad, hooletud, nurisejad ja ei o e
53
arvustamises õiglased. Nad kalduvad sellele, et oma.
ülesannete lahendamise ja lubaduste täitmise edasi lük
kavad, tuues põhjuseks õige naeruväärilisi väiteid.
Esi
algses nooruses tuleb neil õige palju eluraskustega või
delda, ent aja kestel omandavad nad rikkuse ja on perekondlisest seisukohast õnnelikud.
Nad elavad õige
kõrge vanaduseni. Neil on imestusvääriline anne suggestioonis ja võivad meelehaigete ja närviliste inimeste peale,
väga rahustavalt ja tervendavalt mõjuda, neist saavad
head kasvatajad, ravitsejad ja arstid.
12. tähis.
Kalad.
(19. veebruarist — 20. märtsini).
19. veebruarist kuni 20. märtsini valitseb „Kalade"
tähis. „Kalade"-inimesed on suuremalt osalt viisakad,,
kartlikud ja omavad vähe eneseusaldust. Nad on väga
lahked, armastusväärilised, tundlikud, otsekohesed, kannatlikudja järelandlikud. Nad kalduvad kergemeelsusele,
on ettevaatamatud omis talitusis.
Nad on väga uskli
kud ja vanameelsed. Oma vanameelsuse tõttu ei muuda nad
omi kord kinnihaaratud mõtteid ja arvamisi kunagi ja püsi
vad kõikumatult omal seisukohal, kui neid just ei sunnita
väevõimuga sellest loobuma. Nad on head, otsekohesed
ja õiglased sõbrad, kes sõpru kriitilisel silmapilgul
kunagi hätta ei jäta, vaid neile nõu ja teoga abiks on.
Nad on alati avitajad inimsõbrad, aga et nad kergeusk
likud on ja kergesti mõjutatavad, siis kasutavad petised
nende kaastunnet sageli õige kurjasti. Neil on kõrged
aated ja hindavad vaid seda, mis aus, hea, kaunis ja peen.
Nad ei ärritu kunagi tugevasti ja ei kutsu kellegis viha
esile. Ei ole nende seisukord aineliselt kindlustatud, siis
elavad nad alalises mures oma tuleviku pärast, kartes,
et kord nälgima saavad. Abielus ei ole nad alati
õnnelikud.
54
Milline on minu aastaplaneet
ehk õnnetäht?
Soovib keegi oma aastaplaneeti teada saada, siis
on igaühel kerge seda välja arvata. Jagatagu aastaarvu
7-ga ja selle jääk osutub järjestikust võetavat planeeti.
Näide: Olen sündinud 1871 aastal. 1871:7=267. Jääk=2.
Nüüd otsitagu jääk planeetide järjestikust, nagu nad päi
kese ümber tiirlevad ja valitsevad, nõnda 2 planeet ja
see on: Veenus. 1 eine näide, kui jääki ei ole. Keegi
on sündinud 1925 aastal. 1925:7=275. Jääk=0. lähen
dab 7-es planeet ja see on: Mars.
Planeetide järjestik.
1. Päik e. 2. Veenus. 3. Merkur. 4. Kuu.
5. Saturn. 6. Jupiter. 7. Mars.
Head planeedid: Jupiter, Päike ja Veenus. Halvad
planeedid : Saturn ja Mars. Erapooletud (ehk segatud
mõjuga, s. t. arvestades nende asenditega, kas head ehk
halvad): Merkur ja Kuu.
Planeetidele kuuluvad päevad,
numbrid ja kalliskivid.
1. Päike. Päev: Pühapäev. Numbrid: „1" ja „4".
Õnnekivid: teemant, rubiin, hyazinth ja chrysolith.
2. Vee njus. Päev: Reede. Nummer: „6". Õnnekivid: helesinine safiir, pärl,' korallid ja achat.
3. Merkur. Päev: Kolmapäev. Nummer: „5". Onnekivid: carneol, topas ja granat.
4. K(u u. Päev: Esmaspäev. Numbrid: „2" ja „7",
Onnekivid: pärl, berill, aquamarin ja opal. Ka klaas
kuulub Kuule.~
5. Saturn. Päev: Laupäev. Nummer. „8". Onne
kivid: onix, ja mustad pärlid.
6. J u p ite r. Päev: Neljapäev. Nummer: „3". Onne
kivid: smaragd, safiir ja türkis.
7. Mars. Päev: Teisipäev. Nummer: „9“. Onne
kivid: teemant, jaspis ja rubiin.
55
Meid oli kokku kolm,
üks eestlane.
üks soomlane,
üks lätlane,
meid oli kokku kolm.
Kõik paberossid tellime
„Astoria‘st" nüüd endale,
meid on nüüd kokku kolm.
«Lõbusast talupojast."
Las’ põõnab.
„Ei taha mina Peetert matta
ja püha mullaga ta kirstu katta
et ülestõusmist pole uskund ta!"
nii sõitles pastor Peetri naisega.
Ent eit ei ole suu peal löödud
ja vastus on tal kohe öeldud:
„Te võtke oma matusmaks
nii, kuidas nõuab Teie taks,
ei Peeter sellest enam märka.
Kui ükskord hauast tõuseme
ja see ei meeldi Peetrile,
las’ põõnab, kui ei ärka." —
Ants ja Ciisi.
Läbi metsa Ants ja Liisi
kodukülla minemas,
ühel käel on Antsul Liisi,
teisel lehmamullikas.
Hämarik ju valdab metsa,
päike varsti loojeneb,
hirmu tunneb väike Liisi,
särasilmil häälitseb:
56
„Armas Ants, ah mets on pime,
kardan, et mind hirmutad!"
Aga Ants on külm ja vastab:
„Asjata end ärritad!"
Pimedamaks muutub loodus,
Liisi hirmul väriseb,
hakkab ikka rohkem kartma,
süda armu igatseb.—
Peakese ta hirmu tundel
surub Antsu rinnale,
Ants kuid sammub rahulikult,
nutma hakkab Liisike:
„Ants, ah Ants, ma kardan tõesti
halb võib olla tagajärg!"
Ants kuid muigab: „Ära karda,
rohi selleks liiga märg." —
Nõnda öö ju kätte jõuab,
Liisi hirmust uimane,
karjub: „Ants, nüüd teed sa pattu!
Kuhu pääsen vaeseke!?"
Aga Ants saab nüüd ka kurjaks,
hüüab: „Mis sa tüütad mind!
Midagi ei saaks sul teha,
Kuiga igatseksin sind.
Kui sind tahaks kallistada,
lehm käest pääseks pagema."
„Aga lehma" — vastab Liisi,
„võid puu külge siduda..."
58
20TK-MK35ASTO R IA A/s
A n t s.
Peeter.
Oi,oi,oi! Mis näen ma siin!?
On see viin või kokaiin,
et nad nõnda marru läind?
Pole säärast ma veel näind!
Kallis veli, ei, oh ei!
See on pabeross „Ci-Oi“,
mis neid nõnda elustab
ja neis armu äratab.
59
Enesepiinajad fakiirid.
Fairfax Asturel.
See oli Pagodi õue palmikus, kohas, millel ka
„Fakiiride avenue“ nimeks oli.
Eurooplased ega muhameedlased ei tohtinud harili
kult neisse pühakohtadesse pääseda. Minu sõber TakureGulab-Sing võimaldas meile aga siiski ülem-brahminide
läbi sissepääsu. Oue oli palvetajate munkadega täidetud.
Meie tähelpanu köitsid iseäranis kolm vana, täiesti kuivetanud ja alasti fakiiri. Need seisid ja istusid meie aru
saamise järele täiesti võimatutes seisakutes. Üks istus
terve päeva hariliku telegraafiposti jämeduse posti otsas,
nii et ta välja näis, nagu telegraafi traadil istuv vares,
kes ennast ainult küüntega kinni hoiab.
„Salaam — Sahib" — ütlesin ma temale, kas ei ole
sul halb? Kas ei karda sa allakukkumist?"
„Mispärast peaksin ma kukkuma?" vastas hindulane
tõsiselt. „Ma ei hinga ju, Mam — Sahib!"
„Kuidas seda arvad? Inimene ei saa ju hingamata
elada," hüüdsin ma vähe imestanult.
„Siiski, siiski, võib seda. Selle tõttu, et ma just
praegu ei hinga, olen täiesti kõikumata kindel. Varsti
olen aga sunnitud oma rinda värske õhuga täitma, ja siis
hoian ennast postil, et ma mitte maha ei kukuks."
P. Meie olime siiamaani nii lapsikud olnud uskuma, et
ainult tursad ja teised kalaakrobaadid küllalt osavad olla
kunsti õppimises, kuidas oma keha õhuga täita, et sellega
ennast kergemaks teha ja selle läbi vee peale tõusta.
Siin olime aga üllatatud.
Teine fakiir toetus ainult oma parema käe peopesale,
mille juures pea alla poole rippus ja jalad ülespoole
õhku sirutatud olid, ning ta keha jäi täiesti kõikumata
olekusse, nagu puuoks. Ta tõstis oma pea täiesti loomu
vastase pöördega üles ja vahtis silmadega otsekohe päi
kesesse. Panime tähele, et meie viibimise ajal fakiiride
juures, s. o. tunni ja kahekümne minuti jooksul, ükski tema
60
Tubakatehas A.-S. „Astoria" paberossikestade ja tubakalõikuse ruumid.
61
lihastest ei liikunud. Sealmaalased kinnitasid, et ta igat
päeva päikesetõusust kuni loojaminekuni sarnases olekus
mööda saatvat.
Tähelpanuväärt pilti pakkus ka fakiir, kes n. n.
„püha Shiva —- kivil seisis, mille läbimõõt vaevalt viis
tolli oli. Üks tema jalgadest oli tema keha alla painuta
tud, keha ise oli vibu sarnaselt taha-poole kallutatud,
silmad olid samuti päikese poole pöördud, kuna ta käed
nagu palves ristis olid. Ta näis nagu kivile kinnikasva
nud olevat. Meie ei võinud sugugi omale ette kujutada,
kuidas see inimene tasakaalu alal hoida suutis.
Neljas neist „inimestest“ istus lookapainutatud jalga
dega. Kuidas tal siiski võimalik oli istuda, see käis üle
meie arusaamise võime, sest asi, mida tema alusena tar
vitas oli kivist post Shiva-kivist ainult natukene laiem,
s. o. vaevalt viis kuni seitse tolli läbimõõtes. Tema käed
olid ristis seljal ja küüned olid õlgade lihastesse kasvanud...
„See siin“, ütles üks meie saatjaist, „ei muuda kunagi
oma seisakut, vähemalt ei ole ta seda viimaste seitsme
aasta jooksul muutnud".
Selle fakiiri söök või jook on õigemini piim, mida
temale 24 tunni jooksul kord tuuakse. Bambusetoru kaudu
valab teine hindulane seda temale suhu; igal askeedil on
vabatahtlikud teendrid, kes hiljem ka fakiirideks saada
tahavad. Need võtavad nende eest hoolitsemise oma peale,
kusjuures nad omi „meistrid" nagu elavaid muumiaid
sammastelt maha võtavad, neid tiigis pesevad ja jälle
eluta kujudena ülesse seavad, sest nad ei või omi liik
meid välja sirutada.
Nägime ka fakiire, kelle tahe nii tugevaks oli arenend, et nad ilma kahjusaamata raudorkidega voodis
magasid, kuuma raua peal kõndisid, tuld sõid jne.
Nagu lugejal teada, jutustab ka ristiusu ajalugu askeetidest, n.n. pühimusist, otse uskumatuid lugusid, nende
enesepiinamistest ja kehalikkude valude mittetundmisest.
Inimene, kel tahtejõudu on ja seda järjekindlalt aren
dab, võib ilmas suuri asju korda saata.
62
Algupärased kuulutused.
Lasteta abielupaar, kes selleks ka tulevikuks garan
teeritud on, otsib korterit.
Ämmaemand annal) abi daamidele, prouadele ja
neitsidele. Alaealistele hinnaalandus.
Otsin passijat, kes keeta mõistab. Võimalikul korral
võib ka minu juures magada.
Ants Rüüp, kaupmees.
*
Noor ja aus tütarlapas otsib kohta laste juure. Tal on
neid juba mõned olnud.
Ilus kahe toaga korter ära anda üksikule meeste
rahvale, kes minu võlad kõik ära tasub.
Tule tagasi, armas Hugo, kõik andestatud.
müüdud ja ämm surnud.
Liia.
Klaver
Kes minu vana ahjuroobi 75.000 marga eestära ostab,
saab tasuks mugava korteri ühe toa ja köögiga.
20TK MK 25
ASTORIA A/S.
Kui paberosse odavaid
ja siiski väga maitsevaid
sa soovid, siis seks comme il laut
on väljalastud sort
„De-Ko“.
Must kapten.
Naljajutt.
Dr. Pritsi abikaasa, haritlaste seas väga vääritud
daam, oli alles teist aastat abielus, aga juba pani ta enda
mehes külmust ja ükskõiksust tähele, mis noore proua
südames valu ja armukadedust äratasid. Kuna Dr. Prits
õhtuil kuni hommikuni klubis istus, pidi tema noor ja
elurõõmus naisukene, keda ennemalt ikka igalpool dok
tori kõrval oli nähtud, üksi igavust tundes kodus viibima.
„Kas läheme tuleval laupäeval „Estonia" maskipeole,
armas mees?" küsis ta ühel päeval abikaasalt.
„1 uleval laupäeval? — Hm!... Kas tead, armas laps,
sellel päeval on just meie klubi koosolek, millest ma
mitte puududa ei taha, sest et ma juhatuse liige olen".
„Kas sa ei võiks armastusest minu vastu sellest
koosolekust vabastuda?"
Doktorihärra nimetas nüüd nii tähtsaid põhjusi, et
prouakene, kes väga taktitundja daam oli, palumisest loo
bus ja vaikis. Peiuna oli doktor Prits tema palvedele
alati vastu tulnud ja teda saatnud, aga nüüd ei hoolinud
esimene tema soovest enam sugugi. Vaene prouakene
tuli otsusele, et doktor Prits ilma temata maskipeole
läheb, millelt ta varemalt kunagi ei olnud puudunud.
Noore proua armukadedus ja kahtlus leidsid tema sõb
ranna proua Kure poolt veel suuresti kinnitust.
„Ma vean sellele kihla, Hermiine", ütles ta, „et sinu
mees maskipeolt ei puudu! Klubis juba sellel õhtul koos
olekut ei ole, sest et kõik klubi liikmed harilikult peole
lähevad."
„See oleks hirmus!" sosistas noorproua kurvalt.
„Oo, kui ma ometi selgusele saaksin!"
„See on õige kerge, minu vaene Hermiine".
„Aga kuidas?"
„Sa tunned oma meest juba käigust, tema seisakust,
kui ta enese ka ei tea missugusel moel ära moonutaks;
ma muretsen kaks pääsetähte ja meie lähme lihtsais
65
dominodes peole. Ühest tunnist jätkub küllalt, et kõiki
saalisolijaid silmitseda. Ei näe sa teda, siis võid rahus
tuda, et ta sulle tõtt rääkis."
„Muretse kostüümid ja pääsetähed!"
Saabus saatusest määratud peopäev. Peale õhtu
sööki — Nigula kiriku kell lõi üheksa — suudles doktor
Prits oma abikaasat ja läks kluppi.
Hermiine kui
vatas laugelt ühe pisara, kui ta end äkki üksinda
söögitoas leidis olevat. Hirm, et ta oma mehe maskipeolt leiab, tegi teda äärmiselt närviliseks. Kella kümne
ümber ilmus proua Kurg; punkt üksteist lahkusid mõle
mad prouad, kes kostüümide ja näokatetega uudishimu
likkude silmade eest kaitstud olid, doktor Pritsi korterist.
Autojuht kinnise sõidukiga sõidutas neid „Estoniasse".
Pidulisi ja maske oli ilmunud uskumata palju. Kontsert
saal aina säras ja kihas kirevaist kostüümest. Valjult
tuksuva südamega hoidis Hermiine oma sõbranna käsi
varrest kinni. Igas maskis arvas ta oma truudusmurdjat
meest ära tundvat. Kaks naisdominod, kes saalis üksinda
ringi eksisid, äratasid peagi tähelpanu. Üks säravas
mundris Türgi pasha jälgis neid.
66
„Neti", sosistas proua Prits, „türklane, kes meid
älgib, näib minu mees olevat. Vaata ometi, täiesti tema
kuju, tema käik. Ta tundis mu vististi ära."
„Mis sellest! Võid selle üle vaid rõõmustleda," vaslas proua Kurg; „niisugusel juhusel teab ta, et sul tema
saladus tuttav on. Ta tuli sinuta peole, järjekorralikult
on ka sul õigus ilma temata tulla. Kuid vaata vaid—
hüüd läheneb ta selle naistesalgale — ta räägib tolle
kurgi naisega — lähme ligemale ja kuulame, mis nad
räägivad?"
Pasha haaras oma haaremi iludusest kinni ja tõmbas
la tantsijate hulka. Hermiine oleks sellepeale vandunud,
et pasha tema mees on, ja et ta oma tantsijanna soovil
ka endale Türgi kostüümi oli valinud. Tema südameValu ei ole võimalik kirjeldada. Mida rohkem ta türklast
silmitses, seda selgemini arvas ta oma meest ära tundvat.
Jah, tema ta on! Tema liigutused, tema tantsimisviis,
tema juuksed, tema pügatud vurrud — kindel, mis kindel! Ja kui õrnalt ja plastiliselt ta oma daami ümbert
kinni hoiab, kes kergelt nagu liblikas läbi saali lendab.
Äkki kadus armupaar silmist.
Kui Teil on...
TERVIS VILETS ..
67
„Tule, tule!" sosistas proua Kurg, kuna ta sõbranna
käest kinni haaras.
„Kuhu?"
„Sinna kõrvalruumi, kuhu türklane oma haaremi
naisega praegu ära kadus."
Hermiine lasi end temast tahtmatult kaasa tõmmataEnne aga kui mõlemad naised saalist lahkuda jõudsid,
piiras neid salk kloune ja pajatse sisse, kes vallatu t
oma maskivabadust tarvitasid; nad peksid teineteist plagi
nat sünnitavate keppidega, karjusid, kiunusid ja näugusid,
sünnitades igasuguseid hääli. Uus salk veidraid maske
suurendas tungi, ja mõne hetke kestel olid mõlemad
naised, keda vallatu narriderühm endale pilkeesemeks
valinud, teineteisest lahutatud. Vaene Hermiine leidis
end üksinda pajatside keskel olevat, kes nägusi moonu
tades tihedas ringis tema ümber tantsisid. Hermiine
oli peaaegu minestusse langemas; ta kartis, et teda ära
tuntakse — ehk halvemal korral juba ära tuntud ongiTema paluvaile liigutusile vastati ainult naeruga. Määrätsemine muutus veel suuremaks, sest et sel hetkel veel
uus maskiderong saali ilmus. Pajatsid pidid vististi joob
Kui Teil on —
68
NAINE KURI..
nud olema. Seal jaotas äkki suur mehekogu ringi
kaheks. Ta kandis musta rüütliülikonda, siidinäokatet
ja laia musta kübarat suure musta sulega, mis väga
maitserikkalt tema vasema õlale alla rippus. la oli
maskeeritud „Mustaks kapteniks".
„Tagasi!" hüüdis ta valju müristava häälega, kuna
kaks sätendavat silma läbi maskiaukude karistava pilguga
ümberseisjate peale vaatasid. „See daam on minu kaitsealune!"
Ja kohe peale selle paiskas ta pajatsid kõrvale.
Kuuldusid protestihüüded. „Must kapten" ei pannud
seda aga sugugi tähele.
„Palun, madaam, lubage mulle oma käsi", ütles ta
rahulikult ja usaldustäratava tooniga.
„Juhatage mind saalist välja, palun teid!" sosistas
proua väriseva häälega.
„Kapten" oli kohe valmis tema palvet täitma. Viie
minuti pärast seisid nad juba Estonia puiesteel teatrimaja
Kui Teil on...
MURED RASKED...----69
ees. Hermiine hoidis väriseva käega oma kaitsja käevarrest kinni, ta suutis end veel vaevalt jalul hoidaSadas lund, öö oli õige kare ja külm.
„Hüüdke voorimees, lahke härra!" palus Hermiine
värisedes. „Olen nõrk, ma ei suuda käia."
«Kapten" hüüdis, aga saatus tahtis, et just sellel
hetkel peale kolme, nelja auto, mis aga kõik nende
omanikkele kuulusid, mitte ühtki voorimeest saada et
olnud.
Hermiine värises, õhuke kostüüm pakkus vähe kailset külma vastu.
„Siia ei või meie jääda!" pomises „Must kapten*
kaastundlikult.
«Jumala pärast, viige mind jälle saali tagasi!"
„Aga teie olete ju haiglane, maadam! Kuhu nn
läheksime? Ah — vastas on ju restoraan — tulge mulle
järele — ma lasen voorimehe tuua!"
Proua Prits lasi end edasi viia.
Tema väiksed
atlaskingades jalad vajusid sügavasti lumme. Külmast
70
ja väsimusest vabisedes astus ta ühes „kapteniga" restoraani,
kus ühes kabinetis murtult sohvale langes.
„Must kapten" püüdis suure agarusega talle abiks olla.
„Madaam, niisuguses seisukorras on teil võimata
koju minna. Teie peate pisut sööma, peate ennast karas
tama. Lubage, et ma teie eest pisut hoolitsen. Ma palun
teid külaliseks. Kelner, söögikaart! Kaks pudelit sekti."
Hermiine püüdis vastu rääkida, aga peen kavaleer
ei lasknud teda sõna võtta.
//
KARL JURGENS.
VAID SUITSETAGE UKS
PABEROSS, e Aer
KABAREE,
SEE LAHUTAB MEELT,
ANNAB UUT JÕUDU,
ÜLENDAB TUJU JA
TEEB ELU MUGAVAKS.
A/s ASTORIA.
71
„Meie sööme enne, armuline proua", lausus ta; „siis
tellin voorimehe ja teie sõidate oma korteri".
„Musta kapteni" ülespidamine oli nii armastusvääriline ja korrekt, et Hermiine viimaks järele andma pidi,
liiategi, et ta loota tohtis, et võõras härra tõesti peen
kavaleer on. Räägiti tollest vahejuhtumisest, mis armu
lisele prouale peosaalis meelehärma oli sünnitanud.
„Kapten" oli väga vihane. Omas õiglases vihas sõi ta
määratu hulga lõhekala, pressitud kalamarja, sardiine, metslinnu küpsist jne., lühidalt, kõige peenemat mis restoraanist üldselt tellida võis. Peale selle tühjendas ta janu
kustutuseks veel paar pudelit sekti. Vaene proua Prits
maitses vaid toite, et ennast mitte tänamatuna osutada.
Poole tunni pärast lõpetas „Must kapten" söömise.
„Kuidas tunnete ennast, armuline proua?"
„On juba palju kergem".
„Väga hea, siis toon kohe voorimehe".
küsis ta.
„Aga millega võin teile tänulik olla, aulik härra?"
Meid oli kokku „Kolm":
üks eestlane,
üks soomlane,
üks lätlane,
meid oli kokku „Kolm“.
Nüüd naised endal leidsime:
„Suleika", Shimmy“,
„Kabaree".
Nüüd on meid kokku kuus.
„Lõbusast talupojast".
72
„Sellega, kui otsusele tulete, et ma teile kõige
vähematki ei ole pakkunud. Mis ma tegin, seda teeks
minu asemel iga kaastundlik kavaleer".
„Oo, tänan, tänan —- siis kroonige oma suurmeelsust veel sellega, et mulle ruttu voorimehe muretsete".
„Enne kui teie veel klaasi teed ära juua jõuate,
olen ma juba tagasi. „Kapten“ surus kellanupule. Ilmus
kelner.
„Klaas teed ja kaks kooki!“
„Must kapten" pühkis suu lauarätikuga puhtaks ja
lahkus ruttu kabinetist. Hermiine ootas kümme, kaks
kümmend minutit, pool tundi — „Must kapten" jäi tule
mata. Kartus, et mees ehk enne koju jõuab, sundis
teda restoraanist lahkuma.
„Võõras ei leia vististi ühtki voorimeest," mõtles proua;
„ta vabandab mind juba, kui näeb, et lahkunud olen".
Ta mässis enese dominosse, et ära minna. Kelner
tuli talle vastu.
„Kelner", sosistas Hermiine, „kui see härra, kes mu
siia saatis, tagasi tuleb, siis ütelge talle, et olin sunnitud
ära minema ja temalt vabandust palun".
„Peab sündima," kõlas vastus, „siiski enne makske
oma arve“.
Proua Prits ehmus. Tal tuli meele, et tal markagi
raha ühes ei olnud, sest Neti oli kõige eest muretsenud.
„Siin on arve", rääkis kelner edasi;
„teie härra
ütles, et teie kõik maksate, kui ära läks".
„Mina!?"
„Minu proua maksab kõik", ütles ta mulle.
Poleks mask proua Pritsi ilusat nägu varjanud, siis
oleks kelner tähele pannud, kuidas ta häbist punastas,
sest nüüd tuli ta arusaamisele, et ta raffineeritud
kelmile ohvriks oli langenud, kes tema kulul endale pee
nema õhtusöögi oli mõistnud muretseda. Arve oli 14.000
marka. Mitu maski ilmusid restoraani. Kelner silmitses
proua Pritsi kurja ja kahtleva pilguga.
73
„Võtke, võtke!“ sosistas Hermiine väriseva häälega,
kuna ta oma suure kuldkäevõru ja kalli kulduuri arvenõudjale pihku surus. „Homme hommiku maksan ma
arve, hoidke neid niikaua pandina oma käes".
Hermiine hingas kergemalt, kui la jälle tänavale
jõudis. Hulk voorimehi ootasid saanidega teatrimaja ees,
kus pidu kõige suurema hooga edasi kestis. Ta istus
saani ja lasi ennast koju sõita, kus kojamees, kes
parajasti väljas juhtus olema, voorimehe tasu välja maksis.
Vaevalt oli ta tuppa jõudnud, kui ka doktor Prits
koju tuli; ta kuulis seda uste avamisest ja lukustamisest.
Oli tal nüüd selge, kas tema mees tõesti maskipeol oh
viibinud? Ta saatis kurva ja rahutu öö mööda. Teisel
hommikul, juba õige vara, ilmus proua Kurg,, et sõbranna
lahkumise põhjuse üle järele kuulata.
Hermiine seletas talle oma öisest juhtumisest ja palus
teda, sest et ta kedagi kolmandat isikut usaldada ei julenud, panditud uuri ja käevõru tagasi tuua.
Neti võttis arve ja sõitis kohe sinna. Juba veerand
tunni pärast tuli ta kohkunud näoga tagasi.
„Kus on uur ja käevõru?"
„Kelner ütles mulle imestunult, et härra, kes eile
öösel arve maksmata oli jätnud, oma proua uuri ja käe
võru juba poole tunni eest 14.000 marga eest oli
lunastanud, makstes veel 1500 marka jootraha".
Proua Prits kahvatas näost lumivalgeks; ta oli uuri
ja käevõru kaotanud, mis üle 50.000 marga väärt olid.
Et seda juhtumist kõmuainena mitte rahva suhu lasta,
siis oli ta sunnitud oma kahjust vaikima.
„Need on kõik armukadeduse tagajärjed!" ägas ta
käsa ringutades.
Mõni päev hiljem sai ta teada, et doktor Prits klu
bis samal ööl 100.000 marka kaartidega maha oli mänginud.
„Oli see aga kallis öö!" ütles proua Kurg, kui ta
doktori prouale selle teate tõi.
74
„See on peagi unustatud," vastas Hermiine naeratades, „sest nüüd tean ma selgesti, et türklane hoopis võõras isik oli.
„Mustast Kaptenist" ei olnud hiljem enam midagi
kuulda.
„Musta kapteni" laul.
On vaevalt leida kohti ilmamerel,
kus poleks mitte sõitnud minu laev,
ei ole maid, mis ma ei oleks näinud,
veel uusi leida, oleks tühi vaev.
Ka õrnu, kõige ilusamaid naisi
mul võimalus on olnud suudelda,
ei usu, et veel sarnaseid ma leiaks,
kes veetleksid ja sunniks armuma.
Ka tubakaid ma olen endal tellind
küll Greekast, Türgist, Makedooniast,
ent nii head kaupa pole kuskilt saanud,
kui nüüd mul saadati „Astoriast“.
Must kapten.
Atlandi ookeanil, 25. aug. 1926.
Lõpp ühest mõrsja armastuskirjast.
Kui tahad paberosse häid ja
odavaid, mu ainus, kullakallis,
suhkrumagus Volli, siis soovi
tan neist sulle kõige paremaid:
„Hurraa"
„Asart"
„Amundsen"
„Kotkas"
„Eha"
„Tolli“.
PALJUD ON PUUDNUD
ME'SÜDAMEID
//
VOITAUKSNES,SULEIRA‘KE"
SUUTIS MEID
KÖITA.
76
Suitsetatud mees.
Kalasuitsetaja väike poeg näeb
esimest korda neegert.
„Oi-Oi isa, küll on see mees
aga tugevasti suitsetatud!"
Kinode programmid.
«Esimene musu". — Kestab pool tundi.
„Müüdav naine". — Koolilastele poole hinnaga.
„Chaplin abiellub". — Iga õhtu kaks korda.
„Papa nina". — Pikkus 1000 meetert.
„Ta murrab truuduse". — Täna, 24. juunil.
«Paruniproua särk". — Publiku soovil pikendatud.
„Metssiga". — Asta Nielsen peaosas.
„Moorits läheb vanni". — Täna esimest kord.
«Halastajaõde". — Näitejuhist hästi väljatöötatud.
„Pauline saab kaksikud". — Viiuli ja klaveri saatel.
„Ta kaitseb oma süütust". — Ainult kuni neljapäevani.
«Ebaloomulik tütar". — Loomulikkudes värvides.
mahedaiMinuta
Nüüd tubakaid, mis kuulsad igal maal
nii linnas kui ka külas talutoas:
^IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
Telefon.
Sihvakas daam, õige lühikeses, vaevalt põlvedeni
ulatavas kleidis, jalutab tänaval. Keegi härra, kes tema
järel sammub, ütleb poolvaljusti: „Kaks ilusat telefoni
posti!" Daam vastab naeratades: „Kui teil traati on, võite
ühendust saada ja telefoneerida!"
Nüüdisaja abielu.
Pr ou a: «Kelner, on sinine kabinett vaba?"
K e ln er: «Kahetsen, ei; see on juba teie härra
abikaasale reserveeritud!"2
77
Üle
trumpas.
Kolm madrust,
inglane, prants
lane ja eestlane
(sünd, võrulane)
istuvad
ühes
Londoni restoraanis ja vaidle
vad selle üle,
missugune keel
maailmas kõige
ilusam on.
Alguses võtab
prantslane, sõna
ja ütleb: „Seltsimehed, mina kin
nitan kindlalt ja
kõikumatult, et
prantsuskeel
maailmas kõige
ilusam on. Vaa
dake, meie
prantslased rää
gime kõik teisiti
kui kirjutame.
Meie kirjutame 0
näiteks: M-o-n-s- ■
i-e-u-r, see on AINI
ometi
lugedes
1D HST VANN 1 1MF
RUUUU0T V1I10 IC
8I T CI 11 F I X A/
AINUL /ULET WA
monsieur, aga PABERO SSILE
raagime mosjoo. • °
Nüüd üteb inglane: „See ei ole veel midagi, meie
inglased kirjutame: A-l-l-r-i-g-h-t see on ometi allright,
aga räägime olrait!"
Nüüd võtab võrulane sõna ja ütleb: „Seltsimehed,
see ei ole veel midagi, vaadake meid eestlasi, meie kir
jutame näiteks: K-o-e-r, aga räägime peni"!
78
Aiapapa.
Tõesti sündinud lugu.
Harald Kannel oli otsustanud poismeheelu rõõmu
dele lõppu teha ja abielusadamasse sõita. Ta oli leidnud
ilusa naise, kellel oskust oli olnud, rikast isa omada ja
Harald pidas ennast selle tõttu kõige õnnelikumaks sure
likuks, kui ta oma noore naisega Tartust Tallinnasse
lõbureisile sõitis.
Jõudes Tallinna, asusid nad „Kuld Lõvi“ võõrastemaija elama. Noor proua tundis enda veidi väsinud
olevat ja jäi reisiväsimusest puhkama. Harald läks välja,
homseks operetiuudiseks pääsetähti lunastama. Harju
tänaval kohtas ta äkki oma vana kaasvõitlejat ülikooli
ajast, kellega ta seltsis olles nii mõnegi karutembuga
valmis oli saanud ja nii mõnedki ööd lokaales läbi pum
meldanud.
„Kuidas — sina oled siin, Harald?" tervitas teda
•sõber rõõmsalt — „üksi?"
„Ja muidugi," vastas Harald, kes sõbrale ütelda ei
tahtnud, et ta abiellunud on. Esiteks, et sõbrale mitte
pilkeesemeks saada, teiseks, et oma naist tüütavate viisakusviisitide vastu kaitsta.
„Nii siis täiesti üksi? Sa ei ole ju veel sugugi selles
vanaduses, et sarved maha oleks jooksnud!
Tead mina
ei reisi kunagi üksi. Ma võtsin väikese Liisi kohvikust kaasa.
Mäletad ju teda, kes nii veetlevalt laudadel kankaneerida
mõistab. No, ja sina kurameerid ikka oma Elianiga?
Too tüdruk läks sul õige palju maksma ja kergendab su
rahakotti vististi veel praegugi?"
„Sa eksid, armas Villu, ma elan viimasel ajal õige
tagasihoidlikult, ja peale selle pead sa mind vabandama,
mul on täna äriasjus veel palju õiendada, sisseostud...
sa mõistad!.."
Veel paar sõna ja Harald oli kadunud.
„Mis tolle inimesega õige on?" ümises Villem. „Endine
elurõõmus poiss on täiesti muutunud. Sipleb vististi võl
gades — ja-ja, see tuleb kõik sellest—" ja rõõmsalt jalu
79
tas ta edasi, silmitsedes kõiki ilusaid naisi ja tervitades
mõnda isegi mõne meelitussõnaga. Viru tänaval nägi ta
üht elegant daami autoga mööda sõitvat. Nägu näis talle
nii tuttav olevat, kes ta ometi oli? — Ah ja, Elian,
blondjuukseline Elian, Haraldi" armukene — nii siis —
sõber oli siiski temaga — oo, niisugune silmakirjateener —selle eest peab teda karistama!
Ta ei tohtinud mitte
kauaks oma, teistest eraldatud, üksildusse konutama jääda.
Vaheajal, kui Harald väljas viibis, olid tema abi
kaasa vanemad Haapsalust ka Tallinna saabunud. Harald
ei olnud nende küllasõidust mitte eriliselt vaimustatud ja
oli rõõmus, kui tema naine äiamammaga numbrisse üksi
soovis jääda, et mõne toaletiküsimuse üle läbi rääkida.
Ta läks äiapapaga alla einelaua ruumi pits viina ja klaas
õlut jooma. Nad olid aga vaevalt akna alla laua taha
asetsenud, kui Harald Villemi tänavalt võõrastemaija nägi
tulevat. Sõbra sinnatulek oli talle piinlik, ja et temast
pääseda, lahkus ta mingisuguse vabandusega laua juurest,
et uksehoidjat informeerida, nagu oleks ta juba ära
sõitnud. Villem oli teda aga juba tähele pannud ja vaa
tas imestanult ringi, kui Haraldi äiapapat, kes talle tund
matu, üksi einelaua ruumis nägi istuvat.
„Kas ei olnud härra Kannel praegu teie juures?"
küsis ta vanalt härralt.
„Ja, seda küll!"
„Ta on teile vist väga hea tuttav?"
„Oo, väga hea tuttav!"
„Tore lõbus mees!"
„Hea inimene!"
„Eriti naiste valimises on tal suurepärane maitse!"
„Oo, ma palun," muheles äiapapa meelitatult.
„Blondjuukseline Elian,
kabareetantsijanna,
kes
nii mõnegi mehe roobastest välja löönud, on temaga täna
jälle lulli löömas."
„M—i—i—s?"
80
„Too naine mõistab alles mehi ärevusse ajada. No,
küll te näete.
Kui teie Kannel‘iga head
tuttavad
olete, külap ta siis ka kord teid ühest orgiast osa võtma
palub."
„Or—giast!?" Äiapapa tundis korraga külmust ja
kuumust.
Või siis niisugune oli tema lugupeetud väi?
Aga ta ei tahtnud oma viha ja meelehärma mitte
avaldada, võimalik, et „korralikust" ja „karskest" väimeespojast veel midagi kuulda saab.
„Minuga ei taha ta enam sugugi kokku puutuda."
rääkis Villem edasi, „on endale vististi parema seltskonna
leidnud. No, siis jumalaga, soovin teile mugavat olengut,
tervitage minu poolt toda vana patust!
„Vana patune!" Õhkas äiapapa murtunult. „Ja nii
sugusele inimesele olen ma oma ainsa ja armsa lapse
usaldanud! Ja kuidas ta end maskeerida mõistab, oo,
milline lurjus, ta peab kannatama ja kahetsema!
Ma
tahan teda värske teo pealt tabada! Naisele ja tütrele ei
taha ma sellest enne avaldada, kui ta juba paljastatud on.
Siis tahan ta väikeseks .teha nagu kirbupoja! Loodan, et
mu rahakott mulle seda lubab!"
„Elian Lore, maitresse de danse", oli
ühe linna tsentrumis asuva võõrastemaja numbri uksel
lugeda, millele Jaak Muru — rikas ärimees ja Haraldi
äiapapa — järgmisel päeval koputas. Tüdruk teatas auväärilise vanahärrale, preili ei olevat kodus. Muru surus
tüdrukule tuhandemargalise paberi pihku ja nüüd algas
lühikene kahekõne. Kui Muru peale selle neiut veel ühe
uue krabiseva tuhandemargalisega oli õnnestanud ja tema
tuleviku kindlustamiseks abiks tõotas olla, siis oli tüdruk
täiesti tema käsutada, kes nüüd ukse avas ja vanamehe
ühte väga mugavasse numbrisse, milles üks sein kalli vai
baga ja kirevate postkaartidega kaetud oli, sisse viis.
Siis avas ta suure kapi ukse ja soovitas vanamehele
kappi pugeda ja sinna valvama jääda, seletades et preili
seda kappi kunagi ei tarvitavat. Vanahärra ei tohtivat
sellest aga sõnagi lausuda, kes teda sinna oli juhatanud,
81
ja kui asi avalikuks tuleb, siis ütlema peab, et numbri
ukse lahti leidis olevat ja tüdruku silmapilkset äraolekut
oma plaani täideviimiseks kasutanud. Vanamees oli
kõigega nõus ja tõotas, et ta ka piinapingil ja tuleriidal
tüdruku kaasabist sõnakestki ei avaldavat. Kui tüdruk
toast lahkus, sõnas see endamisi: „Vanad mehed on ikka
kõige hullemad!'1
Muru kannatas kapis, mis jõledasti naftaliini järele
haises, põrgupiina. Aga kapp oli ainuke tee, mille kaudu
kurjategijat värske teo pealt tabada võib. Elian tuli koju,
ta oli tõesti ilus ja veetlev. Muru nägi teda läbi ukse prao.
Üldiselt ei olnud aga kapis viibimine mitte just äärmiselt
hirmus, kui sellega ära harjusid. Kapp oli suur ja tühi,
sees väike pink istumiseks, nagu oleks seda juba enne
malt selleks otstarbeks tarvitatud.
PABEROSSID
%„ASTORIA
Koputati uksele...
See ei ole nüüd keegi muu, kui Harald, too abielu
rikkuja, võrukael! Sel silmapilgul, kui nad parajasti
suudlevad, tahab ta kapist välja karata, talle ühe kõrva
kiilu anda ja talle siis teatata, et ta tütre jälle oma juure
viib ja Harald loodetavast kaasavarast suu puhtaks peab
pühkima.
Oli näha, et Elian külalisest sugugi vaimustatud ei
olnud. Igavalt vabastas ta end üliriietest ja lausus hai
gutades: „Sissel" Aga too ei olnud Harald, kes tuli.
Lühike ja suurekõhuga ärimees Kull tuikus sisse ja hak
kas Eliani õrnuste ja meelitustega üle külvama, kes seda
ka rahulikult sündida lasi; ta pidi vististi teadma, mis82
pärast. — Seda kõik pealtvaadata, oli Murule siiski liig
rumal. Ka tundis ta, et kapis valitsev lämmatav kuumus
talle juba hädaohtlikuks ähvardas saada. Mis teha? Ei
olnud parata, ta pidi enesest elumärki andma. Ta ümi
ses õudselt ja koputas kapiuksele, lootes: mõlemad saak
sid hirmunult välja jooksma ja talle võimaluse andma
nägematult kaduda. Selle asemel langes aga Elian surmakahvatanult sohvale, kuna paks vanamees hirmsa
möirgava häälega appi karjuma hakkas — numbritüdrukut ei olnud kusagilt leida... Uksehoidja ja paar kelneri
tormasid numbrisse, avatikapp ja leiti sellest tuttav raha
83
mees Muru, kes juba lämbumas oli. Kull oli hirmus
vihane, samuti ka Elian, ja Muru pidi sellega leppima, et
Kull talle paar õige tulist kõrvakiilu andis, kuna Elian
teda vargaks sõimas ja talle veel lahkudes tuhvliga
järele viskas. — Kelnerid itsitasid ja ütlesid: „Ja-ja,
vanad mehed on ikka kõige hullemad!" — Seda kõik
pidi aus perekonnaisa endale meeldida laskma.
Harald istus sel ajal oma noore naisega mesinädalises õrnuses „Kuld Lõvis", kui äiapapa äärmiselt rõhu
tud meeleolus sisse astus. Laste küsimustele, kus nende
armas papikene nii kaua oli viibinud, võis ta ainult vas
tata, ta olla komistades tänavale maha kukkunud — (sisse
kukkunud, mõtles ta endamisi). Kui aga Harald talle
pärast oma sõbrast Villemist jutustas, kellele ta oli salganud, et ta abielus on ja kes talle igasuguseid armulugu
sid külge luuletada tahab, tuli vanamees veendumusele,
et Harald täiesti süütu on.
Blondjuukselise Ellani aadressi ei ole aga äiapapa
unustanud. Teda olevat selles võõrastemajas veel mitu
korda nähtud trepist üles ronimas, aga siis ei olnud ta
enam kapis, sest: „Vanad mehed on ikka kõige
hullemad!"
Salvas.
Kaupmees (proovireisijale, kellest tahab lahti
saada): „Mul ei ole täna sugugi aega, mu pea kihab iga
suguseist asjust!
Proovireisij a (ruttu): „Selleks võin Teile soo
vitada väga häid kamme ja harju.“
Tee, kes sai kõrvahoobi.
Kohtunik: „Kaebealune ütleb, et ta Teid õige
kergesti on löönud."
Süüdistaj a: „Ohoo — või kergesti?! See oli
hirmus kõrvahoop! Isegi mu taskukell, mis juba kaks,
aastat seisis, hakkas sellest põrutusest käima!"
84
Mis inimene teeb, seda
teeb ta enesele!
Aastate eest elas Põhja-Saksamaal keegi vaga üksik
lane, kes oma pühaks kohuseks oli teinud, vaikida. Ini
mestega läbikäimises olid tema ainukesed sõnad: „Mis
inimene teeb, seda teeb ta enesele".
Üks ligidal valitsev krahv hindas seda jumalakart
likku meest, tema vagaduse tõttu väga kõrgeks ja kutsus
tähtsatel asjaoludel nõuandjaks, kuigi ta teadis, et see
vaga mees peale oma tuntud vanasõna midagi ei avalda...
Aga mida vaga mehe suu ei rääkinud, seda rääkisid tema
silmad, ja juba mõneski raskes seisukorras oli krahvile
selle mehe juuresolek ja ta hoiatav vanasõna soovitud
näpunäide ettevaatuseks ja viljatoovaks järelmõtlemiseks
olnud.
Kord tahtis krahvinna, üliülbe naine, krahvi ühte
ebaõigesse tülli avatleda, mis, kui see lahti oleks puhke
nud, kogu maa hätta ja viletsusse oleks tõuganud. Juba
oli naise kõneosavus krahvi oma plaani teostamisele võit
nud, kui see üksiklast tulla lasi ja sellele ettevõttest teada
andis. „Mis inimene teeb, seda teeb ta enesele", ütles
üksiklane. Seekord tabasid need sõnad krahvi raskemalt
kui harilikult, ta hinge ette kerkisid elavalt sõjakoledused,
mida ta ilma õiglase põhjuseta üle selle rahuliku oru oleks
tulla lasknud ja ta lükkas tõsiselt ja kindlalt oma naise
edaspidised meelitamised ja avatlemised tagasi.
Selle üle pahandas muidugi krahvinna ja vandus
endamisi üksiklasele kätte maksta, oli aga väliselt tema
Vastu sõbralik ja saatis talle nagu ennegi igapäevast leiba,
mille eest vähenõudlik vanake juba mitmed aastad krahvi
heategevusele tänulik oli.
Varsti, peale krahvi mõtete lahkuminekut naisega,
hulkusid krahvi lapsed, kaks noortmeest, metsas ja läksid
Väsinuina ja näljastena üksiklase juure. Nende soovil
Võõrustas neid üksiklane toiduga, mida talle krahvinna
hommikul saatnud, ja palus poissa tuntud vanasõnaga
85
lauda: „Mis inimene teeb, seda teeb ta enesele!" Poisid
naersid vana tuntud lause üle, lasid aga endil toidu hea mait
seda ja läksid siis rõõmsalt jälle koju poole. Vaevalt
jõudsid nad aga isa lossi, kui nad krampides surid, sest,
et leib, mida nad sõid, oli kättemaksuhimulise krahvinna
poolt mürgitatud, et vihatud üksiklasest ja ta koormavast
vanasõnast lahti saada. Surevate noortemeeste viimased
sõnad andsid aga emale hirmsa teadvuse, et tema enese
must tegu lastele surma toonud; valjult heitis ta endale
oma kuritööd ette ja lõpetas oma elu lossitornist allaheit
misega.
Kui juurekutsutud üksiklane laipade juures vaikse
sõnadeta palve oli lõpetanud, ütles ta pühalikult: „Mis
inimeneteeb, seda teeb ta enesele".
Vaene Eval
Juku loeb piiblilugude raamatust: „Aadam ja Eva
olid paradiisis, Aadam armastas Evat —•
Nüüd pidi Juku lehte pöörama, haaras aga kogemata
kaks lehte ja luges Noa laevaehitusest edasi: „ja ta toppis
teda takkudega ja tõrvas teda seest- ja väljaspidi pigiga."
Raamatukaupleja armuavaldus.
Kui „T eek äij a" leidsin „Rahvalehest" Teie
„N aisterahva elu". Armastuse „Sädemed" len
dasid nagu „R on k" mu südamesse. Olin vabadusesõjas „Sõdur", sain tüki ,,V a b a Maa d". Minust võib
saada ka „Põ11umees"ja „Väike Loomakasva
taja".
Asutame „Eesti Metsas" omale kindla
„Ko du" ja algame „R o m aan i". „A e g" möödub,
teeme „Noorte Elu“ „Meie kirikus" ja „Rii gi
Teatajas" kindlaks. Olen „Meie Matsi" poeg ja
tubli „O dam ee s" ja loodan et „Loomingus"
„Laste Rõõm" tulemata ei jää.
86
ASTORIA
PABERO55E
SULEIKA
SUITSETAB
KOGU MAA
Südantliigutav hauakõne.
Noor lesk proua, äärmiselt kurb ja sügavas leinas,
tellib pastori oma mehe haua juure kõnelema.
„Ja, kallis proua," ütleb hingekarjane, „matusekõnesi
on mul ladus mitmesuguse hinnaga: 500 marka, 1000 marka
ja kallimad. 2000 margast peale tulevad mulle juba pi
sarad silma ja mu hääl hakkab värisema.
87
Katked ilmuvast teaduslisest
leksikonist.
(Võib alles siis täielikult ilmuda, kui keegi Ameerika kuldonu
laenab kirjastamiskuludeks 100.000 dollari).
A.
A ad el, keskaja röövrüütel, uueaja parun ja suurpõllumees ja nüüdisaja lihtne kodanik ja pops.
Apteeker, mürgisegaja. Retseptist mõistab ta
kõige paremini sõna: Recipe (võta!) ja võtab 99 protsenti.
A r s t, suurtööstur, kes oma eksimised mullaga
kinni katab.
Autojuht, surnukssõitja. Tahab iga hinna eest
ruttu edasi jõuda ja ei hooli sellest, kui mõni rahulik
teekäija surnult lamama jääb.
A b ie l u, raske koorem, mille kandmiseks sageli
kahte meest vaja läheb, aga ka sõjasadam, kus kergesti
miini otsa võib sattuda.
Alkohoolik, spiritist ja selgeltnägija. Eriti hästi
näeb ta kärbseid ja kuradit.
H.
Habemeaj aj a, voolija ja näolõikur.
Tikub
mehele kohe näo kallale, seebitab teda ja paneb siis noa
kõrile, nii et see sunnitud on temale oma karvad jätma.
H o b use p aris ni k, hobusepetja. Saab sageli
sääraste petmistega hakkama, et isegi hobune sellest aru
ei saa.
K.
Korstnapühkija, mustakunstnik. Edasipüüdlik
isik, kes tikub alati kõrgele. Aga hoolimata oma kõr
gest seisupaigast peab ta oma igapäevase leiva siiski
igasugustest urgastest ja aukudest kokku kraapima.
K ohtun ik, inimene, kes otsustab sageli asjade
üle, milles ta ise täiesti võhik on ja määrab karistusi,
mida ta ise veel kunagi tundma ei ole õppinud.
88
K u r g, vaga ja süütu lind. Kurjad inimesed räägi
vad temast teotavalt, et ta naistele lapsi toob.
K u u, tagasihoidlik joodik, kes ainult ükskord kuus
täiesti täis on.
L.
L a i s k 1e j a, ausalt mõtleja inimene, kes kunagi
ei taha .virgalt inimeselt tööd nina eest ära võtta.
L a e k u r, väga vastuvõtlik olevus, on aga ka väljaandlik, kui dokumentaalsed tõendused teda selleks sunni
vad. Tal on sarnadust linnupojaga; sest kui tal tiivad
suureks kasvavad, läheb ta kergesti lendu.
Lesk mees, karistusalune, kellele amnestiat anti.
M.
M a d r u s, isik, kes seisab kõrgemal kui kapten ja
kellel kõige ilusamad väljavaated, kui masti otsas istub.
Mölder, tolmune vend, kes mõistab kunsti, kuidas
tuulest, veest ja aurust elada võib.
Maskiriiete laenaja, asjatundlik inimene, kes
annab iga narrile kohase kostüümi ja jagab ka soovikorral riste ja autähti.
Metsaüle m, mees, kes selle eest hoolitseb, et
puud taevasse ei kasvaks ja keegi liig kergesti haljale
oksale ei saaks.
Mini steeriu m, tuipuur, milles alalised sisse- ja
väljalennud.
11111111iiiiiiiiiiiniiniiininii iiiiiiinininin nii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiniiiii nii iiii!iiinii!iiiiiiiiiiiiininniiiiiiiiiiiiiiiy_
|Spelsial.
Spetsiaal segu mitmesugustest lõunamaa tuba- =
katest. Väga aromaatiline, keskmise kangu- sega. Pakitud maitserikastes pakkides.-
N.
N a i n e, kummaline olevus, kes kunagi ei vanane;
isegi vanad naised ei vanane.
Näitlej a, eriline olevus, kes peab elama, et meel
dida ja peab meeldima, et elada.
89
P.
Pillardimängija, suur revolutsionäär,
kes
vihastab, kui punane auku läheb, aga rõõmustab kui
valged auku langevad.
P i i m a k a u p 1 ej a, imetegija, kes piima õige ker
gesti veeks võib muuta.
P a p a g o i, uriseja vanamees, keda mammagoi
vihastanud.
P o 1i t s e i, rahurikkuja, kes ühtki vabariigikodanikku
tänaval puhata ei lase.
P r u u tp a a r, kaks olevust, kes teineteist ei usalda
ja endid kolmandast isikust rõngastega aheldada lasevad.
P a n k ii r, loomekartlik isik, kes kohe meelekind
luse kaotab, kui rott panka tikub.
HiiiiniiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiH- iiiiiiiiiiininiiiiiiiiiii i i i i ii i i iii i ii ii i i iiiHii ii i i i i i i i ii ii i i i ii i i i i i i i i i i i i i ii i i ii i i uiii i i i i i ini i i i i i i i ii i i ui i i
- Astoria 2. See tubak on väljavalitud pehmetest lõunamaa tubakate segust valmistatud. Tugevalt
aromaatiline ja pehme maitsega. Pakitud
maitserikastes pakkides.
=
-
üiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiibiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiii m
S.
Surn umatj a, jõhker mees, kes alati valmis on
teisele auku kaevama ja kunagi ei karda, et ise auku
langeb.
Sunnitööline, riigile väga tarvilik inimene.
Kuhu paigutaks riik suurema osa ametnikke, kui ei oleks
sunnitöölist.
S ä n g, veider riistapuu, mille kallal, ehk ta küll
juba ammugi valmis on, igapäev kaks korda remonteeritakse.
S ä r k, mustakunstniku aparaat, millesse ühest august
sisse, aga peale selle kolmest välja pugeda võib.
R.
R at tasõi tj a, vaene mees, kes tahab ruttu edasi
jõuda, aga peab endale ise õhku pumpama.
90
Restoraan, hoone, millest sind välja visatakse,
kui sa oma arve tasumata jätad.
T.
T än av apühkij a, Jumala armust elav isik, sest
leib langeb talle, eriti talvel, kui trammiteed tuisust ja
sajust ummistanud on, otse taevast.
T r o m p e e t, naljakas riistapuu; nii kuidas keegi
eest sisse puhub, nõnda ka tagant tuleb.
U.
Umbrohi, parim taim, mis kunagi ei kao.
V.
V ar a s, väga osavõtlik ja kergendaja inimene. Too,
keda ta külastab, tunneb end peale selle väga kergenda
tud olevat.
V a n g i v a h t, isik, kelle seisukord palju halvem
kui vangil, sest ta peab teda igapäev teenima ja selle
eest hoolitsema, et tal midagi ei puuduks.
tHIilllllllllllllllllllillinillllllllllllllllllllllllllllHIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIinilllllillll lll lllllll lll lllHIHHIUIl^
- Mogul.
Täie maitsega aromaatiline tubak, valmistatud ainult väljavalitud Greeka ja Makedoonia tuba-kate segust. Pakitud õhukindlalt maitserikastes pappkarpides.
. .................. IIIITIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIITIIIIIIIIIIIUIEIIIIIIIIIIIIIIIIS
Kaval talumees.
Keegi talumees tulel) advokaadi juure, räägib ühte
tüli- ja nõudmisasja ja küsib temalt, kas advokaat selle
protsessi vastu võtab ja võitjaks loodab jääda.
Advokaat: „Ja, selle protsessi võtan ma kahtle
matult vastu ja võidan."
T a lu m e e s: „Nii siis — advokaadi härra arvavad
ikka kindlasti, et võib võita."
Advokaat: „Kindlasti, ma vastutan selle eest."
Talumees: „Ja — teate, advokaadi härra, siis ma
kohtusse ei kaebagi — sest ma rääkisin oma vastase asja."
91
Karastus.
„Ei suitsetada enam luba,
see keelatud nüüd sinule!"
nii käsutas üks kuri mamma
kord oma tütre mehele.
Et väimees kirglik suitsetaja,
siis tarvitas ta kavalust:
jäi naise vastu üsna külmaks,
ei enam ühtki musutust.
Nüüd noorik jooksis ema juure
ja kaebas nuttes temale:
„Ma lootsin ikka, et saan mehe,
ent petta sain, oh emake!"
Ämm kutsus kohe väimeespoja
ja hakkas teda noomima:
„Mu armas poeg, mis on sul viga,
et naist ei enam kallista!?"
„Ah äiamamma,“ vastas väimees,
„mu südames on armupõud,
sest kui ei saa ma suitsetada,
siis suudluseks mul puudub jõud!"
Kui vana mammi kuulis seda,
ta süda kohe ärdaks sai —
ja hüüdis teenija siis kohe;
ei last ju hätta jätta või.
„Marie tule ruttu siia
ja jookse poodi jalamaid,
too kohe sealt üks karp „Suleikat",
kuid küsi kõige kangemaid!"
„Ei — Mann, too kohe kümme karpi,
mis ikka sellest ühest saab;
pool osa neist saab minu papi,
kes teab ehk ka veel suitsetab..."
92
El,-TANAN,
TEISI EI TARVITA...
SUITSETAN AINULT
PABEROSSE
Diagnoos.
Keegi otsitav naisarst võtab haigete juure minnes
oma noore assistendi enesega ühes. Esiti tulevad nad
opereti lauljanna preili Selma juure. Arst diagnoseerib
ja ütleb siis: „Aulik preili Selma, teie ei tohi liig palju
maiustada, see on väga kahjulik ja rikub teie seedimise".
Preili tunnistab, et ta tõesti liig palju maiustab ja
tõotab sellest tulevikus loobuda.
Vaevalt on nad tänavale jõudnud, seal küsib arstilt
tema abiline täis uudishimu, millest arst nii kergesti aru
sai, et mainitud daam liig palju maiustab.
„Ja, minu armas ametivend", vastab küsitav, „arstil
olgu alati silmad lahti ja peab ümbrust tähele panema.
93
Kas teie ei näinud sängi all tühje kompvekikarpe lebavat? Nüüd sõidame suurkaupmehe Truuvärki abikaasa
juure, seal on teie kohus diagnoseerida".
Ilus, noor arst asetub sängi juure ja lausub: „Armuline proua, teie sõidate liig palju autoga, see on teie
tervisele kahjulik."
„Ma olen- tõelikult kirglik autosõitja," vastab proua
veidi punastades, „aga kui see tõesti kahjulik on, siis
võin omi sõitusi vähendada".
Vaevalt on mõlemad väljas, seal lausub vanem arst:
„Minu armas noor ametivend, teie diagnoseerite ju suurepäraliselt, ütelge mulle, millest teie seda taipasite, et
proua Truuvärk kirglik autosõitja on?"
„Ja, aulik härra ametivend, ma talitasin teie nõu
järele, hoidsin silmad lahti ja panin ümbrust tähele. Kas
teie ei näinud sängi all shofferit puhkavat?".
Hea tuju kõigile toob tervise,
ja et sa seda omaks endale
on esimene preparaat: „Asart"
ja kui see veel ei aita, siis
„Standart“
Kunstlik noorendamine d la Steinach.
Täiskiilutud trammivagunisse astub keegi noor ilus
daam. Ühtki istekohta ei ole enam vaba, aga keegi vana
kulupea rauk lausub: „Aulik preili, kui soovite istuda,
siis istuge rahulikult mulle sülle, sest arvestades minu
vanadusega, ei pane seda keegi teile halvaks".
Noor naljatujuline daam võtab pakkumise tänades
vastu ja istub veetleva naeratusega rauga sülle.
Aga vaevalt möödub minut ja juba hädaldab rauk:
„Kallis preili, palun teid taeva nimel, tõuske jälle üles;
tunnen, ma ei ole siiski nii vana, nagu varemalt uskusin".—
94
Õudne lugu, millist lugedes närvihaigeks
võib jääda.
Keegi mees tahtis enesetapmise mõttes sillalt jõkke
hüpata, aga üks ligidal olev isik sai tal veel turjast kinni
haarata ja takistas teda.
„Mispärast tahate teie endalt elu võtta?"
„Ah Jumal — õnnetu abielu" —
„Hm — ma mõistan — ta murdis truuduse?"
„Ah ei! Hoopis selle vastand! Ta oli mulle liig truu.
Mul on selleks teine põhjus ja kui ma teile seda jutustan,
siis ei keela teie mind enam jõkke hüppamast. Võima
lik, et ka teie mulle järele hüppate. Nii siis kuulge:
Minu naine oli lesk ja tõi mulle 18-aastase tütre abiellu
kaasa. Minu isa, kes ka lesk oli, armus sellesse tüdru
kusse ja abiellus temaga. Nõnda sai minu isa minu väi
meheks ja minu võõrastütar ja minu minija sai mulle
emaks. Kui minu naine mulle poja kinkis, siis oli minu
poeg minu isa väi ja ühtlasi ka minu võõraema vend ja
927377602 paberosse kõige suuremal kokkuLVI OLECISCHLC
hoidmisel valmist, tubakatest:
Dukat (kergem) mk. 50.- 1/8 nl.
Must Kapten (tugevam) mk. 50.- 1/8 nl.
Nii valmistatud paberosside hind on 50 penni tükk.
minu oma onu. Too võõrasema, kes ühtlasi minu onu
õde oli kinkis oma mehele poja, kes nüüd mulle mitte
ainult vend ei olnud, vaid ka minu lapselaps. Minu
naine sai mulle ämmaks, sest minu isa naine oli tema
tütar, mina olin oma naise mees ja tema lapselapsepoeg,
nõnda ka oma lapse lapselaps, ja et minu ämma mees
ühes isikus ka selle isiku äi on, siis olen sunnitud endale
ise äi olema. Ja siis..."
„Vaikige! Vaikige!" hüüdis mees, kes teda enese
tapmisest tagasi oli hoidnud, „ehk ma hüppan vette!"
„No, kas nüüd pooldate, et mul küllalt põhjust on
enesetapmiseks" ütles elusttüdinenu, hüppas sillalt jõkke
ja uppus.
95
Mis meie telefonist kuuleme, kui
kellegiga ühendust soovime.
Krrrrrr! Preili, palun 5-94.— Kinni? — No, ma võin
pisut oodata. — (Paus.) Krrrrrr! Preili, palun 5-94.
Jälle kinni!? — (Paus). Krrrrrr! Preili, palun 5-94. —
Jumal tänatud, olen ühendatud! — Kes räägib? Maaler
Kikas? Mis? Kas te minu kabineti roheliseks või sini
seks tapetseerite? Tehke kuidas soovite. Kahjuks ei ole
mul aga praegu mingisugust kabinetti. — Palun 5-94.
Mis? Kes räägib? Ämmaproua Kurg? Aga palun, kal
lis proua, kuidas võite teie minust niisugusel arvamisel
olla? Mina ei vaja nüüd ja loodetavasti ka mitte edas
pidi ühtki ämmaprouat. Ei!! — Palun 5-94.
Halloo!
MIS
MAKSAB
MAAILM?
-—
KUSITE
s UITS ETADES
PAB EROS S E
,
J 7 »
^
Kes räägib? Mis? Kas ma väikest Loolat armastasin?
Vabandage, ei mäleta! Kes suudab iga naise nime mee
les pidada. — Palun 5-94.— Kes räägib? lisak Küüslauk.
Mis? Pakute mulle 5 vagunit koeri! Mis ma selle koerakarjaga tegema hakkan? Mis? Sain valesti aru? Viis
vagunit kaeru. Ah nii! Teine asi. Aga pakkuge mõne
teisele,' mina ei ole kaerakaupmees. — Preili, palun 5-94.
Kust räägitakse? Mis? Unna apteek? Mis te pakute?
96
300 liitert kastoorõli? Tänan, liiga palju ühele inimesele!
Ei või tarvitada. — Halloo! Kes räägib? Proua Selma?
Mis? Kas ma jälle teiega?... — Aga ma palun, armas
prouakene, niisuguseist asjust ei räägita ju telefoniga...—
Preili, palun 5-94. — Halloo! Kes räägib? Matuse büroo?
Mis?
Millal
teie mulle surnukirstu saatma peate?
Tänan, ei ole vaja. Kuigi korteri kriis praegu õige suur
on, ei taha ma siiski veel niisuguse õudse korteriga tege
mist teha. — No, nüüd lõpeb juba minu kannatus! —
Preili, palun 5-94. — Mis? Rääkige valjemini, ma ei
kuule midagi! Mis? Piiritusega ei ole enam äri ajada?
Valvavad rannas kui kuradid? Mis see minusse puutub?!
Võite oma kogu piiritusega kuradile sõita! — Preili, palun
5-94. — Mis? Punkt 726 pean raudteejaamas olema?
Vabandage, selleks ei või mind keegi sundida! Pealegi
ei ole mul täna selleks sugugi aega. — Preili palun 5-94.
— Mis? Näitemäng ei meeldinud teile? Teise vaatuse
ajal jäite tukkuma? Mis!? Mina soovitasin? Ah, minge
97
Bachmannile, ma ei tea sellest midagi! — Preili, palun
5-94. — Mis?
Magistraal? Haapsalust ei saa vastust?
Ma ei ole Haapsalu sugugi nõudnud. — Palun 5-94.—
Mis? Tänaseks operetiks on kõik piletid müüdud? Mis
kurat on mul teie teatriga tegemist! — Ma palun 5-94.—
Kes räägib? Mis? Kõik ühesugused vargad? Puudujääk
üle kahe miljoni marga? Mis teie sellest siis mulle
pajatate? Mina ei saanud sellest rahast mitte punast
krossigi! — Preili, palun 5-94. — Kust räägitakse? Nõm
melt? Restoraanist? Pean teile 7 kasti õlut saatma?
Vabandage, mul ei ole veel õllevabrikut ja ei või selle
pärast Teie soovi mitte täita. — Preili, palun 5-94. —
Halloo! Kes räägib? Kuidus? Emmi on praegu vannis?
Võin helistada veerand tunni pärast? Minu pärast võib
ta terveks päevaks vanni jääda; mina ei vaja teda! —
Preili, palun veel viimast korda, lubage mulle 5-94. —
Halloo! Kust räägitakse? Seevaldi haigemaja? Saadate
mulle linna kulul haigetõlla järele? No, nüüd on küllalt!
Enam ei suuda ma kannatada! — Mis? — Kuidas? —
Keskjaam? — Kas ma veel 5-94 vajan? — Ei, preili,
nüüd võite selle numbri sisse soolata! Jumalaga! Krrrrrr!
■
.... -.... HIIIIIIIIIIIIIIHHIIIIIIfIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Erserum. Täie maitsega Ameerika ja Vene tubakatest |
valmistatud. Võrdlemisi aromaatiline ja kesk- =
mise kangusega. Pakitud album paberisse. _.iiiiiiiriiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiü
Sai valesti aru.
- Keegi noormees tuleb Kungla tänavale ja tahab tuba
üürida. Perenaine näitab talle toa, see meeldib talle väga
hästi ja ta küsib, kui palju perenaine kuus üüri nõuab.
„Ja", lausub perenaine, „kakstuhat marka tahaksin
ikks saada."
„Hea," vastab noormees, „seda maksan ma hea
meelega, aga teen teile teatavaks, et ma ka oma mando
liine kaasa toon."
„Ah," ütleb perenaine, „selle vastu ei ole mul
midagi, siis asetsen ühe magamisaseme veel juure".
98
Pealinna voorimees.
Nali ühes vaatuses.
Tegelased:
Voorimees.
Sõitja.
Kojamees.
Aeg ja koht: On öö — sügisene kottpime öö,
sest kell on juba üksteist ja pealegi esimeses linnajaos.
Olgu veel juure tähendatud, et vihma kallab alla nagu
kapaga. Ja nüüd algab tegevus:
Porisel Vabriku tänaval sõidab voorimees viletsa
hobusega ja veel viletsama troskaga. Tänava lopul pea
tab ta ühe maja ees ja sõidukist kargab välja meessoost
sõitja, palitukrae kõrgele üles tõmmatud. Ta surub kellanupule, mille all sildike pealkirjaga: „Kojamees". Siis
läheb ta voorimehe juure, kes ta sinna sõidutanud.
Sõitj a: Kui palju saate?
Voorimees: No, seda teate juba ise, aulik härra.
Sõitj a: Ma ei tea midagi, ütelge ruttu, kui palju
saate?
V oorim ees: Aga noorhärra teab seda ikka ise,
mis — — —
Sõitj a: Teie olete aga hea, kuidas pean mina
seda teadma, ma ei olnud veel kunagi voorimeheks.
Voorimees (naerab heasüdamlikult): Hoh, hoh,
hoh — — — seda ma juba usun, aulik härra — — —
Sõitj a: Nii siis — ?
V o o r i m e e s: Seda ma teile ei soovigi, aulik
härra, see amet ei toida enam kedagi. Ei saa leivarahagi.
S õitj a: Ah lõpetage, teie näost ei võiküll keegiütelda,
et nälgite — aga see on kõrvaline asi — ruttu, mis te
saate?
V oorimees: No, ega meil selle jaoks kohtuniku
tarvis ei ole, aulik härra —
99
Sõitj a: Muidugi, arusaadav, kui palju saate siis?
Voorimees: Aga aulik härra!
Sõitja: Siis ütelge juba ükskord!
Voorimees: Mis ma pean siis ütlema, aulik
härra — vaadake ainult, kuda vihma maha laristab!
Sõitja: No ja, seda ma näen — aga ma ei tea
ikka veel, kui palju saate.
Voorim ees: Noh, mis me siis ikka saame —
seda, mis õige on.
Sõitja: No jah, mis see õige siis on? Mis te
nõuate?
V o o rim e es: Ma ei nõua midagi, mis unrehti on,
aulik härra. Ei oska enam sugugi elada, heinad kallid,
kaerad kallid, sepp võtab juba rautamise eest ------Sõitj a: Ja, kuulge ometi, mul ei ole sugugi lõbus
siin vihma käes seista! — Mis on taks?
V o o r im e e s: Oh sa taeva heldus! Taks, taks!
Kes hakkab nüüd niisuguse ilmaga taksi järele maksma?
Sõ i tj a: Mis läheb mul ilm korda — mis on teie taks,
teil peab ometi taks ühes olema?
Voorimees: Ja muidugi, ega ma siis ilma sel
leta sõita tohi, muidu on sul kohe —
Sõitj a: No — nii siis — mis on taks?
Voorimees: Olge ikka, aulik härra hakkab
nüüd nagu politsei taksi järele küsima! Ma olen juba
hommikust saadik väljas — see on mu esimene sõit.
Sõitj a: Aga mis te siis nii kaua jorutate, ütelge
ometi viimaks Jumala nimel, mis te saate!
V o o r i m e e s: No, aulik härra juba ise teavad,
kui palju anda tahavad.
Sõitj a: Ma ei taha teile midagi rohkem anda,
kui taksis määratud on — nii siis!
V o orime e s: Oh sa taevas, aulik härra hakkab
nüüd taksist rääkima! Kui ma sellest kuulen, hakkab
mul juba kõht valutama! Kui ma sellest peaksin elama,
siis oleksin juba ammugi nälga surnud. Niisugune kuri
ilm ja härrad hakkavad veel taksi nõudma!
100
Sõitja: Ma näen, teiega võib nõnda viimsepäe
vani kaubelda, ilma et selgusele jõuaksime.
Kuulge
nüüd, ma annan teile sada marka, et viimaks ometi lah
kuda võime.
Voorimees (äärmiselt imestanult): Mis?
Sõitj a (valju häälega): Sada marka!
Voorimees (tagasitõrjuvalt): Ah, see ei lähe —
sada marka!? Sada marka tuleb juba taksi järele — ja
nüüd selle halva ilmaga...
Sõitj a (juba õige kannatamatult): Mina ei või
selle vastu midagi parata, et vihma sajab, see oleks aga
kena, kui ma vihma eest veel eratasu pean maksma. —
No, hea küll, annan teile sadaviiskümmend marka ja siis
oleme omaga valmis. (Võtab rahakoti ja otsib sellest
parajat raha).
Voorimees: Ei, ei, härra, see ei lähe! Peate
veel lisama kahekümneviielise.
Sõitj a: No, siin on kakssada marka ja nüüd —
jumalaga —
V oorimees: Ja — aga mul ei ole tagasi anda,
see on mu esimene sõit, mul ei ole ühte markagi raha
kaasas — ja ootamisraha tahaksin ka saada.
Sõitj a: Võtke see raha siis kõik. Kakskümmendviis marka jääb teile ootamise eest, kuigi ma teid sugugi
oodata ei käskinud.
Voorimees (meelitades): Aga härrad on nii
lahked ja lisavad sellele veel topkaraha juure.
Sõitja (imestanult): Mis te nõuate?
Voorimees: Veel ühe kahekümneviielise topkarahaks. Vaadake, olen läbi märg ja ega härrad ei hakka
mulle keelama väikest kehasoendust ja ma tegin härra
dele ka head sõitu ja —
Sõitj a (kes juba ägedaks saab): No, kas teate,
see on juba häbematus! Nõutud 175 marga asemel saate
200 marka. Ma ei nõua teie taksilehte, aga usun, et teie
sõit nüüd kahekordselt tasutud on.
101
Voorimees: Ho, hoh, hoh — kahekordselt!
Härra hakkab õige nalja tegema. Öö aeg ja niisuguse
ilmaga.
Teine ei oleks siia sõitnudki.
Teie paistsite
mulle, kui peale võtsin, õige mõistlik härra olema, aga
nüüd näen, et —
(Vaheajal on hoovivärava taga samme kuulda, siis
ragiseb võti lukus ja — jalgvärav avaneb. Väikese käsilaterna valgusel on näha tumedat inimkuju.
See on
kojamees. Tema hilise ilmumise üle ei hakka ükski pealinnaelanik imestama; — rutem ei tule ta kunagi, hari
likult veel palju hiljem ja sageli esimese helistamise peale
ei mõtlegi ta ilmuda. Sõitja otsib rahakotist ruttu
ühe kahekümneviielise kojamehele ja pöörab siis veel
lõpuks ärritatult voorimehe poole):
Sõitj a: Ah mis, see on mulle ükskõik! Teie
saite minult 200 marka ja sellega on lõpp! Teie olete
häbemata inimene!•
Voorimees: Ho, hoh, hoh — vaata, mis sa veel
sõitjalt kuulda ei sa! Kui teil raha ei ole, siis ei tohi
teie ka voorimehega sõita, niisuguste jaoks on kärumehed
ja surnuvanker!
)
*
Vaat’ kus mul antvärk, hakkab veel —
Sõitja (vihaselt): Aga nüüd tehke, et minema
saate, ma ei taha teie lori enam kuulata!
Voorimees: Sooh! Või mina ajan lori? Oota
kurat, küll ma sinuga veel hakkama saan! Vaata mul
santi, kes veel uhkustama hakkab!
(Sõitja on juba jalgväravast sisse astunud, jääb tardu
nult seisma, selle eest hakkab aga kojamees pajatama.)
Kojamees: Kas pead juba oma lõuad, muidu
toon kordniku, kes su soolosse toimetab!
Voorimees (vihaselt): Mis kuradi lind sina mul
oled, et sa ka kraaksuma hakkad! Omal sul on lõuad,
va sõnnikukraapija! Kui ma pukist maha ronin, siis on
su lugu lauldud, kaltsukorjaja niisugune!
*)
102
Voorimehed nimetavad omnibussi surnuvankriks.
Kojamees (kriiskava häälega): Ah, sa hakkad
mind ähvardama, setukavaht! Vaata ette, et ta sul aiste
vahele ära ei kärva, vareste kari lendab suljuba ammugi
kannul!
Sõitja (karjub hoovi pealt vahele): Nõuan teilt
veel viimast korda et minema lähete, muidu lähen homme
politseisse ja kaeban teie peale!
Voorimees (käriseva häälega): . Ah, sina kabajantsik hakkad ka jälle häält tegema! Kui sa palju kraak
sud, tõmban sul piitsaga üle sihverplaadi, et mäletad!
Kui tahad, tule homme minu seisuplatsile, annan sulle
kümme marka, et omale rahvaköögist lõunaks toobi suppi
võid osta! — Kui teinekord veel voorimehega sõita tahad,
siis sõidame kohe linna öömajasse, siis võin sulle ka öö
maja raha anda, et sind sealt välja ei visata, santlaager
niisugune! Nõõ, kõrvikene, jätame need hilpharakad siia,
muidu antakse meile ehk veel käsk, et neid siit ära peame
koristama!
(Voorimees äigab piitsaga ühe hoobi setukale sapsude
alla ja kihutab minema; Sõitja ja kojamees saadavad talle
veel mõne sõimusõna järele ja lärmist juba ammu üleshirmunud naabrid piiluvad kord-korralt avatud akendest,
sündmust omal viisil arutades. Ja järgmisel päeval kuul
dakse ühemeelelist otsust):
„Uhke härrasmees, kes Tohmannide juures allüür
nikuks, riidles voorimehega, et tal maksta ei olnud, ja asi
pidi peaaegu löömaks minema; aga nõnda on need shimmipoisid, sõidavad vooorimehega, aga raha maksmiseks
ei ole, paras niisugusele!"
„Voorimees andis talle aga sõnu, nii et aitas," larista
keegi vanaeit, „kojamees oli untsakal abiks
no ja, seda
me ju teame, ega ta muidu jootraha ei oleks saand".
IlllllilllllllliniilllllllllillllllllllliniIIIIIIIIHIIIllilliIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIliiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiliii JiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiHLl
-
Astoria 3. Valmistatud aromaatilisest Ameerika ja Vene
tubakate segust. Hästi pehme maitsega.
Pakitud album paberisse.
iiiiiiiiHiiimuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuir.iuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiniiiiiiiitiiii i ........iniiHiiiiiiuiiHiimiiiiiiiiHlii ........ .............
103
JURGENS
Ainuke vahend, mis veel mõjub.
Kavaleer:
„Ah armas, ingliilus Elli, uskuge,
te ainus naine, kes on meeldind minule,
kui lubate, et teie armu omandan,
siis kõik, mis iial soovite, teil ohverdan!"
Elli:
„Te armuavaldus, mis läila maiguga,
on vananend ja mind ei enam huvita;
mul ainult selle mehele veel huvi on,
kes paberossi suitsetab „Napoleon“.
104
Teadis, kuidas teha.
Politseinik kuulab öösel ühte jalakäijat valjusti laul
vat:
„Oh sina poiss, sa ei tea, kuidas sinu õnn võib
õitseda pea!"
Silmapilk on truu korravalvur kohal ja nõuab sele
tust rahurikkujalt.
„Mulle lõi keegi noaga selga!" vastab küsitav
hoigades.
„Kuidas — ja siis laulate veel!?" küsib ametnik, mis
peale see hädaldades lausub:
„Oleksin ma appi karjunud, ei oleks keegi ilmunud",
.........................................................................
Kui tahad ilmas laineid lüüa |
ja tahtejõust sul puudus on, siis, sõber, ergutuseks sulle |
on pabeross „Napoleon".|
HIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIllllllllllllllllllllllllll llllllllll lt lllll HIIIIIIIIIIIIII HIIlnll I IIIIII IIIIIIIII
&lu arengus ei jõua vanad noortele enam
järele.
Läänemaal, kusagil kihelkonnas, oli köster ära surnud
ja uus asemele valitud. Vana köster oli armuheitlik ja
ei teinud koguduse närvidele ja vana orelile kunagi liiga,
kuna aga uus suurt energiat osutas ja pikke eelmänge
armastas. Kes aga kõige rohkem kannatada sai, oli vana
Madis, orelitallaja. Ilusad ajad, mil tal võimalus el puudu
nud oreli taga piipu popsutada, olid möödunud; vaevalt
sai ta nina nuusata, kui astepuu jälle üles kerkis, ja nõnda
kestis see kogu mängu aja ikka edasi.
Ühel pühapäeval keeldus orel keset lõpusalmi häälit
semast. Köster tegi Madisele etteheiteid. Viimane küsis
imestanult:
„Missugust laulu teie mängisite?"
„Las’
mind su juure jääda", ütles köster.
„No jah, seda ma
usun, et siis segamini läks", pajatas Madis iseteadvalt,
„mina tallasin: „Nüüd hing‘vad inimesed!"
105
Üllatus.
„Artur, Artur, mind sa täna üllatad,
et nii äkki imehästi shimmitad!
Ütle, kus sa oled õpetaja leidn’d,
kes su meistertantsijaks on teind?“
Artur väga iseteadvalt naeratab — —
ja siis oma kallimale seletab:
„Alguse ma sain küll tantsu tundidest,
peensuse kuid „Shimmi“
paberossidest".
106
Algupärased vabandused ühest kooli
kontrellraamatust.
„Minu poeg ei saanud eile, kooli tulla, ta lamas
voodis ja higistas aupaklikult."
Proua Kägu.
„Minu tütar jäi koolist ära, sest isa tuli purjus koju,
lõi lambi katki ja ta ei saand õppida".
Juuli Triks.
„Palun minu tütart Selmat vabandada, et ta ennast
külmetas ja kõht lahti oli".
Elli Kaal — kaupmehe
Kaalu laulatatud proua.
Ei väljendanud küllalt selgesti.
Raamatupidaja ilmub hommikul, hilja tööle.
„Mispärast ilmute nii hilja?" küsib peremees.
„Vabandage, minu naisel oli eile öösel raske sün
nitus".
„Ah nii — see on siis vabandatav... Kus teie elate?"
„Kure tänaval nr. 13".
Peremees kutsub kohe õpipoisi ja laseb sinna suure
tordi ja paar pudelit veini saata.
Nelja nädala pärast tuleb raamatupidaja jällegi hil
jem tööle.
„Millega on teie hiljenemine nüüd vabandatav?"
„Vaadake, härra peremees, minu naisel oli eile öösel
jälle raske sünnitus!?
„Mis!?... Juba jälle?" jahmatab peremees imesta
des. „On teie abikaasa siis kodujänese tõugu, et ta nii
sageli sünnitab?"
„Oo ei", lausub raamatupidaja punastades, „ta on
ämmaemand!"
107
Maiasmokk.
Alfred Roosalindalt armu ihaldab,
aga see end temast kõrgilt eemaldab;
lausub: Siis vaid avanemas armustart,
kui sull suus on lõhnav pabeross
„Standart“.
108
Hiromant Miralda.
Saladusline lugu.
Tema (jalutuskäigult tagasitulles): Tead, Helmi,
minuga, kes kunagi hüpnotismi, somnambulismi, spiiitismi
ja veel teisi... ismisi ei uskunud, minuga juhtus täna
saladusline lugu. Mind magnediseeriti — ühest naisest!
Ta vaatas mulle niisuguse mõjuva pilguga silma, et
Temakene: Niisugune häbematu!
Tema: Et enda äkki halvatud tundsin olevat —
mis ma ütlen, halvatud — külgetommatud tema silme
maagilisest jõust! Ta sundis mind vastu minu tahtmist
— see on hirmus! — talle järgima —
Temakene: Jaa? —
T e m a: Ja ma järgisin talle muidugi — tema
elukorterisse. See on otse arusaamatu! Seal proovis
ta minu mõtteid lugeda ja ütles mulle : „Ma olen hiro
mant Miralda! Kuulutan ette planeetidest, käejoontest,
kaartidest, otsustan saatust näo, käejoonte ja kaartide
järgi. Peale selle olen veel hüpnotiseerija, magnetopaat,
homöopaat ja selgeltnägija. Sa oled hea meedium, meie
võime kohe istungiga algada!" Ta laotas käed laiali ja
tegi liigutusi, nagu tahaks ta õhku jagada
päris ujumiseliigutusi! Nende jõupingutuste puhul sattusid tema
riided vähe korratusse — ma sammusin, jälgides kõrge
male võimule, tema poole — ta pomises arusaamatuid
kabbalistlisi sõnu — siis lõpetas ta oma manamist käsuga.
„Ma tahan, et te mind sülelete!" Ma sülelesin teda. —
„Kandke mind sohvale", sosistas ta peaaegu kustuva
häälega. — Ja ma kandsin ta oma kätel sohvale. — Aga
see ei ole veel kõik!
Temakene: Mis!? See ei ole veel kõik?
Tema: Ah. kahjuks — ei! Poollahtiste silmadega
sosistas ta edasi: „Ma olen hea selgeltnägija.
Sinu
paremas kuuetaskus on rahatasku". — „Oige!“ vastasin
ma üllatatult. — „Ja selles on teatud summa raha?"
Õige ka!" — „No, kas näed — ja et seansi lõpetada,
109
tahan ma proovida, kas ma sind ka hüpnotiseerida voin.
Nüüd tahtis ta mu rahakoti taskust välja tõmmata, aga
et talle see haare minu vastupanekul ei õnnestanud, rää
kis ta jälle paar maagilist sõna, ja äkki ilmus uus, samuti
kummaline isik silmapiirile.
Temakene (ärritatult): „Punases trikoos — sarve
dega — just nagu näitemängus „Punane veski“ — —
Tema: Ah ei — kulunud
mütsiga — käes — — —
Temakene:
ülikonnas ja
shoni-
Kolmeharaline hark — — —
Tema: Ei ei — jäme kepp, millega ähvardades
minu pea kohal vehkles — — nüüd olin ma täiesti hüpnotiseeritud — — ma tühjendasin oma rahatasku ja siis
põgenesin — vististi magneetilisest jõust taga aetud —
uksest välja — — —
Temakene: Kuidas? Nad riisusid sinult sinu
raha? Niisugused röövlid! Sa jooksid muidugi politseisse
ja teatasid sellest kuriteost?
Tema: Aga — kuidas võisin ma seda, Helmikene?
Ma ei võinud ometi politseile ütelda, et mina — ah —
et mina selle naise maagilist jõudu uskusin — — '—
Temakene (vihaselt): No, siis lähen ma ise
tema juure ------- —
T ema (rahutult): Ei, parem jäta seda — ma ei
tea — ma usun — minu kogemuste järele mõjub selle
naise magnetism ainult meeste peale!
Head tervist ja palju õnne soovib kõi
gile kalendrilugijaile.
Kalendritegija.
110
=
Paberossikesta
-
ja tubakatehas-
|A. S. ASTORIA
-
j
==
=
=
11
=
Iga suitsetaja teab, kui suurt osa
||
mängivad paberossikestad omatopitud
=
paberosside juures; silmaspidades tähen==
datud asjaolu, soovitame tungivalt kõi-==
kidele suitsetajatele tarvitada ainult
g
-
A.-S. Astoria
1
paberossikesti1
=pika suulistega
=
•Nr. 10 — Nr. 11 — Nr. 12.•
==
=
=
=
==
==
=
==
=
A.-S. Astoria paberossikestad on valmistatud parimaist noncompostible kestapaberist, missugune täiesti ilma maitseta
on, ning tubakale mingisugust kõrvalmaitset ei anna, nagu seda halva paberiga juhtub. Peale selle on A.-S. Astoria
paberossikestad varustatud nikotiiniimeva vatiga ning kaitsevad sellega
suitsetajate kopse üleliigse nikotiini eest.
Igasuguseid litograafia töid
valmistakse võistlemata oda
valt ja maitserikkalt ja on ka
ladus valmis:
Apteegi, pulbri, puudri, lõhnaõlipudelite, seebi, puuvilla, ja muid
karpe, igas suuruses ja vormis.
Koogi ja tordi karpe ja kotte.
Shokoladi ja kompveki karpe,
uuemate pariisi piltidega. Papptaldrekuid. Saapa ja sandaali
karpe, kaelasidemete ja pesu
karpe, küünla karpe, tubaka ja
paberossi karpe.
-:Hinnad antakse soovikorral
-:eraldi teada.
-:-
JM Turuplats N° 1, oma majas. — Telel. H$ 19.
llIIIIIIII1I!llllll!IIIIIIII!IIIIIIIIIIII1IIttlllllllIIIIlll1lllllIIIIIIIIIllllllIllllllIIMllIllllltlllll^
PEAPANK:
Tallinnas, S. Karja tän.
20, oma majas.
Telegrammi aadress: „Pohipank“.
OSAKONNAD:
Tartus, Suurturg Me 11.
Viljandis, Tartu tän. N° 9.
Võrus, Jüri tän. Ns 16-a.
Abjas, Turuplats.
Antslas, Jaani tän. Ns 3.
Jõhvis, Turupl. He 1, oma maj.
Türil, Jaama vastas.
Kõiksugu kaupade mahutamiseks avarad laduruumid Tallinnas sadama läheduses Uuel tän.
N2 32/34, oma majas. Ladu kontori telefon
N° 31-21.
Panga varakambrites Tallinnas ja
Tartus teraslaekad (Safes) väärtuste ja dokumen
tide hoiuks kolmes suuruses väljaüürida.
Ühendused kõige kodumaa kui ka kõige suuremate linnadega väljamaal,
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Põhja Panga Jõhvi osakond maksab hoiusummade pealt 12% aastas, annab välja laenusi,
ostab ja müüb välisvaluutat, kannab maksuta
raha üle teise linna kus panga osakonnad, ning
toimetab kõiksugu panga operatsioone kodu- ja
väljamaal.
a. = aastal; p.
päev, pühapäev ehk pärast; e. = enne;
e. 1. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-ni lõuna)
p. 1. = pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna künni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päeva.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil Sügise algab 23. septembril.
Suvi
„
22. juunil
Talv
„
22. detsembrit
Päikese-varjutused.
1926 a. on 2 päikese-varjutust; kuu varjutusi ei ole.
1) Täieline päikese-varjutus 14. jaanuaril. Algus
kell 5,58 min. e. L, lõpp kell 11,14 m. e. 1. Ei ole Eestis näha.
2) Ringkujuline päikese varjatus — 9.—10.juulil.
Algus 9. juulil kell 10,05 min. p. 1, lõpp 10. juulil kell 4,06 min. e. 1.
Ei ole Eestis näha.
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1926 a.
1. Uueaasta p. (1. jaan.)
6. Kr. Ülest. p. (4.-6. apr.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
7. Maipüha (1. mail)
3. Eesti vabariigi iseseisvuse p. 8. Taevaminem. p. (13. mail)
(24. veebr.)
9. Suviste pühad (23.^25. mail.)
4. Palve p. (24. veebr.)
10. Jaani p. (24. juunil)
5. Suur Reede (2. apr.)
11. Jõulu p. (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Suurel laupäeval (3. aprillil).
2. Suviste pühade laupäeval (22. mail).
3. Jõulu laupäeval (24. detsembril).
4- Vanal aastal.
3
----------
31
Päike tõuseb:
1. jaan. kell 9,02.
8,55.
11. „
21.
„ 8,41.
ALANDUS
raamatukogudel# vasta
5 (N A
jt i
1
Koolidele
H
Ainuke suurem ko )li ja ilukirjandusliste raam atute ladtl Alutaguse maak.
24
25
26
27
28
29
30
Pühapäev
21
Esmaspäev
22
Teisipäev
23
Kolmapäev Kolmekuninga p.
24
Neljapäev
€ k. 9,22 e. 1. 2 E>
Reede
26
Laupäev
27
___ _
Pühapäev Paavli p.
28
Esmaspäev K. A. Hermann f 1908.
29
Teisipäev
30
Kolmapäev Jak. Hurt j 1907
31
Neljapäev Korjuse p. G k. 8,35 e. 1.
1
Reede
2
Laupäev
3
Pühapäev Tõnise p.
4
Esmaspäev
Teisipäev
6
Kolmapäev
7
Neljapäev C. V. Freundlich f 1872.
8
Reede
[3 k. 12,31 e. 1.
9
Laupäev
10
Pühapäev
11
Esmaspäev
12
Teisipäev
13
Kolmapäev
14
Neljapäev M. Veske s. 1843.
15
Reede
[®k. 11,35 p.l. 16
Laupäev
17
Pühapäev
18
Soovitab võist lemata odavate hindadega: kirjutus-, komtori- ja koolitarbe id.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
19
20
p la ts N r. 3 . T e le fo n
3
4
5
**6
7
8
9
Nääri päev
j õ h v is , T u r u
**1 Reede
2 Laupäev
M
R a a m la tu k a u p lu s „ V i k e rk a a r .1 1
Jaanuar. — Näärikuu.
Läheb looja:
1. jaan, kell 3,32.
11.
„
3,47.
21,
„ 4,08.
Suurem raamatukauplus Jõhvis on
- „ VIKERKAAR" Turu plats 3.
4
Telefon 24.
Vastla p.
.Tuha p.
[E. Ahrens s. 1863.
Päästekomit. loom. 1918.
[3 k. 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
[iseseisvusep. Madise p., 10
Palve p. C. Ereundlich 11
[s. 1803. 12
13
G k. 6,51 p. I. 14
28 Pühapäev |
j 15
Päike tõuseb:
1. veebr _ kell 8,20.
11.
„
„ 7,57.
21.
„ 7,32.
।
J
i
3 . T e le fo n 2 4 ,
|
®k. 7,20 p. 1.
,,V ik e r k a a r " J õ h v is , T u t *u p la ts
Luu valu p.
25
26
27
28
29
30
31
sest et seal kõig:esuurem valik alati adus on, kauba mil mekesidus ja
mõõdukad hin nad on see paremins mis Teid sealt ostma juhib.
19
20
21
22
A. Grenzstein s. 1849.
23
V.Reimans. 1861 Küünla päev.
,,V ik e rk a a r “ ra a m a tu k a u p lu s e s ,
Oleme saanud ladusse ja stlevitame talve teed kasutades Riia „ A U L L “ TUUL
„L A N Z “ REHEPEKSUMASINAID, ADRU, ÄKKEID
KOORELAHUTAJAID.
Peale selle igasugu sordiMüüme masinaid hääc
rauda ja vankri telgesi.
-7 maksutingimistel.
21
22
23
24
25
26
27
6
7
M1SEMASIN AID, kuulsaid
1
2
3
4
40.
Pühapäev K. Peterson s. 1801. G k.
Esmaspäev 0.Masing f 1832. [5,20 e. 1.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
C. R. Jakobson f 1882.
Laupäev
TELEFO N
14
15
16
17
18
19
20
22
23
24
25
26
27
28
7.
.
16
17
18
19
20
21
T U R IJ P L A T S
7
8
9
10
11
12
13
Esmaspäev Vene isevalitsuse lange
mine. 1917.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev K. Mauer (Kannike)
Esmaspäev
[f 1891. Ck. 1,49 p.l.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Taliharja p.
Reede
Laupäev
H. Treffner f 1912.
1
2
3
4
5
6
Kaubamaja A. VILLERS ja Ko. — Jõhvi:
Märts. — Paastukuu.
Pühapäev Palmipuude püha.
Esmaspäev
® k. 12,0 p.l.
Teisipäev F. Viedemann s. 1805.
Kolmapäev
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. märtsil kell 7,10.
1. märtsil kell 5,42.
11.
„
„ 6,42.
11.
„
„ 6,06.
21.
„
?> 6,14.
21.
„
„ 6,28. ______
o-ü. Meltsi
ja riidevärviKalender villa
mise tööstus Tartus
Pikk tn. 12, telefon 8-88.
on ja jääb
soodsamaks
ostukohaks
jällemüüjatele
igasugu villase riide
peale.
Tartu
Majaomanike Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas, tel. 6-50
Pank annab laene mitmesuguste
kindlustuste vastu. Võtab raha
hoiule ja
maksab
ajakohast
protsenti. Kõik pangatehingud.
Panga juures asuvad I järgu komis
joni kontor ja kinnituse selts.
I
Tartu Linnapank.
TARTU RAEKOJAS. TELEFON 11-32.
Võtab raha hoiule jooksvale
arvele, kindla tähtaja peale
ja kuude viisi ning maksab
— ajakohast protsenti. —
Annab laene.
Ostab ja müüb välisraha
ja välistšekke.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
Korrespondendid kõigis kodumaa linnades
ja rahvarikkamates kohtades maal.
Saadaval hoiukarbid.
Õppige tundma
ja õieti hindama
T ärtu
T ubakavabriku
tähtsust ja tema
toodete headust.
Tartu Tubakavabriku saa
dused on kõrgeväärtuslikud
ja pakuvad täielist mõnu
igale tarvitajale. Pea
legi võimaldab Tartu Tu
bakavabrik tööd ja teenis
tust Tartu elanikkudele.
A.-S. prov. Julius Lill
Rohukauba suurlaod ja laboratooriumid.
Suur valik kosmeetika ja iluravi vahendeid.
KREEMID : Tedresan — pleegitab ja puhastab näonahka.
Regina — (rasvata) on parim puudri alus.
Regina — (rasvaga) pehmendab ja õrnendab
näonahka.
SEEBID: Tedresan — pehmendab ja puhastab näonahka.
Regina — hästilõhnav toalettseep.
Kummeli-Shampöon — annab juustele ilusa
_
_
läike, kõrvaldab kõõma.
LÕHNAÕLID: Regina (Radsha, Marokko, Havai Lill) j. t.
Eau de Cologne kolmekordne ja lillelõhnaga.
Saadaval kõigis paremais rohukauplustes ja
Tartu, Narva t. 6. Abikaupl. Rüütli t. 10.
Pealadus:
3
Märkide seletus,
noor kuu.
täis kuu.
esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„
21. juunil.
Sügis
„
23. septembril.
Talv
„
22. detsembril.
Varjutused.
1933. a. on 2 päikese varjutust, millest Eestis näha osaline
päikesevarjutus 21. augustil kella 5—7. Kuuvarjutus! sel aas
tal ei ole.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar)
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. .veebruar).
4. Palvepäev (8. märts).
5. Suur Reede (14. aprillil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (16 , 17 , 18. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mai).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha) (25. mai).
9. Suviste pühad (4., 5., 6. juunil).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26., 27. detsember).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Ajakohaste ja moodsate masinate
tõttu töö väljaspool võistlust.
Hinnad odavad !
Headus garanteeritud !
Suurem ja täielikum
Auruvärvimise ja vajutamise tööstus
Oleles. Küsi
Tartus, ‘Raetzcja tn. \Sj2C, tel. 36
Uus moodne sisseseade.
Ajakohased masinad. Uuemad
töötamise viisid, mille tõttu töö headus ja vastupidavus väl
jaspool võistlust. Siin
vanutatakse, värvitakse, pressitakse ja
dekateeritakse
igasuguseid riideid, samuti lõnga ja villa kõigis värvi toones.
Samuti toimetatakse riiete keemilist puhastust.
.Hinnad mõõdukad!
—
Töö kvaliteet hää!
Abikontor Narva tän. 12, kus müügil igasugust riiet,
lõnga, villa, sukke, sokke ja kindaid vabriku
hinnaga.
5
Jaanuar - Näärikuu
31 päeva
2
3
4
5
**6
7
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap,
Laup.
19
20
21
22
23
1. veebruariks tuleb ma
24 jaomanikul, vastavalt oma
25 elukohale, maksuametile esi
Kas oled astunud juba Tartu Majaom. Seltsi liikmeks ja
Õiendanud oma kohustused seltsi vastu ? Seltsiliikmetel
on maksuta kasutada juriidiline nõuanne.
Tartu Majaom. Pangas, Suurturg 7.
6
1
EEKS-MAJA
Toimetab:
TuleEluMurdvarguseKlaasiKodulooma-
kindlustusi
EEKS-MAJA on oma tüsedate reservide
ning arvurikka kindlustusvõtjate tõttu
võimsamaid kindlustusseltse Eestis
EEKS-MAJA
Juhatus:
Kontorid:
Osakonnad:
Agendid:
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 488-85.
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 445-07
ja Harju tän. 29, Tallinna Maja
omanike Pangas, tel. 427-49.
Tartus, Suurturg 7, tel. 6-50.
Valgas, Vabaduse tän. 6, tel. 36.
Viljandis, Tallinna t. 13, tel. 1-73.
Petseris, Kastani tän,, tel. 1-02
Rakveres, Lai t. 17, tel. 1-64.
Igas linnas, alevis ja vallas.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Päike tõuseb :
1. k. 8.33,
11. k. 8.09,
21. k. 7.42,
28 päeva
|g) 14,44
13
14
15
Vastla p.
läheb looja :
k. 16.35,
17.01,
17.27.
Äride puhtakasumaksu teadaannete esitamise tähtpäevaks on 1.
märts.
—
Sel kuul on kõige kohasem pook-oksi lõigata.
Kinnisvaramaksu Ipoole
tähtpäev on 15. veebr.
Jälgige oma
kindlustuste
tähtpäevi
ja kindlustage oma
vara ja elu
,,EEKS Maja’s“.
Hoolitse selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeiks,
kui soovid, et sinu kui k a teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud !
Telli ja kuuluta ainult majaomanike häälekandjas.
8
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
P„TURIS“
ASUTATUD 1921. A.
Juhatus ja peakontor:
Tallinnas, Mündi 3
telef. 433-85, pstk. nr. 319
Võtab vastu soodsail tingimistel
tule-, murdvarguse-, veo- ja
klaasikinnitusi
Elu- ja õnnetusjuhuste kinnitusalad võetakse lähemal ajal üles.
Täpne asjaajamine!
Soliidne edasikinnitusl
Kiire kahjude likvideerimine!
Peaagentuur Tartus, Kompanii tän. 1, Tartu
ühispanga ruumes.
Vahetalituse Agentuur-büroo
Tartus, Ülikooli (end. Jaani) tän. 32.
Ostjaid ja müüjaid palun kinnisvarasid selleks ülv.s anda.
J.
9
Märts — Paastukuu
1
2
3
4
5
6
7
**8
9
10
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
Tuha p.
3 12>23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Palve p.
20
21
22
23
24
25
26
11
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip. Kevade algus
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Maarja p.
6
7
8
9
10
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
13
14
15
16
17
18
Tall. Majaoman.
[Selts asut. 1907
Päike tõuseb :
1. k. 7.20,
11. k. 6.52,
21. k. 6.22,
27
28
m 4,46
1
(fj;
31 päeva
2
3
4
5
23,05
Hoolitse kõnniteede puh
tuse ja korrashoiu eest!
Ära unusta oma puu
vilja aias puudelt lõika
mast oksi. Kohasem aeg
puude ja põõsaste istuta
miseks.
Teatelehtede esitamiseks
kaubanduslike ettevõtete
kohta on 1. aprill.
11
12
m 5,20
läheb looja :
k. 17.46.
18.10.
18.34.
Ära kogu raha suka
säärde, kust tuli ja
varas selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
oma vaba raha
Tartu
Maj aomanike
Panka
Suurturg nr 7.
Ostes kord paki paberosse
„M E E D 1“ 25 tk. — 20 snt.
jääte tema alaliseks tarvitajaks.
10
Tartu Triikpesu Vabrik
Tartus, Söögiturg 4, telef. 2-22.
Valmistab meesterahva triikpesu artikleid: kahekordseid,
nurk- ja poolpehmeid kraesid moodsais fassongides, mansette, rinnaesiseid ja triiksärke.
Meie kaup on varus
ja on müügil kõigis
tatud vabriku mär
parimais en-gros ja
giga
en-detail ärides.
r
^ r
^
TartuTriikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg nr. 4.
Tartu parim kivitööstus
JOH. KÄRNER
Liiva tän. 23-a Tartus.
Valmistab ajakohaste hindadega igasugusid
vastavalt tellijate soovidele.
Tehakse igasuguseid kivitöösid, mida või
maldab ladus olev suurem tooresmaterjali
tagavara.
V____________________________________ —J
11
ÄpriSI — Jürikuu
1
Laup.
2
3
Pühap,
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
**9
10
11
12
*13
15
**16
**17
**18
Karjalaskm. p.
19
20
21
22
23
24
25
26
f 7 56
Palmipuude püha
27
28
29
30
31
Esmasp.
fg| 15 38
Teisip.
Keskn.
Suur Neljapäev
Suur reede
1
Laup.
2
1. ülestõusnu püha
2. ülest. p. (T 6 17
3
4
5
6
3. ülest. p.
19
20
21
22
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Püliap.
Jüri p.
Esmasp.
g| 20,38
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11
12
13
14
15
16
30
Pühap.
17
Päike tõuseb :
1. k. 5.50,
11. k. 5.21,
21. k. 4.52,
30 päeva
Säe korda tänavakastmise abinõud !
Puude pookimine
kuul läbi viia.
sel
Tomadi, lavakurgi ja
sibula seemnete külvamise
kui ka maasikate istuta
miseks kohaseim aeg.
Koertemaksu
on 1. mai.
tähtpäev
7
8
9
10
läheb looja :
k. 19.00,
19.24,
19,47.
Tule- elu ja
murdvarguse
kindlustused
„EEKS Maja’s“
Suurturg 7.
Tartu Majaomanike Seltsi
liikmeks astumisega toetad iseennast, sest tema seisab
Sinu kui ka teiste majaomanike huvide eest valvel.
12
Ä
Põllumehed
ja
aednikud
tarvitage kodumaa
Müügikoht:
Tartu
Raekoda tuba 4.
□□□
Aastakümnete jooksul valmistab Tartu
linna pudretivabrik väetisainet pudretti,
mis suure hulga tarvitajaid on leidnud.
Pudret on väetus, kus leiduvad pea kõik
tähtsamad taime toitained. Pudreti tar
vitamine oleks eriliselt tähtis sarnastes
majapidamistes, kus orgaanilistest väetis
test
puudus.
Pudret
mõjub mul
lale siduvalt, elustades selle mikrofloorat. Kergetele Lõuna-Eesti muldadele
tuleb pudretti lugeda parimaks põllu
rammuks üldse. Pudret on kiire toi
mega väetis; temas leiduv lämmastik
on taimedele kergemini kättesaadav, kui
laudasõnnikus. Ajakohaselt on ka pud
reti hind alandatud: vähemal arvul —
2,5 senti kilogr., suuremal arvul —
alates 1500 kg 2 senti kg.
Tartu Linna Pudretivabrik.
^_________________________________________ _
13
Sadulsepa ja polstermööbli tööstus
Jcb. Buscži
Tartus, Eliisabeti tän. 17. Kauplus Aleksandri tän. 12.
Asutatud 1894.
Laos saadaval: Nahk klubi mööbel, pehme pols
ter mööbel, türgi diivanid, jõhv, karva ja mereheina madratsid.
Kõiksuguseid reisitarbeasju, aktimappe, rahatas
kuid, moodsaid naisterahva käekotte, koolilaste
raamatuhoidjaid, trakse, vöid j. n. e.
Tellimistel saada: Kõiksugu polster-mööbel ja
dekoratsiooni töid.
Nõudke kirjeldusi esindajailt.
A.-S. A.
ROSENVALD &
Tartus, Suurturg 8, telefon 300.
19
August — Lõikusekuu
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
f®| 21,32
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap. Lauritsa p.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
fj; 5^49
Esmasp.
Teisip.
Maarja f p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Päike tõuseb:
1 k. 4.06,
11. k. 4 29,
21. k. 4 52,
1
2
3
31 päeva
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomaatide sidumist
mitte unustada!
Kinnisvaramaksu tasu
mise II poole tähtpäev on
1. septembril.
4
5
6
7
8
9
(f| 7 48
10
11
Pärtli p.
12
13
14
15
16
17
18
12.13
läheb looja:
k. 20.45,
20.20,
19.53.
Kindlustusselts
„EEKS. MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Ära unusta
„Tõe Hääle“ tellimist
uuendamast.
20
F-a J. H. Kaplan
iiTm^fnimriCini iimMmnnnumi inrnjmrnrw^iifflH^iirmjmj uimjmiiiirwmj iifflwmiiifflumi
Tartus, Lao tän. 43, kõnetr. 3-66
Soovitab suures väljavalikus kõiksugu ehitusmaterjali,
nagu: igasuguseid kuivi hööveldatud ja hööveldamata
laudu, tislerilaudu mitmesuguseist puusordest.
Tsementi,
lupja,
krohvimatte,
ahjukahvleid,
klinkreid
ja peale selle
mitmesuguseid savinõusid.
aOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOa
o
uo
)
>
)
i
)
J
c
cc
PcZZumelied ju aed.nihu.dL
I
G
ärge unustage hoolitsemast hea põllu- c
rammu eest.
'
> Tuntud headuses põllurammu
\
! pudretti |
soovitab igal arvul
Tartu linna pudretivabrik
°oOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO OOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
21
September — Mihklikuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
30
päeva
19
Reede
Laup.
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21 üleliigsed oksad ära lõigata.
22
Maasika peenrad puhas
23 tada ja uued taimed istu
24 tada.
25
26
27
Tulumaksu I. poole ta
||| 7,04
Pühap.
Esmasp.
23,30
Teisip.
Keskn.
Neljap. Ristiülend p.
Reede
Laup.
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
m 20,21
Keskn.
Neljap. Madise p.
Reede
Laup.
4
5
6
29
30
31
i
2
3
7
8
9
sumise tähtpäevaks on 30.
september.
Vaadake läbi korstnad
ja ahjulõõrid, et nende kor
ratu olek ei põhjustaks
tuleõnnetusi.
Linna kinnisvara maks
tuleb tasuda 15. septemb*
riks, hiljem tasujatelt võe
takse viivitusprotsenti.
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
J) 17,36
Keskn.
Neljap.
Reede
Mihkli p.
Laup,
Päike tõuseb :
1. k. 5.17,
11. k. 5.40,
21. k. 6.02.
Marjapõõsastel vanad ja
12
13
14
15
16
17
Läheb looja:
k. 19.21,
18.52,
18.23.
Tule - ja muude
õnnetuste alal
on võimalik ennast
kindlustada kõige va
nemas ja oma soliid
sete reservide ning
laiaulatusHse kindlustajate-pere tõttu kõi
ge tüsedamas kind
lustuse seltsis
»EEKS. Maja’s«
Viige oma vaba raha
Tartu Majaomanikkude panka, Suurturg 7,
kes hoiusummadelt maksab ajakohast protsenti.
22
Kontvcllilud
täispiima pudelites
soovitab Tartu linna Jaama mõis.
Piim saadetakse tellijaile hommiku
vara koju.
Tellimisi võtavad
vastu Jaama mõis, telef. 224, linna
komisjoni kauplus, Auriku tn. 1 ja
linna apteek.
J. Sulg’i
Sadulsepa tõestus ju äri ‘Riia tn. 3
Suur valik,
Soodsadfhinnad.
asi
23
Oktoober
—
18
19
20
21
22
23
24
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kegkn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Usupuhast p.
|||| 19,08
11.
21.
6,49
7,13
31 päeva
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbiviia.
25
26
27'
28
29
30
1
Pühap. Lõikuse püha
Esmasp,
Teisip.
Keskn.
19,08
Neljap.
Reede
Laup,
Kolletam. p.
Päike tõuseb:
1. k. 6,25,
Viinakuu
2
3
4
5
6
7
8
lg) 7,4Š
9
10
11
12
13
14
15
j|) 0,21
Läheb looja:
k. 17,53
17,24
16,25
16
17
18
Ärge unustage oma
vara la elu
kindlustamast
»E EKS. Maja’s«
Suurturg 7.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni TARTU MAJA
OMANIKKUDE SELTSI ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab
ainult ühise jõu toetusel.
24
Armin Lomp
Asutatud
Ülikooli (Vana) tn. 6, tel. 2-53.
1903. a.
Valmistab päevapilfe
üksikult ja kogu viisi kuni mitme tuhande inime
seni. Suurendus igasugu originaali järele elu
suuruses ja suuremalt.
Mõõdukad
hinnad.
i^nn
Maalritööstus G. Panksepp.
Tartus, Erne t. 15 (omas majas).
Mööblite lakeerimine ja mööbli ilustuste lõi
gete valmistamine. Äri ja reklaamsiltide
maalimine — pleki ja klaasi peale.
Igasugused
sise-
ja
välis-maalritööd.
Nahavabrik ,,Kalev**
Tuvfzis, Kapleva 44, fel. 2^59
Oman.:
B. Koblenz, S. Trapido,
Asutatud 1919. a.
J. Goldov.
Valmistab: pinsoli-, pastla-, juht-, saapasääre- ja
pealisnahku; kõiksuguseid vasika-kioomnahku ja shevretti; igasugust värvilist portfelli-, valget lakk- ja glasseekinda nahka.
E. Mölder’i
kaalutööstuses
Tartus, Raekoja 14, tel. 6-53.
Valmistatakse ja on alati saadaval parimad
piima-, detsimaai ja lauakaaiud
Võetakse ka vanu kaale igal ajal kordaseamiseks ja
tembeldamiseks vastu.
Pühap
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup. Kadri p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike tõuseb:
1. k, 7,40
11.
8,06
21.
8,29
||| 18,24
6
7
8
9
10
11
12
9,38
30 päeva
Aiamaa üleskaevamist
ja väetamist võib teha
kuni kõige käredamate
külmadeni.
Tulumaksu II. poole tasu
mise tähtpäevaks on 30. no
vember.
Hobuste ju sõiduriistade
maksu II pool tuleb tasuda
15. novembriks.]
13
14
15
16
17
Läheb looja :
k. 16,27
16,03
15,42
Ara jäta minemata majaomanike kõnekoosolekutele, kui tahad
kursis olla meie riigi ja linna majanduspolitikaga.
Telli ja kuuluta ainult Majaomanike Häälekandjas.
26
==■—■•
Kõrgemad auhinnad.
=-----
ADELE ENNUS
soovitab omast tööstusest soodsate hindadega
põimitud ja sõlmitud põrandavaipu, patju, mustriga
kindaid ja vaipade valmistamise juurde kuuluvaid tarb.
Õpetan lühikese ajaga põimitud ja sõlmitud vaipade valmis
tamist raamil ja erilise soa abil. Soovikorral sõidan kohale
organisatsioonidesse õpetust andma.
Valmistan karvalõngu põimitud vaipade jaoks, mis headu
selt võrdne välismaa lõngaga. — Samuti saadaval paljudes
värvides kodumaa villast lõnga pärsia töö jaoks, eestipära
seid mustreid ja kõiki vaipade valmistamise juurde kuulu
vaid tarbeid.
Alaliselt on näha valmistöid — kella 10—1 ja 3—7.
Adele Ennus
TARTUS, RÜÜTLI TÄNAV Nr. 18-4.
Moodsam, täielikum ja odavam
**25 1. JÕUlU p.
**26 2. Jõulu P"
**27 3. Jõulu p.
28
29
30
Neljap.
Reede
Laup.
31
Pühap,
Päike tõuseb:
1. k. 8.51,
11. k. 9.08,
21. k. 9.17.
„EEKS. Maja“
kindlustab õnnetuste
vastu
18
22,52
Läheb looja
k. 15.27,
15.18,
15.19.
tule-, elu-,
klaasi-, kodu
loomade- ja
murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu, tasudes
ära peakoosoleku poolt kindlaks määrat. liikmemaksu.
28
Soodsam
kellade, kristall-, kuld-, ja hõbeesemete ostu ja tellimise koht on
Tartus, Uueturu tänav nr. 7.
Uueturu ja Aleksandri tänava nurgal.
V. Tl ii di €> IzulIets^jsaL ävisi.
Tallinna £>&ival&Bslus
Tavtus, Kõneleva l. IC1, felcf. I€^5C.
Soovitab omast laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
K.-m. E. Günther
Värvikauplus Tartus, Kaubahoov 26.
Maalrivärvid ja värvimismaterjalid, riidevärvid, nahavärvid ning kõiksugused
seebid ja puhastusabinõud.
Metallitööstus „Leek“
Tartus, Gildi tän. 7, tel. 7-99.
Valmistab igasuguseid raud-, reformvoodeid, reformvoodi põhju, madratseid, haige
maja sisseseadeid, luksepa- ja mehaanikat ö i d.
— Autogeeniline metallide keetmine. =
29
Tartu majaomanike organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27. Juhatuse koos
olekud peetakse kolmapäeviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosseis: esimees P. Ingermann, abiesimehed
Pärn ja A. Mälberg; sekretär A. K u 11 a m , abid
Vaher ja F. Torm; laekur E. Hold-Neumann; abid
Massakas ja M. Uik, pidutoimkonna esimees A. Lepp,
abid J. O s s ja H. Lõhmus; Majavanem J o h. Aavik, abid
K. K i r k ja P. E h r 1 i c h.
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J.
Lill, abi J. Aavik, liikmed: A. K üllam, M. Pärn, E.
Hold-Neumann.
Panga nõukogu : esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
K. Piirand, P. Ehrlich, J. Villem, A. Vaher,
J. Busch, F. Torm ja O. Zimmermann.
Revisjonikomisjon: V. Klaus, F. Köster, H. Mül
ler, P. Prants.
Asjaajaja direktor: P. Sternfeldt. Pearaamatupidaja :
J. R i n a 1 d i.
Laekur :M. Massakas.
Juriidiline nõuande büroo.
Tartu Majaom. Pangas Suurturg 7, telef. 6-50. Juristi kõne
tunnid igal esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kella 1—2 1.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
30
fl.S. Saku õlletehase
õlleladu
ja
karastusjookide tööstus
Tartus, Emajõe tän. 10, telef. 37
Pilseni
Müncheni
õlled
Märtsi
Eksport
Sidroni sooda
Puuvilja jooke
Limonad
Selters
Uuesti avatud 1. jaan. 1933. a.
31
Sündmusi Eesti ajaloost.
Suurvürst Jaroslav ehitab Tartu (Jurjevi) — 1030. a.
Sakslased tulevad Baltimaile — 1186. a.
Paala lahing — 1217. a.
Tartu vallutamine sakslaste poolt — 1224. a.
Jüriöö mäss — 1343. a.
Eestlaste viimane vastuhakkamine — 1560. a.
Eestimaa saab Rootsi alla — 1561. a.
Liivimaa saab Rootsi alla — 1629. a.
Gümnaasiumi asut. Tartu (esimene Eestis) — 1630. a.
Ülikooli asutamine — 1632. a.
Venelased vallutavad Tartu — 1704. a.
Piibel tõlgitakse Eesti keelde 1739. a.
Eesti Talurahva Seadus — 1804. a.
Pärisorjuse kaotamine Liivimaal —• 1816. a.
,,
„
Eestimaal — 1819. a.
Esimene Eesti selts „ Vanemuine8 — 1865. a,
Valla-omavalitsuse õigused antakse — 1860. a.
Esimene raudtee — 1870. a.
Vene-JaaPam sõda — 1904.
Rahutused — 1905. a.
Karistussalgad Eestis — 1905. a.
Ilmasõja algus — 1914. a.
Iseseisvuse väljakuulutamine — 1918. a.
Vabadussõda algab — 1918. a.
Tartu vabastamine 14. jaan. — 1919. a.
Asutava Kogu kokkutulek — 1919. a.
Tartu rahu — 1920. a.
Välismaa tunnistab Eesti Vabariiki — 1921. a.
1. detsembri mäss — 1924. a.
Soome president I^elander külastab Eestit — 1926. a.
Läti president J. Tschakste külastab Eestit — 1927. a.
Rootsi kuningas Gustav V külastab Eestit — 1929. a.
Poola president J. Mosciki külastab Eestit — 1930. a.
Ülikooli 300. aasta juubel — 1932. a.
Landesvehri purustaja kindr. E. Põdderi surm — 1932. a.
32
^ Tarvitage kõrgeväärtuslist
HELANGE
J3Pj|
kodumaa
vilja-kohvi,
Pii*... Trtft
1
KOHVI?
fr
... -aatel
mis oma headuse ja odavuse
poolest välismaa kohvist mit
mekordselt kasulikum.
iVcudke I
Müügi/ igal peol.
V. a.
maja-, korteri- ja ffittsfuseomanihHd!
Teie elektri jõu ja valgustuse sisseseadeid teeme kiirelt ja
korralikult odava hinnaga, Eelarved tasuta.
T. Aua — A-s. Kapsi ja Co ja
„Philips“
materjalide ladu.
Tartus, Suurturg 12, telefon 44.
Luksepa- ja mehaanikatöökoda
Tartus,
p
1/DAAM
Tartus,
Aia tn^J».
VJ. IXKUUIM
Aia tn. 9.
Jalgrataste, grammofonide, koorelahutajate ja
õmblusmasinate parandus, nende osade juurdepanek. Majaomanikele soodsam koht vesivarustiste ja keskkütte seadm
Töökojast saadaval
soome kelkusi, pumbatsijindrisi, igasugu võtmeid
jne. tehakse igasugu luksepa ja mehaanika töid.
Hinnad mõõdukad!
Austusega Omanik*,
33
Väljavõte Tartu linna sundmäärusist.
Vesivarustuse ja reoveekanalisatsiooni kohta.
Vesivarustuse ja kanalisatsiooni seadete ehitamine
võib sündida ainult nende ettevõtjate kaudu, kes linnavalit
suselt loa on saanud. Veevärgi ja kanalisatsiooni tarvita
mine on maksuline.
.
Veeandmine linna veevärgist sünnib ainult veemõõt
jate abil, kuid linnavalitsus võib lubada tänavate niisutami
seks vett, ilma veemõõtjast läbistamata. Veemõõtjaid kont
rollivad linna ametnikud, kuid sellega seotud kulud tuleb
kanda majaomanikul.
, , ,.
,
.
Linnavalitsus võib lubada ühendada linna ^kanalisat
siooniga uhteklosette, seal kus kanalisatsioonivõrk seda
võimaldab ning kus on kindlustatud küllaldane veevool.
Kanalisatsiooni ühenduse torud, mis asuvad hoonete sees,
peavad olema malmist või tinast.
Redelipidamise kohta.
loa puu-elumaja omanik on kohustatud pidama tugeva
redeli, mis nii pikk peab olema, et seda redelit pidi v.oib
ronida kõrgema eluruumi aknani. Kivimaja omanikule on
redelipidamine vaid siis sunduslik kui trepid on ehitatud
puust, või kui käik kivimaja ärklitoast on trepi juure ule
pööningu. Redel peab asuma kättesaadaval kohal.
Ehitussundmäärus.
Hoonete põhjalik parandamine ja katuste ümber
käimine kõrgevee piirkonnas on lubatav ainult siis, kui
hoone alusmüür ulatub üle kõrgema kõrgeveepinna vähe
malt 0,50 meetri võrra, see tähendab kui alusmüüri sokkel
on Emajõe nullist kõrgem vähemalt 3,75 meetrit.
Kõrgevee piirkonnas on keelatud hoonete keldri ja
poolkeldri kordadesse asutada elukortereid ja tööstuse ning
kaupluseruume. Juure või pealeehitusi nimetud piirkonnas,
võib teha vaid siis kui õue täita 3,25 meetrit üle Rmajoe
nulli.
Tänavate, platside, parkide puhtus ja korrashoid.
Iga krundipidaja peab puhastama tänava osa, mis ula
tub krundi pikkuseni, ning kuni tänava keskpaigani alates
krundi piirist.
Platside juures asuvad krundipidajad on
kohustatud puhastama vastasolevat platsi krundi pikkuses,
34
Võõrastemaja ja restoran
„LIVADIA“
Kaluri tn. 10.
Tel. restor. 11-83.
Tel. kodus 5-21.
Korralikud ja soojad numbrid.
Alati saadaval sissesõiduhoov
soojade tallidega.
I-se järgu
restoran alkoholiliste jookide ja
soojade
suupistetega.
Hinnad mõõdukad, teenimine korralik.
Palun vanu kui ka uusi tuttavaid vaa
tama tulla.
Austusega omanik
G. Prikkel.
35.
laiusega 8,540 meetr. — 4 sülda.
Emajõe ääres asuvad
krundipidajad peavad puhastama tänavat kogu laiuses. Hari
likku puhastamist peab toimetama 1 apr. — 1. sept. enne
kella 7 hom.,,1. sept. — 1. apr. enne k. 8 hõim Kuival ajal
enne pühkimist peab tänavat niisutama, mida võib teha ainult
puhta veega. Kasvavat rohtu võib hävitada ainult kitkumise teel.
Talve ajal peavad kõik kõnniteed jääst ja lumest
puhastatud olema, ning liivaga üle riputatud
Tänavaäärsete majade katustel lasuv lumi ja räästa
küljes rippuvad jääpurikad tulevad kõrvaldada, selle juures,
et õnnetuid juhtumisi ärahoida tuleb vastav osa kõnniteed
ning vajalikul korral osa tänavat (lattidega) tõkkepuudega
sulgeda'. Tõkkepuud peavad olema siledad ning vesiloodis
ülesseatud ühe meetri kõrgusel kõnnitee pealispinnast.
Liivaga segatud lume pühkimine kõnniteelt uulitsale
on keelatud.
Uulitsal lumesse tekkinud augud peab vas
tava krundi omanik kohe tasaseks tegema.
Lumi loetaks üleliigseks ja sõiduteele takistavaks kui
ta üle 25 sendimeetri sügav on Lund ja jääd võib maja
omanik oma aeda vedada.
Matuserongi jaoks võib kuuseoksi tänavale riputada
mitte rohkem kui pool tundi enne matuserongi tulekut.
Peale matuserongi läbikäiku peavad kuuseoksad koristatud
olema 1 tunni jooksul (matuse korraldajate poolt).
Keelatud on tänavale jätiste ja igasuguste asjade maha
pildumine, riiete ja vaipade kloppimine akende või uste
kaudu.
Keelatud on pühkmete kogumine krundile või aeda.
Parkides on keelatud puude otsa ronimine, pinkide
sisse „südamete" lõikamine, ning joobnud olekus viibimine,
ja määrdunud riietega käimine.
Sundmääruste mittetäitjad langevad karistuse alla.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas.
Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel. 947, erakorter Vallikraavi 3,
tel. 350.
36
••
Üürileandja pidandusõigus.
Pahatahtlikkude üüri mittemaksjate vastu on majaoma
nikul kaitseabinõuks üürileandja pidandusõigus mille
selgituseks käesolevad read.
Igal majaomanikul on õigus üürniku vara, mis üüritud
ruumides, võlgneva üüri eest kinnipidada, kuni temale üür
tasutud, ehk kuni ta kohtu teel oma nõudmisele rahuldust
leiab.
Seda õigust nimetame pidandusõiguseks,
(Balti Er. S. III k §§ 1405 ja 3381).
See õigus tekkib üürileandjal sellest momendist arva
tud, kui üürnik oma vara üüritavasse ruumi toob. Teostama
võib aga hakata alles siis, kui on olemas üürivõlg ja kui
üürileandja on tahet avaldanud üürniku vara kinnipidada,
ning kestab seni kuni üürileandjal on õigusline võimalus
üürniku vara kinnipidada. Näiteks siis on ta lõppenud kui
üürnik on oma kraami tänavale välja viinud.
Mis kasu on üürileandjal pidandusõigusest? Ta annab
üürileandjale sarnase õiguse, mis on käsipandi pidajad kinnipeetud asjade suhtes. See tähendab, esiteks, et kohtuliku
nõudmise rahuldamisel saavad üürivõlg ja kohtu kulud esitneses järjekorras rahuldatud kinnipeetud asjadest.
Kui
üürnikul teisi kreditoore olemas, saavad need rahuldatud
ülejäägist.
Teiseks, kui pidandusõigus, nagu mainitud,
tekib asjade viimise momendist üüritud ruumesse, siis peale
selle tehtud asjade võõrandamised ja pantimised ei ole maks
vad. Pealegi takistab üürileandja pidandusõigus — eelnime
tatud lepingute maksvuseks tarvilikku ülesandmist.
Selle õiguse maksmapaneku selgitamiseks, tuleb käsi
tada natuke seadusliku omakaitse mõistet.
Üldine põhimõte on, et on lubatud oma õigust kaitsta
j õuga, kui isiku ehk ta varanduse kallale tungitakse sea
dusevastaselt.
Niisugustel juhtumitel pealetungi
jale haavade ehk vigastuste tekitamine ei ole karistatav
(N. S. §§ 101, 103). Kui seadus annab pidandusõiguse üürile
andjale, üürniku vara peale, võib üürileandja maksma panna
seda õigust abinõudega, mis seadus ette näeb oma vara ja
isiku kaitseks, kui neile seadusevastaselt peale tungitakse.
Kui majaomanik värava lukustab ja üürniku kraamikoormat
välja ei lase ehk teda takistab jõuga korterist asju tänavale
viimast, siis talitab ta oma õiguse piirides. Kui üürnik teda
selles takistab ja tungib majaomaniku, tema esitaja, või vara
kallale, toimib üürnik seadusevastaselt ja üürileandjal on
kõik, omakaitse õigused, mis ettenähtud N. S. §§ 101. 103.
Juurelisada tuleb aga, et omakaitse on ainult siis lubatud,
kui puudub võimalus pöörda politseivõimu poole. Sarnane
on asjaolu muidugi ka siis kui on pööratud, kuid asjatult.
37
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürmann, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 tel. 8-62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32.
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, J. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kulba, Ed. Suurturg 7 tel. 11-44.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
Parts, A. Ülikooli 1.
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O, Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Ülikooli 32 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
38
A.-S. E. M. Usvansky
ja pojad
Nahavabrik, toores- ja karusnahkade
eksport. Asutatud 1880 a.
Valmistab:
talla-, pinsoli-, pastla-, platt-, juht-, syromet- ja sandaalinahku ;
igavärvilist summadani-, portfelli-, mööbli- ja moodsamais värves
käekotinahku, kõiksuguseid vasikakroomnahku ja rindboks igas
värvis, velur ja belonia, ka saapasääri ja pealisnahku.
Vabrik asub:
Tartus, Kaluri tän. nr. 45, kõnetr. 1-22.
LAOD:
Tartus, Kaubahoov 24, kõnetr. 6-91.
Tallinnas, Vene turg 3, kõnetr. 304-49.
Petseris, Kauba read 17.
Kus riietud moodsamalt ja odavamalt ?
Valmisriiete äri J. KAPLAN
Tartus, Uueturu tän. 24.
Sest seal müügilolevad ülikonnad ja üliriided on parimate rätsepate
töö, materjal pidev ja hinnad harukordselt odavad. Müügil ka
igasugused kraenahad. Peale selle ostan kõiksugu metsloomade
nähku, rebase, orava, tuhkru jne. jne.
Mehaanika- ja jalgraltatööstus
Alex. Laur
Tartus, Holmi tänav nr. 1—3.
Emailleerib jalgrattaid ja valmistab ka uusi, mis vastupidavad
kodumaa teedel. — Parandused tehakse kiirelt kõigis osades.
Töö kiire ja hinnad mõõdukad.
Palun veenduge, oma silm on kuningas.
39
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9
tel. 12-38.
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeldt, J. Riia 22-a tel. 7-33.
Bernakoff, R. Riia 39. tel. 3-39.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Graubner, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, J. naistekliiniku röntgenoloog Jaani 10
tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst
Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. i3-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assis
tent, eradotsent krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O, Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja
juhat., Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Nor nänn, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1
tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17. tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6. tel 11-04
Sõber, H. Rüütli 21. tel. 7-59.
40
Tartu Pank
Asutatud 1868. a.
TALLINNA, TARTU,
Pärnu, Põltsamaa, Viljandi
Aktsiakapital Kr. 1.000.000
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone. Teraslaekad. Pakkide
hoiukamber.
Pangaühendus Londonis — The British
Overseas Bank L-td.
41
Pärimisest ja pärandusmaksust.
f
Pärimise teel vara ülemineku juures tuleb silmas
pidada, et Tartu linnas on'maksvad kaks seaduse süsteemi,
nimelt kiivi linna ja maa seadused. Liivimaa seadus on
maksev Karlova linnaosas ja Veski ning Kastani tänavate ja
raudtee vahel. Linna seaduse järgi loetakse abieluliste vara
ühisvaranduseks ja seega pärimise korral pärib lasteta lesk
mees 2/3 varandusest ja lesknaine l/2 — ülejäänud vara
läheb päranduse jätja veresugulastele ; lastega abielu juures
jääb vara edasi ühisvaranduseks, kui aga see tuleb jagami
sele, siis isa ja laste vahel jagamise korral saab isa poole
"üldisest varandusest ja lapsed koos teise poole, ema ja laste
vahel aga eraldakse emale V3 varandusest ja lastele üle
jäänud. — Liivimaa seaduse järgi lasteta lesk pärib vallas
vara ja lesknaisel on õigus tagasi nõuda abiellu kaasatoodud
varandust. Lastega abielu korral jääb pärandus ühiskasutamisse ja lastel ei ole õigust nõuda emalt nende osade
^eraldamist, ainult ema teistkordse abiellumisega saavad nad
selle õiguse. Leskmees aga naise varanduse peab üleandma
lastele ja ise ta ei päri sellest midagi.
Päranduse teel vara üleminekud käivad päranduse: maksu alla. Pärandusmaksust on vabad: varandused väär
tusega kuni 1000 krooni, kui seda pärib abikaasa ehk üle
nevad ja alanevad sugulased, ka on vaba kodune sisse
seade kuni 2000 kr., kui see ei olnud päranduse jätjal tuluesemeks.
Pärandusmaksu võetakse: a) varandüsilt, mida päri
vad päranduse jätja abikaasa, ülenevad ja alanevad sugu
lased 2 °/o kuni 12 °/o-ni olenevalt päranduse suurusest;
b) varandüsilt,
mis
lähevad
minijale või
väime
hele, õele või vennale ja nende lastele võetakse maksu
5°/o kuni 18°/o-ni c) muude isikute pärimise korral on maksu
■^suurus 10°/o—30°/o.
Päranduse tombust tulevad mahaarvata tasumata pal-jgad, võlgu maksud ja muud päranduse jätja isiklikud võlad,
‘ mis maksu alla ei arvata. Iga päranduse kohta mis maksu
alla käib, tuleb 6 kuu jooksul vastavale kohtule sisseanda
päranduse õigustesse kinnitamise palve ühes päranduse
'teadaandega.
Mitte õigel ajal sisseandmise korral tuleb
ipärandusmaksult maksta trahvi.
42
Tartus, Poe tän. nr. 3, tel. 3-05.
Telegr. adr.: Igenbank.
Võtab raha hoiule, annab
laenusid ning toimetab
kõiki pangaoperatsioone.
Eesti Kinnitus A.-S. „Polarise“ agentuur.
Karl kirk
Ehitustöödeettevõtja
Tartu V. Maarjamõisa t. 13 (omas majas)
Telefon 10-35.
Võtab oma peale igasuguseid
EHI
TUSTÖID
Ümberehitused ja remonttööd.
tusaruanded
Eelarved ja ehi-
Tartu Majaom. Seltsi liikmetele tasuta
ehitusnõuanne.
-----
Oma erialal 36 a. praktika.
43
-----
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele vastust soovi
takse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2% arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempel
maksust vabad.
4) Eellepingud —
lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1%. lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
Vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
lo/0 rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/0 võla summast.
11) K i n n i s v a r a d e üüri-ja rendilepingud.
Samuti nende lepingute pikendused kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 2 snt. iga 10 kroonilt
200 n
400 kr. 4
10
„
tJ
V
400
800 kr. 6
10
800 n 1000 kr. 8
10
,
n
n
„ 1600 krooni l°/0.
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja
eest, ühes arvatud lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmak
sust vabad
12) K v i i t u n gi d : 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.l tempelmak
sust vabad.
„
„
„
44
„
Tärtu
Jaani tän. 24.
Postkast 143, telefon 6-35
kauges kõnes tel. 8-35.
Telegr. aadr. „Dogebank“
Rudolf — Mosse — Code.
Raha vastuvõtmine ja saatmine kõikide
kohtadele sise- ja välismaale, ühes arva
tud Venemaa.
Kulla-, hõbe ja igasugu välismaa va
luuta ostu- ja müügikoht, kas puhtas ra
has või tshekiga.
Raha vastu võtmine kindla tähtaja peale,
ehk jooksvale arvele.
z----- AKKREDITII V 1 D. ——:
Inkasso ja kõiki teisi pangaoperatsioone.
Safeed. * Kodused hoiukarbid.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi............................................ 10
s*
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest....
5„
Postkaardid: Üksikud....................................
5
„
L
Vastusega ............................................................................... 10 „
Ta htsaadetised: Kuni 20 grammi.................. 20
„
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest. ...
5,
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest......................... .....
20 „
Rist p a elasaadetised (trükitöö, äripaberid, kau
baproovid) iga 50 gr. pealt ........
2 „
T ähi tusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja
saadetise liigile vaatamata ...
.................10
„
Rahakaardid: Transferdimaks .......
10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest....................
5
„
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg......................
50
„
1 —5 kg.................................... . . .......................... 100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest .... 100 „
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest 12 s,,
postkaardid 12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised
iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kauba
proovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti -ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s.
(alammäär 40 s.). b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäeva
sed kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud avalikust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned
iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale 20 s., kauge
male kui 50 klm. 40 s.
P. Paudsepa
Laevaäri ja küttepuude müük
Tartus, Tähe tän. 110.
Telef.
Soovitab omast ladust igasuguseid küttepuid, soovikorral
koduviimisega. Võtab kõiksugu materjali vedusid laevaga
ja lotjadega, niihästi linna, kui ka linnast rannikutele.
Seebivabr. ,.Veronika"
Tartus, Aleksandri 16
Soovitan oma mehaanlkatöökojast
Tartus, Raekoja 49, G. Spiiller,
moodsaid ja vastupidavaid
reformvoodeid, lapsevoodeid, reformvoodipõhju
ja madratseid võistlemata odavate hindadega.
Samuti valmistan ja parandan oma töökojas rauast hauaaedu,
raudväravaid, grammofone, õmblusmasinaid jne.
==
—...
Limonaditehas J. NIRK Tartus,
t==
Pikk L 14
—
16, telef. 3-34.
:ee
...
Soovitab kõrges headuses karastavaid jooke:
Sidruni-sooda,
Sinalco,
Apelsini ja teisi
■Kultuuri« trükk, Tartus.
Kinnitage oma
hooned, korteri sisseseaded ja
muu vallasvara
tuleõnnetuste vastu
oma rahva kinnitusasutuses
Eesli talilitsisl! HlllillSSttt
„OMA“
Peakontor, omas majas Tartus, Riia tän. 41,
tel. 3-44.
Põhi- ja tagavarakapitalid üle Kr. 575.000.— Kin
nisvarad väärtusega üle Kr. 200.000.— Tartus ja
Viljandis. Soliidne edasikinnitus välismail Väga
soodsad kinnitusmaksud.
Tartu Linna Laenukassa
komifjonikauplus
Auriku t. nr. 2, telefon 105.
Soovitab
kõiksugu
võimalikult
odavate
hindadega
riideid, nahkasju, manufaktuurkaupu,
mööbleid, Õmblusmasinaid, muusika
riistu, majapidamise tarbeid, kuld- ja
hobeasju jne.
Asjade müügi vahetalitus kõige soodsamatel
tingimustel.
Kauplus on avatud kella 10—17.
Kindlustusselts
„E ES TI
asutatud 1907. a.
Kodumaa suurim ja edurikkam ühis
tegeline kindlustusettevõte.
Tule,
elu,
klaasi,
murdvarguse,
koduloomade,
õnnetusjuhtumite ja
rahe kindlustused.
Seltsi valitsus: Tartus, Suurturg 8,
telef. 172 ja 13-57.
Osakonnad:
Tallinnas,
S. Karja t. 3,
tel. 22-47.
müügil alaliselt majad, talud, veskid,
asundustalud ja ehituskrundid. Majad
käidavatel tänavatel ja talud veekogude
ja raudteede läheduses.
Müüjad, — registreerige müüdavad majad ja talud
kontoris, nii leiate kõige kiirem ostjat.
|
=|
h
|
EE
1
=j
J_
|
Ä
Kontor annab müüjatele ja ostjatele õiget-asjatundlikku nõu. — Kontor avatud pangas, Suurturg 7,
kella 9—14 ni ja õhtuti Narva tänav nr. 81 — 1.
on kõige vanem eesti
kindlustusettevõte kodumaal (asut.
1966. a.) ja seetõttu arenenud reservidelt ja kindlustusvõtjate arvult
võimsamaks kindlustusseltsiks mis
tagab igale kindlustajale õnnetuse
korräl kindla ja väärika kaitse.
j§
S
j|
jj
§|
H
Tartu Majaomanike Seltsi
EkitaskiroB
Arhitektid H. OTLOOT ja O. PUUMAN
Ülikooli t. 28—2.
Telef. 12-11.
Valmistab:
Ehitusprojekte ja eelarveid
Ümberehituste kavasid ja kalkulatsioone
Ruumide väljaehituste ja sisustuste kavasid
Ehitiskonstruktsioonide tugevusarvestusi.
Võtab enda peale:
Kõiksugu ehitus- ja ümberehituse töid.
Annab tasuta nõu
Tartu Majaomanike Seltsi liikmeile.
4
J03> o
Märkide seletus.
® noor kuu.
fp täis kuu.
j
|
3 esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„ 21. juunil.
Sügis
„ 23. septembril.
Talv
„ 22. detsembril.
Päikese ja kuuvarjutused.
Sel aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust, millest
Eestis näha on kuuvarjutus 30. jaanuari õhtul.
1) Päikesevarjutus 14. veebruaril on mõnes paigas täielik,
näha Austraalias, Ida Aasias ja Vaiksemere loodeosades.
2) Rõngakujuline päikesevarjutus 10. augustil on näha
Lõuna-Ameerikas, kagupoolses Atlandis ja India merel.
1) Osaline kuuvarjutus 30. jaanuaril on näha Euroopas,
Aafrikas, India- ja Vaiksel-ookeanil, Aasias ja Austraalias.
Varjutus algab meil kell 18,13 m., on suurem 18,43, mil
V» kuupinnast on varjatud. Varjutuse lõpp k. 19,24.
2) Kuuvarjutus 26. juulil on ka osaline ja nähtakse Amee
rikas, Austraalias, Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. veebruaril).
4. Palvepäev (21. veebruaril).
3. Suur Reede (30. märtsil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (1., 2. ja 3. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mail).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha 10. mail).
9. Suviste pühad (20., 21. ja 22. mail).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26, 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Sel aastal on 365 päeva.
5
Esmasp. Uus aasta 19
Teisipäev
20
Kolmapäev
21
Neljapäev
22
Reede
23
L. Kolmekuninga p. 24
Pühapäev
25
Esmaspäev C k. 23,36 26
Teisipäev
27
Kolmapäev Paavli p. 28
Neljapäev
29
Reede
30
Laupäev
31
Pühapäev Korjuse p. 1
Esmaspäev ® k. 15,36 2
Teisipäev
3
Kolmapäev Tõnise p. 4
Neljapäev
5
Reede
6
Laupäev
7
Pühapäev
8
Esmaspäev 3 k. 13,50 9
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Neljapäev
13
Reede
14
Laupäev
15
Pühapäev
16
Esmaspäev
Teisipäev fji k. 18,31 17
Kolmapäev
18
Päike tõuseb:
1. k. 9,19
9,11
11.
8,56
21.
Läheb looja:
k. 15,28
13,46
16,08
1. veebruariks tuleb majaoma
nikul, vastavalt oma elukohale,
maksuametile esitada teadaande
(deklaratsiooni) leht kõigi oma
eelmise aasta tulude kohta.
Uueltavatud kaubandusettevõ
tete teatelehtede sisseandmise
tähtpäevaks on 15. jaanuar.
Mitte unustada tänavaid lu
mest puhastada ja kõnniteedele
liiva riputada.
Ärge unustage oma
vara ja elu
kindlustamast
„E E K S - M A J A S*
Suurturg 7
Kõik majaomanikud, ehitajad ja meistrid ostavad 1934, a. ainult
T. Ü. „Maja“ kauplusest
Tartus, Kaubahoov nr. 15, tel. 400
Teisipäev Mai püha 18
19
Kolmapäev
Neljap. Risti leidm. p. 20
21
Reede
22
Laupäev
Pühapäev ^ k. 8,41 23
24
Esmaspäev
25
Teisipäev
26
Kolmapäev
Neljapäev Taevam p. 27
28
Reede
29
Laupäev
Pühapäev <§| k. 14,30 30
Esmasp. Lehe risti p. 1
2
Teisipäev
Kolmapäev
3
4
Neljapäev
Reede
5
Laupäev
6
Pühap. 1. Nelipüha 7
E. 2. Nelip. 3 k. 17,20 8
Teisip. 3. Nelipüha 9
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
Laupäev
P. Kolrnainu J. p.
Esmaspäev |®i k. 23,41
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Päike tõuseb:
1. k. 4.25,
11.
3.59,
21.
3.38,
14
15
16
17
18
läheb looja:
k. 20.11,
20.34,
20.57
p.
Hobuste ja sõiduriistade maksu
I pool tuleb tasuda 13. mail.
Kasta tänavaid korralikult,
nagu seda nõuab linna sundmäärus!
Viljapuid ja põõsaid õitse
mise ajal hoolega kasta.
Hoolitsege katuste korrashoiu
eest, neid aegsasti parandades.
Jalgrataste, iseliikuvate sõidu
kite ja mootorpaatide maks tu
leb tasuda 1. juuniks.
Pea silmas oma kindlus
tusmaksude tähtpäevi,et
Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EEKS-MAJA’s“
Väga head suitsu saab see ja tuleb imeodavasti läbi, kes tarvitab
meie piibutubakat
„KU LL“
10
40 senti pakk
Tartu Tubakavabrik.
VI
Juuni — Jaanikuu
1 Reede
19
2 Laupäev
20
3 Pühapäev
21
4 Esmaspäev k. 14,53 22
5 Teisipäev
23
6 Kolmapäev
24
7 Neljapäev
25
8 Reede
26
9 Laupäev
27
10 Pühapäev
28
11 Esmaspäev
29
12 Teisipäev m k. 4,12 30
13 Kolmapäev
31
14 Neljapäev
1
15 Reede
Viidi p. 2
16 Laupäev
3
17 Pühapäev
4
18 Esmaspäev
5
19 Teisipäev
6
20 Kolmapäev 3 k. 8,37 7
21 Neljapäev
8
22 Reede Suve algus 9
23 Laupäev
10
**24 Pühapäev Jaani p. 11
25 Esmaspäev
12
26 Teisipäev
13
27 Kolmap. 7 magaja p. 14
28 Neljapäev H k. 7,08 15
29 Reede
Peetri p. 16
30 Laupäev
17
Päike tõuseb:
1. k. 3.19,
11. k. 3.09,
21. k. 3.06,
läheb looja:
k. 21.18.
21.31.
21.37.
30 p.
Paatide ja süstade pealt võe
tava maksu tähtpäev on 1. juuni.
Samuti jalgrataste maks.
Tomati, kurgi ja kõrvitsa tai
med kuu alul peenrale istutada.
Korralik majaomanik hoiab
alal kõik arved, mis vajalikud
tulumaksu-lehe täitmisel.
Igal aastal röövib isa surm
tuhandetelt lastelt koolis käi
mise ja edasijõudmise võima
luse. Parim, mida Teie võite
teha — on kindlustada laste
tulevik
K.-S.
,,Eeks-Maja“
elukindlustuse poliisiga.
I sordi katuse- ja isoleer pappi, tõrva ning
imbutusaineid saate
Viljapuudelt üleliigsed suvevosud ära lõigata.
Hoolitse kapsaliblika tõukude
hävitamise eest!
Tomaatide sidumist mitte
unustada!
Kindlustusselts
„EEKS-MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Naelu, tõrva, ahju materjaale jne. müüb
„T. Ü. MAJA" Kaubahoov 15.
13
September — Mihklikuu
IX
1 Laupäev
30 p.
19
Marjapõõsastel vanad ja üle
2 Pühapäev
20 liigsed oksad ära lõigata.
3 Esmaspäev
21
Maasika peenrad puhastada
4 Teisipäev
22
23 ja uued taimed istutada.
5 Kolmapäev
24
6 Neljapäev
25
7 Reede
8 Laup. Ussi-Maarjap. 26
Tulumaksu I poole tasumise
9 Pühapäev |f| k. 2.20 27 tähtpäevaks on 30. september.
28
10 Esmaspäev
29
11 Teisipäev
30
Vaadake läbi korstnad ja
12 Kolmapäev
31 ahjulõõrid, et nende korratu
13 Neljapäev
14 Reede Risti ülend. p. 1 olek ei põhjustaks tuleõnnetust.
2
15 Laupäev
16 Pühapäev 3 k. 14.26 3
Kinnisvaramaksu IV veerandi
4
17 Esmaspäev
tasumise
tähtpäev on 1. oktoober.
5
18 Teisipäev
6
Kolmapäev
19
7
20 Neljapäev
8
21 Reede
9
22 Laupäev
Tule-ja muude Õnnetuste
23 Pühapäev Sügise alg. 10
alal on võimalik
24 Esmaspäev [^k. 6.19 11
ennast kindlustada
12
25 Teisipäev
kõige vanemas ja
13
Kolmapäev
26
oma soliidsete re
14
27 Neljapäev
servide
ning laia15
28 Reede
ulatuslise
kindlus
29 Laupäev Mihkli p. 16
tajate-pere tõttu
30 Pühapäev (£ k. 14.29 17
kõige tüsedamas
kindlustuse seltsis
Päike tõuseb: läheb looja:
„ EEKS - MAJA’s “.
k. 19.21.
1. k. 5.17,
5.40.
18.52.
11.
6.02,
18.23.
21.
Elektriarvete osi ja sisseseadeid
l!llllllll!ll!!lill!l!!l!ll!l!!l Hii!il!!)i!iiilil!!iiltll!li!ill!lill!!llllinill!llllllIlllliilll!!llIllll!llllllliiillHini '.nMü.HMaiir-......
Piihap. 1. Kr. t. p. 19
Esmaspäev
20
Teisipäev
21
Kolmapäev
22
Neljapäev Nigula p. 23
Reede [0 k. 19.25 24
25
Laupäev
Pühapäev 2. Kr. t. p. 26
27
Esmaspäev
28
Teisipäev
29
Kolmapäev
Neljapäev Luutsina p. 30
Reede
[3 k. 12.52 1
2
Laupäev
Pühap. 3. Kr. t. p. 3
4
Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
Neljapäev 0 k. 22.53 7
Reede Toomapäev
8
9
Laupäev Talve alg
Pühapäev 4. Kr. t. p. 10
11
Esmaspäev
Teisip. 1. JÕulu p. 12
Kolmap. 2. Jõulu p. 13
Neljap. 3. Jõulu p. 14
Reede
Süütu 1. p. 15
Laupäev
k. 4.08 16
17
30 Pühapäev
18
31 Esmaspäev
Päike tõuseb:
läheb looja:
1. k. 8.51,
k. 15.27,
11
9.08,
15.18,
9.17,
15.19.
21.
30. detsembriks on majaomanikud või nende asemikud kohustatud maksuametile esitama
majaelanike nimekirja.
Ärimaks tuleb õiendada det~
sembri kuu keskel.
Kinnisvaramaksu I veerandi ta
sumise tähtpäev on 1. jaanuar.
„E E K S - M A J A“
"lll||||||lll»,,ll|||||||||l«^l[||||||||ll‘..... .
kindlustab õnnetuste vastu
tule-, elu-, klaasi-, kodu
loomadega murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Praktilisemad Jõulu kingid ostate
T. Ü. „Maja“ majapidamise tarvete laost
Kaubahoov nr. 15, tel. 400.
17
Tartu majaomanike organisatsioonid ja ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27.
peetakse kolmapäiviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosolekud
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. • Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J. Lill, abi
J. Aavik, liikmed: A. Kulla m, M. Pärn, E. H o 1 d - N e u m a n n,
J o h. S e p p.
Panga nõukogu: esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
LPiirand, P.Ehrlich, A. Vaher, J. Busch, F.Torm, O. Zimmermann ja J. Alver.
Revisjonikomisjon: V. K1 a u s, F. K ö s t e r, H. M ü 11 e r, P. Prants
Asjaajaja direktor: P. S t e r n f e 1 d t. Pearaamatupidaja : J. R i naidi. Laekur: M. Massakas.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
T.-Ü. „Maja“ Tartu osakond Kaubahoov 15, tel. 400.
Tartu Linnavolikogu isiklik koosseis.
Vab a dussõj alase d (32): Eduard Kubbo, Hans Ainson, Au
gust Saarema, Aleksander Raudsepp, Alfred Lätti, Aleksander Timmermann, Mihkel Tammann, August Põltsamaa, August Peitel, Ferd.
Karlson, Leopold Seidelbach, Voldemar Kähr, Karl Grau, Hugo Treial,
Gustav Hindrikson, Hugo Vihalem, Arnold Morin, Valfried Krastin, Os
kar Meoma, Jaan Raudsepp, Juhan Akermann, Johan Huik, Nikolai
Schmidt, Nikolai Kornev, Voldemar Siil, Karl Unt, Aleksander Luksepp,
Eduard Meksi, Eduard Hanko, Peeter Zirkel, Johannes Beifeld, Gus
tav Peets.
Keskerakond (10): Karl Luik, Ants Piip, Herman Sumberg,
Johan Kõpp, Juhan Lang, August Mõru, Villem Kustlov, Karl Saral, Karl
Pahk, Konstantin Kokla.
Majaomanikud (8): Paul Ingermann, August Kullam, AugusSiska, Julius Lill, Joh. Tallo, Voldemar Tamman, Artur Linkberg, Jo,
han Aavik.
Sotsialistid (6): Peeter Treiberg, Jaan Väin, Karl Lukk, Jo
hann Sütt, Albert Marmor, Mart Adamson.
Sakslased (4): Valter Stakelberg, Hermann Valter, Georg Postt
Otto Luck.
18
Aedlinna majaomanikud (2): Peeter Panksepp, Volde
mar Annok.
T ö ö 1 i i t (1): Rud. Bernakoff.
Kristlased (1): Jaan Treumann.
Venelased (1) : K. Bežanitskaja.
Kohtud.
Tartü-Voru Rahukogu. — Veski tn. 32.
I ja Ii jsk. Rahukohtunikud — Aia tn. 35
III ja IV jsk. Rahukohtunikud — Riia tn. 41
V ja VI jsk Rahukohtunikud — Tiigi tn. 52
Aadressbüroo — Ülikooli 19
Politsei.
Politsei
Politsei
Politsei
Politsei
I jaoskond — Kompanii 10
II jaoskond — Õnne 13
III jaoskond — Narva 44
Vahituba — Kompani tn.
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürman, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 te!. 8 62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, j. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Kubbo, E. Suurturg 7 tel. 11-44.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
,2*
19
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O. Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61.
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Kompani 1 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas. Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel 9-47, erakorter Vallikraavi 3, tel. 350.
Mehaaniline mööblitööstus ja äri
Asut. 1S08. a.
----------
OSVALD SIIDER
Tartus, Munga tn. 9.
Suurim mööbliladu Tartus
20
Õnnetus ei hüüa tulles.
Ilusal suvehommikul Vao valla taluperemees Kuusiku Juhan
rakendas hobuse vankri ette, et sõita Tartu Peetripäeva laadale. Laada
kaubaks võttis ta kaasa noore kolmeaastase pulli. Enne ärasõitu pere
mees silitab ilusat looma ja on veidi kurbki, et peab sellise toreda
looma müütama. Ent parata pole midagi, raha kusagilt mujalt võtta ei
ole, kuid nii mitmedki asjad tarvis korraldada nagu: veksel, mis tulekinmtuse eest k.-s. „EEKS-Majale“ antud, välja osta ja palju muud.
Naabri talu juure jõudes, peatab Juhan hobuse, et vaadata, kas
ehk Vanametsa Rein laadale sõidab, oleks nagu seltsim üheskoos sõita.
Uhkelt ja suursuguselt paistab Juhanile naabri, alles kolme aasta eest
valminud elumaja. Kuusik koputab uksele. Kui keegi avama ei tulnud,
avab ise ukse ja astub elamu eesruumi. Mitmekordse köhatamise peale
märkab Kuusiku Juhan, et keegi nagu tagakambri ukse vahelt piilub,
just kui kartes tulijat. Seepeale Juhan hüüab: „No mida sa lüürad ukse
vahelt, kas laadale ei hakka sõitma?" — „Aa, tere hommikut, see ju
Kuusiku peremees, anna andeks, ma, ma mõelsin, et jälle mõni agent."
„Mis agenti sa siis kardad?" pärib Juhan. „Eks ikka neid tule ja
elukinnitajaid, ära tüütavad kohe, on teised üles nuhkinud, et mul uus
elumaja kinnitamata ja nüüd ei saa hingerahu. Käivad järjest peale, et
kinnita aga maja ära, nagu ma ise ei teaks, mis teha. Praegu pole raha
kusagilt võtta ja selle kinnituse eest maksa jumalamuidu, kas ta’s ikka
nüüd kohe põlema läheb. Ega mul vihamehi pole, ahjud ja korstnad
kõik uued, oma pere käib tulega õige ettevaatlikult ümber. Kolm aas
tat sest saadik kui maja valmis sai, nüüd oleks agentidele juba ühe
lehma ära andnud, aga näe, mul lehm praegu laudas.
.Seda nüüd küll," arvas Kuusik, „raha on raske saada, aga sellist
maja kinnitamata hoida, on ikka väga suur julgus. Egas õnnetus hüüa
tulles, nüüd suvisel ajal pikne kardetav, ja mine tea kust teinekord tuli
lahti pääseb. Mina küll agentide pääle pahane pole, eks nemad teenivad
oma leiba. Päris hää on kui sulle meelde tuletab, mida teha. Egas
need tähtpäevad muidu meeles püsi. Minule tuleb iga aasta aegsasti
„EEKS-Maja“ agent koju, pole muretki tähtpäeva meeles pidamisega,
muud kui maksan. maksu ära ja ega ta jumalteab kui suur olegi, „EEKSMaja* on ju kõige vanem ja suurem seltsidest, kapitalid õige suured —
nii et päris odava hinnaga — saab kinnitada. Õnnetuse korral alati kah
jutasu välja maksmine sünnib õiglaselt ja kiirelt. Seda sa peaks isegi
teadma, on ju meie vallas neli tulekahju olnud, millised kõik .EEKSMajas" kinnitatud. Kõigile minu teada makseti õiglaselt ja ruttu 1"
21
„Hää küll, hää küll," tõrjub Vanametsa Rein, «kõneled samajuttu,
kui „EEKS-Maja“ agent terve eilse päeva ja pool ööd — aga mina pole
selline mees, kes ennast laseb ära hullutada ühel agendil !“
Nii lõppes kahe suuretalu peremehe jutt — kumbki omaette tark.
„No sõidame päälegi laadale, aga oma pulli mina küll kaasa ei vii, ega
mul tulekinnitust pole maksa." Enne Tartu jõudmist müüs Kuusiku
peremees pulli ’60 krooni eest ja sõitis otsekohe „EEKS-Maja“ Tartu
osakonna kontori ette, mis asub Tartus Suurturg 7. Majaomanikkude
Panga majas. Kontor oli parajasti rahvast täis, kes kinnitamas, kes jälle
makse õiendamas. Ametnikud kibedasti ametis seletuste andmisega ia
dokumentide valmistamisega. Kuusiku Juhani tundis agent kohe ja
tutvustas teda osakonna juhatajale. Juhan seletas, et tahtvat nüüd oma
vekslit pikendada. Juhanile pakuti suitsu, aeti juttu veel viljasaagist ia
eeltulevast rahvahääletusest. Tagasisõidul kohtas Jaan Vanametsa Reinu
õige lõbusas meeleolus. Üsna kodu lähedal jäi Rein tukkuma. Umbes
1. kilomeetri kaugusel Vanametsa talust paistis korraga läbi kaasiku
puie nagu tõuseks kuu. Rein ärkab üles ja silmab samuti, et tõuseb
juba kuu, küsib: „Palju see kella aeg peaks olema, et latern juba
metsataga?“
Hobused astuvad sammu, järsku märkab Rein, et metsa puude
vahelt ei paista kuu — see on tuli.
Meeleheitlikult sunnivad mõlemad hobuseid sõidule, et appi tõtata
varanduse päästmiseks.
Koju jõudes nägid mehed, et Vanametsa talu uus elamu on üleni
leekides ja päästa pole enam midagi.
Naine-lapsed nutavad — külarahvas suutnud neid vaevu põlevast
majast päästa. Peagi märgati, et süttivad laut, ait ühes talliga põlema.
Keegi polnud mõelnud loomadele, nüüd kus palavus väga suur, ei pääsetud enam loomi päästma. Tuul oli just Kuusiku talu pääleja ehk küll
1/2
kilomeetrit vahemaa oli, kandus tuli kaugele ja süütas Kuusiku
talu hooned.
Hommikul oli kurb pilt.
Vanametsa uhkest talust oli järele jäänud vaid saun, kõik muu
ühes loomadega hukkus tules.
Eilne jõukas V. valla peremees oli kerjus. Kuusiku talumaja oli
ka maani põlenud, ent tal oli 3000 kr. eest viimane tule vastu kinnitatud.
Umbes lõuna paiku peatub Kuusiku talu õues tõld-auto ja autost
väljuvad „EEKS-Maja" ametnikud ja agent, kes kinnituse teinud.
Ametnikud hindasid kahju ja lubasid kahju terveni tasuda, ühtlasi
anti materjali muretsemiseks kohe 1000 kr. avansina.
Kuusik tänas seltsi ja eriti agente, kes nii suurt hoolt oli üles
näidanud tema varanduse kinnitamisel.
Kurb oli Vanametsa Rein, tal polnud abi kusagilt loota. Veel eile
uskus ta et, 3 aasta kinnitusrahaga ühe lehma alles hoidnud, täna polnud
10. loomast ainustki järel.
22
Rein tunnistas nüüd avameelselt agendile oma mõistmatust ja
kangekaelsust, ja kahetses südamest, et oma varandused oli jätnud
kinnitamata.
Politsei uuris tule tekkimise põhjust.
Õhtul oli perenaine körti keetnud ja peale eine läinud kõik
puhkama. Arvatavasti pudenes mõni hõõguv süsi koldelt põrandale ja
ja sealt võis tekkida tuli.
Tulekahju juurde ilmunud küla peremehed paluvad nüüd kõik
agenti tulla kohe nende juurde ja kinnitada nende hooned Õnnetuste
vastu, et hoida endast ära Vanametsa Reinu kurb saatus.
•"■■iilil»**"
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9 tel. 12-38,
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeld., J. Kompani 1.
Bernakoff, R. Lille 10.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Grauber, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, j. naistekliiniku röngtenoloog Jaani 10 tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. 13-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assistent, eradot
sent, krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O. Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja juhataja,
Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Normann, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1 tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17 tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6 tel. 11-04.
Sõber, H. Rüütli 21 tel. 7-59.
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus
ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberitelt,
millele vastust soovitakse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse lepingud 2°/o le
pingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — 0,2% arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — % lõpuliku lepingu tempelmaksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe lepingud — 1%
lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara kohta —
1 °/e kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid — 2 krooni
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, okrok) — 1 °/o rendi (obroki)
kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — lo/o kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/o võla summast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud. Samuti nende
lepingute pikendused kui aastane üür või rent on:
üle
50kuni 200 kr.2
„
200 „ 400 „
„
400 „
800 „
„
800 „ 1000 „
,, 1600 krooni l°/o
snt. iga 10 kroonilt
4 „ „ 10
6 „ „ 10
8 „
10
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja eest, ühes arvatud
lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmaksust vabad.
12) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (excl.) tempelmaksust vabad.
EHITUS- JA METALLITÖÖSTUS
JEHNI K“
TARTUS, VÕRU T. 1.
TELEFON 3-04
Vesivarustuse -- keskkütte -- kanalisatsiooni
sisseseadmised ja parandustööd.
25
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi...............................................................................10 s
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest....................................
5 „
Postkaardid: Üksikud................................................................... •
5 ,
Vastusega.........................................................................................................10 *
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi...............................................
20 „
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest .
5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr eest.........................................
20 „
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproovid)
iga 50 gr pealt
...................................................................................
2 „
Tähitusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja saadetise
liigile vaatamata ..........................................................................................10 „
Rahakaardid: Transferdimaks............................................................... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest.........................................................
5 „
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg............................................................... 50 ,
1—5 kg........................................................................................................... 100 »
üle 5 kg iga 5 kg ehk selle osa eest..............................................100 ,
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr eest 12 s., postkaardid
12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised iga 50 gr 4 s., alammäär
äripaberite eest 20 s., kaubaproovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s. (alammäär 40 s.).
b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäevased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.; kohalikud ava
likust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni
50 kiin maa peale 20 s., kaugemale kui 50 klm 40 s.
Tartu linnas praegu maksev feinniS’
varamaksu tabel. Maksmapandud
1933. a.
Aasta sisse
tulek kr.
1— 100
100— 200
200— 350
350— 550
550— 800
800—1100
1100—1450
1450—1850
1850—2300
2300—2800
2800—3350
3350- 4000
4000—5000
5000—7500
7500 ja üle
26
MAJAOMANIKUD!
MäntaS- ja ki¥itõrva
Mahaarvatav °/o
kivi-
müük kodumaa tõrvatööstuse laost
UUETURU T
segapuu
h o o n e d
65 o/o
63
60
57
54
51
48
45
42
39
36
33
29
25
20
70°/o
68
65
62
59
56
53
50
47
44
41
38
34
30
25
75°/o
73
70
67
64
61
58
55
52
49
46
43
39
35
30
29,
Oudova hoovis
Samas tõrvapapp, naelad ja muud
pappkatuste tarbed. Tõrvatööde
eelarvete kokkuseadmine.
usm Saadaval vilunud tõrvajad B
i
Kauba eest täielik vastutus.
___ _
Inglaste maitsele vastavad pa
berossid
„M SSS“
Inglased aga on kõrgelt arenenud
rahvas, seega on »M I S S« pabe
rossid ka meie nõudlikumale
suitsetajale vastuvõetavad.
Soovitab oma laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
' i > m i''
iiiii||Uiii»‘«*i:iii|iiiiii«i‘ii|||iiui||iiiii|ll|iiui,,,ii!,,ll,,in,l|l,ir.'im, Hflii 11 ii* * 1111 lifti i, nn i im iiiiim i n ii|ll,iiiiiIiiiHsiT
Tarti Linna Laenühassd HomisjoniHauplus
Tartus, Auriku tänav 2, teief. 1«Š5.
SOOVITAB odavate hindadega kõiksugu juhuslisi kuld- ja
hõbeasju, kirjutus- ja õmblusmasinaid, jalgrattaid ja teemasinaid. — Pääle selle kasukaid, palituid, ülikondi ja jala
nõusid, laua ja voodipesu, kõiksugu vaipu ja nahkasju,
VÕTAB MÜÜGILE komisjoni tingimustel peale eelpooltähendatud asjade igat seltsi mööbleid, muusikariistu antiikasju jne. — Ka võib laenukassasse panditud asju kaupluses
müüa lasta, ilma et neid oleks vaja pandist lunastada.
Teie riided saavad täiesti uue välimuse, kui lasete nad puhastada
ja värvida eri-keemilises riiete puhastuses
fii
Jlus
fi
Samas värvitakse kõiksugu lõnga ja kangaid. — Triikpesu vastu
võtmine. — Töö korralik ja hinnad odavad.
i il 11H i ..... ■ulllim...... ■■lillil»'...... 'Illil...... ■■■'lillil.........nilllln--i|llll'"»nil||ni--'-Hl||lii-"'"fiil||ln»........ ||||n—-»n|||H..... .
Sääl, kus Emajõgi voolab,
on mu kodu, kallis kodu.
Seal asub ka tubakavabrik, mida
iga tartlane peab toetama.
Seepärast on iga suitsetaja kohus nõuda
ainult neid paberosse ja tubakaid, mis
müügile lastud
Tartu Tubakavabrikust.
Pealegi on Tartu Tubakavabriku saadused
kõigiti soliidsed ja maitsekad.
Š-.... Illil........... .............. ................ Hiilin..... "lillini".... «'lillil*..... I|||I»—|||||III........ Miilil........ "Miim..... -Hiilin-..... n||]|n—<*
30
Töövõimetuse puhul ja
surma juhtumil rahalist abi
Majanduslikkudest
muredest vabu vanusepäevi
Lastele täiskasvanuks
saamisel võimalusi iseseisva
elu alustamiseks
Seda võimaldab soodsatel
tingimustel
KINDLUSTUSE SELTS
EEKS-MAJA
!'-r;'iv,: :::
: '^^
elukindlustuse poliis
3l
f
«
nimi kindlustab ostj ale
häid iluravi vahendeid!
REGINA-PUUDER on peen ja hea lõhnaga.
REGIHA-KREEM (rasvata) on parim puudrialus.
REGINA-LÕHNAÕLID on hea ja püsiva
aroomiga.
REGINA-EAU DE COLOGNE’1 on suures lõhnade
valikus.
REGSÜA-KÜÜNELAKK saadaval mitmes
varjundis.
REG1NA-HUULEPULK on kahjutu ning püsib kaua.
valmistaja
Andmed 1. dets. 1933. a.
Tänavanimetuse juures seisev number tähendab linnaosa.
ÕNNETUS
El HÜÜA TULLES!
Seepärast kinnita oma eiu ja
ja vara parem täna kui homme.
EEKS-MAJA
TARTU OSAKOND asub
Suurturg 7
Telefon 9-78 ja 6-50.
............................. .
Karl Kirk
EllillillilllllllilllllilllllM
Diplomeeritud ehitusmeister
Tartus, V. Maarjamõisa tänav 13
(omas majas).
Telefon 10-35.
t
jr
Võtab oma peale igasuguseId
%
|
ehitustöid
C
*
J
J
%
Iw
Ümberehitused ja
remonttööd
%
*
i
I
Eelarved ja ehltusaruanded
I
ssr
ÄT
W
%.
f
&
E
m
jr
=
'xs*
TS
J
I
%
^
Erialaline praktika 37 aastat
J
Tartu Majaoman. Seltsi liikmetele
tasuta ehltusnõuanne.
J
\
\
S
ä
%1
Aia. I, IL
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kusik, Eduard
Tähe tn.
10 Hennoch, Mihkel ja Adele
12, 14 Jänes, Märt
16, 18 Raudsepp, Jul. ja Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Eschholtz, Vilhelmine
32, 34 Rütli, Oskar
Pepleri tn.
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
Kastani tn.
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Jaan
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Uist, Jüri
Vaksali
Aida.
2 Klaos, Karl
4, 6 Ratnik, Johannes
Aleksandri tn.
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
12 Kombach, August
Turu tn.
14 Uiga, Davet
16, 18 Kraus, Johann
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tn.
17 Sihle, Theodor
19 E. Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27. 29, 31, 33 Kohler, pärijad
35 Riigikohus
37, 39 Siska, Alma
Pepleri tn.
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
Kastani tn.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla Alma,
Varkel, Johan
65 Moor, Alexander
tn.
II.
1 Lange, Tio
3 Lahk, Otto
5, 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tn.
9 Raudsep, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
luru tn.
Parem Emajõe kallas
35
Aleksandri.
2 Kramer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Kaplan ja Press, pärijad
Uueturu tn.
14, 16 Panksep, Karl, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
___
Lodja tn.
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärijad
Soola tn.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Varkel, Marie
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
Lao tn.
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedrich
70 Mutso, Martin
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Karoles, Hans ja Pauline
Aida tn.
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
___________ Lina tn.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johann
Jõe tn.
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
1Q8 Friedrich, Josua____________
Rebase tn.
110 Silm, Kusta
36
1, II.
I
3
5
7
9
Tartu Maavalitsus
Roht, Gustav
Roht, Gustav; Pehap, Jaak jne.
Furmansky, Moses
Beck, pärijad
Uueturu tn.
II Torm, Friedr.
13, 15, 17 Truuts, Kristjan
Lodja tn.
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
_________
Soola tn.
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Luchsinger, Wilhelm
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Dobruschkes, Reisa
45 Epro, Eduard
_________
Lao tn.
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapu, Mihkel
Aida tn.
63, 65 Nabritson, Johan
67, 69 Vesterstein, Andres
Lina tn.
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.; Lange, Marie
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul; Inn, Anna
83, 85 Truus, Mart
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
Jõe tn.
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister Liisa ja Kannuska
Jaan
107 Rekand, Jaan; Pääsuke, Liisa
___________Rebase tn.
109 109-a Laisk, Liine
III Sassi, Ferd.
113 Eichelmann, Johan
Kuu tn.
115 Madisson, Peter
117, 119 Lall, Alvine
121 Schults, Minna
123 Lukk, Jaan
__________Vabaduse tn.
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Vahi, Karl
110*a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Paabu, Joosep
116 Unt, Juhan
118 Nurmberg, Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Keerd, Tõnis
126 Kütt, Juhannes
128 A-S Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, Liisa
134 Kljäs, Gosvei ja Josselson
Heinamaa
Alevi II.
I Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Ruusa, Mihkel
7 Rebane, Peter
9 Adof, Rosalie
II Siimann, Alex
15 Normann, Johan
2 Müür, Mart
4 Kadak, Liisa
6 Kimask, Minna
8 Grigor, Josep, pärijad
10 Hermann, Miili
12 Parv, Kusta
14 Gailis, Jaan
16 Toom, Johann
18 Tief, Otto
Alliku 1.
1 Tetin, Marie
3 Pujat, Eduard
2 Lätti, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne III.
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pfttsep, Hendrik
14 Paurson, Mihkel; Mutso, Jaan
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, Minna; Beern, Luise
18-a Veber, Ado ________ ______
Paju tänav
____
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26, 28 Tartu linn
I Birk, pärijad
3, 5 Roiland, Joh.
7, Ploom, Marie; Järve, Luise
— Räppo, Minna ja Eduard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro Kaarel
II Meoma, Aleksander_______ _____
Paju tänav
_
13, 15 Semmel, August
17 Raud, Karl, pärijad
19, 21 Sorksep, J. ja Kaur A.
23, Munna, Gustav
25 Sellkääri, Lisa
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Alexander; Kraav,
Johannes
35, Peets, Karl
37
f,:
l. i
lv,
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki, pärijaid
41 Pulles, Kusta;
Hendrikson, Anna
Linnaheinamaa
Ardla.
I (R.-P.)
I Massakas, Mihkel
3 Kister, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
II Koorm, Karl
Rahu tänav
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku.
II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn
Puu tän.
Parem Emajõe kallas
A-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Soola tn. lõpp ja j)arem Emajõe kallas.
C. R. Jakobsoni.
I (Tähtvere).
Barklai plats.
I.
Kaubahoov äridega nr. 1 Jänes;
Märt; 2 Lepp, Karl; Eha, Felix;
3 Vallas, Mats; 4 J. Kuhi,
5 Luksep ja Kevend; 6 Tschernov, Meta
Botanika.
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Büss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen, Artur______
Gush-Adolfi ja Tähtvere tn.
2Õ Jaesche, Ernst
38
I.
— Tartu linn
I, 3 Pärmivabrik
5 Johanoson, Johannes ja Herta
Gustav-Adolfi tn.
7 Tartu linn
9 Zahrens, Melanie ja Leonhard
II, 13 Unt, Peeter
22, 24 Moks, Karl, pärijad
26 Prakson, Ida_______
Lepiku tn.
28, 30 Puusepp, August
32 Heateg. s.
34, 36 Nuust, Aug.
38, 40 Lauri, Johan
42 Kramer, pärijad
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak ___ ______
Herne tn.
50,52 Seidenbach, Oskar ja Harald
54, 56 Luiga, pärijad
58, 60 Siefermann, Theonie
62, 64, 66, 66-a Meomuttel, Liine
68 Keelus, Mihkel ja Pauline
Oa tn._____________
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
Kloostri tn.
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Mart
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
35, 37 Liiv, Eduard
Botaanika aia
tagumine külg
70, 72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve,
Isak, Sonja
Emajõe tn. ja parem Emajõe kallas.
Elisabeti.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peter
10 Bshrsols, Elisabeth
12, 12-a Saeberg, Jaan
14 Tikk, Peter
16, 16-a Klarmann, Jaan___
Kesk tn.
18 Kriis, .pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Magda
Tähe tn._______ _
30 Kangur, Peter
Kevade tn.
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linn
Elva.
2 Mark, Reinh.
4 Klemmer, Johan
6 Pääsuke, Linda
8 Reeben, August_____________
___________Väike Kaar__________
10 Kuppits, Juhan
II.
I Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
II Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peter___________
Kesk tn.
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan _____
Tähe tn.
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
II (Tamme).
I Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
7 Maasik, Herta
9 Hersov, Anette
II Haugas, Ludvig
39
l2
14
16
18
13 Veiderpass, Nikolai
15 Juhanson, Theodor
Väike Kaar
S aarsen, Villem
Ignati, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
—
Kesk kaar
17
19
21
23
25
27
20 Lui, Mihkel
22 Sööt, Jaan
24 Soonets, Marie
—
Suur Kaar
Kesk Kaar
26 Treier, Ernst
28 Uudel, Karl
30 Vanaase, August
p2
34
^6
^8
^0
^2
^4
46
48
50
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Kaalep, August
Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
Suur Kaar
33, 33-a Fuchs, Lnne
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
Soinaste tn.
39 Himraa, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Mailend, Eduard
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojason, Märt
Raja tn.
Soinaste tn.
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag Jüri
Bürger, Johann
Anmann, Vladimir
Emajõe.
I.
— Botaanika aed
Botaanika tn.
— Furmansky, Teve, Isak, Aisik
Väike Emajõe tn.
1, 2 Brunhof, Peter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6, 7 Tasak, Marta; Jürgens, Alide
8 Põder, Johannes
9, 9-a Tallo, Marie ja Johannes
10 Juurup, Georg
Parem Emajõe kallas.
Kartuli tn.
Era. II.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
40
j
|
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, Alexandra
Filosofi. II.
2, 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, pärijad
14, 16 Schilling, pärijad
18 Jürgenson, Karl
20 Sõrra, Anna
22 Janson, Ottilie
I Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Eufrosine
7, 9 Vahin, Emilie
II Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tenter, Julie ja Endel
19, 21 Luks, pärijad
23, 25, 27 Leoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
|
Fortuuna. III.
2, 4, Allik, Juhan
6, 8, 10, 12 Tartu linn
14, 15 Luiga, Hans
16 Jüriado, Eduard
17, 18 Lang, David ja Pärn, Anna
19, 20 Vene heateg. selts
21, 22, 24, 25 Järveson, Sergei
26, 27 Käärik, Kaarel
28, 29 Kena, pärijad
Põik tn.
30, 31, Goldberg, Alexandra
32, 33 Moscharov, Jakof
34, 35 Joor, Liisa ja Varkel, Emilie
36 Varkel, Emilie
37, 38 Befeld,. Karl
39, 40 Peklevitsch, Feodosja
H Blinov, pärijad
42, 43 Martinson, Joli.
44 Lepp, pärijad
45, 46 Teder, Peter
47, 47-a Raud, Peep
48 Ostx-at, Juliane
49 Hirt, Peeter
50 Fadejev, pärijad
51, 52 Metslang, Gustav
Pikk tn.
53, 53-a Polini pärijad
54 Koslov, Sergei
56 Niinberg, Katariina
57 Vorobjev, Ksenija
Paju tn.
Vasak Emajõe kallas
Fr. R. Kreutzvaldi. I (Tähtvere).
Tammekann A. ja J.
1
9 Mark Julius
Gildi. I.
2 MirVitz, Abram ja Moses
4 Luik, Oskar
___ _
Rüütli tn.
6, 8,10,12 Linna maja
1 Mirvitz, Abram ja Moses
3 Post, pärijad
5 Allik, Joh.
Rüütli tn.
7 Sohinidt, Hugo
9, 11 Lehnbaum, pärijad
Politsei plats ja Kompanii tn.
Gustav-Adolfi. I.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna______ ______\_j
Rüütli jn._______
8 Šõrra, Jaan
’
■
'
10 Pudersell, H. ja Kupus, L.
Ülikooli tn._
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18, 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26* E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magnus
34, 36
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul______ ______
Lai tn.
44. 46 Vals, Andres
Tee Toomele.
48750 Lühha, Erika ja Irmgard
52 Johanson, Joh. ja teiste____
"“Botaanika tn.
54 Žur Mfihlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66’Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antome ja Eduard
70, 72, 74 Ülikool
_____
Tähtvere park.
42
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch, G., Tittelbach E
Rüütli tn.
7 Hold-Neumann, Eduard
9, 11 Kroger, pärijad
13 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
15 Grüntal, Erna, Ilse, Gert
Ülikooli tn.
17 Ülikool; Ülikooli kirik
Gustav Adolfi plats ja Peeter
Põllu tn.
19 Ülikooli maja (Võimla)
Lutsu tn.
Terrepson, Edgar
21 Melkov, pärijad
_____
Lai tn.
23, 25 Plaks, Šofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
Botaanika tn.
35 Freivald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja Kikkas, S.
43, 45 Saar, Oskar
47, 49 Ktigelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
53 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz, Vlad. ja Heuie, A.
Herne. 1.
1 Seidenbaeh, pärijad
3, 5, 7, 9, 11 Nurm, Richard
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Johan ja
Sõster, J.
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
‘47, 29, 31, 31-a Frisch, Joh.
33 Kombe, Paul
Kartuli tn.
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Kristjan
43 Jõgi, pärijad
Marja tn.
45, 47 Madison, Robert
49 Vedler, pärijad
51 Kirilov, Olga
53 Hammer, Jaan
55 Võõbus, Kusta
Melooni tn.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Piiri tn.
59, 61-a Pihlap, I iisa
63 Unt, August
Linna heinamaa
2, 4 Paju, Kari
6 Kl aos, Helene
8, 10 Nauraov, Ludmilla ja Boris
12 Kuiv, Eugen
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik., Jaan
20 Austa, pärijad
22, 24, 26 Tampel, Elise ja Otto
28 Trull, Anna ja Kraan, G.
30 Heido, Lass ja Müller
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peteiason, Mart ja Otto
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta; Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tn.
___
56 Rästa, jaan
58 Räppin, August
Melooni tn.
Piiri tn
60, 62 Mats, Peter
Hetseli. I.
2 Schröder, Felix
6 Ottas, Johan
:
7 Rahukogu
5 Köhler, pärijad
3, 1 Riigimaja
Katoliku
Hiie. I. (Tähtvere)
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, ][aan
7, 9, 11 Rästa Jaan ja Laane,
12, 14, 16, 18 T. E. MajandusArnold
Ühisus
13 Ahlmann, Artur
20, 22, 24 Oss, Alice
15, 17 Jansen, Georg
26 Oss, Johan
Pahem Emaj õe kallas Pontoonsilla juures lil linnajaos.
Hugo Treffneri. III.
2 Treffner, Elsa
4 Reinhold, Karl
6 Lil], Julius
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh,
9 Raba, Ruus ja Lopuchm
Narva tn.
43
J. Hurda.
(Tähkvere).
3
5
7
9
2 Starkopf, Anton
4 Frisch, Karl
6 Saar, Tõnis
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
Ilmarise. II.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Kaid
Sutt, Andrei
Ilmatari. I. (Tähkvere)
Ilmatsalu. I.
2 Looga, Johann
Jaama. III.
2 Martin, Eduard
4, 6 Engel, Peeter
8 Prants, Peeter
10 Laisk, August
Mäe tn.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti lasteaed
16 Nachman ja Jassman
Roosi tn.
18 Vohlfeil, pärijad
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandm. selts
26, 26-a Vichmann, Vilhelm
28 Linna maja
30 Klassen, Mihkel
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jäik, Konst.
42 Riomar, Jaan
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
Raekoja tn.
58, 60, 62 Kuusner L
Pärna tn.
64 Saks, Jaan
66 Otter, Karl
68, 70 Jtiriado, Märt
72 Sõjaväe-laatsarett
44
|
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peter
Mäe tn.
21 Albrecht, Luise
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tn.
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
37, 39 Reinhold, Alma
Kivi tn.
i
|
41. 43 Pusemp, Joh.
43-a Raudsepp, August
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Ants
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Ivarro, Marie
59 Königsfeld, pärijad
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peter______
Raekoja tn.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad
73, 75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Alexauder
Pärna tn.
91 Post, Gustav
93, Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk, Anna
99 Suits, Hilda
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August
| 105, 107 Hansen, Vilhelm
| 109 Tallinna L. H Kassa
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard .
— Sõjaväe laatsareti köök
Räpina maantee
J. V. Janseni. I (Tähkvere).
Jõe.
II.
2 Liivamägi, Eduard *
4 Truus, Mihkel
Aleksandri tn.
6 Lampson, Elfriede ; Kuusk,
Emilie.
8 Martinson, Paul
10, 12 Saks, Eduard
I Liiv, Andres
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, A. ja E.
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas, August; Vint, August
II Kits, Karl
Aleksandri tn.
13, 15 Goldberg, Israel
Turu tn. ja parem Emajõe kallas.
Jänese. III.
2 Truus, pärijad
4, 4-a, 4-b Sehasmin, Mart
6 Tooming, Leopold
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12, 12-a Oja, jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liine
18 Rein vald, Jaan
20 Rüütel, Fduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapu, Ida
30 Lester, Rudolf
32, 32-a Väljaots, J.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
I Meister, Georg
Mäe tn.
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, Hendrik
Roosi tn.
II Sööde, L.ine,
K. A. Hermanni. I (Tähkvere).
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
>
j
I
— Müller, Therese
10 Puusep, Fr.
45
Kabeli. II.
[ Raudtee valitsus
3 Tavita, Jakob
5 Grossberg, Viktor
7 Luht, Kristjan
9 Laus, Leena
11 Raudsep, Johan
Pauluse surnuaed
Kalaturu.
III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
Holmi tn.
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johann
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, pärijad
Fortuna tn.
Vasak Emajõe kallas
III.
Kalda.
1 Genss, Nosson; Braschinsky,
Libe
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tn.
-— Treffner, Elsa
3, 4 Elken, pärijad
5 6 Silbergleich, Hans
7 Karik, Karl
m
Vasak Emajõe kallas
Vabaduse sild
Ühendus Narva tn.
8 Gelb, Mihail
9, 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike Põik tn.
15, 16 Tartu linn
Vene tn.
17,x18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa Peeter
23 Aerutajate klubi
Väike Meltsiveski tn.
24, 25, 26 Flachs, Ella
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
|
jj
Vasak Emajõe kallas
Kalmistu
— Trampach, Ed.
2, 4 Ratasepp, pärijad
6 Prost, Johannes
8, 10 Klaos, Alexander
12 Kool, Marie
14 Lusikas, Jüri
46
III.
1 Viro, Joh.
3 Rosenberg, Joh,
11 Ratasep, Leena
13 Hasenbusch, Artur
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
Kabeli tn.
26 „Lellep“ a.-s.
Narva tn.
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klesment, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Joh.
46, 48 Laigasküla, Jakob
Mäe tn.
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
Risti tn.
Liiva tn.
j
j
;
21, 23 A.-S. Tartu Metallivabrik
25. 27 Kiipsaar, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar-, Daniel
33 Köster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomson, pärijad
39 Jakobson, pärijad
Narva tn.
41 Rossner, Karl ja.Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, pärijad
53 Hermann, Leena
Mäe tn.
63 Rätsep, Älide
j 65, 65-a Kütta, Jaan
Roosi tn. ja linna maa
Kaluri.
III.
!
1, 3, 5, 7 Hackenschmidt, Paul
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja Valter
Lodja tn.
6 Meilach, Hirsch-Leib
9 Üdso, Arnold
8, 10 Prikkel, Gustav
11, 13 Tõnisson, Luisa, Narits,
— A.-S. Ktitteveo
Emtna
Lodja tn.
15, 17 Umblia, Artur_________
12 Linnamaja
[. ’
Soola tn.
14, 16 Rammolirüs, Emilie
19, 21, 23 Stallmeister, Jakob
18 Lomp, Aug.j Sokolov, Paul
25, 27, 29 Karolin, Peeter
Soola tn.
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
20, 22 Nikiferov. Konstantin
39, 41 Menning, pärijad
24, 26 Milles, Reinhold
43 Hofrichter, pärijad
28, 30 Primäkin, Vassily
45 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
32, 34, 36 Sirk, Karl
38, 40 Segritz, Karl
Lao tn.
42 Niemann, Leontine
44 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
46 Muhli, Eduard
Lao tn.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
Karlova.
2, 4 Tartu linn
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tn.
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja Johan
47
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumfeld, J.; Katalsep, Ii.
18-a Paurson, Kari ja Dagmar
Lao tn.
20 Kahn, Julius
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
Aida tn.
36, 38 Lange; Tio
40, 42 Krause, Alexander
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
— Linna maja
Lina tn.
|
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Liisa
— Kivi, Johan
Lille tn.
11 Šõrra, Georg
13, 15 Pfaff, Konrad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet.
23 Tomberg, pärijad
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Amberg, Rudolf
37 Sisask, Johan
39, 43, 45 Zimmermann, Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja Ida
Pargi tn.
63
65
67
69
Jõe tn.
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Schnikker, Alex.
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tn.
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Lisa
76, 78 Palm, Alide ja Tomasson,
Helene
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, Hedvig ja
Alfred
Rebase tn.
88 Naba, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Schiller, Bernhard
— Arnella, August
92-a Krusale, Bmilie
— Rootsi, Friedrich
Kuu tän.
94 Reinthal, Theodor
Vabaduse tn.
96 Läbi, Hans
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
Sõbra tn.
106 Pulles, Peter
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Jüri ja Marie
48
Karlova park
Tartu linn
Napp, pärijad
Tartu linn
Heine, Oskar
Marta tn.
91
93
95
97
Onne tn.
Lond, Hans
Padar, Kristjan
Kivistik, Alexander
Luisk, Helene
Kuu tn.
Vabaduse tn.
Plaks, Heinrich
Raudjalg, Jaan
Sõbra tn.
Äarna, Datiiel
Aria, Elmar
Sae koja tn.
Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
116, 118 Uik, Jaan
Saekoja tn.
120 Pulli, Eduard
122 Saar, Miili
Kartuli. I.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Oskar
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9, 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, Eduard ja Pihlap, Karl
Oa tänav
Emajõe tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Kase. II.
1, 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
— Ilb, Aleksander
Kastani. I, II.
2 Allik, Julie
Adamsou, Jaan
4, 6 Rütli, Oskar
Maarjamõisa tn.
8, 10 Kadak, Pauline
12 Kedder, pärijad
14, 16 Kustavus, Hindrik
Tiigi tn.
18 Kukk, Martin
20, 22 Vtihner, Mathias
24, 26 Sõrra, Jaan’
_ ____
Aia tn.
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Grohs, Amalie
Vikerhäuser, Ivan
Riia tn.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Rives, Joh.
46, 48, 50 E, Vabariik
52 Deinhardt, Johanna ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, Johann
62, 64 Aiand, Charlotte
86 Kase, Peeter
88, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
| . 1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
II, 13, 15 Vender, Oskar
17, 19, 21 Kaltenberg, Richard
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Josep
Maarjamõisa tn.
Veidemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37.Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Mathias
_
Tiigi tn.
45, 47 Thal, Olga
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
____ ____
•
Aia tn.
____
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Leopold
61, 63 Korknobel, pärijad
65, 67, 69 Parts, Karl ja Mihkel
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99.~101 Lond, Jaak __
Riia tn.^___
103 Kauba Pank
49
105, 107, 109, lil, 113 Peets, Joh.
Tamme tn.
115, 117,119,121 Villberg, Gustav
ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Lauristin, Fromhold
133, 135 Tamm, Peter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Kallas, Pauline ja Palm, Ed.
145, 147, 149 Al ajan, Jaan ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, Mathias
Kase tn.
157, 159, 161 Bluss Peter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
— Vulf, Marie
— Tapamaja
Võru maantee
Katariina
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlis e
16, 18 Pelju, Mart
Kesk tn.
20, 22 Pr ost, Jakob
24, 26 Järv, Jaak
Võru tänaval asuva krundi
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7, 9 Napp, Peter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
4
nr. 26 tagumine külg
Katoliku. I.
1 Piip, Ants
50
2, 4 Lepp, Karl
Veski tn.
6 Tooming, Liine
K. A. Hermanni tn.
Müller, Therese
Starkopf, Alide
J. Hurda tn.
Anielo, Jaan
Mielberg, Ivan
C. R. Jakobsoni tn.
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
Kauba.
PoodNr.
„
„
„
„
„
„
„
„
„
,,
„
„
„
„
„
,,
„
„
n
„
Kaubahoov
39 Nilp, Anna
38 Vask, Aleksander
37 Satini, Marta,
Jakovlev, Emilie
36 Tobias, Joh.
35, 34
33 Simm, David
32 Vogel, pärijad
31 Resvov, Ivan
30 Pedraudse, Karl
29, 28 Grüner, pärijad
27 Vilde, Osv. ja Julius
I.
I Petersen, Agnes
3
5 Kauer, Simon ; Pasternak, David
7, 9 Holst, Rudolf, pärijad
II Kochlap, Jaan
13, 15 Holst, Rob.
17 Holst, pärijad___
Jäöögiturg
Söögiturg
Kesk.
2, 4 Kullam, Aug.
6 Noorkukk, Alide
8 Kriips, Mihkel
10 Parts, Meta
Lootuse tn.
12 Latt, Linda
14, 16 Ploets, Ilse
18 Messing, Alvine
20 Rässa, Jüri________________
Elisabeti tn.
22 Mork, Karl
"
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Heindrik ja Karl
28 Link, Johannes ja Hilda
Onne tn.
30 Lüdimois, Mart
32 Veber, Juhkum
34 Laurson, Miked_______
__
Kuu tn._____
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Ingermann, Lydia
42 Adamson, Karl____________
Vabaduse tn.
44746 Logina, Liisa
48 Krisberg, Alide__ _________
Sõbra tn._________
50 Dreier, Karl
o2 Täht, Alma________________
j
I
!
j
|
II.
I Paedrason, Jaan_____________
Lootuse tn.
3 Emblik, Juh.
5 Pau, Gustav_________ _______
Elisabeti tn.
7 Raud, pärijad
9 Peljo, Johann
II Muna, Richard ja Julie
13, 13-a Klaos, Alex___________
Õnne tn.
15 Lepwalts, Pauline
17, 19 Vene vaeste komitee
21* Vassil, Emilie
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan________________
Vabaduse tn.
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda______________
—
Sõbra tn.
33 Simo, Adam
37 Sotnik, August
39 Joost, Akulina
41 Muna, Jaan
_________
Nigula tn.________
43 Mikk, AleksTja Sisask, Ella
Saek0ja txn___ ___
54
58
—
—
Teppo, Karl
Toom, Juhan
Päärent, Gustav
Loorits, August
4
51
Kesk Kaar.
I, II.
2 Tamm, Gustav
4 Kutsar, Jaan
Kungla tn.
6 Rätt, Jaan
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Alex.
Tammekuru tn.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harry
Räni tn.
22 Akberg, August ja Natalie
24 Fischmann, Alexandra
26 Kolda, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
Elva tn.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
-
Äri tn.
36 Kirp, August
Riia maantee
i
1 Kiipsaar, Peeter
3 Vaiaiel, Paul
Kungla tn.
5 Lelle, Georg
7 Luht, Jaan
9, 11 Kimmel, Mihkel
Tammekuru tn.
13 Plaks, Karl
15 Sikk, Emilie
17 Lestal, Karl
19 Keem, Karl
21 Libe, Karl
Räni tn.
23 Rõika, Mihkel
25 Laanemann, Joh.
27 Türp, Marie
29 Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
Elva tn.
37 Vanatalu, Friedrich
39 Kõivamägi, Anna
Riia maantee
49
51
53
55
57
59
|
]
(Tamme)
61
63
65
67
69
71
Lembitu tn.
Narusk, Johan
Tigane, Marie
Mihkelson, Jaan
Rožnovsky, Julie
Vambola tn.
Kannik, Peter
Kolts, Änna
Tasuja tn.
Müürsep, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Alex.
Kiipsar, Jaan
Kiipsaar, Kaarel
Kitsing, Mart
Sakala tn.
Kevade.
2 Kangur, Peter, pärijaid
— Masik, Johannes
52
II.
Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
\
Kirsi. II.
Kitsas. I.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
— Raphoph, Reinhold. pärijad
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Mühlenthal
9 Vallas, Mats
m. 'j
— rr *
Tähe tn.
Iii.
Kivi
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegiried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Älexander
22, 24 Kollin, Johan
20, 28 Sillasoo, Yillem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, Aug.
40 Regge, Otto
Pikk tän.
42, 44, 46 Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Kruuse, Ado
68 Sastok, Ludvig
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Älexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pärijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31, 33 Soe, Gustav
35, 37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
Pikk tn.
53 Mõrd ja Raudseping, Feodoroff
55 London, August
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Nilkhofer, pärijad
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Jaama tn.
Kloostri. I.
2 Schlossmann, Karl
4 Laos, Älexander ja Marie
6, 8, 10 Jürgenson, Jüri
12, 14 Navi, Marie
|
1 Fahlberg, pärijad
3, 5 Turm, Peeter
7 Schindelmeister, Helene
9 Schwalbe, Joh.
Botaanika tn.
Koidula. I. (Tähkvere)
Kompani. I.
2 Tartu Kutseesind. Kodu
Gustav-Adolfi tn
4 Berg, Ädele
6, 8 Lehnbaum, pärijad
Gildi tn.
lJOtter, Jaan
3, 5 Liivimaa Krediitkassa
53
10 Politsei majad
12 Grflnvald, Adele
Peeter Põllu tn. ja politseiplats
Kungla.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
_______
Väike-Kaar
8 Kantsvei, Alfred
10 Simtmann, Joh.
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
Kesk-Kaar
26 Tamm, Ida
28, 30 Soolert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Mii na
II.
i
!
__
I
(Tamme)
I Tubin, Villem
3 Kuulberg, Johannes
Tamme puiestee
5 jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
II Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
15 Üüdik, Katta
Väike-Kaar
19 Krolova, Linda
21 Põdra, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Vaimel, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, jaan
31 Klaus, johan
33 Lüdimus, Julie
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Muuli, Karl
Suur-Kaar
Kuru.
8
6
4
2
Kuu.
2 Sotnik, August
4 Sütt, pärijad
6 Limberg, Armin
8 Elli, Pauline
10 Tulff, Joh.
12 Avaldt, Elsa
14 Muttik, Juhan
Tähe tn.
16 Tomson, Anna
Vladimiri tn.
18 Viera, Liisa
54
II.
Pelzer, Miina
5 Rist, August
3 Nüssik, Jaan
Järv, August
Toom, Johan
Sukka, Vilhelmine
Tonn, Jüri
Aleksandrova, Akulina
Sukk, Jaan
Luik, Jaan
II.
I Vuks, Jaan
3 Luud, Jaan
5 Hirt, Otto
7 Otti, Marie
9 Krõll, Kadri ja Jaan
II Kadajason, Adam
13 Evert, Julie ja Hans
15 Prikkel, Emilie
17 Sorge, Andre
19 Grossberg, Juhan
21 Väljaots, Joh.
_______
____________ Raua tn.
20 Semmel, Peter, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
23 Ütt, Jaan
25 Müller, pärijad
______
Linda tn.
27 Tobre, Josep_______
Vladimiri tn.
29 Klaos, Alex.
31 Kuusk, Eduard
33 Freimann, Johan
Karlova tn.
_______ _____ Raua tn.
35 Kartau, Amalie
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
___________ Aleksandri tn.
41 Viks, Peeter
43 Tellmann, Marie
45 Lill, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Alex.
51 Klaus, Rosalie
53 Vidaja, Jaan ja Ida
:
|
Käo.
II.
(Tamme)
2 Utt, Qskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Küüni.
I.
2, 4 Oberleitner, pärijad
1 Sisask, Karlson jne.
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
3 Oelsen, Irene
8 Genss, Idel
5 Tideboehl, Elisab.
P°e tn. ja Barklai plats
2 Toome valvuri maja
Gustav-Adolfi tn.
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, Matias
8, 10 v. Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska, Rudolf
Kloostri tn.
20 Fahlberg, Cäcilie ; Bernhoff,
Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „VironiaK
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
Gustav-Adolfi tn.
5, 7 Masik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kogudus
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 v. Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
__________ Ülikooli tn._____
29 Raag, Hans
31 Johanson, Johan
__________ Rüütli tn.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
Magasini tn.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscha
Emajõe tn. ja Vabadussild — Vabadusepuiestee
55
Lao. II.
2-a Fleischhauer, Helene
2 Epro, Eduard
Aleksandri tn.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Rikkand, M. ja S.
10 Kink, Michel
Turu tn.
12 Rooma, Jaan
14 Näär, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
Kaluri tn.
— Puuaed
Puu tn.
Puuaed — Ktibbar
*
1 Rästas, Zille
Aleksandri tn.
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jak, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
Turu tn,
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Padar, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky, Roche ja
Kropmann, Ester
Kaluri tn.
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
Lembitu. 1 . (Tamme).
6 Lorenz, Artur
8 Pärn, pärijad
10 Tamm, Hendrik
12 Angervaks, Johan
14.Soom, Gustav
16 Metsküla, Karl
Väike-Kaar
18 Markus, Eduard
20 Ojasson, Jenny
1
3
5
7
9
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan
Kesk-Kaar
Lepiku. I.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex ja Krail, Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Heinrich ja Anna
1,
3
5
7
9
1-a Lenzius, Hans
Onni, Heino
Luppian, Marta
Lepik, Jaan; Kõiv, Ida
Rossner, Alex.
Liini. I. (Veeriku.)
2 Kull, Johan
4 Kahar, Marie
6 Pauls, Johan
8 Adon, Reet
10 Käär, Otto
— Rostovzev, Mihail
56
I Säre, Jaan
3 Tulles, Voldemar
5 Kivastik, Julius
7 Priks, Mart
9 Rander Kusta
II Siibold, Juhan
13 Haarmarm, Karl
15 Mahltnann, Artur
Mahlrnann Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Liiva. III.
2,
6,
16
18
20
4 Arrak, Helene
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
8, 10, 12 Uibo, Jaan
5, 7 Reeder, Alex.
Puu, pärijad
9, ll Jüriado, Märt
Neider, Ida
13 Tammes, Philipp
Klaos, Joh.
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
17 Linna maja
22 Libe, Johan
21, 23 Baars, Frieda
24 Sapotzki, Helene
Tallinna tn.
Tallinna tn.
— Kõik, Emilie
26, 28 Kramer, pärijad
— Korneol, Alma
30 Lampson, Ilse
Puiestee tn.
32, 34 Linna majad
— Schröder, Jenny
Puiestee tn.
Peetri tn.
36 Muide, Johannes
25 Reinhold, pärijad
38, 40 Birkenthal, David
A.-s. Metallivabrik G. ja H. Lellep
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
Peetri tn.
46, 48 Silbergleich, Hans
Kalmistu tn. ja värav Maarja surnuaiale
Lille. II.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S Heategev Selts
8, 10 Kokkult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 Rohutead. üliõpil, korp.
18 Eesti adventistide kogudus
20 Bursy, Thekla
______ _
Tähe tn.
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja Anna
Postijaama
1 Kivi, Johnnes
3 Bernakoff, Rudolf ja Emilie
5, 7, 9 Torm, Friedrich
11,13,13-a Buxhoevden, Henriette
15 Hermann, pärijad
___________^ähe tn.
17 Munna, pärijad
plats
Lina. II.
2 Tartu linn
1, 3 Vindt, August
Aleksandri tn.
5 Birk, Ella-Marie
7 Kerge, Michel
4, 6 Linna vaestemaja
_________ Aleksandri tn.
Turu tn.
— Vene vaestemaja
9, 11, 13 Linna majad
________________
Turu tn.
Parem Emajõe kallas ja linnaliein amaa.
§7
Lindat. II.
1, 3, 5 Mikkel, Helene
2, 4 Segerlin, Melanie
6 Luts, Oskar
8 Kasuk, Julius
Õnne tn.
10.12 Karp, August,Elfriede, Leida
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
Kuu tn.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
Vabaduse tn.
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
Sõbra tn.
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
Onne tn.
7 Gromov, Julie
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
13, 15 Leppik, Miina
Kuu tn.
17 Kuusk. Johanna
Vabaduse tn.
19 Alekand, Karl
21 Parteis, Karl
Sõbra tn.
29 Meiel, Robert
31 Pilt, Jaan
33 Laurits, Oskar
Lodj a. II.
— Tartu linn
1, 3, 5 Uik, Mihkel
7, 9, 11 Alver, Jaan
Aleksandri tn.
— Kannik, August
13, 15 Hermson, pärijad
— Uibo, Marie
Turu tn.
17, 19 Grischakov, Jefrem
21, 23 Udso, Arnold
Kaluri tn.
25 Tartu linn
Auriku tn. ja parem Emajõe kallas.
2 Peters, Lydia
4 Kriisa, Jaan
Aleksandri tn.
Bürgermusse aed
6 Boening, Gerhard
— Hirschovitz, Volf
Turu tn.
8, 10 Ostrov. Elsa ja Elfriede
— Hackenschmidt, Paul
Kaluri tn.
12 Tartu linn
Lootuse. II.
2 Griep Konstantin
4, 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan_________
Kesk tn.
10 Helberg, A. ja V
12, 14 Janson Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peter
58
I Lauson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
II Parts, Meta
_______
Kesk tn.
__
13 Vahi, Niina
15 Mõttus, Lena
17, 19, Kokk, Amalie-Helene
21, 23 Koort. Jaan
25 Kamm, Leena; Tellmann, Otto
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lossi. I.
1, 3 Liivimaa üldistulu ja ökon.
2 Tõlk, Albert,
selts
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
5, 7 Vill, Karl
12, i4, 16 Sadde, Leontine
9, 11, 13, 13-a Schmidt, Arved
18 Meyer, Johannes
15, 15-a Hoid, Hedvig
20 Meyer, pärijad
22, 24 26 Albrecht, Vilhelm
28, 30, 32 Ruus, Heinrich
Edasi läheb Lossi tn. Toomemäele.
Sisehaiguste kliinik ja haavaNaiste-kliinik, edasi pahemal
kliinik, raamatukogu ja varemed
Anatomikum ja tähetorn
Lubja. III.
1 Lüüs, Johann
2 Hackenschmidt, Ella
3, 3-a Grossvald, Liisa ja Juhan
4 Vilo, Henn
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
Tallinna tn.
6, 8 Taska, Miina
Puiestee tn.
Tallinna tn.
Puiestee tn.
10, 12 Laas, pärijad
Peetri tn. Maarja turg ja Kalmistu tn.
Luha. III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt.
Pikk tn.
1 Tamm, Peter
2 Akerdaja ja Koso
3, 4 Purik, Juhan
5 Metslang, Rudolf
6, 7 Sild, Johann
8 Ottas, Jüri
Uus tn.
Linna heinamaa
Annemõisa tn.
Lutsu. I.
2, 4 Terrepson, Edgar
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaasiumi õpetajamaja
Ülikooli tn.
16 Aint, pärijad
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht, Schlioma
1 Ülikooli majad (võimla)
3, 5, 7 E. Vabariik
Ülikooli tn
— Jaani kirik ja gümnaasium
Rüütli tn.
59
Lõo.
II.
(Tamme).
j
j
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Lõuna.
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
II.
1 Valik, Nikander
3 Matto, August
5 Pusaag, Juhan
7 Eero, August
9 Sirel, Dorothea
li Pärtelpoeg, Mihkel
2 Rõõmusoks, Adele
4 Truus, Mart
6 Pikat, Hilda
8 Erdmann, pärijad
10 Vinnal, Jaan
12 Panksepp, Jaan
14 Pärtel poeg', Gotthard
16 Tegova, Karl
Maarjamõisa.
4 Rosenberg, Helmi
6, 8 Kampmann, Mihkel
10, 12, 14 Söörd, pärijad
16, 18 Vishav, Norman
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, Nikolai
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tn.
I.
I, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Niumann Alexander
Veski tn.
9, 13 Levin, Minna
II, 15 Rütli, Oskar
Kastani tn.
17 Alver, Jaan
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarvit Ühis. Kesktih.
23, 25 Kõllo, Robert
27 Martmson, Karl
29 Sihver, Marie
38 Viedemann, Marta
38-a Suletschenkov, Peeter
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Eduard
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Kääparin, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Madisson, Anna
Vaksali tn. ja raudtee jaam
Maarjaturg.
1, 3 Kaal, Anna
&’ Tampel, Mart
III.
9, 11 Laar, Marie
13 Kõiv, Joh.
15 Naaber, pärijad
— Remberg, Johann
Kalmistu tn.
Magasini. I.
1 Uspensky kogudus
2 Postkontor
3. 5 Eragümnaasium
4, 6 Uehendrik, Andreas ja Linda
7 Võimla
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, Chaim
12 Silbermann, Thea
Lai tn.
60
Marja.
2 Kuus, Johan
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18
20 Timse, Anna
2 ‘, 24 Rästa pärijad
Herne tn.
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, Marie
30 Tennen, Ferd.
32 Rachmanov, Nikolai
|
j
i
j
I.
1 Kogger, pärijad
3 Olesk, pärijad
5 Vanaase, pärijad
7, 9 Holzschmidt, Alex.
11, 13 Piiroja, Jaan
15 Mames, Jakob
17, 19 Päären, Jaan, pärijad
21 Reimann, Lovise
23 Jõgi, pärijad____________
Herne tn.
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Oa tänav
Marta.
2 Koitmets, Viktor
|
II.
1 Bergmann, Rudolf
M. Chr. Wulfi. I. (Tähkvere).
I.
Meloni.
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
8 Tombak, Gustav
10 Sarap, Joh. ja Anna
12, 14 Sikka, Hendrik
16, Narits, Hendrik
Herne tn.
18 Jänes, Eduard
20 Kull, Jaan
22 Purmal, Pauline
24 Tartu linn
26 Hindrikson, Gustav
l^Torpats, Jaak
3, 5 Petti, pärijad
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lais, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Sulla, Osv.
Herne tn.
27 Kants, Hilja
29 Soo, Alex.
Oa tänav
Meltsiv2 Steinberg, pärijad
6, 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
Väike Meltsiveski tn.
10 Kikkas, Selina, Asta, Sven,
Silvia
12, 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Goldberg, pärijad
30, 32, 34 Univer, Alexander ja
Martin
III.
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsiveski tiik
Ühendus Tallinna tänavaga
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9, 11 Kuus, Hans
61
Š6 Üniver, Aleksander
38 Tulp, Karel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, Helene ja Richard
50, 52 Tibbar, Marie, pärijad
Liiva tn._______ _
54, 56 Klaos, Joh.
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72. 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav ; Täht, Ida-Pauhne
80 Lüüs, Johann
82 Tallinn, August______________
Lubja tn.
________
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad_________________
Tee ujula
13 Linnamaja ,________________
Liiva tn.
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Mustjärv-Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirrel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
__________
Lubja tn.
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47 Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik________________
Ühendus Tallinna tänavaga.
Mäe. III.
I Paris, Jaan ja Herman
3, 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad________
Pikk tn._________
II Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29. 31 Reevits, Jaak
Jaama tn.
33 Jürgenson, Karl___________
Puiestee tn.
35~Lustus, Mihkel________
Peetri tn._______
44, 44*a Veldmann, Martin
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eugen
Kalmistu tn._______
Kalmistu tn.
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
41 Toom, Mihkel
54 Koffroi, pärijad
43 Anderson, Helene
45 Mikk, Kadri
47, 49 Ämmas, Konstantin
Jänese tän.
2 Bachmann, Luise ja August
4, 6, 8 Allik, Gustav
10 Undritz, Karl
12 Lood, pärijad______________
Pikk tn.'
______
14 Kampus, Alfred
16, 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, August ja Peeter
Jaama tn._________
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, Peter, pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 38 Mumann, Marie
Puiestee tn. ______
40. 42" Lepp. Alfredia Rosalie
Peetri tn.______ _
62
Narva.
2, 4 Rabba, Ruus, Lopuchin
_______ Hugo Treffneri tn.
6 Lill, Ju lius
8, 10 Frey, pärijad
12, 14, 14-a, 16 Fischer, pärijad
18, 20, 22 Undritz, Alex.
24, 24-a Moor, Aurora
Tee Kalda tn. vasakul Emajõe k.
26, 28 Schwarz, Eufrosine
30, 32 Gelb, Michail
34, 36 Goldberg, Heinrich
38 Oheim, Olga
40 Ratasep, Karl
Väike Põik tn.
42,
46,
50,
56
58
60,
68,
44 Kepp, Jaan
48 Systschikov
52, 54 Kook, August
Mölder, Johannes
Simenson, Johannes
62, 64. 66 Kook, August
70 Ahman, Karl; Kõiv, Liisa
Vene tn.
72, 74, 76 E. Vabariik
Tallinna tn.
78 Siim, Hans
— Ansip, Albrecht
80 Lellep, Georg
82 Rosenbach, August
84 Kühle, Jaan
— Pärn, August
Puiestee tn.
— Peetri kirik
— X algkool
Peetri tn.
80 Sirk, Aleksander
89 Tiks, Karl
92 Jakobson, Johann, pärijad
Kalmistu tn.
94 Treier ja Schlossmann
96, 98, 100 Oru, Jüri
100-a Lellep, Eugen
Tee vanale Jaani surnuaiale
102 Michelson, Alice
104 Kako, Peeter
III.
1 Pasternak, Abram
3 Pruli, Jaan. pärijad
____________Kivi tn.
5, 7 Uin, Samuel
9, 11 Rattasepp, pärijad
13, 15 Hold-Neumann, pärijad
17 Bergmann, Liisa
___________ Roosi tu.
19, 21 Rattasep, Jaan
23. 25 Kook, Marta ja Ado
27, 29 Müürsep, Johan
31, 33 Träss, Alexander
35, 37 Paris, Jaan ja Herman
Mäe tn.
39, 41 Spungin, Leib
43, 45 Saarmann, Marie
47 Tang, Aleksander
49, 51, 53, 55 Undritz, Karl
57, 59 Kraag, Jaan
61, 63, 65 Tibbar, Hans, pärijad
Pikk tn.
67, 69, 71 Rähni, Alvine
73, 75 Frühling, Amalie
77, 79, 81, 83 Virro, Kristjan
85 E. Vabariik
87, 89 Jüri kogudus
91, 93 Hellat, Nikolai
Jaama tn.
95, 97 Frost, pärijad
99, 101, 103 105 Nitoff, Karl
107, 109 Virkhaus, Kristian
111 Matto, Richard
113 Mälberg, Daniel
115, 117 Särg, Jaan
119 Ritsland, Daniel
121_________________ _
Puiestee tn.
123 Välk, Mihkel
125, 127 Peetri kogudus
129. 131 Ader, Helene
133 Feyerabend, Molly
Peetri tn.
135 Kullak, Jaan
137, 139 Rossner, Karl ja Gustav
Kalmistu tn.
141 Oja, Salle
143, 145 Hirschveldt, Aivil, pär.
63
147, 147 a, 149, 151 Kuruk, A.,
Luksep
153, 155 Sirk, Karl
157 Ülikool
Raadi mõisa põllud ja Jänese tn.
Nigula II.
1
3
5
7
9
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peter
8 Jürgenson, Aleks.
1U Veltman, Aleks.
12 Lomp, Elmar
14 Bundt, Elisabeth
18 Uus, August
20 Meos, Aleks.
Schmidt, Peter
Müür, Karl
Ila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Nurme. III.
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
1 Maddison, Adele
3 Liivoja, Aleksander
5 Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
Näituse. I.
1 Pintmann, Luise
2, 4 Sikk, Gustav
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert ja Adele
6, 8 Prenzel, Friedrich
11 Avastik ja Mihkelson
10, 12 Kallamees, Heinrich ja
15 Saar. Mart ja Elise
Juliane
14, 16 Veske, August
17 Korknobel, Alexander
18, 20 Oesso, Karl
22 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel:
Tauts, Jaak; Eero, August;
Koppel, David
24, 26, 28 Kedder, Jakob
Savi tänav
Nõva. II (endine Neeva).
2 Janson. Mihkel
Vabaduse tn.
4 Lömmikson, Anna ja Karl
Sõbra tn.
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
64
I Apri, Liisa
_____ _
Kuu tn.
3 LubTTMarie
5 Pisson, Liisa
Vabaduse tn.
7 Russak, Alexander
9 Treimann, Katarina
II Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
Sõbra tn.
15 Kangro, Voldemar
Oa. I.
4 Keelus, Mihkel ja Paulme
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, Richard;
Hopp, Konrad ; Koonel, Karl
8 Floss, Peter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Tscheparin, Aleksei
24 Üts, Jaan
26 Anderson Karl
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
Kartuli tn.
— Morosov, Alma
Marja tn.
— Karotsing, Lidia
Meloni tn.
Väike Emajõe tn.
1, 3, 3-a Vühner, Matias
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Arming, Anna-Karoline
ll-a Molvagin, Nikolai
— Juurup, Georg
Kartuli tn.
Piiri tänav
Odra. II.
|
1 Kessa, Anna
Paju. II.
Algab vasakul Emajõe kaldal.
2 Martmson, Paul
Pikk tn.
4 Grün, Joh.
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
Uus tn.
12 Krotkoff, Marie
14 Ossip, Karl
Pikk tn.
1, 3 Järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Slaboserov, Agafia
13 Mällo, August
15 Reinhold, Lovise
Uus tn.
Anne tn.
Jaama tn. lõpp ja Räpina maantee algus
Pargi. II.
2 Saar, Tõnis
4 Hallik, Josep
6 Vadi, Voldemar
8 Zirnask, Johan
10 Masik ja Reitav
12 Escholz, Alex,
5
1, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
5 Horn, Ernst
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Vühner, Mathias; Maeritz, Alice
ja Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
Peeter Põllu. I. (end. Munga).
Gustav Adolfi mälestussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tn.
3 Bergmann, Eduard
Rüütli tn.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
2 Ülikooli majad
4 Otsing, Roland
6, 8 Walter, Hermine
10 Tarto, Otilie
Ülikooli tn.
12 Gümnaasium
Rüütli tn.
14 Postkontor
Magasini tn.
— The Schell, Comp.
16 Püha Isidori Vene selts
18 Tammes, Phüipp
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Platsid Kivi- ja Vabadussilla vahel, parem Emaje kallas
Peetri. III.
2 Pastel, Joseph, pärijad
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Paris, Minna ja Novek, Emilie
12 Põllus, Herman
14, 16, 16-a Bekmann, Jaan
18 Naber, Leena ja Treier, Berta
Maarja turg
20 Beiker, August
Risti tn.
22 Lellep, Hans
Liiva tn.
22 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, närijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Piitsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
56 Treufeldt, Richard
62 Rtitli, Emma
62-a Järv, Marta
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
Narva tn
72 Meksi, Eduard
74 Kullak, Jaan
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
66
5 Madisson, Adele
7 Muttik, Johan
9 Kirt, Anna
11 Michelson, pärjad
Maarja turg ja Lubja tn.
13 Herman, Vasily
Risti tn.
15 Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August___________
Liiva tn.
23, 25 Michelson, Jaan
27 Alter, Karl ja Emilie
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
Narva tn.
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri ja teised
41 Veeb, Peter
43 Jaure, Gustav
45, 47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
82, 84 Müürsepp, Johan
86 Kroon, Rudolf
Pahk, Aleksander
Adamka, Peeter ja Ida
Klaos, Hans
Neider, Paul
Freiberg, Anna
Roosi tänav
Kasarmu tänav
Peetri turg. IIL
j
2 Hubel, Anna
— Rästa Marie
|
1 Kull, Villem
3 Vanaaseme, Jakob
5 Lust, Juliane
Pepleri. I.
2 Kusnezov, Sinovi
4 Bluum, Elsa
6, 6-a Paurson, pärijad
8 Pedraudse, Oskar
10 Sild, Juhan, pärijad__________
Tiigi tn.
12, 14, 16 Thomberg, Amalie ja
Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22, 24 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
Aia tn.
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, Rosamunde
7 Aaamson, Jaan
Tiigi tn.
9, lj Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Õpetaja tn.
TV, 19 Silbermann, Thea
21 Krahn, August
Aia tn.
— Mellini kliinik
23, 25 Pedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, Otto
Riia tänav
Piiri. I.
2 Kannik, Jakob
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
Allika tn.
8 Tasso, Saul
10 Karelson, Miina
12 Suits, Kristjan ja Liisa
14
16
—
—
1 Tikk, Jaan
Rüütel, Helene
Herne tn.
3 Pfeiffer, Artur
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
Oa tn.
Herne tn.
Saks, Alfred
Mieler, Julie
Amson, Anna
Tartu linn
Parem Emajõe kallas
5*
67
Piiskopi. 11.
Roots, Johan
Leppik, Tönnis
Tähe tn.
Pelzer, Minna
Rist, August
Nüssik, Jaan
Järv, August
4 Luig, Jaan
2 Schults, Mihkel
Kesk tn.
Virro, Helene
Kenkman, Juhan
Lipsik, Otto
Teder, Johannes
Vase tn.
A.-s. Silva
Parik, Jüri
Raua tn.
Laurits, Oskar
Forseliuse tn.
17 Hermi, Richard
15 Tulf, Peeter
13 Kivistik, Johannes
11 Tamm, Jaan
9 Voll, Jakob
7 Ohno, Eduard
5 Kure, Mathilde
3 Pungar, August
1 Kurits, Johan
Zängov, Jakob
Võru maantee
Pikk. III.
2 Rehni, Al vine_______________ _
~~
Mäe tn._____________
4, 6 Vardja, Ernst ~~_________
Roosi tn.
_
10, 10-a Järv, Jüri
Kivi tn.____________
12 O- . Meitsi villa ja värvimise
tööstus.
14, 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad_____________
Raekoja tn.__________
32 Kondratjev, Irina
Q/f T aar Pptpr
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
_______
Mäe tn.
5 Poom, pärijad
7 Jürgeus, pärijad
Roosi tn.
9, 11 Koort, August
13, 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
Kivi tn.
_ ,
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tn.
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Leppik, Joh, ia Mathilde
43 Luulik, Jaan
45 Kekar, Villem
47 Sõschtschikova, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
________
Pärna tn. ja parem Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann,Peter
61 Luht, Richard
Paju tu.
Paju tn.
68 Kivisaar, Hugo
Ehitusteta.
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Voikov, Daniel
76, 78 Stepanekoff Kupr. ja Anna
80 Orloff, Aksenja
__________Luha tn ja linna heinamaa ja vasa k Em aj Õ ekailas
Poe.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Kütini tn. ja Barklai plats
2 Gens, Idel
3, 3-a Kaplan, Jankel ja Goldberg
Leiser
4 Szakovsky, Jaroslav
Eesti Petrol
6, 7 Brock pärijad
8 Kropmann, Salomon, Jossel ja
Roche
9, 10 Gens, pärijad
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9 Klompus, Chaim
10 Adamson, Jaan
11, 12 Jänes, Märt
13, Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Promenadi.
2 Tartu Maavalitsus
4 Roht Gustov
6 Roht, Pehap ja teised
8, 10, 12 Sukoffslcy, pärijad
14, 16 Jürgenson, Marie
Uueturu tn.
I.
1, 3 Eesti Seemnevilja Ühisus
5 Eesti Hüpoteegi Pank
7, 9 Keiss, Alexander
11 Mahlapuu, Karl
Aia tn.
Riia tänav
Puiestee.
2 Vill, Karl
— Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto ja Luise
8 Riismandel, Anna ja Jüri
12 Mällo, pärijad
14 Laurits, Eduard
16 Nust, Peter, Pärn, Elisabet
18, 20 Grün, Anna
Lubja tn.
22, 24, 26 „Hilfsverein“
28, 30 Pikkand, Alfred
32 ITeido, Jaan
j
III.
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tn.
3, 5, 7 Glass, Adele
9, 11 A-S. Telefoni vabrik
Lubja tn.
iATIA Tt ÄIajan, Kari
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
________ Liiva tn.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
69
33-a, 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Vöhrmann, pärijad
43 Põder, H. S.
45—49 Saksa abiand. Selts
49-a Reinthal Irene.
Narva tn.
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57, Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
Mäe tn.
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi Johan
71 Jõks, Karl
Roosi tn.
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 ITantson, Karl
83, 83-a Tampel, Al vine, Mõttus,
Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Juck, Voldemar
Raekoja tn.
Aed
Pärna tn.
97 Pabuta, Karl
99, Jonas, Anna
Jama mõis
34 Aidnik, Karl________
Risti tn.
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.________
Liiva tn.
48750, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep. Joh
56, 58 Tanni, Peter
60. 62, 64 Stern ja Käppa
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja maja
— Peetri kirik
________
Narva tn.
74, Õunapuu, Jaan
76, 78 IIL algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide selts_______________
Mäe tn.
86 Becker, Minna
88 Ploom, Märt
90, 92 Johannson, Märt
Roosi tn.
_________
94 Tallinna Laenu ja Hoiukassa
— Sõjaväe kasarmud
Purde.
j
.
i
j
— Doom, J. (Purde)
70
IL
1
5
7
9
Ruven, josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Kirsi tn.
H Mosin, August
13 Sarap, Jaan
15 Mooses, Johan
19 Loos, Johan
21 Kuumapn, Oskar
23 Kahar, Elmar
25 Karro, Karl
27 Jantra, Kristjan
29 Veber, David
31 Kõrb, Aleksander
Raua tn.
33 Jugar, Karl
35 Linnes, August
Karlova tn.
Puu . II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tn.
3 Raudsep, August
5, 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11, 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Petrov, Aleksei
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
2 A.*s. Tartu Aiavilja Ühisus
Soola tn.
4, 6 E. Vabariik
Parem Emajõe kallas, Lao tn. lõpp
Põik;.
III.
1 Paap, Samuel
3 Eber, Alexander
5 Hilpus, Richard
7 Hansen, Karl
9, 11 Narits, Jakob
13 Süüdist, Jaan
15 Vohla, Gustav
17 Kena, pärijad
Fortuuna tn. ja vasak Emajõe kallas
2, 4, 6, 8 Mirvits, Samuel
10 Vanausuliste palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
Päeva.
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna.
— Tartu linn
2 Treumann, Elfriede
4, 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
Uus tn.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Ssava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Alexander
Jaama tn.
28 Daugull, Leopold
Puiestee tn.
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Kari
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
III.
1 A.-s. Tartu Pärmivabrik
3 Narusbek, August
5 Traks, Rita
7 Veliks, Johan
9, 11 Janson, pärijad
13 Jüris, Aksel
Uus tn.
15 Piirson, Karl
17 Patska, August ja Lina
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
Annemõisa tn.
33 Priks, Jaan
71
J
Jaama tn.
35, 37 Otti ja Raudkats
________________________________ |
39, 41 Thomson, Arthur
Jaama mõisa põllud. Puiestee tn.
j
Pääsukese.
2 Purs, Johan
II.
|
Raekoja.
2 Genss, Noson ; Braschinsky, Line
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, pärijad
8, 10, 12 Aavik, Joh.; Bakscht,
Schlioma
Narva tn.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a, 20 Tartu Tubakavabrik
92, 24, 26 Dobruschkes, Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl ja Salme
38, 40 Koch, pärijad
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna; Toim,
Elisabet
72, 74 Mahlstein, Jaan
76, 78 Kärik, Johann
80 Schwalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peter
Jaama tn.
104 Timusk, Rud.
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
III.
I Tassa, Marie
Tulu plats (end. puuaed)
3 Kino .Metropol" (om. Paabo)
5 Kodasov, Raissa
7, 9 Kropmann, Itzik
Holmi tn.
II Ratnik, Jaan
Fortuuna tn.
13 Allik, Juhan
15, 17 Sotnik, Karl
19, 21 Adoberg, Jaan
23 Vsnnaste koguduse palvela
25 Root, Erika ja Kivirähk, Julie
27 Paap, Samuel
Põik tn.
29 Mirvitz, Samuel
31, 33, 35 Sareal, August
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga ja Reinhold
45 Spungin, Itzig
Pikk tn.
47 Kondratjev, Irina
49 Kallas, jaan
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, Josep
57, 59 Nurmberg, Helene
61 63 Kärik, Mihkel
65, 67 Loos, Jaan
73 Aiand, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 79 Padar, Vold.
81, 83 Urm, Johan
Uus tn.
85, 87 Sell, Jaan
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99, 101 Muggo, Hans
103 Kusnetsov, R.
Jaama tn.
Puiestee tänav
72
Rahu.
Koorm, Karl
3 Moorits, Alexander
Roigas, Alexander
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, Liisa
9 Hoffmann, Eduard
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
II.
Rammo, Daniel
Raja.
II.
(Tamme.)
]
|
Leht, Ida
2 Utsar, August
Elva tn.
3 Vares, Johannes
4 Peetso, K.
Tamme puiestee
5 Missikson, Peeter
6 Käiv, August
7 Klaasip, August
8 Kütta, Johan
9 Kütta, August
Räni tn.
I
i
Raua.
1 Raudsep, Kusta
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Parikas, Mart
13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
II.
2 Laurson, Gustav
4 Käsik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
— Rätik, Jaan
— Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Raudtee.
II (Tamme).
1 Torpats, Tõnis
2 Arbi, August
Elva tn.
3 Rõõm, Juhan
4 Entson, Sinaida
5 Entson-Laasik, Sinaida
6 Kuusik, Liine
Väike kaar
6-a Arbi, August ja Emilie
73
7 lngermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
10 Treial, Peeter
11 Säre, Marie
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14, 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
Kesk kaar
17, 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
Suur kaar
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker. Johanna
25 Brunhof, Johan
26 Brunhof, Liisa
Ööbiku tn,
27 Jakobi, Jaan
Soinaste tn.
Rebase.
Linna maaala
Riia
2, 4 Kramer, Margarete
6 Laakmann, pärijad
8 Kriisa, Jaan
10 Peters, Lydia
Lodja ja Karlova tn.
12 T. tütarlaste gümnaasium
14, 16 Katz, Eljasch
18 Konsen, Karl
20, 22 Schurman, Amalie
22-a Zimmermann, Oskar
24, 26, 28, 30 Schulzenberg, Anton
ja Anna
Tähe tn.
74
II.
1 Luha, Jakob
3 Ereline, Rosalie
Raua tn.
5, 5-a A-S. „Amilum“
Nõva tn.
7 Ennukson, pärijad
9 Rein, Eduard
11 Nieländer, Miili
13 Bauer, Hans
15 Moss, Anna
17 Treimann, Gustav
A-S. „Luther“
II.
1 Jürman, Paul
3, 5 Hampf, Helene pärijad
7, 9 Saks, Gustav
11, 13, 15, 17 Jõks, Karl
19, 21 Lietz, pärijad
23 Herzman, Marie
25 Grünvaldt, Adele
27/33 Sõber, Hans, Jaska, Marie
35, 37, 39 Saks, Gustav
41 A-S. Kindls. „Oma“
Tähe tn.
43 Kodassov, Nikolai
32 Kusik, Anna
34 Munna pärijad
36, 38 Tibbing, Joh.
40 Postijaam
40-a The Shell comp.
42, 44, 46, 48 Kuusik, August
Era tn.
50, 52 Kima, Vold,, Krastin, Lydia
54, 56, 58 Seidlitz, Ernst
Filosofi tn.
60, 62 Press, Mihkel
64, 66, 68 Jõks pärijad
70, 72, 74 Birk pär.
76, 78 Sihle, Anna
80 Mondson, Aleksandra
Kastani puiestee
— A-S. Kauba pank
45, 47, 49 Lipping, Fanny ja
Alfred
51, 53 Mnnna, Jaan
55, 57, 59 Sõrra, Georg
61, 63, 65, 67, 69, 71 Kruse, Marie
ja Vally
73, 75, 77 Lell, Hans
79, 81 Stryk, Luise
83 Pallok, Karl
85, 87, 89 Anja, Karl
91 Parts, Alinerice
Pepleri tn.
93, 95, 97, 99 Zimmermann, O.
101, 103, 105 Kroon, Klementine
107, 109, lil, 113 Õhtune güm
naasium
115, 117, 119 E. Seemnevilja Üh.
121 Tartu realgümnaasium
— Pauluse kirik
123, 125 Girandi pär.
127 Laas, Heinrich
Kastani puiestee
129 Vohlfeil, Karin
131, 133 Ennus, Karl
135, 137, 139 Terve, pärijad
141, Nobel Em.
Vaksali tn.
Riia maantee.
2 Vindt, August
4 Veinberg, Karl
6 Uiga, David
8 Kütta, Peeter
10 Raudsep, Alex.
12 Kurvits, Alex.
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
Väike kaar
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
24 Veilmann, Johannes
26 Martinson, Arnold
28 Kirk, Grete, Grünvald, Melinda,
Kurrikoff, Plans
30 Nurmberg, O.
I, II.
I (141) Nobel, Emil ja Gustav
3 Schiffer, Jaan
5 Kippasto, Jaan
7 Rossner, Alex.
9 Kukk, Jaan
II Varkel, Johan
13 Kohal, Vilhelm
15 Ilves, Leida
Väike-Kaar
17 Agan, Juuli
19 Kuhi, August
21 Kalamees, Johannes
23 Kalamees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Goldov, Jankel ja Trapido,
Susman
Kesk-Kaar
32, 34 Kirp, August
______
Suur-Kaar
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
75
40 Jurs, Peeter
Soinaste tn.
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
Vapramäe tn.
56 Kriisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
62 Paabo, Eduard
66 Numa, Oskar
64 66-a Leht, Ida
Risti.
III.
1, 3 Padernik, Elmar j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tn.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
2 Jugar, Miina
4 Johanson, Karl
6, 8 Lipp, Alex.
Peetri tn.
10 Peilcer, Aug.
12 Kosti, Kristian
Lipp, Helene
Kalmistu tn.
Roosi.
2 A. Nieländer, pärijad
4, 6, 8 Kukli, Pauline
10 Vobus, Linda
12, 14 Jürgens, pärijad
_
Pikk tn.
16, 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Kuus, Karl
24-a Hansen, Adele
Jaama tn.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
Puiestee tn.
30-a Jänes, Johan
34 Freiberg, H ja E.
Peetri tn.
36, 38 Juksaar, Emilie
40 Piirson, Eduard
Kalmistu tn.
42 Masing-Romet, Marie ja Otto
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tn.
76
III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, Liine
7, 7-a Tanni, Peeter ja Miina
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Soobik, Velli
19 Saavo, Kristian
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
Pikk tn.
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Freufeld, Helene
37.; 39 Võbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Kangur, Leena
45, 45-a Puksov, Hendrik
Jaama tn.
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
Puiestee tn.
57 Liivamägi, Lovise
57-a Seede, Liina
Jänese tn
Lennuplats
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi mõisa põllud
Ropka.
II.
Zeiger, Eduard
I Kurni, Johan
3 Tollmann, Liisa
5 Rattik, August
7 Saag, Mihkel
9 Poksi, Johannes
II Tammistu, August
13 Normann, Hans
35 Lodi, Ella
17 Freidenberg, Em.
Nimetu tänav
19 Tammerik, Karl
21 Millert, Ida
23 Malkov, Voldemar
25 Räpin, Kristjan
27 Parkas, Emilie
2 Ütsik, Liisa
4 Soo, Karl
6 Petser, Peter
8 Hirt, Helene
10 Tavita, Hcndrik
12 Laurits, Ferdinand
14 Lind, Juhan
16 Patreal, Kristine
18 Kister, Jaau
20 Uibo, Katarina
22 Marmor, Minna
24 Rebane, Josep
26 Rudi, Jaan
28 Lääts, Mihkel
30 Kittus, Jaan
32 Tenno, Ludvig
34 Mikk, Minna
36 Mikk, Adalbert
Rõõmu.
II.
— Sulp, Alfred
1 Pukk, Liisa
Räni.
2 Karell, Johan
4 Kikerpill, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schults, Jakob
Kesk Kaar
12
14
16
18
20
Zirlc, Minna
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Veltmann, Alex.
Ilves, Joh.
Suur Kaar
22 Änilane, Anna
24 Ertmann, Voldemar
26 Borotkin, Nik.
28, Loos, August
II.
(Tamme).
I Pütsepp, Karl
3 Saarik, Hans
5 Beresin, Hariton
7 Akermann, Jaan
9 Lemmats, Joh.
II Rõika, Mihkel
Kesk Kaar
13 Kementa, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Luts, Oskar ja Liisa
21 Kivi, Peeter
Suur Kaar
23 Seppa, Karl
25 Tilgov, Karl
27 Detlaus, Herman
29 Zimmermann, Klara
77
Rüütli.
2 Rohuteaduse instituut
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
Gustav Adolfi tn.
8, 10 Holdt-Neumann, Eduard
12 Allik, Joh________________
Gildi tn.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
Peeter Põllu tn.
— Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tn.
20 Jaani kiriku õpetajamaja
22, 24 Johannson, Joh.
Saekoja.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
Odra ^tn.
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
18 Räni, Jaan
Kirsi tn.
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Resch, Adele
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
Raua tn.
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Karlova tn.
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
_________
Tähe tn.
38, 40 Hermann. Anton
42 Zimbrot, Andrei
78
I.
I Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti“
5, 7 Posaisky, Anna
Gustav Adolfi tn.
9 Lommatsch, Gertrud ja Tittelbach, Ellen
II Schmidt, pärijad
Gildi tn.
13_Linna maja
15 Tõlk, Albert
__
Peeter Põllu tn.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andreas ja
Linda; Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, Chaim
27 Maksuamet
Lai tänav
II. (end. Saeveski).
1 Kljäs ja Josselson
. Rõõmu tn.
3 Paap, Karl
5 Sõrrak, August
Nõva tn.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabet
11 Seljev, Emeljan
13 Nestra, Jaan
15 Rebane, Rudolf
Raua tn.
17 Mark, Miina
Tähe tn.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Alexander Newsky-kirik
27 Sukk, Alexander
29 From, Jaan
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
Savi.
2 Jürmann, Paul
4, 6 Vahi, Leo
I
Side.
I.
1, 3 Simm, David
5 Patoloogia instituut
II.
Mikk, Alex ja Sisask, Ella
Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Viro, Peeter
Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
Nugin, Gustav
Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
Soinaste.
II (Tamme).
2 Jurs, Peeter
4 Utsar. August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
____________ Elva tn,
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
Räni tn.
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Alla, Oskar
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varrik, August
30, 30-a Otsason, E.
Käo tn.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Joh.
38 Blumberg, A.
49 Härma, Ida
42 Treimann, Alexander
Pääsukese tn.
44 Juudas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tn.
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Kütta, Johan
Soola.
2 Thomson, Pauline ia Rüster,
Julie.
4 Sorgenfrei, Amalie
6 Paal, Jaan
Aleksandri tn.
II.
1 Linna missionimaja.
Aleksandri tn.
— Neumann, Marie
3, 5 Usvansky, pärijad
79
7, 9 Korneol, pärijad
Turu tn.
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
— Stallmeister, Jakob
Kaluri tn.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, August
19, 21 Zupsmann, Artur
Puu tn.
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Kliiniku pesukoda
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12, 14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
Turu tn.
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Anni, Alma
— Umblia, Artur (vabrik)
Kaluri tn.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Zupsmann, Daniel
30 Kikkas, Alex.
Puu tn.
32 Usvansky, Elja
34, 36 Elektrijaam
Auriku tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tn.
6 Serg, Herman
8 Klaoson, Oskar
10 Knoll, Karl
12 Adamson, O.
14 Traagel, Johan
16 Lilla, Jaan
18 Meos, Lovisa
20 Keskküla, Anton
Lõo tn,
22 Urm, Heinrik
24 Markovkin, Paul
26 Ketner, August
28 Änilane, Karl
Räni tn.
30 Seppa, Karl
32 Martinson, Vold.
34 Kiin, Aleksander
36 Käsitöö kool
Tamme puiestee
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
Elva tn.
44 Sentka, Jaan
II (Tamme).
I
3
5
7
Meller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tn.
9 Muld, Eduard
II Peetsman, Jaan
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan____
Tammekuru tn.
17 Noorani, A.
19 Mihkelson, F.
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
__
Räni tn.
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
Tamme puiestee
,
Elva tn.
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
Äri tn.
39 Kirp, August
Äri tn.
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
80
Suureturu.
I.
I Rüclcer, Edgar
2, 4 Lommatsch, Gertrud ja Tit3 Sisask, Johan; Karlson Ferditelbach, Ellen
nand; Sepp, Johan; Rütli, Oskar
6 Vana Ülikool
Küüni tn.
Rüütli
tn.
_________________ i----------------------5 Õberleitner, pärijad
8 Fišchmann, Rudolf
7 T. Majaoman. Pank
10 K. S. „Eesti“
9 Sternhielm, pärijad
12 A/S. Kauba Pank
II Brock, pärijad
14 Eesti L. H. Ühisus
13 Kropmann, Salomon; Jossel ja
16 Tartu Kutseesind. Kodu
Roche
Kompani tn.
15 Gens, pärijad
18 Otter, Jaan
17 Frederking, pärijad
Söögiturg
Söögiturg
20 A/S Tartu Pank
— Pleschkin
Söögiturg
— Paurson
Parem Emajõe kallas, Kivisild ja Raekoja tn.
Sõbra.
I Zango, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Birk, Herbert
7 Lullberg, Markus
9 Grossvald, Joh.
II Zimmermann, EmiJie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaan
Kesk tn.
19 Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
Linda tn.
23 Bulmberg, Elisabet ja Elmar
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
Karlova tn.
31 Sari, Jaan
33 Kadastik, Johannes
Raua tn.
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Peter
Nõva tn.
39 Haran, Artur
Rõõmu tn.
6
|
j
II.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Soonvald, pärijad
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
Kesk tn.
16 Võist, Joh.
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Freiberg, J.
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik_______
Tähe tn.
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
Linda tn.
32 Pärtels, Karl ________
Vladimiri tn.
34 Mootse, Anna
Karlova tn.
36 Udam, Joh.
:;8 Sutt, Karl
Raua tn.
40 Une, pärijad
42 Pusep, August
44 Janson, Jaan
81
Nõva tn.
46 Sarapuu, Peeter
48
50
52
54
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina
Steinberg, Jüri__________
Aleksandri tn.
56 A/S „Eesti Tikumonopol*
Söögituru, I.
1 Simm, David
2 Pritsimaja
3 Holst, pärijad
Kauba tn.
Pood nr. 26 Günther, Irma
„
„
25 Raudberg, Aleks.
„
„ 24 Lipping, Ida ja Adeline
„
, 23 Saareste, Ernst
,
.22 Klassmann, Eduard
„
„
21 Kevend, Gustav
Poe tn.
Maja nr. 4 Genss, pärijad
„
„ 5 Frederking, pärijad
Suur turg
— Kaart, Johan
Tartu pank
Nr. 6 ja 7 Llivimaa Krediitkassa
Politseiplats ja Peeter Põllu tä
nava lõpp
Linna kaalukoda, turuplats
Poed
1 Tartu linn
2 Revits, Jaan
3 Raud, Gustav
4 Pleschkin, Fritz
Kivisild Raekoja tn.
Paurson, Anna
Vabaduse plats
Taara puiestee. I.
(Tähkvere)
Tallinna. Iil.
Looma instituut (kliinik)
Meltsiveski tiik
6 Põllutöö min.
Ühendus Meltsiveski tänavaga
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna ratsa rüg. kasarmud
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie ja Joh.
Liiva tn.
22 Sapotzki, pärijad
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, David
30, 32 Stamm, Emmeline
____________Lubja tn,____________
34 Mokejev, Marie
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pär.
13, 15, 17, 19, 21 Linna majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, Oskar, Lauk, pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Landmann, Ilse
41, 43, 45 Schwarz, J._________
Liiva tn.
57 Kärner, pärijad
49, 51, 54 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
63, 65 Pärn, pärijad
II (Tamme).
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Johannes
Västriku tn.
5 Liuhka, A.
7 Liuhka, Alex.
Kesk Kaar
9 Ester, Madis
11 Tikk, Anna
13, 15 Leoke, Jakob
17 Kukk, Karl
2 Käsper, Angust
4, 4-a Pukk, August
Västriku tn.
6 Veeber, Ida
8 Martinson, Voldemar
Kesk Kaar
iO Plaks, Karl
12 Sotska, Lo visa
14 Rebane, Elmar
16, 18 Leht, Karl
20 Kivisaar, Hugo.
Väike Kaar
Tamme puiestee. Il (Tamme).
2
4
6
8
Jiumees, Kristjan
Kuuse, Rein
Lõo, Ervin
Särg, Paul
Väike Kaar
10 Päiv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
Kesk Kaar
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
Suur Kaar
32~Käsitöö kool
34. 36, 38, 40 Tartu linn
Soinaste tn.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44* Käiv, August
46, 46-a Missikson, Karl, Eduard
6*
1
3
5
7
Antopov, E.
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim
Väike Kaar
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
Resk Kaar
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt. Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
Suur Kaar
35, 37 Tartu linn
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Uist, Jüri
83
Soinaste tn,
j
47,
49
51
53
55
Raja tänav
Tasuja.
I (Tamme).
2 Kants, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
1 Väli, Hans
3 Müiirsep, Anna
Teguri.
Zängo, Jakob
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
6 Kure, David
8 Kuus, Elise
10 Teos, Otto
12 Tavita, Johanna
14 Tornius, Gotthard
16 Reichmann, Johannes
18 Janitz, Emilie
Tähe > tn.
Estonia Eksport Tapam.
Forseliuse tn,
— Laurits, Oskar
Raua tn.
Parik, Johan
Vase tn.
Teder, Johannes
Uhlfeld, Johan
II.
Kalberg, Jaan
I Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Asperg, A.
9 Matto, Miina
II Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Rootslane, Alvine
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amb erg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, Jaakson
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kluberg, Alexander
35 Havakats, pärijad
Tähe tn.
37 The Shell Company
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Üh.
43 „Eesti Export"
45 Kodasov
— Otti, Hendrik ja Madisson,
Anna.
Tiigi.
2 Raag, Elisabet
4, 6 Sõõra, Jaan
8, 10 Kaplan, F.
12, 14 Numers, Elsbet ja Bertr.
16, 18 Oesso, Karl
20, 22 Grossvald pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja teised
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
84
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
I.
1, 3 Univer, Aug.
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexander
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17, 19 Prüüs, pärijad
21, *23 Sild, pärijad
Pepleri tn.
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
Kastani tn.
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Etzold, Ernst
67 A-S. Rottermanni teh.
36 Thomberg, Amalie ja Olgg
Pepleri tn,
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, pärijad
48 50, 52 Hoffmann, Helene;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
Õpetaja tn.
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsitööliste S.
70; Klein, Paul
72, 74 Peterson, Gustav
Kastani tn.
76 Krause, Ernst
78, 80 Kevend, Gustav
82, 84 Gradusov, Peter
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste
Vaksali tänav
Tois
.
IL
2 Koitmets, Vikt.
4 Tartu linn
6 Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
Vladimiri tn.
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
I Tauk, Otto ja Ferdinand
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
II Oja, Karl ja teised
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Linda tn,
15 kübarsepp, Artur
Vladimiri tn.
17 Pantelejev, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
4, 6, 8 Mathiesen, pärijad
10, 12 Saar, Emil
Lodja tn.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Kasukanahkade värmim. „Ekt“
29 Thomasson, Karl
30 Stahlberg, pärijad
Soola tn.
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh
40, 42 Kullmann, Juhkum
44 Ratasep, Jüri
1, 3, 5 Siilbeck, Elisabet ja Rud.
7 Hirschovitz, Vulf
Lodja tn.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard; Grünberg
Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ottas, pärijad
— Beloussov, Mihkel
Soola tn.
25. 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
37, 39 Toom, Alfr.
II.
85
46 Müür, Jaan
4l, 43 Hakkaja, pärijad
48, 50 Kusik, Leonhard
45 Org, Marie
52, 54 Põder, Elfr.
47 Palviste, Salme
Lao tn.
Lao tn.
56, 58 Gröriberg, Eduard
49, 51, 53, 55 Bekmann, Ida
60 Kurvits, A.
57, 59, 61 Juudi kogudus
62, 64 Muschkat, Moses
63, 65 Riim, Konstantin
66, 68 Kepp, Gustav
67, 69 Mühlenthal, pärijad
70, 72 Botscharov ja Riim
71, 73 Ranna, Ida
74 Korotkin’i pärijad
75 Laas, Ado
76, 78 Muhli, pärijad
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, Movscha, ja Efroim
80, 82 Grünberg ja Mühlental
85 Mihkelson, Tõnis
84 Rähn, Juhan
87, 89 Zimmermann, pär.; Johann86, 88 Luks, Johan
son, Helene: Raudsep, Linda
90, 92 Lätte, Peeter
Aida tn.
Aida tn.
91, 93 Jõks, Liina
94 Linna majad
95 Fuhrmann, Friedrich
96 Vaestemaja
98 Tartu linn
Lina tn.
100 Alt, Arthur
Ehitusteta
— Alt, Luise
100-a Alt, Paul
Jõe tn. ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule.
j
Tahe.
2 Ruuben, Alexander _________
Kitsas tn.
4 Rosenfeldt, Aleks.
________
Aia tn.
6, 8 Kuusik, Ed.
10, 12 Ginizisky, Chjene
14 A.-S. Kinnituss. „Oma*
Riia tn.____________
— Schulzenberg, Anna ja Anton
16 Hermann, pärijad
Lille tn.
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 26 Laste varjupaik (Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
Päikese tn.
42 Fischmann, Vilhelm
46 Sõber, Jüri
86
III.
1 Jõks, Karl
3, 5 Hirschfeldt, Marta
II.
I Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
Aia tn.
7, 9 Leppik, Anna
II Leito, pärijad
13, 15 Kodassov, Nikolai
Riia tn.
17 Kusik, Anna
Lille tn.
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Sternfeldt, Heinr.
99 Korp! „Estonia“
31 Härschmann, Karl
33 Pärn, Mihkel
_______
Väike Tähe tn._______
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, Elise ja Mälk, Alide
41 Siimo, Kadri ja Voldemar
Katariina tn.
48 Põderson, Villem
50
52,
58,
62
Steinberg, Linda
54, 56 Kiima, Anna j. t.
60 Soots, August
Otsa, Gustav_____ ____
Pargi tn._______ _
64 Hahn, Berta ja August
66-a Imelik, Aleksander
66 Luik, Jüri
68, 70 Lepik, Karl
_________
Elisabeti tn.__________
72 Lunin, Heino, Tschokov
74, 76 Johanson, Peter
78 Lukk, Hedvig
80 Janson, Johan
82 Tartu linn
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor
_________
Tolstoi tnT~_________
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans___________
Õnne tn.____________
92~Tartu linna Ulila elektijaam
— Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Süit, Mihkel
100, 102 Toom, Johann
104 Toom, Mihkel
Kuu tn,____________
1Ö6, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
Vabaduse tn.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, T.
122 Ingermann, Emilie
Sõbra tn.
124 Sule, pärijad
128, 182 Laurits, Oskar
130 Philips, Harry
__
Saekoja tn.
134 Adof, Harry_____________
Purde tn.____________
136, 138 Doom, pärijad ja Vilman,
Johanna
140 Reinberg, Johan
142 Leppik, pärijad
144 —___________________________
Piiskopi tn.
146
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, August
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peter
__ _____
Lootuse tn.__________
63 Grünfeldt, Eduard
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, Karl; Villup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul Ida; Sassian,_______________________
Elisabeti tn. ________
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
_____________
Õnne tn.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, pär.
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda__________ _____
Kuu tn.
107 Väljaots, Joh.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, Peter_________
Vabaduse tn.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P._____
Sõbra tn.
------------------- ------------127 Laar, Anton
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
Saekoja tn.___
139 Hermann, Anton
— Laur, pärijad
141 Kippik, Juhan
141-a Truus, Salme
143 Huik, Johan
145 Tiit, Johan
147 Pelzer, Minna
87
Teguri tn.
148 The Shell Company
Piiskopi tn.
Spordiplats
Teguri tn.
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
Ropka tn.
155 Rätsep, Marie
— Massakas, Mihkel
Ardla tn.
Tähtvere.
2 Moritz, Ernst
4 Tõnisson,Eduard; Kikkas,Selma
6, 8, 10 Uist, Karl
12 Helberg, Helmi
^4. 16, 18 Tartu Abiandm. Selts
l8-a Semmel, Joh.
20 Kolliste, Arnold
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Ennulo, Lonny
34, 36 Pusep, Zirk, pärijad
38, 40 Sell, Johann
42, 44 Schabert ja Glück
46 Raudsep, Emma
4-8, 50 Vaher, Elvira
62 Anslang, Vidrik
64 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-s. A. Le Coq
64, 66 Panksep, Elfriede
68 Kont, Mart
70, 72 Jack, Hilda
74 Mülierson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
I.
Hampf, pärijad
3 Suubi, Villem
5 Sööt, Karl
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Joh.
13 Kleinschmidt, DaVet
15, 17 Lõhmus. Hans
19, 21 Tartu Saksa kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
Marja tn.
27 Eller, Minna
29, 31 Kruusberg, Alexander
33, 35, 37 Zirkel, pärijad
39, 41, 43 Liiv, Anna ja Edmund
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
Melooni tn,
57 Torpars, jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tn.
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, Eduard
Tähtvere mõisa põllud
1
Tööstuse.
Kasvandik, Vilhelm
4, 6 Johanson, Andrei
8, 10 Sabel, Eduard
12, 14 Kalmet, Natalie
16 Röstovzev, Mihail
18 Kitsing, Jüri
2
88
I.
, 3, 5 Sõrra Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 11 Pikat, Alexander
Vabriku tn.
13 Mürsep, pärijad
— Maim, Jaan
Savi tänav
1
Uueturu.
i, II.
— Kramer, Margarete
I, 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedr.
Aleksandri tn.
9 Panksep, pärijad
II, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elisabetja Rudolf
Turu tn.
— Mathiesen, pärijad
27 Mallok, Lidia
29, Sl, 33 Hackenschmidt, Paul
— Juergenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
Aleksandri tn.
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20,. 22 Laane, Jaan ja Hans
24, 26 Simm, David
Söögiturg
Kaluri tn.
— Kenkmaun, Ed.
Auriku tn.
Parem Emajõe kallas
Uus
2 Volter, Pauiine
4, 6 Zirk, Jakob
8
Rasen, Peter
10, 12 Kunrnann, Daniel ja A
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh,
___
Pärna tn.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Kangro, August
46, 46-a Sula, Adolf
____
Tee Annemõisa ja Paju tänavale
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
— Polin, Ivan
Uus-!
2, 4 Bure, Richard; Koch, Anita
,
6
8
Näituse tn.
Keder, Jakob
III.
I Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta ja Minna
5 Grün, pärijad
7 Taklaja. Hendrik
9 Vaks, Gustav
II Kronberg, August
13 Schwalbe, pär.
15 Kangro, Peter
17, 19 Karro, pärijad; Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
Pärna tn.
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
37, 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Kosapoeg, Josep
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
ri.
I.
Taara puiestee
Tööstuse tn.
Loskit, Eduard ja Juhan
89
10, 12 Prof. Rostovzev, Mihail
Tööstuse tn
Räst, Jaan
Eller, Jaan
Jugar, Konstantin
Furmansky, Isak
Lenzius, Joh.
Roth, Joh.
Rosenfeldt, Jul.
Prüüs, Harry
Lenzius, Joh.
Särg, Vidr.
Jugar, Konst.
Vulf, Marie
Laan, Leena
Vabaduse. II.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Mintel, Hans
10 Veeder, Anna ja Eduard
12 Pällson, Ludvig
14, 16 Sassi, Daniel
18 Siider, Jaan
Kesk tn.
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisab.
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johannson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Jaak
Tähe tn.
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tn.
40 Seppa, Liisa
Vladimiri tn.
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c Sikka, Joosep
44 Roosa, Jaan ja Leena
_______ _____ Nõva tn.
46 Alas, Anna
48 Raud, Alex
50 Kangro, Liisa
52 Martinson, pärijad
— Maasik, Aug.
54 Männi, Leena ja Karl
— Lestal, Karl
Konts, Tonnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson Johannes
9 Kukk, Joh.
II Zimmermann, Karl
Kesk tn.
13 Adamson, Karl
15 Kullam, August
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Käiv, Davet
23 Niggul, Gustav
25 Gutman, Jaak
27 Johanson, Jaan
Tähe tn.
29 Kõiv, Josep
Linda tn.
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
Vladimiri tn.
35 Pärtel, Joh.
Raua tn.
37 Muttik, Anna
39 Hüva, Osk.
41 Tihla, Johannes
43 Born, Tiina
Nõva tn.
I
45
47
49
51
53
Viro, Jaan
Uist, Aleksander
Volk, Leena
Hermann, Johann
Utral, Mihkel
Vabaduse puiestee.
1 Mõrd, Peeter
2, 3, 4 Redlin, pärijad
90
1.
Vabaduse sild
5,
7,
Lange, Emma ja Olga
, 9, 10, 11, 12 Kurruk Adalbert ja Lell, H.
6
8
Lai tn.
Emajõe tn. algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku.
I.
,
-a Maim, Jaan, Nikolai, Georg,
Richard
3 Maim, Jaan
5 Vesky, Lukretia
2 Intelmann, Alexander
4 Vahter, Alexander
6, 8 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
1
Vaksali.
1
I, II.
/
, 3, 5 Kaup, Vidrik
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Lipping, Fanny
Aia tn.
17 Moor, Alexander
Tiigi tn.
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, Jakob
Maarjamõisa tn.
— Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Levin, Abram
27 Viira, Hans
— Schurupov, pärijad
29 Sennrich, Heinrich
31 Maim, Jaan
1
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
Vallikraavi.
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Roman
~
Tähe tn
10 Nieländer, Heirich
12 Pähkel, Karl, pärijad
14 Rosenberg, pärijad
16 Usuteadlaste selts
18 Medodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
JL
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Esthonia“
Käik Toomele
11 Beylich, pärijad
13 Vannamb, Karl
15 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku tänavale)
19, 21, 23 Tartu Noorte Meeste
Kristi. Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja maja
— Silmakliinik
Maarjamõisa tänav
Vambola.
2 Kasam, Alexander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
I.
UUJttlUimbLtOi JUIU
I.
(Tamme)
1 Pärn, Karl
3 Laurisson, August ja Salme
5 Lill man, Karl
91
Vapramäe.
II.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
(Tamme)
1 Juhanson, Theodor
Vase.
II.
Tõldsep, Ludvig
Teder, Johannes
(Tamme)
|
A/S „Silva"
Veeriku. I.
Pallo, Kristjan
4 Lauberg, O. ja Lätti, Liisa
6 Rostovzev, Mihail
Kull, Mihkel
S Püss, Jüri
5 Sild, Karl
7 Kasumets, Ella
0 Schulmann, pärijad
— Muhli talu
2
1
Vene.
2 Oeberg, Olga
8 Pasternak, pärijad
8, 10 Steinberg, pärijad
Meltsiveski tn,
12 Nieländer, Robert
14, 16, 18, 20 Kurleuz, Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36 Loo
ma instituut
Narva tänaval asuvad majad:
72, 74, 76 ______________
Tallinna tn.
III.
J, 3 Tartu linn
5 Eesti Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook,, August
Narva tn.
Veski.
2 zur Mühlen, Artur
4 Liivimaa Põllumaj. Selts
6 Ülikool
8,10,12 Behse, Helene ja Gertrud
14, 16 Zeddelrnann, Heinrich
18, 20 Seeland, Marie
Savi tn.
22 Simm, David
24, 26 Kurtschinsky, Tatjana
28 Sohnvald, Peter
30 Hirsch, Elisabeth
____
Hetseli tn.
32 Rahukogu
34 Arestimaja
36, 38, 40 Köhler, pärijad
42 Fleisch, Alfred
1
, 3 Katoliku kirik ja kiriku maja
Tee Tähtvere parki
63 Aleik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan
69 Korp! „ Sakala"
|
Maarjamõisa tänav
Vikerkaare.
I.
(Tähkveres)
2, 4 Faure A. F.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl. gümn.
Näituse tn.
5 Tartu E. Põllum. Selts
Tööstuse tn.
— Tõnisson, Jaan ja H.
2, 4 Emmerich, pärijad
6 Valter, Elisabet
8 Linsi, Hans
10, 12 Rätsep, Jakob
14 Martinson, Karl
Vladimiri. II.
2 Bergmann, Rudolf
Marta tn.
4 Klaos, Richard
6 Kilk, Karl
8 Oerd, Joh.
10 Ronimois, Hans
Onne tn.
_______
I Sommer, Alvine
3 Läne, Peter
Tolstoi tn.
5 Sirk, Anna ja Arnold
7 Epro, Eduard
9 Märtmann, Mihkel
12 Kopli-Viegand, Liisa ja Kopli
Miina
14 Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Ronimois, Andres
22 Mucha, Elise___________
Kuu tn.
24 Vald, Anna
26 Aiand, Anna
28 Normann, Gustav
30 Nigol, Elmar______
Vabaduse tn.
Onne tn.
II Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
______
Kuu tn.
17,19 Tammesalu, Emil
21 Ilves, Alexander
Vabaduse tn.
— Tartu linn
23, 25 Toots, Karl
— Aero, August
27 Tamm Kotter
99 Kukk, Jüri
31 Tigane, Ferdinand
Sõbra tn.
33 Rander, Peter
35 Lallo, Sohvi
37 Mokrik, Jaan
38 Rebane, Karl
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
93
Võru. IL
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei Albert
14 Agan, Otto
16, 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sadik, Minna
________ Väike Tähe tn.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander, A.;
Laineste, M.
44 Strommel, J.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Ratnik, Jaan
54, 46 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Klaos, pär.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Postijaam
Postijaama aed
Haridus-Sotsiaalministeerium
_____________Era tn.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hircsh, Liina
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja August
15 Kersten, Friedrich
Era tn.
Lootuse tn.
78, 80 Prakson, Peter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
90 Anton, Mihkel
______
Elisabeti tn.
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Poks, Julie
106 Puidak, Olga
Onne tn.
108 Torrop, Krist.
110, 112, 114 Jukk, Peter
116 Aero, Gustav
__________ Vabaduse tn.
118 Raudsep, Johan
120, 122 Einmann, Ed. ja Anna
124 Lutterus, Jüri
126 Raig, Gustav
Sõbra tn.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
94
17, 19, 21, 23 Rebane, Hans
25 Zober, Marie
27 Karro Liine
29 Kaspert, Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
______ Filosofi tn.
37, 39 Klein, pärijad
41, 43 Klaos, Alex.
45, 47 Meier, G.
49 Kiin, Juhan
51. 53 Schwartz, Eufrosine
;
i
|
|
Kastani tn.
— Linna tapamaja
55 Tartu linn
Väike Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Mägi, Peeter
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Karl
63 Soogenbits, D.
132 Ehrlich, Aug.
Alevi tn.
134 Sarmulin, Peter
Side tn.
136 Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Siimo, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja E.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
Piiskopi tn.
150 Zängov, Jakob
Teguri tn.
152 Kalberg, Jaan
154 Laats, Aleksander
— Ütsik, Liisa
Ropka tn.
156 Zeiger, Eduard
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida
Rahu tn.
164 Rammo, Daniel
166 Hint, Oskar
168 Steinbach, Eduard
170 Klein, Arnold
172 Kivi, Jaan
174 Ehrlich, Davet
Ardla tn.
65
67
69
71
73
75
81
85
Selli, Jaan
Assor, Johan
Mikson, Davet
Moor, Hans
Braats, Mart
Vares, Karl
Lomp, Euiil
Pass, Osk.
Kabeli tn.
89 Veber, Karl
81 Akermann, Johan
95 Tasso, Gustav
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
Väike kaar. I, II (Tamme)
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan_________
Kungla tn.
6 Reiman, Eduard
8 Vester, A.
Tammekuru tn.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
______
Räni tn.
14, 14-a Pärli, Oskar
16 Pielbusch, V.________
Tamme puiestee
18 Lõhmussaar, Selma_
Elva tn.
2Õ~Milk, A.
22 Jaska, August
Riia maantee
I Masing, August
3 Laineste, J.____________
I^ungla tn.
5 Triksberg, Marta
7 Knibis, Leena
9 Berg, pär.
II Zäro, A^.________ _____
Tamme puiestee
13 Reeben, August______
Elva tn.
15 Meimers, Leonhard
17 Sonin, Hans
19 Saapas, Heinrieh
Riia maantee
21 Kikerpill, S.
23 Metsküla, Karl
95
24 Kõrts, G. ja O.
26 Merilaid, K.
_________ Lembitu tn.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
Vambola tn,
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Theodor
Tasuja tn.
42 Siiman, Gustav
44 Muttik, Jaan
46 Juht, Johan
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna-Marie
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
'
Väike Maarjamõisa. I.
2
4
6
8
Tammemägi, Joh.
Põder, Jaan
Kont, Johan
Meos, Karl
!
1 Sulg, Karl
3, 3-a Sulg, David
5 Sulg, Hans
7 Mann, Rosalie ; Borodko, Elfr.
9 Lemvald, Johannes
11, 11-a Kirk, Kaspar
13, 13-a Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Meksiveski. IIL
Flachs, Eta
|
Aerutajate klubi
Kikkas, Sehna, Asta, Sven, Silvia
Kalda tn ja vasak Emajõe kallas
V äike Põik.
2 Ratas ep, Karl
j
1 Kepp, Jaan
j_ 3, 5 johannson, pärijad
Kalda tn. ja v; isak Emajõe kallas
Väike Tähe.
2, 4 Ein, Karl
6 Dessler-Ruttik, Adeele
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12, 14, 16 Laan, Jaan ja Andres
18 Peeda, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
96
OI.
II.
1 Pusemp, Marta
3, 5 Siilbaum, Daniei
7, 9 Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, Salme ia Kalt
Alide
— Pari, Mihkel
— Täht, Peeter
u tänav
Väike Viljandi.
I Prahi, August
3 Kull, Johann
5 Rosenberg, Jaan
7 Selg, Tonnis
9 Looga, August
II Tillik, Marie
13 Otter, Mihkel
15 Kiisk, Jaan
17 Siibold, Johan
19 Liblik, Aug.
21 Sulg, Daniel
23 Pantelejev, pärijad
25 Näpits, Tio ja Linda
27 Paju, August
2 Sild, Jaan
4, 6 Lossmann, Linda
8 Past, Alide
10 Visnapuu, Gustav
12, 14, 14-a Pärtelpoeg, Gustav
16 Kriisa, Davet
18 Klade, Jakob
— Maarjamõisa kliinik
Västriku.
1,
3
5
7
9
2 Lõbuna, Jaan
4 Miljan, F,
6 Tuul, August
8 Leets, Johan
10 Jansen, August
12 Koonik, Aug.
Onne.
2-a Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Kull, Morits
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
Kesk tn.
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Mölle r, Karl
_____
Tähe tn.
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Kohler, Alide
Linda tn.
36, 38 Leppik, Jaan
Vladimiri tn.
40 Ronimois, Hans
I.
II.
l-a Kabel, pärijad
Simmo, Ant.
Allas. Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peter
7, 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 Kohtu-sisemin.
Kesk tn.
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23, 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, Joh. ja A., Kangur, Jüri
Tähe tn.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pär.
35 Lõhmus, Theodor
37 Saulcas, Amalie ja Alide
Linda tn.
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peter
43-a Otsa, Alma _____________
Vladimiri tn.
45 Kraav, Ivan
Õ7
Õpetaja.
— Silbermann, Thea
2, 4 Tiks, pärijad
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
12 Uluots, Jüri
I.
I Rütli ja Grau
3, 5 Maarja kiriku õpetajamaja
7, 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
II Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
— Koiva, Jaan
Tiigi tn.
Ööbiku.
2
4
6
8
Jakap, Jaan
Piir, Karl
Matto, August
Kiidron, Aiexander
Pääsukese tn.
10 Jürgenson, Aug.
12 Sooro, Oskar
14 Tüür, Oskar
16 Vorst, Herman
Käo tn.
18 Hendrikson, August
20 Jakobson, Jüri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suts, Joh.
II.
1
3
5
7
6
Koosa, Hilda
Viks, Gust.
Rein, Eduard
Lodi, Dan.
Jaanson, Jaan
Pääsukese tn.
11
13
15
17
19
21
23
25
Osso, August
Rander, Peeter
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tn.
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
I.
Vana tn.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
Kitsas tn.
14, 16 Luha, Julie
18 K/Ü „Loodus“
Vallikraavi tn.
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, pärijad
36 Tõlk, Albert
___
Lossi tn.
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
_____ Gustav-Adolfi tn.
42 Ülikool
44 Kauba pank
98
1 Mahlapuu, Karl
3 Keiss, Alexander
— Tartu Eesti Hüpoteegipauk
5 Petersen, Agnes
Kauba tn.
— Barklai plats
Poe tn.
7 'Sarry, pärijad
9 Oelsen, Irene
11 Rükker, Edgar
Suurturg
— Raekoda
Suurturg
13 Tittelbach, E.; Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
Gustav-Adolfi tn.
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
46 Ülikool
Peeter Põllu tn.
50, 52 Ungern-Sternberg,Eleonore
54 Maakonna vangla
Lutsu tn.
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Voldemar ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
19 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
21, 23 ^Postimees"
Gildi tn.
25 Bergmann, Eduard
Peeter Põllu tn.
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
Lutsu tn.
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Paberossid
25 tk. — 35 snt.
99
Kõigeparemini
llllilllliilllillllllllllilllllllillllllFIIIM
suudate jälgida majaomanike
ellu puutuvaid päevaküsimusi,
lugedes
v
„Uus Tõe Häält“
A
Mastatellimine majaomanikele
ainult 1 kroon.
Trükikoda „Kultuur*, Tartus.
25 tk. — 35 snt.
Erakordne suits
ffliniiDnBniiiininifiiiiiiiisiiitiuiiiPuti^RnHfiiiniinnninntiniFitii
on paberossid
«Diktaator".
Meed on pühapäeva paberossid.
*
Ütleme ainult:
I
Proovige paberosse
«Diktaator"
ja siis otsustage*
25 tk. — 35 snt.
______________________________________
Tallinn,
V. Tartu m
nr. 8,
tel. 458-37
Majaomanik
kude poolt
asutatud
1920. a.
T.-ü. „MAJA“
TARTU OSAKOND
TARTUS, KAUBAHOOV 15, TELEF. 400.
LADUD: RIIA 55.
1.
PAKUB:
Majaomanikkudeie, ehitajatele ja maalritele:
Ehitusmaterjaale
Elektri tarbeid
Vesivarustuse ja keskkütte
sisseseadeid
Maairivärve
Värnitsat ja
Tapeete.
2.
VÕTAB OMA PEALE :
Igasuguseid remont- ja ehitus
töösid.
Paikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikekervarjutust. Kuuruarjüfufl ei ole. 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikesewarjutus
9.—10. juulil. 61 ole meil näha.
S. Songi trükk Wõrus, 1925.
2. Zõulu p.
13
3. Zõulu P. E k.7 14
Süüta lastep. shom. 15
16
17
18
Päike tõufeb:
I. detlembril kell 8, 34 m.
» 8, 50 „
II.
„ 9,01 „
21.
Märkused:
31 p.
Cäheb looja:
kell 3, 29 m.
„ 3,21
„ 3,21 ”
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Rul laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel tõõ- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste lõata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
2.Pusul,Lrüüdneriw.
5. Rootowo wallam. j.
7. Sõõrus.
7. Orgita m.
9. Likiwerek., Lapu w.
10. Lama alewis.
10. Suure-Iaani ai.
12. Weinjärwe roallas,
Wahu külas.
12.5toeru alewis.
15.Wõlupe laadaplat
sil, Pärsamaa w.
15. ja 16. Laekweres,
Simuna kihelk.
15.Iõgewa mõisas.
17. Äolomeres.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Wana-Irboska ai
21. Mehikoormas.
22. Türi alewis.
22. Imawere m., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Nasina m., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
Weebrrrar.
Pärnus, Küünla laat esi
mesel keskn.ja neljap.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
kiriku juures.
1. Kallaste al. 2 p.
2. Kilingi-Nõmmes.
2. Raplas.
2. Halliste, PornuseLenhofil.
3. Jõgewa alewis.
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal.
4. Mõrus.
5. Narwas 2 p.
5. Nootowo wallam. j.
5. Tõrwa alewis 2 p.
5. Oisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8.Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Wastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
10. Ellamaa, Sooniste
wallas.
11. Põltsamaa alewis.
11. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu jaama j.
15. Lähtrus.
15. Baltiskis.
16-Wiljandis 8 p.
17. Tartus.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
18. Nina k., Peipsiäärses
wallas.
19. Paides.
20. Misso wallam. j.
20. Wasknarwas.
20. Irboska jaama j.
20. Rawilas, Kose küla.
20. Kurawa poe juures,
Warbola wallas.
20. Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure Val
lamaja juures.
21.W.-Irboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1.Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Penningi
wallas.
4. Mõhma alewis.
5.Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi m.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala tn. karjam.,
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka t, Em
maste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Karvuda w.
10. Laewa end. kõrtsi j.,
Laewa wallas.
10. Laura alewis.
10. „Matla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueMändras.
lO.Malgjärwe põllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala mallam. j.
14. Waimastwere wallamaja ümbruses.
14. Kodijärwe wallas,
Kodijärwe mõisas.
14.Käsukonna mõisas,
Jmaweres.
14. Mõisaküla alewis.
15. Raplas.
16. Rannaküla Rõmmi
t.karjam., Maasis.
16. -Rullt laat, Rannu
wallam. juures.
18. Kallaste alewis 2 p.
18. Keilas.
18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures.
18. Iärwa-Iaanis.
18. Kastnas, Tõstamaa
kihelkonnas.
20. Kuresaares.
20. Awinurme wallamaja juures.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Märjamaa wallas.
20. Jüri kiriku juures.
20. Türi alewis.
20. Leewil, Pindi w.
20. Laius-Tähkwere w.,
Eadala külas.
21. Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
21. Wana-Irboska ai.
22. Albu wallam. j.
23. Leisi alewis.
23. Warnja külas, Ka
rvastu wallas.
23. Malgas.
24. Mõra nt., Laiuse w.
24. Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
25. Moldi nt., Saadjarwe wallas.
25. Laura alewis.
26. Mana-Prangli mõi
sas, Krüüdncri w.
26. Sulbi alewis, Kärgula wallas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
26.Mahastus.
26. PuunahMihterpalu
wallas.
28. Paides.
28. Kellamäe kõrtsi juu
res, Kaarma-Suure
wallas 2 püewa.
28. Maiguta nt., Mäl
guta wallas.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
31. Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa olemis.
Aprill.
1. Juurus.
2. Antsla alewis.
2. Puskarus,Põlgaste
wallas.
2. Alajõel, Wirumaal.
õ.Rootowo wallam.j.
5. Harkus, Mäepeal.
6. Taeblas.
8.Miljandis 2 p.
8. Roopakas,Pärsama
wallas.
8. Suitsu kõrtsi juures,
Kastre-Wõnnu w.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Einmanni wallam.j.
8. Tartus.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j.
10. Laura al.
10. „ Ellamaa" laat, Soniste w.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Pati-Nurmeotsal.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina!., Peipsiäär
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
Mastse Kuuste w.
14. Hummuli,, Soe" k. j.
15. Tapa al.
15. Kuusalu al., Kiiu w.
15. Säru mallam. j.
15. Kihelkonna al.
16. Woltweti-Keremal.
16. Paliweres.
17. Karula wallam. j.
18. Liiwa poe j., Rahukülas, Kogula w.
18. „Kiwi-Wigala"laat
Wigala w.
18. Tarwastu Mustlas.
18. Koeru al.
19. Luutsmku nt.
19.Wiitmakõrtsij. Kad
rina kihelk.
19. Lüganuse kiriku j.
19. Kilingi-Nõmmes.
20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula al.
20. Alaweres.
20. Selis,Tõstamaa kih.
21. Wäike-Maarjas.
21. Wana-Jrboska al.
23. Mõrus.
23.Wasula Roojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Keilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. LohusuuLohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25. Kõiguste kõrtsi \.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura al.
25. Märjamaa w.
26. Marbla kiriku j.
26. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Iõgewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaam al.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa t, Ahja w.
29. Liiwal, Kolga w.
29. Malgas.
30. Mastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu al.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Iüripaewa
Põltsamaa al.
Mai.
2. Torma j.j.,Roelaw.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2.Pärim.j.,Waiknaw.
2.Tõrwa al. 2 p.
2. Wändra al.
2. Mõniste wallam. j.
3. samastu Koosal.
3.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere w.
3. Nuustaku al. 2 p.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat,
Oro w.
3. Anija wallam. j.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w.
3. Otepää alewis 2 p.
4. Tahewa rvallam. j.
4. Mõisaküla al.
5. Kodaweres,Palaw.
6. Saaluse wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
5. Haapsalus.
5. Mõisaküla al.
õ.Melise wallas.
6. Iärwakandi wlm. j.
7. Mõisakülas.
7.Põlwa kiriku j.
7. Lohusuu w., Lohwsuu külas 2 p.
8. Walgejõel, Kõnnus.
8. Mõiste kõrtsi juures,
Tahkurannas.
8.3ooru w., Roosikul.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Haiba poe j., Kernu
wallas.
9. Häädemeeste!.
10. Mana-Rooja w. j.
1O. Laura al.
10. Kuiwajõel.
10. Uduweres, Jakobi
kih.
10. Priipalu al., Kuikatsi w.
10. Rõngu alewis.
11. Reola nt., ManaKuuste wallamaja
juures.
11. Misso wallam. j.
12. Pataste kõrtsi j., Kudina w.
12. Mõrus.
12. Antsla al.
12. Õisu jaama j.
14.Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre wallamaja
juures.
15. Kuresaares.
16. Paides.
18. Sangaste kiriku k. j.
19. Mehikoormas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Selts, Tõstamaal.
21. Wana-Irboska al.
22. Wõõbsu al.
23. Mätjaküla karjam.,
Pärsama w.
23. Malgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäewa, kestab 7 p.
Juuni.
1. Nasina m.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
6. Rootowa w.
õ.Miljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15. Märjamaal.
16. Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päewa.
20. Missas.
20. Nissi al.,Riisiperew.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Iärwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront.
hoowis riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Irboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu m., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Juuli.
1. Malgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses,Wiitnak.j.
2 päewa.
4. Tartus.
6.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14. —21. Leisi al. riiete
laat.
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21. W.-Jrboska al.
23. Kuresaares riiete
laat 10 päewa.
24. Mõrus.
25. Laura al.
August.
1. Paides.
2. Pärnus aastalaat 3
nädalat.
3.Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Kuresaares.
10. Laura al.
12.Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Kallaste al. 2 p.
21.Wana-Jrboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Mõrus.
25. Narwa-Jõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
31. Helmes.
31. Häädemeeste!.
31. Suurepel, UueMändras.
September.
10. Kilingi-Nõmmes.
1. Kaarma-Suuremõi- 10. Tapa alemts 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12. Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani ai.
Maasi m.
2. Kaarli toaUam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selts, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo toallam. j. 12. Wiitna kõrtsi juures,
5. Wiljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga toallam. j.
12.
Türi ai.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13.
Iisaku
m. 2 p.
6. Wõõbsu ai.
13.Walgas.
6. Wastsemõisas.
7. Hummulis, „Soe" 13. Kolga-Iaanis.
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste to. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. pütina to. j.
8. Rtroiloos, Peningi 14. Õisus.
toaöas.
15.Iõgeroa ai.
8. Olustweres.
15. „Warbla" Sau8. Hallistes.
lepi to.
8. Kihelkonna ai.
15. Kohilas.
9. Puiatu m.
15. Tammistes, Pärnu
10. Hellamaa end. theekihel.
maja j.
15. Abja-Paluojas.
10. Krabil.
16. Rõngu aletois.
10. Puhjas, Katvildaw. 17. Räpinas 2 p.
10. Laura ai.
17. Uusnas.
10. Kärstna mõisas.
17. Uburoeres, Jakobi
lO.Ruiikweres.
kihelk.
18.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere ro.
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19.9Jluftroee al.
19. Kergu al.
20. Sulbis.
20. Misso rvallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiroi-Wigala"laat
Wigala m.
21. Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska al
21.Tahewa wallam. j.
21.Orajõe-Kablis.
21. Wahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre nt., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu al., Kuik.w.
24. Mõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi ro.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu w.
25. Mana-Suislepi w.j.
26. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Pööraweres, Jakobi
kihelk.
26. Taeblas.
27. Põlevas.
27. Kuusalu al., Kiiu m.
28. Kuresaares.
28. Põltsamaal.
28. Toris.
29. Karksi-Nuias.
29. Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi ro.
29. „Keblaste" laat,
Meltsa wallas.
29. Haapsalus.
29. Amblas.
29. Kurama poe juures,
Warbola ro.
29. Kuimetsa w. I.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala
Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
l.„ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liiwal, ftolga w.
l.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Torma jaama juu
res, Roela wallas.
2. Märjamaa wallas.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Karvastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa Valla
maja juures.
3.Wändra alewis.
4. Reola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Rõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.Iõhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wiljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala w. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8.Welise wallas.
8. Waimastwere wallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
lO.Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
10. Päia kõrtsi juures,
Imawere wallas.
10. Hellermaa, HiiuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12. Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla füL, Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14. Wirtsu, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina nt., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18. Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18.Suure-Iaani al.
19. Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla olemis, Tar- 25. Rannaküla, Römmi
wastus.
karjamaal.
20. Misso wallam. j.
25. Laura alewis.
20. Wana-Roosa Valla 25. „ Ellamaa" laat,
maja juures.
Sooniste wallas.
20. Uue-Antsla wallam. 25. Roosikul, Zooru w.
juures.
26. Mõrus.
20. Tille kõrtsi juures, 27. Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Kõlleste wallas.
27.
Laekweres, Simuna
20. Irboska jaama j.
kihelkonnas
2 p.
21. Kastre-Wõnnu walIamaja juures.
28. Pikknurme ^Puur
manni wallas.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Irboska ai.
28.Pusu kõrtsi juures,
21. Haapsalus.
Krüüdneri wallas.
21. Roeru alewis.
28. Misso wallamaja
21. Puunal,Wihterpalu
juures.
wallas.
28. Taagepera Ala ai.
22. Sulbi alewis.
28. Woltweti-Keremal.
23. Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi m. 28. J.-Iaanis.
29. Lullikatku Torma
23. Moisekatsi wallas.
wallas.
23. kasepere poe juures,
29. Kärsa k. j., Ahja w.
Kloostri wallas.
31. Mõniste wallam. j.
23. Kõo mõisas.
31. Sindi-Lodja kõrtsi j.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas. Oktoobrikuu esim. keskn.
24. Tsirgulinna alewis,
ja neljapäewal Pär
Laatre wallas.
nus Mihklilaat.
Nowernber.
I.Pärsamaa wallas,
Mätjakülas.
I.M.-Iakobi k. j. 2 p.
1. Harkus, Mäepääl.
2.Suurjõel, llueWändras.
2. Paides.
2. Palal, Kodawere
kihelkonnas.
2. Mõra m., Laiuse w.
4. Riisepere w. Nissis.
5. Antsla alewis.
5. Missi kõrtsi juures,
Kambja wallas.
5. Rootowo wallam. j.
6. Rõuge walla endise
Alakõrtsi juures.
6. Kaarepere wallas,
Kassinurme mõisa j.
7. Malgas.
7. Elwa jaama juures.
8. Paliweres.
lO.Iõgewa mõisas.
10. Laura alewis.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Mõrus.
II.Miljandis 2 p.
11. Laura w.,S1olbowo
talus.
12. Triigi w., Ardu k.
12. Karilatsi wallas end.
kõrtsi juures.
12. Kuresaares.
12. Lähtru w., Mahima
külas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa alewis.
15. Tumala as. karjam.,
Uuemõisa wallas.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
20. Kuusalu al., Kiiu w.
20. Misso wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
20. Irboska rdtj. j.
20. Piirsalu Risti laat.
21. Mana-Irboska al.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
23. Mustmees 2 p.
25. Raasikul.
25. Laura alewis.
25. Türi alewis.
26. Malg;ärwe põlluni,
seltsi maja juures.
26. Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j.2p.
28. Woltweti -Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Wigalas.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2 Krist.
tulemise püha.
I.Tapa alewis.
1. Räpinas.
1.Llbja-Paluojas.
2. Juurus, Harjum.
3. Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal.
4. Rakweres Jõuku
laat 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Amblas.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Mõisaküla alewis.
10. Narwas Iõulu laat
2 päewa.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere w.
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12.1.-Iaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
külas.
14. Antsla alewis.
15. Mõrus.
15. Kohilas.
15. Kärdlas.
15.Iõgewa alewis.
Reedel enne 16. dets.
Põltsamaal.
Pärnus Jõululaat kol
manda nädala keskn.
ja neljap.
17. Moisekatsi w. endise
Kauksi k. juures.
17. Rapla alewis.
18. Paides.
18. Põõraweres, Jakobi
kihelkonnas.
18. Ellamaa, Sooniste
wallas.
19.Iõhwi alewis 2 p.
20.Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Wana-Irboska ai.
22. Mustwee alewis 2p.
23. Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. -ftaroastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petseri linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma „ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
Nikolai Uibo
pagaritööstus Missos.
Minu pagaritööstusest wõib alati kõige
maitsewamal ja wtoeaat saia saada.
Suure lugupidamise on wõitnud minu töös
tuses walmistatud
—
- paraskid,
mida tarwitab kõik lõunapoolne Eesti — Wõru
ja pea terwe Petseri maakond.
Soowitan kõige laiemas ulatuses ka
palju muid maitseaineid, nagu:
schokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
pränikuid,
kunstmett,
shokolaadimettjne.
Suure tarwiduse läbi olen saanud koiga odawamate hindadega ja kõrgewäärtuslist saia
pakkuda. — Pidu ja pulma saiad walmistan
tellimise peale soowi järele.
Kõige austusega N. UIBO.
Nikolai Llibo
Missos — Wõrumaal.
SoowiLan omast kauplusest
suures walikus kõiksugu pudukaupa:
Ramme, nöõpa.
Lusikaid, nuge.
Sokke, kindaid.
Rraesid, rnaneskid.
Lipse, rnanshette.
Trakse, taskularnpe, batareid.
Rummi- ja siidipaelu jne. jne.
Waljaõmblus-niite igast warwist ja sordist.
Lampe ja lambiklaase igas suuruses.
Rohwi- ja teekanne.
Tee- ja napsiklaase.
Suhkru- ja wõitoose.
Rruuse, tulpe jne. jne.
Suitsumeestele tubakat ja paberosse kõikidest
kodumaa wabrikutest.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalust mööda odawad.
Nikolai Aibo
Misfos — Wõrnmaal.
HiittiHtmiiHiMiHtiimiiituiiiiimiiiifiiitaitiimtiiHtmiainHumMt
Soowitan omast kauplusest:
Riiet — kleidi, rvoodri, pesu jne.
Lõimi, niüi
Pea- ja taskurätte.
Nahka — pastla, talla jne.
Nahkrihmu.
Raudnaelu.
Petrooleumi.
Seepi.
Soola.
Heeringaid.
Suhkrul.
Jahu.
Riisi.
Mannal.
Kohwi.
Lakao.
Teed jne. jne.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalrrsL mõõda odawad.
Nikolai Aivo
kauplus L pagarilööstus
on ainukene koht Misso s,
kns nõnetawate kaupade
puudust
rr
millaski ei ole.
rr
Hinnad alati leplikud ja
Võimalustmööda odawad.
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14,
Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN*
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplns olgu aastate
jooksul ara Proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest, ja head seemned on saada
S. Songi w
Wõrns, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kehvadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Mõrus, Jüri tän. 14.
...'■
VaataOma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta king...Oma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta kingituseks.
Nikolai Uibo
Kauplus & pagaritööstus
Missos
Kalender
1927.
Teine aastakäik.
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo
kauplustest,
sest et temal kauba pud;sun
millaski ei ole ja hinnad alati
õiglased.
Kes ei taha uskuda,
see tulgu ise waatama!
Nikolai Uibo
kauplus & pagaritöõstus
(p
Missos.
6)
Kalender 1927,
Sel aastal on 365 päewa.
z
^ '• "r
)'
Zf-Coc/O
\ ^4/if.i .tv: f:
S. Songi trükikoda, Wörus.
Märkide j@ — noorkuu.
@ — täiskuu.
$> — esimene weerand.
C — wiimne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
Keroade algab 21. märtfil Kell 5 Õhtul.
Suroi algab 22. juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. tept. Kell 3 homm,
Talro algab 22. detl. Kell 10 õhtul.
Paikese ja kuuwarjutused.
1927. a. on kaks päikese- ja kaks kuurnarjutult.
NeM meil näha: 1) alaline päikciecuarjutus 29. juu
nil kell 6,30 m. hom. ja 2) täieline kuuroarjutus 8.
dets. kell 6,54 m. õhtul.
Lugupeetud
kaubatarwitajad ja sõbrad.
^asmawa poolehoiu ja paljude minu kaubaLarwitajate soowidele wastu tulles, olin sunnitud
oma ärinimi kohasemaks ja kättesaadawamaks
sisseseadma, nimelt: suurte raskustega tuli saawutada kokkulepe Misso Rahwaraamatukogu
seltsi juhatusega ariruumi saamiseks seltsimajasse,
sellega Võimaldades ostjale ajakohasema ja awarama ruumi, mis endisel kohal iseäranis kitsas
ja kaubatarrvitajatest eemal oli.
Iga aastaga suurenenud läbimüük ja kokku
hoidlikud ärikulud wõimaldawad minul kasuprotsente kaubamüügi pealt tuntawalt alandada.
Minu siht ei ole, nagu paljudel teistel kaup
meestel, kauba pealt Võimalikult palju teenida
ja üle öö rikkaks saada, waid olles õiglane ja
asjatundja kaubamuretseja tarmitajale, oma töö
eest kauba läbimüügist õiglase tasu saaja, tahan
ka edaspidi oma kaubaostjatele õiglase hinna eest
ainult head kaupa pakkuda.
Loodan, et nii uus kui wana kaubatarwitaja ka selles uues äriruumis mind oma lahke
osawõtmisega toetama saawad, jään
tõsise lugupidamisega
27
Paawli p. D k. 4,43 28
tp- l. 29
30
31
Korjuse p.
1
2
16 Pühap.
17 Esmasp.
18 Teisip.
1
3
Tõnise p.
4
G k. 0,27 öösel.! 5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta. —
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
Palwe p.
24
3 k. 1,03 p. l. 25
26
Taliharja p.
27
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolmap.
Neljap.
Reede
28
1
2
3
A k. 12,24 p.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
Wanadsõnad ilmadest.
Marja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäewa halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
— Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Jürr-krru
Uus kalender
**19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
30 p.
w.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
3» Älest. p.
Jüripäem.
Pühap.
Esmasp. Markuse p. E k.0,21
Tersip.
söösel.
Kolmap.
Neliav.
Reede
Laup.
! Tuule risüpäeM.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Päike tõuseb:
Läbeb looja:
1 aprillil kell 5,44 m.
11.
„ 5, 15 „
21.
,
„ 4,48 „
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu. — Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul põöripäewal puhub, säält poolt
puhub ta cnamiste 3 kuud. — On hommikul paks
külm kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. -- Seisab udu metsa
lahva de peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Heirra-kurr.
Uus kalender
19
20
21
22
23
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip
31 p.
wmalest.-ja tähtpäeroad kai.
6
Elia p.
C
7
8
k. 4,43 p.!.
Madli p.
9
10
28 Neljap.
29 Reede
30 Laup.
11
12
13
14
Ok. 7,36 õhtul. 15
DIerot p.
16
17
31 Pühap.
18
27 ilolmap.
Jakobi p.
Päike tõuseb:
fäheb looja:
1. juulil kell 3,10 m.
11.
„
„ 3,21
21. „
„ 3,39 „
kell 9. 23 m.
» 9, 14 ..
n 8, 58 »
Märkused:
VIII. August
Uus kalender
w.
Malest.-ja tdhtpöemad kai.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
3 f. 8,05 õht. 23
Kristuse selet. p.
24
Wanadsõnad ilmadest.
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
Mihktt-krm
Uus kalender
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
5toImap.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolntap.
Neljap.
Reede
30 p.
w.
mälest-ja tähtpäemad Kai.
........................ ~..^...~..
Madise p.
Sügise algus k. 3 h.
6
7
8
9
10
11
12
G f. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
17
päike tõuseb:
Läbeb looja:
1. septembri! kell 5,09 m.
11.
»
» 5,31 „
21,
„
„ 5, 53 „
26
Gk. 11,15 öösel. 27
28
29
30
Kolistamise p.
1
2
£ k. 4,32 p.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja weebruari. — Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
G !. 6,13 hom. 11
1. Zõulu p.
2. Zõulu P.
3. Zõulu p.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuleb:
£äheb looja:
kell 8,34 m.
„ 8, 50 „
9,01 „
kell 3,29 m.
„ 3,21 „
„ 3,21 „
Suures walikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet.
Watti.
Kõiksugu pudukaupa:
Kamme, nööpe,
sokke, sukke,
kraesid, mansette,
kindaid, lipse,
meeste, laste ja naiste sukatrakse,
kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini,
lõhnaseepi,
taskulampe,
batareid ja pirne,
habsmenuge,
juukselõikamise masinaid
jne. jne.
soowitab
kauplus Misso seltsimajas,
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
wallamaja juures.
Lauras. 12. Weinjärwe wallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere m. 20. Misso wallam.
j.; Irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Waigas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides ;
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j,; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3._Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.," Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.," Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j.;
Misso wallam. j. 21. Waigas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
Märts. 1. Jõgewa ai., raudteej. j.; Kolowere-Risti
1.; Kärdla ai. 3. Jõhwi ai. 4. Kiwiloos; Wõhma ai.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j,; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil“; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ai.; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjani.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ai.; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-Ulila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k,; Leisi ai.; Walg
järwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ai.; wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli rn. 28. Paides, Kasepere p.
j.; Walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku rn.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m.; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kih.; Kuresaares; Misso wallam j.; irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudtee;.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.;
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j.; Alamustil; Tõrwaal.;
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
,,Jüri laat". 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. 9.
HääSemeestel; Uue-Äntsia wallam. j. 10. Kuiwajõel;
tJduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Rataste k, j.; Oisu jaama j. 14. Hoistre wallam. j.;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 46. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-lrboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärsama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14. Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25. Lauras, ,26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; Wiljandis; Wihulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesk näd. ja neljap. .Jaani laat". 3. Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas; Lauras.
12, Mõisakülas. 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15.
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas. 20. Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irboskas. 23.—5. aug,
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10, Kuresaares; Lauras; Warskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j.
15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. j. 18. Loodi wal.
20, Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõe
suus,' Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Hääde
meeste!.
September. 2. Suure-jaani ai. 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; Wiljandis; Rootowo wallam. j.
6. Wastsemõisa k. j. 7. Wana-Kariste wallamaja j.;
Hummuli „Soe“ k. j. 8. Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Warskas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Koiga-Jaani k. j. Iisaku m. 14,
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitina wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih,, Saulepi w;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17, Uduweresf Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärv/es; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j.; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.; Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22. Kastnas; 23, Holdre m.; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus. 24. Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres, 27. Põlwas.
28. Tori ai,; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3. Kawastu w.; Laanemetsa „Suure"
k. j.," Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j.; Sannas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas; Narwas; Rootowa wallam. j. 6. Kudina w., Patastek. j.;
Tapal; jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7, Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras," Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaja wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas;
Tartus; Illukal. 13. WÕrus; end. Aedu k, j. 14. Albu
wallam. j.; Kanepis. 15. Kulli karjam, j.; Säru wal.
j,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 17.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. Suurejaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus," Emmastes;
Wäike-Maarjas; Antslas. 19, Mustla ai.; Jõelehtmes;
Puskarul; Rogosi wallam. j. 20. Wana-Roosas; UueAntslas; Tille k. j.; Missos; Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus; Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22. Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m ; Kasepere k. j. 24. Laatres. 25.
Ellamaa k. j.i Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 27.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres, 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Waua-Laitsna wallam.
Nowemher. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suurej5el;Paides; Palal; Mõra m. 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljandis; Lau
ras, 12. Triigi w.; Kaviiatsis; Kuresaares. 14. Lauri
jm. j,; Tartus. 15, Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt- j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; Türil. 26. Walgjärwes; Wõõpsus. 28. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember. 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esnxaspäewal pärast 2, Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Jõgewas; Alajõel; Walgas. 5, Rakweres; Amblas;
Rootowa wallam, j. 6. Wihulas. 7. Kallastes. 8.
Wiljandis. 10. Jüri kir. j ; Mõisakülas; Narwas; Wärskas; Lauras. 12. Martna kir. j.; Järwa-Jaanis; Wändras, 14. Nina k.; Antslas. Reedel enne 15. Põltsa
maal. 15. Wõrus; Kohiias;Jõgewal; Pärnus. 17. Moisekatsis. 18. Paides; Pööraweres, 19. Jõhwis. 20.
Wõõpsus; Märjamaal; Missos; Irboska rdt.; Haapsa
lus; Wasknarwas. 21. Wana-Irboskas. 22. Mustwees.
23. Krüüdneri w, 25. Lauras. 28. Kawastus, Warnja
k.; Walgas.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 22. märtsil, 26. apr., 10. mail, 10, juu
nil, 7. juulil, 28 aug., 14. oktoobril.
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu-
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„Teisipäewal tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäew. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„5äh sulle? Uks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. . ."
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamedi seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hallo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!“
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees ?"
„01in lahtises põlwes, sest et ma —1"
„Kasi põrgusse!“ katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!“
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud.
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„Hallo! Kes on?"
„01en usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
Alati mõõduka hinnaga:
Suhkrut,
riisi, mannat,
makarone,
saia- ja leiwajahu,
soola, heeringaid,
petrooleumi, bensiini,
wankri määret,
seebikiwi ja
sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi
naelu.
Pesu sine,
seepi, soodat,
kartulitärklist,
riidewärwe,
niiti, küünlaid ja
- saapamääret.
Tuletikka, paberossihülse,
maispaberit, tulekiwa,
tubakat ja paberosse
SOOWiTAB
NIKOLAI UIBO
Misso seltsimajas ja Misso asun
duses asuwatest kauplustest.
Maja-jaköögitarberiistu,
NAGU:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
rasvvamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
lillewaase,
tee-, õlle- ja wiinaklaase,
emaleeritud- ja kiwitaldreka,
emaleeritud kausse mitmes
suuruses jne. jne.
SOOWITAB
NIKOLAI UIBO
Missos, Misso seltsimajas.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipart, würtsi, loorberlehti,
kaneeli, kardamoni, waniljet,
schelantiini, safrani,
rosinaid, mandlid,
kompotti, tsitrone,
sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit,
äädikahapet pudelites ja lahtist,
teed, kakaod, kitu ja sprotte.
Oa- ja wiljakohwi
SOOWITAB
kauplus Misso seltsimajas.
Pea igapäew wärsket
saia ja paraskid.
Peale selle:
Shokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
präänikuid,
kunstmett ja
siirupit..
Taimewõid,
mis koorewÕiga ühel
astmel seisab ja tarwitamiseks palju
kasulikum on,
VaataUueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Lli...Uueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritõõstus Missos.
1928. kalender. Kolmas aastakäik.
kui ostate ainult
Nikolai Uibo kauplusest, kus hinnad alati mõõdukad ja õiglased.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritööstus Missos.
,
1928
kalender. Sel aastal on 366 päewa.
Kolmas aastakäik.
Trükitud 5. Songi trükikojas, Wõrus. 1927
Märkide ja lähenduste seletused. O — noorkuu. ® — täiskuu.
B — esimene weerand. C — rottmne weerand.
m. = minut; p. = püha, päero, pärast; e. l. = enne lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** — ametlikud pühad.
Aasta-ajad. Kewade algab 20. märtsil. Sumt algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril. Talw algab 22. detsembril.
Päikess- ja kuuwarjutused. 1928. a. on kolm päikese ja üks kuu warjutus. Täielik päi kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese war jutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 m. e. L, lõpp kell 2,03 p. !.; haripunkt kell 11,48 m. e. I. On Eestis näha. Täielik kuu warjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha.
Pühad ja puhLepäewad. 1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6 jaa nuaril), 3) Jseseiswuss püha (24. weebruaril), 4) ,.Palwepäew (29. weebruaril), 5) Suur, Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad (8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril). Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7. apr.), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
' ioS ' 53 o
Lugupeetud kaubatarwitajad! Minu äri edu ja kasivam poolehoid wiimasel ajal on minu wastased naabrid kaupmehed tõsiselt ärewile ajanud. Minule soowitakse kadu, minu wastu wõideldakse mitmesuguste abinõudega. Nende ärerous läheb mahest niisuureks, et unustawad kaupade sisseostu hinnad ja müüwad ostja poolt pakutud hinna eest kui ostja aga juure lisab, et „Uibo ju müüb nii", siis et hoolita enam midagi. Peab müüma, et kaupa läheks, saagu mõi kahju. Kõik see mind et kohuta. Mul on teadmine, et mina õigla selt ja ostjale kasulikult kaupa müün. Mul on sõpru rohkem kui wastaseid. Minu sõbrad on kõik tõsised tarwitajad. Põllumehed ja mittepõllumehed, mingisuguseid hinna wahesid ühele ega teisele ei ole. Jätan kõik urgitsemised ja kahtlase wäartusega wõistlusabinõud oma wastastele. Minu juhtmõtteks on õiglus. Õiglusega surun oma wastased alla, õiglus wiib wõidule. Sõbrad, toetage oma ostudega ainult õiglast äri. Häad uut aastat ja paremaid terwitufi lugupeetud kaubatarwitajatele
1. Zõulu p. 2. Zõulu p. G k. 3. Zõulu p. [9,55 õ. Süüta laste p.
8
9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mana aasta.
18
Päike tõuseb:
Läheb looj a:
1. detsembril kell 8,34 m. 8,50 „ 11. « 9,01 „ 21.
kell 3,29 m. „ 3,21 „ .. 3,21 „
Märkused
31 p.
Laadad*). Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jetsmuar. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras. — 12. Weinjärwe w., Wahu külas. — 15. ja 16. Laekwcres. — 17. Kolöwere m. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-lrboska ai. — 22. Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alcwis. — 23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides, jõelehtmes. — 25. Laura ai. We&bvnea?. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — 3. Keblastes, jõgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Õisus, Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa wallam. j., Narwas, Pärnus, Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla ai., Räpinas, Laura ai., Rakweres 2 p., K sinas, Raasikul. — 11. Põltsamaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. — 15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus. — 19. Paides. — 29. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wallam. j. — 21. Walgas, Muhu-Suure wallam. j., Wana-lrboska ai. — 22. Mustwee ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26. Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis. Mfifls. 1. jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla ai. — 3. JÕhwi ai. 4. Kiwiloos, Wöhma ai. — 5. Rootowa wallam. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. — 9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus, Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k., Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere„ Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Imawere w., Mõisaküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala wallam. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Rannakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai., Leewil, Misso wallam. j., Irboska jaama j., Kuresaares, Türi ai. — 21. Wäike-Ulila m., Wanalrboska ai. — 22. Albu wallam. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai., Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres. — 25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai., Wahastus, Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28, Paides, Kasepere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai. Sijpvill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Alajõel, Wirum. — 5. Rootowa wallam. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas. — 10. Ellamaa k. j., Loona wallam. j., Laura ai. — 12. Wõrus. — 14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai. — 16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wallam. j. — 18. Wigala k. j., Kogula wallas, Liiwa poe j., Koeru ai. — 19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20. Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaares, Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-lrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis, Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wallam. j. — 25. Partsis, Peri w., Lauras, :) Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.
Märjamaa ai., Koonga wallam. j., Kabala wallam. j., Warblas, Kanepi ai. — 26. Jõgewa ai. ja raudteej., Tsirgulinna ai., Sangaste raudteej., Kohilas, Moisekatsi wallam j. — 27. Saare kõrtsi j., Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt., Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. — 30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w. 5Mtti. 2. Räpina wallam. j., Alamustil, Tõrwa ai., Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wallam. j. — 3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwel, Kaareperes, Lelle-Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w., Otepää ai. — 4. Mõisakülas. — 5. Haapsalus, Kodaweres, Saaluse wallam. j., Rootowa wallam. j., Pärnus. — 6. Järwekandis. — 7. Mõisa külas, Põlwa k. j. — 8. Tahkurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel, Uue-Anlsla wallam. j. — 10. Kuiwajõel, Udtiweres, Rõngu a., Wana-Roosas, Lauras. — 1_1. Reola m., Misso wallam. j. — 12. Wõrus, Antsla ai., Pataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Holstre wallam. j., endise Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste k. jj. — 19. Mehikoormas. — 20. Misso wallam. j., Irboska jaama j, — 21. WanaIrboska ai. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. — 25. Lauras. Juuni. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. —5. Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas. — 12. Paides. — 13. WoltwetiKeremal. — 14. Lootwina m. — 15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. KilingiNõmmel. — 20. Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põltsamaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska ai. — 25. Lauras. — 26. KolowereRistil, Laiksaare-Urisaares, Wiljandis, Wihulas, Rakweres 2 p. Juuli. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esiin. kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Tartus. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras. — 12. Mõisa külas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15. Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas.— 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug. Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras. Huf/usf. 1. Paides. — 2.—22. Pärnus. — 3. Elwas. — 5. Rootowa wallamaja j. — 10. Kuresaares, Lauras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wallam. j. — 15. Tuhalaane wallam. j. — 16. Martna k. j. — 18. Loodi wallamaja j. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Laiksaare-Uri saares. — 23. Walgas. — 25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras. — 26. Mõi sakülas, Paides. — 28. Rakweres 2 p. — 30. Antslas. — 31. Suurejõel, UueWändras, Häädemeestel. Sepiem&er. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis, Tõstamaa k. — 5. Wõõpsus/' Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 6. Wastsemõisa k. j. — 7. Wana-Kariste wallam. j., Hummuli „Soe“ k. j. — Peningi wallam. j., Hallistes, Pornuse-Lenhofil. — 9. Puiatu m. — 10. Puhjas, Kilingi-Nõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas. — 11. Lelle-Hiiekõnnus. — 12. Mehi koormas, Türil, Wiitnal, Kadrina k. —- 13. Walgas, Kolga-Jaani k. j., Iisaku m. — 14. Nina k., Peipsiäärne w., Wiitina wallam. j., Kuresaares, Alliku w., Oisus. — 15. Warbla kih., Saulepi w., Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal, Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m., Räpina wallam. j. — 18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai., Kogula w., Mustwee ai. — 20. Sulbis, Misso wallam. j., Irboska jaama j. — 21. Wahastus, Tahewa wallam. j., Rõuges, Orajõe-Kablil, Pärsamaa w., Wõlupi k. j., Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m., Järwakandis, Süreawere m., Paides, Tartus. — 24. Wõrus, Kirbla w. — 25. Antslas, Wolla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi wallam. j., Loona wallam. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Põltsamaal, Kuresaares. — 29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. — 30. Haanjas.
12, jaanuaril Antsla ai. — 25. jaanuaril Wõõpsu ai. — 27. apr. Leebikul. — 4. mail Tahewal. — 10. mail Priipalu ai. — 14. mail Puka ai. — 20. juunil Pikasillal. —3l. aug. Helme m. — 20. sept. Jõgeweste wallam. j. — 24. sept. Priipalu ai, — 16. okt. Leebiku wallamaja j. — 17. dets. Stolbowos.
Eijää hätta. „Aga kui wanapreili meie majja sissemurdmisel äkki ärkab, mis siis?" „Noh, siis ütleme, et tulime talle kosja; wõta igaks juhtumi seks lillekimp kaasa, Edi!"
Hoogu sattudes. Sõdur (lahingust jutustades): ,,. . . ja kogu aeg ainult laa disime ning lasksime, laadisime ning lasksime ja lõpuks läks lahing nii ägedaks, et ainult lasksime."
Eksiarwamiue. Lõuna wõõras: „Ober, miks taldriku äär nii must on?" Ober: „Lubage, härra, see pole must, seal on ainult jäljed, kust ma taldrikut sõrmedega kinni hoidsin."
Wana aasta õhtune katvaisus. Kaks sõpra saamad wana aasta õhtul kokku. „Mida sa täna õhtul siis ka peale hakata kawatsed?" „Uut aastat."
nüüd pükstest!" Metsoja perenaine sõidab tänawraudteel, kaasas noor pärija, kellele ta lapsepiletit tahab wõtta. „Ei," ütleb piletimüüja, sellele poisile tuleb juba täispilet wõtta, tema on üle kuus aasta wana, näe, tal ju pikad püksid jalas." „Mis nüüd pükstest!" ütleb ema. „Kui pükste järele waadata, siis ei tuleks mul midagi maksta."
Sisse kukkunud. „Mis? Tollele inimesele olete oma tütre naiseks lubanud? Kas teie ei tea, et ta neli aastat on mängis istunud?" „ Kuidas? Neli aastat? Milline häbemata petis! Ja mulle ütles ta: kaks aastat."
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo kauplusest, sest et temal kauba puudust millaski ei ole ja hinnad alati õiglased.
Kuldsõrmused, kellad, prillid, gramofonid, plated, õmblusmasinad, jalgrattad ning jalgratta osad kõige odawamate hindadega müüb Wõrus
AUG. TAAL Tartu tän. nr. 19.
Telefon 172.
Soowijatele järelmaks. Parem kellade paranduskoht Wõrus. P. S. Tarwilikumad jalgratta osad saadawal alati
Alati mõõduka hinnaga: Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi, bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu, pesusine, seepi, soo dat, kartulitärklist, riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret, tuletikka, paberossihülse, maispaberit, tulekiwa, tubakat ja paberosse
soowitab
fflikdmi
HzSe
Mzsses. Vv-------
0J—
SazMices
wcdtihus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, watti. Kõik sugu pudukaupa: Kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid lipse, meeste, laste ja naiste sukatrakse, kummi- ja siidipaela, juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulampe, batareid ja pirne, habemenuge, juukselõikamise masinaid jne. jne. Seewzfzzfe
Wkolai Llibo kauplus Mzsses. -F
NAGU: Emaleeritud ja aluminium katlaid, kastrule, kruuse, kulpe, raswamasinaid, triikraudu, panne ja praewaagnaid, nuge, kahwlid, tee- ja supilusikaid, suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose, klaaspurke, tee-, kohwi- ja piimakanne, mitmesuguseid lampe, lambiklaase ja tahte, küünlajalgu, lillewaase, tee-, õlle- ja wiinaklaase, emaleeritud- ja kiwitaldreka, emaleeritud kausse mitmes suuruses jne. jne.
soowitab
ftfikclm Uiho Misso®.
Pärnu Llnatööstus A.-S. Wabriku esitaja:
Missos, Nikolai Uibo. Suurem ja täielikum llnatööstus, riiberoärmtmtfe, willakraasimise ja ketramise wabrik.
Lugupeetud töötarwitaja! ^ Mitte Vabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad luba mised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie, kui tõötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu Vabrikusse Teie omab linad ja Villad ümbertöötamiseks ja kangad wärwimiseks saadate. &õif tarwitajad on ühemeelselt tõen danud, et meie Vabrikute töö hea on, mille tõttu meie poolehoidjate arm alaliselt kaswab.
Sellepärast, perenaine, olge mureta ja andke oma töö Pärnu Linatöõstuse A.-S. wabrikutele, sealt saate hea tõõ. Soowrjatele wahetame linade ja takkude wastu kohe walmrsriiet ja lõngu.
Wärwiwise- ja WMawabrik asub Wana-Päruus (Siimo silla juures). Linawabrik — Rääma Lau. 38. h,
j
| Isegi Wõrus ei pruugi tarwilajal palju | | kahelda, et kust maitsewat saia saada, j | Wõrusool, |
| Aug. Sikk'a koloniaalkaupluses | ja Mõrus, 3üti tän. 13, wastrr „PSllumeest"
| N. Eriku koloniaal ja talurahwa | | kauplusest müüakse ja on alati saavamal |
| |
Nikolai Aibo tööstuses walmistatuid paraskid.
worstitööstus — Lauras Wärsket ja maitsewat worsti on alati saadawal Missos,
| I
F Wärske pärm ja humalad alati saetdawnl. Pipart, würtsi, loorberlehti, kaneeli, kardamoni, waniljet, schelantiini, safrani, rosinaid, mandlid, kompotti, tsitrone, sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit, äädikahapet pudelites ja lahtist, teed, kakaod, kilu ja sprotte, oa- ja wiljakohwi scowiicift
4 e o 5*3 su Päikese- ja kuuwarjutused:
KuumarjutuH tel aastal ei ole. Päikeferoarjuf uli
on kaks, kuid meil pole nähtamad. Täieline päikefemarjutus on 9 mail, on nähtaro Cõuna-Aafrikas, In
dia ookeanis, Sunda kaartel ja Põhja-flustraalias
Ringkujuline päikeferoarjutus on 1. nomembril, on
nähtaro Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kelk-Curoopas,
flfrikas, Waike-AaHas ja India ookeani läänep. otas.
Pühad ja puhkepäewad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolme
kuninga päew (6 jaanuaril),
3) Iseseiswuse
püha (24. weebruaril), 4) Palwepäw (20. Veeb
ruaril), 5) Suur Reede (29. märtsil), 6) Üles
tõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. apr.), 7) 1.
maipüha, 8) Taewaminemise püha (9. mail),
9) Nelipühad (19, 20. ja 21. mail), 10) Jaani
päevi (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26.
ja 27. detsembril).
Austust wääriwad
ärisõbrad!
Aastaid kestwal tõotamisel ja rahwaga
läbikäimises on minu ärisõprade arm jär
jekindlalt kaswanud.
Igal ajal olen mina püüdnud teha
kõik, mis minu wõimuses. Ka on olnud
juhuseid, et mõne kaubatarwitaja soowi
täitmine mulle on sünnitanud raskusi.
Puuduste peale waatamata ei ole rahwa
poolehoid minu taastu roähenenud, maid
alatasa kaswanud.
Mul on hää meel, et olen niigipalju
suutnud täita kaubatarwitajate joome ja
nende suure poolehoiu wõitnud.
Püüan edaspidi meelgi enam tulla
wastu oma kaubatarwitajate joomele.
Pühap. 4. Kr. t. p. Taime alg.
Esmasp.
Sl. 4 homm.
Teisip.
ftolmap. 1. Zõulu P.
2.
rr
rr
Neljap.
Reede
3.
TT
TT
Laup.
Süüta laste p.
9
10
11
12
13
14
15
16
29 Pühap.
17
30 (Esmasp.
31 Teisip.
Wana aasta. #k.2h. 18
Päike täuleb:
1. detfembril kell 8.35 m.
8.51 ,
II.
9,01 „
21.
9,03 ,
31.
Märkused:
Cäheb looja:
kell 15,28 m.
„ 15,21 „
„ 15,21 „
„ 15,30 "
HaadadL
(Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal.
* Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
cjäxczzasžeop. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootovva w. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras.
— 12. Antsla a., Weinjärwe w., Wahu külas — 15. ja
16. Laekweres. — 17. Kolowere m. — 20. Misso w. j.,
Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-Irboska
alew. — 22 Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alewis. —
23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides,
Jõelehtmes. — 25. Laura ai., Wõõpsus. 14. Põltsamaal.
Wee&rzMZX’. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.
— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — S.JCeblastes, JÕgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Oisus,
Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa w. j., Narwas, Pärnus,
Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla alew, Räpinas,
Laura ai., Rakweres 2 p., Keinas, Raasikul. — 11. Põlt
samaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. —
15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tar
tus. — 19. Paides. — 20. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wall. j. — 21. Walgas,
Muhu-Suure wall. j. Wana-Irboska ai. — 22. Mustwee
ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26.
Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis.
Oliivis. 1. Jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla
ai. — 3. Jõhwi ai. — 4. Kiwiloos, Wõhma ai. —
5. Rootowa wall. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. —9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi
k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus,
Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k.,
Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere
„Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Irriawere w., Mõi
saküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala
wall. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Ran
nakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal
laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai.,
Leewil, Misso wall. j., Irboska j. j , Kuresaares, Türi ai.
21. Wäike-Uliia m, Wana-Irboska ai. — 22. Albu
wall. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai.,
Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres.
25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai , Wahastus,
Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28. Paides, Kase
pere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai.
žipMZZ. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Ala
jõel, Wirum. — 5. Rootowa wall. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas.
10. Põltsamaa 1,
Ellamaa k. j., Loona wall. j., Laura ai. — 12. Wõrus.
14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli
Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai.
16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wall. j. — 18. Wigala
k. j., Kogula wallas, Liivva poe j., Koeru ai.
19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20.
Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaa
res, Misso wall. j., Irboska waksali j. — 21. WanaIrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis,
Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wall. j. — 25.
Partsis, Peri w., Lauras, Märjamaa ai., Koonga wall. j ,
Kabala wall. j , Warblas, Kanepi ai. — 26. jõgewa ai.
jaraudteej., Tsirgulinna ai, Sangaste raudteej., Kohilas,
Moisekatsi wall. j. — 27. Leebikul, Saare kõrtsi j,,
Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt.,
Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. —
30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w.
5Mai. 2. Räpina wall. j., Alamustil, Tõrwa ai,,
Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wall. j.
3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwei, Kaareperes, Lelle-
Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w.,
Otepää ai. — 4. Mõisakülas, Tahewal. — 5. Haapsalus,
Kodaweres, Saaluse wall. j. Rootowa wall. j., Pärnus.
6. Järwekandis. — 7. Mõisakülas, Põlwa k. j. — 8. Tah
kurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel,
Uue-Antsla wall. j. — 10. Priipalu a., Kuiwajõel, Uduweres, Rõngu ai., Wana-Roosas, Lauras, Põltsamaa 1.
11. Reola m., Misso wall. j. — 12. Wõrus, Antsla al„
Rataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Puka ai., Holstre
wall. j., end. Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16.
Paides. —- 18. Sangaste k. j. — 19. Mehikoormas. —
20. Misso wall. j., Irboska jaama j. — 22. Wana-Irboska
ai. — 21. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. —
25. Lauras.
cJmkim. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. — 5. Wiijandis,
Rootowa wall. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas.
12. Paides. — 13. Woltweti-Keremal. — 14. Lootwina m.
15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. Kilingi-Nõmmel.
20. Pikasillal, Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põlt
samaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska
ai. — 25. Lauras. — 26. Kolowere-Ristil, LaiksaareUrisaares, Wiijandis, Wihulas, Rakweres 2 p.
JTbziiii. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esim.
kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Antsla
ai., Tartus. — 5. Rootowa wall. j. — 7. Petseris. —
8. Taagepera wall. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras.
11. Mõisakülas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas. — 20. Misso wall. j.,
Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug.
Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras.
%kugust. 1. Paides. — 2.-22. Pärnus. — 3.
Elwas. — 5. Rootowa wall. j. — 10. Kuresaares, Lau
ras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wall. j.— 15. Tuha
laane wall. j. — 16. Martna k. j. — 17. Põltsamaa 1.
18. Loodi wall. j. — 10. Misso wall. j., Irboska wak
sali j. — 21. Laiksaare-Urisaares, — 23. Walgas.
25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras — 26, Mõisakülas,
Paides. — 28, Rakweres 2 p. — 30, Antslas. — 31.
Suurejõel, Uue-Wändras, Häädemeestel, Helme m.
Sepi@m&ez?. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis,
Tõstamaa k. — 5. Wiljandis, Rootowa wall. j. — 6.
Wastsemõisa k. j, —_ 7. Wana-Kariste wall. j , Hum
muli „Soe“ k. j — 8. Peningi wall. j , Hallistes, Pornuse-Lenhofil — 9. Puiatu m. — 10 Puhjas, KilingiNõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas — 11. LelleHiiekõnnus.
12. Mehikoormas, Türil, Wiitnal, Kad
rina k. — 13. Walgas, Koiga-jaani k. j , Iisaku m.
14, Nina k., Peipsiäärne w , Wiitina wall. j-, Kuresaares, Alliku w., Oisus —15. Warbla kih., Saulepi w ,
Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal,
Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m , Räpinas 2 p.
18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai.,
Kogula w., Mustwee ai. — 20. Põltsamaa 1., Jõgeweste
wall. j., Sulbis, Misso wall. j., Irboska jaama j. — 21.
Wahastus, Tahewa wallam. j , Rõuges, Orajõe-Kabiil,
Pärsamaa w-, Wõlupi k. j„ Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m„ Järwakandis, Sürgawere m.,
Paides, Tartus, — 24. Priipalu a., Wõrus, Kirbla w.
25. Antslas, Wõlla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi
wall. j., Loona wall. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Kuresaares.
29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. —
30. Haanjas.
CfefocZsei?. 1. Audrus, Koiga w., Waikna w.,
Rasina k. j., Uuemõisa w. — 2. Roelas, Tõrwas, Mär
jamaal, Mõisakülas. — 3. Kawastu w., Laanemetsa
„Suure" k. j., Wändras, Lindoras. — 4. Reola Walge
k. j., Sännas, Kuiwajõel, Palmses, Baltiskis. — 5. Li
hulas, Narwas, Rootowa wallam. j. — 6. Wana-Laitsna
wall. j., Kudina w., Pataste k. j., Tapal, Jõhwis, Pärnus.
7. Awinurme wall. j., Wiljandis, Kohila w. — 8. Puka!,
Mustjala m., Waimastwere wall. j. — 10. Hiiumaal,
end. Heltermaa k. j., Walgas, Imawere w., Lauras,
gewal, Pärnus. — 17. Moisekatsis. — 18. Paides, Pööraweres. — 19. Jõhwis. — 20. Wõõpsus, Märjamaal,
Missos, Irboska rdt, j., Haapsalus, Wasknarwas. — 21.
Wana-Irboskas. — 22. Mustwees. — 23, Krüüdneri w.
25. Lauras. — 28. Kawastus, Warnja k., Walgas.
Peiseri linnas saawad laadad järgmiselt ära
peetud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 25. märtsil Pooma laat, 29, apr. Urbel.,
13. mail Tooma I., 13. juunil Ristipäewa 1 , 7. juulil
Jaani
28. aug. Maarja 1-, 14. oktoobril Mihkli 1.
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska
jaama juures iga kuu 20. päewaL Stolbowo talus
(Laura w.) 29. aprillil ja 29. okt. Rootowo wallam.
juures iga kuu 5 kuupäewal ja 29. now. Wana Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8 päewal. Wõõpsus iga kuu
5. ja 20. on kuulaadad. Wärskas, Järwesuu w. iga
10. kuupäewal.
Arthur Teder!
worstitööstus - Lauras.
Wärsket ja maitsewat
worsti
on alati saadawal MISSOS
Nikolai Uibo kaupl.
Muretult ja rõõmsalt elab
ainult see, kelle raha on
hoiul ühispangas.
Sellepärast wiige oma raha
hoiule
- Misso ühispanka.
Pank wõtab hoiusumme wastu
igal ajal makstes kõige kõrgemat
protsenti Wörumaal asuwaist
pankadest.
Pank annab laenusid soodsail
tingimusil.
Pank asub Misso wallamajas
ja on esiotsa awatnd ainult igal
reedel.
Misso Ühispank.
maksab 2,44 wõrra rohkem kui 1 nael.
„
1,41 „
„
„ 1 arsin
„
0,78 H
wähem „ 1 toop.
wähem
Kõike koolis tarwisminewat
materjali:
Kooliraamatuid,
wihke,
kladesid,
pliiatsid,
sulgi, sulepäid,
pappi ja paberit,
tinti,
wärwi ja liimi
müüb
Nikolai Uibo
MISSOS.
Õudne lugu, millist lugedes närwihaigeks wõib jääda.
Keegi mees tahtis enesetapmise mõttes sillalt
jõkke hüpata, aga üks ligidal olem isik sai tal
meel turjast kinni haarata ja takistas teda.
„ Mispärast tahate teie endalt elu wõtta?"
„AH Jumal — õnnetu — abielu" —
„Hm — ma mõistan — ta murdis truu
duse?"
„Ah ei! Hoopis selle wastand! Ta oli
mulle liig truu. Mul on selleks teine põhjus
ja kui ma teile seda jutustan, siis et keela teie
mind enam jõkke hüppamast. Wõimalik, et ka
teie mulle järele hüppate. Nii siis kuulge: Minu
naine oli lesk ja tõi mulle 18-aastase tütre abi
ellu kaasa. Minu isa, kes ka lesk oli, armus
sellesse tüdrukusse ja abiellus temaga. Nõnda
sai minu isa minu Väimeheks ja minu wõõrastütar ja minu minija sai mulle emaks. Kui
minu naine mulle poja kinkis, siis oli minu
poeg minu isa wäi ja ühtlasi ka minu Võõra
ema wend ja minu oma onu. Too Võõras
ema, kes ühtlasi minu onu õde oli, kinkis oma
ntehele poja, kes nüüd mulle mitte ainult wend
.ei olnud, waid ka minu lapselaps. Minu naine
sai mulle ämmaks, sest minu isa naine oli tema
tütar, mina olin oma naise mees ja tema lapselapsepoeg, nõnda ka oma lapse lapselaps, ja et
minu ämma mees ühes isikus ka selle isiku äi
on, siis olen sunnitud enesele ise äi olema. Ja siis..."
„Waikige! Waikige!" hüüdis mees, kes
teda enesetapmisest tagasi oli hoidnud, „ehk ma
hüppan wette!"
„No, kas nüüd pooldate, et mul küllalt
põhjust on enesetapmiseks" ütles elusttüdinenu,
hüppas sillalt jõkke ja uppus.
Kunstlik noorendamine ä la Steinach.
Täiskiilutud trammiwagunisse astub keegi
noor ilus daam. Ühtki istekohta ei ole enam
waba, aga keegi wana kulupea rauk lausub:
„Aulik preili, kui soowite istuda, siis istuge ra
hulikult mulle sülle, sest arwestades minu Vana
dusega, ei pane seda keegi teile halwaks."
Noor naljatujuline daam wõtab pakkumise
tänades wastu ja istub weetlewa naeratusega
rauga sülle.
Aga waewalt möödub minut ja juba hä
daldab rauk: „ Kallis preili, palun teid taewa
nimel, tõuske jälle üles; tunnen, ma ei ole siiski
nii wana, nagu Varemalt uskusin." —
Waene Ewa!
Juku loeb piiblilugude raamatust: „ Aadam
ja Ewa olid paradiisis, Aadam armastas Ewat—
Nüüd pidi Juku lehte pöörama, haaras'
aga kogemata kaks lehte ja luges Noa laewaehitusest edasi: „ja ta toppis teda takkudega ja
tõrwas teda seest- ja wäljaspidi pigiga."
Maja- ja
köögitarberiistu,
nagu:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
raswamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
liliewaase,
tee-, õlle, ja wiinaklaase,
emaileeritud- ja kiwitaldreka,
emaileeritud kausse mitmes suuruses jne,
soowitab
Nikolai
Uibo
fltisscs.
Ants ja Liisi.
Läbi metsa Ants ja Liisi
kodukülla minemas,
ühel käel on Antsul Liisi,
teisel lehmamullikas.
Hämarik ju waldab metsa,
päike Varsti loojeneb,
hirmu tunneb wäike Liisi,
särasilmil häälitseb:
„ Armas Ants, ah mets on pime,
kardan, et mind hirmutad!"
Aga Ants on külm ja wastab:
Asjata end ärritad!"
Pimedamaks muutub loodus,
Liisi hirmul Väriseb,
hakkab ikka rohkem kartma,
süda armu igatseb. —
Peakese ta hirmu tundel
surub Antsu rinnale,
Ants kuid sammub rahulikult,
nutma hakkab Liisike:
„Ants, ah Ants, ma kardan tõesti,
halb wõib olla tagajärg!"
Ants kuid muigab: „Ära karda,
rohi selleks liiga märg." —
Nõnda öö ju kätte jõuab,
Liisi hirmust uimane,
karjub: „Ants, nüüd teed sa pattu!
Kuhu pääsen waeseke!?"
Aga Ants saab nüüd ka kurjaks,
hüüb: „Mis sa tüütad mind!
Midagi ei saaks sul teha,
kuigi igatseksin sind.
Kui sind tahaks kallistada,
lehm käest pääseks pagema."
„Aga lehma" — wastab Liisi,
„wõid puu külge siduda..."
Sitemani Miralda.
Saladusline lugu.
Tema (jalutuskäigult tagasitulles): Tead,
Helmi, minuga, kes kunagi hüpnotismi, somnambulismi, spiritismi ja weel teisi... ismisi ei us
kunud, minuga juhtus täna saladusline lugu.
Mind magnediseeriti . — ühest naisest! Ta
waatas mulle niisuguse mõjuma pilguga silma,
et-------Temakene: Niisugune häbematu!
Tema: Et enda äkki halwatud tundsin
olewat — mis ma ütlen, halwatud — külgetõmmatud tema silme maagilisest jõust! Ta sundis
mind wastu minu tahtmist — see on hirmus!
— talle järgima--------—
Temakene: Jaa? —
Tema: Ja ma järgisin talle muidugi —
tema elukorterisse. See on otse arusaamatu!
Seal proowis ta minu mõtteid lugeda ja ütles
mulle: „Ma olen hiromant Miralda! Kuulutan
ette planeetidest, käejoontest, kaartidest, otsustan
saatust näo, käejoonte ja kaartide järgi. Pääle
selle olen meel hüpnotiseerija, magnetopaat, homoöpaat ja selgeltnägija. Sa oled hea meedium,
meie roõttne kohe istungiga algada!" Ta laotas
käed laiali ja tegi liigutusi, nagu tahaks ta õhku
jagada —päris ujumise liigutust! Nende jõupin
gutuste puhul sattusid tema riided mähe korratusse
— ma sammusin, jälgides kõrgemale rnõimule,
tema poole — ta pomises arusaamatuid kabbalistilisi sõnu — siis lõpetas ta oma manamist
käsuga: „Ma tahan, et te mind sülelete!" Ma
sülelesin teda. — „Kandke mind sohrnale," so
sistas ta peaaegu kustuma häälega. — Ja ma
kandsin ta oma kätel sohrnale. — Aga see ci
ole meel kõik!
Temakene: Mis!? See ei ole meel kõik?
Tema: Ah, kahjuks — ei! Poollahtiste
silmadega sosistas ta edasi: „Ma olen hea sel
geltnägija. — Sinu paremas kuuetaskus on
rahatasku." — „Oige!" rnastasin ma üllatatult.
— „Ja selles on teatud summa raha?" — „Oige
ka!" — „No, kas näed — ja et seansi lõpetada,
tahan ma proornida, kas ma sind ka hüpnotifeerida room." Nüüd tahtis ta mu rahakoti tas
kust wälja tõmmata, aga et talle see haare minu
wastupanekul ei õnnestanud, rääkis ta jälle paar
maagilist sõna, ja äkki ilmus uus, samuti kum
maline isik silmapiirile.
Temakene: (airitatult): „Punases trikoos
— sarwedega — just nagu näitemängus „Punane weski"------------Tema: Ah ei — kulunud ülikonnas ja
shonimütsiga — käes------------Temakene: Kolmeharaline hark-------Tema: Ei ei — jäme kepp, millega ährvardades minu pea kohal wehkles —nüüd
olin ma täiesti hüpnotiseeritud--------nea tüh
jendasin oma rahatasku ja siis põgenesin —
wistist magneetilisest jõust taga aetud — uksest
wälja------------Temakene: Kuidas? Nad riisusid sinult
sinu raha? Niisugused rõõwlid! 6a jooksid
muidugi politseisse ja teatasid sellest kuriteost?
Tema: Aga — kuidas wõisin ma seda,
Helmikene?
Ma ei wõinud ometi politseile
ütelda, et mina — ah — et mina selle naise
maagilist jõudu uskusin------------Temakene (rvihaselt): No, siis lähen ma
ise tema juure------------Tema (rahutult): Ei, parem jäta seda —
ma ei tea — ma usun — minu kogemuste jä
rele mõjub selle naise magnetism ainult meeste
peale!
Wõrus, Tartu tän. nr. 15.
Kõnetraat 172.
! Suures walikus jalgrattaid, osad, ■
õmblusmasinad, grammofonid,
plated, raadioaparaadid, kellad,
kuld sõrmused, ketid, brelokid,
kõrwarõngad, prillid, fotoapa
raadid, juuksemasinad, habeme- I
noad, baromeetrid, kraadiklaa
sid, kompassid, suurendusklaa
sid, taskulambid, batareid jne.
ž*Isellas&pa töötuba.
Ostan kulda ja hõbedat.
jalgratta osad hooajal saadawal härra
Nikolai Uibo äris Missos.
I« a «■!!■■ ■aifErta mmi !««ta ■lina ■■irS»wlHEia« «alHe» ■ ai
Meie alalised ostjad teawad, et firma müüb neile kõige kasulikumalt
riide- ja pudukaupa.
Palume ka neid selles tõenduda, kes weel meilt
ostnud pole.
Talwcbücajabs leiate kõige uuemat ja mood
samat kodumaa, Inglise ja teiste paremate wäljamaa
wabrikute
meesterahwa palitu-, ülikonna-, püksiriiet.
Naisterahwastele moodsaid mantli- ja
kleidiriideid.
Karakul-, eht skunks-, krott-, kotik- ja
teisi moodsaid lEFfeeziCEZilm.
Suures walikus kõiksugu
pudu* FLL mžo&huupa:
naiste ja meeste willaseid kampse, willased ja siidi
shallid, willaseid-, siidi-, floor- ja puuwillaseid sukke
ja sokke, shlipsud, kraed jne.
Meeste ja naiste hul&s&id.
Kõik kaubad eimestest allikatest,
Hinnad wäga mõõdukad.
Rätseppadele ja pruutpaaridele kõige kasulikum ostu
koht, Kaupmeestele en-gros hinnad.
Suurem, täielikum ja maitserikkam
riide- ja pudukauba-ladu
<$. (Jurfezlezn
WÕRUS, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Muna
majas. Telef. 187.
Missolased
ostawad oma
tarbed alati
Äng. Tull
ärist
WÕRUS, Tartu 1.15, kõnetr. 172.
Hinnad õiglased.
Pikaaja järelmaks.
Põllumehe tuluallikas on kari. Kari
annab hääd tulu ainult siis, kui temast
saadud piim wiiakse ümbertöötamiseks
põllumehe enese piimatalitusse.
Missos on põllumeeste eneste poolt
ellu kutsutud piimatalitus —
sellepärast wiige oma piim ainult sinna,
kus on eeskujulik aurujõuline sissesääde.
Ka on kindlustatud teie kari külgehakkawate haiguste wastu, sest meie keedame
lahja piima ära ja seega on pisilaste lewinemine takistatud. Teised piimatalitused
lewitawad ainult haigusi.
Oleme maksnud ja maksame ka
edaspidi kõrgemat hinda piima eest.
Sellepärast, põllumees, too
oma piim ainult sinu enese poolt
ellukutsutud
Misso piimaühingule.
Pärnu
Linatööstus
A.-S.
Wabriku esitaja
Nikolai U1BO, Missos.
Suuieem. ja täielikum
linatööstus,
riidewärwimise, willakraasimise ja
ketramise wabrik.
== Lugupeetud töötarwitajad! =
Mitte wabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad
lubamised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie,
kui töötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu
wabrikusse Teie omad linad ja willad ümbertöötami
seks ja kangad wärwimiseks saadate. Kõik tarwitajad
on ühemeelselt tõendanud, et meie wabrikute töö hea
on, mille tõttu meie poolehoidjate arw alaliselt kaswab,
Selle-paxasl, pecesaine, olge mwefn
ja andlce oma loo
Pärnu Linatööstuse A.-S. wabrikutele,
sealt saate hea töö. Soowijatele wahetame linade
ja takkude wastu kohe walmisriiet ja lõngu.
Wärwimise- ja willawabrik asub
Wana-Pärnus (Siimo silla juures).
Linawabrik — Rääma tän. 38.
Perenaised!
Ikalduse aastal on toilt kallis.
Ärge laske „kaufi-setul" ennast
petta. Kalli wilja eest saate Teie
setult wiletsaid sawikause, tuna
Nikolai Llibo
kauplusest
wõite teie seda mõne sendi eest
saada.
Ärge laske endid ninapidi
wedada, waid ostke
sawikausid,
Nikolai
„
kruusid
„
potib
Uibo
ja
kauplusest
ja teie saate nägema, kuipalju see teie
majapidamisele kasulik ou.
žklaii mõõduka hinnaga:
Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja
leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi,
bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli,
lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu,
pesusine, seepi, soodat, kartulitärklist,
riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret,
tuletikka, paberossihülse, maispaberit,
tulekiwa, tubakat ja paberosse
pakub
NIKOLAI UIBO
MISSOS.
Suures waLikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, matti.
Kõiksugu pudukaupar
kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid, lipse, meeste, laste ja
naiste suka trakse, kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulambe, Patareid ja pirne, habemenuge,
juukselõikamise masinaid jne.
müüb
Nikolai Llibo, Missos.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipari,
wibelsi,
loopibeplebli,
kaneeli,
feavd.ta.mcni,
waniljel,
scfeelaliinx,
satvani,
vcsinaxd,
mandlid.,
fecmpallx,
Isilvcne, sinepil ja lauascola.
ES
Wiinaefesfrir&fc ja palsamit,
äädihaha-jp&l pudelites ja lahtist,
feed, huhuod., hiiu. ja
sprofie,
oa" ja wiljuhchwi
soo witab
Nikolai Uibo
Missos.
,
,,
,
,
..
,
5Pe« zgapäew wärs&ei
saia ja paraskid
Peale selle:
ShcTkolaadi,
jfeempwejfejfee,
Zsis&wziie,
präänihuid.,
kunstunelt ja
siirupit,
mis koorewõiga ühel astmel seisab
ja tarwitamiseks palju kasulikum on,
soo witab
VaataTRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Te...TRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Tere, siin ma olen!
ESIMENE EESTI CHROOMNAHA WABRIK
ECW
TALLINN FALKSPARGI TÄN 26
MAYERI WABRIKU KÕRVAL
Mayer’i wabriku juures olew
Esimene Eesti
chroomnaha
wabrik
Tallinnas, Falkspargi tän. nr. 26.
Kõnetraat 15-68.
I. auhind-kuldauraha Eesti Põl-
lumeeste Seltsi näitusel 1920 a
Pargib kõrges headuses wasika- ja lambanahku
üksikult ja hulga wiisi kroomiks.
Müüb tuntud wõistlem. headuses kroom-
nahku pakiwiisi wabriku hindadega.
Mujal ostmise puhul on tähele panna, et wab-
riku tempel ei puuduks.®
Ostab wasika ja lambanahku üksikult ja suuremal
arwul.
Wastuwõtmine ja wäljaandmine äripäewadel kell 9—3 p. 1.
Peale* wabriku on wastuwõtmise kohad :
Rakweres : J. Kohin’a kauplus, Pikk tän. nr. 16
Tapal s E. Pohlmann’i kaupluses
Türi-Halikul: Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Kilingi-Nõmmel: A. Oissar’i kaupluses
Elwas : J. Margus’e kaupluses
Pärnus: Raist ja Ko.
Walgas: P. Mäeritz’i „
Wõrus: Kolberg’i
„
Lallis: Lalli Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Wiljandis: A. Rikkart, Lossi tän. nr. 9, kaupluses
Tartus: Luhti kaupl. Raatuse plats
Haapsalus: E. Ewart, Karja ; än. 10.
Kaanepilt ett kirjastuse atnuesranduS ja seaduslikult kaitstud.
Trilljarwe
Noore Matsi
tähtraamat
1922
Sel aastal on 365 päerya
1 aa^taläif
Tallinnas, 1921 <$»
Noore Matsi Kirjastus.
A-S- .Ähiselü" trükk, Tallinnas
i.
Jaanuar
Uus kalender
1 Pühap.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4
5
6
7
8
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Pü^ap.
3i P.
1
Mäiestuspäewad
A
19 Ünš aasta
20
21
22
23
24 KoLurekuningap. J
25
4
Pühap.
5
Esmasp
Teisip.
1 6
Keskn.
7
Neljap
8 Tooma piim
Reede
9 Tolme algus
Laup.
10
Pühap.
11
Esmasp. 12 1. Jõuku Mha
Teisip.
13 2» Sõiüu püha
Keskn. . 14 3. Zõulu püha
15 Süüta laste p.
Neljap.
Reede
16
17
Laup.
Mha?. ' 18
€
e.
D
15
Postiseudused
bn meil muutlikud, kui aprillikuu päewad, sellepärast peame
latmiliMs, et omi lugejaid mitte libedale mtio, neid sellest
aastakäigust hoopis wälja jätta.
Naudteejaamad ja netsbe kaugused üksteisest
kilomeetrides»...
Tallinnast
Narwa
Kil. 1
Ülemiste
Lagedi
Aruküla
Raasiku
Kehra
Aegwiidu
Lehtse
Tapa
Kadrina
Rakwers
Saeküla
Kabala
Sonda
Püssi
Kohtla
Sompe
Iõhwl
Oro
Waiwara
Auwere
Soldina
Narwa
Kil.
Jaam
Kiltsi
9.2
Rakke
12/)
Wägewa
9,4
Pedja
10,0
Iõgewa
9,6
Karepere
11,8
Wotdi
13,8
Kärkna
10,6
Tartu
11,3
Nõo
15,6
. .9,7. ... Etwa
Pritsu
. 12,2
Puka
.10,0
Keena
12.2
Sangaste
9,9
13,5
Soigu I
| Kil.
1
8,5 |
9,0 !
10,1
373,3
6.2
9,3
Tartu ja WaUa
- 13,9
4,2
Jaam
Kii.
~ 12,2
13,3
77,6
Tapa
9,6
Tamsalu I
14,9
Jaam
Salga I
Rest eri
Karuta
Antsla
Marro
Sõmerpalu
Võru
Hussar
Wastselinn
Piusa
Petseri
BaltLski
Jaam
Kil.
Nõmme
Saue
Keila
Klooga
Baltiski
7.8
11,1
. 8,0
8.9
11,8
HSGtzssltt
Pstseri
Kil.
Jaam
Kil.
26,9
10,8
13,5
9,9
10,9
10,3
10,4
11,6 I
Jaam
Keila
Wasalem
Riisepere
Ellamaa
Risti
Poliwere
Taebla
Haapsalu
16
Kttsaroopattse raudteejaamad ja «ende kaugus.
TaMrma sadamaraamsst
Kil.
Wiljandi ja
Mõisaküla
Kil.
Jaam
3.7
Tall.-peaj.
Saku
Kohila
Hagudi
Rapla-Härmet
Kedwa
Lelle
Käru-Lauri
Kolu
Türi-Alliku
Kärewere
Ollepää
Wõhma
Olustwere
Sürgamers
Wiljandi
Siniallika
Jaam
Tallinn
Liiwa
Rahumägi
Nõmme
Harku
Sõrme
Watsla
Wääna
Humala
Tamsalu II.
Jaam
107,8
8,0
8,8
10.6
11,4
9,2
Paide
Wodja
Esna
Järwa-Jaani
Wajango
Tamsam il.
Kodumaa laadad.
?a«da päew algab hommikul ja lõpeb pimeda tuletuga. Kui laada
fAf® iaupa>mu *1}} puhapaewa peale langeb, peetakse laat järgmisel tööttÄT !wme
-E w, puhu! 4. Ä
Jaanuaris.
1.
7.
15.
lo.
Pstseris.
Orgita!, Märjamaa tih.
Petseris.
ja 16. Laekmeves. Simuna i.
Pärnus pärast 15. jaanuari.
17. Kolo-tveres.
20. Tartus, aastailaät, 3 näd.
20. Lauva affetois,
Tap» afetb#.
Petseris.
Juurus.
Alajõel, Wivumaail.
W algas, 2 p.
Lelle HMÄSnnuS, esmaiSp.
pärast teist Kristuise tulem,
püha.
5. Amb las, 2 p-äewa.
8. ja 9. Rakwere linnas.
8. WiGaudis, „KaNri laat".
9. PMsamauL reedel enne 15.
detsembri, 2 päewa.
10. Jüri kiriku j., Rae wallas,
11. Wõrus.
12. Waua-Wändra alewitz.12. Järwa-JaauiS.
12. Kure saare Kunas.
14. WcMnaÄvas.
14. ja 15. Pärnus «Jõuku laat*
kolmapäewal ja nsljapäswal
pärast kolmandat Kristuse
tül emise püha.
15. P et,soris.
18. Pööraweres, Jakobi k>h.
18. Paides.
19. ja. 20. Jõhwi alewM.
20. Märjamaal.
20. Laura alewis.
20. Wõõbsus.
21. Jsborski alewis.
22. Narwas, 3 p.
23. Sulaojal, KrüüdneriS,
Kambja kib.
23. Wõrus.
28. Walges.
31. Moiffekatsi tv allas, Kanski
kõrtsi juures.
Mõõdud ja kaalud.
1) PWufemõõdud.
a. Venemaa ptk k ufemõ ö dud.
1 penikoorem — 7 wersta.
i werst
500 füSE&te = 1066 meetrit 54 tsent Meetrit 5 millimsstrit.
c. Penikoor em.
merede n toore nt (merefõlm) — 1 werst 369 sülda — 1854 meetrit.
geograafia penikoorem = 1j1[> kraadi eltoataori peal — 6,956 roeržta,
Wene penikoorem
7' wersta, 1 Austria penik. Ä 7,in*: werStsr
Soome penikoorem — 10 wersta, 1 Rootsi penik. r= 10,> wersta.
Saksa penikoorem — 7,0304 wersta, 1 Daani penik. — .7 °83» wersta.
^rtgl.ffe penikoorem — l,5087 wersta.
2)
Pinnamõõdud
a. itncnatt pinnumõõdud.
i ruü-twerft — 104,183 beSfatiini — 113,s hektari,
l ruutpemfoorem — 55,068 ruutkilomeetrit.
b. Kod urn a a pinna mõõdud.
1 dessEn (tiin) — 3 Riia toatamaab ±~ 6 Tallinna matamaab—240Q
ruutifülba.
Ä 2 un a-E estimaal: 1 wakamaa — 25 kapamaad — 10000 ruutküüncwt — 1/3 tiriu.
1 tünbrimaa — 35 k-pamacrd — 14000 r.uu-Wüünwrt — % tiinu,
Põhja-Eestimaal: 1 wakamaa — 400 feitamejalalift rautfülba
1/6 tiinu.
Lõuna-Eesti maal artoataffe maahindu taalri järele. Taakri
suurus on maa headuse järele mitmesugune. Alamlseisew tabel, kus
Riia wakamaa mõõduks on mõetub, näitab, kui fuiur taaler maa hea
duse, järele on. l Riia wakamaa ort 10000 tuusti,
nj100 ZcU. tündrimaad ^ 32/100 Wene dessatiini.
l40/.„„
I1Q 0 toätamaab . !.■ numbri põllumaad.
„
2. „
1e8//ioo
„
3. „
,,
2“l».
„
4. „
2 <»/II 00
Muidu jaotatakse taaler toe et 90 tenga peale.
a, 5B c n e m o a toi I j a m o õ b iu b.
1
1
1
1
1
1
tf.efctoeri. — 8 tfetromfut — 3l/g Rita wakka — 20Ö,#0T liitrit.
tfctroerif —' 8 farni-tfat.
Lärmis ^ 22/3 toopi — ■ 3,3796 liitrit — 200 ianttottu
fRiia tiittber — 2 todÜa — 12. fülimittu — 108 toop!.
Tallinna fälituS — 24 tündrit — 72 toatfo, .
- • ■
.. wakk — 3 fültmrttu ~ 36 toop! 33,m Intrit.
b. SEenemaa to eb elif.u m o 6 b u b5
1 toad: — 40 pange ehk toedro — 491,66 litini
1 pppdro — 10 roopi — 128/1P Intrit.
1 toop — 4 kortlit — 75 fanttoEi — l*/t litini
. c. D e 1 s i m a a lm Sõ d u d.
1 hektolnter
100 liitrit == 818/1(| toopi.
1 litter *= 100 tfentilutnt ~ */ft toopi.
4) Raskusemõödud.
.
1
i
j.
Wen e m o a raskns e m öödud
periowitS (perkapund)
10 puuda — 163*,6 kilogrammi
puud — 40 naela — 16 ülogrammtt 384 graurmt.
nael — 32 loodi' — 96 fotota tllu ä 96 boalt — 40Ös-y gitamrtnt,
Ietfif :(putib)‘== 20 naela — 8 kilogrammi 192 AvLMüii.
TaMrma juht.
Riigikogu.
Istumised: Toompea lossis.
Kantselei ja juhatusekabinet sealsamas
,
Vabariigi walitsus.
Vabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Riigiwanem Konstantin Päts.
Riigiwanema kabinet, Tompea lossis.
Valitsuse asjade walitseja, Toompea lossis.
Walitsuse raamatukogu, Toompea lossis.
Peaministri kabinet, Toompea lossis.
W 8 lisministeerium.
Toompeal.
Juhataja Ants Piip.
WLlisminijtri kabinet sealsamas.
WälrsmtniZreeriumi passi osakond, sealsamas.
Walrsmrnisieeriumi keskjaam, sealsamas.
Siseministeerium
asub Toompea lossis.
Siseministri kabinet, sealsamas.
Adminiftratiiw -asjade peawalitfus. sealsamas. Juhataja Einbund.
O m a w a I r t s u s e - a s i a d e p e a w.: abi Aua. Mölder, lekretäär
-Fernande Pless. JuriSkonsul Aleksander Pallas.
Passi-osakond, sealsamas. Juh. Martin Alberg. Asjaajaja
S t a t i s t i k a - 0 s a k o n d, Pühawaimu tän. nr. 7.
Trükiassade osakond, Toompea lossis. Asjaajaja kohuste
täitja J. Pälis.
Usuasjade o j a i o n d, sealsamas.
Asjaajaja N. Karus.
Kin uitus e-o sako n ü, sealsamas. .Juhataja A. Mölder.
Rahwaw ü c peakomisjo n, Pühawai-mu tän. nr. 7. EsimeeS
E. Kübarsepp. Sekr. k. t. E. Kalberg.
Hobuste sõjawäkke w õ t m i s e k a m i s j o n. Toompea lossis
Esimees Gustaw Linkwist, abi ritmeister Hanson. asjaajaja
K. Katro.
'
Jmrmobrli komisjon, sealsamas.. Sekr. A. Mölder, ametnik
M. 2essmann.
Rekwireeri m i s c j a s õ j. a a s j a n d u s e hinda -nt j f e pta»
komisjon. Toompuiestee nr. 7. Esimees (?. Almer
R. Berendsen.
*
....
Eesti lodakondjusc opterrimife aju tine osakond
Pühawaimu tän. nr. 7.
Juh. Hiis, seiret. O. Lio.
25
Lerwishoiu peawalitsus. Toompea IoSfiB, Juh. Dr. Mõttus, abi I.e>cmsori. S. Tatari tän. nr. 1, k. 2. (Kodime adr. Sai t. nt. 12,
£ l, (12—1).
Apteegi osakond, sealsamas. Juh. Aleks. Schnicker. «. Tatari
tän. 15-a.
Ehitus peawKlitsuS, Kaarli tän. nr. 1. Juh. arhit. E. Habermann,
fekretäär A. Walner.
Ehituse Büroo, Kaarli tän. nr. 1. Juh. ach. Franz de Brijes.
ins. K. Seedorfs.
R i i g i w a r a n d u s t e w « l i t s u S, Toompea lossis. Juh. Joh.
Mamösrg.
Politsei.
ülem Ku
tt apõTallinna linna politsei, Aia ja Dana Wiru tän. nurgal
nr. 2/12. ülem R. Saar, sÄret. W. Lepp rk.
Tallinna politsei terwishoiu osakond, Narwa maantee
nr. 13. Mewaataja J oh. Wiitmann.
l. p c 1 Vt i e i jaoskond, Soo tän. nr. 23. Jaosk. ülem Joh.
Tamm, abi K. Grentzmann, s ekretäär K. Liik.
1, jaoskonna abi jaoskon d, Kopli tehas. Jaost. ü|. ahi W.
Olu jj.
Balti puuwillawsbrjku abijaoskond. Jaos!, üi. M.
MorriSson.
L. politsei jaoskond, Wladtzniri tän. nr. 44. Jaosk. üi. R.
Kusik. abi W. Lasberg, sekret. M. Heil.
3. politsei jaoskond, S. Tartu maani. nr. 43. Jaosk. ül. A.
Rindorf, abi R. Eisen, sekret. E. Milljan.
4. politsei jaoskond. W. Pärnu maani. nr. 7. Jcwsk. ül. J.
Raudsepp, abi Ed. Mas, sekret. P. Kalm.
5. politsei jaoskond, Baltiski maani. nr. 33. Jaosk. ül. R.
Mrge, abi J. Maande, sekr. K. Sternfeldt.õ. politsei jaoskond, Pühawaimu tän. nr. 11. Jaosk. ül. J.
Paas. abi >F. Vahas, sekr. Jermy Kill.
Sadama jaoskond. Uue Hollandi tän. nr. 8. Jaosk. ül. A
llibopu, abi H. Liit, sekr. R. Jürgenson.
Arestimaja, Vene tän. nr. 21. ülem R. Ani, abt W. Horn.
Adresslaud, Vene tän. nr. 23. Pidaja Amonia Korwin»Pi«1»
rowskaja.
E. W. Raudtee politsei, Balti waksali juures, ülem Arthur Stolzen
abi N. Kask, sekr. A. Bastng.
Harju maakonna politsei, Väike Pärnu m. ülem R. Saar, ahi S,
Hõlm, sekr. A. HeiAvaldt.
Kohtuministeerium.
Juhataja Reichmann.
Karltielei Toompeal, Kohtu t. nr. 1, end. RüüMonna majas.
A d m i n j s t r a t i i w osakond. Sekretäär G. Lokko.
27
G. AwaLd, sekr. Marta Pender; 2. j. abipr. E. Preisberg. fe!t„
"" £}. Wachtel; 8. j. abipr. R. Freikelder, sekr. Leontine Allimoff;
4. j, abipr. K. Kister, skr. A. Rtsmann.
RahaministeeriuM,
Havjawärawa ^ PmeStee nr. 1.
Rahaministri kabineti. Kantselei. Sekretäärr kabrnett.
R i i g x t a s s a peaw a'l itsus, W. Pärnu m. nr. 4.
WQluuto kontroll, sealsamas.
Rahamrnisteeriumv juriskonsult Paabo, W. Posti tan. 7, 8.
Otsekoheste maksu de peawali tsus, Wittenhpsi t. S,
Tollipeawalitsus, Sadamas.
Ä k t s iisiwailits u s, Wrruwärawa pmestee 15,
Riigikontroll, Toompuiestee nr. 3.
Pangad ia rahaasutused.
Eestün.aa tööstuse ja kaubanduse pank S. sa W Karja tän. nurg. 7/5. •
Eestimaa WaZtastikune Krediit Ühing. W. Karja tan. 12
Eestimaa WastastEune Kredirt Ühing. Lar tän. IL
Eysti Pank. Gogoli, puiestee nr. 3.
Eesti Rahwapank. Suur Roosikrantsi tan. 16.
Eesti-Wene Pank. Uus tän. 2,
Harju Pank. Aktsia selts. Harju tän. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenu pank. Wiru tän. 16.
ja pank. Suur Karja tän. 20.
upank. Wismari tän. 7.
C Scheol Sc Co. Wana turu 2.
Tallinna linna pank. Mündi tän. 2.
Tallinna Krediit Pank. Suur Karja tan. 23.
Unionpank Tallinna Osakond. Aktsia Selts. Pikk tan. v.
Põhja laenu- jä homühisuS. Suurel turuL
Rentei. Lai tän. 1.
2. rentei. W. Pärnu m. 2.
'
S
Kaubandus, ja tööstusministeerium
asub Kohtu tän. nr. 6.
Patentide ja kaubamärkide osakond. Tolli t. nr. 8
ül! a - .ja hõbepalat. Kaalude .ja m õõtude osa.
o n d. Sealsamas.
Sealsamas ka Riigi kesklaboratoorium.
Kaubandus osak. Kauba jaosk. ja artoc jsk. Sisekaubanduse
saosk. Wäliskaub. jaosk kõik Kohtu t. 8.
Ladude jsk. Uus Sadama t.
Rng. warand. jsk. S. Karja t. nr. 20.
MereaSjan. peaw. Sadam, tslliw.
Larwasõidusmet.
PõllirtöömimSteerium.
Wismari tän. nr. 7.
Köllutööministri tusa nr. 1, kõnetunnid 12—1. PZllutoöMtnistri abi
J. Zimmermann, tuba- nr. 25, kõnet. 11—1.
M i n i i t r i kantselei. KantseLei ülem K. Tiitso, tuba nr., 2,
kõnet. 11—1. Sekretäär E. Henrichson, tuba nr. 3. Sekr. abi
W. Jõgi. Juriskonsult TMs, tuba nr. 2. Pearaamatupidaja
A. Kikajan, tuba nr. 4.
Maakorraldus e peaw a>l itsus. Maakorr. peawaklitsuse ülema
k. t. T. Sinbevg, kõnet, kella 12—1, sekr. A. Persmann.
Mõisate osakond, tuha nr. 8. Juhataja A. Mchvitz, kõnet. 12—1.
Planeerimise peakamisjun. Esimees A. Kotsar, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Hindamise osakond. Juhataja P. Liibus, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Riigi rendimaade osakond, tuba nr. 10. Juhataja A. Männik, ab: Laas.
Arwe osakond, tuba nr. 10, kõnet. 12—1. Juhat. K. Kiitask, abi P.
Parts.
Loo moka swatusie peawa litsus. Loomakasw. peaw. ülem
J. Zimmermann, tuba nr. 25, teisel korral, kõnetunnid 11—1,
abi tint, tuba nr, 24, kõnet. 11—1.
Karjakaswatnse ja piimatalituse osakond. Juhat. Jllimar, tuba nr. 24,
kõnet. 11—1.
Hobusekaswatuse osakond. Juhataja Zimmermann. Eritundjad. Piimatalituses M. Määr. Kalakas>watuses Kodres, Tartu Piiri t. 16.
Tehnika peawalitsus. Ülem F. Peterson, tuba nr. 22, k. 12—1.
Maamõõdu osakond. Juhataja A. Toom, tuba 21, kõnet. 11—1.
Hüdrotehnika osak. juh. tuha nr. 22. Ehituse osak. tuba nr. 22.
P o l l u töö p e a tv «litsu s. Ülem R. Allmann, tuba nt. 15, kõne*
tunnid 11—1.
Põllutöö osak. Juhat. R. Allmann, tuba nr. 15, kõnet. 11—1.
Warustuse osak. Juhatja Sarw, tuba nr. 14, kõnet. 11—1.
Eritundjad: aiapidamises — Nürnberg, põllutöömasinate — Pillikse,
katseasjanduse — ümarik.
Soome terwishoiu peawalitiu s. ülem A. Arras, tuba 15,
kõnet. 11—1, abi A. Olt.
M e t f a b e p eaw aul i t s u s. Toompeal, kiriku platsil nr. 3. ülem
J. Kitsing, kõnet. 12—1, abi A. Mathiesen, kõnet. 11—1.
Statistika osafond. Narma m. 6. Juhataja Schott.
Põllutöömini st e eri um i seemne ko n t r o l Ij a mm. Tolli
tän. nr. 8.
Töö ja hoolekande ministeerium..
Asub Ara tän. nr. 12.
Teedeministeerium
asub Toompea -puiesteel nr. 3.
T eed cm t rtiftr t kabi n c t t.
Sekretääri kabinekt.
7
H Müütab:
Riigi raudteewalitsus Tehnika t. 16.
Liikumise osak. ülem Tehnika t. 16.
iile osakond, Siiroalam t. 44.
■ . . .
Tee ja ehitus osak.
Maantee osakonna juhataja.
Posti peawalitsus, Romanowi tän. nr,. 10. ülem K. Rikanb.
posti-teleM. Inspektor E. Laadav:, peatshn. ms. V. Et, juris-r
konsuli G. Soosaar, arst B. Srdiinann.
Personaal osa l o n d. Juh. A. Laasi. Organisatsiooni osakond.
Juh. W. Silla. Arme osakond. Juh. Stress. RahwuZtvaheline
osakond. Juh. A. Brauberk. Telegraafi osakond. Juh. W.
Laak. Telefoni osakond.
Sõjaministeerium.
Pagari tänawal nr. 1.
Sõjaministri' kabineti.
Inseneri pataljoni keskjaam, Kaasani platsil.
Merejõudude keskjaam, Narma maani. 68.
Merewäe ekipashi ülema kabineti, Sadamas.
Sõjaministeeriunn Marustuswalitsus, Pagari tän. 1.
Warustuswalitsuse hobusemeeste komando, Kaasani platsil.
„
ehituse ja korteri osakond. Uus tän. 19.
juriskonsult R. Andresew, Uus tän. 16, 28.
„
frcamiicibu kantselei, Rahukohtu tän. 1.
„
riiete ja kraami jaoskond. Pagari tän. 1.
„
terwishoiu walitsus, Lai tän. "lo.
Sõjamäe ringkonna staab, Pikk tän. 42.
Garnisoni ülem, sealsamas.
Riigi kontroll.
Too-mpmesteel nr. 3. Aset. Peeter Reiftk. Kantsel j. k. t. Karl
Annus, sek. k. t. Karl Gustaw Mikkelsaar.
Tsiwiil osakond. Juh. veakontroll A. Meerrks, peaiontrol.
abi k. t. ja (eel ja faktÄise kontrolli juhatajal A. Martin, peaf-onir. a. f. t. (järeltontr. juh.) F. Mass mann, sekret. k. A. Moor.
Sõjamäe osakond. Juh. peak. M. Kelder, p. k. aset. (eel ja fakt.
fontr. juh.) Jüri Foss, (järel kontr. juh.) F. Linnamägi, k. n.
k. P. Reintam.
R ah ao sa kõnd. Juh. peak. A. Kann, aset. (järel kontr. juh.) T.
Ende, sek. £. t. W. Massalski.
Teedeosakond. Juh. peak. F. Wallner, ajul. aset. (posti-telegr.
jaost, juh.) Nikolai Roos. sekr. !. t. G. Karell.
Keskraamatu pidamise osakond. Juh. k. t. K. Trukrel.
Tallinna kooliwalitsus, Nunne t. 1.
RiiMsed öpeasutufed.
TMrnna tehnikum, Pikk tän. 20.
Kunsttööstuskool, S. Tartu manni. 11.
Tallinna merikool, S. Kloostri tän. 16,
Linna Sveasütused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Lrnna poeglaste gümnaasium, <5. Kloostri tärn. 16,
1 linna real kool, Gogoli puiesteel,
-2,,,linna reaslkool, Harju tän.: 48"
Tallinna õpetajate jemmaar. Wene lan 22 ja 81.
1. tütarlaste gümnaasium, Wene turg 1.
2. tütarlaste gümnaasium. Jaani tän. 13.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogol: puiesteel.
B. tütarlaste gümnaasium (Saksakeelne), Wene tän. 15.
Lrnna ohtu keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1,
Tütarlaste kommertskool. Jaam, tän, 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani tän. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maamt. 19-a.
Kõrgemad ja alamad algkoolid.
1. lrnna algkool (1—4 a. kursus), Kooli tän. 2.
„ ), Wlttenhofi tän, 42
2. „
»
(5-7 ..
3. ..
), Pühawaimu tän. 6.
..
(1—4. ,,
(5—7 „
.. ), Uus tän. 15,
1 ..
5, „
..
(5-7 ■„
). Weerenm tän. 2,q
„ ), Pärnu maant. 16, 18.
6.
u
(1-4 ..
7, „
,.
(1—4 „
„ ), Tõnismägi 8.
„
(1.4
8. „
„ ), Witteuhosi tän. 29.
,, ), Wabriku tän. 10.
9. ..
..
(5-7 ..
„
(1—4 „
o ), Tui tän. 12=o.
10. ..
„
(1 —4 „
). Kaasani tän. 3.
11. ..
(1—4 „
„ ), S, Tartu maant. 44.
12. ..
(5—7 .,
13. ..
.. ), S. Tartu maant. 33.
„
(5—7 „
„ ), Tatari tän. 19.
14. ..
„ . (5—7 „
„ ), Toom-Waestekoolr tän.
15. ..
„ ). Girgönsoni tän. 6.
16. ..
..
(1-4 „
..
(1—4 „
V j, TelliÄiWi tän. 7.
17. „
"
(5-7 ..
.. .), Lai tän. 25.
18. ■
„ ), Pikk tän. 69.
19. ..
"
(5-7 „
.. ). S. Arehna tän. 6.
20. ..
" d-4 „
„ ), Liiwa tän. 6.
.. •. (1—4 „
21. „
), Aia tän. 18.
..
(1—4 „
22. ..
„ ),: Wiktenhofi tän. 2-a.
..
(5—7 ..
23. ..
„ ), Kentmanni tän. 6-a.
(5—7 ..
24. ..
„ ), Wene tän. 22.
..
(5—7 „
25. ..
), S. Tartu maant. 62.
»
(5-7
26. ..
(5-7 „
S. Pärnu maant. 47.
27. ' „
„
(5—7 „ . „ i, Wabriku tän. 10.
28.
„ ), Jaani tän. 13.
„
(5-7 „
29, ...
Linna õhtualgkool (5—7 a. kursus), Lai tän. 25,
Eraõpeasutused.
^ejrkoolid sa kutfekooüd.
31
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maakri tän. 23.
J. Westholmi poeglaste gümnuafmm, Kordese tärn. 4.
WeriekeSüse-d mees- ja naisgümnaasiumid, Narma maani. 4.
Kaarli koguduse realgümnaasium, Harju tän, 48.
Jaani koguduse reaJgümnaafiu/m, Maakri tän. 19.
Põllutöö keskkool, W. Pärnu maani. 19-a.
Tallinna rahwaAikool, S. Kloostri tän. 16
Tallinna „College", S. Kloostri tän. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Estonias.
R. Reite käsitöökool, Jnstitudi tän. 18.
E. Jaansoni käsitöökool, Gonsiori tän. 13
M. Pangratsi raamatupid. kursused (neidudele). Harju tän. 30,
Ella Hirschi muusikakool, Allika tän. 10.
Georg Grafi kaubanduslised kursused, W. Pärnu macrrt. 10.
Ülemad ja alamad' algkoolid.
P.
J.
C.
S.
2.
Leysti Hansa kool, (5—7 a. kursus), Brokusmägi 14.
Kirsipuu erakool, (5—7 a. kursus), Ahju tän. 12.
Wagneri algkool, (1—4 a. kursus)/ Lai tän. 38.
Hildebrandti algkool, (1—4 a. kursus), Raua tän. 38.
Studemeisteri algkool, (1—4 a. kursus), Tõnismägi 7.,
K. Fürbergi algkool (1—4 a. kursus), S. Tartu maani, 9.
J. Westerbergi algkool, (1—4 a. kursus), S. Arehna tän, 34
N. Prohorowa. algkool (1—4 a. kursus), Narwa maan. 18.
Pnuwillawabriku algkool, (1—4 a. kursus), Kopli tänaw.
Rootsi algkool, (1—4 a. kursus). Ilus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool, W. Tartu maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatusmajad.
1. linna lasteaed, , Wana Wiru tän. 15.
2. „
„
Soo tän. 7.
3. „
„
S. Pärnu maani. 79.
-.
4. „
„
W. Arehna tän. 11.
Tallinna Eesti !astskaswatusseltsi lasteaed.
Kruuse wätkeste laste hoid, W. Roosikrantsi tän. 10,
Nasakint lasteaed, Niguliste tän. 12.
Huhni wätkeste laste hoid, Gonsiori tän, 6.
Wätkeste laste hoid, S. Juhkentali tän.
Kaswatusmaja ..Olga-Heim", Magdaleena tän,
M. Stroehmi lasteaed, W. Wiru tän., 3.
Dr. M. Lutheri kaswatusmaja, S. Tariu maani, Ä2
Piiskop „Plato" nimeline kaswatusmaja. Tui tän. 12.
J. Poska nimeline kaswatusmaja, S. Pärnu manni 29,
Omarvalitsus.
Linna omawalitsuse vsutusedj
Linnawalitsus — Raekojas.
Linnavalitsuse kantselei — sealsamas.
Rahaasjanduse osakond — Mündi tän. L.
32
Majanduse osakond — sealsamas.
TerwishvW osakond — Wana turg 9.
Ehituse osakond — Nurme tiin. 2.
Hoolekande osakond — Goguli puiestee 4.
Hindamise osakond' — Wana turg 9.
Wälg,uStuse ja weeanuretsemise osakond — Gaasi wabrikus.
Tapamaja — Riesenkampfi tänmval.
Toitku swalitsus — Goyrrli puiesteel.
RaHwahariduse osakond — Nunne Lün. 2.
Rvwisjoni komisjon — Mündi tän. 2.
55 j ahme korteri komisjon — Las tän. 2.
Waestelaste kohus — Mündi tän. 2.
Rahwawäe komisjon — Wene tän. 23.
Pandimaja — Maneesi tän. 4.
Korterite lepituskoda — Nunne tän. 2
Etc-tiStika büroo —- Lai tän, 40.
Tööbörse. Töökaitse osakond — Goguli puiestee 4.
Piimaäri — Wladimiri tän. 4.
Leiwawabrik — Jaama ränawal.
Kütteosakond — Gogoli puiestee 4.
Maakonna asutused.
Harju maakonna walitsus, S. Roosikrantsi t. 12.
Põllumajanduse osakond, sealsamas.
Terwishoiu osakond, .sealsamas.
Toitlusosatond, sealsamas.
arju maakonna niuete salakaubaks tunnistamise osak., sealsarm
_ ariu maakonna riigimaade ülem, sealsamas.
Harju maakonna rahwawäe komisjon, sealsamas.
t
WtilisriMde esitajad Tallinnas
Cvrfež
Inglise konsulaat — Gogoli puiest. 5.
B v ii i s h M i lita x h M i 3 ii o n — Gogoü p. 5.
-öritisb Mititaire Mission — Kohtu tän, 4
Ameerika Punase Risti peawalitfus — Pikk tän. 19.
A M eeri! a P unun e Ri st — Mana Posti t. 8. Ameerika rahwnsl. kristl. noormeeste seltsi komitee — Kiriku tän. 2.
D e a n i t n e r oalf o n s u laat — Karjawäraiwa puiestee 4.
Jtaulr^ «abi t' (praegu minister Depretis) — Narwa tän. willa
„Fawo.^a".
ta aita konsulaat ... 2. Karja tän. 1, (2cheeli panga maja).
ollandi konsul«a r — Jaani liin. 6.
v e d u saatkond — Kiriku tän. 6 Toompeal,
äti konsulaat — Kaarli tän. 8.
äti sõjawäe esitaja — Toompeal, Kiriku tän. 4.
o o I a konsulaat — Rataskaewu tän. 9, fort. 5.
rantsuse konsulaat — Uus tän. 14.
x a n i i u f e saatkond — Toomkuninga tän., Stackelbergi m.
oome saadik ja täiewolitustine minister Eestis
Erkki Reijonen — Nunne tän. 18.
•J ‘J
v«i>
Rootsi Tonfulaat — Napva t|p, 11.
Saksa konsulaat — TopM-Kuninga tän. 11.
Ukraina rahwus 1 ise k o M i s e e esindaja — Rgtaskaewu
tän. 11.
Wene wäljaränhgjjgtp | p pti t e e
Mrwa m. 16.
Jaapani sõjaw ae - m i s s i o o n —" Suur Roosikrantsi tän. 15,
krt. 5.
Schtveitsi konsulaat — Ahju tcsn. % kxt. 8.
Wene nõukogude wabariigi ^finhus Ges.tiK — Peter
buri wõõrastemaja.
Norrakonsul j g a s e s o n s U l — Jaani tän. 6.
Pssvlinna MlshsusasMs?-, ametikohas j. m. tähestik^ järele.
Aadressiland — Wene t. 23.
Ameerika konsulaat — Pikk t- 16.
Ameerika saatkond — Xaoutpeal, .MrUu t. 8.
Arestimaja — Toompeal, Rahukogu majas.
Briti konsulaat — Gogoli puiestee 6.
Börse juhatus - Pikk t. 17.
Daani konsulaat — Gogoli puiestee 1.
Eeluurimise-wangimaja — Wüh t. 23.
Eesti Pank — Gogoli puiestee 3.
Haridusministeerium — Toompuiestee 3.
Harju maakonna waiitsus — S. Roosikrantsi t. 1$
Hollandi konsulaat — Jaani t. 6.
Karistus-wangimaja — S. Tartu ui. 75.
Kohtu t. 8.
Kaubandus- la lööstusmtnitzteerlum
'Kohtuministeerium — SB. Pärnu m. 3.
Kütteainete keskkomitee — Uus t. 2.
Laowasõidu-amei — sadamas, eletyaatori juures,
tee t
Anng hoolekauhefpiakond — Gogoli Ät,„
Sinna korngndgutuur — U. Tartu m. W.
Linna lätoralpapium — RüM'1"'tau.' U.'
Linna majanduskomisjon —Mana turg tz.
Linna maksurvalitsus ja korieri-lsspitusMg -- Hegz |. 8.
Linnapolitrsel walitsus — Aia t. 12.
Hoo t. 23
1" politsei-jaoskond
Wladimiri t. 44.
2. ’ "
„....................
ti.
„
SJ'Tartu ruaarü. M.
I.
„
W. Pärnu m. %
H.
„
PaltiKki m. 23.
6.
Puha-Waimu |.
Linna raamatukogu — Gogoli
X
Linna tööbörse
Karjawärawa puiesiee 9.
LiNnawalitsus — raekoda.
Lati konsulaat — Toompeal, Kiriku t. 4, 2.
Merewäs NMitsuA — Narma maantee G.
Peaminister — Toompea loss.
Peastaap -- Pagari' s. 1'.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawaUtsus — Toompea lMtz.
Posti,'telegraafi ja telefoni pearvalitsuI — RomgrWvi 1. Id.
34
Postkontor — Wene t. 9.
...
- ■ •
Prantsuse saatkond — Alendri t. 3.
; v
Põle w k iwi - tööstus e juhatus — Uus t. 2.
Põllutõöministeeriuim — Wismari t. 7.
Rahaministeerium — Gogoli puiestee 3.
Rahukogu —- Toompeal, Rahukogu majas.
1 rentei — Lai t. 1.
2 rentei — W. Pärnu m. 1.
Riigikassa — W. Pärnu m. 4.
Riigikontroll — Toompuiestee 3.
Riigi raamatukoiga — Toompea lossis.
..Riigi Teataja" kontor — W. Pärnu m, 3.
Riigi trükikoda — Toompea lossis.
Riigi waranduste ülewötnnse komisjon — S. Karja t. 29,
Ringkonnakohus — Jaan, t. 7.
Rootsi konsulaat — Narwa m. 11.
Sadama posti-itelegraafi kontor — Narwa m. 63.
Saksa konsulaat — Toom-Kunnrga t. 11.
Salapolitsei — Pikk t. 67.
Siseministeerium ja tema osakonnad — Toompea lossis.
Soome konsulaat — Ruune t. 18.
Soome saatkond — Pikk t. 11.
Sõjaministeerium — Pagari tl.
Sõjamäe haigemaja — Juhkentälis.
Teedeministeerium — Toompuiestee 3. ■
Telefon — Wene t. 9.
Telegraaf — Wene t. 9.
Toitlusministeerium — Narwa m. 46, likwideerimisel.
Tplliwalitsus ja Tallinna tolliamet — sadamas.
Tuletornide walitsus — sadamas.
Vabariigi walitsus kantselei — Toompea lossis.
Wangihoonete peawalitsus — Ringkonnakohtu majas. Jaani t. 7.
Wenemaa esitaja —■ Peterburi wõõrastemaja. Rataskäewu t.
Wälisministeerium — Toompeal, Kohtu t. 1.
Ameti ühisuste tavwitajate-ühisus — S. Karja t. 18.
Eesti Rahwapank — S. Roosikrantsi t. 15.
Eesti tarimtajate ühisuste keskühisus — Wiruwärawa puiest 15,
Eesti ühistegeline Liit —
Roosikrantsi t. 15.
Raudteeteenijate tarwitajate-ühisus — Balti Maksalis.
Saksa tarwitajate-ühisus — Wiruwäruwa puiestee 27.
Tallinna Eest, Majandusühisus — Wiruwärawa puiestee 21.
Tarwitajate-nhisus ..Abi" — Wiruwärawa puiestee 27.
Tarwitajate-ühisus „A,t" — W,ru t. 4.
Tavwitajate-ühisus ..Oma" — W. Posti t. 7.
Tarwitajate-ührsus ..Seltsimees" — S. Karja t. 20.
„Kaja" toimetus — Wene t, 11.
..Päewailehe" toimetus — Suurturg 1.
..Tallinna Teataja" toimetus — Suur turg .17.
,.Waba Maa" toimetus — Pikk t. 54.
Laenu-raamatukogud,
L. Mutsu eeLts-saksakeelne laem^taamatutogu — Peetri platsil, W.
Roosikrantsi tän. nurgal.
85
W. $m?alt kasnu-raamatukogu — Narwa maani. 26.
Raamatukogu J. Plooinpuu rmtkpl juures — Harju tän. 45.
Tcaatrid, tcarieteeb, jlitsimajad jne.
,E s t o o n r a" t e aate r — Uue turu ääres.
päew, pühapätwiti kaks korda. Näitejuhid
ja Hans Lauter.
Eesti Draamateaater — Jaani tän,, end.
mides. Etendussd' on neilt korda nädalas.
Pinna ja A. Teetsoff.
„A p o l l o" teaater — Narwa maani. 11.
,G r a n d - M a r i n a" — Mere puiesteel.
eeskawa.
Etendused on iga
— Karl Jungholz
Saksa teaatrr ruu
Näitejuhid — Paul
Kino ja wenekeeln-
,Passas h" — Wiru tänawa algul. Nrrsama.
,Kasino" — Kino, Aia tän. nr. 4.
,K a I etv a" — Kino, Wiru tän. nr. 4.
,Rohal-Vio" — Wiru tän. 8.
,21 m u t" — Hartzu tänaw.
,Moder n" — S. Tartu maanteel.
r.ZLigastatud sõjameeste kino" — Pikal tän.
„<5äfc e" — Uue Kalamaja tän.
S. d. Karskuseselts ..Walwaja" — W. Pärnu nt.
E. selts »Lootus" — Gonsiori tän.
,P andori n" — Wana Estoonia, Wäike Tartu maani.
Tarwiline abi.
Arstid,
Akel, Fr. Silmaarst. Suur Roosikrantsi tän. 10, (10—11, 4—5).
Armsen, P. Wiru tän. 18.
BluMerg, M. Rünne tän. 18/22, (4—6, 7—8).
Brasche, E. Haawa-, kSrwa*. nina* ja Lurguhargused. Mene tan. 18.
Brönsted, J^ami t. 11.
Bunge, Kuno. Sisemised! hargused. S. Tatar: t-an.
tzick, Joh. Sisemised haigused.
.
Friedentat, Adolf. Warmu- ia narwch argused. Seewalm haigemaja,
Fricke, Herderi. Sisemised haigused. W. Liiwa tän. 20.
Feodoroff, Dmitri. Sisemised haigused. Narwa tän. 56..
(4—6, 7—8).
Epstein, M. Naistehaigused ja sünnitusabi. Wiruwärawa pnüeStee 4$,
(5—6).
.
Erdmann, A. Sisemrsed ja lastehaigused. Niguliste tan. 1b.
Goldberg, H. Sisemised haigused ja sünnitusabi. Mk tän. 49, ($N4Õ,
4_g),
Goromulmsky, N. Naishaig. ja sünnitusabi, S. Roosikrantsi tän. 15,
(4—6)/
r v
Gutkin-Bellkin, E- Sisemised ja narstchargussd. W:ru tan, '4.
Htrlch, Hugo. Häbusepea täin. 8, (4—5).
Haller, 2. Sisemised, eriala kopsu* ja sudamchabg, UoSti tän. 6.
8*
86
Saubeltn, 2. Sisemised haigused. S. Roosikratttst tam 12, (^4—^5).
Kesse. G. Lölkusehaigused. Suur RoosUrantst tan. 3.
Kahn, H. Kirurg sa kõrwahaig^ Lai tän. 19.
Kanschmidt, E. Pikk tän. 48, (1Ö—11,. 5—<).
Kofsmann, Har. Silmaarst. Harju tan. 45, (10—12).
Koffmann, Hugo. Haawa-, nina-, körwa- jä kurMaiH. Sarju t. 45.
Hannson, Jaan. Silmahaigused. S. Roostkrantst tan. 21.
Hsld, Lui. Sisemised haigused. Mru tän. 1. .
Jus. Aold. Sisemised haigused.. Kore tän.
Jsatschik, S. Sisemised haigstsed ja sunnttusabr. W. Tartu MäSnt. 29,
(9—11, 4—8).
Jakobson, Ar. Sisemaised ja lastehaigused, eriala sapiklwi haigus.
^
Toompuiestee 4, (10—12, 5—6).
. . .
JerMkrn, M. Hobusepea tän. 10, fl£t. 3, kolmandal totral.
_
Aätz, F. Naha- ja suguhaigused (aimult natžier. M mpsed). Prrk
Kaegeler! Muskli,0 kondi ja liikmete h-M- W Posti t 6, l 4, (3-5).
Kaplan, E. Naha- ja suguhaigused. Wtru tan. 18, (10—1, 5-8).
Keck. E. Posti t. 5.
Keerd, A. Posti tän. o, (6—7).
. ri , . ... ,,
Klompus, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Harju tcm. 45.
Kurrikoff. A. Eesti pangamajas (10-", 4-6).
Knüpsfer, A. Haawa- ja naistehaigused, sunmtamrSabr. Testi pan'
aamajas, (4-5), Jaani tan. 6.
.
_
Keyserlrngk. R. Naistehaigused ja sünnitamisabr. Suur BaleZnü
tän. 10, (4—5).
.
ä
Keller, Fr. Silmahaigused. Hapjn tän. 30, (8—^10, 7—8).
Keller. svriedr. Silmahaigused. Harju tän. 30.
Kirnmam Ewald. Sisemised ja lastehaigused. S. Pääsukese tan. 4.
Koch, Eglert. Sisemised haigused. Wene tan. 6—4.
Korschenowsky, W. Sisemised haigused. Wiru tan. 6
Kraist, Sirel. Sisemised haigused. Narma tan. 48 6.
Krause, Herman. Haawa haigused. Narwa m. 2o.
UrÄÄfc
W-r
18,01-U, «-»).
£üü#/ K. Naha- ja suguhaigused. Kacvrll fmfu pmestee 9, (9—11,
SeeSmeiüfV Kaarli ^Nriku puiestee S
Luiga, J. Suur Roostkrantst tan. 10, (4—5),
j^sugnhaig'' Uus (Kaarli) puiestee 9, (9^-11, 5-7).
Qane Alex. Suur Pärnu m. 47.
.
.
Liik 'Oskar. Sisemised haigused. 1. Tall. sõiawae hargem.
Luru, Scholem. Suguhaigused. S. Karja tan. 12.
Lübeck 21. Sisemised haigused. S. Tatarr tan. 1 — 12.
MabUtein Lydia Sisemised, körwa-, kurgu- \a ntnahaigused. Ta
H tfttt 21-b (9—10, 8—6).
3KflHna
Naistehaigused. Wiruwärawa puiestee 21, (10—11).
Middendorf, M. Uus puiestee 7.
Mutter. £>. 9žHne tänawal.
MöttuS, A. NiguttstL tän. 16, korter 2, (5—6).
Mickelfon, E. Närwihaigusöd. T. Balssna tän. 8»6, !tt, l.
$iS, ffl. *«We|äeut«». 3°»-m tän. 9.
Okdekop, A. Naistehaigused. Suur Karja tän. 2, (4—5 p. I.)
Otto, Katar. Sisemised külgeh. haigused. G. Tütvirt tän. 21=6, k. 18.
Pedusaar, K. LvüM-Küninga tän. 6, (4—5), linna kooliarst.
PedDsäar, Uus tän. 8.
Pezold, A. Sisemised, eriala kopsühaignsed- S. Karja tän. 12, (11—12,
6—7).
Piiskop, J. Naha- ja suguhaigused. Harju tän. 26, (9—11, 6—8).
Pölljak, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Wiru tSh. 8, (10—1, 5—<8,
naister. 3—5).
Püümann, M. Eesli pangamajas, (9—10, —6).
Peterson, T. Sisemised haigused. Rataskaetvu tän. 22; 4—5.
Perli, H. Nahahaigused. T.-Kuninga tän. 7, f. 3.
Püllop, Oskar. Sisemised haigused. Tõnismägi 6, k. 2.
Pihlak, Ed. Sisemised ja Lastehaigused. Wismari tän. 5.
Park, K. Sisemised ja lastehaigused. W. Pärnu tän. 7, f. 1.
Reimann, G. Sisemised, südamehaigused. Jaani t. 6, (9—11, 4—5).
Rubel, Tatari tän. 21=6, (9—10, 5—7).
Rütman, H. Wäike Tartu maantee 14, (9—10, 7—8).
Rubanowitsch, J. Sisemrsed ja suguhaigused. S. Tatari tän. 20, f. 3.
Reuter, J. Wiru tän. 9, krt. 6.
Rüberberg, E. Sisemised ja lastehaigused. S. Tartu m. 15.
Rutkowsky, N. Sisemised ja haawahaigused. Laulupidu tän. 11.
Reinhold, A. Sisemised haigused. Külgeh. haiguste haigem.
Schwartz, H. Sisemised, nävwi- ja suguhaigused. Pikk tän. 3, (10—12,
5-7).
Sibul, K. Sisemised ja nnrwihaigused. S. Roosikrantsi tän. 10.
Seegrön, A. Naha- ja suguhaiguste arst. Wene tän. 2.
Seegrön, E. Sisemised sa naistehaigused. Harju tän. (4—5).
Spindler, A. Suur Karja tän. 5.
Sooneks, E. Sisemises ja lastehaigused. Suur Karja tän. 15, (10—11,
4—5).
Sarw, Nikolai. Sisemised haigused. W. Laagri tän. 1, I. 2.
Schröppe, V. Naistehaigused. Tõnismägi 5=a.
Schumann, H. Lastehaigused. Narwa tn. 25, k. 3.
Tannebaum, P. Sisemised, nina-, kõrwa- ja kurguhaigused. Uus t.
Taumi, A. Wiru tän. 6, (3—5).
Thar, R. Roosikrantsi tän. 10.
Thomson, E. Sisemised haigused. Kaupmehe tän. 11; 10—11, 4—5.
Tobiesen, J. Lastehaigused. Uus tän. 19, k. 4.
Thamm, Leo. Sisemised haigused. Narma maoni 48,
Ungern, W. Wismari tän. 3.
Wahtrik, B. Haawa- ja luuhaigused.
tän. 15, (3—4).
Mlken, W. Wäike Karja tän. 1. (10—11, 5—6).
Wulff, E. sisemised haigused. Wäike Roosikrantsi tän. 14.
Wahl) Artur. Naha- ja suguhaigused Niguliste tän. 12, k. 4.
Wita, A. Sisemised ja lastehaigused. Wittenhofr tän. 10, !. 3.
Zoege, W. Haawahaigused. Tõnismägi 1.
Hambaarstid ja dentistid.
Awik, Ktara, Wiru tän. 6, (Ö—12, 5—6).
AvcUd-Smetanin, A., Pikk tän. 31.
Abramson, Wiru tän. 7.
38
Dreher, S. Wiru tän. 17. Müürrwahe iön. 40.
Dobrohotolv-Kagan, Harju tärn. 31, (10—12, 4—6^)
Gutmann, D. Wiru tän. 16.
Jurkewitsch, Wirulvärawa puiestee 13.
Kah. O. ' Päk tän. 37, (10—1, 4—6).
Klompus, R. J. Harju tän. 45.
Shigmanoff, F. Harju tän. 21, (11—3).
Levin, D. Pikk tän. 15.
,
Lewinowitsch, Helene. W. Karja tän. 1, (10—11, 4—6).
Klas-Mass, Harju tän. 30, (10—1, 3—6).
Laurie, Dr. A. Narwa maantee 4, (10—1, 4—7)
Lourje, R. Girgensoni tän. 10.
Nymann-Jlwes, H. Roosikrantsi tän. 11.
Ritter, A. Eesti pangamajas, (9—12, 2—5).
Ruus, Adele. Eesti pangamajas.
Schilder, A. Wiru tän. 1.
Tamberg, Helmi. Kuninga tän. .
Teischew, Z. S. Karja tän. 18.
Tusch, H. SBäVfc Harju tän. 1, <'11—1, 3—5).
Wainer, J. Suur Karja tän. 5
Wltas-Rohde, A. Pikk tän. 33.
Haigemajad ja kliinikud,
Eesti arstide erakliinik — Wana turu kaelas nr. 3. Wastuwõtmine
kella 12—2 I.
Kliinik — Wiru tän. 23. Wastuwõtmine kella 12—2 I. ja 5—7 p. L
Priihosprdal — Wäike Liitva tän. 18.
Diakonissi haigemaja — Suur Pärnu ntaant. 52.
Tallinna erakliinik — Suur Roosikrantsi tän. 2-a.
Sanatoorium — Kadriorus, Liitva tän. 15.
Sünnitamlshaigemeja — Suur Balesna tän.
Dr. Knüpferi naiskliinik — Suur Balesna tän. 12.
«Seewaldi" waimuhaigetemaja — Baltiski maanteel 52.
Jnhalatoorium — Kaarli puiesteel, Winkleri m.
Linnakooli hambakliinik — Lai tän. 40.
Ttisikusehaiguste sanatoorium — Magdaleena tän. 6.
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — S. Tartu m. 24, 8—10 h.)
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — Lai tän. 40, (S—10 h j
Apteegid.
Linna apteek — Jaani tän. 6, Eesti pangamajas
R. Lehberti apteek — Suurel turul.
Ficki apteek — Niguliste tän. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärnu maant. 21.
Gnadeberg ja Lehden — S. Karja tän. 4.
W. Haase — Narwa maant. 52.
Hugo Lppermann — Wana Wiru tän. 15.
Sunkewitsch ... S. ja W. Tartu maant. nurgal 28.
Stüwert — Baltiski maant. 2,
Punaseristi apteek — Wana Kalamaja tänatual.
39
Advokaadid.
Birk, A. (toon. adw. abi) Suur Karja tän. 15, (9—10, 5- 7).
Best, A. (wann. adw. abi) Eesir pangamajas, (9—11, 4—6).
Birkenberg, R. (Mann. adw.) Wiru tän. 5.
Daugull, Johann (wann. adw.) Lai tän. 32.
Ester, Hans (wann. adw. abi) Lai tän. 15.
Eliaser, R. (wann. adw.) Jaani tän. 6.
Eldring, A. (era-adw.) Wiru tän. 12, (9—10, 6—7).
Gorschkoff, J. (wann. adw.) Wiru tän. 12.
Hirsch, M. (wann. adw.) Suur Karja tän. 7, (10—12, 7—8).
Haho, Kr. (wann adw.) Suur Karja tän. 2 .
Johanson, W. (wann. adw.) Suur Karja tän. 15,
Jurine, T. (wann. adw.) Wana turg 1.
Jdell, O. J. (adwokaat) Lai tän. 7.
Kaldus, T. W. Posti t. 6.
Kress, G. (wann. adw. abi) Suur Karja t. 15.
Limberg, B. (wann. adw.) Wäike Karja t. 1 (9—11, 6—7).
Wälsch, W. (ut)iu.) Harju tiin. 34.
Maydell, T. (wann. adw.) Pikk t. 37 (10—11, 4 -0).
Maurer, A. (wann. adw.) Wana turg 1.
Margk, Walter (wann. adw. abi) S. Karja t. 2 (9—10, 5—6).
Meier, S. (adw.) Harju t. 31 (4—6).
Petzold, W. (wann. adw.) S. Roosikrantsi t. 8.
Poska, G. (wann. adw. abi) Pikk t. 49 (9—11).
Pung, M. (wann. adw.) Eesti pangamajas (6—7).
Petrow, Anatol (wann. adw. abi) Pikk tän. 43. '
Pärit, J. (wann. adw.) Pikk t .5.
Peet, A. (wann. adw.) Jaani t. 6.
G. Pohla, (era-adwokat) Lai t. 9 (9—12, —6).
Reichmann, (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
Rägo, N. (wann. adw. abi) Eesti pangamajas.
Ruubel, P. (wann. adw.) Jaani t. 8.
Siegel, K. (wann. adw.) Niguliste t. 12 (10—11, 5—6).
Soosaar, G. (wann. adw. abi) S. Karja t. 15.
Sorokin, A. (wann. tou. abi) Wiru tiin. 12.
Teemant, J. (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
T umber g, V. (wann. adw. abi).
Weiner, S. (wann. adw.) Wiru tän. 22.
Notariused.
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H. — Wiru t. 8.
Riesenkarnpf, — Pikk t. 39.
S^arl Wäli — Lai t. 12.
Pte, A. (wann adw.) Jaani t. 6,
Gecrdus ja eku.
Iga inimene WZih olla geenius.
„Pea iga inimene wM oHa geenius." Nii fimtitab enda
Wnmafes teoses professor Brüsse.
Ta' tähendab, et geepius erineb |aroglifeft HimMt ainult
sellega, et tai mõintains jaj^Ml rpgqxgl kgsutqtzq igale omaseid
Wüimlisi ja hingelisi jSuhe.
Meie teame, et peale tegölifu mõtte gla, meis tegutseb meel
ala sbajegWktu, milles p^q igasuguse IMajõu HiWutuseta
käimas imelifsimad proissssid.
Midq roqbamalt ke?gi jqubqb kasutada neid allikgid, seda
Võimelisem on ta mingi teoks.
Nii omasime inimese geniaalsuse wõirne.
Sarnane inimene ei toit oma tegu täiuseni mitte sellepärast,
et ta ebatawaliste wainMtz wõimete ja annete omanik, waid
lihtsalt selle tõttu, et to leidis lihtsama ja soodsama tee kasutada
ebateadlikke jõude.
Professor Brüsse tähendab, et h\ laste koMus algaks
meil warem kui praegu ja kestaks paremate eeskujude otsekohesel
mõjul ja ideaalsel! tingimusil, siis omandaks mere lapsed are
nedes kõik need erilised maimu ja loomuse omadused, mis
praegu ainult geniaalsete inimeste ainumam.
Geeniused tõendaroad ise, et kõik nende hiilgeteod on maid
wqbajõulised tõuked ebateadlikkuse sügawikust.
EMendlttü wairttUtseütrüMi tetzewuse tõestajaks wõib
teenida juhuslik lahendamine unelusis probleeme- mis kaua
xAWsib
mm
Mõistust.
Näiteks: Keegi raamatupidaja heitles terwe küü, püüdes
leida wiga enda kassakontos. Kord öösel, unes, ilmusid talle
kõik arwed, wõlatähekesed ja kassaraamat, kus ta sedamaid roea
põhjuse silmas, ^ui ta järgmisel päewal kontoris ilmsioludega
wõrdles üttsluses omandatud tähelpaneküid, wõis ta pikema
waewata arwed kokkukõlla wiia.
Oleks tookord raamatupidaja asemel seisnud römümst, muusikus, Lttist — nad oleks omakord suutnud unes lahendada
paljud ülesanded isiklikult tegewüsalalt.
Collörige'i poeem „Kub!a khan" on poeedi ebateadliku tegewuse sktäwutus ünSs. Samalaadiline on fft Tiartini kuulus
^Saatana sonaat". Helilooja müüs unes hinge saatanale, kes
talle Müks Mängis Muulil tüki, Mis loetakse Tiartitti paremaks
loominguks.
Unes WSi ilmsi, ainult ebateadliku ala allikaist ammuta ma b
geniaalsed Maimud innukust, mis waimustab ja omakord innustab
järelpAMi.
NapöleöN, suurim sõdur-geenius, ütles, et wõitluse saatust
ei otsusta harilkult igasugused teadlikult wäljarehkendatud sõja.
Väeosade ümberpaigutuste plaanid, matb peaasjalikult otsused,
mis ettekirjutatud äkki tärkan5 Mõttest.
Läheneb ötsustaw
moment, säde tungib ebateadlikult esile ja wöidate.............
Ebateadlikkuse iseloom ja Väärtus olenemaö terwenisti indimiib tutti enda loomusest- mis juba teadlikult paneb tähele, uurib
ja mõtleb.
See on põhjuseks, miks kõik suurwaimüd olid ühtlasi süuriMäd
iipi.
Aju kindlustuse saladused.
Wäga üksikud Metst püüackad mttmiem wäliaäreNdädä omi
aju rakukesi, suurem osa inimesi ei suuda aga mMKua, Millise
äreneMisastMe rodtb sätttvütä ütete aju.
SeRs arendamises ott harilikult kõik järel, ainult geeniused
ja süüted anded harjutäwäd alaliselt, ja täieüÕdmab eüdi iitbichiduaälerisüste füHttU öMi ajusid. Ortteti on üjü ttine ktzigil
normaal inimesil üks ja sama.
Tost küll, geeniused jü täiendid oh juba ftinhiji kaasa saanud
teatud kalduwused otsimiseks, mõtlemiseks ja ajusüsteemi alaliseks
42
ümbertöötamiseks, kuna tawalikul surelikul need impulsid esile
tungimab üpris harwa.
Suur tähendus on siiski ajusüsteemi rakukeste wahetpidamata
harjutamisel ja arendamisel.
Harjutuse puudusel kannatama aju joonistus.
W alg ei :i. gii) tähendawad aju rakukesi, mis legewuses iga
päises tawalilus toimetuses.
Mustad ringid kujutawad rakukesi, mis ühenduskanaaleks
tawaliste tegutsemisrakukeste ja ülimale waimutöõlr wastawate
fefHeijtv wahel.
Ristikesed ejutawad rakukesi, mis Võimelised suurteks idee.
deks ja tegudeks.
1). Kunst. 2). U'i. 8). Patriotism. 4). Kirjandus. 5).
Teadus. 6). Hai. siu •. 7). Muusika. 8). Käsi. 9). Kael.
10). Õlg.
11). Jalg. 12). Seedimiselundid. 13). Rind.
14). Füüsiline tunne.
15). Nägu.
16). Nägemine.
17).
Kuulmine.
Need harjutused facttanemab täiesti mõimlejote füüsiliste
mõtetega lihast ja rinna arendamisel.
43
Wnmased omandasid jõu ja mastupibamufe ainult keha
süstemaatilise harjutamise ja reastama reziimi kaudu.
Sest fui mingi, fui ka ainus, li as ci paenbti ümbertööta
miseks, ei mä[i wõimleja teda harjutamast, kuni lihas andub
sõnakuulmisele.
Sama kui meie kogu keha, nii on ka a u käsutada fuur
kogu togamara jõudu. Teoka inimese aja wLftö maid ühekülgse
arendamise tõttu, kuna samal ojal iga. inimese teenistuses
kunsti, muusika, kirjanduse, filantroopia sü ItidMirss aru kesk
kohad ja kui ta neid keskohti mastamalt arendaks, siis annaks
nende ajutine töö puhlüswõimaluse ta ajus wäsind rakukestele
ja sellega uui jõudu igapäetoafe töö alguseks.
Iga inimese aju tsentrumid wajawad peti odilist tegewust
ja rahu, ent fee rahu ei tähenda und mõi igasugu mõtte
eemaldust, matb lihtsalt ühe osa rakukeste teo v aheldust teise
osa rakukeste tööga.
Iga, isegi elatanb inimene, mõib arendada kõiki oma
mõistuse keskkohti am süsteemi rakukeste alalise ja pusima harju
tuse läbi
Aju areneb peale kõiki teisi elundist ja tr*, nt b ta rakukefist
jöuawad kõrgeima arenimisastmeni alles keskeas.
Inimesed toafimab ainult sellepärast, et üks osa nende aju
rakukesi tegewuse peab lõpetama kuna teise osa arendamine
tarwilist tähelpanu polnud leid au o.
Lõpmata ja kaunis on jõud mis meis marjul ja millest meie
ei hooli.
Kui laialt inimene ka ei pillaks oma arenenub mõistuse
jõudu, talle faeb alati Võimalus „pöotbn ümber", õieti „sam>
muda edasi", fee tähendab, täiendada cmi u na vutti titiab aju
keskkohti.
Kui mingi asi hakkab meid huwitama, see on tähenduseks,
et ühes, meist kasutama aju kanaaüs, algab
\\:4s meile
annetab uut jõudu, mi öelda, meid uueftjiinnitab. ; a fee on
moment, kus saabund aeg teoks ja aju nende keskohte aren
damiseks, mis olime jätnud hooletusse.
^Sarnased momendid tähendasid palju belle nende õige talendi
ja kutse algust.
Siis peab inimene eemalduma külla, jalutama, sissehtngama
hapnikku ja koondama kõik mõtted kasutamata j-õu-r arendami
seks. udu kahaneb ja inimene leiab, mida seni kirgiiselt otsis.
44
- Raske on tungida paljudesse aju kanaalesse, aga fui tööga
kord tehtud algust, saab kõik muu kerge fa meelis.
Uute aju karmale alaline leid ja nende arendamine teemab
inimese suureks.
Aju rakukeste igapäine teistega ühendus on aju arenemise
ainus ja kindel abinõu.
Dr. med. W.
kodused gümnastikaharjutused ehk 20 minutit igapäewalist Wõim»
lemist terwife heaks.
.Kes 20 minutit igapäew enne õhtusööki, minu õpetuse järele
järjekindlalt harjutusi teeb, selle keha, olgu ta noor ehk roana,
kõweneb, läheb paenduwamaks ja tugewamiaks. Kellel wähegi
tahtejõudu, wõib nende harjutuste abil, ilma et ta mingisuguseid
arstirohte tarwitaks, haigust eemaldada, tsrwist alal hoida ja
teda kaotuse korral tagasi wõita.
Iga üksiku harjutuse järele tehke lühike paus ja tarwitage
seda sügawaks sisse- ja wäljahingamiseks.
1.
Ringliigutused peaga: 10—30 korda.
Pea teeb paremalt poolt pahemale poole, ja niisama pahe
malt paremalle, trehtrikujulist ringliigutusi, mis nii faugetulatawad peawad olema, kui iganes kyelaliige lubab, .steha hoitagu
agg sirge ja liikumata. Jääb pea uimaseks, siis tehtagu neitz
harjutust esialgul istudes.
il
.
2.
Ringliigutused kätega: 8—20 korda.
Mõlemad sirgelt wäljasirutatud käswarred teetnah eest taha,
ja niisama Pglju kordi tagant ette, suure ringi, sarnaselt nagu
kaks lpeskitiiba lmskikere ümber ringi käiwad. Pandagu häSti
Whels, et käewarred üsna pea ligidilt mööda lahesimd, milleks iga
tahes täielikku õlaliikms paenduwust waja läheb, mida aga iga
üks harjutuste abil Pikkamisi jaauwtaöa rovib.
3.
Ringliigutused kehaga: 8—30 korda.
Ülemine kehaosa (kõht) teeb, ainult tzwMiikmrl fäänatel,
trahtrikujulise, wõimalikult kaugelulatawa ja fügaroa ringi pare-
45
mait poolt pahemalle, ja nõndasama tfäfjemalt parsmalle.
UimajefSiäämtfe korral, mil aga ruttu moäbaneb, tehtaks? ka sepa
harjutust esialgul istudes.
4.
Ringliigutused jalgadega: 4—8 korda.
Hästi ettesirutatud jalg teeb tagant ette wõimalikult kaugelulatama ja kõrge ringi ja asendakse jälle teise fõrtoate, mi» nüüd
järjekorral. Nii tehtaks? mitme wahetusega, künni soowrtaw
ringidearw täil on. Ülemine keha hoitagu wöimalikult sirge ja
liikumata.
5.
Kätega tõukamine ettepoole: 10—30 korda.
jžiugem, energiline katetõukamine küünarnukist ettepoole,
kusjuures käed tugewaste rusikas ja kõik käewarte musklid Pingul
peawad olema. Sellejuures tarwitagu täielikku, ühetasast pupu,
niihästi tõugates kui ka tõmmates, aga nii, et tõukamine nutte
liig põrutawalt pea peale ei mõju. Kujutagu endale ette, et
tahate mõlemi käega ja täieliku jõuga ühte asja enda juurde n»*
tuba ja lähemal momendil jälle eemale tõugata.
6.
Kätega tõukamine tahapoole: 10—30 korda.
taieste samasugune liigutus, ainult selle wahega, et nüüd
kcchelepoole külgtõukeid tehtakse.
7.
Lahkulöömine kätega: 8—16 korda.
Sirgelt ja ristloodis ^väljasirutatud ja tihedalt Iigenootub
käewarred lüüakse samas tasakaalusioones tugema jõuga taha
poole lahti, nagu tahaks mõnda käesolewat asja -Onn *t6*uba,
8.
Kätega käänamine: 30—50 korda.
See liigutus õnnestab kohe, kui ettekujutakse, Kagu tahaks
mõlemi käega kahte kruwi Puusse keerata.
9.
Sõrmede sirutamme ja surumine: 12—20 korda.
Mõlemi kae sõrmed sirutakse wöimalikult hästi laiali ja
tõmmatakse siis jälle täie jõuga rusikasse.
46
10.
Jalgadega käänamine: 20—40 korda iga jalaga.
Sirgelt toäljasirutatird ja wabalt hoitatoat jalga käänatakse
tugewaste wäljaspoole. See liigutus sünnib fergemalt,. Puhta
malt ja täielikumalt, kui ilma wahetuseta igat jalga oma üles
annet ühekorraga teha lastakse.
11.
Jala siruta mine ja paenntamine: 20—40 korda iga jalaga.
Tugew ja wõimalikult täielik jalaotia tõstmine ja paenutamine, kusjuures jalga wabalt põlwest wäljasirutatult ja Pisut ette
poole hoitagu. Tähendatud liigutus sünnib ainult labajalalnkmes. Sellega ühenduses wõib ka warbaid sirutada ja paenutada,
mis aga, kui jalad kinni, awaraid saapaid wajab.
12.
Raiumine kirwega: 6—20 korda.
Nõuetaw seisak sünnib nii, et mõlemad jalad õiges joones
harki aetakse. Nüüd tõstetakse sirutatud käed üles jut hakatakfd
raiuma, nagu oleks jalgade wahel puupakk, mida kirwega lõhkuda tahstakse. Naisterabwastel tuleb sellest liigutusest loobuda.
13.
Heinaniitmine: 8—24 korda.
Kujutage endale ette, et teil wikat käes oft, millega täie jõuga
heina niidate. Neid liigutusi peate aga ka samapalju korde parsmale poole tegema.
14.
Jalgratta sõit: 10—30 korda iga jolagck
Astute pahema jalaga wäiksele jalapingile ja teete parema
Lakaga ringliigutusi, nagu tallaksite jalgratast. Ringid olgu aga
Wõimalikult õige suured. Pärast teete sedasama pahema jalaga.
Lõpuks tehke weel 10—30 korda põlwepaenutusi, nagu seda
õpilased ja sõdurid gümnastikatunnil teewad.
Tehke neid harjutusi järjekindlalt ja teie tulete peagi arusaa
misele, et teie seda toojate nagu igapäetoast leiba.
Tertoes kehas on tsrtoe toaim!
W. Gebhardt.
Dr. med.
kuidas isand Snksmarm ölsmlstc kiriku tornist
Esimene ^Ameerika Filmi" kinoteos Tallinnas.
Pikkus 777 meetrit.
«Poolpime iimtitmvSÖ.
Üh- ilusama, Pfalmna
olema iuroitusfoi)a lupelusftdol feips mmgifugu -
leebel
f
''j.
Pargist, mis supelusmqaga Ühenduses, VMUS umbes ne..a
liimnerotte aastane, tüseda kehataswuga mees, I
kallihinnaline paanama ja kaes ,ama kuldmonogramnnaega
jalutuskepp, millega ,° õhus igasugakeid "urdta.t. !S>, nagu
mõni feemameteliiem mnusikaiuht mõnda ^eru !
nIt riaAsti
niat juhatades. Mehe ümargune l« raswane nagu °l> naerul
mis oletada last, et selle omamt enesega õlge rahu. nais
olemctt.
mees näqtP nüüb sillal kõhna, kahwatanud naoga uoortm.est
seiswat kelle ülikond, mis kull moodne. Qgatihni moaromuo
ja kmtsunÜd, nooremehe korrektsuse suhtes wal.se waatlei- peale
noormees naa salle jõe poole
ja hakkas üksisilmi! mette mahüma.
Smokinais herra oli selle aja sees sigari põlema sirutanud
aga püsis
endisel kohal.
Noormees pööras ennast mee
kaks, kolm korda ja saatis õige wchafe pilgu tema peale
millest mõista, et ta sellega sugugi rahul et olnud, et tebu
m
^^^ü^at^eUuutnub ta enam kannatada sa katkestas waikuft
ütelge mulle, palun teid, kas teie mõtlete siit kord lahkud,
mõi mitte?
»Mma?" küsis smokingis herra rahuliku tooniga ja siga
rit süitseiades, Hittb St saMMügi endiselt kvhält õleks liikunud.
--->
on töil mõla ffeBe teäbft V
,Mbdš MsMkast t Teie jäittz iu ftÜepkiräst siia peäkäMä,
ai ckiüö matteota... WiiMased Möökorpaadid on juba ammugi
ära sõitnud,
Mis ott teil siin tbefel otsimist?"
Mi\a iirfcömnfne 6n ekslik. Ätzn
nob, oletame, et teil
õigus õit; mis on siis sellest? Loodan, et mul sama õigus
siin seista ott, nagu ka teil. Pealegi lubage teatada, et ma
fefie pargi omanik olen".
«WifutzM MtatifH D6UH toaBdhBitft.
«tn lkiWiu strt
kohe".
„Wõimalik, et mul tetegd ühine tee on?
,.Mis see siiUtidaS? Teie otsustate mind jSttzida?"
„ Mis pärast ?"
//Wabandage, ma olen wäga nä miime ja et fbemt teiega
enam rääkida'".
Tundmata naöünSes tahtis ära minna, aga smokingis herra
peatas teda:
,,Ä telge mulle tõtt, teie tahtsite ennast uputada?"
küsis ta. *
^iOlspärast teie nSNda mõtlete ?"
*,fÜä et taha teid, noormees, koMblusõpetusega tutmustäda,
et tahu teile selgeks teha, et enesetapmine kõigi jumalikkude
seadustega wasramisi on ja sagedat! kordel nõrka, kurjale fui*
bumat iseloomu o sitta dr. *
Millest teie seda järeldate?"
Ütelge mulle ei! Siis rnabandOn ennast tSie ees jä jMn
töid siia juMälatähuga üksinda".
„Pean tunnistama, et teie haruldane inimene ölete!"
„Tahate aus ja amalli olla. siis wvstake mulle tingimata:
jfe, ma tahtsin ennast uputada jti wiibisin sellega niNült selle,
pärast, et fee nii kerge teha Sl ole, küi iMbub. — Põhjusmõt
telikult olite enda huMmises juba kindel, ja kui ma teid öMa
juuresolekuga et oleks staunüd, siis rnitga wõimslik, H ttitz
nüüd oma wiimaft und fitba jõe põhjas oleks stühkamrd?
«Teil bn õigus,
«ga loobun, et teie Mulle selles enam
Mfistuft ei tee? Zuwitair kes tele Olet ? Liige mingisugusest
päasteseUsist? Wöi esiujuja, kes meie linna sportlaste fee*
49
eneste «Räämi tthtz- te|a ?
Wsi koguni fiMWnik, kes stin
Ütlen teile [uba ette ära; kui teie mM
siis hüppan kohe sillalt alla, ja teil tuleb,
korra järele toalmab ?
takistada tahate,
mind päästes, samuti tülmü «mrmi Wõtta."
,Ma ei ole ühte ega teist fa ei mõista sugugi ujuda. Leie
tahate oma elu lõpetada?
Olge nii lahke!
Mul et ei tule
motteskj Leid päästma tulla. Ja üldselt et ole mul minqtfitqif
NlB' põhitnötteid.
Ma dtltt Uitsaja ifiiBBfe: üfcnMtš Nõder-
uist ja heitle selle äärmine ameeriklatte
Mind hMilüb ainult
fottbmihe, uiitz teid elust lahkuma süittnb.
Ega Mett MöA
naise pärast? Niisugune asi ei ole nüüdsel ajal enam moodis...
Oleta abielus ?"
Ml"
„Tähendab, abieluwahelised arusaamutused, mis mõne arg.
puksi meie hädaorust lahkuma sunnib, on teile ka tundmatud.
Naisküsimuses olete täiesti wõhik. Jääb med iile ainult raha
line kitsiku^. -™ Teie et mängi faariu ?"
M">
„6eba ma mõtlesin".
^Mispärast?"
^Nõnda... Teil on raske mind mõista.
Waadake, man*
guhaige inimene tapab enese suure komfordiga ja harilikult
kodus? aga mitte kunagi tänamal. Teil ei ole nimelt seda,
mida «shikiks" nimetakse. Vabandage, ma ei räägi seda
mitte sellepärast, et teid hoomata. Tähendame, teie asjud
lähemad halwaste.
„3a kui fee tõesti nii on, mis pakub fee teile huwitust?"
,,910ete, tabasin naela pihta! Mul oli põhjus siia peatama
jääda."
„(£t tnuUe mu ettewõttes takistust teha?"
„0, et, et, ei ! Mitu korda pean teile seda kordama? Aga,
teate mis? Siin ei ole koht äriasjust rääkida."
„Minusse ei puutu enam äriasjad; olen endaga ja kogu
ilmaga löpuarme teinud.„Kes teab?"
^Minu otsus on kindel!"
,,Wäga hea! Oma äriasja suhtes et taha ma teie otsust
sugugi ümber lükata."
,Ma et mõista teid 1"
^Kohe mõistate 1 Ma pean teiega tõsiselt rääkima.*
"Hm!"
.Olge nit lahke ja tulge minuga ühes minu suwemaija,
mis siit ainult paarkümmend sammu eemal.
Mul on seal
kõrwaline tuba, kuhu keegi segama ei tule.
Klaasikese rotina
ja õlle juures seletan teile kõik".
„Üte kõik — olen nõus — kui teie seda nii tungiwalt
fooroite..
Pargis, kõigetoredama kahekordse suwemaja teisel korral,
ühes kõrwalises uurkkambris, istusid ameeriklane John Kreis
saag (fünöimtje poolest eestlane) ja elust tüdinenud surmaotsijo
51
August Suksmann, touna ja õlle juures ja weststd elawalt
juttu.
„Nn siis, kallis sõber", algas Kreissaag: „Kõige esiti
waadake hästi minu peale.
Ma olen tõsine inimene ja et
oleks enesele kunagi lubanud tühise asja pärast teid tülitada.
Teie et salga, et korratud asjad teid enesetapmisele sundisid?
Vabandage minu uudishimu, mis fee õieti oli?
Õnnetu
ettewõte ? Koha kaotus? Kaubauduslised kahjud?"
„Ma olen ehk — õigemine öeldud — olin ärimees.
Isa
pärandas mulle keskmise kaupluse ja ma elasin oma sissetulekust
nii ütelda keskelt läbi. Et mul kauplemises wähe kogemust oli
ja riskeerida ei julenud, saiVad mulle Viimased sõjaaastad,
selle asemel, et kasu tuua, kahjutoojaiks. Seisak harilikuis äri
asjus, kaupade kallinemine, ostjate Vähenemine ja — mulle
hakkas Võlgu koguma, mis kuni eilase päewam ümarguselt
150.000 Eesti marka wälja teeb.
Wõlauskujad ei taha enam
oodata, aga mul ei ole kusagilt seda rahasummat Võtta, et
neid kinni maksta. Teie ütleksite ehk wahest, et see ei ole
midagi, aga mina olen niisuguse iseloomuga inimene, kes
sarnast häbi mitte üle elada ei suuda. Kui ma ennast maksuVõimeiuks tunnistan, tuleb mul kohtus wastust anda, sest et
ma juba mitu aastat äriraamatuid et ole pidanud, nagu seda
seadus ettekirjutab. Ma tahan enesega lõpu teha ennem, fui
mind süüpingile asendakse. —e
„ Kallis sõber, teie ei talita mitte õieti.
Mitte sellepärast,
et teie ilmast lahkuda tahate — oh, ei?
Ilm on mi halb, et
see ennast õnnelikuks Võib lugeda, kes temast lahkud.
Ka
mina ise olen elust äärmiseni tüdinenud, temas ei ole midagi,
peale kuritegude, aga
kuriteod et ole sugugi lõbuasjad.
Saabute, mis ma teile tahan ütelda: teie olete Välimuse järele
otsustades aus inimene.
Kuidas lubab teie südametunnistus
teid surra, mahajättes niipaju Võlgu, pettes oma wõlauskujaid?
Vististi tm nende seas isegi perekonnainimest... Surm ma1
bastab teid nuhtlusest, mis teid ähwardab, aga sellest hoolimata
katate oma nime igawese häbiga ja jätate enesest kõige hal*
wema mälestuse. —"
„Aga kui ma elama jään? Päästab fee mind minu prae
gusest seisukorrast.
,Evu jäämist ma teile sugugi ei soowita."
„Aga milles seisab siis asi? Ma ei suuda teist enam aru
saada. —"
52
„0n üks abinõu, kuidas meie teie surma Leie enda beaks
kasutada mõime. . . Mul on au ennast esitada: John Kreissaag, kõige uuema Tallinnas asutama „Ameerika filmi"
omanik |q direktor. Atinu filmil on euroopaline kuulsus.
Waadake, sellest silmapilgust, kui tele otsustasite surra, oli teile
«vististe ükskõik, missugune surm teil ees seisab".
„Wabandage, ma Ijcffan teist aru saama.. . Jumalaga!
«Palun, palun, rahustage ennast [a ärge saage minust maleste aru, teie olete ju intelligent inimene. Mina olen kom
mersant. Ma pean publikumile midagi näitama, mis sensatsiooni sünnitab ja närrne kõlistab".
—!"
Järgmisel päernal kirjutas isand Suksmann miljonär Kreissaega tehtud lepingule alla.
Lepingupaber oli, nagu seadus
nõuab, tarroilife osa tempelmarkidega warustatud ja isand
Suksmann kohustas ennast, st ta kahe nädala pärast ^Ameerika
filmi" esimesest suuremast finpteofe lawastamisest kangelasena,
kes lõpuks rnabataltliselt surma läheb, osarnõtma peab, ja sai
amansina 150.000 Eesti marka rnälja makstud.
Juba kümne päema pärast ilmus ta herra Kreisfae kabinetti,
kui fee parajasti uue ja kõmulise kinoteose lawastamise üleüldist
eelarrnst kokku rnõttis..
„Brarno, herra Suksmann! Nagu näha, jõudsite teie mli
päema enne lepingu tähtaega oma asjad korda ajada. Kuidas
käsi Wh?' hüüdis mister John Kreissaag lõbusa naeratusega
sissetulija poole kätt sirutades.
ti$ärtan, maga hästi! Ma tulin, et
54
/iatta meh lepingu tingimisi? Seda ma ka mõtlesin,
müüb töõirt tõesti uhke ella, et ma tõesti suur inimestetunbia
olen i"
„Wabandage. seekord olete küll eksinud, mister Kreissaag.
Ma tulin hoopis teise eesmärgiga."
„Ia nimelt V
....^^õake, ma roõtfin teie ettepaneku sellepärast mustu, et
päästa oma head nime. Teie olite see, kes mind mu raskest
seisukorrast suuremeelselt rnälja aitas".
„Ma ei mõista ielb !°
„ Seletan kohe, milles asi seilab.
Teie 150.000 marka
andsid mulle rnõimaluse kõike mõlgu tasuda, uut krediiti
luua, ühe sõnaga ~~ päästsite mind hukatusest. Kas teie siis
mõtlete, et ma nüüd meel surra tahan?"
^Aga see on ju ennekuulmata pettus teie poolt I"
Binimene olen I Ma tõin teile täna 50.000 marka, aga üleM.
nud 100.000 maksan tite suurt? protsentidega ühe wõi
kahe aasta pärast. Kõik minu äriasjad on liimibeetitub ta poe
eeft, mts ma ära müüsin, sain kaunis kaaluma sunnnakese.
Nüüd sõidan Ameerikasse ja loodan sealt tagasi tulla
rikka mehena.
Ärge kahelge.
Teil ei lule kaua oodata oma
*nha peole. iellele, fes tõesti töötada tahab, jääb Ameerika
ikkagi Ameenkaks. Tere et wõi enesele ette kujutada, fui tänu
lik ma olen, et teie mind päästsite!"
„Aga meie leping, austatud herra? Ärge uskuge, et ma
teid rahule Jätan 1"
.Kokkupuutumine teiega õpetas mind rohkem praktikalik ja
ärimees olema. Ka mina, nagu teie ise, olen äärmiseks ameerik
laseks saanud. Waadake, minust allakirjutatud leping on maksmufeta I*
.Makswuseta?!"
»Iah! Kui ma selle lepingu kohtusse miin, siis wöetakse
teid kui krimmaalsüüdlast, kes ühe õnnetu noore inimese ela
ja tulemini oma kasuks tahtis farmitaba, seaduslikule ‘mustatufele, mille nuhtluseks sunnitöö ette on nähtud. Näete, mul oli
nenbe päeroebe kestes wõimalus pisut seadust õppida..."
.Olen teile maga tänulik!
Ei oleks teie poolt kummi
midagi sellesarnast ootanub!"
"Teil ei ole mingisugust põhjust minu mastu kuri olla.
(Siitcrs, ma andsin teile Võimaluse heategu korda saata, aua
heateob on. kangelaste sõnade järele, teile juba ife moraali»
55
ltseks Lasuks. Teiseks, teie ei ole sugugi oma raha kaotanud:
näete, et saate oma mõla rutem tagasi, kui loodate. — Kol
mandaks, ma tahan teile weel tasuks ühe kingituse teha..
..Mulle?"
rEhk teie «Ameerika filmile", mis ju üks ja seesama on.
Kui foomite, lawastage oma kinoteatris terme lugu meie kokkusaamisest, ja mina olen malmis, täis au- ja tänutundmust teie
wastu, selles jandis tasuta kaasa mängima.
Mõtelge minu
ettepanek hästi järele, mister Kreissaag, aga nüüd esialgul —
nägemiseni. .
Must maske.
Uudisjutt T a r t u s t.
Oli roiuna iie maskeraad Bürgermusses, mulle aga kui itv
lauifule nii igaw ja märmita, millist juba ammugi ei raoletanud.
Wästnult ja närrniliselt lahkusin ma kärarikkast ja heledasti
roalgustatub saalist, kus aga pidu wesl täies hoos oli ja mašked, nii hästi ..õrnemad" kui ka „karmimad", nüüd alles tuiju
hakkasid sattuma.
Suure roaewoga, kogu oma jõudu ja küünarnukke abiks
mõttes, murdsin enesele teed rahrnamurrust läbi, jõudsin õnne
likult, ilma mingisuguse wahejuhtumiseta, riietel)oiu-ruumi,
wõtsin palitu ja kübara ja ruttasin roälja, et koju minna.
Väljas oli õige pime ja tänawail. mida üksikud laternad
wiletsalt roalgustasid, roalitses hilise öötunni tõttu täieline
tootlus.
Paberossi põlema süüdates ja fiihni käsi sügaroasti palitulaskesse surudes, tõttasin kiirel sammul edasi.
Äkitselt kuulsin ma oma selja taga sõidumürinat. Ma roaa.
Lasin tagasi, aga samal silmapilgul müras juba üks kinnine tõld
minust mööda, mille lahttolewast aknast keegi daam, kelle nägu
Musta näolattega rnarjatud ott, roälja maatas.
Kiroisilla nurgal jäirnad hobused järsku peatama. Ma sammustu edasi ja silmitsesin pimedusse, aga niipalju kui ma näha
rosisin, ei ilmunud keegi tõllast. Hobused noorskasid ja kraa
pisid närwiliselt kapjadega ja kutsar pidi õige lugemaste ohje
pingutama, et neid paigal hoida.
56
Mu kiirustasin samme- tnõöldis trende tieftlemate silmäde
hiNtz end aitfdtbas.
-,Mä ärmüstan teid juba ämmugi"- — spsistäs ta
MM tinnale kastes. --Aga plütt ttib kõigest südamest —mitte
WNu Nime küsida! Ma et n>S$ egü tohi teile seda aÄalNbõ.
Kui wöimalik, siis kinrige mulle kübemekene oma AMStz.
kustst ja MS olen Valmis teile oma elu ohlvsrõamd. Olete
nõus V4
Wdtztust asemel süüdlesitt Ma teda pälaMült ja töllSakent
YWSsin Ititfttftb bM MMi adMsi, kuhu tä sõlkM
Mbi.
Hcgu tötouqö roneiejtme, mtgt meie midagi tfeäral
Mlsät üksteisele ei awaldaNüö. Ma püüdsin selle naidteka!
Uädützsd tungida- hs mulle nii öõMÄäial; dHtd aMästüst
LMldMüd ja sicilüfin tedä Maske eest ära Võtta.
W lükkas kõik mu sialMd tagasi ja Nüeris waljustitema naer kõlas siiski nagu kürwalt jd süünitült.
Ilusad mustab silmad hiilgasid, nagu lähed, musta maste
alt \a sätendasid mingisuguse iseäralis? tulega.
Wiimaks jõudsime maja ette, ins ma korteris olin.
Ja saatis kutsari tagasi, teatate midagi üteldes, millest ma aru
ei saanud. Aiis wõttis ta minu Ee. alt kinni ja surus ennast
wärisedes minu külje rnastu, nagu hirmunud linnuke, kes marju
otsib.
„Kes ta küll peaks olema?" mõtlesin ma, temaga korterisse
astudes. „Kus ja millal oli tal juhus mind tundma õppida ja
armastama hakata V‘
Kui ta kasuka seljast oli mõtnub, apialdus ta mu silme ees
niisuguses tuqletihiilguses, millrst Ma meel kunagi ei olnud
näinud. Walgesi siidist, hõbedaga wäljaõmmeldud kostüüm kat
tis weetlewalt tema ilusaid kehaworme ja tema luMWalget
luigekaela ehtis kaelakee suurtest kMskiwideft.
Härmifelt maimustätud tema kehailust, palusin W teba
Iqng/ et ta näo kattest wabastaks, aga tg pani mu palmeHe
gn kindlasti mõstu, et ma sellest wiimaks loobursia pidin.
Õhtusöögi ajal, mis mul korda läks kodusolewaist külmeist
toiduaineist korraldada ja klaasi meini juures tunnistas ta
mulle,
minu romaanid ja uudisjutud temq tähelpanu olid
äratanud, mis mtimgls kirgiiseks armastuseks oli kujunenud, nii
et ta juba kaks aastat mind nii mitmeil pidudel oli jälginud.
Lana, teada saades, et gta maskeraadilt lghkusin, tüli ta
mulle järele, kohtas mind tänama! ja otsustas nüüd kõik awalLada, mis ta nii kaua südames saladuses hoidnud.
Meie juwammjne katkenes aeg=a|ap kirgliste suudlete ja
kallistusiega' \a meie er' pannud tahejegi, M mth$ öö GöödaiteB ja kayrnütu gpriksihommiku koidik gmast sis.se hakkas pgiWa.
Länarnalt kostis maja ette sõitma tõlla mürin.
Sunbmatg kargas kohkudes üles ja hakkas minuga jumalaga jätma, lubades lähemal ajal jäÜe tagasi tulla, M tõmbas
tg rgttu kasuka ümber ja enne, kui ma asjaft tgipgmg jzaÄasin,
oti ta juba Loast kadunud, jättes järele nõrka' lõhna kpigepeenemaift lõhnaõlidest.
Tema palme peale ei läinud ma teda tõllani mitte saatma
ja, jääbfõ Aksi, andusin mälestusile, meie esimesest kumWlisest
koMsaamisest.
Laual lamas kimbukene nürtfinuid kannikesi, M ta Mnalt
langenud, aga põrandal walgerrdas mingisugune paberileht,
mille' mu külaline, nagu ma arwasin, wrstiste meelega oli maha
jätnud.
58
Wõtstn paberilehe üles ja nägin, et see nimekaart oli. Lugesin:
Paruness Adelheid Reuter oon Frühlingshaulen, hotell
Tartus.
Ma olin üliõnnelik, et nii ootamatalt oma külalise nime ja
elukoha teada sain ja juba samal päemal peale lõunat ruttasin
teda otsima, äärmiselt ärritatud mõttest, et teda ometi kord
wadalt täies iluduses näha saan.
Teener wiis mind wäiksesse salongi, mis kahe numrttoaga
ühendatud ja kõigega koos parunessi elukorteriks oli. Ta palus
mind pstut oodata ja läks mu tulekut teatama.
Mõne minuti pärast arvanesid eesriided ukse eest ja fõrmal'
olemast toast ilmus kellegi naisterahwa kuju.
Ma kargasin, nagu maost nõelatud, toolilt ja jäin aru
saamatult, pärani silmil wahtima . . .
Minu ees seisis sirge noor naine, kelle terme nägu sügawate armidega kaetud. Silmakulme tal sugugi ei olnud, ja
wiltukistud huuled andsid talle jäleda, tagasitõukawa wälimuse.
Rga selles inetus näos hiilgasid, nagu täbed, kaks musta sätendawat silma, ja poolawatud huulede wahelt särasid kaks rida
ilusaid pärlhambaid.
Mind nähes karjatas paruness ja tahtis juba põgeneda,
aga ma peatasin teda ühe käeliigutusega ja aupaklikult kumardades palusin kõigest südamest wabandusi, et mul julgust olnud
tema saladusse tungida.
Ma püüdsin wõimalikult talle mitte näkku roaabata ja sil
mitsesin tema wäikseid siidkingadesse peidetud jalau fa libamaid roosakarwalisi käewarsi.
Tema inetu nägu äratas minus jäledust ja hirmu.
See oligi siis fee saladuslik, tundmata naine, kes mind nii
kirgiiselt armastas ja alles hiljuti mulle nii kuume kallistusi
osaks saada oli lasknud.
Täiesti maharõhutud sellest üllatawast leidusest, wailisin
nagu tumm.
„Mispärast tulite teie siia?" küsis paruness meeleheitliku
häälega.
Ilma, et silmi oleks tõstnud, roasiafin:
„Ma leidsin oma toast tere nimekaardi, paruness, ja ei
suutnud kiusatusele wastu panna, tulla teile, näha teie nägu ja
meel kord tänada nende õnnelikkude minutite eest, mis"* teie
mulle kinkisite."
Rohkem ei suutnud ma temale ütelda; sisemine ärritus sul
gus mu keelepaelad.
60
nad mulle meelde ei tuletaks mu inetust... Ainult paar korda
aastas, maskeraadide hooajal, luban ma enesele pisut inimlikku
Vabadust: panen näokatte ette, käin kõigil pidudel, tantsin,
Man, näljutan, andudes wabals lõbule.
Mehed lipitsemad minu ümber, raägiwad mulle meelitusi,
ma unustan lühikeseks ajaks oma kurbuse, aga häda, kui näokate langeb . . .
Kahe aasta eest nägin ma teid esimest korda maskeraadil.
Ma ei tea mispärast, aga mulle näis, nagu oleksite teie?urma=
meelne, nagu rõhuks teie hinge ka mingisugune kurbus. Aga
teie ilus nägu oli uhke, rahulik ja ei formitienub näokatet.
Sellest minutist peale hakkasin ma teid armastama ja otsisin
kgalpöol juhust, teiega kokku puutuda, selle eest hoolitsedes, st
teis kunagi teada ei saaks minu saladust. Aga ei la, markades,
et teie pidult lahkusite, ei suutnud ma enam oma tundmust
waigistada, otsustasin leid jälgida, teile oma armastust ameti*
dada, endale ühte armutundi wälja meelitada, et siis jälle
kaduda üksidusse ja elada esimese ja wiimase õnnerikka armu
öö mälestusist............
Sündis seda, mida ma ei ootanud. Teie nägite minu
nägu — ja nüüd — nüüd on kõik lõppenud! . . .
Vali nuuksumine lämmatas tema Viimaseid sõnu.
Sügaw meeleliigutus waldas minu hinge, teda nii haledalt
nutma nähes, ma liginesin talle, silitasin tema musti siidftitilfetb ja suudlesin, omi filmi kinni surudes, et nagu
mitte näha, tema otsaesist.
Ta haaras mõlemi käega minu ümbert kinni, aga ma
kiskusin enese, nagu hullumeelne, temast lahti, mitte 'teades,
mis ma teen ja — jooksin toast wälja . . .
See oli minu esimene ja miimane kokkusaamine õnnetu
parunessiga.
Maurus Jõksi.
Keegi herra oli enesele Ida-ekspressrongis terme esimest
klassi kupee jaoks piletid lunastanud, et üksi jääda. Rongijuhile andis ta würftliku jootraha ja wäikselt ajalehemüüjalt
neiult ostis terme tagawara hommikulehti.
61
Peale teist kella awas rongijuht kupeeukfe ja ütles kätt mütsisirmi juurde tõstes:
„Wabandags, minu herra, et ma teid segan, a^a keegi
noor daam et wõi enam kohta leida ja peab rongist maha
jääma."
„ün ta ilus?"
„Palun ise otsustada, ta seisab seal wäljas, akna fõrnal”
Herra maätas wälja.
„Hm —- päris ingel, ja nii tulised silmad, mis ka fiml
südame põlema motroab süüdata! Aga ütelge ometi selle baa«
mile, et ma lirgline suitsetaja olen."
„ See daam on ka suur suitsetaja, sellepärast ei wõi ta nats*
teraywaste jaoskonnas reisida, et seal suitsetamine keelatud."
„Noh — siis Jumala nimel. Laske ta sisse astuda!"
Sisseastuja daam pomises mõne tänuföna, lasi pakikandjat
oma asjad sisse tuua ja istus siis nurka ukse kõrwale. Rong
hakkas pikkamisi liikuma, konduktöor märkis sõidukaartid, ja mõ
lemad reisijad jäiwad üksi.
Daamil olid mustab juuksed ja tumedad silmad, herra aga
ruugejuukseline ja sinisilmaline. Daam süütas omale siga.
reti'põlema ja lubas herrat sedasama teha...
„ Armuline preili, sõidate Wieni?" küsis herra. —
.,Ei, kaugemale." —
„6B Pariisi?" —
„Weel kaugemale." —
^Wahest ehk Londoni?"
„Ma reisin New-Porki."
»AH, see on ju suurepäraline, ka mina reisin New-Porki." —
„Noh, siis jääme meie ju künni sinnamaale retftfeltfilisteks.,, —
„See rõõmustab mind Väga. Wististe lõbureisil, armuline
preili?"
„Seda küll wähem; mul on leping ühe Ameerika direkto.
riga." —
„AH, teie olete kunstnik? Wististe ooperilauljanna? —
minu herra. —
„Siis küll Terpsichore *) teenistuses?" —
„Mitte sugugi; mulle et meeldi niisugune kunst." —
»Aga kunstratsutajanna?" —
mitte." —
*) Tantsukunsti ja koorilaulu jumalanna.
62
„Teie liigute siis misiiste kõrgemas ringkonnas; wahest ehk
öhukuninganna?" —
„Ia, nüüd on teil õigus. Tantsimine traatröiel — fee on
minu elukutse. Ma olen signora Magneta."
«Ah soo
sellepärast tuli mulle teie näau nii tuiiam
eite r
Herra nihutas enese daamile esite lähemale, siis üsna
lähedale.
„Ilus, taewalik Magneta! Awaldage mulle oma folabuft,
kuigas suudate teie niisuguses kõrguses heljuda ja tantsida, ilma
et fügamusfe kukuksite ?" —
*
minu herra, fee on minu ametisaladus, seda ei wv!
ma kellegile awaldada."
..Aga kui ma oma saladuse teie omaga wahetan?" —
„No ja, siis wõiks juba rääkida."
..Waadake, minu preili, meie wöiisime terme maa' ja merereisi noore abielupaarina kõigi mõnusustega läbi teha. Ma
maffaffin reisi kulud ja hoolitseksin kõige eest."
Herra tõmbas põuest kirjatasku ja näitas daamile paki raha.
paberid, milles kõigewähemall kakssadatuhat kuldnat wõis olla.
*6ee on minu nimekaart."
Daam naeratas.
«See ei ole sugugi halb soowituskiri. Olgu siis sellega.
Meie sõidame kui herra ja proua."
. Lubate, armuline proua, et ma meie kupee-eesriide kinni
tõmban?"
«Tehke, kuidas teile aga meeldib, herra abikaas." —
«Nüüd pöörake mõneks minutiks selg minu poole, sest ma
tahan riideid rnahetada." - ----Kui daam ennast jälle ümber pööras, nägi ta peenikest
daami toredas siidimantlis, kübaraga, looriga ja pilkade Rootsi
kinnastega oma ees seiswat. Paljakspügatuil palgil naeratas
õrnroosa näowärw ja muutus oli õige tabawalt petlik.
*On teil mingisugune mõjuw põhjus niisuguseks maskeraa
diks?" küsis Magneta«Kas tahate mõnele ametnikule, kes wahest liiga terane püüab
olla, ninanipsu mängida?" —
,,Nii fee on, minu ingel. On minn isik kaitstud, siis on fa
teie tulemi! kindel. Kui New-Dorkr jõuame, saate minult
kümmetuhat kuldnat waikimiseraha,"
n 3a, aga meid ähwardab hädaoht, mille peale teie sugugi
ei mõtelnud. Kui konduktöör jälle sisse tuleb ja näeb, ct ühe
63
herra ja ühe daami asemel kaks daami, siis on fee küll kuhtlusätataro. Kas ei ole parem, kui ma ennast meheks moonu
taksin?"
„Teil on täieline õigus, jumalik Magneta!
„Teie ülikond sünniks mulle möga hästi, arroan ma."
„Ufun ka, meie suurus läheb peaaegu ühte."
„Siis palun, pöörake ennast niikauaks ukse poole, künni ma
riided wahelan, ja ärge laske konduktööri sisse tulla, enne lui
teile ütlen... Et pettus taielik oleks, siis tahan ma teile ka
oma ahelkaepaela laenata.,,
Magneta oli enese mõne minutiga peenikeseks karnaleeriks
ümber muuinud.
„6oo, nüüd mõtte jälle ümber pöörata."
Herra abikaas oli maimustatub.
„Ah kui tore 1 Keegi et wõi ütelda, et teie naine olete.
Nüüd olete teie herra ja mina proua. Aga nüsid, minu
jumalik preili, kus ma teile oma saladuse amaldasin, aroaldage
ka mulle, missugune jõud wõimaldab teile, mabalt õhus hel
juda V
„6eba ei wõi ma teile sel põhjusel mitte awaldada, et
see mulle enesele tundmata on. Selle asemel tahan ma teile
aga ühe teise saladuse usaldada, mis teid meel rohkem huwitada
tohiks: Ma ei ole mitte Magneta, waid kriminaalpolitsei agent,
kellele kohuseks tehti, teid mitte Ameerikasse, maid Budapesti
tagasi miia. Ja nüüd tahan ma teile ka lubatud ahelkäepaela
laenata, aga mitte kullast, maid rauast." —
>
■
Lulkp.
Följeton lähemast minewikust.
Hans Lind silmitses närwiliselt kõiki õrnsoo-esitajaid, fee
esimesil õhtutundel Kadrioru puiestikus jalutasid. Kõigi nende
peenikeste, punapõfeliste ja mitmewärroiliste liblikate^ seas ei
leidnud ta seda, keda ta nii tungiwalt otsis. Juba tahtis ta
halwas tujus wõõrastemaija tagasi minna, kui talle äkitselt
ilüs, ruugejuukselins ja fätenbamate fiImega neiukene silma
puutus.
64
„Wiimaks orneti, armas Lully, ma tulin täna hommikuse
sõiduga Tartust, et ' sind 'üles otsida. Sinu manas korteris ei
olnud sind leidg, sinu atzressi ei teadnud keegi, mi
jäänud
mulle muub üle, kui Kadriorgu tulla, et sind siin juhtumisi
kinni püüda."
Linh raputas südamlikelt neiu kätt. Lully haaras tas üsna
Habalt ja seltsime hestkult käe alt linni ja paarikene sammus
(onlfertaebo, kus' nad mäliftle rõdule, ühte neile sündsasse
nurka, istet wvtsid.
Lplly silmitses oma saatjat teqtud õrnusega ja näis tema
tuleku'iile õige rõõmustawat. Armsad mälestused möödaläinujst
stanguist, ja öist, mis üheskoos hotellkabinettes mööda saade,
md, ärkasid ellu ja lootused, et need ilusad ajad meel korduksid.
Ta oli Hansu mõstu tõeste intiimistelt hea olnud, kui ta meel
lipnikuna pealinnas teenis ja oli talle truud poolehoidmist alal
hoidnud.
„Mmu südamlik Hansi — see trehmas suurepäralifelt —
\a olen terme nädala waöa ja iseseisaw! Minu pangadirektor
ütis äriasjus Riiga, ma wõin muretalt oma endisele armususele anduda. Kuhu meie läheme täna õhtu?
,,Kuhu sa soo mid, minu südamekene, aga meie et wõi neil
asernil, mitte koos olla, meie peame juba homme lahkuma.^
,,Kudss? Sa pead juba jälle Tartusse tagasi sõitma?
„(Bl Ma jään kaheks nädalaks siia, aga sina, armas Suilt),
pegd Tartusse reisima. Sellest oleneb minu terme iulemik.
Tana õhtu „ Mustas kassis" tahan sulle kõik seletada. Sa
peab üheks wõi kaheks nädalaks Tartusse jääma. Oma panga*
direktorile kirjuta rahulikust, e| sa oma surejat tädi roaatoma
sõitsid, ta usub sind, see on kindel; mida rohkem raha kellegU,
seda rumalam ta on."
*
*
#
Õhtul „Mustas kassist rikkalikult kaetud laua juures istudes,
«malbus Hans Lstch ilusale LuWe oma plaani:
tead, et ma juba luus aastat, sellest ajqst saatzik, kui
mul ssiM jõupingutusega korda läks etttält pärituh wuranhust
Wi müfl, oma pnuit,Durkqapmehelt Peeter Parisnikust, üles-prdWisraha saan- ' Selle toetusraha summa on nsiüd eluWduft Eu 1Š.O0Q marga peast tõusnud ja olen selle mam*
Hona siiamaale tgtt mu esimesil päewi! korralikult kätte saabud.
Rüüd ttrjutab mulle aga onu, ta pibamat tulewal aastal minu
abiraha noole peale mahendama, sest tema ainukene poeg Elmar
65
astuwat kellegi paljakspügatud paruni tütrega abiellu ja uu?
majapidamine nõudwat suuri kulusi. Selle ähwardawa häda*
ohu, mis mind waritsemas, peab kõrwale juhtima. Ma loodan
sinu toetuse peale. Sa olid ju omal ajal Wüga tubli näib
leja ja kõik Võrgutajad ja ärritawad naiskuradid olid sinu
hiilgeosad. Sa sõidad homme Tartusse, motot) omale paremas
Võõrastemajas korteri ja paned selleks kõik rattad käima, e)
Elmar Parisnikuga tuttawaks saada. Sinu endine näitelawanimi Lully Osten-Sacken.Primadonskaja awab sulle kõik uksed,
sest kõik mehed on selles suhtes narrid ja lasewad endid kergesti
naisnäitlejaist libedale Viia. Sinu edaspidine ülesanne om
Elmari pead nii segamine ajada, et ta kuulmise, nägemise ja
kosimise unustab, enese sellest rumalast paruniplikast lahti ütleb
ja sina sellega mulle mu täieliku kmrraha päästad."
Pika Vastupuiklemise järele jäi Lully wiimaks selle ilusa
plaaniga nõusse.
Reisikulud maksis Hans Lind, kes ühelt
^kaastundlikult" inimesesõbralt 10.000 marka kahekümnetuhande.
margalise Veksli mõstu laenata sai.
*
*
*
Kolme päewa pärast sai Hans oma sõbrannalt esimese
teate:
Bücgemusse tantsuõhtul sain Parisnikuga tuttawaks- Oler
homseks lõunale kutsutud ja tahab mind oma isaga tutmustaba
Kõik läheb hästi!"
Järgmisel päewal:
„Lahkun täna hotellist ja asun mana Parismku soowil
nende jume korteri. Asi edeneb suurepäraliselt!"
Kolm päewa hiljem:
„Parisnik on minust äärmiselt Vaimustatud ja jumaldab
mind üle kõige. Teab, et mul kirju minewik on, annab kõik
andeks. Pean meel kolmeks nädalaks siia jääma. Kirjutasin
oma pangadirektorile, et ma tädisurma siin ootama pean, usub
kõik. Oled minuga rahul?"
See oli Viimane teabe, mis Hans Lullylt sai. Kümme
päema kannatas ta fumss ärewuses ja ootepalawikus; siis sai
ta wiimaks pika kirja Tartust. Aga mitte Lullylt. waid
onult,Armas õepoeg!
•Dle rõõmus meiega! Sa tead, et minu armas Elmar
märtsikuul naise Võtab. Temaga ühes tahan ka mina
66
altari ette astuda. Noorel, ingliilusal naiskunstnikul,
Lully Osten-Sacken-Primadonskäjal, kes mõneks päeroaks
siia sõitis, on julgus, mind mana, elatanud meest enesele
abikaasaks roõtta. Minu poiss õppis teda mõne nädala
eest tundma ja oli temast äärmiselt waimustatud. Kui
ta mitte teist ei armastaks ja kihlatud ei oleks, siis
näppaks ta selle pärli — ma olen selle peale kindel —
mu nina eest. Nii on siis ka mulle minu roanul päswil
meel teine noorus õitsemas. —
Ma tunnen Sinu head südant. Sa ei ole kade minu
õnne pärast, olgugi, et ka sina selle heaks ohwerdama
pead, sest mul on nüüd kahekordsed wäljaminekud ja ei
wõi sulle tulewikus enam mitte pennigi abiraha anda.
Kui hoolitseja, isalik sõber olen ma aga siiski Sinu
tulewikku silmas pidanud ja olen Sulle ühe rikka hoolekandja walinud. Proua Lowiise Sipelgas, kelle meesi
minewal aastal rnähjatõppe suri ja suure mööblikaupluse
ja umbes paar miljoni puhast raha naisele päranduseks
jättis, on silma Sinu peale heitnud. Ta ei ole küll
wäga ilus, aga meel üsna elarn ja armuihkaja, sellest
hoolimata, et ta juba Viiskümmend aastat roana on...
Kuidas oleks, kui sa tema enesele naiseks kosiksid? Ära
nurise, et see daam Sulle liiga roana on. Vaata mind!
Ma olen temast kümme aastat roanem ja kosin üsna
noore naise, mispärast ei peaks ka Sinul kui noorel mehel
roanema naisterahroaga hea elada olema?
Sõida roarsti Tartusse, roõib olla pühitseme kolmekordseid pulmi! Minu armas pruut Lully sooroiks ka
heameelega Sinuga tuttaroaks saada.
Sinu roana truu onu
Peeter Parisnik.
Hans Lind oli sellest Hiiobi sõnumest nii ehmatanud, et
pidi peaaegu südamerabanduse saama. See sündis aga mõni
nädal hiljem, kui ta tõeste proua Lowiise Sipelga altari ette
rotis.
Tädi Lullyle jääb ta aga iga meste roeriwaenlaseks. —
67
Saatusline kamm.
(Noore daami monoloog.)
— Kas olete millaski katsunud meesterahwaga juttu ajada?
Ütlen — see on lihtsalt piin! Ta ei lase sõnakestki teid rääkida,
kohe tra-ta-ta-ta-ta-ta-ta. Ja alati on tal seal juures mingi naiste
loogika, mille wastu midagi parata ei saa. . . Kui ometi kõik
teaksid, kuidas waene naisterahwas seal juures wöitlema, meele*
heitlikult end kaitsema peab, kui palju jõudu ja mehisust kulu
tama — naise peale waadetaks hoopis teise pilguga... Ta oy
kangelane!
Eila, peale lõunat, olin waewalt Wiru uulitsale saanud ei
weidi jalutada, seal järsku: — Tere, armuline proua! — Waatan. Mister Ally, näitleja... Teda oli weel waja! Olin ta il
mumisest otse keeletu. On ju õige. ma kõnelesin kolm päewa
tagasi tema juuresolul, et ma täna kell 6 Wirru jalutama lähen,
ent ma ütlesin seda niisama, möödaminnes, sugugi mitte selleks,
et tema miskit...
— Kas tohib, — küsib, — teid saata?
— Ei, ei tohi. Mitte mingil juhtumisel ei tohi! See on nii
tülikas!
— Miks nii, tülikas?
— Nii... et ole hea. Siin on palju inimesi, ja kahekesi et
saa ümbergi pöörda.
— Kuid meie, — ütleb ta järsku, — läheme teisele poole
mutt) ai; seal liigub hoopis wähem inimesi. Ruumi küll.
— No ja, kui just teisele poole, — siis muidugi...
Läksime. Jalutame. Ma kõnelen temgle oma mehest, aga
tema järsku:
— Kas teie ei jooks ehk klaasikese weini, armuline proua?
Ma sain pahaseks:
— Olete hulluks läinud! Mis lõbu see pakub? Ma et wõi
teiega ometi mööda restoraane jooksma hakata. Ärge sugugi
mõtelge! Kuulete!
Ja järsku — ma ei oleks iialgi seda omale wöinud ette ku>
jutgda — ütleb ta mulle:
— Wabandage, ma ei luba omale iialgi teid restoraani kub
süda. Läheme minu poole koju.
— MiiiisU Teie Poole?... Poissmehe juure?... Ei
iialgi! .
■ - < ................
3*
68
— Ma et ole ju poissmees, — ütleb ta. — Olen naisemees.
Ainult mu naine on suwitamas.
— Olgugi, ent üksiku meesterahwa juure mina ei lähe!
— Lubage, ma et ole üksi. Mul on kodus kanaaria lind,
grammofon jn kaks kuld kalakest akwaariumis.
Mis pidin uta wastama? Siiski, ma püüdsin ära ütelda:
— Ei, ei, ärge paluge. Te elate kaugel, ma olen wäsinud.
Ja seal ütleb ta mulle täiesti ootamata:
— Aga meie sõidame ju woorimehega.
Ma tegin weel ühe meeleheitliku katse:
— Ei, ei... Hakkab wist sadama.
— Pole tuiga. Meie tõmbame troskakummi üles.
Ühe sõnaga, ma olin pigis.
— Ei, — karjun. — Ärge sugugi mõtelge!...
(P a u s.)
Korter oli tal üliarmas: ainult kaks tuba, ent peene maitsega
sisse saetud. Ta hakkas kohe korraldusi tegema: tõi puhweti ka
pist toetnt, puuwilja.
Weinist ütlesin ettb kategooriliselt ära.
— Mitte mingil tingimisel!
Tunneme neid weinisid!
Tema aga ajab peale, ei jäta ega jäta järele:
— Mispärast ja mispärast mitte?
Et lahti rabeleda, ütlesin:
— Ma ei armasta juua neist klaasest. Ma joon ainult Vikkest pokaalest.
Teie oleksite seda kohe ütlema pidanud! Mul on ka mv
suguseid.
Mis jäi mulle muud üle kui juua.
Siiski ütlesin ise kategooriliselt:
— Mitte üks tilk! Mitte mingil tingimisel!...
Muidugi, ma teadsin seda ette: juba teise pokaali järele IM
mu pea kihama, silmade ees läks kirjuks, aga paled, need aina
öhetasid.
Ta waatas silmi pöormata mu otsa, lõi siis minuga kokku
ja küsib nagu pool kogemata:
— On teil wenda?
— On.
— Kas ott ta teid millaski suudelnud?
" Oo ja, muidugi. Meie oleme wäga sõbralikud.
Ja seal ütleb ta;
sy
— Km teie wend teid suudleb, siis wöin ju mina teid ka
suudelda.
Ma sain wihaseks:
— Mis teil meele tuleb! Mitte maa peal! — kisendan. —
Mis teil toeel meele ei tule!!
— Mispärast siis mitte? — küsib fee jultunu. — Mis mahe
on siis minu ja teie wenna wahel?
— Mahe on määratu!... Temal on murrud ja habe, aga
teie, mu herra, olete täiesti ilma habemeta. Mitte midagi ühist!
— Lubage, teie memmi ei ole ju alati habe ja Murrud olnud,
— kõneleb ta, — ta on jn millaski ka noorukene olnud.
Ma tunnen, tal on ju õigus, kuid siiski:
— Ei, ei, mitte ilmaski!
— Mispärast mitte, mu armas? (Juba kohe armas!) Musu
on ju ainult lihtsaim puutumine ega tee kellelegi midagi halba.
Kui teie magate, puudutate oma põsekesega patju — ja muidagi!
Siis ei karju teie sugugi — „ei, ei!" Ja mis siis, kas mina siis
teie meelest halwem olen kui mõni sulepadi?
Oma südames ei tocimib ma temale ju Masti, maielda, ent
siiski, ma ei ole ju lollikene:
— Ei, mitte miskil tingimisel! Inimesed käiwad mööda,
meie Marjud on selgesti näha ja... ja...
— Ma lasen kardinad alla.
— Ei, ei mõni wõib kogemata tuppa titfla.
— Tühine kartus... Uks on lukus...
— Jumala pärast! Mitte ilmaski! Ennem lõigake min>
lükkeks — ma ei ole sellega nõus! Teie ajate omi suudlustega
mu juuksed segamini, ja teil, toõib olla, pole kammigi, millega
m-a omi juukseid korraldada wõiksin...
Aga seal — ainult õnnetuile naistele saadab Issand niisu
guse kiusatuse — ruttab ta peegli juure ja ulatab mulle peeglilauakese Pealt terwelt — kaks kammi...
Ma karjatasin nagu pikse tabatuna.
Ta kiskus seega Miim ase enesekaitse abinõu minu käest.
Kui ma hiljem oma sõbra Lillile sellest juhtumisest, oma
meeleheitlikust wästupanekust, omi kannatusist ja Mõitluseft ama>
meelselt kõnelesin, — küsis ta:
— Aga miks ei öelnud sa temale kõige selle asemele otsekohe,
et sa mehe naine old, et sa oma mehe päralt pead olema?
Ma laotasin imestuse pärast käsi:
— Mu Jumal!! Tõesti!!! No muidugi, see oleks olnud
ju kõige lihtsam.
Ei tulnud meele.
A. Awr. järele.
Hnnetu naine.
Tahab olla hale ja armas armulugu.
„OH sa taewa heldus, Alfred," hüüdis proua Muru hirmunult, „kui minu mees nüüd koju juhtub tulema?"
„Mis siis on?" lausus Alfred wäga rahulikult, ilma mingi,
suguse ärrituseta.
„Mis ta küll ütleb, kui La sind näeb? Kuidas peab temale
sinu siinolemist seletama? Ta on ägeda iseloomuga ja surmab
meid!"
„Ei midagi sellesarnast! Rahusta ennast, mina mõtlen kõige
peale. Ma tean juba, kuidas ma ennast wabandan."
Juba kolmat päewa kestis nende wahel niisugune lõbus
koosolemine, ja nimelt suurkaupmehe isand Muru korteris; sest
Muru oli äriasjus mõneks päewaks Tartusse sõitnud.
Õige imelikul kombel oli proua Muru Alfrediga tuttawakS
saanud. See sündis Kadriorus. Proua Muru närwid olid rõhuwast suwepäewa kuumusest nõrkenud ja tenra hinge kosutas war«
jukas puulehestik ja kontsertaiast kõlaw sõjawäe-muusika. Äkitselt
kuulis ta oma selja taga samme ja tundis, kuidas teda keegi ker
gelt riiwäs. Ta Pööras enese ergult ringi, kartes oma suure,
kuldmonogrammidega kaunistatud rahakoti pärast, mis tal lõdfcagli paremas käes kõlkus.
Aga see oli ilus noormees, waewalt kahekümneaastane,
hästi ja wäga moodsalt riides, nii et proua oma kurjast kähtlm
sest silmapilk loobus.
Mõned silmapilgud hiljem — huu — tundis ta jällegi rin
Wümst. Seekord waatas aga proua jultunud noormehele nii'
suguse pilguga näkku, mis tema korraga jalust maha pidi rabamaProua wähemalt uskus seda. Aga noormees näis nii wiisakas
za ilus olewat, et prouakese surrnaw pilk õrnaks ja õrnemaks sai
$6 püha wiha, mis sellest leekis, ägedaks poolehoidmiseks muutus!
Tl
Sest midagi ei ole kergem tuld tootma, kui kolmekümnekaheksaaastase naise süda, kes luuleahtral ärimehel mehel on ja
sutoepäewa kuumusest toäfimit Kadriorus sõjawäeorkestert meeltweetletoaid waltseriwiise mängima kuuleb. Proua Muru püüdis
küll wastu panna. Aga selle asemel, et noormehe lähedusest
põgeneda, hakkas ta ebatargalt temaga rääkima. Ta tahtis jul
gele noormehele mõne hästi tabatoa sõnaga oma wankumata
woorust awaldada.
Õnnetuseks oli , see aga nii suur ja kõikumata, et toäheseist
sõnust ei jätkunud. Jututoeste kestis kaks tundi — ja weel roh
kem. Proua Muru awaldas nõusolemist järgmisel päewal pooleli
jäänud toaidlust oma juures edasi jatkata. Tal oli noormehele
weel mõndagi näidata oma wankumata woorusest!
Aga sellest edasi tekstis!
„OH sa taewas — Alfred — kas sa kuulsid!?" hüüdis proua
Muru ehmatades.
Kuuldus wõtme keeramist — siis rasked, rahutud sammud
eestoas.
„Minü mees! Oh häda, nüüd oleme kadunud," karjus ta
meeleheitlikult. „Peida ennast, ma palun sind Jumala nimel,
peida ennast!"
Peast täiesti segane, awas ta mehaanilikult ühe kapi, mille
riiulid ülewalt kuni alla kangastega ja linadega täis tuubitud,
nii et selles leht siidipaberit meel toaetoalt kohta Mõis leida.
„Jäta lollus!" wastas Alfred õrnalt, „ma ütlesin juba,
et sul midagi karta ei ole!"
„Aga, mis tahad sa temale ütelda?"
Enne kui noormees wastata jõudis, awati saaliuks ja Iäroele
ilmus isand Muru oma täies kehastuses ja jõhkruses.
Tema näol waheldasid imestus, umbusaldus ja kuri kahtlus.
Noormees tegi, nagu ei märkakski ta sissetulejat, ja nagu jätkaks
ta pooleli jäänud jutuwestet edasi.
„Nii siis, armuline proua, mõtelge hästi järele. Ma loodan,
et teie mulle peagi oma otsust teada annate. Mul on au — ju
malaga!"
*
Ja sügawa kumürdusega läks ta ukse juure, kuhu isand
Muru äärmiselt ähwardawas seisakus, kahwatu lagu wahaküünal,
seisnia oli jäänud.
..Mis tahate teie siit, minu herra?" küsis Muru puurima
pilguga toahetpidamata naist silmitsedes, kellel niisugune tund
mus oli, nagu istuks ta miini otsas, mille lõhkemist iga silmapilk
oodata mõis...
72
„gRiita — minu herra? Aga, aga..kogeles noormees ela*
Walt protesteerima näoilmega.
„Mis tahate teie siit, minu herra?" kordas Muru ägeda
malt, kelle nägu äkilisest wihast nagu kalkuni latt punetama lõi.
„Nob, kas saan wastust, wSi pean ma teid selleks sundima?"
Noormees wiiwitas wdel mõned silmapilgud, aga nähes, et
armukade mees oma tagumisest püksitaskust juba midagi otsima
hakkas, nägi ta enda sunnitud olewat rääkima.
„Minu herra, teie küsimine on mulle äärmiselt piinlik..,
Nagu proua ülespidamine aimata laseb, on teile minu fiiatulefw*
põhjus wististi tundmata..
„Mis ta ütles? Mis ta ütles?" — mõtles prouakene ahas
tades ja Mürisedes...
„Pealegi on mul ainult teie prouaga tegemist!" pajatas
noormees juba pisut kõrgi tooniga.
„Kuidas nii?" möirgas Muru tulise mihaga.
„Mul oleks armsam, kui proua ise teile meie Vahekorrast sele«
tust annaks."
Ja noormees astus ühe sammu ukse poole, kuna proua
Muru minestusse langes.
Wihast meeletu abikaas kargas noormehe ette, temale wäljapääseteed sulgudes.
„Nüüd on küllalt! Ma küsin teilt minnast korda, mis on teil
siin otsimist?"
Noormees mõttis endale otsustama seisaku.
„Hea küll! Kui teie seda just tingimata nõuate, siis peede
teie ka kõik teada saama. Pealegi puutub see asi ka teisse, kui seda
majanduse seisukohalt arutusele wõtta. Ma olen teenija Gutkini
kaubamajast, kellele teie proua ostetud kauba eest 35,000 marka
wõlgueb, ja fee on nüüd juba kolmas kord, kus teie proua mind
arwe õiendamiseks siia on kutsunud."
Proua Muru kargas üles, aga Alfredi käeliigutus
rahustas teda: fee oli tema ettekääne.
,,35.000 marka?" lausus Muru üüatult, aga siiski rõõmsalt.
„Kuidas on fee wõimalik? Kuidas Möisid sa------- —"
„Ma seletan sulle, armas Molli..kogeles õnnetu nain?
nuuksudes.
„Hea küll, ma astun lähemail päemil, mööda mhme§, tei?
juure jälle sisse," ütles noormees kaastundlikult.
„Olge nii lahke!"
Ja Alfred tõmbas proua Muru suureks üllatuseks ftoiteerttub arwe taskust.
73
„Meie kaubamiaja saatis mu siia, raha sisse kasseerima."
„KuidasI? Siis olge nii lahke ja tulge minuga ühes."
Isand Muru wiis noormehe oma kabinetti ja maksis taie
arwe wälja; nii suur oli ta rõõm, et ta selle noormehe tema
majas wiibimispõhjuse üle nii jämedalt oli eksinud.
Peale noormehe lahkumist pidas ta naisele õige pika noomituskõne ja käskis teda tulewikrls oma majapidamises kokkuhoidlikum olla.
Proua Muru aga mõtles:
„Alsret oleks ka mõnda wiisakamat ja wähem-kulukamat
põhjust leida wõinud, kui endale minu mehest raha anda lasta...
see on pisut õrnuseta... Wististi ostab ta mulle selle raha eest
iihe kingituse, ehteasja ehk mõne teise ilusa mälestuse... No
oota. minu kergemeelne Alfredo! Igal juhtumisel tahan ma
homme sind pisut maanitseda!..
Proua Muru ei maanitsenud „oma" Alfredot ei Homme ega
ülehomme, sest ta ei saanud teda enam näha — ei homme, oga
ülehomme, ei enam iialgi, et iialgi! — — — — — — —
sellele, tes juhatab mulle ühe kuuri elamiseks. Olen
malmis kõik tegema. Wõin taimetoilane olla, mõistan
mustakunsti, mängin suupilli, tantsin tangot. Olen
malgemereline, aga wõin enese ka mustaks wärwida.
c=5$nz5nrczzz0£=i3 II
kõigi Mõnusustega, annan sellele elamiseks, kes
minu naise kolmeks aastaks oma juure wötab.
74
Orleani neitsi.
Plekkseppmeistert Ottosoni
tundis linnas igamees,
kellel tütar, ilus Tooni,
nagu liv, mis õilmedes. —
Toom tahaks olla waba,
läheks maskeraadile,
isalt aga ei saa luba
selleks nõnda kergeste.
Tütar aga palub teda:
nutab, suudleb, kallistab,
nii et wiimaks isa süda
lapse wastu pehmeks saab.
„Olgu siis — wõid minn täna
Orleani neitsina,
kuid kostüümi teen sul mina,
seda ära unusta.
Ja kui kesköö kätte sõuab,
emaga sind ootame,
nõnda majakord meil nõuab,
ane seda tähele!"
isa haambri, tangid, wiili
§
kätte haarab kiireste,
plekist toreda kostüümi
malmis tagus Toonile.
Selle tütrtl selga pani,
et see kaitseks wooruse,
ja kus meel üht miga nägi,
kinni jootis kindluste.
Isa ütles: „Nüüd mõid minna;
kurja eest sind kaitsesin.
Kauemaks ei jää sa sinna,
nagu juba ütlesin!"
*
*
*
Kaua oodata kuid tuli
isal ühes emaga;
Kell ju kaks-—lööb Mm, lööb neli,
ei nad neitsit näha saa.
„Nüüd käib tütar teeb mist laia!?"
tärkab mõte isale —
ja siis ruttu seltsimaija
läheb tutri järele.
Tungib kohe pidusaali,
kepiga seal ähwardab:
„Kus mu Orleani neitsi,
kellelt seda teada saab f"
Keegi teab tal jutustada,
neitsi ammu kadunud,
sest üks rüütel kosind teda
ja siis ühes lahkunud. —
„Ei ma usu, see on malel"
karjub isa wihaga;
„ Halba karta tal ei ole,
selles julge olen ma!"
„ Lubage, mu aulik herra,"
segab kelner wahele,
„et nad tõeste sõitsid ära,
seda tean ma kindlaste.
Noormees enne kui siit lahkus,
seda mäletan roeel ma,
ühe kilutoosi-mõtme
palus endal laenata". . .
76
Nõel.
Isa, ema ainus mõra
aräike poeg ta nimi Nõel,
chk wiis aastad ta küll roana,
uiski terane kui nõel.
Klooga rannas furoitamas
läbi Lea on onuga,
need siis linnast Noeli tooroab
maale suroitama ka.
ühel päewal Nõel ja onu
ärroe ääres istusid,
kus nad järsku kaldarohus
We kurge silmasid.
„Waata, maota," näitab onu,
Oletades Noelile,
,neeb on kured, kes siit tooroed
lapsi Klooga naistele."
Nõel teeb näo, kui usuks seda,
onu uskuma jn peab —
aga kuidas tõeste lugu,
ieda rotiga hästi teab.
Deale selle ükskord linnas
yalkas isa rääkima
Kloogast ja seal juures tädi
meelde tuletasid ka.
„Ikka Leal roeel lapsi pole!"
Noeli ema kahjatseb.
Wäike Nõel, kui kuuleb seda,
asja kohe selgeks teeb:
„ Mammi, teab, ei onul lapsi
loota pole tädiga,
sest ta survel Klooga randa
täi roeel kurgi ootama. . .
77
Kunst neljateistkümne päewaga
primadonnaks saada.
Selles juhatuses ei ole mitte üksi neid neiusi arwatud, kes
oma hea hääle pärast ruttu ja kindluste ooperilauljannadeks
wõiwad saada, waid peaasjalikult on just arwesfe wõetud, kellel
häält ei ole ja siiski kõigest hingest naitelamale tahaksid minna.
Paljud teie seast ei taha seda ‘roift küll uskuda ja arwawad, et
ainult need, kellel häält on, ooperilauljannadeks wõiwad saada.
Nga asjalugu ei ole siiski mitte nii, nagu teile fee wäliselt
paistab olewat. Pange tähele! Kas eV hulgu nii mõnigi
maalikunstnik loiult ringi kelle peas peale pika juuksekaswu
midagi ei ole ja ta praeguse! elukallil ajal palju parem adra
taga wõiks kõndida, kui wärwisi raisata ja kallist lõuendit
rikkuda? Kas ei ole sajanded arstid, kes weel ühtki inimest
terweks ei ole teinud, ainult naiste haigewoodide juures armas
tatud külalised? Kas ei ole nii mõnigi mees ministrilauas aset
wõtnnd kuna ta aga mõne teise laua juures palju osawam ja
töökam oleks, km ministrilauas.
Seda silmas pidades tuleb ehk nüüd nii mõnigi tööta neiu
otsusele, et mul selles asjas kaudselt õigus on ja ka lauljanna
tema kuulsus rohkem hinnas on kui tema hääl. Neiul, kelle
mitte Looja poolt ilusat häält et ole antud ja siiski primadon
naks tahab saada, peab tingimata kena nägu ja ilus keha olema,
ja mis peaasi, silmi teha mõistma, mis arwustajate peale
mõjuma peab, nii et need awaliku-arwamise esitajad temast
kohe pimestawalt waimustatud ott ja endile seda suureks auks
pearoab, kui nad tema sõrmeotstgi wõiwad suudelda. Tuleb tal
seda sorti isandaid mõstu roõtta, silis peab la ennast kangelasena
näitama, ott tal aga mõne rikka wõimumohega tegemist, siis
peab tal ka omadust olema ennast nõrgemast küljest näidata.
Teeb ta seda kõik, siis on ka kõige kuulsamad ooperilauljannad
temas enesele kardetawa Võistleja leidnud.
Primadonna, kes kuulsaks tahab saada, peab peale selle
järgmisi punkte hoolega silmas pidama:
1) ta tõusku möga hilja üles,
2) tal olgu sagedaste hääl ära,
3) ta kutsugu sagedaste tema lähedal feieroaib wSimumehi
oma juure koywi jooma ja
4) ta olgu iga inimese wastu uhke, ainult mitte kelle
wastu, kes talle paita maksab.
78
Nüüd tuleb roeel fee suur küsimus ära otsustada,
kuda niisugune, kellel õige nõrk hääl on, primadonnaks morn
saada?
Midagi pole kergem kui see 1 Pange aga hästi minu
õpetusi tähele.
Igalpool on suuri kunstisõpru, selle mõstu ei wvi mõtelda.
Nende hulgas on ka neid, kellel tundlik süda. Jällegi õige.
Ühele niisugusele tehku ennast noor tööta neiu tähelepandawaks.
Ta laulgu niisuguse mehe lähedal umbes niisugust laulu:
„Üksmda, üksinda pean wõõrsil rändama" ehk: „Tule' tule,
turoike, kuku minu kaenlasse."
Weerand tunni pärast on ta omale selles mehes südamesõpra leidnud.
Mõne päeroa pärast on tema sõbra ja kaitseja juures lõbus
koosistumine. Ka primadonna on selleks õhtuks sinna palutud.
Walge kleit.
Roosawärwilised läbipaistroad sukad. Wäga
wiisakas ja tagasihoidlik etteaste. Kõigi lehtede arrnustajad on
ka sinna ilmunud. Wäga kombeline esitelemine. Kõige kallimad
sigarid ja paberossid. Tosin wahuwiinapudelid higistawad
jää peal. Istutakse lauda. Peale õhtusöögi ou keegi terase
matest äkitselt klaweri aroanub.
Primadonnat palutakse seltskonna lõbustamiseks ühte laulukest
ette kanda. Ta läheb klaweri juure, jääb aga klaroeri ette
seisma ja lausub siis, silmi tehes, roaga magusa häälega: „Kõik
siin oi-ja d herrad on mulle ühepalju armsad, nii ct ma kellegile
korroi et rahaks anda jn mul tõeste raske otsustada on, teda
ma omale saatjaks pean roolima!" Kõik on roaga waimustatud
tema sõnade üle, milleks muidugi ka roahuroiin tuntaroalt kaasa
on mõjunud. Kes suudab roeel niisugusel puhul armulisele
preilile klaroeril kaasa mängida.
„ Elagu meie auwääriline naiskunstnik!" hüüab tema austaja,
oma klaasi tõstes. Primadonna kumardab roaga roiisakalt.
Kõik herrad lööroab sama roiisakalt oma klaasid temaga kokku.
Mõne päeroa pärast seisab kõigis ajalehtis, et kunstitaeroas uus
täht olla leitud, kes oma roalgufega kõik teised tähed pimestada
ähroardab.
Weel mõni päero, ja juba on teatrikuulutustel lugeda:
Traviata. Berdi muusika. Primadonna signorina Tratellina
esimene etteaste. Teaater on roälja müüdud.
Preili astub ette. Marulised bravo-hüüded panemad ieaatrtsaali tõffama, nii et preili kõigist katsetest hoolimata ühtki tooni
tabada ei saa. Wiimaks rahustab ennast „publikum" ja preilile
antakse roõimalus oma partiid algada.
79
Ta laulab
. ...................................................... «
. .
Järgmisel päewal ilmus järgmine arwustus:
„Signorina Tratellina on ooperis suurimaile laulupartndele
uue etlekannemiisi loonud. Tema eilane ettekanne oli midagi
ennekuulmatut kunsti, ja ta on meile Bioletta osas näitanud, et
ta ka kõige kuulsamaid lauljaid sellel wõistlusel wõita suudab.
Meie oleme nii mõndagi kuulsat lauljannat kuulnud, kes oma
häälega orkestrist üle kõlada on püüdnud, mida meie aga sugugi
õigeks ei pea. Nüüd näitas meile preili Tratellina, et meie
oma arwamises eksinud ei ole. Preili Tratellina mõistis oma
ülitugswat häält, mida meil kord ühel era-muusikaõhtul mõimakus kuulda oli, nii kunstirikkalt pehmendada, nii et teda läbi
muusika waewalt kuulda mõis, ja sellega Violetta haiglasele iseloomule just õige ja tabama roomi andis. Alfredo häält peab
forte kuulda olema, kuna aga Violetta hääl Alfredo omaga
kokku sulama peab. Publikum lahkus juba enne ooperi lõppu
teaatrist, sest et ta Bioletta surma näha ei tahtnud. Kahjuks
kähises auroäärilise kunstniku hääl mõnes forte-kohas, mida aga
nii peene wäljatöötamise ja jõu pingutuse juures taieste
mabandada tuleb. Homme tuleb sama ooper teist korda ette
kandele.
Loodame, et kõik ooperiarmastajad, kes kõrgemat
kunsti hinnata mõistaroad, seda hiilgaroat etendust roaatama
lähemad "
.
^ , .
Primadonna on malmis, 150.000 marka palka, 6 kuud
puhkeaega, 3 kuud häälest ära, 3 kuud on teater kinni. Õnnelik
naine!
=lg3by
3000 ruöla
kullas
j ellele, kes mulle ja mu naisele ühe toaga
korteri muretseb. Annan allkirja, et meile
selles korteris lapsi et tohi sündida. Olen
ka nõus äärmisel korral ennast oma naisest
lahutama.
^
80
Kuidas ma fuunlastn.
Kaks kuud puhkeaega. Kuda seda kasutada? Muidugi kusa
gile suwitama minna. Aga kuhu?
„Teie peate Haapsalusse minema," ütles mulle proua Timpsai, kes oma kuuest tiitrist juba neli Haapsalus lahti oli saanud.
— Kõik head partiid: tüdrukud olid endile tõeste wäga tublid
mehed armüwõrku meelitanud. „Möödaläinud suwel õppisime
suurkaupmeest Tombergi tundma, suurepäralised inimesed, wäga
suurepäralised inimesed", seletas Timpsai edasi „Ah — ja Saare
otsad on nii wiisakad ja armastuswäärilised, tõeste wäga hari
tud ja toredad herrad. Ma lasksin Lillile ja Ernale weel uued
Pallikleidid Tallinnast järele saata."
• \
Taewas hoidku mind kiusatuse eest! Ma tänasin ja seletasin,
et nm kui wanapoiss oma wäikesest kuupalgast ka üksi jõuan jagu
saada.
„Pirita, waadake, see on alles suwituskoht!" kiitis proua
Luha. Ma olen iga aasta kuus nädalat lastega seal. Nii ütle
mata kena on seal lastega suwitada, ja lastele pakub Pirita nii
palju nalja; nad wõiwad oma wäikeste ämbridega ja labitega
kogu päewa mererannas mängida."
..Tänan, ma ei mängi enam sõdurit ega paku mulle lõbu ka
wäikeste ämbridega liiwatõstmiiie: peale selle teewad mind lap
sed närwiliseks."
..Loksale!" soowitas mulle keegi ametwendist, ..seal on sul
rahulik olla ja ei pääse ka nii ruttu linna; laew sõidab ainult
kaks korda nädalas."
Ma tähendasin, et koht linnast liig kaugel on, ja tänasin
jällegi soowituse eest.
..Pärnu, see on midagi teile!" katsus mind isand Pukk waimustada. Tõsised mehed nimetasid teda tuuletallajaks ja naistekütiks. Restoraanis räägiti, ta olewat pagana elumees, kus
juures silm kinni suruti ja endale jalge pihta löödi. .,Pärnus on
toredad naised, üks ilusam kui teine!"
Pukk suskas mulle ribide wahele: „Tore supelda!"
,.Ma tahan ainult rahu, peale selle ott mul seljas suur soola
tüügas, ma ei julge ennast meres alasti näidata."
„Tulge Rannamõisa! Ah, kui tore, kui luulelik!" kriiskas
ärimees Rassik. ..Missugune sinine meri! Missugune soe mesi!"
Sealjuures lendas itäritud tubakaleht mulle näkku, mis talle
sigarist suhu oli sattunud; see oli tema harjunud komme, ta tegi
81
feba alati. „Sõidke ühes, ma lähen juba homme," lisas ta mmsates juure.
Ka Rassik sai mult korwi.
Siis tuli ametiwend Kukk. No, tema mõistis alles rääkida.
"Sa sõidad Kloogale, kas mõistad, Kloogale!" algas ta täie
hooga. Ma elan seal juba kolmat suwet, tore wäike Pesa, üsna
merekaldal, tormise ilmaga oled nagu laetoas, kuuled ainult
torm: hülgamist ja laente mühinat. Olgu suwel ilmad ei tea kui
kuumad, ikka on wilu olla. Ja siis, mis kõige tähtsam, toitmine
on toaga adato: piima toop toiis marka, leitoa nael 3 marka ja
kalad — need ei maksa midagi: ise püüan; puuda ja kaks tornhan ikka korraga; ei jõua ära süüa, lasen Pooled toette tagasi."
Mulle hakkas Kuke ettepanek meeldima. Ma olin aga ka
kauemast otsimisest tüdinenud ja oletades, et seal nii pool sumalamuidu elada toõib, siis sobisime kohe kaubad kokku.
„Hea küll, olen nõus!" ütlesin ma tema kätt Patsides
„KolMe Päetoa pärast olen ma Kloogal. Tule mulle hobusega
jaama toastu. Millal sõidab õhtune rong Tallinnast?"
„Kell 5,20."
"So asi on joones. Laupäewa õhtul olen Kloogal."
*
Määratud Päetoal, toiis minutit peale kella wirt olin ma
pealinna suures waksalis.
Luure reisikortoi andsin ma bagaashi. Minu tuliuue kortoi
lumiwalged toitsad nutsid, kui maadlejatöugu, habemik, wõhiwöõras mees nad mingisuguse toängelt haisewa wedelikuga üle
wõöpas ja sns ühe suure paberipläraka numbriga peale surus.
Ma Pidin toäikese aknaluugi juures mõnikümmend marka maksma
ia sain selle eest toastu õhukese paberilehe; seda nii tähtsat doku
menti mitte kaotada, oli nüüd minu ainukene mure. Pileti oli
mulle keegi tuttato, tes piletisabas seisis, juba enne minu tulekut
muretsenud.
Mu! oli toeel käes kanda kollane kartong, wihmakuub, palitu
wihmatoari sa kepp, mis kõik ühte puntrasse oli seotud;
libises ühtelugu libedal kitoipõrandal ja jäi põigiti jalgade ;»
Siis oli mul toeel päetoapildiapparat, paberisse mässitud wöi^
leiwad ja ka kolm pehmeks keedetud muna toahepalukaks kaalu
wõetud.
1
Jõudsin suure ukse suure, kus keegi mees korgilt, kes platttoomile tahtsid minna, piletiettenäitamist nõudis.
82
AgL — kus on minu pilet? Piletid hoian ma alati pahe.
mas westtaskus.
Seal teda ei ole.
Ehk paremas — ka mitte.
Ma Lahwatan — ehk kuue põuetaskus — külgtaskes wõi palitutaskus. —
„Läbi minna, läbi minna, ärge teeb finni pange!" karjutakse
rahutult minu selja taga.
Uksewalwuri näol märkan juba kärsitusilmet. Ma ei leid
nud piletit. Ma ladusin oma kimpsud-kompsud põrandale ja lasin
fäeb . wälgukiirusega taskes ringi jooksta — tõmbasin teised
paberid ühes nälja, mis põrandale langesid, kumardasin nende
järele, kübar kukkus Peast, kirjatasku libises põuetaskust. Hirmuhigi asus otsaesisele: pilet oli kadunud.
«Otsige weel kord üsna rahulikult laskudes, küll teie mii*
maks leiate," armas uksewalwur soowitades, kes minust juba
kahju hakkas tundma. See ei aroitanub midagi. Pilet oli kadu
nud ja jäigi kadunuks. Ma Pidin 5,20 sõitma, Pidin tingimata,
siis juba parem uus pilet osta.
Tormasin kassasse. Piletiluugi juures seisis keegi mees, kes
Haapsalusse tahtis sõita ja piletimüüjalt mingisugust seletust
nõudis. Ta oli aga raske kuulmisega ja ei saanud aru, mis
ametnik talle seletas. Ma tantsisin ühelt jalalt teisele. Surusin
ta tõukasin meest küünarnukkidega ja hüüdsin luugist kassasse«Kloogale, ruttu, ruttu!"
„Jkka järjestikku teiste järele, mitte ette tungida, jõuate
weel küllalt õigeks ajaks," tähendas korrapidaja politseinik
ametliku tooniga.
Mees, kes Haapsalusse tahtis sõita, sõimas, nadis enese
laialt luugi ette ja waidles ametnikuga edasi.
Kellaraag näitas 5,17.
Weel kolm minutit.... i
Wla rnärrsesin ärewusest. Sellega pidi siis minu reis nurja
minema!
Wiirnaks, miimafs ometi olr kurt mees oma lutuga lõpule
jõudnud. Ma karjusin nagu nõdrameelne: «Kloogale, ruttu
ruttu!"
Ametnik oli ära läinud.
7,18... Weel kaks minutit.
«Kloogale, andke mulle ometi üks pilet Kloogale!" möirgasiu ma nagu lõukoer.
Ametnik tuli pikkamisi kassasse tagasi, waatas mulle wiha*
selt näkku ja hakkas siis piletikapis otsima. Siis pani ta pileti
luugtlauale: «Raha, raha!" käratas ta tusaselt. Mul ei olnud
83
talja tv eel walmis pandud.
Ma tuiBfafirt täsfeB, fa^tfin peeni®
fefc rahaga maksta, mis mul kaasas oli. Ei ulatanud, pidin ühe
toiiejajalife wahetada laskma. See wiiwitas ialteai
5,20!...
Nüüd sain pileti kätte ja ruttasin ukse juurde, kus mu kar
tong ja teised asjad segamine maas lamasid. Korjasin asjad
kokku ja tormasin wälja, jootsin ühe toana naise pikali, minu taga
kiruti ja sõimati, ja kui ma jaamaesisele jõudsin, hakkas rong
püiQjQyte pikkamisi minema. Ma jõudsin wiimase waguni
juure..
„ Mitte peale minna? Mitte peale minna!" kõlasid energi
lised hüüded minu selja taga.
Ma jooksin natuke maad sõidule järele, siis õnnestas mul
käepidemest kinni haarata ja kiskusin enese plattwormile. Mmu
kepp ja wihmawari sattusid mulle jalgade wahele. Ma kukkusin
ja mara^Lasin hirmsaste oma mõlemad pölwed. Kollane kartong
lendas kõrges Poognas läbi õhu ja lõhkes nagu pomm kiwisel
jaamaesisel. Minu truuid sukad, hambahari, seebitükk, öösärk ja
mitmesugused teised salajamad rekwisiidid lamasid maas ja olid
hirwitajate Pealtwaatajate profaaniliste pilkudele saatuse hooleks
jäätud.
Palitu kõlkus lõhkirebitult wagunihaagi otsas. ' Oma
wihmatuue olin ma juba jaamast tullest ukse wahele ära kaota
ksid- Päewapildiapparat oli mul, mana naisega kokkupõrgates,
käe^l lendu läinud. Kepp ja wihmawari wedelesid katkimurtult
wagunitrepil. Ma ise lamasin marastanud põkwedega, kõhuli,
wagunitrepil, narmendawate pükstega, ilma kübarata, ainult
pakikest wõileibadega hoidsin weel kramplikult käes. Munadega
nars ka õnnetus juhtunud olewat, sest midagi kollast ja libedat
tilkus mul sõrmede wahelt. „Minugi pärast, minugi pärast, jäägu
rna ka kõigest oma kraamist ilma, rongile jõudsin siiski weel
õigel ajal".
Ma ajasin enese hoigades ja ähkides üles. — Mis see tähen
dab? Rong wähendab oma sõidukiirust — ikka rohkem ja roh
kem, jääb wiimaks üsna seisma ja hakkab minu suureks ehma
tuseks jälle jaama Poole liikuma: ta oli ainult matrööwerdanud.
Mitmed energilised käed wõtsid mu patuse keha wastu
Mind kisti plattwormilk maha ja lohistati jaamaülema kantse®'
leisse. Wigastatud Põlwed sünnitasid mulle jõledat walu, ma
wõisin waewalt kõndida. Minu uued triibulised püksid narmendasid. Minu wälimus näis wäga hale olewat. Kõik inimesed
naersid, tõukasid minu ilusaid asju, mis jaama ees lamasid jal
gadega ja tegid nende kohta rumalat nalja.
84
„Niisugust janti! Niisugust janti ei ole ma meel kunagi
nägema juhtunud!" ähkis minu kõrwal keegi mees punase mut
riga, «niisugust suli peab raskeste nuhtlema, rrrrr........ raskeste
nuhtlema!!"
Mul oli taieste arusaamata, mispärast see mees nii kurjus
tas', mul olid ju marastanud põlwed, kartong oli lõhkenud, sukad,
hambahari, seebitükk ja teised kõrwalised asjad lamasid
pillatult maas, palitu oli rikutud-------
laiali
Ma tundsin enda ihulikult ja Mngelnett täiest e murtud oletoaf
ja wastasin tuimalt kõigi küsimuste peale. Siis lasti mind ühele
85
paberile alla kirjutada ja politseinik teatas mulle, et ma nuuti
nünna inõm. Mis minuga edaspidi sünnib, seda saawat ma
Pärast kohtus kuulda.
Kellegi! ametnikul oli siiski kaastundmust minu wastu.
»Kuhu tahtsite teie siis õiete sõita?" küsis ta osatoõtlikult.
„ Kloogale, selle sõiduga, mis 5,20 Tallinnast wälsa sõidab '*
wastasin peaaegu nuuksudes.
„Miks teie siis wäiksele Platwormile ei läinud?"
„Kuidas nii?"
„Kas teie siis ei tea, et õhtune Baltiski rong alati wäikselt
platttoormilt wälsa sõidab?"
Nüüd oli mul kõik selge! Aga nüüd ei olnud enam midagi
parata: rong oli juba toeemnb tunni eest jaamast lahkunud ja
ma pidin oma factfitfepa leppima...
Mci koristasin asjad kokku, wõtsin woorimehe ja sõitsin linna
oma korterisse, kus ma ennast terwe nädala rawitsesin, enne kui
sülle wähe salule sain.
Nüüd kirjutasin Kukele pikema kirja, teatasin talle oma
õnnetusest ja palusin teda jälle hobusega wastu tulla, lootust
awaldades, et mulle enam niisugust äpardust ei juhtu ja õnneltkult, ilma mingisuguse wähejuhtumiseta pärale jõuan.
Kindlaksmääratud sõidnpäetval läksin ma juba kaks tundi
enne rongi ärasõitu saama, lasin ennast mitmeist ametnikkest
rongide ärasõitude suhtes wiimse peensuseni informeerida, kartes
jälle mingisuguse arusaamatuse pärast hätta jääda, sa jõudsin siis
ka, tänu taewataadile, terwe nahaga Kloogale, kuhu sõber Kukk
metsawahilr palgatud hobusega wastu oli tulnud, kadusime
asjad ja ka korwj, mille eest mul Kloogal kümne pärna eest hoiuraha maksta tuli, wankrile, Kukk andis hobusele Põesast lõigatud
„kaerakotti" maitsta ja sõit läks lahti.
.
sõites andis mulle Kukk mõista, et tema kalapüük toitntajef ajal hästi et onnestatoat, mis aga sageli ka kõigeosatoamail kaluritel suhtuwat, sest õnnis Peetrus, kes selles suhtes
ometi epmene spetsialist olnud, olla ka, nagu piiblist lugeda,
mõnest kordel tühja noodaga koju läinud. Ka toiduainete küllus
andtoat mõndagi soowida, sest küla olewat 3—5 wersta suwituskohast eemal ja neid peab perest perre otsimas käima, kui just
püksirihma pingutada ei taha. Aga olgu sellega kuidas on.
. (rt maantee meid just poest, kus mitmesugused toiduained
müügil, mööda toi ts, siis peatasime seal ict ma toarustasin ennast
nende ainetega, milles toasadust tundsin. Piis sõitsime jälle edasi.
86
Ega peagi pidin mõrudale arusaamisele tulema, et mitte üksi
raudteel, waid fa -maanteel äpardusi sa õnnetusi .wvib juhtuda,
kusjuures äärmisel korral isegi oma elu kaalule tuleb panna.
Meie olime waewalt toeerand worsta poest edasi sõitnud, kui
meile teel suur sõjamäe roeomito wastu tuli. Kui ma ei eksi, siis
oli ta number 129.
Hobune kohkus — järsk kargamine ja — järgmisel silmapil
gul leidsime endid juba kraamist, kummuli langenud ttxmfü alt.
Kukkumine oli siiski nii õnnelik, et seekord ainult kerge jala*
nrkastusega pääsesin, mis mõne päewaga paranes. Kukk sai aga
wõrdlemisi rohkem kannatada ja olla ennast suwel kaks korda
Keilas kupunaise juures arstimas käinud.
Minul oli aga nüüd suwitushimu sootumaks kadunud ja,
ühte nädalat Kuke juures mööda saates, sõitsin jälle linna tagasi,
lootes, et oma kohus, nelja seina wahel, õnnetuste eest ikka.kõige
rohkem kaitstud oled.
Sellega lõppes minu 1921. aasta tümitamine.
Ainetel.
Kuno ja Rofalinde
ehk
kaua ja hirmsaste tagakiusatud, sagedaste eksiteele wiidud, ehk
küll mõnikord peaaegu wägistatud, aga siiski trummide ja pasu
natega wiimaks wõrdurikkalt wabaks pääsenud, taieste süüta
tütarlaps ehk kui ma ainult ta õiget nime teaksin!
Jaan Kuusekäb i.
Kohutaw ja hirmnärataM kurbmäng toite §
w a o tn s e s. T o ru p N l i - A a d u muus i k a.
Tegelased,
(milledest mitmed näitelatoale ei ilmu):
S a rra - Marra, nõid kõigeparemates aastates.
Mo t o ts i k ei p e r pe n t i ke l, munmem tema ilusamas
õitseeas.
Murdja, ka nõid.
Kakarilla, jällegi muruneiu.
KNpo, armastaja rüütel.
87
Rosalinde. ,et tea ütete, kes ta on.
Nõiad, mnmnemö, rüütlid, kannupoisid. Mõned ratsawäe.
polgud. Elewant ja teised wäiksemad loomad. Hobused, haldjad
ja teised süüta lapsed imXgeiš riideis. Puud ja harW rahwas,
politsei, anarhistid, nihilistid, juudid, kristlased ja paganad.
Esimene waatus.
Esimene etteaste
'.mängib suures jüäpalees. Köit nõiad lakutvad suures jaituS
paleesambaiL ja jaamad hirmsa nohu. Koor laulab ükskõik missugust laulu, sest publikum ei saa sõnadest ikkagi aru. Vaheaeg,
siis kõik ära).
Teine etteaste.
(Midagi ei ole naha. Kollane bengalituli. Eesriie langeb
ruttu).
Teine waatus(Dekoratsioon kuiutab metsa, mida aga suurte puude parast
näha et toõi Kuuldakse wälku lööma ja nähtakse tuult puhuwat).
Esimene etteaste.
(Rosalinde jookseb sisse lahtiste juukstega. Teda ajawad
taga kaks sortsi. Ta kargab ühelt puuoksalt teisele: sortsid on
alati kannul: Rosalinde nõrkeb: üks sortsidest haarab tal juukstest kinni, mis talle pihku jäämab).
Esimene sorts.
Ha, ta kandis parukat!
Rosalinde.
Ai. ai. kui mälus! Äraneetud wägistaja! (Langeb mtne§«
tusse).
Terne sorts
(annab talle kSrwahoobi).
Rosalinde.
See on rohkem, fut ma nõudsin. (Kuuldakse tasast mürinat,
mis aga toäga tugew peab olema).
Esimene sorts.
Mis see oli?
Teine sorts.
Ole mait, kuulame!
(Sortsid roniwad puu otsa).
38
Teine etteaste.
Endised. K u n o.
(Kuno ilmub palwsrändaja kuues. Ta on roaga halroas
hijuS, sest ta ei ole juba kuus nädalat sooja lusikat kõhtu saanud,
langeb põlwili ja palwetab mingisugust palwet. Rosalinde lamab
keset närtelatoa, aga Kuno ei tohi teda mitte näha).
Kuno.
Rosalinde! Rosalinde? Ah, kust leian ma sind, mu kadunud
armastus? Kolmekümneroüe aasta eest nägin sind wiimast
korda. Pean ma hulluks minema?
(Walt pauk. Esimene sorts langeb maha ja murrab kaelaluu. Teine hüüab: „Appi!" Rosalinde ohkab waljuste, Kuno
ujub pisarates. Walge bengalituli. Eesriie langeb ruttu).
Kolmas (vaatus.
(Seesama mets.
Lamab endisel kohal).
Kuno
astub
keskuksest
sisse,
Rosalinde
K u n o.
Ha! Siin ma olen!
Rosa 11 n d e.
Ah! Ah! Ah!
K it n o.
Kes siin kurdab ja hädaldab?
R osal i n de.
Mina!
K u no.
Kellega on mul cm?
R o s n i i n d e.
Truuduseta noormees, kas sa mind enam et tunne?
K u n o.
Keda ma näen! Minu kolmekümneroiieaastane armukene?
R o s a l i n d e.
Ah Kuno, miks sa mind noomib?
(Waheaeg 3% minutit).
R o s a l i n de.
Herra Kuno, tuba !ätb teie käsi?
89
K u n o.
Tänan totiqo, peab hea olema, künni parem tuleb.
(Mõlemad ära).
Teine etteaste.
(Kostab äkiline muusika. Metsloomad taidaiuaö foqu näitelaioci. Elewant tantsib foxtrotti. Teistel elajatel on kõbuwalu.
Waheaeg. Eesrne langeb).
Neljas waatus.
Esimene etteaste.
. (Õudne müakoht.
Pakane külm: tagaplaanil nähtcckse
rüütlid külmast kangeks jääwad. Publikum nutad. Kuno
J.a Nosalinde ilmuwad käsikäes näiteta toale).
Kuno.
fiiba on halb — pea on päris segane.
R o s a I i n d e.
Jah, seda md näen!
Ma olen toaga kurb!
Mispärast?
Kun o.
Rosalinde.
K u n o.
Sellepärast, et sa seda näed! (Kuno jääB külmtoppe).
Rosal x n o e.
Jumalad, teie nuhtlete meid rängaste!
Teine etteaste.
Endised. Hertsog oma saatkonnaga.
H e r L s o g.
Wabandage, ärge laske ennast segada.
K 1T n o.
Selleks Puudub teil toogi ja toõimus.
Rosalinde.
Ma tulen sinuga, minu armukene!
(Nutab waljuste ja läheb ära).
90
Hertsog.
Ma heidan magama.
(Teenrid toomad ühe toa kahe külg- ja ühe keskuksega. Hert
sog heidab sängi ja läheb siis mõlemale poole ära. Eesriie lan
geb pikkamisi ja tundmusega).
Wiies waatus.
E s i m e n e e t t e a s te.
(Mets, pimedus; Kõik kardawad hirmsaste. Armastajad
istuwad ühel puukännul; Rosalinde suitsetab, Kuno laulab.
Tihnikust ilmub rauk pika habemega ja lühikesis spordipükstes.
Kuno ja Rosalinde taganewad tagaplaanile).
Rauk.
Hirmus juhtumine!
Kuno
(kargab WAja). Mis on juhtunud?
Rauk.
Seda, mis sinusugusel ninatargal teadmata!
Rosalinde.
Äraneetud marodöör!
Rauk.
Kes nimetab minu nime? Ha! Ma langesin lõksu! (Pistab
enese surnuks ja läheb ruttu ära).
Rosalinde.
. Oh häda, ma olen tema surmas süüdi! (Wõtab põuest roti--kihwti, neelab, sureb ja langeb maha).
Kuno.
Rosalinde, Rosalinde — ma suren ühes sinuga. (Sureb äkit
selt rtäiga. Teistel tegelastel ei tule enam midagi meelde ja lähe
mad ära).
(Sarra-Marra, Murdja ja teised nõiad lohistawad hertsogi
näitelamale surnute juure).
Sarra-Marr a.
Siin, sa äraneetud isemalitseja, on sinu süüta ohmrid! .
(Hertsog, kes enam midagi mastata ei suuda, kistakse nõida
dest tükkideks. Peale selle suur weeuputus, maamärisemine ja
91
mamltrt läheb pikkamisi hukka. Sinine bengahtull Eesrne lan
geb toäga iseteadwalt).
Lõpp.
Tähendus.' Kes luuletajale Jaan Küusekäbile ja kompomZtile Torupilli-Aadole imisfinnmenb haput kurki saadab,
sellele saadetakse mängutuba aeroplaaniga koju katte,
Suur wSit.
Eesti wabariigi wõidulaenu Piletite miimafel loosimisel juh.
tus minuga midagi õige iseäralikku. Eks kuulake!
Ma läksin loosimispäewa õhtul Schnelli tiigi äärde pisut
jalutama, seal tuli minu naabri märke poeg Prits jookstes minu
juure ja karjus juba kaugelt:
..Murumägi — Murumägi! Tulge ruttu koju. Eesti panga
direktor on'seal — teie olete oma wõidulaenu-piletiga 250.000
marka wmtnud!"
Dh sa taewa heldus! ma pidin suurest rõõmust peaaegu
Pe........— ah wabandage — istukile kukkuma, kinkisin poisile
100 marka ja-tõttasin koju, nii ruttu kui kerilauad aga kerida
jõudsid.
Sinna jõudes ei leidnud ma aga kai mingisugust panga,
direktori. Kõik oli wale. Wäike wiguriwänt oli minuga halba
nalja tetnub!
.Mo, oota, jõmpsikas, küll ma sind ükskord taban", mõtlen
ma endamisi, „siis õpetan sind Pisut!"
Kolm päewa peale selle, kui ma restoraanis tipsu teen, tuleb
Prits jällegi jookstes minu juure ja hüüab:
,,Herra Murumägi, jookske ruttu koju — teie ämmatnamma
sai rabanduse!"
,.So," ütlen mina ja haaran tal kraest kinni, „mn pean siis
koju tulema. Ilus, mu poiss! Ma tulen koju; aga sa tuled ühes
— mõistad! — wõimalik, et sa mulle jälle aprilli tahad teha!"
Poiss püüdis küll tänama! mu käest lahti rabelda, aga ma
ci lasknud seda sündida ja wedasin ta ühes.
Aga kui meie koju jõudsime, oli lugu tõesti nii: LiiwaHannus oli mu ämma hinge teise ilma koristanud.
ss
No, poiss mõis õnne tänada' temaga ei sündinud midagi
halba.
..Säh, siin on sulle 50 marka jootraha", ütlesin ma. „Oled
tubli poiss! Oleksid sa aga mäletanud, siis poleks sa enam ilma
nahatäieta jäänud!"
G r a m m o f on ilin c
moment - üleswõte
pealinna
telefonikõnest.
Ma soowiksin tungiwalt herra Tõnisoniga enesega — Siin
Ratasepp — Kas seal ei ole herra Tõnisoni? — Jätke meid kork
rahule ja kõlistage ära! — Kas lõpetasite? — Hildal ott hambawalu ja ei wõi mitte tulla. •— Kas räägite Meel? — Ma tahtsin
ometi herra Tõnisoniga — Siin Mustuse weomoori kants. —
Ja, kes räägib siis seal ikka wahele? — Saksa marga kurss on
praegu 495. — Teie foomitc seebikiwi, oodake, ma kutsun kohe
peremehe. — Kas ma wõisin herra Tõnisoniga — Siin mägist,
raal, Haapsalust et saa mingit wastust. — Ah kõik ühesugused
margad; puudujääk üle kahemiljoni marga. — Siin teatri kassa,
täna „Karmen", piletid kõik müüdud. — Mis kurat ott mul teie
teatriga tegemist, ma tahtsin herra Tõnisoniga -- He TOBOpH
•raiRB ppoMKO; Hmero M cvu.mMO? — Aga, preili, ärge katkes
tage Meel ühendust —- Teid nõutakse Tartust, jääge telefoni
suure. Kas ei ole siis wõimalik herra Tõnisoniga — Siin wangimaja, saatsime mangi juba kohtusse. - - Mis? I kolm miljoni
teenisid üheainsa operatsiooniga? See oli mast äri, mida wabariik ei tea! — Punkt kell 5 ole waksälis. Ära tottrta unusta kaasawõtmast!
Piiritusega et ole enam midagi teha. Walwawad
rannas kui kuradid! — Kas Anni on meel Teie juures? —
Laseb tänada. Litsensi mõtte juba homme kätte saada. — Wiimane waatus oli maga milets, jäin peaaegu magama. — Kas
räägite meel? Wõib olla, et wõiksin siiski ehk herra Tõnisoniga
— Emmi on praegu mannis, kõlistage weerand tunni pärast. —1742. — Siin pritsimaja. Kolmandamas linnajaos; tänawat ei
tea. — Seewaldi haigemaja. Meil ei ole wõimalik järele saata,
33
Mge ise siia. — Ah sina, poiss, sina et tea, kuidas sinu onn möib
õuseoa pea. -- Rääkige selgemine, midagi ei saa aru. — Siin
Ts^traal. Sõite 6 korwi saata. - Kus sa petis eita õhtu
Dltb; Õotaftn smd kella kümneni. - Ge sok impossible, il y a
quelq nn, corra pr endil — tu mcm amour? — Ma ei saa mitte
ionagr aru, — taheksin ometi wiimaks herra Tõnisoniaa — klõks
PPsf kõll
kkrr krrr krrrr----------- Kas räägite meel?
(DE)
Ajalehe ..Põhjanaela" kirjasaatja.
Ja mefitafe usinusega, mõni ajalehe
hqdlaotja kõmuteateid punab koqaia, sellest wäikene näitus:
««!?8 pr°ua ! Ma olen ajaleha ^Põhjanaela" kaas.
tooüne... Teü okrnaf fttn midagi kohutawat suhtunud...
Jumstage ruttu! Ma pean sõnume meel täna õhtu trükikotta
wnma, sest homme hommiku wara ilmub see juba lehes Meie
waiame niisuguseid teateid, nagu igapäewast leiba!"
„Woata aga moatc, missugust tralli teie seal siis ei tee!
JoJ), eks ma sus reagr... Teie tahate siis kõik teada foabo?..„
Jah — noh — eks recthbtt wõib küll... Woadake
„Rutem, rutem, ma tähenda kohe üles."
„No jah — Woabram tuli lakku täis koju.
MMörtsukas?"
„Noh, sedasi ei maksaks just ploameerida —"
tamÄfnamHto«aei
,uba>bo nimc-
,,Vaarub tuigataiga sisse — ja mina — noh — kasin
parajastr lapse mim - aga tema, näe - kahmab korraga
.,Suurepäraline! Suurepäraline! Wiisteiftkümmend aastat
siinmtood ja kautab kör õigused! Edasi, edasi, armas proua!
Ma vean faftltria meel tana õhtu trükikotta wiima!
„Noh, nii nagu juba reagitud — kahmas pussi kätte.
Soate aru? Ja mina ütlen meel: Woabram, Woabram ia
laps - noh laps seisis seal, nagu teie seal..."
1
»Wäga hea! Wäga hea! Meeleheitliku ema ärdaist palwM
hoolimata, tõstis metsik ka noa ja —"
... 'M mi - jah! Torgake lõik Ülosse. Las ta wantsimu
hlüatoguft foobib/'
Küll ta siis kahetseb ja
94
„ Niisugused inimesed ei tunne kahetsust, armas proua!
Edasi, palun! Homme loete juba lehest!"
^Noh teised lapsed tulid siis koa pealt moaiamo. Ja mul
kõigerväiksam süles — nisa otsas. Ja km ta nülib pussi tõstis,
karjusin meel, mis kõri mattis: ,,'Loadram, Woabram, sa
roana kroawijoodik! Tahad sa, et ma oma Viimasest lahti pean
saama!"
„So, fo! Wäga hea, rüüga hea! See on iu otse hirmus!
Noh homme taamab „Põhjanaela" lugejad ometi midagi
lugeda!
.
.
„Tahtsin meel kapi pealt moambti wõtta ;a — aga mis sa
saadanaga teeb, kõik oli juba hilja!.."
„W8ga hea! Suurepäraline!... Kõik oli juba hilja.
Werine nuga paremas kaes —"
„Ei, roerb ma ta antsloageri kulles küll ei näinud."
„AH soo, ma mõistan! Rinnalapse kehasse tõugatud nuga
oli meel —"
Ei, ei — mis te seal reagite? Lastest ei saanud keegi
wiga!"
„3a — aga — ?
„Noh, kas siis teie amsoamine nii nõrk on? Ma ostsin
minewal nädalal Karpasowi poest seeliku jaoks kümme küünari
pa pilati. Maksin küünra eest sadawirskummend marka — ja
Me lõhkus ta nüüd noaga tükkideks. Ma hüüdsin küll: Woabmm! Wõta kearid! Wõta kearid! Aga kas niisugune weantael märkab.
„Ja ta ei ole ühtki last puutunud?"
^Noh, ei! Kas ikka meel aru ei foa?"
„Wahest ehk noaga riirnas?"
Mga ei! Knlop ma talle siis juba woambriga oleks
fämtanub!"
„6o! So! Ja selle tühja asja pärast peate teie mind tund
õega kinni?! Mis teie õieti mõtlete ? Ma pean kõige hiljem
kella kümneks ühe rniisaka mõrtsukatöö üles nuuskima ehk
Vähemalt mitmemiljonilise murdwarguse. Kui ma seda ei tee,
Ns' antakse mulle homme jooksupass ja katsu siis ilma rahata
sellel kallil ajal elada! Jumalaga!
95
Kateal ajalehetoimetaja»
„Wxs teie mulle seal toote? küsis ajalehetoimetaja kirjanikult.
Ma tõin teile täna wäga huwitawa käsikirja:'„Meie maa
kera lõpp."
„ Muidugi pettus?"
Mitte sugugi pettus. Ma olen kuulsamate loodusuurijate
ettekuulutused kokku Võtnud ja sellest nüüd tähtsa kirjatöö
kirjutanud. Selle aasta Viimsel õhtul hukkub meie maakera,
selles olen ma kindel."
ea küll, wastas toimetaja, teie kirjatöö on wastu
wõetud ja hakkab kohe homses lehes ilmuma. Mis tasusse
puutub, siis ütlen ma teile ette: Kui teie Valetasite, ei maksa
ma teile mitte pennigi. Hukkub aga meie maakera tõesti 31.
detsembril, siis Võite 2. jaanuarit meie lehe kontorist oma
honoraari kakskümmsndwnstuhat marka kätte saada.
Jätku (eiteale!
Hans Lepik ja Karl Tomingas olid üksteist Tsentraal reste*
raams kuude eest tundma Sppinund. Prkkamesi olid nad headeks sõpradeks saanud — mis ju Tsentraal restoraani maitse»
rikka lõunasöögi suhtes täiesti arusaadarv.
Lepik ja Tomingas ei lasknud mitte ühte päewagi mööda,
kus nad mitte Tsentraalis lõunal et oleks käinud. Aga ella
kohtasin ma Lepikut lõunatunni aja! hoopis teises linnajaos.
„Tomingaga sõin ma eila Viimast korda ühes lõunat!"
kinnitas ta Vihaselt.
Mispärast nõnda?" küsisin ma osarvõtlikult.
,,$a on ju üsna kena mees," wastas Lepik, „oga ta teeb
iga lõunasöögi juures ikka ühte ja sama nalja."
... ^See on igatahes pisut tüütaw," tähendasin mina, „aqa
siiski:ftit restoraan teile meeldib, ja km Tomingas muidu lõbus
seltsiline on, siis ärge kuulake lihtsalt, kui ta Igapäero ühte ia
sama nalja räägib."
»Ma ei kuula ju sugugi," tähendas Lepik Vihalelt aaa
tema nalja ei kuule mitte üksi, toatE) näeb ka."
' '
96
.,Seda ma ei mõista. Mis nali fee siis on?"
„Ia, teate, tema nali on järgmine: Tomingal on ees kolm
walehammast. Ja, et mind wihastada, laseb ta need iga tõuna*
söögi juures supitaldrikusse langeda."
(Tõesti sündinud lugu peale Kristuse sündimist.)
Kes peaks see kahtlane mees olema? Ta istub üksi ja liikumata wagunin urgas ja on enese kuni kõrwuni kasukasse mässi
nud. Üksainus latern — teine oli kustunud — walgustas õige
nõrgalt minu ümbrust. Et mehe pea täiesti kasuka kraesse on
peidetus, siis ei w-õi ma tema nägu sugugi nälja.
Äraneetud öösõidud!
Kui ometi weel mõni reisija wagunisse tuleks? Harilikult
on öösise Rakwere rongi esimese klassi wagunid ikka wiimase platsini täis tuubitud. -Öösel üksiku reisijaga tühjas wagunis sõita
on tõesti õudne!
Ma olen wiimasel ajal tutiga Palju raudtee-wargustest kuul
nud. Selle mehe jääkülm rahu paneb mu tahtmatalt hirmuma.
Mispärast ta ei suitseta? Mispärast et anna ta enesest mingisu
gust elumärki? Ta ootab minu magamajäämist, et mind siis
kerge waewaga paljaks riisuda ~~ wõi koguni ära tappa! Ma
olen hirmus nutsinud, aga et tohi magama jaaba, mttibu olen
pääsemata kadunud. Kuidas ta silmad läbi ämarikwalguse nii
kahtlaselt minu Poole kiirgawad!? Ta teeb ennast ainult ma
gama, aga ta et maga. Tulensikns et reisi ma öösel enam iialgi
üksi ehk ma pean teadma, kes mu kaasreisijad ott!
Tal on kahtlemata rewolwer taskus. Milline kergemeelsus,
oma elu ja waraudust kurjategijale ohwriks anda.
Rong peatab!
Jumalale tänu! Lagedi jaam. Lähen teise wagunisse.
Ha — sealt tuleb keegi uus reisija. Taewale tänu!
„Tere õhtust!"
„Tere! Tere!"
Ma hingasin kergemalt. Nagu raske koorem langes minu
südamelt. Tahaksin teda kaelustada ja suudelda! Ta on minu
97
kaitseingel, kes mind kõige hädaohtlikumal silmapilgul maha ei
jätnud. Nüüd ei julge see jultunud kurjategija midagi enam
ette wõtta. Ma olen Päästetud! Nüüd roõin ometi rahulikult
magada. Olen hirmus wäsinud ja suudan weel waetvalt silmi
lahti hoida.
Ei rööwimist ... ei elukallalekippumist ... uni ... magus
uni ... unenäod ... ma ei mäleta enam midagi...
„Tapa!"
, ärkasin üles... Haigutan — õõrun silmi ja ivaätan
uniselt ringi... Teine latern oli põlema süüdatud ja wagunis on
juba rohkem walgust.
Keda ma näen!? Minu sõber Müller!
,"Kuda siis sina siia sattusid? Mis — tulid ka Tapale?
Kallis sõber, kas sa tead, tuda ma sind öösel kartsin; ma pidasin
sind^ rööwliks ja mõrtsukaks. Hahaha! see on tõesti midagi suurepäralist. Mis?! Ka sina olid samal arwamisel? Ei ole halb'
Sinu wälimus oli pimedas aga ka tõesti hirmus kahtlane. Ah,
minul niisama? Noh, meie kaasreisija wabastas meid wiimaks
sellest piinast ja surmahirmust, nii et rahulikult magada wõi
stme — ta oli meie kaitseingel. So — nüüd oleme kohal. Lähme
einelaua-ruumi ja joome klaasi theed. Noh, wõtame siis oma
asjad ja ruttame...
müts?... Pagana pihta, kuhu ma siis mütsi panin?.*
Kus on minu tshumadan?... Kus on minu kirjatasku?...
Mis!?... Ka sinu pakid on kadunud?... Kus nad on? Kurat
wõtaks! Ma panin ometi tshumadani siia riiulile... Kadunud
—• kadunud...
Aa—h — nüüd ma tean! toee oli ineie äraneetud kaitseingel 1"
I
98
Narride wöistlus.
tegi Heidelbergi ülikooli nürwiarst on alvaldanud ühe kogu
waimuhaigete Iuuletu.fi ja joonistul i j ci nen be „ £uufiteo@tegct
näidata Püüdnud, fui wäga sarnased need ekspressionismi jüng
rite omadega. Wahe on ainult selles, et nõdrameelne tõesti seda
on, mis ekspressionist olla tahab, nimelt lapselik. 3iüüu on mit
med äärmised kunstnikud ja luuletajad katset teinud, rügipäewal
järgmist arupärimist sisse anda: „Mis mõtleb riigiwalitsus
teha, et niisugust räpast wöistlust ja niisuguseid waimuhatgerd
mittekunstnikke kõrwaldada ja kahjutaks teha?
.Siiamaani et
ole nad Meel kull ühtegi erakonda leidnud, kes selle arupärimisega
oleks esinenud, illiis toõib ka roa litsus nende toaimuhaigete mastu
teha, kes enesele kord pähe on wötnud, luuletada, joonistada ja
maalida. Walitsustel on ju tänapäew nii mähe autoriteeti. Kui
waimuhaigetemajade elanikud sama pööraselt maalimad, fui eks
pressionistid, siis mõib seda toabaudadci, nad ott uimelt nudrameelsed, ^a kes hull ou, see oti ometi palju ehtsam ja algupära
sem ekspressionist, fui see, kes ainult hull olla tahab. Kui üldse
keegi selles suhtes häbemata wõistlusest rääkida mõiks, siis ainult
kahetsuswäärrlised waimuhaiged: sest on igatahes alatu, kui nõd
rameelsusega kõmu tehakse, ilma et selle all tõesti rannatakse.^ x$a
räpaseks mõistluseks et saa seda ometi nimetada, kui maalitakse
nii hästi, kui mõistetakse. Maid Palju ennem, kur maalitakse, ilma
et selleks annet oleks. Ekspressionistid waimn haigemajas ei taha
ju oma lapselikkusega äri teha, seda rohkem aga niisugused eks
pressionistid, keda tuubalt ringi jooksta lubatakse. — Üldse on
ekspressionism waimuhaigete majas palju wanem kui tema Ma
hult elawad järeleaimajad. On siis Põhjus kaebava? Kes min
gisuguse lollusega maha saab, sel ei, ole .mingit õigust algupära
kiruda.
.
...........
Üldse on inimessugu omis kultuurawalõugs nn pööraseks
muutunud, et kõigis ringkondes hullumäjaliste wöistlust karta
Mõiks. Kui ta selles suhtes protestiga esineda tahab, siis on sel
leks ehk nüüd ülem aeg. Miks ei ole weel „fortrottide" „boxrottide" õpetajad arupärimist sisse annud, et neile tantsutõbega
(Veitstanz) konkurentsi tehakse? Ehk arwate wahest, et nad toa>
muhaigetemajade wöistlust karta ei tarwitse, sest et nad omis as
jus juba ammugi ette on jõudnud? Milline kummaline eluwõitlus! Üldine narride ja narrikeste wõidujooks! Üks püüab
suurem narr olla fui teine. Kui see hullustus samal kujul edasi
kestab, siis on ilmal temast weel midagi suurepäralist oodata.
99
Ekspressionism wörb mureta tuleroifu raoabaia: Tõsised narrib
on just sellepärast rtitot ja luku taha pandud, et teised wabatahtlifuö narrib seda wabamalt mässata ja jampsida wõiksid. Kui
arupärimisest üldse juttu wõiks olla, siis oleks see ainult hullumajaliste poolt wõimalik, kes walitsust paluwad, 'et neile lubataks mitte enam sellesse pöörasesse ilma tagasi tulla.
Sic est
Rosre Mettfi MõtLetsrad.
Km keegi neiu ütleb: „Minu ainuke roarandus on minu
woorus l" siis on tol harilikult mitu maranbuft
*
Mõne naise süda on nagu ahi; peab ikka pölewat mater.
loalt juurde lisama, et tuli ei kustuks.
*
Õnnelik armastus on sagedasti õnnetus termifele . . .
*
Abielu on sadam, aga niisugune, kus kergeste miini otsa
wõib sattuda.
*
Kergemeelse naise peale wisatakse kiwa, aga need on sage.
baste — kalliskivid.
*
Kui meie neidusi jälgime, siis jääwad sagedaste jäljed järele.
*
Kellel seedimine rikis, kiidab karskust.
*
Wooruse hanakiwa ostetakse kullasepalt.
*
Kui margal warastamiseks
ennast ausaks inimeseks.
wõimalus puudub, peab ta
*
Kui naine armastab, kaotab ta südame; fui mees armastab,
kaotab ta peale südame ka mõistuse.
*
4*
100
Llu^võidujooksus mõibamab imeliku! kombel enamisis —
roomajad.
Kes oma rumalust marjata mõistab, ei ole mitte kõige
rumalam mees.
Oleks Jumal maailmaloomifeEs fommiefom kokku kutsunud,
loomifetöB oleks meel praegu poolele.
*
Naine on pähkel. Õnnelik mees, lellel enam hambaid
ei ole . . .
Ühest raamatute nimekirjast.
e truudus " (haruldane eksemplaar.)
„ M e h e woorus" (kaunis rikutud.)
9Ieiu süüLaus" (esimene lehekülg puudub-)
„Lapse õunistus" (järgmised anded igalt raamatukauplejalt saada.)
Mbleerwd »s
ära anda üksikule meesterahwale, kes kõik minu mölad, mis
mul maksta on, ära tasub.
101
ÖJsngpoifi metfemõlgufufed.
1.
Abielu koorem on nii raske, et sagedasti kolme waja läheb,
et seda kanda.
2.
Poleks Aadamat paradiisis olnud, siis oleks
mehele läinud.
Eewa maole
102
3.
,.Mma mõitfin tema südame \a kosisin ta,6 räägib mees
oma naisest. Samuti wõiks ta jänes ütelda hagijatest: „Minc
sundisin neid jooksma."
Narsed annameb iffa rohkem kui nad tubawad: mehed
teemad seda aga ümberpöördult.
5.
Rumal naine on palju kardetawam, kui rumal mees, sest
ta räägib rohkem.
6.
Nii naise suus
kui mesipuus
on palju magusust
ja elukibedust.
7
Naised lemamab surnuid, et elawate seas tähelpanu ära
taba.
8.
Müüks peab oma risti kandma! Nõnda piiblis. Kui palju
oleks stis naistest jalakäijaid?!
9.
Enne musu ja siis küüned
nii on meie naised kõik!
10.
Naised on mõistatused, aga ainult mõned üksikud on nendest — hinuamõistatused.
il.
Naisel wõib puududa tarkus, aga mitte kunagi kamalus.
1*2.
Olgu mees tui tugew ka,
kinni ei saa pidada:
angerjast ta sabast
ja naist ta antud sõnast.
13.
Mehed matitferoab
tt&mie ?
ilma {a naised omi mehi. Mis teie meel
103
14.
puha-tustusi"* °n fi?m0be p^diis. hinge põrgu ja rahakoti
15.
öeldakse, et naisid uudssbimulikud on. Ühes asjas ei
ole nad seda aga mitte. Nad ei kiiss kumm, kust mees selle
raha wotab, mis nad tarwitawad.
16.
Mõistlikkude meeste sekka ilmuti ilus naine ja nambemara
on malmis.
1
Kahekümneaastane neiu küsiti: Kuidas ta on? — kolmerumneaastane: Mis ta on? — Neljakümneaastane: Kus
ta on ?
18.
^isA?amLwarguse eest ei ole seaduses nuhlust määratud,
wrstrste selleparast, et waras ennast wiimaks ise nuhtleb.
19.
Armastus teeb pimedaks! Sellepärast teernab armastajad
nn sagedaste eksisamm?.
20.
Mees on armukaoe, kui La armastati, naine aoa ka siis
kui La nutte et armasta.
f'
21.
Mis on
õnmtu
armastus? Ikka niisugune, mis kostmisega
22.
Mesinädalate järele tulewad mesinädalad.
23.
Mispärast kardawad nii mitmed abielu? Sellepärast et
nati heameelega teise mehele kosida ei taha,
24.
Armastajad on pimedad, ja kur üks pime teisele teeb näi
tab, sus langemad mõlemad abiellu.
25.
Ms on lesk mees?
aamtb.
Karistusalune, kes
ammšiwt
mi
104
26.
Ta
ta
ta
ja
lõpmata
lõpmata
lõpmata
lõpmata
mind mufutas,
mind kallistas,
mind armatas
mind unustas...
27.
Ütle naisele, et ta ilus on ja kurat kordab talle seda
paewa jooksul kümme korda.
28.
Naised wõiwad otita elu kolme ossa jagada: nad uniS.
Lamad armastusest — nad harjutawad armastama — nad
kahetsewad armastust.
29.
Ma heidan iga õhtu raske südamega magama; sest kui
Aadam magas, anti talle naine.
30.
tzaawaleht, mis wäriseb,
hämblikwõrk mis käriseb,
nii on naiste manne
täna kui ka enne.
32.
Naine on wõlauskuja, keda meie kunagi rahuldada ei
suuda.
33.
On ainult üks naisküsimus:
Armastad sa mind ?
34.
Januta juua ja igal ajal armastada, ainult see eraldab
meid loomadest.
35.
Wõib armastada ilma, et õnnelik oldakse, ja wõib ka õn
nelik olla tinte, et armastakse, aga armastada ja seal juures
õnnelik olla, see on kunst, milles meel keegi meistriks ei õle
saanud.
36.
Waeftkst ja armastust on raske marjata.
37.
Naine ei mõista mõistlikku meest enne hinnata, künni ta
ühele rumalale mehele on läinud.
105
28.
Kui palweõde palwewennake mehele läheb, siis loobuwad
mõlemad palumisest.
39.
Abiellu astumine majad rohkem julgust kui sõdimine.
40.
Armastus on hällilaul,
uinutab su magama,
kui sa uinud, waikib laul,
ärkad üksinda.
Karastus.
„Ei suitsetada tohi sina,
km tahad rahu majasse!"
nii pajatas üks linna maruma
kard oma tütre mehele.
Et toäimees kirglik suitsetaja,
siis tarwitas ta kamalust:
jäi naise imetu üsna külmaks,
et enam ühtki musutust.
Nüüd noorik jooksis ema juurde
ja kaebas nuttes temale:
„Ma lootsin ikka, et saan mehe,
kuid petta s-ain, oh, emake!"
Ämm kutsus kohe wäimeespoja
ja hakkas teda noomima:
«Mu armas poeg, mis on sul toiga,
et naist ei enam kallista!?"
„Ah armas mamma," imetas wäimees,
"Mu südames on armupõud,
sest kui ei saa ma suitsetada,
siis suudluseks mul puudub jõud."
Kui toana mammi kuulis seda,
ta süda kohe ärdaks sai —
ja teenijat siis hüüdis kohe:
ei last ju hätta jätta wõi.
$
106
Marie, tule ruttu siia,
sa jookse poodi jalamaid,
ja too j ealt kümme paberossi,
kuid kusi kõige paremaid.
Ei — kuule, Manu, too kohe sada,
mis ikka sellest kümnest saab,
pool osa neist wõib saada isa,
kes teab, ehk ka meel suitsetab..
' KasELrrd õyLtused ja. WajaNvUs.
1. Rottide ja hiirte HLwitamme.
Rotid ja hiired ei kannata kampweri haisu, sellepärast tuled
sinna, kus neib liikumas, mõned tükid kampweri panna, see
peletad nad tohe minema.
2. Abinõu lutikate wastu.
Osta apteegist kuus solotnikut kwassiapud (Quassia amara),
mida teema5 mees sulatada tuleb.
Delle Vedelikuga pese
mööbleid ja : nge, kus nob elutsemad.
Z.
Punase nina rawitsemine.
Pese nir. i kaks korda päewas, hommikul külma ja õhtul
tulise meega.
Ohtu! enne magamaminemist õõru nina järg
mise salmiga, mida ise rnalmistada möib;
5 grammi
Salitsiilhapet
10
Wääwli pulbrit
85
Waseliini
Sega hästi läbi, mille järele kohe larmiiaba wüib.
4. Kuva piima keeta.
Enne keetmist kalla katlasse mõni lusikatäis mett, et ainult
põhi kaetud, ja lase pisut aega keeda, peale selle maia mesi
wLlja, kalla piim katlasse fa pane tulele.
Nüüd wõib tuli et
tea kui suur olla, aga piim ei kõrbe kunagi põhja.
10?
õ'
Saapataldu toastupidatoaks teha.
,:llf
*aIb,lUuIeb kopaallakiga hästi sisse määrida.
Et
paremini sisse wõtab, siis peab lakipudelit
enne maantmft teetoas roees soendama.
6. Saapakreemi -Valmistamine.
malmfstöba. ^
f°bl!S enesele kõige
paremat
faapofreemi
Natuke naha pannakse kaussi, oga peale kallatakse mipalfu
terpenmm, et waha kaetud saab.
pa iu
Süs pannakse kauss teema mette, kuni waha üles sulab
Sns lugutaffe hästi segamini, künni kreeni hariliku paksuse
omanbab.
Jtaib segu liiga paks etemat, siis lisatagu meel
terpentimt juitre ja pandagu jälle feeroa mette.
Niisugust kreemi motmistatatfe pruunide saabaste jaoks,
õoomncufe musta kreemi, siis peab tahma juure lisama,
7. AbinSi- käsnade js soolaMgaste waStu.
Ä,™E°T°J?ti!iifaibläs,m °°"utagu 3-4 korda Päewas hapu
õunte lõigetega ja nad kaowad wäga ruttu.
’ V
8. «uba raswaplekke paberist wälja wStta.
.. dl°kU° rtputesffe tihe kord kriiti, kaetakse paberiga ja trit
gitotfe tukse pressrauaga.
y 1
m
9. Teine hea abinõu hiirte wastrr.
Kes karbooliga niisutatud nartsud hiirteaukudeose topib,
mötb julge olla, et uksn hnr teda tülitama ei tule. '
¥
10. Kõige Parem suulsprrtus
on foofo sulatis.
(Söögilusika täis
tiaan reeoetub mee peale).
la
puhastatud Iauafoula
11. Kuva toonu kartulid -värskeks teha.
Mette, milles kartulid keedetakse, lisatakse natuke piima
kartulid muutuwad palju walgemaks ja mäitsewamaks.
42. Abinõu Peatoalu toastu.
Kõige ägedam peawalu kaob ruttu, kui otsaesist tfitrom lõi.
tegs oõrutakfe.
108
13.
Stubtt silma prügist ja tolmust puhastava.
Kui silma prügi toõi tolmu sattus, Võetagu kohe tükk
puhastatud sibulat ja hoitagu silma ees, mis pisaraid sünnitab
ja tolmu silmast wälja uhub.
14.
Milleks soola kasulikult tarwitada wõib.
Soola suuremal hulgal tulbe kallada (lambi mõi priimuse
plahwatuse puhul) on üks parematest kustutamise abinõudest.
15.
Abinõu kõõma wastu.
Segatakse 9 jagu glitseriini, 2 jagu soodat ja kastoorõli.
Selle 'salmiga tuleb peanahk hästi sisse õõruda.
Enne seda
peab pead pesema ja hästi fuiroatama.
16.
Abinõu sulgloomave täide wastu.
Theelusika täis boorhapet sulatakse klaasi keema mee sees
üles. ' Selle sulatisega pritsitakse wõi pestakse Imbu ja täid
kaowad jäljetult.
17.
Wäga hea tint.
Wana tarwitusel olnud
kirjutusmasina-linti
leotagu
lühike aeg ühe toobi destilleeritud- wõi wihmawees, mis sula
tisele ilusa wärwi annab ja selles suhtes roaga bea ja kallihin
nalise tindi aset wõib täita.
18.
Kulmukarwad
kaswawad hästi tihedaks ja omandawad tumeda wärwi, ku
neid iga õhtu kakaowõiga hästi sisse õõrutakse.
19.
Pariisi daamide saladus ilusa näojume saawutamiseks.
Tõugatud ja puhtaks sõelutud magneesiumi segatakse nii
palju roosiwee hulka, kuni wedelik rõõsa koore tiheduse saab.
Kõige esiti õõrutakse nägu pisut glitseriiniga, aga siis selle
salmiga ja lastakse kuiwada, peale selle pühitakse nägu siidilepiga puhtaks. See on Pariisi iludussalw, mis tänini sala
duses hoiti, ja mille eest palju raha maksti, aga .Noor
Mats" sai saladuse retsepti juhtumisi kätte ja «maldab selle
nüüd tasuta oma cntemuüe lugejaile.
109
20.
Kes tahub LnmiwalgeL psfrr saada,
see pangu katlasse, kus tn pesu keedab, mõni tükk Lsitromt ja La
foom leiab täitmist.
21.
Lakkfaabaste Puhastamine.
Lakksaapaid tuleb kord nädalas wafeliiniga määrida, mis
peale neid mõni tund seista lastakse. Siis puhastakse saapad
waseliinist ja harjatakse pehme harjaga läikima.
22.
Kollaste saabaste maare.
Paks kastoorõli, mida Villase riidetükiga saabastele määri»
lakse, annab neile maga ilusa morni ja läike.
23. Portselaannõude tittimme.
Kui katkine portselaannõu tugemastt kinni seotakse ja 4—5
minutit piima sees keeda lastakse, siis kitib see kõik praod kinni
ja nõu on jälle niisama wastupidaw, nagu uus.
24. Hõbeda puhastamine.
Hõbedat pestakse keema mee ja ammoniaksulatisega (tinkpiiritusega).
Siis lastakse kuiwada ja puhastakse kuirna kriidiga.
25. Hea ja odaw hambapulber.
Weerand nael puhastatud kriiti ja weerand nael magneestat
segatakse hästi segi ja lisatakse juure mõni tilk piparmündiõli.
26. Zgawene Võlamp.
Wõetakse õhukindla korgiga klaas ja täidetakss kolmweerand
selle mahutusest oliiwõliga, millesse erneterasuurune tükk wos*
wori pannakse.
Kui wosworiwalgus kustuma hakkab, siis
lastakse klaas rniis minutit korgita olla, et õhk sisse wõiks
Voolata ja lamp rnalgustab jällegi.
* Mirltor
-W
8
ära anda sellele, kes minu wana ahjuroobi 75.000 marga eest ära Võtab.
110
ibiw wäike jutt.
Mees jooksis adwokadi juurde ja palus, et fee nii ruttu kui
wõimalik tema abielulahutus-palrne konsistooriumi annaks.
„On teil ka wastawaid tõendusi?" küsis adwokat.
„Ei ole, adwokadi herra, nad kuramused olid magamtstoauffe lukku keeranud."
Tnlewlku sõda.
Esimene sõdur. „Mõtle ometi, Ameerikas olla juba
niisugune suurtükk, millega saja wersta kaugusele lasta wöib!"
Teine sõdur. „6ee et ole meel midagi, oota künni
tulema suure sõjani, siis ei lähe meie enam sugugi sõjawäljale,
maid laseme kohe kasarmuhoowist."
Kõigesumem mmwiatit.
Juku. „Minu isa on meie linnas kõigesuurem muusikani,
km tema roitet puhub, siis kogub hulk inimesi meie maia ümber
ja kuulawad." —
Ats. „Aga kui minu isa puhub, siis et tee keegi enam
tööd ja kõik on rõõmsad." —
Juku. „Kuda fee siis on.?"
Ats. „Minu isa on „Dwigatelis" masinamäärija ja paneb
seal iga õhtu, kui töö lõpeb, roabrifutoru hüüdma."
Omaette peremees.
„ Mispärast teie siis nüüd kerjate? Teie olite ja alles hiljuti
Kure kaubamajas koutoriteenriks?"
• Jah, seda küll, herra Müller, aga kui kaua sa ikka teise tee°
mjaoled, tahaks ka wahest omaette peremees olla."
Peremees teab kõik . . .
Naine. „Armas Artur, mõtle ometi, mul on jällegi üks
aluspihik kadunud. Ainult meie toatüdruk wõib selle wõtuud
olla."
Mees. ^Missugune ta oli?"
Naine. „Punane"
Mees. „Sndist?".
N aine. „Iah, punane siid."
Mees. „Btts rahusta ennast, armas laps, niisugust aluspihikut et ole meie toatüdrukul.*
11
Pastor jo hiidlane.
Keeyi pastor kaebas hiidlasele oma häda. Tema kuub olla
wana ta kulunud ja kõhuke ei tahtwat enam kuue ftsfe
mahtuda.
f/3o, ja/ wastas hiidlane, „ufun seda küll, pastori herra.
Laut ei lähe suuremaks, aga orikas, kes sees istub."
Kaks naisnäitlejat.
^ ^m fi • ,'Aga. armas Salme, kui fee häbemata inimene
sind suudles, siis oleksid sa ju appi hüüda wõinud!"
Salme. „AH, misjaoks seda? Ta sai sellega üksi wal.
mis . .
Tunneli nooti.
Preili Elly. Häbenege, isand Tamm, et teie matta3
poisiks tahate jääda, teie mõiksite ometi ühe naise õnnelikuks
teha 1"
Sfattb Tamm. „Seda morn ma ka nõnda — wana.
poisina ..."
Liialdatud.
■
3sond A. .Räägitakse, et kõik Wiljandi nooredmehed
sinuga tutwust olewat teinud?"
Reiu B. „No, kui suur fee Wiljandi siis õieti on!—"
Raudtee kassas.
Jahimees (koeraga). „Palun üks pilet Kloogale."
Piletimüüja. ..Koerale peate ka pileti mõhna."
Jahimees. «Wäga hea, üks lapfepilst."
Piletimüüja. „Kuidas nii?"
Jahimees. „Roh, ta on alles kolmeaastane.*
Tunneli oma sõpra.
Lillemägi on haige. Ta on juba kolm nädalat surmaga
wöitlemas ja ilm näib teda juba pikkamisi unustada tahtwat.
Aga ühel päemal teatab talle naine, et tema sõber Leemekulp
murelikult tema terwise järele olla küsinud.
Lillemägi kargab woodist üles: ^Häbemata rnõllaroog!"
Naine pahaselt: „Aga kui inimene sinu wastu nii kaas.
tundlik on!?"
^Kaastundlik!" hoigas Lillemägi; „ta tahad ainult teada^
kui kaua ma meel elan! Meie korterit tahab ta saada, nii*
sugune wõllaroog!
Konnasilmad.
Apteeker. „6o, wöi teil on konnasilmad, siis wötke aga
pude! konnasilma-Linktuuri."
...
Talumees. „€i aita midagi; ma olen tuba mus pu
delit kinni pistnud. Ainult seedimise ajas rikki."
Hale sissekukkumine.
Keegi daam sõidab Tartu maanteel tramwaiwagunis ja
kallistab mätfeft foxitõugu fülekoera. Keegi tema wastasistuw
noormees moolab seda pealt ja õhkab:
„Ah preili, ma joomi?jm heameelega teie sülekoer olla:
Daam naeratab ja taastab:
„Ärge soowige seda, noorherra; ma sõidan praegu looma,
kliinikusse ja lasen sellel koeral saba lühemaks lõigata . . .
Põhjus.
R a i n e. August, sa oled liiga palju mina joonud. IgaLord teed sa seda/enne kui meie rongile läheme.
Mees. Ja muidugi armas Anni — kes praeguste yöövaste fõiduhindadega raudteel sõidab, peab hull ehk joobnud
olema."
1X3
Kaks suvitajat,
suure wihmaga Klooga jaamast kosu tõttamad).
Esimene su mi ta ja. „Araneetud halb ilm!
Kas seda
meile nüüd tarwis oli!"
Teine suwitaja. „Ära kim armas sõber; siiamaale
ou wäga futm ja põllumees Larwitab wihma."
Esimene suwitaja. „Ms see mulle korda läheb?
Ja kui mulle ka mitte ühtki kuiwa kohta ihu peale et jää, et
müü mulle talumees wõid mitte pennigi odawamalt.
Mispärast? Sellepärast!
Linnanõunik A. „ Ütelge mulle, armas amettwend,
millest fee tuleb, et meie linn nii halwaste piimaga warustatud?"
Linnanõunik B. «Wäga lihtsalt! Meie piimamarustuse.komisjonis istuwad ainult wasikad . . *"
Ometi kord!
.. . D of t o t Terpe n t i i n (kes Pirital ühe uppunu ellu on
äratanud. rõõmsalt enesele): „Esimene juhtumine, kus ma oma
kolmekümnewileaastase praktika kestes ühe inimese elu olen
päästnud!"
Pöyjusmötetega naine.
Mees (ootamatalt tuppa ilmudes ja nähes, kude keegi
wõõras mees tema naise kuklatagust suudleb). „Ha, sina truudusmurdja ja abielurikkuja! Sa lased ühest teisest oma kuklatagust
suudelda?"
...Naine. „Ma ei pane põhjusmõttelikult tähele, mis minu
felio taga sünnib."
Hea naine.
.
^ Ees. ,.Mis, lõunasöök ei ole ioeel malmis? No. fee on
juba kurat teab mis! Ma lähen restoraani!"
Naine. ..Oota ometi toeel wiis minutit!"
Dk e e s. ..Jõuad siis nii ruttu walmistada?"
N a i rt e. ..Ei. aga siis wõin ma ka ühes tulla."
Kuidas meeldib?
Proua Taks. „Ma nägin täna teie herrat abikaasa esi
mest korda peale pimesoolika operatsiooni."
Proua M a k s. ..Noh. kuidas meeldib ta teile siis nüüd
ilma pimesoolikata?"
114
Uudis.
Mitmekülgne ja ojaro ärimees Mutt kaebab oma sõbrale, ch
ta ühe tuhandemargalise raha kogemata klosetti on lasknud
kukkuda
S õ b e r. :,,9lo,: ega sa siis raha sinna et jätnud?"
.
Mutt. «Muidugi jätsin. Pidin ma seda siis klosetist otsima
hakkama?"
Sõber. «Sellest ei suuda ma aru saada; sa mõistad muidu
igast sõnnikuhunnikust raha
Wiisakas leeritüdruk.
ÕOetaja. „ZLoh, armas Liisi, mis ütleb meile kuues käsk?"
Liisi. «Teie ei pea abielu rikkuma!"
Õpetaja. „Sa ei ütelnud õieti, armas laps; käsus on
öeldud: Sa ei pea abielu rikkuma!"
"-r L i i s.i (punastades). „Ma et teadnud, et õpetaja hsrpale
„siNü" wõib ütelda.".
Wöörustas.
Lookene ühest Tallinna lähedal olemast suwituskohast.
" Jnshener Nobe tuli linnast oma sõbra adwokat Paragrafi
juure, kes linnast wäljas suwitamas oli, MõSrüsele.
« Mängiti kaarta, joodi konjaki ja mindi pärast mere äärde
jalutama.
f '
«Teil on siin tõeste rlus elada!" rääkis Nobe. «Wärske õhk,
meri, mets jne."
• „AH, mertnaš, jec ei ole meel kõrk. Ma wöörustan sind meel
niisuguse lõbuga, nii et sul suu wett jooksma hakkab."
Sõbrad jõudsid selle aja sees mere äärde. Adwokat surusõrme suu peale, tähendades, et sõber waikne peab olema, ja lähenes siis salalisel sammul ühele supeluseonnile, kuna ta, sõrmega
tõnstnates,. insheneri enda järele käskis tulla.
..Ma puurisin salaja paar auku supeluseonni seinasse", soststas ia inshenerile, «kaks märkest auku, waatad nagu läbi stereoskoobi. Ma ütlen sulle, midagi suurepäralist! Mis on meie maa
likunstnikud selle was.tu, ainult null..."
„Hm... õige • huwitaw!" wastas inshener, feelt nilbates.
' „Waata, maata, meie tulime just parajal ajal!" sosistas adwo
kat Mesise suuga.
Selle aja sees wõttis ennast keegi daam supeluseruumis rii
dest lahti.. La seisis seljaga walwurite poole.
«Noh, wennas, mis sa ütled?" küsis adwokat. «Mis? Kas
ei ole ilusad kehawormid? ? Just nagu treitud!"
115
„Näkineiu! Päris näkineiu!" wastas mshener ivaimüstusega. ,,-Kes La on? Tunned sa teda?"
. y
„Oota, oota, ta pöörab kohe näo meie poole."
• ■ ,- .
w£i silm op ilgu! pööras „ näkineiu", kes enese Luba riietest
oli wabastanud, nende poole.
„Minu naine!! jahmatas adwokai ehmatades, kuna tti
insheneril warrukaft kinni haaras ja teda supeluseonnist eemale
tõmbas...
Warustatud.
Keegi talumees, kes Keilast Tallinnasse sõitwale rongile KM
iviimaser silmapilgul pärale jõuab, ütleb: „So, nüüd wõib rong
minu pärast kas wõi kuradile sõita!"
Wagunis istub aga keegi pastor, see lausub noomides: Kui
das mõtte teie nii jumalakartmatalt rääkida- mõtelge ometi, siiS
sattuksime kõik põrgusse!"
Mees aga wastab rahulikult: Minul ei ole midagi Viitav
sest mul on Pilet edasi- ja tagasisõiduks."
Telegramm.
Keegi lihunik telegrafeerib Viljandist oma naisele:
"Et õhtune rong wasikaid ühes ei wSta, sibis
sõidan ma all es h!o mme."
Aga — siis. . .!
\sfa wihastab oma rcaCatu poja iile ja pajatab: , Sma
wõrukael, sellest ajast saadik, kui sa ilmale tulid, ei ole sa mind
wesl ühegi silmapilguga rõõmustanud!"
Poiss aga maštab maga ifeteaömalt! „Aga enne seda .!"
Perekonna asi.
^
Kahe lapsega lesk mees kosib lese naise, kellel ka kaks last on:
nenoe abielu kestes sünnimad jälle kaks last. ühe! püemal kostab
lastetoast 6 innus lärm. Naine käsutab: „Kuule, mine maata
mis seal on!"
"Ei midagi," wastab mees; „sinu ja minu lapsed peksaüxrd
meie lapsi."
Ei ole enam maierjaali.
Wiis wäikest poisikest mängiwad külatünawal porilombis.
Juhtumisi läheb kirikuõpetaja nendest määda ja küsib: Mis teie
siin teete?"
116
Keegi poisikestest wastab: ,/Ehitame kirikut.^
„So," lausub õpetaja TraeratabeS, siis peate ka kirikherra
finfuSfe panema."
Selle peale wastab kõige wäiksem kaheaastane poisikene:
„Meie Leetime tüll, ei ole enam titta."
"""""...'""H
astajad
Kõik peenemaitse harrastajad
linult
nii noor kui wana, sööwad ainult
shokolaadi
Wabriku kontor ja ladu:
Tallinn, Uus tänaw 13 ehk Müiiriwahe
tänaw 62. :: Telefon 11—38.
IH
ESIMESE JÄRGU
Eeskujulik köök kõige osawamate
kokkade juhatusel
>:
LÕUNAD KELLA 1—4
ajalehtede talitustele, tubaka ja paberossi tehastele, kon«
Serwi. wabrikutele, õlle ja mineraaiwee ladudele ja igasugus
tele muudele ettewõtetele, kus suuremad, 3—6-tonniIsed autod,
oma kõrge hinna, suure kuttekulutuse ja paindumatuse tõttu
kohased ei ole,
FORD MOTOR COMPANY ainuesitaja
HANS WINNAL, Tallinnas, S. Tatari
t. 1.
Kaelasidemete
la
püksitrakside tööstus
» •
• *
A. Dörwaldt,
" Tallinnas, Wiru t. 16, kolmandal korral.
Soowitab alatisest suurest maitserikkast wäljawalikust
„SAMPO"
TALLINNAS, W. PÄRNU MAANI. 9,
Telegram. adress: SAMPO, TALLINN.
KÕNETRAAT 1—19,.
x
X
LINM EKSPORT.
Kontoril on esialgu järgmistes kohtades
wolinikud ja ostupunktid:
12.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Tartus: H. Wiira,
9.. Abjas; P.MQis»wald,
Walgas: J, Põdder,
10. V J. Täks,
Petseris: O. Warrik.
11.
„
T. Pops.
* J. Pallo1:
12. Wiljandis: J. Taar.
13.
*
M.Weldemann,
Pärnus: R, Martens.
..
J.Ottosson.
14.
. J. Jaansoo.
„ O. Ruubel.
15. Wõhmas: J. Maraulson.
H. Wuht.
16. Worus: O. Warrik.
Linade wastuwõtmine ülemalnimetatud
kohtades iga päew*
iiII!j!k!!!iI»I,>WWM!I!«!liIiIWIIM!!!IiIiI,iIl!!M!!WWIIII,Illil,!!,,,Illil,Illlillllilv,,!,,11!
Kaupmehed
ostawad kõlgcparemat
shokolaadi |a
komweki kaupasid
fi. Brondiannl
kompweki tööstusest
W. Tartu* 1 2 3 4
Telefonid:
nr. 7-93
kontor; 8-23 ”
4
aTs!
W „Laborator„
wabrik
nr. 12-88
Lauawabrik
nr. 12-89
Tallinn, Wiru t. nr. 4.
Telegr. adr.: Atlanta-Tallim%
ABIKAUPLUSED; Tallinnas, Jaani tän, Krediit Panga majas»
Tartus, Aleksandri tän. 1. Teler, nr. 3-95Mag&sinis jaoskonnad; | jA./S. „Laborator’iM saadused:
1) Manufaktuur ja pudukaup p Pesuseep,
2) Kolonial kaubad
Kõige peenemad iiuseebid,
3) Apteegi kaubad,
1 Kölni wesi, Vegetal,
4) Elektri armatur ja tarbeasjad! | Hamba kreem, Rriolin,
|j Lanodermin, Saapa kreem.
Hinnad mõõdukad. Wäliawalik suur.
„ELiTE“- wabsriku autode ainu-esitus: sõiduautod, eiektri-weoautodjahuwabriku sisseseaded, kudumisemasinad ja jalgrattaid .DIAMANT-'
Oma lauawabrik ja puuhoow s Tallinn, Telliskiwi tän. nr. 35.
Müügi! — lauad ja mitnaet sorti puud.
Oma nööbi ja traatnaelte wabrlkud.
?=: Osakonnad wüljamaal; Berlinis, Kopenhagenis ja Londonis- r1
rrzssszsszzsx
W? Mr -M W*
K
m
a
*
te „5eletf“ *
«
Tallinn. Satuta lSnaw nr. 1.
»
Suur wäljawalik kohalikkudest ja wäljamaa nah
kadest. Wärwilised ja mustad
schewro >a ja seemisnahad, lakknahad,
kroomnahad. Talla-, pinsoll-. fijarotelf j- woodrinahke.
Müün wärwilisi ja muste saapasilme ja
haake.
KKKKKOOK KOKK «««KK
ramim
felegra
Tulwer
o.
/o. Ä. R. Tulwer
Tallinnas, Kopli tänaw nr. 2.
Päewane tel.
8-59.
Öösine tel.
16-49.
(Eedise Kopijewski wabriku ruumides).
iStaie piirati arwul ja saurEstis ofiposi tähendatud tellimisi wasfo.
Elektrotehnika:
Igasugu elektrimasinate ja aparaatide, ka mõõtmiseaparaatide, nagu
weolumõõtiad, lugejad jne. parandus ja järelproovimine ja ka tar
be korral uute ehitamine, punumine (wikeldamine), jõu andmine ja
walguste-jaamade sisseseadmine, korraldamine — jne. jne. jne.
Mehaanika:
Aurumasinate, bensiini-, petroleumi-, nafta-, gaasimootorite, raskeja kergeautode, saekatrite, laewamasinate, katelde, wiina- ja tärklis
wabrikute. põllutööriistade ja masinate parandus, tarbekorral ka
uute ehitus ja sisseseadmine — jne. jne. jne.
Galwanotehnika:
Kuldamine, hõbetamine, nikeldamine, wasetamine, Inglis tina tinu»
tamine, seatina tinutamine, tsinkimine jne, jne. jne.
Kõiki töid juhatawad kauaaegse praktikaga tööjuhatajad eriteedle*ed: :: Igal alal asjalik ja maksuta nõuandmine. :: Asjatund
jad montöörid alati saadawal, ka wäljasõiduks.
Holel-restoraan
Sofllnnas
„I|enftoa!“
::
harju lätteta nt 37
::
Minnes
uuesti remonteeritud ruumides.
Vvhlsö nvmbMöüd. :: SnEcpäteliiie fiif.
Lõunad kella 1—4.
Miiriljs nipsid eSisileieiä lips Mms
Oma destillatuur.
H
I
Taiimn, Harju t, 45.
%
Könert 8-26
Kõige kasulikum sisseostu-koht
jällemiiüjatele.
W
Masinarihmad
halata, nahast ja
kameükarwast,
rihmaühendajad,
M
||
rihmawaha.
Aurumasinate ja torude pakkimise
m.
I JW
materjaal — klingerit ja asbest.
Gummikaubad — gummi ja spiraal*
warukad, jalgratta ja autogummid.
Kmasiwabnku sisseseaded ja neile kuuluwad tarbeosad.
Suurel arwul petrooleumi lampe ja nende üksikuid jagusi.
Il
Tallinn, Weneturg nr. 5 (Gonsiori u. nurgal). Kõnetr, 14-75
Soowitab ladust
wabriku hindadega
onnast:
j
Naha osakonnast ;
idat,
!
Talla-,
........... i
pinsoli-,
j
*ke;
šiksuguseid
Ostab
pastla-,
kroom ,
chawre-,
juhtnahka ja kõiksugu
muud
ialkaup.
saapakraami.
looma-, wasika-, lambaja kõiksuguseid teisi
11£f OtJKl&e
l kauplusest.
Tallinn, Wiru t. nr. 1.
Nahawarik
„HELIUS“
Kohilas, Tohisoo mõisas, walmistab
leul iroeiEla
ja kõiksugu teisi nähku wäljamaa
meistri juhal, wõistiem. headuses.
Pargib pealsenahku ning wahetab
ka wasika- ja lambanahku.
Pealadu: Tallinnas, Gonsiori tän. nr. 2
Weneturu nurgal.
6
A. Kapsi <& Ko.
Telefon 775,
Peakontor: Harju t nr. 48, oma maja, Tallinnas,
Abikontor: Berlin — Friedenau.
I. Elektri juikul
II. PuutööBlüse laoskond. III, ileüldlne koskend.
Oyeamed, mootorid, wentilaa- Kunsti maitselised mööblid
toridi woölümöõtiad, voltm eetrid, ampermeetrid.
Elektri keeduriistad ja trük
R. S. M.
ita!eeritud ja blank kaablid,
Leearitiatüurid, laualambid,
käsilambid.
Elektri birnid.
Elektri portselaan.
Installatsiooni materjaslid.
Klaas ja portselaao kuplid ja
pSrüd
Telefonid, * elektrikellad, ele
mendid, taskulambid, batarad.
tubadewiisi ja üksikult.
Mööbli riided, pliiüshid ja nahk,
Uste, akende ja muude puust
ehitustööde wastuwõtmine.
Spordilootsikud ja süstad.
Lauad ja muu puumatcrjaal,
Puu ja metalli kruwid.
Naelad,
Mööbli lukud.
Patent ketidArmatuuri ketid.
Tööristad.
Kaiad ja luisudSchamotte kivid, sauTelliskivid ja muud ehitusmaterjaalid.
Paekivi tuhvid, jalgtaejdwjd,
Terastross.
Hobuserangid jqe.
»MNU
ja keemialik
pitaaslusekri.
Asut. 1820. a.
Tallinnas, Maakri tänaw. nr. 23.
Wõtab wärwimiseks ja puhastuseks riideid wastu.
Wanntab, pressib, pügab,
dekateerib ja arreteerib.
T86 korralik ia hinnad mõõdukad, : : :
Originaal terawilja, heina,
juur- ja aiawilja
ee
ee
seemet kaswatab
Jõgewa ja Luunja mõisates ja
muub
Beid, kui ka Rootsi*, Daam-, Hollandi- ja Saksa*
maa seemet ühisustele ja pöllupidajatele Eesti sordiparanduse Seltsi kontrolli all :: ::
Eesti
•e
Tallinnas, Estonia" teatrimajas.
Pealadu Tallinnas, osakonnad
kõigis suurem. Eesti linnades.
Telegrammid: Seeme—Tallinn. Kõnet. 8-60.
Arwed pankades: Eesti pangas nr. 125, Põhja pan
gas nr. 24 ja Tallinna Kredit-pangas nr. 309.
KÕIGE FARiEniÄS)
mmh
PABEROSS* TEMAS
TALU NN.
SUUK TURG
U
v
Soome paberi ladu
Karl Lemberg
Tallinnas, Wiru tän. nr. 4.
Telefon 524.
Müüb suurel hulgal ladust: Kirjutuse- ja
postpaberit, Soome pakkimisepaberit, siidi-, krepp-,
suitsu- ja pergamentpaberit.
Tinti suurtes ja
wäikestes klaasides. Kontoriraamatud, kladed ja
heftid.
Peale selle on müügil teisi wähemaid tarvi
tuse kaupasid suuremal hulgal.
PARIKAS'te fotograafia ateljee
Tallinnas, Kuninga tän. 1. .. Telefon 7-50.
Awatud: ärip. kl. 9—5, pühap kella 11—2.
Parikaste fotogr. ateljee täidab kõiki fotograafia alale
kuuluwaid töid tuntud maitserikkusega .'. Portreed.
Grupid. Suurendused. Igasugu tehnil. üleswõtted jne.
Amatör-fotograafide üleswõtete walmistöötamme.
Parikaste pildikogu
sisaldab kõike ilusat ja huwitawat Eestist.
Seinapildid, albumid, mapid ja postkaardid.
.’. Saada parematest raamatukauplustest. ..
Tehas ja kontor
Kopli tän. 20-a. Telef. 15-14, 15-15.
Tubak, paberossid,
sigari.
Kõrgewäärlusiised hommihu------ maa tubakad.------Wõistlemata hinnad!!
Vaata1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri...1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri
Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
Järeltrükk keelatud.
1922 aasta Kalender
ja
Wõru-Pelseri Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
S. Songi trükk, Wõrus.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = kell; m. — minut; p.
püha, päeto, pärast; e. I. — enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päeroa;
p. l. — - pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
Seaduslikud pühad ja puhkepäewad.
kella 12-ni öösi; **
M ä r k u s: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. nt. asutustes ar
utatakse kella aega ka nii, et keskpäeroa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
4
16 n
^ П I)
К
17 I)
° n
n
ff
11
öösel.
23
n
II
12
24
- ?
.
’
'
;
. 'й
Hastaajad,
servade algab 21. märtsil, roana kal. järele 8 märtsil.
Suroi algab 22. juunil, roana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., roana kal. järele 10. sept.
Talro algab 22. dets., roana kal. järele 9. detsembril.
Põikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese roarjutus 28. märtsil. Warjutus on näha Lõunaja Kefk-Ameerikas, Afrikas, Euroopas ja Lõuna-Llasias. Ringiku
juline on roarjutus Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Afrikas.
2. Täieline päikese roarjutus 20. septembril nähtaro Afrikas,
Lõuna-Aasias, Austraalias ja Polineesias.
Kuu roarjutusi sel aastal ei ole.
(
Sel aastal on 365 päewa.
1.
**1
2
3
4
5
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
Pühap.
Uus aasta.
Esmasp.
Teisip.
-ftolmap.
Neljap.
Reede
Kolmekuninga p.
Laup.
Jahikalender.
Tühi (walge) ruum: Cubatud aeg jahil käia. f§ keelatud aeg, looma haju
ja kaitleaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a,, nr. 1011102).
1
О
nO
й
i
‘Z1
E
n.
cq
°
E
5
3
Juul
Hoomade nimed
ca
3
□
EE3
E
Xi
o.
s
t/D
О
о
Q
emapõder, emahirro (mets
kits) ja nende maiikad
Isapõder.
......
metstikk [isahirro] .
iS
Jiamõtus ja Uateder
S
13
ö
вs
s
s
s
sв
s
28
28
13
Waldtnepid....
Haned ja luiged ,
28
113
28
13
,
12
13
Jfapardid
s
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata fnepid ja roeelinnud .
Põldpüüd
Jänesed ja fataanid.
Cmateder, emamatuied,laa
nepüüd ja tõukanad. ,
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
13
12
□
s
В Uu 12
В B BS □ □ □
SU
13
13
s
28
S
13
Q
13
В
28
□
В
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemeffa piirkond Wõru maakonnas,
kus jahipidamine ainult röörolindude ja loomade peale lubatud on:
1) Wana- ja Uue-ПигП met?andikus : Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-ПигП uiahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba metfandikus: Juba mahtkonnas (143 tiinu).
Posti ja telegraafi takside tabel.
Maksroad 1921 aasta 10. aprillist.
I.
Kirjad.
a) kohalikud, esimese 20 grammi eest...
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
c) w äljamaalised, esimese 20 grammi eest.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest.
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45 korda 45 cm. ehk torukujulistel
2.
a) kohalikud: üksikud
2
2 mk. — pn.
1
5
2
50
1
10
75 korda 10 cm.
Poftkaardid.
..................................
mk. — pn.
mastusega ......
b) sisem aalised: üksikud............................
50
Vastusega......................
c) w äljamaalised: üksikud......................
5
Vastusega ....
10
n
5
Kaust mitte suurem kui 14 cm. korda 9 cm.
ja mitte wähem kui 10 cm. korda 7 cm.
3.
Riffpaelafaadel ifed.
a) kohalikud: iga 50 grammi eest . . . .
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest.
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest ...
alammäär äripaberite eest .......
alammäär kaubaproowide eest...........................
— mk.
2 „
1 „
6 „
2 „
c) wäljamaalised: iga 60 gr. wõi selle osa eest
2 „
alammäär äripaberite eest.......................................ю „
alammäär kaubaproowide eest..................................4 „
50
—
—
—
—
pn.
„
„
„
„
— „
—
— ”
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.,Kaust 45 cm. kord 45 cm. kord 45 cm. ehktorukujul. 75 cm. kord 10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. kord 20 cm. kord 10 cm. ehk torukujul. 30 cm. kord 15 cm.
17
2*
4.
TöhÜaadetifed.
a) sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt.........................................................5 mk.
— pn.
b) roäljamaalised, samuti.................................10
— „
5.
Rahakaardid.
a) sisеmaalisеd, kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest....
2 mk. — pn.
alammäär............................................
üle 3000 marga kuni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järg
mise 100 mrk. pealt.......................................
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest
130 marka, siis iga järgmise 100 m. pealt
6.
10
„
— „
1
„
— „
5 „
—
Postitfhekid.
a) sisemaalised, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .
Tsheki ülisumma — 5000 marka.
7.
„
.
.
5 mk. — pn.
2 „ — „
Wäärtkirjad.
a) sisemaalised:
kaalu ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest;
kinnitusraha iga 3000 marga ehk selle osa
eest.................................................................. 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alammäär................................. 2 „
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäürtuse ülimäär — 200000 mrk.
8.
Pakid.
a) sisemaalised: kuni 5 kilogrammini. . .
üle 5—10
„
üle 10—15 „
.
Kinmtusmaks (roäärtpakkide eest) nagu roüärtkirjade jumes.
18
30 mk.
60 „
90 ..
pn.
Lihtpakke (j. о. ilma ülesantud waärtuseta)
wõib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt...................... 5 mk. — pn.
Paki üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk
100 cm. korda 50 cm. korda 50 cm. „
60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäartus 20000 marka.
9.
Rimekastid.
Aastas........................................................
V2 aastas.................................
V 4 aastas..................................................
10.
1000 mk. — pn.
600
350
„
„
—
-
„
„
Teigrammid.
a) kohalikud, iga sõna pealt .
alammäär...................... ..... .
b) sisemaalised, iga sõna pealt
alammäär.................................
2 mk.
20
5
40
pn.
„
..
Wõru linna lühike ajaloolik ülewaade.
1. U/õru linna asutamine.
1783 aastal käskis keisrinna Katarina II. Liimi kubermangu,
kus tol ajal 4 maakonda oli, kaheksaks maakonnaks jagada ja
selles suhtes muu seas Tartu maakonna lõunapoolsest osast ühe
uue maakonna luua ja selle jaoks uue maakonnalinna asutada
Wana-Koiola kroonumõisa maadele Põlwa kihelkonnas.
Warsti
leidus aga, et uuele maakonnalinnale walitud koht mitte küllalt
sünnis ei ole, mispärast tolleaegne kindralkuberner krahw Brown
pani keisrinnale ette, Wana-Koiola mõisast, kui uue maakonnalinna
asupaigast, loobuda ning selle asemele asutada kawatsetud uus linn
Tartu-Pihkwa suurmaantee äärde Wõru eramõisa maadele, millest
Wõhandu (Woo) jõgi läbi jookseb ja kus kaks suuremat järroe
(Tammula ja Wagula) ja hulk heina- ja karjamaid asetsewad.
Sellele kindralkuberneri Browni ettepanekule järgnes 6. juulil
1784 a. keisrinna Katarina II. poolt käsk, osta Wõru eramõis
tema tolleaegselt omanikult Karl von Mengdenilt kroonule oman
duseks ja asutada sinna uus maakonnalinn „Wõru".
19
16. oktoobril 1784 a. kinnitas keisrinna kindralkuberneri
Vrowni poolt ellepantud ligemad karnatsused Mõru linna asutamisplaani ja sinna uute asunikkude paigutamise kohta, mille järele
esialgu pidi 40 asunikule tarwilised krundid hoonete ehitamiseks
kätte antama, nimelt 6 kaupmehele, 1 apteekrile, 1 trahterpidajale
ja 32 käsitöölisele. Esimesed asunikud said põliseks tarrnitamiseks
peale ehituskrundi igaüks weel 9 rnakamaad põllu- ja heinamaad
(nõnda nimetatud „nöörimaad"), ja kroonumetsast maksuta palgid
hoonete ülesehitamiseks.
4. oktoobril 1788 a. annetas Katarina 11. _ Wõru linnale
roappi tarwitamise õiguse, missugune sellekohases seaduses (täielik
Wene sead. kogu nr. 16716) järgmiselt on kirjeldatud: „kuld põllul
maast üleskasrvanud kuusepuu" selle tõenduseks, et linna ümbruses
palju niisuguseid puid on.
2.
Wõru linna kasroamine.
Esimese asutamisaasta (1784) lõpul oli 267-ft plaani järele
määratud ehituskrundist juba 15 krunti asunikkudele kätte antud.
1881 aastal olid hoonete alla ehitatud 185 krunti.
1900
„
„
„
„
„
229
„
Praegu
on
„
„
„
258
„
1787 a. rahrnalugemise järele oli linnas 242 elanikku.
1817 a.
„
„
„
„
717
„
1867 a.
„
„
„
„ 2054
„
1881 a.
„
„
„
„ 4152
„
Praegu asub linnas umbes 5700 elanikku.
Esimesed linna asunikud olid peaaegu kõik sakslased^ kes
künni 1870 a. teiste elanikkude keskel enamuse sünnitasid. Sellest
ajast peale, iseäranis aga pärast 1885 ja 1889 a., millal Saksa
keele asemel Wene keel koolides ja ametkohtades maksma pandi
ja Wene kohtud ja ametasutused sisse seati, hakkas sakslaste arm
linnas kiirelt kahanema ja eestlaste arm selle mastu tuntamalt
tõusma. Praegu teeb sakslaste arm (kelle hulgas enamasti Balti
sakslased) kõigist meel 5— 6 protsenti linnaelanikkude üldarmust
mülja.
Wõru linna territoorium, ühes nõnda nimetatud nöörimaadega, on 2,69 ruutrnersta suur ja ümberringi soodega, järrnedega
ja jõgedega piiratud, mille läbi tema laienemise rnõimalused tulernikus mitte soodsad ei ole.
20
z.
Wõru linna kultuurilise ja majanduslife olukorra
arenemifekäik. .
Keisrinna Katarina II. korraldusel ja kulul ehitati Mõrusse
juba tema asutamise algul esiti erv.-lutheruse kirik ja siis greekaõigeusu kirik. Esimene neist kirikutest sai malmis ja õnnistati sisse
1793 a., teine aga 1806 a. ja on mõlemad praegugi meel olemas.
1804 aastal arvati Mõrus esimene algkool, poisslastele, linna
kulul. Pärastpoole arvatakse sellele meel juure, kaks linna algkooli
ja üks kreiskool, wiimane neist kroonu kulul. Õpetus neis koolides,
peale ühe eestikeelse algkooli, sündis saksakeeles.
1832 a. hakkas Mõrus, peale ülemaltähendatud nelja kooli,
meel direktor H. Krümmeri saksakeelne poisslaste erakool töötama,
missugune püsis künni 1866 a. ja siis kinni jäi.
Warsti pärast
poisslaste erakooli arvamist pandi direktor E. Genge poolt Mõrus
käima ka kõrgem tütarlaste erakool, samuti saksa õpekeelega, mis
oma tegewuse 1874 a. lõpetas.
Need mõlemad erakoolid, ehk küll saksawaimulised, olid tol
ajal oma tubli õpetuse poolest siiski kaunis laialise kuulsusega.
1885 a. pannakse awalikkudes koolides Wene õpekeel maksma.
1908 a. muudab linnarvalitsus tütarlaste awaliku algkooli tütar
laste awalikuks progütnnasiumiks ja selle wiimase muudab 1911 a.
täielikuks tütarlaste gümnasiumiks.
Saksa okkupatsioni rnõimud
muudarnad selle gümnasiumi saksawaimuliseks tütarlaste lütseumiks,
mis pärast okkupatsioni rvõimude lahkumist kinni jääb.
1917 a. arvab Wõrumaa rahwahariduse selts eesti keelega
poisslaste keskkooli ja pärastpoole meel eesti keelega tütarlaste kesk
kooli, missugused mõlemad ka praegu meel töõtamad.
1920 a. arvatakse Mõrus Haridusministeeriumi poolt õpe
tajate seminaar. Praegu töötumad Mõrus järgmised koolid: õpe
tajate seminaar, rahrvahariduse seltsi mees- ja naisrealgümnasiumid,
kolm arnalikku linna algkooli ja üks erakool muulaste jaoks, mille
des kokku umbes 1600 õpilast.
1909 aastast saadik tegutseb Mõrus linnarnalitsuse kulul
ülernalpeetarn maksuta lugemistuba ja raamatukogu.
Tööstus ja kaubandus tärkasid Mõrus elule kohe pärast
linna asutamist, sest et esimesed asunikud olid kaupmehed ja käsi
töölised, kuid algusest peale künni sennini ei ole need kaks tegerousharu kunagi üleüldist tähtsust omandanud, maid ikka peaasjalikult
21
ainult oma maakonna huwide piirkonda jäänud. Alguses olid
tähtsamad kaubandusained, mis maakonnast linna toodi ja siit
linnakaupmeeste kaudu kaugemale edasi saadeti, — terawili ja lina.
Wiimane aine, mida Wõru ümbruses Võrreldes teiste Liimi kuber
mangu maakondadega, iseäranis palju tehti, omandas pärast seda,
kui 1889 a. Riia-Pihkwa raudtee awati, Wõru linna kohta kõige
suurema kaubanduslise tähtsuse. Tähtsamad Inglise ja Saksamaa
linaärid, nagu Malcolm ja Я о., G. Luchs ja teised awasid Mõrusse
omad sisseostu agentuurid.
Pärast raudtee ehitamist hakkas hoogu wõtma ka metsatöös
tus, mille saaduste kaugemale turgu saatmine jällegi Wõru linna
kui keskkoha kaudu sünnib.
Et Wõru maakonnas palju kartulaid kaswatati, siis tekkis
maakonna mõisates terme rida wiinawabrikuid. Selle järeldusel
asutatakse 1897 a. wiinawabrikute omanikkude ühisuse poolt Wõru
linna piirituse puhastamise mabrik selleks ehitatud suurde kiwihoonesse, mis ilmasõja ajal seisma jäi ja pärast enamlaste poolt
rüüstatud, sai. Nüüd, kus see mabrik uue omaniku (Wõru linatööstuse Ühisuse) kätte läks, on ta korda seatud ja uuesti käima pantud.
1901 aastal ehitati Mõrusse piirituse puhastuse wabriku hoone
kõrwale meel teine suur kiwist wabriku hoone aktsia-seltsi „Greifi"
poolt tärklist ja kleepiwate ainete walmistamiseks, mis aga marsti
kiratsema jäi ja 1910 a. likwideeritud sai. See hoone on nüüd
Wõru linatööstuse ühisuse poolt omandatud lina ümbertöötamise
tehase sisseseadmiseks.
Teised tehased Wõrus on wõrdlemisi mäiksed ja neist oleksid
määrt nimetada ainult M. Iudeikini ühe saeraamiga laualõikamise
mabrikut, Wõru Masinawabriku osaühisust masinate paranduse
tehast ja E. Mõttuse ja M. Goldbergi nahaparkimise tehast.
1921 a. on linnas 178 äritunnistust kaubandusliste ettewõtete peale wälja antud, nende hulgas 7 restoraani ja einelauda
1. järgu tunnistustega, 30 kauplust 2. järgu üritunnistustega, 109
kauplust 3. järgu üritunnistustega ja 32 kauplust lahtisteli lauda
delt 4. järgu üritunnistustega.
Tööstusliste ettemõtete peale on
1921 a. 32 äritunnistust wälja antud ja nimelt: 1 — 4. järgu,
3 — 6. järgu, 3 — 7. järgu ja 25 — 8. järgu tunnistust.
Peale selle töökamad linnas umbes 80 käsitöölist (kingsepad,
rätsepad, õmblejad jne.), kes seaduse järele äritunnistust ei ole ko
hustatud wõtma.
22
~
4.
Terroishoid, heakord ja hoolekand Wõru linnas.
Juba 1827 aastal asutati linnaomawalitsuse poolt Mõrusse
selleks ehitatud hoonesse linnahaigemaja; pärast sai see haigemaja
teise korra peale ehitamisega suurendatud ja Võib enesesse mahu
tada 22—25 haigemoodit. Hiljem ehitati haigemaja juure iseära
nis hoone külgehakkamate haigete jaos, kuhu 10—12 haigemoodit
mahub.
1909 a. ehitati sinna samasse meel ise hoone roangimajast
saadetawate haigete jaoks 14—16 moodi ruumiga. Haigemaja on linnaarsti juhatuse all ja temas töötawad 1
melsker ja 1 halastaja õde.
1891 a. asutati Mõrusse linna poolt tapamaja, kus nii tap
miseks toodud loomade liha kui ka maalt turule toodum juba ta
petud loomade liha arstliselt üle waadatakse.
Meewürki linnas meel ei ole; elanikud saamad mett joogi ja
söögi tarwis kahest linna puurkaemust ja pea iga maja juures üle
matest harilikkudest kaewudest (suuremalt jaolt pumpkaewud).
Kanalisatsioon mustuse mee wäljamiimiseks linnast on olemas
puutorude kaudu; niisugused torud on kõikidest tänawatest läbi pantud ja nende üleüldine pikkus on 8 mersta.
Wäljakäigukohad on majades ja hoowides harilikud — puust
ehk kiwist; meega waljakäigukohti ei ole.
Puhastus sünnib kin
nistes maalides linna ligidal olematele põldudele ja heinamaadele
Väetiseks.
Linna tänamate pikkus on 7,8 mersta; nendest on prügitud
munakimidega 6,7 mersta; sillutamata tänawad asuwad linna äärtel.
Awalikkudest platsidest on linnas ainult turuplats olemas,
mis 1255 ruutsülda suur. Elanikkudele jalutamiseks asub Tammula iärme kaldal linna puiestik, kuhu turuplatsilt puiestee miib;
see puiestik ja puiestee on ehitatud juba marsti pärast Itrtna asu
tamist.
Et arstimise Vahendite kättesaamist elanikkudele hõlbustada,
asutas linnamalitsus 1914 a. linnaapteegi, mis kuuni sennini heade
tagajärgedega töötab.
Linna tänamate ja linnaasutuste Valgustamiseks asutati
linna poolt 1914 a. linnaelektrijaam, kust praegu moolu Valgus
tamiseks üle 800 eraabonendile antakse.
23
Waeste eest hoolekand oli, kuni Eesti Wabariigi loomiseni
nende kogukondade ülesanne, kus linnaelanikud hingekirjas olid,
ja kandis roaga puudulikku laadi. Praegu kuuluwad kõik linnas
elutseroad puudustkannatawad isikud linnaomawalitsuse hoolekande
alla. Käesolewal aastal saamad linna poolt toetust raha ja aine
tega mmbes 200 puudustkannatawat isikut; 1921 aasta eelarwes
on linna waeste hoolekande teostamiseks käesolewa aasta kohta
540.500 marka kulusid ette nähtud.
Linnal on ka waestemaja olemas, milles terwise ja wanaduse poolest kiduramad waesed marjupaika leiawad.
See maja
on 1914 a. endise linna maksukogukonna poolt ehitatud ja läks
1910 a. seisuste ärakaotamise seaduse põhjal linnaomawalitsusele üle.
5.
Tdhffamad era felffid ja afufufed Wõrus.
1877 a. asutati Wõrus esimene krediitühisus, nimelt SaksaHoiu-Laenu kassa, mis 1906 aastal Wõru Wastastikuks Krediit
ühisuseks ümber muudeti ja ka praegu töötab. 1903 aastal awati
linnas meel teine rahaasutus „Wõru Eesti Laenu-Hoiuühisus",
mis 1921 aastal Wõru Ühispangaks ümbermuudeti.
Tarwitajate Ühisusi on Wõrus kaks: Wõru Saksa (mõis
nikkude) tarwitajate ühisus, mis juba mõnikümmend aastat tagasi
asutatud, ja Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", mis awatud
1912 aastal.
1896 a. asutati Wõrus wabatahtlik tuletõrje selts, kes linna
poolt pritside ja teiste tuletõrjumiste abinõude muretsemiseks ja
korrashoidmiseks toetust saab ja kelle tarwitada on linna poolt
ülesehitatud kiwist pritsimaja.
Teistest eraseltsidest oleksid nimetamise wäärt: Eesti Selts
„Kannel", asutatud 1881 a., asub omas majas, Wõru Eesti Kä
sitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a., asub omas majas, ja
Wõrumaa Rahwahariduse Selts, asutatud 1907 a., asub omas
majas.
Wõru linn.
1. Einnaroaliffus (kõigi osakondadega ja linna Vaestelaste koh
tuga): Jüri tänaw Nr. 7.
■—
24
—
Linnawolikogu juhataja August Kaswand.
Linnapea Frits Süit.
Linnasekretäär Peeter Reimann.
Linnawalitsuse liikmed: Theodor Rõbakow.
Kristjan Mahlberg.
Johan Koemets.
2. Linna etteroõtted ja afutufed:
a) linna apteek ühes rohu- ja wärwipoega, Wabaduse tän.
Nr. 11; juhataja proroiisor Hendrik Mikheim.
b) Wõru linnahaigemaja, Aleksandri tän. Nr. 22; juhataja
linnaarst Dr. R. Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
c) linna elektrijaam, Jüri tän. Nr. 7; juhataja Aleksander
Saks.
d) linna tapamaja, Karja tän. Nr. 2; juhataja loomaarst
Johannes Pelowas.
e) linna lugemistuba, Jüri tän. Nr. 7.
z. Linna piirides täötaroad koolid:
Õpetajate seminaar, Turu tän. Nr. 1; juhataja J. Käis;
õpilaste arw 1920/1921 a. — 44.
Poeglaste reaalgümnaasium, Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Anton Kala; õpilaste arw 1920/1921 a. — 434.
Tütarlaste reaalgümnaasium — Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Johann Koemets; õpilaste arw 1920/1921 a. — 362.
Linna poeglaste algkool, Karja tän. Nr. 22; juhataja Jo
hann Sirk; õpilaste arw 1920/1921 a. — 115.
Linna 1. segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Anette
Budkowskn; õpilaste arw 1920/1921 a. — 174.
Linna 2. segaalgkool, Turu tän. Nr. 1; juhataja Alma
Korrol; õpilaste arm 1920/1921 a. — 299.
Muulaste segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Emilie
Luik; õpilaste arw 1920/1921 a. — 90.
Maakonnawalitsus (kõigi osakondadega): Riia t. 16.
maakonnaarst Dr. J. Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
maakonna loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. Nr. 7.
maakonna loomakliinik, Jüri tän. Nr. 12.
maakonna hobuse-postijaam, Jüri tän. Nr. 12.
Maakonna Politseiwalitsus, Riia tän. Nr. 52.
25
Mõru
Wõru
Mõru
Wõru
Linnapolitseiwalitsus, Tartu tän. Nr. 21.
Maakonna 1. jaoskonna Politseiülem, Jüri t. Nr. 4.
Kriminaal-Politsei, Liiwa tän. Nr. 25."
1. jaoskonna Kohtu-uurija, Liiwa tän. Nr. 23.
2.
„
„
Wabaduse tän. Nr. 5.
Tartu-Wõru Rahukogu 8. jaosk. Rahukohtunik, Riia t. 29.
"
„
л
9.
„
„
Liiwa t. 23 a.
»
„
„
10. „
„
Aleksandri t. 8.
а
„
„
3. „
Kohtupristaw, Paju t. 5.
Wõru notaarius A. Sermat, Katariina tän. Nr. 4.
Wõru jaoskonna Maksuinspektor, Kasarmu tän. Nr. 1.
Vill. aktsiisi ringkonna ülem, Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru maakonna riigimaade ülem, Jüri tän. Nr. 38.
Wõru ja Petseri maakonna riigimetsade ülem, Riia tän. 15.
Wõru metskonna metsaülem, Kasarmu tän. Nr. 5.
Wõru maakonna rahwawäe ülem, Riia tän. Nr. 1.
Wõru maakonna rahwawäe kommisjon, Riia tän. Nr. 1.
Wõru Rentei, Karja tän. Nr. 24.
Wõru posti-, telegraafi- ja telefooni kontor, Jüri tän. Nr. 38.
5. iihisfegdifed afutufed:
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", asutatud 1912 a.,
Jüri tän. Nr. 22.
Wõru kaubatarwitajate ühisus (mõisnikkude pood), asutatud
1901 a., Jüri tän. Nr. 20 a.
Wõru Ühispank (end. laenu-hoiu ühisus), asut. 1903 a..
Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru Wastastikune Krediitühisus, asut. 1905 a., Aleksandri
tän. Nr. 14.
6. Era felffid ja ühifufed:
Wõru Põllumeeste Selts, asut. 1903 a., Jüri tän. Nr. 22.
Wõru Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, asutatud 1867 a.
Jüri tän. Nr. 5.
Wõrumaa Rahwahäriduse Selts, asut. 1907 a., Jüri t. 42.
Wõru Eesti Selts „Kannel", asut. 1881 a., Liiwa t. Nr. 13.
Wõru Eesti käsitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a
Riia tän. Nr. 31.
Wõru Eesti Naisselts, asut. 1917 a., Wabaduse tän. Nr. 13.
Wõru Naisühing, asut. 1920 a., Jüri tän. Nr. 42.
26
-
üffiõm õpetajate ühing, asut. 1917 a., Tartu tän. Nr. 4.
Wõru õpetajate Liit, asut. 1917 a., Turu tän. Nr. 1.
Eesti Küttiseltsi Wõru osakond, asut. 1919 et., Katarina t. 8.
Wõru kalapüüdjate Selts, asut. 1920 et., Tartu tän. Nr. 15.
Kirjastusühisus „Tulervik", Jüri tän. Nr. li.
Wõru Eesti kirjastusühisus „Täht", Jüri tän. Nr. 16.
Eesti Seemneniilja Ühisuse Wõru osakond, Jüri t. Nr. 5 b.
7.
Arstid:
Dr.
Dr.
Dr.
Dr.
J.
R.
N.
W.
Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
Reichardt, Aleksandri tän. Nr. 4.
Lutzuroer, Jüri tän. Nr. 17.
5. hambaarstid:
Linda Suursaar-Lindeberg, Jüri tän. Nr. 26.
Makari Kusmenkoff, Jüri tän. Nr. 17.
9.
Ämmaemandad:
Sapotsky, Helene, linna ja maakonna ämmaemand, Iüri t.nr. 33;
Reismartn, Marie, Riia tän. nr. 28; Schanjäwskaja, Anna,
Tartu t. nr. 25; Tanbetum, Pauline, Riia t. nr. 16; Iahu,
Olga, Wabaduse t. nr. 5.
10.
Hdmokaadid:
Willem Beick, man.
adw., Tartu t. nr. 21; _ Erich
Beick, гост, adw., Tartu t. nr. 21; Peeter Luik, eraadw., Riia t. nr. 41; Johan Joab, eraadw., Jüri t. 26;
Eduard Arrak, eraadw., Jüri 1. nr. 26; Ernst Zälp, eraadw., Katariina t. nr. 3.
Wõru linnas afumate kaubandus- ja tõöstus-etteroõtete
nimestik.
1. Kaubanduslised ettewõtted.
Apteegid: Wõru linnaapteek, Wabaduse tän. Nr. 11; Wõru
wana-apteek, omanikud B. Kaerick ja L. Hääl (end. A. Steding), Riia tän. Nr. 15.
Songi, Samuel, Jüri tän. Nr. 14; Eesti Kirjastus-ühisus
„Täht", Jüri tän. Nr. 16. 9) Riide kauplused: Müür
sepp, Andres, Linna turuplatsil; A. Schütz & F. Berg,
Tartu tän. Nr. 15; Broese, Eduard, Jüri tän. Nr. 14;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Judeikin, Samuel, Jüri tän. Nr. 16 a. 10) Rohu- ja
roärroikauplused: Mõru linna rohu-.ja wärwikauplus,
Wabaduse tän. Nr. 11; Kaerik, Boris ja Hääl, Ludroig,
Tartu tän. Nr. 9; Mõttus, Johann, Jüri tän. Nr. 14;
Reim, Ernst, Tartu tän. Nr. 11. 11) Saapa kauplu
sed: Tilger, Johann, Jüri tän. Nr. 18; Tullus, Gustaw,
Tartu tän. 9kr. 15; Jurs, Eduard, Tartu. tän. 9kr. 9.
12) Segakaubaga; Wõru Tarwitajate Ühisus „Põllu
mees", Jüri tän. Nr. 22; Pkõttus, Johan, Jüri tän. 9kr. 16,
Räbowoitra, August, Jüri tän. Nr. 20; Kuus, Aleksander;
Tartu tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Mõru Kaubatarwitajate Ühisus, Jüri tän. Nr. 20; Kiesler,
Johan, Jüri tän. Nr. 13b; Ebber, August, Tartu tän.
9kr. 9; Sandt, Johannes, Tartu tän. Nr. 11b; Heilig,
Schaja, Jüri tän. Nr. 20; Geermann ja Lepason, Jüri
tän. 9kr. 16; Ebber, Jaan, Tartu tän. Nr. 15; Kaan, Ludroig, Jüri tän. Nr. 16 a; Lepp, Karl, Riia tän. Nr. 22;
Lukk, Joosep, Tartu tän. 9kr. 9 a; Jõgewa, Helene, Riia
tän. 9kr. 62; Maiste, Friedrich, Jüri tän. Nr. 5 b; Teeroer,
Jaan, Riia tän. Nr. 51; Riigow, Hans, Jüri tän. Nr. 28;
Pihlak, Anna, Riia tän. Nr. 50; Kawer, Emilie, Tartu
tän. Nr. 2; Kolberg, Hendrik, Tartu tän. Nr. 19; Keel,
Leena, Jüri tän. Nr. 15 a; 9kahkor, Anton, Jüri tän. Nr. 11;
Mikheim, Gustaw, Riia tän. Nr. 34; Lutzuwer, August,
Tartu tän. Nr. 20; Heisler, Amalie, Riia tän. Nr. 37;
Kindsiko, Eduard, Jüri tän. Nr. 5; Kalmakow, Leiser, Riia
tän. Nr. 15; Kimask, Katri, Tartu tän. Nr. 16; Kawer,
Rudolf, Tartu tän. 9kr. 2; Ploom, Jakob, Turupood Nr. 11.
13) Söögiainetega: Ziehr, Tartu tän. 9kr. 21; Lubi,
Julie, Riia tän. 9kr. 9. 14) Tunnikella-kauplused:
Tibbing, Julius, Jüri tän. 9kr. 9; Tibbing, August, Tartu
tän. Nr. 12; Kriis, Riia tän. Nr. 18. 15) Würtsipoodid: Pääslane, Jakob, Turupood Nr. 9; Org, Anna,
Turupood Nr. 8; Solkow, Ludwig, Turupood Nr. 12;
Kütt, Jaan, Liiwa tän. 9kr. 9; Jupets, Otto, Riia tän.
29
Nr. 51; Sõrasson, Damid, Riia tän. Nr. 28; Tarja, Jaan,
Riia tän. Nr. 87; Piir, Karl, Riia tän. Nr. 14; Häelme,
August, Riia tän. Nr. 20 .
Kohwimajad:
Kino:
Klausen, Aleksander, Riia tän. Nr. 21.
„Saturn", Tartu tän. Nr. 23.
Linaärid: A. H. Wischaw & Lo., Tartu tän. Nr. 9; G. Arras
& W. Berg, Tartu tän. Nr. 9; Wõru Tarwitajate Ühisus
„Põllumees", Jüri tän. Nr. 22.
Möbleeritud toad: Wanaase, Richard, Riia tän. Nr. 16;
Mattisson, Otto, Wabaduse tän. Nr. 10.
Pangad: Wõru Wastastikune Krednt-Ühisus, Aleksandri tän.
Nr. 14; Wõru Ühispank, Aleksandri tän. Nr. 8.
Raamatukogud: Anderson, Bruno, Jüri tän. Nr. Ila;
Eschholts, Julie, Riia tän. Nr. 40; 6emm, Johan, Tartu
tän. Nr. 9.
Nestoraanid: Lasting, Oskar, Tartu tän. Nr. 33; Sibbul,
Gustaw, Riia tän. Nr. 56; Toonekurg, Jakob, Riia tän.
Nr. 34; Müller, Elisabet, Riia tän. Nr. 11.
Saunad: Jaason, Elisabeth, Karja tän. Nr. 40; Ewert, Elsa.
Uus tän. Nr. 15; Mägi, Alfred, Pajo tän. Nr. 22.
Söögimajad: Müürsepp, Liisa, Riia tän. Nr. 36; Bõnin,
Aleksander, Riia tän. Nr. 55; Kelp, Johann, Riia tän.
Nr. 17; Kodak, Marina, Riia tän. Nr. 53; Birkenthal.
Alma, Iüri t. Nr. 15.
Võõrastemajad: „Riga", omanik Julie Sulg, Wabaduse
tän. Nr. 18; „London", omanik Jaan Kewwai, Riia tän.
Nr. 52; „Aleksandria", omanik Elisabet Müller, Riia tän.
Nr. 11.
Wõru linna tarbeainete pood: Wabaduse tänatu Nr. 12.
Õllelad ud:
Michaelis, Edgar, Liitva tän. Nr. 24; Riik, Karl,
Wabaduse tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a.
2.
Tööstuse ettewõtted.
Jahmatus meskid: Judeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Kingseppa töökojad: Käo, Ado, Riia t. nr. 48; Moos,
Karl, Riia t. nr. 24.
30
Kwassi ja limonadi tehased: Beitich, Aleksander, Liiwa
t. nr. 24; iletjf, Johan, Riia t. nr. 46; Riik, Karl, Wabaduse t. nr. 12; Ritsland, Peeter, Kasarmu t. nr. 3-a.
Lauawabrikud: Iudeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Leirva tehased:
Kaawer, Mihkel, Tartu t. nr. 12.
Masina ehitamise ja parandamise wabrikud: J.
Maga, Luukas ja M. Goldberg (Masina Ühisus), Riia
t. nr. 42.
Raha park im ise töökojad: M. Goldberg ja Eo. nahatööstuse ühisus (end. Tõnisson), Wabaduse t. nr. 1.
Nööritehas G. Arras ja W. Berg, Tartu t. nr. 9-b.
Plekisepa töökojad: Kusnerorv, Benze, Riia t. nr. 22-a.;
Räbowoitra, August, Riia t. nr. 20.
Rätsepa töökojad:
Telliskiwi tehased:
Berg, Alwill, Riia t. nr. 38.
Spohr, Wilhelm, nöörini cmi.
Tisleri töökojad: Klaus, Woldemar, Riia t. 19; Reiljan
August, Riia t. nr. 54; Kattai, Friedrich, Liiwa t. nr. 18;
Hendrikson, Mats, Riia t. nr. 28.
Toore piirituse puhastamine ja tooreima harimise wabrik,
Mõru linatööstuse Ühisus, Riiat.57/59. Osakonnad awatakse
jaanuari algul 1922 a.: 1) linakuiwatus, 2) linamurdmine, 3)
linaropsimine, 4) taku läbipuistamine ja puhastamine, 5)
weski (lihtjahwatus, tangude, kruupide ja püüli tegemine).
Trükikojad: Songi, Samuel, Jüri t. nr. 14; Eesti Kirjas
tus Ühisus „Täht", Jüri t. 16.
Õmblus töökojad:
Kuddu, Emilie, Karja t. nr. 23-a;
Raag Elise, Riia t. nr. 35; Kuus, Õttilie, Jüri t. nr. 41.
Worsti tehased: Ziehr, Hermann, Riia t. nr. 41; Gemuth,
Wilhelm, Jüri t. nr. 28; Tuhk, Eduard, Jüri t. nr. 11;
Frits Masing ja Rudolf Rigol, Riia tän. nr. 50.
\X7öru linna piirides peefamafe laatade jdrjestik.
7. jaanuaril.
4. roeebruaril.
25. roeebruaril — 8 p.
12. märtril.
12. aprillil.
12. mail.
31
21.
25.
24.
13,
juunil,
augustil.
septembril
oktoobril.
11. nomembril.
29. norocmbril.
15. dettembril.
Wõm maakond
1.
Ulaakonnaroalitfus kõigi osakondadega, Wõrus, Riia
tän. nr. 16. — Maakonna nõukogu esimees J. Hagiwang. —
Maakonnawalitsuse esimees A. Kohwer — Maakonnawalitsuse
sekretäär A. Anso. — Administratiiw ja wõ ja hoolekande osa
kond, juhataja J. Keiss. — Haridusosakond, juhataja A. Sandi.
— Põllumajandusosakond, juhataja A. Kohwer. — Tehnika osa
kond, juhataja P. Mägi. — Terwishoiu. osakond, juhataja maa
konnaarst Dr. J. Mälton.
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad: i) Antsla
jaoskonnas- arst Dr. Zeiger, Antsla alewis; ämmaemand J. Loppi,
Antsla alewis; 2) Kanapää jaoskonnas
arst Dr. Ackermann,
Erastweres; ämmaemand L. Simm, Erastweres. 3) Põlwa jaos
konnas—arst Dr. med. Lezius, Peri wallas; ämmaemand A. Muga,
Peri wallas. 4) Räpina jaoskonnas arst Dr. Kangro, Räpinas.
5) Vastseliina jaoskonnas arst Dr. Krause, Wastseliinas; ämma
emand S. Kärner, Wastseliinas. 6) Rõuge jaost.
arst Dr. Pikat,
Rõuges; ämmaemand M. Mirma, Rõuges. 7) Wana-Roosa
jaoskonnas — arst Dr. Kolon, Wana-Roosas.
Coomaarstid : Maakonna loomaarst J. Pelowas, Mõrus.
— Maakonna loomawelsker R. Hõrak, Wõrus, Katarina t. nr. 4. —
Antsla jaoskonna loomaarst E. Hampf, Wana-Llntsla mõisas. —
Räpina jaoskonna loomaarst M. Pusemp. — Rõuge jaoskonna
loomaarst D. Hanõkow, Sänna mõisas. — Kanapää jaoskonna
loomaarst A. Shemtshushin, Erastwere mõisas. — Wastseliina
jaoskonna loomaarst Homann, Rauanurmel, Wastseliina wallas.
2.
ITlaakonnapolitfeiroalitfus, Wõrus, Riia tänav)
nr. 52. — Maakonnapolitsei ülem R. Simm; abi W. Hõbbe; sekre
täär K. Arras. — 1 jaoskonna politsei ülem A. Huik, Wõrus,
Tartu t. nr. 21. — 11 jaoskonna politsei ülem P. Kraaw, Antsla
alewis. — 111 jaoskonna politsei ülem R. Malm, Leewil, Pindi
wallas (post üle Mõru).
—
*32
z.
Riigimaade malitfus,
Mõrus, Jüri tatt. nr. 38.
Riigimaade ülem Я. Eller; abi Hurt. Ringkondade walitsejad
asuwad: 1 (Antsla) ringkonna walitseja — Uue-Antsla mõisas;
111 (Kanapää) — Erastwere mõisas; IV (Mõniste) — Mõniste
mõisas; V (Põlwa) — Peri mõisas; VI (Räpina) — Räpina
mõisas; VII (Rõuge) — Mana-Rursi mõisas; VIII (Mastseliina)
— Saaluse mõisas; IX (Meriora)
Meriora mõisas: X (Mäimera) — Wardja mõisas; Xl (Mõru) — Sõmmerpalu mõisas.
4.
metfamalitius.
Maakonna metsaülem A. Küng,
Mõrus, Riia t. nr. 15. Metskondade metsaülemad asuwad: Mõru
metskonna metsaülem — Mõrus, Kasarmu t. nr. 5; Sõmmer
palu — Ierewere karjamõisas, Sõmmerpalu roallas; Roosa —
Pähnil, Mana-Roosa wallas; Erastwere
Söödil, Erastwere
wallas; Mastseliina
Mastseliina mõisas; Räpina — Talnitsal
(üle Räpina); Mana-2lntsla - Haabsaaris, Mana-Antsla wallas;
Meriora — Meriora mõisas; Orawa — Orawa mõisas.
5. Poft, telegraaf ja telefon. Posti-, telegraafi- ja
telefoni kontorid : Räpina, Põlwa, Mastseliina, Kanapää, Antsla.
Postiagentuurid:
Leewi, Lepasaare, Sõmmerpalu, Mõõbsu.
Telefoni agentuur — Rõuge.
Telefoni alalised kõnepunktid: Lepasaare ja Sõmmerpalu.
6. maamõõtjad: Maakonna maamõõtja: J. Kääparin.
Jüri tän. nr. 21. Manem maamõõtja: J. Luik, Liiwa tän. nr.
16. 2. j. noorem maamõõtja: A. Rosenberg, Petseri tän. nr. 5.
Põlroa
Räpina
Hargla
Wõru
Petferi
Wõru
Põlroa
Kanapää
Wõru (Krabi
kaudu
Wõru
Wõru
Räpina
Wõru
Hargla
Wattteliina
Wõru
Põlroa
Räpina
Rntsla
Antsla
Waftfeliina
Kanapää
Wõru
Wõru
Wõru
Antsla
m
JTloifekatfi
Meekli
Mõniste
Hurti
Oraroa
Pindi
Peri
Paigaste
Roota-Wattfe
oo
21
22
23
24
25
26
27
28
29
1 1
7
ч
Laadad.
Woru maakonna-ndukogu otfufe põhjal 16. juulist
1920 a. on U?Õru maakonna laadad uue kalendri
järele järgmiselt kindlaks määratud:
Jaanuari kuus.
21. Meeksi wallas, Mehikoorma külas.
Weebruari kuus.
10. Räpinas.
10. Antsla alervis.
Märtsi kuus.
10. Wnlgjärwe wallas, Pikajärwe mõisa Kitse kõrtsi juures.
16. Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat.
26. Kärgula wallas,
Sulbi alewis.
Aprilli kuus.
1. Pindi wallas, Leewi mõisas.
2. Antsla alewis. 2.
Põlgaste wallas, Puskarus. 12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallamaja juures. 19. Rogosi wallas, Luutsniku mõisas. 25.
Peri wallas, Partsi laat. 25. Zooru wallas, Roosikus. 30. Haanja
wallas, Haanja mõisas.
Mai kuus.
1. Wana-Laitsnas, Korneti. 2. Krootuse wallas, Alanmstis.
7. Peri wallas, Põlwa laat. 12. Antsla alewis. 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. 19. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. 22. Räpina wallas, Wõõbsu alewis.
Augusti kuus.
16. Wana-Laitsnas, Ziruli kõrtsi juures.
Septembri kuus.
12. Meeksi wallas, Mehikoorma külas. 14. Wiitina wal
las, Wiitina wallamaja juures. 17. ja 18. Räpina wallas,
Räpina mõisas. 20. Pindi wallas, Leewi mõisas. 21. Rõuge
wallas, Rõuge kiriku juures. 26. Antsla alewis. 27. Põlwas.
30. Haanja wallas, Haanja mõisas.
36
Oktoobri kuus.
3. Loosi wallas, Lindora. 3. Laanemetsa roallas, Laane
metsa kõrtsi juures. 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures. 5.
Zooru wallas, Roosiku.
12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallam. juures. 18. Räpinas, Wõõbsu alewis. 19. Rogosi
wallas, Luutsniku mõisas. 19. Põlgaste wallas, Puskarus. 20.
Krootuse wallas, Tille kõrtsi juures. 21. Loosi wallas, Holsta.
22. Kärgula wallas, Sulbi alewis. 23. Moisekatsis. 24. Krootuse mõisas. 31. Mõniste laat, Mõniste wallamaja juures.
Rowembri kuus.
5. Antsla alewis. 6. Rõuge, Alla kõrtsi juures. 12. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures.
14. Wana-Laitsnas, Korneti
kõrtsi juures. 26. Walgjärwe w., Pirajärwe m. end. „Kitse"
kõrtsi juures.
Detsembri kuus.
14. Antsla alewis.
Kauksi kõrtsi juures.
20. Wõõbsus.
31. Moisekatsi wallas,
Petseri linn.
1. Cinnacoalitfus,
Turuplats nr. 17.
Linnawolikogu juhataja R. Pruwli.
Linnapea A. Anni.
Linnasekretäär H. Põder.
Linnawalitsuse liikmed: M. Dondukow.
A. Sumin.
2. Linna etfemõfted ja asutused:
Linna elektrijaam ja weewärk; juhataja Rosenthal.
3. Linna piirides töökamad koolid:
1) Petseri reaalgümnaasium, direktor P. Truusmann, Mak
salt tän. nr. 32;
2) Linna 1. algkool (6 klassi), juhataja Listaking, Pihkwa
tänaw.
3) Linna 2. algkool (6 klassi), juhataja Reimann, Liiwa t.
4.
Uluud afutufed ja ametnikud:
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
maakonnawalitsus — kloostris.
maakonnaarst Dr. J. Kelder, Wäike-Butõrka nr. 9.
maakonna ja linna loomaarst G. Swidsinsky.
maakonna Politseiwalitsus, Kiriku,tän. nr. 7.
linna ja 1. jaoskonna Politsei Ülem P. Kirpson,
Waksali tän. nr. 3.
Petseri Kriminaal-politsei, Pihkwa tän. nr. 27.
Kohtu uurija B. Peterhoff, kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 1. jaosk. rahukohtunik G. Sehrwald,
kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 11. jaosk. rahukohtunik V. Peter
hoff, kloostris.
Rotaarius G. Sehrwald, kloostris.
Maksuinspektor A. Tomingas, Pihkwa tän. nr. 22.
Petseri maakonna riigimaade ülem A. Matteus, kloostris.
Petseri metskonna metsaülem: Ilwes, Wana-Patschkowkas.
Petseri maakonna Rahwawäe ülem, turuplats.
Petseri Rentei, ülem R. Pruwli.
Posti-, telegraafi- ja telefoni kontor, turuplats nr. 1.
5.
Uhistegelifed afutufed:
Eesti Laenupank, Petseri osakond, Riia tän. nr. 5.
Petseri laenu-hoiuühisus, Waksali tän. nr. 5.
Petseri Ühispank, turuplats nr. 17.
6. €ra feltfid ja ühifufed:
Petseri Rahwahariduse Selts, Riia t. nr. 36.
Eesti Selts „Kalew", Waksali t. nr. 4.
Petseri Kirjastusühisus, Waksali tän. nr. 3.
Petseri Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, turuplats nr. 17.
Iahiselts, Riia tän. nr.' 1.
7.
Hambaarstid:
Lachnowskaja, turuplats nr. 18.
38
8. Ämmaemandad;
1) E. Matwejewa, Petseri haigemajas.
2) Th. Beljawskaja, Petseris, W.-Butõrka nr. 11.
9. Rdrookaadid:
W. Nerehotsky, Alamäe tän. nr. 7.
F. Witkar, Wana-Butõrka nr. 23.
10. Hjaleht „Petferi Teafaja“.
Toimetus: Waksali tän. nr. 3; talitus, turuplats nr. 18.
Petferi linna piirides peetamafe laatade järjestik.
(Uue kalendri järele.)
1) Iga kuu 1. ja 15. pöetud.
2) Aasta laadad:
6. märtsil.
10. aprillil.
24. aprillil.
26. mail.
7. juulil.
28. augustil.
14. oktoobril.
Petseri maakond.
1. ITlaakonnaaialitfus, kloostris. — Maakonnani alistuse
esimees D. Beresin. — Maakonnawalitsuse sekretäär M. ЯаЕ —
Administratiiwosakond, juhataja D. Beresin. — Põllumajandus-,
kaubandus-, tööstus-, toitlus-osakond, juhataja abiesimees S. Scherbakow. — Rahaasjandusosakond, juhataja D. Rakitin. — Hari
dusosakond, juhataja G. Grünthal. — Töö-hoolekande, majandus-tehnika, sanitaar-weterinaar ja statistika osakond, juhataja J.
Wenkow (Andrejew). — Raamatupidaja P. Markus. — Maa
konna koolinõunik A. Usai, Pihkwa tän. nr. 26.
—
39
\
—
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad:
Arstid: M. Grosdow, Petseri haigemajas; E. Salenski,
Irboska haigemajas; G. Orlow, Lauras.
Ämmaemandad:
E. Agapitowa, Slobodka mallas,
Lisja külas; E. Matwejewa, Petseri haigemajas; Th. Beljawskaja,
Petseris, W.-Butõrka nr. 11; A. Plotnikowa, Irboska haigema
jas; E. Melnikowa, Lauras.
2. ITIaakonnapolitfeiroalitfus, Petseris, Kiriku tän. nr.
7. — Maakonnapolitseiülem A. Toots; 1. ja linna jaoskonna
ülem P. Kirpson, asukoht Petseris; 2. jaoskonna ülem Я. Pikk,
asukoht Panikowitsa mõisas; 3. jaoskonna ülem A. Anniotti, asu
koht Werskas; 4. jaoskonna ülem Kerra, Irboska wallas.
Petferi maakonna laadad.
t Laura alewis, Panik. w., iga kuu 20. päewal. Irboska
alewis
iga kuu 21. päewal. Stolbowo külas, Panik. w., 29.
aprillil ja 29. oktoobril. Korsakowos, Panikowitsa wallas, 29.
nowembril.
llhistegelifed afutufed Petferi maakonnas.
Laura Tarwitajate ühisus „Ökonoomia".
Laura Põllumeeste Selts.
Schtshemeritsa Krediit-Ühisus.
Sokolowi Tarwitajate Älhisus, Irboska wallas.
—
40
—-
Sakus, telefon nr. 1749.
Kontor Tallinnas, 5. Kloostri tän. nr. 10. Telefon
nr. 1748.
I Tallinn, Wiruwärawa puiestee 15.
Telegr. aadr.: ESTOKO.
I
Üleriikline farmitajafe- ja majandusühisuste ostu-miiügi
ja omaföösfuse keskkoht.
j^su talud 1917 aastal.
Liikmeid 235 ühisust.
Omakapitaali kirik. 7.000.000.
SEKRETARIAAT.
OSTUOSAKOND.
.
.
müügiosakond
.
TÖÖSTUSOSAKOND
(
.
.
.
.
Telefon 9-94.
..
IO-68.
„
3s7.
„
2-82.
Õmatööstus ettewõtted:
ц
Kalatöösfusasutused — Tallinnas, Baltiskis ja
Saaremaa Pankal; karfulitööstus tehas Põltsamaal ja saeroeski Tallinnas.
s®
эшиш
ilmub 7 korda nä
dalas, Iga päew
piltidega 8 — 32
lehekülge. Iga
nädal hinnatapõllumajanduslised
ja kirjanduslised
lisad. Siseriigis
ja väljamaal üle
tuhande kaastöö
lise. Kõigewärskemad teated.
„VM MAA”
wiib õigele sihile.
Sellepärast
! loewad kõik f
„WABA MAAD". Et kõik „WABA MAAD"
loewad, sellepärast on „WABA MAAS"
kasulik kuulutada.
Üksiknumbri müük üle riigi. Tellimisi wõtawad wastu kõik
postkontorid. Kuulutusi wõib anda ära igasse raamatukaup-
Lehe aadress:
TALLINN, ,,WABA MAA".
t
^Õii
IHIIIIIIE
Kroonitud kõige kõrgema auhinnaga Tallinna
ja Wiljandi näitustel ] 921 a.
Juhatus:
Tallinn, Lai tänaw N° 28. Panga ühendus: Tallinna Aktsia-Pank.
Telegrammide adr. ,,Bierbrau‘‘,
Telefon № 12—20.
Jõhwi, üle Jõhwi jaama.
PEALADUD:
Tallinn: W.-Pärnu m, 25. Tel.
4-04.
Tartu: Jaama tän. 10.
Rakwere: Pikk t. 13,
Narwa: Wahe t. 6, telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi õlleladu.
Paide: Weski t. 16.
Wiljandi: Lossi t., Petersoni
maja.
Pärnu: Sauga t., tel, 1—06.
Wõru: Madise 1.12.
Walga: A. Kask, Puiestee t.5-a.
Ots
Wõrus, Oima tän. nr. 3,
roõfab enese peale kõiksugusid pofsepa töö
sid mõõdukate hindadega. Sõidab ka maale
roälja.
S. SONGI
TRÜKIKODA
WÕRUS, JÜRI TÄN. № 14.
KÕIGE SUUREM JA KÕIGE PAREMINI
SISSESEATUD TRÜKIKODA WÕRUS,
ö
WALMI5TAB KIIRELT JA UUE
MATE NÕUETELE WA5TAWALT
KÕIKSUGU TRÜKITÖID, NAGU:
RAAMATUID, BLANKETTE, KUU
LUTUSI, AJAKIRJU J. N. E.
ö
RAAMATUKAUPLUS.
SUUR PABERI JA PAPI LADU.
RAAMATUPOOKIMISE ÄRI.
щ
i S. Judeikin
W9rus, Jüri tän.
a Пг.
16. □
i riiöe= ja pudukcruõcr äri.
omalt ärist kõiksugu riiet ja riidekaupa,
i nagu:Sooroitan
suurrätikuid, tekkisid, fiidirätte, naisterahroa üli
i konna ja palitu riiet — roillaft ja poolroillatt, tiidi-batisti,
1
i
roillaft siidi rouaali.
Meestemhwastele:
suur roäljaroalik Jnglis trikcoH, riiet üükcn
m
ja palitu jaoks.
Leerilastele ja pruutidele
i
i
suur roäljaroalik kõiksugu roalgeid riideid, aluspesu jne.
ca Pudukaubaft soaroitan: meesterahroa kraesid, flipfifid, alu
m seid, sokkisid, nööpe, pitsi, kindaid, musta ja roalget lõime
jne. Rinnad roäljaspool roõHtluit. Palun isiklikult roaatama
tulla. Kõige odaroam ostukoht Worus,
D
i
Ausfufega A. JubeiÜtN.
I
WE
A.MADI
Tartu tän. № 19a
vvvvvvvvvvvvvvv
sadulsepa töökoda,
tellimiste pääle mõõduka hinna
istu, weüdimadratsid ja polsteitah möibliganitiurisid.
Töö korralik ja kiire.
ee
ee
ee
Wcrõcrduse fänam nv. 11.
Riide- ja püümanne,
Kooli tinti ja kooli kriiti,
Wärnitfat ja marini mulda,
Pefu seepi ja soodat,
Saapa nööre ja -määret,
Cõhnaõli ja -seepe,
habemeajamise abinõusid,
€ht hiina teed,
Kõiksugu rohu teesid,
UsH köömneid (Solkna rohi)
jne. jne. jne.
Puhtad ja mugamad toad. Wiifakas ja kor
ralik teenimine, ffimefe järgu köök. fUaalt
fisfefõitjatele hobuste jaoks
Hoow ja fattib.
о
mõõdukad hinnad.
flustufega mõerastemaja juhatus.
o«o
t
■
t
, 25 А
Rinuke koht on Wõrus, Tartu tänaro nr. 25
J. PIIRRND’1
iiuhselõiksmise- ja habemeajamise töötuba,
kus teritatakfe juukfelõikamife mafinaid, habemenuge, kääre jne. Hlüüakfe kõige pare
mat forti ja täiesti järeleprooroitud juukfelõikamife mafinaid ja habemenuge. Sealfamas
tehtakfe ka juukfe patfifid, habemeid, rourrufid, näitelaroa kreppi ja antakfe nöitelaroasfe
puuturoat juhatuff grimeerimife fuhtes. Rin
nad mäljaspool roõiftluft.
Kõige austutega J. PIIRAND, Wõrus, Tartu tänaro nr. 25.
В
в
z
ЭНЕ
ЭНЕ
ЭН
ДагГ Httensenn
Mõrus, Jüri t. nr. 5-a.
Likööri-, roeini ja koloniaalkauplus.
Soomitan roiina-kaupa kõige parematest roabrikuteff. Peale lelle kõiksugust koloniaalkaupa,
kampwekka, kiroi-, klaas-, email- ja portfelaannõuHd, elektri lampe j. n. e. Kuulsat
A. Le (£oq'i õlut tuntud headuses.
Янг! Ottensenn, Mõrus.
@==1HE
вг=6)
га
ra
Kaige täielisem on
0. ^Opp t päewapilditöökoda
й
D
га
Wõrus, Riia tänaw nr. 34-a.
Malmistatakse igas suuruses päemapiltisid üksikult ja
kogupiltisid kuni 200 inimeseni. Lubapildid 10 min.
kuni tunni jooksul malmis. Suurendusi kuni elu suuruseni.
JL
П
Sõidan ka kodu üleswõtma igale
poole.
Üleswõtmine päewa ja elektri walgusel. Töö headuse
pääle saab iseäranis suurt rõhku pantud.
—
Austusega päewapiltnik (A.
й
UTJ
^0pp.
й
LÄJ
TALLINNAS.
TOIMETAB
KÕIKSUGU
tule-,
kaubaroeo-,
kasko- ja
roäärtsaadetuste kinnitusi.
mnnnni
PEAKONTOR:
Tallinnas, Suure Karja tän. № 20, Põhja
panga majas. Telegrammi adress: Põhjatuli. Kõnetraat № 1007.
V/õru
agent R. TREIMANN.
Jüri tän. № 7.
!k
^
d
—£W\
ШН
о9
. w
a
s
tu„
P
õ
llu
l
J
ü
r
i
Odawa hirmaga foomitcm paremate
wabrikute
õmblusmasinaid
ja nende jagusid, kõiksugu kuld-, hõbe- ja uuskuld
asju, nagu: sõrmusid, armbante, prosse, kaelaehteid,
sõlgi, shlipsi nõelu, mansheti nööpe, hõbe lauanõusid, p. s. seina-, laua- ja taskukellasid, kettisid, brelokkisid, prille, habemenuge, mänguriistade keeli, elektri
tarbeasju, batareisid ja kõiksugu pudukaupü suures
wäljawalikus.
Rustufcga
luulius Tibbing Wõrus, Jüri t. nr. 9.
W. JudeiKin
lauasaagimise wabrik ja jahu^ . meski Wõrus. eez_.„
Sooroitab omaft laduff Kõiksugu puumaferjaali mõõdukate hindadega:
Laude hööweldatud ja hööweldamata, mitmesuguses
paksuses ja laiuses; põranda laude hööweldatud ja pun
nitud, laelaude, kleidunglaude, katusesindlid ja latte.
Ostab metsa. Wõtab palke lõigata
ja terawilja jahmatada. Töö kiire
ja hea.
®==
Wõru tarvitajate ühisus
&
e*
r-t
Ю
„Põllumees"
Müüb oma ladust liikme
tele ja Võõrastele:
о
о
c#
:e5
:er
S
e*
W-4
Ö
W-*
tJ
»>-»
tO
Põllutöömafinaid ja -riistu,
Heeringaid mitmes headufes,
Soola — keedu, roõi ja laua,
Rauda igafugustes mõõtudes,
Kiroifüfa ennefõjaaegfes headufes,
matina- ja tfilindriõli,
Petrooleumi,
Suhkrut, riifi, manna,
nifupüüli ja
üldfe kõikfugu
tarberiistu ja tarbeaineid.
R®
Vi-Ve
^nu’ linafeemneid,
rukkid ja muud te-
ramilja.
öej
&
J3P
Öt
r>
ei
ei:
ei:
te>
о
о
o*
t-t
ei
raha hoiule lühikefe
^vUlUv kui ka pika aja peale
V
ja makfab kõrget protfenti.
V
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees".
TaM tänaro nr. 15.
Sooroitan omas töötoas roalmistatud
ЖШШ ja meestera&wa saapaid ja kingi
kõrges headuses. — Töö eest täieline roastutus. — Telli?mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moodude järgi.
Soowitan ka häid hobuse riistu ja mitmesugust talla-,
pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtnahku.
„Alexandria“.
Sooroitab hästi sisseseatud ja puhtaid tubasi.
JTlaitseroad lõunad, soojad ja külmad suhupisted,
napsid ja liköörid. Kõigist roabrikutest õlut. I
Rinnad roõistlemata. Ruumid soojad ja kodused, I
Teenimine korralik. Ühtlasi sissesõidu hooro tal- |
Iidega.
Wõrus, Katariina ja Riia tän. nurgal nr. 6-11.
Rustusega roõerastemaja pidaja.
A. Aiandi
=j nahakaupluMt, Tartu tänaro nr. 12.
On ka laada hobuTeriistu, rihmu, rdomafid, nahkseid
kaale (rangi) milti, krantfHi (palgeid). Kõiksugu
Kingsepa tööriistu ja saapa liistufi.
Wõfan roastu
nähku parkimiseks „“ьны,
Rekand, ГПаоПк Ко. Tartus: juhiks, kroomiks, lhawretiks, lherernetiks, pastlaks ja tallaks.
:—:
Kõige suurema austusega JV4 JltClUb*
Ilahakauplus Wõrus, Tartu tänan? nr. 12.
'4
LClbWIQ KAAN
WÕrus, lüri tän. nr. 16-a.
Sooroitab mõõdukate hindadega:
suhkrut,
suhkru siirupit,
riisi,
jahu,
kohwi ja teed,
shokolaadi,
kompwekke,
biskwiiti,
heeringaid ja kilu,
Talla, pastla, hroom nähke
petrooleumi,
masina õli,
lampe,
raud ja walget plekki,
padasi ja pliidiraude,
emaleeritud nõusi,
alumiinist nõusi,
pesu- ja lõhna seepe,
seebi kiwi jne. jne.
ja häid malmid saapaid.
Il
=J
W. Andersoni
raamatu-, kirjutusmaterjaali ja koolitarmiduste kauplus. Wõrus, lüri tän. nr. 11-a.
Q^nnTtT^e
vVvUlllv .
kooliraamatud, kaustikud, wihud
walgest paberist, kirjutus ja joo
nistus paber, penaalid, joonelauad, minklio, kolm
nurgad, tahwlid, krihmlid, suled, sulewarred, pliiat
sid, wärmid lahtiselt ja kastides, pappi ja ilu paberit.
vXUIILjvlvlVviv.
protokolli ja kassaraamatub, tsekiraamatud,
kopiirpaber, laua kartong roheline ja lilla, kantselei
ümbrikud ja traat klambrid kirjade jaoks.
^Xnufll
• kaste mängu asjad ja kõiksugu mänOvlllUw • gud suures wäljawalikus. Hinnad
kõige odawamad, kaupm. ja õpetajatele kõrged o/0o/0.
Raamatuköitmise töötuba, töö korralik ja odaw.
Linu, linaseemneid ja tahkusid
ostab
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
W2 F Malcolm & C%
London.
WASTUWÕTMISE KOHAD-.
Wõrus: Tartu tän. № 9-b, omas ladus,
tele/. № 78.
Räpinas: S. Keerd.
Põlwas: J. Plaado.
Petseris: Л. Kostin, Riia tän. № 4, omas
ladus.
Schemeritses: A. Kangro.
Esitajad
G. Arras & W. Berg,
Wõrus.
i
■
Ehitusmeister
Nihkel Seeme 1
Wõrus, Tartu t. nr. 1.
j
Wõtab oma peale kõiksugu ehitustöid,
kiwija puumajade
ehitamist, sildade tegemist, majade remonte, mööbli töösid jne.
Õlu roalmistatakfe koha peal ja
ta hind on fellepäraft m ä lj aspool roõiftluft.
(end. ITlichaelis.)
Wõrus, Ciiroa tän. nr. 24.
j.K?esief
Wõrus, Iüri täit, nr. 13-b.
Soowitcrb Caöult:
Igasuguseid sepa ja tiisleri tööriistu. Ehituse materjaalid, nagu: katuse pappi, katuse torma, pliidi
raude, katlaid, tsementi ja naelu igat seltsi: Sepasüsi, soola ja heeringaid. Masina õli, tsilindri õli,
petrooleumi ja wärnitsat. Maalri märwisid igat seltsi.
к
Möldritele
kunstkimi materjaali, nagu:
räni, magnesiiti
kloormagneesiumi I. järgu headuses.
ja
Iahimeestele laskemoona.
Elektri lampe ja kõik elektri walgustuse sissesead
mise materjaalid.
Hinuefifus Wõru maakonna jaoks Hein
rich £anz’i —- Ulannheim — ifefõitja ja
hobustega meelamate rehepekfu garnituu
ride peale.
Tellimiste wasturnõtmine igasuguste masinate peale.
Asjaajamine kiire ja korralik. Hinnad ajakohased.
J. Kiesteu
Wörus, Iüri tänaro nr. 13-b.
Wõrus, Riia tän. № 2.
'Wõtab oma peale kõiksugu
ehitustöid uuemate plaanide
järele, kiwi- ja puumajade
ehitusi,
raudbetooni
töösid,
tsement-torude ja kaewurakete walmistamist ja kõiksugu
I-se järgu köök osawa koka juhatusel, maitserikkad söögid.
В Hinnad roõistlemata odaroad. В
| Mööbli äri Riia tän. № 54
U-RefUanWöetakse tellimisi igasuguste mööblite
peale taastu.
nnaana
Töö korralik.
VSSSSÜKSNSS I
J. Mli.
ВАЯВ- Jfl WlRWIKAOPLDS.
Jüri 1.14.
Riide- ja puuroärroid, benfiin,
puuroilja fiirup, folkna rohtu,
kõiksugust puudrit ja lõhnaõiifid, seebid, Eestimaa ja Hol
landi loomade pulbrid j. n. e.
Sealseat IiBteilBfflü äri.
J. Mõttus.
SSVKSLISSSW
Kelle janres Wõrus
roõib osta
kõige odamamalt
ÄaaBttf?
Kõige uuemat ja moodsamat
fassongi, muidugi mõista kaup
lustelt
A. Räbowoitra ja
M. Megomann
Riia t. 20 ja Tartu t. 12.
Peaie lelle on luures roaljaroalikus kaabusid, firmimatfifid
roäljamaalt ja oma töötoas roalmistatud. nõudke ka roildiit
naisterahroa botikuid. Hinnad
kindlad ja odaroad. Palume isik
likult roaotama tulla.
® Wõrus, Riia täit. nr. 18. 1
Wotab igasuguseid ajanäitajaid ja kellati paranП..................
dulele Töö korralik, roasfuMega. Omalt kaupluselt
looroitan luures roöljaroalikus kihla- ja laulatuslõrmuleid, käeroõrulid, kaelaehfeid, paberossi toose,
prosle, sõlgi, prille, gramofoni nõelu, tasku elektrilampe, batareilid jne. Hinnad odaroad. Ostan kulda
ja hõbedat igasuguses olekus kõrge hinnaga,
SQGWifeie omast W mm waliaialiiis:
Willast- ja poolwillast kleidi-, palitu-, mantli-, pluuseja pesuriiet, meesterahma palitu-, ülikonna- ja triibulist
püksiriiet, Villaseid tekkisi, siidiriiet, walgeid ja muste
f
. . .
Л .11!
4tlArtrtSvmtdl
с
£¥2з Ж Ь
е
Potsepmeister
Ж
й
R. JAKOBY,
з ши
d n ib c S ¥ b с Ж Ь
Katarina tän. Пг. 3.
11 sasin liii puisepa tiösi, saia:
ahjust uue süsteemi järele, pliitasi,
katalde sissemüürimisi j. n. e.
ц £ *3 з rifiihb сйвйЬ ma i£® rh cSühb tliäsSb
i
l*'»
IM >1*1111 SIIM III SIHIB
Petseri kuulutused.
h e мм 38 ei miilil im mis 1*6 ем mm
Petseris, Riia län. Nr. 1
soowitab
eht Hiina theed
kõrges roõõrtufes — oma pakkimine.
kõiksugu koloniaal: ja muud kaubad :
en gros ja en detail.
A. Lauter.
Petseris, Kaubareas.
Sooroitab austatud kaubatarroitajatele kõige adaroamate
suures roäljaroalikus, taldrekuid, laternaid, Inglis seebikiroi, petrooleumi ja igasugu
Peale selle laialine roäljamalik brauningid, jahipüsse ja
::
kõike laskemoona.
::
Ketseri Laenu- ja
Koiuüvisus
Hfutatud 1871 a.
toimetab j arg miil operatfiaone:
Wetab roastu hoiufummafid — tähtajaliü, pika
ajalisi, tingituid ja maldab kaige kõrgemaid
protlenta.
Amab jooksmaid armeid, matab enese pääle ja
toimetab klientide kasutusel kõigis Wabariigi
linnades põhikirja ja saadule poolt lubatud
kõiksugu rahalisi operatsioone.
Ostab kõige kõrgemate hindadega põllutaadufi,
nagu: linu, linaleemet, rukkid, Jumimilja j. m.
ITlüüb liikmetele ja kohalikkudele elanikkudele
kõige paremate tingimistega põllumeestele
tarroilikku kaupa, eriti — põllutöömalinaid ja
riistu ja põllurammu j. n. e.
Wõtab mastu eeltellimifi niidumalinate, milja lõikusmatinate, hobulcrehade, õielõikajate, hobule
rehepeksu- ja teiste masinate peale.
Annab rodlja roahetuskaupalid Tööstus- ja Kau
bandusministeeriumi kälutulel.
Ühifus on Eesti Tarvitajate Ühifuste
Kefkühifufe ja Eesti Ühistegeiife liidu
liikmeks.
juhatus:
Pederis, Waldali tän., omas
majas nr. 5. Kõnetraat 18.
^attBaCabu:
Wakiali tän. 5, lahti iga äripäemal kella 8 hom.
kuni kella 5 p. 1.
Печерское Ссудо-сберегатым
ТсварещеЕТво
---------—Существует с
1871
производит слЪдуюиця
г.
НШ
=====
операцш:
Принимает вклады, срочные, безсрочные, услов
ные и платит высшiе проценты.
Открывает текушде счета, принимает и произ
водит всевозможный денежный операцт, раз
решенный Уставом и законом, по поручент
кл1энтов во Bct города Республики.
Производит по- самым высоким ц^Ьнам закупку
сельско-хозяйственных произведений, как-то
лен, льняное сЬмя, рожь, яровые хл'Ьба и пр.
Снабжает и продает членам и местному населент на самых льготных условшх всевоз
можные товары, необходимые для сельскаго
хозяйства; спещально же землед’Ьльчесюя
орудия, машины, удобрительные туки и проч.
Принимает предварительные заказы на косилки,
жатки, конныя грабли, соломорезки, конныя
молотилки и проч. машины.
Выдает обменные товары по поручент Мини
стерства Торговли и Промышленности.
Товарищество состоит членом Эстонскаго Центральнаго Союза Потреби
тельных Обществ и Эстонскаго Со
юза Кооперативов.
ПРДВЛЕШЕ:
Печеры, Вокзальная № 5,
собств. дом.
Тел. № 18.
Вокзальная № 5. Открыт во
в ci будни с 8 час. утра до 5
ч. пополудни.
A. SUIJA
FETSERIS.
SOOWITAB
ASUTUSTELE, KOOLIDEE JA TEISTELE:
RAAMATUID, HEFTISID, IGA
SUGUST PABERIT, SÜLGA JA
PLIIATSID, TINTI PAREMA
TEST WABRIKUTEST, PILDI
ALBUMID JA MUID KIRJUTUS::
MATERJAALISID.
::
S JUI
SflNGl
i
I
n
trükikoja
esitaja fet-
5ERI LINNA JA MAAKONNA JAOKS.
„POSTIMEHE"
ABITALITUS.
■ iiuiiiiniitHiiiiiiiiiiiiiiaiii iii ui niin miiii iii n ui
iiiii,,,,,,!,,,,,,,,,,,^
kauplus
PETSERl TURUPLATSIL
sooroifob oma austatud kaubatarroitajatele järgmisi kaupasi:
kõige paremat sorti õlisi,
hapnikuid tinutajatele,
äädikat ja äädika piiritust,
saapa lakki,
liimi,
roärroi,
kõiksugu rauda,
saha tiirou,
kõige paremat sorti heeringaid,
suhkrut,
makaroone,
nuudlid,
komproekka jne.
en detail ja eo ps.
Aupaklikult
Д. RARBA.
D
AUG. SUIJA.
PETSERIS,
=
RIIA TÄNA W № 6.
LIM0NAD1 JA KUNSTLISTE MINERAALWETE
TEHAS.
LADUS ALATI SAADAWAL.
\
LIMONAADID IGAST PUUWILJAST, SELTERS JA SOQDAWEED, KUREMARIIN.
AUG. SUIJA.
Pdseris, Turuplats II,
sooroitab omast ladust kõiksugust -
Jällemüüjatele kõrged protsendid.
аЕ==щ,ди
noored ja manad, rutake
kõige uuema
fotokunsti
järele!
Tehakse kiirelt, töö korralik. jCubade pildid
kahe tunni jooksul mõite saada ainult
= Petseris, Riia tän. № 35. -—
Aupaklikult
Päewapihnik R. LaUSlIig.
Чн
ГЛ
w
FETSERI 05AK0NP.
RIIA TANAW № 5, AETEEQI KÕRWAL.
Wötab raha hoiule
jooksroale arroele, tingitamale jooksroale arroele ja tähtaja peale. Mak
sab 5 -6 protsenti.
jrfnnab laenusid
roekslite, roäärtpaberite, roäõrtasjade
ja kaupade kindlustusel.
Vo imetab
sissenõudmisi ja rahafaatmisi kõi
gisse Vabariigi linnadesse ja olemi
tesse ning roaljamaale.
Põhikapitaal: 10 miljoni marka.
firitunnid 9—1, mahaarmatud pühapaeroad ja seadusliselt kinnitet pühad.
JUHATUS.
i
Kaubamaja
0. Waritt
Petseris, Lima täit, nr. 5.
I
Müüb fmtreC ja rväik===== (ei armul1: --^==
Soola,
suhkrut,
jahu,
nahka
ja muud talurahma kaupa
Z mõõdukate hindadega. U
ш
ш
ei peaks puuduma üheski peres.
Ilmub eesti- ja roene keeltes, 2 korda
nädalas. Tellimife hind 24 mk. kuus
(postiga).----------------------------------------
„Petferi Teataja" kuulutufil on Petseri
maal kõige suurem mõju.--------»--------
Weskikiwi matcrjaal, nagu:
räni, fhmürgel, kloormagneefium
ja magnefiit.
Liköörid ja napsid
kõikidest Eestimaa mabrikuteft.
: GaLorica WnnsiH:
Petseris, Riia tänaw nr. 5.
Soowitab omast ladust apteegi-,
rohu- ja wärwikaupasi, nagu:
Riide wärroisi,
Seepisi,
Lõhna õlisi,
Juukse õli,
Soodat,
Seebikiwi,
Äädika hapet,
Looma pulbrid,
Wosroori lupja,
Puuwaha,
Lutika ja prussaka rohtu,
Puudert,
Hamba pulbert,
Terpentiini,
Lreoliini j. n.
e.
Peale selle suur ladu koloniaal kaupasi ja aiawilja ning loomatoidu
seemneid Eesti Seemnewilja Ühi
suse Tallinna hindadega.
Müük en gros ja en detail.
ostab kohe wäljamaksetawa raha eest
Wastu wõtab igapäew Petseri osakonna ladus wolinik
G. PERLI.
Petseris, turuplats nr. 2.
esitaja
Petseris, Siimu tiin. nr. 5, telefon
nr. 9, ja maksab kõrgemat turuhinda.
Wastuwõtmme:
Pefieris, Ciiroa tän. 5.
Wõrus, €d. niottus (end. Tõnisiön).
Räpinas, Seltfi poodi juures.
Eauras, Dauguli äris ja
Tallinnas, Pikk tän. № 28. — Kõnetraat 624,
....................... .....Wõtab roastu: —.................-..........
majade, ümbrikute, mõisate,
talukohtade, kaupade,põllusaaduste ja liikuma waranduse
peale linnas ja maal.
Weokinnitusi suiwmaa ia ,aeroabe
mitmesugustelkinnitusharudel
vUUUlllllUj t ja kasulikkudel tingimistel.
Teateid annawad ja kinnitusi mõtawad wastu Peakontor ja
seltsi esitajad kõigis linnades.
Petseri linna ja maak. esitaja: A. Suija.
P e t s e r i s,
Soomitab suures roäljaroalikus к 9 i к s u g
mäljaspool roõisflust odamate hindadega. Alati la
dus saadaroal otseteel matjamaalt saadud:
latt- ja roitsarauda igas jäme
duses, raud-ja tsingitud plekk.
Sindli-, lati- ja hobuseraua
naelu ja teraskaupasid.
1. sorti Inglis sepasüsa, Portland tsementi, kaameli
karmust ja Bullata masina rihmu igas laiuses, ja
klingeriit pappi. Põllumeestele roärsket kõrge põKurammu
a
ö
ruumipuudusel kuni 1. meebr. 10°/o hinnaalandusega,
Koloniaalkaupe, l“dd'
saadusi ainult
hinnaga.
kõigeparemas headuses ajakohase
Я. Щ. Lutheri mabriku
mööbel, mabriku hinnaga.
Lootma jäädes, et manad ja uued, mäiksel ja
suurel mõõdul kaubatarroitajad ka sel aastal head
ärisõbrad saamad olema, kauba headuse ja hinnaga
rahule jäämad ja minu kauplust oma tuttaroatele
kui kõige kasulikumat ostukohta sooroitamad,
kõige austusega
VaataTALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EEST...TALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EESTI KIüniTUSSELTS ASUL 1866. A.
„POLÄRIS"
: Eesti Kinnitus ATallinnas
Juhatus:
Tallinnas, W. Wiru tän. 12. Kõnetr. 14-41
(Eestimaa Wahviltantide Ühisuse maias).
Kinnitab tule wastu
wabrikuid, ladusid, metsa, eluja muid hooneid, wilja põllul
ja warjul, elajaid, majakraami,
kaupasi ja muid wäärtusi lin
nas ja maal.
Kinnitab õnnetuste wastu
maa- ja mereteedel kaupasid,
raha ja muid wäärtusi.
tõotab jõukate wälicii 1*3 jamaa ki nniiusseltside kaaswastutusel, mille
tõttu tema niiwõrd suure usal
duse Eestis on leidnud, ei
temas esimese tegewuseaasia
jooksul ainult
Q <7 (Brimiöhi Tallinnas, ®. Mv t. 3.
LO.yilll|llU,
Sinetr. 12-83.
—
4
—
SnupaMus
M. PAKKIN
(Kafe Lindeni all)
Soowitab suures wäljawalikus
Lakk-,
moodsaid meesten,
shewro-,
naisterahwa ja laste
kroom-,
semish-nahast
kui ka walgesi
ja pruun, riidest
Eriti soowitan meesterahwa ja koolilaste saa
paid ja kingi parematest Soome wabrikutest.
Niisama müün wõrdlemisi odawa hinnaga
sandaalid, toakingi, talwe botikuid la
gummi-kalossa.
saapaid
ja kingi.
Spetsiaal =====
liilia- ja wMapesu hiilis
j Jota-tlub i
5
%TP==F=
■■
-----
Johann Jllison, ।
kingseppmeister
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Töötanud 30 aastat Peeterburis, Morskajal nr. 33 ja
tellimiste peale parem saapatöötegija
walmistab kõige ilusamaid ja tugewamaid meeste- ja naisterahwa
saapaid ja kinge.
Loodan, ei austatud töötellijad ka siin
minu tööd tähelepanemata ei jäta
Austusega
Tellimiste wasiuw. nüüd Lühikejalg nr. 6. n
WI
J. Jllison. I
Igaüks, kes soowib lasta midagi
nikeldada
ehk elektri walgustuse ja jõu-sisseseadei ehi
tada, ehk midagi elektri-iõõstuse materjali
osta, see läheb S. Pärnu tän. nr. 14, Tallinnas
Elekiro-mehaanika tööstus
„UKU".
Seal tehakse kõige parem tõõ
ja on kõige odawamad hinnad.
6
õllevabrik; Jõhvi, iile Jõhvi jaama. Tel- 2.
PEALÄDUD:
Tallinn: W. Pärnu m. 25. Tel. 4-04.
Tartu : Jaama tänaw 10.
Rakwere : Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi ladu.
Paide: Weski tänaw 16.
Wiljandi: Lossi tän., Petersoni maja.
Pärnu: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Wõru: Wabaduse tänaw 12.
Walga : Puiestee tän. 5-a.
.
1
Blerürauerel; Jeve, Station Jeve. Telefon 2 ”
HAUPTNIEDERLAGEN: I
Reval: Kl. Pernauer Sir. 25. Tel. 4-04.
Dorpat: Jaama tänav 10.
Wesenberg: Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Hapsal: Jewe-Niederlage.
Weissenstein: Weski tänaw 16.
Fellin: Lossi tänaw, Petersoni maja.
Pernau: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Werro: Wabaduse tänaw 12.
Walk: Alleestrasse 5-a.
Sel aastal on 365 päewa.
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuuwarjutusi
1922. aastal meil näha ei ole.
Pühad ja puhkepäewad.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti Wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew;
5) Suur Neljapäew;
6) Suur Reede ;
7) Ülestõusmise pühad, 3 päewa;
8) Esimese mai püha (1. mail);
9) Ristipäew (taewaminemise-püha);
10) Suwistepühad, 3 päewa;
11) Jaanipäew (24. juunil);
12) Mardipäew (10. nowembril);
13) Jõulupühad, 3 päewa.
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal ;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
—
Posti- ja telegraafi taksid.
1. Kirjad:
Kohalikud, esimese 20 grammi eest
2 mrk. — p1
— „
iga järgmise 20 gr. eest
b) Sisemaalised, esimese 20 gr. eest
5 „ — „
iga 20 gr. ehk selle osa eest üle 40 gr.
2 „ 50
Wäljamaalased, esimese 20 gr. eest
10 „ —
iga järgmise 20 gr. eest
5 „ — „
Kirja ülikaal 2 klgr., kirja üliulatus 45 korda 45
cm. ehk torukujuliselt 75 korda 10 cm.
2. Postkaardid:
Kohalikud, üksikud
2
_
4
wastusega
Sisemaalised, üksikud
2 „ — 50 „
wastusega
5 .. — „
Wäljamaalised, üksikud
5 „ — „
wastusega
10 „ Wastusega postkaardid kahekordne maks. Kaust
mitte suurem kui 14 korda 9 cm. ja mitte wähem kui 10 korda 7 cm.
3. Nistpaela-saadctused:
a) Kohalikud, iga 50 gr. eest
— „ 50
2
_
alammäär üripaberite ja kaubaproowide eest
b) Sisemaalised, iga 50 gr. eest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
2 n -- n
2 „ — ,r
c) Wäljamaalised, rga 50 gr. ehk selle osa eest
alammäär ärrpaberite eest
10
alammäär kaubaproowide eest
4 „ —„
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr. Kaust
45 korda 45 korda 45 cm. ehk torukujuliselt 75
korda 10 cm. Kaubaproowide ülikaal 500 gr.
Kauft 3G korda *20 korda 10 cm. ehk torukujuli
selt 30 korda 15 cm.
4. Relieftrükitvvd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) Sisemaalised
— „ 50
b) Wäljamaalised
1 „ —
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
a)
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw
postimaks kahekordselt sisse, kuid mrtte wähem
26
kui: sisemaalise eest 3 ir.rL, wäljarnaalise
5 mrk.
6. Tähtsaadctised:
eest
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga
saadetise pealt
5 „
b) Wäljamaalised, samuti
10 „
7. Rahakaardid:
a) Sisemaalised kuuni 3000 margani iga 100 m.
ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
10 „
Iile 8000 nr künni 10.000 margani esimese 3000
m. eest 66 marka, siis rga järgmise 100 pealt
1 „
Üle 10.000 niarga esimese 10.000 m. eest 130 m.,
siis iga järgmise 1000 m. pealt
5 „
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale
1
selle weel telegrammimaksu nagu 20 sõnalise
telegrammi eest. Telegraafiline teade telegraa
fi rahakaardi kättewiimise üle nagu 10 sõnalise
telegrammi eest. Rahasaadetuse summa piira
mata.
b) Wäljamaalised, kuhu nad luvatud, eriiakside
järgi.
a)
8.
Postitshekid:
Sisemaalised esimese 1000 m. eest
5
iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest
2
tsheki ülem summa 5000 m.
8) Wäljamaalised, kuhu nao lubatud,
eritakside
järgi.
9. Wciärtkirjad:
a- Sisemaalised: kaalu ja rähitusraha nagu tähi
tud kirjade eest, kinnitusraha iga 3000 m. ehk
selle osa eest 1 mark.
Kinnitusraha alammäär 2 marka.
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäärtuse ülimäär.— 200.000 mrk.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritaksi järgi.
10. Pakid:
a)
„
„
a) Sisemaalised: künni 5 kilogrammini
— ZO mk., üle
$—10 klgr. — 60 mk., üle 10—15 klgr. — 90 mk.
Kinnitusruaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade juures. Lihtpakke
(s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka tähtsaadetistena pos
tile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt — 5 mk.
27
E>) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi. Paki
üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk 100 cm. korda
50 cm. korda 50 mi. ehk 60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtus 20.000 marka.
11. Wäljastusteade savis oe reeeption).
a) Saadetiste juurde lisatawate eest: kohalikud — 2 mk.,
sisemaalised — 5 mk., wäljamaalised — 10 mk.
b) Tagant järele saadctawatc eest: kohalikud — 4 mk.,
sisemaalised — 10 mk., wäljamaalised — 20 mk. Wõib juurde
lisada ehk wastawal korral lärelsaata igale saadetisele, mille pos
tile wõtmisel kwiitnng wälja antakse.
O.õudekirjad:
aj Postisaadetiste järgiotsimise, tagasinõudmise ehk aadressi
muutmise üle, iga saadeiiste kohta: sisemaal — 10 mk., wäljamaal ■— 20 uik. Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
aj Alustaks iga saadetiste pealt — 5 mk., bj sissekasseerimise maks — 3 mk., c) järelmaksu saatekulu — rahakaardi taksi
järgi. Märkus: Punktides bj ja cj ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha
' *
14. Kojuwiimine:
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga õou
marga ehk selle osa eest — 3 mk. Märkus: Kojuwiidawate saa
detiste wäärtus on piiratud: linnades 10.000 margaga, mujal
3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimeta
takse koju.
15. Nimekastid:
Aastas — 1000 mk., pool-aastas — 600 mk., weerand-aastas — 350 mk.
16. Käsi post:
Aasäas — 400 mk., pool-aastas — 250 mk., weerand-aastas — 150 mk.
17. Wolipiletid:
Aastas skalendri a.) — 25 mk., dublikaadi eest kaotuse kor
ral — 10 mk.
18. Ajalehed:
a) Tellimine: tellimise hinnast — 5 pr ots., b) saatmine
kuuni 2 korda päewas — 20 prots., künni 1 kord päewaS
18 prots., künni 2 korda nädalas — 16 prors., kuuni 1 kord nä
28
dalas — 14 proff., Junni 2 korda kuus — 12 praks., kuuni 1
kord kuus — 10 vrots., kuuni kuus karda aastas
8 prot,.
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril. 2) juhtumisel, kui telli
mise hinda tõstetakse, makstakse posti kuludeks endisest hinnast
taksi järgi, kõrgendatud hinna wahest aga 50 prots. wähem.
Ajalehtede juures laiali saadetaivate kuulutuste ja rellaamide eest iga 50 grammi pealr — 50 pn.
19. Abitööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadresu
kirjutamise eest — 1 m. Postkaardi kirjutamise eest ühesaadressi
kirjutamisega —- 3 mk. Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi koopeerimiscga — 3 mk.
20. Telegrammid:
a) Kohalikud, igr sõna pealt — 2 ml., alammäär -— 20
mk., 6) sisemaalised, iga sõna pealt — 5 mk., alainmäär ■— 40
mk., c) wälistclegrammid
eri sõnastiku järgi, kiirtelegrammid
— 3 korda kallimad, makstud katse jcollationnemeni page) üks
iieljandik telegrammi enese hinnast; ärakiri iga 100 sõna pealt:
a) kohalikust ja sisemaalisest lihttelegrammist — 25 mk., b) ko
halikust ja sisemaalisest kiirtelegrammift —50 mk., c) wäljamaaüfclt liht- ja kiirtelegrammift 50 santiimile ja 1 frangile rvastaIDU ekwiwalendi järgi; telegraafiline wäljastusteade (aecuse de
reeeption): kohalikkude ja siseniaaliste telegrammide üle 25 mk.;
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise telegrammi
rest algtelegrammi sihtkohta; kiirwäljastusteade — kolm korda
kallim; wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui
ka wälistelegrammide üle — 10 mk. d) Erraadress: aastas —
3000 mk., pool-aaStas — 1750 mk., weerand-aastas — 1000 mk.
21. Pankade rahatelegrammid-
Liht •— poolteisekordne sõnamaks; kiir — kolme ja poole
kordne sõnaviaks. Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: 1) Enne 1921. o. 10. aprilli Manade takside järgi
Mäljaüüritud nimekastid ja käsipost, wäljaantud wolipiletid ning
registreeritud telegranlmide eriaadressid kuuluwad uute takside
alla alles peale manade takside järgi Mõetud maksude kestwusaja lõppemist. 2, Igalpool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
süimib see kalendri aasta ehk mastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk Meerand kaleiidri aasta) ftirgi.
29
KAUBAMAJA
Amon HEiLNAtin,
TALLINNAS, S. Karja tän. nr 6.
Kõnet. 7-40.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis ja Narwas.
Müüb ladust ja wõtab tellimisi wastu soodsatel tingimistel.
Tehnika alalt:
PÕIIUtÖÖrÕÕStad Z
Lakad, äkked, Heiligen-
■Rehepeksugarnituure
auru- ja hobusewärgiga pa
rematest wabrikut. rihma»,
keti ja hammasratta weoga.
Hekslimasinad,
Wiijaweskid.
belli wabrikust.
Koorelahutajad, wikatid,
luisud, sirbid.
5-2eiaa- ja
masinad.
wiljaniidu-
Masinad ia tööriistad
Rootsi wabriku
Lidköpings Sagbladsfabrik
puu- ja metalltööstuse jaoks
Puurid, wiiiid,haam
rid, tangid, alasid,
kruustangid, smirgel sheibid ja käiad
Puukruwid.
Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised iÜEud,
-kellel on Eesti wabariigi piirides nnngisuguseid tuluallikad.
Tähendus: Wäljamaa aktsiaseltsid ja kompaniid,
osa- ja muud ühisused ning laenuasutused, kellel töötami
ne Eestis lubatud, käiwad tulumaksu alla ainult tuludega,
mis saadud Eestis; stsemaa-asutused käiwad aga tulumak
su alla kogu oma tuludega, s. o. arwares siia hulka ka
tulud nende liikumata warandustest, kapitaalidest ja ope
ratsioonidest wäljaspool Eestit.
Tulumaksust on wabad 'tulud kuuni kahekümne „ tuhande
margani aastas Tallinna linnas, luuni kaheksateistkümne tu
hande margani aastas Narwa, Walga ja Petseri linnades,
'künni wiieteistkümne tuhande margani aastas muudes linnades
(wälja arwatud Kuressaare) ja fumtt kaheteistkümne tuhande
margani maakondades ning Kuressaare linnas, missugused
määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase kulu
summast maha arwatakse.
Tulude pealt, mis üle selles seaduses lubatud mahaarwamiste tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
1.000 t unni
üle 10.000
15.000
20.000
25.000
30.000
35.000
40.000
45.000
50.000
60.000
_r, 70.000 ,,
Tulusummast arwatakse uraha maksualuse hoolekandel olewa iga alla wiieteistkümne-aastase wõi arsti voolt tõendatud'
toöwõimetu perekonnaliikme pealt luustuhat marka.
Tähendus. Kooliskäiwate lašte pealt tehakse sel
les paragrahwis tähendatud mahaarwamist funm kahe
kümne aasta wanaduseni.
Tähelcpannes maksukohuslase enese ehk tema perekonna
liigete pikaldast Vaigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, toõiä1
maksukohuslase palwe peale 'viimasele määratud tulumaksu
wähendada, kuid mitte üle 50 prots. Seda kergendust lubatakse
ainult maksukohuSlastcle, kelle maksualune tulu üle kaheksa
kümne tuhande marga ci ulata.
32
Walitsuse asutused.
Riigikogu.
Riigikogu istumised on Toompea tossi .Walges saalis'.
Wabarirgi walitsus.
Riigiwanem: Konstantin Päts.
Riigiwauema kabineti, Toompea lossis, sissekäik lossiplats..
Wabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Siseministeerium.
Toompea lossis.
Siseministri kabineti
lossi teisel korral, sissekäik lossi-hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgmised siseministeeriumi
asutused: 1) Administratiiw-asjade peawalitsus. 2) Omawaliisuse-asjade peawalitsus. 3) Politsei peawalitsus. i) Terwrshoiu peawalitsus.
Siseministeeriume
ehitus-peawalitsuse
kantselei
asub
Kaarli tmi. nr. 1.
Politsei.
Politsei peawalitjus — Toompea
ülem polk. Kuben, abi kapt. Birk.
Tallinna linna politsei,
lossis.
Aia tän. nr. 12,
Peawalitsuseülem
1. Polilsei jaoskond — Soo tän. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puuwillawabriku abijaoskond.
2. Politsei jaoskond — Wlabimrri tän. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maant. nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maant. itr. 7.
5. Politsei jaoskond — Baluskr maant. nr. 38.
6. Politsei jaoskond — Pühawaimu tän. 11.
Sadarna jaoskond — Uue Hollandi tän. nr. 5.
Arestimaja — Wene tän. nr. 21.
Aadresslaud — Wene tän. nr. 23.
E. W. Raudtee politsei — Balti waksali juures.
Harju makouna politsei -- W. Pärnu m. 4.
— 33 —
R. ^-aar,.
Wälisrnrnistcermm.
(Endises rüütelkonna lossis, Tooulpeal.)
Wälisministri kabineti.
Wälisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja
Wälisministeeriumi vassi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri kabineti.
Kvhtuministeerimn.
(Wäike-Pärnu maani, nr. 3.")
Kriminaal-peawalitsus, Toompeal, Rahukogu iän. nr. 3.
Tallinna kriminaal-politsei. Aia iän. nr. 12.
Kohtu prokuratuur, Jaani tän. n.r. 7.
Tähtsamate asjade kohtuuurija. Jaani i. nr. 7.
Kohtupalat, Jaani t. nr. 7.
Rahukogu, Jaani tän. nr. 7.
Tallinna-Haapsalu rahukohtunikud- 3., 4., 5., 3., 7., 9., ja
12. jaosk. — Rahukohtu tän. nr. 3.
Tallinna-Haapsalu kreposti-jaoskond — Rahukohtu t. 3.
Kohtuuurijad' J. jaosk. — U.-Maailma tän. nr. 6, k. 9;
2. jaosk. — Gonsiori tän. nr. 9, k. 1; 3. jaosk. — Girgensoni t.
nr. H, k. '.
Rahe, min iSteermm.
(Gogoli puiestee nr. 1.)
Eest». Pank, Gogoli' puiestee
Riigikassa peanalilins, W. Pärnu u aant. nr 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus, Gogoli puiestee 1.
Riigikontroll, Toom puiestee rrr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai tän. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministcerium.
(Kohtu tän. nr. 8.)
Kaubandus-osakond, kauba- ;a acwe-osakonnad, sise- ja
Väliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Proowikoda, Tolli t. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Toll: L nr. 8.
Ladude jaoskond, Uue-Sadama tän.
Riigi warand. jaoskond, C.-Karja t. nr. 20.
Mereasjanduse peawalitsus — sadainas tvllimajas.
34
Põllutööni inisteerinm.
(Wismari tiin, nr* 7.)
Ministri kabineti, tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põl
lutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomaterwisboiu peawalitsus, Narwa maani, nr. 46.
Meisade peawalitsus — Toompeal, Kiriku tiin. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maani, nr. 46.
Põlluiöörninisteeriumi fecmnc kontrolljaam — Tolli t., 8.
Sõjaministeerium.
(Pagari tiin. nr. 1.)
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeeriumi warustuswalitsus.
Warusiuswalitsuse riiete- ja kraami jaoskond.
Haridusministeerium.
(Toompuiestee nr. 3.)
Haridusministeeriumile alluwad:
Majandusosakond, Kunstiosakond ja Kooliosakond.
I
Teedeministeerium.
; Toompuiestee nr. 3.)
Riigi raudteewalitsus — Tebnika tiin. nr. 16.
Lnkumise osakonna ülem — Tehnika t. nr. 16.
Weovsakond — Liiwalaia tiin. nr. 44.
Posti peawalitsus, Romanowi liin. nr. 10.
Riigikontroll.
(Toompuiestee nr. 3.)
Harju maakonna wulitsus.
iS.-Noosikrantsi tiin. nr. 12.)
Harjumaa riigimaade ülem. Põllumajandus-, terwishoiuja toitlusosakonnad.
Tallinna notaarinsed:
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H., — Wiru t. 8.
Riesenkampsf — Kuninga t. 2.
Wäli, K., — Lai t. 12.
35
Tallinna õpeasutused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Linna poeglastegüinnaasium, S. Kloostri t. 16.
Esimene linna realkool, Eogoti puiestee.
Teine linna realkool, Harju t. 48.
Esimene tütarlastegümnaasium, Wene turg 1.
Teine tütarlastegümnaasium, Jaani t. 13.
Kolmas tütarlastegümnaasium, saksakeelne, Wene t. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtu-keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1.
Tütarlaste kommertskool, Jaani t. 13.
Tütarlaste kaubanduskool. Jaani t. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maantee 19-a.
Kõrgemad ja alamad liuna algkoolid.
1. linna algkool — Kooli tän. 2.
— Witenhosi t. 42.
te
2.
g
— Pühawainiu tän. 6.
H
—
Uus tän. 15.
4.
— Weerenni tän. 2-a.
5.
— Pärnu nraant. 16.
..
6.
— Tõnismägi 8.
te
7.
— Witenhosi tän. 29.
il
8. ,,
— Wavriku tän. 10.
9.
— Tui tän. 12-a.
10.
— Kaasani tän. 3.
H
11. II
— S. Tartu maant. 44.
II
12.
— S. Tartu maant. 33.
13. II
— S. Tatari tän. 19.
14.
— Toom-Waestekooli tän.
15.
— Girgensoni tän. 6.
M
16. II
— Tellrskiwi tän. 7.
17. II
— Lai tän. 25.
18. ,,
— Pikk tän. 69.
19. II
— S. Arehna tän. 6.
,t
20.
— Liiwa tän. 6.
te
21.
— Aia tän. 18.
22.
— Witeuhoft tän. 2-a.
23. II
— K enim anni tän. 6-a.
II
24
— Wene tän. 22.
H
25.
— S. Tartu maant. 62.
1,
26.
— S. Pärnu maant. 45.
27. II
— Wabriku tän. 10.
28. II
— Jaani tän. 13.
29. II
—
36 —
Era-õpeasutnsed. (Kesk-, ja kutsekoolid.)
Rüütelkonna Toomkool — Kook tän. 15.
Viise kool — Toompeal, Duglase t. 2.
E. Lenderi tütarlastegümnaasium — Maake: t. 28.
J. Westholmi poeglastcgümnaasium — Kordese t. 1.
Wcnekeelsed mees- ja naisgümnaasiuand — Narwa maant. 4.
Kaarlikogudu.se realgümnaasium — Harju t. 48.
Kirsipuu gümnaasiurn —- Ahju tän. 12.
H. Kubu realgümnaasium — Maalri tän. 19-21.
Tallinna Rahwaülikovl — S. Kloostri t. 16.
Tallinna „College" — S. Kloostri t. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool — TEstoonias".
R. Reite käsitöökool — Instituudi t. 18.
E. Jansoni käsitöökool — Gonsiori tän. 13.
M. Pangratsi raamatupidamise kursused (naisterahwastele) —
Harju t. 30.
Georg Grafi kaubanduSlised kursused — W. Pärnu maant. 10.
Ella Hirschi muusikakool — Allika tän. 10.
ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.-7. a. kursus) — Brookusmägi 14.
E. Wagneri algkool (1.—1. a. kursus) — Lai tän. 38.
S. Hildebrandti algkool (1.—4. a. kursus) — Raim t. 38.
L. Studemeistr: algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnisnrägi 7. ■
K. Fürbergi algkool (1—4. a kursus) -- S. Tartu maant. 9.
J. Westerbergi algkool (1.—4. kursus) — S Arehna t. 34.
N. Prohorowa algkool (1.--4. a. kursus) — Narwa maant. 18.
Puuwillawabriku algkool sl.—4. a. kursus) — Kopli tän.
Rootsi algkool (1. -4. a. kursus)
Uus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool — 28. Tartn maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatuSmajad.
1. linna lasteaed — Wana Wiru t. 15.
—•
,r
n
moo taii. 15.
3.
„
"
— S. Pärnu maant. 79.
Tall. E. lastekaswatuss. lasteaed. W. Arehna 1.11.
Krause wäikcste laste hoid — W, Roosikrantsi t. 10.
Huhni wäikeste laste hoid — Gonsiori t. 6.
Wäikeste laste hoid — S. Juhkentali t.
Kaswatusmaja .Olga-Hcim" — Magdaleena tän.
M. Stroehmi lasteaed — Wana Wiru t. 3.
Tr. M. Lutheri kasioatuspiaja — L. Varlu maant. 62.
Piiskop Platoni nimeline kaswatusmaja — Tui tän. 12.
Poska nimeline kaswatusmaja — E. Pärnu maani. 29.
37
Tallinna adwokaadid:
Beek, A., wann. adw. abi. Jaani t. 6. 9—11, 4—6.
Birk, A, wann. adw., S. Karja t. 15. 9—10, 5—7.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru t. 1.
Daugull, J., wann. adw.. Lai t. 82.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa t. 6, krt. 2. 9—10, 5—7.
Eliaser, R., wann. adw, Jaam t. 6.
Ester, H., wann. adw.. abi. Lai t. 15.
Gorschkosf, J., wann. adw., Wiru t. 12.
Haho, K., wann. adw., S. Karja t. 2.Hirsch, M., wann. adw., S. Karja t. 7. 10—12, 7—8.
Id ell, O. J., adwokaat. Lai t. 7.
Johanson, W., wann. adw., S. Karja t. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Jürmann, E>, toa im. adw.. Pikk tän. nr. 63.
Kalbus, T., toann. adw., W. Posti t. 6.
Keller, R., wann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Kress, Gerh., toann. adw. abt, S. Karja t. 15.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja t. 1. 9—10, 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju t. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, S. Karja t. 2. 9 —10, 5—6.
Maurer, A., wann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Ludwig, toann. adw. abt, Lai t. *28.
Meyer, S., adwokaat. Harju i. 31. 4—6.
Nirk, Alsred, wann. adw. abt, S. Tartu maaut. nr. 4.
Palwadre, A., wann. adw., S. Tatari t. 21-b.
Parik, J., toann. adw.. Pikk t. 5.
Peet, A., toann. adw.. Jaani i. 6.
Petroff, A., toann. adw. abi. Pikk t. 43.
Pezold, W., toann. adw., S. Roosikrantsi t. 8.
Pohla, G., eraadw., Lai t. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., wann. adw. abi. Pikk t. 49. 9—-11.
Pung, M., toann. adw.. Jaani t. 6. 6—7.
Nuubel, P., toann. adto.. Jaani t. 8.
Siegel, K., toann. adw., Niguliste tän. 12. 10—11, 5—6.
Soosaar, Gerh., toann. adw., S. Karja t. 15.
Sorokin, A., wanit. adw. abi, Wiru t. 12.
Talts, N., toann. adw. abi, Wiru tän. 13, krt. 5; 10—11, 5—6,
Temani, J., toann. adw., Wiruwäratoa puiestee 13.
Tomberg, V., toann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Trellin, Arkadi, wann. adw. abi, Niguliste tän. nt. 20.
Weiner, S., toann. adw., Wiru t. 22.
38
Tallinna arstid:
Akel, Fr.. silntaarst. S. Roosikrantsi t. 10. 10—11, 4—5.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh. Wiru t. 18. 4—5.
Blumberg, M., Nunne t. 18-22. 4—6.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaig.
Rüütli tän. 4—5, 7—8.
Erdmann, A., sisem. ja lasteh. Niguliste t. 16.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruwärnwa puiestee
ni. 11. 5—6.
Falk, A., sisem. ja lasteh. Wiruwärawa puiestee 25. 3—5.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih. Seewaldi haigenraja.
Fricke, Herb., sisem hmg. W. Liiwa t. 20.
Feodoroff, Dmitri, sisemised haig. Narwa maant. 55.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi. Pikk t. 49. 9—10;
4—6.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi. S. Roosikrantsi t. 15.
4—5.
Gutkin-Belkin, E., fisem. ja naistehaigused. Wiru t. 4.
Hahn, H., hirurg. Lai t. 19, krt. 2.
Haller, O., sisem. haig. Posti t. 5.
Haudelin, L., sisem. haig. S. Roosikrantsi t. 12. pool 4 künni
pool 5.
Hanschmidt, E., Pikk t. 48. 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh. S. Roosikrantsi t. 3.
Hirsch, H., närwih.. Hobusepea t. 3. 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst. Lai t. 19, krt. 1. 11—12, 5—6.
Hoffmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurguh. Harju L 45.Hansson, J., silmaarst. S. Roosikrantsi t. 21. 9—10, 4—5.
Hold, L., sisem. haig. W:ru t. 1.
Jsatschik, S., sisem. haig. ja sünnitusabi. W. Tartu maant. 29.
9—11, 4—6.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus.
Tooinpuiestee 4. 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh. Hobusepea t. 10, krt. 3.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig. W. Posti t. 6, krt. 4. 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh. Wiru t. 18. 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh. (ainult naister. ja lapsed). Pikk t. 37
10—12, 4—7.
Krause, H., haawahaiguseo. Lai t. 19, krt. 2. 6—7.
Keller, F., silmahaig. Harju t. 30. 8 kunn: pool 10, 7—8.
— 39 —
Keyserlingk, N., naisteh. la süuuitusaln.
Suur Balesna t. 10.
4—5.
Keerd, A., Posti t. 5. 10—H, 6-7.
Kiruma nii, Ewald, sisem. ja lasteh. 0. Pääsukese i. 4.
Klompus, M„ naha- ja suguh. Harju t. 45.
Kuüpffer, A.. haawa- ja uaisieh., sünnitusabi. Jaani
4—5.
Koch, R., sugu- ja uahah.
Tolli t. 4, krt. 3 (Pika t.
Wastuw. meester. 5—7, naistcr. 7—8.
Koch, E., sisem. haig. Weue t. 6.
Korschenowskp, W., sisem. baig. Wicu t. 6.
Krafft, A., sisem. haig. Narwa maani. 48, f. 3.
Kurrikofs, ?(., nina- ja kõrwah. Jaani t. 6. 10 11, 4
Kügelgen, E., närwihaig. Lai täu. 33.
Labbe, A., lostehaigüsed ,'Lalari t. 18. 11—12, 4—5.
Lüüs/ K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9.
t.
>.
lõpul).
5.
9—11,
5—7.
Lüüs, Sl., lastehaigused, Wiruwärawa puiestee 13. 10—12,
4—5.
Leesmeut, H., naishaigused ja sünnitusabi, Kaarli kiriku puies
tee 9.
Laamana, R., sisem. ja lasteh., Pikk t. 9, rrt. ?. 4 j.
Lane, A., S. Pärnu maautpe 47.
Luiga, J., närwih., 2. Roosikrantsi t. 10. 4 5.
Laur, E., kurgu-, inna- ja kõrwah.. Harju t. 31, krt. 3.
—4.
Liik, O., sisem. haig., 1. Tall, sõjaw.-haigem.
Luuk, naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9. Pool 10 kuuni 11,
5—7.
Lübek, A>, sisem. ja lasteh., 2. Tatari t. 1.
Lurg, 2., suguhaigused, 2. Karja t. 12.
Mahlstein-Mäunik, L., sisem., kõrwa-, uina- ja kurguh., -s. Ta
tari t. 21-b, krt. 4. 3—5.
Masing, J., naistehaigused, Wiruwära ra puiestee 21. 10-41.
Middendorf, M., silmahaigused. Uus (Kaarli kipiku) pniejst. 7.
Mõttus, A., Niguliste t. 16, krt. 2. 5—6.
Michelson, (5., närwihaigused, Kaarli kiriku puiestee 7. 3—4.
Mutter, H., naistel)., Niine t. 6. 10—11, 4—6.
Mühleii, G., uaisteh. ja sünnitusabi, Jaani t. 9.
Oldekop, A., naistebaig., 2. Karja 1. 2. 4—5.
Otto, K., fifem. külgeh. haigused, 2. Tatari 1. 21=6, krt. 12.
Pedusaar, K., haawah., Toomkuniuga t. 6. 4--5.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus t. 8.
— 40 —
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., S. Karja t. 12. 11—19,
Piiskop, J., naha- ja suguh.. Harju t. 26. 5—7.
Poljak, M., naha- ja suguh., Wiru t. 8. 10—11, 5—8; naister.
3—5.
Püümann, M., sisem. haig., ^aani t. 6. 9—10, 5—6.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., Tõnismägi 6, krt. 2. 4—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu t. 22. 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga t. 7, l. 3.
Pihlal, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari t 5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu n laant. 7, f. 1.
Reimann, 6k, sisem. ja südamch., Jaani t. 6. 9—11, 4—5.
Riim, S., naisarst, sisem. ja naistch., 2ai t. 7, krt.
3—5.
Ruubel, J., naba- ja suguh., 2. Tatari t. 21-h. :)—10, 5—7.
Oiüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tarin maani. 14. 9—10,
7—8.
Rubanowitsch, sugu- ja sisem. härg.. Harju t. 24. 10—12, 5—7.
Rübenberg, E., sisern. ja lasteh., S. Tartu maani. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu t. 16.
Älcinhold, A., sisem. haig. Külgeh. haiguste haigemajas.
Lchwartz, H., sisem., närwl- ja suguh.. Pikk t. 3. 10—12, 5—7.
Larw, Nik., sisem. haig., W. Laagri t. 1, f. 2.
Schröppe, B., iiaisteh., Tõnismägi 5-a.
Schuniann, M., sisem. ja lasteh., Narma maa nt. 26.
12—1,
pool 5 künni poel 6.
Seegröön, A., naha- ja suguh., Wenc i. 2.
Scegrön, E., sisem. ja naistch., Harjir t. 21. 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguh., S. Karja t. 5.
Sooneks, E., sisem. ja lasteh., S. Karja tän. 15. '0—11, 4-5.
Sibul, K., sisem. ia iiärwih,, S. Roosikrantsi t. 10.
Tanuebaum, P., sisem., nina-, kõrwa- ja kurg uh.. Ilus t.
Taunii, A., silmah., Wiru t. 6. Poo^ 3—4.
Thar, R„ S. Roosikrantsi t. 10.
Thomson, E., sisem. haigus.. Kaupmehe t. 11. K — il, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh.. Uus t. 19, k. 4.
Thamm, L-, sisem., eriti kõhuhaig., Narwa maani. 48. 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja iieeruhaig., Wiru t. 4.
10—12,
5—7
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, kri. 6. 4—5.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeorsi t. 15. 8—4.
Wilken, W., sisem ja lasteh., W. Karja t. 1. 10—11, 5-6.
Wahl, Art., põie-, naha- ja suguh., Niguliste t. 12, krt. 4.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi t 14.
Paege, M., haawahaiansed, Tõnismägi 1.
41
T TT ITZ"
TALLINNAS,
/ZL1U1X NARWA MAANT. 4..
Kellade tööstus ja äri.
Soowitab omast ärist igasuguseid
äraproowituid
kellasid,
W kella- ja kullasepa tööriistu
?
Paranduse tööd saawad kiirelt ja
korralikult toimetatud.
Hinnad ajakohased.
Tähelpanemiseks: kellasepadele kellade
ja nende üksikude osade emgros muuk.
Hambaarstid ja dentistid.
Amitan,
Wiru täu. 13, Irt. 5; 10—12, .1 7.
Amitan, Anna, Pikk tmi. 35, f. 3, 10— 2, l 7.
Awik, Klara, Wiru tän. G; 9 -12, 5 -6.
Ädald-LmOmiina, W., Pikk tän. 31.
Dreyer, 5., Wirtt tän. '22. krt. 19-—1, 4- 7.
Dobroho'0-o-Kagan, Harju tän. 31; 10—12, 1—6.
(VnitimTiui, D., Wiru tän. 16.
Gordon-Hirsck, Harju tän. 35, krt. 2; 9—1, 3- 7.
Katz, O., Pikk täil. 37. 10 1, 4 6.
Kiukuranu, H., 9'ataekaewu tän. 4, krt. 1; 9- 1, 4 —6.
Klompus, R., J., Harju tän. >5.
Kusmauoff, 3., Harju tän. 2! ; 11 3.
Lewin, D., Pikk tän. 15.
üctoinoUHifd), Helene, W. Karja tän. 1; 10—11, 4— 6.
Klas-ÖUak, H., Harju tän. 30; .10-1, 3—6.
Loürie, Dr. A., dkarwa tuaant. 4; 10—1, 1-7.
Nymanu-^lwes, H., Äptegi tän. 1.
Nitter, A., -jaani tän. 6, panga majas; 9—12, 2—5.
Pluus, Adele, Jaani tän. 6 krt. 5, panga urajas; 9—12, 4—6.
Stern, 2., Tocmputcytce 9, trr. S; lo—12, 5—6.
Tamberg, Helmi, Kuninga tän. 2.
Wainer, J., 5. Karja tän. 5.
Witas-Nhode, A., Vikk tän. 33.
42
Eesti Punase Risti ambulatooriumis
Tallinnas, Wana Turu kaelas nr. 3 on wastuwõtmrne igapäew
kella 12—2, peale pühapäewade.
Wastuwõtmist toimetawad
järgmised arskid-eriteadlased:
1. Sisemistes- ja lastehaigustes: i>r. Reimann, dr. P. Pedusaar, dr. Laane.
2.
Noha- ja suguhaigustes: dr. Zerwan, dr. Piiskopp.
3.
Haawahaigusies: dr. W ahtrit,' dr. K. Pedusaar.
4.
Naistevaignstes: dr. Mutter.
5.
Kõrwa- ja kurguhaigusies: dr. Kurrikosf, or. Laur.
6.
Silmahaigustes - dr. Hanson, dr. Taumi.
7.
Hambahaigustes: hambaarst dr. Kasemets.
Tasu abi ja iiõuauomile eest on järgmine: esimene wrstitr
25 mrk., iga järgmine wistit: 12 mrk. Sidematerjaali ja hamba»
plombeerimise eelt nn eriti tasu.
Ambul. kliinik
Wirn rän. ur. 23.
Haigete masnumõtunne 2 korda päewas
kella 12—2 p. I.
ja kella 6—7 õhtu!.
Maks esimese wastuwõtmije eest 30 marka, iga järgmise
trastuwõtmife eest 15 marka.
Pikaldaste haiguste juures, kui eite äramatsetakse 15 käigu
eest 120 künni 150 marka.
Hamba wäljakõmbamise eest 30 marka, hamba plombeerimise eest 75 marka.
Kellel waesteiunnistus ette näidata, saab arstiabi ilma
maksuta.
Apteegid.
Linna apteek -— Jaani liin. b-a.
Gnadeberg ja Lehden lend. Detloss) — Suure Karja t. 4.
9i. Lehbert'i apteek — Luurel turul.
Mag. ;)i. Fict i apteek - Niguliste t. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärun maant. 21.
H. Oppermann': apteek — Wirn t. ,5.
V. Haase apteek — Narma maant. 52.
Schimkewitschi apteek — S. ja W. "Tartu maant. nurgal 28.
Stüwerti apteek — Baltiski maant. 2.
Punase Risti apteek — Wana Kalamaja tän.
43
Valitsuse asutused, ametikohad, wiilisriikide konsulid >.t.
tahestikn järele.
Aadresslaud — Wcne tön. 23.
Aktsiisi peawalitsus •— Lai tön. j.
Aktsiisiwalits. 1. ringi. — Miruwärmva puiest. 15.
Ameerika koiisiilaat - Pikk tön. 10.
Võrse — Pikk tön. '*7.
British Miliiarp Missi on
Gogoli puiest. 5.
Daani konsulaat
Gogoli puiest. 1.
Diakonissi haigemaja — S. Pärnu maani. 50.
Eeluurimise wangimaja — Wene ain. 25.
Eesti Tarwitajateühis. keskühisus
Wiruwärawa puiest. 15.
Eesti ühisiegclnie Liii — S. Roogkrantsi rau. .15.
Eestinraa põllumeeste kestselto - Estoonia teatrlinajas.
Eestimaa 1. suurpõlli!meeste ühistes - Suure Kloostri kän. .11.
Eesti telegraast agentitur E. T. A. S. Tatari tön. 1.
Eesti wigastatud sõjanteeste ühisueae keskühisus - Pikk t. 67.
Elektrijaam, gaasi- ja weewärk Troonipärija puiest. 27.
Harju maakonnawalitsus •
S. Roosikrants', tön. 12.
Harju innakonna ja Tallinna ümbruskonna politsei — Wärke
Pärna maani. 4.
Hollandi konsulaat - Jaarit tön. 6.
Jaapani sõjamäeltnc esitlts — S. Roosikrantsi tän. 15, 5.
Itaalia saatkond ■- Kadriorg, trulla „Favorita".
Itaalia konsulaat — S. Karja kän. 1, f. 3.
Karistuswangimaja ■ - S. Tariti maant. 75.
Keskhaigcmaja - Kirikuaia tän. 8.
Kohtupalat
Jaan: rän. 7.
Kriminaal-peatoalitsus, Toompeal, Rahukogu 1. 3.
Läti konsulaat — Toompeal, Kiriku rän. 1.
Linna komandant uur —■ S. Tartu maänt. 59.
Ltnnawalitsus — Raekoda.
Linria ehitirsosakond — Nunne tän. 2.
Linna kooli maki t sus — Rnnne tän. 2.
Linna pandimaja — Maneeshi tän. i.
Linna tööbörse - Gogoli puiest. 4.
Linna raamatrtkogu — Gogoli puiest. 4.
Leedu saatkond — Kiriku tän. 6.
Linna majandnskomm tsjon — Al undi tän. 2.
Maawrralduse-pcawaütsus — Wisnrari tän. 7.
Meremäe wa litsus - Narwa maant. 63.
44 —
Mereasjanduse peawalitsus — sada uras tolli maja?
Metsade peawalitsus — Toom kirikuplats nr, 3.
Mõisnikkude krediitkassa — Gogoli puiestee 1.
Norra korrsulaat — Jaani tiin. 9.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli prüeSt. l.
Poola saatkond — Kohtu tän. tü.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawalitsus — Toompea loSjis.
Prantsuse konsulaat — Alendri tän. 3.
Rahwawäe peakommiöjvn — Pühawaitnn tän. 7, k. 2.
llliigi liikum. warand. maksuamet — Tõnismägi 5 a.
Riigi maksude amet — Witenhofi tän. 2.
Riigi Teataja" — W. Pärnu nraarrt. 3.
Rinnalaste kodu — S. Balesna tän. 10.
Riigi piirituse-ladu kantselei ■ • Merepuiestee 15.
Rootsi konsulaat — Narma manni. 11,
Sadama posti-telegraasi kontor — Narma maani. 6.3.
Saksa konsulaat — Toom-Kuninga tän. 11.
Soome konsulaat — Nunne tän. 18.
Schweitsi konsulaat — Tõnismägi 3.
Tallinna linna rahwawäe kommiSjmi - Lai tän.. 10.
Tallinna Eesti Majandusühisus — Wiruwärawa puiest. 2L
Tallinna waestelaste kohtu kantselei — Lai tän. 10.
.Üürnik", üürnikkude selts — Märke Tartu maani. 25.
i
8
rrsrssrrerererrrerercrVrrOrAreZVrrrrsrrrrrrrrssrrsrsrssrskroerrrskr
—
45
—
Rahaasutused, pangad.
Eesti Pank - Gogoli puiest. o.
Eesti Rahwapank —- S. Roosikrantsi tän. 15.
Eesti Laenupank -—- Wäike Karja tän. x£.
Eestimaa Tööstuse- ja Kaubanduse-vank — S.
Eesti-Wene Pani — Uus tän. ‘2.
Harju Pank, A.-S. -- Harju tän. 53.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank — Wiru
Põhja Laenu- ja Hoiuühislls — ^nur turg nr.
Põbja Pank — Sirur Karja tän. 20.
Põllupank — Lai tän. 1.
Rentei
Lai täil. 1.
Scheel A Ko — Waila turg 2.
Tallinna Aktsiapank - Lai täil. 11.
Tallinna börse -— P>kk tän. 11 •
Tallinna Krediitpank - <-• Karja tän. 2.?.
Tattinlla Lillnapank ■ — Mündi tän. 2.
linioonpanga Tallinna osakond A.-L. Pikk tän.
Karja tan. 2.
tan. 18.
lt.
Ii.
Raudtee.
Laiarööpalist raudteed oli Eesti
wabariigis 1921. a.
051. kin., kitsaroöpalijt ■— 190 km.
Eeski laiaroopalisel raudtee! liiguwad: 1 tl. waguilid
lrahwilswabel. inagani.-wag.j, 2. ja •> klasn wagllnid.
Kawatsetakv sõidutariif 1922. aastaks oleks l kl. lrahwuswahel.l — 3 marka, 2. kl. - 2 marka ja 3. kl. — 1 inark
Älomeetri pealt.
Raudteejaamade laugus ^allinnas!.
Balti wakinlist:
Tapale 77 kiloni.- T a t t u 273,3 km.; Pctscri — 369,6 Lm. Ä
'Jt a r w a. - 209,7 km.: Rat lv c r e 103,9
Tallinnast N õ in in e l c — 7,S hlont.;
H aapsal u - 104,4 km.; Baltiski
190,2 km.; Malk a
õ r r u — 332,4 km.;
kikom.
Ä eita — ‘26,9 km.;
— >',6 kikom.
K i t s a r ö ö p a l i s e l raudteel:
Tallinna
jadama-jaamast:
T ü r i - A l l i k u — 93,9 km.; Wiljandi — 146,7 km.;
Aiõisak ü l a — 191,5 ?tn.; Paide - 107,8 fin. ; Pärn u
— 244,8 kiloni.
46
Laadad.
Jaanuaris:
7. Orgital (Märjam.); 15. Laekwcre>s (Simuna t); 17.
Koloweres; 20. Tartus, aastal. 3 nad.; 22. Jmaweres (Paia
kõrtsi juures); 23. Haapsalus; 24. Jõelehtmes; Paides.
Weeöru a r i js :
2. Raplas; 5. Qifug (Järwa maak.): Keblastes (Mihkli
k.); 9. Rakweres; 10. Nkaasikul; 13. Põltsamaa alewis; 15.
Lähtrus; 16. Miliandis, 8 p.; 17. Tartos,; 19. Paides;
21. Malgas: 21. Muhu Suurewallamaja juures; 25. Lihulas;
,25. Mõruis, 8 p. 28. Wiljandis, 2 p.
M ä rtsrs :
1. Ristil (Piirsalu w.); 1. Jögewa alewis ; 3. Jõh.vi ale)vig;
4. Kiwiloos (Peningi w.);
8. Tuuwala mäisakarjam.
(Uuemõisa wallas); 8. Iisaku mõisas;
8. Karista, Aidu
kõrtsi jj; 9. Hagcris (Kohila w.), 9. Kulinal Miru-Jaa
lobi f.); 10. Käo mõisas; 10 Wallas, Karuse kih.; 10. Walgjärwc wallas, Pikkjärwe m.; 11. Põltsamaa alewis. 13. Amblas; 13. Hellamaal, end. tee maja j.; 13. Wahukülas, Koeru
k.; 13. Ardu külas. Triigi tv.; 13. Riidaja mõisas; 14. Must
jala wallain. j.; 14. Käsukonna inõisas, Pilüstw. k.; 11.
Waimastweres, Sihi kõrtsi j.; 14. Kodijärwel, Kambja k.; 14.
Mõisaküla alewis; 15. lliaplas; 16. Rannus, Kulli kõrtii j.,
16. Mana-Laitsna wallas, Ziruli laat; 18. Keilas; .8. JärwaJaanis; 18. Kastnal, Tõstamaa t.; 18. Kallaste tülas, Kodaw. k.; 18. Mustmees, 3 p.; 18. Sangastes, kiriku-kõrtsi j.;
20. Kuressaares: 20. Märjarnaal; 20. Taeweres; 20. MäikeU li las; 20. Jüri kiriku j., Rae wallas; 23. Leisi alewis; 2".
Wasknarwas; 23. Marujas, Peipsi )u tires; 24. Laekweres,
Simuna k.; 24. Mõrra mõisas. Laiuse w.; 25. Moldi mõis,
Äksi k.; 27. Kärgula wallas, Cudli alew; 27. Mahastus, Türi
kih.; 27. Wana-Pranglis, Kambja kih.; 28. Paides; 28. Walgulajs, Rannu kih.; 28. Saaremaal, Kellamäe kõrtsi j.; 28.
Kasepere poe j., Kloostri wallas.
Aprillis:
1. Juurus; 1. Pindi wallas. Leemi mõisas; 3. Alajõel,
Wirumaal; 3. Antsla alewis; 3. Põlgaste wallas, Puskarus;
8. Ropaka mõisas, Pärsanra tv.; 8. Maiwara mõis; 8. Miitnal, Palmses, Kadrina f.- 9. Udernas, Elwa jaama j.; 10.
Hellamaal, Sooniste tv.; 11. Pukqs; 15. Tapa alewis; 18.
47
Rohukülas, Kotzula wallas, Liiwa poe juures; 18. Tarmastus,
Mustla alewis; 19. MahukülaS, Siocru kih.; 19. Kilingi-Rõmiires; 19. Rogusi wallas, Luutsniku m.; 19. Aiawerc mõisas,
Alawere lv.; 19. Kuressaares; 20. Lihulas;
20. Tartus;
20. Wiljandis; 21. Wäike-Maarjas;
21. Põltsamaal; 23,
Wasula kõrtsi juures. Tartu lähedal; 22. Köiguste kõrtsi juures.
Saaremaal; 25. Peri wallqs, Partsi laat; 27. Saare mõisas,
Maarja-Magdaleena f.; 28. Suure-Jaani alewis; 28. Rakweres; 28. Krüüdneris, Kambja kih.; 29. Stolbowo külas,
Panikowitshi wallas; 29. Malgas; 29. Liiwal, Kolga wallas p
80. Wastse-Nõqs: 30. Haanja nlõisas, Wõrumaal.
mõisas; 24. Laatres, Sangaste k.; 25. Sooa.iste wallas, E.laniaal; 27. Laekweres, Simuna lihe lk.; 28. Järwa-Jaanis;
29. Stolbowo külas, Panikowitshi w.; 31, Sindis; 31 Mõnistes.
Nowembris:
1. Kulinal, Wrru-Jakobi I., 1. Matiacüla karjamaal, Pu
ra ma w.. Saaremaal; 2. Röusa inäisas, Vändras; 4. Nissis,
Riisipere w.; 5. Antsla alewis; 6. Kassinurmes, 6. Rõuge, Alla
kõrtsi juures; 6. Malgas; 9. Elwas; 10. Suure-Lähtcus, No
hina k.; 10. Jõgewal, Laiuse
11. Mlljandis; 12 Kuressaa
res; 12. Ardu külas. Triigi w.; 14. Kärus, Lauri jaamas;
15. Tartus; 20. Nissis, Piirsalu wallas; 22. Patis Saarde f.;
28. Paides; 23. Mustla alewis; 25. Raasikus; 20. Walgjärwe
w., Pikajärwe mõisas; 2d. 5keilas; 28. Woliwe.tis; 28. Põltsa
maa alewis; 28. Hallikukiwil; 29. Mõrus, 29. Korsokomv m.,
Panitschkowo wallas; 30. Wigalas.
De tsembr i s :
Tapa alewis; 2. Juurus; 2. Malgas; 3. Alajõel, Wirum ;v, r. NmOlas: 7. Kallaste külas; s. Nalweres.
Msijandis: 9. Põltsamaal; 10. Jüri kiriku j., Rae wallas; 12. WanaWändra alewis; 12. Järwa-Jaanis; 14. Pärnus; 15. Wö
rus; 18. Paides, 18. Järwa-Jaanis; 18. Pödraweres, Ja kodi
kihelk.; 19. Jõhwi alewis; 20. Wõõbsus; 20. Märjamaal; 23.
Krüüdneris, Kambja k.; 28. Marujas, Peipsi ääres; 31. M-usekutsi wallas, Kauksi kõrtsi juures.
glnnittMöe orto eesti molnriigi linnades 1. M. 1921
;>>iigi itatistika keskuüroo anbmctc järele.
Nais Kr.
Me ester.
Liiinad
57.313
54.561
Tallinn
28.454
21.499
Tartu
13.608
10.658
Rarwa
9.948
8.652
Pärnu
8.480
8.645
Wiljandi
7.936
6.671
Malk
■5.253
4.071
Rakwere
3.111
2.606
Mõru
2.610
1.841
Kuressaare
8.087
1,921
Haapsalu
1.721
1.299
Paide
1.148
1.059
Petseri
577
531
Baltiski
11.1.276
123.963
Kokku;
—
fl. Laamanni
vene turu ja Narva m. nurgal 1/4
Kõnetr. 14-52.
Soowitab mõõdukate hindadega:
Willast ja puuwillast
dii- ii ilmse riideid
Willast
ülikonna- Ja palituriideid
Pleegitud fa pleekimata
pesuriideid igas headuses.
Madratsi* ja woodri * riideid.
Willaseid ja pikee tekke.
Suure rätte jne.
Sidumise noõre ja niite.
Willaseid, puuwillaseid ja
linaseid lõnge ja kangalõime.
Linaste riiete ladu.
Lin de wastuwõtmine ketramiseks.
T. Olbrei & Ko.
Tallinnas, Hermani tän. 1.
Wõtab wastu kõiksugu
muusikariistade parandusi.
Uuesti awatud riidekauplus
Wiru tän. 22
soowitab suures wäljawalikus odawate hindadega naisterahvastele
palitu-, Kostüümi- ja woodrirliet
Meesterahwastele ülikonna-, palituja kasukariiet.
Walmisriiete jaoskonnas
alati
saadawal hästi passiwaid meeste- ja
naisterahwa
üleriideid.
Hinnad wõimalikult odawad.
52
GUSTAV v.KÜRTEN
REMSCHEID.
Tallinna osakond
ja wabriku ladu:
Wäike Roosikrantsi tän. 5.
Postkast 287.
Kõnetraat 13-70.
Soowitab ladusf:
Rüstaterasf, kruusiangisi,
alasid, treipingi- fa puurmasina padrunid.
(Ü
c
ca
E
-o
<0
•O
Esimese klassi tööriistas!:
käsipõikmetalllauakreistislerisepa-
I haamreid ja
lukiisepaI
tangisi
Peitlid, hööwliraudasi, kõiksugu
puu- ja metallpuurisi, klupesi,
------- SAEWIILIS1 ----------
O:
O:
W
C
w
d>
3
D)
Cfi
3'
QJ
Spiraalpuurist ts il. ja koonis.
Mu- ju luuunuge, liutolid.
EMAILLE-KAUPA.
53
Tööstus-Aktsiaselts
MASSOPROMKTI
Mööblivabrik Tallinnas
Wabrik: 8. Tartu mantee 61 d
Kauplus: Harju tän. 46 — Telefon 7-75
MnltserW mööblid
terwete tubade wiisi kui ka üksikult.
Alati ladus:
Söögitoad,
Magamistoad
Kabinetid
Wõõrastetoad
kui ka üksikud mööblid tähendatud tubadesse
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonist. järgi
Puutöö osakond:
Valmistab
ruttu ja korralikult tellimise
peale:
uksi, aknaid, treppisi, kaupluste
sisseseadeid
ja
muid
puutöid
riovlovloolooioo
ita.Qto.oto.Qto.QToja
54
op
0Q
,Q0
oc
Q0
00
0*0
0U
Q0
0.0
Jda-Kaubamaja
Tallinn, Mu täil. 4 (Passosti)
EKSPORT.
IMPORT.
Müük suurel ja wäiksel arwul.
Alaline mi- a
emailte", alumiinium* Ja
plekk * kaupasid, portse*
laan ja klwist nõud, teras
kaupa, rätsepa tööriistad,
lukud.
peale. Töö maitserikkas ja iluülendaw.
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Wäljamaal rätsepa - akadeemia lõpe
tanud ja wäljamaa ärides juurelõikajana
tegew olnud. Peeterburis laialt tuntud
ja lugupeetud; kaua aega omas äris
tõotanud.
Hea tõõ eest mitmed diploomid ja
aurahad saanud.
57
Paberi-, kirjutus* ja joonistus*
materjaali kauplus
.................................
Philipp Schaefer
enmiHiiiHiimiiiiiiiininiiiniiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiimimiiiimmTallinn, Harju tän. 21. Kõnetr. 12*12.
Soowitab: Burroughs-Triumphator*
Brunswiga * rehkendamise masinaid,
Loga * rahakursi rehkendamise ma*
sinaid, Roneo* ja Greifi paljundamise
masinaid, Soome büroo * mööblid,
kaardi süsteemis! ja tulekindlaid
rahakappe, kirjutusmasinaid jne. jne.
ÄINUESITA3A EESTIS.
w Spetsioal kübara- n
ja meesterahwapesu kauplus
M. Herzberg,
Wiru tän. nn 17
soowitab suures wäljawalikus:
meesterahwapesu, sokihoidjaid,
kaelasidemeid,
kübaraid,
mütse,
kindaid,
wihmawarje
sokke,
keppisid
traksisid,
ja mitmesugust muud kaupa.
Wiry tän. nr- 1758
II
„SAKU
ÕLLEWABRIKU |
<9
Ä./S. <
-I
a-
।
Esimese sordi
ÕLLED
endises headuses.
KONTOR:
Tallinn, S. Kloostri i.10. Tel. 17-48
LADU:
Tallinn, Tõnismäel 18. Tel. 8*04
ÕLLEWABRIK:
Saku jaam, Tallinna-Pärnu kiisa*
rõõpalisel raudteel. Tel. 17—49.
59
Kaubamaja
„AAR"
Import - Transil - Eksport
Tallinnas, Mündi tän. 3
(Raatuseplatsi juures)
Kontor ja magasin
Soowiiab ladus! suurel ja wäiksel
arwul wõisilemaia odawa hinnaga:
Alumiinium nõusid
Automobiili", mototsikleti" Ja
Jalgratta
mantli- ja sisegumme
Jalgrattad, õmblus
masinad, kirwed,
naelad, padrunid,
elektrilambid, walmis tsinkwalge,
parafiini, asbesti J. t.
Mitmesugust
nahka.
Walmis palitud, nööbid, wajutisnööbid (knopkad) ja teised moodikaubad.
60
IMPORTÄRI
M. fllperoöitsch & lls
Uus tänaw 16
Kõnetr. 15-98.
Alati ladust saada:
Brauns’i riidewärwid, puupeitsi, kon
diitri- ja nahawärwid; Rgfa ja Badeni
ja mitmesugust
aniüinwärwisid
kolonlal-, klaas- ja fojonskaupa.
liM tai 8 Ko.
▲ Tallinnas, Rüütli tän. 28/30 ▲
Kõnetraat 460 ja 1183.
A
A
A
A
WesiBarustus, puurkaevud,
4
keskküte,
pumpade
▲
ventilatsioon,
sisseseaded, a
kanalisatsioon, mehaanikatöõstus. A
1 Parandustööd. t
4 Udus kõiki meie tööstusalal taiwilikka materjaale. 4
I. auhind Tallinna üleriiklisel ja teistel Eesti näitustel.
Esimene Tallinna
VG
I
Wilditööstus:
Heeringa tän. nr. 4
walmistab tellimise peale suuremal ja wähemal *
arwul kõiksugu meester., naisterahwa ja laste |
wtitsaapaid, talwe-kalosse f
(botikuid), toakingi ja wilt- j
kübaraid (kaabusid).
S
Valmis kao alati uaäaial saares wäljawalikis. |
Tellijatel wõib materjaal omalt poolt olla.
» Nõudke ptaossu «
10 tükki
20 marka
10 tükki
IHM U 20 marka
I! Hoidke jflreltehtute eest!!
10 tükki I6to tükki
10 marka A
10 marka
Paberossid walmistatakse kõige
paremat sorti tubakast.
JällemüölQtele kõrged protsendid.
PABEROSSITEHAS
„UUDIS" S' TnÄrR13Uk%A3ANT'
62
63
MEHAANILINE
JfiLRMÕUDETÖÖSTUS
Tallinnas, Kopli tän. 16
walmistab tellimise peale tugewaid, heast materjalist
M 0. Lotol! mööbliäri
♦
Narwa maani, nr. 19
♦
ch Soowitab suures walikus uusi kui ka wähe
ch pruugitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
♦
äride ja erakorterite sisseseadeid.
♦
♦
*
ch
*
J
= Ladusi alati saada: =
puhweti kapid,
kummutid,
suured peeglid,
lauad, toolid,
— TÖÖSTUSALA: ===== E
Re mont töökodades,autode, mootorpaatide
lokomobiilide, põllutööriistade parandused
ja kõiksugu wõimalikud mehaanikatööd
toimetatakse korralikult ja ruttu.
W
Autogeeniline metallide
E
kokkukeetmise osakond. Q
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sišsepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte
ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
wask- ja alumiinium-asjade parandusi Tööd tehakse
korralikult, ruttu, mõõdukate hindadega ja wastutust
oma peale võttes.
Auto > transport osakond - E
Korralikud kergesõidu-autod. igal ajal ja igasuguse kauguse peale walmis. Weoautod,
kandejõud künni 200 puuda, wõtawad oma
peale kõiksugu kaupade ja materjaalide wedu.
Ka reisijate tarwis sisseseatult suurematele
seltskondadele lõbureisiks: kohalikka telli- egr
misi wõetakse kauguse peale waatamata igal
ajal wastu.
M
EHEE
65
I
I
MB! ■ ■■■
85M
TB
TEMPLIWKRWI JA
lill
KONTORILIIMI
========= nõudke ainult =========
See on käesolewa aja kõige parem kaup.
I
Csarfia igas kirjututusmaierjaali"
AMMRZW |a raamatukaupluses Eestis
5tarl Llntserl ■
faapakanplus
Tallinnas, Suure Tartu maanteel nr. 8,
soowitab omas töökojas korralikult walmistatud
uuemoelisi ja liht meeste-, naisterahwa- ja laste-
ioWl, iDiriBil lutt- jo fimo-noliM.
Zaht- ja krasmaahajt
Q
säärikuid. IL
Büt-doiiluid ja gum
kalossa.
TSö tellimiste peale kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Petrogradi kellasepa -töökoda
Oskar Wiikmann
Tallinnas, Baltiski maant. nr. 6 Tallinnas
Parandan korralikult
Walmistan tellimise
ja mõõduka hinnaga
peale
kõiksugu tasku- ja
KULD- ja HÕBE
seinakellasid.
ASJU.
66
Jakob Puksberg
TALLINNAS,
Pikk tän. 36. Kõnetr. 11-79
II
ii
Oleme saanud kõigeuuemaie
mustritega uliritete riideid.
Tellimise peale walmisian
maitserikkalt kõiksugu
\
|
üliriideid fa
kasukaid.
Tõotan endiste Peeterburi toolisiega.
Jakob Puksberg
Pikk tänaw 36.
==... -.....
Tõõ headuse eest
täielik wastatus.
67
j
j
RIIDE- JA PESömPLUS
Wiru tän. 23
Wiru tän. 23
|
(Aia tän. nurgal) J
1*11
(Aia tän. nurgal)
Soowitab oma manufaktuurkauba ladust:
Inglise shewioiL willast- ja pool
willast kostüümi-, kleidi-, bluuseriiet kõigis mustrites.
Musliini, batisti, satiini, markisetti.
Kroom-tallanahkKroom-spordinahk.
Kroom-hobuseriistade-nuhk
Must, pruun, kollane ja chaki-karwa:
Ostab suuremal ja wähemal arwul
wasika- ja lambanahku.
69
I
Alkoholita Jookide I
. >•
tööstus
|
I
ÄKWA"
Tallinnas, Waimu tän. nr. 1
I
kõnetr. 619
au^meli eö
ostaiuaö omale lõige maitsmamaiö
shokolaadi, kompwekke,
karamelle ja -iskwiite
mt Sõite Soetu maantee nr. 4 -w
A. Brandrnann i
kompwekitööstusest.
Esimese klassi rätsepa
PEETER PÕDDER
PEETERBURIST
Tailinn, Harja tan. 36, krt. Z.
L
____
^EDS==T====:-.'. = :■71
i
R. Brin & H. Schlutzliy
Narwa maant. 17.
Kõnetr. 16-06
!■ ■HM iil 11 Tallinnat
Müük suurel ja wäiksel arwul.
FmaiHppnhid
LllldlliCCI IlUU
maJaPidamise tarbeasjad ja kööginõud:
keedupotte, kastrulle, panges’d, kausse,
teekatlaid, kohwi- ja teekanne, silmapesukausse igas suuruses.
fllumiinium-kaupa.
Lambid ja lambiklaasid.
A Pidage meeles, et
Cl
L Sch(i)arz’l,
walmisriiete äri on nüüd
:ev
Barlu tänaw R° 24
w:
Äiati saada
(0
WMW igas m
N>
Palume codressFlühele panna!
'9
Ja ka tellimise peale.
72
HANS WICHMANN’1
Sanpakreemi- jo
Küünlatööstus
Tallinnas, Baltiski maant. 20.
Kõige paremat sorti nahapuhaslnse lälMie
Jm", Jai" ü X
must, kollane ja pruun.
Meie saapakreemid on laboratooriumites
järele waadatud ja leitud, et nad nahale mitte
kahjulikud ei ole.
Kingapuhastuse kiwidy walged ja kollased.
Wärwid kollaste kingade ja saabaste jaoks.
Esimest sorti naharaswa saabaste ja
hobuseriistade tarwis.
Steariin-kiiiinlaid
igas suuruses jne. jne. Tellimised täidetakse
ladust korralikult ja wõrdlemisi odawa hinnaga.
Jüllemüüiaiele olawam sisseostukoht!
73
Nõudke alati'
:: meie wabriku ::
o
ja
Kõige paremad •:
ja odawamad
TUBAKAWABRIK
i. m ii no
TALLINNAS.
74
S A A D A IG A L P O Q L !
tubakat
i paberosse
6366880
KAUBANDUS* ÜHISUS
Hüppler&K9
TALLINNAS, KÕNETRAAT 9-01
S. Tartu mnt. nr 46 ja Raatuseulats Dana turg) nr. B
Bauda, terast,
walget ja punast waske,
traati, plekki, inglise tina,
iootm. tina, seatina, tsinki,
babiiti, saagist kruwisi,
naelu, neesi, seibisi, töö
riistu,
toüiitili,
armatuuris!, pump asi
põllutööriistu
kõõgi- ja ma|a-nõusi,
emaille-,
aluminium-,
alpaka-,
ita- ji mi - ■.
75
WN
tOtHM
kvösnerrd
Lipping L
^5rw
Peetsrburist
wõlawad wastrr lõiir
kafuka töid,
uusi ja ümfiertesEiiiili, niifama la boade,
muWide ja deleriiaede Deale.
= Pikk tän. 43. =
M. Schuur
unrlkpl. ja keüapcrondus-töfikoda
Suur Tartu maant- 18
soowitab äratuse- ja seinakellasid,
muste ja hõbe uurisid, hõbeja uuskuld kettisid, sõrmuseid jne. jne.
Kõiksugu parandustööd
saawad hästi, korraiikult/ffi^/*
ja ime odawasti tehtud
Suur Tartu maant. 18.
76
•
Baltiski maani, ja iVitenhofi tän. nurgal nr. 49 *
kõnetraat 3-75.
Walmistab kõrges headuses:
talla-,
pinsoli-,
pastla-,
kroomshewretti,
lambanahku woodrlks
ja
masinarihmnsL
WABRIKU LADU:
Suure Karja tän. nr. 15,
kõnetraat 15*27.
77
MM noMtil
„ (Sakala
Omanikud wennad SLein.
Tallinnas
X
X
X
(Rünfnntnt ♦ Suur Karja tänate nr. 5,
VtUlUIllUl.
kõnetraat nr. 14-03.
flUfiiirtilrthli ♦ Wäike Karja tänate 1—7,
JJlUllyllllDll.
kõnetraat nr. 16-50.
Rakweres
Mndnjf. Rartea tänate nr. 25,
4ZHIUUI ♦
kõnetraat nr. 20.
Valmistatakse ja müüakse:
toDo-, ninfolE roooörb, toolita-, juht-,
feremet-, trooni- io Weioroo - nofito,
mofinoriötoii jne.
Wabrik töötab kõige uuemate ma
sinatega ja eriteadlaste juhatusel.
78
X
X
X
Pidage meeles!
Pikaajalise puuduse järele, kus prillisi saada
ei olnud — wõite nüüd saada suures walikus
häid nFj||0 üksikuid prilliklaase
ja odawaid [JlillCf ja nende jagusid.
Korralik ja rutuline parandus, mõne minuti
ootamise järele. Arstitähtede järele kombiniirklaasid saawad mõne tunniga walmistatud.
Suures walikus maitserikkaid toa- ja aknakraadiklaase; haigete-, piirituse-, hapniku- ja
wanni-kraadisid ; ilmanäitajaid, toa õhu mõõtjaid;
mikroskoobid mitmes suuruses; priismad, kom
passid, joonistuskarbid jne. jne.
„EMIO" (öolmistusi!
Ei kiida meid ainult meie tädi ja onu,
Kõik ilm on meid kiitnud ja awaldand tänu!
Kõik need, kes meie likööri on maitsnud
3a sellega oma kohtusid kaitsnud;
See, mis nad seal joonud, on puhas kui kuld,
Ei ähwarda haigus neid, haud ega muld!
Sesi nõua, kui jood, muidu antakse sappi
Sul ette ja warsti sa karjuksid „appi"!
Likööre ja napsi, mis „E M L 0" heategu
3a mitte üks teadmata, küsitaw segu.
Sest kõik, mis seal tehtud, on kodumaa saak:
Kas «Marja likööri" ehk «Tiibuse 3aak"!
VaataTallinna aadresskalender
1923
Teine aastakäi...Tallinna aadresskalender
1923
Teine aastakäik
SISU: Kalender — Mõõdud ja kaalud
Posti ja telegraafi taksid -^Tulumaksu
tabel — Walitsuse asutused — Tallinna
linna- ja erakoolid — Tallinna adwokadid ja notaariused — Tallinna arstid
Riigi-, omavalitsuse ja eraasutuste
nimestik — Reisipiletite ja bagashiweo hinnad — Hobuseposti jaamad
Eestis — Laadad — Raudtee sõiduplaan
™ Ml
D
Tallinnas, Pikk tän. 28
Kõnefraadid: 6-24, 17-03
I
Tule-, Elu-,
El
'
| Õnnetusjuhuste,
!0
Weo-
| kinnitused
0
0 Kinnitage oma warandust
@
Ja ela kuni weel aega!
EÜ3fiEBi l£!B)3!0 3 BiB 0 B B B B B B B
□
Jlnton Jfeifrnann
Tallinn, Suur Karja tän. 6
—----- —-----------Soowitab ladust:
Lukusepa
Elektritööstuse
Tisleri ja teis.
SOOME
\
, TÖÖRIISTAD
I
KIRWED
Mööbli } HINQED 1= LUKUD
Mööbli ) GHRN1TURID
Naelad, kruwid, need, poldid, mutrid
ja teine ehitusmaterjaal.
Wask ] PLEKK, LATID, TORUD, TRAAT.
Kaua J
Tsinkplekk.
RIHMARATTAD, RIHMAD.
Aluminium
]
Majapidamise riistad.
Emaileeritud
NÕUD.
Mööbli wedrud, merirohi.
Malm ja teis. I
Raudwoodid.
Lambid. Peeglid.
Madratsid.
Katuse papp ja tõrw.
Koorelahutajad.
REHEPEKSUMASINAD.
PÕLLUTÖÖ
}
j riistad.
„Jacobus" RIIDEWÄRWIDE
ja
Rootsi SAAGIDE „ VIKING”
-------------
Peal adu Eestis
-------------
-------------------------- Osakonnad:
Nuustakul: Turuplats
Tartus: Aleksandri tän. 1
Rakweres: Pikk tän. 16
Narwas : Peetri turg 9/11
Kuresaares: Kubermangu t. 6
Wiljandis : Tartu tän. 19
ANTON HEELMANN GmbH., Berlin peaesitaja.
======= peale. =======
Töö maitserikkas ja iiuülendaw.
Tallinnas, Lühikejalg Ns 6.
00000000000000000000
000
000
Wäljamaal rätsepa-akadeemia
000
000
lõpetanud ja wäljamaa ärides
juurelõikajana tegew olnud.
000
000
Peeterburis laialt tuntud ja
000
000
lugupeetud; kaua aegu omas
:
äris
töötanud
:
000
000
000
000
00000000000000000000
K. Altosaari
RildeKaupIus «Estonia** ih 1
kõnetr. 6-97
Soowitan oma kauba ladust igaseltsi willast
ülikonna, mantli, kostüümi,
kleidi ja pluuse riiet,
pleegitud ja pleekimata pesuriiet, woodi
waibad, kangalõime jne.
Austusega
K. ALTOSÄAR
TALLINN.
..Estonia" Ns 1
FREYBACH *i
NIGULISTE TÄN. 11
TEL. 15-30
Soowiiab :
W
MOOTORRATTAID
mitmetes! parematest wabrikutest
ÕMBLUSMASINAID
JALGRATTAID
JAHIPÜSSA
F.N. BRAUNIN
GUID
Hinnad wäga mõõdukad
vAoo ppipp ppippipp.
psipp 55 psN5 .aroioroiuo, po ps ps ppipp
op op pptpp ppiopipp pti opjop po opiop spioplop pp oo opjoptop
A. Loomanni
riidekauplus
vene tara ja Narva m. narzal 1/4.
Kõnetr. 14-52.
Soowitab mõõdukate hindadega:
Willast ja puuwillast
kleidi Jg pluuse riideid
Willast
ülkonnu ja palitu riideid
Pleegitud ja pleekimata
pesuriideld i$as headuses.
Madratsi- ja woodririideid
Willaseid ja pikee tekke
Suuri rätte jne.
Sidumise nööre ja niite
Willaseid, puuwillaseid ja linaseid
lõnge ja kangalõime.
MflSSOPRODUKTI
MMMM Tallinnas
Wabrik: S. Tartu maant. 61-d. Kõnetr 18-96
Kauplus: Harju tän. 46 — Kõnetraat 7-75
Maitserikkad mööblid terwete toa sisseseadetena.
Alati ladus:
Söögitoad
Magamistoad
Kabinetid
Wõõrastetoad
kui ka üksikuid mööblid tähendatud tubadesse.
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonistuste järele-
Puutöö osakond:
Walmistab ruttu ja korralikult tellimise peale:
rihmarattaid, uksi, aknaid, treppisi,
kaupluste sisseseadeid ja muid puutöid.
Weespordi osakond:
Süstad mitmesugustes mudelites.
Hinnad ja kirjeldused esimese nõudmise peale.
ESIMESED AUHINNAD NÄITUSTELT:
------------- KULD- JA HÕBE - AURAHAD. -------------
8
Kroonitud kõige kõrgema auhinnaga Tallinna
ja Wiljandi näitustel 1921 ja 1922
W trtiii 1-1
JUHRTGS: Tallinn, Lai tänaw nr. 28.
|
Tel. 12-20.
Telegr. aadress „Bierbrau"
Pangaühendus: Tallinna Aktsia - Pank
e
=
। Öllewabrik: Jöhui üle Jöhwi laama. Tel. 2- i
|
|)
ZH
ch
|J
W
11
Ii
W
PEHLHDUD:
|
Tallinnas: W. Pärnu maant. 25. Kõnetr. 4-04. y
Tartus: Jaama tänaw 10.
z|
Rakweres: Pikk tänaw 13.
y
Narwas: Wahe tänaw 6. Kõnetr. 98.
f|
Paides: Weski tänaw 16.
t|
Wiljandis: Lossi tän., Petersoni maja.
Pärnus: Sauga tän. 15. Kõnetr. 1-06.
y
Wõrus: Wabaduse tänaw 12.
7|
Walgas: Puiestee tänaw 5-a.
i
Nõudke kõrgewäärtuslist õlut:
PILSENI
ÄHÜNCHENI
KABINETI
Et Möllerson
I
Ruftmli ü tol* ML
Kopil tfin. 10
Tallinnas
Kopli tän. 10
Soowitab omast tööstusest:
Raudwoodisi,
reform ja pehme,
karwa ja mererohu madratsitega.
Traatwõrke
Ak"—4" silma suuruses,
igasugu pikkuses ja laiuses.
J
Tallinna
ladresskalender
1923
Teine aastakäik
ILMAKUULSAID „FORD66 AUTOMOBIILIS!
mitme tüüpilisi, tehase poolt kindlaks
määratud hindadega, soowitab
„S PORDI AIT"
Narwa maantee 19
Kõnetr 5-59 ja 23-00.
Os.-üh. »Waba Maa« trükk, Tallinnas
Rätsepa tarvituste
kauplus
M-UWWMlM!
Kõnetr. 9-74
Kõnetr. 9-74
Omanik S. S. Orlotf
soowitab
rätsepa tarwitusi
Ankru ja Karu niiti, musta ja walget;
rätsepa-, masina- ja õmblusnõelu,
nööpnõelu,
willast kantimise paela,
siidiniiti,
nööpaugu siidi,
jõhwi,
linast riiet,
wahewoodrit,
watti
ja kõiksugu teisi rätsepa tarwitusi.
Märkide ja aegade seletused
G noor kuu
D esimene weerand
E) täis kuu
E wiimane weerand
k. — kell; m. — minut; p. — päew; e. 1. — enne
lõunat; p. 1. — pärast lõunat; s. — sündis; t — suri
Aastaajad
Kewade algab 21. märtsil kell 5 p. 1.
Suwi algab 23. juunil kell 1 päewa
Sügis algab 24. septembril kell 4 p. 1.
Talw algab 23. detsembril kell 11 enne lõunat
Sel aastal on 365 päewa
Pühad ja puhkepäewad
Pühadeks loetakse järgmised päewad mil tööd
e\ tehta:
1) Uus aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti wabariigi iseseiswuse päew (24. weebr.);
4) Palwepäew ;
5) Suur Neljapäew;
6) Suur Reede;
7) Ülestõusmise pühad, 3 päewa;
8) Esimese mai püha (1. mail);
9) Ristipäew (taewaminemise-püha);
10) Suwistepühad, 3 päewa;
11) Jaanipäew (24. juunil);
12) Mardipäew (10. nowembril);
13) Jõulupühad, 3 päewa
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal;
4) Wanal-aastal (31. detsembril)
Pühap.
Esmasp. C. R. Jakobson f 1882.
Teisip.
Keskn.
Kewade algus
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Palmipuude püha
Esmasp.
[Paastu-Maarja päew
Teisip.
B
Keskn.
Neljap.
Suur Neljapäew
Reede
Suur Reede. F. WiedeLaup.
_________ [mann s. 1805.
5
6
7
8
9
10
11
42
13
14
15
16
17
18
Taliharja päew
Kr. J. Peterson s. 1801.
O. W. Masing f 1832.
Katuseplekk ja papp. Naelad. Sepasüsi.
Saed, kirved ja teised tööriistad.
Riidewärwid „Jacobus“. Majapidamise riistad,
eeeeeeee
22
■■■»•■■■■■ •••••••• ••••••••
hhmm
Detsember
I 2L2^
Xii.
Juh. Liiw f 1913
E |18
1 i Laup.
2
3
4
5
7
6
8
i Pühap.
■ Esmasp.
■ Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
9
10
11
12
13
14
15
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn,
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
**25
**26
*27
28 !
29i
30 1
31 1
Nigula p.
Nigula-Maarja p.
Tähendused
119
20
[21
22
D j 23
i 24
25
Lutsina p.
N
Tooma p.
26
27
28
29
30
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Talve algus
@ 10
Esmasp. L. Koidula s. 1843
11
Teisip.
1, Jõulu püha
12
Keskn.
2. Jõulu püha
13
Neljap.
3. Jõulu püha
14
Reede i Süüta laste p.
15
Laup.
| F. Wiedemann f 1887 j 16
Pühap.
J. Bergmann s. 1856
17
Esmasp.
18
Päikese tõus 10.
20.
30.
8,42 loojaminek 3,15
8,52
3 14
8,55
3,21
Schokolad
Vanille
Piima
Mandliga
Pähklega
Mignon
Jaava
Napoliten
Mokka
Mõru
Kreemiga
Magus
Schokolad! kompvekid karpides ja paberites.
1. Kirjad: a) kohalikud, esimese 30 grammi eest
2 mrk., iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mrk.
b) sisemaalised, esimese 20 gvammi eest 5 mrk., järgmise
20 grammi ehk selle osa eest 2 mrk. õO pn., iga 20 grammi
selle osa eest üle 40< grammi 1 mark.
c) mälismaalised, esimese 20 grammi eest 15 mrk., iga
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 7 mrk. 50 penni.
Kirja ülemkaal 2 klg. Kirja ülemulatus 45 cm. X 45
cm. ehk torukujulisel 75 cm. X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mrk., mastusega 4 marka;
b) sisemaalised: üksikud 2 mrk. 50 pn., wastusega
5 marka;
c)
Mälismaalised: üksikud 9 marka, wastusega 18 mrk.
Kaust mitte suurem tui 14 cm. X 9 cm. ja mitte wähem tui 10 cm. X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised: a) kohalikud: iga 50 grammi
eest 50 penni, alammäär äripaberite ja kaubaproowide
eest 2 marka;
õ) ,, sisemaalised: iga 50 grammi eest 1 mark, alam
määr äripaberite eest 5 mrk., alammäär kaubaproowide
eest 2 marka;
c) Mälismaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
3 marka, alammäär äripaberite eest 15 mrk., alammäär
kaubaproowide eest 6 marka.
trükitööde ja äripaberite ülemkaal 2 klg.; kaust 45
cm. X 45 cm., ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm. Kau
baproowide ülemkaal — 500 gr.; taust 30 cm. X 20 cm.
X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) sisemaalised 50 penni, b) mälismaalised: 1 mrk. 50 pn.
Ülemulatus nagu teistel trükitöödel, ülemkaal — 3 klg.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saade
tiste eest nõutakse saaja käest puuduw post imaks kahekord
selt sisse, kuid mitte wähem kui: a) sisemaalist eest 3 mrk.,
b) wälismaalist eest 9 marka.
6. Tähtsaadetised: a) sisemaalised, lisamaksu (peale
kaaluraha) 5 marka, b) mälismaalised, samuti 15 marka.
7. Rahakaardid: a) sisemaalised, kuni 3000 margani
iga 100 marga ehk pooliku 100 marga eest 2 marka, alam
:
SAAPATÖÖSTUS ..K IIRK Ä IK " — KOPLI TÄNAW M 16, TALLINNAS
ajal Minus Ameerika süsteemiline saapaparandus Eestis.
Posti ja telegraafi taksid.
määr 10 marka; üle 3000 marga kuni 10.000 margani,
esimese 3000 marga eest öO marka, siis iga järgmise 100
marga pealt 1 mark; üle 10.000 marga, esimese 10.000
marga eest 130 marka, siis iga järgmise 1000 marga
pealt 5 marka.
Telegraafi rahakaartide eest maksttakst
peale selle weel telegrammi maksu nagu 20 sõnalise tele
grammi eest. Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi
kättewiimise üle nagu 10-sõnalise telegrammi eest. Rahafaadete summa — piiramata.
b) wälismaalised — sisseseadmise korral eritakside
järele.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga
eest 5 marka. Iga järgmise 1000 marga ehk selle osa eest
3 marka. Tsheki ülemsumma — 50.000 marka; b) wälismaalifed — sisseseadmise korral eritakside järele.
9. Wäärtkirjad: a) sisemaalised: kaalu ja tähitustaks nagu tähitud kirjade eest; kinnitustaks iga 3000 ntrk.
ehk selle osa eest 3 marka. Kinnitustaksi alammäär 15
marka. Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäärtuse ülemmäär 1 miljon marka.
b) wälismaalised: kaalu ja tähitustaks nagu wälismaaliste tähitud kirjade eest; kinnitustaks — awaldatud
wäärtuse summa iga 300 kuldfrangi ehk selle osa eest 35 m.
Wäärtuse ülemmäär kuhu wäärtkirjad lubatud, eritabeli
järele.
Iv. Postpakid: a) sisemaalised: raskusega kuni 1 kilo
grammini 45 marka; 1—5 kilogrammini 70 marka; 5—10
kilogrammini 125 marka; 10—15 kilogrammini 175 mrk.
Raskusega üle 15 klg. arwatakse esimese 15 klg. eest 175
marka ja peale selle iga järgmise kilogrammi ehk selle osa
eest 10 marka. Kinnitustaks (wäärtpakkide eest) nagu sisemaaliste wäärtkirjade juures. Lihtpakke (s. o. ilma wäär
tuse awaldamiseta) wõib ka tähtsaadetistena postile anda
tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 marka. Paki ulatused
wõiwad olla: 100 cm. X 100 ent. X 100 cm. ehk 150 cm.
X 50 cm. X 50 cm. Paki ülemkaal 30 klg. Wäärtpaki
awaldatud ülemwäärtus 500.000 marka;
b) wälismaalised: kaalutaks raskuse, sihtmaade ja sihitusteede kohaselt wälispostpakkide takside eritabeli järele.
Kinnitustaks '(wäärtpakkide eest) nagu wälismaaliste
wäärtkirjade kinnitustaks. Iga wäärtpaki Pealt saatelisätaks 35 marka. Wastawal korral tolliwormaliteedi toi26
27
Teie saapad peawad kauem wastu, kui need meil äraparandud on.
—
—
KOPLI TÄNflW N° 16, TALLINNAS
——
SM PfiTÖÖSTUS „KIIRKÄ1K “
-
mingmaks (pakik-aardike mitte kleepida) 35 rnrk. Päralejõudwate frankopukkide tollimaksude õiendamise eest 15
marka. Paki ulatused, ülemkaal, awaldatud wäärtuse
ülemmäär, — wälispostpakkide takside eri tabeli andmete
järele.
11. Wäljastusteade (avis de reception): a) saade
tiste juurde lisatawate eest: kohalikud 2 marka, sisemaali
le d 5 marka, wälismaalised 15 marka;
b) tagantjärele saadetawate eest: kohalikud 4 marka,
sisemaalised 10 marka, toäismaakised 30 marka. Wõib
juurde lisada ehk mastawal korral järele saata igale saa
detisele, mille vostilewõtmisel kwiitung wälja antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, ta
gasinõudmise ehk aadressi muutmise üle iga saadetise kohta
sisemaal 10 marka, wäljamaal 30 marka.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käiwad nõudekirjad on matsust wabad.
13. Lunamaks sisemaaliste saadetiste eest: lunasum
ma pealt 2 protsenti, alammäär 20 marka.
14. Kojuwiimine: rahakaartide ja wäärtkirjade Pealt
iga saadetise iga 500 marga ehk selle osa eest 3 marka.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on
piiratud: linnades 25.000 margaga, mujal 5000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Mmekastid: aastas Tallinnas 1000 marka, mu
jal 500 marka. Pooles aastas Tallinnas 500 marka,
mujal 250 marka. Weerand aastas Tallinnas 250 marka,
mujal 125 marka.
16. Käsipost: aastas 400 marka, pooles aastas 200
marka, weerand aastas 100 marka.
17. Wolipiletid: aastas (kalendri et.) 100 marka;
dublikaadi eest kaotuse korral 50 marka.
18. Ajalehed ja ajakirjad: a) tellimine: tellimise hin
nast 3 protsenti; 6) saatmine: sise- ja wäljamaale posti
wahetalituse kaudu iga numbri kaalu järele: 1 kuni 20
grammini 30 penni, üle 20—30 grammini 35 penni, üle
30—40 grammini 40 penni, üle 40—60 grammini 45
Penni, üle 60—80 grammini 50 penni ja edasi iga 20
grammi ehk 20 grammi osa eest 5 penni. Lõpusummad
tehakse iga maksmise juures täismarkade peale ümmar
guseks.
Mär k u s : 1) Samal määral wõetakse maksu ka
posti wahekalitusel wäljamaalt tellitud ajalehtede ja aja
kirjade kättetoimetamise eest. 2) Alandatud taksi järele
wõetakse ajalehti ja ajakirju üksnes ajalehtede ja ajakir
jade toimetustelt wastu, selle juures -väljamaaga läbikäi
mises ainult posti-abonemendi kaudu tellitud lehti.
c) ajalehtede ja ajakirjade juures laiali saadetawote
kuulutuste ja reklaamide eest — trükitööde ristpaelasaadetiste wastawa taksi järgi.
19. Abitööd rahwale: Rahakaardi, pakikaardi, paki,
kirja ehk postkaardi aadressi, sisukirjade, tolliseletiste jne.,
ning nõudekirjade kirjutamise eest ühes postikwiitungi
kopeerimisega iga elsemplaari pealt õ marka.
20. Telegrammid: a) kohalikud, iga sõna pealt 2 tn.,
alammäär 20 marka; b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 m.,
alammäär 40 marka; c) wälistelegrammid — eri sõnatakstde järgi; kiirtelegrammid 3 korda kallimad; makstud
katse (vollationnement pahe) weerand telegrammi enese
hinnast; ärakiri iga 100 sõna ehk selle osa pealt: 1) tele
grammide sisendamisel a) kohalikust ja sisemaalisest lihttelegrammist 35 marka; b) sisemaalisest kiirtelegrammrst 70
marka; c) wälismaalisest 'lihttelegrammist 50 sentiimile ja
kiirtelegrammist 1 frangile wastawa etwiwalendi järgi.
2) Pärastistel, n. ii. arhiiwi ärakirjade tväljaandmistel iga ärakirja pealt telegrammi liigi peate waatamata —peale wastawa tempelmaksu 35 marka.
T e l e g raas i l i n e w ä l j ä s t u s t e a d e haccuse de reeeption): kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide
üle 25 marka, wälismaaliste telegrammide ne — nagu 5sõnalise telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta. Kiirwäljastusteade — kolm korda kallim. Wäljastusteade Posti
kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälistelegrammide
üle 15 marka.
Eriaadrc s s: aastas 2000 marka, pooles aastas
1000 marka, weerand aastas 500 mrk.
21. Pankade rahatelegrammid: liht — poolteisekord
ne sõnamaks; kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
22. Ajakirjanduse telegrammid: sisemaalised 3 md'.,,
wälismaalised, erisõnatakside järgi.
28
Tulumaks.
sWäljawõre „Riigi Teatajas" nr. 63/64 — 1920. awaldatud tu lum aksu-sead usest ja selle muudatustest „/Riigi
Teatajas" nr. 78 — 1922.).
Tulumaksu alla käi toad tõik füüsilised sa juriidilised
isikud, mõne toüljawõttega, kellel on Eesti toabariigi pii
rides mingisuguseid tuluallikaid.
Tulumaksust on wabad tulud kuni 30.000 margani
aastas — Tallinna, Narma, Perseri ja Walga linnades
ja Nõmme alewis; luni 20.000 margani — muudes lin
nades ja maakondades, missugused määrad tulumaksu
arwestamise juures maksukohuslase tulusummast maha
arwatakse.
Peale selle arwatakse maha palga-tuludest Meel 20
protsenti, kuid mitte suuremas, kui eelpool nimetatud
mahaarwamise määrad toastawates kohtades on kindlaks
määratud.
Nimetatud mnhaavwamisi ei tehta juriidiliste isikute
juures.
Tulusummast arwatakse maha maksukohuslase ülespi
damisel ole toa iga alla 17-aastase lapse, arsti poolt rõen- \
datud tööwõimetu toõi üle 60-aastase roana perekonna
liikme kohta Tallinna, Narina, Petseri ja Walga linna
des ja Nõmme alewis 15.000 marka, muudes kohtades —
12.000 marka.
tn
m vi
E
□
5$ ra
z
c
ta
ra
‘ Tähendus: Koolisküi toake ja ametitõppiwate
laste kohta tehtakse selles paragrahwis tähendatud mahaarwamised kuni 20 aasta wanaduseni.
Tähelepannes maksukohuslase enese ehk tema perekon
naliigete pikaldast haigust ehk muid õnnetuid juhtumisi,
toõib maksukohuslase palme peale wiimasele määratud tu
lumaksu wähendada, kuid mitte üle 50 protsendi. Seda
-kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle maksu
alune tulu üle 200.000 marga ei ulata.
ra
KJ
tn
o
tn
Tulu hindamise kui ka maksumäära toastu toõimad
maksukohuslased wastawale jaoskonna komiteele toastu- |
lause esitada, tuues ette rartoilised tõendused ja andmed.
| -c
Tulude pealt, mis üle selle seaduses lubatud mahaar- | tn
toomiste tõusewad, to õe takse maksu järgmiselt:
29
J. Gerretz & K9
1 järgu rätsepaäri Eestis
kus walmistatakse naiste- kui ka meesterahwa
riideid ja kasukaid
puhtalt ja maitserikkalt, akadeemikeri juhatuse!
Ladus Inglis ja kodumaa paremate wabrikute
riiet suures walikus.
Tallinnas
u
30
Wana Posti tän. 8
„Spordiait
soowi ta b
igasugu kerge, raske ja taiispordi tarbeid ning wõimlemis
abinõus! parematest kodu ja
wäljamaa tehastest.
Automobiilis), mootor- ning Inigrottolfi
kuuisonutesi wäljamnn tehastest.
HINNAD MÕÕDUKAD
TINGIMISED SDODSAD
Sealsamas toimib wilunud sport
lastest koosseisew nõuande büroo,
kust uute spordiseltside, ringide ja
osakondade asutamiseks igal ajal
= HINNATA =
suusõnaliselt ja kirjateel
asjalikke juhatusi antakse.
KÕNETRHAD1D:
5-59 ja 23 00
ftf>’ Afarwa maa1*’
WaUlsuse asutused.
Siseministeerium.
Toompea lossis.
Siseministri kabinett ■— lossi teisel korral, sissekäik
tossih oowist.
Toompea lossis asuwad meel järgmised siseministee
riumi asutused: 1) Administratiiw-asjade peawalitsus.^ 2)
Omawalitsuse-asjade peawalitsus. 3) Politsei peawalitsus.
4) Termishoiu peawalitsus.
Siseministeeriumi ehituspeamalitsuse kantselei asub
Kaarli täit. nr. 1.
Politsei.
Politseipeamalitsus — Toompea lossis. Peawalitsuse-ülem polk. Kuben.
Tallinna lina politsei, Aia tän. nr. 12, ülem R. Saar.
1. Politsei jaoskond — Soo tän. nr. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puuwillaMabriku abijaoskond.
2. Politsei jaoskond — Wladimiri tän. nr. 44.
3> . Politsei jaoskond — S. Tartu maant. nr. 43.
4. Politsei jaoskond— W. Pärnu maant. nr. 7.
5. Politsei jaoskond — Baltiski maant. nr. 38.
6. Politsei jaoskond — Pühawaimu tän. nr. 11.
Sadama jaoskond — Uue Hollandi tän. nr. 5.
Arestimaja — Wene tän. nr. 21.
Aadresslaud — Wene tän. nr. 23.
E. W. Raudtee politsei — Balti maksalt juures.
WNisminisLeerrum.
(Endises rüütelkonna lossis, Toompeal.)
Wälisministri kabinett.
Wälisministri abi kabinett.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Välisministeeriumi informatsiooni osak, juhataja.
Mäeministeeriumi passi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri kabinett.
Kohtummisteerium.
(Wäike-iPärnu maant. nr. 3.)
Kr im i naal- pe awa l it sus, Toompeal, Rahukogu tän. 3.
Tallinna kriminaalpolitsei, Aia tän. nr. 12.
Kohtu prokuratuur, Jaani tän. nr. 7.
32
Sõjaministeerium.
(Pagari tän. nr. 1.)
Sõjaministri kabinett.
Sõjaministeeriumi warustuswalitsus.
Warustuswalitsuse riiete- ja kraami jaoskond.
33
*
------ ------- —
KOPLI TÄNAW Na 16, TALLINNAS
-
Meil tallutakste Teie saapad ainult 1-st sorti tallanahaga.
..............
Põllutööministeerium.
(Wismari tän. nr. 7).
Ministri kabineti, tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus,
põllutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomaterwishoiu peawalitsus, Toompeal, Rahukohtu
tän. 5, kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiriku tän. nr. 3.
Statistika osakond —- Narma maant. nr. 46.
Põllutööministeeriumi seemne kontrolljaam'— Tolli t. 8.
SAAPATÖÖSTUS ..KIIRKÄIK"
Tähtsamate asjade kohtuuurija, Jaani tän. nr. 7.
Kohtupalat, Jaani tän. nr. 7.
Rahukogu, Jaani tän. nr. 7.
Tallinna-Haapsalu rahukohtunikud: 3., 4., 5., 6., 7.,
9. ja 12. jaost. — Rahukohtu tän. nr. 3.
Tallinn a-Haapsalu kreposti-jaoskond — Rahukohtu
tän. nr. 3.
Kohtuuurijad: 1. jaost. — U.-Maailma tän. nr. 6,
krt. 9; 2. jaost. — Gonsiori tän. nr. 9, krt. 1; 3. jaost.
— Girgensoni tän. nr. 11, krt. 1.
Rahaministeeriumi
Eesti Pauk, Gogoli puiesteel.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu maant. nr. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus, Gogoli puiest. 4.
Riigikontroll, Toompuiestee nr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai tän. nr. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministeerrum.
(Kohtu tän. nr. 8.)
Kaubandus-osakond, kauba- ja arwe-osakonnad, siseja wäliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Proowikoda, Tolli tän. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Tolli tän. nr. 8.
Ladude jaoskond, Uue-Sadama tän.
Mereasjanduse peawalitsus — sadamas lollim ajas.
Haridusministeerium.
(Tõnismägi nr. 11.)
Haridusmntisteeriumile alluwad :,
Majandusosako nd, Kunstiosakond ja Kooliosakond.
Teedeministeerium.
(Toompuiestee nr. 3.)
Riigi raudteewalitsus — Tehnika tän. nr. 16.
Liilumiise osakonna ülem — Tehnika tän. nr. 16.
Weo osa kõnd — Liiwalaia tän. nr. 44.
Posti peawalitsus, Romanowi tän. nr. 10.
Riigikontroll.
(Toompuiestee nr. 3.)
Harju maakonna malitsus.
(S. Roosikrantsi tän. nr. 12.)
Harjumaa riigimaade ülem, Põllumajandus-,
wishoiu- ja toittusosakonnad.
ter-
tallinna õpeasutused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Linna poeglaste gümnaasium, S. Kloostri tän. 16.
Esimene linna realkool, Gogoli puiestee.
Teine linna realkool, Harju tän. 48.
Esimene tütarlaste gümnaasium, Narwa mnt. nr. 1.
Teine tütarlaste gümnaasium, Jaani tän. nr. 13.
Kolmas tütarlaste gümnaasium, saksakeelne, Wene
tänata nr. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtu-keskko-ol täiskaswanutele, Narwa mnt. 1.
Tütarlaste kommertskool, Jaani tän. nr. 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani tän. 13.
Linna poeglaste kommertskool, W. Pärnu maanL
nr. 19-a.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maant. 19-a.
1.
2.
3.
4.
5.
34
Kõrgemad
linna algkool
„
„
„
„
„
„
„
„
ja alamad linna algkoolid.
—■ Kooli tän. nr. 2.
—- Wittenhosi tän. 42.
— Pühawaimu tän. 6
— Uus tän. 15.
— Weerenni tän. 2-a.
35
16, TALLINNAS
Meie walmistame haigemajadele ja kliinikutele kõiksugu haigete ja hommiku-tuhwleid =
SAAPATÖÖSTUS .K IIR K Ä IK " — KOPLI TÄNAW
Era-õpeasutused. (Kesk- ja kutsekoolid.)
Rüütelkonna Toomkool — Kooli tän. 15.
Elise kool — Toompeal, Duglase tän. 2.
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium — Maalri t. 28.
J. Westholmi poeglaste gümnaasium — Kordese t. 4.
Wenekeelsed mees- ja naisgümn., — Narma m. nr. 4.
Kaarli koguduse real gümnaasium, — Harju tän. 48.
J. Kirsipuu gümnaasium — Ahju tän. 12.
H. Kubu eragümnaasium — Maalri tän. 21.
Tallinna Rähmaülikool — S. Kloostri t. 16.
Tallinna ,,College" — S. Kloostri t. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool — Müüriwahe tän.
R. Reite käsitöökool — Instituudi t. 18.
E. Jansoni käsitöökool — Gonsiori tän. 13.
M. Pangratsi raamatupidamise kursused snaisterahmastele) — Harju tän. nr. 30.
Ella Hirschi muusikakool -— Allika tän. nr. 10.
Ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.—7. a. kursus) — Brookusmäel nr. 14.
-----
6. linna algkool — S. Pärnu maiani, nr. 18.
— Tõnismägi nr. 8.
7- „
n
— Witenhosi tän. nr. 29.
8. „
n
— Wabriku tän. 10.
9. „
— Tui tän. 12-a.
10. „
. — Kaasani tän. nr. 3.
11. „
ff
— S. Tartu maani. 44.
12.
— S. Tartu maani. 33.
13. „
14. „
— S. Tatari tän. 17.
—- Toom-Waestekooli tän. 3.
15. ,,
— Girgensoni tän. nr. 6.
16. „
ff
— Telliskiwi tän. 7.
17. „
— Lai tän. 25
18. „
—- Pikk tän. 69 (Wene õpekeelega).
19. „
h
—- S. Arehna tän. 6.
20. „
tf
21. „
— Poska tän. 6.
ft
22.
— Aia tän. 18.
ff
23 ii
— Witenhosi tän. 2-a. (Saksa õpek.).
ff
•— Kentmanni tän. 6-b.
24.
— S. Tartu maani, nr. 62.
26. „
— S. Pärnu maani. 47.
27. „
ff
— Wabriku tän. 10.
28. „
ff
S. Hildebrandti -algkool (1.—4. a. kursus) — Raua
tänawal nr. 38.
L. Studemeistri algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnis
mägi nr. 7.
K. Fürbergi -algkool (1.—4. a. kursus) —- Suur Tar
tu maantee nr. 9.
J. Westerbergi algkool (1.—4. a. kursus) — Suure
Arehna tän. 34.
N. Prohorowa algkool 1.—4. a. kursus) — Narma
maanteel nr. 18.
Puuwillawabriku algkool (1.—4. a. -kursus), Kopli t.
Tallinna Juudi kogukonna algkool—W. Tartu m. 27.
Lasteaiad ja kaswatusmajad.
1. linna lasteaed- — Mana Wiru tän. 15.
2. linna lasteaed — Soo tän. 15.
3. linna lasteaed —- S. Pärnu maa nt. 79.
Tallinna E. lastelaswat. lasteaed, W. Arehna t. 11.
Krause wäi teste laste hoid — W. Roosikrantsi t. 10.
Huhni M-äi keste laste hoid — Gonsiori tän. 6.
Wäikeste laste hoid — S. Juhkentali tän.
Kasmatusmaja „Olga-Heim" — Magdaleena tän.
M. Stroehmi lasteaed— Mana Wiru tän. 3.
Dr. M. Lutheri kaswatusm. — S. Tartu maa nt. 62.
Piiskop Platoni nimeline -kasmatusmaja — Tui t. 12.
J. Poska nimeline kaswatusm. — S. Pärnu m. 29.
Tallinna adwolraadid.
B-eok, A., Mann. adw. abi, Jaani tän. 6. 9—11, 4—6.
Birkenberg, R., mann, adw., Wiru tän. 1.
Daugull, J., mann, adw., Lai tän. 32, 9—10, 5—6.
Eeck, mann, adw., Harju t. 43, kella 4—6.
Eildring, A., eraadw., Kullasepa t. 6, krt. 2. 9—10.
Eliaser, R., mann. adw. Jaani tän. 6.
Gorschkoff, J., mann, adw., Wiru tän. 12.
Haho, K., manu, adw., S. Karja tän. 2.
Hasselblatt, Ed., mann. adw. abi, Lai t. 32, 10—11.
Hirsch, M., Mann, adw., S. Karja t. 7. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., mann .adw., Harju t. 30, k. 7. 9%—11.
Jaakson, J., -mann, adw., Jaanist. 6.
Jdell, O. J., adw., Lai tän. 7.
Johanson, W., wa-nn. adw., S. Karja t. 15.
36
Linnamägi — S. Karja tän. nr. 19.
Ptschelin, H., — Wiru tän. nr. 8.
R-iesenkampsf — Kuninga tän. nr. 2.
Wäli, K., — Lai tän. nr. 12.
Hoffmann, O., — Harju tän. 41.
37
KOPLI TÄNAW Ns 16, TALLINNAS
----- ------- 1.......... —
-
tööhinnad on wäljaspool wõistlust.
~ ~ M e ie
SAAPATÖÖSTUS ,,K IIR K Ä IK "
Tallinna notaarinsed.
-............... —
Jürine, T., mci mi. abm., Wana turg 1.
Jünnann, E. mann. -abte., Pikk tän. 63.
Kalbus, T., mmm. abm., -W. Posti tän. 6.
Kallet, R., -maim. adm. -abi, S. Karju tän. 15.
Kress, Gerh., mann. -adm. abi, S. Karja tän. 15.
Kuustmann, R., mann. abm. abi, Wanatnrg nr. 1.
Limberg, B., mann, adw., W. Karja tän. 1. 9—10.
Malsch, B., -admoka-at, Harju tän. 34.
Margk, W., mann. adm. abi, S- Karja t. 2. 9—10.
Maurer, A., mann, adm., Wana turg 1.
Maydell, Ludmig, mann. adm. abt, Lai tän. 28.
Meyer, S., admokaat, Harju tän. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, maim. adm. abi, S. Tartu m. nr. 4.
Palmadre, 9L, mann, adm., S. Tatari tän. 21=6.
P-arik, J., mann, adm., Pill tän. 5.
Peet, A., mann, abm., Jaani tän. 3.
Petroff, A., mann. adm. abi, Pikk tän. 43,
Pezold, W., maim, abm., Karja tän. 2.
Pohla, G., eraadm., L-ai tän. 9. 9—12, 4—-6.
Posk-a, G., mann, adm., Pikk tän. 49. pool 10—11.
Pung, M., maim, adm., Jaani tän. 6. 6—7.
Rei, Aug., mann. adm. abi. Jaani t. 6.
Ruubel, P., mann, adm., 3 Roosikrantsi tän. 10.
S-iegel, K., mann, adm., Niguliste tän. 12, 10—11.
Soosaar, Gerh., mann, adm., S. Karj-a t. 15.
Sorokin, A., mann. abm. abi, Wiru tän. 12.
Stackelberg, A., mann. abm. Harju t. 30, krt. 7, -kõ
netunnid 9%—11 ja 4—6.
-Strandntann, O., mann, adm., Jaani tän. 6.
Talts, N., mann. abm. abi, Wiru tän. 13, krt. 5.
J. Tannebaum, Uus t. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Temant, J., mann, -adm., Wirnmärama pniestee-l 13.
Toinberg, B., mann. adm. abi, S. Karja tän. 15.
Werner, S., mann, abm., Wiru tän. 22.
Willmann, 91., mann, abm., Wirn t. 13.
Tallinna arstid.
Armsen, P., siiem., iseär. lõhuh., Wiru tän. 15, 4—5.
Blacher, W., lasteh., S. Arehna t. 25, kõnelr. 11-39.
Blumberg, M., Nunne tän. 18-22. 4—6.
Brasche, ($., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaigused.
Rüütli tän. 14, krt. 3. 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja sis., S. Tatari t. 5, k. 8. 10—12.
Brehm, L., naha- jasuguh ., S. Tatari t. 5, k. 8,12—1
5%—7 meester. ja 7—8 naister.
Bunge, K., siseh., Mirumärawa p. 19, 4—6.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wirnwärawa
puiestee nr. 11. kella 5—6.
Falk, A., sisem. ja lasteh. Lai tän. 33, kel. pool 8—9.
Fick, W., haawah., Mana Wiru t. 9, M 3. 5—6.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih. Seetoaldi haigem.
Fricke, Herb., sisem. haig. W. Liiwa tän. 20.
Feodorosf, Dmitri, sisem. haig. Narwa m. 55, krt. 3.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi, Pikk t. 49.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnit.-abi, S. Roosi
krantsi tän. 15. kella 4—5.
Gutkin-Belkin, E., sisem, ja naistehaig. Wiru t. 4.
Hahn, H., Lai tän. 19, krt. 2, naha- ja põiehaig.
Haller, O., sisem. haig., Posti tän. 5.
Hanschmidt, E., (naha-, neeru-, põie-, ja suguhaigu
sed. Pikk tän. 48, kella 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh. S. Roosikrantsi tän. 3.
Hirsch, H., närwih. Hobusepea tän. 3. 4—5.
Hosfmann, Har., silmaarst, Lai t. 19, k. 1 11—12.
Hosfmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurguh.,
Harju tän. 45.
Hansson, J., silmaarst, S. Roosikrantsi t. 21, 10—11.
Hold, L., sisem. haig., Wirü tän. 1.
Jsatschik, S., sisem. haig. ja sünnil. W. Tartu m. 29.
9—11, 4—6.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus.
Toompuiestee 4, kella 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh., Hobusepea t. 10, krt. 3.
Kella pool 5 kuni pool 7.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig. W. Posti t. 6. 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh. Wiru tän. 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh., (ainult naister. ja lapsed),
Pikk tän .36, krt. 3, 10—12, 4—7.
38
0®IŠllE10|[Hl@@I°II30IS@ElEllH]lEllEllHllElIõj
Wgki likööri- lo nopslentirlk
MMto.
= soowitab oma kuulust -
Benediktini
Curacao'd
Cognaci
ja teisi likööre ja napsisid.
r
:
:
Kroonitud esimeste auhindadega
suurte kuld ja hõbe aurahadega.
0
Tallinnaladu jakontor:
ra
D
H
0 Narwa maantee 19.Kõnetraat 5-59. lõi
|
0
W
0
0000000000!gl0Eirõllõl|õl[õl|õllõlEl[5]
Keller, F., silmahaig. Harju t. 30, 8 ifuni pool 10.
Keyserlingk, R., naistel), ja sünnil. S. Balesna i. 10.
Keerd, A., Po.ti t. 5, 10—11, 6—7.
Kirnmann, E., sisem. ja lastel). S. Pääsukese t. 4.
Ktompus, M., naha- ja -suguh. Harju t. 45.
Knüpsfer, A., ha arva- ja naistel)., Jaani i. 6., 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah. Tolli t 4, M, 3, (Pika t.
lõpul), Wastuwõtm. -meester 5—7, naist. 7—8.
Koch, E., sisene haigused. Wene tän. 6.
Korschenowsky, W., sisem. haig. Wiru t. 6.
Krafst, A., sisem. haig. Narwa maani. 48, -krt. 3.
Krause, W., hasawa- ja -luuhaig., Jaani t. 6, k. 8.
Kuldwer, W., siseh., Harju it. 30, k. 6, 11—1, 4—6.
Kurrikofs, A., nina- ja kõrwah. Jaani t. 6, 10—11.
Kiigelgen, E., sisem. ja närwihaigs S. Karja t. 12, krt.
5, esmasp., keskn., ja reedel 3—5.
Labbe, A., lastel)., Tatari t. 18, 11—12, 4—5.
Lepp, O., silmah., Wene t. 1-0, k. 1. 9—10, 4—5.
Lepassou, G., kõrwa-, nina ja -kurgul)., S. Tatari- t.
Luchsinger, J., sisem. ja naistel)., Lai tän. 31.
Lüüs, k., naha- ja suguh., Kaarli -kiriku Puiestee 9
Kella 9—11, 5—7.
Leesment, H., nai sh. ja sünnil. Uus Puiestee nr 9.
Laamann, R., sisem. ja lastel)., Pikk l. 9 f. 2. 4—5.
Lane, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi l. 10. 4—5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja lorival). Harju t. 3-1, 2—4.
Liik, O., sisem haig., 1. Tall, sõja w.-haigemaja.
Luuk, naha ja suguhaigused. Kaarli puiestee 9. kella
pool 10 kuni 11, 5—7
Lübek, A., sisem. ja lasteh., -S. Tatari l. 1.
Lury, S., suguhaig.,
Karja t. 12, 10^-12 ja 5—7.
Masing, J., naistehaig. Wiruwärawa p. 21. 10—11.
Midd-endarf, M., silmahaig., Uus puiestee 7
Mõttus, A., Niguliste t. 16, krt. 2, 5—6.
Michelson, E., närwih. Kaarli kiriku puiest. 7. 3__ 4.
Mulder, H., naisteh. Niine tän. 6, 10—11 ja 4__6.
Mühlen, G.,praisteh. ja sünnil., Jaani tän. 9.
Olhin, A., kõrwa-, nina- j-a kurguhaigused, Pikk tän.
nr 31, kõnelr. 7-21. 4—6.
Otto, K., sisem., külgeh. haig., S. Tatari t. 21-b, k. 12.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., E. P. Risti ambulat. Mana turg.
41
Pedusaar, K., haawah., Toomkuninga t. 6, 4—5.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus t. 8.
Qldekop, 91., naistel), ja sünnitusabi, füüsikaliste abinõudega nawitsemise kabinett, Diathermik, S.
Karju tän. 2, 11—12 ja 5—7, tel. 467.
Pezold, A., sisem. eriti ko-psuh., S. Karja t. 12 11—12
Piiskop, J., naha- ja suguh., Harju t. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani t. 6, 9—10, 5—6.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., Tõnismägi 6, E. 2,
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu t. 22, 4—5.
Perli, H., nahahaig. T.-Kuninga t. 7, trt. 3.
Pih-lak, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari^ t. 5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu m. 7, >krt. 1.
Reimann, G., sisem. ja südamh., Jaani t. 6, 9—11.
ja 4—5.
Riim, S., naisarst, sisem. ja naisteh., Lai t. 7, krt. 3.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi tän. 10,
kella 8—9 ja 6—8.
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14.
kella 9—10 j a 7-—8.
Rubanowitsch, suguh., Harju t. 24, 10-—12, 5 (.
Rübenberg, E., sisem. ja lasteh., S. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., sisem. sa haawah., Laulupidu t. 16.
Reinhotd, A., sisem. haig., haiguste haigemajas.
Schwartz, H., sisem., närwi- ja suguh., Pikk t. 3,
10—12, 5—7, kõnetr. 3—49.
Sarw, Nik., sisem. haig., 28. Laagri tän. 1, krt. 2.
Schröp-pe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., sisem. ja -lasteh. Narma m. 25, 12—1
Seegröön, A., naha- ja suguh., Wene tän. 2.
Seegrön, E., sisem. sa naisteh., Harju t. 21, 4—5.
Spindler, 91., naha- ja suguh., S. Karja t. 5,
GARANTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja
õiget aega näitama, kui ostate
ehk lasete parandata
OSKAR WIIKMANNI
kellasepa äris ja töökojas
TALLINN WIRU TÄN. 15 TALLINN
42
Sounets, E., sisem. ju Lastel)., S. Karjet, 15, 10—11Abul, K., sisem. ju närwih., S. Roosikrantsi t. 10.
Tunnebaum, P., sisem. kõrwa-, ninu- ju kurguh.
Uus tünuw nr. 3.
T
i
Tamm, A., sugu- ja sisseh., Jaani t. 6, k. 8, 'kõnele.
14—18. Kellu 4 kuni pool 6.
Daumi, A., silmal)., Jaani t. 6, Kella 3—õ.
Thar, R., S. Roosikrantsi t. 10.
Thomson, E., sisem. huig., Kaupmehe i. 11. 10—11.
Tobiesen, J., lastel)., Uus tiin. 19, krt. 4.
Thumm, L., sisem., eriti kõhuhuig., Narma m. 48...
Tõnisson, M., sugu-, põie- ju neeruhuig. Wiru t. 4,
Pussash, kella 9—11, 5—7.
liugeni, W., lasteh., Uus Kaarli puiestee, 9, krt. o.
Wahtrik, B., paama- ja kunhuig., Simeoni t. 15. 3—4
Wilken, W., sisem. ju lastel)., W. Kurju t. 10. 10—11.
Wahl, Art., põie-, naha- ju suguh., Rüütli tun..
.nr. 4, krt. 7. 5—6.
Willingen, L., nuisteh., S. Tatari t. 20, 12— %2.
Wigotski, kõrma-, ninu- ju kurguh., W. Kurju t. 1.
kellu 3—4 p. {., kõnetr. 2-72.
Wulfs, E., sisem. huig. W. Roosikrantsi t. 14. 4—5.
Zoege, M., hauwahaigused, Tõnismägi 1.
Täklsamale riigi-, omawatilfnse ja
eraasulusie nimestik.
(Tähestiku järjekorras.)
Audvessluud, Wene tiin. 23, kõnetr. 3-99.
Aktsiisi peumakitsus, Lui tän. 1, kõnetr. 11=60.
Aktsiisi malitsuse 1. ringk. Wiruwüvawu p. 15, kõu. 5—10,
„Atluntu" kaubamaja, Wiru kän. 4, kõnetraat 7-93.
Balti puumillawubrik, Kopli t. 21, kõnetraat 1-48.
Balti päüsteselts, Gadumu kän. 5, kõnetraat 2-47.
Beckeri luewutehas, Koplis, kõnetraat 1-56.
Belgia konsulaat, W. Posti t. 7, krt. 1, kõnetr. 15-92.
Briti konsulaat, Lai tän. 17.
Börse komitee, Lui tän. 14, kõnetraat 10-98.
Taani konsulaat, Karjawürumu p. 1, kõnetr. 2-62.
Diakonissi haigemaju, S. Pärnu maant. 50.
Dwigiateki magunimubrik, Lasnamäel, kõnetraat l-o2.
Eesti laenu punk, u.-s., W. Kurju t. 12, kõnetr. 2-34.
44
„Eesti Lloid", kinnitus a.-s., Pikk t. 28, k. 5, kõnetr. 1/4)3,
Eesti muuseum, Kadrioru Loss,
Eesti pank, Karjawävawa p., kõnetraat 6-20.
Eesti rahwapank, S. Roosikrantsi it. 15, 'kõnetr. 2=02.
Eesti seemnewilsa ühisus, „Estoonia" teater, 3. ifor£>r
kõnetraat 5—14.
Eesti tarw.-ühisuste keskühis. Wiruwärama p. Id, kon. 9=94
Eesti tehnikaselts, Pikk tän. 20, kõnetr. 9-66.
Eesti telegr. agentuur, S. Täituri L 1, kõnetr. 2-18.
Eesti tööstuse ühisuste kiit, Laik. 34, kõnetn 10-24.
Eesti Wabariigi migastatud sõjameeste ühisuste keiksUpatus, Pikk tän. 67, kõnetraat 67.
Eesti Maike- sa kesktööst. ühisus, W. Kwrsa t. 12, kõu. 4=09Eestimaa maade krediitselts, Karjawärawa p. 1.
Esimene Eesti kiunitusselts, Jaani t. 6, kõnetr. 7-8o.
„Estoonia" põllumajand. keskühisus, Jaani t. 6, tel. 8=55,
"Estoonia" teatri büroo, teatrimaja, kõnetr. 14-10.
,,Euroopa" wõõrastemasa, Wiru t. 24, kõnetr. 11-68.
Gaasiwabriku "kontor, Troonipärija p. 27, kõnetr. 8-96.
Gahlnbäck, kaema kontor, W. Wiru t. 11, kõnetr. 81.
Grünwald, F., nahawabrik, Maalri t 19, kõnetr. 9-0o.
Harju maatonnawalits. S. Roosikrantsi t. 12, kõn. 10=61..
Karju pank, a.-s., Harju tän. 33, kõnetr. 4=06.
Hollandi konsul, Jaani tän. 6, ikrt. 18, kõnetr. 14-87.
"Hotel du Nord", Rataskaewu tän. 3, kõnetr. 3=45.
"Jkmarine" metall tööstuse a.-s., (end. Fr. Wiegandj,.
Troonipärija p., 21, kõnetr. 1=39.
Inglise konsulaat, Lai itftn. 17.
Itaalia konsulaat, S. Karja tn ilJ, krt. 3, kõnetr. 3=34~
Jaapani sõjamäe esitus, S. Roosikrantsi t. 15, kõn. 12=J5L
Kaalukoda, Uuel turul, 'kõnetr. 13=21.
Kaitsepolitsei, Kiriku põiktän. 4, krt. 1, kõnetr. 6=74.
"Kalew", spordiselts, Pikk t. 47, kõnetr. 10-02.
Kaub.4ööstusministeermm, Kohtu t. 8, kõnetr. 10=74.
Keskhaigemasa, Kirikuaia tän. 8, kõnetr. 76.
Kohtu palat, Jaani t. 7,, kõnetr. 58.
"Kommerts" wõõrastemasa, Kaarli t. 8, kõnetr. 7=83.
Korterite lepituskoda, Nunne t. 2, kõnetr. 1-33.
Krediit pank, S- Karja t. 23, kõnetr. 4=36.
Kriminaalpolitsei Tall.'saost. Rahukohtu t. 1, kõnetr. 86.Krulli wabrik, Kopli tän., kõnetr. 4=20.
"Kuld Lõwi" wõõrastemasa, Harju t. 40, kõnetr. 3-33.
Kunstimuuseum, Kadrioru loss', kõnetr. 13-14.
46
— Kes weel ei tea
—
—
| L. SCHWftRZ*i Wnlmlsrllde äri |
-
Marju tän. 24 ——
Wäljamaa lõikuste järele
- ------ moodsaid
.
meeste ja naisterahwa
koil palitud, ülikonnad
schewiot ja wärwilised,
trib ulised püksid,
mantlid, plused la riiet
igasugustes wärwides.
„Mtoe" s Ho ko laadi wabrik, W. Roosikrantsi t.
Kütteainete keskkomitee, Meripuies-teel 15, kõnetr. 7-51.
Kü-lgvhakkawate ha-igns'ee Haigemas, Magasini t. 29.
„Laborator" k.-m. „Atlanta" seebiw-abr. S. Pärnu m. 120
Laenu pank, -a.-s., W. Ka-rj-a 1. 12, .kõnetr. 2-34.
Laewako-ittor Jah. Pikka ja pojad, Uus- t. 14, kõu. 3-48.
Laewasõidu amet, U. Sadama t. 2, kõnetraat 2-96.
Lastekaitseiihingu büroo, Karjawärawa puiest. 4, kvt. 5,
Leedu saatkond, Kiriku t. 6, kõnetr. 13-97.
„Lennuk" taeMaehitus-e ja laewasõidu a.-s. juhatus, Harju
tän. 33, kõnetraat 10-42.
„Laferme" tubakawa-brik, Pirita tee 6.
Liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi 5-a, k. 2,
-kõnetraat 9-49,
Linnawatitsus, ra-ekod-a, kõnetraat 1-32.
Linna kooliwalitsus ja hariduse -osakond, Ruune t. 2.
kõnetraat 5—71.
Linna majandusosakond, Mündi it. 2, kõnetr. 5-37.
Linna rahaasjanduse osa!k., Mündi t. 2, kõnetr. 10—67.
Linna pandimaja, M-aneshi t. 4, kõnetr. 3-35.
Linnapank, Muttd-i t. 2, kõnetr. 3-13.
Linna statistita büroo, Matta- turg 9, kõnetr. 1-59.
Linna terwish-oiu osal., Suur turg 9, kõnetr. 4-38.
Linna tööbörse ja töökaitse 'osakond, Lai tän. 40.
Linna w-alg. ja me-emurets. osak. Troonipärija p. 27.
Linna politsei ülem, Aia t. 12, kõnetr. 51.
Luther, M., a.-s., wabrik, S. Pärnu m., kõnetr. 1-43.
Läti saatkond, Kiriku t. 4, ikrt. 2, Toompeal, kõnetr. 6-10.
Maanteed-e ja sisemiste- mee tee de malitsus, Toompuiestee
nr. 17-a, kõnetr. 7-15.
Maieri wabrik, Falkspargi t.
Majandusühisus, Miruwävawa p. 21, kõnetr. 85.
Maksu-inslpektorid, Mittenhofi t. 2, Lõnetr. 2-49.
Meriasjandns-peamalitsus, sadamas, ettd, tolliw. ruum.
Metsade Peaw-alitsus, Toomkiriku plats 3, kõnetr. 1-63.
,,Noblessner", Peetri tehas, Soo tän. 22.
Norra konsulaat, Jaani t. 9, krt. 3, kõnetr. 7-3-3.
Otsekoheste maksude peawatitsus, Gogoli p. 1, kõn. 10-21.
Peetri wõõrastemaj-a, Peetri plats 3, kõnetr. 2-75.
Poeterburi wõõras-temaj-a, Rat-askaewu t. 7, kõnetr. 2-44.
„Pokaris", E-esti kinnitus -a.-s., Matta Mitu t. 12.
Poola saatkond, Kohtu t. 10, -kõnetr. 9-54.
Posti peawalitsus, Roma-nowi t. 10, kõnetr. 5-57.
48
Postkontor, Wene it. 9, kõnetr. 2-33._
Prantsuse konsulaat, Alendri t. 3, kõnetr. 7-08.
Pritsimaja, .Wene turg, kõnetr. 54.
Prokurööri kantselei, Jaani t. 7, kõnetr. 3-20.
Proowikoda, Lai tän. 54, kõnetr. 4-13.
Punase Risti peawalitfus, Harju it. 46, kõnetr. 46.
Põhja kinnitusselts, Suur Karja tän. 20.
Põhja .paberi ja puupapi wabrik, a.-s. S. Tartu m. 86.
Põlewkiwi tööstus, Lai t. 54, kõnetr. 10-85 ja 11-62.
Põllum. keskselts, Põhja Eesti, „Estoonia" teatrimajas.
Põllupank, Lai tän. 1, kõnetr. 10-95.
Rahaministeerium, Karjawärawa .P., Eesti panga urajas.
Rahwapank, S. Roosikrantsi t. 15, kõnetr. 2-02.
Raudteevalitsuse kantselei, Tehnikeri t. 16, kõnetr. 8-73.
Raudteepolitsei, Balti jaam 2. korral, kõnetr. 9-21.
Reuter, Lai tän. 1, kõnetraat 46.
Riigiarhiiw, Toompea loss, kõnetr. 17-18.
Riigikantselei, Toompea loss, kõnetr. 2-36.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu m. 4, kõnetr. 3-83.
Riigi kesklaboratoorium, Lai t. 54, kõnetr. 6-75.
Riigi liikumata warauduste maksuamet Tõnismägi õ-a..
Riigi maksude amet, Wittonhofi t. 2, kõnetr. 2-49.
Riigi raamatukogu, Toompea loss, kõnetr. 3-27.
„Riigi Teataja" kontor, W. Pärnu m. 3, kõnetr. 2-32.
Riigiwarnd. ülewõtmise osak., Karja t. 20, kõnetr. 2-11.
Riigi statistika keskbüroo, Toompeal, Kooli t., kõnetr. 23.
Rinnalaste kodu, S. Balesna t. 10, kõnetr. 3-68.
„Room" wõõrastemaja, Narwa m. 20, kõnetr. 10-50.
Rootsi konsulaat, Narwa maaut. 11.
Saksa konsulaat, ja saatkond, Doom-Kuninga t. 11.
„Silwa" a.-s. Meripuiesteel 17, kõnetr. 9-29.
Soome saatkond, Ruune t. 18, kõnetr. 2-92.
Tall.-Haapsalu rahukogu, Jaani t. 7, kõnetr. 2-10.
Tall.-Haapsalu ringkonna rahukohtud, Rahukohtu t. 3.
Tall.-Haapsalu ringkonna kohtuuurijäd, Rahukohtu t. 3.
Tallinna tehnikum, Pikk t. 20, kõnetr. 9-66.
Telefoni wõrgu kantselei, Wene t. 9, kõnetr. 8-00.
T o lliwalitsuse kantselei, Sadama t, uus toll imaja.
„Tubak," tubakatööst. a.-s., Baltiski -nt. 19, kõnetr. 8-68.
Tähtsamate asjade kohtuuurijäd, Jaani t. 7, kõnetr. 7-43.
Tööstus-kaubaudus pank, S. Karja t. 7, kõnetr. 6-13.
Wabrikantide ühisus, W. Wiru t. 12, kõnetr. 17-50.
50
mehaanika-tööstus ja auto-transportäri
Wiruwärawa p. 17 VAI 1 H Bk3 Bk8 A (£? Laulupidu tän. 22
Kõnetraat 16-23 I WGI-L-li Ml MSAmL Kõnetraat 16-24
TKiTiCTIBCfil
M«a autode,
Remont töökodades,
I wFvv 9 ■
mootorpaa
tide, lokomobiilide, põllutööriistade parandused ja
kõiksugu wõimalikud mehaanikatööd toimetatakse
korralikult ja ruttu.
Auiogeeniline metallide
kokkukeetmise osakond
wõiab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkisie isilindriie kokkukeetmise, aurukateldele uute
tükkide sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi
toruseinte ja leek torude sees ja muid raud-, teras-,
malm-, wask- ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd
tehakse korralikult, ruttu, mõõdukate hindadega ja
wastutust oma peale wõttes.
Autotransport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale walmis. Weoautod, kandejõud künni
300 puuda, wõtawad oma peale kõiksugu kaupade
ja materjaalide wedu. Ka reisijate tarwis sisse
seatud suurematele seltskondadele lõbureisiks:
kohalikku tellimisi wõetakse kauguse peale waatamaia igal ajal wastu.
51
Laadad.
Jaanuar. 7. Tartus, aastalaat, 3 näb.; Digital,
Mirjwmaal; Wõrus — 12. Weinjärwe w. Wahu k. — 15.
Laekweres, Simuna fih-elk. — 17. Kolumeres, Kullamaa
kihelk. — 21. Mehikoormas. — 22. Türi alewis;
lJmaweres>, end. Päia kõrtsi suures — 23. Haapsalus;
Walgas; Nasinal, Wõnnu kihelk. — 24. Paides.
Weebru a r. 2. Raplas; Hallistes — 4. Wõrus
— 5. Allikus, Õisul, Järwamaal; Tõrwa alewis; Keblastes, Mihkli kihelk.; — 6. Narmas — 9. Pärnus; Rakweres. — 10. Raasikul, Harjumaal; Räpinas; Antslas —
11. Põltsamaal — 12. Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal;
Jõgewal; Babtiskis — 16. Wikjandis, 8 p. — 17. Tartus
— 18. Nina külas; Rakke jaama juures, Liigmalla wallas,
Rakke jaama juures, Liigmalla wallas (uus laat),
(uus laat). — 19. Paides — 20, Rawilas, Kose
külas, Harjumaal; Wasknarwas— 21. Muhu-Suure wallamaja juures; Walgas— 25. Wõrus, 8 p. — 25. Lihu
las — 23. Wõõbsus — 28. Wiljandis; — Audrus, reedel
enne Waftlapäewa.
Märts. 1. Ristil, Piirsalu jaama j.; Jõgewal —
3. Jõhwis — 4. Kiwilos, Paningi w. — 5. Kirblas, Lää
nemaal — 6. Petseris — 8. Iisaku m., Wirumaal; Kuris
ta w., end. Aidu kõrtsi j.; Tumalas, Uuemõisas — 9. Jaakobi kiriku j., Wiru-Jaakobi kihelk.; Emmaste w., Hiiu
maal; Kohilas, Hageri kiriku juures — 10. Kõo m., Wiljandimaal; Suurejõel, Uue-Wändras; Watlas, Karuse
kihelk., Walgjärwes, end. Kitse kõrtsi j.; Puhjas---- 12.
Ellamaal; Ardu külas, Triigi w.; Amblas; Wõrus — 13.
Riidaja m., Wiljandimaal — 14. Kodijärwe w., Kambja
kihelk.; WaimastMere w,allamaja juures, Laiuse kihelk.;
Mustjala wallamaja juures; Jmaweres, Käsukonna nt.,
Piliftwere kihelk.; Mõisakülas •— 15. Raplas — 16.
Rannu w., end. Kulli karjamõisas; Rannakülas, Saare
maal — 18. Wõhmuta w., Järwa-Jäani kihelk.; Keilas;
Märjamaal; Jüri kiriku juures, Rae w. •— 21. Türi ale
wis — 20. Ulila w., end. Wäike-Ulila m. — 22. Albu walKastnas, Tõstamaa kihelk.; Sangaste kiriku j.; Kallaste
külas, Kodawere kihelk. — 20. Taeweres, Wiljandimaal;
Türi alew.; Jüri kiriku j- Rae w.; Märjamaal; Kuressaa
res — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila m. — 22. Albu wal
lamaja juures, Järwamaal —- 23. Warnjas; Walgas;
52
Kaubandus - ühisus
Hiippler & K9
TALINNAS Kõnetraat 9-01 TALLINNAS
Suur Tartu maant. nr. 45 ja Raatuseplats nr. 13
Rbikauplus Tartus, Peterburi tän. 23, kõnetr. 5-56
Rauda,
terast,
walget ja punast waske,
traati, plekki, inglistina, jootmise tina, sea
tina, tsinki, babiiii, saa
gist, kruwist naelu,
neesi, seibisi, tööriistu,
jne. jne.
EhltMitiiteriidll,
armatuurist,
pumpasi,
põllutõöriislu,
köögi- ja maja-nöusi,
emaille-,
alumiinium-,
alpaka-,
klaas- ja sawinõusi.
53
Leisi alewis — 24. Laekweres, Simuna kihelk.; Laiuses,
Mõra m. — 25. Woldis — 26. Sulbi alewis, Kärgula
w.; Wahastus, Järw«amaak; Wõlla-Kihkepas, Pärnu
maal; Wana-Pranglis, Kambja «kihelk. — 28. Kellamäe
kõrtsi j., Saaremaal; Kasepere poe j., Kloostri w.; Paides;
Walguta m., Pritsu jaama st — 31. Mustmees — Põltsa
maal, reede enne 15. märtsi.
Aprill. 1. Juurus, Pindi w., Leemi m., Rõuge ki'helk. — 2. Alajõel, Wirumaal; Antslas; Põlgaste w.,
Võrumaal — 8. Pärsamaa w., Roopata k., Saaremaal;
Waiwaras; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu kõrtsi juures
7— 9. Udernas, El.wa jaama j. — 10. Ellamaal, Sooniste
M.; Petseris; Loona wallam. j., Saaremaal — 12. Mõ
rus — 14. Nina külas; Hummulis, Soe kõrtsi j.; WastseKuuste w., Koorwere külas— 15. Tapal; Säru mallam.
juures, Wõrumaal; Rakke jaama juures, Liigmalla
wallas (uus laat). — 1'6. Woltweti-Keremal — 18. Tarmastu w., Mustla alewis; Migala kiriku j., Läänemaal;
Rahu külas, Saaremaal; Weinjärwe w., Mahu külas —
19. Kilingi-Nõmmes; Wiitnal, Kadrina kihelk.; Rogosi
m., Luutniku m. — 20. Lihulas; Tartus; Alaweres, Alawere mõisa j.; Kuressaares; Sekis, Tõstamaa kihelk. —
21. Wäike-Maarjas — 23. Orajõel; Kulbis, Pärnu
maal; Wasulas, Tartu kähedal — 24. Lohusuu w.; Wastseliina wallam. j., Wõrumaal; Petseris — 25. Perl w.,
Wõrumaal; Narmas; Roosikus, Zooru m., Wõrumaal;
Kõiguste kõrtsi j., Saaremaal; Koongas, Pärnumaal;
Saulepi w., Warbla kihelk., Märjamaal — 26. Jõgewak
— 27. Saare w., Maarja-Magdaleenas — 28. Taewere
w., Wiljandimaal; Käru w., Lauri raudteejaama juures;
Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi j.; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Malgas; Ahja-Kärsal, Mõnnu
kihelk.; Stolbowa k., Panikowitshi w.; Kokga w., Liiwal;
Wõtikweres, Maiatu kõrtsi juures — 30. Mastse-Nõu nr.,
Nõu kihelk.; Haanjas, Wõrumaal. ■— Wiljandis, neljapäewal p. Lihawõtte pühi; Põltsamaal, reedel enne Jüripäewa.
Mai. 1. Kergu «alewis; Nissis; Riisiperes — 2 Mal
gas, Tõrwa alew.; Wändra alew.; Maikna w., Püri m. j.;
Roelas, end. Torma jaama j.; Alamustes, Kõlliste w. —
. 3.
Jõhwi
alewis,
2
päewa;
Kamastu trallas,
Koosa külas; Lille-Hiiekõnnus; Nuustakul; Soodlas,
Anija wallas; Kaarepere wallas, Pikjävwe kõrtsi juures
54
Kaubaäri Wennad KR NT
TALLINNAS, Toompuiestee Nr. 7.
Soowiiame kaupmeestele mitmesugu- ra I
seid kaupasid, wäljamaa saapa läik’
määred „Globini ,Lodix", „Šervus",
//Nigrin,/, , Kiwi
Erdalz/, kodumaa
tööstusest Newa" ja „Täht"; peale
selle: pliatsid, sulepäid, sulgi, silmaseebid, pesuseepi; saapapaelad jne.
>
Tellimised saawad ruttu
ja korralikult täidetud.
Kaubaäri Wennad KANT
TALLINNAS, Toompuiestee Nr. 7.
Kõiki muusikariistu ostate kõige kasulikumalt
üle maa tuntud
Olbrei muusikaärist
Suur Tartu maant. nr 6
asutatud 1890 a.
Suur wäljawalik.
Mõõdukael hinnad.
Keeled kõigi
muusikariistadele.
Tfihelponna! Waljcman patenteeritud uudis.
— „Kahvlipuhastamise hari“. —
On tarvilik igas hotellis, söögimajades ja
igal ühel, kes puhtust armastab. Teeb hügieniliselt kahvlid puhtaks. Saada suure
mal ja vähemal arvul ainuesitaja juures,
Tallinn, Väike Liiva tän. nr. 6,
-------------------------- V. Schurajevitsch.
ee
55
Sood las, Anija w.; Kaarepere w., Pikjärwe Lörtsi juures
— 4.Pärnus — 5. Haapsalus; Palal, Kodawere kihelk. —
6. Järwakandis -— 7. Põlwa kiriku juures, Perl w. —
8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j. — 9. Uue-Antsla wallam.
j.; Häädemeestel — 10. Mann-Roo ja wallam. j.; Uduweres, Jaakobi kih.; Kuiwajõel varjumaal — 11. Reolas,
Tartumaal, — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena tihe lk.;
Mõrus; Antslas — 14. Kari lätsi w., end. Karilatsi kõrtsi
juures; Holst re wallam. juures, Wiljandimaal — 15. Ku
ressaares — 16. Paides — 18. Sangaste kiriku juures —
19. Mehikoormas — 20. Haiba -poe juures, Kirna-Kohatu
w. — 22. Mõõbsus — 23. Malgas; Mätjaküla karjamaal.
Juuni. 5. Miljandis ■— 12. Paides — 13. Moltweti-Keremal — 14. Maftse-Kuuste m,, Lo onnina k. —
15. Märjamaal — 16. Tapal — 20. Mõhmuta w., I.Jaanis; Mustmees — 21. Mõrus— 26. Miljandis; Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal; Piirsalus, Risti jaama j. —
27. Põltsamaal — 28. Rakweres.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus — 3. Palmse w.,
Wiitna kõrtsi j.; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris — 8.
Taagepera wallam. j. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis — 12. Paides -— 14. Leisi alewis, Saaremaal, 8 p.
(riiete laat) — 15. Karksis, Pärnumaal — 18. Tõrwa
alewis' — 20. Pärnus — 23. Kuressaares, 23. iiml. —•
aug. (riiete laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus, 3 nad. -— 10.
Kuressaares — 12. Mana-Mõidu wallam. j., Miljandimaal — 15. Tuhalaane wallam. j., Miljandimaal — 18.
Londi w., Miljandimaal, —- 21. Laiksaave-Urisaarel, Pär
numaal — 23. Malgas — 25. Mõrus; Naroown-Jõejuus
— 26. Paides; Mõisaküla alewis; Kaarli m., Miljandimaal — 28. Petseris; Holstre wallam. j., Miljandimaal
— 30. Rakweres, 2 päewa — 31. Helme m.; Häädemees
tel; Suurejõel, Uue-Mändras.
September. 2. Taeweres, Suure-Jaani kihelk. —
3. Setis, Tõstamaa kihelk.; Narwas — 5. Miljandis —
6. Meeri w., Mastse-Nõu m.; Mõõbsus; Mastemõisa kõrtsi
juures, Miljandimaal — 7. Hummuli w., Soe kõrtsi juu
res; Mana-Kariste wallam. j. —- 8. Olustwere raudteejaa
ma j.; Peningi wallam. j., Harjumaal; Hallistes.— 9.
Puiatu m., Miljandimaal — 10. Kilingi-Nõmmes; Ta
pal, Kärstna m., Miljandimaal; Ellamaal, Saaremaal;
Puhjas — 11. Lelle-Hiiekõn-nul — 12. Maasi w., Tage56
S. Schwarz
W Pikk tän. nr. 3 -UW
Soowilab
lillil
Miil
meeste- ja
aalstereliwastel!
W telliti
Töö on korralik.
Hinnad mõõdukad
T. Olbrei & Ko.
Bill!
Tallinnas, Hermanni tän. 1.
Walmistab pianiinos!, keepi Iie
ja wõtab wastu kõiksugu
MUUSIKARIISTADE PÄRANDUSI.
57
■merel; Kose w., Kriusha t.; Mehikoormas; Türi alewis —
13. Iisaku mõisas; Malgas; Soosaare w., Kolga-Jaalü
kiriku j. — 14. Miitina wallam. j.; Alliku w., Oisul; Ku
ressaares; Nina külas — 15. Jõgewal; Abja-Paluojal;
Tammistes, Pärnu kihelk.; Saalepi w., Warbla kihelk. —
17. Nduweres, Jakobi kihelk.; Räpinas; Uusna nt., Wiljandimaal — 18. Siudis; Sangaste kiriku j.; Alawere
w., Alawere m.; Kaarepera w., end. Pikjärwe kõrtsi j. —
19. Kergus, Jakobi kih.; Koguka w., Kallikülas — 20.
Pindi w., Leewil, Wõrumaal; Wigala kiriku j. — 21.
Rõuge kiriku j., Wõrumaal; Tahewa wallam. j.; W ah as
tus, Järwamaal; Pärsamaa w., Wõlupe kõrtsi j.; OrasõelKablil — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides;
Holdre mõisas, Helme kihelk.; Järwakandis; Sürgawere
mõisas, Wiljandimaal — 24. Wõrus; Kirblas — 25.
Tartus; Antslas; Loona wallam. j., Saaremaal; WõllaKihlepas, Pärnumaal; Paatsalu w. — 26. Põõraweres,
Jaakobi kihelk.; Tallinnas — 27. Põlwa kiriku j., Wõru
maal — 28. Põltsamaal; Kuressaares; Tori nlewis —
29. Ambla alewis; K trepis, Rõngu kihelk.; Keblastes -Oktoober. 1. Audrus; Waikna w., Peri m. juu
res; Nasinal, Wõnnu kihelk.; Uuemõisa w., Mehamäel;
Kolga w.; Liiwal — 2. Roe las, end. Torma jaama j.;
Tõrwa alewis; Märjamaal — 3. Wändra alewis; Lind
oral, Loosi w.; Laanemetsal, Suure kõrtsi j., Wõrumaal;
Narwas; Kawastu w., Koosa k. — 4. K nim aj õel; Baltiskis; Rõuge w., end. Sauna kõrtsi juures; Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk.; Reolas, Kambja kihelk. — 5. Roosi
kul, Zooru w.; Lihulas -— 6. Tapal; Jõhwi alewis; Patastel, Maarsa-Magdaleena kihelk. — 7. Miljardis; Ha
geri s, Kohila w. — 8. Mustjala mõisa j., Saaremaal;
Pukal, Sangaste kihelk. — 10. Jmawere w.; Malgas;
Suurmõisa w., Hiiumaal. — 11. Kilingi-Nõmmes. —
12. Leewi alewis; Keilas; Jllukal, Kuremaal; Tartus;
Päruus; Wastseliina wlm. — 13. Kurista w., end. Aidu
kõrtsi H; Rakweres; Mõrus. — 14. Albu wallam j., Jär
wamaal; Petseris. — 15. Raplas; Kolowere mõisas;
Rannu w., Kulli karjamõisa j., Säru wallam. j., Wõru
maal. — 16. Muhu-Suure walla magasiaida j., Saare
maal. — 17. Rakke jaama juures, Liigwalla wallas;
Nuustakul; Koonga wollamasa juures, Pärnumaal.
— 18. Wäike-Maarjas; Lohusuus: Wõõbsus; Kuressaa
res; Daewere w., Suure-Jaanis; Suumaste külas, Hiiu58
GEORG HENDRIKSON
KÖIE ja NÖÖRI TÖÖSTUS, TALLINNAS
Ladu W. KSoowitab suuremal ja wähemal mõõdul köie ja ohja nöörisid, kõiksuguseid kalameeste nöörisid ja niitisid, võrgu
paelu, tamsa lõngu, linaseid lõngu, sedelga vöösid, kiigu
võrkusid, laste voodi võrkusid, pi lardi kottisid, nööiist
põranda vaipasid a palju muud kaupa.
Kolm I. auhinda saanud üleriiklisel Põllu-ja töötuskaubandus wäljanäitustel.
XXxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
XX
Tapeete
XX
XX
XX
leiate
eri-tapeedikaupluses
WM 8 WM
XX
Uus tän. nr. 3, Tallinnas
XX
Mx
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
XX
DGQQQaB EQQSQQGnQÖBIQElölQQBEäöQQnQSOQBIBIQBGfilBB
CööQQQaDööQQQHBQdöQa
o^aaäöa^TDaaQaDBQnBa
a
maal. — 19. Tarwastu id., Mustlas; Rogosi id., Lutsniku
nt.; Põlguste w., Puuskarul; Jõelehrmes; Wastse-Kuuste
w., Lootwina m. — 20. Kõll iste w., Tille l; Wana-Roosa
wallam. j.; Weinjärwe id., Wahu f.; Nue-Antsla wallam.
juures. — 21. Haapsalus; Loosi to., end. Holsta kõrtsi j.;
Kastre-Wõnnu w., eiib. Suitsu kõrtsi j. — 22. Karguta w.,
Sulbi alewis. — 23. Kõo m., Wiljandimaal; Moisekatsi
alewis; Kasepere kõrtsi j., Kloostri w.; Masulas, Tartu
läh.; Sooniste id., Ellamaa kõrtsi j. — 24. Krootuse m.,
Kõlliste w.; Laatre w., Sangaste kihelk. — 25. Türi ale
wis. — 27. Saare wallas, Maarja-Magdal. kihelk.; Laekweres, Simuna kihelk. — 28. M oktweti-Keremaal; Mõhmnta id., J.-Jaanis; Puurmanni id., Piknurme k.;
Krüüdneri w., Puju kõrtsi j.; Taageperas. — 29. AhjaKärsal, Wõnnu kihelk.; Stolbowo k., Panikowitshi w.;
Wõtikwere lo., Waiatu k. — 31. Mõniste wallamaja j
Nowember. 1. Jaa tobi kiriku juur., Wiru-Jakobi
kihelk.; Pärsamaa w., Mätja kulas. — 2. Laiuse id.,
Mõra m.; Paides; Suurejõel, llue-Mändras; Palal, Kodawere kihelk. — 1. Nissis, Riisepere w. — 5. Antslas;
Missi kõrtsi j., Kambja kihelk. — 6. Kaarepere w., Kassi
nurmes; Rõuge id'., end. Ala kõrtsi j. — 7. Malgas;
Ekwas. — 10. Iõgewal; Lähtru id. — 11. Mõrus; Mli
sandis. — 12. Kari lätsi w., end. Kari laksi kõrtsi j.; Kures
saares; Ardu külas, Triigi w.; Tamsalu jaama lähedal,
Uudeküla mõisa j., 2 päewa. — 14. Tartus; Käru w.,
Lauri jaama j. — 20. Piirsalu w., Risti jaama j.; Haibas, Kirna-Kohatu w. — 23. Paides; Mustmees. —
25. Raasikul, Harjumaal; Türi alewis. — 26. Malgjärwe
id., end. Kitse kõrtsi j. — 28. Moltwetis; Põltsamaal;
Keilas. — 29. Korsakowos, Panikowikshi w.; Mõrus. •—
30. Migala id., end. Poti kõrtsi juures.
Dets e m b e r. 1. Tapal. — 2. Juurus. — 3. Ala
jõel, Mirumaal; Malgas; Iõgewal. — 5. Amb las. —7. Kallastel. — 8. Rakweres; Milj andis. — 10. Jüri
kiriku j., Rae w. — 11. Narmas, 3 p. — 12. Mändras;
Martna kiriku j.; Mõhmaku w,, J.-Jaanis. — 14. Nina
külas: Antslas; Pärnus. — 15. Mõrus; Kohilas, Harju
maal. — 17. Moisekatsi w., end. Kantsi kõrtsi j. — 18. Pöörameres, Jakobi kihelk.; Paides. — 19. Jõhwi alewis. —20. Mõõbsus; Märjamaal. — 22. Mustmees. — 23. Sula
ajal, Krüüdneri w. — 28. Märnjas; Malgas. — 29.
Masin armas. — Põltsamaal, reedel enne 15. detsembrit.
60
6. Berger
Tallinn, Nunne tän. Ns 1
Asul. 1863
kauplus
prille, luupe, binokleid, pikksilmi,
mikroskoope, nivelliire jne.
Päewapildi alal: aparaate, plattesid, paberid jne.
soowitab:
Hrsti- ja
haigeteriistad.
Wiinawabrikutele
alkoholimeetrid,
sakkomeetrid,
termomeetrid
jne
Kõige peenem
parfümeeria ja
toaleiseebid
Teras - Haus
Max Schwarzlose, Berlin
Esitaja Eestis:
Waldemar G. Herzberg & Ko.
Tallinnas
>-
Jaani tän. 9
----------------------- -------
Tel. 4-76
..
..
-i
61
Dtaubtee sõiduplaan.
Tallinna — Riia.
T-a 1l i n n a s t kell 6 ,peale 16uil, Tapalt kell 8.6 m.
õhtul, Tartust kell 11.54 mm. õhtul ja Eesti Malgast kell
2.30 min. öösel ning jõuab Riiga kell 7.35 min. Ho mm..
Riia s t tuleb kiirrong (r. nr. 2.) kell 9.10 min õh
tul wälja ja jõuab Eesti Wael-a kell 2.15 min. öösel, tust
kest 3.10 min. öösel ja Tartust kell 5.12 min. homm. edasi
sõidab ning kell 10 hommikul Tallinna jõuab.
Tallinna — Irboska.
Postirong nr. 3 läheb Tallinnast lell 11.30 min. öö
sel, Tapalt kell 2.50 min. öösel, Tartust kell 6.41 min.
homm. ja jõuab Walka -kell 9.10 min. Kell 9.30 min. hone
mikul sõidab rong Malgast Wõrru (jõuab kell 11 09 min.
homm.) ja Jrbostasse (jõuab -kell 32.58 min. päewal.)
Postirong nr. 4 läheb Jrbos-käst kell 4.30 min p. l.r
Mõrust kell 6.29 min. p. l., Malgast kell 8.50 min. õhtul,
Tartust kell 11.55 min. öösel, Tapalt kell 4.35 -min. hom
mikul ja jõuab Tallinna kell 7.10 min. hommikul.
Tallinn — Walk.,
Segaroug nr. 11 läheb Tallinnast kell 9.25 miim
homm., Tapalt kell 1.30 min. päewal, Tartust kell 3.28 nu
peale lõunat, jõuab Walka kell 9.48 min. õhtul.
Segaroug nr. 12 läheb Malgast kell 4.15 min. homm..
ja jõuab Tartu kell 7.30 min. homm., kust kell 9.40 min
homm. edasi sõidab. Tapalt edasi kell 3.5 min. ja jõuab
Tallinna kell 6.35 min. peale lõunat.
Tallinn — Narwa.
Tallinnast postirong kell 12.20 min. öösel, Tapalt
kell 3.55 min. homm., Rakwerest kell 4.48 min. homm.
jõuab Narwa kell 8.20 min. hommikul.
Narwast kell 9.40 min. õhtul, Rakwerest kell 1.39 m
öösel, Tapalt kell 3.29 min. homm., Tallinna jõuab kell
6.30 min. hommikul.
Tallinnast kell 9.25 min. homm., Tapal kell 12.50 uu
päew-al, Tapalt kell 2.45 min. peale lõunat, Rakwerest kell
3.50 min. p. L, jõuab Narwa kell 8 õhtul.
Narwast kell 7.10 min. homm., Rakwerest kell 12.10
min. päewal, Tapal kell 1.5 min., Tapalt kell 3.5 min. p.
lõun., jõuab Tallinna kell 6.35 min. peale lõunat.
62
iiiWniiiiiiiMiiiiiiiiWrii
nüüd
Hundi t. 2
hüüu
Raekoja wastas
Walmistan üleswoteid igas
suuruses 6 PILTI alates
20 mk. ja kallimad. Päewapildid tunnistuste ja passide
peale mõne tunni jooksul.
Suurendused elusuuruseni.
Äsjaarmastajatele-päewapiltnikudele toimetan asjatund
likult ja hoolikalt kõiki tarwiIi! ke tõid, ilmutan ja kopee
rin. Pühapäewadel awatud.
Päewapiltnik
Karl Osol.
WENETURG Nr. 5
ao
oo
Soowiiab omast kauplusest
zz kõiksugu naha-kaupa zz
hobuse riistasid ja kollaseid
zzz W ENES AAPÄID zzz
63
Tallinna — Rakwere.
Tallinnast kell 4 p. -L, Tapalt kell 7.25 min. peale l.,
sõuab Rakwere Lell 8.15 min. õhtul.
Rakwerest Lell 4.45 min. homm., Tapalt kell 5.57 m.
Homm., jõuab Tallinna Lell 8.45 m. hommikul.
Walga — Irboska.
Walgast kell 4.40 min. p. L, Wõrust Lell 8.80 min.
õhtu-l, jõuab Irboskässe kell 11.25 min. õhtul.
Jrboskast 'kell 2.10! min. öösel, Wõrust kell 6.22 min.
homm., jõuab Walka kell 9 hommikul.
Tallinna — Haapsalu.
Tallinnast kell 5.10 min. p. L, Keilast kell 6.06 min.
õhtul, jõuab Haapsalu kell 8.15 min. õhtul.
Haapsalust kell 5.45 min. homm., Keilast kell 8.10 m.
homm., Tallinna Lell 9 hommikul.
Tallinnast kell 7.85 min. homm., Keilast kell 9 homm.,
jõuab Haapsalu kell 12.5 min. päeMal.
Haapsalust lell 3.25 min. p. l., KÄlast kell 7 õhtul,
jõuab Tallinna kell 8.5 min. õhtul.
Tallinna — Valtiski.
Tallinnast kell 4.15 min. p. L, Keilast kell 5.30 min.,
jõuab Baltiski kell 6.10 min. õhtul.
Battiskist kell 6.10 min. homm., Keilast kell 7.12 m.
homm., jõuab Tallinna kell 8.22 min. hommikul.
Tallinna — Nõmme.
Tallinnast hommikul kell 4.50, 6.35, 8.25 11.20 m.;
Peale Lõim, kell 1.10, 2.20, 3.50 5.45, 8.25, 11.45 min.
Kell 6.35 min. homm. ja 2.20 min. P. I. läheb üks
magun Pääskülasse.
Kell 5.45 min. P. I. läheb Wääua titsaröüpalisel.
Nõmmelt l)ommitül kell 6: 7.15, 9.30 min.; peale
lõunat kell 12.30, 1.40-, 3.20, 4.30, 6.45, 9.18 ja öösel k. 1.
Kell 7.15 min. homm. ja kell 3.20 min. p. l. tuleb
wagun Pääskülast.
Kell 9.45 min. homm. tuleb Wääna kitsarööpaliselt.
Tartu — Elwa — Jõgewa.
Tartust lell 4 p. l., Elmasse kell 4.47 min. peale. lõim.
Elwast kell 5.10 min. p, l., Tartust kell 6 peale Lõim.
Tartust kell 6.30 min. p.
Jogewal kell 8.45 m. õ.
64
i
Importäri
W. Roosikrantsi tän. 5.
Kõnetr. 15-98.
Alati lodust saada:
Palun aadressi tähelepanna
!
Braunsi riidewärwe, puupeitse, kondiitri- ja
nahawärwe, Agfa ja Badeni aniliinwärwe,
tapeete ja mitmesugust klaas- ja fajanskaupa.
65
Tallinna — Pärnu.
T a l l i n n as t kell 3.30 min. p. l., Allikult kell 1.49
min. öösel, Wilja üdist kell 4.59 min. h-omm., Mõisakülast
lell 8.3 min. h-omm., Pärnu jõuab kell 11 hommikul.
P ä r n u st: kell 4.15 min. p. L, Mõisakülast kell 7.58
min. p. l., Wiljaud-ist kell 10.50- min. õhtul, Allikult kell
2.22 min. öösel, jõuab Tallinna kell 8.50 min. homm.
Tallinnast kell 8 homm., Allikult kell 3.7 min.
p. L, Viljandist kell 6.17 min., Mõisakülast kell 9.32 min.
õhtul, jõuab Pärnu kell 1.30 min. öösel.
Päruus it kell 4.45 min. homm., Mõisakülast kell
8.28 miin., Wilijandist kell 11.26 min. homm., Allikult kell
2.45 min. p. l., jõuab Tallinna kell 9.15 min. õhtul.
Tallinnast — Allikuni.
sõidab igal laupäewal rong kell 4.45 min. p. l. Tallinnast
wälja, jõuab Allikule kell 11.20 min. öösel.
A l l i k u l!t igal esmaspäewal kell 1.16 mins öösel,
jõuab Tallinna kell 7.40 min. hommikul.
Tallinna — Nõmme — Wääna.
Tallinnast kell 5.45 min. p. l., Nõmme wäike kell 6.20
min., jõuab Wääna kell 7.15 min. peale lõunat.
Wäänast lell 8 homm., Nõmme maitsesse kell 9.10 m.,
Nõmme suurest kell 9.30 min., Tallinna kell 9.45 min.
Tamsalu — Halliku.
Tamsalust kell 4.15 min. homm., Paides kell 7.35 m.
homm., Paidest lell 1.20 min. p. l., Allikul kell 2 päowal.
Allikult kell 3.20' min. p. l., Paides kell 4 p. l., Pai
dest kell 10 õhtul, Tamsalus kell 1.30 min. öösel.
Tamsalust kell 4 p. l., Paides kell 7.20 min. p. L,
Paidest kell 12.20 min. öösel, Allikul kell 1 öösel.
Allikult kell 2.30 min. öösel, Paides kell 3.10 min.
öösel, Paidest kell 10 pomm., Tamsalus kell 1.15 m. p. l.
Mõisaküla — Walga Eesli.
Mõisakülast igas esmaspäemal ja neljapäewal kell
kell 9.30 min. õhtul, jõuab Walka kell 1.55 min. öösel.
Walgast igal teisipäemal ja reedel kell 1.30 min. lõu
nal, jõuab Mõisakülla lell 6.30- min. peale lõunat.
66
Ti
Warwige ainult
Herbsllali
riidewärwiga
Esitaja Eestis:
Waldewar G. Herzberg L Ko.
!! MOODIÄRI !!
KUNINGA TÄN. 4
Soowitan elegant naisterahwa
kübaraid igaks hooajaks.
Kraed ja muhwid. Kõiksugu
kübara ehteid. Pruut- ja leinaloore. Suur wäljawalik.
Aupaklikult
K. WIIDERMANN
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Tallinn, Jaani tän. 9. Tel. 4-76
67
Piletite ja platskaartide eelmüük Balti jaamas.
Kass a nr. 1, -kella 12—2 Malga rongile nr. 3, mi
nek -kell 11.30 min. ööse-l; kella 12—1 Narma rongile nr.
5, minek kell 12.20 min. öösel; ike li a 1—2 Riia rongile -nr.
1, minek kell 3 peale lõunat.
K -a s- s a m-. 2, «kella 12—1 Malga rongile nr. 3, mi
nek kell 11.30 min. ahin!; kella 12—1 Narma- rongile nr.
5, minek kell 12.20 min. öösel; Eella 1—2 Haapsalu ron
gile nr. 7, minek «kell 5.10 min. peale lõun.; kella 1—2
Riia rongile nr. 1, minek kell 6 peale -lõunat.
Kass a nr. 3, kella poole 12 — poole 1 Baltiski
rongile nr. 17, minek kell 16.15.
Hobufeposli jaamad.
Harju maakonnas.
1 • Raasiku — mee rand llm. Raasiku raudteejaamast.
2. Kuusalu-Kiiu —- 17% klm. Kehra jaamast.
3. Kose-Ri-sti — Kose alewi lähedal.
4. Kohila — % iklm. Kohila jaamast.
5. Hagudi — mee rand 'llm. Hagudi jaamast.
6. Rapla — weerand klm. Hermeti jaamast.
7. Keila — poolteist klm. Keila jaamast.
8. Riisipere — pool klm. Riisipere jaamast.
Lääne maakonnas.
Wiru maakonnas.
1. Risti
1. Kiltsi — Kiltsi mõisas.
2. Haapsalu
2. Ralwere — Rakwere mõisas.
Tnrpla.
3. Kadrina — Uit Ma mõisas.
4. Lihula.
4. Iisaku — Iisaku mõisas.
5. -Wirtsu.
5. Jõhmi —- Jõhmi mõisas.
Järwa maakonnas.
1. Arawete — Kuris oo mõisas, Ambla wallas.
2. Koeru — Koeru alewikus, Weinsärwe mallas.
3. Koigi — Koigi mõisas.
4. Kolu — Kolu mõisas, 1 merst Kolu jaamast.
5. Käru — Lauri raudteejaama juures.
6. Kuksema — 2 wersta Järwa-Iaaui jaamast.
7. Laupa — Särewere mallas.
8. Muftla-Nõmme — Anna Mallas.
9. Mündi — 2 Marsita Paide linnast.
10. Palu — Mäo Mallas.
11. Piio metsa — Wäätsa Mallas.
69
AUG. TUTT
ffl. Korja 1.1
Soowitan
suures valikus
jalanõusid omas
töökojas walmistatud ja
KALOSSE
igas suuruses.
lO Q a Q Q a m s a Q Q ö ö a a Q G Q a a a D B a D Q Q
BöBGQaaäaaDaaöBQBäaDaüDSQCGaaESDnBaBB
a
□
□
o
ö
E3
EE
a
69
Purdi — Anna w allas.
Rakke — Rakke jaama juures.
Roasna-Alliku — Kuksema malkas.
Tapa — Tapa alewis.
Waali — Weinjärwe mallas.
Wahastu — Wahastu mõisas.
Wagewa — Wägewa saama juures.
Wiljandi maakonnas.
1. Wiljajndt.
2. Kärstna. 3. Nawesti.
5. Oisu.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
4. Põltsamaa.
Tartu maakonnas.
Maidla — 24 ILm. Tartust.
Nuustaku alewis, — 14 klm. Pritsu jaamast.
Saarel — 36 klm. Tartust.
Pritsus, — Pont -klm. Pritsu jaamast.
Jõgewal — raudteejaama juures.
Tartus — Riia sa Pihtiva tän. -nurgal.
Woldis — 1 Ilm. raudteejaamast.
Waiatus — 21% klm. Jõgewalt.
Elwas — 1 kilomeeter Elwa raudteejaamast.
Walga maakonnas.
1. Walga — Härrade uul. nr. 12.
2. Dörwa — Tõrwa alewis.
3. Puka — Puka raudteejaama lähemal.
4. Maava — Hargla alewikus.
Mõru maakonnas.
1. Antslas. 2. Marduses. 3. Mastse Koiolas. 4.
Wastekiinas. 5. Räpinas. 6. Särinas. 7. Mõrus.
Saare maakonnas.
1. Kuressaar. 2. Uue-Lõwe. 3. Kuiwaste. 4. Haes
ka. 5. Parasmetsa.
Sõiduhinnad.
1. Eraisikutel:
1. hobuse ja kilomeetri pealt
9
N
*-’•
n
n
n
n
n
n
n
n
2. Ametnikkudele:
1. hobuse ja ^kilomeetri pealt
9
3•
70
1!
II
ii
ii
il
il
ii
H
M. 12.—
M. 18.—
M. 24.—
M. 10.—
M. 14.—
M. 21.—
ao
n
J. Johanson & J. Pallo
ao
a
a
o
Tallinn, Uus tän. nr. 7
Soowitab omast ladust
Jalgrattaid
Jalgratta kummisid
Tasku*, laua* ja habemenuge
Käärisid igas suuruses
Kõiksugu elektri tarbeid
Eht Inglis
ö
a
wihmamantlid.
BHENNflBOR
HINNAD
MÕÕDUKAD.
a
000000000000000050000000000000000000000030
Nõudke igalt poolt schokoladi
EXTRA
mis on walmistattid kõige
parematest ainetest.
SCHOKOLADIWABRIK
PALAST' RAKWERES
7)
Reisipiletite ja bagaMweo kinnad Tallinnast.
Jaamade 1 K l ass
nimetus 1 2 1
3
L
Aegwiidu
Antsla
Aruküla
Auwere
Väitiski
Ellamaa
Elwa
Äaapsalu
Iögewa
Iöhwi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Klooga
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepassaare
Musta
Mägiste
Narwä
Nõmme
Nõo
Oru
K t
110 klg. | Jaamade ! K l a s s jlO klg.
bagash
bagash
I eest. | nimetus r 2
3
1 eest.
„OSTA"
WIRUWARAWÄ PUIESTEE Nr. 27
KÕNETRAAT 12-32 ia 18-51.
Soowitab omast ladus!:
Lokomobfilid isesõitjad
Lokomobiilid hob. weetaw.
Rehepeksu garnituurid
Tuulamise masinad
Kultiwaaforid
Sahad
Koorelahutajad
Wedruäkked
Ja muud põllutööriistad.
SKans Wicfjmann i
||
saapakreemi
|| ja küünlatööstus
l |
TALLINNAS,
J |
Baliiski maanteel nr. 20
| |
| |
Kõige paremat sorti nahapuhastus
läikewõie
| „NEEWA"
I
„OKEAN"
[j
ja „TÄHT"
V R
| |
| |
| |
|i|
|i|
|1|
||
must, kollane ja pruun.
Meie saapakreemid on laboratooriumites
järele waadatud ja leitud, et nad nahale mitte
kahjulikud ei ole.
Kingapuhastuse kiwtd, walged ja kollased. Wärwid kollaste kingade ja saabaste
jaoks. Esimest sorti naharaswa saabaste
ja hobuseriistade tarwis.
Steariin küünlaid
igas suuruses jne. jne. Tellimised täidetakse
ladust korralikult ja wõrdlemisi odawa hinnaga.
MMMMM
SAAPA KAUPLUS. WANA POSTI T/3N.2
ESIMESE JÄRGU JALANÕUDE KAUPLUS JA TÖÖKODA
Ostke jalanõusid ainult A d a m k a jalanõude kauplusest
Tallinnas, Wana Posti tän. nr. 2,
siis olete kindlustet, et nad odawad, wastupidawad ja
nägusad on.
MMW
..... i"l!.l; ^ull T. 1111I.|:iI||;|r■...... .
kõige parem ja odawam
Waldemar G. Herzberg & Ko.
Jaani tänaw 9.
Tel. 4-76
."J. PETT
i naisterahwa rätsep
•
j
(endine keisrikoja ja kuulsa Siberi Wtorowi
kaubamaja juurelõikaja)
;
-------- wõtab tellimisi wasiu --------
j kasukate,
mantlite,
ülikondade
:
:
ja kõiksugu nahkade tikkimise
peale, nagu:
\ kasukad, boad, muhwid,
\
kraed jne.
Luisentali tänaw nr. 34, krt. 9
TALLINNAS.
N. SOOL!
mööbliäri
Narwa maant. J\fc 19
Soowitab suures walikus Wenn. Doneti
eht Wiini töölisi,
lapsevankrid, ning uusi kui ka wähe
pruugitud mööblid, kontorite, wõõraste-
majade, äride ja erakorterite sisseseadeid.
Ladust alati saada:
Puhweti kapid,
kummutid,
suured peeglid,
lauad,
toolid,
wask akna-garniise,
woodid,
madratsid
ja palju teisi asju.
HINNAD MÕÕDUKAD.
M --
•
‘
..-
NUGGBT
VALDEMAR G. HERZBERG 8 R9
HAANI TÄN. 9.
TEL. 4-76.
Aauprneked
ostniDOb omale lõige maitsmamaiD
shokolaadi, kompwekke,
karamelle
ja biskwiite
■ ■■■■■«■■■■«■■■■■HHawesBsneeesaeeHeeaeii
W. Inetu maantee nr. 1
Mett. 15=91
A- Branörnann i
kotnproekitõõstufeft
Kr. SAAR & K9
äri omanikudel on üle 30-ne aastane wilumus ja e äriline
ühendus paremate ja kuulsamate wäljamaa wabrikutega, mille
tõttu firma iga aastaga ikka enam ja suuremat usaldust austatud.
kauDatarwitajate poolt wõitnud on.
• • ••••••«•eeeecooee*eee»»e*eeeee*eeee®••»•••ee.•••#••••eee*e»eeoeeeeceeeeeeeeeee# .
;
•
XX. Eesti Põllumeeste seltsi näitusel 1522. a. sai meie firma
õmblusmasinate eest, kui ainus oma võistlejate seas,
*
•
kõrgema auhinna — suur kuid auraha.
••eeeeeeeee •••••••• eeeeeeee eeeeeoee eeeeoeeeeeeeeeee eeeeeeee eeeeeeee ••••••••••..
.
AL/ÄLINE LRDU:
Õmblusmasinaid :
■
Naumann, Pfaff, Vesta, Glara jne.
Jalgrattaid:
Naumann, Mars, Landeskrone jne.; üksikud jaod,»
õhukummid ja mantlid;
Kudumisemasinaid
Walter & Ko. wabrikust;
Põllutöömasinaid nagu:
Rehepeksumasinaid ja Gööplid; niidu- ja lõikumasinad; hobuserehad Eckerti wabrik.; Wedruäkked Osborn jne.
Piimatalitusemasinaid, nagu:
Koorelahutajad Kemper & Lonsbergi, K. & L, Patent
ja teisi tähtsaid, igas nõuetawas heas omaduses;
Kartuliwõtmise masinaid
Welt Roder (patent).
........ ................................... PEA LADU :
Kr. SHAR & Ko., Tallinnas,
Wiruwärawa puiestee nr. 27 (Eesti teatri vastu)
ABI KAUPLUSED:
Tartus, Raatuse tän. nr. 2
Rakweres, Peterburi tän. 13
Jõhwls, Turu plats.
Naisterahwa
töökoda
Tallinnas,
Narwa maani, nr. 10
Kõnetraat 13*75
UM6
Esi» Eesli
Asutatud 1866 aastal
Kfliae crnnem Eesli kinnituse selts
EEKS
kinnitab igasugust warandust tule vastu 20 pro
tsenti odavama maksu eest kui aktsiaseltsid.
EEKS
wõtab edasikinnitusi wastu wastastikustelt kinnitus-seltsidelt
Waranduste kinnitused on kindlustatud Seltsi oma kapitaalidega ja edasikinnitustega väljamaal.
EEKS
kui ühistegeline ettevõte ei aja taga kasusid — tema siht on
oma liikmete-kinnitajate varanduslise seisukorra kindlustamine
võimalikult odava maksu eest.
Iga kinnitaja on Seltsi varanduste ja kapitaalide kaas
omanik, kui täieõigusline seltsiliige.
Palume tähelepannu Seltsi nime ja märki, et
mitte äravahetada teiste kinnituse seltsidega.
NMI MM WIWWI. WWMIM UMMMMM IWWff
VaataTallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
...Tallinna
Aadresskalender
1924
a
SISU:
Kalender — Mõõdud ja kaalud —
Posti ja telegraafi taksid — Tulumaksu tabel
Walitsuse asutused — Wälisriikide esitused —
Eesti Wabariigi esitused wälisriikides —
Wiisumite hinnad — Tähtsamad riigi-, oma
valitsuse ja eraasutuste nimestik — Tallinna
õpeasutused — Tallinna adwokadid ja notaariused — Tallinna arstid — Tallinna uulitsate
ümbernimetused — Tallinna võõrastemajad ja
möbleeritud toad — Reisipiletite ja bagashiweo hinnad Eesti raudteedel — Hobuseposti
jaamad Eestis — Laadad —Raudtee sõiduplaan
- A. Einpaul H
y Karja-ja põllusaaduste Jj
(j
eksport
()
W
|g
M
M
W
tJ
M
|g
Tallinn, Siimeoni uul. 19
Kõnetr.: 22-24 ja 20-14
väljaveoks piirama- ZLClLJ ta arwul eksport- ja gC
pariisi-võid, kaseiini ja värskeid gj
kanamune, makstes kõrgemat M
päev ah inda
||
W
H
gf
M
gg
M
b"i
üleilma kõigekuulU U U sama margariini
vabriku VAN DEN BERGH'1
margariini
M
ö „SANELLA“
Õ
„VITELLO“
Ü
ja „ERA“
õ
||
KF
*gt
gg
ü
Ö
y
M
võistlemata odavate hindadega
M
TI
fl
Saada püüdelistes ja
naelalistes tükkides
f|
M
M
Eugen Brandt
Muusikatarbete äri
Asut. 1873. a.
Tallinn, Pikk tän. 29
Postkast 91
Kõige suurem ja täieli- ------------- kum nootide ladu Eestis
IGASUGUNE MUUSIKA-KIRJANDUS.
Alati ladus rikkalikus walikus kõige paremini väljatöötatud:
wiiulid, tsellod, mandoliinid, balalaikad, gitar~
red, puust ja metallist puhkpillid. Igasugused muusika
riistade tarbed; alati värsked keeled I-ses headuses kõiksugus
tele keelpillidele.
Järgmiste ilmakuulsate firmade ainuesitaja Eestis:
Rud. Ibach & Sohn, Barmen; RömMldt, Valmar
tõsine pärl klaveriehitus-kunstis, võistluseta väljatöötamise
poolest.
Wälistellimised täidetakse korralikult ja kiirelt, ladus puuduvad
noodid saavad soovi.peale väljatellitud, Järelpärimistele pa
lutakse postikulud juure lisada.
Kunstwerke allerersten Ranges
12goldene MedaillenundLPreise.
VonLiszt, BüloW, d’Albertwärmstens
empfohlen. Anerkennungsschreiben a. allen
Theilea der Welt.
1
ALKOHOLITA JOOKIDE
TÖÖSTUS
„AKWÄ“
soowitab wõistlemata headuses:
Mitmesuguseid likööri ekstrakte
Weini- ja Laua-äädikat
Äädika essentsi
Peale selle laialt tuntud „Äkwa“ limonadi
A. Laamann i
riidekauplus
Wene turu ja Narwa mnt. nurgal 1/4
Kõnetraat 14-52
Soowitab
mõõdukate hindadegai
Wi Ilast ja puuwillast kleidi- ja pluuseriideid; wiIlast ülikonna-ja palituriideid.
Pleegitud ja pleekimata pesu riideid
igas headuses. Madratsi- ja woodririideid, willaseid ja pikee tekke, suuri
rätte jne. Sidumise nööre jia niite. Wil
laseid, puuwillaseid ja linaseid lõnge
ja kangalõimi.
Linaste riiete ladu
Linade wastuwõtmlne ketramiseks ja
kudumiseks.
kui ka üksikuid mööblid tähendatud tubadesse.
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonistuste järele.
1
ib
Puutöö osakond:
Walmistab ruttu ja korralikult tellimise peale:
rihma rattaid, uksi, aknaid, treppisi,
kaupluste sisseseadeid ja muid puutöid.
*
Weespordi osakond:
1
»
Süstad mitmesugustes mudelites jne. jne.
Hinnad ja kirjeldused esimese nõudmise peale.
Esimesed auhinnad näitustelt: kuld- ja hõbe - aurahad.
<
H Mi lWML
Kopli tän. 6
-sš
Walmistab hästi passiwaid ülikonde ja palituid,
naisterahwa kostüüme ja mantlid wilunud
sa.
meistri isiklikul juhatusel.
M Tellimised täidetakse ruttu tellija maitse järele.
S. Walmistamine tellija kui ka omast riidest.
Ülikonnad kõige paremast Inglise riidest —
■°
6000 kuni 10.000 mrk.
M Wõtan ka lasteriiete peale tellimisi wastu.
Alati kõige uuemad moodilehed
=
ja kõige parem wäljalõige.
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski väljamaa taimewõi ega margariin ei saa taimewõi „KORK’aga“ wõistelda, sest „KOKK“ saab
igapäew omal maal wärskelt walmistud
kuna väljamaalt tulev kaup juba veo ja tollide peal
nädalate kaupa viibib.
Taimewõi „KOKK“
sisaldab üle 80% rasvaollusi
ja on seega niisama toitev kui koorevõi.
«EESTI KOKOWÄR" sisaldab üle 90% rasvaollusi ja
on köögile kõige kohasem rasvaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.
Jällemüüjad saavad kindlad protsendid.
Ladus kõiki meie tööstusalal tarwilikka materjaale.
Fi
t
#
Z ^ll,ll!i1Ti!,l,,,ll,l,!iiTl!l,,lll,,l,!fffi!,lll,lll,,.,l1Tl!,,l,lllll,!l1TH,lll,|,"",,,,,,"ilViil,ll",,,iirtlhiiHii.. ................ . =
5^6
Märkide ja aegade seletused
H noor kuu 3 esimene weerand
J täis kuu
C wiimane weerand
k. = kell; m. = minut; p. = päew; e. 1. = enne
lõunat; p. 1. = pärast lõunat; s. = sündis; f = suri
lliniHiii
Aastaajad
Kewade algab 20. märtsil kell 10 õhtul
Suwi algab 21. juunil kell 6 p. 1.
Sügis algab 23. septembril kell 10 e. 1.
Talw algab 22. detsembril kell 6 hommikul
iiiii|niii
Sel aastal on 366 päewa
iiii'1'hii
Riiklised pühad 1924. aastal
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil
tööd ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril)
2) Kolmekuninga päew (6, jaanuaril)
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24.weebr.)
4) Palwepäew (12. märtsil)
5) Suur Reede (18. aprillil)
6) Ülestõusmise pühad 20., 21. ja 22. apr.)
7) Esimese mai püha (1. mail)
8) Ristipäew(Taewaminemise-püha (29. mail)
9) Suwistepühad 8., 9„ ja 10. juunil
10) Jaanipäew (24. juunil)
13) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril
1)
2)
3)
4)
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
Ulestõusmise-pühade laupäewal
Suwistepühade laupäewal
Jõululaupäewal
Wanal-aastal (31. detsembril)
11
Jaanuar
!.
--
** 1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
F. Fählmann s. 1798
Sõjariistade waherahu
[Wenemaaga 1920.
19
20
21
22
23
**6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmekuninga päew
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
1
3 2
3
4
Tõnise päew.
5
Päike t. 8,58, loojam. 4,03 6
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Nääri päew.
E
Paawli päew
K. A. Hermann t 1908.
MMM
Jakob Hurt f 1906.
Korjuse päew
C. Freundlich f 1872
7
8
9
10
11
12
13
14
15
M. Weske sünd. 1843.
Päike t. 8,40, loojam. 4,27 16
T 17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,15 min., läheb looja kell 3,44 min.
„ 4,05
20. „ 8,57 „
4,30
8.36
„
30.
„
»
»
K. DETERT & Ko.
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Uue aasta visiit Teie armsama juure on tühine,
kui Teie ühes ei wõta K. DETERT &, Ko.
schokolaadi-karbi.
12
!
k.
|
I
W.
Weebruar
MMM
I
ii.
[1920. 19
Küünla p. Eesti-W. rahu|| 20
i! Reede
2! Laup.
21
22
| 23
W 24
25
26
27
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
10
1-1
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,11, loojam. 4,58^ 28
29
30
K "^1
1
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
[E- Rhrens f 1863
E. Päästekom.loom.1918
Päike t. 7,46, loojam. 5,22
G
Peetri päew
**24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
R. Grenzstein s. 1849.
W. Reiman s. 1861.
Luuwalu p.
1
j
4
5
6
7
8
9
10
Iseseiswuse püha
11
12
Päike t. 7,30, loojam. 5,38 13
14
c 15
16
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22
20. „ 7,46 „
.. 5,45
29. „ 7,21 „
77
n
»»
24
Liiwim. eesti, wab. 1819 25
26
27
Päike t. 5,20, loojam. 7,22 28
29
Eesti omawalits. k. 1917. 30
**13
14
15
16
17
**18
19
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Palmipuude püha
Künni päew
**20
**21
**22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
J
Suur Nelja päew
Suur Reede
Tuule risti p.
TÕEDDISED
31
1
2
3
4
5
6
1. Ülestõusmise p. @ 7
2. Ülestõusmise püha 8
3. Ülestõusmise püha 1 9
Jüri päew. Asut. Kogu 10
[kokkuast. 1919.
1 11
12
13
Pühap.
J. Rosenplänter f 1846
Esmasp. Lehe risti päew
Teisip.
|
Keskn.
Juhan Liiw s. 1864.
14
15
16
17
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7 22 min
20. „ 4,52
„
y
.. 7,46 „
"
30. „ 4,26
„
„
n
„ 8,10 „
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
r-------- --------TALLINN, KOPLI TÄN. 16
i
.
.
.
on esimene ja ainus sellesarnane Eestis.
Meil on pikaajaline wäljamaa praktika.
Jaani päew
J. Bergmann f 1916.
7 magaja päew
J. Jung f 1900.
Peetri- Paawli päejv
r
16
17
Päike tõuseb 10. kell 3.1 ) min, läheb looja kell 9,32 min.
2030-
»
3,06 „
3,10
„
„
„
9,40
9,38
„
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------TALLINNAS. KOPLI TÄN. 16
------------------!
Kui soowite tugewaid groom-nahast SANDAALE
j
kahekordse woodriga —'neid saate
j
1
saapatööstusest ,,KIIRKÄIK“
j
Kopli län. 16
1
17
1 Teisip.
2 Keskn.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laup.
6
7
8
9
10
11
12
W. k.
VII.
Juuli
H
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Päike t. 3,20, loojam. 9,31
Neljap.
7 venna päew
Reede
3
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Heina-Maarja päew
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup
30
1
2
3
4
G
5
[sõja algus 1914
M. Körber s. 1817. Ilma-1 6
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
7
8
M.-Magdaleena päew
9
J. Hurt s. 1839
10
J.H. Rosenplänter s. 1782. 11
Jakobi päew
m 12
C. R. Jakobson s 1841. | 13
Olewi päew
j 14
15
16
Päike t. 4,00, loojam. 8,49 17
J. Hurt s. 2839
18
MMM
J W. Jansen f 1890.
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,28 mirr.
»
»
20. „ 3,40
„
„
„
„ 9,10 „
n
„
30. „ 4,00
„
„
„
,, 8,49 „
................. K. DETERT & Ko.
\
l
18
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
TALLINN
Heinakuul sõidab linnalanegi maale põllutööle
je võtab jänu kustutamiseks
K. DETERT & Ko.
schokolaadi
ühes
21
22
23
Krist. seletam. p.
24
25
3 26
Päike t. 4,24, loojam. 8,28 27
K. J. Peterson f 1822.
Laur.tsa päew
L. Koidula f 1886.
Rukki-Maarja päew
(J
Päike t. 4,45, loojam. 8,02
c
28
29
30
31
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Pärtli päew
Fr. R. Kreutzwald t 1882.
11
12
13
14
15
Johannese surma p
16
Päike t 5,12, loovam. 7,<8 17
18
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20 , 4,48.........................
„ 7,56
„
„
„
“0.
5,12 „
„ 7,28
„
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
------------------1
*
i
7
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
--------------- --
Wastupidawamaid saapaid Teie mujalt ei saa, kui
meilt, sest töö tehakse ainult esimest sorti materjaalist. Tulge kord saapatööstus ,,K i i r k ä i k’u“,
Kopli tän. 16
19
0. W. Masing s. 1763
Mardi päew
Ilmasõja sõjariist, rahu
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3
4
5
J. Jung s. 1835
E 6
Päike t. 8,27, loojam. 3,46 7
Leemeti-Maarja p.
8
Eesti-Wene sõja alg.1918 ! 9
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
T eisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
30 Pühap.
MMM
Surnute püha.
10
11
Kadri päew
12
13
s 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
[kõrg. wõimu kohta 1917 16
Andrese p.
17
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
20. „ 8,24
„
„
„
„ 3,46 „
w
30.
„
8.48
„
„
„
.. 3,30 „
>'
SAAPAPARANDUS - TÖÖSTUS „KIIRKÄIK“
;■
TALLINNAS, KOPLI TÄN. 16
;
ž
Kinnitan, et wastupidawamaid taldu Teie kusagilt
muialt ei saa.
-
!
Töö tehakse soowi korral oote ajal.
-
22
Detsember
W. k.
xii.
18
19
20
21
22
23
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Juh. Liiw f 1913
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
Nigula-Maarja p.
Päike 19,04, loojam. 3,20 27
A 28
29
Lutsina p.
30
14
15
16
17
18
19
_20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1
2
3
4
5
6
7
21
22
23
24
**25
**26
**27
28
29
30
31
3
Nigula p.
Päike t. 9,12, loojam. 3,20
c
Pühap. Tooma p.
Esmasp. Talwe algus
Teisip.
Keskn.
L. Koidula s. 1843
Neljap.
1. Jõulu püha
Reede
2. Jõulu p. Fr. KreutzLaup.
3. Jõulu p. [wald s.1803
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Süüta laste p.
F. Wiedemann
H
f 1887
TÜEmSEI
8
9
10
11
12
13
14
15
1b
17
18
Päike tõuseb 10. kell 9,04 min., läheb looja kell 3,20 min.
3,20 „
20. „ 9.14
„
3,30 „
30. „ 9,2)
,,
............... K. DETERT & Ko. .................. ।
TALLINN
SUUR BATAREI TÄN. 12
Jõulukinkide ostu ettevalmistusel
seisku esimisel plaanil
K. DETERT & Ko.
schokolaad
Maat = 40 pange = 49195 liitrit.
Pang = 10 toopi = 12,299 liitrit.
Panges 30 naela wett (13^2u R. soojusel).
Setwert = 8 setweriku = 3,2 wakka = 209,92 l itrit.
Setwerik = 8 karnitsat = 26,237 liitrit.
Riia wakk = 6 tülimittu = 53V2 toopi = 2,625 setweriku.
Tallinna wakk = 3 kü imittu = 36 toopi = l,6is setweriku.
4. Raskuse mõõdud:
Puud = 40 naela = 16,389 kilogrammi.
Nael = 32 loodi = 96 solotn. = 9216 hooli = 409,725 grammi.
Lood = 3 solotn. = 1? 804 grimmi.
Solotnik = 96 doo.i = 5,268 grammi.
Apteeki nael = 12 untsi = 86 drahmi = 288 >krupl'.t = ö76O graan= 358,32 grammi = 84 so otnitu.
Unts = 8 drahmi, 1 drahm = 3 skrupltt.
Skrupel = 20 graani, 1 graan = 0,0622 grammi.
5. P a b e r i m õ õ d u d.
Pall = 10 riisi, 1 riis = 20 raamatud.
Raamat 24 poogna kirjutuspaberit ehk 25 trükipaberit.
24
Posti-telegraafi taksid.
Kirjad:
k o haliku d, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
a)
b)
2 mk. — pn..
1 „ — „
s i s e m a a l i s e d, esimese 20 grammi eest
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
„
„
5
2
n
50
„
wälismaaki s e d, esimese 20 gr. eest
15 „ — „
iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest
7 „ 50 „
Kirja ülemu katus 45 cm. X 45 cm. ehk korukujuk.
75 cm. X 10 cm.
Kirja ülem kaal 2 klgr.
c)
a)
b)
c)
a)
b)
c)
a)
b)
a)
b)
Postkaardid:
kohalikud:
2 mk. — pn.
4 n — n
2 " 50
üksikud
wastusega
sisemaulised: üksikud
wastusega
w ä l i s m a a l is e d: üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 ent.
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm.
5 „ — „
9 „ - „
18 „ - ,,
Riftpaelasaadetused:
kohalikud: iga 50 grammi eest
alammäär äripaberiteja kaubaproowide sest
sisem a akis e d: iga 50 grammi vest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
w älismaa kised: iga 50 grammi
selle osa eest
alammäär äripaberite eest
alammäär taubaproowide eest
Ilma markideta, kui ta poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid
mitte wähem kui:
sisemaa l i s e eest
3 mk. — pn.
wälismaali s e eest
9 „ — „
Tähtsaadetised:
s i s e m a al i se d: lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
w ä k ism aakise d: samuti
15 „ — „
25
Rahakaardid:
s-i se maalised: kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
•
10 „
Üle 3000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3000 marga eest
.
60 „
Siis iga järgmise 100 marga pealt
1 „
üle 10.000 marga, esimese 10.000 marga eest 130 „
Siis iga järgmise 1000 marga pealt
5 „
Telegraafi rahakaardi t e eest makse
takse peale selle meel telegrammi maksu
nagu 20 sõnalise telegrammi eest.
Rahasaadete summa — piiramata.
Postitshekid:
5 mk.
a) s i s e maalis e d, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 marga ehk selle osa eest
3 „
Dsheki üleMsumma — 50.000 marka.
Wäärtkirjad:
a)
—
—
„
„
—
—
—
—
„
„
„
„
— pn.
— „
S i s e m a a l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu tähitud kirjade eest;
kinnitustaks iga 3000 marga ehk selle
3 mk.
osa eest
Kinnitustalsi alammäär
15 „
Wäärtlirjades on riigi raha ^saatmine keelatud.
Wäärtuse ülemmäär — 1.000.000 mk.
b) wälismaa l i s e d:
kaalu ja tähitustaks nagu wüljamanliste tähi
tud kirjade eest; kinnitustaks — awaldatud
wäärtüse summa iga 300 kuldfrangi ehk
35 mk.
selle osa eest
Wäärtuse ülemmäär, kuhu wäärtkirjad luba
tud, eritabeli järgi.
Postpakid:
45 mk.
i s e maal i s e d:
raskusega luni 1 klgr.
a)
1— 5
„
70 „
5—10
„
125 „
10 15
,,
175 „
Raskusega üle 15 klg. nrwatakse esimese 15 klg.
eest 175 mk. ja peale selle iga järgmise
kilogr. ehk selle osa eest
10 „
a)
Kinnitustaks (wäärtpalkide eest) nagu sisemaaliste wäärtkirjade juures.
Lihtpakke (is. o. ilma wäärtuse awaldnmiseka)
26
— pn.
„
— pn.
— pn.
— „
— „
„
—
„
b)
toõi6 -ka tähtsaadetistena .posKle mib>a tähi
lt asm alsu eest iga paki peält
Paki ulatused toõiwad olla:
100 cm. X 100 cm. X 100 cm. ehk
150 cm. X 50 cm. X 50 cm.
Paki ülemkaal 30 Kg.
Wäärtpaki awaidatud ülemwäärtus 500.000 mk.
wüli s m a a lised:
Kaalutaks raskuse, sihtmaade ja sihitusteede ko
haselt wälispostpakkide takside eritabeli
järgi.
Iga wäärtpaki peält saate lisataks
Wastawal korral tolliwormaliteedi toimingmaks (paKkaardile mitte kleepida)
Pürälejõudwate franlopakkide tollimaksude õien
damise eest
Paki ulatused-, ülemkaal, awaldatud wäävtuse
ülemmäär, ■— wälispostpakkide takside erikabeli andmete järgi.
5
„ •—
„
35 mk. — pn.
35
„
-—
„
15
„
—
„
Kojuwiimine:
r a h a k a -a r t i d e j a to äärt k irja de pealt
iga saadetise -iga 500 marga ehk selle
3 mk. — pn.
osa eest
Tallinnas:
;Mujal:
Nimekastid:
1000 mk. — pn. 500 mk. — pn.
aastas
500 „ — „ 250 /,
n
% aastas
250 „ — „ 125 „ — n
i/4 aastas
Wolipiletid:
100 mk. — pn.
aastas (kalendri a.)
50 n
dublikaadi eest kaotuse -korral
H
a)
b)
c)
Telegrammid:
kohalikud:
alammäär
iga sõna pealt
2 mk. — pn.
20 n
II
5
fi se m a a'l ise d: iga sõna pealt
40
alammäär
toälistelegrammid — eri sõnatakside järgi;
kiirkelegr a m m id 3 korda -kallimad;
makstud katse (collationnement paye) 1)4
telegrammi enese hinnast.
Eriadres s:
-aastas
y2 aastas
x/4 aastas
n
II
n
II
2000 mk. — pn.
1000 n
II
500 n
n
27
Tulumaks.
(Wäljawõte „Riigi Teatajas" nr. 63/64 — 1920. awaldatud tulumaksu-seadusest ja selle muudatustest „Riigi Teatajas" nr. 78 —
1922.).
Tulumaksu alla kütivad kõik füüsilisd ja juriidilised isikud,
mõne wäljamõttega, kellel on Eesti wabariigi piirides mingisugu
seid tuluallikaid.
Tulumaksust on wabad tulud kuni 30.000 margani aastas —
Tallinna, Narma, Petseri ja Walga linnades ja Nõmme alewis;
kuni 20.000 margani — muudes linnades ja maakondades, missu
gused määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase tulu
sa uirna st maha avwatakse.
Peale selle nrwatakse maha palga-tuludest meel 20 protsenti,
kuid mitte suuremas, kui eelpool nimetatud mahaarwamise määvad
wastawates kohtades on kindlaks määratud.
Nimetatud mahaarwamisi ei tehta juriidiliste isikute juures.
Tulusummast arwatakse maha maksukohuslase ülespidamisel
olema iga alla 17-aastase lapse, arsti poolt tõendatud tööwõimotu
wõi üle 60-aastase mana perekonnaliikme kohta Tallinna, Narwa,
Petseri Walga linnades ja Nõmme alewis 15.000 marka, muudes
kohtades — 12.000 marka.
Tähendus: Kooliskäiwate ja ametit õppiwate laske
kohta tehtakse selles paragrahwis tähendatud mahaarwamised
kuni 20 aasta Manaduseni.
Tähelepannes maksukohuslase enese ehk tema perekonnaliigete
pikaldast haigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, wõib maksukohus
lase palwe Peale wiimasele määratud tulumaksu mahendada, kuid
mitte üle 50 Protsendi. Seda kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle maksualune tulu üle 200.000 marga ei ulata.
Tulu hindamise kui ka maksumäära wastu mõiwad maksukohuslased wastawale jaoskonna komiteele wastulause esitada, tuues
ette tarwilised tõendused ja andmed.
Tulude pealt, mis üle selle seaduse lubatud mahaarwamiste
tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiif iimiiiiiiiiuiiiin n nim tui uu uu
Soowitan kõiksugu pudu, parfümerie, kosmetika ja moodi kaupasied.
Kooli tarbeasju, kirjutusmaterjale, trikotage
ja kujutud kaubad, iseäranis suur
wäljawalik kõiki sorti wäljaõmblus lõngasi.
ENGROS
EN DETAIL
■
■
a
I
WI
I
I
a
a
a
29
WaMsuse asntused.
Siseministeerium. — Toompea lossis.
Siseministri Sõimi ett — lossi töisel korral, sissekäik lossihootoist.
Toompea lossis asutoad toe et järgmised siseministeeriumi asu
tused: 1) Ad Ministraiiito-asj ade peaivalitsus. 2) Omatoalitsuseasjade peatoa liisus. 3) Politsei peatoaliisus. 4) Tertoishoiu peaw alitsus.
Siseministeeriumi ehituspeatoalitsuse kantselei asub Kaarli
uul. nr. 1.
Tallinna linna politsei — Aia uul. 12.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. nr. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puutoillatoabriku abijaoÄond.
2. Politsei jaoskond — Wladimiri uul. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maani, nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maani, nr. 7.
5. Politsei jaoskond — BMiski maani, nr. 38.
6. Politsei jaoskond —- Pühatoaimu uul. nr. 11.
Sadama jaoskond ■—- Uue Hollandi uul. nr. õ.
Arestimaja — Wene uul. nr. 21.
E. W. Rau dtee lpolitsei — Balti to oksa li juures.
Wälisministeerium. — Endises rüütÄkonna lossis, Toompeal.
Wälisministri kabineti.
Wülisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
W älism ini steeriumi pa ssi- osa konna j u h ai aja.
Wälisministri sekreiäüri-kabineit.
Kohtuministeerium. — WLike-Pärnu maani, nr. 3.
Kriminaal-peatoalitsus — Lai uul. nr. 48.
Tallinna iriminaal-politsei — Pagari uul. nr. 1.
Kohtu prokuratuur — Jaani uul. nr. 7.
Tähtsamate asja.de kohtuuurija — Jaani uul. nr. 7.
Kohtupalat — Jaani uul. nr. 7.
Rahukogu — Jaani uul. nr. 7.
Tallinn a-Haapsalu rahukohtunikud: 3., 4., ö., 6., 7., 9. ja 12.
jaosk. — Rahukohtu uul. nr. 3.
Talliuua-Haapsaln kreposti-jaoskond — Rahukohtu uul. nr. 3.
Kohtnuurijad: 1. jaosk. — U.-Maailma uul. nr. 6, krt. 9; 2.
jaosk. — Gonsiori uul. nr. 9, lri. 1; 3. jaosk. — Girgensoni uul.
nr. 11, krt. 1.
30
Rahaministeerium. — Gogoli puiestee nr. 3.
Riigikassa peawalitsus — W. Pärnu maant. nr. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli puiestee nr. 1.
Riigikontroll — Toompuiestee nr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. nr. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministeerium. — Kohtu uul. nr.8.
Kaubandus-osakond, kauba- sa arwe-vsakonnad, sise- sa wäliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Prvowikpda — Tolli uul. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Tolli uul. nr. 8.
Ladude jaoskond — Uue-Sadama uuk.
Mereasjanduse peawalitsus — sadama kollimas as.
Põllutööministeerium. — Wismari uul. nr. 7.
Ministri kabineti — tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põllutöö
peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomatevwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu uul.
nr. 5, kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiviku uul. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maant. nr. 46.
Põllutööministeeriumi seemne kontrollsaam —- Tolli uul. nr. 8.
Sõjaministeerium. — Pagari uul. nr. 1.
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeerinmi warustuswalitsus.
Warustuswalitsuse riiete- sa kraami jaoskond.
Töö-hoolekandeministeerium. — Kooli uul. nr. 7, Toompeale
Haridusministeerium. — Tõnismägi nr. 11.
Haridusministeeriumile allmaad:
Majandusosakond, Kunstiosakond sa Kooliosäkond.
Teedeministeerium. — Toompuiestee nr. 3.
Riigi raudteewalitsus — Tehnika uul. nr. 16.
Liituurise osakonna ülem — Tehnika uul. nr. 16.
Weoosakond — Telliskiwi uul. 34.
Posti peawalitsus -— Romanowi uul. nr. 10.
Harju maakonna walitsus. — S. Roosikrantsi uul. nr. 12.
Harjumaa riigimaade ülem, Põllumajandus-, terwishoiu- ja
toitlusosakonnad.
Riigikontroll. — Toompuiestee nr. 3.
31
Wälisrnkide esitused TaUinnas.
Ameerika ühisriigid. Harold B. Q u a r t o n, Consul — Tal
linn, Wiru uul. 5.
William L. Peck, Vice-Consul. —- Tallinn, Kotzebue uul.
14, krt. 4.
Argentiinia. Antonio E. Mantecon, Consul General. —
Tallinn, Kuld Lõwi.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. 1. Tel. 754.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn, Lai
uul. 46.
Taanimaa. Jens Christian J o h a n sen, Consul General. —
Tallinn, Wana Sadama uul. 3.
Charles Andre Koeford, Represent du Ministere de l'Agriculture.
Hispaania. Richard Rant, Vice-Consul hon. — Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 157.
Saksamaa. Weddin g, Charge d'Affaires. — Tallinn, ToomKuninga uul. 11. Tel. 194.
Robert Schmidt, Vice-Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
Karl Müller, Consul. — Tartu, Õpetaja uul. 12.
Dr. med. Woldemar Lange, Vice-Consul. — Rarwa, Rahu
uul. 12.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire
et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Nunne uul. 18—3. Tel.
211, 292.
Prantsusmaa. Andre Gilbert, Envoye extraordinaire et mi
nistre plenipotentiaire. — Tallinn, Atendri uul. 3. Tel. 708.
Jules H e r m e, Agent Consulaire. — Tallinn, Uus uul. 14.
Tel. 213.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu uul.
3—2. Tel. 193.
Inglismaa. James Edmuud Peter Leslie, Consul, Charge
d'Assaires. a. i. — Tallinn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes M e i k l e j o h n , Lient.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Del. 757.
Ungur. Michael Jungerth, Charge d'Affaires.
Ferdinand Wirro, Consul. — Tallinn, Uus puiestee^ 11—12.
Tel. 1390.
Itaalia. Augusto S t r a n i eri, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Tel. 649.
32
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye extraordinaire et ministre
Plenipotentiaire. — Tallinn, Kiriku uul. 4—2. Tatari uul. 32.
'Tel. 610.
Janis D j olin, Biee Consul. — Wall, Aleksandri uni. 19.
Leedu. Jonas Aukstuolis, Charge d'Affarres. (Riga.) —
-Kiriku uul. 6—1. Tel. 1397.
Joachim P u ch k, Consul. — Tallinn, Pikk uul. 55. Tel. 2615,
-2433.
Norramaa. Andreas Tostrnp Urbye, Dr. en droit, Envoye
extraordinaire et ministre yleniipotentiaire.
Edouard Ernest W. Forsman, Consul. — Tallinn, Suur
Roosikrantsi uul. 3. Tel. 71. Chancellereie: Jaani uul. 9—3.
Tel. 733.
Holland. Willem Louis Frederik Christian Chevalier de
Rap.pard, Envoye -et ministre penipot-entiaire.
Arie van den Bosch, Consul. — Tallinn, Jaani uul. 6—18.
Tel. 964.
Adolf Rodde, Consul. — Pärnu, Elisabeti uul. 13.
W. W este n b erg, Vice-Consul. — Narwa.
V. E. W. Lange, Vice-Consul. — Kures aar (Arensburg).
Poolamaa. Wenreslaw Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d'Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10. Tel. 954.
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T.-Kohtu
uul. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Leonid H. Start, Representant plenipotentiaire.
Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa
maantee 11. Tel. 806.
Hans Schw,allbach, Vice-Consul. — Kuressaar.
Hendrik Wylhuizen, Vice-Consul. — Pärnu.
Jakob S i m e n s o n , Vice-Consul. — Narwa.
Helweetsia. Andreas H o f e r, Consul. — Tallinn, Tõnismägi 3.
Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vaclav C e ch, Vice-Consul. ■— Tallinn,
S. Tatari uul. 12.
33
"====10^5
1 tate i Müte II
jllnnlllllHHIil ............ . ................. ............... ......... <>>>»»>»>»»......... ii mmmm mm......... -............. mmmmm;
igaks hooajaks. Kraed ja muhwid.
Kõiksugu kübaraehteid. Pruutja leinaloore. Suur wäljawalik.
.. .............................................. .... sl:'" v=i.. :::iil||i:"8!$i::|....|l!l"'8:l
Aupaklikult
R. WIIDERMANN
34
l'i l
।
naisterahwa
IH
elegant
. .............................. .
Soowitan
ii
!1
1
/ 1',:
KUNINGA TÄN. 4
iL
I
!! MOODiARI !!
,'
।
i I
iW
?
jE.ri.1..........................
Eesti Wabariigi efitused wäljamaal.
Ameerika ühisriigid: Saatkond: Esitaja A. Piip.
Konsulaat: New-Pork, City, 38 Park Row, Room 417. Del.
aadr.: „Saatkond New-Pork."
Konsuli k. t. — Sekretäär Hans Leoke.
Austria: Saatkond'. Esitaja K. Menning (elab Berliinis, Hildebrandstrahe 5).
Konsulaat: Wien IIL Neulinggasse 42.
Konsul (hon.) ing. Erich Andresen.
Belgia: Saatkond: Erakorraline saadik ja tüisõiguÄ. minister
K. R Pusta (elab Pariisis, 7, Rue de l'Alboni).
Konsulaat: Antwerpen, 25. St. Dhomas Straat.
Konsulaar-agent M. Aertssens.
Daani. Konsulaat: Kopenhagen Upsalagade 18, Tel. aadr.:
„ S aa t kon d Kopen h a g en ".
Inglismaa. Saatkond London, 3. W. 7, Queen's Gate 167,
Tel. aadr.: „Saatkond London." Täisõigusline minister ja era
korraline saadik Dr. Kallas.
Konsulaat: London S. W. 7, Queen's Gate 167. Asekonsul
Nud. Mollevson.
Konsulaat: Hull, 2 Commercial Road, Etlerman's Wilson Linm.
Asekonsul (hon.) G. H. Little.
Konsulaat: Manchester, Palatine Bank Buildings, 10 Norfolk
St. Asekonsul (hon.) James Caro.
Konsulaat: Liverpool, 38 Nelson Street, Asekonsul A. W.
Timusk.
Konsulaat: Glasgow, 124, Broomielaw, Armour ja Eo. Ase
konsul (hon.) T. W. Armour.
Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road, Snndell Bros.
Asekonsul (hon.) G. W. Sandell.
Konsulaat: Gardiff, 2 Ev-elyn Street, S. O. Stray Ltd. Ase
konsul (hon.) E. Gerrard.
Konsulaat: Dower, c/o G. W. Pvescott ja Eo. Asekonsul (hon.)
E. F. Prescokt.
Itaalia. Saatkond: Rooma 26, Via Cola di Rienzo 19. Tel.
aadr.: „Saatkond Rooma". Täisõig. minister ja erakorraline
saadik K. R. Pusta (elukoht Pariis). Sekretäär Aleks. Jürgenson.
Konsulaat: Genua. Asekonsul Christophe Kielland.
Latwia. Saatkond: Riiga, Skola eela 13, 14. Tel. aadr.:
„Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõigusline minister
Julius Seljamaa.
Konsulaat: Riiga, Skola eela 13, 14. Konsul Karl Mägi.
Konsulaar-agentuur: Lüke (Läti Wall). Konsulaar-agent A.
Stasenau, Eesti Walk, Waksali uul. Nr. 60.
35
Transiit w i i s a d sõiduks läbi
Lätimaa
Mrk. 300.—
Lätimaa edasi tagasi
600.—
fl
Leedumaa
ff
140.—
L e e d u m a a edasi tagasi
270.—
ff
Märkus: Wälispass Eesti kodanikutele maksab
Pooles aastas
2000.—ff
36
Taktsanrad riigi-, omatvalitjufe ja eraasutused
Tähestiku järjekorras.
Aadresslaud, Wene uul. 23, kõnetr. 3-99.
Atsiisi peawalitsus, Lm uul. 1, kõnetr. 11-60.
Balti puuwillawabrik, Kopli uul. 21, kõnetraat 1-48.
Balti päästeselts, Sadama uul. 5, kõnetraat 2-47.
Beckeri laewatehas, Koplis, kõnetraat 1-56.
Bövse komitee, Lm uul. 14, kõnetraat 10-98.
Diakonissi haigemaja, S. Pärnu maant. 50.
Dwigateli waguniwabrik, Lasnamäel, kõnetraat 1-52.
„Eesti-Lloid", kinnitus a.-s., PM uul. 28, k. 5, kõnetraat 17-03.
Eesti muuseum, Kadrioru loss.
Eesti pank, Kapjawärawa p., kõnetraat 6-20.
Eesti Panga osak., Lai uulL 1, kõnetr. 46.
Eesti tarw.-ühisuste keskühis., Estonia" p. 15, kõnetr. 9-94.
Eesti tehnikaselts, PM uul. 20, kõnetr. 9-66.
„Ek«", Eestimaa Kinnitus A.-S., Pikk uul. 6.
„Eta", Eesti telegr. agentuur, S. Karja uul. 18.
Eesti Wabariigi wigastatud sõjameeste ühisuste keskjuhatus, Pikk
uul. 67, kõnetr. 67.
Eestimaa maade krediitselts, Karjawärawa p. 1.
„Estoonia" põllumajand. keskähisus, Jaani uul. 6, kõnetr. 8-55.
Eaasiwabriku kontor, Troonipärija p. 27, kõnetr. 8-96.
Harju maakonnawalits., S. Roosikrantsi uul. 12, kõnetr. 10-61.
„Jlmarine" metallitööstuse a.-s., (end. Fr. Wiegand), Troonipärija
puiestee 21, kõnetr. 1-39.
Keskhaigemäsa, Kirikuaia uul. 8, kõnetr. 76.
Kõhtu palat, Jaani uul. 7, kõnetr. 58.
Korterite lepituskoda, Nunne uul. 2, kõnetr. 1-33.
Krulli wabrik, Kopli uul., kõnetr. 4-20.
Kunstmuuseum, Kadrioru loss, kõnetr. 13-14.
Kütteainete keskkomitee, Meripuiesteel 15, kõnetr. 7-51.
Külgehakkawake haiguste haigemaja, Magasini uul. 29.
Laewasõidu amet, U. Sadama uul. 2, kõnetr. 2-96.
Lastekaitseühingu büroo, Kapjawärawa puiest. 4, krt. 5.
„Laferme" tubakäwabrik, Pirita tee 6.
Liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi 5-a, k. 2, kõnetr.
9-49.
Linuawalitsus, raekoda, kõnetraat 1-32.
Linna koõliwalitsus ja hariduse osakond, Nunne uul. 2, kõnetr.
5-71.
Linna majandusosakond, Mündi uul. 2, kõnetr. 5-37.
Linna rahaasjanduse osak., Mündi uul. 2, kõnetr 10-67.
37
Linnapark, Mündi mil. 2, lõnetr. 3-13.
Linna statistiga büroo, Suur turg 9, kõnetr. 1-59.
Linna terwishoiu osak., Suur turg 9, Wnetr. 4-38.
Linna tööbörse jn töökaitse osakond, Lai uul. 40.
ch
Linna walg. ja weemurets. osak., Troonipärija p. 27.
Maanteede ja sisemiste weeteede walitsus, Toompuiestee 17-a, lõnetraat 7-15.
Maksu-inspektorid, Wittenhofi uul. 2, kõuetr. 2-49.
Meriasjandus-peawalitsus, sadamas, end. tolliw. ruum.
Metsade peawalitsus, Toomlirilu plats 3, kõnetr. 1-63.
„Noblessner", Peetri tehas, Soo uul. 22.
Otseikoheste maksude peawalitsus, Gogoli p. 1, kõnetr. 10-21.
Posti peawalitsus, Roman mvi uul. 10, kõuetr. 5-57.
Prokurööri kantselei, Jaani uul. 7, kõnetraat 3-20.
Proowikodn, Lai uul. 54, kõuetr. 4-13.
Põhja paberi ja puupapi wabrik, a.-s., S. Tartu mutant. 86.
Põllum. keskselts, Põhja Eesti, „Estoonia" teatrimajas.
Põllupank, Lai uuk. 1, kõneta. 10-95.
Rühaministeerium, Karjawärawa p., Eesti panga majas.
Raudteeptolitsei, Balti jaam 2. korral, kõuetr. 46.
Raudteewalitsuse kantselei, Tehnikeri uul. 16, kõnetr. 8-73.
«Reisibüroo", Pikk uul. 6.
Riigiarhiiw, Toompea loss, kõuetr. 17-18.
Riigikantselei, Toompea loss, kõnetr. 2-36.
Riigikassa peawalitsus, W. Pärnu m. 4, kõuetr. 3-83.
Riigi kesklaboratoorium, Lai uul. 54, kõuetr. 6-75.
Riigi liikumata waranduste maksuamet, Tõnismägi- 5-a.
Riigi raamatukogu, Toompea loss, kõnetr. 3-27.
«Riigi Teataja" kontor, W. Pärnu m. 3, kõuetr. 2-32.
Riigi statistika keskbüroo, Toompeal, Kooli uul., kõuetr. 23.
„Silwa" a.-s., Meripuiesteel 17, kõnetr. 9-29.
Rinnalaste ja emade kodu, S. Balesna uul. 10, kõnetr. 3-68.
Tall.-Haapsalu rahukogu, Jaani uul. 7, kõnetr. 2-10.
Tall.-Haapsalu ringkõnna rahukohtud, Rahukohtu uul. 3.
Tall.-Haapsalu ringkonna kohtu-uurijad, Rahulkohtu uul. 3.
Tallinna tehnikum, Pikk uni. 20, kõnetr. 9-66.
Telefoni wõrgu kantselei, Wene uul. 9, kõnetr. 8-00.
Tollimalitsuse kantselei, Sadama uul., uus tollimaja.
Tähtsamate asjade kohtu-uurijad, Jaani uul. 7, kõnetr. 7-43.
Wabrikantide ühisus, W. Wiru uul. 12, kõnetr. 17-50.
38
Tallinna õpeasniused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
'Linna poeglaste gümnaasium, S. Kloostri uul. 16.
Esimene linna realkool, Gogoli puiestee.
Teine linna realkool, Harju uul. 48.
Esimene tütarlaste gümnaasium, Narma maant. nr. 1.
Teine tütarlaste gümnaasium, Jaani uul. nr. 13.
Kolmas tütarlaste gümnaasium, saksakeelne, Wene uul. nr. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtn-keskkool tüiskäsmanutele, Narwa maant. 1.
Tütaplaste kommertskool, Jaani uul. nr. 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani uul. 13.
Linna poeglaste kdmmertskool, W. Pärnu maant. nr. 19-a.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maant. 19-a.
Kõrgemad ja alamad linna algkoolid.
i. linna algkool — Kooli uul. nr. 2.
— Wittenhofi uul. 42.
2.
ff
ff
— Pühawaimu uul. 6.
3.
,/
ff
— Uus uul. 15.
4.
ff
— Weevenni uul. 2-a.
5.
— S. Pärnu maant. nr. 18.
ff
6.
ff
— Tõnismägi nr. 8.
7.
ff
ff
— Wittenhofi uul. 29.
8.
ff
ff
— Wabri-ku uul. nr. 10.
9.
— Tui uul. nr. 12-a.
ff
ff
10.
— Kaasani uul. nr. 3.
ff
ff
11.
— S. Tartu maant. nr. 44.
12.
— S. Tartu maant. nr. 33.
13.
— S. Tatari uul. nr. 17.
14.
— Toom-Waeste!kooli uul. 3.
15.
— Girgensoni uul. 6.
ff
16.
ff
— Telliskiwi uul. 7.
ff
17.
— Lai uul. 25.
18.
— Pikk uul. 69 (Wene õpekeelcga).
19.
— S. Arehna uul. 6.
ff
ff
20.
— Poska uul. 6.
21.
ff
ff
— Aia uul, 18.
22.
— Witenhofi uul. 2-a (Saksa õpekeelega).
23.
— Kentmanni uul. 6-b.
24.
— S. Tartu maant. 62.
25.
— S. Pärnu maant. 47.
ff
26.
•— Wabriku uul. 10.
27.
ff
ff
39
Era-õpeasutused.
(Kesk- ja kutsekoolid.)
J. Westholmi poeglaste gümnaasium, Kordese uul. 4,
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maalri uul. 28,
Rüütelkonna Toomkool, Kooli uul. 15.
Elise kool, Toompeal, Duglase uul. 2.
Wenekeelsed mees- sa naisgümn., Narma maani. 4.
Kaarli -koguduse vealgümnaasium, Harju uul. 48.
J. Kirsipuu gümnaasium, Ahju uul. 12.
H. Kubu eragümna-asium, S. Arehna uul. nr. 6.
Tallinna Rahw-aülikool, S. Kloostri uul. 16.
Tallinna „College", S. Kloostri uul. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Müüriwahe uul.
Ella Hirschi muusikakool, Allika uul. nr. 10
Ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.—7. a. kursus) — Brookusmä-el 14..
S. Hildeb randi i algkool (1.—4. a. kursus) — Raua uul. 38.
L. Studemeistri algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnismägi nr. 7.
K. Fürbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Tartu maani. 9..
J. Westerbergi algkool (1.—4. a. kursus) — S. Arehna uul. 34..
N. Prohorowa algkool (1.—4. a. kursus) — Narwa mnt. 18..
Puuwillawapriku algkool (1.—4. a. kursus) — Kopli uul.
Tallinna Juudi kogukonna -algkool — W. Tartu maani. 27.
40
Tallinna adwokaadid.
Bset, A., woun. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenbreg, R., w-aun. adw., Wiru uul. 1.
Dangull, J., wami. adw., Lai uul. 32. 9—10, 5—6.
Eeck, toann. adw., Harju uul. 43, -kella 4—6.
Eldrmg, A., eraadw., Kullasep-a uul. 6, frt. 2. 9—10.
E-li-aser, R., toann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., toann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Govschkoff, J., toann. adto., Wiru uul. 12.
Haiho, K., toann. adw., S. Karja uul. 2.
Hasselbiait, Ed., toann. adw. abi, Lai uul. 32, 10—11.
Hirsch, M., toann. adw., S. Karja uul. 7. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., toann. adw., Harju uut. 30, kvt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., toann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Jdell, O. J., adw., Lai uut. 7.
Johanson, W., toann. adw., S. Karja uul. 15.
Andrejew, Roman, toann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetr. 7-81.
Jürine, T., toann. adw., Wana kurg 1.
Ka-lbus, T., toann. adw., W. Posti uul. 6.
Kell-er, R., toann. adto. -abi, S. Karja uul. 15.
Kress, Gerh., toann. adto. abi, S. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., toann. adto. abi, Wanaturg nr. 1.
L-ewin, S., toann. adto. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., toann. -adto., W.' Karja uul. 1. 9—10
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Marg-k, W., toann. adw. abi, S. Karja uul. 2. 9—10.
Maurer, A., toann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Lndwig, toann. adto. abi, Lai uul. 28.
Meyer, S., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, toann. adto. abi, S. Tartu m. nr. 4.
Pärit, J., mann, adto., Pikk uul. 5.
Peet, A., toann. adto., Jaani uul. 6.
Petroff, A., toann. adto. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., toann. adto., Karja uul. 2.
Pohla, G., eraadw., Lai uut. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., toann. adto., Pikk uul. 49, -pool 10—11.
Pung, M., roann. adw., Jaani uul. 6, 6—7.
Rei, Aug., toann. adw. abi, Jaani uul. 6, kella pool 4 kuni
pool 6.
Ruub-el, P., toann. adto., S. Roosikrantsi uul. 10.
Sieg-el, K., roann. adw., Niguliste uul. 12, 10—11.
Soosaar, Gerh., roann. adw., S. Karja uul. 15.
41
Sorümn, A., tonnil, adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. 30, ikrt. 7, kõnetunTiib Pool 9—11 ja 4—6.
Stran-dmann, O., wann. adw., Jaani uul. 6.
Talts, N., wann. adw. abi, Wiru uul. 13, kvt. 5.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Te mant, J., wann. adw., Estoonia puiesteel 13.
Domberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22.
Willmann, A., wann. adw., Wiru uul. 13.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, O. — Harju uul. 43.
Linnamägi — S. Karja uul. nr. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riejenkamps — Kuninga uul. nr. 2.
Walt, K. — Lai uul. nr. 12.
TalUuna arstid.
Armsen, P., stsem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Ässmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10 kuni
pool 11 ja 3—4.
Bartels, J., stsem. haig., (eriala lopsu- ja südameh.), Wene uul.
nr. 10, 6—8. Wälja arwatud kolmap.
Blacher, W., lasteh., S. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr. 11-89.
Blumberg, M., siseh., Rünne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haawah., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli uul.
nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja sis., S. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., S. Tatari uul. 5, t. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—7 naister.
Bunge, K., fts-eh., Estonia p. 19, 4—6.
Epstein, M., naistel), ja sünnitusabi. Wiruwärawa puiestee nr. 11,
-kella 5—6.
Ein, Joh., stsem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Falk, A., stse- ja lasteh., Heeringa uul. 12-a, kella 8—9 ja 3—4.
Fick, W., haawah., Wana Wiru uul. 9, krt. 3, 5—6.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih., Seewaldi haigem.
Fricke, Herb., stsem. haig., W. 2 ii toa uul. 20.
Feodoroff, Dmitri, stsem. haig., Narwa maani. 55, krt. 3.
Goldberg, H., stsem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
42
Girgenson, E., siss- j« uaisteh., Lai uut. 19, k. 11—12.
luni 7%. Kõnetr. 74.
Goromulinsky, N., uaish. jn sünnitusabi, S. Roosikrantsi uut. lõ,
kella 4—5.
Gutkin-BeMn, E., sisem. ja uaistehaig., Wiru uut. 4.
Haller, O., sisem. haig., Posti täu. 5.
Hnnschmidt, E., (naha- neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk uu!,
nr. 48, kella 11—11, 5—7.
Hesse, G., tõikuseh., S. Roosikrantsi uut. 3.
Hirsch, H., närwih., Hobusepea uut. 3, 4—5.
Hossmann, Här., silmaarst, Lai uuL 19, krt. 1, 11—12.
Hossmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurgul)., Harju uul. 45.
Hansson, J., silmaarst, S. Roosikrantsi uut. 21, 10—11.
Hold, L., sisem. haig., Wiru uut. 1.
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental", Poska uut.
nr. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Jsatschik, J., sisem. haig. ja sünnil., W. Tartu maant. 29, 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toompuies
tee 4, kella 10—12, 5—6.
Jevwan, M., uaha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3, kella
5—7.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig., W. Posti uut. 6, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh., (ainult uaister. ja lapsed), Pikk uut.
° nr. 36, kvt. 3, 10—12, 4—7.
Keller, F., silmahaig., Harju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keyserlingk, R., naistel), ja sünnil., S. Balesna uut. 10-a, kella
3—4.
Keerd, A., Posti uul. 5, 10—11, 6—7.
Kirnmann, E., sisem. ja lasteh., S. Pääsukese uul. 4.
Klompus, M., naha- jn suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja 5
kuni pool 7. Kõuetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- jn uaisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul. lõpul),
Wastuwõtm. meester. 5—7, uaister. 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krasjt, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Kraase, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k 8.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12, 5—6.
Knrrikoss, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Mgelgen, E., sisem. ja närwihaig., S. Karja uul. 12, krt. 5, esmasp., keskn. ja reedel 3—5.
43
Kolomoitsew, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 6, kõnetr. 17-40.
Kahn, S., silmaarst, S. Karja uul. 12, kella 10—12 ja 4—7.
Labbe, A., lastel)., Tatari uul. 18, 11—12, 4—5.
Lepp, O., silmal)., Wene uul. 10, krt. 1, 9—10, 4—5.
fiepasson, G., kõrwa, uima ja kurgul)., Wiru uul. 6, kella 3—õ.
Lnchsinger, J., sisem. ja naistel)., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku .puiestee 9, kella 9—11,
5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnil., Uus puiestee 9.
Laamann, R., sisem. ja kastel)., Pikk uul. 9, krt. 2, 4—5.
finne, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4—5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 11—1 ja 5—7.
Luuk, naha- ja suguhaigused. Kaarli puiestee 9, kella pool 10 kuni
11, 5—7.
Lübek, A., sisem. ja lastel)., S. Tatari uuk. 1.
Liin, A., siseh. (kopsul).), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Masing, J., naistehaig., Estovnia puiestee 21, 10—11.
Middendorf, M., silmah., Kaarli k. puiestee 7.
Möttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3—4.
Mutter, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naistel), ja sünnil., Jaani uul. 9.
Olhin, A., kõrwa-- nina- ja kurgühaig., Pikk uul. 31, kõnetr. 7-21,
kella 4—6.
Otto, K., sisem., knlgeh. haig., S. Tatari uuk. 21-b, k. 12.
Oldekop, A., naisteh. ja sünnitusabi, füüsikaliste abinõudega rawitsemise kabineti, Diathermik, S. Karja uul. 2, 11—12 ja
5—7, kõnetr. 467.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lastel)., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsul)., S. Karja uul. 12, 11—12 ja 6—7.
Piiskop, J., uaha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu uul. 22, 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja -lastel)., Wismari uul. 5, k. 9—10 ja 4—5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu m. 7, krt. 1.
Perli, H., haawahaig., Toomkuuinga uul. 1, 4—5.
Pokjak, M., naha- ja suguh., Wiru uul. 8, kella 10—1 ja 5—8.
Pall op, O., sisehaig., wastuw. Mana turu kaekas nr. 3, kella pool
4—5 ja Köhleri (Dalshi) uul. 6-a, -kella 1—2.
Reimanu, G., sisem. ja südamest., Jaani uul. 6, 9—11 ja 4—5.
44
Riim, S. naisarst, stsem. ja naisteh., Lai uul. 7, kvt. 3.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, kella 8—9
'ja 6—8.
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kella 9—10 ja
7—8.
Rubanowitsch, suguh., Harju uul. 24, 10—12, ö—7.
Rübenberg, E., stsem. ja lastel)., S. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., stsem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguhaig., hkõrgustikipäike), kella pool 9—10
ja 6—7, naister. kella 1—2, Jaani uul. 6, kõnetr. 24-95.
Rubiu, H., kõrwa-, uina- ja kurgul)., Wiru uul. 17, kõnetr. 10-28,
kella pool 9—11 ja 4—6.
Rutkowsky, R., stsem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lastehnig., Mäekalda uul. 8.
Schwartz, H., stsem., närwi- ja suguh., Pilt uul. 3, 10—12, 5—7,
kõnetr. 3-49.
Sarm, Mk., stsem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., stsem. ja lastel)., Narwa maant. 25, 12—1.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegron, E., stsem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Äsutat. 1863
G. BERGER
Hsutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Ne. 1
| Opllio-, iitiiriisliti ja paipiiMe tiauplus |
l ---- -------------
I hiili, lW, di
I Mhr
| oiieliire 1.1 e.
Soowitab:
—---------------
i
PämHMi ilal: j
<
wW
MM
I
d paberid jne. |
i Arsti- ja haigeteriistad. Wiinawabrikutele: ;
= alkoholimeetrid, sakkomeetrid, termomeetrid, i
45
Sp-indler, A., naha- ja suguh., S. Karja uut. õ.
Sooneks, E., sisem. lj et lasteh., S. Karlja uul. lõ, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., S. Roosikrantsi uul. 10.
Samson, H. v., siseh., Kaarli .puiestee 7, kella 11—1.
Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11, krt. 1,
kella 9—10 Ija 6—7.
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, lõnetr. 21-19, kella 5—6, wälIjaarwatud teisipüew ja reede.
Schumann, Marie, sischaig., (eriala: kopsud), wastuw. kella 2—4
Harju uul. 14, Vrt. 1.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, lõnetr. 14-13.
Kella 10—11, 4—6, naister. kella 6 luni pool 7.
Tuumi, A., silmahaig., Jaani uul. 6, kella 3—5.
Thar, R., S. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiefen, J., lastel)., Uus uul. 19, lrt. 4.
Thamm, L., sisem., eriti lõhuhaig., Narwa maant. 48=6, kella 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja neeruhaig., Wiru uul. 4, Passafh,
kella 10—11, 5—7, lõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, lrt. 6.
Wahtril, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. !ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, krt. 7, kella
5 kuni Pool 7.
Willmgen, L., naistel)., S. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Wigotski, K., õrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10
Wulsf, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2, kõ
netraat 78.
46
™D1SI FOTO-EMAILLE
UUDIS!
broschidelo, sõrmustele ja medaljongidele.
Valmistan ülesvõteid
igas suuruses. 6 pilti alates
35 mrk. ja kallimad. Päeva
pildid tunnistuste ja passide peale
mõne tunni jooksul.
Suurendused elusuuruseni.
Asjaarmastajatele - päevapiltnikudele toimetan asjatundlikult ja
hoolikalt kõiki tarvilikke töid, il
mutan ja kopeerin.
Pühapäevadel avatud.
Päevapiltnik
KARLOSOL
Mündi tän.
Raekoja
2,
wastas.
Tallinna uulitsale ümbernimetused
Ämaviku uul. — end. Uus-Alimani.
Endla uul. — Wit-tenhofi.
Estonia puiest. — Wiruwürawa.
Hobuse uul. — Hobusepea.
Hõbe uul. — W. Epinatjewi.
Iman ta uul. — S. Arefjewi.
Jakobsoni — Wladimivi.
Kalju — Kalamaja põik.
Kavu — Medweeshi.
Koidu — Keskmine Alimaui.
Koidula — Jn st i tudi uul.
Köhleri — Datshi.
Kreutzwaldi — Romanowi.
Kunderi — Aleksandri.
Lembitu null. — S. Balesna.
Lennuki uul. — W. Avefjewi.
Loode uul. — Nürnbergi.
Lutheri — Lutheri-Waestekooli.
Õle uul. — Grigori.
Paala uul. — Poltawa.
Raewalla uul. — Kulikowi.
Rannawärawa puist. — Troo
nipärija.
Roopa uul. — Siini.
Süda uul. — Ahju.
Derase uul. — S. Epinatjewi.
Timoti uul. — Timofejewi.
Tobiase uul. — Slobodlka.
Wabaduse tzuiest. — Gogoli p.
Wambola uul. — W. Balesna.
Waestspatuste uul. — Tshehi.
Weizenbergi uul. — Salongi.
Wi i de manni uul. — Lutheri.
Wilmsi uul. — Riisenkampfi.
1. Harju maakonnas.
Raasiku — x/4 klm. Raasiku raudteejaamast.
K u u s a l u - K i i u — 17 % klm. Kehra jaamast.
Kose-Risti — Kose alewi lähedal.
Kohila — % klm. Kohila jaamast.
Hagudi — x/4 klm. Hagudi jaamast.
Rapla — */4 klm. Rapla jaamast.
Keila — 1% klm. Keila jaamast.
Riisipere — % klm. Riisipere jaamast.
1. Kiktsi — Kiltsi mõis. — 2. Rakwere
— 3. Kadrina — Undla mõis. — 4. Iisaku
— õ. Jõhwi — Jõhwi mõis.
4.
Rakw. mõis.
Iisaku mõis.
Järwa maakonnas.
1. Arawete — Kuri soo mõisas, Ambla wallas.
2. Koeru — Koeru alewis, Weinjärwe wallas
3. Koigi — Koigi mõisas.
4. Kolu — Kolu mõisas, 1 werst Kolu jaamast.
5. Käru — Lauri raudteejaama juures.
6. K u k s e m a a — 2 wersta Järwa-Jaani jaamast.
7. Laupa — Särewere wallas.
8. Mustla - Nõmme — Anna wallas,
9. Mündi — 2 wersta Paide linnast.
10. Palu — Mäo wallas.
11. Piiometsa — Wäätsa wallas.
12. Purdi — Anna wallas.
13. Rakke — Rakke jaama juures.
14. Roos na-Alliku — Kuksemaa wallas.
15. Tapa — Tapa alewis.
16 Waa l i — Weinjärwe wallas.
17. Wahasku — W ah astu mõisas.
18. Wägewa — Wügewa jaama juures.
5.
Wiljandi maakonnas.
1. W i l j andi. — 2. Kärstna. — 3. Naw e st i. — 4.
Põltsamaa. — 5. O i u. — 6. Tarwnst u.
54
Pärnu maakonnas.
1.
2.
3.
4.
Pärnu.
HaIlinga.
Raja.
Moll w e t i.
6.
7.
5.
8.
Häädemeeste.
Tori.
Abja.
Wana - WändrH
1.
2.
3.
4.
õ.
6.
7.
8.
9.
7. Tartu maakonnas.
Maidla — 24 klm. Tartust.
Nuustaku alewis — 14 klm. Pritsu jaamast.
S a a r e l — 36 klm. Tartust.
Pritsus —■ % klm. Pritsu jaamast.
Jõge w a l — raudteejaama juures.
Tartus — Riia ja Pihtiva uuk. nurgal.
Woldis — 1 klm. raudteejaamast.
W a i a t u s — 21 % klm. Jõgewalt.
E k w a s — 1 klm. Elwa raudteejaamast.
1.
2.
3.
-4.
8. Malga maakonnas.
Malga — Herrade uiul. 12.
Tõr w a — Tõrwa alewis.
P u k a — Puka raudteejaama lähedal.
Ka ara -— Hargla akewikus.
1.
2.
3.
4.
1.
2.
3.
9. Mõru maakonnas.
Antsla s.
5. Räpinas
W a r b u s e s.
6. S ä n n a L.
W a st s e K o i a l n s.
7. W õ r u s.
Wastselii n a s.
10.
K n r e s a ar.
U u e - L õ w e.
Kuimaste.
Saare maakonnas.
4. Haeska.
5. Parasmet s a
Pofthobuste taks arwatakse iga kilomeetri pealt.
1 hobusega — 12 marka ja ametlikud sõidud 10 marka,
n 18
„
„
„
„
14 ,
>1
24
H
M
n
n
21 ,
55
Walga napsi- ja likööriwabrik
------- osa-ühisus..........
KASK L Ko.
Kõige suurem ia ainukene liköörija napsiwabrik Eestis, mis töötab
täielikult mehaanilisel jõul
soowitab oma kuulust
-
Benedikteesti
Curacao
ning teisi likööre ja napsisi.
Kroonitud esimeste auhindadega
suurte kuld aurahadega.
56
Reisipiletite ja bagaskiweo hititiaö Tallinnast»
3
Dal were
Dedja
Peteri
Pritsu
Puka
Püssi
Piu)a
Pääsküla
Rakke
Rakwere
Raasiku
Riisipere
Risti
Sangasie
Saue
Soldiro
Sompa
Sonda
Sõmerpalu
Taebla
Tamsalu
Tapa
Tartu
Ülemiste
Waeküla
Waiwara
Walk, Eesti
Walk, Läti
Wasalemma
Woldi
Wägewa
Mõru
Klass
Jaamade
nimetus
2
Aegwiidu
An sla
Aruküla
Au neere
Baltiski
Ellamaa
Elwa
Äaapsalu
Iõgewa
Iõhwi
Jäneda
Irboska
Kaarepere
Kabala
Kadrina
Karula
Keeni
Kehra
Keila
Kiltsi
Klocca
Kohtla
Kärkna
Lagedi
Lehtse
Lepasjaare
Musta
Mägiste
Narwa
9!õmme
Nõo
Oru
Neisipileti ja 5 tlgv bagashi hind Tallinnast, Sadama jaamast
Pärnu
Surju
Woltweti
Mõisaküla
Abja
Äalliste
Loodi
Wiljandi
Olustwere
Wõhma
Lllliku
Käru (Lauri)
^Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew lõ. oktoobrist 1923.
Tallinn—Malk—Riia ja tagasi:
Tallinnast Kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, Tapalt tl. 8.10 min.,
Tartust koll 10,52 min., Malgast K. 2.05 min. ja Riiga kell 7,5 minhommikul.
Riiast kiirrong nr. 2 kell 10.40 min. õhtul, Malgast kell 4.20
min. homm., Tartust kell 6.20 min., Tapale kell 9.5 min. ja jõuab
Tallinna kell 10.30 min. hommikul.
Tallinn—Walk—Irboska ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 3 kl. 11.45 min. öösel, Tapalt kl. 2.40
min., Tartust kell 6.15 min. homm., Malgast kell 9.35 min. ja jõuab
Irboska kell 1.15 min. päewal.
Irboska st postrong nr. 4 kl. 4.30 min. lõun., Malgast kl. 8.50
min. õhtul, Tartust kell 11.55 min. öösel, Tapalt kell 4.35 min.
ja jõuab Tallinna kell 7.10 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 9/19 kl. 9.35 min. homm. Tapalt kl.
12,20 inin., Tartust kl. 4 ja jõuab Malka kl. 6,50 minutit õhtut.
Malgast reisirong nr. 20/10 kell 5 homm., Tartust kl. 7.50 min.,
Tapalt A. 6.45 nt. ja jõutb Tallinna kl. 9.15 min. õhtul.
Tallinn—Narma ja tagasi:
Tallinnast Postrong nr. 5 kl. 12.30 min. öösel, Tapalt kl. 4,
Ralwerest kl. 4.49 m., Jõhwist K. 6.50 m. ja jõunab Narwa kell
8.5 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6 kell 9.30 min. õhtnl, Jõhwist kl. 11
öösel, Rabiverest M. 1.26 m., Tapalt kl. 3.8 min. ja jõuab Tallinna
tl. 6 hommikul.
Tallinn—Narma—Petrograd ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7 kell 5 pl. lõun., Tapalt U. 7.23 min.,
Äialwerest K. 8.7 min., Narwast kl. 12.20 min. öösel ja jõuab Petro>gradi kl, 11 hommikul. •
Petrogradist reisirong nr. 8 kl. 6.40 min. õht., Narwast kl. 5.30
min. homm., Ralwerest kt. 8.38 min., Tapalt kl. 9.30 min. ja
jõuab Tallinna kl. 11.30 min. päewal.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi:
Tallinnast postrong nr. 11 kell 4.40 m. p lõun., Keilast kl.
5.31 min. ja jõuab Haapsalu kl. 7.55 min. oht.
58
Haapsalust postroug nr. 12 M. 6.15 mm. homm., Keilast kl.
8.26 min. sa jõuab Tallinna kl. 9.6 min.
Tallinnast segarong nr. 15 kl. 8.33 min. homm.. Keilast kl.
9.52 min. ja jõuab Haapsalu kl. 1 paewal.
Haapsalust segarong nr. 16 kl. 3.35 min. p. lõim., Keilast kl.
7.14 min. ja jõuab Tallinna kl. 8.15 min. oht.
Tallinn—Baltiski ja tagasi:
Tallinnast postroug nr. 13 kl. 4 >p. lõun., Keilast kl. 4.53 min.
ja jõuab Baltiski kl. 5.20 min. p. l.
Baltiskist postrong nr. 14 kl. 6,5 min. homm., Keilast kl. 6.48
nt. ja jõuab Tallinna kl. 7.43 min. hommikul.
Tallinnast segarong nr. 17 kl. 9.30 min. homm., Keilast kl. 11,5
min. ja jõuab B-alliski kl. 11.50 min. e. lõun.
Baltiskist segarong nr. 18 kl. 4.20 min. p. lõun., Keilast kl.
17.40 min. ja jõuab Tallinna N. 6.40 min. õhtul.
Walt—Irboska ja tagasi:
Walgast -segarong nr. 21 lk. 3.20 min. p. lõun. ja jõuab Ir
boska kl. 10.25 min. õhtul.
Irboskas! segarong nr. 22 kl. 12.5 min. öösel ha jõuab Walka
kl. 7.20 min. hommikul.
Walk—Mõniste ja tagasi:
Walgast segarong nr. 1 -kl. 8.30 min. õhtul ja jõuab Mõnistesse kl. 11 öösel.
Mõnistest segarong nr. 2 -kl. 5 hommikul ja jõuab Walka kl.
7.30.
Tartu—Elwa ja tagasi:
Tartust segarong nr. 23 kl. 5.35 min. ip. lõun. ja jõuab Elwa
kl. 6.30 min. õhtul.
Elwast segarong nr. 24 M. 6.45 min. õhtul ja jõuab Tartu
kl. 7.37 min.
Tapa—Sondale ja tagasi:
Tapalt -kiirkaubarong nr. 99 kl. 10 hommikul, Rakwerest kl.
11.32 min. ja jõuab Sondale kl. 12.50 min. lõunal.
Sondalk ki-irkaubarong nr. 100 kl. 1.6 min. p. l., Rakwerest kl.
2.55 min. ja jõuab Tapale kl. 4 p. I.
Tallinn—Tapa ja tagasi:
Tallinnast reisirong nr. 7-bis (l-aup-äewadel) kl. 4.5 min. P. I.
ja jõuab Tapale kl. 6.15 min. õhtul.
TapM reisirong nr. 10-bis (pühapäew-adel) kl. 4.10 min. p.
lõun. ja jõuab Tallinna kl. 6.52 min. õhtul.
59
Tallinn—Wääna ja tagasi:
Tallinnast segarong nr. 47 kl. 3.35 min. .p. lõim., Nõmmelt
(wäike) tl. 4.07 min. ja Wäänal kl. 1,57 min. p I.
Männalt segarong nr. 36 kl. 6.03 min. homm., Nõmmelt (mai
ke) tl. 7.04 min. jn jõuab Tallinna N. 7.27 min. homm.
Tamsalu—Paide ja tagasi:
Tamsnilust sega rong nr. 1 14. 4.15 min. homm., jõuab Paide
kl. 7.35 min. homm.
Paidest sega rong nr. 2 kl. 1 lõunal ja jõuab Tamsalu tl.
4.15 min.
Tamsalu st sega rong nr. 3 kl. 7 õhtul jn jõuab Paide tl. 10.20
min. õhtul.
Paidest segarong nr. 4 kl. 11 öösel ja jõuab Tamsalu tl. 2.20
min. öösel.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi:
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.35 min. homm., Türilt
kl. 2.26 m. p. l., Wiljandist tl. 5.35 min., Mõisakülast kl. 8.44
min. õhtul ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel.
Tallinn-Sadamast reisirong nr. 3 tl. 7.40 min. õhtul, Türilt
kl. 1.38 nt. öösel, Wiljandist tl. 4.40 nt. homm., Mõisakülast kl. 7.40
min. ja jõuab Pärnu kl. 10.20 min. hommikul.
60
Pärnust Postrong nr. 6 kl. 4.30 min. homm., Aiõisakülasl kl.
8.03 min., Wiljandist,kl. 10.59 min. enne lõim., Türilt VI. 2.05 m.
ja jõuab Tallinn-Sadama kl. 8.30 min. õhtul.
Pärnust reisirong nr. 4 kl. 5.50 min. õhtul, Mõisakülast kl. 9.07
min., Wiljandist kl. 11.58 min. öösel, Türilt kl. 3.02 min. homm.
ja jõuab Tallinn-Sabama kl. 8.25 min. hommikul.
Tallinn—Türi ja tagasi:
Tallinn-Sadamast segarong nr. 7 kl. 5.30 min. p. toim, ja
jõuab Türile kl. 12 öösel.
Türilt segarong nr. 8 kl. 1.15 min. öösel ja jõuab TallinnSadama U. 7.10 min. homm.
Mõisaküla—Eesti-Walk ja tagasi:
Mõisakülast segarong nr. 3-bis kl. 9.10 min. õhk. ja jõuab
Wall-Eesti kl. 1.45 min. öösel.
Walk-Eestist segarong nr. 4-bis kl. 1 päewal ja jõuab Mõisa
külla kl. 5.40 p. toim.
Pärnu—Orajõe ja tagasi:
Pärnust segarong nr. 10/209 kl. 7 homm., Riiseljalk kl. 9.10
min. ja jõuab Orajõele kl. 12.45 m. toim.
Orajõelt segarong nr. 9/210 U. 3.30 min. p. lõim., Riiseljalk
kl. 7.35 min. ja jõuab Pärnu kl 9.10 min. õhtul.
ülalnimetatud rongid Pärnu—Orajõe wahel on käigus esmnspäewiti, kolmapäewiti, neljapäewi-ti ja laupäewili.
Lelle—Eidapere ja tagasi:
Eidaperest segarong nr. 406 kl. 10.50 min. homm., ja jõuab
Lelle kl. 12.20 min. lõunal.
Lellest segarong nr. 405 U. 3.50 min. p. toim, ja jõuab Eidaperre kl. 5.10 min. p. l.
Rongid, Lelle—Eidapere wahel on käigus pühapäewiki, teisiPäewiti ja reedeti.
Türi—Paide ja tagasi:
Paidest segarong nr. 8 kl. 12 öösel ja jõuab Türile kl. 12.40
min. öösel.
Paidest segarong nr. 10 kl. 12.40 min. päewal ja jõuab Türile
kl. 1.20 min. lõunal.
Türilt segarong nr. 7 kl. 3.20 min. homm. ja jõuab Paide kl.
4 homm.
Türilt segarong nr. 9 kl. 2.40 min. päewal ja jõuab Paide kl.
3.20 min. peale lõunat.
61
I
10. Sõlmil lõiillõri
NSFWS INÄSNt. 19
::::::
:::
M
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
j
eht Wiini toolisid,
|
lapsewankrid ning uusi kui ka wäbe
pruugitud mööblid, kontorite wõõrastemajade, äride ja erakorterite
sisseseadeid.
iy
Ladust alati saada:
PuhiDeti M
diimU
suured peeolid,
M
Mil
Hinnad mõõdukad.
62
Müün
ajakohaste hindadega
saali*, söögi* ja magamistoa
mööblid
raudwoodid, laste - raudwoodid, peegli
klaase ja walmispeeglid, Türgi diiwane,
kuschette, madratsid, igaseltsi toole, kir
jutus- ja teisi laudu, raamaturiiulid, sirmiraamisi jne.
Mööblikauplus Jaani tän. 9
J. Kallo
Tallinn, Wäike Karja tän. 1
Soowitan
suures
walikus
jalanõusid
oma töökojas walmistatud ja
Jallemüüjatele hin
j nad wöistl emata.
63
fl.-S.IP.$M6i6RoJalle
Estonia puiestee Nr. 19
TELEFONID: Kontor 18-42 Tehnika osakond A ja B: 26-34
Kauplus 4-01
Wabrik ja ladu:
4-02
Telegrammi aadress: Walschneider — Tallinn
iMlt peaesitaja Eestis
soowitab wõistlemata headuses odawa hindadega:
A.-S. R. WOLF, Magdeburg — iokomobiilid ja rehepeksu
masinad
ORENSTEIN & KOPPEL, Berlin — wedurid ja raudtee tarbed
ERNST KRAUSE & Ko., Berlin — metalltööstuse masinad
A.-S. R. WERMCKE, Heiligen.beil — sahad ja heinarehad
DWF, Berlin — kuulilaagrid
MASSEY HARRYS, London — orig. amerik. niidumasinad
STEYR-Austria automobiilid on ainsad, mis meie teede olu
dele wastawad
TEICHERT & SOHN, Liegnitz — puutööstusemasinad
Hannowersche Eisengiesserei u. Maschinenfabrik — rõhu
ja wiljaniitjad ,,HAWA“
RICHARD FELDE, Remscheid — kreis, -gater, palgi-jne. saed
C. F. WEBER, Stettin — katusepapp, katusetõrw jne.
SCHARRER & GROSS, Nürnberg — naftamootorid
BISMARCKHÜTTt, Oberschlesien — tööriistade-, wedru- ja
reetallateras
DANO - STOCKER, Kopenhagen — aurukatla sisseseaded
põlewkiwi jaoks
A.-S. STELLA, Oos-Baden — laagrimetall ,,STELLA“
WEIPERT & SÖHNE, Heilbronn — gööpliga rehepeksumasinad
Alaline suur ladu
põllutööriistades ja masinates, rauas, terases, plekkides,
wäljamaa katusetõrwas ja -pappides, kõiksugu ehitusmaterjaalis, käsitööristades, teras- ja raudkaupades jne.
Wankriassid, sahaterad ja traatnaelad walmistatakse
oma wabrikus, Teliiskiwi tän. 33.
Sealsamas tehakse ka kõiksugu masinate, automo
biilide, mootoride jne. paranduse töid oma asja
tundja juhatuse all.
64
MM-IM |a a»i-!lWW
Estonia puiestee 17
Kõnetraat 16-23
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
mammini......
«i . ............
... .... »« m
lüifni ....... ui... •» ■ ■....... ... «mm
» .. .................. .
. .. .... .
Autogeeniline metallide kokkukeetmise
osakond
võtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
vask- ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja vastutusega.
I
III
I
III
| u
II
I
11 1
lill 11
1
I III
1 1
II
II
II
I II I I
U
I
Auto-transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale valmis. Veoautod, kandejõud kuni
300 puuda, võtavad oma peale kõiksugu kaupade ja
materjaalide vedu. Ka reisijate tarvis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igalajal vastu.
1
EESTimAKl^lTlIS A.S^
Kas olete juba kinnitatud?
Kui mitte, siis ärge viivitage ja tehke seda
aegsasti!
Eestimaa Kinnitus - IV-S.
JL
Juhatus: Tallinn, Pikk tän. 6, omas majas.
Kõige suurem kodumaa selts, on
senini kahjutasuna üle 30 miljoni
marga välja maksnud.
Kalender — Mõõdud ja kaalud — Walitsuse asutused — Rahukohtunikkude töö
piirkond — Kohtuurijate tööpiirkond —
Wälisriikide esitajad Tallinnas — Sisseja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti ko
danikkude wäljamaale sõiduks — Tallinna
õppeasutused — Tallinna adwokaatide
nimestik
Notaariused — Tallinna
arstide nimestik
Tallinna uulitsate
limbernimetused — Laadad — Tallinna
,võõrastemajad ja möbleeritud toad —
Raudtee sõiduplaan — Reisipiletide ja
bagashiweo hinnad Eesti raudteedel —
::
Raudteed Eestis — Kuulutused ::
Wälistellimised täidetakse
korralikult ja kiirelt, ladus
puuduwad n o o'd i d saawad
soowi peale wäljatellitud.
Järelpärimistele palutakse
postikulud juurde lisada.
1
Taimewõi
„Kokk"
on lauawõina kõige parem aseaine koorewõile, sellest
aga pool odawam.
Ükski wäljamaa taimewõi ega margariin ei saa taime*
wõi „KOKK'aga" wõistelda, sest „KOKK" saab
igapäew omal maal wärskelt walmisiud, kuna
wäljamaaIt tulew kaup juba weo ja tollide peal
nädalate kaupa wiibib.
Taimewõi „KOKK" sisaldab üle 80°/o raswaollusi ja
on seega niisama toitew kui koorewõi.
Taimewõi „STELLA" on wastaw wäljamaa kaupadele
sellel alal, et laseb ennast hästi alalhoida.
„EESTI KOKOWAR'' sisaldab üle 60% raswaollusi ja
on köögile kõige kohasem raswaaine (praadimiseks,
küpsetamiseks jne.)
üäHemüüjad saawad kindlad protsendid.
Aadress: Tallinn, Siiwersi tän. 3. Kõnetr. 25*26.
Telegrammi aadress: Kokk — Tallinn.
inglis riiet,
woodrid, siidi ja naFiku.
Trükitööstuse osaühisus ,,Waba Maa" trükk, Tallinnas
A. Wllde kirjastus
Riiklised pühad 1925. aastal.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta :
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew (4. märtsil);
5) Suur Reede (10. aprillil);
6) Ülestõusmise pühad (12., 13. ja 14. apr.);
7) Esimese mai püha (1. mail);
8) Ristipäew (Taewaminemise-püha (21. mail);
9) Suwistepühad (31. mail, 1. ja 2. juunil);
10) Jaanipäew (24. juunil);
11) Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päewal:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
KORWI-ja MÖÖBLITÖÖSTUS
A. LAURENBERG
Tallinn, Kaasani tän. nr. 7.
Walmistab:
korwmööblid, igasugu
seid ilu-jatarbekorvisid,
parandustöid ja toolipõhjasid,sissepunutud.
Hinnad mõõdukad.
ARH|'V>xAÄ :. .1 UTOGU '
Märkide ja aegade seletused.
G noorkuu
® täiskuu
D esimene weerand
E wiimane weerand
kl. — kell; m. = minut; p. — päew; e. 1. — enne
lõunat; p. 1. — pärast lõunat; s. — sündis; t — suri.
Kalendrisse ülespandud aeg on n. n. Ida
euroopa aeg. Ida-Euroopa aeg, mis Greenwichi
ajast 2 tundi ees, on Eestis ametlikult wastuwõetud aja-süsteem, mis Tartu Ülikooli tähetornist
antawate ajasignaalide abil sünnib. Ida-Euroopa
aeg on päikese ajast Eestis igalpool ees; et
keskmist päikese aega saada, tuleb Ida-Euroopa
ajast Tallinnas 21 minutit maha wõtta.
Sel aastal on 365 päewa.
S®
sg
> —< g
0 ZZ
oh
aa
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil kl. 5,10 min. homm.
Suwi algab 22. juunil kl. 12,50min. päeval.
Sügis algab 23. septembril kl, 3,40 min. p. 1.
Talw algab 22. detsembril kl. 10,30 min. e. 1.
8
tö
(Ö «
28
Warjutused.
1925. aastal on 2 päikese je 2 kuu warjutust, milledest ainult osaline kuu warjutus 8.—9.
weebruaril Eestis näha on. Warjutuse algus
8. weebruaril kl. 10,08 min. õhtul, lõpp 9. weebruaril kell 1,15 min. p. I.
7
k
Jaanuar
|W.
I.
**] Neljap.
2 Reede
3 Laup.
Nääri päew.
4
5
**g
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
Kolmekuninga p.
24
25
26
[mann f 1908. (A 27
Paawli päew K. H. Her- 28
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liMsid
19
[Wenemaaga 1920. 20
Sõjariistade vaherahu J 21
29
30
Jakob Hurt f 1906
31
Korjuse päew
1
2
Päike t. 8,59, loojam. 4,05 3
Tõnise päew
4
€ 5
18 Pühap.
6
19 Esmasp.
7
20 Teisip.
8
21 Keskn.
G. Freundiich f 1872
9
22 Neljap.
10
23 Reede
24 Laup.
T 11
25 Pühap.
12
26 Esmasp.
13
27 Teisip.
14
28 Keskn.
M. Weske sünd. 1843
15
29 Neljap.
v
16
30 Reede
Päike t. 8,36, loojam. 4,33 17
31 Lau p.
3 18
Päike tõuseb 10. kell 9,13 min., läheb looja kell 3,44 min.
20.
8,57 77
,,
,7
77
„ 4,05
77
30. „ 8.36 ff
„ 4,30
,»
n
,7
V
Pühap.
€ 1
Esmasp.
1
Teisip.
[E. A.hrens f 1863
Keskn.
E.
Päästekom.loom.
1918
Neljap.
Reede
Laup.
1
22
23
**24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
liieifcii
2
3
4
5
6
7
8
Peetri päew
9
G [Wastla p. 10
Iseseiswuse p. Madisep. 11
G. Freundlich s. 1803 l 12
Päike t.7,31, loojam. 5,39 113
1114
[j 15
Päike tõuseb 10. kell 8,11 min., läheb looja kell 4,58 min.
„ 5.22 „
7,46 „
JJ
20.
„
5,45 „
JJ
,
7,21
„
Jt
29.
ff
M
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
i
järgu rätsepa töökoda
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
9
Märts
W. k.
IIL
ItaH
1
2
3
**4
5
6
7
Wene isew. langem. 1917
Pühap.
kl. 2,06 p. 1. 3
Esmasp.
Teisip.
Palwe päew
Keskn.
Neljap.
Päike t. 7,00, loojam. 6,06
Reede
K. Mauer(Kannike)t 1891
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
kl. 4.21 p. 1. G
Teisip.
Keskn.
Neljap. Taliharja päew
Reede
Kr. J. Peterson s. 1801
Laup.
Pühap. O. W. Masing f 1832
Esmasp.
kl. 7,22 õ. C
Teisip.
Keskn.
C. R. Jakobson f 1882.
Neljap.
Kewade algus
Reede
Päike t. 6.21. loojam. 6,37
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
9
10
kl. 4,03 p. 1. D 11
12
Paastu-Maarja päew
13
14
15
16
F. Wiedemann s. 1805. 17
18
Päike tõuseb 10. kell 6,52 min., läheb looja kell 6,10 min.
20. „ 6,22
n
„ 6,33 „
„
„ 6,58 „
»
» 30. „ 5,53 „
»
ODAVAM OSTUKOHT
on
Raekoja plats 13
Apteegi i. nurgal
Tf
71
XTXTpT "
Müüb kõiki muusikariistu
Muusikariistade - parandusi tehakse
korralikult.
10
1
2
3
4
iv.
Aprill
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Karjalaskmise päev
E. Ahrens s. 1803
** 5
6
7
8
9
**10
11
Palmip. püha
Pühap.
Esmasp.
Liiwim. eesti, wab. 1819
Teisip.
Keskn.
Neljap. Suur Nel iaple»
Suur Reede
Reede
Eesti omaval, k 1917
Laup.
**12
**13
*14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
£
litiitei
19
3
11
22
23
24
25
26
27
28
29
1. Ülestõusmise püha 30
2. Ülestõusmise püha 31
3. Ülestõusmise püha 1
[hünni päev
kl. 1,40 e. 1. C
2
3
4
5
6
7
8
9
Jüri p. Asut. Kogu 1919 10
J. KunderT 1888
O 11
12
A. Tor Helle f 1748
113
26 Pühap.
27 Esmasp. J. Rosenplänter f 1846 114
Lehe ristipäew
28 Teisip.
i15
1b
29 Keskn.
117
30 | Neljap. j Juhan Liiw s. 1864.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
M. Körber j" 1893
Päike tõuseb 10. kell 5,20 min., läheb looja kell 7,22 min.
, 20. , 4,52 „
..
„
.. 7,46 „
„ 30. „ 4,26 „
„
„
„ 8,10 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas..
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Austusega TÖÖKO1A JUHATUS.
11
Mai
V
** ] Reede
2 Laup.
1. mai püha. Wolbri p. 18
kl 5,20 h. 3 19
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Risti leidmise päew
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
Linnu risti p.
E
1
J. W. Jansen s. 1819.
2
[M. Weske f 1890. 3
22
Pühap.
T 23
Esmasp.
24
Teisip.
25
Keskn.
Neljap. Päike t. 3,21, loojam. 9,30 26
27
7 venna päew
Reede
128
Laup.
Pühap.
E 29
30
Esmasp. J. W. Jansen f 1890.
1
Teisip.
•
2
Keskn.
3
Neljap.
4
Reede
* 1
Laup
M. Körber s. 1817. Ilma- 1 6
Pühap.
@[sõja algus 1914 7
Esmasp.
8
J. Hurt s. 1839
Teisip.
9
M.-Magdaleena päew
Keskn.
10
Neljao.
J. H. Rosenplänter s. 1782 11
Reede
112
Jakobi päew
Laup.
C. R. Jakobson s. 1841. 113
Pühap.
Esmasp. Päike i. 3,56, loojam. 8,56 j 14
Teisip.
3 15
16
Olewi päew
Keskn.
17
Neljap.
Päike t. 4,04, loojam. 8,48 18
Reede
Päike tõuseb 10. kell 3,20 min., läheb looja kell 9,29 min.
„
„
20. „ 3,40 „
„
„
„ 9,10
30. „ 4,02 „
8,50 „
ÄUUÄn^i
«KANNEL"
Raekoja plats 13, Apteegi tän. nurgal.
Soovitab suurel ja väiksel arvul
muusikariistu ja nende
osasid.
>:
Värsked k.eled kõikidele keelpillidele.
14
August
1
| W. k.
VIIL
19
i Laup.
9
10
11
12
13
14
15
20
Pühap.
@kl.lt59p.l. | 21
Esmasp.
K. J. Peterson t 1822. 22
Teisip.
23
Keskn.
24
Krist. seletam. p.
Neljap.
Dr. A. Eisenschmidt f 1914 25
Reede
Päike t. 4,24, loojam. 8,27 | 26
Laup.
27
Pühap.
! 28
Esmasp. Lauritsa päew
29
L. Koidula t 1886.
Teisip.
Ckl.ll,He.l. j 30
Keskn.
31
Neljan.
[Dr.A.Eisenschmidt s. 1876 I 1
Reede
2j
Rukki-Maarja päew
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
2
3
4
5
6
7
8
iitotal
Päike t. 4,45, loojam. 8,03
T
3
4
5
b
7
8
9
23 Pühap.
24 Esmasp. Pärtlipäew
Fr. R. Kreutzwald f 1882.
25 Teisip.
26 Keskn.
27 Neljap.
28 Reede
3 kl. 6,46 h.
Johannese surma p.
29 Laup.
30 | Pühap.
31 1 Esmasp. I
10
11
12
13
14
15
[16
117
118
(
Päike tõuseb 10. kell 4,26 min , läheb looja kell 8,24 min.
20. , 4,48 „
„
„
„ 7,56 „
„
„
30. „ 5,12 „
„
„
„ 7,28 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänaw nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete walmistamise peale
Töö kiire ja korralik.
19
20
21
22
Päike t. 5,26, loojam. 7,2 23
•
24
25
Üssi-Maarja p.
26
Päike t. 5,35, loojam. 6,59 27
c 28
29
30
>31
Risti ülendamise p.
1
2
3
4
Päike t. 5,56, loojam. 6,33 5
O 1 6
7
Madise p.
8
9
Sügise algus
10
[K. A. Hermann s. 1851 11
3 12
Õpet. Johannese p.
113
1114
15
Mihkli p.
16
|| 17
Päike tõuseb 10. kell 5,38 min., läheb looja kell 6,57 min.
20. „ 6,00 „
„
„
„ 6,26 „
30. „ 6,22 „
„
„
„ 5,57 „
----------- OSASID---------kõikidele muusikariistadele
soovitab suures valikus
gn „KANNEL" WM
Muusikariistade äri.
Raekoja plats 13. Apteegi fän. nurgal.
16
•>i
X.
Oktoober
matad
1
18
Maarja kaitsmise ja
1 Neljap.
G [eestkostmise p. 19
2 Reede
1 20
3 Laup.
21
Lõikuse p.
4 Pühap.
Esmasp.
5
I
6 Teisip.
7 Keskn.
8 Neljap. Päike t. 6,44, loojam. 5,31 25
E 26
9 Reede
27
10 Laup.
28
11 Pühap.
29
12 Esmasp.
30
13 Teisip.
1
Kolletamise p.
14 Keskn.
2
15 Neljap.
16 Reede
[@ 3
Päike t. 7,06, loojam. 5,05 4
17 Laup.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Kaasani-Maarja p.
3
5
b
7
8
9
10
11
12
13
14
Simuna p.
15
Tallinna 1905. a. langen. 16
[malest, p. 17
Lut. usu puhast, püha G 18
Päike tõuseb 10. kell 6,45 min., läheb looja kell 5,25 min.
„
„
20. „ 7,09 ,,
„
„
5 00 „
„
30. „ 7,32 .,
.................... . 4,30 „
TALLINNA RÄTSEPA TÖÖLISTE ÜHISUSE
I JÄRGU RÄTSEPA TÖÖKODA
Tallinn, Wene tänav nr. 11 (hoowipealses majas)
Wõtab tellimisi wastu igasugu meesterahwa
riiete valmistamise peale
Töö kiir ja korralik.
Hinnad mõõdukad,
Austusega TÖÖKOJA JUHATUS.
17
xi.
r\Iowember
W. k.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap.
Pühade päew
Esmasp. Hingede päew. J.WeitzenTeisip.
[berg f 1922
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 7,57, ioojam. 4,12
19
20
21
22
23
24
25
3
9
10
11
12
13
14
Pühap.
€
Esmasp. O. W. Masing s. 1763
Teisip.
Mardi päew
Keskn.
Ilmasõja sõjariist rahu
Neljap.
Reede
Laup.
Päike t. 8,14, ioojam. 3,57
26
27
28
29
30
31
1
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
O
Teisip.
Keskn.
J. Jung s. 1835
Neljap.
Reede
Päike t. 8,26, ioojam. 3,47
Laup.
Leemeti-Maarja p.
2
3
4
5
6
7
8
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
MMil
Surnute püha. Eesti-W. 9
3 [sõja alg.1918 10
il
Kadri päew
12
13
[kõrg. wõimu kohta 1917 14
Eesti Maanõuk. seletus 15
29 Pühap
30 Esmasp. Andrese p.
@
16
17j
Päike tõuseb 10. kell 8,00 min., läheb looja kell 4,10 min.
*
" 20. „ 8,24 ,
„
„
„ 3,46 „
30. , 8.48 „
„
„
3,30 ,
VAADAKE ETTE
TONN.
1-meetriline (Prantsuse) tonn — 1000 kilogrammi — 61
puuda 1 nael 89 solotn. 59 dooli.
1 Inglise tonn — 1016 kilogr. — 62 puuda 1 nael 11 solotn..
54,6489 dooli.
1 Ameerika tonn — 907,2 kilogrammi.
1 Preisi tonn linaseemnele jaoks 129,39 liitrit — 103 toopi.
1 laewa tonn — 1021 kilogr. — 62 pd. 2 n. 20 solotn. 59 dooli.
Ton of Shipping New-york’is ja New-Orlean’is, Ameerikas,
harilikult raske kauba jaoks 2000 naela, kohwi jaoks
(kotis) 1830 naela, naha ja tee jaoks 1000 naela.
22
Walitsuse asutused.
SISEMINISTEERIUM — Toompea lossis.
Siseministri kabinett — lossi teisel korr., sissek. lossi hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgm. siseminist. asutused.
1) Administratiiw-asjade peawalitsus;
2) Omawalitsuse-asjade peawalitsus;
3) Politsei peawalitsus;
4) Terwishoiu peawalitsus.
Tallinna linna politsei walitsus — Pikk uul. 6o.
1. Politsei jaoskond — Soo uul. 23.
1. jaokskonna abi jaoskond — Inglis-Balti tehas 24.
1. jaosk. abijaosk. Balti puuwillawabr. — Kopli u. 21.
2. Politsei jaoskond — Jakobsoni uul. 44.
3. Politsei jaoskond — 8.-Tartu maant. 43.
3. jaoskonna abijaosk. Lasnamäel
Katusepapi u. 74. Politsei jaoskond — W.-Pärnu maant. 7.
5. Politsei jaoskond — Baltiski maant 23.
6. Politsei jaoskond — Pühawäimu uul. 11 Politsei sadama jaoskond — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei reserw — Polgu uul. 7.
Piiripolitsei Tallinna punkt — Uus-Hollandi uul. 8.
Politsei arestimaja — Wene uul. 23.
Raudtee politseiwalitsus — Balti jaamahoones, II koi rai.
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond
Pikk uul. 63.
Kaitsepolitsei Tallinna jaoskond
Lai uul. 48.
Piiriwalwe walitsus — Lai uul. 48.
Kesk-Aadresslaud — Wene uul. 23 (awat. kl. 8 -7).
Rekwireerimise ja sõjakahjude hindamise peakomis j on
Lai uul. 48.
TÖÖ-HOOLEKANDEMINISTEERIUM — Toom-Kooli u. 7.
Hoolekande osakond.
Pensioonide ja abirahade jaoskond.
Töökaitse komissarid: 1. ja 2. jaosk.
Uus uul. 16.
10. jaosk. — Toom-Kooli uul. 7.
Tprwishoiu peawalitsus — Toom-Kooli uul. 7.
PÕLLUTÖÖMINISTEERIUM — Wismari uul. 7.
Ministri kabinett — tuba nr. 1, alumisel korral.
Põllutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus,
Loomaterwishoiu peawalitsus — Toompeal, Rahukohtu
uul. nr. 5; kõnetr. 10-40.
Metsade peawalitsus — Toompeal, Kiriku uul. 3.
Pöllutööministeeriumi seemnekontrolljaam — Tolli uul. 8.
23
RAHAMINISTEERIUMI — Wabaduspuiestee 3.
Ministri kabinett.
Riigikassa juhatus — W.-Pärnu maant. 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Wabaduse puiest. 1.
Tulumaksu peakomitee — Wabaduse puiest. 1.
Iseäraline tulu- ja ärimaksu komitee — Wabaduse p. 1.
Riigi liikumata waranduste maksuamet. — Soo uul. 27.
Maksu ametid. — Endla uul. 2 ja Toompuiestee 3.
Tolli peawalitsus — Sadam, Uus-Hollandi uul. 4.
Aktsiisi peawalitsus — Lai uul. 1.
Eesti Pank — Wabaduse puiestee 3.
Eesti Panga osakond — Lai uul. 1.
VÄLISMINISTEERIUM — End. rüütelk. lossis, Toompeal.
Wälisministri kabinett.
Wälisministri abi kabinett.
Wälisministeeriumi poliitlise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi passi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri-kabinett.
KAUBANDUS-TÖÖSTUSMINISTEERIUM. — Kohtu uul. 8.
Kaubandusosakond, kauba- ja weo-osakonnad, sise- ja
wäliskaubanduse jaoskonnad ning tööstusosakond
asuwad sealsamas.
Proowikoda — Tolli uul. 8.
Patendiamet — Kohtu uul. 8.
Riigi põlewkiwitööstus — Juhatus: Lai uul. 54.
Riigi turbatööstus — Toom-Kohtu uul. 8.
Riiklik katsekoda — Pikk uul. 20.
TEEDEMINISTEERIUM. — Rahukohtu uul. 1.
Ministri kabinett.
Ministeeriumi kantselei.
Inspektsiooni osakond.
Tehnika osakond.
Sisewete uurimise büroo.
Riigi raudteede walitsus — Tehnika uul. 16.
Mereasjanduse peawalitsus — W.-Sadama uul. 21.
Laewasõiduamet — Sadama uul. 21.
Ehituspeawalitsus — Rahukohtu uul. 1.
Posti-telegr.-telefoni peawalitsus — Kreutzwaldi u. 10.
RIIGIKONTROLL — Toompuiestee 3.
HOOLEKANDE KOHUS. — Tallinnas, Jaani uul. 7.
KREPOSTI JAOSKOND:
Tallinna-Haapsalu kreposti jaoskond — Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. ülem: Rahukogu esimees.
Prokuröör: Kohtupalati juures: P. Wälbe
Tallinn,
Jaani uul. 7.
Wan. abid: 0. Ordlik ja E. Reisberg.
Sekretäär: A. Soonik.
Tallinna-Haapsalu rahukogu juures Prokuiööi.
G.
Awald, Jaani uul. 7.
Abid: 1. jaosk. — W. Kuusis; 2. jaosk. — P. Peterson;
3. jaosk. — B. Karoles.
\
KOHTUPRISTAWID:
Tallinnas: A. Tiik — kantselei S.-Karja uul. 18. A. Lebas
— kants. Jakobsoni uul. 71-b. E. Kippel.
kants. Jaani
uul. 7. J. Nõmm — kants. Jaani uul. 7. M. Pull — kants.
Jaani uul. 7. R. Tiik — kants. Jaani uul. 7.
25
Rahukohtunikkude tööpiirkond.
Tallinna 1. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna põhja-lääne poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa
(paarisnumbrid), Kinga (üksiknumbrid) ja Pika (üksik
numbrid) uulitsatega, end. Wanakraami turg ja Wabadusplats (majad 4. politsei jaoskonnas wälja arwatud).
Tallinna 2. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (6. politsei jaos
konna lõuna-ida poolne osa, piiratud Harju, Kullasepa (ük
siknumbrid), Kinga (paarisnumbrid) ja Pika (paarisnumb
rid, alates nr. 10) uul., wälja arwatud Uusturg).
Tallinna 3. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei jaos
kond, ilma Koplita).
Tallinna 4. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (4. politsei jaos
kond) .
Tallinna 5. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (5. politsei jaos
kond) .
Tallinna 6. jaosk. — Rahukohtu uul. 3 (3. politsei jaos
kond, wälja arwatud Lasnamägi).
Tallinna 7. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (2. politsei
jaoskond, wälja arwatud Petrooleumi uul., Ranna tee (piir
läheb kitsarööpalisest raudteest alates Narwa maanteed
mööda, Pirita tee ja Kose tee),
Tallinna 8. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (Tallinna sadamapolitsei jaoskond, kitsarööpalise raudteepolitsei jaoskond,
Uusturg, mis 7. rahukohtu jaoskonnast wälja jäid, ja Las
namägi. 3. politsei jaoskonna abi jaoskond).
Tallinna 9. jaoskond — Rahukohtu uul. 3 (1. politsei
jaoskonnast Kopli abi jaoskond ühes puuwillawabrikuga,
laiaroopalise raudteepolitsei piirkond).
Keila jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõm
me alew. Wallad: Wääna, Keila, Saue, Riisepere, Laitse,
Kloostri, Paksi, Nõwa, Wihterpalu, Kernu, Saku, Warbola
(Wardi).
Raasiku jaoskond — Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Nehatu,
Jöelehtme, Kodasu, Harku, Kurna, Nabala, Kilu, Koiga, Kõn-Anija, Alawere, Raasiku, Penningi, Rawila, Kui wa j õe,
Wiimsi, Rae, Prangli, Naissaar).
KOHTU-UURIJAD.
Tallinna 1. jaosk. tähtsamate asjade — J. Kuis, Tal
linn, Jaani uul. 7.
Tallinna 2. jaoskonna
Tallinn, Jaani uul. 7.
26
tähtsamate
asjade — E. Lass,
Tallinna 1. jaosk. — Tammist, Tallinn,
Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 6. politsei jaoskond, 6. ja 7. raioonita)
Tallinna 2. jaosk. — K. Beschanitsky, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Tallinna linna 4. ja 5. politsei jaoskonnad).
Tallinna 3. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. W.
Babanow, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna linna 1. po
litsei jaoskond).
Tallinna 4. jaosk. — G. Lementy, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 3. politsei jaoskond. 6. poi. jaosk.
7. raioon).
Tallinna 5 jaosk. — K. Glaustroem, Tallinn, Rahukohtu
uul. 3. (Tallinna linna 2. politsei jaoskond).
Tallinna 6. jaosk. — k. t. wanem kohtuameti kand. B.
Karoll, Tallinn, Rahukohtu uul. 3. (Tallinna sadamapolitsei
jaoskond, liiakasuwõtmise asjad Tallinnas ja Harju maakon
nas ja 6. politsei jaoskonna 6. raioon).
Harju maakonna 1. jaosk. — M. Gorschkow, Tallinn,
Rahukohtu uul. 3. (Wallad: Alawere, Anija, Harku, Joelehtme, Kiiu, Kodasu, Koiga, Kuiwajöe, Kurna, Kõnnu, Nabala, Kehatu, Naissaar, Peningi, Prangli, Raasiku, Rae, Rawila, Wiimsi).
Harju maakonnä 2. jaosk. — G. Lieberg, Tallinn, Rahu
kohtu uul. 3. (Baltiski linn, Nõmme alew ja Rapla alewik.
Wallad: Ingliste, Juuru, Järwakandi, Kabala, Kaiu, Kehtna,
Keila, Kernu, Kloostri, Kohila, Kuimetsa, Laitse, Nõwa, Paksi, Raiküla, Rapla, Riisepere, Saue, Triigi, Warbola, Wihterpalu, Wääna).
q
GHRHNTEERIN,
et Teie ajanäitaja peab käima ja õiget aega
näitama, kui ostate ehk lasete parandata
OSKAR WIIKMANN I
kellasepa äris ja töökojas
TALLINN, WIRU TÄN. 15, TALLINN
Sealsamas wallkus saada kõiksugu kuld- ja hõbeasju ning
laulatussõrmuseid.
27
Wälisriikide esitajad Tallinnas.
Ameerika vhisriigid. Harold B. Quarton, Consul
Tallinn, Wiru uul. 5. William L. Peck, Vice-Consul.
Austria. R. Holst, Consul. — Tallinn, Kinga uul. nr. 1.
Telefon 7-54.
Belgia. Michel Edouard Nicaise, Consul. — Tallinn,
Lai uul. nr. 46.
Daanimaa.. Jens Christian Johansen, Consul General.
Tallinn, Wabaduse puiestee 1.
Hispaania. Richard Ränk, Vice-Consul hon.
Tallinn,
Karja uul. 7. Tel. 1-57.
Saksamaa. Wedding, Charge d’Affaires. — Tallinn,
Toom-Kuninga uul. 11. Tel. 1-94.
Soomemaa. Dr. Eino Rudolf Holsti, Envoye extraordinaire et ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Pikkjalg 14.
Tel. 2-11, 2-92.
Prantsusmaa. . L. de Vienne, Envoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Alendri uul. 3. Tel. 708.
Angel Tournier, Agent commercial. — Tallinn, Kohtu
uul. nr. 3—2. Tel. 193.
Inglismaa. Peakonsul: H. Montgomerz-Grove. — Tal
linn, Lai uul. 17—1. Tel. 615.
Ronald Forbes Meiklejohn, Lieut.-Colonel, Chef du Ser
vice des Passeports. — Tallinn, Kentmanni uul. 18. Tel. 757..
Ungar. Michel Jungerth, Charge d’Affaires. — Tal
linn, Kohtu uul. 4, Tel. 28-69.
Ferdinand' Wirro, Consul. — Tallinn, Kaarli puiestee
nr. 11. Tel. 13-90.
Itaalia. Augusto Stranieri, Encoye extraordinaire et
ministre plenipotentiaire. — Tallinn, Kadriorg, Villa Favorita.
Telefon 649.
Tschiili. Konsul: H. Winnal, Tatari uul. 1.
Lätimaa. Janis Seskis, Envoye exraordinaire et ministre
plenipotentiaire. — Tallinn, Tatari uul. 32. Tel. 610.
Leedu. Joachim Puchk, Consul. — Tallinn, Rannawärawa puiestee 21. Tel. 2615, 2433.
Norramaa. Edouard Ernest W. Forsman, Consul, —
Tallinn, Jaani uul. 9—3. Tel. 733.
Holland. Arie van den Bosch, Consul, Jaani uul. 6—18.
Telefon 964.
Poolamaa. Wenceslav Tadeus Dobrzynski, Conseiller de
la Legation Charge d’Affaires. — Tallinn, Kohtu uul. 10.
Telefon 954.
28
M. Antoine Swierzbinski, Consul. — Tallinn, T. Kohtu
uus. 4. Tel. 1328.
Wenemaa. Saatkond — Tallinn, Pikk uul. 19. Tel. 665.
Rootsi. Olf Andreas Hedmann, Consul. — Tallinn, Narwa maantee 11. Tel. 806.
Helweetsia. Andreas Hofer, Consul. — Tallinn, Tõnis
mägi 3. Tel. 777, 1020.
Tsheho-Slowakkia. Vadav Cech, Vice-Consul. — Tal
linn, S. Tatari uul. 12.
Sisse- ja läbisõidu wiisumite hinnad Eesti
kodanikkude wäljamaale sõiduks.
Eesti kodanikkudelt, kes wäljamaale sõidawad ja wälisriikide konsulaatidest Tallinnas sisse- ja läbisõidu wiisasid
soowiwad, wõetakse järgmise tariifi järele maksu:
Läbisõidu wiisa.
Sissesõidu wiisa.
Riigid.
1 kord 850 Emk.
Sinna 850 Emk.
Saksamaa
2 „ 1300 Emk.
Sinna ja tagasi 1300 Emk.
1 dollar.
10 dollarit
Ameerika
75 Emk.
750 Emk.
Austria
75 Emk.
750 Emk.
Belgia
4 krooni.
7 krooni
Daani
50 Emk.
500 Emk.
Soome
750 Emk.
750 Emk.
Prantsusmaa
80 Emk.
800 Emk.
Inglismaa
750 Emk.
750 Emk.
Ungari
300 Emk.
600 Emk.
Läti
130 Emk.
700 Emk.
Leedu
10 N. kr..
10 N. kr.
Norra
500 Emk.
Poola
500 Emk.
63 Emk.
360 Emk.
Rootsi
Tscheho-Slowakkia
1 k. fr.
10 k. fr.
Wenemaa
1100 Emk.
1100 Emk.
Helweetsia
65 Emk.
520 Emk.
Kõigilt teistesse riikidesse sõitjatelt wõetakse niihästi
sissesõidu kui ka läbisõidu wiisumite eest 10 kuldfranki.
29 •'
Tallinna õppeasutused.
LINNA- ja ERA-ALGKOOLID:
1. linna — juhat. A. Stimm — Kooli tän. nr. 2.
2. „ — juhat. J. Ollik — Endla tän. nr. 42.
3. „
tütarl. — juhat. W. Kinter — Pühawaimu 6.
4. „
juhat. M. Kippert — Uus tän. nr. 15.
5. „
juhat. M. Kahn — Weerenni tän. 2-a.
6. „
juhataja F. Kreitsman — 8. Pärnum. 18.
7. „
juhataja A. Wassiljew — Tõnismägi 8.
8. „
juhataja J. Unt — Endla uul. 29.
9. „
juhat. P. Talts — Wabriku uul. 10.
10. „
juhataja H. Janno — Tui uul. 12-a.
11. ,,
juh. G. Smetanin — Kaasani uul. 3.
12. „
juh. 0. Johanson — 8. Tartu m. 44.
13. „
juh. D. Treiman — 8. Tartu m. 33.
14. „
jüh. A. Kuus — 8. Tatari uul. 17.
15. „
juh. H. Kark — Waestekooli uul. 3.
16. „
juh. E. Mühlbach — Girgensoni uul. 6.
17. „
A. Puusepp — Telliskiwi uul. 7.
18. „
juh. J. Kulbusch — Lai uul. 25.
19. „
juh. A. Matwejew — Pikk u. 69 (Wene õpek.).
20. „
juh. T. Kanemägi — Imanta uul. 6.
21. „
juh. E. Martinson — Raua uul. 31.
22. „
juhat. K. Leinus — Aia uul. 18.
23. „
juh. K. Ramm — Endla u. 2-a (Saksa õpek.).
24. „
juhat. M. Jefimow — Kentmanni uul. 6-a.
25. „
Platoni nimelise kaswatusmaja juures asuw
-algkool — juhat. K. Pahk — üle Liiwa, Uue Riisepere m.)
26. „
juhat. H. Lellep — Koplis.
27. „
juhat. M. Uniwer — 8. Pärnu m. 47.
28. „
juhat. K. Hion — Wabriku uul. 10.
29. „
juhat. H. Bauer — Jaani uul. 13.
Linna awal. algkooli abikool — juhat. H. Janno — Tui
uul. 12-a,
Õpetajate seminaari harjutuskool — juh. K. Silde —
Wene uul. 31, seminaari ruumides.
1. linna õhtu — juhat. W. Waber — Lai uul. 25.
2. linna õhtu — juhat. A. Birk — Pühawaimu uul. 6.
Ameerika kristl. noosooliidu era-algk. — juhat. Nemirowitsch-Dantschenko, — Imanta uul. 32.
Balti puuw. wabr. algk. — M. Körtsing — Kopli uul. 21.
M. Florelli Saksa era-algkool — M. Florell — ToomKooli uul. 4.
K. Fürbergi era algkool — K. Fürberg — 8. Tartu m. 9.
.30
Hesse era-algkooli — A. Hesse — Kentmanni uul. 6.
S. Hildebrandti Wene era-algkool — S. Hildebrandt
Raua uul. 16.
L. Studemeisteri era-algkool — L. Studemeister
Tõ
nismägi nr. 7.
Juudi era-algkool — S. Tamarkin — W. Tartu mnt. 27.
J. Westerbergi era-algkool — J. Westerberg — Imanta
uulitsal nr. 34.
Rootsi era-algkool — N. Blees — Uus uul. 15.
KESKKOOLID.
Linna poeglaste humanitaar-gümn. — juh. A. Kuusik, —
Suur Kloostri uul. nr. 16.
Westholmi poeglaste era-humanit.-gümnaasium — juh.
J. Westholm — Kordese uul. nr. 6.
1. linna tütarlaste gümnaasium — juh. A. Törwand
Narwa maanteel nr. 1.
2. linna tüt. gümn. — juh. A. Pedusaar — Jaani uul. 13.
E. Lenderi tütarl. human.-gümn. — juh. E. Lender —
Maakri uul. 28.
Saksa tütarl. humanit.-gümn. — juh. G. Sternberg, Wene
uul. nr. 15.
Kaarli koguduse era-ühisgümn. — juh. L. Raudkepp —
Harju uul. nr. 48.
H. Kubu era ühisgümn. — juh. H. Kubu — Maakri 21.
Seltsi „Wene kool Eestis" era ühisgümn. — juh. L. Andruschkewitsch — Narwa maant. 6-a.
Rahwaülikoolide seltsi era ühisgümn. „Kolledsh“ — juh.
M. Wälbe — Suur Kloostri uul. 16.
Prantsuse lütseum — J. Kiiwet — W. Pärnu m. 19-a.
Toomkool — juh. D. Blosfeldt — Toom-Kooli uul. 11.
Era tütarl. realgümn. „Elise-kool“ — juh. E. Riemer —
Duglase uul. 2.
Kirsipuu ühishumanit.-gümn. — juh. J. Kirsipuu
Süda uul. nr. 12.
Linna Saksa realgümn. — juh. A. Spreckelsen — Wabaduse puiesteel nr. 2.
ühistehnika gümn. — juh. N. Neuhaus — Harju u. 48.
Linna tütarlaste kommertsgümn. — juh. H. Bauer —
Jaani uul. nr. 13.
Linna poegi, kommertsgümn. — juh. O. Kiisel — W.
Pärnu maant. nr. 19-a.
ühisgümnaasium — juh. P. Sepp — Narwa mnt. nr. 1.
Wene ühisgümn. — juh. G. Barchow — Narwa mnt. 6.
Õpetajate seminar — juh. H. Roos — Wene uul. 31.
31
KAUBANDUSKOOLID JA TEISED.
Tallinna linna tütarl. kaubanduskool — juh. H. Bauer
— Jaani uul. 13.
Tallinna linna poeglaste kaubanduskool — juh. J. Kiisel
— Pärnu maant. 19-a.
Hansa era kaubanduskool — juh. P. Leyst — Toom
puiestee nr. 3—5-6.
Tallinna kunsttööstuskool — juh. W. Päts — S. Tartu
maanteel nr. 11.
Tallinna kolledshi kõrgemad kursused — juh. M. Wälbe
— S. Kloostri uul. 16.
Riigi ühistehnika gümn. — juh. W. Pass — Narwa m. 46.
Haridusmin. Tallinna puutööstuse õppetöötuba — juh. T.
Ussisoo — Endla uul. 19.
Naiskutsekool — juh. W. Wanna — Tui uul. 12.
R. Reite kunstkäsitöö õppetöötuba — juh. R. Reite —
Koidula uul. 18.
Tallinna sõjakool — juh. J. Reisk — Tallinn, Tondil.
Tallinna merikool — juh. W. Russow — Narwa m. 63.
Meriwäejungide kool — juh. Masik — Tallinn.
Tallinna konservatoorium — Müüriwahe uul. 12.
E. Hirschi era muusikakool — juh. E. Hirsch — Al
lika uulitsal nr. 10.
TALLINNA TEHNIKUM — Pikk uul. 20.
Direktor — H. Reier. Inspektor — W. Päss.
Osakonnad: Elektrotehnika, masinaehituse, mereinseneri ja keemia — dekaan prof. Dreyer.
Ehitustehnika, laewaehituse, hüdrotehnika, maamõõdu ja
arhitektuuri — dekaan prof. Madisson.
õppejõud: F. Addof, A. Abjak, J. Annusson, E. Awik,
A. Bogdanow, prof. Dreyer, E. Ederberg, H. Einberg, A.
Gering, P. Gerwets, G. Hacker, E. Heinrichsen, Jaakson, E.
Hunt, J. Kiiwet, J. Kollist, H. Kuusik, A. Leppik, Luuk,
prof. Maddisson, P. Martin, E. Maasik, Mickfeldt, Perna,
prof. A. Polestschuk, W. Päss, A. Rattasepp, 0. Reinwald,
H. Reier, Russwurm, J. Saar, E. Tilxzen, Wellner, Wiikmann, P. Wolmer.
Wigastatud sõjameeste ühingu õppetöökojad, Tallinnas-.
kingsepa — juh. F. Antony — Narwa mnt. 9;
rätsepa — juh. Riis — Narwa mnt. 9;
lukusepa-mehaanika — juh. G. Poom — Tatari uul. 3;
päewapildi — juh. Ehrmann — Pikk uul. 49;
puu ja witsa — juh. Bundt — Pikk uul. 67.
32
Tallinna adwokaadid.
Arro, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Andrejew, R., wann. adw. abi, Munga uul. 4. 9—10 ja
5—7; kõnetraat 7-81.
Beek, A., wann. adw. abi, Jaani uul. 6. 9—11, 4—6.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru uul. 1.
Bock, M., wann. adw., Wiru uul. 9.
Bock, W., wann. adw., Wiru uul. 9.
Demkin, J., wann. adw., 8. Karja uul. 18—23, kl. 3-5 p. 1.
Daugull, J., wann. adw., Lai uul. 32. 9—11, 3—5.
Eeck, wann. adw., Müüriwahe uul. 18; kella 4—6.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa uul. 44, k. 1.
Eliaser, R., wann. adw., Jaani uul. 6.
Erik, A., wann. adw. abi, W. Posti uul. 8.
Gorschkoff, J., wann. adw., Wiru uul. 12.
Gurewitsch, A., wann. adw,. Karja uul. 10.
Haho, K., wann. adw., Lai uul. 12.
Hirsch, M., wann. adw., 8. Karja uul. 10. 10—12, 7—8.
Hwolson, W., wann. adw., Harju uul. 30, krt. 7. 9%—11.
Jaakson, J., wann. adw., Jaani uul. 6, kl. 9—10.
Idell, O. J., adw., Lai uul. 7.
Johanson, W., wann. adw., 8. Karja uul. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Kalbus, T., wann. adw., W. Posti uul. 6.
Kalm, J., wann. adw. abi, Lai uul. 12.
Keller, R., wann. adw. abi, 8. Karja tän. 15.
Kornel, K., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Kress, Gerh., wann. adw. abi, 8. Karja uul. 15.
Kuuskmann, R., wann. adw. abi, Wanaturg nr. 1.
Lewin, 8., wann. adw. abi, W. Posti uul. 7, 5.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, k. 7, kella
9—11 ja 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju uul. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, Lai uul. 12. 9—10.
Maurer, A., adw., Wana turg 1.
Meyer, 8., adwokaat, Harju uul. 31, 4—6.
Nirk, Alfred, wann. adw. abi, 8. Tartu m. nr. 4.
Maydell, Ludwig, wann. adw. abi, Lai uul. 28.
Parik, J., wann. adw., Pikk uul. 5.
Palu, B., wann. adw., W. Karja uul. 1, krt. 2, kl. 5-6 p. 1.
Paul, 8., wann. adw. abi, Lai uul. 30.
Peet, A., wann. adw., Jaani uul. 6.
Petroff, A., wann. adw. abi, Pikk uul. 43.
Pezold, W., wann. adw., Karja uul. 2.
33
Pohla, G., eraadw., Lai uul. 9. 9 12,
■
poska, G., wann. adw., Pikk uul. 49,_ pool 10-11.
Pung, M., wann. adw., Jaani uul. 6, 6 7.
Puusep, M., wann. adw. abi, Wiru uul. 3.
Eei, Aug., wann. adw. abi, Jaani uul. , • P°
Rosenberg, Fr., wann. adw. abi, Lai uul. 12
Ruubel, P., wann. adw., S. Roosikrantsi uu .
Siegel, K., wann. adw., Niguliste tan. 1 ,
Soosaar, Gerh., wann. adw., S. Karja uul. 1 •
Sorokin, A., wann. adw. abi, Wiru uul. 12.
Stackelberg, A., wann. adw., Harju uul. »0, ki . ,
netunnid pool 9—11 ja 4 6.
Strandmann, 0., wann. adw., Jaam uul. b.
Tannebaum, J., Uus uul. 3, kõnetr. 14-25, 4—6.
Temant, J., wann. adw., Estoonia puiestee lo.
Tomberg, V., wann. adw. abi, S. Karja uul. 15
Tomson, Woldemar, Lai uul. 29.
Saapas, Juh., wann. adw. abi, Wanaturg 1.
Weiner, S., wann. adw., Wiru uul. 22,
Willmann, A., wann. adw., Lai uul. 12.
Tallinna notaariused.
Hoffmann, 0. — Harju uul. 4e>.
Linnamägi — 8. Karja uul. 18.
Ptschelin, H. — Wiru uul. nr. 8.
Riesenkampf — Kuninga uul. nr. 2.
Wäli, H., (k. t. A. Green) — Lai uul. nr. 12
Kristelstein, J. — Wana Posti uul. 6.
-
M DLZMWMMLL S
toimetas j® TttZDZtQLLLLsÄ
LBLZLZSG
S
ZD NWGtLS
LBMMLÄÄSÄÄ
Makrota nõuandmine.
34
Tallinna arstid.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh., Wiru uul. 18, 4—5.
Assmuth, Fr., lastehaigused, Pikk uul. 41, krt. 5, pool 10
kuni pool 11 ja 3—4.
Bekker, A., sise-, naiste- ja haawahaig., Kaupmehe uul. 4,
kõnetr. 10-30, kl. 3—5 p. 1.
Bartels, J., siseh. (eriala kopsu- ja südamehaigused), 8.
Kloostri uul. 14, kõnetr. 14-37, kl. 5—7 p. L, wälja arvatud kolmapäew.
Belostotsky, 8., naha-, sugu- ja neeruh., W. Posti u. 3, k. 3;
kl. 10—12 ja 4—5; naister. kl. 12—1 ja 5—6.
Blacher, W., lasteh., 8. Arehna uul. 2—3 ja 4—5, kõnetr.
11-89. Blumberg, M., siseh., Nunne uul. 18/22. 4—6.
Busch, E., haavab., Diakonissi haigem., kella 11—1.
Brasche, E., haava-, kõrva-, nina- ja kurguhaigused. Rüütli
uul. nr. 14, krt. 3, 10—11, 4—6.
Brehm, R., laste- ja siseh., 8. Tatari uul. 5, k. 8; 10—12.
Brehm, L., naha- ja suguh., 8. Tatari uul. 5, k. 8, 10—12 ja
pool 5 kuni pool 7 meester. ja pool 7—8 naister.
Bunge, K., siseh., Estoonia p. 19, 4—6.
Engelhard!, R., Tatari uul. 2, kõnetr. 15-35, kl. 10—11, 4—5.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruvärava puiestee
nr. 11, kella 5—6.
Ein, Joh., sisem. ja lasteh., W. Roosikrantsi uul. 6, kella 4—6.
Fick, W., haavab., Wene uul. 15, krt. 3; 5—6.
Friedenthal, A., vaimu- ja närvih., Seevaldi haigem.
Friedland, F., sise- ja lasteh., Wene uul. 17, krt. 4, kl. 10—12
ja pool 6—7.
Fricke, Herb., sisem. haig., Lai uul. 2. kõnetr. 18—39.
Feodoroff, Dmitri, sisem. haig., Narva mnt. 55, krt. 3.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi, Pikk uul. 49.
Girgenson, E., sise- ja naisteh., Narva m. 52; kl. 10-11, 4-5.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi, 8. Roosikrantsi uul.
nr. 115, kella 4—5.
Gutkin-Belkin, E., sisem. ja naistehaig., Wiru uul. 4.
Haller, 0., sisem. haig., Suur turg 16.
Hanschmidt, E., (naha-, neeru-, põie- ja suguhaigused, Pikk
uul. nr. 48; kella 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh., 8. Roosikrantsi uul. 3.
Hirsch, H., Hobusepea uul. 3, 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst, Lai uul. 19, krt. 1, 11—12.
Hoffmann, Hugo, haava-, nina-, kõrva- ja kurguh., Harju
uul. nr. 45.
Hansson, J., silmaarst, 8. Roosikrantsi uul. 21, 10—11.
35
Hirsch, H., närwihaig., sanatoorium „Katarinental,“ Poska
uul. 15, kella 10—11 ja pool 5—6. Kõnetr. 17-04.
Hoid, L., sisem. haig., Wiru uul. 1.
Isatschik, J., sisem. haig. ja siinnit., W. Tartu maant. 29,
kõnetunnid 9—11.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus. Toom
puiestee 4, kella 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh., Hobusepea uul. 10, krt. 3,
kella 5—7.
Jakobson, R., naisteh., Wiru uul. 19, krt. 4, kõnetr. 15-47,
kella 11—1 ja 5—6.
Kahn, 8., silmaarst, Wiru uul. 9, krt. 10, kl. 10—12 ja 4 7.
Kalamees, E., sise-. naha- ja suguh., Pikkjalg 3, kl. 5 7 öht.
Kaegeler, kondi- ja liikmehaig., Lai uul. 11; kl. 10—12, 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh., Wiru uul. 18, 10—1, 5—8,
pühapäewadel 12—1.
Kat?, Sch., naha- ja suguh., (ainult naister. ja lapsed),
Pikk uul. nr. 37, krt. 3, 10—12, 4—6.
Keller, F., silmahaig., Halju uul. 30, 8 kuni pool 10.
Keerd, A., sise- ja külgehakkawad haig., Posti uul. 5, kella
10—2, 5—6.
tLbX V3 t-K
Asutat 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
.- —
Soowitab omast lad ust: ■
—-
Kirurgia instrumente, operatsiooni-toole ja -laudu,
sterilisatore, weresurumise aparaate, mikroskoope,
kubemerihmu jne. ja kõiki haigete raawitsemisel
tarwitatawaid abinõud.
36
Katz, Fanny, naha- ja suguh., Rüütli uul. 15; 10—12 ja4—6.
Kirnman, E., haawa-, luu- ja liikmehaigused, 8. Roosikrantsi
uul. 15, kõnetr. 6-73, kl. 4—5.
Klompus, M., naha- ja suguh., Harju uul. 45, kella 11—1 ja
5 kuni 7. Kõnetr. 74.
Knüpffer, A., haawa- ja naisteh., Jaani uul. 6, 4—5.
Koch, R., sugu- ja nahah., Tolli uul. 4, krt. 3, (Pika uul.
lõpul), wastuwõtmine meester. 5—7, naister 7—8.
Koch, E., sisem. haigused, Wene uul. 6, 12—1, peale laupäewa.
Korschenowsky, W., sisem. haig., Wiru uul. 6.
Krafft, A., sisem. haig., Narwa maant. 48, krt. 3.
Krause, W., haawa- ja luuhaig., Jaani uul. 6, k. 8.
Krull, V., naisteh. ja sünnitusabi, Uus uul. 5, krt. 1, kõnetr.
28-60, kl. 11—12 ja 5—7.
Kuldwer, W., siseh., Niguliste uul. 14, k. 4, kella 11—12
ja kella 5—6.
Kurrikoff, A., nina- ja kõrwah., Jaani uul. 6, 10—11.
Kügelgen, E., sisem. ja närwihaig., Lai uul. 7; esmaspäewal,
keskn. ja reedel 3—5.
Kügelgen, L., sisem. ja närwih., 8. Karja uul. 12, krt. 5,
teisip., neljap., laup. kl. 3—4.
Asutat. 1863
Tallinn, Nunne tän. Nr. 1
Optika-, arstiriistade- ja
päewapilditarbete kauplus
SOOWITAB: Prille, luupe, binokleid, pikksilmi, mikroskope, niveliire jne.
Päewapildi alal: Aparaate, platesid, paberid jne.
37
Kolomoitsew, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 6, könetr..
17-40. Meester. 10—1 ja 4—7; naister. 1—2 ja 7—8 õht.,
pühap., kella 11—1.
Labbe, A., lasteh., Pikk uul. 33; 11—12, 4—5.
Lindeberg, W., Dr. med., närwi-, lihaste- ja sisesekr. näärmehaig., Kullasepa uul. 6, könetr. 11-00, kl. 3 6.
Lepp, O., silmab., Wene uul. 10, krt. 1, 9 10, 4 5.
Lepasson, G., körwa-, nina- ja kurguhaig., Wiru uul. nr. 6,
kella 3—5.
Luchsinger,
sisem. ja naisteh., Lai uul. 31.
Lüüs, K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9, kella
9—11 ja 5—7.
Leesment, H., naish. ja sünnit., Uus puiestee 9.
Laamann, R-, sisem. ja lastehaig., Pikk uul. 9, krt. 2, 4 5.
Lane, A., S. Pärnu m. 47.
Luiga, J., närwih., S. Roosikrantsi uul. 10, 4 5.
Laur, E., kurgu-, nina- ja kõrwah., Jaani uul. 9—12, 5—7.
Luuk, R., naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9, kella pool 10
kuni 11, 5—7.
Lübeck, A., sisem. ja lasteh., 8. Tatari uul. 1.
Liin, A., siseh., (kopsuh.), Woorimehe uul. 5, kella 3—5.
Liin, Johanna, sisem. ja lasteh., Woorimehe uul. 5.
Masing, J., naistehaig., Estoonia puiestee 21, 10—11.
Mühlberg, B., siseh., Kirikuaia uul. 3, kl. pool 9 — pool 10
ja kl. 4—5.
Middendorf, M., silmab., Kaarli k. puiestee 7.
Mickwitz, K., kurgu-, nina- ja kõrwah., S. Roosikrantsi uuL
nr. 8, kl. 4—%6.
Michelson, E., närwih., Kaarli kiriku puiestee 7, 3 4.
Moderow, G., põie-, sugu- ja nahah., Meripuiestee 15, krt. 7-a,
kella 4—%7.
Multer, H., naisteh., Niine uul. 6, 4—6.
Mühlen, G., naisteh. ja sünnit., Jaani uul. 9.
Mõttus, A., Niguliste uul. 16, krt. 2, 5—6.
Ojakäär, T., sisehaiguste eriarst (were, maomahla, röga,
urini ja wäljaheidete analüüsid), Liiwalaia uul. 34, kõ
netraat 28-64, kl. 9—11 ja pool 4 — pool 7.
Olhin, A., körwa-, nina- ja kurguhaig., Pikk uul. nr. 31,
könetr. 7-21, kella 4—6.
Pedusaar, K., haawah., S. Karja uul. 18.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus uul. 8.
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., 8. Karja uul. 12, 11—12
ja kella 6—7.
Piiskop, J., naha- ja suguh., Harju uul. 26, 5—7.
Püümann, M., sisem. haig., Jaani uul. 6, 9—10, 5—6.
38
Peterson, T., sisem. halg., Rataskaewu uul. 22, 4 5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga uul. 7, krt. 3.
Pihlak, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari uul. 5, 9—10 ja 4—b.
Park, K„ sisem. ja lasteh., Jakobsoni uul. 38; 9—10 ja 4—ö.
Perli, H., haawahaig., Toomkuninga uul. 1, 4—5.
Poljak, M., naha- ja suguhaig., Wiru uul. 8, kella 10— ja
5—8, pühap., kella 12—1.
Pallop, O., sisehaig., wastuwõtm. Wana turu kaelas nr. ,
kl. pool 4—5 ja Köhleri (Datshi) uul. 6-a, kella 1—2.
Rail, Gerhard, ortopeedia eriarst (luu, liikmeh. ja kowerdused), Greifenhageni kliinikus kl. 6—%8.
Reimann, G., sisem. ja südameh., Jaani uul. nr. 6, kella 9
ja kella 4—5.
„
Riim, S., naisarst, sisem. ja naisteh., Lai uul. 7, krt. 4 k. 4 b.
Ruubel, J., naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. 10, k .
Rüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tartu m. 14, kl. 9—10
ja 7—8.
Rubanowitsch, suguh., Niguliste uul. 10. 10—1, 5—7.
Rübenberg, E., sisem. ja lasteh., 8. Tartu maant. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 16.
Reinhold, A., sisem. haig., haiguste haigemajas.
Ruus, Paul, naha- ja suguh., (kõrgustikpäike), kella poo
9 io ja 6—7, naister. kella pool 1 2, Jaani uul. 6,
kõnetr. 24-95.
Rubin, H., kõrwa-, nina- ja kurguh., Wiru uul. 17, kõnetr.
10—28, kella 9—10 ja 4 kuni pool 7.
Rutkowsky, R., sisem. ja haawah., Laulupidu uul. 11.
Rosendorf, A., sise- ja lasteh., Mäekalda uul. 8.
Saar, K., sise- ja nahah., Wene uul. 1; kl. 10—12 ja 5 7.
Sarw, Nik., sisem. haig., W. Laagri uul. 1, krt. 2.
Schröppe, V., naisteh., Tõnismägi 5-a.
Schumann, M., sisem. ja lasteh., Narwa maant. 25, 12—1.
Schumann, Marie, sisehaig., (eriala: kopsud), wastuwõtm.
kella 2—4, Harju uul. 14, krt. 1.
Schwartz, H., sisem., närwi- ja suguh., Pikk uul. 3, 10 12,
5—7, kõnetr. 3-49.
Seegrön, A., naha- ja suguh., Wene uul. 2.
Seegrön, E., sisem. ja naisteh., Harju uul. 21, 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguhaig., S. Karja uul. 5.
Soonets, E., sisem. ja lasteh., S. Karja uul. 15, 10—11.
Sibul, K., sisem. ja närwih., Kirikuaia uul. 3-a.
Samson, H. v., siseh., Kaarli puiestee 7, kella 11—1Saar, K., sise-, naha- ja suguh., S. Roosikrantsi uul. nr. 11,
krt. 1, kella 9—10 ja 6—7.
39
Stamm, A., haawah., Pikk uul. 35, kõnetr. 21-19, kella 5—6,
wäljaarwatud teisipäew ja reede.
Stepanow, P., naiste- ja siseh., 8. Karja uul. 12, k. 3, k. 11—1.
Stroehm, H., naistehaigused ja sünnitusabi, Pikk uul. 9,
kõnetr. 11-77; 12—1 ja 4—5.
Tamm, Konst., närwi- ja naisteh., Waksali puiest. 8-b, krt. 3,
kõnetr. 28-31, kl. 4—6.
Tamm, A., sugu- ja sisehaig., Jaani uul. 6, krt. 8, kõnetr.
14-13, kella 9—%11 ja 4—6, naister. kella 6 kuni pool 7.
Taumi, A., silmab., Punkri uul. 3, krt. 3, kella 3—5.
Thar, R., 8. Roosikrantsi uul. 10.
Thomson, E., sisem. haig., Kaupmehe uul. 11, 10—11, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh., Uus uul. 19, krt. 4, kõnetr. 27-46.
Thamm, L., sisem., eriti kõhuhaig., Narwa mnt. 48-b, kl. 4—6.
Tõnisson, M.^ sugu-, puie- ja neeruh., Wiru uul. 4, Passash,
kella 10—11, 5—7, kõnetr. 22-66.
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarli puiestee 9, krt. 2, kõnetr.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeoni uul. 15, 3—4.
Wilken, W., sisem. ja lasteh., W. Karja uul. 10, 10—11.
Wahl, Art., prof., põie-, naha- ja suguh., Rüütli uul. 4, k. 7,
kella 5 kuni pool 7.
Willingen, L., naisteh., 8. Tatari uul. 20, kella 12 kuni pool 2.
Willemi, K., sisehaiguste eriarst. Inhalatsiooni- ja pneumatotera põitil. Kabinett kopsu- ja südamehaigetele 8.
Roosikrantsi uul. 21, krt. 3, kl. 3—5.
Wigotski, K., kõrwa-, nina- ja kurguh., Narwa m. 10, 9—10.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi uul. 14, 4—5.
Zoege-Manteuffel, prof., haawahaigused, Tõnismägi 1, 1—2,
kõnetraat 78.
llllhiiuHllll
iiiiiiim m • 11 ii i im i e i i 1111 m i ii 111 n s 111 ii 11111111111 si ii ii • 1111 ii 111 i 111 • 111 ii 1111111111111111111 ii 11 nt im
1 Igasuguste tunninäitajate
l
=
E
1
ja grammofonide parandus, 1
uute hammasrataste ja kõigi teiste osade juurdetegemine omas töökojas täiesti wõimalik. Töö korralik.
Laadad.
(Uute teadete järele kokku seatud.)
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W.-Irboska alewis igal 21. kuupäewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal. Irboska jaama j. igal 20.
kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal.
Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda kuus
pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar.. 2. Kriitidneri w., end. Pusu kõitsi juures.
7. Tartus 3 nädalat; Wõrus; Haimre w. — 9. Kikewere k.,
Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. — 12. Koeru ai., Weinjärwe w. — 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p.
17. Kolowere w. — 20. Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehi
koorma külas. — 22. Imawere w., end. Päia kõrtsi juures,
Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. — 23. Walgas 2 p.; Haap
salus; Rasinas. — 24. Paides; .Jõelehtmes. — 30. Nissis,
Riisepere w.
Weebruar. 1. Mässu w., Uue-Wirtsu kiriku j.; Kallaste
alewis 2 p. — 2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofi; Raplas. — 3. Jõgewa alewis, Liigalasma karjamaal,
Wesiaia wärawas, Maasi w. — 4. Wõrus, Pärnus 2 p.
5.
Weltsa w., Mihkli k.,. Tõrwa alewis 2 p.; . Narwas 2 p.;
Oisus, Alliku wallas. — 6. Oro w. — 8. Elwa alewis.
10.
Antsla alewis, Räpina wallas, Raasikul, Rakweres 2 p.
11.
Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu
jaama j., Nõmküla w. — 15. Baltiskis, Lähtrus.
16. Wiljandis 8 p. —- 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsi
äärses w., Ninakülas. -- 19. Paides. — 20. Audrus, Misso
wallamaja j., Rawilas, Kose kihelk.; Wasknarwas. — 21.
Walgas 2 p., Muhu-Suure wallamaja juures. — 22. Mustwee
alewis. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõbsu alewis. —
28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
Märts. 1. Ristil, Piirsalu w.; Kärdla alewis; Jõgewa
alewis, Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w. — 3. Jöhwi
alewis 2 p. — 4. Wõhma alewis, Kiwiloos, Peningi w. — 5.
Kirbla w., Kirbla kiriku j.; Salla külas, Simuna kihelk. —
8. Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku
mõisas 2 p., Tumala mõisa karjamaal. Uemõisa wallas 2 p.
9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri kiriku juu
res; W.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haap
salus; Paatsalu w., Karuse kih.; Kõo mõisas; Suure-Jõel,
42
Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Puhjas, Kawilda w.; Laewa w., end. kõrtsi j. — 12. Wõrus;
Ardu kiilas, Triigi w.; Hellamaal, endise teemaja juures;
Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. — 14. Käsukonna mõisas,
Imaweres; Mõisaküla alewis, Waimastwere wallamaja ümb
ruses; Kodijärwe mõisas; Mustjala wallamaja j. — 15. Rap
las. — 16. Rannu w., end. Kulli karjam. j., Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.;
Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; JärwaJaanis, Wõhmuta wallas. — 20. Kuresaares; Märjamaa w.;
Misso wlm. j.; Awinurme wallamaja j.; Jüri kiriku j., Türi
alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. — 22. Albu
wallamaja juures. — 23. Walgas 2 p.; Warnja külas, Kawastu w.; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, end. „Kitse“
kõrtsi juures. — 24. Laiuse wallas, Mõra mõisas; Laekweres,.
Simuna kih., 2 p. — 25. Saadjärwe w., Woldi mõisas. — 26Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas; Kärgula w., Sulbi
alewis; Krüüdneri w., Wana-Prangli m.; Wahastus. — 28.
Paides; Walguta m.; Kasepere poe j., Kloostri w.; Kellamäe,
kõrtsi j., Kaarma-S. w. 2 p. — 31. Mustwee alewis.
....Aprill. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2.
Walmisriiete kauplus
J. Weismann
Kopli uuk Nr. 2-a, kiwimajas
--------müüb-------omas töökojas walmistatud
kõiksugu meeste- ja naister.
sügise - mantlid
sise- ja wäljamaa riidest,
iilikonde, puksa j. n. e.
wõimalikult
Antsla alewis; Põlgaste w., Puskarus; Alajõel, Wirumaal. —
5. Harkus, Mäepeal. — 8. Kastre-Wõnnu w., .end. Suitsu
kõrtsi juures; Waiwara mõisas 2 p.; Roopaka mõisas, Pärsama wallas; .Einmanni wallamaja j. — 9. Elwas. — 10.
Sooniste wallas; Ellamaal; Sauel, Arudewahel; Loona wal
lamaja juures. — 11. Pati Nurmeotsal. — 12. Wõrus, Kikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14.
Hummuli „Soe“ kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nina kü
las; Wastse-Kuuste w., Koorwere k. juures. — 15. Säru wal
lamaja juures; Tapa alewis. — 16. Wiljandis 2 p.; Põltsa
maa alewis; Woltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja
juures. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewis; Liiwa
poe juures, Rahukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. — 19.
Tartus; Kilingi-Nõmrnes; Rogosi w., Luutsniku mõisas;
Wiitna kõrtsi j., Kadrina kiir.; Lüganuse kiriku juures,
Püssi w. — 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis, Tõstamaa
kih.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. —
21. Wäike-Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam.
juures; Krabi wallam. j.; Raadi w., end. Wasula Rojasilla
kõrtsi j.; Keilas. — 24. Wastseliina wallamaja juures; Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k.,
Kabala wallam. juures; Koonga wallamaja juures; Kane
pis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Külguste kõrtsi j.,
26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus,
Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi
j.; Narwas 2 p. — 28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Sula
oja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j. — 29. Wiru maa
konnas, Skarjatina wallamaja juures; Walgas 2 p.; Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liiwal, Koiga wallas. — 30. Kärgu alewis; Haanja wallas,
Haanja mõisas; Meeri w., Wastse-Nõo mõisas; Nissis, Riisepere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Päri m. j.; Tõrwa alewis 2 p.;
Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina walla
maja j.; Roela w., end. Torma jaama j.; — 3. Oro w., Lin
namäel, Lelle hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w., Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wal
lamaja j. — 4. Tahewa wallamaja j. — 5. Haapsalus; Saa
luse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7.
Mõisaküla alewis; Peri wallas, Põlwa kiriku j. — 8. Tahku
rannas, Wõiste kõrtsi j.; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeestel, Uue-Antsla wallamaja j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Wana-Roosa wallamajÄ j.; Kuiwa-
44
jõel. — 11. Misso wallamaja j.; Wana-Kuuste w., Reola mõi
sas. — 12. Wõrus; Kaarli w., Õisu jaama j.; Kudina w.,
Rataste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja j.; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. —
18. Sangaste . kirikukõrtsi j. — 19. Meeks! wallas, Mehi
koorma külas; Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallamaja j.
22. Wõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karja
maal, Pärsama wallas.
Juuni.. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2.
Türi alewis. — 5. Wiljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12.
Paides. — 13. Woltweti Keremal. — 14. Wastse-Kuuste w.,
Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20.
Põltsamaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. j.;
Mustwee alewis 2 p.; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 21. Wõ
rus. — 26. Wiljandis 2 p.; Piirsalu w., Ristil; Laiksaare
ltrisaares; Rakweres 2 p.; Wihulas, Haljala kih.; Tamsalu
jaama j.
Juuli.. 1. Pärnus 2 p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3.
Paides; Wiitna kõrtsi j.; Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. —
7. Petseris. — 8. Taagepera wallamaja juures. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso walla
maja j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa
alewis. — 7. Holstre wallamaja juures. — 10. Kuresaares.
12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tuhalaane wal
lamaja j. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., .end. kõrtsi
juures. — 20. Misso wallamaja j.; Walgutas. — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. — 22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus
2 p. — 26. Paides; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.;
Petseris. — 30. Antsla alewis. — 31. Helme mõisas; Häädemeestel; Suurejõel, Uue-Wändras.
September. 2. Suure-Jaani alewis; .Kaarli wallamaja
juures. — 3. Selis, Tõstamaa kih. — 5. Wilzandis 2 p.; Sauga
wallamaja j.; Wõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j.;
Meeri w., Wastse-Nõu mõisas. — 7. Hummuli „Soe“ kõrtsi
juures; Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaama j. — 8.
Olustwere jaama j.; Hallistes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos,
Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna mõisas;
Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.;
Hellamaal, end. teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle
Hiiekõnnus. — 12. Meeks! w., Mehikoorma külas; Laewa w.,
end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih., 2 p.;
45
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Wal
gas 2 p.; Koiga-Jaani kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallamaja j.; Peipsiäärse w. Ninakülas;
Sisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes,
Pärnu kih.; Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17.
Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.; Räpinas 2 p. — 18. San
gaste kirikukörtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Mustwee ale
wis; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas, Sulbi alewikus; Misso
wallam j. — 21. Tahewa wallamaja j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus,
Wahastu wallas, — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre mõisas,
Helme k.; Järwakandis. — 24. Wörus; Kirbla kiriku j. —
25. Watlas, Paatsalu w.; Wana-Suislepi wallam. juures;
Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wallamaja juures;
Liigalasma karjamaal, Wesiaia wärawas, Maasi w. — 26.
Tallinnas 3 p.; Pööraweres, Jakobi kihelk. — 27. Põlwa ki
riku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa alewis; Tori alewis. —
29. Haapsalus; Keblastes, Weltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Waikna w., Päri mõisa juures; Oro w.,
Linnamäel; Audrus; Liiwal, Koiga wallas; Keawa raudtee
jaama lähedal, Kehtna w.; Rasina w., end Rasina kõrtsi j.;
Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas, 2 p. —
2. Märjamaal; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end.
Torma jaama j. — 3. Laanemetsa ,,Luure" kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi w. Lindoras; Kawastu-Koosal. — 4. Pal
diskis; Rõuge v., Wõru maak., Zooru wallas „Roosikul";
Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Wana-Kuuste w., Reola Walge
kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula
alewis; Kabala wallam. juures; Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Jõhwi alewis 2
p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris
— 8. Pukas, Sangaste k.; Mustjala mõisa juures, Mustjala
w. 2 päewa. — 9. Kikewere külas, Kapu w.; — 10. Wenewere wallas kaubtarw. ühisuse poe juures; Walgas 2 p.; Hel
lermaal, Hiiu-Suuremõisa w.; Imawere w.; Päia kõrtsi j.;
Walgjõel, Kõnnu w.; Lüganuse kiriku j., Püssi w. — 11.
Riidaja wallam. juurem. — 12. Tartus Wastseliina -wallam.
juures; Keilas; Illukal, Kuremäel 2 p., Leisi alewis 3 p. —
13. Wõrus; Kurista w., Aidu kõrtsi juures; Salla külas,
Simuna kih.; Kärla w., turuplatsil. — 14. Wiru maakonnas,
Skarjatina wallam. juures; Kilingi-Nõmmes; Erastwere w.,
46
Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallam. j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu w., Kulli karjam. j.; Muhu-Suurewalla magasinida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga
wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p. — 18. Kuresaares;
Emmaste w., Metsalaugu külas; Suure-Jaani alewis; Wõõbsu
alewis; Antsla alewis; Lohusoo w., Lohusoo külas; WäikeMaarjas. — 19. Tarwastu, Mustla alewis; Rõigaste w., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jöelehtmes; Wana-Kuuste w., Loowina m. — 20. Misso wallam. j.; Wana-Roosa wallam j.;
Uue-Antsla wallam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi
juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wallam. j.; Kastre-Wõnnu
wallamaja juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula w., Sulbi
alewis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi w.; Kasepere poe juu
res, Kloostri w.; Raadi w., Wasula Rojasilla kõrtsi juures.
— 24. Laatre w.; „Tsirgulinna“ alewikus; Kõlliste w., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste w.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare w., Saare kõrtsi j.; Laekweres,
Simuna kih., 2 p. — 28. Taageperas, Ala alewikus; Woltweti
Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni w., Pikknurme kü
las; Krüüdneri w., Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 29. Wõtikwere w., Lullikatku külas; Ahja w.,
Kärsa kõrtsi juures; Laura w., Stolbowo talus. — 31. Sindi
Lodja kõrtsi juures; Mõniste wallamaja juures.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; W.-Jakobi kiriku j.;
Küti w. 2 p.; Mätjaküla karajamaal, Pärsama w. — 2. Pai
des; Suurejõel, Uue-Wändras; Kodawere Põlluni. Seltsi pl.
Pala w.; Laiuse w., Mõra mõisas. — 4. Nissis, Riisipere w.
— 5. Antsla alewis; Kambja w., Wissi kõrtsi juures. — 6.
Rõuge w., end. Alakõrtsi juures; Kaarepere w.; Kassinurme
wallam. juures. — 7. Walgas 2 p.; Uderna w., Elwa jaama
juures, — 10. Sauel, Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11.
Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12. Kuresaares; Lähtru w., Wahima w., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w. — 14.
Käru jaama juures, — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
— 17. Halbal, Kernu w. — 20. Ristil, Piirsalu w.; Misso
wallam. juures. — 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul, Türi alewis. — 26.
Pati-Nurmeotsal; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi juures;
Einmanni wallamaja j. — 27. Wäike-Nigula kiriku juures,
Kalwi w. 2 p. — 28. Woltweti-Hallikukiwil, Keilas; Rootowa wallam. j. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. 1. Räpina wallam. j.; Tapa alewis. — 2.
Juurus. — 3. Walgas 2 p.; Alajõel, Wirumaal. — 4. Rak
veres 2 p. — 5. Amblas, — 6. Wihulas, Haljala kihelk. — 7.
Lelle-Hillekõnnus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p.;
47
10. Kilingi-Nõmmes; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j., Rae
w.; Narwas 2 p. — 11. Põltsamaa alewis. — 12. Martna ki
riku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta w. — 13.
Pati Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses w., Ni
na külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa
alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. — 17. Moisekatsi w.,
end. Kauksi kõrtsi juures. — 18. Paides, Pööraweres, Jakobi
k. — 19. Jõhwi alewis 2 päewa. — 20. Haapsalus; Märja
maal; Wõõbsu alewis; Misso wallam. j.; Wasknarwas. —
22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi j.
— 28. Walgas; Kawastu w., Kärn ja külas.
Raudtee talwine sõiduplaan.
Maksew 1. nowembrist 1924.
Tallinn—Walk—Riia ja tagasi.
Tallinnast kiirrong nr. 1 kell 6 õhtul, jõuab Tapale
7.56 min., Tapalt minek kell 8.06 min., jõuab Tartu
10.54 min., Tartust minek kell 11.10 min., jõuab Walka
1.25 min., Walgast minek kell 2.05 min. ja jõuab Riiga
7.15 min. hommikul.
kell
kell
kell
kell
Riiast kiirrong nr. 2, kell 10.45 min. õhtul, jõuab Walka
kell 3.40 min. hommikul, Walgast minek kell 4.20 min. homm.,
jõuab Tartu kell 6.20 min. h., Tartust minek kell 6.35 min.
homm., jõuab Tapale kell 9.18 min h. Tapalt minek kell 9.27
min. ja jõuab Tallinna kell 10.55 min.
Tallinnast postirong nr. 3, kell 11.40 min öösel, jõuab
Tapale kell 2.20 min. h., Tapalt minek kell 2.45 min h.,
jõuab Tartu kell 6.08 min. h., Tartust minek kell 6.24 min.
homm., jõuab Walka kell 9.15 min hommi., Walgast minek
kell 3.35 min. ja jõuab Riiga kell 10 õhtul.
Riiast postirong nr. 4, kell 8.25 min. h., jõuab Walka
kell 2.35 min. p., Walgast minek kell 9.10 min. õhtul, jõuab
Tartu kell 11.57 min. öösel, Tartust minek kell 1.13 min.
öösel, jõuab Tapale kell 3.42 min. h., Tapalt minek kell 4.10
min. h. ja jõuab Tallinna kell 6.40 min. hommikul.
Tallinn—Tartu—Walk ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 9/19, kell 9.20 min. h., jõuab Tapale
kell 12., Tapalt minek kell 12.30 min., jõuab Tartu kell 5.35
min. h., Tartust minek kell 6 õhtul ja jõuab Walka kell 10.5
minutit.
Walgast rong nr. 20/10, kell 5 homm., jõuab Tartu kell
9.15 min. h., Tartust minek kell 1.50 min., jõuab Tapale kell
6.25, Tapalt minek kell 6.46 min. õht. ja jõuab Talinna kell
9.15 min. õhtul.
Walk—Irboska ja tagasi.
Walgast rong nr. 21, kell 9.45 min. h., jõuab Wõrusse
kell 12.30 min., Wõrust minek kell 1.05 min., jõuab ketseri
kell 2.45 min., ketserist minek kell 3.05 min. ja jõuab Irboskasse kell 4 p. 1.
Irboskas! rong nr. 22, kell 1.30 min. p., jõuab ketseri
kell 2.19 min., ketserist minek kell 2.47 min., jõuab Wõrus
se kell 4.45 min., Wõrust minek kell 5.25 min. ja jõuab Wal
ka kell 8.10 min õhtul.
49
Walgast rong nr. 23, kell 7 õhtul, jõuab Wõrusse kell
.8.07 min., Wõrust minek kell 8.50 min., jõuab Petseri kell
10.40 min. õhtul, Petserist minek kell 11.05 min. öösel ja
jõuab Irboska kell 12 öösel.
Irboskast rong nr. 24, kell 12.50 min. öösel, jõuab Pet
seri kell 1.39 min., Petserist minek kell 2.05 min., jõuab
Wõrusse kell 4.05 min., Wõrust minek kell 4.50 min. ja
jõuab Walka kell 7.40 min. hommikul.
Tallinn—Narwa ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 5, kell 12.30 min. öösel, jõuab
Tapale kell 3.40 min., Tapalt minek kell 4.05 min., jõuab
Rakwere kell 4.56 min., Rakwerest minek kell 5.08 min.,
jõuab Jõhwi kell 7.35 min., Jõhwist minek kell 7.45 min. ja
jõuab Narwa kell 9.10 min. hommikul.
Narwast postrong nr. 6, kell 8.10 min. õhtul, jõuab Jõh
wi kell 9.50 min., Jõhwist minek kell 10.08 min., jõuab Rak
were kell 12.58 min. öösel, Rakwerest minek kell 1.13 min.,
jõuab Tapale kell 2.10 min., Tapalt minek kell 3.05 min. ja
jõuab Tallinna kell 6 hommikul.
Tallinn—Narwa—Petrograd ja tagasi.
Tallinnast rong nr. 7, kell 5 pl., jõuab Tapale kell 7.15
min., Tapalt minek kell 7.25 min., jõuab Rakwere kell 8.04
min., Rakwerest minek kell 8.09 min., jõuab Jõhwi kell 10.01
min., Jõhwist minek kell 10.06 min., jõuab Narwa kell 11.10
min. öösel. Narwast minek kell 12 öösel ja jõuab Petrogradi kell 11.15 min. hommikul.
Petrogradist rong nr. 8, kell 7.15 min. õhtul, jõuab Nar
wa kell 3.20 min., Narwast minek kell 4.00 homm., jõuab
Jõhwi kell 5.11 min., Jõhwist minek kell 5.16 min., jõuab
Rakwere kell 7.15 min., Rakwerest minek kell 7.22 min.,
jõuab Tapale kell 8.04 min., Tapalt minek kell 8.14 min.
ja jõuab Tallinna kel 10.15 min. hommikul.
Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 114, kell 4.40 min. p. 1., jõuab
Keila kell 5.25 min., Keilast minek kell 5.33 min. ja jõuab
Haapsalu kell 7.30 min. õhtul.
Haapsalust postrong nr. 124, kell 6 homm., jõuab Keila
kell 8.07 min., Keilast minek kell 8.16 min. ja jõuab Tal
linna kell 9 hommikul.
Tallinnast segarong nr. 15, kel 6.45 min. homm., jõuab
Keila kell 8.13 min., Keilast minek kell 8.27 min. ja jõuab
Haapsalu kell 11.45 min. hommikul.
50
KULLA- JA KELLASEPA-SRI
o. uus
TÄLLINNÄS, WÄIKE PÄRNU MÄÄNT. 32.
Wastutan iga meilt ostetud ehk parandatud kella eest.
Töö odaw, kiire Ja korralik.
Töötan kõige uuemate abinõudega.
Wigased ja puuduwad osad uuendatakse.
Teen kõiksugu kellasepa alasse puutuwaid töid.
Saadawal kõiksugu kiwe.
Müügil tasku-, seina-ja äratuskellad, perlokid, sõrmused jne.
Soowitan kellasepa tööriistu ja materjaale.
Muusikariistade, grammofonide, kirjutus- ja arwemasinate
parandus.
Wigastatud Sõjameeste Ühingu
Tallinna osakonna
TOOKODA
Tallinnas, Narwa maani. 9, kõnetr. 7-97.
Tellimisi wõetakse wastu kõiksugu erakui ka wormiriiete peale. Esimese klassi
töö täieliku wastutusega.
Tehakse ka parandustöid.
JUHATUS.
51
Haapsalust segarong kell 3.35 min. p. 1., jõuab Keila kL.
7.16 min., Keilast minek kell 7.30 min. ja jõuab Tallinna
kell 8.40 min. õhtul.
Märkus: 1) Rong nr. 11 on käigus Haapsalu-Rohuküla
wahel igal teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
2) Rong nr. 12, Rohuküla-Haapsalu wahel käigus igal
teisipäewal ja laupäewal laewasõidu hooajal.
Tallinn—Baltiski ja tagasi.
Tallinnast postrong nr. 13, kl. 4 p. 1., jõuab Keila kell
5.10 min., Keilast minek kell 5.30 min. ja jõuab Baltiski kell
6.20 min. õhtul.
Baltiskist postrong nr. 14, kell 5.30 min., jõuab Keila
kell 6.25 min., Keilast minek kell 6.43 ja jõuab Tallinna kL
7.45 min. hommikul.
Rakwerest—Tapale ja tagasi.
Tapalt rong nr. 99 kl. 9.40 min. homm. ja jõuab Rakwere kl. 10.35 min. homm.
Rakwerest rong nr. 100*) kl. 4.50 min. p. 1. ja jõuab
Tapale kl. 6.10 min. õhtul.
*) Reisijad rongist nr. 100 Tapal saawad otseühenduse
Tallinna poole rong nr. 10, Paide ja Tartu poole ron
giga nr. 1.
Tallinn-Sadam—Pärnu ja tagasi.
Tallinn-Sadamast postrong nr. 5 kl. 7.30 min. homm.
jõuab Türile kl. 2.13 min. päewal. Türilt minek kl. 2.43
min., jõuab Wiljandi kl. 5.31 min. Wiljandist minek kl.
5.46 min., jõuab Mõisakülasse kl. 8.27 min. Mõisakülast
minek kl. 8.52 min. ja jõuab Pärnu kl. 11.40 min. öösel..
Pärnust postrong nr. 4 kl. 6 õhtul, jõuab Mõisakülla,
kl. 8.50 min. Mõisakülast minek kl. 9.15 min., jõuab Wil
jandi kl. 11.43 min. öösel. Wiljandist minek kl. 12.03 min.»
jõuab Türile kl. 2.50. Türilt minek kl. 3.10 min. ja jõuab
Tallinna=S. kl. 8.20 min. hommikul.
Tallinn-Sadamast rong nr. 3 kl. 8.10 min. õhtul, jõuab
Türile kl. 1.30 min. öösel. Türilt minek kl. 1.50 min., jõuab
Wiljandi kl. 4.41 min. homm. Wiljandist minek kl. 5.01
min., jõuab mõisakülla kl. 7.25 min. Mõisakülast minek
kl. 7.50 min. ja jõuab Pärnu kl. 10.30 min. hommikul.
Pärnust rong nr. 6 kl. 4.35 min. h., jõuab Mõisakülla
kl. 7.48 min. Mõisakülast minek kl. 8.13 min., jõuab Wil
jandi kl. 10.53 min. Wiljandie minek kl. 11.08 min., jõuab
Türile kl. 1.58 min. päewal. Türilt minek kl. 2.28 min. ja
jõuab Tallinna-S. kl. 9 õhtul.
52
11 lil »L- ia mvi
r Rataskaevu tän. 2, kõnetr. 26-64 (Enne Kopli t.2a)
r
|
r Alati laos rikkalik, valikus igasugu muusikariistad: I
r klaverid, viiulid, cellod, mandoliined, balalaikad,
gitarred. Puhkpillid täite orkestritele.
r
Keeled l-ses headuses kõigi keelpillidele.
t Grammofonid Mk. 2500.— alates. Platedest
r
kõige suurem valik Eestis.
Täieline vastutus igasuguste
(
I
r
r
l
muusikariistade eest.
Igasugused tellimised,
parandused ja
hääldeseadmised
täidetakse ruttu ja korralikult
53
Tallinn-Sadam—Türi ja tagasi.
Tallinn-Sadamast rong nr. 7 kl. 4.30 min. p. 1. ja jõuab
Türile kl. 11 öösel.
Türilt rong nr. 8 kl. 1.32 min. öösel ja jõuab Tallinna-S.
kl. 7.20 min. hommikul.
Märkus: 1) Türi, Paide ja Tamsalu kaudu on otse
ühendus laiaroopalise rongiga nr. 1 Tartu ja Walga poole,
rongiga nr. 2 Rakwere ja Tallinna poole ning ümberpöör
dult Paide ja Wiljandi.
Pärnu—Orajõe ja tagasi.
Pärnust rong nr. 10/209*) kl. 7.20 min. h. ja jõuab
Orajõele kl. 1.10 min. päewal.
Orajõelt rong nr. 210/9*) kl. 3.10 min. ja jõuab Pärnu
kl. 9.15 min. õhtul.
*) Rongid nr. 10/209 ja 210/9 on käigus ainult äri
päevadel.
Lelle—Eidapere ja tagasi.
Lellest rong nr. 405 kl. 4.20 min. ja jõuab Eidapere
kl. 5.25 min. p. I.
Eidaperest rong nr. 406 kl. 11.15 min. h. ja jõuab Lelle
kl. 12.20 min. päewal.
Segarongid nr. 405 ja 406 on käigus igal pühapäewal, teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal.
Tallinn-Peajaam—'Wääna tagasi.
Tallinn-peajaamast rong nr. 9 kl. 4 homm. ja
Wääna kl. 5.27 min. h.
Tallinn-peajaamast rong nr. 11 kl. 5.10 min. p.
Jõuab Wääna kl. 6.28 min. õhtul.
Wäänast rong nr. 101) kl. 5.45 min. homm. ja
Tallinna-p. kl. 7.27 min. homm.
Wäänast rong nr. 121) kl. 6.45 min. õhtul ja
Tallinna-p. kl. 8.10 min. õhtul.
jõuab
1. ja
jõuab
jõuab
Türi—Paide—Tamsalu ja tagasi.
Türilt rong nr. 71) kl. 3.20 mni. h., jõuab Paide kl.
4.00 min.; Paidest minek kl. 4.20 min. ja jõuab Tamsalu,
kl. 7.40 min. homm.
Türilt rong nr. 92) kl. 3.15 min. p. 1., jõuab Paide
kl. 3.55 min.; Paidest minek kl. 4.15 min. ja jõuab Tamsalu
kl. 7.35 min. õhtul.
Tamsalust rong nr. 83) kl. 9.30 min. homm., jõuab
Paide kl. 12.40 min.; Paidest minek kl. 1 päewal ja jõuabTürile kl. 1.35 min.
54
J li
IJiiÄFTl UütfRTFl Ui^TTl I; 111111
Uia^TTTl
nTÄhiLI 111
iT^ÜLH hT!«iLl iT^SkLLl
|
Kõik kudumise tööd töötatakse
|
§
lühikese ajaga hästi ja teadlikult
E
wälja kudumise töökojas
::
~i
I
rx:
।
I
Iii
i
iki
Lk
।
::
I
I
I
H I
udu r“
ii
iii
I
Rataskaewu tän. nr. 2O) TaUinna.s
J
Walmis jakid, westid, sallid jne.
saadawal igal ajal.
Sili HTfl^Li fiT^LLi (ITÄÄLLl ilTS^iLi fi7?«hULl iTH^ilLi i 111 i I! I >209^1
| õmblusmasinaid.
W Müügil suures walikus, kõige wanemaist, kuni uuema Z
s süsteemini, masinate laewukesi, nõelu ja jagusid. W
|
N. P. KOLJO,
g
H õmblusmasinate paranduse eritöökoda D
==
Tallinn, Suur Roosikrantsi tän. nr. 25
U
Soowi korral tullakse koju parandama ja puhastama masinaid.
=
55
Tamsalust rong nr. 104) kl. 9 õhtul, jõuab Paide kl.
12.10 min. öösel.; Paidest minek kl. 12.30 min. ja jõuab
Türile kl. 1.05 min. öösel.
Walk-E.—Mõisaküla ja tagasi.
Walk-E. rong nr. 6 kl. 2.20 min. öösel ja jõuab Mõisa
külla kl. 7.35 min. homm.
Walk-E. rong nr. 8 kl. 3 p. 1. ja jõuab Mõisakülla kl.
7.40 min. õhtul.
Mõisakülast rong nr. 5 kl. 8.30 ho. ja jõuab Walka
kl. 1.30 min. päewal.
Mõisakülast rong nr. 7 kl. 9.20 min. õht. ja jõuab Walka
kl. 1.50 min. öösel.
Märkus: rongid, märgitud Tallinnast mineku all kell:
6.32; 8.07 ja Nõmmelt mineku all: 7.28 ja 8.46 on käigus
ainult äripäewadel.
Rongid märgitud Tallinnast mineku all kell: 11.00; 12.56
ja Nõmmelt mineku all kell 11.35 ja 13.30 on käigus ainult
pühapäewadel.
56
N. SOKOL'1
MOOBLIARI
NARWA MAA NT. 19
Soowitab suures walikus: Wenn. Doneti
eht Wiini toolisid,
lapsewankrid ning uusi kui ka wähe pruu
gitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
äride ja erakorterite sisseseadeid.
Ladust alati saada:
Meli W,
dnM
peeglid,
laoad,
toolid,
Mi oina-näi
mise,
«oodid,
madratsid
lo palle teisi oslo.
Kuld-, hõbe- ja ehteasjade kauplus.
Tasku-, laua-ja-seinakellad suures walikus
odawate hindadega.
jj
jj
LAULATU-S-SÕRMUSED
j ||
Parandustööd
tehakse korralikult ja wastutusega.
jj
Ostetakse
kulda,
hõbedat
ja kalliskive.
31
:r i
rrrr
20
IIIHIilllll
I
j j| |j
j j;
••••
I
(Q
M
Autogeeniline metallide
kokkukeetmine
O. E. MARTJAK
Narwa maant. nr. 25
Igasuguste masinaosade, tsilindrite, kurbelvõllide, aurukattelde, reservuaaride ja põllu
töömasinate kokkukeetmine.
Töö kiire ja korralik.
K i tsaroopa 1 i sed teed:
Nõmme—Wääna................. 22,1
kilom,
Tamsalu —Paide......................
48,6
„
Walk—Mõniste...................... 39,3
„
Tallinn—Mõisaküla................ 195,5
„
Mõisaküla—Pärnu..................
53,5
„
Türi—Paide.............................. 12,8
Riiselja—Orajõe...................... 44,0
„
Kastna—Eidapere..................
14,0
„
Kokku . . 429,8 kilom.
>60
WIGASTAT. SÕJAMEESTE
ÜHINGU
TALLINNA OSAKONNA
PÄEWAPILDI
TÖÖKODA
TALLINN, PIKK T. 49, TEL. 22-38
=•=
Portreed
=•=
Grupid
Asutused
Suurendused
Amatööridele ilmutused ja
kopeerimine
61
ADELINE TANNBAUM1
Mii- ja OMe-W
ja
M Hejalil
Saada igas raamatukaupluses.
Ladu: Aleksandri tän. 21, krt. 3.
|
8
8
•
|
j
Hugo B. Siebert, |
wärwidespetsialist, sel alal tegew 1892. a., Tartus 1906 saadik.
Väga austatud perenaised !
Käsikäes edusammudega wärwitööstuses olen
pUüdnud kõiki saawutusi sel alal majapidamise jaoks
walmistatud pakiwärwide juures kasutada ja loodan
oma erisortide
i X.
8
•
8
ii JM isi" ।
;
perenaiste nõudeid täita.
8
5
Nüüd olen palju wärwe warjundeis walmistanud,
mis kohased on wärwimiseks ; peale selle saadawal
kõik moewärwid. Proowe on näha:
|
•
|
•
•
;
M Kesslerl rohu- ja wärwikaupluses
Tartus, Raatuse tän. nr. 7.
Kõige austusega HUGO B. SIEBERT.
62
•
z
I
Suur Karja tan.
g
63
R. WOLF Ä.-S.
MÄGDEBURG — BUCKÄU
hokomoMilid ja rehepeksumasinad
on meie maa nõuetele wastawalt ehitatud, sellepärast nõuawad
neid meie töösturid ja põllumehed ikka rohkem ja rohkem.
Ladu Tallinnas, Estonia puiesteel nr. 19.
ORENSTEIN & KOPPEL Ä.-S.
------------------------
BERLIN -------------------- —
raudtee tarbejaod, vedurid, vagunid, kraanad,
turba masinad, baserid, roopad jne.
PEAESITAJA EESTIS:
H. ID. MM $ l!, lallta
Estonia puiest. nr. 19
Telegrammi aadress: Walschneider —'^.Tallinn
Telefonid: 4-01, 4-02, 18-42 ja 26-34.
Älaline
suur ladu:
tp’"“"iupsu“mlaasin"d,
..............
D. W. F. teraskuulid ja
kuulilaagrid, kuulsad Heiligenbeili sahad, terast, rauda, plekki,
pappi, tõrwa, Port-Kunda tsementi, kõiksugu ehituse tarbe
ained, masinarihmad, õlid ja raswad. Suur walik kõiksugu
ehituse teras- ja rauakaupades jne.
Sahaterad, naelad ja wankriassid walmistatakse omas wabrikus.
Alaline masinate wäljapanek omas ladus
W. Tartu maant. nr. 9.
Suur walik kõiksugu mootorides.
64
ML-VL ja aulo - iraisponäii
Tallinn, Laulupidu täu. 22, omas majas
Kõnetraat 16-24 ja 16-23.
TÖÖSTUSALA:
Remont töökodades, autode, mootorpaatide, lokomobiilide ja põllutööriistade parandused ning kõik või
malikud mehaanikatööd tehakse korralikult ja ruttu.
Äutogeeniline metallide kokkukeetmise osakond
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmlse, aurukateldele uute tükkide
sissepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte ja leektorude sees ja muid raud-, teras-,malm-,
wask-ja alumiinium-asjade parandusi. Tööd tehakse
korralikult mõõdukate hindadega ja wastutusega.
Auto - transport osakond:
Korralikud kergesõidu-autod igal ajal ja igasuguse
kauguse peale walmis. Weoautod, kandejõud kuni
500 puuda, wõtawad oma peale kõiksugu kaupade
ja materjaalide wedu. Ka reisijate tarwis sisseseatud
suuremat, seltskondadele lõbureisiks: kohalikkatelli
misi võetakse kauguse peale vaatamata igal ajal vastu
VaataJuhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Maja...Juhan
Pahlbärgi
TÄHTRAAMAT
1932
TARTU
Majaomanikkude
SUURTURG 7 Pank OMAS MAJAS
Võtab raha hoiule ja maksab aja-
kohast protsenti / Annab laenusid
mitmesuguste kindlustuste vastu /
Toimetab kõiki pangaoperatsioone
Panga vastutajateks liikmeteks on
2328 majaoman. ja taluperemeest
LASTEVANEMAD!
Meie hiljuti maksmapandud
moodsad lapsekindlustuse tariifid
on ainsamad sellelaadilised Eestis.
Kindlustussumma väljamaksmine on olene-
malu lapsevanema varajasest surmast, kuna
sel puhul lõpeb preemiamaksmine.
Lapsevanema varajase surma juhuks on või-
malik kindlustada renti, mis makstakse lap-
sele igal aastal kuni kindlustuse tähtajani.
Meie tariifide järele on võimalik kindlustada
lastele õpperaha ja muuks otstarbeks ka-
pitali ning tütarlastele kaasavara, mis
välja makstakse abiellumise korral (mitte-
abiellumise korral aga 25. eluaastal).
Lapsevanema varajase surma korraks võib
kindlustust täiendada
rendikindlustusega, mida makstakse lapsele igal aastal
lapsevanema surmast alates kuni kindlustuse
tähtaja lõpuni.
Kindlustus! on võimalik sõlmida ka ilma arstiIise järelvaatuseta, kui tervisline seisund ta
kistusi ei tekita.
Tutvunedes nende tariifidega, leiate kind
lasti, et need Teie soove rahuldavad.
Meie tariifide kogu on kõige täielikum ja
rikkalikum Eestis, mis võimaldab igaühele
valida oma nõuetele vastava kindlustusviisi.
See ongi põhjuseks, miks meie elukindlustusala näitab järjekindlat kasvu.
Tutvuge uute tariifidega, mille kohta võite
saada lähemaid teateid meie peakontorist,
osakondadest ja esindajatelt.
KXSTDLFSTFSSIEI.TS
(Asut. 1907. a.)
Valitsus: Tartus, Suurturg 10, omas majas.
1
Moe-, pudu- ja pesuäri
Vennad Lepp
Tartus, Kaubahoov 2, tel. 4-81
Promenadi tän. 2, tel. 13-54
Alaliselt suur väljavalik:
valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid, mansette, kaelaside
meid, siidi kaelasalle, trakse, kindaid, sukki, sokke, tasku
rätte, meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puu
villast ja villast trikoopesu, koetud villaseid jakke ja veste,
pitse, pesatse ja kõiksugu hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu.
Vihmavarje, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikukingi
KAABUSID
MÜÜK SUUREL JA VÄIKESEL ARVUL
HINNAD VÕISTLEMATA ODAVAD
Igasugune auruga riiete voltimine
Oleme avanud
jahitarvete
osakonna
müües eriliselt soodsate hindadega:
õn 'Veti: igav?
|L*
Teil kuhugi minna ?
T*uudub Teil vastav seltskondi?
Või soovite midagi iseäralist?
Siis leiate neil juhtudel alati
Sh>Sm ,,2to & ai ~ Filmi** kinodes
..GLORIA PALACE"
TALLINNA, VABAD USPLATS 3-a
„ATHENA“
TARTU,
KÜ ÜTR1
TÄNAV I
ihka paremaid
ilmatum tiimileoseid, mida siin
linastatakse.
JUHAN
PAHIBARGI
TAHTRAAMAT
f-t dfl.QOg.3
1
9
3
Märkide ja aegade seletused.
@ noorkuu.
3 esimene veerand.
@ täiskuu.
€ viimane veerand.
Kalendrisse ülespandud aeg on õige ainult Tartu kohta. Õige aja
kättesaamiseks teistes kodumaa linnades tuleb kalendris antud arvudele
iga kord järgmised arvud juurde lisada: Haapsalus —j-13 min., Kuresaares -|- 17 min., Paides -(-5 min., Pärnus -f 9 min., Põltsamaal -f-3 min.,
Viljandis + 5 min.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult vastu
võetud ja mille järele on seatud kellad kõigis telegraafi- ja raudtee
jaamades ja teistes ametlikkudes asutustes.
Aastaajad.
Kevade algus 20. märtsil kell 22. j Sügise algus 23. septembril kell 8.
Suve algus 21. juunil kell 17.
j Talve algus 22. detsembril kell 3.
Päikese- ja kuuvarjutused 1932. a.
1932. a. on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust.
1) Ringkujuline päikesevarjutus 7. märtsil. Ei ole meil näha. Näh
tav Lõuna-Jäämerel, Uus-Meremaa lõuna osas, Austraalias ja India
saarestiku keskosas.
2) Osaline kuuvarjutus 22. märtsil. Ei ole meil näha. Nähtav
idap. Aasias, Austraalias, Waiksel ookeanil, Põhja-Ameerikas ja LõunaAmeerika iäänep. osas.
3) Täieline päikesevarjutus 31. augustil. Ei ole meil näha. Nähtav
idapoolses Aasias, Põhja-Jäämerel, Gröönimaal, Põhja-Ameerikas ja
Lõuna-Ameerika põhjapoolses osas.
4) Osaline kuuvarjutus 14. sept. On meil näha. Poolvarju algus: kell
20.5 min. Täisvarju algus: kell 21 18 min. Keskmoment: kell 23 0 min.
Poolvarju lõpp: 15. sept. kell 1.56 min. Täisvarju lõpp 15. sept.
kell 0.43 min.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uus aasta (1. jaan.), 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.), 3) Iseseisvus
päev (24. veebr.), 4) Palvepäev (17. veebr), 5) Suur Reede (18 märtsil),
6) Ülestõusmise pühad (27., 28. ja 29. märts.), 7) 1. mai püha, 8) Taeva
minemise püha (5. mail), 9) Nelipühad (15., 16. ja 17. mail), 10) Jaani
päev, 11) JÕulu-pühad (25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval, (25. märts.),
2) Nelipühi laupäeval (14. mail), Jõulu laupäeval (24. dets.), 4) Vanal
aastal (31. dets ).
Sel aastal on 366 päeva.
I ENSV TA • FV
31 päeva
Märkuse
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 8,35
11. „
„ 8,50
21. .
„ 8,59
31. ,
, 9,02
Läheb looja:
1. kuup. kell 15,29
11. .
, 15,22
21. „
„ 15,23
31.
, 15,30
@ k. 4,21
Toomapäev
Talve algus
1. Jõulu
2. Jõulu
3. Jõulu
Süüta laste
3 k. 22,22
p.
p.
p. #k. 13,22
p.
Saunaskäimine muutub selgeks rõõmuks, kui tarvitada
PAIjMÖIjI seepi
A. Prederklnij, Tartus
19
T
IgaUKS,
kes tahab elus edusamme teha soliidse esinemisega,
tarvitab AINULT
J. KULL’!
Narvas, Paemurru tänav 6, kõnetraat 84. Asutatud 1904. a.
mehaanilise paherossikestade tehase saadusi,
sest need on valmistatud kõige paremast paberist ja
varustatud nikotiini imeva vatiga.
Meie tööstuse saadused omavad ülemaailmlise kuulsuse.
Viimased on kroonitud näitustel kõrgemate auhinda
dega ja ülemaailmlisel näitusel Itaalias GRAND PRIX
esimese auhinnaga ning kuldauraha ühes kantava ristiga.
Jaan R.atnili’u
MASINAVABKIK
Tartus, Võru tänav 50, kõnetraat 3'•63.
Valmistab hobustega veetavaid aurukatlaid isesõitjateks,
põleva õli ehk gaasi mootoreid turba ehk puugaasi
mootoriteks ja teisi masinaid.
Tehakse igasuguseid treimise ja hööveldamise töösid, freesitakse kõiksuguseid hambarattaid ja masina osasid,
laagreid ja võlvisid.
Parandatakse aurukatlaid, aurumasinaid, mootoreid, trak
toreid, automobiilisid ja teisi masinaid.
Alaliselt valmis saada automaat tsilindri ja muid määrijaid,
biskviidi, sindli ja laastu masinaid. Kõik metallist masina
osasid parandatakse-sulatatakse autogeeniliselt kokku.
Šokolaadi-kompveki tehas
S. Lepasson.
TARTU
Šokolaadi-kompveki ladu
Tehas Emajõe
Telefon 5-69.
t.
4.
Ladu Söögiturg 5.
Telefon 4-98.
Meie tehases valmistatakse kaupa kõrges
väärtuses ja mõõduka hinnaga.
■----— Ladus saadaval kõigi
--------
Eesli parimate tehaste saata!
Kaupmeestele iseäranis soodus ostukoht.
Kui Tartus teete ostusid, siis astuge meie
ladusse ja veenduge.
2?
Laadad 1932. aastal.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsuselt saadud teadete järele.
Kuulaatu peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval; Laura
alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga kulu 20. ja VanaIrboska alevis iga kuu 4. ja 21; Rootovo vallas iga kuu 5.; Värskas.
Järvesuu vallas iga kuu 10.; Obinitsa külas Meremäe vallas iga
kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — pühapäeva
del1 peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus; Langeb laadapäev laupäeva, pühapäeva või pühade
peale, siis peetakse laat järgmisel äripäeval
Jaanuaris: 4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja
j. 7. Võrus; Haimre v., Orgital 8. Tartus; Meremäe v. 10. Tsirgulinna alev., Laatre v.; Värskas, Järvesuu v.; Suure-Jaani alevis;
Laura alevis. 12. Koeru ai., Veinjärve v.; Antsla alevis. 14. Põlt
samaal. 15. Laekveres, Simuna k., 2 p.; Jõgeva mõisas; Võlupe
pl„ Pärsamaal; Kolga-Jaani kirikum. 17. Kolovere v.; Mehikoormas;
Mustla alevis. 20. Misso vallamaja j.; Järva-Jaanis; Irboska jaama
juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Imavere v., e. Paia k. j.;
Türi linnas. 23. Valgas; Haapsalus; Rasinas. 24. Paides; Jõelehtmes. 25. Laura alevis; Võõpsus. 27. Esnas. 28. Keilas; Torma
v., Lullikatku k. 30. Nissis, Riisipere v.
Veebruaris: 1. Mässu v., Kõmsis; Kallaste alevis 2 p.;
Roela v., Viru mk., 2 p. 2. Kilingi-NÕmmel; Halliste, Pornuse; Rap
las. 3. Jõgeva alevis; Maasi v.; Veltsa v., Keblastes. 4. Võrus;
Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallam. j.; Tõrva linnas; Oisu,
Alliku v. 6. Narvas 2 p.; Oru v., Linnamäel. 8. Elva alevis; Raa
sikul; Meremäe v. 9. Saare postijaama j. 10. Antsla alevis; Rä
pina v.; Raasikul; Rakveres 2 p.; Sooniste v., Ellamaal; Keina v.;
Värskas, Järvesuu v.; Laura alevis. 11. Põltsamaa linnas. 12. Ta
pal 2 p. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 15. Paldiskis; Lähtrus; Puka
ai. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus; Haiba!, Kernu v. 18. Rakkes,
19. Paides. 20. Misso vallam. j.; Ravilas, Kose külas; Irboska
jaama j.; Kuresaares; Kurava p. j., Varbola v. 21. Valgas; VanaIrboska alevis; Muhu-Suure vallamaja j. 22. Mustvee alevis. 25.
Võrus 8 p.; Lihulas; Laura alevis. 26. VÕÕpsu alevis; Illukal. 28,
Viljandis 2 p.; Maasi v,, Tagavere kj.; Ninakülas, Peipsiäärne v,
Pärnus — küünlalaat veebruari esimesel kesknädalal ja neljapäe
val. Audrus — reedel enne vastlapäeva.
22
Märtsis: 1. Piirsalu vallas, Ristil; Kärdla alevis; jõgeva
alevis; Kehtna v. 2. Nabala v. Rutikveres; Puhmu k., Kapu v. 3.
jõhvi alevis 2 p.; Lehtses. 4. Võhma alevis; Vana-Irboska alevisKiviloos, Peningi v. 5. Rootovo vallam. j.; Kirblas; Kõrgesaare
Luidjal; Metskülas, Leisi v.; Salla k., Simuna khlk. 8. Antsla ale
vis; Meremäe v.; Laeva v.; Iisaku as. 2 p.; Uuemõisa vallas 2 p.
9. Emmaste vallas; Hageri kiriku juures; Küti v., V.-Jakobi k. j. 2
p.. 10. Haapsalus; Paatsalu v., Vatlas; Pilistvere alevikus; Värskas
Järvesuu v.; Laura alevis; Uue-Vändras, Suurejõel; Puhjas; Mehikoormas. 12. Võrus; Ardu külas, Triigi v.; Hellamaal; Veneveres,
Viru mk.; Amblas.^ 13. Puurmannis. 14. Käsukonna asunduses;
Vaimastvere v.; Mõisaküla alevis; Kodijärve asund.; Mustjala val
tani j. Reedel enne 15. märtsi — Põltsamaa linnas. 15. Raplas
16. Rannu^vallamaja juures; Maasis. 18. Sangaste kir.-kõrtsi j.;
Kastnas, 1 õstamaa k.; L.-iähkvere v., Sadala k.; Kallaste alevis
2 p.; Keilas; Järva-Jaanis; Kalvi v., V.-Nigula k. j. 20. Kuresaares;
Simuna kiriku j.; Märjamaa v.; Irboska jaama j.; Misso vallamaja
j.; Avinurme vallamaja j.; Jüri kiriku j.; Pindi vallas, Leevis; Türi
linnas. 21. Ulila v.; Skarjätinas; Vana-Irboska alevis. 22. Albu
vallamaja j. 23. Valgas 2 p.; Vasknarvas; Valgjärve v., põllum. s.
juures; Varnja k., Kavastu v.; Leisi alevis. 24. Laiuse v., Mõra as.;
Laekveres. Simuna khlk. 2 päeva. 25. Voldis; Laura alevis. 26.
Kärgula v., Sulbi alev.; Rakveres 2 p.; Krüüdneri v., Vana-Prangli
mõisas; Vahastus; Ruunal, Vihterpalu v. 28. Paides; Valguta asun
duses; Kasepere p. j., Kloostri vallas; Kellamäe kõrtsi j., Käärma
st v- 2 p. 31. Alustvee alevis 2 päeva. Viljandis — neljapäeval
pärast lihavõtte pühi 2 päeva.
Aprillis; 1. Juurus. 2. Anstla alevis; Põlgaste v., Puskarus; Alajõel, Virumaal. 4. Vana-Irboska alevis. 5. Harkus, Mäe
juures; Rootovo vallamaja j.; Väike-Kolkja k., Peipsiäärne v. 6.
Taebla v. 8. Kastre-Võnnu vallas, end. Suitsu kõrtsi j.; Roopaka
m,, Pärsama v.; Tamsalu jaama j.; Meremäe v. 9. Elvas. 10. Soo
niste v., Ellamaal; Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.; Võlla-Kihlepas; Sauel, Arudevahel; Loona vallamaja juures; Laura alevis.
11. Pati Nurmeotsal. 12. Võrus; Kolovere v., Jõgeval. 13. KärlasTorgu vallam. j. 14. Hummulis, „Soe“ k. juures; Puurmanni v.',
Piknurme k.; Vastse-Kuuste v., Koorvere kõrtsi j. 15. Säru valla
maja j.; Kuusalu alev.;; Tapa linnas; Kihelkonna alevikus; Rakkes.
16. Voltveti Keremal; Palivere vallas. 17. Karula vallamaja juu
res. 18. Vigala vallas; Tarvastu, Mustla alev; Rahukülas, Kogula
v.; Koeru alevis. 19. Kilingi-Nõmmel; Rogosi v., Luutsniku as.;
Kadrina khlk., Viitna kõrtsi j.; Lüganuse kiriku j., Püssi v. 20. Ir
boska jaama j.; Lihula alevis; Palupera rdtj. j.; Misso vallamaja
23
Suures valikus
raud
voodeid
madratseid ja reformpõhju
soovitab mõõdukate hindadega
K. IV AIT D & C°
Tartus, Riia tänav 69, hoovimajas.
M. Mitti naha ja nöörikauplus
Tartus, Poe tän. 9, telefon 6-03.
Soovitan nahakaupa nagu:
Talla nahka Grünvald-Union vabrikust, kooreparki pastlanahka, sedelga rihmu, rangi
roome, rangi kaeluseid, kroom, lakk ja teisi
nähku. Köie, ohja ja igat teist seltsi nööri
suurel ja väiksel arvul mõõduka hinnaga
M. Mitt, Poe tänav 9, Tartus
24
J.; Alaveres; Vaivaras; Kuresaare linnas. 21. Vana-lrboska alevis,-
Koiküla asund. Valgamaal. 23. Orajõe Kablis; Sauga vallam. j.;
Raadi v., Vasula Rojasilla k. j.; Keilas; Kuimetsa vallas; Võrus.
24. Roela asunduses; Vastseliina vallamaja j.; Amblas; Esnas.
25. Märjamaa v.; Kabala v.; Kanepis; Laura alevis; Peri v., Partsil;
Saulepi v., Varbla k.; Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narvas
2 päeva. 26. Alatskivil; Kunda ai. 2 p.; Suure-Jaani alevis; Laatre
Tsirguliina alevis; Lutiku alevis, Päidla v.; Moisekatsi vallam.
.!•; Jõgeva alevis; Kohilas. 27. Puhmu k., Kapu v.; Leebiku valla
maja j.; Saare v., Saare k. j. 28. Abja-Paluojas; Pihtla vallas;
Krüüdneri vallas, Sulaoja kõrtsi j.; Rakveres 2 p.; Kärus. 29. Val
gas; Torma v., Lullikatku k.; Ahja v., Kärsa k.; Liival, Koiga v.;
Stolbovo talus, Laura v. 30. Kärgu alevis; Haanja v., Haanja as.;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 2 p.; Nissi, Riisipere v.; Kuremaa v.,
Palamuse k. Esimesel reedel peale kevadpühi Väike-Maarja alevis.
Tartus — neljapäeval pärast kevadpühi.
Mais: 2. Järva-Jaanis; Vaikna v., Päri as. Mõniste vallam.
j. ; Tõrva linnas; Vändra alevis; Kõlleste v., Alamustil; Räpina val
lamaja j. 3. Oru v., Linnamäel; Lelle-HiiekÕnnus; Kavastu v.,
Koosa k.; Kaarepere v., Pisjärve kõrtsi j.; Krabi vallam. j.; Rõikal;
Otepää alevis 2 p.; Anija vallamaja j.; Uuemõisa v., Tumala as.
4. Mäe-Rõuge kirikuplatsil; Karilatsi vallas; Mustjala v., Võhma
k. ; Taheva vallamaja j.; Vana-lrboska alevis. 5. Haapsalus; Elistveres; Saaluse vallam. j.; .Salla v., Salla k.; Rootovo vallamaja j.;
Pala v., Kodavere PÕllum. Seltsi platsil; Velise v. 6. Antsla alevis;
Järvakandi vallamaja j. 7. Mõisaküla alevis; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas; Lohusuus 2 p.; Peri v., Põlva kiriku j. 8. Tsooru
v., Roosikul; Meremäe v.; Valgejõel, Kõnnu v. 9. Häädemeestel;
U.-Antsla vallamaja j.; Kernu v., Haiba poe j. 10. Priipalu as., Kuigatsi v.; Uduveres, Jakobi khlk.; Põltsamaa linnas; Värskas, Järve
suu v.; Vana-Roosa vallam. j.; Kuivajõel; Laura alevis; Rõngu ale
vikus; Verioras. 11. Misso vallam. j.; V.-Kuuste vallas, Reola as.
12. Antsla alevis; Koongas; Õisu jaama juures; Võrus; Sipa vallas;
Kudina v., Pataste 'k. j. 14. Hoistre vallam. j.; Karilatsi v., AlaJaani t.; Puka alevis. 15. Kuresaares; Kolga-Jaanis. 16. Paides.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j.;
Selis, Tõstamaa khlk. 21. Vana-lrboska alevis. 22. Võõpsu alevis.
23. Valgas; Pärsama v,, Mätja k. 25. Laura alevis; Koeru alevis;
Ahja v., Läänistel; Pärnus — Jüri laat maikuu esimesel kesknädalal
ja neljapäeval. Leisis — riietelaat 2 p. enne Ristipäeva.
Juunis: 1. Kärguli v., Sulbi alevis; Rasina vallas. 2. Petseris; Türi linnas. 4. Vana-lrboska alevis. 5. Viljandis 2 p.; Roo
tovo vallam. j. 8. Rapla alevikus; Himmastes, Koidu v.; Meremäe
vallas. 9. Antsla alevis. 10. Tamsalus, Nõmkülas; Kärdla alevi
kus; Laura alevis; Hageri k. j.; Värskas, Järvesuu v. 12. Paides;
Elvas. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v., Lootvina as.
15. Märjamaal; Mustla alevikus. 16. Tapa linnas 18. KilingiNõmmel; Keilas; Jõgeval. 20. Põltsamaa linnas;
Irboska jaama
j,; Pikasillal, Patkula v.; Misso vallam. j.; Mustvee alevis 2 päeva;
Nissi alevikus; Järva-Jaanis; Kaarma-Suure vallam. j. 10 päeva
riietelaat.
21. Võrus; Vana-Irboska alevis. 25. Laura alevis.
26. Viljandis 2 p.; Piirsalu v., Ristil; Laiksaare-Urisaarel; Rakve
res 2 p.; Vihulas, Haljala khlk. 28. Mõisaküla alevis. 29. Tahku
rannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis; 1. Valgas, Haapsalus; Vana-Kariste vallamaja j,
3. Paides; Viitna kõrtsi j., Kadrina khlk. 2 päeva. 4. Vana-Irboska
alevis; Antsla alevis; Tartus. 5. Rootovo vallamaja j. 7. Petseris,
8. Meremäe v.; Taagepera Alal. 10. Värskas, Järvesuu' v.; Tar
vastu asund.; Laura alevis. 12. Mõisaküla alevis. 15. KarksiNuias. 18. Tõrva linnas. 20. Misso vallam. j.; Irboska jaama j,
21. Vana-Irboska alevis. 23. Kuresaares 10 p. riietelaat. 24. Võ
rus. 25. Laura alevis; Puhmu k., Kapu v. Pärnus — Jaanilaat juu
likuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Augustis: 1. Kilingi-Nõmmel: Paides. 2. Pärnus 3 näd,
4. Vana-Irboska alevis. 5. Rootovo vallamaja juures. 6. Türi lin
nas. 7. Holstre vallam. j. 8. Elvas; iVLeremäe v. 9. Kaarli vallas.
10. Kuresaares; Esnas; Tsirguliina alev., Laatre v.; Värskas, Järve
suu v.; Laura alevis. 12. Vana-Võidu vallam. j. 15. Tuhalaane^
vallam. j.; Koeru alevis. 16. Martna alevis. 17. Põltsamaal; Puka
alevis. 20. Misso vallam. j.; Valgutas; Irboska jaama j. 21. Laiksaare-Urissaares; Kallaste alevis 2 p.; Vana-Irboska alevis. 22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 25. Mustla alevis; Võrus; Narva-Jõesuus 2 p.; Laura alevis. 26. Paides; Mõisaküla alevis. 28. Rakve
res 2 p.; Petseris; Kaansoos. 29. Tõrvas 2 p. 30. Antsla 'alevis..
31. Helme asund.; Häädemeestel; Suulrejõel, U.-Vändras.
Septembris: 1. Nissi alevis; Sipa vallas; Kaarma-Suuremõisa j. 2. Suure-Jaani alevis. 3. Karula rdtj. j.; Selis, Tõstamaa
khlk. 4. Vana-Irboska alevis; Koiküla asund., Valgamaal. 5. Vil
jandis 2 p.; Sauga vallam. j.; Rootovo vallamaja j. 6. Vastsemõisas;
Meeri v., Vastse-Nõo asund. 7. Hummulis, „Soe“ k. j.; Võlla-Kihlepas; Vana-Kariste vailam. j.; Tamsalus, Nõmküla vallas. 8. Me
remäe vallas; Hallistes; Kihelkonna alevikus; Illukal. 9. Puiatu as.
10. Kärstna asund.; Olustveres; Puhjas; Hellamaal; Tapa linnas 2
p.- Värskas, Järvesuu v.; Verioras. 11. Lelle-Hiiukõnnul. 12. Laeva
v..’ end. kõrtsi j.; Loodi kõrtsi j.; Maasi v., Tagavere küla karja-
26
niaal; liiri linnas. 13. Valgas; Kolgajaani kiriku j.; Iisaku asund.
2 p. 14. Kuresaares; Viitina vallam. j.; Oisus, Alliku vallas. 15.
Varblas, Saulepi v.; Tammistes, Pärnu k.; Abja-Paluojas; Kohilas;
Ahja v., Lääniste k.; Jõgeva alevis. 16. Rõngu alevikus 17.
üusna asund.; Uduveres, Jakobi khlk.; Räpinas 2 p. 18. Sangaste
kirikukõrtsi j.; Alaveres; Kaareperes. 19. Kergu alevis; Mustvee
alevis;. Kalli küla karjamaal, Kogula v. 20. Paistu kirikumõisas;
Kivi-Vigalas; Rõikal; Irboska jaama j.; Kärgula v., Sulbi alevis;.
Misso vallamaja J.; Jõgeveste vallamaja j.; Põltsamaal. 21. Taheva
vallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge kiriku j.; Võlupe kõrtsi j.; Pärsamaa v.; Vahastu v.; Vana-Irboska alevis. 22. Kastnas, Tõstamaa
2?- Tartus; Paides; Sürgavere asund.; Holdre m.,Helme khlk.;
Järvakandis; Keina vallas. 24. Võrus; Kirblas; Priipalu alev., Kuigatsi v. 25. Vatlas, Paatsalu v.; Vana-Suislepi vallamaja j.; Laura
alevis; Antsla alevis; Oiul; Loona vallam. j.; Maasi v., Liigalasma
karjamaal, Vesiaia vär.; Kose alevikus. 26. Taebla vallas- Puur
mannis; Pööraveres, Jakobi k.; Kundas 2 p.; Alatskivil. 27. Kuu
salu alevikus; Põlva kiriku juures; Mehikoormas. 28. KuresaaresPõltsamaal; Tori alevis. 29. Haapsalus; Roela v., Viru mk 2 p Kirepis, kõrtsi j.; Kuimetsa v.; Koonga vallam. j.; Ambla alevisVarbola v., Kuraval; Karksi-Nuias; Kõrgesaare Luidjal; Vara v’
Matjamai. 30. Haanja vallas, Haanja asund.; Metskülas, Leisi v. ’
Oktoobris; 1. Elistveres; Tudolinna vallamaja j. 2pVaikna v., Pan m.; Oru v., Linnamäel; Audrus; Liival, Koiga v.;’
Keava raudteejaama lähedal, Kehtna v.; Krüüdneri v., Maaritsel;
Kardla alevikus; Rasina v., end. kõrtsi juures; Mehamäe väljal, Leva a k., Uuemõisa v., 2 päeva. 2. Märjamaal; Tõrva linnas; N'a^:
bala v. 3. Laanemetsa vallam. j.; Vändra alevis; Kambja vallas
Lirva k. j.j Kavastu-Koosal; Narvas 2 p.; Tõrvas; Pihtlas. ‘4. Paldiskis; Rõuge v., Sänna k. j.; Kuivajõel; Vana-Irboska alevis-Vmaa.kKadrina khlk-, 2 p.; Vana-Kuuste v., Reola valge kõrtsi
j.; Päidla v., Lutiku alevikus. 5. Lihula alevis; Kabala v., Ollepal;
Rootovo vallam. j. 6. Kudina vallas, Pataste kõrtsi juures; VanaLaitsna vallas; Jõhvi alevis 2 p.; Tapa linnas; Kaarma-Suuremõisa
juures. 7. Viljandis 2 päeva; Võhma k., Mustjala v.; Hageris.
8. Pukas; Meremäe v.; Himmastes, Koiula v.; Vaimastvere vallam.
j.; Mustjala asund. 2 p.; Velise vallas. 9. Albus. 10. Valgas;
Värskas, Järvesuu v.; Heltermaal, Hiiu-Suuremõisa vallas; Imavere
v., Paia k. j.; Valgejõel, Kõnnu v.; Lohusuus 2 p.; Lüganuse kiriku
j.; Püssi v.; Laura alevis. 11. Riidaja vallam j.; Torgu vallam. j.;
Mõisakülas. 12. Tartus; Vastseliina vallam. j.; Keilas; Leisi alevis
3 p.; Veltsa v., Keblaste. 13. Võrus; Salla külas, Simuna k.; Kärla,
valtas, turuplatsil. 14. Kilingi-Nõmmel; Vana-Tänasilma v. j.;
27
Erastvere v.t Kanepi alev.; Petseris; Skarjätinas; Mässu vallas,
Virtsus. 15. Säru vallamaja j.; Raplas; Rannus; Kuremaa v., Pala
muse khlk.; Avinurme vallam. j.; Rakveres 3 p. 16. Karula vallam..
j.; Leebiku vallamaja j.; Muhu-Suure valla magasiaida j.; VastseKuuste vallas, Lootvina asund. 17. Koloveres 2 p.; Anijal; Rakkes;
Otepää alevis 2 p. 18. Kuresaares; Emmaste v., Metslauka külas;
Suure-Jaani alevis; Võõpsu alevis; Antsla alevis; Roela asunduses;
Väike-Maarjas. 19. Tarvastu as.; Põlgaste v., Puskarul; Kolkja
külas, Peipsiäärses v.; Rogosi vallam. j.; Jõelehtmes. 20. Tabive
res; Misso vallamaja j.; Vana-Roosa vallam. j.; Uue-Antsla vallam.
j.; Kölleste v., end. Tille kõrtsi juures; Irboska jaama j.; Koeru ale
vis; Uulus; Laimjalas; Põltsamaal. 21. Haapsalus; Kaansoos’; Saa
luse vallam. j.; Vana-Irboska alevis; Kastre-VÖnnu vallam. j.; Puunal,
Vihterpalu v. 22. Kärgula v., Sulbi alev. 23. Kõo asund.; Moisekatsi v.; Kasepere poe juures, Kloostri v.; Vasulas, Rojasilla k. j,
24. Laatre v., Tsirguliina alev. 25. Ellamaal, Sooniste v.; Laura
alevis; Rannaküla Römmi karjamaal, Maasi v.; Tsooru v., Roosikul;
Esnas; Veneveres, Virumaal 26. Võrus. 27. Saare v., Saare k. j.;
Laekveres, Simuna khlk., 2 p. 28. Taageperas, Alal; Voltveti Keremal; Misso vallamaja j.; Puurmanni vallas, Piknurme k.; Loosi
v., Lindoras; Krüüdneri v., Pusu k. j.; Järva-Jaanis. 29. Torma v.,
Lulhkatku k.; Ahja vallas, Kärsa k. j.; Laura v., Stolbovo talus.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures; Mõniste vallamaja j. Pärnus —
Mihklilaat oktoobrikuu esimesel kesknädalal ja neljapäeval.
Novembris: 1. Vaivaras; Harku, Mäe juures; Viru-Jakobi
kirikul juures, Küti v., 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama v. 2.
Paides; Suurejõel, Uue-Vändras; Kodavere Põllum. Seltsi platsil,
Pala v.; Laiuse v., Mõra asund. 4. Nissis, Riisipere vallas; VanaIrboska alevis. 5. Antsla alevis; Kambja v., S.-Kambja asund.; Rootovo vallam. j. 6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.; Kaarepere v., Kas
sinurme asunduses. 77. Kölleste v., Krootuise asund.; Valgas; El
vas; Kaubi poe j., Kogula v., Valjalas. 8. Palivere v.; Meremäe
v. 10. Põltsamaal; Värskas, Järvesuu v.: Sauel, Arudevahel; Jõ
geva asunduses; Laura alevis. 11. Viljandis 2 p.; Võrus. 12. Ku
resaares; Lähtrus, Vahima k.; Karilatsi v., Alajaani talus; Ardu kü
las, Triigi vallas. 14. Kärus; Tartus. 15. Põltsamaa linnas; Tumala asund., Uuemõisa v. 17. Haibal, Kernu v. 20. Pindi v., Lee
vil; Simuna kiriku j.; Risti Piirsalu v.; Irboska jaama juures; Misso
vallam. j.; Kuusalu alevikus. 21. Tamsalus, Nõmküla v., 2 p.;
Otepääl; Vana Irboska alevis. 23. Paides; Mustvee alevis 2 p.;
25. Raasikul; Mäetaguse vallas; Türi linnas; Laura alevis. 26.
Võõpsus; Pati-Nurmeotsal; Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi j.; Tam
salus, Einmanni v. 27. Viru-Nigula kiriku j„ Kalvi v., 2 p.; Amblas.
28
28. Voltveti-Hallikukivil; Keilas. 29. Rootovo vallamaja juures*
Võrus. 30. Vigalas.
Detsembris: 1. Abja-Paluojas; Tapa linnas. 2. Juurus;
Saare postijaama j. 3. Valgas; Alajõel, Virumaal; Räpina vallam!
j. 4. Rakveres 2 p.: Vana-Irboska alev. 5. Rootovo vallam. j.
6. Vihulas, Haljala khlk. 7. Kallaste alevis 2 p.; Jõhvis 2 p. 8. Vil
jandis 2 p.; Meremäe v. 9. Aravete k„ Albu v. 10. Kilingi-Nõmmel; Värskas, Järvesuu v.; Jüri kiriku j., Rae v.; Laius-Tähkveres,
Sadala k.; Ahja v., Lääniste k.; Laura alevis. 11. Narvas 2 p. 12
Martnas; Vändra alevis; Paluperas 2 p.; Järva-Jaanis; Kloostri v.,
Kasepera p. j. 13. Tartus; Pati-Nurmeotsal. 14. Vasknarvas;
Antsla^ alevis; Koerus; Ninakiilas. 15. Võrus; Kärdla alevis; Kohilas; Jõgeva alevis. Põltsamaa linnas — reedel enne 16. dets. 16.
Türi linnas. 17. Moisekatsi vallas, end. Kauksi kõrtsi j.; Rapla
alevikus. 18. Paides; Krüüdneri v., Sulaoja k. j; Pööraveres, Jakobi
k. ; Sooniste v., Ellamaal. 19. Elvas; Lehtses; Mõisakülas. 20.
Haapsalus; Tõrvas 2 p.; Märjamaal; Võõpsu alevis; Misso valla
maja j.; Irboska jaama juures. 21. Vana-Irboska alevis. 22. Must
vee alevis 2 päeva. 25. Laura alevis. 28. Valgas; Kavastu v.
Varnja k. Lelle-Hiiekõnnus — esmaspäeval pärast 2. Kristuse tu
lemise püha. Pärnus — jõululaat detsembrikuu kolmanda nädala
kesknädalal ja neljapäeval.
6fafggfen$ ja McflzhMhCfidI
Pahlbärgi nalja ja humoori seedib ainult see,
kelle kõht on täis tervishoidliselt puhast ja
toitvat toitu.
Meie teada saab sarnaseid toiduaineid väga
kasulikult osta Kooperatiiv-Ühing
«Eesti Kalast"
Tartus, Oildi tänav 14, telefon 11-71.
Prohv. J. Skamtoni.
1 küünar = % arssinat =12 verssokit = 21 tolli = 0,53 meetrit =
== 53 sentimeetrit 3 millimeetrit.
1 maamõõtja küünar = 2 jalga = 24 tolli = 0,6 meetrit = 60 sm.
7 mm.
1 jalg = 66/7 verssokit = 12 tolli = 30,47 sm = 30 sm 4,7 (mm.
1 verssok = 1% tolli = 4,445 sm = 4 sm 4,4 mm.
1 toll = % verssokit = 10 liini = 2 sm 5,4 mm.
Pinnamõõdud.
1
1
1
1
I. H e k t a a r.
ruutkilomeeter = 10.000 aari = 0,sre ruutversta.
hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 m2 = 0,91 tiinu (10/u tiinu) —
= 2196,7 ruutsülda = 2,69 Riia vakamaad = 5,49 Tallinna vaka»maad = 1,9 tündrimaad.
aar = 100 m2 = 21,97 sülda2.
ruutmeeter = 109/io ruutjalga.
II. Vaka m a a.
I. K i 1 o g r a m m.
kvintal = 1 doppeltsentner = 100 kilogr.
6 pd. 4 n. 18 soL
54 dooli.
kilogramm (kg) — 1000 grammi = 2 Saksa naela — 2,44 Vene
naela = 2 nl. 42 sol. 40,g dooli; 1 kilogramm = 1 liiter vett.
gramm (g) — 1000 milligrammi — 22,5 dooli.
puud = 2 punda (leisikut) — 40 naela = 16,38 kilogrammi.
leisik (pund) = 20 naela = 8,19 kilogrammi.
nael U. = 32 loodi = 96 solotnikku\ — 409,52 grammi.
lood — 3 solotnikku = 12,79 grammi.
solotnik — 96 dooli — 4,26 grammi.
apteegi nael — 84 solotnikku = 358,32 grammi.
inglise tsentner (cwt) = 112 inglise naela (lbs) = 3,i puuda —
’= 50,8 kg.
II. Tonn.
meeter-tonn (mt) = 1000 kilogr. = 61 pd, 1 n. 89 sol. 59 dooli.
inglise tonn = 1016 kilogr. = 62 pd. 1 nael 11 sol. 54,0489 dooli,
Ameerika tonn = 907,2 kilogrammi.
laeva tonn = 1021 kilogrammi = 62 pd. 2 n. 20 sol. 59 dooli.
reg. tonn = 100 jalga3 — 2,832 m3.
Paberimaöduef.
Pall = 6—10 riisi.
Riis = 20 raamatut.
Raamat = 24 poognat kirjutuspaberit või 25 poognat trükipaberit.
Piirituse mõõdud.
1° (kraad) = Q,io pange = 0,i toopi = 0,123 liitrit 100°-list ehk
100%-list piiritust (absoluutalkohol), s. o. piiritust, mis vett
sugugi ei sisalda.
1 pang100°-list piiritust = 100°
1 liiter 100?-list
„
= 8,13°
1 liiter 96°-list
„
= 8,8°
1 toop 96°-list
„
= 9,o°
1 liiter 40°-list viina
= 3,25° piiritust.
33
Mõõdustikkude Yõrdlustabelid.
Alljärgnevad tabelid mõõtude ümberarvamiseks ühest mõõdustikust teise annavad võimaluse võrrelda mitmesuguseid mõõte ilma
igasuguse arvutamiseta. Nii, näiteks, tarvis teada, mitmele meetrile
võrdub 7,8 jalga. Selleks vaatame tabelist jalgade ümberarvamiseks
meetritesse põikrea „7“ ia püstrea „0,s“ ristpunkti, kust leiame otsi
tava arvu 2,3s; ehk kui tahame üle viia 6,3 meetrit jalgadesse, leiame
vastavast tabelist põikrea „6,o“ ja püstrea 0,3“ ristpunktist, et 6,3
meetrit võrdub 20,67 jalale. Neidsamu tabeieid võib tarvitada ka
10, 100, 1000 jne. korda suuremate või vähemate arvude jaoks.
Siis tuleb ainult komraa nii mitu kohta edasi või tagasi tõsta, kui
palju nulle on lisakasvatajas. Näiteks: 78 jalga = 23,8 meetrit;
0,78 jalga — 0,238 meetrit; 63 meetrit — 206,7 jalga; 630 meetrit =
— 2067 jalga.
Tabel jalgade ümberarvamiseks meetritesse.
(1 jalg
Jalad
2
3
4
5
6
7
8
9
0,30 meetrit).
0,o
O.i
0,2
03
0,4
05
0,6
0,7
0,8
0,9
0,30
0,61
0,03
0,34
0,64
0,06
0 37
0,67
0,09
0,40
0,70
0,12
0,43
0,73
0,15
0,46
0,76
0,18
0,49
0,79
0,21
0,52
0,82
0 24
0,55
0,85
0,28
0,58
0,87
0,91
1,22
1,52
0,94
1,25
1,55
0,9S
1,28
1,58
1,01
1,31
1,62
1,04
1,34
1,65
1,07
1,37
1,68
1,10
1,40
1,71
1,13
1,43
1,74
1,16
1,46
1,77
1,19
1,49
3,80
1.83
2,13
2,44
2,74
1,86
2 16
2,47
2,77
1,89
2,19
2,50
2,80
1,92
2,23
2,53
2,83
1,95
2,26
2,56
2,87
1,98
2,29
2,59
2,90
2,01
2,04
2,35
2,65
2,96
2.07
2,38
2,68
2,99
2,10
2,41
2,71
3,02
0
1
=
2,32
2,62
2,93
Pärandusmaksu seadus.
1.
§ 2. Pärandusmaksust on vabad:
a) varandused, mille väärtus on alla 1.000 kr., kui need lähe
vad, isikuile, kes tähendatud § 3 p. a, — alla 500 kr., kui need lähe
vad isikuile, kes on tähendatud § 3 punktides b ja d;
b) varandused, mis lähevad riigi-, kogukonna-, kaitseliidu,
heategevuslikkude, teaduslikkude ja hariduslikkude asutiste heaks;
kahtluse korral määrab nende asutiste iseloomu majandusminister.
3
34
d) Eestj vabadusesõjas surmasaanud isikute varandused, mis
antakse edasi päranduse teel § 3 p. a all ettenähtud kõige lähemaile
sugulastele.
§ 3. Pärandusmaksu võetakse järgmisel määral:
a) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja abikaasale,
ülenevaile või alanevaile sugulastele või adopteeritud lastele, järg
mise tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 2.000 kr., siis 2%
iile 2.000 kr.
4.000
3%
4.000 „
6.000
4%
6.000 „
10.000
5%
20.000
10.000 „
6%
20.000 „
30.000
7%
30.000 „
40.000
8%
b) varandustelt, mis lähevad üle pärandusejätja minijale või
väimehele, võõraspojale või -tütrele, õele või vennale (lihane õde
või vend või poolõde või -vend) ja õe või venna lastele, järgmise
tabeli alusel:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 5%
üle 1.000 kr.
3.000 „ „ 6%
„ 3.000 ,
„
6.000 „
„ 7%
„
6.000
10.000
,
„
10.000 „
„
8%
,
„ 20.000 „
„ 9%
„ 20.000 ,
„ 30.000 „
,. 10%
„ 30.000 ,
40.000 „ „ 12%
d) varandustelt, mis lähevad üle kõigile muile isikuile, järgmise tabeli põhjal:
Kui ühele isikule ülemineva päranduse väärtus on:
kuni 1.000 kr., siis 10%
üle 1.000 kr. „ 3.000 „ „ 12%
„ 3.000 „
6.000 „ „ 14%
„
6.000 „
10.000 „ „ 16%
„ 10.000 „
15.000 „ „ 18%
„ 15.000 „
20.000 „
„ 20%
„ 20.000 „
30.000 , „ 22%
„ 30.000 „
40.000 „ „ 24%
§ 5. Varandustelt, mis lähevad üle korraga mitmele isikule,
arvutatakse pärandusemaks igaühe osalt eraldi. Ühe isiku kätte
üleminev päranduseosa on vaba pärandusemaksust koguväärtuse
juures: a) alla 1.000 kr.t kui pärijaiks ilmuvad isikud, kes on tä
hendatud käesoleva seaduse § 3 p. a., b) alla 500 kr., kui pärijaiks*
Ilmuvad isikud, kes loendatud käesoleva seaduse § 3 punktides
b ja d.
„
35
Tartu advokaadid
Advokaadid, (vannutatud).
Genss, Julius, Suurturg 15.
Grau, Karl, Suurturg 7.
Hartmann, Voldemar Vana 2.
Jaska, Rudolf, Lai 12.
Jauram, V. Aleksandri 7.
Karlson, Ferdinand, Aia 17.
Karlson, Friedrich, Narva 4
Klaus, Voldemar, Rüütli 22.
Kriisa, Jaan, Jaani 1.
Luha, Chr., Lai 39.
Nääris, Hugo, Suurturg 14.
Olesk, Lui, Rüütli 11.
Ostrat, Johan, Rüütli 3.
Pikk, Karl, Raatuse 16.
Rütli, Oskar, Suurturg 3.
Schmidt, Arved, Lossi 13.
Sild, Karl. Rüütli 4.
|
j
S
|
Sepp, Johan, Küüni 1,
Sumbak, Hugo, Tiigi 27.
Sumberg, Hermann, Promenadi 7.
Tarrask, Roman, Vana 7.
Vannutatud advokaadi abid.
Brock, Arved, Rüütli 20.
Keller, Rudolf, Suurturg 8.
Kropmann, Boris, Riia 3.
Lange, Rene, Poe 3.
Nieländer, Adalbert, Lutsu 16.
Ojasson, Artur, Riia 55.
Sepp, Peeter, Kompanii 2.
Siii, Voldemar, Vabaduse puies
tee 11.
Soom, Eduard, Suurturg 8.
Treial, H., Aleksandri 3.
Tartu arstid
Sise- ja lastehaigused.
Arrak, A., Uueturu 9.
Fischer, E. Tähe 42—2.
Gernhardt, Armin, Sisehaigustekliinik.
Hollmann, V., Lodja 4.
Jürisson-Kleitšmann, Rüütli 19.
Kilk, Nikolai, Liiva 6.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Krõll, Gustav, Vene 2.
Lukk, Ed., Vabaduspuiestee 12.
Lüüs, Adu, Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Madisson, Olga, Jakobi 58.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Masing, Ernst, Aia 28.
Mirvits, Samuel, Raekoja 6.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Peterson, Edgar, Sisehaigustekliinik.
Reimann, Arnold, Veski 6.
Reinhold, Karl, Narva 6.
Schulzenberg, A., Riia 24/28.
Siim, Hans, Narva 78.
Sõber, Hans, Rüütli 21.
Tamm, Rudolf, Pepleri 21.
Tamm, Arkadi, Kevade 5.
Tang, Aleksander, Narva 54.
Tedder, Richard, Ülikooli Hospidal-haavakliinik.
Urberg, Elmar, Karlova 6.
Vadi, Voldemar, Lossi 13.
Vilberg, Martin, Päikese 3.
Zimmermann, Vaino, Tähe 5.
Naistehaigused ja sünnitusabi.
Anderson, E., Vallikraavi 17.
Beifeldt, J., neeru-, põie, suguja naisteh. Riia 22-a.
36
Bernakoff, R. Riia 31.
Gurewitz-Gens, Sarah, Poe 9.
Kleitsmann, R., Rüütli 19—2.
Kook, Karl, Jaani 3.
Kremer, Simon, Raekoja 14.
Meyer, Johannes, Lossi 18.
Pfaff, Konrad, Karlova 13.
Säga, Ernst, Vabaduspuiestee 7.
Thomson, Bruno, Aia 40.
Orav-Väärsi, Ida, Pepleri 6.
Rooks, Herta, Botaanika 35.
Röntgenloogid.
Grünthal, J., Jaani 10.
Kienast, Fr. Ülik. 2. sisehaig.kliinik.
Närvi- ja vaimuhaigused.
Bresovsky, M,, Tallinna 46.
Fischer, E., Tähe 42—2.
Hion, V., Riia 135.
Klau, Fr., Küütri 14.
Madisson, Hans, Jakobi 58.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Perk, Johannes, ülik. Närvi
kliinik.
Peterhoff, Romeo, Aia 17.
Rives, Johannes, Narva 36.
Soans, Theodor, Tallinna 48.
Schmalz, Aleksander Promenadi 3.
Tervishoid.
Sumberg, Voldemar, Pepleri 32.
Kõrva-, kurgu- ja ninahaigused.
Mahlstein-Männik, Liidia, Vana
tän. 1.
Obersehneider, Paul, Uueturu
tän. 1.
Põdder, Paul, Aleksandri 25.
Saareste, Ernst, Küüni 3.
Schoff, Aleksander, Tähe 4.
Strömberg, Herm., Karlova 8.
Kohtulik arstiteadus.
Rooks, Gerhard, Botaanika 35.
Naha- ja suguhaigused.
Amon, A., Pepleri 2.
Beifeldt, J., Riia 22-a.
Dobruschkes, E., Rüütli 24.
Hansen, P., Jaani 3.
Imelik, J., Jaani 12.
Karask, Karl, Narva 91.
Kook, Aug., Jaani 1.
Normann,
Herbert,
VäikeTähe 1—2.
Paldrock, Aleksander, Tähe 7.
Schlossmann, Karl, Jakobi 6.
Terrepson, Edgar, Lutsu 2.
Silmahaigused.
Ottas, Juhan, Aleksandri 9.
Uudelt, Jaan, Silmakliinik.
Vogel, Karl, Vana 2.
j
Haavahaigused.
Ennulo, Juhan, Ülik. Hosp.~
Haavakliinik.
Gutmann, Paul. Aia 26.
Huik, V., Haavakliinik Toomel.
Jürgens, B., Karlova 6.
jürgenson, Herm., Tähe 39.
Karell, Ulrich,
Haavakliinik
Toomel.
Meder, Ralf, Tähe 63.
Pärtelpoeg, Valter, Riia 64.
Pobol, Aug., Tähe 14.
Puusepp, Ludvig, Karlova 30.
Steinfeldt, Valter, Haavakliinik
Toomel.
Sõrra, Johannes, ülik. Haavak.
Tedder, Rich., Kivi 30.
Vannach,
Rudolf,
Maarja
mõisa 8.
Vehik, L., major, Riia maan
tee 13.
Zeddelmann, Heinr., Veski 16.
37
Kalendrit egemine
pole nii nagu vanasti.
Üks lühikene sissejuhatav jutt, ilma milleta ei saa läbi
ükski tõsine raamat.
Lubage kõige pealt tutvustada vastset kalendritegijat:
Juhan Pählbärk, elukutselt sulevedaja. Haritud inimene, ülikoolistki vaikselt läbi (rohkem mööda) kõndinud. Välispidi
sele hiilgusele rõhku ei pane, armastab rohkem hingelist ha
ridust. Naisemees. Üks laps. Võlgu ei ole. Aga raha vähe.
ja praeguse elu üle nuriseb sama hiilgavalt, kui iga teinegi.
Omal ajal tegid kalendrit Faehlmann ja Kreutzwald. Ka
haritud inimesed. Aga tookord olid teised ajad. Rahvas är
kas orjaunest ja vaatas päikesesse niikaua kui silmad hak
kasid valutama. Aated liikusid kõigi südames, igamees luu
letas ja oldi erk ning kärmas. Nagu ikka, kui pikast unest
ärgatakse.
Nüüd on teisiti. Aateid on vähevõitu ja needki rohkem
portfellides kui südames. Ja portfellid on enamikus pangasuhvlites, täidetud siniviiru paberitega, millele notar lööb
teinekord oma arvamise peale. Omal ajal aateil notareid
ei olnud, olid ainult tsensorid. Need olid kah kurjad härrad,
kuid leppisid vähemaga: tõmbasid punase juti peale ja saat
sid paberikorvi. Notarid paberikorvist lugu ei pea, saada
vad oma „käsikirjad“ edasi rändama ja need rännakud on
nii kurjad, et võtab igal mehel söögiisu ära. Laulutujust ei
maksa rääkidagi.
Nii et aatemaailm on sügavasti muutunud. Ripub nii
tugevasti krooni küljes kinni, et päikesesse ei vaata enam.
38
keegi. Sest selle vahtimise eest ei maksta midagi ja mis sa
muidu vahid? Nüüd ei lähe keegi teatrissegi muidu, kui peab
peale makstama. Priipiletiga ka ei lähe. Raamatuid loevad
ainult kriitikud, sest nemad saavad reamaksu. Tavaline ini
mene on nii ratsionaalne ja uusasjalik, et ei raiska kallist
aega trükimusta vahtimisele. Ega ta loll ei ole. Iseasi, kui
keegi maksaks 10 krooni lehekülje pealt. Siis võiks isegi
mõnda luuletuskogu lugeda. Aga olud on nii viletsad, ajad
nii ääretult rasked, et säärase töö eest ei maksa keegi. Aru
saadav: väike rahvas, võimalused kitsad, millest sa maksad.
Iseasi oleks kui kultuurkapital ka lugejaskonda meeles
peaks ja inimesele, kes mõne raamatu läbi on lugenud, kas
või paarsada tuhatki auhindadeks määraks. Aga meie kultuurpolitika on üldiselt nii viltune ja rappajooksnud, et sää
rasele asjale ei maksa mõeldagi. Nendele, kes raamatuid kir
jutavad või teatris eesriide taga näitemängu ahastavad,
makstakse küll, aga peavaeva nägijaid, lugejaid ning teatriskäijaid, ei arvestata üldse. Kes see siis niiviisi kultuuri saab
tõsta?
Aga ega neil kirjameestelgi pole kiita. Saavad küll oma
auhinna või kuupalga, kuid seda on; ikkagi nii napilt, et ajab
naeru peale. Romaani lööd veel kuidagi valmis, aga luuleta
mine mingu juba parem metsa. See töö ei tasu. Oled elu
lähedane või harrastad rohkem vaimu, ükskõik. Seepärast
ei luuleta meil enam igamees, nagu ärkuseajal, vaid ainult
üksikud. Nii et mahub ,,Loomingusse“ parajasti ära, üle ei
jää juppigi. Sellest küll suuremat häda ei ole, sest värsse nii
kuinii keegi ei loe. Ise kirjutavad, ise loevad. Saagu õnd
saks. Kes raha ei saa, saab ikka õndsaks.
Kui ajad on muutunud, siis peab ka kalendritegemine
olema teistsugune. Ei saa enam nii, nagu tegid Faehlmann
ja Kreutzwald. Viinahukatusest ei tohi enam kõnelda, koduarstirnisest samuti, ilupuu okstest luuletamisest ammugi
39
mitte. Rahvakasust tuleb eemale hoida. See teeb kahtlaseks
ja igamees vihastab. Nüüd on nõuded teised.
Katsume siiski kuidagi läbi ajada. Ajad on rasked, iga
mees saab aru — pole asja uhkustada. Kui saab suutäis
naerda, asi seegi.
Juhan Pahlbärk.
Humoristi
kalender*
VARJUTUSED.
1932. aastal on varjutused umbes samad, nagu eelmistel
aastatelgi. Suuremad tegelased varjavad väiksemad ära, de
magoogia varjab ideed ja omakasupüüd riiklikud huvid. Muidu
on 1932. a. 2 päikese- ja 2 kuuvarjutust, millistest Eestis
näha osaline kuuvarjutus 14. sept. algus kell 8.05 p. 1.; keskmoment kell 11 õ.; lõpp kell 1.56 hommikul.
PÜHAD JA PUHKEPÄEVAD.
Politilistel direktoritel ja onupoegadel on 1932. aastal
366 puhkepäeva. Teistel surelikkudel on neid tublisti vähem,
nagu allpoolsestki selgub.
JAANUAR — NÄÄRIKUU.
1. Uusaasta. Muud ei tea tema kohta esialgu mi
dagi öelda.
6. Kolmekuningapäev. (See päev tuleks hoo
pis ära kaotada, ehk vähemalt ümber muuta kolmepresidendipäevaks.)
40
17. Tõnisepäev. Tõnisel on oma päev, aga tema
naisel Juulal ei ole. Naistel on siin veel palju võidelda.
23. Saunaskäimise päev. Läheb see, kes tahab,
sundust ei ole.
24. H i n g amisepäev, nagu kõik pühapäevad. Sel
päeval võivad kõik vabalt hingata, ka need, kelledel hing
muidu kinni pigistatud. Ainult hingekarjased peavad sel päe
val kõige hingega hingede päästmisel väljas olema.
VEEBRUAR — KÜÜNLAKUU.
2. Küünlapäev. Kus veel petrooleumi põletatakse,
seal petrooleumipäev.
9. L u u v a 1 u p ä e v. Kalendritegijatelt tuleks nõuda,
et sisse seataks ka peavalupäev.
13. V õ i n ä d a 1. Need, kellel võid vähe, pühitsegu ai
nult võipäeva, või ka võitundi.
17. Vastlapäev. Sel päeval lastakse liugu, peami
selt oma ligemise seljas.
18. Tuha päev. Arvatavasti ka muu prügi ja prahipäev.
25. P a 1 v e p ä e v. Sel päeval võetakse üks palvekiri
kalevi alt välja. Õnnelik, kellele see kiri peaks kuuluma.
MÄRTS — PAASTUKUU.
20. Palmipuudepüha. Kellel raha, sõidab Itaa
liasse palmide alla, kellel pole, see võib palmipuude püha pi
dada haokubu all. Ühtlasi algab ka kevade, olgugi et paljudel
elukevade lõpeb.
25. Suur Reede. Ühtlasi ka Paastu-Maarjapäev.
(Liig palju ühe päeva jaoks.)
27. 1. Ü 1 e s t. p ü h a. Mõni, kes esimesel pühal liiga
palju head nautinud, tõuseb üles alles peale pühi.
41
APRILL — JÜRIKUU.
1. Karjalaskmisep. Ka jalgalaskmisepäev peaks
sisse seatama, kuigi kassakratid just kindlast tähtpäevast
lugu ei pea.
14. K ü n n i p ä e v. Vaimupõllu kohta see ei käi. Vai
mukangelased lõikavad ilma kündmata ja külvamata.
23. J ü r i p ä e v. Aga miks Alaril päeva ei ole?
MAI —- LEHEKUU.
1. M a i p ü h a. Töölised peavad seda oma pühaks,
kodanlased oma pühaks ja Mai oma pühaks. Õigus on siiski
Maiel.
3. R i s t i 1 e i d m i s e päev. See on vale. Ka mõ
nel teisel päeval võib inimene oma risti leida.
15. 1. N e 1 i p ii h a. Pühavaimu väljavalamise päev.
16. 2.
„
Meie päevil mingisugust väljava17. 3.
„
lamist ei saa olla — igaüks kat
sub, kuidas saaks sisse teha.
JUUNI — JAANIKUU.
24. Jaanipäev. Aga teda pühitsevad ka kõik Jürid,
Antsud ja Mihklid.
27. Seitsme magajapäev. Vanasti imetleti seit
set magajat, — tänapäev ei imetle keegi 700 magajat (sooja
del kohtadel).
JUULI — HEINAKUU.
10. Seitsmevennapäev. Vist parteivennad. 7-est
mehest saaks juba ilusa erakonna.
22. Maarja-Magdaleena päev. Mitte ära va
hetada samanimelise kogudusega, kellel oma õpetajaga sel
päeval ühtegi protsessi ei ole.
42
AUGUST — LÕIKUSEKUU.
10. Lauritsapäev, õige tundmatu tegelane, see
Laurits. Ei tea, kes ta niisugune peaks olema?
15. Rukki- Maarjapäev. Heina-Maarjapäev oli
juba, — aga kus on vesivõsude Maarjapäev?
24. P ä r 11 i p ä e v. Kahju, et kalendris öid ei ole,
Pärtliööl oleks siis siin aukoht.
Lõikusekuul lõikavad kõik: Lõikab põllumees ja lõikab
linnamees, lõikab kirurg ja lõikavad need, kes riigipiruka li
gidal. Ia see viimane lõikus on see kõige viljarikkam lõikus.
SEPTEMBER — MIHKLIKUU.
21. Madisepäev. Aga ärgu iga Madis arvaku, et
see päev tema auks on.
29. Mihklipäev. Huvitav, millise Mihkli, — meil
ju neid Mihkleid õige rohkesti.
OKTOOBER — VIINAKUU.
2. Lõikusepäev. Siin lõikavad need erakondade
tegelased, kes lõikusekuul kõike valminud vilja ära lõigata
ei jõudnud.
31. Usupuhastuse püha. Vanasti oli usupuhas
tusele pühendatud üks päev aastas. Meie päevil kestab aga
puhastus terve aasta läbi: kord visatakse „ketserlikke“ õpeta
jaid kogudustest välja, kord tehakse kirikupäevil lärmi ja pes
takse musta pesu, kord jälle õpetajad ise hoolitsevad igasu-;
guste skandaalide eest.
NOVEMBER — TALVEKUU.
10. Mardipäev. Sel päeval tõmbavad ka need ene
sele maski ette/kes end elus muidu ei maskeeri.
DETSEMBER — JÕULUKUU.
28. Süüta laste päev. Siia hulka võivad end lu
geda ka süütud mittelapsed.
Romulus.
43
Ei, tänan — sarnane noorendamine läheb kalliks. Kui end noorendada
tahan, hakkan A/S. J. Liiki kreeme, lõhnaõlisid ja muid iludusvahendeid
tarvitama. Tean, et need muudavad mind nägusaks. Nendest paremad on
kreemid: Regina Extra rasvata, mis annab nahale õrna jume ja on hää
puudri alus. Regina Extra rasvaga, parim kreem kuivale nahale. Tedresan
ainuke parem ning mõjuvam vahend tedretähtede ja vinnide kaotamiseks.
44
Armastus
traadi kaudu.
Knut Rasmussen.
„Halloo, preili Gwendolen, andestage, et teile helistan,
aga mul pole julgust teile oma saladust näkku öelda. Telefoni
kaudu on mul julgust teile tunnistada, et ma teid armastan,
nagu oma silmavalgust"
„Nagu silmahaigust?"
„Silmavalgust, preili Gwendolen, silmavalgust. Silitan
vaimus üle teie juuste, mis on nagu samet hämaruses."
„Kuidas, mis?"
„Ma sain aru „lame", aga palun korrake seda teist
sõna veel kord. See kõlas nii umbes nagu ,„hämarus\"
„Jätame selle, preili Gwendolen. Kuulge parem sellest
edasi, mis mu hing räägib. Ma austan teid tõepoolest ja otse
koheselt, elementaarselt ja heroiliselt. Kõigevägevam Jumal
taevas on mu tunnistaja."
„Kes on teie tunnistaja?"
„Kõige vägevam Jumal taevas. Ta ei lase seda sündida,
et teie ema meie abielu vastu seisab, nagu kalju."
„Mis, kuidas?"
,,Ilus. Mind on naljaks võetud. Kaon jalamaid teelt, kui
hunt mürgise sööda eest."
„Kuidas, mis?"
„Laske mul ometi lõpuni rääkida. Niisiis kunagi pole
üks mees ühte naist nii palju armastanud kui mina teid."
„Ma ei saanud teist aru."
„Kas te ei mõista siis korralikult tähele panna? Lühi
dalt: suudlen teie jalajälgi, surun värisedes end teie varju
45
vastu, mis teie õrn keha enesest heidab ja olen armukade kas
tele, mis teie huuli kastab."
„Mis mu kuuli tõstab?"
„Tabagu teid kuul, te kurt lehm. Peske oma kõrvad kor
ralikult puhtaks. Usute te, et mul on aega, oma armuaval
dusi kümme korda korrata? Peani ma oma hääle ära kar
juma, kuni te taipate, et kuulun teile, te kaamel, te kurt, te
juhm kaamel!"
Naer ii
KOOLIS.
„Kui palju inimesi elab
Euroopas?"
„Ja.. . ah. . . hm. .."
„Noh, rutem, rutem —
mida kauem sa ootad, seda
rohkem neid tuleb!"
AIMAMATA.
Kõige noorem: „Isa, pa
lun kingi mulle 10 senti."
teri:
Keskmine: „Isa, ma va
jan tingimata 5 krooni!"
Abikaasa: „Armas Paul,
ole kea anna mulle 20
krooni!"
Isa: „Jumala pärast, mis
on ometi lahti? Kõik tahate
minult raha?"
„Jah, mu armas, kas oled
unustanud, et homme on
sünnipäev?"
KINOTEATER
“CAPITOLLINASTAB AINULT
VÄLJAVALITUD FILME
46
ÕLLETEHAS
LIVONIA
soovitab
kodumaa
Pilseni
Müncheni
otradest
ALUT
■
Keedsliid mõdu ia
üafiiraaMimonaadi
KONTOR KALDA 5/6,
TELEF. 2-3S
LAOD KÕIGIS LINNADES!
47
Naeru teris
KAKSIKVENNAD.
Mu vend on mulle nii
sarnane, et meid kõik ära
vahetavad.
Kui mu vend koolis mi
dagi kurja tegi, sain mina
karistuse.
Kord oli tal riid tänaval,
mind vangistati.
Hiljuti tahtsin ma abiel
luda. Mu vend aga tor
mas enne mind perekonna
seisu ametisse ja abiellus
mu mõrsjaga.
Lõpuks tuli ometi revanš. Surin möödunud ree
del — ja mu vend maeti
maha.
KORV.
„Kuulge mind,
preili
Keete! Kas tahaksite mu
elu päikene olla?“
,,Aga meeleldi. Oleksin
õnnelik, kui võiksin teist
100 miljonit kilomeetrit ee
mal viibida!"
UUSIM
„Ah,
laline
,,laulge
PARANDUSVIIS.
palun“, pöörab kü
majaproua poole,
mulle midagi ette!“
j
„Hea meelega/' särab
majaproua
meelitatult,
„ma ei teadnud, et olete
muusikaalne!"
„Seda ma pole," kinnitab
külaline. „Aga mul on neerukivid, ja mulle räägiti, et
te laulate nii, et ki
vid muutuvad peh
me k s!“
UUDISHIMU.
Saugas istub oma tühjas
äris ja mõtleb praeguste
kurbade aegade üle. Äkki
käib kell ja elegantselt riie
tatud härra astub sisse.
Rõõmsalt kargab Saugas
üles ja küsib härra soovide
järele.
„Palju tänu!"
vasta
takse. ,,Ajan sama äri
naabruses, mis teiegi ja
tahtsin kindlaks teha, kas
teie juures ka sama tühjus
valitseb, kui minu poes."
KIBEDALT.
,,Minu õde on päris vas
tand mulle."
,,Jah, olen seda ka kuul
nud, ta olevat ilus, kena ja
väga arrnas. . ."
48
ABIMEHED.
49
Peeter Sipelga mure.
Peeter Sipelgal oli täna hea tuju ning rõõmus meel,
Ta vajus kogu oma keharaskusega sohvanurka, hõõrus käsi
ja hõikas kallile abikaasale teise tuppa:
„Amaalie, ae!‘*
Kuigi Amaalie oli koos oma küljeluuga siin maailmas
rassinud ja vaeva näinud, oli töö ja tegevus tema kehale mõ
junud siiski vastupidiselt: Peeter oli jäme ja lihav, naisukene
aga kiipsakas ja kõhn. Millest see tuli, kes neid iooduseasju
teab seletada! Söögiisu oli mõlemil igatahes ühtmoodi tubli.
Amaalie ilmuski varsti ukselävele ja tegi imestunud näo:
„Noh, mis nüüd lahti?“
„Maja on valmis!“
„Või taevake, pidi ju nädala lõpuni kestma?“
„Jah, aga lubasin meestele kõvad jootrahad ja näe, val
mis ongi. Viimseni kõik korras. Muudkui koli sisse!“
Amaalie tõmbus üleni rõõmsale naerule. Nüüd on siis
käes see õnnelik tund, mida nii palju igatsetud ja mille heaks
niipalju vaeva nähtud — oma talu, oma kolle.
„Ainult üks asi teeb veidi muret,“ sõnas Peeter.
„Et mis?“
„Ei tea, kus kohas ta ära kindlustada. Kindlustama
peab, see on selge — muidu võid ühel tigedal päeval kogu
eluvaevast ilma jääda. Aga kus? Neid seltse on nii palju,
mine sa võta kinni, kus kõige kasulikum/*
Sellele ei teadnud ka Amaalie midagi öelda. Tema tead
mised olid siin veel napimad. Teadis ainult üht nõu anda:
„Eks sa küsi kellegi targema käest järele.“
Nii arvas Peetergi ja kõndis kohe välja. Mis täna teh
tud, see tehtud. Tahtis minna sõbra Kivi poole, kel kolm
maja ja neis kindlustusasjus palju kogemusi. Küllap tema
teab head nõu anda. Kuid jõudnud Vabadusplatsile, jäi ta
seisatuma ilmatu suure hoone ette, mis kui nõialoss oli rnaa4
50
pinnast taeva poole viskunud. Ja ennäe, nagu saatusega
kokku räägitud — seisiski sõber Kivi äkki Peetri kõrval.
„Tere kah!44
„Tere, tere! Tahtsin just sinu poole tulla. Aga nüüd
ütle ennem, kes selle lossi siia õige ehitab. Olen kuulnud küll,
aga päris kindlasti ei tea.“
„See on ju Eestimaa Kinnitus-A. S. „EKA“ uus maja.44
„Sooh! Ah et see kindlustab maju kah?“
„Just seda ta teebki. Mu oma majad seal ka kindlus
tatud !“
„Vaat kui tore! Mul sai maja valmis ja tahtsingi sinu
poole tulla küsima, et kus soovitad kindlustada. Kuidas see
„EKA“ on?“
„Ma ei taha sulle ju midagi peale ajada, aga sõbramehe
poolest võin öelda, et ,,Ekas44 on küll päris kindel asi. Selt
sil on suuri varandusi ja tugev alus — ei pruugi karta mi
dagi. Kahju korral makstakse raha kohe välja, nagu olen
ise näinud. Ja mis seal viga maksta, kui seltsil on aktsia
kapitali ja tagavarakapitali kokku kaugelt üle 100 miljoni
sendi. Soovitan sulle küll „Ekas“ oma maja ära kindlustada.
Ega kasulikumaid tingimusi ja kõvemat vastutust kuski mu
jalt ei leia.“
„01e meheks hea nõuande eest. Teen selle asja kohe
homme ära.44
„Aga soovitan sulle ka oma elu ära kindlustada. Mina
korraldasin selle asja ja nüüd on elamine kohe poole ker
gem/4
„Tohoh, või elu!44
„Jah. Kui elu ära kindlustatud, võid rahuliselt surmale
vastu minna — perekonnale makstakse raha kätte ja laste
tulevik on kindlustatud. „Eka?s“ on seda kõige kasulikum
teha. Sellest on inimesed kah aru saanud, sest kõigist elu
kindlustustest, mis Eestis tehtud, langeb üks kolmandik
„Eka“le. See teeb tervelt miljon senti. Mõtle järele!44
„See on mõistlik mõte. Ole sa terve!44
Rõõmsana ning rahuldatuna kõndis Peeter kodu poole—nüüd on needki mured ja vaevad kaelast ära.
51
TÕSINE KUNST.
See on selge — kunst pole mitte pilte teha — kunst — see on
pilte müüa.
52
Poiss või tüdruk.
Ungari jutuke.
Ei Szikaly.
Naised tulid ja läksid. Uksi avati ja suleti, kuna tule
vane isa istus toanurgas, üksinda, värisedes ja kartlikult. Kui
ta inimestelt midagi küsis, ei pandud teda üldse tähele, isegi
toatüdruk lasi mõista, et endine „armuline härra“ oli üleliigne
olevus majas. Piinatud väsimusest, sirutas ta end leentoolis
välja; kargas aga iga hääle peale üles, sest võib olla tuuakse
juba igatsevalt oodatud teade: poiss või tüdruk?
„Kas sünnib poiss või tüdruk?" küsis ta eneselt. „Veel
mõned minutid ja ma tean. Poiss või tüdruk? Mu Jumal, see
on ju iikstapuha; peaasi on, et esimene laps saabub: on ta
tüdruk, armastame teda sama palju nagu poissigi.
Leidub inimesi, kes on õnnetud, kui neile ei sünni poeg.
Nagu poleks see ükskõik! Näiteks abielupaar Vallas palus
hommikust õhtuni, et neile sünniks poeg; siis ei rääkinud
Vallas tervelt neli nädalat oma naisega ja ta on veel täna
õnnetu, et see mitte poeg polnud. Ma ei mõista, kuidas võib
üks intelligentne inimene selliselt mõelda. Laps jääb lapseks,
kas poeg või tüdruk, rõõm on ühtmoodi suur.
Ma ei tee oma naisele ühegi sõnaga etteheidet, kui on
tüdruk, vastupidi, teatud punktist välja minnes rõõmustaks
mind tüdruk isegi rohkem. Jah just, kui me saaksime tüdruku!
Kui palju on tüdruk armsam, südamlikuni, õrnaloomulisem,
ka naisel on teda kergem kasvatada. Poiss karjub, et seda on
võimatu välja kannatada, tüdruk on vaiksem. Kui kasvata
mata on poiss, kui ta suureks kasvab, kui palju ebamuga
vusi on temaga, ja kui ilusti võib üht tütarlast riietada. Poissi
pole terve päev kodus, ta lõhub terved päevad tänaval, tüd
ruk selle vastu on aina rõõmuks ja päikesepaisteks kodus, ta
on alati rõõmus, aitab majatalituste juures; õhtul istub ia
53
klaveri ette; ta 6n meie vanapäevade lohutus. Poiss mängib
kaarte, kaotab võiduajamistel terve oma raha, kirjutab minu
nime vekslile ja mina pean ta võlad maksma — olen ma sel
leks terve oma eluaeg töötanud?
Tüdruk, kui ta abiellub, tuleb oma vanemaid ka vahete
vahel vaatama; kui poiss abiellub, läheb ta oma naise pere
konda üle. Abiellub aga tüdruk, siis oleme veel naisega
noored, ja võime näha veel lapselapsi, tüdruk...
„Poiss!“ hüüdis hääl sel silmapilgul ukse vahelt.
„Poiss, poiss!“ hüüdis õnnelik isa ja tormas toole ja lau
dasid ümber lükates oma naise juure. ,,Poiss, poiss, las’ ma
vaatan teda, näidake teda mulle! Poiss! Jumal tänatud, et
poiss ja ta kaalub seitse naela. Seitse naela ja poiss — mil
line õnn, et ta polnud tüdruk!"
„Philips“ raadioaparaate
hõõglampe ja armatuure ning
igasugused
elektrikaubad
ostate kõige odavamalt
T. AUA
A-S. Kapsi & Co & „Philips“ materjalide ladu
Tartus, Suurturg 12. — Telefon 44.
54
Välismaa huumorit:
jookseb ajalehe toimetusse
ja annab sinna järgmise
kuulutuse:
«Otsitakse jõöksupoissi,
kel on võimalik 1000 krooni
kautsjoni sisse maksta. —
Kivisäkk ja Ko."
ÜLIM AEG.
„Me ei saa endid lasta
lahutada. Mis saab siis
meie pojast? Minu naine
tahab, et tast arst saaks,
mina tahaksin teda mee
leldi oma juure ärisse ja ta
ise tahab lenduriks!“
„See on muidugi raske!
Kui vana teie poeg on?“
„Oktoobris saab nelja
aastaseks!“
ARMAS LAPS.
„Saatsin oma raiskuläi
nud pojale kirja, kus kirju
tasin talle, et mu selg on
murest küürus."
„Ja mis ta vastas."
,,Ta saatis mulle seljapuu."
DOKTORI KÜSIMUS.
„Ema, miks sajab õieti?"
„Et maa vilja kannaks,
et õunad ja pirnid, vabar
nad ja maasikad võiks kas
vada!"
„Ja, ema — miks siis sa
jab tänavale?"
PESSIMIST.
„Ma ei salli neid ringikäivaid uksi, nad on otse
vastikud."
„Ma ei kannata neid ka,
kuna neid ei saa kinni põ
rutada, kui oled halvas tu
jus!"
MOODNE ÄRIAJAMINE.
Meie ja Ko on suures
hädas. Kivisäkk ja Ko va
jab raha, palju raha.
Aga kust võtta?
Mida teha? — Osanik
võtta?
Ei! — Need neelavad
liig palju ärist.
Šefil tuleb hea mõte: Ta
I
|
KOOLI LOOGIKA.
„Nii siis, kes teab kui
kaua olid Aadam ja Eeva
paradiisis?" — „Kuni sü
giseni!" — „Miks just sügiseni?" — „Varem polnud
ju õunad valmis."
55
Ants Lagi on elutüdinud ja tahab surra. Näeb
K^ä. £cod«se ferocnisf romaani
loeb seda ja uuesti ärkab elutahe. Sünge Ants Lagi
on elule mõtte leidnud!
56
80 aastat seepi.
A. Frederking’i seebi- ja soodavabriku tegevusest.
Vabriku asutas tema praeguses asupaigas 16. mail 1849.
aastal Bernhard Frederking. Bernhard Frederking oli pä
rit Arnstadtist, Saksamaalt. Peale ameti väljaõppimist asus
ta 1841. a- Rüga, kus töötas 8 aastat Kirsteini seebivabrikus.
10. mail 1849. aastal asus ta Tartu ja avas seal juba kuus
päeva hiljem oma vabriku. Kuid küllap kaup oli hea ja vab
rikant tubli ärimees, sest tööstus arenes jõudsasti. Peagi
olid vabriku saadused teed leidnud ka väljaspoole Tartut,
■nii Venemaale. Varsti läks korda tervelt kolme kardetavamat
konkurenti üles osta ja nii turgu täielikult enda kätte võita.
1890. a. andis B. Frederking vabriku üle oma vanemale po
jale Aleksander Frederkingüle. Peale 15-aastast tööd pä
randas Aleksander vabriku jällegi oma vanemale pojale —
Benno Frederking’ile, kes vabriku tunduvalt laiendas ja ehi
tas uusi hooneid. — 1917. a. omandas vabriku ostu teel
firma Lill ja Hakkaja, kellelt ta. 1925. a. läks üle praeguste
omanikkude prov. M. Hakkaja pärijate kätte. Tuleks nime
tada, et vabrik töötab eestlaste kapitaliga, seega täiesti
Eesti ettevõte.
Praegused omanikud pidid täie energiaga tööle hak
kama, sest seisukord oli peale sõja muutunud palju raske
maks, kerkinud rohkesti võistlejaid jne. Vabrikusse palgad
ametisse vilunud eriteadlasi. Samuti töötab vabrikus edasi
Aleksander FrederkingM aegne meister, kes jaanuaris 1932. a.
oma 40 a. tegevusjuubelit pühitseb. Ühtlasi täiendati sisse
seadet uute moodsate masinatega. Vabrik on täiesti modern
tööstuse põhimõtte kohaselt ümber korraldatud ja mehaniseeritud, kui palju seda meie olud vähegi lubanud on. Peale
selle on sisse seatud laboratoorium saaduste ja tooresmaterjalide proovimiseks. Tegelikult ei lase vabrik ilma labora
tooriumis analüüsimata ühtki seepi turgu. See kindlustab
täielikult kauba headuse.
57
Vabrik valmistab praegu tervelt 50 erisorti seepi, peale
selle soodat, pesupulbrit ja põhiseepi mitmele Eesti väikse-*,
male seebivabrikule. Seepide hulgast leiame kõige lihtsa
maid, samuti kui hoopis peeneid: tualett-saunaseepe, paar
kümmend sorti lillelõhnaseepe, glitseriin-, palm õli-, tõrva
ja igasuguseid teisi seepe. Viimasel ajal on vabrik püüdnud
seepidele ka eestipäraseid nimetusi anda, nagu „Mari“,
„Tarbeseep“, „Kümblusseep“ jne. Tööstusettevõtete jaoks
valmistab vabrik ka tekstiilseepi.
58
Tehnikaime ori ja kontor
9. Siblib
õrnem, Utecria iGiblik
soovitab oma rikkalikust laost:
Kirjutusmasinaid
Tartus,
Suurturg 10
Telef. 6-30
Arvemasinaid
Jalgrattaid, osasid ja kumme
Kudumismasinaid
Vusse ja laskemoona
2*äevapildi-ajparaale, ;plaate ja
paberit
MOODNE.
80-aastase Peeter Mar
kuse testament:
inflatsiooni korral jä
tan terve oma varanduse
linnale."
AJAPILT.
„Kas võid mulle öelda,
mis kell on?“ küsib keegi
kirjanik oma kollegilt.
„Kahjuks mitte," vastab
see, „sa näed ju, et mul on
smoking seljas!"
„Smoking? Mis on kella
ajal
smokinguga
tege
mist?"
„Noh, alati, kui ma smo
kingu pandimajast välja
toon, pean uuri asemele
viima."
PUUPEA.
„Kas kõik on väljas põ
levast majast?" küsib tule
tõrjuja. — „Jah, kõik peale
ühe võlausaldaja, kes ei
lubanud enne majast lah
kuda, kui ta oma raha on
kätte saanud!"
59
KULTUURI PAREMUS.
Noh, nüüd leiame vist kergemini ulualust — võime vähemalt
korterikuulutuse lehte panna.
60
Pahatuiu pg 1 g13imisGkss
OMAKASU PÜÜDMATA.
Noor tüdruk palub:
„Armas Jumal, ma ei
palu midagi enesele, aga
ma palun, hoolitse selle
eest ,et mu ema saaks väi
mehe!11
KUIDAS VÕTTA.
„Kuidas meeldib sulle
mu uus ülesvõte?14
„Ta võiks veidi halvem
olla!11
„No kuule, viisakas sa
just küll pole!11
„No hea, ta ei võiks hal
vem olla!11
Mul olid kõhuvalud, ka
need on mul praegu! —
Sellepärast ei puudu mu!
midagi.11
j
SÕBRANNAD.
„Ma ütlesin talle, et ma
temaga abiellun, kui ta hea
koha leiab!11
„Naeruväärt! Kui ta hea
koha leiab, ei tarvitse ta
ometi sinuga enam abiel
luda!11
!
j
I
ÜLIM REALISM.
^Loomulikkus
valitseb
uues
draamas,11
kiidab
proua Tartu, „keegi ei
suuda sellest kirjanikust üle
pakkuda.11
„Tõepoolest,“ noogutab
härra Tartu. „Kirikustseenis vajusid mul otse
kohe silmad kinni.11
TAL EI PUUDU MIDAGI.
Üks kuulus laulja võtab
supeluskuuri.
!
„Kuidas tunnete end?1'
küsib arst mõne nädala pä
rast.
,,Tänan teid, härra dok
HEA ABINÕU.
tor, mul ei puudu midagi!11
„Need köhatilgad on
on kiire vastus.
Arst on rõõmus. Kuid | väga head .Nad hävitavad
iga katarri ühe päevaga,
laulja jätkab:
„Vaadake, kui ma siia j Võin teile soovitada. Ma
tulin, oli mul kõrvades ko f ise tarvitan neid juba neli
nädalat.11
hin. See on mul nüüd ka.
NOOLE
„NooIew
pidevateks kaas
töölisteks on parimad
asjatundjad igalt
alalt.
JUHTKIRJAD valgustavad teravalt ja
objektiivselt meie riikliku elu nähteid
ja pahesid.
TEADUSLIKUD JA POPULAARTEA
DUSLIKUD algupärased artiklid tutvus
tavad lugejaid mitmesuguste uurimuste
tulemustega.
ILUKIRJANDUSLIK ala pakub kirjan
duslikult väärtuslikke, huvitavaid ja haa
ravaid novelle ja novelette.
KARIKATUUR JA FÖLJETON on pari
maid sellesarnaseid meil Eestis.
Toimetus ja talitus:
Tartus, Vallikraavi t. 4
Telefon 4-80.
„NOOL.“ on
võit
nud enamarenenud lugejaskonnas üldise
poolehoiu. Sellepärast tellib igaüks mitte
homme, vaid täna .NOOLE”.
OO
maksab
ainult 50 senti kuus, l/4 aastas 135 s.
ja aastas 5 krooni.
Tellimisi võtavad, vasta tzõtk posfltonforM, ajalebfedemüujad ja agendid.
62
RES hääd suitsu soovib,
see tarvitagu ainult Tartu Tubakavabriku tooteid!
20 tükki
„Concordia“ 20
W
„Kaunitar“ 25
>*
„Miss“
25 n
„Omar“
25 V
25 »
„Meedi“
„Desti“
25 W
„Miljon“
20 w
„Patent“
Kroonitud 1931. a. näitustel esimeste auhin
dadega.
— Suuv kuldaumžicf.
63
Lohengrin ia tebramund.
Alles mõne aasta eest jumaldatud laulja seletas järgmise
anektoodi:
„01in tol korral veel algaja ja võitsin oma esimesed loor
berid teenijaosades väikeses provintsilinnas. Meie direktor
oli auahne, julge inimene ja nii otsustas ta ühel päeval „Lohengrini" lavale tuua.
Peaosa laulis muidugi tenor, kes oli aga õnnetu inimene,
kuna tal oli kahtlus, et ta naine teda ühe oma koleegiga pe
tab, ja just selle koleegiga, kes pidi laulma Tebramundi osa.
Keegi oli isegi tenorile öelnud, et Tebramund ta naise sama
ooperi etenduseõhtul kohtamisele oli kutsunud, — ja just kol
manda akti kolmanda stseeni ajal. Tebramund sureb aga
nagu teada juba kolmanda akti teises stseenis, kuna Lo
hengrin kuni ooperi lõpuni lavale peab jääma. Seda vaba
aega tahtis võrgutaja Tebramund ära kasutada.
Lohengrin mõtles järele, kuidas saaks vastikut kohtamist
nurja ajada.
Äkki tuli talle päästev idee.
Kui Tebramund teise stseeni lõpul Lohengrini mõõga
läbi surnult põrandale langeb, pidi Lohengrin Wagneri inst
ruktsiooni järele aadlimeestele ütlema:
„Viige tapetu kuninga kohtu ette!"
Aadlimeestena riietatud teenrid tahtsid juba — nagu
proovil oli harjutatud — Tebramundi üles tõsta ja ära kanda,
kui Tebramund neile rääkides ütles:
„Jätke ta siia lamama kuni etenduse lõpuni kohutavaks
näiteks!"
64
Täielikumad ja odavamad
j uukse tööstuse
ärid
on Küüni tän. 3 ja Jaani tän. 3.
Härradele, daamidele ja teatritele on
Jaani tän. 3 50 % tööhinna alandust.
uudis t
Kestvad aurulokid
“"di*
täiesti ilma elektrita, juustele absoluutselt kahjutud.
Austusega J. LUKSEP,
diplom, meister Goiffeur.
LÄBIRÄÄKIMINE.
„Mis hirmus lärm seal
üleval Pajude juures ometi
on?“
„Ma usun nad löövad
juba nüüd talvereisi Rivierasse peast välja!“
JUKUKENE JA TA PÄRANDUSJÄRG.
Hiljuti oli mul oma väi
kese vennapoja Jukuga järg
mine kahekõne:
„Sa võtad muidugi ka
omale kord naise?“ küsisin
talt.
„Ah, mis!“ ütles Juku hal
vakspanevalt, „ma ei võta
kunagi naist!“
„Miks mitte?" küsisin ma
edasi.
„Ma ei taha lapsi saada,“
ütles Juku trotslikult.
Rahustasin teda. „Sa ei
tarvitse ju sugugi neid saa
da, kui sa neid ei taha!“
Poiss vaatas mulle otsa
vastas:
„On sul aimu, onu! Kui
aga mu naine — salaja hau
dub. .. ?“
65
Preili Mölder
palutakse telefonile.
Väike kohvik linna ääres. Spetsialiteet: puuviljajäätis.
Aga on sügis. Puude lehed lamavad märjalt ja kollaselt maas
vihma käes. Külm tuul hulub nurga taga. Kes sööb veel puuviljajäätist — kuigi see on „spetsialiteet“?
...........
,
,
Lokaal — kitsas, väike, mannetu — pole väga täis. Rohelised
plüüštooiikesed seisavad mahajäetult seina ääres. Väikesel poodiu
mil igavusest nukrutsev tšello ja passviiul vahariidesse mässitult
läikiva trummi kõrval. See oli kord. Keegi ei tee siin enam muusikat.
Paar vanemat härrat loevad tühjendatud kohvitasside taga ajalehte. Üks paarikene istub käsi-käes ja laseb väsinud kärbestel üle
ploomikookide joosta. Keegi paks daam, määratu suure sisseostudevõrguga enese kõrval, kirjutab oma väljaminekuid märkmeraamatusse.
Keegi, mitte just väga. noor tütarlaps, armsa, veidi imestunud
näoga, on kummardunud üle taldriku ja püüab hõbelusikaga pähklatordi viimaseid kübemeid.
Ta on seda torditükki j uba üle tunni söönud ja ei tea enam,
■kas nüüd ära minna, või 15 sendi eest veel teine tordikene süüa.
Ta pole tulnud, see Otto!
Viimane kord reedel tuli ta hilja, sõi ainult ühe vahukoogi, täni
tas sealjuures halva vahukoore üle, oma šefi, ilma ning halbade tule
viku väljavaadete üle ja võttis siis tüdruku natuke maad enesega
kaasa. Jala loomulikult. Autoga polnud nad enam ammugi sõitnud.
Nad läksid Lootuse tänavasse, kus Otto tahtis oma tädile sünnipäeva
puhul õnne soovida. „Võib-olla läheb õige ruttu,“ arvas ta. _ „Sa
võid teiselpool tänavat natuke aega edasi-tagasi kõndida. Kui sul
igav hakkab, siis võid muidugi minna...“ Tüdrukul ei hakanud aga
igav. Ta oli nii umbes poolteist tundi edasi-tagasi vantsinud — aga
Öttot ei tulnud. Selle eest aga suur vihmavalang. Tüdruk põgenes,
läbimärg, vesi kingades omnibusele... Sest saadik mingit elumärki
— aga tänane kohtamine kella viie ajal kohvikus jäi igaks juhuks
ikkagi.
Tüdruk oli seal. Kell oli juba kolmveerand kuus. Otto ei tul
nud — aga võib olla tuleb ta veel...
5
66
„Keegi preili Mölder palutakse telefonile/' teatas kohvikupreili,
mitte just laitmatult valges põlles. Ta oli selleks väikesele poodiu
mile astunud ja seisis trummi ja passviiuli vahel. Ta uuriv pilk li
bises üle kohvikuvõõraste, kui ta tungivalt kordas: „Keegi preili
Mölder palutakse telefonile!"
Klirisedes kukkus lusik taldrikule. „Kust pääseb telefoni juure?"
„Siit, palun, preili Mölder!"
„Kust teab ta minu nime?" mõtles punastav preili. Ja 'siis tuli
talle meelde, et see oli ju telefoni —
Ta leidis ka lõpuks telefoni, kui ta esimeses segaduses kööki
ja siis peaaegu härrade tualetti oleks sisse tormanud.
„Siin ma olen —,“ sosistas ta aparaati.
Läbi surina ja müra kuulis ta nagu teisest maakera otsast sumbutatult ja vaevaliselt üht mehe häält hüüdvat: „Halloo — halloo...“
Siis pingutas ta oma häält ja kordas: „Siin ma olen —“ Kaks
korda ütles ta seda.
Ja nüüd oli kuulda — küll segaselt ja umbmääraselt, kusagil
oli kindlasti äike — katkendilisi sõnu: „ ... siin ... veel mitte ära...
kahetsen... nelgid või roosid... tunni aja pärast... loomaaias...
ahvimaja ees . .. kindlasti seal . . . rõõmustab mind väga . . .
Ja jälle: „Ahvimaja“ Tervitus ja lõpp . . . mitte midagi enam.
„Kuidas siis...? Ma pean... Aga palun, oled sa veel seal...?
Su hääl kõlab nii sumbutatult... Hallo, Otto...!?"
„Räägite veel?" küsis tütarlaps keskjaamast.
„Ja muidugi... tahaksin veel —“
„Aga teiselt poolt on ära kõlistatud."
Tütarlaps riputas toru konksu otsa. Ta oli ju ikka imelik oma
äkilistes otsustes, see Otto. Ja õieti oli see tüdrukule väga vastu
meelt. .. Üldse ülepea, nii väga, nagu tol korral seal stenografistide
peol ei meeldinud poiss talle enam. Ta oli nii ennatlikuks, hajameefseks muutunud. Ah, Paula Peier, ta hea sõbranna, kes oli juba
kolm korda olnud kihlatud, ütles alati: „Anna, ära tee seda..."
Nad olid isegi peaaegu veidi tülitsenud, Otto ja tema,
kui nad reedel lahku läksid: „Noh, see vastik kohvik" — oli ta lõ
puks öelnud, tervitanud ja oma tädi maja ukse vahele kadunud.
Ja nüüd loomaaias — kuhu maksis sisseminek — sinna juure
veel sõit — sinna juure veel kaks pähklatorti... Ja ahvidemaja ees!
Ta polnud ammu1 enam seal käinud. Aga tal oli meeles, et
ahvide maja haises...
Aga küll saab ta teada, miks just seal.. .
Ta oli juba tänaval.
67
Aga mis oli nende roosidega — või nelkidega? Kas lubas Otto
need tuua? Tal muidu tulid harva säärased lüürilised mõtted — ja
väikese pangaametnikuna polnud tal ka raha sääraste asjade jaoks.
Ennem võis see küll nii olla, et tema — mingiks otstarbeks —
need roosid või nelgid kaasa pidi võtma. Otto oli tal mitmelgi kor
ral sääraseid väikesi sisseoste lasknud teha, kuna ta tüdruku maitset
rohkem usaldas. Kord kolm poollinast taskurätti, kord ühe krae,
number 41, kord villased meeste sokid. Aga nüüd — roosid või
nelgid... milleks? Ahvide söötmiseks — see oli mõttetus! Mõneks
sünnipäevaks? — ja tema pidi siis jälle kolmveerand tundi mõne
maja ees loomaaia lähedal jalutama, kuni tuleb vihma nagu pangega?
Ühe külmanud müüjanna käest loomaaia lähedalt ostis ta mõ
ned roosid. Ilusad, kollased veidi nukrad roosid. Müüjanna aevas
tas veel kord tugevalt pakkimise juures puketisse ja kogeles:
„See toob õnne!“
..Ahvidemaja ees,“ oli ta öelnud. Aga oli juba külm ja ahvid
olid kõik majja viidud — suur puur väljas oli tühi. Tuul aga puhus
puurist väljakolinud elanikkude hõngu. Anna ei pannud seda aga
tähelegi, vaid peitis oma nina roosidesse. Seal tuli talle meelde:
„See toob õnne“ — aga nohu hakkab ka külge. Ja nii kõndis ta
veidi umbusklikult edasi-tagasi ahvidepuuri ees.
Seal tuli keegi üksik härra. Just otse tema sihis. Aga kaht
lustavalt ja aegamööda. Ta polnud ei noor ega vana, mitte ilus ega
inetu, mitte elegantselt ega ka labaselt riietatud. Aga temas oli mi
dagi puhast, lahket, rahulikku ja kõnnak, ülikond, näoilme olid
soliidsed.
Seda enam imestas Anna, et see mees — ta isegi naeratas
veidi — just tema suunas tuli ja oma mütsi tervituseks kergitas. Tõe
poolest, nagu oleks keegi teda julgustanud nii tegema.
Kui nüüd Otto tuleks — sealt elevandimaja juurest — ja seda
näeks, mis ta küll siis arvaks!.. Aga miks polnud ta siis täpne,
see Otto!
Võõras härra oli juba päris ta juures. Ta nägu mõjus väga
sümpaatselt. Tal olid head silmad ja ilusad terved hambad. Ta
poolsiidist lipsus säras väike ärtutuus tumepunasest korallist. See
oli kõige olulisem, mida Anna nägi.
„Preili Mölder — kui ma ei eksi,“ sõnas härra ja kummardas
veidi pidulikult.
„Muidugi. Aga-------“ Ja kuna härra ta alustatud lauset ei
lõpetanud, jatkas ta veidi aja pärast: „Te tulete kellegi ülesandel?"
68
,.Siiski mitte. Seda ma poleks lu>banud. Tulin juba ise.“
„Teie olete — ise?“ Anna ei saanud enam millestki aru ja tun
dis nõrkust põlvedes. ..Kuidas nii, palun, olete te ise —?“
Seda rumalat lauset ei näinud noormees üldse mitte kuulvat.
..Kõige pealt, palun vabandust, et helistasin teile kohvikusse."
„Ah — teie helistasite?" Anna imestus kasvas.
„Jah( kes siis muu?" küsis mees lihtsatl. „Ma mõtlesin, et sää
rane esimene kohtumine kohvikus — inimeste keskel — magus koogi
lõhn —“
Hetkeks mõtles Anna: kui lõhn talle nii mõõduandev on, miks
määras ta siis kohtamise ahvidemaja ees? Ja siis edasi: kes oli
õieti see mees... mida ta tahtis temast? Miks kutsus tema tele
foniga siia?
Nagu vastuseks Anna arutusele tuli mehe suust: „Me algame,
kui see teile meeldib, loogiliselt. Tohin kui kooliõpetaja, kuigi ainult
rahvakooli õpetaja —"
„Ah, teie olete kooliõpetaja?"
„Jah, seda ma ju kirjutasin teile."
„Teie —• mulle? Aga härra —"
„Lots,“ täiendas mees kerge kummardusega. „Ludvig Lots.
Lehmann, millise all ma teiega olin kirjavahetuses, oli vaid varjuni
meks. Teie nimi, armuline preili, pole ometi ka mitte Müller, nagu
te mulle alati kirjutasite?"
„Ei, minu nimi on Mölder."
„Nii. Siis vabandage mind. Nimi Mölder on nii palju tarvi
tatav. Muide, kuidas ütleb Shakespeare .Rorneos ja Julias': ,Mis on
meile nimi — Mida me roosiks nimetame, kuidas me teda ka ei ni
metaks, lõhnaks ta ikka meile armsalt'.“
Tal ikka seisab lõhn meeles, mõtles Anna. Aga siis kuulis ta,
mis ta edasi rääkis. Kuulas teda, ilma et oleks ta jutulõnga katkes
tanud. Kuulas täie mõnuga, sest see hääl oli tõepoolest meeldiv. Ja
mis ta ütles, võitis niivõrt ta huvi, et ta selle imeliku kohtamise
eelloo unustas.
„Igaks juhuks," naeratas mees, „pole teil midagi selle vastu —*
teie kirjade järgi võin seda arvata •— oma nime Lotsi vastu
ära vahetada? Mina omalt poolt — seda tohin ma ometi öelda, sest
saadik... nojah, ma võin seda ometi tunnistada. Te toonitasite oma
kirjades tedretähtedest — ausalt öeldud, ma ei näe mitte ühtegi —
ja siis rääkisite ühest veast kõnelemise juures —- aga nii teravalt,
kui ma olen ka kuulanud, mu armas preili, ma ei märka midagi. Ka
69
kirjutasite te mulle, et teil pole normaalne kasv.
See oli küll nali
teie poolt? Siis nii ilusa .kasvuga, nii normaalselt suur, nagu teie,
kui ma seda öelda tohin... Noh, mu armas preili, tulin tagasihoidlik
kude lootustega sellele esimesele kohtamisele — mu Jumal, mul pole
ka teile üleliia palju pakkuda, — olen terve, mõistlik inimene, loo
duse ja raamatu sõber. Aga seda teate juba minu kirjadest — mul
on kena sissetulek ja pärastised õigused pensionile. Seda on vähe
ju kõik. Aga —“
„Seda tänapäevaks hirmuski palju,“ ütles preili Mölder ja mi
dagi ta rinnakorvis värises ja lendles kui linnukene ribide vahel.
„— aga et ma — et ma kord midagi nii armast ja ilusat ja juba
naeratuses.. .Jah, armas preili, kui ma teie poole tulin ütlesin ma:
,Lulu‘ ütlesin ma — vabandust, mu armas ema nimetab mind veel
tänapäev „Luluks“. Õieti on mu nimi —“
„ — Ludvig,“ naeratas tüdruk.
„Ludvig. Mu Jumal, kui ilusti kõlab see lihtne nimi teie suus!
Ludvig. Aga ma tahtsin rääkida, kui ma enne teie juure tulin, ütle
sin ma enesele: Luilu, ütlesin ma, ta on ju palju ilusam, palju naise
likum, palju veetlevam, kui kõik ta kirjad. Seda preilit, kui sul õnne
oleks olnud teda päris kehaliselt tundma õppida ja mitte üldisel abi
ellumise turul kirjavahetuse teel — seda preilit oleksid sa — nii arg
likuna kui ka natuur sind on loonud — pidanud tundma õppima —
sisemisel tungi sunnil tundma õppima.“
„Nüüd te tunnete ju mind,“ ütles Anna. Ja kuna ta seda ütles,
mõtles ta, pilk peatunud okasseal, kelle puurist nad parajasti möö
dusid: „Kas ei teadnud ma seda kohe, et Otto pole minu tüüp?!“
Tänan Teid südamest, armas sõber, et juhatasite mind
paberi- ja tapeedi-suurärisse
„Kodumaa“, Tartus, Aleksandri tn. 10.
Meie
BAAPIO
osakond esitab paremaid kodumaa
aparaate, nagu:
Tartu Telefoni Vabriku tüübid,
Ilmakuulsa Telefunken vabrikute
aparaadid, mis moodsamad vastu
võtjad sellel hooajal
Tuntud hääduses Philips vastuvõtjad
Esto-Muusika
Sei t
Toko
Schaub
Loeve
Lorenz
Parim ja nõuetavam aparaat maale
REX 3
Peale selle suur valik parematest
valjuhääldajatest ja täie
likum osade ladu.
"orus
Grammofoni
osakonnast esitame suures valikus moodsaid schlagereid, salong,
kunstilisi plaate ja ajakohaseid grammofone
Jalgratta ja mootorratta
osakonnad esitavad paremaid rattaid ja mootorrattaid, nagu
Husqvarna, D K. W., N. S. U., A. J. S., New-Hudson jne.
Foto -osakond esitab tuntud väärtuses kaameraid, nagu Voigtländer, Rolleiflex jne., pabereid, plaate, filme, kemikaale jne.
Elektripirnid ja tarbed.
Majapidamistarbed, ehitusmaterjal.
K'in«Tartus,VENNAD
DRUUS
Kaubahoov 20/21. Telefon 12-92.
71
OPTIMIST.
Varga-Jiirka: ,,Ärge ajage käsi külge, või muidu ma ei vastuta
oma tegude eest!“
Teie vajate kingi
Meie pakume suurimat valikut
Teie nõuate vastupidavust
Meie anname ainult kõige paremat
Teie tahaksite meeleldi uudiseid
Meie pakume viimaseid moode
Teie nõuate jalale parajat mugavust
Meie oleme just selle meistrid
Teie soovite asjatundlikult lahket teenimist
Meil on ainult vilunud müüjaskond
Teie tahate proovida ja võrrelda
Meie ei tunne ostusundi
MEIE HINNAD ON ALANDATUD JA KÕIGE ODAVAMAD
A. 0OSSET
Suurem ja vanem jalanõude äri Tartus, Küüni t. 4
Äri on asutatud 189 5. a.
73
UUS ASJALIKKUS.
„Mma olen vahva tulevikupant, ei tea palju nad pandimajas selle
eest võiksid maksta?“
74
Naeru teri:
ÕNNELIK ABIELU.
„Kui me nelja aas+a eest
abiellusime, tegime naisega
maha, et mina annan järele
suurtes ja mu naine väikes
tes asjades.“
„Noh, ja saite selle läbi
viia?“
„Suurepäraselt.
Ainult
seni pole veel suuri asju
juhtunud!"
juures, et andeid vaeste
jaoks vastu võtta.
Seal läheneb kaubanõu
nik. Ta on armuanni kõ
vasti sõrmede vahele sulge
nud ja tahab parajasti seda
kasti lasta; seal ütleb kirikuteener: „Andke aga kohe
siia, härra kaubanõunik,
mul kukkus just praegust
üks eest ära!“
OMAABI.
„Kas te annaksite mulle
nädalaks laenu, kui te kül
laldase kindlustuse saak
site ?“
«•Jah, siis küll.“
„Ilus. Ma ostan kaks tal
vemantlit. Oma panen ma
kohe selga ja mu naise oma
võite kuni tulevase pühapäe
vani enda käes hoida.“
MÄLESTUSMÄRK.
„Mu tuba on vist alles
hiljuti remonteeritud?“ kü
sis suvitusvõõras suvila ma
japeremehelt.
„Muidugi, alles kahe kuu
eest!“ vastas peremees uh
kelt.
„Vaadake, seda mõtlesin
kohe, ma nimelt leidsin eile
voodist ühe helevalge lu
tika!"
VANAD TUTTAVAD.
Üks tuntud ihnuskoi, ri
kas kaubanõunik, läheb ki
rikusse. Peale jumalateenis
tust seisavad kirikuteenrid
korjanduskarpidega
ukse
loomaaias.
„Isa, miks on elevandil
lont?"
„Rumal poiss, selle jaoks,
et me tema ja hobuse vahel
vahet võime teha."
75
Kihla- ja laulatussõrmuselt!, pulma ja muid kinke ostkejainult
V. HIRŠOVSTZI
kulla- ja kellasepaärist, Tartus, Uusturg 16.
ATELJEES.
Noor daam kunstnikule:
„Mis te mõtlete õieti?
Alul meelitasite mu siia ette
käände all, et te mind maa
lida tahate ja nüüd maalite
mind tõepoolest!“
DISKREETSUS.
„Isa, mis on vanapoiss?"
„Mees, kes pole abielus."
„Ja kuidas nimetad sa
seda meest, kes on abi
elus?"
„Niisuguseid väljendusi
ei tarvitse sa veel kuulda!"
RASKE.
„Ma olen küll selle poolt,
et ka niiviisi kirjutama
peab, nagu räägitakse."
„See on ju väga ilus, aga
kust võtta säärane sulg, mis
sosistab?"
VASTUOKSUS.
LAHUTUS.
Piipus otsustab oma nai
sest lahku minna.
Lahutuspäeval küsib koh
tunik põhjuste järele.
„Minu naisel," seletab
kaebaja, „on voorusi, mil
liseid mina ei hinda ja mitte
üht nõrkust, mis oleks mulle
meelt mööda."
„õla läheb odavamaks, aga
ikka nad kaebavad, et rasked
ajad!“
PIDUSÖÖK.
Perekonnapeol pakutakse
seakintsust praadi.
Kutsutud noormees:
„Armuline proua, ma lu
ban nüüd enesel teie kint
sust ka võtta!"
77
KOHTU EES.
„Kuidas tulite sellele, et
seda julma roima korda
saata, kaebealune?"
„01in
hüpnotiseeritud,
härra kohtunik."
„Rumalus, kes hüpnoti
seeris teid?"
„See oli enesehüpnoos,
härra kohtunik."
„Seda tahtsin ma kah
teha, aga sel aastal polnud
ju meil üldse suve!"
MEELITUS.
Naine: „Siin on kirjuta^
tud midagi tähelepanuväär
set. .. Naine räägib keskmi
selt 12.000 sõna päevas!"
Mees: „Näed sa, sa üle
tad kaugelt keskmise naise!"
TREENING.
„Aga Juku, sa rikud ju
oma kõhu ära, kui sa too
rest õuna sööd." — „Seda
ma tahangi; me lähme ju
tuleval nädalal pulma, ma
pean ju enne oma kõhtu
treenima."
NOORUSE ÕIGUS.
Poeg: ,,Isa, miks on just
„roheline" lootuse värv?"
Isa: „Kuna sa ainult siis
loota võid, kui oled rohe
line."
VÕIMATA.
„Armas poiss, sa lubasid
mulle ju oma võlad suve
jooksul tagasi maksta!"
„Sa jälle ei tea, kus on
parempool!“
„Tean küll, aga ma olen
vasakukäeline.“
78
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus, Aleksandri tänav nr. 15.
0*0
Valmistan kasuka ja kraenahku, suve- ja talimütse.
0*0
# Korralik, kiire ja odav töö. •
Võtan tellimisi vastu igasuguse
diivan-voodi
klubi mööbli
pääle. Töö kiire ja korralik. Hinnad võistlemata
odavad.
T ärtus,
Aia tän. 2, k. 1.
1
A. Akkerta.
79
RINGIS.
„Te lubasite mulle palga
kõrgendust, härra direktor!"
„Muidugi, aga ma tooni
tasin seal juures: ainult sel
tingimusel, kui te kunagi ei
nurise!"
„Ja, aga ma pole ka ku
nagi nurisenud!"
„Siiski, te tahate ju pal
gakõrgendust!"
KOKKUHOIDLIK PERE
NAINE.
„On teie naine õieti kok
kuhoidlik, härra kolleeg?"
„Oojaa, mõnede asjade
juures eriti: oma 42. aasta
sünnipäevaks pani ta näi
teks 28 küünalt kringli
külge!"
HAISEV IHNUS.
Šotlane tellib klaasi õlut.
Peale selle kui ta on
klaasi pooleli joonud, mär
kab ta, et klaasis ujub kär
bes.
Ta püüab kärbse kinni ja
hoiab selle üle klaasi, et ta
tilguks kuivaks.
Siis joob ta õlle lõpuni.
Seebi- ja sooda vabrik
J. TIITSO
Narva — Telef. 134
„ASTOR“ SEEP
„32“ SAUNASEEP
KIRJU SEEP
on kõige paremad ja odavamad
seebid.
80
KREDIIT PANK
TALLINNA, SUUR KARJA TÄN. 20, OMAS MAJAS
OSAKONNAD:
Abjas, Antslas, Haapsalus, Hiiu-Keinas,
Jõhvis, Narvas, Nõmmel, Petseris, Pärnus,
Tapal, Tartus, Türil, Viljandis ja Võrus
Põhikapital .... Kr. 1.400 000.—
Tagavarakapital . „
789.000*—
TARTU
OSAKOND
Tartus, Suurturg 11 • Telef. 1-67, 5-74
Pank toimetab kõiki pangaoperatsioone
Tartu
Triikpesu Vabrik
TARTUS, SÖÖGITURG 4
•
TELEFON 2-22
Valmistab
meesterahva triikpesu artikleid, nagu: kraesid,
triiksärke, manžette, rinnaesiseid jne.
Müügil kõikides paremates
en gros ja en detail ärides
Üksikute särkide valmistamine ka tellija mater
jalist — odavate tööhindadega
VaataCafé
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLA...Café
Mascotte
Juhan
Pahlbärgi
Jalanõud
FLAMINGO
Tartu, Kaubahoov 3
TÄHTRAAMAR
1933
E elolevad aastad ja võib-olla ka aastakümnedki
mööduvad kokkuhoiu tähe all.
Seetõttu omab tänapäeval
võrratu tähtsuse
elukindlustus,
kui viimistetum ja parim
kokkuhoidmisviis.
Kindlustusselts
"EESTI"
pakub elukindlustuse alal suurimaid
soodustusi, võimaldades
madalaid preemiaid,
rikkalikku valikut kindlustusviisidest,
soodsaid kindlustustingimusi,
soodustusi kindlustatute tervise huvides tasuta
perioodilise arstilise ülevaatuse, tervishoidlikke
küsimusi käsitleva ajakirja ja operatsiooni
kulude lisakindlustuse kaudu.
KINDLUSTUSSELIS ..EESTI" (Asut 1907. a.).
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
Moe-, pudu- ja pesuän
Vennad Lepp
Tartus
Kaubahoov 2
Promenadi 2
Tel. 4-81
Tel. 13-54
cxso
-------- Alaliselt suur väljavalik: -----valgeid ja värvilisi triiksärke, kraesid,
kaelasidemeid, siid- kaelasalle, trakse,
kindaid, sukki, sokke, taskurätte,
meeste- ja naisterahva pesu, võimlemistrikoosid, puuvillast ja villast
trikoopesu, koetud villaseid jakke ja
veste, pitse, pesatse ja kõiksugu
hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu
Vihmavarie, jalutuskeppe
Käsitööniite D. M. C. ja C. B.
Villast lõnga rohkeis värves
Võimlemis- ja hommikuklngl
Kaabusid
Igasugune auruga riiete voltimine
Müük suurel ja väiksel arvul
Hinnad võistlemata odavad
Häid tagajärgi
riidevärvimisel
saavutate ainult tuntud hääduses
E. Günther’i
riidevärvidega.
K/m. E. Günfhep
Tallinn.
OSAKONNAD:
Tartus, Kaubahoov 26.
Viljandis, Tartu.
26503
vwiKootm
'kupong! m... 26503
Seesuguse piletiga võidate 3.000 korda
Saku odeCadu
ja
karastusjookide tööstus
TARTUS, Emajõe tän. 10.
Telefon 37
Uuesti avatud1. jaanuarist 1933. a.
PILSENI ÕLUT
MÜNCHENI
„
MÄRTSI
EXPORT
„
SIDRUNI SOODA
PUUVILJA JOOKE
LIMONADI
TUNTUD HEADUSES
SUMAN
PAHLB1RGI
TÄHTRAAMAT
19 5 5
r
ATHENA-CAFfi ja ATHENA
söögisaal asuvad Tartus. Gustav-Adolfi 10, tel. 40-3.
Mugavaim kohvik. Parim söögisaal.
Ka need, kelle rahapung ei ole
pungil, vaid isegi tihti sisaldab
ainult õhku, peavad nägema häid
filme 1933. aastal. Selleks on
%artu rahvamaja
Pääsmete odavus ja filmide
kõrge väärtus — on meie trump !
7
Kalendris tarvitatavad märgid ja seletused.
G — noorkuu
(§) — täiskuu
J
|
3 — esimene veerand
C = viimane veerand
m. — minutit; s. — sündinud; f = surnud; a. = aastal; e. — ehk;
e. 1. — enne lõunat; p. 1. — pärast lõunat; lõun. — lõunal; p. — päev
ehk püha; J. k. tähendab Juutide kalender.
Kõik aja-arvud kalendris on Ida-Euroopa aja järele Tartus
arvatud.
Varjulised.
1933. a. on kaks päikesevarjutut, nimelt:
1. Ring kujuline päikesevarjutis 24. veebruaril. Ei ole
meil näha. L.-Ameerikas, Atlandi ookeani lõunapoolses osas ja Aafrikas,
Kreekamaal, Arabias, Persias ja India ookeani põhjapoolses osas nähtav.
2. Ringkujuline päikesevarjutis 21. augustil. Meil
osalt kella 7 ajal hommikul näha. Varjutis algab kell 4,52 m. ja lõpeb
kell 10,45 m. hommikul.
Kuuvarjutisi sel aastal ei ole.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil kell 4 e. 1., kestab 92 p. 19 tundi.
Suvi
„
21. juunil
„ 11
p. 1.,
,
93 . 15
„
Sügis
„
23. septembril „ 2 p. I.,
„
89 „ 19
,
Talv
„
22. detsembril „ 9 e. 1.,
„
88 „ 19
„
Maakera on päikesele sel aastal kõige ligidamal 3. jaanuaril, päike
sest aga kõige kaugemal 2. juulil.
Pühad ja puhkepäevad 1933. aastal.
Uus aasta (1. jaan.). Kolmekuninga päev (6. jaan.). E. Vabariigi
iseseisvuse p. (24. veebr.). Palvepäev (8. märtsil). Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülestõusmise pühad (16.—18. apr.). Mai püha (1. mail). Taeva
minemise püha (25. mail). Suviste pühad (4.—6. juunini). Jaanipäev
(24. juunil). Jõulupühad (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
Suurel laupäeval (15. apr.). Suvistepühade laupäeval (3. juunil),
Jõuiu laupäeval (24. dets.). Vanal aastal (31. dets.).
Sel aastal on 365 päeva,
8
I
Jaanuar — Näärikuu
o. Nädala3
3
päevad
1 Pühäp.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4 Keskn.
5 Neljap.
6 Reede
7 Laup.
28
29
C k. 11,30 p.l.
30
31
1 Risti ülendamisepäev
2
3
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
9
10
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neijap.
Reede
Laup.
11
12
13 Johannesep. Z k. 5,36 p. 1
14
15
16 Mihklipäev
17
G k. 8,21 e. 1.
Sügise algus
„Melange
kohvil
= pole =
võistlejat.
Päike tõuseb:
1. kuup. kell 5,11 min.
11.
.
. 5,33 .
21.
,
. 5,55 ,
Läheb looja:
1. kuup. kell 7,16 min.
11.
. 6,47
„
21.
,
„ 6,19 „
Kuitedretähed, päevitas ja vistrikud CK/J ,
r
«
teevad meelepaha, siis ostke seepi
CLTflOVJOSCL
teeb valgeks ja pehmeks naha.
. —
A. FREDERKING, TARTUS.
KARL A
TARTUS, KAUBAHOOV NR. 8.
Soovitab suures valikus odavasti valmisriideid, naister.
mantleid, meesterahva palituid, jopesid, ülikondi, pükse
jne. ning kõiksugu talve riidekaupa ja karusnahku, kleidiriideid, shalle jne. Tellimised valmisriiete peale tehakse
omas töökojas esimese järgu juurdelõikajate ja parimate
meistrite poolt, hästi istuvalt, äri täielikul vastutusel,
soovikorral 12 tunni jooksul. Iseäranis asjatundlikult ilu
said ning uuema moe järele valmistatud frakke, smokin
geid, sakosid ja teisi peoriideid.
: *:
:»:
: -:
: *:
:
: *:
: *:
*:
->:
Tööhinnad alandatud.
Külastage
ja otsustage, et
KARL ABEL’i
RIIDE- JA VALMISRIIETEKAUPLUSES
Tartus, KAUBAHOOV 8
on hinnad odavad.
:«
Rikkalikus valikus on meil alati laos:
Jalgrattad: Naumann, Primus, National.
Õmblusmasinad: Naumann, Pfaff, Vesta.
Kirjutusmasinad: Ideal, Erika.
Grammofonid ja plaadid; Homocord.
Koorelahutajad; Vestfaiia.
ja kõik osad.
Hanomag autod.
En gros.
En Detail.
Soodsad järelmaksutingimused. Mõõdukad hinnad.
u
KR. SAAR & KO.
iga kavandi järele kõige paremast materjalist
Registraatoreid, kirjakorraldajaid,
kopeerraamatuid ja igasuguseid
rbeid.
KARL ui\ivjur\
Tartus, Ülikooli 26 (enne Jaani 8) Tel. 5-57.
Teie vajate jalanõusid.
Enne kui kavatsete omale jalanõusid osta, astuge
minu juure sisse ja tutvunege kauba hääduse ning
hindade odavusega.
igal hooajal soodsam ja täielikum
jalanõude ostukoht I
R. Hansen
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Reisitarvete osakonnas saadaval igasuguseid reisi
kohvreid j. n. e.
Minu äris ei tunta ostusundi.
Tutvuge minu kaupadega — ja Teie teete alati
oma sisseostud minu juurest.
^----- ~
i mm
j naha- ja nöörikauplus
TARTUS, POE T. 9,
TELEF. 6-03.
Soovitab igasugust naha- ja nöörikaupa suurel ja
väiksel arvul mõõdukate hindadega.
Auruvärvimis- ja keemr
lise puhastuse koda
„Progress“.
..
Töökoda: Tartus, V3ru tan. 11-13.
Vastuvõtukoht: Riia tän. 10.
Värvitakse ja puhastatakse keemiliselt: meeste ülikondi ja üliriideid,
naiste villaseid ja siidist kleite, kas või rikkalikkude ilustistega, lahuta
tud või lahutamatu olekus, pitse, väljaõmblusi, näputöid, vaipu ja
põrandariideid, voodi ja ukse eesriideid. Kardinate puhastamine.
Kiirpressimine Hoff-Man süsteemi masinaga.
Ainuke päästerõngas,
mille abil võib päästa vaest eesti rahvast.
Sinna on juba kümmekond aastat tagasi, kui seisin oma
Jutaga altari ees. Nägu oli roosat täis ja Juta õilmitses
kui roosipõõsas. Kogu tulevik näis olevat tulist armu tulvil
ja ihu põles, nagu oleks istunud tulipalaval leilikivil.
Aga niiiid on sel roosipõõsal kõik õied maha varisenud.
Ja ainult okkad üle jäänud. Ega poleks sellest midagi, sest
ka päikene läheb looja ja tsiipsessidki löövat närtsima, kuid
väga sant asi on see, et needsinatsed okkad on sihitud just
minu vastu.
Iga päev tsusatakse sulle üks nõelakene naha alla.
Täna aga pisteti päris kotinaglaga. Juta oli saanud pa
rajasti valmis Koidula tütardega, mille aitamiseks oli pida
nud kolm nädalat järgimööda pikki koosolekuid, ja nüüd oli
tal otsemaid uus idee peas.
Ideel polnud iseenesest viga midagi. Aga Jutal on veider
komme, et tema haudub mõtteid, mina aga pean neid teos
tama. Olen oma koduses ühiskonnas midagi täidesaatva
komitee taolist -— käsk kätte ja ole mees, et õigel ajal val
mis saad. Seep see ongi, mis paneb südame valutama ja
ajab karvad püsti. Aga iga abielumees teab, et ole nii kõva
kaikamees kui oled, naise näo all lükkad kõik põhiseadused
põuetasku.
Nii minagi. Lükkasin oma kindla karakteri laua alla ja
kugistasin silmad kinni, selle uue idee ilusasti — kah alla.
„Härra Kekštu," seletas proua Juta, „asutas ühe uue
vassistide liiga, mis hakkab juba homsest päevast peale eesti
rahvast päästma. Härra Pirtsaul on juba minevast nädalast
töötamas ,,Eesti kuklukskani püha Ordu", mis on siiani juba
ära päästnud kaks talumeest ja ühe kärumehe, kes olid lan
28
genud erakondade korruptsiooni ohvriks. See päästetöö
jätkub. Härra Kukemägi on välja töötanud juba kolm põhi
seaduse kava ja loodab tulevaks nädalaks 30 tükki valmis
lüüa. Ta ise ütleb, et kui jõuab 50-ni, siis on eesti rahvas
päästetud. Sa näed, pole peaaegu ühtki inimest minu selts
konnas, kes ei päästaks isamaad. Ja nüüd küsin sinult, mis
asja sina oled teinud?"
„Nojahnoh,“ kohmatasin, silmad häbi täis. „Nojaanoh“,
kordasin veel kord„See „nojaanoh“ on ilus sõna. Aga see ei vii sind kuhugi.
Võta nüüd kohe oma pea kätevahele, jäta kord kõht täis
söömata ja tööta välja üks kava, mille kaudu sa mõtled isa
maad päästa. Aga pea silmas, et see oleks täiesti uudne ja
et peab olema tingimata organisatsioon. Niisugune kõva ja
kange liiga või leegion. Muidu ma ei julge homme enam
nina väljagi pista. Otsekohe proua Kekstu küsib, et kuidas
teie, proua Pahlbärk, isamaad päästate? Ja proua Pirtsau
viskab muigavalt juure: „Teie mees, proua Pahlbärk, vist ei
hakkagi eesti rahvast välja vedama korruptsioonist ning
erakondade saagihimust?" Ma ütlen, et seda alandavat mui
gamist ei suuda ma enam välja kannatada. Noh, mis on sul
öelda?"
Kui olekski olnud midagi öelda, ega’s ma nii vilumatu
pole, et säärastel silmapilkudel pikemalt kõnelema hakkan.
Kodurahu on kallis asi. Ja nii ütlesin lühidalt, et muidugi,
taevas hoidku, kes säärast alandust suudab läbi elada! Nii
sugune päästekava saab otsekohe tehtud, einoh, see on lihtne
asi, olen isegi juba mõtelnud, et ega teisiti saa, rahvas tuleb
ära päästa. Kaua sa lased teda sedasi vaevelda.
Heakene küll, hakkasin päästma. Peab tunnistama, ei
olnudki nii lihtne, nagu esialgu arvasin. Raskusi tegi juba
see,et need härrad Kekstud ja Pirtsaud olid kõik võimalikud
päästemoodused juba ära kasutanud ja oli väga raske siin
midagi uut leida. Vassistid juba on, leegionid on, kuklukskan on, nuiamehed on, kotkamehed on — mis uut sa veel
suudad välja mõelda? Varesemehi ja kikkharakaid veel ei
ole, aga passib siis säärastega üht kanget rahvast päästma
hakata?
29
Mida sügavamale mõte langes, seda meeleheitlikumaks
olukord muutus. Tammusin nii põhjatumas rabas, et hakkas
enesest halemeel ja lugesin enese pääsmatult kadunuks selle
päästmisetöö juures- Tundsin, et kogu see päästmise värk
võib tõepoolest inimese hukatusesse saata ja et kui eesti rah
vast needsinatsed kikkjürid ikka edasi päästavad, siis...
Hallooh! Justkui taevast sadas pähe imekaunis mõte!
Nüüd teadsin, missuguse päästekava pean koostama. Ja
missuguse löökorganisatsiooni looma, et eesti rahvas hukka
ei läheks.
Kirjutasin otsemaid paberile:
„Põhikiri löögipataljonile, mille ülesandeks on eesti rah
vast päästa kõigi päästegruppide ahnete lõõride vahelt.“
Ainult selle abil võib eesti rahvas veel püsima jääda!
Ainuke päästerõngas!
Juhan Pahlbärk.
Pagari- ja kondiitri äri
J. LELL
Tartus, Riia tän. 11.
Soovitan lugupeetud kaubatarvitajaile oma pa
gari- ja kondiitri tööstuses rikkalikus valikus
valmistatud lihtsaid ja kõigeparemaid kohvisaiu, kooke, kuivikuid ja küpsiseid.
Valmistan tellimise peale: torte, kringleid ja
teisi maiustusi
Kaupmeestele ja koolidele jõuluks igasugu
seid piparkooke ja präänikuid
soodsalt tingimusil.
Pääle täielikku remonti ja äri suurendamist avanes võimalus
ka kohvijoojate nõudeid rahuldada.
mmxmxmmmmmmmflmmfr
Suurim ja täielikum
Mootorrataste,
jalgrataste,
kirjutusmasinate,
päevapildiaparaatide ja
-tarvete ladu Eestis.
Firma
G. F. LIBLIK
j Nr. 10, Telel. 6-70.
„CERES’i“ Tervisleib
erineb harilikust rukkileivast sellepoolest, et ta ei ole valmistatud rukki
jahust, vaid tervetest rukkilinnase teradest.
Seega jäävad tervisleivasse peale viljatera sisemise tärklismassi
veel viljatera ümbritsevad kestad, nagu kaitsev tselluloosist väliskest ja
väärtuslik valgurikas aleuroonkest, samuti jääb alles idu.
Aleuroonkestas ja idus sisalduvad väärtuslikud valkained, vitamiinid
ja toitesoolad ja kõik see jääb „T e r v i s 1 e i v a s“ alles, kuna hari
likud puhastamise ja koorimise masinad seda eemaldavad. „Tervisleivas" on tärklis osaliselt diastaasi toimel suhkruks muudetud. Nii
sisaldab „Tervisleib“ umbes kümme korda rohkem suhkrut kui
harilik rukkileib ja seetõttu on ta ka märksa maitsevam.
„T e r v i s 1 e i b a“ küpsetatakse umbes 140° kuumuses, mille juu
res aga leiva sisu temperatuur üle 95° ei tõuse, seetõttu jäävad vita
miinid oma jõusse. Sellepärast on „T e r v i s 1 e i b“ tähtjamaks toitaineks.
Eriti soovitav on „Tervisleib“ neile, kes kannatavad kõhu
kinnisuse all, sest ta mõjub reguleerivalt soolte tegevusse.
Põli tika rõõmuvahendina.
Üks tilluke jõuluhtimoresk verivorstist
ning kõrgest politikast.
Ma lähen alati õrnaks, kui kuusepuu tuuakse tuppa.
Tekib säärane mõnus ja õnnelik tunne, nagu oleksid terveni
lahti kistud sest maisest rämpsust, inglid nagu kõnniksid
mööda tuba ja tunned enese olevat nagu ilmsüütu lapse,
keda ükski erakondlik dekreet ei pääse tusastama.
Hoopis pidulikuks läheb meeleolu aga siis, kui küünlad
põlema pannakse. Siis istud nagu paradiisi lõhnavate vil
jade ääres, süda on härras ja otsid inimest, kellele tahaksid
öelda kõige õrnemad sõnad. Säärastel puhkudel alles tun
ned, kui hea on olla naisemees — alati sul käepärast õrn ja
habras olevus, kelle jalge ette puistad oma märja südame.
Oma Juta jalge ette viskan neil korril oma priske hinge.
Pean aga siinkohal olema avameelne ja tunnustama, et
need (härdad tunded pole tingitud mitte ainult jõuluküünalde
pühalikust särast, vaid siin on oma pisut maisemadki
põhjused.
Jõulud on ju nii suurepärased asjad, aga tõtt öelda,
serveerivad nad tavaliselt mulle õige tugeva portsjoni kannatusigi. Olen nimelt säärane inimene, kes verivorsti ei või
näha silma otsas, rääkimata suu juure tõstmisest Paneb
ahastama, kui näed toda verist mauku täies oma lihalikus
toreduses vaagnal. Aga jõulu traditsioon nõuab, et peab
sööma tingimata verivorsti. Muidu pole mingit jõulu, ütleb
Juta ja on ju loomulik, et kui Juta nii ütleb, siis olgu vorst
kiiremini kui muidu söödud. Edasi — olen niisugune va
namoeline, kelle organism ei kannata sülti. Sealiha sööd
veel kuidagi, angerjat maitsed kah ja lepid lõpuks eesti heeringagagi, aga sülti ei kannata. Võtab näost valgeks ja
paneb silmad vett jooksma. Organism on säärane narr.
Aga Juta ütleb, kui ei söö sülti, siis pane palit selga ja mine
kallil jõuluõhtul parem maskeraadile — sest ilma süldita
jõulud olevat sama kui ilma juuremaksuta peekon. Käsk on
käsk — tuleb silmad kinni pigistada ja süüa.
32
Aga möödunud jõulul pääsin ilma nende kannatusteta.
Ja tänu just sellele momendile, et mu süda läheb soojaks
jõuluküünalde all ja tõuseb suur iha kellelegi öelda hapraid
sõnu. Rakendasin selle lüürilise kalduvuse tegeliku elu tee
nistusse.
Nimelt sedaviisi:
„Armas Juthen,“ sõnasin; „mu kullakarrakene; rohulillekene, viiulivindikene, ehatuulekene, vurrukannikene, jojo
kettakene. . . Süda on kuum ja silmad tõmbuvad niiskeks
õndsalikult pühast ning magusast tundest. Kui sa poleks
mu naine, suudleksin sind. Mu mehesõna, et suudleksin.
Nii pehmeks võtab hinge rinnus. Ja tead Juta, kui selles
õnnesäras lepiksime nii kokku, et mina jätan verivorsti
söömata..."
Jutal lõid põsed roosaks:
,Jätad verivorsti söömata?!“ hüüdis ta, silmad täis
tumma üllatust.
„Ei, ei... nojaa, see on sedasi... et mina luban
sulle. . . et asutan ühe uue isamaa päästmise rünnakseltsi. . .
„Püha Juta nimelise isamaa päästmise ordu," panen talle
nimeks ja kohe peale pühi hakkan isamaad päästma. Kol
mandal pühal juba löön pihta. Tõsi küll, ma pole käinud
Siberis, kõrtsmik pole olnud, seebivabrikut pole kunagi oma
nud, mingisuguseid snitte pole kunagi teinud — aga usu
mind, mu tutusatukene, ma saan sellega hakkama. Võin
isegi oma põhiseaduse muutmise kava välja töötada, ei, ei,
selle teen juba homne päev. Ja küll näed, ma päästan isa
maa ära, juba lihavõtteks on valmis. Aga, kallis sõpsikas
ja lilleritsikas, luba mulle ainult, et ma verivorsti ei pruu
giks süüa. . . See tilluke tingimus ainult. ..."
„Hõmm jaa..." ütles Juta. „Isamaa tuleb päästa
küll... Härra Kekstu kuuldavasti juba päästab, härra
Krumski hakkab homme, nagu proua kõneles ja härra Pirtsaul on juba 10 põhiseaduse kava valmis, uueks aastaks
loodab viiskümmend valmis lüüa. . . Sa oledki juba andeksandmatult kaua viivitanud. Varsti on kogu rahvas juba
päästma hakanud ja polegi enam kedagi, keda päästa.
33
Aga — kas sa ei sooviks siiski vorsti, noh ütleme veerand
vorsti. .. "
. „Liirilinnukene,“ sõnasin pehmelt; „mis ma sellest veerandistki enam saan. Võtan siit seda leebervursti parem,
ennevanasti sõingi ainult seda jõulu ajal. Ja kujuta ette,
kui su nimi lüüakse kuldtähtedega isamaa ajalukku. „Minu
päästis 1934. a. proua Juta Pahlbärk," kõneleb isamaa ja
kõik nutavad suurest liigutusest. Eks ole — ma ei söö jah."
„Ära siis söö, kui sedasi teed," sõnas Juta, silmad niis
ked. „Aga võta nüüd sülti. . .“
„Sinikannikene, roositähekene, jäätillikene," sõnasin
härdalt. „Tead, mis ma veel mõtlesin — ma hakkan Koi
dula tütarde abistamist põhimõtteliselt propageerima. Kohe
homme kirjutan lehes härda loo ja luban, et terve tuleva
aasta läbi kirjutan iga päev. Ja panen alati juure, et mu abi
kaasa Juta mõtleb just samuti ja on kogu oma elu sellele pü
hendanud, et Tallinna naisorganisatsioone viia niikaugele, et
need küsimuse täies põhimõttelises ulatuses üles võtaksid...
Luba ainult, et jätan seekord süldikese maitsmata, võtan pa
rem pisut neinukkeid aanispitsi alla. Eks ole — jah?"
„Jaa," mõtles Juta; „jaa... See nõu on ilus asi...
Kuldse südame liigutavam avaldis. . . Aga... sa lubasid,
et jääd ainult põhimõtte juure, propageerid ainult põhimõt
teliselt?"
„No kuidas siis ometi teisiti, mu vahukurukene. . ."
„No siis... hea küll. Võta neinukkeid."
Nii päästsin enesele tõsise jõulurõõmu, õieti öelda, oli
see lugu küll pisut teisiti, lubadused olid nimelt möödunud
aastal teistsugused. Need, millest siin praegu juttu olnud,
kuuluvad mu selleaastase jõulurepertuaari. Ja et Jutal
praegu siin ei ole, ta praegu kõnnib just naisliiga komisjoni
koosolekult ühe teise komisjoni koosolekule, mille nimi pol
nud tal eneselgi enam meeles, siis loodan, et ta neist luba
dustest enne õiget aega teada ei saa, ja olen selgi aastal
verivorsti ning süldi hiilgavalt võitnud.
Moraal: politika ja avalik tegevus võib peale muu ka
inimese jõulurõõmu toredaks teha, inglitaevad panna laulma
hinge alla ilma ühestki verikäkist segamata.
Juhan Pahlbärk.
A-S Prov. Jul. Lill
Kosmeetiline laboratoorium
|
TEDRESAN-KREEM ja TEDRESAN-SEEP puhastavad ja pleegitavad näonahka, hävitavad vistrikud ja plekid näolt.
REGINA-KREEM rasvata. Pehmendab nahka, on parim
puudri alus.
REGINA-PUUDER katab ühtlaselt ja kergelt nahka. Saadaval mitmes varjundis.
KUMMELI-SHAMPOON annab juustele ilusa läike, kõrvaldab kõõma, värskendab päänahka.
|
|
|
|
|
j
|
J.. Pealadu: Tartus, Narva 6. Abikauplus Rüütli 10.
Aurukatelde, masinate, pumpade ja põllutööriistade
parandamine.
Raudkonstruktsioonide valmistamine, autogeeniline me
tallide kokku keetmine ja vasevalamine.
Vesivarustuse, kanalisatsiooni, keskkütte ja ventilat
siooni sisseseadmised.
Laos: pumpe igaks otstarbeks, tuletõrje pritse, toru
sid, armatuure ja vesivarustuse tarbeid.
Saladus.
Oli väike vaheaeg.
Või paus.
See sündis jutuajamisel, mis aeti Kerilaua perekonnas
sünnipäeva-pidustusel.
,Minul on üks saladus/' sõnas siis härra Kärbes, suure
palja peaga mees.
„ jutustage," ütles proua Kerilaud.
,Mulle räägiti see ainult sel tingimusel, et ma ei kõne
leks edasi mitte ühelegi inimesele," sõnas härra Kärbes.
,Jutustage!" hüüatasid kõik juuresolijad.
„01en pühalikult tõotanud, et ei jutusta kellelegi".
„Oi-oi kuis, te viivitate," hüdüis proua Raudnael, „me
otse lõhkeme pingutusest!"
„01en," ütles härra Kärbes, nihutades kaugemale
proua Raudnaelast, „ olen lubanud..."
„Oodake!" hüüdis härra Kerilaud. „Ärge praegu veel kõnelege! Petersonid pole veel tulnud. Kõlistasid, et tulevad
otsemaid. Vihastavad kindlasti kui kuulevad, et siin on
teistele enne neid nii huvitavat lugu jutustatud."
„Ah, aga vanaema!" hüüatas proua Kerilaud. „Oodake
veidi, jooksen otsima vanaema."
,Jutustage aga otsekohe!" närvitses proua Raudnael,
„ei jõua, ei jõua oodata. Küll nad kõik kuulevad hiljemgi."
-Jutustage kohe, ma lämbun!" hüüdis preili Korts.
„Kohe, kohe, jutustage!" hüüdsid 13 muud külalist.
„Elagu, siin ongi Petersonid!" ütles härra Kerilaud.
„Kas vanaemal on kuuldetoru kaasas? Sel härral on siin
suur saladus. Noh, jutustage juba!"
,,Kallis pererahvas," sõnas härra Kärbes; „m!s imelik
müdin see on?"
,,Seinad ainult värisevad," seletas härra Kerilaud; „kõik
uaabrikorteri elanikud on surunud enese vastu seina, et pa
remini kuulda. Jutustage taeva pärast jalamaid, muidu terve
maja vajub kokku."
„KaIlis pererahvas/' ütles Härra Kärbes; „nagu juba
20 korda olen öelnud, on saladus mulle usaldatud ainult sel
tingimusel, et ei jutusta sellest ühelegi hingele..."
„Asja juure!"
„Ja seepärast," jätkas härra Kärbes; „seepärast ma
sellest ei kõnele. Ei kõnele. Lähen koju sööma magusha
pud heeringat keedetud kartulitega. Head aega!"
Läks oma teed.
„Häbematus!" hüüdis proua Raudnael. „Õrritas, et on
saladus ja ei jutustanudki. Jõledus!"
„See mees on alati olnud pisut ebanormaalne."
„Lõksutaja!"
„Jäme inimene!"
„Andeks, palun väga andeks," sõnas härra Kerilaud.
„Tõepoolest väga piinlik, et niiviisi tülitati. Kinnitan, et
säärast skandaali vähemalt minu perekonnas enam ei
juhtu!"
Maitsekaid
torte,
kooke,
küpsiseid ja
saiu
leiate alati pagaritööstuse ärist
Jaani tän. 16, Raekoja taga.
■
Suures valikus
raudvoodeid
madratseid ja reformpõfaju
soovitab mõõdukate hindadega
pakuvad suurepäralist naudingut. Suitsetage
järjekindlalt Tartu Tubakavabriku paberosse.
Tartu
Majaomanikkude Pank
SUURTURG Nr. 7, OMAS MAJAS
Asutatud 1923. a.
Kõnetraat 6-30.
Võiab vaba hoiule ja annab laenusid,
mitmesuguste bindluslusle -vastu
Panga juures asuvad : I järgu komisjoni kontor ja kinnitus
A.-S. „TURIS’i peaagentuur.
Pank on ühistegeline
rahaasutus ja tema tegevuse
nikud ja taluperemehed.
eest vastutavad majaoma
Juhatus.
Riiete keemiline puhastus, kiirpressimine,
plisseerimine ja auru-värvimine
„Hoff-Man’s Method"
Rüütli 11. Promenadi 4.
Puhastatakse, pressitakse ja värvitakse kõiksugu siidi plüüš, sameti
villast ja puuvillaseid riideid. Töö odav, kiire ja korralik.
MUGAVAD OOTERUUMID
ülikonna kohal pressimiseks, mis toimub 15 min. jooksul.
Tänan Teid süda
mest, armas sõ
ber, et juhatasite
mind paberi-ja ta
peedi - suurärisse
„KODUMAA“,
TARTUS,
Aleksandri 1.10.
Naeruteri.
PIKK KÕNE.
Kõneleja (kes on kõnelenud juba üle kahe tunni):
„Nüüd ei tüüta ma teid enam kauem. Olen vast rääkinud
liig kaua, aga et siin saalis ei ole kella, siis ei märganudki,
kui aeg läks.. . “
Üks kuulajaist: ,,Aga kalender on ju selle eest
olemas. . .“
VANAD RIIDED.
Proua: ,,Siin käis täna üks vaene naine vanu riideid
küsimas."
Härra: „Kas andsid talle?"
Proua: „Jah. Andsin sinu kümme aastat tagasi
ostetud kuue ja ühe oma palitu, mille ostsin möödunud
kuul.
EKSIS.
Ema: „Nüüd oled sa olnud väga paha poiss ja pean
sulle andma vitsu, et see sulle meele jääks."
Jüts: „Aga kas sa mitte ei eksi selles, kus kohas see
meel on?"
AJAKAJASTUS.
Õpetaja seletas klassis, et luuletaja Milton oli pime.
Järgmisel päeval ta küsis, kas kõigil on kah meeles, milles
seisis Mitoni õnnetus.
„Ta oli luuletaja," sõnas üks väike poiss.
VANADUS.
Pastor: „Märkasin, et Vilguvälja peremees läks
keset jutlust kirikust välja. Kas ta jäi haigeks?"
Perenaine : „Teate kallis kirikhärra, ta on nii va
naks läinud. Nüüd ta on hakanud juba unes kõndima."
PIHIL.
,,Mis on sinu kõige suurem patt, mu tütar?"
„Edevus. Võin seista tundide kaupa peegli ees ja en
nast imetleda."
„Ei see pole edevus, mu tütar, see on ettekujutus."
Üks harilik roti jaht.
Väikeses toas magavad neli inimest: — pagar Marask, ta naine ning kaks last. Kogu väike ruum on täis
kiilutud kahest sängist, lauast, kapist ning mõnest muust
hädavajalikust mööblitükist. Ainult akna juurest ukseni on
kitsas riba teerada.
Pagar Marask magab juba ammu. Ta on pööranud
kõhuli vastu õlgkotti ja norskab. Ka lapsed magavad tei
ses sängis ning nende ühetoniline hingamine kostab vaik
ses ruumis. Ainult naine on ärkvel — tal valutavad ham
bad. Igal õhtul hakkavad emand Maraskil hambad valu
tama ning tuiskavad hommikuni. Nüüd hoiab ta suus pii
ritust, kuigi see ei vähenda valu.
Ja nõnda sääl kõrval sängis lamades kuuleb ta äkki
tasast krõbinat. See kostab kapi alt, vaikib järsku ja algab
uuesti akna juures. Iga öösi krõbistavad toas rotid ning
emand Marask kuuleb ja valvab nende häälitsusi. Siis
kostab närimine juba ukse juurest. Emand Marask mäle
tab, ta jättis sinna omad tuhvlid ja võib olla praegu
järabki neid rott.
Ta lööb mehele külge ja ütleb:
— Kuule!
See häälitsus tuleb vaevaliselt emand Maraski suust
sest ta ei taha piiritust alla neelata. Ent mees magab ras
kesti. Uuesti müksab naine teda küünarnukiga ja vihas
tub pisut. Teda on lakkamatu hambavalu ja öösine valva
mine muutnud pisut tigedaks ning kannatamatuks.
— Ärka ometi! hüüab ta ja neelab piirituse alla,
— Mh? ümiseb mees.
— Aja silma luugid lahti, rott närib saapaid.
Nõnda virgubki mees. Tuba on pime ja ta ei näe
midagi. Siis võtab sängijalutsilt püksid ja hirmutab nen- |
dega. Nüüd kuuleb ta hirmunud roti jooksu.
•—* Tapa ta ära, sunnib naine kannatamatult.
— Millega?
— Süüta tuli ja löö maha.
42
Nõnda tõusebki pagar Marask keset ööd ja süütab
tule. Tuba on hämar selle väikese lambi paistel. Nurgad
kaovad hoopis pimeduses. Mees otsib mõnda käepäralist
löömisasja. Selleks sobib kõige paremini püksirihm.
— Topi ahju juures pragu kinni, siis ei lippa ta mi
nema, õpetab naine.
Mees panebki augule paberitropi ette ning hakkab siis
rotti otsima. Urgitseb kapi all, vaatab sängide taha, kolab
siin ja sääl, kuid rotti pole. Ent siis järsku vilksatub ta
lilie-postamendi vahelt. See sündis nõnda äkki, et Marask
ei saa rihma löögikski tõsta.
— Ah-haa, nägin, lausub ta rõõmsalt ning jahihimulisemalt.
Ta urgitseb jälle kapi all. Säält jooksebki väike hall
kerake ahju juurde ning tahab lipata tuttavasse auku. Kuid
paberitropp on ees. Ja siis käib Maraski rihmalöök. Ent
hilja, võib olla ainult üks kümnendik sekundit, kuid siiski
hilja.
Rott hüppab ja Marask teeb mingi veidra liigutuse.
' — Sa kardad, torkab naine sängist.
— Pea suu! vastab mees, — ega’s ta mõni lõvi pole.
Ent siiski oli tal niisugune veider äkiline tunne.
Siis vilksatub jälle ühe lauajala tagant rott, kuid jäl
legi ei saa Marask hoopi anda. Naine sängis muutub juba
kannatamatuks. Mõlemad lapsed on virgunud ja vahivad
isa, kes kolab mööda tuba, rihm pihus, vurrud pisut sorakil
ja laup kortsus.
—Löö... löö! karjub äkki naine, — näe, sääl...
sääl. . .
Käib rihmaplaks, kuid jälle hilja.
— Sinust pole midagi asja, heidab naine,
— Noh tule ise ja aja taga! vastab mees pahaselt.
— Muidugi lähen!
Ja naine tõusebki sängist. Nad hakkavad mõlemad
rotti taga ajama; mees seisab ukse, naine akna Juures. Rott
vilksatub siia ja sinna, jookseb hirmunult kapi alt sängi
alla, siis toolide vahele, kastide taha ning riidenagi varju.
Marask hoiab kalossi käes ning valmistub tabanii-
AA Aini leiti Iilis.
Tartu Osakond soovitab Tartu laost oma veski kõrgeväärtuslikumaid saadusi: nisupüüli sõredat, poolsõredat, pehmet
mannat, sepikujahu, rukkipüüli, rukkijahu, nisukliisid, tangu ja kruupe.
VÕI-EKSPORT OSAKOND.
Tartu laos alati suur tagavara tarbeid piimaühisustele.
Auto ja mootor
ratta kummide
CONTINENTAL
esitus.
Kontor ja ladu Tartus, Tiigi tän. 67, tel. 5-50.
*7
odavaid
soovitab
tuntud hääduses
M. We§ter
Tartus, Promenadi tn. 5.
Hüpoteegi Panga majas
K. Konsen
Tartus, Riia tän. 18,
telefon 12-85
kauplus ja tööstus
soovitab oma tööstuses valmistatud kõiksugu
ialunniicifl valmis kui ka tellimise peale. Hinnad
JdicinUilSiQ, mõõdukad. Töö eest täielik vastutus.
A. LELUe diivanitööstus
Tartus, Aleksandri 50-a. Soovit. koiks, moodsaid diivaneid ja garnituure.
KASULIKUM.
Klaveriõpetaja: „Ma olen päris jahmunud et
sa tuled jällegi tundi ilma harjutamata. Mis kasu sa arvad
olevat muusikast, kui sa ei harjuta?"
.... Õp i 1 a n e : „ Isa käest kakskümmend viis senti õhtu
pealt."
45
seks. Aga ta viskab kalossi rotist mööda ja ka naine rahmab asjatult rihmaga. Ta heidab rihma vihaselt sängi
alla ning haarab toapühkimise harja. Nüüd urgitseb ta
sellega sängi all, kapi taga, igal pool, kuid rott on kadunud.
— Lipsas mõnda auku, arvab mees.
— Otsi, otsi! käsutab aina naine, — enne ma ei
jäta, kui löön ta maha.
Ent rotti pole kuski.
— Tõmba too kast seina äärest eemale.
Mees tõmbab, kuid ka sääl pole otsitavat.
— Läinud! ohkab mees.
Kuid naine jätkab kangekaelselt otsimist. Ta kolistab
toole, tõukab laudu ja juba ärkavad kõrvaltubades üürni
kud. Vaheseinad on õhukesed, iga väiksemgi krõbin kos
tab ühest toast teise läbi kogu selle õõnsa puulobudiku.
Ent siis järsku, kui naine liigutab lauda, hüppab selle
alt rott. Naine kiljatab ja pillab harja põrandale. Üks
vaas lendab ümber ja puruneb.
—Vaat, kus kuulas, näru! lausub mees.
Ent naine on nüüd tige. Katkine vaas ja lisaks veel
ehmatus, see ärritab teda. Ta süda otsekui väriseb ja
tükiks ajaks on temas kadunud jahituhin. Kuid siis kaldad
ta oma sapimeele mehele ja küsib:
— Miks sa ei löönud teda maha, vahid nagu tola?
Mees ei vasta.
Miski nagu oleks liigutanud nurgas paberi all. Seal
on niisugune kahtlane kühm. Äkki virutab Marask mürt
sudes sinna kalossiga. Midagi kliriseb. Need olid väi
kesed pudelid, milledes naine hoidis bensiini, mõnd rohtu
ja õli. Nüüd on kõik sodi.
— Lollpää! karjub naine. — Sa ei oska enam teha
vahet roti ning pudelite vahel.
— Ma arvasin. . katsub mees end kaitsta.
— Ainult lollid arvavad, jätkab naine, — kasi sängi
laste juurde, sa ei püüa kinni ainustki, rotti.
Tükk ega sõnelevad mõlemad ärritatult. Naise meel
on tige ja sapine. Ta heidab mehele ette mõningaid vanu
tülisid ning pahandusi.
46
— Pea suu! müristab mees ja viibutab käes kalossi.
— Ah-haa, tahad mulle visata! Viska, seisan ees,
viska! Niisugune näru!
Mees ongi peaaegu valmis viskamisel, ja küllap ta seda
suurt alusundrukus ja hargnenud juukstega eite ikkagi ta
baks, kui järsku seinale koputatakse.
— Andke öösekski rahu! hüüab kare mehehääl. —
Minge homme luhale ja lõuake seal.
See on lihunik, lühike ja jäme mees, härjakaela ning
punase näoga.
— Vasika surm! heidab naine ärritatult.
Nüüd hakatakse teiselpool seina rusikatega ägedalt
tampima. Kogu sein väriseb ja vihane hääl möirgab: —
Küllap homme murran su kondid pikuti pooleks!
Ärkab kogu maja. Väljas võõruses avatakse uksi ja
lüüakse jälle kmni. Kogu see kahekordne majalobudik on
muutunud äkki elavaks nagu mesipuu. Mitmelt poolt kos
tavad hääled ja sammud. Marask heidab kalossi nurka
ning viskub sängi. Ta meel on kibe ning ärritatud. Kuid
naine ei tule enam tema kõrvale magama, vaid käratab
ühele põngerjale:
— Kasi sängist maha! Mine tolle vana ahvi juurde.
Poiss ronib sängist välja ning kobib isa juurde. Emand
Marask ronib lastesängi ja puhkab üle päitsi otsa tule.
Kogu toas on jälle vaikne ning ka võõruses ja kõrvaltubades on vaikinud hääled. Lihunik on roninud tagasi sängi
ja hoiab rusikaid rinnal. Küllap ta homme tollele vana
moorile näitab.
Marask lamab seliti ja mõtleb. Ta ei märka isegi,
mida mõtleb, kuid nüüd on uni kogu ööks läinud. Naisel
on aga lakanud hambavalu ning ta jääb väsinult ja süda
metäiega magama. Ja siis selles vaikuses kostab jälle
tasane krõbin. Ainult Marask kuuleb seda ja ta närvid
kargavad jälle pinguli. Nõnda kuuleb ta kogu öö seda
ühetoonilist järamist, kord kapi all, kord ukse lähedal või
ahju ees, ja alles hommiku eel suigub viivuks magama.
Negri.
Kõik muusikariistad,
klaverid, harmooniumid,
raadio-aparaadid, gram
mofonid ja heliplaadid
leiate suurimas vali
kus Tartus
ainult
K-m. TEATER & MUUSIKA
ladus, KÜÜNI TÄN. 6, kõnetraat 4-68.
Suurim muusika-eriäri Lõuna-Eestis.
E. Sattelberg’i kaalutehas
4*
Soovitab oma laost
kaubanduse|, .
hektoliitri)
põllumajanduseM meetri1
apteegi- ja haigemajade- j
liitriJ
Kaalude ja mõõtude kordaseadmine proovikoja kaudu
tembeldamiseks.
O-------------------------------------------------------*----------------- O
Üle Eesti kõige odavam jalanõude ostukoht
„Võistlus“ Tartus, Riia tän. 25.
, liHffifflHw
Töö headuse eest täielik vastutus.
Austusega JAAN TANKSON.
Vaata"Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg..."Wambola", koloniaal-kaubamaja Tallinnas Wene turg 3
Kaubatarwitajate
tähtraamat
1925
4
Kaubamaja Mambota wäljaanne
kaubamaja
JDambolm
Tallinnas, IDene turg, 5
Kõnetraat 22=01
on omale ülesandeta teinud oma kõrgesti lugupeetud
Faubatarroitajaid roarustada alati kõige parema, esi
meses headuses, kaubaga.
Kaubakohale saatmine korralik ja kiire, mida
mõimaldaroad meile meie hobused ja auto. Ka
wüljaspoole Tallinnat roõime autoga kaupa kohale
toimetada.
Teenimine wastutulelik.
Kõige suurema austusega
K/m. ..TDamboia".
„WAMBOLA“
Koloniaabkaubamaja Callinnas, iDenc turg nr. z
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Jüri p.
Reede
Markuse p.
Laupäew
26
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew Tuule risti p.
30
31
1
2
C 3
4
5
6
7
8
9
G 10
11
12
„Wambola"
wene turg nr* 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Kompwekid kõiki seltsi,
purkides ja paberi
tes, segu ja üksikud.
Shokoladi kompwekid
likööriga ja ilma,
mitmet seltsi.
Shokolad tahwlites ja
lahtine, mitmetest
wabrikutest.
Biskwiit, kastides, kar
pides ja rullides
mitmet seltsi ja mitsuguses hinnas.
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 5,42 min.; läheb looja kell 6,53 min.
11. „
„ 5,14 „
„
„
„ 7,18 „
21. „
„
„ 4,46 ................................ 7,38 „
Mai — Lehe-kuu.
v
2
'QDii
'9
MM
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike kell 4,20 min.; läheb looja kell 8,01 min.
11........................... 3,56............................
„ *8,23 „
21.
„
„
„ 3,35
„
„
„
„ 8,44 „
Pühapäew Kolm. Jum. p. n 25
26
Esmaspäew
Teisipäew
27
281
Kesknädal
29
Neljapäew
ts 30
Reede
C
31
Laupäew
14
15
16
17
18
19
20
Pühapäew
Esmaspäew Midi P.
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
ncr
eo
2=
s
21 Pühapäew
22 Esmaspäew Suwe algus.
23 Teisipäew
*24 Kesknädal
Jaanipüew.
25 Neljapäew
26 Reede
7 magaja p.
27 Laupäew
28 Pühapäew
29 Esmaspäew
Peetri p.
30 Teisipäew
3
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
s 13
14
Kaubamajas
Mambota"
IDene turg nr» z
on alati saadawal
järgmised kaübad:
Kakao, mitmesuguses
headuses, pakkides
ja lahtine.
Kohwi, pakkides, mitmetest wabrikutest.
Sigurid, pakkides ja
lahtine, praetud ja
praadimata.
Kohwi oad, praetud ja
praadimata, mitmes
hinnas.
Tee, kõike seltse.
Sahariin Tahlberg
nr. 2.
15
16
17
1. tõuseb päike kell 3,17 min.; läheb looja kell 9,04 min.
11.
3,08
9,18
21.
3,05
9,24
Juuli — Heina-kuu.
vii
31 p
«j
Uus kalender
1 Kesknädal
2 Neljapäew
3 Reede
4 Laupäew
N
18
Heina-Maar. p. n- 19
S 20
21
5
6
7
8
9
10
11
Z. 22
Pühapäew
G L 23
Esmaspäew
Teisipäew
24
Kesknädal
25
Neljapäew
26
Reede
7 wenna p.
27
Laupäew
28
23 Pühapäew
24 Esmaspäew Pärtli p.
25 Teisipäew
26 Kesknädal
27 Neljapäew
28 Reede
3
Johannese surma p.
29 Laupäew
10
11
12
13
14
15
16
30 Pühapäew
31 Esmaspäew
17
18
1. tõuseb päike kell
11.
„
„
21
„
vm
Kaubamajas
„Wambola"
wme turg m\ 3
on alati saadawal
järgmised kaubad:
Wanilje.
Sahwran.
Kardamom.
Wanilin.
Pipar.
Wirts.
Nelgid.
Kaneel, tükkides.
Kaneel, peenike.
Muskat.
Jllgwer jne.
Kilu rohi, kõige parem,
oma walmistud,
loodi ja naela wiisi.
4,03min.; läheb looja kell
4,25 „
„
„
„
4.47 „
„
„
„
8,36 min.
8,12 „
7,46 „
September — Mihkli-kuu.
Uus kalender
1
2
3
4
5
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäev)
Reede
Laupäew
L
19
20
21
22
23
| 24
6 Pühapäew
! 25
7 Esmaspäew
Ussi-Maarja p.
26
8 Teisipäew
27
9 Kesknädal
L 28
10 Neljapäew
29
11 Reede
30
12 Laupäew
31
13 Pühapäew
14 Esmaspäew Risti ülendamise p. 1
2
15 Teisipäew
3
16 Kesknädal
4
17 Neljapäew
G 5
18 Reede
6
19 Laupäew
20 Pühapäew
21 Esmaspäew Madise p. Sügise
salgus.
22 Teisipäew
23 Kesknädal
24 Neljapäew
3
25 Reede
Op. Johannese p.
26 Lanpäew
27
28
29
30
Pühapäew
Esmaspäew
Mihkli P.
Teisipäew
Kesknädal
1.
11.
21.
7
8
9
10
11
12
13
,1B10QU1BQIk UI M
ix
14
15
16
17
tõuseb päike kell 5,11 min.; läheb looja kell 7,16 min.
„
„
„ 5,33 „
„
„
„ 6,47 „
„
„
„ 5,55 „
„
„
„ 6,19 „
järgmised kaubad:
Õlle linuaksed.
Jaani leib.
Päewalille seemned.
Pähklid, mitmesugus.
Prännikud, kõiki seltsi.
Jõulu küünlad,
walged ja wärwilis.
Küündla hoidjad
Jõulu kompwekid.
Suhkru siirup pipar
kookide tarwis.
Kilud karpides ja
ämbrites.
Sprotid.
head uut aastat I
14
Pühapäew 3. Jõulu p.
15 D
Esmaspäew Süüta laste p.
Teisipäew
x 16
Kesknädal
®
|18
Neljapäew Wana aasta.
1. tõuseb
11.
„
21.
„
xii
paike kell 8,35 min.; läheb looja kell 3,30 min.
„ „ 8,52 „
„
„
„ 3,22 „
„ „ 9,00 „
„
„
„ 3,22 „
LcraõllÄ.
Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsuselt saadud teadete järele)
r
laadapaew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat jära
misel too- ehk esmaspäewal ära.
1
j
Euulaatu peetakse: Laura alewis igal 10. ja 25. kuupäewal, W. Irboska
alewrs igal 21. kuupaewal, Rootowo wallawalitsuse j. igal 5. kuupäewal irboska
laama j. igal 20. kuupäewal, Petseris iga kuu 1. ja 15. kuupäewal
peale ldf/Uõs^°t° »°°t°!K T-l-in«°z I-ks l-rda kuus - Mhaptewadel
, Jaanuar. 2. Krüüdneri to., eud. Pusu kõrtsi juures. - 7. Tartus 3 nädalat Worus; Darmre w.
9. Kikewere k., Kapu w. — 10. Suure-Jaani alewis. —
& Wemrarwe to. - 15. Laekweres, Simuna kih., 2 p. - 17. Kolowere
to- “ 2°- Misso wallamaja j. — 21. Meeksi w., Mehikoorma külas. — 22. Ima
were to., end Päia kõrtsi juures, Türi alewis, Alliku rdt. jaama j. - 23. Walqas
2 p.; Haapsalus; Nasinas. — 24. Paides; Jõelehtmes. — 30. Nissis, Riisipere' w.
? & W^bruar. 1. Mässu w., Uue Wirtsu kiriku j.; Kallaste alewis 2 p. —
2. Kilingi-Nommes; Halliste, Pornuse Lenhofil; Raplas. — 3. Jõqewa alewis Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 4. Mõrus, Pärnus 2 p —
S.W°lt,° w, MMi I Tõrwa alewis S p^; «arwas 2
Dift
810. Antsla alewis, Räpina walas, Raasikul, Rak23‘ ~ 11 ■ Põltsamaa alewis. — 12. Tapa alewis 2 p. — 14. Tamsalu jaama
L?°@fua T ~
räf,truš' ~ 16- Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Haibal, Kernu w. — 18. Peipsiäärses w Ninakülas. — 19. Paides. — 20. Audrus
Misso wallamaia j., Rawilas, Kose kihelk.; Masknarwas. — 21. Walqas 2 p. Mulun
luures. — 22. Mustwee alewis. — 25. Mõrus 8 p.; Lihulas. —
26. Wowbsu alewis. -- 28. Wiljandis 2 p.; Tagawere karjamaal, Maasi wallas.
, .
Ristil, Prnsalu to.; Kärdla alewis; Jõgewa alewis, Keawa raudteeiaama laheda!, Kehtna w. — 3. Jõhwi alewis 2 p. — 4. Mõhma alewis, Kiwiloos, Penmgi to. — 5. Kirbla to., Kirbla kiriku j., Salla külas, Simuna khk 8. Kurista to Aidu kõrtsi juures; Antsla alewis; Iisaku mõisas 2 p., Tumala mõiia
karjamaal, Uuemõisa wallas 2 p. - 9. Emmaste wallas, Metsalaugu külas; Hageri
üriku Mures; M.-Jakobi kiriku juures; Küti w. 2 p. — 10. Haapsalus - Paatsalu w.
Karuse kih.; Kõomõisas; Suure-Jõel, Uue-Wändras; Walgjärwe w., end. Kitse kõrtsi
Mures; Puhtas, Kawilda w.; Laewa to., end. kõrtsi j. - 12. Mõrus; Ardu kiilas
Trugr w.; Hellamaal, endise teemaja juures; Amblas. — 13. Põltsamaa alewis. ; ^^^Eonna mõisas, ^maweres; Mõisaküla alewis, Maimastwere wallamaja ümbK?dnarwe mmsas; Mustjala wallamaja j. — 15. Raplas. — 16. Rannu w.,
^o. Kulli farjant. j. Rannaküla Römmi talu karjam.; Maasis. — 18. Sangaste kirikukortst j. ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Kallaste alewis 2 p.; Keilas; Jürwa-Jaauis,
Mohmuta wallas.
20. Kuresaares; Märjamaa w.; Misso wlm. j.; Awinurme wallaüriku j., Türi alewis. — 21. Ulila w., end. Wäike-Ulila mõisas. —
22. Albu wallamaia juures. — 23. Malgas 2 p.; Maruja külas, Kawastu w.; Leisi
alewis.
,24. Lamse wald., Mõra mõisas; Laekweres, Simuna kihelk., 2 p. —
25. Saadjarwe w., Moldi mõisas. — 26. Rutikwere asunduses; Nolla-Kihlepas - Kärgula w., >sulbi alewis; Krüüdneri w. Mana-Prangli m.; Mahastus. — 28. Paides’ ®a^ere poe j-, Kloostri to.; Kellamäe kõrtsi j., Kaarm-S. w 2 p'
31. Musttoee alewis.
'
+
APriü. 1. Pindi wallas, Leewi mõisas; Juurus. — 2. Antsla alewis- Põlgaste to., Juskarus; Alajõel, Mirumaal. - 5. Harkus, Mäepeal. - 8 Kastre-Mõunu
mulla?' |UttfU f5r? FEs; Waiwara mõisas 2 p.; Roopata mõisas, Pärsama
Ernmanni wallamaja p - 9. Elwas. - 10. Sooniste wallas; Ellamaal;
k-?rubeto?^^; Soona wallamaja juures. - 11. Pati Nurmeotsal. - 12. WõKikewere k., Kapu w. — 13. Kärla wallas, turuplatsil. — 14. Hummuli «Soe»
kõrtsi juures; Peipsiäärses w., Nma külas; Wastse-Kuuste w. Koorwere k. juures —
vallamaja juures; Tapa alewis. - 16. Wiljandis 2 p.; Põltsamaa aleWoltweti Keremal. — 17. Karula wallamaja juurus. — 18. Wigala w.; Tarwastu Mustla alewiv;Lnwa poe juures, Rohukülas, Kogula wallas; Koeru alewis. 19. Tartuv; Kiüngi-Nommes; Rogosi to., Luutsniku mõisas; Wiitna kõrtsi j., Kadkih.; Lüganuse üriku juures, Püssi w. - 20. Kuresaares; Lihula alewis; Selis,
Lostamaa nh.; Misso wallam. juures; Alaweres; Kuresaare linnas. — 21. Wäike-
Maarjas. — 23. Orajõe Kablis; Sauga wallam. juures; Krabi wallam. j.; Raadi
w., end. Wasula Rojasilla kõrtsi' j.Keilas. — 24. Wastseliiua wallamaja juures;
Lohusoo külas. — 25. Märjamaa w.; Saulepi w., Warbla k., Kabala wallam. juures;
Koonga wallam. juures; Kanepis; Peri w.; Tsooru wallas, Roosikul; Kõiguste kõrtsi
j., Laimjala w. 2 p. — 26. Suure-Jaani alewis; Laatre wallas, Tsirgulinna alewikus, Jõgewa alewis; Kohilas. — 27. Saare wallas, Saare kõrtsi j.; Narwas 2 p. —
28. Abja-Paluojas; Krüüdneri w., Saluoja kõrtsi j.; Rakweres 2 p.; Käru rdt. j.
29. Walgas 2 p.; Wotikwere w., Lullikatku külas; Ahja wallas, Kärsa külas; Liitval,
Kolga wallas. — 30. Kargu alewis; Haanja wallas, Haanja mõisas; Meeri w., WastseNõo mõisas; Nissis Riisipere w.
Mai. 2. Waikna wallas, Pär. m. j.; Tõrwa al. 2 p.; Wändra alewis; Kõlliste wallas, Alamustil; Räpina wallamaja j.; Roela w., end. Torma jaama j. —
3. Oro w., Linnamäel, Lelle Hiiekõnnus; Kawastu w., Koosa külas; Kaarepera w.,
Pikjärwe kõrtsi j.; Otepää alewis 2 p.; Anija wallamaja j. — 4. Tahewa wallamaja
j. — 5. Haapsalus; Saaluse wallamaja j.; Pala w., Kodawere Põllum. Seltsi pl. —
6. Pärnus 2 p.; Antsla alewis; Järwakandi wallam. j. — 7. Mõisaküla alewis;
Peri wallas, Põlwa kiriku juures. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi juures; Walgjõel, Kõnnu w. — 9. Häädemeeste! Uue-Antsla wallam. j.; Haiba poe j., Kernu w. —
10. Uduweres, Jakobi k.; Mana-Roosa wallamaja j.; Kuiwajõel. — 11. Misso wal
lamaja j.; Mana-Kuuste w., Roela mõisas. — 12. Mõrus; Kaarli w., Oisu jaama
juures; Kudina w., Pakaste kõrtsi j. — 14. Holstre wallamaja juures; Karilatsi w.,
end. Karilatsi kõrtsi j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.
— 19. Meeksi wallas, Mehikoorma külas;. Leisi alewis 7 p. — 20. Misso wallam. j.
22. Mõõbsu alewis. — 23. Walgas. — 26. Mätjaküla karjamaal, Pärsama wallas.
Juuni. 1. Kärgula wallas, Sulbi alewis; Rasina w. — 2. Türi alewis. —
5. Miljandis 2 p. — 9. Antsla alewis. — 12. Paides. — 13. Moltweti Keremal.
14. Mastse-Kuuste w., Lootwina m. — 15. Märjamaal. — 16. Tapa alewis. — 20. Põlt
samaa alewis; Pikasillal, Patküla w.; Misso wallam. juures; Mustwee alewis 2p.;
Järwa-Jaanis Mõhmuta w. — 21. Mõrus. — 26. Miljandis 2 p. Priisalu w., Ristil;
Laiksaare-Urisaares; Rakweres 2 p.; Mihnlas, Haljala kih.; Tamsalu jaama j.
Juuli. 1. Pärnus 2. p.; Walgas 2 p.; Haapsalus. — 3. Paides; Wiitna
kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 6. Tartus. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. juu
res. — 10. Tarwastu w., Mustla alewis. — 12. Mõisaküla alewis. — 15. Karksi-Nuias.
— 18. Tõrwa alewis 2 p. — 20. Misso wallam. j. — 23. Kuresaares 2 nädalat.
August. 1. Paides. — 2. Pärnus 3 nädalat. — 3. Elwa alewis. — 7. Holstre
wallam. juures. -- 10. Kuresaares. — 12. Wana-Wõidu wallamaja juures. — 15. Tu
halaane wallam. juures. — 16. Martna w. — 18. Loodi w., end. kõrtsi juures. —
20. Misso wallam. j.; Walgutas — 21. Laiksaare-Urisaares; Kallaste alewis 2 p. —
22. Pati-Nurmeotsal. — 23. Walgas 2 p. — 25. Wõrus; Narwa-Jõesuus 2 p. 26. Pai
des; Mõisaküla alewis. — 28. Rakweres 2 p.; Petseris. — 30. Antsla alewis. —
31. Helme mõisas; Häädemeeste!; Suurejõe!, Uue-Wändras.
September. 2. Sunre-Jaani alewis; Kaarli wallam. juures. — 3. Selis,
Tõstamaa kihelk. — 5. Miljandis 2 p.; Sauga wallam. j.; Mõõbsu alewis. — 6. Wastsemõisa kõrtsi juures; Meeri w. Wastse-Nõo mõisas. — 7. Hummuli «Soe» kõrtsi j.;
Wana-Kariste wallamaja j.; Tamsalu jaamas. — 8. Olustwere jaama juures; Hal
listes, Pornuse Lenhofis; Kiwiloos, Peningi wallas. — 9. Puiatu mõisas. — 10. Kärstna
mõisas; Rutikwere asunduses; Kilingi-Nõmmes; Puhjas, Kawilda w.; Hellamaal, end.
teemaja juures; Tapa alewis 2 p. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Meeksi w., Mehi
koorma külas; Laewa w., end. Laewa kõrtsi j.; Wiitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p.;
Tagawere küla karjam., Maasi w.; Türi alewis. — 13. Walgas 2 p.; Kolga-Jaani
kiriku j.; Iisaku mõisas 2 p. — 14. Kuresaares; Wiitina wallam. juures; Peipsiäärse
w. Ninakülas. Oisus, Alliku w. — 15. Warblas, Saulepi w.; Tammistes, Pärnu kih.;
Abja-Paluojas; Kohilas; Jõgewa alewis. — 17. Uusna m.; Uduweres, Jakobi kih.;
Räpinas 2 p. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j.; Alaweres; Kaarepera w., end. Pikjärwe
kõrtsi j. — 19. Kergu alewis; Krabi wallam. j.; Musiwee alewis; Kalli küla karja
maal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas; Pindi wallas, Leewil; Kärgula wallas,
Sulbi alewikus; Misso wallam. j. — 21. Tahewa wallam. j.; Orajõe Kablis; Rõuge
kiriku juures; Wõlupe kõrtsi j., Pärsama w.; Wahastus, Wahastu wallas. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asunduses; Holdre
mõisas, Helme k.; Järwakandis. — 24. Wõrus; Kirbla kiriku j. — 25. Watlas, Paat
salu w.; Waua-Snislepi wallam. juures; Nolla-Kihlepas; Antsla alewis; Loona wal-
lamaja juures; Liigalasma karjamaal, Wesiaja wärawas, Maasi w. — 26. Tallinnas
8 p.; Pööraweres, Jakobi kih. — 27. Põlwa kiriku j. — 28. Kuresaares; Põltsamaa
alewis; Tori alewis. — 29. Haapsalus; Keblastes, Meltsa w.; Kirepi w., Kirepi kõrtsi
j.; Ambla alewis. — 30. Haanja w., Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Mairna w. Päri mõisa juures; Oro w., Linnamäel; Audrus;
Liiwal, Kolga wallas; Keawa raudteejaama lähedal, Kehtna w.; Rasina tv., end. Na
sina kõrtsi j.; Mehamäe wäljal, Lewala külas, Uuemõisa wallas 2 p. — 2. Märja
maal ; Tõrwa alewis 2 p.; Mõisaküla alewis, end. Torma jaama j. — 3. Laanemetsa
«Suure» kõrtsi j.; Wändra alewis; Loosi iv. Lindoras; Kawastu-Koosal.
4. Pal
diskis ; Rõuge w., Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõel; Mana-Kuuste w., Roela Malge kõrtsi
j.; Miitna kõrtsi j., Kadrina kih. 2 p. — 5. Lihula alewis; Kabala wallam. juures;
Tsooru w. Roosikul; Narwas 2 p. — 6. Kudina w. Pataste kõrtsi j.; Johwi alewis
2 p.; Tapa alewis. — 7. Wiljandis 2 p.; Pärnus 2 p.; Hageris. — 8. Pukas, San
gaste k.; Mustjala mõisa j. Mustjala w. 2 p. — 9. Kikiwere külas, Kapu w. — 10. Mal
gas 2 p.; Hellermaal, Hiiu-Suurmõisa tv.; Jmawere tv., Päia kõrtsi j.; Walgjõel,
Kõnnu tv.; Lüganuse kiriku j., Püssi tv. — 11. Riidaja wallam. juures. — 12. Tar
tus; Wastseliiua wallam. juures; Keilas; Jllukal, Kuremäel 2 p.; Leisi alewis 3 p. —
13. Mõrus; Kurista tv., Aidu kõrtsi j.; Salla külas, Simuna kih.; Kärla tv., turu
platsil. — 14. Kilingi-Nõmmes; Erastwere tv., Kanepi alewikus; Petseris; Albu wallamaja j. — 15. Säru wallam. j.; Raplas; Rannu tv., Kulli karjam. j.; Awinurme
wallam. j.; Rakweres 3 p. — 16. Karula wallam. juures; Muhu-Suure walla magasiaida juures. — 17. Koluweres 2 p.; Koonga wallam. j.; Anijal; Otepää alewis 2 p.
—-18. Kuresaares; Emmaste tv. Metsalaugu külas; Suure-Jaaui alewis; Mõõbsu ale
wis; Antsla alewis; Lohusoo tv., Lohusoo külas; Mäike-Maarjas.
19. Tarwastu,
Acustla alawis; Põlgaste tv., Puskarul; Rogusi wallam. j.; Jõelehtmes; Mastse-Kuuste
tv., Lootwina m. — 20. Misso wallam. j.; Mana-Roosa wallamaja j.; Uue-Antsla wal
lam. juures; Kõlliste wallas, end. Tille kõrtsi juures. — 21. Haapsalus; Saaluse wal
lamaja j.; Kastre-Mõnnu wallam. juures; Koeru alewis. — 22. Kärgula tv. Sulbi ale
wis. — 23. Kõo mõisas; Moisekatsi tv.; Kasepere poe juures, Kloostri iv.; Raadi tv.,
Masula Rojasilla kõrtsi j. — 24. Laatre tv., «Tsirgulinna» alewikus; Kõlliste tv., Krootuse mõisas. — 25. Ellamaal, Sooniste tv.; Rannaküla Römmi karjamaal. — 27. Saare
tv. Saare kõrtsi j.; Laekweres, Siimuna kih., 2 p. — 28. Taaaeperas, Ala alewikus;
Woltweti Keremal; Misso wallamaja j.; Puurmanni iv., Pikknurme külas; Krüüdneri
w. Pusu kõrtsi juures; Järwa-Jaanis, Mõhmuta w. — 29. Motikwere tv., Lullikatku
külas; Ahja tv., Kärsa kõrtsi juures. Laura iv., Stolbowo talus. — 31. Sindi-Lodja
kõrtsi juures; Mõniste wallamaja j.
Nowember. 1. Harkus, Mäe peal; M.-Jakobi kiriku j., Küti w. 2 p.; Mätjaküla karjamaal, Pärsama w. — 2. Paides; Suurejõel, Uue-Mändras; Kodawere Põllum. Seltsi pl. Pala tv.; Laiuse tv., Mõra mõisas. — 4. Nissis. Riisipere iv. — 5. Antsla
alewis; Kambja iv. Missi kõrtsi j. — 6. Rõuge iv., end. Alakõrtsi juures; Kaarepera
iv.; Kassinurme tv. j. — 7. Malgas 2 p.; Ilderna tv., Elwa jaama j.
10. Sauel,
Arudewahel; Jõgewa mõisas. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaarcs; Lähtru
tv., Wahina k.; Karilatsi tv., end. kõrtsi juures; Ardu külas, Triigi w.
14. Käru
jaama juures. — 15. Põltsamaa alewis. — 16. Tartus.
17. Haibal, Kernu tv.
20. Ristil, Priisalu w.; Misso wallam. j. 21. Tamsalu jaama j. 2 p. — 23. Paides;
Mustwee alewis 2 p. — 25. Raasikul; Türi alewis. — 26. Pati-Nurnteotsal; Walgjücwe iv., end. Kitse kõrtsi juures; Einmanni wallamaja j.
27. Mäike-Nigula ki
riku j., Kalwi tv. 2 p. — 28. Moltweti-Hallikukiwil; Keilas; Rootowa wallam. j. —
29. Mõrus. — 30. Migalas.
Detsember. 1. Räpina wallamaja j.; Tapa alewis. — 2. Juurus. — 3. Mal
gas 2 p.; Alajõel, Mirumaal. — 4. Rakweres 2 p. — 5. Amblas. — 6. Wihulas, Hal
jala kih. — 7. Lelle-Hiiekõunus; Kallaste alewis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p. — 10. Ki
lingi-Nõmmes ; Mõisaküla alewis; Jüri kiriku j. Rae iv.: Narwas 2 p. — 11. Põlt
samaa alewis — 12. Martna kiriku j.; Wändra alewis; Järwa-Jaanis, Wõhmuta tv.
13. Pati-Nurmeotsal. — 14. Antsla alewis; Peipsiäärses tv. Nina külas. — 15. Wõrus; Kärdla alewis; Kohilas; Jõgewa alewis. — 16. Pärnus 2 p.; Türi alewis. —
17. Moisekatsi tv., end. Kauksi kõrtsi j. — 18. Paides; Pööraweres, Jakopi k.
19. Jõhwi alewis 2 p. — 20. Haapsalus; Märjamaal; Wõõbsu alewis: Misso wal
lam. j.; Wasknarwas. — 22. Mustwee alewis. — 23. Krüüdneri w. Sulaoja kõrtsi
juures. — 28. Malgas; Kawastu tv. Warnja k.
SBESEBEBSEEiaEEEEEElEEEGlEE]
KoloniaaHtaubamaja
mambota
wme turg nr. 3
Miv oma austatud Kaubatarmitajate täbelpanu
felle peale, et Ka wäiKfel armul fealt Kõiksugu
KoloniaabKaupa saada on, nagu ftin Kalendris
nimetatud.
Cnne asus fee Kauplus TOäiKe Karja tän. nr. 7
Keldri poodis.
Palume KoiKi endiseid meie austatud Kaubatarmitaiaid, meid waatama tulla.
Kõige austufega*
K/m. „n)ambola
Kaubamaja
Mambota
tõöstus"Ofakond
Klaafmgi tau. 11, kõnetr. 651
rnineraalwete ja maitseainete töökojas
jooke, nagu: kwasfi, limonaöi, selterst jne.
Kunstlisi puuwilja fiirupifi pudelites ja suhkrusiirupit.
Walatakse äädikat mitmesugustesse pudelitesse mitmes kanguses.
walmistab oma
mitmesuguseid
Cöö Kõige puhtam ia KorraliKum*
hinnad wõiftlemata odawad.
