A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
A 12 81.
VÄLISEESTLASE KALENDERKÄSIRAAMAT
1929 I.
AASTAKÄIK
TOIMETANUD
H. HALJASPÕLD
A. Devis‘e ja J. Magnus‘e trükikoda., Tallinnas, Lai tän. 38.
Ajakiri „ROMAAN“ Toimetaja P. GRÜNFELDT. (VIII aastakäik)
toob igas oma korralikult kaks korda kuus ilmuvas numbris romaane ja lühemat proosakir jandust ning luulet mitmekesistelt rahvustelt väga laialises valikus. „ROMAAN‘i" siht on tutvustada Eesti lugevale rahvale maailma tähtsamaid kirjanikke nende põnevamate ja tuumakamate teoste näol. „ROMAAN® toob põnevaid jutte, on see ju „Romaan‘i" otsekohene ülesanne, et iga
üks leiaks temas väärtuslikku ja huvitavat lugemist. ROMAAN’ keel on rahvalik ju arusaadav iga- ||| ühele.
Tellimise hind välismaile: 1/1 aastas 1/2 „ 1/a .
Kr. 10.— senti - 5.— - 2.50 .
Tellimise hind kodumaal: 1/1 aastas (24 nr.nr.) 7 kr. 50 senti 1/2 „ (12 nr.nr.) 4 „ — V4 „ (6 nr.nr.) 2 . 25 2 kuuks ( 4 nr.nr.) 1 „ 60 1 . (2 nr.nr.)- . 80 Üksiknumber - kr. 40 senti Kõik järgnevad romaanid lõpevad iga aasta- | käigu viimases numbris ja järgmise aasta esime ses numbris algavad juba uued romaanid.
„Romaan‘i" talitus, Tallinn, Müürivahe t. 16
Ajeküri „HOMAAN" 1929.
(VIII aastakäik)
Eessõna. Saadan seega välja esimese „Välis-eestlase k al e n d er - k ä s i r a a m a t u". Teen seda kindlas usus, et täidan sellega tähtsa lüngi meie kirjanduses. Aeg on käes, et kodumaa selgi alal tööle asuks. Saadan selle kalendri välja nii, nagu ta on, loo tes, et ta järgmised aastakäigud ületavad selle esimese katse mitmevõrra. Kahtlemata on sel raamatul palju puudusi, kuid ta on esimene samm täitsa uuel alal, ja seepärast andestage ta puu dused. Ole siis, kalender, puuduste peale vaatamata abiks eestlasele laias maailmas ja anna kodumaalisele käsitlejale väikegi ettekujutus ühest seni söödis seis nud suurest tööväljast. Seda soovib sinu sepp H. Haljaspõld.
Nõmmel, 21. oktoobril 1928. a. Eesti majanduselust informeerib põhjalikult =
„Kaubandus-töösIlmub 2 korda kuus. IV. aastakäik.
1929. =
Tellimishind: Aastas Poolaastas
Eestis 2.50 150
Välismaale 5 krooni 3 krooni
Toimetus: Kaubandus-tööstuskoda, Tallinnas, Lai tän. 45.
= = =
AdAls,
5 hes soovivad tutvuda kodumaa lähema
minevikuga.
H. HALJASPÕLD.
3
e 4 4
UIK vana üliõpilase mälestusi, I Hind 80 senti. Sisuks:
ESISÕNA.
I sari: KOOLIPOISS (1902—1915).
S €
4
=
€
1. 2. 3. 4. 5.
Kodust Meie sajangu alguse elementaarkoolist Mälestusi esimesest Vene revolutsioonist Eestimaa Saksa kooliseltsi Hansakool. Pedagoogid.
6. Õppurid.
7. Vana-Tallinn. 8. Tallinna Peetri realkool.
IIsari: LÄBI SEGASTE OLUDE (1915-1918)
1. 2. 3. 4. 4 5. 6. 7. 8. 4
Moskvas. Linnadeliit. Vene revolutsioon, peamiselt Naissaarel. Nizhni-Novgorod, Peterhof, Tallinn, Petrograd. Maapäeva laialipeks. 24. veebruar 1918. Katkeid sakslaste päevilt. Riia üliõpilaste sõttasõit. LÕPPSÕNA.
Pealadu; Tallinna E. Kirjastuse Ühisuse Päevalehe raamatukauplused, Tallinnas, Pikk 2 ja Tallinnas, S. Karja 23. W WWWWWWWWWWWWWWWWWW
Vabariigi valitsus. Riigivanem Jaan Tõnisson. Välisminister Hans Rebane. Siseminister Jaan Hünerson. Sõjaminister Nikolai Reek. Rahaminister A. Teetsov. Kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg Haridusminister Alfred Mõtius. Kohtuminister Tõnis Kalbus. Teedeminister August Kerem. Tõõ- h oo 1 ekand em inister J. Soonberg
Eesti esindajad välismail. (Vabariigi välisministeeriumi nimestik 17. okt. 1928). Ameerika Ühisriigid. Konsulaat: New York, City, 1860 Broadway. Telegr. aadress: „Saatkond New York." Peakonsul V. Mutt. Konsulaat: Norfolk, Hasler 2 Co. Konsul (hon.) R. T. Hasler. Konsulaat: Charleston. Konsul (hon). Thadeus Street. Konsulaat: New-Orleans. Konsul (hon.) N. O. Pedrick. Konsulaat: San-Francisco, California, 1805 Pine Street. Konsul (hon.) Martin Coffer.
Austria. Saatkond : Erakorraline saadik ja täisõigusline mi nister K. Menning (elab: Berlin, W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Wien IV, Wiedner Hauptstrasse 66. Konsul (hon.) ins. Erich Andresen. 17
Belgia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister K. R. Pusta (elab: Paris, VIII, 6 rue Magellan). Konsulaat: Antverpen (Anvers), 25, rue St. Thomas. Konsul (hcn.) Ch. A. A erissens, asekonsul-sekretär D. Treude. Konsulaat: Bru xelles, 21, place de Louvain. Peakonsul (hon.) Leon Moreau
Brasiilia. Konsulaat: Rio-de-Ja ne ir o, The Cork Coren Company Ltd., Rua Itapiru 341. Konsuli k. t.Rud. Ise.
Helveetsia. Saatkond: Charge d’ affaires K. Menning (elab
Berlin W 10, Hildebrandstrasse 5). Konsulaat: Bern, Schauplatzgasse 35). Kon sul (hon.) H. Hirter.
Hiina. Konsulaat: Harbin 29, Kirin Street. Konsul (hon.) I. Sütt. Konsulaat: Shanghai, Post Box 1017, asekonsul (hon.) P. Rumberg.
Hispaania. Konsulaat: Barcelona. rian del Rey.
Konsul (hon.) Ad-
Hollandi. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõigusline minister dr. O. Kallas (elab: London S. W. 7 Queen‘s Gate 167)., Konsulaat: Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Peakonsul (hon.) Carel Stahl Sekretär J. Bauer. 18
Konsulaat: Amsterdam, 69 Vondelstraat Omdelpark. Konsul (hon.) Henri A. Heijmeijer van Heemstede.
Inglismaa. Saatkond: London: S. W. 7, Queen‘s Gate 167. Telegr. aadress: „Saatkond London." Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. O. Kallas. Nõunikpeakonsul ins. R. Mõller s on. Sekrefär-asekonsul V. Ojanson. Konsulaat: Leith, 2 Commercial Street (firma Ellingsen & Co). Konsul (hon.) N. A. Ellings en. Konsulaat: Aberdeen, 59 Marishall Street. Asekonsul (hon.) George Hall. Konsulaat: Hull. Konsul (hon.) Th o mas G oo d. Konsulaat: Manchester, 48 Faulkner Street. Telegr. aadress: „Compatible Manchester." Asekonsul (hon.) James Caro. Konsulaat: Liverpool, Mac Symons Buildings. Asekonsul (hon.) Livingstone Holmes. Konsulaat: Dundee, 33 Commercial Street. Asekonsul (hon.) B. L. Nairn. Konsulaat: Swanse a, Pembroke Buildings (Austin & Silcocks). Asekonsul (hon.) Ryland Thomas. Konsulaat: Glasgow, 189 Hope Street (Armour & Co). Konsul (hon.) T. W. Armour, jun. Konsulaat: Southampton, 6 Canute Road (Sandell Bros). Asekonsul (hon.) G. W. Sandell. Konsulaat: Cardiff, LowerGrand Floor, Cymric Buildings. Asekonsul (hon.) S. Davies. Konsulaat: Fowey, C/o. Hannah, Samuel & Co. Asekonsul (hon.) S. J. Samuel. Konsulaat: Dover, C/o. G W. Prescoft & Co. Asekonsul (hon.) E. F. Prescott. Konsulaat: New Castle on Tyne, C/o Shipping and Coal Co., Ltd. Asekonsul (hon.) R i c h a r d Bolton Tinsly. Konsul -agentuur : All oa, The Shore (C/o. Alloa Coal Co., Lid.) Konsulaaragent (hon.) Joh. D. Ure. 19
Konsul.-agentuur: Burntisland, C/o. Joh. Connel & Son. Konsulaaragent (hon.) James W. Connel Konsul.-agentuur: Methil, Konsulaaragent (hon.) D. D e w ar. Konsul.-agentuur: Bo’ness, Konsulaaragent(hon.) D. B. H a rr ower. Ko sul.-agentuur: Grangemouth, C/o. Denholm & Co., Charing Cross. Konsulaaragent (hon.) D. Mac-Iniosh.
Briti asumaad ja dominioonid. Konsulaat: Malta, 292 Strada Reale Valletta. Asekonsul (hon.) R. G. Vadala. Konsulaat: Gibraltar, C/o. John Carrara & Sons. Asekonsul (hon). L. A. Carrara.
Kanada. Konsulaat: Montreal, 1410 Stanley Street West Montreal Que., Canada. Konsul (hon) Akseli Rauanheimo.
Iirimaa. Konsulaat: Belfast, 75/7°, Corporation Street, John Burke & Co. Asekonsul (hon.) A. U. Burke. Konsulaat: Dublin, Hymany, 7, Ailesbury Road. Asekonsul (hon.) Richard J. Kelly.
Itaalia. Saatkond Roma, Via Andrea Vesalio 26. Telegr. aadress: „Saatkond Roma." Erakorraline saadik Ja täisõiguslik minister K. Tofer. Sekretär D. Ja nson. Konsulaat: Genova 1, Via Fossatello 16. Konsul (hon.) Christophe Kielland. 20
Konsulaat: Milano 2, Borgonuovo 24. Konsul (hon.) G iovanni Rasini. Konsulaat: Napoli 76, ViaAgostino Depretis 31. Konsul (hon.) Enrico Scarciglia. Konsulaat: P alermo, Via Bentivegna 50. Konsul (hon.) Giovanni Aurelio Scaccianoce.
Kreeka. Konsulaat: A te e n, Odos Patision, Agathonpoleos 4. Telegr. aadress: „Weberman Kilipir Athenes." Peakonsul (hon.) E. Veberman.
Kuuba Konsulaat: Habana, Calle Presidente Zayas nr. 11. Kirjade aadress: P. O. Box 2335, Habana, Cuba. Konsul (hon.) Benito Larsen
Läti. Saatkond: Riga, Skolas iela 13,14. Telegr. aadress: „Saatkond Riga". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister Ed. Virgo Sekretärkonsul J. Mölder. Konsulaaragentuur: Valk a, Seminara iela nr 23. Konsulaaragent A. Stafenau. Konsulaaragentuur: Liepaja, Spikeru iela nr. 27. Konsulaaragent S i em an n-T offry.
Leedu. Saatkond: Kaunas, Duonelaiqiog--ve nr. 31-a Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister H. Laretei.
Mehhiko. Konsulaat: Mejico-City, 33 Avenida Uruguay Konsul (hon) Fernando Fernandez de la Torre. Konsulaat: Veracruz, Independencia 15. Konsul (hon.) Mario Berea.
Norra. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9) Konsulaat: Oslo, Skippergaten 29. Peakonsul (hon.) Rich. Bjercke. 21
Konsulaat: Bergen, Finnegaarden, Tyskebryggen 2. Asekonsul (hon) Lars Peterson. Konsulaat: Trondhjem, Olaf Trygvessons gaten 1, asekonsul (hon.) Bern. Brekke. Konsulaat: Halder, asekonsul (hon.) M. Halv ors en. Konsulaat: Var dö, asekonsul (hon.) H.Zachariasen Konsulaat: Tromsö, asekonsul (hon.) C. Ry eHolmbo e. Poola. Saatkond: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19, m. 4. Telegr. aadress: „Saatkond Warszawa". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O. Strandmann. Sekretär-asekonsul A. Haman. Konsulaat: Danzig, Stadtgraben 6. Konsul (hon.) V. Kukovsky. Prantsusmaa. Saatkond: Paris VIII, 6 rueMagellan. Telegr. aadr: „Saatkond Paris". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister K. R. Pusta. Sekrelär-konsul R. Kask. Konsulaat: Dunkerque, 30 rue Carnot. Asekonsul (hon) Paul Collet. Konsulaat: Marseille, 29, rue de la Republique Konsul (hon.) Sven Busck. Konsulaat: Bordeaux, 76 Cours Balguerie. Asekonsul (hon) Robert Behrend. Konsulaat: Boulogne-Sur-Mer, 16 rue de Scierie. Asekonsul (hon.) Jean Crouy. Konsulaat: Lyon, 45 rue de Ja Republique. Tel Franklin 31-79.Konsul(hon.)Paul-Auloge Duvivier Konsulaat: Alger, 5 rue de Constaniine. Tele' phone 62-22. Konsul (hon.) Louis Royer. Konsulaat: Oran, 25 rue El Maungar, Tele' phone 12-77; telegr. aadress: „Cazafil Oran." Konsul (hon) Bernard Cazals.
Rumeenia. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister O Strandmann (elab: Warszawa, Al Ujazdovska 19, 4). 22
Rootsi. Saatkond: Stockholm, Grefgatan 9. Telegr. aadress: „Saatkond Stockholm". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister dr. Fr. A kel. Sekretär-asekonsul O. Grant. Konsulaat: Stockholm, Fredsgatan 10. Peakon sul (hon.) J. F a gra e u s. Asekonsul (hon.) Bror Holmgren. Konsulaat: Göteborg, Norra Hamngatan 6. Konsul (hon.) A. Sandstrõm. Konsulaat: Hälsingborg. Asekonsul (hon.) C. G. Carlstrõm. Konsulaat: Norrköping. Asekonsul (hon.) P. A. Holmberg. Konsulaat: Sundsvall. Asekonsul (hon.) C. R S t j e r n s t r õ m. Konsulaat: Lulea. Asekonsul. Konsulaat: Malmö, Jörgen Kocksgatan 2. Ase konsul (hon.) S. A. Anderson.
Saksamaa. Saatkond: Berlin, W. 10, Hildebrandstrasse 5. Telegr. aadress: „Saatkond Berlin". Erakorraline saa dik ja täisõiguslik minister Karl Menning Sekre tär peakonsul H. Markus. Konsulaat: Berlin W. 9, Schellingstrasse 9. Konsul (hon.) Dr. Georg Quandt. Konsulaat: Stettin, Bollwerk 2, I Treppe. Konsul (hon.) Otto Daentzer. Konsulaat: Rostock, Strandstrasse 86. Kon sul (hon) Friedrich Mentz. Konsulaat: Lübeck, Speditionshaus Ernst Boie Konsul, (hon.) Ernst Boie, Kanalstr. 24. Konsul at: Hamburg, Schopenstehl 15. Kon sul (hon.) dr. Jacob Ritter. Konsulaat: Mühlheim a. d. R. Friedrichstr. 26. Konsul (hon) Fritz Rehmann. Konsulaat: Königsbergin Pr., Friedrichsburgerstrasse 5. Konsul (hon.) Max Arli. 23
Konsulaat: Leipzig, Gottschedstr. 23. Konsul (hon.) dr. Carl Haschke. Konsulaat: Bremen, Wachstrasse 41/42, L. v. Kampff & Co. Konsul (hon.) Georg Stiszer. Konsulaat: Breslau, Herrenstrasse 25. Konsul (hon.) Berthold Helling. Konsulaat; Frankfurt a / M. Konsul (hon) Eduard Schwarzschi 1 d - Ochs. Konsulaat: Köln, Heumarkt. 43. Konsul (hon) Paul Herzberg. Konsulaat: Kiel-Holtenau, Schleuse. Tel. 242 Konsul (hon) Detlof Bauer.
Soome. Saatkond: Helsinki, Itä-Kaivopuisto 20. Telegr aadress: „Saatkond Helsinki". Telef. 7-93. Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister A. Hellat. Sekretär-konsul A. Pallo. Konsulaat: Viipuri, Karjalankatu 11, tel. 921. Asekonsul (hon) Jaakko Leskinen. Konsulaat: H a n g õ. Konsul (hon) Viktor Reinhold Willgr en Konsulaat: Turku, Humalistenkatu 7, tel. 3458. Konsul (hon) Ernst Brandes. Konsulaat: Helsinki, Mikonkatu 11 A. Pea konsul (hon) Paul Huuri. Konsulaat: Tampere, Koulukatu 11, tel, Pyynikki, Konsul (hon.) Sulo Salminen. Konsulaat: Vaasa Koulukatu 17, tel. 12-07. Konsul (hon) Heikki Lehmus. Konsulaat: Loviisa. Konsul (hon.) Ragnar Nordstrom.
Taani.
Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik minis ter dr. Fr. Akel (elab: Stockholm, Grefgatan 9). Konsulaat: K o p e n h a g e n, Raadhusplats 4. Telegr. aadress „Saatkond Kopenhagen." Peakonsul (hon) E. Carlsen. Sekretär-asekonsul (car.) Ph. Kal jot. Asekonsul (hon) Sõren Jensen. 24
Konsulaat: A a r h u s, Tforv. 7. Asekonsul (hon.) Sophus Ulrik Skikkeld. Konsulaat: H e 1 s i n g ö r, Holländske Mölle. Asekonsul (hon.) K.J. Kallenbach. Konsulaat: Aalb org, Badehusvej I, Tel. stät. 21. Asekonsul (hon) K. E. M. Marcussen. Konsulaat: O d e n s e, Pjentedamsgade 21, tel. 172 Telegr. aadress: „Autotnangel“, Asekonsul (hon.) Klint. Konsulaat: Esbjerg, Tovvaerksfabrik A. B., tel. 399. Asekonsul (hon) M. A Broegaard. Konsulaat: Haderslev, „Lille Damagen", Ribe Landevej. Tel. 334. Asekonsul (hon.) Sophus Thomsen. Tshehhoslovakkia.
Saatkond: Erakorra ine saadik ja täisõiguslik Minister O. Strandmann (elab: Warsz awa, Al. Ujazdovska 19,4). Konsulaat: Praha II, Na Porici Nr. 22, Palais Legiobanka. Konsul (hon.) Josef Beck.
Ungari. Saatkond: Erakorraline saadik ja täisõiguslik Minister K. Tofer (elab : R o ma, Via Andrea Vesalio, 26). Telegr. aadress: „Saaikond Roma". Konsulaat: Budapest, VI Rozsa utca 111. Konsul (hon.) Gabriel Z s i 1 i n s k y.
Venemaa. Saatkond: Moskva, Malaja Kislovka 5. Telegr. aadress: „Estomissia Moskva". Erakorraline saadik ja täisõiguslik minister: J. Seljamaa. Nõunik O. Õpik. Sekretär-asekonsul P. Ja l a j a. Konsulaat: Leningrad, Ul. Gertsena (end. Morskaja) 59. Telegr. aadress: „Estokonsul Leningrad" Tel. 1-56-33. Peakonsul dr. H. Lohk.
25
Eesti seltsid välismaailmas. Ameerika ühendriigid.
Hiljuti Ameerikat külastanud vanem töökaitsekomissar hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks järgmised Eesti seltsid. Ameerika Eesti Selts „Edu“ New-York. Amee rika Eesti Muusika Klubi, New-York. New-Yorgi Eesti Klubi. Ameerika Eesti Jõustiku Klubi, NewYork, Ameerika Eesti progressiivne Selts „Kiir" Ne w-York. Kõigi viie New-Yorgi seltsi aadressiks (kirjavahetu seks) olla New Yorgi Eesti konsulaat: C O Estonian Consulate, 1860, Broadway, New-York City, U. S. A. Konsulaat annab ka seltside igakordsed, tihtilugu muutuvad aadressid. Sama härra E d. Riismann‘i teatel asub San Francisco‘s „San Francisco Eesti Tööliste Selts", mille aadressiks (kirjavahetuseks) on sealse Eesti konsulaadi oma: C/O Estonian Consulate 1805 Pine Street, San Francisco, U S. A. Hra P. Tobi teatel on Los Angeles‘is Lõuna-Kalifornias paarikümne-liikmeline „Lõuna.Kalifornia Eesti Selts". Kah juks puudub meil aadress, aga arvame, et ta on olemas San-Francisco konsulaadil. Hra Ed. Riismann teab veel rääkida Bostoni ja Phila delphia Eesli seltsidest. Need olla kommunistlikud ühingud ja kiratseda. Argentiina.
„Buenos Ayresi Eesti Seltsi" aadress on: Maipu 1280, Buenos Ayres.
Calle
Austraalia.
Austraalial külastanud hra Ed. Riismann teeb meile teatavaks „E e s f i Kodu Linda" aadressi, mis jällegi on meie konsulaadi kaudu: Estonian Socieiy „Eesti Kodu Linda", C/O Estonian Consulate, Pacific House, 249. George Street. Sydney N. S. W Australia. Austria
Viinis asub Eesti üliõpilaste asutatud „Viini Eesti Selts". Aadress (kirjavahetuseks): Wien IV, Wiedner Hauptstrasze nr. 66, Esinisches Konsulat. Belgia.
„E est i lug em i s lau d asub esialgu Antverpeni Soome meremisionis : 67, avenue d’ Italie (67, It a lie l ei). Lugemislaud on avatud iga päev kella 10-12 ja 6—10, pühapäeviti kella 2—10-ni. 26
1
Iga kuu esimesel pühapäeval on eestikeelne jumala teenistus sealsamas (Soome kirikus). Avamisel Brüsselis „Eesti-Belgia kaubanduskoda". Brasiilia.
„Sa o-Paulo Eesti Noorsoo Ühing" asub Sao-Paulos. Aadress kirjavahetuseks: Caixa Postal nr. 35 30. Sao Paulo, Brasil S. A. Danzigi.
„Danzigi Eesti Selts". Aadress kirjavahetuseks Eesti konsulaadi kaudu. Freie Stadt Danzig, Estnisches Konsulat, Stadtgraben S. Hollandi.
.Eesti lugemislaud" avatakse lähemate kuude jooksul Rotterdamis. Teateid saab Rotterdami Eesti konsulaadilt (sekretär hra J. Bauerilt): Rotterdam, Pieter de Hooghwegh 108 (Postbus 362). Inglismaa
Londoni kaubanduskojas on peakonsuli hra Möllersoni hoolel asutatud sektsioon. Kirjad adresseerida meie peakonsulile. Londanis asub Eesti Selts, asukohaga saatkonnas. Läti.
Riias asub vana ja elujõuline ..Riia Eesti Hariduse Selts". Seltsil on oma algkool. Niihästi kooli kui seltsi lähemaks aadressiks on Riia Eesti saatkond: Riga, Latvija, Skolas iela 13,14. Sealtsamast saab ka Marienburi ja teiste Eesti Seltside aadressid. Riia eestlastel on oma kirik ja kogudus. Riia Eesti haridusseltsil on oma maja: Nometnuida 62. Leedu.
„K aunase Eesti Selts" asub Eesti saatkonna majas: Kaunas, Lietuva, Duonelaiciog-ve nr. 31-a. Prantsusmaa.
«Pariisi Eesti Selts". ,Eesti-Pranisuse Ühing". Kirjavahetuseks võiks kasutada saatkonna aadressi: Paris VIII, 6 rue Magellan. Rootsi.
Eesti—Rootsi ühing. Kirjavahetus sünnib saatkonna kaudu: Stockholm, Grefgaien 9. Saksamaa.
„Berliini Eesti Seltsile" (esimees hra Kippasto) on kõige tulusam kirjutada Eesti saatkonna aadressil: Berlin, W. 10, Hildebrandtsrasse 5. Estnische Gesandtschaft. 27
Soome.
Tähtsaim Eesii setis Helsingis on „Helsingi Eesti Hari dusselts". Peale selle seltsi on siin terve rida teisi Eesti, Eesti—Soome ja Eesti vasiu huvi tundvaid Soomegi ühinguid. Nende nimestiku toomisest peame meie esialgu loobuma, kuil arvame, et see nimestik on olemas Helsingi Eesti saatkonnal: Helsinki, Suomi, Jtä: Kaivopuisto 20. Ungari. „Budapesti Eesii Selts* on Eesti üliõpilaste asutatud. Aadress kirjavahetuseks Eesii konsulaadi kaudu: Budapest, VI
Rozsa utca 111. Venemaa. Loobume esialgu käesolevate väheste aadmete avaldamisest. Siiski kavatseme järgmises aastakäigus anda täieliku nimes tiku Venemaa Eesti seltsidest.
Soome meremisjon. Asutised välismail. Austraalias : Melbourne. Pastor O. Kaksonen. Diakon A. Vältfilä. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 114 Montague Street, South Melbourne, Australia. Telegr. aadress: Finmissi Melbourne. Sydney. Käib pastor O. Kaksonen Melbourne ist. Lugemis saal asub 17 Harmer Street, East Sydney, Australia. Belgias: Antverpen. Pastor Daniel Orädd Diakon Väinö Kyyfsönen. Kirik ja iugemislaud. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Italielei 67, Antwerp, Belgium. Telegraaf, aadress: Finseamis Anvers.
Hollandis : Rotterdam. Jutlustaja Fr. Kankkonen. Kirik ja lugemissaal Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Tervenakker 11 a Rotterdam, Holland. Inglismaal : London. Pastor Lennart Hetenius. Diakon J. Uuro. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Branch
28
Road. Siepney, London E. 14, England. Telegr. aadress: Finmissi London. Cardiff. Juhataja John Ingren. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, Hannah Street, Cardiff, England. Telegr. aadress: Finmissio Cardiff. Liverpool. Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist Hull. Pastor Theodor Sede.qvist. Diakon M. Sundvall. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnish Seamens Mission, 1 High Street, Hull, England. Telegr. aadress: Finnish Mission Hull. Shields.
Külastab pastor Sederqvist Hull‘ist.
Kanada: Montreal Pastor Fr. Pennanen. Kirik ja lugemissaal. Posti aadress: Finnish Seamens Mission, 372—374 Lagauchefiere Street, West, Montreal, Que, Canada.
Pariis
Prantsusmaa : Külastab Pastor Lennart Helenius Londonist.
Saksamaa : Hamburi. Pastor Johannes Kunila. Diakon Mariti Jokipi. Kirik ja lugemissaal. Postiaadress: Finnishe Seemannsmission, 26 Diimar Koelstrasse, Hamburg 9, Deutschland. Telegr. aadress: Merimies, Hamburg. Berliin. Külastab pastor J. Kunila Hamburist. Antakse teada Soome saatkonna kaudu. Kiel. Eisenbahndamm 10. Külastab Pastor J. Kunila Hamburist. Lüübeki. Külastab pastor J. Kunila Hamburist.
Taani: Kopenhaageni. Pastor Aarne Forsman. Postiaadress: Finska Siõmansmissionen, Bredgade 25, Köbenhavn, Danmark. Telegr. aadress: Finmissi Köbenhavn. Ühendriigid : San Francisco, California, 11 S. A. (Suomi Synoden). Pastor Jacob Mänttä. Kirik ja lugemissaal Aadress : Finnish Seamens Mission, 9 Mission Street, San Francisco, Cal., U. S. A. Brooklyn U. S. A Finnish Immigrants and Seamens SerVice, 529 Clinton Street, Brooklyn N. Y. Telegr. aadress: Maekinen, New York.
Asutised Soomes Helsingi Meremisjonär Fr. E. Uuro. Lugemissaali juhataja Droua E Eriksson. Kirik ja lugemissaal Albertin katu 2. Telegr@adress: Seamission Helsinki. 29
Turu. Meremisjonär Hugo Rosenlen. Lugemissaali juhataja proua M. Samulin. Lugemissaal ja meremeeste kodu Stadeni vil las Aitkantenis Pori. Meremisjonär H. v. Fieandt. Viiburi. Meremisjonär Ilmari Heinonen. Meremeeste kodu juhataja proua Aino Heinonen. Lugemislaud ja meremeeste kodu Fresegatan 5 Uuras— Trangsund. Pastor J. Tammisto. Postiaadr: Sjömansmissionens läsesal, Uuras. Hangö. Meremisjonär William Höglund. Lugemissaal Högbergsgatan 15. Vaasa, Vasklot. Meremisjonär V. Koskenranta. Kirik ja luge missaal oma majas Vasklot‘is. Postiaadress: Sjömansmissionens läsesal, Sailors Rest, Vasa, Vasklot. Kotka. Lugemissaal Berggatan 6. Räfsö. Lugemissaal ja mer meeste kodu oma majas Räfso‘s. Jakobstad, Alholm. Lugemissaal Alheda villas. Meremisjonär u. Lindell.
Üldised aadressid. Sekretär ja misjonidirektor: Pastor A. J. Carlstedt, Helsingi, tel. 36.114. S e k r e f ä r i d-a d j u n k t i d : Pastor K. Kurkiala, Helsingi, tel. 37.766. Pastor Toivo Vinter, Helsingi, tel. 37.766. (Eraaadress: Georgsgaten 23 B). Reisijutlustaja: Isak Lejonmark, aadr : Kimito; Albin Lassel, aadr: Hangö.
30
Väliseestlasele tähtsad seltsid. Välis-Eesti küsimuste vastu tunnevad Eestis teoreetilist Ja tege likku huvi järgmised ühingud: Õpetatud Eesti Selts, asut. a. 1838, Tartus, Ülikool. Eesti Kirjanduse Selts, Tartus, Lai tänav. Akadeemiline Hõ imuk 1 ub i, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Emakeele Selts, Tartus, Ülikool. Akadeemiline Ajaloo Selts, Tartus, Ülikool. Asutis „F e n n o-U g r i a', Tartus, Eesti Karskusliit. Eesti Karskusliit, Tartus, Jakobi tänav. Eesti Eugeenika Selts, Tartus, Jakobi tänav. Eesti-SoomeUngari Klubi, Tallinnas, Seltskondlik Maja. Väli s-E e s t i Ühin g, Tallinnas, „Estonia" teater. Üleriikline Eesti Noorsoo Ühendus, Ü. E. N. Ü. Tallinnas. Välis-eestlasekalender käsiraamatu toime-
1 a j a, Nõmmel, Põllu iän. 15 Meremeeste Kodu, Tallinnas, U Sadama 11-a. Eesti L a e v a j u h a t a j a t e Selts, Tallinnas, U. Sadama t. 11-a. Ülemaaline Eesti Meremeeste Liit, Tallinnas. U. Sadama 12. Eesti Rahva Muuseum, Tartus, Raadimõis. Eesti Lauljate Liit, Tallinnas. Eesti Üliõpilaskond, Tartus.
Baltische Post 1X Pärnumaa 3X + Pärnumaa Elu (album) Pärnumaa Nädal 2X Pärnumaa Teataja 2X Pärnu Päevaleht 6X Pärnu Postimees 6X Pärnu Uudised 2X Vaba Maa — Pärnu 6X väljaanne.
0.9 2.70 5.40 10.80 P. Haeussler Saksa A. Jürvetson Töõerak. 1.00 3.00 6.00 10.00
H. Kuusner J. Tomson Ed. Nukk H. Kuusner J. Loosalu A. Jürvetson
-— 5 Maa J. Loosalu Päevaleht 7X G. E. Luiga +Kratt Raadioleht 1X Ast. Külm Rahvaleht 3X Nik. Küng A. Rei ja Rahva Sõna 6X E Joonas. Revaler Bote 6X A. de Vries +Deutsch-Beilage, D. Leben in Wort & Bild, Aus deutsch Geistesarbeit ja - Herdflammen allinna Uudised 2X J. Loosalu Teataja 2X K. Waldson Judisleht 2X Ernst Joll Ühistegel. Uudised IX J. Mõttus Vaba Maa 6X A. Anderkopp ja E. Laaman T Esmaspäev Vesti Dnja 7X E. Müller + Segodnja.
Eestikeelsed ajalehed välismail. Venemaa. Leningradis ilmub 1917. aastast saadik (praegu 2 korda nä dalas, teisipäeviti ja reedeti) ajaleht „Ed a si", mille toimetajaks on praegu L. Looring. „Edasi" on Eesti kommunistide häälekandja Tellimishind Venemaal on kuus 1 rbl. (50 Ameerika senti), kolm kuud 3 rbl., kuus kuud 6 rbl. ja aasta 12 rubla. Tellimishind Eestis (ja k8 mujal välismaailmas): rbl. 1.50, 4.50, 9.00 ja 12.00, s. 0 dollarites: 0,75; 2,25; 4,50 ja 6.00. „Edasil" an kaks lisa: „P õl 1 u m e e s" ja „L e e g i d". Peale selle ilmuvad Leningradis: 4 „Säde“ (lähemad andmed puuduvad) ja „Uus Kultuur (lähemad andmed puuduvad). Novosibirsk‘is ifmuda „Siberi Teataja", mille kohta jälleg puuduvad lähemad andmed.
Ameerika Ühisriigid. New-Yorgis ilmub erapooletu „New-Yorgi Eestlane üks kord nädalas (laupäiviti), seda 1928. a. saadik. Toimetaja of Anton Heilmann. Tellimishind aastas: Ameerikas 6.50 dollarit Eestis 4 dollarit. Aadress: Estonian Publishing Co., Incor p o r a t e d. N e w-Y orgis ilmub ka Eesli kommunistide häälekandja „U u 5 Ilm" mille tellimishind Eestis on 0,30; 0,90; 1.80; 3,50 (kõik dolla rites); Ameerikas 0,35; 1,00; 2,00; 4,00 doilarit. Ka see leht ilmu üks kord nädalas, teisipäiviti.
Eestikeelsed ajakirjad välismail. Läti. Riias ilmub üks kord kuus ajakiri „Läfi Eestlane", mille toimetajaks on V. H o r n. Tellimishinnad Eesti jaoks on järgmised 3 kuud 0,90; 6 kuud 1,75; 12 kuud 3,50 latti.
Venemaa. Leningradis ilmub H. Põõgelmann‘i toimetusel üks kor’ kuus ajakiri «Klassivõitlus" (asut. 1919. a.). Tellimishinna Eesti jaoks: poolaastas 1,20 ja aastas 2,40 rbl. 4 korda aastas ilmub sealsamas: „Proletaarne revolu sioon Eestis" (Eestisse tellides poolaastas 1,25 ja aastas 2,50 rb 4 korda aastas ilmub veel „NaistööIine ja Ta 1 unai st era vas" (40 kop. aastas) ja kuus korda aastas ajakiri „O r a s" (1926. 8 sa adik), mille tellimishind Eesti jaoks on aastas 3 rbl.
34
Ajakirjad Eestis. I1mub
Nimi
Peatoimetaja
A. Lange ja M. Reinik Jaan Mets 1Xk Agronoomia K. Treiberg 4Xa Ajalooline Ajakiri 2Xk Aus deufscher Geisfesarbeit R. v. Engelhardt 1Xk Auto J Täks O. Greiffenhagen 5Xa Beifräge zur Kunde Estl. A. Holm 1Xk Drogistide Teataja Peeter Panksep 4Xa Edu R. Reimann 10„a Edule S. Talvik ja A. 1Xk Eesti Arst Valdes A. Saareste 8Xa Eesti Keel H. B. Rahamägi 1Xn Eesti Kirik J. W. Veski 1Xk Eesti Kirjandus Juh. Aavik 1Xk E. Laulj. L. Muusikaleht 6Xa Eesti Loomaarst. Ringvaade A. Ojasalu O. Daniel 1Xk Eesti Mets Helmi Mäelo 1Xk Eesti Naine 10 a Eesti Noorte Punane Rist Joh. Nyman 1Xn Eesti Politseileht E. Maddison Joh, Tederson 8Xa Eesti Skout H. Tammer 1Xn Eesti Spordileht A. Tooms 1Xk Eesti Statistika H. Tuttar 1Xk Elukevad K. L. Marley 10 a Evangeeliumi Kristlane Joh. Mülber 1Xk Filmileht Emil Musso 2Xk Herdflammen Informoj de EsperantoH. Sakaria 1Xk Asocio de Estonio 2Xk Kaitse Kodu V. Neggo A. Käbin 1Xk Karjamajandus E. Martinson 10 a Kasvatus 2Xk Kaub.-Tööstuskoja Teataja H. Anto Hans Männik Kirjanduslikke Uudiseid 2Xk Kodu A. Kreisberg 2Xk Kodukolle Herm. Jänes Rudolf Zero 1Xk Kodulind Karl Laane Kraavitaja 1Xk Kristlik Kaitsja Hans Sõle 1Xn Kustbon Nik. Blees 1Xk Külvaja Ed. Kubjas Aug. Gustavson 1Xk Laevandus ja Kalandus TXk Aed
iXk La Societe Estonienne H. Haljaspõld 1929 1.80 3.00 5.00 IXk Laste rõõm J. Oengo (Oro) 1922 0 45 0.90 1.00 IXk Länken Nils Angelin 1928 1.05 2.10 4.20 — 1.50 10„a Linnad ja Alevid V. Smetanin 1927 — 10„a Looming Jaan Kärner 1924 — 6.50 13.00 20„a Maaomavalitsus H. Avikson 1923 — 2 50 5.00 10„a Noorte Elu Vold. Rakles 1921 1.00 2 00 4.00 IXk Noorusmaa M. Laarman 1925 — 1.25 2.50 IXk Odamees Carl Sarap 1919 — 2.00 4.00 R. Rägo 8Xa Õigus 1920 2.25 415 7.50 J. Grüni erg ja 1927 IXk Piimandus — 3.00 6.00 H. Saar — 2.50 2Xk Põllumees J. Hünerson 1919 — 6Xa Prisõv 1928 E. Pertelson maksuta IXk Profesfantline Ilm Th. Tallmeister 1923 — 1.50 3.00 A. Audova, E. 6Xa Rahvaülikool 1927 — 1 60 3.00 Kilkson ja J. Sütt — Riigi Teataja J. Reinhold 1918 — 10.00 20.00 2Xk Romaan Peeter Grünfeldi 1922 2.50 5.00 10.00 1926 — 1.20 2.00 6Xa Rünnak Reinh. Saving IXk Saare Skout G. Aleksandrov 1927 — 0.60 1 20 lXn Sädemed 1925 1.05 2 10 4.20 R. Tiitus 1-2 k. Side 1924 — 1.50 3.00 AI. Lepp lXn Sõdur 1919 3.00 6.00 12.00 E. Ahman — 23.00 6Xa Taie 1928 — M. Laarman — 1.20 IXk Talu 1910 — J. Hünerson IXk Taluperenaine Liis Martinson 1927 1.25 2.25 4.25 2Xk Tarvitaja Teejuhi Eugenie Punga 1928 maksuta 2Xk Teekäija F. Mathisen 1904 0.90 1.75 3.50 IXk Tee ja Tehnika E. Timma 1925 — 4.00 6.00 IXk Tervis 1909 0.75 1.35 2.50 R. Tamm IXk Töö-Õppus 1926 1.20 2.00 4.00 Joh. Karell IXk Töö ja Tervis 1925 0.45 0.80 1 50 L johanson 2Xk Tööliste Hääl 1928 0.60 1.20 2.40 E. joonas 6Xa Tõusmed E. Roos 1926 — 1 30 2.50 IXk Tuletõrje Teated A. Pirker 192 5 0.45 0.90 1.80 — 1.25 6Xa Tuletõrjuja E. Lukaszewicz 1927 — IXk Urituli Ago Jõger 1927 1.50 3.00 6.0° IXk Uus Talu A. Loosalu 1925 — 1.20 2.00 iXk Ühistegevusleht A. Kask 1910 0.85 1 55 3.00 14ka Üliõpilasleht V. Adams 1914 — 3 00 6.00 lXn Väikesed Tähed F. Maihiesen 1920 0.40 0,75 1.50 IXk Väikeste Sõber Helmi Mäelo 1926 0.35 0.70 1.30 IXk Vesinik Selskavo Hosjaistva R. Penno 1927 — | 0.80 1.50 36
Kursisedel (Eesti kroonides) 100 dollarit.......................................................— 372,90 — 373,75 1 naelsterling........................................... = 18,10— 18,15 100 Saksa marka............................................. = 88,95 — 89,40 100 Soome marka.......................................... = 9,38 — 9,42 100 Rootsi krooni......................................... = 99,80 — 100.40 100 Taani krnoni......................................... = 99,50 — 100,10 100 Norra krooni.......................................... = 99,40 — 100.10 100 Prantsuse franki .................................. = 14,60 — 14,85 100 Hollandi kuldnat...................................... = 149,70 — 150,30 100 Läti latti................................................. = 71,90 — 72,30 100 Helveetsia franki... .................................= 71,80 — 72,35 100 Belgia belgat......................................... = 51,85 — 52,35 100 Itaalia liiri ..............................................= 19,50 — 19,90 100 Tshehhi krooni...................................... = 11,05 — 11,25 100 Austria shillingut...................................... == 52,60 — 53,20 100 Ungari pengöt.......................................... = 64,95 — 65,60 100 Poola slotti.............................................. = 41,50 — 42,70 100 Leedu litti ..............................................= 36,75 — 37,35 100 Vene rubla.............................................. = 191,00 — 192,50 100 Danzigi kuldnat...................................... — 72,40 — 73,00
—she__ e
trükikoda Tallinnas, Lai t. 38, tel. 18-66.
Valmistab igasugu trü kitöid - korralikult, kiirelt ja mõõdukate hindadega.
37
Sinimustoalge. 9. Prünfeldt.
Sesti lipp, sa päiksekiiril
kolme koduvärviga lehoi uhkelt pilvepiiril üle kalli kodumaa! Kaua pidid ennast peitma, paikselt ennast varjales, pidid ennast põrmu heitma Dõõra vägivalla ees.
Nüüd on lõpnud võõras poli, pabaks saanud meie maa, kõik, mis enne võõras oli, unelmina kadund ta.
Sinine ja must ja valge — kodupäroid kaunimad, teeoad rõõmsaks meie palge, kaunistades kodumaad. Andoad jõudu meile püüda, tubliduses töötada, alust südamlikult hüüda: Gla, Sesti, ela sa!
Sesti lipp, sa päiksekiiril lehoid jälle oabana. Sehoi uhkelt piloepiiril kolme kodupäroiga! 9.
38
VIIL 28,
Välis-Eesti ja hõimuküsimus. H. Haljaspõld.
Välis-Eesti küsimusel on kaunis pikk ajalugu. Võik sime alata Laksi Tõnise kurva eluga. Sealt edasi lä heb see küsimus ala laiemaks ja sügavamaks. Olude tõttu jäi aga see küsimus kogu oma ulatuses (vähe malt algul) tähele panemata, ja seega on praegu vist väga raske ülevaadet anda Eesti väljarändamise aja loo algpäivilt. Eesti kultuurilise tõusuga läinud sajangu teise poole lõpul tekkis osalt meie ajalehtede õhutusel, osalt era viisil teatud väike side väliseestlaste ja kodumaa vahel sellega, et hakati üksikuid sündmusi protokolleerima jooksvas ajakirjanduses. Tolleaegsest ajakirjandusest võiksime leida selle küünla, mis meile selles küsimu ses ehk nüüdki jaksaks teed valgustada. Sajangu lävi tähendas uut põõret paremusele. Senine juhuslik in formatsioon annab ruumi enam-vähem ühtlasele vaat lemisviisile. Seda tänu vabatahtlikult tõõle rakendu nud tegelastele. On vist põhjust meele tuletada Samuel Sommeri eluaegist apostlitõõd sel ohaklikul väljal. Aga mujaltki ja väga autoriteetlikelt sul gedelt tuleb selgust Välis-Eesti olukorrisse. Siin on ennastsalgavat tööd teinud tänapäeva Eesti suurim diplomaat dr. O Kallas, toimetajad A. Jürgensiein ja G. E. Luiga, kirikuõpetajad M. J. Eisen, A. Kapp, A. Mohrfeldt ja A. Nigol, koolidirektor N. Kann jne, et ainult tähtsamaid nimetada. Ameerika eest laste elust samal ajal saame ülevaate, kui lehitseme tol ajal alles mõõduka „Uue Ilma" vanu aastaraama tuid. Tol ajal oli see töö nii siis kaunis täielik, sest tookordsed kaks väljarändamise sihtmaad (Vene ja Ameerika) olid võrdlemisi hästi valgustatud. Olemas oleva lüngi pidi siis täitma praegune Tallinna praost A. Kapp oma meremisjoniga, mis kavatsuse järgi pidi ulatama kõigisse Eesti meremeestele tähtsatesse välissadamatesse. Siingi näis tubli kese loodud olevat. 39
Maailmasõda, mis paiskas suure hulga eestlasi mitmekesistesse Vene garnisonidesse, tõi meile üldiselt Venemaa lähemale, kui ta seda kunagi varem oli ol nud, kuid samal ajal hävitas ta pea täielikult kodumaa sidemed oma asunikkude ärksamate poegadega, kes sõja põhjusel pidid maha jätma oma uue isakodu ja endised huvid-harjumused. Iseseisvussõda lõi müüri Eesti ja ta venepoolsete asunikkude vahele. Tekkis ka müür Venes eneses n. n. „valgete" ja „punaste" eestlaste vahel. Ning tänu „võidukale kommunismile" on mõlemad müürid veel praegu ülepääsmatumad.Iseseisvuse esimesed aastad oma majanduslikkude ras kustega tõid kaasa uue väljarändamise laine, mis aga pärasisõjastes oludes polnud enam nii ühtlane kui vanasti. Uued väljarändajad valgusid laiali üle tervemaailma. Enam kui kunagi varem nõuab sil mapilk Eesti riigilt ja rahvalt nende „tuulest kantud lehtede" korraldamist ja sidumist. Side tuleb luua, side, mille üle pole nalja heita. Meie ei või arvutada ajalehenumbreid, mida välis eestlased saavad, ja mõnitada, et neid nii vähe on, kes ajalehte tellivad, nagu seda võis teha keegi täna vusuvine noor ajakirjanik. Sest sideme all ei tohi meie niipalju mõista iga üksiku väljarändaja eraalga tust ja huvi vana kodumaa vastu, kui nimelt seda tõelikku sident, mis lähtudes ühisest võimsast kesk mest (meie küsimuses on suurimaks keskmeks Eesti riik!) saadab oma lained laiali üle terve maailma, ning omab — seda arusaadavalt, ka oma vasiuvõtteaparaadi Välis-Eesti hädadele. Mida annab meile sel alal iseseisev Eesti? Peame vastama: mitte just võrdset ennesõjaste Välis-Eesti teadete ja tulemustega.. Kuigi meie kõigil teistel ala del oleme edenenud, pole see üks ala teistega sammu pidanud, vastuoksa, siin on tõõ isegi tagurpidi läinud. Põhjusi selleks on palju, millest tähtsamad kolm: 1) väline, mis meilt rõõvinud ühenduse enama kui poole väliseestlastega; 2) usk riigiametnikkude jõusse, mis avaldub riigiametnikkudes kõige selle 40
alahindamises, mis «eraisikute" poolt tehtud, ja rah vas kõige peale käegaviskamises, mida aga kuidagi saab kanda kinnimakstud ametniku turjale, ja 3) meie süsteemitu talitamine. Esimesed kaks põhjust on käe gakatsutavad ja ei vaja mingisugust kommentaari, küll aga eeldab seda kolmas. Enne aga kui meie seda teeme, vaatame, kui das on meil seni käsitatud väliseestlaste küsimust. Milline on praegune olukord ? Valitsus seisab meil sellest küsimusest täitsa eemal. Oli vist kunagi siseministeeriumil kavatsus mingit väl jarändajate- bürood ellu kutsuda, aga see büroo ei täidaks ju nagu nii Välis-Eesli organiseerija ülesandeid, vaid asuks ainult uute väljarändajate sõelumisele, mis on ikkagi vaid väga kitsapiirdelise tähtsusega ala. Välisministeerium seda küsimust asja delikaatsuse pä rast ka ei edenda, ehk kui siiski, ainult konsulaarteenisiuse ulatuses. Eesti Kirjanduse Selts alustas seepärast ennesõjasel hästi ära proovitud alusel. Eraviisil ja väljaspool poliitikat, et sellega juba algusest saadik kaasa tõmmata just Venemaa eestlasi. Samade juht mõtetega iäks asi edasi Fenno-Ugria asutise kätte ainult selle vahega, et seal pahempoolsemad mehed eesotsas seisavad. Parempoolsed mehed jälle on loo nud iseseisva „Välis-Eesti ühingu", mille tööst veelgi vähem teada. Milline on selle kahe organisatsiooni tegevus sel alal? Mitte suur! Jah, kahel korral on Ameerika eestlased Eestit külastanud, aga kas on seda eite valmistanud need kaks ühingut ? Korraldati „V älis-Eesti päev". Aga kas poleks saanud seda „päeva" sisukamaks teha sellega, et oleks kutsutud osa võima peale 5. Sommeri teisedki vanad VälisEesti liikumise veieraanid, nagu prof. M. J. Eisen, A. Jürgenstein, dr. O Kallas, dir. N. Kann, Praost A. Kapp, G. E. Luiga ja A. Mohrfeldt? Kas ei saaks neid pärast konverentsigi liikumisele taSasi võita, et sellega suuremat asjatundmist tähtsasse tegevusalasse rakendada? Ja väline elumärk? Ei ole näha. 41
Kõige viljakam Välis-Eesti mõtte õhutaja kodu maal ja ka välismaailmas pole aga olnud ei seltsielu ega ka meie ametlik välisteenistus, vaid vaba ajakirjandus. Öeldagu mis tahes, aga iänavusegi, kuigi pooliku väliseestlaste päeva on ellu kutsunud meie ajakirjanduses juba pikemat aega sel alal silmapaist nud nimed, kes nii täitsa ärateenitult tohivad astuda eelpool maintud vanade tegelaste kõrvale. Need olek sid peamiselt Ed. Riismann ja Andres Pranspill. Seda ei tohi unustada. Nii näeme siis järgmist: Töötab sel alal jooksev ajakirjandus oma kõrvaltööga kõigest ja saavutab tagajärgi, senised seltsid pole oma olemasolu veel millegagi õigustanud. Kirikki suurima seltskondliku or ganisatsioonina seisab tänapäeva Eestis sel alal täitsa kõrval. Riik paremal juhul korraldab, halvemal ei tee sedagi, igatahes pole juhtimisest juttugi. Nii on see küsimus õige süsteemitu, teiseks ta on ilma riikliku kaitseta, abita- Mõlemast pahest aitaks meid üle asja ametlik lahendamine niisugusel kujul, et ka eraalgatuse käed tarvilikult vabaks jäävad. Haridusministeerium oleks igatahes ainuõigus tatud sellise vaid kultuurilisi sihte taotleva keskme ellukutsujaks. Süsteem (mis näiteks Belgias tuntud igasuguste Conseil S u perieu r’id e näol.) on te malegi hästi tuntud. Pretsedentsiks on siin peale koo livõrgu väljatöötamise komisjoni ka rahvamajade võr gu komisjoni häid tulemusi tõotav tegevus. Komisjoni soovitab muu seas ka tolle juhusliku valitsuse ja orga nisatsioonide vahelise komisjoni väike, kuid tähelepan dav töö, mis sündis Tallinnas mõni aasta tagasi Antverpeni Eesti lugemislaua huvides. Seega tuleks hari dusministeeriumis luua eriti eelpool nimetatud härra dest ja vastavate ühingute esitajatest koosnev komis jon, kes juba omapoolt määraks sihid ja süsteemi ning jaotaks ära eelseisva töö (kus seisaks esikohal Välis-Eesti elu-olu kirjeldava koguteose väljaandmine, mis jääks n. ü. aluseks ehitusele, mida alles hakatakse püstitama.) Siis võiksid kõne alla 42
tulla avaramad kavatsused, mida krooniks terve laiaulatuslik süsteem Eesti raamatukogusid ja seltskondlikke delegaate (neid usaldusmehi tunneb näiteks juba praegu Eesti Kirjanduse Selts ja „Bergmanni Abiraha" 1) kogu maailmas, kes oma kitsamal alal töötaksid ene sestki mõistetavalt lähedalt käsikäes meie diplomaat liku ja konsulaarpersonaaliga, eriti kui nemadki olek sid varustatud valitsuse usaldusega. Niipalju Välis-Eesti organiseerimistööst Eesti enese võimiste piirides. — — - — — — — — Ühest küljest meeldib mulle aga väga, et VälisEesti liikumisega oma nime on sidunud asutis FennoUgria. See on hea oomen, sest ta juhatab meile kätte tee, mille kaudu kõige hõlpsam on organiseerida Välis-Eestit, ilma et kulud otsekohe liig suurteks kas vaksid. Sellega peaksid sel alal edasitöötajad tõsiselt arvestama. juba pikemat aega, aastakümneid, on näiteks Soome meremisjon olnud Eestigi meremeestele koduks võõrsil, seda tasuta. Praegugi hoiab Eesti karja ligi paariskümnes välissadamas Soome hingekarjane, ilma et Eesti selle eest midagi maksaks. Aniverpenis, kus Eesti lugemislaud asub eritoas — maksti küll lühi kest aega pisut, aga see on tilk vett selle kuludemere kõrval, mida eestlaste vastuvõtmine Soome meremisionile üldse maksma on läinud ja praegugi veel edasi maksab, igalpool, kus Soome meremisjon oma te gevust on alustanud. KuidSoome meremisjoniga ei seo Eestit vaid need abipaluvad suhted. Ta on meile ka eeskujuks olnud. Nagu ma peadirektor dr. Toivo Valtari’ kõnelusest kunagi Aniverpenis aru sain, seisis Soome meremisjon vaderina ka praost A. Ka pp‘i sümpaatliku algatuse juures. Ja ma ei näe tõesti mitte takistusi selleks, et sobiks kokkulepe Eesti ja Soome kultuurtegelaste vahel, kus Soome juba olemasolevad hooned avaneksid veelgi laiemal määral Eesti inimes tele. Osa Soome silla ehitustööst sünniks nii isegi kaugel välismaailmas. Muidugi peaks meil sel puhul ka midagi olema (kuigi ehk meie rahvaarvu kohaselt 43
vähemal määral), mida võiksime jagada (näiteks ava tavat Aniverpeni meremeestekodu) soomlastega ja meist vähema Liivi hõimuga. Aga veel mitmekordselt suuremat abi võiksid sel les mõttes aeda ungarlased, kelle seltside võrk välismaailmas on vähemalt kümme korda tihedam Soome omast. Ma ei kõnele vaid Jugoslaaviast, kui Ungari piiritagusest, kus ma hiljuti tutvunesin Ungari intensiivse kultuureluga, kus ilmub Ungari lehti ja kus loomulikult ka Ungari seltsielu hästi on arenenud. Nägin seda elu Antverpeniski, kus tõõtab 4—5 ühin gut oma raamatukogudega, ja kus eraviisil mõtteid vahetades näidi väga lahkelt pooldavat eestlaste osa võttu seltsitegevusesi, seda isegi soovitati. Kuna ma siis eestlaste organiseerimise nurka heitsin, siis jätsin ma tookord ka selle võimaluse kasutamata. Aga sel alal võiks edasi tõotada, ja mitte ainult Ant erpenis, vaid ka mujal, Siis võiks valmida ettepanek lähemale Soome—Ugri kultuurkongressile,ettepanek, mis võiks vastuvõttu leida, kuna ta viib üksteisele lähe male välismaailmas viibivad ja võõraste raasside kes kel elavad hõimud, toob ligi vaimustust ja mõjub ter vendavalt niihästi saajale kui andjale. Meil on Ungari õpetlasi soojadeks sõpradeks ja meie ülikoolis töötab neid mitu. Kindlasti leiaksid nemad siin, selle mõtte omaks võtnud, võimaluse Eesti asja edendamiseks, kas või ainult omapoolse soovitusega. Teatud arv vastuseid Ungari seltsidelt ja kokku lepe Soome meremisjoni keskseltsiga võimaldaksid Eesti raamatukogude võrgu väljatöötamise, mis võiks rahuldada vähemalt nii mõnegi aasta jooksul tekki vaid kultuurnõudeid ja ühenduses välismaailma Eesti seltsidega meid viia teadvusele Valis-Eesti suhtes. See on asja tuum. Kui selles sihis areneb FennoUgria kaastöö Välis-Eesti liikumise alal, siis on ta kahtlemata tervitatav. Ja siis ei tohi ametlikki Eesti teda jätta tähele panemata ja tänamata, mida kahjuks muidu nii mõnigi kord võib juhtuda.
Nõmmel, 18. oktoobril 1928 a. 44
Eesli pealinna ajaloo kokkuvõte (Esimesest Tallinna Kaubandus-Aastaraamatust.) Eelajalooline ae g: asumine ja kaubandus praeguse Tallinna kohal Rafala (Rabala) maal jne. on sündinud ajul, mida kindlaks määrata võimatu. Lindanise maalinna rajamine umb kaudu esimese aastatuhande lõpul. Tallinna asutamine; Taani kuninga Valdemar II sõja käik Revelemaale, Lindanise äravõitmine, lahing nüüdse linna kohal.............................................................15 juunil 1219 T o o m p e a 1 e T a a n i k i n d 1 u s e r a j a m i n e .sügisel 1219 Tallinna piiramised eestlaste poolt........................... 1221 ja 1223 Tallinn mõõgavendade ordu all ........................................... 1227 Kindluse jalale. Toompea ida- ja lõunaküljele, tekib kodanline linn : 1228 Toompeale ehitatakse tugev kants, mis osalt praegugi alles 1227—1238 Tallinnas uuesti Taani valitsus •.................................................. 1238 Tallinn saab Lüübeki õiguse ...................................................... 1248 Tallinna linnaseaduse täiendused: keeld majadesse tänava ligidale väljakäigukohti teha; kaks raekohlu (linna nõu kogu) käsku • . . 1257ja 1282 Tallinn astub Hansa-liitu............................................................. 1284 Tallinnas asutatakse «Toomkool" .............................................. 1319 Eestlaste suur jüriõö-mäss ; Tallinna piiramine; lahing Tallinna all Sõjamäel, kus eestlased täiesti löödi............. 14. mail 1343 Taani kuningas Valdemar IV müüb Eestimaa ühes T a 1linnaga Saksa Ordule................................... 29. aug. 1346 Orduaeg Tallinnas.................................................. ..1347—1561 Raekohtu määrus nõuab trahvi ähvardusel majade eest täna vate puhtakshoidmist ja igal laupäeval prügi äravedamist 1360 Raekohtu seadused („Burspraken") keelavad ära edaspidi lin nas ja mere ääres aedades puumaju ehitada; kaks käsku 1360 ja 1384 Tallinna tänavad prügitatakse....................... 1376 Esimene veevärk I allinnas: kaetud kaanal toob vett Ülemiste järvest linna kaevudesse ja vallikraavi.................. pärast 1400 Pirita kloostri asutamine............................................................. 1407 Raekohtu käsk, 10 marga trahvi ähvardusel, kõiki linnas ole vaid puuhooneid ja keelatud elumaju maha lõhkuda ja puukraami lubjaahju vedada................................................... 1423 Oleviste kiriku juures asutatakse esimene linnakool .... 1424 Suured tulekahjud Tallinnas; pea kõik linn tules 1433 Tallinn Hansa-liidu peakaubalaoks 1496 Eesti keel pääseb maksvusele osalise ameikeelena, eestisoost kodanikkude jaoks luuakse eriline vandevormel . . umbes 1500 Usupuhastus Tallinnas 1524 Pildilõhkumine Tallinna kirikutes 13. sept. 1524 Oleviste kirikus jutlustab Luteri õpetaja; Oleviste ja Niguliste kirikus ka Eesti Jutlus! oolid“ olemas.................. sügisel 1524 45
Esimene evangeeliumiusku kool (Niguliste kiriku juures) . . 1526 Linna suur põlemine..................................................................... 1527 Katariina nimelise mungakloostri lõpp ja tulekahju .... 1532 Mõisniku Johann Üxküll'i ärahukkamine Tallinna väravas talumehe tapmise pärast...................................................... 1535 Suurte sõdade algus ; Vene väe Eestimaale tungimine murdub Tallinna ees............................................................................. 1558 Vene väed esimest korda Tallinna all; võidukalt tagasi tõr jutud „Jeruusalemma mäe" lahingus...................13. sept. 1560 Eestimaa ühes Tallinnaga satub Rootsi alla 1561 Taani ja Lüübeki laevastik Tallinnat pommitamas 1569 Vene väe esimene Tallinna võitmise püüe, 30 nädalane „pikk piiramine" (26. aug. kuni 16. märtstni)................... 1570—1571 Piiramise puhul linna uhke „Roosiaed" Rannavärava ees ja Kalamaja alev ühes Eesti kirikuga hävitatud. . . augustil 1570 Venelased Tallinna ees; Pirita peale kippumine....................... 1575 Teine Tallinna piiramine Vene väe poolt (23. jaan, kuni 11 märtsini).................................................................................1577 Võitlus Tallinna all; Pirita kloostri häving..................... 30. I. 1577 Suur katk Tallinnas ja Eestimaal...................................1591—1592 Suur näljahäda ja suremine Eestimaal; Tallinnas ühel aastal 11.000 inimest ühishaudadesse maetud............... 1602—1605 Tallinna Eesti koguduse õpetaja Georg Mülleri jutlused pee tud ja kirjutatud (kõige vanem allesolev eestikeelne käsi kiri); samal ajal on Tallinnas olemas Eesti kool ja tarvi tusel eestikeelne palveraamat ................................... 1600—1607 Tallinna asutatakse esimene trükikoda, mis püsib tänini, asudes küll praegu teistes ruumides ja kandes uut nime („Ühiselu")............................................................................1608 Rootsi piiskop Rudbeckins käib Tallinna kirikuid katsumas Sel puhul on Toomkoolis 29 õpilast (kõik Eesti rahvusest!) 1627 Kuningas Gustav Adolf asutab Tallinna Mihkli kloostris gümnaasiumi, mis püsinud tänini 6. juun. 1631 Esimene suurem eestikeelne kirjatöö (Siahl'i „koduraamat") Tallinnas trükitud................................................................. 1632 Eestikeelse piibli tõlkimise algus Talllinnas.............................. 1642 „Vana katkuaeg". Suur suremine Eestimaal ja Tallinnas . . 1657 Eestikeelne Uus Testament õp. Blumi tõlkel valmis, jääb aga trükkimata........................................................................1660 Toompea Eesti kogudusele ehitatakse Kaarli kirik...............1670 Tulekahju hävitab pea terve Toompea..................................1684 Toompea Pikkjalg korralikult prügitatud....................... 1687—1688 Rootsi kapten Waxelberg valmistab esimese maamõõduliselt täpse Tallinna kaardi......................................................... 1688 Tallinna suuremoeline kindlustamine vallidega Vauban‘i kava järgi, nüüdsed Ranna-, Viru-, Harju- ja Rootsikants ehitatud..................................................................... 1670—1700 Suur näljahäda Eestimaal.............................................. 1696—1697 Põhjasõja algus; Narva lahingust toodud Vene vangid hul46
gana Tallinnas, teiste seas hertsog de la Croy, kelle muumia siin paarsada aastat matmata seisis................... 1700 Vene väed Tallinnat ähvardamas.............................................. 1704 Raekohtu käsk, linna tänavaid laternatega valgustada . . . 1709 Tallinna kolmas piiramine Vene väe poolt 22. augustist peale; kõik Tallinna alevid ühes Eesti Kaarli kirikuga set puhul maha põletatud ; 29. septembril Harku lepingus Tallinna a 1 i s t u m i n e V e n e r i i g i 1 e.......................................... 1710 Samal ajal Eestimaal ja Tallinnas „viimne katk“; Tallinna elanikkude arv alaneb alla 2000........................... 1710—1711 Eestikeelne Uus Testament Tallinnas trükitud........................... 1715 Krahv Zinzendorf jutlustab Tallinnas ja nõutab Vennastekogudusele Eestimaale asumise õiguse 1736 Tema kaashoolel trükitakse siin eestikeelne piibel................... 1739 Äigna- ja Naissaar, seni linna omad, võetakse Vene kroonule 1742 Vene keisrinna Elisabeti Tallinnas suvitusel viibimisel tehakse siin leping Austriaga, mis tekitas „ seitsmeaastase sõja" . . 1746 Vene maavalitsusliku korra maksmapanek Tallinnas .... 1786 Selle kaotamine ja endise raekohtuvalitsuse uuendamine. . 1797 Esimene eestikeelne seaduseraamat välja antud ja Tallinnas trükitud.....................................................................................1802 Tallinna kitsikus Napoleoni sõdade, nimelt mannersulu tule musena; Inglise laevastik Läänemerel (a. 1801 Nelson Tallinnas) 1800—1812 Inglased blokeerivad Paldiski ja Tallinna sadamat..........1809 Paljud sõjaajal Venemaale jäänud prantslased asuvad Tal linna elama................................................................... 1813 Eesti talurahva pärispõlvest vabastamine
23. mail 1816 Vabastamise ametlik väljakuulutamine Toompea lossis ja kiri kutes. (Selle järele algab eestlaste suuremal arvul Tallinna asumine ja Tallinna muutumine Eesti linnaks) . . 8. jaan. 1817 Tallinna-Peterburi vahelise laevaliini avamine 1837 Krimmi sõda; Inglise ja Prantsuse laevastik admiral Napier‘i juhatusel sulgeb Tallinna sadama ja Eestimaa ranniku; kaubanduselu on soigus 1854—1855 Tallinna kindluse kaotamine; hakkab linna hoogus areng . 1857 Eesti uus talurahva seadus, ühtlasi maauuendused: tekivad laialised alevid 1856—1859 Asutatakse vabatahtlik tuletõrje 2. aug. 1862 Mõisate omandamise õigus kõigile lubatud, tekivad Eestigi rahvusest mõisnikud.............................................................. 1865 Eesti selts „Estonia" Tallinnas asutatud...................................... 1865 Viimne veeuputus Tallinnas..........................................................1867 Viimne näljaaeg Eestis ; Tallinn aitab mõjukalt hädalisi 1867—1869 Kahekordne Nunnevärav lõhutakse maha.................................. 1868 Balti raudtee avamine Peterburi ja Paldiski . . . . 24 okt. 1870 Harjuvärav lõhutakse maha......................................................... 1874 Esimene püsiv Eesti ajaleht Tallinnas: „Ristir. Pühapäevaleht" 1875 47
Tallinna-Tartu raudtee avamine.................................19. dets. 1876 Teine Eesti Selts Tallinnas, „Lootus.......................................... 1877 Vene linnaseadus hakkab maksma.............................................. 1877 Esimene Tailinna laulupidu..........................................................1880 Eestlased (venelastega liidus) oma rühmaga Tallinna volikogus 1886 Vene õppekeele maksmapanek kõigis koolides 1887 Vene kohtute avamine Tallinnas; raekohtu täielik lõpp 20. novembril •............................................................................. 1889 Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine............................... 1890 Teine Tallinna üldlaulupidu................................ •...................... 1896 Suureviisiline tööstuse tõus; Eesti elanikkond hakkab kiiresti kasvama........................................................................... umbes 1900 Tallinna—Viljandi—Pärnu—Valga raudtee avamine . 1. mail 1901 Eesti päevaleht Tallinnas, „Teataja" 1901 Tallinna—Haapsalu raudtee avamine 15. dets. 1904 Linnavalitsus eestlaste käes dets. 1904 „Punane aasta": 13. jaanuaarii verine kokkupõrge sõjavõimudega, hiljemini käärimised ja streigid, 14—16 oktoobrini rüüstamised ja põletamised, lõpuks uue turu veresaun (57 surnut, üle 100 haavatu); liikumisel sotsialistlik ja vabariiklik ilme; Tallinn sõjaseaduse all........................... 1905 ^Päevalehe" asutamine................................................................. 1905 Vene riigi põhiseaduse-manifest...................................17 okt. 1905 Ärev ja voogav ajajärk ; riigivolikogu valimised ; Tallinnas korraga kuus Eesti päevalehte 1906 Vene keisri, Inglise kuninga ja Prantsuse presidendi kokku saamised Tallinnas, nende riikide ligida sõpruse loomine vastolus Saksamaale (Eelsamm maailma sõjaks) 1908 Kolmas Tallinna laulupidu 1910 Tallinna sõjasadama rajamine; suured laevatehased, linna kiire kasv................................................................................ 1912 „Estonia" teatri ja kontserthoone avamine.............................. 1913 Maailmasõja s ü 11 i m i n e ; ärielu halvatud ; elanikkude lahkumine linnast • 1914 Tallinn evakueerimise hirmus 1915 Eesti talurahva vabastamise 100-aastane juubel; uue aja koi diku esimesed kiired, märgusõnaks saab Eesti autonoomia 1916 Vene revolutsioon. Ärev aeg ja määratud muutused ka Tallinnas. Märtsi algul ametikohtade „ülevõtmine“ väevõimuga. Eesti sõjaväe loomise algus. Sõdurite kong ress 18. juunil. Eesti maanõukogu (Maapäeva) avamine ja Eesti rahvuskongress 1—3 juulil. Maapäev kuulutab enese kõrgeimaks võimuks Eestis 15. nov. Järgneb enamlaste valitsus........................................................................................ 1917 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas 24. v e e b r uaril................................................................. 1918 Saksa okkupatsioon; selle langemisel 11. novembril asub tegevusse Eesti ajutine valitsus.............................................. 1918 48
Eesli Asutava Kogu avamine „Estonias" 23 aprillil. Tallinn Eesli riigi pealinn...................................................... 1919 Laevaliinide uuendamine Tallinna ja välissadamate vahel . . 1920 Esimese Eesli Riigikogu avamine.................................................. 1921 Püstitatakse Riigikoguhoone.... . •......................................... 1922 VIII üldlaulupidu Tallinnas............................................................. 1923 Kommunistide mässukatse............................................ 1... dets. 1924 Eesti Vabariigi 10-eastane juubel....................... .24 veebr. 1928 Juubeli-laulupidu, millest osa võtsid külalistena sajad välja maalased. välis-eestiased ja ajakirjanikud, läheb hiilgavalt korda..................................................................................... 1928
Dr. OskarKallas 60- ne aastane. ) * Oskar Philipp Kallas, Eesti folkloori uurija ja rah vuslik tegelane, sünd. 13. (25.) oktoobril 1868 Kaarmas köster Mihkel Kalda pojana, õppis Kuresaare gümnaasimis ja selle lõpetamise järel a. 1887 peale klas silist keeleteadust Tartu ülikoolis, mille lõpetas a. 1892 cand. phil. astmega. Üliõpilaspõlves (ja ka hiljemini) on K. olnud E. Üliõp. Seltsi juhtivamaid tegelasi. Aastal 1892—93 täiendas K. end Helsingi ülikoolis Soome rahvateaduses ja Soome-Ugri keeltes. Aastal 1893—95 oli ta Narva poeglaste gümnaasiumis vanade keelte õpetajaks. Kaitses a. 1901 Helsingi ülikoolis doktori väitekirja, saades dr. phil. astme. Oma õpin guid jatkas ja täiendas K. õppereisidel välismaile, (a. 1895 Türgimaal (sellest reisikirjeldus „Postimehes" 1896, eriraamatuna a. 1896 ja 1898); 1898—99; 1908—1912) Hing viibis uurimisteekondadel Lutsi (1893) ja Kraasna (1901) eestlaste juures. Aastal 1901 valiti K. Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsendiks, mis kohal la viibis kuni a. 1903, olles sama ajani ka Peterburi May gümnaasiumis kasvatajaks ja sealsamas ning Pavlovi instituudis Saksa ja Ladina keele õpetajaks. A. 1903 sügisel asus K. Tartu, kuhu jäi kuni aasta *) Avaldame siinkohal Eesti Biograafilise Leksiooni II andes loodud dr. O. Kalda eluloo, et sellega rõhutada väliseestlaste suurt lugupidamist meie avalikus elus niiväga tuntud sümpaailiku ja tulise tegelase vastu. Võtku ta ühtlasi vastu meie parimad soovid!
49
1918, töötades Pushkini nimelise tütarlaste, Treffneri ja kroonu poeglaste gümnaasiumis Saksa ning Ladina keele õpetajana. Nende ametite kõrval oli K. tegevuses ka „Postimehe" toimetuses, kodumaa osakonna redaktorina, lühemat aega ka toimetuse sekretärina ning ärijuhatajana. A. 1918 tegid Saksa okupatsiooni võimud Kaldale ettepaneku hakata Tartu ülikoolis pidama loenguid Eesti keele üle, mida aga vastu võtmast K. keeldus. Sama aasta sügisel kaotas K. okkupatsioonivõimude survel kooliõpetaja koha. Eesti iseseisvuse algul nimetati K. sama aasta detsembris Eesti saadikuks Soome, a. 1922 aga samasse ameti Londoni ja a. 1913 ühtlasi ka Haagi. A. 1900 peale on K. abielus prof. Julius Krohni tütre Ainoga. Üle 30 a. on K. algatavalt ja juhtivalt teotsenud meie vaimukultuuri tegelaste esimestes ridades. Juba Peterburis viibides ja Tartuski pidas K. esimesi üldhariduslikke kursusi töölistele. Hiljemini oli ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi asutajaist ja selle tegevuse tähtsamaisi õhutajaist, saades nimetatud seltsi poolt a. 1906 asutatud tütarlaste gümnaasiumi juhatajaks, seega siis tunduvalt mõjutades selle õppeasu' tuse arenemissihi määramist. Vaesemate Eesti soost üliõpilaste laenukassa, n.n. „Bergmanni abiraha" (asul, a. 1903) juhatuses oli K. pikemat aega kandvamaks jõuks. Tema teeneks on m. s. ka uueaasta õnnesoor videst vabastamise kombe elluviimine ülalnimetatut asutuse kasuks. Ka Eesti Rahva Museumi, eriti aga selle Arhiivraamatukogu asutamisel (a. 1908 — 09) oli K. juhtivalt tegev: tema algatusel asuti eestikeelsete raamatute kogumisele ERM-i heaks ja annetati Eesti Üliõpilaste Seltsi poolt eestikeelsed raamatud ja baltikumiosakond ERM-le alusvaraks. A. 1904 algas Kalda üritusel ja korraldusel ülemaaline rahvaviiside korjamine, mille tulemuseks oli 1916 a. ERM-I 11.808 numbriline viisiteisendite (ja dublettide) ning 215950-realine muinaslaulude kogu. See J. Hurda ja M. J. Eiseni sõnor lise muinasvara kõrval tähtsamaist Eesti muinaskultuuri salvedest on seni aluseks olnud Eesti omapäre 50
sele muusika-kultuurile. Tähtsat osa on K. etendanud ka Eesti karskusliikumises ja Eesti Kirjanduse Seltsi tegevuse esimesel aastakümnel. Kolmatkümmet aastat on K. kasulikult mõjunud ka Eesti ja Soome lähene miseks. Tõhusat toetust on Kaldalt saanud ka liiku mine Eesti omapäraste isikunimede heaks, eriti tema broshüüri kaudu: „120 uut ristinime (Tartus 1914; esimest korda ilmunud „Sirvilaudades" 1911 pealkir jaga: „Uusi nimesid?"III trükk 1921) — Eriliselt tähtsad on aga K. teened Eesti folkloori alal. Üksikute ja väheste teadete põhjal otsis K. esimesena üles Eesti emamaast XVI sajangu lõpul ja XVII sajangu esipoolikul eemale paisatud rahvakillud, Kraasna ja Lutsi maarahva, kel lelt ta koha peal kogus etnoloogidele, lingvistidele ja usundiuurijaile ülitähtsa ainestiku, mis sisaldab rohkelt ülestähendisi lutsilaste ja kraasnalaste rahvaluulest, kombest, keelest ja muinasusust, millede väärtus on eriliselt suur neis peituvate kronoloogiliste kriteeriu mide tõttu, kuna need rahvariismed on pikemat aega elutsenud muudest eestlastest täiesti eraldi, võõrakeel sete rahvaste seas. Nende uurimiste tulemusena ilmu sid Kaldal „Lutsi maarahvas" (Helsingis, 1894, 151 Ihk.; äratr. ajakirjast „Suomi"), „Kaheksakummend Lutsi Maarahva muinasjuttu" (Tartus 1900, 202 + V Ihk.; ära trükk Verhandl. d. G.E.G. XX andest), „Achtzig Marchen der Ljutziner Esten" (ibid), „Kraasna Maarahvas (Hels, 1903, VI+128 Ihk. + kaart; äratr. ajakirjast „Suomi") „Die Krasnyer Esten. Volkskundliche Beschreibung" (Tartu 1904, 71 lhk.; Verhandl d. G. E. G. XXI 2) — Oma uurimiste tulemused Eesti rahvaluule alal on K. avaldanud juba ülalmainitud doktoriväite kirjas „Die Wiederholungslieder der estnischen Volkspoesie" I (Hels. 1901. V+398 lhk. + kaart), millest ta, tarvitades geografilist (Julius ja Kaarle Krohni) meeto dit jälgib Eesti korduslaulude tüüpisid, nende tekki mise paika, aega ja rändamisteesid, määrab ära nende algkuju ning selgitab Eesti laulude vahekorda vastavate lauludega Soomes. Eesti folkloori käsitlevaist uuri mistest väärivad veel tähelepanu „Ubersicht über das 51
Sammeln estnischer Kunen" (Hels., 1902, 34 Ihk. äratr. Finn-Ugr. Forschungen‘ist, il, 1), „Estonian „Folklore" (London, 1923, 16 lhk.; äratr. ajakirjast, „Folklore"). — Tegelenud on K. ka keeleteaduse ja kirjakeele arendamise alal, juhtides omal ajal tähelepanu murrete uurimise ja murdesõnastiku koostamise tarvidusele ja soovitades Eesti kirjakeelt rikastada murdeliste sugemetega. Eesti Kirjanduse Seltsis õhutas ta eestikeelsete teaduslikkude oskussõnade loomist. Kirjakeele normi kindlaksmääramisel ja muutmisel soovitab ta arvestada terves keeles levinud muutusi. Kalda muudest teaduslikkudest ja populaarteaduslikkudest töödest ja artikleist nimetatagu veel: väljaande „Bibliogr. d. finn.-ugr. Sprach-Volkskunde" Eesti osakonna redigeerimine a. 1902 peale (F. U. F. V, Anz.); „Soomesugu paganaaegne jumalateenistus" (Jul. Krohni järele, Tartus, 1895, 29 lhk.; äratr. E. Ü. S-i Albumist III); „Mis ajas Dr. Kreuizvaldi Kalevi lugulaulu laulma?" (Linda XVII, 248—54); Spricht man in Livland noch livisch?" (F.U.F. IV, Anz 61 — 65; SB. GEG. 1905, 65—67). Kuna K. energiast ja teovõimest on suurem osa kulunud ära seltskondlikul, laiemal rahvuskultuurilisel ja isegi polii tilisel alal, ei ole tal küllalt võimalust olnud tervet oma annet ja jõudu teaduse alal välja arendada ega tegevusse rakendada, ja ta on sunnitud olnud suure osa oma rikkalikkudest ainekogudest jätma vajaka teaduslikust analüüsist ja viimistlusest. Kuid teha suudetud teaduslik iõõ on omaaegsete ja praegustegi Eesti olude kohta esmajärgulise tähtsusega, mida hinnatud on ka muude rahvuste poolt Kalda valimisega Keiserliku Vene Geograafia Seltsi (1905), Soome-Ugri Seltsi (1910), Soome Kirjanduse Seltsi (1911) ja Magyar Neprajzi Tärsasäg’i (1911) kirjavahetajaks liikmeks. K. kuulub oma tegevuse avarusega ja mitmekülgsusega nende Eesti kultuuritegelaste esiridadesse, kes selle Eesti rahvusliku ideoloogia on loonud, millest hiljemini võrsus Eesti riikliku iseseisvuse mõte.
52
Eestlased Belgia „mustas impeeriumis". Belgia Kongos, selles Belgia „mustas impeeriumis", mis oma 2.417.000 ruutkilomeetriga on emamaast 80 ja Eeslist 52 korda suurem — teenib teatavasti oma leiba kolmekümneni ulatav arv eestlasi, enamjaolt mehaanikud, mõned kaptenid ja paar laevapuuseppa. Harva jõuab sealt teateid Eestisse; K. A Hindrey‘gi reis, mis ainult Kinshasa‘ni ulatas — ei annud eestlastest suuremaid teateid; seepärast pean ma oma kohuseks edasi anda andmed, mille eest ma üldjoontes tänu võlgnen vaneimale Eesti kongolastest, 29. juunil Coquilhatville‘is surnud kapten Voldemar Filimonoffile, kes nad mulle 1928 a. algul Brüsselis kättesaadavaks tegi. Kongo avastamine Eesti poolt sündis 23. novembril 1920 a., sest sel päeval astus Pärnu kapten V. Filimonoff, pärast osavõttu vabadusesõjast ohvitserina Eesti mereväes ja soomusrongidel — Kongos teenistusse esimese eestlasena. Alul oli ta teenistuses Sonatra‘s, milline kompanii aga peagi, ühinedes Citas‘ega moodustas uue, Unatra nimelise kompanii. Siin teenis V. F. kaptenina 2 „termi" (ligi 3-aastast lepinguaega) Veetes üle 5 aasta kliimaliselt eriti halvas ümbruses (Ekvaatori provintsis, Lulonga, Libenge ja Hele distriktis) ja pidades laevadega ühendust. Coquilhatville‘i Ja Pikoro vaheline ühendus pidi talle maksma kord formi ajal laeva ning enese ja reisijate elu. Kuid raskeim ühendustest olevat Prantsuse ja Belgia Kongo piirijõel Ubangi1, kus kapten kord 17 päeva järgi mööda ööd-päevad töös olnud, tuledeta, märkideta lootsita, püstitades sellega Kongo annaalides uue rekordi. 20. augustil 1926. lahkub kapten F. kompaniist, et puhkusaega veeta Euroopas, kuidjuba 19. detsembril samal aastal tuleb ta uuesti tagasi, seekord C. F. Cli (suurte järvede raudteekompanii) teenistuses ia TanBanyka piirkonnas. Siin tabab teda vähe hiljem kuri üllatus, millest ma juba varem mujal olen kirjutanud 53
ja mille lahendust parajasti kapten Brüsselis ootas, kus ka tema asi kompanii vastu kohtus tema kasuks ära otsustati. Viimasele kohale sõitis ta 26. veebruaril 1928, seekord jälle halbadesse oludesse: Ekvaatori provintsi, kus ka suri. Proua Maria Filimonoff on tallinlane (sünd. Tshutsheloff)ning esimene ja seni ka ainus Eesti daam, kes Kongoga lähema tutvuse sõlminud. Oma mehele sõitis ta järgi 1. juunil 1925 ja veetis seal kaks aastat. Temagi tunneb Kongo kliimat, kuid pole veel kordagi haige olnud. Mehe surma ajal viibis Brüsselis, oodates kompanii luba järelesõiduks. E. Kadak, endine 2. meister al „Kodumaal", on „Unatra" teenistuses Kongojõel, käies vahel ka Kasail. Kuulub vanemate Eesti kongolasie hulka. Eeskujulik iõõmees. Jakob Suurmann teenib samal kohal juba üle kolme aasta. Teenis omale nime masinate kokku* seadjana, keda kõik hindavad. G. Laubach, endine laevamehaanik, asub praegu maa sisimas. Belglaste oskamatus mingisuguse masina kokkuseadmisel tõi talle kaasa koha ja head tingimus sed, kuigi aastad ei lubanud Kongosse sõita. Selles, juhtumusest on näha, kuivõrra otsitavad ja hinnatud on tublid Eesti meistrid. Laubach on naisemees ja kahe lapse isa; ta perekond elab Antverpenis. Puusepp Mihkel Vittong teenis alul Sonatra‘s, läks sealt C. F. L-i, kuid lahkus sealt peagi võimatute töötingimuste pärast. Praegu töötab Sise-Kongos ühine „Forminiere’is", kus täie lugupidamise võitnud. Mehaanik Joosep Linholm teenis 39 kuud jõelaeval Kongolo ja Bukama vahel, veetis puhkeaja (mida antakse kuni kuue kuuni) Antverpenis ja läks uuesti tagasi. Mehaanik P. Dessenberg tuli Kongosse 1926 aasta novembris ja teenib ühes Linholmiga. Mehaanik Ad. Kesk teenis oma termi ära Bo° ma‘s, olles meistrina riigiteenistuses, siis lahkus. 54
Mehaanik AugusiElb on jällegi vana kongo lane, kuid on seni asunud vaid Kongo suus, teenides riigilaevadel meistrina, viimati a/l. Wael'il, mis peab ühendust Aafrika lääneranniku ja Boma vahel. : Kapten A, Orpus teenis ligi 16 kuud C.r .L.is Tanganyka järvel. Käis Euroopas ja sõitis jälle tagasi. Kapten Ka rl Lu ks teenib praegu C. F. Lis On vana kongolane (1923 a. saadik). Olla Eesti keele Inglise keele vastu vahetanud ja ei pidavat Eestist suurt midagi. Elab aga Eesti passiga! Praegu toos Kabala ja Bukama vahelisel liinil. Mehaanikud J ohan nes Tauben ja Aleksan der Akatus teenisid Kongojõel Kinshasa ja Manleyville‘i vahel. Termid läbi, viibisid Tallinnas puhkusel. Akatus heitis abiellu(preili Grenziga Paldiskist) ja sõitissils uuesti Kongosse Proua ootab järgisõiduks luba Brüsselis. Mehaanikud Nikolai Tutti ja Ru dolf Bellberg teenisid pooltermi Tanganyka järvel C. F. Lis. Lahkusid oma soovil võimatute töötingimuste parast. Siis teenisid lühemat aega Eesti aurik Kalevil . Nüüd on Tutti (naisemehena) jälle Kongos. Nii viimased kui eelmised on kõik eeskujulikud töömehed. . Eelpool manitud meh. Elb‘i vend olla ka juba üle kahe aasta Kongos, lähemad teated puuduvad. Teeninud lühemat aega Kongos keegi Besil insener (arvan isiklikult, et see oli J o h. P1 n k of t) Citas’e kompaniis, kuid lahkunud kliima pärast. * * Tublile ja kohkumatule töömehele on tee Kongosse lahti. Kapten F. käskis aga juure lisada, e eriti viimasel ajal belglased välismaa astele tegevat suuri raskusi. Sest hakkab belglasi endid juba kokku voolama. On isegi juba firmasid, kes välismaalasest kohatahtjat jutulegi ei võta. Igatahes tuleb aga kohta väga pikaldaselt ette valmistada. Kulub selleks pool aastat otsinguid, isegi aasta. Seda mehele, kes oskab isegi hästi Prantsuse keelt. Seepärast siis ettevaatust väljaruttamisega! HI H 55
Eestlased Belgias. Kuigi meie rahvas üldiselt on väga väike, pole vist terves maailmas ainustki linna, kus ei leiduks eest lasi. Võõrana kuhugi võõrasse linna jõudes ei tea neid küll aimata ja ära tunda, kuid kohanedes ja tutvusi luues, tekib iga uustulnuka ümber peagi täielik Eesti seltskond. Arvasin küll Belgiasse sõites, ei seal eestlasi püsiva ollusena vähem leida, kuna sealsed riigikeeled (Prant suse ja Vlaami-Hollandi) igatahes ei kuulu nende hulka, mille vastu meil Eesti lihtrahva seas suuremat huvi tuntakse. Seepärast üllatas mind suuresti sealse tookordse konsuli hra. Ch. A. Ae rissensi teade, et Belgias olla umbkaudselt arvates ligi 2000 eestlast, arv, mis kahtlemata on liialdatud. Siinsed eestlased kuulusid väga mitme riigi kodakondsusesse. Oli Eesti Vene, Belgia ja isegi Ühendriikide kodanikke. Nii on see praegugi veel. Suurem hulk neist koondub Antverpeni sadamalinnajakku, elades seal kas mere meeste rannahuvidest või jälle vahenditust meretõõst. Suur hulk Eesti meremehi on oma kodusadamaks valinud Antverpeni, kus end laevale munsterdavad ja tagasi jõudes kuni uue munsterduseni end kuidagi elatavad. Vähe pole eestlasi ka Lõuna- ja Ida- Belgia kaevandustes. Sest sealsed suured tööstusettevõtted ja maa-alused tehased vajavad alati rohkel arvul töö jõudu, ning nii mõnigi eestlane, kes Antverpeni jõudes oli täitsa ilma rahata, on siinse konsuli korraldusel sinna tööle saadetud ja enesele jälle jalad alla saanud. Seda kasutavad ka meie meremehed, kui laeva ootamisaeg liig pikale venib. Kuid meremeeste-mäetõõliste peale ei vaadatavat kaevandustes just hea mee lega,kuna nad polla harjunud püsiva tõõsiustöögajakiirelt jälle teenistuskoha maha jätvat, et uuesti merele minna. Belgia eestlaste hulgas paistab silma ka intelligent jõude Nii töötab seal juba mõnda aega üks mu koolivendadest, kes mõni aasta tagasi Riia tehnika ülikoolis tegi masinaehiiuse-diploominseneri eksami. See härra J. P. on Antverpeni lähedal (Hobokenis) ühes suuremas tehases (Ford) heapalgalisel kohal. Siis 56
töötab veel terve kobar eestlasi Bell Telephone Mfg Co‘s Antverpenis. Silma paistavad siin endine Tartu üliõpilane A. G. ja keegi G. M., kelle abil pärast nii mõnigi teine vabrikus kohale saanud, kuigi ehk töös tuslik ettevalmistus selleks polnud kuigi sobiv. Nüüd on siia asekonsuliks nimetatud eestlane, hra D. Treud e, kes peab neid laiali pillatud eestlasi koondama, teades, et neid on Belgias mujalgi, peale Antverpeni. Umbes kümme eestlast peavad Antverpenis kõrtsi ja „boarding-house‘i", kus leiavad meremehed ulualust reisist reisini. Kahel on tubakakauplus. Veel nii mõ nigi teine äri on olemas. Eestlaste omavahelised erinemised näivad otsaga ka Antverpeni ulatavat. See on juba kord Eesti ise loomu eriavaldus. Sulane Anvelt on pärast suurt eba õnnestumist Eestis a. 1924 oma tähelepanu pööranud Eesti meremeestele ja igasugusele Eestist lahkunud ollusele. Ohtral käel jagatavat siingi toetust igasugu Moskvale armsateks otstarveteks. Olla isikuid, kes siin kuudekaupa midagi ei tee, kuid ometi võivad raha kulutada. Huvitav on see, et siinsed rahasummad ei tule otseteed Moskva kominterni kassast, vaid PõhjaAmeerika Ühendriikidest, seal olevate eestlastest-kommunistide kaudu New-Yorgist. Sama organisatsioon varustab siinseid agente, kelle hulgas ka belglasi ja võõraid juute, „Uue Ilma/ lendlehtede ja isegi raama tutega. Oma töö edukamaks juhtimiseks oli kommu nistidel aastat viis tagasi süüiunimeline selts: «Esto nian Educaiional Society". Kuid kohalikkude politseivõimude korraldusel on see ühing juba pikemat aega suletud ja üks ninameestest (keegi Kuusik) maalt välja saadetud. Kuid see ei eksitanud agenti jälle tagasi tulemast. Praegu juhib eestlasi ka kultuurilisel alal eestlasest asekonsul. Talle abiks on soomlaste ja eestlaste ühisel jõul loodud „Eesti lugemislaud", esialgu veel Soome meremisjoni ruumes Antverpenis (67, Avenue d’ Italie, Italielei), kus leidub Eesti raamatuid ja saa dakse mõningaid ajalehti. Lähemal ajal on siin Eesti riigi toetusel tekkimas iseseisev Eesti Meremeeste Kodu. P
H. H.
57
Eestlased Brasiilias. V. Rooberg. *)
Kümned tuhanded eestlased, keda meie väike kodumaa üles kasvatanud, on majandusliku kitsi kuse tõttu siit laegade jooksul lahkuma pidanud. Sarmaatsia lagendikkudel, Siberi laantes ja taigades. Ameerika suurlinnades, Kanada metsades, Austraalia farmides ja Brasiilia kohviistandustes — igalpool lei dub neid. Peale majandusliste põhjuste mängib väl jarändamise juures suuri osa veel massipsükoloogiline moment, ja just viimasega on seletatav hiljutine suur väljarändamise tung Brasiiliasse. Tuhanded eestlased on seal omale õnne otsinud, vähesed ka leidnud, kuid suurem jagu on pidanud üle elama suuri raskusi. Paljud on seal oma viimasegi varanatukese kaotanud, mujale rännanud, kodumaale tagasi tulnud ja räägi vad otse muinaslugusid sealsetest rasketest oludest. Kuid paljud on mingisuguse tõõ leidmisel jäänud kohale ja omale uued kodud loonud. Suuremal arvul elab eestlasi Brasiilias Sao Paolos, kus neid 1926 a. leidus umbes 3000, kuid viimasel ajal on see arv 1500 peale kokku kuivanud. Paigale jääjatest on mitmed omale väikese maalapi või maja soetanud ja on oma eluga enam-vähem rahul. Tõõkriisi praegu Sao-Paolos ei ole, ja välja õppinud ametmehed leiavad enamasti tõõd. Tõõpalgad on Eesti rahas arvates: metaliiiõõlised 65 — 100 senti tund, ehitus- ja trükiiõõlised 75-100 senti tund, lihttõõlised 40-60 senti tund, naisvabrikuiõõlised 300—400 senti päev, naismajaieenijad 45—80 krooni kuus ühes ülespidamisega. Tööpäev on igal pool enamasti 9 tundi. Elu on kallim kui Eestis. 1 kilo leiba umbes 45 senti, tosin kanamune 2 milli 600 reisi (1 mill — 50 senti, 100 reisi — 5 senti), kartuli kilo 800 reisi, või kilo 9 milli, soolaliha kilo 2 m. 800 reisi jne. Täielik pansioon maksab 60-75 krooni kuus. Ülikond ja saapad samas hinnas mis Eestiski. Kuigi siin erilist korterikriisi ei tunta, on korterid siiski kal *) See artikkel on võetud ajakirjast „Romaan" Nr. 17, 1927. 58
lid. Mööblita tuba linnas 40-50 krooni, linna ääres 25—35 krooni. Suve kliima on siin muidugi palavam kui Eestis, kuna talv umbes meie sügissuvega sarnane. Kodumaaga ja omavaheliseks ühenduse pidamiseks asutati 1926 a. eestkätt Ülemaalise Eesti Noorsoo ühenduse Tallinna ja Hõimla osakondade liigete poolt Sao Paolo Eesti Noorsoo Ühing, millel praegu 204 liiget. Ühingul on liikmeid ka teistest rahvustest, nimelt 12 itaallast, 4 lätlast, 3 sakslast, 2 soomlast ja 10 venelast. Ühingul on 2 teguvõimsai osakonda: näite- ja spordiosakond. On peetud 6 pidu, millest keskmiseit 300-400 inimest osa võtsid ja kus peale vähemate näitemängude on ette kantud „Neetud talu," „Seitsmes käsk," «Hispaania kärbes" ja «Püve talus". Ühingu rahaline läbikäik on 1. aug. 1926 — 1 juunini 1927 a. 360.000 senti. On asutatud tugev jalgpallimeeskond, kus kaasa mängivad mitmed kodumaa 2. ja 3. klassi mängijad. Meeskond on Ühingu poolt täielikult varustatud ja võistleb Eesti värvide all kohaliste meeskondadega heade tagajärgedega. Samuti on moodustatud rahvatantsijate grupp, mis pidudel demonstreerib Eesti rahvatantse. Lähemas tulevikus on kavatsus asutada raamatukogu ja lugemislauda, sest omakeelne kirjandus puudub pea täielikult. Iga kuu korraldatakse perekonnaõhtuid ja oma vahelisi koosviibimisi, millest suurel arvul ka mitteeestlasi osa võiab. Ühingu energilise tegevuse tõttu on vahekord eestlaste ja kohalise seltskonna vahel õige sõbralikuks kujunenud. Ühing on alalises kontaktis ÜENÜ keskjuhatusega, Eesti noorsoo liikumi sega ja Eesti eluga. Praegu on Noorsoo Ühing Sao Paolos ainukene Eesti organisatsioon, kuna esimene Eesti selts „Estonia" juba 8 kuud elumärke pole avaldanud. Sao Paulo Eesti noored on rõõmustava, eeskujuliku aluse pannud seltsielule kaugel võõrsil. Oma organisatsiooni ümber koondudes kõveneb side sün nimaaga, püsivad kodumaised mälestused Kauemini värsketena ja elavatena. 59
Eestlased Jugoslaavias. - Siiagi Balkani nurka on sattunud mõni eestlane. Üldisemalt tuttavaks on saanud kodumaal kunstnik Beshevitshi proua, kes ühes oma mehega, kes on aja lehe „Vreme" kaastööline, külastas 1928 a. suvel Ees li IX laulupidu. Kui sellest sündmusest Beshevitsh hiljem „Vremes" ilusaid ridu tegi, siis on ehk proua Beshevitshilgi siin teeneid. Kotor‘i (Cattaro) ümbrus konnas elavad endise Kanepi köstri Valdmanni pojad: Friedrich ja Heinrich, kes siia sattunud Vene armeega. Kuna nad üles kasvasid Venemaal, siis ei oska nad hea tahtmise peale vaatamata sugugi Eesti keelt ja näivad vist igaveseks kadunud olevat Eesti rahvusele. Juhuslikke Jugoslaavia külastajaid on aga rohkem. Näiteks, läinud aastal käis siin teaduslisi loenguid pidamas Tartu professor L Puusepp. Siis tulid minister O. Strandmann ja nõunik Mickvitz kaubalepingut sõlmima. Olid need vaevalt lahkunud, kui tulid uued eestlased tõeliku sensatsiooniga. Need olid maadlejad Jaan Jaago ja A. Aroküll oma võitudega maadlusmatil. Ja elas nende ridade kirju taja Belgradis üle kolme kuu. See oleks siitpoolt ka kõik! H. H.
Eestlased Kalifornias. P. Tobi *)
Kui meie seltsimehega aasta viieteistkümne eest Peterburist, Venemaalt, Los Angeles‘i linna Lõuna-Kalifornias jõudsime, siis arvasime, et oleme esimesed eestlased selles noores ja seekord alles vähe tuntud linnas. San Francisco oli seekord tuntud suurlinn Kalifornias. Seal oli juba siis Eesti selts. Võõral maal, võõra keele ja rahva seas tundus igatsust kodumaalaste järele. Võimatu aga oli teada, kas on siin eestlasi. Viimaks kirjutasime New-Yorki seekordse „Uue Ilma" toimetusele ja saimegi sealt *) See kaastöö on võetud „New-Yorgi Eestlasest"; 1928. 60
paari suguvenna aadressid. Mäletan veel selgesti, missuguse huvitusega ma oma esimest siinset suguvenda üles otsima läksin. Oli ju teadmata, kas ta on oma taoline tööline või Ameerika miljonär. Nagu kõik kodumaalased, arvasin seekord, et miljonäriks saamine Ameerikas ja eriti Kalifornias on õige lihtne asi, tar vis ainult roobiga raha kokku ajada — kuni miljon käes. Uulitsaraudteel sõitsin saadud aadressi järele paremasse Los Angeles‘i linnajakku. Aadress oli üks nägusamaid ehitusi. Näis küll, nagu olekski suguvend toredast elamas. Kõlistasin. . . Keegi hästi riides daam avas ukse. „,Does Mr. L. Iive here ?“ „ Who, did you say?“ „Mr. L, Mr. Hans L.?" „Oh yes Hans. He is our gardener" Soo, siis esimene suguvend, keda siin leidsin, oli aednik. Tegime tutvust ja tema läbi sain siin tuttavaks veel mitme teise suguvenna ja õega. See esi mene tutvus on nüüd juba viisteist aastat püsinud. Inglise keele äraõppimise järele leidus tutvusi ameeriklaste hulgas. Kord juba nagu kadus tahtminegi eestlastega läbi käia. Siinne pehme kliima vististi mõjub ka iaisendavalt igaühe peale. Nii läheved päe vad, nädalad ja aastad üksteise järele. Aastate jooksul on siia Lõuna-Kaliforniasse ja eriti Los Angeles’i linna sadamasse, San Pedro‘sse, kaunis hulgake eestlasi kogunud. Noorel, alles hiljuti asutatud Lõuna-Kalifornia Eesti seltsil on praegu üle 20 liikme. Seltsi kirjatoimetajal on üle 40eestlase aadressid. Vististi on veel mõni muugi, kelle üle meie midagi ei tea. San Pedro eestlased on suuremalt jaolt mereme hed ja mõned kalamehed. Kaks ehk kolm on mõist nud siin õigel ajal maad osta ja on selle müümisega jõukale järjele jõudnud. Teised on töölised. Kodu maa lugejatele oleks siin tähendada, et Ameerika töö line vist küll natuke paremini elada saab kui kodu maal. Süüa saab, kui tööd on, kokkuhoidlik mees võib endale ajajooksul ka majahüti muretseda ja võib olla isegi autoloksi ümbersõitmiseks. 61
Töölise palga suurust ma ei nimeta, sest see viib harilikult iga väljamaa-lugeja eksiteele. Kui ma näi teks ütleksin, et siin puutõõline mõnikord kümme dolla rit päevas teeb, siis võtab vististi iga kodumaa lugeja paberi ja pliiatsi ning rehkendab, et see on 375 senti X. 10, võrdub 3750 senti päevas. Kasvata teda jälle 25 päevaga kuus, teeb 93.750 senti, ning seda on kindlasti rohkem kui Eesti riigivanemal kuus. See kõik aga on eksitus. Mõnikord teeb siin tööline 10 dollarit päevas, jah. Kuid niisugust tööd ei ole alati. Ja mis peaasi — väljaminekud on ju ka sissetuleku järgi. Lõppude lõpuks elab Eesti tööline siin niisama peost suhu nagu kodumaalgi Kuidas asjad kaugelt kuulsaks saavad, selle üle väike näide. Siin elas keegi Eesti vanapoiss. Oli üsna kena teenistus puutööga. Saatis kodumaale vennale siiatulekuks sõiduraha. Vennaga ühes ehitasid siin endale maja. Ajajooksul sai see valmis ja tasutud, Siis sai äkki vanem vend õnnetult surma. Testamenti temal ei olnud. Vend kui lähem sugulane jäi varan duse hooldajaks. Keegi siinne advokaat oli Eestisse tema õdedele kirjutanud ja seal oli kuidagi teade lai ali läinud, et Los Angeles‘is Kalifornias olla keegi rikas eestlane surnud. Maja ja automobiilid olla järele jäänud. Tõepoolest on aga ainus väärtus maja. Auto oli seevõrra lagunenud, et keegi vanarauakaupmees 10 dollarit ta äraviimise eest nõudis. Maja on nüüd juba kauemat aega enampakkumisele kuulutatud. Võib olla toob 3 kuni 4 tuhat dollarit. Sellest maha arvata kohtukulud, müügikulud, pärandusmaks, mehe matuse raha, võib olla jääb igale pärijale paarsada dollarit. Sellest ei tea kodumaal keegi. Aga kuulujutt miljonääride üle lendas arvatavasti üle maa. Eesti jooksumeister Lossm an tuli siia Pyle’i ülemandrijooksus 25.000 dollarit võitma. Pärast nägime mitmes lehes, missugused vead ja puudused sel jook sul olid. Ei olnud korralikku kokka ega magadisaset, liig külm ja liig palav, vilets ja lõpmatu pikk tee. . . 62
Üleskutse ja palve. Nagu ma eessõnas ütlesin, on sel esimesel „Väliseestlase kalender-käsiraamatul" kahtlemata palju puudusi. Suur hulk puudusi tuli muidugi sellest, et meil Eestis välis-eestlaste kohta vähe teateid olemas, ja, tei seks, kiirusest, millega töö pidi valmima. Sellest kõi gest aitab meid üle pikaajaline ettevalmistus järgmi seks aastakäiguks ja välis-eestlaste eneste kaastöö. Toimetaja loodab nimelt, et kõik välis-eesflased, kellele see kalender-käsiraamat käte vahele peaks puu tuma, talle saadavad kalendri andmestiku jaoks tar vilikke ja uuemaid teateid. Sama palvet rõhutab toi metaja eriti Eesti seltside eestseisuste suhtes. Soovita vad oleksid kõigi Eesti seltside täpipealsed aadressid, seltsi eestseisuse kõnetunnid, liikmemaksu määrad, eestseisuse liigete nimestik, võimalikult ära tähenda des, mis ametit keegi eraelus peab. Siis peaks veel leiduma leateid Eesti ärimeeste üle (mis liiki äri, täpi pealne aadress jne). Seltside eestseisused teeksid hästi, kui nad saadaksid kalendri toimetajale kokkuvõtliku ülevaate oma ühingu tegevusest (võimalikult asutami sest saadik — järgmise —1930 — aasta jaoks). Väliseestlaste suuremad sulemehed tooksid elu-olu pilte ja täidaksid sellega meie kalendri üldise ja loe tava osa. Päevapiltnikud saadaksid pilte eestlastest, nende tööst ja etievõtetest. Need andmed tuleksid võimalikult vara saata „Välis-eestlase kalenderkäsiraamatu" toimetajale, ja nimelt järgmised aadressil: Nõmme (Estonie), Põllu t. 15. H. Haljaspõld. Kõiki lahkeid kaastöölisi eite tänades, palun ma vastu võita mu suurima lugupidamise kinnitus. H. Haljaspõld Nõmmel, Põllu t. 15.
63
Sisu. Eessõna...................................................................................... Ihk. 3 Kalendaarium .............................................................................. 5 Vabariigi valitsus..................................................................... » 17 Eesti esindajad välismail.........................................................." 17 Eesti seltsid välismaailmas...................................................... a 26 Soome meremisjon................................................................. • 28 Väliseestlasele tähtsad seltsid.................................................. « 31 Eesti ajalehed ja ajakirjad ning nende tellimishinnad vä ismaale.................................................................................... " 2 Kursisedel................................................................................ * 37 Sinimustvalge (P. Grünfeldt).................................................. •
38
Välis-Eesti ja hõimuküsimus..................................................... »
39
Eesti pealinna ajaloo kokkuvõte.......................................... » 45 Dr. O. Kallas — 60 aastane.................................................. • 49 Eestlased Belgia Kongos .... ....................................... • 53 Eestlased Belgias..................................................................... ..... 56 Eestlased Brasiilias................................................................. » 58 Eestlased Jugoslaavias............................................................. » 60 Eestlased Kalifornias................................................................. * 60 Üleskutse ja palve................................................................. a 02
wälja areneda ei ole wõinud ja paljud kaubad wäljamaalt
stssewedama
mis
peame,
kustega seotud.
wale
ras
Siiski on ärimehed küllalt püüdnud wõima-
et tarwilisi kaupasid rah-
luse järele olukorda lahendada,
kättesaadawaks
küllalt kallid
mitmesuguste
omajagu
teha.
Paljud
maksma läinud,
kaubad seejuures on
kus' igakord mitte
tootmises ärimehi süüdistada ei wõi,
liiakasu
sest õiglasel ärimehel
ei ole kunagi liiakasu wõtmine tähtis, waid rahwa soowidele ja püüetele wastutulek.
Et
lase ja odawa hinna eest kõiksugu
suurema
läbimüügi
mis mul selle
rahwa
rahulolemist
olen püüdnud alati wõimalikult
usaldust ära teenida,
juures
juures
wähema
korda
otseteel esimestest allikatest
riidekaupa
witajad ka otsustada wõiwad.
2
mida
ning
teenistusega leppida,
on läinud,
saan,
müüa
ja
õig
et kõik
kaubad
auwäärt kaubatar-
Kindlas lootuses,
et tule-
ostjate
Wikus minu
sel
aastal
märksa
oleks kõiksugu
leida,
des.
ringkond kaswama saab,
enese
kauplust,
et
suurendasin
igaühel
wõimalik
riidekaupa suures maitserikkas wäljawalikus
seejuures iseäranis
ka
kauba häädust
silmas pida
Sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla, et ise
otsustada wõiks, kus ajakohane ja odaw ostukoht on.
M. Wallas päris Eesti wend,
Ei esita ta pettes end.
Kõik tulge, käige waatamas,
Sest oma silm on kuningas.
Kõige austusega
M. Wallas
Kaubahoovis 16.
3
Kalendris tarwitatud märgid ja lühendused.
G — noorkuu
D — täiskuu
i
j
B — esimene weerand
E = wiimaue weerand
a. — aastal; p. — päew, pühapäew ehk pärast; l. — enne:
e. I. = enne lõunat (f. o. aeg kella 12-st öösi kanni kella 12-ni lõuna)
p. l. — pärast lõunat (s. o. aeg i kella 12-st lõuna kuuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Süstse algab 23. septembril
Komade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Tatw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kun-warjutamised.
Tänaivu on kaks päikesewarjutust.
kumbagi näha.
5tuumanutult sel aastal ei ole.
Neist ei ole meie kodumaal
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1922 a.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
1. Uueaasta v. (1. jaan).
2. Kolmekuninga p. (6. jaan).
3. Eesti wabariigi dc juure tunnist. v. (2. web).
4. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24 webr.)
5. Palwepäew (8. märistt)
6. Suur Nelja päew (13. avr.)
Suur Reede (14. apr.)
Kr. Ülest. p (16 -18. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (25. mait)
Suwiste pühad (4—6. juun.)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p (10. now.
Jõulu p. (25—27. dets.)
Töö lõpetatakse kett 12 päewal.
1.
2.
3.
Suurel laupäewal (15. apr.)
Suwiste pühade laupäewal (3. juun.)
Mana aasta õhtul.
Laada päewad *).
Jaanuarikuus.
2. Orikul (Weski m.), Kambja ki
helkonnas.
i. Orgital, Märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat 3 näd.
7. Wõrus.
17. Koluweres, Kullamaa kih.
21. Mehikoormas, Meeksi wallas.
22.
23.
23.
24.
24.
—
Jmaweres.
Haapsalus.
Rasinal, Wõnnu kih.
Iõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Pärnus, jaanuari kuu wiimasel
kolmap. ja neljap.
Raplas.
Wõrus.
Otsus, Järwamaal.
Keblastes, Mihkli kih.
Narwas.
Raasikul, Harjumaal.
Rakweres.
Räpinas.
Põltsamaal.
Lähtrus, Läänemaal.
Wiljandis, 8 p.
Tartus.
19.
20.
21.
21.
21.
21.
23.
25.
28.
28.
—
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Walgas.
Ulilas, Tartu maakonnas.
Muhu Suure wallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo wallas.
Wõrus, 8 p.
Lihulas.
Ninakülas, Kodawere kih.
Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala esmasp.
*) Walitsuse käsul ei ole luba laupäewal ega pühapäewal laata pi»
Lada. Seepärast veetakse laadapäewi, mis laupäewa ehk pühapäewa pääle
langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
Ziruli laat, Wana-Laitsua wallas.
Järwa-Jaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste külas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Leisil.
Warnjas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kih.
Woldis.
Wäike-Ulilas.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, .K ambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri wallas.
Paides.
Walautas
Põltsamaal, reedel enne 15. märtsikuupäewa.
Aprilli-kuus.
1.
1.
2.
2.
2.
8.
8.
8.
9.
10.
12.
12.
14.
14.
14.
15.
18.
18.
18.
19.
19.
19.
20.
23.
25.
25.
26.
26.
27.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgastes, Kanepi kih.
Ropkas, Tartumaal.
Pärsamsal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas, Kul
lamaa kih.
Wõrus.
Wastseliinas.
Wastse-Pranglis, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Hummulis.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
28.
28.
28.
29.
18
Liiwa poe juures, Rahu külas.
Kogula wallas.
Kilinge-Nõmmes.
Mahul, Koeru kih.
Luutnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasulas, Tartumaal.
Partsi laat, Peri wal., Põlwatih.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge kih.
Jõgewal.
Narwas (Jüri laat).
Saaremõijas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaani alewis.
Rakweres.
Krüüdneris, Kambja kih.
Walgas.
Petseris, esmasp. pärast Liha,
mõtte pühi.
Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihawõtte' pühi.
Tartus, neljap. P. Lihawõtte pühi.
Wiljandis. „Porilaat", neljap. p.
Lihawõtte pühi.
Wäike-Maarjas. reedel P. Lihawõtke pühi.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. S:olbowo külas, Panikowitshi
wallas, Setumaal.
29. Silmal, Koiga wallas.
30. Wastse-Nõos, Nõo kih.
30. Haanjas, Wõrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
Taeweres, Suure Jaani kih.
. Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wastemöisas.
Hummulis.
Olustwere waksali juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Kärsmas.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Melhikoormas.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
Loodel, Saaremaal.
Wiitinas.
Oisus, Türi tih.
Wissil, Kambja kih.
Ninakülas, Peipsi järwe ääres.
Jõgewal.
Abjas.
Tammistes, Pärnu kihelk.
Uduweres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Wõrus.
Sinimeres.
Helmes.
Häädemeestel.
Septembri-kuus.
18. Puhjas.
19. Kärgus, Jakobi kih.
19. Alaweres, Kose kih.
20. Kiwi-Wigalas.
20. Pindi Leewil, Rõuge kih.
20. Narwas, „ Mihkli laat.*
21. Rõuges, Rõuge kiriku juures
22. Kastnas, Tõstamaa kih.
23. Tartus.
23. Holstres, Paistu kih.
23. Sürgaweres, Suure-Jaani kih
23. Järwakandis.
24. Wõrus.
25. Watlas, Läänemaal.
26. Pööraweres, Jakobi kih.
26. Haapsalus.
26. Tallinnas.
27. Põlwas.
28. Põltsamaal.
28. Tori alewis.
28. Kuresaares.
29. Amblas.
29. Kirepis, Rõngu kih.
29. Petseris.
29. Keblastes.
30. Haanjas.
30. Walgas.
Jõhwi alewis.
Wõõbsus.
Märjamaal
Sulajõel Kambja kih.
Mustmees.
Warnjas.
Moisekatsis Kauksis.
Lrlle-Jiekõnnus, esmasp. pärast
2. Krist. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne 15. det
sembrit.
— Pärnus, kolmap. ja neljap. pä
rast 3. Krist. tulem, püha.
19.
20.
20.
23.
23.
28.
31.
—
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäewadel pääle 1. ja 15. kuupäewa.
22 ,
Pasti ja teltgrassi toffilt tabel
a)
6)
c)
2 wk. — prr
kohalikud, esimese 20 grammi eest .....
1
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . .
5
sisemaalised, esimese 20 eest
2 „ 50
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. . . .
1
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi
wäljamaalised, esimese 20 grammi eest . . . . 10
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest . . . 5
Kirja ülikaal 2 klgr.
.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
2.
Postkaardid:
üksikud
. .
a)
wastusega
.
b) sisemaalised üksikud . .
wastusega .
c) wäljamaalised üksikud
wastusega
Kaust mitte suurem kui
10 cm. X? cm.
3. Ristp
kohalikud:
a)
b)
e)
.
.
.
.
.
2 mk. — pnr
.
4
2 " 50
5
. 5 * —
. 10
,
14 cm. X9 cm. ja nutte wähem ku.
.
ael asa ad eti s e d :
mk. 50 pn.
kohalikud: iga 50 grammi eest ......
2
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest
.
1
sisemaalised: iga 50 grammi eest.....................
5
alamäär äripaberite eest . ......
2
alammäär kaubaproowide eest..........................
2
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest
*
10
alammäär äripaberite eest.....................................
4
alammäär kaubaproowide eest
. , • • •
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X45 cm. X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. X 20 cm. X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm-
23
4. Relieestrüki tö öd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
ftfemaalifeb..................................................................................... ou pn.
wäljamaalised.................................................................... 1"
*
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Üiikaal — 3 kglgr.
5 Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
;................................................................................. _
sisemaasse eest....................................................... 3................pn.
wäljamaalise eest...................................................... 5 „
„
6.
a)
6)
T ä ht s a ad et i s e d:
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga saadetise pealt
5 mk. — pn.
wäljamaalised, samuti................................................10,,
»
7..... Rahakaardid:
sisemaalised, kuni 3.000 margani iga 100jnarga
khk pooliku 100 marga eest........................ 2 ml. — pn.
alamäär. . .
- -............... üle 3.000 marga kuni 10.000, margant, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt
..................................................1 *
Üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1.000 marga pealt..................................... 5 „ —
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
.
.
b) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakstde järgi.
a)
8.
■
*
»
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest.......................... 5 mk. — pn
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .... 2 „ —
Tsheri ütisumma — 5.000 marka..............,
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakstde
a)
'
järgi.
9.
a)
Wäärtkirjad:
sisemaalised:
, L
.
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud tiriade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa ee,t 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alamäär . . .......................................... 2 "
24
b)
Wäärtkirjades on riigi roha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini.............................30..mk. —.pn.
üle 5—10 klgramm.60..„ — „
üle 10—15 klgr
90 „
— „
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpakke (f. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt.............................. ..... 5 „ — „
b) wälramaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm. X40 cm. X30 cm. ehk
100 cm. X50 cm. X^O cm. „
60 cm. X60 cm. X60 cm. „
Wäärtpaki üliwäärtus 20.0000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception):
saadetiste juure lisatawate eest:
kohalikud..................................................................2 mk. — pn.
sisemaalised.......................................................... . . 5 „ — „
wäljamaalised.................................................................. 10 , —
„
-) tagant järele saadelawate eest:
kohalikud................................................................. 4 „ — „
sisemaalised....................................................................... 10... „... —..... ,
wäljamaalised.................................................................. 20 „ —
„
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saadeisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
b)
c)
12. Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal
10 mt. — pn.
Väljamaal
20 , — ,
,
Tähendus:
Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt.......................................... 5 mk. — pn.
sissekasseerimise maks.................................................... 3 „ — „
järelmaksu saatekulu........................................................ rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
25
14. Kojuwiimine
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest.......................................3 mi/— pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud :
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga.
Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15..... Nimekastid:
aastas............................................................................... 1000 mk. — pn.
aasta eest
600 , — „
aasta eest
350.... „ — ,
16..... Käsipost:
aastas
................................................................................. 400 „
1/2 aastas
250 „
aastas
150.... „
— „
— „
— „
17. W 0 lipiletid :
aasta eest (kalendri a.)
25.... „
dublikaadi eest kaotuse korral.............................................. 10 „
—... ,
— „
Ajalehed:
18.
50/0
tellimine: tellimise hinnast
saatmine:
a)
L)
Postimaks tellimiseraha järele arwatüd
20 0/0
Lehe ilmumise sagedus:
kuni 2 korda päewas . . .
„
1„
„
...
„
2„
nädalas . . .
„
2„
kuus
»
1"
„
.
.
18 0/0
16°/g
I40/0
120/0
10 0/0
.
...
8 0/0
kuni 6 korda aastas
. . .
Märkus 1: Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis
makiew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postikuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 500/0 Wähem.
Ajalehtede juures laialiiaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt ...
— mk. 50 pn.
19. Abitööd raHwale:
Rahakaardi, pakikaürdi, pakikirjä wõi postkaardi aad
ressi k rjutamise eest ......... 1 mk. — pn.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega . 3 mk. — pn.
Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi kopeerimisega 3 „ — „
26
20.
Telegrammid:
a) kohalikud, iga sõnapealt................................................... 2 mk. — pn
alammäär
20 „ — ,
b) sisemaalised, iga sõnapealt . . .'.............................. 5... „ — ,,
alammäär
40 „ — „
c) wälistelegrammid — eri sõnatalside järgi, kiiretelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement paye) ^ telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal. lättele gramm.................................. 25 ml. — pn.
„ „
„
kiirtelegrammist
..... .50 „ — „
wäljamaalisest liht- ja kiiretelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle ... 25 mk. — pn
wäljamaaliste telegrammide üte — nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäliastusteade — kolm korda kallim, wäljastusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka wälismk.
telegrammide üle............................ • . . . 10
b) Eriaadress:
3000
1 aasta eest
Va
1750
Vi
1000 mf. — pn.
21.
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse, sünnib
see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade (näit, poole
ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
27
Jahikalender.
Metsad; Peawalitsufe teadaande järele on kuni uue jahiseaduse
wäljaandmiseni allpool olew jahi tabrl Eesti Wabariigis maksew.
(.Riigi Teataja" 26. juulil 1920 a., Nr. 101 102).
Loomade nimed
K
Emapõder-,
w sikad
emahirw
(inetskits)
ja
nende
Isapõder
IIIIIIIIIIH
S ■ I S S I B 28. 1 ; |
Silla Ml j
hall
Metssikk (isahirw)
Isamõtus ja isateder
Waldsnepid
,
j
10128!
BB
sall 12
Aned ja luiged
Jsapardid
0 12
13
Emapardid, topelsnepid, mudasuepid ja teised üle
mal tähendamata jäänud snepid ja weelinnud.
Põldpüüd
13
Jänesed ja fafanid
Ematedred, emamõtused, laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eespool nimetamata jäänud jahi
loomad
III
liii
lill II
.III
13
13
13 ■■ II
illil
28
Röö lv linde ja rööwloome wõib kogu aasta tappa
Lubatud aeg jahil kam.
Keelatud aeg, looma Horu-, kaitse aeg.
Märkus I: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult metsa
ülemate poolt wäljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus II: Niihästi metsaülematelt jahipileti saamiseks, kui ka oma
ehk renditud eramaadel jahipidamiseks on tarwis Maakonna walitsuselt jahi,
luba wõtta.
28
Kubiktabel ümarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõedu järele.
Kaupmees M. Wallas.
Meie tuttaw kaupmees Wallas,
Kaubahoowis toredas.
Tal on riiet suures küllas.
Laialt ladus olemas.
Kaua aega tema äri
Töötanud ju õigel teel,
Paljudel ta jutt on peri,
Kaup tal Palju Parem weel.
Rasked päewad, surwe-ajad
On ta ärist üle käind,
Wõersil olles mitmed rajad
Läbi käinud ta ja näind.
Kõigist siiski üle eland
On ta äri auga
Rahwa suus ta nimi köland —
Kõlab wast Weel kaua ta.
Nummer kuusteist Kaubahoowis,
Toreda klaas akna all,
Sääl on riiet igas proowis
Saada igal soowijal.
Astu sisse! Igal tunnil
Wallas Wötab wastu sind.
Wali riie põue sunnil,
Kaup on hää ja odaw hind.
Aupaklikult
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 16.
30
Tulge!
Tulge rikkad, tulge waesed,
Neiud, noorikud ja naesed,
Tulge waatma minu äri
Kaup siin igalühel Peri
Hinnaga ei ole juttu,
Kõigega saab Walmis ruttu.
Tahad pesuriiet kanda
Kõige paremat Wõin anda;
Tahad bluuset selga a'ada
Moodis riiet siit wöid saada;
Tahad ehtsat suurträtti
Jälle saame kohe jutti.
Tahad sitket kangalöime
Paremat me anda Wõime;
Tahad ilust kleidiriiet,
Neid siit Wali sadawiiet,
Kõwad ilusat mis ime
Millel mitukümmend nime;
Satineed ja kristallini
Ripsi, Kretongi, Musliini
Ja nii edasi kõik saate,
Ilutundel selga a'ate;
Tahad Püksa, kuube, westi Riiet Walida wöid hästi.
31
Mis nii kõwad nagu nahad.
Kirjud, ilusad kui rahad...
Minu äri, ei see Wäsi,
Lõbus meel ja lahke kasi,
Kõiki letile sull kannab,
Wenna kombel müüb ja annab.
Muud kui tulge, Wend ja õde,
Mis siin räägin, see on tõde.
I*1 auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
1923
aasta
g. Nallas'e
rlidekanpluse
Kaubahoowis nr. <6
Tartus (kõnetraat 539)
Kalender
Trükikoda Ed. Bergmann Tartus
1922
TiihtltMmistks kMbütalwitajlittlk.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Kauemat aega äris tegew olles ja mitmes linnas
riidekauba alal töötades on mul wõimalus olnud rahwa
soowisi j.a tahtmist tähele panna selle järele ka enese
kauplust igawiisi täiendada, nii et see kõige kasulikumaks
ostukohaks kõikidele riidekauba tarwitajatele saanud on.
Et minu riided kõige paremad ja hinna järele odawad
seda tunnistawad Tartu ja Wõru põllumajanduse ja töös
tuse näitusel 1922 aastal saadud 1 auhinnad.
Otsekohene ühenduse loomine paremate wäljamaa wabriInte ja kaubamajadega, mis mul wiimasel ajal korda on
läinud, annawad mulle wõimaluse alati kõige odawama
hinna eest kõiksugu riide kaupa pakkuda, sest et meie palju
sortisi riide kaupadest wäljamaalt sisse wedama peame,
kuni meie oma tööstus wälja areneda ei ole suutnud.
Wiimasel ajal on meie tööstus küll kiirel sammul edene
nud, mille läbi meie töösturid kiitust ära teeninud on,
aga siski peab weel palju puudusi kõrwaldama, et wälis— 2 —
turgudega wõistelda, loomulikult ei jõua seda aasta ehk
paariga, waid see nõuab pikkemat aega. Ühtlasi on mull
ka au austatud riidekauba tarwitajatele teatada, et minu
kaupluse ruumid suurte akantega hästi walgustatud, kus
riie igal ostjal selgeste näha ja kerge wälja walida on.
Lootes, et minu ostjate ringkond tulewikus weel suure
nema saab, mis seniajani järgest kaswanud on, olen
wiimasel ajal enese kauplust igawiisi täiendanud, nii et
iga ostja alati suures wäljawalikus igat sorti riidekaupa
kõige odawama hinna eest enese meele järele saab leidma
sellepärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Kõige austusega
a. ^ aastal;
p. = päew, pühapäew ehk pärast; I. = enne;
e. 1. = enne lõunat (s. o. aeg kella 12*ft ööst künni kella 12-ni lõuna)
p l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12»ft lõuna kuni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päewa.
Aasta-ajad.
Kewade algab 21. märtsil
Sügise algab 24. septembril
Suwi
„
22. juunil
Talw
„
22. detsembril.
Päikese- ja kuu- warjutused.
1923 a. on 2 päikese- ja 2 kuu-warjutust, nimelt:
1) Osaline kuu-warjutus 3. märtsil. Algab kell 1/25 e. I. ja
lõpeb kell 1/2 7 e. I. On meil näha.
2) Ringkujuline päikesewarjutus 17. märtsil. Ej oie meil
näha.
3) Osaline kuuwarjutus 26 aug. Ei ole meil näha.
4) Täieline päikesewarjutus 10/11 sevt. Et ole meil näha.
Pühade ja puhkepäewade
7.
Uueaasta p. (1 jaan.)
Kolmekuninga p. (6. jaan.)
8.
Palme p. (21. weebr.)
9.
Eesti wabariigi iseseisw. p.
10.
(24. weebr.)
11.
5. Suur Neljapäew (29. märts.
12.
6. Suur Reede (30. märtsil).
13.
1.
2.
3.
4.
12.
3.
nimekiri 1933 a.
Kr. Ülest. p. (1—3. apr.)
Esimene mai p. (1. mail)
Taewaminem. p. (10. mail)
Suwiste pühad (20—22. maini)
Jaani p. (24. juun.)
Märdi p. (10. now)
Jõulu p. (25-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päewal.
Suurel laupäewal (31. märtsil).
Suwiste pühade laupäewal (19. mail).
Wana aasta õhtul.
Jaanuar — Näärikuu.
kal.
Mälestuse- ja tähtpäewad
I
Uus kal.
31 päewa.
Wana
i. kuu.
1
2
3
4
5
6
Esmasp. Uus aasta.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Kolmek. p.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Paawli p.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap. Korjuse p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Tõnisep.
Neljap.
Reede
Laup.
Uulu kingitusteks
Kleidi-, p!llllstia põllk-riideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M.WnIIas'e
kauplusest
Kauõahoorvis nr. 16.
Kaupmeestele kõige kasu, likum ostukoht.
Päikese tõus
Tallinnas: 1. —8,28
11. —8,45
21. — 8,53
3,14
3,07
3,08
16
31 ^a.
kai.
1
I
Uus Eal.
Wana
Detsember — Jõulukuu.
12. kuu.
looja
minek
3,09
3,02
3,03
Eaada päevad *).
Jaanuari kuus.
2. Pusul, Krüüdneri vallas,
Kambja kihelkonnas.
7. Orgital, märjamaa kih.
7. Tartus, aastalaat Z näd.
7. Võrus.
12. Vahukülas, Veinjäroe o.
17. Koluveres, Kullamaa kih.
21.
22.
23.
23.
23
24.
24
1
mehikoormas, ITleeksi v.
Türi alevis.
Haapsalus.
Rasinal, Võnnu kih.
Valgas.
Jõelehtmes, Harjumaal.
Paides.
Veebruari kuus.
2. Raplas.
2. Pornuses, Kalliste jaama
juures.
4. Võrus.
5. Oisus, Järvamaal.
5. Tõroa alevis.
5. Keblastes, mihkli kih.
6. Linnamäel, Oru vallas.
6. Narvas.
9. Pärnus.
10. Antsla alevis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Rakveres.
10. Räpinas.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alevis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
Jõgeva alevis.
Baltiskis.
Viljandis, 8 p.
Tartus.
Maakülas, Peipsi ääres.
Paides.
Kose külas, Harjumaal.
Valgas.
ITluhu Suure vallamaja juures.
Käärikul, Kodasoo vallas.
Võrus, 8 p.
Lihulas.
Võõbsus.
Viljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
*) Valitsuse käsul ei ole luba laupäeval ega pühapäeval laata pi
dada. Seepärast peetakse laadapäevi, mis laupäeva ehk pühapäeva
pääle langevad, järgmise nädala esimesel äripäeval.
18. Järua-Jaanis.
18. Keilas.
18. Kastnas, Tõstamaa kih.
18. Sangastes.
18. Kallaste külas, Kodavere kih.
20. Taeueres.
20. märjamaal.
20. Jüril, Rae vallas.
20. Türi alevis.
21. Väike-Ulilas.
22. Albu vallamaja juures.
23. Leisil.
23. Valgas.
23. Varnjas.
23. Vasknaruas.
24. Laekveres, Simuna kih.
24. mõral, Laiuse kih.
25. Voldis.
26. Vabastus.
26. Sulbi aleois, Kärgula vallas.
26. Vana-Pranglis, Kambja kih.
28 Kellamäel, Saaremaal.
28. Kaseperel, Kloostri vallas.
28. Paides.
28. Valgutas.
31. mustoees.
— Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäeoa.
Jõgeval.
Risti jaama juures.
Johnis.
Kiuiloos, Peningi v.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa v.
Viru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila uallas.
metsalugu külas, Emaste v.
Käos.
Puhjas.
Suurejõel, U.-Vändra uallas.
Vatlas, Karuse kih.
Valgejärve Kitsel.
Ellamaal.
Ardu külas, Triigi v.
Amblas.
Võrus.
Riidajas.
Kodijäruel, Kambja kih.
Vaimastvere Sihil, Laiuse kih.
mustjala vallamaja juures.
Käsukonnal, Pillistuere kih.
mõisaküla alevis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, Vana-Laitsna v.
Juurus.
Pindi Leevil, Rõuge kih.
Alajõel, Virumaal.
Antsla aleois.
Põlgaste Puskarus, Kanepi kih.
Suitsul Kastre-Võnnu uallas,
Tartumaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Vaiuaras.
Udernas, Eloa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste uallas,
Kullamaa kih.
Võrus.
18
Vastseliinas.
Vastse-Kuuste, Koorueres.
Hummulis.
Tarus.
Tapal.
mustla aleuis, Taruastu kih.
Liiva poe juures, Rahu külas.
Kogula uallas.
Kilinge-Aõmmes.
Vahul, Koeru kih.
Tuutsnikus, Rõuge kih.
Tibulas.
Vasula Rojasillal, Tartumaal.
24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
Vastseliinas.
£ohusool.
Partsi laat, Peri Dal.,Põlüa kih.
Roosikus, Zooru ual,, Rõuge
kih.
Varblas, Saulepi o.
märjamaal.
Narvas.
Jõgeva aleois.
Narvas (Jüri laat).
Saare vallas, maarja - magdaleena kih.
Suure-Jaani alevis.
Rakoeres.
Krüüdneris, Sulaojal, Kambja
kih.
Lauri jaamas.
Valgas.
£ullikatku külas
29. Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
29. Stolbouo külas, Panikouitshi
vallas, Setumaal.
29. Liival, Koiga v.
30. Vastse-Hoos, Nõo kih.
30. Haanjas, Võrumaal.
— Petseris, esmasp. pärast Palmipuude püha.
— Petseris, esmasp. pärast £ihauõtte pühi.
— Palmses, Kadrina kih., kolmap.
p. Lihavõtte pühi.
— Tartus, neljap. p. Lihavõtte
pühi.
— Viljandis, ,Porilaat*, neljap.
p. Lihavõtte pühi.
— Väike-maarjas, reedel p. £ihauõtte pühi.
Kärgu alevis.
Vana-£aitsnas.
Pissis.
Tõrva alevis.
Haapsalus.
Alamustes, Kõlliste vallas,
Päri mõisa juures.
Kavastu-Koosal, Tartumaal.
Kuresaares.
Lelle liekõnnus.
Linnamäel, Oru vallas.
nuustaku alevis.
Soodlas, Anija vallas.
Kaareperes, Tartumaal.
Pärnus.
Patal
Järvakandis.
Avinurmes.
12.
12.
14.
15.
16.
18.
19.
20.
22.
23.
23.
—
Põlvas.
Kuivajõel, Harjumaal.
Reolas, Tartumaal.
Patastel, maarja-magdaleena
kih.
Võrus.
Antsla alevis.
Karilatsis, Kähri vallas.
Holstres.
Paides.
Sangastes.
mehikoorma külas, meeksi v.
Haiba poe juures, Kirna-Kohatu v.
VÕÕbsus, Räpina vallas.
mätja külas, Saaremaal.
Valgas.
Petseris,Taevaminemise pühal.
Taeveres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Viljandis.
Võõbsu alevis.
Vastemõisas.
Vastse-Ilõos.
Hummulis.
Olustvere vaksali juures.
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Hommes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alevis.
Ellamaal.
Celle-Jiekõnnul.
Vana-Suislepas.
mehikoarmas.
20
Türi alevis.
Kolga-Jaanis.
Jisakus.
£oodel, Saaremaal.
Viitinas.
Oisus, Türi kih.
Hinakülas, Peipsi äätes.
Jõgeval.
Abjas.
Varblas, Saulepi vallas.
Tammistes, Pärnu kih.
Uduveres, Pärnu-Jakobi kih.
Räpinas.
Uusnas.
Sindis.
Sangastes.
Kaarepera Pikkjärvel.
Puhjas.
Kõrgus, Jakobi kih.
Alaveres, Kole kih.
Kioi-Vigalas.
Pindi £eevil, Rõuge kih.
llaruas, „mihkli laat-.
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaueres, Suure-Jaani kih.
Järvakandis.
Paides.
Võrus.
Kirbla kiriku juures.
Vatlas, Läänemaal.
Antsla alevis.
Pööraueres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlvas.
Põltsamaal.
Tori alevis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Keblastes.
Haanjas.
Valgas.
Audrus.
Päri mõisa juures.
Rasinal, Võnnu kih.
Liival, Kolga vallas.
Linnamäel, Oru vallas.
märjamaal.
Vana-Vändras.
Laanemetsal.
Cindoral, Laasi vallas.
Kauastu-Koosal.
Tõroa alevis.
llaruas, 3 p.
Kuivajõel.
Baltiskis.
Sännal, Rõuge vallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Viitinal, Kadrina kih.
Reola-Valgel, Kambja kih.
Roosikul, Zooru vallas.
Eihulas.
Tapal.
Jõhvis.
Patastel, Kaiaueres, JTlaarjamagdaleena kih.
7. Viljandis.
7. Hageris.
8. Arulas, Otepää kih.
Pukal, Otepää kih.
Kärde-Konnal, Laiuse kih.
Eltermaal, Hiiumaal.
Jmaueres.
Valgas.
Kilinge-nõmmes.
Leisil.
Keilas.
Tartus, „mihkli laat“.
Vastseliinas.
Pärnus
Kuristal.
Rakveres, „mihkli laat“.
Võrus.
Vissil, Kambja kih.
Albu vallamaja juures.
Kullil, Rannu kih.
Raplas.
Sorul.
Koluveres.
nuustakul.
Väike-ITlaarjas.
£ohusoos.
Võõbsus.
Kuresaares.
Suure-Jaanis.
metsalugu külas, Emmaste v.
Pootoinal, Vastse-Kuustes.
mustlas, Taroastu kih.
Euutsnikus, Rogosi v.
Põlgoste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste v.
Vahul.
Haapsalus.
Vahastus.
Loosi Holstas.
Kastre-Võnnu oallamaja juures
Sulbi alevis.
Käos.
Tõroas.
moisekatsis.
Vasulas, Rojasillal Tartumaal.
27.
28.
28.
28.
28.
29.
29.
29.
31.
31.
£aatres, Sangaste kih.
Kölliste vallas.
ellamaal.
Saareoallas, Maarja - magdaleena kih.
Laekveres, Simuna kih.
Järoa-Jaanis.
Pikknurme külas, Kursi kih.
Pusul, Krüüdneri v.
Vana-Kuustes, Kambja kih.
Ahja-Kärsal, Võnnu kih.
Vaiatus.
Stolbouo külas, Setumaal.
mõnistes.
Sindis.
Viru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
mõral,
Suurejõel, U.-Vändra vallas.
Palal.
nissis.
Antsla alevis.
Vissil, Kambja kih
Kassinurmes.
Rõuge „Allal“.
Valgas.
Cluas.
Suures-£ähtrus.
Käänikul, Kodasoo vallas.
Võrus.
Jõgeva mõisas.
Viljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
13. Ardu külas, Triigi vallas,
Väike-maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Vana-£aifsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu vallas.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paides.
23. mustuees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alevis.
26. Pikkjärue-Kitsel, Valgjärve v.
28. Voltoetis, Hallikukioil.
28. Põltsamaa alevis.
28. Keilas.
29. Korsakouos, Setumaal.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembri-kuus.
1.
2.
3.
3.
Tapal.
Juurus.
Alajõel, Virumaal
Valgas.
3.
5.
6.
7.
22
Jõgeva alevis.
Amblas.
Vihulas.
Kallastes.
8.
8.
10.
11.
12.
14.
14.
14.
15.
17.
18.
18.
Rakueres.
Viljandis.
Jüril, Rae vallas.
llaruas.
Vana-Vändra alevis.
Vasknaruas.
Hinakülas.
Pärnus.
Võrus.
Kauksis, moisikatsi v.
Järoa-Jaanis.
Pööraneres, Jakobi kih.
18.
19.
20.
20.
22.
23.
28.
28.
—
Paides.
Jõhoi alevis.
Võõbsus.
märjamaal.
Mustvees.
Sulajõel, Kambja kih.
Varnjas.
Valgas.
£elle-Jiekõnnus, esmasp.pärast
2. Kr. tulem, püha.
— Põltsamaal, reedel enne
15. detsembrit.
Kuulaatasid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päeval.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päeval.
3) Laura alevis, iga kuu 20. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapäevaäel peale 1. ja 15. Kuupäeva.
23
Posti ja telegraafi toksibe tabel.
kohalikud, esimese 20 grammi eest........................ 2
mk. —pn.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest........ .
1 „ —„
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest................... 5......... „ — „
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
2
„ 50 „
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 grammi. 1 „ — „
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
10
„ —„
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .... . 5 „ — ,
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 cm. ehk torukujulistel
57X10 cm.
a)
2. Postkaardid:
kohalikud: üksikud........................................................ 2 mk. — pn.
wastusega.........• . . 4 „ — „
b) sisemaalised üksikud........................................................ 2 „ 50 „
wastusega.
5„ — „
c) wäljamaalised üksikud.................................................... 5 „ —„
wastusega............................................ 10 „ — „
Kaust mitte suurem kui 14 cm.X9 cm. ja mitte wähem kui
10 cm.X7 cm.
3. Ristpaelasaadetised:
a)
a)
b)
c)
kohalikud: iga 50 grammisest............................... — mk. 50 pn.
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest . . . 2 „
sisemaalised: iga 50 grammi eest.......................... 1 „
alammäär äripaberite eest..............................................5 „
alammäär kaubaproowide eest................................... 2 „
wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle osa eest . 2 „
alammäär äripaberite eest............................................ 10 „
alammäär kaubaproowide eest.................................. 4 „
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.X45 cm.X45 cm. ehk torukujulistel 75X10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm.X20 cm.X10 cm. ehk torukujulistel 30 cm.X15 cm.
24
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 grammi eest:
a)
b)
sisemaalised...................................................................... — mk. 50 pn.
wäljamaalised.................................................................. 1 „ — „
Üliulatus nagu teistel trükitöödel.
Olikaal — 3 klgr.
5. Ilma- markideta kui ka poolikult maksetud saadetiste
eest nõutakse saaja käest puuduw postimaks kahekordselt sisse, kuid mitte
wähem kui:
sisemaalise eest
3 mk. —pn.
wäljamaalise eest............................................................ 5 „ — „
sisemaalised, kuni 3.000 margam iga 100 marga
ehk pooliku 100 marga ecst................................... 2 mk. — pn.
alammäär..................................................................... 10 „ — ,
üle 3.000 marga kuni 10.000 margani, esimese
3.00 marga eest 60 marka, siis iga järgmise
100 mrk. pealt....................................................... 1 „—„
üle 10.000 marga eest 130 marka, siis iga järg
mise 1 000 marga pealt................................... 5 „ — ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
weel telegrammi maksu nagu 20-sõnalise tele
grammi eest
Rahasaadete summa — piiramata.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
8.
Postitshekid:
sisemaalised, esimese 1.000 marga eest......................... 5
Iga järgmise 1.000 marga ehk selle osa eest . . 2
Tfheki ülisumma — 5.000 marka.
b) Wäljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside
järgi.
9. Wäärtkirjad:
a) sisemaalised:
kaalu- ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest
Kinnitusraha iga 30.000 marga ehk selle osa eest 1
Kinnirusraha alammäär..............................................2
a)
25
mk. — pn.
„ — „
mk. — pn.
„ — „
b)
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud
Wäärtuse ülimäär — 200.000 mrk.
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid:
sisemaalised: kuni 5 kilogrammini............................ 30 mk. — pn.
üle 5—10 klgramm..................................60 „ — „
üle 10—15 klqr..........................................90 - — Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade
juures.
Lihtpalke (s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka
tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest
iga paki pealt
................................................... 5 „ — „
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 cm.X40 cm.X30 cm. ehk
100cm.X50cm.X50cm.„
60cm.X60cm.X^Ocm.
Wäärtpaki üliwäärtus 200.000 marka.
a)
11. Wäljastusteade (avis de reception) :
saadetiste juure lisatawate eest
kohalikud............................................................... 2.. mk. —. pn.
sisemaalised......................
5....„...—... „
wäljamaalised......................................................... 10.... „...—...„
b) tagant järele saadetawate eest:
kohalikud............................................................... 4....„.. —... „
sisemaalised...................................................................... 10...„...—... „
wäljamaalised................................................................ 20 „ — „
Wõib juure lisada ehk wastawal korral järele saata igale saade
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wälja antakse.
a)
a)
a)
6)
c)
12..... Nõudekirjad:
postisaadetiste järgiotsimine, tagasinõudmise ehk
aadressi muutmise üle, iga saadetise kohta:
sisemaal................................................................... 10 mk. —pn.
wäljamaal
20... „ — ,,
Tähendus: Riigiasutuse ametlikkude saadetiste kohta
käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13.....Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt........................................ 5..mk. —pn.
sissekasseerimise maks
3 „ — „
järelmaksu saatekulu
rahakaardi taksi
järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha.
26
14. K'ojuw iimin 6.
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500
marga ehk selle osa eest..................................... 3 mk. — pn.
Märkus: Kojuwiidawate saadetiste wäärtus on piiratud:
linnades 10.000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Nimekastid:
aastas............................................................................. l000 mk. — pn.
l/2 aasia eest ............... ......................... 600 „ — „
1/4 aasta eest........................................................
350 „ — „
16..... Käsip 0 st:
aastas............................................................................... 400 „ — ,
1/2 aastas.................................................................... 250.. „— „
aastas
150.. „ — „
17, Wolipiletid:
aasta eest (kalendri a.)........................................................25 ,
dublikaadi eest kaotuse korral............................................. 10 „
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast
b) saatmine:
— „
— „
5%
Postimaks tellimiseraha järele arvatud
20°/ 0
kuni 2 korda päewas
. .
18%
1
*
16%
„
2 „ nädalas
. .
14%
12%
„
2 ,
kuus
10%
11
1 »
*
•
kuni 6 korda aastas
. .
8%
Märkus 1 : Protsendid armutakse ajalehe hinnast, mis
maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus 2: Juhtumistel, kui tellimise hinda tõstetakse,
maksetakse postkuludeks endisest hinnast taksi järgi, kõrgendatud
hinna wahest aga 50% wähem.
Ajalehtede juures laialisaadetawate kuulutuste ja
reklaamide eest iga 50 grammi pealt
. . . — mk. 50 pn.
a) kohalikud iga sõna pealt..................................................... 2 m. —
alammäär....................................................................... 20 „ —
b) sisemaalised, iga sõnapealt............................................. 5... „ —
alammäär
40 „ —
c) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi, kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationement paye) Va telegrammi
enese hinnast;
ärakiri iga 100 sõna pealt:
kohalik, ja sisemaal, lihttelegramm
25 „ —
„„
„
kiirtelegrammist............................... 50 „ — „
wäljamaalisest liht ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja
1 frangile wastawa ekwiwalendi järgi;
telegraafiline wäljastusteade (accuse de reception):
kohalikkude sisemaaliste telegrammide üle
._ . . 25 , —
wäljamaaliste telegrammide üle -- nagu 5-sõnalise
telegrammi eest algtelegrammi sihtkohta;
kiirwäljastusteade — kolm korda kallim, wälja«tusteade
posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka Wälistelegrammide üle . ..."
10 „ — „
b) Eriaadress:
1 aasta eest..................................................... 3000 , — „
21.
pn.
„
„
,
„
„
Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteistkordne sõnamaks.
kiir — kolme ja poole kordne sõnamaks.
Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: Igal pool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
sünnib see kalendri-aasta ehk wastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk weerand kalendri-aasta) järgi.
28
211. Wallas'e kauplus.
M. Wallas'e kauplus tõest see on õige,
Riiet müüb rahwale üle kõige.
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
Mis aga iganes soowib noor Anni,
Siin wõib teha ta enesest Kanni,
Nii et ta särab, kui taewasel telgil
Täheke ilusam, nõiduwal helgil.
Siin wõib teha peiuke kenam.
Et tast lugu peab neiuke enam
Kui ta siit ülikonna riide ostab,
Mis ta mehisele ilule wastab.
Siis pole muud, kui säral on silmad,
Warsti on käeski toredad pulmad.
Siit wõib osta tööline riide,
Teenija rätikuid, sitsi ja siide,
Bluusede riideid igate sugu,
Millest peab igamees alati lugu.
Talumees osta wõib palituks, kuueks
Riiet, mis teeb teda nooreks ja uueks.
Mis nagu teras, ei kulune, katke,
29
Kas wõi maa sisse määnduma matke. —1
Siit wõib walida pere-ema, lahke,
Lastele, perele walik on rohke. —
Riiulid täis neid igate wärwe
Mis ei riku ega pahanda närwe.
Kui on möödas ju pühapäine puhkus —
Ilu ja kõwadus on nende uhkus. —
M. Wallas'e kauplus ja tema äri.
Igale neiule, peiule päri.
Igale mehele ja igal naesel
Suurele, rikkale, wäiksele, waesel. —
Sellepärast siis polegi ime
Kui igaüks nimetab Wallase nime
Pärib ta järele soowib ta kraami
Ei panegi tähele teiste reklaami. ■—
M. Wallas'e kauplus, täiest see on õige
Riiet müüb rahwale üle kõige
Hinnad tal odawad, riie kui loodud,
Tahtmise järele kõigile toodud.
M. Wallase riidekauplus
asub
Kaubahoowis nr. J6, Tartus.
Kõnetr. nr. 539.
30
Kus pool asub?
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige,
See on tuttaw igas wallas
Igas külas kõigile.
Tema kauplus Tartulinnas,
Tuntud kaubahoowi sees.
Asub õhtupoolses rinnas
Kuldsed tähed ukse ees.
Nummer kuusteistkümmend, waata,
Seisab suure akna peal
Nagu tahaks sisse saata
Sind ta terwitaja hääl.
Siin su silm wõib ilu näha
Nagu koidu-kulda sees,
Siin sa nagu wastu eha
Seisad hõbe-helmedes. —
Kewad-kleiti wiib siit neiu,
Suwe-riide ilusa,
Ülikonna-riide peiu
Otsib wälja parema.
Kangalõime pere-ema
Wiib siit kodu meele hääl,
Mille sitkust, peensust tema
Proowida wõib kahel käel. —
Wana austud pere-isa
Astub sisse rõõmuga,
Ostab kauba, wõtab lisa
Igakord siit kartmata.
31
Kodanikud, herrad rikkad,
Preilid, prouad lahkel teel
Ostwad siit ju aastad pikad,
Kõikidel on rõõmus meel. —
Kehwad, waesed ühtejärgi
Riided siit kõik sobiwad,
Soojas rinnas tänupärgi
Wallasele saadawad. —
Rätsepad ja õmblejannad,
Nendele siin tr uim paik,
Sest nad teadwad, mis neil annad,
See on hää ja kaunis kõik.
Tulge tundmatud wõi tutwad
Siin on õigus trooni pääl,
Sellid soowi täitma rutwad
Lahkel sõnal, kergel käel.
Kaup on kaunis hind on paras
Wäljawalik suur ja lai
Palju lae pääl tagawaras
Wärsket kaupa toodud sai.
Kus pool asub kaupmees Wallas?
Sõbrad, ärge küsige
Ta on tuttaw igas wallas
Linnas teatud kõigile.
M. Mullast riibrkonpluo asud
Kaubahoovis nr. 16, Tartus
Kõnetraat 539.
32
I ' auhinnad
Tartu ja Wõru põllumajanduse ja
tööstuse näitusel wäljapantud riiete
eest 1922 aastal.
I. auhinnad
Tartu ja Wõru näitustel 1922 aastal
wälja pantud riiete eest.
Austatud
Kalendri lugejatele
Käesolewal 1924 aastal saab jälle minu
ärikalender suuremal hulgal ilma hinnata
laiali laotatud tänutäheks lugupeetud kaubatarwitajatele, sellepärast, kes enam saab kui
üks eksemplar, palun lahkesti edasi anda
teistele. ,
Kõige austusega
M. Manas
Kanl-ahaom nv. 16.
O.-Ü. «.Trükk ja Kirjastus" Lai uul. nr. 1, Tartus.
M. Wallase
riidekaupluse
KcruõclHoowis
nr, 16
1924 a.
Kalender.
^ .3535
Tänutäheks kaubatarwitajatele.
L Mhilma-
Tartu ja Mõru näitustel 1922 aastal wälja
pantud riiete eest.
Kalendris tarmitatnd margid fa lnhendnsed
H — noorkuu
G — täiskuu
|
i
H = esimene weerand
E = wiinmne weerand
a. — aastal; v. = päew, pühapäew ehk pärast; e. = enne;
e. l. — enne lõunat (f. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-iit lõunap. l. = pärast lõunat (s. o. aega kella 12-st lõuna künni kella 12-ni ööst).
Sel aastal on 366 paen»a
Aasta-afad
Kewade algab 20. märtsil
Suwi
21. juunil
Sügise algab 23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Väikese- fa knn-marfntnsed.
1924. a. on 2 kuu- ja 3 päikese-warjutust.
Neist on meil näha 1) Täieline kuu-war jutus 20. weebr.
Algab k. 1/46 p. l. ja lõpeb 3/4 7 p. l.
2) Täieline kuu-war jutus 11. aug. Warjutus algab
kell 9 õhtu ja lõpeb kell 11 öösi.
Päikese warjutusi ei ole 1924. a. meie kodumaal näha.
V«Kade fa pnhkepaemade nimekiri 1934 a
1. Uueaasta p. (1 jaan.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
3. Eesti wabariigi iseseisw. p.
(24. weebr.)
4. Palme p. (12. märtsil)
5. Suur Reede (18. apr.)
6. Kr. Mest. p. (20—22. apr.)
7. Maipüha (1. mail)
8. Taewaminem. p. (29. mail)
9. Suwiste pühad (8—10. juun.)
10. Jaani p. (24 juunil)
11. Jõulu p. (25— 27. dets.)
TSS lõpetatakse kell 13 paemal
1.
2.
3.
4.
Suurel laupäewal (19. aprillil).
Suwiste pühade laupäewal (7. juunil).
Jõulu laup. (24. dets.)
Wanal aastal.
Uueks aastaks
Uus on aasta, Taewa isa,
Anna elupäiwil' lisa,
õnnista me waba rahwast
Et ta kosuda wõiks wahwast.
Ja me waba kodumaa,
Mingu ilul õitsema.
See mu Uue aasta hüüe,
See mu elutööde püüe,
Pigistes nii sõbra käsi
Sõprus iial ära wäsi.
Hõiskan, õitse waba maa,
Taewas wõtku õnnista!
Teie sõber
M. Wallas.
Austatud riidekauba
tarwitajad!
Wõõra wõimu alt wabanedes on Eesti majandusliselt wiimasel ajal hästi edenenud, mida täht
sal määral fanbanbnš kaasa aidanud on, ilma milleta
majanduslisa elu arenemine wõimata. Kes kaugemal
sõitnud on, wõib küll tunnistada, et Eesti rajariikidest majanduslisel alal eesotsas samuurb, sest siin
leidub wäha maapinda kasutamata, mis meie ruhwa
püsiwusest ja heast tahtejõust tunnistust annab. Et
majandusline elu edasi areneda wõiks, on tarwis
püüda kaubandust ajakõrgusel hoida, sellepärast olgu
iga kaupmehe püüdmine alati wäärtuslikku kaupa
mõõduka hinnaga müüa, liiga hinna nõudmised
täiesti ära jätta, sest nüüdsel ajal oskab meie rahwas küllalt hinnata ausa ärimehe püüdeid, ning
liiakasuwõtjatest eemale hoida, sest ei ole mitte kerge,
waewaga teeuitud raha ülearu hinna maksmisega
wälja anda. Selles sihis olen püüdnud alati oma
äri ajada, mida ka minu ostjate ringkond tõendada
wõib ja mis mull ka tulewikus sihiks saab olema.
4
Ühtlasi olen püüdnud ka kodumaa tööstust tõsta,
mille otstarbeks 1921 aastal kudumise tööstuse asu
tasin, et inimestele tööd wõimaldada ja paremat
riiet müügile saata, mis wastupidamise poolest
wabrikn riidest tugewam, mida ka Tartus ja Wõrus
1922 aastal Põllumajanduslistel näitustel I auhin
nad tõendawad. Lootma jäädes, et auustatud ostjate
ringkond minu äri tulewikus weel rohkem toetama
saab, saan enese kauplnst alati täiendama igasuguste
riide kaupadega, mis mull iseäranis selle tõttu wõimalik on, et kaubad otseteel wäljamaalt ja wabrikutest
saan, mille tõttu hinnad wõistlemata odawad ja wäljawalik kõige parem, sellepärast palun igaüht lahkesti
waatama tulla.
Kõige austusega
Weevvuavr-Ktttts
15. Jõgewa alewis.
15. Baltiskis.
16. Wiljandis, 8 päewa.
17. Tartus.
18. Ninakülas, Peipsi ääres.
19. Paides.
20. Kose külas, Harjumaal.
21. Walgas.
21. Muhu Suure wallam. juures.
21. Käärikul, Kodasoo wallas.
23. Wõrus, 8 päewa.
25. Lihulas.
26. Wõõbsus.
28. Wiljandis.
Petseris, teise paastunädala
esmasp.
2. Raplas.
2, Pornuses, Halliste jaama
juures.
4. Wõrus.
5. Otsus, Närivamani.
5. Tõrlva alewis.
5. Keblastes, Mihkli kihelkonnas.
6. Linnamäel, Oru wallas.
6. Narwas.
9. Pärnus.
l0. Antsla alewis.
10. Raasikul, Harjumaal.
10. Nakweres.
10. Räpirras.
11. Põltsamaal.
12. Tapa alewis.
15. Lähtrus, Läänemaal.
) Et walitsuse käsul tuba ei ole laupäewal ega pühapäewal
laata pidada, siispeetakse laadapäiwi, mis laupäewa 'ehk pühapäewa
pääle langemad, järgmise nädala esimesel äripäewal.
18
Jõgewal.
Risti jaama juures.
Jõhwis.
Kiwiloos, Peningi w.
Kirblas, Läänemaal
Jisakus.
Kurista Aidul.
Tumalas, Uuemõisa wallas.
Wiru Jakobi kiriku juures.
Hageris, Kohila wallas.
Metsalugu külas Emaste w.
Kõos.
Puhjas.
Suurejõel, U-.Wändra wallas.
Watlas, Karuse kih.
Walgejürwe Kitsel.
Ellamaal.
Aru külas, Triigi wallas.
Amblas.
Wõrus.
Riidajas.
Kodijürwel, Kambja kih.
Waimastwere Sihil, Laiuse k.
Mustjala wallanraja juures.
Käsukonnal, Pillistwere kih.
Mõisaküla alewis.
Raplas.
Rannu Kullil.
Ziruli laat, W.-Laitsna w.
Järwa-Aaanis.
Keilas.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Sangastes.
Kallaste kulas, Kodawere kih.
Taeweres.
Märjamaal.
Jüril, Rae wallas.
Türi alewis.
Wäike-Ulilas.
Albu wallamaja juures.
Leisil.
Walgas.
Warujas.
Wasknarwas.
Laekweres, Simuna kihelk.
Mõral, Laiuse kih.
Woldis.
Wahastus.
Sulbi alewis, Kärgula wallas.
Wana-Pranglis, Kambja kih.
Kellamäel, Saaremaal.
Kaseperel, Kloostri nmllas.
Paides.
Walgutas.
Mustwees.
Põltsamaal, reedel enne
15. märtsi-kuupäewa.
Juurus.
Pindi Leewil, Rõuge kih.
Alajõel, Wirumaal.
Antsla alewis.
Põlgaste Puskarus, Kanepi k.
Suitsul Kastre-Wönnu wallas
Tartilniaal.
Pärsamaal, Saaremaal.
Waiwaras.
Udernas, Elwa jaama juures.
Ellamaal, Sooniste wallas,
Kullamaa kih.
Wõrus.
19
Wastseliinas.
Wana-Kuuste Koorweres,
Hummuli '.
Larus.
Tapal.
Mustla alewis, Tarwastu kih.
Liiwa poe juures, Rahu külas
Kooula wallas.
Kilingi-Nömmes.
Wahül, Koeru kih.
Luutsnikus, Rõuge kih.
Lihulas.
Wasula Rojasillal, Tartumaal
24.
24.
25.
25.
28.
29.
29.
Wastselinnas.
Lohusool.
Partsi laat, Peri w., Põlwa k.
Roosikus, Zooru wal., Rõuge
kih.
Warblas, ^aulepi iv.
Märjamaal.
Narmas.
Jögewa alewis.
Narmas (Jüri laat).
^aare mallas, Maarja-Magdaleena kih.
Suure-Jaaiii alemis.
Rakweres.
Krüüdneris, Sulaoja',
Kambja kih.
Lauri jaamas.
Walgas.
Lullikatku kiilas
Taeweres, Suure Jaani kih.
Selis, Tõstamaa kih.
Wiljandis.
Wõõbsu alewis.
Wastemõisas.
Wastse-Nõos.
Hummulis.
Olustwere waksali juures,
Halliste jaama juures.
Puijatus, Kõpu kih.
Kilinge-Nõmmes.
Puhjas.
Kärstnas.
Tapa alewis.
Ellamaal.
Lelle-Jiekõnnul.
Wana-Suislepas.
Mehikoormas.
Kürgus, Jakobi kih.
Alo Weres, Kose kih.
Kiwi-Wigalas.
Pindi Leewil. Rõuge kih.
Narmas, „Mihkli laat".
Rõuges, Rõuge kiriku juures.
Kastnas, Tõstamaa kih.
Tartus.
Holstres, Paistu kih.
Sürgaweres, S.'Jaani kih.
Järwakandis.
Paides.
Mõrus.
Kirbla kiriku juures.
Matlas, Läänemaal.
Antsla alewis.
Pööraweres, Jakobi kih.
Haapsalus.
Tallinnas.
Põlwas.
Põltsamaal.
Tori alewis.
Kuresaares.
Amblas.
Kirepis, Rõngu kih.
Petseris.
Kiblastes.
Haanjas.
Malgas.
Oktoovri-kuns
8. Pukal, Otepää kih.
8. Kärde-Konnal, Laiuse kih.
10. Eltermaal, Hiiumaal.
10. Jmaweres.
11. Malgas.
11. Kilinge-Rõmmes.
12. Leisil.
12. Keilas.
12. Tartus, „Mihkli laat".
12. Wastseliüias.
12. Pärnus.
13. Kuristal.
13. Rakweres, „Mihkli laat".
13. Mõrus.
14. Missil, Kambja kih.
14. Albu wallamaja juures.
15. Kullil, Rannu kih.
15. Raplas.
15. Sorul.
15. Koluweres.
17. Otepää alewis.
18. Mäike-Maarjas.
18. Lohusoos.
18. Mõõbsus.
18. Kuresaares.
18. Suure-Jaauis.
18. Metsalugu külas, Emmaste w.
1.
1.
1.
1.
1.
2.
3.
3.
3.'
3.
4.
3.
4.
4.
4.
4.
Audrus.
Püri mõisa juures.
Rasinal, Mõnnu kih.
Li-wal, Kolga wallas.
Linnamäel, Oru wallas.
Märjamaal.
Mana-Mändras.
Laanemetsal.
Lindoral, Loosi wallas.
Kawastu-Koosal
Tõrwa alewis.
Narwas, 3 p.
Baltiskis.
Sünnal, Rõuge wallas.
Taalis, Tori kih.
Palmsis, Wiitinal, Kadrina
kih.
4. Reola-Walgel, Kambja kih.
5. Roosikul, Zooru wallas.
6. Lihulas.
6. Tapal.
6. Jõhwis.
6. Patastel, Kaiaweres, MaarjaMagdaleena kih.
7. Wiljandis.
7. Hageris.
8. Arülas, Otepää kih.
22
22.
23.
23.
23.
Lootwinal, Wastse-Kuustes.
Mustlas, Tarwastu kih.
Luutsnikus, Rogosi w.
Põlgaste Puskarus.
Jõelehtmes.
Tillel, Kalliste w.
Mahul.
Haapsalus.
Mahastus.
Loosi-Holstas.
Kastre-Wõnnu wallamaja
juures.
Sulbi alewis.
Käos.
Tõrwas.
Moisekatsis.
Miru-Jakobi kiriku juures.
Paides.
Mõral.
Suurejõel, U.-Wändra w.
Palal.
Nissis.
Antsla alewis.
Missil, Kambja kih.
Kassinurmes.
Rõuge „ Allal".
Malgas.
Elwas.
Suures-Lähtrus.
Käänikul, Kodasoo wallas.
Mõrus.
Jõgewa mõisas.
Wiljandis.
Karilatsis.
Kuresaares.
19.
19.
19.
19.
19.
20.
20.
21.
21.
21.
21.
23. Wasulas, Rojasillal Tartu
maal.
24. Laatres, Sangaste kih.
24. Kottiste wallas.
25. Ellamaal.
27. Saarewallas, Maarja-Magdaleena kih.
27. Laekweres, Simuna kih.
28. Jürwa-Jaanis.
28. Pikknurme külas, Kursi kih.
28. Pusul, Krüüdneri w.
28. Mana-Kuustes, Kambja kih.
29. Ahja-Kärsal, Wõnnu kih.
29. Waiatus.
29. Stolbowo külas, Setumaal.
31. Mõnistes.
31. Sindis.
Uomemkri-kuus
13. Ardu külas, Triigi wallas,
Mäike-Maarja kih.
14. Tartus.
14. Kärus, Lauri jaama juures.
14. Mana-Laitsnas.
20. Haibas, Kirna-Kohatu w.
22. Patis, Saarde kih.
23. Paide Ü
23. Mustwees.
25. Raasikus, Harjumaal.
25. Türi alewis.
26. Pikkjärwe-Kitsel, Walgjürwe
wallas.
23. Woltwetis, Hallikukiwil.
28. Põltsamaa alewis.
28. Keilas.
29. Korsakowos, Setumaal.
29. Mõrus.
30. Migalas.
Kuutaatafid peetakse:
1) Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
2) Jsborskis, iga kuu 21. päewal.
3) Laura alewis, iga kuu 20 päewal.
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus, nimelt: pühapüewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
24
Sõpradele tähelpanna
Sõber seisata ja loe,
Ära teisi poodi poe,
Kaubahoowis, waata, sääl
Nummer 1 S akna pääl,
-Saal on Wallas asumas
Täies poodis toredas.
Astu sisse nagu wend —
Oleme ju kõnelend,
Wali riided, kodu wii,
Tule jälle tagasi,
Sest sa tead ju ammu aa st
Wallast kõige paremast
Et tal kõige ehtsam kraam,
Mis ei suudakski reklaam
Iial ette tuua nii
Nagu saad siit alati.
Mida soowid — kohe käe,
Igasugu mustrid näe,
Mis nii särawad kui kuld
Sütitawad põues tuld,
Nii et lõkkele lööb rind —
Wõide juba usku miud!
Õigus on mu elu lipp
25
Tõde kõrge tamme tipp.
Kus see lipp peab lehwima
Truudusega ule maa. —
Lahkus see mu põue püüd,
Sõprus kõige ülem hüüd,
Kraam fee olgu hää ja aus
Õige küünar waekauss.
Hinnad ikka odawad
Riided ikka ilusad.
Küll siis Wallast waadataks,
Tema äri kiidedaks.
Siis on ostjail rõõmus rind —
Paljud ammu tundwad mind.
Nii siis, sõber, maata loe.
Ära teisi poodi poe.
Nummer lk akna pääl
Sõber Wallas kaupleb sääl.
Aupaklikult
M. Wallas
Kaubahoowis nr. 16, Tartus.
26
Gide opetus tuudite.
Kord linna läks üks talumees
Kui laadapäew sääl oli ees,
Küll eideke siis õpetas
Ja taati hästi juhatas.
Ta ütles: Maata ette, mees
Kui hulgud suure linna sees
Sa sammud Kaubahoowi sea
Ja nummer kuusteist kinnipea.
Kuid ära eksi, isake:
Sa wõta suust piip — nisake,
Kui astud sisse tereta
Ja ütle, et sind saatnud ma. —
Küll Wallas juba ise teab
Ja miuust palju lugu peab,
Ta juurest ostau alati,
Ei peta ta miud kunagi,
Mis soowid, julgest wälja lao
Ja ära hinda maha tao,
Mis küsib, see on õige, truu,
Ta pole nagu mõni muu,
Kes kiidab kaupa odawaks
Kuid hinnaga on teine taks. —
Kuid Wallas see on ise mees
Tal hoopis teine mõte sees.
Maarahwaga ta läbi käib
27
Ja annab kaubad nii kiris wõib.
Ta teab jn küll, et raha maast
Ei ole wõtta nagu laast. —
Ja edasi siis õppab eit:
„Too Kattale säält kingiks kleit
Mis tarwis aegsast õmmelda
Et tütar wõiks ka rõõmusta.
Ja kuule weel, mu kallis ätt:
Ka Liirrele too siidirätt,
Mis puna palgele tal aab
Ta warstigi jn neiuks saab.
Ja meie wäike peremees,
Su oma Juku kõige ees.
Eks ise näed, mis talle tood
Ning knidas linnas on kõik mood.
Ja mulle, jah ka mulle jn
Wõiks tuua suure rätiku
Mis külma eest mind kaitseks teel
Kni tuleb sõita saanil, reel. —
Ja perele — küll Wallas teab
Mis neile kingiks tooma peab,
Sa paljalt aga nimeta
Ja pärast kodu imesta. —•
Sest sääl on hinnad odawad,
Ja riided hästi ilusad,
Nii oli eide õpetus
Ja see on laulu lõpetus".
28
Naö rutfawaS. ♦.
Nad ruttawad mu Riidepoodi
Et osta riideid ilusaid,
Mis uäha siirr ou mitmed moodi
Ja kirjades nii kenamad.
Nad ruttawad ja nende süda
On rõõmus üle kõige sees
Sest julgesti uad teadwad seda,
Et Wallas see on õige mees.
Eit ostab omal kangalõime,
Mis wäga sitke, ilus, hää,
Mis hiljuti weel Soomest tõime
Mis kududes ei katki lää.
Ja wõtab kaasa suureräti,
Mis eht ja täitsa willane
Ja pluuse riied, satinerti
Ning kõik, mis tarwis perele.
Ja Taat see ostab kasukale
Siit üliriide toreda,
Ehk jälle walib euesele
Siit ülikonna ilusa.
29
Ja kena neiu siidischali
Ning kleidiriide kodu wiib.
Wõib pidada siis pulmapalli —
Schall lehwib nagu inglitiib.
Ja noormees oma palitule
Siit riide wiib kui soomustöö
Wõi oma wälja walitule
Wiib kleidi nagu koiduwöö. . .
Niisama Leerineiukesed
Siit kleidid saamad toredad
Mis meelitawad peiukesed,
Kui juba neiuks saawad nad. —
Ka koolilapsed, nooremsugu,
Siit wõiwad tulla walima,
Sest et fiin ladus ühtelugu
Mis eht on kleidiks, pluuseks ka.
Ka piduriiet kõwat sorti
Lihtteenija siit saada wõib
Kas ajagn tööd tehes sporti —
Ta mitu aastad seljas käib. . .
Kui tuleb kätte kallis püha
Kas Jõul, wõi Jaan, wõi Suwisted
Ja keegi kinki tahab teha. —
Siis minu juurde teate teed.
30
Mull ladus kõik on saada, wahti
Ja walik suur ning laiane,
Kus igal ühel osta mahti
On kingitust sõbrale. —
Sest rutake kõik sõbrad tutwad
Ja kes ei ole käinud weel
Et ueedki wiimuks siia rutwad
Sest siin on lahkus, õigus teel.
Kõige suurema austusega
M. Wallas
Kanvahoomis nr. 16.
Telefon 539.
31
M. Wallas'
riidekauplus
Kaubahoowis
rri:>
16.
liige oligi ji
willaste riiete ostukoht
Meesterahma
palitu, kasuka, ülikonna ja püksi riided
Nuisteruhwa
mantli, palitu, kostüümi ja kleidi
riided.
M. Wa«asc
riidekauplus
Kaubahoovis K16.
Telefon 539.
Tartus
Telefon 539.
Kõige parem walik ja odawamad
hinnad riide kaupadest.
Uhtis
jätlkmüüjatkle!
Annan auustatud ümbruskonna kaup
meestele ja kõigile jällemüüjatele auupaklikult
teada, et mina riide kaubad otseteel wabrikutest
ja wäljamaalt saan, mispärast hinnad minu
juures alati odawad ja walik hea on, selle
pärast palun igaüht lahkesti waatama tulla.
Auupaklikult
M. TSallas
KaubahssWis ur. 16, Tartus
Telefon 539.
Kewade algab 21. märtsil
Suwi
„
22. juunil
Sügise
„
23. sept.
Talw
„
22. dets.
Päikese- ja kuuwarjutused.
1926. a. on 2 päikesewarjutust, kuuwarjutust ei ole. — Päikesewarjutusi ei ole 1926. a. meie kodumaal näha.
Pühad ja puhkepäewad.
1. Uus aasta (1. jaan.). 2. Kolmekuninga p. (6. jaan.). 3. Eesti
Wabariigi iseseiswuse p. (24. weebr.). 4. Palwepäew (24. weebr.). 5.
Suur Reede (2. apr.). 6. Kristuse Ulest. pühad (4—6. apr.). 7. Mai
püha (1. mai). 8. Taewaminemise p. (13. mail). 9) Suwiste pühad
(23—25. maini). 10. Jaani p. (24. juunil). 11. Jõulu pühad (25—27. dets.).
Austatud riidekauba tarwitajad!
Paljude ärimeeste halwa kauba pakkumise ja liigkasu
wõtmise tagajärjel on tarwitajate ringkondades kaunis laia
liselt maad wõtnud waade, nagu oleks kaupmehed kõige
pealt aina nöörijad, kelle peahuwiks olla ostjailt wõimalikult kallimat hinda wälja pressida. Tõsi küll, sääraseid
kaupmehi on meil kaunis rohkesti. Kuid tõsine, soliid
kaupmees ei raja oma äri kunagi niisugusele liigkasuwõtmisele ja halwa kauba pakkumisele. Ainult kõige parema
ja wäärtusliku kauba müümisega wõimalikult odawate ja
õiglaste hindade eest tõuseb ta tarwitajale tõsiseks teeni
jaks. Ainult sel teel tõuseb ta ka tähtsaks ülesehitawaks
teguriks meie arenewas majanduselus.
Kaupmehe pea-ülesandeks peab olema teha kättesaadawaiks tarwitajaile kaupasid, majanduselu warasid,
kõige soodsamail tingimusil! Selle nõude teostamine on
tähtsamaks eeltingimuseks ostja usaldusele kaupmehe
wastu. Kisaw reklaamikära ei aita siin palju. Petlikkude
hüüdsõnadega ja kriiskawate kõnekäänudega wõib tumes
tada ainult wäheteadlikke, rumalaid päid. Ja sedagi aju
tiselt Meieaegne kaubatarwitaja aga on oma kasudest
küllalt arusaaja, nii et oskab wääriliselt hinnata ausa äri
mehe püüdeid ja tegu. Just Õiglane ja aus tegu on see,
mida tarwitaja kaupmehelt nõuab, mitte kõlaw sõna!
Kõike seda olen mina oma kauaaegses ärilises tegewuses kõige kindlamalt silmas pidanud. Rohkearwuline
ostjate ringkond on osanud neid minu püüdeid oma poole
hoiuga tunnustawalt hinnata. See poolehoid, suurendades
minu ärilisi läbikäikusid, on wõimaldanud mulle wastutulelik olla ostjaile kõige kaugemale ulatawa wõimaluseni,
müüa wäärtuslikku kaupa kõige soodsamail tingimusil.
Ühtlasi on see mulle wõimalikuks teinud oma äri alaliselt
laiendada ja ajakohaselt täiendada.
Sel alal olen püüdnud oma kauaaegses ärilises tegewuses omandatud wilumust ja kogemusi otstarbekohaselt
igapidi rakendada.
1921. a. asutasin parema, wastupidawama, kuid ühtlasi
odawama riide soetamiseks kudumistööstuse, mille saadused
on tunnistatud kõrgewäärtusliseiks ning põllumajanduse
ja tööstuse näitustel on saanud I auhindade osaliseks.
Riidekaubanduse alal aga olen oma äri aasta-aastalt rohkesti laiendanud ja otstarbekohaselt korraldanud. Et oma
kauplust ostjaile kättesaadawamaks ja mugawamaks teha,
seda laiendada, ajanõuetele wastawalt täiendada ja paremini
korraldada, selleks olen oma riidekaupluse 1924. a. viinud
uutesse, täiesti ümberehitatud ruumidesse Kau bahoow
nr. 3, wastu Barklai platsi, kus hästi walgustatud ja korral
datud ruumides ostjatel on wõimalik kauba häädust isik
likult proowida ja wõrrelda.
Saades oma kauba hulgawiisi otseteel esimese
järgu sisseostukohtadest, wabrikuist, nii välismailt kui
ka kodumaalt, siis wõin oma rohkeist tagawaradest müüa
kaupa wõistlemata odawate hindadega. Seejuures panen
erilist rõhku igasugu riidekauba hooaja uudiste soetamisele.
Need on alati kiires korras ja aegsasti ning rikkalikus
walikus minu äris saadawal.
Oma seniseid, rohket wilja kannud äritegewuse põhi
mõtteid tahan arendada ka edaspidi wankumatult, lootes,
et riidekauba tarwitajate laialised ringkonnad neid vääri
liselt hindawad ja nagu senigi oma lahke osavõtuga
aitavad neid teostada.
Kaubatarwitajaid, kes veel pole minu äri ostjad,
kutsun minu kauplusse lahkesti sisse astuma.
Tulge, vaadake, võrrelge! Oma silm on kuningas.
Ja te näete kindlasti, et saate osta minu ärist riidekaupa
rikkalikus valikus kõige soodsamail tingimusil.
Kõige austusega
M. Wallas.
Kaubahoowis nr. 3.
5
Jaanuar — Näärikuu
I.
Uus k al.
6*1 R.
2 L.
3
4
5
*6
7
8
9
P.
E.
T.
IC.
N.
R.
L.
10
11
12
13
14
15
16
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
31 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
19
Uus aasta.
20
21
22
23
Kolmekuninga p.
C 9,22 e. 1. 25
26
27
—
28
Paawli p.
29
30
31
Korjuse p. • 8,35 e.l.
2
3
4
5
6
7
3 12,31 e. 1. 8
9
10
Tõnise p.
Paawli ümberp. p.
11
12
13
14
@ 11,35 p. I. 15
16
17
31 P. | 9 p. e. Kr. Ülest p.
Parchi,
amolotti, Dikoo-parchi,
soeme Tanolli
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Wallas‘e
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige odawam ostukoht.
18
Paike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 9,02 m.
11.
„
„ 8,55 „
21.
* .„ 8,41 *
kell 3,32 m.
. 3,47 „
„ 4,08 „
6
Weebruar — Küünlakuu
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Mälestus- ja tähtpäewad.
19
20
21
22
23
€ 1,25 e. I. 24
Küünla p.
25
26
Luuwalu p.
27
28
29
• 7,20 p.l. 30
31
Tiina p.
9 p. e. Kr. Ülest. p.
3 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Palwe p. Eesti Wa- 11
[bariigi iseseisw. p. 12
13
@ 6,51 p. 1. 14
Peetri p.
Surrüfid,
pearttid,
woodltekid
Ja aknakardina
rllder
kõige odawamalt ostate
M. Waliase
riidekauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele
28 P.
28 p.
W. k..
|
|
IL
15
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 8,20 m.
11. .
„ 7,57 „
21. „
„ 7,32 „
kell 4,34 m.
„ 4,59 „
» 5,23,
0/0
7
IIL
Märts — Paastukuu.
Uus kal.
Mälestus- la tähtpäewad.
16
1 E. Wõi n.
17
2 T. Paastu p.
18
3 K.
19
4 N. Wastla p.
20
5 R. Tuha p.
21
6 L.
—a-----------22
7 P. 1. pühap. paastus.
IC 1,49 p. 1. 23
8 E.
24
9 T.
25
10 K.
26
11 N.
27
12 R. Taliharja p.
28
13 L.
1
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
2. pühap. paastus.
IO 5,20 e. 1.
21
22
23
24
25
26
27
P.
E.
T.
K
N.
R.
L.
8
3. pühap. paastus.
[Pendise p. 3 7,12 e. 1- 9
15. p. p. Kewade a. 10
11
12
Paastu-Maarja p.
13
14
28
29
30
31
P. Palmipuude püha.
@ 12 lõun.
E.
T.
K.
2
3
4
5
6
7
15
16
17
18
_
31 p.
Siidi batisti,
wuaali ja willast
kleidiriiet
■suures wäljawalikus
kõige odawamalt
soowitab
Koubohoowis nr. 3.
Kaupmeestele en-gros
hinnad.
Päiketõuseb :
Looja minek:
1. kuup, kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
kell 5,42 m.
„ 6,06,
„ 6,28,
IV.
Aprill — Jürikuu.
Uus kal.
1 N.
**2 R.
3
**4
**5
*6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Mälestus- ja tähtpäewad.
Suur Neljapäew.
19
20
21
Suur Reede.
P. 1. Kr. Ülest. e.Lihav. p.
E. 2. Kr. Ülest. p. C 10,50
[p. I.
T. 3. Kr. Ülest. p.
K.
N.
R.
L.
P.
E.
K.
N.
R.
2. p. p. Kr. Ülest. p.
E.
T.
K.
3 1,23 e. 1.
R.
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
22
23
24
25
26
27
28
1. p. p. Kr. Ülest. p. 29
€
• 2,56 p. 1. 30
31
Künni p.
1
2
3
4
P.
N.
30 p.
C:
s.
Tuule risti p.
Jüri p.
9
c:
S
3. p. p. Kr. Ülest. p.
[Marguse p.
@ 2,16 e. 1.
Linnu ristip.
5
6
7
8
e
mo:
CL
p
10
11
12
13
14
15
16
17
linaseid kleidi- ja
bluusi-riideid,
satääni ja liberti
kõige suuremas wäljawalikus leiate
kauplusest
Kaubahoowis nr. 3.
Hinnad odawad.
Jällemüüjatele iseäraline
hinnaalandus.
26
P. 5. p. p. Kr. Ülest. p.
27
E.
28
T.
• k. 12,55 e. 1.
29
K.
N. Taewaminem. p.
p 30
1
R.
2
L.
[
3
P.
B
»: 4
E.
P
5
T. Eerika p.
6
• k. 7,48 p. 1.
K.
7
N.
v 8
R.
9
L.
I
16
17
18
19
20
21
22
külwi
18
1 L. Maipüha.
Ei
—
2 P. 4. p. p. Kr. Ülest. p. e 19
po: 20
3 E.
O.
E 21
4 T.
22
€ k. 5,13 e. 1.
5 K.
23
6 N. Lehe risti p.
24
7 R.
25
L.
9
10
11
12
**13
14
15
P. 1. Suwiste p.
E. 2. Suwiste p.
T. 3. Suwiste p.
K.
@ k. 1,48 p. 1.
N.
R.
L.
30 P.
31 E.
31 p.
Kolmainu Jumala p.
B
3.
10
11
12
13
14
15
16
Kretongi,
musliini, kristaliini,
ühewärwilist ja
kirjut batisti ning
wuaali
kõige paremas wäljawalikus
ja kõige odawama hinnaga
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht
17
18
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. mail kell 4,21 m11. ,,
„
3,57 .
21. „
„
3,35 „
kell S,— m.
„ 8,22 „
„ 8,44 „
10
Juuni — Jaanikuu.
VL
Uus kal.
1
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L.
6 P.
7 E.
8 T.
9 K.
10 N.
11 R.
12 L.
13 P.
14 E.
15 T.
16 K.
17 N.
18 R.
19 L.
30 p.
Mälestus- ja tähtpäewad. 3
€ 10,09 e. 1.
19
20
- 21
22
pr 23
E:
• k. 12,08p.l.
24
B 25
D:
m 26
27
- 28
M 29
30
es
S 31
s 1
8: 2
• 3
-** 4
3 k. 1,14 p. 1. H 5
* 6
Suwe-riided
kõige toredamas
wäljawalikus
kõige odawama
hinnaga ostate
1 Wallase
kauplusest
C:
20
21
22
23
**24
25
26
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
& 7
B: 8
Suwi algab.
• 9
10
11
Jaani p.
@ k. 11,13 p. 1. 12
13
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
7. magaja p.
Peetri-Paawli p.
Kaubahoowis nr. 3.
Kaupmeestele odaw
ostukoht.
14
15
16
17
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,17 m.
11. .
, 3,08 .
21. „
„ 3,05 .
Läheb looja:
kell 9,04 m.
„ 9,18 »
. 9,24 „
Juuli — Heinakuu
VIL.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
N.
2 R.
3 L.
18
19
Heina Maarja päew.
IC 3,02 p. 1. 20
4
5
6
7
8
9
10
P.
S.
T.
K.
N.
R.
L.
21
22
23
24
25
[0 1,06 e. 1 26
27
7. wenna päew.
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
28
29
30
1
2
3
4
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
25
26
27
28
29
30
31
P. Jakobi p. @ 7,13 e.1
E.
T.
K.
N. Olewi päew.
R.
€ 9,25 p. 1.
Mareti p.
4,55 e. 1.
6
31 p.
Pesuriiet,
pieokimata ja pleegitud,
alati suures wäljawalikus
igas sordis kõige odawamalt soowitab
1. kuup, kell 4,03 m.
11. „
. 4,25 „
21. „
„ 4,47 „
Läheb looja:
kell 8,36 m.
„ 8,12 „
„ 7,46 „
13
September — Mihklikuu.
DL
Uus kai.
Mälestus- ja täbtpäewad. =
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
19
20
21
22
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
23
24
• 7,45 e. 1. 25
26
Ussi Maarja p.
Juutide 5687. a. algab. 27
28
29
-
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
30
31
1
Risti ülend. p.
• 6,26 e. L 2
3
4
5
19
20
21
22
23
24
25
6
P.
7
E.
T. Madise p. @ 10,19 p.l. 8
K.
9
N. Sügise algab.
10
R.
11
L.
12
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
13
14
€ 7, 48 p. 1. 15
Mihkli p.
16
17
30 p.
Wi lased
ülikonna japaiturided
alati kõige odawamalt
wõite leida suures
wälj awalikus
1 Wallase
kauplusest
Kaubahoowis 3.
Jällemüüjatele engros hinnad.
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 5,11 m.
11. „
„ 5,33 ,
21. „
„ 5,55 „
kell 7,16 m.
„ 6,47 „
„ 6,19 „
14
Oktoober — Wiinakuu.
X.
Uus kal.
Mälestus- ja tähtpäewad. s
1 R.
2
18
19
3
4
5
6
7
8
9
P.
E.
T.
K.
N.
R.
20
21
22
23
• 12,13 e. 1. 24
25
26
Lõikuse püha.
10 P.
11 E.
12 T.
K.
14 &
15 R.
16 L.
27
28
29
30
I
Kolletamise p.
[3 4,28 p. 1. 2
3
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
4
5
6
7
@ 7,15 e. 1. 8
9
Kaasani-Maarja p.
10
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
K.
N.
R.
31 P.
11
12
13
Simuna p.
14
C 12,57 15
[lõun. 16
17
Usupuhast. p.
Naisterahwa
kostüümi- ja
mantliriideid
alati moodsas wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M.Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
18
Päike tõuseb:
1. kuup, kell 6,17 m.
11...................... 6,39 „
21.
„
„ 7,02 „
31 p.
Läheb looja:
kell 5,50 m.
„ 5,21 „
„ 4,54 „
15
XI.
30 p
Uus kal. 1
Mälestas- ja tähtpäewad.
W.
k.
;
Nowember — Talwekuu.
1
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Pühade p.
Hingede p.
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
Märdi p.
28
29
30
3 1,01 e. 1. 31
14
15
16
17
18
19
20
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
1
2
3
4
5
6
7
19
20
21
22
• 4,34 p. 1. 23
24
@ 6,21 p. 1.
•------- :--------------------- --
21 P.
22 E.
23 T.
24 K.
25 N.
26 R.
27 L.
28 P.
29 E.
30 T.
Surnute püha.
8
9
10
11
Kadri p.
12
13
€ 9,15 e. 1. 14
Andrese p.
Eht soome
kangalõime,
mis hääduse poolest
= kõige parem, =
alati suurel ja wäiksel
wiisil kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoow 3.
15
16
17
Päike tõuseb:
Läheb looja:
1. kuup, kell 7,28 m.
11. „
„ 7,52 „
21. ,
„ 8,14 „
kell 4,26 m.
„ 4,03 „
„ 3,44 .
16
XII.
Detsember — Jõulukuu.
Uus kal.
31 p.
Mälestus- jB tähtpäewad.
18
19
20
21
1
2
3
4
K.
N.
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
• 8,11 e. I.
Nigula p.
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
3 8,47 e. 1. 29
30
Luutsina p.
1
2
3
4
5
22
23
24
25
26
27
28
Nigula-Maarja p.
19
20
21
22
23
24
*♦25
@ 8,08 e. 1.
P.
E.
T. Tooma päew.
K. Talwe algus.
N.
R.
L 1. Jõulu p.
8
9
10
11
12
**26
*27
28
29
30
31
P. 2. Jõulu p.
E. 3. Jõulu p. C 6,59 e, 1.
T. Süüta laste p.
K.
N.
R. Wana aasta.
13
14
15
16
17
18
kleidi-, bluusi-
ja põlleriideid
igat sorti kõige odawamalt ostate
M. Vallase
kauplusest
6
Päike tõuseb:
1. kuup, kell
11.
21.
31.
JönlukingiustekS
8,35 m.
8,52 „
9,00
9,03
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
Läheb looja:
k.
„
,,
„
3,30
3,22
3.22
3,30
m.
„
.
,
Soovitan suures väljavalikus:
kraesid, manshette, kaela
sidemeid, triiksärke, siidi
kaelashalle, kõiksugu kin
daid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukki ja sokke, meest
ja naister. pesu, puuwillast
ja willast eht prof. Jägeri
trikoo-pesu, willaseid koe
tud jakke, willaseid laste
kostüüme, kõiksugu pitse,
Kallaste alevis, Tartumaal.
Raplas.
Jõgewa alevis.
Wõrus.
Narvas
Tõrva alevis, Walgamaal.
Elvas.
Rakveres.
Antsla alevis, Wõrumaal.
Räpinas, Wõrumaal.
Põltsamaal.
Tapa alevis.
Tamsalu raudteejaama juures.
Paldiskis.
Wiljandis, kestab 8 p.
ja 18. Tartus.
Ninakülas, Tartumaal.
Rakke raudteejaama juures.
Paides.
Wasknarvas.
Walgas.
Mustvee alevis, Tartumaal.
Wõrus, kestab 8 p.
Wõõbsu alevis.
Wiljandis.
Petseris.
Kuulaadad:
Petseris, iga kuu 1. ja 15. päewal.
Laura alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
Wana Irboska alewis iga kuu 21. päewal.
Irboska raudteejaama juures iga kuu 20. p.
Räpina alewis, iga kuu 10. ja 25. päewal.
22
Soome ekskursioonireis
20.—25. juunit 1925. a.
M. Wallas.
Tallinna laulu ja mängu selts „Ilu“ korraldas 20.—25.
juunini s. a. ekskursioonireis! Soome, millest ka Tartust
5 inimesega osa wõtsime. Suuremaid ettewalmistusi selleks
ei olnud, sest waluuta saamine oli waba. Ainult naistel
oli rohkem hoolt toiduainete sisseostmisega, mida tarwis
kaasa wõtta, sest Eestist kui suurema söögiainete wäljaweo
kohast saab neid odawamalt kui põhjapoolsest naaberriigist,
mida kasutada tuli kulude kokkuhoidmise mõttes. Mu
reisiseltsiline käis enne sõitu küsimas, kuidas raha suhtes
toimida, soowitasin temale wõtta ärimehe praktika järele
tsheki, sest et see odawam tuleks kui Soome raha osta,
kuid pärast selgus natuke teisiti, oli mõni mark isegi
rohkem makstud. Laupäewa hommikul olime kõik warakult waksalis, et edasi sõita. Kaasreisija oli ajalehed ostnud,
et ilma uurida ja selgusele jõuda, kuidas mere peal on,
sest kartis tormi. Ärewus oli wäikene, kui leidis, et on
ajutised tuuled ja pilwitus. Sõit kuni Tallinnani oli kaunis
lõbus.
Ilm oli wihmane. Ärasõit sadamast kujunes järg
miselt: Laew, millel reis pidi algama, näis eemalt kaunis
kena, aga ligemale tulles ja teiste suuremate laewade
kõrwal seistes, näis wäike olewat, millepärast soow tekkis
suurema laewaga sõita. Aga et sõidutee mitte wäga pikk
polnud, lepiti rahulikult sellega. Meri näis rahulik, mis
pärast kõikide tuju tõusis. Sõit algas kell 7 õhtul ja oli
kaunis huwitaw. Mööda lendasid mitmed saared, eemalt
paistis kuulus Naissaar, ligidalt sõideti mööda Aegna
saarest. Eemalt paistsid kiwid, tuletorn, mõned märgu-
*
23
kohad ja tulelaewad wahelduwate tuledega märku andmas.
1/412 hakkas Sweabori tuletorn nähtawale tulema, millele
1/2 tunni pärast liginesime. Huwitawat pilti pakkus kind
luse ümbrus: enne ruur saarestiku riba ja siis kindlus
Kaljusaare peale paigutatud, mille ees tuletorn wärwiliste
tuledega märku annab, saare pealt paistawad suuremad
ehitused silma. Iseäranis toreda pildi kujundas Helsingi
sissesõit, sest laewade tulestik ja linna walgus sünnitasid
suurema kirju kogu. Jõudsime kohale umbes kell 12.
Algas öökorteri otsimine, mis 11/2 tundi wältas, sest hotel
lides ei juhtunud wabasid tubasid olema, selle peale
waatamata, et ennemalt küll sõidust oli teatatud. Peab
tähendama, et hotellid siin ligi 3 korda kallimad on kui
Eestis, wäikese toa eest kahe woodiga wõeti 80 Soome
marka, see on umbes 800 Eesti marka.
Hommiku algas linna waatamine, mis huwitust pakkus
eeskujuliku puhtuse, ehituskunsti ja ilu poolest, mille eest
siin wäga hoolt on kantud. Kell 10 kogusime kokku, kus
meid ühiselt pildistati. Pärast sõitsime surnuaiale. See
oli koht, kus igaüks eilsed raskused, meelepahad, kulud
ära unustas ja ainult kahetsust awaldas, et ennemalt ei
olnud siia sõitnud, sest selle kena ümbrus, tore korraldus
ja kunstilised hauasambad, mis kõik marmorist walmistatud,
awaldasid waataja peale sellekohase mulje. Ei wõi paremat
tunnet ette kujutada, kui kena loodus, ilusa päiksepaistse
ilmaga, mida inimsugu weel igat wiisi kultiweerinud, et
waataja peale paremat ja rahuldawat tunnet awaldada.
Sääl on pikad loorberi puude read paigutatud ja kunst
likult mäe külje sisse raiutud ning graniidiga kaunistatud
järguliste astmete wiisi, millede pealt waadates mere laht
kenade ehitustega parema waate pakub. Surnuaialt sõideti
Kalju kirikut waatama. Ka see ei jätnud midagi soowida,
iseäranis kena oli wälimine kuju ja ümbrus. Kirik on
ehitatud uuemal ajal ja sellepärast ka sellekohase stiili
järele. Nimi on wististi walitud sellekohase ehituse järele,
sest ehituse materjal on kalju kiwidest raiutud ja selle
kohaselt kokku seatud. Kirikust wälja tulles käisime
tööliste maja waatamas, mida kõigiti eeskujulikuks wõib
nimetada. All on suurem kino ja riidetuba, ülewal teise
korra peal suur söögisaal ja etenduse saal, kuhu üle 1000
24
nummerdatud istekoha paigutatud ja kus igal pool täielik
puhtus silma paistab. Maja wälimine kuju on ka kenasti
kaunistatud, nii et seda ehitust paremate hulka wõib
arwata ja meil Eestis waewalt sellesarnaseid leidub. Ise
äranis nimetamisewäärt paistis see selle poolest, et siin
töölised nii kaugele on jõudnud ja enesele sarnase kodu
wõinud korraldada, kuhu igaühel rõõm sisse astuda ja
wäljamaalastel eeskujulik waadata. Peale selle waatasime
Ateneumit, muuseumi, mida täielikult wäärtusliseks muuseumiks wõib nimetada, sest et siin ainult kõrgema wäärtusega asjad aset leiawad, mis enamalt jaolt pärit endisest
kuulsast wene museumist „Ermitashist" Petrogradis ja
millede wäärtusi kõrgelt hinnatakse.
Kahju oli ainult, et kiire aeg ei lubanud põhjalikult
nendesse töödesse süweneda, waid pidime leppima pealis
kaudse waatamisega, mille pärast ka kahju oli sellest asu
tusest lahkuda. Wõõrastuwana paistis silma mõnes kohas
pesukuiwatamine, mida lagedate platside peale üles oli
seatud ilma järelwalweta. Käidi ka Kaewu pargis, kust
suurepärane waade mere poole külge awanes, sest toredad
saared täie looduse ilu ja ehitusega paistsid säält täies
ulatuses, niisama ka kuulus Sweabori kindlus. Selle kõrwal
oli kena Tähetorni park, miile mäe otsas suurepärane kala
sisseseade esines. Sealt sõideti Seura saarele, milline teekond
laewaga huwitawatest kohtadest mööda wiis, sest sõit oli
ümber linna, millepärast ka linn täies ilus paistis. Saare
peal oli waba muuseum, kus mitmesugused endised wanad
mälestused hoonetest ja töödest alal hoitud. Kõige algu
pärasem näis endine kiriku wäljendus, mis oli ehitatud
selleaegse olukorra järele. Aadli soost elanikkudele olid
ise pingid, niisama nende teenijatele eraldi kohad, waesema rahwa kohad olid tahapoole paigutatud, ka waestel
erikohad. Sääl oli wiimase kohtupäewa ettekujutus. Ka
olid sääl abinõud tarwitusele wõetud, et rahwas kirikus
magama ei jääks ja sel juhtumisel, kui noorema inimesega
seda juhtuks, siis nuiaga pea pihta koputatakse, aga
wanemale inimesele jänese jalaga põske mööda tõmma
takse. Ka oli haudu, kuhu ristid olid selle järele walmistatud, kuidas perekonnas leinajaid järele jäi. Huwitaw oli
ka suur paat, millega terwe küla rahwas kirikusse sõitis.
25
Paadi pikkus oti 21 meetrit ja selle peal oli 14 paari
mõlasid. Saare ümbrus ja saar on mitmesugune. Sääl on
suured kiwimäed ühestainsast kiwist ehk graniidist, mis
sugused haruldast pilti pakuwad.
Tagasi tuldi autoga maanteed mööda, mis kalda äärt
mööda läheb ja kust kena waade awanes, sest teeääre olid
suured kõrged kaljusarnased wallid paigutatud.
Õhtul tuldi waksali, et edasi sõita kuulust Imatra
koske waatama. Waksal on sarnane, mida waewalt ÕhtuEuroopas leidub. Suuruse poolest ei kuulu küll mitte
kõige suuremate hulka, aga iseäranis eeskujulikuks peab
pidama ehituse stiili ja piinlikku puhtust, mis enam midagi
soowida ei jäta.
Sõit Wiiburi poole läheb läbi mitmesugustest maastik
kudest, kus sagedasti wahelduwad kalju mäed ja tasased
lagendikud ning metsatukad. Põllumaad on wähepoole
ja need seisawad enamasti ristikheina ja muu heina all,
sest et siin karjakaswatuse eest hoolt püütakse kanda.
Põllud on kitsaste ribade wiisi lahutatud kaewatud kraawidega, wististi selleks otstarbeks, et põllupind liiga wesine
on. Wiiburile ligemale jõudes hakkawad tee ääres järwed
paistma ja nende peegeldav/ waade pakub möödasõitvatele
parema pildi. Iseäranis kena oli ülesõit Wuoksa jõest,
missugune weejooks ka Imatra koske sünnitab. See laial
dane weekogu kena ümbrusega meeldib igaühele.
Wiiburist kuni Imatrani on 3 tunni sõit. Imatra juures
on hiigla ehitused käsil, sest seda suurt weejõudu kawatsetakse kasulikult ära tarwitada, mille pärast sellekohane
töö kiires tempos edeneb ja uus weejooksu tee rajatakse,
kuhu wabrikud käima pannakse. Kosk pakub kütkestawat
ülewaadet, sest suur wahutaw weekogu jookseb hirmsa
kiirusega kaljuseinte wahelt umbes poole wersta pikkuselt
alla poole, paisates weesambaid mitme sülla kõrguseni
ülespoole, selle läbi sünnitades ümbruses nagu wihmasadu. Paiguti langeb wesi sügawusse, kust teda põhja
kaljud jälle suure jõuga keereldes üles paiskawad, selle
juures tekitades kõige hirmsamat tormi ja maru, mis mere
peal häwitawalt mõjuks, aga siin kitsalt kaljude sisse
pigistatult ei jõua oma mõju kellegi peale halastamatult
wälja puistata, waid inimesed tunnewad sellest rõõmu, ei
26
see kahjutult alla woolab ja armsa kohina sünnitab, mis
kaugele kostab. Kose lõpujooksul on palgid äärde lahti
paisatud, mis sääl ringi keerlewad ja kose juurest nagu
lahkuda ei soowiks, tundes igatsust selle ligidal wiibida.
Wmbes 4—5 wersta kaugusel asub teine kosk, mille wälimus
teisiti kujunenud on, sest et sääl weewool laiemalt jookseb
ja woolu seest suured kaljukiwid wälja paistawad ning
äkilisi kukkumisi sünnitawad. Selle ümbrus on kõrge
mägestik, mis puiestikuga kaetud, millepärast waade suure
jooneline paistab.
Säält sõideti autoga Wilmanstrandi, mille sõidu kiirus
oli umbes 40 wersta ümber tunnis, sest maanteed on sääl
wäga head, sellepärast on ka wõimalik niisuguse kiirusega
sõita. Tee ümbrus oli metsaga kaetud. Ilus oli Saima
järwest mööda sõita, mis oma lugemata saartega suure
joonelist pilti pakkus. Väga huwitaw oli Saima kanalit
waadata, mille pikkus 50 wersta ümber. See hiigla töö
on kaewamisega korda saadetud, ning wesi tammide järele
korraldatud, mida soowi järele kõrgemale ja madalamale
lasta wõib ja laewad seda mööda oma reisid teewad. Kena
oli ka waadata paberiwabriku korraldust, kus materjal
wabrikusse ja wälja elektrijõul toimetatakse, mis sellekohastesse korwidesse on paigutatud ja traati mööda kõrgelt
postide kaudu jooksewad. Wilmanstrand on tore suwituskoht Saima järwe kaldal, kust laialdane suurepärane waade
järwe pääle awaneb, sest waikne suur weekogu, lugemata
ilusate saartega peegeldub waimustawalt silmade ees, mille
pääl paadid nagu rõõmsaid wõidukäikusid teewad. Ka
rand on tore oma ehituste ja ümbrusega. Tagasi tulles
peatusime 2 tundi Wiiburis ja tutwunesime natuke selle
linnaga, mis küllalt kena on. Iseäranis ilusat waadet pakkus
sadam, mis waksali juures, kust meri ja saarestik täies
ulatuses paistab. Suwemajad tee ääres on enamasti kõik
ühe stiili järele ehitatud ning punaseks wärwitud, mille
seest walged aknaraamid eralduwad. Hobused on enamisti
kõik pruunikad kollased.
Tagasi jõudes Helsingi, waadati weei — mõned
tunnid linna ja tehti wäikesed tarwilikud sisseostud, sest
ärid olid lahti ja sellepärast wõis ka siinset ärielu waadata.
Peab küll tähendama, et siin ainult mõned üksikud asjad
27
natuke odawamad on kui Eestis, enam jagu tuleb seda
sama maksma ja paljud isegi kallimad, mis osalt ka sellest
tingitud, et Soome waluutat kõrgelt hinnatakse ja selle
pärast sissesõitjatele elu kallis paistab.
Peale lõunat sõitsime loomaaeda waatama, mis asub
eraldi saare peal ja kuhu laewaga sõit kestab umbes
15 minutit. Aed oli loomade poolest kehwawõitu, sest
paljud kohad olid tühjad, aga küllalt waatamisewäärt oli
saar, mis asub kõrge kalju peal ja kust igale poole laial
dane waba waade awaneb.
Õhtul sõitsime Seura saarele, et jaaniõhtut pühitseda.
Siin on kombeks seda päewa mälestada, laupäewal on
isegi sellepärast saunad suletud. Suur saar oli rahwast
selleks õhtuks täis kogunud, sest igaüks püüdis nähtawasti seda õhtut wabas looduses mööda saata. Koguneti
gruppide wiisi, mõnelpool löödi telgid üles, et omaette
jaanituld teha wõi rakette lasta. Nii oli ka teiste saarte
peal, mille läbi awanes kena ja laialdane tulewärk
mere peal.
. Järgmisel päewal, s. o. jaanipäewal kell 12 oli aktus
Ühishaual, kus kaasasõitwa Eesti laulukoori poolt mitmed
laulud Eesti ja Soome keeles ette kanti ja kuhu kena
ausammas Eesti poolt oli püstitatud ja langenute nimed
mälestuseks samba peale tähendatud, ning kus järgmine
pealkiri seisis Eesti, Soome ja Rootsi keeles.
1919
Eesti Wabadussõja Wõitluswendade kaunis wägitöö jääb
hiilgama weerewate aegade woolus:
Peale selle käidi Sweabori kindlust waatamas kuhu
sellekohase loaga wõimalik. pääseda oli. Tagasi ’ tulles
käidi linnas weel natuke ringi ja mindi siis laewale, millega
sõit Tallinna poole algas. Ilm oli tagasi tulles
millepärast pea igaüks merehaigust läbi põdes.
‘tormine,
' 6i
alati moodsas
wäljawalikus kõige odawamalt
soowitab
M. Wallas
Kaubahoowis 3.
Kaupmeestele kasulik
ostukoht.
L
kleidi-, põlle- ja
bluusipiideid—
suures
wäljawalikus kõige odawamalt
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr...M. Wallas'e
riidekaupluse
Tartus, Kaubahoow nr. 3
Kalender
1928
Uueks aastaks.
Küll oli korra raske orjaöö
Me Eesti rahwale,
Sai maha surut iga waba töö
Ja püüe kõrgele.
Kuid ajaratas weeres rutuga,
Ent muutus elu ka.
V
Kõik rõhujad jäid maha kaugele —
Sai wabaks meie maa.
Nüüd õnne soowin kõigile
Ma uue aasta teel,
Hääd edu, püüdu Eesti rahwale
Ma h^üan ikka weel!
Kõige austusega
M. Wallas,
Kaubahoolvis nr. 3.
IIL Walla«r
rii-eka«pl«se
Tartus, ^auBa^oow nr» 3
Kalender
H928 a.
0.-a. «Trükk ja Kirjastus Tartus", Aleksandri tän. 14.
1928
Kalendris tarmitatamad margid ja feletnsed.
D = noorkuu
G — täiskuu
M = esimene weerand
E — wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Ta!w algab 22. detsembril.
Warjntnsed 1928. a.
1928 a. on kolm päikese ja üks kuu marjutus. Täielik päi
kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese
warjutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 min. e. l., lõpp
kell 2.03 p. I.; haripunkt kell 11,48 min. e. l. On Eestis näha.
Täielik kuu uarjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha."
4 Padad ja pnhKepaemad
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6. jaaLuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril), 4) Palwepäew (29.
weebruarilX 5) Suur Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad
(8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha
(17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil). 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7
aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal.
(24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
Sel aastal on 366 pLema.
1 03
4^ I 09
Lahkeks tähelepanemiseks.
Austatud riidekauba tarwitajad!
Eesti rahwas on jõudsaste edenenud ja püüaikka edasi, seda näitawad meile igaastased wäljanäitused, kus edu igal alal märgata.
Ka kaubanduses on
tuntawat edu märgatu, iseäranis riidekauba alal, sest
laialdane
wälismaadega
ühendus
kõige uuemat pakkuda.
alati
oma wõimaluse
lubab
sellel alal
Igal ühel on
järele ka ajaga
soow
ühes sammuda ja
korralikult riietada.
Mood ja otstarbekohasus nõuab
et igaüks
riietuks.
oleneb
paremine
rahapungast ära.
Selle kombe täitmine
Kuid kahte
head on Või
malik siiski minu kauplusest leida, nimelt wõmalikult
odawa hinna eest korralikku riiet saada.
29 aastat riidekauba alal töötades ja 15 aas
tat enese äri juhtides olen alati püüdnud kaubatarwitajatele õiglase mõõduka hinnaga Väärtuslikku kaupa
pakkuda,
mida ka austatud
ostjate
ringkonnad,
minu äris käinud, tähele on pannud.
kes
Kolme aasta
eest, kus ma uutesse ruumidesse asusin Kaubaho owi
nr. 3, Vastu Barklai platsi, olen nägusa riidekaupluse korraldanud, kus alati moodis ja ajakohased nõu-
tawad riidekaubad
saadawal on.
kõigile
Et wiimasel
kättesaudawate
ajal
hindadega
riidehinnad wälis-
Lurgudel ja ka omamaa wabrikutes tõusnud on, saan
siiski selle
peale
waatamata,
tulgu
mis
tuleb ehk
saagu mis saab, endiste hindadega müüma, kuni ta-
gawara
ulatab,
sellepärast palun
igaüht
waatama
ja ostma tulla, et odawamate hindadega enesele weel
riidekaupa muretseda.
Kõige austusega
kingiluseks
ülikonna-, kleidibluusi- ja põlleriideid
suures valikus kõige
odavamalt ostate
Ulatat
kauplusest
Kaubahoovis 3.
Kaupmeestele kõige
kasulikum ostukoht.
10
11
1. Jõulu p. 12
2. Jõulu p.® 13
3. Jõulu p. 14
1. tõuseb päike kell 8,37 min.
15 11.
„
„
„ 8,53 „
Süüta laste p. 16 21................................... 9,02 „
1. läheb looja
„
„
30 Pühap.
17 11. „
31 Esmasp. Wana aasta. 18 21. „
„ 3,30 „
„ 3,23 „
„ 3,14 „
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis
peetakse laat järgmisel esmaspäewal.
Jaanuari 2. Krüüdneris, Petseris. — 7. Wõrus. — 10.
Tartus, Suure-Jaani alemis. — 12. Koerus, Weinjärwe wallas.
— 15. Jõgewal, Petseris. — 17. Kolowerel. — 22. Türil. — 23.
Walgas, Haapsalus, Rasina wallas. -— 24. Paides, Jõelehtme
wallas, Jõelehtme kiriku juures.
Weebruar. 1. Petseris, Kallastes. — 2. Pärnus, Rapla
alewikus, Jõgewal, Kilingi-Nõmmes. — 4, Wõrus. — 5. Tõrwas.
— 7. Narwas. — 8. Elwas. — 10. Rakweres, Antslas, Räpina
wallas, Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 12. Tapal. — 15. Petferis, Lähtrus, Valtiskis, Tamsalus. — 16. Wiljandis 8 p. — 17.
Tartus. — 18. Peipsiäärses wallas, Rina külas. — 19. Paides. —
20. Wasknarwas, Wõõbsus. — 21. Walgas. — 22. Mustmees. —
25. Wõrus 8 p. — Audrus, Lihulas. — 28. Wiljandis.
Märts. 1. Petseris, Jõgewal, Kärdlas. - 3. Jõhwis. —
4. Peningis, Wõhmas. - 5. Simunas. - 7. Otepääs. — 8. Iisaku
mõisas, Antslas. — 9. Hageri kiriku juures, Uue-Wändra Suure
Jõel, WiruJakobi kiriku juures, Emmastes, Petseris. — 10, Haap
salus, Puhjas, Kawildas, Laewa wallas, end. kõrtsi juures. —
11. Põltsamaal. — 12. Wõrus, Triigi wallas Ardu külas, Amblas. — 14. Petseris, Kodijürwe mõisas, Jmawere wallas Käsukonna mõisas, Mõisakülas. — 15. Petseris, Raplas. — 16. Ran
nus. — 18. Keilas. Kallastes, Sangaste kiriku kõrtsi juures,
Järwa-Jaanis. — 20. Kuresaares, Rae wallas, Jüri kiriku juu
res, Laius-Tähkwere wallas. Sadala külas, Pindi wallas, Leewil,
Märjam al, Türil, — 21. Ulila wallas. — 23. Walgas, Karvas
tus, Warnjas. — 21. Laiuse wallas, Mõral, Laekweres, Simuna
kihelk. — 25. Saadjärwel. — 26. Wihterpalu wallas, Puunal,
Krüüdneris, Wana-Prangli mõisas, Rutikwere asunduses, Wahastus. — 28. Paides, Walgutas. — 31. Mustmees.
Aprill 1. Petseris, Juurul. — 2. Jisakus, Alajõel, Ants
las. — 8. Kastre-Wõnnul, Einmanni wallas, Tamsalu jaama
juures. — 9. Elwas. — 10. Saue wallas. — 12. Wõrus, Kolo
werel, Jõgewal. — 14. Peipsiäärses wallas, Nina külas, WastseKuustel, Koormere kõrtsi juures, Hummulis. — 15. Petseris, Kuu
salus, Saru wallamaja juures, Kihelkonnal, Tapal. — 16. Woltweti-Keremal, Paliweres. — 17. Karula wallamaja juures. —
Ira kark
Sa ära kurda õde, weli
Kui kuuled kurba kaebeheli,
Et Eestiriik ei seisma jäe
Ja põlw meil paremaks ei lae. —
See kõik on lapsenutt ja lugu —
Ei kao ei kustu Eesti sugu
Nii kaua kui me teeme tööd.
Ei näe me Eestis lõpu-ööd.
21
M. Mailases art»
Noor neiuke ilusam, kenam,
Kas elad sa külas wõi wallas
Sul muud pole Larwis siis enam
Kui tead, kus asub M. Wallas.
Siis oled sa omaga wäljas:
Saad ehteid kui taewaseid andeid
Ja õitsed kui õieke haljas
Ning kiidad ta kleitide kandeid.
Poiss mehine, tuline, wapper,
Kas elad sa Mas wõi wallas
Ehk käes on sul malewa-tapper —
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Siis elust on sulle suur kasu :
Säält riiet saad kõwat kui waske,
Kui juhtub, et lahingus asu —
Ei kuulgi säält läbi wõi laske.
22
Hell emake, talueit, naine,
Kas elad sa külas wõi wallas
Su mõte on alati kaine
Ja tead, kus kaupleb M. Wallas.
Sa temaga ammu ju tuttaw
Wiid riiet ja pesu ja lõime.
Ja oled La ärisse ruttaw
Ning palmid nii sõpruse-hõime. . .
Hull isake, peremees wisa,
Kas elad sa külas wõi wallas
Ei ole sul paremat lisa,
Kui tead, kus kaupleb M. Wallas.
Säält riiet saad odawalt osta,
Mis aastade wiist wõid kanda.
Ja Wallas'e eest wõid kosta
Ning tänulist kiitust ta! anda.
23
Kus afub WC- W^allas’e art?
Kus asub M. Wallas'e äri?
Te teate ju linnas ja wallas,
Et Kaubahoowist ta päri
Ning Barklai wastu M. Wallas.
Teid wõtab sääl lahkesti wastu,
Kui wend, kui sõbramees parem.
Kes pole weel käind, wõib sisse astu
Ta juurde, tas hiljem ehk warem.
Kui „onupojad" peawad palli
Ja „täditütred" lööwad tralli,
Siis Wallas sest ei hooligi,
Waid kaupleb hoolsast edasi. —
Kui aga Riigiwara kantaks
Ja ilmaaegu wälja antaks,
Siis Wallas sülitaks küll tuld
Ja ütleks:
„Waene Eesti muld!"
24
Laulust ja laulupidust.
'(Mõtted tänawuse laulupidu puhul.)
„Kui Kungla rahwas kuldsel aal,
maha sööma, siis Wanemuine murumaal
kord istfid
läks laulu
lugu lööma!"
See õndsa Eesti lauliku Kuhlbarsi laul kujutab
meile seda aega, kui meie kodumaa tuhande aasta
eest tagasi weel täies wabaduses wiibis. Siis wõis
eestlane wabalt oma pidustustele kokku tulla Taara
hiide ja Taaramäele ning wana laulujumal Wane
muine astus kuldse kandliga nende keskele ja külmas
iga hinge taewalikku kandlikõla luulet ja laulu, nn
et rõõm Taara hiies rõkkas ja waba laul kaugele üle
Eesti nurmi ja niite kõlas.
Seal tulid aga halwad
ajad ja raudrüütlid saabusid meie maale ning riisusid
meie wabaduse.
Kadus laul, kadus luule ja kuuldi ainult orjaohkeid ja hääli neilt nurmilt ja niitudelt, kus enne
töökas neiu ja peiu heina niitsid, tõugu lõid ehk
muud põllutööd tegid. Kadus laul ka siit Taaramäelt, kus tihti rahwas kokku tuli, nagu Kuhlbars
laulab, et siin koos pidupidada, einet wõtta, rõõm
sasti tantsida ja laulda, Wanemuise kuldse kandle
saatel. Umbes kuuekümne aasta eest tagasi, hakkas
25
Oga „Wanemuife" kandlikõla siin Taaramäel uuesti
kõlama ja priiuse koidu kumal rahwas märkama, et
ta jälle wabanemas on.
1869. aastast saadik oleme
palju üldiseid laulupidusid Tartus ja Tallinnas pida
nud, kuid kõige ülewamad on need, mida meie täies
Vabaduses Eesti oma walitsuse all pidasime ja ka
sel käesolewal aastal peame oma wabaduse 10 aasta
mälestuseks.
Kuidas meid wõõraste poolt maha suruti, nii
et Taaramäelt, see on — Eesti rahwa seast, rõõmu
laul ja luule kadus, sellest jutustab meile ajalugu
pikki lugusid.
Nooremad ehk ütlewad, et kuis meie nüüd kümmne
aasta eest tagasi, wabaduse wõideldes saawutasime,
miks ei olnud meie wanemad wahwad ja miks müü
sid nad nii kergesti oma wabaduse?
Neile oleks laulikuga wastata:
„Jsamaa ilu
hoieldes, waenlase wastu wõideldes, warisesid waprad
wallad, kolletasid kihelkonnad, muistse põlwe muru
alla."
Meie rahwas oli wäike ja waenlase wõim ja
wägi suur. Kuidas eestlased ka katsusid, wiimase
weretilgani sõdisid, seda näitab meile ajaloost Kolowere lahing kus eestlased wiimast korda katset tegid
waenlase iket ja ahelaid ära heita.
1559. aastal oli
ordu juba nii wõimetuks jäänud, et ta Wene rüüs
tajaid sõjawägesid enam meie maalt eemale ei suut
nud tõrjuda. Wõnnu linnast kuni Soome laheni ei
olnud mingisugust wastupanekut. Nälg ja wiletsus
täitis terwe maa. Tartus üksi suri 10.000 inimest
nälja, külma ja waenlase kuulide all, hooned põle
tati maha, peawarju ei olnud kuskilgi. Wenelased
said Tartust 552 suurtükki saagiks. Laiuse, Rõngu,
26
Põltsamaa, Rakwere, Kawilda ja Tolse langesid ilm»
Võitluseta waenlase kätte. Ordumeister ei jõudnud
meie maad wälise waenlase eest kaitseda, mis päriselanikkudel weel hinge taga oli, riisuti wenelaste
poolt wiimseni.
Nüüd ärkas aga eestlase hinges weel kord wiimne
Vabaduse leek lõkkele, tal tuli himu kätte tasuda om«
endistele Vaenlastele sakslastele.
Eestimaa talupoegi seas hõõgus mässutuluke
kõige kõrgemale ja nad kogusid end salkadesse, häwitasid ja põletasid mõisad ja tapsid mitmed mõisnikud.
Waliti isegi kuningaks keegi sepp, keda wankriga
weeti, mille kõrwal 12 kannupoiss: käisid, kus eeS
ratsanik torupilli puhus.
XX
Eestlased tungisid nii kuni Tallinna alla, kü
nad rahu tahtsid teha. Raekohus andis nõu neile
waenulist tegewust jätta, kuid eestlased piirasid Kolowere lossi, kuhu palju mõisnikke oma perekondadega
warjule olid põgenenud. Christow Münehhausen ko
gus aga Saksa sõjawäe kokku ja sundis Lihula ümb
ruse eestlased oma wendade wastu wöitlema minema.
Kolowere alla jõudes wõideti warsti piirajad
eestlased ära, kus neist 70 surma sai, kuna aga nende
„kuningas" wangi langes ja pärast ratta peal nel
jaks lõhki kisti. Teisi wangilangenuid piinati ja
hukati Koloweres ja Tallinna wärawate ees hirmsasti.
Nii lõppes wiimane eestlaste wastupanu 1560.
Eestlased olid wiimase weretilgani wõidelnud,
nii Sakalas, Ugaunias ja mujal: wahwa Lembit lan
ges omal ajal wõitlusewäljal Leolas, kui waenlane
weel wõimas oli, aga nüüd, kui sakslased ja ordu
nõrgaks jäänud ja wenelased maad rüüstanud, ei
27
suutnud nad sakste riismetega wõidelda, kuna ka meil
nähtawasti wähe mehi järgi oli jäänud, kes mõõka
suutsid kanda, sest need „lahingud" Koloweres ei
olnud kuigi suured, ega malewa arwurikas. Ärakur
natud Eesti ei jõudnud rohkem anda, kui ta wõis,
kõik warisesid kes mõõka kandsid, ja nii „kolletafid
kihelkonnad mnistsepõlwe mulla alla. Nende walu
waigistused, nende piina pigistused, kostku meile kus
tumata."
Kõlagu nüüd uuesti Vanemuine" laul
ja kuldne kannel kõigi nende langenute auks kes aas
tasadade jooksul „isamaa ilu hoieldes" langenud ja
kõige rohkem weel nende wabaduse wõitlejate auks,
kes wiimses wabadusesõjas, meile „waba Eesti" lõid,
nii et wana „Wanemuine", kes enne siit waluga
lahkuma pidi, jälle täiel ilul ja aul Taara hiies oma
kuldset kannelt kõlistada wõib. Elagu ja kõlagu
Wanemuise mäng ja laul alati meie keskel ja kostku
siit iluhääled üle ilma ja taewani. Mingu korda
tänawune juubeli laulupidu!
28
GGGSSGGSSK
Kes esisillast odavasti
ja hästi riietada soo
vib» see ostku kõik omad
riidekaubad
I. Wallise
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääl on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
Jällemuiiiatele kasulik ostukoht
29
Eialeodavamat ostukalita
ja
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
riiiletoplis Kaubahoovis 16 3, Tartus.
Telefon 539.
Ülikonna-, palitu-, mantli-,
kostümi-, bluusi-, kleidi- ja pesuriided.
Suures valikus:
Kes ei tea veel,
see tulgu vaatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas valikus
1. õliliite
riiietoptet Halltoonil L 3,Tarius,
vastu Barklai ptatsi.
Müük
suurel ja
30
väiksel
arvul.
Kui olete juba
meie vabrikus vasika, lamba, looma, hobuse, sea jne. nähku
parkida lasknud, siis teate, et vastupidavamat ja ilusamad
kroom-, juht-, pastla-, rihma-, voodri jne/nahka odauamalt ükski
teine vabrik valmistada ei suuda.
Ei ole
Teie senini veel nähku meile ümbertöötamiseks toonud, siis pa
lume seda kohe teha, et ise võiksite otsustada tööhääduse, ilu ja
vastupidavuse üle. Paju ja kuusa koori ostame piiramatu arvul.
Vahetame valmisnahku tooreste vastu. Rihmu, roome, rinnuseid,
kroom-, juht-, pastla-, voodri jne. nähku ostate meilt võistlemata
odava hinnaga. Toorestest nahkadest saate kõrgema hinna.
Kontor Tartus» Uueturu uul. Afa 1. Sissekäik rohukauplusest.
Eesti nahavabrik
J. A. Rekand & J. Maasik.
Juukste, hammaste, käte- ja
näo naha eest
hoolitsemise abinõud,
habemeajamise tarbed, riide-,
värvid ja igasugused
naha- ja
maalri
maalri tarbed,
maitseained ja lisandid kookide-, küpsiste ja keediste juurde,
patent rohud inimestele ja loomadele, ilu-, rohu- ja pesu
seebid, puudrid ja lõhnaõlid, veekindel saapa
määre abi, juustu laap ja värv, või värv, soola
ja väävli hapud, hästi mõjuvad putuka pulbrid,
lapse klaasid ja lutud, jõulupuu ehted jne. Kõige
suuremas väljavalikus õige mõõdukate hindadega
Eesli rollil- ja MMM IM.
H1, U1U.
Palun vanu ja uusi sõpru Uuel -aastal vaatama tulla]
J* A. Rekand
31
saapa kauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud^l 913. a.
Soovitan suures valikus chrom, ehevpeaur ja lakk värvilisest ja .mustast nahast
Meeste, | pw^mr
Naiste ^ MD
Laste
| ÖUUjlU
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalossi
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
|Ludwig Oja.
32$
Soovitan suures valiavalim
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste* kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarja,
villast lõnga
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfiiiniiti 0. ö. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marfatased 1930 a.
1930 a. on 2 päikesewarjutust ja 2 kuuwarjutust.
1) Osaline kuuwarjutus 13. aprillil. Nähtaw LõunaEuroopas ja Põhja-Aafrikas. 2)'Ringkujuline — täis
päikesewarjutus 28. aprillil. Nähtaw Põhja-Ameerikas.
Atlandi ja Waiksel okeanil. 3) Osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Nähtaw Euroopas, Aasrikas, Aasias. 4)
Täieline päikesewarjutus 21. oktoobril. Nähtaw maakera
lõuna osas.
V«had fa pnhlrepaemad.
1) Uusaasta (I. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepüew (12. märtsil), 5) Suur Reede (17. aprillil),
6) Ülestõusmise pühad (20. 21. ja 22. aprillil), 7) 1. mai
püha, 8) Taewaminemise püha (29. mail), 9) Nelipühad
(8., 9. ja 10. juunil), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11)
Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (19. aprillil), 2) Nelipüha laupäewal (7. juunil),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal sa 365 paema.
103
400113
Austatud nidekauba tarwitajad.
On möödunud talw, kewad, suwi ja sügis.
On
aeg teha kokkuwõtet möödunud aastast.
Ei ole kerge
olnud kellegi möödunud aasta.
Eelmine ikaldusaasta
mõjus kaudselt weel möödunulegi. Olgugi, et oli hää
wiljaaasta, ei suutnud fee siiski weel ikaldusaasta puu
dujääke katta.
Sellepärast on ka siis loomulik, et iga inimene
kulude tegemises tagasihoidlik on. Katsub saada wühese
raha eest palju ja hääd.
Üks suurematest wäljaminekutest on aga just wäljaminek kehakatte pääle. Inimene, kes tahab liikuda selts
konnas, peab tahes wõi tahtmata ennast korralikult riie
tuma. Ei ole enam wana aeg, kus riietuti nii kuidas
juhtus. Nüüdisaja inimesel peab riie olema seljas mis
on korralik, wastupidaw, moodne ja sääljuures siiski —
odaw. Naljalt ei leia aga riiet mis wastaks kõigi nende
nõuetele
Tihti otsustatakse ainult wiimase, f. o. odawuse
järele. See waatekoht wõib aga wahel wildakuks osu
tuda, sest odawuse mõiste on wäga keeruline. On ole
mas riidesorte, millede hind wõhikule paistab olema
odaw. Kui sama riie aga paari korra kandmise järele
nurka tuleb heita, kas see siis weel odawuse mõiste
alla kuulub.
Minu riideäris wõiwad kõige nõudlikumadki ostjad
rahuldust leida. Olles juba üle 30 aasta riidekauba
alal tegutsenud, on mul mõimalus rahma soome tundma
õppida olnud. Ikka ja alati olen katsunud ostjaile wastu
tulla nii kauba hääduse, moe kui ka hinna suhtes.
Rähmas on minu püüet ka määriliselt hinnanud,
külastades mu riide äri suuremal hulgal.
Mõnelgi ostjal on mast wiimasel ajal kartus tõus
nud, et nüüd, peale suurt riidetollide tõstmist ka minu
äris ehk hindu tõstetud on. Nende rahustuseks pean aga
ütlema, et ma ikka ja alati müün riiet wõimalikult odawa
hinnaga olgugi, et sääljuures mu oma kasu wäheneb.
Mina ei lähe wälja spekulatsiooni pääle.
Minu ees
märgiks on, wõtta wõimalikult wähe kasu ja sääljuures
rohkem läbimüüa.
Kuna minu äris alati on saadawal kõige uuemad
mustrid ja moed, siis wõib siit igaüks omale kehakatet
leida, olgu see siis haritlane, koolilaps, põllumees wõi
tööline. Igaüks läheb mu ärist rahnldatud südamega
koju, sest ta teab, et ta on saanud kauba mis on moodne,
cuastupidaw ja odaw.
Soowides kõigile uutele ja manadele sõpradele õnne
likku algamat aastat, jään lootma et me uuel aastal
jällegi wõime minu äris teineteist terwitada.
Aupaklikult
M. Vallas
Kaubahoom nr. 3.
1. kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
Jaanuar — Näärikuu.
Mälestuse- sa
tähtpäewad.
Kolmap. Uusaasta.
Heljap.
Reede
Laup.
31 päeva.
M
19
Igaüks nüüd hirmund ära
20
Ajalehte lugedes,
21
Kus on palju tehtud kära
22
Meie riidetollidest.
Juba wesi maantee kraamis
16 Wulisemas mulinal.
17 Kewad jõuab kiires traawis
18 Lõune tuulte kõlinal.
19
Warblanegi katusäärel
20 Kõweulini sirlsub ju
21 Silub sileks sulgi kehal,
22 Sest et käes on kewad kuu.
V 23
Samuti ka neiud noored
24 Ja ka noored mehedki,
25 Heitwad endilt tolme koored,
26 Sest et käes on kewade.
Palwe p.
27
Mõnelgi mast leeri minna
[Taliharja p. 28
Tarmis kewad pühadeks,
@ 1 Aga kuis sa lähed sinna,
2
Kui sul wiga riietes.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Keroade alg.
Laup.
C
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
10
Esmasp.
11
Teisip. Paastu-m. p. 12
Kolmap.
13
Heljap.
14
1. tõuseb päike ke ll 7,10 min.
Reede
15
6,42
Laup.
16 21.
„
6,14
30 Pühap.
31 Esmasp.
3
Armsad, ärge muretsege
4 Niide pärast ühtegi,
5 Wallase mant muretsege
6 Omal riided uhkemad.
7
8
9
Mine tütar, siin on raha,
19 Kaubahoomi nummer kolm.
20 Talmekatted heida maha,
21 Nüüd ju pole enam külm.
22
Wallas sulle kewadriideid
23
Näitab igasuguseid.
Tal on mustreid wäga kauB 24
[neib
23
Sitsiseid ja siidiseid.
26
Tütar läkski sinna poodi
27
28 Kuhu Isa juhatas,
29 Passis riideid mitut moodi
30 Leidis warsti meeldima.
VaataM. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
...M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
1931 o.
Uueks aastaks F
Küll ajaratas veereb rutuga —
Ent muutub elu ka.
Kõik rõhujad nüüd jäägu maha kaugele
Ja jäägu vabaks meie maa.
Nüüd vabal ilul ehib neiu end.
Sest noorus mööda läeb.
Ja kui ei leia ükski peiu sind —
Kus siis küll lootus jääb?
Seepärast neiud minu kauplusse
Te tulge igal aal. —
Siit saate riide — siidist, villase —
Peig käib ju kosja raal’!
Ja isa, ema, tule sinagi
Mind lahkelt vaatama.
Küll vastutulla tahan minagi
Kui kaupa ostate.
Nüüd õnne soovin Teile kõigile.
Ma uue aasta teel:
Hääd edu, püüdu Eesti rahvale
Ma hüüan ikka veel.
Kõige austusega
k. = kell; m. = minut; p. = päev: e. 1. = enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval; p. l. = pärast
lõunat ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi.
Aeg kalendris on n. n. Ida-Euroopa aeg, mis Eestis ametlikult
vastu võetud ja mille järele on seatud kellad.
Päikese tõusu ja loojenemise ajad on antud Tartu kohta.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil k. 4 p. 1.
Suvi algab 22. juunil k. 11 e. 1.
Sügise algab 24. septembril k. 2 e. 1.
Talv algab 22. detsembril k. 9 p. 1.
Varjutused.
1931. aastal on 3 päikese- ja 2 kuuvarjutust.
1) Täielik kuuvarjutus 2. apr. On meil näha. Algus k. 7.27 p. 1.
Keskmoment k. 10.07. Lõpp 3. apr. k. 12.48 e. 1.
2) Täieline kuuvarjutus 26. sept. On meil näha. Algus kell
6.40 p. 1. Keskmoment k. 9.48 p. 1. Lõpp 27. sept. k. 12.55 e. 1.
[Pühad ja puhkepäevad,
• Täielikud pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1.Uuseaasta (1. jaan.) 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4) Palvepäev (25. veebr.). 5) Suur
reede (3. aprillil). 6) Ülestõusmise pühad (5., 6. ja 7. aprillil).
7) 1. mai püha. 8) Taevaminemise püha (14. mail). 9) Nelipühad
(24., 25. ja 26. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu pühad
(25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Suurel laupäeval (4. apr.).
2) Nelipüha laupäeval (23. mail). 3) Jõulu laupäeval (24. dets.).
4) Vanal aastal (31. dets.).
Austatud viidekaube
tavilajad.
Möödunud aasta oli parem viljarikas aasta,
kuid sellepeale vaatamata kujunes majandusline olu
kord üldiselt raskeks, sest iga aastate rohke välismaa
kaupade sisseveo tõttu, on meie raha ringvool väike
seks jäänud ja meie et omamaa saadusi ei ole niipalju
saanud välja vedada, annab raha puudus igal alal
end väga teravalt tunda. Paljud kaubanduslised ja
tööstuslised ettevõtted olid sunnitud mineval aastal
oma tegevust lõpetama. Niisama põllupidajatele kuju
nes seisukord väga raskeks. Valitsus määras seisu
korra kaitseks sisseveetavale viljale tollid, et põllupidaja oma saadusi saaks normaalhinnaga müüa, sest
väljamaa viljapakkumised surusid viljahinna niivõrt
alla, et põllupidamine ennast kuidagi viisi enam ei
tasunud. Eestlaste visadus, töötahe ja püüe on neid
ka endistel rasketel aegadel üle aidanud, sellepärast
töötagu ka nüüd igaüks rõõmsas lootuses tuleviku
paremate aegadele.
Püüan igale ühele, riidekauba-tarvitajale, silmaspidades rahavaest aega, vastu tulla hindadega, kuidas
vähegi võimalik, sellejuures pakkudes alati väärtuslikku
riiet, nii vastupidavuse kui ka ajakohase nõuete järele,
sellepärast palun uuel aastal igaüht minu ärisse —
Kaubahoovi nr. 3 tulla, kust saate odavate hinda
dega igasugust riidekaupa.
Saades kõik kaubad otseteel vabrikutest ja pare
mate väljamaa esituste läbi, on mul võimalus iga
ostja soovi rahuldada. Kindlas lootuses, et lugupeetud
ostjaskond minu äri rohkesti ka Uuel aastal, nagu
seniajani, külastama saab, avaldan selle eest juba ette
oma suuremat tänu ja soovin kõikidele head ja
õnnelikku uut aastat.
Kõige suurema lugupidamisega
M. Wallas
Tartus, Kaubahoovis nr. 3,
(vastu Barklai platsi).
Põllumehe vanasõna:
Ripub nääripäeval räästas
palju purikaid, saab hää
suivilja aasta. Külm jaa
nuar toob sooja suve.
soovin kõigile endistele ja uutele kaubaostjatele ja avaldan oma
suuremat tänu lugupeetud ostjaskonnale, kes mind siiaajani on
külastanud
M . W a lla s , K a u b a h o o v n r. 3.
Põllumehe vanasõna:
Küünlapäeva sula ja Maretipäeva põuad on nälja ema.
Kui küünlapäeval päike pais
tab, saab head teravilja, kui
lund sajab — lehtvilja.
Põllumehe vanasõna:
On esimesel paastukuu ööl
heledaid tähti taevas näha,
tuleb pikk kevade. Mida
pikem liug, seda pikem lina.
ja soe puhata, kui teda katab v a ip , mis ostetud M . W allas e
riid e k a u p lu s e s t; samuti teeb perenaise nägusaks uhke
p e a r ä tt, kui ta selle M. W a ll as‘ e riidekaupl. omandab.
Põllumehe vanasõna:
Vihm enne jaani toob hääd,
pääle jaani — halba. Kui
jaanipäeval sajab, tuleb
märg rukkilõikuse aeg.
‘
ja leerilapsed mure sees, et kelle juurest omale ilusat
kleiti ja muid leeritarbeid tuleks osta. Neid asju
müüb aga kõige odavamalt M . W a lla s e riidekpl.
Põllumehe vanasõna:
Kuidas juuli — nõnda
jaanuar.
Heina-maarjapäeva vihm päästab vilja
põuakahjust.
‘
1
2
3
4
ja kui ta väärtuslist ja .paremat ü lik o n d a hindab,
siis ostab ta selle M. W a lla s e riidekauplusest, kus
alati suures väljavalikus igat sorti riiet saadaval.
Põllumehe vanasõna:
Kui lõikusekuu esimene nädal
on selge ja palav, saab pikk ja
külm talv. On kaer pärtlipäeval põllul, hiilib teda hallas.
‘
1 Laup.
aga M . W a lla s e r iid e k a u b a o s tja on
p õ lin e r ik a s ja lihtsalt sellepärast, et ta iga
sugu riideostust määratu kõrged protsentid saab.
Põllumehe vanasõna:
Ei ole viinakuus lund, on
ka jõulukuu sellest tühi.
Oktoobri vihm ja viljarikas
aasta on vennad.
‘
4
5
6
7
8
9
10
Maarja kaitsmise p.
[Päike t. 6,16,1. looja 5,51
oma mehe ja laste te rv is e eest, varustades neid külma vastu
juba aegsasti sooja trikoo-pesuga ja muude villaste ja koetud
sooja riietega, m id a M . W a lla s e r iid e k a u p lu s e s t.
K a u b a h o o v is t n r . 3, m õ õ d u k a te hindadega saab osta.
asunikud ja rentnikud, ametnikud ja töölised, sõjaväelased ja
haritlased, neiud ja naised, prouad ja preilid — varustavad endid
k õ ik sooja riietega, mida ostavad T a r t u s t , M . W a lla s e
Põllumehe vanasõna:
Kui jõulukuu muutlik ja
pehme, ei tule talvel suurt
külma. Külm, käre jõulukuu,
teisel aastal — viljas puu.
S
9
O
A
s
19
0)
et
0)
*0
omakstele, valmistab ainult see majaisa, kes oma
perele riidetarbeid kingib, mida M . W a lla s ,
rõõmsaid jõulupühi soovides kõigile, sisse pakib.
1
2
3
4
5
V. k.
12.k. Detsemher-Jõulukuu 31 p.
Gaadad.
Kokku seatud maa- ja linnavalitsustelt saadud teadete
põhjal.
Kuulaate peetakse: Petseris iga kuu 1. ja 15. päeval;
Laura alevis iga kuu 10. ja 25.; Irboska jaama juures iga
kuu 20. ja Vana-Irboska alevis iga kuu 4. ja 21.; Rootovo
vallas iga kuu 5.; Värskas, Järvesuu vallas iga kuu 10.;
Obinitsa külas Meremäe vallas iga kuu 8.
Hobuste laata peetakse Tallinnas 2 korda kuus — esimestel
pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Märkus: Langeb laadapäev laupäevale, pühapäevale või
pühadele, siis peetakse laat järgmisel äripäeval.
Jaanuari kuus:
2. Petseris. 7. Võrus. 7. Haimre v. 7. Vana-Irboska al.
7. Rootovo vallamaja j. 8. Tartus. 8. Meremäe v. 8. Obinitsas.
10. Suure-Jaani al. 10. Laatre v., Tsirgulinna alevis. 10. Laura
al. 12. Väinjärve v. 12. Koerus. 12. Antsla al. 14. Põltsa
maal. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Jõgeva mõisas.
15., 16. Paasvere v., Laekveres 2 p. 15. Petseris. 15. Võlupe
laada pl., Pärsama v. 15. Pärsama v. 17. Mustla al. 17. Meeksi
v., Mehikoorma al. 17. Kolovere v. 20. Võhmuta v., JärvaJaanis. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama
j. 22. Imavere v., Paial. 22. Türil. 23. Valgas. 23. Rasina v.
kõrtsi j. 23. Haapsalus. 24. Jõelehtme v. 24. Paides. 25.
Võõpsu al. 27. Esna v., Esnas. 27. Laura al. 28. Keila al.
28. Torma v., Lullikatku külas. 30. Riisipere v., Nissi al.
Veebruari kuus:
1 ., 2. Kallaste al. 2 p. 1. Massu v., Uue-Virtsu ap. kir. j.
1., 2. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 1. Petseris. 2. Rapla v.,
Rapla al. 2., 3. Kil.-Nõmmes 2 p. 2. Pornuse Lenhofis. 4. Jõ
geva al. 3. Peltsa v., Liigalasma karjam., Vesiaia väravas,
Maasi v. 4., 5. Pärnus 2 p. 4. Võrus. 4. Vana-Irboska al.
5. Tõrvas. 5. Alliku v., Oisul. 5., 6. Narvas 2 p. 5. Rootovo
vlm. j. 6. Oru v., Linnamäel. 8. Raasiku v. vlm. j. 8. Elva
al. 9. Saare postij. j. 10. Keina v. 10. Sooniste v. 10., 11.
Rakveres 2 päeva. 10. Antsla al. 10. Räpina v. 10. Laura al.
10. Meremäe v., Obinitsas. 11. Põltsamaal. 12. Tapal. 14.
Nõmküla v., Tamsalus. 15. Paldiskis. 15. Kuigatsi v., Puka al.
15. Lähtu v., 15. Petseris. 16. Viljandis 8 p. 17. Tartus.
17. Kernu v., Haiba poe j. 18. Liigvalla v., Rakkes. 19. Pai
des. 20. Ravila v., Kase k. 20. Varbola v., Kurava poe j..
20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 20 Irboska jaama j. 21
Valgas. 21. Muhu — Suure vlm. j. 21. Vana Irboska al.
22. Mustvee al. 25. Võrus 8 p. 25. Lihula v. 25. Laura al.
26. Illuka v., Kuremäel, 26. Võõpsu al., 27. Audrus. 28., 29.
Viljandis 2 p. 28. Peipsiäärne v. Nina k. 28. Tagavere karja
maal, Maasi v.
Murtsi kuus:
1. Kehtna v., Keeva jaama j. 1. Jõgeva al. 1. Piirsalu v..
Risti al. 1. Kärdla al. 1. Petseris. 2. Nabala v., Nabala as.
2. Rutikvere as. 2. Petseris. 2. Kapu v., Puhma k. 3. Lehtse
v., Lehtses. 3., 4. Jõhvi al. 2 p. 4. Peningi v., Kiviloo kõrtsi j.
4. Kõo v., Võhma al. 4. Vana-Irboska al. 5. Korgesaare v.,
Luidjal. 5. Kirbla v., Kirbla kiriku j. 5. Salla v., Salla külas.
5. Metskülas, Leisi v. 5. Rootovo vlm. j. 8. Laeva v., Laeva
end. kõrtsi j. 8. lisälu v., Iisaku m. 8. Antsla al. 8., 9. Tumala m. karjam., Uuemõisa v. 2 p. 9. Hageri v., Hageri ki
riku j. 9. Emmaste v., Metsalauka külas. 9. Küti v., V.-Jakobi
al. 10. Kõo v., Pilistveres. 10. Suurejõel, Uue-Vändras, 10.
Kavilda v., Puhjas. 10. Meeksi v., Mehikoorma al. 10. Haap
salus. 10. Paatsalu v. 10. Meremäe vallas, Obinitsas. 10. Laura
al. 12. Amblas. 12. Võrus. 12. Venevere v., Venevere k. tarv.
üh. j. 12. Hellama end. teemaja j. Hellama v. 13. Triigi v.,
Ardu k. 13. Põltsamaal. 13. Puurmanni as. 14. Imavere v.,
Käsukonnas. 14. Mõisaküla al. 14. Vaimastvere vlm. 14. Kodijärve vlm. 14. Mustjala vlm. juures, Mustjala v. 15. Rapla
v., Rapla al. 15. Petseris. 16. Rannu vlm. j. 16. Rannaküla,
Rõmmi t. karjam. Maasi v. 18. Keila al. 18. Sangaste kiriku j.
18. Tõstamaa kihelkond, Kastnas. 18., 19. Kallaste al. 2 p.
18. Laius-Tähkvere vallas, Sadala k. 18. Võhmuta v., JärvaJaanis. 18. Kalvi v., Viru-Nigula kiriku j. 20. Rae v., Jüri ki
riku j. 20. Avinurme vlm. j. 20. Türil. 20. Märjamaa v.
20. Avanduse v. Simunas. 20. Kuresaares. 20. Pindi v., Leevil
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Ulila v., end. VäikeUlila m. 21. Skarjatina v. 21. Vana-Irboska al. 22. Albu vlm.
j. 23. Valgas. 23. Kavastu v., Varnja k. 23. Vasknarvas.
23. Valgjärve v., põllumeeste seltsim, j. 23. Leisi al. 24. Lai
use v., Mõram. 24., 25. Paasvere vallas, Laekveres 2 p. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 25. Laura al. 26. Vihterpalu v., Puunal.
26. Krüüdneri v., Vana-Prangli m. 26. Vahastu v., Vahastus.
26., 27. Rakveres 2 p. 26. Kärgula v., Sulbi al. 28. Kloostri
v., Kasepere poe j. 28. Valguta m. 28. Paides. 28., 29. Kella
mäe kõrtsi j. Kaarma-Suures v. 2 p. 31., 1. Mustvee al. 2 p.
Slftrilli kuus:
1. Juuru v., Juuru al. 1. Petseris. 2. Iisaku v., Alajõel.
2. Antsla al. 2. Põlgaste v., Puskarus. 5. Harku v., Mäe öö
maja 1. 5. Peipsiäärne v., Väike-Kolkja k. 6. Taebla v. 7.
Vana-Irboska al. 7. Rootovo vlm. j. 7. Lümmada vlm. j.
8. Petseris. 8. Kastre-Võnnu v. end. Suitsu kõrtsi j. 8. Tam
salu jaama j. 8. Einmanni v. 8. Roopaka as., Pärsama v.
8. Meremäe vallas, Obinitsas. 9., 10. Viljandis 2 p. 9. Tartus.
9. Udernas, Elva jaama juures. 10. Saua v., Rrudevahe öömaja
juures. 10. Põltsamaal. 10. Põlla Kihlepas. 10. Sooniste v.
10. Vao v., Väike-Maarja al. 10. Laura al. 11. Pati-Nurmeotsal.
12. Võrus. 12. Kolovere v., Jõgeval. 13. Kärla v. turuplatsil.
13. Torgu vlm. j. 14. Hummuli v., Soe al. 14. Vastse-Kuuste
vallas, Koorvere kõrtsi j. 15. Kiu v., Kuusalu al. 15. Liigvalla
v., Rakkes. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 15. Kihelkonna al.
16. Voltveti Keremal. 16. Palivere v. 17. Karula kiriku j.
17. Tapal. 18. Mustla al. 18. Väinjärve v., Koerus. 18. Vigala
v. 18. Liinapoe j., Rahuk., Kogula v. 19. Kilingi-Nõmmel.
19. Palmse vallas, Viitna kõrtsi j. 19. Püssi v., Lüganuse ki
riku j. 19. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 20. Alavere vlm. j.
20. Petseris. 20. Pritsu al., Palupera v. 20. Lihula v. 20. Vai
vara v. 20. Kuresaares. 20. Misso vlm. j. 21. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 23. Keila al. 23. Kuimetsa vallas, Kuimetsa vlm.
I. 23. Orajõe-Kablis. 23. Sauga vlm. j. 23. Raadi v., end.
Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Võrus. 23., 24. Narvas 2 p.
23. Rogosi v., Luutsniku asunduses. 23. Irboska jaama j.
23. Vana-Irboska al. 24. Roela as. 24. Amblas. 24. Esnas.
24. Vastseliina vlm. j. 25. Kabala vlm. j. 25. Märjamaa v.
25. Saulepi v., Varbla kiriku j. 25. Sutlepav., Aulepas. 25. Peri
v. 25. Erastvere v., Kanepi alevis. 25., 26. Laimjala v., Kõiguste kõrtsi j. 2 p. 25. Laura al. 26. Kohila vlm. j. 26. SuureJaani al. 26. Laatre v., Tsirgulinna al. 26. Alatskivi m. 26.
Jõgeva al. 26. Päidla v., Lutiku al.. 26., 27. Kunda al. 2 p.
26. Moisekatsi vlm. j. 27. Leebiku vlm. j. 27. Saare v., Saare
kõrtsi juures. 27. Kapu v., Puhmu k. 28. Abja-Paluojas. 28.
Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi j. 28. Kärus. 28., 29. Rakveres
2 p. 28. Masa hobupostij. j., Pihtla v. 29. Koiga v., Liival.
29. Valgas. 29. Torma v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa
k. 29. Stolbovot., Laura v. 30. Riisipere v., Nissi al. 30. Kärgu
al. 30. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 30. Kuremaa vallas,
Palamuse k. 30. Haanja v., Haanja as.
mai kuus:
2. Tõrvas. 2. Vändra al. 2. Võhmuta v., Järva-Jaanis.
2. Vaikna v. 2. Petseris. 2. Mõniste vlm. j. 2. Köliesi v.,
Alamustil. 2. Räpina vlm. j. 3. Anija vlm. j. 3. Võisiku v..
Rõikal. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 3. Kavastu v., Koosa k. 3. Kaare
pere v., Vikjärve kõrtsi j. 3., 4. Otepää al. 2 p. 3. Oru v.,
Linnamäel. 3. Krabi vlm. j. 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjam. 4. Taheva vlm. j. 4. Rõuge kiriku j. 4. Võkma laat.
Mustjala v. 5. Pala v., Kodavere põllum. seltsi pl. 5. Haap
salus. 5. Salla v., Salla külas. 5. Velise v. 5. Saaluse vim. j.
5. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Järvakandi vlm. j.
6., 7. Pärnus 2 p. 6. Tapal. 7. Mõisaküla al. 7., 8. Lohusuu
k.’2 p. 7. Peri v., Põlva kiriku juures. 7. Kogula v., Kaubi
laat. 8. Kõnnu v., Valgjõel. 8. Tsooru v., Roosikul. 8. Mere
mäe v., Obinitsa. 9. Kernu v., Haiba poe juures. 9. Häädemeestel. 9. Üue-Antsla vlm. j. 10. Kuivajõe vlm. j. 10. Põltsa
maal. 10. Kuigatsi v., Priipalu alevis. 10. Rõngu v., Rõngu k.
10. Jakobi khlk., Uduveres. 10. Vana-Roosa vlm. j. 10. Veri
ora v., Viluste k. 10. Laura al 11. Vana-Kuuste v., Reola m.
11. Misso vlm. j. 12. Kaarli v., Õisu raudteejaamas. 12. Koon
ga vlm. 12. Kudina v., Maarja-Magdaleena al. 12. Võrus.
12 Sipa v. 12. Antsla al. 12. Leisi riietelaat. 14.- Holstre
vlm. j. 14. Puka al. 14. Kallaste al. 14. Karilatsi v., AlaJaani talus. 15. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 15. Petseris. 15.
Kuresaares. 16. Paides.
18. Sangaste kiriku kõrtsi juures.
20. Tõstamaa khlk., Selistes. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska
jaama j. 21. Petseris. 21. Vana-Irboska al. 22. Voopsu al.
23. Valgas. 23. Mätjaküla karjam., Pärsama v. 25. Ahja v.,
Läänistel. 25. Väinjärve v., Koerus. 26. Laura al.
Juuni kuus:
1. Rasina v. 1. Petseris. 1. Kärgula v., Sulbi al. 2. Türil.
4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Rootovo vim. j.
8. Rapla v., Rapla al. 8. Koiola v., Himmaste külas. 9. Antsla
al. 10. Hageri v., Hageri kiriku j. 10. Nõmküla v., Famsalus.
10. Kärdla al. 11. Obinitsas, Meremäe v. 11. Laura al. 12. Elva
al
12. Paides. 13. Voltveti Keremal. 14. Vastse-Kuuste v.,
Lodvina m. 15. Mustla al. 15. Märjamaa v., 15. Petseris.
16. Tapal. 18. Keila al. 18., 19. Kilingi-Nõmme al. 2 p. 18. Jõ
geva al. 20. Riisipere v., Nissi al. 20. Põltsamaal. 20. Patseküla v., Pikasillal. 20., 21. Mustvee al., 2 p. 20. Võhmuta v.,
Järva-Jaanis. 20. Misso vlm. j. 20. Kaarma-Suure vlm. hoo
vis riietelaat 10 p. 20. Irboska jaama j. 21. Võrus. 25. VanaIrboska al. 25. Laura al. 26., 27. Viljandis 2 p. 26. Laiksaare-Uurissaares. 26. Piirsalu v., Risti al. 26., 27. Rakveres
2 p. 26. Vihula vlm. j. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi j.
Juuli kuus:
1 Valgas. 1. Vana-Kariste vlm. j. 1. Haapsalus. 1. Pet
seris. 3. Paides. 3., 4. Palmse v., Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Fartus. 4. Antsla al. 4. Vana-Irboska al. 7. Petseris. 7. Rootovo
vlm. j. 8. Taagepera vlm. j. 8., 9. Pärnus 2 p. 8._ Obinitsas,
Meremäe v. 10. Tarvastu as. 10. Laura al. 12. Mõisaküla al.
15. Karski-Nuias. 15. Petseris. 18. Tõrvas. 20. Misso vlm. j.
21. Irboska jaama j. 21. Vana-Irboska al. 23. Kuresaares
riietelaat2 n. 24. Võrus. 25. Kapuv., Puhma k. 25. Laura al.
Augusti kuues :
1 Kilingi-Nõmme al. 1. Paides. 1. Petseris. 2. Pärnus
3 n. 3. Elva al. 4. Vana-Irboska al. 5. Rootovo vim. j. 6. Türil.
7. Holstre vlm. j. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Kaarli vlm. j.
10. Laatre v., Tsirgulinna al. 10. Esnas. 10. Kuresaares.
11 Laura al. 12. Vana-Võidu vlm. j. 15. Tuhalaane vlm.
15. Väinjärve V., Koerus. 15. Petseris. 16. Martna v. 17. Põltsa
maal. 17. Kuigatsi v., Puka al. 20. Valguta v. Valguta asun
duses. 20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. LaiksaareUrissaares. 21., 22. Kallaste as. 2 p. 21. Vana-Irboska al.
22. Pati-Nurmeotsal. 23. Valgas. 24. Tapal. 25. Mustla al.
25. Võrus. 25., 26. Narva-Jõesuus 2 p. 25. Laura al. 26. Mõi
saküla al. 26. Paides. 28. Taevere v., Kaansoos. 28. Petseris.
28 29. Rakveres 2 p. 29. Tõrvas. 30. Antsla al. 31- Helme
as.’ 31. Häädemeestel. 31. Uue-Vändras, Suurejõel.
Septembri kuus:
1. Riisipere v., Nissi al. 1. S.-Kõpu v. 1. Lipa v. 1. Pet
seris 1. Kaarma-Suure m. j., Kaarma-Suure v. 2 Suure-Jaani
al. 3. Karula v., Väheru al. 3. Selistes. 4. Laanemetsa v.,
Koiküla as. 4. Vana-Irboska al. 5., 6. Viljandis 2 p. 5. Sauga
vlm. j. 5. Rootovo vlm. j. 6. Vastsemõisa vlm. j. 6. Meeri v.,
Vastse-Nõo m. 7. Hummuli v., Soe al. 7. Vana-Kariste vlm. j.
7. Võlla-Kihlepas. 7. Nõmküla v., Tamsalus. 8. Pornuse-Leenhofis. 8. Illuka v., Kuremäel. 8. Kihelkonna al. 8. Meremäe
V., Obinitsas. 9. Puiatu as. 10. Olustvere jaama j. 10. Kärstna
as. 10. Kilingi-Nõmmel. 10. Kavilda v., Puhjas. 10. Krabi
vlm j 10. Veriora v., Viluste k. 10. Hellama v., Hellama end.
teemaja j. 10. Laura al. 11. Lelle-Hiiekõnnus. 12. Loodi
kõrtsi j. 12. Laeva v., Laeva end. kõrtsi j. 12. Türil. 12. Maasi
v., Tagavere k. karjam. 13. Soosaare v., Kolga-Jaanis. 13. Val
gas. 13., 14. Iisaku v., Iisaku mõisas 2p. 14. Alliku v., Oisus.
14. Kuresaares. 14. Viitina vlm. j. 15. Kohila vlm. j. 15. Tammistes. 15. Abja-Paluojal. 15. Jõgeva al. 15. Ahja V., Lää
niste k. 15. Saulepi v., Varblas. 15. Petseris. 16. Rõngu V
Rõngu al. 16. Tapal. 17. Uusna mõisas. 17. Uduveres, Jakobi
kihelkonnas. 17., 18. Räpina vlm. j. 2 p. - 18. Alavere vlm. j.
18. Sangaste kiriku j. 18. Kaarepere v., Pikjärve end. kõrtsi j.
19. Kergu al. 19. Mustvee al. 19. Kogula v., Kalliküla karjam.
20. Aidu v.. Paistus. 20. Võisiku v., Rõikal. 20. Jõgeveste vlm.
j 20 Vigala v. 20. Körgula v.. Sulbi al. 20. Misso vlm. j.
21. Taheva vlm. j. 21. Orajõe-Kablis. 21. Vahastus. 21. Rõuge
v., Rõuge kiriku juures. 21. Pärsama v., Võlupe kõrtsi j. 22.
Kastnas, Tõstamaa khlk. 22. Irboska jaama j. 22. Vana-Irboska
al. 23. Järvakandi vlm. j. 23. Sürgavere as. 23. Helme khlk.,
Holdre as, 23. Tartus. 23. Paides. 23. Keina v. 24. Kuigatsi
v.. Priipalu al. 24. Võrus. 24. Kirbla v. 25. Ravila v., Kose al.
25. V.-Suislepa vlm. j. 25. Vana-Võidu v., Oiul. 25. Paatsalu
v., Vatla al. 25. Antsla al. 25. Loora vlm. j. 25. Liigalasma
karjam., Vesiaia väravas, Maasi v. 25. Laura al. 26. Tallin
nas 2 p. 26. Pööraveres, Jakobi k. 26. Puurmanni as. 26.
Alatskivi v. 26. Taebla v. 26. Kunda al. 2 p. 27. Meeksi v,,
Mehikoorma al. 27. Peri v., Põlva kiriku j. 28. Põltsamaal,
v. piires. 28. Tori al. 28. Kuresaares. 29. Varbola v., Kurava
poe j. 29. Kuimetsa vlm. j. 29. Karksi-Nuias. 29. Koonga
vlm. j. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi j. 29. Vara v. 29. Märja
maa end. kõrtsi juures. 29 Amblas. 29. Haapsalus. 29. Kõr
gesaare v. Luidjal. 29. Roela v., Roela kõrtsi j. 2 p. 30. Haanja
v., Haanja as. 30. Metskülas, Leisi v.
Cktccbri kuus:
1. Kolga v., Liival. 1. Kehtna v., Keava raudteejaama I.
1. Audrus. 1. Krüüdneri v., Maaritsel. 1. Rasina v., kõrtsi j.
1. Vaikna v., Päri mõisa juures. 1. Oru v. Linnamäel. 1. Kärdla
al. 1. Narvas 2 p. 1. Tudulinna vlm. j. 2 p. 1. Petseris.
1. Uuemõisa v., Levala k. 1. Mehamäe väljal, Levala k., Uue
mõisa v. 2 p. 2. Nabalav., Nabala as. 2. Mõisaküla al. 2. Mär
jamaa v. 3. Tõrvas. 3. Vändra al. 3. Kavastu-Koosa k. 3.
Kambja v., Liiva end. kõrtsi j. 3. Masa hobupostijaama j.,
Pihtla v. 3. Vana-Irboska al. 4. Kuivajõe vlm. j. 4. Paldiskis.
4. Kallaste al. 4. Päidla v., Lutiku al. 4. Vana-Kuuste v., Reo
la Valge kõrtsi j. 4. Palmse v., Viitina kõrtsi j. 2 p. 4. Rõuge
v., end. Sänna kõrtsi j. 5. Ollepa raudteejaama j. 5. Lihula
al. 6. Kudina v., Maarja-Magdalena al. 6. Jõhvi al. 2 p.
6. Vana-Laitsna vlm. j. 6. Kaarma-Suure v. Kaarma-Suure
m. j. 6. Rootovo vlm. j. 7. Hageri v., Hageri kiriku j. 7. Vil
jandis 2 p. 7. Pärnus 2 p. 7. Mustjala v., Võhma k. 8. Puka
alevis. 8. Vaimastvere vlm. j. 8. Velise v. 8. Tapal. 8. Koi-'
ola v., Himmaste külas. 8. Mustjala v., Mustjala m. j. 2 p.
8. Meremaa v., Obinitsas. 9. Albu vlm. j. 9. Laura al. 10.
Kõnnu v., Valgjõel. 10. Imavere v., Paial. 10. Valgas. 10. Lohu
suu v., Lohusuu k. 2 p. 20. Hiiu-Suuremõisa v. 10. Sutlepa v.,
Aulepas. 10. Püssi v., Lüganuse kiriku j. 11. Riidaja vlm. j.
11. Torgu vlm. j. 12. Keila al. 12. Tartus. 12. Veltsa v.
12. Vastseliina vlm. j. 12. Leisi al. 3 p. 13. Võrus. 13. Salla
v., Salla k. 13. Kärla v. turuplatsil. 14. V.-Tännasilma vlm. j.
14. Kilingi-Nõmmel. 14. Petseris. 14. Massu v. 14. Skarjatina
vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi al. 15. Rapla v., Rapla al.
15. Kuremaa v., Palamuse k. 15. Rannuvlm.j. 15. Avinurme
vlm. j. 15. Rakveres 3 p. 15. Petseris. 15. Saru vlm. j. 16.
Karula kiriku j. 16. Leebiku vlm. j. 16. Vastse-Kuuste vallas,
Lootvina m. 16. Muhu-Suure vallamagasini aida j. 17. Anija
vlm. j. 17. Otepää al. 2.p. 17. Kolovere v. 2 p. 17. Liigvalla
v., Rakkes. 18. Suure-Jaani al. 18. Roela as. 18. Emmaste
v Metsalauka k. 18. Vao v., V.-Maarja al. 18. Kuresaares.
18 Võõpsu al. 18. Antsla al. 19. Jõelehtme v., Jõelehtme
kiriku j. 19. Tarvastu as. 19. Peipsiäärne v., V.-Kolkja k.
19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v., Puskarus. 20. Põltsamaal.
20. Uulus. 20. Saadjärve v., Tabivere al. 20. Väinjärve v.,
Koerus. 20. Misso vlm. j. 20. Vana-Roosa vlm. j. 20. UueAntsla vlm. j. 20. Kõlleste v., end. Tille kõrtsi j. 20. Laim
jala vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Vihterpalu v., Puunal.
21. Taevere v., Kaansoos. 21. Kastre-Võnnu vlm. j. 21. Haap
salus 21. Saaluse vlm. j. 21. Vana-Irboska al. 22. Kodijarve
vlm j. 22. Kärgula v., Sulbi al. 23. Kloostri v., Kasepere poe
j. 23. Kõo as. 23. Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi j. 23. Moisekatsi v. 24. Tsirgulinna al., Laatre v. 25. Esna v., Esnas.
25 Sooniste v., 25. Venevere v., Venevere Kaubatarv. üh. poe
juures. 25. Tsooru v., Roosikul. 25. Maasi v., Rannaküla,
Rõmmi t. karjamaal. 25. Laura al. 26. Võrus. 27. Saare v.,
Saare kõrtsi j. 27. Paasvere v., Laekveres 2 p. 28. Taagepere
v. Ala al. 28. Voltveti-Keremal. 28. Puurmanniv., Pikknurme
k.’ 28. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi j. 28. Võhmuta v., JärvaJaanis. 28. Misso vlm. j. 28. Loosi v., Lindoras. 29. Torma
v., Lullikatku külas. 29. Ahja v., Kärsa kõrtsi j. 29. Laura v.,
Stolbovo t. 31. Sindi-Lodja kõrtsi j. 31. Mõniste vlm. j.
^fcvembvi buus ;
1. Harku v., Mäe öömaja j. 1. Küti v., Viru-Jakobi al. 2 p.
1. Vaivara v. 1. Petseris. 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karja
maal 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 2. Pala v., Kodavere Põllum.
Seltsi pl. 2. Laiuse v., Mõra m. 2. Paides. 4. Riisipere v.,
Vissi al. 4. Vana-Irboska al. 5. Kambja v., Suure-Kambja as.
5 Antsla al. 5. Rootovo vlm. j. 6. Kaarepere v., Aruküla õi
geusu kiriku j. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi j. 7. Valgas.
7 Uderna v.. Elva jaama lähedal. 7. Kõlleste v., Krootuse as.
7. Kogulas, Kaubi laat. 8. Palivere v. 8. Meremäe v., Obinit
sas 10. Saue v., Arudevahe öömaja j. 10. Narvas, 2 p. 10.
Jõgeva v., Jõgeva m. 10. Laura al. 11. Viljandis 2 p. 11. Vorus 12. Triigi v, Ardu k. 12. Lähtra v., Vahima k. 12. Kure
saares. 12. Karilatsi v., Alajanni t. 14. Tartus. 14. Karu y.,
Kärus. 15. Põltsamaal. 15. Petseris. 15. uuemõisaiv., Tumala
as. karjamaal. 17. Kernu v., Haba pj. 20. Kiiu v., Kuusalu a..
20. Piirsalu v. 20. Avanduse v., Simunas. 20. Pindi v., Leevil.
20. Misso vlm. j. 20. Irboska jaama j. 21. Otepääl. 21. Nõmküla v., Tamsalus 2 p. 21. Vana-Irboska al. 23 Mustvee al.
2p 23 Paides. 25. Raasiku vlm. j. 25. Türil. 25. Mäetaguse
v. Ätsalama k. 25. Laura al. 26. Pati-Nurmeotsal. 26. Einmanni v., Tamsalus. 26. Valgjärve v., põllumeeste seltsimaja j.
26 Võõpsu al. 27. Ambla v., Amblas. 27. Kalvi v., Viru-Nigula al. 2 p. 28. Keila al. 28. Voltveti-Hallikukivil. 29. Vorus.
29. Rootovo vlm. j. 30. Vigala v.
Detsembri kuus:
1. Abja-Paluojal. Lelle-Hiiekõnnus esmaspäeval pärast 2.
Kristuse tulem, püha. 1. Petseris. 2. Juuru v., Juuru al.
2. Saare postijaama j. 3. Valqas. 3. Tapal. 3. Iisaku v., Alajõel. 3. Räpina vlm. j. 4. Rakveres 2 p. 4. Vana-Irboska al.
5. Rootovo vlm. j. 6. Vihula vlm. j. 7. Kallaste al. 2 p. 8. Vil
jandis 2 p. 8. Meremäe v., Obinitsas. 9. Albu v., Hravete k.
10. Rae v., Jüri kiriku j. 10. Kilingi-Nõmmel 2 p. 10. Mõisa
küla al. 10. Ahja v., Lääniste k. 10. Sadala k. 10. Laura al.
11. Põltsamaal. 12. Kloostri v.. Kasepere poe j. 12. Vändra al.
12. Pritsu al. 2 p. 12. Võhmuta v., Järva-Jaanis. 12. Martna
v., Martna kiriku j. 13. Pati-Nurmeotsal. 13. Tartus. 14. Peip
siäärne v.. Nina külas. 14. Vasknarvas. 14. Väinjärve v., Koe
rus. 14. Antsla al. 15. Kohila vlm. j. 15. Jõgeva al. 15. Võ
rus. 15. Kärdla al. 15. Petseris. 16. Pärnus 2 p. 16. Türil.
17. Rapla v.. Rapla al. 17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi j.
18. Pööraveres, Jakobi khlk. 18. Krüüdneri v.. Sulaoja kõrtsi j.
18. Paides. 18. Soonistu v. 19. Mustvee al. 2 p. 19. Lehtse v.
Lehtses. 19. Jõhvi al. 2 p. 19. Elva al. 20. Tõrvas. 20. Haap
salus. 20. Märjamaa v. 20. Võõpsu al. 20. Misso vlm. j.
20. Irboska- jaama j. 21. Kuresaares. 22. Mustvee al. 22. Va
na-Irboska al. 28. Valgas. 28. Kavastu v., Varnja k. 29. Laura al.
Jätsin südame.
Sa, minu sünnikoht, taluke Veski,
Taat memme marjasem majake,
Sind minu hingest ei võtta saa keski —
Sulle ma jätsin oma südame.
Lustilik lapsepõlv, Pedjajõe sära,
Nurm ja niit ja mu karjatee,
Teid ei unusta iial ma ära —
Teile ma jätsin oma südame.
Ja Sina, neiuke, ilusam, kenam,
Kes sa mul kuldasid elutee,
Sind ei näe ma iialgi enam —
Sulle ma jätsin oma südame.
Aga mu isamaa, kallis ja kuldne,
Kõikidest armsam sa minule,
Ehk küll olen ju vana ja muldne —
Sulle ma jätan oma südame.
Ed. L. Wöhrmann.
iili
NValjad. ^
Hea abinõu.
„Homme esitab mulle üks mu võlausaldajatest
veksli maksmiseks. Võin ma, armas Karl, sinu abi
peale loota ?"
„Muidugi, armas Friedrich, kahekesi ei ole su
gugi raske teda välja visata."
Nüüdis-ajal.
Ats: „Hirmsasti kriuksuvad su saapad, vana
inimeste arvamise järele olevat nad veel alles maksmata."
Jüri: „Tühi lori kõik! Mispärast ei kriuksu
siis minu palit, minu kübar, minu ülikond?"
Tabas märki.
„Oskad, sa poiss, rattaga sõita ?“
„Ei!“
„Noh, valva natuke siis mu jalgratta järele, kuni
tagasi tulen!"
Kindel koht.
Härra (kes tahab korterit üürida): „On see
korter ka küllalt kindel varaste eest, sest mul on palju
väärtasju ?"
Perenaine: „Täitsa kindel, sest kusagil pole
kindlamat kohta; minu mees on politsei valve all."
Tark.
„Või nii, sina tunned seda meest, kes sinu palitu
varastas. Miks ei anna sa teda üles ?"
„Ma ootan, kuni ta on lasknud ta ilusasti ära
parandada."
Sissekukkumine.
Mees: „Kui söök 15 minuti jooksul valmis ei
ole, lähen ma restoraani."
Naine: „Sul on ainult vaja 5 minutit oodata,
riietun end kohe ja tulen ühes."
Vabandas.
„Kuis äri läheb ?"
„Räbalasti, sest isegi need ei osta, kes iialgi
ei maksa."
Eksam koolis.
„Kui nüüd inspektor kooli tuleb," seletab õpe
taja, „ärge midagi unustage vastamisel juure lisada:
,härra inspektor’."
Härra inspektor tuleb: „Missuguse sõnadega
pani Jumal maole needimise peale?"
„Kõhu peal pead sa roomama ja mulda sööma,
härra inspektor."
Kauplemine.
„Kas laenad mulle tuhat marka, kui ma sulle
pandiks annan oma kella."
„Noh, tuhat marka võin sulle anda, su ausa näo
peale, ilma kellata."
„Ja kellaga, kui palju laenad?"
Õngitseja vabandus.
«Õngitsemine on siin kõvasti keelatud, sa poisu!"
„Ma ei õngitse ju, ujutan ainult oina vihmaussi."
Üllatus.
Ema: „Ats tõuse üles, koolimaja põleb!"
Ats: „Kas kooliõpetaja ka juba ära põles?"
Uudishimuline.
Kaebalune taskuvaras: „Ma palun, härra
kohtunik, minu asja viie päeva võrra edasi lükata.
Minu kaitsja on haige."
Kohtunik: „Teid tabati ju siis, kui teil käsi
võõras taskus oli. Mis võiks kaitsja teie vabandami
seks’ öelda ?“
Kaebalune: «Vaadake, härra kohtunik, selle
pääle olen mina ka uudishimuline."
Oskab ennast kaitsta.
„Miks sõidate ilma kummideta vankriga?"
„Arst soovitas mulle rohkem liikumist,"
Elagu vabadus.
(Purjus üliõpilane öösel koju tulles, näeb voori
meest, kes sõitjat ootab ja hüüab): «Voorimees, kas
vaba olete ?“
Voorimees (rõõmsalt): „Vaba, mu härra!"
Üliõpilane (lällutades) : „Elagu siis vabadus!"
Popsipojad.
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukeng heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus põpsipõjad kaswawad.
Caat hall. Käib töödel küürus seljal,
Eit ammu ju on põdurik.
Must ruun, see astub hülpind sammul,
Ja põld on kehw ning kidurik.
Las’ kaswawad need noored tammed!
pea sirguwad ka suureks nad.
Mis sest, et torm ja elumarud
Õn purustajad, armutad!
Kui aga kutsub kuldne kodu,
Siis popsipojad julgeste
Kui lõwid säädawad end ritta —
Sa wärise, siis waenlane!...
Siin metsatukk ja põllurada,
Sääl laigukene heinamaad
Ja nurmenukal majakene,
Kus popsipojad kaswawad.
€d. £. Wöhrmann.
Ilusani valik Mas
Mlikonne-»
Palitu-,
Mantli- ja
Kleidi-
Vidrik Särg
Suurem tsementsaaduste tööstus ja laskeriistade eriäri
Tartus, Dromenadi tän. 2. Telef. 78.
======= SOOVITAB: =========—
Tsementsaaduste tööstusest:
Laskeriistade ärist:
Katuse-, õõnesseina, korstna-, müüri- ja
Jahi-, spordi- ja õhupüsse, revolvreid,
parkettkive, kaevu-, kanalisatsiooni-, silla-,
brovninguid, püssirohtu, laskemoona,
ja põllutorusid-, looma jootmise auto
jahitarbeid, süütenööri, lõhkeainet kän
maat nõusid, veetõrsi, trepiastmeid, aia
dude ja kivide lõhkumiseks, tulemasi
poste, matuseplatsi ilustusi jne.
naid, tasku- ja habemenuge jne.
Tööstuse osakond TÕRVAS, Pikk tän. 17,
A./S. Kapsi & Ko osk. ,LÕHKEVÕIME“
omas majas.
esitus. Mitmete suuremate Belgia ja His
Näitustelt kõrgemad auhinnad!
paania vabrikute ainuesitaja.
Müüle suurel jez väiksel arvul!
Tööstus saadab maale ja teistesse linnadesse valmistama
katuse-, ehituskive, torusid ja kõiki teisi soovitavaid saadusi.
Moe- ja pudukauplus
J.
Kuhhi
Kaubahoov %
Barklci vastu
Vanem Eesti äri Tartus, asut. 1902 a.
Soovitab alati suures valikus odavate
hindadega:
Poolvillast ja villast trikoo-pesu, koetud
villased kampsoneid, kindaid, sokke,
hästi vastupidavaid. Kraed riidest ja
kummist, maniskad, manshettid, lipsid,
traksid, eht kookus-nööbid, shallid, vil
lased ja siidist jne. jne.
Naisterahvastele:
Ilusad koetud jakid, villased kindad,
uued mustrid, villast lõnga, igasugu kin
daid (ka Eesti mustritega), pitsi, besatsi,
siidipaelu, D. M. C. käsitöö niiti, vihmavarjusid, kleidishnallisid jne. jne.
Suures valikus alati — hästi kõvad vil
lased, poolvillased ja siidifloor-sukad.
Lastele kampsonid, sukad, kindad,
mütsid ja shallid.
Austusega
J. Kuhhi,
KCaubahoov nr. 4.
K. Möller‘i
3
Talurahva jeu ehitusmaterj. kaupl. 3
:
Tartus, Võpu tän. nr. 53, Tapamaja juures
Kõnetr. nr. 8-55.
Kasulikum ja odavam osfukohf Tarfus.
Tsementi, lupja,
Schamottkive,
Klinkri ja telliskive,
Sikatuuri matte ja roogu,
Katuse pappi, mitme hinnalist,
Kivi- ja männi tõrva,
Naela, kõik sordid,
Ukse-hingi, lukke ja käeraudu,
Akna-hingi, riive ja haake,
Aknaklaasi,
Rauda, kõiki sorti,
Värnitsat ja värvimulda,
Pliida raudu, praeahjusid.
Siibreid, kriiskasid ja ahjuklappe,
Ahju- pliida- ja teisi uksesid,
Vankri telgi ja pusse,
Atru, äkkeid,
Superfosvaati 18—200/0,
Kalisoola 400/0,
Tsiilisalpeetrid,
Kondijahu,
Sepasüsa, soola,
Heeringaid, kilu, silku,
Vankrimääret,
Masina- ja tsilindriõli.
Seebikivi ja kampvoli,
Nahka, nööri jne. jne.
Vaata M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Ka... M. Wallas'e
riidekaupluse
Kalender
Tartus,
Kaubahoov nr 3
1929
Uueks aastaks!
Olgu aasta rikas, waene —
Mürisegu merilaine,
^autumatelt seisab Wallas,
Sest ta põhi kindel kallas!
Puhku elumere tuuled,
Hinges olgu rõõmsad luuled,
Sest et seda teab Wallas:
Kunsti-luulet kaitseb Pallas.
Waikseks jääwad merilained
Kui me oleme kõik kained,
Kindlat sihti peame silmas,
Õigust hindame siin ilmas!
Lähme elumere teele
Koos ka lainetawa weele —
Nõnda usub, loodab Wallas:
Eesti on mu kindel kallas!
Onne uue aasta teedel
Lahkeil elumere woodel:
Oot'ku meid kord õitsew kallas —
Seda soowib soojalt Wallas!
M. Wallas
M. Wr
rn-ekavplvse
Gartus, ^au6a^00tv nr. 3
Kalender
1929 a.
O.-ü. „Trükk ja Kirjastus" Tartus, Aleksandri tän. 14.
Aastaafad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Marsutrrsed 1929 a
1929 aastal on kaks päikese warjutust. 1) Täielik
Päikese warjutus on 9. mail. Näha Lõuna-Aasias.
2) Ringkujuline päikese warjutus on 1. nowembril..
Näha Kesk-Aasias.
Kuu warjutust ei ole.
Mhad ja puhkepäemad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päem
(6. jaanuaril), 3) Jseseiswuse püha (24. weebruaril),
4) Palwepäew (20. weebruaril), 5) Suur Reede (29. märt
sil), 6) Ülestõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. aprillil),
7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (9. mail), 9)
Nelipühad (19., ja 20. ja 21. mail), 10) Jaanipäew
(24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (30. märtsil), 2) Nelipüha laupäewal (18. mail),
3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal
(31. detsembril).
Sel aastal on 365 pärna.
Austatud riidekauba tarvitajad!
meie päevi nõudmised ei piirdu enam igapäevase
hädalise faroidusega, nagu seda ennem aastakümnete
eest nägime, kui igal alal kitsalt ja väikselt läbi aeti,
nõnda ka narustades end kodukaetud riietega ehk ostes
poest või rändkauplejailt kõige odaoamaid ja hädatarnilikumaid riideid enesele kehakateks. Ja leidus isegi neid,
kes nabriku- ehk poeriiet sugugi ei kannud, naid oma koet
pluusides, seelikudes, jakkides, palitudes ja kuubedes neel
küllalt ülendauas meeleolus kõndisid. Alles viimase aasta
saja lõpupoolel astusime haritud ilmale — £ääne-€uroopale ligimale ja sestsaadik hakkasid meil Tartuski riidekauplused suuremal viisil tekkima. Viimased aastaküm
ned läinud aastasajast ja selle aastasaja algusest on meie
riideärid hiigla sammul edasi jõudnud, just selle tõttu, et
meie haridus £ääne-Euroopale liginenud.
Teadagi siis, et meie aeg ikka enam ja enam nõud
likumaks ja kultuurilikumaks läheb ning seda Ka riide
kauba suhtes. Hüüdseaja riidekaupluselt nõutakse palju ja
kõikide püüd on sellele nõudele vastu tulla.
Et minu äri ajakõrgusel seisab, seda näitab sõprade
ja ostjate poolehoid 30 aastat ärialal töötades ja 16 a.
iseseisvat äri juhtides on mul võimalik olnud rahua soove
tundma õppida, vastu tulla, nõnda et iga riidekauba ostja
rõõmsa ja rahuldatu südamega minu ärist kodu võib
minna, leides seda mis ajakohane, moodne, ilus ja odao.
minu soov on ka tulevikus ikka ajaga ühes minna,
äris kõige paremat ja moodsamat kaupa pidades, müües
seda võistlemata hindadega.
Väsimata püüde, töö ja hoolega on mul korda läinud
rahoa usaldust võita ja ma usun, et see poolehoid mis
mulle seni ajani osaks saanud, ka tulevikus jääb ja ka
uusi ostjaid juurde tuleb, tundes, et m. Wallas’e äri on
see koht, kus igaüks, olgu ta haritud klassist, käsitöö
line, maalt ehk linnast, seda siit leiab mis temale kohane,
maitserikas, odau ja hea on.
Uue aasta puhul teruitan kõiki vanu ja uusi sõpru
ning soovin head uut aastat ja õnne tuleviku teedel rännates.
Kõige suurema austusega
W. Wailas, Kaubahoov Ne 3.
1 kuu.
Uus kai.
1
2
3
4
5
Jaanuar — Nitärikuu.
31 päewa.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
20
21
22
23
24
25
26
Teisip. Uusaasta
19
Aasta jälle möödunud
Kolmap
C 20 Uus on pääle alganud.
Ueljap.
21
Külmad tuuled puhuwad,
Reede
22
Laup.
23 Raagus oksad kohawad.
Ajaratas wäga kiir,
Pühap. Kolmek. p. 24 Lühike wist tema tiir.
Esmasp.
25
Ei saa aru sugugi,
Teisip.
26
Kolmap.
2 7 Et uus aasta jällegi.
Heljap. Paamli p.
28 Wana palit, warnas, näe,
Reede
G 2 9 Ei ta meelgi nässu jäe.
Laup.
30 Juba nutu aastat ta
Pühap.
31 Teeninud mind hoolega.
Esmasp.
1 Riide Wallas'e mant tõin,
Teisip.
2 Parema ma temalt sain.
Kolmap.
3 Ei ta karda kulumist,
Heljap. Tõnise P •
4
Aastat seitse käinud wist.
Reede
B 5
Laup.
6 Auga seegi talwe käib,
Nõnda mulle see küll näib.
Pühap.
7 Ja kui wähe mahti saan,
Esmasp.
8
Wallas^e mant uue toon.
Teisip.
9
Kolmap.
10
Heljap.
11
Reede
Paamli ümb. 12
Laup.
[® 13
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
14 1 ■ tõuseb päike
15
„
16 21. „
17 1. läheb looja
18 21- ,,
„
Weebruaril kõledal,
Küünla kuul sel külmemal,
Tähtis taewa telgi all
Sõidab noorpaar sahinal.
Hobu aga norskab ees...
Sõitjad sooja teki sees.
Pulma rong fääl wõitu aab,
Kes küll teistest ette saab.
Lumi aina tuiskab meel,
Hobust katsu hoida teel,
Muidu kraami kummuli
Lennata wõid wiimati.
Noorpaar aga kõige ees
Naeratades ütleb mees:
„Waata kallis kuidas meil
Kasukas on päris leil;
Riide Wallase käest me
Mäletad ju ostsime!"
„Aga armas Kusta kae,
Pehme ka mu kaska krae;
Soojad nahad meel siin all
Wallas müüs — neid palju
tal."
Pühap.
Esmasp.
G
Teisip. Taliharja p.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
T
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Keroade alg.
Reede
Laup.
24 Pühap.
3
Pehmed tuuled puhuwad,
16 Lumehanged sulamad,
17
Ilus päike paistab ju,
18 Sest et käes on paastukuu.
19 „ Mamma," ütles Mannike,
20
21 „Ara ole pahane,
22 Leeri pean minema,
23 Sinna parata ei saa."
24 „Muret teed ob tütreke;
25 Kust saan kleidi sinule?
2 6 Läinud aasta oli Halw...
27 Lase mööduda see talw!"
28 „Sellest ära muretse,
1
Kulla kallis emake.
2
3 Kui on leeris käidud mul,
Saan ehk kaelast ära sul.
4 Mehele ma mast ehk saan,
5
Omal ise kodu loon "
6
7 „Ja mis kleidist ütled sa,
8 Sellest saame üle ka:
9 Wallas seda juba teab,
10 Mida leeris kandma peab."
Palmip. p [@ 11
25 Esmasp. Paastu-Hl. p.
26 Teisip.
27 Kolmap.
28 Heljap. Suur Neljap.
Suur Reede
29 Reede
30 Laup.
31 Pühap.
31 päewa.
1. Olest, p.
12
13
14
kell 7,10
15 1. tõuseb päike „ 6,42
11.
16 21.
„ 6,14
17 1. läheb looja „ 5,44
11.
Pühap. Künni p.
Esmasp.
Teisip.
D
Kolmap.
Heljap. Tuule risti n.
Reede
Laup.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp
Teisip. Jüri päero.
Kolmap
Heljap.
Reede
Laup.
3
4
5
6
28 Pühap.
29 €smasp.
30 Teisip.
•
30 päewa.
k.
Aprill — Jürikuu
W.
4 kuu.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
S
17
„Täna kallis kaasake,
„Jlm on päewa paistene,
"Lähme õige waatame,
„Mis me enam ootame,
„Kust ou saada riideid häid,
„Odawaid ja ilusaid.
Abikaasad linna siis,
Mootorwagun kiirelt wiis.
Nr. 3 sääl kaubahoow,
Sinna oli naise soow.
„Ei," kuid ütles mees sääl
tal,
Kurguhäälel salajal:
,.Wallasfele täna me
Küll ei lähe külasse?"
Naine sääl siis kurwaks lõi
Pea nutukrambid sai.
„Rahustu nüüd kallike,
„Magus musutrullike,
„See on ainult nali ju,
„Käes on meil Aprilli kuu."
Uksest sisse nõnda siis,
Astsiwad kui kord ja wiis.
„Tere Wallas," ütlesid,
„Näita meil nüüd kaupasid!"
1. tõuseb päike kell 5,42 min.
11.
„
» „ 5,44 „
21.
„
"4,47,,
1. läheb looja
,, 6,55 „
11
21.
"
Uhkelt kõnnib tänaroal,
Juuni õhtul sumedal.
Nooblilt riietatud mees,
Naiste pere taga, ees.
„Aga kena", ütleb üks,
„Kõik on noobel, kuub ja
püks.
„Sellega wõiks juba ma
Kas mnt wähe flirtida!"
„Maata toda härrat sääl
Promenadi nurga pääl. —
Kas ei näe ta tore mis,
Maitsekates riietes?
Riide omale on ta
Walinud nii toreda.
Tõesti ilusam too mees
Terme Tartu linna sees."
Nõnda naised ütlesid,
Omawahel rääkisid,
Igatsedes sarnast meest,
Endal iga hinna eest.
Wallase käest riide tõi,
Nõnba noobliks ennast lõi,
Nii et daamid kenamad
Talle kaela langemad!
10
11
12
13
14 1. tõuseb
11.
„
15 21.
„
16 1. läheb
11.
17 21.
„
„
päike kell 3,16
„
„ 3,09
„
„ 3,06
looja
„ 9,06
,,
„ 9,19
„
„ 9,26
min.
„
„
„
„
„
7 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
Juuli — Heinakuu
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
5
18
Esmasp.
Teisip. fieina m. p. 2. 19
5 20
Kolmap.
Or 21
neljap.
P
22
Reede
23
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. 7 wenna p.
neljap.
Reede
C
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Reljap. Mareta p.
Reede
Laup.
Küll on kuum see juuli kuu,
Heinalistel kuiwab suu,
Läheks kas wõi suplema
Aga loogud wõtmata;
Mannit-Annit naerawad,
Poisse pilgul piinawad,
Kenamates pluusides
Edwistawad poiste ees!
Aadu süda sees kui keeb,
Juuli palaw tuska teeb:
Tahaks wähe jahutust,
Neiu nalja, lohutust.
Aga Anni ütles tal:
Hoia ennast kaugenial!
Kui mul siidi shalli tood,
Alles siis on teised lood.
Aadu armust janune
Mõtles asja järele —
Wallas'e poolt shalli tõi,
Anni süda armus lõi.
Warsti siis nad mõlemad
Wallas'e pool seisiwad:
Ilus pulmalugu käes
Onn neil õitses õrnas wäes.
1. tõuseb päike kell 3,12 min.
» 3,25 „
3,42 „
looja kell 9,23 mm.
Jõudnud juba lõikuskuu,
19 Ütleb sulle küljeluu:
2 0 „Uudse saak on warsti käe,
21 Sammud linna poole fäe."
Meie Antsukene ka
2 2 Kooli peab minema,
23 Aga riideid tarwis tal
Kristuse sel.p. 24 Sügisilmal jahemal."
25 „Seda küll!" nüüd ütleb
26
mees,
27 Kellel laiskus konte sees.
28 „Riideid küla poestki saab
Kes neid linna ostma laeb"
29
„Aga mot kus laiskworst mul!
D 30 Luuda oleks waja sul!
31
Silmapilk end riidesse
1
Sääda õige rutuste!.
2 Ainult Wallas'e käest sa
Rukki-Pn. p.
3
Riide leiad parima!"
4 Ütles mees siis: „Tunnen
Käes on meil ju Mihkli
kuu;
Kollaseks lööb kasepuu,
Linnud parme kogumad,
Lõunemaale rändawad.
Wiljad koos on warsti ka,
Kauem ei wõi oodata,
Wihnm jälle tulla wõib,
Mihklikuul see ruttu käib.
Kui ju wiljad kogutud,
Kartulid ka wõetud,
Läheb Karla Manniga
Pulmaehteid otsima.
„Tead mis," tal räägib
Mann
Mesihäälel magusal.
Wallas müüb meil paremaid
Pruudi ehted toredaid.
Sääl on siidid ilusad,
Kleidiriided kenamad,
Toodud kaugelt Prantsus
maalt,
Hinnad wäga odawad.
Warsti kaubad ostetud,
Kõik ju kokku räägitud:
Mihkliks pulmad tulema^
Õnnelikud mõlemad!
8
9
10
11
12
13
14
Pühap. Ussi m. p.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
D
Heljap.
Reede
Risti ülend. p.
Laup.
Pühap.
9
Esmasp. Sügise algus. 10
11
Teisip.
Kolmap.
12
Heljap.
C 13
Reede
14 1. tõuseb päike teK 5,13 min.
,, 5,35
Laup.
15 1
29 Pühap. Lõikuse p.
30 Esmasp. [mihkle p.
16
17
21„
„
„ 5,56
1. läheb looja kell 7,16
11.
„
„
,, 6,48
21.
„
„
„ 6,16
„
min.
„
„
Uus tal.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
k.
Oktoober — Wiinaku«,
W.
10 kuu.
I
Käes on jahe Wiinakuu
Waikinud on linnu suu
1 Teisip.
maarja kaits- 18 Kartulid ju wõetud,
2 Kolmap.
[mise p. 19 Piirituseks aetud.
3 Heljap.
G 20
Mõni mees ka kõrtsi wahet
4 Reede
21
5 Laup.
22 Tallamas on alati,
Ei ta näe sest palju pahet,
6 Pühap.
23 Wilistab weel koguni.
7 €smasp.
24
Wiimaks otsas on tal raha
8 Teisip.
25 Tasku tühi täiesti,
9 Kolmap.
26 Mis
kõik pummeldanud
10 Heljap.
J 27
maha,
11 Reede
28 Kuni wiimse sendini.
Pühap. Surnute p.
Esmasp. Kadri p.
Teisip.
Kolmap.
Heljap.
Reede
Laup.
Hndrese p.
21 Kadunud on sügis sume.
2 2 Seda sorti ilmadega,
2 3 Lörtsiste ja külmadega,
24 Keegi wälja minna taha,
25
26 Wõtab kõigil tuju maha.
B 27 Mardi päewa õhtul aga,
Siis kui ilm on külm ja
28
waga,
2 9 Minnaks tutwaid külastama,
30
31 Ennast, teisi lõbustama.
1 Soojas kambris aga muidu,
2 Naiste pere ketrab wõidu;
3 Peretütar kangast kujub,
Suga aga tõuseb wajub,
4
5 Soomest toodud kanga lõime
6 Wallas'e mant saada wõite
7 Ära pea aru pikka
3 Odawam on hind siin ikka;
9 Ostad sa siin naelaga,
C 10 Ehk ka terwe pakiga!
11
12
13
14
15
16
17
1. tõuseb päike ke ll
11.
21.
II
1. läheb looja
11.
21.
7,30 min.
7,53
8,16
4,27
4,04
3,44 ff
12 kuu.
Uus kal.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
Detsember — Jõulukuu.
Mälestuse- ja
tähtpäewad.
31 päewa.
K
Jõulud warsti kätte jõudPühap.
wad,
18
S
Esmasp.
19 Pereisalt muret nõudwad,
Teisip.
20 Igaüks ju jõulupühi,
Kolmap.
21 Eks ta walmistama rühi.
Heljap.
22 Pereemal hoolt ka kanda,
Reede
Nigula p.
23 Mida laua pääle panda,
Laup.
24 Tuad kambrid puhastada,
Worstid, saiad malmistada.
Pühap. Higula-Hlaar- 25 Lapsed, teenijad kõik lootwad,
Esmasp.
[ja p. D 26 Jõuluõhtul kinki ootwad.
Teisip.
2 7 Pereema lausub nõnda:
Kolmap.
28 „Wallaselt saab kinki mõnda,
Heljap.
29 Kõik ta riidekaubad hääd,
Reede
30 Isa, säält sa ostma pead.
£aup.
1 Sääl on kingiks küll mus
liini,
Pühap.
2 Batisti ja Kristaliini,
Esmasp.
G 3 Lahmad noored tantsu palli
Teisip.
4 Wallaselt saab siidi shalli—
Kolmap.
5 Juba ammu ootab Leidi —
Heljap.
6 Millal tood tal siidikleidi.
Reede
7 Kõik ta riided toredamad
Laup.
Tooma p.
8 Hinnad teistest madalamad.
Isa, muud kui ruttu rühi,
Pühap. Taime algus. 9 Wallas loob meil rõõmsaid
Esmasp.
C 10
pühi!"
Teisip.
11
Kolmap. 1. Jõulu p. 12
Heljap. 2. Jõulu p.
13
Reede
3. Jõulu p. 14
Laup.
1 5 1 - tõuseb päike kell 8,37 min.
29 Pühap. Süüta laste p. 16
30 Esmasp.
S 17
31 Teisip. Wana aasta. 18
21. ,,
„
1. läheb looja
„ 8,53 ,,
,, 9,02 „
„ 3,30 „
Laadad.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. päewal; Irboska jaama j. iga kuu 20. päewal; Roolowa wallam.
j. iga kuu 5. päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21.
päewal; Wärskas iga kuu 10. päewal; Obinitsas iga kuu 8. päe
wal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal.
Jaanuar. 2. Petseris. — 7. Wõrus; Haimre w., Orgital.
— 8. Tartus. — 9. Kapu w., Pikaweres. — 10. Suure-Jaanis.
— 12. Antslas; Koerus. 14. Põitsamal. —15. Soosaare wallas;
Jõgewal; Paaswere w., Laekweres; Prüsma w., Wõlupel. — 17.
Koloweres. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j. —■ 22. Türil;
Jmawere w. Päia kõrtsi j. — 28. Walgas; Haapsalus; Nasina
w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku j. — 25. Wõõpsus.
— 28. Torma w., Lullikatku külas; Keilas. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Pärnus; Massu w., Kömsil; Roela w.,
endise kõrtsi j. — 2. Kallastes; Kilingi-Nõmmes; Hallistes; Rap
las. — 3. Jõgewal; Kebastes; Maast w., Liigasmal. — Wõrus.
— 5. Tõrwas; Alliku w., Oisus. — 6. Narwas; Oru w., Linna
mäel. — g• Elwas. — 9. Saarel. — 10.Rakmeres; Antslas;
Räpinas; Raasikul; Keinas; Ellamaal. — li Põltsamaal. —12.
Tapal. — 14. Tamsalus. — 15. Paldiskis; Lähtrus. — 16.
Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Audrus; Kernu w. 19. Paides.
— 20. Kuresaares; Misso wallam. j.; Rawila w., Kose külas;
Warbola w. — 21. Walgas; Muhu, Suure wallam. j. — 22.
Mustmees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihulas. — 26. Wõõpsus. — 28.
Wiljandis; Nina k.; Maasi w., Tagawerel.
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keawal; Ristil; Kärdlas.
— 2. Nabala asund. — 3. Jõhwis. — 4. Wõhmas; Peningi w.
— 5. Kirblas; Salla w.; Leisi tv., Metsakülas. — 6. Petseris.
— 7. Otepääs. — 8. Antslas; Jsakul; Uuemõisa tv., Tumelas.
— 9. Põltsamal; Haperi kiriku j.; Emmastes; Wiru-Jaagupis.
— 10. Haapsalus; Pilistweres; Puhjas; Laewas; Uue-Wändra
Suurejõel; Paatsalu w., Watlal. — 12. Wõrus; Triigi w., Audru
külas; Weneweres; Hellamal; Amblas. — 14. Puurmani mõisas;
Jmawere w., Käsukonnas; Waimastweres; Kodijärwe m.; Mõisa
külas; Mustjala wallam. j — 15. Raplas; Jluski w., Kuremäel.
— 16. Rannu wallam. j.; Maasi tv., Rannakülas. — 18 Sadalas;
Kallastes; Sangaste kirikuk. j.; Tõstamaa Kastnas; Keilas;
Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares;
Awinurme wallam. j.; Pindi tv., Leewil, Missol; Jüri kiriku j.;
Märjamaal. — 21. Wäike-Ulilas. — 22. Albul. — 23. Walgas;
Kawastu w., Warnja k.; Walgjärwe w.; Wasknarwa w.; Leisi
alewis — 24. Laiuse w. Mõra m.; Paaswere w., Laekweres.
— 25. Saadjärwe w., Moldi m. — 26. Rutikwere asund.; Krüüdneri tv., Wana-Pranglis; Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu w.,
16
Puunal; Wehastus. — 28. Paides _ Walguta m.; Kloostri w.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suurel. —31. Mustmees.
Aprill. 1. Juurus. — 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus;
Iisaku w., Alajõel. — 5. Peipsiäärses w, Wäike-Kolkja k.; Harku
w. — 6. Taeblas. -- 8. Kastre-Wõnnu w.; Pärsama w., Roopaku
asund.; Tamsalus. — 9. Elwas; Petseris. — 10. Põltsamal;
Wõlla Kihlepas; Saue w. Arudewahel; Ellamaal. — 11. Pati
Nurme otsal. — 12 Tartus; Wiljandis; Wõrus; Kolowere w.
Jõgewal; Pikaweres. — 13. Wäike°Maarjas; Kärla w.; Torgu
wallam. j. — 14. Wastse-Kuustes; Hummuli Soel. — 15. Saru
wallam. j.; Kitu w., Kuusalus; Kihelkonnas. — 16. WoltwetiKeremal Paliweres. — 17. Tapal; Karulas. — 18. Mustlas;
Kiwi-Wigalas; Kogul w., Rohukülas; Koerus. — 19. Rogost m.;
Kilingi°Nõmmes; Palmse w., Wiitnas; Lüganuse kiriku j. — 20.
Kuresaares; Aleweres; Lihulas. — 23. Wõrus; Raadil; OrajõeKablis; Sauga wallam. j.; Keilas; Kuimetsa wallam. j.; Petseris.
— 24. Wastseliina wallam. j.; Amblas; Esnas. — 25. Narwas;
Kabalas; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Koonga
wallam. j.; Märjamaal; Warblas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla
w., Lutiku!; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohilas. — 27.
Saare w. kõrtsi j.; Moisekatsil. — 28. Rakweres; Krüüdneri w.,
Sulaojal; Abja-Paluojas; Pihtla w.; Kärus. — 29. Malgas;
Torma w.. Lullikatku k.; Ahja w., Kärsa k.; Kolga w., Liiwal.
— 30. Meeri w. Wastse-Nõos; Kurema w., Palamusel; Haanja
w., asund.; Kärgul; Nissi alewis.
Mai. 2. Pärnus; Roelas; Tõrwas, Mõnistes; Kõllestes;
Räpinas; Wändras; Waikna w., Päri m. j. — 3. Karvastu w.,
Koosa k.; Kaareperes; Otepääl; Krabil; Lelle-Hilekõnnus; Anijas;
Oru w, Linnamäel; Uuemõisa w., Tumelas. 4. Tahewas. — 5.
Haapsalus; Palal; Saalusel; Põlwa kiriku j.; Welise w.; Salla
w. — 6. Tapal; Järwakandis. — 7. Lohusoos; Mõisakülas. —
8. Tsooru-Roosikul, Kõnnu w.; Walgejõel. — 9. Uue-Antslas. —
10. Põltsamaal; Rõngus; Kuigatsi-Priipalul; Wana-Roosal; Uduweres. — 11. Wana-Kuuste Reolas; Missol. — 12. Wõrus;
Õisus; Kudinas; Antslas; Sipa wallas. — 14. Holstres; Karilatsis. — 15. Kuresaares; Leisil 7 p. — 16. Paides. — 20. Missol;
Selis-Tõstkmaa k. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas; Pärsamaa
w., Mätjal. — 24. Koerus; Petseris. tz^W MM .
Juuni. 1. Krüüdneris; Rasina w.; Kärgula w., Sulbil.
— 2. Türil. — 5. Wiljandis. — 8. Raplas. — 9. Antslas. — 10.
Haageri kiriku j. — 12. Elwas; Paides. — 13. Woltweti Keremal.
— 1'4 Wastse-Kuustes. — 15. Märjamaa w. — 16. Tapal. —
18. Kilingi-Nõmmes; Keilas. — 20. Põltsamaal; Mustmees;
Pikasillal; Missol; Nissi alewik.; Kaarma-Suure wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 21. Wõrus. — 26. Wiljandis; Rakweres;
Laiksaare-Urisaaress Piirsalu-Ristil; Wihula wallam. j. Tamsalus.
— 29. Tuhkurannas.
17
Mis on suur siin ilma sees,
Eks ju lapsepõlwest tea:
Ainult ise oled mees!
Ise oma õnnesepaks
Elus pead jääma sa;
Oma alust peal õnne
Kuumalt wälja taguma!
Tahad ilmast õnne leida,
Korralikult riieta:
Riietusest sinu wäärtust
Ilm saab wälja lugema.
Lill mis õrnasti ei õitse,
Ei fee paista eemale
Korratumalt riietatud
Neiu ei saa mehele.
Seda kindlat elutõde
Wallas sulle õpetab —
Õnne sulle, wend ja õde
Soojast hingest soowitab.
JN. Wallas
21
Kui suured kooki küpsetawad.
Keiserinna Josephine tahtis kord oma abikaasa
Napoleon I-sele näidata, et ta ka ise kooki küpsetada
oskab. Selleks seadis ta enese tuppa raudse „kolmjala" ja walmistas taigna. Seal astus suur wägedejuhataja ning ilmawõitja tuppa, waatas esiteks naer
des abikaasa toimingut pealt ja tuli lõpuks otsusele,
et see sugugi koogiküpsetuse kunsti ei oska.
„Jätke,
madame", ütles ta, asjata waew, ma tatsun ise!"
Et tainas walmis, siis läks pannile asetamine ilma
suurema waewata ka ilmawõitja käes korda.
Aga
siis tuli kriitiline silmapilk — koogi ümberpööramine
teisele küljele. Keiser katsus, kuid kook tõrkus õhku
tõusmast ja teist külge pööramast ja mitme õnnetu
katse järele lendas kook wiimati koldesse tuha sisse.
Nüüd naeris keiserinna abikaasat, et koogiküpsetamine
ka tema asi ei ole ja et see nähtawasti rohkem osawust nõuab, kui wägede juhtimine ja riigiwalitsemine.
Napoleon tegi pahase näo, aga ei wastanud midagi,
sest asitõendus, pool toores tuhane kook, lamas tuhas.
Suur mees lahkus warsti ja ka keiserinna jättis koogiküpsetamife pooleli, sest ümberpöörmine wõis temagi
õrnades kätes weel kergemini äparduda kui abikaasa
raudsetes kätes.
Kuidas aga koogiküpsetamise kunsti mitte tead
mine saatuslikuks wõib saada, sellest jutustab Prant
suse ajalugu. Aastal 1793 põgenes õpetlane Condorcet
22
rewolutsiooni eest Pariisist wiletsates riietes ja tuli
maal ühte wõõrastemaija öömajale kus ta enesele tua
üüris ja midagi süüa palus tuua. Perenaine tuli
arwamisele, et kehwas riides wõõras mitte palju
maksa ei jõua ja küsis wõõralt, kas wast munakooki
ei soowiks ja kui palju mune ta sinna peale tarwitada wõiks, sest munade hulgast oleues koogi hind.
Õpetlane, kes elus kunagi weel nii wäikeste asjadega
tegu ei olnud teinud, wastas mõtlematult: „üks
tosin!"
Seal kohkus perenaine, sest terme tosin
mune oli suur hulk, peale selle weel jahu, wõi,
suhkur ja muu lisandusega, mis kaunikese summa wälja
tegi.
Sarnast uudist tõttas perenaine kohe oma
mehele kuulutama, kes mõistis, et wõõras mitte see
ei ole, kelleks ta end teeb, sest see isu näitas liiga
kõrget kraadi. Wõõrastemaja peremees hakkas wõõraft
usutlema ja põikküsimustel tuli awalikuks, et mees
mässajate eest põgenemisel.
Peremees kui „õige
wabariiklane," kunagi, teatas wõõraft wõimudele,
kes siis õnnetu õpetlase kinni wõtsid ja juba järgmisel
päewal surma mõistsid, milleks küll õnnetu sõna
„terwe tosin" süüdi oli, kook ühe ehk kahe munaga ei
oleks perenaist ega peremeest kahtlema pannud.
23
Ära!
Ära teisele tee paha,
Ära raiska, pilla raha,
Ära teistest jää sa maha
Rippendama kõige taha?
Ära sula nagu waha,
Ära salli, et su naha
Kooriks mõni mees kes paha,
Riisuks labida ja saha.
Wallas iialgi ei taha,
Et sa raiskaks oma raha,
Iga senti on sul waja,
Korras hoida oma maja.
Ära joo ja ära pilla
Nii et ilm on täitsa lilla:
Hoia kroonid sendid, kokku,
Ega raha jookse pakku.
Kui on riidekraami waja,
Kaubahaowis kaubamaja
Nr. 3 — siin odaw riie —
Wallasel on ausam püüe!
Tõru-Tõnis.
24
Kõik nad püüdwad . . .
Kõik nad püüdwad kõrgeid kohti,
Tahtwad saada ministriks,
Teised õpiwad mis hirmus,
Et saaks aga doktoriks.
Kes ei püüa sel ei ole
Osa elu hiilgusest,
Sel ei ole autot, maja —
Muud kui püks ja kuub ja west.
Ja kui need tal korralikud —
Hõissa! siis wõib elada,
Saad weel süüa — wilistades
Eluteed wõid rännata.
Kes end korralikult tahab
Riietuda eluteel,
Selle elu pole paha:
Arm ja lootus õitseb weel.
Wallas tunneb elutarkust,
Temalt järel pärige!
Ostate ta ärist riided —
Rõõmus on te elutee.
25
Naljad.
WStad kõik wastn.
(Wäike Hermann on oma õe toolilt maha tõuganud)
„Aga mamma", karjub see wihaselt, „Hermann on ju
päris kaswatamata poiss ... Sa wõtad ka kõik wastu
mis sulle kurg toob!"
Ei ole!
Prl. Bertha: „Ma ütlen sulle, see leitnant Mägi
olr üks piltilus mees!" — Prl. Linda: „Kas ta siis
enam ei ole ilus" — Prl. Bertha: „Ma palun sind,
— ta on ju juba kolm nädalat kihlatud!"
Tun-elikkus.
.Teie olete kõige mu nelja tütrega kõige silmapaistwamal kombel kurameerinud. Abielluge ka nüüd mõnega
nendest!"
„Aga ma palun teid, see oleks ju taewasse karjuw
ülekohus teiste kolme wastu!"
IKKa üks fa samane
Mees: „ . . . Seitse päewa oleme juba abielus;
kuus korda oli meil juba beessteak lõuneks, ja siin näib
Me sama olewat. Kust see tuleb armas laps?"
Naine: „OH Jumal, ma ei tea isegi; ma tegin
kõtt, et midagi muud lauale tuua, aga jälle tuli mul
beessteak wälja!"
Härra: „Armas preili, waadake minu kui kerjaja
Pääle, ja kinkige oma süda mulle!"
Prl.: „ Kahetsen wäga, mul on juba üks maja
kerjus!"
26
Ema: „Aga tüdruk, kuidas te omale sarnast juurewilja olete lasknud kaela määrida ..." —
Wäikene Netti: „Ja, kartulid on ka natukene
wäiksed!"
Ema: „Sa ole päris mait ja mine tuppa.!"
Wäikene Netti: „Aga, mamma, ma pean sind ju
aitama, et rutem malmis saaksid.!"
Kohtunik: „Tõstke oma parem käsi wandeks üles!"
Tunnistaja: (wanapiiga) „Kes wõiks teile, aulik
härra kohtunik, küll midagi ära ütelda!"
Doo tvöost.
Wanapiiga: „ . . . Sinu wanemad ei taha siis,
et sa kallimale mehele lähed? Troosti ennast — üks nii
sugune ilus poiss, kui see, leiab kergesti jälle mõne teise!"
Uus lastetüdruk.
Ema: „Liina, ole hää laps ja anna enne kui sa
moodi lähed, preili Annale üks musu!" — Liina: „So!
et ta ka mulle ühe kõrwakiilu annaks, nagu eile õhtu
papale!"
Moesed srhweiriofed
Üks noor abielupaar olid parajaste
Schmeizis: „AH, need waefed schweizlased
noor naine, kes natuke aega enne abiellumist
tuli armsasti oma mehele, kui nad mehele
saa nad ühtki pulmareisi teha!"
pulmareisil
küll," ütleb
pangsioonist
lähemad, ei
Wanapiiga kohtus.
Kohtunik: „Kui mana te olete?" — Tunnistaja:
„Seda lasen ma armsal kohtunikul wälja armata!"
Pääsetee
„Ma olen kõik raamatud oma tulemase raamatu
kogust läbi lugenud, ja nüüd tunnen ma juba igawust!"
„Aga armas sõber, siis ma waataks omale sinu
asemel teise tulemase!"
27
Ital valik Ms
Ülikonna-,
Palitu-,
Mantli- ja
KleidiSuur valik pesu riideid, rootsiriiet, kretongi, parchi, flanellparchi, voodri riideid, puplini, .
sephiri, akna kardinaid, põranda
riideid, tekkisid, suuri- ja pearättikuid.
z z z z z z
II. Mart riittaapte.
Kaubahoovis
=
Ms
3,
Tartus.
Odavad hinnad.
=
Jällemüüjateie odavam ostukoht
28
TGGGGGGTGG
Kes ennast odavasti
ja hästi riietada soo
vibg see ostku kõik omad
riidekaubad
n. Vallast
riidekauplusest
Kaubahoov Ns 3,
sest sääi on otsekohene
ühendus paremate väljamaa
ja kodumaa vabrikutega selle
pärast ka hinnad odavad ja
valik ilus.
11111lii 111 i I tli liis 111 k
S9@@@@@@@@i®
29
V----- ————S^B tete.—»———
s Eioleoöivimat oslötita
ilusamat valikut,
kui
M.Wallas’e
ja
riitlekauplus Kaubahoovis Z 3, Tartus.
^Telefon 539.1
1
■
Suures valikus: Ülikonna-, palitu-,
mantli-, kostömi-, bluusi-, kleidi- ja
pesuriided.
1
Kes ei tea veel,
see tulgu naatama ja ta leiab, et kõige
odavamalt saab osta igasugust riidekaupa ilusas oalikus
I
mailase
rliiukauplusust Kaubahoov Jf° 3,Tartus,
vastu Barklai platsi.
|
Müük suurel ja väiksel arvul.
Jaan Klarmann & Ka
Tartus,
Suurturg £ 20. Tel. 1-50. Tarto Panga majas.
Paberossid ja labak
Suhkur
Jahu — väljamaa ja kodumaa
Riis, manna
Heeringad, kilud,
Sprotid ja muud konservid
Tee, kakao, kohvi
Kompvekid, sohokolad ja
Muud kolonial kaubad.
Veinid, liköörid ja napsid
kõigist kodumaa vabrikutest.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tellimiste täitmine kiire ja täpne.
Hinnad mõõdukad !
Hinnad mõõdukad!
31
MV 616
saapakauplus
Tartus, Kaubahoov N2 5.
Asutatud 1913 a.
Meeste, | haamaiJ 5a liinHi
Naiste
Laste
| OUUPUIU JU Illliyi
ja ^m n 9 KIIH1I
Tenniskingi, halle ja valgeid,
Sandaale,
Toakingi,
Võimlemiskingi,
Kalosse
I sorti parematest vabrikutest.
Peale selle saavad tellimised ruttu ja korralikult
täidetud. — Hinnad mõõdukad.
Austusega
Ludwig Oja.
32
Soovitan suures väljavalikos
kraesid, manschette, kaelaside
meid, triiksärke, kaelassalle, kõik
sugu kindaid, trakse, siidi- ja siidifloor-sukke ja sokke, meester. ja
naester. pesu ; puuvillast ja villast
eht prof. Dr. Jägeri trikoo-pesu,
villaseid koetud jakke, villaseid
laste kostüüme, kõiksugu pitse.
Vihmavarje,
villast longa
käsitööde ja kudumise jaoks.
Prantsuse käsitfifiiiiti D. H. C.
Hinnad väga mõõdukad.
Müük suurel ja väiksel arvul.
WWW.
Küüni tän. 5.
Telefon 7-43.
fWWWWWW
nnnnnnnn
Parem
nltoönlia osluhoht
rudekauplus
Kaubahoovis
Asut. 1913 a.
3.
Telef. 593.
Hinnad odavad
Valik ilus
Jällemüüjatele
odav sisseostukoht.
Vaata
Kalender-
Käsiraamat
Aktsiaselts „Silva"
Ta... Kalender-
Käsiraamat
Aktsiaselts „Silva"
Tallinn, Merepuiestee nr. 17.
Telefonid:
Kontoris 9-29 ja 13-80.
Kaupluses 18-09.
Telegrammi adress:
Silva, Tallinn.
O| Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus.
3. Raudsepp’a
raamatu- ja kirjutusmaterjaali kauplus
Tartus, Küüni tän. 1-a.
Kõige suurem ja täielikum ladu
igasuguseid
kooli ja ülikooli õpperaama
tuid. Oma raamatuköitmise
töötuba.
2.0 о 2
Suur väljavalik
3EP8
00 00
о
kirjutus-, joonistus- ja maalimismaterjaali. Viiulid, viiuli
keeled, poognad jne.
Õppeabinõud
alg- kui ka keskkoolidele :
kaardid, pildid, modellid
jne., jne
Tellimised igasuguste raamatute peale
täidetakse korralikult ja kiiresti.
Iga õpetaja kui ka õpilane ning üli
õpilane ostab omad tarvilised raamatud, õppeabinõud ning kirjutusmaterjaali ainult
Raudseppa
J.
raamatu- ja kirjutusmaterjaali
kauplusest.
o 3
E
= —@.
5E o @
= . e+ X
0 0 О
00___
E D D:
00 ni Pa
0D
0C=•o
usA
=m 2
□ • EL
0o Oi
+= C
_
.Ot O
-2.
o 2.
d=0
Ecoo
02-4
• .— C X
00 0.0
Kalender-
Käsiraamat
„Kaubandus -Tartos.
Koloniaal, ehitusmaterjaalide- ja veoäri.
Kauplus — Suurturg 20, Tartu panga majas.
-------------------- Telefon 150. -----------------------Kontor ja veoäri — Küüni tän. 1. Telefon 5.
_
Kõige kasulikum sisseostukoht edasimüüjatele
ja tarvitajatele.
_
• 0 [Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus,
I
Eesti
■Hр
Laenu HoinUhisus
Tartus, Suurturg nr. 14,
omas majas. ------ Kõnetr. 1-77.
Esimene ühistegeline raha-asutus Eestis,
asutatud 1902. aastal.
Tähtsamate arvete seis 1. juulil 1922. aastal:
Osa ja tagavara kapitaalid Mk. 2,667,000.—
Hoiusummad
. . . . ,, 37,133,000.—
Laenud
„38,123,000.Äriseis ...................................... 44,464,000,—
Liigete lisavastutus
.
. Mk. 10,000,000.—
ühisus võtab raha hoiule, annab laenusid
ja toimetab kõiksugu panga
operatsioone.
992:3623
Eessõnaks.
Eesti Vabariigi rajamisega said kõik ametasutused meil emakeelisteks ja igal riigikodanikul avanes võimalus ilma vahemeeste ja vahelträäkijateta korraldada ja ajada oma asju nii riigi- kui ka omavalitsuse asutustes.
Aastasadasid väldanud võõraste valitsuse ajal oli asjaajamine
ametasutustes elanikkude enamusele tundmata keeles ja kodanik pidi
iga vähemagi asjatoimetuse jaoks riigikeelt mõistjat vahelträäkijat tar
vitama, mis paljuid sundis oma õiglastest nõudmistest sootu loobuma
ja põhjust andis ametasutuste kohta teatud eelarvamiste tekkimiseks.
Kuna meie demokraatlise korra juures iga kodanik nii riigi-,
kui ka omavalitsuse moodustamisest osa võtab ja sellega is e riiki
valitseb, peaks läbilööma teadmine, et asutused ja ametnikud on
kodanikkude jaoks ja seisavad nende käsutuses. Et aga asjatut ja
aegaraiskavat ametasutuste tülitamist ära hoida, peaks igal koda
nikul olema selge ülevaade riigi korralduse ja riigivõimu teostavate
ametasutuste kohta, et igal juhtumisel, kui selleks tarvidus peaks
olema, mõistetaks otseteel pöörata vastava ametasutuse poole.
Tarvilikud käsiraamatud sellel alal puuduvad meil senni täiesti,
kuid ka ilmumise korral ei oleks nad hinna poolest laiemale ring
konnale kättesaadavad. Et sarnast käsiraamatut kõigile kättesaada
vaks teha, tekkis juba paari aasta eest kavatsus kirjastada kalendrit,
mis peale harilikkude kalendri-teadete sisaldaks kõige tarvilikumaid
näpunäiteid igasuguste ametkondade ja nende asjaajamise kohta, mis
sugused teated puuduvad suuremalt jaolt kalendrites täiesti ehk on
esitatud liig napilt.
Käesolev kalender-käsiraamat ilmub katsena. Puht tehnilistel
põhjustel ei ole ta nii täielik saanud, kui see esialgu kavatsetud oli,
nii on mitmed osakonnad täiesti välja pidanud jääma ehk avaldatud
liig kokkusurutud kujul. Kuid kõigi puuduste peale vaatamata, mis
kalender-käsiraamatus olla võivad, peaks ta tuntavalt kaasaitama
sellekohase täielikuma käsiraamatu puuduse kõrvaldamiseks.
Kaiender-käsiraamatu teadete osa kokkuseadmisest on oma erialadel osavõtnud:
rahukoht. T. Grünthal, Tartu maakonnavalits. juriidilise büroo juhataja, van. adv. abi
J. Jans, abiprokuröör H. Luiga, Eesti Ühistegel.-Liidu revid.-instr. A. Maser, Tartu linnav.
sekretäär H. Mägi, van. adv. L. Olesk, õigustead. üliõpil. J. Otsing, krepostijaosk. sekretäär J. Pehap, rahukog. sekretäär H. Pill, notaarius H. Siska, õigusteadl. K. Tassa j. t.
Kalendri tarvitajaid, kellel kalendri sisu kohta ühti ehk teisi soove on, palume
neid saata kirjalikult O.|ü. „Moor-Eesti Kirjastusele", et neid arvesse võtta kaiender-käsi
raamatu järgmise aasta peale kokkuseadmisel.
Kal d it i k d
k. = kell; m. = minut; p. = päev ; e. 1. = enne lõunat ja tähendab
aega kella 12-nest öösi kuni kella 12-ni päeval ; p. 1. = pärast lõunat
ja tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi; s = sündis ;
+ = suri. Tähtraamatusse üles pandud aeg tähendab Ida-Euroopa aega.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil kl. 5,29 m. p. 1.
Suvi algab 23. juunil kl. 1,02 m. e. 1.
Sügis algab 24. sept. kl. 4,02 m. p. 1.
Talv algab 23. dets. kl. 10,52 m. p. 1.
Päikese ja kuu varjutused.
1923. aastal on 2. päikese ja 2 kuu varjutust.
1) Osaline kuu varjutus 3. märtsil. Algus kl. 4,28 m. e. 1, lõpp kl. 6,36
m. e. 1. On Eestis näha.
2) Ringkujuline päikese varjutus 17. märtsil. Algus kl. 11,50 m. e. 1.,
lopp kl. 5,39 m. p. 1. Näha Atlandi okeaanis ja Lõuna-Rafrikas.
3) Osaline kuu varjutus 26. aug. Algus kl. 11,52 m. e. 1., lõpp kl. 1,27
min. p. 1. Ei ole Eestis näha.
4) Täieline päikese varjutus 10.—11. sept. Algus 10-mal kl. 8,14 m. p. 1.,
lõpp 11-mal kl. 1,20 m. e. 1. Varjutus on näha Ameerikas.
Sel aastal on
365 päeva.
Määrus pühade ja puhkepäevade kohta.
(„R. Teat." nr. 67/68 — 1920. a.).
Täielikkudeks pühadeks loetakse järgmised päevad, mil tööd ei tehta.'
1) Uus-aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuninga-päev (6. jaanuar).
3) E. V. riigi iseseisvuse päev (24. veebruar). 4) Palvepäev. 5) Suur
Neljapäev. 6) Suur Reede. 7) Ülestõusmise-pühad, 3 päeva. 8) Esi
mese mai püha (1. mai). 9) Ristipäev (taevamin.-püha). 10) Nelipühi.
3 päeva. 11) Jaanipäev (24. juuni). 12) Mardipäev (10. nov.). 13) Jõu
lupühad 3 päeva.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Suurel laupäeval. 2) Nelipühi laupäeval. 3) Jõulu laupäeval.
4) Vanal-aastal (31. detsembril).
8 Pühap. 26
€ 7,22 e. I.
9 Esmap. 27
10 Teisip. 28
11 Kolmap. 29
12 Neljap. 30 Eesti omavalitsuse
13 Reede
81 kinnitamine 1917.
1 Künni p.
14 Laup.
2
15 Pühap.
3
16 Esmap.
• 8,28 e. I.
17 Teisip.
4
18 Kolmap. 5
6 Tuule risti p. M.Kör19 Neljap.
7
20 Reede
ber t 1893
8
21 Laup.
Kallas+1913
22 Pühap.
9 Fählmann-1850,
[Asut. kogu kokkuast. 1919
23 Esmap. 10
[Jüri p.
24 Teisip. 11 J. Kunder f 1888 07,20 e,l,
25 Kolmap. 12 Markuse о Л-Тог+Helle
1742
26 Neljap. 13 Linnu risti p.
27 Reede
14 J. Rosenplänter t __
15
Laup.
184628
О
16
Pühap.
[®
11,30
р.
1.
2:
29
30 Esmap. 17 Juh. Liiv s. 1864 s.
1
„Vaba Maa"
näeb kõik.
„Vaba Maa''
kuuleb kõik.
„Vaba Maa"
teab kõik.
Pimedad on
need, kes ei
loe „Vaba Maad".
|Vana
on alati olnud teenäita|vana peDostimeesd
DSunCCo jaks
ja juhiks igale poliitiliselt mõtlejale kodanikule.
^ai.
1
2
3
4
5
Lehekuu,
Teisip. 18 Volbri p
•
Ш: Päike tõuseb läh. looja
Kolmap. 19
1. mail kell 4,21, kell 8,—
Neljap. 20 Lehe risti p. Ris- 0 11
„ . 3,57, „ 8,22
Reede 21
tileidmise p
21. „ „ 3,36. „ 8,44
22
Laup
vo
6 Pühap. 28
7 Esmap. 24 J. Tamm s. 1861 C:
3
8 Teisip. 25
[€ 8,18 p. 1. В
И;
9 Kolmap. 26 Nigula p.
**10 Neljap. 27 Taevaminemise
11 Reede 28
püha
12 Laup.
29
00
13 Pühap. 80
Ci
14 Esmap.
1
15 Teisip.
2
[® 12,38 e. 1. 5"
16 Kolmap 8 J. Jansen s. 1819 0:
17 Neljap.
4 [M. Veske t 1890 .
18 Reede
5
6
19 Laup.
1 Pühap. 18
tõuseb läh. looja
2 Esmap. 19 Heina-Maarja p. 2: Päike
1
juul.
kell
3,11, kell 9,23
3 Teisip. 20
3
11.
3,22,
,, 9,14
о
4 Kolmap. 21
W:
21.
3,40,
„ 8,59
5 Neljap. 22
6 Reede 23
€ 3,56 e. I.
7 Laup.
24
8 Pühap. 25
9 Esmap. 26
10 Teisip. 27 7 venna p.
loevad
11 Kolmap. 28
12 Neljap. 29
13 Reede 30 J. Jansen + 1890
1
14 Laup.
• 2,45 e. 1.
sest „Vaba Maa"
15 Pühap.
2
annab elu üle Eestis
16 Esmap. 3
kõige selgema pildi.
17 Teisip.
4 H. Treffner s. 1845
18 Kolmap. 5
Seda võimaldab tema
19 Neljap.
6 M. Körber s. 1817
tuhandeliikmeline
20 Reede
7
kaastööliste ja kirja
21 Laup
8
3 3,32 e. 1
saatjate pere.
22 Pühap.
9 Maarja-Magdal. p.
Veitzenberg S. 1838
23 Esmap. 10 TJ.
LK. Mauer (Kannike) s. 1864
24 Teisip. 11 J. Rosenplänter s. 1782
Kõik kuulutavad
25 Kolmap 12 Jakobi p.
„Vaba
Maas",
26 Neljap. 13 J. Tamm * 1907 C.R.Jakob27 Reede
14
sest seal on kuuK. Krimm e , ..
/28 Laup.
15 s. 1863 @ 12,33 e. 1.
lutustel kõige
29 Pühap. 16 Olevi p.
suurem mõju.
30 Esmap. 17
31 Teisip. 18 J. Hurt s. 1839
= Kõik —
„Vaba Maan".
Kes õiget ja täielikku ülevaadet poliitika, rahvamajanduse,
kaubanduse, kunsti ja m. üle tahab saada—loeb „Postimeest"
August.
1
2
3
4
Lõikusekuu.
Kolmap. 19
Neljap.
Reede
Laup.
Päike
tõuseb
läh. looja
20
1. aug. kell 4,02, kell 8,37
21
[€ 9,22 p. 1. 11. „ „ 4,24, „ 8,14
22 K. Peterson f 1822 21. » - 4,46, » 7,47
5 Pühap. 28
6 Esmap. 24 Kristuse seleta7 Teisip. 25
mise p.
8 Kolmap 26
Ajakirjanduse käes
9 Neljap. 27
on kogu maailm.
10 Reede 28 Lauritsa p.
11 Laup.
29 L. Koidula t 1886
********
12 Pühap. 30
• 1,16 p. 1.
13 Esmap. 81
14 Teisip.
1
Selle
15 Kolmap. 2 Rukki-Maarja p.
16 Neljap.
3
17 Reede
4
Laup.
5
teile
maailma avab
Pühap.
6
3 8,07 e. 1.
20 Esmap.
7
21 Teisip.
8
22 Kolmap. 9
23 Neljap. 10
24 Reede
11 Pärtli p.
It 1882
25 Laup.
12 Fr. R. Kreutzwald
€ 12,09 p. 1 Päike
tõuseb läh. looja
19
1. dets, kell 8,34, kell 3,30
20
11. „
„ 8,50, „ 3,22
21
21. , „ 9,01, „ 3,22
22
23 Nigula p.
24
IO 3,30 e. I.
25 Nigula-Maarja p.
9 Pühap. 26
10 Esmap. 27
11 Teisip. 28
12 Kolmap. 29
13 Neljap. 30 Lutsina p.
14 Reede
1
Laup.
2
3 4,38 e. 1.
16 Pühap.
3
17 Esmap. 4
18 Teisip.
5
19 Kolmap. 6
20 Neljap.
7
21 Reede
8 Tooma p.
22 Laup.
9
23 Pühap. 10 Talve algus.@9,33e.l.
24 Esmap. 11 L. Koidula s. 1843
**25 Teisip.
12 1. Jõulu püha.
**26 Kolmap. 13 2. Jõulu püha.
*27 Neljap. 14 3. Jõulu püha.
28 Reede
15 Süüta laste p.
1887 J.Berg29 Laup.
16 F.Viedemann t mann
s. 1856
30 Pühap.
31 Esmap.
17
18
Vana aasta jõuab
lõpule.
Enne kui
uut alustate,
— tellige ===
„Vaba Maa"
õigel ajal ära.
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Vaadake, et ka
naaber sedasama
teeks.
9000000000000600
€ 1 1,07 p. 1.
Noor-€esti raamatud on kõige kohasemad jõulukingid.
Inglismaal ja P.-Ameerikas on veel tarvitusel jard = 3 jalga =
91,44 sentim.
Merepenikoorem = 1/60 kraadi ekvaatori peal = 1,738 v. — 1 855 km
Inglise ja Prantsuse merepenikoorem = 1/20 kraadi ekvaatori peal
= 3 merepenik.
L
Geograafiline penikoorem — 1/15 kraadi ekvaatori peal = 6,952 versta
= 7,420 km.
Soome penikoorem = 10 v. Austria penikoorem = 7.111 v.
Saksa»
— 7,030,
Rootsi
== 10,9 »
Inglise
Daani
1,508 »
= 7,061 »
Meresõlm = 1,739 versta = 1,856 km.
Meeter
1
0,0251
0,3048
0,0444
0,7112
2,1336
Toll
39,3708
Jalg
3,2809
3,0883
1
0,1458
2,3333
7,0000
1
12,0000
1,7500
28,0000
84,0000
2.
Verssok
22,4076
0,5714
6,8571
1
16,0000
48,0000
Arssin
1,4061
0,0357
0,4286
0,0625
1
3,0000
Süld
0,4687
0,0119
0,1429
0,0208
0,3333
1
Pinnamõõdud.
a) Kodumaa pinnamõõdud: Riia tündrimaa = 35 kapamaad
= 14000 ruutküünart = 0,476 dessat. = 5202,585 r. meetr.
17
Riia vakamaa = 25 kapamaad = 10000 r. küünart — C 34 dessat. _
3716,134 r. meetr.
Kapp = 400 ruutküünart = 1600 r. jalga = 148,64 r. meetr.
1,40 vakamaad I numbrimaad )
ehk 1,68
.
II
!
„ 2,10
„
III
”
= 1 taaler
, 2,30
„
IV
*
J
Adramaa = 80 taalrit = 12 päevamaad.
Taaler = 90 Rootsi tenga.
b) Meeter-Mõõdud: Hektaar = 100 aari — 10000 ruutmeetr. =
0,915 dessat, = 2196,7 ruutsülda.
Aar = 100 ruutmeetrit = 21,967 ruutsülda.
Ruutmeeter (m2) = 100 r. detsim. — 10060 r. sentim. = 1,977 r.
arss. = 10,764 ruutjalga.
c) Vene pinnamõõdud: Ruutverst = 250000 ruutsülda 104,1666 dessatiini = 113,802 hektaari.
Ruutsüld = 9 ruutarss. — 49 ruutjalga — 7056 ruuttolli _
4,552083 r. meetrit.
3.
Ruumimõõdud
a) Meeter-mõõdud: Kantmeeter (m3) ehk steer (s) = 2,779
kantarss. = 35,316 kantjalga.
b) Vene mõõdud: Kantsüld = 9,713 kantmeetrit.
4.
Saksa sentner — 50 kilogrammi — 3,052 puuda.
Inglise nael = 0,4536 kilogr. === 1,1076 Vene naela.
Rootsi nael === 1 Soome nael === 425,076 grammi = 1,036 Vene n.
b) Vene mõõdud: Perkovits = 10 puuda = 163,798 kilogr.
Puud = 40 naela = 2 leisikat === 16,38 kilogr.
Nael = 32 loodi = 96 solotnikku == 0,4095 kilogr.
Lood = 3 solotnikku == 12,796 grammi.
Solotnik = 96 dooli = 4,265 grammi.
c) Apteegi mõõdud: Apt. nael = 12 untsi == 84 solotnikku
= 358.83 gr.
Unts = 8 drahmi = 24 skruplit = 29,859 gr.
Skrupel = 20 graani = 1,244 gr.
Vedelikumõõdud.
6.
a) Kodumaa mõõdud: Liivimaa vaat = 30 Riia toopi ===
3,111 pange = 38,264 liitr.
Eestimaa vaat = 64 kannu = 128 toopi = 12,25 pange ==
150,684 liitr.
b) К ümn en d- mõõdud: Hektoliiter (Ы) = 10 dekaliitrit =
100 liitrit = 8,1639 pange.
Liiter (2 = 10 detsiliitrit = 100 sentil. = 1000 miilil. ===
0,8137 toopi.
7.
Paberimõõdud.
Pall = 10 riisi.
Riis === 2C raamatut.
Raamat ==== 24 poognat kirjutuspaberit ehk 25 poognat trükipaberit.
8. Rahad.
Eesti mark = 100 penni
Soome mark === 100 penni ...................................... — rbl. 371/2 kop.
Vene rubla 100 kop.
Saksa mark = 100 penningit .................................
Austria guiden = 100 kröitserit............................
„ 783/4 V
Inglise naelsterling ===== 20 shillingit (ä 12 репсе) .
9 „458/4 »
Itaalia liire = 100 sentesimit .................................
„ 371/2 »
Prantsuse, Belgia ja Shveitsi frank 100 santiimi .
„371/2 »
P.-Am. Übisriikide dollar = 100 senti . .. . . . 1 „ 941/4 »
Daani, Rootsi ja Norra kroon ===== 100 ööri . . .
»
Hollandi guiden ==== 100 senti .................................
%
Märkus: Ülestähendatud arvud on õiged sõjaeelse rahakursi kohta Vene rahas. Praegu
4 on rahakurs nii muutlik, et tema kohta mingit kindlat tabelit kokku seada ei saa,
Endine väärtus on huvitav võrdlemiseks.
19
TEmpElmaks.
Tempelmaksu alal maksavad meil praegu määrused, mis kokku
võetud „Riigi Teatajas“ nr. 71—72 1920. a. ühes järgnevate muuda
tustega. Toome sellest tähtsamad väljavõtted :
1* Vabastanud on : arved, mis teenijad koduseks majapida
miseks tehtud kulude üle annavad; riigi- ja omavalitsusasutuste amet
nikkude arved ametikohustuste täitmisel tehtud kulude üle.
2. Arved eraasutustele ja eraisikutele käivad järgmiste maksude
alla : arved 10—100 margani 20 penni; arved üle 100 marga 2/100/0
arve summast.
Märkus; Tempelmaks kuni 1 mk. 50 p. tõuseb 20-penniliste astmete viisi, üle 1 mk.
50 p. aga 50-penniliste astmete viisi, näituseks tuleb 800-margalise arve pealt tempelmaksu tasuda mitte 1 mk. 60 p., vald 2 mk. ja 1.050-margalise arve pealt mitte
2 mk. 20 p., vaid 2 mk. 50 p.
3. Eellepingud — 2/6 lõpuliku lepingu tempelmaksust.
4. Ehituslepingud — 2/80/0 tasust.
5. Enampakkumise protokollid, tehtud ametnikkude või
teiste elukutseliste oksjonipidajate poolt liikuva varanduse müügi üle —
10/0 üleüldisest müügil saadud summast, kulud maha arvatud ; vähe
malt aga 6 marka.
6. Kokkulepped (мировые сделки, Vergleiche) — l°/o kokku
leppe teel lahendatud nõudmiste ülemmäärast; kõige vähemalt
6 marka ; ei ole kokkuleppe objekti väärtus hinnatav 6 marka.
7- Lepingud rahaga hinnatavate asjade ja tegevuste kohta
(töö, koha, teenistuse, abielu, päranduse j. m.), kui tariifis teisi mää
rusi nende kohta ei ole, — l°/o asja ehk tegevuse väärtusest; vä
hemalt 6 marka.
Teenistuse lepingud on tempelmaksust vabad, kui palga määr
ei ulata üle 60.000 marga aastas. Sunduslikud palgaraamatud tempel
maksu alla ei käi.
Mä rk us: See paragrahv on ka maksev selles nimetatud dokumentide kohta, mis enne
selle seaduse maksma hakkamist tehtud, kuid seni tempelmaksustamata.
Ostulepingud : a) liikuva varanduse üle — l°/o ostuhinnast ;
b) liikumata varanduse üle — 20/0 ostuhinnast ; c) kauba üle — 2/10 /0
ostuhinnast.
8. Palvekirjad eraisikutelt ametiasutustele ehk ametnikku
dele eraasjus (kirjalikud ehk suusõnalised, viimased protokolli võetud),
niisama vastused nende palvekirjade peale ametiasutustelt ehk amet
nikkudelt (välja arvatud kohtuasutused ja ametnikud, kellele antavad
palved tulevad tempelmaksta 6 mk. palve, ehk selle poogna pealt.)
(Vaata „Kohtud".) — 10 mk. iga palvekirja ja iga vastuse pealt. Pal
vekirjad ja ettepanekud sõidulubade asjus — 1 m.
)*
*) Erimäärused tempelmaksu kohta palvekirjadel immobillkomisjonile ja vaslitsentside nõutamistel — 50 marka Iga palvekirja ja vastuse pealt („Riigi
Teataja" nr. 141,142 — 1920).
tustel ning
20
Vabastatud on : palvekirjad vaeste eest hoolekandmise, kirik
likkudes ja koolide asjus ; palvekirjad, mis sisse antud seaduses ette
kirjutatud kohuste täitmiseks või ametiasutuste nõudel, niisama ka
vastused nende palvekirjade peale; palvekirjad väeteenistuse kohus
tuse asjus ; kaebused ja palvekirjad rahvaväeliste perekondade toeta
mise asjus; rahvaväeliste ja nende perekondade pensioni küsimusse
puutuv kirjavahetus ja tunnistused ; kirjavahetus rekvireerimise asjus
ja vabadussõja läbi tekkinud kahjude hindamise asjus ; tulumaksu
asjus: avaldused ja tähendused valla- ja alevi tuluhindamise komisjo
nide kokkuseatud maksjate nimekirjade puuduste kohta.
9. Teisikud (teised eksemplaarid, ärakirjad) maksualustest do
kumentidest — 10 marka, kuid mitte rohkem kui algkirjade tempelmaks.
10. Tõestamised (välja arvatud allkirjade tunnistamine postisaadetuste vastuvõtmise asjus kutsekirjadel): a) allkirjad — ametiasu
tustes ja ametnikkude poolt — 6 m.; b) ärakirjad maksukohuslikkudest tõenduskirjadest — 10 marka, kusjuures ärakirja tempelmaks
algkirja tempelmaksust kõrgem' olla ei või.
11. Tunnistused eraasjades ametiasutustest ja ametnikkudelt
väljaantavad, kui tariifis teist määrust ette nähtud pole — 10 marka.
Vabastatud on tempelmaksust: a) elukombe tunnistused, b)
koolitunnistused, c) tunnistused vaesuse asjus, d) surma- ja matmise
tunnistused; e) ristimise ja sündimise tunnistused, kui nad välja antakse
1) koolidesse sisseastumiseks ja 2) alaealistele vabrikutesse tööle as
tumiseks; f) tunnistused, mille eest teiste määruste põhjal riigi heaks
erimaksu võetakse (näit, sõiduload, elamiseload, passid jne.)
12. Vekslid ja veksliprotestid — к ак s marka iga tuhande
marga pealt, poolikut tuhat täieks tuhandeks lugedes. Veksli tempelmaksustamisel veksli tähtaega arvesse ei võeta. (Vekslid tunnistatakse
maksvateks, kui nad on kirjutatud sellekohasele veksli paberile, lähe
malt vaata „Vekslite'’ all.)
13. Volitused ja ülesanded volitaja kasuks toimetamise kohta.
1. Volitused üheks ainsaks toimetuseks : a) kui asja väärtus
üle 3000 marga ei ulata — 3 marka ; b) kui aga väärtus üle 3000 marga
on ehk kui ta hinnatav ei ole — 10 marka.
2. Volitused asjaajamiseks rahukohtutes ja rahukogudes II astme
kohtutena — 10 marka.
3. Kogu (generaal-) volitused — 40 marka.
4. Igasugused muud volitused — 20 marka.
Vabastatud ons 1. volitused postisaadetuste vastuvõtmiseks
2. volitused pensioni- ehk hoiukassadest hoiusummade kätte
saamiseks.
3. volitused asjaajamiseks hoolekande- (vaestelaste) kohtutes.
14 . Võlakohustused — 2/10 0/0 võlasummast.
15 Võlakohustuste tähtaja pikendused 1/100/0,
21
16- Väljavõtted aktidest, ametlikkudest toimetustest (nõupidamistest, läbirääkimistest), ametlikult peetud raamatutest, registritest kui
nad eraisikutele nende soovil valmistatakse — 10 marka.
17. Testamendid (viimase tahtmise avaldused ja koditsillid) :
1. kui varand. väärtus on künni 1,000 mk. — 6 mk.
»»
»
v
»
5.000 „ — 10 „
”»
»
»
»
10.000 „ — 20 „
”. »
»
„
»
20.000 „ — 40 „
»”
»
»
,,
50.000 и — 80
»»
„
„
„
100 000 „ — 120 „
” «
п
»
„
300.000 „ — 160
»»
„
» üle 300.000 „ — 200 „
2. kui korraldused hinnatud ei ole — 6 marka.
18. Üüri- ja rendilepingud:
1. liikumata varanduse üle, niisama ka nende lepingute
pikendused, käivad tempelmaksu alla, kui aastane rent ehk üür:
üle 5.000 kunni 20.000 m. 4/io prots.
„ 20.000„40.000 „6/10„
„ 40 000„80.000 „8,10„
„ 80 000„160.000 „12/10„
„ 160.000 „ 240.000 „ 16/10 „
„” 240.000 „99
—
2
99
Jf
üüri või rendi hinnast lepingus tähendatud lisatingimuste väärtused
juure arvatud.
Lepingute pealt, mis määramata aja peale tehtud, arvatakse
tempelmaksu 12^/2 aasta üüri või rendi summast.
Määramata aja peale tehtavate üürilepingute juures, mille järele
üüri päevade, nädalate või kuude viisi arvatakse, võetakse tempel
maksu aasta üüri pealt ja tasutakse kolme nädala jooksul iga lepinguaasta algul.
Üürilepingutega ühesarnaseks loetakse üüriraamatud, milles üüritingimused on tähendatud, missugused sel korral on vabad, kui tempelmaksetud üürileping olemas.
2. Üüri- ja rendilepingud liikuva varanduse üle:
100 2000-margal. aasta üüri ehk rendi juures 4/100/0, kõrgema
üüri ehk rendi juures l°/o.
19. Kviitungid üle 10 marga — 50 penni iga kviitungi pealt.
Vabastatud on: 1. Riigi- ja omavalitsuste maksude vastu
võtmise kviitungid.
2. Kviitungid ühe ja sama asutuse sisemises asjaajamises.
3. Kviitungid teenitud palga kättesaamise üle.
4. Kviitungid tempelmaksetud dokumentide kohta, mille põhjal
maksmist toimetatakse.
33
5. Posti- ja telegraafi kviitungid.
6. Kviitungid, mis sunniteel võõrandamiste kohta välja antakse.
20. Ühisuste ja seltside liikmekaartide, liikmeraha vas
tuvõtmise kviitungite, osatähtede ja osamaksu kviitungite pealt võe
takse tempelmaksu 1 mark iga liikmekaardi, liikmeraha vastuvõtmise
kviitungi, osatähe ja osamaksu kviitungi pealt.
Vabastatud on : Heategevate ja haridusseltside liikmekaardid
ja kviitungid.
------------
Posti ja telegraafi takside tabel.
1. Kirjad: а) kohalikud, esimese 20 grammi eest 2 mk, iga järg
mise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mk.
b) sisemaalised, esimese 20 gr. eest 5 mk., järgmise 20 gr. ehk
selle osa eest 2 mk. 50 pn., iga 20 gr. ehk selle osa eest üle
40 gr. 1 mk.
c) väljamaalised, esimese 20 grammi eest 10 mk., iga järgmise
20 grammi ehk selle osa eest 5 mk.
Kirja ülikaal 2 klgr. Kirja üliulatus 45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mk., vastusega 4 mk.
b) sisemaalised: üksikud 2 mk. 50 pn., vastusega 5 mk.
c) väljamaalised : üksikud 5 mk , vastusega 10 mk.
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm- ja mitte vähem kui
10 cm X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised : a) kohalikud: iga 50 gr. eest 50 pn.,
alammäär äripaberite ja kaubaproovide eest 2 mk.
b) sisemaalised: iga 50 gr. eest 1 mk., alammäär äripaberite
eest 5 mk., alammäär kaubaproovide eest 2 mk.
c) väljamaalised : iga 50 gr. või selle osa eest 2 mk., alammäär
äripaberite eest 10 mk., alammäär kaubaproovide eest 4 mk.
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm.><45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
Kaubaproovide ülikaal — 500 gr. Kaust 30 cm. X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest : a) sisemaa
lised 50 pn.
b) väljamaalised 1 mk.
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saadetiste eest
nõutakse saaja käest puuduv postimaks kahekordselt sisse, kuid
mitte vähem kui:
a) sisemaalise eest 3 mk.
b) väljamaalise eest 5 mk.
23
a) sisemaalised, kunni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest 2 mk., alammäär 10 mk., üle
3000 marga kunni 10000 margani, esimese 3000 marga eest 60 mk.,
siis iga järgmise 100 mk. pealt 1 mk. Üle 10000 marga, esimese
10000 marga eest 130 mk., siis iga järgmise 1000 mk. pealt 5 mk.
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle veel tele
grammi maksu nagu 20 sõnalise telegrammi eest. Telegraafiline
teade telegraafi rahakaardi kätteviimise üle nagu 10 sõnalise te
legrammi eest. Rahasaadete summa — piiramata.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritatakside järgi.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga eest 5 mk.'
Iga järgmise 1000 mk. ehk selle osa eest 2 mk. Tsheki ülisumma — 50000 marka.
b) väljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside järgi.
9. Väärtkirjad : a) sisemaalised: kaalu ja tähitusraha nagu tähitud
kirjade eest; kinnitusraha iga 3000 marga ehk selle osa eest
3 mk. Kinnitusraha alammäär 15 mk. Väärtkirjades on riigi raha
saatmine keelatud. Väärtuse ülimäär — 1,000,000 mk.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
10. Pakid: а) sisemaalised: iga 5 kilogrammi ehk selle osa eest
30 mk. Kinnitusmaks (väärtpakkide eest) nagu väärtkirjade
pealt. Lihtpakke (s. o. ilma ülesantud väärtuseta) võib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 mk.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi.
Paki üliulatus: 135 em. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm. X 50 cm.
X 50 cm. ehk 60 cm. X 60 cm. x 60 cm. Paki ülikaal - 30 klgr.
Väärtpaki üliväärtus 500,000 mk.
11. Väljastusteade (avis de reception): а) saadetiste juure lisa
tavate eest : kohalikud 2 mk., sisemaalised 5 mk., väljamaalised 10 mk.‘
b) Tagant järgi saadetavate eest : kohalikud 4 mk., sisemaa
lised 10 mk., väljamaalised 20 mk.
Võib juure lisada ehk vastaval korral järele saata igale saade
tisele, mille postile võtmisel kviitung välja antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, tagasinõudmise
ehk adressi muutmise üle iga saadetise kohta : sisemaal — 10 mk.
väljamaal — 20 mk.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käivad
nõudekirjad on maksust vabad.
7. Rahakaardid:
24
13. Järelmaks: а) alustaks iga saadetise pealt 5 mk.
b) sissekasseerimise maks 3 mk.
c) järelmaksu saatekulu, rahakaardi taksi järgi.
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arvatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist maha,
kus juures saatekulu saadetise peale pandud järelmaksu
summa järgi arvatakse.
14. Kojuviimine: rahakaartide ja väärtkirjade pealt iga saadetise
iga 500 marga ehk selle osa eest 3 mk.
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on piiratud: lin
nades 10000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
15. Abitööd rahvale: Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk post
kaardi aadressi kirjutamise eest 1 mk.
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega 3 mk
Nõudekirja kirjutamise eest ühes postikviitungi kopeeri
misega 3 mk.
16. Telegrammid : a) kohalikud, iga sõna pealt 2 m. alammäär 20 mk.
b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 mk., alammäär 40 mk.
c) välistelegrammid — eri sõnatakside järgi ;
kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement рауё) h4 telegrammi enese
hinnast ;
ärakiri iga 100 sõna pealt :
a) kohalikust ja sisemaaltsest lihttelegrammist 25 mk.
b)
„
„
kiirtelegrammist 50 mk
c) väljamaalisest liht- ja kiirtelegrammist 50 santiimile ja 1 fran
gile vastava ekvivalendi järgi;
telegraafiline väljastusteade (accuse de reception): kohalik
kude ja sisemaaliste telegrammide üle 25 mk.;
väljamaaliste telegrammide üle
nagu 5 sõnalise telegrammi
eest algtelegrammi sihtkohta ;
kiirväljastusteade — kolm korda kallim ;
väljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka
välistelegrammide üle 10 mk.
Eriaadress: aastas 3000 mk., 1.2 aastas 1750 m., 1/4 aastas 1000 mk.
Seltsid ja ühisused.
I. Seltsid.
Asutamine. Seltside, ühisuste ja nende liitude asutamise asjus
tuleb käia „R. Teatajas" nr. 18 — 1919. a. avaldatud registreerimise
korra järele, millest väljavõttena siinkohal järgmised §§ on toodud :
25
§ 6. Seltside ja ühisuste asutajateks võivad olla kõik õigus- ja
teguvõimelised isikud, arvu poolest mitte alla kolme.
§ 8. Registreerimispalved antakse sisse asutajate poolt sellele
rahukogule, kelle ringkonnas seltsi jühatus asub, asutajate allkirjad pea
vad palvel tõeкstun n istаtud olema, palvele tuleb juurelisada
kahes eksemplaaris seltsi põhikiri allakirjutatud samade asutajate poolt.
§ 9. Registreerimise asjaajamiseks võib volitada mõnda seltsi asu
tajat liiget ja see volitus võib olla äratähendatud registreerimispalves.
§ 11. Kõik seltside ja ühisuste põhikirjad peavad sisaldama järg
misi andmeid: 1. a) seltsi nimetus, b) seltsi eesmärk. 2. Juhatus:
a) koosseis, b) valimise kord, c) volituste tähtaeg, d) võimupiirid ja
е) asukoht. 3. Re visjоni ко mm isjon: a) koosseis, b) valimisekord,
c) volituste tähtaeg. 4. Teised organid (kui on): a) kompetents,
b) liikmete valimise kord, c) volituste tähtaeg. 5. P eakoo so lekud :
a) kokkukutsumise kord, b) tingimised, mis tema seaduslikkust määra
vad, e) otsuste tegemise kord. 6. Seltsi liikmed: a) vastuvõtmise
tingimised, b) vastuvõtmise kord, c) väljaastumise tingimised, d) välja
astumise kord, e) väljaheitmise kord, f) väljaheitmise tingimised. 7. Sisse
tuleku allikad. 8. Likvideerimise kord.
§ 13. Kuu aja jooksul peale registreerimispalve kättesaamist,
peab kohus asja läbi vaatama ja äraotsustama, kui asi kuu aja jooksul
äraotsustatud ei ole, võib selts ennast registreerituks lugeda ja oma
tegevust algada.
§ 15. Kui kohus on otsustanud seltsi registreerida, siis kantakse
ta registrisse ja kuulutakse sellest „R. Teatajas", ühtlasi saadetakse üks
eksemplaar põhikirja sellekohase registreerimispealkirjaga asutajatele
nende voliniku kaudu tagasi.
Põhikirja registreerimata jätmise korral võivad asutajad kuu aja
jooksul, otsuse teadaandmise päevast arvates, riigikohtusse edasi kaebada
revisjonikaebuse teel. Revisjonikaebus kirjutatakse riigikohtu nimele,
kuid saadetakse ühes 100 marga revisjoni maksuga sellele rahukogule,
mille otsuse peale edasi kaevatakse.
Ettetoodud registreerimise määruste järele peab seltsi asutajate
arv olema vähemalt kolm, kooperatiividel ja igasugustel kasusaamise
sihiga ühisustel aga vähemalt s e itse.
Asutajate allkirjad tulevad teadaandel, mille vorm allpool järgneb,
maal — vallavalitsuse, linnas — notaariuse poolt tõekstunnistada lasta,
kuna põhikirjadel asutajate allkirjade tõekstunnistamine tarvilik ei ole.
Seltside asutamisteadaanded käivad tempelmaksu alla 6 marka
poogna ehk üksiku lehe pealt, misjuures tempelmaksu mitte üksi teada
ande, vaid ka sellele juurelisatud põhikirjade pealt võetakse. On selts
registreeritud, tuleb registreeritud põhikirja kättesaamise juures maksa
100 marka kuulutusmaksu „R. Teataja" heaks, 6 marka tempel- ja
6 marka kantseleimaksu registreerimispealkirja eest,
26
“— —......................... -.............................. - Rahukogule.
(Vorm.)
............................ -.......................... ----- Seltsi
asutajate ........ ..
Palve.
.
Palume juurelisatud meie poolt allakirjutatud -----....................
Seltsi põhikirja registreerida ja üks eksemplaar põhikrja sellekohase
pealkirjaga tagasi saata.
Registreerimise asja ajama volitame .............. .......... ....... -...............
Lisa: ...................................... -...............Seltsi põhikiri 2 eks.
(asutajate allkirjad.)
.......................... -..... vallavalitsus tõendab, et eelseisva teada
ande on allakirjutanud vallavalitsusele isiklikult tuntud ja akti teguvõimsad kodanikud .................................................. -.............................................. .
Vallavanem : (allkiri )
Sekretäär: (allkiri.)
Põhikira muutmine ja täiendamin e. Seltside, ühi
suste ja liitude põhikirja muutmiste ja täienduste registreerimine sün
nib sama korra järele, nagu seltside, ühisuste ja liitude registreeriminegi.
Muudetav põhikirja osa (need §§, mis muudetakse) kahes eksemplaaris — allakirjutatuna kolme juhatusliikme poolt ühes ärakirjaga pea
koosoleku protokolli sellest osast, mis käib põhikirja muutmise ehk
täiendamise kohta (õigeks tunnistatud, maal — vallavalitsuse, linnas —
notaariuse poolt) antakse eestseisuse sellekohase palve juures, mis peab
olema allakirjutatud vähemalt kolme eestseisuse liikme poolt,
sellele rahukogule, mille juures põhikiri registreeritud. Põhikirja muut
mise registrisse kandmise järele saadab rahukogu ühe eksemplaari põhi
kirja muutust seltsi eestseisusele sellekohase pealkirjaga kätte. Makse
põhikirja muutmise korral võetakse samas suuruses, kui põhikirja re
gistreerimise juureski.
lima kohtuliku asjaarutamiseta kantakse registrisse: 1) teada
anded seltsi, ühisuse või liidu jaoskonna avamise üle, kui see põhi
kirjas ettenähtud on ; 2) teadaanded seltsi, ühisuse või liidu tegevuse
pikendamise kohta, kui need teatud aja peale on asutatud ; 3) teada
anded peakoosoleku otsuste kohta likvideerimise ja selle tähtaja määra
mise kohta ja 4) teadaanded liidu koosseisu muutmise üle.
Tegevuse lõpetamin e. Seltsid, ühisused ja liidud on ko
hustatud oma tegevuse lõpetamisest, ettepannes vastava protokolli ära
kirja, teatama sellele rahukogule, mille juures seltsi., ühisuse või liidu
põhikiri registreeritud on. Seltsi, ühisuse ehk liidu tegevuse lõpetamise
kohta kuulutatakse rahukogu poolt „Riigi Teatajas". Kuulutuse kulud
kannab likvideeritav selts, ühisus või liit.
II. üsisused (kooperatiivid).
Kooperatiiv-ühisuseks tunnistatakse piiramata liikmete arvuga ja kapitaaliga ühisus, kelle eesmärgiks on kaasa aidata oma liikmete majanduslise ja vaimlise heakorra tõstmiseks mitmesuguste majandusliste
ettevõtete ehk oma liikmete ühise töö organiseerimise teel.
27
due ühistegevuseseaduse järele (20. märtsist 1917. a.) on sarnaste
unisuste asutamine palju hõlpsam, kui isevalitsuse ajal, sest koopera
tiivide asutamiseks ei ole nüüd valitsuse võimu igakordset luba tarvis.
Et kooperatiiv-ühisust avada, on tarvilik asutajate poolt väljatöötatud
pöhikiri kahes eksemplaaris palvekirjaga, peal allkirjad kinnitatud,
kohalikku rahukogusse saata, kes ühe kuu jooksul asutajatele registree
rimise või registreerimata jätmise üle teatab.
Ühisuse registrieerimise üle kuulutab kohus „Riigi Teatajas".
Sest päevast, mil ühisus registrisse on kantud, tunnistatakse ta juriidiliseks isikuks. — Registreerimiseks antud ühisuse põhikiri peab olema
allakirjutatud vähemalt 7 asutaja liikme poolt ja temas olgu äratähendatud, et tagavarakapitaali loomiseks iga aasta puhtast kasust vähemalt 20 lo arvatakse, ühtlasi ätamäärates kui suur on tagavarakapi
taali alammäär (näit, osakapitaali suuruseni), mille täissaamiseni puhtast
kasust mainitud protsent arvata tuleb. Peale selle peab põhikiri mää
rama, et osakasu (divident), mis osakapitaali pealt võib välja maksta
ei pea mitte üle 8 lo olema.
Ülal toodud definitsiooni järele kuuluvad kooperatiiv-ühisuste
hulka: laenu- ja hoiuühisused (ühispangad); tarvitajate- ja majandus
ühisused; kaupade valmistuse-, ühisostu-, müügi-, veo- ja ladu-ühisused; tööabinõude ühistarvitamise ühisused, nagu — põllutöö-riistade
ja masinate tarvitajate ühisused ; põllutöösaaduste ümbertöötamise
ühisused, nagu: ühispiimatalitused ja kartuli-ühisused; turba-ühisused; kinnitusühisused; maa ühise omandamise ja tarvitamise-ühisused; ehitus-ühisused; korteri puuduse kõrvaldamise seltsid ; töö- ja
börse-artellid, kui ka teised sarnased ühisused ja segatüüpuslised seltsid.
Et ühisused võimalikult tagajärjerikkalt oma ülesandeid täita võiks
selleks asutatakse iseäralised ühisuste liidud, keskühisused. Ühteliituda
võivad niihästi ühe- kui mitmelaadilised ühisused, kui ka ühisuste liidud.
Meie ühistegelised asutused on omale järgmised keskorganisat
sioonid loonud:
,1) ühistegeliste rahaasutuste (ühispankade) keskkohaks ja ühtlasi
kõikide ühistegeliste ettevõtete keskpangaks on —Eesti Rahvapank;
2) tarvitajate- ja majandusühisuste ühississeostu-, põllutöösaa
duste ühismüügi- ja omatööstuse keskkohaks on — Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus (lühidalt: E. Т. К.) ;
3) põllutöösaaduste ümbertöötamiseks ja nende saaduste välisturule
toimetamiseks on Põ 11 umaj а n d us 1i n e Keskü hi sus „Es to n ia";
4) kartuli-ühisustel on oma keskkoht—Ka rtu 1iühisüste Li it ja
5) kogu Eesti ühistegelise liikumise vaimliseks ja organiseerivaks
keskkohaks on — Eesti Ühistegeline Liit.
Kõikide keskorganisatsioonide asukoht on Tallinnas.
Kõik ühistegelised asutused, kes on äriliselt tegevad, käivad,
ühistegevuseseaduse § 69 põhjal, välise sundusliku revisjoni alla vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. — Sellega kuuluvad revideerimise alla
kõik tarvitajate-, majanduse-, piimatalituse-, masinatarvitajate-, kartuli28
kasvatajate-,turba-,kalameeste-, ehituse-, sugupullipidamise- jne. ühisused,
valla- ja linnade vastastikused tulekinnituse seltsid, kui nad ühistege
vuse seaduse alusel töötavad, niisama ka põllumeeste seltsid, kui nen
del on kas kauplused või tööstusasutused.
Sama seaduse § 70 järele toimetab neid revideerimisi kas kohalik
rahukogu, kus ühisus registreeritud, või ühisuste eneste poolt loodud
sellekohane liit, kui temale Kohtuministri poolt sarnane luba on antud.
Eesti Ühistegelise Liidule on Kohtuminister 19. veebruaril 1920. a.
nr. 523 all sunduslise välise revideerimise õiguse annud, kes siis ka
neid revideerimisi oma liikmete-ühisuste juures asjatundjate revidentinstruktorite abil teostab.
Nende ühistegeliste asutuste revideerimine, kes mitte Liidu liikmed
ei ole, on peaaegu kõigi rahukogude poolt sellekohaste otsuste põhjal
Eesti Ühistegelise Liidu revidentide peale pandud. Sarnaste ühisuste
revideerimise aktid saadetakse Ühistegelise Liidu juhatuse kaudu rahu
kogule, kes nad oma koosolekul läbi vaatab ja vastavad otsused teeb.
Tasu sarnaste revideerimiste eest on Liidu juhatuse ja rahuko
gude sellekohasel kokkuleppel: tarvitajate-, majanduse-, piimatalituse-,
masinatarvitajate-, turba- jne. ühisustele ning valla vastastikuste kinnitusseltsidele määratud 500 mk. päevas, kuna see kartuli-ühisustele kunni
750 margani päevas tõuseb. Peale selle ülespidamine ja korter revidee
rimise ajal ja küüt ühisusest naabri ühisusse ehk raudteejaama.
Väliste revisjonide sihiks on ühistegeliste asutuste korraldust,
asjaajamist ja arvepidamist igakülgselt katsuda kontrolleerida, milleks
ühistegeliste asutuste juhatused on kohustatud revidentidele ettenäitama
kõik varandused, mis asutusel olemas, samuti raamatud ja dokumendid
ja ühtlasi neile revisjonil igapidi abiks olema.
Sama seaduse § 79 toonitab, et ühistegeliste asutuste juhatused
kes revideerimise nõudmisi ei täida, revidentidele tarvilikku materjaali
ette ei pane ehk peakoosolekule revideerimise protokolli ettelugemist
ei võimalda või takistavad, langevad karistuse alla rahukohtu karistusseaduse § 29 põhjal.
Igasuguse nõu ja juhatuse saamiseks kooperatiivliste ühisuste asu
tamises, korraldamises, arvepidamises ja asjaajamises võib pöörata
Eesti Ühistegelise Liidu poole, Tallinnas, S. Roosikrantsi tän. 15. Liidu
ladus leidub igalaadiliste ühisuste normaalpõhikirju, arveraamatuid ja
asjaajamise plankette.
Nõu ja juhatust ja normaalpõhikirju leiavad Tartumaa ühisused
Tartu Ühistegelises Büroos, mille asukoht on Eesti Laenu- ja Hoiu-Ühisuses, Tartus.
III. Loteriid, korjandused ja näitemüügid.
(„R. Teat." nr. 53 -- 1919. а. ja pärastised muutused.)
1) Loteriid, korjandusi ja näitemüüke toimepanna on lubatud
seltsidele ja asutustele ainult heategelisteks, kunstilisteks või teaduslisteks otstarveteks.
29
2) Loteriide, korjanduste ja näitemüükide toimepsnekuks an
nab luba Siseministeeriumi politseipeavalitsus.
3) Võitude arv loteriil ei tohi mitte vähem olla, kui 1/100 müü
gile tulevatest piletitest (loosidest), ja võitude koguväärtus mitte vähem
kui 1/5 piletite (looside) hinnast.
4) Võitude loosimine peab sündima avalikult, nii et osavõtjad
(piletite, looside omanikud), nii palju kui seda ruumid lubavad, loosi
mise pealtvaatajad saavad olla.
5) Müüdavatel piletitel (loosidel), väljaarvatud loterü-allegri loo
sid, peab äratähendatud olema looside ja võitude arv ja hind, loosi
mise aeg ja koht.
6) Võitusid võib väljaloosida ainult müüdud piletite vahel.
Märkus: See nõue ei käi loterii-allegride kohta.
7) Loteriil saadud võitude pealt võetakse maksu riigi heaks:
võitude pealt 100—1000 margani — 100/0, 1000—10.000 margani — 15 o/o,
üle 10.000 marga aga 200/o. Selle maksu on kohustatud loterii toime
panija võitude väljaandmise juures sisse nõudma ja hiljemalt kuu aja
jooksul renteisse sisse maksma.
8) Lubasoovija asutus peab sooviavalduse palves äratähendama millal, kus kohas, mil viisil ja mis otstarbeks nimelt Kavatsetakse
ettevõtet toime panna, ning kes oleks selle seaduslikkuse eest vastutav.
Samuti juure lisama ühe eksemplaari seltsi või ühingu põh kirja, läinud
aasta kassa aruande, järgneva aasta eelarve, vastava linna- või maa
konnavalitsuse nõusolekuavalduse ja tarvilise tempelmaksu. Keskühin
gutesse või liitudesse kuuluvad seltsid, ühingud jne. esitavad omad soo
viavaldused oma keskasutuse (liidu) kaudu.
9) Korjanduse toimepanemise korral aga tuleb peale eelmises punk
tis äratähendatud teadete veel äranäidata korjanduse piirkond (alev,
vald, maakond, linn), korjanduslehtede, raamatute ehk karpide arv,
korjanduse kestvus (tähtaeg) ja mida nimelt korjata mõeldakse, s. o.
kas ainult raha või asju, viimasel juhtumisel — mida mõeldakse nen
dega pärast peale hakata.
10) Raha ja asjade vastuvõtmise üle, korjanduse ientede järele,
tulevad korjajatele sellekohased allkirjad anda.
11) Korjanduste, loteriide jne. toimepanijad on kohustatud tu
lude ja kulude kohta sellekohase aruande politseivõimudele esitama.
12) Loteriide, korjanduste jne. toimepanemiseks antakse luba
ainult nendele seltsidele, kelle põhikirjades see ette on näotud.
IV. Koosolekud.
Koosolekute asjus on praegu maksev seadus, mis avardatud „Riigi
Teat.“ nr. 79 — 1922. a. Toome alamal sellest väljavõttena tähtsamad §§:
§ 1. Kõigil Eesti Vabariigi kodanikkudel, samuti ka seaduslikus
korras registreeritud või asutatud ühingutel ja liitudel on õigus koos
olekuid pidada nii lahtise taeva all kui ka kinnistes ruum des.
30
Avaliku rahu ja julgeoleku huvides on koosoleku pidamise õigus
ja vabadus piiratud käesoleva seaduse alljärgnevate paragrahvidega.
§ 2. Tänavatel ja avalikkudel platsidel võib koosolekuid pidada
niivõrt kui nad vaba liikumist ei takista.
§ 3. Koosolekuid ei või pidada; 1) rööbasteedel; 2) ilma selle
kohase loata lahtise taeva all poolekilomeetrilises kauguses hoonetest,
kus Riigikogu või Vabariigi Valitsus tegelikult asuvad ja majade ees, kus
asuvad välisriikide diplomaatilised esitused või Vabariigi kaitseväe osad.
§ 4 Koosolekuid võib pidada kinnistes ruumides igal ajal. Lah
tise taeva all on koosolekute pidamine kella 11 õhtu kunni kella 6 hom
miku keelatud.
§ 5. Koosolekutel ei tohi sõjariistus isikud viibida, väljaarvatud
need, kes ametikohuste täitmise tõttu koosolekul viibivad ja kui neil
sõjariistade kandmiseks ameti poolest sellekohane õigus.
§ 6 Koosolekute kokkukutsujateks ja koosolekute juhatuse liik
meteks võivad olla täisealised kodanikud, kelle õigused seaduse või
kohtu otsuse põhjal kitsendatud ei ole.
§ 7. Koosolekute üle peavad kokkukutsujad teatama linnades
politseiülematele ja maal ning alevites kohalikkudele politseijaoskonna
ülematele või maakonna politseiülematele selle järele, kes neist lähe
mal asub, kirjalikult või isiklikult suusõnaliselt vähemalt:
1) 1 2 tundi enne koosoleku algust, kui koosolekut kavatsetud pi
dada lahtise taeva all ;
2) 6 tundi, — kui koosolekut kavatsetud pidada kinnises ruumis.
Märkus. Kui kavatsetakse pidada terve rida koosolekuid,
siis võib selles §-is ettenähtud korras enne esimest koosolekut
kõikide kavatsetavate koosolekute kohta teha üldine teadaanne,
kuid ainult raioonis, mis kuulub politseiülema alla, kellele teada
anne esitatakse.
§ 8. Teadaandes tuleb äratähendada koosoleku koht, aeg, koos
oleku aine, koosoleku kokkukutsuja isiku nimi ja perekonnanimi ning
elukoht, ku. koosoleku kokkukutsuja on ühing või liit, siis tema vastu
tava esitaja nimi ja perekonnanimi ning elukoht. Kui on ettenähtud
koosoleku juhatus, siis tuleb üles anda kõikide juhatusliikmete kohta
samad teated.
Märkus. Teadaanded ei käi tempelmaksu alla.
§ 9. Teadaande vastuvõtmise üle antakse koosoleku kokkukutsujale või viimase poolt teadaandes volitatud isikule viivitamata maksuta
kviitung.
§ 10. Teadaandeid ei nõuta :
1) Riigikogu, linna, alevi, maakonna ja valdade omavalitsuste
valimiste-ee:sete koosolekute kohta ametlikult valimiste väljakuulutamise
päevast kurni valimiste lõpuni ;
2) koosolekute kohta, mille üle publikumile avalikult teada antud
politseiülema poolt selleks määratud avalikkude kuulutuste kohtadel,
31
ehk linnades ühes kohalikus ajalehes vastavalt § 7 ettenähtud.tähtaega
dele ja § 8 äratähendatud sisuga.
§ 11. Rahvusvaheliste kongresside ja konverentside kokkukutsu
miseks annab luba Siseminister.
§ 12. Igal koosolekul peab olema juhatus. Juhtumisel, kui teada
andes juhatus ette ei ole nähtud ja koosoleku kokkukutsuja koosole
kule ette ei pane juhatust valida, on koosoleku juhatajaks koosoleku
kokkukutsuja.
§ 13. Koosoleku juhatuse peale pannakse :
1) valve koosoleku korra järele ja selle üle, et koosolek vastaks
teadaandele ;
2) koosolekult isikute eemaldamine, kel õigust ei ole koosole
kul viibida;
3) kuritegevusele ässitavate ning kuriteoliste kõnede ja vaieluste
lõpetamine, samuti koosoleku enese lõpetamine, kui juhatuse poolt tar
vitusele võetud abinõud tagajärjetuks jäänud.
§ 14. § 7 tähendatud politsei võimud võivad koosolekule oma
esitaja saata. Politsei esitaja peab koosolekule ilmuma ameti vormis
ja koosoleku juhatusele oma ilmumisest teatama.
Temale antakse koosolekul juhatuse läheduses koht.
§ 15. Politsei esitaja lõpetab koosoleku :
1) kui seda palub koosoleku juhatus, 2) kui koosolek omab otse
kohe avalikku julgeolekut ähvardava iseloomu, 3) kui koosolekul ette
tulevad vägivaldsed kokkupõrkamised ja 4) neil juhtumistel, mis selle
seaduse § 2 ettenähtud.
§ 16. On politsei esitaja koosoleku lõpetanud, peab ta kirjaliku
protokolli tegema, äratähendades koosoleku lõpetamise põhjused. Polit
seiametnik peab koosoleku juhatusele või kokkukutsujale nende soovi
peale protokollist ärakirja andma.
§ 17. Koosolejad peavad otsekohe laiali minema, kui koosolek
lõpetatuks tunnistatud. Vastasel korral sunnitakse neid seda tegema
politseiliste abinõudega.
§ 18. Käesoleva seaduse §§ 6—18 alla ei käi :
1) valitsuse võimude poolt kokkukutsutavad koosolekud ;
2) usulised ja palvekoosolekud selleks ususeltside poolt määra
tud kohtadel;
3) harilikus korras toimetatavad matuserongid ;
4) ametnikkude või tööliste professionaal-koosolekud, millest ai
nult ühe asutuse ametnikud või töölised osa võtavad;
5) seaduslikus korras registreeritud või asutatud ühingute ja lii
tude koosolekud, millest osa võtavad ainult ühingu või liidu liikmed;
6) koosolekud, mis ära peetakse kinnises ruumis ja millest osa
võtmine oleneb kokkukutsuja sellekohasest isiklikust kutsest.
32
Qaadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnavalitsustelt saadud teadete järele)
Kui laadapäev laupäeva ehk pühapäeva peale langeb, siis peetakse laat järgmisel
töö- ehk esmapäeval ära.
Kuulaatu peetakse: Petseris — iga kuu 1. ja 15, päeval, Isborskis— iga kuu
21. päeval, Laura alevis — iga kuu 20. päeval. Värskas. Slabodka v. — iga kuu 10. päeval.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäevadel
peale 1. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures — 7. Tartus,
aastalaat, 3 näd ; Orgital, Märjamaal; Võrus — 12. Veinjärve v.
Vahu k. — 15. Laekveres, Simuna kihelk. — 17. Koluveres, Kullamaa
kihelk. — 21. Mehikoormas, Meeksi v. — 22. Imavere v., end. Päia
kõrtsi juures — 23. Haapsalus ; Valgas; Rasinal, Võnnu kihelk. —
24. Paides; Jõelehtmes.
Veebruar. 2. Raplas ; Hallistes
4. Võrus — 5. Alliku v.,
Oisul, Järvamaal ; Tõrvajalevis; Keblaste m., Mihkli kihelk.; - 6. Nar
vas — 9. Pärnus ; Rakveres - 10. Raasikul, Harjumaal ; Räpinas ;
Antslas — 11. Põltsamaal ~ 12. Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal;
Jõgeva alevis ; Baltiiskis — 16. Viljandis, 8 p. — 17. Tartus —
18. Nina külas — 19. Paides — 20. Ravilas, Kose külas, Harjumaal;
Vasknarvas — 21. Muhu-Suure vallamaja juures; Valgas — 25. Võ
rus, 8 p. — 25. Lihulas — 26. Võõbsus — 28. Viljandis ; — Audrus,
reedel enne vastlapäeva.
Märts. 1. Piirsalu v., Risti jaama juures ; Jõgeval — 3. Jõh
vis — 4. Kiviloos, Peningi v. — 5. Kirbla v., Läänemaal — 6. Pet
seris — 8. Iisaku m., Virumaal; Kurista v.. end. Aidu kõrtsi juures ;
Tumalas, Uuemõisa v. — 9. Jakobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.;
Emmaste v., Hiiumaal; Kohila v., Hageri kiriku juures — 10. Kõo
m., Viljandimaal; Suurejõel, Uue-Vändras; Vatlas, Karuse kihelk.;
Valgjärve v., end Kitse kõrtsi juures; Puhjas — 12. Ellamaal ; Ardu
külas, Triigi v.; Ambla v.; Võrus — 13. Riidaja m., Viljandimaal14. Kodijärve v., Kambja kihelk.; Vaimastvere vallamaja juures,
Laiuse kihelk.; Mustjala vallamaja juures ; Imavere v., Käsukonna m.,
Pilistvere kihelk.; Mõisakülas — 15.2 Raplas — 16. Rannu v., end.
Kulli karjamõisas ; Rannakülas, Saaremaal — 18. Võhmuta v., JärvaJaani kihelk.; Keilas ; Kastnas, Tõstamaa kihelk.; Sangaste kiriku juu
res ; Kallaste külas, Kodavere kihelk. —20. Taevere v., Viljandi
maal; Kuresaares; Märjamaal; Jüri kiriku juures, Rae v. — 21. Ulila
v., end. Väike-Ulila m. — 22. Albu vallamaja juures, Järvamaal —
23. Varnjas; Valgas ; Leisi alevis — 24. Laekveres, Simuna kihelk.;
Laiuse v., Mõra m. — 25. Voldis — 26. Sulbi alevis, Kärgula v.
Vahastu v.. Järvamaal; Võlla-Kihlepas, Pärnumaal; Vana-Pranglis,
Kambja kihelk. — 28. Kellamäe kõrtsi juures, Saaremaal; Kasepere
poe juures, Kloostri v.; Paides ; Valguva m., Pritsu jaama juures —
31. Mustvees — Põltsamaal, reede enne 15. märtsi.
_,
33
Арг. 1. Juurus, Harjumaal; Pindi v., 1 eevi m., Rõuge kihelk —
2. Alajõel, Virumaal; Antslas ; Põlgaste v.. Võrumaal — 8. Pärsamaa
V., Roopaka k., Saaremaal; Vaivaras; Kastre-Võnnu v., end. Suitsu
kõrtsi juures — 9. Udernas, Elva jaama juures — 10. Ellamaal, Soo
niste v.; Petseris; Loona vallamaja juures, Saaremaal — 12. Võrus —
14. Nina külas; Hummulis, Soe kõrtsi juures ; Vastse-Kuuste v.,
Koorvere külas — 15. Tapal; Saru vallamaja juures, Võrumaal — 16.
Voltveti-Keremal — 18. Tarvastu v., Mustla alevis ; Vigala kiriku
juures, Läänemaal ; Rahu külas, Saaremaal; Veinjärve v., Vahu külas — 19. Kilingi-Nõmmes ; Viitnal, Kadrina kihelk.; Rogosi v., Luutniku m. — 20. Lihulas ; Tartus ; Alavere v., Alavere mõisa juures ;
Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21. Väike-Maarjas — 23. Ora
jõel — Kublis, Pärnumaal; Vasulas, Tartu lähedal — 24. Lohusuu v.,
Lohusuu k.; Vastseliina vallamaja juures, Võrumaal; Petseris — 25.
Peri V., Võrumaal; Narvas ; Roosikus, Zooru v., Võrumaal; Kõiguste
kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga vallamaja juures, Pärnumaal; Saulepi у., Varbla kihelk.; Märjamaal — 26. Jõgeval — 27. Saare v„
Maarja-Magdaleena kihelk. — 28. Taevere v., Viljandimaal; Käru v.,
Lauri raudteejaama juures ; Rakveres ; Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi
juures; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Valgas; Ahja-Kärsal, Võnnu
kihelk.; Stolbova k., Panikovitschi v.; Kolga v., Liival; Võtikvere v,
Vaiatu kõrtsi juures — 30. Vastse-Nõu m., Nõu kihelk.; Haanjas,
Võrumaal. — Viljandis, neljapäeval p. Lihavõtte pühi ; Põltsamaal,
reedel enne Jüripäeva.
Mai. 1. Kergu alevis; Nissis, Riisepere v. — 2. Tõrva ale
vis; Vändra alevis ; Vaikna v.. Päri mõisa juures ; Roelas, end. Torma
jaama juures; Alamustes, Kõlliste v. — 3. Kavastu v., Koosa k.;
Lille-Hiiekõnnus ; Nuustaku alevis ; Soodlas, Anija v.; Kaarepere v.,
Pikjärve kõrtsi juures — 4. Pärnus — 5. Haapsalus ; Palal, Koda
vere kihelk. — 6. Järvakandis — 7. Põlva kiriku juures, Peri v. —
8. Tahkurannas, Võiste kõrtsi juures — 9. Uue-Antsla vallamaja
juures; Häädemeeste! — 10. Vana-Roosa vallamaja juures ; Udu
veres, Jakobi kihelk. ; Kuivajõel, Harjumaal — 11. Reolas, Tartu
maal — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk.; Võrus; Antslas —
14. Karilatsi V-» end. Karilatsi kõrtsi juures; Holstre vallamaja juures. Viljandimaal — 15. Kuresaares — 16. Paides — 18. Sangaste
kiriku juures — 19. Mehikoormas — 20. Haiba poe juures, KirnaKobatu v. — 22. Võõbsus — 23. Valgas; Mätjaküla karjamaal,
Pärsamaa v. — 26. Petseris.
Juuni. 5. Viljandis — 12. Paides — 13. Voltveti-Keremal —
14. Vastse-Kuuste v., Lootvina k. — 15. Märjamaal — 16. Tapal —
20. Võhmuta v., J.-Jaanis ; Mustvees — 21. Võrus — 26. Viljan
dis; Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal ; Piirsalu v., Risti jaama juures —
27. Põltsamaal — 28. Rakveres.
34
Huuli. 1. Valgas; Haapsalus
3. Palmse V., Viitna kõrtsi juu
res ; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris — 8. Taagepere vallamaja
juures — 10. Tarvastu v., Mustla alevis — 14. Leisi alevis, Saare
maa], 8 p. (riiete laat) — 15. Karksis, Pärnumaal — 18. Tõrva alevis —
20. Pärnus — 23. Kuresaares, 23IVI1—5iVlII (riiete laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus, 3 näd. — 10. Kuresaares —
12. Vana-Võidu vallamaja juures, Viljandimaal — 15. Tuhalaane val
lamaja juures, Viljandimaal — 18. Loodi v., Viljandimaal — 21. Laiksaare-Urisaarel, Pärnumaal — 23. Valgas — 25. Võrus ; Naroova-Jõesuus — 26. Paides; Mõisaküla alevis ; Kaarli m., Viljandimaal —28. Petseris ; Holstre vallamaja juures, Viljandimaal — 30. Rakveres —
31. Helme m. ; Häädemeeste!; Suurejõel, Uue-Vändras.
September. 2. Taevere v., Suure-Jaani kihelk. — 3. Selis, Tõs
tamaa kihelk.; Narvas — 5. Viljandis — 6. Meeri v., Vastse-Nõu m. ;
Võõbsus; Vastemõisa kõrtsi juures, Viljandimaal — 7. Hummuli v.,
Soe kõrtsi juures; Vana-Kariste vallamaja juures — 8. Olustvere raud
teejaama juures ; Peningi vallamaja juures, Harjumaal; Hallistes — 9.
Puiatu m, Viljandimaal — 10. Kilingi-Nõmmes; Tapal ; Kärstna m.,
Viljandimaal; Ellamaal, Saaremaal; Puhjas.— 11. Lelle-Hiiekõnnul — 12.
Maasi v., Tageverel; Kose v., Kriuscha k.; Mehikoormas — 13. Isaku mõi
sas ; Valgas; Soosaare v., Kolga-Jaani kiriku juures — 14. Viitina vallam.
juures; Alliku v., Oisul; Kuresaares ; Nina külas — 15. Jõgeval; AbjaPalu-ojal; Tammistes, Pärnu kihelk.; Saulepi v., Varbla kihelk. — 17.
Uduveres, Jakobi kihelk; Räpinas; Uusna m., Viljandimaal—18. Sindis;
Sangaste kiriku juures; Alavere v., Alavere m.; Kaarepera v., end.
Pikjärve kõrtsi juures — 19. Kergus, Jakobi kih.; Kogula v., Kallikülas — 20. Pindi v., Leevil, Võrumaal; Vigala kiriku juures — 21.
Rõuge kiriku juures, Võrumaal; Taheva vallamaja juures; Vahastu v.,
Järvamaal ; Pärsamaa v., Võlupe kõrtsi juures ; Orajõel-Kablil —
22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides; Holdre mõisas, Helme
kihelk.; Järvakandis ; Sürgavere mõisas, Viljandimaal. — 24. Võrus ;
Kirbla v. — 25. Tartus; Antslas ; Loona vallamaja juures, Saaremaal;
Võlla-Kihlepas, Pärnumaal; Paatsalu v. — 26. Pööraveres, Jakobi ki
helk.; Tallinnas — 27. Põlva kiriku juures, Võrumaal — 28. Põltsa
maal; Kuresaares ; Tori alevis — 29. Ambla alevis ; Kirepis, Rõngu
kihelk.; Keblaste m. — 30. Haanja mõisas, Võrumaal.
Oktoober. 1. Audrus ; Vaikna v., Peri m. juures ; Rasinal,
Võnnu kihelk.; Uuemõisa v., Mehamäel; Kolga v., Liival — 2. Roelas, end. Torma jaama juures ; Tõrva alevis ; Märjamaal — 3. Vändra
alevis ; Lindoral, Loosi v.; Laanemetsal, Suure kõrtsi juures, Võru
maal; Narvas; Kavastu v., Koosa k. — 4. Kuivajõel; Baltiiskis ; Rõuge
v., end. Sanna kõrtsi juures ; Palmses, Viitnal, Kadrina kihelk.; Reolas, Kambja kihelk. — 5. Roosikul, Zooru v.; Lihulas — 6. Tapal;
Jõhvi alevis ; Patastel, Maarja-Magdaleena kihelk. — 7. Viljandis; Ha35
geris, Kohila v. — 8. Mustjala mõisa juures, Saaremaal; Pukal, San
gaste kihelk. — 10. Imavere v.; Valgas ; Suurmõisa v., Hiiumaal —
11. Kilinge-Nõmmes — 12. Leevi alevis ; Keilas ; Illukal, Kuremaal;
Tartus; Pärnus ; Vastseliina vallamaja juures — 13. Kurista v., end.
Aidu kõrtsi juures ; Rakveres ; Võrus ~- 14. Albu vallamaja juures,
Järvamaal; Petseris — 15. Raplas ; Kolovere mõisas ; Rannu V., Kulli
karjamõisa juures; Saru vallam. juures, Võrumaal — 16. Muhu-Suure
valla magasiaida juures, Saaremaal - 17. Nuustakul; Koonga vallamaja
juures, Pärnumaal — 18. Väike-Maarjas; Lohusuus ; Võõbsus; Kuresaares; Taevere v., Suures-Jaanis; Suumaste külas, Hiiumaal - 19. Tar
vastu v., Mustlas ; Rogosi v.. Lutsniku m.; Põlgaste v., Puuskarul; Jõelehtmes ; Vastse-Kuuste v., Lootvina m. — 20. Kõlliste v., Tillel; VanaRoosa vallamaja juures; Veinjärve v., Vahu k.; Uue Antsla vallamaja
juures — 21. Haapsalus ; Loosi v., end. Holsta kõrtsi juures; KastreVõnnu v., end. Suitsu kõrtsi juures — 22. Kärgula v., Sulbi alevis —
23. Kõo m., Viljandimaal; Moisekatsi alevis ; Kasepere kõrtsi juures,
Kloostri v.; Vasulas, Tartu lähedal; Sooniste v., Ellamaa kõrtsi juu
res — 24. Krootuse m., Kõlliste v.; Laatre v., Sangaste kihelk. —
27. Saare vallas, Maarja Magdal. kihelk.; Laekveres, Simuna kihelk. —
28. Voltveti-Keremaal; Võhmuta V., J.-Jaanis; Puurmanni v., Piknurme k.; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures ; Taageperas — 29. AhjaKärsal, Võnnu kihelk.; Stolbovo k., Panikovitschi v.; Võtikvere v.,
Vaiatu k. — 31. Mõniste vallamaja juures ; Sindis.
November. 1. Jakobi kiriku juures, Viru-Jakobi kihelk.; Pärsamaa v., Mätjakülas — 2. Laiuse v., Mõra m ; Paides ; Suurejõel,
Uue-Vändras ; Palal, Kodavere kihelk. — 4. Nissis, Riisepere v. —
5. Antslas ; Vissi kõrtsi juures, Kambja kihelk. — 6. Kaarepere v.,
Kassinurmes; Rõuge v., end. Alakõrtsi juures — 7. Valgas; Elvas —
10. Jõgeval; Lähtru v. — 11. Võrus ; Viljandis — 12. Kärilatsi v.,
end. Karilatsi kõrtsi juures ; Kuresaares; Ardu külas, Triigi v. —
14. Tartus; Käru v., Lauri jaama juures — 20. Piirsalu v, Risti jaama
juures; Haibas, Kirna-Kohatu V. — 23. Paides ; Mustvees — 25. Raa
sikul, Harjumaal — 26. Valgjärve v., end. Kitse kõrtsi juures —
28. Voltvetis ; Põltsamaal; Keilas — 29. Korsakovos, Panikovitschi
v.; Võrus — 30. Vigala v., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. Tapal — 2. Juurus — 3. Alajõel, Virumaal;
Valgas ; Jõgeval — 5. Amblas — 7. Kallastel — 8. Rakveres ; Vil
jandis — 10. Jüri kiriku juures, Rae v. — 11. Narvas, 3 p. —
12. Vändras ; Martna kiriku juures ; Võhmatu V., Järva-Jaanis —
14. Nina külas ; Antslas ; Pärnus — 15. Võrus ; Kohilas, Harjumaal —
17. Moisekatsi v., end. Kauksi kõrtsi juures — 18. Pööraveres, Ja
kobi kihelk.; Paides — 19. Jõhvi alevis — 20. Võõbsus; Märjamaal —
22. Mustvees — 23. Sulaojal, Krüüdneri v. — 28. Varnjas ; Valgas —
29. Vasknarvas — Lille-Hiiekõnnus, esmaspäeval pärast 2. Kristuse
tulemise püha — Põltsamaal, reedel enne 15. detsembrit.
36
Valdade nimestik postiasutuste äratähendusega.
Täiendatud Postipeavalitsuselt saadud teatede põhjal.
Lühend.: m. = maakond, 1. = liht, t. = täht, r. — rahasaadetised.
Aakre, Tartu m. — Puka
Aaspere, Viru m. — Kadrina
Abja, Pärnu m. — Abja
Abroka, Saaremaa — Kuressaare
Adavere, Viljandi m. — Põltsamaa
Ahja, Tartu m. — Ahja
Aidu, Viljandi m. — Paistu
Alatskivi, Tartu m. — Alatskivi
Alavere, Harju m. — r. ja t Raa
siku, 1. Kehra
Albu, Järva m. — Ambla
Aleksandri, Võru m. — V õru
Alliku, Järva m. — 1. ja t. Käre
vere, r. Türi-Alliku
Ambla, Järva m. — Ambla
Anija, Harju m. — 1. Kehra, r. ja
t. Raasiku
Anna, Järva m. — 1. ja t. Anna,
r. Paide
Antsla-Vana, Võru m. — Antsla
Antsla-Vastse, Võru m. — Antsla
Are, Pärnu m. — Pärnu
Aru, Tartu m. — Elva
Asuküla, Lääne m. — Haapsalu
Avanduse, Viru m. — Simuna
Avinurme, Tartu m. — Mustvee
Audru, Pärnu m — Pärnu
Auvere, Viru m — Mereküla
Baltiski, Harju m - Baltiski
Einmanni, Järva m. — Järva-Jaani
Elistvere, Tartu m. — Tartu
Emmaste, Lääne m — Emmas e
Enge, Pärnu m. — P. Jakobi
Erastvere, Võru m. — Kanapää
Erra, Viru m. — Lüganuse
Esna, Järva m. — Paide
Haanja, Võru m. — Võru
Haaslava, Tartu m. — Tartu
Hageri, Harju m. — 1 ja t. Ha
geri, r. Kohila
Haimre, Lääne m. — Märjamaa
Haljala, Viru m. — Rakvere
Hallinga, Pärnu m. — P. Jakobi
Harku, Harju m. — Tallinn
Heimtali, Viljandi m. — Viljandi
Hellamaa, Saaremaa — Kuivastu
Hellenurme, Tar u m. — Elva
Helme, Valga m. — Tõrva
Holstre, Viljandi m. — Viljandi
Holdre, Valga m. — Tõrva
Hummuli, Valga m. — Tõrva
Härjanurme, Tartu rn — Jõgeva
Häädemeeste, Pärnu m. — Hääde
meeste
Iisaku, Viru m — Iisaku
Illuka, Viru m — Kuremäe
Imavere, Viljandi m. — Võhina
Ingliste, Harju m. — Lelle
Irboska, Petseri m — Irboska
Joala, Viru m. — Narva
Juuru, Harju m. — Järvakandi
Järvesuu, Petseri m — Värska
Järve, Viru m. — Jõhvi
Jäärja, Pärnum - Kilingi-Nõmme
Jõelehtme, Harju m — Raasiku
Jõgeveste, Valga m. — Tõrva
Jõgeva, Tartu m. — Jõgeva
Jõgisoo, Lääne m. — Silla
Jõhvi, Viru m. — Jõhvi
Jööpre, Pärnu m — Pärnu
Kaagjärve, Valga m. — Valga
Kaarepere, Tartu m. — Kaarepere
Kaarli, Viljandi m. — Viljandi
Kaarma-Suur, Saaremaa — Kures
saare
Kabala, Harju m. — Rapla
Kabala, Viljandi m. — Võhma
Kaelaste, Pärnu m. — P Jakobi
Kahkva, Võru m. — Räpina
Kaisma, Pärnu m — Kärgu
37
Kaiu, Harju m. — 1. ja t. Kaiu,
r. Juuru
Kalju, Lääne m — Risti
Kalvi, Viru m. — Kabala
Kambja, Tartu m. — Kambja
Кари, Järva m - Kiltsi
Karilatsi, Võru m — Põlva
Karksi, Pärnu m. — Nuia
Karula, Valga m — Karula
Karula (Uue-Võidu), Viljandi m. —
Viljandi
Kasepää, Tartu m. — Mustvee
Kasaritsa, Võru m. — Võru
Kastre-Võnnu, Tartu m. - Tartu
Kavastu, Tartu m. — Kavastu
Kavilda, Tartu m — Tartu
Keeni, Valga m. — 1. ja t. Keeni,
r. Sangaste
Kehtna, Harju m. — Keava
Keila, Harju m. — Keila
Keina, Lääne m — Keina
Kihelkonna, Saaremaa — Kihel
konna
Kihnu, Pärnu m. - 1. ja t. Kihnu,
r. Tõstamaa
Kiiu, Harju m. — 1. ja t. Kiiu,
r Raasiku
Kilingi, Pärnu m— Kilingi-Nõmme
Kioma, Võru m. — Põlva
Kirbla, Lääne m. — Kasari
Kirepi, Tartu m — Elva
Kirna, Järva m. — Türi-Alliku
Kernu, Harju m. — 1. ja t. Ha
geri, r. Kohila
Kloostri, Harju m. — Vasalem
Kodasuu, Harju m. — Raasiku
Kodijärve, Tartu m. — Kambja
Kogula, Saaremaa — Laimjala
Kohila, Harju m. — Kohila
Kohtla, Viru m. — Jõhvi
Koigi, Järva m. — Paide.
Koiola, Võru m. — Põlva
Kokora, Tartu m — Kallaste
Kolga, Harju m. - Kolga
Kolovere, Lääne m. — Risti
Kongota, Tartu m. — Elva
38
Koonga, Pärnu m. — Pärnu
Kooraste, Võru m. — Kanapää
Koorküla, Valga m — Tõrva
Kose, Viru m. — Narva
Kra1 i. Võru m. — Võru
Krüüdneri, Tartu m. — Kambja
Kudina, Tartu m. — Tartu
Kuikatsi, Valga m. — Puka
Kuimetsa, Harju m. — Juuru
Kuivajõe, Harju m. — Kose
Kuksemaa, Järva m. — Järva-Jaani
Kulje, Petseri m. — Värska
Kunda-Malla, Viru m. — Kunda
Kuremaa, Tartu m. — Palamuse
Kurista, Viljandi m. — Jõgeva
Kurna, Harju m. — Tallinn
Kähri, Võru m. — Põlva
Kärgula, Võru m. — Võru
Kärla, Saaremaa — Kuressaar
Kärstna, Viljandi m. — Tarvastu
Käru, Järva m. — Käru
Küti, Viru gn. — Viru-Jakobi
Kõnnu, Harju m. — Kolga
Kõo, Viljandi m — Võhma
Kõlleste, Võru m. — Kanapää
Kõpu-Suure, Viljandi m. — Viljandi
Kõrgessaare, Lääne m. — 1. ja t.
Kõrgessaare, r. Kärdla
Laanemetsa, Valga m. — Hargla
Laatre, Pärnu m. — Mõisaküla
Laatre, Valga m. — Sangaste
Laeva, Tartu m. — Tartu
Laiksaare, Pärnu m. — 1. ja t. Laik
saare, r. Kil-Nõmme
Laura, Petseri m. — Laura
Laimjala, Saaremaa — Laimjala
Laitse, Harju m. — Liiva
Laitsna-Vana, Võru m. — Võru
Laiuse, Tartu m — Laiuse
Lasva, Võru m. — Võru
Leebiku, Valga m. - Tõrva
Lehtse, Järva m. — 1. ja t. Lehtse,
r. Tapalt
Leisi, Saaremaa — Leisi
Lelle, Pärnu m. — Lelle
Lihula, Lääne m. — Lihula
Liigvalla, Järva m. — Rakke
Linnamäe, Võru m. — Antsla
Lohusuu, Tartu m. — 1. ja t. Lohu
suu, r. Mustvee
Loodi. Viljandi m. — Paistu
Loona, Saaremaa — Kuressaare
Loosi, Võru m. — 1. ja t. Lepa
saare, r. Võru
Luiste, Lääne m. — Silla
Lustivere, Viljandi m.— Põltsamaa
Luunja, Tartu m. — Tartu
Luke, Tartu m. — Nõo
Lähtru, Lääne m. — 1. ja t. Pali
vere, r. Haapsalu
Lõve, Valga m. — Tõrva
Lümmada, Saaremaa — Kihel
konna
Maasi, Saaremaa — Orissaare
Maidla, Viru m. — Lüganuse
Martna, Lääne m. — 1. ja t. Martna,
r. Haapsalu
Massu, Lääne m. — Karuse
Meeksi, Võru m. — Räpina
Meeri, Tartu m. — Nõo
Misso, Võru m. — Vastseliina
Mikitamäe, Petseri m. — Värska
Moisekatsi, Võru m. — Põlva
Muhu, Suur, Saaremaa Kuivaste
Mustajõe, Viru m. — Mereküla
Mustjala, Saaremaa — Kuressaare
Mustvee, Tartu m. — Mustvee
Mäetaguse, Viru m. — Mäetaguse
Mäksa, Tartu m. — Tartu
Mäo. Järva m. — Paide
Märjamaa, Lääne m. — Märjamaa
Mõniste, Võru m., 1. ja t. Mõniste
r. Hargla
Nabala, Harju m. — Tallinn
Naissaare, Harju m. — Tallinn
Naroova, Viru m. — N. Jõesuu
Nehatu, Harju m. — Tallinn
Nursi, Võru m. — Võru
Nõmküla, Järva m. — Ambla
Nõmme, Harju m. — Nõmme
Nõva, Harju m. — Vasalem
Obnitsa, Petseri m. — Petseri
Olustvere, Viljandi m.— Olustvere
Orajõe, Pärnu m. — Kabli
Orava, Võru m. — Petseri
Oro, Lääne m. — 1. ja t. Linna
mäe, r. Haapsalu
Paadremaa, Lääne m. —- 1. ja
t. Paadremaa, r. Paatsalu
Paasvere, Viru m. — Rakke
Paatsalu, Lääne m. — Paatsalu
Pada, Viru m. — Kabala
Paju, Valga m. — Valga
Pajusi, Viljandi m. — Põltsamaa
Pakri, Harju m. — Baltiski
Pala, Tartu m. — Kallaste
Palivere, Lääne m. — 1. ja t. Pa
livere, r. Haapsalu
Palmse, Viru m — Võsu
Palupera, Tartu m.
Nuustaku
Pangodi, Tartu m. — Elva
Panikowitschi, Petseri m. — 1. ja
t. Panikovitschi, r. Petseri
Passlepa, Lääne m. — 1. ja t. Pass
lepa, r. -Haapsalu
Pati, Pärnu m. — Kil.-Nõmme
Patküla, Valga m. — Tõrva
Peetri, Viru m. — Mereküla
Peipsiäärne, Tartu m. — Kallaste
Peningi, Harju m. — 1. ja t. Peningi, r. Raasiku
Penuja, Pärnu m. — Abja
Peri, Võru m. — Põlva
Petseri, Petseri m. — Petseri
Pihtla, Saaremaa —- Kuressaare
Piirsalu, Lääne m. — Risti
Pilkuse, Tartu m.
Nuustaku
Pindi, Võru m. — Võru
Polli, Pärnu m. — Nuia
Porkuni, Viru m. — Rakvere
Pornuse, Pärnu m. — Halliste
Prangli, Harju m. — Tallinn
Puiatu, Viljandi m. — Viljandi
Puurmanni, Tartu m. — Jõgeva
Päidla, Tartu m. — Nuustaku
Päri, Viljandi m. —- Viljandi
Pärsamaa, Saaremaa — Leisi
39
Pärtsi, Viljandi m. — Viljandi
Pöögle, Pärnu m. — Nuia
Pühajärve, Tartu m. — Nuustaku
Püssi, Viru m. — Lüganuse
Põlgaste, Võru m. — Kanapää
Põltsamaa-Uue, Viljandi m. —
Põltsamaa
Põltsamaa-Vana, Viljandi m. —
Põltsamaa
Raadi, Tartu m. — Tartu
Raasiku, Harju m. — Raasiku
Rae, Harju m. - 1- Lagedi, t. ja
r. Tallinna
Raiküla, Harju m. — Rapla
Rakvere, Viru m. — Rakvere
Ranna, Tartu m. — Kallaste
Rannu, Tartu m. — Elva
Rapla, Harju m. — Rapla
Rasina, Tartu m. — Ahja
Ravila, Harju m. — Kose
Reiu, Pärnu m. -- Pärnu
Riidaja, Viljandi m. — Tõrva
Riisipere, Harju m. — Liiva
Rikholdi, Lääne m. — Haapsalu
Roela, Tartu m. — Roela
Roela, Viru m. — Viru-Jakobi
Rogosi, Võru m. — Võru
Roosa-Vana, Võru m. — Võru
Roosa-Vastse, Võru m. — 1. ja
t. Mõniste, r. Võru
Ropka, Tartu m. — Tartu
Ruhnu, Saaremaa — Kuressaare
Rutikvere, Viljandi m — Põltsamaa
Rägavere, Viru m. — Rakvere
Räpina, Võru m.
Räpina
Rõngu, Tartu m. — Rõngu
Rõuge, Võru m. — Võru
Saadjärve, Tartu m. — Voldi
Saaluse, Võru m. — Vastseliina
Saare, Tartu m. — Palamuse
Saksi, Viru m. — Тара
Saku, Harju m. — 1. ja t. Saku,
r. Tallinna
Salla, Viru m. — Rakke
Sangaste, Valga m — Sangaste
40
Saru, Võru m. — 1. ja t. Mõniste
r. Hargla
Saue, Harju m. — Saue
Sauga, Pärnu m. — Pärnu
Satserinna, Petseri m. — Petseri
Saulepi, Lääne m. - 1. ja t. Saulepi, r. Paatsalu
Seli, Pärnu m. — 1. ja t. Seli,
r. Tõstamaa
Senno, Petseri m. -- Irboska
Sinalepa, Lääne m. - Haapsalu
Sipa, Lääne m. - Märjamaa
Skarjatina, Viru m. — Vasknarva
Sooniste, Lääne m. - 1. ja t. Ellamaa-Vaksal, r. Risti.
Sooru, Valga m. -- Valga
Soosaare, Viljandi m.-- Kolga-Jaani
Sootaga, Tartu m. - Voldi
Suigu, Pärnu m. - Tori
Suislepi, Uue, Viljandi m. - Tar
vastu
Suislepi, Vana, Viljandi m -- Tar
vastu
Sutlepa, Lääne m. — Haapsalu
Suure Kõpu, Viljandi m -- Viljandi
Suuremõisa, Lääne m. -- 1 ja t.Kuri,
г. Kärdla
Suur-Muhu, Saaremaa - Kuivaste
Suur-Kaarma, Saaremaa — Kures
saare
Särevere, Järva m. -- 1. ja t. Laupa,
r. Türi-Alliku
Sürgavere, Viljandi m -- SuureJaani
Sõmeru, Viru m. -- Rakvere
Sõmmerpalu Võru m. — Võru
Taagepera, Valga m. - Tõrva
Taali, Pärnu m. - Sindi
Taebla, Lääne m. -- 1 ja t. Pali
vere, r. Risti
Taevere, Viljandi m -- Suure-Jaani
Taheva, Valga m. — Hargla
Tahkuranna, Pärnu m. — Pärnu
Talli, Pärnu m. — Talli
Tammiste, Pärnu m. - Tori
Tammistu, Tartu m -- Tartu
Tarvastu, Viljandi m. -- Tarvastu
Timmo, Võru m. -- Põlva
Toolamaa, Võru, m. — Räpina
Torgu, Saaremaa — Kuressaare
Tori, Pärnu m. — Tori
Triigi, Harju m — Kose
Tudulinna, Viru m. -- l. ja t. Tu
dulinna, r Iisaku
Tuhalaane, Viljandi m. -- Tuha
laane
Tähkvere, Tartu m. — Võtikvere
Tähtvere, Tartu m. -- Tartu
Tännasilma, Viljandi m. - Viljandi
Tõlliste, Valga m. - Sangaste
Tõstamaa, Pärnu m. -- Tõstamaa
Uderna, Tartu m. -- Elva
Ulila, Tartu m. -- Tartu
Undla, Viru m. — Kadrina
Urvaste, Võru m. - Antsla
Uue-Kariste, Pärnu m. -- Abja
Uuemõisa, Saaremaa — Orissaare
Uue-Põltsamaa, Viljandi m. -Põltsamaa
Uue-Suislepi, Viljandi m. -- Tar
vastu
Uue-Vändra, Pärnu m. - Vändra
Uue-Võidu (Karula), Viljandi m. -Viljandi
Uulu, Pärnu m. - Pärnu
Uusna, Viljandi m. -- Viljandi
Vaabina, Võru m. -- Antsla
Vahastu, Järva m. -- Paide
Vaikna, Lääne m. - Silla
Vaimastvere, Tartu m. -- 1. Pedja,
t. ja r. Jõgeva
Vaivara, Viru m -- Sillamäe
Valgjärve, Võru m. -- Kanapää
Valguta, Tartu m. — Elva
Vana-Antsla, Võru m. -- Antsla
Vana-Kariste, Pärnu m. — Abja
Vana-Kuuste, Tartu m. -- Kambja
Vana-Laitsna, Võru m. - Võru
Уапа-Otepää, Tartu m -- Nuustaku
Vana-Põltsamaa, Viljandi m. -Põltsamaa
Vana-Roosa, Võrn m. — Võru
Vana-Suislepi, Viljandi m. -- Tar
vastu
Vana-Vändra, Pärnu m. — Vändra
Vao, Viru m. — V. Maarja
Vara, Tartu m. -- Tartu
Varangu, Viru m. -- Kunda
Varbola, Harju m. -- 1. ja t. Var
bola, r. Liiva
Vasknarva, Viru m. — Vasknarva
Vastemõisa, Viljandi m. -- SuureJaani
Vastseliina, Võru m. - Vastseliina
Vastse-Antsla, Võru m. — Antsla
Vastse-Kuuste, Tartu m. — Tartu
Vastse-Otepää, Tartu m. — Nuus
taku
Vee, Pärnu m. — P. Jakobi
Veinjätve, Järva m. - Koeru
Velise, Lääne m. — Märjamaa
Veltsa, Lääne m. - Lihula
Venevere, Viru m. -- Rakke
Veriora, Võru m.-- Voru
Vesneri, Tartu m. -- Tartu
Vigala, Lääne m. — Vigala
Vilo, Petseri m. -- Panikovitschi
Vihterpalu, Harju m -- Vasalem
Vihula, Viru m. -- Rakvere
Viimsi, Harju m. — Tallinn
Viiratsi, Viljandi m. -- Viljandi
Viitina, Võru m. — Võru
Viljandi, Viljandi m. -- Viljandi
Viluvere, Pärnu m -- Kärgu
Vohnja, Viru m. - Kadrina
Voka, Viru m. -- Toila
Voltveti, Pärnu m. - Kil.-Nõmme
Vorbuse, Tartu m -- Tartu
Vormsi, Lääne m. -- 1 ja t. Vormsö,
r. Haapsalu
Vändra, Uue, Pärnu m. -- Vändra
Vändra, Vana, Pärnu m -- Vändra
Väena, Harju m. -- 1. ja t Väena,
r. Tallinn
Väätsa, Järva m. -- Paide
Võhmuta, Järva m. - Järva- Jaani
Võidu-Vana, Viljandi m. - Viljandi
41
Võisiku, viljandi m. - Kolga-Jaani
Võlla, Pärnu m. - Pärnu
Võnnu, Lääne m. — Haapsalu
Võru, Võru m. -- Võru
Võtikvere, Tartu m.4- Võtikvere
Õisu, Viljandi m. -- Viljandi
Zooru, Võru m. - Antsla.
Tulumaks.
Otsekohestest maksudest on kõige tähtsam tulumaks, mida
maksavad kõik riigikodanikud ja mille määr tõuseb progressiivselt
tulumaksu alla käivate isikute sissetuleku suurenemisega.
I. Tulumaksu võtmise kord ja maksuvabad sissetulekud.
Tulumaksu kohta avaldatud seaduse põhjal („R. Teat." nr. nr. 63/64 —
1920. a. ja 78 — 1922. a.) käivad selle maksu alla mõne
väljavõttega kõik isikud, kellel Eesti vabariigi piirides mingisugused
tuluallikad on ja kui sissetulek nendest tuluallikatest ulatab Tal
linna, Narva, Petseri ja Valga linnades ning Nõmme alevis üle
30.000 marga aastas, teistes linnades, alevites ja kõigis maakon
dades üle 20.000 marga aastas, kusjuures palgasissetulekust ülejää
vast summast veel 20 prots. maksuvabaks jääb, kuid siiski mitte
suuremal määral kui maksuvaba algsissetulek seda on. Igaaastane
tulumaks arvatakse eelmineva aasta sissetuleku järele. Kapitali tu
ludest arvatakse maha hoidmise, valitsemise ja kinnituse kulud ning
kapitalidest võetavad riiklikud maksud ; liikumata varanduste ja ette
võtete tuludest arvatakse maha : majandamise jooksvad kulud, varan
duse väärtuse kustutussummad, kindla tabeli järele, tõelised kahjud
varanduse hävinemisel, lootuseta laenud, mille maksutähtaeg oli mak
suaastale eelkäinud aastal ja riiklikud ning kogukondlikud maksud ,
makstud tulumaksu ei arvata mitte maha. Kui mõne tuluallika ku
lud suuremad on kui tulud, siis arvatakse see vahesumma üleüldisest
tulust maha. Üleüldisest tulusummast arvatakse veel maha : prot
sendid võlgade pealt, sunduslikud aeg-ajalised maksud ja sunduslikud
kinnituskassa maksud enese ja perekonna liikmete eest, sarnased
vabatahtlised maksud aga mitte rohkem kui 10.000 margani aastas.
Üleüldisest tulusummast arvatakse peale selle maha maksukohuslase
ülespidamisel oleva iga alla 17 aastase, ehk kooliskäija või ametit
õppiva, alla 20-aastase lapse ja arsti poolt tõendatud töövõimetu voi
üle 60-aastase vana perekonna liikme kohta Tallinna, Narva, Petseri
ja Valga linnades ning Nõmme alevis 15.000 marka, teistes kohtades
42
12.000 marka. Tegelikult он maksuvaba sissetulek veel natukene
suurem, sest et tulumaksu alla 100 marga mitte ei võeta. Iseära
liste õnnetute juhtumiste puhul võib maksukohuslase palve peale tu
lumaksu kunni 50 prots. võrra vähendada, kui maksualuse tulu üle
200.000 marga ei ulata.
II. Tulumaksu kommisjonid. Tulumaksu asjade ajamiseks on
asutatud : 1) valla- ja alevi tuluhindamise kommisjonid, 2) jaoskonna
tulumaksukomiteed ja 3) tulumaksu peakomitee. Maksualla käivad
maksukohuslised isikud selles maksujaoskonnas, mille piirides neil
läinud aasta 15. detsembril oli alaline asukoht.
111. Tulu teadaannete sisseandmise kord. Kõik maa- ja
majapidajad peavad iga aasta hiljemini 30. detsembriks teatama:
maakondades — valla- ja alevivalitsustele, linnades — kohalisele
maksuinspektorile kindlaksmääratud vormi järele kõigi nende isikute
nimekirja, kes kunni 15. detsembrini nende majades ja maa peal
elanud, kõik palgamaksjad aga niisamuti kunni 15. veebruarini nende
isikute nimekirja, kes neilt läinud aastal palka või muud tasu saanud.
Kõik isikud, kellel möödaläinud aastal mingisugune iseseisev tulu
on olnud, peavad määratud vormi järele oma sissetulekute üle tea
daande saatma hiljemini 1. veebruariks : valdades ja alevites tuluhin
damise kommisjonile, linnades — maksuinspektorile. Põllupidajad
võivad oma põllumajapidamisest saadud tulu ülesandmata jätta, kuid
peavad seda teatelehel äramärkima ja nende põllumajandusline tulu
määratakse siis kindlaks sellekohaste kinnitatud normide põhjal.
Sellekohaste tulumaksu asutuste nõudmisel peavad maksukohuslased kahe nädala jooksul nõutud täiendavaid teateid andma. Vallaja alevi tuluhindamise kommisjonid vaatavad sisseantud teatelehed
järele, määravad tulud kindlaks ja panevad sellekohased nimekirjad
1.—15. aprillini üleüldiseks teadmiseks välja.
IV. Kaebused tulumääramise asjus. Tuluhindamise peale
võib märkusi teha ja kaebust tõsta, missugused kaebused ja mär
kused ühes nimekirjadega hiljemini 20. aprilliks tulumaksu jaoskonna
kommisjonile saadetakse. Jaoskonna t, maksu kommisjoni esimees
vaatab teadaanded ja tuluhindamise kommisjonide materjaalid läbi,
nõuab tarbekorral täiendavaid teateid, mis kahe nädala jooksul anda
tulevad, mispeale jaoskonna tulumaksu kommisjonid maksualuse tulu
43
kindlaks teevad. Maksulehed, kus tulu suurus ja maksumäär ära
tähendatud, saadetakse hiljemini 1. juuliks maksjatele kätte, kus
juures kõikide maksualuste nimekiri ühes kindlaks tehtud tulumää
radega välja pandaks
Tuluhindamise ja maksu määramise vastu
võib hiljemini 1. augustiks vastulausega esineda jaoskonna kommisjonile, kes oma otsusest kaebajale teadaannab. Jaoskonna kommisjonide otsuste vastu võib kahe nädala jooksul tulumaksu peako
miteele kaevata; kaebus tuleb jaoskonna komiteele sisse anda.
Peakomitees võib maksja isiklikult esineda, suusõnalisi ja kirjalikke
seletusi esitada. Peakomitee otsuse vastu võib peakomitee kaudu
kahe nädala jooksul riigikohtusse kaevata, kelle otsus on lõpulik.
Kui kommisjonid ja komiteed oma otsusi mitte seaduslikkude täht
aegade jooksul ei ole maksjale teatanud, siis on viimasel õigus
kaevata kahenädala jooksul teatelehe kättesaamisest arvatud, selle
peale vaatamata, et seaduslik kaebamise tähtaeg mööda on läinud.
V. Tulumaksu tasumine.
Tulumaks makstakse kohalisse
renteisse 80. septembriks ja 30. novembriks ühesugustes osades, kes
neid tähtaegu ei pea, peab 1 prots. kuus viivitusraha maksma, kus
juures maks politsei kaudu sisse nõutakse, ühes teatud protsendiga
politsei kasuks. Iseäralistel tingimistel võib tulumaksu õiendamiseks
pikendust saada kunni kolme aastani.
VI. Trahvid. Maa- ja majapidajad, kes nõutud isikute nime
kirju seaduslisel tähtajal sisse ei anna, või seda puudulikult on tei
nud, langevad karistuse alla 40 kunni 2000 margani ; isikud, kes
oma palgaliste nimekirju seadusliseks tähtajaks sisse ei anna, lan
gevad karistuse alla 400 kunni 20.000 margani ; tulu teatelehe mitte
sisseandmise või puudulikkude teadete eest võib karistada, mitte üle
12.000 marga. Teadlise valeteadete andmise eest võib karistada kunni
100.000 margani. Nõutud teadete andmata jätmise eest võib ka
ristada mitte üle 4000 marga. Kõik tulu hindamise kommisjonidele
ja jaoskonna komiteedele antavad seletused ja vastulaused kui ka
jaoskonna komiteedele antavad vastulaused trahvimääramise asjus
on tempelmaksust vabad. 1a Teised kaebekirjad ja edasikaebused
käivad hariliku tempelmaksu alla
Kohtud.
I. Hoolekande asjad
Eesti vabariigis toimetavad hoolekande asju 1) valla vaestelastekohtud valla piirides; 2) linna vаeste1аstекоhtua
linnades — mõlematele alluvad hoolekande- ja vaestelaste asjad künni
100 tuhande margani; asjad üle 100 tuhande alluvad 3) maakonna
hoolekande kohtule, samuti võivad valla- ja linna vaestelastekohtud keerulikkuse pärast asjad üleanda maakonna hoolekandekohtule.
Hoolekande- ja vaestelaste kohtute ülesandeks on : 1) surnud
isikute varandus hoiu alla võtta, s. t. üleskirjutada ja ärahinnata ja
45
pärast seda hooldajale ehk kui see veel nimetamata, mõnele usaldus
väärilisele isikule hoiule anda ; hindamist ja üleskirjutamist toimetab
maal — valla vaestelastekohus, linnas — kohtupriistav rahukohtuniku kor
raldusel; 2) nimetada päranduse tombule hooldaja ja vaestelastele eestkostjad; 3) hooldajate ja eestkostjate tegevuse järel
valve ; nõuda neilt varanduse valitsemise üle jaanuari kuuks aruandeid.
Hooldajad on kohustatud igas tähtsamas toimetuses vastava vaestelastekohtu luba või nõusolekut paluma, näit, ettepanema kinnitami
seks rendilepingud, varanduse ostmise või võõrandamise kavad. Liiku
mata varanduse (kinnisvara) võõrandamise kui ka pantimise loa an
nab lõpulikult rahukogu, millele vastav vaestelaste- või hoolekandekohus oma arvamisega kauba kasulikkuse kohta esineb ; 4) hooldajaid
ja eestkostjaid viibimata ametist tagandada, kui nende tegevus on päran
duse varale või vaestelastele kahjulik. Leiab hoolekandeasutus hool
daja tegevuses kuritarvitust, siis peab ta prokuröörile esinema pal
vega hooldajat vastutusele võtta, kuna hooldaja kohe tagandatakse.
Eestkostjad saavad määratud veel hullumeelsetele, raiskajatele
ja teadmata äraolejate varanduste kaitseks, kuid ainult vastava rahu
kogu otsuse põhjal.
Märkus: 18. novembrist 1918. a. on Eestis endine vallakohus kaotatud; tegutseb vallas ainult eelpool nimetatud
vaestelastekohus, mille võimkonda alluvad ainult hoole
kande asjad, mis ettenähtud vallakohtu sead. § 206—219
ja 242—275.
IL Hoiukorra asjad.
Hoiukorraline kohtulik toimetus seisab surnud isikust järeljää
nud varanduse üleandmises seaduslikkudele pärijatele või neile isiku
tele, kellele pärandusejätja oma testamendiga või päranduse lepin
guga oma varanduse on määranud. Sarnane varanduse üleminek surma
puhul on seotud mitmesuguste seadusenõuete täitmisega.
Hoiukorra
asjad alluvad: 1) rahukohtunikule, kui päritav varandus ainult
vallasvarast koos seisab ja selle väärtus mitte üle 50.000 marga ei
ulata ; 2) rahukogule, kui pärandatakse kinnisvara, ükskõik kui
suures väärtuses ja vallasvara, väärtuses üle 50 tuhande marga.
Isikud, kes endid kohtule pärijatena teatavad, peavad ettepa
nema järgmised dokumendid : 1) pärandusejätja surmatunnistuse,
46
vastavalt vaimulikult välja antud; 2) kirik1iku tunnistuse,
mis pärandusejätjа ja pärijate suguluse vahekorda tõendaks ;
3) testamendi ehk mõne teise pärandusejätja korraldus e
surma puhuks, kui niisugune olemas; 4) päranduse vara sea
duslikud hindamised (teated linna- või vallavalitsuselt, maksu
inspektorilt, tulekinnitusseltsist jne.); 5) päranduse deklarat
siooni kahes eksemplaaris, s. o. pärijate kokkuseatud pärandusvara üksikasjaline nimekiri ühes päranduse hindamistega, mis
pärijad peavad allakirjutama ; 6) kui kinnisvara pärandatakse, siis vastava
кrepоstija osкonnа tunnistuse selle üle, et see varandus
pärandusejätja nimel kinnistusraamatus seisab; 7) kuulutuse avaldadamiseks „Riigi Teatajas" raha (kui testament ette pandud siis
200 marka, kui ilma testamendita päritakse, siis 100 m.). — Ettepannes testamenti, paluvad pärijad kohut testamenti avada ja kui see
avatud, siis ,.Riigi Teatajas" üleskutsuda isikuid kuulutusega kuue
kuu jooksul testamendi ehtsuse vastu vaidlema, või omi nõudmisi
päranduse tombu vastu avaldama, hoiatusega, et ülesandmata õigused
ja vastuvaielused pärast selle tähtaja möödaminekut tähelepanemata
jäävad. Niisama paluvad seaduse järele pärijad kohut kuulutust
,,Riigi Teatajas" avaldada, kus ka 6 kuu jooksul kõiki isikuid üleskutsutakse kohtule endid teatama, kes endid surnud isiku pärijaks
loevad või kel on päranduse tombu vastu nõudmisi. On kuulutuse ilmu
misest 6 kuud mööda, siis paluvad pärijad jälle kohut, et see nad
pärijate õigustesse kinnitaks. Pärijate kinnitamise otsusega määrab
kohus ka kindlaks pärandusemaksu ja hoiukorra lõivu (poshliini), mis
päranduse pealt riigi kasuks tuleb maksta.
On kohtuotsus seadusejõusse astunud, saavad pärijad sellest
kinnitatud ärakirja, mille põhjal neil õigus on varandust oma ni
mele kanda. Ka testament antakse kohtust märkusega kinnituse üle välja.
Testament. Testament on viimase tahtmise avaldus oma varan
duse kohta surma korral. — Testamenditegija peab olema terve mõis
tuse ja arusaamise juures. Hullumeelsete ja altealiste testamendid
loetakse tühisteks.
Testamendid võivad olla: 1) avalikud, s. t. notaariuse juu
res tehtud, kus juures testamendi tegijal peab 3 tunnistajat kaasas
olema (Notariaaltestamentide kohta lähemalt ,,Notariaaltoimingute"
all) ja 2) k oduse d.
47
Meil veel maksvusel olevate talurahvaseaduste järele võivad
maal kodused testamendid olla kirjalikud kui ka suusõnalised. Suu
sõnalise testamendi tegemisel peab testamenditegija mitte vähem kui
2 usaldusväärilise ja erapooletu tunnistaja (Tallinnamaal 3 tunnis
taja) juuresolekul oma viimast tahtmist selgesti ja kindlaksmääratult
avaldama. Kirjaliku testamendi kirjutab testamenditegija kas ise
valmis ja kirjutab oma nime alla, või laseb selle tunnistajate juures
olekul mõnest üldist usaldust äratavast isikust (nagu koguduse õpe
taja) kirja panna. Isik, kes testamendi valmis kirjutanud, kirjutab
selle pärast testamenditegijale ettelugemist ühes tunnistajatega alla.
Kui testamenditegija ise testamendi alla kirjutab, ka niisugusel kor
ral kirjutavad tunnistajad, ülevalnäidatud arvul, testamendi alla.
III. Nõudmise asjad.
1. Alluvus:
a) Rahukohtunikule alluvad : 1) nõuded, mis tekkinud ükskõik mis
sugustest kohustustest aga ka õigustest vallasvara kohta, väärtuses
mitte üle 50 tuhande marga. Kahjutasu nõudmised käi
vad ka siis rahukohtuniku alla, kui nende väärtuse suurust nõude
avaldamisel võimata kindlaks teha, nõudja aga ise hindab selle
väärtuse alla 50 tuhande marga; 2) rikutud pidamise ja
luleseadmine, kui pidamise rikkumise algusest ei ole mitte
rohkem kui 1 aasta mööda ; 3) rikutud servituudi jaluleseadmine kin
nisvara kohta, kui sellest rikkumisest ei ole mööndunud üle ühe aasta ;
4) tulevaste nõuete eelkindlustus, vaatamata selle peale, kui suur
nõude summa (Ts. Kp. Sead. § 1823-1830); 5) sunnitäitmised
aktide järele (Ts. Kp. S. § 1611 16124).
Märkus: Rikutud pidamise ja servituudi tarvitamise jalulesead
mise asjus seab rahukohtunik pidamise või tarvitamise jalule,
ilma et ta omandusõigust arutamise alla võtaks. Ei ole neis
asjus õigel ajal rahukohtunikule nõuet sisse antud, siis peab
nõudja juba omanduse õiguse nõudega otsekohe rahukogu
poole pöörama.
b) Rahukogule, kui I astme kohtule, alluvad : 1) kõik kahjutasu- ja
kohustustest tekkivad nõudmised, niisama sunnitäitmised, ku i
nõude summа hinnаtud üle 50 tu ha n d e marga,
48
2) kõik nõuded ja vaieiused kinnisvara kohta,
ükskõik, kui suur nõude summa.
Märkus: Nõude palve ühes lisadega, kui neid on, antakse
rahukohtunikule ühes eksemplaaris, väljaarvatud edasikaebused, millest iga kostja jaoks ärakiri ligi peab olema pandud.
Rahukogule antakse nõude-palved ja dokumendid ühes
ärakirjadega nii nõude-palvest, kui ka selle lisadest, iga
kostja jaoks. Nõude-palve peab olema lühike ja selge
Üleliigsed sõnad, seda enam aga kõiksugu lobisemine, jäägu
sealt välja ! Nõude punkti kohtus suurendada ega teisele
alusele viia ei saa ! Seepärast olgu nõude palves iga sõna
kaalutud ja põhjalikult läbi mõeldud ! Keerulistes ja rasketes
asjades tuleb tingimata advokaadi poole pöörata. Kohtus
käijad pööraku aga heade advokaatide, s. o. van n utatu d
advokaatide või nende abide, niisama ka
kohtu juures registreeritud eraadvokaatide poole. „Palvekirjategijaist“ ja teistest sarnastest „kõrtsi-advokaatidest" tuleb
kohtuskäijal nagu katkust end eemale hoida!
2. Edasikaebused.
1) Rahukohtuniku otsuse peale võib appellatsiooni korras rahukogule
kaevata 1 kuu jooksul. Rahukogu otsuse peale võib veel riigi
kohtule 2 kuu jooksul kassatsiooni kaebuse anda.
2) Rahukogu otsuse peale (I astmes) võib appellatsiooni kaebuse
kohtupalatile anda 1 kuu jooksul. Kohtupalati otsuse peale võib
2 kuu jooksul kassatsiooni korras riigikohtule kaevata.
Märkus 11 Kui nõudmise summa üle 100 marga ei ulata,
siis on võimalik rahukohtuniku otsuse peale ainult kassat
siooni korras rahukogule kaevata
Märkus 2: Otsuse kuulutamisel kuulutab kohus ka edasikaeba
mise korra ja tähtaja.
Edasikaebuse palved antakse sellele kohtule sisse, kelle otsuse
peale kaevatakse, kuid kirjutatakse selle kohtu nimele, kes edasi
kaebuse läbi arutab
3. Nõudmise avaldamise koht.
a) Nõudmine avaldatakse sellele kohtule, kelle tööpiirkonnas elab kostja,
49
b) Rikutud pidamise, niisama servituudi jaluleseadmise, kui ka kõik
kinnisvara kohta tekkivad nõudmised antakse alluvuse järele sellele
kohtule, kelle piirkonnas vaieluse all olev vara asub.
с) Ühisuste, seltside ja muude juriidiliste isikute vastu antakse nõud
mised sinna kohtusse, kelle jaoskonnas asub nende juhatus.
d) Nõuded, mis tõusnud lepingute täitmise pärast, avaldatakse sellele
kohtule, kelle piirkonnas leping pidi täidetama.
e) Päranduse õigustesse kinnitamine, nõuded päranduse tombu vastu
ja nõuded päranduse jagamise üle avaldatakse sellele kohtule, kelle
piirides pärandus avanes (kus pärandusejätja suri)..
4.
Tõendused.
Nõudja peab oma nõude kohtus kindlaks tegema. Nõude tõen
duseks võivad olla - a) tunnistajad ; b) dokumendid ; c) kostja nõude
õigeksvõtmised.
Tunnistuse andmisest tagandab kohus ise : hullumeelsed, lapsed
vanemate vastu. Lapsed 7— 14. a. kuulatakse vandeta üle. Vas
taspoole nõudel tagandatakse tunnistuse andmisest: 1) sugu
lased, ühes joones (vanaisa, poeg, pojapoeg jne.) alati ; kõrvaljoones — esimese kolme astme sugulased ja kahe esimese astme
hõimlased, niisama ka abikaasa ; 2) eestkostjad ; 3) võõrasvanemad ;
4) kes pooltega kohut käivad, või asja otsustamisest kasu loodavad
Tunnistajad, kes ilma vabandamata põhjuseta kohtusse ei ilmu,
langevad karistuse alla kunni 2500 margani. Trahvist vabastamist
võib tunnistaja 2 nädala jooksul paluda, arvates sest päevast, millal
talle trahvimäärus kuulutatud, ehk järgmisel kohtuistangul. Tõendused
peab nõudja kohtule ettepanema nõude-palves ehk esimesel kohtu
istangul. Kostja peab omad vastuvaielused avaldama, niisama ka tagandused tegema, esimesel kohtuistangul. Tunnistajate ettekutsumiseks ja ülekuulamiseks võib ta paluda asja edasi lükata, kui ta tun
nistajate nimed, elukohad, niisama ka asjaolud üles annab, mis tun
nistajad võivad kindlaks teha. V аst u n õ u d m i n e avaldatakse
esimesel kohtuistangul ehk esimeses kohtule antud vastulauses. Vastunõudmine peab kirjalikult olema sisse antud. Kohus võib arukordadel vastunõudmise kirja panemiseks kostjale 3—7-päevalise tähtaja
anda. Vastunõudmine peab kindlas ühenduses olema aiusnõudega.
50
— Võtab rahukohtunik vastunõude vastu, mis ta toimetusele ei allu,
siis lõpetab ta asja harutamise oma juures ja saadab terve toimetuse
vastavale rahukogule (Ts. Kp. S. § 39). — Jätab kohus vastunõudmise vastuvõtmata, siis võib 7 päeva jooksul erakaebusega sellele
kohtule esineda, kus appellatsiooni kaebus antakse.
Palve kolmandat isikut asja juure tõmmata avaldatakse kas esi
meses kohtule antud palves ehk esimesel kohtuistangul. Kolmas isik võib
omal soovil igal ajal asja juure astuda, avaldades vastav palve
kohtule.
5. Tagaselja otsused.
Kui nõudja tahab, et asi ilma ta etteilmumiseta otsustataks,
siis peab ta seda nõude-palves paluma, muidu lõpetab kohtunik
nõudja ilmumata jäämisel asja labivaatamatult ära. Ei ilmu kostja,
siis teeb kohus nõudja palvel tagaselja otsuse, millest kostjale ära
kiri saadetakse. Kostjal on õigus 2 nädala jooksul, tagaselja
otsuse ärakirja kättesaamisest arvates, rahukohtunikule kaja sisse anda ja
uuesti asja läbivaatamist paluda
6 Erakaebused.
Erakaebused antakse 7 päeva jooksul sisse, kaevatava määruse
kuulutamisest arvatud.
IV. Kohtumaksud.
(Vaata R. T. nr. 59/60 — 1920. a. ja nr. 2 — 1919. a.)
1. Kohtu poshliin i võetakse: a) nõudehin n a pealt
kunni 10.000 m. — 4 prots; b) asjus, mille nõudehind
10.000—50.000 m. — nõude hinna esimese 10.000 pealt 400 m.
ning sellest üleulatava nõudehinna summa pealt 31/s prots.; c)
asjus, mille nõudehind üle 50.000 m. — esimese 50.000 m. pealt
1.800 marka ning sellest üleulatava summa pealt 3 prots.
2. Hoiu ko rr a a sj u s võtab kohus poshliini järgmiselt : а) kui
kohtutoimetust nõudva vara ehk õiguse väärtust rahas saab hin
nata, võetakse poshliiniks 1/2 prots. sellest väärtusest, kuid mitte
alla 25 marga ja mitte üle 1.500 marga j b) kui ülevalnimetatud
väärtust hinnata ei saa, votab kohus poshliini oma nägemise jarele
25—1.500 margani.
51
3. Nõude- ja hoiukorra asjus peab iga kohtule antava dokumen
dile tempelma rke 6 marga väärtuses peale kleebitama.
4. Iga ärakirja pealt, mis kohtust palutakse, nõutakse kirjutusrah a (kantselei poshliini) 6 marka lehe pealt.
5. Süüteo as jus paneb kohus omas otsuses, peale muu kohtu
kulude, süüdlasele veel iseäralise koh tumak su peale J a) as
jus, mis esimesel kohtuastmel rahukohtuniku mõistmise alla käi
vad — 10—240 margani J b) asjus, mis esim. astmel rahu
kogu mõistmisele käivad, 50—1500 marka.
6. Kassatsioon i kautsjoniks tuleb maksta : a) tsiviilasjus : kohtuposhliini kõrguses selles kohtus, mille otsuse peale
kaebus antakse, kuid mitte üle 2000 m ; b) kriminaalasjus :
rahukohtuniku otsuste peale antud kassatsiooni kaebusele —
50 m. ; rahukogu otsuste peale — 100 m. ning kohtupalati
otsuste peale 200 marka.
Märkus 1. Kui nõudjal varandust ei ole kohtuposhliini tasu
miseks, siis võib kohus talle vaesuse õiguse anda. Seks
annab nõudja rahukohtunikule palve (ilma tempelmargita)
ühtlasi teatades kahte usaldusväärilist tunnistajat, kes nõudja
varanduslist seisukorda hästi teavad. Rahukohtunik kuulab
tunnistajad avalikul kohtuistangul vande all üle ja annab
pärast seda nõudjale tunnistuse välja vaesuse õiguse saami
seks. Kohtuposhliin, nõude rahuldamise korral, nõutakse
kas sest varandusest sisse, mis nõudjale mõistetud ehk
pannakse kostja kanda.
Mär k us 2. Kõik süüteo asjus kohtule antavad paberid on
tempelmaksust vabad. Niisama ei võeta tempelmaksu ega
kohtuposhliini tsiviilnõude pealt, mis avaldatud kriminaal
protsessis.
Pärandus- ja кre postimак s. Pärandus- kui ka krepostimaks on riigimaksud, mida võetakse vara ülemineku eest ühe
omandusest teise omandusse. Nad on küll ühesuguse iseloomuga,
kuid lähevad siiski mitmeti üksteisest lahku.
Кrepostimакsu võetakse ainult kinnisvara üle
mineku p e a l t. Ilma selle maksuta ei kinnistata (kreposteerita)
52
uue omaniku õigusi s. о. ei saa omandaja kinnisvara krepostiraama
tus oma nimele, kuna aga omandusõigust maksvaks loetakse alles
kinnituse päevast. Vabastatud к r ер оst i m а к s u st on ainult
aktid, milliste põhjal kinnisvara riigikassa kulul eraomandusest üle
läheb riigi ehk ühiskonna omanduseks. Kõigi teiste aktide pealt (ostmüük, kingitus, loovutus, igamine) võetakse ühesuurust krepostimaksu,
nimelt 6 % ülemineva kinnisvara kõige kõrgemast hinnast, s o. kas
lepinguosaliste määratud hinnast ehk seaduslikust hinnast (vaata
pärandusmaksu seadus §§ 30 36), kumb neist suurem. Äiatasuda
tuleb krepostimaks üleminekuakti notariaalse tõestamise päeval.
Vallasvara (liikuv varandus) käib krepostimaksu alla ainult siis,
kui teda ühes kinnisvaraga ühe ja sama akti põhjal omandatakse.
Pärandusmaksu võetakse
ühteviisi
kinnis
vara, kui vallasvara ülemineku eest, kui pärandus üle
3000 marga suur on. Ta on progressiivne maks, s. o. mida suurem
pärandus ja mida kaugem sugulus, seda suuremat maksu võtab riik
varapärijalt.
(Lähemalt pärandusmaksu üle vaata „Riigi Teat.
nr. 67|68 — 1920 ja nr. 89 — 1922.)
V. Süüteo asjad.
1) Alluvus.
a) Rahukohtunikule alluvad lihtsad vargused, sõimamine,
laimamine, omavoli, kergete haavade löömine, peksmine, metsavargus, politseiliste korralduste, igasugu sundmääruste vastu ek
simised jne., muud lihtsamad kuriteod, kus juures kuriteost sün
dinud kahju summa mitte üle 50.000 marga ei ulata. Rahu
kohtuniku karistuse ülemmäär on 1 a. 6 kuud vangistust. Ker
gemad karistused — arest, rahatrahv, noomitus.
Edas ika ebus kirjutatakse rahukogu nimele, antakse
aga rahukohtunikule. Asjus, kus rahukohtunik karistuseks määra
nud aresti mitte üle 7 päeva ja rahatrahvi mitte üle 50 marga,
võib rahukogule ainult kassatsiooni kaebuse anda; muil
kordadel — appellatsiooni kaebus. Kes ka rahukogu
otsusega rahul ei ole, sel on võimalus riigikohtule kassatsiooni
kaebust anda.
b) Rahukogule, kui esimese astme kohtule, alluvad kõik ras
kemad süüteoasjad, nagu murdvargus, tapmised, röövimine,
53
hobusevargus jne. Edasikaebus аp p ё11 а tsi о оn i korras kohtupalatile.
Kohtupalati otsuste peale võib riigikohtule kas
satsiooni kaebuse anda.
Märk us : Kassatsiooni kaebuse arutamisel katsub riigi
kohus asja ainult v or m i l i s e s t küljest läbi s. t. vaa
tab kohtu protokollidest järele, kas alam kohus asja sisu
lisel arutamisel kõik protsessi nõuded täitnud ja otsuste te
gemisel seadust õieti kohaldanud. Appellatsiooni kaebuse
arutamisel vaatab järgmise astme kohus asja veel kord edasikaevatud osas sis u li se lt läbi, s. o. kuulab tunnistajad
üle, võtab vastu uusi tõendusi jne.
2. Tähtajad.
1. Rahukohtuniku otsuse peale kriminaalasjas võib kassat
siooni niisama ka appellatsiooni kaebusi kah e n ädal a
jooksul anda.
Rahukogu kui II astme kohtu otsuste peale,
võib niisama к аhe n äd ala jooksul riigikohtule kassatsiooni
kaebuse anda, otsuse kuulutamise päevast arvates.
2. Rah ukog u kui I astme kohtu otsuste peale võib otsuse
lõpuvormis kuulutamise päevast arvates к ahe nädala jook
sul kohtupalatile appellatsiooni korras kaevata
Kohtupalati
otsuse peale võib kahe nädala jooksul riigikohtule kassatsiooni
korras kaevata.
Märkus: Kassatsiooni kautsjoon v. pt. „Kohtumaksud".
K äs k o t su s e peale peab süüalune 7 päeva jooksul, otsuse
ärakirja kättesaamisest arvatud, rahukohtunikule kaja andma, kui
tahab, et asi harilikus korras saaks arutatud, vastasel korral astub
käskotsus jõusse. („Riigi Teataja" nr. 5, 1919. а Käskotsuste
Sead. § 5).
Tagaselja ot s u s e peale võib süüalune 7 päeva
jooksul, otsuse ärakirja kättesaamisest arvates, kaja anda, paludes
asja uuesti arutada, äraseletades oma mitteilmumise põhjused. Leiab
rahukohtunik mitteilmumise vabandatava olevat, määrab ta asja uuesti
kuulamisele, ei leia aga ta seda, ütleb süüalusele ta palve
täitmises ära, kuid annab süüalusele kolmepäevase tähtaja edasi
kaebuse sisseandmiseks selle määruse peale. Tagaselja otsuse peale
54
võib süüalune ka otseteed rahukogule appellatsiooni kaebuse anda,
ilma et rahukohtunikule kaja oleks annud. — Asja uuesti aruta
misel ei saa kohtunik suuremat karistust määrata, kui tagaselja ot
suses. Ei ilmu süüalune asja teistkordsele arutamisele rahukohtu
niku juures, jääb endine tagaselja otsus jõusse ja süüalune saab peale
selle karistatud rahatrahviga mitte üle 2.500 marga.
Erakaebused antakse järgmiste rahukohtunikkude mää
ruste peale : 1) asja lõpetamise üle ; 2) kui kohtunik keeldub lõ
petatud asja uuesti arutarnast ; 3) süüaluse vahi alla võtmise üle j
4) kaja või edasikaebuse mittevastuvõtmises ; 5) asja aeglases toi
metamises; 6) karistuse määramises mitteilmumise eest kohtusse ; 7)
edasikaebuse täht ja mitteuuendamises; 8) kohtuotsuse korrapäratu
täitmise üle.
Erakaebus antakse 7 päeva jooksul rahukohtunikule sisse,
määruse kuulutamisest või teatamisest arvates, rahukogu nimele kirju
tatult. Erakaebused vahi alla võtmise üle, niisama aeglases asjaaja
mises ja korratus otsuse täitmises võivad antud saada asja toimetuse
kogu vältusel. Erakaebused aeglase asjaajamise, uue edasikaebuse tähtaja
mitteandmise ja korratu otsuse täitmise üle antakse otse rahukogule.
3.
Tõendused.
Süüteo asjas on harilikult tõendusteks tunnistajad, kuid võivad
olla veel mitmesugused аs i tõe n d u s e d, mis süüteo kohalt
või süüalustelt leitud, ka võib tõenduseks olla süüaluse enese puhtsüdameline ülestunnistamine.
Tunnistajaiks ei või olla: hullumeelsed, vaimulikud mehed
(neis asjus, mis süüalune patukahetsemisel neile rääkinud) niisama
ka süüaluste kaitsjad.
Kaebealuse naene, mees, esimese liigi sugulased, niisama õed
ja vennad, võivad tunnistuse andmisest ära ütelda. Kui aga nad
tunnistust anda soovivad, kuulatakse nad vandeta üle J niisama kuu
latakse vandeta üle lapsed kunni 14 a. vanaduseni.
Vandeta kuulatakse üle, poolte tagandusel: 1) kõik seisuslised õigused ehk kõik iseäralised õigused ja eesõigused kaota
nud isikud ; 2) kahjusaaja, tema naene ja lähedalt sugulased, nii
sama kahjusaaja kui ka süüaluse kolmanda ja neljanda astme sugu55
lased ja kahe-astme hõimlased; 3) isikud, kes mõnesuguses iseära
lises vahekorras, nagu hooldaja, võõrasvanem, usaldusmees, või kel
lel ühegi asjaosalisega kohtuasjad eel.
VI.
Administrafiivasjad.
I. A lluvus.
Kohtulik võim administratiivasjus on: rahukohtunikkudel, rahukogudel ja riigikohtul.
Protesteerida ja keevata võib administratiivasjus : a) alevi-,
valla-, linna- ja maakonna nõukogude (volikogude), üksikute minis
teeriumide ja nende osakondade, ning teiste seaduses eraldi äratähendatud riigiasutuste tehtud otsuste, korralduste ja määruste vastu,
kui need maksvate seadustega ehk seadusejõuliste kohusliste määrustega kokku ei käi ; b) valla-, alevi-, linna- ja maakonnavalitsuste,
nende osakondade (kommisjonide), kui ka valitsuse esimeeste ja üksi
kute liikmete, politseiülemate, ja teiste seaduses eraldi äratähendatud
valitsusasutuste ning üksikute ametnikkude tegevuse, otsuste, korral
duste, määruste ja tegevuseta oleku vastu, kui selles eraldub maks
vate seaduste, ehk seadusjõuliste kohusliste määruste rikkumine, nende
poolt ettekirjutatud kohuste täitmata jätmine ehk põhjendamata
viivitus.
Õigus protesteerida on valitsuse asutustel- ja ametnikkudel, kel
lel seaduse jarele ülesandeks on tehtud omavalitsuse ja teiste riigi
asutuste seaduslikkuse järele valvata. Õigus kaevata on kõigil isi
kuil, seltsidel, ühisustel ja omavalitsuste asutustel, kui nende õiguslised ehk varanduslised huvid administratiivasjus seadusvastaselt on
puudutatud.
1) Rаhuкоhtun iккude 1e alluvad: а) protestid ja kaebused
kohaliste valla- ja alevinõukogude (volikogude) otsuste peale ;
b) protestid ja kaebused kohaliste valdade ja alevite valitsuste,
ning nende üksikute valitavate ametnikkude tegevuse peale ; d) pro
testid ja kaebused kohaliste jaoskonna politseiülemate tegevuse
peale, nii palju, kui viimaste tegevus avaldub kohalise rahukohtu
niku piirkonnas.
2) Rahukogudele alluvad: a) protestid ja kaebused linnaja maakonnanõukogude (volikogude) määruste ja otsuste peale ;
56
’b) protestid ja kaebused linna- ja maakonnavalitsuste nende osa
kondade (kommisjoonide), kui ka üksikute valitavate ametnikkude
tegevuse peale } d) kaebused maakonna komissaaride peale.
3) Riigikohtule alluvad: а) kaebused üksikute ministee
riumide peale, nende osakondade ja teiste kõrgemate administratiiv-asutuste otsuste, korralduste ja määruste vastu J b) revisjoni pro
testid ja revisjoni kaebused rahukohtunikkude ja rahukogude ot
suste peale administratiivasjus. Kõik riigikohtu otsused on lõpulikud.
4) Kaebused ja protestid antakse kohtule sisse tähtaega
del, mis seaduses eraldi on kindlaks määratud ,' neil juhtumistel
aga, kus seaduses tähtaega äratähendatud ei ole, kuu aja jook
sul, arvatud sellest päevast, millal protesti ehk kaebust välja
kutsuv määrus, korraldus, ehk otsus, samuti ka tegevus, tegevuset is ehk hooletus kaebajale, ehk protestitõstjale teadvaks sai.
Protestid ja kaebused antakse kohtule kirjalikult sisse ; neis
peab sisalduma : 1) kohtu nimetus, kellele nad antakse ; 2) protes
teerija ehk kaebaja eesnimi, perekonna nimi ja täielik adress J
3) ametniku ehk asutuse nimetus ja asukoht (adress), kelle vastu
kaebus sihitud J 4) asjaolu lühikene kirjeldus ühes selle korralduse,
määruse, otsuse ehk tegevuse äratähendamisega, mille vastu protest,
ehk kaebus sihitud ,' 5) täpipealne äratähendamine, mis just protes
teerija ehk kaebaja nõuab ,' 6) juurdelisatud paberite nimetus ,’ 7) pro
testeerija, ehk kaebaja allkiri.
Protestile, ehk kaebusele tuleb ligi panna : a) selle otsuse, mää
ruse ehk korralduse ärakiri, mille vastu protest ehk kaebus tõstetud,
ning peale selle kõik dokumendid, kas alguskirjas ehk ärakirjas, mille
peale kaebaja ennast toetab ; b) kaebusest ja kõigist temale juurelisatud dokumentidest kaks ärakirja, protestist ja kõigist temale juurepandud dokumentidest üks ärakiri.
Kohtusse ilmunud asjaosalised võivad ise, ehk volinikkude kaudu
kohtule seletusi anda ja tõendusi ette panna. Nende mitteilmumine
ei takista asja arutamist ja otsuse tegemist. Nende äraolekul tehtud
otsust ei loeta tagaselja otsuseks.
Niihästi rahukohtuniku kui ka rahukogu otsuste peale võib
revisjoni kaebuse ehk protesti teel riigikohtusse edasi kaevata
ühe kuu jooksul, otsuse kuulutamise päevast arvates.
57
II. Edasikaebused.
Revisjonikaebus ehk protest kirjutatakse riigikohtu nime peale
ja antakse vastavale rahukohtunikule, ehk rahukogule riigikohtule
edasisaatmiseks ühes kohtuaktiga.
Revisjoni-protesti võib tõsta ülevalve-asutus, ehk -ametnik;
revisjoni-kaebust anda võivad asjaosalised.
Revisjoni-protest ehk kaebus peab eneses sisaldama : 1) põhju
sed, mispärast protestitõstja, ehk kaebaja otsusega rahul ei ole j
2) palve, et riigikohus otsuse tühjaks tunnistaks ehk muudaks.
Revisjoni-protestile tuleb üks ärakiri kaebealuse tarvis juurepanna Revisjoni kaebusele tuleb juure panna 100 marka revisjonimaksu ja kaks ärakirja, millest üks vastasele poolele ja teine ülevalveametnikule, ehk- asutusele saadetakse. On revisjoni protestile,
ehk kaebusele dokumendid juurepandud, siis tuleb ka dokumenti
dest vastav arv ärakirju juurelisada.
Administratiivkohtus kohtuposhliini ei võeta ning asjaajamise
eest pooltele kohtukulusid ei määrata.
Eraisikud ja -asutused peavad administratiivasjus tempelmaksu,
kantseleiposhliini, kui ka tunnistajate ja ekspertide tasu maksma,
nagu seadus tsiviilasjade kohta ette näeb — ja peale selle rahukohtunikkude otsuste peale edasikaebuse korral revisjoni-maksu 25 marka
ja rahukogude otsuste peale edasikaebuse korral 100 marka.
Omavalitsusasutused on tempelmaksust vabad, kannavad aga
kõik muud maksud ja kulud, nagu eraasutusedki.
Ülevalve-ametnikkude ja -asutuste protestid on kõikidest mak
sudest vabad.
Rahukohtunikkude ja rahukogude otsuste peale võib ühe kuu
jooksul revisjoni teel riigikohtusse edasi kaevata. Riigikohtu otsus
on lõpulik.
VII.
Vekslid.
Vekslid võivad olla kas liht- ehk käsuvekslid (Veksli sead. § I).
Nii liht- kui ka käsuveksleid võivad väljaanda kõik isikud, kellel
seaduse järele luba on antud võlakohustusi enese peale võtta ; välja
arvatud : 1) kõikide usutunnistuste vaimuliku seisuse isikud, . 2) abi
elus olevad naisterahvad ja tüdrukud, kes vanematest mitte lahus ei
ela, olgugi nad täisealised. Abielus olevad naisterahvad võivad
58
veksleid vaijaanda ainult meeste loaga ehk siis kui neil on oma
nime peal kauplus ehk mõni muu äriline ettevõte. Vallaliste! naiste
rahvastel on veksli väljaandmise õigus ainult siis (ilma vanemate
nõusolekuta), kui nad täieealised on ja vanematest varandusliselt lahu
tatud ja iseseisvad (§ 2).
Veksel kirjutatakse ettemääratud vormi järele iseäralise vekslipaberi peale. Vekslil peab ülestähendatud olema ! 1) tähendus
vekslitekstis, et väljaantav võlatunnistus tõesti veksel on 2) välja
andmise koht ja aeg ; 3) tähendus, et veksliandja ennast selle
veksli väljamaksmisele kohustab ; 4) vekslisaaja nimi ehk firma, 5)
maksetav rahasumma ; 6) maksu tähtaeg ja 7) veksliandja allkiri
(§ 3). Tähtaega võib üles anda : 1) määratud aja peale, aastat,
kuud ja päeva üles andes ; 2) väljaandmise päevast nii ja nii-kaua
aja järele ; 3) ettenäitamiseni J 4) nii ja nii mitu päeva, nädalat
või kuud pärast ettenäitamist ; 5) mõne laadapäeva peale (§ 5).
Veksli saajal on õigus vekslit edasi anda. Selleks peab ta
veksli tagumise külje peale oma nime kirjutama. (§ 21). Kui vek
sel tähtajaks ära ei ole maksetud, siis tuleb ta notaariuse kätte pro
testimiseks anda, veksli tähtpäeval, või kõige hiljem kahe l järgmi
sel äripäeval, muidu kaotab veksel osa oma õigustest — nimelt
saavad edasiandjad oma kohustest vabaks (§ 67 ja järgmised).
Veksli summa võib veksliandjalt 5 aasta jooksul tähtpäevast arvatud
ja vastutajalt või edasiandjalt ühe aasta jooksul kohtu läbi sisse
nõuda (§ 73).
VIIL
Nofariaal- ja kreposti-foimingud.
Notariaaltoimingud.
Notaariuste kui Kohtuministeeriumi võimkonda kuuluvate riigi
ametnikkude peale on pandud igasugu juriidiliste toimingute tegemine
ja tõestamine, mille läbi need toimingud avalikkude- ehk notariaalaktide jõu ja tähtsuse omandavad Otsekohene järelvalve notaariuste
tegevuse üle lasub vastava rahukogu peal, mille piirkonnas notaarius
asub. Notaariused vastutavad oma ametialal tehtud kahjude eest
peale oma ametkautsjoni kogu oma' varandusega. Peale varanduslise vastutuse võib notaariust ka kaelakohtulikule vastutusele võtta.
Notaariused täidavad oma ametkohuseid ainult selle kohtu piirkonnas,
mille alla nemad kuuluvad, kuna aga aktidel, mis tehtud väljaspool
59
seda kohtupiirkonda, notariaalakti jõudu ei ole. Neis kohtades, kus
notaariusi ei ole, täidavad nende kohuseid rahukogu määramisel vas
tavad rahukohtunikud. Krepostijaoskonna sekretääridel on luba an
tud notariaal-funktsioone täita ainult nende liikumata varanduste suh
tes, mis teatava hüpoteegi-ringkonda kuuluvad.
Notaariuste ülesandeks on : 1) igasugu toimingute, nagu : lii
kuva, kui ka liikumata varanduse kohta käivate lepingute, obligat
sioonide, testamentide, abieluliste varanduslahutuse aktide, pärijaks
määramise ja mitme abielu laste ühtluslepingute tegemine, 2) aktiraamatusse sissekirjutatud aktide väljakirjutuste ja ärakirjade välja
andmine, 3) igasugu ärakirjade, väljakirjutuste ja allkirjade tõesta
mine, 4) dokumentide notaariusele ettenäitamisaja ja isiku elusoleku
tõestamine, 5) igasugu teadaannete avaldamine ühelt isikult teisele,
6) vekslite protestimine, 7) volikirjade, võlakohustuste, palvekirjade,
aktide ja vahekohtu lepingute avaldustõestuste tegemine, 8) kohtulikvaranduslahutuse kavade kokkuseadmine ja 9) eraisikute käest igasugu
dokumentide hoiulevõtmine.
Toimingud (aktid, lepingud) võivad poolte soovil kas notariaal- ehk avalduskorras tehtud saada. Esimesel juhtumisel (testa
mendi tegemise korral ka viimasel juhtumisel) peab aktide tegemise
juures tarvilik arv tunnistajaid viibima ! testamendi tegemise juures
kolm ja teistel juhustel kaks tunnistajat. — Kui aktitegija isik no
taariusele tundmata on ja temal võimalik pole oma isikut tõendada
usaldust äratavate tunnistajate läbi, peab tema notaariusele ettenäitama isikutunnistuse oma isiku tõenduseks ehk muu selle aset täitva
dokumendi. — Kui keegi notaariuse juures tegev tahab olla kellegi
volitusel, hooldajana ehk eestkostjana, peab temal ettenäidata olema
notaariuse tõestatud
volitaja volikiri *),
vastava hoolekande(linna- ehk valla vaestelaste-) kohtu tunnistus hooldajaks ehk eest
kostjaks määramise kohta. Välisriikides tõestatud volikirjad on maks
vad ainult siis, kui seesugused on tõestatud vastava Eesti Vabariigi
välisesituse poolt tolle riigi seadustele vastavalt tehtuks.
Lepingute ja aktide tegemise ja tõestamise juures on
notaariused kohustatud sissenõudma akti- ehk lepingutegijate käest
*) Vallavalitsuse ehk politsei poolt tõestatud volikiri on ainult
siis maksev, kui ta on antud advokaadi nime peale asjade ajamiseks
kohtutes.
60
tempelmaksu ja peale selle liikumata varanduse kohta käivate aktide
ja lepingute tegemisel, kreposti- ja akti-poshliinid, mille sissenõud
mata jätmise korral notaariused seaduslikule vastutusele võetakse.
Mis puutub notaariuste vaevatasusse, siis pole selle kohta, silmaspidades raha väärtuse kõikuvust, senni taksi kindlaks määratud, nii
et tasu asjus tuleb aktitegijatel notaariusega kokkuleppida. Kokku
leppele mittejõudmise korral võib vastav kohus notaariusele õiglast
tasu määrata, arvesse võttes viimase tehtud tööd.
Notaarius on kohustatud igas asjas, mis tema raamatutesse on
sissekantud, täielikku saladust pidama, ega pole õigustatud kellelegi
mingisuguseid teateid andma, olgu siis kui seda aktiosalised, nende
seaduslikud asemikud, volinikud ehk pärijad nõuavad ehk kui selleks
vastav kohtuotsus õigust annab. Erandid teadete saamiseks on tehtud kohtuametkonda kuuluvatele ametnikkudele, kui viimased tarvi
tavad teateid oma ametkohuste täitmise juures.
Kreposti-toimingud.
Majanduse arenemine, käsikäes kaubitsemise ja ettevõtlikkuse
tõusuga, tekitas lae n u vajaduse. Kuid laenaja pidi andma võlauskujale kindlustuse. Nii tekkis veksel, mis tänini on püsinud
lühiketähtajalise, isikliku krediidi kõige soodsama kindlus
tusena, iseäranis kaubitsemises. Kuid pikaajalise laenu andmiseks
nõudis võlauski ja kindlamat, reaalsemat tagatist, kui seda on isik
Selle nõude rahulduseks tekkis pantk ir i (o b ligatsi o o n),
mis olles kindlustatud kinnisvaraga (maaga, majaga), rippumatult
võlgniku käekäigust, tagab laenu tasumise ning kohtuliku кi nn istus e (k r e p о st e e r i m i s e) läbi eesõiguse kõigi, mittekinnistatud nõuete ees, võimaldades pikaajalist reaalset krediiti.
Nii tõmmati kaasa majandusliste operatsioonide voolu ka kin
nisvarad (liikumata varandused).
Ainult omanik võib kinnisvara oma huvides vabalt ära kasutada.
Sellepärast on arusaadav, et alles eraomanduse, kui piiramatu ehk
vähe piiratud õiguse tekkimisega, kinnisvarad ostu-, müügi- ja pandiaineks võisid saada.
Kaasakistuna üldisse majandusvoolu sattusid kinnisvarad mitme
kesiste vastoluliste huvide ringi. Arenesid asjaosaliste õiguslised
vahekorrad kinnisvara suhtes ning pandi maksma vastavad seadused,
61
millest aja jooksul arenes n. n. hüpoteegi-õigus. Et võimaldada huvitatuile õiguste tagatist ja kaitset, loodi n. n. hüpoteegi-süsteem
s. o. kinnisvarade ja nendesse puutuvate õiguste registreerimine koh
tute juures Kes tahab kinnisvara kohta saada asj a lik u õig u s e omanikuks, peab õiguse aluse — lepingu, testamendi, kohtu
otsuse j. n. e. kohtulikult kinnistada (kreposteerida) laskma. Ilma
kohtuliku kinnistuseta annab õiguse alus ainult isikliku nõude õiguse.
Hüpoteegisüsteem arenes igal maal kooskõlas kohalikkude olu
dega ja seaduseandlusega. Arenematuil mail, nagu Venemaal, pole
teda praegugi veel.
Kinnisvarade registreerimine endistes Balti mais algas XVIII aas
tasaja esimesel veerandil. Kunni kohtuuuenduseni, s. o. 1889. a.
lõpuni oli see registreerimine puudulik ning mitme kohtu juure laiali
pillatud. 1889. a. lõpul aga seati Balti mail, Vene riigi ainsas
osas, kõige moodsam ja täielikum hüpoteegi-süsteem sisse, mis sar
nane Preisimaa süsteemile, kus ,,m aaraamatute" (Grundbücher)
pidamine juba varemini silmapaistvalt oli välja arenenud. Kohtuasutuseks, kes pidi uue süsteemi järele kõik kinnisvaraüksused registree
rima ning õiguste kinnistamist jätkama, loodi iga rahukogu juure
kreposti-jaoskond, kuhu koondati endistest kohtutest kõik rahukogu
piirkonda kuuluvate kinnisvarade raamatud ja dokumendid.
Praegu on Eestis 7 krepostijaoskonda, need on : Tartu-Võru,
Viljandi-Pärnu, Tallinna-Haapsalu ja Rakvere-Paide rahukogu juures,
Pärnus ja Narvas nende linnade jaoks ning Kuresaares Saaremaa
jaoks. Endine Valga linna krepostijaoskond kuulub 1922. a. ke
vadest saadik Tartu-Võru krepostijaoskonna koosseisu.
Krepostijaoskonnas on kaks isesugust arhiivi
1) к r e p o s t i - а r h i i v, kuhu kuuluvad kinnisvarade kohta
peetavad raamatud ja dokumendid ja 2) n o tа r i а a 1 - а г h i i v ,
kus alalhoitakse raamatud ja dokumendid kõigilt rahukogu piir
konnas asuvatelt notaariustelt, kes oma raamatud ja dokumendid lõ
petatult iga aasta krepostijaoskonda ära peavad andma.
Samuti on tegevus krepostijaoskonnas kahesugune :
1) Kohtulik kinnistamine’ ja kinnistatud õiguste
kohta d оkum entide (krepostiaktid, ärakirjad, väljavõtted, õiendused) väljaandmine, mis kõik sünnib krepostijaos
kon na ülema (rahukogu esimehe) ja kreposti aoskonna
62
sekretääri, kui коhtиаmetniккu de korraldusel ja vas
tutusel. Peale selle võib igaüks saada kinnisvarade kohta suusõnalikka teateid krepostiregistritest, mis on avalikud. Kirjalikka tõen
dusi õigustest kinnisvarade kohta, samuti suusõnalikka õiendusi krepostiraamatutest, kuhu kuuluvad kinnistuse aluseks olnud algdoku
mendid, ja aktidest antakse ainult kinnistatud (kreposteeritud) õi
guste omanikkudele ehk neile, kes õienduse vajaduse kohta esitavad
vastava kohtu poolt väljaantud tunnistuse.
2) Nоtаriаal-tegevus ja teadete andmine n ot а r iа а 1 - a r h ii v i s t.
See tegevus kuulub krepostijaoskonna
sekretääri võimkonda, kellel seaduse järele on notaariuse õigused igasuguste lepingute tegemiseks ja tõesta
miseks kinnisvarade kohta, mis krepostijaoskonna piirkonda kuuluvad
ja kelle kätte on usaldatud notariaal-arhiiv, mis ei ole mitte avalik
ja kust õiendusi ja teateid antakse ainult asjaosalistele.
Kinnistamisega, notariaal tegevusega ning teadete saamisega
seotud harilikud riigimaksud on:
a) Notariaal-tegevuse juures :
Krepostimaks — 6 prots. lepingualuse kinnisvara hinna pealt.
Tempelmaks — päranduse jaotamisel 1 prots., obligatsioonide
pealt 12/10 prots., obligatsiooni summa pealt, kõigi teiste lepingute
pealt 2 prots.
Aktimaks — Mk. 50.— akti pealt.
b) Kantseleimaksud kinnistamise ja kirjalikkude õienduste eest :
1) Uue kreposti-üksuse loomisel registri osa eest . . Mk 50. —
2) Krepostiakti eest ........................
,, 30.—
3)
,,
ärakirja eest ..............................................30.—
4) Kinnistuspealkirja eest dokumendil ................................... ,, 15.—
5) Krepostijaoskonna ülema otsusestärakirja eest .
,, 15.—
6) Ärakirjad, väljavõtted ja õiendused — igapoogna pealt
,,
15.—
7) Suusõnalikud õiendused krepostiraamatust, aktidest,
registrist, igaühe pealt ...........................................,
5.—
Märku s. Pp. 4., 5. ja 6. tähendatud dokumentide pealt
võetakse peale kantseleimaksu ka tempelmaksu Mk. 10.—
iga eksemplaari pealt.
63
Eesti
Seemnevilja Ühisus
Tallinnas, Eestoonia teatrimajas.
Telegr. See me, telef. 8—60.
Kasvatab
teravilja, heina, juur- ja aiavilja orginaal-
seemet
Jõgeva ja Luunja mõisas,
müüb
omamaa kui ka parematest väljamaa seemnekasvandustest sissetoodud
seemet
Eesti Sordiparanduse
Seltsi kontrolli all.
Ühtlasi
organiseerib seemnekasvatust
põllu- ja aiapidajate keskel.
Ühisuse esitajad ja osakonnad:
Tartus, Suurturg nr. 10, telef. 1-58
Pärnus, Rüütli tän. nr. 41.
Viljandis, Tartu tän. nr. 15.
Valgas, Postimehe raamatukpl.
Haapsalus, Karja tän. nr. 3.
Rakveres, Pikk tän. nr. 13.
Võrus, Jüri tän nr. 5.
Narvas, Peetriplats nr. 9.
O./Ü. „Noor-Eesti Kirjastus" — Tartus.
I.
Ilu- ja näitekirjandus, kirjandus
ajalugu ja arvustus.
R. Kitzberg.
Külajutud I.
Ilmub teises trükis.
Sisu: Fr. Tuglas:
August Kitzberg.
Sauna-Antsu „oma“ hobune.
II.
Maimu.
Libahunt-
Ilmub teises trükis.
Sisu: Rätsepp Ohk ja tema õnneloos. Jänese püüdsin, tedre
tõin koju. Rahvuslik
„Nüüd Jumalale auslust". Ühe õndsa tunni
mälestuseks. Unenägu uneta ööl. Nägid sa . . . Mälestuseleheke.
Kurik ja mõsilaud.
Külajutud III.
Sisu:
Ilmub teises trükis.
Veli Henn. Hennu veli.
Külajutud IV.
ära.
Hind 125 marka.
Sisu: Püve-Peetri „riukad". Pika patsiga preili.
Sündinud 1880 ja surnud 1901. Sinilill.
V (viimane anne).
Mine siit
Hind 125 marka.
Sisu: Koopa-Vana. Liisi Rõika päevaraamat. Kui lokku löödi.
Don Arrägo. Räime-Reeda 10 kopikat. „Oleks tädil rattad all ..."
Tõõtsid. Epitaaf.
Ciisi Rõika päevaraamat. Följetonistline potpourri. Hind 35 marka.
„Külajuttude“ ilmumisega avaneb meil hoopis uus vaatekoht Kitzbergi toodangu kohta. Ilmkahtlemata selgub meil, et üks kõige pare
matest, lähema mineviku „klassikustest" meil tundmatu on olnud. On
silmapilke, mil neid töid lugedes otse Tschehowi kurb kaastundmus
ja liigutav nali meid üllatab. Tema jutustustel on kõik tingimised, et
rahvakirjanduseks kõige laiemas ning paremas mõttes saada."
Fr. Tuglas — Sissejuhatus.
„Kuid olgu kõik muu, kuidas on : in imesi oskab Kitzberg esi
tada, oskab neid elavaks, otse käega katsutavaks ja silmale nähtavaks,
iseäranis aga kõrvale kuuldavaks teha. Iga mees — s. t. mitte
ainult iga mees, vaid naised kah — iga mees elab ta juttudes, kipub
raamatu kaante vahelt välja, saab elusaks olevuseks.
Et Kitzbergi juttude mõju lühidalt ära öelda : nad on mõnusad
lugeda."
M N. — „Päevaleht" nr. 159, 1915.
„Kitzbergi külajuttude viimased raamatud (IV ja V) edustavad üht
kirjanduse liiki, milleks meil tänapäevani on olnud vähe andi: see on
kerge humooriline novell. Grotesk-ornament on neis sagedasti väga
tüübiline ja karakteristlik, ta ütleb sagedasti oma koomilises näitlikus ja
piltlikus vormelis mõne reaga rohkem, kui sama aine tõsine näitlus, mis
väsitab oma suure uurimisega ja sügavate analüüsidega.
R. Kitzbergi „Külajuttudest" on saanud kena koguke rahvakirjan
duse raamatuid."
H. Raudsepp — „Vaba Maa" nr. 112 (717), 1921.
Enne kukke ja koitu. Draama 4 vaatuses. Hind 100 marka.
Onu Zipul. Nali 1 vaatuses. Hind 30 marka.
Juhan Liivi kogutud teoksed.
1
Enesest ja teistest.
Hind 75 marka.
Sisu: Kohtutele ja erainimestele Minu lugu. Katse. Maa.
Kuhu asjad mõnikord kaovad ? Äärmärkused. Seletused ja täien
dused. (Jänese kiri jänestele j. t.).
„Juhan Liiv on eestlastele rahvakirjanikuks, nagu Aleksis Kiwi
soomlastele. See raamat peaks sooja vastuvõttu ja poolehoidu leidma
meie kirjanduse publikumi poolt. Ta on teatud mõttes teejuhiks kirja
niku tumedasse ja kurvasse eluloosse."
J. H. — „Postimees" nr. 111, 1921.
Juhan Liivi töödest ilmuvad 1922. ja 1923. a. jooksul
järgmised anded : II — Elusügavusest. III ja IV — Lühemad jutustused.
V — Nõia tütar ja Käkimäe kägu. VI — Vari. VII — Luuletused (täienda
tud hulga senini trükis avaldamata luuletustega). VIII — Kriitilised tööd.
0. Lutsu tööd.
Kevade 1 ja II.
Pildikesed koolipõlvest. Kolmas trükk. Hind
100 ja 120 marka.
„Midagi ootamatat oli lugejale publikumile ses raamatus aine va
lik ja jutustamise viis. Aine poolest on O. Lutsu raamat esimeseks Eesti
kirjanduses, ivake ühe Arno koolipäevist ja — terve raamat. Nii ei ole
keegi Eesti kirjanikkudest julgenud talitada.
0. Luts on oma aine valikuga iserada käinud, ja osalt sellepärast
У.?.!^' huvitust seletada, mis „Kevadele" osaks saanud. Nii ruttu populäärseks saada on vaevalt küll teisel meie kirjanikul õnneks olnud.
Kuid mitte üksi aine valik ei ole Lutsu raamatuid tuttavaks ja
tähelepanemiseväärilisteks teinud Seda on teinud veel Lutsu keel ja
kirjutamisviis. Lutsu keel on vaba igasugusest moodi järelaimamisest.
See argub vabalt ja takistamata. Laused liituvad kergelt ja nobedalt
üksteise külge. Sõnad tulevad nagu iseenesest.
Lutsu „Kevade" kõneleb kõige pealt lastest, jutukäiku on vist küll
sõlmitud kirjaniku enese lapseea mälestused. „Kevade" on rida värvi
kaid juhtumisi ühe unistava, hella iseloomuga lapse — Saare-Arno esi
mestest koolikuudest kihelkonnakoolis. See on tagasivaatamine „läbi
elatud murede peale", kus „üksainsam rõõmus silmapilk" meid „kannatusrikka minevikuga" lepitab.
Lutsu „Kevadet" lugedes avaneb uuesti see aeg, kus pisikesed
röömud ja mured nii suured näisid olevat Meie tunneksime endid
jälle nagu lapsed, meie imestaksime „Kenduki Lõvi" vahvust, käiksime
temaga vana püstoli-loksi sauna taga laskmas ja kipuksime „punanahkadele" kallale. Ja igal ühel oli vist ka oma Raja-Teele .,.
Raamat on haruldase soojusega kirjutatud. Võõrastest keeltest
tõlgitud.tööd mahaarvatud, ei ole ma ühtegi viimast algupäralist tööd
sarnase ühtlase mõnuga lugenud, kui „Kevadet". Kodused pildid, tut
tavad ja armsad, nähtud mingisuguses selgeõhulises väljavaates, hea
tahtlikkus jututegelaste vastu, rõõmus, elav rahvalik keel — kuidas ei
peaks see lugejat köitma."
Ed. Schönberg — „Eesti Kirjandus", 1913.
Soo (Kirjutatud on...). Novell. Teine trükk. Hind 100 marka.
T
„See on üks hea täiesti uus Luts, kes selle jutu on kirjutanud.
Та on küll ikka see sama huvitav ja elava hingega Luts, kuid siin on ta
kaaluvam, valivam, püüdvam.
Kirjutatud on . .. (Soo) seda maksab tõesti lugeda, nagu kõiki
Lutsu töösid. Minult et sa teda palju suurema esteetilise mõnuga loed,
kui endiseid — väljaarvatud tema „Mahajäetud maja", mille lugemisel
millegi salapärase lehvimist tunned ja mis kõrgema loomistungi hinge
õhku sisaldab, kuna ta see juures ainult katseks jäeb.
Selles raamatus (Soos) on midagi painajalikku, kärsitu hinge rahu
tust, imelikult-kohutava maailma vaatlemist imelikkudest hädaohtudest
piiratud seisukohast. Ja küünilist inimesetundmist ja õrna loodusetundmist, mis lugeja peale oma mõju avaldamata ei või jätta. Mga pea
asjalikult mõjub see maailm nagu ta mitte ei ole, vaid nagu Luts teda
naeb. Ja ma usun, et ta häid tondijutte kirjutaks."
K. M. Hindrey — „Eesti Kirjandus", 1914.
Suvi 1 ja II. Pildikesed noorpõlvest. „Kevade" järg. Kolmas
trükk. Hind ä 150 marka.
„Luts on rahvakirjanik selle sõna tõsises ja otsekoheses mõttes,
vastades ta maitselle ja täites ta nõudmisi. Alates oma tuttava Kenduki
Lõviga, mis nooruse ja rahva keskel nii populaarseks sai, jatkas Luts
oma Joosep Tootsi „juhtumisi maal ja merel“. Mis raamatu loetava
maks teeb, on Lutsu meisterlik jutustamise osavus. Ta võib rääkida sa
jal leheküljel kõige labasemaist asjust, kuid sarnase osavusega, et teda
loed end sündimata. See on otse kui lobisemine, kerge voolav, köitev,
mitte vaimukas, kuid mitte ka igav. Loed ja ootad sündmustiku are
nemist ...**
Дид. Qailit — „Postim," nr. 22, 1921.
Karavaan
Novell
Hind 40 marka.
„...tuletab oma Intiimsuse ning pooltoonidega ta sama vaik
seid, resigneerivaid „Kirju Maariale" meele. Novell on stiililiselt üht
lane, kompositsiooni kindel, põnev ning meeleolutihe."
H. Raudsepp — „Vaba Maa" 10/VII, 1920.
Nukitsamees. Inderliinile jutustatud muinasjutt. Hind 30 marka.
„Oskar Luts on tänavu paari kena lasteraamatuga, mis väga hästi
täiskasvanutelegi passivad, maha saanud, need on „Inderliin** ja „Nukit
samees**.
A. Alle — „Postimees" 22/XII, 1920.
„Sümpaatlisemana esineb Luts omas muinasjutus „Nukitsamees**
ja novellis „Karavaan**. See on Lutsu teine nägu, võib olla mitte nii
huvitav ja värske kui „Kevade I", kuid siiski võltsimata. See on mingi
sugune nukker resignatsioon, isiklikum ning otsekohesem. Ilma süga
vama ideeta, probleemita, psüholoogiliste keerdsõlme harutamiseta, ju
tustab Luts neis raamatuis kas lapseliku otsekohesusega omist väiksist sündmusist ja läbielamisist, põimides seda vaevalt märgatava humooriga, või jutustab omast armastusest, mis sama pinnapealne, ilma
suurema tragöödiata."
Aug. Gailit — „Postimees.** nr. 22, 1921.
Kapsapää. Nali 1 vaatuses. Kolmas trükk. Hind 30 marka.
„Kapsapää" on õigusega õige rohkesti kiitust leidnud. Selles
väikses jandis on palju värskust ja humoori. Sisu on võetud meie maa
elust. Jant näitab peene pilkega, kui vähe veel mõnikord meie kultuu
riliste ettevõtete tähtsusest aru saadakse.**
A. Jürgenstein — „E. Kirjandus", 1913.
Ärimehed. Pilkenali 1 vaatuses. Kolmas trükk. Hind 30 marka.
„Kordaläinud pilge on ka „Ärimehed". Mehed tulevad tõsiste nä
gudega kokku, et silikaat-kivide vabrikut asutada. Peetakse suuri nõu
pidamisi, tehtakse plaanisid, jagatakse juba uue vabriku direktorite kohte,
aga siis tuleb välja, et kellelgi osanikul nii palju raha ei ole, et veksli
paberit osta, millega esimest võlga teha."
A. Jürgenstein — „Е. Kirjandus**, 1913.
Pärijad.
Nali 1 vaatuses.
Kolmas trükk.
Hind 30 marka.
„Pärijad vitsutavad ahnust, mida rikkaks arvatud vaese naabrid
tema pärandust otsides üles näitavad. Selles tükis on enam jämedajoonelist, kui „Kapsapääs" ja „Ärimeestes".
A. Jürgenstein — „Е. Kirjandus", 1913.
Sootuluke. Muinasjutt kolmes pildis. Hind 30 marka.
Arusaamata lugu. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
Kalevi kojutulek. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
„Näidendi aine on ilusa humooriga punutud ja tõotab alguses kas
vada kaasakiskuvaks komöödiaks. Kahju ainult, et käsitlus liig pääliskaudseks on jäänud."
H. Raudsepp — „T. Teat." nr. 219, 1919.
Ülemiste vanake.
Muinasjutt 1 vaatuses. Teine trükk. Hind
30 marka.
Skoudid. Pildikene skoutide laagrist. Hind 30 marka.
Onu paremad päevad. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind
30 marka.
Viimne pidu.
Näidend
(Н. 30 m.)
1
vaatuses.
Ilmub teises trükis.
Sinihallik. Muinasjutt 1 vaatuses. Ilmub teises trükis. (H. 30 m.)
Mahajäetud maja. Dramaatiline kavand. Ilmub teises trükis.
Paunvere. Lustmäng 3 vaatuses. Ilmub kolmandas trükis.
Laul õnnest. Draama 3 vaatuses. Ilmub teises trükis.
Jõuludeks 1922 ilmuvad:
Keskmine vend. Muinasjutt.
Briefe an Maaria Saksa keele tõlkinud E. Duncdel.
Richard Roht.
minevik.
Romaan. Hind 125 marka.
„Mineviku" peategelane Herbert Helt on üleüldiselt väga tuttav
tüüp meie uuemas kirjanduses. Ta on teatava piirini sugulane Felix
Ormussoniga ja nii mitme teise kujuga meie kirjanduses, mis käsita
vad romantilist hinge tegeliku elu realismis eluvõõrast, saamatut ja eba
praktilist inimkuju, mingisugust „üleliigset'* ja „ebakodanlist" — väljas
pool klasse seisvat haritlast, mis on ühtlasi ka meie noorepõlve kirja
niku tüüp. Helt on väljamaalt kodumaale jõudnud filosoofia kandidaat,
kellel esialgu midagi peale pole hakata, lühikest aega ühes lehetoime
tuses töötab, kus ta oma kirjutustega teatava tutvuse, teatava ,,nime“
teenib. Kesk- kui ka ülikoolis on Helt võidelnud raskete majandusliste
tingimistega, pidades leiva pärast igasuguseid kõrvalisi ja kurnavaid
ametid. Väljamaale haridust täiendama peasis ta kroonu stipendiumiga.
Ka toimetuse töö on Heidil „hädaainet", ning kui tal vaevaga korjatud
väike kapitaal käsitada, asub ta oma ammuse unistuse teostamisele :
osta tükk metsa, ehitada maja ja pühendada oma otsekohesele üles
andele, s. o. Heit tahab omal kodumaal esimeseks filosoofiks saada.
Üleüldse jätab romaani osa „Noorus ja armastus" hea ja värwika
mulje. Täidab kõiki nõudmisi, mida hea romaani aluselt oodetakse.“
H. R(audsepp) —- „Vaba Maa“ 12/1, 1921.
Hümnid Paanile.
Eskiis. Hind 200 marka.
,,Eskiisi ,,Hümnid Paanile" konstruktsioon, kondikava, on autori
poolt õieti huvitavalt ning suurepäraliselt ja küllaltki psühholoogiliselt
põhjendatult komponeeritud. Ta on kui üks kunstirikas pilt, mille fan
tastiliseks ja müstiliseks fooniks Paan oma looduse-metsade, soode,
järvede ja põldudega, kuna Dreverk, Ottensonid, Kärsa Ado, Rida Ju
han jne. meile kui kompositsioon reaalsusest esinevad.
Roht on eskiisiga ,,Hümnid Paanile" astunud noorema põlve kirja
nikkudest peaaegu esimesena Eesti looduse ja maaelu kujude juure ta
gasi. „Hümnid Paanile" tahab minu meelest olia nagu tähiseks sinna
poole, kust peale algab tervenemine meie ilukirjanduses, mis elab praegu
kriisi üle."
J. H. — ,,V. Maa" kirj. — tead. nr. 23, 1922.
Gustav Suitsu luuletused.
Elu tuli.
Luuletused.
Hind 50 marka.
Teine parandatud ja täiendatud trükk.
Kõik on kokku unenägu.
Luuletused
1913—1921.
Ilmuvad
1922. aastal.
R. H. Tammsaare tööd.
Rahaauk.
maalt.
Pildid 1906—1907. а. „rahustamisaegist"
Hind 60 marka.
Lääne
„Tammsaare on sellesse jutusse tahtnud koguda kõik, millest aja
järgu süda tuksus. Ta on esitanud usuhullustust, tööliste liikumist lin
nas ja maal ning karistussalkade tegevust. Meeli täitis ühiselulise kää
rimise lõõsk, — ja . .. tuleb noormees sünnikohta, et seda lõket ka
sääl süüdata. Aine on küll väga huvitavalt valitud, kuid ometi ei kerki
see raha-auk teost koospidavaks sümbooliks..."
Fr. Tugias — essee „Л. H. Tammsaare".
Uurimisel. Novell: Hind 100 marka
„Kunstiliselt võetud ... on „Üürimisel" kõigiti loetav ja põnev
jutt suurele publikumile. Novelli kokkupuuted vaimude-ilma, spiritismi
ja okkultismiga annavad teosele isegi „ajakohase" jume, on ju sarnased
huvid meie päivil jälle hoogu võtmas/'
„V, M.“ kirj. ja tead. nr. 13, 1922.
„Kuurimisel on õieti esimene Tammsaare teos, mis huvitab,
ja seda mitte oma „kriminaalsuse", vaid hingeelulise usaldatavusega.
Ja ühtlasi paneme siin esimene kord tähele Tammsaare püüet, oma
ülesannet piirata, selles ainult üht probleemi näha, kuna kõik muu, näi
tuseks ühiselulised vahekorrad, sel juhusel, on täiesti kõrvalise tähtsusega.
Jutus „Uurimisel" peitub ühtlasi „Pikkade sammude" algidu : noor
tüdruk armastab samal ajal kaht meest, ja seda aimates tapab üks
mees teise armukadetuse pärast."
Fr. Tuglas — essee „R. H. Tammsaare".
Noored hinged.
Novell.
Ilmub teises trükis.
„Elav raamat — „noored hinged**. Põnev paremas mõttes: äratab
huvitust, küsimisi ja kahtlemisi. Vaimukat, ilukirjanduslist prosat pakub
Tammsaare „Noortes hingedes". Noored hinged on täiesti uued hinged
paljudele- Tammsaare näitab sepikoda, leekisid, mille paistel meie ha
ritlased ülikoolides küpsevad. Meeste- ja naistesoost üliõpilaste kes
kele viib meid Tammsaare uus raamat. Ei tea niisuguseid tõetruuvisid
Eesti üliõpilaste kujusid kirjanduses leidnud olevat, kui Tammsaare jutus.“
J. Luiga — „Päevaleht** nr. 106, 1909.
Alfred Teppani näitemängud.
Koduhani.
Nali 1 vaatuses. Hind 50 marka.
....... Keskmise väärtusega teos, mõned stseenid koguni head."
H. Visnapuu — „Vaba Maa“ nr. 27, 1919.
Ühistegelased. Pilkenali 2 vaatuses. Hind 35 marka.
Katjauurimisel. Nali 1 vaatuses. Teine trükk. Hind 30 marka.
Fr. Tuglase teoksed.
Õhtu taevas.
Novellid.
Kolmas trükk.
Hind 75 marka.
Sisu:
Pilved. Toome helbed. Suveöö armastus. Midia.
Vilkuv tuli. Ohtu taevas.
„Tuglas, kui ülepea keegi, on keele helilisest väärtusest arusaanud.
Keel saab tema käes enne aimamata kõla. „Suveöö armastus" on kuns
tiliselt selles kogus kõige täielikum ja küpsem, see on juba valmis
kristalliseeritud kunst."
Aino Kallas — „Pstms.". 1908.
„Tuglas on neis novellides juba täiskunstnik . . . need on ise
sugused uueaegsed Eesti karjaste laulud, pastoraalid, kirjutatud impres
sionistlikus kirjandusliku värvilaigu stiilis."
Aino Kallas — ,,Siuru I".
Suveöö armastus.
Novell. Äratrükk novellide kogust „Õhtu
taevas". Hind 20 marka.
„Sulase Kusta ja Maali suviöine teisend mehe ja naise igavesest
kaksikvõitlusest . .. Näitelavana kehva teenijatüdruku ait ja ripakile
jäänud veski, ning kõige üle suve öö soendune meeleolu, kus kõik
kindlad äärjooned hukkuvad nii inimeste kui nende tundmuste omadki.“
Hino Kallas — „Siuru I".
Toome helbed. Novell. Äratrükk novellide kogust „Õhtu
taevas". Hind 20 marka.
„Missuguse ettevaatusega on käsiteldud „Toome helvetes" lugu
lapseea ja noorepõlve aimusrikkail rajamail viibivast tütarlapsest..."
Hino Kallas — „Siuru 1".
Liivakell I. Novellid. Teine trükk. Fr. Tuglase näopildiga.
Hind 100 marka.
Sisu: Asuja. Hingemaa. Nõiutud ringis.
Onne kaalud.
Hämarus. Pühajärv. Hunt. Kevade. Pühapäeva pildid. Kevad
pidu. Ema viis hälli heinamaale.
Liivakell II.
Novellid. Teine trükk. Fr. Tuglase käekirja
Hind 100 marka.
Sisu: Oma päikese poole. Surm. Unede kuristik. Vaikus.
Jumala saar. Laul näljale ja teised novellid.
„Mind puudutas, mind kiskus kaasa see Tuglase nooruseraamat.
Mulle on kallid tema „Õhtu taeva“ nime all kogutud hilisemad novel
lid. Ma armastan nende sumbutatud ja eritletud meeleolusid, ma mait
sen nende taltsutatud kirgesid ja peenelt artikuleeritud tunde ilmeid.
Ma leian selle arenemise juba „Liivakella“ hilisemates kalduvustes näh
tava, loogilise, Tuglase loomu kohase ja kunstiliselt väärtusliku olevat.
Kuid „Liivakellas" vangistavad, tihti töödes nõrkadeski, puhangud, mis
meid kord vaimustuse tiibadele tõstavad. Rastate tagant sosistavad
jälle huuled : „Valgust mu hingele, koidu kulda mu juustele, hommiku
tuuli — hommiku karskeid tuuli mu purjedele !“
Gustav Suits — „Vaba Sõna“ nr. 6, 1914.
Felix Ormussen. Romaan. Teine trükk. Hind 125 marka.
„Felix Ormusson" tähendab kirjaniku avaldustes koguni uut aja
järku. Naturaliism on kadunud, impressioniism asemele astunud.
Ühes sellega stiililine kultuur kõige paremas mõttes. Keeleline ilu, mis
alati Tuglase tugevamaks küljeks on olnud, on siin sihikindla harimise
kaudu otse õitsma löönud. Esimeses reas seisavad siin looduse kirjel
dused, mis sagedasti haruldaselt ilusad on. Mõttevälgatused, kirjandus-
näitega.
lised ääremärkused, aforismused kunsti üle, elufilosoofia, see kõik põi
mib ennast ühe nooremehe armastusloo ümber, mis maal ühe sõbra
kodus mängib.“
K. R. Hindrey — „Eesti Kirjandus", 1915.
„Vastakud tunded, traagiline ja koomiline, kasvavad siin ühiseks
põletispunktiks, põimuvad üksteisega eluliselt ja kunstiliselt nii tihedalt
ja meeleolurikkalt läbi, et see lõpp on minu arvates kunstilise süvene
mise poolest võrdlemata meie kirjanduses. Situatsioon on nii algu
päraselt leitud, et ma isegi väljamaa romaanides midagi sellelaadilist
ei mäleta.“
H. R(audsepp) — „Tallinna Teataja" nr. 37, 1921.
„... Mitte üksi armastuse refleksioonisid, vaatlusi ei paku käsi
tusel olev romaan, vaid teatud seisukoha võtmist, läbilõiget kogu Eesti
oleviku elust: see on suuremate nõuetega, rohkem näinud esteetiliste
kalduvustega inimese jalutuskäik läbi meie oleviku igapäevase elu
proosa ja äärmärkuste tegemine nähtud veidruste kohta ...
Felix Ormussoni isiklised ja ühiskondlised meeleolud aga on tihe
dalt läbipõimitud looduse kirjeldustega ja looduse meeleoludega. Need
kirjeldused on sama värvirikkad ja meisterlikud, nagu seda Friedebert
Tuglaselt juba tema eelmiste teoste järele oodata võisime. Kui meie
kirjanikkudest keegi looduse üle valitseda mõistab, siis kahtlemata
Fr. Tuglas ...
Friedebert Tuglase stiil — see on midagi lõpulikult välja tööta
tud, mis oma peensuse ja ühtlusega üllatab ja kaasa kisub. Kui selles
raamatus ka muid väärtusi ei leidukski — stiili pärast juba võiks seda
mitu korda läbi lugeda ja ikka uuesti maitseda . .. Aga kui palju on
neid raamatuid Eestis, mida teist korda veel lugeda himutsed!"
B. Linde — „Tartu Päevaleht" nr. 69, 1915.
Kaks juttu.
Hingemaa ja Hunt. Hind 15 marka.
„Hunt" on ikka alles noore mehe jutt. Hästi tähelepandud on
rahva keel oma iseäraldustega, talurahva kentsakused äratavad kirja
nikus pilget. . . . nalja sünnitab hunt, kes kaevu uppus ja kogu talu
rahva uskuma pani, et kodukäija kaevus on.
„Hingemaa“ on juba hästi kõrgemal astmel. Siin ei ole enam
sündmused nii tähtsad, siin on juba sotsiaalse arvustamise ajajärku jõu
tud, mille aluseks rahutuste ajad olid.“
K. A. Hindrey — ,,Eesti Kirjandus", 1915.
Raskuse vaim.
Novellid. R. Vabbe kaunistused. Hind 60
ja 80 marka.
Sisu : Merineitsi. Kangastus. Inimese vari. Taevased rat
sanikud. Arthur Valdes.
„Kunsti väärtusliselt kaugelt üle kitsast erootika psüholoogiast
seisavad Fr. Tuglase sümbolistlik-filosoofilised novellid, mis läinud aas
tal ilmunud. Ma nimetan ainult kaks kõige paremat: „Maailma lõpus“
(kogus „Saatus") ja „Merineitsi" (kogus „Raskuse vaim"). See („Maa
ilma lõpus“) on vormiliselt ja sisuliselt töö, mis kahtlemata kõige pare
matele sarnastele ilmakirjanduses kõrvale võib astuda. Vastolu puhta
looduslise merineitsi ja naisterüvetaja ja ülekohtuse vägivalla inimese
Kaspar Punase vahel (nevellis „Merineitsi") on otse põrutav ... Siin
on fantaasiat, siin on reaalset elu, siin on sügavust, siin on probleemi,
siin on — ühe sõnaga — kunsti, seda tunnistan hea meelega."
H. Jürgenste. — „Е. Kirjand.“ nr. 4, 1921.
„Kahtlemata, „Popi ja Huhuu" Kõrval on novell „Arthur Valdes"
üks paremaist novellest, mis meil iialgi kirjutet. Olen seda tööd lugend kümned korrad ikka uue veetlusega, ning võin seda kahtlemata
ka edaspidi kümned korrad teha."
Rug. G(ailit) — „Postim." nr. 22, 1921.
„Tuglasel ei ole juhuslikult õnnestanud teoseid, ta kirjutab otse
meelega ja täie teadvusega hästi.“
H. R(audsepp) — „V. Maa" nr. 177, 1920.
Saatus.
Novellid. Teine trükk. Hind 175 marka.
Inimsööjad. Vabadus ja surm. Popi
Sisu: Maailma lõpus.
ja Huhuu. Kuldne rõngas.
Inimsööjad. Novell. Äratrükk kogust „Saatus". Hind 25 marka.
Popi ja Huhuu. Novell. Äratrükk kogust „Saatus". Hind
35 marka.
„Popi ja Huhuu"... nukker, läbipaistev humoor . • . Toakoer Popi
elaks nagu üle kogu inimkonna ajaloo päätüki, kelle troonidele ka ühel
heal päeval ilmusid — Huhuud . . .
„Kuldne rõngas" on sellepoolest huvitav, et Tuglas siin kõige jul
gema sammu on astunud omal „koduta rändamise teel". See novell
on kui surmahüpe kõige kuivemast ja asjalikumast realismist roman
tika kõige troopikalisemale maale. Maailmad lähevad hukka kui muna
koored ja sünnib ääretu, irreaalne kaaos.
Tuglase käsitusmetood kõnnib kardetavaid radu. Balanseerimine
reaalse ja irreaalse vahel ripub juuksekarvast, üks vale liigutus ja fata
morgana on kadunud. Proportsiooni leidmine ja elementide õige
asetamine nõuab andi ja instinkti. Ja siiski, Tuglasel on seda. Seda
tunnistavad „Maailma lõpus", „Inimsööjad" ning „Popi ja Huhuu".
Neis enam kordaläinud novellides on fassaadiks realiism : õhuke ja õre.
Ja sellest õhukesest, õredast realismi fassaadist imbuvad siis läbi need
aimused sisemistest salakodadest, liiguvad selle varjud, kes on tund
matu, nimetu ja õudne."
H. R(audsepp) — „T. Teataja", 1917.
„Selles novellikogus on Tuglas kahtlemata oma võimise kõige kõr
gemale tipule jõudnud, võrreldes endisega. Tema stiil oma dekoratiiv
sete ja stiliseerivate omadustega on sulgenud enesest iga juhusliku, on
puhastunud äärmise võimalikkuseni. Tuglase laused on sulgunud nagu
salmidesse. „Popi ja Huhuu“ kolmerealised, „Vabaduse ja surma"
viierealised absatz’id mõjuvad kui tertsiinid, kvintiinid."
H Visnapuu — „Postimees", 1917.
„Friedebert Tuglas on selle raamatuga sammu astunud, mis teda
palju loetavamaks teeb, aga mitte kunsti kulul; ta on ümberpöördult
kunsti kõrgemale astmele jõudnud ja seega loetavamaks saanud. Et
tema „Saatus" suuri lugejate hulkasid köita suudab, ses olen ma kindel."
K. A. H(indrey). — „Postimees", 1917.
Aja kaja
Kogu kriitilisi töid. Teine trükk. Hind 100 mrk.
Sisu: Noor-Eesti 1903—1905. Kriitiline intermezzo. Aja
vaim. Revolutsioon ja kirjandus. Kirjanduslikud väljavaated. Soome
sild. Juhan Liiv poliitilisena luuletajana. Kunstide riiklik edenda
mine. Vabariigi püha. Aja kaja.
„Selles mõttes on „Aja kaja" põlise väärtusega aja dokument,
tähtis raamat meie uuema kirjanduse alles kirjutamata ja kokkuvõtmata ajaloos . .. Siin võiksime ainult meele tuletada Tuglase es
seede ammu tunnustatud asjalikkust ja analüüsi sügavust ühelt poolt,
ning teiselt poolt ta kujukat stiili, elavat pildistust ja küpset irooniat,
mis ta esseed ja äärmärkused paiguti lasevad kasvada aforistlikku
deks miniatüürideks, loetavad kui leheküljed psükoloogilisest romaanist.“
H. R(audsepp) — „Т. Teat."
„Otsija, kannataja, leidja on Tuglas „Aja kajaski“ ... meie peame
„aja kaja" lugema, nii kui meie iga teist Tuglase teost lugema oleme
pidanud."
H. Sepp — „Vaba Maa" nr. 184, 1919.
Kriitika I.
Kogu kriitilisi töid.
Hind 100 marka.
Sisu: Kirjanduslik stiil. „Kalevipoeg ". „Lembitu". „Paar
sammukest rändamise teed". „Põrgu väraval".
„Nende ridade ülesanne ... tähelepanu pöörata huvitava ilmu
vuse peale kirjanduse turul, tunnistatud kirjaniku poolt, kes ka kriitikusena meil seisab esimeses reas."
H. Raudsepp — „Tal. Teat." nr. 226, 1919.
Valitud leheküljed II. Tõlkinud Fr. T u gla s. Hind 50 marka.
Sisu: A. Beardsley: Mäe all. Voltaire: Katke Candide’ist.
P. Verlaine: Baleti scenario. Aleksis Kivi.” Põhjala metsades. Juhani Aho :
Kõige salapärasem. Juhani Aho : Nägemus. Juhani Aho : Bulvari
puu. M. Kusmin : Alexandria laulud. V. Brjussow : Maaaluses vangi
kojas. T. Sologub : Rahvamurrus.
Jõuludeks 1922. ilmuvad:
Hingede rändamine.
Novellid : Sinine savi. Hermafrodiidi
päev. Õhk täis on kirge. Hingede rändamine. Poeet
ja idioot
Kriitika IV. Pikemad ja lühemad kirjutused G. Suitsi, E. Pe
tersoni, Juhan Liivi, R. H. Tammsaare, Mait Metsanurk‘a,
J. Lintropi, Ansomardi, E. Vilde, E. Enno, M. Heibergi,
R. Erteli, O. Truu, Eessaare Radu, J. Oksa, A. Tassa,
J. Lõo, M. Underi, R. Adsoni, J. Semperi, H. Visnapuu,
R. Alle, J. Kärneri, K. E. Sööti, A. Kivikase, R. Soari,
O. Lutsu, M. Sillaotsa, K. Rumori, J. Mändmetsa, А Kitzbergi, Milli Mallikase, S. Vardi, A. Kallase, E. Poe,
M. Maeterlincki j. t. tööde üle.
Sophia Vardi.
Seisates.
Hind 50 marka.
Sisu: Erna noorelt. Moodne hing. Kohvimajas. Hämaral
õhtul (ühe hinge paljastus). Tunnistus. Äraandja mõrsja. Kärtsus.
„Seisates" on memoaaride kogu, inimlikkude dokumentide vihk,
mis mõjub oma isikliku sharmiga ..."
Bernhard Linde — „T. Teat." nr. 19, 1920.
Skizzed.
Dekoratsioon.
Näidend 3 vaatuses.
Hind 100 marka.
„S. Vardi „Dekoratsiooni", kui kirjaniku esikteost näitekirjanduse
alal, tuleb põhijoontes õnnestanud katseks nimetada. Autoril on korda
läinud oma ülesandeid võimisega tasakaalu viia ... Selle tagajärjel on
meie sõre näitekirjandus rikkam ühe impressionistliku salong-näidendi
poolest, mille dramaatilisi stseene võib näitleja sügava intimiteedi ja
jõurikka tragismiga mängida, ning mille dekoratiivne osa inspireerib
lavastaja optilistele illusioonidele"
H. R. — „Vaba Maa" nr. 10 (964), 1921.
Mälestused.
1905. а. romantika. Ilmub 1922. a. jõuludeks.
Sisu : 1905. aasta eelne meeleolu. Meeled erutusid. Esi
mene vangistus. 16. oktoober. Vabaduse päevad. Võretagune vabadus.
Autor kirjeldab oma mälestusis 1905. aasta revolutsiooni käiku,
millest ta „põranda-aluse" tegelasena osa võttis, ja annab kujuka pildi
1905. aasta lühikese vabaduseaja meeleoludest, 16. oktoobri sündmu
sist Tallinna Uuel turul, sellele järgnevast reaktsioonist, „karistus-sal-
kade" tegevusest Eestis, poliitiliste vangide olukorrast, meeleoludest ja
nendega ümberkäimisest vangimajades, kui ka vangi-tapiga Siberi asu
misele saatmisest.
Mälestusis leidub rohkesti karakterlisi kirjeldusi meie tuttavamate
seltskonnategalaste kohta 1905. aastast.
Henrik Visnapuu.
Käoorvik. Poeeside viies raamat. Armulaulud. Hind 60 marka.
„Käoorvik" sütitab korra jälle viiside luuleliste üllatustega, särava
rütmiga, südamliku, avaliku lausega. Visnapuu on stiili harrastaja. Ühe
kordse lugemisega ei olda märganudki seda vormi hoolikust, sest val
dab üleüldine muusikaline ja tundmusline kokkukõla, mis kapriisides
iseäranis veetlev.
Üleüldiselt võttes on käesolev H. Visnapuu armulaulik heleda ja
avaliku põhitooniga. See on parem raamat tänavujõuluses kirjandusuudses."
Ado Kalamees — „V. Maa" kirj. — tead. nr. 296, 1920.
Vanad ja vastsed poeedid. Kogu arvustuslisi töid. Hind 100 mk.
Sisu: Leelo. Kaugeist rannust. Jaan Bergmann luuletajana.
Jakob Liiv luuletajana. Jaan Lõo — Nägemused. Ernst Enno luule
tajana. Igor Sewerjaanin.
„H. Visnapuu „Vanad ja vastsed poeedid* on väärtuslik ja tere
tulnud teos Juba kirjutuste pärast Jaan Bergmanni ja Ernst Enno üle
peaks iga kirjandusest huvitatu selle raamatu endale muretsema."
K(ampmann) — „Poslim." nr. 217, 1921.
„Poeedina tunneb autor (Visnapuu) hästi luule-tehnika teooriat,
ning sellelt seisukohalt võib ta päris asjatundlikka oletusi teha teiste
poeetide vormi erisusest.*'
H. R(audsepp) — „V. Maa" nr. 119 (724).
AUGUST ALLE: Üksinduse saartele. Luuletused. Hind 90 mk.
Sisu: Unustet jumalad. Üksinduse saartele
Põhjamaine.
Grimmassid.
„Alle kogu ,,Üksinduse saartele" osutab tugevat kalduvust klassi
kasse ja muinaskultuuri, mida värskendab naturalistlik ütlemisviis.“
Fr. Tuglas — „Eesti uuem ilukirjandus “
,,... pooldan Alle kalduvusi vaimurikkasse, lõikavasse, soolavasse
epigrammi ning ... eitades literatuuri luuletusis, jaatan tema kummar
damist mineviku monumentide poole."
R. Adson — „Odamees" — nädalkiri nr. 2.
AINO KALLAS:
las.
Noor-Eesti.
Hind 175 marka
Soome keelest tõlkinud Fr. Tug
Sisu: Noor-Eesti. Gustav Suits. V. Ridala (Grünthal). Jaan
Oks. A. H. Tammsaare. Ruth (Joh. Aavik). Fr. Tuglas.
Kaasandena G. Suitsu, V. Grünthali, A.
Joh. Aaviku, Jaan Oksa ja Fr. Tuglase näopildid.
H.
Tammsaare,
,,See vaimline liikumine, mis „Noor-Eesti" nime all juba poolteist
aastakümmet on rikastanud Eesti kirjandust ja kultuurielu, on esimesest
silmapilgust pahempoolne liikumine, oppositsioonis sündimisest peale.
Just see mässuline joon on tal iseloomulik. Noor-Eestiga esineb Eesti
vaimlises elus uus põlv, uueaegne vaim, uueaegne inimene. NoorEesti on toond Eesti vaimlisse ellu suure hulga uusi kultuuri aineid,
esteetilist kultuuri ja esteetilise küsimuse üldse. Kogu Noor-Eesti lii
kumine on Eesti psüüke avaldus.“
Aino Kallas — „Noor-Eesti".
„Kallas‘e esseed Noor-Eestist ja tema tegelastest on kirjutatud
heas kujükas stiilis, terava tähelepanu ja selle psükoloogilise süvenemi
sega, mis ta karakterlikud joonistused loetavaks teevad puhta kunsti
teosena. Tuglas väljaarvatud, ei ole ükski meie arvustajatest nii põhja
likult oskanud süveneda meie nooremate kirjanikkude loomujoontesse, ei ole nii kujukas pildis tabanud üksikuid karakterid. Selle raa
matu, mis algupärasena Soome keeles ilmunud, Eesti keelde tõlkimist
tuleb tervitada.**
H. Raudsepp — „V. Maa" nr. 119 (24).
JAAN
KÄRNER : Maises ringis. Luuletused 1913—1918.
Hind 35 marka.
Sisu: Maises ringis. Poetae corona. Laulvad tunnid. Melankoolia Sügisviisid. Teed ja ristteed.
„.. . Kärneri väljendus on saanud täpipealsemaks, rütm kerge
maks, keel plastilisemaks ja läbielamus sisulisemaks ... Mis aga ,,Mai
ses ringis‘‘ lugejat eriti paelub, see on laulude sisu, luuletaja võltsimata
hing, mis maises ringis on kinni ..."
H. Visnapuu — ,,Postim.“ 30/X1, 1920.
mart Eekstein: Kurbus. Luuletused. Hind 35 marka.
Sisu : Proloog. Laulud öös. Sügis. Talv. Kevad. Püha
Piiter. Tähed tulises taevas. Ühele muredes murdunule. Eleegiad.
„Lekstein ei ole spontaane talent, kelle luule purskaks nagu laava
või voolaks päiksekiirena üle maa. Ta on liiaks mõtleja, liiaks kaht
leja ning juurdleja tüüp .. . Nende luuletuste kõrval leiame mitmed pä
ris head laulud, milles läbilööb Leksteini salgamata luuletaja and."
J. Kärner — „Postimees“ 6. XII, 1920.
Bernhard Linde: peitlikud ilmad. Väiksed skandaalid murrangu-aja Eestist. Hind 65 marka.
„Jutu tegelased on üks ümbervedeleja üliõpilane ja hulk naisi ja
piigasid, kes endid temale pakuvad ja teda omal kulul üles peavad.
See on . .. piigakeste romaan, kes õhtu hämaruses ümbervedelejaid üliõplasi linnaääristesse räpastesse kongastesse meelitavad ... Paljaste
kehade kirjeldamises on siin vististe üle piiri mindud."'
J. Jõgever — „Е. Kirjandus“, 19 3.
Noor-Eesti rahvaraamatud.
Hnatole France: Jutud I.
Autori loaga Prantsuse keelest
tõlkinud Joh. Rudova. Hind 15 marka.
Sisu: Crainquebille. Mere Kristus.
Hnatole France: Jutud II.
Rutori loaga Prantsuse keelest
tõlkinud Joh. Rudova. Hind 15 marka.
Sisu: Edmee ehk häätegevus parajal kohal. Adrienne Buquet. Surnute jumalateenistus. Püha Euphrosyne. Vagajutt Oli
verist ja Librettest.
Guy de maupassant: Sõjajutud. Prantsuse keelest tõlkinud
K. Martinson. Hind 15 marka.
Sisu: Vangid. Sauvage‘i ema. Kaks sõpra.
Leo C01$t0i: Jwan Tijitschi surm.
R. H. Tammsaare.
Vene keelest tõlkinud
Hind 30 marka.
Jakob Schaffner: Raudne väärjumal.
Autori loaga Saksa kee
lest tõlkinud A. H. Tammsaare. Hind 15 marka.
Antoloogiad.
H. Saaberk: Prantsuse antoloogia.
Valik novelle XIX aastasaja
teiselt poolelt. Hind 100 marka.
Sisu: A Saaberk: Prantsuse proosa-kirjanikud XIX aasta
saja teisel poolel.
Gustav Flaubert: Legenda Pühast Juliaanusest
Võerustajast. Emilie Zola: Tööseisak. Alphons Daudet: Kõrgeaulise
Paatri Gaucher’ eliksiir. Alam-perfekt maal. Guy de Maupassant :
Ühe talutüdruku elulugu. Kukk laulis. J. —K. Huysmans : Proosa
luuletus ahjus küpsetatud lihatoitudest. Kaenlaaugu lehk. „Tannhäuseri" avamäng. Sarnadused. Anatole France : Amükus ja Tsölestinus. Riquet. Paul Bourget : Neljakümnendal aastal.
Teoksil: Ungaari antoloogia II, Saksa antoloogia II,
Prantsuse antoloogia 11, Soome antoloogia jne.
Kümme aastat. („Noor-Eesti" 1905—1915). Hind 35 marka.
Valitud tõlked.
О./ü. „Noor Eesti Kirjastuse" väljaandel ilmub lähemal
ajal rida tõlkeid väljamaa paremate kirjanikkude, töödest.
Väljaanda kavatsetavatest töödest on osaühisusel olemas järg
mised käsikirjad :
luhani Льо: Õpetaja tütar. Soome keelest tõlkinud K. V.
Ouy de maupassant: Ualitud jutud. Prantsuse keelest tõlki
nud K. Martinson.
Teoksil: Tõlked Saksa, Soome, Vene, Prantsuse, Ing
lis j. t. kirjanikkude parematest töödest.
Näitekirjanduse alal ilmuvad:
3. h. Calomaa: Tgavene. elu. Näitemäng 5 vaatuses.
Л. Camman: Kriis. Naljamäng 4 vaatuses, 5 pildis.
Oskar Rootsmann: Kaks algust. Kogu luuletusi. Ilmub 1922. a.
jõuludeks.
Valik noorelt lahkunud poeedi paremaid luuletusi. Tema töid
iseloomustavad väga trehvavalt alamal toodud read, mis pühendatud
tema eluloo kirjeldusele ja elutöö hindamisele :
„Need on rohkem siiski meeleolud, südamlikud, värsked, va
lust ja’ hingest õhkuvad, nagu söed, mis jäänud elupõlemisest."
Johannes Semper: Lahtised lehed.
Sisu: Kokkuvõtted. Lahtised lehed (Muusikast). Lahtised
lehed (Lüürikast). Aeg ja muutuvus. Sümbool ja reaalsus. Kunsti
mõistmisest ja arusaamisest. Ühe esteetika käsiraamatu puhul. Natura
listlik ajajärk E. Verhaereni loomingus. Kirjanduslikud rühmad Kunst
ja kergemeelsus.
II.Õpperaamatudjateaduslin. kirjandus.
Emma Rsson-Petersoni ajaloo õpperaamatud
alg- ja keskkoolidele.
Uana aeg.
Kolmas täiend, ja parand. trükk. Hind 140 mk.
Idamaa ajalugu. Greekamaa aja
Sisu: Eel-ajalooline aeg.
lugu. Rooma ajalugu.
Keskaeg.
Kolmas parandatud ja täiendatud trükk. Hind
• 150 marka.
Sisu ’ Lääne Euroopa IV—XII aastasajani. Bütsantsi riik,
slaavlased, venelased, araablased, soome-ugrilased ja eestlased. Euroopa
XII ja XIII aastasajal. Uute riikide tekkimine.
„Mis puutub Emma Rsson-Petersoniraamatuisse,siis on nende hääd
ja vead juba omal ajal näidatud. Teises ja kolmandas trükis on autor
püüdnud vigu parandada ja raamatuid täiendada, nii et praegusel ajal
tema õpperaamatud „Vana aeg“ ja „Keskaeg’'kõige rohkem
vastavad nii eespool ülesseatud metооdi1iste1e jа
pedagoogilistele nõuetele kui ka ministeeriumi
kavadel e.“V. Orav — Eesti Õpetajate Liidu häälekandja „Kasvatus* nr. 7, 1922.
Hjaloo õpperaamat rahvakoolidele, Ijagu: Vana- ja kesk
aeg. Kokkuseatud vastavalt rahvakooli IV ja V klassi
Ilmub 1922. a. augusti kuuks.
II jagu: d us- ja kõige
u uem aeg. Kokkuseatud vastavalt rahvakooli VI klassi
õppekavadele. Ilmub 1923. a. algul.
Uus aeg. Ajaloo õpperaamat keskkoolid. Ilmub 1923. a. sügisel.
Kõige uuem aeg. Ajaloo õpperaamat keskkoolidele. Ilmub
1923. a. sügisel.
Prantsuse revolutsioon. Ilmub 1923. a. algul.
õppekavadele.
Hjaloo õpperaamat rahvakoolidele,
Prantsuse revolutsioon on üks väljapaistvamatest ja huvitava
matest ajaloo sündmusist, mille vastu huvi senini pole suutnud raugeda.
Autor tutvustab selles töös Prantsuse revolutsiooni käiguga ja
valgustab neid poliitilisi ja ühiskondlisi olusid, mis olid revolutsiooni
tagapinnaks.
Kuna V. Blossi „Prantsuse revolutsiooni" Eesti keelne tõlge juba
ammu müügilt lõppenud on, puudub meil praegu täiesti kirjandus, mis
Prantsuse revolutsiooni ajajärku käsitaks.
A. Rudova:
Inimese anatoomia ja füsioloogia Õppe
raamat ühes tervishoiuliste märkustega.
======== Hind 150 marka. =========
Raku koosseis. Raku elutegevus. Keha
Orgaanid ehk elundid. Tugi ja
Sisu: Rakk.
ehitus kudedest.
liikumine. Luukere Lihas- ehk musklikava. Olluste vahe
tus. Verekava. Hingamine ja hingamisorgaanid. Toitmine Keh a
tegevuse ja eluavalduse korraldus. Sisemine sekretsioon
ehk nõristus. Ergukava. Meeled. Surm ja si givus.
Võru õpetajate seminaari direktor J. Käis andis Viljandi kong
ressil, loodusteadlisi raamatuid arvustades, selle õpperaamatu kohta
kiitva otsuse, leides, et ta sisaldab, teiste õpperaamatutega võrrel
des, rohkem õppematerjaali, mis aine põhjalikumaks käsituseks kül
laldase tähtsusega, ja on selle poolest märksa parem, kui teised
õpperaamatud sel alal.
W. Bölsche:
Inimese põlvenemine.
Saksa keelest M. Pill. Värvilise kaaneilustuse ja hulga pilti
dega tekstis. Kolmas täiendatud ja parandatud trükk.
Hind 50 marka.
„Rahva seas on kindel arvamine maad võtnud, nagu oleksivad
taevas ja maa ühes kõigega, mis maa pääl on, kord ime läbi sündinud.
Käesolev raamat vaatab inimese saamise pääle koguni teisiti,
kui meil seda siiamaani harilikult on tehtud. Siin ei tule meil miski
ime appi, vaid kindlatel alustel arutades jõuame otsusele, et „inimene“ juba kõige madalamas loomakeses kord peidus on olnud. Selle
raamatukese ülesanne on ainult näidata, et meie inimese saamist ka
ilma imeta enesela ette võime kujutada."
W. Bölsche - Sissejuhatuseks.
„Bölsche kirjatöö on väga huvitav lugeda, sest kirjanik on
meeldiv vestelugude jutustaja .. ."
„Eesti Kodu“, 1908
„Hää ja kõigiti soovitatav on ka „Noor-Eesti" väljaantud W. Böl
sche, praeguse tähtsama looduseteaduse populariseerija, „Inimese
põlvenemine“. Ladusal, kergel ja rahvalikul keelel, kuid siiski tea
duse pääle põhjenedes, tuuakse meile siin inimese järk-järguline põl
venemine alamatest olevustest silmade ette.
Dr. A, Lüüs — „Eesti Kirjandus", 1908.
Raamat on võrdlemisi lühikese aja vältusel kolmandas
trükis ilmunud, mida rahvalik-teadusliste väljaannete juures
erakordseks nähtuseks tuleb lugeda ja mis raamatule ise
enesest kõige paremaks soovituseks on.
Füüsika õpperaamat keskkoolidele, 1 lagu.
Prof. E. Grimsehli järele Eesti keele V. Nano ja E. Kilks o n, 216 pildiga tekstis. Hind 170 marka.
Sisu: Füüsika põhimõisted. Liikumine. Tung. Vedelikud.
Gaasid. Molekulaarfüüsika. Akustika. Soojus.
„Tuntud pedagoogi prof. E. Grimsehli: „Füüsika õpperaamat
realkoolidele" on silmapaistev täpipealse väljenduse, loogilise selguse
ja kerge arusaadavuse poolest. Prof. Grimsehl ise tähendab tema
kohta: „Raamat ilmub 25-aastase õpetuskogemuse viljana. Iseäralist
rõhku olen selle peale pannud et raamatu sisu vastaks teaduslikke
nõudeid, et definitsioonid ja seadused oleksid õiged ja et igal pool
oleks tehtud kindel vahe tõsiasjade ja hüpoteeside vahel. Sel teel
loodan kätte saada, et õpilased füüsika tundides harjuvad eelarvusteta vaatlema, vaatlusi seadusteks kokkuvõtma ja õigesti mõistma
hüpoteeside abil loodud sidet üksikute nähtuste vahel“.
See õpperaamat tohiks kohane olla kõigile koolidele, millede
õppekava läheb rahvakoolist kaugemale, ainult keskkooli reaalharus
peaks ta jääma esimeseks kontsentriks, millele järgneb viimastes klas
sides teine."
V. Nand ja E. Kilkson — Eessõna.
Füüsika õpperaamat keskkoolidele, 11 lagu.
Prof. E. Grimsehli järele vastavalt Eesti keskkooli õppeka
vadele ümbertöötanud E. Kilkson. Ilmub 1922 augusti kuuks.
Sisu: Valgus. Elekter.
Grimsehli „Füüsika õpperaamatu" Eesti keele toimetamisel on
peetud silmas just meie keskkooli õppekavasid. „Füüsika õpperaamatu" I jagu on paljude pedagoogide poolt medoodiliselt, kui ka
aine käsituse ulatuse poolest, ajanõuetele täiesti vastavaks õpperaa
matuks tunnistatud.
Füüsika sõnastik.
Kokkuseadnud J. L а n д (Tartu reaalkooli direktor) ja O. S u 11 а
(Tartu reaalkooli inspektor ja füüsika õpetaja). Hind 50 marka.
Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna toimetus nr. 7.
Sõnastikus on toodud 1847 mitmesugust füüsikas ettetulevat
oskussõna Vene-, Eesti- ja Saksakeelses järjekorras ühes lähema seletusega nende oskussõnade tarvitamise kohta
„Käesoleva „Füüsika sonastiku“ ülesandeks on kokkuvõtet teha,
kõigest sellest tööst, mis senini tehtud füüsika oskussõnade kallal,
sellega kaasa aidata füüsika oskussõnade väljaarenemisele, niisama
ka nende ühtlasele tarvitamisele koolides.
Mis sõnastikku enesesse puutub, siis on püütud temasse kõik
füüsika keskkooli-kursuse ulatuses ettetulevad oskussõnad ülesvõtta,
osalt ka ülikooli-kursusest “
J. Lang ja O. Sulla — Eessõna.
Tarvilik käsiraamat nii õpetajatele, kui ka õpilastele, ise
äranis nendele, kes füüsikat võerakeeliste õpperaamatute jä
rele on õppinud.
Suguelu tervishoid.
1. Suguelu tervishoid — Dr. M. Gru beri järele. 11. Suguhai
gused ja nendest hoidmine — Dr. j. Vilms.
Hind 180 marka.
Anatoomiliste piltide ja tabelitega tekstis.
Sisu : I osa : Sugutus. Pärivus ja suguvalik. Suguelundid.
Sugutung ja kooselamise arvatav tervishoidline tarve. Sugulise mõödupidamatuse tagajärjed ja abielulise suguelu juhtnöörid. Kunstlik
sugutuse ärahoidmine ja abinõud selleks. Sugutungi vääratused Abi
elu ja vabaarmastus.
II osa : Sissejuhatus. Suguhaiguste hädaoht. Kas on sugu
haigel suguline läbikäimine lubatud ja millal ? Millal võib suguhaige
ennast terveks lugeda ja abiellu astuda ? Kas on võimalik ise
suguhaigust ära arstida ? Suguhaiguste põhjused. Isiklik suguhai
guste eest hoidmine. Seltskondline ja riikline võitlus suguhaiguste
vastu. Kaudne võitlus. Lõpusõna.
Sissejuhatuses tähendab M. Gruber oma töö kohta : „Ma puudutasin temas kõige hellemaid asju ja rääkisin otsekoheselt. Ma pidin
seda tegema, et lugeja selge arusaamise suguelust saaks, missu
gust ma ka taotasin, sest olen kindel, et oigel ajal omandatud ja mõist
likult tarvitatud selge arusaamine kõige paremini kaitseb nende ko
ledate ohtude vastu, millega suguelu ähvardab iga isikut kui ka ter
vet seltskonda. Siin kui igalpool on maksev sõna, et mõistus teadu
sega on inimese kõrgem jõud. Aga terav mook oskamata käes saab
ohuks sellele, keda ta pidi kaitsma ; mis rohuks pidi olema, saab
mürgiks. Ma palun seepärast selle töö lugejaid teda niiviisi hoida,
et ta mitte nende kätte ei langeks, kellele ta pole määratud. Ja sina,
poiss, kui pahnased sõnad seni su kõrvu pole ulatanud ja kui sa seni
sugutungi avaldusi pole tunnud, näita, et sa mees oled, taltsuta oma
uudishimu ja pane raamat lugemata käest."
Dr. Juhan Vilms kirjutab selle raamatu teise trüki eessõnas
muuseas: „Käesolev raamat tahab olla juhatajaks ja hoiatajaks noo
rele neiule, õpetajaks ja nõuandjaks noorele mehele, olles teatavas
mõttes käsiraamatuks, kus leiduks vastuseid suguellu ja suguhaigus
tesse puutuvate küsimuste üle..
Noorte, mitte veel täiskasvanud tütarde ja poiste eest hoitagu
see raamat, kui mitte soovimata tagajärgi ei taheta. Ainult mõtlejate
ja arusaajate inimestele on käesolev raamat määratud. Kes on kinni
vanades ajast läinud vaadetes ja neist loobuda ei taha, nendele pole
see raamat kirjutatud.
7
Palju tahtevõimu, selget pääd ja arusaamist nõuab suguelu terve
ja loomulik juhtimine. Aidaku see raamat tuntavalt seks kaasa.
Dr. Juhan Vilms:
Suguhaigused ja nendest hoidmine.
.... - Hind 90 marka. ======
Hans Kruus:
Linn ja küla Eestis.
===== Hind 60 marka. =====
Sisu: Linn ja küla uueaegse ühiselu ja kultuuri probleemina.
Linnade kasvamine Eestis. Linn ja küla Eesti rahvusluse ideoloogias.
Linn ja küla Eesti kirjanduses. Linn või küla.
H. Kruusi raamatul on visa ja pikaline sündimine olnud Nagu
autor eessõnas seletab, on ta juba Saksa okkupatsiooni ajal kirjuta
tud, kuid olude sunnil, ilmunud alles 1921. a. esimesel poolel.
Mis pikalt tuleb, tuleb hästi", ütleb vanasõna. Ja seda võib
ka eelnimetatud raamatu kohta teatavate kitsendustega tarvitada.
Ilma, et kõigi väidetega, mis siin ettetuuakse, nõus tarvitseks olla,
peab siiski ütlema, et siin tõsise kultuuriprobleemi lahendamisele on
asutud, kiiduväärt asjalikkusega ja armastusega." ..
A. Jürgenstein — „E. Kirjandus", 1921.
„Kogu uurimus on sedavõrd huvitav, sisurikas faktide poolest
ja otse tarvilik meie lähema mineviku mõistmiseks, et seda tuleb
soovitada lugemiseks igale ühiskondlikuist küsimusist huvitatud koda
nikule Eestis.“
V. Ernits — „Sotsiaaldemokraat" nr. 150, 1920.
Hans Kruus:
Peetrilinnas ajaloo suurpäivil.
Päevaraamatulised ülestähendused, veebruar
märts 1917.
===== Hind 35 marka. =====
Autor, kes ohvitserina ühes Peterburi garnisooni polgus tee
nis, tutvustab lugejaid selles kirjutuses lähemalt nende oludega, mis
1917. a. revolutsiooni Venemaal esile kutsusid ja kirjeldab pealt
vaatajana revolutsiooni käiku Peterburis, kui ka neid meeleolusid,
mis revolutsiooni õnnelik kordamine sõjaväes ja rahvas tekitas.
Energia jäädavuse ja hajumise seadus.
Hind 25 marka
„Meie tunneme kolme põhiseadust, mis kõikide looduse näh
tuste üle valitsevad, nimelt: aine jäädavuse seadus, mis
ütlen, et üheski füüsilises ega keemilises protsessis aine ei hävine
ega teki uuesti; energiаjäädаvuse ja hajumise seadus.
Järgnevate ridade otstarve on kaht viimast seadust, mis energia ehk
jõu kohta käivad, ligemalt tundma õppida. Nende kahe viimase sea
duse suur tähtsus seisab selles, et nad kõikide, meile tuntud maa
ilma, universumi osas ettetulevate nähtuste kohta maksvad on; nende
kahe seaduse alla käivad elava ja surnud looduse nähtused ja prot
sessid.'*
J Lang — Energia jäädavuse ja hajumise seadus.
Prof. 0. D. Chvolsoni järele J. Lang
Maakera nabade saladused.
Dr. M. Wilh. Meyeri järele Saksa keelest tõlkinud J. P а r i k.
2 kaardi ja 24 pildiga tekstis
Hind 35 marka.
Sisu*. I. Põhjanaba. Geografiline seisukoht. Õhusoojus.
Geoloogilised ja bioloogilised nähtused Virmalised. Magneedi torm.
Esimene reis põhjamaile 1553. a. Karusaarte ja Teravmägede (Spitzbergeni) ülesleidmine. W. Barentsi reis Novaja Semlja saarele 1594. a.
Payeri ja Weyprechti expeditsioon 1872. a. Franz Joosepi maa üles
leidmine. „Tegetoffi" hukkumine. Nordenskjöldi expeditsioon 1878. a.
Siberi randa jõudmine. Tschuktschid. Eskimood. Nanseni expe
ditsioon 1893. a. „Fram". Nanseni reis jalksi põhjanabale Teaduslised uurimised. Abruzzi hertsogi expeditsioon 1895. а Andree,
Strindbergi ja Fänkeli põhjanaba-expeditsioon õhulaeval. Napid tea
ted õhulennu kohta. Expeditsioonist osavõtjate arvatav hukkumine.
Gröönimaa uurimised. Gletscherid. Polaarmaastik. Põhjanaba expeditsioonide teadusline tähtsus.
_ II. L õun а n аb a. Geografine seisukoht. Lõuna jäämere maad.
Rossi, de Gerlachi, Cooci ja teiste expeditsioonid lõuna jäämerde ja
uute maaosade ülesleidmised.
Larseni expeditsioon lõunanabale
1892/3. a. Carsten Borchgrewinki expeditsioon Wiktooriamaale 1898. a.
Jäämäed. Hülged, pinguinid ja jääkarud. Õhurõhumine. Vulkaanid.
Maastik. Otto Nordenskjöldi expeditsioon 1901. a. Uute polaarmaade ülesleidmine. Aasta lumes ja jääs. Expeditsiooni õnnelik
lõpp 1903. a. Geoloogilised leidused. Kolmas lõunanaba expedit
sioon 1901 a. E. v. Drygalski juhatusel. Expeditsiooni tagajärjed.
„Tuntud teadusemees ja populariseerija jutustab kaunil keelel
ja kaasakiskuvalt tähtsamatest maakera nabade uurimise teekonda
dest ja neist suurtest raskustest, millega julged uurijad võitlema pidivad; ühtlasi kirjeldab ta nabamaade elanikka, looma- ja taimeriiki
ning näitab, mis tähtsus ettevõetud uurimistel on. Alguskeeles on
seda rahvaraamatut viie aasta jooksul korda kümme suuremal arvul
trükitud.
Raamatu välimus on kena, trükk ja paber hää, nagu „NoorEesti" väljaannetel kunagi."
A. Kruusberg — „Eesti Kirjandus“, 1910.
Pärivus.
Kirjutanud M. Pill. Sisu selgitavad 26 pilti ja tabelit tekstis.
====== Hind 60 marka. =====
Sisu: Rakukeste riik. Sugutamine. Mendeli seadus. Mis
sugused omadused on päritavad ? Suguvahede sündimisest.
„Huvitavamatest peatükkidest eluteaduse õpetusest on päri
vuse küsimus. Juba ammu on tähele pandud, et „käbi kännust kau
gele ei kuku" ja, et ,,vanemate patud lastele kolmandamast ja neljandamast põlvest nuheldakse". Ainult viimastel aastakümnetel, kus
sugurakukest üksikutesse osadesse on võidud jagada, on ka päri
vuse küsimus kindlamale alusele rajatud. Terves eluteaduse õpetu
ses ei ole ühtegi küsimust, mis oma teaduslise ning tegeliku täht
suse poolest, pärivuse küsimusega kõrvuti võiks seista."
Eesti keele õigekirjutus koolidele
ja iseõppijatele.
Kirjutanud V.Ridala (mag. V. G rün th а1). Hind 40 marka.
Sisu: Esisõna. Ajalooline ülevaade. Nüüdse õigekirjutuse
põhiseadused. Harjutused. Võti.
„Käsiraamatu tarve, mis Eesti keele õigekirjutuse peajooned
esitaks, on ammu tunduv olnud. Kuid iseäranis tunduvaks sai see
Eesti Vabariigi tekkimisega, kui kool ja ametiasutused emakeelisteks
said. Kuna sõnaraamat teateid üksikute keele vormide kohta sisal
dab ja leksikaalne teos on, püüab käesolev käsiraamat Eesti keele
õigekirjutuse põhiseadused ja reeglid kokkuvõetuna ja ülevaatlikult
edasi anda neile, kel juhust ja kel tarvet on — ja kellel ei oleks
seda meie aegu — riigikeelt kirjas tarvitada. Nii moodi päästetakse
hulk aega ja vaeva, mis muidu paratamata tuleks kulutada, kui kirja
keele tarvitaja õigekirjutuse põhiseadusega hästi tuttav ei ole ja siis
iga üksikut vormi sõnastikust peab vaatama.
Raamat sisaldab ülevaatliku esituse näol kõik õigekirjutuse põhi
seadused ja reeglid ja väljavõtted neist, ja seletab, miks üks ehk teine
häälik nii ehk teisiti kirjutatakse.
Töö lõppu on harjutuste kogu liidetud. Selle eesmärk on neid,
kes põhiseadused ja reeglid on tundma õppinud, õigekirjutusega
praktiliselt tuttavaks teha ja aidata Eesti õigekirjutuse iseäraldused
omandada 4*
V. Ridala — Esisõna.
Ajakirjas „Eesti keel“ nr. 1 annab mag. A. Saareste (Saaberk)
selle käsiraamatu kohta järgmise kiitva otsuse : ,.Üleüldiselt kokku
võttes võib kõnealust väljaannet, kui tarvilikku ja sisuliselt usalda
tavat õigekirjutuse juhti kõigile soovitada."
======= Tarvilik käsiraamat igaühele. =======
V. Ridala.
Cl
Hind 50 marka.
Sisu: Intuitsioon ja väljendus. Intuitsjoon ja kunst. Teoree
tiline tegevus ja praktiline tegevus. Väljenduse jaotamatus moodudeks ja asteteks. Esteetilised tundmused ja ilusa ning inetu vahetegu. Looduse ja kunsti füüsiline ilu. Väliseks tegemise tegevus ja
kunstide tehnika ning teooria. Maitse ja kunsti reprodutseerimine.
„Järgnev lühikene esteetika ülevaade on kokkuseatud B. Croce
esteetika süsteemi järele, nagu see esineb tema klassilises töös :
„Vaimu filosoofia. Esteetika, kui väljendusteadus ja üleüldine keele
teadus."
See püüab abiks olla kirjanduse ja kunsti õppijatele nii koolis
kui ka väljaspool kooli ja meie kirjanduses leiduvat kibedat käsi
raamatu puudust täita. Eelolev töö on esimene sarnast laadi katse
Eesti keeles.'*
V. Ridala — Eessõna.
Eesti kirjanduse ajalugu koolidele.
Kirjutanud V. Ridal a (mag. V. G rünth al).
S is u : Rahva luule. Vaimuliku kirjanduse algus. Ilmaliku
kirjanduse algus. Kreutzwaldi ajajärk. XIX aastasaja lõpp. Kõige uuem
aeg. XX aastasada. Ühiskondlikud olud. Jutukirjandus XX aasta
sajal Lüürika XX aastasajal. Kirjanduse arvustus. Kirjanduse nimestik.
,,Käesolev Eesti kirjanduse ajalugu on nende 8 aasta saadus,
mil Eesti Tütarlaste Gümnaasiumis olen Eesti kirjandust pidanud õpe
tame. Ülevaade on kooli tööst välja kasvanud ja tahab kõige päält
kooli tarbeid silmas pidada, ilma et_esteetiline kirjanduse hindamine
teisele kohale oleks jäetud."
V. Ridala - Esisõna.
„Õpperaamat on määratud keskkoolidele ja sisaldab ülevaate
Eesti kirjanduse arenemise kohta kõige vanemast kuni käesoleva,
XX aastasajani.
Sarnane ülevaatlik kirjanduse ajaloo õpperaamat puudus meil
täiesti, sest M. Kampmanni kirjutatud ,,Eesti kirjanduseloo peajooned"
on määratud käsiraamatuks kirjanduse ajaloo õpetajaile ja ei ole ko
hane õpperaamatuks, sest sisaldab liiga rohkesti kirjandusajaloolist
materjaali, millel aine vastavate õppekavade ulatusel läbivõtmisel
teise järgu tähtsus.
Mag..V. Grünthal on parematest meie kirjanduse ajaloo tund
jatest, mis juba iseenesest tagatiseks on, et kõneall olev õpperaamat,
pakutava õppematerjaali poolest, meie keskkooli kursuse nõuetele
enam-vähem vastab, pealegi on töö, nagu autor esisõnas ise tähen
dab, nende 8 aasta saadus, mil ta Eesti Tütarlaste Gümnaasiumis on
pidanud Eesti kirjandust õpetama, on väljakasvanud koolitööst ja
peab silmas esimeses joones just kooli tarbeid.“
—al. „V. Maa“ kirj.-tead. lisa nr. 22, 1922.
Valik Eesti rahvalaule.
Korraldanud ja sõnastikuga varustanud V. Ridala (mag.
V. Grünthal). Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toim
konna väljaanne. Nooresoo kirjavara nr. 49. Hind 75 marka.
„Esil olev kogu sisaldab, pääle väheste väljajätete, need rahva
laulud,’ mis M. Veske kogu I ja II osas leiduvad, ja valiku kõige täht
samaid ja kaunimaid laulusid ühes mõnede pikemate lugudega Neus‘i
kogust, Vana Kandlist ja Setukeste lauludest; pääasjalikult mõlema
test viimastest.
.
.
Raamat on kavatsetud kõige päält kooliraamatuks, ja kooli
tarvetest on ta õieti väljakasvanud. Aga ühtlasi püüab ta abiks olla
laialisele lugejate piirkonnale, kellel kirjanduslikku huvi ja arusaa
mist leidub meie kõige omapärasema kirjanduse, rahvaluule ja selle
loomulise ilu vastu“.
V. Ridala — Esisõna.
Mis on matemaatika ja milles on tema
väärtus.
====== H ind 30 marka.
=
Tuntud matemaatika õpperaamatute autori, Tartu üli
kooli professori Gerhard Rägo esiloeng, peetud ametisse
astumise puhul Tartu ülikooli aulas, 2. oktoobril 1920. a.
„Matemaatika on see aine, mis meid alla juhib teadmise algpõhjadele, ja tema on, mis meid kõrgemale ettekujutavast tõstab, ja
lennutiivul võimsalt üles viib kaunimatesse ilmadesse, igavestesse,
jäävatesse, piirita mõtteilmadesse, ilmadesse, kus valitsevad ideed.“
,
G. Rägo— Mis on matemaatika.
Peeter Ruubel:
Meie noorsoo vaimlisest murrangust.
====== Hind 10 marka. =====
Murdesõnad Põhja-Eestist.
Kirjakeeles tegelikuks tarvitamiseks valinud ja esitand R. Saab егк - S ааrest e. Hind 75 marka.
Lisana : I. Sugulaste nimed (2 tabelid). II. Ilmakaarte (taeva
kaarte) nimed. III. Kangastelgede osade nimed.
„Päev-päevalt meil mitmekesisemaks, tihedamaks ja laiematesse
valdkondadesse nihkuv elu ja tegevus seab Eesti kirjakeelele uusi,
ikka suuremaid nõudeid. Üksikud tööstusharud, tehnika, kaubandus,
teadused, kirjandus, kunst, sport jne. tunnevad kibedat puudust uute
mõistete ning asjade täpipealsete, eestikeelsete nimetuste nõutamisel.
Nimetatud asjaolu ongi põhjust andnud käesolevale katsele: elavast
rahvakeelest pakkuda aineid, kust võimalik oleks kohaseid, tarbele
vastavaid oskussõnu valida.
Sõnade tähendus on katsutud võimalikult rohkete rahvakeel
sete (kirjakeelde transkribeeritud) lausenäidete varal valgustada ja
selgitada. Selleks otstarbeks, samuti sõnade kirjakeelse traditsiooni
rõhutamiseks on ka tsitaadid kirjandusest abiks võetud.
Et tarviliku sõna leidu hõlbustada, on valiku lõppu paigutatud
index-juhataja."
A. Saaberk’ — Eelmärkuseks.
„. . . Raamatut tuleb rõõmuga tervitada ja soovitada, juba selle
pärast, et ta sisaldab hulga seni tundmatumaid sõnu, määrab täpipäälselt nende tähendused ja enamasti ka nende ulatuse. Nõnda on
raamatul oma teaduslik väärtus ainetekoguna."
Lauri Kettunen — „Е. Kirjandus", 1921.
„Sirvilaudade" XXV-da juubeli - aasta lisa.
====== Hind 30 marka. =
Sisu: J. Kõpp: Esimese juubeli-aasta mälestuseks. A Audova : Loomade hingeelust.
C Villberg : Salajõed ja maa-alused
koopad Eestis Dr. F. Lepp : Kõhutõbi. J. Teinmann: 22. juuni
1919 (Mälestusist „Landeswehri" sõjast).
„Suurt tähelepanu teenib ära tingimata C. Villbergi kirjutus
„Salajõed ja maa-alused koopad Eestis", missugune kokkuvõtte-artikkel senini Eesti kirjanduses esimest korda esineb Igaüks, kes vä
hegi huvitust tunneb meie kodumaa looduse ja harulduste vastu,
peaks tähendatud kirjatükki lugema. Samasugust tähelepanu ja huvi
tust on ka teised kirjatükid ära teeninud"
„Postm." nr. 326, 1920,
„Tähelepanemise väärt kirjelduse „Salajõed ja maa-alused koo
pad Eestis" (30 Ihk ) toob C. Villberg tänavustes (1921) „Sirvilaudades". Siin vaadeldakse esiteks tähtsamaid salajõgesid: Jõelehtma
jõge, sama nimelises kihelkonnas, Kuiva- ja Katajõge Kosel, Salajõge Lääne-Nigulas ja Erra- ehk Uhaku jõge Lüganuses. Pärast käsiteletakse veel rohkem-tuntuid maa-aluseid koopaid, mis väärt, et neid
rohkem tähele pannakse. Näit, kirjeldab Dr. Kruuse Tartu lähedal
olevaid Aruküla koopaid, mis olevat üle 500.000 ruutjala suured, um
bes 15.000 sambaga. Huvitavad on ka Ida-urkad Kuimetsas, Toripõrgu ja Koorküla põrguhaud. Neisse kohtadesse peaks meie kooli
noorsugu suvel õppereise ettevõtma."
Viator — „V. Maa" nr. 82 (689), 1921.
Ühesgi kooli-, kui ka üleüldishariduslises raamatukogus,
ega looduse-sõbra raamaturiiulil ei tohi see raamat puududa.
Botaanika käsiraamat.
Prof. Dr. O. Schme il i järele Eesti keele toimetanud
M. P ill. Kolmas parandatud ja täiendatud trükk. Eesti
Kirjanduse Seltsi Koolikirjanduse toimkonna toimetus nr. 5.
===== Hind 150 marka. ======
„Prof. Dr. O. Schmeili looduseteaduslistes õppe- ja käsiraama
tutes ei ole pearõhku suure hulga taimede pealiskaudse kirjeldamise
pääle pandud, vaid sääl on igast sugukonnast ühe tähtsama ehk tut
tavama taime kehaehituse ja eluavalduste keerulisi vahekordi põhja
likult selgitatud. On lugeja õppinud nende väljavalitud taimede juu
res bioloogiliselt mõtlema, siis oskab ta seda ka teiste taimede juu
res kergesti teha.
Käesoleva õpperaamatu tõlkimisel on pääasjalikult venekeelist
tõlget silmas peetud, sest venekeelses väljaandes on mõningate tai
mede asemel Venemaa kohasemaid taimi kõne alla võetud, anatoo
mia ja olulugu on aga Schmeili teiste tööde järele palju täiendatud.
Täiendatud on süstemaatika osa kolme sugukonna, nimelt tatraliste, maltsaliste ja lõhkheinaliste juuremahetamise ning mitmes
sugukonnas teiste taimeliikide kirjeldamise läbi. Kujuõpetuse ja oluloo osas on mitmel pool täiendusi tehtud.
Parandusi on (II trükis) taimenimede ja oskussõnade uuenda
mise läbi tehtud pääasjalikult Eesti Üliõpilaste Seltsi Loodusteaduse
osakonna ning Eesti Kirjanduse Seltsi sellekohase toimkonna poolt
ühiselt väljatöötatud ja trükis ilmunud „Kodumaa taimede" ja pääjoontes valmiskorraldatud taimeteaduse oskussõnade järele."
M. Pill — Eessõna.
„Käsiraamat on alguskeeles lühikese ajaga kaheskümnes trükis
ilmunud, ja venekeelses tõlkes on ta mitmest trükist läbi käinud ja
koolides elavat tähelepanemist leidnud .. . Tema (Schmeili) raamatud
oma huvitava stiiliga, suudavad kooliõpilaste hinge kaasa tõmmata".
M. S. — „Postimees* nr. 235, 1913.
Dr. Juhan Vilms:
Spordi, kui füüsilise töö asemiku puu
dused tervishoius.
========= Hind 20 marka ==========
Ülemalnimetatud töö, milles autor meid tutvustab spordi
kasu-, kui ka kahjulikkude külgedega tervishoiu seisukohast
ja juhtnööre annab selle edaspidiseks otstarbekohaseks aren
damiseks, on sportlaste, kui ka kõigi teiste vaimlisel alal töö
tajate poolt õige elavat tähelepanu leidnud. Võrdlemisi suur
esimene trükk on lõpukorral. See töö on tõlgitub ka Espe
ranto ja Tshechi keele.
Einteiiiminn
Ilmumisel
ElUTekkImime.
—=
Sisu: Elav ollus ja tema omadused üleüldse. Elu omaduste
Dr.Juhan Vilms:
lähem kirjeldus ja seletuskatsed. Elava olluse tähtsamaist tegevaineist.
Mis on elu ? Elava olluse tekkimine. Biofermendi mõiste üleüldine
kõlbulikkus elu ja surma nähtuste juures. Biofermendi lähemad sel
gituse võimalused. Kokkuvõte.
Loodus ja inimene.
Viis päätükki Ernst Haeckeli töödest ühes sissejuhatusega,
tema 80. sünnipäeva mälestuseks, E. Haeckeli pildi ja hulga
joonistustega tekstis. Eesti Üliõp. S. „Ühenduse" toimetus.
========= Hind 50 marka. ======
Sisu : Eessõna. J. Jans: Haeckel ja tema elutöö. E. Haeckel:
Põlvenemise õpetuse sisu ja tähtsus. Tõlk. P. Kogermann. E. Haeckel :
Loode- ja tõulugu. Tõlk V. Luik.
E. Haeckel : Araabia korallid.
Tõlkinud Aug Reben.
E. Haeckel : Gastrea õpetus. Tõlkinud
H. Reichenbach. E. Haeckel: Kogemus ja äratundmine. Tõlkinud
Ed. Kubjas.
Rahvaharidustöö väljaspool kooli I.
======= Hind 60 marka. =====
Sisu: Joh. Aavik : Raamat ja ta arenemine. K. Einbund :
Raamatukogutöö ja raamatukogu-hoidja. J. O. Lauri: Raamatukoguliikumine Lääne-Euroopas ja Ameerikas. J. Parktal: Venemaa raa
matukogud. Linda Einbund : Lasteraamatukogud. H. Niggol: Raa
matukogu sisemine korraldus. Kroonika.
„Vaba Sõna".
Rahvalik-teadusline, kirjandusline ja poliitiline ajakiri.
1914. aastakäik. Sisaldab teaduslisi ja ilukirjanduslisi töid
järgmistelt autoritelt: K. Einbund, R. Eliaser, J Jans, Joh. Kirkmann, H. Kruus, B. Linde, H. Madisson, M. Martna, L. Oleks,
R. Paabo, G. Suits, Joh. Barbarus, J. Semper, A Reeben, A. H. Tamm
saare, K. Michelson, A. Ahmatova, V. Brjusov, A. Fiskar, J. Oks,
R. Tagore, Fr. Tuglas, A. Tassa ja teised.
368 suurt lehekülge teksti, hulga kaunistustega. Kaas
andena Juhan Liivi pilt N. Triiki joonistuse järele.
1916. aastakäik. Sisaldab teaduslisi ja ilukirjanduslisi töid
järgmistelt autoritelt : J. Jans, H. Kruus, E. Laaman, M. Martna,
A. Normes, P. Ruubel, Nik. Suhanov, J. Treial, Victor Tschernov,
Emma Asson, J. Kangro-Pool, Joh. Semper, Fr. Tuglas, H. Visna
puu, Aug. Gailit, Knut Hamsun, M. Heiberg, Aug. Könick, G. de
Maupassant, M. Puru, R. Reimann, R. Roht, M. Under, Ed. Vilde,
O. Wilde, Joh. Aavik ja teised.
232 suurt lehekülge tiheta kirjaga teksti, hulga kau
nistustega.
Aastakäigu hind 200 marka.
Cand. Jo h. Mdа m s оn.
majandusteadus.
Keskkoolidele ja eneseharimiseks.
Sisu: Algmõisted. Varade valmistamine : loodus, töö ja kapitaal; kriisid ; masin ja selle tähtsus ; ettevõtted ja nende kujud ;
suur ja väike ettevõte. Varade vahetus : vahetuse tekkimine ja siht,
vahetus-väärtus, hind ; metall- ja paberraha ; krediit ; pangad ; kau
bandus ; liikumine ja teadete saatmine. Ühiskondliku sissetuleku (saa
duse) jagunemine : maarent, kapitaali protsent, töötasu, ettevõtja kasu
ja nende vastastikune vahekord. Riigi majanduslised ja sotsiaalsed
ülesanded. Sotsialiismi põhimõtted. Ilmamajandus. Riigipoliitika ja
majanduslised huvid.
Õpperaamat on kirjutatud vastavalt keskkooli õppeka
vadele. Käsitus rahvalik-teadusline. Arusaadav igaühele.
Ilmub 1922. aasta augusti kuuks.
Jakob Albreht:
Leheküljed vabadussõjast.
Hulga piltidega.
Ilmub 1922. aasta augusti kuuks.
Sisul Eessõna. Eesti rahvaväe organiseerimise algus. Saksa
okkupatsiooni ajast. Enamlased Tartus. Tartust Petserini. Võitlused
Petseri pärast. Võitlused Võru pärast. Võidukäik Lätimaale. Võit
lused Ostrov-Põtalovo sihis. Viru väerinnal. Kolmas jalaväe diviis.
Teine jalaväe polk. Vaherahu Viru väerinnal. Eesti Baltimere lae
vastik vabadussõjas
Oma sõjamälestusis kirjeldab autor kõige huvitavamat ajajärku
meie vabadussõjas, nimelt võitlusi Tartu, Võru ja Petseri pärast. Mis
suguseid üliinimlisi jõupingutusi „Iseseisva Eesti" rajamine meie kangelaselikult rahvaväelt nõudis, selle üle saab igaüks kujuka ja loomu
truu pildi ülemalnimetatud sõjamälestuste järele. Ärgu jätku keegi
neist, kes isiklikult osavõtnud sõjategevusest Lõuna-väerinnal, seda
raamatut enesele muretsemata, ta on kalliks mälestuseks läbielatud
sõja raskustest.
Dr. K. Otto:
Tervishoiu õpperaamat keskkoolidele.
pind
Sisu : Tervishoiu ülesanne ja tähtsus. Ohk ja kliima. Maa
Vesi. Elumaja. Surnuaiad. Toitmine. Riided ja jalavari.
Kehakultuur ja ükskute orgaanide tervishoid. Töö ja puhkus. Külgehakkavad haigused. Haigete ravitsemine ja esimene abi õnnetutel
juhtumistel. Rinnalaste eest hoolitsemine. Koolitervishoid.
Lisana: Hambaarst M. Pe ters o n: hammaste ravitsemine.
Ilmub 1922. a. augusti kuuks.
H. Soosaar u. P. Waldson:
Cehrbuch der deutschen Sprache
Saksa
für estnische Elementarschulen. I, Stufe.
keele õpperaamat rahvakoolidele. Kokkuseatud vas
tavalt rahvakoolide õppekavadele.
Nimetatud õpperaamatu kohta annab Saksa keele õpetaja L., kes
õpperaamatu käsikirja läbivaadanud, järgmise otsuse : „Õpperaamat
on otstarbekoheselt kirjutatud õpetamiseks algkoolides. Laused, küsi
mused ja jutukesed on õpilast ümbritsevast elust võetud ja keeleliselt lihtsa
test ja kergesti arusaadavatest lausetest kokkuseatud. Õpperaamatut võib
täiesti kordaläinuks tunnistada ja õppimiseks ja õpetamiseks soovitada."
Ilmub 1922 a. augusti kuuks.
III. Pealadus.
J. Stern: tuleviku riik Hind 15 marka.
„Mitte tuleviku pilti, vaid lühikest seletust sotsialismuse üle ta
hab käesolev raamat anda; ta tahab näidata nende moodus olevate
ettekäänete jõuetust, mis sotsialismuse teokstegemise ja otstarbekoha
suse vastu on sihitud J. Stern — Eessõna.
V.Korolenko: Tgapäevane nähtus. Ajakirjaniku märkused
surmanuhtluse üle. Hind 30 marka.
Sisu: 12 mai 1906. aastal. Surmalemõistetud N. vangi
majas. Surmakandidaatide äripäevad. Lootused ja enesetapmised.
Viimsed kokkusamised. „Elulookirjeldused". Ekspropriatorid. ,,Kohtu
otsus kinnitatud". Kuidas seda tehakse ? Lõpusõna.
Kirjeldab neid koledusi, mis surmamõistetud, suuremalt jaolt
poliitika-süüdlased. Vene vangimajades 1906, ja 1907. aastatel läbielasid. Annab kujuka pildi „tsaristlise" Venemaa vangimajade olu
korrast 1905. a. revolutsioonile järgnevatel reaktsiooni aegil.
Tähelepanemiseks
kooliõpetajatele, õpilastele ja iseõppijatele. Õpperaamatute valiku juu
res pidage silmas et „Noor-Eesti" õpperaamatud on kokkuseatud ja
toimetatud paremate koolimeeste kaastegevusel, keeliliselt läbivaada
tud tuntud koolimehe ja keeleteadlase J. Weske poolt. Nad on trü
kitud hääl paberil, hulga sisuselgitavate piltidega, tiheda kirjaga ja
suures kaustas. Teiste kirjastuste väljaandel ilmunud vastavate õpperaa
matutega võrreldes, sisalduvad nad märksa rohkem õppematerjaali ja on
selle tõttu kõige odavamad.
Jaokaupa järelmaksuga
on raamatute müük avatud kirjastuse ladust, Tartus, 1000-margalisest
summast peale. Esialgne sissemaks 25% peale, järelmaks kuni kuue
kuuni. Jaokaupa järelmaksuga võib tellida igasugust Eesti kirjandust,
ostja enese valiku järele. Raamatute hinnale mingisuguseid kulusid
juure ei arvata.
Esialgu on müük korraldatud ainult kirjastuse
ladust, Tartus.
Raamatukogudele
muretsetakse igasugust müügil olevat kirjandust kõige
kasulikumatel tingimistel.
Neile, kes raamatute hinna rahas ehk postmarkides
kirjastusele saadavad, saadetakse raamatud posti kaudu
kuludeta kätte.
Igasugust müügil olevat Eesti kirjandust võib kirjastuse ladu kaudu
tellida kas raha ettesaates ehk järelmaksuga.
0.0. „Noor-Eesti Kirjastus" - Tartus.
Ladu Tartus, Rüütli tän. nr. 4, kolmandal korral.
Avatud kella 9—2 ja 4-1/26
Г11
81
О
в®
8
E.K.-U. Postimehe
raamatukauplus
- ja kirjastus Tartus, Rüütli tänav nr. 9.
Suur ladu teaduslikku-, ilu- ja kooli
kirjandust, kooli- ja kantselei-tarbenõusid jne.
К.-Ü. „Postimehe" kirjastusel on ilmunud järgmised raamatud:
Esimesilt päevilt.
Redik Soar.
Jutustused.
Hind 40 marka.
Selle teose üle kirjutab H. M. 1922. а. „W. Maa" lisas nr. 1
muu seas : ,,Ühe väikese, kuid imestamapanevalt südamliku raamatu
kese juure tahaksin iga inimest, kes veel head, lihtsat ning tervet
südameluulet armastab, juhtida. See on R. Soari ,,Esimesilt päevilt" —
90 leheküljeline raamat — [hind 40 mrk.... Ta otsekui kerib lõnga
üksluisest maaelust ning luulerohkest lapsepõlwest suigutaval ning uinu
taval häälel pikka ning tasa vestes. Kuid mõnikord on ta lause lü
hike ning seal avaldub mõte tuumaks kui küps viljapea".
peatükk Eesli minevikust.
Johann
Georg Eisen von Schwartzenberg (Torma-Lohusoo
õpetaja 1746—1775). R. Jürgenstein.
Faust. i.
J. W Goethe kurbmäng. Eestistanud R Jürgenstein.
218 lehekülge. Hind 100 marka.
Faust on Saksa kirjanduse suurteos, üks kõige tähtsam ilukir
jandusline töö terves maailma kirjanduses.
Keeleteadlane V. Ridala kirjutab Fausti eestikeelse tõlke
üle „Hels. San " m. s. järgmist : „Nagu muudki lüürilised kohad, on
tõlkes iseäranis hästi õnnestunud Margarete osa ja Fausti tundmuse
avaldused . . . Neis on püsivamat ja väärtuslikumat, kui see, mida
üks päev toob ja teine viib . . . Peab tunnistama, et A. Jürgensteini
Fausti tõlge on väga tähelpandav kirjanduslik sündmus Eesti kirjan
duse viimase aja arenemises“
Kodu.
К. E. Sööt.
Luuletused 1910—1921. Hind 140 marka.
„T. Teat." 1922. а. nr. 18 ja 20 kirjutab Ed. H. „Kodu" üle
m. s.: „K. E. Sööt‘i töölaulud on kui sõjahüüd. Ajasündmusist on
teda kõige enam vabadussõda inspireerinud ja ta on sellest vist roh
kem laulnud kui ükski teine Eestis . . . Lootusega on Söötil intiimne,
õrn, vaheta suhe.“ — Fr. Tuglas lausub 1922. a. „Päev." lisas nr 10
m. s.: „Oma tõestiväärtuslikud luuletused on K. E. S. annud müüti
liste ainete alal, kus vorm ja sisu haruldase täpipealsusega ühte lange
vad ja naturalistlikult usaldava terviku sünnitavad."
Raamat on ilusal moodsal paberil trükitud.
Ilmade ettekuulutamine.
K. Koch, ülik, meteorol. observ. juhataja.
Hind 20 marka.
Kodu rajalt.
17 laulu segakooridele (ä capella) Dr. M.Veske sõnad. Hind 50 m.
пяраоЕОП
ja eelviimane ilmasõda.
Ühe võimumehe ajalugu, 100-а. surmapäeva mälestuseks.
Dr. J. Bergman, Tartu ülikooli prof. Eesti keele tõlkinud
R. Jürgenstei n.
Raamatu mitmekesisest sisust toome siin järgnevalt mõ
nede peatükkide pealkirjad, mille järele üleüldisest kavast ja
mõttekäigust võidakse enesele pilti kujutada :
1) Napoleoni sugu ja lapsepõlv. 2) Vaene alamleitnant. 3) Prant
suse revolutsioon. 4) Napoleon 24-aastase kindralina. Tapakirve kar
detavas läheduses 5) Bonaparte päästab vabariigi valitsuse. 6) Tema
esimesed kuulsad võidud Itaalias. 7) Egiptuse õnnemäng. 8) Bona
parte vabariigi president. 9) „Keiser Napoleon", Euroopa manner
maa diktaator. 10) Hispaania nuhtlemine. 11) Napoleon kosib ene
sele keisri tütre naiseks. 12) Kuuesaja tuhande hukatus Venemaal
1812. 13) Vägeva langemine. „Rahvaste lahing". 14) Napoleon
Elba saarel. 15) Kotkas ärkab. 16) Napoleon St. Helena saarel.
Raamat on valgele kirjutuspaberile trükitud.
pildiga. Hind 160 marka.
Kümne
Cegelikud õigekeelsuse määrused.
A. Saareste.
Hind 50 marka.
Nende määruste aluseks on peajoontes „Oigekirjutuse sõna
raamat", eriti selle teoksilolev teine väljaanne. Määrused puuduta
vad kõige tähtsamaid ja kõige hädalisemaid õigekeelsuse ja õigekirju
tuse küsimusi, mille puhul tegelikus elus ja kirjanduses kas eksitakse
või kaheldakse, ja kus korralagedus ning eksimine eriti valusalt lu
geja keeletunnet riivab.
Määruste kokkuseadmisel on peaasjalikult silmas peetud keele
omapärasust, s. o. eestilikkust, ja keeleehituse otstar
bekohasust, s. o. lihtsust ning selgust.
Lahemai ajal ilmub teises täiendatud trukis:
Kirjanduslooline lugemik I.
Korraldanud Rug. Raud, Tartu tütarl. gümn. Eesti k. õp.
Umbes 300 suurt lehekülge.
Sisu: 1) Kirjanikkude elulood : Fählmann, Kreutzwald, Jannsen, Koidula, Hurt, Veske, Eisen. 2) Rahvaluule : eepilised ja lüüri
lised rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. 3) Kalevipoeg :
luules ja proosas. 4) Kunstluule. 5) Jutustused.
Kirjanduslooline lugemik on kokku seatud ühtluskoolide õppe
kavade kohaselt ja pakub kirjandusloolisi materjaale 5 õppeaasta jaoks.
Esimene trükk otsas.
Seda raamatut arvustades kirjutab M. Okas „Postimehes“ 1921
nr. 300 muu seas järgmist : ,, . . . Kas on Aug. Raua raamat tarvi
lik ? Autor ise arvab (eeskõnes) ja tunnistab oma raamatu tarvilikuks
koolidele sellepärast, et meie vastavat kirjandust ise- ja üksikraamatutena ei leidu ja kuskilt saada ei ole. See on igatahes mõjuv põhjus.
. . . Ka kodule on Kirjandusline lugemik ülitarvilik, et lastevanemad
ja teised kodukondsed võiksid pilku sisse heita ja endid Eesti kirja
varaga tutvustada. . . . Soovitame, et hea vaimu mõju Aug. Raua
„Kirjandusloolise lugemiku" lehekülgedelt meie noortele ja täiskasva
nutele vastu naerataks ja neid lugemisele meelitaks. On see raamat
ju ainukene omasarnane ja väärtusline meie koolikirjanduses. Nii
siis — koolile ja kodule väga soovitav raamat."
Kirjanduslooline lugemik IL
Korraldanud Rug. Raud.
232 suurt lehekülge. Hind 130 marka.
Sisu: Raamatus leiduvad järgmiste kirjanikkude elulood ja
näited nende kirjatöist: F. Kuhlbars, C. R. Jakobson, J. Pärn, A. Reinwald, J. Kunder, J. Bergmann, E. Bornhöhe, Jakob Liiv, J. Tamm,
A. Kitzberg, Ed. Vilde, Juh. Liiv ja A. Haava.
„Kirjandusloolise lugemiku" II jagu pakub kirjandusloolisi mater
jaale 6 õppeaasta jaoks. Ta on „Kirjandusloolise lugemiku I jao
loomulikuks jätkuks ja vastab täielikult Haridusministeeriumilt välja
antud õppekavade nõuetele.
Kooli laulmiseraamat.
-^^"^
W. 1аmmаn.
Il täiendatud trükk. 248 lehek. Hind 100 marka.
Raamatu kokkuseadmise juures on silmas peetud Haridusminis
teeriumi uut õppekava alg- ja keskkoolidele. Raamat sisaldab 82 ühe
häälset, 49 kahehäälset ja 68 kolme- ja neljahäälset laulu, peale selle
13 kaanonit ja muu tarvilik harjutamismaterjaal ühes seletuste ja näpu
näidetega.
Kolmas trükk on värskendatud ligi 30 uue lauluga, peaasjali
kult Eesti ja Soome paremate heliloojate sulest.
Lisaks on raamatusse paigutatud laulu nängud.
C. Julii Caesaris,
Commentarii de Вейо Gallico.
Comm. I, comm. VI (сар. 11—24).
Elmar Kikas. !. Tekst — 30 mk. II. Seletused — 70 mk.
Dumivalgukene.
Lasteetendus 6 vaatuses. Rinetel Helmi Põld. Hind 30 mk.
Seda raamatut arvustades kirjutab m. s. „K." „Post. nr. 135 :
,,Meil on sündsate lastenäidendite valik väike olnud. Seda on nagu
kõrvaliseks asjaks peetud, mille eest hoolitsemist pole keegi enda ko
huseks pidanud ; ometi on aga lastenäidenditel (laiemalt — laste
kirjandusel) pädagoogiliselt suur tähtsus, sest õpetus, mis pakutakse
jutu või näidendi kujul, jääb lastele palju ennemini ja kindlamini
meele ja saab rohkem nende hingevaraks, kui näituseks sundusena
esinev kooliõpetus.
Sellepärast tuleb aina tervitada ka hiljuti ilmunud H. Põld i
lasteetendust „Lumivalgukene", mis Puschkini ümbertöötusest meele
jäänud ainetel kokku seatud
. .. Stiililiselt On näidend hästi läbi
viidud. Keel on ladus ja ilus, milleks mõjub kaasa ka see, et näi
dend on kirjutatud seotud kõnes, kus kohati lauludki esinevad."
Kimp Kullerkuppe.
Seitse laulu segakoorile.
E 1 m. K i k a s.
Hind 25 marka.
Iga kodanik
kes hindab väärtuslist
ja tõsist ajakirjandust
Ineh
1000990Postimppst
Ustilout
„Postimees" — kui kõige kiirema
teatesaamisega ja kõige suurema
arvu kaastöölistega ajaleht Eestis,
annab alati täielikumat ülevaadet
sise- ja väljamaa uuemate päeva
sündmuste kohta.
„Postimees"
toob ainult õigeid ja kontrolleeritud
teateid ja ei aja ajutist ajakirjanduslist kõmu taga.
Tartu professorite ja teiste kõr
gema haridusega eriteadlaste sulest
„Postimehes" ilmuvad teaduslikud
kirjatööd, juhatused, nõuanded jne.
pakuvad suurt huvi igale kodani
kule,tema tegevuse ala peale vaata
mata. Eriti põllumajanduse ja rahvamajanduse edendamise eest hoo
litseb „Postimees" järjesti rohkem.
Vana „Postimees" on olnud ja on alati teenäitajaks ja juhiks
igale eestlasele.
Ärge viivitage „Postimehe" tellimisega.
Iga ärimees ja tööstur kuulutab alati „Postimehes",
teades, et tema kuulutus ulatab kõige
laiematesse tarvitajate ringkondadesse.
„Postimehe" peakontor — Tartus.
Kõnetr. 80 ja 2-86.
—---- —— Abitalitused kõigis Eesti linnades. --------------—
Esitused ja agentuurid kõigis rahvarikkamais kohtis.
„Postimeest" võib tellida igast Eesti postkontorist ja väljamaal Saksa,
Soome ja Läti postkontoritest.
EESTI KIRJASTUS-ÜHISUS
PR5JTIMFFS!"
„Гил111 lita
TARTUS, RÜÜTLI T. 9.
TELEFON 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku-, ilu- ja koolikirjandust, koolija kantselei-tarbenõusid jne. — Kõige parem ostukoht
kauplustele, koolidele, asutustele ja eraisikutele.
Trükikoda
valmistab uute, moodsate kirjade ja tehniliste täien
duste abil maitserikkalt igasuguseid trükitöid.
Tsinkograafia
valmistab ajakohaselt sisseseatud töökojas vilunud töö
jõudude tegevusel kiiresti ja korralikult liht kui ka kõige
peenemaid autotüüpe ühe kui ka mitme värvi jaoks.
Köitekoda
valmistab kõigsugu liht- ja iluköite-töid üksikult ja
kogudena.
Hinnad mõõdukad.
Kirjastus
„Odamees
soovitab:
Н. Adamson : Mulgimaa. Laulud.
30.—, 15.-
A. Alle: Carmina barbata. Luuletusk. 75.—
A. Gailit: Klounid ja faunid. Följetoonid. Piltidega. 180.—,
120.—
N. Jevreinov: Lõbus surm. Näitem. 100.—, 75.
A. Kivikas: Sookaelad. Külanovellid. 40.—
„Verimusf. Sõjanovellid. 150.—, 100.—
,Verine väits. Novell. 50.—
„Jüripäev. Romaan. 250.O. Luts: Harald tegutseb. Novell.
A. Lichtenberger: Mu väike Trott
65.Jutt. 75.
J. London: Juhtumised inimesesööjate saarel. I —
30.—, II — 30.—, III — 15.M. Metsanurk: Epp.
Novell. 40.
Sinilind. Näidend. 100.
J. Oks: Tume inimeselaps. Novellid 75.G. Räppo: Uks lahti. Komöödia. 40.—
R. Roht: Kolm näokatet. Novellid 50—
M. Maeterlinck:
£. Rumor: Tuled sügisõõs. Novellid. 75.—
J. H. Rosny: Kolesuur koobasmaa. 35.—
J. Semper: Jäljed liival. Luul. 50.—
A. Tassa: Nõiasõrmus. Novellid. 75.—
F. Tuglas: Jumala saar. Novell. 75.—
„Maailma lõpus. Novell. 90--
M. Under:
Eelõitseng.
Luul. 75.—
0. Wilde: Salome. Näidend. 60.—
H. Visnapuu: Amores. Luul. 50.—
„Jumalaga Ene ! Luul. 75.—
„Talihari. Luul. ioo.-
По 1 — XII. Kirj.-kunsti album — ajakiri.
J. Aavik: Muusikalised kirjad. Artiklid.
Griving-Ilves: Kirikumuusika. 100.—
75 —
P Griinfeldt: Mälestused Juhan Liivist. 40.—, 30.—
Н Kruus : Jaan Tõnisson. 90.—
„Saksa okkupatsioon Eestis.
150.—
A. Kruusberg: Ado Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga. 75.—
,,
Venestamise tulekul. 60.—
J. Oks.* Kriitilised tundmused. 60.—
J. Semper: Näokatted. 150.—, 125.—
F. Tuglas : Eesti uuem ilukirjandus. 75.—, 60.—„Henrik Ibsen. 50.—, 30.—
„William Shakespeare. 75 —, 60.—
„Marginaalia. 180 —
Nõudke täielikku nimikirja.
=—=__
Saada igast korralikust raamatukauplusest.
5
Pääladu Tartus — Promenaad 7-a.
_
„Ddamees.“
Karskusseltside Kesktoimkonna kirjastusel ilmunud
raamatute nimekiri :
Hind
Karskusliikumise ajalugu. M. J. Eisen. .
. .
. . 60 mk.
Eesti karskuskongressid VII, VIII ja X ä
. .
. . 10 ,,
Meie haritlased ja karskusküsimus. P. Põld. .
. . 10 „
Kidunemise põhjused. Prof. Bunge j. K.Einbund.
. 10 »,
Из истории борьбы против алкоголизма у
эстов. В. Эрниц
10„
6. „Karskuseieht" 1913.—1915., üksik nummer . . .
5 „
7. Eesti Karskusseltside aastaraamat 1901........................... 30 ,,
8. Karske noorus I ja Il а................................... , . .
5»
9. Keeluseadus. Dr. M. Helenius-Seppälä.
.
...
5 „
10. Karskus ja haridus. V. Karpio j. V. Ernits
. . . 10 ,,
11. Dr. Bratti alkoholi-monopoli süsteem. Uno Stadius.
Rootsi keelest V. Ernits
10 ,,
12. Miks peame olema karsked ? E. Saal........................... 10,
13. Karskustöö laste ja murdealise noorsoo keskel. Maiju
Seppälä j. Soome keelest H. Pett
40 ,,
14. Raudteelased ja karskusküsimus......................................... 10„
15. Болезнь и лекарство. II. Горшков.
. , . 25 ,,
16. Alkoholivabast kultuurist. J. Tõnnisson......................... 10 ,
17. Alkoholivastane võitlus väljamaal. Prof. Dr. J. Bergman.
5 ,»
18. Karskusasja algmed. Dr. M. Helenius-Seppälä. Soome
k. E. Kutsar. Autori näopildi, hulga piltide ja tabelitega. 75 »
19. XI. Eesti karskuskongress ; XVI. Rahvusvaheline ;
X. Põhjamaade ja XXXIX. Soome karskuskongressid. 50 „
20. Eesti riigi tulevik ja karskus. Prof. P. Põld. . . . 20 „
1.
2.
3.
4.
5.
Vilho Reima raamatud seeriast „Kodu ja kasvatus"
Kodu on rahva süda. Soome keelest L. PloompuuVesterinen......................................... ..... : . . . 30 ,,
2. Sõnakuulmise kool. Soome k. L. Ploompuu-Vesterinen. 30 ,,
3. Mäng kasvatusvahendina. Soome k. L. PloompuuVesterinen...........................................................................30 ,,
4. Abikaasa valimine. Soome k. E. Kutsar.......................... 50 ,,
1.
dällemüüjatele 25°| hinnaalandust.
ZsuelneeelteiDo..........................Tartu, Jakobi tän. 8,
KarskIsSelTSI0e JCSKTOUKOnO telefon 4-04.
■Eesli Kiriandnse Selts■
soovitab oma kirjastuseladust järgmisi raamatuid :
Friedrich Robert Fählmann. Kirjatööde kogu I. Hind 50 mk.
J. Jõgever: Eesti keele häälikute ajalugu. Hind 35 mk.
Joh. Kunder: Eesti vanemad laulikud. Hind 20 mk.
Balthasar Russov : Liivimaa kroonika. Tõlkinud K. Leetberg.
1 anne : hind 60 mk., II anne : hind 110 mk.
Rud. Wallner: Arstirohtude ladina-eestikeelne sõnastik.
Hind 35 mk.
Matemaatika sõnastik.
Kolmas täiendatud ja laiendatud trükk.
Hind 50 mk.
Palamuse kihelkond:
looline kirjeldus.
Maadeteadusline, majandusline ja aja
Hind 25 mk.
Kristian Jaak Peterson: Laulud, päevaraamat
Redigeerinud Aino Paltser. Hind 150 mk.
ja kirjad.
,,Eesti Kirjanduse" XIII aastakäik (1918/19) . .
„
„
XIV
„
(1920)
. . .
hind 200 mk.
200 „
Xv
,
(1921)
•
„,
о
200
„
„Eesti Kirjanduse" tellimishind. 1922. aastal — 200 mk.
E. K. S. Koolikirjanduse toimkonna kirjastusel ilmuvad lähemal ajal :
J. W. Jannsen : Kolm juttu. Eino Leino : Helgaviisid.
K. Rammul: lhu ja hing.
Fr. R. Kreutzwald: Viru lauliku
laulud. L Koidula: Ojamölder ja tema minija. V. Bonseis : Mesilane Maaja.
Fr. R. Kreutzwald: Reinuvader
Rebane. A. Kivi: Seitse venda. Suve Jaan: Luige Laos.
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuseladu ja asjaamise büroo asub
Tartus, Gildi tän. 8. Asjaajamise tunnid äripäeviti kella 9 — 3.
Albert Paliale
Tartus, Jaani tän. 18.
Raamatud,
kirjutusmaterjaal,
kooli- ja kantselei
tarbed.
Päevapildi,
postkarti ja
salmi albumid.
Ilu kirjapaber karpides,
kirja blokid,
lillevaasid jne.
Võtame wastu paran
dusi kirjutusmasinate ja
igasugu muude peen
mehaanik tööde peale.
K. Sersant, F. Liblik 8
Я. Hausenherg
Tartu, Rüütli t. 9, kõn. 4-48.
00000000000000000000000
§ Tartu Pank 8
о
а
O-- == Hoiusummad =============--------- O
Rahasaadetused
RkkreditividO
Inkassod
Rembursid-------- О
8-- Väljamaa raha ostmine ja müümine--------- 0
5
8 Tartu Tallinn * Viljandi- Põltsamaa 8
00000000000000000000000
91
Shokolaadi ja kompveki vabrik
10
№
Effekt
V
02
Tallinn, Maakri tän. 17.
%
O.
Esimese auhinnana — kuldauraha 1908. a. Liivimaa Põllutöö näitusel
ja hõbeauraha 1908. а. E. Põllumeeste S-i näitusel.
Rullasepp-
Rullasepp-
meister
meister
Tartus, Promenaadi tän. nr. 9.
Kullasepa ja graveerimise äri.
Eraosa: metall- ja gummitemplite valmistamine
eraisikutele, seltsidele ja ametiasutustele.
Ostan kulda, hõbedat, kalliskive, vana kuld-ja hõberaha.
R.-S. Balti Spordija Võimlemisriistade Vabrik Tartus.
=========== Kontor ja ladu ========
Aurulaeva ja
Lodja tänava nurgal nr. 1.
Tel. 1-87.
(Laevasadamas).
Soovitab odavate hindadega:
Suvispordi abinõusid: jalgpalle, käsipalle, spordisaapaid ja
-kingi, kettaid, odasid, tennise- ja krokket-mänge jne.
Talispordi abinõusid:
suuske, kelke, suusk-kelke, suusa saa
paid, hockey keppe jne.
Vehklemise abinõusid,
rapiire, espadroone, florette, maskid,
rinna kaitseid, kindaid jne.
Võimlemise abinõusid :
hobuseid, kitsesid, roobaspuid, rekke,
redelid, rootsi seinu ja pinke, rooma rõngaid ja trapeetse jne.
Täielikka võimlemissaalide sisseseadeid.
Eelarved ja plaanid hinnata.
О.-Ü. Esimene Metallpärgade Vabrik
Eestis.
Tartus, Aurulaeva ja Lodja tän. nurgal nr. 1.
Tel. 1-87.
(Laevasadamas).
Soovitab metall hauapärgi suures väljavalikus kõige lihtsamast kõige
toredamani, kaunistatud portselaan ja metall rooside ja lilledega.
Vahetalituse ja kirjatöö kontor.
Tartus, Promenaadi tänav nr. 6, omas majas.
Awatud kella 9—1 ja 4—6.
Kontor toimetab mõõduka tasu eest
linnamajade, maade, talude, vabrikute ja
muu kinnisvara ning metsa, tööstuse, äride,
inventaari, sisseseadete ja muu vallasvara
ostu ja müüki, vahetab raha ja mu
retseb laenu obligatsioonide kindlustusel.
Kontor valmistab asjatundlikult
ostu, m üügi, päranduse, kingituse, jaga
mise, rendi ja üüri lepinguid, obligatsioone,
tõlkeid, palvekirju, ärakirju jne.
Kontor vastutab korraliku ja ausa asjaaja
mise eest.
Aktsia Selts
.Tonisson & Ко.
------------- — Tartus. --------------Soovitame omast rikkalikust ladust
raamatu- ja kirjutusmarjaali
kaupmeestele
===================== järgmist kaupa : ==========
Pildiraame, kirjaümbrikka, Meelespeasid (Bloc-Notes), päeva
pildi albume, postkaardi albume, amateur-albume, poesiealbume, postpaberit, ilukirja paberit (Papeterie) pakki
des ja karpides, paberikorve, koolivihke ja -kaus
tikuid, ilukarpe, taskuraamatuid, paberipanisid (portfellid), nahk kirjataske, noodimappesid, kirjutus-aluseid, regis
traatorid.
Vabrik ja pealadu Tartus, Kalamehe tän.36-42.
Telefon 200. Telegr. aadr.: Tõnissonko, Tartus.
Tartu ladu :
Promenaadi tän. nr. 8.
Telefon 85.
Tallinna ladu asemik:
Rob. Holst, Kinga tän. nr. 1.
-
Telegr. aadr.:
Telefon 7-54.
Holstko, Tallinn.
--------------- ——
Tallinn, Suur
Kirjastus- К oo 1 // Karja
tän. 23.
Ühisus ol
Kõnetr. 7-92.
Täielikum raamatukauplus
--------------- Eestis. ------- ----------
x Kooli- ja lasteraamatud, ilukir- >
O
tooted vanemast ajast kuni viimaste uudis-O janduse
teni alati saadaval üksikultja hulgaviisi.(
6
linn kinjanous ilmumist.
— kohe peale 4
X 7Quem
7
X
Kõik „NOOR-EESTI" kirjastusel ilmunud raama- (
X
tud alati saadaval.>
X
Väljamaa ilupostpaber, kirjutustahvlid, krihvlid ja pilt-»
O
postkaardid. — Kirjutusmaterjaal, joonistusabinõud, °
O
büroo- ja kantselei-tarvidused suures väljavalikus oma- C
O
ja väljamaa äridelt.
X
x Sündsam ostukoht X
riigi- ja omavalitsuse asutustele.•
Raamatukogude kokkuseadmine ja täiendamine(
vilunud asjatundja juhatusel.)
Tellimiste vastuvõtmine väljamaa kirjanduse, õpperaa
matute ja õppevahendite peale. Tellimised täidetakse
ruttu ja korralikult.
Müük üksikult ja hulgaviisi. Hinnad mõõdukad.
Jällemüüjatele hinnaalandus.
XXX
:XXXXXXOX
Kauba Рапк
H.-5.
End. Tartu Vast. Krediit-ühisused.
========= Tartus, Suurturg 12, omas majas. ==========
Telef.: juhatus — 2-09,
üldine
— 9.
Asut. 1905. a., aktsioneeritud 1920. a.
Võtab raha hoiule.
Annab laenusi.
välisvaluutat ja tshekke. —
Ostab ja müüb
Rahasaatmisi toimetab
— — — — tasuta. — — — —
Kontor avatud 9—3.
= Telefon 4-50. =
Tartus, Küüni tän. nr. 3,
Barklai plats.
Erakorter Puiestee tän. 64.
Fr.Kangro
^ pangakontor Nw
Tartus, Suurel turul nr. 8,
11 korral.
Telefon 37.
===== Ostab ja müüb =
igasugust välisvaluutat, tshekke, aktsiaid, obli
gatsioone ja väärtpaberid omal ja võõral arvel,
ning kuld- ja hõberaha.
Carl Unger
Köitmisekoda ja- kirjutusmaterjaali
kauplus.
Tartus, Jaani tän. 8.
Telefon 5-57.
Soovitab omast ladust suures väljavalikus kõiksugu
kirjutus- ja joonistusmaterjaale, schapirograafe, mimeograafe, hektograafe ja nende juure kuuluvaid
tarbeasju.
Kasulik ostukoht
koolidele, raamatukogudele, kon
toritele, kantseleidele, kaupmees
tele ja igaühele.
Koolidale alati ladus igasugune kooli», feadusаline- ja ilukirjandus. Kõik õppeabi
nõud, vihud, kaustikud, findid, fuschid, värvid, suled, pliiatsid, kriidid, krihvlid, tahvlid,
sirklid, pinslid jne., jne., jne.
Joonistusmaterjaalid.
Kontoritala äriraamatud,
kopeerraamatud.
noortele
Tsheki-, kviitungi- ja saateraa-
Reisu- ja käsikohvrid, rahataskud, daa
mide käekotid.
Hinnad võistluseta
Jällemüüjatele protsendid.
Koolidele ja raamatukogudele hinnaalandus.
K.-olii. „Rahvaülikool"
Tallinnas, S. Karja t. 23, tel, 6-66.
Raamatuköitmise ja paberi tööstus
Erne tän. 10.
=====================
0
Tartus
1 di CUS.
Erne d.
tän 10.
10
LLc
Valmistab ja köidab kassa, kontori ja
kantselei raamatuid, kviitungi ja tsheki
raamatuid, adress ja noodi mappisi jne.
Iseäranis odavasti ja headel tingi
mistel köidetakse raamatukogu
dele ja seltsidele raamatuid
: :: liht ja ilu köites. :: ::
Võtab vastu igasuguseid oma
tööalasse puutuvaid töid.
Töö korralik ja vastupidav,
Tööde vastuvõtmine Erne tän. 10 ja
A. Paliale raamatukaupluses, Jaani tän. 18.
0
0
0
BN
Eesti Щ|№№%
(end. nimetusega Eesti Vastastikune Tulekinnituse Selts)
asutatud 1907. aastal.
Osakonnad :
Agentuurid:
Valitsus
Pärnus,Viljandis,
teistes linnades
Võrus,Valgas ja Tartus, Suurturg 10
ja maakoh
Telef. 172.
Kuressaares.
tades.
——:—--------------Igasuguse varanduse
tuleõnnetuse vastu kind
lustamine.
1922.aastal
avatud :
Klaasikindlustus.
Turdvarguse la röövimise
vastu kindlustus.
Elukindlustus.
Teiste seltsidega vastamisi riisikute jagamine ja selt
sidelt edasikindlustuse vastuvõtmine.
Seltsi riisikute eest vastutus oma summadega ja edasi
kindlustusega kindlustatud.
Eesli Majanduse Ühisus.
Põllutöömasinate, kunstsõnnikute, seemnete, raua ja
teraskaupade ja muu ehitusmaterjaalide
ja põllutöö tarbeainete ladu.
1) Kõik põllutööriistad ja masinad,
nagu „Marschalli" rehepeksumasinad, vilja- ja rohuniitjad, kultivaatorid, adrad parematest vabrikutest.
2) Iga sorti kunstsõnnikut katsejaama kontrolli all.
3) Loomatoidu juurikad ja heinaseemned
parematelt kasvatajatelt, proovitakse enne katsejaa
mas läbi.
4) Raud, teras, naelad, lukud, hinged, plekk jne.
5) Piimatalituse riistad
ja muud piimatalituse tarbeained,
jõu- ja käsikoorelahutajad jne.
Tartus, Holmi tän. 14/20.
„Westfalia"
Telef. 10.
Püüdke kasutada
otstarbekohaselt iga silmapilku, sest kahju on raisatud ajast ja ra
hast, mis ebasündsa kirjanduse peale kulutate. Meie tuleme Teile
appi ja soovitame ainult head lugemisematerjaali, mida pakub
Perekonnaleht „Kodu"
ja mis on sünnis lugeda igaühele ja igalpool. Läinud aasta ees
kujul ilmub „Kodu" ka käesoleval aastal kaks horda kuus hulg a
piltidega päevasündmustest, tegelastest jne., ning mitmekesise
lugemisematerjaaliga, kus muu seas üks pikem valitud romaan.
Iga aastatellija saab peale ajakirja alandud hindadega
järgmised raamatud : 1) Ed. Vilde, Mäeküla piimamees; 2) Dr. J.
Masing, Koduarst ja koduaptek; 3) Dr. J. Masing, Naistehaigused;
4) J. Böttner, Aiatöö õpperaamat; 5) Majapidamise ja koka raamat.
Müügil maksavad raamatud c-a Mk. 1320.—,
о d u“ lugejatele Mk. 1050.Peale selle saavad aastatellijad hinnata kaas ande n а mit
med kolme- ja neljavärvitrüki pildid, mis on ilusaks seinaehteks,
===== Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutused =====
(ilma mingisuguse lisamaksuta).
K ndf ,66 maksab
aastas
(24 nrt.) Mk. 400 —
»
poles aastas (12
„ ) „ 200.-
,.000
======================
„
veerand aastas ( 6 „ )
„
100.—
Üksikud numbrid müügil raamatukauplustes, ajalehemüüjatel
ja raudtee raamatukappides.
Tartu-Liivanina : sõidab a.-l. „Varrak";
Tartu-Läänitse-Kadjasild: sõid. a.-l. „Salme";
Tartu -Oiu -Tarvastu - Suislepa:
„Endel";
sõidab a.-l.
Tartu-Jõesuu : sõidab a.-l. „Linda".
Viljandi-Oiu vahel autoühendus.
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
D«Tnin
лкЬ
10
WADABW
А Е1Е
Й
KIDIl järve ääres
oja ääresа
ärge unustage} et
Я. S. СП. | Süstad
on teie ja oks kõige kohasemad ja meeldivamad
veesõiduriistad. Ei karda laineid ; kohased tarvitamiseks ka
kõige väiksemagi veekogu peal. 6 isesugust tüüpi.
Valmistab ja müüb: „A|S. Massoprodukt”
Tallinnas, 5. Tartu m. nr. 61-d, kõnetr. 18-96.
Tallinna üleriiklistel näitustel 1920. ja 1922. a. kaks 1 auhinda —
kuldauraha.
Kirjeldused ja hinnad saadame esimese nõudmise peale.
HS. Räpina paberi
vabrik Leo Mirvits.
Vabrik valmistab ja soovitab oma ladudest
Tartus, Tallinnas ja Pärnus vabriku hindadega :
Kirjutus-, suitsu-, trüki-, joonistus- ja muud paberit. Kontori ja
kantselei tarbeaineid, koolivihkusid jne. Tellimised täide
takse kiirel korral.
========= Jällemüüjatele hinnaalandus. ======
Kirja ja telegrammi adress : Räpina paberivabrik
Tartus
Tallinnas ehk Pärnus
Põik t. 6, Uueturu t. 15.
Kontor Suurel turul nr. 12 (Kauba•
Panga majas), avatud igal äripäeval
kella 9—3. Telefon 47.
•
6
•
c000000000008000000000000000000000
Т
1
SAM
10/10
0
*
00
III
11
IHonanV
UllISJaliK
1. juunist uutes ruumides
- Rüütli tän. nr. 4
9telefon 1-41 (end. not. J. Kristelsteini ruumid).
Maksab hoiusummade pealt: tähtajalisel arvel kuni 10 prts.
iie
jooksval
„
„
8
Annab laenusid välja ja toimetab kõiki panga
operatsioone.
кл-икя kirjastusäri, raamatu- ja kirjutus■ 1 ddl 10 materjaali kauplus —-------------- —
Tartus, Promenaadi tän. nr. 14, asut. 1906. a.
soovitab I
Seltsidele ja ametiasutustele kõiksugu paberi- ja kirjutusmaterjaali. Koolidele ja õppeasutustele suur tagavara õpperaamatu
test linnas ja maal Raamatukogudele muretseb kõiki müügil
olevaid raamatuid; võtab ka nende kokkuseadmist oma peale.
================= Oma kirjastusel ilmunud õpperaamatud: ================
Tinohraiigto flocannotobeen II jagu. Schaposchnikovi
genidisic WicSdNcichugu ja Valdsevi järele K. Veski
ja J. Grünthal, hind 160 marka, ja
fritm eetiliste ülesannetekoon
I, II ja III Õppeaasta,
wiecalctcavgw algkoolidele
II trükk, G. Jurjevitschi
järele А
OTleetllSte
Kõiv, hind 50 marka.
Koolidele, seltsidele jne. kõrged protsendid. Kirjalikud telli
mised täidetakse tellimise saamise päeval.
K.Maffiesen‘itrükikoda
Tartus
Kõnetr. 480
Postkast 46
valmistab trükitöid hästi ja ruttu
kaubandusele,tööstusele,ameti
asutustele, seltsidele, koolidele,
eraisikutele ja teistele.
Eri ööstus:
Teadusline raamatutrükk
kõigis keeltes.
Tallinnas, Suur Karja tänaw nr. 20,
omas majas.
Osakonnad : Tartus, Wiljandis ja Wõrus.
Tartu osakond
= Suurturg nr. 11. ========
Kõnetr.: 574 (juhatus), 167 (üleüldine).
Wõtab raha hoiule,
annab laenusid ja
toimetab kõiki panga ope
ratsioone.
Tasuta raha edasisaatmine igasse
kodumaa linna.
Müüb ja ostab wäljamaa raha ja
tshekke.
O
0
0/000
22 ,/
111201.1x39
Uus posti ja telegraafi taks.
1. Kirjad: a) kohalikud, esimese 20 grammi eest 2 mk.,
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 1 mk.
b) sisemaalised, esimese 20 gr. eest 5 mk., järgmise
20 gr. ehk selle osa eest 2 mk. 50 pn., iga 20 gr.
ehk selle osa eest üle 40 gr. 1 mk.
с) väljamaalised, esimese 20 grammi eest 15 mk.,
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest 7 mk. 50 pn.
Kirja ülikaal 2 klgr. Kirja üliulatus 45 cm. X 45 cm.
ehk toru kujulistel 75 cm. X 10 cm.
2. Postkaardid: a) kohalikud: üksikud 2 mk., vas
tusega 4 mk.
b) sisemaalised: üksikud 2 mk. 50 pn., vastusega
5 mk.
c) väljamaalised: üksikud 9 mk., vastusega 18 mk.
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm- ja mitte
vähem kui 10 cm X 7 cm.
3. Ristpaelasaadetised : a) kohalikud: iga 50 gr.
eest 50 pn., alammäär äripaberite ja kaubaproovide
eest 2 mk.b) sisemaalised: iga 50 gr. eest 1 mk., alammäär
äripaberite eest 5 mk., alammäär kaubaproovide eest
2 mk
c) väljamaalised : iga 50 gr. või selle osa eest 3 mk.,
alammäär äripaberite eest 15 mk., alammäär kauba
proovide eest 6 mk.
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.
Kaust 45 cm. X 45 cm. X 45 cm., ehk torukujulistel 75
cm. X 10 cm.
Kaubaproovide ülikaal — 500 gr. Kaust 30 cm. X 20
cm. X 10 cm. ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Relieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest :
a) sisemaalised 50 pn.
b) väljamaalised 1 mk. 50 pn.
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud saa
detiste eest nõutakse saaja käest puuduv postimaks
kahekordselt sisse, kuid mitte vähem kui:
a) sisemaalise eest 3 mk.
b) väljamaalise eest 9 mk.
6. Tähtsaadetised: a) sisemaalised, lisamaksu (peale
kaaluraha) iga saadetise pealt 5 mk. as
b) väljamaalised, samuti 15 mk.
7. Rahakaardid: a) sisemaalised, kunni 3000 margani
iga 100 marga ehk pooliku 100 marga eest 2 mk.,
alammäär 10 mk., üle 3000 marga kunni 10000 margani,
_ 1 —
esimese 3000 marga eest 60 mk., siis iga järgmise 100
mk. pealt 1 mk Üle 10000 marga, esimese 10000 marga
eest 130 mk., siis iga järgmise 1000 mk. pealt 5 mk.
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle
veel telegrammi maksu nagu 20 sõnalise telegrammi
eest. Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi kätteviimise üle nagu 10 sõnalise telegrammi eest. Rahasaadete summa — piiramata.
b) väljamaalised, kuhu nad lubatud, eritatakside
järgi.
8. Postitshekid: a) sisemaalised, esimese 1000 marga
eest 5 mk. Iga järgmise 1000 mk. ehk selle osa eest
3 mk. Tsheki ülisumma — 50000 marka.
b) väljamaalised — sisseseadmise korral — eritakside järgi.
9. Väärtkirjad : a) sisemaalised: kaalu- ja tähitusraha
nagu tähitud kirjade eest; kinnitusraha iga 3000 marga
ehk selle osa eest 3 mk. Kinnitusraha alammäär 15
mk. Väärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Väärtuse ülimäär — 1,000,000 mk.
b) väljamaalised, kaalu- ja tähitusraha nagu välismaaliste tähitud kirjade eest; kinnitusraha
avalda
tud väärtuse summa iga 300 kuldfrangi ehk selle osa
eest 35 mk.
Väärtuse ülimäär, kuhu väärtkirjad lubatud, eritabeli järgi.
10. Postpakid: a) sisemaalised raskusega: kunni 1 ki
logrammini 45 mk., 1— 5 klg 70 mk , 5—10 klg 125 mk,
10—15 klg. 175 mk. Raskusega üle 15 klg. arvatakse
esimese lo klg. eest 175 mk. ja peale selle iga järg
mise kilogrammi ehk selle osa eest 10 mk. Kinnitus
raha (väärtpakkide eest) nagu sisemaaliste väärtkirjade juures. Lihtpakke (s. o. ilma väärtuse avaldam seta) võib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt 5 mk.
Paki ulatused võivad olla: 100 cm X 100 cm X
100 cm ehk 150 cm X 50 cm. X 50 cm. Paki ülikaal 30 klg. Väärtpaki avaldatud ülemväärtus 500 000mk.
b) väljamaal».- d: kaaluraha raskuse, sihtmaade ja
sihitusteede kohaselt välispostpakkide takside eritabeli jargi. Kinnitusraha (väärtpakkide eest) nagu
väljamaaliste väärtkirjade kinnitustaks Iga väärtpaki
pealt saatelisataks 35 mk, vastaval korral tollivormaliteedi toimingmaks (pakikaardile mitte kleepida) 35
mk, päralejõudvate frankopakkide tollimaksude õien»
damise eest 15 mk., paki ulatused, ülikaal, avalda
— 2 —
tud väärtuse ülemmäär, — välispostpakkide takside
eritabeli andmete järgi.
!1. Väljastusteade (avis de reception) : а) saadetiste
juure lisatavate eest: kohalikud 2 mk., sisemaalised
5 mk., väljamaalised 15 mk.
b) Tagant järgi saadetavate eest : kohalikud 4 mk.,
sisemaalised 10 mk., väljamaalised 30 mk.
Võib juure lisada ehk vastaval korral järele saata
igale saadetisele, mille postile võtmisel kviitung välja
antakse.
12. Nõudekirjad: a) postisaadetiste järgiotsimise, ta
gasinõudmise ehk adressi muutmise üle iga saadetise
kohta : sisemaal — 10 mk., väljamaal — 30 mk.
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käivad nõudekirjad on maksust vabad.
13. Lunamaks (järelmaks) sisemaaliste saadetiste eest: lunasumma pealt 2010; alammäär 20 mk.
14. Kojuviimine : rahakaartide ja väärtkirjade pealt iga
saadetise iga 500 marga ehk selle osa eest 3 mk.
Märkus: Kojuviidavate saadetiste väärtus on
piiratud: linnades 25000 margaga, mujal 5000
margaga Rahatelegrammid iga summa peale
toimetatakse koju.
15. Nimekastid: Tallinnas: aastas — 1000 mk.; 1/2
aastas — 500 mk.; 1|4 aastas — 250 mk. Mujal: aastas
— 500 mk.; 1/2 aastas — 250 mk. ; 1/4 aastas — 125 mk.
16. Käsipost : aastas — 400 mk.; 1 2 aastas — 200 mk.; 1/4
aastas 100 mk.
17. Volipiletid: aastas (kalendri a.) 100 mk.; dublikaadi
eest kaotuse korral 50 mk.
18 Ajalehed ja ajakirjad: a) tellimine: tellimise
hinnast 30 0.
b) saatmine : sise- ja väljamaale posti vahetalituse
kaudu iga numbri kaalu järele 1—20 gr. — 30 pn.;
üle 20—30 gr. —- 35 pn.; üle 30—40 gr. — 40 pn.; üle 40—60
gr. — 45 pn.; üle 60—80 gr. — 50 pn. ja edasi iga 20 gr.
ehk 20 grammi osa eest 5 pn.
Lõpusummad tehakse iga maksmise juures täismarkade peale ümarguseks.
Märkus: 1) Samal määral võetakse maksu ka
posti vahetalitusel väljamaalt tellitud ajalehtede
ja ajakirjade kättetoimetamise eest.
Märkus: 2) Alandatud taksi järele võetakse aja
lehti ja ajakirju üksnes ajalehtede ja ajakirjade
toimetustelt vastu, selle juures väljamaaga
läbikäimises ainult posti-abonemendi kaudu
tellitud lehti.
— 3 —
c) ajalehtede ja ajakirjade juures laiali saadetavate
kuulutuste ja reklaamide eest — trükitööde ristpaelasaadetiste vastava taksi järgi.
19. Abitööd rahvale: Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja
ehk postkaardi adressi, sisukirjade, tolliseletiste jne.,
ning nõudekirjade kirjutamise eest ühes postikviitungi
kopeerimisega iga eksemplaari pealt 5 mk
20. Telegrammid : a) kohalikud, iga sõna pealt 2 m. alam
määr 20 mk.
b) sisemaalised, iga sõna pealt 5 mk., alamm. 40 mk.
c) välistelegrammid — eri sõnatakside järgi;
kiirtelegrammid — 3 korda kallimad;
makstud katse (collationnement рауё) hi tele
grammi enese hinnast ;
ärakiri iga 100 sõna ehk selle osa pealt :
1) Telegrammide sisseandmisel a) kohalikust ja
sisemaalisest lihttelegrammist 35 mk.;
b) sisemaalisest kiirtelegrammist 70 mk. ;
с) väljamaalisest lihttelegrammist 50 sentiimile ja
kiirtelegrammist 1 frangile vastava ekvivalendi järgi.
2) Pärastistel, n. n. arhiivi ärakirjade väljaandmistel
iga ärakirja pealt telegrammi liigi peale vaatamata —
peale vastava tempelmaksu, 35 mk.
Telegraafiline väljastusteade (accuse de reception) •
kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide üle 25 mk;
väljamaaliste telegrammide üle — nagu 5-sõnalise te
legrammi eest algtelegrammi sihtkohta.
Kiirväljastusteade — kolm korda kallim.
Väljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaa
liste kui ka välistelegrammide üle 15 mk.
Eriadress: aastas — 2000 mk.; 1/2 aastas —
1000 mk.; 1/4 aastas — 500 mk.
21. Pankade rahatelegrammid: liht — poolteise
kordne sõnamaks: kiir — kolme ja .poole kordne sõ
namaks. Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
22. Ajakirjanduse telegrammid: sisemaalised, iga
sõna pealt 3 mk : väljamaalised, erisõnatakside järgi.
Maksude väljaarvamise kord aja järgi,
Igalpool, kus maksusid aja järgi arvatakse, sünnib see
kalendri aasta ehk vastavatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk veerand kalendri aasta) järgi. Seniste
takside' järgi kunni 1922. a. lõpuni ette ära tasutud
aja järgi arvatavad maksud nimekastide, käsiposti,
volipiletite ja telegrammide eriadresside eest ei kuulu
lisa ega tagasimaksu alla.
—
4
—
Raudtee sõiduplaan.
Maksev 15. okt. 1922. a.
Kiirrong Tallinn—Riia ja tagasi.
tulek
minek
—
6,00 õht.
Tallinn
Raasiku 6,45 õht. 6,47 .,
7,25 „
Regviidu 7,22„
8,06„
7,54„
Тара
8,28 „
Tamsalu 8,27 „
9,36 „
9,28 „
Jõgeva
10,39 „ 10,54 ,,
Tartu
11,32 „ 11,36 „
Elva
1,30 öös. 2,30 öös.
Valk
—
7,80 h.
Riia
tulek
—
Riia
2,15 ö.
Valk
4,34 h,
Elva
5,08 „
Tartu
Jõgeva 6,28 „
Tamsalu 7,50 „
8,07 „
Тара
Regviidui 8,44 „
Raasiku 9,19 „
Tallinn 10,00 „
minek
9,10 õht.
3,10 ö.
4,36 h.
5,20 //
6,35 //
7,51 IP
8,18 V
8,46 es
9,22
-
Postrong Tallinn—Isborsk ja tagasi.
tulek
minek
minek
tulek
—
4,30 p.l.
11,30 õht. Isborsk
Tallinn
5,04 р1. 5 10 „
1,27 öös. Petser
Regviidu 1,18 iö.
Võru
6,18 „ 6,29 „
2,05 ,,
2,50 „
Тара
Valk
8,10õht. 8,50 õ.
3,20 „
Tamsalu 3,14 „
Elva
10,46 „ 10,52 „
4,47 h.. 4,59 h.
Jõgeva
Tartu 11,37 „ 11,55 „
6,41 „
6,26 „
Tartu
Jõgeva 1,19 ö. 1,29 ö.
7,22 „
7,18 „
Elva
Tamsalu 3,09 ,. 3,18 „
9,10 „
9,30 „
Valk
Тара
3,36 „ 4,35 h.
11,09 el. 11,19 e.l.
Võru
Regviidu 5,13 h. 5,19 „
12,18 » 12,23 „
Petser
Tallinn 7,10 „
—
Isborsk 12,58
Segarong Tallinn-— Valk ja tagasi.
tulek
minek
—
9,25 h.
Tallinn
12,50 e.l. 1,30 e.l.
Тара
Tamsalu 2,00 „ 2,12 „
4,08 p.l. 4,23 p.l.
Jõgeva
6,03 õht. 6,28 õ.
Tartu
7,16 „ 7,24 „
Elva
9,48 „
Valk
9tulek minek
Valk .
—
4,15 h.
Elva
6,31 h.
6,41 ,
Tartu
7,30 „
9,40 „
Jõgeva 11,18 e.l, 11,38 e.l.
Tamsalu 1,40 „
2,02 p.l.
Тара
2,25 p. l. 3,05 p.l.
Tallinn 6,35 õ.
—
— 5 —
Segarong Valk—Isborsk ja tagasi.
Valk
Võru
Petseri
Isborsk
tulek
minek
tulek minek
—
4,40 p.l.
Isborsk
—
2,10 öös.
7,22 õht. 8,30 õht. Petseri 3,00 öös. 3,30 „
10,04 „ 10,33 „
Võru
5,11 h. 6,22 h.
11,25 „
—
Valk
9,00 „
—
Postrong Tallinn—Narva ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
12,20 öös. Narva
—
9,40 õ.
Тара
3.00 öös. 3,55 „
Jõhvi 11,04 õht. 11,10 „
Rakvere 4,38 h. 4,48 h.
Rakvere 1,31 ö. 1,39 ö.
Jõhvi
6,57 „
7,03 „
Тара
2,30 „
3,29 „
Narva
8,20 „
—
Tallinn 6,30 hom. —
Segarong Tallinn—Narva ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
9,25 h.
Narva
—
7,10 h.
Тара
12,50 e. 1 2,45 p. l. Jõhvi
8,52 h.
9,07 „
Rakvere
3,35p.l, 3,50 p.l. Rakverell,55 e. 1. 12,10 el.
Jõhvi
6,19 õ. 6,29 õ.
Тара
1,05 „
3,05p.l.
Narva
8,00 „
—
Tallinn 6,35 õ.
—
Segarong Tallinn—Rakvere ja tagasi.
tulek
minek
tulek
minek
Tallinn
—
4,00 p. l. Rakvere —
4,45 h.
Тара
7,01 õ.
7,25 õ.
Тара
5 37 h. 5,57 „
Rakvere 8,15 „
—
Tallinn 8,45 „
—
Postrong Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
tulek
minek
tulek minek
Tallinn
5,10 p. l.
Haapsalu —
5,45 h.
Keila
6,00 õht. 6,06 õht. Keila
8,00 h.
8,10 „
Haapsalu 8,15 „
Tallinn 9,00 „
—
Segarong Tallinn—Haapsalu ja tagasi.
tulek
minek
tulek minek
Tallinn
— „
7,35 h.
Haapsalu —
3,25 p.l
Keila
8,44 h. 9,00 ,,
Keila
6,46 õ. 7,00 õ.
Haapsalu 12,05 e.l.
—
Tallinn 8,05 „
—
— 6 —
Segarong Tallinn—Baltiski
Tallinn
Keila
Baltiski
ja tagasi.
tulek
minek
Baltiski
—
6,10 h.
Keila
7,02 h.
7,12 „
Tallinn 8,22 „
—
Tallinn—Nõmme ja tagasi.
tulek
—
5,22 p.l.
ff,10 õ.
minek
4,15 p.l.
5,30 „
Tallinnast: 4,50, 6,35 ja 8,25 hom.; 11,20 ja
1,10 е. 1; 2,20, 3,50 ja 5,45 р. 1.; 8,25 ja 11,45 õhtul.
Rongiga 6,35 hom. ja 2,20 rp. 1. läheb üks 91
vagun
Pääskülla.
Rong 5,45 p, 1. läheb künni Vääna kitsaroopaliseni.
Nõmmelt: 6.00, 7,15 ja 9,30 hom.; 12,30 ja 1,40
e. 1.; 3,20 ja 4,36 p. l ; 6,45 ja 9,10 õhtul ; 1,00 öösel.
Rongiga 7,15 hom. ja 3,20 p. 1. tuleb üks vagun
Pääskülast.
vagun
Rong 9,45 hom. tuleb Vääna kitsaroopaliselt.
Tartu —Jõgeva.
tulek
minek
Tartu
—
6,30 õhtul
Jõgeva
—
8,45
Kitsaroopalised raudteed.
Tamsalu—Paide—Alliku ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
Tamsalu
—
4,00 p.l.
Alliku
2,30 ö.
Paide
7.20 õ. 12,20 ö.
Paide
3,10 ö. 10,00 h.
Alliku
1,00 öös.
—
Tamsalu 1,15 e I.
—
Tamsalu — Paide—Alliku ja tagasi,
Tamsalu
Paide
Hlliku
Postrong Tallinn—Pärnu ja tagasi.
tulek
Tallinn
—
Alliku
1,14 ö.
Viljandi
4,44 h.
Mõisaküla 7,40 „
Pärnu
11,00 „
minek
6,30 õht.
1,49 ö.
4,59 h.
8,03 „
tulek
minek
Pärnu
—
4,15 p.l.
Mõisaküla 7,33 6. 7,58 õ*
Viljandi 10,39 „ 10,54 „
Alliku
1,47 ö. 2,22 ö.
Tallinn
8,50 h.
—
Segarong Tallinn— Pärnu ja tagasi,
tulek
tulek
minek
minek
Tallinn)
—
Alliku
2,42 p.l.
Viljandi 6,02 õ.
Mõisaküla 9,06 „
Pärnu
12,30 ö.
8,00 h.
3,07 p.l.
6,17 õ.
9,32 „
Pärnu
—
4,45 h.
Mõisaküla 8,00 h.
8,28 „
Viljandi 11,11 e.l. 11,26 e.l.
Alliku
2,20 p.l. 2,45 p.l.
Tallinn
9,15 õ.
—
Segarong Tallinn— Alliku ja tagasi,
tulek
minek
(ainult laupäevadel)
Tallinn
—
4,45 p.l.
Alliku
11,20
—
tulekminek
(ainult esmaspäevadel)
Alliku
—
1,16ö.
Tallinn
7,40 h.
—
Segarong Mõisaküla—Valk ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
(ainult esmasp. ja neljap) (ainult teisip. ja reedel)
Mõisaküla —
9,30 õ.
Valk
—
1,30 p.l.
Valk
1,55 ö. —
Mõisaküla 6,30 õ.
—
Valk.—Mõniste ja tagasi,
tulek
minek
tulek
minek
Valk
—
2,10 p.l.
Mõniste
—
6,05 h.
Mõniste 4,55 p.l.
—
Valk
9,20 h.
—
Piletite ja platskaartide eelmüük Balti jaamas.
Ka s sa nr. 1, kella 12—2 Valga rongile nr. 3, minek
kell 11.30 öösel ; kella 12—1 Narva rongile nr. 5, mi
nek kell 12.20 öösel; kella 1—2 Riia rongile nr. 1, mi
nek kell 6 p. 1«
Ka s sa nr 2, kella 12—1 Valga rongile nr. 3, mlnek
kell 11.30 õhtul ; kella 12—1 Narva rongile nr. 5, minek
kell 12.20 öösel ; kella 1—2 Haapsalu rongile nr. 7, mi
nek kell 5.10 p. 1.; kella 1—2 Riia rongile nr. 1, minek
kell 6 p. 1.
Kassa nr. 3, kella poole 12 — poole 1 Baltiiski
rongile nr. 17, minek kell 4.15 p. 1.
— 8 —
/Irge hoidke
raha kodus,
kus ta ühtegi kasu ei too ja karde
tav hoida on.
Tooge raha
hoiule
Kolmandasse Tartu Laenu* ja
Hoiu-Ühisusse
Tartus, Suurturg nr. 8.
Hoiusummade eest maksab Ühisus
kuni 8°/o.
Juhatus.
G. Roht
^--------- -- :—^ (end. К. Sööt) ==================
Tartus, Promenaadi tän. nr. 6
trükikoda, raamatuköitmise koda, raamatu- ja
kirjutusmaterjaali kauplus valmistab kõiksugu
trükitöid maitserikkalt, kiires korras ja
kõige odavamini.
Raamatuid poogitakse ruttu ja korralikult.
Tarvilikud raamatud ja blanketid
valitsuse asutustele, seltsidele ja koolidele alati
ladus saadaval.
Kõikidest Eestis kirjastatud raamatutest
suur tagavara, nõnda et kõiki tellimisi arvu peale
vaatamata ruttu täita võib.
Oma kirjastusel ilmunud raamatutest
saadetakse soovi korral iseäraline nimekiri posti kaudu
kätte.
Suur väljavalik paberi-, kirjutus- ja joonistusmaterjaalidest
oma ja väljamaa vabrikutest.
6. Roht (end. K. Sööt
X
Tartus, Promenaadi t. 6.•
a-------------------------- •------------- ^^e
J Mällo trükk, Tartus.
Tartus, Suurturg nr. 9
Telefonid: juhatuse telef. 10-65
üld
50
Pank annab laene põllumajandusele heade
kindlustuste vastu
Pank võtab raha hoiule makstes ajakohast prots.
Pank annab garantiisid riigi hangete, töölepete
ja avanside kindl.
Pangal korrespondendid kõigis tähtsamates
keskkohtades
Akkreditiivid piimaühisustele raudtee veokirjade vastu
Pangal tulekindel varakammer (seif) kasutada väikese tasu eest
Panga liikmeteks ainult põllumehed ja
põllumajanduslikud ühingud
============ Äritunnid kella 9—2 ==========
Panga juures kindlustusselts „EESTI" agentuur.
JUHATUS.
Perenaise
KALENDERKÄSIRAAMAT
1932
TOIMETANUD
MAG. ALMA MARTIN
EESTI MAANAISTE KESKSELTSI VÄLJAANNE
K. Mattieseni trükib, o/ü., Tartus.
1931.
Eessõna.
Käesolev Perenaiste Kalender-Käsiraamat, mis on esimene
sellelaadiline raamat Eestis, püüab anda tegelikkudele perenaistele
kui ka õppijaile ja igale naisele vajalikke teadmisi ja juhatusi
kõigil kodumajandusaladel, soovides vähendada seega praegu
teravalt tunduvat kodumajandusliku kirjanduse puudust.
Käsiraamatu koostamisest võtsid osa paremad asjatundjad.
Käsikirjade kohta on saadud väärtuslikke näpunäiteid mitmelt
eriteadlaselt ja tegelikult perenaiselt, mille eest siinkohal olgu
öeldud suurem tänu Dr. W. Sumbergile, Dr. med. R. Sinkale, Dr.
sc. nat. E. Lepikule, h-ra K. Zolkile, h-ra A. Mätlikule, h-ra A.
Langele, h-ra W. Hiiopile, pr. S. Ungersonile. pr. W. Kõppile,
E. Maanaiste Keskseltsi juhatuse liikmetele ja kõigile teistele, kes
on oma nõuga kaasa aidanud käesoleva raamatu loomisele.
Nagu öeldud, ilmub sellelaadiline raamat esmakordselt, mille
tõttu temas võivad esineda ka mõningad puudused. Kuid neid
on võimalik edaspidi kõrvaldada. Käsiraamat ilmub igal aastal
uuendatud ja täiendatud kujul. Täienduste tegemisel võtan häämeelega arvesse käsiraamatu tarvitajatelt saadud sooviavaldusi
ja näpunäiteid, mida palun saata mulle kas isiklikult või E. Maa
naiste Keskseltsi kaudu.
Tartus
November, 1931.
Alma Martin.
Sisu.
Lk.
Eessõna ........................................................................3
Kalendaarium ja töökalender .............................. 6—29
.......................... 30
Esimene abi õnnetusjuhtudel .......................... ‘ .................... 30
Tavalisemaid nakkushaigusi ................................................. 34
Koduseid arstimisvahendeid ................................................. 40
Täiskasvanute keha pikkuse ja raskuse normaalvahekorrad . . . .............................................................. -42
Lapse iga, pikkus ja raskus ................................................. 42
Laste toitmine ........................................................................... 43
Koolilaste unetarvidus ............................................................ 46
Lastehoolekande-asutised ja nõuandepunktid
.. . . 46
Lühendid.
a — aasta
g — gramm
kg — kilogramm
kl — klaas
km — kilomeeter
It — liiter
m — meeter
m2 - ruutmeeter
p-ag — postiagentuur
ptk — postkast
n — nael
sm — sentimeeter
sm2 — ruutsentimeeter
sm3 — kuupsentimeeter
spl — supilusikas
s — suvel
f — talvel
tl — teelusikas
tk — tükk
5
JAANUAR
1 Uus aasta
2 Laupäev
3 Pühapäev
4 Esmaspäev
5 Teisipäev
6 Kolmekun. p.
7 Neljapäev
8 Reede
9 Laupäev
10 Pühapäev
11 Esmaspäev
12 Teisipäev
13 Kolmapäev
14 Neljapäev
15 Reede
Tähtsamad toimingud. Arveraamatutes aastakokkuvõtete tegemine. Uue
aasta eelarve koostamine. Inventuuri tegemine. Vana pesu korraldamine ja
parandamine. Tagavarade järelevaatus.
Kanalas hoolitseda kanade liikumise ja tegevuse eest (raputada teri
siblimiseks aluspõhku, asetada kapsapää või lihane kont nokkimiseks jne.).
6
JAANUAR
16 Laupäev
17 Pühapäev
18 Esmaspäev
19 Teisipäev
20 Kolmapäev
21 Neljapäev
22 Reede
23 Laupäev
24 Pühapäev
25 Esmaspäev
26 Teisipäev
27 Kolmapäev
28 Neljapäev
29 Reede
30 Laupäev
31 Pühapäev
Tähtsamad toimingud.
7
VEEBRUAR
1 Esmaspäev
2 Teisipäev
Küünlapäev
3 Kolmapäev
4 Neljapäev
5 Reede
6 Laupäev
7 Pühapäev
8 Esmaspäev
9 Teisipäev
Vastlapäev
10 Kolmapäev
Tuhapäev
11 Neljapäev
12 Reede
13 Laupäev
14 Pühapäev
15 Esmaspäev
Kangakudumine, Lavamattide punumine.
Kanalas. Korraldada ruum sugukanade eraldamiseks. Anda kanadele
vahete-vahel kalamaksaõli ja porgandeid.
Tähtsamad toimingud.
8
VEEBRUAR
.*5.8366000.0*75573.60-0-X715727/1.070-8X2.2.9.X272
16 Teisipäev
17 Palvepäev
18 Neljapäev
19 Reede
20 Laupäev
21 Pühapäev
22 Esmaspäev
1
23 Teisipäev
24 Iseseisv. p.
Madisepäev
25 Neljapäev
26 Reede
27 Laupäev
28 Pühapäev
29 Esmaspäev
Tähtsamad toimingud.
9
MARTS
Kangakudumine. Tagavarade järelevaatus.
Aias, Soojade lavade valmistamine varastele kultuuridele. Salatite,
kurkide, tomatite, sellerite ja suvelillede külvamine tuppa vähematesse kasti
desse või kaussidesse 'pärastiseks lavasse istutamiseks). Viljapuude tüvede
puhastamine vanast lahtisest koorest ja selle all asuvatest kahjuritest (mahakraabitud prügi põletada).
Tähtsamad toimingud.
10
MÄRTS
16 Kolmapäev
17 Neljapäev
18 Reede
19 Laupäev
20 Palmip.
Kevade algus
21 Esmaspäev
22 Teisipäev
23 Kolmapäev
24 Neljapäev
S. Neljapäev
J__
25 S. Reede
Paastu- Maarjapäev
26 Laupäev
27 1. Kevadp.
28 2. Kevadp.
29 3. Kevadp.
30 Kolmapäev
31 Neljapäev
Kanalas. Kuu alul sugukanade eraldamine ühe kukega omaette ruumi;
kuu lõpul — haudumismunade võtmine.
30 Laupäev
mist). Viljapuudele ja marjapõõsastele kunstväetise andmine. Rediste, sibulate ja purude lavasse külvamine. Kapsa- ja kaalikateseemnete välja külvamine.
K anala s. Haudumismunade korjamine ja nende alalhoidmine 10—120 C
juures ning igapäevane pööramine. Haudumismasina kordaseadmine, kalkuni
hauduma sundimine või loksuja kana muretsemine.
13
MAI
Tähtsamad toimingud. Talveakende avamine. Suurpuhastus. Keldrite ja
pööningute puhastamine. Talveriiete puhastamine ja pakkimine. Suveriiete korda
seadmine. Toalillede ümberistutamine.
Aias. Viljapuude ja marjapõõsaste istutamine. Karusmarjapõõsastel muldokste painutamine. sõstra pistokste peenrasse panemine Püsilillede peenarde
korraldamine Maasikate istutamine, puhastamine ja väetamine. Pinati, peedi
herne, porgandi, pastinaki, peterselli, mustjuure ja mai-naeri peenrale külvamine.
Kui maa juba soe, siis kurkide ja ubade külvamine, lavaskasvanud sibula-, puru-
14
MAI
ja selleri-taimede peenrale istutamine. Viljapuude õite kaitsmine öökülmade eest
suitsuga. Viljapuude pookimine puu ja koore vahele. Suvelillede peenrasse kül
vamine. Karusmarjapõõsaste pritsimine „kasoraaniga" või rohelise seebi- ja soodalahusega. Kui õiepungad roosad, siis pritsitakse viljapuid Bordoo-kaltsiumarsenaadiga. Teistkordne pritsimine sama ved-likuga kohe peale õitsemist. Muru külv.
Kanala puhastamine ja lupjamine. Poegade jooksuaedade ümberkaevamine
ja terade külvamine. Poegi külma ilmaga mitte välja lasta. Erilist rõhku panna
poegade söötmisele.
15
JUUNI
1 Kolmapäev
2 Neljapäev
3 Reede
4 Laupäev
5 Pühapäev
6 Esmaspäev
7 Teisipäev
8 Kolmapäev
9 Neljapäev
10 Reede
11 Laupäev
12 Pühapäev
13 Esmaspäev
14 Teisipäev
15 Kolmapäev
Viidipäev
Tähtsamad toimingud. Kärbeste tõrjeks traatvõrkude akende ette pane
mine. Rabarberihoidiste valmistamine.
A i as. Kapsaste, kaalikate, tomatite, söögipeetide ja suvelillede välja istuta
mine. Karusmarjade pritsimine „kasoraaniga“ või roheliseseebi- ja soodalahusega. Kõblimine keeduviljaaias. Herneste, salatite, pinatite, rediste ja nuikapsaste külvamine hilisemaks tarvitamiseks. Taimede harvendamine ja tugemine.
16
JUUNI
16 Neljapäev
17 Reede
18 Laupäev
19 Pühapäev
20 Esmaspäev
21 Teisipäev
Suve algus
.___________
22 Kolmapäev
23 Neljapäev
24 Jaanipäev
25 Laupäev
26 Pühapäev
27 Esmaspäev
7 magajap.
_________________________
28 Teisipäev
29 Kolmapäev
Peetripäev
30 Neljapäev
Kanalas. Sugukukkede eraldamine kanadest. Kanapoegade toitmine
muuta pikkamööda lihtsamaks. Haudumistujulised kanad paigutada karistuspuuri või korvi. Halvad munejad välja praakida. Noored kuked eraldada
tibudest.
2
17
JUULI
1 Reede
2 Laupäev
Heina-M.-p.
3 Pühapäev
4 Esmaspäev
5 Teisipäev
6 Kolmapäev
7 Neljapäev
8 Reede
9 Laupäev
10 Pühapäev
7 vennap.
11 Esmaspäev
12 Teisipäev
13 Kolmapäev
Maretap.
14 Neljapäev
15 Reede
Tähtsamad toimingud.
Marjahoidiste valmistamine.
Hoidiste keldri
korraldamine.
A i a s. Umbrohu hävitamine ja kahjurite vastu võitlemine. Taimede
muldamine. Kapsaste ja teiste kultuuride kastmine lahjendatud virtsaveega
või nõrga nitrofoska lahusega. Karusmarjapõõsaste ja ilupuude paljundamine
rohelistest pistikutest.
18
JUULI
16 Laupäev
17 Pühapäev
18 Esmaspäev
19 Teisipäev
20 Kolmapäev
Eeliapäev
21 Neljapäev
22 Reede
23 Laupäev
24 Pühapäev
25 Esmaspäev
Jakobipäev
26 Teisipäev
27 Kolmapäev
28 Neljapäev
29 Reede
Olevipäev
30 Laupäev
31 Pühapäev
Kanalas. Sugukukkedeks kõlbmatud noored kuked müüa või ära tarvitada
2*
19
AUGUST
1 Esmaspäev
2 Teisipäev
3 Kolmapäev
4 Neljapäev
5 Reede
6 Laupäev
7 Pühapäev
8 Esmaspäev
9 Teisipäev
10 Kolmapäev
Lauritsap.
11 Neljapäev
12 Reede
13 Laupäev
14 Pühapäev
15 Esmaspäev
Rukki-M.-p.
Tähtsamad toimingud. Sõstra-, kirsi-, pinati-, herne- ja oahoidiste val
mistamine. Kurkide soolamine. Mahalangenud õunte koorimine ja kuivatamine.
A i a s.
Maasikate puhastamine väätidest ja taimede võtmine paljunda
miseks. Noorte metsikute õuna- ja pirnipuude silmamine.
20
AUGUST
Exzeltacecsescassasedseasscseexssbttt
16 Teisipäev
17 Kolmapäev
18 Neljapäev
19 Reede
20 Laupäev
21 Pühapäev
22 Esmaspäev
23 Teisipäev
—
24 Kolmapäev
Pärtlip.
25 Neljapäev
26 Reede
27 Laupäev
28 Pühapäev
29 Esmaspäev
30 Teisipäev
31 Kolmapäev
K an ala s.
Kanu hästi toita, et edasi lükata sulgimist.
21
SEPTEMBER
1 Neljapäev
2 Reede
3 Laupäev
4 Pühapäev
5 Esmaspäev
6 Teisipäev
7 Kolmapäev
8 Neljapäev
Ussi-M.-p.
9 Reede
10 Laupäev
11 Pühapäev
12 Esmaspäev
13 Teisipäev
14 Kolmapäev
Ristiülend. p.
15 Neljapäev
Tähtsamad toimingud.
Järelejäänud hoidiste valmistamine. Keldrite
puhastamine ja õhutamine.
A i a s. Keedu- ja puuvilja koristamine. Püsilillede, sõstrate ja karus
marjade istutamine. Kannud vabarnaokste lõikamine. Sügisene pistokste
võtmine ning peenrasse panek. Kuusehekkide istutamine. Kuu lõpul liimvööde asetamine viljapuude tüvedele külmaliblika eemalehoidmiseks.
22
SEPTEMBER
16 Reede
17 Laupäev
18 Pühapäev
19 Esmaspäev
20 Teisipäev
21 Kolmapäev
Sügise algus
22 Neljapäev
23 Reede
24 Laupäev
25 Pühapäev
26 Esmaspäev
27 Teisipäev
28 Kolmapäev
29 Neljapäev
Mihklipäev
30 Reede
Kanala parandada, puhastada ja lubjata.
vahete-vahel kollast väävlipulbrit.
Tähtsamad! toimingud.
Kangakudumise materjalide ettevalmistamine
või vabrikusse toimetamine. Pesuõmblemine. Tagavarade järelevaatus.
Viijapuude lt pookokste ja sõstratelt pistokste võtmine. Noorte
viljapuude katmine kuuse- männi- või muude okstega jäneste eest. Esimeste
karedate külmade tulekul katta lagedal olevad maasikad ja püsililled. Lavade
tühjendamine mullast ja lavaraamide hoiuruumi paigutamine.
Kanala valgustamiseks lambid ja laternad korda sääda. Kanalat val
gustada hommikul kella 5—6 ja õhtul kella 8—9 vahel. Osa teravilja
idanema panna.
27
DETSEMBER
1 Neljapäev
2 Reede
3 Laupäev
4 Pühapäev
2. Kr t. p.
5 Esmaspäev
6 Teisipäev
Nigula p.
7 Kolmapäev
8 Neljapäev
9 Reede
10 Laupäev
11 Pühapäev
3. Kr. t. p.
12 Esmaspäev
13 Teisipäev
Luutsinapäev
14 Kolmapäev
15 Neljapäev
Tähtsamad toimingud.
Õmblemine.
jõulukinkide valmistamine ja
muud pühade ettevalmistused.
Kan u mitte välja lasta külmade tuuliste ja niiskete ilmadega. Külmad
ja niisked kanala põrandad katta 15—20 sm. paksuse turbamulla või põhu
korraga.
28
DETSEMBER
16 Reede
17 Laupäev
18 Pühapäev
4. Kr. t. p.
19 Esmaspäev
20 Teisipäev
21 Kolmapäev
Toomapäev
22 Neljapäev
____ Talve algus
23 Reede
24 Laupäev
25 1. Jõulup.
26 2. Jõulup.
27 3. Jõulup.
28 Kolmapäev
_
Süütu 1. p
29 Neljapäev
30 Reede
31 Laupäev
Tähtsamad toimingud.
29
Tervishoid ja lastehoid.
Esimene abi õnnetusjuhtudel.
Dr. Mari Ambros.
Haavad ja verejooks.
Kui haavast voolab tumepunast verd, on tegemist mõne
tõmbsoone vigastusega. Hoiduda haava puutumast. Vigas
tuse kohalt eemaldada riided või jalanõud, lõigates nad lahti õmb
lust pidi. Haava ümbrus puhastada piiritusega, bensiiniga, 3%
vesinikuülihapendiga või keedetud veega. Haav katta puhta
marliga või linase lapiga, panna selle paale vati või ligniini
polster ja siduda kinni. Kui verd tungib veel läbi sideme, jätta
endine side kohale, katta veel paksult ligniiniga või vatiga ja
siduda.
Kui haavast purskab helepunast verd, on vigastus tuik
soones. Haava koht kohe vabastada riietest. Verejooksu sul
gemiseks pigistada veresoon sõrmega vastu luud ülevalpool (sü
dame pool) haava ja samalt kohalt kinni siduda nööriga, rätiga
või kummitoruga nii tugevasti, et verd enam ei jookse. Haava
ümbrus puhastada ja siduda, nagu tuiksoone vigastuse korral.
Kohe arst kutsuda, sest kinnisidumine ei või kesta üle 2 tunni
ilma liiget vigastamata.
Väikesed haavad ja kriimustused määrida pii
ritusega või joodiga, kinni siduda või kleepida kinni plaastriga
(leukoplastiga), pannes haavale plaastri alla marli tükk.
Luumurded.
Murdekohalt riided või jalanõud lahti lõigata. Hoolitseda,
et teravad luu servad ei sünnitaks muid vigastusi. Murtud
kehaosa panna liikumata olekusse või lahasse Seks mässida
ümber vatti, takku, sammalt jne. ning siduda papi, lauatüki
või mõne muu kindla toe külge. Jalaluu murde korral võib
siduda haige jalg terve jala külge. Kui luumurre ühenduses
lahtise haavaga, tuleb haav enne lahasse panemist kinni
siduda.
30
Põletishaavad.
Kuuma läbi tekkinud põletusele panna pääle lubjavee +
linaõli või soodavee kompress. Kui põletuse tagajärjel tekivad
villid, siis neist lasta vedelik välja põletatud nõelaga ning panna
pääle rohkesti lubjavett pooleks linaõliga, magedat rasva, võid
või vaseliini.
Kangete hapetega (väävli-, soola-, salpeetri-, karboli- jne.) põletatud haavu loputada rohke veega ja riputada
pääle soodat, kriiti või magneesiumi.
Kangete lehelistega (seebikivi, sooda jne.) põleta
tud haavu uhtuda rohke äädikaveega. Lubjahaavu pesta suhkruveega või pühkida linaseemneõlisse kastetud lapiga.
Veremürgistused.
Kui haavast, millesse on sattunud mürgistuspisilased, tõu
seb punane joon kehapoole üles, rahud (mahlanäärmed) suurene
vad ja on valusad, siis on tegemist mahlasoonte põletikuga, mis
võib tuua veremürgistust.
Liige asetatakse kõrgemale ja pannakse haavale piirituse,
tina-äädika või külmavee kompress. Kui punane joon siiski
nihkub ülespoole, tuleb pöörduda arsti poole.
Mürgistused.
Hapete (äädika-, soola-, väävli-, salpeetri- jne.) vastu
mürgina võtta sisse lehelisjooke: a) 1—2 tl kriiti või hambapulbrit klaasi veele, b) 5 tilka nuuskpiiritust napsiklaasi veele
või c) 2—3 spl lubjavett. Juua rohkesti külma vett ja piima.
_ Leheliste (seebikivi, nuuskpiiritus jne.) vastumürgiks
votta happelisi jooke: a) 2 tl äädika essentsi (30%) klaasi veele,
b). 72 tl sidrunihapet klaasi veele, c) sidrunimahla, d) jõhvi
kaid, e) haput piima ja juua rohkesti külma vett.
Toiduga mürgistuste puhul ajada oksele. Seks kõdistada
sõrmega või hanesulega kurgulage ja keelepära ja vajutada
kätega kõhule. Juua leiget vett või seebivett. Anda Tanniini
1 tl klaasi veele või 1 klaas nõrka kaliumhypermanganikumi
lahu (1 : 1000). Mitte haput anda.
Vingu ja valgustusgaasiga mürgistuste puhul viia
haige värskesse õhku, avada riided, hoida nina all nuuskpiiri
tust, anda alkoholi, teed või musta kohvi ja teha kunstlikku hin
gamist.
Ussi hammustus ja putukate nõelamine.
Kui ussi hammustus käel või jalal, siis siduda ülevaltpoolt
liige nööriga või kummiga kinni, et mürk ei pääseks kehasse.
Haavast pigistada verd välja või imeda kupusarvega. Võib
31
ka suuga imeda, kui huuled ja suu täiesti terved. Haava kohta
põletada lämmastikhappega. Rahvas paneb pääle veel piibupigi või lapiga märga tubakat, mett jne., milledel ka näib mõju
olevat. Nõrkuse korral anda täiskasvanuile viina. Tarviduse
korral teha kunstlikku hingamist.
Mürgiste putukate (erilaste, vaablaste, mesilaste) nõela
mise korral eemaldada nõel haavast, määrida nuuskpiiritusega
või mentooliga ja panna pääle külma vee kompress.
Minestus.
Minestanu viia värske õhu kätte, avada riided kaela ja
rinna ümbert ning asetada jalad kõrgemale ja pää madalamale,
et saaks rohkem verd pähe valguda. Nägu ja rinda piserdada
külma veega ja hoida nina all nuuskpiiritust või eetrit. Kui
hingamine ähvardab seisma jääda, siis teha kunstlikku hin
gamist.
Soojuslöök.
Kui inimene muutub üleliigse soojenemise tagajärjel nõr
gaks või kaotab kogunisti meelemärkuse — viia tema kohe
vilusse ja asetada pikali. Kui nägu kahvatu — asetada pää mada
lamale, kui punane — siis kõrgemale. Riided avada, piserdada
külma veega ja panna ümber külma vee kompressid ja anda
juua külma vett. Kui haige meelemärkuseta — hoida nina all
nuuskpiiritust. Kui hingamine ähvardab seisma jääda —
teha kunstlikku hingamist.
Päikesepiste.
Toimida nagu soojuslöögi juures. Siin on üleliigne kuumus
tekkinud vaid palja pääga kõrvetava päikese käes viibimisel.
Külmamine.
Olla ettevaatlik, sest külmanud liikmed on rabedad ja
võivad kergesti murduda. Külmanu viia külma ruumi ja hõõ
ruda lumega või külmavee lappidega, siis asetada külma vanni
ja hõõruda edasi, lisades pikkamööda sooja vett. Kui liikmed
juba painduvad ja hingamine nõrk — teha ettevaatlikult kunst
likku hingamist. Meelemärkusele tulnud külmanu kanda voo
disse ja anda juua kanget külma kohvi või teed. Keha mää
rida piiritusega ja mähkida tekkidesse.
Külmanud kõrvalesti, sõrmi, varbaid hõõruda lumega, kuni
kaob kangestus, siis määrida mageda rasvaga või vaseliiniga
ja siduda kinni.
Kui külmamisel villid tekkinud, lasta vedelik põletatud
nõela abil välja ja panna pääle lubjavee ja linaõli kompress.
32
Uppumine.
. Uppunu ülakeha vabastada riietest, avada kõik kinnised,
m3? võiksid takistada vereringvoolu ja asetada kõhuli üle paku
voi polve, nn et pää võtaks rippuva asendi. Keel välja tõm
mata ja eemaldada sõrmega suust ning kurgust muda. Siis
raputada uppunut ja suruda seljale labaluude vahele, et kopsu
tunginud vesi voolaks välja. Siis asetada haige selili õlgedele
voi lauale ja teha kunstlikku hingamist. Nina all hoida nuuskPiiritust või eetrit. Kui õnnetu tuleb meelemärkusele, anda
talle ergutavaid jooke (sooja teed, kohvi või alkoholi) ja ase
tada sooja voodisse tekkidesse.
Kunstlik hingamine (Silwestri meetod).
0 Kui hingamine ähvardab seisma jääda, asetada õnnetu
selili õlgedele või lauale (mitte paljale maale) õhukasse ruumi
vabastada ulakeha riietest, avada suu, asetada puutükk ham
maste vahele, keel siduda taskurätikuga lõua külge, et see ei
saaks • takistada hingamist. Rinna tõstmiseks panna selja alla
riidekimp, padi jne. Põlvitades haige pää kohal, võtta tugevasti kinni käerandmeist ja viia käed külje poolt väljasirutatult
ule pää sirgu, lugedes seejuures pikkamööda 1.. 2.. 3. Siis
Viia käed uuesti sama aegamööda keha ligi, surudes neid tuge
vasti vastu rinnakorvi jne. Sel viisil suureneb ja väheneb
rinnakorvi maht ja õhk tungib kopsudesse ning välja. Sarnast
sisse-välja hingamist korratakse 16—18 korda minutis nii
kaua, kui õnnetu tuleb meelemärkusele — mõnikord mitu tundi.
Märkus: Igal tõsisemal juhul pöörduda arsti poole.
Parim iluravi vahend
Veronika D., ImAlicccnd
=====
—:„raimolseep 2
Sisaldab kalleid palmi, oliivi ja teisi õlisid ja
aineid, mis teevad naha puhtaks, värskeks ja
ilusaks.
Lõhnastatud hää Prantsuse lõhnaõliga.
Näitustelt esimesed auhinnad.
Müügil 45 sendi eest kõigis paremates ärides.
Seebivabrik „Veronika“ Tartus.
33
Tavalisemaid nakkushaigusi.
+
Haigus
Peiteaeg *)
päevades
Dr. Selma Kask ja dr. Olga Madisson.
10 — 14
Leetrid
(Morbilli)
3 — 11
Sar1ak
(Scarlatina)
Tunnused
Ravi
Sagedase
maid
järelhaigusi
Märkusi
Alul väike palavik, nohu, Haige eraldada ja hoida Keskkõrva Haige hoitakse eraldatuna
kähisev köha, silmad puna voodis, mis kaitstud he põletik, bron veel 3 näd pärast ohatise
sed ja vesised. 3—5. päeva leda valguse eest. Suud hiit, kopsu ilmumist. Enne koolimine
järele palavik kuni 40°, naha loputada ja kurku ku põletik, tiisi kut vannitada 2 korda. Haile ilmuvad väikesed punased ristada 3% vesiniküli kus, silmahai- ge tuba ia riided hästi tuulu
tada.
gusi.
laigud (leetrite ohatis). hapendiga või 2 % boorhappe lahuga, (klaasi
veele 1 spl täis).
Piimatoit.
------------ .----Järsk algus külmavärina Arsti poole pöörduda. Keskkõrva Haige eraldamine kestab
tega, päävaluga ja oksenda Haige eraldada ja hoida põletik, süda vähemalt 6 näd. arvates
Kui
misega. Kaelahaigus. 24 voodis 3—4 näd. Kurku me ja neeru- ohatise ilmumisest.
tunni järele ilmub punane loputada 2 % boorvee haigused, kestendus nahalt kadunud,
peenetäpiline (liivatera sar või 3 % vesinikülihapen kurgupõletik. vannitada last vähemalt 3
korda enne kooliminekut.
diga.
nane) ohatis kaelale ja rin
Korter ja riided täielikult
nale, mis pärast levib üle
desinfitseerida.
keha. Palavik kuni 40—41a.
Ohatis kaob 4. päeva pärast.
Kahe nädala pärast ilmub
kehale kestendus.
*) Peiteajaks nimetatakse aega nakkusest kuni haigusnähtude ilmumiseni.
CO
*
Kurgutõbi
(Diphteria)
Läkaköha
(Pertussis)
TON
Kurk punane ja valutab. Haige eraldada ja panna Kopsupõletik, Haiguse kestvus keskmiselt
Keskmine palavik. Kaela voodisse. Kohe kut südame- ja 3—4 näd. Enne koolimine
näärmed paistetanud. Kahe suda arst, kes süstib kait- neeruhaigu- kut last 3 korda vannitada
seseerumit.
poolsetel (mandlitel) ja kur
sed, halvatu ja korter desinfitseerida.
gu tagumisel seinal valge
sed.
või hall käsnasarnane kate.
0
u7
8- 14 päeva harilik köha, Tuba hästi õhutada. Kui Kopsupõletik, Haige eraldada kuni kaohääl ära, nohu. Siis äge palavikku ei ole, viibida
tiisikus.
vad kahtlased köhahood.
dad köhahood sügavate, väljas värskes õhus.
Haigus kestab vähemalt 6
nuuksuvate sissehingamis- Võimaluse korral õhu
nädalat.
vahetus.
tega, kusjuures suust tuleb
venivat, valkjat lima. Sage
dasti ka oksendamine.
A
Kõrva süljenäärme paistetus Suud loputada 2% boor- Suulimanaha Haiguse kestvus 6—10 päe
ühel või mõlemal pool. Alul veega või 3% vesinik põletik, mõni va. Haige eraldada kuni
mõõdukas palavik. Kõne ülihapendiga. Paisteta kord poisslas- 2 näd. alates näärmepaistelemine ja neelamine rasken nud kohale määrida ma tel suguorga tuse ilmumisest? Enne kooli
gedat searasva või „halli nite põletik.
datud.
minekut vannitada.
salvi“ ja puuvillaga kinni
siduda. Mäda tekkimise
korral kutsuda kohe arst.
Kõrvanäärme põletik
— mumps
(Parotitis epid.)
Tuulerõuged
(Varicella)
Kerge palavik. Kehale ilmu Palaviku korral voodis Paised, näär- Haige eraldada kuni kaovad
vad väikesed, punetusega hoida.
Keha puuder- mete paiste koorukesed kehalt (2 näd.).
piiratud vesivillikesed. Vil dada talkpuudriga ja tus, mõnikord Enne kooliminekut vanni
lid sügelevad ja kuivavad, hoida haiget villide süga neeruhaigutada.
kattes ihu • koorikuga, mis
misest.
sed.
ühe nädala pärast ära tuleb,
sageli armi järele jättes.
Haigus
Peiteaeg
päevades
00
O.
Ravi
Sagedase
maid
järelhaigusi
Alul punased sügelevad Haiged kohad pesta Nahapaised.
vistrikud ja kublad sõrme- rohelise seebiga ja hõõ
või varbavahedel mis katki- ruda nahasse Wilkinsoni
kratsituna muutuvad ker salvi või peerupalsamit.
gesti mädavistrikkudeks ja
paiseteks. Edasi levib käerandmetele, kaenlaauku
desse, rindadele jne.
Märkusi
8 — 14
Hoolsa ravimise korral kaob
haigus 3 päeva pärast. Laps
võib minna kooli, kui haigusnähted täitsa kadunud.
Silmad punetavad, on vesi Hoida haige jaoks eraldi Nägemise rik Hoida tervetega kokkupuutumast kuni vee- ja rähmaked.
sed ja rähmased, silma lima- seep, pesunõu ja käte
voolus kadunud.
nahal leidub ümmargusi kol rätt. Ravimiseks pöör
duda arsti poole.
lakaid terakesi, mida võib
näha alumist silmalaugu alla
poole tõmmates.
1 -2
Sügelised
(Scabies)
Silmamarjad
(Trachoma)
Tunnused
Külmavärinad, päävalu, ül Haige eraldada ja hoida Mahlanäärme- Hoiduda tervetega kokkudine nõrkus, kõrge, kõikuv voodis. Kerge toit : te ja liikmete puutumast, eriti rinnalastekehasoojus 38—40—41°. piimasupp, puder, aed paistetus ; ga, sünnitajatega enne ja
Haiguse alguse kohal (hari vili, marjamahl. Haigele kopsu-, neeru- pärast sünnitamist ja isiku
likult nina ümbruses) on kohale panna kompress ja südamehai tega, kel lahtised haavad.
märgata naha punetust ning Burovi vedelikust, 50% gused; kolla
tõbi.
paistetust, mis ruttu laiali piiritusest või rivanoli
lahust (0.1 : 100,0). Ars
laguneb.
tiabi tarvilik.
Roos
(Erisipelas)
U r 1 p p
(Influenza)
Alul
külmavärin,
palavikljääda voodisse kogu hai-
Bronhiit,
Haige peab hoiduma kokku-
°n 38—390, päävalu, valud sel- guse ajaks (3—5 päeva) kopsupõletik, puutumast tervetega, eriti
-
a h t 1 n e
kopsu- VO1
kurgutiisikus
(Tuberculosis)
Kõhu
soetõbi
(Typhusabdom.)
a
1
jas ja ristluus, pärast nohu, ja paar päeva pärast pasüdame-,
lastega.
kurguvalu, köha.
laviku langust. Higista- neerupõletik,
tiisikus.
Alul väsimus, roidumus, mise soodustamiseks
halb söögiisu, mahavõtmine võtta aspiriini (0,5 kolm
kaalus, mõõdukas palavik korda päevas) ja juua
hästi kuuma teed.
(37—380), eriti päälelõunastel tundidel ; pärast vahel Soovitav paigutada hai
Haigel olgu omaette tuba,
duv palavik (37—39°), öösel ge kohe sanatooriumi
eraldi sööginõud, käte- ning
higistamine, köha, kare hääl, või vastavasse haiglasse.
taskurätid ja eriline taskus
vereköhimine. Haiguse Vajalik rahu, puhkus,
kantav süljetops röga kor
kindlakstegemiseks teha tu- värske õhk, hää toit.
jamiseks.
berkuliini reaktsioon, vaada Arstimeid määrab arst
Hoida tervetega kokkupuuta kopsusid Röntgeni kiir vastavalt haiguse ise
tumast kuni tiisikuse pisi
tega ja uurida röga tiisikuse
loomule.
lased kadunud ja röga enam
pisilaste sisalduse suhtes. Haige hoida voodis ko-____________
ei tule.
Alul väsimus, päävalu, isu- gu haiguse vältel (vähe- Verejooks Haige eraldada, tema kusi
puudus, valud kukla ning malt 6 näd). Tarvilik sooltest, sool- ja väljaheited desinfitseerida
selja lihastes. Kõrgendatud alaline arsti järelvalve, te rebend, sama hulga lubja piima lisa
kehasoojus, mis teisel näda Soovitav haigemajja pai- kopsu- ja sü- misega (1 It lupja 3 liitri
lal tõuseb 39—400. Nahale gutamine. Kõik jäme- dame põletik, veele). Haige pesu hoida
ilmuvad üksikud kahvatu dad ja kestainet sisal-'
paar tundi 5% lüsool- või
roosad laigud.
Bakterio davad toidud on keela
sublimaadi vees ja siis keeta.
loogilisel uurimusel võib tud; lubatud on : piim,
Haige võib tõusta alles 2—3
leida veres tüüfuse pisilasi kefiir,
kohv,
kakao,
näd. pääle palaviku langust.
või nende poolt tekitatud tumm, lihaleem, vedelad
Enne kokkupuutumist ter
aineid.
pudrud, jahukördid, pool
vetega soovitav uurida väl
pehme muna. Rohud
jaheiteid tüüfuse pisilaste
ainult arsti määramisel.
sisaldavuse suhtes.'
päevades
Haigus
Peiteaste
w
2 -7
Verine
kõhutõbi
(Dysenteria)
0 -5
palavik
(Febris puerperalis)
Tunnused
Ravi
Sagedase
maid
järelhaigusi
Märkusi
Alul kõhuvalu ja kõhulah Haige hoida voodis kogu Paised, põie- Haige eraldada ; soovitav
tisus. Väljaheited 10—20 haiguse vältel. Arstlik ning neeru- viia haigemajja. Väljahei
korda päevas, sisaldavad järelevalve tarvilik. haigus, kopsu dete ja musta pesuga toi
mida nagu kõhusoojatõve
põletik.
lima javerd. Palavik 38—39°. Kõhul ja jalgade all hoi
puhul. Kokkupuutumine
Südame tegevus nõrk ja da kuumaveekott või
tervetega lubatud 2 näd.
-pudelid. Haiget toita
korratu.
pärast vere ja lima kadu
nagu kõhusoojatõve kor
mist väljaheidetest ning pä
ral ; piima anda ainult
rast vannitamist ja riiete ja
lahjendatult tummiga,
korteri desinfitseerimist.
teega või kohviga.
Harilikult kolmanda ja ühek Kutsuda viibimata arst. Kõhukelme
põletik, kop
sanda päeva vahel pärast
su-, neeru-,
sünnitamist või aborti, pala
südame-, liivik kuni 40°, külmavärinad,
geste põletik.
valu emakas, põies ja kõhu
koopas. Mädataoline, hal
vasti lõhnav väljavoolus
emakast.
Janu, söögiisu
puudus, üldine nõrkus.
&
3—4 näd. pääle kokkupuu- Ainult kauakestev (3 —5 Halvatus, pää- Haige ei tohi tarvitada ühi
tumist siifilise haigega tekib aast.) ravimine asjatund aju pehmene seid söögi-, joogi- ega pesu
nakkuse kohal (suguorga ja arsti poolt annab taga mine. Siifilis nõusid, peab hoiduma suud
nitel, huultel) kõva paise. järgi. Ravimiseks tar rikub ka idu- lemisest ja sugulisest läbi
elavhõbeda, rakke ja kuu käimisest tervetega. Abi
2—3 kuu pärast tekivad vitatakse
nahale plekid, laigud või salvarsaani ja joodi pre lub päritavate ellumine ja lastemuretsemine lubatud ainult ravit
haiguste
paraate.
muhud; mahlanäärmed paisseva arsti loaga.
hulka.
tetuvad.
Pärast tekivad
päävalud, muutused luudes,
ajus, ergukavas, ja siseorganites. Haiguse kindlaks
tegemiseks teha vereproov
— Vassermanni reaktsioon.
oo
1
Mädavool (paks kollane Pöörduda viibimata Tripperi reu- Enne abiellumist küsida
arstilt nõu.
mäda) suguelunditest ja va suguhaiguste arsti poole. matism, südamekoti põle Ema tripper võib nakata
luga ühendatud kusetung.
tik, silmatrip- last, kes sündimisel võib
Kui haigust ei ravita, võtab
saada silmatripperi
per; munasee kroonilise kuju, levides
sarja tripper
seesmistele suguorganitele
— võib teki
ja vere kaudu siseelundi
tada naistele
tesse.
sigimatust.
Siifilis
(Syfilis)
Tripper
(Gonorrhoe)
Pehme
šanker
(Ulcus molle)
I
•
Alul tekib suguorganile Pöörduda viibimata
mädavistrik, mis muutub suguhaiguste arsti poole.
paiseks ja eristab väga nak
kavat verist-mädast vede
likku. Sellega kokkupuutu
misel tekivad uued paised.
Pärast näärmete paistetus.
Näärmete
põletik.
Koduseid arstimisvahendeid.
Dr. Mari Ambros.
Haavade ravimiseks:
1) Jood — 25 g (kummi- või klaaskorgi all) naha krii
mustuste korral pääle määrida.
2) Piiritus 70% — 100 g kriimustustele määrimiseks ja
haava ümbruse puhastamiseks.
3) Vesinikülihapend 3% — 100 g haava ümbruse
puhastamiseks ja kuivanud sidemete lahtileotamiseks.
4) Söögisooda — 100 g küllastatud soodavee kompres
sideks põletishaavadele.
5) Vaseliin — 25 g haudunud naha ja põletishaavade
ning külmanud kohtade määrimiseks.
6) Lubjavesi + linaõli — 100 g põletis- ja külme. tushaavadele.
7) Leukoplast — väikeste haavade kinnikleepimiseks.
8) 2 marlisidet 5 sm laiad
2
j,
10 »
»
haavade sidumiseks.
9) Puhastatud vatti — 25 g.
10) Ligniini (puuvatti) — 100 g polstriks luumurrete
korral.
Päävalu vastu:
Pyramidon 0,3 — 20 tabletti; 1—2 tabletti sisse võtta.
Palaviku puhul:
1) Aspiriin 0,5 — 20 tabletti; 3 X päevas 1 tablett sisse
võtta.
2) Pärnaõietee — 50 g keeta kui teed ja juua enne
voodi heitmist.
Nõrkuste ja minestuste korral:
1) Nuuskpiiritus — 25 g nina alla hoidmiseks.
2) Eeterlik-baldriani tilgad — 25 g, 1—20 tilka
sisse võtta.
Hambavalu puhul:
1) H ambatilgad — 10 g panna vatiga hamba õõn
susesse.
2) Kummelitee — kompressideks.
Kõrvavalu puhul:
1) Kummelitee — 100 g — kummeliõied kotikeses
hoida 5 min keevas vees, välja väänata, kõrva pääle
panna, vahapaberiga või pergamendiga katta ja soojalt
kinni siduda.
40
Voolmete puhul kõhus või kuuriiete ajal:
1) Veramon — 20 tabletti; 1—2 tabletti sisse võtta.
2) Tulised pudelid või kummikott kuuma
veega riietesse mähitult asetada haigele kohale.
Kõhukinnioleku korral:
1) Riitsinusõli — 50 g, 1—2 spl sisse võtta.
2) A 1 e k s a n d r i t ee — 100 g, keeta kui teed ja juua.
Kõhulahtioleku korral:
1) Tannalbin 0,5 — 10 pulbrit — 3 korda päevas 1 pul
ber veega sisse võtta.
2) Botkini tilgad 20 g; 10—30 tilka veega sisse
võtta.
Köha vastu:
1) Taanikuninga tilgad — 35 g, 10—30 tilka
sisse võtta.
2) Lakritsa siirup 50,0; 1 teelusika täis 3 X päe
vas sisse võtta.
Verejooksu korral ninast:
1) Rauavatt — 25 g — ninna toppimiseks.
2) Maarjajääd — 25 g — 1 tl klaasi veele ja ninna
tõmmata või märg vatt maarjajääl hõõruda ja sellest
pigistada vedelikku ninna.
Käte ja asjade desinfitseerimiseks:
1) Lüsool — 150 g, 2 spl 1 lt pesuveele.
2) Kustutatud lubi — 1 kg — küllastatud lubjavesi väljaheidete ja röga desinfitseerimiseks.
Märkus: Kõik kodused arstimisvahendid hoida alal
luku taga ja kuivas ruumis.
41
1. Imiku toidutarvitus.
a. Imik vajab emapiima keskmiselt järgmisel määral:
1. nädalal kuni 480 g — 335 kalorit
500 „ — 350
2.
2
»
600 » — 420
4.
22
33
800 „ — 560
8.
2
12.
850 „ — 600
22
2
900 „ — 630
16.
23
9
Edaspidi
1000 » — 700
33
b. Keharaskust arvestades vajab imik toiduks 1. kuul
1/6—1/6, 2.—6. kuul — 1/7 ja edaspidi 1/s—1/9 oma keha
kaalust. Imemisel saadud piima hulka võib määrata kindlaks
kaaludes last enne ja pärast imetamist.
c. Kalorites arvestades vajab imik päevas iga kilogrammi
keharaskuse kohta:
1. veerandaastal — 100—120 kalorit
2.
»
— 90—100
,,
3.
»
— 80— 90 ,,
4.
» — 70— 80 „
d. Imikut tuleb toita 5—6 korda päevas iga 3—4 tunni
järele, jättes kuni 8-tunnilise ööpuhkuse.
2.
Võõrutamine.
Elu teisel poolaastal tuleb hakata imikut võõrutama ema
rinnast ja anda lisatoite. Võõrutamine sündigu aegamööda,
3—4 kuu, kuid mitte vähem kui 4—5 nädala vältel. Võõrutamist
ei või võtta ette suvel kuumal ajal.
Kõige enne asendatakse lõunane toit liha- või aedviljaleemes
keedetud paksu mannasupiga, millele mõne päeva pärast lisa
takse juurde veel aedvilja (pinat, porgandid, lillkapsas jne.)
püree või puuviljakompott. Kõik olgu peenendatud läbi sõela.
1—2 nädalat hiljem asendatakse õhtune toit pudruga
(150—200 g piima -|- 15—20 g nisu-, kaera- või odrajahu, või
riisi, või kuivikuid -|- 5—10 g võid ja vähe soola).
Nädaliste vaheaegade järele täidetakse teised söömaajad
lahjendatud piimaga (130 g piima + 70 g jahukörti -|- 10 g
suhkrut) ning edaspidi minnakse aegamööda üle täispiimale.
4.—5. kuust pääle antakse ka toorest puu- või aedviljamahla
(maasika-, vabarna-, kirsi-, tomati-, apelsini-) 1—6 tl täit;
edaspidi ka õunakaapeid, lõunaks või õhtuks kompotti (alul
2—3 tl, pärast 2—3 spl).
Teisel poolaastal võib segada ka supisse või pudrusse üks
muna. 3. veerandaastal võib anda närida kuivikut või leivakoorikut.
43
3. Terve imiku kunstlik toitmine.
Iga
Söögiaegade arv ja toidu
hulk
Päevane
toidu hulk
Kummelitee sahariiniga
100 sm3
5 X 20 sm3
150
.
5 X 30 ,
200
,
5 X 40.
300
5 X 60 ,
5 „
350
5 X 70 „
6.
78
400
,
5 X 80 ,
99
500—650 „
5 X 100 - 130 sm3
2 näd.
650-750„
5 X 130 — 150 „
3—4 näd.
750—850„
2 kuud
5X 150 — 170„
900-950„
5 X 180 — 190 „
3,
1000 „
5 X 200 —
2 »
800
f
4
X
200
5.
11 X suppi ja aedvilja püreed
1 3 X 200 sm3
600
„
1 X suppi ja aedvilja
6.
1 1 X putru piimaga
Edaspidi toimida nagu pärast võõrutamist.
1 päev
2 päeva
3 „
Piima ja lahjendamisvedeliku
vahekorrad
1 osa piima + 1 osa tummi
»
»
»
»
»
»
55
55
»
»
55
»
»
55
»
»
2 osa piima 1 osa körti
»
»
»
»
Suhkru hulk
päevasele
toidule
5 g
5° „99
0 »
5 „
10 „
15 „
20—25 g
30
35-40 „
45-50 „
50—60 „
50
„
50
,
Märkusi:
1. Lahjendatud piimalt tuleb üle minna täispiimale aega
mööda, nii et 9. kuul võib anda täispiima.
2. Piim tuleb värskelt keeta, kohe jahutada ja alal hoida
jahedas.
3. Kunstlikku toitu antakse imikule Soxhleti pudelist, mil
lele pannakse pääle kummilutt. Soxhleti pudel on lihtne ja tal
on mõõdud pääl, mille järele on kerge kindlaks määrata pudelis
olevat toidu hulka. Need pudelid on saadaval apteekides ja
rohukauplustes.
4. Tummi valmistatakse järgmiselt: 20—30 g (2 spl) odravõi kaeratangu, või herkulod leotatakse 1 liitris vees ja keede
takse % —1 tund (odratangud 2 tundi) kuni pehmed, hõõru
takse läbi jõhvsõela ja lisatakse % tl, peent soola ja nii palju
keedetud vett, et tummi saaks 1 liiter. Pärast 3. kuud tuleb
võtta vähe rohkem tangu, et tumm saaks paksem.
5. Jahukördi valmistamiseks võetakse 20—30 g (2 spl) nisu
jahu, pannakse 1 It leige veega tulele ja alatasa segades keede
takse 15—20 min. Pärast lisatakse %2 tl soola ja nii palju
keedetud vett, et saaks 1 it körti. Lastakse läbi tiheda sõela.
Nõnda nimetatud „lastejahude" juures jätkub 5—10 min.
keetmisest ja neid ei ole vaja lasta läbi sõela.
6. Ainete mõõtmisel olgu tähendatud, et 1 spl (triiki) jahu
kaalub 12 g ja 1 tl suhkrut — 5 g.
4.
Aastase terve lapse toitmise näide.
Hommikul: 200 g (1 tass) piima -}- kuivik.
Lõunaootel: Kaabitud õun kuivikuga.
Lõunal:
Püree-supp (tangu, nuudlite, riisi või saagoga) +
100—150 g aedvilja või kartuliputru + 2—3 tl
puuvilja või marjamahla või 2 spl kompotti.
Õhtuootel: 1 tass piima -j- kuivik.
Õhtul:
Putru (200 g piima -]- 20 g mannat, riisi, kuivi
kuid või kartuleid + 1 munakollane) ja 30—50 g
puuvilja-püreed või -mahla.
5.
Kaheaastase terve lapse toitmise näide.
Hommikul: 200 g piima, sai või kuivik võiga.
Lõunaootel: Puuvili, sai või kuivik.
Lõunal:
Püree-supp, aedvili + 10 g võid, kompott. Teise
aasta lõpul 1—2 tl peenendatud liha või maksa.
Õhtuootel: 100 g piima, leib või 2 kuivikut võiga.
Õhtul:
Putru (200 g piima + 15—20 g mannat või tangu,
vähe suhkrut ja marjamahla või kastet).
45
6. Kolme- ja nelja-aastase terve lapse
toitmise näide.
Hommikul: 250 g piima, võileib.
Lõunaootel: Puuvili, võileib.
Lõunal:
Supp, 20—30 g lihatoitu, 150 g aedvilja ja 100 g
kartuleid.
Õhtuootel: Puuvili, võileib, piim (100—150 g).
Õhtul:
Jahutoit (makaronid, nuudlid jne.), või võileib
juustuga või munaga ja tass piima, või aedviljamuhenik.
Koolilaste unetarvidus.
-Magamamineku ja ülestõusVanus
mise aeg
aas a es
õhtul — hommikul
Laste hoolekandeasutised ja nõuandepunktid.
1. Laste hoolekandeasutised.
Riiklik Rinnalaste ja Emade kodu — Nõmmel, Hoolekande t. 1.
„
„
„
„
„
— Tartus, ajutiselt
Kaagveres.
„
„
„
„
„
— Narvas, Sepa t. 7.
,,,,
„
„
„
— Kuresaares, Kuber
mangu t. 5.
Riiklik lastekodu Vaivaras — Virumaal, Vaivara asundus, Au
vere jaam.
Tallinna linna lastekodu — Tallinnas, S. Tartu m. 62.
,,
„
„
— Tallinnas, S. Pärnu m. 29.
„
„
„
— Harjumaal, Riisipere asundus.
Tartu linna lastekodu — Tartumaal, Kaagveres.
,,
„
„
— Tartu juures, „Lastela“ talu.
Narva linna lastekodu — Narvas, Ingeri t. 7.
Viljandi linna lastekodu — Viljandis, Jakobsoni t. 1.
Valga linna lastekodu — Valgas.
46
Kuresaare linna lastekodu — Kuresaares.
Pärnu linna lastekodu — Pärnus, Rääma asundus.
Nõmme linna lastekodu — Nõmmel.
Harjumaa lastekodu — Harjumaal, Raiküla asundus.
Virumaa lastekodu — Virumaal, Inju asundus.
Järvamaa lastekodu •— Järvamaal, Mäo asundus.
Pärnumaa lastekodu — Pärnumaal, Voltveti asundus.
Viljandimaa lastekodu — Viljandimaal, Puiatu asundus.
Tartumaa lastekodu — Tartumaal, Meeri asundus.
Võrumaa lastekodu — Võrumaal, Tilsi asundus.
Saaremaa lastekodu — Saaremaal, Saare asundus.
Petserimaa lastekodu — Petserimaal, Võmorkovo küla.
Türi lastekodu — Türi — asutamisel.
E. Punase Risti lastekodu — Harjumaal, Muraste asundus.
»
„
„
— Harjumaal, Pääskülas.
»
» .
„
— Virumaal, Aaspere asundus.
E. Lastekaitse Ühingu lastekodu — Läänemaal, Palivere asund.
E. Lastekasvatuse Seltsi lastekodu — Tallinnas, Lennuki t .11.
Saksi tütarlastekodu (raskelt kasvatatavate tütarlaste tarvis)
— Virumaal, Saksi asundus, Tapa jaam.
Kolovere riiklik hoolekande kool (poeglastele) — Läänemaal.
Kolovere asundus.
„Naini", nõdramõistuslikkude kodu — Pärnumaal, Pärnu Jakobi.
Riiklik kurttummade kool — Virumaal, Porkuni asundus.
Riiklik pimedate kool, kodu ja töökool — Tartus, Era t. 2.
Märkus: Rinnalaste- ja emadekodudes on lapsed kuni
3 a. vanuseni. Teistes lastekodudes 3 aastased ja
vanemad lapsed.
2.
Emade ja laste nõuandepunktid.
Tallinnas, Kopli raioonis.
Tallinnas, Lai t. 40.
Tallinnas, Väike Pärnu m. 19-a.
Tartus, Jaani t. 10.
Narvas, Vaeselapse t. 3.
Rakveres, Ehituse t. 13.
Haapsalus, Suur Lossi t. 6.
Kuresaares, Kubermangu t. 12.
Pärnus, Uus t. 10.
Paides, V. Aia t. 14.
Viljandis, Mäe t. 4.
Põltsamaal, Pargi t., Rümmeli maja.
Võrus, Katarina t. 8-a.
Valgas, Kesk t. 7/9.
Nõmmel, Jaama t. 12.
Troitsas, Petserimaal, Vilo vald.
Dobrovos, Petserimaal, Merimäe vald.
Tapal, Lai t. 18.
Türil, Kooli t. 3.
Keilas, Harjumaal.
47
Raplas, Harjumaal, Rapla alev.
Sõrves, Saaremaal, Üdipää küla.
Kihelkonnas, Saaremaal, Kihelkonna jsk. arsti juures.
Kilingi-Nõmmel, Pärnumaal ,jsk. arsti juures.
Karksi-Nuias, Pärnumaal, jsk. arsti juures.
Mustvee alevis, Tartumaal.
Puka alevis, Valgamaal.
Vändra alevis, Pärnumaal.
3. Tiisikuse vastu võitlemise nõuandekohad.
Tallinnas, Lai t. 40.
Tartus, Jaani t. 2.
Pärnus, Kubermangu t. 7.
Viljandis, Jakobi t. 21.
Võrus, Katarina t. 8-a.
Rakveres, Pikk t. 21.
Kuresaares, Kubermangu t. 12.
Haapsalus, S. Lossi t. 6.
Paides, S. Aia t. 7.
Lihulas, alevis.
Narvas, Vaeselapse t. 3.
Petseris, Vaksali t. 5.
Perenaised?
Ärge unustage, et kõige kasulikumalt ostate
omad majapidamises tarvisminevad tarbed, nagu :
Alumiinium
ja
email:
Kohviveskid.
Mütarauad, labidad, hangud, viglad, kõblad, rehad jne.
Ainult
K/m. Vennad PRÜÜS‘ilt
Kaubahoov 20/21.
48
Telefon 12-92.
Toitlus.
Kehale tarvisminevad toitollused, nende
otstarb ja leiduvus.
Toit
ollused
Otstarb
Vesi
Aitab korraldada keha
tegevust.
Reguleerib keha soojust.
Kannab toitolluseid laiali.
Kannab kehast lagunemise
produkte välja.
Valgud
Ehitavad keha kudesid Juust, kohupiim, liha, kala, muna,
(lihaseid, verd).
kaunviljad, teraviljasaadused,
Annavad soojust ja jõudu.
pähklid, piim.
Tähtsamad leiduvuse allikad
Kõik toitained.
Süsi- Annavad soojust ja jõudu. Teravili ja selle saadused, kaun
vesikud Annavad täitetoitu seedi vili, kartul, juurvili, puuvili, suh
mise edendamiseks
kur, mesi ja siirup.
(tärklis,
suhkur ja Hoiduvad kehas rasvana
tagavaraks.
kiudaine)
Aitavad üles ehitada Lubi: — Juust, piim, munakolla
Minene, lillkapsas, pääkapsas,
raal- kondikava, hambaid, puna
seid vereliblesid.
pinat, porgand, naeris.
ained
Vajalikud närvikavale. Fosfor: — Munakollane, liha, kala,
(vajaliku
Aitavad korraldada keha
piim, kuivatatud kaun
mad :
lubi, fos
tegevust.
vili, maks.
Raud : — Veri, munakollane, liha,
for, raud)
kaunvili, pinat, salat,
ploomid, maasikad, maks
Vitamiinid
Soodustavad tervist ja A : — Või, koor, piim,munakollane,
tomat, pinat, kapsas, salat,
kasvu.
porgand, maks, kalarasv.
Korraldavad keha
tegevust.
B: — Aedvili, puuvili, piim, muna,
maks, pärm.
Hoiavad ära mitmesugu
seid haigusi.
C : — Roheline aedvili, tomat, puu
vili (apelsin, sidrun,õun jne.)
D: — Kalamaksaõli, piim, tomat,
apelsin, porgand, roheline
aedvili, leib.
Vit. — Roheline aedvili, tomat,
porgand, muna, piim.
4
49
Toitolluste ja kalorite tarviduse määrad.
Toidu tarvidust ja toitolluste toiteväärtust mõõde
takse kaloritega (soojuse hulk, mis vajalik ühe liitri vee
soojendamiseks 0° kuni 1° C.), kusjuures
1 g valku
annab 4,1 kalorit
1 » süsivesikuid »
4,1
»
1 „ rasva
„
9,3 „
50 g
Raske töö Kerge töö
juures
juures
Vett
350 — 450 g
Kaloreid
2-2,51t 2200-3000 38—40
70—80g 30 g 70-100 g 500-600 g 2,5-3 It 3500—4500 45—50
ON TEIL MIDAGI TRÜKKIDA?
SIIS TEADKE, ET SOODSATE TINGI
MUSTEGA JA HINDADEGA VALMISTA
TAKSE TEILE IGASUGUST TRÜKITÖÖD
MAITSEKALT JA KIIRESTI, ÕPPINUD
NING VILUNUD MEISTRITE JUHATUSEL
O.-Ü. K. MATTIESENI TRÜKIKOJAS,
INIMPÕLVI SUURTE TEADUSLIKKUDE
VÄLJAANNETE TEENISTUSES OLNUD
ETTEVÕTTES
TARTUS, VALLIKRAAVI 4.
100 g sisaldab eneses
süsive mineraal
rasva
sikuid soole kaloreid
g
g
g
ülekaal
(R. Bergi ja teiste järele).
—•
—
—
—
—
—
—
—
—
—
•—
2
+
++
4-+
--
4- +
?
?
?
+
--
4-4—
—
++
++
-
+
+
?
A—V V-MMal. Rsuurmaa
53
Juhtnööre toidusedelite koostamiseks.
Toidusedelite koostamisel tuleb tähele panna, et iga pere
konna liige saaks tarvilikul määral kõiki vajalikke toitolluseid.
Liha- ja teravilja-toitainete kõrval peab tarvitatama rohkesti
aedvilju, mis hoiavad ära hapete ülekaalu toidus (vaata toit
ainete sisaldavuse ja toiteväärtuse tabel). Keskmiselt tuleb tarvi
tada inimese kohta päevas:
1) vähemalt % lt täispiima,
2) keskmiselt 200 g liha,
3) lahja (tai-) liha korral sellele lisaks kuni 100 g rasvaineid
(võid, koort, rasva, pekki, taimevõid),
4) päevases toidusedelis olgu vähemalt üks keeduvili pääle
kartuli,
5) igale isikule kord päevas toorest aed- või puuvilja,
6) kartuleid, aedvilja ja leiba olgu igaühel söögiajal vabalt
tarvitada.
Tarvilikumaid juhtnööre toitude valmistamiskes.
Ida Müürisepp.
1.
Supid.
1) Liha- ja aedviljasupid panna keema külma veega.
2) Hää lihaleeme saamiseks ajada leem keema aeglaselt ja
keeta tasasel tulel 3—4 tundi.
3) Hää aedviljaleeme saamiseks ajada leem keema aeglaselt
ja keeta 1—1,5 tundi.
4) Maitseained ja supijuured lisada leemele pärast vahuriisumist.
5) Pääle keetmist kõrvaldada leemest kõik maitseained ja
supijuured.
6) Püreesuppidel keeta aedviljad alguses või või rasvaga ja
siis lisada jahu.
7) Piimasuppidel lisada sool lõpuks, et hoiduda kokku
tõmbamisest.
8) Hapuka piima keetmisel lisada vähe soodat.
9) Kõrbema läinud piim valada kohe teise nõusse.
10) Kõikidele suppidele panna manna, jahu ja herkulo kuuma,
riis, tangud, kruubid külma vedelikku.
2.
Lihatoidud.
1) Igasugused lihatükid enne tarvitamist hoolikalt puhastada.
2) Lahjad lihatükid pesta kuuma vette kastetud lapiga.
3) Rasvased lihatükid (seapekk) kaapida noaga ja pesta
külma veega.
4) Liha muredaks tegemiseks tuleb teda hakkida, nuiata või
panna marinaadisse.
54
5) Maitseva ja mahlase liha saamiseks panna liha keema
kuuma ja vähesesse vedelikku.
6) Liha keeta parajalt pehmeks, üleliigne keetmine tuimendab liha.
7) Praetav liha olgu alati hästi kuiv.
8) Liha pruunistamine sündigu kiiresti.
9) Enne rasva lisamist olgu pann hästi kuum.
10) Rasv olgu kuum enne liha pääle panemist.
11) Rasva ei või lisada praadimise ajal.
12) Lihatükke pöörata alles siis, kui üks külg pruun.
13) Lihatükkide pööramiseks mitte kahvlit tarvitada.
14) Igasugune praadimine ja pruunistamine sündigu ilma
kaaneta.
15) Värsketele lihatükkidele raputada sool enne praadimist.
16) Suured praed hõõruda soolaga pääle pruunistamist.
17) Pääle soolaga hõõrumist mitte kohe vedelikuga valada.
18) Erisugused praed hõõruda vastava maitseainega:
a) seapraad sidruni- või mõne muu happega,
b) vasikapraad või või rasvaga,
c) lambapraad sinepiga.
3.
Kalad.
1) Kalad enne tarvitamist soomustada, sisikond välja võtta
ja pesta.
2) Soomustamist alata saba poolt pää poole.
3) Sisikonna väljavõtmisel panna kala selili.
4) Kalad pesta külma veega.
5) Kalad sisse hõõruda soola ja äädikaga (1 kg kala, 1 spl
soola, 1 tl äädikat).
6) Kalad panna keema:
a) väikesed kuuma vette,
b) keskmised leigesse vette,
c) suured külma vette.
7) Kalu keeta tasasel tulel.
8) Kalu keeta, kuni oimud tulevad kergesti lahti.
4.
Aedviljad.
1) Aedviljade keetmisel peetagu silmas, et neis olevad toitollused säiliksid.
2) Aedvilja keeta kas aurus või väheses vees.
3) Aedviljade keeduleem igal võimalikul juhul ära kasutada.
4) Aedviljade keetmisel lisatagu keeduveele, või aurus keetes
aedviljadele, soola.
5) Punaste aedviljade keetmisel, et värvi alal hoida, lisada
vähe äädikat, sidrunihapet.
6) Roheliste aedviljade värvi säilitamiseks lisada vähe soo
dat, põdrasarvesoola.
55
7) Happelist keskkonda nõudvaid aedvilju keeta kas emaili
tud või alumiinium-keedunõus.
8) Kartulite keetmisel panna värsked kartulid kuuma vette,
vanad külma vette.
9) Aurus keetes raputatagu kartulitele soola.
5.
Kaunviljad.
1) Värsked kaunviljad pannakse keema kuuma vette.
2) Kuivatatud kaunviljad enne tarvitamist leotada.
3) Leotatud kaunviljad panna keema leoveega.
4) Kuivatatud kaunviljade keetmiseks tarvitada pehmet või
pehmendatud vett.
6.
Puuviljad.
1) Värsked puuviljad pannakse keema kuuma vette.
.2 ) Kõik kuivatatud puuviljad pesta, leotada ja panna keema
leoveega.
3) Et saada terveid puuvilju, lisatagu keetmise ajal keeduvedelikule suhkrut.
4) Kõik puuviljad, mis tulevad sõelast läbistada, keedetakse
ilma suhkruta.
7.
Munavalge ja koor.
1) Vahustatav munavalge olgu hästi külm, vahustatagu kül
mas kohas ja vahustamine sündigu alguses aeglaselt, hil
jem hoogsalt.
2) Munavalget tuleb vahustada kuivas laiemapinnalises nõus.
3) Juhul, kui munavalge ei lähe hästi vahtu, lisatagu vähe
äädikat või soola.
4) Koort vahustada samuti külmas kohas, kuid juba algu
sest pääle hoogsalt.
5) Et hoida koort võiks minemast, tuleb juba alul lisada
vähe suhkrut.
6) Vahustatud koort või munavalget lisada ainult külmale
segule.
8. Taignad.
1) Pärm, mida tarvitatakse küpsistele, olgu värske.
2) Pärm leotada leiges vedelikus.
3) Taignal lastagu parajas soojuses kerkida.
4) Enne ahjupanemist olgu küpsised korralikult kerkinud.
5) Väiksemad pärmitaigna küpsised tarvitavad võrreldes
suurematega kuumemat ahju.
6) Mida või- või rasvarikkam taigen, seda kuumem olgu ahi.
7) Küpsetuspulbriga valmistatud taignad küpsetada kohe
pääle valmistamist.
8) Küpsetuspulber enne taignale lisamist jahuga segada.
56
9.
Maitseained.
1) Kõikide toitude valmistamisel lisatagu maitseaineid ainult
nii palju, et toitaine loomulik maitse ei hävineks.
2) Maitseained, mis pikemaajalisel keetmisel muutuvad kibe
daks: kaneel, sidrunikoor jne., lisatagu keetmise lõpul.
3) Maitseained, mis keetmisel kergesti aihtuvad: äädikas,
alkohol jne., lisatagu samuti keetmise lõpul.
Toitude valmistamisel vajalik keskmine
ainete hulk 1 liitri vedeliku kohta.
Ida Müürisepp.
1.
Suppidele:
Mannat
Riisi
Tangu
Kruupe
Makarone
Nuudleid
Herkulod
Herneid
Ube
Läätse
Jahu (kördile)
Liha (puljongile)
Aedvilju
2.
Putrudele:
Mannat
Riisi
Tangu
Jahu (pehme)
Herkulod
Kruupe
Kartulijahu
Kastetele:
a. Valgekaste.
Võid 40 g või 2 spl.
Jahu 70—80 g või 6 spl.
57
b. Praekaste.
Võid 40—50 g või 2—2,5 spl või 6 spl kasterasva.
Jahu 40—50 g või 3 spl.
c. M arjakaste.
Kartulijahu 30 g või 2 spl.
d. Vani1jekaste.
4—5 m-kollast või 3 muna ja % spl, kartulijahu.
5.
Saiadele:
a. Lihtne sai.
2—2,2 kgä) jahu, 50 g pärmi, 150 g võid jne.
b. Parem sai.
2,2 kg jahu, 60—80 g pärmi, 300 g võid jne.
c. Kuklid.
1,8 kg jahu, 60 g pärmi, 200 g võid.
d. Prants-sai.
1,75 kg jahu, 50 g pärmi, 100—150 g võid.
6. Jookidele:
Kohv (oa): 2—3 spl oajahu + 72 spl sigurijahu.
Viljakohv: 3—4 spl viljakohvi segu.
Kakao: 1,5 spl kakaopulbrit.
Sokolaad: 200 g šokolaadi.
Märkus: kõik mõõdud võetakse ilma kuhjata (triiki).
Toitainete kaalu ja mahu vahekorrad.
92---------------------------------------------CI
1) Kodumaa jahu tuleb arvestada keskmiselt 200 g rohkem
liitri vedeliku kohta.
2) 1 klaas = 11 supilusikat (spl), 1 spl == 3 teelusikat (tl.)
58
Toitainete steriliseerimine õhukindlates purkides.
(Gustav Lindi ja John Greeni järele).
Toitaine nimetus
Valmistamise viis
Vabarnad.............................
toored või kuumendatud suhkru
lahus kuni 60° C
kuumendatud suhkru lahus 600 C
suhkrus veeret, ja kuumend. 60° C
kuumendatud suhkru lahus 60° C
»
»
»
»
koorit. ja kuuraend. lahus 60° C
kooritud ja vähe keedetud
»
» »
»
kupatatud
60X60 sm Varased: Ditmarsi varane, Titherna,
Hilised: Enkhoisenikuulsus, Amager.
50X40 „ Erfurdi kääbus, Taani eksport
30X25 „ Varane: Viini varane. Hi1ine: Delika[tess.
50X50 „ Erfurdi varane, Zenith.
60X20 „ Muromi, Borovi, Vjäsnikovi.
60X60 „ Kondine Red, Neue Bonner Beste, Prin[eesse of Wales.
25X 8 „ Suttoni üliõpilane
60X35 „ Krasnoselsky, Raudsepa, Perfection.
25X 8 „ Nanti poolpikk, Randers.
25X15 „ Egiptuse peet.
Parandatud Victoria, Triumph. Uuemere[maa pinat.
30X30 „ Lumipall, Imperaator.
25X20 „ Brabanter, Elevant.
20X10 „ Bardoviki pikk, Erfurti kuulsus. Suhkru
varane.
2 rida peenr. P o eti s h er n e s: Mai kuninganna, Ekspress. Üdihernes: Non plus ultra.
Suhkruhernes: Fürst Bismark.
—
Kõrge uba: Avantgarde, Korvitäitja.
25X10 „ Vene hiiglane. [Madal uba: Neeger.
Puude, Vahekaugu
sed
põõsaste
meetrites
arv
; Keskmine
saak puult,
põõsalt
kg
Sibul
Õunad
5 kg
50
2 kg
30 »
2,5 m2
125 tk
2
Pirnid
Ploomid
20
5 »
30 »
10
—
—
1
1
Kirsid
Karusmarjad
10 »
12 »
10
3,5 »
—
1
3
Sõstrad
punased -
15 »
6 »
mustad
Maasikad
5
12 »
3
0,5
99
2
24
2 Vabarnad
7
0,5
»
14
-
2
valged
—
25X15 sm Kollane Zittau, Vene sibul.
8X10 » Talisordid: Antonovka, Tartu roosiõun, Borsdorfer. Sügis s ordid :
Seerinka, Liivimaa kuldrenett, Sügisjoonik. Suvesordid: Valge klaar,
Suislep, Tallinna pirnõun.
8X10 „ Tervishoiunõunikuveinipirn,Klapi-lemmik.
6X6 » Emma Leppermann, Liivimaa kollane
munaploom, Victoria, Ontario.
6X6 „ Ostheimi weiksel, Varjumorell.
2X1,5, P u n a s e d: Whinhams Industry, Maurers
Sämling. Ameerika mägiskarusmari.
Rohelised: Green Willow. Valged:
Whitesmith. K o11a sed: Macherauchs
Sämling.
2X1,5„ Hollandi punane, Haughton castle. Fays
New Prolific.
Valged: Inglise valge. Hollandi valge,
Versaillesi valge.
2,5X1,5 Must kobar, Koljat, Boskoopi hiiglane.
Kesk
2 rida 1 meet Varased: Deutsch-Evern.
rilise peen mised: Sieger, Laxton Noble. Hili
sed: Oberšlesien, Späte von Leopoldsrale
halle.
1.5X0,7 Preussen, Marlborough, Koljat.
83
Aias esinevad tähtsamad seenhaigused ja nende tõrje.
Haiguse nimetus.
Haiguste tundemärgid.
Haiguste tõrje.
Kapsa juurepõletik
Esineb juurte mügaratena kapsa, kaalika,
naeri ja teiste juurtel, mille tagajärjel
taim närtsib ning lõpuks sureb.
Kõrvaldada kõik haiged taimed ja taime
osad. Desinfitseerida taimelavad ja peen
rad formaliini või Uspuluniga.
Tuleb
hoida, et külvikorras ristõielised mitte
liiga ruttu üksteisele ei järgneks.
Esineb mitmesuguste keeduviljade noorte
tõusmete varte juures.
Taime kude
läheb haigelt kohalt (all pool idulehti)
esiteks kollakaks, lõpuks mustaks ja
kuivab. Sagedasti on märgata haiguse
kohal ka hallituse korda.
Karusmarja ja sõstramarjadele ning leh
tedele ilmuvad punakad laigud, mis hil
jem kollakashalliks muutuvad.
Otsekohesed tõrjeviisid puuduvad. Kõr
valdada karusmarja ja sõstra kultuuride
lähedusest tarnad.
Ploomi kott-tõbi.
Taphrina pruni.
Harilikust viljast arenevad pikad kõverad
ja seest õõnsad viljad, mille pind päält
kortsus ning kattub hiljem jahuse eoste
korraga.
Haiged viljad varakult korjata. Oksad,
kus haiged viljad kasvavad, tulevad tuge
vasti tagasi kärpida.
Plasmodiophora brassicae.
Tõusmepõletik.
Pytrium de Baryanum.
Karusmarja-jahukaste.
! Noortele kasvudele, lehtedele ja marja
Sphaerotheca mors-uvae.
dele ilmub esialgu hallikas jahune kord,
mis hiljem muutub tumedaks katteks.
Viljapuu seenvähk.
Nectria galligena.
Esineb enamasti õunapuul, harvemini
teistel puudel.
Sünnitab tüvel ning
okstel krobeliste veertega haavu või
umbseid ümmargusi muhke.
Tüvedel ja jämedamatel okstel haavad
varakevadel noaga täiesti haigest koest
puhastada ning määrida sooja kivitõrvaga
või karbolineumiga. Peened haiged oksad
välja lõigata.
Ouna-kärntõbi.
Venturia inaequalis.
Õunapuu lehtedele ilmuvad mustad lai
gud ja õunal kärnad. Kärnatõbine vili
on alaväärtuslik.
Sügisel kõik haiged lehed viljapuudelt ko
guda ja põletada. Kevadel enne pungade
puhkemist pritsida 20/0-lise bordoovedelikuga, pääle õitsemist 1%-lise bordoovedelikuga, kolmandat korda 2 nädalat hiljem.
Pirni-kärntõbi.
Venturia pirina.
Sarnane õuna kärntõvele.
Tõrje sama, mis õunapuu juures.
Puuvilja-mädanik.
Sclerotinia fructigena.
Pruunikas mädanev vili, korrapäraste
eoste ringidega ümbritsetud.
Mustad
kortsunud viljad jäävad talveks puu otsa.
Noored õuna- ja pirnipuu kasvud ühes
õitega närbuvad.
Haigete viljade hävitamine. Pritsida enne
õitsemist 2%-lise bordoovedelikuga, prit
simist korrata 2 nädalat pääle õitsemist.
Pritsida kevadel lehetus seisukorras väävellubja, formaliini või rauavitriooli lahuga.
Pääle õitsemist pritsida „Kasoraani" või
roheliseseebi ja sooda lahuga. Pritsimist
korrata 8 päevaliste vahedega 2—3 korda.
Sügisel pääle lehtede langemist kõik hai
ged osad tagasi kärpida ja põletada.
Põõsaid korralikult harvendada.
Äias esinevad tähtsamad kahjurid ja
nende tõrje.
Kahjuri
nimetus.
Kahjuri hävitustöö
tundemärgid.
Kahjurite tõrje.
Kapsaliblikas. Röövikud söövad kapsa- Tuleb hävitada kõik lehePieris brassicae. lehed kuni rootsudeni. alumisel küljel asuvad munad.
Suurema hädaohu puhul prit
sida petrooleumi emulsiooniga.
Pritsidapääle õielehtede langust
Hävitavad
õunas
seem
Õuna-uss.
ned. Ussitanud õun. kaltsium-arsenaati ühes 10/0-lise
Carpocapsa
bordoovedelikuga. Teine prit
pomonella.
simine 2 nädalat hiljem. Lan
genud õunad kohe korjata.
Väike külma- Röövikud hävitavad vil Viljapuude pritsimine varake
japuude õisi, pungi, lehti vadel viljapuu-karbolineumiga.
liblikas.
Liimivööde panemine viljapuu
ja vilju.
Cheimatobia
tüvedele septembri lõpul.
brumata.
Kaltsiumarsenaadiga tolmuta
Hävitab lehti.
Naerimardikas.
mine pääle taimede ülestõus
Phaedon
mist.
cochleariae.
Tolmutamine kaltsiumarsenaa
Hävitavad lehti.
Maakirbud.
diga.
Phyllotreta
sp sp.
Kapsakärbes. Kahjustatud taimed on Taimede kastmine 0,1% sublisinakad ja jäävad kasvus maadi lahuga neli päeva pärast
Phorbia
istutamist.
kängu. Juurikal valkjad
brassicae.
tõugud.
Karusmarja- Hävitab marjapõõsaste Tolmutamine kaltsium-arsenaadiga.
lehti.
vaablane.
Pteronidea
ribesii.
Hävitavad väga mitme Viljapuid ja porgandeid võib
Lehetäid.
pritsida petrooleumi-emulsioosuguseid taimi.
Aphis sp. sp.
niga, teisi taimi kas mõrupuuvõi tubakasimega (ekstrakti).
Õitsvate taimede pritsimiseks
tarvitada alati tubakasimet.
1 Hävitab õunapuu õie- Pungade puhkemisel liimivööd
Ounapuuasetada tüvede ümber ja puid
pungi.
õielõikaja.
vahetevahel raputada, et raske
Anthonomus
kaalulised emased mardikad
pomorum.
maha langeksid.
Hävitab maasika õie- Kasvuajal ja õitsemise eel tolMaasikamutada kaltsiumarsenaadiga.
pungi.
õielõikaja.
Anthonomus
rubi.
64
Äias tarvitatavate pritsimisvedelikkude
valmistamine.
1. Bordoovedelik.
100 liitri 1% bordoovedeliku valmistamiseks võetakse 1 kg
vasevitriooli ja lahustatakse 50 liitris vees.. Samuti võetakse 1 kg
kustutamata lupja. Kustutamata lubja asemel võib tarvitada
ka kustutatud lupja, kuid viimast tuleb võtta 2—3 korda rohkem.
Lisades lubjale vähe vett, muutub see körditaoliseks. Viimane
aetakse läbi hõreda koti või sõela väikeste kivikeste eraldamiseks.
Nüüd lahustatakse läbiaetud lubi 50. liitris vees. Samasse anumasse, kus on lubja lahu, kallatakse kogu aeg segades peene
joana vasevitrioli lahu. Kunagi ei või talitada vastupidi, s. o.
lubja lahu vasevitriooli lahusse kallata. Sadenemise takistami
seks on soovitav lisada 100. liitrilise lahu hulgale 100 grammi
suhkrut või üks liiter rõõska piima. Vedelik kohe pääle valmis
tamist ära tarvitada.
2. Bordoo-kaltsiumarsenaadi vedelik.
100 liitri bordoo-kaltsiumarsenaadi vedeliku valmistamiseks
lahustatakse 1 kg vasevitriooli 50 liitris vees. Üks kg kustuta
mata lupja kustutatakse vähese veega. Nüüd lisatakse lubjale
400 grammi kaltsiumarsenaati ning segatakse viimasega ühtla
seks pudruks. Pääle selle lisatakse 50 liitrit vett ja segatakse
veel tublisti, siis kallatakse vasevitriooli lahu peene joana lubja
lahu hulka. Vedelik tuleb kohe pritsida.
3. Rohelise seebi ja sooda lahu.
% kg rohelist seepi lahustatakse väheses vees, samuti % kg
Pesusoodat. Saadud lahused valatakse kokku ning täidetakse
Veega 100 liitrini.
4. Kasoraan.
100 liitri kasoraani valmistamiseks võetakse 200 grammi
kaseiini, 50 sm3 ammoniaaki ja 2 liitrit vett, segatakse ja lastakse
seista 24 tundi vahete vahel loksutades. Pääle selle lastakse sülditaoline mass läbi lihamasina, lisatakse vähe vett ja hoitakse veel
24 tundi. Nüüd lahustatakse 250 g rohelist seepi keevas vees ja
lisatakse palavale seebilahule lahustunud kaseiin juurde, sääljuures tublisti segades. Pesusoodat 500 grammi ja naatriumarsenaati 30 grammi lahustatakse samuti tulises vees. Pääle selle
valatakse rohelise
seebi-kaseiini ja pesusooda-naatriumarsenaadi lahud kokku ning segatakse tublisti. Saadud segule
lisatakse nii palju vett, et saab 100 liitrit vedelikku.
65
5
5. Petrooleumi-emulsioon.
Emulsiooni valmistamiseks lahustatakse 70 g rohelist seepi
14 liitris keevas vees. Lisatakse 100 sm3 rõõska piima ja lastakse
uuesti keema minna. Nüüd valatakse saadud vedelik plekklähk
risse ja lisatakse 350 g petrooleumi. Saadud segu loksutatakse
5_ 10 minutit. On petrooleum seebi ja piimaga hästi segunenud,
valatakse veel 14 liitrit vett juurde ja loksutatakse uuesti 5 10
minutit. Saadud emulsioonile lisatakse alaliselt segades 93
liitrit vett. Võib tarvitada otsekohe pritsimiseks.
6. Tubakasime.
Tubakasime valmistamiseks võetakse 1 kg mahorkalehti ja
leotatakse neid kaks päeva 3. liitris vees. Siis keedetakse vede
likku ühes lehtedega, kuni jääb järele 1 liiter simet. Et sime
paremini alalhoiduks, lisame sellele 2 g salitsüülhapet. Pritsimiseks võetakse % liitrit saadud tubakasimet, 125 g rohelist
seepi ja 10 liitrit vett. Roheline seep tuleb enne vähese veega
keetes lahustada ja tubakasimele juurde segada, päale selle lah
jendatakse mõlemate segu veega.
.
Ka tubakavarsi võib sime valmistamiseks kasutada. 10 liitri
tubakasime valmistamiseks kulub 1 kg tubakavarsi ja 125 g
rohelist seepi.
7. Mõrupuu-sime.
Sime valmistamiseks võetakse 150 g mõrupuu-puru ja leo
tatakse üks öö-päev 7. liitris vees. Siis keedetakse leosolev puru
hästi läbi. Samal ajal lahustatakse % liitri keevas vees 250 g
rohelist seepi ja valatakse pärast mõlemad vedelikud segades
kokku.....1
Pritsi ummistuse ärahoidmiseks kumatakse enne ühtevalamist läbi tiheda sõela. Saadud simele lisatakse lõpuks veel 932
liitrit vett.
J. & E. MUULI
Radmatuköitmisekoda
TARTU, SUURTURG 8
KÕNETRAAT 12-37
FX
Valmistab igasugu nahk-, kalingur-, ilu- ja
raamatukoguköiteid. Töö kiire ja korralik.
HINNAD MÕÕDUKAD.
66
Toalilled.
Mag. bot. J. Port.
Näpunäiteid toalillede eest hoolitsemiseks
Kevadel hoolitseda, et toalilled hakkaksid — valguse ja
soojuse suurenedes — jõudsasti kasvama. Selleks suurendada
järk-järgult niiskuse hulka ja uuendada mulda. Suurtel taimedel (palmid, oleandrid, hiinaroosid, agaavid jne.) igal aastal
ettevaatlikult välja kaapida pottidest ülemine lahja mullakiht
ja anda selle asemele värsket rammusat mulda, iga 2—4 aasta
tagant ümber istutada. Noored ja kiirekasvulised rohtsete
vartega taimed (asparaagus, begooniad, alpikannikesed, gloksiiniad, pelargooniad, hortensiad jne.) igal kevadel ümber
istutada.
Enne istutamist valida taimele vastava suurusega potid
(veidi suuremad eelmistest, kuid kunagi mitte liiga suured) ;
vanad potid läbi keeta, uued leotada.
Õige istutamisaeg on kevadel kasvu alguses, kui
märgata uute lehtede tekkimist või pungade puhkemist. Üksi
kutel juhtudel aga ka pärast õitsemist järgneval lühikesel
Puhkeajal (hortensia, atsaalea). Enne ümberistutamist tai
med hästi puhastada, vigased ja kuivanud juured ära lõigata.
Poti põhja asetada augu kohale potikilde (kumera küljega üles
poole) ja jämedat liiva, et liigne vesi võiks potist välja joosta.
Pääle istutamist tublisti valada, siis 3—6 päeva tagasi
hoidlikult kasta. Edasi jälgida taimede kasvu ja sellele vasta
valt suurendada või hoida tagasi kastmist. Iga 1—2 nädala
järele kohendada poti mulda päält peenikese pulgaga.
Paljundamiseks võetud pistikud, pistoksad ja võsundid paigutada istutamis- (pikeerimis-) kastidesse, mille põhja
asetatud kerget ja huumusrikast mulda (lehemuld + turbapuru
+ liiv) ja selle pääle 15 sm paksune pestud liiva kiht. Kastid
katta päält klaasiga, paar korda päevas õhutada ja kergelt
Pritsida. Kui pistikud korralikult juurdunud, siis istutada
Pottidesse.
Akende avamisel kaitsta taimi tõmbetuule eest.
Suvel hoolitseda, et taimed kasvaksid tugevasti ja õitseksid rikkalikult, kuid pidada meeles,
st liiga tugev kasv võib ka takistada õitsemist. Lopsakat kasvu
saadakse rohke kastmisega (mitte liigse) ja rammutamisega
kas toitesooladega ( 1—2 g toitesooli 1 liitri kastmisveele) või
käärinud lahjendatud virtsaveega. Niipea kui märgata õiepungade tekkimist, jätta igasugune rammuveega kastmine,
67
5*
eriti hoiduda kaali- ja lämmastik-väetistest. Enamik taimi
armastab, et neid õitsmise eel ja õitseajal ei kastetaks liigselt.
Kuid kunagi ei tohi lasta mulda pottides läbi kuivada: siis
võivad lilled oma väärtuse kaotada.
Palavate kuivade ilmadega piserdada taimi vihma- või
keedetud veega (kare vesi jätab lehtedele lubja kõntsa). Piser
damist toimetatagu hommikul ja pärast lõunat, mitte päikese
paistelisel keskpäeval. Perioodiliselt taimede lehed pesta leige
vihma- või keedetud veega ja pehme lapiga.
Noori ja kiirekasvulisi taimi veel kord ümber istutada
suurematesse pottidesse ilma juurestiku lahti harutamata.
Tugevamaid, puitunud varrega taimi, mis vajavad palju
päikest (oleandrid, loorberid, mirdid, agaavid, pelargooniumid,
vuksid) viia suveks välja tuulte eest kaitstud kohta ja asetada
ühes potiga peenrasse või murusse kuni potimulla piirdeni.
Pärast vihma pesta puhtaks mudaseks pekstud lehed.
Toas akendel kasvavaid lilli juuni- ja juulikuus varjata
keskpäeval põletava päikese eest.
Sügisel viia kosunud taimed tagasi talvekorterisse ja puhkeo1ukorda. Kord-korralt vähen
dada taimede kastmist ja neid mitte enam väetada. Lillelaud
asetada akna alla päikese kätte. Äraõitsenud ja kuivanud
taimede sibulad ja mugulad (gloksiinia j. t.) jätta kui
valt pottidesse seisma. Kõik taimed põhjalikult järele vaadata,
puhastada ja asetada talveolukorda sobivasse soojusse. Osa
tugevamaid taimi, mis lepivad vähese valgusega (loorber, hortensia, roos, vuks, pelargoonium) võib asetada talveks kuiva õhurikkasse keldrisse.
Talvel
hoolitseda, et taimed puhkaksid ja
ei kasvaks, sest nõrgas valguses tekkinud võrsed ja lehed
on pikad, nõrgad, inetud ja kaetud õrna marrasnahaga, mis ei
suuda kaitsta taimi haiguste ja söödikute vastu. Puhkeolukorra saavutamiseks vähendada kastmist ja asetada taimed
küttekehadest eemale hästi akna ligidale, kus jahedam. Kuid
hoolitseda, et mullapall potis kunagi täielikult läbi ei kuivaks.
Keldrisse paigutatud taimi 1—2 korda nädalas järele vaa
data, tarbekorral kasta, soojade ilmadega keldrit õhutada. Kui
kevadepoole talvet mõned taimed hakkavad keldris kasvama,
siis need kohe tuppa tuua. Märtsis või aprilli alul tingimata
kõik taimed keldrist tuppa tuua ja puhastada.
Alati pidada silmas taime haigusi ja kah
jureid ning alata aegsasti nende vastu võitlust: puhastada,
pesta leige rohelise seebiveega, pritsida (1—2% Parasitol,
Pflanzenwohl, tubaka- ja mõrupuu ekstrakt), mõnel juhul
haiged osad kõrvaldada.
68
Tavalisemaid toalilli.
Kodumaa
Kasvutingimused
valgus
soojus
1 0 -1 2 ° C
Lille nimi
L. Aafrika,
India.
rohkesti
Abuutilon —
Abutilon.
Troopika m.,
L. Ameerika
rohkesti
Agaav —
Agave.
Ameerika,
Mehhiko.
palju
muld
Üldine hoolitsemine ja
erilised nõuded
Paljundusviisid
suvel
keskmine, Nagu agaavil. Ainult tal Seemnetest, oks
keskmine, iiivakas, vel enam sooja; suvel ei test, võrsetest.
talvel vähe
kerge
kannata välja asetust.
Lõikeotsad enne
potti pistmist las
ta ära kuivada.
s. palju
t. keskm.
rammus, Kevadel ümber istutada
huumus- küllalt suurtesse pottidesse.
rikas
Mullale segada juurde sarvepuru või kondijahu. Kasta
rammuveega. Talvel hoida
valges õhurikkas ruumis.
Pistokstest ja
seemnetest.
s. keskm. rammus, Poti põhja asetada tublisti
t. vähe lubjarikas, potitükke ja kruusa. Suvel
vett läbi- hoida väljas päikese käes,
laskev talvel jahedas, õhurikkas ja
kuivas ruumis.
Õitsevad
kord elus. Meil ei tule
õitsema.
Võsunditest ja
seemnetest.
................keskmiselt
ümbrus.
kuni
rohtu
3 oZl
Alpikannike
— Cyclamen.
t. 4 — 6° C
j
t.
1 0 -1 5 ° C
j
talvel
Aaloe — Aloe.
niiskus
01
.......... keskmine Oitseajal rohkesti kasta ja
rammus hoolitseda, et vesi ei jääks
alusele. Mitte liiga soojas
ega pimedas hoida (— õievarred venivad liiga pikaks).
Seemnetest.
Lille nimi
Kodumaa
•
1
K a s v u t i ng 1muse d.
valgus| soojus
niiskus
muld
Üldine hoolitsemine ja
erilised nõuded
Paljundusviisid
Araukaaria —
Araucaria.
L. Ameerika. ei kannata
otsest
päikest
t. 4 - 6 ° C
Pärast õitsemist vähe kasta,
kuni lehed püsivad, siis
lasta mugulatel puhata.
Ümber istutada märtsis, ap
rillis asetada lavasse.
..........
seisvat
niiskust
kerge
muld,
(lehe-,
nõmme-,
mättamuld)
keskm.
raskevõitu Igal kevadel istutada ruu Seemnetest ja
rammus mikasse potti, kasta rammu- juurestiku jaga
mise teel.
veega; noored taimed suve
jooksul korduvalt ümber
istutada. Palavail päivil
piserdada.
kergevõitu Vastupidav ja lepib vähe Juurestiku jaga
lehe- ja
mise teel.
sega.
nõmmemuld
Hoolitseda, et poti auk ei Seemnetest ja
ummistuks ja kastmisvesi ladva pistikutest
ei jääks potti seisma. Ei (juurdub aegla
selt).
või asetada akna alla päi
kese kätte.
!
keskm.
Aspidistra —
Aspidistra.
Hiina,
Jaapan.
vähe
Atsaalea —
Azalea.
Aasia,
P. Ameerika.
keskm.
%
L. Aafrika.
keskm.
t. 1 0 -
-1 5 ° C
keskm.
t. 4 —6 ° C
—
D OSI OI
Aspar —
Asparagus.
kerge Tähtsaim kultuurinõue on Vääristamise teel.
nõmme- hää nõmme muld. Suvel
kasta rikkalikult, anda kor
muld
duvalt rammuvett kuni
|juuli alguseni.
Begoonia —
Begonia.
L. Ameerika,
Dratseena —
Dracaena.
L. Aasia,
L. Ameerika.
Troopika m.
liikide jä
rele mit gb
mesugune +.1I
rohkesti
o
o
CN
-
Escheveeria
— Echeveria.
K. ja L.
Ameerika.
paiju
o
o
Gloksiinia —
Sinningia.
Brasiilia.
keskm.,
mitte
otsest
päikest
Õitseajal 12° C, t.
mugulad 12 — 15" C
+
/ rohkesti
rammus Liikide järele erinev. Suvel Seemnetest, pisti
sõnniku ja piserdada, kasta rammuvee- kutest, mugulate
turbamuld ga. Kevadel tagasi lõigata.
jagamisest.
rohkesti keskmine Hoida õhu- ja valgusrikkas
Seemnetest,
rammus ruumis, hoolikalt kasta, pu varrelõikudest,
hastada ja piserdada; kül ladva pistokstest.
mast aknast eemale asetada.
t. vähe, keskmine Muidu lihtne kasvatada,
Seemnetest,
s. rohkem rammus kuid ümberistutamisel ette pistikutest, lõikevaatust, et lehed ei murduks. otsad lasta enne
Kasta tagasihoidlikult. mullasse pistmist
kuivada.
s. rohkesti rammus, Oitseajal mitte liiga soojas
t. vähe
kerge- ega päikese käes hoida :
võitu, õitsevad siis liiga kiiresti
mugulaid
huumus- ära. Hoolikalt kasta. Pärast
rikas
õitsemist mõni nädal veel
kasta. Kui lehed kuivanud,
siis hoida mugulad veidi
niiskes liivas või turbamullas
üle talve. Kevadel mugulad
potti istutada ja hoida niis
kes ruumis 15—20° C juures
kuni lehed arenenud ; 2—3
korda ümber istutada.
Seemnetest,
mugulatest.
Kodumaa
Lille nimi
to
K a s v u t i ngimused
niiskus
Seemnetest ja
pistokstest.
Pistikutest.
Hiina.
keskm. —
rohkesti
t.
12 —150 C
muld
Hiinaroos —
Hibiscus.
rohkesti keskmine Suvel rikkalikult kasta, pirammus serdada vihmaveega ja hoi
da võimalikult niiskes ruu
mis. Korduvalt pesta lehti
leige vihma- või keedetud
veega ; hoida lubjarikka vee
eest.
Hortensia —
Jaapan.
keskm., ei
salli otsest
päikest.
palju, soo- + le Igal kevadel ümber istutada
t. keskm. he- — sõn- vastavasse rammusasse mul
nikumuld da, asetada sooja kasti ja
hoolikalt kasta.
Juka — Jucca. P. Ameerika,
Mehhiko.
Juudihabe —
Febrina.
Troopika m.
Kaktused —
Ameerika.
(
palju
It.
Hydrangea.
rohkesti
Paljundusviisid
soojus
15 —200 C 4 —6 0 C t. 4 - 6 0 C
valgus
Üldine hoolitsemine ja
erilised nõuded
o
palju
(väljaarva &
tud lehtT
00
kaktused
ia üksikud X 43
X aasa
s. keskm.
t. vähe
Hoida talvel jahedas ruu
raske
rammus mis, valada ainult nii palju,
et muld läbi ei kuivaks.
Seemnetest ja
võsunditest.
rohkesti
rammus,
kergevõitu,
huumusrikas
Asetada nii, et taim võiks
kasvades alla rippuda ; roh
kesti kasta. Kui kipub raagseks muutuma, siis ladvad
ära lõigata ja pista teise
potti.
Seemnetest ja
võsunditest.
s. keskm. kerge, Talvel harva kasta, hoida Seemnetest ja
võsunditest
t. vähe enamikul valges õhurikkas ruumis,
lubjarikas parem erilises klaaskastis, („poegadest“).
kus kaitstud tolmu eest. Tal\vel mitte ajada kasvama.
Klorofüütum — L. Aafrika.
Chlorophytum.
keskm.,
mitte
otsest
päikest
t. 4 —60 C
õitseajal 6 —100
s. kuni 14
Jaapan,
Hiina.
10 —150 C
Kameelia —
Camellia.
lepib
vähesega
nõmme- Talvel hoida jahedas õhumuld + rikkas ruumis ; tagasihoid
turbapuru likult kasta vihmaveega,
+ sõnni- lubjarikast vett ei salli. Ke
- vadel õitseajal veidi enam
soojust (8—10° C) ja niis
kust. Suvel hoida otsese
_
päikese eest.
keskm.
selt kuni
rohkesti
Kummipuu —
Ficus.
Troopika m.
keskm.—
—rohkesti
Loorber —
Laurus.
Vahemere
ümbrus.
palju
keskm.
keskmine Mitte liiga soojas hoida :
rammus lehed lähevad siis kergesti
mädanema. Rohkesti õhku
ja valgust.
Seemnetest.
t. vähem
rammus, Hoolitseda puhtuse eest;
raskevõitu tarviduse järele pesta lehti
(savikas) leige veega; suvel piserdada. Rohkesti ruumi ja õhku.
Pistokstest.
keskm.
t.
rohkesti
1 2 -1 5 0 C
L. Euroopa.
Pistikutest
rammus Rippuvate võsunditega tai
sõnniku med, kasvavad hästi ka ilma (väga kergesti).
erilise hooleta.
+ lehemuld
t. 1 -4 ° C
Kuldlakk —
Cheiranthus.
t. 3 —6 0 C
õitseajal
10 —120 C
----- I--------
Pistikutest,
seemnetest.
raske, Vormilõikus sügisel või tal Seemnetest ja
pistokstest.
rammus vel, mitte kasvuajal. Suvel
hoida väljas, talvel võima
likult madala t° juures, et
kasv seisaks.
Lille nimi
Mirt — Myrtos.
Kodumaa
Vahemere
rannamaad.
Kasvutingimused
valgus
soojus
niiskus
rohkesti
o
suvel
rohkem
o
O
palju
Palmid —
Palmae.
Troopika m.
palju
Pelargoonium —
L. Aafrika.
palju
Pelargonium.
.___________
—----------------- —------- ~
rammus Hoida jahedas, õhurikkas ja
sõnniku- valges ruumis, kasta tagasi
Kunagi mitte
— lehe--[- hoidlikult.
mätta- jätta lehti pikemaks ajaks
muld
märjaks. Noored taimed
viia suvel lavasse, alul 2
nädalat varjata, siis asetada
täieliku valguse kätte.
Paljundusviisid
Pistokstest ja
seemnetest.
t. 2 —6° C
Vahemere
ümbrus.
Üldine hoolitsemine ja
erilised nõuded
keskm.
rammus Hoida talvel jahedas ruu
keskmine mis, et kasv jääks seisma
ja taim ei läheks täitama.
Suvel soovitav asetada välja
päikese kätte.
Pistokstest ja
seemnetest.
rohkesti
Oleander —
Nerium.
t. 4 - 6 ° C
s. rohkesti
CN
muld
keskm.
savirikas Hoida õhurikkas päikese
mätta—- paistelises ruumis, talvel ja
lehe—F hedamalt, vähem kasta. Su
sõnniku- vel kasta rammuveega ja
muld — piserdada. Iga 2—4 aasta
liiv
järele ümber istutada (suu
remaid p.)
Seemnetest.
s. rohkem rammus, Tarvitada võimalikult vähe
t. vähem õhurikas, maid potte : õitsevad siis
läbilaskev rikkalikumalt. Kevadel enne
kasvu algust tugevasti tagasi
lõigata, puhastada ja ümber
istutada. Suvel kasta ram\muveega.
Pistikutest.
Priimula —
Primula.
Hiina,
L. Aasia.
vähe,|
varjutaim
o
keskm.
keskmine Oitsevaid priimulaid varjata
...........päikese eest: õied pleegi
vad ära ja lehed lähevad
kollaseks. Mitte liiga süga
vale istutada. Kõik õitse
nud õisikud ära lõigata.
rammus, Kasvatada sügavas „roosi"
raske potis, muld tugevasti kinni
suruda, korralikult kasta ja
kaitsta tõmbetuule eest.
Rammuveega kasta (sõnnikuvesi).
rammus
sõnniku
+ lehemuld
00
I
O
Roos — Rosa.
Ida Aasia.
rohkesti
1 2 -1 5 0 C
keskm.
Tsineraaria
(tuhalill) —
Cineraria.
Kanaaria
saared.
keskm.
t. 4 —6 0 C
õitseajal
1 0 -1 2 0 c
+
rohkesti
L. Ameerika. rohkesti,
kesk
päeval
(aknal)
päikese
eest
varjata
O
rohkesti keskmine
rammus
Vuks —
Fuksia.
o
00
o
Seemnetest.
Hoida liigse soojuse eest
(läheb täitama), hoolikalt
kasta, et vahepääl ei kui
vaks, kuid mitte liiga leo
tada.
Seemnetest.
Lihtne ja tuntud.
Pistikutest.
Kodulinnukasvatus.
Agr. Liina K uusenta 1.
Soovitatavad kanatõud.
Munakana
tõud.
Valge-leghorn.
Ka meie kliimas väga hää muneja.
Munad valged, raskus 55 —65 g.
Haudumistahe väike. Vana kana liha
kuiv ja tuima võitu, liha vähe.
Pruun (põld- Väga hää muneja. Munad valged, ras
püüvärvi)
kus 55—65 g. Haudumistahe pea
itaalia.
aegu puudub. Vana kana liha kuiv,
liha vähe.
L iha
Hallikirju
Muneb päris hästi. Munad pruunid,
ni un akana Plymouthraskus 55—65 g. Haudumistahe mitte
tõud.
rock.
väga suur. Palju keskmise väärtu
sega liha.
RhodeMuneb üsna hästi. Munad pruunid,
island.
raskus 60—65 g. Hää hauduja. Kau
nis palju keskmise väärtusega liha.
Lihakana
Faveroll.
Muneb keskmiselt.
Muna raskus
tõud.
55—60 g, pruunikoorega. Hää hau
duja. Palju väga maitsevat ja õrna
liha.
Hää muneja kana tunnused.
Pää — Väike, kõhn, ümmargune.
Silmad — Terase, sõbraliku vaatega.
Keha — Pikk, sügav, ruumikas.
Luustik — Munemishooajal luudevahe tagakehas suur: munemisluude vahe 3 sõrmelaiust, munemisluude kaugus rinnaluuotsast 4—5 sõrmelaiust. Rinnaluu pikk, luudeotsad taga
kehas õhukesed, painduvad.
Nahk — Õhuke, lahtine, painduv.
Iseloom — Julge, sõbralik, virk.
Kanala ja selle sisustus.
Ruumi päänõuded.
Suurus ja
kõrgus.
Seinad.
Põrand.
76
Kuiv, valge, tõmbetuuleta, soojustpidav.
1/2 • meetrit põrandapinda kana kohta. Kõr
gus 2 meetrit.
Soovitavam materjal — puu : palk- või sõres
tik- (vahvärk) seinad, saepuru või turbamulla
täitega. Savi ja telliskivi.
Laudadest, savist, liivast. Külma põranda kat
teks tarvitada: turbamulda, kuiva liiva, või
teraviljapõhku 15—20 sm paksuse kihina.
Aknad
Õrred.
Sõnnikulava.
Supelkast
Suurus: 1/10—1/12 põranda pindalast. Alumine
äär 1/2 meetrit põrandast. Talvel kahekord
sed. Asetus lõuna või lõuna-hommiku pool
sesse külge.
Läbimõõt: laius — 6 sm, paksus 4—5 sm.
Kaugus seinast 20—25 sm, üksteisest —
40—45 sm. Üks kana vajab magamisruumi
õrrel 20 jooksvat sentimeetrit.
Asetus : 25—30 sm õrtest madalamal. Kõrgus
põrandast 75—100 sm.
Kõrgus 20 sm, suurus kanade arvu järele (näit.:
15. kanale 60X75 sm) võib olla ka mitu kasti.
Täiteks : tuhka ja kuiva liiva või mulda.
Kontrollpesa.
Kanade söötmine.
Kanad võivad muneda aasta läbi (väljaarvatud lühikene
sulgimisaegne seisak), kui nende söötmisel ollakse järjekindel ja
täpne. Munasaaki alandab palju järsk söödakoosseisu muutus ja
korratu etteandmine. Kanu võib
sööta ühteviisi aasta ümber, ainult
---- 1
suvel ja sügisel, kus nad leiavad
rohket lisatoitu väljast, võib oma
30
äranägemise järele sellevõrra toidu
normi vähendada, Talvel ja sugumunade võtmise ajal võib anda
vitamiinide tarve rahuldamiseks
'T
pehmetoidu hulgas kalamaksaõli,
supilusikatäis 10 kanale ja sulgi26
8
mise ajal kollast väävlipulbrit, tee
lusikatäis 10 kanale paar kolm
korda nädalas.
26
38
0
7
fagsgj
— 26 -------
40
r 1
I
! X
1
1
135
4
9
31
J—-__
__ 1
1
7
77
Kanade söötmine.
10 kana päevane sööda norm
Teri — 500 - 600 g (1 liiter)
Sööda kord, näide 1
Sööda kord, näide 2
kell 5 — kaeraterad (aluspõhku kell 5 — idanenud kaer
puistatult)
„12 — kaeraterad (aluspõhku
kell 10 — pehmesööt
„ 20 — oder või nisu [puistatult)
„^lö - „
„ 20 — oder või nisu künades
Segajahu — 200 g (% liitrit)
Kartuleid — 300—400 (3/4 liitrit)
Paksupiima — (hapu (1 liiter)
läbiaetud piimapaks)
või
kõik aeg ees: juurvili piim (läbi
Odavat liha —
[300g(3/4n.) kõik aeg ees : juurvili, joogivesi,
aetud või võipiim), joogivesi, teo
või
peenike krohv või teokarbid, jäme
karbid, peenike kruus, puusüsi ja
Lihajahu
100g(1/4n.)
liiv, puusüsi ja kuivsööt nr. 1
kuivsööt nr. 2
Noore ristiku heksleid 1
või heinapebresid — / 50 g (1/8 n.)
Juurvilja —
1000 g (2% n.)
Pehmesööda koostis :
(10 kanale päevas)
Kuivsööda koostis nr. 1
Kuivsööda koostis nr. 2
Nisukliisid — 40% (40 kg)
Nisukliisid — 30% (30 kg)
Keedetud kartuleid — 3/4 It.
Odrajahu — 30 „ (30 kg)
Odrajahu — 20 „ (20 „)
Segajahu — % lt.
Kaerajahu — 30 „ (30 kg)
Kaerajahu — 15 „ (15 „)
Paksupiima 1 — 1 lt.
või>
See jahusegu pidada kanadel vabalt Lihajahu — 25 „ (25 „)
keedetud lihaj 3/4 naela
söömiseks ees, kui nad pehme- Soojatangu
Natukene hautatud ristiku heksleid
söö la hulgas küllalt saanud valke
V01
_ Q0/ /Q K\
või heinapebresid ja purustatud
/o v
&/
paksupiima või liha näol ja linaseemnekoogi
konte. Niisutada vee või hapu
puru
kondipuru
piimaga tahedaks pudruks.
Fosforhaput lupja — 1% % (1% kg)
keedusoola ja 1
puusütt
J — % % (% kg)
Kanapoegade söötmine.
7—21. päeva vanaduses
2—7. päeva vanaduses
Näide 1
Näide 2
kell 6 — herkulo (pressitud kaera|munaroog või kohupii- kell 6 — herkulo kuivalt ja tervelt
tang) kuivalt ja tervelt kell 6 — k mast ja segajahust pehj mesööt.
„ 9 — nisutangud — „ —
„8 — nisutangud kuivalt
„ 9 — odratangud kuivalt
„12 — odratangud — „ —
„12 — sama, mis kell 6
»11
»
»_
„15 — nisutangud — „—
„14 — herkulo
„15 — odratangud
„19 — herkulo
— „ —
„16 — nisutangud
„19 — sama, mis kell 12
3 korda päevas haljastoitu
„19 — herkulo
3 korda päevas haljastoitu, pehmet Kalamaksaõli — 15—-20 pojale üks
Joogiks : täispiim või keedetud vesi.
rohtu, nõgest, ristikut.
teelusikatäis päevas.
Kõik aeg ees: purustatud puu- Vahete-vahel natukene purustatud Ees jahusegu mis koosneb :
konte.
süsi. Herkulo ja nisutangud rapu
Nisujahu — 250/0
tada liivale või papile.
Ees: puusüsi ja purustatud muna Odra „
— 30,1 - 1 •k
Kaera ,,
- 25 2 > ülesõela jahu
koored.
Magedat tindikala puru või - 10 „
kalajahu
J
Lihajahu
5„
Fosforh. lupja—41/2 „
Puusütt
1/2»
Joogiks: vesi ja võipiim.
cc
Meil levinud hanede, partide ja kalkunite
tõud.
Liik
Tõug
Haned
Tuluusi
Emden
Pardid
Peking
Rouen
K alkunid Ameerikapronks
Valgekalkun
Tunnused ja omadused
Pää, kaela, selja ja rinna sulgkate hall.
Alumine tagakeha osa valge. Täis
kasvanud isahani kaalub 71/2—9 kg,
ema — 61/2—71/2 kg. Muneb 30—50
muna, muna raskus 170—200 g. Väga
vastupidav. Haub halvasti.
Sulgkate valge. Täiskasvanud isahani
kaalub 71/2—9 kg, ema 6— 71/2 kg.
Muneb samuti kui tuluusihani kuid
haub paremini.
Sulgkate valge. Täiskasvanud isa kaa
lub 4 kg, ema 31/2 kg. Muneb kuni
100 ja rohkem muna, muna raskus
80—90 g. Hästi sigiv, kiiresti kas
vav ja vastupidav tõug.
Sulgkate metspardi värvi. Täiskas
vanud isa kaalub 31/2—4 kg, ema
3—31/2 kg. Muneb vähem kui pekingi
part ja mitte nii kiire kasvuga.
Kaela, selja ja rinna sulgkate mustjas,
tugeva metallilise pronksläikega,
tagakeha sulgkattes heledamaid
triipe. Täiskasvanud isa kaalub 14
kg, ema 7 kg. Muneb ühel munemisjärgul 20—30 muna. Täiskasvanult
väga tugevad ja vastupidavad.
Sulgkate valge. Muneb samuti kui
pronkskalkun. Täiskasvanud isa
kaalub 12 kg, ema 6 kg.
Hanede, partide ja kalkunite söötmine.
Hanede söötmine.
Hanepoegade
Suguhanede
Nuumhanede
Suvel: Hää karja Teravilja:
Esimesel nädalal:
Kaeru — 1 osa
Niisutatud sepik või maa rohi.
Otri — 2 osa
T a 1 v e 1: hommikul
rukkileib või munaroog
Sööta 4 korda
segatud peenendatud pehmesööt — keedetud
nõgeste või ristikuga. kartulitest, hautatud päevas. Kõik aeg
Rohumätas. Sööta 4 ristikust ja segavilja- ees : vesi, peenike
jahust. Päeval toorest kruus ja puusüsi.
korda päevas.
Nuumamine kes
Hiljem: hommikul juurvilja : peete, por
pehmesööt — keedetud gandeid, naerid. Õhtul: tab 2—3 nädalat.
kartulitest ja segavilja- 1/4 n. teri (kaeru, otri),
jahust. Päeval hää kar ühele hanele. Kõik aeg
jamaa rohi. Õhtul na ees: vesi, peenike kruus
ja puusüsi.
tuke teravilja.
80
Partide söötmine.
Pardipoegade
Sugupartide
|
Nuumpartide
Esimesel nädalal: Hommikul ja lõunal : Pehmesööt :
Veega või piimaga nii pehmesööt: keedetud
Odrajahu — 2 osa
sutatud nisuleib. Prakk kartuleid — 3 osa, sega- Kaera „ —1„
munad jahudega sega viljajahu— 1 osa, liha Keedetud kartuleid
mini klopitud. Sibula jahu — 1/2 osa. Liha 2 osa. Segada läbikasvusid, õrna rohtu. jahu saab asetada läbi- aetud piimaga.
Sööta 4 korda päevas. aetud piimaga.
Sööta 4 korda
Hiljem: pehmesööt: Õhtul: 50 g. (% n.) päevas.
keedetud kartulitest, teri pardi kohta.
Ees: vesi, peenike
segavilja jahust, liha Sööta 3 korda päevas. kruus ja puusüsi.
kala jätetest segatud Ees: vesi, peenike
piimaga või veega.
kruus ja puusüsi.
Sööta 3 korda päevas.
Kalkunite söötmine.
Kalkunipoegade
Sugukalkunite
Nuumkalkunite
Kalkunipoegi võib Suvel—hää karjamaa
Suvel karjamaasööta samuti kui kana rohi, õhtul natuke teri rohi
ja õhtul natuke
poegi. Sööt tuleb aga — otri, kaeru. Talvel—
Nuumamise
kohe algusest pääle hommikul pehmesööt, teri.
ajal: pehmesööt, mis
segada haljaga—nõges- mis koosneb : keedetud koosneb:
odrajahu
tega ristikuga, sibula- kartuleid — 2 osa, sega- — 2 osa, kaerajahu
kasvudega — pooleks. viljajahu — 1 osa, hau —
1 »
keedetud
Võib ka esimesel näda- tatud ristikut — 1 osa. kartuleid
— 1 osa.
lal juba tarvitada pak(Soovitav natukene Segada läbiaetud
supiima ja keedetud liha või lihajahu). piimaga. Sööta 4
hing peeneks hakitud Segada läbiaetud pii korda päevas.
muna.
maga või veega.
Ees: vesi, puusüsi
Õhtul: teri — kaeru otri. ja kruus. NuumaEes : vesi, puusüsi, mine kestab 3 nä
kruus.
dalat.
Vanus, mil kodulindude pojad kõige
õrnemad ja haigustele vastuvõtlikumad,
ging kuidas sel ajal nende eest hoolitseda.
Kanapojad 1—21 päevani
Kalkuni- 1—21 päevani ja
6—10 nädalani
pojad
Banepojad 1—12 päevani
Fardipojad 1—10 — —
6
Sel ajal tuleb poegi hoida : 1. niis
kuse, 2. külmetamise, 3. kuuma
päikese, 4. rikkiläinud toidu eest.
Kastega, vihmaga ja külmade tuul
tega poegi mitte välja lasra. Mitte
kaua hoida kõrvetavate päikese
kiirte käes.1
Sööta ainult värske toiduga.
81
Sugulavad.
Eesti Linnukasvatajate Seltsi kontrolli all töötavad järb
inised sugulavad, kust saab osta sugumune:
Harj uma al.
1. Marie Maa sin g, Haapsalu mnt. 13, Keila alev
pruun-itaalia.
2. Alma Ristikivi, Kastani t. 15, Pääsküla — valge
leghorn.
3. E. Küllmann, Õie t. 32, Nõmme — pruun-itaalia.,
4. Paul Scheel, Oe talu, Peningi v. (Raasiku j. 12 km
— valge-leghorn ja faveroll.
Virumaal.
5. Alma H au s, Uuevälja tl., Kurtna k., Vao v., Val
Kurtna p.-ag. (Kiltsi j. 12 km) — pruun-itaalia ja
mouth-rock.
,
6. Valter L ents, Lepna asundus (Rakverest 3 km)
pruun-itaalia.
J ärvamaal.
7. Kallijärve kanakasvatus — Jäneda kav
(Jäneda j. 2 km) — pruun-itaalia.
Viljandimaal.
8. E mmy Kukk, Silla tl., Võhma (Võhma alevist % km
— pruun-itaalia.
Tartumaal.
9. Vasula kodumajanduskool, üle Tartu (Kärk
j. 4 km) — valge-leghorn.
10. Alma Unt, Puiestee t. 1-a, Tartu — valge-legho
ja pruun-itaalia.
1%
11. Elfriide Tenga, Tähe t. 110, Tartu — valk
leghorn ja rhode-island.
20
12. Aurelie Poola, Vana-Nõo asundus (Nõo j. 2
— pruun-itaalia ja plymouth-rock.
Pärnumaal.,
13. I. Teearu, Raksti tl., Talli v. (Laiksaare j. 12 0
— Talli p-ag., ptk. 42.
14. Jaan Prints, Parisselja tl., Are v. (Pärnust 18 — Are p-ag. — valge-leghorn.
Valgamaal.
15. J oh. Pruk s, Laaspere tl., Hummuli v., Soe p(Valgast 20 km) — valge-leghorn.
B
16. Hermann J üris s o n, Oru tl., Helme as., To
ptk. 56 (Puka j. 26 km) — valge-leghorn.
Ühes vabriku vihis on 767 m; kudumisel aga arvestada 720 m
või 1333 küünart.
_
2. L inased lõngad, kodumaa vabrikutes kedratud —
mitmesugused.
,
.,1
3. Kodumaa villased lõngad — mitmesugused.
Et kodumaa vabrikutes linase ja villase lõnga vihid ei ole
mitte ühepikkused ega lõngade arv neis mitte ühesugune, siis
tuleb vihis oleva lõnga pikkuse saamiseks vihi pikkus korrutada
vihis olevate lõngade arvuga (üle lugedes).
Kangamaterjali kulu arvestamine.
Lõimekulu vihtides saadakse järgmiselt: kanga laius
pasmastes korrutatakse 60-ga; saadud arv korrutatakse veel kanga
pikkusega (meetrites). Nii saadud arv jagatakse tarvitatavas
vihis olevale meetrite arvule, siis saame tarvismineva vihtide arvu.
Koekulu arvutamisel korrutatakse kanga laius meetrites
koelõngade arvuga 1 sm ulatuses, saadud arv korrutatakse 100-ga
ja veel kanga pikkusega (meetrites). Nii saadud arvu jagades
meetrite arvule tarvitatavas lõnga vihis, saame tarvismineva vin
tide arvu.
Soa nummerdamine ja tarvitamine.
Soa numbriks on 10 sm laiusel asuv pinnuvahede (piivahede) arv.
.
,
,
Soa numbri märkimisel kirjutatakse soa number ülespoole
ia pinnu (pii) vahel olevate lõngade arv alla, näiteks: 00/2,
/1
jne., mis tähendab: suga nr. 90, 2 lõnga pinnu vahel; suga nr.
110, 1 lõng pinnu vahel jne.
Sobivad soad on:
Puuvilla lõimega kangastele nr. 100/2 ja nr. 80/2.
Labasepindse eesriide kangale nr. 100/1. ..
Kanevaapindse eesriide kangale nr. 80/s teine pinnuvahe tühi.
Villastele kangastele ühekordsest lõngast nr. 1 /2, nr. 1 /2 ja
ja nr. 60/2.
90/
70/
Villastele kangastele korrutatud lõngadest nr. | /i, nr.
ja nr. 60/2.
6*
83
Niitlõimega kangastele nr. 50/1 ja nr. 60/1.
Niitlõimega kangastele jämeda koega nr. 30/1 ja nr. 40/1.
Karvalõnga vaipadele nr. 20/1 ja nr. 25/i.
Nöörniite ja kirjatelgede juures tarvita
tavate nööride pikkused.
Lühikesesilmaniied — 29—30 sm pikad, silma pikkus 3_ 4 sm.
Pikasilmaniied — 33 sm pikad________________________ 7
Ülemiste vippide küljenöörid .
100 ”
Ülemised, mis ühendavad niiekeppisid vippidega . . . 80
Keskmised ülemised nöörid ...................................................... 85
Keskmised pikad nöörid . . ....... . . ’ 210 ”
Keskmised alumised — niite keppide küljes . . .
65
Ülemised vaheldajate nöörid ........................................... 105 ”
Alumised vaheldajate nöörid ........................ 75"
Tripid (aasad) ........................................... .... 42"
Märkus: Nöörid siduda lihtsõlmega, mis kergesti lahti
võetav ja seadeldav (aas- ehk seasõrasõlm).
Näpunäiteid kangaseadluse rakenda
miseks telgedele.
.Niietamisel hoida kirjapaber kirjutamise suunas ja
alata imetamist paremalt pahemale.
.. Siduse tegemisel hoida kirjapaber samas suunas, kui
niietamisel, s. o. siduja ees (kanga telgede all) ümberpöördult
kirjutamise suunale.
Et kanga parem pool saaks kududes pääle, tulevad paberil
märgitud ruudud siduda alumistesse vaheldajatesse ja tühjad
ruudud ülemistesse vaheldajatesse. Punktidega sidustes tulevad
punktid üles, ristid alla ja tühjad ruudud jäävad tähelepanemata.
Kullidega rakendatud telgedel siduda ainult märgitud ruudud.
Hää vaheliku moodustamine.
Hää vahelik oleneb nöörniite tasasest ja ühesugusest pikkusest, soa õigest kõrgusest, korralikust ja tasasest sidumisest ning
vaheldajate ja koelaudade (tallalaudade) õigest kõrgusest, mis
peab vastama telgede kõrgusele.
Niite kõrgus on paras, kui lõimelõngad jooksevad ta
gumiste! niitel niiesilma alumisel sõlmel, keskmistes — niiesilmade keskkohal ja esimestes — niie ülemisel sõlmel. Seega on
lõimepaku pool olevad niied seotud kõrgemale ja esimesed mada
lamale, mis võimaldab kangale paremat vahelikku.
Soalae kõrgus on paras, kui alumine soaraam kannab
vahelikku lahtitallates alumisi lõimelõngu.
Et saada tihedat riiet, peab soalaega lööma esimese löögi
enne riide suhu, kui järgmist koelauda tallata.
Linasele riidele tuleb kude märjalt sisse kududa.
84
Tavalisemate pesu ja rõivastusesemete
riidekulu arvestamine.
Pikkuse mõõdud
Riidekulu
eseme
pikkuse
järele
1
Pluusi pikkus:
Õlalt soovitava pik
kuseni
2 pluusi
pikkust
Sobiv
Ese
riidelaius
sentim.
Linda 0 r m i s s o n.
Keskmine
riidekulu
meetrites
2.50
ja
Varuka pikkus:
Õlaõmblusest käe 1 varukarandmeni
pikkus
o/ü. Meltsi villa- ja riidevärvimise tööstus
Tartus, Pikk tn. 12.
Tel. 8-88.
Villade kraasimine, ketramine ja
korrutamine
Riide värvimine, vanutamine ja
pressimine.
Töö headus väljaspool võistlust.
Hinnad ajakohased.
Ladus alati saadaval kõrges hääduses
villast lõnga ja villaseid riideid iga
sugustes värvides ja mustrites.
Joonis, mis näitab, kust
tulevad möödud võtta.
88
meetrites!
Keskmine
Sobiv
riidelaius
sentim.
Riidekulu
Keskmised
pikkuse mõõdud eseme
sentimeetrites pikkuse
järele
Pikkus mõõta
vöökohalt, külje
päält soovitava
pikkuseni
Lapse
vanus
Ese
Tööde vastuvõtmine ja vabriku ladu
Tartus, Pikk tn. 12.
Lõnga materjalid tikkimistöödeks ja pitsideks.
Alma Johanson.
Värvilised tikkimise lõngad.
I Puuvillased:
1. D. M. C. pärllõng nr. nr. 5 ja 8 vihtides ja kerades.
2. D. M. C. mulinee nr. 25 väikestes vihtides.
3. C. B. pärl- ja mulineelõngad — halvemad: katkevad
kergesti.
II Linased:
D. M. C. linane, ühes jämeduses, väikestes vihtides — eriti
kohane linase riide tikkimiseks.
III Siidid:
1. „Filofloss" D. M. C. — peenemateks tikkimistöödeks.
2. D. M. C. „Kohinoor" — jämedamateks tikkimistöödeks.
IV Kunstsiidid:
1. „Troja" — parim.
2. „Sirocco" — vähe kangem ja pudedam.
3. „Clark" (ankruga märgitud) — vähe kange ja liiga
tiheda keeruga.
3. „Desdemona" 1 — ilma keeruta, hargneb üksikuteks kiu4. „Duquesa" J
dudeks ja katkeb kergesti.
5. „Debora" — jämedam, hästi tiheda keeruga, kuid kange
ja hargneb.
V Villased:
1. Norra villane — nelja keeruga, võib poolitada.
2. Gobeläänlõng — vähestes värvides.
Valged tikkimise ja pitsi lõngad.
1. D. M. C. pärllõng nr. nr. 5, 8 ja 12.
2. D. M. C. märklõng — mitmesuguses jämeduses.
3. D. M. C. heegelduslõng — kerades, liiga tiheda keeruga.
4. D. M. C. mulinee — suurtes vihtides — sobiv tülltöödeks.
5. Linased lõngad — mitmesugused, eriti kohased võrgutöödeks.
6. Harilik pleegitatud ja pleegitamata puuvillane, mitme
suguses jämeduses, suurtes vihtides — pehme, painduv
ning sobiv heegeldamiseks, varrastel kudumiseks, nõelu
miseks ja võrgu kirjamiseks.
89
Plekkide kõrvaldamine.
Mag. chem. Hilja Lagus.
Plekkide kõrvaldamine on töö, mis nõuab sageli palju
aega ja kindlasti palju kannatust. Seda rohkem aega ja seda
rohkem kannatust, mida vanem on plekk. Hoolimata kõigest
juhtub ka siis, et ei saavutata soovitud tagajärgi. Kohe pääle
tekkimist on aga plekid väga lihtsalt ja kergesti kõrvaldata
vad. Sageli on selleks tarvis ainult sooja vett. Seistes im
bub aga plekk sügavamale kiudude vahele ja muutub tolmu,
õhu ja valguse mõjul püsivamaks. Pääle selle on veel terve
rida plekke, mis pesus käimise järele palju raskemini, või
üldse mittekõrvaldatavateks muutuvad, nagu näiteks kohvi-,
kakao-, marja-, puuvilja-, vere- j. t. plekid. Seega tuleb ple
kid võimalikult aegsasti kõrvaldada, mida varem seda parem,
ning eriti lauapesult, enne pessuminekut.
Teine asjaolu, mis hõlbustab vaeva ja tagab töö korda
minekut on pleki ja riidematerjali koosseisu tundmine. Iga
plekk vajab kõrvaldamiseks eriaineid. Aine, mis kõrvaldab
ühed plekid, võib teised, nõnda ütelda, „kinnitada" riidele, nii
et pääle asjatut tööd plekk veel selgemalt riidel nähtav on, kui
enne kõrvaldamist. Samuti peab meeles pidama, et iga riidematerjal erineb teisest ja et ühe ja sama vahendiga ei või mitte
kõigile riietele mõjuda. Nii on eriti lahkuminevad siidi ja
villa omadused puuvilla ja lina omadest. Vill, siid ja kunstsiid on eriti tundelikud igasuguste leheliste vastu, nagu seebi
kivi, sooda, libe, lehelised seebid (roheline, kirju jne.), pleeklubi
ja Javelli vesi. Puuvill ja lina ei kannata kangeid happeid ja
kauast pleegitamist keemiliste, söövate ainetega. Üldse on
aga kõige õrnemad siidikiud, neile järgneb kunstsiid, viimane
on märjalt õige habras.
Veel keerulisemaks muutub lugu, kui riie on värviline.
Valgelt puuvillaselt riidelt, näiteks, on plekkide kõrvaldamine
lihtne, värviliselt on see aga sageli väga raske, kuna ühes ple
kiga kaob ka riide värv. Üldse tuleks enne pleki kõrvaldami
sele asumist alati ühel sama riide lapil või pahemal pool õmb
luse äärel proovida, kas tarvitatav vahend mitte ise plekki ei
jäta, isegi veega peab sarnaselt katsetama.
Pleki väljavõtmisel tuleks alati alata kõige lihtsamast ja
hädaohutumast vahendist, nagu seda on näiteks ained, mis ise
üldse mitte riidesse ei tungi, vaid pleki enesesse imevad, nii:
kuivatuspaber, magneesia, peen kriit, kartulijahu jne. Need
vahendid on eriti mõjuvad värsketele, kuivamata plekkidele.
Kui nimetatud vahendid plekki ei kõrvalda, asutakse
pleki kõrvaldamisele lahustajatega, nendest harilikumaid: vesi,
viina- ja puupiiritus, bensiin, tärpentiin, eeter, süsiniktetrakloriid, ja kloroform. Nendest vahenditest on eeter, bensiin,
90
Duu- ja viinapiiritus tuldkartvad ja neid tuleb hoolega tulest
emale hoida. Süsiniktetrakloriid on hää lahustaja rasvadele,
4 ole tuldkartev, ei mõju riidevärvile ja teda saab rohukaupluslest ilma arstitäheta. 100 g maksab umbes 15—20 senti.
Kõige mõjuvamad plekile ja ka riidele, eriti selle värVile, on pleekivad ained, nagu pleeklubi, Javelli vesi, oblikhape.
Javelli vesi on plekkide kõrvaldamiseks valgelt puuvillaselt ja
linaselt riidelt soovitavam, kui pleeklubi. Teda saab osta rohuKauplustest; võib valmistada ka kodus, allpool antud retsepti
ärele. Vähem hädaohtlik riidekiule, mõjuv siiski värvile, on
Vesinikülihapend.
Plekke tuleks kõrvaldada ainult heledas päevavalguses,
Daksematel riietel pahemalt poolt, seega nagu plekki tuldud
feed tagasi tõrjudes.
Pleki alla paigutada kuivatuspaber või pehme riie mitmekordselt, mis siis tarvitatava vahendi ühes plekiga enesesse
imeb. Enne pleekivate vahendite tarvitamist plekk veega märlaks teha ja tarvitatavaid aineid tilkhaaval lisada, eelistades
Irduvat mõjutamist lahjade vahenditega kiirele kange aine
mõjule.
Pääle pleki kõrvaldamist tarvitatud vahend viimseni riidest kõrvaldada, eriti igasugused happed, lehelised, pleekained
la soolad. Need ained habrastavad riidekiu kuivamisel põhjalikult. Riiet tuleb hoolega pesta seebiga, hapete ja pleekainete
luures võib pesuveele vähe nuuskpiiritust lisada (1 spl 2 liitri
veele), igatahes ei tohi riidel pääle pesemist mingit lõhna juures
olla.
Iga toimingu juures aga varustuda kannatusega, sest
tekkinud vigu on võimata parandada.
Lühidalt kokkuvõttes tuleks meeles pidada:
1. Plekid võimalikult värskelt kõrvaldada.
2 Arvestada pleki ja riide koosseisuga.
3. Alata lihtsamate vahenditega, enne järeleproovides, et
tarvitatav vahend ise plekki ei jäta.
4. Mõjutada korduvalt lahjemate vahenditega.
5. Pääle pleki kõrvaldamist tarvitatud vahend viimseni
riidest kõrvaldada.
AIANDUSE-MESINDUSE AJAKIRI
ökuailR
„AED"
•2-ANS9AS6 X aastakäik, ilmub kord kuus Tartus.
Tellimise hind: aastas . . . 2 kr.
pooles aastas 1 kr. 20 senti
Hakake „Aia" tellim. vastuvõtjaks. 4 aastatellimise saatjale tasuks prii aastakäik.
Nõudke tellimiste vastuvõtmise materjale ja tasuta proovinumbreid.
91
Plekk
Vere
Šokolaadi,
kakao,
kohvi,
tee
Muna
92
Vahendid
Pleki kõrvaldamine
Märkusi
j Leige vesi ja Leotada plekki, hõõruda Ilma seebita
ja nuuskvahetada vett.
piiritus
Vanade plekkide juures
lisada vette vähe nuuskpiiritust.
Vesiniküli Kui jäävad eelmisest vii
hapend
sist kollased plekid, pesta
neid tulise veega, val
geid riideid niisutada ve
Päikese val sinikülihapendiga, värvi
gus
lisi pleekida niiskelt päi
kese käes.
Javelli vesi Valget puuvillast ja linast Javelli vett
pleekida Javelli veega, mitte villa
hiljem hästi ära loputada. sele ja siidile
Toores kar Värsked plekid paksul rii tarvitada,
tulijahu pu del katta külma veega samuti mitte
der
valmistatud kartulijahu värvilistele
pudruga, vahetada aeg
riietele
ajalt kuni plekk kaob.
Lasta kuivada, kartuli
jahu ära harjata riidelt.
Keev vesi
Kannu kõrgele tõstes, va
lada keeva vett värskele
plekile.
Puu- või vii- Plekki leotada puu- või
napiiritus ja viinapiirituse ja nuusknuuskpiiritus piirituse segus, pesta
kuuma vee ja seebiga.
Päikese val Kui jäävad jäljed, pleekida
gus
need: värvilistel riietel
Vesiniküli
märjalt päikese käes,
hapend
valgelt villalt ja siidilt
Javelli vesi
vesinik-ülihapendiga ja
valgelt puuvillaselt ja
linaselt Javelli veega.
Javelli vesi hästi riidest
välja pesta.
Leige vesi
Lasta ära kuivada, ette Mitte kuuma
Rasva lahus vaatlikult ära kaapida,
vett
tajad
Jaheda veega välja pesta, tarvitada
hiljem vajaduse' korral
ka seepi lisada või jäljedsüsiniktetrakloriidiga
või bensiin, kõrvaldada.
Plekk
Vahendid
Pleki kõrvaldamine
Märkusi
Seep ja vesi. Sooja vee ja seebiga pesta.
Magneesia
Värskele plekile kuhjata
või peenkriit. kuiva magneesiat või
peent kriiti, vahetada
aegajalt, jätta seisma
pikemaks ajaks.
Pleki alla paigutada mit Bensiin ja
kloriid, ben mekordselt pehme riie, ja eeter on
siin, eeter.
katsetada, et vahend ise tuldkartvad
plekki ei jäta, hõõruda
samavärvi lapiga, mis
kastetud mõnda kõrvalnimetatud
vedelikku,
jälgides et vedelikust
ei jääks piirjoont.
Petrooleum Hõõruda plekk petroole
ja seebivesi.
umiga sisse ja pesta
kuumas seebivees.
...........
Bensiin.
Toimida samuti kui rasvamäärde,
plekkide juures.
Või ja seebi Plekk mageda võiga sisse
tõrva
vesi või ben hõõruda, lasta seista,
siin
seebiveega või bensii
niga üle pesta.
Tärpentiin
Tärpent. leotada ja pesta.
Keemilise Puu- või
Pesta plekki puu- või viinapliiatsi viinapiiritus piirituses, loputada puh
tas piirituses.
Õlivärvi, Bensiin ja
Bensiiniga hõõruda nagu
vä rnitsa, tärpentiin
rasvaplekke. Vanemaid
saapaplekke leotada pikemat
määrde,
aega tärpentiinis, pesta
bensiini või seebiveega.
Puupiiritus. Värnitsaplekke hõõruda ka
puupiiritusega.
Petooleum,
Saapamäärde plekke hõõ
oblikhape ja ruda petrooleumiga, ben
nuuskpiiritus siiniga, tärpentiiniga või
Javelli vesi.
puupiiritusega,
niisu
tada, oblikhappega ja
nühkida üle nuuskpiiritusse kastetud lapiga.
Valgest puuvillasest ja
linasest riidest võib jäl
jed Javelli veega välja
pleekida, nagu vereplekigi.
93
Rasva,
õli,
koore,
piima
Plekk
Vahendid
Pleki kõrvaldamine
Rohu,
marja,
likööri
................
Kuum vesi
Värskele plekile valada
3—4 jala kõrguselt tu
list vett kannust, jätta
päikese kätte kuivama.
Piiritus,
Hõõruda värskeid plekke
hapupiim,
piiritusega. Jätta ligune
sidrunimahl, ma hapupiimasse üle öö.
oblikhape,
ristikheinasool, Javelli Kui plekist jäi jälg, niisu
vesi, vesi
tada plekki sidrunimah
nikülihapend laga ja jätta päikese
kätte. Valgeid puuvilla
seid ja linaseid riideid
pleekida Javelliga, val
geid villaseid ja siide
võib pleekidaoblikhappe,
ristikheinasoola või ve
sinikülihapendiga.
Javelli vee, oblikhappe ja
ristikheinasoola
peab
pääle pleekimist hooli
kalt riidest kõrvaldama.
Pesta seebiveega, kuiva
Hallituse Päike,
tada päikese käes. Jäljed
vesiniküli
hapend, Ja pleekida valgelt puuvil
velli vesi.
lalt ja linalt Javelli veega,
valgelt siidilt ja villaselt
vesinikülihapendiga. |
94
Märkusi
Vahendid
Plekk
Pleki kõrvaldamine
Märkusi
Järele
Oblikhape ja Küllastatud kuuma oblikhappe lahu tilgutada proovida,
nuuskpiiri
kausi kohale seotud et värvile
tus.
ei mõju.
plekile, valada tulist vett
Mürk.
kannust pääle. Korrata
seda, kuni plekk kaob.
Pesta nuuskpiiritusega.
Tindi,
rooste
ristikheina
Ristikheina Noaotsatäis
soola lahustada supilusool.
sikas vees, ajada kee
miseni, tilgutada plekile,
korrata, pesta hästi.
Sidrunimahl, Plekk niisutada sidruni
mahlaga ja jätta pleeki
päike ja Jama päikese kätte, niisu
velli vesi.
tada kuni kaob.
Valgel puuvillasel ja lina
sel mõjuda Javelli veega
nagu verepleki juures.
Hapu piim. Kõik need vahendid mõju
vad värvile. Värvilisi
esemeid võib leotada
pikemat aega hapus
piimas.
1
Need on lihtsamaid ja hädaohutumaid plekkide kõrvalda
mise viise ja vahendeid..,...
Nimetatud vahenditest on vajalikumaid ja võiksid kodus
tagavaraks olla järgmised: nuuskpiiritus, magneesia, bensiin,
tärpentiin, süsiniktetrakloriid, oblikhape, ristikheinasool. Javelli vesi ja vesinikülihapend, mida saab osta rohukauplustest.
Need ained tulevad hoida hästi suletult varjulises, jahedas ko
has. Oblikhapet on julgem lahuna alles hoida, 1 spl tassi vee
kohta, märkides pudelile, et see on mürk.
95
Javelli vett (hääldada Žavel), mida ka Labaraque‘i (Labarraki) ehk Javell’i lahuks kutsutakse, valmistatakse pleeklubjast järgmiselt:
4naela pleeklupja (kloorlubi) lahustada pooles liitris
vees, teises nõus lahustada % naela pesusoodat ühes liitris
vees. Kui mõlemad ained täitsa lahunud, siis lahud kokku
valada, segi segada ja umbes üheks tunniks seisma jätta. Siis
pääle tulnud vedelik läbi puuvillase lapi kurnata. Saadud selge
lahu hoitakse alal hästi suletult klaaspudelis jahedas varjulises
kohas. Tarvitamiseks lahjendatakse seda lahu kuni kümne
korda, see on, igale osale lisatakse kuni üheksa osa vett. Nimetatud Javelli veega on ka hää puuvillast ja linast riiet pleekida.
Juhatusi tähtsamateks kodusteks
puhastus- ja korrashoiutöödeks.
Helene Wunderlich.
Põrandad.
Värvimata puupõrandad pesta sooja vee ja seebiga, hõõrudes harjaga pikkupidi kiudu. Loputada ja kuivatada
lapiga. Läike andmiseks üle hõõruda läbiaetud piimaga.
Värvitud ja 1ino1eum - põrandad pesta sooja vee
ja lapiga. Seepi mitte tarvitada — teeb värvi tuhmiks. Läike
andmiseks üle hõõruda läbiaetud piima, masinaõli või petroole
umiga või vahatada.
T s em en t - põrandad pesta harja abil sooja seebiveega või
liiva ja veega. Loputada ja kuivatada lapiga.
Ki v i p a r k e t t - põrandad pesta harja abil sooja seebiveega.
Loputada ning kuivatada lapiga. Kui põrand väga must, siis
lisada veele vähe soolhapet. Üle hõõruda petrooleumi või masina
õliga.
P a r kett - põrandalt iga päev tolm pühkida ja üle hõõruda
poonimise harjaga. Kord nädalas niiske lapiga üle pühkida. Kord
kuus vahatada. Kord aastas raualaastudega hõõruda vahatada
ja harjata.
’ vahatada
Uksed ja aknaraamid.
Pesta lapi või pehme harja abil sooja seebiveega. 1 lt pesu
veele võib lisada 1 spl salmiaaku (nuuskpiiritust). Loputada ja
96
kuivatada lapiga. Akende pesemiseks mitte liiga palju vett tarvi
tada, sest aknakitt veega läbileotatult teeb klaasid tuhmiks ja
aknaraamid mädanevad kiiremini.
Klaas.
Aknaklaasid nõrga äädikavee ja lapiga hõõruda, teise
lapiga kuivatada ja ajalehepaberiga üle hõõruda. Kärbsemustust
saab eemaldada ka salmiaaguga ja õlivärviplekke tärpentiiniga
või niiske kriidiga. Tuhmid klaasid saavad selgemaks, kui nad
enne pesemist sisse hõõruda linaõli või terpentiiniga.
Peegliklaasi puhastamisel lisada veele äädika asemel
piiritust.
Pudelite ja teiste kitsakaelaga nõude pesemiseks tarvi
tada äädikat, munakoori, jämedat soola või väikesi toore kartuli
tükke. Nimetatud ained segada veega, valada pudelisse ja loksu
tada tugevasti. Ilusa läike saamiseks loputada klaas- ja kristalllillevaase sineveega.
M ö ö be 1.
Peitsitud mööbel pühkida üle niiske lapiga, kuivatada ja
vallatada. Vaha: sulatada 1 osa vaha, lisada 2 osa tärpentiini, kokku segada. Segu hõõruda lapiga vähehaaval puusse,
villase lapiga hõõruda läikima.
Lakeeritud mööbel kergelt üle pühkida kliivette kaste
tud ja hästi kuivaks väänatud lapiga ja mööblilakiga kord õrnalt
üle tõmmata.
Poleeritud mööbli puhastamiseks võtta 1 osa punast
veini ja 1 osa söögiõli. Segu hõõrutakse lapiga puule, poleeritakse villase või nahklapiga üle.
Nahkmööbel puhastatakse tärpentiiniga, kuivatatakse,
määritakse munavalgega üle ja hõõrutakse villase lapiga läikima
Korvmööbel pestakse leige seebivee ja harjaga, lopu
tatakse ja kuivatatakse päikese käes õhurikkas kohas.
Puu nõ ad.
Puunõud tehakse märjaks ja hõõrutakse peenesse liivasse
kastetud õletuusti või juureharjaga üle, loputatakse külma veega
ja kuivatatakse päikese käes õhurikkas kohas. Kuumuses kuiva
tamine muudab puu halliks ja tõmbab kõveraks. Pesemiseks
mitte kunagi soodavett tarvitada, see teeb puu tuhmiks. Ka seebiveega pole soovitav puunõusid pesta, sest seep võib anda otsekohe
tarvitades toitainetele maitset.
Lõhna ja maitse kaotamiseks puunõudest (heeringatünni jne.)
hautatakse neid kadakatega.
Nõu täidetakse kadakaokstega,
valatakse kuum vesi pääle, kaetakse kaanega või riietega ja las
takse haududa, kuni vesi jahtunud. Hautamiseks võib tarvitada
ka kuuma lubjavett. 1 pangi kuuma vette segatakse 1 It lupja
ja valatakse anumasse. Lastakse mõni aeg seista, pestakse ja
loputatakse.
97
Metall-köögiriistad ja sööginõud.
Rauast pajad ja pannid keeta soodavees, pesta
sooja vee ja liivaga. Rooste ärahoidmiseks määrida rasvaga.
Koogiplaadid pesta harvemini, et rasva mitte kõrval
dada. Igakordse tarvitamise järele hõõruda jämeda soola ja
paberiga.
Noad ja kahvlid puhastada korgi abil puhastamise
pulbri „Mergel"iga või mergelpulgaga.
Pliidirauad pesta seebivee ja liivaga, üle hõõruda grafiidi ja seebivee seguga. Harjaga läikima hõõruda.
Triikrauad hõõruda pimsskiviga, pesta soodaveega,
määrida vahaga ja hõõruda villase lapi või nahaga tugevasti üle.
Tinutatud vormid hõõruda peene liiva, „Blitzblank"i või „Sõberi" ja äädika või nuuskpiirituse seguga, pesta
veega, loputada ja kuivatada. Läike andmiseks hõõruda üle
kuiva magneesiumiga.
Tsinkvannid, ämbrid, lauad pesta sooja seebivee
ja liiva või tärpentiini ja telliskivi pulbri seguga.
A 1 u m i i n i u m n õ u d pesta seebivee ja peene liivaga. Võib
tarvitada ka alumiiniumseepi. Hapu kapsaste, õunakoorte ja
teiste hapude toitainete vedelikud mõjuvad puhastavalt. Tuhka
mitte tarvitada — teeb nõu tuhmiks.
Hõbeda, nikli ja alpaka puhastamiseks määritakse
hõbedaseep niiskele lapile, ese hõõrutakse sellega üle, pestakse
soojas vees, kuivatatakse ja poleeritakse nahaga. Puhastamiseks
võib tarvitada ka kartulivett. Seks riivitakse kartulid, pannakse
vette; saadud vee ja lapiga pestakse ese. Tublisti määrdinud
esemete puhastamisel, näit, munaplekkidega lusikad, lisatakse 2 It
vee kohta 1 spl salmiaaku. Hõbedat ja alpakat võib puhastada
ka kriidi- või magneesiumi- ja vähese vee seguga, loputada kuu
mas vees ja kohe kuivatada.
Kuldesemed puhastatakse sooja seebivee ja harjaga,
kuivatatakse ja poleeritakse nahatükiga üle. Puhastamiseks võib
tarvitada ka hõbedaseepi.
Harjad ja pintslid.
Põranda- ja saapaharjad kammitakse vana kam
miga läbi, leotatakse soodavees, nii et puuosa veest väljas oleks,
ja pestakse sooja seebiveega. Kuivatatakse ülesriputatult õhurikkas kohas.
Pää- ja riideharjad pestakse leiges vees, kuhu lisa
tud 1 It kohta 1 spl salmiaaku. Loputatakse külma veega ja kui
vatatakse ühele servale keeratult. Võib puhastada ka kuivalt
kuumade kliidega sissehõõrudes ja vastu paberit hõõrudes.
Hambaharju pestakse sooja soodaveega, loputatakse ja
kuivatatakse.
Kammid ja käsnad.
K am m i d puhastatakse puuvilla või pehme harjaga. Vahete
vahel võib pesta leige seebivee või salmiaaguveega (72 It vee
98
kohta 1 spl salmiaaku), loputada ja kuivatada. Mitte kauaks
vette ligunema jätta.
Käsnad pääle igakordset tarvitamist pesta kuuma veega,
loputada, kuivaks väänata ja õhurikkas kohas ülesriputatult
kuivatada.
Vaibad.
Linaseid ja takuseid vaipu võib lihtsalt pesta. Kui
nad annavad värvi, siis lisada veele äädikat või soola.
Villased vaibad hästi läbi kloppida, pesta seebijuurevee
ja harjaga. Seebijuurtele valatakse sooja vett ja lastakse liguneda; selle vee ja harjaga pestakse vaipu.
Plüüš-vaibad tulevad tolmust kloppida pahemalt poolt,
põrandale laotada ja märgade teelehtedega või hapukapsastega
vähehaaval läbi hõõruda, puhtaks kloppida ja harjata. Talvel
kloppida lume pääl, keerates karvapoole alla.
Nahkvaibad (valged) läbi hõõruda kuuma kartuli
jahuga, kammida ja kloppida. Tumedaid nahku hõõruda sooja
saepuruga, kammida ja kloppida.
•
Jalanõud.
Märjad või porised jalanõud otsekohe pääle tarvita
mist puhastada ja liistule tõmmata või ajalehepaberit täis top
pida ning seisma jätta. Poolkuivanult sisse määrida rasvarikka
määrdega. Kuumas kohas ei või kuivatada — teeb naha hap
raks. Taldu määrida vastupidavuse saavutamiseks riitsinusõliga.
Must või pruun nahk pääle puhastamist viksida ja
vähe aja pärast läikima hõõruda.
Hele nahk tolmust puhastada ja vastavat värvi kreemiga
määrida. Vahetevahel puhastada piima ja tärpentiiniga (3 osa
piima ja 1 osa tärpentiini). Teise värvi saamiseks tarvitada
kingavärvi.
Lakknahk puhastada valge lakk-kinga kreemiga. Vane
maid kingi võib määrida vaseliiniga; läike andmiseks hõõruda
toore sibulaga.
Riidekingi (heledaid) pesta leige vee, seebi ja harjaga,
kuivatada. Kingakappe mitte liiga märjaks teha.
Lambid.
K u pp e l leige seebiveega pesta, külma veega loputada, kui
vatada. Maalitud kuplite juures seepi mitte tarvitada.
Lambiklaas pesta soodaveega, loputada ja kuivatada.
Iga päev puhastada lambiharjaga.
Lambipää pesta sooda- või salmiaaguvees ja puhastada
materjalile kohase puhastusvahendiga. Tahil ülemine põlenud
osa lõigata kääridega tasaseks.
Petrooleumihoidj a täita kliidega, pulga ümber mähi
tud lapiga sees keerutada kuni kliid petrooleumi enesesse imenud,
siis loputada sooja veega.
99
Elamusöödikute tõrje.
8
Lilli Lepik.
Söödiku nimetus
Kärbsed ....
,
Tõrjevahendid
Puhtus.
Tõrjeviis
Eemaldada elamu ümbrusest sõnnik, jäänused, seisev
vesi jne. Solk hoida kinnise kaane all. Toiduained
kinni katta.
Tuuletõmbus.
Aknad, uksed korraga avada, et sünniks tuuletõmbus, mis ei meeldi kärbestele.
Võrkaknad.
Et kärbsed ei pääseks tuppa avatud akende kaudu,
asetada igas toas suveks üks aknaraam teisega, millel
klaasi asemel traatvõrk või marli. Juhuslikult sissetunginud kärbsed hävitada ettevaatlikult „kärbsepiitsaga".
Liimipaber „Aeroxon".
Riputada laealla, kus kärbseid rohkem lendamas.
: „Flit" ja „Shell-Tox" —
Vedelikku pritsida ruumi, sulgeda pooleks tunniks
müügil rohukauplustes ja aknad ja uksed ; uimastunud kärbsed pühkida kokku ja
seemnevilja-ühisustes.
hävitada.
Kirbud ..................j
Puhtus.
Tolmused, pragulised põrandad on kirpudele sood
saks arenemiskohaks, seepärast need kõrvaldada kittimise, pahkeldamise ja värvimise abil. Sagedane voodija ihupesu vahetamine ning voodiriiete tuulutamine õhu
ja päikese käes takistab nende seginemist.
•
Roheline seep.
Hävitavalt mõjub rohke roheliseseebiveega põrandate
pesemine.
Mõrupuu-vedelik.
Loputusvee hulka on soovitav lisada mõrupuuvedelikku.
Koerad ja kassid elamus on suuremaid kirpude levi
tajaid.
Lutikad....
Puhtus.
Voodite ja seinte hoolikas ning järjekindel puhas
tamine.
Keev-vesi.
Uhtuda voodid keeva veega, kui voodite viimistelu
seda lubab.
„Flit".
Pritsida lutikate asukohtadele. Ei riku ka mööbliriiet ega seina viimestelu.
;„Certan“ (müügil seemneMäärida pintsliga lutikate asukohtadele ja pritsida
vilja-ühisustes).
pragudesse. Võib tarvitada ka tumedamal mööbliriidel.
Prussakad..
Booraksisegu :
Segu asetada prussakate elukoha lähedusse. Vesi
1 osa booraksit segatakse ja teised vedelikud sel korral eemaldada või kinni
3 . osa vedela hernepudru katta.
või kakaojahu hulka.
Pürokseliin — miinikivi —j
Kiviga kriipsutatakse jooned prussakate asukohtade
kollane kriidisarnane aine, lähedusse. Hädaohtlik lastele !
müügil rohukauplustes.
Lüsoolilahus 5%.
Piserdatakse pritsi abil prussakate asukohtadesse.
T ii i d
„Cuprex" — vedelik,
Päänahk ja juuksed niisutada 15 min. enne pesemist
müügil rohukauplustes.
Cuprexiga. Hädaohtlik silmadele.
„Sabadilli" piiritus ehk
Tarvitamine sarnane Cuprexile. Pääle niisutamist
äädikas.
soovitav pää rätiga kinni köita.
Pääle hoolikat pesemist ja loputamist sugeda juuk
seid niiskelt tiheda kammiga, sest niiskelt juukselt tule
vad tingud ehk saargad kergesti lahti.
Juhul, kui päänahk katkine, ei ole soovitav tarvitada
Cuprexit ega Sabadilli.
„-.......
Juuksed ja päänahk hõõruda mõni tund enne pese
mist petrooleumiga. Ettevaatust tulega !
Koid ...... Kaitsekotid, kleebitud pa
Üliriided ja villased kleidid kevadel puhastada plekki
berist või õmmeldud lina dest, kloppida, harjata ja tuulutada õhu ning päikese
sest riidest.
käes ja asetada kotti. Kott kindlalt sulgeda ja riputada
panipaika.
Söödiku nimetus
0
Tõrjevahendid
Tõ r j e vi i s
Nahad, vaibad ja väiksemad esemed samuti puhastada,
tuulutada, mässida ajalehepaberisse ja pakkida kastidesse.
Kamper, Globool, NaftaLoetletud ained hoiavad oma kange lõhna tõttu koi|liin, tubakalehed, koirohi ,liblikaid riietest eemal.
(taim, kasvab meil metsi
Kamperi, globooli ja naftaliini on soovitav asetada
kult).
väikestes paberikotikestes riiete vahele või taskutesse.
„Flit“.
„Flit" surmab koiliblikaid ja mõjub ka kange lõhnaga.
„Eulaan" — valge pulber.
Villa, karusnahku ja sulgi imbutada 20—40 minutid
Üksikmüügil veel ei ole.
1—2,5% Eulaani lahus. Ei riku kiudu. Töö ja aja kokku
hoiuks võib seda lisada värvimislahusse.
Sipelgad... Käikude kinni savitamine
Väljapääsu avaused sulgeda savi või kitiga.
või kittimine.
Püünis.
Kõrge, kitsa nõu põhja pannakse vähe mett, siirupit
või keedist, mis sipelgaid juurde meelitab, kust nad siis
hävitatakse vett pääle valades.
Tinaarsenaat, Cloraal1 g tinaarsenaati või 3 g cloraalhüdraati segatakse
hüdraat.
120 g mee või siirupiga, asetatakse käikude lähedusse.
Mõjub pikkamööda kuid põhjalikult.
Hiired ja rotid
Merisibula preparaat :
Merisibul peenendatakse ja segatakse muude ainete
500 g värsket merisibulat, hulka, segu määritakse leivale ja asetatakse söödaks
450 g praetud rasva,
rottidele. Inimestele ja loomadele kahjutu !
25 g mõrudaid mandleid,
25 sm3 piima.
Baariumkarbonaat (pulbPulber segatakse nelja osa hiirtele ja rottidele meel
rina müügil rohukauplus.). diva toiduga ja asetatakse neile söödaks.
Fosforivõi:
Fosfor lahustatakse kuumas vees, lisatakse juurde
1 4 g kollast
fosforit,
õli ja nisujahu. Saadud puder määritakse saiale või lihale
40 sm3 kuuma vett,
ja asetatakse söödaks hiirtele või rottidele. Inimestele ja
40 sm3 päevalilleõli või
loomadele kahjulik!
margariini,
too g nisujahu.
Lõksud.
Ajalehepaber.
Naiskutsekoolid.
Kooli nimetus
Vastu
Asukoht
ja aadress võtmise
tingim.
1. Tallinna linna Tallinn
naiskutsekool Tui t. 12
rõivaõmblemise - tikanduse,
pesuõmblemise - tikanduse,
kangakudumise-värvimise,
kodumajapidamiseaianduse,
kübara- ja lillevalmistam. osakonnad
Algkooli
eelharid.
3 a.
5. Rakvere linna
naiskutsekool
õmblemise osakond
Rakvere
Tööstuse
t. 12
„
3
2
2
»
o
22
3
3
„
„
2 »
0 „
3. Tartu Naisseltsi
Tartu
majapidam is- Lutsu t. 14
kool
kodumajapidamine,
kangakudumise kur
sused
Narva
Narva linna
naiskutsekool Moonaladu
riide- ja pesuõmblem.,
t. 2
kudumise - majapidam.,
kodumajapidam. osa
konnad
3
»
Tartu
NaisTartu
ühingu käsitöö- Kaluri t. 12
kool
rõivaõmblemise,
pesuõmblemise,
kangakudumise,
naiskäsitöö -kodusisustuse,
nahatöö - raamatuköitmise,
keraamika - portselaan
maalimise osakonnad
6. Võru Naisseltsi
Võru
Algkooli
„Võruhõimu"era- Kreutzvaldi eelharid.
naiskutsekool
t. 15
õmblemise ja
3 a.
2
kodumajapidam. osak.
»
7. Pärnu linn a nais
Pärnu
kutsekool
Rüütli t. 40
õmblemise osakond
3 „
27
8. Viljandi linna Viljandi
naiskutsekool Jakobsoni
3.
»
õmblemise osakond
»
t. 25-a
9. Valga linna nai s
Valga
kutsekool
Poska t. 23
õmblemise ja
3 „
2
kangakudumise osak.
10. R.Reite eranais- Tallinn
kutsekool
n
Narva mnt.
õmblemise osakond
63
3
Keskkooli
11. Kehtna kõrgem
eelharid.,
kodumajandus
eelprakt.,
kool
kodumajapidamise,
Keava arsti tun 9— »
kodukäsitöö -kangaku Harjumaal nistus, va
nad. vähe- 2
dumise ja
hemalt 9-”
aiand, osakondadega;
20 a.
Eriklass keskkooli löpetanuile ;
Keskkooli 1 »
eelharid.
Perenaiste talve- ja
suvekoolid
Algkooli 5 kuud
eelharid.
12. Saku kodumajanSaku
duskool
Harjumaal
»
i l a
13. Vasula„
Tartu
»
Vasula
14. Antsla
„
Antsla
»
Võrumaal
15. Mõdriku „
Rakvere
»
Virumaal
16. Orgita,
Märjamaa
Läänemaal
17. Särevere „
Türi
Järvamaal
18. Karja
Kuresaare
Saaremaal
104
SE
Oppetöö kõigis kodumajanduskoolides kestab 42 õppenädalat. Õpetus, korter,
valgustus prii; ülespidamismaks 17 —18 kr. kuus; Kehtna kõrgemas K. K. 20
Eesti N aisliit — Tallinn, S. Karja t. 10.
Kodukaitse — Tallinn, Kaarli t. 8.
Eesti Maanaiste Keskselts — Tallinn, Pikk t. 40.
Naiste Karskusliit — Tartu, Jakobi t. 12.
Kri st1ik NoorteNai ste Ühi ng—Tallinn, Lait. 5,
Tartu, Suurturg 8; Pärnu, Vabadusväli 2.
Eesti Akadeemi 1iste Naiste Ühing — Tartu,
Aia t. 19.
Üleriiklik L astehooiek ande Keskkorra1d u s — Tallinn, Vabaduse p 4.
Saksa Naisliit — Tallinn, Väike Roosikrantsi 10.
Vene Naisliit — Tallinn, Raua t. 33.
E esti Õded e Ühing — Tallinn, Varblase t. 6.
E. Punase Risti Õdede Osakond — Tallinn,
Niguliste t. 12.
Elsa Veser-Dutti
1000 nõuannet perenaisele
Teise täiendatud trüki järgi koostanud EHA KIGASTE.
144 lk. Hind br. 2 kr. 90 s., iluköites 3 kr. 90 s.
Perenaistel on mitu tuhat pisiasja, mis teevad igapäevases
majapidamises tõsist muret. Nüüd on aga nendest mitmest tu
handest murest vähemalt üks tuhat kõige sagedamini esinevat
kõrvaldatud ülalmainitud raamatu abil. Seepärast peaks see
tähtis abiline ja nõuandja igal perenaisel alati käepärast olema.
Therese Witismann
Köögš küsiraamai
276 lk., 22 pilti. Hind 2 kr. 80 s., iluköites 3 kr. 80 s.
SISU: Üldosa. Toortoidud ja salatid. Supid ja leemed. Kast
med. Lihatoidud. Kalaliha-toidud. Külmad toidud. Mitme
sugused segatoidud. Magusad toidud. Küpsetamine. Joogid.
Rinnalapse toit.
Eesti talupoja toit pole kehv ja üksluine mitte toidumaterjali puuduse pärast, vaid peamiseks põhjuseks on toiduvalmis
tamise oskuse puudus. Autor on koostanud oma raa
matu just talu- ja alevielanikkude kohaselt ning seepärast peaks see
huvitama eeskätt kõiki perenaisi maal kui ka alevis. Linnagi pere
naised võivad seda käsiraamatut heade tagajärgedega kasutada.
l€./ü. „I.o®cS*Ks“, T«srit«ES.
10š
II.
senti
senti
senti
10
15
5
5
10
} 15
5
10
20
20
32
12
12
24
15
20
10
50
100
100
10
20
maadega
vahetuses
Teiste välis
Soomega
Posti saadetiste eest võetakse maksu
järgmiste määrade järele :
1. Kir jad — kuni 20 g raskusega. .
„21—40 g
iga järgmise 20 g või selle osa päält
2. Postkaardid — harilikud . ..
„ vastusega . ..
3. T ähts aad eti sed — pääle saatemaksu tähitusmaks iga saadetise eest
4. Postpakid:
a. saatemaks — kuni 1 kg raskusega
»
1—5 kg
iga järgneva 5 kg või selle osa päält
b. tähitusmaks iga sisem. paki eest
c. kinnitusmaks 1) iga 100 kr. või selle
osa päält
2) iga 300 kuldfrangi või s. o. p.
d. saatelisamaks välimaalise väärtpaki eest, välja arvatud pakid
Lätisse Leedusse
5. Rahakaardid:
a. alusmaks iga saadetise eest . . .
b. proportsionaalne taks iga 10 kr.
või selle osa eest .....................
1) Kõigil juhustel pääle 2) all
ettenähtute .....................
2) Suur-Britanniasse ja tema
vahetalitusel muudessemaadesse saatmisel ja Nõuko
gude Venemaale ..........
Lätiga ja
Leeduga vatuses
Post.
Sisemalises
1.
vahetuses|
Posti- ja telegraafi tariifid.
Välismaalises
vahetuses
l Postivalitsuse
j eritariifi järele
40
—
40)
10
20
5
5
10
Telegraaf.
1. Lihttelegrammid iga sõna päält
alammäär telegrammi eest.........
2. Öösel (kella 23—6ni), pühapäe
vi! ja riiklikke!pühadel si
semaal ning Lätisse ja Leedusse saat
misel............................................
3. Kiirtelegrammid igal ajal..
106
Toitainete ja hoidiste tagavarad, mis muretsetud pikemaajaliseks tarvitamiseks.
Märkmeid.
Eesti
Omavalitsuste kinnitus A.-S.
OMA”
Põhi ja tagavarakapitalid üle Kr. 500.000.—
============ Kinnisvarad Tartus. ==========
Toimetab
Tule-,
Elu-,
Rahe-,
Koduloomade-,
Murdvarguse- jun
hlaasikindlusiusi.
Edasikindlustuste
vastuvõtmine valdade vastastikku kindlustusseltsidelt.
Juhatus ja peakontor:
Oma majas, Tartus Riia t. 41, telef. 3-44 ja 5-62.
Peaagentuurid :
Tallinnas, V. Karja tän. 3, telefon 437-59.
Rakveres, Viru Pangas, telefon 109.
Pärnus, Rüütli tän. 29.
Agentuurid :
kõigis rahvarikastes kohtades.
Vanemad, võimaldage oma lastele
muretult sammuda tulevikku !
Kapitali kogumist lastele ametiõppimiseks,
iseseisva kutseala valikuks, õpperahaks,
kaasavaraks jne. võimaldab kõige kindlamini
lopsekindlustus
kodumaa suurima uhisteg. kindlustusettevõtte
Kindlustusselts „EESTI"
moodsate tariifide järele, mille juures kindlustussumma väljamaksmine on kindlust, vaa
tamata preemiamaksja varasele surmale.
Seltsi valitsus: Tartus, Suurturg 10, oma majas.
VaataPärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O s...Pärnu töörahwa kalender-käsiraamat 1930
Hind 1O senti.
Pärnu töörahwa
Hale*-Mani
1930.
8.-II. 9. SUMMI õlleoalFih
Pärnus, Suur Jõe iän 10—12, Telef, 146.
Paremad õlled:
Pllsen, Märtsi, Müncheni.
Saku õlleladu,
A, Le Coq’i Porter.
Paremais limonaadid; jõtiwiKas, Apfeb
perle, SectsSepare, SldrunisDrause jne.
A. Jansen’i trükk, Pärnus.
III. Pilslami
mehaaniline onntniisius
Pärnus, w. Sepa tän. S. Tefef. 550.
I
Walmistab stiilseid, elegantseid ja igasugu liht
said mööbleid, koolipinke, pankade ja kontorite
sisseseadeid, uksi, aknaid j. n. e. Töö tehakse
mitu aastat seisnud puust. Hinnad mõõdukad.
ISM lKlÄMIÄ
^WWWIIWWlll
Ainuke
rätsep
Pärnus,
kes oma töötoas hästi wäljatöötatud WaflDiS-
ülikondi, palituid, suwemantleid, ük
sikuid pükse jne. odawasti müüb on
M
W. Tomson,
end. Peterburi keiserliku magasini (wana corpuse) tööline.
Ülejõel, ÄlliKa tän. nr- 1,
Kõik, kes head tööd tahavad,
toovad oma kangad ja villad
W UIMI
riidevärvimise
ja
villakeframise
vabrikusse
Pärnus, JSnesselja fan. 7. Telel. 245.
Kaltsudest villa valmistamine ja
keemiline riiete puhastus.
Hea töö poolest on vabrik kaua
tuntud.
Võistlemata hea töö, aga hind ei
ole kallim.
Eksituste ärahoidmiseks palun
aadressi tähele panna!
Jänesselja. tän, 7 Pärnus,
I Dnlöersaal piide.- ualmispllete- la moe äri
j J. Croldberg & Poe^
Z
Pärnus, Rüütli iän. nr. Äi.
Telefon ÄÄ2.
Soovitab omast rikkalikust ladust kõiksugu meesterahva ja naisterahva
3
W
j valmisriideid.
Karusnahad,
|
riide ja moe kaubad, kõige suu
rem valik Pärnus siidiridest.
H
W
Hinnad võistlemata odavad. Ametnikkudele ja riigiteenijatele müük järelmaksuga ilma diskonto protsentideta.
Kolonial, Delikatess ja Puuvilja kauplus
S. MATSINA
Pärnus, Viimsi tän. nr. 9.
B=-------- ...
''■”==-----
Telef. 532.
-----
=m
Daamide ja härrade juukselõikur
|
A. LOHU AGO
Pärnus, Jänesselja tän. 6-a ja Riia tän. 87.
Parukate väljaüürimine.
1—----- —
Näojumestamine.
Kõiksugu juuksetööd.
B)ig|fSifaHBna=='T-."7rT-------- -------------
2
=fB
SIÄ VIÄ iäidjiaiGi
cv .
od
- cv t /cd
?6
M
il
I1CFF^ f f £1 fi kuulsamatest Inglis, Saksa, Rootsi
ja Daani vabrikutest, kahekord
sete muhvidega, dopelt raamiga, kolmekordsete
pöidadega jne. Jalgratta osad.
kÕhvedrdj"aEle“ed g^AM MOkONld.
r
Kõige uuem tehnika, ilma kahinata, lööb üle
kõik teised oma headusega. Uusi plaate
tuleb iga kahe nädala järgi.
M
aU°
Muusikariistad
W
Raadioaparaadid,
V
W
W
W
I»
™
dohined, gitarrid, viiulid, balalaikad jne.
6j
osad parematest Inglis ja Rootsi vabrikutest
Õmblusmasinad : Stoeve ja teised. Koore*
lahutajad. EleKtrilambid ja ma
terjal.
Kirjufusmaterjal, paberi*
Kaup Ja Kantseleitarbed.
Kauba headuse ja hindade odavuse poolest on minu
äri ammu tuntud. Soodsad ostutingimised. Jällemüüjatele kõrged % %.
■M
U
Austusega
M
Pärnus, Rüütli tän. 14.
3
»
H. Kosenkraniuse
I)
toiduainete
ärid.
Peakauplus: Pühavaimu tän. 15, telef. 478.
:
Afrikauplus:
Riia tän. nr. 52,
telef. 207.
Alati saadaval liha — igat sorti,
vorstid, piimasaadused jne.
B
.„■........... •...........
4
II
Pärmi täöraliwa
Kalender-Käsiraamat
1930.
Esimene aastakäik.
Aegade seletused: 3 = esimene weerand.
T = wiimane weerand.
® = täiskuu.
G — noorkuu.
Aastaajad: Kewad algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
Sügis — 23. septembril. Talw — 22. detsembril.
1930 aastal on 365 päewa.
Pühad ja puhkepäewad:
Täielikud pühad* mil tööd ei tehta: 1) Uus aasta [1. jaan.];
2) Kolmekuninga päew [6. jaan.]; 3) Iseseiswuse päew [24. weebr.];
4) Palwe päew [12. märtsil]; 5) Suur Reede [18. aprillil]; 6) Kewade
pühad [20., 21. ja 22. aprillil]; 7) Esimese mai püha; 8) Taeva
minemise püha [20. mail]; 9) Suwiste pühad [8., 9. ja 10. juunil];
10) Jaanipäew [24. juunil]; 11) Jõulupühad [25. 26. ja 27. dets.].
Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurelaupäewal; 2) Suwistepühi laupäewal; 3) Jõululaupäewal;
4) Wana aastal
[31. detsembril].
Warjutused: 1930 aastal on kaks päikese- ja kaks kuuwarjutust. Neist on nähtaw meil ainult osaline kuuwarjutus
7. oktoobril. Kuna aga kuu warjutatud osa on ainult 0,03 tema
näiwast läbimõõdus!, pole warjutus palja silmaga märgataw.
Warjutuse algus kell 8,40 min. õhtul, lõpp kell 9,27 min. õhtul.
5
^SEILERI^
mooiorifelia.se
PMlEUHOOlOrid
on paremaks jõumasinaks
kalurile, põllumehele ja kõigile teistele.
Äärmiselt väike kütteaine tarvitus, kerge käimalaske
kõrgepinge magneto tõttu, mis varustatud käimalaske
hõlbustajaga. Lihtne ümberkäimine, vastupidav ots
tarbekohane konstruktsioon.
Liikumine parimatel
kuullaagritel. Nende omaduste tõttu on Seileri moo
torid ametlikkudel proovitöödel riiklises katsekojas
W27 ja 1928 a. Kõige paremaKs tunnista
tud kodumaa ja väljamaa mootorite hulgas. I au
hinnaga kroonitud 1928 a. sügisel üleriiklisel
põllumajanduse näitusel.
Müüvad ja esitavad:
Selleri mootoritehas Pärnus, Rääma tän.
Eesti Tarvitajate Keskiihisus, Tallinnas
ja kõik tarvitajate- ja majandusühisused üle maa.
Tabel-kalender.
Jaanuar
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise wahrikllle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a.
Müüakse lina- ja taku lõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
8
Z
Inglis iralmisniete äri
l
|
omanik
|
j Ä, MaizKin
|
|
।
1
I
|
I
Z
Pärnus, Rüütli tän. nr. 36.
Ž
Soovitan suures valikus
I
Daamidele: igasugu mantleid, palituid jne. |
Härradele: palituid, joppesid, mantleid, üli- 8
konde ja pükse. Alati viimased moeuudised, g
Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama il
tulla, ostmine ei ole sunduslik.
8
Austusega Ä. Mafzkin.
5
Suur üllatus linna-Maaral*!
Hiljuti Pärnus avatud riide, koe
tud kaupade ja karusnahkade äri
on kaubavaliku poolest kõige suurem ja hindadelt
kõige odavam. Mustrid kõige uuemate moodide
järgi. Alaline Kauba juurdevool ga
ranteerib meie ärile ikka ja alati suure poolehoiu.
Palume vaatama tulla ja tutvuneda kaupadega.
Kõik, kes head tööd tahawad, toowad omad linad ja takud
ketramiseks Esimese Pärnu lina- ja takuketramise waürikUle Chr. Fröhlingi saeweski juures. Telef. 237. Asut. 1909 a~
Müüakse lina- ja takulõnga. Soowijatele wahetatakse linade ja
takkude wastu ka kohe lõnga.
10
:k
:000:
:ee
:b
Mehaanika töökoda
Pärnus, Jänesselja. tän. 2.
|
Parandan hästi ja odavasti rehepeksu masinaid, 5
mootorist, jalgrattaid ja teen igasugu raua
treimise töid.
Austusega
Ring,
:b:
loll. Happe MMM
Pärnus» Rüütli tän. 41.
Alati moodsad ja tugevad jalanõud odavate hindadega.
i. WUN
Pärnus, Rüütli tän. 41.
Daamide ja härrade osakond.
Kestvad elektri lokid. Juukste, kulmude ja ripsmete värvi
mine. Vee lained. Maniküür. Pediküür. Kodu- ja väl
jamaa lõhnaõlid. Kosmeetika ja tualett-tarbed.
0-
00:
E00EE
H. LUNTEBI
saapapealmiste tööstus,
s
Pärnus, Riia tän. nr. 37-a.
Telefon 471
0
Alati saadaval kõiksugu saapapealmisi, chroom veesaapa
sääri ja voorsusid. Hinnad väljaspool võistlust. Jällemüüjatele % %.
Tellimisi täidetakse kiirelt ja korralikult.
0
Wene rewoluts. algus 1917
Palvepäev. Taliharjapäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Reede
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Odavam
J k. 6 h.
Wene sots.-dem. erak. asut. 1898
®k.9õ. Karl Marx t 1883
Pariisi kommuuna 1871.
Henrik Ibsen * 1828.
Kewade algus.
£ k. 5 h.
Paastumaarja päew.
M. Gorki * 1868.
® k. 8 h.
Isaack Newton f 1727.
1. k. 7.10 m.; 15. k. 6.31 m.
1. k. 6.42 m., 15. k. 6.15 m.
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
r -o$ ŠsM
§
ü
Q. ._ Q.
. 2 1
Ä
JD__ O--
£
oi v?
k—
3 :O S
M 2 l
bJOH «
Z8LZZH
. , KT,
--
cd
cfl -*
j 5a 'cž St
— Ä c
E
M W~
t" , a >5
wj :P
< K s
2
G
0
rt tn 5
c: "gj cx?
M .
bJ3
0
”
ö a
OJ
bJ
-Z
-oS+j
bZj
«-D 3
mi
em
stl
9
10
11
Laupäew
ja
oo!
ele.
! w.
1 k-
Uus kalender.
1
2
3
4
5
6
7
8
31 päewa.
M
3 kuu.
C3
>
>
O
>
>
jalgrataste, laskeriistade, grammofonide ja õmblusmasinate
pa.rand.us- ja emmailleerimis tööKoda,
Töö kiire ja asjatundlik, Vei3H«lCl JEERIK,
Jänesselja tän. nr. 17.
Telefon 494.
12
Laadaplatsi vastas.
PleKitööstus 3. SalKind
Pärnus, Riia tän. 19. Telef. 436.
valmistab spetsiaal masinatega: torusid, renne, plekkahje
(ka voldituid), ahjutorusid jne. Piimatööstustele piimavanne,
nõusid jne. Tööstus varustatud parema ajakohase sissesea
dega. Alati saadaval suures valikus plekkahje, torusid,
renne, pöördeid (pressitud), shiibreid j. n. e. j. n. e. j. n. e.
E
a
5
-s
s
y
s
a
Moe® ja. Kübaraäri
J. Kiivet
Pärnus, Riia tän. nr. 37.
fl5
y
<6
•Ö
fi
s
y
Ä
id
S
Soovitan oma kauplusest suures ja rikkalikus
valikus kõiksugu Kübaraid ja muud moes
Kaupa. HarusnahKadest suur välja
valik. Võtan tellimisi vastu kõiksugu naha«
tööde peale. Rikkalik väljavalik naisterahva
pesust. Tellimisi naisterahva pesu
peale võetakse vastu ja täidetakse kiiresti.
Töö odav ja korralik.
s
F
p
a
g
B*
a
p
a
p"
y
s
a
s
W
p
s
y
Soovitan: Jalgrattaid ja nende jagusid suurimas väljava
likus, auto OSaSidg kuulsaid Inglis Hoffmanni Kuulilaagreid, grammofoone, noote jne. Oma mehaanika töökojad,
kus asjatundlikult täielise vastutusega töö headuse eest
tehakse kõiksugu jalgratta, mootorratta jne. paranduse ja
emailleerimise töid kõige soodsamate hindadega.
Ä. PRIVOI
Jänesselja tän. 6.
Riia tän. 28, telef. 293.
Majanduse Ühisuse kõrval.
13
4. kuu.
AgsriSI — Jürikuu.
——- -------- - ---- ------------------ - -------.------ -——
w.
Uus kelender.
k.
30 päewa.
—
19
W JZV
i 20
Emile Zola * 1840.
21
22
23
'
6 Pühapäew ’ J k. 1 p. Liiwimaa talup.
orjusest wabast. 1819.
7 i Esmaspäew
8 Teisipäew
9 Kesknädal
10 Neljapäew
Fr. Las salle * 1825.
11 Reede
12 Laupäew
13 Pühapäew
Gk. 8 h. Palmipuude püha
Esmaspäew
14
15 Teisipäew
Anatole France * 1844.
16 Kesknädal
Suur Neljapäev.
W Neljapäew
Suur Reede.
18 Reede
19 Laupäew
24
25
26
27
28
29
30
1. Kewade püha.
2. Kewade p. <1 k. 6 h.
3. Kewade püha.
Jüripäew. Asutawa kogu
kokkuastum. 1919.
Markusepäew.
Tuuleristipäew.
1 i Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
4 Reede
5 Laupäew
l\
f
£
Päike tõuseb: 1. k. 5.42 m., 15. k. 1.03 m.
Läheb looja: 1. k. 6.53 m., 15. k. 7.22 m.
Täielikum jalgrataste ja nende osade eriäri Pärnus.
Müügil ainult tuntud I klassi jalgrattad: Mars, Bramton, Humbler, Iuno, Gpecial,
Sport, Phönir, Bauer, Rohal, Möwe jt. Paremad järelmaksu tingimused. Kõige
suurem ivalik jalgratta osadest Pärnus tuntud odawate hindadega.
Vennad J EERIK, Jänesselja tän. 17. Telef. 494. Laadaplatsi vastas.
14
Jalgrataste tööstus ja kauplus Pärnus,
ÜEGPitlllll 1 Janesse*ia tän. nr. 19, (Apteegi vastas).
Gš
b
Alati saadaval suures valikus Daani, Belgiat ja Inglise
paremate vabrikute jalgrattaid.Müük võimaldatud järel
maksu peale. — 6 kuud ilma protsentideta. Asjatundlik
ja hea. töö jalgrataste paranduste alal.
.
_____
Pärnu Tööliste
__
Ühingu
mehaaniline puutööstus
Päraks, Siia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu
ehitus- ja möölitöid,
vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
Päike tõuseb : 1. k. 4.20 m., 15. k. 3.47 m.
Läheb looja: 1. k. 8.01 m., 15. k. 8.32 m.
Tõsiasi on, et kõige peremini ostate jalgrattaid ja nende osasid
grammofone, laskeriistu, laskemoona, jahitarbeid, õmblusmasinaid,
elektri-tarbeid, bensiini ja õlisid ainult Vennad JEERIK’ult
Pärnus, Jänesselja tän. 17.
Laadaplatsi vastas.
Telefon 494.
16
Kõige soodsam ostukoht Pärnus, Jänes selja 1. 19.
J. Neemann’i kaupluses.
]
Sealt leiate suures valikus igasugu jalgratta tarbeid, muu
sikariistu — igat sorti ja keelpillide keeli. Inglis His Master’s Voice grammofonid ja kõige uuemad plaadid alati
saadaval vabriku hindadega. Sjome pussnoad. Revolvrid
- -. / _
- ■ "."-i--zz=a
f *3 n •
□UUVIlaih
jalgrattaid ja nende jagusid suurimas
väljavalikus, auto osasid, kuulsaid
Inglis Hoffmanni kuulilaagreid, grammofoone, noote jne.
Oma mehaanika töökojad, kus asjatundlikult täielise vastu
tusega töö headuse eest tehakse kõiksugu jalgratta, moo
torratta jne. paranduse ja emailleerimise töid kõige sood
samate hindadega. A pRIVOI) Riia tän 28,.. telef. 293.
Jänesselja t, 6, Majanduse Ühis. kõrval.
17
j
)j
Juuni — Jaanikuu.
W.
k.
9
10
11
12
13
14
15
75 16
C 17
75
75
c
Z
:5
Jaanipäew.
G k. 4 p.
7 magajapäew.
Peetripäew.
Päike tõuseb : 1. k. 3.17 m., 15. k. 3.oõ m.
Läheb looja: 1. k. 9.04 m., 15. k. 9.21 m.
Suures valikus ja paljuis värves s i i d i t r i k o o r i i e t, floorja siidisukke, kõiksuguseid pitse
ja muid pudu- ja moe kaupe leiate
7K
*
T.AANE
moe ja pudukauplusest, Pärnus, Rüütli 20.
18
E0
j. Neemann’i kauplus
Pärnus, Jänesselja iän. 19.
I soovitab ajakohaste hindadega elektri VdigUStUSO SlSSSLLLÄE tarbeid, kõige paremate vabrikute ^aMZZL, nagu
„Osram“ ja „Phiiipps“, tSSkUlLMVE ja nende patareisid.
Väga kohane ostukoht oma ette tarvitajatele kui ka elektri
montööridele.
U
Kas teil kõigil on teada?
Et kõige suurem ja täielikum
säärsaapa tööstus ja kauplus
on Pärnus
A. Kaljaspoolik.
Iga paar on eelmise aasta hinnast 2 kuni 3 krooni odavam.
Peale selle on veel kõiki sorti jalanõusid. Naiskingi ja saapaid,
Jllp/ 3 K
meeskingi ja saapaid, igas värvis.
Ka on veel uusima moe järele
toorest kummist taldadega kingi
d
ja saapaid odavama hinnaga müü
gil. Siis on veel moest välja läinud kingi ja saapaid poole
hinnaga müügil. Tulge ja proovige ja teie saate täiesti
veenduma meie töö ilus ja vastupanus.
Pärnus, Riia tan. 69.
.. —
A. Kallaspoolik.
.... .......
J. Friedemannl
pudu- |a riideäri
Pärnus, Riia iän. nr. 71.
Telefon 440.
Soovitab rikkalikus valikus igasugu kleidi ja ülikonnariideid.
Pühapäew
Esmaspäew
Teisipäew
Kesknädal
Neljapäew
Päike tõuseb
Läheb looja:
Heinamaarja päew.
3 k. 6 h.
7 wenna p.
31 päewa.
t18
— 19
Z 20
U 21
22
23
24
25
26
® k. 10 õ. 127
\2S
| 29
Karuse ehk Mareti p.
30
Bastille wallut. Pariisis
1
1789 2
3
4
5
L k. 1 h.
6
Eeliapäev.
i 7
8
Maarja Magdaleena p.
9
i 10
H
G k. 11 ö. Jakobi päew. 12
13
14
Ilmasõja algus 1914.
15
Olewipäew.
16
। 17
Jean Jaures tapm. 1914.
18
aj
cj
73
T5 £
~
CJ " (/)
=3 S ’§ eö o2
u E
Z
3 *2
O 4°
dj
z>
C
P
Z3
Z)
y
%
2
Z
fl
H
&
—>
ce
H1 vt
?.’O*
(/)
cu
.s.
1. k. 3.11 m.; 15. k. 3.29 m.
1. k. 9.23 m., 15. k. 9.09 m.
TuuKsetööstus
E. Tambur,
PÄRNUS, MALMI TÄN. NR. 9.
- — Maniküür.
1 —— Habemeajamine. — 20
Lükkimine. =====
V
J. NEEMANN1 jalgrataste töökoda
J
W
W
|gg
M
Ui
WM
W
WW
DW
W
M
Pärnus, Jänesselja t. 10, on täiendatud kõige uuema
tehnika nõuete kohaselt. Raamide emailleerimine õhupritsiga ja kuiwatus elektri kuumendusahjus. Torude
kokkujootmine keemiliste õlidega (mitte boraxi^a, mis
metalli apraks ja pudevaks teeb). Tööde headuse eest
täielik vastutus, hinnad võimalikult vastutulelikud. Palun ainult hea töö tarvitajaid minu poole pöörata (kes
odavat otsib, see leiab seda ainult töö vusserdajate
ja õpipoiste juurest). Minu 25-e aastane praktika ainult jalgrataste alal lubab loota, et kõikide paremad
soovid täita võin. Austusega, endine Leutner & Co.
mehaaniker J. NEEM ANN.
W
|||
jg|
iieeiiiiiiiiiiiiiiiiiiffliiii
W
W
gg
W
W
M
M
W
M
F. E. MAH R’i
trossi ja köietööstus
Asut. 1834 a. Pärnus, Ussi ja Posti tän. nurgal, tel et. 297.
Kauplus Vee tän. 9, telef. 270. Kaupluses alati saadaval
kõiksugused võrgud, masinarihmad, kanepi-, manila-, sisalja puuvillanöörid, tõrvatakk, niidid, tamsad jne.
Väljanäitusel töösaadused kroonitud auhindadega.
Austusega
F. E. MA HR.
-------------
........................ . 7-- :-■■■■=
SUVE
|
ja
.-..-^7=F==^
TALVE
mütsidest
j suur väljavalik. Hinnad võistlemata odavad. Palun vaatama
tulla. Ostmine ei ole sunduslik. Austusega
J. BUBjPärnus, Riia tän. nr. 67.
21
W.
k.
Uus kalender.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
.S,õ
H. 2 p. 1.
Päike tõuseb: 1. k. 4.03 m.; 15. k. 4.33 m.
Läbeb looja: 1. k. 8.36 m.; 15. k. 8.02 m.
o. >2
V-
Z
« > c
E*
P « re
*
** =o -o
1
19
20
j
21
|
22
|
Fr. Engels f 1895.
23
Kristuse äraseletuse p.
24
!
Saksa s.-d. erak. asut.
25
Eisenachenis 1869. 26
® k. 1 p. 1.
27
Pühapäew
Lauritsapäew.
28
Esmaspäew
29
Teisipäew
30
Kesknädal
Aug. Bebel f 1913.
31
Neljapäew
1
Reede
Rukkimaarja päew.
2
Laupäew
3
Pühapäew
<£ k. 2 p. 1.
4
Esmaspäew
5
Teisipäew
6
Kesknädal
7
Neljapäew
8
Reede
9
Laupäew
10
Pühapäew
G k. 6 b. Pärtlipäew.
11
Esmaspäew
12
Teisipäew
13
Kesknädal
14
Neljapäew
15
Reede
Johannese surma päew.
16
Laupäew
17
Pühapäew
3 k.2 h. Fr. Lassalle f 1864 18
Pärnu Tööliste ühingu mehaaniline puutööstus
Pärnus, Riia tän. nr. 37,
valmistab tellimiste järele maitsekalt kõiksugu ehitus- ja
mööblitöid, vastu tulles tellijaile soodsatel tingimistel.
22
%
:§ SŽ
g Ö] “
:bebbbb:
J. KÄEEO Pärnus,
S2ZZ
U
U
:
bbb:
Soovitan rikkalikus valikus kuld- hõbe ja kristallasju.
Täielikum seina- tasku ja käekellade müügikoht, kuul
B sate Schveitsi uuride „OMEGA“ ainumüük. Suurema ja
B moodsama sisseseadega kullasepa töötuba. Töö
U
kiire ja korralik. Hinnad võimalikult odavad.
Austusega
8
Madisepäew.
G k. 2 p. Orjade wabast. 9
Sügise alg. [Ameerik. 1862 10
11
12
13
Ristija Johannese p.
14
28 Pühapäew
29 1 Esmaspäew
30 | Teisipäew
15
Mihkli p. 3 k. 5 p. 1 Emile 16
[Zola f 1902 117
1
2
3
4
5
6
30 päewa.
Ussimaarja p. ® k. 5 h.
Leo Tolstoi * 1828.
Päike tõuseb : 1. k. 5.11 m.; 15. k. 5.42 m.
1. k. 7.16 m.; 15. k. 6.36 m.
Läheb looja:
1
2
3
4
5
6
7
"O cn
3 .32 "O
•2 " > ,
e
•
C
cn -+-* Sž
% E
fl —; > Q.
.1 g ra.E es
e5
fÖ ca
oj
3
« 03
.!3
— •E -ri
Ts “
2
■ no-
C
r:cti
<2
S
S E -S Qaj - .55
E
"■si? T
w 5 a
ta Ž —
ts
oj
bA
VV
-e 2ID J®
SE •<=
b
r—' -*-»
e
F "B,i
Kõige suuremas valikus ostate S?. HÄASIKu ärist,
Rüütli t. 41. Foto aparaate, platesid, pabereid ja muid foto tarbeid.
Seina-, tasku-, laua- ja käe kellasid. Paromeetreid, kraadiklaase ja
kõiksugu prille. Kaup hää, hinnad võistlemata odavad.
24
n. HM 8 R. RWE6DI
Riidekauplus
Täielik riieteladü, kus saadaval alati suures valikus
kõiksugused riidekaubad kodu- kui ka väljamaa vab
rikutest, nagu: palitu-, ülikonna-, mantli-, kos
tüümi- ja villased riided, siidi kleidiriided, pesuriided jne. jne. jne. Teenimine kiire ja korralik.
Müük äärmiselt odavate hindadega.
N Pärnus, Rüütli tän. 25. Telef. 403.
W
W
JuuKsetööstus
J. Vaks
8
Pärnus, Rüütli tän, nr, 16,
8
Daamide ja härrade salong.
Maniküür
Pediküür
Silmakulmude ja
ripsmete värvimine.
Päike tõuseb : 1. k. 6.17 m., 15. k. 6.48 m.
Läheb looja: 1. k. 5.50 m.; 15. k. 5.11 m.
0. JAK0WLIEW1 jOUKSStSÖStUS, Pärnus, Koi tän. nr. 8.
Daamidele: Juukselõikamine, lükkimine, peapesemine ja rips
mete ning kulmude värvimine. Härradele: Juukselõikamine,
habemeajamine, peapesemine.
Austusega 0. JAKOWLEW.
26
Rolonlaal Ja velnlRauplus
Pärnus, RUütli tän. 27.
Telefon 42.
MüüR suurel ja väiksel arvul. Soovikorräl
Kauba Koju saatmine tasuta., kiirelt ja vastu*
tuseZa. Kauba rohkus ja õiglased hinnad
garanteerivad alati suure poolehoiu minu ärile.
Kolonia.eilRa.ubad, velniRaubad, apel*
sinld, sidronid, viisgi* ja viinamarjad.
ShoRolaadi Rarbid jne.
Pärnu Esimene
Rauatööstuse Artell
Pärnus, Munga tän. 1.
Telef. 185.
Valmistab: Tuletõrje pritse kolmes mudelis.
Mudelid nr. 1. ja 2. Võime 18—20 pange mi
nutis, pritsi kaal 8 puuda. Mudel nr. 3. kohane
lendsalkadele, tarvitab vähem inimjõudu, võime
14—16 pange minutis, kaaluga 4^2 puuda.
Kõigis mõõtudes pritsikärusid.
Kaevu- ja survepumbad ja nende osad. Reform- ja
raudvoodid. Spetsiaal haigemaja voodid. Rahvusva
helised teenäitajad. Masina parandus ja raua treimise
tööd. Hinnad ajakohased. Seniste tööde eest saadud
mitmelt asutuselt kiitusekirje.
27
ii kuu.
Nowember
----------------------------------
Pühapäew
Esmaspäew Mardipäew. Alg. 149 protsess 1924.
Teisipäew
Saksa okkup. wäed lahkuw.
Kesknädal
L k. 2'p. 1.
[Eestist 1918
Neljapäew
Reede
Lasti maha J. Tomp 1924.
Laupäew
Pühapäew
Esmaspäew Robert Owen f 1858.
Teisipäew
Kesknädal
O k. 12 p. LeoTolstoi f 1910
Neljapäew
Leemeti Maarja p.
Reede
Laupäew
Surnute püha. Leemeti p.
Pühapäew
Esmaspäew
Kadripäew.
Teisipäew
tööle määrati 138 proletaarlast.
Kesknädal
Lõppes 149 prots. 1924. SunniNeljapäew
) k. 8 h. Fr. Engels * 1820.
Maapäew kuulut. end kõrgemaks
Reede
wõimuks Eestis 1917.
Laupäew
Pühapäew
Päike tõuseb : 1. k. 7.28 m.; 15. k. 8.10 m.
Läheb looja: 1. k. 4.26 m.; 15. k. 3.55 m.
Kõik, kes head tööd tahaivad, Loowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- la taKuketramlse vabrikule
Asutatud 1909 a. Khr. Fröhlingi saeweski juures. Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina-ja takulõnga, soowijatele wahetatakse linade ja takkude wastu kohe lõnga.
28
A. Klssa weinitööstus
Aisa tän. 41.
Teles. 2-94.
Soowitab kodumaa marjadest loomulikult walmistatud
ja tuntud headuses maiisewaid weine.
Nõudke igalt poolt.
Hinnakirjad soowijatele maksuta.
K. 8mel'i harjatöörtüs
PSrnns. Riia tiin. nr. 48.
Walmistab tuntud headuses kõiksugu masina- ja maja
pidamise harju ja pintsleid. Müük suurel ja wäiksel
arwul.
Riigipöördekatse Tallinn. 18
1924. 149 protsessi otsus 19
kinnitatakse. 20
21
22
Nigulapäew. ® k. 3 h.
23
24
Nigula-Maarja p
25
26
27
28
T k. 10 õ.
29
Luutsinapäew.
30
1
Eesti Nõukogude Waba2
riigi asut. 1917.
3
4
5
6
® k. 3 h.
7
Toomapäew.
8
Talwe algus.
9
10,
11
1, Jõulupüha.
12
2. Jõulupüha.
13
3. Jõulupüha.
14
Süüta laste p. ) k. 6 h. 15
16
17
Wana aasta õhtu.
18
L Vati d
Z
NZ
<5
J»
2-
QJ
.ÜO
fH
-c
cti
--
- JZ
<0 E ** «
y
tn
—
SJ >
."3
ä
_
1 s -
y s
.L
jI a
H .g>
s § ts ?
s x
ö
n
vai
1
agsi
eo
'W
2 re tS c"
Ö
» M
s 2«
R !2
3
H
E
5 W §
•rvi Msq
5
4S ww c
c IHri
o
cu
Päike tõuseb: 1. k. 8.35 m.; 15. k. 8.56 m.
Läheb looja, 1. k. 3.30 m.; 15. k. 3.21 m.
Kõik, kes head tööd tahawab, toowad omad linad ja takud ketramiseks
Esimese Pärnu lina- ja takuketramlse vabrikule
Ahr. Fröhlingi saeweski juures.
Telefon 237. Asutatud 1909 a.
Müüakse lina* ja takulönga, soowijaile ivahetatakse linade ja takkude wastu ka kohe lõnga.
30
„UUDI S“
1
Pärnu — Rüütli 18 — Telef. 77.
IDiiliinmiphfpid
üle 800
mustri> küünlad,
vuiupuucmciu kard)
watt,pead,kunstlumi
J
jne. — Uudiskaubad! Jällemüüjatele % %.
,
walik Pärnus.
oma- ja wäljamaa kaubad suures walikus. Willased
lõngad, pitsid, sukad, DMC käsitöö lõngad ja siidid.
Meeste kaelasidemed, kraed,* pesu ja muud tarbed.
«Kodukäsitöö" jakid, nahktööd, eesti seelikuriie jne.
Kalameestele kalapüügi tarbed, Hollandi mutid j. m.
l§asugu pudu-, moe- ja koloniaalkaubad odawate
hindadega. Müük suurel ja wäiksel arwul. Jälle-
W
J
J
g
Z
J
W
Foto lamm e
AMERICAN STUDIO New-York — Pärnu, Rüütli t. 45 —
BracKmanni tän. 7. Suurenduste ja wärwipiltide
spetsiaaltööstus. Üleswõtted kõige wäiksemast pildist peale.
Hinnad odawamad kui mujal. Töö kõrgemas headuses.
31
0000
Soodsam õmbleja daamidele.
0
Igaks hooajaks suurim valik moode: mantleid, ball-kleite, B
palituid, kodu-kleite j. n. e. Töö maitserikas ja korralik.
Hinnad odavad.
Austusega
A. 1ÄRSULA
Pärnus, Karusselli tän. 43.
0
0000
Rätsepatö^
ARTELL
E/-
Pärnus, BracKmanni 11, Telel, 395,
Meestepaniia FätsepatBöstus A. KASEHET
Pärnus, Karusselli, tän. nr. 3.
Valmistab palituid, õhtuülikonde j. n. e. Töö korralik ja
täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised.
Hinnad vastutulelikud.
Austusega
A. Kasenet.
ZZZE
0
UU- ]. IdaiUSOD i õmbluse tööstus
i
! Pärnus, Jannseni 34, on ainuKe, kes valmistab naiste। ja meesterahva riideid, suure läbikäigu tõttu kõige odavamalt.
Ja juurde lõikuse kursused mõlema soo riietele õpetab
uuema, lihtsa ja ruttu äraõpitava meetodi järele.
Õmbleja M. Pödermann
Pärnus, Suur Ohvitseri tän. 31.
o
|
|
o
o Teen igasugu naisõmblustööd:
|
|
kleidid, mantlid, palitud,bluusid ja muud, g
g
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. |
Oooooooooflooooooooooooooooooooooooooooooeoooooooooooooooooooooooooooo 0°
= Minu austatud töötarvitajad!
=
Z
Võtan tellimisi vastu ka oma materjali peale. M
H
Hinnad võimalikult kokkuleppel odavad. Töö B
W
korralik ja hästi passiv.
Austusega
D
Rätsep J. Reinhold i
S’
Rätsepatööstus A. ASPE
Pärnus, Riia tän. 35.
Valmistan palituid, mantleid, ülikondi jne. Töö korralik ja
täiehku vastutusega. Alati viimased moeuudised. Hinnad
mõõdukad.
Austusega
diplomeeritud juurdelõikaja A. ASPE=
■.ö’OlO.b*
LuKusepa töötuba
T. Tõnisson
Pärnus, Riia tän. 53.
Valmistan püsse, õmblus- ja kudumismasinaid ja teen iga
sugu parandustöid.
2M2WWVZMÄI
33
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu meeste- ja naisterahwa saabaste $
ja parandustöö peale.
Hinnad mõõdukad.
Töö kiire ja korralik.
| Klmeri hmlde söSdija H. KSger j
| tvõtab wastu igasuguseid Wameri yarandustöid ja hääldesäädimrsi. |
W Sealsamas rahwuswahelistel wäljanärtustel kõrgemate auhinda- W
g
dega kroonitud M. SalSNgj klawerite esitus ja müük.
g
W
» Daamide ja härrade juukselõikamine. Habemeajamine jne. :
> Ooooooooooooooooeooocooooooooooooooooooooooooooooooo0ooooooooooooooooo<
RT--- -
JuuKsetööstus
Fr. Jürgenson
Pärnus, Riia tän. nr. 67.
Juukselõikamine elektriga,
pea paljaksajamine 1 minuti
jooksul, habemeajamine. Daa
midele juukselokkiinine, ondulatsioon, kulmude, ripsmete
värvimine ja maniküür.
Juukselõikamise töötuba
H, MarKson
Pärnus. Wilmsi tän. 13.
Daamidele: juukselõikamine, peapesemine sooja weega jne.
Härradele: juukselõikamine, habeme
ajamine, peapesemine jne.
Teenimine kiire ja korralik.
36
|
ZusKsktWstllS E. Hermann
f
M
Pärnus, Karja tän. nr. 15.
g
1DAAMIDELE:
W
M
W
1
H
V
V
juukselõikamine,lokkimine, peapesemine,
kulmude ja ripsmete wärwimine j. n. e.
H ÄR RA D E L E : juukselõikamine, habemeajamine,
peapesemine j. n. e. j. n. e.
Daamide ja härrade salong.
Juukselõikamine, habemeajamine, lokkimine, kulmude ja ripsmete
wärwimine j. n. e. j. n. e. Habemenugade ja kääride teritamine.
-
Teatan kõigile töötarwitajatele, et ainuke ajakohane mehaaniline
lõikeriistade teritus
on Pärnus, Wee tän. nr. 2. Eriti aga habemenugade, karwalöike ja lihahakkimise masinate jne. Töö kiire ja korralik. Täielik
wastutus. Hinnad mõõdukad.
Austusega
A. 6USTAWSON.
Habemeajamise ja juukselõikamise töötuba.
S—.
.....—------------------------------------- —ra
37
Söögisaal. ]
Hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid.
Teenimine kiire ja korralik.
Kuninga tän. 15.
-----....
Pärnus, Rüütli tän. 55.
Soovitab soodsate hindadega maitsevaid
IŠISOl™ ja GWWMSUbo Köök töötab parima koka
juhatusel. Teenimine kiire ja korralik.
Austusega M. Bergmann.
|
|
W
|
|
Söögisaal
Pärnus, Linna ametimaja kõrwal.
Uue ja Munga tän. nurgal.
Alati saadaval maitserlKKad toidud..
Teenimine korralik.
Hinnad soodsad.
Austusega pr. J, JaKobson.
|
Söögisaal
|
| Pärnus, Vee tän. 13, II korral, vastu vanavene kirikut. J
| Esimese järgu koka juhatusel alati saadaval maitsevad J
J lõunad.
Teenimine korralik.
Hinnad mõõdukad, g
38
Wee tän. nr. 11.
Telefon 320.
W
QltotMttiilÜI ' kõige uuemates mustrites söögi- ja
magamistubade ning saalide, ka
binettide ja muid sisseseadeid, uksi, aknaid,
keerdtreppe kõiki sorti puust.
i
PsthyL MUUMl Puusärgid ja mitmesugust muud
MMAU walmismööblit suures walikus.
y
v-
Ostab: laudu. Pakke- palke ja mitmesugust
muud toorest materjali suuremal hulgal.
Hinnad wastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus-
1T‘VICY“"‘V WD MM ' W g Al MW W M M* # MM
MMi G. liras, U«. |
|
Telefon 244.
Rüütli tän. 45.
Telefon 244.
|
Alaline suur wäljawalik kõiksugu
! maja
w
liSWSsdest:
niiniumift ja emailleeritud.
Alpacca noad, kahwlid, lusikad, kulbid parematest wabrikutest.
Elektri sisseseade tarbeasjad. Elektri armatuurid, laua lambid,
petroleumi lambid ja üksikud osad. Kookus, matid, lihtsad ja
| wärwilised. Pea, riide, saapa ja mitmesugused harjad (müük
j |l wabriku hinnaga). Suures walikus kingituseks: Kristall,
| \ iaraKotia, feinsiein^ui, poriselaan ja TiiK| Kel asjaä.
Lutheri kaubad wabriku hinnaga,
Puu- ja aiawilja kauplus
Pärnul, Puhawsimu tän. nr. 18.
Alati saadawal wärskeid banaane, apelsiine, sidroneid, hispaania sibulaid, juustu, taimewõid j. n. e.
Kilud, sprotid, silmud, igatsorti konserwe jne. jne.
0 b b
.Ermi TreufeldL b a e
Raamatu-, kunsti-, muusika-, kirjutus- ja
joon istus materjali kauplus.
Uudiste kohale jõudmine igal nädalal. Tellimiste ja kuulutuste
wastuwõtmine kõikide sise- ja wäljamaa ajalehtede ja ajakirjade
peale.
Teatri ja kontsert-büroo.
Pärnu (Eesti), Rüütli tän. 16. Kõnetr. 178. Asutud 1879 a.
g
V
D
V
W
W
W
Kõige odawamalt ostate
walmisrildeid, ülikonnariideid, mantleid,
igasugu kleidi-, pluuse- ja pesuriideid, aknakardinaid, meeste- ja
naisterahwa kingi ning saapaid, hobuseriistu ja rihmu ainult
Aug. Klein9! ärist
Pärnus, Rüütli t. 47, telef. 9 (end. kapten Kleini majas wastu, waksali).
=0
Nõudke igast kauplusest
A. Frederkingl seepe,
mis kõige kasulikumad tarwitada.
Esitus Pärnus
Ä. UEHENDBIK,
Wilmsi tän. nr. 15.
0Ž
40
-------------- 0000
1
~—
'
Ä. Kün^,
ja
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Rüütli tän. 53.
s
Soowitan kõiksugu paremat kirjandust, waimulikke, ilmalikke ja kooli
raamatuid. Kantselei-, kooli- ja majandustarbeid ja uuemad gram
mofoni plaadid. Ajalehti ja ajakirju kui ka mesinikkudele kunstkärgi.
raamatus
0
I
.
—— 00EB ——-——
—
—11
PleKisepatööstus
M. L. HaiioMz ja. pojad.
Pärnus, Pühawaimu tän. 15.
Telefon 425.
Kõiksugu plekitarbete walmistamine mehaaniliselt. Suurem töö
tuba Pärnus. Töö korralik ja kiire.
Soodsam ostukoht kõigile on kullasepp
M. Lõpp’e
kuld--, hõbe-, kristaSasjade kauplus ja tööstus
Pärnus, Wilmsi tän. nr. 10,
kus alati saadawal wastutulelikkude hindadega kuld", hõbe-, besteckja kristallasju. Kuldamine, höbetamine, graweerimine, parandusja tellitud tööd walmistatakse kõik oma töökojas, sellepärast hinnad
odawamad kui mujal.
Austusega M. Lõpp, Wimsi t. 10.
Templeid.
kummis ja metallis walmistab
Temlitööstus EL HRISCH
Pärnus, Wilmsi 1.14. Telef. 367.
41
Pärnu juht.
Tööliskodu. Elewandi tän. 7. iil korral, telef. 527.
Tööliste Ühingu juhatuse asjaajamise tunnid igal äripäewal kella 7—9 õhtul.
Tööliste Ühingu Esperanto Klubi awatud igal teisipäewal
ja reedel kella 8—10 õhtul.
Tööliste Ühingu Raadio Klubi awatudjgapäew kella 7—10 õ.
Tööliste Ühingu lugemislaud. Awatud igapäew kella 10
hom. — kella 10 õhtul.
Tööliste Ühingu raamatukogu awatud igal teisipäewal ja
reedel kella 7—9 õhtul.
Trükitööliste Ühingu juhatuse koosolekud igal esmaspäewal
kella 6—8 õhtul
Töölisteatri büroo awatud igal äripäewal kella 11—1 p.
Tööiisspordi Liidu Pärnu Osakonna juhatuse koosolekud
iga kesknädalal kella 8—10 õhtul.
Ametiasutused.
Linnawaiitsus, Wilmsi tän. 5. telefon 5.
„
linnapea kabinett. telef. 21:
„
hoolekande osakond, Uus t. 12. telef. 445.
„
terwishoiu osakond,
„ „ 12 Il kr. telef. 376.
„
haridus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 376.
„
ehitus osakond,
„ „ 12 II „ telef. 168.
„
metsa ja maade osak. „
„ 12 II „ telef. 168.
Perekonnaseisu ametnik, Uus tän. 12.
Linna haigemaja, Sillutuse tän. 2. telef. 71.
„
laste warjupaik, Rääma mõisas, telef. 262.
„
lasteaed, Põhja tän. 1. telef. 452.
„
lasteaed, Eliisabeti tän. 11. telef. 517.
,.
wanadekodu, Promenaadi tän. 31. telef. 375.
„
raamatukogu, Wilmsi tän. 2.
„
elektrijaam, Kalda tän. 4. telef. 27.
„
bakterioloogia laboratoorium, Kuninga t. 7. telef. 234.
„
tapamaja, Rääma tän. 17. telef. 102.
Aadresslaud, Possieti tän. 12. telef. 52.
Linnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 52.
Maakonnapolitsei, Possieti tän. 12. telef. 72.
Kriminaalpolitsei, Possieti tän. 12. telef. 271.
Kaitsepolitsei, Uus tän. 17. telef. 39.
Rahukohtu I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 66.
„
II
„
„
„ 19.
,, 179.
„
III
„
„
» 19.
„ 313.
42
Kohtu-uurija I jaosk., Rüütli tän. 19. telef. 315.
II „
„
„ 19.
„ 316.
Kohtupalati prokurööri noorem abi, kohtumajas, Ruuth
tän. 19, sissekäik Wee tänawalt. telef. 137.
Kohtumaja, Rüütli tän. 19. Adwokaatide tuba, telef, 314.
Maavalitsus, S. Sepa tän. 16. Administratiiw, majandus ja
terwishoiu osakonnad telef. 3, põllutöö osakond telef. 4,
haridus- ja hoolekande osakond telef. 74.
Riigimaade ülem, Suur Sepa tän. 5, telef. 43.
Maakonna metsaülem, Karja tän. 11.
Tollivalitsus, Wee tän. 8. telef. 109.
Sadamavalitsus, Waili peal, telef. 57.
Lootside kontor, Wall! peal, telef. 78.
I brigaadi staap, Merepuiestee 2. telef. 105 ja 118.
6-da üksiku jalaväe pataljoni staap, Possieti tän. 2.
9-da
,,
,,
„
„
»
”
Maakonna maamõõtja, Pärna tän. 8.
Maksuinspektor I jaosk, Wee tän. 19. telef. 44.
„
II
„
Wee tän. 19. telef. 475.
Notaarius A. Hanschmidt, Kuninga tän. 1 telef. 11.
„
T. Kullasepp, Brackmanni tän. 6 telef. 523.
„
A. Tarn mann, Wilmsi tän. 7 telef. 218.
Maakonna wangimaja, Sillutuse tän. 3 telef. 61. '
Kaitseväe ringkonna ülem, Wilmsi tän. 6.
Ühishaigekassa, Wilmsi t. 6. Sissekäik Malmi tänawalt telef. 117.
Posti ja telegrafi kontor, Rüütli tän. 21.
6-da ringkonna aktsiisiwalitsus, W. Jõe t. 1. telef. 131.
Pritsimaja, Puuturg, telef. 30.
Piirivalvevalitsus, Januseni tän. 2. telef. 172.
Tööbörse, Wilmsi tän. 5.
Konsulaadid.
Briti asekonsul, J. P. Dikcs, Pikk tän. 5 telef. 97.
Daani asekonsul, J. Jakobson, Rüütli tän. 42. telef. 191, kõne
tunnid 2—3.
Läti asekonsul, A. Schmidt, Pühawaimu tän. 8, telef. 93.
Norra asekonsul, A. Bentzen, Uus tän. 2, telef. 121. kõne
tunnid 10—1 ja 4—5, laupäewal ainult 10—1.
Rootsi asekonsul, H. Rambach, Supelus tän. 3, telef. 176.
Saksa asekonsul, R. Schmidt, Lõuna tän. 20.
Soome asekonsul, A. Martinson, Hospidali t. 22, telef. 326.
Hollandi asekonsul, Dorff, S. Jõe tän. 40, telef. 81.
43
Arstid.
E. Binmann — hamba- ja suuhaigused, Kuninga tänaw 40.
kõnet. 9—1, 4—7.
8. Belostotsky — sugu- ja nahahaigused, Kuninga tänaw 11,
kõnetunnid 10—1, 4—7.
A. Buck — närwi- ja silmahaigused, Pühawaimu tänaw 9,
kõnetunnid 10—1, 4—6.
Fr. Dahl — sisemised haigused, Kuninga tän. 28, telel. 368,
kõnetunnid 10—12, 5—6.
E. Hörschelmann — naistehaigused, linnahaigemajas, telef. 71,
kõnetunnid 3—5.
E. Jürgens — naistehaigused, Rüütli tän. 14, telef. 355, kõne
tunnid 9—12, 3—5.
E. Kaar — koolide arst, naha- ja suguhaigused, Rüütli tän. 47,
telef. 127, kõnetunnid 10 — 12, 5—6.
E. Koshemäkin,
Jänesselja tänaw 19-a, telef. 353, kõne
tunnid 10—12 ja Vž5—6.
J. Kukk, linnaarst — sisemised ja naistehaigused, Wilmsi t. 19,
telef. 58, kõnetunnid 10—12, 4—5.
A. Leppik — silmahaigused, Rüütli tän. 31, telef. 371, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Levin — sisemised ja lastehaigused, Rüütli t. 49, telef. 265,
kõnetunnid, 10—12, 4 — 6.
Chr. Luig — naistehaigused,
Supelus tänaw 13, kõne
tunnid 10—12, 4—6.
A. Marfinson — naha- ja sisemised haigused, Hospidali t. 22,
telef. 326, kõnetunnid 8—10, 1—3.
K. Mühlen kirurgilised ja naistehaigused, S.-Sepa 14, telef. 156,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
W. Mühlen — sisemised ja kirurgilised haigused, Poska t. 18,
telef. 200, kõnetunnid 10—12, 4—5.
H. Nirk — sõjawäe ja koolide arst, sisemised ja lastehaigused,
W.-Posti tän. 1, kõnetunnid 2—3.
A. Norman — naiste- ja sisemised haigused, Jänesselja tän. 18,
kõnetunnid 9—11, 3—5.
J. Schanin — naistehaigused, Wingi tän. 17, telef. 432, kõne
tunnid 10—12, 4—5.
Elsa Sepp —- naiste- ja lastehaigused, Rüütli t. 36, telef. 429,
kõnetunnid 10—12, 3—5.
E. Siegel — naistehaigused, Brackmanni tän. 32, telef. 269,
kõnetunnid 9—11, 3 — 5.
44
E. Stammberg— sisemised ja naistehaigused, Riiat. 11, telel.
236, kõnetunnid 9—11, 5 — 6.
P. Tanilas — sõjawäe ja wangimajaarst, Wee tän. 23.
K. Taros — suguhaigused,
Kuninga tänaw 22>
kõnetun
nid 10—12, 6-7.
Juulie Tomberg-Rosimannus, Rüütli t. 28, telef. 529, kõne
tunnid 10—1, 5—7.
O. Tõmberg — bakter, labor, juh., kopsu- ja lastehaigused,
Rüütli t. 28, telef. 529, kõnetunnid 9—10, 3—5.
E. Tumma — haigem, juh. ja raudteearst, silma- ja sisemised
haigused. Poska t. 27, telef. 41, kõnet. 9—11, 3—5.
H. Uustalu — maa-arst, sisemised haigused, Aia t. 6, telef. 128,
kõnetunnid 9—11, 3—4.
J. Wares — närwi- ja sisemised haigused, Wilmsi t. 28, telef.
162, kõnetunnid 10—12, 3—5.
K. Wigotski — nina-, kõrwa- ja kurguhaigused, Rüütli tän. 53.
telef. 352, kõnetunnid 10—12, 4—5.
M. Weber — närwi- ja sisemised haigused, Riia tän. 10, kõne
tunnid 3—6.
Paula Wreinthal — naiste- ja lastehaigused, Wingi tän. 17,
telef. 468, kõnetunnid 3—5.
R. Willems — kirurgia, Pärna tän. 1, telef. 503, kõnetun
nid 8—10, 2—4.
Hambaarstid.
E. Binmann, Kuninga t. 40. wastuwõtmine 9—1 ja 4—7.
A. Jalak-Siil, Brackmanni t. 1, wastuwõtmine 10—1 ja 4—6.
H. Levin-Hirschfeldt, Aisa t. 2-a, wastuwõtm. 10—1 ja 4—6.
H. Meri-Niggol, Wõimlemise tänaw. 2, telef. 252, wastuwõt
mine 9—12 ja 6—7.
R. Mheidse-Karpova, Karja t. 4. wastuwõtmine 10—1 ja 4—7.
A. Tammann, koolide hambaarst, Sääse t. 5, telef. 56. wastu
wõtmine 9—1 ja 4—6.
H. Toomväli-Kubbo, Wilmsi tän. 7, wastuw. 10—1 ja 5—6.
P. Weermann, sõjawäe hambaarst, Wilmsi tän. 15.
Dr. J. Tomberg-Rosimannus, Rüütli tän. 28, telef. 529, was
tuwõtmine 10—1 ja 5—7.
Loomaarstid.
K. Edur, maak, loomaarst Rüütli tän. 2.
J. Pajo, linna loomaarst, Karja tän. 11.
45
Rawitsuskohad.
Pärnu linnahaigemaja, Sillutus tän 2, telef. 71. Uus ajako
hane ehitus Röntgeni kabineti ja eiektri-arstimiswahenditega. 6 eriosakonda.
Korralik osakond sünnitajatele.
Maksuta ambulants iga päew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt kopsuhaigetele, Kuninga tänaw 7,
telef. 234, awatud igapäew 10—12.
Maksuta nõuandepunkt lastele ja emadele, Uus tän. 10r
awatud igapäew 10—12.
Linnakoolide ambulants, Uus tän. 12, awatud igapäew 3—5,
kooliaasta kestwusel.
Linna bakterioloogia laboratoorium, Kuninga tän. 7, telef.
234. Awatud uurimisobjektide wastuwõtmiseks iga
päew kella 11—12.
Maksuta ambulants suguhaigetele, linna haigemajas, iga
päew kell 9 hom.
Linna mudaravila, Supelus tän. mere ääres.
Advokaadid.
Böthling, O., van. adv., Uus t. 6.
Järv, J., vann. adv. abi, Pärna t. 6.
Kuusner, H., vann, adv., Possieti t. 4.
Käige, E., v. adv. abi, Riia t. 42.
Koshemäkin, A., v. adv. abi, J^nesselja 19-a.
Leesment, J., v. adv., Aia t. 16.
Leik, O., v.ad v., Hospidali t. 9.
Liit, J., v. adv. abi, Riia t. 56.
Liiv, J., era-adv., Riia t. 48-a.
Mathiesen, R., v. adv. abi, Rüütli t. 51.
Matson, J., v. adv. abi, Possieti t. 4.
Reiman, H., v. adv., Aia t. 8.
Soo, H., era-adv., Aia t. 3.
Soosaar, A., era-adv., Rääma t. 8.
Staekelberg, O., v. adv. abi, Kuninga t. 13.
Tallo, J,, v. adv. abi, Rüütli tän. 47.
Tammahn, A., v. adv. abi, Vee t. 14.
Tõnisson, A. v. adv. abi, Rüütli t. 38.
Villmann, E., v. adv. abi, Rüütli t. 36.
Viitaek, tL, era-adv., Aia t. 3.
|
„PäevalehiM
j
D
U
g
H
ühes oma kaasande 99Pärnil Päävalebeg®44
on suurim, uudisterikkam ja mõjukam eestlaste ajaleht.
Lugejate ringkonna laialdasuse ja ostujõu tõttu on kuulutamine „Pärnu Päevalehes'1 Kõige KasuliKum.
J
W
g
W
Tellimise hinnad:
=
1 kuu postiga 1,50 kr.,
4,20 „
3 ,,
8,20
„
6 „
))
16,40 „
12 „
n
postita 1,35 kr.
3,80 V
7,20
n
14,40 V
=
==
| Aadress: Toimetus — Kuninga tän. nr. 32. g
g
Talitus — Rüütli t. LO, o/ü „LiiduM g
g
raamatukauplus.
Telefonid 2-39 ja 1-73. g
saali ja MjjiiKlplK türgi diikabinett lOOinil, nmneih,
Kushette ja muid töid. Ladus suu
res walikus kõiksugu tugewad hobuseriistad. Hinnad ^vastutulelikud.
Tööde eest täielik wastutus.
Austusega
J. Petti.
I
Suurem ja täielikum
I
moe» M Kubaraäri
M. Brenner
I
Pärnus, Hospidali tän. 14.
i Soovitab eriti suures valikus moodsaid hooaja
kübaraid ja karusnahku. Sealsamas kõige
täielikum masinatega kübarate pressimine, vormimine,
| värvimine, ümberõmblemine, puhastamine jne. Pärnus.
Eriti vana õlgkübarate ümberõmblemine. Tellimised
täidetakse kiirelt ja korralikult.
48
B
B. Pauilouish
kudumistööstus
ja
moekauplus
Pärnus, Rüütli tän. 32, teles. 358.
Soowitab kõige moodsamaid ja mait
serikkalt kujutud kaupasid, nagu:
jakid, jumperid, pulowrid, kostüümid,
shallid, sukad, kindad ja spordi riietus.
Suures wäljawalikus willaseid lõngasid, siiditrikooriiet jne.
Tellimised saavad kiirelt ja korralikult täidetud.
MaBWtele sm hiaiNlüvdvs.
Kõige täielikum
js kalosside ladu. |
äadawal kõiksugused moodsad ja wastu- |
Alati suures walikus saadawal
pidawad jalanõud meesterahwastele, naisterahwastele ja lastele.
------- Töö headuse eest wastutus.-----------
Odav ostuvõimalus: Kingadest beefy, hall, lakk— kr. 13.—,
12.—, 10.—, niikaua kui tagawara jätkub. Suuremal arwul
ostjatele wabriku hinnad.
MWW- uiahpikii ladu
Pärnus, Rüütli tän. nr, 29.
Telefon 216.
Mwplksed: Riia t. 58 ja Iiinesselja 15
49
Kitsarsssslise mbtet sSibuylsaa.
Maksew 15. oktoobrist 1926 a.
Pärnu — Wiluwere — Tallinn.
Segarong nr. 8/10. Pärnust kell 7,50, Sindi (tulek—minek)
kell 8.44—9.Oo, Tori 9.47—9.52, Wiluwere 10.39—10.57,
Lelle 12.42—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna Sa
dama kell 19.00.
Postrong nr. 4. Pärnust kell 23.15, Sindi 23.55—0,01, Tori
0.41—0.47, Wiluwere 1.26—1.33, Lelle 2.50—2.59, Rapla
3.46—3.54, jõuab Tallinna Sadama kell 6. 40.
Tallinn — Wiluwere — Pärnu.
Postrong nr. 3- Tallinna Sadamast kell 0.25, Rapla 3.01—3.08,
Lelle 3.50—4.02, Wiluwere 5.18—5.26, Tori 6.02—6.08,
Sindi 6.43-6.49, jõuab Pärnu kell 7.28.
Gggarong nr. 11/7. Tallinna Sadamast kell 8.3O, Rapla 11.34—
11,52, Lelle 12,40—14.00, Wiluwere 15.40—16.05, Tori
16.47-16.57, Sindi 17.41—17.55, jõuab Pärnu kell 18.47.
Pärnu — Wiljandi — Tallinn.
Segarong nr. 38. Pärnust kell 0.30, Riisselja 2.24—2.44, KilingiRõmme 3.24—3.26, Mõisaküla 4.25 (edasi segarong nr 10) 5.35.
Abja 6.05—6.15, Wiljandi 8.19—8.45, Türi 11.34—11.52,
Lelle 13.03—13.30, Rapla 14.26—14.50 jõuab Tallinna
Sadama kell 19.00.
Segarong nr. 12. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.38, Kilingi-Nömme 9.15—9.16, Mõisaküla 9.59—10.30, Abja 10.59
—11.10, Wiljandi 13.20—13.50, Türi 16.40—17.00, Lelle
18.14—18.30, Rapla 19.20—19.33, jõuab Tallinna Sadama
kell 22.50.
Postrong nr. 6. Pärnust kell 18.15,Riisselja 19.41—19.44, KilingiRömme 20.18—20.19, Mõisaküla 20.58—21,25, Abja 21.52
—21.55, Wiljandi 23.46—23.59, Türi 2.27-2.47, Lelle 3.54
—4.01, Rapla 4.44—4.51, jõuab Tallinna Sadama kell 7.35.
Tallinn — Wiljandi — Pärnu.
Segarong nr. 11. Tallinna Sadamast kell 8.30, Rapla 11.34—
11.52, Lelle 12.40—13.05, Türi 14.15—14.35, Wiljandi
17.33—17.55, Abja 20.00—20.09, Mõisaküla 20.38—21.00,
Kilingi-Römme 21.41—21.42, Riisselja 22,13—22.16, jõuab
Pärnu kell 23. 50.
50
S egarong nr. 9. Tallinna Sadamast kell 15.20, Rapla 18.26—
18.42, Lelle 19.30—19.35, Türi 20.46—21.04, Wiljandi 23.57
—0.35, Abja 2.55—3.13, Mõisaküla 3.55 — (edasi segarong
nr. 37) 5.40. Kilingi-Rõmme 6.20—6.21, Riisselja 6.50—7.02
jõuab Pärnu kell 8.38.
Postro ng nr. 5. Tallinna Sadamast kell 23.15, Rapla 1.54—2.02,
Lelle 2.45—3.02, Türi 4.06—4.21, Wiljandi 6.53—7.07, Abja
9.01—9.06, Mõisaküla 9.35—10.01, Kilingi-Rõmme 10.39—
10.41, Riisselja 11.09—11.12, jõuab Pärnu kell 12.30.
Wiluwere — Wan a-W ändra.
Segarong nr. 43, Minek Wiluwerest kell 2.00, jõuab W.-Wändra
kell 2.32.
• S egarong nr. 45. Minek Wiluwerest kell 5.45,jõuab W.-Wändra.
kell 6.17.
Wana-Wändra — Wiluwere.
Segarong nr. 44. W.-Wändrast kl. 0.30, jõuab Wiluweresse 1,02.
Segarong nr. 46. W.-Wändrast kl. 4.20, jõuab Wiluweresse 4.52.,
Türi — Paide — Tamsalu.
Segarong nr. 29. Türilt kell 4.50, Paide 5.25—5.47, ZärwaZaani 7.08—7.30, Tamsalus kell 9.01.
Segarong nr. 31. Türilt kell 11.50, Paide 12.25—12.45, IärwaZaani 14.04—14.30, Tamsalus kell 15.56.
Segarong nr. 33. Türilt kell 17.20, Paide 17.55—18.15, ZärwaZaani 19.37-19.50, Tamsalus 21.14.
Segarong nr. 35. Türilt kell 22.30, Paide 23.05—23.30, Zärwa-Iaani 0,56—1.15, Tamsalus kell 2.44.
Tamsalu — Paide — Türi.
Segarong nr. 30. Tamsalust kl. 4.25, Zärwa-Zaani 5,53—6.10,
Paide 7.32—7.55, Türil 8.30.
Segarong nr. 32. Tamsalust kell 12.10, Z.-Jaani 13.39—14.05,
Paide 15.21-15.45, Türil 16.20.
Segarong nr. 34. Tamsalust kell 17.07, J.-Jaani 18.29—18.40,
Paide 19.52—20.10, Türil 20.45.
Segarong nr. 36. Tamsalust kell 22.15, I.-Zaani 23.40—23.58,
Paide 1.17—1.40, Türil 2.15.
Mõisaküla — Malga.
Läti segarong nr. 5. Mõisakülast 12.25, Malga Läti 16.33—
16.50 jõuab Malka Eesti 17.00.
Segarong nr. 16. Mõisakülast 21.38, Malga Läti 1.13—1.28
jõuab Malka Eestis 1,38.
51
Läti segarong nr. 19. Mõisakülast 22,50, Malk Läti kell 2.33.
Malga — Mõisaküla.
Läti segarong nr. 6. Eesti Malgast kell 0.35, Malga Läti 0.45
—1.25, Mõisakülas 5.20.
Läti segarong nr. 20. Lati Malgast 13.30, Mõisakülas 17.35.
Segarong nr. 15. Eesti Malgast kell 16.23, Malga Läti 16.33—
16.40, Mõisakülas 20.25.
Pärnu — Riisselja — Ikla.
Segarong nr. 12 39. Pärnust kell 6.50, Riisselja 8.26—8.50,
Iklas 12.25.
Segarong nr. 40/41. Iklast kell 15.10, Riisselja 19.15—19.43,
Pärnus kell 21.20.
Pärnu — Sindi. Sindi — Pärnu.
Peale Pärnu — Wiluwere — Tallinna liinil liikuwate rongide,
on Pärnu ja Sindi wahel weel erirong.
Pärnust wäljasöit kell 15.30, Sindis kell 16.11.
Minek Sindist kell 16.50, jõuab Pärnu kell 17.32.
Raudtee sõidupiletite hinnad Pärnu jaamast.
Papiniidu
Sindi
Tammiste
Tori
Wiluwere
Wana-Wändra
Eidapere
Lelle
Ravla
Tallinn-Wäike
Tallinn-Sadam
Waskrääma
Surju
Riisselja
Alati saada suures valikus värskeid saiu, kooke, torte ja mitmesuguseid
maiusküpsiseid. Tellimised täidetakse ruttu, korralikult ja maitserikkalt.
52
Auto- ja onmiWöhcndused.
Pärnu — Tallinn.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell 6 hom. K. Siitani äri
juurest Rüütli tän. 51, teles. 204.
Tallinn — Pärnu.
Tallinnast ärasõit igal äripäewal kell 7.30 Friedrich Johni juu
rest Aia ja Inseneri tänawa nurgal. Piletite eelmüük Reisibüroos
Pikk tän. 6, teles. 2020 ja Inseneri tän. nr. 1.
Waldhof — Turuplats — Siimo si l d.
Omnibus nr. 1. Ühendus igapäew kella 8 hom. alates kuni
kella 7 õhtul. Wäljasöit Waldhofi poolt täistundidel, Siimo silla
juurest Pooltundidel.
Waldhof — Turuplats.
Omnibus nr. 2. Peale omnibus nr. 1 Peab igapäew kella
1/28—7 õhtul Waldhof — Turuplatsi wahel ühendust weel omnibus
nr. 2. Wäljasöit Waldhofi Poolt pooltundidel, turu poolt täistundidel.
Sindi — Pärnu.
Sindist wäljasöit igapäew, kl. 7,30 ja kl. 10.30 hom. ning kl. 3,30 p.l.
Laupäewiti lisaühendus Sindist kl. 2.30 P. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 7.00 õhtul.
Pärnu — Sindi.
Pärnust wäljasöit igapäew kell 9.15 hom., kell 1 päewal ja
kell 16.15 õhtul.
Laupäewiti lisaühendus Pärnust kl. 2.30 p. l.
Pühapäewiti
„
„
„ 10.00 õhtul.
Omnibussi seisukoht LaStePargi juures.
Jõesuu — Tori — Sindi — Pärnu.
Jõesuust wäljasöit igal äripäewal kell 6.30 hom., Torist kell 7,
Sindist kell 7,45, Pärnu jõudmine kell 8.15 hom.
Pärnu — Sindi — Tori — Jõesuu.
Pärnust wäljasöit igal äripäewal kell V25 p. l., Sindist kl. 5.30,
Jõesuu jõudmine kell 6.45 õhtul.
Pärnu — Tõstamaa — KaStna ja tagasi.
Pärnust wäljasöit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest kell 4.30 p.l.,
Audrust kell 5, Pootsist kell 6.55, Tõstamaale jõudmine kell 7.30 öht.
ja Kasinasse kell 8 öbtul.
Kasinast wäljasöit kell 5,30 hom., Tõstamaalt kell 6, Pootsist
rell 6,35, Audrust kell 8,30, Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igapäew.
53
Pärnu — Lihula ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Wee t. 4 kl. 4 p. l., Lihulasse jõudmine k. 8 õht.
Lihulast wäljasõit kell 5 hom., Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal. Teles. 130.
Pärnu — Kabli ja tagasi.
Pärnust wäljasõit postkontori juurest kell 4 p. L Kablisse jõud
mine kell 6,50 õhtul.
Kablist wäljasõit kell 5,30 hom.. Pärnu jõudmine kell 8 hom.
Ühendus igal äripäewal.
Treimam sõit kaks korda nädalas
— igal teisipäewal ja reedel, neil juhtumistel aga, kui wähemalt 6
sõita soowijat, ka teistel Päewadel.
Treimanist wäljasõit kell 5 hom.
P ä r n u — P.- Z a k o b i ja tagasi.
Pärnust wäljasõit Ülejõelt Majanduse Ühisuse juurest Iänesselja
tän. nr. 8. kell 4.30 p. !.. Jakobisse jõudmine kell 6,30 õhtul.
Jakobist wäljasõit kell 7 hom.. Pärnu jõudmine kell 9 hom.
Ühendus igal äripäewal.
M Autod kohapeal näha ja demonstreerimine hinnata. Peale J
M selle müügil, autokummid ja igasugused muud autotarbed, M
M õlid, oma bensiini automaat Kuninga ja Hommiku t. nurgal. G
l=—
M
K. WIKS
Pärnus, Kuninga tän. nr. 36.
l
I
Telefon 549.
r
=
Pärnus, Riia tän. nr. 43.
Valmistan igasugu meesterahva ülikonde, mantleid, palituid,
joppesid jne. Töö kiire, korralik ja täieliku vastutusega.
Alati kõige viimased moeuudised. Austusega
| Rohu ju MMMMM B. SLediug
Pärnus, Riia tän. nr. 15.
Soowitab: lõnga- ja riidewärwe, maaleriwärwe ja tarbeid, oma
ja wäljamaa lõhnaseepe, lõhnaõlisid ja puudrit. Majapidamise
tarbeid: seebikiwi, kampwoli, kloorlupja, rohelist seepi jne.
Kummikaupe, kraadiklaase, baromeetreid jne.
Tinti omast
wabrikust tuntud headuses pudeli ja liitriwiisi.
Raadio-elektrotehnika büroo.
Wee tän. 10. Raadioaparaadid, nagu: uute walmistus, wanade
ümbertegemine uue süsteemi peale, Work annoded, kütte aparaatide
ehitus, grammofoni kõwendajad, parandus koha Peal ja aparaatide
ülesseadmine, akkumulaatorite laadimine, parandus jne. Elektri
aparaadid ja mootorid. Tolmuimejad, masseerimise-, keedu-, soojendusaparaadid, triikrauad, dünamod, magneetod, babiinad jne.
Peale selle igasugu elektrisisseseaded.
fopilWWi
Täpne kell on igale truimaks kaaslaseks. Tea4/vUvUUllllvi tan lugupeetud töötarwitajatele, et olen kellasepa töökoja Tartust siia ületoonud, parandan ja reguleerin kõik
sugu Keerulisemaid Kellasid ja mehaanilisi muusikariistu. Töö eest
Aupaklikult
täielik wastutus.
Diplomeeritud kellasepmeister OSKAR PILTIN
Pärnus, Wee tän. 13, pagar Lindorfi kõrwal.
0;
-... -
.
~ 03 -
-
'
i. EB - ---
■
.... "
W. Seemann — Pärnus
Wingi tän. nr. 6.
Erialad: raamatuköitmine, karpide tööstus, paberi
kaubad, piltide raamimine, klaasimine ja wanade pil
tide puhastamine. Töö hinnad ja headus wäljaspool
wõistlust.
. -_7~.
1
1
..... -
55
_00zz.\
...
■
1
-
-g
Laadad.
Laupäewadel ja pühapäewadal laata ei peeta, 'kui see aga
kuupäewade järgi nii juhtub, siis peetakse laat jägmisel äripäewal.
Jaanuaris:
2. Krüüdneris.
4. Wana Irboska alewis.
5. Rootowo wallamaja juures.
7. Wõrus.
7. Haimre w.
8. Tartus.
8. Meremäe w.
9. Kikewere küla, Kapu w.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Suure-Jaani alewis.
10. Laura alewis.
12. Koeru ai., Weinjärwe w.
12. Antsla alewis.
14. Põltsamaal.
15. Laekweres, Simuna k. 2 p.
15. Jõgewa mõisas.
15. Võlupe pl. Parasmaal.
15. Kolga-Jaani kirikum.
Kolowere w.
Mustla alewis.
Misso wallamaja juures.
Kuresaares.
Irboska jaama juures.
Wana Irboska alewis.
Imawere w., e. Pala k. j.
Türi linnas.
Walgas.
Haapsalus.
Rasinas.
Paides.
Jõelehtmes.
Laura alewis.
Esna wallas.
Wõõbsul.
Keilas.
Nissis, Riisipere w.
Weebruaris:
1.
1.
1.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
4.
4.
5.
5.
5.
— Pärnus, küünlalaat esimesel kesknädalal ja neljapäewal
— Audrus, reedel enne wastlapäewa.
Mässu w.
6. Narwas 2 päewa.
Kallaste alewis 2 p.
6. Oru wallas.
8. Elwa alewis.
Roela w., Wiru mk. 2 p.
8 Meremäe w.
Kilingi-Nõmmel.
9. Saare postijaama j.
Halliste, Pornuse.
10. Antsla alewis.
Raplas.
10. Räpina wallas.
Jõgewa alewis.
10. Raasikul.
Maasi w.
Weltsa w., Mihkli kihelk*
10. Rakweres 2 p.
Wõrus.
10. Sooniste w.
Wana Irboska alewis.
10. Keina wallas.
Rootowo wallam. j.
10. Wärskas, Järwesuu w.
Tõrwa linnas.
10. Laura alewis.
Õisu, Alliku w.
11. Põltsamaa linnas.
56
12.
14.
15.
15.
16.
17.
17.
19.
20.
20.
20.
20.
Tapal 2 p.
Tamsalus.
Paldiskis.
Lähtrus.
Wiljandis 8 p.
Tartus.
Haibal, Kernu w.
Paides.
Rawilas, Kose külas.
Irboska jaama j.
Misso wallam. j.
Kuresaares.
20.
21.
21.
21.
22.
22.
25.
25.
26.
28.
28.
28.
Kurawa p. j., Warbola w.
Walgas.
Wana Irboska alewis.
Mühu-Suure wallam. j.
Mustwee alewis.
Wõrus 8 p.
Lihulas.
Laura alewis.
Wõõpsu alewis.
Wiljandis 2 p.
Maasi w,, Tagawere k.
Ninakülas, Peipsiäär. w.
10. Laewa w.
Piirsalu wallas.
12. Wõrus.
Kärdla alewis.
12. Ardu k. Triigi w.
Jõgewa alewis.
12. Hellamaal.
Kehtna w.
12. Amblas.
Nabala wallas.
14. Käsukonna asund.
Jõhwi alewis 2 p.
14. Waimastwere wallas.
Lehtse alewikus.
14. Mõisaküla alewis.
Wõhma alewis.
14. Kodijärwe asunduses.
Wana Irboska alewis.
14. Mustjala wallam. j.
Kiwiloos, Peningi w.
14. Petseris.
Rootowo wallam. j.
Reedel enne 15. märtsi —
Kirblas.
Põltsamaa linnas.
Metsakülas, Leisi w.
15. Raplas.
Salla k. Simuna kihelk.
16. Rannu wallam. juures.
Otepää alewis.
16. Maasis.
Antsla alewis.
18. Sangaste kir.-kõrtsi j.
Meremäe w.
18. Kastnas, Tõstamaa k.
Iisaku asund. 2. p.
18. L.-Tähtkw. w., Sadala k.
Uuemõisa w. 2 p.
18. Kallaste alewis 2 p.
Emmaste w.
18. Keilas.
Hageri kiriku juures.
Küti w., W.-Jakobi k. j. 2. p. 18. Järwa-Jaanis.
18. Kalwi w., W.-Nigula k. j.
Haapsalus.
20. Kuresaares.
Paatsalu w.
20. Märjamaa w.
Pilistwere alewikus.
20. Irboska jaama j.
Wärskas, Järwesuu w._
20. Misso wallamaja j.
Laura alewis.
20. Awinurme wallamaja j.
Uue-Wändras, Suurejõel.
Puhjas.
57
26. Rakweres, 2 päewa.
Jüri kiriku juures,
26. Rutikwere asund.
Pindi w., LewiL
26. Kärgula w. Sulbi alew.
Türi linnas.
26. Krüüdneri w., WanaUlila w,
Prangli mõisas.
Wana Irboska alewis.
26. Wahastus.
Albu wallam. juures.
. 26. Ruunal, Wihterpalu w.
Walgas 2 p.
28. Paides.
Wasknarwas.
28. Waiguta asund.
Walgjärwe w.
28. Kasepere p. j. Kloostri w
Warnja k. Kawastu w.
28. Kellamäe kõrtsi juures,
Leisi alewis.
Kaarma-S. w. 2 p.
Laiuse w., Mõra as.
Laekweres, Simuna khlk. 2 p. 31. Mustwee alewis 2 p.
Wiljandis — neljapäewal pä
Woldis.
rast Lihawõtte p. 2 p.
Laura alewis.
Aprillis:
Juurus.
Antsla alewis.
Rõigaste w., Puskarus.
Alajõel. Wirumaal.
Wana Irboska alewis.
Harkus, Mäe juures.
Rootowo wallam. j.
Wäike-Kolkja k. Peipsi
äärne wald.
6. Taebla w.
8. Kastre-Wõnnu w., endise
Suitsu kõrtsi juures.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Roopaka m. Pärsama w
8. Tamsalu jaama j.
8. Meremäe w.
9. Elwas.
10. Sooniste w.
10. Põltsamaal.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wõlla-Kihlepas.
10. Sauel, Arudewahel.
10. Loona wallam. j.
10. Laura alewis.
11. Pati Nurmeotsal.
12. Wõrus.
1.
2.
2.
2.
4.
5.
5.
5,
Kolowere w.
Pikewere k., Kapu w.
Kärlas.
Torgu wallam. i.
Hummulis, „Soe‘l k. j.
Wastse-Kuuste w., Koorwere kõrtsi juures.
15 Säru wallam. j.
15. Kuusalu alewikus.
15. Tapa linnas
15. Kihelkonna alewikus.
16 Woltweti Keremal.
16. Paiiwere w.
17. Karula wallam. j.
18. Wigaia w.
18. Tarwastu, Mustla alew.
18. Rahukülas, Kogula w.
18. Koeru alewis.
18. Petseris.
19. Kilingi-Nõmmel.
19. Rogosi w., Luutsniku as.
19. Kadrina khlk., Wiitna kõrtsi f19. Lüganuse kir. j., Püssi w.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula alewis.
20. Misso wallam. j.
12.
12.
13.
13.
14.
14.
58
Mi-, mootor- la jalgratta tarbele
eriäri Pärnus,
ili1O||||Nii||||i»ll!||i»lll||ni|||||lH|||||l»i||||iii|||||!ii||||||ii||||||ii|||||iii|||||ii'õ||||iii|||||ii!!|jjjiniji||iii|||||;ii||i||iii|||||iiiif[||iii||]]|iii|'ii
Peale selle saadaval kõiksugu elektri materjaal,
grammofonid, nende plaadid Ja. jahiiarbed.
Autobussiliinid:
Pärnu — Tallin.
Pärnu — Sindi — Tori-Jõesuu.
Pärnu linnas.
K. SITTAN & CO.
Rüütli iän. 51.
59
Telefon 205.
20. Alaweres.
20. Kuresaare linnas.
21. Wana Irboska alewis.
Tartus (neljapäeval pärast
Ülestõusmis pühi).
21. Wäike-Maarjas.
23. Orajõe Kablis.
22. Sauga wallamaja juures.
23. Raadi w., Wasula Rojasilla k. juures.
23. Keilas.
23. Kuimetsa w.
23. WÕrus.
24. Wastseliina wallam. j.
24. Amblas.
24. Esnas.
25. Märjamaa w.
25. Kabala wallamaja j.
25. Koonga wallam. j.
25. Kanepis.
25. Laura alewis.
25. Peri w.
25. Saulepi w., Warbla k.
25. Laimjala w. Kõiguste
kõrtsi juures 2 päewa.
Narwas 2 p.
Suure-Jaani alewis.
Laatre w. Tsirgula ai.
Lutiku alew., Päidla w.
Moisekatsi wallam. j.
Jõgewa alewis.
Kohilas.
Leebiku wallam. j.
Saare w., Saare k. j.
Abja-Paluojal.
Krüüdneri w., Sulaoja
Sulaoja kõrtsi juures.
28. Rakweres 2 p.
28. Kärus.
29. Waigas.
29. Torma w., Lullikatku k.
29. Ahja w., Kärsa k.
29. Liiwal, Koiga wallas.
29. Stolbowo talus, Laura. w„
30. Kargu alewis.
30. Haanja w. Haanja as.
30. Meeri w., Wastse-Nõo s..
30. Nissi, Riisepere w.
30. Kuremaa, w., Palam. k.
25.
26.
26.
26.
26.
26.
26.
27.
27.
28.
28.
Mais:
1. Petseris.
— Pärnus, Jürilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewaL
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
2.
3.
3.
3.
3.
Waikna w., Päri as.
Mõnniste wallam. j.
Tõrwa linnas.
Wändra alewis.
Kõlleste w., Alamustil.
Räpina wallam. juures.
Petseris.
Roela w. Torma jaam. j.
Oru w., Linnamäel.
Lille-Hiiekannul.
Kawastu w., Koosa k.
Kaarepere w., Pikjärwe
kõrtsi juures.
3.
3.
3.
3.
4.
4.
4.
4.
5.
5.
5.
5.
60
Krabi wallam. j.
Otepää alewis.
Anija wallam. j.
Uuemõisa w., Tumala as..
Karilatsi w.
Tahewa wallam. j.
Wana Irboska alewis.
Jõhwi alewis 2 p.
Haapsalus.
Saaluse wallamaja j.
Rootowo wallamaja j.
Pala w., Kodawere PÕllum
Seltsi platsil.
5. Velise w.
6. Antsla alewis.
6. Järwakandi wallam. j.
7. Mõisaküla alewis.
7. Lohusuus.
7. Peri w., Põlwa kir. j.
8. Tsooru w., Roosikul.
8. Meremäe w.
8. Walgejõel, Kõnnu w.
8. Võisikus, Rõika vabriku j.
9. Häädemeeste!.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Kernu w., Haiba poe j.
10. Priipalu as. Kuigatsi w.
10. Uduweres, Jakobi khlk.
10. Põltsmaa linnas.
10. Wärskas, Järwesuu w.
10. Wana-Roosa wallam. j.
10. Kuiwajõel.
10. Laura aleisw.
10. Rõngu alewikus.
10. Põltsamaa linnas.
Misso wallam. j.
W.-Kuuste w., Reola as.
Antsla alewis.
Õisu jaama juures.
Wõrus.
Kudina w., Pataste k. j.
Holstre wallamaja j.
Karilatsi w., Ala-Jaani t.
Puka alewis.
Kuresaares.
Paides.
Sangaste kir.-kõrtsi j.
Leisi alewis 7 p. (riidelaat)...
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Selis, Tõstamaa kihelk.
Wana-Irboska alewis.
Wõõpsu alewis.
Walgas.
Pärsama w., Mätja k.
Laura alewis.
Koeru alewis.
Juunis.
1. Krüüdneri w. Maaritsel.
1. Kärgula w., Sulbi ai.
1. Rasina w.
2. Petseris.
2. Türi linnas.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Rootowo wallam. j.
8. Rapla alewikus.
8. Meremäe w.
9. Antsla alewis.
10. Hageri kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Wärskas, Järwesuu w.
12. Paides.
13. Woltweti Keremal.
14. Wastse-Kuuste w., Lootwina as.
Märjamaal.
Tapa linnas.
Kilingi-Nõmmel.
Põltsamaa linnas.
Irboska jaama j.
Pikasillal, Patküla w.
Misso wallam. j.
Mustwee alewis 2 p.
Nissi alewikus.
Järwa-Jaanis.
Kaarma-Suure wallamaja
j. 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Wana-Irboska alewis.
Laura alewis.
Wiljandis 2 p.
Piirsalu w.. Ristil.
Laiksaare-Urisaarel.
28. Mõisaküla alewis.
29. Tahkurannas, end. Wõiste
kõrtsi juures.
— Pärnus, Jaanilaat esimesel kesknädalal ja neljapäwal.
1.
1.
1.
3.
3.
4.
4.
4.
5.
7.
8.
8.
Walgas.
Haapsalus.
Wana-Kariste wlm. j.
Paides.
Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Antsla alewis.
Tartus.
Rootowo wallam. j.
Petseris.
Meremäe w.
Taagepera wallam. j.
10.
10.
10.
15.
18.
18.
20.
20.
21.
23.
24.
25.
Wärskas, Järwesuu w.
Tarwastu asunduses.
Laura alewis.
Karksi-Nuias.
Tõrwa linnas.
Otepää alewis.
Misso wallam. j.
Irboska jaama j.
Wana-Irboska alewis.
Kuresaares 10 p. riietelaat.
Wõrus.
Laura alewis.
Kilingi-Nõmmel.
Paides.
Pärnus 3 nädalat.
Wana-Irboska alewis.
Rootowo wallam. j.
Türi linnas.
Holstre wallam. j.
Elwas.
Meremäe w.
Kuresaares.
Wärskas, Järwesuu w.
Laura alewis.
Wana-Wõidu wallam. j.
Tuhalaane wallamaja j.
Koeru alewis.
Martna wallas.
Põltsamaal.
Misso wallam. j.
Walgutas.
Irboska jaama juures.
Laiksaare-Urissaares.
Kallaste alewis 2 p.
Wana-Irboska alewis.
Pati-Nurmeotsal.
Walgas.
Wõrus.
Narwa-Jõesuus 2 p.
Laura alewis.
Paides.
Mõisaküla alewis.
Rakweres 2 p.
Petseris.
Tõrwas 2 p.
Antsla alewis.
Helme asunduses.
Häädemeestel.
Suurejõel, U.-Wändras.
Septembris:
1. Suure-Kõpu wallas.
1. Kaarma-Suuremõisa j.
2. Suure-Jaani alewis.
3. Selis, Tõstamaa kihelk.
4. Wana-Irboska alewis.
5. Wiljandis 2 p.
5. Sauga wallamaja juures.
5. Rootowo wallamaja j.
5. Wõõpsu alewis.
6. Wastemõisas.
6. Meeri w., Wastse-Nõo as.
7. Hammulis, „Soe" k. j.
7. Wõlla-Kihlepas.
7. Wana-Kariste wallamaja j.
7. Tamsalus.
8. Meremäe w.
8. Hallistes, Pornuse Lenhofis.
8. Kihelkonna alewikus.
9. Kaarli waliam. juures.
9. Puiatu asunduses.
10. Kärstna asunduses.
10. Olustweres.
10. Krabi wallamaja j.
10. Rutikwere asunduses.
10. Kiiingi-Nõmmel.
10. Laura alewis.
10. Puhjas.
10. Hellamaal.
10. Tapa linnas 2 p.
10. Wärskas, Järwesuu w.
11. Lelle-Hiiekõnnul.
12. Laewa w., end. kõrtsi j.
12. Wiitna kõrtsi j., Kadrina
khlk. 2 p.
12. Loodi kõrtsi j.
12. Maasi w., Tagawere küla
karjamaal.
12. Türi linnas.
13. Walgas.
13. Kolga-Jaani kiriku juures.
13. Iisaku asunduses 2 päewa.
Kuresaares.
Wiitina wallamaja juures.,
Õisus, Alliku w.
Warblas, Saulepi w.
Tammistes, Pärnu k.
Abja-Paluojal.
Kohilas.
Jõgewa alewis.
Rõngu alewikus.
Uusna asunduses.
Uduweres, Jakobi khlk.
Räpinas 2 p.
Sangaste kiriku kõrtsi j.
Alaweres.
Kaareperes.
Kergu alewis.
Mustwee alewis.
Kalli küla karjam., Kogula w
Paistu kirikum.
Kiwi-Wigalas.
Irboska jaama j.
Kärgula w., Sulbi ai.
Misso wallam. j.
Jõgeweste wallamaja j.
Põltsamaal.
Wõsikus, Rõika wabriku j.
Tahewa wallamaja j.
Orajõe Kablis.
Rõuge kiriku j.
Wõlupe kõrtsi j., Paras
maa wallas.
21. Wahastu w.
21. Wana-Irboska alewis.
22. Kastnas, Tõstamaa kihel.
23. Tartus.
23. Paides.
23. Sürgawere asunduses.
23. Holdre m., Helme kihlk.
23. Järwakandis.
23. Keina w.
24. Wõrus.
63
:24.
24.
25.
25.
25.
25.
25.
25.
26.
26.
26.
26.
27.
Kirblas.
Priipalu ai., Kuigasti w.
Watlas, Paatsalu w.
Wana-Suislepi wallam. j.
Laura alewis.
Antsla alewis.
Loonja wallam. juures.
Maasi w., Liigalasma kar
jamaal, Wesiaia wär.
Tallinnas 3 p.
Taebla wallas.
Pööraweres, Jakobi k.
Põltsamaal.
Kuusalu alewikus.
Põlwa kiriku juures.
Kuresaares.
Tori alewis.
Haapsalus.
Roela w., Wiru maak. 2 p.
Kirepis, kõrtsi juures.
Kuimetsa w.
Ambla alewis.
Warbola w., Kurawal.
Karksi-Nuias.
Wara w., Matjamai.
Haanja w., Haanja as.
Metsakülas, Leisi w.
Oktoobris:
— Pärnus, Mihklilaat, esimisel kesknädalal ja neljapäewal.
4.
Tudolinna wallam. j. 2. p.
Waikna w.
4.
Oru w., Linnamäel.
5.
Audrus.
5.
Liiwal, Koiga w.
5.
Keawa raudtee j. lähedal,
6.
Kehtna w.
6.
1. Kasina w., end. kõrtsi j.
6.
1. Mehamäe wäljal, Lewala
6.
k., Uuemõisa w., 2 p.
7.
2. Märjamaal.
7.
2. end. Torma jaama j.
7.
2. Tõrwa linnas.
8.
2. Nabala w.
8.
3. Laanemetsa wallamaja j.
8.
3. Wändra alewis.
3. Loosi w., Lindoras.
8.
3. Kawastu-Koosal.
8.
3. Narwas 2 p.
8.
3. Tõrwas.
9.
4. Paldiskis.
10.
4. Rõuge w., Sänna k. j.
10.
4. Kuiwajõel,
10.
4. Wana-Irboska alewis.
4. Wiitna. j., Kadrina khlk. 2 p.
1.
1.
1.
1.
1.
1.
64
Wana-Kuuste w., Reola walge
kõrtsi j., Kadrina kihelk. 2 p.
Päidla w., Lutiku alewik.
Lihula alewis.
Kabala wallas.
Rootowo wallamaja j.
Kudina w., Pataste kõrtsi j.
Jõhwi alewis 2 p.
Tapa linnas.
Kaarma-Suuremõisa j.
Viljandis 2 p.
Avinurmes.
Hageri s.
Pukas.
Meremäe v.
Peipsiääre v., VäikeKolkja külas.
Vaimastvere vallamaja j.
Mustjala asunduses 2. p.
Velise vallas.
Pikevere k., Kapu v.
Valgas.
Värskas, Järvesuu v.
Hellermaal. Hiiu-Suurmõisa vallas.
19. Tarvastu asunduses.
10. Imavere v., Paia k. j.
19. Rõigaste vn Puskarul.
10. Valgejõel, Kõnnu v.
19. Rogosi wallamaja juures.
10. Lohusuus 2 p.
10. Lüganuse kiriku j., Püssi v. 19. Jõeiehtmes.
20. Misso wallamaja j.
10. Laura alevis.
20. Wana-Roosa wallamaja j.
11. Mõisakülas.
20. Uue-Antsla wallamaja j.
11. Riidaja vallam. j.
20. Kõlliste w., end. Tille kõrtsi ]L
11. Torgu vallam. j.
20. Irboska jaama j.
12. Tartus.
20. Koeru alewis.
12. Vastseliina vallamaja j.
20. Põltsamaal.
12. Keilas.
21. Haapsalus.
12. Illuka! Kuremäel 2 p.
21. Saaluse wallamaja juures
12. Leisi ai. 3 p.
21. Wana Irboska alewis.
12. VeUsa v., Keblaste.
21. Kastre-Wõnnu wallam. j.
13. Võrus.
21. Puunal, Wihterpalu wald.
13. Salla kül., Simuna k.
22. Kärgula w, Sulbi ai.
13. Kärla v., turuplatsil.
23. Kõo asunduses.
14. Kilingi-Nõmmel.
23. Moisekatsi w.
14. Vana-Tänasilma v. j.
23. Kasepere poe j., Kloostri w.
14. Erastvere v., Kanepi all.
23. Wasula, Rajasilla k. j.
14. Petseris.
24. Laatre w. Tsirguiinna ai.
14. Albu vallam. j.
24. Kõlleste w., Krootuse as.
14. Mässu vallas, Virtsus.
25. Ellamaa, Sooniste w.
15. Säru vallam. j.
25. Laura alewis.
15. Raplas.
•
25. Rannaküla Römmi karjamaal,
15. Rannus.
Maasi w.
15. Kuremaa v., Palamuse kihel.
25. Tsooru w., Roosikul.
15. Avinurme vallamaja j.
25. Esnas.
15. Rakveres 3 päeva.
26. Wõrus.
16. Karula vallamaja juures.
27. Saare w., Saare küla j.
16. Leebiku vallamaja j.
16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 27. Laekweres, Simuna khlk, 2 p.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina a .28. Taageperas, Ala ai.
28. Woltweti Keramal.
17. Koloveres 2 p.
17.-Koonga vallamaja j.
28. Misso wallamaja j.
17. Anijal.
28. Puurmanni w., Piknurme khl.
17. Otepää alevis.
28. Krüüdneri w., Pusu k. j.
18. Kuresaares.
28. Järwa Jaanis.
18. Emmaste v., Metsalaugu khlk.29. Torma w., Lullikatku k.
18. Suure-Jaani alev.
29. Ahja w., Kärsa k. j.
18. Võõpsu alev.
29. Laura w., Stolbowo tal.
18. Lohusuu v., Lohusuu k.
31. Sindi-Lodja kõrtsi juures.
18. Väike-Maarjas.
31. Mõniste wallamaja j.
65
Novembris:
1. Harkus, Mäe juures.
1. Viru-Jakobi kiriku juures,
Küti vallas, 2 päeva.
1. Mätjaküla karjasmaal,
Pärsamaa vallas.
2. Paides.
2. Suurejõel, Uue-Vändras.
2. Kodavere Põlluni. Seltsi
platsil, Pala vallas.
2. Laiuse v., Mõra asund.
4. Nissis, Riisipere v.
4. Vana-lrboska alevis.
5. Antsla alevis.
5. Kambja v., Vissi küla j.
5. Rootovo vallam. j.
6. Rõuge v., end. Ala kõrtsi j.
6. Kaarepera v., Kassinurme
asunduses.
7. Valgas.
7. Elvas.
8. Palivere v.
8. Meremäe v.
10. Põltsamaal.
10. Värskas, Järvesuu v.
10. Sauel, Arudevahel.
10. Jõgeva asunduses.
10. Laura alevis.
11. Viljandis 2 p.
11. Võrus.
12. Kuresaares.
12. Lähtrus.
12. Karilatsi v., Alajaani talus.
12. Ardu külas, Triigi vallas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa linnas.
15. Tumala asund. Uuemõisa v.
17. Haibal, Kernu v.
20. Pindi v., Leevil.
20. Risti Piirsalu v.
20. Irboska jaama j.
20. Misso vallamaja j.
20. Kuusalu alevikus.
21. Tamsalus, 2 p.
24. Vana-lrboska alevis.
23. Paides.
23. Mustvee alevis 2 p.
25. Raasikul.
25. Türi linnas.
25. Laura alevis.
26. Pati-Nurmeotsal.
26. Valgjärve v., end. Kitse
Kõrtsi juures.
27. Viru-Nigula kiriku juur.,
Kai vi v., 2 p.
28. Voltveti-Hallikukivil.
28. Keilas.
29. Rootovo vallamaja j.
29. Võrus.
30. Vigalas.
Detsembris:
— Pärnus, Jõululaat, kolmanda nädala kesknädalal ja neljapäeval.
1.
1.
2.
2.
3.
3.
3.
Abja-Paluojal.
Tapa linnas.
Juurus.
Saare postijaama j.
Valgas.
Alajõel, Virumaal.
Räpina vallamaja j.
4.
4.
5.
5.
6.
7.
8.
66
Rakveres 2. päeva.
Vana-lrboska alevis.
Amblas.
Rootovo vallamaja juures.
Vihulas, Haljala kihelk.
Kallaste alevis, 2 p.
Viljandis, 2 p.
8. Meremäe v.
10. Kilingi-Nõmmel.
10. Värskas. Järvesuu v.
10. Jüri kiriku j., Rae v.
10. Laius-Tähkvere Sadala kül.
10. Laura alevis.
11. Narvas 2 p.
12. Vändra alevis.
12. Martnas.
12. Järva-Jaanis.
12. Koerus.
13. Pati-Nurmeotsal.
14. Vasknarvas.
14. Antsla alevis.
14. Ninakülas.
15. Võrus.
15. Kärdla alevis.
15. Kohilas.
15. Jõgeva alevis.
Põltsamaa linnas — reedel
enne 16. dets.
16. Türi linnas.
17. Moisekatsi vallas, endise
Kauksi kõrtsi juures.
Rapla alevikus.
Paides.
Pööraveres, Jakobi k.
Sooniste v., Ellamaal.
Mõisaküla alevis.
Lehtse alevikus.
Jõhvi alevis 2 p.
Haapsalus.
Tõrvas 2 p.
Märjamaal.
Võõpsu alevis.
Misso vallamaja juures.
Irboska jaama j.
Vana-lrboska alevis.
Kuresaares.
Mustvee alevis 2 p.
Koeru alevis.
Krüüdneri v. Sulaoja kõrtsi j.
Laura alevis.
Valgas.
Kavastu v., Varnja k.
Lelle-Hiiekõnnus.
Kes tahab oma mälestust jäädvustada, see pildistab
Telel. 554
M. ÕNN1SE
Telet. 554
Ins, Viimsi tän. 20, Pärnus.
Sellekohane sisseseade ja kõige uuemad aparaadid ning kõige parem
elektrivalgustus võimaldab ateljees teha momentülesvõtteid, eriti
soodne rahututele lastele ja karakterpoosidele. Tehniliselt val
mistatakse pildid alati piinliku puhtusega, effektselt ja selgelt. Kunagi
ei anta niisugust tellimist välja, mis tellijat täiesti ei rahulda. Pildista
mine sünnib alati soojas ruumis. Üldse püütakse kõik teha, et töö
oleks korralik, loomutruu ja tellijaile ruttu kättesaadav ning odav.
Pä] Austades M. ÕNNIS, Viimsi tän. 20, Pärnus. Telef. 554.
67
RasKusmöõtude 'grördlustatoel (umbkaudne).
Naelad ja puudad grammides
ja kilogrammides
Kuni 20 grammi ....
Iga järgmise 20 gr. eest
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest
20
5
20
Trükitööd
Kuni 50 grammi ....
Iga järgmise 50 gr. eest
(Raskuse ülemäär 2 kgr.)
2
2
Tähitusmaks
Iga saadetise päält raskusele ja saa
detise liigile vaatamata
Kirjad
Postkaardid
| Rahakaardid
Telegrammid:
Transferdimaks
.
Iga 10 krooni ehk selle osa eest .
10
10
5
1) Lihtteiegrammi iga sõna päält 5 s. (alam
määr 40 senti.)
2) Öösised (k. 23—6) ja pühapäevased: kahe
kordne maks.
3) Kiirtelegrammid: kolmekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest: 3 s. Kohali
kud aval, kõnekohast: 10 s.
2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa
pääle: 20 s., kaugemale kui 50 klm. 40 s-
72
Välismaade rahad,
Eesti rahas
Kr.
Senti
73
Belgia 1 beiga — 100 santiimi...............................
3
—
—
Helveetsia 1 frank — 100 santiimi.....................
—
Hollandi 1 gulden — 100 senti..........................
1
Inglise 1 naelsterling — 20 shillingit ä 12 penssi
Itaalia 1 liira — 100 centessiimi..........................
Austria 1 shilling — 100 grossi..........................
Leedu 1 litt (litas) — 100 senti ......
Norra 1 kroon — 100 ööri....................................
Poola 1 zlott — 100 grossi....................................
Prantsuse 1 frank — 100 santiimi.....................
Rootsi 1 kroon — 100 ööri....................................
Saksa 1 mark — 100 penni....................................
Soome 1 mark — 100 penni...............................
Taani 1 kroon — 100 öri....................................
Tšehhoslovakkia 1 kroon — 100 hellerit. . .
Ungari 1 pengö — 100 fillerit
..........................
Vene 1 rubla — 100 kopikat...............................
52,9
52,4
14,9
50
21
20
72,4
37,3
—
1
—
42,7
—
14,9
1
—
—
—
1
—
89,4
9,4
—
11,2
—
66
1
93
0
Majatarbete I_J
kaubaladu 11. VJrd.1
soovitab oma ladust suures valikus: KõiKsn^n maja?
iaibeid, Köö^inõue, piimaKanne j. n. e. j. n. e.
PÄRNUS, Jänesselja tän. 7.
i
"*...............
rsiiamm
73
-------
Telef. 462.
i
JatiiKalenöer.
Metsade peavalitsuse teadaande järele on kuni uue jahiseaduseväljaandmiseni allpool olev jahitabel Eesti Vabariigis maksev.
Loomade nimed
III
Emapõder, emahirv (mets
kits) ja nende vasikad
Isapõder
_______
Metssikk (isahirv)
13
28
13
Isamõtus ja isateder____
M 15
1
: 13
Valdnepid______________
28 :
Haned ja luiged_______
25 :
Isapardid_______________
Emapardtd, dopelnepid,
mudanepid ja teised
ülemal
tähendamata
jäänud nepid ja veeiinnud
Põldpüüd______________
Jänesed ja fasaanid
Ematedred, emamõtused,
laanepüüd ja sookanad
Kõik teised eelpool ni
metamata jäänud jahi
loomad
Röövlinde ja röövloomi
võib kogu aasta tappa
■IIP
: 13
13
i
Illil
□ Lubatud aeg jahil käia.
W Keelatud aeg, looma hoiu-, kaitseaeg.
Märkus 1: Riigi metsades on igasugune jahipidamine ainult
metsaülemate poolt väljaantud jahipiletite põhjal lubatud.
Märkus 2: Niihästi metsaülematelt jahipiletite saamiseks, kui
ka oma või renditud erimaade jahipidamiseks%on tarvis maa
konnavalitsuselt jahiluba võtta.
74
Tiinuse ehk kandmise aja rehkendus.
Tiinuse
hakatus
Jaanuar
1.
8.
15.
22.
29.
Tiinuse lõpp
Hobustel
Weistel
Lammastel
Sigadel
Detsember
2.
9.
16.
23:
30.
Oktoober
8.
15.
22.
29.
Juuni
4.
11.
18.
25.
Aprill
Nowember
Juuli
9.
12.
19.
26.
2.
9.
16.
23.
30.
Weebruar
Jaanuar
5.
12.
19.
26.
6.
13.
20.
27.
Märts
Weebruar
4.
11.
18.
25.
2.
9.
16.
23.
.Aprill
1.
8.
15.
22.
29.
Märts
2.
9.
16.
23.
30.
Mai
Aprill
6.
13.
20.
27.
Juuni
3.
10.
17.
24.
6.
13.
20.
27.
Mai
4.
11.
18.
25.
Detsember
3
9.
16.
23.
30.
August
5.
12.
19.
26.
Jaanuar
September
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
24.
31.
75
2.
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Nowember
4.
11.
19.
26.
23.
30.
Mai
7.
14.
21.
28.
Juuni
4. *
11.
18.
25.
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
August
5.
12.
19.
26.
September
2
9.
16.
23.
30.
Oktoober
7.
14.
Tiinus e lõpp
Tiinuse
hakatus
Juuli
1.
8.
15.
22.
29.
Hobustel ::
Juuni
1.
8.
15.
22.
29.
'
August
Juuli
5.
12.
19.
. 26.
6.
13.
20.
27.
September
August
2.
9.
19.
23.
30.
3.
10.
17.
24.
31.
Oktoober
September
7.
14.
21.
28.
7.
14.
21.
28.
Nowember
Oktoober
4.
11.
18.
25.
5.
12.
19.
26.
Detsember
Nowember
2.
9.
16.
23.
30.
2.
9.
15.
23.
30.
'
Weistel
i Lammastel i
Sigadel
Aprill
Detsember
2.
9.
16.
23.
30.
Jaanuar
Oktoober
7.
14.
21.
28.
Mai
5.
12.
19.
26.
Juuni
2.
9.
15.
23.
30.
Juuli
7.
14.
21.
28.
August
4.
11.
18.
25.
September
1.
8.
15.
22.
29.
Oktoober
6.
76
6.
13.
20.
27.
Weebruar
3.
10.
17.
24.
Märts
3.
10.
17.
23.
31.
Aprill
7.
14.
21.
28.
Tiinuse aeg.
Keskmiseks tiinuse- ehk kandmise ajaks arwatakse: hobustel
340 päewa, weistel 285 päewa, lammastel ja kitsedel 154 p., sigadel
120 p., koertel 63 päewa ja kassidel 56 Päewa.
Kõige pikem tiinuseaeg on: hobustel 419 päewa, weistel
321 päewa, lammastel ja kitsedel 158 p. ja sigadel 133 päewa.
Kõige lühem tiinuseaeg on: hobustel 330 päewa, weistel
240 päewa, lammastel ja kitsedel 146 Päewa, sigadel 109 Päewa.
Paarimise aeg.
Hobune, lehm ja lammas tarwitawad 22—36 tundi, siga 30—
40 tundi. Kui nad paaritatud ei saand, siis otsib hobune 8—10 P.
Pärast, lehm 21— 28 p. pärast, lammas 14—21 p. Pärast ja siga 21—
28 p. Pärast. Poegimise järele otsib hobune 14 p. Pärast, lehm 28 P.
pärast, lammas 185 P. pärast ja siga 35—42 Päewa Pärast.
Haudumise aeg.
Kanad hauduwad 19—24 päewa, haned 28—32 Päewa, kalku
nid 36—42 p. ja pardid 28—32 Päewa.
Sugutamise aeg.
Täkku wõib 5 aastast kuni 20 aastani sugutamiseks tarwitada,
mära 4—12 aastani, pulli 2—7 aastani, lehma 18 kuust kuni 10
aastani, kulti 1—4 aastani, emist 9 kuust kuni 8 aastani, oinast 2—6
aastani ja lammast 2—8 aastani.
Elusloomade arm.
Ühe isalooma jaoks arwatakse emaloomi: hobusel 35—40 tükki,
weisel 40—45 L, lambal 35—40 L, kitsel 60—80 L, seal 25—30 t,
kanal 15—20 L, pardil 10—12 t, kalkunil 8—12 L, hanil 5—8 L,
tuwil ainukene.
Hotel-resforaan Pärnus
BRISTOL
Rüütli tail. 45.
Telefon 1-50.
Rikkalik einelaud. Liköörid ja napsid kõige
parematest wabrikutest. Esimese järgu köök.
Sissesõitjatele alati puhtad toad.
77
Kübaratöösius S. HOPP
Värvime
Pärnus, Rüütli tän. nr. 32.
ja pressime igasugu kübaraid,
tööstus. —
'
Plisseerimise töid tehakse mitmes mustris ja alandatud
hindadega.
g Jalgrattad: „Adler‘-, „Gürike“, „Gayser“, „Swift“ ja teised.
W ömiusmasinad: Saksa ja Rootsi 6500 sendist peale.
W Xudumismasinad, kõigis numbrites.
g Koorelahutajad: Rootsi, wastutuse peale.
W Muusikariistad: gitarrede, mandoliinede ja wiiulite wäljamüük
W Brammeföllld, noodid, tantsud ja Eesti laulud.
W Fotograafia aparaadid ja materjal.
g Elektrilambid, armatuurid ja materjal.
W Raadio aparaadid, lambid ja nende osad. Õpetatakse hinnata apaW
raatidega ümberkäimist, ehitust ja antakse skeemid.
ArnaWk 1914-1918.
1. Ilmasõja otsekohesed ohmrid.
Sõda hämitas miljonid inimelud. Berliini söjawastase muuseumi
poolt kogutud andmetel tapeti sõja kestel 28. juulist 1914 a. — 8 oktoob
rini 1918 a., mil tehti sõjariistade rahu liitlaste ja keskriikide wahel,
12.996.571 inimest. Haawatute arw oli sama aja jooksul 21.926.000,
nend? seas umbes 5.669.000 inwaliidi.
Ilmasõda 1914 —1918 nõudis rohkem inimohwreid, kui 125 aas
tat enne seda olnud sõjad kokku. Inimesi langes ilmasõjas Päewas
läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõjas.
2. Rühmarnm Kahanemine ilmasõja tagajärjel.
Euroopa Wenemaa ühes Poo
laga .... 13.000.000 8.300.000 4.700.000 2.500.000
Saksamaa. . . 6.300.000 3.600.000 2.700.000 2.000.000
Austria-Ungari . 5.800.000 3.800.000 2.000.000 1.500.000
Prantsusmaa. . 3.340.000 1.500.000 1.840.000 1.400.000
600 000
880.000
Itaalia.... 2.280.000 1.400.000
800.000
850.000 1.000.000
Inglismaa . . 1.850 000
690.000
320.000 1.330.000
Serbia .... 1.650.000
159.000
360.000
510.000
150.000
Rumeenia . . .
115.000
200.000
375.000
175.000
Belgia ....
65.000
120.000
275.000
155.000
Bulgaaria. . .
Kokku . . 35.380.000 20.250.00015.130.000 9.829.000
9,6
9,3
11,0
8,4
6,4
4,0
35,0
6,7
4,9
5,7
8,8
1
11,0
15,0
15,2
17,4
98
8,4
7
7
?
?
3
*) §hr. During, „Die Bevölkerungsbewegung im Weltkrieg."
79
Manuses Mõrreldes meeste
armuga 1913 a.
Mõimelisi mehi 18 — 45 a.
Tapeti protsentuaalselt töö-
Üldiselt kahanes rahwaarM
protsentuaalselt rahMaarwuga 1913 a. wõrreldes.
surnud
Tapetud ja haaMadesse
Kahanes suremuse
armu suurenemise
tõttu
arMu wähenemise
tõttu 0-
Kahanes sündimuse
mine sõja tagajärjel
Maad
Üldine rahMaarMu kahane
Ilmasõja kohutawad tagajärjed ei Piirdu üksi määratusuure ta
petute ja haawatute arwuga. Sõja mõjul kahanes tuntawalt sündimus
ja mitte üksi sõjamäes. Maid ka rahulikkude kodanikkude keskel lewinesid
kohutawalt igasugu nakkawad taudid. Mil mõõdul ilmasõja tagajär
jel rahwad armuliselt wähcnesid, seda Püüab selgitada tuntud Saksa
statistik §hr. Döring*), andes kümne Euroopa riigi kohta järgmise pildi:
Õlgu tähendatud, et DSringi arwud ei ole täpsed, hiljem kogutud
andmed näitawad, et rahwa arwu kahanemine sõja tagajärjel, samuti
ka tapetute ja haawaöesse surnute arw antud riikides, on märksa suurem.
Z. Mis maksis Ma?
Kui moodne statistika imperialistliku sõja läbi häwitatud inimeste
arivu suudab enam-wähem täpselt kindlaks teha, on seüeivastu otse
wöimatu arwestada seda määratumat ainelist kahju, mida kannatasid
kõik södiwad riigid selle wertse möllu tagajärjel, mis ulatas pea üle
kogu maailma. On raske arwudes wäljendada seda kahju, mis Lekkis
sellest, et wäga paljud wabrikud läksid üle söjamaterjali walmistamisele.
^a lõpuks, kui Palju läks rahwamajandusele maksma miljonite töötawate käte eemaldamine loowast tööst! Selle kohta mõningad arwud:
Ja mitmed miljonid — läbi ja läbi ebaproduktiiwselt — töötasid,
pingutades kõiki jõudu, frondi tagamail sõja tarwis, kusjuures nad ei
teinud ühiskondlik-kasulikku Lööd? Nii näiteks langes enne ilmasõda
kogu Inglise tekstiiltööstuse toodangust wähem kui üks protsent' sõjawäe
ja laewastiku tarwete rahuldamiseks, kui aga Inglise wägi kisti sõja
keerisesse ja ta muutus selliseks miljonpäiseks koletiseks, nagu nõudsid
seda laialdased frondid ja perekas laewastik, Pidi 60 protsenti kogu
tekstiiltööstuse saadustest kulutatama sõjawäe tarwete rahuldamiseks. Ja
mis wõib öelda nende miljonite tööliste töö ühiskondlikult Kasulikkuse"
kohta, kes tegutsesid ainuüksi selleks, et Päratusuurel sõjawäel oleks kül
lalt purustamismaterjale ja purustamiswahendetd?
On wõimatu raske arwestada wälja, mis läks maksma sõda, kui
waadelda weriseid lahinguid ja nende järeldusi üks teise järgi. Kellegi
asjaomase teadlase poolt kogutud andmetel maksis ilmasõda inimkonnale
aixult kuni 1. jaanuarini 1918 (sõda lõppes nowembri keskpaigu 1918)
80
ümmarguselt 303 miljardi dollarit. See määratu summa on suurem
kui Inglismaa, Austria Ungari, Belgia, Saksa-, Prantsus- ja Wenemaa ennesõjaaegne rahwawarandus ühtekokku.
Awalikkude andmete järgi, millised kogunud ja awaldanud Zarnegie
instituudi ajaloolis-majandusteaduslik osakond, olid otsekohesed söjakulud liitlastel 145 miljardi ja keskriikide! 66 miljardi dollarit, kokku
208 miljardi dollarit.
Need on ainult otsekohesed sõjakulud, siin juures on arwamata need
kahjud, mis sai inimkond sõja läbi purustatud warandustest. Purusta
tud waranduste wäärtus ulatab Berliini sõjawastase muuseumi poolt
kogutud andmetel ligi 100 miljardi dollarini.
Sõja tagajärjel tõusis Wene maa sise- ja walisivõlg 1. juuliks
1917 a. umbes 43,9 miljardi kuldrubla peale: 1. jaanuariks 1918 a.
oli aga Wenemaa wölg uba ligi 65 miljardi kuldrubla. Teiste sõnadega:
Wenemaa riigiwölg oli rohkem kui 50 protsenti kogu ta rahwa warandusest, mis enne sõda arwati 120 miljardi kuldrubla peale.
Prantsusmaa ohwerdas 3*/-2 aasta jooksul imperialismi
Moolokile enam kui 102 miljardi kuldfranki. Otsekohesed sõjakulud olid
Prantsusmaal 24,2 miljardi dollarit, sõjawõlg Ühisriikidele 2,8 miljardi
dollarit, Inglismaale 2,2 miljardi dollarit. Sõda purustas Prantsus
maal warandusi ligi 10 miljardi dollari wäärtuses.
Inglismaa andis wälja SVs sõja aasta jooksul kolmandiku
oma rahwawarandusest. Otsekohesed sõjakulud olid Inglismaa! (ilma
asumaadeta) 35,3 miljardi dollarit. Laenudeks oma liitlastele andis
Inglismaa sellest summast wälja 8,6 miljardi dollarit. Inglise asumaade
otsekohesed sõjakulud olid 41,2 miljardi dollarit, wõlg Ühisriikidele 4,3
miljardi dollarit. Kahju, mis sai Inglismaa weealuse sõja tõttu (9 mil
joni tonni pöhjalaslud tonnaashij arwatakse ligikaudu 4 miljardi dollarile.
Austria-Ungari, mis St. Germaini lepingu põhjal (1919)
jagunes terweks reaks iseseiswateks riikideks, andis Karnegie instituudi
andmetel otsekohesteks söjakuludeks 20V2 miliardi dollarit.
Saksamaa kulutas samade andmete järgi otsekohe sõja pida
miseks 40 miljardi dollarit. Peale selle maksis Saksamaa jöja lõpul
wöitjatele suure summa. Tõele kõige lähemale küünib küll wist kolme
esimese sõjale järgnewa aasta kohta arwestatud number — 25,8 mil
jardi kuldmarka (Washingtoni Majandusteaduslise Instituudi andmed).
Suwel 1929 pidid Saksa eksperdid alla kirjutama nõndanimetatud
Boungi kawale. Selle uue kuldse lingu sisu on see, et Saksamaa ko
hustab end 37 aasta jooksul maksma wöitjatele igal aastal 2.050.000.000
kuldmarka ja edasi järgnewa 22 aasta jooksul igal aastal keskmiselt
1.650.000.000 kuldmarka. Järjelikult. Saksa töötawad rahwahulgad
peawad eelolewa 59 aasta jooksul maksma weel 112,15 miljardi kuld
marka. Kogu Saksa rahwawaradus enne ilmasõda oli umbkaudu 350
81
miljardi kuldmarka. Sõja tõttu kaotas ta mitte wähem kui kolmanda
osa. Tähendab, wõitjad nõuawad „reparatsiooni" näol rohkem kui
poole Praegusest Saksa rahwawarandusest.
Et ülemal esitatud artvude koormat õieti ettekujutada, olgu siin
kohal meeletuletatud, et kogu Saksa riigi eelarwe ilmasõja eelsetel aas
tatel ei tõusnud kunagi üle 2,2 miljardi kuldmarga. Versaille'i rahu
lepingu tagajärjel muutus aga Saksa riik märksa wäiksemaks.
Itaalia otsekohesed söjakulud töusewad 12lA miljardi dollarile.
Ta söjawölg Ühisriikidele on iVa miljardi ja Inglismaale 2V2 miljardi
dollarit. Kahju, rnis kannatas Itaalia Austria wägede sissetungimise
tõttu, ulatab üle 3 miljardi dollari.
Serbia, Belgia, Monteneegro, Rumenia ja teiste wäiksemate rii
kide söjakulud on samuti wördlemisi suured.
4. RiiginAad.
Palawikuline söjawarustuse walmistamine enne ilmasõda ja eriti
söjapidamise kulud ise tõstsid sõdiwate riikide wölad mitmekordseks. Need
wölasummad tulewad aga lõppude lõpuks tasuda ikka töötawatel rahwakihtidel.
Riigiwölgade kaswamise kohta tähtsamates södiwates riikides an
nab L. Ross Gottlieb („Financial Status of Belligerents") järgmise
pildi:
Mölasumma
miljonit
dolari
Aeg enne
Riigid
Ühisriigid .
Inglismaa.
Prantsusmaa
Itaalia
Wenemaa .
Saksamaa .
Austria
Ungari
ilmasõda
31. III.
1. VIII.
31. VII.
30. VI.
1. I.
1. X.
1. VIII.
1. VIIL
*) Kõik wana korra ajal tehtud Wene riigiwõlad tühistati Nõukogude Liidu poolt.
Ilmasõja tagajärjel kasivas riigiivölg ka erapooletuis riikides.
Nii tõusis näiteks Rootsi riigiwõlg 142 %, Norra —182 %, Taani
— 156 %, Hollandi — 182 %.
82
Ja söjawõlgade kust mus on weel tänapäew — 15 aastat Pärast
ilmasõja Puhkemist ja 10 aastat Peale „rahuliku" lõpu — üks
tähtsaim ilmapoliitika küsimus.
Töötawad rahwahulgad peawad mõttetud, sõja kestel tehtud
wäljaminekud tagasi maksma. Töölised ja talupojad on kümneteks aas
tateks kinnineeditud kodanlrste walitsuste poolt tehtud kohustuste orjusse.
Silmatorkaw tõendus sest koormast, mis töötawate rahwahulkade õlga
del lasub, on järjest kaswaw maksukoorem, kusjuures maksnd suuremalt
osalt lähelvad kas ilmasõja arwete likivideerimiseks wöi jälle uue sõjawarustuse muretsemiseks, mida kõikides kapitalistlistes riikides praegu
palawikulise õhinaga walmistatakse.
5. Nahwamasside majandusliku olukorra halvenemine.
Ilmasõda lõi rasked haawad ka majandusellu, nii põllumajandusse
kui tööstusse. T,oome siinkohal mõningad arwud põllumajanduse kohta.
Kui wõtta 1909—1913 a. Saksamaal keskmiseks aasta indeksiks
tähtsamate wiljasortide külivipinna suuruse ja lõikusesaagi koKa 100,
siis oli külwipind Saksamaal a. 1914—1918 87% ja wiljasaak 80%;
1919 a. olid wastawad arwud 70% ja 49%, 1920 a. — 72% ja
58%, 1921 a. — 73% ja 58%, 1922 a. — 72% ja 73%, 1924 a.
77% ja 73%.
Määratu wiljasaagi wähenemise Põhjuseks Saksamaal ei ole mitte
asjaolu, et riik kaotas (Versaille'i rahulepingu Põhjal) ühe osa territoo
riumist, waid see ränk lõikusesaagi langus olenes mitu korda enam
just wäetisainete puudusest. Samasugune nähtus ilmneb ka wõitwates
riikides ja isegi erapooletuis mais. Siin mõningad arwud wiljade külwipinna muutuse kohta:
Protsentides (1909/13 — 100)
Riigid
1914
Prantsusmaa
Rumeenia
Taanimaa
.
1915
1916
1617
1918
1919
1920
65
?
66
69
74
85
65
46
89
89
97
92
83
76
111
100
100
97
83
90
74
Samal määral wähenes ka teiste põllumajanduse kultuuride Pro
duktsioon, isegi karjakaswatus läks märksa tagurpidi.
83
Leiwawilja tarwitamine iga inimese kohta (kilogrammides) kaha
nes järgmiselt:
Teised leiwawiljad
Nisu
Riigid
Leiwawiljad kokku
1909—13 1920- 22 1909—13 1920-22 1909-13 1920-22
Inglismaa.
165
156
93
155
358
311
Prantsusmaa
244
220
235
181
401
Itaalia
186
182
126
102
479
312
284
Toiduainete tarwitamise wähenemisest Saksamaal saame järgmise
pildi: leiba tarwitati 1913 a. läbistikku iga inimese kohta 249 kilo
grammi, 1921/22 a. sellewastu aga kõigest 181 klgr., s. t. 27% wähem: kartulaid tarwitati 1913 a. iga inimese kohta 700 klg., aastal
1921/22 aga 340 klg. s. t. 51% wähem: liha tarwitati 1913 a. iga
inimese kohta 49 klg., 1921 a. 33 klg. ehk 33% wähem. Olu, mida
sakslased nii armastawad, selle tarwitamine langes iga inimese kohta
102 liitrilt 1913 a. kuni 38 liitrini 1920 a. ehk 63%.
Suuremas osas riikides on wiimastel aastatel, mil sõja tõttu
majanduselus esilekerkinud wapusmstest Peaks ammu ülesaadud olema,
laialiste rahwahulkade eluülespidamise tarwituse tasapind kaugelt ma
dalam kui enne ilmasõda. Selle nähtuse üks peapõhjus on määratu
tööpuudus, mis Saksamaal, Ühisriikides ja mitmel Pool mujal on tuntawalt suurem kui enne ilmasõda.
Need kuiwad statistilised arwud näitawad küllalt selgelt, kuiwõrd
halwawalt mõjus sõda töötawate rahlvakihtide elujärjele.
Ruumipuudusel peame siinkohal jätma käsitamata palju walusaid
nähtusi, mis sõda lõi ühiskondlikku ellu, nagu elukallidus, tööstuskriis,
tööstuse ja põllumajanduse saaduste hindade wahekorra halwenemine
wiimase kahjuks jne., jne.
6. Kellele täi sõda kasu?
Teeme lühikese kokkuwõtte Juureft" imperialistlisest weripulrnastTöötawatele rahwakihtidele tõi see:
1. rohkem kui kümme miljoni tapetut;
2. üle kahekümne miljoni haawatu, nende seas ligi kuus miljoni
inwaliidt, elawat laipa, (siia juure on arwamata Wene ja Türgi inwaliidide hulk, kuna nende riikide kohta puuduwad andmed);
84
3. surewuse peadpööritatoa suurenemise ja sündimuse kohutama
kahanemise;
4.
laastatud tööstuse;
5.
häwitatud põllumajanduse;
6. masendawa toapustuse rahanduses — inflatsiooni ja rahawäärtuse langemise, riigiwölgade määratusuure kaswamise. Keskmine
summa riigiwölga iga kodaniku kohta on sõja kestel pea igas riigis,
nii toõidetms kui toöitjais ja isegi erapooletuis mais, tugewasti tõus
nud. Nii kaswas riigiwõlg iga kodaniku kohta suuremaks Taanimaal
2,4 korda, Norras 2,5; Belgias 4,1; Itaalias 4,86; Prantsusmaal
6,8; Kanadas 7,6; Inglismaal 11,2; Austraalias 20 ja Ameerika
Ühisriikides 20,3 korda.
8. kui laialiste rahwamasside eluülespidamise tarwidus tugewasti
kahanes, tõusis sõja ajal märksa walitsewate klasside elutarwidus, mida
tõendab suur nõudmine luksusartiklite järgi.
Waatame nüüd lähemalt kuidc s sõda mõjus mõnes tähtsamas
riigis walitsewate rahwaklasside elujärjele.
Ametlikkude andmete järgi, millised kogunud 1920 a. Inglise
alamkoja rahanduse komisjon, tõusid fõja ajal need warandused, mis
tulumaksu alla kuulusid, 13.046.000.000 naelsterlingi Peale, järjelikult
suurenesid need warandused sõja ajal 4.018.000.000 naelsterlingi.
Kuid see hiigla summa on kahtlemata tuntawalt wäiksem kui
tegelikult. Isegi tööstusettewötete aruanded, mis Pole põrmugi huwitatud sellest, et oma õigeid tulusid äramärkida, näitawad, et iga töös
tusala sõja ajal hiigla diwidente andis.
Teine nähe, mis sel spekulatsiooni ajajärgul ilmneb, on suur
Kapitalide Koondumine. Inglismaal oli 1913 a. 43 panka-aktsiaseltsi,
sõja lõpul oti aga neid järgi ainult 20. Sellejuures olid just sõja
ajal kõik pangaoperatsioonid nõndanim. Juure toite" käes — toiis
pangaasutust, kelle käsutuses oli üle 83% kogu Inglise pangakapitalist.
Koondumise Protsess ilmnes ka tööstuses.
Nii näeme Inglismaal ilmsõja ajal jõukama rahwaklassi tuntawat rikastumist ja kapitali koondumist MM rahakapitali märgatawat tugewenemist samal ajal kui maa jäi üldiselt majandusliselt ja rahandusliselt kehwemaks.
Ligikaudu sama pilt ilmneb ka teistes imperialistlistes riikides.
Mis Puutub Prantsusmaasse, siis, waatamata sellele, et frangi
wäärtus langes 50 %, näeme Prantsuse maksuameti andmete järgi, et
isikute arto, kelle aastane sissetulek on 50.000 franki ja rohkem (1920
aastast 100.000 franki ja rohkemj on sõja aastail tõusnud 134%, kus
juures nende isikute sissetulekute kogusumma on tõusnud 407%.
85
Iseloomustaw on rikastumise pilt sõjas wõidetud Saksamaal.
Esiteks tekitas sõda Saksamaal kihi „uut kodanlust", mis kaswas
suureks söjatarwete muretsemisel, spekulatsioon-kodanluse, tuntud „töusikluse" nime all. Kahe aasta jooksu! (1917—1918), mi! maa! oli enne
nägematu laastamine, tõusis Saksamaal äkki 5500 uut kiwirikast isikut,
s. o. enam kui kaks korda nii palju kui 20 aasta jooksul enne ilmasõda,
mil maal oli kõige öitsewam areng.
Teiseks: nagu Inglismaal nii esines ka Saksamaal sõja ajal,
eriti peale ilmasõda, määratu kapitali ja tööstuse koondumine. Iseära
nis aitas marga langus pankade ja tööstuste koondumisele mõjuwalt
kaasa. Kiirelt tekkiwad trustid, nähtus- mis esineb kõikides kapitalistUstes maades, wõimaldas kapitalistidel mitte üksi tugewamini wäljakurnata töölisklassi, waid samal aja! teha ka põllumajandus tihedamalt
kui enne ilmasõda rippuwaks pankade ja tööstuste monopolist.
Zlmsõja tagajärjena näeme seega ühelt poolt kapitalistide waranduste ja rikkuste wöimsat kaswu ja teiselt poolt aga üldist töötawate
kihtide waesenemist.
Kõik see kirjeldatu annab küllalt selge ja kuiwadele arwudele ja konk
reetsetele asjaoludele Põhjenema wastuse küsimusele, kellele tõi sõda kasu.
Ms ilmasõda.
Ilmasõja ohwrid 1914 — 1918 on määratud. Laastamine, mis
sõda enesega kaasa kõi, hirmus ja otsatu. Kuid wee! koledamad ja
õudsemad tagajärjed saatvad olema sellel ilmasõjal, mida kapitalistlik
ilm praegu ette tvalmistab.
Ses sõjas ei piirdu front, tapatallermaa, mitte üksi riigipiiridega
nagu seni, waid tänu määratumalt täienenud õhu- ja keemilistele relwadele, kandub ühtlasi edasi neile maaaladele, mis asuwad sajad kilomeetrid piiride taga.
Rahulikkude elanikkude wastu pannakse tegewusse lennukitelt allawisatud pommid, mis tungiwad sügawale maasse ja on täidetud gaa
siga, mis jääb kaua riiete külge, millega imbub läbi õhk, mis häwitab
taimed, mürgita wee, tapab kõik elawad olewused.
Eelpool weendusime, et imperialistlises sõjas 1914 — 1918 huk
kus rohkem inimesi, kui kokku kõikides sõdades 1790 a. saadik, s. o.
125 aasta jooksul. Nägime, et ilmasõjas tapeti inimesi päewas läbistikku 30 korda rohkem kui Napoleoni sõdades.
Kuid uus weresaun, mida imperialistid praegu ettewalmistawad,
tuleb oma hukatuslikkude tagajärgede Poolest Palju hirmsam ja laastawam kui möödunud ilmasõda.
86
Et lugu tõesti nii on, aitab, kui waadata pealiskaudseltki mõnin
gaid arwe, mis wiimasel ajal söjaajakirjandses ilmunud. Need arwud
näitawad selgemalt kui waja seda suurte ja wäikeste imperialistliste
rööwriikide meeletut wõidujooksu warustamises uue sõja wastu. Siin
on need arwud:
Rahuaegsete sõjawägede suurus (1000-detes meestes).
1928—1929
Riigid
1913—1914
Üldse
Prantsusmaa
Ameerika
Ühisriigid
Itaalia
Inglismaa
Jaapan
546
725
226
264
516
275
439
390
385
206
Kokku
1.827
2.145
Iga 1000
elaniku kohta
17,2
3,7
9,6
8,5
3,5 ___
—
Wiie tähtsama ilmariigi sõjamäed on nõnda Peale ilmasõda kaswanud 318.000 mehe Mõrra. See kaswamine iseenesest ei olegi kes
teab kui suur (Inglismaal ja Jaapanis on tegewwäe suurus koguni
Mähenenudj, kuid ei tohi unustada, et kapitalistliste riikide praeguste
sõjawägede lahingwöime on mitu korda suurem kui enne ilmasõda.
Praegustes mägedes on kutseliste sõdurite, — poliitiliselt tagurline
ja mahajäänud element, — arw Palju suurem kui enne sõda. Nii oli
Prantsusmaal 1911 a. kutseliste ohwitseride ja allohwitseride arw kogu
sõjamäest 8,4%, 1928 a. sellewastu aga 40,3% ja 1931 a. teeb see
protsent wälja koguni 51.
Teine märkimiswäärt iseloomustaw joon nende sõjawägede kohta
on sunduslise õppeaja tuntaw lühinemine, kusjuures aga wäljaõpe on tugew ja mitmekülgne. Selle tagajärjel on sõjaliselt wäljaöpetatud reserwwäed kaugelt suuremad kui enne ilmasõda. Ülemal nimetatud wiiel
suurriigil oli 1914 a. kokku 7—8 miljoni meheline reserwwägi, 1928 a.
on aga nende reserwsödurite arw arw üle 20 miljoni, tähendab ligi 2%korda rohkem. 1914 a. mobliseerisid need riigid 5V2 miljoni mehelise
armee, 1929 a. oleks wõinud nad wälja panna aga 9 miljoni meest,
s. 0. ligi kaks korda nii Palju kui 1914 a.
Imperialistlike sõja algul 1914 a. oli Euroopa armeedes iga
diwiisi kohta 24 rasket masmrelwa. Aastal 1929.
oli aga iga
87
Inglise diwiisil 192, Prantsuse 172, Ameerika-Ühisriikide 155 ja Poola
diwiisil 128 rasket masinrelwa. Kergeid (käsi) masinrelwu ei olnud
1914 a. ühelgi armeel. Praegu on aga igal Ameerika-Ühisriikide di
wiisil 790 (!), Inglise 350, igal Prantsuse ja Poola diwiisil 340
kerget masinrelwa.
Erilisi kergeid jalgwäe-kahureid ei tuntud ilmasõja algul üldse,
nüüd aga on igal diwiisil 18—27 sarnast kahurit.
Hästi wäljaarenenud ja arwuliselt jõuliseks on kujunenud sarna
sed häwitawad relwad nagu tankid.
Ka kahurwägi on arwuliselt suurenenud ja tehniliselt tugewasti
arenenud. Wälikahurite laskeulatus on tõusnud wähemalt.3O°/o, ras
kekahuritel weel enam. Enne ilmasõda oli igas Prantsuse diwiisis (ühesarwatud kahurwägi) 60 wälikahurit, aastal 1929 — 84. igas Inglise
diwiisis oli 1914 a. — 76, 1929 a. — 84 ja Ameerika-Ühisriikide di
wiisis oli 1929 a. koguni 120 (I) wälikahurit. Peale selle on praegu
(1914 a. ei olnud seda mitte) iga armee ülemjuhatajal tugew kahur
wägi waruks.
Mis merewäkke puutub, oleks wale, kui selle tugewust arwata
laewade üksuste järgi. Mõningad laewaliigid on arwuliselt isegi weidi ka
hanenud, kuid laewastikkude lahingjöud on wananenud laewade asemele
uuetüübiliste ehitamise tõttu kahtlemata tugewasti tõusnud. Alljärgnewas tabelis wöib seda kohe märgata:
Miinmstlejad mitmesuguses manuses.
1911/15
Omadused
1916/20
27.000
45.000
75.700
157.000
28,5
32,0
6025,0
2087,5
1.480
1.020
Waatleme nüüd lähemalt keemilist warustust, lahinggaase, mis
ühenduses õhulaewastikkudega käsitatakse sõjaasjanduse eriteadlaste
poolt kui tähtsamat relwa tulewases ilmasõjas, waatamata igasugus
tele kaitsetele gaasi wastu, mis mõningates riikides on korraldatud,
samuti ka rahwuswahelisele lepingule, mis keelab gaaside tarwitamise
sõjas. (Olgu siinkohal tähendatud, et see leping kirjutati riikide poolt
juba enne ilmasõda alla, kuid just ilmasõjas hakati alles gaase tarwitama).
Peale gaasipilwede, kahurite gaasilaskude ja lennukite gaasipommide on uuema sõjatehnika järele wõimalik gaasitada otse lennukilt.
Wastawa aparaadi kaudu wõib näiteks üks lennuk 300 liitri gaasiainega mürgitada täiesti maaala 800 meetri Pikkuselt ja 30 meetri laiuselt.
Wee wäljasurws (tonnides)
Masinate tugewus (hobusejöudu)
Kiirus (sõlmedes)
Ehituskulud (tuhandetes naelsterlingites)
Ühe ristleja meeskond
88
Nii kirjutab tuntud Saksa sõjaasjanduse teadlane major Georg
Soldan gaaside tarwitamise kohta tulewiku sõjas järgmist: „Kui see
mõttekujutus Peaks muutuma tõelikkuseks, siis pole see enam miski sõda,
waid hullem kui katk. See oleks rahwaste wastastikune häwitamine,
tagasiminek kõrgelt kultuuritasapinnalt rahwarändamise aegadesse. Ses
oleks maailma hukkaminek mürkgaaside läbi".
Sama Soldani sõnade järgi „naitab ilmasõda üksi keemiliste reb
wade tarwituselewötu algust... Ilmasõda wiib löputulemusele, et
gaas leiab tunnustamise kui olulisem modern wöitluswahend. Tulewases ilmasõjas peab arwestama lahinggaasiga kui tähtsama ja
P õ h j a P a n e w a m a r e! w a g a".
Tõmmatakse lahinggaaside juure weel wõimsad õhulaewastikud,
saadakse rehv, mille! on wörratu häwitusjõud ja mille wastu ei suuda
end kaitsta ükski imperialistlik rõöwriik.
„Lennukid", kirjutab kindral William Mitchell „Saturday Evening
Postlls" on warustatud kuulipildujatega, kahuritega ja raskete pommi
dega, mis tutvustatud maakera külgetõmbe jõust, ületawad kõik teised
relwad. Üks sarnane pomm häwitab suurima lahinglaewa (waatamata,
et selle häwitamine on kõige raskem)... Siis (ilmasõjas) wõisid len
nukid lennata ainult 100 miili, nüüd aga 1000 miili (umbes nagu
Londonist Budapesti), olles kaugelt raskemalt warustatud kui ilmasõjas"".
Tuleb tähendada, et ilmasõja lõpul oli alles tundmata otsekohene
mürkgaaside tarwitamine. Tänapäewaks on aga leiutatud öhulaew,
mis edasi liigub oma enese kiirusega, wastawa seadeldisega warustatud t
see wöib gaasitatada laialised maaalad nii frondil kui sisemaal (Poliiti
listes ja majanduslistes keskustes).
Tugewasti on tõusnud Peale ilmasõda militaristliste õhulaewastikkude arwuline suurus.
Lennukile am (ümmargustes numbrites).
Riigid
Prantsusmaa
Inglismaa
Ühisriigid
Itaalia
Jaapan
Militaristlised õhulaewastikud on wõrreldes 1914 a. suurenenud
10—12 korda ja näiwad edaspidi weelgi kiiremini kaswawat.
89
Kõik ülamal esitatud arwud ei peegelda aga kaugeltki asjade
õiget seisukorda küllalt rahuldawalt ja õieti. Siin ei ole kusagil käsi
tatud see potentiel de guerre, s. t. need määratud militaristlised wõimalused, mida tarwitawad imperialistlised suurwöimud (Inglis
maa ja eriti Ühisriigid) ja mis tulewases sõjas etendab wäga suurt osa.
Määratu tähtsuse omab moodsas sõjas näiteks autotransport.
Wõimas, kõrgelearenenud autotööstus wõimaldab sõja puhul momen
taalselt walmistama hakata kõige moodsamaid masinaid ja tanke, nagu
on neid waja sõjas.
Kahtlemata tarwitatakse tulewases sõjas wäga suurel määral püssirohtu, lõhkeaineid ja mürke. Need nõuded suudetakse rahuldada ainult
körgelearenenenud tehnilise tööstuse juures.
Massiline gaaside walmistamine on näiteks wöimalik ainult siis,
kui on olemas suured tagawarad wedelat ja gaasitaolist kloori, mida
tarwitatakse tekstiil- ning paberitööstuses, ja broomi, tarwitusel kui
arstirohi.
Ka wärwitööstus on oma saaduste poolest lahinggaaside walmistamiseks nii lähedane, et wiimaste tootmiseks rahuaegadel waewalt
kusagil erilisi wabrikuid Larwitseb asutada.
Isegi see lihtne loetelu Paljastab need söjawõimalused just imperialistliste hiiglaste kõrgelearenenud „rahu"- tööstuse astmel.
Neid militaristlikke w õ i m a l u si ei tohi mitte silmist lasta, kui
jutt on warustamisest wöi warustuse wähendamisest.
Üks tähtsam element ettewalmistustes sõja wastu on moodsates
kodanlistes riikides sõjaliselt wäljaõpetatud warumeeskondade looomine
ja püüd poliitiliselt ümderkaswatada neid inimmasse, kes sõja Puhul
walguwad tegewwäkke.
Et tulewase ilmasõja puhul, mil tegewwägi frondil peab wiibima,
sisemaal tekkiwaid rewolutsioonilisi liikumisi maha suruda ja et örenewat fronti alaliselt saaks wäljaõpetatud inimmaterjaliga täiendada,
moodustab kodanlus erilised wabatahtlised sõjawäelised — tagurlised
organisatsioonid, millised kaswawad wäga kiirelt.
Prantsusmaal on neis organisatsioonides 1.185.000 meest. Ing
lismaal (ühes asumaadega) üle miljoni, Itaalias 2.160.000, Soomes
Eestis, Lätis, ja Poolas kokku ligi 1.200.000 meest.
Waldaw enamus neist organisatsioonidest õpetatakse wälja kutse
liste ohwitseride poolt ja nad on jaotatud sõjawäelistesse üksustesse,
mis tõstab nende lahingwõimet ja distsipliini.
Militarismi koorem.
Miljsnpäisete söjawägede ülewalpidamine ja nende relwastus,
laewastikud õhus ja wees, noorsoo sõjaline ettewalmistamtne wäljaspool kaitsewäge olewates sõjawäeliötes organisatsioonides — kõik see
90
nõub hiigla kulu ja lasub töötawate rahwakihtide õlgadel ränga koor
mana: Inglismaal, näiteks, on see koorem iga täiskaswanud kodaniku
kohta aastas 25 dollarit.
Kuue tugewama kodanlise riigi (Ameerika Ühisriigid, Inglismaa,
PrantsiWmaa, Itaalia, Jaapan ja Saksamaa) sõjaline eelawe tõusis wiimase wiie aasta jooksu! 10,3% (1923/24. oli see 2,000 miljardi dollarit,
1928 sellewastu 2,216 miljardi dollarit). Sellejuures on aga sõjalised
kulud neis eelarwetes näidatud Lugewasti wähematena, kui need tege
likult on, sest üks osa sõjalisi kulutusi kaetakse riigieelarwe teiste osadega..
Aastal 1928 andis Jaapan söjawäe peale wälja riigieelarwest
27,8% Itaalia 23,8%, Prantsusmaa 21,1%, (tegelik summa on pool
suurem), Ameerika-Ühisriigid 18,4%, Inglismaa 15%, Saksamaa,
kellel suurema relwastatud jõu pidamine keelatud, 8,3%. Poola andis
söjawäe peale wälja 38% kogu riigi eelarwest, arwamata need kulu
tused, mis lubati salaja,
Sõjalised liidad.
Meeletu söjawarustuste suurendamine, mis hiigla wäljaminekutd
nõuab, leiab oma olemasolu õigustuse selles, et kapitalistlises ilmas
Puhkeb lähemal ajal uus imperialistlik fõjatorm. Kes kelle wastu sõ
dima hakkab ja kuidas see sõda tekkib, on praegu raske ennustada. Iga
tahes kutsub Inglise ja Ameerika-Ühisriikide kaubanduse ja tööstuse
waheline wõistlus turgude wallutamisel Lerawaid konflikte esile. Teisest
küljest jälle on Nõukogude-Wenemaa nii mõnelegi arenenud tööstusmaale meeldiwaks turuks, ja et seda turgu oma tööstusele wõita ja
kindlustada põrkah see riik waewalt tagasi sõjariistadega NõukogudeWenemaa wallutamisest. Samuti on wahekord wäga teraw Saksamaa
ja Prantsusmaa wahel, (wöttlus turgude Pärast, „reparatstoon", Rheinimaa asundamine prantslastega j. m.). — Nii wöi teisiti, kuid sõja
wöimalikku Peatset puhkemist toonitawad ka tuntud riigimehed. Nii
ütles Ameerika admiral Blankett jaanuaris 1928. awalikult:
„Meie seisame söjahädaohule ligemal kui kunagi warem, kuna
meie oleme alustanud kaubanduslist wöidujooksu ja püüame suruda
teisi rahwaid tahaplaanile".
Tulewa sõja Puhuks otsiwad riigid omale aegsasti liitlasi. Nii on
wastaw leping sõlmitud Znglise-Iaapani ja Znglise-Prantsusmaa wa
hel. Terawa otsaga on see sihitud Ameerika-Ühisriikide wastu, kus see
peale teatawaks saamise suure wihatormi esile kutsus. Saksamaa wastu
on sihitud Prantsusmaa sõjalised lepingud Belgiaga (see tekitas eriti
palju tolmu) Poolaga, Rumeeniaga, Tshho-Slowakkiaga ja Zugoslaawiaga. Pikk on aga nende lepingute rida, millised awalikkusel teadmata..
91
Peab ütlema, et sõjalisi lepinguid pole praegu sugugi wähem
kui enne ilmasõda ja nende Marjust lendab aeg-ajalt wälja mõni „rahupääsuke" Rahwasteliidu, Kelloggi-pakti jne. kujul. Tegelikku tähtsust neil
aga ei ole. Isegi Hoover, kes juhib Ameerika imperialismi Poliitikat,
leiab Larwilikuks selgitada:
„Waatamata sellele hästikawatsetud tõendusele (pühalikltle kinni
tusele Kelloggi-paktis sõda mitte alata) kestawad igal maal
edasi e t t e w a l m i s t u s e d sõja w a s t u. Ja selle tagajärjel wõtawad Pessimistid seda lepingut (f. o. Kelloggi-Paktij nagu wälisministri waga seletust, nagu diplomaatide järjekorralist inimsoo lootuste
läbipilkamist?
Ja Ühtsriikides eneses, kust Kelloggi-pakt wälja läks, Pole asi
põrmugi Parem. Ühisriikide senat kinnitas 1929 a. weebruari algul
kohe peale Kelloggi-pakti ratfitseerimist 15 uue liiniristleja ehitamise.
ja me ilmasõja yõhjased.
Mispärast tuli sõda? Mis kutsus ta wälja? Missugused olid
ta põhjused?
Sõdade põhjused on wäga mitmekesised: wanal ojal tapeldi maa
pärast, nüüd tapeldakse terwe riigi wabaduse eest. Kuid ilmasõjas oli
weel teine põhjus: selle sõja tekitas kapitalism. Kapitalistliseks majan
duseks nimetatakse sarnast majandust, kus kapitalid, tehased, wabrikud,
maad on wördlemisi wäikese kildkonna elanikkude käes, teistel aga on
oma ülespidamiseks ainult tööjõud, töötawad käed, mida nad on sun
nitud müüma peremeestele— kapitalistidele, wabrikuomanikkudele, fuur*
maaomanikkudele.
Sel mõõdul, kuidas areneb kõikides riikides kapitalistlik majandus,
jääwad oma maa piirid kapitalile kitsaks. Et suuri kasusid, protsente
saada, on kapitalil waja, et kaupade müügi turg kaswaks, laieneks,
on waja uusi kohti, maaalasid, kuhu wõiks kapitalistid kasulikult Pai
gutada oma kogutud kapitali ja kust wabrikule ja tehaste omanikud
wõiksid saada kaupade walmistamiseks tooresmaterjale: metalle, kiwtsütt, puuwilla jne.
Suurtel kapitalistlistel riikidel, neil, kes ilmasõjas üksteisega heit
lesid, oli kõigil tarwis kaubaturgu, asumaid. Ja iga riik mõtles ainult
selle Peale, kuidas enda alla heita teiste maade asumaid ja turge, olgu
see diplomaatilise pettuse wõi walitsuste ja kapitalistide äraostmise teel
nõrkades ja iseseiswuseta (kuigi nimepidi „iseseiswais") riikides, sündigu
see isegi sõjariistade abil.
92
Asumaade, üliwõimu pärast ilmaturul tekiwad tülid suurriikide
wahel. Igaüks tahab monopoli, ainuõigust kaubaturul, igaüks tahab
kõiki kasusid ainult endale. Alguses püüawad riigid „diplomaatiliste
läbirääkimiste" teel tüli lõpetada, igaüks püüab sealjuures teist riiki
petta, teisest kawalam olla. Diplomaatide läbirääkimised ei lõpe ka
rahu ajal kunagi. Kuid sellest ei teatata rahwale. Tüli kapitalistliste
riikide wahel ei teki mitte rahwa, töötawate hulkade, waid kapitalistide
tasude pärast. Kapitalistid — omanikud, nemad tõukawad riigid nõnda
nimetatud koloniaalpoliitika WSi imperialistlise suurriikluse poliitika teele,
nemad otsustawad ka, kas sõda tuleb, wõi ei tule. Aga mida otsustab
rahwas — lai töötaw kiht? Teadku ta üht: kui teda kutsutakse lip
pude alla, siis mingu ja surgu!...
Kui diplomaatidel korda ei lähe üksteist ülelüüa, siis ähwardawad nad kohe sõjaga.
Diplomaatide seljataga seisawad alati kahurid, sellepärast ei ole
riikide wahel kunagi kestwat rahu, waid ainult „ sõjariistus rahu", s. o.
niisugune rahu, mille wältel iga riik sõja wastu walmistub.
Diplomaatide läbirääkimistest ei tea töölised ega kogu rahwas
midagi. Need läbirääkimised Peetakse „salaja". Kuid kapitalistid, Pangapidaja^, suurmaaomanikud, s. o. need, kelle huwides aetakse maadeomandamise Poliitikat, teawad ikka, kuidas arenewad diplomaatide asjad.
Ja waewalt märkawad nad, et oma isamaa diplomaadid ei osanud
küllalt hästi nende taskuhuwisid kaitsta, et läbirääkimistel pääsewad
wõidule teise riigi kapitalistide kasud, siis Lõstawad nad kohe kisa:
„Appi! Isamaa on hädaohus! Wennad töölised, unustage kõik haawamised, unustage minewik! Päästke isamaa, — ühine isamaa!... Lähme
surma oma isamaa eest!!!
Ja walitsus wõtab kuulda kapitalistide kisa, ta ei wõi jätta seda
kuulmata: walitsus koosneb ise kapitalistidest ja suurmaaomanikkudest,
walitsus ümardab neid, kaitseb nende kasusid ja rööwimist... Walitsus
hakkab kapitali meeleheaks naabrit „nokkima", diplomaatide läbirääki
mised „lähewad terawaks"... Waatad — sõda ongi käes!...
Kuid rahwale ei wõi ometi tõtt öelda: meie tapleme, waadake,
sellepärast, et meie wabrikute ja tehaste omanikud, meie pangapidajad
ja suurmaaomanikud tahawad saada suuri kasusid, meie sõdime selle
pärast, et kindlustada kapitalistidele „Sigust" rööwida üht wõi teist
asumaad, üht wõi teist riiki. See on Piinlik. Selle eest ei lähe rah
was surma. Sellepärast on waja hüüda: Isamaa on hädaohus!
Ehk jälle mõelda wälja muinaslugu: Meie lähme naabrirahwaid wabastama!... Just wäikerahwaste „wabastamise" 'Pärast, nii teatati
ametlikult oma rahwale, astusid Inglismaa ja Ameerika Uhisriigid
sõja keerisesse. Aga weel tänapäew on Inglise „wabaduse" meelewalla
93
all iirlased, hindud, egiptlased ja sajad teised rahwad, ja Ameerika
Ühisriigid loowad Nigaraguas werestnõretawate relwadega „wabadust".
Kapitalistid, suurmaaomanikud, pangapidajad istuwad oma kabinetides, Panewad sõjawäe tellimiste Pealt kolmekordsed kasud tasku
ja ootcwad sõja lõppu. Za rahwas sõdib, rahwas saab hukka, rahwas ohwerdab oma elu. Mille eest? Et tema isamaa rõhujad, pere
mehed, härrad tehasteomanikud, suurmaaomanikud, wabrikandid Paremini,
uhkemini, rikkamini, tõredamini elada wõiks...
Rahwas usaldab!... Teadmisi on wähe. Nad ei saa weel oma
huwidest aru. Za kapitalistid ja walitsuse käsikud tarwitawad seda
oma kasuks.
Nii siis oli ilmasõja Põhjus rahwusliste kapitalide
wõitlus ilmaturul. Wene kapital wõitles Saksa kapitaliga, Wene ka
pital wõitles Austria kapitaliga Balkanil, Inglise, Prantsuse kapitalid
wõitlesid Saksa kapitaliga Aafrikas, Aasias, wäikeriikide turgudel.
Seesama rahwusliste kapitalide wõitlus ilmaturul on Põhjuseks ka, et
tekib uus ilmasõda, mille wastu, nagu eelpool nägime, walmistawad
endid kõik riigid ja mis kujuneb mitu korda koledamaks kui ilmasõda.
Kapitalid pörkawad kokku, wõitlewad, Püüawad üksteist wälja tõrjuda.
Igaüks tahab üksi walitseda, oma jaoks „monopoli" hoida, kaht nahka
nülgida, nii hästi tööliselt kaupade walmistamisel kui ostjalt kaupade
müügil.
Mida kiiremini edeneb kapitalism, seda enam riike wõtab sellest
wõistlusest osa, seda terawamaks muutub la. Ja seda möödapää
sematu d on sõjad.
Ei ole põhjust end trööstida sellega, nagu mitmel Pool armastakse
kõnelda, et ilmasõda oli wiimane sõda. Ka mitte sellega, et järgmine
sõda on see wiimane werepulm. Ei, kuni on olemas kapitalistid —
omanikud, niikaua on olemas ka sõjad. Niisuguste sõdade siht, nii
sama kui möödunud ilmasõja siht, on üks: Isamaa" wabrikantidele ja
kaupmeestele kindlustada kõrgemaid kasusid. Kas on see siht walatud
were wääriline? Kas toimetawad töölised mõistlikult, kui nad selle
pärast tapawad teise maa seltsimeest — töölist, purustawad linne,
häwitawad talupoegade rahulikke külasid?
Mis teha?
On waja ainult aru saada sõja tõelisest põhjusest, tema sihist, et
kerkiks uus küsimus päewakorrale: Mis siis nüüd teha? Kuidas
sarnaseid werewalamisi lõpetada? Kuidas hoida rahwast tulewikus
uute kokkupõrkamiste ja tülide eest kapitalistide wahel, uute sõdade eest?
94
Enne kui leida neile küsimustele wastust, peab endale selgeks
tegema üht: kuni on olemas kapitalism, kuni on maksew maade, wabrikute, tehaste jne. eraomandus, kuni jagunewad kodanikud warandusetuteks ja warakateks, kapitalistideks, kelle käes on riigis wõim, ja
wiletsateks Palgatöölisteks, kuni kapitalistid wõitlewad endi kasude pärast
üksteisega ilmaturul, — seni on sõjad Paratamatud.
Sõjad löpewad alles siis, kui on murtud kapitalistide wõim, kui
Omanikkudelt — kurnajatelt on wõetud wõimalus rahwale kahju teha,
lükates teda Meriste kokkupõrgete teele. Et sõdu lõpetada, on
waja ümber luua ühiskondlik kord. Et sõda lõpetada, on
waja kõik wabrikud, kõik tehased, kõik tööstusettewötted härradelt kapi
talistidelt ära wötla, on waja ära wötta maaomanikkudelt maad, era*
omanikkudelt kaewandused, kapitalistidelt — pangad, ja kõik need rik
kused
tunnistada kõige rahwa omanduseks (riigi
kätte wõtta).
Et sõda lõpetada, on rahwal, töölisklassil waja kätte wõita uus,
õiglasem, sotsialistlik ilmakord.
Kui kõik rahwa rikkused on rahwa enese päralt, kui rahwas, ja
kõigepealt töötaw rahwas, walitseb ise rahwamajandust, riigikassat, ise
hoolitseb kõikide kodanikkude hädade ja tarwiduste eest, ise hoolt kan
nab maa õitsmise eest, siis ei ole enam sõda. Siis ei Purusta naabri*
rahwad teineteist, siis ei ole Põhjust ajada „maadeomandamise" poliitikat:
wabade töötawate rahwaste rahulised riigid leiawad ikka kokkuleppimise
wöimalust! Ei ole siis enam sõja peasüüdlasi — kapitalistide
salka, kes saadawad hukka kümneid miljoneid inimesi selleks, et Peale
sõdu paremini oma taskuid täita!... Uue korra loomine on töölisklassi
peaülesanne.
Eesti fioimmtobe pstziõWsedPõhiseaduse järgi on kõik Eesti kodanikud seaduse ees ühetaolised
spõhisead. § 6). Eestis on kindlustatud isikupuutumatus (§ 8). Kedagi
et wöi karistada muidu, kui teo pärast, mis enne Leo kordasaatmist sea*
dustega karistamiswäärseks tunnistatud (§ 9). Korteri puutumatus
on kindlustatud ( § 10 ). Eestis on usu- ja südametunnistuse wabadus
(§11). Kindlustatud on sõna- ja trükiwabadus (§13), sõnumite ja
kirjade saladus (§14). Kõik kodanikud wõiwad kaebuste ja palw- tega
pöörata ametiasutuste Poole ( § 15). Kindlustatud on liikumise ja elu
koha muutmise wabadus (§ 17 ), koosolekute wabadus, ühingutesse ja
liitudesse koondumise wabadus, streigiwabadus (§ 18), elukutse waliku
wabadus (§ 19). Iga kodanik on waba oma rahwuse määramises
(§ 20), wähemusrahwad wõiwad ellu kutsuda kultuuriliste ja hoole
95
kande huMides autonoomseid asutusi (§21), nad MõiMad ametiasutus
tes tarwitada oma keelt (§ 22, 23). Majanduselu korraldamine peab
Mastama õigluse Põhimõtteile, nulle sihiks on i nim wä äril ise üles
pidamise kindlustamine sellekohaste seaduste läbi, mis
käiwad harimiseks maasaamise, eluaseme ja töösaamise,
samuti emakaitse, Lööjõukaitse ning nooruse, Manaduse,
tööMõimetuse Mõi õnnetuste puhul tarmiliku toetuse
saamise kohta (§ 25).
Kodanikud on kohustatud maksusid maksma riigi, tema asutuste
ja MastaMate omawalitsuste ülewalpidamiseks ja tarmeteks, kuid üh
tegi maksu ege koormatust ei wõi kellegile peale Panna muidu, kui sea
duste alusel (§83).
Kodanikkude Mabrduse ja põhiõiguste erakorralised kitsendused
astuwad jõusse ainult kindla tähtaja peale wäljakuulutatud kaitseseisu
korra puhul seaduste Põhja! ja Piirides (§ 78).
Z»ml ja Karat.
Meie aja muinasjutt.
Lähen kord metsa ja näen: kaks suurt tamme kasivamad kõrMuti. Wasakul kasMaMa tamme otsas istub jumal, parema! kurat.
Seisatan ja waatan, mis siin lahti läheb. Jumal raputab pääd, tvehib
kätega, ronib Puu otsast maha, MStab lehma sarmist kinni ja Meab ta
sohu. Kurat räägib: „Ära seda lehma puutu, wöta teine: see on Maese
leskmoori lehm." Aeg muutus õhtuseks, leskmoor läheb lehma otsima ja
näeb, lehm on Majunud sohu, ümberringi Pehrm muigas, ei saa kuidagi
Mälja. Hakkas jalamaid sajatama kuradit: „Kurat ise ajas su sohu!"
Pööris ümber ja läks kähku inimesi appi kutsuma. Kuradil hakkas hale
meel, et leskmoor sõimab teda lausa ilma asjata ja suisa ta enese nina all,
ronis kähku Puu otsast maha, jooksis sohu kahmas lehma sülle ja tõi
ta soost mälja, ise ronis jälle tamme otsa ja hakkas jumalaga juttu
Mestma. ,,Ütle mulle, keda nüüd tänatakse?" küsib jumal. „Teadagi,
et mind, aga mitte sind," Mastab kurat. . . „Wait!" karjun mina,
„Wait, triibuline kurat ja neljasilmaline jumal. Maata, sääl tuleb jõuf
rahMasi, köied ja piikhaagid käes, aga lehm on juba mäljas. Leskmoor
nägi lehma ja larrsub: ^Kiidetud olgu Issand, panen sulle pühakuju
ette küünla põlema!" Kuradil polnud teha enam midagi, ajas enese
turri, lõi jumalale mööda kõrmu ja andis talle Mastu Mähkimist. See
oligi jumala ja kuradi tüli.
Toimetanud Z. Wanatoa.
Olen sel aastal oma vabrikut palju uute masinatega täien
danud ja auru jõudu tublisti suurendanud, seega on mul
kõike töid võimalik ruttu ja korralikult teha. Töö kiire
ja hinnad võistlemata odavad. Töö headuse, ees vastutan.
Pärnus, Tallinna-posti tän. nr. 18 ja 20,
omas majas, telefon 224.
lO.&ÖlQCg
SINDI TDRUIITDINTE ÜHISUS
asut. 1902 a.
Sindi alewis.
asut. 1902 a.
Müüb:
liigetele ja ümbruskonna elanikkudele: kõiksugu
tarbeaineid ja tarbeasju. Sindi kalewiwabriku
kalewit ja poomwilla riiet wabriku hindadega.
Põlduriiele: Põllurammu ja jõutoitu.
Ostab: Põldurite käest tapetuid sigu, elus kariloome ja
kõiksugu põllusaadusi, makstes ajakohast hinda.
Meiereisse ümbertöötamiseks — piima, makstes
piima raswa järgi; alus eksport wõi hind.
$
Sindi Tarwitajate ühisusel on poekauplus, lihakarn, worstitööstus, piimapood, meierei leiwa ja saiapagarikojad.
Aastane läbimüük 400.000 kr.
Omakapitalid 40.000 kr.
Juhatus.
97
Mllllllllllllllllllllllllllllllllillil.N
on vanem ja suurim tööstus iga
sugu kodukoetud riide tarvis.
TäieliKum Koloniaal*, teras» ja rauaKaupade nina
majatart>e±e»5 mööbli» ja eleHirimaterjali ladu
Leopold Mühlmann
Pärnus
Wee tän. 1O, telefon 227
Müügil alati suures valikus
Pärnus.
Müügil alati suures valikus
üõiksiigu koloniaal kaupu,
■IM
nagu: jahu, suhkrut, riisi, heeringaid jne., jalgrattaid, raudvoodeid, lastevankreid, alu
miinium- ja emaileeritud keedunõue, ehitusmaterjali, metallpärgi, pärjal inte, schamottkiva, katusepappi, maalrivärve jne. jne. Müük en gros ja en detail. Tähtsam ja
kasulikum sisseostukoht maa kaupmeestele ja ühisustele.
Oma kaubaveoautodega
kauba kättetoimetamine üle Pärnumaa ja Läänemaa.
Oma raua# ja puutööstuse iööKoda nin£ puusärKide ladu.
Pühavaimu tän. 10/12, telefon 138 (oma majades).
Kõik töötellimised, valmistatakse asjatundlikult ja diplomeeritud meistri juhatusel
võimalikult vastutulelikkude hindadega.
Austusega L. Mühlmann.
L. TOHVi
Kirjutusmaterjali Kauplus
Pärnus, Riia tän. nr. 42.
Soovitab kõiksugu kooli ja kirjutustarbeid. Suur valik
moodsais mustreis tapeete ja seinapappi. Kunstlilled.
HINNAD VÕISTLUSETA.
Kübara ja moeäri
E. AINSON
Pärnus,-Riia tän. 43. Soovitan rikkalikus valikus kõiksugu
hooaja vilt-, õlg- ja siidkübaraid. Suur valik karusnahku,
sealsamas saadaval metall hauapärjad. Hinnad vastutulelikud.
Spetsiaai raudvooditööstub, valmistab igasugu
raudvoodeid,
igasugu vooditele reformpõhje kõige kaunimalt,
------ vastupidavamalt ja kõige odavamalt. ---- -----
T. LILIENKAMF
Pärnus, Henno tän. nr. 6.
Mõik ostavad
Talle MMM H
1
Pärnus, Mõninga tän. 34.
99
Pärnu Dinafööstusc I.-S.
Pärnus, Rääma tän. 38.
Telel. 125.
PÄRNU
Linane riie, niidid ja lonkad, Kalawõp
gud, hiõi^u lõngad ja nöörid. Köied.
7— OSAKONNAD: =
Tallinna#Posti tän. 6.
WillaKraasimise ja Ketramise
riiete^ ja lõngade wärwimise
000000 iÄzat>riKiicL 030000
Meie wabrikute tööheadus ülemaaliselt tuntud.
Pöörake meie esitajate poole igas lin
nas ja rahwarikkamates maakohtades.
100
Raamatud» Ja Kirjutusmaterjaalid,
raadio aparaadid ja, osad viimased uudised,
foto Ramerad Ja tarbed mitmekesises
valikus. Grammofonid, noodid, spor
ditarbed, tapeedid, seina pappi jne.
leiate rikkalikus valikus odavate hindadega ainult
ii
Rüütli ±, 30, Telef, 175,
Suur moodne ajaleht värvitrükis
„Mm Wmm"
koos samapäevase Tartu „Postimehega“.
Asjalik huvitav igakülgne sisu.
Kirjandust,
Rikkalikult pilte ja karikatuure.
paberi«Kaupu,
Julge sõna, tabav sõna, elav
Kontoritarbeid.
kirjeldus.
Pianiinosid, grammofone
ja plaate,
Mõjuvad kuulutused.
revolvreid ja laskemoona.
Leht müügil k. 9 h.
Toimetus ja talitus
Rüütli tän. 39.
Tel. 19 ja
3-25.
Tenisspordi tarbeid.
jalgpalle, tapeete ja Korvmööblit.
Kirjutusmasinaid ja arvemasinaid.
Mänge, vaase, kohvrid, portvelle rahataskuid jne. soovit. suures valikus odav, hindadega
PÄRNU POSTIMEES1*Pärnu'’TS“-
W
W
M
.afe- ]• ‘i
"qc 7, x j.
op
] x -j
Eesti omawalitsuste Kinnitus Ä.«S.
„OMA“
Juhatus Tartus, Riia tän. nr. 41, oma majas.
Kõnetraat 3-44 ja 5-62.
Peaagentuur: Tallinnas, Harju tän. 48. Kõnetraat (2) 18-58.
ira
Põhikapital ja tagawarad üle 36000000 sendi. Oma majad Tartus,
Tähe tän. 14 ja Riia tän. 41. Edasikinnitus kuues wälisriigis. välja
makstud kahjud kaheksa tegewusaasta jooksul üle 55000000 sendi.
laiemailus. EliHiiillis.
N
Edasikinnituste wastuwõtmine walla seltsidelt. Madalad preemiad. Sood
sad kinnitustingimused. Kõik tulu omawalitsuste kaudu rahwale tagasi.
r-Slferejfy
Eesti wauarahwa ajaarwarmne
Küünlu päewast 10 nädalat künnipäewani, 11 nädalat
Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani;
künuipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Jaanipäewani - Jaauipäewast 4 Jaagupi ja 7 Lauritsa päewani;
Lauritsa päewast 7 Mihkli päewani; Mihkli Päewast S
Mardi päewani; Mardi päewast 2 Kadri päewani; Kadri
päewast 4 Tooma päewani ja Tooma päewast 6 küünla
päewani.
Musta-ajud.
Kewade algab 20. märtsil.
Suwi algab 21. juunil.
Sügise algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese ja kuu warjntused
1920 a. on 2 päikese ja 2 fin warjutnst, millest esi
mese kuuwarjutuse algus meil näha.
Esimene, täielik kunwarjutns on 3. mail, algus Lell
1.40 m. 1)011!., lõpp kell 5.20 m Nähtaw Euroopas, Aaf
rikas, Atlandi okeaanis, Ameeiikas, Lüäne-Aasias.
Teine, o s a l i k päikesewarjutus (Varjutatakse 4/io päi
kese läbimõedust) on 18. mail hommikutundidel ja on näha
ainult Austraalias ja India okeaanis.
Kolmas, täielik kunwarjutns on 27. oktoobril, al
gus kell 2.06 m. Nähtaw Aasias, Austraalias, India okeanis, Jda-Aafrikas ja Jda-Euroopas.
Neljas, osa li k päikesewarjutns (warjutatakse 3/«t päi
kese läbimõedust) on 10. nowembril, algus kell 3.26 m., lõpp
kell 7.36 m. Nähtaw Lääne-Euroopas, osalt Aafrikas ja
Põhja Ameerikas.
_________
Sel aastal on 306 piietva.
1,
Jaanuar — NiMri-krrn.
19
1 Neljap.
UtiS aasta.
sF. Fählmann 20
2 Reede
s. 1798. 21
3 Laup.
P. päraft nsäripäewa.
22
4 KÜhaP.
23
5 Esmasp.
G
Kolmek p.
24
6 Teisip.
7 Keskn.
25
26
8 Neljap.
9 Reede
27
28
10 Laup.
Paawli p.
1. p. p. Kolmekuninga p&emo.
29
11 Pühap.
K. Hermann t
12 Esmasp.
C
[1908 30
13 Teisip.
J. Hurt f 1906 31
14 Keskn.
1
15 Neljap.
2
16 Reede
3
17 Laup.
Tõnise päew.
4
2. V. p. Kvlmek. p.
18 Pühap.
ö
6
19 Esmasp.
20 Teisip.
7
8
21 Keskn.
G
*2 Neljap.
9
(lo
23 Reede
24 Laup.
jll
3. p. V- Kolme?, p
112
25 Pühap.
ilB
26 Esmasp. j
1
14
27 Teisip.
! 3 M. Weske j 15
18 Keskn.
29 Neljap.
ff. 1643. 16
j
{17
3o Reede
1
•Sl Laup.
jl8
Paike tõuseb:
1. Mmuarii t 8.58 tn.
31.
,,
„ 8,51 „
21.
„
„ 8,36 „
Läheb koola ;
kell 3,08 nt.
„ 3,26 „
„ 3,4? „
31 p.
Tähendused.
Weebvtrar — KMnla-krm
II.
9 p. enne Kr. Mest. p.
1 Pühap.
2 Esmasp.
Küünla p.
49
!2ö
G
;2l
22
3 TcisiP.
4
5
8
7
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
8
9
10
Il
13
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
A. Grenzstein s. 1849 j 23
W- Reimann s. 1861 24
Paawli ü. p.
25
8 p. enne Kr. Mest. p.
26
Luuwalu p.
27
28
29
30
31
1
C
7 p enne Kr. Mest. p.
2
3
Wastla p.
4
Tuhka p.
.5
D E. Ahreus f 6
[1863 7
8
l pühapäew paastus.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
9
Esmasp.
10
Teisip.
Waibariigiaas- 11
Keskn.
12
Palwe p.
Neljap.
13
3
Reede
14
Laup.
15
2 pühapärw paastus.
29 Pühap.
|16
Päike tõuseb:
l. Weetzruaril k. 8,14 m.
IL
„
„ 7,50 „
21.
,,
u 7,24 „
Läheb looja:
k. 4,14 nt.
„ 4,39 „
„ 5,Oo ,,
29
Tähendused.
p.
Iii.
M8rLs — PaasLu-kttU
1
2
8
4
5
6
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
EsmaspTeisi P.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
22
23
24
25
26
27
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keikn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
EZmaZP.
Teisip.
Keskn.
17|
18|
Talur. wabast. p. 19
G
20
21
22
3 pühapäew vaaStus.
28
24
25
26
27
28
29
c
4 pühapäew paastus.
1
O.Masing -si 1832 2
3
4
5
G E.N.JakobsonI' 6
Kewade algus. [1882 7
5 pühapäew paastus.
8
9
10
11
Paastu-Maarja p. 12
3
13
14
Palmipuude püha.
Palmipunds p
15
16
F Wrcdemann f. 1805 17
Wenemaa rewol. 1917 18
Päike tõuseb:
märtsil k. 6,59 m.
6,29
11.
21.
6,00
1.
z> „
„ „
„
„
Läheb looja:
k. 5,28 tn.
5,52
„
„
6,16
„
„
31 p
Tähendused.
Aprill — JiLri-kmr
IV,
S. Neljapäew. |19
G S. Reede i‘20
-21
1 Neljap.
2 Reede
8 Laup.
Kr. tzlestLusnnse p.
4
5
6
7
8
9
10
li
12
18
14
15
16
17
1. Lihawõite P. 22
23
3
24
3
35
Siircimaa eestlaste 26
srvaöast. p. 1819. 27
28
1 pühap. p. Kr. Mest. p.
29
Pühap.
c
30
Esnrasp.
31
Teisip.
Künnrpäew.
1
Keskn.
2
Neljap.
3
Reede
Laup.
J
1
j
j F. Fählmann f 1850.
iJüripäew. R. Kallas h
! J Kundrr st18S8 [191S
p. Kr. ülest. p.
I D Markuse p.
Z.NosenMuterl' 18.64
:O
iS
j J. Siiip f. 1864 j Z
30
81
| Risti ülendam. p. 1
2
j
3
j
4
; 5
p. Kolmainu Z. p.
6
7
3
Madise P.
8
1 9
Sügise algus.
110
[$. Hermann s. 1851.! 11
sJohann. saam. p. il 2
p Kolmainu Z. p.
Õp. Johannese p. 113
|14
15
D
Mihkli päew.
116
S17
Päike tõuseb:
1. sept. kell 4.55 tn.
5.19 „
11. „
31. „
„ 5.41 „
W. H. p. Kolnnrinu J. p.
' I
125
Esnmsp.
j 26
Teistp.
O. Masing s. 1763|27
Keskn.
D Mardi püew. |28
NNjap,
29
Reede
!
|30
31
Laup.
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
2.4. s. v. SefiWim Z x.
|
I 1
|
2
3
4
HI.Znngs.l835. 5
6
jj
20 Laup.
25. p. p. Kolmüinu Z. p.
23
22
23
24
25
26
87
Pühap
Esmasp.
Teistp.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
SurnriLs p.
8
[Sžeenteit Maarj. p. 9
10
II
Kadri püew
12
13
m
U
1. Kr. fülemife puha.
28 Pühap.
29 Esmasp
30 Teiste
j
Andrese päew.
|15
jl6
-17
PWe tSufeS:
Zäheö looja:
1, noW. m 7.19 m. feS 4.08 m.
11. „
„ 7M „
3.43 „
2h „
y 8 «88 tl
u 3.22 /f
3Q P.
Tähendused.
CIL
t4mu
Detsember
T
1
2
8
4
Keskn.
Nekjap.
|c
Reede
Laup.
2. Kr. tulemise pühaPuhap. ! Surnule püha.
Esmasp. | Nigrrla p.
Teisip.
j
Kadri päew.
Kestn.
Neljap.
Reede
O
Laup.
18
19
20]
21
22
23
24
•25
26
27
28
‘ 1
3. Kr. tulemise püha.
(2 Pühap.
L.Koidulas. 1843229!
13 Esmasp.
30
14 Teisip.
Fr. R. Kreutzwald 1
15 Keskrr.
[f.1803. J. Kuu- 2
16 Neljap.
[ber s. 1852.
3
17 Reede
F. Z. Wiedemann 4
18 Laup.
3
tt 1887. ö
tulemise
püha.
4. Kr.
[f. 1798.
6
19 Vühap.
F. Fählmanu
20 Esmasp.
7
Tooma päew.
8
21 Teisip.
9
22 Keskrr.
Talwe algusiio
23 mm
24 Reede
iii
25 Laup.
: H 1. JöttLrr p ila
2. Jõulu püha.
26 Pühap.
13
12. Jõulup
27 Esmasp. j 3. Zõrrktt p.
14
| Süüta laste v.
28 Teisip.
15
29 Keskn.
16
3ö Neljap.
17
H€
31 Reede
1 Wana aasta ohtu. 18
5
6
7
8
9
0
j1
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. dets. UU 8.80 m. M 3.07 m.
11- !t ,, 8.47 „ „ 2.59 .
„ 2.59 ,
21.
.. 8.57 „
ai p.
16
Laadad,
mis pühade järele seatud, peetakse uue kalendri järele,. aga
mis kuupäewade järele määratud, need peetakse ikka ramm
kalendri järele, seni kui ametlikku muutust pole tehtud.
Tähendus: K ui laa Lade algus juhtub laupLewa
wõi pühapäewa pääle, siis lükatakse see järgmise nädala esi
mese äripäewa pääle. Laadad Pctseris on iga kuu 1-sel ja
15-mal päewal.
12. Kuresaares 10 p.
Jaanuaril.
15. Wiljandis, 3 P°
Pärnus s. k. wiimasel keskn.
15. Nina külas, Alutskiwiw.
ja neljap.
18. Jõhwis, 3 p.
7. Tartus, 3 nädalat.
18. Audrus, reedel enne
7. Wõrus, 3 p.
Wastlttpäeraa.
7. Orgital. 2 p.
20.
Oisu
uu 3 p.
8. Mehikoormas, l p.
20. Kiwiloo kõrtsi j. 2 p.
10. Haapsalus, 2 p.
22. Wõrus, 8 p.
10. Walgüs, 2 p.
22. Saarem., Orisaare nt.
10, Nasinal, 2 p.
22.
Sutlemma mõisas.
11. J õe leht m es. Ri ida kõrtsi
22, Iisaku nt., 2 p.
juures, 1 p.
24. Wana-Kaltenis.
17. Koluweres, 2 p.
24, Kulinas, 2 p.
20. Raplas, Allo m. j. 2 p.
27. Amblas, 2 P.
27. Rakveres, 2 p.
28. Pilguste mõisas, Saa
29- Uue-Põltsamaal.
remaal, 2 p.
30. Wolmaris, 2 p.
Weebrnaril
Lihulas esm. ja teisip. eime
Wastlap. 3. Baltiskis.
3. Keblastes, 2 p°
3. Wiljandis, 8 p.
4. Suure-Lähtrus 2 p.
4. Tartus, 2 p.
4. Wõrus, 1 P.
4. Rügimäel, S.-Lähtrus,
2 päewa.
6. Paides, 2 p.
9. Narwas, 3 p.
8. Malgas, 2 p.
Märtsil.
j
Wolmaris s. k. esimesel e-Zmaspäewal.
Raplas, s. t esimesel es:; asp.
ja teisipäewal.
Keilas, esmaSp. pärast 3.
paastupüha.
1. Ostrorais, 10 p.
1 Mõisaküla alewis.
1. Kodijärwe-Kitsel.
1. Waimastlvere sihil.
1. Äärmanni m., Pilistraere kihelkonnas.
17
Kose-Uuemõisas, esimesel ssmasp. Pärast Jüripäew.
1. Waftse-PrangliZ, Koorwere kõrtsi juures.
1. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures.
1. Mustla al, Tarwastus.
5. Koeru - Preedi Mahul,
2 pLewa.
6. Luutsnikus, I p.
6. Kilingi-Nõmmel, Z p.
10. Wasulüs.
12. Saaremaal, 2 p.
,11. Uue-Lõwe m.
12. Mõrus, 1 p.
12. Ellamaal, Soonistes,
2 päerna,
12. Karistel, Suitsu kõrtsi j.
14. Saarem., Uhmardu k. j.
8. Rauuus, Kulli kõrtsi j.
5. Ka sinal, Pühitsus 1 p.
5, Kallaste külas.
7. Wäike-Ulilas, 2 p.
9. Laekwere mõisas, 2 p.
9. Wrttla mõisas, 2 p.
10. Wasknarwas, 1 r,
10. Ruhj-s, Pikkjärwr Kitse
kõrtsi j. i p.
10. Leisis.
11. Mõra M.. Tartu «ask.
12. Mõrus, 1 p.
12. Wäike.Ulilas, Woldil.
12. Wana-Prauglis.
12. Kärgula-Sulbil.
15. Kellamäe m., Saarem.
|
15. Paides, 2 p.
15. Walguta mõisas 1 p.
j
15. Mädamaal.
16. Walgas.
20. Sõrlste-Pllskarul, 3 p. I
20. Wana-Antsla, Hautgl,
1 päew.
23. Roosas, Rõuge kihelk.
26. Waiwaro morsas, 3 p.
27. Uberna kõrtsi juures.
28. Missul, Wastselinna ki
helkonnas, Wõrumaal.
Aprillis.
Viljandis, neljap. pärast
Lrhawõtte pühi.
Lihulas, neljap. pärast Liha
wõtte Pühi.
Pärnus, keskn. ja neljap.
enne Iüripäewa.
RakwereZ, esmaspäewal ja
teisip. pärast Lihaw. p.
Palmses, kolmap. pärast
LihawSLte pühi.
'
lõ. Kriiüdneris, Sulu oja
kõrtsi juures.
15. Kolga Liiwal, 2 P.
16. Walgas, 2 P.
16. Ahja Kärsal, 2 P.
16. Waiatus.
17. Wast-e-Nõos ja
Wörumaal, Haanja w.
18. Nissis.
18. Kergus, Päruu M., 1 p.
19. Alamustes.
19. Tõrwas, 2 P.
20. Nuhjas, 2 p.
20. Nuustakul, 2 p.
20. Anija mõisas, 2 p.
20. Kaareperas.
20. Lelles.
21. Wolmaris, 2 p.
21. Kawastu-Koosal, 2 p.
33. Jarwakandi m., 2 P.
18
25.
25.
L6.
26.
Partsi ut, PZlwa kih.
Tsooruk, Rõuge kihelk.
Häädemeeste!, 3 pNarmas, 3 p.
28. Missus, 1 P.
28. Reolas.
39. Kaiaweres, Pataste k.
juures, 2 p.
Mais.
1. Karilatsi-Kähril, 2 p.
5. Sangaste kiriknkõrtsi |,
9. Wöõbsus, 1 p.
12. Wõrus, 1 p.
1•
10.
11.
32.
14.
16.
16.
18.
18.
20.
20.
21.
21.
2*2.
27.
Juurns.
Wastse-Ku ustes.
Mustmees, 3 y.
Wõnnus, 2 p.
Märjamaal, 2 P.
Mana Põltsamaal.
Tahkuranna w., Woiste
kõrtsi j., 3 p.
Rakweres, 2 p.
Malgas.
Wana-Karistes.
Paides, 2 p.
Palmses, 2 p,
Wõrus, 1 p.
Tartus, 2 p.
Wiljandrs, 2 p.
Tar Vastus, 2 P.
Juulis.
1. Leisis, kaubalaat.
Pärnus, Juulikuu esimesel
kolmap. ja neljap.
3. Karksis, 3 P.
19. Kuresaares, lo p.
15. Kuiel.
20. Pärnu aasialaat kuni
10. augustira.
26. Wolmaris.
28. Talli mõisas.
Augustis.
1. Saaremaal, Säärel, 3p.
2. Tuhalaane m., Wiljanbimaat
7. Mõisaküla w. j., 2 p.
8. Urisaare k., Laiksaare
w., 1 P.
9. KoiwalinnaS jAdfeltS).
lo. Malgas.
12, Saarde Pati nt., 3 p.
18. Helmes, 2 p.
# 18. Häädenleeste!, 3 p. •*
21. Pootsis, Selil w., 2 p.
24. Iamburis, 3 P.
*24. Ruhjas.
24. Waftfe-Nõos, 2 p.
24. Vastsemõisas, Wiljandimaal, 2 p.
24. Taliswiiral.
25. Wõrus, 1 P.
26. Mõntos (Olbrükil),
Saaremaal.
28. Kiliugi-Nõmmel, 3 p.
29. Lelles.
30. Kaansus.
30. Mehikoormal, 1 P.
31. Kolga-Jaam kirikum.
Septembris.
Uuemõisas, selle kuu esimesel
teisi p. ja keskn.
Pärnus, keskn. ja nsljapäew.
enne Mihklip.
1. Jifakus, 2 p.
1, Õisus, Türi kihelk., 2 p»
2Ö
Dkkssbrrs.
Raplas, esimesel reedel PZ rasi
Mihklipäewa.
1. Erastweres.
I. Heinastes, 3 p.
1. Rannus, Kulli kõrtsi j.
Jõhwis, s. k. kolmandal esmasp. 3 p.
1. Nuustakul, 2 P.
1. Koloweres.
5. Lohusuus, 2 p.
5. Wõõbsus.
6. Luutsnikus.
6. Tarwastus, 2 \.
6. JöelehtMes.
6. Riida kõrtsi ja Latwrne
kõrtsi juures.
7. Koeru-Preedi Mahul,
* 2 p,
7. Hurmi m., Tille kõrtsi
juures.
8. Haapsalus, 2 p.
8. Hurmuulis. Soe k.
8. Kuristel, Suitsu k. j.
9. Kergulas, Sulbi alew.
10. Wasulas.
10. Kõos, 2 p.
10. Moostes.
II. Krootuses.
IL Laatres, Tarturm, 2 p.
12. Soonistes, 2 p.
13. Wõrus.
14. Saaremõisa Uhmardu I.
juures.
15. Pikknurme kõrtsi j.
15, Kursis.
15. Drilu kõrtsi j., 2 p.
16. Räginamäel,
SuureAähtrus, 2 p.
15, Weski mõisas.
1
j
I
j
\
!
j
15. Tagaperes, Helme kih.,
2 päewa.
15. Ahja-Kärsal, 2 p.
16. SBaiaiu mõisa j.
18. Sindis.
18. Mõmstes.
19. Kulina mõisas, 2 p.
2q, Loosi-Lindoral.
20. Nues-Wändras, Rõufal
2 Päewa.
20. Mõra mõisas.
22. Nissis, 2 p.
23. Mana-Antsla-Haukak.
23. Raanitse mõisas.
24. Kassinurmes.
24. Rõuges.
25. Malgas.
25. Elwas.
2g. Mustjalas.
• • .
27. Udernas.
28. Jõgewa mõisas.
28. Missus.
28. Wolmaris, 3 p.
30. Kähri Karilatsis.
Nswsmdris.
1. Tartus.
1. Kärus, 2 p.
4. Pühitsas.
9. Patil.
10. Wõrus, 2 p.
10. Mustwee alewrs, 3 p.
10. Ruhjas, 2 p.
10. Paides, 2 p,
13. Pikkjärwe-Kiise L j.
15. Wolwetis, 3 p.
15. Wigalas, 2 P.
20. Malgas, 2 p.
25° Wiljandis, 3 p.
25, Wolmsris, 8 P.
W. WKyrs,
28. Ambla alewis, 2 P.
*28. Keilas.
29. Wana-Wändrss.
DeLsemdris.
Pärnus, kolmap. ja ueljap.
Pärast 3. Kristuse tule
mise p.
Lelles, HiiekõunuS esmasp.
P. 2. Krt. Püha.
1. Wasknarwas.
3. Rakweres, 2 p.
H. Pööra meres.
7. Wõõbsus.
8. Rarwas, 2 p.
10. Krüüdneris, Sulm-js
kõrtsi juures.
10. Ruhjas.
12, Märjamaa kiriku juures
*2 päewa.
15. Mõrus, 1P.
16. Paides, 2 p.
18. Moostes.
18. Kauksis.
20. Meski mõisas.
15—24. Malgas.
Posti ja telegrafi takside tabel.
Kirjad: kohalised, iga 15 grammi eest 35 MM,
ksdumaalised, iga 15 grammi eest 70 v., wäljamaalised, iga
15 grammi eest 125 p. Raskus — piiramata.
Postkaardid: kohalised 25 penni, kodumaalisel:
üksikud 85 penni, wastusega 70 p., wäljamaalised: üksikud
50 permi, wastusega 100 penni.
R i s t v a e l a s a a t e b: kohalised, trükitööd kuni 15
grammini 1OP., muidu i.za 100 grammi eest 20 p., alamäär
äripaberite ja kaubaproowide eest 20 p.: kodumaalised: iga
50 grammi eest 20 p., alamäär äripaberite ja kaubaproo
wide eest 50 p., wäljamaalised: iga 50 grammi wõi selle
osa eest 25 p„, alamäär äripaberite eest 125 P., alamäär
kaubaproowidee eest 50 p. Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülimäär 2 klg.: kaust 45 cm. X 45 cm, X 45 cm.
ehk torokujulistel 75 cm. X 10 cm. Kaubaproowide ülikaal — 350 grammi; kaust 80 cm, X 20 cm. X 10 cm.
ehk torukujulistel 80 cm. X 16 cm.
J lma markidela, fui ka poolikult maksetud saa
dete eest nõutakse saaja käest puuduw Pcstimgks kahekord
selt sisse.
22
T ä h L sa a te b (fmntatub saated): lisamaksu (pealk
kaaluraha) iga saale ;ealt kodumaale 70 P., wüljamaale
125 penni.
Rahakaa r b i d tobu maali feb, kuni 3000 m iga 100
marga ehk poole löö tn. eest 1 m., üle 3000 marga kuni
10.000 margani, esimese 3000 marga eest 30 m., siis iga
järgmise 100 pealt 50 p., üle 10.000 m., esimese 10.000
m. eest 65 m. siis iga järgmise lOOv m. eest 3 tn. Telegrafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel: 10 m.,
Telegrafiline teabe relegrafi rahakaardi kättewiimise üle 5
m. Rahasaate summa piiramata
Wäärtkirjäd: stsemaalised: kaaluraha nagu kir
jade eest, peale selle kinnituse raha kuni 300o m. iga loo
marga ehk pooliku 100 m. eest 70 p., üle 3000 nt. kuni
10.000 m, esimese 3000 m. eest 21 m., siis iga järgmise
100 m. pealt 40 p., iile 10.000 m., esimese 10.000 m. eest
49 tn., siis iga järgmise 1000 pealt 150 p. Wäärtus —
piiramata.
Pakib: kaaluraha: iga kilogrammi eest 200 p., alaNläär 4 nt. — p. Kinnitusemaks (wüürtpakkide eest) nagu
Wäartkirjade juures. Ähtpakib (f. o. ilma wäürtuseta) wõiwad ka
aabetena postile antud saada tahitusmaksu eest
iga paki pealt 70 penni Paki iili kaal — 50 klgr. Paki
üliulatus: 135 cm. X 40 cm. X 30 cm. ehk 100 cm.
X 50 cm. X 50 cm. ehk 00 cm. X 60 cm. X 60 cm*
Wäürtpakr ü li wäärtus — 20,000 marka.
Järel m aks: Iga 100 marga järelmaksu eest 50 p.
Järelmaks wvib tähtsaadete, wäartkirjade ja pakkide peale
Pansud saada.
V
Kojnwiimine: rahakaartide ja wäürtkirjade pealt
iga saate iga 500 marga chk selle osa eest 1 mark.
A Biti) ö d r a hw a l e: adressi kirjutamine 30 pv
kirja ning adressi kirjutamine 50 p., nõudekirja kirjutamine
ilma trükitud tühikuta (blanketita) postikwiitungi kopeerimi
sega 50 P.
23
Telegrammid: kohatised, iga sõna pealt 35 p.,
alamäär 5 nt. — p., kodumaalised, iga sõna pealt 25 p.,
alamäär 7 m. -- P>, kiirtellegrammid — 3 korda korda kal
limad, makstud katse (oim. npoB-fepna) 50o/o telegrammi
hinnast: ärakiri iga 100 sõna pealt 3 mark, telegrafiline
wäljastusteade (yBtAoaMeme o AOCTaiM.) 7 m. knr.wäljastusteade 2i m. posti wäljastusteade 2 m. seesama —
tähitud (kinnitatud) 2 marka 70 penni, eraadress (ycjiOB^
huü aApec/b) 150 P.
Mõõdud ja kaalud»
1)
1
1
1
1
1
1
1
X
1
Pikkuse
mõõdud
a. Wenemaa pi kkusemösdud.
penikoorem — 7 wersta.
rvsrst — 500 sülda = 1068 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
süld ~ 3 arssinat = 7 jalga — 2 meetrit = 13 sen
timeetrit ----- 3 millimeetrit.
arssin ----- 16 werssoki == 28 tolli ----- 71 sentimeetrit ----t millim.
werssok = 4 sentimeetrit 42/s millimeetrit.
jalg ----- 12 tolli = 30 sentimeetrit 47/10 millimeetrit.
tori = 2 sentimeetrit 5’/3 millimeetrit.
küünar ----- s4 arssinat = 21 tolli 53 sentimeetrit 19/I0
millimeetrit.
lihtsüld 6 jalga.
b.' M eetri- m õ õ b u b.
(4 Raskuse mõõdud,
a. W e n e nr a a r a S k u se mõ õd u d.
psrkowits (kaal) 1® puuda — 20 puuda = 163V& kilo
grammi.
puud ----- 40 naela = 16 gilogrammi 384. grammi.
nael = 32 loodi — 96 solotnikku = "96 booli =
4093/q grammi.
leifik (punb) ------ 20 naela = 8 kilogrammi 192 grammi.
b. Detsima ai kaalud.
1 kilogramm = 10 hektogrammi == 100 dekagrammi —
1000 grammi — 2 naela 422/3 solotnikku.
1 gramm = 10 detsigramrui = lOo sentigrammi = IqoO
milligrammi = 22 '/2 booli.
I tarni = 1000 kilogrammi — 61 puutu 1 nael 89 sol.
§9 booli.
JahMlender.
□ lubatud aeg jahil käis.
H keelatud aeg: tooma hoiu-, kaitse-aeg.
Uue kalendri järele.
Loomade nimed.
8j°......................... e
1 iS !"5 iõ i § in I ®! S-i-3 !l iš
Emapõder, metskits ja nende wasikad
Isapõder (eervus alces)
JsaUrw (metšnff, cervus capreolua)
Jsamõtus (nietftž, tetrao urogallus) ja isatedcr
(tfibec tetrao tedrix)
Kurwits (korbits, lurp. lilwateder, tulk, metsnepp, scolopax rusticola)
Ani (anser cinereus) ja luik fcygnus olor)
Jsapart (partS,metsparts, tficj«»art3, sinikael anas
bosehas) ja iutkas Hat, nõgiklkas, mötskikas.
tnmfctb, kruuskael, sopakukk, riiuta?!, muruta!!,
murufutfa, merinspp (machetcs pugnax)
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kasl clancioa
claneula), soopan (rohiipart anae acuta), piil
part (pillipart, pir>part. pirtspart, ritSpart mudapart auas e ree ca), smapart (auas bosehas)
tülitaja (tifnteB, hirnuti möhitsS, möhitaja,
mühida, svkapart, svkapartS taewasikk, (scolnpax gaiinngo); topelnopp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); knwitaja (kiiwitaS, fiimit, liider, vanellus «ristatus); rfiäl
(heina ja põllurÄäk, rnkkllind, präägutaja, erex
pratensis) jS m. mee-- ning soolinnnd.
Püwi, (püü, põldpüwi, nurm eluna, perb. clner.)
JäneS (lepue taandus)
Cmamõtus: emateber (fitbreS); laanepftroi lsaiteliub, metZpüwi, kaasikpüwi, kõrbepüwi. kirusspüwi (tetrao bonasia); iaoteber (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (lutt, lutt, pipar, pilt
lik: tutletup. hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi wõib igal aial püssiga lasta wõi
muidu tappa.
■I
|
SB 1 ■i
-!
1
i
j
Andre-Madi puuk.
Läks ja lookles kirikutee. Läbi puhmiste sooäärte,
üle kitsaste põlluribade.
Walge, tolmune tee, kubiste leetekraawidega, mis olid
kuiwad ja pragunenud.
Läks mööda madalist suitsutarist ja waiksist, lagune
nud tänawist läbi.
Kõrge mõisametsa taga lõi kirikukell.
Piu—u! Pau—u!
Kaikus wärisew helin läbi sõudohu, üle siniste metsi,
üle pruun-rohekate soie ja walgeks pondunud nurmi.
Kuuldus, — kui nutaks keegi kaugel õhus, kui kõne
leks keegi suures südamewalus.
Ja üle nurmi, peenrite kraöisewat rohtu mööda läk
sid tntmefcb.
Läksid palja jalu, kui manad pühased, pead waikselt
ette norus.
Tulid madalist taiest ja rüüstest suitsuonnest ja läksid
rvälja walgels kirikuteele.
Otsind ja kobasid teeäärt mööda omi kamardunud tai
dega, sest ergwalge kuum kruus põletas talla möhne.
Nagu raske uni seisis minejate pääl.
Ning naiste hallid silmad, täis toetf, wahtisid kurbu
ses muste leinarütte alt.
Ja suur ohke käis suust suhu, fui kaikus kella raske,
murelik heli.
Ja kõikide hinges oli üks ja seesama palwe:
„ Issand Jumal, kae! Sääl üle nurmi kõnnib nälg!
Kui sa oled seal ülewal taewas, siis ole armuline ja päästa
meid!"
Ja kaedes üles sinisesse uttu, kus wahtis tuline, pä
ratu silm ja kallas lõõma, lõid mehed ja naised risti ette,
ning kurgus rögises neil üks mõistmatu sõna.-------*
Wäljas, rehe muldweerel, päikse hirmsa lõõma eest
warjus, tstus Madi.
2i
Sügawalt seisis ta pää üle laia $ma, n rasked,
pruuniks parkinud käed jamedite, Harkus fermiga langesid
põimilt jõuetult alla.
Ja kurwad silmad wahLisid elutult üle pruun-roheka
Biitmub mors.
Madi mõtted olid tuhmid, — ta et suutnud enam mi
dagi mõtelda.
Ta nägi ja nägi ainult ühte: Kole hallikarwaline
Mudas hiilis ussaida.'
Kae! Ta wcchib juba wärati Laqa, luurab käbi aedroodjite.
Ja kõnnib ning kõnnib ümber ussaia ja ootab.
Just kui teab, et Madi ei jõua teda ära ajuda.
Sest Madi ei küüni toda hirmsat, fõomamai taewa
silma katma.
Ja mida enam Madi mõtles, seda selgemini nägi toda
halli juudast.
Oli, kui oleks ta oma sarwilife pää läbi wäratüvarbu
ajanud.
Justkui tuleb ja tuleb aia äärt mööda lähemale ja
naerab oma saatanlikku naeru. —
Madi hinges pöörles miski walu. Pöörles ja wõitkes justkui sülitsi.
Tõusis ja kahanes.
Tõusis ja — kahanes.
Läks heledaks ja — kustus. — Siis -— äkitselt kar
gas Madi üles, jooksis wälja wilust, kesk paetanud moro. .
Ja tõstis kaks rasket rusikat üles ja müral ja rocmbus:
Sina tuline kurat!
Et söögu sind saatan! Ja-siis, — ta käed langesid
ja pää wajus üle rinna.
Ning jälle wahtisid kaks kurba mesist silma elutalt
alla pruunrohekale mõrule, mis oli jalge all palaw!
Aga üle nurmi, iile kõrge moifametfa, läbi tardunud
ssudõhu helas jumalakell:
Piu—u! Pau—u!
29
See helin lõi korraga Ma di kõrwu, ja ta tuksatas.
Läks, wankus tagasi rehe warju madalale muldweereke.
Ja kurgus rõgisesid lõpmata wandesõnad:
Ei ole.mingit Jumalat, tüdib on saatan! Sest Ju
mal on armuline, aga mitte saatan! Et lööge ta kella ja
Petke inimesi I Et kõnelge ja ütelge juba ükskord, et ei olegi
muub, kui põrgu, kus inimesed pölewad naljas ja janus!
Ja lämbuwad põlewite turbasöie wingus! — —
Ja jälle istus Madi, suured rasked käed jõuetult üle
Põlwi ja .lai turi sügamast küürus.
Ning kumad wesised silmad wähtisid alla, rehe vio
lett warju. —
Sääl, kõrge metsalaga lõi ikka weel jumalakell.
Madi ei kuulnud.
Madi mõtles hirmust mõtet.
Ta nägi toda halli juudast ussaida tükkiwat.
Ta tuleb, — ei jää tulemata.
Tuleb siis, kui ei ole enam midagi aidas, küünis ja
tares. Kui on nälg loomal ja endal. Ei jää tulemata, sest
Põld on otsas: põud on ta tapnud!
Ja raskemaks läks Madi riiuta”, kui tuli meelde kõik
fee elu:
Oled teinud tööd ööd ja päewa, kuid ei ainustki rWmu! Oled püüdnud, aga elad kui tõbras, ja nälgid ja
lähed hukka!
Äh, — fee ei ole Jumal, kes laseb sündida nii, fee
on kurat taewas!
Siis wälgütas Madi hinges üks säde.
Ta ajas sirgeks.
Ja iVusiZ muldWeerslt, läks msarubeS üle moro ela
äärde, kust nägi nurmekiile, ja tunnistas. Seisis ja tunnis
tas taetoaft, ja pööras nägu igale poole, et tunnuks tuust.
Ei!
Ei! Kaks lund ei ole emm tuult!
Ja pitwi d ole enam!
30
On ainult kuldkollane hirmus tullratas ülewal taewLkummil, ja sinine suits ja turbawing!
Ning körwetaw lõõm, 'mis muudab luiskamaks paloliiwaks kõik nurmed.
*
Rehekambn lüwel istus rvilus Mari.
Ta toetas kuumawaid jalgu jaheda astekiwi pääle,
walge põü ees, fa luges suurest raamatust.
Laialt seisid raamatu puukaaned lahti, ja sügawalt
langes Mari murelik nägu üle suurte nurgeliste tähti.
Mari luges Issandast. Luges tasase kurwa häälega,
mis kogeles ja meeris.
Nagu toalu tundus ses poollaulwaZ hääles, ja iga
kord, kui otsa sai salm, ohkas Mari.
Kui suur on Issand!
Kui targad on tema sõnad! „Õnsad on need, kes
näewad nälga ja janu minu pärast, sest nende palk on taewas suur! Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuwad,
sest Jumal on maim ja teda peab teenima maimus ja
toes!" — —
Üle õue tuli Madi. Jäi seisma räästa willu, ja
kuulis Marit lugewat Issandast kambri lärnel.
Ning selgesti kostis Madi kvrwu:
„Õndsad on need, kes ei näe aga fiiSft usuwad...!"
Ja Madi kurgus ragises jälle.
Ragises nii, et Mari heitus.
Madi! Mis sul on! ?
Aga —- äkitselt kumardas Madi raske turi.
Ja kaks suurt kätt haarasid mana raamatu suurist
puukaantest.
Ja wiskasid.
Ning robinal langes raamat kesk moto paetanud rada.
Jäi pärani lehil seisma, nagu mõni lind, mis. kukkus
taewast.
31
Ei mingi tuuleõhk ei liigutanud pruuniks suitsenud
lehti, mis oifb justkui lahti pärast.
Ka suur must kiri lehealt näkkis ja näkkis ereda, kuuma
Päikse all, oli nagu põlew:
„See on fefinnane Jummala Samm".
Madi ! Madi! hõikas Mari heitunud hääl.
Madi i Madi! ära tee pattu!
Ja Mari wärises, ning ta kurtvad silmad wahtisid
tardunult Mari õudsesse näkku.
Aga liikumata seisis Madi, ja La suust tungisid sõnad.
Raskelt ja ruttu, nagu mäelt meeremab kiwid:
Sina!! Sina rumal!! Kae, kas sa näed pilwi!
Kae, kas sa tunneb tuult! Sa et näe muub, kui tuld hom
mikust õhtuni, ja fee on seesinane põrgu tuli! Kaks kuud
laulad ja loed sina, aga ta et kuule! Teda et ole enam
teemas, on ainult kurat!
Ja Madi läks, ja sülgas ja — waarus.
Läks omi suurte pruune jalgega üle kuuma moro.
Astus üle madala aid-roodsa, ja atb ragises, justkui
murdus.
Läks üle walge kirikutee, ja kõndis kõrbenud peenari
mööda kõsuse keswanurme wahel.
Walge hame eest laialt lahti, ja must PühKpäewa
kaap imelikult uhkelt kuklas.
Ja suured rasked kaed olid õlost justkui lahti.
—
Äkitselt kostis umbne mügin alt wõsost.
Madi seisis ja kuulas.
Mrs see on?
Ja mõlemad kõrwad küsisid:
Mis see mi??
Saäl nägi Madi: Suur punane lehm jooksis justkui
surmahirmus läbi harwi leppi. .
Jooksis läbi puhme, paiskas laiali ivana kadaka ja
Puskis ning tallas.
Kadus wõsfo, ja ilmus. \
32
Kadus ja ilmus.
Ning selgesti kostis wõso poolt Madi kõrwo imelik,
mängho hääl, justkui tõmbaks leegi tasa teras jõhwe pikal
toitult!.
Ma di tunnistas ja otsis: Lius fee poiss kuramus!
Ja fui ta nägi, kuidas lehm jooksis tuhatnelja Ale
keswa, nii et tolm tõusis fui piim, ja lambad kihutasid jiU
rel, norisewad ninad wsstu maad, pildudes imelikult taga;
stsi, ümises Madi kurgus umbne hääl:
Waata forabit! Juba toam hommikul torgib!!
All, metia ääres, ivana suure kuuse all, kus tundus
justkui mingit õrna niiskust, lauges Madi istuma.
Istus ja istus, ning nagi minefib walgel teel.
Oli suur waitus, ainult helises kauge! kirikukell.
Mingi haledus tuli Madi püüle.
Ta tundis, kuis kurgus hakkas palaw, ja litsus ja
tükkis.
Tal tuli meelde Mari, kes jäi ikma kambri mada
lale läwele.
Za Madi nägi justkui nüüdsama suurt toana raama?
rut pärani ülemat moro poe tarnib rabal.
Ja suur must kiri pruun-koÜasel lehel paistis selgesti:
„Se on sesiimane Jummala Sauna".
Ning Madi nägi seda, kuni toa ju 3 pikali, ja tundis,
et keegi teda justkui litsus. Laiali, nagu rist, langesid käed,
ja sõrmed krabisid kuiwas samblas, justkui otsides jahedust.
Kuni tuli raske utti ja Madi noorskas.
Siis, — korraga! Madi nägi: Taewas
Ja laks ning läks mustemaks. Oli justkui ö3,
wcchtis kambriaknast. Oli nagu mingin süga toal
ja kaugel, toaga kaugel wälksatas äkiline tuli.
Siis langes aknale — Pliks!
Ja langes
kolmas, ja tuli palju»
oli must.
ja Madi
maa all,
teine, ja '
Kohin! Tuli ligemale ja faSmaš.
Suur toana kõiw tovärati juures pööras äkitselt kõik
oksad ühelepoole ja kohises.
Ja M >di nägi läbi pimeda, kuidas puhtnud all toõsaZ
wajusid ja tõusid.
Wajusid ja tõusid.
Wihm !!
Issand Jumal, wihm!
Ja Mudi naeris, ja Mari naeris, ja punane lehm
ajas laudauksest wälja suure sarwilise pää ja naeris.
Wihm! Wihm!
Äkitselt lõi tare walgeks ja moto oli täis tuld.
Ja süül nägi Mudi selgesti, kuis seisis üle moro suur
Punane kiri, nagu tuli: „Se on sesinnane JummalaSanna".
Aga sel silmapilgul raksatas ilm, ja tarni langes tare
laest, ning toana laud keset tare kargas.
Raske kolin käis maa püül ja Laewa all.
Oli justkui wisati raskeid laudu hirmsal kolinal lae*
wakummilt. Madi heitus, tänitas ja — ärkas.
Da kargas püsti, waarus, oli kui purjus.
Ja nägi enese üle laia kuuske, jr eemal kõsuseid nur
mi, ja walget kirikuteed, nagu walget paela üle pruuni
kesa.
Ja tundis, kuis tulised kiired salwasid ta turja ja kaela
käbi kuuseokste, justkui pikad tulised nõelad.
Äh!! Kural!
Madi tuikus uimastuses, wõttis maast kaabu ja jäi
seisma.
Õvrus silmi ja püüdis midagi justkui näha.
Ja, fae!
Kes Lo tuleb süült, rada mööda alt soo õ arest??
Tuleb, ja astub justkui hiilib.
Walge hame ja walged Püksid, nagu lumi.
34
Madi seisis ja waatas. Ja tunnistas.
To tuli lähemale. Ja Madi kuulis, knis to wilistas.
Tuli üles nurme kühmule, kust paistis Madi rehi, hoi
dis käe üle silmi jn waatas.
Ja kirmes õlal wälksatas päikese käes.
Hõi, Sandre Tiit! hõikas Madi.
Tiit waatas, ja otsis. Nägi Madit wõso ääres kuuse
all, ja halkas peenari mööda tulema.
Tuli ja komistas üle funme kirve.
Ja Madi kuulis, kuis Tiit waudus.
Haa! Sina, Madi?
Norutab siin wilus.
Palud
wast toda Wana-Jumalat!
Palud, et tooks sulle hoo
wihma!
Ütles, ja hääles kuuldus justkui pilge.
Ja habemeta nagu läks imelikult jooni täis, ning
wäiksed pilusilmad olid naerul.
Madi uuris.
No sina, Tiit! Mis sa hulgud? Ja, kirmes seljas.
Tiit oli Madi juures, aslus, kumardas, ja kirmes
langes raskelt samblale.
Ning Tiidu pikk käewars puutus krabisewat farnmalt
ja jalad sünnitasid imelisi mtrfjooni.
Ja Tiit kõneles:
Mina! Ma ei palu toda Issandat, ta ei ole mulle
midagi aimub. — — Tahtsin kaeda, tas mõisa raie pää!
on juba küps mõni mari.
Oo mes sa sääl to kirmega teed? On teisigi Päirvi!
Kirmega! Teisigi päi mi!
Eh, Madi!
Sinu Ju
mal ei ole minu Jumal, ja sinu päewad ei ole mina päemab! Tiit ei kuula kedagi, Tiit et kohku kedagi.
Teeb,
mis tahab ja elab.
Sina Madi mõtled, et ma seepärast
suren, kui et künna ja ei külma.
Ei!
Sina olid enne
jumalamees, aga ma ei näe, et see Jumal sulle nngipalju
hääd teeks, et saadaks kõrbunud kesma Paale hoo wihma!
Wõid Emata tolle Jumala pärast, ja orjata, nii nagu
oled orjanud.
Kõneles ja sülgas-
MM kuulas. Ta rinnus laks midagi laiaks |a suur
raske lüsi nokitses sambla sees.
Tiit, [lita kõneled, ja arwad, et matebi usun!
Kae! — ja Madi kargas üles ja sirutas rusikad
sõudsiniselge õhku, wärises ja hääl kurgus rögises — Kae
minu keswa, kae n inn rufit! Kas sa näeb midagi, kas sa
loodad jäält ainuftii tera! Mina et looda enam midagi J
Ainult kurat wrchib jäält |a naerab, sest ta on söönud
Minul ci ole enam midagi, ja elada nagu sitta, mcr ei
mõista j
Ja waarus Ma di raske kuju, ja silmad pilkusid
imelikult ruttu, ning näis, fui läigiks silmanurkades.
Ta langes raskelt ja äkitselt Lagas! maha ja lai kare
käsi tõmbas üle silmi justkui pühkides.
$ of) oh oo j naeris Liii.
Hotzohoo! kostis wõsost.
Kas sa nüüd mõistad! Kas oled ükskord arufaanub,
et keegi sind ei aita, kui ei suuda aidata ise! Sina, Madi
ei ela nii, nagu mina, sina et oska nii elada! Hoo, Madi!
K"s oled kuulnud Ala Mihost? Kas sa teab, kuidas elab
iibe Märt? Hoi, Madi! Sina ei ole te-sein, aga sa oled
maefem — jn nitüb, mil ci Une wihma, kärwab su põld,
ja sa lähed hädas kas toul hulluks! M Ho nurmi on tap
nud põud, ja Märdi krsw on walgem, km sinul, aga kael
Kas neil on millestki puudu! — Wõi kas nad ohkawad,
ja jäämab kuulama, lai pühapäewa! lööb to kell!
Lori
kõik! Sa elad ükskord siin maailmas, ja kui sa sedagi ci
mõista, siis oled sa loll, ja oles h idas.
3lii kõneles Tiit.
Madi kuulas.
Ja pööras, ning waatas Tiitu.
Tiit oli maas sirge, ja ta kitsad silmad peaaegu ■—
peaaegu liuni
Madi mõtles, ja oli- ronil.
Ning korraga kõneles Tiit sille:
Wõi arwad, et fee ä ole nii'?
Wõi arwad, |ei ma
ei tea?
V
Nüüd silmas Madi iemiuamini Tiitu ja ta pilk oli
lüsiw. Ja Madi! mli midagi meelde. Ah, Miho 1 Ja to
36
libe Märt! Oh, seda teadis Madi! Sellest kõneldi, feba
oli nähtud. Madi ise oli näinud, ükskord, tui tuli öösel
üle soo. Ja kõik Alaküla naised olid näinud kuhu läks.
Ja selgesti oli meeles Madil — Lo tulek üle soo.
Kui Laewas lõi walgeks, ja lendas nii, et tuline jutt Laga!
Tiir wilistas, pööras kõhuli ja ta kitsad silmad wahtisid samblasse.
Ja kõneles siis jälle:
No mis sa arwad, Madi! Meil, meril, peab ta
olema.
Ei saa muidu elada, ja rikkaks ei saa kunagi.
Olgu Jumal wõi olemata, aga fee on selge, et meiesugune
muidu rikkaks et jaa! On su! aga kord t e m a, noh, ma
ütlen, — siis wõid iga pühapäew mõisa kõrtsi astuda kui
mees! Ei puudu midagi, — ainult käfe ja tuuakse!
Madi kuulas.
Ta silmad olid tuhmid, ja körwus
kumises.
Ma tean Tiit, mis sa kõneled. Mihol on K u r i.
üks käbi langes kuusest krabinal, ja mehed ehmatasid.
Liii ajas istukile, ja Madi käsi tõusis sambast ruttu.
Käbi kukkus meeste wahele, suur ja punane.
Madi laiad sõrmed atoanefio ja w otsid.
Käbi oli
palamusest kuum.
Liit langes uuesti külili.
Sea tean, — kõneles Madi, — ka Märdil on Kuri.
Tiit tegi äkilise liigutuse. Pani käed pea alla.
Mis sina siis arwad!
Km tahad elada, peab ta
ülema. Ja, lae! Kui mõistlik oled, siis------Tiit kargas äkitselt jälle külili, küünitas paa Madile
ligemale, ja ütles justkui kartes, et keegi kuuleb:
Sina, Madi, wõid ta ju ka saada'
Ütles ja jäi
kitsail silmil Madi otsa wahtima, pikk sõrm nokitses suu
ääres.
Madi sööris. Ta kõrwus laulis miski häälWeri
tõusis pähe ja süda lõi fõmemmi.
Mis sa mõtled, Tiit?
Kas mina wõi? No kas sinul is juba on?
Tiit naeris imelikult tasa, ja ta hääl lähises;
Ah mina wõi? Kes tollest siis kõneleb!'
No sul siis Ma on?
Aa Madi HM oli põnewusest kahisew, ja iga närw
justkui ootas põnewuses.
Aga Tiit naeris jälle imelikult, ja ta kitsad l silmad
liikusid, justkui wänsesid peas,
ja wilistas, ning wiskas
end paar korda üle selja, — |a naeris.
Madi silmad olid suured, ja pikkad ripsmed seisid
liikumata: La tunnistas Tiitu põnewuses, ja usutas:
No sul siis on?
Tiit kargas püsti, tuli, lasi Madi juurde PZlwili,
maataS justkui suures hirmus ringi, tõstis oma pika näpu
püsti ja kõneles:
Madi sina wõid ta saada!
Mina! Madi nagu heitus.
Sina jab! Ning Tiidu pttä tuksatas kindlalt.
Mina??'
Dina jah! Tiidu hääl oli hoopis tõsine.
Aga Tiit, ta — ta sööb hinge ära. Weab toitmaks
Põrgu.
Ja Madi hääl oli imelikult wZõras, ja ta kõneles
nagu oleks külm.
Jälle naeris Tiit:
Weab põrgu?
No kus see põrgu sul on?
Kas sa
toed põrgus ei ole?
Wõi on fee sulle iaetoaS, kui elad
ja orjab herra, ja nälgid, ja ei näe ainustki walget päerva?
Wõi loodad, et kui sured, saab parem, saad iaetoa!
Eh,
Madi! Taewa faaroab herra |a op mann. Taewa saamad
kõik need, kel siingi hää.
Aga meie jaoks et ole taewasi.
Wõi usud sa, mis kõneleb to mustasärgimees kirikus? Jäta
naistele to usk, meestele ei ole toda lori maja.
Meil et
ole Issandat, meil on kurat?
Ja Tiit tõmbas sügawalt hinge, sülgas, rögistas nina
ja kõneles edasi:
Ja olgu ta nii hää wõi halb kui on, söögu ta wii
maks hing ja mebagtt kas wõi tagapõrgu, — kui ta selle eest sulle
ikkagi midagi hääd teeb. — Ma ütlesin Mihot ja Märti.
Kae, miS on neil toiga ? Toob, mis tahawad, ja e; karda
sugugi põrgut. Mis pärast saab, — kes seda teab. Arwad,
et to mustasärgi ineeS põrgus wõi taemaS on käinud!
Lori kõik, mis rikkad meile waesile kõnelewad !
Nuttu, kõneles Tiit, ja ta wäiksed madalad kulmud
liikusid alatasa.
Madi kuulas, ja kuulas.
Ju oli, fui hakkaks ta
nägema oma- hinges mingit imelikku walg:st.
See walgus suurenes ja suurenes, |i Madi tundis,
ei igakord, kui fee mõte tagasi tuli, tuksatas rõõmuwärm.
läbi südame,
Siis toaataS La aralt enese ette maha ja küsis justkui
möödaminnes:
Aga kes teda teeb? Kes paneb tööle? Kes mõistab,
kes julgeb?
Tiit kargas üles.
Kes teeb? Mina ei tee teda mitte, aga sa tead, kes'
teeb!
Ano?
Muidugi, Ano!
Ano teeb, ja Elo teeb, mõlemad teemad.
Kes nuut! Kümne hõbetaaln eest Leewad.
Madi jäi korraga mait. Ta mõttel) et püsinud. Nad
justkui tantsisid.
Ja silmade ees tantsis kõik wõso ja suured kadakad
paistsid imelikult wiltu olewar.
Madi mõtles. Jah, Ano teeb kurje, ja Ano tütar
on nõid. Seda teadis Madi, ja sellest fõueieS kõik rahrvas.
Sest kes pani Mihol kurja lendama, muu kui Ano.
Madi süda peksis kiiresti, ning körwus oli kohin.
Mõtted tulid ja läksid, -- tulid ja — läksid.
Ja sadakord wilksas meelde jutt Mihost ja Märdist.
Aga Tiit oli istukil, wahtis wõsso ja ajas wilet.
Siis kargas maast, haaras kirme ja oli minemas.
No mes sa sest niipalju mõtled, Madi? itS närune
hing ees ehk taga, fee on ütstaköik!
Ütles, heitis laia, läikima kirme õlale ja läks. — —
Aga Madi mõtles. Pigistas silmad kinni, ja tundis,
et silmadel on mälus.
Istus, ei saanud istuda, — waju- külili, kuid ajas
uuesti istukile. — — —
39
Wiüstahes läks Sandre Tiit läbi wõso.
Suur kir
mes walksus paikese paistel ja walged püksid paistsid hallroheliste puhme wahe! kui trikk hilist lund.
Läks mõisa metsa poole ja ta wile kuuldus rõõmus
j[« muretu.
Madi istus ja kuulas.
Ning teadis ttüüb kindlasti,
et Tiidrrl on Kuri.------ ----- — — — --------- — -------
Läksid nmöbtt Päewad, täis põuda ja Põlemist. Wihma
ei tulnud, ega tulnud.
Ja Madi oli mõttes.
Mõtles ööd ja püewa, ' kuni
tuli otsusele, et ega muidu ei saa enam midagi.
Tormis
lasta teha Kuri. —
Ühel õhtul hiilis ta salamahti üle soo, kus soo
saarel metsas oli Ano tare.
Sääl elas Ano, kellest kõneldi, et ta tegewat puuke.
Madi -läks, ja Ano oskas asja ajada nii, et Madile
pidi puuk saama tehtud künme taalri eest Ano saunas. —
Ühel õhtul puges Madi nägematult Ano fauna, nagu
oli kõneldud.
Kesköösel tuti Ano. Surus tasakesi sauna ukse Püüle,
kmn see läks pärani.
Madi! hõikas Ano tasa.
Madi kuule, tõuse üles I
Madi ärkas, ja tundis korraga wirsket õiset õhku.
Tundis, et ta on hoopis ärksa, ning hingata oli kerge.
Ah nüüd woi?
Nüüd jah! Enne kuke laulu veab walmis olema.
Ano tuges kõmas n ukse. Siis pani põlema suure
taia pirru.
Punane pirru tuli lõi fauna täis kollast walgusi.
Tungis igasse nurka ja sünnitas seintele imelikka Marje. Za
mingime suits tõusis laiast põlemast pirrust ja Läitis wäikest
ruumi.
Madi istus ja tundis, et pääs ei ole ikka meel ei
mingit mõtet.
- Kae, Madi!
40
Ja Ano wõttlS põuest toana Punase räti, kus fee3
oli: kaks katkist pudeli põhja ja kimp toana pastlapaelu:
Mässis ja arutas neid.
Säh i
Ma di wõttis nad, kahe käega.
Ja kas! siin on muu: toana pott, toiht millega [ett*
fet kooljat wihutud; sajaaastane luuawars ja loogused, mille
dega seitse mõrsjat mett kannud, ning pihtsärk kah, mis
kirikutee püült leitud.
Ano kõneles tasa, kahinal ja näitas sõrmega.
Ja nüüd nägi Madi köite toda kraami saunas. Tõsi
lest pidi saama tehtud Kuri.
Nüüd, Madi! Sina tee, ma õpetan:
Seo pott timatoarre otsa! Nii! Nüüd aja loogused
pihsiürgi küissist läbi! — Nii! — Seo loogused keskelt
iuuaroarre külge, üles potimanu. — Siis nüüd: toota pu
nane rätt, seo ümber poti, nagu tanu ja püüle seo pudeli
põhjad, justkui silmad. Ja toiht pane sabaks.
Madi kaed liikusid aeglaselt, olid justkui külmetand, ja
Mürisesid. Ta sidus ja sidus ja ehmatas. Meri lõi äkitselt
pähe, sest nagi: mingi kole olemus hakkas saama.
Kae!
liigutab justkui raja, ja toiht lööb nagu saba. Suur punane
püü, ning auk poti sees kui hirmsad lõuad ja ülemal suured
klaasist silmad!
Kange hirm maldas Madit ja ta käed würisesid nühLawalt.
Madi, mis sul on? Ära pelga!
Ano, ta justkui elab!
Ei, ära pelga! Sa ainult näed nii! Ta ei ela, —
elu saab ta alles finn toere läbi.
Nii kõneles ja trööstis Ano tasa ja salalikult.
Aga Madi oli kui keeletu. Ta tahtis midagi ütelda,
kuid sõnad olid kinni.
Ja kõrwus kohises.
Ning ta ei
näinud midagi muud, kui hirmust olemust süül kerisse nõjal:
to seisis nuttu, just kai tuges küljega kerisse uõjale, ja wahtis
suuril klaassilmil Madi oifa.
Ning pirrusuitsuga taidetud saunas paistis ta Madile
justkui elatu, kui elatu. —------ - — ----------------- —- —
41
See oli miimne neljapäew! Rüüd pidi sündima ime!
Nüüd pidi ta hakkama elama!
»
Madi oli üleni higine, kui ta alla mõisa metsa äärde
tutwale ristteele jõudis.
.
Imelik punasepääga kogu ta kaenlas logises, ning
wihl lõi iga tammu pääl — kõss! kõss!
Täna ta lendab!
, Nii, et tuline jutt' taga!
See suur ja põncm mõte oli Madi! kaswanud üle
pää, — oli matnud kõik teised mõtted. Näis, kui ei oleks
mitte midagi karta, — kui oleks see ksik harilik töö, mida
maja teha.
Sest kõik need päewad, kolm nädalat otsa, ei olnub
Madi! muid mõttib enam, fui üks ja seesama:
Kuri
lendab, ja kannab kokku palju matra!
Toob kõike, mis
tahad!
Just nagu Ala-Mihol js Ude- Märdil.
Ja sa
woid elada niisama rikkalt kui Märt ja Miho. Ei! See
Kuri ei olegi mõni hirmus asi: ega ta see päris kurat et
ole! — ------Risttee nelja haru kesk punktis seisatas Madi ja pam
Kurja maha.
Ja nägi, ning ehmatas: imelik hääletu kogu ta ees
just fui pilutas.
Madi seisis ja kuulas.
Soe, hääletu öö seisis üle
metsa ja puhme.
Neli walget teeharu paistsid nagu suur
hall rist. Ainult kuskil kaugel huikas: hu-hüu ! hu-huu!
Ja Madi nägi: kõrgel, puulaitou taga ujus kuukihw
mustsinisel taewal, nagu kauge hõbedane laero.
Ujus ja ujus, ning ta tuhm paiste langes urn emalt
märgatawalt kõrKite kuuste laimu pääle.
Nüüd — — —
Madi otsis taskust nuga.
Ja tundis, kui käsi nagu
wiskles otsides.
Külm mölin tuli raske hoona, — tuli,
ja läks.
Nüüd peab ta laskma merd nimetissõrmest ja lugema
wiimast korda nõid sõnu!
C iis lendab!
Seisab ta ees nagu inimene elatu, ja
kõneleb Madiga! !
42
MM Värises kSigest kehast. Rüüd meel kSrk MkguS
kokku Võita. — ja fõü on tehtud! —
Madi krunardas, nuga oli tal käes lahti.
Kumardas ja hakkas lugema: Keri meri, keri meri,
meri keri. „Kalda kulda, kalda kulda, pane sülda!
Weri! — —
Äh! Nuga krabis mmeiiSfõrme:
Madi tundis
sõrmes Valusat pistet.
üleni Värisedes hoitis ta Verise sõrme hääletu Kurja
punase pää kohal, ning rõzisew hääl kurgus ümises:
Keri kuri toed !
Mine lindu------- - —
SätU — äkitselt kargas Madi püsti: iga närw OÜ
pönewi! ja nägi:
Kuri hakkas liigutama!
Kae. kuis juba liigutab punane pää!
Kae! silmad wahimad, ja saba nihkub, nagu tõmbab
ülespoole.
Madi Värises ja wabises ning nägi, kuis hing Kurja
sisse tuli ja tuli.
Korraga märkas Madi, et kuuste tagasi paistis rist
teele selgesti kuusirp.
Ja nüüd nägi Madi koguni selgesti: Kuri ajab end
istukile: ta punane pää läikiwate filmiga tõuseb ja tõuseb.
Tõuseb ja tuleb lähemale.
Otsatu hirm tuli Madi
üle: ta kuulis korraga, kuis tõusis igalpool ta ümber
hirmus kohin. Kuri sirutas omab pikad logisewad käed ette
ja tõusis koguni püsti!
Sirutas > ning sirutas ja kasivas, — ja tuti lähemale.
Appi!------- —
Appi! kajahtus suur mets nagu surma hirmus.
Ja koledas hirmus pani Madi jooksu.
Kisendas ja
jooksis ja nägi enese ümber suuri muste karjuwaid linde.
Jooksis nii, et hing tahtis lüppuda.
Sest seljataga
müdises maa, nagu kihutaks tuhat härga nelja jooks tn, ja
mets kohises ja praksus, ning Maadi tundis, kuis pikk
hirmus käsi sirutab teda nüüd — nüüdsama haarama õlast.
Appi! Appi! karjus Madi ja jooksid kõigest jõust.
43
Appi! Appi! wastas mSlsämets, oli täis koledaid
häälib ja naeris.
Ning — äkitselt tundis Madi selgesti pikki külun
küüni oma hamme krae wahel.
Ta jooksis surmahirmus, kole müdin ja ähkimine selja
taga, — kuni kukkus hingetult maha, nürine äärde, mätaste
Wahele. —----- —
-lKaks päewa sonis Madi raskes palamüuS. Ta lamas
tares, manas laias sängis, mis käälsuS ja nagises.
Sängi ääres istus Mari.
Ta oli näost walge kui
lubi, ja igakord, kui Madi sügawalt hingama hakkas, pani
Mari märja räti üle ta kuuma otsaesise.
Madi sonis, — kõneles ja sonis.
Oh, fee oli otsatu jutt, üks sõnade mulin ja hädalda
mine Sandre Tiidust,
Au ost ja Kurjast, kes leba
taga ajab!
Ja nüüd teadis Mari.
Ta ei kahelnud enam, ei
timmib enam mingit salajat südamewalu. — — —
Neljandal pae toal istus Madi sängisõrwal.
Istus,
ja oli näost nagu waha.
Silmad wahtisid nagu kuskil
sügawal, pimedas õõnes, ja nahk tundus igast paigast hell.
Istus, ja tal oli tunne, fui oleks ärganud raskest
unest.
Sääl äkitselt, — kae!
Mis fee on? Mis fee on?!
Madi kargas püsti.
Ahju nurgal istus Kuri!
Istus, ja tegi koledat
nägu, suured klaassilmad wahtisid ja just kui irwitasid.
iiling Madi ksrwu kostis, kuis kõneles Kuri:
,,Oom sina! Oota sina"
Kõneles ja ühwardas
pika kondilise käega, nihkus paigast ja tuli ahju otsalt just
kui alla.
Appi! hõiskas Madi nõrk hääl.
Appi! Appi! Ja jooksis ukse voole ning oli hädalisamai hirmul.
Mari tuti jookstes üle moro.
Ta nägi Madit tare
läwel poolalasti, ja kuulis, kuis Madi karj'^: Appi! appi!
44
Mis sul on, Madi?Kae, Mari! Kae sääl! Ja Madi walge käsi tõusis
jõuetult ja näitas tarre.
Kae, sääl ahjunurgal ta istub?
Kes?
Kae sääl ta istub ja ostab hinge I
Mari wärifes ja roaatas üle tärne tarre. Ei näinud
aga midagi muub fui roana pöörust ahju nurgal.
Ei, Madi, sääl ei ole kedagi!
Mine tarre i Ahju
nurgal on ainult meie roana pööras.
Aga Madi langes jõuetult maldweerele ja haaras
oms raske pää kaheläega kinni.-------- —
Päew päeroatt tuli Madisse jõud tagasi. Ta kõndis
morol, kõndis all kopli ääres, ja käis roäljas nurme pääl
tunnistauras ilma.
Aga igal pool jälgis teda hirmus koletis
Oli, roahetewahe! nagu kadus, aga ilmus peagi jälle.
Ja Madi nägi teda, siis igas nurgas, igas põõsas,
kuhu iganes maatas: nägi täifiront Kurja hirmsaid klaas
silme aganikus, pinu lõukas ja pimedas lakas.
Ja õhtul, fui Madi sängi ääres istus, — tuges Kuri
ahjunurgal oma juure punase pääga ja laia wihtsabaga.
Istus, roahtis ja ähwardas, — just kui ootas.
Ja Kuri et jäänud Madist maha ei öösel ega päewgl.
Ning Madi nägi, et kõik, mis tegi, läks käes hukka.
Läks wõsso kadakaid raiuma, — lõi kirmega jala sisse!
Kiskus kaemust mett, aga kesk kaewu kukkus pang koogu ot
sast kõrge meega.
Sest pangis istus Kuri, ja naeris ja
pilkas Madi ja Madi tööd.
Ja Madi aimas, et Mari näeb, sedasama; näeb kõik,
mis sünnib Madiga, aga ei julge sest kõnelda.
Sest Madi nägi, kuis Mari igapäewags roajuS ja
wajus rohkem küüru. Ja iialgi et kuiroanud Mari walgeilt
põsilt filmaroefi.-----------*
Aga Põud oli endiselt halastamata. Ei mingit muutust ei olnud taewaruumis.
Oli ainult kõrroetaro päikene
ja ta tuline tööni. —- — —
ife
45
Kaks nädalat hiljem asutas Madi kord all soo ääres :
La raius mättaid.
Lõi neid kirmega lahti ja ladus.
Siit mättawäljaft
pidi tulema uus riba kesale juurde.
Werine päew maius.
Sääl äkitselt — mättal istus Kuri.
Istus ja wahtis nagu hirmus kull punase pääga.
Ja ähwardas, ning sirutas pikka kätt.
Mis sa tahad minust sina põrguline!
Jäta mind
ükskord! ~~ — —
Ja hirmus kuuldus Madile endale
oma hääl.
Aga Kuri oli mait.
Ainult naeris ja just kui tõusis.
Koledas hirmus miskas Madi kirme ja jooksis.
Jooksis läbi kvsuse keswa, kübar oli maha jäänud!
Jooksis, hame eest lahti ja juuksed sassis.
Ussaia wäratil waatas ta tagasi ja nägi:
Üle nurme kihutas tolmates Kuri, kaks pikka kätt
ülemal!
Madi jooksis tarre.
Ent kae! Juba istub ahju nurgal Kuri ja sirutab
Madi poole küüni.
Madi põgenes, jooksis tarest wälja moro pääse.
Nagi Marit pinus talitamat. ning tormas pinnu.
Kargas kui hull lõuka juurde, haaras paja alt põlema
tungla ja tormas taie poole.,
Mari seisis ja oli ehmatusesiWange. Ta nägi: rehe
katuse fõrmalt lõi suur punane leek üles.
Madi! Madi? Mis sa teed? Madi!: Tare põleb!
Appi, appi!
Ja Mari jooksis kaewule, haaras ning minnas ja
tänitas nii, et hääl läppus:
Appi! Appi!
Ning karjapoiss tänitas ja Krants hulus, ja punane
lehm tegi kohrttawalt: mü-üü!
46
Tuli lõi ruttu nagu punane hiigla suur lina iile
mirufttiroa rehe katuse.
Suur walgus loitis nagu.tulemeri
õhtu hämaras. Ja must suits tõusis hiigla sambana üles,
täis sademeid ja praginat.
Aga pö'ewa rehe ees seisis mustu heledat lööma
Mudi.
Seisis ja wehkis kätega, ning naeris ja hõiskas
otsatumas rõõmus:
Põle sina saatan! Pole, sa põrguwaim! Sa oota
sid mu hinge, aga nüüd põle ja färina!
Kõrgele loitis tuli ja paistis kaugele üle loo.
Ja SRaM hõiskas ja naeris, ning Mari ja poiss
tõmbasid ja medalid tarest mana nagisewat sängi.----- Üle soo tuli rähmas.
Tuli jookstsZ: metsatukkadest
mõjudest läbi ja ruttas üle kuimand põlde, käes paagid ja
konksud
Ja metsalaga mõisakülas käis hüüe õuest õue: Appi,
ruttu!
Andre Maisil põleb!
Ning ruttu, tuttu, jooksid inimesed üle nui‘alte ja
kraamide, mehed, naised ja poisid.
Hulk põlema rehe ümber kaswas ja kasrvas. Mehed
kiskusid konksudega ja naised ning poisid tõmbasid kaemust
wett, kuni lõppes.
Siis jooksti soo äärde sügawasse lina.
likku, ja süült hakkas musi porine mesi tulema kui w'rts, —
pang, pangi järgi.
Ja lauda katusel seisid mehed jn kasisid, ning olid
punased kui mask.
Aga ronijal, kesk kestva aeles lehm lõin otsas, seotud
suure kiwi juurde.
Ning lambakari kähistas keSwas ja
müügis haledalt.
Taewas ülemal aga punetas ning oli täis musta
suitsu.
Kõrgele loitis weripunane lesk, suur ja mägew.
Aga all kees kui sipelga pesa: kanti ja kisti ning
jooksti.
Ent Madi naeris ja naeris ning tänitas otsatumas
rõõmus:
.
Põle ükskord, sina kurat! Nüüd olen ma sinust lahti I
Sääl langes raginal põlema rehe katus.
Langes kõigi sarikatega, lõi sisse põlema lae.
Ja tuhanded sädemed lendasid igale poole ja inimese
kari hõikas ah! ning põgenes juurest.
I« sääl nägi Madi, kuis põlema rehe hirmsast leegist
tõusis üles Kuri, fmtr ja uhke ning puutumata.
Tõusis terwelt, nagu oli, ja tantsis põlewa rehe
kohal.
Tantsis, naeris ja ähwardas Madi poole just kui
lõpmata wõidu rõõmus.
Röginat langes Madi maha. Ja fui mehed ta juurde
jooksid, nägid nad körwetawale leekide paistel, et Madi ftl*
mab olid pärani ja liikumata ning rind oli eest lahti ja
hoopis maifr.e. — ------ -
Kesköösel rauges tull.
Inimesed, nõgised ja toäftmtb, läksid üle põlda ja ioo.
Olid maitsed ja sõnutud: kõigil seisis silmis, mis oli juhtu
nud Andre Madil.
Saal äkitselt: Mis fee oli?
Puhus nagu mingi tuul.
Mis see oli? ?
Ja seisma jäid inimesed ja kuulasid.
Mis fee oli?
Jaa! jaa! See oli mürin!
Ja kaege: kaugel
wülksataö!
,
Zs nüüd nägid kõik korraga, et taewas oli must, ning
läks ja läks mustemaks.
Ning waikne murin kostis nagu sügawalt maa-ali
Ja, jaa!
Lõi uuesti mingi tuule puhang ja kuuldus, et kaht
lesid puud.
Üfs raske tanu ohke tuli kõikide rinnust, ning oli,
kui ei sle?§ nähtudki seda, mis olnud Andre Madil.
48
Zärsku lõi Lugem tuulepuhang üle põlde ja metsa.
Pliks! plaks! pliks! lõi lehtedes harwa, ja tuli
rohkem.
Ja kui immejeb füla jõudsid sadas kahinal, ning
silur raske pikne tuli kiiresti üle musta laetuo.
Ja kesk mürinat ja järjest helendamat laia wälkrr lan
ges jämedat wihma, kui pangist. —------Hommikul tõusis päike suur ja uhke. Taewas paistis
läbi kui selge klaas, oli imeilus Sm ja rõõsk.
Läikis nunn ja naeris.
Ja mets läikis ja naeris
ning kõneles otsatumas rõõmus ja õnnes.
Aga sääl roõfobe wahel nurmekührnul, kesk rõõmust
läikiwaid põKukiile, kus iga rshukõrs hõiskas tuhatwärwiliste
pärli-miljonite ehtes, suitses Andre Madi rehe urust warem.
Suitses ja waibus kesk jumalikku päewa, nagu kustum
ohwritnli.
Wana jutu ainetel A. K.
Wörns> Jüri tän., Muna majas.
Kõige suurem ja kõige paremini sissesäetud trüki
koda Wõrus. — Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib töö täidesaatjaks
„TÄHE“ trükikoda walida.
Aupaklikult
E, K,
'■&,
„Tähl'-.
Eesti K. U. „TAHE“
kaaiFilps
Worus, Jüri tänaw, Muna majas.
Suureni papi ja paberi lai.
Täielik kooliraamatute ja tarwituste ladu.
Wallawalitsuste,
: :
: :
kõhtude ja ametikohtade
tarvitused.
: :
Kõige parem ostukoht kõigile.
v
Maitserikas, kõwa ja
korralik
töö.
i ähe“ püüe on kõike paremat wõimaUkult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawõtn ist ja toetust rahwa pool kaasatuues.
Rahwa usalduse ja toetuse pääle kõike
oma tegewust põhjendades
Kö;ge austusega
Täielik kooliraamatute ja tarwiduste ladu. Wallawalitsuste, kohtute ja ametikohtade tarwitused.
Kõige parem ostukoht kõigile.
Raa rin alu kaupluse juures on ka
| LrükWs ja raamatuköitmise
|
|
kus tellimised maitserikkalt, korrätikult ja ruttu täidetakse.
E
=
5
E
,.Tä he“. puile on kõigepamnat võimatikult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawotnüsija toetust, raiuva poolt kaa satun es.
|
|
Rahwa usalduse ja toetuse peale kõike oma
> ■. ... ,—3 tegewust põhjendades.
Sündinud asjade ajaarw.
Sakslased tiilenmb Liiwimaale....................... 1105
Katoliku usk tuleb meie maale....................... .... 12o8
Daani kuu. Waldemar il. ehitab Tallinna linna 125-9
Eestimaa Saksa lummu alla saamine
.... 1224
Haapsalu linn asutatud............................... 1228
Paide liitu asutatud....................................... J 270
Eesti rahwa luiintne wastuhukkamim............1243
Ewangeliumi-usu üleswõtunne........................1517
Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1501
Eestimaa saab Rootsi alla................................... lotil
Liiwimaä langeb Rootsi alla................................1629
Kodumaa saab Wene walitfuse alla................... 1710
Eestimaa talurahma priiks laskmine....................1810
Liiwimaa talurahwa priiks laskmine.................... 1819
Wene usk tuleb meie maale................................... 1841
„Perno Post." ilmub J. W. Januse ui juhatusel 38-57
Waldadele antakse oma ma litsus....................1860
Meie mhwakoolide wenestamine.................... 1887
Kohtute wenestamine . . .. .............................. 1889
Esimene Eesti laulupidu .. .................................. 1869
Wene.Jaapani sõda....................................... - 1904
Vabaduse monifeft....................•.................... 3905
Esimene Wener. wotikogu kutsutakse kokku . . . 1906
Suure ilmasõja algus............................... ... - 1914
Eesti kuulutatakse isenigiks........................... . 19l8
EeSii mabadussõja algus.................... - . . . 1918
Eestlased purustawad Riia all Balti "Saksa Laudeswehn............................................... .... 1919,
Eestt-Wenc rahuleping................................... .... 1920
Mttrki-s seletus ' •
D noor kuu.
D tW kuu.
j
3 esimene weerand.
E toitmne ■ toeeronb.
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künmpäewäm, 11 nädalat
Jüripüewani, 7 Maarjapäernaui ja 8 fatjaiaffmlie püematti; tünn päewast 9 võdpäewa Iüripäewani |a 10 nabas
lai Iaanipüewam: Jaanipäewast 4 Jaagubi ja 7 Lauritsa
päewani; Lauritsa päewast 7 Mihkli päervam; Mihkki päe*
ivast 6 Mardi päewani: Mardi Päewast 2 Kadri päewani;
Kadri päewast 4 Tooma päenutM |a Tooma päewast 6
Küünla päewani.
Austa ajad.
Kewade algab 21. (8.) märtsil.
6$mi algab 22. (9.) juunil.
Sügise algab 23. (10.) septembril.
Taim algab 22. (9.) detsembril.
PLikese ja fisn warzutused
1. Päikese warjutus 28. märtsil. Warjutus ön näha
Lõuna- ia Keik-Ameerikas, Aafritas, Euroopas ja LõunaAasius. Ringi kujuline tm warjutus Lõuna-AmeerikaS ja
PöhjaMafrikas
2. Täieline päikest warjutus 20. septembril uähtaw
Aafrika-, Lõuna-Aasias, Austraalias ja >Mmc?na\
Sinu msrjtttilsi sel aastal ei f>I?.
Tel aastal m 365 yjiewa
Jaanuar - Näi
2. p. p. Kolmek. p.
15
16
17
18
19
20
21
Mhap.
Gsumsp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
! 2
1 3
4
! 0
: 6
• 7
8
c
o. v. t>. Kolmek. f..
9
Mhap.
10
Esmosp.
Teisip.
tl
Keskn.
12
Neljap.
J13
Reede
i#H
Lattp.
jM. WeSte s.l84S.!lö
4. p. p. Kokmekt. p.
29 Pützap.
(16
11
30 Gsmasp.
18
Il Teisip.
22
23
24
2s
26
27
28
Päike tSussk.'
tn.
1. iaamnml f. A9.19
19
il.
21.
ff
n
n Wfli* tr
t» 8,5 ^ ti
Mhed lö»p
m 3,28 m.
H 3,4o ,,
„ 4,07 „
o
no
( OI
cv
C
:cv
jÜ B T Hinnad ajakohased ja wäljaspool igat wõistlust. "M W
NäStt paew.
1 Mhap.
Mrs aasta. 19
*20
2 SSmasp.
21
3 Teisip.
22
4 Keskn.
23
õ Neljap.
6 Reede
i 3 Kalmek P. 24
i25
7 Sfcwtp.
1. p. v. Kolntek. p.
26
8 Mhap.
27
9 Wmssp.
128
10 Teisip.
t l Keskn.
iK.Herma n«t1908120
|
30
12 Neljap.
G J.Duri f 1906 31
ts Reede
i 1
14 Laup.
j
31 p.
Soowltab ladust: põilutööriistu ja -masinaid, atru, koorelahutajaid, adraninasid,
-lehti ja -taldu, wankre pusse, igat seltsi rauda, raudnaelu, raud ja walget
plekki ja igasugu muud ehitusmaterjali.
Watz. KSi näb, 11
a. p.
12
7 p enitf Kr. Me4t p.
26 Pühap. : G
13
27 Esmasp. i
14
28 Teifip.
1 Wastla p.
15
Päike leuieb:
Läheb lo»ja :
1. Meebruarit f. 8,34 nt. f. 4,34 nt.
Soowitab oa kohwi-' toorest, praetud sa jahwatud, sigurid ja wiljakohwi, Hiina teed, kakaod, suhkrut, riisi, nraunai, nisupüüli, sahariini, kompwekka ja muid kolonialkaupasid. Zgasugrt piibu ja paberossi tubakat, paberossi
keste, ma i-paberit, tuletikke jne. Igasugused naelad alati saadawal.
1 Keskn.
2 Neljap.
Z Reede
4 Laup.
28
.■
■■
Weehenar — Päitsi
tl.
16
1 Tuha p.
1 Äeffrt.
2 Nelja p.
17
3 Reede
1 Talur. wabast. p. 18
I K
19
4 Laup.
l. pühapäew paastus.
5 Pühap.
20
21
6 Esmasp
3
22
7 Tsisip.
i
.
8 Kesta.
23
Palwe p.
24
ft Reljap.
25
10 Neede
il 2aup.
26
i
2. pühapäew paastus.
27
12 Plchap.
18 Esmasp
28
9
14 Teisip.
1
li Rcfftt.
MMsiiug t 1832 o
v
16 Neljap.
3
š
1
,g
;
17 Reede
4
18 Laup.
5
1
3i pühapäew paastus.
19
30
21
28
28
24
Äi
26
27
28
28
89
81
Pühap.
C.N Jakobson t
Esmasp.
£
1.1882
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Maarja p.
Laup.
4, pühapäew paastus.
Pühap.
Esmasp . ■ '
Teisip.
s
Keskn.
Neljap.
Reede
Päike tõusebLäheb looja
1. Esil f. 7,21 m.
n,
„ 6,53 „
21,
„ 6,23 „
k. 5,45 m.
„ 6,10 „
„ 6,33 „
6
7
8
9
LO
11
12
13
14
15
16
17
18
31
p.
ta lla » , p in s e li-r pasSSat-, k ro o m - ja ju h tn a h k e , O & IS ta W T ltllilS »
Paastu-ktttt
mitroe.cKgBst
—
riietuja
Mkirts
Teä eest täieline waatutus. Tellimised täidetakse kerrelilmlt Ja kõige uuemate saeodade Järele. Soowitaa kaäSid Lofl-ese-
w.
Aprill — Jüri-krm.
iv.
23
28
'24
25
7 dlttbC
L. Eesti. i»a6.y.l819.;26
Palmipmiüe püha.
9
10
Il
12
1S
14
15
Püh^p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
PalmiptroSr p 27
28
St
Neljap.
G. Rceve
39
30
31
1
L.
! 2
Kr. iUeStõiKimtfe v.
1. Lihawülte p. 3
2.
,
3....................... 5
e
1
/
F. ,väfi Imatut T l85i r
Kr. ülest. p.
'
17
Päike tõuseb:
väheb looja:
1. aprillil feU 5,51 m.
kell 6,59 m.
7,23 „
11.
„
„ 5 ,22 „
■71. „
,, \ >53 „
,, 7,46
(Z1
cv
W0ST Teenimine wiisakas, kiire ja korralik. "ZWW
20
Sl
Soowitab ladust: katusepappi ja tõrwa, tsementi, ohja ja köie nööri, heeringaid;
möldritele: kunstkiwi materjali: nagu räni, kloormagneesiumi ja magnesiiti. Sepasüsa ja soola, maalri- ja lõngawärwisid.
f> pühapiiew yMutuš.
{£. Ahrens 21803,
Pühap.
Esmasp.
Teifip.
Kes kr i.
3
Neljap.
8 Laup.
p.
19
l Laup.
2
3
4
5
6
3Q
Mai -- Behe-krm.
Esmasp.
Tcisip.
Keskn.
51e jap.
Reede
Laup.
18
E 19
20
»:
ar 21
22
23
J
3. pühap p. Kr. ülest. p.
T
8
J
19
11
18
18
14
1§
18
1T
18
li
20
Pühap.
I. Tamm s. 1861.
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Ä
Reede
Laup.
4. pühap. p. Kr. ülest p.
Pühap.
Tsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
c
Eesti ises. dekl. w.
Reede
sk.A.P. 1919.
Laup.
5. pühap
Päike tõuseb:
1. mail kell 4 26 nt.
11- „ „ 3,51 „
21. „
„ 3,39 „
15
05 16
3! 17
18
Läheb looja:
k. 8,10 m.
., 8,34
„ 8,55 „
1—
A E " Kõige kasulikum ostukoht Wõrus. 'H W
l
2
3
4
5
6
31 p.
Soowitab ladust: Petroleumi, pliidi raudu, katlaid, siibrid ja kriskasid, ahju- ja
pliidiuksi, jahimeestele laskemoona, rehepeksu ühisustele masina ja tsilindri
õli, asbest pappi jne. Igasuguseid sepa ja tisleri tööriistu.
V.
Nelipühi pühad.
Whap. lI.N«ItpÜhi p. ] w|22
23
Esmasp. 2
3.
„
„i||24
Teisiv.
Keskn.
"1*25
Neljap.
Reede
G
: -127
28
Laup.
Kolmainu .v p.
•29
Pühap.
Esmasp.
30
: Sj 31
Teisip.
1 c?
Kesku.
1
[I 2
Neljap.
,
» 3
Reede
4
Laup.
C
__ 1
1. p. p. Kolmamu J. p.
Pühap.
iw- 5
Esmasp.
il 7
Teisip.
1 C* Q
Keskn.
B! rj
Neljap.
i on
~jlO
Reede
Laup.
! JaKrri p.
jn
2. p. p. Kolmainn Z. y.
Pühap.
j D % Bergmann
,12
(t 1916; 13
Esmasp.
ipii4
Teisip.
Keskn.
3.3mtgtl900 s|lõ
P. Pauli p. 3 16
Neljap.
Reede
17
Päike tõusev:
1. juunil kell 3,19* nt.
11. „
3.09 „
-1‘
„
„ 3,06 „
Läheb looja:
kell 9,17 m.
„ 9,31 „
, 9,37 „
Wõrus, Jüri tanaw nr. 11.
4
5
6
7
8
9
10
] 3.119
>ao
; 21
:tz
tltllllflO r,
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
36 p.
A
Juuiti — Jaani-kuu.
soowitab wõistlemata hindadega
vi ü!
vii.
Jttirii — Heina-kuu.
31 p.
1 Laup.
....... (18
n. v p. fiohmnimt 3- p.
19
2 Pühap.
3
20
3 ESmasp.
G
2i C3
4 Teiüp.
22 š
5 Keskn.
§T 23 m
ü Neljap.
24 E
7 Reede
25
8 Laup.
od
3
4. p v. Kplmaruu >. vmi
26 >Q
9 Pühap.
5
27
10 Esmasp.
7 magaja p.
v
rjr
281
Il Teisip.
IO
12 Keski!.
J. xuUtfeit t 1890 29
M
13 Nelja p.
30
€
1
14 Reede
FW
V
Heina-Maarja p. 2
15 Laup.
F*
V
y. p. p. äp imal mi 3 p.
w
3
16 Pühap.
4
17 Esmasp. jt*
5
18 Teiftp.
6
19 Mln.
7
20 Neljap.
Maarj.Miagd. p. 8
2} Neede
9
22 Laup.
6. p. p. Koluurinu 3. p.
7 memm piim 10
23 Pühap.
24 Esmasp.
11
S ?oh s. p.
Jakobi p iie iv
12
25 Teisi p.
13
Mareki päew
26 KeKn.
27 Neljap.
14
15
28 Reede
29 Laup.
Pesier-Pauli p. 16
7. P. V Sohu ai mi J. v.
30 Pühap. I
17
18
31 Esmasp. Ic
Päike tõuseb:
X'iif)eb looja
-Q
1. kimpäewal k. 3, 11 nt. kell 9,36 » r.
„ 3,23 „
w 9,26 „
11.
c
„ 3,49 „
w 9/10 ,
21.
L
r
a
=5
s
m
£3*
'IM
L<
=
vt
£
•H
Cfi
3
U
<3
vm;
1
2
3
4
5
August— Löikuse-kuu
f>
7
8
9
16
11
12
Teisip.
19
Kesku.
]*20
Neljap.
21
Reede
22
Laup.
I___
J23
8. p. p. Kolmamu 3- v.
Pühap.Kr. ftletcrm. p. U
Esmasp. H
25
Temp.
26
Kesku.
|
127
Neljap.
Lauritsa p.
28
Reede
L. Koidulas 1886.29
Laup.
|
.
ao
Pühap.
{14
Esmasp.
j 15
Teisip.
H Johannese s. p.{16
Keskn.
17
Neljap.
18
Päike tõusebLähe- looja;
1. aug. lett 4,05 m. kell 8,40 m.
11. „
„ 4,28 „
„ 8,21
A. „
„ 4,51 „
„ 7,54 „
Pühap.
j
{21
Esmasp.
j 22
Teisip.
23
Kesük.
|G
24
Neljap.
j
25
Reede
; Ussi-Maavja P. 26
Laup.
27
13. p. p. Kolmainn % VPühap.
28
Esmasp.
29
Temp.
:w
Keskn.
31
Neljap.
C Risti üleud. p. 1
2
Reede
Laup.
3
14. p. p. Kolm uinu 5. v.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
0
Keskn.
7Neljap.
D Maria s. p. 8
Reede
6
K-Hermann s. 1851. 10
Laup.
15. p. p. Koliuumu Z. y.
Pühap.
11
*
Esmasp.
Op. Johannese p. 12
Teisip.
13
Keskn.
14
Neljap.
15
S
Reede
Mihkli päew
16
Laup.
17
Päike tõuseb:
L, sept. kell 5,16 nt.
13 . „
„^,3.1 „
21. „
„ 6,02 „
Lõikuse püha
Mana kails. p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
24:
Laup.
17. p. p. Kolmainu 2- P25 j
h Pühap.
26?
9 Esmasp.
27:
lo Teinp.
28
il Keskn.
12 Nelja p.
29
3 3 Reede
€
30
1
14 Laup.
Ih. v. p. Ko liuninu J. p.
2
15 Pühap.
3 6 Esmasp.
3
4
17 Teinp.
18 Kestn.
5
19 Neljap.
6
20 Reede
S
7
21 Laup.
i s
19. v. v. Kolmainu J, p.
22 Pühap.
' 9
23 Esmasp.
10
24 Teisi p.
11
25 Keskn.
12
26 Neljap.
43
27 Reede
C Kolletamise p.i 14
28 Laup.
t
15
20- p. v. KolmuiM! J- v.
29 Pühap.
16
17
30 Esmasp.
81 Teisip.
Usupkih. püha 18
Paike tõuseb.
Läheb looja:
l. okt. kell 6,24 nt kell 5,54 m.
11. „
6,45 „
,, o,2h „
5 7/12. „
/, 4,5 ( ;,
21. „
JÄ Ä N B B B E R J k o lo n iaal- ja tu b ak ak au p lu ses,
16. p. v. Kolmat nu J. p.
1
2
8
4
5
t;
7
S
19
1 Kesku.
20
Neljap.
;21
3 Reede
4 Laup.
O
22
■21. V v ftotmaimt J. v.
•23
5 Pühap.
6 Esmasp.
24
25
7 Te isi p.
8 Keskn.
M
9 Rcljap.
O. Masmg f. 176.327
10 Reede
Mardi p
28
29
t! Lanv.
22. p. p. fiölntoimi Z. p.
12 Pühap.
€
ao
13 ESmasp.
.31
1
14 Teisip.
J 2
15 Kesltt.
3
36 Neljap.
37 Reede
i 4
J.Jungi. 1835. - 5
38 Laup.
23. p. v- Kolrirainu J. p
19 Pühap.
G
: o
7
ao GsmaSp.
Ülarit of)tn. p. 8
21 Teisip.
9
22 Keskn.
10
28 Neljap.
24 Reede
iii
>6 Laup.
Šiabri päerv
il2
Koluta
mu
Z.
p.
24. p. V
26 Pühap.
3 S«ruuie p 13
14
27 Esmasp.
lo
28 Teisip.
16
29 Keskri.
!l7
30 Neljap.
2
Läheb looja:
Päike tcmef) :
1. nm. kell 7,39 m. kell 4,28 m.
8,04 „
4,04
11. „
„ 3,43 „
«• „ „ 8,28 „
JD
i
00
5
srd
c
;co
o
C/f
37
30 p.
Kaup ja kaal iga kord õige. ... ....... -----------
Newember ----- TaLwe kuu
öoowitab enne jõulupühi: riisi, suhkrut, jahu, kohwi, teed, kompwekka ja iga
sugu koloniaaikaupasid, Alumiinium ja emal ee riiud keedunõusid. Elektrilampe'ja
igasugu elektriwaigustuse sisseseadmise materjaüsid.
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisi p.
20 .Oesku.
21 Neljap.
22 Reede
23 Laup.
4
5
0
O
[f. 1798.
a.
A*(U)(maim
7
i 8
' <)
j 10
4. Kr. tukmije püha.
24 Pühap.
2ö Esmasp.
26 Teisip.
27 Keskn.
28 Neljap.
29 Reede
•90 Laup.
1. Zõttltt p
2. Jöttlttp
Jõuktt P.
eüiitu laste p.
Pühap. p. 3C’U(u p.
31 Pühap.
i Silwester.
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8,31 >r.
1 1
ir
n
9.08 ,,
»•*
„ 9,17 „
18
Läheb tooja:
kell 3,27 nt.
f,
3,15 ,,
„ 8,09 „
*8
(Uuesti f of * u seatud maafamta* ja linnavalitsustelt saadud tea.
dete järele )
Kui laabapneu) laupäewa ehk pühapäcwa peale langeb, siiS pee
taksi laat järgnüfel (too- ehk esmaspäeval ära).
Kuulaatu peetakse: Vetseris iga kuu 1. sa iv. päewal
Irboska A - iga fim 21. päewal, Laura alewis — iga kuu 20. päewal
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale !. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Meski mõisas, Kambjas. 7. Orgita! 1 p ; Tartus
aastalaa! 3 nädalat; Wörus. - 1~. Kolomcres 1 p. — 2i. Älceksi
tö, Mehikoorma külas l ». ■— 22. Imavere s Päia kõrtsi juures 1 p.
• 23. Haapsalus; Kedruste alewis I p; Nasinal Wönnu k. —
24. Zöelchtmes 1 P.: Paides. - 24. Pärnus 2 p. (kolmap. ja ueljap.
enne Küün[aiU
-veebruar 2 Raplas.
g. Audrus (peedel eune wasilapüeiva; Wörus. — f>, Otsus, Järwa maak.: KeblaSkeS. Mihkli?. 9. Pärnus 2 p. (toana falcubti jaanuarikuu viimasel kslinapäewal ja
ncljapüewal). — !0. Raasikul 3 v : Rakveres 2 .p; Räpinas l p
)|(. Pöltsanraa alrwis.
(5. LähtruS. — 16. WUjandis 8. p. - tr.
Tartus. — 19, Paides. — 21. Malgas 2 p.: milaš Tartu maak.:
Muhu Suure wallauraja juures; Vctferis i teise paaötunäd. esmas
päeval). — 25. Wörus -8 p. — 25. Lihulas.
28.. Maakülas,
Kodawere f.; Wiljandis 2 p.
Märts. 5. Jöhrvi alevis 2 p, — 4. Kiv-loos, Peniugi w.
8 Iisaku mõisas 2 p.; Kurista Aidu kõrtsi luures: Tunrola mõisa
karjamaal, Uuemõisa -vallas. - 9, Hageri kiriku juures Kohila wallas:
Kulinal Wiru-Jakobi kihelk.; LLalgjarwc roalldS, Pikajärve mõisas.
Kitse kõrtsi juures. - kl. Põltsamaa alewis (reede! enne LX märtsi):
— 12. Hellamaal, endise tecmaja juures; Ardu külas Triigi wallaSa
Rmblas; Wörus. — 13. Riidaja mõisas. — i-L Kodilärwel. Kambj;
k.; Sihi kõrtsi j. Waimaitweres Laiuse k.; Mustjasa', wall -maja j.
Käkukorma mõisas, Pillistwere kihelk; Mõisaküla alewis. — 33. Rap
las. — 16 Wana-Laitsna wallas Znuli laat.
18, Kafmal, Tüstamaa Melk,; Keilas: Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawcre krhelk.
2 p.; Sangaste firifuförtft j, Tartumaal. -.. 20. Taeveres 2 p..
Märjamaal; Jüri kiriku j. Rae ivoHoS.,- 2L Betseris (esmasp. peale
palmipuudepüha).
25 Leisi alewis ; Warn as, Peipsi järwe ääres:
Wa knarwas. ..- 24. Laekweres, Simuna krhelk. 2 p, — 25. Wcldt
m. kõrtsi juures, Äksi t; Wäike-Ulilas, Puhja k. — 2(> Kärg ula w..
Sulbi akm§: Wanu-Pranglis, Kaiubja f. — 28. Kellamäe kõrtsi j,
17
Saaremaal 2 p.: Kasepere poe j.; Kloostri w.: Paides. — SO. Walgvta». Rannu k. - 31. Wiljandi- (iieljap. peale ülestõusmise): Tartus
liftilt, l Wäike-Maarjas (esimesel reedel peale lihawötte-pühil
Juurus'. Pmdi wallas, Leewi mõisas. — 2 Alajõel Win,maal: Antsla
alervis; Põlgaste
Puskarns.
4. PetseriS «peale ülestõusmisepühi järgmisel esmaspäewal).
6. Wiitnal, Palmses, Kadrina kihelk.
(kesknädal. pärast lihawõtte-pühi) 2 p.
8, liopfa mõisas Piirama
w., Saaremaal: Waiwara mõisas 2 p. - 0 Uderuas, Elwa jaama
j. -- 10, Hellamaal, Sooniste wallas.
12. Mõrus: Wastselima
w«llaru«ja j. — 14. Wastse-Prancstis, Kaiubjn k.: Nina kiilas, loba*
rotte k.
15 Tapa alewis. — 1.8. TarwastuS, Mustla alewis; Öiirca
poe juures, Rahul ii las, Kogu la wallas. - 10. Kilingt-Mmmes: Wa
|ufS!tis, 5i»ecu £.; Rogusi ro., Luutsrriku mõisas. - 20, Lihulas.
22. Põltsamaal treedel emte JiiripSewa)
28. Wssula kõrts? juures,
Tartu liiste da!.
25. KÄguste kõrtsi j., Saaremaal 2 p.: Perl w.,
Parsi tatti: Tsooru lv , Roosikus. - 27. S«raremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. rallas: Stolbswo külas, Pa
Uikowitsht malttš: Ahja Kärsal, Mmm f. 2 p,: Malgas 2 p. - 80.
haanja mõisas. Wõrnmaal: Waftse NSoS, Nõo k.
24t«i. 1. Nissis Riisipere ro.: Kcrgu alewis, Jakobi kihelkonnas:
Äsma-Laitsnas. Kornetis.
2. Alamustes, Krootuse w: Tõrwa ete
wi§; Haapsalus 4 p.
8. Kuiesaaic linnas: Kawastu-Koosal, Tartu
maal: L^-Re, IielsnunS: gUmStafu. alerois 2 p.: Sood las, Anija
wallas: Kaareperal.
4. Pttmup 2 p. lkolmap ja neljap. emte roana
kalendri Züripäewa). - j. PetseriS (taewamiiiemise-pühal); Haapsa
lus.
7. Awirrnrmes: Perl wallas, Pölrvalaat.
— Headrweestcl. — 10. Kmwajöel, Harjumaal. -11. Reclas, Kambja
k. - 12. Patastel. Kaiarveres Maarja-Magdaleena t; Wsrus. —
14. Kähri möllas. Ka ei lätsi kõrtsi j.
lj. Holftre wallamaja juures.
16- Paides. 18. Sangaste kirikukörtsi j. - 10. Meeksi wallas, Me
stiksornia külas.
20. Harda poe jumes Kirna-Kohatu wallas. 22. Räpina wallas, WSSbsu alewis.
■ 28. Mätjaküla karjamaal,
Pärsama wallas.
3uuiti. •'» Wiliaudis 2 p.
14 Wastse Kuustes, Sõimu k. —
15. Märjamaal.
16. Tapa alewis.
20. JSrtva-Jaams. — 21.
Wörus.
23. Wuflwee alewis 3 p.
24, Perseris (Iaanipäewall.
— 26. Rakwere linnak 2 p.: Wiljandis 2 v.
27. Põlsiamaa alewis.
— 20 Tahkuranna-, endise Wõiste kõrtsi juures.
Juuli. 1. Haapsalus: Waua-Aariste Käwsrdil: Walgas. — S.
Palmsis Wiitua lörtsi jumes, Kadri,.a k. 2 p.: Paides. — 4. Tartus.
-- 8. Taagepera wallamaja juures.
10. Tarwastu Mustla alewis.
— 14. Leisi alewis riiete taat 7 p.
15. Karksi uiöisas. — 20.
Pärnus (roana kalendri juulikuu esimesel kolmap. ja neljapäewal).
August. 12. Wana-W"idu wallas. - 15. Tuhalaanes. — 16'
Wana Laitsnas 3ir8ii kõrtsi juures. — 18, Loodi kõrtsi juures. —
W. Walgaš- - 25, WsrvS.
20. Holftre wallamaja j.—31. Helme
wsisrw; Heademtestel.
18
September. 2. Taewere wallas. — 8. Selts, Tõstamaa kihelk.
— 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j. — 8. Olustweee
waksali j. — 9. Puiatu mõisas. — 10 KilingüNõmme alewis; Kärstna
mõisas; Hellamaal, end. teemaja juures, Saaremaal. — II. Lelle.
Jiekõnnu kõrtsi j. — 12. Wana-Snislepa wallas; Mehikoorma külas.
Mceksi w. — 13. Kolga-.Jaani kirikumõisas; Iisaku mõisas 2 v. —
14. Loode kõrtsi j. Saaremaal; Wiitina wallamaja juures; Oisns,
Türi k.: „2Bi£fi" kõrtsi j., Kambja k.; Nina külas. Alatskiwil. — 15.
Abjas, Halliste Iibelt; Tammistes, Pärnu lihelk. — 17. UduwereS,
Pärnu^Jakobi kihelk.; Räpina mõisas 2 p.-. Uusnas. -- 18. Sindi
alelvis; Sangaste kirtkukõrtsi j.: Puhjas. — 19. Kergu alewis, Jakobi
kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21, Wõlupe kõrtsi j. Pärsama w.;
Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas. — 22. Kastnas Tõstamaa kihel
konnas. — 23. Tartus; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas;
Järwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Wõcus,
25. Watlas, Lääne
maak : Antsla alewis. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Haapsalus
2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsamc al: Tori alewis: Kurelaare
linnas — 29. Kehtiastes. Mihkli
Amblas-, Kirepis, Rõngu k.;
Petseris (Mihklipäeval). — 30. Haanja mõisas, Wörumaal; Walgas.
Gktsober. 1. Audrus; Mehemae wäljal, Lewala külas, Uue
mõisa wallas 2 p.; Liiwal, Kolga wallas; Nasinal, $88mm kihelk 2 p.
— 8. Heinaste alewis; Wana-Wän-ras; Laanemetsa w. Laanemetsa
kõrtsi j ; Loosi w. Lindoral; Tinsol, Keenis, Sangaste i: KawaStuKvosal. — 4. Taalis, Tori t; Rõuge w. Sõuna kõrtsi j.; Palmses
Wiitnas Kadrina k 2 p., Kuiwajõel; Rcolas Kambja k. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Jõhwi alewis 2 p.; Pa
tastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Kohtla w.;
Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Konnal. Kärbes, Laiuse
t; Arulas, Otepää t; Pulal. Otepää k. 2 p. — 10. Hellermaal, Hiiu
maal; Jmaweres Päie kõrtsi j. — 11. Kilingi-Nõmme alewis: Walgas;
— 12. Pärnus 2 p. (kolmap. ja neljap. enne wana kalendri Mihklipneroa); Leisi alewis, Saaremaal; Jllükal, Kuremäel 2 p.: Keilas.
Tartus; Wastseliiua wällamaja juures- —• 13. Kurtstal. Aidu kõrtsi j.;
Rakwere linnas 3 p,; Wõrus. — 14. Kissil, Raanitsas, Kambja k. —
15. Raplas; Koluveres; Kullil. Rannu k.—16. Muhusaare magasiaida j.
— 17. Nastaku alewis 2 p. — ts. Wäike-Rlaarjas 1 p.; Lohusoos 2
p.; Räpinas, Wõobsu alewis; Kuresaare linnas; Sunre-Jaanr alewis.
— 19- Tarwastus, Mustla alewis; Rogusi walla Luutsniku mõisas;
Võigaste w. Puskarns; Jõelehtmes. — 20. Krootuse w. Tille kõrtsi j,;
$8abu külas, Koeru k- — 21. Haapsalus; Hummuli Soe kõrtsi juures,
Wõnnu k. — 22. Sulbi alewis, K irgnlas. — 23 Käo mõisas; Tõrwas;
Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kasepere kõrtsi juures
Kloostri w. — 24. Krootuse mõisas; Laatres. Sangaste f.
25
Sooniste wallas. Ellamaal; Saaremõisas, Maarja-Magdeleeua k. —
27. Laekweres, Simuna k. 2 p. — 28. Järwa-Jaanis; Piknurme
külas, Kursi k.; Wana-Kuustes. Kambja k. 2 p.; Kärsal, Ahjal, Wõnun
k. — 29. Stolbowo küla, Pamkowitshi w. — 8i. Mõnistes; Sindis,
Aowenrber. 1. Kulinal. Wirn-Jakobi k. 2 p.; Mätjaküla karja
maal Pärama w. Saaremaal. — 8, Rvusa mõisas. Wändras. -— 4.
Mssis Mifipere w. — 5.
Kambja f.; Antsla alewis. —
6. Kassinurmes; Rõuge Alla kõrtsi .jumes. — 7. Malgas. — 0. Elwa
jaamas. - 11. Suure-Lähtrus Wahiva l; Zögewal. Laiuse f.; Mõrus.
Wiljondis 2 p. 13 Kilresaare linnas: Ardu kiilas. Triigi to.;
Kähri Vallas. Karilaste kõrtsi juures. — 14. Tartus: Kärus, Lauri
jaama j.; Wana-Lartsnas, Korneti kõrtsi junrek. — 80. Haibas, KiruaKohatu rvallas. — 22. Patis. Saarde f. — 23 Haides: Mustwee
alewis 3 p.
25. Raasikus. Isi Walgjänve w.. Pikajärwe mõisas,
end. Kitse kõrtsi juures. — 28- Kassinurmes, Palamuse k.; Woltwetis,
Haüikukjwil: Põltsamaa alewis; Keilas. — 29. Korsakoivo mõisas,
Panikvwltshi w-; Mõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. I. Tapa alewis. -- 2 Juurus. — 3. Alajõel
Wirumaal; Walgas.
5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. parast
teisi Kristuse tulemise pühas.
8. Rakrvere linnas 2 p.: Wiljandis
2 p. — 9. Põltsamaal (veebel enne 15. detsembrit). - 10. Jüri
kiriku j. Rae wallas.
12. Wana Wändra alewis.
11. Pärnus
2 p. (kslmap. ja neljap..pärast kolmandat Kristuse tulemise pühal;
Wasknarwas. — 15, Wörus. — 18. Jänva Jaanis: PöörawereS,
Jakobi t; Paides. — 39. JShwi alewis 2 p.
20. Märjamaal;
Wõõdsus. — 23 SuRjõel, Krüüdneris, Kambja
Mustmees.
28. Maruses. Peipsi ääres.
81. Moisekatp rv.. Kaükfi kõrtsi juures..
Wöru liima teated
Adwokaadid.
Wannutatud adwokaadid.
W. Beik, Tartu t. nr. 21 fnt. 9—1: 5—6.
E. Beik, Karja t. nr. 28 fnt. 9 — 1: 5—6.
Erüüdwokaadid.
E. Arrak, Jüri t. nr. 26-a fnt.
J. Jsab, Jüri t. nr. 26-n fnt.
E. Z8lp, Katariina t. nr.
fnt.
Ajalehed.
„$ÖBru Teataja". Toimetus: Tartu t. nr. 9 tel. 87, talitus:
Jüri t. nr. 16, tel. 14.
Aktsiisi walitsus.
Aleksandri t. nr. 8. Juhataja I. Zaason. A-jaajaja Eber.
Apteegid.
Siira* apteek, Vabaduse ja Jüri t. nurg*!.
Wana apteek, Tartu ja Riia 1. nurgal.
ArStid.
Lutzuwer Dr, U, Jüri t. nr. 17 kõnet. 8—12; 8—5.
Mälton Dr. Z>, maakonna arst, Wabadufe t. nr. 13.
Piho Dr. R-, linnaarft, Kasarmu t. 3 knt. 9—11; l/i2—3.
Aeichardt Dr. N., Aleksandri t, omas majas, knt. 9—il;
$-5.
Haigemajad.
Auna haigemaja, Aleksandri t. nr. 12, haigete wastuwSt.
mine igal ajal, arsti knt. 12—1.
Hambaarstid.
Guursaar.Lindeberg L., Siiri t. 26-#, fui. 9—12; 2—3.
Kusmenkow M., Järi t. nr. 17, knt. 9—12; 3—5.
Eesti ühiskondki sed asutused.
^Kandle" selt», Liiwa tänaw, omas majas.
Käsitööliste atvitamifc selts, Riia tänaw, omas majas.
KLtiseltfi Wõru osakond, Riia t. nr. 14 a.
Kaitseliidu kütisalk, Riia L. nr. 16.
Kaitseliidu spordiring, Riia t. nr. 18.
NaisseltS.
Naisühing, Petseri tän. nr. 25.
Põllumeeste seltS.
Rahwaharidufe selts, Jüri t. nr. 42.
Kiriku õpetajad.
Mnr koguduse õpetaja N. Blumberg, Tartu t. nr. 18.;
Apostli
koguduse preestrid.
Ülempreester J. Sepp. Ülempreester J. Rvbakow.
Kohtud.
9. jaoskonna rahukohus, Aleksandri t. nr. 8 kohturnk J.
Freymann.
3. jaoskonna rahukohus, Liiwa t. nr. 23 kohtunik J.
Treumuth
21
10. jaoskonna rahukohuS, Aleksandri t. nr. s kohtunik K.
Mätlik.
‘JR o h t u p r i^S t a w t d.
Rahukogu 3, jaoskonna pristaw R. Kängsepp, Pajn t. s.
K s h i u u iiri f a b,
l jaoskonna kohtuuurija kantselei, Liiwa t. nr. 39, kohtuuurija J. Luik.
11. jaoskonna kohtuuurija kantselei, Wabaduse t. nr. 8/i,
kohtuuurija v. Müthel.
Koolid.
Poisslaste rraalgümnaasium, Jüri-t, nr. 42. Dir. A. Kala.
Kantselei awatud kella 9—12.
Tütarlaste reaalgümnaasium, Jüri t. nr, 42. Dir. J. Koe
mets. Kantselei awatud kella 9—12.
Õpetajate femmaar, Turu t, m. 1. Dir. J. KäisS.
Põllutöökool, Tartu ja 9ti*a t nurgal nr. 16-». Juhataja
Narusk.
Poisslaste algkool, Karja t. nr. 22. Juh. J, Sirk.
1. fegaalgkool, Jüri t. nr. 39. Juh. A. Budkowsky.
9. fegaalgkool, feminaari ruumides. Juh. A. Korrol.
Muulaste kool, Jüri t. nr. 39. Juh. E. Luik.
Maakonna ja linna loomaarst J. Pelowas, Tartu
tänaw nr. 7.
Maakonna sõja wa litsus, rahwarväe ja K. L. ülema
kantselei Riia 1. nr. 1, rahwawäe ülem al.-polkvwnik
Keermaun.
Maakonna wangimaja, Aleksandri t. nr. 26. Wangimaja
ülem G. Mets.
Maakonna xoliiseiwalitsus, Riia t. nr. 52, awatud kella
1/a9—3 p. l. Maakonna pol. ülem R. Simm, abi
W. Hõbbe.
I. jaoskonna politsei ülema kantselei Jüri t. nr. 12, jaos
konna ülem A. Huik.
II. jaoskonna politsei ülema kantselei Hauka alewis, jaos
konna ülem P. Kraaw.
II!, jaoskonna politsei ülema kantselei Leewi mõisas, jaos
konna ülem N. Malm.
Postijaam, Jüri tänato nr. 18.
PoSti-, tslegrasi- ja telefoni kontor, Jüri k. nr. 38. Post
kontor on awatud markide müümise jaoks kell 8 h.
kuni k. 8 õhin. Wäärtsaadetufi, pakke jne. wõetakse
waZtu ja antakse mälja üripäewadel kella 9 h. kuni
3 (liht ja kinnitub kirju wõetakse wastu ja antakse
wästa kella 9 hom kuni 8 õ,, pühapäewadel on
postkontor awatud 9—11 e. I. Lrlegrasikontor on
terme p.aem ja öö lahti. Kontori ülem P. Koschewnikow.
Telefoni keskjaam, Riia t. nr. 13.
Riigimaade ülema kantselei, Jüri t. nr. 38-a, aw. 9—^24
p. l. Ülem Eller, abi S. Hurt, asjaajaja Kuus.
Wõõrastemajad.
Aleksander, Katarina ja Riia t. nurgal.
London, Riia t. nr. 52.
Rossia, Riia ja Tartu t. nr. 16-a.
Eestimaa, Riia t. nr. 56.
Riiga, Wabadufe t. nr. 22.
5
5
nöW
tl h i s u s e d.
ttorlkKkn
A mmaemonb a'd.
Sapülskajo, Jüri t. nr. 38-a,
SchanäWskaja, Tartu t. nr. 27, krt. 1.
Reismann, Riia t nr. 28.
KaubatarWitajate Ühisus ^Põllumees", Jüri t. nr.
Kaubatarwitajate Ühisus (möignifube pood), Jüri t. nr. 20 -a.
Kirjastusühisus „Täht", — raamatukauplus, trükto o ja
Mtmisskoda, Jüri t. nr 16=3 — l. jaan. 192 2 6.
asub trükikoda Tartu t. nr. Z5 ontöjs majys.
Wõru Linatööstufe ühisus, Ws 4. Mr. 89. -
Aleksandre
Antsla- Wastse
Antsla-Wana
Erastwer*
Haanja
Kahkwa
Kasaritsa
Kooraste
Koiola
Kioma
Krabi
Krootuse
Kähri
Karilatsi
K ärgu la
Laswa
Linnamäe
.
T loosi
ji
i!
u
f:
ii
!
d
ii
1}
i
XVallawanema ees- ja
Wallasekretäiiri ees- ja
perekonnanimi
perekonnanimi
..............
Posti aadress
|
Mihkel Soosaar
Jaan Hainas
Rein Tragel
August Saag
Peeter Gutwes
Daniel Usning
Peeter Miehkelson
Jaan Piakk
Jaan Roeht
Dawei Laate
Peeter Sommer
August Hinl
Joosep Mandli
Jaan Winter
Mihkel Melts
Johan Kvatiner
Jaan Prangli
H
ji
ii
ii
Rudolt Mälton '
Oswald K5iw
Johan Sööt
Erich Goldberg
XVillem Normann
Märt Reim
Richard Sikk
Eduard Tamm
Woldemar Jahu
Peeter Härg
Kornelius Kuddu
Samu ei Lepwalf*
Rudolf Hallil
Ludwig Hõrrak
Alfred Eiehe
Eduard Jakobson
Johan Derrik
-......' "
‘ iile Wõru
üle Antsla.
iile
üle
iile
üle
üle
iiie
kanapää
Wõru
Räpina
Wõru
Kanapiiä
Pilwa
üle XVoru
Iile Itmapää
! iile Pilwa
#iile Wõru
i
„
Vi
iile Antsla
iile Wffru
19
20
91.
22
93
24
25
26
97
28
M
30
31
38
38
M
m
36
37
33
39
40
41
42
48
44
45
46
47
46
Laitöiia-Wans
Misso
Moi seka isi
Meeksi
Mõniste
Mürsk
Ora wa.
Pindi
Peri
Põlg aste
Koosa-Wasts*
Roosa-Wana
Rogosi
Räpina
Rõuge
Saaluse
Säru
Sõmmerpalu
Timmo
Toole man
Ur waste
Waabina
Wastseliina
Walgjärwe
Weriora
Wiitina
Wõru
Zooru
Antsla alev
Wõõbsu alew
Il
'
j;
i;
i:
Ji
!
j
Hendrik Kütt
Paul Sakk
Paul Arwa
Stepanow Mic ha il
Johan Derrtk
Peeter Raudsepp
Jaan Kroon
Samu ei Kibena
Kusta Wink
Jakob Katta?
Jaan Henning
Peeter !Mliumägi
Daniel Sooding
t
!;
|:
j!
;;
J
Alide Prangli
August Kasak
Ernst Närus on
k, t. J. Heeriogson
Jaan Kher
'August Bimbtium
Alfred Oja
Orkar Pähn
Alfred Siid
i
j
|
j
f
;
i i.
:
j
!
Kari Rammalt
Johan Oinas
Jaan Deaks
(lustaw Thalfeid
Johannes Olesk
Daniel Peetmanso
Peeter Naarits
Kari Aader
j! Aleksander Erik
Ii . Aleksander Tohwri
;
Sa mu ei Z emani
Eduard Kolk
Richard Lina
Daniel T igas soe
Friedrich Rämmari
Woldemar Sõrmus
Ousiaw Tiiiw
Rudolf Wodi
August Rätt
Peeter Usning
li ' Jaan Kääpa rin
Johannes Mattu*
Tõnis Juurikas
D&wid Su unnanu
Paul 3lina
Jaan Kalamees
Kari Jeret
Sa niuel hepson
j
;!
j'
oie Wõru, Wiitina wafjam.
üle Wastseliina
üle Põlwa
üle Räpina
üle Hargla
üle Wõru
üle Petseri
iile Wõru
üle Põlwa
«
üle Kanapää
üle Wöru, Krabi walla maja
iile. Wõru
iile Wõru
üle Räpina
üle Wöru
üle WastseliiHti
üle Hargla
üle Wõru
iile Põlwa
üle Räpina
üle Antsla
üle Antsla
iile Wastseliina
üle KanapP
iile Wõru
üle Wõru
üle Wõru
üle Antsla
üle Antsla
üle Räpina
J.
Parfon, Paul
Kets, Erna
Hõim, Jaan
Tumm, Aleksander
^ldweber, Eduard
Mitt, Jaan
MõttuZ, Reinhoid
Nowek, Karl
Treumuth, Peeter
Kütr, Andres
Raudsepp. Rosalie
Antsow, Jaan
PelowaS, Iefim
Roht, Damid
Küün, August
Lauk, Otto
Oja, Robert
Wõru kaudu
tt
'1
"
n
Antsla postkast nr. 7
Antsla kandu
Antsla postkast nr. 60
„
,<
24
Anrsla kaudu.
Antsla vostkast nr. 6A
Kanapää kaudu
„
tf
Kaup, Bruno
Kütt, Rojalie
Rikas, Eduard
Pill, Rudolf
Kahu, Elise
KSiw, Peeter
Kärtmann, Jaan
Kõiw, Jaan
Mslapim, Rudokf
Tuwikene, Alekfarcher
Aigro, Me ta
Wassür, Paul
Taba, Robert
Kolk, Johan
Wrjard, Erna
Wõsoberg, Daniei
Sabre, Samuel
Luksepp, Iaan>
Remwalls, Jaan
Liiwa, Friedrich
Kuus, Ella
Kolk, Meeta
Wasftr, August
Kõrda, Salme
Torrop, Otto
Willok, Leonhard
Johanson, Hilda
Laim, Oswatd
Sander, Oskar
Pakier, August
Puusepp, Karl
Majas, August
Harju, Friedrich
Sterling, Wiktor
Eiche, Gusraw
Austa, August ‘
Lodejou- Danie!
Woikow, Danie!
Ziugow, Rudolf
Tiidsberg, Hertmne
Zirnask, Paul
Raudberg, Oswald
, Avamson, Danie!
Puru, Otto
Pihlapuu, Aksel
Nagel, Oskar
Sander, Friedrich
Kõnd, Johan
Waher, Jutte
Ritter, Ida
Tobre, Joosep
Leppik, Aleksander
EaknnI, Pau!
Sell, Johannes
Jaek, Ju lius
Laurits, W lHelmine
Rebane, Aleksander
UndritS, Aleksander
Prantg, Karl
Wõru kaudu
*
t?
Wastseliina kaudu
n
h
Härg!» kaudu
Wõru kaudu
ff
ff
Põlma kaudu
»
tt
Mptna kaudu
Antsla kaudu
ff
ff
„
„
Waftselüna kaudu
ff
■"
3oUi
Wastselnnk
Ziistre
Mõisa
Walgjärwe (1 — 6 õp. a.)
Walgjärwe
Wana-Piigaste
Tamme
WiluSte
Weriom
Süwahawü
Pindi
Rrstemäe
Wiitina
■
Järwe
WZru
Nawi
Kääpa
Lepistu (1 — 6 kl.) algkool
Zoorn
KSrgepalu
Antsla (5—6 kl.) algkool
Antsla alew
Antsla alewi algkool
Wöõbsu alewi algkool
Wöõbsu alew
Räpina nhis^reaalguMnaasium
i
Saarnit, Johannes
Seim, Christirm
Horn, Peeter
Siimann, Martin
Nõmm, Willem
Pettäi, Wanda
Palgi, Joosep
Sell, Daniel
Pintmann, August
Warik, Linda
Peterson. Adele
Torop, Kristjan
Tuusis, Hilda
Pill, Heinrich
Reet, Johan
Kangro, Adele
Albrecht, Peeter
Lepmamr, Pau!
Matisen, Emil
Wastseliina kaudu
n
rr
tt
tt
Kanapää kaudu
'
tt
n
tt
H
Wõru kaudu
» ■
»
„
„
rr
ir
if
If
rr
tr
ir
rr
Antsla kaudu
H
ft
Antsla alew
Wöõbsu alew
Räpina kaudu
32
Wõru maakütttra arstid
Antsla jaoskonna arst Dr. P. Zeiger, Antsla alew.
Kanapää jaoskorma arst Dr. Ackermorm, Erast mere tvtilb,
Kanapää kiriku juures.
Pölwa jaoskonna arst Dr. med. Lezius, Pen niaU>.
Räpina jaoskonna arst Dr. Kangro, Räpina wald.
WafrseUina jaoskonna arst Dr. Km ust, Lk asisel imas.
Rõuge jaoskonna arst Dr. Pikal, RSugeV.
Wana-Roofa jaoskonna atft Dr. Kolon, Sa na Roosas.
Leewi jaoskonna arst Dr. Saaks, Leewi mõisas.
Ärirmaemaudad.
Antsla jaoskonna äNnmemand J. Loppi, Antslas.
Kanapaü jaoskonna ämmaemand L. Simm, Era st meres.
Pölwa jaoskonna ämmaemand A. Muga, Peer maita#.
WastWiua jaoskonna ämmaemand S. Kärner- Wastseliinas.
Leewi (wabakohi).
Rõuge jaoskonna ämmaemand M. Minna, Rõuges.
WanwNoosa (wabaloht).
WanarRoosas A. Imemtvff.
Mösdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdad.
a) Wene m a a b i H ii f e m 3 3 b u b.
1 penikoorem — 7 wersta.
ÕSncd möödud
a. Wene m q a w i l j a mõõd u b,
1 tsetwrrt — 8 tsetweriki — 3 Riia wakka ==. i99l4 liitrit.
1 IseNverik — 8 karnitsat — 249/io liitrit,
i karnits — 22/3 toopi.= 31 i liitrit == 200 fanttoHf.
1 Riia tünder = 2 wakka == 12 külimittu — 108 toopi
~ 13B liifr.
i Tallinna fälitus — 2 i tündrit - 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — 3 külimittu —36 toopi — 44-liitrit.
b. Wenemaa w e d e! i k u - m õ õ d u d.
l waat — 40 pangi — 492 liitrit.
1 pang — lo toopi = 128 io liitrit.
3 toop — 4 kortlit - 75 kanttolli - 1-/9 liitrit.
ei Detsi m a a l m õ õ d u d.
1 hektoliiter = 100 liitrit = 8l3/iu toopi.
1 litter — 100 fentiliHnt' — Ak toopi.
Keskmine tmlja.raskus.
1 makk.
1 tietto.
Word. racif.
73V2 n.
• 5Vfi p.
0,13
9—10 // 120 —134 //
0,7-0,"
117 u
83/f tf
Odrad ....
0,69 '
10 tt 116 — 134 n
Rukkid .... 0,6^ —0,29
5-6V-2 // 68 — 86 H
0,4—-0,5
Jahu lahtiselt .
9 — 10 // 120—134 n
0,7—0,9
„ tambitud v
0^65 — 0,75 8V2- 9Vö // 311—128 n
Kartulid .
97—111 rt
Porgand, jn nae-r. 9,57—0,«5 71/0—8 Vi IV
3,9 //
0,8
Õunad....
. :■
n
Kaerad ....
Nisu .....
*Sr
b) M «e t r l - m õ õ d u d.
1 ftlomttitc (km.) = 1000 meetrit = 4687/io sülda =
M/t# toftSto.
I sette? (m.) — 100 j-e nii meetrit = 3 jalga 337/u>o tolli
=» S2l/s roerssoki.
L }>ötiflittter (sm.) = 10 millimeetrit (mm.) — 96/to liini.
1
Meetrit.
$ geograafia pemkoorm = Vis kraadi efuwtori peal =='
S,9sL tottiiõ.
1 Eätne penikoorem — 7 wewta.
I Äustria penikoorem 7,uu ivrrSla.
i Soome penikoorem ~ 10 wersta.
t Rootsi penikoorem 10,*» wersta.
1 Saksa penikoorem = T.obo* wersta.
t Daani penikoorem = 7,ms tetrSto.
1 Inglise penikoorrM = 1,bos6 wersta.
l m-resõlm = l,7?o wersta.
Pinna möödud.
1
1
1
1
1
I
\
1
f
1
$
i.
Ä. W L n e m a a p i n n a s m õ õ d u d.
rautwerst = 2500 ruutfülba = 104l/« öessäiim —
llS*A hektari.
mutpent koorem — 49 ruutwersta == oo^us mutti! om
b. Kodumaa pinna-mõSd ud.
foeSfätin = 3 Liiwimaa toafamaaö = 6 TaÜinua «atamaad = 2400 ruutfülba = ll/io hektari.
ruutfüld =s 49 ruutjalga = 411/»» ruutmeetrit.
rmttlihafüld ~ 36 ruutjalga.
ebramaa = ®0 taalrit — 12 päewamaad.
p3cmamaa =» 62/8 taalrit.
teater = 90 Rootsi tenga (krossi),
toefamaa = 25 kapamaad ^ 10.000 ruutküimart (1 maaüSatfa küünar — 2 jalga — 24 tolli).
Itorimaa 14.000 ruutMünart (140 küünart pilt, 100 tai),
c. Meetrim 2 ödud.
100 aari = 10.000 ruutmeetrit ~'i04i belfatiui.
maimetUt « lo*/ie ruutjalga.
Knbiktabel iimarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõõdn järele.
j.
kw
j&itd j • 4 j
__
L
> .
7 |
6 ;
Ä
8 j
B
I M Õ Õ D U - T 0 L L 1 D
| 14 i 15 i 16 j 17
9. | 10 : n j 12
-3
18 1 19 j 20
I-
(62
10,7
12,4
14,1
16,0
18,0
10,6
w,
14,5
16,7
19,0
21,5
24,2 26,7
11,4
13,5
15,9
18.5 21,2
24,1
27,2
30,5
33,7
37 |
15
11,6
14,0
16,» 19.4
22,5
25,8
29,3
34,1
37,1
40,6
45 |
18
11-4
13,9
16.7
19,7
23.0
26.7
30,5
34,6
39,0
43,7
48
63 i 21
13,4
16,3
V
22,9
26.8
31,0
35,4
40,1
45,1
50,4
06
15,5 18,8 22,4
26,9 30,7
35,4
40,3
45,7. 51,3
57,3
63
61 ; 24
J
27
14,4
17,7
21,4
25,4
29,8
36,6
39,9 45,5
51,4
57,7
64.3
71
77 j
13.2
16,4
20,0 24,1
28,5
33,4
38.8
44,6 50,7
57,2 64,2
71
79
86 | .13
11,9
15.0
18,5
22,5
27,0 31,9
87.3
43,1
49,5
71
79
87
85
10,3
13.8
16,7
20,6
24.9 29,8
35,1
4L0
47,4
54.2 61,5
69,2
78
86 •
u
103
11,6
15,0
18.6
22,8
26,6 32,9
39,7 j 45.0
51.8
59.3
75,5
84'
94
103
112 | 42
9
0,9
1,<
2,0
,12
1,3
2,0
15 | 1.8
3,4
4.3
5,4.
6,5
2,8
2.0 j
|
.3.7- ;!
4,7
5,9
7,4
8,9
2,6
3,6
4.8 |
6,1
7,7
9,4
18 ' 2,2
3,3
4,6
6,0
7,6
9.5
21 j'2,8
4.1
5,6
1
9
9,2
24- ; 3,4
4,6
6,7
8,6
10,8
27 j 4,1
5.9
7.8
10,0 12,6
j
4,0
6,8
0,1
11,6
33 : 5,7
36 I 6,6
7,0
10,4
9,1
i
W ! .7,5
42 1 8,6
30
j
Pik
kuse
jalad
7,8'
56,2 63,3
67,1
19,8
9
i
29 j rr
j
i
M
86
39
SÜ
Jahikalettve»
ö KchMttd *«<$ jahil friis,
» keelatud aeg; looma hoiu*, frfrtie-aeg.
Uue kalendri järele.
: ui
Loomade nimed.
IH
;Hjy
silis !i!-5iii!i!!#!!||
AjA }8 jÄ
K88WDZ8MW
Mtüphe- e. metskits ja nende wasikad
Aiapõder (cerms aleos)
Isahirw (meiMkk, c orvus capre-olus)
iHamõtuõ (metsis,
Madu paradiisi aias.
Erik Zocli („Jug.*) järele Udsa.
Juba sündides oli näha fee wäike imelik märk £^bis
ihu peal.
„Cga fee ei jää", rahustas ämmaemand, „fet muutub
peakahwatumaks," lisa- ta juure, „ja kaob aja jooksul täiesti*.
Kuid ta jäi alale. Wäike täpikene kaswas ja faStcal.
Lydia käis leeris ära ja läks maailma, et ise enesele rii
deid ja ülespidamist teenida, ja wäike märk kaswaS fuusef#
ja omandas madu kuju, wingerdades keskelt üle Lydia alu
mise keha, mis muidu laitmata puhas.
Kuni Lydia kahekÜMnewiirnda eluaastani polnud kedagi,
kes ta saladust teadis, sest tüdruk oli woorusline ja kõlbluse
armastaja: kuid otse sel päewal, mil ta kakskümmendwiis
aastat tais sai, läks ta mehele madrusele Zõnssonils, ja
nii sai Lydia saladus teatawaks — tema mehele Jönssonile.
Kuid mõlemad olid ju nüüd üheks ühinenud, ja wäike madu
ei sünnitanud mingisugust pahandust nende «rahel.
Wastuoksa, Jönssonile pidi madu arwatawasti wäga
meeldima, sest kui ta warsti peale pulmi Lõuna-mere saar
tele purjetas, lasi ta emsele samasuguse madu-märgi
kõhu peale Moweerida, mertmehemargina, mis iseloomustas
ta truud igatsust uõõraslelt mailt Sttbia järele, kes aaSta
aega otsekui lesepölmes pidi mööda saatma, kuna Itznsson
merd ja soolaseid wooguftb kündis
Kuid lesepölw ei olla mitte kerge. Kõigest kuu aega
ell Lydia abielu õnne maitsnud, kui teenistuse kohused
Jönssoni temast eemale kiskusid. Kuid warsti peale selle
paiskas saatus ühe teise mtrepcfa sellessesamasse sada
masse ~~ Lydia rinnale — kus Jönssoni! ainuõigus oli
ankruLsersmiseks.
„Mida kolm teawad, teab kõik maailm!*
— Ja madrus Persson!? — Nojah? — Lydia oli üksi,
wäga faua üksi, sest Jönssou purjetas Waiksel ookeanil
edasi-tagasi, ja pea teadis Persson proua Lydiast seda,
mida ainult Jönsson oleks pidanud teadma.
„Mida kolm teawad, teab W .maailm! * — Maailm
9S
M suur sellele, fel on fumtimb paigal konutama, kuid
mere.pojad, kes tormi purjedes finni püüatw roõi mere
teid täiel aurul künnavad, kohtawad teineieifi niisama
kergesti põhjas kui lõunas. Austraalia rannal kui õhtu
Sahaara kõrbes. — JönSsoR ja Persson kohtastdki üksteist
Waikses ookeanis.
Miks mitte kusagil põhjapool, maid nagu äratehtud
just Waikse ookeani rannal/kuL päike kõrmetab ja laeva
meeskonda sunnib riideid äraajama ja mere lainetes keha
tahutama?
Wäikses laewapaadikeses kiigutelewad Jönsson ja Pers
son. Nad on aerud sisse tõmmanud ja wiSkawad mõlemad
riided seljast — Jönsson enne. Nüüd seisab ta ihualasti
Vcrsssni ees, et meres jahutust kibu — seisab ihualasti
PerSsoni ees, tätoveeritud 'väkke madu keset kõhtu — keset
kõhtu! — Perssoni ees! —Perssoni mälestused neist tundidest, mii ta proua
Lydia juures mööda saatnud, ärkamad kõik uuesti ja suru.
wad kõrwale teist üleelamisi, kuna mess vahib madu, mis
keskele Jönssoni kõhu peale on tätoveeritud -— keskel
Jönssoni kõhu peal siin Perssoni ees!
„See on ju — võrgu päralt! — karwapealt nagu
Lydia oma!" hüüab Persson ja näitab madu peale, mis
keset Jönssoni kõhtu. „OIetc Teie kaksikud, Sina ja
Lydia? — Pergeli pihta! — See on jü Lydia madu Sinu
kõhu pea!!" — - — — — —
— ------- -—Kahvatult, nagu oleks ta halvatud, seilab Jönsson
paadikeseS. Suurte silmiga wahib ta Perüsonile otsa. —- —
„Millal oled sa -- Lydiat nähtub?" hoigab ta täis hirmu.
„Sügifel — ühel õhtul — fee on üks kuradi naiste
rahvas! — Ja siis fee madu keskel kõhu peal!------Olete Teie kaksikud, sina ja Lydia?" hüüab Persson
Jönssomle järele, kes peaga ees Waikse ookeani voogudesse
kargab. — —
Asjata ootas Persson vastust.
Jönsson ei
ilmunudki enam. ------läks põhja", ütles Persson.
„Ta läks Jumala juure", ütles Lydia lefeAeinalcori
taga, mis ausasti marjas tema südame all kostvamat Persfsni last — madu all, mis patu margiks paradiislikus löbuS.
Ma ei tahaks kitsarööpalist kahtlustama tzakaw, Mi
nia olen ftabel: sealt olen ma to saanud. Kirbu nimeU,
kes minb ühel õhtul tülitama hakkas.
„Sul on ündiplckk nina peal!" ütles mu imme smfit
õhtul söögilaual. Seal hakkas see tindiplekk mind |ttms
mustama, ja kui mitu sõjakaks muutusin, kargas ta fsg
kurat.
Sestsaadik on see kirp mulle armsaks majaloomakL.
Niipea kui mina koju tulen, kargab ta mulle toalto, la
magab mu sängis, — ma tunnen teatawat õrnust ta wastu.
Jumal, mul pole jn lapsi . . .
Toona istub Pipi — sest nii hakkasime teda kutsuma —
minu kirjutuslaual ja inspireerib mind parajasti. ÄM
tõmbad La mu tähelpanu enese peale.
^Pipi, mis fa siis seal teed?"
Ta istub paigal sa loeb ema mitmesuguste jalge peal
midagi maha.
Üks kord, kaks korda, kolm korda. Siis raputab te
peab, ronib piimas rfce peale, mi* laua äärele mifatub,
ja koputab kolm korda taguotsaga kolmanda rea peale.
„Kasi minema, Pipi!" ütlen mina. Ära elfita mind
luuletamise juures!"
Tema aga koputab edasi.
Ma möran ptimamrrne ja loen kolmandat rida:
2 prantssaia a 12Va nt. ----- 24 m. Ha!! Wiga sees.
Ja Pipi on ta üles leidnud! Pipi mõtleb! R c hkendaja kirp.
Muidugi äcnasia end hirmsasti üles.
„Pipi", ähkisin ma, poolemSti hingetu. „ Pai ju teeb
wälja kubikjuur 4, 100625?"
Ilma jMmiHlemat-o hakkab Pipi koputama. NeliMmmeudwiis korda.
Ma hakkasin tantsima nagu mõni indiaanlane.
' .
Kahtlemaia: Pipi rehkendad nagu hobune!
40
Kolmkümmend professori on muüe seda juba tõendanud.
Ja jaamaülem R. wäitab koguni, et selles kirbus peituda
Gookrates'e waim.
Mulle on selle kirbu eest juba mtljoutb pakutud.
Aga ma et anna teda ära. Ma et suuda seda teha.
Loom, keda ma. oma Merega olen toitnud ...
Eila sooritas Prpi' matmulQtub raamaturewidendi
eksami. Riigipank pakkus talle kassameistri kohta.
Ja meie teenija tüdruk ütles meile üles: ,,Sestsaadik
kui ses prohwus kõik arwed läbinuhib . . .
Üks palme oleks mul: meie läheme tulewal nädala!
mõneks ajaks reisile. Pipid et saa me kaasa wõtta,
tema ei kannata restorani toitu. Ja selle äramineja tüdruku
hoolde ei usalda ma teda jätta.
Kas keegi lugejaist ei tahaks teda paariks nädalaks
söögi ja korteri peale wõtta?
„Jugend."
«Tõesti sündinud lookesed."
..Jugendi" järele ttbja.
Adwokaat K. oli oma piltilusa toatüdruku faatet
üsna äkki lõbureisile Ameerikasse läinud, sellejuures igaks
juhtumiseks 80,000 rbl. wöõrast raha kaasa Võttes.
Kuna K. oma kodulinna paremaist perekondist pärit,
sünnitab see äkiline lõbureis suurt kõmu, ja jutt temast on
igaühe suus. Kõige põrrttaiumana näitab end üks neitsi,
kelle! Pole enam mingit lootust lõbureisile minemiseks, koguni
rääkimata Ameerikasse saamisest.
«Mäherdune õnnetus!" hädaldab ta tõlgis moll-helitõu modulatsioonides . . . „Ta on nii heast perefonnoft!
Ja 80,«Oo rubla ja toatüdrukuga!,
«Rahustage end ometi, armuline preili," tähendab
selle hädalauln sõnaaher pealtkuulaja, «asi oleks palju hul
lema pöörde toõittuh wõtta."
41
, Ci) —- wõimata, wõimata
„Kas ei oleks hullem, kui ta oleks ligi mattub ii h c-'
o i n 1 a. rubla }a 80,000 toattttnufüt !"
Hiljuti läks üks sõjawärarst, kes wormirudes oli,
wahisoldaüft mööda. Kuna wühisoldat au ei arntub, läks
arst ta juure ja päris: „Kaua's toed kestal'?" nmg sai
truufüdamlise wastuse: „Weel pool tundi!"
Trahteri peremees röögib: „Kolm Mõrast tulõwa!"
Perenaine: „Uijah — kuripatt — Kairõ, a’a tfaiwest lii ma 1"
Õige kah, wõörad tellitvadki theed, põgenemad ahju
juure sa klubis ta mad hammastega.
: •
Jook tuuakse lauale.
„Seol tsall," sõnab esimene wõõras, „o!õ öi müürestõgi wärwi."
^Hoobis Käib*!" lausub teine.
Kolmas: „Om nätä seo ottaw matiidjat — mm
taha õi mida' massa kauba lift, ja trahteruik mugu nüür."
Ütleb peremees perenaisele: „Kae, nfnfõ tõfõ iks, et
feo ifai-om!"
Gümnaasiumi alamas klassis arutati psiblitoo tunnil
waese lesenaise annetuse asja. Kui nüüd kooliõpetaja küsib,
kui suur õieti wõiks olnud olla see raha, mille lesknaine
laekasse pannud, sahtoatüb nagu wälk üles waikese Jaani käsi:
„11 marka 25 penni," , kostab ta möidurõõmsalt.
Üleüldine waikus; kuni lähemalt Pärides kooliõpetaja
teada fcab, kust jõnglane seesuguse tarkuse mduub.
Tema pi.blis näitab nimelt üks tähekene wseru lõpul
olema märkuse peale, kus päralel-kobana tähendatud oli:
Mark. 11, 25."
*
Nn ütelda nalja pärast lähen Mina ome naisega, kes
kaunis närtoiline ja wahetewahel hullude mõtete teostamises
suurt lõbu näeb, ühte maga, wäga aviletsasse eeslinna teaatrikesesse-77-kurbmängü maa tarna. Kurbmäng muutub järjest
42
Sudsemüks, rshwa hing sulad ja afctataffe nuuksudes suur
tesse wercwaksse taskurättidesse. Ka mitra naise peale
näib kurbmängu tõsidus, ta pahasest rvastupuiklemisest ho-sHmatfi, mõjuma halkamat, tema hingab rahutult ja pressid
käekesed fmmpHMt üksteise mitu. Rahustada püüdes
panen 'oma käe tema sülle — kõewalMujad olid näite ka
mast hüpnotiseeri b > — ja sosistan: „Aga kullakene, sse
on ju ainult näitemäng!"
Tema turtsub üsna wihaselt maihi: «Mis sa loralt!
Mind hammustab üks elukas, et kas wöi kisenda!
Ah sina oma rahwa kraatriga!"
Sellega teatan Wõru linna ja ümberkaudsele
publikumile, et awan 1. jaanuarist 1922. a.
Wõrus Riia t. JNe 24-a,
Kaubad on kõige wärskemad ja esimestest wabriku;
test, Iseäranis soowitan igasugu lõimi suures waMkus
---------- — kõige odawamate hindadega
-—
Mupaklikult
8. Miita,
Riia tän. JSfs 24-a.
Mööbli tööstus
I Pillil, fl. flööti 8 till.
Wõrus
Jüri tänaxv 40 (Postkontori kõrwat),
Walmistab kõige peenemaid mööbleid ja
teisi sellesse alasse kuuluwaid töid. pare
mast materjalist, Töö kiire ja maitserikas.
::
Hinnad wäljaspooi wöistlust.
::
. Niisama wõtame ka wasiu ehitustöid
niihästi Wõrus kui ka wäljaspooi.
Pagari-ja kondiitoriäri
Gustaw Siil - Wõrus,
Jüri tänaxv nr. 40
=====
Soowitab
(postkontori kõrwal).
omast ärist
-----
W
iSfLJl!£2SJ^Sk£!i_Ä
1MI
::
kooke ja bžskwiiti
::
suures walikus.
Hinnad wõrdlemisi odawad.
Jällemüüjatele protsendid, W»õetakse ka tellimisi
irr^a: igal ajal wastu, =ss==.
Kaubamaja
8
li."
ostab
linn ja linaseemneni.
Firma seisab ühenduses kõige suuremate
inglismaa wabrikutega ja maksab
Räpinas, seltsi poes
tauras. Daugulli äris
Irföoska alewls.
hWWHMmmmmi
ijilHiiiilHHljHliftt
Sliseslitiai, pealage nlfratitMüs
Wõrus, Riia tänavv nr. 52.
Puhtad ja mugawad toad. Wiisakas ja
korralik teenimine. Esimese järgu köök.
Maalt sissesõitjatele hobuste jaoks
Nüüd wõite alati oma leotatud ja
põllul kuivvatatud murdmata ja murtud
= l_ IM U =
igasugusel arwul kasulikult müüa
VM iiieateösiBse Ihispsele
Worus, Riia tän. nr. 59,
(endine laenu-hoiuühisus)
W orus, Aleksandri t. Nš8.
Rwatud igal ärlpäewai kella 9—1
päewa.
Wõtab raha hoiule ja maksab
jookswate arwete pealt 5°/0 ja täht
ajaks antud summade pealt 6 ja 7 °/0,
annab laenusid oma liigetele ja ajab
kõiki panga talitusi, nagu rahasummade
saatmine teistesse linnadesse ja ka
wäljamaale, wäliswaluuta ostmine, raha
sissenõudmine weksllte ja teiste doku
mentide järele j. n. e.
Ühispanka hoiule antud rahasummade kättesaamine on
kindlustatud — —
Eesti Kirjastuse Ühisus
..Postimees"
Tartus, Rüütli tän 9, telef nr. 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku, ilu- ja kooli
kirjandust,kantselei ja kooiitarbenõusid.
Kõige parem ostukoht kauplus
tele, koolidele ja eraisikutele.
* Postimehe* raamatukauplusel on Tartu Ülikooli
— — — raamatukaupluse õigused. — — —
Trükikoda,
Walmistab paraja hinnaga ja maitserikkalt, iga*
suguseid trükitöid eraisikutele, koolidele, asutus
tele, kaubandus- ja tööstus- ettevõtetele j. n. e.
TSINKOGRAAFIA.
Igasuguste klisheede kiire valmistamine wiiunud
tööjõudude poolt ajanõuete kohaselt sisseseatud
tsiiikograalia töökojas võimaldab piltidega ilustatud
trükitööde valjaandmist kõige lühema ajajooksul.
^7177
KÖITEKODA. —=
Walmistab kõiksugu Uht- ja iluköite töid üksi— — — kult j* kogudena. —
—
Nstleeef
Kõige wanern päewaleht
II
ilmub 6 korda nädalas
adr. Tartu, Rüütli tiin. 9V Telegraafi adr. Tartu,
>, Postimees”. Kõnetraat, nr, 80 ja 286.
011 esimene suurem ja ioetawam
leht Eestis, poliitiliselt kõige tõsi
sem ajaleht, ei tarwita äjakir,anduslikku kõmu ja
ei aja taga kerget, silmapilkset wõitu,
tr: Peatoimetaja Jaan Tõnisson.
toimetuses töötawad haritud Eesti
s*f
ajakirjanikud. Alalise kaastööga
toetawad ,.Postini eest” Tartu ülikooli professorid,
wilunud eriteadlased kõigil aladel j. n. e.
teatesaamine on kiirem teistest
'ts dAsrmEW Eesti ajalehtedest Tartus asuwa
üleriiklise raadiojaama kaudu. Pealinna xvii liiaseid
uudiseid toob ..Postimees6' kuni lehe ilmumiseni.
KsolaWil Mmkf
iseäranis laialdane ulatus ja suur mõju. - ..Pos
timees'4 on ainuke Löuna-Eesti päewaleht.
„?esUatei»«‘,/ kiilis ja ImiMusi
wõtawad wastu kõik kodumaa postkontorid, suu
remad raamatukauplused *a muud. ärid. Kuulu
tuste wastuwutmise kohti on igas linnas, alewis
ja suuremates jaamades. — — — — — ■
.Postimehetalitus.
müüb oma lad ust —
liikmetele ja wõõrastele:
põiiutöömasmaid ja riistu, .
heeringaid mitmes headuses,
keedu-, wõi- ja laüasoola,.
rauda igasugustes mõõtudes,
kiwisüsa ennesõjaaegses headuses,
masina ja t silindri, õli,
petroleumi,
s. hkrut, riisi,'mannat, nisupüüli
ja üleüldse
kõiksugu tarberiistu
ja tarbeaineid.
“ Ostab linu, “
linaseemneid ja muud terawilja
Wõtab raha hoiule lühikese kui ka pika
a>a peale ja maksab kõrget protsenti.,
ja o s tu k o h t W ö ru s
i
..Põllumees”
H õ ig e k a su lik u m m ü ü g i
K õige k a su lik u m m üügi ja o stu k o h t W orise
Wõru Tarwitäjate Ühisus
9
F
i
Wörus, Tartu t. 15
Suurem manufaktuurkauba äri.
Suur ladu willast ja puuwjllast naisterahwa kleidi-,
bluuse- ja leinari»et. Välja
maa sametil. Linast riiet laua-,
ihu- ja moodi-pesu jaoks.
Wattiüd, walget ja musta
ISime. Tekkisid, mööbliriiet,
kardinaid. Trikod, kalewit ja
drappi meeSterahwa ülikon
dade ja palitute tarwis oma
ia wäljamaa u abrifuteft rik
kas wäljawalikus ja kõige
obaroamote hindadega. Willafeid, pnuwilla ja siidi rätikuid
kõiksugu hindadega jne
i
m
Kõige parem ostukoht
Ki*iis‘i
kulla- ja kellasepa äri
B3 Wõrus Riia tänaw M 18 KO
\
wana apteegi wastu.
Suures wäljawalikus kihla- ja laulatus
sõrmuseid, kuulsate wabrikute tasku-, lauaja seinakellasid, mitmfcseguseid paberossi
toose, meeste- ja naisterahwa uuri kette,
mitmesuguseid kaelaehteid, käewõrusid.,
brelokke, prosse, sõlgi, prille, gramotoni
nõelu, taskulampide elektri patareisid jne.
wõtan tellimisi wastu sõrmuste, käewõrude
ja teiste tööde peale ka toodud materjalist.
Kõiksugused ajanäitajad kellad
saawad parandatud korralikult
:: ja hästi, hinnad parajad. ::
ü
□
□
□
D
Kallid wennad, kallid õed,
Rõõmu sõnumid nüüd loed:
Muresid mis enne tundsid *—
Kõik nüüd saawad kaduma
Uur sul taskus seisma jäi
Meistri peale pahandid,
Seda enam ära karda
Kui sa kuuled minu sõnu:
Tule Riia uulitsa
18
Kriis teil uurid korda säeb
Lauluga siis koju läed
Uusi sfipru juure tood,
Tallinnas, Falksbargi t. nr ‘26.
Kõnetraat nr. 15—68.
Pargib
Müb
kõrges headuses wasika- ja lam
ba nähku üksikult ja hulga wiisi
kroomiks
suuremal hulga! ia tarwitajatele paki
wiisi kroomiks pargitud wasika- ja
lambanahku saapapealsete ja woödri jaoks.
fWtüll wasika- ja lambanahku üksikult
V3!hV ja suuremal arwul.
Wastuw5tmine ia wäljandmine äripäewadel kella 9—3 p. i., laupäewal 9 1.
peale wabri^i o# wastttwõtmbe Kehad
Wõrus: Kolbergi kaupluses.
Itakwervs: hra J. KochiiVa kauplus, Pikk t nr. 16.
Tapilt: hra E. PoVilprianiTT kaupluses Täri-Allikttl: Tarwitajate ühisuse kaup.iuses.
Kiliugi-Nõmmesi'hra A.'0-isElwas: hra J. Margus’e kaupluses.
Pärnus: Raist ja Ka. kauples...
Walgas: P. Maeritz‘i kaupluses.
Laliis: kalli Tarwitajate ühisuse kaupluses.
Wiljandis; F\. Rikkalt, Lossi tän. nr. 9, kaupluses.
Tartus: ÜühtF kaupluses; Raatuse plats. ,
Haapsalus: £,-Ewart, Karja tän. lpl
Wabaduse tänaw nr. 1, (end. Tönnisson)
wõtab nähku parkida
kroomiks, shewretiks, juhiks ja woodriks, pastlaks, tallaks ja seremetiks,
lambanahku willaga kasukateks, täidab
tellimisi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale, naha wastupidawuse ja
headuse peale kõige suuremat rõhku
pannes. Müüb walinis nähku kõigis sor
tides ja wahetab neid toorete wastu.
ÜüfiT
:=g=s=- Tartu täil. nr. 15 ,
;..
Soo-uitab oma töö! oas waloüstatud
::
naiste ja mlesterahwa
::
suaiD ü mii i
6
körgeS headuses. Töö eest täieline wastutus. Telli
mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moobube
järele. Soowitan ka häid hobuseriistu ja mitmesugust
— talla-, pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtuahka. —
H V !' > ,'«S»V«ÄSS
luliiis Tibbingl
9 w. ^Põllumehe kaup#.
*
s-oowitab suures väljava
likus odavate hindadega
lparemate vabrikute õmmelusmasinaid, seina-,
laua- ja taskukellasid,
kuid laulatus- ja kihlasõrmuseid 56 92 provw,
käewõrusid, prosse ja kõiksugu ehteasju kullast,
hõbedast ja uuest kullast, hõbe lauanõusid, prille,
:: mänguriistade Keeli, habementtge ja igasugu
Jüri t. Jõ § w.
hulla-, Dieda-, hella- ja emmehisinasinafe toite
W>
liiri t.
Mustusega
J TiBBING
Nitm»eb€” kaapi
?
1
pudiikaii |>a.
Ostan igasugust kulda,
hõbedat ja kallis sü we*
.rr- ■r.wgsMBmwgjrirrT-H 7Mr=^?g^^'^rra!ami
Uuesti awatud, kõige täielikum
päewapildi töökoda
------ 6. ZOPP -----WSrus, Riia tänaw nr. 34 Toonekurgi majas,
osakond Põlwäs.
Waimistan kõiksugu päewapilditöösid igas suuruses
ja kunstimaitseliselt, parajate hindadega. — Kes enesest
meeldivat ja loomutruud pilti tahab saada, tulgu kohe
ja lasku ennast üleswõtta. O Tarvilisel korral teen ka
Öösel elektri walgel ülesvõtteid. Q UUDIS! Teen ka loo
mulikkudes värvides pilte, nagu õli- ja vesivärvides.
O Suurenduste walmistamine igas suuruses, kuni elu
suuruseni. O Kunstlik väljatöötamine. Q Töö saab alati
ruttu ja lubatud ajal walmis. O Soowi peale sõidan ka
kodu tileswõtma.
Kõige austusega päewapiltnik G. ZOPP.
EESTI
Kindlustab
ivtrörurrdve wasta linnas > maal
igasugust warandust.
Wälj armiks täiesti kindlustatud.
Selts on Eesti ühistegewusline asutus.
Oma teqewuse ajal 1908. —1921. a. on
ta kindlustajate rahulolekut ära teeninud.
Seltsi liikmete arw on üle 7.000, kind
lustuste kogusumma üle 800.000.000 m,
,wabad summad üle 2.000.000 marga ja
wastastikune wastutus üle 160 000 000 m.
Worus, Aleksandri tän. nr. 34.
Wõru osakonna esimees: Th Kõpp.
Mbiesimee: Dr. N. Reichardt.
Kassapidaja: A. Kuus.
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
lii F. Mõla s Eo.
Wastuwõtmise kohad:
Wõrus:
Tartu tänaw nr. 9, oma ladus
Räpinas:
S. Keerd.
Põhvas:
J. Plaado.
Pelseris:
oma ladus Riia t. nr. 4, A. Kostis.
Lauras:
J. Kangro.
MürkiFs:
Senini wustu wõctu-d linad Eesti Wäbariigi piirides on
meie iiri liibi wäljaamanle müüdud.
ESITAJAD;
H
Mcltfi" willatööstus
$4rtst8, MeltfiweskL tanaw nr, H.
Wötab willu kraafimiseks ja ketra.mtfekr toalt».
::
Töö
rutuline ja
korralik.
Wastuwötmisekoht Wõrus, A. Ebberi
juures
Tartu tänaw nr % end, Knbly.
PAGARI
Jft KOMDI1TRI ÄRI
A. Klaosenn
Wõrus, Riia tänaw nr 21.
Soewitab maitsewaid
-
:==
saiu,
kooke,
biskwiiti,
pränikuid jne.
JÄLLEMÜÜJATELE KÕRGED %
Kõige suurem ja wanem masinate
wabrik Saksamaal
Heinrich Lanz — Mannheimis
walmistüb ja müüb ifesõitjaid ja hobustega weetawack
rehepeksu garaituurifib, mis meie oludele wastawalt ehi
tatud. Masinad on suurel hulgal kümneid aastaid desfls
tarwitusel ja oma headuse ja waLtupidawuse Pärast üle»
ikmliselr kuulsaks saanud. Hinnad teadustatakse iga järel
pärimise peale kiires korras. *
Ainuesitaja Wõru maakonna jaoks
J. KIESLER — Wõrus,
ssffisisivru
Jüri tänaw nr. 13-b.
aaswee
Le KAAN
Wõrus, Siiri t. nr. 16-a
wärSkeid heeringaid, soola, suhkrut ja sahariini, Ameerika
jahu, riisi, kohwi ja wiljakohwi, kompwekka. Hiina teed,
kilu ja sprotte, shokoladi ja kakaod. Mafiva õli 1. sorti,
petrolenmi (walge) adrateri ja monfre pusse, pajad ja
pliidirauad, pesuseepi ja seebikiwi, taldrekuid ja teeklaase,
paberosse ja tubakat. Talla» ja prstlanahka, meeste, ja
naisterahwa ning laste saapaid, lihamasinaid jne.
SLKK-LLLSL5L
W6«*u linna
Wahadusc tünaw 11
*• '
aa adfci xzä*.
S2SSS2
SvlzMtgb oma suurest labuft kõ.ki
sellele otile omaseid ka- posid juure-?'
walitus mõift leinata, headuses, wõimalkült madalate hindadega. Kõige
kasulikum ostukoht maalritele, plielrmütlinif utele,
mä rwimis ko davele
ja
—
teistele. Vi
—
353535
.
JÄLLEMÜÜJfiTELE ISEÄRALINE
HINNAALANDUS.
W6r tiai aa ra li wameeine häälek andja.
Jtwub 1922 aastal endist wiisi kolm korda
nädalas teisipäewai, iieljapäewal ja laupäewal.
‘Wastotaw toimetaja: .J. Scmm.
Wäijandj* YYõru ajalehe ühisus.
\ a /A r t i T o d 4 u» i ^ **1 2eesmärgil'š ‘ou, Worumaa avalikku e Ju
nW\JiU I tda.ia.ja Igakülgselt valgustada.
Seltsielu
vastu püüab ta hüvitust äratada ja. selle, eest võidelda, et meie
.-sKltsides ,.i;t ijlimtegelistes ettevõtetee ajakohased juhtmõtted waliIseksid, mis meie kultuurilist ederremist kindlustaksid. Eriti peab ta
silmas 1 i n » a ja w ai 1 a õrn a vsiit s u st e -t e ge V ti s fc,
koolielu kui ka uo o r s o u-.l i ik-u m i s t. Peale Wõnimaasse
pii utu veate aõnumete, kirjelduste, juhtkirjade ja päevakajade ilmu>
wad ülevaated kodumaa tekste gsade 'ning. väljamaa elu kohta,
siis veel arvustused, joonealused, jutud jne Päevasündmuste' iile
•
alati kõig»‘värskemad teated.
Pea kõik Wurumaa vallad saavad posti kaks korda nädalas,
paljud kolm korda, nõnda, et ,Wõnt Tõritaja1* lugejatel» witrekclt
P.iMv
ienah
'
"
;,@5ru Ccalajat'
■
-
.
' '
* toetavad oma kaastööga palju pillu- ja
õigtisefeadlari. iihistrgeiasi, arste; /kirja
nikke ja kunstnikke. —-------—J—
„\Võru Teataja41 ei tohiks üheski VVõrttjynsagsas;. maa peres puududa. .,rrr^=js=s
l eiimlsehind : Ikuu postitra
2 „
... '
"r
k
-
.
0
ti
,.
t
P
...
4H m postita
80. ....
. .. .
'■ 120
240 ,.
..
..
'
tk'- m.
70 ..
10a „
'210 ..
• Vksik jrtiromer B marka. ....
Toimetus: Wõrus. Tartu täi. 'M"9. (J.jSõnimi• .ra,«#atük,)..
Talitus: Wõrus. Jüri tiin.
Id (..Tähe'* raamätnkaupfus).
Toitmist ja kuulutusi võetakse vastu ialhtbes;. maal»võta
vad neid vastu kanb.itirwi>a.jatc ühisused, kooliõpeta jad,'''vai la
el reha ärid* jne
.. '
Nõudke proqviuuwibrkl.! ' Nad saadetakse .maksuta!
Ärimehed! kuulutage
„Wõru Teatajas41,
f-eitiaF wi ■kuulultwtel: ki.%eeuarem.>.ro9ju.
NAHAKAUPLUS
A. ALAND
Wõrus, Tartu tänaw nr. 12, =0=
seexvttak kõiksugu pargitud ja kuiwatatud
NAHflKAUPASID,
hešüseriistu* kingsepa tööriistu jne kõige parematest vabri
kutest ajakohaste hindadega
Eesti nahavabriku
J. A. Rekandi ja J. Maasiku esitus.
Kõiksugu nahkade parkimiseks nastuwötniise koht.
Õlle asjatundjad nöuawad ainult head ja martfetW
06
ru õlut
Hlu walmistatakfe koha
WZljaSpool wõistlust
peal
ja ta hind on jeilepärofi
Nõudke ainult
Teddersen ja Ko. (end Michelson),
WÄvuS, Aiwa.tema» nr. 24.
ftrtww liniiilnff Skits
M, tilaierg l Tartumaa paoga raumlies.
Põhikapital Mkr. 2.000.000
Kinnitab:
liikumata Ja igasugust liikuwat wa»
randust tuleõnnetuse wastn.
kapi talisid tähtajaks ja surma juhtu»
iniseks.
pdlfusaadusi raheõnnetusc wasttt.
Tähelepanemiseks:
1) XatlumäQ Kinnituse Seltsi tegevuse üle
jääk saad Tartu maakounarvalitsuse kaudu k0"
danikkude huvides, nagu koolide, tervishoiu,
hoolekande jne. heaks ärakasutatud.
2) Preemia (kinnituse maks) alandatakse aeg'
ajalt, mis 1920. o. toime pandud finnttuSr
kohta käesoleval aastal juba läbi roiibub.
Kinnitusi wotawad wasiü Seltsi juhatus Tartu»
Ahaturg 7 ja keltsi agendid lm teabes ja mool.
"ITlfI i 1"! I1'[" i't'l (Tl! ("l" tl i IH Hf! 11 li f! ’ IVlf I lilli I i i i lirtl M1111111! il i
E. K. U. „TMHE
Wõrus. Tartu t. nr. 16. Kõnetraat 14.
Kõige suurem ja kõige paremini
:: sisseseatud trükikoda *— Wõrus.
jj
0
0
[j
0
n
5
Trükikoda on täiendatud "würuaste
uudiste ja kõige moodsamate kirjadega
ja kaunistustega Tehakse-igasugused
ilu- kui ka liht trükitööd wärwides ja
ilma - - maitserikkalt, ruttu ja korraUkult. Haämatute trükkimine praeguseaja uuema ja moodsama kirjaga.
.
jj
q
0
jj
q
0
9
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük
kida tahab lasta, see wõib töö täidesaat
:: jaks „TMHE“ trükikoda walida. :: r
Aupaklikult
3SE
2E
3 DDE
#
Peakontor: Tallinnas. Pikk t. nr 28.
Kõnetraadid :
6—24 ja 17—03.
-------------- Toimetab: •-......... .... -1
Tulekinnitusi maal ja iinnas: talukohtade,
igasuguste wabrikute, liikumata ja liikuwa
waranduste, kaupade, terawilja, loomade jne
Kaupade weokinnitusi, weoraha- (frachti)
ja kasko- (laewa) kinnitusi mere- (miini) ja
raudteeõnnetuste wastu.
Elukinnitusi arstliku järelwatusega surmajuhtumise ja üleelamise korraks mitme
suguste tariifide järele kasulikkudel tingi
mistel.
Kinnitage oma warandust }a elu,
— kuni w e e 1 aega on! —
Asjaajamine toalik ja kiire kaljude korraldamine. ■
Teateid annab ja
linnas ja maakonnas
Wõru esitaja:
kinnitusi
wõtab wastu Wõru
ütJGUST
M M.
Kasarmu tänaw nr. 2-a.
Mripäevvadel M. Tõnissoni äris kella 9—5.
p"
■^5
MiS8ll»$8 lii $l|il
« aws仫*w*8}
Soowitab suures walikus kõiksugu
S-L IID FC K A IJPA
i wäljaspool w Öist lust odawate hindadega. ===»
Alati ladus —- otseteel vväljamaalt saadud:
Katt- ja Witsarauda igas jämeduses,
Raud-- ja tsingitud plekki,
Sindi--, lati- ja hobuseraua naelu ja
Ceraskaupasld,
il. sorti Inglise sepasiisa. Portlandi tsementi,
Haameiikarwu ja Kallata masinarütmis
igas laiuses ja
nm
Põllumeestele wärsket kõrgepmlsendilist
põllurammu
ruumi "puudusel kuni 1. weehr. 10°/f> hinnaalandusega.
1.1 Mefi nlrlliii lüel Willy liga.
-Jään lootma, et wanad ja uued. wäiksel ja suurel mõõdul kaubatarwitajad ka- eelolewal aastal head ärisõbrad saawad olema, kauba
headuse ja hindadega rahule jääwad 'a minu kauplust oma tuttawateie
kui kõigekasulikumat oslukohta soowiiawad
Kõige austusega
PÕHJA PAHK Tallinnas/ S.-Katja tän. 20, omas majas.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis, Wõrus Abjas, Türil. Põhi- ja tagawara kapitalid Mk. 35.000.000.— Äriseis 1. augustil 1924. a. „ 454.000.000.—
Wõru osakond Jüri tän. 16-a, Munna majas. Postkast 10,
Kõnetraat 71.
Wõtab raha hoiule jookswale, tingitud ja tähtajalisele arwele ja MAKSAB AJAKOHAST PP0TSENTI. Suuremate summade pealt kõr gem protsent.
Annab laenu wekslite, wäärtpaberite, obligatsioonide ja kaupade kindlustusel: Kellel meie pangas jooksew arwe ehk hoiusuntma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel ker gendusi.
Toimetab kõiki
teisi panga operatsioone.
Ühendus kõikide kodu- ja wäljamaa suuremate linnadega. ::
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk, Wõrus, 1924,
Sakslased tulewad Liiwimaale................................ 1159 , Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 , Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 , Eestimaa Saksa wõimu alla saamine .... 1224 , Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 , Paide linn asutatud ............................................. 1270 Eesti rahwa wiimne Vastuhakkamine................... 1243 Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ............................1517 , Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1561 , Eestimaa saab Rootsi alla.....................................1561 Liiwimaa langeb Rootsi alla .............................. 1629 , Kodumaa saab Wene Valitsuse alla ...... 1710 Eestimaa talurahwa priiks laskmine....................1816 , Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................... 1819 , Wene ust tuleb meie maale ................................ 1841 , „Perno Post." ilmub J. W.Jannseni juhatusel . .1857 Waldadele antakse omawalitsus............................ 1866 Meie rahwakoolide wenestamine.......................... 1887 , Kohtute wenestamine............................................. 1889 Esimene Eesti laulupidu.........................................1869 Suure ilmasõja algus............................................. 1914 Eesti kuulutatakse iseriigiks.....................................1918 Eesti wabadussõja algus ...................................... 1918 Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri.......................................................... 1919 Eesti-Wene rahuleping .... 1920
PÕHJA PANK
Peapank Tallinnas, S.-Karja t. 20, omas majas.
Osakonnad:
Tartus, Viljandis, Võrus, Abjas, Antslas,
Jõhvis ja Türil.
Põhi- ja tagavara kapitalid Mk. 36.000.000
Äriseis 1. augustil 1925 a. ,, 460.000.000
Võru osakond
Jüri tän. 10-a,
Muna majas.
Postkast 10.
Kõnetraat 71.
Võtab raha hoiule
jooksvale, tingitud ja tähtajalisele arvele i
ja maksab ajakohast protsenti. Suure- :
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
vekslite, väärtpaberite, obligatsioonide ja
kaupade kindlustusel. Kellel meie pangas
jooksev arve ehk hoiusumma on ehk
olnud, neile tehakse laenuandmisel ker
gendusi.
T oimetab kõiki teisi panga operatsioone.
Ühendus
- - .
kõikide
kodu- ja väljamaa
I innadega.
suuremate
- -
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk,
Wõrus, 1925
6»nüini Me oiu m.
Sakslased tulemob Liimimaale................................ 1159 a.
Katoliku usk tuleb meie maale
.......................... 1208 „
Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . • 1259 „
Eestimaa Saksa wõimu alla saamine
.... 1224 „
Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „
Paide linn asutatud
........................................... 1270 „
Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „
Ewangeeliumi-usu üleswõtmine
............................1517 „
Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „
1561 ft
Eestimaa saab Rootsi alla..........................
1629
Liiwimaa langeb Rootsi alla......................
1710
Kodumaa saab Wene walitsuse alla . . .
1816
Eestimaa talurahwa priiks laskmine . . .
Liiwimaa talurahroa priiks laskmine
. . .
1819
Wene usk tuleb meie maale
......................
1841
„PernoPost." ilmub J. W.Januseni juhatusel . . 1857 ft
Waldadele antakse omawalitsus................. . . 1866
Meie rahwakoolide wenestamine................. . . 1887
Kohtute wenestamine ..................................
1889
Esimene Eesti laulupidu..............................
1869
Suure ilmasõja algus...................................
1914
Eesti kuulutatakse iseriigiks..........................
1918
Eesti wabadussõja algus
..........................
1918 ,
Eestlased purustamad Riia all Balti-Saksa
Landeswehri...............................................
1919
Eesti-Wene rahuleping .... - . . .
. 1920
'7057
Märkide seletus.
noor kuu
@ täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda
lat Iüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise
päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Iüripäewani ja 10
nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Iaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäewast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast
6 Kttünlapäewani.
Aasta ajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.
Sügise
„
23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Warjutused.
1926. aastal on 2 päikesewarjutust: 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril. Ei ole Eestis näha. 2) Ringi
kujuline päikesewarjutus 9.—10. juulil. Ei ole Eestis näha.
Suuwarjutusi ei ole.
Sel aastal on 365 päewa.
i
Jaanuar — Näärikuu.
31 p.
Nääri pärn.
1 Reede
2 Laup.
Uas aasta.
19
20
P. p. n. p.
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Lauv.
21
22
Kolmek. p.
€
23
24
25
26
27
1. p. p. Kolmek. p.
28
Paawli p.
K.HermannP1908 29
30
J. Hurt 11906 31
Korjuse p. D 1
2
3
2. p. p. Kolmek. p.
Tõnise p.
3
4
5
6
7
8
9
10
3. p. p. Kolmek. p.
30
11
12
13
14
D M. Weske 15
[f. 1843 16
17
9. p. enne ülest p.
31 Pühap.
Päike tõuseb:
1. jaanuaril k. 9,02 m.
11
^
8,15 „
2i.
8,41 „
k. 8,20tn. kell 4,34 tn.
„ 8,00 „
„ 4.56 „
„ 7,32 „
„ 5,23 „
Märk
28 p.
sed:
Märts—Paastu-kurr.
3.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Neede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
31 p.
Märkused:
3. pühapäew paastus.
3
C
Taliharja p.
22
23
24
25
26
27
28
4. pühapäew paastus.
D
1
O.MasingPl832 2
8
4
5
C. R. Jakobson P 6
[1882 7
5. pühapäew paastus.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
C Kewade alg. 8
9
10
11
12
Maarja p.
13
14 ff >j t
Palmipuude püha.
Palmipmide p. 15
16
G
71
18
Päike tõuseb:
1. märtsil kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
Läheb looja:
kell 5,42 m.
„ 6,06 „
„ 6,28 „
& i ... -1 y* -
Aprill — Jüri-kurr.
4.
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
S. Neljap.
S. Reede.
Kr. ül estõusmise
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31 p.
Märkused:
p.
1.Lihaw. p.
22
23
24
L. Eestlaste wab. 25
[p. 1818. 26
27
28
2.
„
„
i M
l p. p. Kr. ülest. p.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kefkn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
1
2
G
Künni p.
//>/v
f
3
4
££ /Üg /
V
2. p. v. Kr. ülest. p.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
£
K)
I W
H* -J- } > '• $ f tos
"
/
7
8
Tuule r. p. ^1913 9
Züripäew. R. Kallas 10
J. Künd er t 1888. 11
3. p. p. Ärist, ülest. p.
25 Pühap.
26 Esmasp.
27
28
29
30
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
J.Rosenplätter-j-1864
D
Linnu risti p.
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5.42 m.
5,14
11.
4.48
21.
0
12
13
14
15
16
r* 1' ■'fyr
Läheb looja:
kell 6,54 m.
„ 7,15 „
„ 7,37 „
tv r
>
-ZtxAtX õe .
Mai — Lehe-kuu.
5.
31 p.
1 mai püha. 18
1 Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Märkused:
Kv. ülest. p.
s 19
Pühap.
Risti leidm. p. L 20
Esmasp.
21
Teisip.
22 Xy 0 f ■
Keskn.
c
23
* J '-f,
. , .
Neljap.
Lehe risti p.
/ x ,* 4 /_
Reede
J. Tamm s. 1861. £ 24
-• 25
Laup.
5. p. p . Kr. ülest. p.
»- 26
Pühap.
Nigula p.
> ■" '
2. 27 K ?J Esmasp.
28
Teisip.
' £ 29
Keskn.
G.
’
Neljap.
Taewam. P. 30 . ... - , . 'Xs' .
1
Reede
E_ 2 il.h <
' ■
Laup.
*'>'1 **» käitt.-c, £ A rv
6- p. P . Kr. ülest. p.
rrP: 3
Pühap.
P 4 ‘ / * *•f '•. •" -^ / - V
Esmasp.
5
Teisip.
Keskn.
6
3 E.ises. dekl. w.
[f. A. K. p. 1919.
7
Neljap.
f %Jf
b 8 )/ * i v-y
Reede
s
9
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljad.
Reede
Laup.
4.
2
3
4
5
6
7
8
8
10
11
12
13
14
15
p. p.
—
,
Nelipühi pühad.
1. Tulv. p.
2.
tt
tt
3«
„
tt
G
P- 10
p 11
12
13
14
&- 15
16
Kolmainu Jumala p.
30 Pühap.
31 Esmasp.
Kolmainu J. p. B 17
18
Päike tõuseb:
1. mail kell 4,21 m.
11. „
„ 3,57 „
21.
„ 3,35 „
24. p. p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
O.Masing f. 1763
Mardi p.
27
28
29
30
D
31
Kolmainu Jum.
P.
1
2
3
,V.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
™ 'x /»
f.
5
6
1835
G
},/
fi/ft
7
Maria ohw. p. 8
[Surnute püha. 9
10
11
12
Kadri p.
13
c
14
Kristuse tulemise püha.
28 Pühap.
29 Esmasp.
30 Teisip.
iv.
4
A. Jung
25. p. p. Kolmainu Zum. p.
21
22
23
24
25
26
,4 27
...... V
Andrese p.
15
16
17
Päike tõuseb: Läheb looja:
sil. nowembrtl k 7.28 nt. kell 4,26 tn.
„ 4,03 ,
11.
/>
# 7,52 „
8,14 „
„ 3,44 .
21.
•
A
tV
/
V*
/ /..-•■ A>
■ ■ j, > y
Detsember — Jõulukuu.
12.
1 Keskn.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
18
19
20
21
2. Kristuse tulemise püha.
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisipl
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
h
ä6
27
28
29
30
31
^ Pühapäew p. jõulu p.
Pühap.
2. Jõulu p.
3. Jõulu p.
Esmasp.
Teisip.
Süüta laste p.
Keskn.
Neljap.
Reede
22
23
24
Nigula-Maarjap. 25
26
27
28
Ü
Nigula p.
3. Kristuse tulemise püha.
29
30
1
2
3
4
5
3
4. Kristuse tulemise püha.
6
7
8
Tooma p.
9
Talwe algus.
10
Koidula s. 1843 11
12
1. Jõulu p
@
Päike tõuseb:
1. detsembril k. 8,35 tn.
11.
„ 8,52 „
21.
.
„ 9,00 „
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
kell 3,30 tn.
„ 3,21 „
„ 3,22 ..
31 p.
Märkus e d:
16
Laadad.
Kui laadapäev) laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laota peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p. Tartus, aastalaat 7.—28. jaan. 12.
Weinjärwc w., Wahu k. 15. Laekweres, Simuna kihelk. 2
päewa. 17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 20. Missos,
rvallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 22. Imawere to., Päia kõrtsi j. 23. Walga linnas 2 p.; Rasina tö., kõrtsi j.; Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhoofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku
w., Õisus; Tõrwa ai. 2 p.; Keblaste m. 6. Narmas,
Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne
Wastla päewa. 9. Rakwere linnas 2 p. 10. Antsla alewis; Räpinas. 11. Põltsamaa alewis. 12. Tapa alewis
2 p. 15. Iõgewa alewis; Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis. Küünla laat 8. p. 18. Nina külas, Peipsiäärne
w. 19. Tartus; Paides. 20. Rawilas, Kose külas; 20.
Wasknarwas; Missos, wallam. j. 21. Malgas 2 p.;
Muhu-Suure wallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale
wis. 26. Wõõbsu alewis, 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p
Märts. 1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; KolowereRisti laat. 3. Jõhwi alewis 2 p. 4. Kiwiloos, Peningi
w.; Wõhma a., Kõo to. 5. Kirbla to. 8. Antsla alewis;
Kurista w., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula nt., Uuemõisa to.;
Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiumaal; Hag-ri kirikujuures Kohila to.; W.-Jakopi kiriku j. 2p. 10. Puh-
17
jas, Kawilda wallas; Matla m., Paatsalu w.; Kõo mõi
sas; Suurejöel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärwe w. 12. Ardu külas Triigi w.; Wõrus; Amblas;
Hellamaa end. teemaja j. 14. Waimastwere „ Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere w.; Mõisaküla alewis;
Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Ran
naküla Nõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Wõhmuta m., I.-Jaanis, Sangaste
kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku juur.,
Rae w.; Taewere m., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi wallas.
21. Wäike-Ulila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Mal
gas; Kawastu Maruja külas; Leisi alewis; Malgjärwe w,
' „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w>; Laekweres, <5v
muna kihelk. 25 Moldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi al.
Kärgula w.; Mahastus; Mõlla-Kihlepas, Pärnumaal.
Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri w., Ka
sepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe Aortsi j. 2. p.
31. Mustwee alewis 2 p.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori"
laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Züripäewa Põltsa
maa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlguste w.;
Alajõel Mirumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j.,
Kastre-Wõnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Waiwara
m. 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j., Sooniste w.;
Loona wallam. j. 12. Wõrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne
wald; Koorwere külas, Wastse-Kuuste w.; Hummuli Soe
kõrtsi j. 15. Haru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Woltweti Keremal TK Wigala kir. j.; Weinjärwe w., Mahu
k.; Mustla alewis, Tarwastu m.; Kogula w., Liiwa poe j.
Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; Kilingi-Rõmmes;
Wiitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula al.;
Selis, Tõstamaa kihelk.; Kuresaare linnas; Missos, Misso
wallam. j. 21. M.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kab
lis ; Wõrus. 24. Lohusuu külas; Wastseliina wallam. j.
25. Partsi! Peri w.; Roosikul, Tsooru w.; Marblas; Mär
jamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallamaja j.;
Rarwas 3 p. Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi
alewikus, Erastwere w. 26. Jõgewa alewis ja rdtj. 27.
Saare kõrtsi j.; Rakwere linnas 2 p. 28. S.-Iaani al.,
.
"
18
Taewere tv.; Kärus, Lauri rdtj. j.; Abja Paluojas; Su
laoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas;
Liitval, Kolga w.; Walgas 2 p. 30. Nõos; Haanja mõisas.
Mai. 1. Kergu olemis. Pärnu m.; Nissis, Riiserere w.. Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrma al. 2 p.;
Vändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne m.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina wallam. j.; MMiste wallam. j.
3. Soodlas, Anija w., Harju mk.; Pikkjärmel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu Koosas; Nuustaku a. 2 p.;
Krabi wallam. j. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haap
salus ; Kodaweres, põllum. seltsi platsil. Pala w.; Saaluse
wallam. j. 6. Järwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al..
Pärnu tn.; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas,
Võiste kõrtsi j.. Pärnu nt.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää
demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres,
Jakobi kihelk.; Vana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõis.;
Misso wallam. j. 12. Wõrus; Antsla alewis; Pataste
kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j.
15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba
poe j., Kirna-Kohatu w., Harju nt.; Misso wallamaja j.
22. Võõbsus. 23. Valgas; Pärsamaa w., Mätlaküla
karjamaal. 25. Salla külas, Simuna kihelk.
Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Vil
jandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Wõli
ni eti-Keremal. 14. Lootwina nt., Vastse-Kuuste w. 15.
Märjamaa alewis 16. Tapa alewis. 20. Dmstwee al.;
Võhmuta w., J.-Jaanis; Misso wallam j. 21. Võrus.
26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum; Vil
jandis „Jaani" laat 2 p.; Vihulas, Haljala kihelk. 27.
Põltsamaa alewis. 28. Rakweres „Iaani" laat 2 p.
Juuli. 1. Walgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides;
Palmses, Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris.
8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu tv., Mustla al.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis
riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p.
20. Pärnus 2 p.; Visso wallam. j. 24. Wõrus.
August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aasta laat.
7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Võidt;*
19
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku
j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21.
Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26.
Naroowa-Jõesuus 2 päewa. 26. Kaarli m.; Mõisaküla
alewis. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla
alewis. 31. Helme tn.; Suurejõel, Uue-Mändras; Häädemestel, Pärnu m.
September. 2. Taewere w., Suure-Jaani alewis.
3. Eelis, Tõstamaa k. 5. Wiljandis 2 p.; Wõõbsus. 6.
Wastse-Nöo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi
j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Eoe" kõrtsi j.
8. Peningi wallam. j.. Hallistes, Pornuse-Lenhofil; 9.
Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda w.; Kilingi Nõmmes;
Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Helkama end. teemaja
j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu m. 12.
Mehikoormas,TNeeksi w.; Maasi w., Tagawere k. karjamaal.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13.
Malgas 2 p.; Kolga-Iaam kiriku j. 13. ja 14. Iisaku w.
2 päewa. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; viina külas.
Peipsiäärne wald; Wiitina wallam. j. 15. Warbla kih.
Eaulepi w.; Jõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu
kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas; 17. ja 18. Räpina
wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Kaarepere w.;
Sindi alewis. Pärnu nt.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu ai., Jakobi kih.; Kodula w..
Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam. j.; Misso
wallam. j. 21. Mahastus, Iärwamaal; ^Tahewg^Wallam.
j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama tn., Wõlupi k.
j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt., Helme kih.;
Iärwakandis; Sügawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w..
Läänemaal; Mõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; MõllaKihlepas; Matka nt., Paatsalu tn., Lääne nt.; ManaSuislepi^ wallam. juures; Loona wallam. j. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu m. 27. Põlwa kiriku j. 28.
Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi
kõrtsi j.; Ambla ai., Iärwamaal.; Keblaste nt. Mihkli kih.
30. Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Audrus; Kolga tn., Liiwal; Maikna
tn., Päri nt.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa tn., Lewalak.
20
Mehamäel 2 p. 2. Roelas, end. Torma jm. j.; Tõrroa
alewis 2 p.; Märjamaa alewis; Mõisaküla olemis. 3.
Karoastu m., Koosa külas; Laanemetsa „ Suure" kõrtsi j.;
Narmas, Mihkli laat 3 p.; Torma alemis 2 p.; Wändra
alemis; Lindoras, Loosi m. 4. Wana-Kuuste m., Reola
Walge kõrtsi juures; Rõuge m., end. Sänna kõrtsi j.;
Kuimajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina
kihelk. 2 p. 5. Tsooru m., Roosikul; Lihula al. 6. Kudina
m. Pakaste kõrtsi j.; Tapal. 6. ja 7. Jõhrvi olemis 2. p.
7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila m., Hageris. 8.
Pukal, Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10. Hiiumaal,
end. Hellermaa k. j.; Walgas; Jmarnere m., end. Päia
kõrssi j. 11. Riidaja rnallam. j.; Kilingi Nõmmes. 12.
Keilas; Leisi alemis; Waftseliina rnallam. j.; Tartus;
Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Illukal, Kuremäel
2 päerna. 13. Wõrus; Kurista m., end. Aedu k. j. 13.,
14. ja 15. Rakwere linnas. 3 päerna. 14. Petseris; Albu
rnallam. j., Järrnamaal; Erastrnere ro., Kanepi alemis. 15.
Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru rnallam. j.; Raplas;
Kolornere nt., end. Jõgerna k. j. 16.' Muhu-Suure m., mag.
aida j. 17. Nuustaku alemis 2. p.; Koonga rnallam. j.
18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taernere m.,
Suure-Jaani olemis; Emmaste m., Hiiumaal, Metsalauka
k.; Salla k., Simuna kihelk; Wäike-Maarjas; Antsla al.
19. Tarrnastu m., Mustla alemis; Jõelehtmes; Wana-Kuuste
w., Lootwina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosiroallam. j. 20. Wana-Roosa rnallam. j.; Uue-Antsla rnallam. j.;
Misso rnallam. j.; Kõlliste rn.. Tille kõrtsi j.; Weinjärrne
rn. , Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu rnallam. j.;
Saluse rnallam. j.; Haapsalus. 22. Kärgula rn., Sulbi
alemis. 23. Raadi m., Wasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi
m.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri rn., Kasepere kõrtsi j.
24. Kõlliste ro., Krookuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste
ro. , Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro. 26. Wõrus. 27.
Saare rn., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekrneres, Simuna
kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri
ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro., J.-Zaanis;
Woltroeti Keremal; Misso rnallam. j. 29. Wõtikroere ro.,
Waiatu lt., Lullikatku külas; Ahja ro., Kärsa kõrtsi j. 31.
Mõniste rnallam. j.; Sindi Lodja k. juures.
Nswemder. 1. Pärsama ro., Mätlakülas. 1. ja
21
-
X
2. Jakobi kiriku j., W.-Jakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel,
Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kih.; Mõra m.,
Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alervis; Wissi
kõrtsi j.; Kamba w. 6. Rõuge m., endise Alakõrtsi j.;
Kaarepere m., Kassinurme m. j.; 7. Malgas 2 p.; Elwas.
iO. Iõgema w. ja m.; Lähtru w., Wahima k. 11. Mõrus;
Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu külas;
Karilatsi to., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares. 14. Käru m.,
Lauri jm. j.; Lähru w.; Tartus. 20. Leemi wallam. j.;
Misso wallam. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.,
Haibas. 23. Paides; Mustwes. 25. Raasikul. 26. Walgjärme w., põllumeeste seltsimaja j. 28. Woltweti-Hallikukimil; Keilas; Põltsamaa alemis. 29. Mõrus. 30. Migala
w., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. Tapa ai.; Lelle-Hiiekõnnus esmaspäemal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina wallam. j.
02. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Wirumaal; Jõgewa
alewis; Malgas, 2 p. 5. Rakweres Iõulu lt. 2 p.; Amblas Iärwa nt.; Wihulas. 7. Kallaste al. 2 p.; Moldi jm.
8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j.. Rae w.; Mõisaküla al. 11.
Narmas, Iõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j.; Wõhmatu
w. j.; Mändra alewis. 14. Peipsiäärse w.. Nina külas;
Antsla alewis; Pärnus, Iõulu laat 2 p. Reedel enne
15. detsembrit Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas,
Harju m.; Wõhmatu w., Järwa-Iaanis. 17. Moisekatsi
w., end. Kauksi k. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi
.kihelk. 19. ja 20. Iõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas;
Mõõbsus; Märjamaa al.; Diisso wallam. j.; 22. Mustwee
alewis Iõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri w., Sulaoja k. j.
28. Kawastu w.. Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1926. a. järgmiselt
ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal.
Liikuwad laadad toana kalendri järele:
1) Suure paas
tu teise nädala esmaspäewal.
2) Suure
paastu
7.
nädala
esmaspäwal.
3) Esmaspäewal
peale
Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise
püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele on: 5)
7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1926. aastal laadad järgmi
selt: 1) Lauras, Laura wallas iga kuu 20-mal päewal.
22
2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril.
3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril.
4) Irboskas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Iärwesuu
wallas, iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kirjastuse O.-Ü. „Tähe"
raamatukauplus
Võrus, Jüri t. 16-a.
Kõnetraat nr. 14.
Kõige suurema ja üle Eesti tuntud
H. TÕNISSON L> KQ., TARTUS,
peeglivabriku peeglite ja peegli
klaaside ladu ja esitus.
Suures valikus laua-, tualett- ja seinapeeglid ja
klaasid. Võtame tellimisi igatsorti peeglite ja
peegliklaaside peale vastu.
HINNAD MÕÕDUKAD.
„TÄHE" raamatukauplus, Võrus.
Kõige kuulsam spetsiaal
õmblusmasinate, kellade, kuld- ja
hõbeasjade kauplus K, KRIIS
soowitah omast rikkalikust walikust esimest sorti
õmblusmasinaid Haid ja Neu.
1924. a. Wõru põllumeeste seltsi näitusel I. auhinn. kroonitud.
Müük wabriku
hindadega. Ka jä
relmaks wõimalik.
Peale selle tasku-,
laua- ja muusikaga
seinakellasid, kuld
laulatus- ja kiwidega-sõrmuseid,
käewõrusid, kaelaehteid
kette,
toose,
ja uuripaberossi
prille
ret
septi järele ja il
ma,
habemenuge,
juuksemasinaid,
elektrilampe, ilmanäitajaid, ja wärskeid patareisid 5 w.
Teen igasugu
kella- ja kullasepa
töid wastutusega.
Ostan kulda, hõbe
dat ja kalliskiwa.
Austusega
K. KRIIS
Juri tän. 5-b.
WÕRUS,
Kõnetraat 90»
Palun aadressi täfielepanna!
h y&md
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
s)Wenemaa pikkuse mõõdud.
1 penikoorem — 7 wersta.
1 werst — 500 sülda — 1066 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
1 süld — 3 arssinat — 7 jalga — 2 meetrit 13 senti- meetrit 3 millimeetrit.
1 arssin — 16 werssoki — 28 tolli — 71 sentimeetrit
1 millim.
1 werssok — 4 sentimeetrit 4|- millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 sentimeetrit 41/io millimeetrit.
1 toll — 2 sentimeetrit 51 millimeetrit.
1 küünar — -f- arssinat — 21 tolli — 53 sentimeeteit l3/io
millimeetrit.
1 lihtsüld — 6 jalga.
d) M e e t r i mõõdud
1 kilomeeter (km.) — 1000 meetrit — 4687Ao sülda =
14/i5 wersta.
1 meeter (nt.) — 100 sentimeetrit = 3 jalga 337/iö6 Lolli
= 22i werssoki.
sentimeeter (sm.) 10 millimeetrit (mm.) — 93/io’ liini
1 Inglise merepenikoorem — 1 werst 369 sülda — 1854
meetrit.
1 geograafia penikoorem — V15 kraadi ekwaatori peal —
6,952 wersta.
/
4 k rU f /? ^
A
9
*
1
1
1
1
1
1
1
1
Wene penikoorem — 7 wersta.
Austria penikoorem 7,ni4 wersta.
Soome penikoorem — 10 wersta.
Rootsi penikoorem — 10,9 wersta.
Saksa penikoorem — 7,oso4 wersta.
Daam penikoorem — 7,0609 wersta.
Inglise penikoorem — 1,bo86 wersta.
meresõlm — 1,730 wersta.
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion
claucula), sooparr (rohupart anae acuta), piil
part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas)
tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja,
mühida, sokapart, sokaparts. taewasikk, (scolnpax galinago); topelnepp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, fiiber, vanellus cristatus); rääk
(heina ja põllurääk, rnkkilind, präägutaja, crex
pratensls) j. m. wee- ning soolinnud.
Püwi, (pütt, põldpüwi, nurmeta no, perb. ciner.)
Jänes (lepus timidus)
Emamõtus: ematcber (kudreS); laanepttwi loanclind, mctspttwi, kaasikpnwi, kõrbcpttwi, kuulepüwi (tetrae bönasia); somcdcr (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (luit, lutt, pasar, puttil; tutlctup, hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi toõtb igal ajal püssiga lasta wõi
muidu tappa.
13
a 13
■
|
12
D28
11
13
13
s
a13
1
28
1
E13 1 11 Ä12
—
•
., J ^ t
Taimetoitlik abielu.
Arkadi Am ertsch enko järele W. S.
„Mis kummaline wedelik see siis on?" küsis noor
abielumees, supitaldrekut eemale nihutades.
„Wedelik?" wastas maike proua haawatult. „See
maitseb ju imetore, sest see on heinakeedis, mil suur toidumäärtus on. Ja millist kokkuhoidmist see tähendab. Juba
üksi supi pealt 95 protsenti. Üldse, maarahwale on see
Loit, millele asemikku ei leidu."
„Nii, nii, maarahwale," tähendas majaherra, supis
ettewaatlikult lusikat liigutades.
„Me peame ju rahmale eeskuju andma!"
Mees ohkas sügawalt ja küsis:
„Mis on siis teiseks roaks?"
„Beefsteak praetud kapsa juurikatest ja selle juure
salat kartulikoortest äädikas. Siis magusa roana peedi
kompott^ Eks ole, ma teen su otse maiaks?"
„See on sinu poolt maga kena!"
„Kas tead ka, kuipalju tänane lõuna õieti maksab?
Miiskümmend penni inimese pealt. Ja kõige parem minu
süsteemis on meel: Su kõht ei kannata iial liigsöömise all."
„Mis tõsi, on tõsi," pidi majaherra mööndama,
kusjuures ta kaks praetud kapsajuurikat korraga suhu pistis.
Järgmisel hommikul tuli ta kööki.
„Mis täna lõunaks saab?"
„Wärske rohusupp, siis- noored kanapojad praetud
kapsajuurikatest ja magusroog kanepiekstraktist."
Lõunasöögi ajal wajus majaherra pea norgu; ta ei
rääkinud sõnagi, maid ohkas ainult.
„Mis sul siis wiga on? Sul peaks ju õige kerge
tunne olema?"
„AH, kui kerge!"
„Oled oma kõhtu mist büroos liiasti koormanud?
Tunnista aga üles!"
30
Noor abielumees sattus segadusse ja hakkas sõrme
dega närwilikult taldreku äärt silitama.
„Olen ... ainult pisut... olen täna öösel madratsist
wõtnud pisut mererohtu ja selle ära söönud."
„Oled sa hull? Mererohu nael maksab mitukümmend
marka ja tema raiskab seda priiskawalt! Palun, ära seda
teine kord enam tee. Marsti tulewad jõulud, siis wõime
enestele midagi lubada, wahest worstikesi mererohust wõi
praetud põrsa tammelehtedest. Aga niikaua...
*
„Armsam," algas noor proua järgmisel hommikul,
„mispärast tarwitad sa õieti kaelasidemeid? Need käiwad
ju kõhu peale?"
„Kelle kõhu peale?"
„Mitte nii, nad pigistawad kaela, parem on, ma
joonistan sulle ühe niisuguse tindiga särgile.- Mõtle
ometi, kui odaw see on. .."
„Wäga hea mõte," noogutas mees. „Selle juures
tuleb mulle aga meele, olen lugenud, et ajalehepaber sooja
hoiab. Mõtlesin siis sulle wälja kleidi ajalehepaberist.
Ütlen sulle — kleidi! See maksab ainult mõne marga."
„Aga see ei wõi ju olla tore!"
„Tore? Mis jaoks tore? Mõtle ometi, mis maarahwas kokku hoiab, kui ennast hakkab ajalehepaberiga
riietama."
,,Iah, aga mis on meil talurahwaga tegemist?"
„Eeskuju, armas naine. Me peame neile eeskuju
andma! Mõin teha sulle juba terwe eeskawa. Näituseks
„Päewalehest" saad kodukleidi, „Waba Maa" passib tin
gimata tänawkleidiks, „Kajast" wõid omale aga, kui sulle
meeldib, juba pidukleidi lappida."
Noor proua waikis. Aga õhtusöögi ajal (oli supp
kustunud tuletikkudell ja kalafilet pähklakoortest) läks La
nägu krimpsu ja öösel ta nuttis.
*
„Suurepärane," kiitis mees teisel hommikul ja pöö
ras naist küünarnukist. „Ajalehed sobiwad sulle hiilgawalt. Ja mis ma weel kokku hoian, kui kohe sinust loen!
Tule siia, kus on sinu küljes siis jutunurk?"
Õhtul, woodis, tuli talle siis weel meele:
31
„Sahwris on meil wististi meel tühje konserrnikarpe.
Ja sinul on rnäiksed jalad. Siis ei tarwitse sa ju lingi
ostagi."
Magama uinudes kuulis ta naist nutmas.
Kui noor abielumees järgmisel päernal lõunale tuli,
nägi ta söögitoas laual, mida ta oli oodanud: healõhnaga,
aurawat suppi, toredat kotletti, pudeli weini ja häbelikult
salrnrätiku alla peidetult karpi paberosse.
Ärimees.
Karl Ernaldi järele W. S.
Atsil tõmmati hammas wälja. Ta ei karjunud ja
selle eest andis arst temale 25 ööri. Nüüd istub ta koolis
ja näitab kahekümnewiielist oma naabri, Peetrile.
„On fee tõsi?" küsib Peeter.
„Muidugi on tõsi!" ütleb Ants. „Selle annan sulle
su tubliduse eest, ütles ta mulle."
Peeter silmitseb särarnat raha. Teda maldab mure.
Meel iial pole tal kahekümnerniielist omanduseks olnud.
Ja ta ei jaksa arusaada, kuidas seda nii kerge on teenida,
nagu Ats jutustab.
Järgmisel päernal istub ta hambaarsti ooteruumis
teiste keskel.
Mütsi hoiab ta põimel ja silmitseb tähelepanelikult,
mis sünnib. Üks teise järele kaornad ootajad ukse taha
ja tillemat) irnakese aja pärast jälle rnälja. Kõik lähemad
murelikult sisse, tillemat) aga rõõmsalt rnälja.
„6ee tohiks sobirn olla," mõtleb Peeter.
Nüüd kuuleb ta, kuidas keegi sees karjub. Wist
mõni tütarlaps muidugi. Ja ta nutab rneel rnäljagi tulles.
„See juba 25 ööri et saa!" arroab Peeter.
Wiimaks on kord tema käes. Ta istub toolile ja
arnab suu.
„Kus siis fee haige hammas on?" küsib arst.
„See seal," mastab Peeter ja tähendab ühele.
32
Arst roaatab hamba hoolega läbi.
„Sel pole ju kõigewähematki toiga/' ütleb ta.
Peeter näitab teisele.
„Aga ka see on terme, mu poiss," ütleb arst.
Nüüd näitab Peeter kolmandale, neljandale. . .
Viiendale. Arst raputab kindlasti pead. Peetri hambad
on kõige paremas korras.
Peeter Võitleb pisaratega. Ta oli juba arwanud,
et asi ei õnnesta. Temasugune waene poiss ei Võinud
iial kahekümnewiielist omandada.
Meeleheites silmitseb ta hambaarsti ja ütleb nuuk
sudes:
„Teie tohite Võtta millist tahate, herra doktor, kui
ma aga kakskümmend Viis ööri saan.
Hambaarst annab talle Võimaluse kõike ära jutustada.
„Peeter," ütleb ta siis, sina oled suur lollpea, sest
hammas on palju kahekümnewiielisi wäärt. Aga ometi
oled sa ka tubli poiss ja sellepärast pead sa oma kaks
kümmend wiis ööri saama. Ainult niipalju pead sa mulle
lubama, et sa seda kellegile ei räägi, sest Vastasel korral
lüüakse minu äril põhi alt ära."
Arkadi Awertschenko järele —ol.
Raske on arusaada hiinlastest ja naistest.
Tundsin hiinlasi, kes kaks-kolm aastat järgimööda
istusid elewandiluu pähklisuuruse tükikese kallal. Sellest
Vormitust tükikesest nokitses hiinlane terwe sõjawüe pisitlllukeste noakeste ja Villikeste abil — laewa, mis oli kawaluse ja kannatuse ime: laewal olid kõik mastid, purjed,
köied, ta kandis enesel toaetan)a arwu meeskonda, kus
juures iga madrus oli mooniseemne suurune, aga köied
olid nii õhukesed, et isegi warju ei heitnud — ja sel kõigel
polnud ju otstarwet... Rääkimata juba sellest, et säärasel
laewal Võimatu oli teha isegi kõige tähtsusetumat sõitu —
laew ise oli seewõrra habras ja nõrk, et iga kerge wajutus
peopesaga häwitas rumala hiinlase saatanliku töö.
33
Naise ivale tuletab mulle tihti meele hiinlase laewa,
mis on pähklisuurune — palju kannatust, kamalust — ja
kõik see on täitsa asjata, tagajärjeta, kõik hukkub lihtsast
puudutamisest.
Näidendi lugemine oli määratud kella 12 peale öösel.
Sõitsin kohale weidi warem ja, suitsetades sigarit,
lõin laiska aega surnuks lobisedes majaherraga, adwokaat
Ljasgowiga.
Kohe peale minu lendas kabinetti, kus istusime, roosi
line, elaw Ljasgomi naine, keda ma tund warem mööda
minnes olin näinud teaatris istuwat meie ühise tuttawa
Tanja Tshernoshukowa kõrwal.
„Mis see siis on," hüüdis lõbusalt Ljasgomi naine.
„Umbes kaksteist, ja publikut pole meel olemas?"
„Tulewad," lausus Ljasgow. „Kust sa tuled Simotshka?"
„Mina... olin liuwäljal. Basseini tänawal Tarskitega."
Aegamisi, ettewaatlikult pöörsin ma tugitoolis ringi
ja maatasin Serafima Petrowna näkku.
Milleks ta maletas? Mis see tähendab?
Jäin mõttesse.
Milleks ta maletas? Raske on oletada, et siia on
segatud mõni armastaja ... Teaatris istus ta kogu aeg
Tanja Tshernoshukowa kõrwal, ja teaatrist, mõttes aega
arwesse, sõitis ta otsekohe koju. Tähendab, ta tahtis salata
oma wiibimist teaatris, wõi — kohtamist Tanja Tshernohukomaga.
Siin tuli mulle meele, et Ljasgow kaks-kolm korda
minu juuresolekul naist oli palunud, et ta ei kohtaks
Tshernoshukowaga, kes, tema sõnade järgi, on rumal,
ülespuhutud lollpea ja kel oli halb mõju ta naise peale...
Ja seal ma imestasin: niisugune tühine, wäike põhjus —
sunnib mahe! naise maletama.
*
Jõudis pärale üliõpilane Konjakin. Teretanud meid,
pööris ta Ljasgomi naise poole ja küsis:
„Noh, kuidas meeldis tänane tükk teaatris ... Humitaw
Serafima Petrowna kehitas imestanult õlgu.
r
34
„Kust wõtsite, et ma seda tean ? Ma ju ei olnudki
teaatris."
„Kuidas ei olnud? Aga ma sõitsin Tshernoshukowite
juurest läbi — mulle öeldi, et teie olla Tanja Wiktorownaga sõitnud teaatri."
Serasima Petrowna lasi pea norgu ja, kuube põlwede kohalt silendades, naeratas:
„Sel puhul pole ma süüdi, kui Tanja on nii
rumal; kui ta kodust sõitis siis oleks wõinud ta ka tei
siti rvaletada.. ."
Ljasgow waatles huwitatult oma naist.
„Milleks ta siis pidi maletama?"
„Kas sa siis tõesti aru ei saa? Arwatawasti sõi
tis ta luuletaja juure!"
Üliõpilane Konjakin pööris wäledalt Serafima Pet
rowna poole.
„Luuletaja juure? Gagarowi juure? Kuid seda
et wõinud juhtuda. Gagarow sõitis neil päewil Moskwa,
ma ise saatsin ta teele."
Serasima Petrowna wangutas kangekaelselt pead ja
inimese ilmega, kes kuristikku hüppab, ütles:
„Aga ta on siiski siin!"
„Ei saa aru..." kehitas õlgu üliõpilane Konjakin.
„Mina ja Gagarow oleme sõbrad ja — tema oleks tagasitulles otsekohe minu juure tulnud."
„Tema peidab end nähtawasti," teatas Serafima
Petrowna, koputades saapaninaga wastu waipa. „Ta
järgi vwalwatakse."
Wiimane fraas oli nähtawasti üteldud ainult sel
leks, et lõpetada kibetat juttu Gagarowist.
Kuid üliõpilane Konjakin läks rahutuks.
„Walwatakse?! Kes walwab?"
„Need, noh. .. nuuskurid."
„Lubage, Serafima Petrowna. . . Teie räägite
midagi imelikku: mis põhjusel peaks nuuskurid Gaga
rowi kannul olema, sest ta pole ju rewolutsionäär, ka ei
ole ta kunagi poliitika alal tegutsenud?!"
Serasima Petrowna heitis üliõpilasele waenuliku
pilgu, ja ajades keele punetawasse põske, ütles wabalt:
„Ei tegutsenud, aga nüüd tegutseb. Muidu, mis
35
me siin räägime: Gagarow ja Gagarow.
saksad, teeb ?
Kas foomite,
*
Tuli roeel üks külaline — ajalehe kirjasaatja Bljuhin.
„Külmetab," teatas ta, „aga hea 1 Külm wastikuseni. Praegu just sõitsin umbes kaks tundi uiskudel.
Ilus on Basseini tänama liuwäli."
„Naine tuli parajasti ka sealt," ütles teed rüübates
Ljasgow. „ Kohtasite?"
„Mis Teie räägite?!" imestas Bljuhin. „Sõitsin
kogu aeg, aga Teid, Serafima Petrowna, ei näinud."
Serafima Petrowna naeratas.
„Aga ma wiibisin seal Maria Aleksandrowna
Shemshurinaga."
„Imelik... Ei teid ega ka teda ei näinud. See
on seda imelikum, et fee liuwäli tibatilluke, — kõik on nagu
peo peal."
„Me istusime enamjaolt... muusika kõrwal," ütles
Serafima Petrowna. „Mul lendas kruwi liuraua küljest."
„AH nii! kas tahate, ma parandan selle wea ära?
Olen selles asjas meister. Kus on teie liurauad?"
„Andsin juba lukusepa kätte."
„Kuidas sa sellega hakkama said, oli ju öö?" küsis
Ljasgow.
Serafima Petrowna wihastas.
„Andsin lihtsalt! Mis sa norid! Lukusepaäri oli
erakorralise töö põhjusel weel lahti. Andsin sinna. Luku
sepa nimi on Matwei."
Lõpuks ilmus ka ammuoodatud dramaturg Seliwanski oma tükiga mis oli keeratud rulli ja kinniseotud
paelakesega.
„Wabandage, et hiljaks jäin," kumardas ta. „Pidas
kinni õrnem sugu."
„Dramaturg on suuresti nõuetaw kaup," naeratas
Ljasgow. „Kes su siis kinni pidas?"
„Shemshurina, Maria Aleksandrowna. Lugesin talle
näidendi ette."
Ljasgow plaksutas käsi.
„Waletas, maletas dramaturg! Dramaturg warjab
oma armulugusid! Ühelegi Shemshurinale sa näidendit
ei lugenud."
36
„Kuidas ei lugenud?" kisendas Seliwanski, silmitsedes kogu ringi arusaamatu, kahtlema pilguga. „Lugesin!
Just temale lugesin."
„Haha!" naeris Ljasgow. „Ütle talle Simotshka,
et sisse on kukkunud: sest Shemshurina oli ju sinuga
liuwäljal."
„Jah, ta oli minuga," noogutas peaga Serafima
Petromna, silmitsedes kõiki külma pilguga.
„Kunas?! Istusin poole üheksast kella kaheteistküm
neni seal ja lugesin talle oma „Komeeti."
„Teie ehk ajasite midagi segi," kehitas õlgu Sera
fima Petromna.
„Mis? Mis? ma ajasin segi? Kas wõisin kellaaja segi
ajada, wõi wahetasin Shemshurina kellegi teisega, mõi
oma näidendi rebitama kalendriga?! Mis see tähendab —
segi ajama?"
„Kas soowite teed?" pakkus Serafima Petromna.
„Iah, ei, arutame asi läbi: kunas oli Shemshurina
Teiega liuwäljal?"
„Kella kümne, üheteistkümne ajal."
Dramaturg wehkis kätega.
„Siis soowin õnne: samal ajal lugesin ma talle
kodus oma näidendit."
Serafima Petrovina, kergitas kihwtiselt üht kulmu.
„Ja? Wõib olla, on ilmas kaks Shemshurinat ole
mas? Wõi pidasin ma kedagi wõõrast Maria Alekiandrownaks? Wõi, wõib olla, ma olin eile liuwäljal... Haha!..."
Ma ei sa millestki aru! imestas Seliwanski.
„See'p see asi on," naeris Serafima Petromna.
„See'p see asi on! Ah, Seliwanski, Seliwanski...
Seliwanski kehitas õlgu ja hakkas oma käsikirja
lehitsema.
Kui läksime saali jäin ma weel silmapilguks kabinetti
ja tehes märgi Serafima Petrownale, jäin temaga üksi.
„Teie olite täna liuwäljal?" küsisen temalt ükskõikselt.
„Jah. Shemshurinaga."
„Aga ma nägin Teid täna teaatris, Tanja Tshernoshukowaga."
Ta jahmatas.
„Ei wõi olla. Mis see tähendab, kas ma waletan, wõi?"
„Muidugi waletate. Nägin Te>d ülihästi."
37
„Teie pidasite mind kellegiks teiseks."
„Ei. Teie mäletate oskamatult, segate asjasse hulga
inimesi kukute sisse ja ehitate ühe male teisele otsa . ..
Milleks mäletasite mehele liurnäljast?"
Ta jalg koputas rnastu rnaipa.
„Ta ei armasta, et ma kohtan Tanjaga."
Aga ma lähen ja ütlen kõigile, et nägin Teid Tanjaga
leaatris.
Simotshka haaras mu käest kinni, ehmatanud rnärisernate huultega.
„Seda Teie ei tee? !"
„Miks mitte? .. Teen!"
„Noh, armas, noh pai . .. Teie ei ütle . . . jah?
Ega Teie ei räägi?"
„ÜtIen."
Ta pani oma käed mu õlgadele, suudles mind tuge*
masti, ja ennast minu rnastu surudes sosistas igatsedes:
„Aga nüüd ei ütle? Ei? "
*
Pärast näidendi lugemist tuli õhtusöök.
Serasima Petrornna hoidus kogu aeg mu pilgu eest
ja istus kangekaelselt oma mehe läheduses.
Keset rnestlemisi küsis ta äkki omalt mehelt:
„Aga kus sina olid täna õhtul? Sind polnuud ju kella
kolmest saadik kodus."
Ootasin uudishimulikult rnastust.
Ljasgorn oli mulle sel ajal, kui istusime kahekesi fabv
neüs, omameelselt jutustanud, et ta selle päerna kaunis
ilusasti oli rveetnud: Odessast sõitis tema juure tuttarn
prantslanna, mingi chantanfi lauljanna, kellega ta koos
lõunat sõi chantanfi juures kabinetis, pärast lõunat sõitsid
nad autol, pärast rniibis ta selle prantslanna juures GrandHotellis ja õhtul rniis ta „Buff'i," kuhu jättiski.
„Kus sa sõid täna?"
Ljasgorn pööris naise poole ja, paar sekundit mõtel
nud, ütles:
„Olin ,.Eontant'i" juures. Keegi klient Odessast oma
prantslannast-naisega ja mina. Pärast seda sõitsin ma ühe
oma usaldaja daami juure Ussatshoroi asjus, ja me sõitsime
maga ringi ta autos — on rnäga rikas daam — et mõisat
38
arresti alt wabastada. Pärast seda olin ma GrandHotel'is kellegi mõisniku juures, aga õhtul sõitsin „ Bussi,"
et tuttawatega kokku saada. Ja see on kõik."
Naeratasin endamisi ja mõtlesin: „Jah. See oli
alles male!
Mõtted.
Seltskond^ seisab koos kahest klassist, kellest ühel enam
toitu kui isu ja teisel enam isu kui toitu on.
Chamfort.
*
Kes kulda kaasas kannab, kardab terast.
Türgi mõttetera.
Päew, mil ei naerdud,
kadunum.
on kõigist päernadest kõige
Chamfort.
*
Laiskus on südameta ema, kes oma lapsed jätab
näljasurma ohwriks.
Araabia mõttetera.
On tähtis sisu, aga mitte koor,
sest wanagi on mõnikord meel noor,
ja mõnikord meel nooremgi kui noor,
sest mõni on ju noorelt — rnanamoor.
*
P. Grünfeldt.
Nii mõnigi seltskond oleks õige lõbus,
herra puuduks.
kui maja-
Kalman Porzfolt.
Targale tarrnitsed ütelda ainult alguse — lõpu teab
ta ise.
Angola neegrite mõte.
39
Naljaks.
Kingitus.
„Ema, kas tead, mis ma sulle sünnipäewaks tahaks
kinkida?"
„Noh, mis siis."
„ Suure waagna sinise äärega õunte jaoks."
„Aga mul ott ju niisugune juba olemas."
„Mina tegin ta aga praegu katki."
Kamalus.
Wäike poiss tuleb ühte ärisse ja palub luba tele-soniga rääkida. „Hallo! ott seal Müller ja Ho.? — Teie
otsisite min emal nädalal jooksupoissi? Soo, teil ott juba?
Kas olete temaga rahul? Soo, teie ei taha siis mahe»
Lada? Soo, tänan!' Ta pani kõnetoru käest, äriomanik
ütles kaastundlikult: Noh, noor sõber, seekord pole sul
õnne olnud? ,, Siiski. Olen nimelt ise jooksupoisiks
Mülleri juures, tahtsin ainult teada, kas ta minuga
rahul ott."
Margad omamahel.
Waras: (ametiwennale) „Sina, Juss, mul ott suure
pärane mõte. Awame koos kullasepaäri."
Ameüwend: „Aga millega siis?"
Waras: „Üsna lihtne — muukrauaga."
Hirmus!
Ants: „Hirmus ott mõtelda jõleduste peale,
mehed naiste suhtes teemad!"
Madis: „Kuidas nii? Mis sa siis tegid?"
Ants: „Wõtsin neist ühe naiseks!"
mis
Koirohi.
„Mamma, mispärast puistad sa walget pulbrit
kasuka karmade sisse?" — „Et sinna koid ei sigiks." „Aga
mis need teemad?" — „Söömad willad ära, nii et ainult
nahk järele jääb."
„Mispärast ei raputanud sa sama pulbrit papa peale,
kuni seal meel karmad olid?"
40
Polnud aega...
Isa: „Poifs, juba jälle oled sa oma uute pükstega
mette kukkunud?!"
Poeg (nuttes): „Iah, isa, mul... polnud ju . . .
enam. . . aega neid jalast ära mõtta . . .
Kogemata.
Georg: „Nägin öösel und, et ma abielus olin kõige
meetlemama neiuga ilmas."
Erna: „OH Georg — ja kas oleme õnnelikud?"
Kõik waestemajale.
A. „Mõtle ometi, fee herra, kes minewal nädalal
suri, on kõik waestemajale jätnud."
B. „6ee on suurepärane. Kui palju?"
A. Kõik 12 last.
*
„Hints, keda sa rohkem armastad, mind wõi ema,"
küsib isa.
.,Ei ütle, muidu saan kolki."
:
:
Kõige suurem ja täielikum
j pagari- ja kondiitriäri j
| A. Klaossen, |
! Wõrus, Kreutzwaldi t. 21.
Kõnetraat 46. i
Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast
j ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headuses
E kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsiseid,
\ kuiwikuid, hiskwiite, pränikuid ja peenikest
; leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tortide ja
\ küpsiste peale igal ajal wastu ja täidan kiirelt ja
i korralikult. Jällemüüjatele kõrged protsendid.
\
Austusega A. Klsossen.
l
:
:
\
\
\
□n kindel,
et
töö
soliidsuse,
termiinide
täpsuse ja madalate
poolest
tuntud
kene omal alal
on
hindade
kui
ainu
tegutsew äri
tisleri- ja
mööblitööstus
M. MÕÕK
Wõrus, Jüri tänawal nr. 40.
Soowitab ladust igasugu waimismööblit kõige peenemast
lihtsamani.
Tellimised täidetakse täpselt
soowikohaselt ja määratud
ajaks.
Wõelakse wastu ka igasugu ehi
tustöid nii linnas kui maal.
Sealsamas ostetakse kõiki sorti
kuiwi laudu ja muud puumaterjali, makstes kõrgemat
hinda.
Austusega
M. MÕÕK — Wõrus.
Tisleri- ja mööblitööstus.
Evert i
SAUN,
------------------ Võrus, ===========
Uus tänav nr. 16,
kõnetraat nr. 140,
ON KÖETUD:
igal reedel naisterahvastele
ja igal laupäeval meeste| rahvastele.
Peale selle korralikult sisseseatud
vannisaunad
köetud igal päeval, mahaarvatud es^2 maspäevad ja teisipäevad.
Iga asjatundlik saunaline paneb suurt
rõhku jooksva
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele soomitame järgmisi näitemängu raamatuid:
1) Minu bebi, M. Hannekeni naljamäng 3 w.
2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali lauludega 1 waatuses.
3) Isa Hamleti waim, A. Schutz'i nali 1 maeti
4) Wäljawisatud, H. Mülleri nali 1 waatuses^
5) Waras aumees, E. Lampsoni nali 1 m.
6) Isa, A. Grossi näidend 1 m.
7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng 1 w.
8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali
1 waatuses.
9) Suudluse tagajärg, H. Thsinarorni nali 1 m.
10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkornski nali 1 m.
11) Sellest, kuidas naeue mõtles mehe wastu
truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 uu
12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wailly
naljamäng 1 maai
13) Kahekordne surm. E. Lampsoni nali 1 w.
14) Isa lubas, A. L'Arronge nali 1 m.
15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali 1 w.
Mesinikkudele soowitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid:
1) M. Dernorn, Mesila asutamine. Eestistanud
J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegeliku- tööd mesilas, 2. täien
datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehekülge.
Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhindadega
kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige
paremaks senini Eestis ilmunud mesila alal raamatutest.
Hind broshüüritult 200 nt., kõmas köites 250 marka.
3) K. Mäekala, Mesilane ja tema elu. 49 pil
diga, 146 lehekülge. Hind 160 m. „Edukalt peab mesilasi
ainult see, kes nende elu-olu tunneb.* Ükski korralik
mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata.
Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu
O.-Ü. „TÄHE“ RAAMATUKUAPL. WÕRUS.
L. KAAN
VÕRUS,
Jüri tän 16-a.
Kõnetraat 3.
Soovitan mõõdukate hindadega:
tormilaternaid,
laua- ja laelampe,
priimusi, pajasi,
pliidaraudu, ahjuuksi,
praeahje, raudnaelu,
nööri igas jämeduses,
piima trantsportnousi „Alfa“,
heeringaid, soola ja igat sorti
koloniaalkaüpa.
Suur väljavalik emaileeritud-,
alumiinium- ja
portselaankaupa.
Kaupmeestele kõige parem
- - ostukoht.
- - -
KAAN,
VÕRUS
Kõnetraat 3.
Riides, paelus, walmisriietc-,
mütside- ja kaabudekauplus
I Silur, M
Jüri tän. nr. 13-b. W^OfUS.
Terepsoni majas.
Kõige uuema moe järele
walmisütikonnad.
Meeste- ja naisterahwa walmispalitud.
Mütsid ja kaabud suures
wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool igat wõistlust.
| A. Taal i ärist
W
Tartu tän. nr. 19,
===
ostab iga tarwitaja kõige soodsamatel
tingimistel ÕMBLUSMASINAD, seina-,
laua-, tasku- ja käekellad, kuld kihla- ja
laulatussõrmused, u uri ketti d, fotoaparaadid, hõbelusikad, prillid, taskulambid,
habemenoad, keelpillide keeled, double
ehteasjad jne.
Ostan kõrge hinna eest kuldaja hõbedat.
Kiirelt, korralikult ja wõistlemata odawalt
=
===
----=
==
===
===
=
----==
=
=
parandan kuld- ja hõbeasju, igat süsteemi
kelli, nagu chronomeetrid, repetiertaskukellad,
sekundimeetrid jne. Teraskapslite keemiline
oksideerimine. P. s. parandan grammofone,
mängukaste, kirjutusmasinaid, arifmomeetreid, nummeraatoreid jne.
=
=
=
----=
----===
=
==
===
-----------------
I
Suitsetajad ärge unustage
oma heategijat
TUBAKAVABRIK
„LEO SCHEER" A.-S.
Tubakavabrik „Leo Scheer“ A.-S.
on paberosside ja tubaka hinnad
allalöönud, sellepärast suitsetage
KÕIK AINULT tema saaduseid. Nii
j*
kaua kui töötab Tubakavabrik „Leo
d Scheer" A.-S. tubakasaaduste hin
nad tõusta EI VÕI.
TUBAKAVABRIK
LEO SCHEER" Ä. S,
Tallinn, Tondi tän. nr. 19.
1
un
u
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
nu
n
u
Tartu põllumeeste seltsi 1924. aasta näitusel
I. auhinnaga (kuldaurahaga) kroonitud.
Võru õlu
on näitustel viis I. auhinda saanud,
mis kõigeparemat tunnistust õlle
headusest annab.
Võru õllevabrik asub koha peal, mille tõttu
võimalik on austatud kaubatarvitajatele õlut otse vabrikust kätte saata,
ilma et see kauge vedamise ja ladus
täitmise läbi rikutud saaks.
y
y
Õlut
võib saada vaatide kui ka väi
keste ankrutega ja saadetakse telli
mise peale ka maale välja.
6.1
y
n
y
H
u
n
y
n
u
n
u
nu
n
u
n
y
n
u
n
u
n
n
PS
n
Ih. Mflran $ lo.
õllevabrik,
Võrus, Liiva tän. 24.
Kõnetraat 4.
y
n
y
n
yn
y
g
}j
y
n
A. Klaossen'i L Ka.
riide-ja puduKAUPLUS,
Worus, Jüri tän. nr. 16, J. Muna majas.
Müüme lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist wõimalikult odawate
hindadega: meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet, naisterahwa mantli- ja kostümiriiet, willast ja poolwillast kleidi- ja pluuseriiet kõigis moodu mustrites ja wärwides,
igasugust pleegitud ja pleekimata pesuriiet, kangalõimi, siidi- ja willaseid-pearätikuid, siidi- ja willaseid-shalle, suurrätte, willaseid wooditekke, päewatekke,
laudlinu, laudlinariiet, aknakardinaid ja
taskurätte. Pruutitele ja leerilastele wal
get siidi- ja willast-kleidiriiet ning kõiki
muud riide- ja pudukaupa suures avali
kus. Õmblejatele ja rätsepatele hinna
alandus.
Jällemüüjatele odaw sisseostukoht.
Kõige austusega
A. Klaossen ja Ko.
N v*M ft/4/wrvV'Hv**f /> KSIgäle iim tuntud
v
*
m L.
Fuchs'i
kuld- M hõbeasjade
I
f
ii'*(V
H
ftt/AMsyrfr‘,l(
kauplus,
täiendatud töökojaga, on jälle oma
kauba-ja töötarwitajate rahuldamiseks 1926 aasta
jaanuarist awatud endisel kohal. Palun lahkesti
kõiki austatud kauba- ja töötarwitajaid mitte
.............••>•••*• mööda minna. .. ».» »»..» »»
y
J
v
^
£
§
Aupaklikult
y
L. Fuchs - WÕpus, Jüri t. 24.
S.
z
£
S. Krimp i
kellasepatööstus :: Võrus,
(Asutatud 1907. a.)
Võrus, Kreutzvaldi tän. nr. 17.
Teatan Võru ja ümbruskonna aus
tatud publikule, et olen oma töös
tust aja nõuetele vastavalt laien
danud ja võtan parandamiseks
vastu igasugu arsti- ja bambaarstiriistu.
Eriala: igasugu kellad.
ja kiirelt.
Minu kauaaegne praktika või
maldab teha hõiki töid korralikult
— — Hinnad väljaspool võistlust. — —
Austusega
5 Krittip.
m
sa
m
sa
b
m
m
sa
Wõru nahatööstus
M. GOLDBERG,
Worus, Jüri tän. nr. 2. =====
Pargib nahka juhiks, pastlaks, tallaks,
seremetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba-
b
nahka willaga kasukateks.
B
sa
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
B
B
sa
B
sa
B
sa
B
sa
B
muude nahasaaduste peale. Naha headuse
Bt
Täidab
tellimisi
masinarihmade
ja
peale pannakse kõige suuremat rõhku.
Müüb walmisnahku kõigis sortides.
Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori.
Metsakauplus
M. GOLDBERG,
.—-- Wõrus, Jüri tän. nr. 2. -----------Ostab
igasugust
metsa
ja walmis
metsasaadusi: palke, liipreid,
laudu.
planke ja
Müüb hariliku hinnaga oma saewabrikutest nii ka linnas igasugust puu- ja
ehitusmaterjali,
põrandalaudu,
ja hööweldatud.
nagu :
planke,
lae-
ja
woodrilaudu — punnitud
B
m
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
55
B
55
B
sa
B
55
B
55
B
55
B
Kulla», kellasepa, õmblusmasinate
ja jalgrataste äri
JULIUS TIBBING,
Wõrus, Jüri t. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
Tarrvitajad! Kõige odawamalt ja sootsamate maksutingimistega ostate ainult
minu ärist paremate wabrikute õmblus
masinaid, nagu:
„Pfaff," „Vesta,"
„Gritzner," „Clara," „Vietoria," „Haid
& Neu" jne. Samuti ka suures wäljawalikus paremale wabrikute jalgrattaid.
Täieliku wastutusega müün läbiproowitud seina-, laua-, tasku- ja käe
kell asid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja
laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossi toose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, mansheti nööpe, slipsinõelu,
lauanõusi,
baromeetreid,
kraadiklaase, kääre, kõik
sugu walmisprille, klaase,
habeme-ja taskunuge, peeg
leid, tulemasinaid, grammo
fone, platefi, muusikariis
tade keeli, taskulampe, baLareisi jne.
Odawate
hindadega
müün kõiksugu elektri sisse
seade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne.
Ostan^kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graweerin.
Teen monogramme, käekirje ning kõik
sugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt,
korralikult ja wõistlemata odawate
hindadega. Kellaseppadele
parem
sisseostukoht.
Jäilemüüjateie kõrged
protsendid.
Palun aadressi tähelepanna:
Kulla- ja kellasepa äri Julius Tibbing,
Wõrus, Jüri tän. nr. 16.
kell wäljas ripub).
Lõuna-Eesti põllumehed!
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus.
Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude
söötmine.
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei
tunne ka ikalduse aastal raha puudust.
Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale
laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu.
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru
„PÕLLUMEES" muretseb teile piimatalituste
sisseseaded.
Soowitame suurel ja wäiksel arwul
soijatangu,
kookuspähkli kooke, maapähkli kooke ja
segajõutoitu.
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni
wiisi meilt telliwad, müüme jÕutoitusid Eesti Tar^
witajate Keskühisuse suurmüügi hindadega.
Müük laenuks künni kuue kuuni, laenu eest
arwame 6 f aastas, V2 £ kuus.
Andke aegsasti omad tellimised meile teada.
Terwitades
WÕRU TARWITAJATE ÜHISUS
„P OLLUMEES"
Wõrus, omas majas.
f§
Võru tarvitajate ühisus
g
| „PQIIumees" }
1
kontor ja kauplus Võrus,
U
M omas majas. — Kõnetraat 20. M
U
M
Abiladud Võru raudteejaama ligidal
(omad aidad) kõnetraat 150.
M
M
=
£5
55
55
55
=5
rehepeksumasinaid, traktoreid, mooIVIUUU, toreid, põllutööriistu, hekslimasinaid,
sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast,
traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid,
koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid,
masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende
osasid, veskikivi valamise materjali jne., jne.
E=
=5
£j=
EE
=E
EE
===
N Võtab oma peale piimafalituste
sisseseadmisi.
J
=5
=
=
—
Kõige lahedamad maksutingimised. Asjaajamine
kiire, kõige suurem vastutulek. Ladus mitteolevaid masinaid ja riistu muretseb tellimiste
peale vähese vahetagu eest.
55
55
55
55
EE
—
CAel-flfi» ^nu> linaseemet, ristikheinaseemet
V/öIctD» ja maksab kõrget hinda.
J=
==
g
g
J Võtab raha hoiule ja maksab N
kõrget protsenti.
g
g
M
55
Anrmfi oma liigetele MAKSUTA juuridilist
AV-lllldL/ ja agronoomilist nõu.
EE
S
U
Põllupidajad, koonduge oma
ühisuse ümber!
M
g
M
J§
Väiksematele ühisustele muretseme kaupasid kõige odavamate hindadega.
M
M
JJ
M
M
A.
Höhne.
Pudu- ja muodikaubad.
Jüri tän. 5-h.
Kübarad
kõige uuema moe järele ja suures
wäljawalikus.
Kampsunid
igas suuruses ja wärwis.
Peale selle kõik pudukaubad saadawal,
nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad,
sukad, kindad, shallid (siidised ja willased) kraed, kaelasidemed jne.
■Wof
sa o o
Mispärast
on
S. JUDEIKIN i
m
riide-ja pudukauplusest|Hp
kõige parem osta
Sellepärast,
et seal on suurim valik I
ja madalamad hinnad!
Kauplus asub Tartu ja Jüri
tänava nurgal,
endise J. Mottus e ruumes.
Eesti Lloid
TALLINNAS, Pikk tän. nr. 28.
Kõnetraadid : 6—24 ja 17—03.
Tulekinnitused.
Onnetusjuhustekinnitused.
Elukinnitused.
Veokinnitused.
Kinnitage oma varandust
ja
elu
kuni
veel
aega.
Võru linna ja maakonna agendiks on
Peeter Reimann,
===== VÕRUS,
-
Petseri tän. nr. 17 ehk Võru linna
valitsuses.
Sub-agent Jaan Üle, Liiva t. nr. 9-a.
„
Karl Müllerson, Jüri t. 11.
mranmmmmmmBnmmmmnmmnmrammmfflmmmmmmmn
bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbdbbbbbbbbbb
Kinnitus aktsiaselts
„Võru Teataja”
---------- 1926. aastal. --------
Võrumaa rahvameelne häälekandja,
-------- XIII. aastakäik. ------1926. aastal, Eesti riigi- ja rahva kultuurilise ning majanduslise heaoleku ülesehitamise ajajärgul, astub,, VÕRU TEATAJA"
oma XIII. AASTAKÄIGUGA senises rahvameelses vaimus
võrumaalaste ja kõikide lehesõprade ette.
„VÕRU TEATAJA" huvitava ja asjaliku sisu eest saavad
uuel aastal hoolitsema vastutav- ja peatoimetaja Artur
Keller (kõrgema haridusega majandusteadlane) abitoimetaja Feliks Martin, toimetuse liikmed Roland Abel
ja Paul Mitt ning tihe kaastööliste võrk üle Võrumaa
ja suuremates kodumaa linnades.
„VÕRU TEATAJA" ilmudes 3 korda nädalas: igal teisipäe
val, neljapäeval ja laupäeval, seisab kindlal demokraat
lisel alusel, eitades poliitilist ja ühiselulist äärmust ja
püüab rahva poliitilist ning majanduslist arenemist
juhtida üldkasulikule keskteele.
„VÕRU TEATAJA" ei ole ühegi erakonnaga oluliselt seotud,
vaid ta võitleb kogu rahva hea käekäigu eest, valgus
tades oma veergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja era
pooletult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab
täie jõuga Võrumaa teenistuses.
Täieliku ja selge pildi Võrumaa elu-olust saab iga kodnik,
kes loeb „VORU TEATAJAT." Peale selle valgustab
leht asjalikult ja kokkuvõtlikult kõiki riiklisi, kultuuri
lisi, majanduslisi ja ühiskondlisi sündmusi ja küsimusi
nii kodu- kui ka väljamaalt. Et „VÕRU TEATAJAT"
Võrumaal mitu korda rohkem loetakse, kui ühtegi teist
ajalehte, siis on kuulutustel temas eriti suur mõju.
Hääs lootuses ja tänutundes senise poolehoiu eest astub
„ VÕRU TEAEAJ A “ uuel aastal teie ette, olles teile lahuta
matu sõbraks nii rõõmu kui kurbtuse päevadel, nagu
ta seda ikka on olnud.
Võrumaalased ! JKoonduge oma maakonna häälekandja
„VÕRU TEATAJA" ümber.
„VÕRU TEATAJAT" võib tellida iga 1-st ja 15-st kuupäevast
alates.
TELLIMISE HIND: postiga koju kättesaates 50 marka ja
postita 45 marka kuus.
TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: kõik postkontorid ja raa
matukauplused. y
„ VÕRU TEATAJA,, TOIMETUS asub Võrus, Tartu tän.7. Tel. 87,
TALITUS: Jüri tän. 16 („Tähe" raamtkpl.) Tel. 14.
VÕRU AJALEHE-ÜHISUS,
O.
KlFt
ii
TÄHE
Ü.
raamatu- ja
kirjutusmaterjali
kauplus, WÕrus, Jüri tän. 16,
Muna majas.
Könetr.: Kaupl. 14. Trükikoda 92. Ärijuht 91.
Suur paberi- ja
papiladu.
Täielik kooliraamatute ja -tarwiduste
ladu. Wallawalitsuste, kõhtude ja ametkohtade tarwidused.--------Kõige parem
ostukoht kõigile.
Kõige loetawama Eesti päewalehe
,.POSTIMEHE" abitalitus.
Kuulutuste ja tellimiste wastuwõtmine kõigi
Eestis llmuwate ajalehtede, ja ajakirjade peale.
Raamatukaupluse juures on ka
Trüki- ja köitmiskoda,
kus tellimised maitserikkalt, korralikult
ja ruttu täidetakse.
,,TÄHE“ püüe on kõigeparemat wõima
likult parajate hindadega pakkuda, mis
temale ka on korda läinud, täit osawõtmist ja toetust rahwa poolt kaasatues.
Rahwa usalduse ja tegewuse peale kogu
oma tegewust põhjendades
Kõige austusega
Kirjastuse o.-ü. „TÄHT.“
Tartu — T allinn — Paide — Põltsamaa —
Rakwere — Wil jandi — Wõru.
Agentuurid Järwa-Jaanis, I üril ja
Wändras.
Wõru jaoskond.
Jüri tänaw nr. 18.
Kõnetraat nr. 113.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja
müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
KIRJASTUSE OSA-UHISUSE
TÄHE" •
TRÜKIKODA
33
l
WÕrus, Tartu tän. 35.
Kõnetraat 92.
JIIIIIHIk
Kõige suurem
ja kõige paremihi
sisseseatud trükikoda.
Töötab 3 elektri mootori jõul.
Trükikoda on täiendatud kõige mood
samate kirjadega. Tehakse kõik
sugu ilu- ja liht trükitöid wärwides ja ilma maitsrik
kelt ja korralikult.
llllllllllF
.
Raamatute trükkimine
praegusaja uuemate ja moodsamate
kirjadega.
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib walida
töö täidesaatjaks „T ä h e“ trükikoda.
Aupaklikult
>lab raha hoiule vele ja maksab ajakohast protsenti. made pealt kõrgem protsent. . y-.
"U.
Suuremate sum
1~
vekslite, väärtpaberite, obligatLA. sioonide ja kaupade kindlustu sel. Kellel meie pangas jooksev arve ehk hoiusumma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel kergendusi.
Ühendus kõikide kodu- ja väljamaa suuremate linnadega.
„Wõru Teataja“ 1927 aastal.
Wõrumaa rahwameelne häälekandja. XIV aastakäik. 1927 a. astub ,,Wõru Teataja'1 oma 14. aastakäiguga senises rahwameelses waimus wõrumaalaste ja üldse kõikide lehesoprade ette. ,,Wõru Teataja", ilmudes 3 korda nädalas — igal teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal, seisab kindlal demokraatlisel alusel, eitades poliitilist ja ühiskondlist äär must ja püüab rahwa poliitilist ning majanduslist arenemist juhtida üldkasulikule ja õiglasele keskteele. Olles mitte ühegi erakonnaga oluliselt seotud, wõitleb ,,Wõru Teataja" kogu rahwa hea käekäigu eest, walgustades oma weergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja erapoole tult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab täie jõuga Wõrumaa teenistuses. „Wöru Teataja" käsitab eriti täielikult Wõrumaa ja kokkuwõtlikult ning asjalikult siseriigi ja wäljamaa kul tuurilisi, majanduslisi ning tihiskondlisi sündmusi ja küsimusi. Teda loeb igaüks, kes tahab aega ja raha kokkuhoida. ,,Wõru Teataja" on Worumaal oma pika ilmumis aja kestel hästi sissetöötanud ja laialdase poolehoiu wõitnud, mispärast kuulutustel temas eriti suur mõju. Kõige selle juures on „Wõru Teataja" hinna poolest kõigile kättesaa dav/ leht : maksab postiga koju kättesaates kõigest 50 mrk. ja postita 45 mrk. kuus. Tellimisi wõtawad wastu kõik postkontorid, postiagentuurid, raamatukauplused ja üksikud tellimiste wastuvvõtjad üle maakonna.
Wõrumaalased! Koonduge oma maakonna hääle kandja „WÕru Teataja1' ümber. ,,Wõru Teataja" toimetus asub Wõrus, Tartu t. 35, postkast 7, telefon 92. Talitus: telefon 14.
Jüri
tän.
16 („Tähe“ raamatukaupluses)
Riide-, pudu-, mütsi- ja
e. Aim i
Wõrus, Tartu t. 12. 3 DE
Kõige uuema moe järele walmistatud mütsid, ülikonnad, mantlid, kostüümid, palitud, kampsonid jne. saadawal alati kõige suuremas wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool wõistlust! ——
m
I LS
mmm
. järgu restoraan ja wõõrastemaja maja
Alexandria
99
Soowitab hästi sisseseatud ja puhtaid tube. Maitsewad lõunad, soojad ja külmad suu pisted. Napsid ja liköörid. Hinnad wõistlemata. Ruumid soojad ja kodused. Biljard erakabinetis. Teenimine korralik, üht lasi sissesõiduhoow tallidega.
j
J
01. Wõrus, won Katariina tän. 6, kõnetr.'. 61. Austusega MÄRK ja MÜLLER.
Kiir-Kalender
1927
K. o.-ü. „Tähe“ kirjastus ja trükk, Wõrus 1926.
Sündinuil õide oio orm. Sakslased tulewad Liiwimaale.................................1159 a. Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 „ Daani kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 „ Eestimaa Saksa mõmm alla saamine .... 1224 „ Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „ Paide linn asutatud ........................................... 1270 „ Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „ Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ..........................1517 „ Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „ Eestimaa saab Rootsi alla...................................1561 „ Liiwimaa langeb Rootsi alla .......................... .... 1629 „ Kodumaa saab Wene walitsuse alla ................. 1710 „ Eestimaa talurahwa priiks laskmine................... 1816 „ Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................. 1819 „ Wene usk tuleb meie maale .............................. 1841 „ „Perno Post." ilmub I.jW. Jannseni juhatusel . .1857,, Waldadele antakse omawalitsus.......................... 1866 „ Meie rahwakoolide wenestamine .......................... 1887 „ Kohtute wenestamine .............................. . . 1889 „ Esimene Eesti laulupidu....................................... 1869 „ Suure ilmasõja algus........................................... 1914 „ Eesti kuulutatakse iseriigiks...................................1918 „ Eesti wabadussõja algus ...................................1918 „ Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri........................................................ 1919 „ Eesti-Wene rahuleping .... >...................... 1920,,
oo
3
Märkide seletus. D noor kuu (v) täis kuu
esimene weerand wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine. Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda lat Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Jaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäeviast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast 6 Küünlapäewani.
Aasta ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi „ 22. juunil. Sügise „ 24. septembril. Talw „ 22. detsembril.
Warjutused. 1927. a. on 3 päikese ja 2 kuuwarjutust: 1) Ringkujuline päikesewarjutus 3. jaanuaril; ei ole meil näha. 2) Täieline kuuwarjutus 15. juunil; ei ole meil näha. 3) Täieline päikesewarjutus 29. juunil; meil osaliselt näha. 4) Täieline kuuwarjutus 8. dets.; ei ole meil näha. 5) Ringkujuline päikesewarjutus 24. dets.; ei ole meil näha.
Sel aastal on 365 päetva
1.
Jaanuar — Nääri-kurr.
31 p.
Nääri p. Luuk. 12, 4—9.
1 Laup.
Uus aasta.
19
1. p. p. N. p. Matt. 2, 13—23.
2 3 4 5 6 7 8
Pühap. EsMasP. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
20 21 22
G Kolmek. p.
23 24 25 26
1. p. p. Kolmek. p. Matt. 3, 13—17. 9 Pühap. 27 10 Esmasp. 3 Paawli p. 28
11 12 13 14 15
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
K.Hermannl'1908 29 30
J. Hurt f 1906 Korjuse p.
31 1 2
2. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 35—43.
16 17 18 19 20 21 22
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
3 4 5 6 7 8 9
D Tõnise p.
3. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 45—51.
23 24 25 26 27 28 29
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup
10 ii 12 13 14 M. Weske s.1843 15 16
c
4. p. p. Kolmek. p. Luuk. 4,16—30.
30 Pühap. 81 Esmasp. 1. 1121.
Päike tõuseb: jaanuaril k 9,19 m. „ „ 9,12 „ „ „ 8,57 „
tõuseb: Läheb looja: 7,40 nt. kell 4.26 nt. 8,06 „ „ 4,02 8,32 „ „ 3,42 ,,
14
30 p.
Detsember — Jõulu-kuu.
12. 1 Neljap. 2 Reede 3 Laup.
18
19
3
20
2. Kristuse tulem. p. Jesaja 40, 1--5.
4 5 6 7 8 9 10
21
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
22
23 24 D Nigula°M.p. 25 Nigula p.
26
27
3. Kristuse tulem. p. Jesaja 42, 1—4.
11 12 13 14 15 16 17
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
28 *29 30 1 2 3 4
€
4. Kristuse tulem. p. Jesaja 2, 2— 6.
18 19 20 21 22 23 24
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
25 26 27 28 29 30 3l
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
5 6
7 8 Tooma p. 9 Talwe algus. 10 G Koidula f.1843 11
Jõulupühad.
Jesaja 9, 6—7.
1. Jõuku p. 2. Jõuku p. 3. Jõuku p. Süüta laste p.
12 13 14 15 16
17 18
3
Päike tõuseb: 1. detsembril k. 8,54 m. 11. „ „ 9,10 „ 21. „ „ 9,20 „
Läbeb looja: kell 3,28 m. „ 3,18 „ 3,18 ,.
15
31 p.
Laadad. Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus; Orgita mõisas 1 p. 9. Kapu Kikeweres. 10. S.-Jaanir. 12. Weinjärwe m., Wahu k. 15. Laekweres; Pärsamaal, Wõlupes. 17. Koloroere w. 20. Misso wallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi ro. 22. Jmaroere w., Päia kõrtsi j. 23. Malgas 2 p.; Rasina ro., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides; Iõelehtmes. Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku ro., Õtfus; Tõrroa alerois; Keblaste m. 6. Narmas, Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Wastlapäeroa. 8. Maasis, Liigalasma karjam. 9. Rakroerer 2p. 10. Antsla alerois; Räpinas. 11. Põltsamaa alerois. 12. Tapa alerois 2 p. 15. Jõgeroa alerois; Lähtrus, Martna k. 16. 'l^iljandis. Küünla laat 8. p. 17. Tartus. 18. Nina külas. Peipsiäärne ro. 19. Paides. 20. Raroilas, Kose k. 20. Wasknarroas; Missos, roallam. j. 21. Malgas; Muhu-Suure roallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale rois. 26. Wõõbsus. 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p.; Maasis, Tagaroere karjam. Märts. 1 Jõgeroa alerois, rdt. j. juures; Koloroeres, Risti laat. 3. Jõhroi alerois 2 p. 4. Kiroiloos, Peningi ro.; Wõhma ai., Kõo ro. 5. Kirbla ro; Leisis, Metskülas. 8. Antsla alerois; Kurista ro., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula m., Uuemõisa ro.; Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiu maal; Hageri kiriku juures Kohila ro ; W.-Iakopi kiriku j. 2p. 10. Puhjas. Karoilda roallas; Watla m.. Paatsalu ro.; Kõo mõisas; Suurjõel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärroe ro. 12. Wõrus; Amblas; Hellamaa 16
teemafa j. 14. Waimastwere „Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere m.; Mõisaküla alewis; Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Rannaküla, Rõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Võhmuta w., J.-Iaanis, Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku j., Rae w.; Taewere w., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missas, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi w. 21. VäikeUlila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Walgas; Kawastu Warnja külas; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w.; Laekweres, Simuna kihelk. 25. Woldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi aL, Kärgula w.; Wahastus; Wõlla-Kihlepas, Pärnu maal; Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri wallas, Kasepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe kõrtsi juures. 31. Mustwee alewis 2 päewa.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Viljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlgaste wallas; Alajõel, Virumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j., Kastre-Võnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Vaiwara m, 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j.. Sooniste w.; Loona wallamaja j. 13. Torgu wallam j.; Kärla turu platsil. 12. Võrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne wald; Koorwere külas, Vastse-Kuuste w.; Hummuli Soe kõrtsi juures. 15. Säru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Voltweti Keremal. 18. Vigala kir. j.; Weinjärwe w.. Vahu t; Mustla alewis, Samastu w.; Koguka wallas, Liiwa poe j. Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; KilingiRõmmes; Viitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis, Tõstamaa kihelkonnas; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j. 21. V.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kablis; Võrus. 24. Lohusuu külas; Vastse liina wallam. j. 25. Partsil Peri w.; Roosikul, Tsooru wallas; Varblas; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.; Rarwas 3 p. Jüri laar; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi aL Erastwere w.; Laimjalas, end. Kõiguste kõrtsi j. 26. Iõgewa alewis ja raudteejaamas. 27. Saare kõrtsi j.; Rakweres 2 p. 28. S.-Jaani alewis, Taewere w.; Kärus, Lauri rdtj. [; Abja Paluojas; Sulaoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas; 17
Liiwal, Kolga w.; mõisas.
Malgas 2 p.
30. Nõos;
Haanja
Mai. 1. Kergu alewis. Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrwa al. 2 p.; Wändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne nt.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina rvallam. j.; Mõniste mai* lamaja j. 3. Soodlas, Anija w., Harju mk; Pikkjärwel, Kaareperes; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuus taku alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Uuemõisa wallas, Tumala karjam. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsa lus; Kodaweres, põllum. seltsi platsil, Pala m.; Saaluse wallam. j. 6. Iärwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al.. Pärnu m; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j., Pärnu m.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres, Jakobi kihelk.; Wana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõi sas; Misso wallam. j. 12. Mõrus; Antsla alewis; Pataste kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w.. Harju m.; Misso wallam. j. 22. Mõõbsus. 23. Malgas; Pärsamaa w., Mätjaküla karjam. 25. 6alla külas, Simuna kihelk. Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Moltweti°Keremal. 14. Lootwina rn., Wastse-Kuuste w. 15. Märjamaa alewis. 16. Tapa alewis. 20. Mustwee al.; Mõhmuta w., Z.-Jaanis; Misso wallam. j.; Kaarma-S. wallam. hoowis 10 p. riietelaat. 21. Mõrus. 26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Wiljandis Jaani laat 2 p.; Wihulas, Haljala kihelk. 27. Põltsa maa alewis. 28. Rakweres Jaani laat 2 p. Juuli. 1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides; Palmses, Miitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu w., Mustla al. 12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus 2 p.; Misso wallam. j.; Kuresaares 12 p. 24. Mõrus. August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu 18
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26. Narwa-Iõesuus 2 p. 26. Kaarli m.; Mõisaküla alewis; Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla alewis. 31. Helme m.; Suurejõel, Uue-Mändras; Hääde meeste!, Pärnu nt.
September. 1. Kaarma-Suuremõisa j.; 2. Taewere w., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k. 5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Soe" kõrtsi j. 8. Peningi wallamaja j.; Hallistes, Pornuse-Lenhosil; Kihelkonna al. 9. Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda m.; Kilingi Nõm mes; Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Hellama teemaja j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu nt. 12. Mehikoormas, Meeksi w.; Maasi w, Tagawere k. karjamaal. 12. ja 13. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j. 13. ja 14. Iisaku tn. 2 p. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne wald; Miitna wallam. j. 15. Marbla kih. Saulepi w.; Iõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas. 17. ja 18. Räpina wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Karepere w.; Sindi alewis, Pärnu tn.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam j.; Misso wallam. j. 21. Wahastus, Iärwamaal; Tahewa wallam. j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama w., Wõlupi k. j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt-, Helme kih.; Järwakandis; Sürgawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w.. Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; Wõlla-Kihlepas; Watla nt., Paatsalu w., Lääne tn.; Wana-Suirlepi wallam. j.; Loona wallamaja juures; Maasis. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu nt. 27. Põlwa kiriku j. 28. Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j.; Ambla al., Järwamaal.; Keblaste tn. Mihkli kih. 30. Haanja mõisas. Leisis. Metskülas. Oktoober. 1. Audrus; Hõiget w., Liiwal; Waikna w., Päri tn.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa w., Lewalas. 19
Mehamäel 2 p. 2. Reolas, end. Torma jaama j.» Tõrwa alewis 2 p.; Märjamaa olemis; Mõisaküla olemis. 3. Karoastu w., Koosa külas; Laanemetsa „ 6 uure" kõrtsi j.; Narmas, Mihkli laat 3 p.; Tõrma olemis 2 p.; Wändra olemis; Lindoras, Loosi ro. 4. Wana-Kuuste m., Reola Walge kõrtsi juures; Rõuge ro., end. Sänna kõrtsi juures; Kuiroajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 p. 5. Tsooru ro., Roosikul; Lihula olerots. 6. Kudina ro., Pataste kõrtsi j.; Kaarma-Suure m. juures; Tapal. 6. ja 7. Jõhroi olerots 2. p. 7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila ro., Hageris. 8. Pukal, Sangaste kihelk.; Mustjalas. 10. Hiiumaal, end Helterma k. juures; Walgas; Jmaroere ro., end. Päia kõrtsi j. 11. Riidaja roim. j.; Torgu roim. j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas; Leisi olerots; '-Vastseliina roim. j; Tartus; Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p. 13. Wõrus; Kurista ro., end. Aedu k. j.; Kärla roim. j. 13., 14. ja 15. Rakroere linnas 3 p. 14. Petseris; Albu roim. j., Zärroamaal; Erastroere ro., Kanepi olerots. 15. Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru roallam. j.; Raplas; Koloroere m., end. Jõgeroa k. j. 16. Muhu-Suure ro. magasiaida juures. 17. Nuustaku olerots 2 p.; Koonga roim. j. 18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taeroere ro., Suure. Jaani olerots; Emmaste ro., Hiiumaal, Metsalauka k; Salla k., Simuna kihelk.: Wäike-Maarjas; Antsla olerots. 19. Tarroastu ro., Mustla olerots; Jõelehtmes; WanaKuuste ro, Lootroina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosi roim. j. 20. Wana-Roosa roim. j.; Uue-Antsla roim. j.; Misso roim. j.; Kõlleste ro., Tille kõrtsi juures; Weinjärroe ro., Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu roim. j.; Saluse roim. j.; Haapsalus. 22. Kärgula ro., Sulbi olerots. 23. Raadi ro., Wasula RojasiÜa k. j.; Moisekatsi ro.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri ro., Kase pere kõrtsi j. 24. Kõlleste ro., Krootuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste ro., Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro.; Maasis, end. Ranna kõrtsi j. 26. Wõrus. 27. Saare ro., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekroeres, Simuna kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro.,. J.°Iaanis; Woltroeti Keremal; Misso roim. j. 29. Wõtikroere ro., Waiatu laat., Lullikatku külas; Ahja ro.. Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste roim. j.; Sindi Lodja k. juures. Nowember. 1. Pärsama ro., Mätjakülas. 1. ja 20
2. Jakobi kiriku j., W.-Zakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel, Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kihelk.; Mõra mõisas, Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alewis; Missi kõrtsi j.; Kambja w. 6. Rõuge w., endise Alakõrtsi j; Kaarepere m., Kassinurme m. j. 7. Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja m.; Lähtru w., Wahima külas. 11. Mõrus; Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi m., Ardu külas; Karilatfi w., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares; Lähtrus. 14. Käru ro., Lauri jm. j; Tartus; Uuemõisa w., Tumala karjam. 20. Leewi tolm. juures; Misso tolm. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.; Haibas. 33. Paides; Mustmees. 25. Raasikul. 26. Malgjärwe w., põllumeeste seltsimaja j. 28. WoltwetiHallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus. 30. Migala w., end. Poti kõrtsi juures. Detsember. 1. Tapal; Lelle = Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina tolm j. 2. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Virumaal; Jõgewa alewis; Malgas 2 p. 5. Rakweres Jõulu laat 2 p.; Amblas Järwa m.; Wihulas. 7. Kallaste alewis 2 p.; Moldi jm. 8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j., Rae wallas; Mõisaküla al. 11. Rarwas, Jõulu laat 3 p. 12. Martna kiriku j.; Mõhmatu wlm. j.; Wändra al. 14. Peipsiäärse w., Nina külas; Antsla alewis; Pärnus Jõulu laat 2. p. Reedel enne 15. detsembrit Põltsamaa al. 15. Mõrus; Kohilas, Harju m.; Mõhmatu w., Järwa-Jaanis. 17. Moisekatsi w., end. Kauksi I. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kihelk. 19. ja 20. Jõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas; Mõõbsus; Märjamaa al. Misso wlm. j. 22. Mustwee al. Jõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri ro., Sulaoja küla j. 28. Kawastu ro., Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1927. a. järgmiselt ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad roana kalendri järele: l) Suure paas tu teise nädala esmaspäewal. 2) Suure paastu 7 nädala esmaspäewal. 3) Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise püha. Alalised aastalaadad uue kalendri järele on: 5) 7. juulil. 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril. Petserimaal peetakse 1927. aastal laadad järgmiselt:
l) Lamas,
Lama wallas iga kuu 20-mal päe21
toal. 2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril 3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 2i. päetoal. 5) Wärskas, Järwesuu wallas, iga kuu 10. päetoal. Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kiskjaid loomi wõib igal ajal püssiga lasta wõi muibu tappa.
27
13
B
28
13 IIII ■ 12 B
Muud eespool nimetatud jahiloomad
1
|28|g|B !BÜ28
Jsapart (parts, metsparts, tsigaparts, sinikael anas boschas) ja jutkas Hat, nõgikikas, metskikas. kruusald, kruuskael, sopakukk, riiukukk, murukukk, muru luttu, merinepp (machetes pugnax) Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion clancula), soopan (rohupart anae acuta), piil part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas) tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja, mühida, svkapart, sokaparts, taewasikk, (scolnpax galinago); topelnvpp (scolopax major); mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, kiiber, vanellus cristatus); rääk (heina ja põllurääk, rukkilind, präägutaja, crex pratensis) j. m. wcc- ning soolinnud.
m 13
i 1 I II
Jsahirw (metstikk, servus capreolus)
5 g Bhg
—
--
Wõru tähtsamad walitsus- ja seltskondlised asutused. Aadresslaud, Kreutzwaldi tänaw 52. Aktstisiwalitsuse 8. ringkonna kantselei, Kreutzwaldi t. 38. Kaitsepolitsei Wõru jaosk. kantselei, Jüri tän. 46. Kriminaalpolitsei kantselei, Kreutzwaldi tän. 51. Kohtu-uurija 1. jaoskond, Kasarmu tän. 3. Kohtu-uurija 2. jaoskond, Wabaduse tän. 5. Kohtupristawi 5. jaoskonna kantselei. Paju tän 5. Linnawalitsus, kõigi komis jonidega, Jüri tän. 7. Linnapolitsei jaosk. kantselei, Kreutzwaldi tän. 52. Linna waestelastekohus, Jüri tän. 7. Linna elektrijaam, Jüri tän. 7. Linna lasteaed, Tartu t. 24. Maakonnawalitsus, kõigiosakondadega, Jüri tän 12. Maksuamet, Kreutzwaldi tän nr. 15 Wõru metskonna metsa ni alitsus, Kasarmu tän 5 Post - telegr. - telefon, Jüri tän. 38*a. Rahukohtuniku l. jaoskonna kantselei, Kasarmu t. 3. Rahukohtuniku 2. jsk. kant selei, Aleksandri tän 8. Rahukohtuniku 3. jsk kant selei, Aleksandri tän 8. Rahwawäe ülema kantselei, Kreutzwaldi tän. 1.
Riigimaade walitsus, Kasar mu tän 7. Wõru ringi riigim. walitseja kantselei Wabaduse t. 6. Wõru maakonna prefektunr, Kreutzwaldi tän 52. Wõrumaa kaitseliidu malewa staap, Kasarmu tän. 3. Wõru ja Petseri maa kondade metsarewident, Kreutzwaldi tän- 15 Wöru linna tapamaja, Karja tän. 2 Wõru hoolekandekohus, Ka sarmu tän. 3Wõru-Betseri üldhaigekassa, Aleksandri tän. 4. Wõõras temajad. Wõõrastemaja Aleksand ria", Katariina tän 6. Wõõrastemaja „London", Kreutzwaldi tän. 52. Wõõrastemaja „Kommertsia", Kreutzwaldi tän. 56. Wõõrastemaja „Räpina", Wabaduse tän. 10. Wõõrastemaja „Riga", Wa baduse tän 16. Koolid. „Wõruhõimu" käsitõökool, Aleksandri tän. 6. Wõru tööstuskool, Karja tän 22. Õpetajate seminar. Turu tän. 1Linna 1. sega-algkool, Jüri tän. 41. Linna 2. sega-algkool, Jüri tän. 41. 28
Poegl. reaalgürnn., Jüri tän. 42. Tütarl. reaalgümn., Jüri tän. 42. Seminari harjutuskool. Tu ru tän. 1.
Dr. Hans Krueger, Tartu tän. 7. Loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. 7. Hambaarst M. Kusmenkow, Jüri tän. 17. Hambaarst E. SuursaarLindeberg, Jüri tän. 26-a. Hambaarst H. Sirk, Tartu tän. 17. E. Ziehr-Raig, Kreutzwaldi tän. 4l. Adwokaadid. P. Tirro, wann. adw. abi, Aleksandri tän. 14. J. Sassian, wann. adw. abi, Kasarmu tän. 3. W. Beick, wann. adw., Tartu tän 21. E. Beick, wann. adw, Karja tän. 28. E. M. Arrak, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a J. D. Joab, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a. E. Zälp, eraadwokaat, Katariina tän. 3. P Luik, eraadwokaat, Kreutz waldi tän. 41. Notarius
Pangad. Eesti pank, Wõru osakond, Karja tän. 24. Põhja pank, Wõru osakond, Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri t. 14. Tartu pank, Wõru osakond, Jüri tän. 18. Wõru ühispank, Jüri t. 22. Haigemajad. Linna ja maakonna ühine haigemaja, Aleksandri tän. 22. Maakonna loomaMnik, Jüri tän. 12. Linna apteek, Wabaduse tän. 11. Wana apteek. Tartu t. 29. Arstid. Linnaarst, Dr. R. Piho, Ka sarmu tän. 1. Maakonnaarst, Dr. J. Mältort, Wabadnse tän. 13. Dr. W. Lutzuwer, Jüri tän. 17. Dr. N. Reichard, Aleksandri tän. 4. Dr. A. W. Krause, Alek sandri tän. 3. Dr. K. Kolon, Wabaduse tän. 13. Dr. W. Reinthal, Tartu tän. 17.
Sermati kantselei. Kasarmu tän. 3. Maamõõtjad. Maakonna maamõõtja O. Wiilip, Karja tän. 8. Wanem maamõõtja W. Raudsepp, Tartu t. 4=6. Wanem maamõõtja P.Wald, Wabaduse tän. 4. Maamõõtja J. Kääparin, Jüri tän. 22. 29
Jututare. Kogunud ja ritta seadnud Andres.
NeWgll IMs ööšti, toiienüaoa kukkur Me. Bibi titti Koer olen ma. Mind hüütakse Bibiks. Wihkasin seda nime. Warem, kui olin meel noor, soowisin, et mind oleks hüütud mõne inimese nimega, näiteks kas rnõi Jussiks; aja jooksul harjusin aga oma nimega, tulles otsusele, et nimi on täiesti kõrwaline asi ja et eeskujuli kul koeral tuleb kõige pealt osia kaswatatud, sõnakuulelik ja haritud. Haritud ma olingi. Wõin julgelt kinnitada, et warematel aastatel olin üks harituimatest koertest pea linnas. Selles ei ole ka midagi imelikku, sest minu pere mees hoolitses nii wäga minu kaswatuse eest. Tema nimi oli Elling. Adwokat oli ta. Aastaid oli tal juba küllalt ja ka tema naine ei olnud enam noor. Lähen edasi: nende wanem tütar Isabella ei olnud ka enam noor. Kui asusin sellesse perekonda, seisis ta oma eluredeli kahelkümnel kaheksandamal pulgal. Ja edasi — Ilja — kakskümmend wiis, Tereese — kakskümmend kolm, Roosi — kakskümmend ja kõige noorem — Ireene õitses oma kaheksateistkümnendas eluaastas. Rohkem tütreid minu peremehel ei olnud. Kõik nad olid ilusad, armsad tüdrukud ja ma ei suutnud kuidagi aru saada, miks nad mehele ei saanud. See oli seda imelikum, et nad käisid igalpool, kus aga mehi kohata mõis. Külmadel taime õhtutel, kui hea peremees ei aja isegi oma koera rnälja, läksid nad ballile; päernal korraldasid endi juures kodus teelaua. Majas käis õige rohkesti noori karnaleere, kuid 30
ükski nendest ei awaldanud soowi abiellumiseks. Sellest järeldan, et tüdrukutel ei olnud raha, ehk kui oli, siis hoopis napilt. Liikudes inimeste keskel, olin juba oma nud kindla teadmise, et inimene algab alles parunist, abikaasa aga — kaasawarast. Tõsi küll, ka meie preilidel ei olnud kaasawara ja see kurwastas mind üpris wäga. Uskusin, et nad saaks kindlasti mehele ja oleks siis ka minu mastil hästi armulised, kui ainult see pagana kaasarnara ei puuduks. Ühel heal päewal tuli hra Ekling imelikule mõttele — anda mulle täielik haridus, milleks siis ka kutsus tresseerija. „Teil ei ole tarnis temale just palju õpe tada" — seletas minu peremees. „Ta peab ainult kohe haukuma hakkama, kui keegi puudutab ühte minu tütar dest". „See on tühi asi", seletas tresseerija, — „kutsuge aga preilid siia. . ." Isabella, kui kõige wanem, tuli esimesena. Vean tunnistama, et tresseerija tundis oma ametit wäga hästi. Ta köitis mind nööriga laua jala külge, nõnda et ainult wähekese edasi-tagasi liikuda sain. Siis haaras ta pahema käega Isabella käest kinni ja astus samal silmapilgul pahema jalaga minu käpa peale. Olgugi, et pidasin end õigusega haritud koeraks, kuid sarnast paha nalja ei rnõinud ma enesestki mõista rnälja kannatada ja hakkasin nagu hullumeelne huluma. „ Professori" härra ei lasknud aga end sellest eksitada, maid kordas sama katset ka nelja järgmise tütrega, kuna mina muidugi iga katse puhul karjusin, nagu elajas. Wiiendama õppetunni järele teatas ta suure uhkustundega (Mingile: „Nüüd mõtte Bibi peale kindel olla". Ja tõesti, mind maldas alati teatud hubasus mõi kartus, kui keegi mõnd meie preilit kättpidi ehk ümbert kinni rnõttis. Mulle näis, nagu astuks keegi samal silmapilgul mulle käpa peale. Tehti katseid. Igal sarnasel juhtumisel pistsin kole dasti rninguma. Hra Ekling, tema abikaasa ja tütred rnõtsid minu rningumise juubeldades mõstu. „Mis sa sellest arrnad"? küsis uhkelt adrnokat. „Ainult see rnõib meid meel päästa", mastas pr. Ekling, aga tütred kihis tasid naerda. Ma ei saanud siis meel aru, milles asi seisab. Warsti sai mulle aga kõik selgeks, eriti siis, kui ühel pealelõunasel tunnil wõerastetuppa jäin, kus istusid Isabella ja meel üks noor meesterahmas. Juba see üksikki fakt Pani mind imestama, sest Eklingite majas ei olnud 31
kunagi moes jätta preilisid meestega üksi — n. n. neljasilma alla. Ma istusin nurgas ja jälgisin nooremehe liigutusi. Jsabella naeris ja koketeeris, kuna noormees talle järjest lähemale nihkus. Ega fee heaga et lõpe, mõtlesin iseeneses. Ja nii fee ka tuli. Noormees haaras Jsabella kätest kinni, tõmbas ta oma rinnale ja külmas üle suudlustega. Jsabella ei pannud roastu, kuid mina pistsin huluma, et tuba rõkkas. Järgmisel silmapilgul läks mõõrastetoa uks lahti; ja sisse astus terme pere: hra Ekling, tema abikaasa ja neli tütart. Noormees ehmus äärmiselt, Jsabella samuti, kuna mina jätkasin hulumist. Hra Ekling astus nooremehe juure, mõõtis teda karmi ning puurima pilguga ja ütles siis iseteadmalt: „Wäga austatud härra, usun et teate, mis tähen dab ausus?" — Noormees kahmatas, neelas paar korda sülge alla ja sai siis maemaga lausuda: Mul on a—au... pa — pa — paluda teilt ... J' — Jsabella kätt . . . Wanahärra Eklingi nägu muutus selle peale kohe südam likuks, kuna proua Ekling, pisarad silmis, langes noore mehe kaela ümber: „Poeg, minu kallis poeg!" — Kui õnnelik (?) noormees toast mankudes lahkus, oli kogu pere juubeldades minu ümber. Nad suudlesid ja kallistasid mind, eriti preilid. Wiimased muidugi sel les magusas lootuses, et ka neid „õnneranda" juhin. Wanahärra Ekling aga lausus: „Bibi on päris kuld. Üks on kaelast ära . . . Jääb meel neli!" — Alles nüüd mõistsin täielikult, milleks mind mälja tresseeriti ja missugust osa pean etendama perekonnas. 9J?a olin tütarde mehelepanemise abinõuks, mis mind ka just ei pahandanud, maid koguni ümberpöördult, uhkustasin sel lega, seda enam, et ülesanne oli täiesti minu mõimete järele. Eklingid aga olid mulle maga tänulikud. Mind toideti hästi ja kohustusi polnud mingisuguseid peale selle, et pidin preilide järele maatama. Jaanuaris panin mehele Hilja, juunis Tereese ja järgmise aasta juulis Roosi. Järele jäi meel ainult kõige noorem tütar — Ireene. Septembrist peale hakkasin jälgima ühte noortmeest kes energiliselt piilus Ireene järele. Ma olin kindel, et oktoobris tuleb mul haukuda. Kord suudleski noormees tõesti Jreenet, kuid juhuslikult olin unustanud oma 32
kohustuse ja ei haukunud, mis oleks seekord ka küll üle arune olnud, sest wanemaid polnud nii kui nii kodus. . Päew hiljem oli Ireene ja sama noormees jälle kahekesi koos, rääkisid kustumata armastusest, ja wiimaks palus Ireene noortmeest, et fee tema albumisse midagi kirjutaks — mälestuseks . . . Ta jooksis teise tuppa albumi järele, kuna wõõrastetuppa jäin mina nooremehega kahekesi. Ireene roiibis millegi pärast kauem, kui see loomulik ja tema peiupoiss sai juba närwiliseks. Samal silmapilgul juhtus midagi koledat. Noormees, kuna tal igawusest muud midagi teha ei olnud, andis jalaga mulle tugema hoobi kõhtu. Silmade ees läks kõik kirjuks ja ma hulusin walu pärast mis jõudsin. Uks läks lahti ja tuppa ruttasid hra Ekling ühes prouaga. „Wäga austatud härra", algas Ekling suurtsuguselt, „usun, et teile on teada ausa inimese kohustused ?" „Korralikule inimesele jääb sarnasel juhtumisel ainult üks wäljapääsutee" ... — kähistas pr. Ekling. Noormees waatas imestuses ja arusaamata pilgul nende otsa „Kohustused?" — küsis ta segaselt. Samal silmapilgul jooksis tuppa ka Ireene, album käes. Ta jahmatus, kuid mõistis kohe, mis oli juhtunud. Isa ja ema, alles nüüd märgates, et tütart üldse toas ei olnudki, waatasid wihase pilguga minu poole. „Ma ei mõista teid", jät kas noormees, „Kas teie ehk nõuate, et annaksin Bibile rahulduse?" „Mitte seda", wastas Ekling, „see oleks ülearune". Noormees, kes korraga taipas, milles lugu seisnud, kummardas wiisakalt ja naeris irooniliselt. „Otsige lollemaid," tähendas ta muigades ning lahkus toast, kuna pr. Ekling minestusse langes. Mis nüüd järgnes, sellest on mul maius rääkida. Teie oleksite pidanud nägema, kui halwasti üldse wõidakse ümber käia ühe koeraga. Nad peksid mind meeletult ja kihutasid siis majast wälja. Kuhu jäi nüüd nende tänu tunne selle eest, et olin neli tütart mehele aidanud!? Omas naiiwsuses uskusin, et leian mastuwõtmist nende tütarde juures, kes minu abiga mehele said. Teie ei wõi aga enesele ettekujutada, missuguse toorusega nad mind minema kihutasid, kui waemalt nende juure sain nina pista. Eriti mehed, kelle perekonna õnne (?) loo miseks ma nii palju kaasa olin aidanud, jagasid mulle 33
armutalt hoope ja kihutasid suures wihahoos majast wälja. Mis oli siis põhjuseks, et mind, ühte tarka koera, nüüd ühel ega teisel pool wastu ei wõetud? Armas lugeja mõistab seda loodetawasti isegi ja tunneb ehk mulle kaasa. Teie õnnetu Bibi.
Üks peenike ninanips ehk
150 mädamuna. Pudukraami kaupmees istub leti ferm ai ja ootab pikisilmi oma selli tagasitulekut, kes lõunale läinud, kuid nüüd juba kauaks ära jääb, kuna kaupmehe kõht Kinni tuse" ootuses aina koriseb. Seal astub poodi rnäike poisike, korw käes ja lausub: „Ma nägin ühte poissi seda korwi teie poe ukse eest warastarnat. Sundisin teda korwi tagasi andma ja siin ta nüüd on. „Sa oled tõesti hea poiss ja pead siis wäärilise aupalga saama". Seal letilaua taga on 150 muna. Need wõid koju oma emale wiia ja ka korwi endale pidada". Kaupmees oli neid mune juba nädalate ja kuude kaupa seks otstarbeks alal hoidnud, et neid heal juhtumisel kellegile palgaks anda. Kui ta nüüd heale poisile niisuguse aupalga andis, sai ta pood korraga 150 mädamunast puhtaks ja kaupmees naeris kojuminnes enesele habemesse. Kui ta omakorda lõunal käinud ja siis tagasi tuli, nägi ta leti taga ühte korwi milles oli 150 muna. „Kas sa oled mune ost nud ?" küsis ta sellilt. „Iah, ostsin tüki aja eest ühe talupoisikese käest". „Kas see ei olnud mitte sinise mütsiga pisike poisikene?" „Iust niisugune ta oli". „Kas tal mitte ei puudunud kaks esimest hammast". „Puudusid küll". Kaupmehe kartus osutus õigeks. Järelwaatamisel selgus, et munad olid samased, mis kaupmees natukese aja eest poisikesele „aupalgaks" andis. Kaupmees oli jälle 150 mädamuna omanik ja koguni kahekordse hinna eest. 34
jl et On kindel, : töö soliidsuse, termiinide
-
=----- I
täpsuse ja madalate hin- ’ • dade poolest tuntud on kui ainuke omal alal tegutsew äri -
j tisleri- & mööblitööstus M. Mõõk : « ------------- Wõrus, Kreutzwaldi tänaw 19.------------- ■ Soowitab ladust igasugu walmismööblit kõige pee- » I nemast lihtsamani. Tellimised täidetakse täpselt soowi- • kohaselt ja määratud ajaks.
Wõetakse wastu ka igasugu ehitustöid nii linnas kui ; ; maal. Sealsamas ostetakse kõiki sorti kuiwi laudu ja ; ; muud puumaterjaali, makstes kõrgemat hinda. ; ;
:
Austusega
M. MÕÕK
— Wõrus.
;
\
Tisleri- ja mööblitööstus. -
I Ä. Höhne r
lg
Wõrus, Jürit 5»b. Pudu? & moodiKaubad, KÜBARAD kõige uuema moe järele ja suures wäljawalikus.
KAMPSID igas suuruses ja wärwis. Peale selle kõik pudukaubad saadawal, nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad, sukad,kin dad, shallid (siidised ja willased), kraed, ---------------- kaelasidemed jne.-----------------35
Aleksandri tän. nr. 34.
Kindlustab igasugust warandust — tule wastu; aknaja peegliklaasi — purunemise wastu; kodu loomi — õnnetuste, haiguste ja warguse .oLUj llidjcUSvi drillil Jd ubl lil wastu; majakraami ja igasugust inwentaari murdwarguse wastu; kapitale surma korraks ja äraelamiseks. Selts on ühistegeline asutus. Kõik kindlustuswõtjad on seltsi liikmed ja ühtlasi seltsi waranduse ja kapitalide kaasomanikud. Kindlustage kõik oma warandusi nimelt Eesti Kindlustuse Seltsis, sest ta on wanem ning wastutusrikkam kindlustusselts Eestis. Seltsi walitsus asub
Tartus, Suurturg nr. 10, omas majas. Osakonnad: Wõrus, Walgas, Petseris, Wiljandis, Pär nus, Kuresaares, Tallinnas, Rakweres.
Angentuurid igalpooi Eesti wabariigis.
36
Riide# ja puduRaupade ladu
S. JUDEIKIN Wõrus, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Munna majas. Ladus alati saadawal odawalt ja suures wäljawalikus r—I <0 d H H id
n aiste r ah wastele igal reedel -------- ja -------
meesterahwastele igal laupäewal. UG
mm
Peale selle korralikult sisseseatud
wannisaunad
köetud igal päewal, mahaarwatud esmaspäewad ja teisi päevad. Iga asjatundlik saunaline paneb suurt rõhku jookswa jõewee peale. Teenimine korralik. Sauna juhatus.
Ä. Klaossen Wõrus, Kreutzwaldi t. 21. Kõnetraat 46. Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headu ses kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsi seid, kuiwikuid, biskwiite, pränikuid ja pee nikest leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tor tide ja küpsiste peale igal ajal wastu ja täi dan kiirelt ja korralikult. Jällemüüjatele kõr ged protsendid.
Põllurammu, heeringaid, soola, põllutööriistu, koorelahutajaid, padasid — malm, email ja alumiinium, köienööri, käiasid, loomakette, portselaan- ja klaaskaupe alati suures wäljawalikus soowitab
W M M J M Jf
1
A. Kuus :: Wõrus,
§
H
M
W
--
Tärtu tänaw 12, ;■ ka järelmaksu peale.
39
W W
WÕHD NÄHÄTÖÖSTUS
1
M, öoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2, P^argib nahka juhiks, pastlaks, tallaks sermetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba* J nahka willaga kasukateks.
^
T
äidab tellimisi masinarihmade ja muude y nahasaaduste peale. Naha headuse peale Z pannakse kõige suuremat rõhku. *
4 gXyiüüb walmisnahku kõigis sortides. 4 9 | ~ | Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori. 9 Kt)v,,WvWlt'ZVy‘'t^^S
f
METSÄKÄUPLÜS
|
1M. Qoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2,
o
stab igasugust metsa ja walmis % metsasaadusi: palke, liipreid, planke ja ? laudu. i
g
6 l\/|üüb hariliku hinnaga oma saewabM ^ I rikutest nii ka linnas igasugust puu- ja L % ehitusmaterjaali, nagu: planke, lae- ja j E põrandalaudu, woodrilaudu — punnitud f % ja hööweldatud. ^ 40
—
habet ajada ehk juukseid lõigata soowib, äri walikus ettewaatlik olla ja walida tingimata minu juukselõikamise äri — TARTU tän. Nr. 25, mis terwishoidliselt sisseseatud ja kus äd alasse puutuwad toimingud terwishoidliselt täpselt täidetakse.
Kõõme arstimine — ...... :Näo jumestamine. Töö Kiire ja KorraliK, Äri
awatud härradele ja daamidele tööpäewil kella 8 — 18.
Jul. Piirand Wõrus, Tartu tän. nr. 25. P. S. Teritan igat sorti nuge, kääre ja juukselõikamise masinaid.
j 41
T a r tu tä n , n r, 25,
Minu äris on saadawal igasugused juukse ja naha wärskendamise wahendid jne.
—
J u u K s e lõ iK a m is e ä r i
Inimene, ära unusta iialgi, et terwis su kõige kallim wara on. Kui sa lased enesel tööd teha, siis wali koht, kus su terwis garanteeritud on. Ka tead sa, et wäiksest kriimustusest naha peal desinfitseerimata weremürgitus wõib järgneda, mis surmaga lõpeb. Sellepärast hoiatan igat ühte, kes
ZV- jalanõusid -w meeste, naiste ja laste jaoks, mis minu isiklisel juhatusel walmistatud, samuti ka paremate Tartu meistrite saadused. Kõik jalanõud walmistatakse parematest materjaalidest, mis nende wastupidawust kindlustab. Minu kauaaegne prak tika minu kauba alla puutuwate ainete ostuks wõimaldab kõige soodsamat walikut, mille tagajärjel wõin teenida tarwitajaid hea. ilusa ja kestwa kau baga. Ladus leidub kõiki tarbeid, kuuluwaid jala— nõudesse: sandaalid, kalossid, botikud j. n. e. — HINNAD ODAWAD! LAHKE TEENIMINE! Loodan, et austatud kaubatarwitajad ise oma huwides minu kauakestnud äri kasutama saawad, milleks hoolt kannan, et kellegil ostukahetsedaeitule. Austusega
|S. KRIMP lI | Rellasepatöösfus Z (Asutatud 1907. a.)
šE
1 Wõzns, Kreutzwaldi ±. nr. 25, | == = =
Teatan Wõru ja ümbruskonna austatud publikule, et olen oma tööstust ajanõuetele wastawalt laiendanud ja wõtan pa randamiseks wastu igasugu peenemaid — — — — tehnilisi töid.------- — —
| ERIALA: IGASUGU KELLAD. § = ü
Minu kauaaegne praktika wõimaldab teha kõiki töid korralikult ja kiirelt. Hinnad ------------wäljaspool wõistlust.--------------
|
Austusega
42
A.
E.B1MP, |
Wõru majandusühisus
..Põllumees
61
kontor ja kauplus Wõrus, omas majas. — Kõnetr. 20. Abiladud Wõru raudteejaama ligidal (omad aidad) kõnetraat Nr. 150. Miik • rehepeksumasinaid, traktoreid, moo1V1UUD . toreid, pollutööriistu, hekslimasinaid, sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast, traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid, koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid, masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende osasid, weskikiwi walamise materjali jne., jne..
WÕtab oma peale piimatah tuste sisseseadmist õige lahedamad
maksutingimised.
Asjaaja
mine kiire, kõige suurem wastutulek. Ladus Kmitteolewaid masinaid ja riistu muretseb telli miste peale wähese wahetasu eest. i 1 . linu, linaseemet, ristikheinaseemet WSlclD. ja maksab kõrget hinda.
Wõtab raha hoiule ja mak sab kõrget protsenti. Annah
oma liigetele maksuta juriidilist
MiludD ja agronoomilisi nõu.
Põllupidajad, koonduge oma ühisuse ümber! Wäiksematele ühisustele muretseme kau pasid kõige odawamate hindadega.
i Lõuna^Eesti põllumehed! j j j
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus. Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude söötmine.
1
: j
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei tunne ka ikalduse aastal rahapuudust. Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
l
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
\
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru ,,PÕLLUMEES" muretseb teile piima-
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu. j
talituste sisseseaded. Soowitame suurel ja wäiksel arwul
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni wiisi meilt telliwad, müüme jõutoitusid Eesti Tarwitajate Keskühisuse suurmüügi hindadega. Andke aegsasti omad tellimised meile teada. Terwitades.
Wõru majandusühisus
I ^Põllumees" j
.:
5 niiiimiiiiiiiiiiiimuiifi
Wõrus, omas majas. imnniiuuwimniinii»riHTnwmunniinn
44
Kulla-, kellasepa, õmblusmasinate ja jalgrataste äri
Julius Tibbing, Võrus, Jüri tän. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
T arvitajad! Kõige odavamalt ja soodsamate maksutingimistega ostate ainult minu ärist paremate vabrikute õmblusmasinaid, nagu: „Pfaff", „ Vesta,", „Gritzner", „ Cl ara", „ Victoria", „Naumann“ jne. Samuti ________ _............ ..... ka suures väljavalikus paremate vabri kute jalgrattaid. Täieliku vastutusega müün läbiproovitud seina-, laua-, tasku- ja käekellašid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossitoose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, manshetinööpe, slipsinõelu, lauanõusi, baromeet reid, kraadiklaase, kääre, kõiksugu valmisprille, -klaase, habeme- ja taskunuge, peeg leid, tulemasinaid, grammofone, platesi, muu sikariistade keeli, taskulampe, batareisi jne. Odavate hindadega müün kõiksugu elektri sisseseade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne. Ostan kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graveerin. Teen monogramme, käekirje ning kõiksugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt, korralikult ja võistle mata odavate hinda dega. Kellaseppadele parem sisseostukoht. Raadioaparaate ja nende osasi, püsse, revolvreid, laskemoo na ja suuske soovi tan kõige soodsama tel tingimistel.
♦ Droogid, kosmeetika, wärnits, maalri- ja riidewärwid, kemikaaliad, õli- ja piirituselakid ja sidemed, tint ja klaaskarikad koo lidele, fotograafia tarbeasjad, pesuseep, arstlised- ja tualettseebid, kummikaubad, taskulaternad ja nende osad. Loomapulbrid ja wosworilupja. Wääwlihape 66 Be. Söehape
wäikestes
tsilindrites
mineraalwee tehastele. Piima proowiklaasid ja pipettid meie reidele, auto-bensiin j. n. e, j. n. e.
/
♦
EN-GROS. EN-DETAIL.
46
>g\
*HAh"
KAjmW*v&vw ka jm
f Singerl õmblusmasinad f perekonna, käsitöö ja tööstuse jaoks, X on tunnistatud kõige paremaks — sellef pärast ka kõige odawamad.
f Kõige soodsamad
Kunst^wäl j aõmb-
v järelmaksu
lemine õpetakse
a
tingimised.
maksuta.
| Hinnad algawad 8.500 mk. peale.
I.... ;......... ;..............................
> Alati ladus kõik tagawaraosad, nõelad, niidid ja
|
masinaõli tuntud kõrges headuses.
5
Kõik osad, nõelad, õli ja niidid on saadawal ka SINGER’i AGENTELT.
|
SBWing SIMGER masinate Eesti osaKond. BOO10IÜ
$ ^
WÕRU wakriku kauplus, Kreutzwaldi tänaw Nr. 19.
Jt
Oma wabriku kauplused igas linnas ja alewis. % - - Komisjöniagendid üle maa. - - - tik KA)ivi^vr*vy/y KAjm47
KIRJASTUS OAJ.
„TÄHE“ raamatu» ja Rlrj utusmaterj all kauplus Võrus, Jüri tän. 16, Muna majas. j Kauplus 14. Kõnetraadid v Trükikoda 92. I Ärijuht 91.
Suur paberis ja papiladu, . Täielik kooliraamatute ja -tarviduste ladu. Valla valitsuste, kohtute ja ametkohtade tarvidused. Kõige parem ostukoht kõigile. Kõige loetavama Eesti päevalehe ..Postimehe*' abitalitus. Kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmine kõigi Eestis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade peale. Raamatukaupluse juures on ka
trüKi# ja KöIimlsKocla, kus tellimised maitserikkalt, korralikult ja kii relt täidetakse. ,,Tähe" püüe on kõigeparemat võimalikult para jate hindadega pakkuda, mis temale ka on korda läinud, täit osavõtmist ja toetust rahva poolt kaasatuues. Rahva usalduse ja tegevuse peale kogu oma tegevust põhjendades Kõige austusega
Kirjastus o.-ü. ..Täht11.
ML JndcltOii Wõrus, Wabriku t. 6. Telefon 89. Postkast 35.
m
LauawabriR soowitab oma ladust igasuguseid hööweldamata ja hööweldatud laudu, nagu: põranda-, woodri- ja laelaudu, ukse- ja aknakleidungi laudu, põrandaja lae liiste, latte jakatusesindleid. Wõtab wastu palke saagida ja laudu kan tida ja hööweldada ning sindleid lõigata.
Ostab palkisid ja metsa maharaiumiseks igasugusel — arwul ja maksab kõrgemat hinda —
Jõhuwesm
wõtab igasugust terawilja jahwatada, ka tangudeks.
Mehaanika töötuba wõtab igasuguseid mehaanika töid wastu. Tellimised täidetakse otsekohe, kiirelt ja kor ralikult. Töö wäljaspool igasugust wõistlust.
Kirjastus o.-ü. „Tähe“ raamatukauplus Wõrus, Jüri tän. 16-a.
Kõnetraat 14.
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele foorot* tarne järgmisi näitemängu raamatuid: 1) Minu Bebi, M Hannekeni naljamäng 3 w. 2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali laulu dega l waatuses. 3) Isa Hamleti waim, A. Schutzi nali 1 w. 4) LVäljawisatud, H. Mülleri nali lm. õ) Waras aumees, E Lampsoni nali 1 w. 6) Isa, A. Grossi näidend 1 ro. 7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng l w. 8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali 1 ro. 9) Suudluse tagajärg, H. Tshinaroroi nali 1 ro. 10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkoroski nali 1 ro.
11) Sellest, kuidas naene mõtles mehe wastu truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 ro. 12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wally naljamäng 1 ro. 13) Kahekordne surm, E. Lampsoni nali 1 ro. 14) Isa lubas, A. L'Ärrong nali 1 ro. 15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali l ro. Mesinikkudele sooroitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid: 1) M. Dernoro, Mesila asutamine. Eestistanud J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegelikud töö- mesilas, 2. täien datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehe külge. Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhin dadega kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige paremaks senini Eestis ilmunud mesila raama tutest. Hind broshüüritult 240 m., kõroas köites 280 m. 3) K Mäekala, Mesilane ja tema elu 49 pil diga, 146 lehekülge. Hind 160 nt. „Edukalt peab mesi lasi ainult see, kes nende elu-olu tunneb " Ükski korralik mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata. Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu O.-Ü. ,,TÄHE“ RAAMATUKAUPL. WÕRUS.
J. Pantaloni uuesti awatud
Wõrus, Jüri 1.18, Paljudele minu Wõru linna ja ümbruskonna kaubatarwitajate soowidele wastutulles, olen awanud
Worus, Jüri tän. 18, abikaupluse, et kohaliste minu tööstuse jalanõude tarwitajatel tarwidust ei oleks, nagu senini, ennast Walka sõiduga —------- ------------------ tülitada.-------------------------------Soowitan oma suurest tagawarast rikkalikus wäljawalikus kõiksugu suurustes,fassongides ja headuses wiimase moe järele walmistatud
jalanõusid. Tellimiste peale walmistan soowijatele igasugu jala nõusid. Töö korralik ja kiire. Hinnad mõõdukad. ------------Tulge waatama, kuigi ei osta. —-----------
I. Malmil jalanõude kauplus Wõrns, Jüri tän. 18. Wal^as, KesK t. 23.
Kirjastus osa*ühisus
Wõrus, Tartu 135. Kõnetraat 92.
Kõige suurem ja kõige pare mini sisseseatud trükikoda. Töötab 3 elektri mootori jõul. Trükikoda täiendatakse järjest kõige moodsamate kirjadega. Tehtakse kõiksugu ilu- ja lihttrükitöid wärwides ja ilma — maitserikkalt ja korralikult.
praegusaja uuemate ja mood — samate kirjadega. —
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük kida tahab lasta, see wOib walida töö täidesaatjaks „Tähe“ trükikoja. Aupaklikult
VaataHind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aast...Hind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aastakäik
Narwas
T. M. Franzdorf'i trükk.
1918.
Wana poisi önn.
Noormees, ligi 60 aastat toana, otsis juba neliküm
mend aastat naist. Ikka oli ta ütlemine: „Neiu, kes üle
18-aasta ära on elanud, on mulle juba toana pruut."
Igal aastal algas ta naisewõtmisega, nimelt kewade
poolel taimel peale. Alla 18-aastased neiud olid tihti nii
lollikesed, et kosilasele kohe esimese küsimise peale „jaa sõna"
ei annud. Noormees armas auu alandamiseks teist ja kol»
mat korda käia ja küsida, nii pidi igal aastal „kümme küla
abi käima" — aga kõik tühjalt. Mehike ei läbenud enam
oma talugi pidada, üks naisewõtmise joru oli tal alati ees.
nii et ilma rahwas teda pilgates „Jlma-kssilane" kutsusiwad.
Kord ätteSJa oma febrabe keskel: „Ega naisewõtmine
nalja csi pole. See ei lähe ka korda ühe öö ja päewaga,
selleks pead aega tootma Ma annan koha rendile, siis eat
aega küll pruulisid otsida, naist toõtta."
Nõndaks ta ka tegigi
Nüüd oli mehel täieline aeg käes, kosja sõidud alga
sid utt s e peale Giiski ei saanud mehike kustagi oma koa e, itt tuli ta pika ninaga sealt ja teall tagasi. Süda
ah isust täis pea põlewald mõtteid täis, uni ei tahtnud
i lgi ülla — meh keiel li nagu wangipõli käes, kuidas
- mehe põ w st tüdija peasega?
W limaks algas sõda. Mees nilpas keelt ja mõtles:
: tv a poisid lähemad hinda, noored lähemad nende „walge
< cft w enu wäljale Kõik ilusad, noored, ja rikkad neiud
■ n m itu päralt, Walt ja toota, tüõt parem: lase ennast
jabanbal toaliba !
Kolm sõja aastat kolkis ta meelgi ümber — aga ikka
asjata Noored neiud, kui hullud tulipead, hakkasid ikkagi
hollihabet ja kulupead kartma — ennast toaliba ei toõttct.
Alles neljandal sõjaastal oli õnn toana poisi poolt.
Ta leidis ikkagi neiu üles, kes alles 18. aastat toa.ua
tli! Mis sest, et naesest taie lap e laps sai, ja ta omale
teise poolele wanaks isaks jäi? Aga see oli siiski toana poisi
nn. —
J. Sander.
igasse kohtusse, ametlikkutesse asu
tustesse, abielu lahutusasjad. abi
raha saamised jne., saawad qsjatuadw^st isikust kirjutatud kella
4—12 päewal ja kell 3—7 õhtul. Adr: T. M Franzdorfl
raamatukaupl. Peetri turu ääres.
€
Madise päew
J. Köhler s. 1824.
Rewolmsi mi algus G
(1917.
wötab wastn kõik hai
gused, iseäranis syphil.
manab haawa, naha,
roosi, laste krambi haigused. Jgapäew hom. kella 8—1 ja
3—7 õhtul. 6 Petrowski uut nr: 18 oma majas, Narwas.
3
Märtsi— Päästis kitis.
1 Reljap. Karl Marx f 1883.
*2 Reede Wõinäd a l
*3 Laup. j O. N. Masing j 1832.
Wiedemann s. 1805.
Pendise päew.
E. Ahrens s. 1803 C
Paastu-Maarj a p.
F. Lassalle f 1825, S
w 'ч v
wõtab wastu sisemise-, laste'.
Of* Шекшап naiste- ja suguhaigeid (tripper.
AJA*
VÄOriltMAÄ shc.nker.sisiüs). igapäew kella 4
—7 p. l., pühapäiwiti kella 10—2 p. Wiru uulits nr. 8, te
lefon nr. 197.
ä
Karjalaskmise p.
Ambruse päew.
B
\
I. Köhler f 1899
I. Kunder f 1888.
Ф
Künni Päew.
Palmip. püha.
s
Juh. Liim s. 1964. ~S
Suur Neljap. s
Suur Reede о
€
1. Ülest. P.
2 Ü l. p. Jüri p. 'у
:G
3. Ülest. p.
Markuse päew.
н
2
m
.
Dr. hewit, Wtlnast sisse sõitnud, töötab sisemiste
haigustega haigeid wasm Spetsialist
südame, kopsu jn laste haigustes. Wastuwõtmine kella pool
1—2 ja pool 5—6 päewai, Suur uul. nr, 4 Huuseni kõrt.
Mai - Lehekuu.
5.
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3 i p.
Wvlbri pnem
3
JQ
«tis
Risti leidm. p.
(Jaunsen.s. 1819.I 3а
(Weske f 1890.
oo
„ Kaeuu raa mata kogu" on T. M. Franzborfi raamatukaupluses Peetri turu ääres, wcepaagi lähedal.
6.
Jrmm - Jaanikuu
30 p.
1 Reede
2 Laup
3 Pühap.
3
4 Esmasp.
-o
:«К
5 Teisip.
6 Keskn
s
7 Neljap.
8 Reede
Suwe alg.
9 Laup.
**10 Pühap. | 1. Nelipühi p
**11 Esmasp 1 2. Ne l i pü hi p. G
42 Te sip. ,3. Nelipühi p. «
13 Keskn.
Midi p.
'""E
14 Neljap.
s
15 Reede
J. Jung f 1900. c16 Laup.
17 Pühap.
18 Esmasp,
€ я
'В
19 Teisip
20 Keskn.
а
21 Neljap.
E
22 Reede
23 Laup.
**24 Pühap. Jaani päeW.
25 Esmasp
<
26 Teisip.
27 Keskn.
7 magaja p.
28 Neljap
*29 Reede
Peetri-Pswli p
30 Laup.
Paawli malest, p.
pulmadeks, peig ebe ja
pruudi nimedega, fui ka
matusteks ära surnu ni
medega, sündimise ajaga ja kus kirikus maetakse walmistab
ruttu ja odawalt T. M. FranZdorki trükikoda Rarwas.
L K 'id ala s 1843. C
Lüüsina päew
Kreutzwald s 1803.
Wiidemann f 1887
Tooma päew.
G
Adam ja Eewa
1 Jõuku püha
2 Jõulu püha
3 Jõulu püha
C
Süüta laste päew,
30 Pühap.
31 Esmasp. Dr. J. Hurt f 1906.
Mahwa Kalender" ilmub Ш9. aastal omal
ajal. Sell aastal jäi iseäralisel põhjusel hiljaks.
laadad 1918. a.
Km laada alg is mW6 lauDäema wõi pühapäswa
Peale, siis lükatakse see järgmise nädala eflmefe äripaewa
peale.
Nääri- knrrs:
^ 6-mal Oübomas: 7. Tarws, W8rus, Orgita!,
3. Mehitoarmal, WalgaS. 10. Heinastes,. Haapsalus,
Nasinal. 11. Jõelehtmes. 17 Kolu meres. 20. Raplas.
28. Rakweres. Wiimosel f. k. ksskn. ja neljapäew
Pärnus.
Küüua-kirrrs.
Esmaspäemal enne Waftlapäswa Lihulas, Reedel
enne WastlapäewL Audrus. 2-feI BalMkis, 3. KebloZtes,
Wiljandjs. 4 Tarms. Шухнё, x Lähirus. 6, NarrraS,
Paides. 8. Malgas, 10 K'tsel. Kanepi!. 12. Knresaares
15- A'atZ?iNil, Wiljandis. 17. JSHrvrs. 20 KiwrlnZ,
Oisu?, Türi f. 22, Wõrus. 23. Hageris. Iisakul, Orisaares. 24 Külmal. 27. Amblas, Lemfulus.
Paastu kuus:
Esmap. ja teifip. pärast 3 paastupüha Keilas,
PaaStu-kuu efimefel ssmapäews! b teistpäewal Raplas,
1-sel Kitse! Krmbja k., Lihulas. Sihil, Laiuse Palnas,
3, ®8гоН: Rannu !. 4. Abja-Mõijak. Lrhtepääl. J ähmi k.
5. Kallrrssel, Kastual, TZstam. f. 9. LarkmereS, Watlas.
10. Wslknsrwas, Rahjas. 11. Mõral, Laiuse k 12. Wo!.
bil, WMe-Uiilas, 13. Wana-Pranglis. 13. Kellamäel,
Saaremaa?, Paides, Walaulas. 16. Malgas, Haukal.
23. Wang-Roosal. 26. WaiwaraS. 30 Märjamaal, Sõ
rmes, WanaAnstla Haukal.
Jüri kuus:
Tartus Ülestõusmise püha neljapärw. Nrljap, peale
Lihawõttr pühi Lihulas, Paides, Wiljandis. Pärast liha-,
mõtte p. Wiitnal. Kolmap. ueljap. enne Jürrp. Pärnus.
Esmap. ia teisiJürip. KuwajFel. 1-sel ehk 14.
Piknurmel. 1-sel Koawrres, Koaui-ja !. 5. Wahul, Koeru
f. 6 Lutsniknl- 8- Laekweres- 10. Watlas,- Wõrus- 12 Hele
latmaal 15. Krüdneris. Ko'gas- 16- Kärsa!, Wõnnu k.,
Lemsalus, Walgal- 17. Wseste Nõos- 18- Nissis- 19- Ala
mustel. Tõrwa!- 20* Koosal, Kuresaores, Nuustakul, Ruhjas,
Illukal, Hiielõnnus- 22- Rakweres, Soodlas. 25- Partsil,
Sawil, Rõuge k. 26- Häädemeeste!- 28- Missus. 29. Patostel.
Lehe kuus:
Peale Taewumin. p Soobal, Paistu k. bjel Kähril,
Opvljes- 5- Sangastes- 9- Wõõbms- 10, Oudowss- 12.
Wõrus.
Jaaui VrrrrSr
1-sel Wosise-Kuustes- 10, Mustmees. 12. Wõrus,
Märjamaal- 17- Rakweres, Malgas. 20. Paides. Tallinas,
Willnal, Wõrus, Wiljandis. 21 Tartus. 23- Harkus- 25
Settijal- 27- Tarwast.
^reina-knAs:
Selle kuu esimesel kesknäd. ja neljap. Pärnus- 26
Wolmaris.
Löikrtse k«srS.
1-sel Säärel. 9- Adselis- 10- W lgas, Moisekatsis. 13
Abja-Mõis-külas- 18. Hääde-messtel, Helmes. 22. WastseNsus- 24- Roosal. Ruhjas, Jamburis. 28. Jõewnnus, Kilingis, Wõrus- 29. Wastseliinas- 30 KaansusMihkli kuus:
Kolmandama ttäb Va teisip ja "effn. Keskn- ja neljap
enne Mihkiipäewa Pärnus- 1-sel TorZul, Otsus, Jsakul, 2
Abjas. Tammistes. 4. Kuiwajõel Pallikawul, Räpinas, 5
Sangastes, Sindis, Ruhjas. Prkjärwel. 6. Taageperel,
8- Völwas, Rõuges, Kurjas. 9- Kastnal, Kihelkonnal, Wigalas 10- Tartus, Järwakantis, Oldres, Paides, Sürgaweres, Muhu SuurmõifsS. 12, Haukal 13. Pöärsweres.
14. Haapsalus. 15 Amb las, Tõns, Põltsamaal, Watlas.
16* Kirepls 17. Audrus. Oudowas. 18. Rafinal, Orgital.
20. H inastes, Koosal, Läänemetsal, Narwas, Wana-Wändras, Tinsul, 21. Abja!, Baltiski', Saunal. 23. Patastel,
Hageris. 24. Lihulas, Wiljandis, Wõrus. 25. Luhal, Ote--
pää 1, Sikal, Mustjala k., Konnal, Laiuse k. 26. Tallinnas
28. Malgas- 29 Tartus, Keilas, Keblastes, Mahul, Wastselinnas.
Wiirra-knrts:
Nädal pärast Mihklipäewa Jõelehtmes. Esim. reedel
pärast Mihklipäema Raplas. 1-fel Heinastes, Ritsikul. Kaarmal, 2. Rakweres, Lähtrus. 8. Wastsemvisas, Kullil, 4!
Jõhwis, Pühütsal, Koluweres, 5. Nuustakul, Awinurmes,
6. Wõõbsns, Mustlas, Taageperas, Lutsnikul. 7. Tillil,
Mahul, Mõrus, 8. Haapsalus, Hageris, Sulbil, Hnmulis,
9. Laekweres, Lemsalus, Taalis, 10 Kõol, Morsekaisis, Wasulas Wana^Wändras. 11. Lautris, Krootusel. 12. Hella
maal, Alal, Mõrus. '15. Orikul, Pikknurmes, Opoljes. 16.
Kärsal. 17. Watlas. 18 Mõnuistes, Sindis. 19. Kulinal.
20. Wändras, Loosil, Mõral, Lain'e i. 22. Nissis 23
Haukal, Missil. 24. Kassinurmes. 25. Malgas. Mustjalas
28. Jõgewal, Missus.
Talwe- kuus.
1-sel Tartus, Kärus. 4. Lehtpääl. 6 Patis. 10. Mustwees, Paides, Sadalas, Mõrus, Ruhjas. 13. Kiisel, Kanepi
k , Potil 15. Woltwetis, Migalas, Kassinurmes 20. Mal
gas, Jüukal. 22. Amblas. 25. Päöraweres, Wiljandis. Wolnraris, 29. Mana.Wändras.
Jönlu km«S:
Esmasp. ja teisip. pärast 3 Krist. tui; püha Märja
maal. Keskn. ja neljap. pärast 3. Krist. hVetn. püha
Pärnus. 1 sel Wasknarwas, Alatskiwil. 2 Petseris. 5.
Põöraweres. 6 Wõõbsus. 7. Oudowas. 10. Krüüdneris,
Ruhjas. 13. Mõrus. 16. Paides. 20. Orikul, 27. Malgas.
Nahwa rnmimhtfogtt itv. 1.
Miitts Mllemi
wiperused.
Tõesti sündinud lugu.
Jutustanud W. W i l l e m.
Motto: Wäike seemne terake
Narwas.
,s>f>u]i]
fvtf
.j(dii vbiin
Hind 15 kop.
э]о(1о1о!о uvroltb..
Kui kukub musta mullasse^
Seal kaswab, toitu annab.
Ilmub esialgu ükskord kuus, kuu lõpul.
Toimetus ja talitus: Narwas, Posti utti. 70
Uuslehe talituse ruumides.
Kuulutuste hiud. Terwe lehekülg 40 rbl,
72 Ihk. 25 rbl., *ji Ihk. 15 r.; rida 50 kop.
Ajakohase fifs •
Ärimeheuuesti ilmumas
Abieluh
kaudu, millel ist
Kirjand
kaastööga, eteti
Kirjan
„Amori Posti'
Esimene t
■; ibitfc-, krmstt-, pilkenaljas ja kosja ajakiri.
Vade omanikud! Teil on kõige kasulikum kuulutada
õs", mida laialilaotamissks suuremal arwul trükitakse.
-õige kergemini oma eesmärgile jõuate „Amori Posti"
. limaga. Tarwis ainult adress amalbaba „Amori Postis".
-.sb! Toetage alles ilmuwat „Amori Posti" tellimiste ja
ga ajakohast ja kölblist kirjandust, nalja ja pilget.
-ruplejad ja Ktalehemüüjad! Teile on Luntaw kasu
.otamtses. Andke tellimised ajakirja müügile saamiseks sisse.
r ilmub oktobrikuu lõpul, wäga huwitawa ajakohase sisuga»
„Hobusega mööda uulitsaid kolada,
külma wihma käes droska pukis istuda —seda ma enam et kannata! Homme müün
kõik oma märgid Kure Kaarlile maha ja
hakkan teistwnsi elama."
Ja kõneleja tõmbas saapaid jalast
ara, mis märjaks olid saanud ja kudagi
moodi ei tahtnud tursunud jalaotsast ära
tulla.
„Mis äri sa siis ajama hakkad?"
päris naine Ellu, Lheeklaasi lauale tuues
ja leiba wõitoosiga juurde kohendades.
„Kui muud mitte, siis
hakkan
puskariga hangeldama — on hea teenistus
— oma poo! wõitu. . ."
„Puskariga?!" hõiskas naine käsa
lahutades. „Aga kui palju on puskarimüüjaid trahwitud! Kui paljud pole tuhan
deid trahwi maksnud, kui paljud ei istu
kinni ~ kas sina ka seda tahad?"
„Tahad ehk ei — aga ta on kerge
teenistus! Istu kodu ja jaga aga rvälja
— з
— las' rahwas joob — oi, oi kui ahnelt
joob ja kahe, kolme, isegi tollekordselt
maksab —- kui oleks aga anda olema. . .
Pagana saabas, ei tule ega tule jalast
ära! ..."
„Oled wist tänaõöse ka kahe, kolme
kordselt maksnud, egr fa muidu niisugust
juttu ei aja "
„Muidugi maksin. Kure Kaarliga
kokku ostsime pudeli ja maksime 10 rubla
— eks ole kallis kraam? Ja Kure Kaarlil
on raha — tuhanded, fümn-nb tuhanded
on ta just puskari müügiga kokku ajanud,
majad ostnud ja trohtvi maksnud — aga
kas ta 'kauplusest ära ütleb. .
Naine ei wastanud midagi^
Ta teadis, et sitn mehega tüli ei
hooli norida, kes ka rusikaid appi wõtta
ei häbenenud, kui aga oma arwanllst saab
maksma pauna.
Ta hakkas wäitest Mollid magama
kussutama, kes isa müra peale oli unest
ärganud ja kibedasti nutma hakanud.
„Jah, nii ma teen! Kui Kure Karla
mulle otsekohe 2000 rubla mu „wärgi"
eest maksab — annan ära! Ta paneb juba
1800. Mis siis. Kaua ma ikka woorimees
olen. Kõik saawad rikkaks sõjaajal, miks
siis mitte mina? ..."
Saapad olid jalast ära ja ta hakkas
theed jooma.
„Jntsu Jaan sõidab Tartusse, on
sealt ju mitu lasti puskarit toonud, on fa
palju puhtam, klaarim ja maitsemam kui
4
—
Narwas — sõidame üheskoos ja kaup
httlub. - /
Naine enam wastu ei rääkinud.
Ta teadis, ei see meest üritab, parem
siis juba toalt olla. —
Л5шз«шишас®йа1я8яяавв588вяв
2.
„Kuidas siis jääb — kas tõesti on
Tartust nii hõlbus puskari saada — too
ja müü?" päris woornnees Mtsu Willu
Jntsu Jaanilt, kes Tallinna prospektil
iheemaja pidas.
Jaan tegi tõsise näo ja wastas:
„Saab küll, kui aga raha on."
„Seda mul seekord on. müüsin alles
täna hobuse ja märgib maha — nüüd on
tartois midagi „mõistlikumat" ette wõtta."
„Palju said?" päris Jnts.
„Ikka seda mis küsisin. Kure Karla
maksis 2000 rubla."
Jnts jäi mõtlema.
»Waat mis on: „Wolna riietes" on
nüüd Tartu sõit keelatud, sina "pane minu
soldati riided selga ja sõida — nendes on
palju parem — keegi ei küsi — toob sealt
puskari palju tahad- Ma annan oma tultawa adressi ja aü on korras — aga et
sa mulle ka selle eest mieagi mõistad."
„Kas sina et tulegi wõi?" päris
Willu nagu kohkudes.
„Mis sinna nüüd kahekesi sõita on
— saab üksigi läbi. Kahekesi on ka rveel
kardetawam — aga üksi et pcmdakse j ühe
legi. Millal siis sõita tahad? Hea oleks
kui juba täna öösel, sest ma pean tulewal
nädalal sõjawäe komisjoni minema ja
wormiriideid sinna tarwis."
„Siis sõidan täna öösel."
„See on tubli."
3.
Pikas sabas seisid sõitatahtjad Narwa
waksalis.
Kuid Witsu Willu ei mõtelnudki
sabasse asuda, olid ju temal Jntsu Jaani
dokumendid taskus.
Pead püsti hoides rühkis ta waksali
esisele ja trügis sealt wagunisse.
Anti kell ja sõit weeres edasi.
Witsu Willu katsus oma küljepealseid
taskuid, kas raha ja dokumendid ligi on.
„Teie piletid?" väris lõpuks konduk
tor juba sealpool Kõrsi jaama
Julgelt näitab Willem dokumendid
eite.
Konduktor waatab piletist, leiab nad
korras olema ning annab tagasi.
Seal ilmuwad sõjawäelased Willu
ette ja sõnawad:
„Teie piletid?"
„Pagan teid wõtku — muud polegi
kui piletid ja piletid!" pahandab Willu ja.
otsib dokumendid lagedale.
- 6
„Kmdas teie nimi on?" küsis pileti
Waataja.
„Willem Wits," wastab dokumentide
omanik ruttu.
Siis käib aga külm hoog üle ta keha
— paberid olid ju Jntsu Jaani omad ja
ta Püüdis kohe parandada ning rahmas
„Jaan Jnts", kuid soldatid näisid paberist
terasem rlt uurima, ega pannud Willemi
seletusi tähelegi.
„Tule meiega kaasa," ütles wanem
soldat.
„Mis?!"
„Tuled meiega, käsutas soldat uuesti,
kuna teine kraest aitas.
„Mis on? Kuhu mind wiite?" hä
daldas Witsu W>llu abiotsides enese ümber
waadates.
Kuid püssimehed pikemat juttu ei
teinud, üke awitas eest, teine Lagast ja nii
>reeres Willu wagunist Tapa waksali
platwormile! —
4.
„Kõrgus, siin on Jaan Jms, kes
juba minewal kuul pidi oma sõjawäeosas
tagasi olema, kuid siiamaani weel mitte ei
ole sinna Amunud. Mis käsite temaga
teha?"
„Nii kui teiste tema sugustega: Etap
läheb homme tuletorn poole ja nendega
ühes ka Jnts."
— 7 -
Witsu Willu sai waewalt oru mis
sõjawäelased kõnelesiwad.
Ta Vabises jalust ega julgenud ka
häältki teha, et ennast Vabandama hakata
— wahest arwatakse weel dokumentide
VargaksKui kannatada — siis juba õieti.
Ja nii Veeres Willu Riia poole.
5.
Kodus oodati ja otsiti WÄud igalt
poolt.
Aga leida polnud teda kusagilt.
Korraga leidis Willemi naine mehe
mütsi ja riided Jntfu Jaani iheenrajast„Kust need siia samad?"
Jaan tegi suured silmad.
Ta et suutnud midagi Vastata.
Juba oli hirm Willemi saatuse üle
tema põue pugenud — kuhu ta dokumeu
iidega ometi läks?
„Räägi, kus on mu mees, sa Võllanägu? Siin müüs ta hobuse ja föibmoargid maha — sai raha — kuhu tema
panite? Riided on siin naelaotsas — siis
tähendab — olete ta ära tapnud?!"
Säärase pealetikkumife juures langes
Jaan toolile.
Tale tuli Veel hirmsam aimdus sü
damesse — kui aga Willem lõõga et
langenud?
Kui mi Ш§ tema järele oma kondised
käed wülja sirutab?
„Räägi — wasta! Kuhu panite mu
mehe? Kui ei kõnele ja meest mulle tagasi
ei anna — lähen silmapilk miilitsa järele!"
„Oo—oh!"
„Mitte miskid „ohisid" ärge jorutage — waid otsekohe teatage, kus mu
mees mi?"
Abitult waatas Jaan oma ümber.
Kedagi ei olnud näha.
Ta mõtles n nse peale waljust proowida nina põrutas:
„Kas olen mina sinu mehe waht?!
Olen ma sinu mehe karjane?!"
Naine puuris mehele näkku.
„Nii ütles ka Kain ja oli ometigi
oma wenna tapja. Nii ei ütle sa mulle
mitte, kus mu mees on? Siis on esimene
tee miilitsasse ja jumalaga!"
„Pea, oota!1
Kuid Willemi naine oli juba uulitsa!
ja wehkis linna poole.
6.
Riia all läksid lahingud põnewaks.
Sakslane tungis üle Düüna jõe.
Algas kõma taganemine.
Willem Wits oli kui.põrgus.
Pommid lendasid üle tema pea, suits
pani ta hinge kinni — meel mõned minutid
ja ta kukkus kaewiku põhja meelemõistuseta
maha.
—
9
ffQua ta seal lamanud, febt ta isegi
ei teadnud, aga kui ta ülesse tõusis, oli
mürin-kärin juba eemal.
„Ma olen meel elus?" oli tema
esimene imestus. „Jah elus — luud-kondid
isegi tertoeb. Aga kus ma õiele olen? Kus
sakslased on?"
Ja Willem ajas end istukile.
„Ahaa, seal nad särutarnad!"
„Olgu — ma pean natukene puh
kama — olen puru wäsinud."
Willem seadis oma peaalust ja jäi
uuesti magama.
Vime ja wihmane öä oli oma kotka
tiiwad Riia meriste! mõitlust-e wäljadel
laiali laotanud.
Willem wirgus mihmawalingu all
unest.
„Põrr! Külm!"
Ta waatas oma ümber.
Waenlast pole näha. Seal eemal on
aga meel laskmist kuulda.
Oma sumkat pihas katsudes, leidis
sealt meel mõne suhkari äärekese ja hakkas
neid närima.
„Kas ei oleks nüüd mitte paras aeg
putked teha? Olen ju teise mehe eest. teise
nimel ja paberitel — wastu oma tahtmist
tuleliinil — kuidas siit mälja pääseda?"
Ja Willem kobas kaernikus ringi.
Ta otsis oma püssi.
— 10
Kui fee käes oli, ronis ettewaatlikult
kaewikust wälja.
Siit ja sealt kostsiwad tale üksikud
paugud kõrwu.
Riia poolt paistsid suured tulekahju
kumad.
„Saagu mis saab, aga edasi pean
ma minema." otsustas Willem ja ronis
silmi pärani hoides, ettewaatlikult edasi.
„Seal on sõjakärin, ah kuldas nad
lasewad — maa wabiseb. Need ai Piiad
Saksa torud."
Maa oli libe.
Põõsad läksid sagedamaks ja natukese
aja pärast sai ta ühe ojakese ääre wälja.
Eemalt oli surewa sõjamehe hoiglemist
kuulda.
„Wett — mett!" palus keegi Wenekeeles.
Willem jättis püssi sinna, tõmbas
oma wäölt manerka, wõttis ojast mett ja
lähenes, käsikaudu teed otsides, hoiglewa
poole edasi.
„Wett — mett!" oli jällegi kuulda,
Willemile tuli hääl tuttam ette.
„Kus teie olete?"
„Siin — siin — tooge tilk mett!
Ma suren! ..."
HM oli ta lähedal.'
Weel mõni samm ja ta seisis kiwi
Wastu seljakile toetama ohwüseri ees.
Sõnalausumata ulatas ta meeriigfa,
selle suu äärde.
Haawatu jõi ahnelt.
— 11 —
„Tänan," ütles ta lühidalt.
„Kes teie olete?" küsis ta natukese
aja pärast ja kas teil ka paberossi on?"
Willem nimetas ema nime.
Veale selle otsis ta oma taskutest ja
fui paberossitoosi cli kätte leidnud, ulatas
ta ühe ohw istetule.
See tänas.
Wtllem tõmbas tule ja kui ta pabe
rossi põlema pant, tundis ta haawatns
oma roodu fomonbert ära„Siis oled sina teise wswodu soldat
Willsm Wits ja mina sinu ülem, roodukomander Saitsem "
Scda küll herra komander," wastas
Willem au andes.
„Pole tarwis — oleme ühesugused,"
wastas komander kähisema häälega. „Pa
rem katsu abinõu leiba, kuidas siit edasi
pääseksime? Kas oled ka haawatud?"
„Ei ole."
„Seda parem. Siis püüame edasi
— mu! on wist kuu! säärest läbi läinuo
— kui toetate, wõin mtemaga ju mõned werstad ära — aga
wiimaks wäsisin. Rüüd olen puhanud ja
jõudu saanud — püüame edasi, — fui
nad „põrgu poisid" meid kinni ei püüa!"
Ja teine«*eift toetades liikusid nad
mööda põõsastikku edasi.
12 —
„Poiss jäi üksi tuppa." targutas Ellu
linna poole minnes, „paneb pärast weel
maicmtiEefe põlema - jätan parem täna
miilitsasse minemata."
Ja ta keeras tagasi.
Kodu jõudes oli poisikene weel eilasest sõjamängust wäsinud ja puhkas oma
woodikeses rahulist mib.
„Küll on sulid, müüroab kraami ära
ja pagan teab kuhu weel mehe paniwad!
Ma pean mõne tuttawa woorimehe käest
järele pärima, wahest teab tema mu mehest
midagi. Kits ongi kodu. lähen kohe tema
käest pärima."
Ja Ellu sibas Kitse korterisse.
„Kas sa mitte minu mehest midagi ei
tea?" küsis ta kohe peale teretuse.
„Ah, miks ei tea — sõitis Tartusse
puskari tooma. Kas ta siis weel kodu et
olegi?"
„Mis Tartusse? Aga riided? Riided
on Jntsu tagatoas — kellele sa wõhik
waletad?!"
Kits naeris ja silus habet.
„See on Jntsu saladus, tema saatis
sinu ntefr oma kroonuriietes, — olin ju
waksalis weel Willemiga jutus."
Ellu tegi suured silmad.
„Wõi kroonu riietes? Aga miks ta
siis kodu ei tule?"
Kuid selle peale ei teadnud ka Kits
midagi wastcrta.
„Miks minu mees siis kodu et tule,
kus ta on?" kordas Mu oma küsimust.
,,Wõi mina tean. Nähtawasti ei ole
weel jõudu — bš läbi näha wõib."
Ka Ellu jäi toait ja kõigutas toginat mis talle pihku oli puutunud.
„Aga fui taie õnnetus juhtus? Kui
ta wõõrasie riiete ; ost kinni wõeti? Kui
soldatiks pandi?"
Nähtawasti oli Kitski seda kartnud,
ta nägu muutis kahwatuks, heitis käega
ja vääras ümber ja pomises:
„Kes miskit ette teab aimata. Ega
mina tea."
Ta läks teise tuppa, kuna Ellu weel
tükk aega ühe koha peal paigal seisis ja
lõpuks ikkagi ära läks — süda raskem sees
kui tulles.
9.
Pikkamisi wenisid päewad ja weel
igawamalt äöb Ellul mööda.
Uhsl niisugusel wihmasel ööl, mis.ugufib tänawu nii palju on, kostis Ellu
kõrwu tasane koputus akna peale.
„Kas wihm, wõi tuul, aga keegi kui
oleks koputanud," mõtles Ellu iseeneses ja
tõusis woodiserwale istuma, kuulama jää
des hoolega.
Koputus kordus uuesti.
Ellu ruttas akna juurde.
Akna taga seisis meesterahwa kogu.
,,Kes seal on?"
— 14 —
„Ellu, tee lahti — mina olen!"
„Willem — sina?!"
Ja hirwe kergusel jooksis ta ukse
juurde, awas selle ning langesmehennnale.
10.
Kaua istusid nad th
\ kus
Willem oma „puskari" toomise loo algusest
lõpuni ora jutustas, kus ta rinnal rippuwat Jüri risti näitas, mis roodnkomander
ise taie rinda oli pannud, peale selle, kui
oli tema Weue Punase-Risti laatsareti
toimetanud, kus ta juba paranemisele on
jõudnud.
„Nüüd, Ellu, aita arupidada —
kumb meist selle Jüri risti omale saab ja
temaga abiraha hakkab saama — mina
wöi Jntsu 3aan,- kelle paberitega ma pidin
waenlase wastu sõdima ja suurt waewa
nägema. Osi üks pagana plaan ja wileLZ
lugu, see „puskari" Looma sõitmine —
enam ma seda ette ei toota."
„Mis Jaan siin waewa on näinud, "
seletZs Ellu ägedalt. „Sina sõdisid ja said
ro
' ..manberi elupäästmise eest selle Jüri
risti sina oled tema otsekohene omanik —
Jaan katsugu suu pidada, et ise weel ei
kukku lõõga — oma riiete edasi andmise
eest! . ..
„Nüüd on kõik korras — kas meie
„wäike" ka terwe on?"
„On küll — lähme waatama."
Nad kadusid magadistuppa ära.
15 —
Iga ühel ei ole mitte aega, isu ega
tahtmist suuri ajalehti ftrroiba ja seda kõik
lugeda mis teal elfe tuuakse, waid paljud
soowiwad uimelt kokku wõetult ja tähtsamat
teada saada
11
l
I iie
„Uusleht
oma igapae- **
wase ilmumisega kõige kohasem, soowitawam ja otsitawam.
Uusleht toob kõik päewasündmused
warskelt oma tellitud telegrammide järele
kokkuvõetult; ta wõtab ilma parteisid sil
mas pidamata, igast ajalehest seal olewat
üleüldistäh samat uudist; ta toob westeid.
juttusid, romanisid, laulusid, jne., milledel
üleüldine wäärtus »n.
. Uusleht maksab 10 rubla aastas, 6
rubla pooles aastas ja 3 rubla weeraud
aastas. Wõlgutellimised jääwad tähelepa
nemata. Zellimise adress; гор. Нарва,
„Услехтъ."
1918. aasta tellimine on awatud.
Tellijad saatvad raamatu „Peetri-Pauli
kindlus ja Wene politika süüdlased" kui
ka kalendrid hinnata kaasa ning „Sõjafarme" poognad.
T: M. Franzdorsii trükk, Narwas.
Hirmus Uueaasta öösine unenägu.
Uueaasta öösel Peetrikirikust koju tulles, kus mind wereworstid, siashingid, peperkoogid ftte.y endistel aastatel ees
ootasid, ei olnud tänawu nendest warjngi järele jäänud. Laual
oli Ofrilli odraseppik, kanepi õliga praetud silgud—raudrohu
thee—ja muud mitte midagit. —
Peale selle kehwa kõhuiäite uinusin ma, endiseid kuldseid
aegasid w^imusilma eest mööda minna lastes — magama.
Kui kaua ma magasin, ei tea, sest seina! riipuw kellgi
oli oma liikumise, ka wist kehwa õlitamise järeldusel, lõpe
tanud ja waikis. Aga ärgates tõusis mu rinnust niisugune
„ohh", et teinepool küsis:
„Mis sull nüüd otv?”
Ja mis mull oli, sellest ma kõneleda tahtsingi.
Ma olin higine kui Narowast wälja tõmmatud kassipoeg.
„Oohh!" pidin ma weel tegema ja siis hakkasin seda
kole hirmust unenägu kõnelema:
„Ma olin juutide kätte äva antud! Ja need israellid
mõtlesid minuga inkwtsilsioni kohut mängida: nad ebralased
olid mu finni püüdnud, ühe suure ristikülge naelanud. kätiest ja jalgest ja nüüd hakkasid nad, ühe punastejalge ja
küttega ebralase näituse peale, mulle jahukotti suhu toppides,
wedrusi ja wäntasi keerutama ja see suurrist hakkas laiene
ma—laienema ja wedas mind enesega igale neljatuule poole
laiali
Juudid aga laulsid, meriste kättejalgadega, wanajuudi
käega elpimisel, Moosese kiituse laulusid. —
Ma wenisin nende sarwikute käes kole suureks. Mu
iaast sooneotmkesest tilkus werehigi juutide jalgadele, mida
see wanajuut küttega liigutas ja jalgega selle sees sodistas.
Piin oli hirmus. Walu wäljakannatamata. Ma karjusin.
Hüüdsin appi — aga keski kuulnud, keski appi et tulnud—
sest robane jahukoti tropp ei lasknud hääletaja eemale kosta.
Kui walu ja werehigi jooks kõige kõrgemal tipul oli
— siis katkes rist mu seljakülges ja ma ärkasin ülessel „Oohh"
häli kuulges olid juudid igale neljatuule poole oma korgastesse põgenenud. —
и
algas 1918. а.
7 aastalmtu ja
___
ta efimeid sam
mul — esimesel numbril juhtus see äpardus,
et rewolutsion tribunal teda 3 kuuse о rest ga
austas, kuna wastutaw toimetaja T. M. Franz
dorf 500 rubla rahatrahwi maksmisele, ehk la
3 kuuks aresti mõisteti.
Nii peab „Uusleht" kuni 1 apr-llrot
kinni jääma, kui wahe peal olud mitte et
parane.
Kõik tellijad lugejad saamad kiuni i titu^
ajaeest selle „Rahwa tähtraamatu^ (jinuata
koju saade-mit kätte, kuna hinna poolest tema
kull mitte lehte üles ei kaalu, aq i mis meie
sinna parata saame.
Ka on kalendri trükkimine ja ladu paini
raskem mõtab enam aega ja lömitab enam
wilumifi kui liht -eheladu; sellega arw ttne
fiis lehe puudu jääki natukenegi ära tasuda
fuubama ja saame tulewikus, kui jõudu ja
tahtmist küünib, suurema hoole ta nuuva
Uuslehe kaudu omapoole hoidma rahwale seda
pakkuma milleks Uusleht elule ott hüütud.
Tellimine kestab edasi. „Uusleht" maksab
4. aprillist kuni aasta lõpuni 18 rubla, poo
les aastas 12 rubla ja werandis 7 rubla,
kuuwiifil 3 rubla kuus.
Tellimiste ja raha saadetuste adress:
гор. Нарва, „Uusleht".
VaataKalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia -...Kalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia - Selts
„Eesti Ideid"
Tallinnas, Pikk tän. 28.
Kdnetraadid: 6—24 ja 17—03
wdtab roastu
tulekinnitusi,
elukinnitusi,
w e o k i n n 11 u s L
Pärnu peaagentuur:
Uus tän. 2.
Joh. Gilde,
Kõnetraat 1—21.
fl. 3ürwetfoni trükk, Pärnus.
Odawad hinnad
ja
suur wäljawalik.
Soowifame suurel ja wäiksel mõõdul
roillast palitumiilas ülikonnanõesterabwa toillasf kleidi„
siidi kleidiinglise rouaal ja siidi batisfipalitu ja ülikonna tooodripleegitud pesupleekimata pesukleidi flanelliigasugust bluuse-
\
j
I
Yllflt
/ I j|M|
Il ■ ■■*•
••
I
«
\
I
musfa ja warwilist sametit
millaseid ja pikke tooadifekke
Villaseid suurrätte
siidi ja sitsi rätte
ja kõiki muud riidekaupa
musta ja walget kangaldime
Inherniw, liihep 8 lo.
TARTUS,
Kaubahoowis nr. 6—7.
Telefon nr. 156.
Saapakauplus
k m. fflärfik k
Wiljandis, Cossi tän. nr. )2.
FHafi ladus malmis, tellifud Id il härduses: lokk,
scharoro, kroom jo jutitnahast saapaid ja kingu,
meeste naisterühma ja laste farmis.
Töö eest kindel mastutus.
Iga ostja tunneb kaubamäärfust kandmise järele.
Aupaklikult UI. Hlörfih.
Puusärgi iadu
Wiljandis, Tallinna tän. nr, L
Scomifan oma fagarnaraladusf puusärkisid ja hauapärgasid suures
mäljamalikus.
Wõtan ka kõiksugu mööbli töösid tellimise peale
roastu. Oma tööde eest esimised auuhinnad saanud.
Hinnad roõistlemafa cdaroad.
Austusega K. Kink,
UXXKUWUXXURWMMzeXXRXXRKKX
Weskikiwi materjal
kõige parem
Kunst • weskikiwid.
Talinnas, Wana-Posti tän. nr. 5
Waimisweskid, kasulikud igale jõumasina omanikule. Transmissioni
wüMH laagrid, kaonusrattad. Weski raudjaod. Weski tarbeasjad
kõiksugu, fangusõelad, püülisiid jne. Kruubimasinad. Tangulõikajad. Püülimasinad. Kõik roeskimasinad. Puu- ja turbagaasi
(mingu) mootorid. Küte 10 korda odamam kui aurul. Raftamootorid.
Pefroleumimootorid.
Wesiturbiinid. Tuulefurbiinid, kõige odamam jõud.
Kaalud, mõõdud, — nende parandus, tem heldus.
Jälgiaf*ad, nende gummid. UJillakraasid. Sukad, kamsonid, koetud
asjad.
W^^WDMWWWMWMKMKMr
» Raua-, mehaanika
Ä ja masina-tööstus
PDAfiQRQQa
Pärnus, Riia tänaw JMs 8.
WStab oma peale igasugu parandust ja
uute tegemist, nagu:
rona, mehaanika,
lnkusepa, masinate,
Põllutööriistade,
wankrite, saanide,
elektrimootorite,
wabrikute sisseseadMift, spordiasjade, treimise,
aurukatlale, õmb
lusmasinate, jalg
rataste, uiskude
töösid ja n. e.
Tellimised saamad korralikult ja ruttu täidetud,
Löö headuse eest wastutus.
8,
-Progress".
PäruuS, Riia tänaw nr.
= Riide- ja pudukauplus =
Filati saadaroal maitserikkas roäljaroalikus
Kostümi, palitu ja ülikonna riideid j Siidi ja unllaseid kleidiriideid
UJoodrid, lastingi, satänisi
> markisetti, batisfi ja waaii roärSoome linaseid ja flanell parehi ) aniisi. Ripsi, erepon ja muslini
Pesuriideid kõiki sorti ja rulliniiti jne. jne.
^Võimalikult edaeoate hindadega.
Palume farmitajaid roaatama tulla ja otsustada.
Aupaklikult
R.
RnnUS,
R. BlUBlfeld
iB iiiB D ia m ie ii
Päraks. Wee tän. nr, 12.
■
R IIIIB IIIIIIIfllll
A. Annis, R. Rtaleli & Ro.
Kalender 1922 „„
^-2* • j*
Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja lühendatud sõnade seletus:
G noorkuu; Z esimene weerand; ® täiskuu;
L wiimane
weerand.
Aastaaja-:
Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
algab 23. septembril. Talwe algab 22. detsembril.
Sügis
Warjutnseö.
1. Päikese warjutus on 28. märtsil, näha: Lõuna ja Kest Ameerikas, Europas ja Lõuna-Aasias.
Ringkujuline warjutus on
näha: Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Aftikas. 2. Täieline päikese
warjutus on 20. septembril näha Afrikas, Lõuna-Aasias, Aust,
ralras ja Polineesias.
31 päewa
Jaanuar — Näärikuu
Ilus kalender
**1
2
3
4
5
**6
7
1
"
21
Mana kalender
.Pühap.
i Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Kolm. k. p.
Laup.
11
Pühap.
E. 1 J. p. 12
T 2 J. p. 13
K. 3 J p. 14
Süüta l. p. 15
16
Reede
17
ifianp.
iPühap.
31
18
24
**25
*‘26
*27
28
29
30
1 tõuseb
H
„
21
,
' Tähendused
Surnute püha
-E) Maria ohw. p.
Kadri p.
€
Andrese p.
Detsember
Nigula p
Nigula Maarja p.
Pööri p.
J} Luutsina p.
•
päikekell 8,51 m. läheb looja kell 3,27 nt.
„
, 9,08 „
„
„
„ 3,19 „
.
„ 9,17 „
„
„
„ 3,19 „
Kaubamaja Anton Heilmann
Osakonnad:
Tallinnas, S. Karja tän. 6.
Wiljandis, Tartu tän. 19. Tartus, Peterburi t. 17.
Narwas, Peetri turg 9/11.
ÄraLamifeZellad, köögi nõud, LELMasirr^ raudwosdid, kohmimasinad, köögikaalud, priimused, raudahjud, tormi
laternad, kaalud detstmaal ja laua j. n. e.
Ratore malmi salamisE |i masiaars shiiise lehas
Einberg
W_9fab oma peale masinate ehitusi, wiinawabrikute üksseadmisi ja parandusi, lokomobnlidc, rehepeksu masinate, igasu
guste põllutööriistade ja masinate remondi töösid. Müüa täiesti
korras lokemobiiüd ja rehepeksu karnituurid jne.
Hinnad mõõdukad.
Kõige austusega K. Cinberg,
Rakteeres.
Tartus
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakdumise tädi oda.
Walmistab tellija, kui ka oma materjalist igasugu
kudumise töid, nii kui: laua- woodi- ja põranda waipe;
suuri-, pää-, ja tasku- rätte; naiste- ja meesterahwa
schalle; ak na ja ukse eesriideid ; palitu-, ülikonna-,
kostüümi-, kleidi- ja mööbliriideid.
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. Pere
naistele antakse maksuta juhatust ja näpunäiteid kõik
sugu kudumis töödes.
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
E. Jalafa
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakudumise töökoda.
J
Hlehanika töötuba
Riia tfln. nr 57.
MR
wõetakle parandada kõiksugu õmblusmasinaid,
jalgrattaid, koorelahutajaid ja kõiki teisi möli
naid ja mehanismi.
Sealsamas müüakse kõiksugu õmblusmasinate,fjalgrataste jagusid odawasti j. n. e.
Töö korralt k. Hinnad odawad.
Saapafõõstus Pärnus.
Riia tiin, ur 57.
Valmistan igasugust nahast ja kõigeparemas häädüses: meeste-, naiste- ja
lastesaapaid kõige uuema moodi järele.
Töö kiire ja korralik. Linnad wõistlemata odawad.
austusega M. Leinassaar.
KuHasepp ja GraweeHJa «
I I 01
i ii Kuld
Pärnus, Rüütli tän.Znr, 47.
ja hõbe asjad - laulaU
L
JliiUile
tuss ja kihla sõrmused.
Graweerimine — metall ja gummi templid, iluasjade ja uuride
parandamine, maitserikas töö — mõõdukad hinnad.
hinda maksan manadest asjadest — rahadest.
Hääd
18
Kodumaa laadad.
Jaannar s
1. Petseris. — 7. Wõrus. — 7—20. Tartus
aastalaat 3 näd. - 15. Petseris. — 15. ja 16. Laekweres Simuna
kihelk. 2 päewa. — 21. Wõru maak. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. -- 22. Zmaweres „Päia" kõrtsi juures Wiljandi maak. —
23. Tartus 2 päewa. — 23. Walgas 2 päewa. — 24. Paides.
Weedruaris
1. Petseris. — 4. Wõrus4. Audurus,
Pärnu maak, reedel enne Wastlapäewa. — 5. Oisus, Türi kihelk.
— 9. Pärnus, 2 päewa.
10. Räpinas. — 10. Antsla alewis.
— 9 ja 10. Rakweres, 2 päewa. — 11. Põltsamaa alewis — 15.
Petseris. — 16. Wiljandis. — 17. Tartus, 2 päewa. —20. Wasknarwas, ! p. — 21 Walgas, 2 päewa. — 25. Wõrus, 8 päewa.
— 28. Wiljandis, 2 päewa. — 2< Nina külas, Peipsiäärses wallas.
Märtsikuus. 1. Petseris. — 1. Jõgewa alewis. — 2. Taeweres. — 3—4. Iõhwi alewis, 2 p. — 6. Petseris. — 8. Kurrista,
Aedu kõrtsi juures. — 8—9. Iisanu mõisas, 2p — 9 ja 10. Kuli
nal, Wõru-Iakobi kihelk. 2 p. — 10. Walgjärwe mõisas, Pikajärwe
mõisa „Kitse" kõrtsi juures - 10. Kõo mõisas, 2 p — 12 Amlas
— 12 Wõrus
13 Riidaja mõisas. — Reedel enne ’5. märtsit
Põltsamaa alewis — 14. Kodijärwe Kitsel, 1 p.— 14. Waimastweres, Sihi kõrtsi juures — 14. Mõisaküla alewis — 14. Kasukonna mõisas, Zmawere wallas, Pilistwere wallas, Pilistwere kihelk.
— 15. Petseris — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures, 1 p. — 16.
Wana-Laitsena wallas, „Ziruli laar" — 18. Järwa-Iaanis — 18.
Sangaste kiriku kõrtsi juures, 1 p. — 18. Mustmees, 3 p. — 18.
Kallaste külas, 1 p. — 18. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
20. Wäike Alilas.
23. Kawastn Warnjas 1 P. — 24. Mõrra
mõisas Laiuse wallas i p. — 24. 25. Laekweres Simuna kihelk.
2 p. — 25. Woldis 1 p. — 26. Wahastus, Türi kihelk. —
26 Wana-Prangli mõisas 1 p. — 26. Kärgula wallas Sulbi
alewis. — 28. Paides. — 28. Walgutal 1 p.
AnriMkuuS. 1. Petseris. — 1. Pindi wallas. Leeri mõi
sas, Range kihelk — 2. Alajõel, Wirumaal. — 2. Antsla alewis.
2. Põlgaste wallas, Puuskarus, Kanepi kihelk. -- 8. Äummulis,
Soe alewis — 8 ja 9. Waiwara mõisas 2 p. — 9. Adernas
1 p. — 10. Petseris. — II. Pukas 1 p. — 12. Wastseliina
wallas, Wasisel, wallam. juures. — 12. Wõrus. — 14. Nina
külas. Peipsiäärses wallas 1 p. — 14. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures. — 14. Leopa alewis. - 15. Petseris. — 15. Tapa
alewis. — 18. Tarwastus, Mustla alewis. — 18. Wahu külas,
Koeru kihelk. — 19. Wiitnal, Pahnses, Kadrina kihelk. — 19. Rogasi
wallas, Luutsniku mõisas. — 19. Kilingi-Nõmme alewis. — Tar
tus, kihawõtte nädala neljap. — 20. Wiljandis, ..Dorilaat". —
19
Põltsamaal, reedel enne Süripäewa. — Wäike-Maarjas, reedel
pärast Lihawõtte pühi. — 23. Ma sulas. — 24. Petseris. —
25. Kastre-Wönnus, Suitsu kõrtsi juured. — 25. Sootu wallas,
„Roosikus". — 25. Peri wallas, ^Partsi laat*. - 27 Saare
mõisas, Saare kõrtsi juures. — 28. Krüüdreris, Salaoja kõrtsi
juures. — 28. Waiatus. — 28. Ahja Kärsal. — 28. Walgas.
28. ja 29. Rakweres 2 p — 30. Haanja wallas, Saanja mõi
sas. — 20. Wastse Nõos, Meeri wallas.
Maikuus. 1. Petseris. — 1. Kergu alewis, Jakobi kihelk.
— 1. Wana-Laitsenas, Korneti. — 2. Tõrwa alewis. — 2. Krootüse wallas. — 3 Lelle, Hiiekõnnus — 3. Kaareperes, end. Pikjärme kõrtsi juures. — 3. Nuustaku alewis. — 4. Pärnus, 2 p. —
4. Kawastu, Koosal. — 7. Peri wallas, „Põlwa laat*. — 7.
Lohusuus. — 9. Häädemeeste!. — 12. Wõrus. — 12. KaiawerePataste kõrtsi juures 2 päewa. — 12 Antsla alewis. — 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. —- 15. Petseris. — 15. Holstre
wallamaja juures, Wiljandimaal. — 16. Paides. — 18. Sangaste
kiriku kõrtsi juures. — 19. Muksi wallas, Mehikoorma külas. —
22. Näpina wallas, Wõõbsu alewis. — 26 Petseris.
Juunikuus.
mees, 3 päewa. —
'5. Petseris. —
21. Mõrus. - 23.
maa alewis. — 28.
kõrtsi juures.
1. Petseris. — 5. Wiljandis. — 12. Must
14. Wastse-Kuustes, Loorwino kõrtsi juures. —
16. Tapa alewis. — 20. Zärwa-Iaanis. —
Mustmees. — 26. Wiljandis. — 27. Põltsa
ja 29. Rakweres. —29. Tahkurannas Mõiste
Juulikuus. 1. Petseris. - 1. Malgas. - 1. Wana-Karistes, Käwardil. — 3. Paides. — 3. ja 4. Palmses, Wiitna
kõrtsi juures 2 p. - 4. Tartus. — 7. Petseris. — 10. Tarivastus, Mustla alewis. — 15. Petseris. — 15. Karksi mõisas, Pär
numaal. — 20. Pärnus 2 päewa.
Augustikuus. 1. Petseris. - 2.-22. Pärnus 3 näd.
(aastalaat). — 12. Wana-Wõidus. — 15. Petseris. — 15. Tu
halaanes. -- 16. Wana-Laitsenas, Siruli kõrtsi juures. — 18. Loodi
kõrtsi juures. — 23. Malgas. —25. Wõrus. — 26. Kaarli mõi
sas. — 26. Mõisaküla alewis. — 26. Paides. — 28. Petseris. —
28 Holstre wallamaja juures — 28. Helmes. — 30: ja 31. Rakweres 2 p. — 31. Häädemeeste!.
Septembrikuus, l. Petseris. — 1 Ninakülas. — 2. Taewere wallas. — 3 Eelis, Tõstamaa kihelk. — 5 Wiljandis. —
6. Wastsemõisa kõrtsi juures. — 8. Olustwere maksalt juures. —
9. Pmatu mõisas. — 10. Kilingi-Nõmmes. — 10. Kärstna mõisas. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Mehikoormas. — 11. Mana
Suislepa wallas. — 12. ja 13. Kose wallas, Kriuscha külas.
2v
13. Kolga-Jaani kirikumõisa— 13. ja 14. Iisaku mõisa-. —
14. Õisus, Türi kihelk. — 14. Wiitina wallas, Wiitina wallam.
juures. — 15. PetseriS. — 15. Abjas, Lalliste kihelk. — 15. Tam
mistes, Pärnu kihelk. — 15. Jõgewa alewis. — 17. Aduweres,
Jakobi kihelk. — 17. Llusnas.
17. ja 18. Räpina wallas. Rä
pina mõisaS. — 18. Sangaste kiriku kõrtsi juures. — 18. Sindi
alewis. — 19. Kärgu alewis, Jakobi kihelk. — 20. Pindi wallas,
Leewi mõisas. — 21. Wah astus. — 21. .Rõuge wallas, Rõuge
kiriku juures. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides.
— 23. Sürgawere mõisas. — 23. Tartus 2 p. — 24. Wõxus. —
25. Antsla alewis. — 26. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 57. Põlwas. — 28. Tori alewis. — 28. Põltsamaal. — 29. Amlas.
— 29. Kirepi wallas, Tartumaak. — 30. Laanja wallas, Laanja
mõisas.
Oktoobrikuus. 1. Petseris. — 1. Rasinal. — 1. Audrus.
— 3. Kawastu-Koosal. 3. Keeni, Tinsu kõrtsi juures. — 3. Laa
nemetsa wallas, Laanemetsa kõrtsi juures. — 3. Loosi wallas, Lindowa. — 3. Wana-Wändras. — 3. Tõrwas. — 4. Wasise Nõos
2 p. — 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures
- 4. Taalis,
Tori kihelk. — 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. —
5. Iooru wallas, Roosiku.
6. Kaiawere Pakaste kõrtsi juures
2 p. — 6. Tapa alewis. - 6. ja 7. Iõhwi alewis. — 7. Wiljandis. — 8. Pukas. - 10. Imaweres, „Põia" kõrtsi juures. —
11. Kilingi-Nõmmes. — 11. Malgas. — 12. Tartus 2 p. —
12. Wastseliina wallas, Wastseliina wallamaja juures. — 12. Pär
nus, 2 p. — 12. ja 13. Illukal, Kuremäel. 13. Kurista!, Aedu
kõrtsi juures. — 13. Wõrus. — 13,, 14. ja 15. Rakweres. —
14. Petseris. — 15. Petseris. — 15. Rannus, Kulli kõrtsi juu
res. — 17. Nuustakul.
18. Lohusuus 2 p,. - 18. Räpinas,
Wõõbsu alewis. — 18. Wäike-Maarjas. — 19. Wastse Kuuste
wallas, Lootwino kõrtsi juures. 19. Abja-Karsal. — 19. Tarwastu, Vtustla alewis. — 19. Ragosi wallas, Luutsuiku mõisas.—
19. Potgasti wallas, Puskarus. — 20. Krookuse wallas, Tille
kõrtsi juures. — 20. Wahu külas, Koeru kihelk. — 21. KastreWõnnu, Suitsu kõrtsi juures. — 21, Loosi wallas, Äolsta.
21. Äummulis, Soe kõrtsi juures. — 22. Kärgula wallas, Sulbi
alewis. — 23. Wasulas. — 23. Kõo mõisas. — 23. Moisekatsis.
— 23. Tõrwa alewis. — 24. Laatres, Sangaste kihelk. - 24. Krootuse mõisas. — 27. ja 28. Laikweres, Simuna kõrtsi juures. —
27. Saare mõisas, Tartu maak. — 28. Krüüdneri wallas. Tartu
maak. — 28. Pikuurme kõrtsi juures, Kursis. — 28. Järwa-Iaanis. — 29. Waiatu mõisas. — 31. Taeweres. — 31. Maniste
wallam. juures. — 31. Sindi alewis.
Rowembrikmrs. I. Petseris. — 1. ja 2. Kulinal, Wiru
Jakobi kihelk. — 2. Rõusa mõisas, Wändras. — 2. Mõrra mõi-
£•£• ~~ ö. Kambja wallas, Wissi kõrtsi juures. — S Rõuges,
vIUa kõrtsi juures. — 6. Kassinurmes. — 7. Malgas 2 p. —
9. Udernas. — 10. Iõgewa mõisas. — 11. Mõrus. — 11. Millaudis. — 12. Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. ManaLaitsemas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Kärus. - 15. Petseris.
- 15. Tartus 2 p — 22. Patis, Saarte kihelk. -- 23. Paides.
23. Mustwees, Mardi laat. — 26. Walgjärwes, Pikjärwe mõi*
sas, Kitse kõrtsi juures. — 28. Woltwetis, Pallikukiwil. —
28. Põltsamaa alewis. —- 29. Mõrus.
Detsembrikuus. 1, Petseris. — 1. Tapa alewis. —
3. Alajõel, Wirumaal. — 3. Malgas. — 5. Antslas. — 7. Kal
last! külas. — Põltsamaa alewis, reedel enne 15 dets. — 8. Miljandis. — 8. ja 9. Rakweres. — 12. Iärwa-Iaanis. — 12. ManaMändra alewis. — 14. Nina külas, Peipsiäärses wallas. —
14. Pärnus 2 p. — 14. Antsla alewis. — 15 Petseris. —
15. Mõrus. — Lelle Piiekannus, esmasp. pärast 2 Krist. tulem.
Püha. — 18. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 18. Paides. — 19. ja
20. Iõhwi alewis. - 20. Mõõbsus.^ 23. Krüüdneris, Pusu
kõrtsi juures. — 26. Mustwees, 2 p. — 28. Kawastu-Wamjas.
juur s
~ 291 Wasknarwas. 31. Moisekatsi wallas, kõrtsi
6 Walga 6.
12 Sangaste 7.
v
14.
õ)elme
20'
Walga karula 9 Walt 9.
Karula
18 Karula 7.
Karula 2
Sangaste
25 Keem 31 /«.
18 Keeni 5ff
14
ff
Sangaste 7.
27'/s Keeni 3*/a
31
Mägiste 1
Äargla
31 Zahewa wallap
24 Tahewa 3.
ff
Äelme
30=35 Puka 12-40
37 Sangast' K
40 Puka „.c23
ff
20.
ff
40
f '
24
44
' palliste 30.
22
11
j Puka 18.
?4
*
n
29.
11
1 45 I Äalliste 27.
Lüke
Walk
Karula
Sangaste
Pu^
$■
-a
->argla
ff
Tõrwa
ff
ff
ff
ff
11
24
Wabariig- Walitiuse poolt kin
nitatud 4- aprillil 1981 a.
Posti- telrgrast takside tabel.
Maksew 1921 aaSta 19, aprillist
Mrk.
1. Karjad:
a) kohalikud, esimese 20 gramm, c-elt • • ■ ■
iga järgmise 20 grammi eh? selle vm eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
...
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
...........................
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle ola eest
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 em ehk torukujuüstvl >5X1".
2, Postkaardid:
a) kohalikud: üksikud
• •
wastusega
...............................................................
b) sisemaalised: üksikud
wastusega
...
c) wäljamaalised: üksikud...................................
■
wastusega...........................................................
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm,
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm
3. Nistpaela saadetused:
a) kohalikud: 50 grammi eest
•
•
alammäär äripaberite ja kaubaproowrde eest...................
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest - ■
...........................
alammäär äripaberite eest . . alammäär kaubaproowide eest.
■ • • ■ ■
...................
c) wäljamaalised: iga 50 grammi wöi selle osa eest
alammäär äripaberite eest
............
alammäär kaubaproowide eest
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr.
Kaust 45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X w cm.
Kaubaproowide ülikaal 500 klgr.
.
^aust 30 cm. X 20 cm. X 10 cm. ehk torukuMstel
x
*m. X 10 cm.
75 v i ^elieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) sisemaaliseu s
.
b) wäljamaattsSo
, teistel trükitöödel.
Üliulatus nagu .
Ülikaal — 3 !lgr.
.,ta
ta poolikult maksetud saadetuste
5. Ilma margidv
puuduw postimaks kahekordselt sisse,
eest nõutakse saaja käest .
kuid mitte wähem uu:
....
sisemaalise eest
.......................................................
wäljanraalise eest • • •
*
6.
Tähtsaadetised: raha) iga saadetise pealr
„) ftfemaaUfX
(»«■>*
/..........................
b) wäljamaalised
Da
2
1
5
2
I
10
5
2
4
2
50
5
5
10
50
2
1
5
2
2
10
4
1
3
5
5
10
2Š
ME
sistmaalised? kuni 3000 margani iga 100 marga ehk pooliku
marga kuni 10000 margani, esimese 3000 marga
ecft 60 marka, siis iga järgmise 100 marga pealt . • üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130 marka, sns
säramise 1000 marga pealt ....
- - - - - • ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel
telegrammi maksu nagu 20 sõnalise telegramm: eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi kattewnmise ule
nagu 10 sõnalise telegrammi eest.
Rähasaadete summa piiramata.
... .
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi
b)
9.
1
Wäärtkirjad:
a' ^kaalu^tähitusraha nagu tähitud kirjade eest; kinnitusraha
iga 3000 marga ehk selle osa eest....................................
Kinnitusraha alammäär .
. ... - - Wäärtkirjades on riigiraha saatmme keelatud.
Wäärtuse ülimäär — 200000 marka.
,
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritokftde jargt.
10. Pakid:
a) stsemaalised: kuni 5 kilogrammini
'
üle 5-10 klgr
üle 10—15 klgr
.
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirzade luures.
Liütpakke (s. o. ilma ülesantud wäärtusera) wöib ka tahtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt . .
h) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgu
Paki üliulatus135cm.X 40 cm. X 30 cm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. ehk
60 cm. X 60 cm. X 60 cm.
Wäärtpakiüliwäärtus20000
marka.
1
2
30
60
90
5
11. Wäljastusteade (avis de reception)
saadetiste juurde lisatewate eest:
2
kohalikud...............................................................................
5
stsemaalised
10
wäljamaalised
-...................................
b) tagantjärele saadetawate eest
4
kohalikud .......................................................... '
10
stsemaalised...................................................................................
20
Wöib1uurde"lisada ehk wastawal korral järelsaata igale saade
a)
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wülja antakse.
12. Nõudekirjad:
a) postisaadetiste järgiotsimise tagasinõudmise ehk aadressi muut
mise üle iga saadetise kohta:
sisemaal
...............................................
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käiwad nõu
dekirjad on maksust wabad.
10
20
Prr
26
a)
b)
c)
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt
..................... ...
sisse kasseerimise maks ........................................................
järelmaksu saatekulu
’
5
3
rahakaarti
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse järel
maksu summast enesest enne tema ärasaatmist maha.
14. Kojuwiimine:
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500 marga
ehk selle osa eest
3
Märkus: Kojuwiidnwate saadetiste wäärtus on piiratud: lin
nades 10000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
.15. Nimekastid:
aastas
1000
l/« aastas
600
V* aastas
350
16. Käsip 0 st:
aastas
400
Va aastas
250
% aasta?
150
17. Wolipiletid:
aastas (kalendri a)
25
dublikaadi eest kaotuse korral
19
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast .
5
—
b) saatmine:
Lehe ilmumise sagedus. Postimaks tellimise raha järele arwatud.
kuni 2 korda päewas
20%
» 1
18%
„ 2 „
nädalas
16%
, 1 „
nädalas
14/9
» 2 „
kuus
12%
. 1 «
kuus
10%
„ 6 „
aastas
8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew
iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus: 2) Juhtumisel, kui tellimise hinda tõstetakse, makstakse
posti kuludeks endijesi hinnast taksi järgi, kõrgendatud hinna
wahest aga 50% wähem.
Ajalehe juures laiali saadetawate kuulutuste ja-reklaamide
eest iga 50 grammi pealt
—
50
19i A.b itööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadressi
kirjutamise eest...................................................................................... 1
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega
. 3
Nõudekirja kirjutamine ühes posti kwiitungi kopeerimisega . 3
20. Telegrammid:
x
a) kohalikud iga sõira pealt
2
alammäär
20
b) sisemaalised, iga sõna pealt
......
5
alammäär
40
e) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi.
Kiirtelegrammid 3 korda kallimad.
M
a)
b)
c)
b)
Makstud katse (eollatwnnement paye) */* telegrammi enese
hinnast ärakiri iga 100 ?Õna pealt:
kohalikust ja lihttelegrammist sisemaalisest
.... 2»
„
sisemaalisest kiirtelegrammist
50
mäljamaalisest: lihttelegrammist Soome kaudu
... 22
„
„
Läti kaudu ....
30
„
kiirtelegremmist Some kaudu
45
,
„
Lätti kaudu ....
60
telegrafiline wäljastus Seade (accuse de recetion):
kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide üle
.
.
25
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise tele
grammi eest algtelegrammi sihtkoha
kiirwäljastustcade kolm korda kallim.
Wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka
wälistelegrammide
...................................................................... 10
Saatja nõudmisel telegremmi annuliseermise üle eest enne
telegrammi üle andmist
............................................•
.
10
Eriaadrese:
aastas
.
- - .
.
.............................................. 3000
V- aastas.............................................................
1750
aastas......................................................................................... 1000
21) Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteisekordne sõnamaks,
kiir — kolme ja pole kordne sõnamaks. Käib ainult sisemaa
liste telegrammide kohta
—
—
50
—
—
—•
—
-—
—
—
—
Märkus: 1) Enne 1921 a 10. aprilli manade takside järgi
wäljaüüritud niinekastid ja käsipost, wälja antud
wolipiletid ning registreeritud telegrammide eraaadressid kuuluwad uute takside alla allesjpeale manade
takside järgi wõetud maksude kestwusaja lõppemist.
2) Jgalpool, kus maksusid ajajärgi arwatakse, sün
nib see kalendri aasta ehk mastamatel kordadel selle
osade (näit, poole ehk weerand kalendri aasta) järgi,
Riigiwanem: K. Päts.
Teedeminister: Joh. Kukk.
Riigi sekretäär: K. Terras
Pärmllinna tapamaja taks, walsew
1. oktobrlst 1921 a.
Linnawolikogu poolt kinnitub 23. septembril 1921.
I
Maks tapamaja hoowi tarwitamise eest loomade pealt, mis tapmi
seks pole määratud:
Suurte loomade pealt 24 tunni eest ...
Wäikeste loomade ja sigade peelt 24 tunni eest
MakS kaalumise eest:
a) suurte loomade (elawate) tüki pealt
b) wäikeste „
,
„
,
.
.
.
c) tapetud loomade kaalumise eest
$ £uuba .
a)
b)
2.
Mrk. Pen.
5
—
3
—
5
3
—
—
8,
Maks sõlautade tarwitamiss sest?
Mrk. Pen.
a) suurte loomade tükipealt 24 tunni eest
b) wäikeste „
„ „ 24
„
„
e) sigade
„
„ „ 24
„
„
4.
120
150
i 20
75
25
10
30
60
90
—
—
-—
—
—
Maks Väljaspool tapamaja tapetud loomade liha Äie»
Vaatamise eest
a) suurte loomade liha üle 21/2 puuda weerandi pealt
bj tr
rr
tl
tr 1
tr
rr
tr
'•) "
rr
rt alla 1
,,
„
n
d) wasikate ja lammaste tüki pealt
....
e) põrsate tüki pealt 1 puud rasked ....
f) 1 puudast kuni 2 puuda raskete sigade pealt
9) 2 „
„ 4
„
„
„
„
.
W 4 „
*5
„
,,
»
»
Märkus: Üle 5 puuda raskete sigade pealt tuleb iga järgmise
puuda pealt 20 mrk. juure; mitte täied puudad arwasakse täie puudade eest.
i) soolatud ja suitsetud lamba kintsude pealt
j)
„
»
,
seasingi pealt kuni 1 puudani
Märkus: Iga järgmise puuda eest tuleb 5 mrk. juure maksa;
mitte täis puudad arwatakse täie puuda ette.
6.
—
—
—
MakS Loomade tapmise eest:
a) hobuse tapmiseeest
b) suure looma tapmise eest üle 20 puuda
.
.
C)
rr
rr
„
„ „ 10
„
d) noore „
„
„
10 puudani
.
.
e) lamba ehk wasika eest
.....
f) põrsa tapmise eest kuni 1 puud raske .
.
g) sigade pealt 1 puudast kuni 2 puudani
. .
h) „
, 2
„
„ 4
„
.
i) «
« 4
n
„ 5
H
.
.
Märkus: 1) Üle 5 puuda liha kaalu raskete sigade eest wöetakse
iga järgmise puuda pealt 20 mrk. rohkem;
2) mitte täied puudad arwatakse täie puudade eest.
5.
5
3
3
35
30
10
25
10
30
60
90
3
10
Maks loomade tapmise eest tapamaja teenijate läbi:
a) hobuse tapmise eest
40
b) Suure looma eest üle 20 puuda
.
.
.
.
50
40
0
»
rr
»
„ 10
„
....
d) noore
„
„ alla 10 ,
.
.
.
.
25
e) wasikate ja lammaste eest
.
15
f) põrsaste eest kuni 1 puudani
.... 15
g) sead 1 pd. kuni 2 puudani
20
h) „ 2 „
„ 4
25
30
1) rr
4 rr
» 5
„
.
.
.
■
.
Märkus: Elle 5 puuda raskete sigade tapmise eest wöetakse iga
järgmise puuda pealt 10 marka.
Pärnus, 29. septembril 1921,
Linnapea
Linnasekretaar
Linna tapamaja juhata
Tempelmaksu tariif.
Arwete pealt tuleb iga 100 mrk. pealt. — 20 pen. Wekslite vealt tuleb
rga 1000 mrk. pealt 4 mrk. — Kwiitungid iga üksiku pealt, summa piiramata,
— 50 penni.
W
Piletite hinnad Pärnust:
Jaama minekus
Waldhof .....
Waskrääma ....
Surju.........................
Sigaske ......
Wottweti.................
Mõisaküla.................
Walk E. k/r. . . . ■
Abja . .....................
.Halliste.....................
Loodi.........................
Wiljandi.....
Olustwere.................
Wõhma.....................
Alliku.........................
Paide.........................
Lauri .......
Lelle.............................
Äeawa........................
Härmeti.....................
Äagudi.....................
Kohila. . . .
. .
Saku.................... - Tallinn Pea. ....
Tall. Sadam. .
Kõigil Eesti Wabariigi
piirides olewatel raudteedee sõidupileti hinnale
juurdemaks Eesti Punase
Risti kasuks: sõidupileti
pealt künni 50 klm.
II klassis 1 mark.
UI
o „ 50 p.
Iga pealt üle 50 Ain.
n klassis 2 marka.
UI
„
1
„
Iga pileti peale tehakse
sellekohane märkus.
30
Kodumaa wallad.
Pärnu maakond.
ti'"’
«o
E
*&
W a l d a d s
Lähem raudteejaam
nimed
ja kaugus sellest
Posti-aadress
£
i
Are
Abja
Audru
Enge
5
Hal.nga
Häädemeeste
6
7
Jäärja
Jõõpre
8
9
Kaarli
10
Kaisma
11
Kariste Une12
Kariste Wana13
Karksi
14
Kaubi
15
K-hnu
16
Kilingi
Koonga
17
18
Käru
Kaeluste
19
Laiksaare
20
21
Lelle
22
Orajõe
23
Pati
24
Penoja
25
Polli
26
Pornuse Wana27
Pöögle
28
Reiu
29
Sauga
30
Eeli
31
Suigu
32
Taali
33
Tahkuranna
34
Talli
35
Tammste
36
Tori
37
Tõstamaa
38
Uulu
39
Wee
40
Woltweti
Wändru Uue41 j
42 1
Wändru Wana43 1
Asuküla
Emaste
Haimre
Jõgisuu
Kalju
Kasari
Keina
Kloostri
Kolowere
Kärdla
Kõrgesaare
Lihula
Luiste
Lähtru
Martna
MaSsu
Märjamaa
Oru
Paadremaa
Paatsalu
Paliwere
Passlepa
Piirsalu
Rikoldi
Saulepa
Sinalepa
Sipa
Sooniste
Sutlepa
Suuremõisa
Taebla
Waikna
Wanamõisa
Welise
Weltsa
Lihula.
Märjamaa.
Haapsalu.
ff
Lihula.
Märjamaa
Haapsalu
Lihula.
N
Haapsalu
II
Risti.
Haapsalu.
Lihula.
Haapsalu.
Märjamaa.
Risti.
Haapsalu
Kärdla.
Haapsalu.
Turpla.
Lihula.
Alawere
Aleksandri
Anija
Harku
Inglisse
Juuru
Järwkandi
Jõelehtme
Kaiu
Kebtna
Keila
Kiiu
Kirna-Kobaiu
Kloostri
Kohila
Koiga
Kuimetsa
Kurna
Kõnnu
Laitse
Naissaare
Nehatu
Nikolai
Nõwa
Vakri
Peningi
Pranglisaare
Raasiku
Rae
Raiküla
Rapla
Riisipere
Saue
Wardi
Wihterpalu
Wladimiri
Awanduse
Haaspere
Iisaku
Illuka
Joala
Järwe
Jõhwi
Kaarli
Kalwi
Kohtla
Kunda-Malla
Küti
Maria
Mustajõe
Mäetaguse
Paastwere
Pada
Palmsi
Peetri
Porkumi
Püssi
Rakwere
Roela
Ragawere
Saksi
Salla
Tudulinna
Kiltsi.
Paide.
Koeru.
Paide.
rr
M
Lehtse.
Rakke.
Paide.
. Ambla.
Paide.
Alliku.
Koeru
Paide.
Koeru.
Paide.
Klltst.
Undla
Waiwara
Äao
Wasknarwa
W rhne-Selo
Wchula
Wahnja
35
Woka
36
Ärra
28
29
30
31
32
33
Kadrina, 1
Waiwara, 4
Kiltsi, 8
Jõhwi,
pp
Rakwere, 25
Kadrina,
Jõhwi,
Püssi,
Kadrina.
Waiwara.
Kiltsi.
Pühitsa.
Pf
Rakwere.
Kadr na.
Jõhwi.
Püssi.
Pärnu juht.
ArStid.
Dr. Martinson, Promenadi t. 15.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7.
„ Tanilas, Karja t. 14.
„ Stillmark
,
t. 11.
K. v zur Mühlen, S - Sepa t. 14.
„ Lewin, Rüütli t. 49,
„ M. v. zur Mühlen, Riia t. 6.
„ Kaar, Rüütli t. 47.
„ Äoerschelmann, linnahaigemajas
, Kukk, Ringi t. 3., linnaarft.
„ Dahl, Rüütli 1. 15.
„ Siegel, Ringi t. 12.
, Rirk, S-- Sepa t. koolide arst.
„ Astalu, Aia t. 6 , maakonnaarst.
, Stamberg, Riia t. 11.
„ Mares, Esplanadi t 31.
,, Tumma,
r
t. 27.
Õ d u r, maakonna loomaarst, Hospidali t. 14.
P a j o, loomaarst ja linna tapamaja juhataja. Karja t. 11.
S i r w i n s k y, maakonna welsker, S. Sepa t. 2.
Lipmann, maakonna loomawelsker, linna tapamajas.
Hamba arstid.
Sparwardt, Rüütli t. 31. — Tamm, Ringi t. 6. — Tammann, Kuninga t. 36.
— Dertewa, Kuninga t. 15. — Meri, Ringi t. 1.
Ämmaemandad.
Iärw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takk, Karja t. 11.
Terevson, S. Ohwitseri t. 21, — Aritam, Aia t. 21. — Arrim, Riia t. 60.—
Maksimow, Kuninga t 7. Lieband, S.- Jõe tän. 18.
Masseerijad.
A. Toodu, M.. K'uke t. 1. — K. Madisson, W.- Jõe t. 9.
39
Adwokatid.
Neiman Aia 1 8 — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner, Possieti t. 4. —
Timusk/Supelus t. 6,wan. adw. abi. — Böthling, Rüütlit. 15, wan. adw. abu
Eraadwok.
Wiietak, Aia t. 3. -
Soo, Aia t. 3. -
Soosar, Lubja t. 35. -
Jacoby
Kuninga t. 38.
Maakonna pol. walitsus, Posfieti t. 2.
Linna jSk. politsei, Posfieti t. 2.
Kriminaalpolitsei, Rüütli t. 3.
Riigimaade ülem, Rüütli t, 19.
Maakonna metsade ülem, Kiwi t. 5.
Tolliwalilsus, Wee t. 8.
Sadamawalitsus, Malli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t. 40.
Piirikontroll, Mee t. 8.
„
n
3-da jalawäe diwiist staab. Mere tan. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai tan. 1«.
Kaitsepolitsei, Karuselli t 14.
Pärnu maakonna maamõõtja, Riia t. ob
Maksuinspektor I ja n jsk, S.' Sepa t. 22.
Rahukohtud I ja n jsk., linnaametimaras.
Kohtuuurijad V ja H jsk, Karja t. 1.
Maakonna ^wangima^a^ Lilli tän. Maakonna arestimaja, Lilli tiin.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. ülem, .ukolar t
Posti-telegraafi kontor, Rüütli t. 21.
.
iantfetei ttnnaamEmajas
Maakonnawalitsus, S. Sepa t. 14.
Rahaasutused.
Pärnu Pank A. S-, Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu hoiu ühisus. Rüütli t 42 (Endla)
Pärnu n wastast. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Petrogradi Riia kaubapank. Rüütli t 28
Pärnu rentei. Kuninga t b
f
□
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Painu^osakond, Pill t nr. J.
Seltsimajad
Endla, Rüütli t. 42 - Musse, Kuninga t. 9. -- Kodanikkude klubi Made,
mia t-5 — Wene selts, Akademia t l. -- Kalani. selts mhta> ^all^Posll
t. 1. —. Am. Äh. Kesknõukogu, Possieti t. 14.
Pärnu Eesti koolpelts, Runtl
t. 55, Wigastatud söjameesteühisus. Pikk tän. 11.
Wiljandi juht.
Linna asutused:
Raekoda Linnu t. 1; üks wanematest hoonetest; ehitatud 1838 a. Telefon nr. 17.
Linnahaigemaja, Wäike t. nr. 4. Telefon nr. 50.
40
Meewärk — aururump, Trepimäe Elektri jaam ja tapamaja, mõlemad Trepimäe all. Telefon nr. 4.
Kaalukoda ja lihapoed. Suurel turul.
Pritsimaja, Linnu tän. nr. 3
Linna waestemaja. Posti tän nr. 16.
Kirikud ja palweMaja:
Jaani ehk linna kirik, lossi waremete kõrwal; ordu ajal ehitatud.
Pauluse ehk maa kirik, seisab kingu peal, Waluoja kaldal; ehitatud 1863—1866 a.
jGooti stiilis.
Wene õigeusu kirik, Waksali tünaw; ehitatud 1847 a.
Wennaste koguduse palwemaja. Tallinna tänaw; ehitatud 1907 a.
Surnuaiad:
Mana surnuaed Saani, Pauluse ja Õigeusu kog jaoks, Walga maantee ääres.
Aus surnuaed, üle raudtee. Pärnu maantee ääres.
Linnakoguduse maksuta surnuaed, Wiiratsi mäel, Tartu maantee ääres.
Juudi, surnuaed, sellesama tee ääres, eelmise surnuaia juurest natukene maad edasi.
Seltstmajad:
„Koit", C. R. Jakobsoni tänaw.
„Käsitööliste Abiandmise Selts," Posti tänaw
„Saksa Käsitööliste Selts" („Äandwerker Verein",) Projekti tän. nr. 2.
Seltsid, ühisused ja liidud:
"Wiljandi Eesti Põllumeeste Selts," Tallinna tän. nr. 1, sealsamas kauplus
ja näituse plats. Telefon nr. 6
.Wiljandi Eesti Äariduse Selks," C R. Jakobsoni tänaw.
Spordi Selts „Tulewik"
Wiljand^-Slwrdi-Ring, Posti tänaw nr. 7.
Wiljandi Kitti rühm. Posti tänaw nr. 7.
..Mesilaste pidajate Selts "
,Wiljandi Rahwaülikooli Selts," Wiljandi mõisa uues lossis, sealsamas ka
raamatukogu ja lugemistuba.
«Wiljandi Wabat Tuletõrjujate Selts."
^Wiljandi Naisselts "..
.Wiljandi Lastekaitse Ahmg.
Viljandimaa õpetajate Liit," Lossi tän. nr. 17; sealsamas raamatukauplus.
E. W. Wigastud Sõdurite Ühisuse Wiljandi Osakond; kantselei Tallinna t. 2a.
«Wiljandi Linna Kaupmeeste Ühisus."
Tarwitajate Ühisus "Abi," Lossi tänaw nv. 17a, sealsamas ka kauplus.
Wiljandi Puutööstuse Aktsia Selts," Luksu tän. nr. 4. Telefon nr. 48.
"Wiljandi Elektri Selts" Aktsiaselts, Suurturg nr. 12 Awatud kella 9—3.
"
Teleson nr. 30
„Wiljandi Majaomanikkude-Ahing."
"Wiljandi Tööstus-Ettewõtjate Ühisus "
"Wiljandi Woorimeeste Ühisus."
"Wiljandi Koolinoorsoo Liit," Suurturg nr. 2, Grand-Hotellr 3. korral; sealsamas raamatukogu ju lugemistuba.
Eesti Seemnewilja-Ähisus," Tartu t. n. 15a; sealsamas seemnekauplus.
I. Eestimaa Põllumajanduse-Ühisus, Lossi ja Posti tänawa nurgal; sealsamas
Põllutööriistade ladu.
Wabeikud ja tehased:
Wiljandi linawabrik. Lossi tänaw nr. 32. Telefon nr. 18.
D. Pohl'i tikuwabrik, Waksali tän. Telefon nr. 44.
41
Uno Vohrt'i masina ja rauawalam. wabrik, Waksaü tan.
J. Metsamart': masinawabrik, Tm-.liwesk: tän. Telefon nr. 40.
Wiljandi Piima-Ähingu wabrik, Kirikumõisa tan. Telefon nr. 88.
O.-Ä. Wiljandi napsi ja likööri wabrik, Lossi tänaw ur 1/a.
O -Ä Wiljandi weiniwabrik, Väiketuru tanaw, Peterson: mazas.
Limonadi wabrik M Aniwer, Wiljandi mõisas. Telefon nr. 12.
Limonadi wabrik J. Lilleoja, Tartu tänaw nr 43.
Trükiklisheede templite ja graweer:m:se tööstus A. Suurrafr, Aus t nr. 38.
G. Johns'i nahawabrik. Tartu tänaw nr. 25
E. Rieprich'i nahatööstus, Tartu tänaw nr. 4
J. Kondor'i nahatööstus, KöstisWiljandi Toorelina Tööstuse Ahisus, Tallmna tanaw. Telefon nr. 51
Paberossi tehas .Eakala," Kauba tanaw nr. b.
Auruwärwimise wabrik R. Natus, Tartu tanaw nr. ~2
9
liimYDfiryDttttii
‘'Dcibrtf
Sv->LGlltnnivitt. nt
Ä
CZmtfHa
WÄWiuitfe
tööstus
A. Kõpmann,
Tartu tänaw nr. 18
Pangad:
T'ar^"LL >w"7"igal äripäewal
kella 9—2 Telefon nr 68
, „
,
„
Tartu Pank, Wiljandi abikontor, Lossi ja Post: tanawa nurgal; awatud kella
Wiljandi Laenu ja Tagawara Kassa, Kauba tänaw nr. 4.
-
Apteegid ja rohnkauplused:
G. 55. Iürgens'i end. Schoeleri apteek, Suurturg nr. la, Asutatud 1764 a.
M. Kõiwa robu ia wärwikauplus Lossi tanaw Jif.
Ä. Reinbach'i rohu ja wärwikauplus. Lossi ja ^artu tanawa nurgal.
E Günthersi rohu ja wärwikauplus, Tartu tänaw nr. c
Arstid:
A. Zastrow, Tallinna tän. ur. l,^kõnel. rella 9 L. e l ia kella 4
Dr T. Svosar, Lossi tänaw nr. 17. telefon nr. 74.
med. E- GernHardi, Lossi tänaw nr «.
5 p. t.
teua 9-12 «. t >a
rc»-fii=m
^lefon nr. 96.
R Weinberg, Munga tänaw nr. 4.
$ ■ S±' torn lätoäw Pikk tänaw nr. 3
m
t
yfem' haiaused, Wäike tänaw, nr 6. Sõnet lelto 11—1.
K taXt 'e R. Jakobsoni tänaw nr. 14. Kõnet, kella 1-2.
Hambaarstid:
"ecua 4-6 -'
Srnnb Ä M.' nr. 10. M kella 9-1 e.l.
*
ja kella 2—5 P. l
42
Ämmaemandad:
E. Adamson, Kauba tänaw, Hennoeki maja.
A. Ermolaewa, Suurturg nr. 7.
M. Koort, Tartu tänaw nr. 15a.
A. Lieberg, Posti tänaw.
A. Aerfeldt, C. R. Jakobsoni tänaw nr. 17.
Veterinaararstid r
P. Raska, R, Raska, Suurturg nr. 8. Telefon nr. 35.
Adwokatid:
Man. adw. A. Jung, C R. Jakobsoni tän. nr. 7.
,
„
K. Baars, Lossi tänaw nr. 1b.
„
„
O Leik, C R Jakobsoni tänaw nr. 13. Kõnet, kella 9—10 e, l.
ja kella 4.-5 p. l.
„
„
Soots, Lutsu tänaw nr. 4.
„
,
abi *ö. Tamberg, Lossi tänaw nr. 15.
„
„
„ G. Talts, Lutsu tänaw nr. 5.
„
„
„ K. Güldenstubbe, Lossi tänaw nr. 18. Kõnet, kella 8—10 e. l.
ja kella 3—5 p. l
Eraadwokat M. Aletinsky, Lossi tänaw nr. 18.
Trükikojad:
E. Hunti, Posti tänaw nr 20b. — Z. Nurmberg'i, Tartu tänaw nr. 9.
Päewapildi töökojad:
3A.
J.
A.
Riet, Harjutuse tänaw nr. 3. Telefon nr. 111.
Lints, Tallinna tänaw nr 2.
Hallikas & M. Teng, Posti tänaw nr 20a.
Zlwes & Ko., C. R. Jakobsoni tänaw nr. 16.
Hotellid ja WöeraStemajad:
Grand-Hotell, Suurturg nr. 2 Telefon nr. 63.
Hotell Metropol, Lossi tänaw nr 6. Telefon nr 58.
Hotell Pristoll, (Suurturg nr. 5
Kommerz.Hotell, Wäiketurn tänaw nr. 3. Sealsamas sissesöidukoht.
Hotell-Restanrant London, Tartu tänaw nr. 6 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöõrastcm. Sakala, Tartu tänaw nr. 2 Sealsamas sissesöidukoht.
Restaurant Seasaar, Tallmna tän. Sealsamas sissesöidukoht. Telefon nr. 79
Wõörastem. Kodumaa, Kauba tän nr. 1 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöörastemaja Ressar, Oru tänaw nr 4.
,
„
„
Siilak, Tartu tän. nr. 10
„
„
Rahwa theemaja, Wäiketurn tänaw.
Kaffee, C. R. Jakobsoni tänaw nr 9.
Politseid:
Wiljandi
„
,
„
linnapolitsei. Oru tänaw nr. 6. Telefon nr. 60.
maakonnapolitsei ülema kantselei, Posti tänaw. Telefon nr. 2.
kriminalpolitsei, Lossi tänaw nr. 7. Telefon nr. 86.
kaitsepolitsei. Munga tänaw nr. 4. Optantide registreerimine igal
äripäewal kella 9—1. Telefon nr. 91.
»
maakonnapolitsei I. jaoskonna kantselei, C. R. Jakobsoni tänaw
nr. 9. Awatud kella V-9—3.
Raudteepolitsei 6. jaosk. ülema kantselei Wiljandi raudteejaamas. Telefon n. 26,
43
Wiljandi-Pärnu Rahukogu:
Posti tänaw. Telefon nr. 16.
Wiljandi-Pärnu 4. jaoskonna rahukohtunik r
Posti tän., rahukogu maja; kantselei awatud kella 8—1 e. l. ja kella 2—4p.i
Wiljandi-Pärnu 6. jaoskonna rahukohtunik:
Posti tän., rahukogu majas; kantselei awatud kella 10-1 e. l. ja kella 2-3 p. l.
Kohtup lati prokuröri wanem abi:
Posti tänaw, rahukogu maja.
Wiljandi-Pärnu kreposti jaoskond.
Posti, tänaw, rahukogu maja, kantseler awatud kella
29
3
maja. Wangidck on lubatud -oidulraami tuua
igal teisipäewal ja reedel kella 12—2.
Liuna ja maakonna I jaosk. kohtuurija:
» r ,
Posti t. nr 5a. Kantselei awatud kella 9-1 e. l. ja kella2
Maakonna li. jaosk. kohtuurija:
Lutsu tänaw nr. 1. Kantselei awatud kella 8—4. Telefon nr. 89.
Wiljandi-Pärnu Rahukogu kohtupristaw:
Lutsu tänaw nr. 5. Kantselei awatud kella 10
2.
Lossi tänaw nr. 1. Kantselei awatud igal änpaewal kella •
Linna ja maakonna itgirmaksu amet:
Posti tänaw nr. 2. Kantselei awatud kella 9
•
Wlljandi-Pärnu raiani töökaitse kommisar:
M
C. R. Jakobsoni tänaw nr. 12 Kantselei awatud kella 8
Posti ja telegraafi kontor:
Posti tänaw nr. 14. Telefon nr. 20.
Wiljandimaa telegraafi telefoni tehnik:
Posti tänaw nr. j4. Telefon 71.
Telefoni keskjaam:
Posti tänaw nr. 7.
Maakonna metsade ülem:
f
«
Lossi tänaw nr. 2. Kantselei awatud igal anpaewal kella 8
Maakonna riigimaade ülem:
Wiljandi mõisa uues lossis.
Telefon nr. 90.
Maakonnawalitsus:
Pikk tänaw nr. 2.
Maakonna rahwawäekomiSjon:
Lutsu tänaw nr. 3.
Maakonna kütteainete komitee:
Tartu tänaw nr. 15. Telefon nr. 22.
R
4 p. l. Telefon ni.8.
i/
q
44
Raudteejaam r
Waksali tänaw.
KönepunkL nr. 15.
Wiljandi raudteejaama kaubakontor:
Waksali tänaw.
Telefon nr. 47.
Koolid, Speasutnsed ja kursused:
Lmna naisgümnaastum, Linnu tänaw nr. 2.
Eesti Lariduseseltsi tütarlaste gümnasium, C. R. Jakobsoni tänaw. (Endine
Wrhandr Eest: Põllumeeste Seltsi seltsimaja). Telefon nr. 73.
Maakonna poegi reaalgümnaasium, Peetrimõisa t. n. 20. Telefon n. 70
Poegl. ia tütart kommerzkool, Petrimõisa tän 20.
Wiljandi linna L algkool, Suurturg nr. 4.
*
*
Kõrgem algkooli ruumides.
»
»
lll.
Waksali tänaw.
»
IV.
„
Jakobsoni tänaw nr. 1.
»
„
V.
„
kõrgem algkool. Suurturg.
Z?ksa.rahwuse erakool (Deutsche Schule) Peetrimõisa tänaw nr. 20.
Kasttookool Ä. Sternberg, C R. Jakobsoni tänaw nr. 9.
Laulmise õpetaja W. Blossfeldt, Oru tänaw nr. 7
21. Liebergi raamatupidamise kursused. Posti tänaw.
Liuna turupäewad:
igal teisipäewal ja reedel.
Paide juht.
A d m o k a t i d:
R. Lepp, Turu plats 13.
ArStid:
Dr. Renteln, Suur-2lia tän. 5 — Dr. Nääris, Pikk tän. nr. 9. Dr. Schilling,
Pikk tän nr, 2.
Hambaarstid:
Ida Steinberg, Wäike-2lia uul. 20. — Rabanowits, turuplats 5.
Ämmaemandad:
Essenthal, Pikk tänaw 11. — 21 Laaberg, Pikk tänaw 23.
Haigemajad:
Linnaheigemaja, Weike-Aia tänaw 14. — Maakonnahaigem., Pärnu tän 10
Külgehakkawate haiguste barak, Rääma tee 13.
>
Wööraslemajad:
$otcl Järwamaa, Pärnu tänaw 17. - öotel Ost, Pärnu tänaw 4. - Koda
nikkude Klubi, Rüütli tänaw 2.
Wihalemm, Tallinna tän 20.
Rotarius:
45
Rakwere juht
Rakwere Linnawalitsus, Pikk tänaw ttr. 5.
Linna politseiwalitsus, Laada tanaw ^r. 3. (9—2, ö-6.
Kriminaalpolitsei, Peterburgi tänaw.. A 38,
Maakonnapolitsei, Rohuaja tän. nr. n.
I. jaosk., Taplmna tcm. nr. 2.
*
n. „
Pikk tän. nr. 41.
Maakonnawalitsus, Pikk tän. nr. 15.
Rakwere- Paide Rahukogu, Rohuaia tan. d
4. ja 5. jaoskonna rahukohtunikud, iea«.samas.
Rakwere kohtuurija, sealsamas.
Wa-sali tän. „r. 2a.
Adwokatid:
Wannutud adw. M. Kutti, Rohuaja tän. nr. 11.
Eraadwokatid I ja F1 astme asjades.
Eraadw E. Waldmann, Pikk tän. er. 27.
„
K. Äaho, Laias tän. /.
Rakwere notaarius, Peterburgi taiiaw m.
Opeasutused:
Maakonnawalitsuse poeglaste reaalgümnaastum Pikk tanaw nr.
Tütarlaste reaalgümnaasium. Pikk tanaw nr. • •
Saksa seltsi kool, Pikk tänaw, Osfmanni W/
on
asuw algkool, S-minaari tän.
I linna algkool, Aleksandri tänaw nr. /.
n „
„
Tartu täiiaw nr. 4.
UI „
,
Pikk tänaw nr. 40.
Jersti 2 kl. eraalgkool, Laada tänaw, Jersti maias.
Linnahaigemaja, Peterburgi ja Wene tän. nurgal.
Arstid:
Dr. J. Müller (9-1, 5-6) Peterburgi tän. nr. 38.
„ W. 5)ildebrant, Peterburgi tanaw nr. 20 (/0
, o
„ A Eberhardt, Pikk tänaw nr. 3, (9—} j
. M. Muradow, Peterburgi tanaw nr 1, (9 l
Maakonnaarst Dr. J. K>aho, Lmas t. nr. 18, (9-11, 4 0)
Dr. E. Utt, Pikk tän. nr. 16. (9—11)
’ N"k"EbKrd? PiN Law WM-rgl nmjos.
.
.
:
O Lepp, Waksali tän. nr. 12, spezial, silma hmgekorwa, nma za kurgu,
„
R.^Wirin, Peterburgi tänaw nr. 25, (81/*—91/», 3—5)
Hambaarst M. Iuurik, Peterburgi tänaw nr. 8.
,
55. Stembek,
„
»
"
yq°
Ah
M. tzooss,
„
»
6, (9-1, 3-5, pühap. 11-1)
Ämmaemandad >
cv CT»aIff)er Waksali tän. nr. 2. - A. Siegmonds Treufeldt, Aleksandri tän.
nr. 18
TuMng, Pikk tän. nr. 23. - Kiisk, Rakwere laamas. - Loomawelsker, Laada t. linnamajas.
46
Loomaarst Leinrichson, Suure Põllu tän., omas majas.
Linnaapteek, Pikk kän. nr. 14.
Maakonna apteek. Pikka ja Posti tän. nurgal nr. 15/1.
Telegraf, telefon ja postkontor, Peterb -qi tän. nr. 28.
Rentei ja Riigi hoiukassa, Peterburgi^rün. nr. 3.
Maakonna wangimaja, Rohuaja tän. nr. 6.
Rahaasutused:
Rakwere Ühispank ja Wiru pank, Lai tän. nr. 17.
Äarjupank, Pikk tän., Kuupi majas.
Äoiu ja Laenukassa, Peterburgi tän., linnamajas.
Seltsid:
jö Karidusselts,* asub Rakwere mõisas.
^Spordiselts Kalew," Lai tän., Ühispanga majas nr 17.
^Käsitööliste Selts," Lai tän. nr. 17.
Kinod:
"Illusion," Pikk tän. nr. 16.
„Union*, Maksali tän., Waksali ja Kukke tän. nurgal.
I ja n riigimaksude walitsused, Peterburgi tän. nr. 47.
Malga juht.
Ametiasutused:
Lmnawalitsus, S.° Sepa tän. nr. 1. Linnapea Dr. J. Müllerson
abi 3. Pullisaar, Äariduse osak. juh. A. Kokkult, sekretäär
3. Jänes. Awatud kella 9- 1. Teleson nr. 8.
Maakonna ja linna politseiwalitsus, Aia tän. nr. 16. Ülem: Ä.
Sims, abi W. Wäljaots. Töötunnid kella 9—1 ja 3—5.
Kriminaalpolitsei, Moskwa tän. nr. 14. ÄlemRikol. Pääbo.
Kaitsepolitsei, Moskwa tän. nr. 27, teisel korral, ülem A. Jügermann.
Komendantuur, Moskwa tän. nr. 15/17, Sperkassa majas. Komendant al.-kapten Madisson, ühtlasi ka linna ja maakonna kait
seliidu ja rahwawäe ülem.
Maakonnawalitsus, Pihkwa tän. nr. 5, teisel korraL Esimees Aua,
Sild, sealsamas ka haridus ja hoolekairde osakond, juh. AlWibu, kaubandus ja toitlusosakond, esimees Aug. Sild. Maakoolinõunik: Aug. Kõiw. Administrat. osak.
juh. Mõttus; Põllu majandusosal, juhat. Kans Hiop.
47
Linrrapood, Moskwa tän. nr. 21. Juhataja linnanõunik W. Gross.
Linnahaigemaja, Allee tän. nr. 6. Arst Dr. Ed. Gens.
Koolid:
Poeglaste reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13, juhataja M. PärnaTütarlaste
' „
Moskwa tän 3,
„ T. GrünbergLäti keskkool, Wene tän., juhataja K. Weemann.
Saksa erakool, Allee tän. nr. 4, juhataja Sternberg.
Arstid:
Dr. Ed. Geus, naiste- sugu- ja sisemised haigused, Jaani t. nr. 1,
kõnetunnid 1/2! 1—12 ja 4—5.
Dr. A. Tambera, sisemised, silma- ja suguhargused, Kuperjanowi
tän. ur. 3, H korral, kõnetunnid kella 10—12, 3—4.
Dr. 3. Müllerson, Pihkwa tän. nr. 22.
Dr. S. Polikowsky ja J. Polikowskaja, Sugu, nars- )(i ftsemrsed
haigused. Anulüüsid. Kuperjanowi tän. nr. 10.
Dr. Äaynberg, Moskwa tän. nr. 25.
Dr. A. Morel, loomaarst, Kuperjanowr tan. 3.
Hambaarstid:
J. Goerts, Kuperjanowi tän. nr. 10.
pr. E. Rääbis, Pihkwa tän. 14, wastuwotnnse tunmd 9-1 ja 3-5.
Apteegid:
Ä. Sõrmus, Pihkwa tän. nr. 26.
C. Rüeker, Moskwa tän. nr. 8. Jaani kmku wastu.
Ämmaemandad:
A. Dünter, Aleksandri tän. 16.
M. Kalnin, Mesipuu tän. 6.
J. Kukrus, Puschkini tän. 7.
A. Schinman, Aleksandri tän. 13.
O. Schamajewa, Pihkwa tän. 31.
P. Parts, Pihkwa tän. 32.
Adwokaatid:
3. Kreideberg, Moskwa tän nr. 15/17, IH korral.
Peri, Pihkwa tän. nr. 6.
Malga rahukohtunik: Lesta, Pihkwa tiin. nr. 6 1III tort. Kohtuuurijad: 1. jaosk. Friedr. Kurwtts; 2. zaosk. Tatar, Pchkwa
tän. nr. 6, III kord.
Rotarius, L. Tuul, Pihkwa tän. 6, 3. korral.
Maksuinspektor 3. Kalam, Aia tän. 16, Nentei majas, II korral.
Rentei, Aia tän. nr. 16, ülem A. Printsmann.
48
Post*, telegrafr ja telefoni kontor, Moskwa ja Pihkwa tän. nurqal,
kontori ülem K. Maurer, abi J. Kompus.
y
Walga linna wangimaja, Riia tän. nr. 9.
8 aktsiisi jaoskonna kontrolöör
Einer, Moskwa tän. nr. 32.
Malga maak, metsade ülem B. Grave, Moskwa tän. nr 37.
Kaalukoda, Raha tän. nr. 1.
Tolliwalitsus, raudtee jaama juures, ülem Sorgenfrei.
Elektri jaam, Raha tän. nr. 3, kantselei linnawalitsuses, II korral.
R haasutufed:
Walga Wastastikku Krediit Ühisus, Pihkwa t. 6. „Säde" majas
„
Laenu ja Loiu- Ahisus, Moskwa tän. 15/17, omas majas.
„
Teine Wastast. Krediit-Ahisus, sealsamas.
KaudanduA- jpsinga
ofcif., fenlfamos.
Seltsid:
„Säde," Pihkwa tän. nr. 6, omas majas.
Walga Karskuse Selts, seltside Fhiskodus," Moskwa tän. nr. 14.
,rühEodu," Moskwa tän. nr. 14.
Üleriikline Riigi- ja Omawalitsuse teenijate ühing, sealsamas.
Lätr selts, Moskwa tän. nr. 10.
Ajaleht:
„Lõuna-Eesti," Moskwa tän. nr. 20a. Toimetaja J. Pommer.
Kinod:
„Ilmarine," Moskwa tän. nr. 33, postkontori wastu.
„Rekord," Puschkini tän. nr. 4.
Wvõrastemajad:
„Petrograd,"Moskwa tän. nr. 16.
„Commerce,"
„
„
„ 21.
„Liiwimaa,"
„
„
„ 29.
„Rossia," Pihkwa tän. nr. 36.
„Pärnu"
„
„
„ 40.
ttRoom,"
„
„
„ 37.
„Balti," Riia.tän., end. „Musse" wastu.
„ Euroopa," Raudtee jaama juures.
P. S. Lähemal ajal awatakse I kl. wõerastem.
Pihkwa tän. nr. 6.
„Säde" majasse
49
Tartu juht
Linnahaigemajad:
Linnahaigemaja külgehakkawate haig. jaoskond. Lina tän. 4a, tel. 121, wastuwõtmine igalajal.
. .
.
,
Linnahaigemaja meeste- naeste ja suguharg. jaoskond ja ambulat. raawttsemme
Aleksandri tän. nr. 80a, wastuwõtmine igalajal.
Linnahaigemaja naeste, naha ja suguhaig. jaoskond ja amdulator. rawitse.
mine maks 10 mrk. Siftlrse arstrmrne on ilma maksuta kõrkidele.
Puiestee tän 87. tel. 56.
Wanuutud adwokatid:
S. Olesk, Rüütli tän. nr. 9. — J. Ostrat, Rüütli tän. nr. 3. — A Schmidt,
Lossi tän nr 9. — O. Rüütli, Suurturg tan. nr b. — W.Landesen, Uueturu
tän nr. 11. - J. Laur, Suurturg, tän. nr. 14.-- J. Krnsa, Promenadi
tän. nr- 6. - Fr. Karlson, Suurturg tan. nr. 8. - Q. Karrk^ Kroonuaia tannr. 76. - J. Gens, Poodi tän. nr. 2. — W. Hartmann, Wana tan. nr. 2.
R Tarrask, Wana tän. nr. 7
Eraadwokatid:
P. Kangur, Jaani tän. nr. la. — Eh. Luha, Lai tän. nr. 31. —• J. Johanson,
Peterburgi tän. nr- 46 — W, Malern, Waürkraawr tan. nr. 6a.
Liuuawalitsus, Suurturg, raekojas.
Linna kõrgemad ja keskkoolid:
Ülikool, Jaani tän
Kesk- ja kutsekoolid r
Tartu tütarl. gümnaasium, Riia tän. 12.
Treffneri poegl.
Rüütli tan. nr. 12.
E. N. K S. tütarl. gümnaasium, Wiljandr tan nr. 3.
Reaalkool poegi, Riia tän. nr. 121a.
Kommertskool ühiskool, Tolstoi tän. nr 4.
Kommerts kaubandus ühiskool, Fortuna tan. nr. 6/2.
Õhtu reaalgümnaasium ühiskool Fortnna tan. nr. 6/12.
Saksa ühisgümnaasium, UhiselumaiaDoomemael.
A. Walteri poegi, eragümnaasium, Magastm tan. 6.
Gross'i tütarl. eragümnaasium, Aia^tan nr 34^
Rothlefi
„
Tähtwere tan. nr^ 3/4.
Wene ühiskool eragümnaasium. Munga tän. nr. 12.
Tallinna juht.
Riigikogu:
Istumised: Toompea lossis, Walges saalis.
Kantselei ja juhatusekabinett sealsamas.
Poliitiliste rühmade kabinetrd sealsamas.
50
Rtigiruanem:
Riigiwanem K. Päts, Ameti elumaja,
W.- Pärnu m. nr. 19a.
Riigiwanema kaainett, Toompea loss.
Pikajala
tänawa
lõpp. Erakorter r
Wabariigi walitsuS:
Kantselei, Toompea loss.
Asjade walitseja kabinett, Toompea loss.
Riigi raamatukogu, Toompea loss.
WölisminiSteerium:
Wälisministri kabineti, endises rüütelkonna lossis. Toompeal.
Ruhaministeerium:
Rahaministri, abi kabinetid, Karjawärawa puieslee nt 1.
Kaubandus- ja tööstuSminiSteerium:
Ministri kabinett. Kohtu tän. nr. 8.
Põllutöõministeerium:
Ministri, abi ja sekretääri kabinetid, Wismari tän. nr. 7.
Töö ja hoolekande ministeerium:
Asub Aia tän. nr. 12.
Teedeministeerium:
Teedeministri ja sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
Haridusministeerium:
Ministri abi, sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
RiikLised õpeasntused:
Tallinna tehnikum, Narwa maantee 54.
Kunsttööstuskool,
Tartu mnt. nr. 11.
Tallinna merikool, S.- Kloostri t. nr. 16.
Sõjaministeerium, Pagari tänaw nr. 1.
Maakonna asutused, S.° Rofikrantsi tänaw nr. 12.
Pangad ja rahaasutused Tallinnas:
Eestimaa Tööstuse ja kaubandusepank S ja W. Karja tän nr. 7/12.
„
Wastastikune Krediitühisus, W.- Karja tän. 12.
„
„
Krediitühing, Lai tän. 11.
Eesti Pank, Gogoli puiestee 3
„
Rahwapank, S.- Roosikrantsi t. 15.
„ Wene Pank, Aus t. 2.
Äarju Pank, Larju t. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank, Wiru t. 18.
Põhja Laenu ja Äoiuühisus, Suurturg.
Pöhjapank, S.- Karja t. 20.
Põllupank, Lai tän. 1.
Rentei, Lai tän. 1. — 2 Rentei W>- Pärnu mnt. 2.
C. Scheel ja Eo. Wanaturg. 2.
51
Tallinna börse, Pikk täit. 17.
„
Krediitpank, <5.= Karja t. 2.
,
Linnapank, Mündi t. 2
Anioonpanga Tallinna osakond. Pikk t 11.
Tallinna wõõrastemajad:
„Kuldlõwi/ Äarju täit 40. — .Tsentraal/ Larju täit. 37. — .Kommerts/
Kaarli tän. — .Peterburi," Rataskaewu tän. 7. — .Peetri/ Peetri platsi
ääres. — .Du Nord/ Rataskaewu tän. 3. — „Europa'" Wiru tän. 24. —
„S)OteI de Room/ Narwa mnt. 30. — .Frantsia/ Balti waksali wastas. —
.Sõdurite kodud/ S. Tartu mnt. 64. ja Lutsu tän. 2.
Haigemajad ja kliinikud:
Eesti arstide erakliinik. Mana turu kaelas 3. kõnet. 12—2.
Kliinik, Wiru tän. 23. kõnet. 12—2, 5—7.
Priihospidal, W - Liiwa tän. 18.
Diakonissi haigemaja, S ° Pärnu mnt. 52
Tallinna erakliinik, S.- Roosikrantsi tän. 2a
Sünnitamishaigemaja, S.- Balesna tän 12.
Dr Knupferi naiskliinik, S'- Balesna tän. 12.
.Seewaldi" waimuhaigetemaja, Baltiski maanteel 52
Jnhalatoorium, Kaarli puiestee, Winkleri maja.
Tiistkushaiguste sanatoorium, Magdaleena tän. 6.
Linnakooli hambakliinik. Lai tän. 40.
Tallinna wannutud adwokatid:
Birkenberg, R. Wiru tän 5. — Daugul, J Lai tän. 32. — Eliaser, R. Jaani
tän 6. — Ester, Ä. Lai tän. 15. — Gorschkoff, J. Wiru tän 12- — Laho,
Kr S - Karja tän. 2 — Äirsch, M S- Karja tän. 7. — Jdell, O Lai t. 7.
— Johanson. W. Suur Karja tän. 15. — Jurine, T. Wana turg 1. — Kalbus, T W.- Posti tän 6. — Kress, G. S.- Karja tän. 5 — Limberg, B.
W.- Karja tän. 1. — Maurer, A; Wana turg 1. — Maydell, T. Pikk 1. 37.
— Oldekop, W. S.- Karja tän. 2. — Parik, J. Pikk tän. 5. — Peet, A.
Jaani tän 6. — Petzolt, W. S Roosikrantsi tän. 8. -- Poska, G. Pikk tän.
49. — Pung, M. Eesti Pangamajas. — Reichmann, Wiruwärawa puiestee 13.
— Ruubel, P. Jaani tän. 8. — Siegel, K. Niguliste tän. 12. — Temant, J.
Wiruwärawa p. 13. — Weiner, S. Wiru tän. 22.
Aug. Lõpp’e fõäöekwodpaildi:
„B ALTIK A“ Pärnus,
Kuninga tän. nr. 38. ,
9f hi n f n h
!
j
Kuninga tän. nr. 38.
äripäcwadel kella
9—6
pühapäewadel kella 12—3.
k-----------------------------------4
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kinnitage oma elu ja warandusf, künni weel aega!
esimene Kodumaa KinnitusHkffia - Selts
Eesti kivid"
Kdnetr.: 6—24 ja 17- 03
Tallinnas, Pikk tän. 28.
^õtab kõiksugu
fulekinnifuti,
weokinnitufi,
elukinnituii
wasfu.
Soodfad tingimised.
*
Kindel roastutus.
Kiire ja korralik kahjude korraldus.
Agendid kõigis linnades ja alewites Eestis.
Piira
Uus tän. nr. 2,
R UIH
kõnetraat 1—21.
i
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Balti nahawabrik.
Pärnus, W.-Sauga tän, nr, 24
Walmistab kõrges hääduses: talla-, pinsoli-, juht-, raag-,
kroom- ja kasukanahkasid.
—
Töötab auurujõul, Sauga jõe kaldal. ——- —
Wõtab kõiksugu nakkasid ümbertöötada ja waketab pargitud nakka
sid parkimatafe taastu ümber. Ostab t aateid looma-, mesika- ja
lambanahku. Wabriku na halad u,
Rüütli tän. nr. 28 ja turuääres nr. 1—2.
D. Raist ja Ka. kauplustes.
Balti nahavabriku juhatus.
xxxxxxxxxxxxxxxxXxxxxxNX
OOOOOÖÖÕOÕÖÕOÕOOOOOOOOOO
m. Wichfersfeinl
W
saapa- Ja nahakauplus,
Rüütli tän. nr. 53. (roastu Endlat.)
Soomifab igasugu nõuetele tuasfaroaid jalanõusid, roalmisfud
omas töökojas kõige paremast maferjaalist.
Igat seltsi saapa- ja kingapealseid, talla- ja pealsenakka, saapapaelu, nööpa, miksi, korkad, kummipkkka j. n. e. j. n. e.
Töö headuse eest wastutan
Minnad roõistlemafa.
Mustusega
m Wichtersfein.
ÖOÖÖOOOOOOOOOOOOOOOOOOÕÕ
KaiNotae- Tööstuse Osaöhisus
„Kalew"
Pärnus, Rüütli tän. 14, tlef nr K.
Raua- ja teraskaubad,
wärwid,
alumiinium-
igasuguseid
puuunlla ja
õlid,
ja emaleeritud kööginõud,
willaseid riideid sise- ja wäljamaa wabrikutest.
Kõige odawam sisseostu allikas.
Otsekohesed ühendused wäljamaaga.
— Kõige odawam ostukoht on —
$orlin'o liiiflii!
Soowitan oma tööfojüš WQlntt8iub oma ju wäljamaa löttgctft,
krige uuemas moes, kõiksugust koetud kaupa, meester., naester.,
a lastele, nagu: s o k i d, m ü t s i d, s ch a l l i d, spordi
särgid j. n. e.
Peale selle meel kõiki muud pudu-, moodi-,
ja riidekaupa. Hinnad kauba headuse järgi wõistlemata odawad.
Palun aadressi meeles pidada!
w Mattin a kauplus
Pärnus, Rüütli täit. nt. 51. (wastn Endlat )
' S. flbras*e'
KHUBRCRDU
Pärnus, Rüütli tän. nr. 45.
Soowitab austatud kaubatarwitajatele
omast ladust mõõdukate hindadega
kõiksuguseid majatarbeasju, nõusid, elektri ja petroleumi
lampisid ja nende üksikuid jagusid jne. jne. jne.
Juhime nahatarwitajate tähelepanu meie
firma nime „Th. W. Lrünwalät" peale —
mis iga naha peal olemas.
Käesoleval aastal roalmissaaroasse
1. Samueiitshi liwimaija,
Pikal uulitsal nr. 36, awatakse
l järgu
wõõiisieniaiii-resioiiio
kus ligikaudu 100 numbri-tuba,
------- mitu saali ~~~~
ja talwe- ning suweaed
asuma saamad
Sanitär-sisseseade korraldakse Ameerika süstemi
järele. Wõõrastemaja - restoran saab üks uue
matest ja parematest olema.
At Samuelitsh.
OOAGWWOG»»»«»«SSOO»»»S»»
8 5hokoladi wabrik 8
Hümn
Suur Kompasna tänaw nr. 40, telefon nr. 16—72.
Endine „ Esimene Pealinna Ühisus, *
soowitab kauplustele engros suures wäljawalikus shokoladi ja kompwekka.
Sseäranls palub tähelepannu peenemaitselist
VI v a f,
T o b i«L o b i,
(Tladisse
Salmin nshttMik
|yr>J
Z^j
Soowitab omast labuft kodumaal walmis-
tub
talla-,
□
pinsoli-,
wasika ja
lamba,
□
woobri nähku.
Peale selle
weel kohale jõubnub Välja
maa lakk-, kroom-, schewreau-,
semis- ja
pinsoli nähku.
Ladu
Tallinn, Wäike-Karja tSn. nr. 1
pood nr. 7.
Telefon 16-50.
Telefon 16-50.
Kslti Mwillü ketlüwile
ja toini,t iflkrik 1=3.
= Minu. =
Sindi taietel toabtifii ühisus
—
Sindis. . • 1
Ladud: Tallinn, S. Karja tän. nr. 13,
Kõnetraat 58-41.
Kõnetraat 2—41
Müük suurel arwul
wabrikute saadused: palitu ja ülikonna
riided, lalewid, tekid, sitsiriie, multon,
pleekimata ja pleegitud puuwillased rii
ded, watt, lõimed ja muud kaubad.
=JOE
E
9fic
51
Vabrik asutatud 1918 aastal
-il—
Eestimaa
miili i
Tallinnas, Väitiski maantee ja Wittenhofi tän.
nurgal 49. Telefon nr. 3—75.
WalmisLab
kõrges
headuses talla-, pinsoli-, pastla ja
juhtnahka, kroomnahka musta ja wärwilist,
lambanahku woodriks ja
shewretti,
mafinarihmu. Wabrik wõtab
tooreid nähku parkimiseks wastu ja ostab kõiksuguseid
Looresrmhku. Wabrik töötab suure sisseseadega ja asja
tundjate juhatusel.
Kõiksugu walmisnahkade müük
ja parkimiseks antud nahkade wäljaandmine on wabriku
Snure-Karja tän. L5 telefon L5—T7.
ladust.
Vabrik asutatud 1918 aastal
fl. Raudseppi
kolonial ja lastemängu asjade kauplus
Wiljandis LosfiZtän. ne 11.
Soowitan kõiksugu
Telefon n« 106.
kolonial kaupafi
suurel, kui ka wäiksel mõõdul, niisama ka
lastemänguasju
Peale selle on saadawal wiiuli, mandoline ja gitarre
keelest ja üksikuid jaausi.
Hinnad mõõdukad.
Kaupmeestele head °/o °/0
88N8M88NNKUNLLWWLN888M
1 J. Sl UUS, Bdweres.
Puu- ja piekkilöösfus.
Kauplus ja kontor Peterburi tän. 30.
Tuulamisemasinad Ns 00 ja klaasnõud, lambid, laetrnad, ämbrid j. n. e.
nzennnrennnreunnnnnnnnnnrenÄ
ffletfalliföosf us
2. Walfer.
Rakweres, Kütti tän. nr. 10, teles 38.
põllutöö
masinate sa lokomobiilide, saeweskite, mootoride,
kui ka tööstusemasinate parandus.
Amrbapressid, wagonetid ja muud sellele alale kuuluwad
masinad. Linaketruse masinate wasktfilindritele freisin uued
hambad sisse jne.
Korralik töö — hinnad Edukad.
Austusega
J walter.
Siguri, linnaste ja wiljakchtui rnabrik
„Estika“
osak. Tallinnas waksali p. nr. 2.
Telefon 53.
Walmistuswiis kõige uuemate sellekohaste aparaatidega. Protuktid
wõistlemata hääd, wõrreldes odaw, suur tagavara.
Semni Eesti Nahwawäe tarwitajate Ähisuste Keskühisuse ja Ees
timaa Wabrikantide Keskühisuse kohwi walmistaja.
Rakweres, Lai täit. 8
Tellimised täidetakse ruttu.
Kaupmeestele °/o %
Kauba wäljasaatmine kö järelmaksuga.
Omanik
3. Säilik.
mehaanika
— töökoda =
Hoh. kella, Tapal Hmbla fän. nr. 9Walmistan
kõiksugu
põllutöömasinaid, weski sisse
seadeid, kõiksugu mootorist ji masinaid ja teen nende
parandused.
Töö ksrralik ja hinnad mõõdukad.
Austusega
3.’ Rella.
akfiia Selts.
„Carfu Pärmiwabrik’u“
Preisparm.
Eesti üleriiklisel wäljanäimsel 1921 aastal esimese
auhin
naga ja tooremalt mitmete auhindadega kroonitud.
Wadriku asukoht Tartus, Pikk täit, nr 56/64.
Tallinnas
esitus. J. Rumberg, M. Tuberg Ko., Suur
Kloostri tän. nr. 18/20.
G. &A. Roothermundt - Dresden.
Zartu osakond, Raatuse tin. nr. 2, Lartus.
Hlliliiüiiiil! i8 nisliie Isin.
Soornifflb oma Tartu lodust põllupidajafele, aednikkudele, meieritele
• n. e. parematest ja kuulsamatest (vabrikutest põllutöömasinad ja
riistu, nagu näituseks :
„Badenia ‘ njabrikust-Wdnheim, Saksamaalt:
Jsesõitjad ja hobustega toeetarnad auru ja mootor rehepeksu garnituurid:
H. k. Lckerti mabrikust Berhin-Cichtenberg:
£ckerti-u)iljaniidumasinad «vtwa"
€ckerti-heinaniidumasinad „Diksi“
Eckerti-reaskülmimasinad „rtow ja Sfeila S“
Cckerti-hobuserehad
^ckerfi-kultuur ja liht terasadrad
€ckerti-kahe, kolme ja neljasahalised seemendamise adrad
Cckerti-kultiroaatorid ja sookündmise adrad
Cckerti-kartuli tvaoajamise ja muldamise adrad j. n. e.
Wedruäked „O s b o r n e;< s., tsik. tsak seemendamise- ja
heinamaa äked, hekslimasinad ja kõiksugused masinate osad ja jaod.
Koorelahutajad «Mic! e", — roõimasinad ja
biimatalituse riistad ja nõud.
kõiksugused
Riafööstuse osakond : Rutomaatlised ja käsipritsid, kühvima$inad ja kitkumise käsiadrad «Planeet" ja Sörderer,"
^ianoad, käärid, labidad j n. e? Rohud ja präparaadid kahjulikkude
Putukate härvifamiseks juure- ja puuroiljaaias.
Majandus wäikeinwentaar: roikatid, luisud, labidad, (viglad, jne.
Cmaillceritud ja aluminist köögi- ja lauanõud ja kõiksugused
Majanduse asjad.
---------Ilmal wfilsilBinala odavad. ----------
Kes tahab
raapaiõ,
see ostab ehk tellib neil
************
f Oi uil 11 UHU.
Odaw päevapildi tööstus. Pool-
tosinad
postkaarte
150
mrk.
proowipilt hinnata. Saksa marga
kursiga langeb hind.
Luba
ja passipildid valmistame
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Tartu willatööstufe
ja auruwärwlkoda
1. W ii li.
Tartus, Kalda tän. nr. 16,
puufilla juures.
Ketramine, kraaümine, wärwi
mine, manufamine ja n. e.
ühetrmniga
Töö kiire ja korralik.
Rüütli tän. 53,
p. S. Willa roabrikutele müüa
igasuguseid toillamatinate kraaiilid, kui ka kraafimik ja ketra
mise masinaid.
Endla waStas
Rakvere nahavabrik
Harry fricdrichs
Hkiiia - Selts
= Asutatud 1838 a. ==
Tallinna tööstuse- ja põllutöönäitusel 1920 a.
I Auhind.
Juhatus Tallinnas. Wabrik ja kontor Rakweres.
Nahaladu: RAKWERES, Petrogradi tän.27.
Pargib ja müüb:
sussi-, pastla-, talla-, seremet-, juht-,
rooodri-, roasika-,
lamba-, kroomi ja
hobuscnahka.
Ostab:
igasuguseid toorcsnahku ja pargikoori.
Carfus, Kiroi fän. nr. 5.
R. Cräfs’i
hfiiiniiis! tiislis.
Kõiksuguste willaste ja poolwillaste kangaste wärwinrine, wanutamine, pressimine ja shäärimine.
Meester. ja naester. peetuid riideid, nagu: palitud, kleidid,
ülikonnad jne. wärwitokse arutatud ehk arutamata.
Töö hääduse veale pannakse suurt rõhku.
Hinnad wõistlemata odawad.
Teised wasiutoStmise kohad: Tartus, kiwi silla visa juurcS^
Paursoui kaupluses. Mustwee aktotd, Roman PeetS
Wõõbsu dc toid A Martinowi kaupluses.
3E
■
Räpina
'
"
paberivabriku ladu
"
Pärnus, Nikolai fän. nr. 6, telefon 46.
Ä
w
e
Müüb kõiksuguseid paberi kaupasid Wabrikn hinnaga
ja alati ladust saada pakkimise-, suitsu-, joonistuse-,
konsept-, ja kirjutuspaberit. Akti ja ehwti kaanesid,
albumi ja pruuni ümbriku paberit, 1. s. tinti, kuiwatuspaberit, 1. sorti Soome pruuni ja walget pappi,
kirjaümbrikud, kooli- ja jonnistus ehwta, blokisid, krepppaberit ja paberikottisid alati saada Wabrikn
♦
J
hinnaga
-
Räpina paberivabriku laduS PärnuS,.Nikolai tän. 6
e
e
xxxxxxxxxxxxxx
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
iiiillM
l
Viljandis, j
Põhikapital Mrk. 5.000.000 *
Pank wõtab raha hoiule jookswale 8
arwele ja tähtaja peale.
8
Pank diskonteerib ja annab laenusid.
8
Pank ostab ja müüb wäliswaluutat ja 8
toimetab kõiksugu paugaoperatfioonisid. 8
Ariseis 1. detsembriks 1921. a.
Mrk 35.000000 —
1
Juhatus.
8x
8
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Tallinna
näitusel
1921
Tallinna üleriiklisel (naljanäi
tusel 1921 a. kroonitud esi
mese auhinnaga.
1.
auhind
Viljandi
likööri ja weini
(vabrikute osaühitus (valmistab endise aja osaajale meist
rite juhatutel kodumaa loomulikult marja- ja puutoilja
mahladelt ainult suhkruga (valmistatud kõigeparemaid
veine Ja likööre,
mis terroisele kosutaroad on ja mida roöime kõigele
soomitada (võistluseta headuses, niisama ka (võrdlemata
mõõdukate hindadega.
~~
Meie liköörid ja (veinid on (vabriku hindadega, kui
suuremal mõõdul tarroitatakfe, laadama! meie käelt: Tal
linnas, Tartus, Walgas, Wõrus, Põltsamaal ja mujal.
Meie
juures on
ühtlasi „8aku" õlleroabriku ja O/ü
„Tubaka“ ladud.
Kauplus: üosfi fän. nr. 12.
O./ü. Juhatus.
V»GGG»GGOGGGGOGGGGVGG».MGGGGOGGSSUMAG
KlviraMse poleerimise ja graweerlmlse tööstus
3. 3ugar, Tartus.
Puiestee tftnaw nr. 19. ja 34.
f
Walmistan surnuhaua tahwlisid, ristisid, sam
baid mustast Rootsi granitist. Soome, Belgia
ja omamaa kiwist. Jtalia ja Karara mar
morist.
Ladus suur wäljawalik liht tahutud ja polee
ritud walmistööstd, raudristid igas suuruses
ja mustrites. Töö puhas ja korralik. Hinnad
Võistlemata odawad.
nao—
Sega Ja nahakauplus 3. Swanow.
Tapal, Pikk tän. nr. 12 (end. Ühisuse pood.)
Soovitab odavate hindadega järgmist kaupe:
Suhkrut, theed, kohwi, kakaod, sahariini, nisupüüli, riisi, manna, makaroone,
kompvekke, — seepi, küünlaid, pesu- ja söögi soodat, soola, heeringaid, petrokeumi, seebikiwi, lampe, lambiklaase ja tahte, teeklaafe ja tasse, sawinöusid ja
kulpe, emal, taldrikuid, pesukauSse ja kulpe, — kangalõimi, willakraase, talla,vastla,- kroom,- lakk,- juht'- woodri j. n. e. nahka, kingsepa tarvidusi, saapakreeme, tubakat, paberosse, hülsi ja palju muud kaupa.
Minu kaupluses ou alati saada värsket pärmi.
Liha- ja warStikauptuS
A. Psusam
MWtz
Alati wärSket nuumlooma liha, worstistd igat sorti, suitsusinki, juustu
wõid, kilu ja kõiksugu liha müüa.
Zällemüüjatele °/° %.
Linnad mõõdukad.
Austusega
A. P-ltsam.
|
Kõige paremat lina- ja takulõnga ketrab
|
t
T
ffimene Pärnu lina ja takukeframite
roabrik Pärnus.
|
I
kllmene Pärnu lina- ja takuketramik wadrlk
a
1
Wiili tööstus 5-55";
Wõtab wastu kõiksugu WIILIRA1UM1SE TÖÖSID ja wahdab
UUSI WIILISID ja RASPLEID wanade wastu ümber. Kõik
seltsi saed saawad teritud ja uued hambad sisse pressitud.
Hinnad wõimalikult ajakohased.
Aupaklikult R. Rõuk ja B. Rõngelepp.
: €mü tuvi kingseppa töötuba ■
■
*
*
■
Viljandis, Lossi tana^ nr. 4.
■
walrnistan oma töötoas tellimiste peale maitferikkai
meeste- ja naisterahva jalanõusid.
Töö kiire ja täielik vastutus, hinnad mõõdukad.
Teatan oma austatud töötarvifajatele, et minu töökojas nüüd jälle
riideid endises headuses ja kõiksugustes värvides värvitud saab.
Käitute! üksteistkümmend 1. auhinda laanud.
Tööde.*eest täielik ^vastutus.
— Hinnata praamid! —
Head tisleri Ja maalri
liimi valmistab
Ilõudke hinnata proowe
Rakwere, Tarto tän. oi. 21
Hinnata proomid!
—~
Hinnata proomid!
Rakwere
Riia kingsepa
Riia kingsepa
3. Beinrichsonl
saapakauba magasin ja tööstus
Wiljandis,
Tartu t&n. 16.
Minu jalanõude kaupluses on alati kõige suurem coaljaroalik
meeste- ja naisterühma, kui ka laste saapaid ja kin
gasid, saapamääret ja nööre, kõige kuulsamate wabrikute gummikalosse
Oma kauaaegse praktika tõttu saapatööstuses, roõin oma
kauba ja tellitud tööde headuse ja roastupidacouse eest
alati wastutada ja rahroa rahulolemist teenida. Kes siit
ostab, ei ole oma raha paha kauba eest raisanud. Tulge
aga julgesti J. Heinrkhsan'i jalanõude kaplusesse Vaa
tama, kus alati sõbralikku ja õiglast Vastutulekut leiate.
Kõige austusega Jw Heinrichson.
]0Ä Uno Pohrfi
masinawabrik, Viljandis,
walmistab alandud hindadega saeweskid, kappsaagisi, schindkmasinaid, kantimisemasinaid
j. n. e- j. n. e.
lokomobilisi, aurukatlaid, aurumasinaid, isesõitjaid, rehepeksugarnituurisi j. n. e. Võtab
kõiksugu malmi ja roaseroalamisi, iukkusepa,
sepa, treieri, katalsepa ja paranduse tööd
wastu, saadab montöõrisid sooroi peale Välja.
VaataK/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbi...K/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbing
Kulla- ja kellasepaärl
Petseris, Turuplats 12.
KALENDER
1937.
Sel aastal on 365 päeva.
K/m. J. Tibbing & Ko.
Kulla- ja kellasepaärl
Võrus, Jüri tän. 5-b.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Parimad oie aasia õnnesoovid.
Õnne Eesti riigile,
õnne tema rahvale!
Kõigile ja kõigile
olgu lahti õnnetee.
Uuel aastal, uuel teel
olgu rõõmus kõigi meel.
Kõik, mis paha, jäägu maha,
Uuel aastal eemale.
Olgu kõigil kannatust,
vendi vastu armastust.
Sõpruses kätt anname
täna teineteisele.
Olgu iga ühe püüd
andestada teise süüd.
Iga ühe tulevik
olgu hea ja õnnelik.
Minu palavam hää soov:
olgu kõigil töö ja hool.
Õige siht ja ausa meel
Valitsegu eluteel!
j. Ti&Aülg..
w. Pohlak’u trükk — Wõrus.
A
K/m. «J. Tibbingl
KALENDER
1937.
Lp.
ärisõpradele ja tuttavatele pari
mate õnnesoovidega
uueks aastaks
Väljaandja.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Märkide Seletus.
D noorkuu
D täiskuu
3 esimene weerand
C wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algus
Suwe
„
Sügise
„
Talwe
„
21. märtsil
21. juunil
23. septembril
22. detsembril
Päikese- ja kuuwarjutused 1937. a.
1937. a. on 2 päikese- ja 1 kuuwarjutus.
Täieline päikesewarjutus on 8. juunil. Ei ole
meil näha.
Osaline kuuwarjutus on 18. nowembril. Ei
ole meil näha.
Ringikujuline päikesewarjutus on 2.—3. detsemb
ril. El ole meil näha.
Töö lõpetatakse
kell 12 päewal ametiasutustes ja käitistes: Vaiksel
laup., Nelipühi laup., Võidupüha laupäewal, Iõulu
laupäewal ja Wana-aasta laupäewal.
Julius Tibbing 50-a.
Äriomanik Julius Tibbing pühitses 18. nov.
1936. a. oma 50 aasta sünnipäeva.
J. Tibbing on sündinud 1886. a. Võrumaal,
Põlva kihelkonnas, Aleksandri vallas, Joosu
mõisa rendikoha pidaja pojana. Alghariduse
sai vallakoolis, täiendades edaspidi oma hari
dust kursustel ja iseõppimise teel. 14-a. hak
kas ametit õppima kellasepa õpilasena ja
3
19-aastaselt avas iseseisvalt töötoa Võrus.
Hoolsa ja korraliku töö tõttu teenis peagi laiema
rahva lugupidamise ja laiendas oma töötuba,
töötades mitme abilisega. 1908. a. avas töö
toa juurde kellasepaäri, millest ajajooksul kuju
nes välja suurem universaal-kaubamaja, müües
kella- ja kullasepa saaduste kõrval ka jalgrat
taid, õmblusmasinaid, raadioaparaate, grammo
fone, laskeriistu, laskemoona, elektri- ja fototarbeid jne. 1924. a. avas J. Tibbing ka Petseri äri osakonna. 1931. aastal viis tema oma
peaäri Võrust üle Petseri, kuhu asus ka ise
elama. Võrus on temal ka praegu osakond,
mis asub Jüri tän. 5-b k./m. J. Tibbing ja Ko.
nime all. õiglase ja ausa äritegevuse juures
suureneb äri iga aastaga ja juubilar võib rahutundega tagasi vaadata oma pikaajalise töö
vilja peale. Asudes Petseri elama, avas J. Tibbing
veel omas majas — Vabaduse tän. 18, eeskuju
liku võõrastemaja, mis on varustatud aja
kohaste mugavustega ja oma puhtuse ja korra
pärast laialt tuntud sisemaal ja ka välismaal.
Juubilarile veel rõõmurohkeid aastaid!
(Ajaleht «Elu», 20. nov. 1936. a.)
Botlkuld,
kalasse.
Hommikukingi, viite, kummlkingi.
MEESTELE r säärsaapaid kroomist ja
juhist, kamaseld, kingi, viite jne.
Hoiate majanduslisalt kokku, kui ostate HANS
GROSSTHAL’i jalanõudeärist. Töö eest täielik
vastutus. Ka tellimisi võtan vastu. Töö kiire
ja korralik.
Palun külastada ja veenduda kauba headuses
ja suures valikus.
„HAID-NEU",
„GRITZNER“,
„DÜRKOP“,
„EXELLA",
„PFAFF“ j. t.
on suures valikus saadaval meie laos.
Õmblusmasinate üksikosad, nõelad, rihmad
ja õlid.
Tulge ja veenduge.
Võimaldatud pikaajaline järelmaks.
Eelolevaks hooajaks soovitame lugupeetud
ostjaskonnale oma suurest ja täiendatud
ladust suures valikus kõiksuguseid
jalgrattaid
tuntumatest vabrikutest: Inglise ROYAL
EINFIELD, ROYAL SM1THF1ELD, Rootsi
HUSQUARNA, TORPEEDO, BORA, j. n. e.
Jalgratta üksikosi, sisekumme, välismantleid, ketti, pöidi, kodaraid, jalgratta emaili,
paranduskarpe ja kõike tarvisminevat
jalgratta materjali. Kohale jõudnud suurem
saadetis Inglise „BRAMPHTON* jalgratta
osi ja ketti.
Kaupmehed, varastage endid varakult eel
oleva hooaja kaupadega, selleks on paras aeg.
Külastage meie kaubamaja, sest hää kauba, oda
vate hindade ja lahke teenimisega oleme meie laial
dase tarvitajaskonna poolehoiu võitnud.
Jalgratturid!
Tehke rattasõit omale naudinguks, muretsedes
oma rattale abimootori «ILO» ehk «SACHS».
Külgemonteeritav igale rattale. Bensiini kulu
1/2 senti klm., kiirus 50 klm. tunnis. Nõudke
tasuta demonstreerimist.
Päike tõuseb 1. mail kl. 4.25
10. „ „ 3.59
20. „ „ 3.37
13
Läheb looja: kl. 20.13
„ 20.37
„ 20.59
Hoia oma silmi ia kanna
nende eest hooli!
Parem karta kui kahjatseda!
Ostke õigel ajal omale prillid,
siis säilitate silmanägemise kuni
kõrgema vanaduseni.
K.-M. ]nlins Tiöhino
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Oma kulla-kellasepa
töökoda.
Töötarvitajad, kui soovite, et teie uurid
ja kellad täpselt ja hästi käiksid,
siis laske neid parandada minu töö
kojas. Töö tehakse asjatundlikkude
meistrite poolt täieliku vastutusega.
Korralikult ja ruttu tehakse kuld- ja
hõbemonogramme, faksimiile, graveerimis- ja oksideerimistöid.
Ostan
kulda ja hõbedat
asjades ja vanas rahas, makstes
kõrgemat päevahinda.
mis oma hääle loomulikkuse, selek
tiivsuse ja vähese voolu tarvituse tõttu
on leidnud raadioturul suurt levikut.
Suurem valik patareivastuvõtjaid ala
tes Kr. 95.— kuni 5-lambilise luksussuperini.
Nõudke demonstreerimist
ning hinnakirju. Müük täieliku vastu
tusega.
Aasta garantii ja järelmaks.
Peale selle soovitan suures valikus
akusid ja värskeid anood- ning taskulambipatareisid, antenni materjali, raadioaparaatide üksikosi ja tarvismine
vaid raadiolampe.
Omas laadimisjaamas laadin akusid
hästi ja odavasti.
K.-M. JULIUS TIBBING
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Võrus, Jüri tän. 5-b,
sest seal on müügil pari
mate vabrikute masinaid,
nagu:
Haid-Neu, Dürkopp,
Victoria, Exella, Gritzner,
Vesta ja teisi.
Valik on suur ja hinnad —
odavad.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad:
15. roeebr. Boorna, 22. märtsil Urbe laat, 5. aprillil
Tooma laat, 7. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. Päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Mana-Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Märskas, Järwesuu w. 19. jaan., 6. mail, 12. juulil, 19. aug. ja 9. dets.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— pühapäewadel Peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime»
kirjas korratud ei ole.
Turupäewad Wõru maakonnas:
1) Wana-Roosa wallamaja juures on Wõru
maawolikogu poolt lubatud turupäewa pidada igal
reedel.
34
2) Mõniste raudteejaama juures on Wõru
maawolikogu otsusega lubatud turgu pidada igal
kolmapäewal.
3) Wastseliina alewikus on lubatud Wõru
maawolikogu otsusega turgu pidada iga kuu 12.päewal.
4) Põlwa alewikus on Wõru maawolikogu
poolt lubatud turupäewa pidada igal kolmapäewal.
5) Kanepi alewikus on Erastwere wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega
pidada turgu igal reedel.
6) Kasaritsa wallas Wõrusool on Kasaritsa
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu igal kolmapäewal.
7) Räpina wallas Räpina alewikus on Räpina
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu iga kuu 10. ja 25. päewal.
8) Antsla alewis on Antsla alewiomawalitfitfel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada
turgu igal kolmapäewal ja igal laupäewal.
1. Kirjad.
esimese 20 gr pealt .
21—40 gr raskusega .
üle 40 gr iga järgmise 20 gr ehk
selle osa pealt
Kirja raskuse ülemmäär 2 kg,
kirja mõõtude ülemmäär 45 sm
X 45 sm X 45 sm või toruku
julisel 75 sm pikkus ja 10 sm
läbimõõt.
Senti
10
15
15
15
25
40
5
5
15
5
10
10
20
15
30
2
10
5
5
15
10
5
25
10
2. Postkaardid:
üksikud
vastusega
Kaust mitte suurem kui 15 sm
X 10,5 sm ja mitte vähem kui
10 sm X 7 sm.
3.
Ristpaelasaadetised (trüki
tööd, äripaberid, kaubaproovid):
iga 50 gr pealt .
alammäär äripaberite eest
„
kaubaproovide eest .
Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülemmäär 2 kg, kaust 45
sm. X 45 sm X 45 sm või torukujulistel 75 sm X 10 sm. Kau
baproovide raskuse ülemmäär
500 gr. Kaust 45 sm X 20 sm
X 10 sm või
torukujulistel
45 sm X 15 sm
4. Ilma markideta kui ka
puudulikult maksustatud
saadetiste eest nõutakse ad-
36
Sisem aalised
ning Läti ja
Leeduga
Soom ega
V älism aalised
ressaadi käest puuduv postimaks
kahekordselt, kuid mitte vähem
kui
Senti
Senti
Senti
5
6
6
10
15
25
10
25
25
5
5
5
5. Tähtsaadetised:
peale kaaluraha võetakse iga
saadetise pealt tähitusmaksu .
6. Rahakaardid:
Kindel taks iga rahatransferdi
pealt
Peale selle taks rahatransferdi
summa iga 10 krooni ehk selle
osa pealt
....
Lendpostiga
saatmise
eest peale harilikkude postimaksude
võetakse
lisamaks
uue tariifi järele, mis väljakuu
lutatud , Riigi Teatajas* Nr. 105
17. detsembrist 1934. a. lehe
külg 1810.
7. Väärtkirjad:
Kaalu- ja tähitusmaks
Kinnitusmaks iga 100 krooni ehk
selle osa pealt .
.
.
.
Kinnitusmaksu alammäär .
Sisemaal — väärtuse ülemmäär
— 10.000 krooni
nagu tähitud kirj. eest
20
|
20
—
8. Postpakid:
Kaaluraha: kuni 1 kg.
1—5 kg
50
—
—
1 kr. | Eri takside järgi
37
2 .rt cd
8
cd
bc
a
ce
s1
5.2
55 a
Senti
Kaaluraha: üle 5 kg iga 5 kg
ehk selle osa pealt
Kinnitusmaks väärtpakkide eest
9.Lunamaks (järelmaks):
Kindel taks iga saadetise pealt
Peale selle taks lunasumma iga
10 krooni ehk selle osa pealt
10. Ladumaks:
pakkide hoidmise eest iga paki
pealt päevas (alates 7. päevast).
Ülemmäär .
.
.
.
.
Senti
Senti
1kr.
Elritakside järgi
nagu väärtkirjade
kinnitusmaks
10
50
50
5
5
5
10
500
10
500
10
500
II jagu. Telegraaf.
Telegrammid r
Lihttelegrammid päevased äripäevil iga sõna pealt
.
.
5
Alammäär............................................... 40
Kiritelegrammid iga sõna pealt
Alammäär
Telegrammid ilupaberil 25 senti
kallimad.
öised ja pühapäevil ning tabeli
pühil
m. Valga t.
Karula △
Tuulem.
Antsla
Vaadina
Kurenur.
Sõmerp.
V Vagula
t. Võru m.
m. Võru t.
Nõnova A
Husari
Otsa
Lepass.
Tuderna
Piusa
V Veski
t. Petseri m.
10.27 m. Petseri t.
11.13 | Veriora A
1
11.50 | Põlva
12.18 VV.-Knuste|
13,05 t. Tartu m.
— 14.47 m. Tartu t. 13.00 5.27 19.06
— 18.58 t. Tallinn m. 8.50 23.30 16.00
Märkide seletus: || Püstjoon rongi sõiduaegade lahtris
— rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
+ — sõiduaegade lahtris — rong peatub
ainult reisijate nõudmise järgi.
AGA-BALTIC
rahuldavad ka nõudlikuma raadiokuulaja nii heliüiekande puhtusega kui ka töö kvaliteediga.
— 3 lainealaga raadio
Tüüp „644 ifi vastuvõtja
kõikide fines
sidega: ortoskoop, vaikne häälestus, muudetav selek
tiivsus, suur valgustatud skaala, soliidne välimus.
Hind ainult Kr. 275.— Alalis- ja vahelduvvoolule
Kr. 10.— kallim.
Tl IRin
CE/I 41—vabriku tippsaavutus,
■
avab‘teile kõik maailma
jaod. Eriline AGA-patenteeritud feedingu-reguleerija lühi
lainel võimaldab ka sel lainealal nauditavama vastuvõtu.
Hind Kr. 360.— Alalis-ja vahelduvvoolule Kr. 10.—
[kallim.
Nõudke demonstreerimist!
K.-M. J. Tibbing ja Ko
Võrus, Jüri tän. 5-b.
wwwmi
Jahikalender.
Põder, hirv,metskits, mets-1
siga, lendorav, emamõtus, I
emateder*)emafaasan, kõik 1
kakulised**), valge ja must 1
toonekurg ja kõik linnud, I
kes jahil, hulka ei kuulu |
Isamõtus
Tedrekukk
tutkas
Rabakana
Laanepüü ja emahakk
bb o.
L
<* OL
s
o
Nov.
D ets.
‘5
2
1
Illil II II
lillil 2 llž ■III
lill 2|U
1 iil Illil
IMWtl III "1 30||
1 31 |B "1
II lillil ül 31 III
Sokk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
®
®
1
3
J
Ju u n i
Ju u li
ci V°
Loomade nimed
M ärts
A prill
(Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel).
Lubatud jahiaeg.
Maksev 1. juunist 1934. a.
> Keelatud jahiaeg.
1
Põldpüü ja põldvutt
IEIBHHI9H "1
■■■■lill ■1" 31
■s
"H
miilil
301
1!
1
14
II
4W
g
Jänes ja faasan
,™
Billil ■
BE ■
Määr
j
SIBI illil ■ 31
Nugis ja orav
29 1 II Illil ■I2
Kõik teised kasulikud ja-1
31
hiloomad
II ■1
Sookurg ja hallhani
Metspart, koovitaja, kiivitaja, 1
kõik teised rüütlased ehk nepid 1
ja kõik rookanalased***)
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
16
II 1 II
1g
•) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16. aug. kuni 14. septembrini
**) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
»•*) Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende randa
del elutsevad: viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklad, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipida
mine on lubatud 26. juulist kuni 24. maini
M ä r ku s: Põllutööministeerium võib keeluaega 2 nädala
võrra lühendada või pikendada.
48
Tempelmaks.
I. Üldmäärused.
1. Tempelmaksust on vabastatud: a) dokumendid,
mille objekti väärtus ei ületa 50 krooni, välja arvatud iga
sugused arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksu
tähed, b) Maa- ja Pikalaenu pankadele esitatud palved,
c) kirjavahetus vaeslaste- ja hoolekandekohtutes, d) kõik
maksva hoolekande seaduse alusel tehtavad paberid ja
dokumendid, e) kirjavahetus tööliste töökaitse ja kinni
tuse alal, f) kirjavahetus palga kättesaamise kohta,
g) palved vaesuseõiguse saamise kohta, h) vastulaused
riigi- ja omavalitsuse maksude asjus maksujaoskondade
komisjonidele, i) hobusepassid, k) sunduslikud palgaraamatud.
2.
Tempelmaksu alamääraks on 5 senti.
3. Dokumendid ja paberid tempelmaksustatakse:
1) tempelmarkidega, 2) tempelpaberiga, 3) sularahaga.
Eraisikute kui ka asutuste omavahelisi koduseid doku
mente tempelmarkidega tempelmakstes tulevad tempelmargid kleepida dokumendile enne allakirjutamist nii, et
dokumendi tekst või vähemalt dokumendi ühe osalise
allkiri (kuid mitte selle allkiri, kelle kätte dokument jääb)
kõigist tempelmarkidest läbi ulatub.
Arvetel ja kviitungitel võib tempelmarke kustutada
väljaandja allkirja ja kuupäeva (päev, kuu, aasta) läbikirjutamisega igast tempelmargist. Allkirja asemel kui
ka kuupäeva tähendamiseks võib tarvitada templit. Tempelmarke võib kustutada lasta Eesti Panga osakonnas,
maksuinspektori juures, notari juures ja seal, kus neid ei
ole, rahukohtuniku, politseikomissari, alevi- või valla
valitsuse juures. Selleks esitatakse dokument pealeklee
bitud kustutamata markidega ühe kuu jooksul vastavale
asutusele, kes siis ka margid seaduslikus korras kustutab.
49
Sularahaga tempelmaksu maksmiseks tuleb dokument esi
tada vastavale Eesti Panga osakonnale.
4. Tempelmaksu maksmise kohta käivate määruste
rikkumises süüdlased isikud trahvitakse maksmata jäetud
või ebaõiglaselt makstud tempelmaksu kümnekordses suu
ruses, kuid igaüks mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele dokument maksustamise alla kuulub. Seejuures
nõutakse trahv poolelt, mitte aga igalt selle või teise
poole hulka kuuluvalt isikult. Poole hulka kuuluvad isi
kud vastutavad solidaarselt.
II. Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikkudele ja koh
tutele, iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele vastust
soovitakse, peale avaldustenapelmaksu 50 senti vastuse
poognalt. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse le
pingud — 2°/0 lepingu summast, kuid vähemalt 50 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2 % arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — V5 lõpliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1% lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja val
lasvara kohta — l°/o kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
1% rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu
summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
50
Iga mööblitellija peab tead
ma. et ainult nägus ja mood
sas stiilis mööbel on kodule
iluks! Sellepärast tellige oma
SAALI, KABINETI,
MAGAMISTOA,
SOOGITOA jne.
mööblid,
samuti polstermööblid: nagu
DIIVANID, SOHVAD,
TUGITOOLID j. n. e.
R. HENDRIKSON1
mööblitööstusest
Töökojad.: Võrus, Kreutzwaldi tän. 25
ja Tartu tän. 33. Tel. 233.
Tööstuse juht on vastava eriharidusega,
samuti eranditult ka kõik tööjõud,
mispärast teile on kindlustatud stiilne,
praktiline ja vastupidav mööbel.
Soodsad maksutingimused.
51
10)
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud,
samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 0,2% üüri või rendi maksu sum„
200 „
400 kr. 0,4% mast terve lepingu kestvuse
„
400 ,
800 kr. 0,6% aja eest, ühes arvatud lisa,
800 ,
1600 kr. 0,8% tingimuste väärtused.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingudO, 5% üürivõi rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni tempel
maksust vabad.
Kviitung: 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle
10 krooni 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
Tulumaks.
Tulumaksu alla käivad kõik füüsilised ja juriidilised
isikud, kellel on Eesti Vabariigi piirides mingisugused
tuluallikad.
Tulumaksu maksmisest on vabad need isikud, kelle
tulu on linnades vähem kui 600 krooni, abielusolijatel
900 krooni, ja muudes elamiskohtades — 400 kr., abi
elusolijatel 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ka summad,
mis ühekordse tasusaamise iseloomu kannavad, nagu
tulud pärandustest ja kingitustest, võidulaenupaberite
võidud, tasu varanduse võõrandamise eest. Tulumaksust
on vabad veel sõjaväelaste tasu natuuras ja invaliidide
paiukid, pensionid ja abirahad. Kõik muu sissetulek
kuulub maksustamisele.
Tulumaksu määratakse maksja eelmise aasta sisse
tuleku põhjal, kusjuures sissetulekud liigitatakse: 1) tu
lud rahalistest kapitalidest, 2) tulud liikumata varandu
sest, tulud kaubanduslikest, tööstuslikest ja muudest tulu
52
toovatest ettevõtetest, 3) tulud teenistus- ja töötasust ning
4) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulu
toovast tööst.
Tuludest arvatakse maha : p. 2 nimetatud tulualli
kate juures — tulusaamise kindlustamise ja hoidmise
kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasu
mine on lootuseta, võlgade protsendid, haigekassasse
makstud summad. P. 3 nimetatud tuluallikate juures —
20% palgatuludest, kuid mitte üle 900 krooni. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 ja üle
60 a. vanad, siis arvatakse iga perekonnaliikme kohta
linnades 300 krooni ja mujal 200 krooni maha. Sama
summa arvatakse maha ka maksukohuslase ülal pidada
olevate vanemate laste pealt, kes ei oma mingit tulu ning
ei tegele tööjõududena maksukohuslase tulutoovas maja
pidamises.
Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarvamiste tõuse
vad, võetakse järgmiselt maksu:
Esimese alanud või täie 1000 kr. pealt (kuni 1000) — 5%
järgneva 1000 kr. pealt (üle 1000 kuni 2000)
6,
3000) - - 8,
1000 *
*
2000
y
*
( »
yy
3000
4000)
y
10,
1000 y
(»
1000 *
4000
5000) — 12.
y
y
(,
1000 ee
5000
y
y
6000) — 14,
(»
ee
6000
1500 y
y
ee
7500) — 16.
(.
ee
ee
■
2500 y
7500
10.000) — 18,
(,
*
5000 y
15.000) — 22,
( B 10.000
y
5000 y
ee
y 20.000) — 25,
( , 15.000
ee
5000 y
ee
25.000) — 28,
( - 20.000
w
5000 *
y
y 30.000) — 32,
( , 25.000
osa pealt W ( » 30.000
) — 36,
y
Eeltoodud määrade järgi arvutatud tulumaks kõrgen
datakse 10% võrra vallalistele, lahutatutele ja abikaasast
lahus tulumaksustatud abielulistele, kes on üle 30 a. va
nad ning kui nende ülalpidamisel ei ole alla 17 a. ja üle
60 a. vanu või töövõimetuid perekonnaliikmeid.
Üldiselt vähendatakse toodud maksumäärade järgi
arvutatud tulumaks 10% võrra ning maksusummad alla
5 krooni jäetakse sisse nõudmata.
Hariliku deklaratsiooni (teadaande) andmise tähtajaks
on 1. veebruar. Deklaratsioon antakse sellele jaoskonnale,
mille piirides maksualune eelmise aasta 15. detsembril
elas. Majaomanikud ja kinnisvara kasutajad on kohus-
53
tatud peale selle 30. detsembriks esitama teateid ela
nikkude arvu ja koosseisu üle. Maaelanikud võivad dekla
ratsiooni esitada ka vallavalitsusele. Põllumajapidamisest saadud tulu võib üles andmata jätta, mida teada
andes ära tuleb tähendada. Niisugusel korral arvatakse
tulu keskmiste normide järele.
Maksulehed peavad tulumaksj atele välja saadetud
olema 1. juuliks.
Maksustamise tähtpäevadeks on 30. september ja
30. november. Maksu võib tasuda nendel tähtaegadel
pooles suuruses. Leiab keegi, et tema on ebaõigelt
maksustatud, siis võib tema 1. augustini vastavale jaos
konna Komiteele vastulause sisse anda. Jaoskonna komi
tee otsuse peale võib kaevata 2 nädala jooksul teada
ande kättesaamisest arvates Maksupeakomiteele ja vii
mase otsuse peale Riigikohtule kuu jooksul. On keegi
majanduslikult raskesse olukorda sattunud, siis võib tema
paluda maksuvõla kustutamist või maksu pikendamist.
Trahvid. Isikud, kes ei esita 1. veebruariks oma
tulude kohta kirjalikku teadaannet või annavad puudu
likud teated, langevad rahatrahvi alla kuni 1000 kroonini.
Maa- ja majapidajad, kes ei anna valla-, alevivalitsustele või maksuinspektoritele 30. detsembriks kindlaks
määratud vormi järele isikute nimekirja, kes nende ma
jades elanud kuni 15. detsembrini, ja 10. veebruariks
nimekirja isikute kohta, kes neilt eelmisel aastal palka,
pajukit või muud tasu on saanud, langevad rahatrahvi
alla 500 kroonini.
Tulumaksuseadus ja selle muudatused on avaldatud
„R. T - nr. 63/64 — 1920. a., „R. T.“ nr. 78 — 1922. a„
nr. 35 — 1923. a., nr. 149 — 1924. a., nr. 46 — 1934. a.,
nr. 27 — 1935. a. ja nr. 15 — 1936. a.
54
KINDLUSTUSSELTS
pakub Teile kõige soodsamaid tin
gimusi kõikidel
kindlustusaladel.
Elukindlustus
Nõudke meie tariife ja
prospekte.
Moodsad elukindlustuse-,
hoiu- ja hoolduskindlusiuste tingimused.
Esindajad üle maa.
hoolitseb Teie perekonna eest,
kindlustab Teie lastele kas
vatuse ja hariduse, tütardele
kaasavara, võimaldab Teile
enesele kapitali vanaduse
päevil, kindlustab Teie isik
likku ja ärilist krediiti ja
võimaldab Teile tasuta peri
oodilise arstlise ülevaatuse.
Kindlustage oma elu ja
vara, mis toob Teie pere
konda muretuse, rõõmu ja
heaolu.
Ükski teine tee ei vii sihile.
Võru osakond
Võrus, Jüri tän. 22. Tel. 203.
Esindus: E. KERSTENBECK
Võrus, Jüri tän. 5-b,
J. TIBBING ja Ko. äris.
55
Jahimehed ja
kaitseliitlased!
Suuremas ja mitmekesisemas valikus leiate minu
lasketarvete eriosakonnast kõiksuguseid jahi
püsse parematest vabrikutest nagu F. N. j. t.
Püssirohtu alates 50 senti pakk, igasugu keste,
tonge, haavleid, troppe ja muid jahiks tarvis
minevaid esemeid.
Kaitseliitlastele soovitan suure hinnaalandusega
brauninguid „SINGER“ kai. 6,35, hind Kr. 19.00
ja teisi maailma kuulsamatest vabrikutest. Vee-
kindlaid padruneid ja kõiksugu muid lasketarbeid.
Kaupmeestele parim sisseostukoht.
Hinnad väljaspool võistlust.
Külastage ja veenduge ise kõrges kauba valikus.
Fotoateljeedele ja
-amatööridele
soovitan suures valikus kõiksugu fotoaparaate
tuntumatest vabrikutest — nagu „ZEISS IKON*
jne. alates Kr. 3.50. Kõiksuguseid filme, plaate,
pabereid, postkaarte ja kõike muud tarvismine
vat materjali.
Päevapiltnikkudele suur hinnaalandus.
K.-m. JULIUSTIBBING
Petseris, Turuplats 12.
56
Maailmakuulsad
grammofonid
,His Masters Voice4 j. t.
Uudislöökplaadid: eesti- ja vene
keelsed, hinnaga alates Kr. 1,—
Nõelad, vedrud ja muud
üksikosad.
Kuulsad Rootsi
„OPTIMUS“
ja teised gaasilaternad.
Väga kohased maakoolidele ja seltsidele.
K.-M. 1. TIBBIHG
ketseris, Turuplats 12.
57
Ärge uskuge reklaami,
vaid tulge ja veenduge, et
Elektrotehnilise Raadio Tehase raadioaparaat
3 lambiline 2 laineIRD,
on see, mida
alaga patareisuper DD■ w ■
BwISb ■ £h
teie soovi
site, äärmiselt selge kõla, nägus välimus, väikene voolu tarvidus tee
vad ta patareivastuvõtjate trumbiks.
Hind ainult Kr. 127.—
Milleks maksta kallist raha,
kui luksus-patarei-suursuper W D
vajate, sest 5 lampi ja 3 laineala
tagab Teile
Kii ■ w ■ E3 ■ I
kõike, mida
muudavad ta lemmikute lemmikuks.
Hind ainult Kr. 215,—
Parim võrk-rahva vastuvõtja
W
has vastuvõtt, nägus välimus
klassis võistlematuks.
Euroopa saatjate kuulamiseks
äärmiselt selektiivne ning pu
ja lihtne käsitamine muudab ta omas
Hind ainult Kr. 150.—
Raadiovastuvõtjad paljudeks aastateks on võrkvoolule
5 lambiline 2 lainealaga
5 lambiline 3 lainealaga
..PIONEER"
..KOSMOS"
Kr. 195,—
Kr. 260,—
Universaal-võrgu
H 1MT1 IINN 5 lambiline 3 lainealaga, tundelik
suur-super |W
ja selektiivne vastuvõtt, permanent-dünaamiline valjuhääldaja tagab Teile loomutruu vastuvõtu.
Hind universaal lampidega Kr. 240,—
Tehnika viimane kui peensus on kasutatud
UD /W ON
ekstraklassi kuuluva võrk-suursuperi
Pf ■
juures. See on raadiotehnika viimane sõna.
Kui soovite omandada moodsa ning hea ja vastupidava vastuvõtja, siis
valige ainult üks eelpoolmainituist.
Aastane lampide garantii.
Soodne järelmaks.
RAADIO SUURÄRI
K.-m. J. TIBBING
Petseris, Turuplats 12.
Kokku hoiab see,
kes laseb meie juures
tarvitatud žilettaparaadi
teri uuemate aparaati
dega odavasti ja
korralikult
teritada.
Austusega
L TIBBING & Ko.
Võrus, Jüri tan. 5-b.
60
Alati ostame
kõiksugu kujul
kulda, hõbedat ja
kalliskive
ja maksame
päevahinda.
kõrgemat
Eriti hääd hinda maksame
vanadest
kuld- ja hõberaha
dest, sõlgedest, ket
tidest j. n. e.
J. Tibbing Petseris,
Turuplats 12.
J. Tibbing & Kõ
verus, Jüri tän. 5-b.
61
Kuulsate
„Astron“ elektri jalgrattalaternate ja dünamode
esindus ja müük.
„Astron“ jalgrattalaternate
pirnid.
Praktiline ja odav, hind alates Kr. 3.50.
Veenduge, et elektri valgus
tuleb odavam karbiidi valgu
sest.
Nõudke demonstreerimist.
I. MM & Ho. Võras.
62
võistlusteks
suures valikus
spordikujusid,
karikaid,
peekreid,
nahkalbumeid,
portfelle,
hõbe- ja
kristallasju.
J. TIBBING J.Tibbing&Ko.
Võrus,
Jüri t. 5-b.
Petseris,
Turuplats 12.
63
..TERMOS”
pudel on alati praktiline.
Suvel hoiab külmana ja
talvel hoiab soojana Teie
joogid.
Suures valikus alati saa
daval
J. TIBBIHG & KO.
ärist, Võrus, Jüri tän. 5-b.
V. Pohlak’u trükk Võrus 1937. a.
Majaomanikud,
ostke oma elektritaibed
J. Tibbing & Ko.
ärist Võrus, sest seal tehakse
Teile hinnaalandust.
Samas annab majaomanike
seltsi sekretär hr. E. Kerstenbeck
asjalikku nõu tuludeklaratsioo
nide täitmiseks.
