Täielik kooliraamatute ja tarwiduste ladu. Wallawalitsuste, kohtute ja ametikohtade tarwitused.
Kõige parem ostukoht kõigile.
Raa rin alu kaupluse juures on ka
| LrükWs ja raamatuköitmise
|
|
kus tellimised maitserikkalt, korrätikult ja ruttu täidetakse.
E
=
5
E
,.Tä he“. puile on kõigepamnat võimatikult parajate hindadega pakkuda, mis
temal ka korda on läinud, täit osawotnüsija toetust, raiuva poolt kaa satun es.
|
|
Rahwa usalduse ja toetuse peale kõike oma
> ■. ... ,—3 tegewust põhjendades.
Sündinud asjade ajaarw.
Sakslased tiilenmb Liiwimaale....................... 1105
Katoliku usk tuleb meie maale....................... .... 12o8
Daani kuu. Waldemar il. ehitab Tallinna linna 125-9
Eestimaa Saksa lummu alla saamine
.... 1224
Haapsalu linn asutatud............................... 1228
Paide liitu asutatud....................................... J 270
Eesti rahwa luiintne wastuhukkamim............1243
Ewangeliumi-usu üleswõtunne........................1517
Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1501
Eestimaa saab Rootsi alla................................... lotil
Liiwimaä langeb Rootsi alla................................1629
Kodumaa saab Wene walitfuse alla................... 1710
Eestimaa talurahma priiks laskmine....................1810
Liiwimaa talurahwa priiks laskmine.................... 1819
Wene usk tuleb meie maale................................... 1841
„Perno Post." ilmub J. W. Januse ui juhatusel 38-57
Waldadele antakse oma ma litsus....................1860
Meie mhwakoolide wenestamine.................... 1887
Kohtute wenestamine . . .. .............................. 1889
Esimene Eesti laulupidu .. .................................. 1869
Wene.Jaapani sõda....................................... - 1904
Vabaduse monifeft....................•.................... 3905
Esimene Wener. wotikogu kutsutakse kokku . . . 1906
Suure ilmasõja algus............................... ... - 1914
Eesti kuulutatakse isenigiks........................... . 19l8
EeSii mabadussõja algus.................... - . . . 1918
Eestlased purustawad Riia all Balti "Saksa Laudeswehn............................................... .... 1919,
Eestt-Wenc rahuleping................................... .... 1920
Mttrki-s seletus ' •
D noor kuu.
D tW kuu.
j
3 esimene weerand.
E toitmne ■ toeeronb.
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künmpäewäm, 11 nädalat
Jüripüewani, 7 Maarjapäernaui ja 8 fatjaiaffmlie püematti; tünn päewast 9 võdpäewa Iüripäewani |a 10 nabas
lai Iaanipüewam: Jaanipäewast 4 Jaagubi ja 7 Lauritsa
päewani; Lauritsa päewast 7 Mihkli päervam; Mihkki päe*
ivast 6 Mardi päewani: Mardi Päewast 2 Kadri päewani;
Kadri päewast 4 Tooma päenutM |a Tooma päewast 6
Küünla päewani.
Austa ajad.
Kewade algab 21. (8.) märtsil.
6$mi algab 22. (9.) juunil.
Sügise algab 23. (10.) septembril.
Taim algab 22. (9.) detsembril.
PLikese ja fisn warzutused
1. Päikese warjutus 28. märtsil. Warjutus ön näha
Lõuna- ia Keik-Ameerikas, Aafritas, Euroopas ja LõunaAasius. Ringi kujuline tm warjutus Lõuna-AmeerikaS ja
PöhjaMafrikas
2. Täieline päikest warjutus 20. septembril uähtaw
Aafrika-, Lõuna-Aasias, Austraalias ja >Mmc?na\
Sinu msrjtttilsi sel aastal ei f>I?.
Tel aastal m 365 yjiewa
Jaanuar - Näi
2. p. p. Kolmek. p.
15
16
17
18
19
20
21
Mhap.
Gsumsp.
Teisip.
Keskn
Neljap.
Reede
Laup.
! 2
1 3
4
! 0
: 6
• 7
8
c
o. v. t>. Kolmek. f..
9
Mhap.
10
Esmosp.
Teisip.
tl
Keskn.
12
Neljap.
J13
Reede
i#H
Lattp.
jM. WeSte s.l84S.!lö
4. p. p. Kokmekt. p.
29 Pützap.
(16
11
30 Gsmasp.
18
Il Teisip.
22
23
24
2s
26
27
28
Päike tSussk.'
tn.
1. iaamnml f. A9.19
19
il.
21.
ff
n
n Wfli* tr
t» 8,5 ^ ti
Mhed lö»p
m 3,28 m.
H 3,4o ,,
„ 4,07 „
o
no
( OI
cv
C
:cv
jÜ B T Hinnad ajakohased ja wäljaspool igat wõistlust. "M W
NäStt paew.
1 Mhap.
Mrs aasta. 19
*20
2 SSmasp.
21
3 Teisip.
22
4 Keskn.
23
õ Neljap.
6 Reede
i 3 Kalmek P. 24
i25
7 Sfcwtp.
1. p. v. Kolntek. p.
26
8 Mhap.
27
9 Wmssp.
128
10 Teisip.
t l Keskn.
iK.Herma n«t1908120
|
30
12 Neljap.
G J.Duri f 1906 31
ts Reede
i 1
14 Laup.
j
31 p.
Soowltab ladust: põilutööriistu ja -masinaid, atru, koorelahutajaid, adraninasid,
-lehti ja -taldu, wankre pusse, igat seltsi rauda, raudnaelu, raud ja walget
plekki ja igasugu muud ehitusmaterjali.
Watz. KSi näb, 11
a. p.
12
7 p enitf Kr. Me4t p.
26 Pühap. : G
13
27 Esmasp. i
14
28 Teifip.
1 Wastla p.
15
Päike leuieb:
Läheb lo»ja :
1. Meebruarit f. 8,34 nt. f. 4,34 nt.
Soowitab oa kohwi-' toorest, praetud sa jahwatud, sigurid ja wiljakohwi, Hiina teed, kakaod, suhkrut, riisi, nraunai, nisupüüli, sahariini, kompwekka ja muid kolonialkaupasid. Zgasugrt piibu ja paberossi tubakat, paberossi
keste, ma i-paberit, tuletikke jne. Igasugused naelad alati saadawal.
1 Keskn.
2 Neljap.
Z Reede
4 Laup.
28
.■
■■
Weehenar — Päitsi
tl.
16
1 Tuha p.
1 Äeffrt.
2 Nelja p.
17
3 Reede
1 Talur. wabast. p. 18
I K
19
4 Laup.
l. pühapäew paastus.
5 Pühap.
20
21
6 Esmasp
3
22
7 Tsisip.
i
.
8 Kesta.
23
Palwe p.
24
ft Reljap.
25
10 Neede
il 2aup.
26
i
2. pühapäew paastus.
27
12 Plchap.
18 Esmasp
28
9
14 Teisip.
1
li Rcfftt.
MMsiiug t 1832 o
v
16 Neljap.
3
š
1
,g
;
17 Reede
4
18 Laup.
5
1
3i pühapäew paastus.
19
30
21
28
28
24
Äi
26
27
28
28
89
81
Pühap.
C.N Jakobson t
Esmasp.
£
1.1882
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Maarja p.
Laup.
4, pühapäew paastus.
Pühap.
Esmasp . ■ '
Teisip.
s
Keskn.
Neljap.
Reede
Päike tõusebLäheb looja
1. Esil f. 7,21 m.
n,
„ 6,53 „
21,
„ 6,23 „
k. 5,45 m.
„ 6,10 „
„ 6,33 „
6
7
8
9
LO
11
12
13
14
15
16
17
18
31
p.
ta lla » , p in s e li-r pasSSat-, k ro o m - ja ju h tn a h k e , O & IS ta W T ltllilS »
Paastu-ktttt
mitroe.cKgBst
—
riietuja
Mkirts
Teä eest täieline waatutus. Tellimised täidetakse kerrelilmlt Ja kõige uuemate saeodade Järele. Soowitaa kaäSid Lofl-ese-
w.
Aprill — Jüri-krm.
iv.
23
28
'24
25
7 dlttbC
L. Eesti. i»a6.y.l819.;26
Palmipmiüe püha.
9
10
Il
12
1S
14
15
Püh^p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
PalmiptroSr p 27
28
St
Neljap.
G. Rceve
39
30
31
1
L.
! 2
Kr. iUeStõiKimtfe v.
1. Lihawülte p. 3
2.
,
3....................... 5
e
1
/
F. ,väfi Imatut T l85i r
Kr. ülest. p.
'
17
Päike tõuseb:
väheb looja:
1. aprillil feU 5,51 m.
kell 6,59 m.
7,23 „
11.
„
„ 5 ,22 „
■71. „
,, \ >53 „
,, 7,46
(Z1
cv
W0ST Teenimine wiisakas, kiire ja korralik. "ZWW
20
Sl
Soowitab ladust: katusepappi ja tõrwa, tsementi, ohja ja köie nööri, heeringaid;
möldritele: kunstkiwi materjali: nagu räni, kloormagneesiumi ja magnesiiti. Sepasüsa ja soola, maalri- ja lõngawärwisid.
f> pühapiiew yMutuš.
{£. Ahrens 21803,
Pühap.
Esmasp.
Teifip.
Kes kr i.
3
Neljap.
8 Laup.
p.
19
l Laup.
2
3
4
5
6
3Q
Mai -- Behe-krm.
Esmasp.
Tcisip.
Keskn.
51e jap.
Reede
Laup.
18
E 19
20
»:
ar 21
22
23
J
3. pühap p. Kr. ülest. p.
T
8
J
19
11
18
18
14
1§
18
1T
18
li
20
Pühap.
I. Tamm s. 1861.
Esmasp.
Teisi p.
Keskn.
Neljap.
Ä
Reede
Laup.
4. pühap. p. Kr. ülest p.
Pühap.
Tsmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
c
Eesti ises. dekl. w.
Reede
sk.A.P. 1919.
Laup.
5. pühap
Päike tõuseb:
1. mail kell 4 26 nt.
11- „ „ 3,51 „
21. „
„ 3,39 „
15
05 16
3! 17
18
Läheb looja:
k. 8,10 m.
., 8,34
„ 8,55 „
1—
A E " Kõige kasulikum ostukoht Wõrus. 'H W
l
2
3
4
5
6
31 p.
Soowitab ladust: Petroleumi, pliidi raudu, katlaid, siibrid ja kriskasid, ahju- ja
pliidiuksi, jahimeestele laskemoona, rehepeksu ühisustele masina ja tsilindri
õli, asbest pappi jne. Igasuguseid sepa ja tisleri tööriistu.
V.
Nelipühi pühad.
Whap. lI.N«ItpÜhi p. ] w|22
23
Esmasp. 2
3.
„
„i||24
Teisiv.
Keskn.
"1*25
Neljap.
Reede
G
: -127
28
Laup.
Kolmainu .v p.
•29
Pühap.
Esmasp.
30
: Sj 31
Teisip.
1 c?
Kesku.
1
[I 2
Neljap.
,
» 3
Reede
4
Laup.
C
__ 1
1. p. p. Kolmamu J. p.
Pühap.
iw- 5
Esmasp.
il 7
Teisip.
1 C* Q
Keskn.
B! rj
Neljap.
i on
~jlO
Reede
Laup.
! JaKrri p.
jn
2. p. p. Kolmainn Z. y.
Pühap.
j D % Bergmann
,12
(t 1916; 13
Esmasp.
ipii4
Teisip.
Keskn.
3.3mtgtl900 s|lõ
P. Pauli p. 3 16
Neljap.
Reede
17
Päike tõusev:
1. juunil kell 3,19* nt.
11. „
3.09 „
-1‘
„
„ 3,06 „
Läheb looja:
kell 9,17 m.
„ 9,31 „
, 9,37 „
Wõrus, Jüri tanaw nr. 11.
4
5
6
7
8
9
10
] 3.119
>ao
; 21
:tz
tltllllflO r,
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
36 p.
A
Juuiti — Jaani-kuu.
soowitab wõistlemata hindadega
vi ü!
vii.
Jttirii — Heina-kuu.
31 p.
1 Laup.
....... (18
n. v p. fiohmnimt 3- p.
19
2 Pühap.
3
20
3 ESmasp.
G
2i C3
4 Teiüp.
22 š
5 Keskn.
§T 23 m
ü Neljap.
24 E
7 Reede
25
8 Laup.
od
3
4. p v. Kplmaruu >. vmi
26 >Q
9 Pühap.
5
27
10 Esmasp.
7 magaja p.
v
rjr
281
Il Teisip.
IO
12 Keski!.
J. xuUtfeit t 1890 29
M
13 Nelja p.
30
€
1
14 Reede
FW
V
Heina-Maarja p. 2
15 Laup.
F*
V
y. p. p. äp imal mi 3 p.
w
3
16 Pühap.
4
17 Esmasp. jt*
5
18 Teiftp.
6
19 Mln.
7
20 Neljap.
Maarj.Miagd. p. 8
2} Neede
9
22 Laup.
6. p. p. Koluurinu 3. p.
7 memm piim 10
23 Pühap.
24 Esmasp.
11
S ?oh s. p.
Jakobi p iie iv
12
25 Teisi p.
13
Mareki päew
26 KeKn.
27 Neljap.
14
15
28 Reede
29 Laup.
Pesier-Pauli p. 16
7. P. V Sohu ai mi J. v.
30 Pühap. I
17
18
31 Esmasp. Ic
Päike tõuseb:
X'iif)eb looja
-Q
1. kimpäewal k. 3, 11 nt. kell 9,36 » r.
„ 3,23 „
w 9,26 „
11.
c
„ 3,49 „
w 9/10 ,
21.
L
r
a
=5
s
m
£3*
'IM
L<
=
vt
£
•H
Cfi
3
U
<3
vm;
1
2
3
4
5
August— Löikuse-kuu
f>
7
8
9
16
11
12
Teisip.
19
Kesku.
]*20
Neljap.
21
Reede
22
Laup.
I___
J23
8. p. p. Kolmamu 3- v.
Pühap.Kr. ftletcrm. p. U
Esmasp. H
25
Temp.
26
Kesku.
|
127
Neljap.
Lauritsa p.
28
Reede
L. Koidulas 1886.29
Laup.
|
.
ao
Pühap.
{14
Esmasp.
j 15
Teisip.
H Johannese s. p.{16
Keskn.
17
Neljap.
18
Päike tõusebLähe- looja;
1. aug. lett 4,05 m. kell 8,40 m.
11. „
„ 4,28 „
„ 8,21
A. „
„ 4,51 „
„ 7,54 „
Pühap.
j
{21
Esmasp.
j 22
Teisip.
23
Kesük.
|G
24
Neljap.
j
25
Reede
; Ussi-Maavja P. 26
Laup.
27
13. p. p. Kolmainn % VPühap.
28
Esmasp.
29
Temp.
:w
Keskn.
31
Neljap.
C Risti üleud. p. 1
2
Reede
Laup.
3
14. p. p. Kolm uinu 5. v.
Pühap.
4
Esmasp.
5
Teisip.
0
Keskn.
7Neljap.
D Maria s. p. 8
Reede
6
K-Hermann s. 1851. 10
Laup.
15. p. p. Koliuumu Z. y.
Pühap.
11
*
Esmasp.
Op. Johannese p. 12
Teisip.
13
Keskn.
14
Neljap.
15
S
Reede
Mihkli päew
16
Laup.
17
Päike tõuseb:
L, sept. kell 5,16 nt.
13 . „
„^,3.1 „
21. „
„ 6,02 „
Lõikuse püha
Mana kails. p.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
24:
Laup.
17. p. p. Kolmainu 2- P25 j
h Pühap.
26?
9 Esmasp.
27:
lo Teinp.
28
il Keskn.
12 Nelja p.
29
3 3 Reede
€
30
1
14 Laup.
Ih. v. p. Ko liuninu J. p.
2
15 Pühap.
3 6 Esmasp.
3
4
17 Teinp.
18 Kestn.
5
19 Neljap.
6
20 Reede
S
7
21 Laup.
i s
19. v. v. Kolmainu J, p.
22 Pühap.
' 9
23 Esmasp.
10
24 Teisi p.
11
25 Keskn.
12
26 Neljap.
43
27 Reede
C Kolletamise p.i 14
28 Laup.
t
15
20- p. v. KolmuiM! J- v.
29 Pühap.
16
17
30 Esmasp.
81 Teisip.
Usupkih. püha 18
Paike tõuseb.
Läheb looja:
l. okt. kell 6,24 nt kell 5,54 m.
11. „
6,45 „
,, o,2h „
5 7/12. „
/, 4,5 ( ;,
21. „
JÄ Ä N B B B E R J k o lo n iaal- ja tu b ak ak au p lu ses,
16. p. v. Kolmat nu J. p.
1
2
8
4
5
t;
7
S
19
1 Kesku.
20
Neljap.
;21
3 Reede
4 Laup.
O
22
■21. V v ftotmaimt J. v.
•23
5 Pühap.
6 Esmasp.
24
25
7 Te isi p.
8 Keskn.
M
9 Rcljap.
O. Masmg f. 176.327
10 Reede
Mardi p
28
29
t! Lanv.
22. p. p. fiölntoimi Z. p.
12 Pühap.
€
ao
13 ESmasp.
.31
1
14 Teisip.
J 2
15 Kesltt.
3
36 Neljap.
37 Reede
i 4
J.Jungi. 1835. - 5
38 Laup.
23. p. v- Kolrirainu J. p
19 Pühap.
G
: o
7
ao GsmaSp.
Ülarit of)tn. p. 8
21 Teisip.
9
22 Keskn.
10
28 Neljap.
24 Reede
iii
>6 Laup.
Šiabri päerv
il2
Koluta
mu
Z.
p.
24. p. V
26 Pühap.
3 S«ruuie p 13
14
27 Esmasp.
lo
28 Teisip.
16
29 Keskri.
!l7
30 Neljap.
2
Läheb looja:
Päike tcmef) :
1. nm. kell 7,39 m. kell 4,28 m.
8,04 „
4,04
11. „
„ 3,43 „
«• „ „ 8,28 „
JD
i
00
5
srd
c
;co
o
C/f
37
30 p.
Kaup ja kaal iga kord õige. ... ....... -----------
Newember ----- TaLwe kuu
öoowitab enne jõulupühi: riisi, suhkrut, jahu, kohwi, teed, kompwekka ja iga
sugu koloniaaikaupasid, Alumiinium ja emal ee riiud keedunõusid. Elektrilampe'ja
igasugu elektriwaigustuse sisseseadmise materjaüsid.
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisi p.
20 .Oesku.
21 Neljap.
22 Reede
23 Laup.
4
5
0
O
[f. 1798.
a.
A*(U)(maim
7
i 8
' <)
j 10
4. Kr. tukmije püha.
24 Pühap.
2ö Esmasp.
26 Teisip.
27 Keskn.
28 Neljap.
29 Reede
•90 Laup.
1. Zõttltt p
2. Jöttlttp
Jõuktt P.
eüiitu laste p.
Pühap. p. 3C’U(u p.
31 Pühap.
i Silwester.
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8,31 >r.
1 1
ir
n
9.08 ,,
»•*
„ 9,17 „
18
Läheb tooja:
kell 3,27 nt.
f,
3,15 ,,
„ 8,09 „
*8
(Uuesti f of * u seatud maafamta* ja linnavalitsustelt saadud tea.
dete järele )
Kui laabapneu) laupäewa ehk pühapäcwa peale langeb, siiS pee
taksi laat järgnüfel (too- ehk esmaspäeval ära).
Kuulaatu peetakse: Vetseris iga kuu 1. sa iv. päewal
Irboska A - iga fim 21. päewal, Laura alewis — iga kuu 20. päewal
Hobuste lauta peetakse Tallinnas kaks korda kuus —
pühapäewadel peale !. ja 15. kuupäeva.
Jaanuar. 2. Meski mõisas, Kambjas. 7. Orgita! 1 p ; Tartus
aastalaa! 3 nädalat; Wörus. - 1~. Kolomcres 1 p. — 2i. Älceksi
tö, Mehikoorma külas l ». ■— 22. Imavere s Päia kõrtsi juures 1 p.
• 23. Haapsalus; Kedruste alewis I p; Nasinal Wönnu k. —
24. Zöelchtmes 1 P.: Paides. - 24. Pärnus 2 p. (kolmap. ja ueljap.
enne Küün[aiU
-veebruar 2 Raplas.
g. Audrus (peedel eune wasilapüeiva; Wörus. — f>, Otsus, Järwa maak.: KeblaSkeS. Mihkli?. 9. Pärnus 2 p. (toana falcubti jaanuarikuu viimasel kslinapäewal ja
ncljapüewal). — !0. Raasikul 3 v : Rakveres 2 .p; Räpinas l p
)|(. Pöltsanraa alrwis.
(5. LähtruS. — 16. WUjandis 8. p. - tr.
Tartus. — 19, Paides. — 21. Malgas 2 p.: milaš Tartu maak.:
Muhu Suure wallauraja juures; Vctferis i teise paaötunäd. esmas
päeval). — 25. Wörus -8 p. — 25. Lihulas.
28.. Maakülas,
Kodawere f.; Wiljandis 2 p.
Märts. 5. Jöhrvi alevis 2 p, — 4. Kiv-loos, Peniugi w.
8 Iisaku mõisas 2 p.; Kurista Aidu kõrtsi luures: Tunrola mõisa
karjamaal, Uuemõisa -vallas. - 9, Hageri kiriku juures Kohila wallas:
Kulinal Wiru-Jakobi kihelk.; LLalgjarwc roalldS, Pikajärve mõisas.
Kitse kõrtsi juures. - kl. Põltsamaa alewis (reede! enne LX märtsi):
— 12. Hellamaal, endise tecmaja juures; Ardu külas Triigi wallaSa
Rmblas; Wörus. — 13. Riidaja mõisas. — i-L Kodilärwel. Kambj;
k.; Sihi kõrtsi j. Waimaitweres Laiuse k.; Mustjasa', wall -maja j.
Käkukorma mõisas, Pillistwere kihelk; Mõisaküla alewis. — 33. Rap
las. — 16 Wana-Laitsna wallas Znuli laat.
18, Kafmal, Tüstamaa Melk,; Keilas: Järwa-Jaanis; Kallaste külas, Kodawcre krhelk.
2 p.; Sangaste firifuförtft j, Tartumaal. -.. 20. Taeveres 2 p..
Märjamaal; Jüri kiriku j. Rae ivoHoS.,- 2L Betseris (esmasp. peale
palmipuudepüha).
25 Leisi alewis ; Warn as, Peipsi järwe ääres:
Wa knarwas. ..- 24. Laekweres, Simuna krhelk. 2 p, — 25. Wcldt
m. kõrtsi juures, Äksi t; Wäike-Ulilas, Puhja k. — 2(> Kärg ula w..
Sulbi akm§: Wanu-Pranglis, Kaiubja f. — 28. Kellamäe kõrtsi j,
17
Saaremaal 2 p.: Kasepere poe j.; Kloostri w.: Paides. — SO. Walgvta». Rannu k. - 31. Wiljandi- (iieljap. peale ülestõusmise): Tartus
liftilt, l Wäike-Maarjas (esimesel reedel peale lihawötte-pühil
Juurus'. Pmdi wallas, Leewi mõisas. — 2 Alajõel Win,maal: Antsla
alervis; Põlgaste
Puskarns.
4. PetseriS «peale ülestõusmisepühi järgmisel esmaspäewal).
6. Wiitnal, Palmses, Kadrina kihelk.
(kesknädal. pärast lihawõtte-pühi) 2 p.
8, liopfa mõisas Piirama
w., Saaremaal: Waiwara mõisas 2 p. - 0 Uderuas, Elwa jaama
j. -- 10, Hellamaal, Sooniste wallas.
12. Mõrus: Wastselima
w«llaru«ja j. — 14. Wastse-Prancstis, Kaiubjn k.: Nina kiilas, loba*
rotte k.
15 Tapa alewis. — 1.8. TarwastuS, Mustla alewis; Öiirca
poe juures, Rahul ii las, Kogu la wallas. - 10. Kilingt-Mmmes: Wa
|ufS!tis, 5i»ecu £.; Rogusi ro., Luutsrriku mõisas. - 20, Lihulas.
22. Põltsamaal treedel emte JiiripSewa)
28. Wssula kõrts? juures,
Tartu liiste da!.
25. KÄguste kõrtsi j., Saaremaal 2 p.: Perl w.,
Parsi tatti: Tsooru lv , Roosikus. - 27. S«raremõisas, Maarja-Magdaleena k. — 28. rallas: Stolbswo külas, Pa
Uikowitsht malttš: Ahja Kärsal, Mmm f. 2 p,: Malgas 2 p. - 80.
haanja mõisas. Wõrnmaal: Waftse NSoS, Nõo k.
24t«i. 1. Nissis Riisipere ro.: Kcrgu alewis, Jakobi kihelkonnas:
Äsma-Laitsnas. Kornetis.
2. Alamustes, Krootuse w: Tõrwa ete
wi§; Haapsalus 4 p.
8. Kuiesaaic linnas: Kawastu-Koosal, Tartu
maal: L^-Re, IielsnunS: gUmStafu. alerois 2 p.: Sood las, Anija
wallas: Kaareperal.
4. Pttmup 2 p. lkolmap ja neljap. emte roana
kalendri Züripäewa). - j. PetseriS (taewamiiiemise-pühal); Haapsa
lus.
7. Awirrnrmes: Perl wallas, Pölrvalaat.
— Headrweestcl. — 10. Kmwajöel, Harjumaal. -11. Reclas, Kambja
k. - 12. Patastel. Kaiarveres Maarja-Magdaleena t; Wsrus. —
14. Kähri möllas. Ka ei lätsi kõrtsi j.
lj. Holftre wallamaja juures.
16- Paides. 18. Sangaste kirikukörtsi j. - 10. Meeksi wallas, Me
stiksornia külas.
20. Harda poe jumes Kirna-Kohatu wallas. 22. Räpina wallas, WSSbsu alewis.
■ 28. Mätjaküla karjamaal,
Pärsama wallas.
3uuiti. •'» Wiliaudis 2 p.
14 Wastse Kuustes, Sõimu k. —
15. Märjamaal.
16. Tapa alewis.
20. JSrtva-Jaams. — 21.
Wörus.
23. Wuflwee alewis 3 p.
24, Perseris (Iaanipäewall.
— 26. Rakwere linnak 2 p.: Wiljandis 2 v.
27. Põlsiamaa alewis.
— 20 Tahkuranna-, endise Wõiste kõrtsi juures.
Juuli. 1. Haapsalus: Waua-Aariste Käwsrdil: Walgas. — S.
Palmsis Wiitua lörtsi jumes, Kadri,.a k. 2 p.: Paides. — 4. Tartus.
-- 8. Taagepera wallamaja juures.
10. Tarwastu Mustla alewis.
— 14. Leisi alewis riiete taat 7 p.
15. Karksi uiöisas. — 20.
Pärnus (roana kalendri juulikuu esimesel kolmap. ja neljapäewal).
August. 12. Wana-W"idu wallas. - 15. Tuhalaanes. — 16'
Wana Laitsnas 3ir8ii kõrtsi juures. — 18, Loodi kõrtsi juures. —
W. Walgaš- - 25, WsrvS.
20. Holftre wallamaja j.—31. Helme
wsisrw; Heademtestel.
18
September. 2. Taewere wallas. — 8. Selts, Tõstamaa kihelk.
— 5. Wiljandis 2 p. — 6. Wastsemõisa kõrtsi j. — 8. Olustweee
waksali j. — 9. Puiatu mõisas. — 10 KilingüNõmme alewis; Kärstna
mõisas; Hellamaal, end. teemaja juures, Saaremaal. — II. Lelle.
Jiekõnnu kõrtsi j. — 12. Wana-Snislepa wallas; Mehikoorma külas.
Mceksi w. — 13. Kolga-.Jaani kirikumõisas; Iisaku mõisas 2 v. —
14. Loode kõrtsi j. Saaremaal; Wiitina wallamaja juures; Oisns,
Türi k.: „2Bi£fi" kõrtsi j., Kambja k.; Nina külas. Alatskiwil. — 15.
Abjas, Halliste Iibelt; Tammistes, Pärnu lihelk. — 17. UduwereS,
Pärnu^Jakobi kihelk.; Räpina mõisas 2 p.-. Uusnas. -- 18. Sindi
alelvis; Sangaste kirtkukõrtsi j.: Puhjas. — 19. Kergu alewis, Jakobi
kihelk.; Kalli küla karjamaal, Kogula wallas. — 20. Kiwi-Wigalas;
Pindi wallas, Leewi mõisas. — 21, Wõlupe kõrtsi j. Pärsama w.;
Rõuge kiriku juures, Rõuge wallas. — 22. Kastnas Tõstamaa kihel
konnas. — 23. Tartus; Holdre mõisas, Helme k.; Sürgawere mõisas;
Järwakandis, Rapla k.; Paides. — 24. Wõcus,
25. Watlas, Lääne
maak : Antsla alewis. — 26. Pööraweres, Jakobi kihelk; Haapsalus
2 p. — 27. Põlwas. — 28. Põltsamc al: Tori alewis: Kurelaare
linnas — 29. Kehtiastes. Mihkli
Amblas-, Kirepis, Rõngu k.;
Petseris (Mihklipäeval). — 30. Haanja mõisas, Wörumaal; Walgas.
Gktsober. 1. Audrus; Mehemae wäljal, Lewala külas, Uue
mõisa wallas 2 p.; Liiwal, Kolga wallas; Nasinal, $88mm kihelk 2 p.
— 8. Heinaste alewis; Wana-Wän-ras; Laanemetsa w. Laanemetsa
kõrtsi j ; Loosi w. Lindoral; Tinsol, Keenis, Sangaste i: KawaStuKvosal. — 4. Taalis, Tori t; Rõuge w. Sõuna kõrtsi j.; Palmses
Wiitnas Kadrina k 2 p., Kuiwajõel; Rcolas Kambja k. — 5. Tsooru
w. Roosikul; Lihulas. — 6. Tapa alewis; Jõhwi alewis 2 p.; Pa
tastel, Kaiaweres, Maarja-Magdaleena k. — 7. Hageris, Kohtla w.;
Wiljandis 2 p. — 8. Mustjala mõisa j. 2 p.; Konnal. Kärbes, Laiuse
t; Arulas, Otepää t; Pulal. Otepää k. 2 p. — 10. Hellermaal, Hiiu
maal; Jmaweres Päie kõrtsi j. — 11. Kilingi-Nõmme alewis: Walgas;
— 12. Pärnus 2 p. (kolmap. ja neljap. enne wana kalendri Mihklipneroa); Leisi alewis, Saaremaal; Jllükal, Kuremäel 2 p.: Keilas.
Tartus; Wastseliiua wällamaja juures- —• 13. Kurtstal. Aidu kõrtsi j.;
Rakwere linnas 3 p,; Wõrus. — 14. Kissil, Raanitsas, Kambja k. —
15. Raplas; Koluveres; Kullil. Rannu k.—16. Muhusaare magasiaida j.
— 17. Nastaku alewis 2 p. — ts. Wäike-Rlaarjas 1 p.; Lohusoos 2
p.; Räpinas, Wõobsu alewis; Kuresaare linnas; Sunre-Jaanr alewis.
— 19- Tarwastus, Mustla alewis; Rogusi walla Luutsniku mõisas;
Võigaste w. Puskarns; Jõelehtmes. — 20. Krootuse w. Tille kõrtsi j,;
$8abu külas, Koeru k- — 21. Haapsalus; Hummuli Soe kõrtsi juures,
Wõnnu k. — 22. Sulbi alewis, K irgnlas. — 23 Käo mõisas; Tõrwas;
Moisekatsis; Wasula kõrtsi juures, Tartu lähedal; Kasepere kõrtsi juures
Kloostri w. — 24. Krootuse mõisas; Laatres. Sangaste f.
25
Sooniste wallas. Ellamaal; Saaremõisas, Maarja-Magdeleeua k. —
27. Laekweres, Simuna k. 2 p. — 28. Järwa-Jaanis; Piknurme
külas, Kursi k.; Wana-Kuustes. Kambja k. 2 p.; Kärsal, Ahjal, Wõnun
k. — 29. Stolbowo küla, Pamkowitshi w. — 8i. Mõnistes; Sindis,
Aowenrber. 1. Kulinal. Wirn-Jakobi k. 2 p.; Mätjaküla karja
maal Pärama w. Saaremaal. — 8, Rvusa mõisas. Wändras. -— 4.
Mssis Mifipere w. — 5.
Kambja f.; Antsla alewis. —
6. Kassinurmes; Rõuge Alla kõrtsi .jumes. — 7. Malgas. — 0. Elwa
jaamas. - 11. Suure-Lähtrus Wahiva l; Zögewal. Laiuse f.; Mõrus.
Wiljondis 2 p. 13 Kilresaare linnas: Ardu kiilas. Triigi to.;
Kähri Vallas. Karilaste kõrtsi juures. — 14. Tartus: Kärus, Lauri
jaama j.; Wana-Lartsnas, Korneti kõrtsi junrek. — 80. Haibas, KiruaKohatu rvallas. — 22. Patis. Saarde f. — 23 Haides: Mustwee
alewis 3 p.
25. Raasikus. Isi Walgjänve w.. Pikajärwe mõisas,
end. Kitse kõrtsi juures. — 28- Kassinurmes, Palamuse k.; Woltwetis,
Haüikukjwil: Põltsamaa alewis; Keilas. — 29. Korsakoivo mõisas,
Panikvwltshi w-; Mõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. I. Tapa alewis. -- 2 Juurus. — 3. Alajõel
Wirumaal; Walgas.
5. Amblas; Lelle Hiiukõnnus (esmasp. parast
teisi Kristuse tulemise pühas.
8. Rakrvere linnas 2 p.: Wiljandis
2 p. — 9. Põltsamaal (veebel enne 15. detsembrit). - 10. Jüri
kiriku j. Rae wallas.
12. Wana Wändra alewis.
11. Pärnus
2 p. (kslmap. ja neljap..pärast kolmandat Kristuse tulemise pühal;
Wasknarwas. — 15, Wörus. — 18. Jänva Jaanis: PöörawereS,
Jakobi t; Paides. — 39. JShwi alewis 2 p.
20. Märjamaal;
Wõõdsus. — 23 SuRjõel, Krüüdneris, Kambja
Mustmees.
28. Maruses. Peipsi ääres.
81. Moisekatp rv.. Kaükfi kõrtsi juures..
Wöru liima teated
Adwokaadid.
Wannutatud adwokaadid.
W. Beik, Tartu t. nr. 21 fnt. 9—1: 5—6.
E. Beik, Karja t. nr. 28 fnt. 9 — 1: 5—6.
Erüüdwokaadid.
E. Arrak, Jüri t. nr. 26-a fnt.
J. Jsab, Jüri t. nr. 26-n fnt.
E. Z8lp, Katariina t. nr.
fnt.
Ajalehed.
„$ÖBru Teataja". Toimetus: Tartu t. nr. 9 tel. 87, talitus:
Jüri t. nr. 16, tel. 14.
Aktsiisi walitsus.
Aleksandri t. nr. 8. Juhataja I. Zaason. A-jaajaja Eber.
Apteegid.
Siira* apteek, Vabaduse ja Jüri t. nurg*!.
Wana apteek, Tartu ja Riia 1. nurgal.
ArStid.
Lutzuwer Dr, U, Jüri t. nr. 17 kõnet. 8—12; 8—5.
Mälton Dr. Z>, maakonna arst, Wabadufe t. nr. 13.
Piho Dr. R-, linnaarft, Kasarmu t. 3 knt. 9—11; l/i2—3.
Aeichardt Dr. N., Aleksandri t, omas majas, knt. 9—il;
$-5.
Haigemajad.
Auna haigemaja, Aleksandri t. nr. 12, haigete wastuwSt.
mine igal ajal, arsti knt. 12—1.
Hambaarstid.
Guursaar.Lindeberg L., Siiri t. 26-#, fui. 9—12; 2—3.
Kusmenkow M., Järi t. nr. 17, knt. 9—12; 3—5.
Eesti ühiskondki sed asutused.
^Kandle" selt», Liiwa tänaw, omas majas.
Käsitööliste atvitamifc selts, Riia tänaw, omas majas.
KLtiseltfi Wõru osakond, Riia t. nr. 14 a.
Kaitseliidu kütisalk, Riia L. nr. 16.
Kaitseliidu spordiring, Riia t. nr. 18.
NaisseltS.
Naisühing, Petseri tän. nr. 25.
Põllumeeste seltS.
Rahwaharidufe selts, Jüri t. nr. 42.
Kiriku õpetajad.
Mnr koguduse õpetaja N. Blumberg, Tartu t. nr. 18.;
Apostli
koguduse preestrid.
Ülempreester J. Sepp. Ülempreester J. Rvbakow.
Kohtud.
9. jaoskonna rahukohus, Aleksandri t. nr. 8 kohturnk J.
Freymann.
3. jaoskonna rahukohus, Liiwa t. nr. 23 kohtunik J.
Treumuth
21
10. jaoskonna rahukohuS, Aleksandri t. nr. s kohtunik K.
Mätlik.
‘JR o h t u p r i^S t a w t d.
Rahukogu 3, jaoskonna pristaw R. Kängsepp, Pajn t. s.
K s h i u u iiri f a b,
l jaoskonna kohtuuurija kantselei, Liiwa t. nr. 39, kohtuuurija J. Luik.
11. jaoskonna kohtuuurija kantselei, Wabaduse t. nr. 8/i,
kohtuuurija v. Müthel.
Koolid.
Poisslaste rraalgümnaasium, Jüri-t, nr. 42. Dir. A. Kala.
Kantselei awatud kella 9—12.
Tütarlaste reaalgümnaasium, Jüri t. nr, 42. Dir. J. Koe
mets. Kantselei awatud kella 9—12.
Õpetajate femmaar, Turu t, m. 1. Dir. J. KäisS.
Põllutöökool, Tartu ja 9ti*a t nurgal nr. 16-». Juhataja
Narusk.
Poisslaste algkool, Karja t. nr. 22. Juh. J, Sirk.
1. fegaalgkool, Jüri t. nr. 39. Juh. A. Budkowsky.
9. fegaalgkool, feminaari ruumides. Juh. A. Korrol.
Muulaste kool, Jüri t. nr. 39. Juh. E. Luik.
Maakonna ja linna loomaarst J. Pelowas, Tartu
tänaw nr. 7.
Maakonna sõja wa litsus, rahwarväe ja K. L. ülema
kantselei Riia 1. nr. 1, rahwawäe ülem al.-polkvwnik
Keermaun.
Maakonna wangimaja, Aleksandri t. nr. 26. Wangimaja
ülem G. Mets.
Maakonna xoliiseiwalitsus, Riia t. nr. 52, awatud kella
1/a9—3 p. l. Maakonna pol. ülem R. Simm, abi
W. Hõbbe.
I. jaoskonna politsei ülema kantselei Jüri t. nr. 12, jaos
konna ülem A. Huik.
II. jaoskonna politsei ülema kantselei Hauka alewis, jaos
konna ülem P. Kraaw.
II!, jaoskonna politsei ülema kantselei Leewi mõisas, jaos
konna ülem N. Malm.
Postijaam, Jüri tänato nr. 18.
PoSti-, tslegrasi- ja telefoni kontor, Jüri k. nr. 38. Post
kontor on awatud markide müümise jaoks kell 8 h.
kuni k. 8 õhin. Wäärtsaadetufi, pakke jne. wõetakse
waZtu ja antakse mälja üripäewadel kella 9 h. kuni
3 (liht ja kinnitub kirju wõetakse wastu ja antakse
wästa kella 9 hom kuni 8 õ,, pühapäewadel on
postkontor awatud 9—11 e. I. Lrlegrasikontor on
terme p.aem ja öö lahti. Kontori ülem P. Koschewnikow.
Telefoni keskjaam, Riia t. nr. 13.
Riigimaade ülema kantselei, Jüri t. nr. 38-a, aw. 9—^24
p. l. Ülem Eller, abi S. Hurt, asjaajaja Kuus.
Wõõrastemajad.
Aleksander, Katarina ja Riia t. nurgal.
London, Riia t. nr. 52.
Rossia, Riia ja Tartu t. nr. 16-a.
Eestimaa, Riia t. nr. 56.
Riiga, Wabadufe t. nr. 22.
5
5
nöW
tl h i s u s e d.
ttorlkKkn
A mmaemonb a'd.
Sapülskajo, Jüri t. nr. 38-a,
SchanäWskaja, Tartu t. nr. 27, krt. 1.
Reismann, Riia t nr. 28.
KaubatarWitajate Ühisus ^Põllumees", Jüri t. nr.
Kaubatarwitajate Ühisus (möignifube pood), Jüri t. nr. 20 -a.
Kirjastusühisus „Täht", — raamatukauplus, trükto o ja
Mtmisskoda, Jüri t. nr 16=3 — l. jaan. 192 2 6.
asub trükikoda Tartu t. nr. Z5 ontöjs majys.
Wõru Linatööstufe ühisus, Ws 4. Mr. 89. -
Aleksandre
Antsla- Wastse
Antsla-Wana
Erastwer*
Haanja
Kahkwa
Kasaritsa
Kooraste
Koiola
Kioma
Krabi
Krootuse
Kähri
Karilatsi
K ärgu la
Laswa
Linnamäe
.
T loosi
ji
i!
u
f:
ii
!
d
ii
1}
i
XVallawanema ees- ja
Wallasekretäiiri ees- ja
perekonnanimi
perekonnanimi
..............
Posti aadress
|
Mihkel Soosaar
Jaan Hainas
Rein Tragel
August Saag
Peeter Gutwes
Daniel Usning
Peeter Miehkelson
Jaan Piakk
Jaan Roeht
Dawei Laate
Peeter Sommer
August Hinl
Joosep Mandli
Jaan Winter
Mihkel Melts
Johan Kvatiner
Jaan Prangli
H
ji
ii
ii
Rudolt Mälton '
Oswald K5iw
Johan Sööt
Erich Goldberg
XVillem Normann
Märt Reim
Richard Sikk
Eduard Tamm
Woldemar Jahu
Peeter Härg
Kornelius Kuddu
Samu ei Lepwalf*
Rudolf Hallil
Ludwig Hõrrak
Alfred Eiehe
Eduard Jakobson
Johan Derrik
-......' "
‘ iile Wõru
üle Antsla.
iile
üle
iile
üle
üle
iiie
kanapää
Wõru
Räpina
Wõru
Kanapiiä
Pilwa
üle XVoru
Iile Itmapää
! iile Pilwa
#iile Wõru
i
„
Vi
iile Antsla
iile Wffru
19
20
91.
22
93
24
25
26
97
28
M
30
31
38
38
M
m
36
37
33
39
40
41
42
48
44
45
46
47
46
Laitöiia-Wans
Misso
Moi seka isi
Meeksi
Mõniste
Mürsk
Ora wa.
Pindi
Peri
Põlg aste
Koosa-Wasts*
Roosa-Wana
Rogosi
Räpina
Rõuge
Saaluse
Säru
Sõmmerpalu
Timmo
Toole man
Ur waste
Waabina
Wastseliina
Walgjärwe
Weriora
Wiitina
Wõru
Zooru
Antsla alev
Wõõbsu alew
Il
'
j;
i;
i:
Ji
!
j
Hendrik Kütt
Paul Sakk
Paul Arwa
Stepanow Mic ha il
Johan Derrtk
Peeter Raudsepp
Jaan Kroon
Samu ei Kibena
Kusta Wink
Jakob Katta?
Jaan Henning
Peeter !Mliumägi
Daniel Sooding
t
!;
|:
j!
;;
J
Alide Prangli
August Kasak
Ernst Närus on
k, t. J. Heeriogson
Jaan Kher
'August Bimbtium
Alfred Oja
Orkar Pähn
Alfred Siid
i
j
|
j
f
;
i i.
:
j
!
Kari Rammalt
Johan Oinas
Jaan Deaks
(lustaw Thalfeid
Johannes Olesk
Daniel Peetmanso
Peeter Naarits
Kari Aader
j! Aleksander Erik
Ii . Aleksander Tohwri
;
Sa mu ei Z emani
Eduard Kolk
Richard Lina
Daniel T igas soe
Friedrich Rämmari
Woldemar Sõrmus
Ousiaw Tiiiw
Rudolf Wodi
August Rätt
Peeter Usning
li ' Jaan Kääpa rin
Johannes Mattu*
Tõnis Juurikas
D&wid Su unnanu
Paul 3lina
Jaan Kalamees
Kari Jeret
Sa niuel hepson
j
;!
j'
oie Wõru, Wiitina wafjam.
üle Wastseliina
üle Põlwa
üle Räpina
üle Hargla
üle Wõru
üle Petseri
iile Wõru
üle Põlwa
«
üle Kanapää
üle Wöru, Krabi walla maja
iile. Wõru
iile Wõru
üle Räpina
üle Wöru
üle WastseliiHti
üle Hargla
üle Wõru
iile Põlwa
üle Räpina
üle Antsla
üle Antsla
iile Wastseliina
üle KanapP
iile Wõru
üle Wõru
üle Wõru
üle Antsla
üle Antsla
üle Räpina
J.
Parfon, Paul
Kets, Erna
Hõim, Jaan
Tumm, Aleksander
^ldweber, Eduard
Mitt, Jaan
MõttuZ, Reinhoid
Nowek, Karl
Treumuth, Peeter
Kütr, Andres
Raudsepp. Rosalie
Antsow, Jaan
PelowaS, Iefim
Roht, Damid
Küün, August
Lauk, Otto
Oja, Robert
Wõru kaudu
tt
'1
"
n
Antsla postkast nr. 7
Antsla kandu
Antsla postkast nr. 60
„
,<
24
Anrsla kaudu.
Antsla vostkast nr. 6A
Kanapää kaudu
„
tf
Kaup, Bruno
Kütt, Rojalie
Rikas, Eduard
Pill, Rudolf
Kahu, Elise
KSiw, Peeter
Kärtmann, Jaan
Kõiw, Jaan
Mslapim, Rudokf
Tuwikene, Alekfarcher
Aigro, Me ta
Wassür, Paul
Taba, Robert
Kolk, Johan
Wrjard, Erna
Wõsoberg, Daniei
Sabre, Samuel
Luksepp, Iaan>
Remwalls, Jaan
Liiwa, Friedrich
Kuus, Ella
Kolk, Meeta
Wasftr, August
Kõrda, Salme
Torrop, Otto
Willok, Leonhard
Johanson, Hilda
Laim, Oswatd
Sander, Oskar
Pakier, August
Puusepp, Karl
Majas, August
Harju, Friedrich
Sterling, Wiktor
Eiche, Gusraw
Austa, August ‘
Lodejou- Danie!
Woikow, Danie!
Ziugow, Rudolf
Tiidsberg, Hertmne
Zirnask, Paul
Raudberg, Oswald
, Avamson, Danie!
Puru, Otto
Pihlapuu, Aksel
Nagel, Oskar
Sander, Friedrich
Kõnd, Johan
Waher, Jutte
Ritter, Ida
Tobre, Joosep
Leppik, Aleksander
EaknnI, Pau!
Sell, Johannes
Jaek, Ju lius
Laurits, W lHelmine
Rebane, Aleksander
UndritS, Aleksander
Prantg, Karl
Wõru kaudu
*
t?
Wastseliina kaudu
n
h
Härg!» kaudu
Wõru kaudu
ff
ff
Põlma kaudu
»
tt
Mptna kaudu
Antsla kaudu
ff
ff
„
„
Waftselüna kaudu
ff
■"
3oUi
Wastselnnk
Ziistre
Mõisa
Walgjärwe (1 — 6 õp. a.)
Walgjärwe
Wana-Piigaste
Tamme
WiluSte
Weriom
Süwahawü
Pindi
Rrstemäe
Wiitina
■
Järwe
WZru
Nawi
Kääpa
Lepistu (1 — 6 kl.) algkool
Zoorn
KSrgepalu
Antsla (5—6 kl.) algkool
Antsla alew
Antsla alewi algkool
Wöõbsu alewi algkool
Wöõbsu alew
Räpina nhis^reaalguMnaasium
i
Saarnit, Johannes
Seim, Christirm
Horn, Peeter
Siimann, Martin
Nõmm, Willem
Pettäi, Wanda
Palgi, Joosep
Sell, Daniel
Pintmann, August
Warik, Linda
Peterson. Adele
Torop, Kristjan
Tuusis, Hilda
Pill, Heinrich
Reet, Johan
Kangro, Adele
Albrecht, Peeter
Lepmamr, Pau!
Matisen, Emil
Wastseliina kaudu
n
rr
tt
tt
Kanapää kaudu
'
tt
n
tt
H
Wõru kaudu
» ■
»
„
„
rr
ir
if
If
rr
tr
ir
rr
Antsla kaudu
H
ft
Antsla alew
Wöõbsu alew
Räpina kaudu
32
Wõru maakütttra arstid
Antsla jaoskonna arst Dr. P. Zeiger, Antsla alew.
Kanapää jaoskorma arst Dr. Ackermorm, Erast mere tvtilb,
Kanapää kiriku juures.
Pölwa jaoskonna arst Dr. med. Lezius, Pen niaU>.
Räpina jaoskonna arst Dr. Kangro, Räpina wald.
WafrseUina jaoskonna arst Dr. Km ust, Lk asisel imas.
Rõuge jaoskonna arst Dr. Pikal, RSugeV.
Wana-Roofa jaoskonna atft Dr. Kolon, Sa na Roosas.
Leewi jaoskonna arst Dr. Saaks, Leewi mõisas.
Ärirmaemaudad.
Antsla jaoskonna äNnmemand J. Loppi, Antslas.
Kanapaü jaoskonna ämmaemand L. Simm, Era st meres.
Pölwa jaoskonna ämmaemand A. Muga, Peer maita#.
WastWiua jaoskonna ämmaemand S. Kärner- Wastseliinas.
Leewi (wabakohi).
Rõuge jaoskonna ämmaemand M. Minna, Rõuges.
WanwNoosa (wabaloht).
WanarRoosas A. Imemtvff.
Mösdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdad.
a) Wene m a a b i H ii f e m 3 3 b u b.
1 penikoorem — 7 wersta.
ÕSncd möödud
a. Wene m q a w i l j a mõõd u b,
1 tsetwrrt — 8 tsetweriki — 3 Riia wakka ==. i99l4 liitrit.
1 IseNverik — 8 karnitsat — 249/io liitrit,
i karnits — 22/3 toopi.= 31 i liitrit == 200 fanttoHf.
1 Riia tünder = 2 wakka == 12 külimittu — 108 toopi
~ 13B liifr.
i Tallinna fälitus — 2 i tündrit - 72 wakka.
1 Eestimaa wakk — 3 külimittu —36 toopi — 44-liitrit.
b. Wenemaa w e d e! i k u - m õ õ d u d.
l waat — 40 pangi — 492 liitrit.
1 pang — lo toopi = 128 io liitrit.
3 toop — 4 kortlit - 75 kanttolli - 1-/9 liitrit.
ei Detsi m a a l m õ õ d u d.
1 hektoliiter = 100 liitrit = 8l3/iu toopi.
1 litter — 100 fentiliHnt' — Ak toopi.
Keskmine tmlja.raskus.
1 makk.
1 tietto.
Word. racif.
73V2 n.
• 5Vfi p.
0,13
9—10 // 120 —134 //
0,7-0,"
117 u
83/f tf
Odrad ....
0,69 '
10 tt 116 — 134 n
Rukkid .... 0,6^ —0,29
5-6V-2 // 68 — 86 H
0,4—-0,5
Jahu lahtiselt .
9 — 10 // 120—134 n
0,7—0,9
„ tambitud v
0^65 — 0,75 8V2- 9Vö // 311—128 n
Kartulid .
97—111 rt
Porgand, jn nae-r. 9,57—0,«5 71/0—8 Vi IV
3,9 //
0,8
Õunad....
. :■
n
Kaerad ....
Nisu .....
*Sr
b) M «e t r l - m õ õ d u d.
1 ftlomttitc (km.) = 1000 meetrit = 4687/io sülda =
M/t# toftSto.
I sette? (m.) — 100 j-e nii meetrit = 3 jalga 337/u>o tolli
=» S2l/s roerssoki.
L }>ötiflittter (sm.) = 10 millimeetrit (mm.) — 96/to liini.
1
Meetrit.
$ geograafia pemkoorm = Vis kraadi efuwtori peal =='
S,9sL tottiiõ.
1 Eätne penikoorem — 7 wewta.
I Äustria penikoorem 7,uu ivrrSla.
i Soome penikoorem ~ 10 wersta.
t Rootsi penikoorem 10,*» wersta.
1 Saksa penikoorem = T.obo* wersta.
t Daani penikoorem = 7,ms tetrSto.
1 Inglise penikoorrM = 1,bos6 wersta.
l m-resõlm = l,7?o wersta.
Pinna möödud.
1
1
1
1
1
I
\
1
f
1
$
i.
Ä. W L n e m a a p i n n a s m õ õ d u d.
rautwerst = 2500 ruutfülba = 104l/« öessäiim —
llS*A hektari.
mutpent koorem — 49 ruutwersta == oo^us mutti! om
b. Kodumaa pinna-mõSd ud.
foeSfätin = 3 Liiwimaa toafamaaö = 6 TaÜinua «atamaad = 2400 ruutfülba = ll/io hektari.
ruutfüld =s 49 ruutjalga = 411/»» ruutmeetrit.
rmttlihafüld ~ 36 ruutjalga.
ebramaa = ®0 taalrit — 12 päewamaad.
p3cmamaa =» 62/8 taalrit.
teater = 90 Rootsi tenga (krossi),
toefamaa = 25 kapamaad ^ 10.000 ruutküimart (1 maaüSatfa küünar — 2 jalga — 24 tolli).
Itorimaa 14.000 ruutMünart (140 küünart pilt, 100 tai),
c. Meetrim 2 ödud.
100 aari = 10.000 ruutmeetrit ~'i04i belfatiui.
maimetUt « lo*/ie ruutjalga.
Knbiktabel iimarguste palkide tarwis, ladwaotsa läbimõõdn järele.
j.
kw
j&itd j • 4 j
__
L
> .
7 |
6 ;
Ä
8 j
B
I M Õ Õ D U - T 0 L L 1 D
| 14 i 15 i 16 j 17
9. | 10 : n j 12
-3
18 1 19 j 20
I-
(62
10,7
12,4
14,1
16,0
18,0
10,6
w,
14,5
16,7
19,0
21,5
24,2 26,7
11,4
13,5
15,9
18.5 21,2
24,1
27,2
30,5
33,7
37 |
15
11,6
14,0
16,» 19.4
22,5
25,8
29,3
34,1
37,1
40,6
45 |
18
11-4
13,9
16.7
19,7
23.0
26.7
30,5
34,6
39,0
43,7
48
63 i 21
13,4
16,3
V
22,9
26.8
31,0
35,4
40,1
45,1
50,4
06
15,5 18,8 22,4
26,9 30,7
35,4
40,3
45,7. 51,3
57,3
63
61 ; 24
J
27
14,4
17,7
21,4
25,4
29,8
36,6
39,9 45,5
51,4
57,7
64.3
71
77 j
13.2
16,4
20,0 24,1
28,5
33,4
38.8
44,6 50,7
57,2 64,2
71
79
86 | .13
11,9
15.0
18,5
22,5
27,0 31,9
87.3
43,1
49,5
71
79
87
85
10,3
13.8
16,7
20,6
24.9 29,8
35,1
4L0
47,4
54.2 61,5
69,2
78
86 •
u
103
11,6
15,0
18.6
22,8
26,6 32,9
39,7 j 45.0
51.8
59.3
75,5
84'
94
103
112 | 42
9
0,9
1,<
2,0
,12
1,3
2,0
15 | 1.8
3,4
4.3
5,4.
6,5
2,8
2.0 j
|
.3.7- ;!
4,7
5,9
7,4
8,9
2,6
3,6
4.8 |
6,1
7,7
9,4
18 ' 2,2
3,3
4,6
6,0
7,6
9.5
21 j'2,8
4.1
5,6
1
9
9,2
24- ; 3,4
4,6
6,7
8,6
10,8
27 j 4,1
5.9
7.8
10,0 12,6
j
4,0
6,8
0,1
11,6
33 : 5,7
36 I 6,6
7,0
10,4
9,1
i
W ! .7,5
42 1 8,6
30
j
Pik
kuse
jalad
7,8'
56,2 63,3
67,1
19,8
9
i
29 j rr
j
i
M
86
39
SÜ
Jahikalettve»
ö KchMttd *«<$ jahil friis,
» keelatud aeg; looma hoiu*, frfrtie-aeg.
Uue kalendri järele.
: ui
Loomade nimed.
IH
;Hjy
silis !i!-5iii!i!!#!!||
AjA }8 jÄ
K88WDZ8MW
Mtüphe- e. metskits ja nende wasikad
Aiapõder (cerms aleos)
Isahirw (meiMkk, c orvus capre-olus)
iHamõtuõ (metsis,
Madu paradiisi aias.
Erik Zocli („Jug.*) järele Udsa.
Juba sündides oli näha fee wäike imelik märk £^bis
ihu peal.
„Cga fee ei jää", rahustas ämmaemand, „fet muutub
peakahwatumaks," lisa- ta juure, „ja kaob aja jooksul täiesti*.
Kuid ta jäi alale. Wäike täpikene kaswas ja faStcal.
Lydia käis leeris ära ja läks maailma, et ise enesele rii
deid ja ülespidamist teenida, ja wäike märk kaswaS fuusef#
ja omandas madu kuju, wingerdades keskelt üle Lydia alu
mise keha, mis muidu laitmata puhas.
Kuni Lydia kahekÜMnewiirnda eluaastani polnud kedagi,
kes ta saladust teadis, sest tüdruk oli woorusline ja kõlbluse
armastaja: kuid otse sel päewal, mil ta kakskümmendwiis
aastat tais sai, läks ta mehele madrusele Zõnssonils, ja
nii sai Lydia saladus teatawaks — tema mehele Jönssonile.
Kuid mõlemad olid ju nüüd üheks ühinenud, ja wäike madu
ei sünnitanud mingisugust pahandust nende «rahel.
Wastuoksa, Jönssonile pidi madu arwatawasti wäga
meeldima, sest kui ta warsti peale pulmi Lõuna-mere saar
tele purjetas, lasi ta emsele samasuguse madu-märgi
kõhu peale Moweerida, mertmehemargina, mis iseloomustas
ta truud igatsust uõõraslelt mailt Sttbia järele, kes aaSta
aega otsekui lesepölmes pidi mööda saatma, kuna Itznsson
merd ja soolaseid wooguftb kündis
Kuid lesepölw ei olla mitte kerge. Kõigest kuu aega
ell Lydia abielu õnne maitsnud, kui teenistuse kohused
Jönssoni temast eemale kiskusid. Kuid warsti peale selle
paiskas saatus ühe teise mtrepcfa sellessesamasse sada
masse ~~ Lydia rinnale — kus Jönssoni! ainuõigus oli
ankruLsersmiseks.
„Mida kolm teawad, teab kõik maailm!*
— Ja madrus Persson!? — Nojah? — Lydia oli üksi,
wäga faua üksi, sest Jönssou purjetas Waiksel ookeanil
edasi-tagasi, ja pea teadis Persson proua Lydiast seda,
mida ainult Jönsson oleks pidanud teadma.
„Mida kolm teawad, teab W .maailm! * — Maailm
9S
M suur sellele, fel on fumtimb paigal konutama, kuid
mere.pojad, kes tormi purjedes finni püüatw roõi mere
teid täiel aurul künnavad, kohtawad teineieifi niisama
kergesti põhjas kui lõunas. Austraalia rannal kui õhtu
Sahaara kõrbes. — JönSsoR ja Persson kohtastdki üksteist
Waikses ookeanis.
Miks mitte kusagil põhjapool, maid nagu äratehtud
just Waikse ookeani rannal/kuL päike kõrmetab ja laeva
meeskonda sunnib riideid äraajama ja mere lainetes keha
tahutama?
Wäikses laewapaadikeses kiigutelewad Jönsson ja Pers
son. Nad on aerud sisse tõmmanud ja wiSkawad mõlemad
riided seljast — Jönsson enne. Nüüd seisab ta ihualasti
Vcrsssni ees, et meres jahutust kibu — seisab ihualasti
PerSsoni ees, tätoveeritud 'väkke madu keset kõhtu — keset
kõhtu! — Perssoni ees! —Perssoni mälestused neist tundidest, mii ta proua
Lydia juures mööda saatnud, ärkamad kõik uuesti ja suru.
wad kõrwale teist üleelamisi, kuna mess vahib madu, mis
keskele Jönssoni kõhu peale on tätoveeritud -— keskel
Jönssoni kõhu peal siin Perssoni ees!
„See on ju — võrgu päralt! — karwapealt nagu
Lydia oma!" hüüab Persson ja näitab madu peale, mis
keset Jönssoni kõhtu. „OIetc Teie kaksikud, Sina ja
Lydia? — Pergeli pihta! — See on jü Lydia madu Sinu
kõhu pea!!" — - — — — —
— ------- -—Kahvatult, nagu oleks ta halvatud, seilab Jönsson
paadikeseS. Suurte silmiga wahib ta Perüsonile otsa. —- —
„Millal oled sa -- Lydiat nähtub?" hoigab ta täis hirmu.
„Sügifel — ühel õhtul — fee on üks kuradi naiste
rahvas! — Ja siis fee madu keskel kõhu peal!------Olete Teie kaksikud, sina ja Lydia?" hüüab Persson
Jönssomle järele, kes peaga ees Waikse ookeani voogudesse
kargab. — —
Asjata ootas Persson vastust.
Jönsson ei
ilmunudki enam. ------läks põhja", ütles Persson.
„Ta läks Jumala juure", ütles Lydia lefeAeinalcori
taga, mis ausasti marjas tema südame all kostvamat Persfsni last — madu all, mis patu margiks paradiislikus löbuS.
Ma ei tahaks kitsarööpalist kahtlustama tzakaw, Mi
nia olen ftabel: sealt olen ma to saanud. Kirbu nimeU,
kes minb ühel õhtul tülitama hakkas.
„Sul on ündiplckk nina peal!" ütles mu imme smfit
õhtul söögilaual. Seal hakkas see tindiplekk mind |ttms
mustama, ja kui mitu sõjakaks muutusin, kargas ta fsg
kurat.
Sestsaadik on see kirp mulle armsaks majaloomakL.
Niipea kui mina koju tulen, kargab ta mulle toalto, la
magab mu sängis, — ma tunnen teatawat õrnust ta wastu.
Jumal, mul pole jn lapsi . . .
Toona istub Pipi — sest nii hakkasime teda kutsuma —
minu kirjutuslaual ja inspireerib mind parajasti. ÄM
tõmbad La mu tähelpanu enese peale.
^Pipi, mis fa siis seal teed?"
Ta istub paigal sa loeb ema mitmesuguste jalge peal
midagi maha.
Üks kord, kaks korda, kolm korda. Siis raputab te
peab, ronib piimas rfce peale, mi* laua äärele mifatub,
ja koputab kolm korda taguotsaga kolmanda rea peale.
„Kasi minema, Pipi!" ütlen mina. Ära elfita mind
luuletamise juures!"
Tema aga koputab edasi.
Ma möran ptimamrrne ja loen kolmandat rida:
2 prantssaia a 12Va nt. ----- 24 m. Ha!! Wiga sees.
Ja Pipi on ta üles leidnud! Pipi mõtleb! R c hkendaja kirp.
Muidugi äcnasia end hirmsasti üles.
„Pipi", ähkisin ma, poolemSti hingetu. „ Pai ju teeb
wälja kubikjuur 4, 100625?"
Ilma jMmiHlemat-o hakkab Pipi koputama. NeliMmmeudwiis korda.
Ma hakkasin tantsima nagu mõni indiaanlane.
' .
Kahtlemaia: Pipi rehkendad nagu hobune!
40
Kolmkümmend professori on muüe seda juba tõendanud.
Ja jaamaülem R. wäitab koguni, et selles kirbus peituda
Gookrates'e waim.
Mulle on selle kirbu eest juba mtljoutb pakutud.
Aga ma et anna teda ära. Ma et suuda seda teha.
Loom, keda ma. oma Merega olen toitnud ...
Eila sooritas Prpi' matmulQtub raamaturewidendi
eksami. Riigipank pakkus talle kassameistri kohta.
Ja meie teenija tüdruk ütles meile üles: ,,Sestsaadik
kui ses prohwus kõik arwed läbinuhib . . .
Üks palme oleks mul: meie läheme tulewal nädala!
mõneks ajaks reisile. Pipid et saa me kaasa wõtta,
tema ei kannata restorani toitu. Ja selle äramineja tüdruku
hoolde ei usalda ma teda jätta.
Kas keegi lugejaist ei tahaks teda paariks nädalaks
söögi ja korteri peale wõtta?
„Jugend."
«Tõesti sündinud lookesed."
..Jugendi" järele ttbja.
Adwokaat K. oli oma piltilusa toatüdruku faatet
üsna äkki lõbureisile Ameerikasse läinud, sellejuures igaks
juhtumiseks 80,000 rbl. wöõrast raha kaasa Võttes.
Kuna K. oma kodulinna paremaist perekondist pärit,
sünnitab see äkiline lõbureis suurt kõmu, ja jutt temast on
igaühe suus. Kõige põrrttaiumana näitab end üks neitsi,
kelle! Pole enam mingit lootust lõbureisile minemiseks, koguni
rääkimata Ameerikasse saamisest.
«Mäherdune õnnetus!" hädaldab ta tõlgis moll-helitõu modulatsioonides . . . „Ta on nii heast perefonnoft!
Ja 80,«Oo rubla ja toatüdrukuga!,
«Rahustage end ometi, armuline preili," tähendab
selle hädalauln sõnaaher pealtkuulaja, «asi oleks palju hul
lema pöörde toõittuh wõtta."
41
, Ci) —- wõimata, wõimata
„Kas ei oleks hullem, kui ta oleks ligi mattub ii h c-'
o i n 1 a. rubla }a 80,000 toattttnufüt !"
Hiljuti läks üks sõjawärarst, kes wormirudes oli,
wahisoldaüft mööda. Kuna wühisoldat au ei arntub, läks
arst ta juure ja päris: „Kaua's toed kestal'?" nmg sai
truufüdamlise wastuse: „Weel pool tundi!"
Trahteri peremees röögib: „Kolm Mõrast tulõwa!"
Perenaine: „Uijah — kuripatt — Kairõ, a’a tfaiwest lii ma 1"
Õige kah, wõörad tellitvadki theed, põgenemad ahju
juure sa klubis ta mad hammastega.
: •
Jook tuuakse lauale.
„Seol tsall," sõnab esimene wõõras, „o!õ öi müürestõgi wärwi."
^Hoobis Käib*!" lausub teine.
Kolmas: „Om nätä seo ottaw matiidjat — mm
taha õi mida' massa kauba lift, ja trahteruik mugu nüür."
Ütleb peremees perenaisele: „Kae, nfnfõ tõfõ iks, et
feo ifai-om!"
Gümnaasiumi alamas klassis arutati psiblitoo tunnil
waese lesenaise annetuse asja. Kui nüüd kooliõpetaja küsib,
kui suur õieti wõiks olnud olla see raha, mille lesknaine
laekasse pannud, sahtoatüb nagu wälk üles waikese Jaani käsi:
„11 marka 25 penni," , kostab ta möidurõõmsalt.
Üleüldine waikus; kuni lähemalt Pärides kooliõpetaja
teada fcab, kust jõnglane seesuguse tarkuse mduub.
Tema pi.blis näitab nimelt üks tähekene wseru lõpul
olema märkuse peale, kus päralel-kobana tähendatud oli:
Mark. 11, 25."
*
Nn ütelda nalja pärast lähen Mina ome naisega, kes
kaunis närtoiline ja wahetewahel hullude mõtete teostamises
suurt lõbu näeb, ühte maga, wäga aviletsasse eeslinna teaatrikesesse-77-kurbmängü maa tarna. Kurbmäng muutub järjest
42
Sudsemüks, rshwa hing sulad ja afctataffe nuuksudes suur
tesse wercwaksse taskurättidesse. Ka mitra naise peale
näib kurbmängu tõsidus, ta pahasest rvastupuiklemisest ho-sHmatfi, mõjuma halkamat, tema hingab rahutult ja pressid
käekesed fmmpHMt üksteise mitu. Rahustada püüdes
panen 'oma käe tema sülle — kõewalMujad olid näite ka
mast hüpnotiseeri b > — ja sosistan: „Aga kullakene, sse
on ju ainult näitemäng!"
Tema turtsub üsna wihaselt maihi: «Mis sa loralt!
Mind hammustab üks elukas, et kas wöi kisenda!
Ah sina oma rahwa kraatriga!"
Sellega teatan Wõru linna ja ümberkaudsele
publikumile, et awan 1. jaanuarist 1922. a.
Wõrus Riia t. JNe 24-a,
Kaubad on kõige wärskemad ja esimestest wabriku;
test, Iseäranis soowitan igasugu lõimi suures waMkus
---------- — kõige odawamate hindadega
-—
Mupaklikult
8. Miita,
Riia tän. JSfs 24-a.
Mööbli tööstus
I Pillil, fl. flööti 8 till.
Wõrus
Jüri tänaxv 40 (Postkontori kõrwat),
Walmistab kõige peenemaid mööbleid ja
teisi sellesse alasse kuuluwaid töid. pare
mast materjalist, Töö kiire ja maitserikas.
::
Hinnad wäljaspooi wöistlust.
::
. Niisama wõtame ka wasiu ehitustöid
niihästi Wõrus kui ka wäljaspooi.
Pagari-ja kondiitoriäri
Gustaw Siil - Wõrus,
Jüri tänaxv nr. 40
=====
Soowitab
(postkontori kõrwal).
omast ärist
-----
W
iSfLJl!£2SJ^Sk£!i_Ä
1MI
::
kooke ja bžskwiiti
::
suures walikus.
Hinnad wõrdlemisi odawad.
Jällemüüjatele protsendid, W»õetakse ka tellimisi
irr^a: igal ajal wastu, =ss==.
Kaubamaja
8
li."
ostab
linn ja linaseemneni.
Firma seisab ühenduses kõige suuremate
inglismaa wabrikutega ja maksab
Räpinas, seltsi poes
tauras. Daugulli äris
Irföoska alewls.
hWWHMmmmmi
ijilHiiiilHHljHliftt
Sliseslitiai, pealage nlfratitMüs
Wõrus, Riia tänavv nr. 52.
Puhtad ja mugawad toad. Wiisakas ja
korralik teenimine. Esimese järgu köök.
Maalt sissesõitjatele hobuste jaoks
Nüüd wõite alati oma leotatud ja
põllul kuivvatatud murdmata ja murtud
= l_ IM U =
igasugusel arwul kasulikult müüa
VM iiieateösiBse Ihispsele
Worus, Riia tän. nr. 59,
(endine laenu-hoiuühisus)
W orus, Aleksandri t. Nš8.
Rwatud igal ärlpäewai kella 9—1
päewa.
Wõtab raha hoiule ja maksab
jookswate arwete pealt 5°/0 ja täht
ajaks antud summade pealt 6 ja 7 °/0,
annab laenusid oma liigetele ja ajab
kõiki panga talitusi, nagu rahasummade
saatmine teistesse linnadesse ja ka
wäljamaale, wäliswaluuta ostmine, raha
sissenõudmine weksllte ja teiste doku
mentide järele j. n. e.
Ühispanka hoiule antud rahasummade kättesaamine on
kindlustatud — —
Eesti Kirjastuse Ühisus
..Postimees"
Tartus, Rüütli tän 9, telef nr. 80.
Raamatukauplus ja kirjastus.
Suur ladu teaduslikku, ilu- ja kooli
kirjandust,kantselei ja kooiitarbenõusid.
Kõige parem ostukoht kauplus
tele, koolidele ja eraisikutele.
* Postimehe* raamatukauplusel on Tartu Ülikooli
— — — raamatukaupluse õigused. — — —
Trükikoda,
Walmistab paraja hinnaga ja maitserikkalt, iga*
suguseid trükitöid eraisikutele, koolidele, asutus
tele, kaubandus- ja tööstus- ettevõtetele j. n. e.
TSINKOGRAAFIA.
Igasuguste klisheede kiire valmistamine wiiunud
tööjõudude poolt ajanõuete kohaselt sisseseatud
tsiiikograalia töökojas võimaldab piltidega ilustatud
trükitööde valjaandmist kõige lühema ajajooksul.
^7177
KÖITEKODA. —=
Walmistab kõiksugu Uht- ja iluköite töid üksi— — — kult j* kogudena. —
—
Nstleeef
Kõige wanern päewaleht
II
ilmub 6 korda nädalas
adr. Tartu, Rüütli tiin. 9V Telegraafi adr. Tartu,
>, Postimees”. Kõnetraat, nr, 80 ja 286.
011 esimene suurem ja ioetawam
leht Eestis, poliitiliselt kõige tõsi
sem ajaleht, ei tarwita äjakir,anduslikku kõmu ja
ei aja taga kerget, silmapilkset wõitu,
tr: Peatoimetaja Jaan Tõnisson.
toimetuses töötawad haritud Eesti
s*f
ajakirjanikud. Alalise kaastööga
toetawad ,.Postini eest” Tartu ülikooli professorid,
wilunud eriteadlased kõigil aladel j. n. e.
teatesaamine on kiirem teistest
'ts dAsrmEW Eesti ajalehtedest Tartus asuwa
üleriiklise raadiojaama kaudu. Pealinna xvii liiaseid
uudiseid toob ..Postimees6' kuni lehe ilmumiseni.
KsolaWil Mmkf
iseäranis laialdane ulatus ja suur mõju. - ..Pos
timees'4 on ainuke Löuna-Eesti päewaleht.
„?esUatei»«‘,/ kiilis ja ImiMusi
wõtawad wastu kõik kodumaa postkontorid, suu
remad raamatukauplused *a muud. ärid. Kuulu
tuste wastuwutmise kohti on igas linnas, alewis
ja suuremates jaamades. — — — — — ■
.Postimehetalitus.
müüb oma lad ust —
liikmetele ja wõõrastele:
põiiutöömasmaid ja riistu, .
heeringaid mitmes headuses,
keedu-, wõi- ja laüasoola,.
rauda igasugustes mõõtudes,
kiwisüsa ennesõjaaegses headuses,
masina ja t silindri, õli,
petroleumi,
s. hkrut, riisi,'mannat, nisupüüli
ja üleüldse
kõiksugu tarberiistu
ja tarbeaineid.
“ Ostab linu, “
linaseemneid ja muud terawilja
Wõtab raha hoiule lühikese kui ka pika
a>a peale ja maksab kõrget protsenti.,
ja o s tu k o h t W ö ru s
i
..Põllumees”
H õ ig e k a su lik u m m ü ü g i
K õige k a su lik u m m üügi ja o stu k o h t W orise
Wõru Tarwitäjate Ühisus
9
F
i
Wörus, Tartu t. 15
Suurem manufaktuurkauba äri.
Suur ladu willast ja puuwjllast naisterahwa kleidi-,
bluuse- ja leinari»et. Välja
maa sametil. Linast riiet laua-,
ihu- ja moodi-pesu jaoks.
Wattiüd, walget ja musta
ISime. Tekkisid, mööbliriiet,
kardinaid. Trikod, kalewit ja
drappi meeSterahwa ülikon
dade ja palitute tarwis oma
ia wäljamaa u abrifuteft rik
kas wäljawalikus ja kõige
obaroamote hindadega. Willafeid, pnuwilla ja siidi rätikuid
kõiksugu hindadega jne
i
m
Kõige parem ostukoht
Ki*iis‘i
kulla- ja kellasepa äri
B3 Wõrus Riia tänaw M 18 KO
\
wana apteegi wastu.
Suures wäljawalikus kihla- ja laulatus
sõrmuseid, kuulsate wabrikute tasku-, lauaja seinakellasid, mitmfcseguseid paberossi
toose, meeste- ja naisterahwa uuri kette,
mitmesuguseid kaelaehteid, käewõrusid.,
brelokke, prosse, sõlgi, prille, gramotoni
nõelu, taskulampide elektri patareisid jne.
wõtan tellimisi wastu sõrmuste, käewõrude
ja teiste tööde peale ka toodud materjalist.
Kõiksugused ajanäitajad kellad
saawad parandatud korralikult
:: ja hästi, hinnad parajad. ::
ü
□
□
□
D
Kallid wennad, kallid õed,
Rõõmu sõnumid nüüd loed:
Muresid mis enne tundsid *—
Kõik nüüd saawad kaduma
Uur sul taskus seisma jäi
Meistri peale pahandid,
Seda enam ära karda
Kui sa kuuled minu sõnu:
Tule Riia uulitsa
18
Kriis teil uurid korda säeb
Lauluga siis koju läed
Uusi sfipru juure tood,
Tallinnas, Falksbargi t. nr ‘26.
Kõnetraat nr. 15—68.
Pargib
Müb
kõrges headuses wasika- ja lam
ba nähku üksikult ja hulga wiisi
kroomiks
suuremal hulga! ia tarwitajatele paki
wiisi kroomiks pargitud wasika- ja
lambanahku saapapealsete ja woödri jaoks.
fWtüll wasika- ja lambanahku üksikult
V3!hV ja suuremal arwul.
Wastuw5tmine ia wäljandmine äripäewadel kella 9—3 p. i., laupäewal 9 1.
peale wabri^i o# wastttwõtmbe Kehad
Wõrus: Kolbergi kaupluses.
Itakwervs: hra J. KochiiVa kauplus, Pikk t nr. 16.
Tapilt: hra E. PoVilprianiTT kaupluses Täri-Allikttl: Tarwitajate ühisuse kaup.iuses.
Kiliugi-Nõmmesi'hra A.'0-isElwas: hra J. Margus’e kaupluses.
Pärnus: Raist ja Ka. kauples...
Walgas: P. Maeritz‘i kaupluses.
Laliis: kalli Tarwitajate ühisuse kaupluses.
Wiljandis; F\. Rikkalt, Lossi tän. nr. 9, kaupluses.
Tartus: ÜühtF kaupluses; Raatuse plats. ,
Haapsalus: £,-Ewart, Karja tän. lpl
Wabaduse tänaw nr. 1, (end. Tönnisson)
wõtab nähku parkida
kroomiks, shewretiks, juhiks ja woodriks, pastlaks, tallaks ja seremetiks,
lambanahku willaga kasukateks, täidab
tellimisi masinarihmade ja muude nahasaaduste peale, naha wastupidawuse ja
headuse peale kõige suuremat rõhku
pannes. Müüb walinis nähku kõigis sor
tides ja wahetab neid toorete wastu.
ÜüfiT
:=g=s=- Tartu täil. nr. 15 ,
;..
Soo-uitab oma töö! oas waloüstatud
::
naiste ja mlesterahwa
::
suaiD ü mii i
6
körgeS headuses. Töö eest täieline wastutus. Telli
mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moobube
järele. Soowitan ka häid hobuseriistu ja mitmesugust
— talla-, pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtuahka. —
H V !' > ,'«S»V«ÄSS
luliiis Tibbingl
9 w. ^Põllumehe kaup#.
*
s-oowitab suures väljava
likus odavate hindadega
lparemate vabrikute õmmelusmasinaid, seina-,
laua- ja taskukellasid,
kuid laulatus- ja kihlasõrmuseid 56 92 provw,
käewõrusid, prosse ja kõiksugu ehteasju kullast,
hõbedast ja uuest kullast, hõbe lauanõusid, prille,
:: mänguriistade Keeli, habementtge ja igasugu
Jüri t. Jõ § w.
hulla-, Dieda-, hella- ja emmehisinasinafe toite
W>
liiri t.
Mustusega
J TiBBING
Nitm»eb€” kaapi
?
1
pudiikaii |>a.
Ostan igasugust kulda,
hõbedat ja kallis sü we*
.rr- ■r.wgsMBmwgjrirrT-H 7Mr=^?g^^'^rra!ami
Uuesti awatud, kõige täielikum
päewapildi töökoda
------ 6. ZOPP -----WSrus, Riia tänaw nr. 34 Toonekurgi majas,
osakond Põlwäs.
Waimistan kõiksugu päewapilditöösid igas suuruses
ja kunstimaitseliselt, parajate hindadega. — Kes enesest
meeldivat ja loomutruud pilti tahab saada, tulgu kohe
ja lasku ennast üleswõtta. O Tarvilisel korral teen ka
Öösel elektri walgel ülesvõtteid. Q UUDIS! Teen ka loo
mulikkudes värvides pilte, nagu õli- ja vesivärvides.
O Suurenduste walmistamine igas suuruses, kuni elu
suuruseni. O Kunstlik väljatöötamine. Q Töö saab alati
ruttu ja lubatud ajal walmis. O Soowi peale sõidan ka
kodu tileswõtma.
Kõige austusega päewapiltnik G. ZOPP.
EESTI
Kindlustab
ivtrörurrdve wasta linnas > maal
igasugust warandust.
Wälj armiks täiesti kindlustatud.
Selts on Eesti ühistegewusline asutus.
Oma teqewuse ajal 1908. —1921. a. on
ta kindlustajate rahulolekut ära teeninud.
Seltsi liikmete arw on üle 7.000, kind
lustuste kogusumma üle 800.000.000 m,
,wabad summad üle 2.000.000 marga ja
wastastikune wastutus üle 160 000 000 m.
Worus, Aleksandri tän. nr. 34.
Wõru osakonna esimees: Th Kõpp.
Mbiesimee: Dr. N. Reichardt.
Kassapidaja: A. Kuus.
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
lii F. Mõla s Eo.
Wastuwõtmise kohad:
Wõrus:
Tartu tänaw nr. 9, oma ladus
Räpinas:
S. Keerd.
Põhvas:
J. Plaado.
Pelseris:
oma ladus Riia t. nr. 4, A. Kostis.
Lauras:
J. Kangro.
MürkiFs:
Senini wustu wõctu-d linad Eesti Wäbariigi piirides on
meie iiri liibi wäljaamanle müüdud.
ESITAJAD;
H
Mcltfi" willatööstus
$4rtst8, MeltfiweskL tanaw nr, H.
Wötab willu kraafimiseks ja ketra.mtfekr toalt».
::
Töö
rutuline ja
korralik.
Wastuwötmisekoht Wõrus, A. Ebberi
juures
Tartu tänaw nr % end, Knbly.
PAGARI
Jft KOMDI1TRI ÄRI
A. Klaosenn
Wõrus, Riia tänaw nr 21.
Soewitab maitsewaid
-
:==
saiu,
kooke,
biskwiiti,
pränikuid jne.
JÄLLEMÜÜJATELE KÕRGED %
Kõige suurem ja wanem masinate
wabrik Saksamaal
Heinrich Lanz — Mannheimis
walmistüb ja müüb ifesõitjaid ja hobustega weetawack
rehepeksu garaituurifib, mis meie oludele wastawalt ehi
tatud. Masinad on suurel hulgal kümneid aastaid desfls
tarwitusel ja oma headuse ja waLtupidawuse Pärast üle»
ikmliselr kuulsaks saanud. Hinnad teadustatakse iga järel
pärimise peale kiires korras. *
Ainuesitaja Wõru maakonna jaoks
J. KIESLER — Wõrus,
ssffisisivru
Jüri tänaw nr. 13-b.
aaswee
Le KAAN
Wõrus, Siiri t. nr. 16-a
wärSkeid heeringaid, soola, suhkrut ja sahariini, Ameerika
jahu, riisi, kohwi ja wiljakohwi, kompwekka. Hiina teed,
kilu ja sprotte, shokoladi ja kakaod. Mafiva õli 1. sorti,
petrolenmi (walge) adrateri ja monfre pusse, pajad ja
pliidirauad, pesuseepi ja seebikiwi, taldrekuid ja teeklaase,
paberosse ja tubakat. Talla» ja prstlanahka, meeste, ja
naisterahwa ning laste saapaid, lihamasinaid jne.
SLKK-LLLSL5L
W6«*u linna
Wahadusc tünaw 11
*• '
aa adfci xzä*.
S2SSS2
SvlzMtgb oma suurest labuft kõ.ki
sellele otile omaseid ka- posid juure-?'
walitus mõift leinata, headuses, wõimalkült madalate hindadega. Kõige
kasulikum ostukoht maalritele, plielrmütlinif utele,
mä rwimis ko davele
ja
—
teistele. Vi
—
353535
.
JÄLLEMÜÜJfiTELE ISEÄRALINE
HINNAALANDUS.
W6r tiai aa ra li wameeine häälek andja.
Jtwub 1922 aastal endist wiisi kolm korda
nädalas teisipäewai, iieljapäewal ja laupäewal.
‘Wastotaw toimetaja: .J. Scmm.
Wäijandj* YYõru ajalehe ühisus.
\ a /A r t i T o d 4 u» i ^ **1 2eesmärgil'š ‘ou, Worumaa avalikku e Ju
nW\JiU I tda.ia.ja Igakülgselt valgustada.
Seltsielu
vastu püüab ta hüvitust äratada ja. selle, eest võidelda, et meie
.-sKltsides ,.i;t ijlimtegelistes ettevõtetee ajakohased juhtmõtted waliIseksid, mis meie kultuurilist ederremist kindlustaksid. Eriti peab ta
silmas 1 i n » a ja w ai 1 a õrn a vsiit s u st e -t e ge V ti s fc,
koolielu kui ka uo o r s o u-.l i ik-u m i s t. Peale Wõnimaasse
pii utu veate aõnumete, kirjelduste, juhtkirjade ja päevakajade ilmu>
wad ülevaated kodumaa tekste gsade 'ning. väljamaa elu kohta,
siis veel arvustused, joonealused, jutud jne Päevasündmuste' iile
•
alati kõig»‘värskemad teated.
Pea kõik Wurumaa vallad saavad posti kaks korda nädalas,
paljud kolm korda, nõnda, et ,Wõnt Tõritaja1* lugejatel» witrekclt
P.iMv
ienah
'
"
;,@5ru Ccalajat'
■
-
.
' '
* toetavad oma kaastööga palju pillu- ja
õigtisefeadlari. iihistrgeiasi, arste; /kirja
nikke ja kunstnikke. —-------—J—
„\Võru Teataja41 ei tohiks üheski VVõrttjynsagsas;. maa peres puududa. .,rrr^=js=s
l eiimlsehind : Ikuu postitra
2 „
... '
"r
k
-
.
0
ti
,.
t
P
...
4H m postita
80. ....
. .. .
'■ 120
240 ,.
..
..
'
tk'- m.
70 ..
10a „
'210 ..
• Vksik jrtiromer B marka. ....
Toimetus: Wõrus. Tartu täi. 'M"9. (J.jSõnimi• .ra,«#atük,)..
Talitus: Wõrus. Jüri tiin.
Id (..Tähe'* raamätnkaupfus).
Toitmist ja kuulutusi võetakse vastu ialhtbes;. maal»võta
vad neid vastu kanb.itirwi>a.jatc ühisused, kooliõpeta jad,'''vai la
el reha ärid* jne
.. '
Nõudke proqviuuwibrkl.! ' Nad saadetakse .maksuta!
Ärimehed! kuulutage
„Wõru Teatajas41,
f-eitiaF wi ■kuulultwtel: ki.%eeuarem.>.ro9ju.
NAHAKAUPLUS
A. ALAND
Wõrus, Tartu tänaw nr. 12, =0=
seexvttak kõiksugu pargitud ja kuiwatatud
NAHflKAUPASID,
hešüseriistu* kingsepa tööriistu jne kõige parematest vabri
kutest ajakohaste hindadega
Eesti nahavabriku
J. A. Rekandi ja J. Maasiku esitus.
Kõiksugu nahkade parkimiseks nastuwötniise koht.
Õlle asjatundjad nöuawad ainult head ja martfetW
06
ru õlut
Hlu walmistatakfe koha
WZljaSpool wõistlust
peal
ja ta hind on jeilepärofi
Nõudke ainult
Teddersen ja Ko. (end Michelson),
WÄvuS, Aiwa.tema» nr. 24.
ftrtww liniiilnff Skits
M, tilaierg l Tartumaa paoga raumlies.
Põhikapital Mkr. 2.000.000
Kinnitab:
liikumata Ja igasugust liikuwat wa»
randust tuleõnnetuse wastn.
kapi talisid tähtajaks ja surma juhtu»
iniseks.
pdlfusaadusi raheõnnetusc wasttt.
Tähelepanemiseks:
1) XatlumäQ Kinnituse Seltsi tegevuse üle
jääk saad Tartu maakounarvalitsuse kaudu k0"
danikkude huvides, nagu koolide, tervishoiu,
hoolekande jne. heaks ärakasutatud.
2) Preemia (kinnituse maks) alandatakse aeg'
ajalt, mis 1920. o. toime pandud finnttuSr
kohta käesoleval aastal juba läbi roiibub.
Kinnitusi wotawad wasiü Seltsi juhatus Tartu»
Ahaturg 7 ja keltsi agendid lm teabes ja mool.
"ITlfI i 1"! I1'[" i't'l (Tl! ("l" tl i IH Hf! 11 li f! ’ IVlf I lilli I i i i lirtl M1111111! il i
E. K. U. „TMHE
Wõrus. Tartu t. nr. 16. Kõnetraat 14.
Kõige suurem ja kõige paremini
:: sisseseatud trükikoda *— Wõrus.
jj
0
0
[j
0
n
5
Trükikoda on täiendatud "würuaste
uudiste ja kõige moodsamate kirjadega
ja kaunistustega Tehakse-igasugused
ilu- kui ka liht trükitööd wärwides ja
ilma - - maitserikkalt, ruttu ja korraUkult. Haämatute trükkimine praeguseaja uuema ja moodsama kirjaga.
.
jj
q
0
jj
q
0
9
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük
kida tahab lasta, see wõib töö täidesaat
:: jaks „TMHE“ trükikoda walida. :: r
Aupaklikult
3SE
2E
3 DDE
#
Peakontor: Tallinnas. Pikk t. nr 28.
Kõnetraadid :
6—24 ja 17—03.
-------------- Toimetab: •-......... .... -1
Tulekinnitusi maal ja iinnas: talukohtade,
igasuguste wabrikute, liikumata ja liikuwa
waranduste, kaupade, terawilja, loomade jne
Kaupade weokinnitusi, weoraha- (frachti)
ja kasko- (laewa) kinnitusi mere- (miini) ja
raudteeõnnetuste wastu.
Elukinnitusi arstliku järelwatusega surmajuhtumise ja üleelamise korraks mitme
suguste tariifide järele kasulikkudel tingi
mistel.
Kinnitage oma warandust }a elu,
— kuni w e e 1 aega on! —
Asjaajamine toalik ja kiire kaljude korraldamine. ■
Teateid annab ja
linnas ja maakonnas
Wõru esitaja:
kinnitusi
wõtab wastu Wõru
ütJGUST
M M.
Kasarmu tänaw nr. 2-a.
Mripäevvadel M. Tõnissoni äris kella 9—5.
p"
■^5
MiS8ll»$8 lii $l|il
« aws仫*w*8}
Soowitab suures walikus kõiksugu
S-L IID FC K A IJPA
i wäljaspool w Öist lust odawate hindadega. ===»
Alati ladus —- otseteel vväljamaalt saadud:
Katt- ja Witsarauda igas jämeduses,
Raud-- ja tsingitud plekki,
Sindi--, lati- ja hobuseraua naelu ja
Ceraskaupasld,
il. sorti Inglise sepasiisa. Portlandi tsementi,
Haameiikarwu ja Kallata masinarütmis
igas laiuses ja
nm
Põllumeestele wärsket kõrgepmlsendilist
põllurammu
ruumi "puudusel kuni 1. weehr. 10°/f> hinnaalandusega.
1.1 Mefi nlrlliii lüel Willy liga.
-Jään lootma, et wanad ja uued. wäiksel ja suurel mõõdul kaubatarwitajad ka- eelolewal aastal head ärisõbrad saawad olema, kauba
headuse ja hindadega rahule jääwad 'a minu kauplust oma tuttawateie
kui kõigekasulikumat oslukohta soowiiawad
Kõige austusega
PÕHJA PAHK Tallinnas/ S.-Katja tän. 20, omas majas.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis, Wõrus Abjas, Türil. Põhi- ja tagawara kapitalid Mk. 35.000.000.— Äriseis 1. augustil 1924. a. „ 454.000.000.—
Wõru osakond Jüri tän. 16-a, Munna majas. Postkast 10,
Kõnetraat 71.
Wõtab raha hoiule jookswale, tingitud ja tähtajalisele arwele ja MAKSAB AJAKOHAST PP0TSENTI. Suuremate summade pealt kõr gem protsent.
Annab laenu wekslite, wäärtpaberite, obligatsioonide ja kaupade kindlustusel: Kellel meie pangas jooksew arwe ehk hoiusuntma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel ker gendusi.
Toimetab kõiki
teisi panga operatsioone.
Ühendus kõikide kodu- ja wäljamaa suuremate linnadega. ::
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk, Wõrus, 1924,
Sakslased tulewad Liiwimaale................................ 1159 , Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 , Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 , Eestimaa Saksa wõimu alla saamine .... 1224 , Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 , Paide linn asutatud ............................................. 1270 Eesti rahwa wiimne Vastuhakkamine................... 1243 Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ............................1517 , Orduwalitsuse lõpp. Poola aja hakatus .... 1561 , Eestimaa saab Rootsi alla.....................................1561 Liiwimaa langeb Rootsi alla .............................. 1629 , Kodumaa saab Wene Valitsuse alla ...... 1710 Eestimaa talurahwa priiks laskmine....................1816 , Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................... 1819 , Wene ust tuleb meie maale ................................ 1841 , „Perno Post." ilmub J. W.Jannseni juhatusel . .1857 Waldadele antakse omawalitsus............................ 1866 Meie rahwakoolide wenestamine.......................... 1887 , Kohtute wenestamine............................................. 1889 Esimene Eesti laulupidu.........................................1869 Suure ilmasõja algus............................................. 1914 Eesti kuulutatakse iseriigiks.....................................1918 Eesti wabadussõja algus ...................................... 1918 Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri.......................................................... 1919 Eesti-Wene rahuleping .... 1920
PÕHJA PANK
Peapank Tallinnas, S.-Karja t. 20, omas majas.
Osakonnad:
Tartus, Viljandis, Võrus, Abjas, Antslas,
Jõhvis ja Türil.
Põhi- ja tagavara kapitalid Mk. 36.000.000
Äriseis 1. augustil 1925 a. ,, 460.000.000
Võru osakond
Jüri tän. 10-a,
Muna majas.
Postkast 10.
Kõnetraat 71.
Võtab raha hoiule
jooksvale, tingitud ja tähtajalisele arvele i
ja maksab ajakohast protsenti. Suure- :
mate summade pealt kõrgem protsent.
Annab laenu
vekslite, väärtpaberite, obligatsioonide ja
kaupade kindlustusel. Kellel meie pangas
jooksev arve ehk hoiusumma on ehk
olnud, neile tehakse laenuandmisel ker
gendusi.
T oimetab kõiki teisi panga operatsioone.
Ühendus
- - .
kõikide
kodu- ja väljamaa
I innadega.
suuremate
- -
K. o.-ü. „Tähe" kirjastus ja trükk,
Wõrus, 1925
6»nüini Me oiu m.
Sakslased tulemob Liimimaale................................ 1159 a.
Katoliku usk tuleb meie maale
.......................... 1208 „
Daam kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . • 1259 „
Eestimaa Saksa wõimu alla saamine
.... 1224 „
Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „
Paide linn asutatud
........................................... 1270 „
Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „
Ewangeeliumi-usu üleswõtmine
............................1517 „
Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „
1561 ft
Eestimaa saab Rootsi alla..........................
1629
Liiwimaa langeb Rootsi alla......................
1710
Kodumaa saab Wene walitsuse alla . . .
1816
Eestimaa talurahwa priiks laskmine . . .
Liiwimaa talurahroa priiks laskmine
. . .
1819
Wene usk tuleb meie maale
......................
1841
„PernoPost." ilmub J. W.Januseni juhatusel . . 1857 ft
Waldadele antakse omawalitsus................. . . 1866
Meie rahwakoolide wenestamine................. . . 1887
Kohtute wenestamine ..................................
1889
Esimene Eesti laulupidu..............................
1869
Suure ilmasõja algus...................................
1914
Eesti kuulutatakse iseriigiks..........................
1918
Eesti wabadussõja algus
..........................
1918 ,
Eestlased purustamad Riia all Balti-Saksa
Landeswehri...............................................
1919
Eesti-Wene rahuleping .... - . . .
. 1920
'7057
Märkide seletus.
noor kuu
@ täis kuu
esimene weerand
wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine.
Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda
lat Iüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise
päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Iüripäewani ja 10
nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Iaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäewast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast
6 Kttünlapäewani.
Aasta ajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi
„
22. juunil.
Sügise
„
23. septembril.
Talw
„
22. detsembril.
Warjutused.
1926. aastal on 2 päikesewarjutust: 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril. Ei ole Eestis näha. 2) Ringi
kujuline päikesewarjutus 9.—10. juulil. Ei ole Eestis näha.
Suuwarjutusi ei ole.
Sel aastal on 365 päewa.
i
Jaanuar — Näärikuu.
31 p.
Nääri pärn.
1 Reede
2 Laup.
Uas aasta.
19
20
P. p. n. p.
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
10
11
12
13
14
15
16
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Lauv.
21
22
Kolmek. p.
€
23
24
25
26
27
1. p. p. Kolmek. p.
28
Paawli p.
K.HermannP1908 29
30
J. Hurt 11906 31
Korjuse p. D 1
2
3
2. p. p. Kolmek. p.
Tõnise p.
3
4
5
6
7
8
9
10
3. p. p. Kolmek. p.
30
11
12
13
14
D M. Weske 15
[f. 1843 16
17
9. p. enne ülest p.
31 Pühap.
Päike tõuseb:
1. jaanuaril k. 9,02 m.
11
^
8,15 „
2i.
8,41 „
k. 8,20tn. kell 4,34 tn.
„ 8,00 „
„ 4.56 „
„ 7,32 „
„ 5,23 „
Märk
28 p.
sed:
Märts—Paastu-kurr.
3.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Neede
Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
20
21
31 p.
Märkused:
3. pühapäew paastus.
3
C
Taliharja p.
22
23
24
25
26
27
28
4. pühapäew paastus.
D
1
O.MasingPl832 2
8
4
5
C. R. Jakobson P 6
[1882 7
5. pühapäew paastus.
21
22
23
24
25
26
27
Pühap.
EsmasP.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
C Kewade alg. 8
9
10
11
12
Maarja p.
13
14 ff >j t
Palmipuude püha.
Palmipmide p. 15
16
G
71
18
Päike tõuseb:
1. märtsil kell 7,10 m.
11.
„
„ 6,42 „
21.
„
„ 6,14 „
Läheb looja:
kell 5,42 m.
„ 6,06 „
„ 6,28 „
& i ... -1 y* -
Aprill — Jüri-kurr.
4.
1 Neljap.
2 Reede
3 Laup.
S. Neljap.
S. Reede.
Kr. ül estõusmise
4
5
6
7
8
9
10
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31 p.
Märkused:
p.
1.Lihaw. p.
22
23
24
L. Eestlaste wab. 25
[p. 1818. 26
27
28
2.
„
„
i M
l p. p. Kr. ülest. p.
11
12
13
14
15
16
17
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kefkn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
1
2
G
Künni p.
//>/v
f
3
4
££ /Üg /
V
2. p. v. Kr. ülest. p.
18
19
20
21
22
23
24
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
£
K)
I W
H* -J- } > '• $ f tos
"
/
7
8
Tuule r. p. ^1913 9
Züripäew. R. Kallas 10
J. Künd er t 1888. 11
3. p. p. Ärist, ülest. p.
25 Pühap.
26 Esmasp.
27
28
29
30
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
J.Rosenplätter-j-1864
D
Linnu risti p.
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5.42 m.
5,14
11.
4.48
21.
0
12
13
14
15
16
r* 1' ■'fyr
Läheb looja:
kell 6,54 m.
„ 7,15 „
„ 7,37 „
tv r
>
-ZtxAtX õe .
Mai — Lehe-kuu.
5.
31 p.
1 mai püha. 18
1 Laup.
16
17
18
19
20
21
22
Märkused:
Kv. ülest. p.
s 19
Pühap.
Risti leidm. p. L 20
Esmasp.
21
Teisip.
22 Xy 0 f ■
Keskn.
c
23
* J '-f,
. , .
Neljap.
Lehe risti p.
/ x ,* 4 /_
Reede
J. Tamm s. 1861. £ 24
-• 25
Laup.
5. p. p . Kr. ülest. p.
»- 26
Pühap.
Nigula p.
> ■" '
2. 27 K ?J Esmasp.
28
Teisip.
' £ 29
Keskn.
G.
’
Neljap.
Taewam. P. 30 . ... - , . 'Xs' .
1
Reede
E_ 2 il.h <
' ■
Laup.
*'>'1 **» käitt.-c, £ A rv
6- p. P . Kr. ülest. p.
rrP: 3
Pühap.
P 4 ‘ / * *•f '•. •" -^ / - V
Esmasp.
5
Teisip.
Keskn.
6
3 E.ises. dekl. w.
[f. A. K. p. 1919.
7
Neljap.
f %Jf
b 8 )/ * i v-y
Reede
s
9
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljad.
Reede
Laup.
4.
2
3
4
5
6
7
8
8
10
11
12
13
14
15
p. p.
—
,
Nelipühi pühad.
1. Tulv. p.
2.
tt
tt
3«
„
tt
G
P- 10
p 11
12
13
14
&- 15
16
Kolmainu Jumala p.
30 Pühap.
31 Esmasp.
Kolmainu J. p. B 17
18
Päike tõuseb:
1. mail kell 4,21 m.
11. „
„ 3,57 „
21.
„ 3,35 „
24. p. p.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
O.Masing f. 1763
Mardi p.
27
28
29
30
D
31
Kolmainu Jum.
P.
1
2
3
,V.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
™ 'x /»
f.
5
6
1835
G
},/
fi/ft
7
Maria ohw. p. 8
[Surnute püha. 9
10
11
12
Kadri p.
13
c
14
Kristuse tulemise püha.
28 Pühap.
29 Esmasp.
30 Teisip.
iv.
4
A. Jung
25. p. p. Kolmainu Zum. p.
21
22
23
24
25
26
,4 27
...... V
Andrese p.
15
16
17
Päike tõuseb: Läheb looja:
sil. nowembrtl k 7.28 nt. kell 4,26 tn.
„ 4,03 ,
11.
/>
# 7,52 „
8,14 „
„ 3,44 .
21.
•
A
tV
/
V*
/ /..-•■ A>
■ ■ j, > y
Detsember — Jõulukuu.
12.
1 Keskn.
2 Neljap.
3 Reede
4 Laup.
18
19
20
21
2. Kristuse tulemise püha.
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisipl
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
h
ä6
27
28
29
30
31
^ Pühapäew p. jõulu p.
Pühap.
2. Jõulu p.
3. Jõulu p.
Esmasp.
Teisip.
Süüta laste p.
Keskn.
Neljap.
Reede
22
23
24
Nigula-Maarjap. 25
26
27
28
Ü
Nigula p.
3. Kristuse tulemise püha.
29
30
1
2
3
4
5
3
4. Kristuse tulemise püha.
6
7
8
Tooma p.
9
Talwe algus.
10
Koidula s. 1843 11
12
1. Jõulu p
@
Päike tõuseb:
1. detsembril k. 8,35 tn.
11.
„ 8,52 „
21.
.
„ 9,00 „
13
14
15
16
17
18
Läheb looja:
kell 3,30 tn.
„ 3,21 „
„ 3,22 ..
31 p.
Märkus e d:
16
Laadad.
Kui laadapäev) laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Hobuste laota peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus;
Orgita mõisas 1 p. Tartus, aastalaat 7.—28. jaan. 12.
Weinjärwc w., Wahu k. 15. Laekweres, Simuna kihelk. 2
päewa. 17. Kolowere nt., Iõgewa kõrtsi j. 20. Missos,
rvallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi w. 22. Imawere to., Päia kõrtsi j. 23. Walga linnas 2 p.; Rasina tö., kõrtsi j.; Haapsalu linnas. 24. Paides; Jõelehtmes.
Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhoofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku
w., Õisus; Tõrwa ai. 2 p.; Keblaste m. 6. Narmas,
Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne
Wastla päewa. 9. Rakwere linnas 2 p. 10. Antsla alewis; Räpinas. 11. Põltsamaa alewis. 12. Tapa alewis
2 p. 15. Iõgewa alewis; Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis. Küünla laat 8. p. 18. Nina külas, Peipsiäärne
w. 19. Tartus; Paides. 20. Rawilas, Kose külas; 20.
Wasknarwas; Missos, wallam. j. 21. Malgas 2 p.;
Muhu-Suure wallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale
wis. 26. Wõõbsu alewis, 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p
Märts. 1. Iõgewa alewis, rdt. j. juures; KolowereRisti laat. 3. Jõhwi alewis 2 p. 4. Kiwiloos, Peningi
w.; Wõhma a., Kõo to. 5. Kirbla to. 8. Antsla alewis;
Kurista w., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula nt., Uuemõisa to.;
Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiumaal; Hag-ri kirikujuures Kohila to.; W.-Jakopi kiriku j. 2p. 10. Puh-
17
jas, Kawilda wallas; Matla m., Paatsalu w.; Kõo mõi
sas; Suurejöel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärwe w. 12. Ardu külas Triigi w.; Wõrus; Amblas;
Hellamaa end. teemaja j. 14. Waimastwere „ Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere w.; Mõisaküla alewis;
Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Ran
naküla Nõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Wõhmuta m., I.-Jaanis, Sangaste
kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku juur.,
Rae w.; Taewere m., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi wallas.
21. Wäike-Ulila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Mal
gas; Kawastu Maruja külas; Leisi alewis; Malgjärwe w,
' „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w>; Laekweres, <5v
muna kihelk. 25 Moldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi al.
Kärgula w.; Mahastus; Mõlla-Kihlepas, Pärnumaal.
Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri w., Ka
sepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe Aortsi j. 2. p.
31. Mustwee alewis 2 p.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori"
laat 2 p. Miljandis. Reedel enne Züripäewa Põltsa
maa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlguste w.;
Alajõel Mirumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j.,
Kastre-Wõnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Waiwara
m. 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j., Sooniste w.;
Loona wallam. j. 12. Wõrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne
wald; Koorwere külas, Wastse-Kuuste w.; Hummuli Soe
kõrtsi j. 15. Haru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Woltweti Keremal TK Wigala kir. j.; Weinjärwe w., Mahu
k.; Mustla alewis, Tarwastu m.; Kogula w., Liiwa poe j.
Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; Kilingi-Rõmmes;
Wiitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula al.;
Selis, Tõstamaa kihelk.; Kuresaare linnas; Missos, Misso
wallam. j. 21. M.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kab
lis ; Wõrus. 24. Lohusuu külas; Wastseliina wallam. j.
25. Partsi! Peri w.; Roosikul, Tsooru w.; Marblas; Mär
jamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallamaja j.;
Rarwas 3 p. Jüri laat; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi
alewikus, Erastwere w. 26. Jõgewa alewis ja rdtj. 27.
Saare kõrtsi j.; Rakwere linnas 2 p. 28. S.-Iaani al.,
.
"
18
Taewere tv.; Kärus, Lauri rdtj. j.; Abja Paluojas; Su
laoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas;
Liitval, Kolga w.; Walgas 2 p. 30. Nõos; Haanja mõisas.
Mai. 1. Kergu olemis. Pärnu m.; Nissis, Riiserere w.. Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrma al. 2 p.;
Vändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne m.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina wallam. j.; MMiste wallam. j.
3. Soodlas, Anija w., Harju mk.; Pikkjärmel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu Koosas; Nuustaku a. 2 p.;
Krabi wallam. j. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haap
salus ; Kodaweres, põllum. seltsi platsil. Pala w.; Saaluse
wallam. j. 6. Järwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al..
Pärnu tn.; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas,
Võiste kõrtsi j.. Pärnu nt.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää
demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres,
Jakobi kihelk.; Vana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõis.;
Misso wallam. j. 12. Wõrus; Antsla alewis; Pataste
kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j.
15. Kuresaare linnas. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba
poe j., Kirna-Kohatu w., Harju nt.; Misso wallamaja j.
22. Võõbsus. 23. Valgas; Pärsamaa w., Mätlaküla
karjamaal. 25. Salla külas, Simuna kihelk.
Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Vil
jandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Wõli
ni eti-Keremal. 14. Lootwina nt., Vastse-Kuuste w. 15.
Märjamaa alewis 16. Tapa alewis. 20. Dmstwee al.;
Võhmuta w., J.-Jaanis; Misso wallam j. 21. Võrus.
26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum; Vil
jandis „Jaani" laat 2 p.; Vihulas, Haljala kihelk. 27.
Põltsamaa alewis. 28. Rakweres „Iaani" laat 2 p.
Juuli. 1. Walgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides;
Palmses, Viitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris.
8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu tv., Mustla al.
12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis
riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p.
20. Pärnus 2 p.; Visso wallam. j. 24. Wõrus.
August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aasta laat.
7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Võidt;*
19
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku
j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21.
Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26.
Naroowa-Jõesuus 2 päewa. 26. Kaarli m.; Mõisaküla
alewis. Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla
alewis. 31. Helme tn.; Suurejõel, Uue-Mändras; Häädemestel, Pärnu m.
September. 2. Taewere w., Suure-Jaani alewis.
3. Eelis, Tõstamaa k. 5. Wiljandis 2 p.; Wõõbsus. 6.
Wastse-Nöo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi
j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Eoe" kõrtsi j.
8. Peningi wallam. j.. Hallistes, Pornuse-Lenhofil; 9.
Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda w.; Kilingi Nõmmes;
Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Helkama end. teemaja
j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu m. 12.
Mehikoormas,TNeeksi w.; Maasi w., Tagawere k. karjamaal.
12. ja 13. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13.
Malgas 2 p.; Kolga-Iaam kiriku j. 13. ja 14. Iisaku w.
2 päewa. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; viina külas.
Peipsiäärne wald; Wiitina wallam. j. 15. Warbla kih.
Eaulepi w.; Jõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu
kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas; 17. ja 18. Räpina
wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Kaarepere w.;
Sindi alewis. Pärnu nt.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu ai., Jakobi kih.; Kodula w..
Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam. j.; Misso
wallam. j. 21. Mahastus, Iärwamaal; ^Tahewg^Wallam.
j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama tn., Wõlupi k.
j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt., Helme kih.;
Iärwakandis; Sügawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w..
Läänemaal; Mõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; MõllaKihlepas; Matka nt., Paatsalu tn., Lääne nt.; ManaSuislepi^ wallam. juures; Loona wallam. j. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu m. 27. Põlwa kiriku j. 28.
Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi
kõrtsi j.; Ambla ai., Iärwamaal.; Keblaste nt. Mihkli kih.
30. Haanja mõisas.
Oktoober. 1. Audrus; Kolga tn., Liiwal; Maikna
tn., Päri nt.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa tn., Lewalak.
20
Mehamäel 2 p. 2. Roelas, end. Torma jm. j.; Tõrroa
alewis 2 p.; Märjamaa alewis; Mõisaküla olemis. 3.
Karoastu m., Koosa külas; Laanemetsa „ Suure" kõrtsi j.;
Narmas, Mihkli laat 3 p.; Torma alemis 2 p.; Wändra
alemis; Lindoras, Loosi m. 4. Wana-Kuuste m., Reola
Walge kõrtsi juures; Rõuge m., end. Sänna kõrtsi j.;
Kuimajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina
kihelk. 2 p. 5. Tsooru m., Roosikul; Lihula al. 6. Kudina
m. Pakaste kõrtsi j.; Tapal. 6. ja 7. Jõhrvi olemis 2. p.
7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila m., Hageris. 8.
Pukal, Sangaste kih.; Mustjala m. j. 2 p. 10. Hiiumaal,
end. Hellermaa k. j.; Walgas; Jmarnere m., end. Päia
kõrssi j. 11. Riidaja rnallam. j.; Kilingi Nõmmes. 12.
Keilas; Leisi alemis; Waftseliina rnallam. j.; Tartus;
Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Illukal, Kuremäel
2 päerna. 13. Wõrus; Kurista m., end. Aedu k. j. 13.,
14. ja 15. Rakwere linnas. 3 päerna. 14. Petseris; Albu
rnallam. j., Järrnamaal; Erastrnere ro., Kanepi alemis. 15.
Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru rnallam. j.; Raplas;
Kolornere nt., end. Jõgerna k. j. 16.' Muhu-Suure m., mag.
aida j. 17. Nuustaku alemis 2. p.; Koonga rnallam. j.
18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taernere m.,
Suure-Jaani olemis; Emmaste m., Hiiumaal, Metsalauka
k.; Salla k., Simuna kihelk; Wäike-Maarjas; Antsla al.
19. Tarrnastu m., Mustla alemis; Jõelehtmes; Wana-Kuuste
w., Lootwina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosiroallam. j. 20. Wana-Roosa rnallam. j.; Uue-Antsla rnallam. j.;
Misso rnallam. j.; Kõlliste rn.. Tille kõrtsi j.; Weinjärrne
rn. , Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu rnallam. j.;
Saluse rnallam. j.; Haapsalus. 22. Kärgula rn., Sulbi
alemis. 23. Raadi m., Wasula Rojasilla k. j.; Moisekatsi
m.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri rn., Kasepere kõrtsi j.
24. Kõlliste ro., Krookuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste
ro. , Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro. 26. Wõrus. 27.
Saare rn., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekrneres, Simuna
kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri
ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro., J.-Zaanis;
Woltroeti Keremal; Misso rnallam. j. 29. Wõtikroere ro.,
Waiatu lt., Lullikatku külas; Ahja ro., Kärsa kõrtsi j. 31.
Mõniste rnallam. j.; Sindi Lodja k. juures.
Nswemder. 1. Pärsama ro., Mätlakülas. 1. ja
21
-
X
2. Jakobi kiriku j., W.-Jakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel,
Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kih.; Mõra m.,
Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alervis; Wissi
kõrtsi j.; Kamba w. 6. Rõuge m., endise Alakõrtsi j.;
Kaarepere m., Kassinurme m. j.; 7. Malgas 2 p.; Elwas.
iO. Iõgema w. ja m.; Lähtru w., Wahima k. 11. Mõrus;
Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi w., Ardu külas;
Karilatsi to., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares. 14. Käru m.,
Lauri jm. j.; Lähru w.; Tartus. 20. Leemi wallam. j.;
Misso wallam. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.,
Haibas. 23. Paides; Mustwes. 25. Raasikul. 26. Walgjärme w., põllumeeste seltsimaja j. 28. Woltweti-Hallikukimil; Keilas; Põltsamaa alemis. 29. Mõrus. 30. Migala
w., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. Tapa ai.; Lelle-Hiiekõnnus esmaspäemal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina wallam. j.
02. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Wirumaal; Jõgewa
alewis; Malgas, 2 p. 5. Rakweres Iõulu lt. 2 p.; Amblas Iärwa nt.; Wihulas. 7. Kallaste al. 2 p.; Moldi jm.
8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j.. Rae w.; Mõisaküla al. 11.
Narmas, Iõulu laat 3 p. 12. Martna kir. j.; Wõhmatu
w. j.; Mändra alewis. 14. Peipsiäärse w.. Nina külas;
Antsla alewis; Pärnus, Iõulu laat 2 p. Reedel enne
15. detsembrit Põltsamaa alewis. 15. Mõrus; Kohilas,
Harju m.; Wõhmatu w., Järwa-Iaanis. 17. Moisekatsi
w., end. Kauksi k. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi
.kihelk. 19. ja 20. Iõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas;
Mõõbsus; Märjamaa al.; Diisso wallam. j.; 22. Mustwee
alewis Iõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri w., Sulaoja k. j.
28. Kawastu w.. Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1926. a. järgmiselt
ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal.
Liikuwad laadad toana kalendri järele:
1) Suure paas
tu teise nädala esmaspäewal.
2) Suure
paastu
7.
nädala
esmaspäwal.
3) Esmaspäewal
peale
Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise
püha. Alalised aasta laadad uue kalendri järele on: 5)
7. juulil, 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril.
Petserimaal peetakse 1926. aastal laadad järgmi
selt: 1) Lauras, Laura wallas iga kuu 20-mal päewal.
22
2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril.
3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril.
4) Irboskas iga kuu 21. päewal. 5) Wärskas, Iärwesuu
wallas, iga kuu 10. päewal.
Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kirjastuse O.-Ü. „Tähe"
raamatukauplus
Võrus, Jüri t. 16-a.
Kõnetraat nr. 14.
Kõige suurema ja üle Eesti tuntud
H. TÕNISSON L> KQ., TARTUS,
peeglivabriku peeglite ja peegli
klaaside ladu ja esitus.
Suures valikus laua-, tualett- ja seinapeeglid ja
klaasid. Võtame tellimisi igatsorti peeglite ja
peegliklaaside peale vastu.
HINNAD MÕÕDUKAD.
„TÄHE" raamatukauplus, Võrus.
Kõige kuulsam spetsiaal
õmblusmasinate, kellade, kuld- ja
hõbeasjade kauplus K, KRIIS
soowitah omast rikkalikust walikust esimest sorti
õmblusmasinaid Haid ja Neu.
1924. a. Wõru põllumeeste seltsi näitusel I. auhinn. kroonitud.
Müük wabriku
hindadega. Ka jä
relmaks wõimalik.
Peale selle tasku-,
laua- ja muusikaga
seinakellasid, kuld
laulatus- ja kiwidega-sõrmuseid,
käewõrusid, kaelaehteid
kette,
toose,
ja uuripaberossi
prille
ret
septi järele ja il
ma,
habemenuge,
juuksemasinaid,
elektrilampe, ilmanäitajaid, ja wärskeid patareisid 5 w.
Teen igasugu
kella- ja kullasepa
töid wastutusega.
Ostan kulda, hõbe
dat ja kalliskiwa.
Austusega
K. KRIIS
Juri tän. 5-b.
WÕRUS,
Kõnetraat 90»
Palun aadressi täfielepanna!
h y&md
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
s)Wenemaa pikkuse mõõdud.
1 penikoorem — 7 wersta.
1 werst — 500 sülda — 1066 meetrit 54 sentimeetrit
5 millimeetrit.
1 süld — 3 arssinat — 7 jalga — 2 meetrit 13 senti- meetrit 3 millimeetrit.
1 arssin — 16 werssoki — 28 tolli — 71 sentimeetrit
1 millim.
1 werssok — 4 sentimeetrit 4|- millimeetrit.
1 jalg — 12 tolli — 30 sentimeetrit 41/io millimeetrit.
1 toll — 2 sentimeetrit 51 millimeetrit.
1 küünar — -f- arssinat — 21 tolli — 53 sentimeeteit l3/io
millimeetrit.
1 lihtsüld — 6 jalga.
d) M e e t r i mõõdud
1 kilomeeter (km.) — 1000 meetrit — 4687Ao sülda =
14/i5 wersta.
1 meeter (nt.) — 100 sentimeetrit = 3 jalga 337/iö6 Lolli
= 22i werssoki.
sentimeeter (sm.) 10 millimeetrit (mm.) — 93/io’ liini
1 Inglise merepenikoorem — 1 werst 369 sülda — 1854
meetrit.
1 geograafia penikoorem — V15 kraadi ekwaatori peal —
6,952 wersta.
/
4 k rU f /? ^
A
9
*
1
1
1
1
1
1
1
1
Wene penikoorem — 7 wersta.
Austria penikoorem 7,ni4 wersta.
Soome penikoorem — 10 wersta.
Rootsi penikoorem — 10,9 wersta.
Saksa penikoorem — 7,oso4 wersta.
Daam penikoorem — 7,0609 wersta.
Inglise penikoorem — 1,bo86 wersta.
meresõlm — 1,730 wersta.
Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion
claucula), sooparr (rohupart anae acuta), piil
part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas)
tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja,
mühida, sokapart, sokaparts. taewasikk, (scolnpax galinago); topelnepp (scolopax major);
mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, fiiber, vanellus cristatus); rääk
(heina ja põllurääk, rnkkilind, präägutaja, crex
pratensls) j. m. wee- ning soolinnud.
Püwi, (pütt, põldpüwi, nurmeta no, perb. ciner.)
Jänes (lepus timidus)
Emamõtus: ematcber (kudreS); laanepttwi loanclind, mctspttwi, kaasikpnwi, kõrbcpttwi, kuulepüwi (tetrae bönasia); somcdcr (kahkjas,
lagopus albus); kiriküüt (luit, lutt, pasar, puttil; tutlctup, hoburäästas, watiliud, ortigion
coturnix)
Muud eespool nimetatud jahiloomad
Kiskjaid loomi toõtb igal ajal püssiga lasta wõi
muidu tappa.
13
a 13
■
|
12
D28
11
13
13
s
a13
1
28
1
E13 1 11 Ä12
—
•
., J ^ t
Taimetoitlik abielu.
Arkadi Am ertsch enko järele W. S.
„Mis kummaline wedelik see siis on?" küsis noor
abielumees, supitaldrekut eemale nihutades.
„Wedelik?" wastas maike proua haawatult. „See
maitseb ju imetore, sest see on heinakeedis, mil suur toidumäärtus on. Ja millist kokkuhoidmist see tähendab. Juba
üksi supi pealt 95 protsenti. Üldse, maarahwale on see
Loit, millele asemikku ei leidu."
„Nii, nii, maarahwale," tähendas majaherra, supis
ettewaatlikult lusikat liigutades.
„Me peame ju rahmale eeskuju andma!"
Mees ohkas sügawalt ja küsis:
„Mis on siis teiseks roaks?"
„Beefsteak praetud kapsa juurikatest ja selle juure
salat kartulikoortest äädikas. Siis magusa roana peedi
kompott^ Eks ole, ma teen su otse maiaks?"
„See on sinu poolt maga kena!"
„Kas tead ka, kuipalju tänane lõuna õieti maksab?
Miiskümmend penni inimese pealt. Ja kõige parem minu
süsteemis on meel: Su kõht ei kannata iial liigsöömise all."
„Mis tõsi, on tõsi," pidi majaherra mööndama,
kusjuures ta kaks praetud kapsajuurikat korraga suhu pistis.
Järgmisel hommikul tuli ta kööki.
„Mis täna lõunaks saab?"
„Wärske rohusupp, siis- noored kanapojad praetud
kapsajuurikatest ja magusroog kanepiekstraktist."
Lõunasöögi ajal wajus majaherra pea norgu; ta ei
rääkinud sõnagi, maid ohkas ainult.
„Mis sul siis wiga on? Sul peaks ju õige kerge
tunne olema?"
„AH, kui kerge!"
„Oled oma kõhtu mist büroos liiasti koormanud?
Tunnista aga üles!"
30
Noor abielumees sattus segadusse ja hakkas sõrme
dega närwilikult taldreku äärt silitama.
„Olen ... ainult pisut... olen täna öösel madratsist
wõtnud pisut mererohtu ja selle ära söönud."
„Oled sa hull? Mererohu nael maksab mitukümmend
marka ja tema raiskab seda priiskawalt! Palun, ära seda
teine kord enam tee. Marsti tulewad jõulud, siis wõime
enestele midagi lubada, wahest worstikesi mererohust wõi
praetud põrsa tammelehtedest. Aga niikaua...
*
„Armsam," algas noor proua järgmisel hommikul,
„mispärast tarwitad sa õieti kaelasidemeid? Need käiwad
ju kõhu peale?"
„Kelle kõhu peale?"
„Mitte nii, nad pigistawad kaela, parem on, ma
joonistan sulle ühe niisuguse tindiga särgile.- Mõtle
ometi, kui odaw see on. .."
„Wäga hea mõte," noogutas mees. „Selle juures
tuleb mulle aga meele, olen lugenud, et ajalehepaber sooja
hoiab. Mõtlesin siis sulle wälja kleidi ajalehepaberist.
Ütlen sulle — kleidi! See maksab ainult mõne marga."
„Aga see ei wõi ju olla tore!"
„Tore? Mis jaoks tore? Mõtle ometi, mis maarahwas kokku hoiab, kui ennast hakkab ajalehepaberiga
riietama."
,,Iah, aga mis on meil talurahwaga tegemist?"
„Eeskuju, armas naine. Me peame neile eeskuju
andma! Mõin teha sulle juba terwe eeskawa. Näituseks
„Päewalehest" saad kodukleidi, „Waba Maa" passib tin
gimata tänawkleidiks, „Kajast" wõid omale aga, kui sulle
meeldib, juba pidukleidi lappida."
Noor proua waikis. Aga õhtusöögi ajal (oli supp
kustunud tuletikkudell ja kalafilet pähklakoortest) läks La
nägu krimpsu ja öösel ta nuttis.
*
„Suurepärane," kiitis mees teisel hommikul ja pöö
ras naist küünarnukist. „Ajalehed sobiwad sulle hiilgawalt. Ja mis ma weel kokku hoian, kui kohe sinust loen!
Tule siia, kus on sinu küljes siis jutunurk?"
Õhtul, woodis, tuli talle siis weel meele:
31
„Sahwris on meil wististi meel tühje konserrnikarpe.
Ja sinul on rnäiksed jalad. Siis ei tarwitse sa ju lingi
ostagi."
Magama uinudes kuulis ta naist nutmas.
Kui noor abielumees järgmisel päernal lõunale tuli,
nägi ta söögitoas laual, mida ta oli oodanud: healõhnaga,
aurawat suppi, toredat kotletti, pudeli weini ja häbelikult
salrnrätiku alla peidetult karpi paberosse.
Ärimees.
Karl Ernaldi järele W. S.
Atsil tõmmati hammas wälja. Ta ei karjunud ja
selle eest andis arst temale 25 ööri. Nüüd istub ta koolis
ja näitab kahekümnewiielist oma naabri, Peetrile.
„On fee tõsi?" küsib Peeter.
„Muidugi on tõsi!" ütleb Ants. „Selle annan sulle
su tubliduse eest, ütles ta mulle."
Peeter silmitseb särarnat raha. Teda maldab mure.
Meel iial pole tal kahekümnerniielist omanduseks olnud.
Ja ta ei jaksa arusaada, kuidas seda nii kerge on teenida,
nagu Ats jutustab.
Järgmisel päernal istub ta hambaarsti ooteruumis
teiste keskel.
Mütsi hoiab ta põimel ja silmitseb tähelepanelikult,
mis sünnib. Üks teise järele kaornad ootajad ukse taha
ja tillemat) irnakese aja pärast jälle rnälja. Kõik lähemad
murelikult sisse, tillemat) aga rõõmsalt rnälja.
„6ee tohiks sobirn olla," mõtleb Peeter.
Nüüd kuuleb ta, kuidas keegi sees karjub. Wist
mõni tütarlaps muidugi. Ja ta nutab rneel rnäljagi tulles.
„See juba 25 ööri et saa!" arroab Peeter.
Wiimaks on kord tema käes. Ta istub toolile ja
arnab suu.
„Kus siis fee haige hammas on?" küsib arst.
„See seal," mastab Peeter ja tähendab ühele.
32
Arst roaatab hamba hoolega läbi.
„Sel pole ju kõigewähematki toiga/' ütleb ta.
Peeter näitab teisele.
„Aga ka see on terme, mu poiss," ütleb arst.
Nüüd näitab Peeter kolmandale, neljandale. . .
Viiendale. Arst raputab kindlasti pead. Peetri hambad
on kõige paremas korras.
Peeter Võitleb pisaratega. Ta oli juba arwanud,
et asi ei õnnesta. Temasugune waene poiss ei Võinud
iial kahekümnewiielist omandada.
Meeleheites silmitseb ta hambaarsti ja ütleb nuuk
sudes:
„Teie tohite Võtta millist tahate, herra doktor, kui
ma aga kakskümmend Viis ööri saan.
Hambaarst annab talle Võimaluse kõike ära jutustada.
„Peeter," ütleb ta siis, sina oled suur lollpea, sest
hammas on palju kahekümnewiielisi wäärt. Aga ometi
oled sa ka tubli poiss ja sellepärast pead sa oma kaks
kümmend wiis ööri saama. Ainult niipalju pead sa mulle
lubama, et sa seda kellegile ei räägi, sest Vastasel korral
lüüakse minu äril põhi alt ära."
Arkadi Awertschenko järele —ol.
Raske on arusaada hiinlastest ja naistest.
Tundsin hiinlasi, kes kaks-kolm aastat järgimööda
istusid elewandiluu pähklisuuruse tükikese kallal. Sellest
Vormitust tükikesest nokitses hiinlane terwe sõjawüe pisitlllukeste noakeste ja Villikeste abil — laewa, mis oli kawaluse ja kannatuse ime: laewal olid kõik mastid, purjed,
köied, ta kandis enesel toaetan)a arwu meeskonda, kus
juures iga madrus oli mooniseemne suurune, aga köied
olid nii õhukesed, et isegi warju ei heitnud — ja sel kõigel
polnud ju otstarwet... Rääkimata juba sellest, et säärasel
laewal Võimatu oli teha isegi kõige tähtsusetumat sõitu —
laew ise oli seewõrra habras ja nõrk, et iga kerge wajutus
peopesaga häwitas rumala hiinlase saatanliku töö.
33
Naise ivale tuletab mulle tihti meele hiinlase laewa,
mis on pähklisuurune — palju kannatust, kamalust — ja
kõik see on täitsa asjata, tagajärjeta, kõik hukkub lihtsast
puudutamisest.
Näidendi lugemine oli määratud kella 12 peale öösel.
Sõitsin kohale weidi warem ja, suitsetades sigarit,
lõin laiska aega surnuks lobisedes majaherraga, adwokaat
Ljasgowiga.
Kohe peale minu lendas kabinetti, kus istusime, roosi
line, elaw Ljasgomi naine, keda ma tund warem mööda
minnes olin näinud teaatris istuwat meie ühise tuttawa
Tanja Tshernoshukowa kõrwal.
„Mis see siis on," hüüdis lõbusalt Ljasgomi naine.
„Umbes kaksteist, ja publikut pole meel olemas?"
„Tulewad," lausus Ljasgow. „Kust sa tuled Simotshka?"
„Mina... olin liuwäljal. Basseini tänawal Tarskitega."
Aegamisi, ettewaatlikult pöörsin ma tugitoolis ringi
ja maatasin Serafima Petrowna näkku.
Milleks ta maletas? Mis see tähendab?
Jäin mõttesse.
Milleks ta maletas? Raske on oletada, et siia on
segatud mõni armastaja ... Teaatris istus ta kogu aeg
Tanja Tshernoshukowa kõrwal, ja teaatrist, mõttes aega
arwesse, sõitis ta otsekohe koju. Tähendab, ta tahtis salata
oma wiibimist teaatris, wõi — kohtamist Tanja Tshernohukomaga.
Siin tuli mulle meele, et Ljasgow kaks-kolm korda
minu juuresolekul naist oli palunud, et ta ei kohtaks
Tshernoshukowaga, kes, tema sõnade järgi, on rumal,
ülespuhutud lollpea ja kel oli halb mõju ta naise peale...
Ja seal ma imestasin: niisugune tühine, wäike põhjus —
sunnib mahe! naise maletama.
*
Jõudis pärale üliõpilane Konjakin. Teretanud meid,
pööris ta Ljasgomi naise poole ja küsis:
„Noh, kuidas meeldis tänane tükk teaatris ... Humitaw
Serafima Petrowna kehitas imestanult õlgu.
r
34
„Kust wõtsite, et ma seda tean ? Ma ju ei olnudki
teaatris."
„Kuidas ei olnud? Aga ma sõitsin Tshernoshukowite
juurest läbi — mulle öeldi, et teie olla Tanja Wiktorownaga sõitnud teaatri."
Serasima Petrowna lasi pea norgu ja, kuube põlwede kohalt silendades, naeratas:
„Sel puhul pole ma süüdi, kui Tanja on nii
rumal; kui ta kodust sõitis siis oleks wõinud ta ka tei
siti rvaletada.. ."
Ljasgow waatles huwitatult oma naist.
„Milleks ta siis pidi maletama?"
„Kas sa siis tõesti aru ei saa? Arwatawasti sõi
tis ta luuletaja juure!"
Üliõpilane Konjakin pööris wäledalt Serafima Pet
rowna poole.
„Luuletaja juure? Gagarowi juure? Kuid seda
et wõinud juhtuda. Gagarow sõitis neil päewil Moskwa,
ma ise saatsin ta teele."
Serasima Petrowna wangutas kangekaelselt pead ja
inimese ilmega, kes kuristikku hüppab, ütles:
„Aga ta on siiski siin!"
„Ei saa aru..." kehitas õlgu üliõpilane Konjakin.
„Mina ja Gagarow oleme sõbrad ja — tema oleks tagasitulles otsekohe minu juure tulnud."
„Tema peidab end nähtawasti," teatas Serafima
Petrowna, koputades saapaninaga wastu waipa. „Ta
järgi vwalwatakse."
Wiimane fraas oli nähtawasti üteldud ainult sel
leks, et lõpetada kibetat juttu Gagarowist.
Kuid üliõpilane Konjakin läks rahutuks.
„Walwatakse?! Kes walwab?"
„Need, noh. .. nuuskurid."
„Lubage, Serafima Petrowna. . . Teie räägite
midagi imelikku: mis põhjusel peaks nuuskurid Gaga
rowi kannul olema, sest ta pole ju rewolutsionäär, ka ei
ole ta kunagi poliitika alal tegutsenud?!"
Serasima Petrowna heitis üliõpilasele waenuliku
pilgu, ja ajades keele punetawasse põske, ütles wabalt:
„Ei tegutsenud, aga nüüd tegutseb. Muidu, mis
35
me siin räägime: Gagarow ja Gagarow.
saksad, teeb ?
Kas foomite,
*
Tuli roeel üks külaline — ajalehe kirjasaatja Bljuhin.
„Külmetab," teatas ta, „aga hea 1 Külm wastikuseni. Praegu just sõitsin umbes kaks tundi uiskudel.
Ilus on Basseini tänama liuwäli."
„Naine tuli parajasti ka sealt," ütles teed rüübates
Ljasgow. „ Kohtasite?"
„Mis Teie räägite?!" imestas Bljuhin. „Sõitsin
kogu aeg, aga Teid, Serafima Petrowna, ei näinud."
Serafima Petrowna naeratas.
„Aga ma wiibisin seal Maria Aleksandrowna
Shemshurinaga."
„Imelik... Ei teid ega ka teda ei näinud. See
on seda imelikum, et fee liuwäli tibatilluke, — kõik on nagu
peo peal."
„Me istusime enamjaolt... muusika kõrwal," ütles
Serafima Petrowna. „Mul lendas kruwi liuraua küljest."
„AH nii! kas tahate, ma parandan selle wea ära?
Olen selles asjas meister. Kus on teie liurauad?"
„Andsin juba lukusepa kätte."
„Kuidas sa sellega hakkama said, oli ju öö?" küsis
Ljasgow.
Serafima Petrowna wihastas.
„Andsin lihtsalt! Mis sa norid! Lukusepaäri oli
erakorralise töö põhjusel weel lahti. Andsin sinna. Luku
sepa nimi on Matwei."
Lõpuks ilmus ka ammuoodatud dramaturg Seliwanski oma tükiga mis oli keeratud rulli ja kinniseotud
paelakesega.
„Wabandage, et hiljaks jäin," kumardas ta. „Pidas
kinni õrnem sugu."
„Dramaturg on suuresti nõuetaw kaup," naeratas
Ljasgow. „Kes su siis kinni pidas?"
„Shemshurina, Maria Aleksandrowna. Lugesin talle
näidendi ette."
Ljasgow plaksutas käsi.
„Waletas, maletas dramaturg! Dramaturg warjab
oma armulugusid! Ühelegi Shemshurinale sa näidendit
ei lugenud."
36
„Kuidas ei lugenud?" kisendas Seliwanski, silmitsedes kogu ringi arusaamatu, kahtlema pilguga. „Lugesin!
Just temale lugesin."
„Haha!" naeris Ljasgow. „Ütle talle Simotshka,
et sisse on kukkunud: sest Shemshurina oli ju sinuga
liuwäljal."
„Jah, ta oli minuga," noogutas peaga Serafima
Petromna, silmitsedes kõiki külma pilguga.
„Kunas?! Istusin poole üheksast kella kaheteistküm
neni seal ja lugesin talle oma „Komeeti."
„Teie ehk ajasite midagi segi," kehitas õlgu Sera
fima Petromna.
„Mis? Mis? ma ajasin segi? Kas wõisin kellaaja segi
ajada, wõi wahetasin Shemshurina kellegi teisega, mõi
oma näidendi rebitama kalendriga?! Mis see tähendab —
segi ajama?"
„Kas soowite teed?" pakkus Serafima Petromna.
„Iah, ei, arutame asi läbi: kunas oli Shemshurina
Teiega liuwäljal?"
„Kella kümne, üheteistkümne ajal."
Dramaturg wehkis kätega.
„Siis soowin õnne: samal ajal lugesin ma talle
kodus oma näidendit."
Serafima Petrovina, kergitas kihwtiselt üht kulmu.
„Ja? Wõib olla, on ilmas kaks Shemshurinat ole
mas? Wõi pidasin ma kedagi wõõrast Maria Alekiandrownaks? Wõi, wõib olla, ma olin eile liuwäljal... Haha!..."
Ma ei sa millestki aru! imestas Seliwanski.
„See'p see asi on," naeris Serafima Petromna.
„See'p see asi on! Ah, Seliwanski, Seliwanski...
Seliwanski kehitas õlgu ja hakkas oma käsikirja
lehitsema.
Kui läksime saali jäin ma weel silmapilguks kabinetti
ja tehes märgi Serafima Petrownale, jäin temaga üksi.
„Teie olite täna liuwäljal?" küsisen temalt ükskõikselt.
„Jah. Shemshurinaga."
„Aga ma nägin Teid täna teaatris, Tanja Tshernoshukowaga."
Ta jahmatas.
„Ei wõi olla. Mis see tähendab, kas ma waletan, wõi?"
„Muidugi waletate. Nägin Te>d ülihästi."
37
„Teie pidasite mind kellegiks teiseks."
„Ei. Teie mäletate oskamatult, segate asjasse hulga
inimesi kukute sisse ja ehitate ühe male teisele otsa . ..
Milleks mäletasite mehele liurnäljast?"
Ta jalg koputas rnastu rnaipa.
„Ta ei armasta, et ma kohtan Tanjaga."
Aga ma lähen ja ütlen kõigile, et nägin Teid Tanjaga
leaatris.
Simotshka haaras mu käest kinni, ehmatanud rnärisernate huultega.
„Seda Teie ei tee? !"
„Miks mitte? .. Teen!"
„Noh, armas, noh pai . .. Teie ei ütle . . . jah?
Ega Teie ei räägi?"
„ÜtIen."
Ta pani oma käed mu õlgadele, suudles mind tuge*
masti, ja ennast minu rnastu surudes sosistas igatsedes:
„Aga nüüd ei ütle? Ei? "
*
Pärast näidendi lugemist tuli õhtusöök.
Serasima Petrornna hoidus kogu aeg mu pilgu eest
ja istus kangekaelselt oma mehe läheduses.
Keset rnestlemisi küsis ta äkki omalt mehelt:
„Aga kus sina olid täna õhtul? Sind polnuud ju kella
kolmest saadik kodus."
Ootasin uudishimulikult rnastust.
Ljasgorn oli mulle sel ajal, kui istusime kahekesi fabv
neüs, omameelselt jutustanud, et ta selle päerna kaunis
ilusasti oli rveetnud: Odessast sõitis tema juure tuttarn
prantslanna, mingi chantanfi lauljanna, kellega ta koos
lõunat sõi chantanfi juures kabinetis, pärast lõunat sõitsid
nad autol, pärast rniibis ta selle prantslanna juures GrandHotellis ja õhtul rniis ta „Buff'i," kuhu jättiski.
„Kus sa sõid täna?"
Ljasgorn pööris naise poole ja, paar sekundit mõtel
nud, ütles:
„Olin ,.Eontant'i" juures. Keegi klient Odessast oma
prantslannast-naisega ja mina. Pärast seda sõitsin ma ühe
oma usaldaja daami juure Ussatshoroi asjus, ja me sõitsime
maga ringi ta autos — on rnäga rikas daam — et mõisat
38
arresti alt wabastada. Pärast seda olin ma GrandHotel'is kellegi mõisniku juures, aga õhtul sõitsin „ Bussi,"
et tuttawatega kokku saada. Ja see on kõik."
Naeratasin endamisi ja mõtlesin: „Jah. See oli
alles male!
Mõtted.
Seltskond^ seisab koos kahest klassist, kellest ühel enam
toitu kui isu ja teisel enam isu kui toitu on.
Chamfort.
*
Kes kulda kaasas kannab, kardab terast.
Türgi mõttetera.
Päew, mil ei naerdud,
kadunum.
on kõigist päernadest kõige
Chamfort.
*
Laiskus on südameta ema, kes oma lapsed jätab
näljasurma ohwriks.
Araabia mõttetera.
On tähtis sisu, aga mitte koor,
sest wanagi on mõnikord meel noor,
ja mõnikord meel nooremgi kui noor,
sest mõni on ju noorelt — rnanamoor.
*
P. Grünfeldt.
Nii mõnigi seltskond oleks õige lõbus,
herra puuduks.
kui maja-
Kalman Porzfolt.
Targale tarrnitsed ütelda ainult alguse — lõpu teab
ta ise.
Angola neegrite mõte.
39
Naljaks.
Kingitus.
„Ema, kas tead, mis ma sulle sünnipäewaks tahaks
kinkida?"
„Noh, mis siis."
„ Suure waagna sinise äärega õunte jaoks."
„Aga mul ott ju niisugune juba olemas."
„Mina tegin ta aga praegu katki."
Kamalus.
Wäike poiss tuleb ühte ärisse ja palub luba tele-soniga rääkida. „Hallo! ott seal Müller ja Ho.? — Teie
otsisite min emal nädalal jooksupoissi? Soo, teil ott juba?
Kas olete temaga rahul? Soo, teie ei taha siis mahe»
Lada? Soo, tänan!' Ta pani kõnetoru käest, äriomanik
ütles kaastundlikult: Noh, noor sõber, seekord pole sul
õnne olnud? ,, Siiski. Olen nimelt ise jooksupoisiks
Mülleri juures, tahtsin ainult teada, kas ta minuga
rahul ott."
Margad omamahel.
Waras: (ametiwennale) „Sina, Juss, mul ott suure
pärane mõte. Awame koos kullasepaäri."
Ameüwend: „Aga millega siis?"
Waras: „Üsna lihtne — muukrauaga."
Hirmus!
Ants: „Hirmus ott mõtelda jõleduste peale,
mehed naiste suhtes teemad!"
Madis: „Kuidas nii? Mis sa siis tegid?"
Ants: „Wõtsin neist ühe naiseks!"
mis
Koirohi.
„Mamma, mispärast puistad sa walget pulbrit
kasuka karmade sisse?" — „Et sinna koid ei sigiks." „Aga
mis need teemad?" — „Söömad willad ära, nii et ainult
nahk järele jääb."
„Mispärast ei raputanud sa sama pulbrit papa peale,
kuni seal meel karmad olid?"
40
Polnud aega...
Isa: „Poifs, juba jälle oled sa oma uute pükstega
mette kukkunud?!"
Poeg (nuttes): „Iah, isa, mul... polnud ju . . .
enam. . . aega neid jalast ära mõtta . . .
Kogemata.
Georg: „Nägin öösel und, et ma abielus olin kõige
meetlemama neiuga ilmas."
Erna: „OH Georg — ja kas oleme õnnelikud?"
Kõik waestemajale.
A. „Mõtle ometi, fee herra, kes minewal nädalal
suri, on kõik waestemajale jätnud."
B. „6ee on suurepärane. Kui palju?"
A. Kõik 12 last.
*
„Hints, keda sa rohkem armastad, mind wõi ema,"
küsib isa.
.,Ei ütle, muidu saan kolki."
:
:
Kõige suurem ja täielikum
j pagari- ja kondiitriäri j
| A. Klaossen, |
! Wõrus, Kreutzwaldi t. 21.
Kõnetraat 46. i
Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast
j ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headuses
E kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsiseid,
\ kuiwikuid, hiskwiite, pränikuid ja peenikest
; leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tortide ja
\ küpsiste peale igal ajal wastu ja täidan kiirelt ja
i korralikult. Jällemüüjatele kõrged protsendid.
\
Austusega A. Klsossen.
l
:
:
\
\
\
□n kindel,
et
töö
soliidsuse,
termiinide
täpsuse ja madalate
poolest
tuntud
kene omal alal
on
hindade
kui
ainu
tegutsew äri
tisleri- ja
mööblitööstus
M. MÕÕK
Wõrus, Jüri tänawal nr. 40.
Soowitab ladust igasugu waimismööblit kõige peenemast
lihtsamani.
Tellimised täidetakse täpselt
soowikohaselt ja määratud
ajaks.
Wõelakse wastu ka igasugu ehi
tustöid nii linnas kui maal.
Sealsamas ostetakse kõiki sorti
kuiwi laudu ja muud puumaterjali, makstes kõrgemat
hinda.
Austusega
M. MÕÕK — Wõrus.
Tisleri- ja mööblitööstus.
Evert i
SAUN,
------------------ Võrus, ===========
Uus tänav nr. 16,
kõnetraat nr. 140,
ON KÖETUD:
igal reedel naisterahvastele
ja igal laupäeval meeste| rahvastele.
Peale selle korralikult sisseseatud
vannisaunad
köetud igal päeval, mahaarvatud es^2 maspäevad ja teisipäevad.
Iga asjatundlik saunaline paneb suurt
rõhku jooksva
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele soomitame järgmisi näitemängu raamatuid:
1) Minu bebi, M. Hannekeni naljamäng 3 w.
2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali lauludega 1 waatuses.
3) Isa Hamleti waim, A. Schutz'i nali 1 maeti
4) Wäljawisatud, H. Mülleri nali 1 waatuses^
5) Waras aumees, E. Lampsoni nali 1 m.
6) Isa, A. Grossi näidend 1 m.
7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng 1 w.
8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali
1 waatuses.
9) Suudluse tagajärg, H. Thsinarorni nali 1 m.
10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkornski nali 1 m.
11) Sellest, kuidas naeue mõtles mehe wastu
truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 uu
12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wailly
naljamäng 1 maai
13) Kahekordne surm. E. Lampsoni nali 1 w.
14) Isa lubas, A. L'Arronge nali 1 m.
15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali 1 w.
Mesinikkudele soowitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid:
1) M. Dernorn, Mesila asutamine. Eestistanud
J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegeliku- tööd mesilas, 2. täien
datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehekülge.
Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhindadega
kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige
paremaks senini Eestis ilmunud mesila alal raamatutest.
Hind broshüüritult 200 nt., kõmas köites 250 marka.
3) K. Mäekala, Mesilane ja tema elu. 49 pil
diga, 146 lehekülge. Hind 160 m. „Edukalt peab mesilasi
ainult see, kes nende elu-olu tunneb.* Ükski korralik
mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata.
Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu
O.-Ü. „TÄHE“ RAAMATUKUAPL. WÕRUS.
L. KAAN
VÕRUS,
Jüri tän 16-a.
Kõnetraat 3.
Soovitan mõõdukate hindadega:
tormilaternaid,
laua- ja laelampe,
priimusi, pajasi,
pliidaraudu, ahjuuksi,
praeahje, raudnaelu,
nööri igas jämeduses,
piima trantsportnousi „Alfa“,
heeringaid, soola ja igat sorti
koloniaalkaüpa.
Suur väljavalik emaileeritud-,
alumiinium- ja
portselaankaupa.
Kaupmeestele kõige parem
- - ostukoht.
- - -
KAAN,
VÕRUS
Kõnetraat 3.
Riides, paelus, walmisriietc-,
mütside- ja kaabudekauplus
I Silur, M
Jüri tän. nr. 13-b. W^OfUS.
Terepsoni majas.
Kõige uuema moe järele
walmisütikonnad.
Meeste- ja naisterahwa walmispalitud.
Mütsid ja kaabud suures
wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool igat wõistlust.
| A. Taal i ärist
W
Tartu tän. nr. 19,
===
ostab iga tarwitaja kõige soodsamatel
tingimistel ÕMBLUSMASINAD, seina-,
laua-, tasku- ja käekellad, kuld kihla- ja
laulatussõrmused, u uri ketti d, fotoaparaadid, hõbelusikad, prillid, taskulambid,
habemenoad, keelpillide keeled, double
ehteasjad jne.
Ostan kõrge hinna eest kuldaja hõbedat.
Kiirelt, korralikult ja wõistlemata odawalt
=
===
----=
==
===
===
=
----==
=
=
parandan kuld- ja hõbeasju, igat süsteemi
kelli, nagu chronomeetrid, repetiertaskukellad,
sekundimeetrid jne. Teraskapslite keemiline
oksideerimine. P. s. parandan grammofone,
mängukaste, kirjutusmasinaid, arifmomeetreid, nummeraatoreid jne.
=
=
=
----=
----===
=
==
===
-----------------
I
Suitsetajad ärge unustage
oma heategijat
TUBAKAVABRIK
„LEO SCHEER" A.-S.
Tubakavabrik „Leo Scheer“ A.-S.
on paberosside ja tubaka hinnad
allalöönud, sellepärast suitsetage
KÕIK AINULT tema saaduseid. Nii
j*
kaua kui töötab Tubakavabrik „Leo
d Scheer" A.-S. tubakasaaduste hin
nad tõusta EI VÕI.
TUBAKAVABRIK
LEO SCHEER" Ä. S,
Tallinn, Tondi tän. nr. 19.
1
un
u
n
u
n
u
n
u
n
u
n
u
nu
n
u
Tartu põllumeeste seltsi 1924. aasta näitusel
I. auhinnaga (kuldaurahaga) kroonitud.
Võru õlu
on näitustel viis I. auhinda saanud,
mis kõigeparemat tunnistust õlle
headusest annab.
Võru õllevabrik asub koha peal, mille tõttu
võimalik on austatud kaubatarvitajatele õlut otse vabrikust kätte saata,
ilma et see kauge vedamise ja ladus
täitmise läbi rikutud saaks.
y
y
Õlut
võib saada vaatide kui ka väi
keste ankrutega ja saadetakse telli
mise peale ka maale välja.
6.1
y
n
y
H
u
n
y
n
u
n
u
nu
n
u
n
y
n
u
n
u
n
n
PS
n
Ih. Mflran $ lo.
õllevabrik,
Võrus, Liiva tän. 24.
Kõnetraat 4.
y
n
y
n
yn
y
g
}j
y
n
A. Klaossen'i L Ka.
riide-ja puduKAUPLUS,
Worus, Jüri tän. nr. 16, J. Muna majas.
Müüme lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist wõimalikult odawate
hindadega: meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet, naisterahwa mantli- ja kostümiriiet, willast ja poolwillast kleidi- ja pluuseriiet kõigis moodu mustrites ja wärwides,
igasugust pleegitud ja pleekimata pesuriiet, kangalõimi, siidi- ja willaseid-pearätikuid, siidi- ja willaseid-shalle, suurrätte, willaseid wooditekke, päewatekke,
laudlinu, laudlinariiet, aknakardinaid ja
taskurätte. Pruutitele ja leerilastele wal
get siidi- ja willast-kleidiriiet ning kõiki
muud riide- ja pudukaupa suures avali
kus. Õmblejatele ja rätsepatele hinna
alandus.
Jällemüüjatele odaw sisseostukoht.
Kõige austusega
A. Klaossen ja Ko.
N v*M ft/4/wrvV'Hv**f /> KSIgäle iim tuntud
v
*
m L.
Fuchs'i
kuld- M hõbeasjade
I
f
ii'*(V
H
ftt/AMsyrfr‘,l(
kauplus,
täiendatud töökojaga, on jälle oma
kauba-ja töötarwitajate rahuldamiseks 1926 aasta
jaanuarist awatud endisel kohal. Palun lahkesti
kõiki austatud kauba- ja töötarwitajaid mitte
.............••>•••*• mööda minna. .. ».» »»..» »»
y
J
v
^
£
§
Aupaklikult
y
L. Fuchs - WÕpus, Jüri t. 24.
S.
z
£
S. Krimp i
kellasepatööstus :: Võrus,
(Asutatud 1907. a.)
Võrus, Kreutzvaldi tän. nr. 17.
Teatan Võru ja ümbruskonna aus
tatud publikule, et olen oma töös
tust aja nõuetele vastavalt laien
danud ja võtan parandamiseks
vastu igasugu arsti- ja bambaarstiriistu.
Eriala: igasugu kellad.
ja kiirelt.
Minu kauaaegne praktika või
maldab teha hõiki töid korralikult
— — Hinnad väljaspool võistlust. — —
Austusega
5 Krittip.
m
sa
m
sa
b
m
m
sa
Wõru nahatööstus
M. GOLDBERG,
Worus, Jüri tän. nr. 2. =====
Pargib nahka juhiks, pastlaks, tallaks,
seremetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba-
b
nahka willaga kasukateks.
B
sa
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
B
B
sa
B
sa
B
sa
B
sa
B
muude nahasaaduste peale. Naha headuse
Bt
Täidab
tellimisi
masinarihmade
ja
peale pannakse kõige suuremat rõhku.
Müüb walmisnahku kõigis sortides.
Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori.
Metsakauplus
M. GOLDBERG,
.—-- Wõrus, Jüri tän. nr. 2. -----------Ostab
igasugust
metsa
ja walmis
metsasaadusi: palke, liipreid,
laudu.
planke ja
Müüb hariliku hinnaga oma saewabrikutest nii ka linnas igasugust puu- ja
ehitusmaterjali,
põrandalaudu,
ja hööweldatud.
nagu :
planke,
lae-
ja
woodrilaudu — punnitud
B
m
B
sa
B
m
B
sa
B
sa
B
55
B
55
B
sa
B
55
B
55
B
55
B
Kulla», kellasepa, õmblusmasinate
ja jalgrataste äri
JULIUS TIBBING,
Wõrus, Jüri t. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
Tarrvitajad! Kõige odawamalt ja sootsamate maksutingimistega ostate ainult
minu ärist paremate wabrikute õmblus
masinaid, nagu:
„Pfaff," „Vesta,"
„Gritzner," „Clara," „Vietoria," „Haid
& Neu" jne. Samuti ka suures wäljawalikus paremale wabrikute jalgrattaid.
Täieliku wastutusega müün läbiproowitud seina-, laua-, tasku- ja käe
kell asid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja
laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossi toose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, mansheti nööpe, slipsinõelu,
lauanõusi,
baromeetreid,
kraadiklaase, kääre, kõik
sugu walmisprille, klaase,
habeme-ja taskunuge, peeg
leid, tulemasinaid, grammo
fone, platefi, muusikariis
tade keeli, taskulampe, baLareisi jne.
Odawate
hindadega
müün kõiksugu elektri sisse
seade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne.
Ostan^kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graweerin.
Teen monogramme, käekirje ning kõik
sugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt,
korralikult ja wõistlemata odawate
hindadega. Kellaseppadele
parem
sisseostukoht.
Jäilemüüjateie kõrged
protsendid.
Palun aadressi tähelepanna:
Kulla- ja kellasepa äri Julius Tibbing,
Wõrus, Jüri tän. nr. 16.
kell wäljas ripub).
Lõuna-Eesti põllumehed!
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus.
Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude
söötmine.
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei
tunne ka ikalduse aastal raha puudust.
Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale
laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu.
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru
„PÕLLUMEES" muretseb teile piimatalituste
sisseseaded.
Soowitame suurel ja wäiksel arwul
soijatangu,
kookuspähkli kooke, maapähkli kooke ja
segajõutoitu.
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni
wiisi meilt telliwad, müüme jÕutoitusid Eesti Tar^
witajate Keskühisuse suurmüügi hindadega.
Müük laenuks künni kuue kuuni, laenu eest
arwame 6 f aastas, V2 £ kuus.
Andke aegsasti omad tellimised meile teada.
Terwitades
WÕRU TARWITAJATE ÜHISUS
„P OLLUMEES"
Wõrus, omas majas.
f§
Võru tarvitajate ühisus
g
| „PQIIumees" }
1
kontor ja kauplus Võrus,
U
M omas majas. — Kõnetraat 20. M
U
M
Abiladud Võru raudteejaama ligidal
(omad aidad) kõnetraat 150.
M
M
=
£5
55
55
55
=5
rehepeksumasinaid, traktoreid, mooIVIUUU, toreid, põllutööriistu, hekslimasinaid,
sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast,
traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid,
koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid,
masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende
osasid, veskikivi valamise materjali jne., jne.
E=
=5
£j=
EE
=E
EE
===
N Võtab oma peale piimafalituste
sisseseadmisi.
J
=5
=
=
—
Kõige lahedamad maksutingimised. Asjaajamine
kiire, kõige suurem vastutulek. Ladus mitteolevaid masinaid ja riistu muretseb tellimiste
peale vähese vahetagu eest.
55
55
55
55
EE
—
CAel-flfi» ^nu> linaseemet, ristikheinaseemet
V/öIctD» ja maksab kõrget hinda.
J=
==
g
g
J Võtab raha hoiule ja maksab N
kõrget protsenti.
g
g
M
55
Anrmfi oma liigetele MAKSUTA juuridilist
AV-lllldL/ ja agronoomilist nõu.
EE
S
U
Põllupidajad, koonduge oma
ühisuse ümber!
M
g
M
J§
Väiksematele ühisustele muretseme kaupasid kõige odavamate hindadega.
M
M
JJ
M
M
A.
Höhne.
Pudu- ja muodikaubad.
Jüri tän. 5-h.
Kübarad
kõige uuema moe järele ja suures
wäljawalikus.
Kampsunid
igas suuruses ja wärwis.
Peale selle kõik pudukaubad saadawal,
nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad,
sukad, kindad, shallid (siidised ja willased) kraed, kaelasidemed jne.
■Wof
sa o o
Mispärast
on
S. JUDEIKIN i
m
riide-ja pudukauplusest|Hp
kõige parem osta
Sellepärast,
et seal on suurim valik I
ja madalamad hinnad!
Kauplus asub Tartu ja Jüri
tänava nurgal,
endise J. Mottus e ruumes.
Eesti Lloid
TALLINNAS, Pikk tän. nr. 28.
Kõnetraadid : 6—24 ja 17—03.
Tulekinnitused.
Onnetusjuhustekinnitused.
Elukinnitused.
Veokinnitused.
Kinnitage oma varandust
ja
elu
kuni
veel
aega.
Võru linna ja maakonna agendiks on
Peeter Reimann,
===== VÕRUS,
-
Petseri tän. nr. 17 ehk Võru linna
valitsuses.
Sub-agent Jaan Üle, Liiva t. nr. 9-a.
„
Karl Müllerson, Jüri t. 11.
mranmmmmmmBnmmmmnmmnmrammmfflmmmmmmmn
bbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbdbbbbbbbbbb
Kinnitus aktsiaselts
„Võru Teataja”
---------- 1926. aastal. --------
Võrumaa rahvameelne häälekandja,
-------- XIII. aastakäik. ------1926. aastal, Eesti riigi- ja rahva kultuurilise ning majanduslise heaoleku ülesehitamise ajajärgul, astub,, VÕRU TEATAJA"
oma XIII. AASTAKÄIGUGA senises rahvameelses vaimus
võrumaalaste ja kõikide lehesõprade ette.
„VÕRU TEATAJA" huvitava ja asjaliku sisu eest saavad
uuel aastal hoolitsema vastutav- ja peatoimetaja Artur
Keller (kõrgema haridusega majandusteadlane) abitoimetaja Feliks Martin, toimetuse liikmed Roland Abel
ja Paul Mitt ning tihe kaastööliste võrk üle Võrumaa
ja suuremates kodumaa linnades.
„VÕRU TEATAJA" ilmudes 3 korda nädalas: igal teisipäe
val, neljapäeval ja laupäeval, seisab kindlal demokraat
lisel alusel, eitades poliitilist ja ühiselulist äärmust ja
püüab rahva poliitilist ning majanduslist arenemist
juhtida üldkasulikule keskteele.
„VÕRU TEATAJA" ei ole ühegi erakonnaga oluliselt seotud,
vaid ta võitleb kogu rahva hea käekäigu eest, valgus
tades oma veergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja era
pooletult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab
täie jõuga Võrumaa teenistuses.
Täieliku ja selge pildi Võrumaa elu-olust saab iga kodnik,
kes loeb „VORU TEATAJAT." Peale selle valgustab
leht asjalikult ja kokkuvõtlikult kõiki riiklisi, kultuuri
lisi, majanduslisi ja ühiskondlisi sündmusi ja küsimusi
nii kodu- kui ka väljamaalt. Et „VÕRU TEATAJAT"
Võrumaal mitu korda rohkem loetakse, kui ühtegi teist
ajalehte, siis on kuulutustel temas eriti suur mõju.
Hääs lootuses ja tänutundes senise poolehoiu eest astub
„ VÕRU TEAEAJ A “ uuel aastal teie ette, olles teile lahuta
matu sõbraks nii rõõmu kui kurbtuse päevadel, nagu
ta seda ikka on olnud.
Võrumaalased ! JKoonduge oma maakonna häälekandja
„VÕRU TEATAJA" ümber.
„VÕRU TEATAJAT" võib tellida iga 1-st ja 15-st kuupäevast
alates.
TELLIMISE HIND: postiga koju kättesaates 50 marka ja
postita 45 marka kuus.
TELLIMISI VÕTAVAD VASTU: kõik postkontorid ja raa
matukauplused. y
„ VÕRU TEATAJA,, TOIMETUS asub Võrus, Tartu tän.7. Tel. 87,
TALITUS: Jüri tän. 16 („Tähe" raamtkpl.) Tel. 14.
VÕRU AJALEHE-ÜHISUS,
O.
KlFt
ii
TÄHE
Ü.
raamatu- ja
kirjutusmaterjali
kauplus, WÕrus, Jüri tän. 16,
Muna majas.
Könetr.: Kaupl. 14. Trükikoda 92. Ärijuht 91.
Suur paberi- ja
papiladu.
Täielik kooliraamatute ja -tarwiduste
ladu. Wallawalitsuste, kõhtude ja ametkohtade tarwidused.--------Kõige parem
ostukoht kõigile.
Kõige loetawama Eesti päewalehe
,.POSTIMEHE" abitalitus.
Kuulutuste ja tellimiste wastuwõtmine kõigi
Eestis llmuwate ajalehtede, ja ajakirjade peale.
Raamatukaupluse juures on ka
Trüki- ja köitmiskoda,
kus tellimised maitserikkalt, korralikult
ja ruttu täidetakse.
,,TÄHE“ püüe on kõigeparemat wõima
likult parajate hindadega pakkuda, mis
temale ka on korda läinud, täit osawõtmist ja toetust rahwa poolt kaasatues.
Rahwa usalduse ja tegewuse peale kogu
oma tegewust põhjendades
Kõige austusega
Kirjastuse o.-ü. „TÄHT.“
Tartu — T allinn — Paide — Põltsamaa —
Rakwere — Wil jandi — Wõru.
Agentuurid Järwa-Jaanis, I üril ja
Wändras.
Wõru jaoskond.
Jüri tänaw nr. 18.
Kõnetraat nr. 113.
Hoiusummade wastuwõtmine.
Kuludeta rahasaatmine igasse Eestis olewasse pangaasutusse.
Wäliswaluuta ja tshekkide ostmine ja
müümine.
Rahasaatmine Wenemaale.
Kõik muud panga operatsioonid.
KIRJASTUSE OSA-UHISUSE
TÄHE" •
TRÜKIKODA
33
l
WÕrus, Tartu tän. 35.
Kõnetraat 92.
JIIIIIHIk
Kõige suurem
ja kõige paremihi
sisseseatud trükikoda.
Töötab 3 elektri mootori jõul.
Trükikoda on täiendatud kõige mood
samate kirjadega. Tehakse kõik
sugu ilu- ja liht trükitöid wärwides ja ilma maitsrik
kelt ja korralikult.
llllllllllF
.
Raamatute trükkimine
praegusaja uuemate ja moodsamate
kirjadega.
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt
trükkida tahab lasta, see wõib walida
töö täidesaatjaks „T ä h e“ trükikoda.
Aupaklikult
>lab raha hoiule vele ja maksab ajakohast protsenti. made pealt kõrgem protsent. . y-.
"U.
Suuremate sum
1~
vekslite, väärtpaberite, obligatLA. sioonide ja kaupade kindlustu sel. Kellel meie pangas jooksev arve ehk hoiusumma on ehk olnud, neile tehakse laenuandmisel kergendusi.
Ühendus kõikide kodu- ja väljamaa suuremate linnadega.
„Wõru Teataja“ 1927 aastal.
Wõrumaa rahwameelne häälekandja. XIV aastakäik. 1927 a. astub ,,Wõru Teataja'1 oma 14. aastakäiguga senises rahwameelses waimus wõrumaalaste ja üldse kõikide lehesoprade ette. ,,Wõru Teataja", ilmudes 3 korda nädalas — igal teisipäewal, neljapäewal ja laupäewal, seisab kindlal demokraatlisel alusel, eitades poliitilist ja ühiskondlist äär must ja püüab rahwa poliitilist ning majanduslist arenemist juhtida üldkasulikule ja õiglasele keskteele. Olles mitte ühegi erakonnaga oluliselt seotud, wõitleb ,,Wõru Teataja" kogu rahwa hea käekäigu eest, walgustades oma weergudel kõiki küsimusi õiglaselt ja erapoole tult. Selles mõttes on ta ainuke leht, kes seisab täie jõuga Wõrumaa teenistuses. „Wöru Teataja" käsitab eriti täielikult Wõrumaa ja kokkuwõtlikult ning asjalikult siseriigi ja wäljamaa kul tuurilisi, majanduslisi ning tihiskondlisi sündmusi ja küsimusi. Teda loeb igaüks, kes tahab aega ja raha kokkuhoida. ,,Wõru Teataja" on Worumaal oma pika ilmumis aja kestel hästi sissetöötanud ja laialdase poolehoiu wõitnud, mispärast kuulutustel temas eriti suur mõju. Kõige selle juures on „Wõru Teataja" hinna poolest kõigile kättesaa dav/ leht : maksab postiga koju kättesaates kõigest 50 mrk. ja postita 45 mrk. kuus. Tellimisi wõtawad wastu kõik postkontorid, postiagentuurid, raamatukauplused ja üksikud tellimiste wastuvvõtjad üle maakonna.
Wõrumaalased! Koonduge oma maakonna hääle kandja „WÕru Teataja1' ümber. ,,Wõru Teataja" toimetus asub Wõrus, Tartu t. 35, postkast 7, telefon 92. Talitus: telefon 14.
Jüri
tän.
16 („Tähe“ raamatukaupluses)
Riide-, pudu-, mütsi- ja
e. Aim i
Wõrus, Tartu t. 12. 3 DE
Kõige uuema moe järele walmistatud mütsid, ülikonnad, mantlid, kostüümid, palitud, kampsonid jne. saadawal alati kõige suuremas wäljawalikus.
Hinnad wäljaspool wõistlust! ——
m
I LS
mmm
. järgu restoraan ja wõõrastemaja maja
Alexandria
99
Soowitab hästi sisseseatud ja puhtaid tube. Maitsewad lõunad, soojad ja külmad suu pisted. Napsid ja liköörid. Hinnad wõistlemata. Ruumid soojad ja kodused. Biljard erakabinetis. Teenimine korralik, üht lasi sissesõiduhoow tallidega.
j
J
01. Wõrus, won Katariina tän. 6, kõnetr.'. 61. Austusega MÄRK ja MÜLLER.
Kiir-Kalender
1927
K. o.-ü. „Tähe“ kirjastus ja trükk, Wõrus 1926.
Sündinuil õide oio orm. Sakslased tulewad Liiwimaale.................................1159 a. Katoliku usk tuleb meie maale .......................... 1208 „ Daani kuu. Waldemar II ehitab Tallinna linna . -1259 „ Eestimaa Saksa mõmm alla saamine .... 1224 „ Haapsalu linn asutatud....................................... 1228 „ Paide linn asutatud ........................................... 1270 „ Eesti rahwa wiimne wastuhakkamine................. 1243 „ Ewangeeliumi-usu üleswõtmine ..........................1517 „ Orduwalitsuse lõpp, Poola aja hakatus .... 1561 „ Eestimaa saab Rootsi alla...................................1561 „ Liiwimaa langeb Rootsi alla .......................... .... 1629 „ Kodumaa saab Wene walitsuse alla ................. 1710 „ Eestimaa talurahwa priiks laskmine................... 1816 „ Liiwimaa talurahwa priiks laskmine ................. 1819 „ Wene usk tuleb meie maale .............................. 1841 „ „Perno Post." ilmub I.jW. Jannseni juhatusel . .1857,, Waldadele antakse omawalitsus.......................... 1866 „ Meie rahwakoolide wenestamine .......................... 1887 „ Kohtute wenestamine .............................. . . 1889 „ Esimene Eesti laulupidu....................................... 1869 „ Suure ilmasõja algus........................................... 1914 „ Eesti kuulutatakse iseriigiks...................................1918 „ Eesti wabadussõja algus ...................................1918 „ Eestlased purustawad Riia all Balti-Saksa Landeswehri........................................................ 1919 „ Eesti-Wene rahuleping .... >...................... 1920,,
oo
3
Märkide seletus. D noor kuu (v) täis kuu
esimene weerand wiimane weerand
Eesti wanarahwa ajaarwamine. Küünlapäewast 10 nädalat künnipäewani, 11 näda lat Jüripäewani, 7 Maarjapäewani ja 8 karjalaskmise päewani; künnipäewast 9 öödpäewa Jüripäewani ja 10 nädalat Iaanipäewani; Iaanipäewast 4 Jaagubi- ja 7 Lauritsapäewani; Lauritsapäeviast 7 Mihklipäewani; Mihklipäewast 6 Mardipäewani; Mardipäewast 2 Kadripäewani; Kadripäewast 4 Toomapäewani ja Toomapäewast 6 Küünlapäewani.
Aasta ajad. Kewade algab 21. märtsil. Suwi „ 22. juunil. Sügise „ 24. septembril. Talw „ 22. detsembril.
Warjutused. 1927. a. on 3 päikese ja 2 kuuwarjutust: 1) Ringkujuline päikesewarjutus 3. jaanuaril; ei ole meil näha. 2) Täieline kuuwarjutus 15. juunil; ei ole meil näha. 3) Täieline päikesewarjutus 29. juunil; meil osaliselt näha. 4) Täieline kuuwarjutus 8. dets.; ei ole meil näha. 5) Ringkujuline päikesewarjutus 24. dets.; ei ole meil näha.
Sel aastal on 365 päetva
1.
Jaanuar — Nääri-kurr.
31 p.
Nääri p. Luuk. 12, 4—9.
1 Laup.
Uus aasta.
19
1. p. p. N. p. Matt. 2, 13—23.
2 3 4 5 6 7 8
Pühap. EsMasP. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
20 21 22
G Kolmek. p.
23 24 25 26
1. p. p. Kolmek. p. Matt. 3, 13—17. 9 Pühap. 27 10 Esmasp. 3 Paawli p. 28
11 12 13 14 15
Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
K.Hermannl'1908 29 30
J. Hurt f 1906 Korjuse p.
31 1 2
2. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 35—43.
16 17 18 19 20 21 22
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
3 4 5 6 7 8 9
D Tõnise p.
3. p. p. Kolmek. p. Joh. 1, 45—51.
23 24 25 26 27 28 29
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup
10 ii 12 13 14 M. Weske s.1843 15 16
c
4. p. p. Kolmek. p. Luuk. 4,16—30.
30 Pühap. 81 Esmasp. 1. 1121.
Päike tõuseb: jaanuaril k 9,19 m. „ „ 9,12 „ „ „ 8,57 „
tõuseb: Läheb looja: 7,40 nt. kell 4.26 nt. 8,06 „ „ 4,02 8,32 „ „ 3,42 ,,
14
30 p.
Detsember — Jõulu-kuu.
12. 1 Neljap. 2 Reede 3 Laup.
18
19
3
20
2. Kristuse tulem. p. Jesaja 40, 1--5.
4 5 6 7 8 9 10
21
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
22
23 24 D Nigula°M.p. 25 Nigula p.
26
27
3. Kristuse tulem. p. Jesaja 42, 1—4.
11 12 13 14 15 16 17
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
28 *29 30 1 2 3 4
€
4. Kristuse tulem. p. Jesaja 2, 2— 6.
18 19 20 21 22 23 24
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
25 26 27 28 29 30 3l
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
5 6
7 8 Tooma p. 9 Talwe algus. 10 G Koidula f.1843 11
Jõulupühad.
Jesaja 9, 6—7.
1. Jõuku p. 2. Jõuku p. 3. Jõuku p. Süüta laste p.
12 13 14 15 16
17 18
3
Päike tõuseb: 1. detsembril k. 8,54 m. 11. „ „ 9,10 „ 21. „ „ 9,20 „
Läbeb looja: kell 3,28 m. „ 3,18 „ 3,18 ,.
15
31 p.
Laadad. Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar. 2. Pusul, Krüüdneri wld. 7. Wõrus; Orgita mõisas 1 p. 9. Kapu Kikeweres. 10. S.-Jaanir. 12. Weinjärwe m., Wahu k. 15. Laekweres; Pärsamaal, Wõlupes. 17. Koloroere w. 20. Misso wallamaja j. 21. Mehikoormas, Meeksi ro. 22. Jmaroere w., Päia kõrtsi j. 23. Malgas 2 p.; Rasina ro., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides; Iõelehtmes. Weebruar. 2. Raplas; Halliste laat PornuseLenhofil. 3. Keblastes, Mihkli k. 4. Wõrus. 5. Alliku ro., Õtfus; Tõrroa alerois; Keblaste m. 6. Narmas, Küünla laat 3 p.; Pärnus 2 p.; Audrus, reedel enne Wastlapäeroa. 8. Maasis, Liigalasma karjam. 9. Rakroerer 2p. 10. Antsla alerois; Räpinas. 11. Põltsamaa alerois. 12. Tapa alerois 2 p. 15. Jõgeroa alerois; Lähtrus, Martna k. 16. 'l^iljandis. Küünla laat 8. p. 17. Tartus. 18. Nina külas. Peipsiäärne ro. 19. Paides. 20. Raroilas, Kose k. 20. Wasknarroas; Missos, roallam. j. 21. Malgas; Muhu-Suure roallam. j. 25. Wõrus 8 p.; Lihula ale rois. 26. Wõõbsus. 28. Wiljandis, Wastla laat 2 p.; Maasis, Tagaroere karjam. Märts. 1 Jõgeroa alerois, rdt. j. juures; Koloroeres, Risti laat. 3. Jõhroi alerois 2 p. 4. Kiroiloos, Peningi ro.; Wõhma ai., Kõo ro. 5. Kirbla ro; Leisis, Metskülas. 8. Antsla alerois; Kurista ro., end. Aedu kõrtsi j.; Tumula m., Uuemõisa ro.; Iisaku mõisas 2 p. 9. Emmastes, Hiiu maal; Hageri kiriku juures Kohila ro ; W.-Iakopi kiriku j. 2p. 10. Puhjas. Karoilda roallas; Watla m.. Paatsalu ro.; Kõo mõisas; Suurjõel, Uue-Wändras; End. Kitse kõrtsi j., Walgjärroe ro. 12. Wõrus; Amblas; Hellamaa 16
teemafa j. 14. Waimastwere „Sihil"; Kodijärwel; Käsukonna m., Jmawere m.; Mõisaküla alewis; Reedel enne 15. märtsi Põltsamaa alewis; Mustjala wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjamõisas; Rannaküla, Rõmmi talu karjamaal, Maasis. 18. Keilas; Kastnas, Tõstamaa kih.; Võhmuta w., J.-Iaanis, Sangaste kir. kõrtsi j.; Kallaste alewis 2 p. 20. Jüri kiriku j., Rae w.; Taewere w., S.-Jaanis; Märjamaa alewis; Kuresaares; Missas, Misso wallam. j.; Leewil, Pindi w. 21. VäikeUlila mõisas. 22. Albu wallam. j. 23. Walgas; Kawastu Warnja külas; Leisi alewis; Walgjärwe wallas, „Kitse" kõrtsi j. 24. Mõras, Laiuse w.; Laekweres, Simuna kihelk. 25. Woldis, Saadjärwe w. 26. Sulbi aL, Kärgula w.; Wahastus; Wõlla-Kihlepas, Pärnu maal; Kohilas; Wana-Prangli m. 28. Paides; Kloostri wallas, Kasepere poe j.; Walguta mõisas, Kellamäe kõrtsi juures. 31. Mustwee alewis 2 päewa.
Aprill. Reljapäewal pärast Lihawõtte pühi „Pori" laat 2 p. Viljandis. Reedel enne Iüripäewa Põltsamaa alewis. 2. Antsla alewis; Puskarus, Põlgaste wallas; Alajõel, Virumaal. 5. Tartus. 8. Suitsu end. kõrtsi j., Kastre-Võnnu w.; Roobaka m., Pärsamaa w.; Vaiwara m, 2 p. 9. Elwas. 10. Ellamaa kõrtsi j.. Sooniste w.; Loona wallamaja j. 13. Torgu wallam j.; Kärla turu platsil. 12. Võrus. 14. Rinakülas, Peipsiäärne wald; Koorwere külas, Vastse-Kuuste w.; Hummuli Soe kõrtsi juures. 15. Säru wallamaja j.; Tapa alewis. 16. Voltweti Keremal. 18. Vigala kir. j.; Weinjärwe w.. Vahu t; Mustla alewis, Samastu w.; Koguka wallas, Liiwa poe j. Rahukülas. 19. Luutsniku mõisas; KilingiRõmmes; Viitnal, Kadrina kihelk. 20. Alawere mõisas, Lihula alewis; Selis, Tõstamaa kihelkonnas; Kuresaares; Missos, Misso wallam. j. 21. V.-Maarjas. 23. Wasulas; Orajõe Kablis; Võrus. 24. Lohusuu külas; Vastse liina wallam. j. 25. Partsil Peri w.; Roosikul, Tsooru wallas; Varblas; Märjamaa alewis, Koonga wallam. j.; Kabala wallam. j.; Rarwas 3 p. Jüri laar; Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Kanepi aL Erastwere w.; Laimjalas, end. Kõiguste kõrtsi j. 26. Iõgewa alewis ja raudteejaamas. 27. Saare kõrtsi j.; Rakweres 2 p. 28. S.-Jaani alewis, Taewere w.; Kärus, Lauri rdtj. [; Abja Paluojas; Sulaoja kõrtsi j., Krüüdneri w. 29. Vaiatul; Kärsa külas; 17
Liiwal, Kolga w.; mõisas.
Malgas 2 p.
30. Nõos;
Haanja
Mai. 1. Kergu alewis. Pärnu m.; Nissis, Riisepere w., Harju m. 2. Nõela Tormal; Tõrwa al. 2 p.; Wändra al.. Pärnu m.; Päri mõisa j.. Lääne nt.; Alamustis, Kõlliste w.; Räpina rvallam. j.; Mõniste mai* lamaja j. 3. Soodlas, Anija w., Harju mk; Pikkjärwel, Kaareperes; Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuus taku alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Uuemõisa wallas, Tumala karjam. 4. Pärnus Jüri laat 2 p. 5. Haapsa lus; Kodaweres, põllum. seltsi platsil, Pala m.; Saaluse wallam. j. 6. Iärwakandis, Harju mk. 7. Mõisaküla al.. Pärnu m; Põlwa kiriku j., Peri w. 8. Tahkurannas, Mõiste kõrtsi j., Pärnu m.; Roosikul, Tsooru w. 9. Hää demeeste; Uue-Antsla wallam. j. Kuiwajõel; Uduweres, Jakobi kihelk.; Wana-Roosa wallam. j. 11. Reola mõi sas; Misso wallam. j. 12. Mõrus; Antsla alewis; Pataste kõrtsi j. 14. Holstre wallam. j.; End. Karilatsi kõrtsi j. 15. Kuresaares. 16. Paides. 18. Sangaste kiriku kõrtsi j. 19. Mehikoorma külas, Meeksi w. 20. Haiba poe j., Kirna-Kohatu w.. Harju m.; Misso wallam. j. 22. Mõõbsus. 23. Malgas; Pärsamaa w., Mätjaküla karjam. 25. 6alla külas, Simuna kihelk. Juuni. 1. Sulbi alewikus, Kärgula w. 5. Miljandis 2 p. 9. Antsla alewis. 12. Paides. 13. Moltweti°Keremal. 14. Lootwina rn., Wastse-Kuuste w. 15. Märjamaa alewis. 16. Tapa alewis. 20. Mustwee al.; Mõhmuta w., Z.-Jaanis; Misso wallam. j.; Kaarma-S. wallam. hoowis 10 p. riietelaat. 21. Mõrus. 26. Kolowere-Ristil; Laiksaare-Urisaares, Pärnum.; Wiljandis Jaani laat 2 p.; Wihulas, Haljala kihelk. 27. Põltsa maa alewis. 28. Rakweres Jaani laat 2 p. Juuli. 1. Malgas 2 p.; Haapsalus. 3. Paides; Palmses, Miitna kõrtsi j. 2 p. 4. Tartus. 7. Petseris. 8. Taagepera wallam. j. 10. Tarwastu w., Mustla al. 12. Mõisaküla alewis, Pärnum. 14.—21. Leisi alewis riiete laat. 15. Karksi-Nuias. 18. Tõrwa alewis 2 p. 20. Pärnus 2 p.; Misso wallam. j.; Kuresaares 12 p. 24. Mõrus. August. 1. Paides. 2. Pärnus 2.—22. aastalaat. 7. Holstre wallamaja j. 10. Kuresaares. 12. Wana-Wõidu 18
wallam. j. 15. Tuhalaane wallam. j. 16. Martna kiriku j. 18. Loodi w., end. kõrtsi j. 20. Misso wallam. j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Malgas. 25. Mõrus. 25. ja 26. Narwa-Iõesuus 2 p. 26. Kaarli m.; Mõisaküla alewis; Paides. 28. Petseris. 30. Rakweres 2 p.; Antsla alewis. 31. Helme m.; Suurejõel, Uue-Mändras; Hääde meeste!, Pärnu nt.
September. 1. Kaarma-Suuremõisa j.; 2. Taewere w., Suure-Iaani alewis. 3. Selis, Tõstamaa k. 5. Viljandis 2 p.; Wõõbsus. 6. Wastse-Nõo mõisas. Meeri w. 2 p. 6. Mastsemõisa kõrtsi j. 7. Wana-Kariste wallam. j.; Hummuli „Soe" kõrtsi j. 8. Peningi wallamaja j.; Hallistes, Pornuse-Lenhosil; Kihelkonna al. 9. Puiatu mõisas. 10. Puhjas, Kawilda m.; Kilingi Nõm mes; Tapa alewis 2 p.; Kärstna mõisas; Hellama teemaja j.; Krabi wallam. j. 11. Lelle-Hiiekõnnus, Pärnu nt. 12. Mehikoormas, Meeksi w.; Maasi w, Tagawere k. karjamaal. 12. ja 13. Palmses, Miitnal, Kadrina kihelk. 2. p. 13. Malgas 2 p.; Kolga-Iaani kiriku j. 13. ja 14. Iisaku tn. 2 p. 14. Alliku w., Õisus; Kuresaares; Nina külas, Peipsiäärne wald; Miitna wallam. j. 15. Marbla kih. Saulepi w.; Iõgewa jaam. ja alewis; Tammistes, Pärnu kihelk.; Abja Paluojal, Pärnum., Kohila wallas. 17. Uduweres, Jakobi kih.; Uusna mõisas. 17. ja 18. Räpina wallam. j. 18. Pikkjärwe end. kõrtsi j., Karepere w.; Sindi alewis, Pärnu tn.; Sangaste kiriku kõrtsi j.; Alawere mõisas. 19. Kergu al., Jakobi kih.; Kogula w., Kalli küla karjam. 20. Sulbis, Kärgula wallam j.; Misso wallam. j. 21. Wahastus, Iärwamaal; Tahewa wallam. j.; Rõuge kiriku j.; Orajõe-Kablil; Pärsama w., Wõlupi k. j. 22. Kastnas, Tõstamaa kih. 23. Holdre nt-, Helme kih.; Järwakandis; Sürgawere mõisas; Paides. 24. Kirbla w.. Läänemaal; Wõrus; Tartus. 25. Antsla alewis; Wõlla-Kihlepas; Watla nt., Paatsalu w., Lääne tn.; Wana-Suirlepi wallam. j.; Loona wallamaja juures; Maasis. 26. Pööraweres, Jakobi kih., Pärnu nt. 27. Põlwa kiriku j. 28. Tori alewis; Põltsamaa alewis; Kuresaares. 29. Kirepi kõrtsi j.; Ambla al., Järwamaal.; Keblaste tn. Mihkli kih. 30. Haanja mõisas. Leisis. Metskülas. Oktoober. 1. Audrus; Hõiget w., Liiwal; Waikna w., Päri tn.; Rasina kõrtsi juures; Uuemõisa w., Lewalas. 19
Mehamäel 2 p. 2. Reolas, end. Torma jaama j.» Tõrwa alewis 2 p.; Märjamaa olemis; Mõisaküla olemis. 3. Karoastu w., Koosa külas; Laanemetsa „ 6 uure" kõrtsi j.; Narmas, Mihkli laat 3 p.; Tõrma olemis 2 p.; Wändra olemis; Lindoras, Loosi ro. 4. Wana-Kuuste m., Reola Walge kõrtsi juures; Rõuge ro., end. Sänna kõrtsi juures; Kuiroajõel, Harju m. 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. 2 p. 5. Tsooru ro., Roosikul; Lihula olerots. 6. Kudina ro., Pataste kõrtsi j.; Kaarma-Suure m. juures; Tapal. 6. ja 7. Jõhroi olerots 2. p. 7. Wiljandis, Mihkli lt. 2 p.; Kohila ro., Hageris. 8. Pukal, Sangaste kihelk.; Mustjalas. 10. Hiiumaal, end Helterma k. juures; Walgas; Jmaroere ro., end. Päia kõrtsi j. 11. Riidaja roim. j.; Torgu roim. j.; Kilingi Nõmmes. 12. Keilas; Leisi olerots; '-Vastseliina roim. j; Tartus; Pärnus, Mihkli laat 2 p. 12. ja 13. Jllukal, Kuremäel 2 p. 13. Wõrus; Kurista ro., end. Aedu k. j.; Kärla roim. j. 13., 14. ja 15. Rakroere linnas 3 p. 14. Petseris; Albu roim. j., Zärroamaal; Erastroere ro., Kanepi olerots. 15. Rannu ro., Kulli karjam. j.; Säru roallam. j.; Raplas; Koloroere m., end. Jõgeroa k. j. 16. Muhu-Suure ro. magasiaida juures. 17. Nuustaku olerots 2 p.; Koonga roim. j. 18. Kuresaares; Lohusuu külas; Wõõbsus; Taeroere ro., Suure. Jaani olerots; Emmaste ro., Hiiumaal, Metsalauka k; Salla k., Simuna kihelk.: Wäike-Maarjas; Antsla olerots. 19. Tarroastu ro., Mustla olerots; Jõelehtmes; WanaKuuste ro, Lootroina mõisas; Põlgaste ro., Puskarul; Rogosi roim. j. 20. Wana-Roosa roim. j.; Uue-Antsla roim. j.; Misso roim. j.; Kõlleste ro., Tille kõrtsi juures; Weinjärroe ro., Wahu k. 21. Suitsu laat; Kastre-Wõnnu roim. j.; Saluse roim. j.; Haapsalus. 22. Kärgula ro., Sulbi olerots. 23. Raadi ro., Wasula RojasiÜa k. j.; Moisekatsi ro.; Kõo m., Wiljandi m.; Kloostri ro., Kase pere kõrtsi j. 24. Kõlleste ro., Krootuse mõisas; Laatres. 25. Sooniste ro., Ellamaa kõrtsi j.; Roosikul, Tsooru ro.; Maasis, end. Ranna kõrtsi j. 26. Wõrus. 27. Saare ro., Saare kõrtsi j. 27. ja 28. Laekroeres, Simuna kihelk. 28. Puurmanni ro., Pikknurme külas; Krüüdneri ro., Pusu k. j.; Taageperas; Wõhmatu ro.,. J.°Iaanis; Woltroeti Keremal; Misso roim. j. 29. Wõtikroere ro., Waiatu laat., Lullikatku külas; Ahja ro.. Kärsa kõrtsi j. 31. Mõniste roim. j.; Sindi Lodja k. juures. Nowember. 1. Pärsama ro., Mätjakülas. 1. ja 20
2. Jakobi kiriku j., W.-Zakobi kihelk. 2 p. 2. Suurejõel, Uue-Wändras; Paides; Palal, Kodawere kihelk.; Mõra mõisas, Laiuse w. 4. Riisipere w., Nissis. 5. Antsla alewis; Missi kõrtsi j.; Kambja w. 6. Rõuge w., endise Alakõrtsi j; Kaarepere m., Kassinurme m. j. 7. Malgas 2 p.; Elwas. 10. Jõgewa w. ja m.; Lähtru w., Wahima külas. 11. Mõrus; Wiljandis, Mardi laat 2 p. 12. Triigi m., Ardu külas; Karilatfi w., end. kõrtsi j. 12. Kuresaares; Lähtrus. 14. Käru ro., Lauri jm. j; Tartus; Uuemõisa w., Tumala karjam. 20. Leewi tolm. juures; Misso tolm. j.; Kolowere-Ristil; Kirna-Kohatu w.; Haibas. 33. Paides; Mustmees. 25. Raasikul. 26. Malgjärwe w., põllumeeste seltsimaja j. 28. WoltwetiHallikukiwil; Keilas; Põltsamaa alewis. 29. Mõrus. 30. Migala w., end. Poti kõrtsi juures. Detsember. 1. Tapal; Lelle = Hiiekõnnus esmaspäewal pärast 2. Krist. tui. püha; Räpina tolm j. 2. Juurus, Harju m. 3. Alajõel, Virumaal; Jõgewa alewis; Malgas 2 p. 5. Rakweres Jõulu laat 2 p.; Amblas Järwa m.; Wihulas. 7. Kallaste alewis 2 p.; Moldi jm. 8. Wiljandis. 10. Jüri kir. j., Rae wallas; Mõisaküla al. 11. Rarwas, Jõulu laat 3 p. 12. Martna kiriku j.; Mõhmatu wlm. j.; Wändra al. 14. Peipsiäärse w., Nina külas; Antsla alewis; Pärnus Jõulu laat 2. p. Reedel enne 15. detsembrit Põltsamaa al. 15. Mõrus; Kohilas, Harju m.; Mõhmatu w., Järwa-Jaanis. 17. Moisekatsi w., end. Kauksi I. j. 18. Paides; Pööraweres, Jakobi kihelk. 19. ja 20. Jõhwi alewis 2 p. 20. Masknarwas; Mõõbsus; Märjamaa al. Misso wlm. j. 22. Mustwee al. Jõulu lt. 2 p. 23. Krüüdneri ro., Sulaoja küla j. 28. Kawastu ro., Maruja k.; Malgas.
Petseri linnas peetakse laadad 1927. a. järgmiselt ära: Uue kalendri järele, iga 1. ja 15. kuupäewal. Liikuwad laadad roana kalendri järele: l) Suure paas tu teise nädala esmaspäewal. 2) Suure paastu 7 nädala esmaspäewal. 3) Esmaspäewal peale Lihawõtte pühi. 4) Järgmisel päewal peale Taewaminemise püha. Alalised aastalaadad uue kalendri järele on: 5) 7. juulil. 6) 28. augustil ja 7) 14. oktoobril. Petserimaal peetakse 1927. aastal laadad järgmiselt:
l) Lamas,
Lama wallas iga kuu 20-mal päe21
toal. 2) Stolbowas, Laura wallas 29. aprillil ja 29. oktoobril 3) Korsakowas, Panikowitsa wallas 29. nowembril. 4) Irboskas iga kuu 2i. päetoal. 5) Wärskas, Järwesuu wallas, iga kuu 10. päetoal. Wõõbsus peetakse turgu iga 5. ja 20. kuupäewal.
Kiskjaid loomi wõib igal ajal püssiga lasta wõi muibu tappa.
27
13
B
28
13 IIII ■ 12 B
Muud eespool nimetatud jahiloomad
1
|28|g|B !BÜ28
Jsapart (parts, metsparts, tsigaparts, sinikael anas boschas) ja jutkas Hat, nõgikikas, metskikas. kruusald, kruuskael, sopakukk, riiukukk, murukukk, muru luttu, merinepp (machetes pugnax) Igasugused pardid: jääpart (pikk-kael clancion clancula), soopan (rohupart anae acuta), piil part (pillipart, piripart, pirtspart, ritspart mudapart anas crecca), emapart (anas boschas) tikutaja (tikutes, hirnuti, möhites, möhitaja, mühida, svkapart, sokaparts, taewasikk, (scolnpax galinago); topelnvpp (scolopax major); mudanepp (scolopax gallinula); kiiwitaja (kiiwitas, kiiwit, kiiber, vanellus cristatus); rääk (heina ja põllurääk, rukkilind, präägutaja, crex pratensis) j. m. wcc- ning soolinnud.
m 13
i 1 I II
Jsahirw (metstikk, servus capreolus)
5 g Bhg
—
--
Wõru tähtsamad walitsus- ja seltskondlised asutused. Aadresslaud, Kreutzwaldi tänaw 52. Aktstisiwalitsuse 8. ringkonna kantselei, Kreutzwaldi t. 38. Kaitsepolitsei Wõru jaosk. kantselei, Jüri tän. 46. Kriminaalpolitsei kantselei, Kreutzwaldi tän. 51. Kohtu-uurija 1. jaoskond, Kasarmu tän. 3. Kohtu-uurija 2. jaoskond, Wabaduse tän. 5. Kohtupristawi 5. jaoskonna kantselei. Paju tän 5. Linnawalitsus, kõigi komis jonidega, Jüri tän. 7. Linnapolitsei jaosk. kantselei, Kreutzwaldi tän. 52. Linna waestelastekohus, Jüri tän. 7. Linna elektrijaam, Jüri tän. 7. Linna lasteaed, Tartu t. 24. Maakonnawalitsus, kõigiosakondadega, Jüri tän 12. Maksuamet, Kreutzwaldi tän nr. 15 Wõru metskonna metsa ni alitsus, Kasarmu tän 5 Post - telegr. - telefon, Jüri tän. 38*a. Rahukohtuniku l. jaoskonna kantselei, Kasarmu t. 3. Rahukohtuniku 2. jsk. kant selei, Aleksandri tän 8. Rahukohtuniku 3. jsk kant selei, Aleksandri tän 8. Rahwawäe ülema kantselei, Kreutzwaldi tän. 1.
Riigimaade walitsus, Kasar mu tän 7. Wõru ringi riigim. walitseja kantselei Wabaduse t. 6. Wõru maakonna prefektunr, Kreutzwaldi tän 52. Wõrumaa kaitseliidu malewa staap, Kasarmu tän. 3. Wõru ja Petseri maa kondade metsarewident, Kreutzwaldi tän- 15 Wöru linna tapamaja, Karja tän. 2 Wõru hoolekandekohus, Ka sarmu tän. 3Wõru-Betseri üldhaigekassa, Aleksandri tän. 4. Wõõras temajad. Wõõrastemaja Aleksand ria", Katariina tän 6. Wõõrastemaja „London", Kreutzwaldi tän. 52. Wõõrastemaja „Kommertsia", Kreutzwaldi tän. 56. Wõõrastemaja „Räpina", Wabaduse tän. 10. Wõõrastemaja „Riga", Wa baduse tän 16. Koolid. „Wõruhõimu" käsitõökool, Aleksandri tän. 6. Wõru tööstuskool, Karja tän 22. Õpetajate seminar. Turu tän. 1Linna 1. sega-algkool, Jüri tän. 41. Linna 2. sega-algkool, Jüri tän. 41. 28
Poegl. reaalgürnn., Jüri tän. 42. Tütarl. reaalgümn., Jüri tän. 42. Seminari harjutuskool. Tu ru tän. 1.
Dr. Hans Krueger, Tartu tän. 7. Loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. 7. Hambaarst M. Kusmenkow, Jüri tän. 17. Hambaarst E. SuursaarLindeberg, Jüri tän. 26-a. Hambaarst H. Sirk, Tartu tän. 17. E. Ziehr-Raig, Kreutzwaldi tän. 4l. Adwokaadid. P. Tirro, wann. adw. abi, Aleksandri tän. 14. J. Sassian, wann. adw. abi, Kasarmu tän. 3. W. Beick, wann. adw., Tartu tän 21. E. Beick, wann. adw, Karja tän. 28. E. M. Arrak, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a J. D. Joab, eraadwokaat, Jüri tän. 26-a. E. Zälp, eraadwokaat, Katariina tän. 3. P Luik, eraadwokaat, Kreutz waldi tän. 41. Notarius
Pangad. Eesti pank, Wõru osakond, Karja tän. 24. Põhja pank, Wõru osakond, Jüri tän. 16-a. Wõru pank, Aleksandri t. 14. Tartu pank, Wõru osakond, Jüri tän. 18. Wõru ühispank, Jüri t. 22. Haigemajad. Linna ja maakonna ühine haigemaja, Aleksandri tän. 22. Maakonna loomaMnik, Jüri tän. 12. Linna apteek, Wabaduse tän. 11. Wana apteek. Tartu t. 29. Arstid. Linnaarst, Dr. R. Piho, Ka sarmu tän. 1. Maakonnaarst, Dr. J. Mältort, Wabadnse tän. 13. Dr. W. Lutzuwer, Jüri tän. 17. Dr. N. Reichard, Aleksandri tän. 4. Dr. A. W. Krause, Alek sandri tän. 3. Dr. K. Kolon, Wabaduse tän. 13. Dr. W. Reinthal, Tartu tän. 17.
Sermati kantselei. Kasarmu tän. 3. Maamõõtjad. Maakonna maamõõtja O. Wiilip, Karja tän. 8. Wanem maamõõtja W. Raudsepp, Tartu t. 4=6. Wanem maamõõtja P.Wald, Wabaduse tän. 4. Maamõõtja J. Kääparin, Jüri tän. 22. 29
Jututare. Kogunud ja ritta seadnud Andres.
NeWgll IMs ööšti, toiienüaoa kukkur Me. Bibi titti Koer olen ma. Mind hüütakse Bibiks. Wihkasin seda nime. Warem, kui olin meel noor, soowisin, et mind oleks hüütud mõne inimese nimega, näiteks kas rnõi Jussiks; aja jooksul harjusin aga oma nimega, tulles otsusele, et nimi on täiesti kõrwaline asi ja et eeskujuli kul koeral tuleb kõige pealt osia kaswatatud, sõnakuulelik ja haritud. Haritud ma olingi. Wõin julgelt kinnitada, et warematel aastatel olin üks harituimatest koertest pea linnas. Selles ei ole ka midagi imelikku, sest minu pere mees hoolitses nii wäga minu kaswatuse eest. Tema nimi oli Elling. Adwokat oli ta. Aastaid oli tal juba küllalt ja ka tema naine ei olnud enam noor. Lähen edasi: nende wanem tütar Isabella ei olnud ka enam noor. Kui asusin sellesse perekonda, seisis ta oma eluredeli kahelkümnel kaheksandamal pulgal. Ja edasi — Ilja — kakskümmend wiis, Tereese — kakskümmend kolm, Roosi — kakskümmend ja kõige noorem — Ireene õitses oma kaheksateistkümnendas eluaastas. Rohkem tütreid minu peremehel ei olnud. Kõik nad olid ilusad, armsad tüdrukud ja ma ei suutnud kuidagi aru saada, miks nad mehele ei saanud. See oli seda imelikum, et nad käisid igalpool, kus aga mehi kohata mõis. Külmadel taime õhtutel, kui hea peremees ei aja isegi oma koera rnälja, läksid nad ballile; päernal korraldasid endi juures kodus teelaua. Majas käis õige rohkesti noori karnaleere, kuid 30
ükski nendest ei awaldanud soowi abiellumiseks. Sellest järeldan, et tüdrukutel ei olnud raha, ehk kui oli, siis hoopis napilt. Liikudes inimeste keskel, olin juba oma nud kindla teadmise, et inimene algab alles parunist, abikaasa aga — kaasawarast. Tõsi küll, ka meie preilidel ei olnud kaasawara ja see kurwastas mind üpris wäga. Uskusin, et nad saaks kindlasti mehele ja oleks siis ka minu mastil hästi armulised, kui ainult see pagana kaasarnara ei puuduks. Ühel heal päewal tuli hra Ekling imelikule mõttele — anda mulle täielik haridus, milleks siis ka kutsus tresseerija. „Teil ei ole tarnis temale just palju õpe tada" — seletas minu peremees. „Ta peab ainult kohe haukuma hakkama, kui keegi puudutab ühte minu tütar dest". „See on tühi asi", seletas tresseerija, — „kutsuge aga preilid siia. . ." Isabella, kui kõige wanem, tuli esimesena. Vean tunnistama, et tresseerija tundis oma ametit wäga hästi. Ta köitis mind nööriga laua jala külge, nõnda et ainult wähekese edasi-tagasi liikuda sain. Siis haaras ta pahema käega Isabella käest kinni ja astus samal silmapilgul pahema jalaga minu käpa peale. Olgugi, et pidasin end õigusega haritud koeraks, kuid sarnast paha nalja ei rnõinud ma enesestki mõista rnälja kannatada ja hakkasin nagu hullumeelne huluma. „ Professori" härra ei lasknud aga end sellest eksitada, maid kordas sama katset ka nelja järgmise tütrega, kuna mina muidugi iga katse puhul karjusin, nagu elajas. Wiiendama õppetunni järele teatas ta suure uhkustundega (Mingile: „Nüüd mõtte Bibi peale kindel olla". Ja tõesti, mind maldas alati teatud hubasus mõi kartus, kui keegi mõnd meie preilit kättpidi ehk ümbert kinni rnõttis. Mulle näis, nagu astuks keegi samal silmapilgul mulle käpa peale. Tehti katseid. Igal sarnasel juhtumisel pistsin kole dasti rninguma. Hra Ekling, tema abikaasa ja tütred rnõtsid minu rningumise juubeldades mõstu. „Mis sa sellest arrnad"? küsis uhkelt adrnokat. „Ainult see rnõib meid meel päästa", mastas pr. Ekling, aga tütred kihis tasid naerda. Ma ei saanud siis meel aru, milles asi seisab. Warsti sai mulle aga kõik selgeks, eriti siis, kui ühel pealelõunasel tunnil wõerastetuppa jäin, kus istusid Isabella ja meel üks noor meesterahmas. Juba see üksikki fakt Pani mind imestama, sest Eklingite majas ei olnud 31
kunagi moes jätta preilisid meestega üksi — n. n. neljasilma alla. Ma istusin nurgas ja jälgisin nooremehe liigutusi. Jsabella naeris ja koketeeris, kuna noormees talle järjest lähemale nihkus. Ega fee heaga et lõpe, mõtlesin iseeneses. Ja nii fee ka tuli. Noormees haaras Jsabella kätest kinni, tõmbas ta oma rinnale ja külmas üle suudlustega. Jsabella ei pannud roastu, kuid mina pistsin huluma, et tuba rõkkas. Järgmisel silmapilgul läks mõõrastetoa uks lahti; ja sisse astus terme pere: hra Ekling, tema abikaasa ja neli tütart. Noormees ehmus äärmiselt, Jsabella samuti, kuna mina jätkasin hulumist. Hra Ekling astus nooremehe juure, mõõtis teda karmi ning puurima pilguga ja ütles siis iseteadmalt: „Wäga austatud härra, usun et teate, mis tähen dab ausus?" — Noormees kahmatas, neelas paar korda sülge alla ja sai siis maemaga lausuda: Mul on a—au... pa — pa — paluda teilt ... J' — Jsabella kätt . . . Wanahärra Eklingi nägu muutus selle peale kohe südam likuks, kuna proua Ekling, pisarad silmis, langes noore mehe kaela ümber: „Poeg, minu kallis poeg!" — Kui õnnelik (?) noormees toast mankudes lahkus, oli kogu pere juubeldades minu ümber. Nad suudlesid ja kallistasid mind, eriti preilid. Wiimased muidugi sel les magusas lootuses, et ka neid „õnneranda" juhin. Wanahärra Ekling aga lausus: „Bibi on päris kuld. Üks on kaelast ära . . . Jääb meel neli!" — Alles nüüd mõistsin täielikult, milleks mind mälja tresseeriti ja missugust osa pean etendama perekonnas. 9J?a olin tütarde mehelepanemise abinõuks, mis mind ka just ei pahandanud, maid koguni ümberpöördult, uhkustasin sel lega, seda enam, et ülesanne oli täiesti minu mõimete järele. Eklingid aga olid mulle maga tänulikud. Mind toideti hästi ja kohustusi polnud mingisuguseid peale selle, et pidin preilide järele maatama. Jaanuaris panin mehele Hilja, juunis Tereese ja järgmise aasta juulis Roosi. Järele jäi meel ainult kõige noorem tütar — Ireene. Septembrist peale hakkasin jälgima ühte noortmeest kes energiliselt piilus Ireene järele. Ma olin kindel, et oktoobris tuleb mul haukuda. Kord suudleski noormees tõesti Jreenet, kuid juhuslikult olin unustanud oma 32
kohustuse ja ei haukunud, mis oleks seekord ka küll üle arune olnud, sest wanemaid polnud nii kui nii kodus. . Päew hiljem oli Ireene ja sama noormees jälle kahekesi koos, rääkisid kustumata armastusest, ja wiimaks palus Ireene noortmeest, et fee tema albumisse midagi kirjutaks — mälestuseks . . . Ta jooksis teise tuppa albumi järele, kuna wõõrastetuppa jäin mina nooremehega kahekesi. Ireene roiibis millegi pärast kauem, kui see loomulik ja tema peiupoiss sai juba närwiliseks. Samal silmapilgul juhtus midagi koledat. Noormees, kuna tal igawusest muud midagi teha ei olnud, andis jalaga mulle tugema hoobi kõhtu. Silmade ees läks kõik kirjuks ja ma hulusin walu pärast mis jõudsin. Uks läks lahti ja tuppa ruttasid hra Ekling ühes prouaga. „Wäga austatud härra", algas Ekling suurtsuguselt, „usun, et teile on teada ausa inimese kohustused ?" „Korralikule inimesele jääb sarnasel juhtumisel ainult üks wäljapääsutee" ... — kähistas pr. Ekling. Noormees waatas imestuses ja arusaamata pilgul nende otsa „Kohustused?" — küsis ta segaselt. Samal silmapilgul jooksis tuppa ka Ireene, album käes. Ta jahmatus, kuid mõistis kohe, mis oli juhtunud. Isa ja ema, alles nüüd märgates, et tütart üldse toas ei olnudki, waatasid wihase pilguga minu poole. „Ma ei mõista teid", jät kas noormees, „Kas teie ehk nõuate, et annaksin Bibile rahulduse?" „Mitte seda", wastas Ekling, „see oleks ülearune". Noormees, kes korraga taipas, milles lugu seisnud, kummardas wiisakalt ja naeris irooniliselt. „Otsige lollemaid," tähendas ta muigades ning lahkus toast, kuna pr. Ekling minestusse langes. Mis nüüd järgnes, sellest on mul maius rääkida. Teie oleksite pidanud nägema, kui halwasti üldse wõidakse ümber käia ühe koeraga. Nad peksid mind meeletult ja kihutasid siis majast wälja. Kuhu jäi nüüd nende tänu tunne selle eest, et olin neli tütart mehele aidanud!? Omas naiiwsuses uskusin, et leian mastuwõtmist nende tütarde juures, kes minu abiga mehele said. Teie ei wõi aga enesele ettekujutada, missuguse toorusega nad mind minema kihutasid, kui waemalt nende juure sain nina pista. Eriti mehed, kelle perekonna õnne (?) loo miseks ma nii palju kaasa olin aidanud, jagasid mulle 33
armutalt hoope ja kihutasid suures wihahoos majast wälja. Mis oli siis põhjuseks, et mind, ühte tarka koera, nüüd ühel ega teisel pool wastu ei wõetud? Armas lugeja mõistab seda loodetawasti isegi ja tunneb ehk mulle kaasa. Teie õnnetu Bibi.
Üks peenike ninanips ehk
150 mädamuna. Pudukraami kaupmees istub leti ferm ai ja ootab pikisilmi oma selli tagasitulekut, kes lõunale läinud, kuid nüüd juba kauaks ära jääb, kuna kaupmehe kõht Kinni tuse" ootuses aina koriseb. Seal astub poodi rnäike poisike, korw käes ja lausub: „Ma nägin ühte poissi seda korwi teie poe ukse eest warastarnat. Sundisin teda korwi tagasi andma ja siin ta nüüd on. „Sa oled tõesti hea poiss ja pead siis wäärilise aupalga saama". Seal letilaua taga on 150 muna. Need wõid koju oma emale wiia ja ka korwi endale pidada". Kaupmees oli neid mune juba nädalate ja kuude kaupa seks otstarbeks alal hoidnud, et neid heal juhtumisel kellegile palgaks anda. Kui ta nüüd heale poisile niisuguse aupalga andis, sai ta pood korraga 150 mädamunast puhtaks ja kaupmees naeris kojuminnes enesele habemesse. Kui ta omakorda lõunal käinud ja siis tagasi tuli, nägi ta leti taga ühte korwi milles oli 150 muna. „Kas sa oled mune ost nud ?" küsis ta sellilt. „Iah, ostsin tüki aja eest ühe talupoisikese käest". „Kas see ei olnud mitte sinise mütsiga pisike poisikene?" „Iust niisugune ta oli". „Kas tal mitte ei puudunud kaks esimest hammast". „Puudusid küll". Kaupmehe kartus osutus õigeks. Järelwaatamisel selgus, et munad olid samased, mis kaupmees natukese aja eest poisikesele „aupalgaks" andis. Kaupmees oli jälle 150 mädamuna omanik ja koguni kahekordse hinna eest. 34
jl et On kindel, : töö soliidsuse, termiinide
-
=----- I
täpsuse ja madalate hin- ’ • dade poolest tuntud on kui ainuke omal alal tegutsew äri -
j tisleri- & mööblitööstus M. Mõõk : « ------------- Wõrus, Kreutzwaldi tänaw 19.------------- ■ Soowitab ladust igasugu walmismööblit kõige pee- » I nemast lihtsamani. Tellimised täidetakse täpselt soowi- • kohaselt ja määratud ajaks.
Wõetakse wastu ka igasugu ehitustöid nii linnas kui ; ; maal. Sealsamas ostetakse kõiki sorti kuiwi laudu ja ; ; muud puumaterjaali, makstes kõrgemat hinda. ; ;
:
Austusega
M. MÕÕK
— Wõrus.
;
\
Tisleri- ja mööblitööstus. -
I Ä. Höhne r
lg
Wõrus, Jürit 5»b. Pudu? & moodiKaubad, KÜBARAD kõige uuema moe järele ja suures wäljawalikus.
KAMPSID igas suuruses ja wärwis. Peale selle kõik pudukaubad saadawal, nagu: wäljaõmblusniidid, pitsid, paelad, sukad,kin dad, shallid (siidised ja willased), kraed, ---------------- kaelasidemed jne.-----------------35
Aleksandri tän. nr. 34.
Kindlustab igasugust warandust — tule wastu; aknaja peegliklaasi — purunemise wastu; kodu loomi — õnnetuste, haiguste ja warguse .oLUj llidjcUSvi drillil Jd ubl lil wastu; majakraami ja igasugust inwentaari murdwarguse wastu; kapitale surma korraks ja äraelamiseks. Selts on ühistegeline asutus. Kõik kindlustuswõtjad on seltsi liikmed ja ühtlasi seltsi waranduse ja kapitalide kaasomanikud. Kindlustage kõik oma warandusi nimelt Eesti Kindlustuse Seltsis, sest ta on wanem ning wastutusrikkam kindlustusselts Eestis. Seltsi walitsus asub
Tartus, Suurturg nr. 10, omas majas. Osakonnad: Wõrus, Walgas, Petseris, Wiljandis, Pär nus, Kuresaares, Tallinnas, Rakweres.
Angentuurid igalpooi Eesti wabariigis.
36
Riide# ja puduRaupade ladu
S. JUDEIKIN Wõrus, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Munna majas. Ladus alati saadawal odawalt ja suures wäljawalikus r—I <0 d H H id
n aiste r ah wastele igal reedel -------- ja -------
meesterahwastele igal laupäewal. UG
mm
Peale selle korralikult sisseseatud
wannisaunad
köetud igal päewal, mahaarwatud esmaspäewad ja teisi päevad. Iga asjatundlik saunaline paneb suurt rõhku jookswa jõewee peale. Teenimine korralik. Sauna juhatus.
Ä. Klaossen Wõrus, Kreutzwaldi t. 21. Kõnetraat 46. Soowitan lugupeetud kaubatarwitajatele omast ärist mõõduka hinnaga ammu tuntud headu ses kõiksugu maitsewaid saiu, kooke, küpsi seid, kuiwikuid, biskwiite, pränikuid ja pee nikest leiba. Wõtan tellimisi kõiksugu tor tide ja küpsiste peale igal ajal wastu ja täi dan kiirelt ja korralikult. Jällemüüjatele kõr ged protsendid.
Põllurammu, heeringaid, soola, põllutööriistu, koorelahutajaid, padasid — malm, email ja alumiinium, köienööri, käiasid, loomakette, portselaan- ja klaaskaupe alati suures wäljawalikus soowitab
W M M J M Jf
1
A. Kuus :: Wõrus,
§
H
M
W
--
Tärtu tänaw 12, ;■ ka järelmaksu peale.
39
W W
WÕHD NÄHÄTÖÖSTUS
1
M, öoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2, P^argib nahka juhiks, pastlaks, tallaks sermetiks, sewretiks ja woodriks. Lamba* J nahka willaga kasukateks.
^
T
äidab tellimisi masinarihmade ja muude y nahasaaduste peale. Naha headuse peale Z pannakse kõige suuremat rõhku. *
4 gXyiüüb walmisnahku kõigis sortides. 4 9 | ~ | Ostab tooresnahku, paju- ja kuusekoori. 9 Kt)v,,WvWlt'ZVy‘'t^^S
f
METSÄKÄUPLÜS
|
1M. Qoldberg Wõrus, Jüri tänaw nr, 2,
o
stab igasugust metsa ja walmis % metsasaadusi: palke, liipreid, planke ja ? laudu. i
g
6 l\/|üüb hariliku hinnaga oma saewabM ^ I rikutest nii ka linnas igasugust puu- ja L % ehitusmaterjaali, nagu: planke, lae- ja j E põrandalaudu, woodrilaudu — punnitud f % ja hööweldatud. ^ 40
—
habet ajada ehk juukseid lõigata soowib, äri walikus ettewaatlik olla ja walida tingimata minu juukselõikamise äri — TARTU tän. Nr. 25, mis terwishoidliselt sisseseatud ja kus äd alasse puutuwad toimingud terwishoidliselt täpselt täidetakse.
Kõõme arstimine — ...... :Näo jumestamine. Töö Kiire ja KorraliK, Äri
awatud härradele ja daamidele tööpäewil kella 8 — 18.
Jul. Piirand Wõrus, Tartu tän. nr. 25. P. S. Teritan igat sorti nuge, kääre ja juukselõikamise masinaid.
j 41
T a r tu tä n , n r, 25,
Minu äris on saadawal igasugused juukse ja naha wärskendamise wahendid jne.
—
J u u K s e lõ iK a m is e ä r i
Inimene, ära unusta iialgi, et terwis su kõige kallim wara on. Kui sa lased enesel tööd teha, siis wali koht, kus su terwis garanteeritud on. Ka tead sa, et wäiksest kriimustusest naha peal desinfitseerimata weremürgitus wõib järgneda, mis surmaga lõpeb. Sellepärast hoiatan igat ühte, kes
ZV- jalanõusid -w meeste, naiste ja laste jaoks, mis minu isiklisel juhatusel walmistatud, samuti ka paremate Tartu meistrite saadused. Kõik jalanõud walmistatakse parematest materjaalidest, mis nende wastupidawust kindlustab. Minu kauaaegne prak tika minu kauba alla puutuwate ainete ostuks wõimaldab kõige soodsamat walikut, mille tagajärjel wõin teenida tarwitajaid hea. ilusa ja kestwa kau baga. Ladus leidub kõiki tarbeid, kuuluwaid jala— nõudesse: sandaalid, kalossid, botikud j. n. e. — HINNAD ODAWAD! LAHKE TEENIMINE! Loodan, et austatud kaubatarwitajad ise oma huwides minu kauakestnud äri kasutama saawad, milleks hoolt kannan, et kellegil ostukahetsedaeitule. Austusega
|S. KRIMP lI | Rellasepatöösfus Z (Asutatud 1907. a.)
šE
1 Wõzns, Kreutzwaldi ±. nr. 25, | == = =
Teatan Wõru ja ümbruskonna austatud publikule, et olen oma tööstust ajanõuetele wastawalt laiendanud ja wõtan pa randamiseks wastu igasugu peenemaid — — — — tehnilisi töid.------- — —
| ERIALA: IGASUGU KELLAD. § = ü
Minu kauaaegne praktika wõimaldab teha kõiki töid korralikult ja kiirelt. Hinnad ------------wäljaspool wõistlust.--------------
|
Austusega
42
A.
E.B1MP, |
Wõru majandusühisus
..Põllumees
61
kontor ja kauplus Wõrus, omas majas. — Kõnetr. 20. Abiladud Wõru raudteejaama ligidal (omad aidad) kõnetraat Nr. 150. Miik • rehepeksumasinaid, traktoreid, moo1V1UUD . toreid, pollutööriistu, hekslimasinaid, sorteerijaid, tuulikuid, rauda, reetalla terast, traati,sepa-jatisleritööriistu,majapidamise tarbeid, koloniaalkaupasid, suhkrut, petrooleumi, õlisid, masinarihmu, tsementi, süsi, torusid ja nende osasid, weskikiwi walamise materjali jne., jne..
WÕtab oma peale piimatah tuste sisseseadmist õige lahedamad
maksutingimised.
Asjaaja
mine kiire, kõige suurem wastutulek. Ladus Kmitteolewaid masinaid ja riistu muretseb telli miste peale wähese wahetasu eest. i 1 . linu, linaseemet, ristikheinaseemet WSlclD. ja maksab kõrget hinda.
Wõtab raha hoiule ja mak sab kõrget protsenti. Annah
oma liigetele maksuta juriidilist
MiludD ja agronoomilisi nõu.
Põllupidajad, koonduge oma ühisuse ümber! Wäiksematele ühisustele muretseme kau pasid kõige odawamate hindadega.
i Lõuna^Eesti põllumehed! j j j
Piimakarja pidamine on põllumehe jõukuse alus. Piimasaagi tõstmise parem abinõu on jõutoitude söötmine.
1
: j
Põllumehed, kes piimakarja eest hoolitsewad, ei tunne ka ikalduse aastal rahapuudust. Karja ülewiimisest loomuliku toidu pealt kehwale laudatoidule on tingitud piimaanni wähenemine.
l
Mõtelge aegsasti jõutoidu muretsemise peale.
\
Asutage piimaühisusi ja koorejaamasid! Wõru ,,PÕLLUMEES" muretseb teile piima-
Põllumehed, korraldage jõutoidu ühisostu. j
talituste sisseseaded. Soowitame suurel ja wäiksel arwul
Ühisustele, seltsidele ja põllumeestele, kes waguni wiisi meilt telliwad, müüme jõutoitusid Eesti Tarwitajate Keskühisuse suurmüügi hindadega. Andke aegsasti omad tellimised meile teada. Terwitades.
Wõru majandusühisus
I ^Põllumees" j
.:
5 niiiimiiiiiiiiiiiimuiifi
Wõrus, omas majas. imnniiuuwimniinii»riHTnwmunniinn
44
Kulla-, kellasepa, õmblusmasinate ja jalgrataste äri
Julius Tibbing, Võrus, Jüri tän. nr. 16.
Kõnetraat nr. 133.
T arvitajad! Kõige odavamalt ja soodsamate maksutingimistega ostate ainult minu ärist paremate vabrikute õmblusmasinaid, nagu: „Pfaff", „ Vesta,", „Gritzner", „ Cl ara", „ Victoria", „Naumann“ jne. Samuti ________ _............ ..... ka suures väljavalikus paremate vabri kute jalgrattaid. Täieliku vastutusega müün läbiproovitud seina-, laua-, tasku- ja käekellašid, kuld-, hõbe- ja uuskuld ilu- ja laulatussõrmuseid, hõbe- ja nahk-käekotte, paberossitoose, kaelaehteid, medaljonge, armbante, prosse, manshetinööpe, slipsinõelu, lauanõusi, baromeet reid, kraadiklaase, kääre, kõiksugu valmisprille, -klaase, habeme- ja taskunuge, peeg leid, tulemasinaid, grammofone, platesi, muu sikariistade keeli, taskulampe, batareisi jne. Odavate hindadega müün kõiksugu elektri sisseseade tarbeasju, lae- ja laualampe, traati, kelli, elemente jne. Ostan kulda ja hõbedat, makstes kõrget hinda. Graveerin. Teen monogramme, käekirje ning kõiksugu kulla- ja kellasepatöid kiirelt, korralikult ja võistle mata odavate hinda dega. Kellaseppadele parem sisseostukoht. Raadioaparaate ja nende osasi, püsse, revolvreid, laskemoo na ja suuske soovi tan kõige soodsama tel tingimistel.
♦ Droogid, kosmeetika, wärnits, maalri- ja riidewärwid, kemikaaliad, õli- ja piirituselakid ja sidemed, tint ja klaaskarikad koo lidele, fotograafia tarbeasjad, pesuseep, arstlised- ja tualettseebid, kummikaubad, taskulaternad ja nende osad. Loomapulbrid ja wosworilupja. Wääwlihape 66 Be. Söehape
wäikestes
tsilindrites
mineraalwee tehastele. Piima proowiklaasid ja pipettid meie reidele, auto-bensiin j. n. e, j. n. e.
/
♦
EN-GROS. EN-DETAIL.
46
>g\
*HAh"
KAjmW*v&vw ka jm
f Singerl õmblusmasinad f perekonna, käsitöö ja tööstuse jaoks, X on tunnistatud kõige paremaks — sellef pärast ka kõige odawamad.
f Kõige soodsamad
Kunst^wäl j aõmb-
v järelmaksu
lemine õpetakse
a
tingimised.
maksuta.
| Hinnad algawad 8.500 mk. peale.
I.... ;......... ;..............................
> Alati ladus kõik tagawaraosad, nõelad, niidid ja
|
masinaõli tuntud kõrges headuses.
5
Kõik osad, nõelad, õli ja niidid on saadawal ka SINGER’i AGENTELT.
|
SBWing SIMGER masinate Eesti osaKond. BOO10IÜ
$ ^
WÕRU wakriku kauplus, Kreutzwaldi tänaw Nr. 19.
Jt
Oma wabriku kauplused igas linnas ja alewis. % - - Komisjöniagendid üle maa. - - - tik KA)ivi^vr*vy/y KAjm47
KIRJASTUS OAJ.
„TÄHE“ raamatu» ja Rlrj utusmaterj all kauplus Võrus, Jüri tän. 16, Muna majas. j Kauplus 14. Kõnetraadid v Trükikoda 92. I Ärijuht 91.
Suur paberis ja papiladu, . Täielik kooliraamatute ja -tarviduste ladu. Valla valitsuste, kohtute ja ametkohtade tarvidused. Kõige parem ostukoht kõigile. Kõige loetavama Eesti päevalehe ..Postimehe*' abitalitus. Kuulutuste ja tellimiste vastuvõtmine kõigi Eestis ilmuvate ajalehtede ja ajakirjade peale. Raamatukaupluse juures on ka
trüKi# ja KöIimlsKocla, kus tellimised maitserikkalt, korralikult ja kii relt täidetakse. ,,Tähe" püüe on kõigeparemat võimalikult para jate hindadega pakkuda, mis temale ka on korda läinud, täit osavõtmist ja toetust rahva poolt kaasatuues. Rahva usalduse ja tegevuse peale kogu oma tegevust põhjendades Kõige austusega
Kirjastus o.-ü. ..Täht11.
ML JndcltOii Wõrus, Wabriku t. 6. Telefon 89. Postkast 35.
m
LauawabriR soowitab oma ladust igasuguseid hööweldamata ja hööweldatud laudu, nagu: põranda-, woodri- ja laelaudu, ukse- ja aknakleidungi laudu, põrandaja lae liiste, latte jakatusesindleid. Wõtab wastu palke saagida ja laudu kan tida ja hööweldada ning sindleid lõigata.
Ostab palkisid ja metsa maharaiumiseks igasugusel — arwul ja maksab kõrgemat hinda —
Jõhuwesm
wõtab igasugust terawilja jahwatada, ka tangudeks.
Mehaanika töötuba wõtab igasuguseid mehaanika töid wastu. Tellimised täidetakse otsekohe, kiirelt ja kor ralikult. Töö wäljaspool igasugust wõistlust.
Kirjastus o.-ü. „Tähe“ raamatukauplus Wõrus, Jüri tän. 16-a.
Kõnetraat 14.
Seltsidele, ühingutele ja pidude korraldajatele foorot* tarne järgmisi näitemängu raamatuid: 1) Minu Bebi, M Hannekeni naljamäng 3 w. 2) Külaarsti juures, E. Lampsoni nali laulu dega l waatuses. 3) Isa Hamleti waim, A. Schutzi nali 1 w. 4) LVäljawisatud, H. Mülleri nali lm. õ) Waras aumees, E Lampsoni nali 1 w. 6) Isa, A. Grossi näidend 1 ro. 7) Ameerika duell, G. Mooseri naljamäng l w. 8) Uks tuba kahe woodiga, E. Lampsoni nali 1 ro. 9) Suudluse tagajärg, H. Tshinaroroi nali 1 ro. 10) II es Egiptuse nuhtlus, Putkoroski nali 1 ro.
11) Sellest, kuidas naene mõtles mehe wastu truudust murda ja selle tagajärg, N. Lapitski nali 1 ro. 12) Ta peab maale minema, Bayard ja de Wally naljamäng 1 ro. 13) Kahekordne surm, E. Lampsoni nali 1 ro. 14) Isa lubas, A. L'Ärrong nali 1 ro. 15) Kaks kurti, J. Moinaux'i nali l ro. Mesinikkudele sooroitame meie kirjastusel ilmunud raamatuid: 1) M. Dernoro, Mesila asutamine. Eestistanud J. Kaarna, tegelik mesinik. Hind 20 marka.
2) K. Mäekala, Tegelikud töö- mesilas, 2. täien datud ja mitmeti laiendatud trükk, 29 pildiga, 278 lehe külge. Raamat on Tallinna ja Tartu näitustel I auhin dadega kroonitud ja loetakse mesinikkude ja asjatundjate keskel kõige paremaks senini Eestis ilmunud mesila raama tutest. Hind broshüüritult 240 m., kõroas köites 280 m. 3) K Mäekala, Mesilane ja tema elu 49 pil diga, 146 lehekülge. Hind 160 nt. „Edukalt peab mesi lasi ainult see, kes nende elu-olu tunneb " Ükski korralik mesinik ei jäta omale neid raamatuid ostmata. Saada kõigist raamatukauplustest. Pealadu O.-Ü. ,,TÄHE“ RAAMATUKAUPL. WÕRUS.
J. Pantaloni uuesti awatud
Wõrus, Jüri 1.18, Paljudele minu Wõru linna ja ümbruskonna kaubatarwitajate soowidele wastutulles, olen awanud
Worus, Jüri tän. 18, abikaupluse, et kohaliste minu tööstuse jalanõude tarwitajatel tarwidust ei oleks, nagu senini, ennast Walka sõiduga —------- ------------------ tülitada.-------------------------------Soowitan oma suurest tagawarast rikkalikus wäljawalikus kõiksugu suurustes,fassongides ja headuses wiimase moe järele walmistatud
jalanõusid. Tellimiste peale walmistan soowijatele igasugu jala nõusid. Töö korralik ja kiire. Hinnad mõõdukad. ------------Tulge waatama, kuigi ei osta. —-----------
I. Malmil jalanõude kauplus Wõrns, Jüri tän. 18. Wal^as, KesK t. 23.
Kirjastus osa*ühisus
Wõrus, Tartu 135. Kõnetraat 92.
Kõige suurem ja kõige pare mini sisseseatud trükikoda. Töötab 3 elektri mootori jõul. Trükikoda täiendatakse järjest kõige moodsamate kirjadega. Tehtakse kõiksugu ilu- ja lihttrükitöid wärwides ja ilma — maitserikkalt ja korralikult.
praegusaja uuemate ja mood — samate kirjadega. —
Kes midagi ilusasti ja maitserikkalt trük kida tahab lasta, see wOib walida töö täidesaatjaks „Tähe“ trükikoja. Aupaklikult
VaataHind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aast...Hind 60 kop.
Uus
Kalender
1918.
Esimene aastakäik
Narwas
T. M. Franzdorf'i trükk.
1918.
Wana poisi önn.
Noormees, ligi 60 aastat toana, otsis juba neliküm
mend aastat naist. Ikka oli ta ütlemine: „Neiu, kes üle
18-aasta ära on elanud, on mulle juba toana pruut."
Igal aastal algas ta naisewõtmisega, nimelt kewade
poolel taimel peale. Alla 18-aastased neiud olid tihti nii
lollikesed, et kosilasele kohe esimese küsimise peale „jaa sõna"
ei annud. Noormees armas auu alandamiseks teist ja kol»
mat korda käia ja küsida, nii pidi igal aastal „kümme küla
abi käima" — aga kõik tühjalt. Mehike ei läbenud enam
oma talugi pidada, üks naisewõtmise joru oli tal alati ees.
nii et ilma rahwas teda pilgates „Jlma-kssilane" kutsusiwad.
Kord ätteSJa oma febrabe keskel: „Ega naisewõtmine
nalja csi pole. See ei lähe ka korda ühe öö ja päewaga,
selleks pead aega tootma Ma annan koha rendile, siis eat
aega küll pruulisid otsida, naist toõtta."
Nõndaks ta ka tegigi
Nüüd oli mehel täieline aeg käes, kosja sõidud alga
sid utt s e peale Giiski ei saanud mehike kustagi oma koa e, itt tuli ta pika ninaga sealt ja teall tagasi. Süda
ah isust täis pea põlewald mõtteid täis, uni ei tahtnud
i lgi ülla — meh keiel li nagu wangipõli käes, kuidas
- mehe põ w st tüdija peasega?
W limaks algas sõda. Mees nilpas keelt ja mõtles:
: tv a poisid lähemad hinda, noored lähemad nende „walge
< cft w enu wäljale Kõik ilusad, noored, ja rikkad neiud
■ n m itu päralt, Walt ja toota, tüõt parem: lase ennast
jabanbal toaliba !
Kolm sõja aastat kolkis ta meelgi ümber — aga ikka
asjata Noored neiud, kui hullud tulipead, hakkasid ikkagi
hollihabet ja kulupead kartma — ennast toaliba ei toõttct.
Alles neljandal sõjaastal oli õnn toana poisi poolt.
Ta leidis ikkagi neiu üles, kes alles 18. aastat toa.ua
tli! Mis sest, et naesest taie lap e laps sai, ja ta omale
teise poolele wanaks isaks jäi? Aga see oli siiski toana poisi
nn. —
J. Sander.
igasse kohtusse, ametlikkutesse asu
tustesse, abielu lahutusasjad. abi
raha saamised jne., saawad qsjatuadw^st isikust kirjutatud kella
4—12 päewal ja kell 3—7 õhtul. Adr: T. M Franzdorfl
raamatukaupl. Peetri turu ääres.
€
Madise päew
J. Köhler s. 1824.
Rewolmsi mi algus G
(1917.
wötab wastn kõik hai
gused, iseäranis syphil.
manab haawa, naha,
roosi, laste krambi haigused. Jgapäew hom. kella 8—1 ja
3—7 õhtul. 6 Petrowski uut nr: 18 oma majas, Narwas.
3
Märtsi— Päästis kitis.
1 Reljap. Karl Marx f 1883.
*2 Reede Wõinäd a l
*3 Laup. j O. N. Masing j 1832.
Wiedemann s. 1805.
Pendise päew.
E. Ahrens s. 1803 C
Paastu-Maarj a p.
F. Lassalle f 1825, S
w 'ч v
wõtab wastu sisemise-, laste'.
Of* Шекшап naiste- ja suguhaigeid (tripper.
AJA*
VÄOriltMAÄ shc.nker.sisiüs). igapäew kella 4
—7 p. l., pühapäiwiti kella 10—2 p. Wiru uulits nr. 8, te
lefon nr. 197.
ä
Karjalaskmise p.
Ambruse päew.
B
\
I. Köhler f 1899
I. Kunder f 1888.
Ф
Künni Päew.
Palmip. püha.
s
Juh. Liim s. 1964. ~S
Suur Neljap. s
Suur Reede о
€
1. Ülest. P.
2 Ü l. p. Jüri p. 'у
:G
3. Ülest. p.
Markuse päew.
н
2
m
.
Dr. hewit, Wtlnast sisse sõitnud, töötab sisemiste
haigustega haigeid wasm Spetsialist
südame, kopsu jn laste haigustes. Wastuwõtmine kella pool
1—2 ja pool 5—6 päewai, Suur uul. nr, 4 Huuseni kõrt.
Mai - Lehekuu.
5.
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
3 i p.
Wvlbri pnem
3
JQ
«tis
Risti leidm. p.
(Jaunsen.s. 1819.I 3а
(Weske f 1890.
oo
„ Kaeuu raa mata kogu" on T. M. Franzborfi raamatukaupluses Peetri turu ääres, wcepaagi lähedal.
6.
Jrmm - Jaanikuu
30 p.
1 Reede
2 Laup
3 Pühap.
3
4 Esmasp.
-o
:«К
5 Teisip.
6 Keskn
s
7 Neljap.
8 Reede
Suwe alg.
9 Laup.
**10 Pühap. | 1. Nelipühi p
**11 Esmasp 1 2. Ne l i pü hi p. G
42 Te sip. ,3. Nelipühi p. «
13 Keskn.
Midi p.
'""E
14 Neljap.
s
15 Reede
J. Jung f 1900. c16 Laup.
17 Pühap.
18 Esmasp,
€ я
'В
19 Teisip
20 Keskn.
а
21 Neljap.
E
22 Reede
23 Laup.
**24 Pühap. Jaani päeW.
25 Esmasp
<
26 Teisip.
27 Keskn.
7 magaja p.
28 Neljap
*29 Reede
Peetri-Pswli p
30 Laup.
Paawli malest, p.
pulmadeks, peig ebe ja
pruudi nimedega, fui ka
matusteks ära surnu ni
medega, sündimise ajaga ja kus kirikus maetakse walmistab
ruttu ja odawalt T. M. FranZdorki trükikoda Rarwas.
L K 'id ala s 1843. C
Lüüsina päew
Kreutzwald s 1803.
Wiidemann f 1887
Tooma päew.
G
Adam ja Eewa
1 Jõuku püha
2 Jõulu püha
3 Jõulu püha
C
Süüta laste päew,
30 Pühap.
31 Esmasp. Dr. J. Hurt f 1906.
Mahwa Kalender" ilmub Ш9. aastal omal
ajal. Sell aastal jäi iseäralisel põhjusel hiljaks.
laadad 1918. a.
Km laada alg is mW6 lauDäema wõi pühapäswa
Peale, siis lükatakse see järgmise nädala eflmefe äripaewa
peale.
Nääri- knrrs:
^ 6-mal Oübomas: 7. Tarws, W8rus, Orgita!,
3. Mehitoarmal, WalgaS. 10. Heinastes,. Haapsalus,
Nasinal. 11. Jõelehtmes. 17 Kolu meres. 20. Raplas.
28. Rakweres. Wiimosel f. k. ksskn. ja neljapäew
Pärnus.
Küüua-kirrrs.
Esmaspäemal enne Waftlapäswa Lihulas, Reedel
enne WastlapäewL Audrus. 2-feI BalMkis, 3. KebloZtes,
Wiljandjs. 4 Tarms. Шухнё, x Lähirus. 6, NarrraS,
Paides. 8. Malgas, 10 K'tsel. Kanepi!. 12. Knresaares
15- A'atZ?iNil, Wiljandis. 17. JSHrvrs. 20 KiwrlnZ,
Oisu?, Türi f. 22, Wõrus. 23. Hageris. Iisakul, Orisaares. 24 Külmal. 27. Amblas, Lemfulus.
Paastu kuus:
Esmap. ja teifip. pärast 3 paastupüha Keilas,
PaaStu-kuu efimefel ssmapäews! b teistpäewal Raplas,
1-sel Kitse! Krmbja k., Lihulas. Sihil, Laiuse Palnas,
3, ®8гоН: Rannu !. 4. Abja-Mõijak. Lrhtepääl. J ähmi k.
5. Kallrrssel, Kastual, TZstam. f. 9. LarkmereS, Watlas.
10. Wslknsrwas, Rahjas. 11. Mõral, Laiuse k 12. Wo!.
bil, WMe-Uiilas, 13. Wana-Pranglis. 13. Kellamäel,
Saaremaa?, Paides, Walaulas. 16. Malgas, Haukal.
23. Wang-Roosal. 26. WaiwaraS. 30 Märjamaal, Sõ
rmes, WanaAnstla Haukal.
Jüri kuus:
Tartus Ülestõusmise püha neljapärw. Nrljap, peale
Lihawõttr pühi Lihulas, Paides, Wiljandis. Pärast liha-,
mõtte p. Wiitnal. Kolmap. ueljap. enne Jürrp. Pärnus.
Esmap. ia teisiJürip. KuwajFel. 1-sel ehk 14.
Piknurmel. 1-sel Koawrres, Koaui-ja !. 5. Wahul, Koeru
f. 6 Lutsniknl- 8- Laekweres- 10. Watlas,- Wõrus- 12 Hele
latmaal 15. Krüdneris. Ko'gas- 16- Kärsa!, Wõnnu k.,
Lemsalus, Walgal- 17. Wseste Nõos- 18- Nissis- 19- Ala
mustel. Tõrwa!- 20* Koosal, Kuresaores, Nuustakul, Ruhjas,
Illukal, Hiielõnnus- 22- Rakweres, Soodlas. 25- Partsil,
Sawil, Rõuge k. 26- Häädemeeste!- 28- Missus. 29. Patostel.
Lehe kuus:
Peale Taewumin. p Soobal, Paistu k. bjel Kähril,
Opvljes- 5- Sangastes- 9- Wõõbms- 10, Oudowss- 12.
Wõrus.
Jaaui VrrrrSr
1-sel Wosise-Kuustes- 10, Mustmees. 12. Wõrus,
Märjamaal- 17- Rakweres, Malgas. 20. Paides. Tallinas,
Willnal, Wõrus, Wiljandis. 21 Tartus. 23- Harkus- 25
Settijal- 27- Tarwast.
^reina-knAs:
Selle kuu esimesel kesknäd. ja neljap. Pärnus- 26
Wolmaris.
Löikrtse k«srS.
1-sel Säärel. 9- Adselis- 10- W lgas, Moisekatsis. 13
Abja-Mõis-külas- 18. Hääde-messtel, Helmes. 22. WastseNsus- 24- Roosal. Ruhjas, Jamburis. 28. Jõewnnus, Kilingis, Wõrus- 29. Wastseliinas- 30 KaansusMihkli kuus:
Kolmandama ttäb Va teisip ja "effn. Keskn- ja neljap
enne Mihkiipäewa Pärnus- 1-sel TorZul, Otsus, Jsakul, 2
Abjas. Tammistes. 4. Kuiwajõel Pallikawul, Räpinas, 5
Sangastes, Sindis, Ruhjas. Prkjärwel. 6. Taageperel,
8- Völwas, Rõuges, Kurjas. 9- Kastnal, Kihelkonnal, Wigalas 10- Tartus, Järwakantis, Oldres, Paides, Sürgaweres, Muhu SuurmõifsS. 12, Haukal 13. Pöärsweres.
14. Haapsalus. 15 Amb las, Tõns, Põltsamaal, Watlas.
16* Kirepls 17. Audrus. Oudowas. 18. Rafinal, Orgital.
20. H inastes, Koosal, Läänemetsal, Narwas, Wana-Wändras, Tinsul, 21. Abja!, Baltiski', Saunal. 23. Patastel,
Hageris. 24. Lihulas, Wiljandis, Wõrus. 25. Luhal, Ote--
pää 1, Sikal, Mustjala k., Konnal, Laiuse k. 26. Tallinnas
28. Malgas- 29 Tartus, Keilas, Keblastes, Mahul, Wastselinnas.
Wiirra-knrts:
Nädal pärast Mihklipäewa Jõelehtmes. Esim. reedel
pärast Mihklipäema Raplas. 1-fel Heinastes, Ritsikul. Kaarmal, 2. Rakweres, Lähtrus. 8. Wastsemvisas, Kullil, 4!
Jõhwis, Pühütsal, Koluweres, 5. Nuustakul, Awinurmes,
6. Wõõbsns, Mustlas, Taageperas, Lutsnikul. 7. Tillil,
Mahul, Mõrus, 8. Haapsalus, Hageris, Sulbil, Hnmulis,
9. Laekweres, Lemsalus, Taalis, 10 Kõol, Morsekaisis, Wasulas Wana^Wändras. 11. Lautris, Krootusel. 12. Hella
maal, Alal, Mõrus. '15. Orikul, Pikknurmes, Opoljes. 16.
Kärsal. 17. Watlas. 18 Mõnuistes, Sindis. 19. Kulinal.
20. Wändras, Loosil, Mõral, Lain'e i. 22. Nissis 23
Haukal, Missil. 24. Kassinurmes. 25. Malgas. Mustjalas
28. Jõgewal, Missus.
Talwe- kuus.
1-sel Tartus, Kärus. 4. Lehtpääl. 6 Patis. 10. Mustwees, Paides, Sadalas, Mõrus, Ruhjas. 13. Kiisel, Kanepi
k , Potil 15. Woltwetis, Migalas, Kassinurmes 20. Mal
gas, Jüukal. 22. Amblas. 25. Päöraweres, Wiljandis. Wolnraris, 29. Mana.Wändras.
Jönlu km«S:
Esmasp. ja teisip. pärast 3 Krist. tui; püha Märja
maal. Keskn. ja neljap. pärast 3. Krist. hVetn. püha
Pärnus. 1 sel Wasknarwas, Alatskiwil. 2 Petseris. 5.
Põöraweres. 6 Wõõbsus. 7. Oudowas. 10. Krüüdneris,
Ruhjas. 13. Mõrus. 16. Paides. 20. Orikul, 27. Malgas.
Nahwa rnmimhtfogtt itv. 1.
Miitts Mllemi
wiperused.
Tõesti sündinud lugu.
Jutustanud W. W i l l e m.
Motto: Wäike seemne terake
Narwas.
,s>f>u]i]
fvtf
.j(dii vbiin
Hind 15 kop.
э]о(1о1о!о uvroltb..
Kui kukub musta mullasse^
Seal kaswab, toitu annab.
Ilmub esialgu ükskord kuus, kuu lõpul.
Toimetus ja talitus: Narwas, Posti utti. 70
Uuslehe talituse ruumides.
Kuulutuste hiud. Terwe lehekülg 40 rbl,
72 Ihk. 25 rbl., *ji Ihk. 15 r.; rida 50 kop.
Ajakohase fifs •
Ärimeheuuesti ilmumas
Abieluh
kaudu, millel ist
Kirjand
kaastööga, eteti
Kirjan
„Amori Posti'
Esimene t
■; ibitfc-, krmstt-, pilkenaljas ja kosja ajakiri.
Vade omanikud! Teil on kõige kasulikum kuulutada
õs", mida laialilaotamissks suuremal arwul trükitakse.
-õige kergemini oma eesmärgile jõuate „Amori Posti"
. limaga. Tarwis ainult adress amalbaba „Amori Postis".
-.sb! Toetage alles ilmuwat „Amori Posti" tellimiste ja
ga ajakohast ja kölblist kirjandust, nalja ja pilget.
-ruplejad ja Ktalehemüüjad! Teile on Luntaw kasu
.otamtses. Andke tellimised ajakirja müügile saamiseks sisse.
r ilmub oktobrikuu lõpul, wäga huwitawa ajakohase sisuga»
„Hobusega mööda uulitsaid kolada,
külma wihma käes droska pukis istuda —seda ma enam et kannata! Homme müün
kõik oma märgid Kure Kaarlile maha ja
hakkan teistwnsi elama."
Ja kõneleja tõmbas saapaid jalast
ara, mis märjaks olid saanud ja kudagi
moodi ei tahtnud tursunud jalaotsast ära
tulla.
„Mis äri sa siis ajama hakkad?"
päris naine Ellu, Lheeklaasi lauale tuues
ja leiba wõitoosiga juurde kohendades.
„Kui muud mitte, siis
hakkan
puskariga hangeldama — on hea teenistus
— oma poo! wõitu. . ."
„Puskariga?!" hõiskas naine käsa
lahutades. „Aga kui palju on puskarimüüjaid trahwitud! Kui paljud pole tuhan
deid trahwi maksnud, kui paljud ei istu
kinni ~ kas sina ka seda tahad?"
„Tahad ehk ei — aga ta on kerge
teenistus! Istu kodu ja jaga aga rvälja
— з
— las' rahwas joob — oi, oi kui ahnelt
joob ja kahe, kolme, isegi tollekordselt
maksab —- kui oleks aga anda olema. . .
Pagana saabas, ei tule ega tule jalast
ära! ..."
„Oled wist tänaõöse ka kahe, kolme
kordselt maksnud, egr fa muidu niisugust
juttu ei aja "
„Muidugi maksin. Kure Kaarliga
kokku ostsime pudeli ja maksime 10 rubla
— eks ole kallis kraam? Ja Kure Kaarlil
on raha — tuhanded, fümn-nb tuhanded
on ta just puskari müügiga kokku ajanud,
majad ostnud ja trohtvi maksnud — aga
kas ta 'kauplusest ära ütleb. .
Naine ei wastanud midagi^
Ta teadis, et sitn mehega tüli ei
hooli norida, kes ka rusikaid appi wõtta
ei häbenenud, kui aga oma arwanllst saab
maksma pauna.
Ta hakkas wäitest Mollid magama
kussutama, kes isa müra peale oli unest
ärganud ja kibedasti nutma hakanud.
„Jah, nii ma teen! Kui Kure Karla
mulle otsekohe 2000 rubla mu „wärgi"
eest maksab — annan ära! Ta paneb juba
1800. Mis siis. Kaua ma ikka woorimees
olen. Kõik saawad rikkaks sõjaajal, miks
siis mitte mina? ..."
Saapad olid jalast ära ja ta hakkas
theed jooma.
„Jntsu Jaan sõidab Tartusse, on
sealt ju mitu lasti puskarit toonud, on fa
palju puhtam, klaarim ja maitsemam kui
4
—
Narwas — sõidame üheskoos ja kaup
httlub. - /
Naine enam wastu ei rääkinud.
Ta teadis, ei see meest üritab, parem
siis juba toalt olla. —
Л5шз«шишас®йа1я8яяавв588вяв
2.
„Kuidas siis jääb — kas tõesti on
Tartust nii hõlbus puskari saada — too
ja müü?" päris woornnees Mtsu Willu
Jntsu Jaanilt, kes Tallinna prospektil
iheemaja pidas.
Jaan tegi tõsise näo ja wastas:
„Saab küll, kui aga raha on."
„Seda mul seekord on. müüsin alles
täna hobuse ja märgib maha — nüüd on
tartois midagi „mõistlikumat" ette wõtta."
„Palju said?" päris Jnts.
„Ikka seda mis küsisin. Kure Karla
maksis 2000 rubla."
Jnts jäi mõtlema.
»Waat mis on: „Wolna riietes" on
nüüd Tartu sõit keelatud, sina "pane minu
soldati riided selga ja sõida — nendes on
palju parem — keegi ei küsi — toob sealt
puskari palju tahad- Ma annan oma tultawa adressi ja aü on korras — aga et
sa mulle ka selle eest mieagi mõistad."
„Kas sina et tulegi wõi?" päris
Willu nagu kohkudes.
„Mis sinna nüüd kahekesi sõita on
— saab üksigi läbi. Kahekesi on ka rveel
kardetawam — aga üksi et pcmdakse j ühe
legi. Millal siis sõita tahad? Hea oleks
kui juba täna öösel, sest ma pean tulewal
nädalal sõjawäe komisjoni minema ja
wormiriideid sinna tarwis."
„Siis sõidan täna öösel."
„See on tubli."
3.
Pikas sabas seisid sõitatahtjad Narwa
waksalis.
Kuid Witsu Willu ei mõtelnudki
sabasse asuda, olid ju temal Jntsu Jaani
dokumendid taskus.
Pead püsti hoides rühkis ta waksali
esisele ja trügis sealt wagunisse.
Anti kell ja sõit weeres edasi.
Witsu Willu katsus oma küljepealseid
taskuid, kas raha ja dokumendid ligi on.
„Teie piletid?" väris lõpuks konduk
tor juba sealpool Kõrsi jaama
Julgelt näitab Willem dokumendid
eite.
Konduktor waatab piletist, leiab nad
korras olema ning annab tagasi.
Seal ilmuwad sõjawäelased Willu
ette ja sõnawad:
„Teie piletid?"
„Pagan teid wõtku — muud polegi
kui piletid ja piletid!" pahandab Willu ja.
otsib dokumendid lagedale.
- 6
„Kmdas teie nimi on?" küsis pileti
Waataja.
„Willem Wits," wastab dokumentide
omanik ruttu.
Siis käib aga külm hoog üle ta keha
— paberid olid ju Jntsu Jaani omad ja
ta Püüdis kohe parandada ning rahmas
„Jaan Jnts", kuid soldatid näisid paberist
terasem rlt uurima, ega pannud Willemi
seletusi tähelegi.
„Tule meiega kaasa," ütles wanem
soldat.
„Mis?!"
„Tuled meiega, käsutas soldat uuesti,
kuna teine kraest aitas.
„Mis on? Kuhu mind wiite?" hä
daldas Witsu W>llu abiotsides enese ümber
waadates.
Kuid püssimehed pikemat juttu ei
teinud, üke awitas eest, teine Lagast ja nii
>reeres Willu wagunist Tapa waksali
platwormile! —
4.
„Kõrgus, siin on Jaan Jms, kes
juba minewal kuul pidi oma sõjawäeosas
tagasi olema, kuid siiamaani weel mitte ei
ole sinna Amunud. Mis käsite temaga
teha?"
„Nii kui teiste tema sugustega: Etap
läheb homme tuletorn poole ja nendega
ühes ka Jnts."
— 7 -
Witsu Willu sai waewalt oru mis
sõjawäelased kõnelesiwad.
Ta Vabises jalust ega julgenud ka
häältki teha, et ennast Vabandama hakata
— wahest arwatakse weel dokumentide
VargaksKui kannatada — siis juba õieti.
Ja nii Veeres Willu Riia poole.
5.
Kodus oodati ja otsiti WÄud igalt
poolt.
Aga leida polnud teda kusagilt.
Korraga leidis Willemi naine mehe
mütsi ja riided Jntfu Jaani iheenrajast„Kust need siia samad?"
Jaan tegi suured silmad.
Ta et suutnud midagi Vastata.
Juba oli hirm Willemi saatuse üle
tema põue pugenud — kuhu ta dokumeu
iidega ometi läks?
„Räägi, kus on mu mees, sa Võllanägu? Siin müüs ta hobuse ja föibmoargid maha — sai raha — kuhu tema
panite? Riided on siin naelaotsas — siis
tähendab — olete ta ära tapnud?!"
Säärase pealetikkumife juures langes
Jaan toolile.
Tale tuli Veel hirmsam aimdus sü
damesse — kui aga Willem lõõga et
langenud?
Kui mi Ш§ tema järele oma kondised
käed wülja sirutab?
„Räägi — wasta! Kuhu panite mu
mehe? Kui ei kõnele ja meest mulle tagasi
ei anna — lähen silmapilk miilitsa järele!"
„Oo—oh!"
„Mitte miskid „ohisid" ärge jorutage — waid otsekohe teatage, kus mu
mees mi?"
Abitult waatas Jaan oma ümber.
Kedagi ei olnud näha.
Ta mõtles n nse peale waljust proowida nina põrutas:
„Kas olen mina sinu mehe waht?!
Olen ma sinu mehe karjane?!"
Naine puuris mehele näkku.
„Nii ütles ka Kain ja oli ometigi
oma wenna tapja. Nii ei ütle sa mulle
mitte, kus mu mees on? Siis on esimene
tee miilitsasse ja jumalaga!"
„Pea, oota!1
Kuid Willemi naine oli juba uulitsa!
ja wehkis linna poole.
6.
Riia all läksid lahingud põnewaks.
Sakslane tungis üle Düüna jõe.
Algas kõma taganemine.
Willem Wits oli kui.põrgus.
Pommid lendasid üle tema pea, suits
pani ta hinge kinni — meel mõned minutid
ja ta kukkus kaewiku põhja meelemõistuseta
maha.
—
9
ffQua ta seal lamanud, febt ta isegi
ei teadnud, aga kui ta ülesse tõusis, oli
mürin-kärin juba eemal.
„Ma olen meel elus?" oli tema
esimene imestus. „Jah elus — luud-kondid
isegi tertoeb. Aga kus ma õiele olen? Kus
sakslased on?"
Ja Willem ajas end istukile.
„Ahaa, seal nad särutarnad!"
„Olgu — ma pean natukene puh
kama — olen puru wäsinud."
Willem seadis oma peaalust ja jäi
uuesti magama.
Vime ja wihmane öä oli oma kotka
tiiwad Riia meriste! mõitlust-e wäljadel
laiali laotanud.
Willem wirgus mihmawalingu all
unest.
„Põrr! Külm!"
Ta waatas oma ümber.
Waenlast pole näha. Seal eemal on
aga meel laskmist kuulda.
Oma sumkat pihas katsudes, leidis
sealt meel mõne suhkari äärekese ja hakkas
neid närima.
„Kas ei oleks nüüd mitte paras aeg
putked teha? Olen ju teise mehe eest. teise
nimel ja paberitel — wastu oma tahtmist
tuleliinil — kuidas siit mälja pääseda?"
Ja Willem kobas kaernikus ringi.
Ta otsis oma püssi.
— 10
Kui fee käes oli, ronis ettewaatlikult
kaewikust wälja.
Siit ja sealt kostsiwad tale üksikud
paugud kõrwu.
Riia poolt paistsid suured tulekahju
kumad.
„Saagu mis saab, aga edasi pean
ma minema." otsustas Willem ja ronis
silmi pärani hoides, ettewaatlikult edasi.
„Seal on sõjakärin, ah kuldas nad
lasewad — maa wabiseb. Need ai Piiad
Saksa torud."
Maa oli libe.
Põõsad läksid sagedamaks ja natukese
aja pärast sai ta ühe ojakese ääre wälja.
Eemalt oli surewa sõjamehe hoiglemist
kuulda.
„Wett — mett!" palus keegi Wenekeeles.
Willem jättis püssi sinna, tõmbas
oma wäölt manerka, wõttis ojast mett ja
lähenes, käsikaudu teed otsides, hoiglewa
poole edasi.
„Wett — mett!" oli jällegi kuulda,
Willemile tuli hääl tuttam ette.
„Kus teie olete?"
„Siin — siin — tooge tilk mett!
Ma suren! ..."
HM oli ta lähedal.'
Weel mõni samm ja ta seisis kiwi
Wastu seljakile toetama ohwüseri ees.
Sõnalausumata ulatas ta meeriigfa,
selle suu äärde.
Haawatu jõi ahnelt.
— 11 —
„Tänan," ütles ta lühidalt.
„Kes teie olete?" küsis ta natukese
aja pärast ja kas teil ka paberossi on?"
Willem nimetas ema nime.
Veale selle otsis ta oma taskutest ja
fui paberossitoosi cli kätte leidnud, ulatas
ta ühe ohw istetule.
See tänas.
Wtllem tõmbas tule ja kui ta pabe
rossi põlema pant, tundis ta haawatns
oma roodu fomonbert ära„Siis oled sina teise wswodu soldat
Willsm Wits ja mina sinu ülem, roodukomander Saitsem "
Scda küll herra komander," wastas
Willem au andes.
„Pole tarwis — oleme ühesugused,"
wastas komander kähisema häälega. „Pa
rem katsu abinõu leiba, kuidas siit edasi
pääseksime? Kas oled ka haawatud?"
„Ei ole."
„Seda parem. Siis püüame edasi
— mu! on wist kuu! säärest läbi läinuo
— kui toetate, wõin mtemaga ju mõned werstad ära — aga
wiimaks wäsisin. Rüüd olen puhanud ja
jõudu saanud — püüame edasi, — fui
nad „põrgu poisid" meid kinni ei püüa!"
Ja teine«*eift toetades liikusid nad
mööda põõsastikku edasi.
12 —
„Poiss jäi üksi tuppa." targutas Ellu
linna poole minnes, „paneb pärast weel
maicmtiEefe põlema - jätan parem täna
miilitsasse minemata."
Ja ta keeras tagasi.
Kodu jõudes oli poisikene weel eilasest sõjamängust wäsinud ja puhkas oma
woodikeses rahulist mib.
„Küll on sulid, müüroab kraami ära
ja pagan teab kuhu weel mehe paniwad!
Ma pean mõne tuttawa woorimehe käest
järele pärima, wahest teab tema mu mehest
midagi. Kits ongi kodu. lähen kohe tema
käest pärima."
Ja Ellu sibas Kitse korterisse.
„Kas sa mitte minu mehest midagi ei
tea?" küsis ta kohe peale teretuse.
„Ah, miks ei tea — sõitis Tartusse
puskari tooma. Kas ta siis weel kodu et
olegi?"
„Mis Tartusse? Aga riided? Riided
on Jntsu tagatoas — kellele sa wõhik
waletad?!"
Kits naeris ja silus habet.
„See on Jntsu saladus, tema saatis
sinu ntefr oma kroonuriietes, — olin ju
waksalis weel Willemiga jutus."
Ellu tegi suured silmad.
„Wõi kroonu riietes? Aga miks ta
siis kodu ei tule?"
Kuid selle peale ei teadnud ka Kits
midagi wastcrta.
„Miks minu mees siis kodu et tule,
kus ta on?" kordas Mu oma küsimust.
,,Wõi mina tean. Nähtawasti ei ole
weel jõudu — bš läbi näha wõib."
Ka Ellu jäi toait ja kõigutas toginat mis talle pihku oli puutunud.
„Aga fui taie õnnetus juhtus? Kui
ta wõõrasie riiete ; ost kinni wõeti? Kui
soldatiks pandi?"
Nähtawasti oli Kitski seda kartnud,
ta nägu muutis kahwatuks, heitis käega
ja vääras ümber ja pomises:
„Kes miskit ette teab aimata. Ega
mina tea."
Ta läks teise tuppa, kuna Ellu weel
tükk aega ühe koha peal paigal seisis ja
lõpuks ikkagi ära läks — süda raskem sees
kui tulles.
9.
Pikkamisi wenisid päewad ja weel
igawamalt äöb Ellul mööda.
Uhsl niisugusel wihmasel ööl, mis.ugufib tänawu nii palju on, kostis Ellu
kõrwu tasane koputus akna peale.
„Kas wihm, wõi tuul, aga keegi kui
oleks koputanud," mõtles Ellu iseeneses ja
tõusis woodiserwale istuma, kuulama jää
des hoolega.
Koputus kordus uuesti.
Ellu ruttas akna juurde.
Akna taga seisis meesterahwa kogu.
,,Kes seal on?"
— 14 —
„Ellu, tee lahti — mina olen!"
„Willem — sina?!"
Ja hirwe kergusel jooksis ta ukse
juurde, awas selle ning langesmehennnale.
10.
Kaua istusid nad th
\ kus
Willem oma „puskari" toomise loo algusest
lõpuni ora jutustas, kus ta rinnal rippuwat Jüri risti näitas, mis roodnkomander
ise taie rinda oli pannud, peale selle, kui
oli tema Weue Punase-Risti laatsareti
toimetanud, kus ta juba paranemisele on
jõudnud.
„Nüüd, Ellu, aita arupidada —
kumb meist selle Jüri risti omale saab ja
temaga abiraha hakkab saama — mina
wöi Jntsu 3aan,- kelle paberitega ma pidin
waenlase wastu sõdima ja suurt waewa
nägema. Osi üks pagana plaan ja wileLZ
lugu, see „puskari" Looma sõitmine —
enam ma seda ette ei toota."
„Mis Jaan siin waewa on näinud, "
seletZs Ellu ägedalt. „Sina sõdisid ja said
ro
' ..manberi elupäästmise eest selle Jüri
risti sina oled tema otsekohene omanik —
Jaan katsugu suu pidada, et ise weel ei
kukku lõõga — oma riiete edasi andmise
eest! . ..
„Nüüd on kõik korras — kas meie
„wäike" ka terwe on?"
„On küll — lähme waatama."
Nad kadusid magadistuppa ära.
15 —
Iga ühel ei ole mitte aega, isu ega
tahtmist suuri ajalehti ftrroiba ja seda kõik
lugeda mis teal elfe tuuakse, waid paljud
soowiwad uimelt kokku wõetult ja tähtsamat
teada saada
11
l
I iie
„Uusleht
oma igapae- **
wase ilmumisega kõige kohasem, soowitawam ja otsitawam.
Uusleht toob kõik päewasündmused
warskelt oma tellitud telegrammide järele
kokkuvõetult; ta wõtab ilma parteisid sil
mas pidamata, igast ajalehest seal olewat
üleüldistäh samat uudist; ta toob westeid.
juttusid, romanisid, laulusid, jne., milledel
üleüldine wäärtus »n.
. Uusleht maksab 10 rubla aastas, 6
rubla pooles aastas ja 3 rubla weeraud
aastas. Wõlgutellimised jääwad tähelepa
nemata. Zellimise adress; гор. Нарва,
„Услехтъ."
1918. aasta tellimine on awatud.
Tellijad saatvad raamatu „Peetri-Pauli
kindlus ja Wene politika süüdlased" kui
ka kalendrid hinnata kaasa ning „Sõjafarme" poognad.
T: M. Franzdorsii trükk, Narwas.
Hirmus Uueaasta öösine unenägu.
Uueaasta öösel Peetrikirikust koju tulles, kus mind wereworstid, siashingid, peperkoogid ftte.y endistel aastatel ees
ootasid, ei olnud tänawu nendest warjngi järele jäänud. Laual
oli Ofrilli odraseppik, kanepi õliga praetud silgud—raudrohu
thee—ja muud mitte midagit. —
Peale selle kehwa kõhuiäite uinusin ma, endiseid kuldseid
aegasid w^imusilma eest mööda minna lastes — magama.
Kui kaua ma magasin, ei tea, sest seina! riipuw kellgi
oli oma liikumise, ka wist kehwa õlitamise järeldusel, lõpe
tanud ja waikis. Aga ärgates tõusis mu rinnust niisugune
„ohh", et teinepool küsis:
„Mis sull nüüd otv?”
Ja mis mull oli, sellest ma kõneleda tahtsingi.
Ma olin higine kui Narowast wälja tõmmatud kassipoeg.
„Oohh!" pidin ma weel tegema ja siis hakkasin seda
kole hirmust unenägu kõnelema:
„Ma olin juutide kätte äva antud! Ja need israellid
mõtlesid minuga inkwtsilsioni kohut mängida: nad ebralased
olid mu finni püüdnud, ühe suure ristikülge naelanud. kätiest ja jalgest ja nüüd hakkasid nad, ühe punastejalge ja
küttega ebralase näituse peale, mulle jahukotti suhu toppides,
wedrusi ja wäntasi keerutama ja see suurrist hakkas laiene
ma—laienema ja wedas mind enesega igale neljatuule poole
laiali
Juudid aga laulsid, meriste kättejalgadega, wanajuudi
käega elpimisel, Moosese kiituse laulusid. —
Ma wenisin nende sarwikute käes kole suureks. Mu
iaast sooneotmkesest tilkus werehigi juutide jalgadele, mida
see wanajuut küttega liigutas ja jalgega selle sees sodistas.
Piin oli hirmus. Walu wäljakannatamata. Ma karjusin.
Hüüdsin appi — aga keski kuulnud, keski appi et tulnud—
sest robane jahukoti tropp ei lasknud hääletaja eemale kosta.
Kui walu ja werehigi jooks kõige kõrgemal tipul oli
— siis katkes rist mu seljakülges ja ma ärkasin ülessel „Oohh"
häli kuulges olid juudid igale neljatuule poole oma korgastesse põgenenud. —
и
algas 1918. а.
7 aastalmtu ja
___
ta efimeid sam
mul — esimesel numbril juhtus see äpardus,
et rewolutsion tribunal teda 3 kuuse о rest ga
austas, kuna wastutaw toimetaja T. M. Franz
dorf 500 rubla rahatrahwi maksmisele, ehk la
3 kuuks aresti mõisteti.
Nii peab „Uusleht" kuni 1 apr-llrot
kinni jääma, kui wahe peal olud mitte et
parane.
Kõik tellijad lugejad saamad kiuni i titu^
ajaeest selle „Rahwa tähtraamatu^ (jinuata
koju saade-mit kätte, kuna hinna poolest tema
kull mitte lehte üles ei kaalu, aq i mis meie
sinna parata saame.
Ka on kalendri trükkimine ja ladu paini
raskem mõtab enam aega ja lömitab enam
wilumifi kui liht -eheladu; sellega arw ttne
fiis lehe puudu jääki natukenegi ära tasuda
fuubama ja saame tulewikus, kui jõudu ja
tahtmist küünib, suurema hoole ta nuuva
Uuslehe kaudu omapoole hoidma rahwale seda
pakkuma milleks Uusleht elule ott hüütud.
Tellimine kestab edasi. „Uusleht" maksab
4. aprillist kuni aasta lõpuni 18 rubla, poo
les aastas 12 rubla ja werandis 7 rubla,
kuuwiifil 3 rubla kuus.
Tellimiste ja raha saadetuste adress:
гор. Нарва, „Uusleht".
VaataKalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia -...Kalender
1922
Esimene Kodumaa KinnitusHktsia - Selts
„Eesti Ideid"
Tallinnas, Pikk tän. 28.
Kdnetraadid: 6—24 ja 17—03
wdtab roastu
tulekinnitusi,
elukinnitusi,
w e o k i n n 11 u s L
Pärnu peaagentuur:
Uus tän. 2.
Joh. Gilde,
Kõnetraat 1—21.
fl. 3ürwetfoni trükk, Pärnus.
Odawad hinnad
ja
suur wäljawalik.
Soowifame suurel ja wäiksel mõõdul
roillast palitumiilas ülikonnanõesterabwa toillasf kleidi„
siidi kleidiinglise rouaal ja siidi batisfipalitu ja ülikonna tooodripleegitud pesupleekimata pesukleidi flanelliigasugust bluuse-
\
j
I
Yllflt
/ I j|M|
Il ■ ■■*•
••
I
«
\
I
musfa ja warwilist sametit
millaseid ja pikke tooadifekke
Villaseid suurrätte
siidi ja sitsi rätte
ja kõiki muud riidekaupa
musta ja walget kangaldime
Inherniw, liihep 8 lo.
TARTUS,
Kaubahoowis nr. 6—7.
Telefon nr. 156.
Saapakauplus
k m. fflärfik k
Wiljandis, Cossi tän. nr. )2.
FHafi ladus malmis, tellifud Id il härduses: lokk,
scharoro, kroom jo jutitnahast saapaid ja kingu,
meeste naisterühma ja laste farmis.
Töö eest kindel mastutus.
Iga ostja tunneb kaubamäärfust kandmise järele.
Aupaklikult UI. Hlörfih.
Puusärgi iadu
Wiljandis, Tallinna tän. nr, L
Scomifan oma fagarnaraladusf puusärkisid ja hauapärgasid suures
mäljamalikus.
Wõtan ka kõiksugu mööbli töösid tellimise peale
roastu. Oma tööde eest esimised auuhinnad saanud.
Hinnad roõistlemafa cdaroad.
Austusega K. Kink,
UXXKUWUXXURWMMzeXXRXXRKKX
Weskikiwi materjal
kõige parem
Kunst • weskikiwid.
Talinnas, Wana-Posti tän. nr. 5
Waimisweskid, kasulikud igale jõumasina omanikule. Transmissioni
wüMH laagrid, kaonusrattad. Weski raudjaod. Weski tarbeasjad
kõiksugu, fangusõelad, püülisiid jne. Kruubimasinad. Tangulõikajad. Püülimasinad. Kõik roeskimasinad. Puu- ja turbagaasi
(mingu) mootorid. Küte 10 korda odamam kui aurul. Raftamootorid.
Pefroleumimootorid.
Wesiturbiinid. Tuulefurbiinid, kõige odamam jõud.
Kaalud, mõõdud, — nende parandus, tem heldus.
Jälgiaf*ad, nende gummid. UJillakraasid. Sukad, kamsonid, koetud
asjad.
W^^WDMWWWMWMKMKMr
» Raua-, mehaanika
Ä ja masina-tööstus
PDAfiQRQQa
Pärnus, Riia tänaw JMs 8.
WStab oma peale igasugu parandust ja
uute tegemist, nagu:
rona, mehaanika,
lnkusepa, masinate,
Põllutööriistade,
wankrite, saanide,
elektrimootorite,
wabrikute sisseseadMift, spordiasjade, treimise,
aurukatlale, õmb
lusmasinate, jalg
rataste, uiskude
töösid ja n. e.
Tellimised saamad korralikult ja ruttu täidetud,
Löö headuse eest wastutus.
8,
-Progress".
PäruuS, Riia tänaw nr.
= Riide- ja pudukauplus =
Filati saadaroal maitserikkas roäljaroalikus
Kostümi, palitu ja ülikonna riideid j Siidi ja unllaseid kleidiriideid
UJoodrid, lastingi, satänisi
> markisetti, batisfi ja waaii roärSoome linaseid ja flanell parehi ) aniisi. Ripsi, erepon ja muslini
Pesuriideid kõiki sorti ja rulliniiti jne. jne.
^Võimalikult edaeoate hindadega.
Palume farmitajaid roaatama tulla ja otsustada.
Aupaklikult
R.
RnnUS,
R. BlUBlfeld
iB iiiB D ia m ie ii
Päraks. Wee tän. nr, 12.
■
R IIIIB IIIIIIIfllll
A. Annis, R. Rtaleli & Ro.
Kalender 1922 „„
^-2* • j*
Sel aastal on 365 päewa.
Märkide ja lühendatud sõnade seletus:
G noorkuu; Z esimene weerand; ® täiskuu;
L wiimane
weerand.
Aastaaja-:
Kewade algab 21. märtsil. Suwi algab 22. juunil.
algab 23. septembril. Talwe algab 22. detsembril.
Sügis
Warjutnseö.
1. Päikese warjutus on 28. märtsil, näha: Lõuna ja Kest Ameerikas, Europas ja Lõuna-Aasias.
Ringkujuline warjutus on
näha: Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Aftikas. 2. Täieline päikese
warjutus on 20. septembril näha Afrikas, Lõuna-Aasias, Aust,
ralras ja Polineesias.
31 päewa
Jaanuar — Näärikuu
Ilus kalender
**1
2
3
4
5
**6
7
1
"
21
Mana kalender
.Pühap.
i Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Kolm. k. p.
Laup.
11
Pühap.
E. 1 J. p. 12
T 2 J. p. 13
K. 3 J p. 14
Süüta l. p. 15
16
Reede
17
ifianp.
iPühap.
31
18
24
**25
*‘26
*27
28
29
30
1 tõuseb
H
„
21
,
' Tähendused
Surnute püha
-E) Maria ohw. p.
Kadri p.
€
Andrese p.
Detsember
Nigula p
Nigula Maarja p.
Pööri p.
J} Luutsina p.
•
päikekell 8,51 m. läheb looja kell 3,27 nt.
„
, 9,08 „
„
„
„ 3,19 „
.
„ 9,17 „
„
„
„ 3,19 „
Kaubamaja Anton Heilmann
Osakonnad:
Tallinnas, S. Karja tän. 6.
Wiljandis, Tartu tän. 19. Tartus, Peterburi t. 17.
Narwas, Peetri turg 9/11.
ÄraLamifeZellad, köögi nõud, LELMasirr^ raudwosdid, kohmimasinad, köögikaalud, priimused, raudahjud, tormi
laternad, kaalud detstmaal ja laua j. n. e.
Ratore malmi salamisE |i masiaars shiiise lehas
Einberg
W_9fab oma peale masinate ehitusi, wiinawabrikute üksseadmisi ja parandusi, lokomobnlidc, rehepeksu masinate, igasu
guste põllutööriistade ja masinate remondi töösid. Müüa täiesti
korras lokemobiiüd ja rehepeksu karnituurid jne.
Hinnad mõõdukad.
Kõige austusega K. Cinberg,
Rakteeres.
Tartus
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakdumise tädi oda.
Walmistab tellija, kui ka oma materjalist igasugu
kudumise töid, nii kui: laua- woodi- ja põranda waipe;
suuri-, pää-, ja tasku- rätte; naiste- ja meesterahwa
schalle; ak na ja ukse eesriideid ; palitu-, ülikonna-,
kostüümi-, kleidi- ja mööbliriideid.
Töö kiire ja korralik. Hinnad mõõdukad. Pere
naistele antakse maksuta juhatust ja näpunäiteid kõik
sugu kudumis töödes.
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
E. Jalafa
Tartus
Meltsiweski tän. 26/28.
Kangakudumise töökoda.
J
Hlehanika töötuba
Riia tfln. nr 57.
MR
wõetakle parandada kõiksugu õmblusmasinaid,
jalgrattaid, koorelahutajaid ja kõiki teisi möli
naid ja mehanismi.
Sealsamas müüakse kõiksugu õmblusmasinate,fjalgrataste jagusid odawasti j. n. e.
Töö korralt k. Hinnad odawad.
Saapafõõstus Pärnus.
Riia tiin, ur 57.
Valmistan igasugust nahast ja kõigeparemas häädüses: meeste-, naiste- ja
lastesaapaid kõige uuema moodi järele.
Töö kiire ja korralik. Linnad wõistlemata odawad.
austusega M. Leinassaar.
KuHasepp ja GraweeHJa «
I I 01
i ii Kuld
Pärnus, Rüütli tän.Znr, 47.
ja hõbe asjad - laulaU
L
JliiUile
tuss ja kihla sõrmused.
Graweerimine — metall ja gummi templid, iluasjade ja uuride
parandamine, maitserikas töö — mõõdukad hinnad.
hinda maksan manadest asjadest — rahadest.
Hääd
18
Kodumaa laadad.
Jaannar s
1. Petseris. — 7. Wõrus. — 7—20. Tartus
aastalaat 3 näd. - 15. Petseris. — 15. ja 16. Laekweres Simuna
kihelk. 2 päewa. — 21. Wõru maak. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. -- 22. Zmaweres „Päia" kõrtsi juures Wiljandi maak. —
23. Tartus 2 päewa. — 23. Walgas 2 päewa. — 24. Paides.
Weedruaris
1. Petseris. — 4. Wõrus4. Audurus,
Pärnu maak, reedel enne Wastlapäewa. — 5. Oisus, Türi kihelk.
— 9. Pärnus, 2 päewa.
10. Räpinas. — 10. Antsla alewis.
— 9 ja 10. Rakweres, 2 päewa. — 11. Põltsamaa alewis — 15.
Petseris. — 16. Wiljandis. — 17. Tartus, 2 päewa. —20. Wasknarwas, ! p. — 21 Walgas, 2 päewa. — 25. Wõrus, 8 päewa.
— 28. Wiljandis, 2 päewa. — 2< Nina külas, Peipsiäärses wallas.
Märtsikuus. 1. Petseris. — 1. Jõgewa alewis. — 2. Taeweres. — 3—4. Iõhwi alewis, 2 p. — 6. Petseris. — 8. Kurrista,
Aedu kõrtsi juures. — 8—9. Iisanu mõisas, 2p — 9 ja 10. Kuli
nal, Wõru-Iakobi kihelk. 2 p. — 10. Walgjärwe mõisas, Pikajärwe
mõisa „Kitse" kõrtsi juures - 10. Kõo mõisas, 2 p — 12 Amlas
— 12 Wõrus
13 Riidaja mõisas. — Reedel enne ’5. märtsit
Põltsamaa alewis — 14. Kodijärwe Kitsel, 1 p.— 14. Waimastweres, Sihi kõrtsi juures — 14. Mõisaküla alewis — 14. Kasukonna mõisas, Zmawere wallas, Pilistwere wallas, Pilistwere kihelk.
— 15. Petseris — 16. Rannus, Kulli kõrtsi juures, 1 p. — 16.
Wana-Laitsena wallas, „Ziruli laar" — 18. Järwa-Iaanis — 18.
Sangaste kiriku kõrtsi juures, 1 p. — 18. Mustmees, 3 p. — 18.
Kallaste külas, 1 p. — 18. Kastnas, Tõstamaa kihelkonnas. —
20. Wäike Alilas.
23. Kawastn Warnjas 1 P. — 24. Mõrra
mõisas Laiuse wallas i p. — 24. 25. Laekweres Simuna kihelk.
2 p. — 25. Woldis 1 p. — 26. Wahastus, Türi kihelk. —
26 Wana-Prangli mõisas 1 p. — 26. Kärgula wallas Sulbi
alewis. — 28. Paides. — 28. Walgutal 1 p.
AnriMkuuS. 1. Petseris. — 1. Pindi wallas. Leeri mõi
sas, Range kihelk — 2. Alajõel, Wirumaal. — 2. Antsla alewis.
2. Põlgaste wallas, Puuskarus, Kanepi kihelk. -- 8. Äummulis,
Soe alewis — 8 ja 9. Waiwara mõisas 2 p. — 9. Adernas
1 p. — 10. Petseris. — II. Pukas 1 p. — 12. Wastseliina
wallas, Wasisel, wallam. juures. — 12. Wõrus. — 14. Nina
külas. Peipsiäärses wallas 1 p. — 14. Sadukülas, Pikknurme
kõrtsi juures. — 14. Leopa alewis. - 15. Petseris. — 15. Tapa
alewis. — 18. Tarwastus, Mustla alewis. — 18. Wahu külas,
Koeru kihelk. — 19. Wiitnal, Pahnses, Kadrina kihelk. — 19. Rogasi
wallas, Luutsniku mõisas. — 19. Kilingi-Nõmme alewis. — Tar
tus, kihawõtte nädala neljap. — 20. Wiljandis, ..Dorilaat". —
19
Põltsamaal, reedel enne Süripäewa. — Wäike-Maarjas, reedel
pärast Lihawõtte pühi. — 23. Ma sulas. — 24. Petseris. —
25. Kastre-Wönnus, Suitsu kõrtsi juured. — 25. Sootu wallas,
„Roosikus". — 25. Peri wallas, ^Partsi laat*. - 27 Saare
mõisas, Saare kõrtsi juures. — 28. Krüüdreris, Salaoja kõrtsi
juures. — 28. Waiatus. — 28. Ahja Kärsal. — 28. Walgas.
28. ja 29. Rakweres 2 p — 30. Haanja wallas, Saanja mõi
sas. — 20. Wastse Nõos, Meeri wallas.
Maikuus. 1. Petseris. — 1. Kergu alewis, Jakobi kihelk.
— 1. Wana-Laitsenas, Korneti. — 2. Tõrwa alewis. — 2. Krootüse wallas. — 3 Lelle, Hiiekõnnus — 3. Kaareperes, end. Pikjärme kõrtsi juures. — 3. Nuustaku alewis. — 4. Pärnus, 2 p. —
4. Kawastu, Koosal. — 7. Peri wallas, „Põlwa laat*. — 7.
Lohusuus. — 9. Häädemeeste!. — 12. Wõrus. — 12. KaiawerePataste kõrtsi juures 2 päewa. — 12 Antsla alewis. — 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. —- 15. Petseris. — 15. Holstre
wallamaja juures, Wiljandimaal. — 16. Paides. — 18. Sangaste
kiriku kõrtsi juures. — 19. Muksi wallas, Mehikoorma külas. —
22. Näpina wallas, Wõõbsu alewis. — 26 Petseris.
Juunikuus.
mees, 3 päewa. —
'5. Petseris. —
21. Mõrus. - 23.
maa alewis. — 28.
kõrtsi juures.
1. Petseris. — 5. Wiljandis. — 12. Must
14. Wastse-Kuustes, Loorwino kõrtsi juures. —
16. Tapa alewis. — 20. Zärwa-Iaanis. —
Mustmees. — 26. Wiljandis. — 27. Põltsa
ja 29. Rakweres. —29. Tahkurannas Mõiste
Juulikuus. 1. Petseris. - 1. Malgas. - 1. Wana-Karistes, Käwardil. — 3. Paides. — 3. ja 4. Palmses, Wiitna
kõrtsi juures 2 p. - 4. Tartus. — 7. Petseris. — 10. Tarivastus, Mustla alewis. — 15. Petseris. — 15. Karksi mõisas, Pär
numaal. — 20. Pärnus 2 päewa.
Augustikuus. 1. Petseris. - 2.-22. Pärnus 3 näd.
(aastalaat). — 12. Wana-Wõidus. — 15. Petseris. — 15. Tu
halaanes. -- 16. Wana-Laitsenas, Siruli kõrtsi juures. — 18. Loodi
kõrtsi juures. — 23. Malgas. —25. Wõrus. — 26. Kaarli mõi
sas. — 26. Mõisaküla alewis. — 26. Paides. — 28. Petseris. —
28 Holstre wallamaja juures — 28. Helmes. — 30: ja 31. Rakweres 2 p. — 31. Häädemeeste!.
Septembrikuus, l. Petseris. — 1 Ninakülas. — 2. Taewere wallas. — 3 Eelis, Tõstamaa kihelk. — 5 Wiljandis. —
6. Wastsemõisa kõrtsi juures. — 8. Olustwere maksalt juures. —
9. Pmatu mõisas. — 10. Kilingi-Nõmmes. — 10. Kärstna mõisas. — 11. Lelle Hiiekõnnus. — 12. Mehikoormas. — 11. Mana
Suislepa wallas. — 12. ja 13. Kose wallas, Kriuscha külas.
2v
13. Kolga-Jaani kirikumõisa— 13. ja 14. Iisaku mõisa-. —
14. Õisus, Türi kihelk. — 14. Wiitina wallas, Wiitina wallam.
juures. — 15. PetseriS. — 15. Abjas, Lalliste kihelk. — 15. Tam
mistes, Pärnu kihelk. — 15. Jõgewa alewis. — 17. Aduweres,
Jakobi kihelk. — 17. Llusnas.
17. ja 18. Räpina wallas. Rä
pina mõisaS. — 18. Sangaste kiriku kõrtsi juures. — 18. Sindi
alewis. — 19. Kärgu alewis, Jakobi kihelk. — 20. Pindi wallas,
Leewi mõisas. — 21. Wah astus. — 21. .Rõuge wallas, Rõuge
kiriku juures. — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk. — 23. Paides.
— 23. Sürgawere mõisas. — 23. Tartus 2 p. — 24. Wõxus. —
25. Antsla alewis. — 26. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 57. Põlwas. — 28. Tori alewis. — 28. Põltsamaal. — 29. Amlas.
— 29. Kirepi wallas, Tartumaak. — 30. Laanja wallas, Laanja
mõisas.
Oktoobrikuus. 1. Petseris. — 1. Rasinal. — 1. Audrus.
— 3. Kawastu-Koosal. 3. Keeni, Tinsu kõrtsi juures. — 3. Laa
nemetsa wallas, Laanemetsa kõrtsi juures. — 3. Loosi wallas, Lindowa. — 3. Wana-Wändras. — 3. Tõrwas. — 4. Wasise Nõos
2 p. — 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures
- 4. Taalis,
Tori kihelk. — 4. ja 5. Palmses, Wiitnal, Kadrina kihelk. —
5. Iooru wallas, Roosiku.
6. Kaiawere Pakaste kõrtsi juures
2 p. — 6. Tapa alewis. - 6. ja 7. Iõhwi alewis. — 7. Wiljandis. — 8. Pukas. - 10. Imaweres, „Põia" kõrtsi juures. —
11. Kilingi-Nõmmes. — 11. Malgas. — 12. Tartus 2 p. —
12. Wastseliina wallas, Wastseliina wallamaja juures. — 12. Pär
nus, 2 p. — 12. ja 13. Illukal, Kuremäel. 13. Kurista!, Aedu
kõrtsi juures. — 13. Wõrus. — 13,, 14. ja 15. Rakweres. —
14. Petseris. — 15. Petseris. — 15. Rannus, Kulli kõrtsi juu
res. — 17. Nuustakul.
18. Lohusuus 2 p,. - 18. Räpinas,
Wõõbsu alewis. — 18. Wäike-Maarjas. — 19. Wastse Kuuste
wallas, Lootwino kõrtsi juures. 19. Abja-Karsal. — 19. Tarwastu, Vtustla alewis. — 19. Ragosi wallas, Luutsuiku mõisas.—
19. Potgasti wallas, Puskarus. — 20. Krookuse wallas, Tille
kõrtsi juures. — 20. Wahu külas, Koeru kihelk. — 21. KastreWõnnu, Suitsu kõrtsi juures. — 21, Loosi wallas, Äolsta.
21. Äummulis, Soe kõrtsi juures. — 22. Kärgula wallas, Sulbi
alewis. — 23. Wasulas. — 23. Kõo mõisas. — 23. Moisekatsis.
— 23. Tõrwa alewis. — 24. Laatres, Sangaste kihelk. - 24. Krootuse mõisas. — 27. ja 28. Laikweres, Simuna kõrtsi juures. —
27. Saare mõisas, Tartu maak. — 28. Krüüdneri wallas. Tartu
maak. — 28. Pikuurme kõrtsi juures, Kursis. — 28. Järwa-Iaanis. — 29. Waiatu mõisas. — 31. Taeweres. — 31. Maniste
wallam. juures. — 31. Sindi alewis.
Rowembrikmrs. I. Petseris. — 1. ja 2. Kulinal, Wiru
Jakobi kihelk. — 2. Rõusa mõisas, Wändras. — 2. Mõrra mõi-
£•£• ~~ ö. Kambja wallas, Wissi kõrtsi juures. — S Rõuges,
vIUa kõrtsi juures. — 6. Kassinurmes. — 7. Malgas 2 p. —
9. Udernas. — 10. Iõgewa mõisas. — 11. Mõrus. — 11. Millaudis. — 12. Kähri wallas, Karilatsi kõrtsi juures. — 14. ManaLaitsemas, Korneti kõrtsi juures. — 14. Kärus. - 15. Petseris.
- 15. Tartus 2 p — 22. Patis, Saarte kihelk. -- 23. Paides.
23. Mustwees, Mardi laat. — 26. Walgjärwes, Pikjärwe mõi*
sas, Kitse kõrtsi juures. — 28. Woltwetis, Pallikukiwil. —
28. Põltsamaa alewis. —- 29. Mõrus.
Detsembrikuus. 1, Petseris. — 1. Tapa alewis. —
3. Alajõel, Wirumaal. — 3. Malgas. — 5. Antslas. — 7. Kal
last! külas. — Põltsamaa alewis, reedel enne 15 dets. — 8. Miljandis. — 8. ja 9. Rakweres. — 12. Iärwa-Iaanis. — 12. ManaMändra alewis. — 14. Nina külas, Peipsiäärses wallas. —
14. Pärnus 2 p. — 14. Antsla alewis. — 15 Petseris. —
15. Mõrus. — Lelle Piiekannus, esmasp. pärast 2 Krist. tulem.
Püha. — 18. Pöraweres, Jakobi kihelk. — 18. Paides. — 19. ja
20. Iõhwi alewis. - 20. Mõõbsus.^ 23. Krüüdneris, Pusu
kõrtsi juures. — 26. Mustwees, 2 p. — 28. Kawastu-Wamjas.
juur s
~ 291 Wasknarwas. 31. Moisekatsi wallas, kõrtsi
6 Walga 6.
12 Sangaste 7.
v
14.
õ)elme
20'
Walga karula 9 Walt 9.
Karula
18 Karula 7.
Karula 2
Sangaste
25 Keem 31 /«.
18 Keeni 5ff
14
ff
Sangaste 7.
27'/s Keeni 3*/a
31
Mägiste 1
Äargla
31 Zahewa wallap
24 Tahewa 3.
ff
Äelme
30=35 Puka 12-40
37 Sangast' K
40 Puka „.c23
ff
20.
ff
40
f '
24
44
' palliste 30.
22
11
j Puka 18.
?4
*
n
29.
11
1 45 I Äalliste 27.
Lüke
Walk
Karula
Sangaste
Pu^
$■
-a
->argla
ff
Tõrwa
ff
ff
ff
ff
11
24
Wabariig- Walitiuse poolt kin
nitatud 4- aprillil 1981 a.
Posti- telrgrast takside tabel.
Maksew 1921 aaSta 19, aprillist
Mrk.
1. Karjad:
a) kohalikud, esimese 20 gramm, c-elt • • ■ ■
iga järgmise 20 grammi eh? selle vm eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
...
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
...........................
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr
c) wäljamaalised, esimese 20 grammi eest
iga järgmise 20 grammi ehk selle ola eest
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45X45 em ehk torukujuüstvl >5X1".
2, Postkaardid:
a) kohalikud: üksikud
• •
wastusega
...............................................................
b) sisemaalised: üksikud
wastusega
...
c) wäljamaalised: üksikud...................................
■
wastusega...........................................................
Kaust mitte suurem kui 14 cm. X 9 cm,
ja mitte wähem kui 10 cm. X 7 cm
3. Nistpaela saadetused:
a) kohalikud: 50 grammi eest
•
•
alammäär äripaberite ja kaubaproowrde eest...................
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest - ■
...........................
alammäär äripaberite eest . . alammäär kaubaproowide eest.
■ • • ■ ■
...................
c) wäljamaalised: iga 50 grammi wöi selle osa eest
alammäär äripaberite eest
............
alammäär kaubaproowide eest
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr.
Kaust 45 cm. X 45 cm. ehk torukujulistel 75 cm. X w cm.
Kaubaproowide ülikaal 500 klgr.
.
^aust 30 cm. X 20 cm. X 10 cm. ehk torukuMstel
x
*m. X 10 cm.
75 v i ^elieftrükitööd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) sisemaaliseu s
.
b) wäljamaattsSo
, teistel trükitöödel.
Üliulatus nagu .
Ülikaal — 3 !lgr.
.,ta
ta poolikult maksetud saadetuste
5. Ilma margidv
puuduw postimaks kahekordselt sisse,
eest nõutakse saaja käest .
kuid mitte wähem uu:
....
sisemaalise eest
.......................................................
wäljanraalise eest • • •
*
6.
Tähtsaadetised: raha) iga saadetise pealr
„) ftfemaaUfX
(»«■>*
/..........................
b) wäljamaalised
Da
2
1
5
2
I
10
5
2
4
2
50
5
5
10
50
2
1
5
2
2
10
4
1
3
5
5
10
2Š
ME
sistmaalised? kuni 3000 margani iga 100 marga ehk pooliku
marga kuni 10000 margani, esimese 3000 marga
ecft 60 marka, siis iga järgmise 100 marga pealt . • üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest 130 marka, sns
säramise 1000 marga pealt ....
- - - - - • ,
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale selle weel
telegrammi maksu nagu 20 sõnalise telegramm: eest.
Telegraafiline teade telegraafi rahakaardi kattewnmise ule
nagu 10 sõnalise telegrammi eest.
Rähasaadete summa piiramata.
... .
wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi
b)
9.
1
Wäärtkirjad:
a' ^kaalu^tähitusraha nagu tähitud kirjade eest; kinnitusraha
iga 3000 marga ehk selle osa eest....................................
Kinnitusraha alammäär .
. ... - - Wäärtkirjades on riigiraha saatmme keelatud.
Wäärtuse ülimäär — 200000 marka.
,
b) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritokftde jargt.
10. Pakid:
a) stsemaalised: kuni 5 kilogrammini
'
üle 5-10 klgr
üle 10—15 klgr
.
Kinnitusmaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirzade luures.
Liütpakke (s. o. ilma ülesantud wäärtusera) wöib ka tahtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt . .
h) wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgu
Paki üliulatus135cm.X 40 cm. X 30 cm. ehk
100 cm. X 50 cm. X 50 cm. ehk
60 cm. X 60 cm. X 60 cm.
Wäärtpakiüliwäärtus20000
marka.
1
2
30
60
90
5
11. Wäljastusteade (avis de reception)
saadetiste juurde lisatewate eest:
2
kohalikud...............................................................................
5
stsemaalised
10
wäljamaalised
-...................................
b) tagantjärele saadetawate eest
4
kohalikud .......................................................... '
10
stsemaalised...................................................................................
20
Wöib1uurde"lisada ehk wastawal korral järelsaata igale saade
a)
tisele, mille postile wõtmisel kwiitung wülja antakse.
12. Nõudekirjad:
a) postisaadetiste järgiotsimise tagasinõudmise ehk aadressi muut
mise üle iga saadetise kohta:
sisemaal
...............................................
Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste kohta käiwad nõu
dekirjad on maksust wabad.
10
20
Prr
26
a)
b)
c)
13. Järelmaks:
alustaks iga saadetise pealt
..................... ...
sisse kasseerimise maks ........................................................
järelmaksu saatekulu
’
5
3
rahakaarti
Märkus: Punktides b ja c ettenähtud maksud arwatakse järel
maksu summast enesest enne tema ärasaatmist maha.
14. Kojuwiimine:
rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga 500 marga
ehk selle osa eest
3
Märkus: Kojuwiidnwate saadetiste wäärtus on piiratud: lin
nades 10000 margaga, mujal 3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimetatakse koju.
.15. Nimekastid:
aastas
1000
l/« aastas
600
V* aastas
350
16. Käsip 0 st:
aastas
400
Va aastas
250
% aasta?
150
17. Wolipiletid:
aastas (kalendri a)
25
dublikaadi eest kaotuse korral
19
18. Ajalehed:
a) tellimine: tellimise hinnast .
5
—
b) saatmine:
Lehe ilmumise sagedus. Postimaks tellimise raha järele arwatud.
kuni 2 korda päewas
20%
» 1
18%
„ 2 „
nädalas
16%
, 1 „
nädalas
14/9
» 2 „
kuus
12%
. 1 «
kuus
10%
„ 6 „
aastas
8%
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew
iga käesolewa aasta 1. jaanuaril.
Märkus: 2) Juhtumisel, kui tellimise hinda tõstetakse, makstakse
posti kuludeks endijesi hinnast taksi järgi, kõrgendatud hinna
wahest aga 50% wähem.
Ajalehe juures laiali saadetawate kuulutuste ja-reklaamide
eest iga 50 grammi pealt
—
50
19i A.b itööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadressi
kirjutamise eest...................................................................................... 1
Postkaardi kirjutamise eest ühes aadressi kirjutamisega
. 3
Nõudekirja kirjutamine ühes posti kwiitungi kopeerimisega . 3
20. Telegrammid:
x
a) kohalikud iga sõira pealt
2
alammäär
20
b) sisemaalised, iga sõna pealt
......
5
alammäär
40
e) wälistelegrammid — eri sõnatakside järgi.
Kiirtelegrammid 3 korda kallimad.
M
a)
b)
c)
b)
Makstud katse (eollatwnnement paye) */* telegrammi enese
hinnast ärakiri iga 100 ?Õna pealt:
kohalikust ja lihttelegrammist sisemaalisest
.... 2»
„
sisemaalisest kiirtelegrammist
50
mäljamaalisest: lihttelegrammist Soome kaudu
... 22
„
„
Läti kaudu ....
30
„
kiirtelegremmist Some kaudu
45
,
„
Lätti kaudu ....
60
telegrafiline wäljastus Seade (accuse de recetion):
kohalikkude ja sisemaaliste telegrammide üle
.
.
25
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise tele
grammi eest algtelegrammi sihtkoha
kiirwäljastustcade kolm korda kallim.
Wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui ka
wälistelegrammide
...................................................................... 10
Saatja nõudmisel telegremmi annuliseermise üle eest enne
telegrammi üle andmist
............................................•
.
10
Eriaadrese:
aastas
.
- - .
.
.............................................. 3000
V- aastas.............................................................
1750
aastas......................................................................................... 1000
21) Pankade rahatelegrammid:
liht — poolteisekordne sõnamaks,
kiir — kolme ja pole kordne sõnamaks. Käib ainult sisemaa
liste telegrammide kohta
—
—
50
—
—
—•
—
-—
—
—
—
Märkus: 1) Enne 1921 a 10. aprilli manade takside järgi
wäljaüüritud niinekastid ja käsipost, wälja antud
wolipiletid ning registreeritud telegrammide eraaadressid kuuluwad uute takside alla allesjpeale manade
takside järgi wõetud maksude kestwusaja lõppemist.
2) Jgalpool, kus maksusid ajajärgi arwatakse, sün
nib see kalendri aasta ehk mastamatel kordadel selle
osade (näit, poole ehk weerand kalendri aasta) järgi,
Riigiwanem: K. Päts.
Teedeminister: Joh. Kukk.
Riigi sekretäär: K. Terras
Pärmllinna tapamaja taks, walsew
1. oktobrlst 1921 a.
Linnawolikogu poolt kinnitub 23. septembril 1921.
I
Maks tapamaja hoowi tarwitamise eest loomade pealt, mis tapmi
seks pole määratud:
Suurte loomade pealt 24 tunni eest ...
Wäikeste loomade ja sigade peelt 24 tunni eest
MakS kaalumise eest:
a) suurte loomade (elawate) tüki pealt
b) wäikeste „
,
„
,
.
.
.
c) tapetud loomade kaalumise eest
$ £uuba .
a)
b)
2.
Mrk. Pen.
5
—
3
—
5
3
—
—
8,
Maks sõlautade tarwitamiss sest?
Mrk. Pen.
a) suurte loomade tükipealt 24 tunni eest
b) wäikeste „
„ „ 24
„
„
e) sigade
„
„ „ 24
„
„
4.
120
150
i 20
75
25
10
30
60
90
—
—
-—
—
—
Maks Väljaspool tapamaja tapetud loomade liha Äie»
Vaatamise eest
a) suurte loomade liha üle 21/2 puuda weerandi pealt
bj tr
rr
tl
tr 1
tr
rr
tr
'•) "
rr
rt alla 1
,,
„
n
d) wasikate ja lammaste tüki pealt
....
e) põrsate tüki pealt 1 puud rasked ....
f) 1 puudast kuni 2 puuda raskete sigade pealt
9) 2 „
„ 4
„
„
„
„
.
W 4 „
*5
„
,,
»
»
Märkus: Üle 5 puuda raskete sigade pealt tuleb iga järgmise
puuda pealt 20 mrk. juure; mitte täied puudad arwasakse täie puudade eest.
i) soolatud ja suitsetud lamba kintsude pealt
j)
„
»
,
seasingi pealt kuni 1 puudani
Märkus: Iga järgmise puuda eest tuleb 5 mrk. juure maksa;
mitte täis puudad arwatakse täie puuda ette.
6.
—
—
—
MakS Loomade tapmise eest:
a) hobuse tapmiseeest
b) suure looma tapmise eest üle 20 puuda
.
.
C)
rr
rr
„
„ „ 10
„
d) noore „
„
„
10 puudani
.
.
e) lamba ehk wasika eest
.....
f) põrsa tapmise eest kuni 1 puud raske .
.
g) sigade pealt 1 puudast kuni 2 puudani
. .
h) „
, 2
„
„ 4
„
.
i) «
« 4
n
„ 5
H
.
.
Märkus: 1) Üle 5 puuda liha kaalu raskete sigade eest wöetakse
iga järgmise puuda pealt 20 mrk. rohkem;
2) mitte täied puudad arwatakse täie puudade eest.
5.
5
3
3
35
30
10
25
10
30
60
90
3
10
Maks loomade tapmise eest tapamaja teenijate läbi:
a) hobuse tapmise eest
40
b) Suure looma eest üle 20 puuda
.
.
.
.
50
40
0
»
rr
»
„ 10
„
....
d) noore
„
„ alla 10 ,
.
.
.
.
25
e) wasikate ja lammaste eest
.
15
f) põrsaste eest kuni 1 puudani
.... 15
g) sead 1 pd. kuni 2 puudani
20
h) „ 2 „
„ 4
25
30
1) rr
4 rr
» 5
„
.
.
.
■
.
Märkus: Elle 5 puuda raskete sigade tapmise eest wöetakse iga
järgmise puuda pealt 10 marka.
Pärnus, 29. septembril 1921,
Linnapea
Linnasekretaar
Linna tapamaja juhata
Tempelmaksu tariif.
Arwete pealt tuleb iga 100 mrk. pealt. — 20 pen. Wekslite vealt tuleb
rga 1000 mrk. pealt 4 mrk. — Kwiitungid iga üksiku pealt, summa piiramata,
— 50 penni.
W
Piletite hinnad Pärnust:
Jaama minekus
Waldhof .....
Waskrääma ....
Surju.........................
Sigaske ......
Wottweti.................
Mõisaküla.................
Walk E. k/r. . . . ■
Abja . .....................
.Halliste.....................
Loodi.........................
Wiljandi.....
Olustwere.................
Wõhma.....................
Alliku.........................
Paide.........................
Lauri .......
Lelle.............................
Äeawa........................
Härmeti.....................
Äagudi.....................
Kohila. . . .
. .
Saku.................... - Tallinn Pea. ....
Tall. Sadam. .
Kõigil Eesti Wabariigi
piirides olewatel raudteedee sõidupileti hinnale
juurdemaks Eesti Punase
Risti kasuks: sõidupileti
pealt künni 50 klm.
II klassis 1 mark.
UI
o „ 50 p.
Iga pealt üle 50 Ain.
n klassis 2 marka.
UI
„
1
„
Iga pileti peale tehakse
sellekohane märkus.
30
Kodumaa wallad.
Pärnu maakond.
ti'"’
«o
E
*&
W a l d a d s
Lähem raudteejaam
nimed
ja kaugus sellest
Posti-aadress
£
i
Are
Abja
Audru
Enge
5
Hal.nga
Häädemeeste
6
7
Jäärja
Jõõpre
8
9
Kaarli
10
Kaisma
11
Kariste Une12
Kariste Wana13
Karksi
14
Kaubi
15
K-hnu
16
Kilingi
Koonga
17
18
Käru
Kaeluste
19
Laiksaare
20
21
Lelle
22
Orajõe
23
Pati
24
Penoja
25
Polli
26
Pornuse Wana27
Pöögle
28
Reiu
29
Sauga
30
Eeli
31
Suigu
32
Taali
33
Tahkuranna
34
Talli
35
Tammste
36
Tori
37
Tõstamaa
38
Uulu
39
Wee
40
Woltweti
Wändru Uue41 j
42 1
Wändru Wana43 1
Asuküla
Emaste
Haimre
Jõgisuu
Kalju
Kasari
Keina
Kloostri
Kolowere
Kärdla
Kõrgesaare
Lihula
Luiste
Lähtru
Martna
MaSsu
Märjamaa
Oru
Paadremaa
Paatsalu
Paliwere
Passlepa
Piirsalu
Rikoldi
Saulepa
Sinalepa
Sipa
Sooniste
Sutlepa
Suuremõisa
Taebla
Waikna
Wanamõisa
Welise
Weltsa
Lihula.
Märjamaa.
Haapsalu.
ff
Lihula.
Märjamaa
Haapsalu
Lihula.
N
Haapsalu
II
Risti.
Haapsalu.
Lihula.
Haapsalu.
Märjamaa.
Risti.
Haapsalu
Kärdla.
Haapsalu.
Turpla.
Lihula.
Alawere
Aleksandri
Anija
Harku
Inglisse
Juuru
Järwkandi
Jõelehtme
Kaiu
Kebtna
Keila
Kiiu
Kirna-Kobaiu
Kloostri
Kohila
Koiga
Kuimetsa
Kurna
Kõnnu
Laitse
Naissaare
Nehatu
Nikolai
Nõwa
Vakri
Peningi
Pranglisaare
Raasiku
Rae
Raiküla
Rapla
Riisipere
Saue
Wardi
Wihterpalu
Wladimiri
Awanduse
Haaspere
Iisaku
Illuka
Joala
Järwe
Jõhwi
Kaarli
Kalwi
Kohtla
Kunda-Malla
Küti
Maria
Mustajõe
Mäetaguse
Paastwere
Pada
Palmsi
Peetri
Porkumi
Püssi
Rakwere
Roela
Ragawere
Saksi
Salla
Tudulinna
Kiltsi.
Paide.
Koeru.
Paide.
rr
M
Lehtse.
Rakke.
Paide.
. Ambla.
Paide.
Alliku.
Koeru
Paide.
Koeru.
Paide.
Klltst.
Undla
Waiwara
Äao
Wasknarwa
W rhne-Selo
Wchula
Wahnja
35
Woka
36
Ärra
28
29
30
31
32
33
Kadrina, 1
Waiwara, 4
Kiltsi, 8
Jõhwi,
pp
Rakwere, 25
Kadrina,
Jõhwi,
Püssi,
Kadrina.
Waiwara.
Kiltsi.
Pühitsa.
Pf
Rakwere.
Kadr na.
Jõhwi.
Püssi.
Pärnu juht.
ArStid.
Dr. Martinson, Promenadi t. 15.
Dr. Maksimow, Kuninga t. 7.
„ Tanilas, Karja t. 14.
„ Stillmark
,
t. 11.
K. v zur Mühlen, S - Sepa t. 14.
„ Lewin, Rüütli t. 49,
„ M. v. zur Mühlen, Riia t. 6.
„ Kaar, Rüütli t. 47.
„ Äoerschelmann, linnahaigemajas
, Kukk, Ringi t. 3., linnaarft.
„ Dahl, Rüütli 1. 15.
„ Siegel, Ringi t. 12.
, Rirk, S-- Sepa t. koolide arst.
„ Astalu, Aia t. 6 , maakonnaarst.
, Stamberg, Riia t. 11.
„ Mares, Esplanadi t 31.
,, Tumma,
r
t. 27.
Õ d u r, maakonna loomaarst, Hospidali t. 14.
P a j o, loomaarst ja linna tapamaja juhataja. Karja t. 11.
S i r w i n s k y, maakonna welsker, S. Sepa t. 2.
Lipmann, maakonna loomawelsker, linna tapamajas.
Hamba arstid.
Sparwardt, Rüütli t. 31. — Tamm, Ringi t. 6. — Tammann, Kuninga t. 36.
— Dertewa, Kuninga t. 15. — Meri, Ringi t. 1.
Ämmaemandad.
Iärw, S. Sepa t. 4. — Paara, S. Sepa t. 3. — Takk, Karja t. 11.
Terevson, S. Ohwitseri t. 21, — Aritam, Aia t. 21. — Arrim, Riia t. 60.—
Maksimow, Kuninga t 7. Lieband, S.- Jõe tän. 18.
Masseerijad.
A. Toodu, M.. K'uke t. 1. — K. Madisson, W.- Jõe t. 9.
39
Adwokatid.
Neiman Aia 1 8 — Leesment, Aia t. 6. — Kuusner, Possieti t. 4. —
Timusk/Supelus t. 6,wan. adw. abi. — Böthling, Rüütlit. 15, wan. adw. abu
Eraadwok.
Wiietak, Aia t. 3. -
Soo, Aia t. 3. -
Soosar, Lubja t. 35. -
Jacoby
Kuninga t. 38.
Maakonna pol. walitsus, Posfieti t. 2.
Linna jSk. politsei, Posfieti t. 2.
Kriminaalpolitsei, Rüütli t. 3.
Riigimaade ülem, Rüütli t, 19.
Maakonna metsade ülem, Kiwi t. 5.
Tolliwalilsus, Wee t. 8.
Sadamawalitsus, Malli peal.
Raudteewalitsus, Rüütli t. 40.
Piirikontroll, Mee t. 8.
„
n
3-da jalawäe diwiist staab. Mere tan. 2.
6-da jalawäe polgu staab, Nikolai tan. 1«.
Kaitsepolitsei, Karuselli t 14.
Pärnu maakonna maamõõtja, Riia t. ob
Maksuinspektor I ja n jsk, S.' Sepa t. 22.
Rahukohtud I ja n jsk., linnaametimaras.
Kohtuuurijad V ja H jsk, Karja t. 1.
Maakonna ^wangima^a^ Lilli tän. Maakonna arestimaja, Lilli tiin.
Pärnu maakonna rahwawäe ja K. L. ülem, .ukolar t
Posti-telegraafi kontor, Rüütli t. 21.
.
iantfetei ttnnaamEmajas
Maakonnawalitsus, S. Sepa t. 14.
Rahaasutused.
Pärnu Pank A. S-, Rüütli t. 42.
Pärnu Eesti laenu hoiu ühisus. Rüütli t 42 (Endla)
Pärnu n wastast. kred.-ühisus, Rüütli t 40.
Petrogradi Riia kaubapank. Rüütli t 28
Pärnu rentei. Kuninga t b
f
□
Eestimaa Tööstuse ja Kaubanduse Panga Painu^osakond, Pill t nr. J.
Seltsimajad
Endla, Rüütli t. 42 - Musse, Kuninga t. 9. -- Kodanikkude klubi Made,
mia t-5 — Wene selts, Akademia t l. -- Kalani. selts mhta> ^all^Posll
t. 1. —. Am. Äh. Kesknõukogu, Possieti t. 14.
Pärnu Eesti koolpelts, Runtl
t. 55, Wigastatud söjameesteühisus. Pikk tän. 11.
Wiljandi juht.
Linna asutused:
Raekoda Linnu t. 1; üks wanematest hoonetest; ehitatud 1838 a. Telefon nr. 17.
Linnahaigemaja, Wäike t. nr. 4. Telefon nr. 50.
40
Meewärk — aururump, Trepimäe Elektri jaam ja tapamaja, mõlemad Trepimäe all. Telefon nr. 4.
Kaalukoda ja lihapoed. Suurel turul.
Pritsimaja, Linnu tän. nr. 3
Linna waestemaja. Posti tän nr. 16.
Kirikud ja palweMaja:
Jaani ehk linna kirik, lossi waremete kõrwal; ordu ajal ehitatud.
Pauluse ehk maa kirik, seisab kingu peal, Waluoja kaldal; ehitatud 1863—1866 a.
jGooti stiilis.
Wene õigeusu kirik, Waksali tünaw; ehitatud 1847 a.
Wennaste koguduse palwemaja. Tallinna tänaw; ehitatud 1907 a.
Surnuaiad:
Mana surnuaed Saani, Pauluse ja Õigeusu kog jaoks, Walga maantee ääres.
Aus surnuaed, üle raudtee. Pärnu maantee ääres.
Linnakoguduse maksuta surnuaed, Wiiratsi mäel, Tartu maantee ääres.
Juudi, surnuaed, sellesama tee ääres, eelmise surnuaia juurest natukene maad edasi.
Seltstmajad:
„Koit", C. R. Jakobsoni tänaw.
„Käsitööliste Abiandmise Selts," Posti tänaw
„Saksa Käsitööliste Selts" („Äandwerker Verein",) Projekti tän. nr. 2.
Seltsid, ühisused ja liidud:
"Wiljandi Eesti Põllumeeste Selts," Tallinna tän. nr. 1, sealsamas kauplus
ja näituse plats. Telefon nr. 6
.Wiljandi Eesti Äariduse Selks," C R. Jakobsoni tänaw.
Spordi Selts „Tulewik"
Wiljand^-Slwrdi-Ring, Posti tänaw nr. 7.
Wiljandi Kitti rühm. Posti tänaw nr. 7.
..Mesilaste pidajate Selts "
,Wiljandi Rahwaülikooli Selts," Wiljandi mõisa uues lossis, sealsamas ka
raamatukogu ja lugemistuba.
«Wiljandi Wabat Tuletõrjujate Selts."
^Wiljandi Naisselts "..
.Wiljandi Lastekaitse Ahmg.
Viljandimaa õpetajate Liit," Lossi tän. nr. 17; sealsamas raamatukauplus.
E. W. Wigastud Sõdurite Ühisuse Wiljandi Osakond; kantselei Tallinna t. 2a.
«Wiljandi Linna Kaupmeeste Ühisus."
Tarwitajate Ühisus "Abi," Lossi tänaw nv. 17a, sealsamas ka kauplus.
Wiljandi Puutööstuse Aktsia Selts," Luksu tän. nr. 4. Telefon nr. 48.
"Wiljandi Elektri Selts" Aktsiaselts, Suurturg nr. 12 Awatud kella 9—3.
"
Teleson nr. 30
„Wiljandi Majaomanikkude-Ahing."
"Wiljandi Tööstus-Ettewõtjate Ühisus "
"Wiljandi Woorimeeste Ühisus."
"Wiljandi Koolinoorsoo Liit," Suurturg nr. 2, Grand-Hotellr 3. korral; sealsamas raamatukogu ju lugemistuba.
Eesti Seemnewilja-Ähisus," Tartu t. n. 15a; sealsamas seemnekauplus.
I. Eestimaa Põllumajanduse-Ühisus, Lossi ja Posti tänawa nurgal; sealsamas
Põllutööriistade ladu.
Wabeikud ja tehased:
Wiljandi linawabrik. Lossi tänaw nr. 32. Telefon nr. 18.
D. Pohl'i tikuwabrik, Waksali tän. Telefon nr. 44.
41
Uno Vohrt'i masina ja rauawalam. wabrik, Waksaü tan.
J. Metsamart': masinawabrik, Tm-.liwesk: tän. Telefon nr. 40.
Wiljandi Piima-Ähingu wabrik, Kirikumõisa tan. Telefon nr. 88.
O.-Ä. Wiljandi napsi ja likööri wabrik, Lossi tänaw ur 1/a.
O -Ä Wiljandi weiniwabrik, Väiketuru tanaw, Peterson: mazas.
Limonadi wabrik M Aniwer, Wiljandi mõisas. Telefon nr. 12.
Limonadi wabrik J. Lilleoja, Tartu tänaw nr 43.
Trükiklisheede templite ja graweer:m:se tööstus A. Suurrafr, Aus t nr. 38.
G. Johns'i nahawabrik. Tartu tänaw nr. 25
E. Rieprich'i nahatööstus, Tartu tänaw nr. 4
J. Kondor'i nahatööstus, KöstisWiljandi Toorelina Tööstuse Ahisus, Tallmna tanaw. Telefon nr. 51
Paberossi tehas .Eakala," Kauba tanaw nr. b.
Auruwärwimise wabrik R. Natus, Tartu tanaw nr. ~2
9
liimYDfiryDttttii
‘'Dcibrtf
Sv->LGlltnnivitt. nt
Ä
CZmtfHa
WÄWiuitfe
tööstus
A. Kõpmann,
Tartu tänaw nr. 18
Pangad:
T'ar^"LL >w"7"igal äripäewal
kella 9—2 Telefon nr 68
, „
,
„
Tartu Pank, Wiljandi abikontor, Lossi ja Post: tanawa nurgal; awatud kella
Wiljandi Laenu ja Tagawara Kassa, Kauba tänaw nr. 4.
-
Apteegid ja rohnkauplused:
G. 55. Iürgens'i end. Schoeleri apteek, Suurturg nr. la, Asutatud 1764 a.
M. Kõiwa robu ia wärwikauplus Lossi tanaw Jif.
Ä. Reinbach'i rohu ja wärwikauplus. Lossi ja ^artu tanawa nurgal.
E Günthersi rohu ja wärwikauplus, Tartu tänaw nr. c
Arstid:
A. Zastrow, Tallinna tän. ur. l,^kõnel. rella 9 L. e l ia kella 4
Dr T. Svosar, Lossi tänaw nr. 17. telefon nr. 74.
med. E- GernHardi, Lossi tänaw nr «.
5 p. t.
teua 9-12 «. t >a
rc»-fii=m
^lefon nr. 96.
R Weinberg, Munga tänaw nr. 4.
$ ■ S±' torn lätoäw Pikk tänaw nr. 3
m
t
yfem' haiaused, Wäike tänaw, nr 6. Sõnet lelto 11—1.
K taXt 'e R. Jakobsoni tänaw nr. 14. Kõnet, kella 1-2.
Hambaarstid:
"ecua 4-6 -'
Srnnb Ä M.' nr. 10. M kella 9-1 e.l.
*
ja kella 2—5 P. l
42
Ämmaemandad:
E. Adamson, Kauba tänaw, Hennoeki maja.
A. Ermolaewa, Suurturg nr. 7.
M. Koort, Tartu tänaw nr. 15a.
A. Lieberg, Posti tänaw.
A. Aerfeldt, C. R. Jakobsoni tänaw nr. 17.
Veterinaararstid r
P. Raska, R, Raska, Suurturg nr. 8. Telefon nr. 35.
Adwokatid:
Man. adw. A. Jung, C R. Jakobsoni tän. nr. 7.
,
„
K. Baars, Lossi tänaw nr. 1b.
„
„
O Leik, C R Jakobsoni tänaw nr. 13. Kõnet, kella 9—10 e, l.
ja kella 4.-5 p. l.
„
„
Soots, Lutsu tänaw nr. 4.
„
,
abi *ö. Tamberg, Lossi tänaw nr. 15.
„
„
„ G. Talts, Lutsu tänaw nr. 5.
„
„
„ K. Güldenstubbe, Lossi tänaw nr. 18. Kõnet, kella 8—10 e. l.
ja kella 3—5 p. l
Eraadwokat M. Aletinsky, Lossi tänaw nr. 18.
Trükikojad:
E. Hunti, Posti tänaw nr 20b. — Z. Nurmberg'i, Tartu tänaw nr. 9.
Päewapildi töökojad:
3A.
J.
A.
Riet, Harjutuse tänaw nr. 3. Telefon nr. 111.
Lints, Tallinna tänaw nr 2.
Hallikas & M. Teng, Posti tänaw nr 20a.
Zlwes & Ko., C. R. Jakobsoni tänaw nr. 16.
Hotellid ja WöeraStemajad:
Grand-Hotell, Suurturg nr. 2 Telefon nr. 63.
Hotell Metropol, Lossi tänaw nr 6. Telefon nr 58.
Hotell Pristoll, (Suurturg nr. 5
Kommerz.Hotell, Wäiketurn tänaw nr. 3. Sealsamas sissesöidukoht.
Hotell-Restanrant London, Tartu tänaw nr. 6 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöõrastcm. Sakala, Tartu tänaw nr. 2 Sealsamas sissesöidukoht.
Restaurant Seasaar, Tallmna tän. Sealsamas sissesöidukoht. Telefon nr. 79
Wõörastem. Kodumaa, Kauba tän nr. 1 Sealsamas sissesöidukoht.
Wöörastemaja Ressar, Oru tänaw nr 4.
,
„
„
Siilak, Tartu tän. nr. 10
„
„
Rahwa theemaja, Wäiketurn tänaw.
Kaffee, C. R. Jakobsoni tänaw nr 9.
Politseid:
Wiljandi
„
,
„
linnapolitsei. Oru tänaw nr. 6. Telefon nr. 60.
maakonnapolitsei ülema kantselei, Posti tänaw. Telefon nr. 2.
kriminalpolitsei, Lossi tänaw nr. 7. Telefon nr. 86.
kaitsepolitsei. Munga tänaw nr. 4. Optantide registreerimine igal
äripäewal kella 9—1. Telefon nr. 91.
»
maakonnapolitsei I. jaoskonna kantselei, C. R. Jakobsoni tänaw
nr. 9. Awatud kella V-9—3.
Raudteepolitsei 6. jaosk. ülema kantselei Wiljandi raudteejaamas. Telefon n. 26,
43
Wiljandi-Pärnu Rahukogu:
Posti tänaw. Telefon nr. 16.
Wiljandi-Pärnu 4. jaoskonna rahukohtunik r
Posti tän., rahukogu maja; kantselei awatud kella 8—1 e. l. ja kella 2—4p.i
Wiljandi-Pärnu 6. jaoskonna rahukohtunik:
Posti tän., rahukogu majas; kantselei awatud kella 10-1 e. l. ja kella 2-3 p. l.
Kohtup lati prokuröri wanem abi:
Posti tänaw, rahukogu maja.
Wiljandi-Pärnu kreposti jaoskond.
Posti, tänaw, rahukogu maja, kantseler awatud kella
29
3
maja. Wangidck on lubatud -oidulraami tuua
igal teisipäewal ja reedel kella 12—2.
Liuna ja maakonna I jaosk. kohtuurija:
» r ,
Posti t. nr 5a. Kantselei awatud kella 9-1 e. l. ja kella2
Maakonna li. jaosk. kohtuurija:
Lutsu tänaw nr. 1. Kantselei awatud kella 8—4. Telefon nr. 89.
Wiljandi-Pärnu Rahukogu kohtupristaw:
Lutsu tänaw nr. 5. Kantselei awatud kella 10
2.
Lossi tänaw nr. 1. Kantselei awatud igal änpaewal kella •
Linna ja maakonna itgirmaksu amet:
Posti tänaw nr. 2. Kantselei awatud kella 9
•
Wlljandi-Pärnu raiani töökaitse kommisar:
M
C. R. Jakobsoni tänaw nr. 12 Kantselei awatud kella 8
Posti ja telegraafi kontor:
Posti tänaw nr. 14. Telefon nr. 20.
Wiljandimaa telegraafi telefoni tehnik:
Posti tänaw nr. j4. Telefon 71.
Telefoni keskjaam:
Posti tänaw nr. 7.
Maakonna metsade ülem:
f
«
Lossi tänaw nr. 2. Kantselei awatud igal anpaewal kella 8
Maakonna riigimaade ülem:
Wiljandi mõisa uues lossis.
Telefon nr. 90.
Maakonnawalitsus:
Pikk tänaw nr. 2.
Maakonna rahwawäekomiSjon:
Lutsu tänaw nr. 3.
Maakonna kütteainete komitee:
Tartu tänaw nr. 15. Telefon nr. 22.
R
4 p. l. Telefon ni.8.
i/
q
44
Raudteejaam r
Waksali tänaw.
KönepunkL nr. 15.
Wiljandi raudteejaama kaubakontor:
Waksali tänaw.
Telefon nr. 47.
Koolid, Speasutnsed ja kursused:
Lmna naisgümnaastum, Linnu tänaw nr. 2.
Eesti Lariduseseltsi tütarlaste gümnasium, C. R. Jakobsoni tänaw. (Endine
Wrhandr Eest: Põllumeeste Seltsi seltsimaja). Telefon nr. 73.
Maakonna poegi reaalgümnaasium, Peetrimõisa t. n. 20. Telefon n. 70
Poegl. ia tütart kommerzkool, Petrimõisa tän 20.
Wiljandi linna L algkool, Suurturg nr. 4.
*
*
Kõrgem algkooli ruumides.
»
»
lll.
Waksali tänaw.
»
IV.
„
Jakobsoni tänaw nr. 1.
»
„
V.
„
kõrgem algkool. Suurturg.
Z?ksa.rahwuse erakool (Deutsche Schule) Peetrimõisa tänaw nr. 20.
Kasttookool Ä. Sternberg, C R. Jakobsoni tänaw nr. 9.
Laulmise õpetaja W. Blossfeldt, Oru tänaw nr. 7
21. Liebergi raamatupidamise kursused. Posti tänaw.
Liuna turupäewad:
igal teisipäewal ja reedel.
Paide juht.
A d m o k a t i d:
R. Lepp, Turu plats 13.
ArStid:
Dr. Renteln, Suur-2lia tän. 5 — Dr. Nääris, Pikk tän. nr. 9. Dr. Schilling,
Pikk tän nr, 2.
Hambaarstid:
Ida Steinberg, Wäike-2lia uul. 20. — Rabanowits, turuplats 5.
Ämmaemandad:
Essenthal, Pikk tänaw 11. — 21 Laaberg, Pikk tänaw 23.
Haigemajad:
Linnaheigemaja, Weike-Aia tänaw 14. — Maakonnahaigem., Pärnu tän 10
Külgehakkawate haiguste barak, Rääma tee 13.
>
Wööraslemajad:
$otcl Järwamaa, Pärnu tänaw 17. - öotel Ost, Pärnu tänaw 4. - Koda
nikkude Klubi, Rüütli tänaw 2.
Wihalemm, Tallinna tän 20.
Rotarius:
45
Rakwere juht
Rakwere Linnawalitsus, Pikk tänaw ttr. 5.
Linna politseiwalitsus, Laada tanaw ^r. 3. (9—2, ö-6.
Kriminaalpolitsei, Peterburgi tänaw.. A 38,
Maakonnapolitsei, Rohuaja tän. nr. n.
I. jaosk., Taplmna tcm. nr. 2.
*
n. „
Pikk tän. nr. 41.
Maakonnawalitsus, Pikk tän. nr. 15.
Rakwere- Paide Rahukogu, Rohuaia tan. d
4. ja 5. jaoskonna rahukohtunikud, iea«.samas.
Rakwere kohtuurija, sealsamas.
Wa-sali tän. „r. 2a.
Adwokatid:
Wannutud adw. M. Kutti, Rohuaja tän. nr. 11.
Eraadwokatid I ja F1 astme asjades.
Eraadw E. Waldmann, Pikk tän. er. 27.
„
K. Äaho, Laias tän. /.
Rakwere notaarius, Peterburgi taiiaw m.
Opeasutused:
Maakonnawalitsuse poeglaste reaalgümnaastum Pikk tanaw nr.
Tütarlaste reaalgümnaasium. Pikk tanaw nr. • •
Saksa seltsi kool, Pikk tänaw, Osfmanni W/
on
asuw algkool, S-minaari tän.
I linna algkool, Aleksandri tänaw nr. /.
n „
„
Tartu täiiaw nr. 4.
UI „
,
Pikk tänaw nr. 40.
Jersti 2 kl. eraalgkool, Laada tänaw, Jersti maias.
Linnahaigemaja, Peterburgi ja Wene tän. nurgal.
Arstid:
Dr. J. Müller (9-1, 5-6) Peterburgi tän. nr. 38.
„ W. 5)ildebrant, Peterburgi tanaw nr. 20 (/0
, o
„ A Eberhardt, Pikk tänaw nr. 3, (9—} j
. M. Muradow, Peterburgi tanaw nr 1, (9 l
Maakonnaarst Dr. J. K>aho, Lmas t. nr. 18, (9-11, 4 0)
Dr. E. Utt, Pikk tän. nr. 16. (9—11)
’ N"k"EbKrd? PiN Law WM-rgl nmjos.
.
.
:
O Lepp, Waksali tän. nr. 12, spezial, silma hmgekorwa, nma za kurgu,
„
R.^Wirin, Peterburgi tänaw nr. 25, (81/*—91/», 3—5)
Hambaarst M. Iuurik, Peterburgi tänaw nr. 8.
,
55. Stembek,
„
»
"
yq°
Ah
M. tzooss,
„
»
6, (9-1, 3-5, pühap. 11-1)
Ämmaemandad >
cv CT»aIff)er Waksali tän. nr. 2. - A. Siegmonds Treufeldt, Aleksandri tän.
nr. 18
TuMng, Pikk tän. nr. 23. - Kiisk, Rakwere laamas. - Loomawelsker, Laada t. linnamajas.
46
Loomaarst Leinrichson, Suure Põllu tän., omas majas.
Linnaapteek, Pikk kän. nr. 14.
Maakonna apteek. Pikka ja Posti tän. nurgal nr. 15/1.
Telegraf, telefon ja postkontor, Peterb -qi tän. nr. 28.
Rentei ja Riigi hoiukassa, Peterburgi^rün. nr. 3.
Maakonna wangimaja, Rohuaja tän. nr. 6.
Rahaasutused:
Rakwere Ühispank ja Wiru pank, Lai tän. nr. 17.
Äarjupank, Pikk tän., Kuupi majas.
Äoiu ja Laenukassa, Peterburgi tän., linnamajas.
Seltsid:
jö Karidusselts,* asub Rakwere mõisas.
^Spordiselts Kalew," Lai tän., Ühispanga majas nr 17.
^Käsitööliste Selts," Lai tän. nr. 17.
Kinod:
"Illusion," Pikk tän. nr. 16.
„Union*, Maksali tän., Waksali ja Kukke tän. nurgal.
I ja n riigimaksude walitsused, Peterburgi tän. nr. 47.
Malga juht.
Ametiasutused:
Lmnawalitsus, S.° Sepa tän. nr. 1. Linnapea Dr. J. Müllerson
abi 3. Pullisaar, Äariduse osak. juh. A. Kokkult, sekretäär
3. Jänes. Awatud kella 9- 1. Teleson nr. 8.
Maakonna ja linna politseiwalitsus, Aia tän. nr. 16. Ülem: Ä.
Sims, abi W. Wäljaots. Töötunnid kella 9—1 ja 3—5.
Kriminaalpolitsei, Moskwa tän. nr. 14. ÄlemRikol. Pääbo.
Kaitsepolitsei, Moskwa tän. nr. 27, teisel korral, ülem A. Jügermann.
Komendantuur, Moskwa tän. nr. 15/17, Sperkassa majas. Komendant al.-kapten Madisson, ühtlasi ka linna ja maakonna kait
seliidu ja rahwawäe ülem.
Maakonnawalitsus, Pihkwa tän. nr. 5, teisel korraL Esimees Aua,
Sild, sealsamas ka haridus ja hoolekairde osakond, juh. AlWibu, kaubandus ja toitlusosakond, esimees Aug. Sild. Maakoolinõunik: Aug. Kõiw. Administrat. osak.
juh. Mõttus; Põllu majandusosal, juhat. Kans Hiop.
47
Linrrapood, Moskwa tän. nr. 21. Juhataja linnanõunik W. Gross.
Linnahaigemaja, Allee tän. nr. 6. Arst Dr. Ed. Gens.
Koolid:
Poeglaste reaalgümnaasium, Pihkwa tän. 13, juhataja M. PärnaTütarlaste
' „
Moskwa tän 3,
„ T. GrünbergLäti keskkool, Wene tän., juhataja K. Weemann.
Saksa erakool, Allee tän. nr. 4, juhataja Sternberg.
Arstid:
Dr. Ed. Geus, naiste- sugu- ja sisemised haigused, Jaani t. nr. 1,
kõnetunnid 1/2! 1—12 ja 4—5.
Dr. A. Tambera, sisemised, silma- ja suguhargused, Kuperjanowi
tän. ur. 3, H korral, kõnetunnid kella 10—12, 3—4.
Dr. 3. Müllerson, Pihkwa tän. nr. 22.
Dr. S. Polikowsky ja J. Polikowskaja, Sugu, nars- )(i ftsemrsed
haigused. Anulüüsid. Kuperjanowi tän. nr. 10.
Dr. Äaynberg, Moskwa tän. nr. 25.
Dr. A. Morel, loomaarst, Kuperjanowr tan. 3.
Hambaarstid:
J. Goerts, Kuperjanowi tän. nr. 10.
pr. E. Rääbis, Pihkwa tän. 14, wastuwotnnse tunmd 9-1 ja 3-5.
Apteegid:
Ä. Sõrmus, Pihkwa tän. nr. 26.
C. Rüeker, Moskwa tän. nr. 8. Jaani kmku wastu.
Ämmaemandad:
A. Dünter, Aleksandri tän. 16.
M. Kalnin, Mesipuu tän. 6.
J. Kukrus, Puschkini tän. 7.
A. Schinman, Aleksandri tän. 13.
O. Schamajewa, Pihkwa tän. 31.
P. Parts, Pihkwa tän. 32.
Adwokaatid:
3. Kreideberg, Moskwa tän nr. 15/17, IH korral.
Peri, Pihkwa tän. nr. 6.
Malga rahukohtunik: Lesta, Pihkwa tiin. nr. 6 1III tort. Kohtuuurijad: 1. jaosk. Friedr. Kurwtts; 2. zaosk. Tatar, Pchkwa
tän. nr. 6, III kord.
Rotarius, L. Tuul, Pihkwa tän. 6, 3. korral.
Maksuinspektor 3. Kalam, Aia tän. 16, Nentei majas, II korral.
Rentei, Aia tän. nr. 16, ülem A. Printsmann.
48
Post*, telegrafr ja telefoni kontor, Moskwa ja Pihkwa tän. nurqal,
kontori ülem K. Maurer, abi J. Kompus.
y
Walga linna wangimaja, Riia tän. nr. 9.
8 aktsiisi jaoskonna kontrolöör
Einer, Moskwa tän. nr. 32.
Malga maak, metsade ülem B. Grave, Moskwa tän. nr 37.
Kaalukoda, Raha tän. nr. 1.
Tolliwalitsus, raudtee jaama juures, ülem Sorgenfrei.
Elektri jaam, Raha tän. nr. 3, kantselei linnawalitsuses, II korral.
R haasutufed:
Walga Wastastikku Krediit Ühisus, Pihkwa t. 6. „Säde" majas
„
Laenu ja Loiu- Ahisus, Moskwa tän. 15/17, omas majas.
„
Teine Wastast. Krediit-Ahisus, sealsamas.
KaudanduA- jpsinga
ofcif., fenlfamos.
Seltsid:
„Säde," Pihkwa tän. nr. 6, omas majas.
Walga Karskuse Selts, seltside Fhiskodus," Moskwa tän. nr. 14.
,rühEodu," Moskwa tän. nr. 14.
Üleriikline Riigi- ja Omawalitsuse teenijate ühing, sealsamas.
Lätr selts, Moskwa tän. nr. 10.
Ajaleht:
„Lõuna-Eesti," Moskwa tän. nr. 20a. Toimetaja J. Pommer.
Kinod:
„Ilmarine," Moskwa tän. nr. 33, postkontori wastu.
„Rekord," Puschkini tän. nr. 4.
Wvõrastemajad:
„Petrograd,"Moskwa tän. nr. 16.
„Commerce,"
„
„
„ 21.
„Liiwimaa,"
„
„
„ 29.
„Rossia," Pihkwa tän. nr. 36.
„Pärnu"
„
„
„ 40.
ttRoom,"
„
„
„ 37.
„Balti," Riia.tän., end. „Musse" wastu.
„ Euroopa," Raudtee jaama juures.
P. S. Lähemal ajal awatakse I kl. wõerastem.
Pihkwa tän. nr. 6.
„Säde" majasse
49
Tartu juht
Linnahaigemajad:
Linnahaigemaja külgehakkawate haig. jaoskond. Lina tän. 4a, tel. 121, wastuwõtmine igalajal.
. .
.
,
Linnahaigemaja meeste- naeste ja suguharg. jaoskond ja ambulat. raawttsemme
Aleksandri tän. nr. 80a, wastuwõtmine igalajal.
Linnahaigemaja naeste, naha ja suguhaig. jaoskond ja amdulator. rawitse.
mine maks 10 mrk. Siftlrse arstrmrne on ilma maksuta kõrkidele.
Puiestee tän 87. tel. 56.
Wanuutud adwokatid:
S. Olesk, Rüütli tän. nr. 9. — J. Ostrat, Rüütli tän. nr. 3. — A Schmidt,
Lossi tän nr 9. — O. Rüütli, Suurturg tan. nr b. — W.Landesen, Uueturu
tän nr. 11. - J. Laur, Suurturg, tän. nr. 14.-- J. Krnsa, Promenadi
tän. nr- 6. - Fr. Karlson, Suurturg tan. nr. 8. - Q. Karrk^ Kroonuaia tannr. 76. - J. Gens, Poodi tän. nr. 2. — W. Hartmann, Wana tan. nr. 2.
R Tarrask, Wana tän. nr. 7
Eraadwokatid:
P. Kangur, Jaani tän. nr. la. — Eh. Luha, Lai tän. nr. 31. —• J. Johanson,
Peterburgi tän. nr- 46 — W, Malern, Waürkraawr tan. nr. 6a.
Liuuawalitsus, Suurturg, raekojas.
Linna kõrgemad ja keskkoolid:
Ülikool, Jaani tän
Kesk- ja kutsekoolid r
Tartu tütarl. gümnaasium, Riia tän. 12.
Treffneri poegl.
Rüütli tan. nr. 12.
E. N. K S. tütarl. gümnaasium, Wiljandr tan nr. 3.
Reaalkool poegi, Riia tän. nr. 121a.
Kommertskool ühiskool, Tolstoi tän. nr 4.
Kommerts kaubandus ühiskool, Fortuna tan. nr. 6/2.
Õhtu reaalgümnaasium ühiskool Fortnna tan. nr. 6/12.
Saksa ühisgümnaasium, UhiselumaiaDoomemael.
A. Walteri poegi, eragümnaasium, Magastm tan. 6.
Gross'i tütarl. eragümnaasium, Aia^tan nr 34^
Rothlefi
„
Tähtwere tan. nr^ 3/4.
Wene ühiskool eragümnaasium. Munga tän. nr. 12.
Tallinna juht.
Riigikogu:
Istumised: Toompea lossis, Walges saalis.
Kantselei ja juhatusekabinett sealsamas.
Poliitiliste rühmade kabinetrd sealsamas.
50
Rtigiruanem:
Riigiwanem K. Päts, Ameti elumaja,
W.- Pärnu m. nr. 19a.
Riigiwanema kaainett, Toompea loss.
Pikajala
tänawa
lõpp. Erakorter r
Wabariigi walitsuS:
Kantselei, Toompea loss.
Asjade walitseja kabinett, Toompea loss.
Riigi raamatukogu, Toompea loss.
WölisminiSteerium:
Wälisministri kabineti, endises rüütelkonna lossis. Toompeal.
Ruhaministeerium:
Rahaministri, abi kabinetid, Karjawärawa puieslee nt 1.
Kaubandus- ja tööstuSminiSteerium:
Ministri kabinett. Kohtu tän. nr. 8.
Põllutöõministeerium:
Ministri, abi ja sekretääri kabinetid, Wismari tän. nr. 7.
Töö ja hoolekande ministeerium:
Asub Aia tän. nr. 12.
Teedeministeerium:
Teedeministri ja sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
Haridusministeerium:
Ministri abi, sekretääri kabinetid, Toompuiestee nr. 3.
RiikLised õpeasntused:
Tallinna tehnikum, Narwa maantee 54.
Kunsttööstuskool,
Tartu mnt. nr. 11.
Tallinna merikool, S.- Kloostri t. nr. 16.
Sõjaministeerium, Pagari tänaw nr. 1.
Maakonna asutused, S.° Rofikrantsi tänaw nr. 12.
Pangad ja rahaasutused Tallinnas:
Eestimaa Tööstuse ja kaubandusepank S ja W. Karja tän nr. 7/12.
„
Wastastikune Krediitühisus, W.- Karja tän. 12.
„
„
Krediitühing, Lai tän. 11.
Eesti Pank, Gogoli puiestee 3
„
Rahwapank, S.- Roosikrantsi t. 15.
„ Wene Pank, Aus t. 2.
Äarju Pank, Larju t. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank, Wiru t. 18.
Põhja Laenu ja Äoiuühisus, Suurturg.
Pöhjapank, S.- Karja t. 20.
Põllupank, Lai tän. 1.
Rentei, Lai tän. 1. — 2 Rentei W>- Pärnu mnt. 2.
C. Scheel ja Eo. Wanaturg. 2.
51
Tallinna börse, Pikk täit. 17.
„
Krediitpank, <5.= Karja t. 2.
,
Linnapank, Mündi t. 2
Anioonpanga Tallinna osakond. Pikk t 11.
Tallinna wõõrastemajad:
„Kuldlõwi/ Äarju täit 40. — .Tsentraal/ Larju täit. 37. — .Kommerts/
Kaarli tän. — .Peterburi," Rataskaewu tän. 7. — .Peetri/ Peetri platsi
ääres. — .Du Nord/ Rataskaewu tän. 3. — „Europa'" Wiru tän. 24. —
„S)OteI de Room/ Narwa mnt. 30. — .Frantsia/ Balti waksali wastas. —
.Sõdurite kodud/ S. Tartu mnt. 64. ja Lutsu tän. 2.
Haigemajad ja kliinikud:
Eesti arstide erakliinik. Mana turu kaelas 3. kõnet. 12—2.
Kliinik, Wiru tän. 23. kõnet. 12—2, 5—7.
Priihospidal, W - Liiwa tän. 18.
Diakonissi haigemaja, S ° Pärnu mnt. 52
Tallinna erakliinik, S.- Roosikrantsi tän. 2a
Sünnitamishaigemaja, S.- Balesna tän 12.
Dr Knupferi naiskliinik, S'- Balesna tän. 12.
.Seewaldi" waimuhaigetemaja, Baltiski maanteel 52
Jnhalatoorium, Kaarli puiestee, Winkleri maja.
Tiistkushaiguste sanatoorium, Magdaleena tän. 6.
Linnakooli hambakliinik. Lai tän. 40.
Tallinna wannutud adwokatid:
Birkenberg, R. Wiru tän 5. — Daugul, J Lai tän. 32. — Eliaser, R. Jaani
tän 6. — Ester, Ä. Lai tän. 15. — Gorschkoff, J. Wiru tän 12- — Laho,
Kr S - Karja tän. 2 — Äirsch, M S- Karja tän. 7. — Jdell, O Lai t. 7.
— Johanson. W. Suur Karja tän. 15. — Jurine, T. Wana turg 1. — Kalbus, T W.- Posti tän 6. — Kress, G. S.- Karja tän. 5 — Limberg, B.
W.- Karja tän. 1. — Maurer, A; Wana turg 1. — Maydell, T. Pikk 1. 37.
— Oldekop, W. S.- Karja tän. 2. — Parik, J. Pikk tän. 5. — Peet, A.
Jaani tän 6. — Petzolt, W. S Roosikrantsi tän. 8. -- Poska, G. Pikk tän.
49. — Pung, M. Eesti Pangamajas. — Reichmann, Wiruwärawa puiestee 13.
— Ruubel, P. Jaani tän. 8. — Siegel, K. Niguliste tän. 12. — Temant, J.
Wiruwärawa p. 13. — Weiner, S. Wiru tän. 22.
Aug. Lõpp’e fõäöekwodpaildi:
„B ALTIK A“ Pärnus,
Kuninga tän. nr. 38. ,
9f hi n f n h
!
j
Kuninga tän. nr. 38.
äripäcwadel kella
9—6
pühapäewadel kella 12—3.
k-----------------------------------4
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kinnitage oma elu ja warandusf, künni weel aega!
esimene Kodumaa KinnitusHkffia - Selts
Eesti kivid"
Kdnetr.: 6—24 ja 17- 03
Tallinnas, Pikk tän. 28.
^õtab kõiksugu
fulekinnifuti,
weokinnitufi,
elukinnituii
wasfu.
Soodfad tingimised.
*
Kindel roastutus.
Kiire ja korralik kahjude korraldus.
Agendid kõigis linnades ja alewites Eestis.
Piira
Uus tän. nr. 2,
R UIH
kõnetraat 1—21.
i
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Balti nahawabrik.
Pärnus, W.-Sauga tän, nr, 24
Walmistab kõrges hääduses: talla-, pinsoli-, juht-, raag-,
kroom- ja kasukanahkasid.
—
Töötab auurujõul, Sauga jõe kaldal. ——- —
Wõtab kõiksugu nakkasid ümbertöötada ja waketab pargitud nakka
sid parkimatafe taastu ümber. Ostab t aateid looma-, mesika- ja
lambanahku. Wabriku na halad u,
Rüütli tän. nr. 28 ja turuääres nr. 1—2.
D. Raist ja Ka. kauplustes.
Balti nahavabriku juhatus.
xxxxxxxxxxxxxxxxXxxxxxNX
OOOOOÖÖÕOÕÖÕOÕOOOOOOOOOO
m. Wichfersfeinl
W
saapa- Ja nahakauplus,
Rüütli tän. nr. 53. (roastu Endlat.)
Soomifab igasugu nõuetele tuasfaroaid jalanõusid, roalmisfud
omas töökojas kõige paremast maferjaalist.
Igat seltsi saapa- ja kingapealseid, talla- ja pealsenakka, saapapaelu, nööpa, miksi, korkad, kummipkkka j. n. e. j. n. e.
Töö headuse eest wastutan
Minnad roõistlemafa.
Mustusega
m Wichtersfein.
ÖOÖÖOOOOOOOOOOOOOOOOOOÕÕ
KaiNotae- Tööstuse Osaöhisus
„Kalew"
Pärnus, Rüütli tän. 14, tlef nr K.
Raua- ja teraskaubad,
wärwid,
alumiinium-
igasuguseid
puuunlla ja
õlid,
ja emaleeritud kööginõud,
willaseid riideid sise- ja wäljamaa wabrikutest.
Kõige odawam sisseostu allikas.
Otsekohesed ühendused wäljamaaga.
— Kõige odawam ostukoht on —
$orlin'o liiiflii!
Soowitan oma tööfojüš WQlntt8iub oma ju wäljamaa löttgctft,
krige uuemas moes, kõiksugust koetud kaupa, meester., naester.,
a lastele, nagu: s o k i d, m ü t s i d, s ch a l l i d, spordi
särgid j. n. e.
Peale selle meel kõiki muud pudu-, moodi-,
ja riidekaupa. Hinnad kauba headuse järgi wõistlemata odawad.
Palun aadressi meeles pidada!
w Mattin a kauplus
Pärnus, Rüütli täit. nt. 51. (wastn Endlat )
' S. flbras*e'
KHUBRCRDU
Pärnus, Rüütli tän. nr. 45.
Soowitab austatud kaubatarwitajatele
omast ladust mõõdukate hindadega
kõiksuguseid majatarbeasju, nõusid, elektri ja petroleumi
lampisid ja nende üksikuid jagusid jne. jne. jne.
Juhime nahatarwitajate tähelepanu meie
firma nime „Th. W. Lrünwalät" peale —
mis iga naha peal olemas.
Käesoleval aastal roalmissaaroasse
1. Samueiitshi liwimaija,
Pikal uulitsal nr. 36, awatakse
l järgu
wõõiisieniaiii-resioiiio
kus ligikaudu 100 numbri-tuba,
------- mitu saali ~~~~
ja talwe- ning suweaed
asuma saamad
Sanitär-sisseseade korraldakse Ameerika süstemi
järele. Wõõrastemaja - restoran saab üks uue
matest ja parematest olema.
At Samuelitsh.
OOAGWWOG»»»«»«SSOO»»»S»»
8 5hokoladi wabrik 8
Hümn
Suur Kompasna tänaw nr. 40, telefon nr. 16—72.
Endine „ Esimene Pealinna Ühisus, *
soowitab kauplustele engros suures wäljawalikus shokoladi ja kompwekka.
Sseäranls palub tähelepannu peenemaitselist
VI v a f,
T o b i«L o b i,
(Tladisse
Salmin nshttMik
|yr>J
Z^j
Soowitab omast labuft kodumaal walmis-
tub
talla-,
□
pinsoli-,
wasika ja
lamba,
□
woobri nähku.
Peale selle
weel kohale jõubnub Välja
maa lakk-, kroom-, schewreau-,
semis- ja
pinsoli nähku.
Ladu
Tallinn, Wäike-Karja tSn. nr. 1
pood nr. 7.
Telefon 16-50.
Telefon 16-50.
Kslti Mwillü ketlüwile
ja toini,t iflkrik 1=3.
= Minu. =
Sindi taietel toabtifii ühisus
—
Sindis. . • 1
Ladud: Tallinn, S. Karja tän. nr. 13,
Kõnetraat 58-41.
Kõnetraat 2—41
Müük suurel arwul
wabrikute saadused: palitu ja ülikonna
riided, lalewid, tekid, sitsiriie, multon,
pleekimata ja pleegitud puuwillased rii
ded, watt, lõimed ja muud kaubad.
=JOE
E
9fic
51
Vabrik asutatud 1918 aastal
-il—
Eestimaa
miili i
Tallinnas, Väitiski maantee ja Wittenhofi tän.
nurgal 49. Telefon nr. 3—75.
WalmisLab
kõrges
headuses talla-, pinsoli-, pastla ja
juhtnahka, kroomnahka musta ja wärwilist,
lambanahku woodriks ja
shewretti,
mafinarihmu. Wabrik wõtab
tooreid nähku parkimiseks wastu ja ostab kõiksuguseid
Looresrmhku. Wabrik töötab suure sisseseadega ja asja
tundjate juhatusel.
Kõiksugu walmisnahkade müük
ja parkimiseks antud nahkade wäljaandmine on wabriku
Snure-Karja tän. L5 telefon L5—T7.
ladust.
Vabrik asutatud 1918 aastal
fl. Raudseppi
kolonial ja lastemängu asjade kauplus
Wiljandis LosfiZtän. ne 11.
Soowitan kõiksugu
Telefon n« 106.
kolonial kaupafi
suurel, kui ka wäiksel mõõdul, niisama ka
lastemänguasju
Peale selle on saadawal wiiuli, mandoline ja gitarre
keelest ja üksikuid jaausi.
Hinnad mõõdukad.
Kaupmeestele head °/o °/0
88N8M88NNKUNLLWWLN888M
1 J. Sl UUS, Bdweres.
Puu- ja piekkilöösfus.
Kauplus ja kontor Peterburi tän. 30.
Tuulamisemasinad Ns 00 ja klaasnõud, lambid, laetrnad, ämbrid j. n. e.
nzennnrennnreunnnnnnnnnnrenÄ
ffletfalliföosf us
2. Walfer.
Rakweres, Kütti tän. nr. 10, teles 38.
põllutöö
masinate sa lokomobiilide, saeweskite, mootoride,
kui ka tööstusemasinate parandus.
Amrbapressid, wagonetid ja muud sellele alale kuuluwad
masinad. Linaketruse masinate wasktfilindritele freisin uued
hambad sisse jne.
Korralik töö — hinnad Edukad.
Austusega
J walter.
Siguri, linnaste ja wiljakchtui rnabrik
„Estika“
osak. Tallinnas waksali p. nr. 2.
Telefon 53.
Walmistuswiis kõige uuemate sellekohaste aparaatidega. Protuktid
wõistlemata hääd, wõrreldes odaw, suur tagavara.
Semni Eesti Nahwawäe tarwitajate Ähisuste Keskühisuse ja Ees
timaa Wabrikantide Keskühisuse kohwi walmistaja.
Rakweres, Lai täit. 8
Tellimised täidetakse ruttu.
Kaupmeestele °/o %
Kauba wäljasaatmine kö järelmaksuga.
Omanik
3. Säilik.
mehaanika
— töökoda =
Hoh. kella, Tapal Hmbla fän. nr. 9Walmistan
kõiksugu
põllutöömasinaid, weski sisse
seadeid, kõiksugu mootorist ji masinaid ja teen nende
parandused.
Töö ksrralik ja hinnad mõõdukad.
Austusega
3.’ Rella.
akfiia Selts.
„Carfu Pärmiwabrik’u“
Preisparm.
Eesti üleriiklisel wäljanäimsel 1921 aastal esimese
auhin
naga ja tooremalt mitmete auhindadega kroonitud.
Wadriku asukoht Tartus, Pikk täit, nr 56/64.
Tallinnas
esitus. J. Rumberg, M. Tuberg Ko., Suur
Kloostri tän. nr. 18/20.
G. &A. Roothermundt - Dresden.
Zartu osakond, Raatuse tin. nr. 2, Lartus.
Hlliliiüiiiil! i8 nisliie Isin.
Soornifflb oma Tartu lodust põllupidajafele, aednikkudele, meieritele
• n. e. parematest ja kuulsamatest (vabrikutest põllutöömasinad ja
riistu, nagu näituseks :
„Badenia ‘ njabrikust-Wdnheim, Saksamaalt:
Jsesõitjad ja hobustega toeetarnad auru ja mootor rehepeksu garnituurid:
H. k. Lckerti mabrikust Berhin-Cichtenberg:
£ckerti-u)iljaniidumasinad «vtwa"
€ckerti-heinaniidumasinad „Diksi“
Eckerti-reaskülmimasinad „rtow ja Sfeila S“
Cckerti-hobuserehad
^ckerfi-kultuur ja liht terasadrad
€ckerti-kahe, kolme ja neljasahalised seemendamise adrad
Cckerti-kultiroaatorid ja sookündmise adrad
Cckerti-kartuli tvaoajamise ja muldamise adrad j. n. e.
Wedruäked „O s b o r n e;< s., tsik. tsak seemendamise- ja
heinamaa äked, hekslimasinad ja kõiksugused masinate osad ja jaod.
Koorelahutajad «Mic! e", — roõimasinad ja
biimatalituse riistad ja nõud.
kõiksugused
Riafööstuse osakond : Rutomaatlised ja käsipritsid, kühvima$inad ja kitkumise käsiadrad «Planeet" ja Sörderer,"
^ianoad, käärid, labidad j n. e? Rohud ja präparaadid kahjulikkude
Putukate härvifamiseks juure- ja puuroiljaaias.
Majandus wäikeinwentaar: roikatid, luisud, labidad, (viglad, jne.
Cmaillceritud ja aluminist köögi- ja lauanõud ja kõiksugused
Majanduse asjad.
---------Ilmal wfilsilBinala odavad. ----------
Kes tahab
raapaiõ,
see ostab ehk tellib neil
************
f Oi uil 11 UHU.
Odaw päevapildi tööstus. Pool-
tosinad
postkaarte
150
mrk.
proowipilt hinnata. Saksa marga
kursiga langeb hind.
Luba
ja passipildid valmistame
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
Tartu willatööstufe
ja auruwärwlkoda
1. W ii li.
Tartus, Kalda tän. nr. 16,
puufilla juures.
Ketramine, kraaümine, wärwi
mine, manufamine ja n. e.
ühetrmniga
Töö kiire ja korralik.
Rüütli tän. 53,
p. S. Willa roabrikutele müüa
igasuguseid toillamatinate kraaiilid, kui ka kraafimik ja ketra
mise masinaid.
Endla waStas
Rakvere nahavabrik
Harry fricdrichs
Hkiiia - Selts
= Asutatud 1838 a. ==
Tallinna tööstuse- ja põllutöönäitusel 1920 a.
I Auhind.
Juhatus Tallinnas. Wabrik ja kontor Rakweres.
Nahaladu: RAKWERES, Petrogradi tän.27.
Pargib ja müüb:
sussi-, pastla-, talla-, seremet-, juht-,
rooodri-, roasika-,
lamba-, kroomi ja
hobuscnahka.
Ostab:
igasuguseid toorcsnahku ja pargikoori.
Carfus, Kiroi fän. nr. 5.
R. Cräfs’i
hfiiiniiis! tiislis.
Kõiksuguste willaste ja poolwillaste kangaste wärwinrine, wanutamine, pressimine ja shäärimine.
Meester. ja naester. peetuid riideid, nagu: palitud, kleidid,
ülikonnad jne. wärwitokse arutatud ehk arutamata.
Töö hääduse veale pannakse suurt rõhku.
Hinnad wõistlemata odawad.
Teised wasiutoStmise kohad: Tartus, kiwi silla visa juurcS^
Paursoui kaupluses. Mustwee aktotd, Roman PeetS
Wõõbsu dc toid A Martinowi kaupluses.
3E
■
Räpina
'
"
paberivabriku ladu
"
Pärnus, Nikolai fän. nr. 6, telefon 46.
Ä
w
e
Müüb kõiksuguseid paberi kaupasid Wabrikn hinnaga
ja alati ladust saada pakkimise-, suitsu-, joonistuse-,
konsept-, ja kirjutuspaberit. Akti ja ehwti kaanesid,
albumi ja pruuni ümbriku paberit, 1. s. tinti, kuiwatuspaberit, 1. sorti Soome pruuni ja walget pappi,
kirjaümbrikud, kooli- ja jonnistus ehwta, blokisid, krepppaberit ja paberikottisid alati saada Wabrikn
♦
J
hinnaga
-
Räpina paberivabriku laduS PärnuS,.Nikolai tän. 6
e
e
xxxxxxxxxxxxxx
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
iiiillM
l
Viljandis, j
Põhikapital Mrk. 5.000.000 *
Pank wõtab raha hoiule jookswale 8
arwele ja tähtaja peale.
8
Pank diskonteerib ja annab laenusid.
8
Pank ostab ja müüb wäliswaluutat ja 8
toimetab kõiksugu paugaoperatfioonisid. 8
Ariseis 1. detsembriks 1921. a.
Mrk 35.000000 —
1
Juhatus.
8x
8
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX
Tallinna
näitusel
1921
Tallinna üleriiklisel (naljanäi
tusel 1921 a. kroonitud esi
mese auhinnaga.
1.
auhind
Viljandi
likööri ja weini
(vabrikute osaühitus (valmistab endise aja osaajale meist
rite juhatutel kodumaa loomulikult marja- ja puutoilja
mahladelt ainult suhkruga (valmistatud kõigeparemaid
veine Ja likööre,
mis terroisele kosutaroad on ja mida roöime kõigele
soomitada (võistluseta headuses, niisama ka (võrdlemata
mõõdukate hindadega.
~~
Meie liköörid ja (veinid on (vabriku hindadega, kui
suuremal mõõdul tarroitatakfe, laadama! meie käelt: Tal
linnas, Tartus, Walgas, Wõrus, Põltsamaal ja mujal.
Meie
juures on
ühtlasi „8aku" õlleroabriku ja O/ü
„Tubaka“ ladud.
Kauplus: üosfi fän. nr. 12.
O./ü. Juhatus.
V»GGG»GGOGGGGOGGGGVGG».MGGGGOGGSSUMAG
KlviraMse poleerimise ja graweerlmlse tööstus
3. 3ugar, Tartus.
Puiestee tftnaw nr. 19. ja 34.
f
Walmistan surnuhaua tahwlisid, ristisid, sam
baid mustast Rootsi granitist. Soome, Belgia
ja omamaa kiwist. Jtalia ja Karara mar
morist.
Ladus suur wäljawalik liht tahutud ja polee
ritud walmistööstd, raudristid igas suuruses
ja mustrites. Töö puhas ja korralik. Hinnad
Võistlemata odawad.
nao—
Sega Ja nahakauplus 3. Swanow.
Tapal, Pikk tän. nr. 12 (end. Ühisuse pood.)
Soovitab odavate hindadega järgmist kaupe:
Suhkrut, theed, kohwi, kakaod, sahariini, nisupüüli, riisi, manna, makaroone,
kompvekke, — seepi, küünlaid, pesu- ja söögi soodat, soola, heeringaid, petrokeumi, seebikiwi, lampe, lambiklaase ja tahte, teeklaafe ja tasse, sawinöusid ja
kulpe, emal, taldrikuid, pesukauSse ja kulpe, — kangalõimi, willakraase, talla,vastla,- kroom,- lakk,- juht'- woodri j. n. e. nahka, kingsepa tarvidusi, saapakreeme, tubakat, paberosse, hülsi ja palju muud kaupa.
Minu kaupluses ou alati saada värsket pärmi.
Liha- ja warStikauptuS
A. Psusam
MWtz
Alati wärSket nuumlooma liha, worstistd igat sorti, suitsusinki, juustu
wõid, kilu ja kõiksugu liha müüa.
Zällemüüjatele °/° %.
Linnad mõõdukad.
Austusega
A. P-ltsam.
|
Kõige paremat lina- ja takulõnga ketrab
|
t
T
ffimene Pärnu lina ja takukeframite
roabrik Pärnus.
|
I
kllmene Pärnu lina- ja takuketramik wadrlk
a
1
Wiili tööstus 5-55";
Wõtab wastu kõiksugu WIILIRA1UM1SE TÖÖSID ja wahdab
UUSI WIILISID ja RASPLEID wanade wastu ümber. Kõik
seltsi saed saawad teritud ja uued hambad sisse pressitud.
Hinnad wõimalikult ajakohased.
Aupaklikult R. Rõuk ja B. Rõngelepp.
: €mü tuvi kingseppa töötuba ■
■
*
*
■
Viljandis, Lossi tana^ nr. 4.
■
walrnistan oma töötoas tellimiste peale maitferikkai
meeste- ja naisterahva jalanõusid.
Töö kiire ja täielik vastutus, hinnad mõõdukad.
Teatan oma austatud töötarvifajatele, et minu töökojas nüüd jälle
riideid endises headuses ja kõiksugustes värvides värvitud saab.
Käitute! üksteistkümmend 1. auhinda laanud.
Tööde.*eest täielik ^vastutus.
— Hinnata praamid! —
Head tisleri Ja maalri
liimi valmistab
Ilõudke hinnata proowe
Rakwere, Tarto tän. oi. 21
Hinnata proomid!
—~
Hinnata proomid!
Rakwere
Riia kingsepa
Riia kingsepa
3. Beinrichsonl
saapakauba magasin ja tööstus
Wiljandis,
Tartu t&n. 16.
Minu jalanõude kaupluses on alati kõige suurem coaljaroalik
meeste- ja naisterühma, kui ka laste saapaid ja kin
gasid, saapamääret ja nööre, kõige kuulsamate wabrikute gummikalosse
Oma kauaaegse praktika tõttu saapatööstuses, roõin oma
kauba ja tellitud tööde headuse ja roastupidacouse eest
alati wastutada ja rahroa rahulolemist teenida. Kes siit
ostab, ei ole oma raha paha kauba eest raisanud. Tulge
aga julgesti J. Heinrkhsan'i jalanõude kaplusesse Vaa
tama, kus alati sõbralikku ja õiglast Vastutulekut leiate.
Kõige austusega Jw Heinrichson.
]0Ä Uno Pohrfi
masinawabrik, Viljandis,
walmistab alandud hindadega saeweskid, kappsaagisi, schindkmasinaid, kantimisemasinaid
j. n. e- j. n. e.
lokomobilisi, aurukatlaid, aurumasinaid, isesõitjaid, rehepeksugarnituurisi j. n. e. Võtab
kõiksugu malmi ja roaseroalamisi, iukkusepa,
sepa, treieri, katalsepa ja paranduse tööd
wastu, saadab montöõrisid sooroi peale Välja.
VaataK/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbi...K/m. J. Tibbing'i kalender 1937
K/m. «J. Tibbing
Kulla- ja kellasepaärl
Petseris, Turuplats 12.
KALENDER
1937.
Sel aastal on 365 päeva.
K/m. J. Tibbing & Ko.
Kulla- ja kellasepaärl
Võrus, Jüri tän. 5-b.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Parimad oie aasia õnnesoovid.
Õnne Eesti riigile,
õnne tema rahvale!
Kõigile ja kõigile
olgu lahti õnnetee.
Uuel aastal, uuel teel
olgu rõõmus kõigi meel.
Kõik, mis paha, jäägu maha,
Uuel aastal eemale.
Olgu kõigil kannatust,
vendi vastu armastust.
Sõpruses kätt anname
täna teineteisele.
Olgu iga ühe püüd
andestada teise süüd.
Iga ühe tulevik
olgu hea ja õnnelik.
Minu palavam hää soov:
olgu kõigil töö ja hool.
Õige siht ja ausa meel
Valitsegu eluteel!
j. Ti&Aülg..
w. Pohlak’u trükk — Wõrus.
A
K/m. «J. Tibbingl
KALENDER
1937.
Lp.
ärisõpradele ja tuttavatele pari
mate õnnesoovidega
uueks aastaks
Väljaandja.
K/m. J. Tibbing'u väljaanne, Petseris, 1937. a.
Märkide Seletus.
D noorkuu
D täiskuu
3 esimene weerand
C wiimane weerand
Aastaajad.
Kewade algus
Suwe
„
Sügise
„
Talwe
„
21. märtsil
21. juunil
23. septembril
22. detsembril
Päikese- ja kuuwarjutused 1937. a.
1937. a. on 2 päikese- ja 1 kuuwarjutus.
Täieline päikesewarjutus on 8. juunil. Ei ole
meil näha.
Osaline kuuwarjutus on 18. nowembril. Ei
ole meil näha.
Ringikujuline päikesewarjutus on 2.—3. detsemb
ril. El ole meil näha.
Töö lõpetatakse
kell 12 päewal ametiasutustes ja käitistes: Vaiksel
laup., Nelipühi laup., Võidupüha laupäewal, Iõulu
laupäewal ja Wana-aasta laupäewal.
Julius Tibbing 50-a.
Äriomanik Julius Tibbing pühitses 18. nov.
1936. a. oma 50 aasta sünnipäeva.
J. Tibbing on sündinud 1886. a. Võrumaal,
Põlva kihelkonnas, Aleksandri vallas, Joosu
mõisa rendikoha pidaja pojana. Alghariduse
sai vallakoolis, täiendades edaspidi oma hari
dust kursustel ja iseõppimise teel. 14-a. hak
kas ametit õppima kellasepa õpilasena ja
3
19-aastaselt avas iseseisvalt töötoa Võrus.
Hoolsa ja korraliku töö tõttu teenis peagi laiema
rahva lugupidamise ja laiendas oma töötuba,
töötades mitme abilisega. 1908. a. avas töö
toa juurde kellasepaäri, millest ajajooksul kuju
nes välja suurem universaal-kaubamaja, müües
kella- ja kullasepa saaduste kõrval ka jalgrat
taid, õmblusmasinaid, raadioaparaate, grammo
fone, laskeriistu, laskemoona, elektri- ja fototarbeid jne. 1924. a. avas J. Tibbing ka Petseri äri osakonna. 1931. aastal viis tema oma
peaäri Võrust üle Petseri, kuhu asus ka ise
elama. Võrus on temal ka praegu osakond,
mis asub Jüri tän. 5-b k./m. J. Tibbing ja Ko.
nime all. õiglase ja ausa äritegevuse juures
suureneb äri iga aastaga ja juubilar võib rahutundega tagasi vaadata oma pikaajalise töö
vilja peale. Asudes Petseri elama, avas J. Tibbing
veel omas majas — Vabaduse tän. 18, eeskuju
liku võõrastemaja, mis on varustatud aja
kohaste mugavustega ja oma puhtuse ja korra
pärast laialt tuntud sisemaal ja ka välismaal.
Juubilarile veel rõõmurohkeid aastaid!
(Ajaleht «Elu», 20. nov. 1936. a.)
Botlkuld,
kalasse.
Hommikukingi, viite, kummlkingi.
MEESTELE r säärsaapaid kroomist ja
juhist, kamaseld, kingi, viite jne.
Hoiate majanduslisalt kokku, kui ostate HANS
GROSSTHAL’i jalanõudeärist. Töö eest täielik
vastutus. Ka tellimisi võtan vastu. Töö kiire
ja korralik.
Palun külastada ja veenduda kauba headuses
ja suures valikus.
„HAID-NEU",
„GRITZNER“,
„DÜRKOP“,
„EXELLA",
„PFAFF“ j. t.
on suures valikus saadaval meie laos.
Õmblusmasinate üksikosad, nõelad, rihmad
ja õlid.
Tulge ja veenduge.
Võimaldatud pikaajaline järelmaks.
Eelolevaks hooajaks soovitame lugupeetud
ostjaskonnale oma suurest ja täiendatud
ladust suures valikus kõiksuguseid
jalgrattaid
tuntumatest vabrikutest: Inglise ROYAL
EINFIELD, ROYAL SM1THF1ELD, Rootsi
HUSQUARNA, TORPEEDO, BORA, j. n. e.
Jalgratta üksikosi, sisekumme, välismantleid, ketti, pöidi, kodaraid, jalgratta emaili,
paranduskarpe ja kõike tarvisminevat
jalgratta materjali. Kohale jõudnud suurem
saadetis Inglise „BRAMPHTON* jalgratta
osi ja ketti.
Kaupmehed, varastage endid varakult eel
oleva hooaja kaupadega, selleks on paras aeg.
Külastage meie kaubamaja, sest hää kauba, oda
vate hindade ja lahke teenimisega oleme meie laial
dase tarvitajaskonna poolehoiu võitnud.
Jalgratturid!
Tehke rattasõit omale naudinguks, muretsedes
oma rattale abimootori «ILO» ehk «SACHS».
Külgemonteeritav igale rattale. Bensiini kulu
1/2 senti klm., kiirus 50 klm. tunnis. Nõudke
tasuta demonstreerimist.
Päike tõuseb 1. mail kl. 4.25
10. „ „ 3.59
20. „ „ 3.37
13
Läheb looja: kl. 20.13
„ 20.37
„ 20.59
Hoia oma silmi ia kanna
nende eest hooli!
Parem karta kui kahjatseda!
Ostke õigel ajal omale prillid,
siis säilitate silmanägemise kuni
kõrgema vanaduseni.
K.-M. ]nlins Tiöhino
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Oma kulla-kellasepa
töökoda.
Töötarvitajad, kui soovite, et teie uurid
ja kellad täpselt ja hästi käiksid,
siis laske neid parandada minu töö
kojas. Töö tehakse asjatundlikkude
meistrite poolt täieliku vastutusega.
Korralikult ja ruttu tehakse kuld- ja
hõbemonogramme, faksimiile, graveerimis- ja oksideerimistöid.
Ostan
kulda ja hõbedat
asjades ja vanas rahas, makstes
kõrgemat päevahinda.
mis oma hääle loomulikkuse, selek
tiivsuse ja vähese voolu tarvituse tõttu
on leidnud raadioturul suurt levikut.
Suurem valik patareivastuvõtjaid ala
tes Kr. 95.— kuni 5-lambilise luksussuperini.
Nõudke demonstreerimist
ning hinnakirju. Müük täieliku vastu
tusega.
Aasta garantii ja järelmaks.
Peale selle soovitan suures valikus
akusid ja värskeid anood- ning taskulambipatareisid, antenni materjali, raadioaparaatide üksikosi ja tarvismine
vaid raadiolampe.
Omas laadimisjaamas laadin akusid
hästi ja odavasti.
K.-M. JULIUS TIBBING
Petseris, Turuplats 12, telefon 162.
Võrus, Jüri tän. 5-b,
sest seal on müügil pari
mate vabrikute masinaid,
nagu:
Haid-Neu, Dürkopp,
Victoria, Exella, Gritzner,
Vesta ja teisi.
Valik on suur ja hinnad —
odavad.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Petseri linnas peetakse laadad uue ka
lendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad:
15. roeebr. Boorna, 22. märtsil Urbe laat, 5. aprillil
Tooma laat, 7. mail Ristipäewa laat, 25. juunil
Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli l.
Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. Päewal.
Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa
wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Mana-Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Märskas, Järwesuu w. 19. jaan., 6. mail, 12. juulil, 19. aug. ja 9. dets.
Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus
— pühapäewadel Peale 1. ja 15. kuupäewa.
Loomalaat peetakse iga kuu esimesel kesknädalal
Saaremaal, Orisaare alewikus.
Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas
peetawaid laatu üldises laatade nime»
kirjas korratud ei ole.
Turupäewad Wõru maakonnas:
1) Wana-Roosa wallamaja juures on Wõru
maawolikogu poolt lubatud turupäewa pidada igal
reedel.
34
2) Mõniste raudteejaama juures on Wõru
maawolikogu otsusega lubatud turgu pidada igal
kolmapäewal.
3) Wastseliina alewikus on lubatud Wõru
maawolikogu otsusega turgu pidada iga kuu 12.päewal.
4) Põlwa alewikus on Wõru maawolikogu
poolt lubatud turupäewa pidada igal kolmapäewal.
5) Kanepi alewikus on Erastwere wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega
pidada turgu igal reedel.
6) Kasaritsa wallas Wõrusool on Kasaritsa
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu igal kolmapäewal.
7) Räpina wallas Räpina alewikus on Räpina
wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu
otsusega pidada turgu iga kuu 10. ja 25. päewal.
8) Antsla alewis on Antsla alewiomawalitfitfel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada
turgu igal kolmapäewal ja igal laupäewal.
1. Kirjad.
esimese 20 gr pealt .
21—40 gr raskusega .
üle 40 gr iga järgmise 20 gr ehk
selle osa pealt
Kirja raskuse ülemmäär 2 kg,
kirja mõõtude ülemmäär 45 sm
X 45 sm X 45 sm või toruku
julisel 75 sm pikkus ja 10 sm
läbimõõt.
Senti
10
15
15
15
25
40
5
5
15
5
10
10
20
15
30
2
10
5
5
15
10
5
25
10
2. Postkaardid:
üksikud
vastusega
Kaust mitte suurem kui 15 sm
X 10,5 sm ja mitte vähem kui
10 sm X 7 sm.
3.
Ristpaelasaadetised (trüki
tööd, äripaberid, kaubaproovid):
iga 50 gr pealt .
alammäär äripaberite eest
„
kaubaproovide eest .
Trükitööde ja äripaberite ras
kuse ülemmäär 2 kg, kaust 45
sm. X 45 sm X 45 sm või torukujulistel 75 sm X 10 sm. Kau
baproovide raskuse ülemmäär
500 gr. Kaust 45 sm X 20 sm
X 10 sm või
torukujulistel
45 sm X 15 sm
4. Ilma markideta kui ka
puudulikult maksustatud
saadetiste eest nõutakse ad-
36
Sisem aalised
ning Läti ja
Leeduga
Soom ega
V älism aalised
ressaadi käest puuduv postimaks
kahekordselt, kuid mitte vähem
kui
Senti
Senti
Senti
5
6
6
10
15
25
10
25
25
5
5
5
5. Tähtsaadetised:
peale kaaluraha võetakse iga
saadetise pealt tähitusmaksu .
6. Rahakaardid:
Kindel taks iga rahatransferdi
pealt
Peale selle taks rahatransferdi
summa iga 10 krooni ehk selle
osa pealt
....
Lendpostiga
saatmise
eest peale harilikkude postimaksude
võetakse
lisamaks
uue tariifi järele, mis väljakuu
lutatud , Riigi Teatajas* Nr. 105
17. detsembrist 1934. a. lehe
külg 1810.
7. Väärtkirjad:
Kaalu- ja tähitusmaks
Kinnitusmaks iga 100 krooni ehk
selle osa pealt .
.
.
.
Kinnitusmaksu alammäär .
Sisemaal — väärtuse ülemmäär
— 10.000 krooni
nagu tähitud kirj. eest
20
|
20
—
8. Postpakid:
Kaaluraha: kuni 1 kg.
1—5 kg
50
—
—
1 kr. | Eri takside järgi
37
2 .rt cd
8
cd
bc
a
ce
s1
5.2
55 a
Senti
Kaaluraha: üle 5 kg iga 5 kg
ehk selle osa pealt
Kinnitusmaks väärtpakkide eest
9.Lunamaks (järelmaks):
Kindel taks iga saadetise pealt
Peale selle taks lunasumma iga
10 krooni ehk selle osa pealt
10. Ladumaks:
pakkide hoidmise eest iga paki
pealt päevas (alates 7. päevast).
Ülemmäär .
.
.
.
.
Senti
Senti
1kr.
Elritakside järgi
nagu väärtkirjade
kinnitusmaks
10
50
50
5
5
5
10
500
10
500
10
500
II jagu. Telegraaf.
Telegrammid r
Lihttelegrammid päevased äripäevil iga sõna pealt
.
.
5
Alammäär............................................... 40
Kiritelegrammid iga sõna pealt
Alammäär
Telegrammid ilupaberil 25 senti
kallimad.
öised ja pühapäevil ning tabeli
pühil
m. Valga t.
Karula △
Tuulem.
Antsla
Vaadina
Kurenur.
Sõmerp.
V Vagula
t. Võru m.
m. Võru t.
Nõnova A
Husari
Otsa
Lepass.
Tuderna
Piusa
V Veski
t. Petseri m.
10.27 m. Petseri t.
11.13 | Veriora A
1
11.50 | Põlva
12.18 VV.-Knuste|
13,05 t. Tartu m.
— 14.47 m. Tartu t. 13.00 5.27 19.06
— 18.58 t. Tallinn m. 8.50 23.30 16.00
Märkide seletus: || Püstjoon rongi sõiduaegade lahtris
— rong ei peatu jaamas, millise nimetuse vastu see joon
on märgitud.
+ — sõiduaegade lahtris — rong peatub
ainult reisijate nõudmise järgi.
AGA-BALTIC
rahuldavad ka nõudlikuma raadiokuulaja nii heliüiekande puhtusega kui ka töö kvaliteediga.
— 3 lainealaga raadio
Tüüp „644 ifi vastuvõtja
kõikide fines
sidega: ortoskoop, vaikne häälestus, muudetav selek
tiivsus, suur valgustatud skaala, soliidne välimus.
Hind ainult Kr. 275.— Alalis- ja vahelduvvoolule
Kr. 10.— kallim.
Tl IRin
CE/I 41—vabriku tippsaavutus,
■
avab‘teile kõik maailma
jaod. Eriline AGA-patenteeritud feedingu-reguleerija lühi
lainel võimaldab ka sel lainealal nauditavama vastuvõtu.
Hind Kr. 360.— Alalis-ja vahelduvvoolule Kr. 10.—
[kallim.
Nõudke demonstreerimist!
K.-M. J. Tibbing ja Ko
Võrus, Jüri tän. 5-b.
wwwmi
Jahikalender.
Põder, hirv,metskits, mets-1
siga, lendorav, emamõtus, I
emateder*)emafaasan, kõik 1
kakulised**), valge ja must 1
toonekurg ja kõik linnud, I
kes jahil, hulka ei kuulu |
Isamõtus
Tedrekukk
tutkas
Rabakana
Laanepüü ja emahakk
bb o.
L
<* OL
s
o
Nov.
D ets.
‘5
2
1
Illil II II
lillil 2 llž ■III
lill 2|U
1 iil Illil
IMWtl III "1 30||
1 31 |B "1
II lillil ül 31 III
Sokk
Metskurvits, metstuvi,
ehk riiukukk ja lagle
®
®
1
3
J
Ju u n i
Ju u li
ci V°
Loomade nimed
M ärts
A prill
(Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel).
Lubatud jahiaeg.
Maksev 1. juunist 1934. a.
> Keelatud jahiaeg.
1
Põldpüü ja põldvutt
IEIBHHI9H "1
■■■■lill ■1" 31
■s
"H
miilil
301
1!
1
14
II
4W
g
Jänes ja faasan
,™
Billil ■
BE ■
Määr
j
SIBI illil ■ 31
Nugis ja orav
29 1 II Illil ■I2
Kõik teised kasulikud ja-1
31
hiloomad
II ■1
Sookurg ja hallhani
Metspart, koovitaja, kiivitaja, 1
kõik teised rüütlased ehk nepid 1
ja kõik rookanalased***)
Metsluik, rabahani, suur ja väike
lauk- ja põldhani
16
II 1 II
1g
•) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on
lubatud 16. aug. kuni 14. septembrini
**) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk
»•*) Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende randa
del elutsevad: viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklad, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipida
mine on lubatud 26. juulist kuni 24. maini
M ä r ku s: Põllutööministeerium võib keeluaega 2 nädala
võrra lühendada või pikendada.
48
Tempelmaks.
I. Üldmäärused.
1. Tempelmaksust on vabastatud: a) dokumendid,
mille objekti väärtus ei ületa 50 krooni, välja arvatud iga
sugused arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksu
tähed, b) Maa- ja Pikalaenu pankadele esitatud palved,
c) kirjavahetus vaeslaste- ja hoolekandekohtutes, d) kõik
maksva hoolekande seaduse alusel tehtavad paberid ja
dokumendid, e) kirjavahetus tööliste töökaitse ja kinni
tuse alal, f) kirjavahetus palga kättesaamise kohta,
g) palved vaesuseõiguse saamise kohta, h) vastulaused
riigi- ja omavalitsuse maksude asjus maksujaoskondade
komisjonidele, i) hobusepassid, k) sunduslikud palgaraamatud.
2.
Tempelmaksu alamääraks on 5 senti.
3. Dokumendid ja paberid tempelmaksustatakse:
1) tempelmarkidega, 2) tempelpaberiga, 3) sularahaga.
Eraisikute kui ka asutuste omavahelisi koduseid doku
mente tempelmarkidega tempelmakstes tulevad tempelmargid kleepida dokumendile enne allakirjutamist nii, et
dokumendi tekst või vähemalt dokumendi ühe osalise
allkiri (kuid mitte selle allkiri, kelle kätte dokument jääb)
kõigist tempelmarkidest läbi ulatub.
Arvetel ja kviitungitel võib tempelmarke kustutada
väljaandja allkirja ja kuupäeva (päev, kuu, aasta) läbikirjutamisega igast tempelmargist. Allkirja asemel kui
ka kuupäeva tähendamiseks võib tarvitada templit. Tempelmarke võib kustutada lasta Eesti Panga osakonnas,
maksuinspektori juures, notari juures ja seal, kus neid ei
ole, rahukohtuniku, politseikomissari, alevi- või valla
valitsuse juures. Selleks esitatakse dokument pealeklee
bitud kustutamata markidega ühe kuu jooksul vastavale
asutusele, kes siis ka margid seaduslikus korras kustutab.
49
Sularahaga tempelmaksu maksmiseks tuleb dokument esi
tada vastavale Eesti Panga osakonnale.
4. Tempelmaksu maksmise kohta käivate määruste
rikkumises süüdlased isikud trahvitakse maksmata jäetud
või ebaõiglaselt makstud tempelmaksu kümnekordses suu
ruses, kuid igaüks mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele dokument maksustamise alla kuulub. Seejuures
nõutakse trahv poolelt, mitte aga igalt selle või teise
poole hulka kuuluvalt isikult. Poole hulka kuuluvad isi
kud vastutavad solidaarselt.
II. Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikkudele ja koh
tutele, iga poogna pealt 50 senti, paberilt, millele vastust
soovitakse, peale avaldustenapelmaksu 50 senti vastuse
poognalt. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahutuse le
pingud — 2°/0 lepingu summast, kuid vähemalt 50 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2 % arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — V5 lõpliku lepingu tempelmaksu
summast.
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1% lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja val
lasvara kohta — l°/o kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
1% rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu
summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr.,
siis tempelmaksust vaba.
50
Iga mööblitellija peab tead
ma. et ainult nägus ja mood
sas stiilis mööbel on kodule
iluks! Sellepärast tellige oma
SAALI, KABINETI,
MAGAMISTOA,
SOOGITOA jne.
mööblid,
samuti polstermööblid: nagu
DIIVANID, SOHVAD,
TUGITOOLID j. n. e.
R. HENDRIKSON1
mööblitööstusest
Töökojad.: Võrus, Kreutzwaldi tän. 25
ja Tartu tän. 33. Tel. 233.
Tööstuse juht on vastava eriharidusega,
samuti eranditult ka kõik tööjõud,
mispärast teile on kindlustatud stiilne,
praktiline ja vastupidav mööbel.
Soodsad maksutingimused.
51
10)
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud,
samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 0,2% üüri või rendi maksu sum„
200 „
400 kr. 0,4% mast terve lepingu kestvuse
„
400 ,
800 kr. 0,6% aja eest, ühes arvatud lisa,
800 ,
1600 kr. 0,8% tingimuste väärtused.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingudO, 5% üürivõi rendisummast.
Märkus: Lepingud alla 50 krooni tempel
maksust vabad.
Kviitung: 10 kr. kuni 100 krooni 5 senti, üle
10 krooni 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 krooni (exclus.)
tempelmaksust vabad.
Tulumaks.
Tulumaksu alla käivad kõik füüsilised ja juriidilised
isikud, kellel on Eesti Vabariigi piirides mingisugused
tuluallikad.
Tulumaksu maksmisest on vabad need isikud, kelle
tulu on linnades vähem kui 600 krooni, abielusolijatel
900 krooni, ja muudes elamiskohtades — 400 kr., abi
elusolijatel 600 kr. Tulumaksu alla ei käi ka summad,
mis ühekordse tasusaamise iseloomu kannavad, nagu
tulud pärandustest ja kingitustest, võidulaenupaberite
võidud, tasu varanduse võõrandamise eest. Tulumaksust
on vabad veel sõjaväelaste tasu natuuras ja invaliidide
paiukid, pensionid ja abirahad. Kõik muu sissetulek
kuulub maksustamisele.
Tulumaksu määratakse maksja eelmise aasta sisse
tuleku põhjal, kusjuures sissetulekud liigitatakse: 1) tu
lud rahalistest kapitalidest, 2) tulud liikumata varandu
sest, tulud kaubanduslikest, tööstuslikest ja muudest tulu
52
toovatest ettevõtetest, 3) tulud teenistus- ja töötasust ning
4) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulu
toovast tööst.
Tuludest arvatakse maha : p. 2 nimetatud tulualli
kate juures — tulusaamise kindlustamise ja hoidmise
kulud, kulud teenijatele ja töölistele, laenud, mille tasu
mine on lootuseta, võlgade protsendid, haigekassasse
makstud summad. P. 3 nimetatud tuluallikate juures —
20% palgatuludest, kuid mitte üle 900 krooni. On tulumaksja ülespidamisel perekonnaliikmeid alla 17 ja üle
60 a. vanad, siis arvatakse iga perekonnaliikme kohta
linnades 300 krooni ja mujal 200 krooni maha. Sama
summa arvatakse maha ka maksukohuslase ülal pidada
olevate vanemate laste pealt, kes ei oma mingit tulu ning
ei tegele tööjõududena maksukohuslase tulutoovas maja
pidamises.
Tulude pealt, mis üle lubatud mahaarvamiste tõuse
vad, võetakse järgmiselt maksu:
Esimese alanud või täie 1000 kr. pealt (kuni 1000) — 5%
järgneva 1000 kr. pealt (üle 1000 kuni 2000)
6,
3000) - - 8,
1000 *
*
2000
y
*
( »
yy
3000
4000)
y
10,
1000 y
(»
1000 *
4000
5000) — 12.
y
y
(,
1000 ee
5000
y
y
6000) — 14,
(»
ee
6000
1500 y
y
ee
7500) — 16.
(.
ee
ee
■
2500 y
7500
10.000) — 18,
(,
*
5000 y
15.000) — 22,
( B 10.000
y
5000 y
ee
y 20.000) — 25,
( , 15.000
ee
5000 y
ee
25.000) — 28,
( - 20.000
w
5000 *
y
y 30.000) — 32,
( , 25.000
osa pealt W ( » 30.000
) — 36,
y
Eeltoodud määrade järgi arvutatud tulumaks kõrgen
datakse 10% võrra vallalistele, lahutatutele ja abikaasast
lahus tulumaksustatud abielulistele, kes on üle 30 a. va
nad ning kui nende ülalpidamisel ei ole alla 17 a. ja üle
60 a. vanu või töövõimetuid perekonnaliikmeid.
Üldiselt vähendatakse toodud maksumäärade järgi
arvutatud tulumaks 10% võrra ning maksusummad alla
5 krooni jäetakse sisse nõudmata.
Hariliku deklaratsiooni (teadaande) andmise tähtajaks
on 1. veebruar. Deklaratsioon antakse sellele jaoskonnale,
mille piirides maksualune eelmise aasta 15. detsembril
elas. Majaomanikud ja kinnisvara kasutajad on kohus-
53
tatud peale selle 30. detsembriks esitama teateid ela
nikkude arvu ja koosseisu üle. Maaelanikud võivad dekla
ratsiooni esitada ka vallavalitsusele. Põllumajapidamisest saadud tulu võib üles andmata jätta, mida teada
andes ära tuleb tähendada. Niisugusel korral arvatakse
tulu keskmiste normide järele.
Maksulehed peavad tulumaksj atele välja saadetud
olema 1. juuliks.
Maksustamise tähtpäevadeks on 30. september ja
30. november. Maksu võib tasuda nendel tähtaegadel
pooles suuruses. Leiab keegi, et tema on ebaõigelt
maksustatud, siis võib tema 1. augustini vastavale jaos
konna Komiteele vastulause sisse anda. Jaoskonna komi
tee otsuse peale võib kaevata 2 nädala jooksul teada
ande kättesaamisest arvates Maksupeakomiteele ja vii
mase otsuse peale Riigikohtule kuu jooksul. On keegi
majanduslikult raskesse olukorda sattunud, siis võib tema
paluda maksuvõla kustutamist või maksu pikendamist.
Trahvid. Isikud, kes ei esita 1. veebruariks oma
tulude kohta kirjalikku teadaannet või annavad puudu
likud teated, langevad rahatrahvi alla kuni 1000 kroonini.
Maa- ja majapidajad, kes ei anna valla-, alevivalitsustele või maksuinspektoritele 30. detsembriks kindlaks
määratud vormi järele isikute nimekirja, kes nende ma
jades elanud kuni 15. detsembrini, ja 10. veebruariks
nimekirja isikute kohta, kes neilt eelmisel aastal palka,
pajukit või muud tasu on saanud, langevad rahatrahvi
alla 500 kroonini.
Tulumaksuseadus ja selle muudatused on avaldatud
„R. T - nr. 63/64 — 1920. a., „R. T.“ nr. 78 — 1922. a„
nr. 35 — 1923. a., nr. 149 — 1924. a., nr. 46 — 1934. a.,
nr. 27 — 1935. a. ja nr. 15 — 1936. a.
54
KINDLUSTUSSELTS
pakub Teile kõige soodsamaid tin
gimusi kõikidel
kindlustusaladel.
Elukindlustus
Nõudke meie tariife ja
prospekte.
Moodsad elukindlustuse-,
hoiu- ja hoolduskindlusiuste tingimused.
Esindajad üle maa.
hoolitseb Teie perekonna eest,
kindlustab Teie lastele kas
vatuse ja hariduse, tütardele
kaasavara, võimaldab Teile
enesele kapitali vanaduse
päevil, kindlustab Teie isik
likku ja ärilist krediiti ja
võimaldab Teile tasuta peri
oodilise arstlise ülevaatuse.
Kindlustage oma elu ja
vara, mis toob Teie pere
konda muretuse, rõõmu ja
heaolu.
Ükski teine tee ei vii sihile.
Võru osakond
Võrus, Jüri tän. 22. Tel. 203.
Esindus: E. KERSTENBECK
Võrus, Jüri tän. 5-b,
J. TIBBING ja Ko. äris.
55
Jahimehed ja
kaitseliitlased!
Suuremas ja mitmekesisemas valikus leiate minu
lasketarvete eriosakonnast kõiksuguseid jahi
püsse parematest vabrikutest nagu F. N. j. t.
Püssirohtu alates 50 senti pakk, igasugu keste,
tonge, haavleid, troppe ja muid jahiks tarvis
minevaid esemeid.
Kaitseliitlastele soovitan suure hinnaalandusega
brauninguid „SINGER“ kai. 6,35, hind Kr. 19.00
ja teisi maailma kuulsamatest vabrikutest. Vee-
kindlaid padruneid ja kõiksugu muid lasketarbeid.
Kaupmeestele parim sisseostukoht.
Hinnad väljaspool võistlust.
Külastage ja veenduge ise kõrges kauba valikus.
Fotoateljeedele ja
-amatööridele
soovitan suures valikus kõiksugu fotoaparaate
tuntumatest vabrikutest — nagu „ZEISS IKON*
jne. alates Kr. 3.50. Kõiksuguseid filme, plaate,
pabereid, postkaarte ja kõike muud tarvismine
vat materjali.
Päevapiltnikkudele suur hinnaalandus.
K.-m. JULIUSTIBBING
Petseris, Turuplats 12.
56
Maailmakuulsad
grammofonid
,His Masters Voice4 j. t.
Uudislöökplaadid: eesti- ja vene
keelsed, hinnaga alates Kr. 1,—
Nõelad, vedrud ja muud
üksikosad.
Kuulsad Rootsi
„OPTIMUS“
ja teised gaasilaternad.
Väga kohased maakoolidele ja seltsidele.
K.-M. 1. TIBBIHG
ketseris, Turuplats 12.
57
Ärge uskuge reklaami,
vaid tulge ja veenduge, et
Elektrotehnilise Raadio Tehase raadioaparaat
3 lambiline 2 laineIRD,
on see, mida
alaga patareisuper DD■ w ■
BwISb ■ £h
teie soovi
site, äärmiselt selge kõla, nägus välimus, väikene voolu tarvidus tee
vad ta patareivastuvõtjate trumbiks.
Hind ainult Kr. 127.—
Milleks maksta kallist raha,
kui luksus-patarei-suursuper W D
vajate, sest 5 lampi ja 3 laineala
tagab Teile
Kii ■ w ■ E3 ■ I
kõike, mida
muudavad ta lemmikute lemmikuks.
Hind ainult Kr. 215,—
Parim võrk-rahva vastuvõtja
W
has vastuvõtt, nägus välimus
klassis võistlematuks.
Euroopa saatjate kuulamiseks
äärmiselt selektiivne ning pu
ja lihtne käsitamine muudab ta omas
Hind ainult Kr. 150.—
Raadiovastuvõtjad paljudeks aastateks on võrkvoolule
5 lambiline 2 lainealaga
5 lambiline 3 lainealaga
..PIONEER"
..KOSMOS"
Kr. 195,—
Kr. 260,—
Universaal-võrgu
H 1MT1 IINN 5 lambiline 3 lainealaga, tundelik
suur-super |W
ja selektiivne vastuvõtt, permanent-dünaamiline valjuhääldaja tagab Teile loomutruu vastuvõtu.
Hind universaal lampidega Kr. 240,—
Tehnika viimane kui peensus on kasutatud
UD /W ON
ekstraklassi kuuluva võrk-suursuperi
Pf ■
juures. See on raadiotehnika viimane sõna.
Kui soovite omandada moodsa ning hea ja vastupidava vastuvõtja, siis
valige ainult üks eelpoolmainituist.
Aastane lampide garantii.
Soodne järelmaks.
RAADIO SUURÄRI
K.-m. J. TIBBING
Petseris, Turuplats 12.
Kokku hoiab see,
kes laseb meie juures
tarvitatud žilettaparaadi
teri uuemate aparaati
dega odavasti ja
korralikult
teritada.
Austusega
L TIBBING & Ko.
Võrus, Jüri tan. 5-b.
60
Alati ostame
kõiksugu kujul
kulda, hõbedat ja
kalliskive
ja maksame
päevahinda.
kõrgemat
Eriti hääd hinda maksame
vanadest
kuld- ja hõberaha
dest, sõlgedest, ket
tidest j. n. e.
J. Tibbing Petseris,
Turuplats 12.
J. Tibbing & Kõ
verus, Jüri tän. 5-b.
61
Kuulsate
„Astron“ elektri jalgrattalaternate ja dünamode
esindus ja müük.
„Astron“ jalgrattalaternate
pirnid.
Praktiline ja odav, hind alates Kr. 3.50.
Veenduge, et elektri valgus
tuleb odavam karbiidi valgu
sest.
Nõudke demonstreerimist.
I. MM & Ho. Võras.
62
võistlusteks
suures valikus
spordikujusid,
karikaid,
peekreid,
nahkalbumeid,
portfelle,
hõbe- ja
kristallasju.
J. TIBBING J.Tibbing&Ko.
Võrus,
Jüri t. 5-b.
Petseris,
Turuplats 12.
63
..TERMOS”
pudel on alati praktiline.
Suvel hoiab külmana ja
talvel hoiab soojana Teie
joogid.
Suures valikus alati saa
daval
J. TIBBIHG & KO.
ärist, Võrus, Jüri tän. 5-b.
V. Pohlak’u trükk Võrus 1937. a.
Majaomanikud,
ostke oma elektritaibed
J. Tibbing & Ko.
ärist Võrus, sest seal tehakse
Teile hinnaalandust.
Samas annab majaomanike
seltsi sekretär hr. E. Kerstenbeck
asjalikku nõu tuludeklaratsioo
nide täitmiseks.
uutaastat
ja paremat tulewikku.
Ka tänan kõiki neid, kes minu äri 20-ne
tegewuseaasta jooksul oma poolehoiu ja kaubatarwitamisega toetanud on.
Julgen loota, et
ka tulewikus weel suuremat poolehoidu ostjate
ringkonnas saan wõitma, kauba headuse, suure
waliku, odawa hinna ja lahke teenimise peale
kõige suuremat rõhku pannes.
Austusega
JULIUS TIBBING.
A
l5
JULIUS TIBBING
Wõrus, Jüri tän. 16, kõnetraat IBS.
Osakond Pelseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Äri 20 aasta kestwuse
juubeli-kalender
1929.
W. Pohlak’u trükikoda Wõrus.
Õmblejannad, rätsepad,
Peretütred ja kõik teised:
Soowid õmblusmasinat,
Osta „Vesta“, „Pfaff“ ehk „Naumann“,
„Haid-Neu“, „Gritzner“, „Dürkop“, „Duxtt,
Need on head igaüks.
Wäljanägemine ilus,
Hind ei ole. kallis ka,
Õmbleb õhukest ja paksu'
Edasi ja tagasi.
Käik on waikne, piste ilus,
Wärk on heast terasest.
Õmblusmasina ostjatele soodsad järelmaksu
tingimused ja maksuta ilutikanduse õpetus.
Saadawal kõiksugu õmblusmasina osad,
wäljaõmblemise rõngad ja õli.
Peale selle wõtan ka tellimisi kudumis
masinate peale wastu. Nende nõelu on äris
müüa.
Austusega
K.-m. JuUus Tibbing.
2
I.
Jaanuar — Näärikuu.
31 p.
19
20
21
•
22
23
Kolmek. p.
24
25
26
27
Paawlipäew
28
K.Hermannt 1908. 29
[@ 30
J. Hurt f 1907. 31
Korjusepäew
1
2
3
Tõnisepäew
4
3 5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
M. Weske s. 1843. 15
16
17
18
Wõru laadal wiibides ostke kõik
kaubad Julius Tibbingi ärist, kus
kaup hea, hinnad odawad ja
teenimine korralik.
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb,
siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära.
Wõru linnas.
7. jaanuaril, 4. weebr., 25. weebr. (8 päewa),
12. märtsil, 12. aprillil, 23. aprillil, 12. mail,
21. juunil, 24. juulil, 25. augustil, 24. septembril,
13. oktoobril, 26. oktoobril, 11. nowembril,
29. nowembril ja 15. detsembril.
Wõru maakonnas.
Jaanuar. 12. Antslas. 20. Misso wallamaja juures. 25. Wõõpsus.
Weebruar. 10. Antslas ja Räpinas. 20.
Misso wallamaja j. 26. Wõõpsus.
Märts. 8. Antslas. 20. Pindi w., Leewil;
Misso wallamaja juures. 23. Walgjärwe w.,
Põllumeeste seltsim, j. 26. Kärgula w., Sulbil.
Aprill. 2. Antslas; Põlgaste w., Puskarus.
15. Säru wallamaja j. 19. Rogosi w., Luutsniku
asund. 20. Misso wallamaja j. 24. Wastseliina
wallamaja juures. 25. Kanepis; Peri w. 27.
Moisekatsi wallamaja j. 30. Haanja asunduses.
Mai. 2. Mõniste wallamaja j.; Kõlleste w.,
Alamustil; Räpinas, 3. Krabi wallamaja j.
5. Saaluse wallamaja j.; Põlwa kiriku juures.
6. Antslas. 8. Tsooru-Roosikul. 9. Uue-Antsla
15
wallamaja juures. 10. Wana-Roosa wallamaja
juures. 11. Misso wallamaja juures. 14. Karilatsi w., Ala-Jaani t. 20. Misso wallam. juures.
22. Wõõpsus.
Juuni. 1. Kärgula w., Sulbil. 9. Antslas.
20. Misso wallamaja juures.
Juuli. 20. Misso wallamaja juures.
August. 20. Misso wallam. j. 30. Antslas.
September. 10. Krabi wallam. juures.
17. Räpina wallamaja juures. 20. Kärgula w.,
Sulbil; Misso wallamaja j. 21. Rõuge kiriku
juures. 25. Antslas. 27. Põlwa kiriku juures.
30. Haanja asunduses.
>
Oktoober. 4. Rõuge w., endise Sänna
kõrtsi juures. 6. Wana-Laitsna wallamaja j.
12. Wastseliina wallamaja juures. 14. Kanepis.
15. Säru wallamaja j. 18. Wõõpsus; Antslas.
19. Rogosi wallatnaja j; Põlgaste w., Puskarus.
20. Misso wallamaja j.; Wana-Roosa wallam. j.;
Uue-Antsla wallamaja j.; Kõlleste w., end. Tille
kõrtsi juures. 21. Saaluse wallamaja juures.
22. Kärgula w., Sulbil. 23. Moisekatsi wallas.
25. Tsooru w., Roosikul. 28. Misso wallam. j.;
Loosi w., Lindoras. 31. Mõniste wallamaja j.
Nowember. 5. Antslas; Rõuge w., end.
Alakõrtsi juures. 7. Kõlleste w., Krootuse
asunduses. 12. Karilatsi w., Ala-Jaani t. 20.
Pindi w., Leewil; Misso wallamaja juures. 26.
Walgjärwe wallas, Põllumeeste Seltsi platsil;
Wõõpsus.
Detsember. 3. Räpina wallamaja juures.
14. Antslas. 17. Moisekatsi w., end. Kauksi
kõrtsi juures. 20. Wõõpsus; Misso wallamaja
juures.
16
Kaubamaja
Jullus Tibbing Wõms
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Raadio-osakond:
Raadioaparaadid ja nende osad, dedektorid, akkumulaatorid, anoodi-patareid, anood-akkumulaatorid, wälis- ja
toaantennid, peatelefonid ja mitmet sorti häälekõwendajad. Wõtan aparaatide ülesseadmise tööd wastu linnas
kui ka maal.
Elekirilarbed:
Kõiksugu armatuurid, laualambid, elektri-sisseseade
materjalid, pirnid 110 ja 220 wolti, keedunõud, triikrauad,
elektri-lokikäärid, taskulambi patareid ja kestad, ukse
kellad, kellapatareid, nupud jne. Wõtan elektri sissesead
mise tööd wastu.
Grammofonid:
„His Masters Voice“, „Columbia“,
«Edison Bell", „Deea“, „Odeon“, „Parlaphon" ja teised.
Alati saadawal kõige uuemad
plaadid, stiftid, wedrud ja teised osad.
Kaubamaja
Jullus Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
17
Kaubamaja JULIUS TIBB1NG Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 138.
Osakond Petseris, Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Laskeriistad
ja
laskemoon.
Belgia ja Saksa
jahipüssid, montekristo-püssid.
Belgia, „TN“, „Bayard“, „Melior“, Saksa, „Singer“, „Schmeissneru ja
teised brauningud ning nende padrunid, püssirohi, haawlid, waskja papist-padrunid, tongid jne. Hinnad kõige mõõdukamad.
Kaubamaja
Julius Tibbing Wõms
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
*
❖
*
Kuld-, hõbe-, uuskuld-, teras- ja nikkelkäe- ja taskukellad kuulsamatest wabrikutest,
nagu: „Omega“, »Zenith“, „Bure“, „Borel Fils“,
„Grisel“, „Perret Fils“, „Favre Jacot“ j. t.
Kõiksugu seina- ja lauakellad: „Becker“,
„Junghans“, „Runsle“ j. t. Saan kellad otse
kohe wabrikutest ja sellepärast on mul wõimalik müüa neid kõige odawamate hindadega.
Omad töökojad, kus uued kellad kokku
seatakse ja wanad parandatakse täieliku wastutuse all. Kellade reguleerimine maksuta.
Palun kõiki, kes kelli tarwitawad, minu
juure sisse astuda, et nende headuses ja oda^
wuses weenduda.
19
Kaubamaja
Jullus Tibblng Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 13B.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Kõiksugu
ehte- ja tarbeasjad
kullast, hõbedast ja uuest-kullast, nagu: kuld
kiwidega- ja laulatussõrmused, käewõrud, pros
sid, medaljonid,
shlipsinõelad,
manshetinööbid,
uuriketid, hõbe- ja
alpaka-portsigarid,
rediküülid, kepipead, tee- ning supilusikad,
noad, kahwlid, kulbid, teeklaasi-alused, wiinapitsid, soolatoosid jne. Peale selle suur walik
kõiksugu kristallasjadest.
Oma
kullaLSepaL-lööRojacL
Wõtan tellimisi wastu kõiksugu hõbe- ja
kullasepa-tööde peale, teen monogrammide,
faksimilide ja graweerimise töid. Töõ kiire
ja korralik.
Ostan
kõiksugu kulda, hõbedat ja kalliskiwe kõrgema
päewahinnaga.
20
Kaubamaja
Julius Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Optikatarbed:
Kõiksugu prilliklaasid ja
^raamid, arstitähe järgi ja
ilma, toa- ja wäliskraadiklaasid, kompassid j. n. e.
Teraskaup:
Palju sorte häid habemenuge, gilett-aparaadid ja nende noad, juukselõikamisemasinad ja
nende wedrud, taskunoad, käärid, pussnoad jne.
Pudukaup:
Nahk-käekotid, portfellid, tasku-, laua- ja
seinapeeglid, shleifitud- ja lihtklaasist, maniküürkastid, wahutopsid ja -pintslid, lokkimise-käärid
ja -lambid. Suur wäljawalik moodsamatest
kõrwarõngastest. Käelapärlid jne.
Sporditarbed:
Jalg- ja volleypallid, sisekummid, kõiksugu
spordikujud ja teised kujud ning waasid, koha
sed kingituseks.
\
Kaubamaja
Jutlus Tibbing Wõrus
Jüri tän. 16, kõnetraat 133.
Osakond Petseris,
Wastu turgu 17, kõnetraat 108.
Tähelepanu
ialorattaostjateleü
Jalgrattad
Inglise, Taani, Rootsi, Saksa, Prantsuse ja
Belgia wabrikutest:
„Royal Smithfield“,
„Corvette/
„ Dollar/
„Toko/
^Stanley/
„ Sterling/
„Exelsior/
„Standart/
,, Victoria/
„Humber/
,Naumann/
„Wanderer/
„King Alfred/
„Dux/
„Imperialft ja palju teisi.
„Hoppel/
Peale selle saadawal kõik jalgratta
osad, wälis- ja sisekummid, karbiit-laternad,
brennerid, klaasid jne.
Jalgratta raami eest täielik wastutus.
Jalgratta ostjale wõimaldan pikaaja
lise järelmaksu.
Jällemüüjatel soodsam sisseostukoht!
Silurini Sa kiine täieli
kum trükikoda Viliandis.
Oma tsinkograafia, sterotüpeerimise sisse
sead ja köitetööstus. Ladumine masinal ja kä
sitsi. Suured kiirpressid ja muud trükimasi
nad. Vilunud töölised ja kogenud . tööjuhid.
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi t. 22. tel. 2-31.
j6ur
TÄHTRAAMAT
19 2 9
'
■
s'* V/VrvVi'\C-i;V;
JGALA" KIRJASTUS VALGAS.
Märgid ja tähendused.
j
@ — noorkuu
@ — täiskuu
|
= esimene veerand
— viimane veerand
j- = suri, s. = sündis, p. = päev, püha.
4
Aastaajad.
Kevade algus 21. märtsil
Suve algus 22. juunil
Sügise algus 23. septembril
Talve algus 22. detsembril
kell
,,
„
„
5.—
0.—
15.—
10.—
Päikese- ja kuuvarjutused 1929. a.
Kuuvarjutusi sel aastal üldse ei ole.
Päikesevarjutusi on kaks:
1) Täieline päikesevarjutus on 9. mail. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Lõuna-Aafrikas, India ookeanis, Sunda saartel ja PõhjaAustraalias.
2) Ringikujuline päikesevarjutus on 1. novembril. Meil ei ole nähtav.
On nähtav: Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kesk-Euroopas, Aafrikas, VäikeAasias ja India ookeani läänepoolses osas.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielised pühad, mil ametiasutustes tööd ei tehta, on järgmised:
1) Uusaasta (1. jaanuaril). 2) Kolmekuningapäev (6. jaanuaril).
3) Iseseisvusepüha (24. veebruaril). 4) Palvepäev (29. veebruaril).
5) Suur reede (6. aprillil). 6) Kevadepühad (31. märtsil ja 1. ja 2.
aprillil). 1. mai püha. 8) Taevaminemisepüha (9. mail). 9) Suve
pühad (19., 20. ja 21. mail). 10) Jaanipäev (24. juunil). 11) Jõulu
pühad (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Suurel laupäeval (30. märtsil). 2) Suvepühade laupäeval (18.
mail). 3) Jõululaupäeval (24. detsembril). 4) Vana-aastal (31. detsembril).
Emapardid2), dopelsnepid, mudasnepid ja teised ülemal
tähendamata jäänud snepid ja veelinnud —
Isamõtus1) ja isateder2) —
Ematedred2), emamõtused, laa
nepüüd ja sookanad —
Põldpüüd —
Kõik eelpool
tähendamata
jahiloomad —
Röövloomad ja linnud —
se Ü
A
ugustI
3
M
ärts j
LOOMADE NIMETUS
V
eebr. 1
3ahikalen4er
1
> j _QD
zo I; Q"®
X X X XX X X X X XIX £
X X X XIX X X X X XIX
13 X X X X X X X
X X X X X X X 28 •
13
XIX X X X X
XIX X X X 13
X
13 X X X X X X X
X X X X X X X 13
13 X X
ix
X 12
13 X
X 12
1 13 X
cd
cd
lil
3
3
I "o.
1w o
IX 28
13
XXXX
XX X X X
XXXXX
X X X X 12
28 X X
X X 28
13 x X X X
X X X X 28
XXXXXXXX
X X X X X X X 28
13 X X X X
.
X X X X 12
1
1
_J__
13
X
j
□ Jahipidamine lubatud.
X Jahipidamine keelatud — kaitseaeg.
Märkus. Jahiluba tuleb võtta maavalitsuselt, niihästi metsaülematelt
jahipileti saamiseks kui ka oma või renditud eramaadel jahipidamiseks.
2)
Ilma erilise loata keelatud,
Riigimetsades jahipidamise algus 2 nädalat hiljem.
11
|| 18
II 19
II 20
||21
ii
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
II 27
11 28
II
II 29
1! 30
II 1
II 2
II 3
II 4
II 5
II
II 6
II 7
II 8
II 9
II io
1! ii
1112
1!
.
II 13
1114
1! 15 |
II 16 |
II 17 |
II 13 |
T"
II 19
II 20
|| 21
li 22
II 23
|| 24
II 25
II
II 26
II 27
II 28
II 29
II 30
II 31
II 1
li
II 2
II 3
II 4
II 5
II 6
II 7
II 8
II
II 9
II io
II 11
11,12
II 13
II H
II 15
II
II 16
|| 17
Reklaamplakateid
ja seinakuulutusi valmistab maitserikkalt ja
silmatorkavalt
SAKALA TRÜKIKODA
Viljandis, Lossi tän. nr, 22,
postkast 32. Telefon 2—31.
13
Päikese tõus — loojam.
2. kell 5.13
9. „ 5.29
16. „ 5.44
23. „ 5.59
30. „ 6.15
II 21
II 22
II 23
II 24
II 25
II 26
|| 27
n
10 | Pühap.
II 28
11 Esmasp. II 29
12 Teisip.
II 30
13 Kolmap. ||31
14 Neljap.
II 1
15 Reede
II 2
16 Laupäev II 3
17 Pühap.
18 Esmasp.
19 Teisip.
20 Kolmap.
21 Neljap.
22 • Reede
23 Laupäev
valmistab
SAKALA TRÜKIKODA VILJANDIS,
Lossi tän. 22, postk. 32. Telefon 2-31.
18.
„
8.08
25.
„
8.23
„
„
15.48
15.37
15
Detsember — Jõulukuu
II
||18
II 19
II 20
il 21
II 22
II 23
II 24
1!
8 || Pühap.
II 25
9 || Esmasp. II 26
11,27
10 || Teisip.
11 || Kolmap. II 28
12 || Neljap. II 29
13 |j Reede
II 30
14 || Laupäev II 1
1
2
3
4
5
6
7
Riigikogu ja valitsuse keskasutused
Tallinnas.
Riigikogu. Kõrgemaks võimuks Eestis on sajast rahvaesindajast
koosnev Riigikogu. Riigikogu valitakse üldisel, ühetaolisel, otsekohesel
ja salajasel valimisel proportsionaalsuse põhimõtetel kolmeks aastaks.
Käesolev Riigikogu valiti maikuul 1926. ja tuleb käesoleva, 1929. a.,
kevadel ümbervalimisele.
Riigikogu annab välja seadusi, kinnitab riigi eelarve, kutsub ame
tisse Vabariigi Valitsuse, teostab oma esindajate (riigikontrolöri) kaudu
kontrolli riigiasutiste ja ettevõtete majandusliku tegevuse ja riigi eelarve
täitmise üle.
Riigikogu asub Tooompää lossis Riigikogu hoones. Praeguse Rügikogu juhatus koosneb järgmistest isikutest: esimees Karl Einbund, abiesimehed Mihkel Martna ja Rudolf Penno, sekretär Mihkel Juhkam, abisekretärid Oskar Liigand ja Jaan Piiskar.
Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus koosneb riigivanemast ja
ministritest, kes ametisse kinnitatakse Riigikogu poolt.
Riigivanem asub Toompääl riigivanema majas, võtab vastu jutulesoovijaid igal neljapäeval kella 12—2, telef. 2: maja üldtel. 24.
Riigikantselei asub Vabariigi' Valitsuse juures ja on riigivanema
valve all. Riigikantseleid juhatab riigisekretär. Kantselei asukoht Toompää
lossis, tel. 2-36. Riigikantselei juurde kuuluvad veel: Riigi Statistika
Keskbüroo, Toom-Kooli t. 13, üldtel. 23. Riigiraamatukogu — Toompää
loss ja Riigiarhiiv, säälsamas.
Riigikontroll — Suur Roosikrantsi t. 10-a, üldtel. 4-22.
Siseministeerium: Toompää loss, üldtel. 12-41, ministri isikl. tel. 5;
ministri vastuvõtutunnid iga esmaspäeval ja neljap. 12—1. Ministri abi
v. v. iga esmasp., keskn., laup, 12—1, tel. 1-09; ministeeriumi pääsekretäri
vastuvõtu tunnid iga p. 12—1, tel. 4-73.
Siseministeeriumi administratiivosakond, tel. 1-11; politsei päävalitsus, tel. 1-03 ja 1-06, passitoimkond (välispassid) tel. 11-47. Piirivalve
valitsus, Lai t. 48, tel. 27-39.
Kaubandus-tööstusministeerium, Toompääl, Kohtu t. 8, ministri
tel. 11, ministri abi tel. 1-73, kantselei üldtel. 10-74.
17
Teedeministeerium, Toompääl Rahukohtu t. 1, ministri tel. linna 3,
ministri abi tel. teedeministeerium 67, kantselei tel. 8-73 ja Balti 22.
Raha ministeerium, Kohtu tän. 8, ministri tel. 10, ministri abi
tel. 11-55, kantselei tel. 11-93.
Põllutööministeerium, Vismari tän. nr. 7, ministri kõnetunnid teisip.,
keskn. ja reedel; ministri7 tel. 13, ministri abi kõnetunnid iga päev 12—1,
tel. 17-74, ministeeriumi kantselei tel. 2-93. Põllumajanduse päävalitsus
asub Rahukohtu tän. 5, kantselei tel. 10-36. Maakorralduse päävalitsus,
Vismari tän. 7, tel. 4-53. Metsade päävalitsus, Kiriku tän. 4, tel. 20-84.
Loomatervishoiu päävalitsus, Rahukohtu tän. 5, tel. 10-40.
Töö-hoolekandeministeerium asub Toompääl, Kooli tän. 7. Ministri
vastuvõtutunnid äripäevadel 12—2, tel. 7.
Ministeeriumi kantselei
tel. 1-98; hoolekande osakonna tel. 19-10; pensionide ja abirahade jaosk.
tel. 28-74; töökaitse osakonna tel. 4-83. Tervishoiu päävalitsus asub
Toomkooli tän. 7, üldtel. 7-86.
Haridusministeerium, Tõnismägi 11, üldtel. 18-55, ministri vastu
võttu. teisip. ja reedel kl. 11—12, tel. 8, ministri abi vastuvõtm? iga päev
kl. 10—12, tel. 9-09; kooliosakonna tel. 6-34.
Välisministeerium, Toom-Kohtu tän. 1, ministri tel. 4. ministri abi
tel. 4-24.
Sõjaministeerium, Pagari tän. 1; sõjaministri vastuvõtm. iga ärip.
kl. 10—1, tel. sõjaväe 9, ministri abi vastuvõtm. igal ärip. kl. 10—1,
tel. sõjaväe 3.
Kohtuministeerium, Toompää loss, tel. 45, ministri tel. 12, ministri
abi tel. 2-51, kantselei tel. 45. Kõrgemad kohtuasutused: Riigikohus
Tartu, Aia tän 39, üldtel. 81. Kohtupalat Tallinnas, Jaani tän. 7,
tel. 58.
„UG AIA
MM
on tarvilikum lei
vast, sest muidu
elate nagu kotis.
18
tonn — 61,045876 puuda = 1015,5 kg.
kaal — 10 puuda = 163,811229 kg.
puud = 2 punda (leisikut) = 40 naela = 16,3811229 kg.
leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg.
nael = 32 loodi = 96 solotnikku = 409,528 grammi.
lood = 3 solotnikku = 12,797 gr.
solotnik = 96 dooli = 4,265 gr.
apteegi nael = 84 solotnikku =358,32 gr.
Eestis tarvitatavad raskusemõõdud.
Inglise raskusemõõdud.
1 tonn = 20 inglise sentnerit — 2240 inglise naela (lbs) = 1016,0475
kg. = 62,02 puuda.
1 inglise sentner = 112 inglise naela (lbs) = 50,802416 kg. = 3,1 pd.
1 inglise nael (lbs) — 16 ounci = 7000 toygraini = 0,453593 kg.
1,108 naela.
1 ounce = 16 dramsi = 28,349 gr. = 6,645 solotnikku.
Saksa raskusemõõdud.
1 tonn = 1000 kg. = 61,046 puuda.
1 saksa nael = 500 grammi = 1,2209 naela.
1 saksa (ka Helveetsia ja Taani) centner = 50 kg. = 122,09 naela.
Ameerika tihisriikides,
1 tonn = 2000 lbs = 907,1853 kg.
24
Puudad kilogrammides ja kilogrammid puudades.
Puudad Kilogrammid
või kg
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
Täielik ladu portselan-,kivi-,alumiinium-,email-,
klaas- ja majapidamise tarbeasjadest, kõiki
seltsi lampidest ja nende osadest, elektrilambi
kestadest,pirnidest ja mitmet seltsi patareidest.
Suur väljavalik kõikidest pudu-, moe-,
galanterii-, seebi-, kirjutusmaterjali, terasj. n. e. kaupadest. Müük en gros ja en detail.
=
Pulmakingitusteks suur väljavalik alpaka-kaupadest.
Järvamaa. Paides: 24. jaan., 19. veebr., 28. märtsil, 16. mail,
12. juunil, 3. juulil, 1. ja 26. augustil, 23. septembril ja 2. ja 23. novembril,
18. detsembril.
Tapal: 12. veebruaril, 17. aprillil, 6. mail, 16. juunil, 24. augustil,
16. sept., 8. oktoobril ja 3. detsembril.
Türil: 22. jaanuaril, 20. märtsil, 2. juunil, 6. augustil, 12. sept.,
25. novembril ja 16. detsembril.
Jaanuaris: 12. Koerus, Veinjärve vallas. 20. Järva-Jaanis,
Võhmuta v. 27. Esnas, Esna vallas.
Veebruaris: 5. Oisus, Alliku vallas. 14. Tamsalus, Nõmküla v. 18. Rakkes, Liigvalla vallas.
Märtsis: 2. Puhmu külas, Kapu vallas. 3. Lehtses, Lehtse
vallas. 12. Amblas, Ambla v. 18. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 22. Albu
vallamaja juures. 26. Vahastus, Vahastu vallas.
Aprillis: 8. Tamsalu jaama juures, Einmanni vallas. 15. Rak
kes, Liigvalla v. 18. Koerus, Veinjärve v. 24. Amblas, Ambla vallas.
24. Esnas, Esna vallas. 27. Puhmu külas, Kapu v. 28. Kärus, Käru v.
27
Mais:
2. Järva-Jaanis, Võhmuta v. 25. Koerus, Veinjärve v.
Juunis: 10. Tamsalus, Nõmküla v. 20. Järva-Jaanis, Võhmuta v.
Juulis: 25. Puhmu külas, Kapu vallas.
Augustis: 10. Esnas, Esna v. 15. Koerus, Veinjärve v.
Septembris: 7. Tamsalus, Nõmküla v. 14. Oisus, Alliku v.
21. Vahastus, Vahastu v. 29. Amblas, Ambla vallas.
Oktoobris: 9. Albu vallamaja juures. 17. Rakes, Liigvalla v.
20. Koerus, Veinjärve v. 25. Esnas, Esna v. 28. J.-Jaanis, Võhmuta v.
Novembris: 14. Kärus, Käru v. 21./22. Tamsalus, Nõmküla
vallas. 26. Tamsalus, Einmani v. 27. Amblas, Ambla vallas.
Detsembris: 9. Aravete külas, Albu v. 12. Järva-Jaanis, Võh
muta vallas. 19. Lehtses, Lehtse v. 22. Koerus, Veinjärve v.
Pärnumaa. Pärnus: Veebruari-, mai-, juuli-,
oktoobri- ja
detsembrikuu
esimesel kesknädalal ja neljapäeval ning aastalaata pee
takse 2.—22. aug. (3 näd.).
Veebruaris: 2. Pornuse v., Lenhofil. 2.-3. Kilingi-Nõmmel.
Reedel enne vastlapäeva — Audrus.
Märtsis: 10. Uue-Vändras, Suurejõel. 14. Mõisakülas. 18.
Tõstamaa v., Kastna külas.
Aprillis: <10. Võlla-Kihlepas. 11. Pati-Nurmeotsal. 16. VoltveÜKeremal. 19. Kilingi-Nõmmel. 23. Orajõe v., Kabli k.; Sauga vlm. juures.
28. Abja-Paluojal. 30. Kärgu alevis.
Mais: 2. Vändra ai. 3. Lelle-Hiiekõnnus. 7. Mõisakülas. 9. Hääde
meeste v. 10. Enge v., Uduveres. 12.Koonga vlm. juures. 20. Seliste vallas.
Juunis: 13. Voltveti-Keremil. 18.—19. Kilingi-Nõmmel. 26. Laik
saare v., Urisaare k. 29. Tahkurannas, end. Võiste kõrtsi juures.
Juulis: 1. Vana-Kariste vlm. juures. 12. Mõisakülas. 15. KarksiNuias.
Augustis: 21. Laiksaare v., Urisaare k. 22. Pati v., Nurmeotsal.
26. Mõisakülas. 31. Häädemeeste v.; Suurejõel, Uue-Vändras.
Septembris: 3. Seliste v. 5. Sauga vlm. juures. 7. Vana-Kariste
vlm juures; Võlla-Kihlepas. 8. Pornuse v., Lenhofil. 10. Kilingi-Nõmmel.
11. Lelle-Hiiekõnnus. 15. Tammistes; Abja-Paluojal. 17. Enge v., Uduveres.
19. Kärgu ai. 21. Orajõe v., Kabli k. 22. Tõstamaa v„ Kastna k. 26. Enge
v., Pööraveres. 28. Toris. 29. Karksi-Nuias; Koonga vallam. juures.
28
Oktoobris: 1. Audrus. 2. Mõisakülas. 3. Vändras. 14. KilingiNõmmel. 20. Uulus. 28. Voltveti-Keremil. 31. Sindi Lodja kõrtsi juures.
Novembris: 2. Suurejõel, Uue-Vändras. 26. Pati v., Nurmeotsal.
28. Voltveti-Allikukivil.
Detsembris: Esmaspäeval pärast 2. Kristuse tulemise püha —
Lelle-Hiiuškõnnus. 1. Abja-Paluojal. 10.—11. Kilingi-Nõmmel. 10 Mõisa
külas. 12. Vändras. 13. Pati v., Nurmeotsal. 18. Enge v., Pööraveres.
Valgamaa. Valgas: 23. jaan., 21. veebr., 23. märts., 29. apr.,
23. mail, 1. juulil, 23. aug., 13. sept., 10. okt. 7. novembril, 3. ja 28. dets.
Tõrvas: 5. veebr., 2. mail, 18. juulil, 29. aug., 3. oktoobril,
20. detsembril. Iga laata peetakse 2 päeva.
Märtsis: 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Aprillis: 14. Hummuli Soe alevikus. 17. Karula kiriku juu
res. 26. Laatre Tsirguliina ai. 27. Leebiku vlm. juures.
Mais: 4. Taheva vlm. juures. 10. Kuigatsi Priipalu ai. 14. Puka
alevikus. 18. Sangaste kirikukõrtsi juures.
Juunis: 20. Pikasillal, Patküla v.
Juulis: 8. Taagepera vlm. juures.
Augustis: 31. Helme asunduses.
Septembris: 7. Hummuli Soe alevikus. 18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures. 20. Jõgeveste vlm. juures. 21. Taheva vlm. juures. 23.
Holdre asunduses, Helme k. 24. Priipalu as., Kuigatsi v.
Oktoobris: 8. Puka alevikus. 16. Karula kiriku juures. 16.
Leebiku vlm. juures. 24. Tsirguliina alevis, Laatre vall. 28. Taagepera
Ala alevikus.
Tartumaa. Tartus : 8. jaan., 17. veebr., 4. apr., 4. juulil, 23. sept.,
12. okt. ja 14. novembril.
Jaanuaris: 15. Jõgeva mõisas. 23. Rasina v., Rasina kõrtsi
juures. 28. Torma v., Lullikatku k.
Veebruaris: 1. Kallaste ai. 3. Jõgeva ai. 8. Elva ai. 9. Saare
postijaama juures. 22. Mustvee ai. 28. Peipsiäärne v., Nina k.
Märtsis: 1. Jõgeva ai. 10. Puhjas, Kavilda v.; Laeva v., Laeva
öid. kõrtsi juures. 14. Vaimastvere vlm. ümbruses; Kodijärve v., Kodi,järve m. 16. Rannu vlm. juures. 18.—19. Kallaste ai. 18. Laius-Tähkvere
v., Sadala küla. 20. Avinurme vlm. juures. 21. Ulila vald, end. Väike29
□Üla as. 23. Kavastu v., Varnja küla. 24. Laiuse v„ Mõra as. 25.
Saadjärve v., Voldi m. 26. Krüüdneri v.. Vana-Prangli m. 28. Valguta v.,
Valguta m. 31. Mustvee ai.
Aprillis: 5. Peipsiäärne vald, Väike-Kolkja k. 8. Kastre-Võnnu
v, end. Suitsu kõrts. 9. Uderna v„ Elva jaama juures. H. Vastse-Kuuste
v„ Koorvere kõrtsi juures. 23. Raadi v„ Vasula Rojasilla end. kõrts,
juures. 26. Päidla v., Luüku ai.; jõgeva ai.; Alatskivi as. 27. Saare v..
Saare kõrtsi juures. 28. Krüüdneri v„ Sulaoja kõrtsi juures. 29. Torma
v„ Lullikatku külas; Ahja V., Kärsa k. 30. Meeri V., Vastse-Nõo mots;
Kuremaa v., Palamuse küla.
Mais: 2. Roela v., end. Torma jaama juures. 3. Kavastu vald,
Koosa külas: Kaarepere v., Pikjärve kõrtsi Juures. 3.-4. Otepää alevis.
5. Kodavere Põlluni. Seltsi pl., Pala v. 7.-8. Lohusuu vald, Lohusuu k.
10. Rõngu alevikus, Rõngu v. 11. Vanaduste v., Reola mõisas. 12.
Kudina v., Pataste kõrtsi juures.
Juunis: 1. Krüüdneri v., Maaritsel; Rasina v. 14. Vastse-Kuuste
v., Lootvina m. 18. Jõgeval. 20. Mustvee alevis.
Augustis: 3. Elva ai. 20. Valguta, v., Valguta as. 21.—22. Kal
laste alevis.
Septembris: 6. Meeri v., Vastse-Nõo mõisas. 10. Puhjas,
Kavalda v. 12. Laeva v„ Laeva end. kõrtsi juures. 15. Jõgeva alevis.
16. Rõngu alevikus, Rõngu v. 18. Kaarepere v., Pikjärvel. 19. Mustvee
ai. 25. Lääniste k., Ahja v. 26. Alatskivi as. 29. Kirepi v., Kirepi kõrtsi
juures; Matjamaa end. kõrts, Vara v.
Oktoobris: 1. Rasina v., Rasina kõrtsi juures. 2. End. Torma
jaama juures. 3. Kavastu-Koosa k. 4. Päidla v., Lutiku alevikus; VanaKuuste v., Reola Valge kõrtsi juures. 6. Kudina v., Pataste kõrtsi juurse.
8 Vaimastvere vallamaja juures. 10.—11. Lohusuu v. ja Lohusuu k. 15.
Kuremaa v., Palamuse k.; Rannu vallam. juures; Avinurme vallam. juures.
16. Vastse-Kuuste v., Lootvina m. 17.—18. Otepää alevis. KastreVõnnu vlm. juures. 19. Peipsiäärse v., Väike-Kolkja k. 20. Voldis. 23.
Raadi v., Vasula Rojasilla kõrtsi juures. 27. Saare v., Saare kõrtsi juures.
28. Puurmanni v., Piknurme külas; Krüüdneri v., Pusu kõrtsi juures. 29.
Torma v., Lullikatku külas; Ahja v., Kärsa kõrtsi juures.
Novembris: 2. Kodavere Põllum. Seltsi pl., Pala v.; Laiuse
vald, Mõra m, 5. Kambja v., Vissi kõrtsi juures. 6. Kaarepere v., Kassi30
nurme m. juures. 7. Uderna v., Elva jaama ligidal. 10. Jõgeva vald.
Jõgeva m. 21. Otepää ai. 23. Mustvee alevis.
Detsembris: 2. Saare postijaama juures. 7.-8. Kallaste alevis.
10. L.-Tähkvere, Sadala k.; Lääniste k., Ahja v. 12.—13. Palupera v.,
Pritsu alevik. 14. Peipsiäärses v., Nina külas. 15. Jõgeva ai. 22. Mustvee
ai. 23. Krüüdneri v., Sulaoja kõrtsi juures. 28. Kavastu v., Varnja külas.
Võrumaa. Võrus: 7. jaan., 4. veebr., 25. veebruarist pääle
8 päeva, 12. märtsil, 12. ja 23. apr., 12. mail, 21. juunil, 24. juulil, 25. aug.,
24. sept., 13. ja 26. okt., 11. ja 29. novembril, 15. detsembril.
Jaanuaris: 12. Antsla ai. 20. Misso vlm. juures. 25. Võõpsu ai.
res.
Veebruaris: 10. Antsla ai.; Räpina v.
26. Võõpsu alevis.
20. Misso vlm juu
Märtsis: 8. Antsla ai. 20. Pindi v., Leevil. 20. Misso vlm. j.
23. Valgjärve v., põllumeesteseltsi maja juures. 26. Kärgula v., Sulbi ai.
Aprillis: 2. Antsla ai. 2. Põlgaste v., Puskarus. 15. Säru vlm.
juures. 19. Rogosi v., Luutsniku as. 20. Misso vlm. j. 24. Vastseliina
vlm. j. 25. Erastvere v., Kanepi ai. 25. Peri v. 26. Moisekatsi vlm. j.
30. Haanja v., Haanja as.
Mais: 2. Mõniste vlm. juures. 2. Kõlleste v., Alamustil. 2. Rä
pina vlm. j. 3. Krabi vlm. j. 5. Saaluse vlm. j. 7. Peri v., Põlva kiriku
juures. 8. Tsooru v., Roosikul. 9. Uue-Antsla vlm. j. 10. Vana-Roosa
vlm. j. 11. Misso vlm. j. 12. Antsla ai. 14. Karilatsi v., Ala-Jaani talus.
20. Misso vlm. juures. 22. Võõpsu ai.
Juunis: 1. Kärgula v., Sulbi ai. 9. Antsla ai. 20. Misso vlm. j.
Juulis: 4. Antsla ai.
20. Misso vlm. juures.
Augustis: 20. Misso vlm. juures.
30. Antsla ai.
Septembris: 10. Krabi vlm. j. 14. Viitina vlm. j. 17. 18.
Räpina vlm. j. 20. Kärgula v., Sulbi ai. 20. Misso vlm. j. 21. Rõuge v„
Rõuge kiriku juures. 25. Antsla ai. 27. Peri v., Põlva kiriku juures.
30. Haanja v., Haanja ai.
Oktoobris: 4. Rõuge v., Sänna end. kõrtsi j. 6. Vana-Laitsna
vlm. j. 12. Vastseliina vlm. j. 14. Erastvere v., Kanepi alevikus. 15. Säru
vlm. j. 18. Võõpsu ai. 18. Antsla ai. 19. Rogosi vlm. j. 19. Põlgaste v.,
Puskarus. 20. Misso vlm. j.; Vana-Roosa vlm. j.; Uue-Antsla vlm. j.;
Kõlleste v., Tille end. kõrtsi j. 21. Saaluse vlm. j. 22. Kärgula V.,
31
Sulbi ai. 23. Moisekatsi v. 25. Tsooru v., Roosikul.
Loosi v., Lindoral. 31. Mõniste vlm. juures.
28. Misso vlm j.;
Novembris: 5. Antsla ai. 6. Rõuge v., end. Alakõrtsi juures.
7. Kollaste v., Krootuse as. 12. Karilatsi v., Ala-Jaani talu maa pääl.
20. Pindi v., Leevil.; Misso vlm. juures. 26. Valgjärve v., põllumeeste
seltsi maja juures. 26. Võõpsu alevis.
Detsembris: 3. Räpina vlm. j. 14. Antsla ai. 17. Moisekatsi
vallas, end. Kauksi kõrtsi j. 20. Võõpsu ai.; Misso vlm. juures.
Petserimaa. Petseris: Iga kuu 1. ja 15. päeval ja 1. jaanuari
asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad: Boornalaat — 25. märtsil, urbelaat —- 29. apr.,
toomalaat — 13. mail, ristipäevalaat — 13. juunil, jaanilaat — 7. juulil,
maarjalaat — 28. augustil, mihklilaat — 14. oktoobril.
Maal: Laeva alevikus iga kuu 10. ja 25. päeval. Irboska jaama
juures iga kuu 20. päeval. Stolbovo talus (Laura v.) 29. aprillil ja
29. oktoobril. Rootovo vallamaja juures iga kuu 5. kuup. ja 29. nov.
Vana-Irboska alevikus iga kuu 4. ja 21. päeval. Värskas, Järvesuu v..
iga kuu 10. päeval. Obinitsas, Merimäe v., iga kuu 8. päeval.
Harjumaa. Tallinnas: 26.—28. septembril ja hobustelaata
peetakse kaks korda, kuus — pühapäevadel pääle 1. ja 15. k.-päeva.
Paldiskis: 15. veebruaril ja 4. oktoobril.
Jaanuaris: 24. Jõelehtme kiriku juures. 28. Keila alevis. 30.
Nissi ai., Riisipere v.
Veeb r u a r i s : 2. Rapla ai., Rapla v. 8. Raasiku vallam. juures,
Raasiku v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kose k., Ravila v.; Kurava
poe juures, Varbola v.
Märtsis: 1. Keava r.-jaama lähedal, Kehtna vallas. 2. Nabala
as., Nabala v. 4. Kiviloos, kõrtsi juures, Peningi vallas. 9. Hageri alevi,
Hageri vallas. 12. Ardu külas, Triigi v. 15. Rapla alevik., Rapla vallas.
18. Keila alevis. 20. Jüri kiriku juures, Rae v. 26. Puunal, Vihterpalu v.
28. Kasepere poe juures, Kloostri v.
Aprillis: 1. Juuru ai, Juuru v. 5. Mäe öömaja lähedal, Harku
v. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 15. Kuusalu alevik,, Kiiu v.
20. Alavere vlm. juures, Alavere v. 23. Keila ai.; Kuimetsa vallamaja
lähedal, Kuimetsa v. 26. Kohila vallamaja juures. 29. Liival, Koiga v.
,30. Nissi ai., Riisipere v.
32
Mais: 3, Anija vim. juures. 6. Järvakandi viin. juures. 8. Valge
jõel, Kõnnu v. 9. Haiba poe juures, Kernu v. 10 .Kuivajõe vim. juures.
Juunis: 8. Rapla alevik., Rapla v. 10. Hageri al„ Hageri vallas.
18. Keila alevis. 20. Nissi ai., Riisipere v.
Septembris: 15. Kohila vim. juures. 18. Alavere vim, juures,
Alavere v. 23. Järvakandi vim. juures. 25. Kose alevikus, Ravila v.
29. Kuimetsa vim. lähedal, Kuimetsa v.; Kurava poe juures, Varbola v.
Oktoobris: 1. Liival, Koiga v.; Keava r.-jaama lähedal, Kehtna
v. 2. Nabala as., Nabala v. 4. Kuivajõe vim. juures. 7. Hageri alevis,
Hageri v. 10. Valgejõel, Kõnnu v. 12. Keila alevis. 15 Rapla alevis,
17. Anija vim. juures. 19. Jõelehtme kiriku juures. 21. Puunal, Vihter
palu vallas. 23. Kasepere poe juures, Kloostri vallas.
Novembris: 1. Mäe öömaja juures, Harku v. 4. Nissi ai., Riisi
pere vallas. 10. Arudevahe öömaja juures, Saue v. 12. Ardu külas,
Triigi v. 17. Haiba poe juures, Kernu v. 20. Kuusalu alevis, Kiiu v.
25. Raasiku vim. juures. 28. Keila alevis.
Detsembris: 2. Juuru ai., Juuru v. 10. Jüri kiriku juures, Rae
vallas. 12. Kasepere poe juures, Kloostri vallas. 15. Kohila vim. juures.
17. Rapla ai., Rapla v.
Läänemaa. Haapsalus: 23. jaanuaril, 10. märtsil, 5. mail,
i. juulil, 29. sept., 21. okt. ja 20. detsembril.
Jaanuaris: /. Haimre v. 17. Kolovere v.
Veebruaris: 1. Mässu v. 3. Veltsa v. 6. Oru v. 10. Keina v.;
Sooniste v. 15. Lähtru v. 25. Lihula alevis.
Märtsis: 1. Piirsalu v.; Kärdla alevis. 5. Kirbla kiriku juures,
Kirbla v. 9. Metsalaugu k., Emmaste v. 10. Paatsalu v. 20. Märjamaa v.
Aprillis: 6. Taebla v. 10. Sooniste v. 12. Jõgeval, Kolovere
v. 16. Palivere v. 18. Vigala v. 20. Lihula ai. 25. Märjamaa v.
25. Varbla kiriku juures, Saalepi vallas.
Mais: 2. Vaikna v., Päri m. juures.
12. Sipa vallas, vim. juures.
Juunis:
15. Märjamaa v.
3. Oru v. 5. Velise v.
26. Piirsalu v.
Augustis: 16. Martna vallas.
33
Septembris: 1. Sipa v\, vlm. juures. 15. Saulepi v, 20. Vi
gala v. 23. Keina v. 24. Kirbla v„ Kirbla kiriku juures. 25. Paatsalu v.
26. Taebla vallas.
Oktoobris: 1. Vaikna v., Päri m. juures. 1. Oru v. 2. Mar
jamaa vallas. 5. Lihula ai. 8. Velise v. 10. Hiiu-Suuremõisa v. 12. Keb
laste k.. Veltsa v. 14. Mässu v. 17.-18. Kolovere v. 18. Emmaste
vallas, Metsalaugu k. 25. Sooniste vallas.
Novembris:
8. Palivere v.
12. Lähtru v., Vahimaa külas.
20. Piirsalu vallas. 30. Vigala v.
^
Detsembris; 12. Martna v„ Martna kiriku juures. 15. Kardla
alevis. 18. Sooniste v. 20. Märjamaa vallas.
Saaremaa. Kures aar es: 20. jaanuaril, 20. veebruaril, 20.
märtsil, 20. aprillil 15. mail, 23. juulist — 5. augustini (rüdelaat),
10: aug., 14. ja 28. sept., 18. oktoobril, 12. novembril ja 21. detsembril.
Jaanuaris: 15. Pärsamaa v., Võlupe laadaplatsil.
Veebruaris: 3. Maasi v„ Vesiaia värava j.
Suure vlm. juures. 28. Tagavere karjamaal Maasi vallas.
21. Muhu-
Märtsis: 5. Leisi v., Metskülas. 8.—9. Uuemõisa v„ Tur :1a
mõisa karjamaal. 12. Hellamaa end. teemaja juures, 14. Mustjala virn.
juures. 16. Rannakülas, Maasi v., Rõmmi talu karjamaal 23. Leisi
alevis, 28.-29. Kaarma-Suur v„ Kellamäe kõrtsi juures.
Aprillis: 8. Pärsamaa v., Roopaka as. 10. Loona vlm. juures.
13 Kärla v. turuplatsil. 13. Torgu vlm. juures. 15. Kihelkonna alevikus.
18. Kogula v„ Rahukülas. 25.-26. Laimjala v„ Kõiguste kõrtsi juures.
28. Pihtla v., Masa hobusepostijaama juures.
Mais: 3. Uuemõisa v., Tumala as. karjamaal
23. Pärsamaa v„
Mätja küla karjamaal,
Juunis: 20. Kaarma-Suure vlm. hoovis (rüdelaat, 10 päeva).
Septembris: 1. Kaarma-Suuremõisa juures. 8, Kihelkonna
alevikus. 10. Hellamaa end. teemaja juures. 12. Maasi vallas, Tagavere
küla karjamaal 19. Kogula v., Kalli küla karjamaal 21. Pärsamaa v.,
Võlupe kõrtsi j. 25. Loona vlm. j. 25. Maasi v„ Liigalasma karjamaal
Vesiaia väravas. 30. Leisi vallas, Metskülas.
34
Oktoobris: 1.—2. Uuemõisa v., Levala k. 3. Pihtla v„
Masa hobusepostijaama j. 6. Kaarma-Suuremõisa j. 8.—9. Mustjala v.,
Mustjala as. 11. Torgu vlm. juures. 12.—14. Leisi ai. 13. Kärla v.
turuplatsil. 16. Muhu-Suurev. magasiaida j. 20. Laimjala vlm. juures.
25. Maasi v., Rannakülas, Rõmmiküla karjamaal.
Novembris: 1. Pärsamaa v., Mätjaküla karjam. 15. Uuemõisa
vallas, Tumala as. karjamaal.
Virumaa. Narvas: 6. ja 7.
3. ja 4. oktoobril; 11. ja 12. detsembril.
veebruaril; 25. ja 26.
aprillil
Rakveres: 10. ja 11. veebruaril; 28. ja 29. aprillil; 26. ja 27.
juunil; 28. ja 29. augustil; 15.—17. oktoobril; 4. ja 5. detsembril.
Jaanuaris: 15.—16. Laekveres, Simuna kihelk.
Veebruaris: 1 .•—2.. Roela kõrtsi juures, Roela v.
Märtsis :3.-—4. Jõhvi alevis. 5.- Saiia k., Simunas. 8.-9. Iisaku
m. 9.—10. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 12. Veneveres, Tarv. Üh. maja
juures. 15. Kuremäel, Illukal. 18. Viru-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
23. Vasknarvas. 24.-25. Laekveres, Simuna kihelk.
Aprillis: 2. Alajõel, Iisaku v. 8.—9. Vaivara m. 19. Viitna
kõrtsi juures, Palmse v.; Lüganusel, Püssi v. Väike-Maarjas — esimesel
reedel pääle lihavõttepühi. 23.-24. Kunda ai.
Mais: 5. Sallas.
Juunis: 26. Vihulas, Haljala kihelk.
Juulis:
3.—4. Viitna kõrtsi juures, Palmse vahas.
Augustis:
25.—26. Narva-Jõesuus.
Septembris: 13.—14. Iisaku m. 29.—30. Roela kõrtsi juures,
Roela vallas.
Oktoobris: 1.—2. Tudolinna vallam. juures, Tudolinna vallas.
4. —5. Viitna kõrtsi juures, Palmse v. 6.—7. Jõhvi alevis. 10. Lüganuse
kiriku juures, Püssi vallas; Veneveres. 12.—13. Illukal, Kuremäel. 13. Saiia
k., Simuna kihelk. 14. Skarjätinas. 18. Vaike-Maarjas. -25. Veneveres,
Kauba tarv. Üh. poe juures. 27.—28. Laekveres, Simuna kihelk.
Novembris: 1.—2. V.-Jakobi kiriku juures, Küti v. 27.—28.
V.-Nigula kiriku juures, Kalvi v.
Detsembris: 3. Alajõel, Iisaku v. 6. Vihulas, Haljala kihelk.
19.—20. Jõhvi alevis. 14. Vasknarvas.
35
Posti-telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad, miile raskus kuni 20 grammi, maksavad sisemaale 10
senti, välismaale 20 senti. Iga järgmise 20 grammi või selle osa päält
sisemaale 5 senti, välismaale 12 senti. Kirjade raskuse ülemmäär on
2 kilogrammi.
Märkus:
Sisemaa
Leedusse.
taksi
järele käivad
kirjad
ka Lätti
ja
Postkaartide saatemaks hariliku (üksiku) kaardi päält on
.“> senti sisemaale ja 12 senti välismaale. Vastusega kaardid sisemaale
10 senti, välismaale 24 senti.
Ristpaelasaadetised (äripaberid, kaubaproovid- frükitooted) iga 50 grammi päält sisemaale 2 senti, välismaale 4 senti. Alam
määr ' äripaberite eest sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Alam
määr kaubaproovide eest sisemaale 5 senti, välismaale 8 senti.
Täht.saadetised registreeritakse vastuvõtmisel raamatus ja
antakse soovikorral kviitung vastu. Tähitusmaksu võetakse iga kirja,
postkaardi või ristpaela päält pääle hariliku saatemaksu (kaaluraha) veel
sisemaale 10 senti ja välismaale 20 senti.
Juurdemaksuga kirjad. Nendelt kirjadelt, postkaartidelt
või ristpaelasaadetistelt, mis ka ilma margita või puudulikult margistatud,
nõutakse kirjasaajalt sisse postimaksud kahekordselt, kuid mitte vähem
kui 5 senti.
P o s t p a k i d. Sisemaaliste pakkide päält vaetakse saatemaksu
(kaaluraha) kuni 1 kilogrammini 50 senti, 1—5 kilogr. — 1 kroon; üle
5 kilogr. iga 5 kilogr. või selle osa päält 1 kroon. Pääle selle iga paki
päält tähitusmaksu 10 senti.
Välismaaliste pakkide päält võetakse maksu erilise tariifi järele.
Pitseerimisemaksu postisaadetiste pitseerimise eest postiasutise lakiga võetakse iga saadetise päält 15 senti.
Rahakaardid (rahatransferdid). Kindel taks iga rahatransferdi päält sisemaale 10 senti, välismaale 20 senti. Pääle iga 10 krooni
või selle osa päält sise- ja välismaale 5 senti.
Virksaadetised (s. o. liht- ja tähteaadetised, väärtkirjad,
postpakid ning posttransferdid ja telegraafilised rahatransferdid, mis eri36
käskjalaga koju kätte toimetatakse) maksavad paale harilikkude posi
maks ude: sisemaalised: a) kirjade maksuta laialikandmise piir
konda adresseeritud kirjad ja rahakaardid — 40 senti, postpakid — 65
senti; b) postisaadetised või telegraafilised rahakaardid, mis adresseeritud
väljapoole kirjade või telegrammide maksuta laialisaatmise piirkonda,
iga kilomeetri päält 20 senti, kuid mitte alla 1 krooni.
Lend postiga saatmise eest (kuhu lendpostiga vahetus käimas)
-pääle harilikkude postimaksude võetakse lisamaksu lendpostimarkides:
a) kirjade eest iga 20 grammi või selle osa päält sisemaale 10 senti, vaik
maale 20 senti; b) postkaartidelt sisemaale 5 senti, välismaale 15 senti,
ristpaeladelt iga 50 gr. või selle osa päält sisemaale 15 senti, välismaale
45 senti.
Nõudekirjad; a) postisaadetiste järelotsimise üle iga saa
detise kohta sisemaal, Leedus ja Lätis 20 senti, välismaal 40 senti; b) pos
tisaadetiste tagasinõudmise või aadressi muutmise üle iga saadetise üle
postiteel sisemaal 20 senti, välismaal 30 senti. »
Koju vii mine (kus korrespondentsi kojuviimine sisse seatud):
rahatransfertide ja lunaliste saadetiste eest (väljaarvatud postpakid) iga
saadetise iga 5 krooni või selle osa päält 3 senti, alammäär 10 senti.
Kojusaadetavate summade suurus on piiratud; linnades 500 kroonini,
mujal 100 kroonini. Telegraafilised rahasaadetised iga summa pääle.
Väärtkirjad kuni 100 kroonini viiakse koju kätte ilma maksuta, kus koju
viimine sisse seatud.
Telegrammid; a) lihttelegrammid äripäevadel 5 senti sõna,
alammäär 40 senti, öösel ja pühapäeviti kaks korda kallim. Ööks loe
takse aeg kella 9 õhtul kuni kella 6-ni hommikul. Ajakirjanduse tele
grammid maksavad 3 senti sõna. Leedu- ja Lätimaale saadetakse tele
grammid sisemaa taksiga.
Virktelegrammide kättetoimetamise eest erilise käskjalaga võetakse
lisamaksu iga klm. päält 20 senti, alammäär 1 kroon.
99
UGALA
JA
TEMA LUGEJA
ON LAHUTAMATA SÕBRAD
37
Telefonimaksud.
Ehitusmaks. 1. Harilik ehitusmaks (tellimiste sissetuleku
kronoloogilises järjekorras postiametkonna eelarve piirides) 20 krooni.
2. Kõrgendatud ehitusmaks (väljaspool tellimiste kronoloogilist järjekorda)
60 krooni. 3. Erakordne ehitusmaks (väljaspool p. 2 nimetatud järje
korda. s. o. erakorralises järjekorras postiametkonna eelarve piirides ehi
tamisel: a) keskpunkti sisseseade eest 40 krooni, b) ühenduse iga J4 klm.
või selle osa eest 20 krooni, c) abonentseade kõnekoha sisseseade eest
S0 krooni. 4. Väljaspool postiametkonna eelarvet ehitatavate telefonide
juures võetakse erakordset ehitusmaksu punktide a, b ja c järele vas
tavalt sellele, mida tegelikult seade juures ära kasutatakse.
Eri maks.
Telefoniaparaadi ümberpaigutamisel ühes toas
5 krooni. Telefoni ümberpaigutamisel samas hoones ühest ruumist teise
10 krooni. Telefoni ajutine mahavõtmine ja uuesti ülespanemine ilma
traatide uuendamiseta 5 krooni, traatide uuendamisega 10 krooni.
Abon em ent maksud. Kõigis provintsilinnades pääle Tartu,
Narva, Paldiski, Põltsamaa, Tapa, Türi, Tõrva: pääkõnekoha
maks: a) korterites ja riigi- ning omavalitsuse asutustes 15 krooni;
b) ärides ja dividend maksvates ühingutes 30 krooni-poolaastas. Põltsa
maal, Tapal, Türil, Tõrvas ning alevi ja maa keskjaamades on vastavad
maksud 10. krooni ja 20 krooni poolaastas,
Ühendusmaks (liinimaks) telefoniseade ühenduse iga
klm..
või selle osa eest 1 kroon 25 senti poolaastas.
Toimingmaksud: a) kohaliku kõne iga 5 min. või selle osa
3 senti; b) kõnepunktis sama kõne iga 3 min. — 10 senti. Kaugekõne
maks kuni 50 klm. — 20 senti ja üle 50 klm. — 40 senti iga 3 min. või
selle osa eest. Kiirkõne maks on kelme-, välkkõne kümne- ja tähtajalisefeõne neljakordne lihterakõne maksust
Igaüks teab,
et
I
♦
*
„UGAL A“
t
käib üle kõige-
♦
f
T ulumaks.
Tulumaksu võetakse tulumaksu seaduse järele 12. aprillist 1920, a.
t,.R- T.‘: nr. 6.3—64—1920.) ja muudatuste põhjal mis avaldatud „R, T.“
nr. nr. 143—144 — 1920. a. ja 49—50 — 1921. a.. nr. 78 — 1922. a.,
nr. 35 — 1923. a. ja nr. 149 — 1924. a.
Tulumaksu kohuslasteks (subjektideks) loetakse kõiki
füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kui nende tulud ulatuvad teatava summani.
Maksu alla ei kuulu välismaa esindajad ja nende juures
teenivad ametnikud. Samuti ei kuulu maksu alla Eesti Vabariigi asutised,
mis peetakse ülal riigi kulul, tööliste ja teenijate vastas tikk ukinnitusseltsid
ja abiandmise kassad. Pääle selle kõik teaduse- ja kunstiseltsid ja häätegevad asutised, kui need teotsevad ilma ärilise sihita.
Ühekordsed tasusummad, nagu pärandus jä kingitus, võidulaenu
võidud ja tasu võõrandatud varanduste eest, ei käi samuti tulumaksu alla.
Ka ei arvata maksualuste tulude hulka sõjaväelaste tasu natuuras, inva
liidide paiukit, pensione ja abirahasid.
Tulumaksu arvatakse eelmise aasta sissetulekute järele. Sissetuleku
allikatena on seaduses üles loetud: 1) tulud rahalistest kapitalidest;
2) tulud liikumata varandustest; 3) tulud kaubanduslikkudest, tööstus
likkudest ja muudest tulutoovatest ettevõtetest; 4) tulud teenistuse- ja
töötasust; 5) tulud elukutselisest, isiklikust, ärilisest ja muust tulutoovast
tööst ning igast muust tuluallikast, mis p. p. 1—4 nimetamata.
Iga tuluallika kohta võib ka vastavaid kulusid näidata, kui nad
ühenduses tulu muretsemise, kindlustamise ja hoidmisega.
Põllumajanduses on maksma pandud iseäralised normid,
mille järele maksustamine sünnib, sellepärast ei nõuta vähemates põüumajapidamistes üksikasjalist tulude ülestähendamist.
7 eenistusest ja töötasust
määral maksustamise alla, vaid 4k suuruses.
saadud tulud ei käi täiel
Mahaarvamised: Pääie üksikute mahaarvamiste tuluallikate
järele, võib üldisest tulusummast maha arvata sarnased kulud, nagu prot
sendid võlgade päält, sunduslikud aegajalised maksud, nagu testamendi
ja lepingu järele, pensionimaksud, elukinnitusmaksud jne. (tulumaksu
■sead. § 19), mis aga vastavate kviitungite ja lepingutega tulevad tõestada.
39
Tulu teadaande (deklaratsiooni) peavad kodanikud esitama
1. veebruariks; juriidilised isikud annavad teadaande 15. maiks,
Tuluteadaanne tuleb esitada sellele maksujaoskonnale, mille piirides ini
mene elas 15. detsembril maksustamise aastal. Maal elavad maksumaks
jad annavad tuluteadaanded vallavalitsustele.
Maks u m ä ä r amine. Maal vaatavad vallavalitsuste juures
asuvad eelhindamise komisjonid deklaratsioonid läbi ja teevad oma otsuse,
mis vallamajades üldiseks tutvunemiseks välja pannakse 1. kuni 15.
aprillini. Pääie selle saadetakse kogu materjal edasi maksuinspektorile.
Linnas vaatab maksuinspektor teadaanded läbi ja nõuab tarviduse
korral lisateateid ning kutsub siis kokku tulumaksukomitee, kes lõplikult
tulu ära hindab.
Maksuvaba tulu mahaarvamine enese ja pere
konnaliikmete päält. Kui tulu üldsumma kindlaks määratud,
siis arvatakse sellest maha kõigis linnades abieluliste! kuni 900 krooni
ja vaflaiislel kuni 600 krooni ja maal ning alevites vastavalt kuni 600
krooni ja kuni 400 krooni. Pääie selle palgatuludest veel 20% (Ps),
kuid mitte üle 600 krooni.
Tuludelt, mis pääie tähendatud mahaarvamiste jäävad, arvatakse
maksu 5% kuni 36% tulu suuruse järele. Esimese 1000 krooni päält
arvatakse 5%, 1000—-2000 krooni 6% jne.
Maksulehed saadetakse välja 1. juuliks. Pääie selle on
maksualusel õigus 10 päeva jooksul protesti tõsta, kui ta leiab, et tema
tulu õieti pole hinnatud.
Maksutähtajad on 30. september ja 30. november maksuks
ühesugustes osades. Maksud tulevad tasuda Eesti Panga osakondadesse
või valla- ja alevivalitsustesse.
• *«c
►
on võistlematu ja mõ
jult ü 1 e t a m a t u.
■
40
Tempelmaksust.
(..Riigi Teataja" nr. 45 — 1928. a.)
1. juulist 1928. a. hakkas maksma uus tempelmaksuseadus ja selle
suurde kuuluv tempelmaksu-tariif, mis muutis oluliselt endist tempelmaksustamise korda. Allpool on toodud praegu maksvast tempelmaksu tariifist
väljavõtted igapäevases elus sagedamini esinevate dokumentide tempel
maksust.
Arvetelt võetakse tempelmaksu 0,2% arve suminast (s. o.
2 senti iga 1000 sendilt). Tempelmaksu alla kuuluvad arved alates 10
kroonist: arved alla selle summa on tempelmaksust vabad.
Eellepingutelt võetakse tempelmaksu • Vn lõpliku lepingu
tempelmaksu summast. Kui lõpliku lepingu summa määramata, kuid on
määratud tagandis või käsiraha, siis 0,2% tagandise või käsiraha summast
selle järele kumb neist suurem. Kui leping pole kindlustatud millegagi, siis
1 kroon igalt eellepingult.
Kingitus lepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta 1% kingi
tava varanduse hinnast, millest arvatakse maha varandusel lasuvad võlad,
mis tehtud mitte hiljemini, kui 3 aastat enne lepingu sõlmimist. Samuti
-ei võeta arvesse lepingu järele kinkija kasuks maksetava elatise väärtust.
Kviitungitelt 3 0—100 kroonini 5 senti, üle 100 krooni
10 senti igalt kviitungilt, kusjuures kviitungiks loetakse ainult niisugune
dokument, milles pääle teatud rahasumma kättesaamise tõenduse ei sisaldu
midagi. On aga selles loetletud kaubad, varandused, tehtud tööd jne.,
siis kuulub niisugune dokument tempelmaksustamisele arvete tariifi järele.
Kviitungid alla'40 krooni on tempelmaksust vabad.
Ostulepingutelt kinnis- ja vallasvara kohta võetakse tempel
maksu 1% ostuhinnast ühes lisatingimuste väärtusega. Kauba üle, mis
määratud edasimüümiseks, ümbertöötamiseks või otsekoheseks tarvita
miseks 0,2% ostuhinnast.
Palvekirjad, avaldused, teadaanded, ettekanded, kaebused,
vastused, seletused, vastulaused, kajad ja muud paberid, mis esitatakse
eraasjas riigi administratiiv- ja kohtuasutustele ja säält asja sisu kohta
saadavad vastused tempel maksustatakse 25 senti igalt poognalt, milleks
loetakse neljaküljeline paberileht, mis pole suurem kui 40X25 sentimeetrit.
41
Testamendid ja koditsiilid*) tempelnfeksustatak.se 2 krooni
Igalt dokumendilt.
Volitused: a) erivolitused üheksainsaks tegevuseks, toimetuseks
või ühe asja ajamiseks kohtutes ja ametiasutustes — 25 senti; b) koguvohtused teatavate asjade ajamiseks ja volitused kõikide asjade ajamiseks
kohtutes ja ametiasutistes — 1 kroon; c) üldvolitused piiramata ulatuses
esinemiseks — 2 krooni.
Vabastatud on volitused postisaadetiste vastuvõtmiseks; volitused
palga, kingise (gratifikatsiooni), tükitöötasu, abirahade ja pensioni kätte
saamiseks, kui väljamakstav summa ei ületa 150 krooni; volitused isikutelt,
kel vaesuseõigus; volitused asjaajamiseks vaestelastekohtutes; pensionäride
volitused pensioniraamatute või neid asendavate dokumentide kätte
saamiseks.
Võlakohustused (üldse igasugused dokumendid, mil võla
kohustuse tähendus) — 0,2% võla summast.
Üürimine.rentiminejakasutamine. Kinnisvarade üürija rendilepingud, samuti nende lepingute pikendused, kui aastane üür on
50—20 kroom 0,2%, üle 200—400 krooni 0,4%, üle 400—800 krooni
0,6%, üle 800—1600 krooni 0,8%, üle 1600 krooni 1% üüri- või rendimaksu summast terve, lepingu kestuse aja eest ühes lisatingimuste väär
tustega. Kui lisatingimustes on ette nähtud ühekordne tasu remondi eest
jne., sus arvatakse see esimese aasta üüri- või rendisumma hulka. Üürniku
vo; rentniku kanda võetud riigi- ja omavalitsustemaksud ei arvata lisa
tingimuste hulka.
Korteriraamatud, milles üüritingimused tähendatud, loetakse tempel
maksu suhtes ühetaolisteks üüri- või rendilepingutega, kui pääle nende
ei oie tempelmaksus ta tud erilepingut. Määramata ajaks tehtud lepingutelt
arvatakse tempelmaks ühe aasta pääle langevalt üürilt või rendilt ja.
tasutakse kuu aja jooksul iga lepinguaasta alul.
I empelmaksust on vabad dokumendid, mille objekti väärtus ei
ületa 50 krooni, välja arvatud arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osa
maksu tähed.
1
Tempelmaksuseaduse vastu eksijad langevad trahV1 alla tempel
maksu kümnekordses suuruses, kuld mitte rohkem kui 5% summast, mille
järele kuulub dokument tempelmaksustamisele. Trahvist olenemata tulek
tasuda ka maksmata tempelmaks.
) Igasugune lisandus enne kokkuseatud testamendi juurde.
42
V eksliseadusest.
Veksliseadustiku järele võivad vekslid olla kas liht- või käskvekslid. Kohustada nii liht- kui käskvekslitega võivad kõik isikud, kellele
seadus lubab võtta enese pääle võlakohustusi.
Veksel kirjutatakse selleks määratud tempelpaberile ja peab sisal
dama: 1) veksli kokkuseadmise koha ja aja äratähenduse (aasta, kuu ja
päev); 2) akti nimetuse tekstis sõnaga ,,veksel"; 3) veksliandja tõenduse
tekstis, et tema kohustub maksma selle veksli järele; 4) isiku nime, kellele
veksel välja antakse;5) maksusumma; 6) maksu tähtaja ja 7) veksli
andja allkirja. Vekslisumma peab olema kirjutatud sõnadega, kuid see
juures võib seda tähendada ka veel numbrites. On vekslisumma kirju
tatud mitu korda sõnadega, kuid initteühe,suuruselt, siis loetakse maks
vaks väikesem summa.
Maksutähtaega võib tähendada ainult järgmiselt: 1) kindel päev
(aasta, kuu ja päeva äratähendamisega); 2) veksli kokkuseadmise päe
vast arvates teatava aja pärast. 3) .ettenäitamisel: 4) teatada aja pärast
pääle ettenäitamist; 5) teataval laadal; 6) ettenäitamisel teataval laadal.
Punkt 5. ja 6. tähendatud juhusel nimetatakse veksel laadaveksliks. Kui
veksliandja pole vekslis enne oma allkirja ära tähendanud maksukohta,
siis loetakse selleks veksli kokkuseadmise koht.
Vekslis pole lubatud teha mingisuguseid märkusi selle kohta, et
maksukohustus on antud tingimisi. Märkus selie kohta, et vekslit pole
lubatud edasi anda on ainuke, mida lubab seadus vekslisse mahutada.
Igasugused parandused vekslis, mis muudavad selle sisu oluliselt,
peavad olema õiendatud enne veksliandja allkirja. Vekslisummas aga ei
ole lubatud mingisugused parandused ka õiendusega.
Veksel on puhtformaalne akt, mis peab olema täpsalt kokku sea
tud ülalloeteldud seadusenõuete järele. Vastasel korral kaotab ta oma
jõu. Samuti ei ole vekslijõudu allakirjutatud veksliblangil seni. kui ta
pole täidetud seaduses ette nähtud sisu kohaselt.
Vekslisaajal on õigus, kui see veksiiandjalt vastava märkusega
pole keelatud, vekslit edasi anda. Edasiandmine märgitakse pääikirjaga
veksli teisele küljele. Edasiande päälkiri võib olla kas nimeline (kui ära
tähendatakse, kellele veksel edasi antakse) või blanko (kui päälkiri sisal
dab ainult edasiandja allkirja),
43
Veksliandja on vastutav veksli maksmise eest. Samuti on veksli
järele vastutavad kõik päälekirjutajad, nagu oleks igaüks enese paale
yõtnud iseseisva kohustuse. Iga allakirjutaja ja päälekirjutaja on vas
tutav kogu vekslisumma eest.
,
Kui veksliandja tähtpäevaks vekslit ära ei tasu, siis peab veksliomanik kas samal või kahel järgneval tööpäeval esitama veksli notarile
protestimiseks. Kui maksmata veksel jääb protestimata, siis vabanevad
päälekirjutajad vastutusest, kuid veksliandja jääb veksli järele vastutavaks.
Veksel tähtajaga ettenäitamisel tuleb protestimiseks esitada
,,enne tähtaja möödumist" ja mitte hiljemini, kui 12 kuu jooksul, arvates
veksli kokkuseadmise päevast.
On veksel seaduslikus korras protestitud, siis on veksliomanikul õigus tõsta kohtulikku nõudmist veksliandja vastu viie aasta jooksul,
arvates veksli tähtajast ja päälekirjutajate vastu ühe aasta jooksul, arva
tes veksli protestimise päevast. Kohtuliku nõudmise tõstmise tähtaja
möödalaskmine veksli järele vastutavate isikute suhtes, vabastab need
igasugusest vastutusest. Viie aasta möödumisel, arvates maksutähtajast,
kaotab veksel ka võlakohustuse jõu ja tema järele ei saa enam tõsta koh
tulikku nõudmist.
Protestitud veksli omanikul on õigus veksli järele kohustatud isi
kutelt nõuda: 1) maksmata vekslisumma, ühes 6% aastas, arvates täht
ajast kuni maksupäevani, 2) protestikuiud ja 3) 3^4% tasu üldisest sum
mast.
44
Loomade sugutamise normid.
Tiinuse vältus
hobusel on 330—419 päeva, keskmiselt 340 p., lehmal 240—321 p., kesk
miselt 9 kuud, lambal ja kitsel 144—158 p., keskmiselt 5 kuud, seal
109—130 p. keskmiselt 4 kuud, koeral 63—65 p. ja kassil 56—60 päeva.
Haudumise vältus
kanal 19—24 päeva, kalkunil 25—29 p., hanel ja pardil 28—32 p. ja tuvil
17—19 päeva.
Isase jaoks lubatakse emaseid:
käest paaritamisel täkule 30—50 mära, pullile 40—80 lehma, oinale 60—80
lammast ja kuldile 20—25 emist. Vabal paaritamisel aga poole vähem.
Vabal paaritamisel kukele 8—15 kana, isahanele 3—5, pardile 3—5 ja
isakalkunile 5 emakälkunit.
Loomi sugutamiseks tarwitarna võib hakata:
täkku 3—5 a., märat 3—4 a., pulli 1 Yl—23^2 a-> lehma \Yi—*2 a., oinast
ja lammast 13^—2^2 a-> kulti ja emist 10—18 kuud.
Loomi suguloomadeks võib tarvitada:
- hobuseid 5—18 aastani. Pulli kõige parem sugulooma vanadus on 3-—-5
aastani, häid suguloomi peetakse ka 7—8 aastani. Lehma suguloömaks
peetakse harilikult kuni 12 a. vanaduseni, vahel ka kuni 15 a. vanaduseni,
kuid suuremalt osalt langeb lehmal piimaand juba 12-aastaselt.
Oinajci kasutatakse suguloomadeks 4—5 aastani, lambaid 7—8
aastani; harukordadel isegi kuni 12 aastani, kulti 3—5 aastani ja emiseid
6—10 aastani.
<■
Otsimise ilmumise aeg.
Mära otsib pääle sünnitamist 7—20 päeva jooksul ja pärast taga
järjetut paaritamist 8—40 päeva pärast, lehm — 3—4 nädalat pääle sünni
tamist ja pääle tagajärjetut paaritamist 3 nädala pärast; lammas
6—28 nädalat pääle sünnitamist ja 2—3 nädalat pärast tagajärjetut paari
tamist, emis — pärast põrsastest ära võõrutamist ja 2—3 nädalat pääle
tagajärjetut paaritamist.
45
JOUU
)Ot
050
0*0
oo
0*0
oo
oo
050
OO
OO
„Ugala“
050
050
050
ÖO
OO
OO
050
0*0
oo
oo
050
oo
0*0
QO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
OO
OO
050
0*0
on oma senise ilmumisega näidanud, et tal ei
ole kohalikku võistlejat suuruselt ja sisuku
selt, et ta ei seisa kitsaste kihihuvide tee
nistuses, vaid et ta on huviküllane ja odav
ajaleht laiadele rahvahulkadele, mis suudab
täiel määral rahuldada kõiki rahvakihtisid
ühtlase huviga, nii et ta võib teed leida
igasse majja Valga linnas ja Valgamaal.
OO
OO
OO
oo
OO
oo
OO
oo
Igaüks telligu „Ugala“!
OŠO
OŠO
050
OŠO
OŠO
OŠO
OŠO
050
OŠO
050
OŠO
050
050
0*0
oo
oo
050
OŠO
OO
oo
oo
oo
oo
oo
oo
oo
OO
050
0*0
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
OO
050
ÖO
050
050
0*0
oo
oo
oo
050
OŠO
050
050
050
OO
OO
oo
oo
oo
oo
0*0
oo
oo
Tellinud »Ugala«, ei ole kellelgi vaja enam
ühtegi teist lehte osta, sest »Ugala« ei piirdu
üksnes kohaliku elu käsitamisega,vaid toob hu
vitavaid kokkuvõtlikke teateid tervest ilmast.
Rohked pildid, elav sisu!
OŠO
OŠO
050
ÖO
OŠO
050
0*0
ÖO
ÖO
ÖO
ÖO
050
ÖO
OO
nnnnnonnonoofx
nooo
Valga juht
Linnavalitsus, S.-Sepa tänav 1,
telefon 8.
Valga maavalitsus, Lai tän. 19,
telefon 2.
Valga jaosk. politseikomissar. Va
baduse tn. 6, telefon 10.
Raudtee 3. jaosk. abikomissariaat,
Vaksali puiestee.
Valga maksuamet, Aia tänav 16,
telefon 49.
Valga tolliamet, Valga jaamas,
telefon 50.
VIII aktsiisiringkouna Valga jaos
kond, Aia tn. 16, telefon 19.
Valga I jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga II jaosk. rahukohtunik, Va
baduse tn. 6, telefon 39.
Valga jaosk. kohtuuurija, Vaba
duse tn. 6, telefon 39.
Vaesteiastekohus, linnavalitsuses.
Valga teatrimajad.
„Säde", Vabaduse tn. 6.
Valga Seltskondlik Ühing, Kesk tn.
Avalikud telefoni kõnepunktid.
Valga telef. keskjaam, Kesk tn, 22.
Valga raudteejaam.
Haigemaja.
Linna haigemaja, Puiestee tn. 6.
Apteegid.
K. Pert, Kesk tn. 27, telef. 109.
H. Sõrmus, Vabaduse t. 26, tel. 72.
. Hoolekande asutused.
Vanadekodu, V.-Mäe tn. 2.
Laste varjupaik ja lasteaed, Poska
tn- 23.
Maamõõtja.
O. Luik, Vabaduse tn. 6.
Rahaasutused.
Eesti Panga osakond, Aia tn. 16,
telefon 18.
Valga Pank, Vabaduse t. 6, tel. 36.
Kriminaalpolitsei, Vabaduse tn. 6,
Eestimaa Tööstus-Kauband. Pank
telefon 11.
Valga osakond, Kesk tn. 15/17,
Valga vangimaja, Riia tn. 9,
telefon 55.
telefon 46.
Valga Ühispank, Kesk tänav 19.
Kaitsepolitsei, Kesk t. 27, telef. 29.
telefon 59.
Piirivalve, S.-Sepa tn. 21, telef. 16.
Linna koolid.
Läti konsul, Puiestee tn. 5-a, I linna algkool, Kesk tn. 3.
telefon 121.
II linna
algkool
Kuperjanovi
Valga postkontor, Kesk tn. 22,
tänav 53-a.
telefon 17.
III linna algkool, Lembitu tänav,
Pritsimaja, Puiestee tän., telef. 66.
telefon 74.
Tapamaja, Pikk tän., telef. 67.
IV linna läti algkool Vee tn. 1.
V linna vene algkool, Uus tn. 27,
Linna lugemiselaud, Kesk tn. 22.
üldhaigekassa, Aia tn. 9, telef. 79. VI linna algkool. Kungla tn. 23.
47
Juudi algkool, Poska tänav.
Saksa algkool, Riia tn. 5.
Eesti tütarlaste gümnaasium, Va
baduse tn. 13, telefon 24.
Poeglaste gümnaasium, Kuperjanovi tänav 8, telefon 140.
Vene eragümnaasium, Uus tn. 27.
Läti ühishum.-gümn., Vee tn. 1.
Linna tööstuskool. Puiestee tn. 4,
telefon 57.
E. Birkenthali käsitöökool, Kesk
tänav 1.
Muusikakool, Vabaduse tn. 6.
Valga notar.
H. Tuul, Vabaduse tn. 6, telef, 53.
Vannutatud advokaadid.
Vann. advokaat Ernst Õsso, Kesk
tänav 15/17, telefon 116.
Advokaadid.
Th. Villa, Kesk tn. 15/17, tel. 33.
E- Lillioja, Vabaduse tn. 6.
M. Laurits, Kesk tn. 27.
G. Valter, Jaani tn. 1. ,
J. Martinson, Kesk tn. 27.
J. Peri (eraadv.), Kesk tn. 31.
Arstid,
M. Brodovsky, Vabaduse tn. 5.
E. Gens. naiste-, laste- ja suguh.,
Jaani tn. 1.
E. Gross, sise- ja suguh., Kungla
tänav 7.
E. Jakobson, närvi- ja siseh., Tartu
tänav 8.
H. Konler, silmahaig., Jaani tn. 1.
G. Leisner, kõrva-, nina- ja kurguhaigused, Kungla tänav 13.
Lipkovski-Pärsimägi, Lai tn. 16.
J. Müllerson, sise- ja suguhaigused.
Vabaduse tn. 26, telefon 68.
P. Panov, Raudtee ambulants.
S. Polikovsky, Kuperjanovi tn. 10,
telefon 103.
Jenny Polikovsky, naistehaigused,
Kuperjanovi tänav 10.
A. Suija, silmaarst, Vabaduse t. 36,
telefon 118.
E. Sõna, Aia tn. 18.
A. Tamberg, laste- ja sisehaigused,
Kuperjanovi tn. 3, telefon 89.
Loomaarstid.
J. Niggol, linna loomaarst.
A. Schmidt, Tartu tn., Räni talu,
telefon 76.
Hambaarstid.
J. Goerts, Kuperjanovi tänav 10.
telefon 104.
R. Goerts, Kuperjanovi tn. 10.
M. Karolin, Kesk tän. 27.
Ruus, Kesk tn. 12, tel. 133.
E. Rääbis-Kihno, Vabaduse tn. 32,
R. Schein, Vabaduse tn. 22.
Z. Slomka, Kesk tn. 4.
Ämmaemandad.
M. Hanson, Kungla tn. 10.
E. Hinson, Kungla tn. 17—9.
M. Kalnin, Mesipuu tn. 6.
E. Kerson, Kungla tn. 3.
J. Kukrus, Vaksali puiestee 15.
E. Lambur, Kitsas tn. 1.
A. Meister, Lai tn. 16—4.
A. Roots, Poska tn. 7.
V. Schmajev, Aia tn. 9.
KinniiusseHsid.
Kindlustusselts ..Eesti", Kesk t. 19
48
Esimene Eesti Kinnituss. ,,EEKS .
Vabaduse tänav 6.
Arstid maakonnas.
V. Kasak, Hargla jsk. arst.
A. Raska, Karula jsk. arst.
K. Rauch, Sangaste jsk. arst.
K. Boening, Leebikus.
H. Saks, Pukas.
D. Golubjatnikov, Sangaste
Tsirgulinnas.
,, V. Grossthal, Karula apteek.
Dr.
,,
..
,,
Hambaarstid maal.
E. Reefschläger-Martson, Sangaste
Parvel.
Apteegid maal.
Hargla —- juhatab E. Sender.
Karula —- juhatab V. Grossthal.
Leebiku — juhatab P. Alver.
Puka — juhatab E. Peterson.
Sangaste -—- juhatab V. Korths.
Taagepera — juhatab J. Peep.
Tsirgulinna — juhatab H. Fricke.
Ämmaemandad maal.
S. Raud — Karulas, jsk. ämmaetn.
R. Miihle—Sangastes,
A. Jako — Hummulis, „
A. Runthal — Pukas, „
K. Heyer — Harglas, „
M. Gerbesson — Jõgevestes,
Tõrva juhi.
Arst dr. Bergmann, Tartu tn. 10.
„ dr. N. Hoven, Tartu tn. ö.
Loomaarst A. Neumann, Tartu t. 27
Linnavalitsus, Valga tn. 24.
Ühisgümnaasium, Puiestee tn. 1.
Linna algkool, Valga tn. 3
Politsei abikomissariaat, Veski t. 7.
Ühispank, Tartu tn. 2.
Laenu-Hoiuühisus, Viljandi tn. 1.
Postkontor. Valga tn. 7.
Eesti Panga ag., Valga tn. 7,
Hobusepostijaam, Tartu tn. 25.
A. Käärik — ämmaemand.
B. Timpka —
L. Laas-Reisenbuk, hambaarst.
Majaraamatuid
Sakala Trükikoda
Viljandis, Lossi t. 22, tel. 2-t>l, postk, 32
Põllumeeste
poolt kõige
lugupeetum on
liha- ia vorslikaualus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
Soovitan oma kauplusest kõrges hääduses igasuguseid lihakaupu, suitsusinke, j. m. võimalikult mõõdukate
hindaeega. Minu vorstitööstus töö
tab vilunud meistri juhatusel, mis
tõttu võin püsivas haäduses soovi
tada tee-, krakovi-, poola-, maksa-,
keele- jne. -vorste. Tellimiste pääle
tehakse igal ajal kõiksuguseid erilisi
vorstisorte.
Kes soovib hääd ja
piinlikus puhtuses valmistatud lihakaupa, see külastagu minu äri.
Austusega
M. Piibli Silsa- la varsllkaunlus
Tõrvas, Valga tän. nr. 3.
50
Jalanõude, mütside, karusnahkade ja
igasuguste moeartiklite spetsiaaläri
Tõrvas, Tartu tänu nr. 2,
Soovitan oma alati täiendatavast ladust iga
suguseid hooajakaupu: meeste- ja naiste
rahva jalanõusid J. Põderi ja t. tööstusest.
Igasuguseid moodsaid talve- ja suvekübaraid suures valikus parematest kodu- ja
välismaa firmadelt. Talihooajaks Siberi ka
rusnahku kõrges väärt, soodsate hindadega.
Kodumaa ja välismaa tehaste suurepärased
veinid on kujundanud minu äri paljukülastava ostjaskonna. Nende veinidega loo
dan teenida edaspidigi oma tarvitajaskonda.
Oma äri olen täiendanud elavate lillede
müügiga, avades Tõrvas ainukese võimaluse
hankida pidulikkudeks juhtudeks igasuguseid
:
soodsaid kinke.
:
Et minu äris ülalnimetatud kaupasid
kõige suuremas valikus, maitsekohaselt
ja soodsate hindadega oman
dada võite, selles palun tõenduda.
Austusega L Süstil.
51
it^ägbtfggiiiMžžkuMäaiMiSKirfais
8*wa«ü
MHMfRti
on Sakala Kirjastusühi
suse väljaandel ilmunud
põnevad romaanid
.taisiili — mSmdc suffagi
Mõlemad sisaldavad üle 300
lehekülje tihedat trükki ja maksa
vad ainult 1 kroon eksemplar.
Müügil ,,Sakala" talituses,
Viljandis, Lossi tn. 22, telef. 2-31.
Jälle müüjatele
suured % %
LLiÄaöS
Ä. S§l&®ieis«sii
raadio-» muusikariistade- ja
elektromehaanika - töökoda
Valgas, Vabaduse tän. nr. 4.
Soovitab võistlemata
hääduses
sisseseadeid ja üksikosi,
ffSüMiSSIS
ja nende plaate, keeli
muusikariistadele.
Elektripirne,
elektritaskulampe
ja
patareisid.
Töö eest täielik vastutus.
Austusega
1 SiHteieiseit*
Otstarbekohased
rrt«Hkiu
tsekiraamafuid
soovitab laost ja trükib
kiirelt erisoovide kohaselt
Sakala Trükikoda
Viljandis, Loss* tn. 22,
!! Telefon nr. 2-31. !!
B
54
Kaubamaja
3. põder, poeg S filtri
Valgas.
Telefon 58.
Üks vanematest äridest LõunaEestis.
Ostab ainult hääd
kaupa esimestest kätest.
jÜI kimp — arisiht.
Väike vahekasu, aus, korralik
ja kiire teeenimme.
Ostame teravilja ja kanamune
suuremal ja vähemal arvul.
Suure läbimüügi tõttu kaup alati
värske ia hinnad võistlemata.
55
Ilmakuulsa Prantsuse kir
janiku Jules Verne surematu romaan
Reis maakera
fe%ggiMBaE«agaB^9E»BBBBB«a«EgBanBa
filaiaiss®
MM
Raamat, mis peab ole
ma igas majas ! Rah
va- ja kooliraamatu
kogude väärtuslik ja
!-! odav täiendus! !-!
Piüsiii ..SAKALA" MM
Viljandis, Lossi tän. 22, postk. 32.
36
J. Ilison
Tõrvas, Tartu tän. 2
Müüb hinnavääriliselt kirjutusmaterjali, koolitarbeasju, raamatuid, lastemänguasju, pil
diraamatuid, piltpostkaarte, päevapildi- ja
postkaardi-albumeid, j ooni stu s tarbe asju,
tulemasinaid, taskunuge’ j. n. e. j. n. e.
Kõige kasulikum ostukoht kirjutus
materjali ja pudukaupade alal on
J. Uison’i äri Tõrvas
Tartu tän. nr. 2.
57
Fotoateljee
i Järveküla
Viljandis, C. R. Jakobsoni tn. 20,
Valmistan igal ajal
igasuguseid
ülesvõtteid
ateljees ning igaühe
kodus kõigi kunsti
nõuete
kohaselt.
Maitserikkad suurendused igas suuruses ja värvis.
Igasuguste piltide asjatundlik klaasimine ja raa
mimine. Alati saadaval pildiraamid igas suu
ruses. Fotoamatööride tarbeid ja Viljandi ning
Valga ümbruskonna vaatekaarte
•• •«
1 oo
e
•«
•
i
kure ja korralik
Austusega
Riideäri
Vold. Neumann
Asut ! Q03.
Valgas.
Asut. 1903.
Kõige vanem, suurem ja ainuke
eesti riideäri taigat.
Suur maitserikas väljavalik kodu- ja välismaa
riidekauhast, mida otseteed vabrikutest ostan.
Juhuslikult ostetud suur partii meeste- kui ka
naister. riiet, villast, poolvillast ja puuvillast
mida poole hinnaga müüakse.
Suur valik meeste- ja naisterahva
kraenahkadest.
Vihmamantlid välismaa vabri
kutest väga suures valikus.
Kuulsad „Pfaff" ja „Vesta“ õmblusmasinad.
Ainuke kohalik ostukoht jällemüüjatele.
Aus ja korralik teenimine.
Eesti riidekauba tarvitajad, oma huvides ostke
riidekaupa ainult Eesti ärist.
BltMit ¥o!d. Heumasut. Valet».
Kõnetraat nr. 15.
Kodustele veinivalmistajatele soovitab
mai tserikkaid
velnipmlelisilte
mihnesugustes kombinatsi
oonides soodsa hinnaga
Salcal^Tfiiidteia
:: Viljandis, Lossi tän. 22.
::
Telefon 2-31.
Postkast 32.
60
TiktfeTõrva kaudu, telefon nr.
39.
Ostan linavarsi, murtud linu ja takku.
Soovitan enne müüki linakiu %°/o ja
väärtus kindlaks teha.
Niisama võtan linu ümbertöötamiseks vastu.
Töö hääduse eest täielik vastutus.
Suurendatud sisseseade tõttu on võimalik töötada
ilma järjekorda ootamata.
Müüa head ehitustakku.
Kõige austusega
J. Hiiop.
1 MMmtsml
elektro-mehaanika ja raadioäri ning töökoda
Valgas, Vabaduse tän. 4.
Elektri-armatuurid, laualambid, siidikuplid,
elektrisisseseade materjalid, voolumõõtjad
ja jõumasinad. Elektrivalgustuse ja jõu
sisseseaded.
raadioapar., häälekõvendajad jne
Akkumulaatorite
$1
laadimine
O. Ritson
Teen igasugu kella- ja kullasepa töid. Graveerimine. Töö korralik. Hinnad mõõdukad. Töö
eest täielik vastutus.
Ostan kulda ja hõbedat ning maksan kõrget hinda.
Parandan igasugu väikesem, masinaid ja aparaate.
oiavam ostukoht oa Tiivas
kolontaai- ia ehilusiaaterfaSoovitan igasuguseid toiduaineid. Ostan ja müün
rukkijahu, kaeru, otri ja igasuguseid põllusaadusi.
Müügil hooaja ehitustarbeid, klaasi ja tellis« « « « kive soodsate hindadega. * * « «
Ostan
igasuguseid kodu- ja metsloomanahku
kõrgemate päevahindadega.
62
Tõiva Ühispank
Tõrvas, Tartu tän. nr. 2.
Kõnetraat 21.
Võtab raha hoiule ja maksab
ajakohast protsenti.
Annab laenusid mitmesuguste
kindlustuste vastu, diskonteerib
veksleid, saadab raha igasse
kodumaa linna ja alevisse ja
toimetab kõiksugu pangatalitusi
Ühinemine on jõud — koonduge endid Tõrva
Ühispanga umber.
Juhatus.
I auhind.
1 auhincL
kõige suurem ja täielikum plekisepatöökoda
Tõrvas, Veski tän. nr. 11.
Valmistan omas töötoas piimaveokanne ja kõiksugu
plekknõusid, mis vastavad praeguse aja nõuetele.
Tööde hinnad odavad, kuid töö mitte halvem kui
välismaa oma.
Tinutan seest- ja väljastpoolt vanu piimaveo-kanne,
ning vanadele uute põhjade, kaante ja lukkude panek.
Katan igasuguseid plekist katuseid ja panen kohale
vihmavee- rennisid ja torusid. Uute viljakuivatiste
sisseseaded ja vanade parandused.
Töö kiire, korralik ja vastupidav.
Kõige austusega
63
!♦ Põder.
t
'0'^r0-^r0B0**»'0‘
♦
♦
*
0
♦
♦
Pwnariii- ii püiiilii
0. RcMmM
*
0
I
0
Valgas. Kesk I8n. nt. 15.
t
♦
0
I
*
0
t
£
*
0
l
e
♦
0
Et minu tööstus sel alal kõige
suurem ja täielikum on, siis ostate
ka k ö i« c odavamalt
0
sa
*
♦
&
*
PHSllkC,
♦
*
*fSllIilf«l
ia kiiki mataselaskeid
<ž>
I
♦
I
0
.
§»
Reinlioidi
i W puiisärfikaigpSusest
i
0
k
|
$
♦
#
i
0
$
0
}
0
0
t
t
$
I
$ -*«%*> ♦ **%»- 0
-**%*> 0
^1#
^
$ *^» &
0 *%“- #
Kes kehval majandusaastal tahab kokku
hoida, see tehku omad sisseostud
Koorküla
kus saadaval kõiksugu esimesejärgu tarbeained. Hää
sisseostu ja suure läbimüügi
tõttu on võimalus kõikide
kaupade hindu alandada imestusväärse odavuseni.
Iseäranis odavalt snöön
külida liimi.
Ostan kroonlinaseemet ja
ristikheinaseemet ning mak
san kõrget päevahinda
Aupaklikult
P. Maasile.
|jV
M
Sakala Pank
Viljandis, Lossi tn,, oma majas
Sakalamaa suurem ja
vanem rahaasutus
Põhikapital 250.000 kr.
Pank maksab hoiusummade
päält kõige kõrgemat aja
kohast protsenti.
Pank annab laenusid ja
toimetab kõiki muid panga
operatsioone.
Pank avatud kella 9—2-ni
Te1efonid:
juhatus 3,
üldine 14.
Panga juures kinnitusaktsiaseltsi
„E E S T I L L O I D4' pääage ntuur.
JUHATUS.
VaataTulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
T...Tulu-kalender "Uku" „UKU“
1925
II aastakäik
Toimetanud A. Annus
—ssii--,.....
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
...........
Kõnetraat 6-29 ja 8-88
; „Meltsi“ willatööstus
Tartus,
Meltsiweske t. 8
.
Wene tän. nr. 1
(wastu Meltsitiiki)
(wastu end. puusilda)
Walmistab kõige rutemalt, kokkuhoid
likumalt ja korralikumalt igasugust
lõime- ja koelõnga ning ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist
: sukalõnga :—:
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8-55
Soowitan omast talurahwa ehitusmaterjaali- ja
koloniaal kauplusest wõimalikult odawa hinnaga:
Lupja
Tsementi
Pilliroogu
Kriiti
Wärnitsat
Wärwisid
Akna klaasi
Ukse lukke
Ukse ja akna hingi
Naelu igat sorti
Põllurammu
Äkkeid, atru
Rauda,, terast
Süsa, soola
Nööri, nahka
Heeringaid
Inglise seebi kivvi
Kampfoliumi
Masina ja tsilindri
õli jne.
Müük suurel ja wäiksel arwul
K. Mölier
Tartus, Pihkwa tänaw 53, kõnetraat 8 55
Tulu-kalender
„UKU“
1925
f/
II ^stakäik
Toimetanud A. Annus
x^MAlUKO^z
^“ö - .
Uue omaniku poolt awatud ja uuesti läbi remonteeritud
HOTELL-RESTORAAN
„MOSS“
Tartus, Uueturu tänaw nr. 25
Eeskujulikud numbrid. Esimese klassi
köök ja kabinetid. Sisemaa ja wäljamaa weinid, liköörid ja napsid.
Teeninrne kiire ja korralik.
Austusega omanik A* Siimus*
K. Pant ja Ko.
Riidekauplus
Tartus, Suurturg nr. 17
Soowitab odawate hindadega
meesterahwa palitu- ja ülikonnariiet,
pruutidele ja leerilastele
kle'diriiet,
siidi salle ja rätte, schieierid, perenaistele hääd kanga lõ-me, walmis-
Kuulajad. Iga kuu 1. ja 15 PetseriS. Iga kuu 10. ja
25. Lauras Iga kuu 20. Irboska jaama juures. Iga kuu 21.
Mana Irboskas. Iga kuu 5. Rootowos. Igal pühapäewal pääle
1. ja 15. kuupüewa Tallinnas hobuste laat.
Westehigu.
Köi ma oma sõbra jsisres käisin.
Meie olime Olliga koolis hääd sõbrad. Kui Ollil reh
kenduse ülesanne kuidagi wälja ei tulnud, olin mina jalapäält
walmis teda aitama, ehk kui sõbrad kisklemise juures mul
riided wõi kõrwalehe katki rebisid, oli hääsüdamline Olli
kohe mu kallal nõelumas. Kui teised poisid ja tüdrukud val
lutasid, hundikuhjasid tegid ja itsitades üksteist kõdistasid,
istusime meie ilusaste puu wilus ja mängisime tedretäheliste
kiwikestega mis kõginal.
Ma elasin tol ajal oma sõbrannaga nii mõistlikult kui
seda ühe tütarlapsega teha wõib.
Kuid kade wanapoiss Aeg, kes noorte lähedust häämeelega ei salli, weeretas mulle oma ratta harude wahele, ja ma
sõitsin tahtmatalt nagu preester sea seljas, kuigi mitte Marsi
pääle, siis ikkagi kaugele.
See oli ühel perekonna-õhtul, hus muude seas ka keegi
neiu üles astus. Ilus neiu, teate, kes minu silmad nagu magnediraud nööpnõelad oma poole kiskus.
Tants algas. Ja et ma tantsida ei osanud, pidin ma abi
tult päält wuatama, kui üks mu sõber selle iluduse tant
sima wiis.
Oh, iga löök nende pisikeste jalakestega õhku käis nagu
wikerpuuri keerd mu südamesse, mis seesuguste torkiniiste
tõttu ikka suuremaks ja suuremaks paisus, õigem, üles paistetas.
Eneses tegin ma aga ühe kindlaks: tingimata tantsima
õppida.
Minu onu oli sirewile woodis haige, arwas, et ta surema
hakkab ja andis selle tõttu oma raha kõik mulle, sest et ta
sellega enam midagi mõistlikku pääle ei osanud hakata, kuid
jäi aga ise kogemata . . . elama.
Raha oli aga minu taskus ja raha eest osta kas wõi ku
radile noor ema.
Minu jõukuse tõttu muutusid siis ka pidud, ballid, lõ
bustused, öösised jalutamised, pehme woodi mõnusas toas,
mille kohal õnnistaw ingel seinal oli, musud pisikestelt huul
telt, millede päältnägijaks ainult temakese wäike hiiretaoline
ja minu lai, midagi wana lagunenud wallakoolimaja sarnast,
nina olid,
Ja kõige selle tagatipp oli — mitte just iseäraline asi, —
ma kosisin Mary ära,
Saatus kärutas mind oma naisenukukesega N, linna.
Ma olin kindel selle pääle, et abielu, kuni ta weel noor
õnnelik on, sest et meil Maryga aastat paar mõnusaid päewi
ligikaudu juba seljataga olid, olgugi, et kaelustamised ja mu
sud harwenesid.
Iga asi aga tüütab pika pääle ära.
Ma sain kuulda, et Olli N-s elab ja koguni minu sõbra
naine on,
Kohe wõtsin nõuks teda waalama minna.
Kui ma weel poissmees olin, polnud mul midagi selle
wastu, et noormees kellegi naisega kui sõbraga iima libeda
„woodrita“ läbi käib. Ka nüüd polnud mul meesterahwa ja
naisterahwa, olgu see naise wõi pruudi tõsise sõpruse wastu
midagi.
Ma seadsin sammud sõbra poole, et sellele rõõmust põrutawat uudist kuulutada, et ma tema naise lapsepõlwe sõber
olen, kuid kahjuks — sõpra ennast polnud kodus.
Ja teise naisega kahekesi olla - , .
- Meie inimesed teame ju kõik, et see tingimata midagi
iseäralist on.
Kuid, wõtaks neid , , , Olli ja Mary olid ka sõbrannad.
Ja nüüd sain ma näha, et sõprus palju enam halbtust toob,
kui ta ise wäärt on.
•
Istume Olliga lauas ja ajame, nagu kaks wana sõpra ku
nagi, juttu, kui korraga akna kaudu märku antakse, et Mary
kah Olli poole külaliseks tuleb,
Olgu sinu ülewalpidamine küll kui tahes aus, aga naisterahwas, kui ta sind teise naisterahwa juurest tabab, usub si
nust ikkagi midagi, mille tõttu sinu naine end sinust „tüssatud“ tunneb olewat
Ma teadsin seda, ja Olli teadis ka, missugune Ewa ise
loom on ja et ma mitte oma naisega kogemata kokku ei põr
kaks, peitis mind oma kappi.
*
Suurepäraline on kuulata, kui naised oma mehi arwustawad. Kas oli Olli ettewaatlik, wõi oli see tõeste puhtast
südamest, kuid Olli oli täitsa oma mehega rahul, kuna mina
Alfred Otsingi
matupid. ja masinakirj.
kursused
Tartus, Lai tänaw nr. 23, II korral.
Raamatupidamine, kaubanduse rehkendus,
kirjawahetus, masinal kirjutamine jne.
Kursuste lõpetajatele diploom ja wõimalikult
koha kuulamine.
oma omale liig pääletikkuw (seda sõna tuleb muidugi ümber
pöördult mõista), auahne, isemeelne, paks jne, olla.
See oli kõik nii lõbus kuulata, kuid — Olli mees tuli
koju , . , ja korraga . . . läks kapi uks lahti.
Sõber kohkus ja kahmas käed rusikasse.
Surm wõi elu! . .
Wiudi, olin ma sõbra jalge wahelt läbi, ja weel nii õn
nelikult, et sõber kummuli kukkus, ning punusin koju poole.
*
Oi, missuguseid magusaid asju mulle mu Mary süüks an
dis, ja kui ma wastu seletada püüdsin, ütles ta midagi, mille
tõttu mul suu pärani lahti jäi.
*
Ta jäi kindlaste seda uskuma, et minu külaskäigul Olli
poole mingisugune „salasiht“ pidi olema.
*
Et Ollit kahtluse alt päästa, läksin sõbra poole. See wõttis mind pükawa hirwitusega wastu:
„Ah, ära püüa seletadagi, ma tean küll. . . Hi-hi-hi! .
Ja sõber awaldas mulle rahuliku kahjurõõmuga, et meie
nüüd tasa olla. Ta olla minu äraoleku ajal Maryle liig lähene
isik ja tunda end tema juures päris kodu olewat.
*
Olime trahteris. Esimese pitsi juures palusin ma sõpra
niisugust waheldamist järele jätta — sõber naeratas ainult.
Kümnenda pitsi juures panin ette endid naistest lahu
tada lasta — sõber raputas pääd.
Sajanda pitsi juures tegime aga naiste ärawahetamise
kauba maha.
Ja pagana pihta! Hästi tegime.
Ja et see wahetus ka naistele wastumeelt ei olnud, ei
awaldanud nad oma „pääde“ tegewuse kohta wähematki
protesti,
See, mis meil siis tüliaineks oli, kui Mary weel minu ja
Olli sõbra naiseks olid, on nüüd naljatamiseaineks, ja ma
kuulen õieti huwitawaid asju sõbrast ja Maryst sest ajast,
kui ta weel minu naine oli.
Mary, kelm, ise jutustab, kuidas ta mind ninapidi wedanud.
Olgu mis on, kuid mina usun nüüd, et õnnelikke abi
elupaare palju enam oleks, kui naabrid oma naised ära wahetaksid.
G—ris.
tänaw 37
Tartus
D. Rööpman’i
saapatööstus ja kauplus
Walmistab
säärsaapaid, kamasse, naisterahwa
saapaid ja kingi, laste saapaid
ja sandaale.
Wõtan tellimisi ja parandusi igatseltsi jalanõude
pääle wastu.
Annan täieliku wastutuse töö wastupidawuse kohta
kuuest kuust kuni aastani tingimisel, kui minu töö selle
aja jooksul lahti peaks tulema, parandan töö wea ilma
hinnata (kuna wabrikud seda ei tee).
Ärist alati saada paremat sorti
saapa määrdeid, nööre, kummi kontsaplekke jne.
Hinnad wõimaiikuit odawad.
Raatuse t. 37.
Austusega D. Rööpman.
9
Reform woodi ja elektromehaanika tööstus
Tartus, Erne tänaw 45-47, korteri kõnetraat 8-29
A ERNE
Walmistatakse igusugu raudtoru woodisi.
Igasugu woodidele reform põhjasi.
Wahh wooilM alaH ^aadawal*
Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult.
Hinnad odawad. Edasimüüjatele kõrged protsendid.
P. S.
Elektri walgustwe je jaamade sisseseaded:
mootorite, düna mode, veepumpade ja igasugu aparaatide
ülesseaded ja parandused.
Raamatupidajate Wast. Abiandm. Selts
annab alaliselt
kaubandusteaduse, raamatupida
mise, uute keelte ja masinkirja
kursusi
Koha soowitus ja masinal ümberkirjutus
Tartus, Promenadi tänaw nr. 9
ri
Kupletist
A. Garris’e
kirjastusel on ilmunud järgmised
Kupleede repertuaar
I wihk
H
»
IH
„
IV
„
Naljaettekanded piduõhtudeks
Lähemal ajal ilmub
n
»
Grimeerimise õpetus
Pääladu P. Prants’i raamatukaupluses
Tartus, Raatuse t, 4.
| W. Tillmanni sawitööstus I
4
/*•'
W
H
:||j
Tartus, Aleksandri tänaw 109-111, kõnetr. 5-24
Walmistab ahjupo-te — v/alge, rohelise, pruuni klaasiga ja ilma, igasuguseid sawinõusid, nagu kausse,
potte, lillewaase jne. joonistuste järele tehakse igasuguseid sawitööstusse kuuluwaid töid. Wõtab oma
pää e igasugust ahjutööde tegemist ja parandust
žp
11
H
7]
l
]
lüilsEPä Hiirt Hui. B-chmann|
jg]
W
Tartus, Wene tänaw 9
Walmistab tellimise pääle
jgj
lM|
| meesterahwa töid |
K
Töö kiire ja korralik.
Hinnad vastutulelikud.
Karl Zeiger‘1
saapatööstus
Tartus, Tähe tänav; 64
Wõtab tellimisi ja parandusi igasugu
jalanõude pääle wastu. Töö kiire ja
korralik. Hinnad wäljaspool wõistlust
e^air~E ooa I 11 >(s)
cN- 11 !■ °°° -t 11
Jl _h. P°a_?IL_lL^SS£.
■^Fll E POO a lfe^~
l
A. Lehela
□
5
herrade-daamide juuksetööstus
Tartus, Tähe tänaw 62
ln
I
I
Suur wäijawalik teaatri parukatest wäljaüürimiseks. I
I
Wõtab tellimisi wastu teaatri grimeerimise pääle
linnas ja maak Alati saadawal schminki,
kreppi, kleepi jne.
Tisleri tööstus
d Al. Russak, Tartus d
Aida tänaw 13, kõnetraat 7-40
S
R. NATUS
Wiljendie," Tüsta täeaw 22, telefon 59
rmrmTnrrrm.HiHmmTmrrn
Asutatud 1883 aastal
QtixtiXmfmECarThIIhumiti
Spetsiaal-tööstus:
kõiksugu kodukoetud wiliaste, povlwillaste,
puuwillaste ja linaste kangaste
wärwsmifie, wanutamise, pressimise je käärimise jaoks
Pääle selle weeh kõiksuguste kantud naisterahwa ja meesterahwa riiete, wiliaste, puu
willaste ja linaste lõngade wärwimise jaoks,
Keemiline
pesemisekoda
kõiksugu pidu- ja leerikleitide, siidirätikute ja
meesterahwa suwiülikondade ja pesemisekoda
akna eesriiete ja lambanahkade jaoks.
Wa» t».wötmise kohad r
Tallinn, Narwa maantee 26, oma ladus
Tallinn, Suur Pärnu maantee 22, L.
Kossow’i juures
Tartu, Riia tänaw 2, Ramiro Bergi j.
Tartu, Raatuse tänaw 16, Ramiro
Berg i juures
Paides, A. Ahlmann’i juures
Pärnus, Jenesele tänaw 5, I. D. Lewini juares
Pärnus, Rüütli tänaw, Lewin'i juures
Wõrus, I. Pajo juures
Türi-Allikul, I. Estenthafi juures
Tapa, W. GabrieFi juures
Madise, Jakob Grossi juures
Wõhma, I. Kuldkepp’! juures
Rõngu, E. Kuusi juures
Tarwastu-Mustla, I Lapp’i juures
Randnu-Sangla, Karl Wariku juures
Kohila, H Kask’i juures
Kilingi-Nõmme, M. OtstaweVi juures
Hagudi, H. Oja juures
Suure-Kõpu, I. Pillau juures
Karksi-Nuia, R. Radloffi juures
Abja-Paluoja, Hans Rist’i juures
Mõisaküla, Eduard Saawa juures
Rapla, I. Staub’i juures
Simuna, P. Stockmari juures
Taagepera, Toomberg i juures
Jõhwi, I. WinkeFi juures
Puhja, August Tuwike juures
Elwa, M. Margus'e juures
Haapsalu, L. Abels*i juures
Petseri, Eduard Päiw i juures
B.............
"
.... """""'.... ...........
"""'
11,11
EI
Sadulsepa tööstus
fi. Hudauua
Tartus, Holmi tänaw 9
Walmistab kõrges hääduses kõiksugu hobuse
riistu. Jällemüüjatele protsendid. Ühtlasi wõetakse wastu tellimisi mööbli ja wankri
polstertööde pääle.
li
—---------- ———--------------- -
’ -B
0™---------------------------- ---- -------------------------------------------------- —-------- E
Spet&ial wankritelgede ja wedrade netallt6õstns
Hirsch ja Juurup
—
Tartus, Waksali tänaw 21, kõnetraat 2-40
—
Soowitab omast Udust kõrges hääduses liht ja
patent wankritelgi, wedrusid, mutrisid ja
krantsisid kõigis mõõtudes.
Parandatakse kõiksugu põllutööriistu ja masinaid.
Tellimised täidetakse otsekohe. Hinnad mõõdukad.
l1
"■
.... ■■■■■ —■
. .....
... —B
I
Rätsepa töökoda ’
J. WOSMI
Rüütli tänaw 18- Tartus
i Wõtan kõiksugu tellimisi meesterahwaste kui ka
|
,I
naisterahwaste tööde pääle wastu oma kui
wÄ
ka tellija materjalist. Töõ kiire ja korralik.
M
• Teen kiirelt ja korralikult kõiksugu kellade paran| dustöid. Töö püsiwuse ja täpipäälse käigu eest
j
täielik wastutus. Rahulolematuse korral saab
I
makstud raha tagasi
Suurturg nr. 4, Raekoja; kõrwal, Tartus
g
A. Horn
|
| kella- ja kullasepa töökoda |
ffl Maitserikas wäljawalik kõiksugu ajanäitajaid, kaelaS ehteid, broschesid, schlipsinõelu ja suur wäljawalik
uurikette, portsigaare.
Rl Töö kiire ja korralik. Hinnad wõrdlemisi mõõdukad.
U
g
i
M
Rätsepa tööstus Ed. Anni
Tartus, Pihkwa tänaw 38
Waimistab sõjawäele hästi passiwaid
wormi riideid- Teen ka erariideid ja
kasuka töösid korralikult.
Kõige parem ja kasulikum
jalanõude ostukoht on
Söögiturg nr. 3, Tartus
wastu. kaalukoda
Hugo Korol
Soowitan suures wäljawalikus kõiksuguseid
meeste, naiste ja laste jalanõusid ning sandaale.
Wõtan ka tellimisi igasugu
jalanõude pääle wastu.
Töö on korralik ja hinnad mõõdukad.
E. Hunti trükk, Wilj andis 1924.
Tehnika- ja mehaanika töökoda
Puiestee t. 49
R. AUSTA
Puiestee t. 49
Tartus.
Wõtan kõiksugu lukusepa ja mehaanika, rehepeksumasinate,
põllutöömasinate, jalgrataste parandustöid wastu
Walmistan täis patent aidalukkusid
Müük wähemal ja suuremal arwul. Jällemüüjatele hääd prots.
Häid jalanõusid
saab
A. UlemannT
saapaärist
Suurturg 3, kõnetr. 1-37, Tartus
M
ELTSI^e
VIllATööSTU J
Tartus,
Meltsiweske tänaw 8 ja Wene tänaw 1
Kõnetraat 6-29 ja 8-88.
Walmistab tellimiste paale
igasugust lõime- ja koelõnga, ühe-, kaheja kolmekeerulist kampsoni- ja sukalõnga.
Töö hääduse, kokkuhoidlikule
ja korralikule paale saab Ise
äranis suurt rõhku pandud.
Müüb ladust:
igasugust walget ja halli koelõnga, ühe-,
kahe- ja kolmekeerulist suka- ja kampsonilõnga, halli ja walget lõime lõnga,
mitmewärwilist kampsoni lõnga
JM Turuplats N° 1, oma majas. — Telel. H$ 19.
llIIIIIIII1I!llllll!IIIIIIII!IIIIIIIIIIII1IIttlllllllIIIIlll1lllllIIIIIIIIIllllllIllllllIIMllIllllltlllll^
PEAPANK:
Tallinnas, S. Karja tän.
20, oma majas.
Telegrammi aadress: „Pohipank“.
OSAKONNAD:
Tartus, Suurturg Me 11.
Viljandis, Tartu tän. N° 9.
Võrus, Jüri tän. Ns 16-a.
Abjas, Turuplats.
Antslas, Jaani tän. Ns 3.
Jõhvis, Turupl. He 1, oma maj.
Türil, Jaama vastas.
Kõiksugu kaupade mahutamiseks avarad laduruumid Tallinnas sadama läheduses Uuel tän.
N2 32/34, oma majas. Ladu kontori telefon
N° 31-21.
Panga varakambrites Tallinnas ja
Tartus teraslaekad (Safes) väärtuste ja dokumen
tide hoiuks kolmes suuruses väljaüürida.
Ühendused kõige kodumaa kui ka kõige suuremate linnadega väljamaal,
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Põhja Panga Jõhvi osakond maksab hoiusummade pealt 12% aastas, annab välja laenusi,
ostab ja müüb välisvaluutat, kannab maksuta
raha üle teise linna kus panga osakonnad, ning
toimetab kõiksugu panga operatsioone kodu- ja
väljamaal.
a. = aastal; p.
päev, pühapäev ehk pärast; e. = enne;
e. 1. — enne lõunat (s. o. aeg kella 12-est öösi künni kella 12-ni lõuna)
p. 1. = pärast lõunat (s. o. aeg kella 12-st lõuna künni kella 12-ni öösi).
Sel aastal on 365 päeva.
Aasta-ajad.
Kevade algab 21. märtsil Sügise algab 23. septembril.
Suvi
„
22. juunil
Talv
„
22. detsembrit
Päikese-varjutused.
1926 a. on 2 päikese-varjutust; kuu varjutusi ei ole.
1) Täieline päikese-varjutus 14. jaanuaril. Algus
kell 5,58 min. e. L, lõpp kell 11,14 m. e. 1. Ei ole Eestis näha.
2) Ringkujuline päikese varjatus — 9.—10.juulil.
Algus 9. juulil kell 10,05 min. p. 1, lõpp 10. juulil kell 4,06 min. e. 1.
Ei ole Eestis näha.
Pühade ja puhkepäevade nimekiri 1926 a.
1. Uueaasta p. (1. jaan.)
6. Kr. Ülest. p. (4.-6. apr.)
2. Kolmekuninga p. (6. jaan.)
7. Maipüha (1. mail)
3. Eesti vabariigi iseseisvuse p. 8. Taevaminem. p. (13. mail)
(24. veebr.)
9. Suviste pühad (23.^25. mail.)
4. Palve p. (24. veebr.)
10. Jaani p. (24. juunil)
5. Suur Reede (2. apr.)
11. Jõulu p. (25.-27. dets.)
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Suurel laupäeval (3. aprillil).
2. Suviste pühade laupäeval (22. mail).
3. Jõulu laupäeval (24. detsembril).
4- Vanal aastal.
3
----------
31
Päike tõuseb:
1. jaan. kell 9,02.
8,55.
11. „
21.
„ 8,41.
ALANDUS
raamatukogudel# vasta
5 (N A
jt i
1
Koolidele
H
Ainuke suurem ko )li ja ilukirjandusliste raam atute ladtl Alutaguse maak.
24
25
26
27
28
29
30
Pühapäev
21
Esmaspäev
22
Teisipäev
23
Kolmapäev Kolmekuninga p.
24
Neljapäev
€ k. 9,22 e. 1. 2 E>
Reede
26
Laupäev
27
___ _
Pühapäev Paavli p.
28
Esmaspäev K. A. Hermann f 1908.
29
Teisipäev
30
Kolmapäev Jak. Hurt j 1907
31
Neljapäev Korjuse p. G k. 8,35 e. 1.
1
Reede
2
Laupäev
3
Pühapäev Tõnise p.
4
Esmaspäev
Teisipäev
6
Kolmapäev
7
Neljapäev C. V. Freundlich f 1872.
8
Reede
[3 k. 12,31 e. 1.
9
Laupäev
10
Pühapäev
11
Esmaspäev
12
Teisipäev
13
Kolmapäev
14
Neljapäev M. Veske s. 1843.
15
Reede
[®k. 11,35 p.l. 16
Laupäev
17
Pühapäev
18
Soovitab võist lemata odavate hindadega: kirjutus-, komtori- ja koolitarbe id.
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
19
20
p la ts N r. 3 . T e le fo n
3
4
5
**6
7
8
9
Nääri päev
j õ h v is , T u r u
**1 Reede
2 Laupäev
M
R a a m la tu k a u p lu s „ V i k e rk a a r .1 1
Jaanuar. — Näärikuu.
Läheb looja:
1. jaan, kell 3,32.
11.
„
3,47.
21,
„ 4,08.
Suurem raamatukauplus Jõhvis on
- „ VIKERKAAR" Turu plats 3.
4
Telefon 24.
Vastla p.
.Tuha p.
[E. Ahrens s. 1863.
Päästekomit. loom. 1918.
[3 k. 2,36 p. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
[iseseisvusep. Madise p., 10
Palve p. C. Ereundlich 11
[s. 1803. 12
13
G k. 6,51 p. I. 14
28 Pühapäev |
j 15
Päike tõuseb:
1. veebr _ kell 8,20.
11.
„
„ 7,57.
21.
„ 7,32.
।
J
i
3 . T e le fo n 2 4 ,
|
®k. 7,20 p. 1.
,,V ik e r k a a r " J õ h v is , T u t *u p la ts
Luu valu p.
25
26
27
28
29
30
31
sest et seal kõig:esuurem valik alati adus on, kauba mil mekesidus ja
mõõdukad hin nad on see paremins mis Teid sealt ostma juhib.
19
20
21
22
A. Grenzstein s. 1849.
23
V.Reimans. 1861 Küünla päev.
,,V ik e rk a a r “ ra a m a tu k a u p lu s e s ,
Oleme saanud ladusse ja stlevitame talve teed kasutades Riia „ A U L L “ TUUL
„L A N Z “ REHEPEKSUMASINAID, ADRU, ÄKKEID
KOORELAHUTAJAID.
Peale selle igasugu sordiMüüme masinaid hääc
rauda ja vankri telgesi.
-7 maksutingimistel.
21
22
23
24
25
26
27
6
7
M1SEMASIN AID, kuulsaid
1
2
3
4
40.
Pühapäev K. Peterson s. 1801. G k.
Esmaspäev 0.Masing f 1832. [5,20 e. 1.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
C. R. Jakobson f 1882.
Laupäev
TELEFO N
14
15
16
17
18
19
20
22
23
24
25
26
27
28
7.
.
16
17
18
19
20
21
T U R IJ P L A T S
7
8
9
10
11
12
13
Esmaspäev Vene isevalitsuse lange
mine. 1917.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev K. Mauer (Kannike)
Esmaspäev
[f 1891. Ck. 1,49 p.l.
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Taliharja p.
Reede
Laupäev
H. Treffner f 1912.
1
2
3
4
5
6
Kaubamaja A. VILLERS ja Ko. — Jõhvi:
Märts. — Paastukuu.
Pühapäev Palmipuude püha.
Esmaspäev
® k. 12,0 p.l.
Teisipäev F. Viedemann s. 1805.
Kolmapäev
Päike tõuseb;
Läheb looja:
1. märtsil kell 7,10.
1. märtsil kell 5,42.
11.
„
„ 6,42.
11.
„
„ 6,06.
21.
„
?> 6,14.
21.
„
„ 6,28. ______
o-ü. Meltsi
ja riidevärviKalender villa
mise tööstus Tartus
Pikk tn. 12, telefon 8-88.
on ja jääb
soodsamaks
ostukohaks
jällemüüjatele
igasugu villase riide
peale.
Tartu
Majaomanike Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas, tel. 6-50
Pank annab laene mitmesuguste
kindlustuste vastu. Võtab raha
hoiule ja
maksab
ajakohast
protsenti. Kõik pangatehingud.
Panga juures asuvad I järgu komis
joni kontor ja kinnituse selts.
I
Tartu Linnapank.
TARTU RAEKOJAS. TELEFON 11-32.
Võtab raha hoiule jooksvale
arvele, kindla tähtaja peale
ja kuude viisi ning maksab
— ajakohast protsenti. —
Annab laene.
Ostab ja müüb välisraha
ja välistšekke.
Toimetab kõiki
pangaoperatsioone.
Korrespondendid kõigis kodumaa linnades
ja rahvarikkamates kohtades maal.
Saadaval hoiukarbid.
Õppige tundma
ja õieti hindama
T ärtu
T ubakavabriku
tähtsust ja tema
toodete headust.
Tartu Tubakavabriku saa
dused on kõrgeväärtuslikud
ja pakuvad täielist mõnu
igale tarvitajale. Pea
legi võimaldab Tartu Tu
bakavabrik tööd ja teenis
tust Tartu elanikkudele.
A.-S. prov. Julius Lill
Rohukauba suurlaod ja laboratooriumid.
Suur valik kosmeetika ja iluravi vahendeid.
KREEMID : Tedresan — pleegitab ja puhastab näonahka.
Regina — (rasvata) on parim puudri alus.
Regina — (rasvaga) pehmendab ja õrnendab
näonahka.
SEEBID: Tedresan — pehmendab ja puhastab näonahka.
Regina — hästilõhnav toalettseep.
Kummeli-Shampöon — annab juustele ilusa
_
_
läike, kõrvaldab kõõma.
LÕHNAÕLID: Regina (Radsha, Marokko, Havai Lill) j. t.
Eau de Cologne kolmekordne ja lillelõhnaga.
Saadaval kõigis paremais rohukauplustes ja
Tartu, Narva t. 6. Abikaupl. Rüütli t. 10.
Pealadus:
3
Märkide seletus,
noor kuu.
täis kuu.
esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„
21. juunil.
Sügis
„
23. septembril.
Talv
„
22. detsembril.
Varjutused.
1933. a. on 2 päikese varjutust, millest Eestis näha osaline
päikesevarjutus 21. augustil kella 5—7. Kuuvarjutus! sel aas
tal ei ole.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar)
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. .veebruar).
4. Palvepäev (8. märts).
5. Suur Reede (14. aprillil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (16 , 17 , 18. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mai).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha) (25. mai).
9. Suviste pühad (4., 5., 6. juunil).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26., 27. detsember).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Ajakohaste ja moodsate masinate
tõttu töö väljaspool võistlust.
Hinnad odavad !
Headus garanteeritud !
Suurem ja täielikum
Auruvärvimise ja vajutamise tööstus
Oleles. Küsi
Tartus, ‘Raetzcja tn. \Sj2C, tel. 36
Uus moodne sisseseade.
Ajakohased masinad. Uuemad
töötamise viisid, mille tõttu töö headus ja vastupidavus väl
jaspool võistlust. Siin
vanutatakse, värvitakse, pressitakse ja
dekateeritakse
igasuguseid riideid, samuti lõnga ja villa kõigis värvi toones.
Samuti toimetatakse riiete keemilist puhastust.
.Hinnad mõõdukad!
—
Töö kvaliteet hää!
Abikontor Narva tän. 12, kus müügil igasugust riiet,
lõnga, villa, sukke, sokke ja kindaid vabriku
hinnaga.
5
Jaanuar - Näärikuu
31 päeva
2
3
4
5
**6
7
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap,
Laup.
19
20
21
22
23
1. veebruariks tuleb ma
24 jaomanikul, vastavalt oma
25 elukohale, maksuametile esi
Kas oled astunud juba Tartu Majaom. Seltsi liikmeks ja
Õiendanud oma kohustused seltsi vastu ? Seltsiliikmetel
on maksuta kasutada juriidiline nõuanne.
Tartu Majaom. Pangas, Suurturg 7.
6
1
EEKS-MAJA
Toimetab:
TuleEluMurdvarguseKlaasiKodulooma-
kindlustusi
EEKS-MAJA on oma tüsedate reservide
ning arvurikka kindlustusvõtjate tõttu
võimsamaid kindlustusseltse Eestis
EEKS-MAJA
Juhatus:
Kontorid:
Osakonnad:
Agendid:
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 488-85.
Tallinnas, Lai tän. 1, tel. 445-07
ja Harju tän. 29, Tallinna Maja
omanike Pangas, tel. 427-49.
Tartus, Suurturg 7, tel. 6-50.
Valgas, Vabaduse tän. 6, tel. 36.
Viljandis, Tallinna t. 13, tel. 1-73.
Petseris, Kastani tän,, tel. 1-02
Rakveres, Lai t. 17, tel. 1-64.
Igas linnas, alevis ja vallas.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Päike tõuseb :
1. k. 8.33,
11. k. 8.09,
21. k. 7.42,
28 päeva
|g) 14,44
13
14
15
Vastla p.
läheb looja :
k. 16.35,
17.01,
17.27.
Äride puhtakasumaksu teadaannete esitamise tähtpäevaks on 1.
märts.
—
Sel kuul on kõige kohasem pook-oksi lõigata.
Kinnisvaramaksu Ipoole
tähtpäev on 15. veebr.
Jälgige oma
kindlustuste
tähtpäevi
ja kindlustage oma
vara ja elu
,,EEKS Maja’s“.
Hoolitse selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeiks,
kui soovid, et sinu kui k a teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud !
Telli ja kuuluta ainult majaomanike häälekandjas.
8
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
P„TURIS“
ASUTATUD 1921. A.
Juhatus ja peakontor:
Tallinnas, Mündi 3
telef. 433-85, pstk. nr. 319
Võtab vastu soodsail tingimistel
tule-, murdvarguse-, veo- ja
klaasikinnitusi
Elu- ja õnnetusjuhuste kinnitusalad võetakse lähemal ajal üles.
Täpne asjaajamine!
Soliidne edasikinnitusl
Kiire kahjude likvideerimine!
Peaagentuur Tartus, Kompanii tän. 1, Tartu
ühispanga ruumes.
Vahetalituse Agentuur-büroo
Tartus, Ülikooli (end. Jaani) tän. 32.
Ostjaid ja müüjaid palun kinnisvarasid selleks ülv.s anda.
J.
9
Märts — Paastukuu
1
2
3
4
5
6
7
**8
9
10
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
16
17
18
19
Tuha p.
3 12>23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Palve p.
20
21
22
23
24
25
26
11
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
24
25
Pühap.
Esmasp.
Teisip. Kevade algus
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Maarja p.
6
7
8
9
10
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
13
14
15
16
17
18
Tall. Majaoman.
[Selts asut. 1907
Päike tõuseb :
1. k. 7.20,
11. k. 6.52,
21. k. 6.22,
27
28
m 4,46
1
(fj;
31 päeva
2
3
4
5
23,05
Hoolitse kõnniteede puh
tuse ja korrashoiu eest!
Ära unusta oma puu
vilja aias puudelt lõika
mast oksi. Kohasem aeg
puude ja põõsaste istuta
miseks.
Teatelehtede esitamiseks
kaubanduslike ettevõtete
kohta on 1. aprill.
11
12
m 5,20
läheb looja :
k. 17.46.
18.10.
18.34.
Ära kogu raha suka
säärde, kust tuli ja
varas selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
oma vaba raha
Tartu
Maj aomanike
Panka
Suurturg nr 7.
Ostes kord paki paberosse
„M E E D 1“ 25 tk. — 20 snt.
jääte tema alaliseks tarvitajaks.
10
Tartu Triikpesu Vabrik
Tartus, Söögiturg 4, telef. 2-22.
Valmistab meesterahva triikpesu artikleid: kahekordseid,
nurk- ja poolpehmeid kraesid moodsais fassongides, mansette, rinnaesiseid ja triiksärke.
Meie kaup on varus
ja on müügil kõigis
tatud vabriku mär
parimais en-gros ja
giga
en-detail ärides.
r
^ r
^
TartuTriikpesu Vabrik Tartus, Söögiturg nr. 4.
Tartu parim kivitööstus
JOH. KÄRNER
Liiva tän. 23-a Tartus.
Valmistab ajakohaste hindadega igasugusid
vastavalt tellijate soovidele.
Tehakse igasuguseid kivitöösid, mida või
maldab ladus olev suurem tooresmaterjali
tagavara.
V____________________________________ —J
11
ÄpriSI — Jürikuu
1
Laup.
2
3
Pühap,
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
4
5
6
7
8
**9
10
11
12
*13
15
**16
**17
**18
Karjalaskm. p.
19
20
21
22
23
24
25
26
f 7 56
Palmipuude püha
27
28
29
30
31
Esmasp.
fg| 15 38
Teisip.
Keskn.
Suur Neljapäev
Suur reede
1
Laup.
2
1. ülestõusnu püha
2. ülest. p. (T 6 17
3
4
5
6
3. ülest. p.
19
20
21
22
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
23
24
25
26
27
28
29
Püliap.
Jüri p.
Esmasp.
g| 20,38
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
11
12
13
14
15
16
30
Pühap.
17
Päike tõuseb :
1. k. 5.50,
11. k. 5.21,
21. k. 4.52,
30 päeva
Säe korda tänavakastmise abinõud !
Puude pookimine
kuul läbi viia.
sel
Tomadi, lavakurgi ja
sibula seemnete külvamise
kui ka maasikate istuta
miseks kohaseim aeg.
Koertemaksu
on 1. mai.
tähtpäev
7
8
9
10
läheb looja :
k. 19.00,
19.24,
19,47.
Tule- elu ja
murdvarguse
kindlustused
„EEKS Maja’s“
Suurturg 7.
Tartu Majaomanike Seltsi
liikmeks astumisega toetad iseennast, sest tema seisab
Sinu kui ka teiste majaomanike huvide eest valvel.
12
Ä
Põllumehed
ja
aednikud
tarvitage kodumaa
Müügikoht:
Tartu
Raekoda tuba 4.
□□□
Aastakümnete jooksul valmistab Tartu
linna pudretivabrik väetisainet pudretti,
mis suure hulga tarvitajaid on leidnud.
Pudret on väetus, kus leiduvad pea kõik
tähtsamad taime toitained. Pudreti tar
vitamine oleks eriliselt tähtis sarnastes
majapidamistes, kus orgaanilistest väetis
test
puudus.
Pudret
mõjub mul
lale siduvalt, elustades selle mikrofloorat. Kergetele Lõuna-Eesti muldadele
tuleb pudretti lugeda parimaks põllu
rammuks üldse. Pudret on kiire toi
mega väetis; temas leiduv lämmastik
on taimedele kergemini kättesaadav, kui
laudasõnnikus. Ajakohaselt on ka pud
reti hind alandatud: vähemal arvul —
2,5 senti kilogr., suuremal arvul —
alates 1500 kg 2 senti kg.
Tartu Linna Pudretivabrik.
^_________________________________________ _
13
Sadulsepa ja polstermööbli tööstus
Jcb. Buscži
Tartus, Eliisabeti tän. 17. Kauplus Aleksandri tän. 12.
Asutatud 1894.
Laos saadaval: Nahk klubi mööbel, pehme pols
ter mööbel, türgi diivanid, jõhv, karva ja mereheina madratsid.
Kõiksuguseid reisitarbeasju, aktimappe, rahatas
kuid, moodsaid naisterahva käekotte, koolilaste
raamatuhoidjaid, trakse, vöid j. n. e.
Tellimistel saada: Kõiksugu polster-mööbel ja
dekoratsiooni töid.
Nõudke kirjeldusi esindajailt.
A.-S. A.
ROSENVALD &
Tartus, Suurturg 8, telefon 300.
19
August — Lõikusekuu
1
2
3
4
5
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
23
f®| 21,32
6
7
8
9
10
11
12
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap. Lauritsa p.
Reede
Laup.
24
25
26
27
28
29
30
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
fj; 5^49
Esmasp.
Teisip.
Maarja f p.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
31
20
21
22
23
24
25
26
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Päike tõuseb:
1 k. 4.06,
11. k. 4 29,
21. k. 4 52,
1
2
3
31 päeva
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomaatide sidumist
mitte unustada!
Kinnisvaramaksu tasu
mise II poole tähtpäev on
1. septembril.
4
5
6
7
8
9
(f| 7 48
10
11
Pärtli p.
12
13
14
15
16
17
18
12.13
läheb looja:
k. 20.45,
20.20,
19.53.
Kindlustusselts
„EEKS. MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Ära unusta
„Tõe Hääle“ tellimist
uuendamast.
20
F-a J. H. Kaplan
iiTm^fnimriCini iimMmnnnumi inrnjmrnrw^iifflH^iirmjmj uimjmiiiirwmj iifflwmiiifflumi
Tartus, Lao tän. 43, kõnetr. 3-66
Soovitab suures väljavalikus kõiksugu ehitusmaterjali,
nagu: igasuguseid kuivi hööveldatud ja hööveldamata
laudu, tislerilaudu mitmesuguseist puusordest.
Tsementi,
lupja,
krohvimatte,
ahjukahvleid,
klinkreid
ja peale selle
mitmesuguseid savinõusid.
aOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOa
o
uo
)
>
)
i
)
J
c
cc
PcZZumelied ju aed.nihu.dL
I
G
ärge unustage hoolitsemast hea põllu- c
rammu eest.
'
> Tuntud headuses põllurammu
\
! pudretti |
soovitab igal arvul
Tartu linna pudretivabrik
°oOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOO OOOOOOOOOOOOOOOOOOO0
21
September — Mihklikuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
30
päeva
19
Reede
Laup.
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
21 üleliigsed oksad ära lõigata.
22
Maasika peenrad puhas
23 tada ja uued taimed istu
24 tada.
25
26
27
Tulumaksu I. poole ta
||| 7,04
Pühap.
Esmasp.
23,30
Teisip.
Keskn.
Neljap. Ristiülend p.
Reede
Laup.
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
m 20,21
Keskn.
Neljap. Madise p.
Reede
Laup.
4
5
6
29
30
31
i
2
3
7
8
9
sumise tähtpäevaks on 30.
september.
Vaadake läbi korstnad
ja ahjulõõrid, et nende kor
ratu olek ei põhjustaks
tuleõnnetusi.
Linna kinnisvara maks
tuleb tasuda 15. septemb*
riks, hiljem tasujatelt võe
takse viivitusprotsenti.
10
11
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
J) 17,36
Keskn.
Neljap.
Reede
Mihkli p.
Laup,
Päike tõuseb :
1. k. 5.17,
11. k. 5.40,
21. k. 6.02.
Marjapõõsastel vanad ja
12
13
14
15
16
17
Läheb looja:
k. 19.21,
18.52,
18.23.
Tule - ja muude
õnnetuste alal
on võimalik ennast
kindlustada kõige va
nemas ja oma soliid
sete reservide ning
laiaulatusHse kindlustajate-pere tõttu kõi
ge tüsedamas kind
lustuse seltsis
»EEKS. Maja’s«
Viige oma vaba raha
Tartu Majaomanikkude panka, Suurturg 7,
kes hoiusummadelt maksab ajakohast protsenti.
22
Kontvcllilud
täispiima pudelites
soovitab Tartu linna Jaama mõis.
Piim saadetakse tellijaile hommiku
vara koju.
Tellimisi võtavad
vastu Jaama mõis, telef. 224, linna
komisjoni kauplus, Auriku tn. 1 ja
linna apteek.
J. Sulg’i
Sadulsepa tõestus ju äri ‘Riia tn. 3
Suur valik,
Soodsadfhinnad.
asi
23
Oktoober
—
18
19
20
21
22
23
24
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kegkn.
Neljap.
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Usupuhast p.
|||| 19,08
11.
21.
6,49
7,13
31 päeva
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbiviia.
25
26
27'
28
29
30
1
Pühap. Lõikuse püha
Esmasp,
Teisip.
Keskn.
19,08
Neljap.
Reede
Laup,
Kolletam. p.
Päike tõuseb:
1. k. 6,25,
Viinakuu
2
3
4
5
6
7
8
lg) 7,4Š
9
10
11
12
13
14
15
j|) 0,21
Läheb looja:
k. 17,53
17,24
16,25
16
17
18
Ärge unustage oma
vara la elu
kindlustamast
»E EKS. Maja’s«
Suurturg 7.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni TARTU MAJA
OMANIKKUDE SELTSI ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab
ainult ühise jõu toetusel.
24
Armin Lomp
Asutatud
Ülikooli (Vana) tn. 6, tel. 2-53.
1903. a.
Valmistab päevapilfe
üksikult ja kogu viisi kuni mitme tuhande inime
seni. Suurendus igasugu originaali järele elu
suuruses ja suuremalt.
Mõõdukad
hinnad.
i^nn
Maalritööstus G. Panksepp.
Tartus, Erne t. 15 (omas majas).
Mööblite lakeerimine ja mööbli ilustuste lõi
gete valmistamine. Äri ja reklaamsiltide
maalimine — pleki ja klaasi peale.
Igasugused
sise-
ja
välis-maalritööd.
Nahavabrik ,,Kalev**
Tuvfzis, Kapleva 44, fel. 2^59
Oman.:
B. Koblenz, S. Trapido,
Asutatud 1919. a.
J. Goldov.
Valmistab: pinsoli-, pastla-, juht-, saapasääre- ja
pealisnahku; kõiksuguseid vasika-kioomnahku ja shevretti; igasugust värvilist portfelli-, valget lakk- ja glasseekinda nahka.
E. Mölder’i
kaalutööstuses
Tartus, Raekoja 14, tel. 6-53.
Valmistatakse ja on alati saadaval parimad
piima-, detsimaai ja lauakaaiud
Võetakse ka vanu kaale igal ajal kordaseamiseks ja
tembeldamiseks vastu.
Pühap
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup. Kadri p.
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
1
2
3
4
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Päike tõuseb:
1. k, 7,40
11.
8,06
21.
8,29
||| 18,24
6
7
8
9
10
11
12
9,38
30 päeva
Aiamaa üleskaevamist
ja väetamist võib teha
kuni kõige käredamate
külmadeni.
Tulumaksu II. poole tasu
mise tähtpäevaks on 30. no
vember.
Hobuste ju sõiduriistade
maksu II pool tuleb tasuda
15. novembriks.]
13
14
15
16
17
Läheb looja :
k. 16,27
16,03
15,42
Ara jäta minemata majaomanike kõnekoosolekutele, kui tahad
kursis olla meie riigi ja linna majanduspolitikaga.
Telli ja kuuluta ainult Majaomanike Häälekandjas.
26
==■—■•
Kõrgemad auhinnad.
=-----
ADELE ENNUS
soovitab omast tööstusest soodsate hindadega
põimitud ja sõlmitud põrandavaipu, patju, mustriga
kindaid ja vaipade valmistamise juurde kuuluvaid tarb.
Õpetan lühikese ajaga põimitud ja sõlmitud vaipade valmis
tamist raamil ja erilise soa abil. Soovikorral sõidan kohale
organisatsioonidesse õpetust andma.
Valmistan karvalõngu põimitud vaipade jaoks, mis headu
selt võrdne välismaa lõngaga. — Samuti saadaval paljudes
värvides kodumaa villast lõnga pärsia töö jaoks, eestipära
seid mustreid ja kõiki vaipade valmistamise juurde kuulu
vaid tarbeid.
Alaliselt on näha valmistöid — kella 10—1 ja 3—7.
Adele Ennus
TARTUS, RÜÜTLI TÄNAV Nr. 18-4.
Moodsam, täielikum ja odavam
**25 1. JÕUlU p.
**26 2. Jõulu P"
**27 3. Jõulu p.
28
29
30
Neljap.
Reede
Laup.
31
Pühap,
Päike tõuseb:
1. k. 8.51,
11. k. 9.08,
21. k. 9.17.
„EEKS. Maja“
kindlustab õnnetuste
vastu
18
22,52
Läheb looja
k. 15.27,
15.18,
15.19.
tule-, elu-,
klaasi-, kodu
loomade- ja
murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu, tasudes
ära peakoosoleku poolt kindlaks määrat. liikmemaksu.
28
Soodsam
kellade, kristall-, kuld-, ja hõbeesemete ostu ja tellimise koht on
Tartus, Uueturu tänav nr. 7.
Uueturu ja Aleksandri tänava nurgal.
V. Tl ii di €> IzulIets^jsaL ävisi.
Tallinna £>&ival&Bslus
Tavtus, Kõneleva l. IC1, felcf. I€^5C.
Soovitab omast laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
K.-m. E. Günther
Värvikauplus Tartus, Kaubahoov 26.
Maalrivärvid ja värvimismaterjalid, riidevärvid, nahavärvid ning kõiksugused
seebid ja puhastusabinõud.
Metallitööstus „Leek“
Tartus, Gildi tän. 7, tel. 7-99.
Valmistab igasuguseid raud-, reformvoodeid, reformvoodi põhju, madratseid, haige
maja sisseseadeid, luksepa- ja mehaanikat ö i d.
— Autogeeniline metallide keetmine. =
29
Tartu majaomanike organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27. Juhatuse koos
olekud peetakse kolmapäeviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosseis: esimees P. Ingermann, abiesimehed
Pärn ja A. Mälberg; sekretär A. K u 11 a m , abid
Vaher ja F. Torm; laekur E. Hold-Neumann; abid
Massakas ja M. Uik, pidutoimkonna esimees A. Lepp,
abid J. O s s ja H. Lõhmus; Majavanem J o h. Aavik, abid
K. K i r k ja P. E h r 1 i c h.
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J.
Lill, abi J. Aavik, liikmed: A. K üllam, M. Pärn, E.
Hold-Neumann.
Panga nõukogu : esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
K. Piirand, P. Ehrlich, J. Villem, A. Vaher,
J. Busch, F. Torm ja O. Zimmermann.
Revisjonikomisjon: V. Klaus, F. Köster, H. Mül
ler, P. Prants.
Asjaajaja direktor: P. Sternfeldt. Pearaamatupidaja :
J. R i n a 1 d i.
Laekur :M. Massakas.
Juriidiline nõuande büroo.
Tartu Majaom. Pangas Suurturg 7, telef. 6-50. Juristi kõne
tunnid igal esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval kella 1—2 1.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
30
fl.S. Saku õlletehase
õlleladu
ja
karastusjookide tööstus
Tartus, Emajõe tän. 10, telef. 37
Pilseni
Müncheni
õlled
Märtsi
Eksport
Sidroni sooda
Puuvilja jooke
Limonad
Selters
Uuesti avatud 1. jaan. 1933. a.
31
Sündmusi Eesti ajaloost.
Suurvürst Jaroslav ehitab Tartu (Jurjevi) — 1030. a.
Sakslased tulevad Baltimaile — 1186. a.
Paala lahing — 1217. a.
Tartu vallutamine sakslaste poolt — 1224. a.
Jüriöö mäss — 1343. a.
Eestlaste viimane vastuhakkamine — 1560. a.
Eestimaa saab Rootsi alla — 1561. a.
Liivimaa saab Rootsi alla — 1629. a.
Gümnaasiumi asut. Tartu (esimene Eestis) — 1630. a.
Ülikooli asutamine — 1632. a.
Venelased vallutavad Tartu — 1704. a.
Piibel tõlgitakse Eesti keelde 1739. a.
Eesti Talurahva Seadus — 1804. a.
Pärisorjuse kaotamine Liivimaal —• 1816. a.
,,
„
Eestimaal — 1819. a.
Esimene Eesti selts „ Vanemuine8 — 1865. a,
Valla-omavalitsuse õigused antakse — 1860. a.
Esimene raudtee — 1870. a.
Vene-JaaPam sõda — 1904.
Rahutused — 1905. a.
Karistussalgad Eestis — 1905. a.
Ilmasõja algus — 1914. a.
Iseseisvuse väljakuulutamine — 1918. a.
Vabadussõda algab — 1918. a.
Tartu vabastamine 14. jaan. — 1919. a.
Asutava Kogu kokkutulek — 1919. a.
Tartu rahu — 1920. a.
Välismaa tunnistab Eesti Vabariiki — 1921. a.
1. detsembri mäss — 1924. a.
Soome president I^elander külastab Eestit — 1926. a.
Läti president J. Tschakste külastab Eestit — 1927. a.
Rootsi kuningas Gustav V külastab Eestit — 1929. a.
Poola president J. Mosciki külastab Eestit — 1930. a.
Ülikooli 300. aasta juubel — 1932. a.
Landesvehri purustaja kindr. E. Põdderi surm — 1932. a.
32
^ Tarvitage kõrgeväärtuslist
HELANGE
J3Pj|
kodumaa
vilja-kohvi,
Pii*... Trtft
1
KOHVI?
fr
... -aatel
mis oma headuse ja odavuse
poolest välismaa kohvist mit
mekordselt kasulikum.
iVcudke I
Müügi/ igal peol.
V. a.
maja-, korteri- ja ffittsfuseomanihHd!
Teie elektri jõu ja valgustuse sisseseadeid teeme kiirelt ja
korralikult odava hinnaga, Eelarved tasuta.
T. Aua — A-s. Kapsi ja Co ja
„Philips“
materjalide ladu.
Tartus, Suurturg 12, telefon 44.
Luksepa- ja mehaanikatöökoda
Tartus,
p
1/DAAM
Tartus,
Aia tn^J».
VJ. IXKUUIM
Aia tn. 9.
Jalgrataste, grammofonide, koorelahutajate ja
õmblusmasinate parandus, nende osade juurdepanek. Majaomanikele soodsam koht vesivarustiste ja keskkütte seadm
Töökojast saadaval
soome kelkusi, pumbatsijindrisi, igasugu võtmeid
jne. tehakse igasugu luksepa ja mehaanika töid.
Hinnad mõõdukad!
Austusega Omanik*,
33
Väljavõte Tartu linna sundmäärusist.
Vesivarustuse ja reoveekanalisatsiooni kohta.
Vesivarustuse ja kanalisatsiooni seadete ehitamine
võib sündida ainult nende ettevõtjate kaudu, kes linnavalit
suselt loa on saanud. Veevärgi ja kanalisatsiooni tarvita
mine on maksuline.
.
Veeandmine linna veevärgist sünnib ainult veemõõt
jate abil, kuid linnavalitsus võib lubada tänavate niisutami
seks vett, ilma veemõõtjast läbistamata. Veemõõtjaid kont
rollivad linna ametnikud, kuid sellega seotud kulud tuleb
kanda majaomanikul.
, , ,.
,
.
Linnavalitsus võib lubada ühendada linna ^kanalisat
siooniga uhteklosette, seal kus kanalisatsioonivõrk seda
võimaldab ning kus on kindlustatud küllaldane veevool.
Kanalisatsiooni ühenduse torud, mis asuvad hoonete sees,
peavad olema malmist või tinast.
Redelipidamise kohta.
loa puu-elumaja omanik on kohustatud pidama tugeva
redeli, mis nii pikk peab olema, et seda redelit pidi v.oib
ronida kõrgema eluruumi aknani. Kivimaja omanikule on
redelipidamine vaid siis sunduslik kui trepid on ehitatud
puust, või kui käik kivimaja ärklitoast on trepi juure ule
pööningu. Redel peab asuma kättesaadaval kohal.
Ehitussundmäärus.
Hoonete põhjalik parandamine ja katuste ümber
käimine kõrgevee piirkonnas on lubatav ainult siis, kui
hoone alusmüür ulatub üle kõrgema kõrgeveepinna vähe
malt 0,50 meetri võrra, see tähendab kui alusmüüri sokkel
on Emajõe nullist kõrgem vähemalt 3,75 meetrit.
Kõrgevee piirkonnas on keelatud hoonete keldri ja
poolkeldri kordadesse asutada elukortereid ja tööstuse ning
kaupluseruume. Juure või pealeehitusi nimetud piirkonnas,
võib teha vaid siis kui õue täita 3,25 meetrit üle Rmajoe
nulli.
Tänavate, platside, parkide puhtus ja korrashoid.
Iga krundipidaja peab puhastama tänava osa, mis ula
tub krundi pikkuseni, ning kuni tänava keskpaigani alates
krundi piirist.
Platside juures asuvad krundipidajad on
kohustatud puhastama vastasolevat platsi krundi pikkuses,
34
Võõrastemaja ja restoran
„LIVADIA“
Kaluri tn. 10.
Tel. restor. 11-83.
Tel. kodus 5-21.
Korralikud ja soojad numbrid.
Alati saadaval sissesõiduhoov
soojade tallidega.
I-se järgu
restoran alkoholiliste jookide ja
soojade
suupistetega.
Hinnad mõõdukad, teenimine korralik.
Palun vanu kui ka uusi tuttavaid vaa
tama tulla.
Austusega omanik
G. Prikkel.
35.
laiusega 8,540 meetr. — 4 sülda.
Emajõe ääres asuvad
krundipidajad peavad puhastama tänavat kogu laiuses. Hari
likku puhastamist peab toimetama 1 apr. — 1. sept. enne
kella 7 hom.,,1. sept. — 1. apr. enne k. 8 hõim Kuival ajal
enne pühkimist peab tänavat niisutama, mida võib teha ainult
puhta veega. Kasvavat rohtu võib hävitada ainult kitkumise teel.
Talve ajal peavad kõik kõnniteed jääst ja lumest
puhastatud olema, ning liivaga üle riputatud
Tänavaäärsete majade katustel lasuv lumi ja räästa
küljes rippuvad jääpurikad tulevad kõrvaldada, selle juures,
et õnnetuid juhtumisi ärahoida tuleb vastav osa kõnniteed
ning vajalikul korral osa tänavat (lattidega) tõkkepuudega
sulgeda'. Tõkkepuud peavad olema siledad ning vesiloodis
ülesseatud ühe meetri kõrgusel kõnnitee pealispinnast.
Liivaga segatud lume pühkimine kõnniteelt uulitsale
on keelatud.
Uulitsal lumesse tekkinud augud peab vas
tava krundi omanik kohe tasaseks tegema.
Lumi loetaks üleliigseks ja sõiduteele takistavaks kui
ta üle 25 sendimeetri sügav on Lund ja jääd võib maja
omanik oma aeda vedada.
Matuserongi jaoks võib kuuseoksi tänavale riputada
mitte rohkem kui pool tundi enne matuserongi tulekut.
Peale matuserongi läbikäiku peavad kuuseoksad koristatud
olema 1 tunni jooksul (matuse korraldajate poolt).
Keelatud on tänavale jätiste ja igasuguste asjade maha
pildumine, riiete ja vaipade kloppimine akende või uste
kaudu.
Keelatud on pühkmete kogumine krundile või aeda.
Parkides on keelatud puude otsa ronimine, pinkide
sisse „südamete" lõikamine, ning joobnud olekus viibimine,
ja määrdunud riietega käimine.
Sundmääruste mittetäitjad langevad karistuse alla.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas.
Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel. 947, erakorter Vallikraavi 3,
tel. 350.
36
••
Üürileandja pidandusõigus.
Pahatahtlikkude üüri mittemaksjate vastu on majaoma
nikul kaitseabinõuks üürileandja pidandusõigus mille
selgituseks käesolevad read.
Igal majaomanikul on õigus üürniku vara, mis üüritud
ruumides, võlgneva üüri eest kinnipidada, kuni temale üür
tasutud, ehk kuni ta kohtu teel oma nõudmisele rahuldust
leiab.
Seda õigust nimetame pidandusõiguseks,
(Balti Er. S. III k §§ 1405 ja 3381).
See õigus tekkib üürileandjal sellest momendist arva
tud, kui üürnik oma vara üüritavasse ruumi toob. Teostama
võib aga hakata alles siis, kui on olemas üürivõlg ja kui
üürileandja on tahet avaldanud üürniku vara kinnipidada,
ning kestab seni kuni üürileandjal on õigusline võimalus
üürniku vara kinnipidada. Näiteks siis on ta lõppenud kui
üürnik on oma kraami tänavale välja viinud.
Mis kasu on üürileandjal pidandusõigusest? Ta annab
üürileandjale sarnase õiguse, mis on käsipandi pidajad kinnipeetud asjade suhtes. See tähendab, esiteks, et kohtuliku
nõudmise rahuldamisel saavad üürivõlg ja kohtu kulud esitneses järjekorras rahuldatud kinnipeetud asjadest.
Kui
üürnikul teisi kreditoore olemas, saavad need rahuldatud
ülejäägist.
Teiseks, kui pidandusõigus, nagu mainitud,
tekib asjade viimise momendist üüritud ruumesse, siis peale
selle tehtud asjade võõrandamised ja pantimised ei ole maks
vad. Pealegi takistab üürileandja pidandusõigus — eelnime
tatud lepingute maksvuseks tarvilikku ülesandmist.
Selle õiguse maksmapaneku selgitamiseks, tuleb käsi
tada natuke seadusliku omakaitse mõistet.
Üldine põhimõte on, et on lubatud oma õigust kaitsta
j õuga, kui isiku ehk ta varanduse kallale tungitakse sea
dusevastaselt.
Niisugustel juhtumitel pealetungi
jale haavade ehk vigastuste tekitamine ei ole karistatav
(N. S. §§ 101, 103). Kui seadus annab pidandusõiguse üürile
andjale, üürniku vara peale, võib üürileandja maksma panna
seda õigust abinõudega, mis seadus ette näeb oma vara ja
isiku kaitseks, kui neile seadusevastaselt peale tungitakse.
Kui majaomanik värava lukustab ja üürniku kraamikoormat
välja ei lase ehk teda takistab jõuga korterist asju tänavale
viimast, siis talitab ta oma õiguse piirides. Kui üürnik teda
selles takistab ja tungib majaomaniku, tema esitaja, või vara
kallale, toimib üürnik seadusevastaselt ja üürileandjal on
kõik, omakaitse õigused, mis ettenähtud N. S. §§ 101. 103.
Juurelisada tuleb aga, et omakaitse on ainult siis lubatud,
kui puudub võimalus pöörda politseivõimu poole. Sarnane
on asjaolu muidugi ka siis kui on pööratud, kuid asjatult.
37
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürmann, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 tel. 8-62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32.
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, J. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kulba, Ed. Suurturg 7 tel. 11-44.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
Parts, A. Ülikooli 1.
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O, Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Ülikooli 32 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
38
A.-S. E. M. Usvansky
ja pojad
Nahavabrik, toores- ja karusnahkade
eksport. Asutatud 1880 a.
Valmistab:
talla-, pinsoli-, pastla-, platt-, juht-, syromet- ja sandaalinahku ;
igavärvilist summadani-, portfelli-, mööbli- ja moodsamais värves
käekotinahku, kõiksuguseid vasikakroomnahku ja rindboks igas
värvis, velur ja belonia, ka saapasääri ja pealisnahku.
Vabrik asub:
Tartus, Kaluri tän. nr. 45, kõnetr. 1-22.
LAOD:
Tartus, Kaubahoov 24, kõnetr. 6-91.
Tallinnas, Vene turg 3, kõnetr. 304-49.
Petseris, Kauba read 17.
Kus riietud moodsamalt ja odavamalt ?
Valmisriiete äri J. KAPLAN
Tartus, Uueturu tän. 24.
Sest seal müügilolevad ülikonnad ja üliriided on parimate rätsepate
töö, materjal pidev ja hinnad harukordselt odavad. Müügil ka
igasugused kraenahad. Peale selle ostan kõiksugu metsloomade
nähku, rebase, orava, tuhkru jne. jne.
Mehaanika- ja jalgraltatööstus
Alex. Laur
Tartus, Holmi tänav nr. 1—3.
Emailleerib jalgrattaid ja valmistab ka uusi, mis vastupidavad
kodumaa teedel. — Parandused tehakse kiirelt kõigis osades.
Töö kiire ja hinnad mõõdukad.
Palun veenduge, oma silm on kuningas.
39
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9
tel. 12-38.
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeldt, J. Riia 22-a tel. 7-33.
Bernakoff, R. Riia 39. tel. 3-39.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Graubner, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, J. naistekliiniku röntgenoloog Jaani 10
tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst
Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. i3-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assis
tent, eradotsent krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O, Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja
juhat., Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Nor nänn, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1
tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17. tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6. tel 11-04
Sõber, H. Rüütli 21. tel. 7-59.
40
Tartu Pank
Asutatud 1868. a.
TALLINNA, TARTU,
Pärnu, Põltsamaa, Viljandi
Aktsiakapital Kr. 1.000.000
Toimetab kõiki pangaoperatsi
oone. Teraslaekad. Pakkide
hoiukamber.
Pangaühendus Londonis — The British
Overseas Bank L-td.
41
Pärimisest ja pärandusmaksust.
f
Pärimise teel vara ülemineku juures tuleb silmas
pidada, et Tartu linnas on'maksvad kaks seaduse süsteemi,
nimelt kiivi linna ja maa seadused. Liivimaa seadus on
maksev Karlova linnaosas ja Veski ning Kastani tänavate ja
raudtee vahel. Linna seaduse järgi loetakse abieluliste vara
ühisvaranduseks ja seega pärimise korral pärib lasteta lesk
mees 2/3 varandusest ja lesknaine l/2 — ülejäänud vara
läheb päranduse jätja veresugulastele ; lastega abielu juures
jääb vara edasi ühisvaranduseks, kui aga see tuleb jagami
sele, siis isa ja laste vahel jagamise korral saab isa poole
"üldisest varandusest ja lapsed koos teise poole, ema ja laste
vahel aga eraldakse emale V3 varandusest ja lastele üle
jäänud. — Liivimaa seaduse järgi lasteta lesk pärib vallas
vara ja lesknaisel on õigus tagasi nõuda abiellu kaasatoodud
varandust. Lastega abielu korral jääb pärandus ühiskasutamisse ja lastel ei ole õigust nõuda emalt nende osade
^eraldamist, ainult ema teistkordse abiellumisega saavad nad
selle õiguse. Leskmees aga naise varanduse peab üleandma
lastele ja ise ta ei päri sellest midagi.
Päranduse teel vara üleminekud käivad päranduse: maksu alla. Pärandusmaksust on vabad: varandused väär
tusega kuni 1000 krooni, kui seda pärib abikaasa ehk üle
nevad ja alanevad sugulased, ka on vaba kodune sisse
seade kuni 2000 kr., kui see ei olnud päranduse jätjal tuluesemeks.
Pärandusmaksu võetakse: a) varandüsilt, mida päri
vad päranduse jätja abikaasa, ülenevad ja alanevad sugu
lased 2 °/o kuni 12 °/o-ni olenevalt päranduse suurusest;
b) varandüsilt,
mis
lähevad
minijale või
väime
hele, õele või vennale ja nende lastele võetakse maksu
5°/o kuni 18°/o-ni c) muude isikute pärimise korral on maksu
■^suurus 10°/o—30°/o.
Päranduse tombust tulevad mahaarvata tasumata pal-jgad, võlgu maksud ja muud päranduse jätja isiklikud võlad,
‘ mis maksu alla ei arvata. Iga päranduse kohta mis maksu
alla käib, tuleb 6 kuu jooksul vastavale kohtule sisseanda
päranduse õigustesse kinnitamise palve ühes päranduse
'teadaandega.
Mitte õigel ajal sisseandmise korral tuleb
ipärandusmaksult maksta trahvi.
42
Tartus, Poe tän. nr. 3, tel. 3-05.
Telegr. adr.: Igenbank.
Võtab raha hoiule, annab
laenusid ning toimetab
kõiki pangaoperatsioone.
Eesti Kinnitus A.-S. „Polarise“ agentuur.
Karl kirk
Ehitustöödeettevõtja
Tartu V. Maarjamõisa t. 13 (omas majas)
Telefon 10-35.
Võtab oma peale igasuguseid
EHI
TUSTÖID
Ümberehitused ja remonttööd.
tusaruanded
Eelarved ja ehi-
Tartu Majaom. Seltsi liikmetele tasuta
ehitusnõuanne.
-----
Oma erialal 36 a. praktika.
43
-----
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele
iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele vastust soovi
takse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse
lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 0,2% arve
summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempel
maksust vabad.
4) Eellepingud —
lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe
lepingud — 1%. lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
Vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varanduse
summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamen
did — 2 krooni igalt dokumendilt
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok) —
lo/0 rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühekordne
sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/0 võla summast.
11) K i n n i s v a r a d e üüri-ja rendilepingud.
Samuti nende lepingute pikendused kui aastane üür või
rent on:
üle
50 kuni 200 kr. 2 snt. iga 10 kroonilt
200 n
400 kr. 4
10
„
tJ
V
400
800 kr. 6
10
800 n 1000 kr. 8
10
,
n
n
„ 1600 krooni l°/0.
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja
eest, ühes arvatud lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmak
sust vabad
12) K v i i t u n gi d : 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.l tempelmak
sust vabad.
„
„
„
44
„
Tärtu
Jaani tän. 24.
Postkast 143, telefon 6-35
kauges kõnes tel. 8-35.
Telegr. aadr. „Dogebank“
Rudolf — Mosse — Code.
Raha vastuvõtmine ja saatmine kõikide
kohtadele sise- ja välismaale, ühes arva
tud Venemaa.
Kulla-, hõbe ja igasugu välismaa va
luuta ostu- ja müügikoht, kas puhtas ra
has või tshekiga.
Raha vastu võtmine kindla tähtaja peale,
ehk jooksvale arvele.
z----- AKKREDITII V 1 D. ——:
Inkasso ja kõiki teisi pangaoperatsioone.
Safeed. * Kodused hoiukarbid.
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi............................................ 10
s*
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest....
5„
Postkaardid: Üksikud....................................
5
„
L
Vastusega ............................................................................... 10 „
Ta htsaadetised: Kuni 20 grammi.................. 20
„
Iga järgmise 20 gr. ehk selle osa eest. ...
5,
Kinnitusmaks iga 100 gr. eest......................... .....
20 „
Rist p a elasaadetised (trükitöö, äripaberid, kau
baproovid) iga 50 gr. pealt ........
2 „
T ähi tusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja
saadetise liigile vaatamata ...
.................10
„
Rahakaardid: Transferdimaks .......
10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest....................
5
„
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg......................
50
„
1 —5 kg.................................... . . .......................... 100 „
üle 5 kg. iga 5 kg. ehk selle osa eest .... 100 „
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr. eest 12 s,,
postkaardid 12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised
iga 50 gr. 4 s., alammäär äripaberite eest 20 s., kauba
proovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti -ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s.
(alammäär 40 s.). b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäeva
sed kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.;
kohalikud avalikust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned
iga 3 min. eest kuni 50 klm. maa peale 20 s., kauge
male kui 50 klm. 40 s.
P. Paudsepa
Laevaäri ja küttepuude müük
Tartus, Tähe tän. 110.
Telef.
Soovitab omast ladust igasuguseid küttepuid, soovikorral
koduviimisega. Võtab kõiksugu materjali vedusid laevaga
ja lotjadega, niihästi linna, kui ka linnast rannikutele.
Seebivabr. ,.Veronika"
Tartus, Aleksandri 16
Soovitan oma mehaanlkatöökojast
Tartus, Raekoja 49, G. Spiiller,
moodsaid ja vastupidavaid
reformvoodeid, lapsevoodeid, reformvoodipõhju
ja madratseid võistlemata odavate hindadega.
Samuti valmistan ja parandan oma töökojas rauast hauaaedu,
raudväravaid, grammofone, õmblusmasinaid jne.
==
—...
Limonaditehas J. NIRK Tartus,
t==
Pikk L 14
—
16, telef. 3-34.
:ee
...
Soovitab kõrges headuses karastavaid jooke:
Sidruni-sooda,
Sinalco,
Apelsini ja teisi
■Kultuuri« trükk, Tartus.
Kinnitage oma
hooned, korteri sisseseaded ja
muu vallasvara
tuleõnnetuste vastu
oma rahva kinnitusasutuses
Eesli talilitsisl! HlllillSSttt
„OMA“
Peakontor, omas majas Tartus, Riia tän. 41,
tel. 3-44.
Põhi- ja tagavarakapitalid üle Kr. 575.000.— Kin
nisvarad väärtusega üle Kr. 200.000.— Tartus ja
Viljandis. Soliidne edasikinnitus välismail Väga
soodsad kinnitusmaksud.
Tartu Linna Laenukassa
komifjonikauplus
Auriku t. nr. 2, telefon 105.
Soovitab
kõiksugu
võimalikult
odavate
hindadega
riideid, nahkasju, manufaktuurkaupu,
mööbleid, Õmblusmasinaid, muusika
riistu, majapidamise tarbeid, kuld- ja
hobeasju jne.
Asjade müügi vahetalitus kõige soodsamatel
tingimustel.
Kauplus on avatud kella 10—17.
Kindlustusselts
„E ES TI
asutatud 1907. a.
Kodumaa suurim ja edurikkam ühis
tegeline kindlustusettevõte.
Tule,
elu,
klaasi,
murdvarguse,
koduloomade,
õnnetusjuhtumite ja
rahe kindlustused.
Seltsi valitsus: Tartus, Suurturg 8,
telef. 172 ja 13-57.
Osakonnad:
Tallinnas,
S. Karja t. 3,
tel. 22-47.
müügil alaliselt majad, talud, veskid,
asundustalud ja ehituskrundid. Majad
käidavatel tänavatel ja talud veekogude
ja raudteede läheduses.
Müüjad, — registreerige müüdavad majad ja talud
kontoris, nii leiate kõige kiirem ostjat.
|
=|
h
|
EE
1
=j
J_
|
Ä
Kontor annab müüjatele ja ostjatele õiget-asjatundlikku nõu. — Kontor avatud pangas, Suurturg 7,
kella 9—14 ni ja õhtuti Narva tänav nr. 81 — 1.
on kõige vanem eesti
kindlustusettevõte kodumaal (asut.
1966. a.) ja seetõttu arenenud reservidelt ja kindlustusvõtjate arvult
võimsamaks kindlustusseltsiks mis
tagab igale kindlustajale õnnetuse
korräl kindla ja väärika kaitse.
j§
S
j|
jj
§|
H
Tartu Majaomanike Seltsi
EkitaskiroB
Arhitektid H. OTLOOT ja O. PUUMAN
Ülikooli t. 28—2.
Telef. 12-11.
Valmistab:
Ehitusprojekte ja eelarveid
Ümberehituste kavasid ja kalkulatsioone
Ruumide väljaehituste ja sisustuste kavasid
Ehitiskonstruktsioonide tugevusarvestusi.
Võtab enda peale:
Kõiksugu ehitus- ja ümberehituse töid.
Annab tasuta nõu
Tartu Majaomanike Seltsi liikmeile.
4
J03> o
Märkide seletus.
® noor kuu.
fp täis kuu.
j
|
3 esimene veerand,
viimane veerand.
Aastaajad.
Kevade algab 21. märtsil.
Suvi
„ 21. juunil.
Sügis
„ 23. septembril.
Talv
„ 22. detsembril.
Päikese ja kuuvarjutused.
Sel aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust, millest
Eestis näha on kuuvarjutus 30. jaanuari õhtul.
1) Päikesevarjutus 14. veebruaril on mõnes paigas täielik,
näha Austraalias, Ida Aasias ja Vaiksemere loodeosades.
2) Rõngakujuline päikesevarjutus 10. augustil on näha
Lõuna-Ameerikas, kagupoolses Atlandis ja India merel.
1) Osaline kuuvarjutus 30. jaanuaril on näha Euroopas,
Aafrikas, India- ja Vaiksel-ookeanil, Aasias ja Austraalias.
Varjutus algab meil kell 18,13 m., on suurem 18,43, mil
V» kuupinnast on varjatud. Varjutuse lõpp k. 19,24.
2) Kuuvarjutus 26. juulil on ka osaline ja nähtakse Amee
rikas, Austraalias, Ida-Aasias ja Vaiksel ookeanil.
Riiklikud ja kiriklikud pühad.
1. Uus-aasta (1. jaanuar).
2. Kolmekuninga päev (6 jaanuaril).
3. Iseseisvuse päev (24. veebruaril).
4. Palvepäev (21. veebruaril).
3. Suur Reede (30. märtsil).
6. Kevade (Ülestõusmise) pühad (1., 2. ja 3. aprillil).
7. Esimese mai püha (1. mail).
8. Ristipäev (Taevaminemispüha 10. mail).
9. Suviste pühad (20., 21. ja 22. mail).
10. Jaanipäev (24. juunil).
11. Jõulupühad (25, 26, 27. detsembril).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: Suurel laupäeval, Suviste
pühade laupäeval, Jõulu laupäeval ja Vanal aastal.
Sel aastal on 365 päeva.
5
Esmasp. Uus aasta 19
Teisipäev
20
Kolmapäev
21
Neljapäev
22
Reede
23
L. Kolmekuninga p. 24
Pühapäev
25
Esmaspäev C k. 23,36 26
Teisipäev
27
Kolmapäev Paavli p. 28
Neljapäev
29
Reede
30
Laupäev
31
Pühapäev Korjuse p. 1
Esmaspäev ® k. 15,36 2
Teisipäev
3
Kolmapäev Tõnise p. 4
Neljapäev
5
Reede
6
Laupäev
7
Pühapäev
8
Esmaspäev 3 k. 13,50 9
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Neljapäev
13
Reede
14
Laupäev
15
Pühapäev
16
Esmaspäev
Teisipäev fji k. 18,31 17
Kolmapäev
18
Päike tõuseb:
1. k. 9,19
9,11
11.
8,56
21.
Läheb looja:
k. 15,28
13,46
16,08
1. veebruariks tuleb majaoma
nikul, vastavalt oma elukohale,
maksuametile esitada teadaande
(deklaratsiooni) leht kõigi oma
eelmise aasta tulude kohta.
Uueltavatud kaubandusettevõ
tete teatelehtede sisseandmise
tähtpäevaks on 15. jaanuar.
Mitte unustada tänavaid lu
mest puhastada ja kõnniteedele
liiva riputada.
Ärge unustage oma
vara ja elu
kindlustamast
„E E K S - M A J A S*
Suurturg 7
Kõik majaomanikud, ehitajad ja meistrid ostavad 1934, a. ainult
T. Ü. „Maja“ kauplusest
Tartus, Kaubahoov nr. 15, tel. 400
Teisipäev Mai püha 18
19
Kolmapäev
Neljap. Risti leidm. p. 20
21
Reede
22
Laupäev
Pühapäev ^ k. 8,41 23
24
Esmaspäev
25
Teisipäev
26
Kolmapäev
Neljapäev Taevam p. 27
28
Reede
29
Laupäev
Pühapäev <§| k. 14,30 30
Esmasp. Lehe risti p. 1
2
Teisipäev
Kolmapäev
3
4
Neljapäev
Reede
5
Laupäev
6
Pühap. 1. Nelipüha 7
E. 2. Nelip. 3 k. 17,20 8
Teisip. 3. Nelipüha 9
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
Laupäev
P. Kolrnainu J. p.
Esmaspäev |®i k. 23,41
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Päike tõuseb:
1. k. 4.25,
11.
3.59,
21.
3.38,
14
15
16
17
18
läheb looja:
k. 20.11,
20.34,
20.57
p.
Hobuste ja sõiduriistade maksu
I pool tuleb tasuda 13. mail.
Kasta tänavaid korralikult,
nagu seda nõuab linna sundmäärus!
Viljapuid ja põõsaid õitse
mise ajal hoolega kasta.
Hoolitsege katuste korrashoiu
eest, neid aegsasti parandades.
Jalgrataste, iseliikuvate sõidu
kite ja mootorpaatide maks tu
leb tasuda 1. juuniks.
Pea silmas oma kindlus
tusmaksude tähtpäevi,et
Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EEKS-MAJA’s“
Väga head suitsu saab see ja tuleb imeodavasti läbi, kes tarvitab
meie piibutubakat
„KU LL“
10
40 senti pakk
Tartu Tubakavabrik.
VI
Juuni — Jaanikuu
1 Reede
19
2 Laupäev
20
3 Pühapäev
21
4 Esmaspäev k. 14,53 22
5 Teisipäev
23
6 Kolmapäev
24
7 Neljapäev
25
8 Reede
26
9 Laupäev
27
10 Pühapäev
28
11 Esmaspäev
29
12 Teisipäev m k. 4,12 30
13 Kolmapäev
31
14 Neljapäev
1
15 Reede
Viidi p. 2
16 Laupäev
3
17 Pühapäev
4
18 Esmaspäev
5
19 Teisipäev
6
20 Kolmapäev 3 k. 8,37 7
21 Neljapäev
8
22 Reede Suve algus 9
23 Laupäev
10
**24 Pühapäev Jaani p. 11
25 Esmaspäev
12
26 Teisipäev
13
27 Kolmap. 7 magaja p. 14
28 Neljapäev H k. 7,08 15
29 Reede
Peetri p. 16
30 Laupäev
17
Päike tõuseb:
1. k. 3.19,
11. k. 3.09,
21. k. 3.06,
läheb looja:
k. 21.18.
21.31.
21.37.
30 p.
Paatide ja süstade pealt võe
tava maksu tähtpäev on 1. juuni.
Samuti jalgrataste maks.
Tomati, kurgi ja kõrvitsa tai
med kuu alul peenrale istutada.
Korralik majaomanik hoiab
alal kõik arved, mis vajalikud
tulumaksu-lehe täitmisel.
Igal aastal röövib isa surm
tuhandetelt lastelt koolis käi
mise ja edasijõudmise võima
luse. Parim, mida Teie võite
teha — on kindlustada laste
tulevik
K.-S.
,,Eeks-Maja“
elukindlustuse poliisiga.
I sordi katuse- ja isoleer pappi, tõrva ning
imbutusaineid saate
Viljapuudelt üleliigsed suvevosud ära lõigata.
Hoolitse kapsaliblika tõukude
hävitamise eest!
Tomaatide sidumist mitte
unustada!
Kindlustusselts
„EEKS-MAJA“
tule-, elu- ja
murdvarguse
kindlustused.
Naelu, tõrva, ahju materjaale jne. müüb
„T. Ü. MAJA" Kaubahoov 15.
13
September — Mihklikuu
IX
1 Laupäev
30 p.
19
Marjapõõsastel vanad ja üle
2 Pühapäev
20 liigsed oksad ära lõigata.
3 Esmaspäev
21
Maasika peenrad puhastada
4 Teisipäev
22
23 ja uued taimed istutada.
5 Kolmapäev
24
6 Neljapäev
25
7 Reede
8 Laup. Ussi-Maarjap. 26
Tulumaksu I poole tasumise
9 Pühapäev |f| k. 2.20 27 tähtpäevaks on 30. september.
28
10 Esmaspäev
29
11 Teisipäev
30
Vaadake läbi korstnad ja
12 Kolmapäev
31 ahjulõõrid, et nende korratu
13 Neljapäev
14 Reede Risti ülend. p. 1 olek ei põhjustaks tuleõnnetust.
2
15 Laupäev
16 Pühapäev 3 k. 14.26 3
Kinnisvaramaksu IV veerandi
4
17 Esmaspäev
tasumise
tähtpäev on 1. oktoober.
5
18 Teisipäev
6
Kolmapäev
19
7
20 Neljapäev
8
21 Reede
9
22 Laupäev
Tule-ja muude Õnnetuste
23 Pühapäev Sügise alg. 10
alal on võimalik
24 Esmaspäev [^k. 6.19 11
ennast kindlustada
12
25 Teisipäev
kõige vanemas ja
13
Kolmapäev
26
oma soliidsete re
14
27 Neljapäev
servide
ning laia15
28 Reede
ulatuslise
kindlus
29 Laupäev Mihkli p. 16
tajate-pere tõttu
30 Pühapäev (£ k. 14.29 17
kõige tüsedamas
kindlustuse seltsis
Päike tõuseb: läheb looja:
„ EEKS - MAJA’s “.
k. 19.21.
1. k. 5.17,
5.40.
18.52.
11.
6.02,
18.23.
21.
Elektriarvete osi ja sisseseadeid
l!llllllll!ll!!lill!l!!l!ll!l!!l Hii!il!!)i!iiilil!!iiltll!li!ill!lill!!llllinill!llllllIlllliilll!!llIllll!llllllliiillHini '.nMü.HMaiir-......
Piihap. 1. Kr. t. p. 19
Esmaspäev
20
Teisipäev
21
Kolmapäev
22
Neljapäev Nigula p. 23
Reede [0 k. 19.25 24
25
Laupäev
Pühapäev 2. Kr. t. p. 26
27
Esmaspäev
28
Teisipäev
29
Kolmapäev
Neljapäev Luutsina p. 30
Reede
[3 k. 12.52 1
2
Laupäev
Pühap. 3. Kr. t. p. 3
4
Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
Neljapäev 0 k. 22.53 7
Reede Toomapäev
8
9
Laupäev Talve alg
Pühapäev 4. Kr. t. p. 10
11
Esmaspäev
Teisip. 1. JÕulu p. 12
Kolmap. 2. Jõulu p. 13
Neljap. 3. Jõulu p. 14
Reede
Süütu 1. p. 15
Laupäev
k. 4.08 16
17
30 Pühapäev
18
31 Esmaspäev
Päike tõuseb:
läheb looja:
1. k. 8.51,
k. 15.27,
11
9.08,
15.18,
9.17,
15.19.
21.
30. detsembriks on majaomanikud või nende asemikud kohustatud maksuametile esitama
majaelanike nimekirja.
Ärimaks tuleb õiendada det~
sembri kuu keskel.
Kinnisvaramaksu I veerandi ta
sumise tähtpäev on 1. jaanuar.
„E E K S - M A J A“
"lll||||||lll»,,ll|||||||||l«^l[||||||||ll‘..... .
kindlustab õnnetuste vastu
tule-, elu-, klaasi-, kodu
loomadega murdvarguse
kindlustuse aladel.
Suurturg 7.
Praktilisemad Jõulu kingid ostate
T. Ü. „Maja“ majapidamise tarvete laost
Kaubahoov nr. 15, tel. 400.
17
Tartu majaomanike organisatsioonid ja ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 1908. a.
Juhatuse asukoht Suurturg 13, telef. 1-27.
peetakse kolmapäiviti kl. 7 õhtul.
Juhatuse koosolekud
Tartu Majaomanikkude Pank.
Asutatud 1923. a.
Suurturg nr. 7. • Telef. 6-50. Panga juhatus: esimees J. Lill, abi
J. Aavik, liikmed: A. Kulla m, M. Pärn, E. H o 1 d - N e u m a n n,
J o h. S e p p.
Panga nõukogu: esimees P. Ingermann, liikmed I. Oss,
LPiirand, P.Ehrlich, A. Vaher, J. Busch, F.Torm, O. Zimmermann ja J. Alver.
Revisjonikomisjon: V. K1 a u s, F. K ö s t e r, H. M ü 11 e r, P. Prants
Asjaajaja direktor: P. S t e r n f e 1 d t. Pearaamatupidaja : J. R i naidi. Laekur: M. Massakas.
Kindlustusselts «EEKS-Maja»
Suurturg 7, Tartu Maj. Panga majas telef. 6-50.
T.-Ü. „Maja“ Tartu osakond Kaubahoov 15, tel. 400.
Tartu Linnavolikogu isiklik koosseis.
Vab a dussõj alase d (32): Eduard Kubbo, Hans Ainson, Au
gust Saarema, Aleksander Raudsepp, Alfred Lätti, Aleksander Timmermann, Mihkel Tammann, August Põltsamaa, August Peitel, Ferd.
Karlson, Leopold Seidelbach, Voldemar Kähr, Karl Grau, Hugo Treial,
Gustav Hindrikson, Hugo Vihalem, Arnold Morin, Valfried Krastin, Os
kar Meoma, Jaan Raudsepp, Juhan Akermann, Johan Huik, Nikolai
Schmidt, Nikolai Kornev, Voldemar Siil, Karl Unt, Aleksander Luksepp,
Eduard Meksi, Eduard Hanko, Peeter Zirkel, Johannes Beifeld, Gus
tav Peets.
Keskerakond (10): Karl Luik, Ants Piip, Herman Sumberg,
Johan Kõpp, Juhan Lang, August Mõru, Villem Kustlov, Karl Saral, Karl
Pahk, Konstantin Kokla.
Majaomanikud (8): Paul Ingermann, August Kullam, AugusSiska, Julius Lill, Joh. Tallo, Voldemar Tamman, Artur Linkberg, Jo,
han Aavik.
Sotsialistid (6): Peeter Treiberg, Jaan Väin, Karl Lukk, Jo
hann Sütt, Albert Marmor, Mart Adamson.
Sakslased (4): Valter Stakelberg, Hermann Valter, Georg Postt
Otto Luck.
18
Aedlinna majaomanikud (2): Peeter Panksepp, Volde
mar Annok.
T ö ö 1 i i t (1): Rud. Bernakoff.
Kristlased (1): Jaan Treumann.
Venelased (1) : K. Bežanitskaja.
Kohtud.
Tartü-Voru Rahukogu. — Veski tn. 32.
I ja Ii jsk. Rahukohtunikud — Aia tn. 35
III ja IV jsk. Rahukohtunikud — Riia tn. 41
V ja VI jsk Rahukohtunikud — Tiigi tn. 52
Aadressbüroo — Ülikooli 19
Politsei.
Politsei
Politsei
Politsei
Politsei
I jaoskond — Kompanii 10
II jaoskond — Õnne 13
III jaoskond — Narva 44
Vahituba — Kompani tn.
Tartu advokaate.
Ainson, H. Riia tn. 6 tel. 5-86.
Grau, K. Suurturg 7 tel. 11-44.
Jürman, A. Promenadi 2.
Jaska, R. Lai 12 te!. 8 62.
Karlson, Ferd. Aia 17 tel. 5-51.
Klaus, V. Rüütli 22 tel. 32
Kongo, K. Rüütli 4 tel. 12-50.
Kriisa, j. Ülikooli 14 tel. 1-23.
Kunnus, P. Rüütli 22.
Kubbo, E. Suurturg 7 tel. 11-44.
Lagus, A. Rüütli 25.
Liibusk, J. Raekoja 6.
Mõtte, J. Raekoja 14.
Nääris, H. Suurturg 14.
Nurk, K. Kastani 8 tel. 12-89.
Nieländer, A. Lutsu 16 tel. 5.
Ostrat, J. Suurturg 10 tel. 1-18.
Ojasson, A. Riia 55 tel. 79.
Oksa, A. Suurturg 10.
,2*
19
Pikk, K. Küütri 2 tel. 10-78.
Ramm, J. Kitsas 1-2 tel. 2-23.
Rõuk, N. Suurturg 3.
Rütli, O. Suurturg 3 tel. 5-47.
Sepp, P. Ülikooli 36 tel. 13-33.
Sild, K. Promenadi 7 tel. 8-12.
Siil, O. Vabaduse pst. 11 tel. 93.
Soom, E. Rüütli 18 tel. 11-29.
Sumberg, H. Promenadi 5-4 tel. 3-61.
Sõrra, A. Rüütli 19 tel. 3-48.
Treial, H. Raekoja 14 tel. 6-27.
Tammist, E. Kompani 1 tel. 2-32.
Viik, J. Gustav-Adolfi tel. 4-60.
Osso, L. Promenadi 6.
Tartu notarid.
Kallas, J. Küüni tn. 5, telef. 450, erakorter Ülikooli 44.
Reimann, J. Suurturg 10, tel. 8-09, erakorter — samas. Siska, A. Suurturg 12, tel. 47, erakorter Tiigi 58, tel. 364.
Suubi, A. Suurturg 20, tel. 2-56, erakorter Lille 22.
Vihalem, H. Suurturg 3, tel 9-47, erakorter Vallikraavi 3, tel. 350.
Mehaaniline mööblitööstus ja äri
Asut. 1S08. a.
----------
OSVALD SIIDER
Tartus, Munga tn. 9.
Suurim mööbliladu Tartus
20
Õnnetus ei hüüa tulles.
Ilusal suvehommikul Vao valla taluperemees Kuusiku Juhan
rakendas hobuse vankri ette, et sõita Tartu Peetripäeva laadale. Laada
kaubaks võttis ta kaasa noore kolmeaastase pulli. Enne ärasõitu pere
mees silitab ilusat looma ja on veidi kurbki, et peab sellise toreda
looma müütama. Ent parata pole midagi, raha kusagilt mujalt võtta ei
ole, kuid nii mitmedki asjad tarvis korraldada nagu: veksel, mis tulekinmtuse eest k.-s. „EEKS-Majale“ antud, välja osta ja palju muud.
Naabri talu juure jõudes, peatab Juhan hobuse, et vaadata, kas
ehk Vanametsa Rein laadale sõidab, oleks nagu seltsim üheskoos sõita.
Uhkelt ja suursuguselt paistab Juhanile naabri, alles kolme aasta eest
valminud elumaja. Kuusik koputab uksele. Kui keegi avama ei tulnud,
avab ise ukse ja astub elamu eesruumi. Mitmekordse köhatamise peale
märkab Kuusiku Juhan, et keegi nagu tagakambri ukse vahelt piilub,
just kui kartes tulijat. Seepeale Juhan hüüab: „No mida sa lüürad ukse
vahelt, kas laadale ei hakka sõitma?" — „Aa, tere hommikut, see ju
Kuusiku peremees, anna andeks, ma, ma mõelsin, et jälle mõni agent."
„Mis agenti sa siis kardad?" pärib Juhan. „Eks ikka neid tule ja
elukinnitajaid, ära tüütavad kohe, on teised üles nuhkinud, et mul uus
elumaja kinnitamata ja nüüd ei saa hingerahu. Käivad järjest peale, et
kinnita aga maja ära, nagu ma ise ei teaks, mis teha. Praegu pole raha
kusagilt võtta ja selle kinnituse eest maksa jumalamuidu, kas ta’s ikka
nüüd kohe põlema läheb. Ega mul vihamehi pole, ahjud ja korstnad
kõik uued, oma pere käib tulega õige ettevaatlikult ümber. Kolm aas
tat sest saadik kui maja valmis sai, nüüd oleks agentidele juba ühe
lehma ära andnud, aga näe, mul lehm praegu laudas.
.Seda nüüd küll," arvas Kuusik, „raha on raske saada, aga sellist
maja kinnitamata hoida, on ikka väga suur julgus. Egas õnnetus hüüa
tulles, nüüd suvisel ajal pikne kardetav, ja mine tea kust teinekord tuli
lahti pääseb. Mina küll agentide pääle pahane pole, eks nemad teenivad
oma leiba. Päris hää on kui sulle meelde tuletab, mida teha. Egas
need tähtpäevad muidu meeles püsi. Minule tuleb iga aasta aegsasti
„EEKS-Maja“ agent koju, pole muretki tähtpäeva meeles pidamisega,
muud kui maksan. maksu ära ja ega ta jumalteab kui suur olegi, „EEKSMaja* on ju kõige vanem ja suurem seltsidest, kapitalid õige suured —
nii et päris odava hinnaga — saab kinnitada. Õnnetuse korral alati kah
jutasu välja maksmine sünnib õiglaselt ja kiirelt. Seda sa peaks isegi
teadma, on ju meie vallas neli tulekahju olnud, millised kõik .EEKSMajas" kinnitatud. Kõigile minu teada makseti õiglaselt ja ruttu 1"
21
„Hää küll, hää küll," tõrjub Vanametsa Rein, «kõneled samajuttu,
kui „EEKS-Maja“ agent terve eilse päeva ja pool ööd — aga mina pole
selline mees, kes ennast laseb ära hullutada ühel agendil !“
Nii lõppes kahe suuretalu peremehe jutt — kumbki omaette tark.
„No sõidame päälegi laadale, aga oma pulli mina küll kaasa ei vii, ega
mul tulekinnitust pole maksa." Enne Tartu jõudmist müüs Kuusiku
peremees pulli ’60 krooni eest ja sõitis otsekohe „EEKS-Maja“ Tartu
osakonna kontori ette, mis asub Tartus Suurturg 7. Majaomanikkude
Panga majas. Kontor oli parajasti rahvast täis, kes kinnitamas, kes jälle
makse õiendamas. Ametnikud kibedasti ametis seletuste andmisega ia
dokumentide valmistamisega. Kuusiku Juhani tundis agent kohe ja
tutvustas teda osakonna juhatajale. Juhan seletas, et tahtvat nüüd oma
vekslit pikendada. Juhanile pakuti suitsu, aeti juttu veel viljasaagist ia
eeltulevast rahvahääletusest. Tagasisõidul kohtas Jaan Vanametsa Reinu
õige lõbusas meeleolus. Üsna kodu lähedal jäi Rein tukkuma. Umbes
1. kilomeetri kaugusel Vanametsa talust paistis korraga läbi kaasiku
puie nagu tõuseks kuu. Rein ärkab üles ja silmab samuti, et tõuseb
juba kuu, küsib: „Palju see kella aeg peaks olema, et latern juba
metsataga?“
Hobused astuvad sammu, järsku märkab Rein, et metsa puude
vahelt ei paista kuu — see on tuli.
Meeleheitlikult sunnivad mõlemad hobuseid sõidule, et appi tõtata
varanduse päästmiseks.
Koju jõudes nägid mehed, et Vanametsa talu uus elamu on üleni
leekides ja päästa pole enam midagi.
Naine-lapsed nutavad — külarahvas suutnud neid vaevu põlevast
majast päästa. Peagi märgati, et süttivad laut, ait ühes talliga põlema.
Keegi polnud mõelnud loomadele, nüüd kus palavus väga suur, ei pääsetud enam loomi päästma. Tuul oli just Kuusiku talu pääleja ehk küll
1/2
kilomeetrit vahemaa oli, kandus tuli kaugele ja süütas Kuusiku
talu hooned.
Hommikul oli kurb pilt.
Vanametsa uhkest talust oli järele jäänud vaid saun, kõik muu
ühes loomadega hukkus tules.
Eilne jõukas V. valla peremees oli kerjus. Kuusiku talumaja oli
ka maani põlenud, ent tal oli 3000 kr. eest viimane tule vastu kinnitatud.
Umbes lõuna paiku peatub Kuusiku talu õues tõld-auto ja autost
väljuvad „EEKS-Maja" ametnikud ja agent, kes kinnituse teinud.
Ametnikud hindasid kahju ja lubasid kahju terveni tasuda, ühtlasi
anti materjali muretsemiseks kohe 1000 kr. avansina.
Kuusik tänas seltsi ja eriti agente, kes nii suurt hoolt oli üles
näidanud tema varanduse kinnitamisel.
Kurb oli Vanametsa Rein, tal polnud abi kusagilt loota. Veel eile
uskus ta et, 3 aasta kinnitusrahaga ühe lehma alles hoidnud, täna polnud
10. loomast ainustki järel.
22
Rein tunnistas nüüd avameelselt agendile oma mõistmatust ja
kangekaelsust, ja kahetses südamest, et oma varandused oli jätnud
kinnitamata.
Politsei uuris tule tekkimise põhjust.
Õhtul oli perenaine körti keetnud ja peale eine läinud kõik
puhkama. Arvatavasti pudenes mõni hõõguv süsi koldelt põrandale ja
ja sealt võis tekkida tuli.
Tulekahju juurde ilmunud küla peremehed paluvad nüüd kõik
agenti tulla kohe nende juurde ja kinnitada nende hooned Õnnetuste
vastu, et hoida endast ära Vanametsa Reinu kurb saatus.
•"■■iilil»**"
Tartu arste.
Arrak, A. Dr. med. sisehaiguste eriarst, Uueturu 9 tel. 12-38,
Amon, A. Riia 19-4 tel. 13-30.
Anderson, E. Vallikraavi 17 tel. 1-91.
Beifeld., J. Kompani 1.
Bernakoff, R. Lille 10.
Dobruschkes, Ersa, Rüütli 24 tel. 11-22.
Fischer, E. Dr. med., Tähe 42 tel. 7-03.
Grauber, E. Aia 15 tel. 13-14.
Grünthal, j. naistekliiniku röngtenoloog Jaani 10 tel. 12-27.
Gutmann, P. haavaarst, Pepleri 27 tel. 12-15.
Hansen, P. Dr. med., eradotsent, Jaani 3 tel. 7-45.
Hion, Viktor kõnehäirete ja närvihaiguste eriarst Riia 135 tel. 68.
Hollmann, V. Lodja 4 tel. 10-91.
Imelik, J. Jaani 2 tel. 11-41.
Jürgens, B. Karlova 6 tel. 12-47.
Jüriado, K. Rüütli 9 tel. 2-29.
Kienast, Herman, Pepleri 21-3 tel. 10-03.
Kieseritzky, Volfang, Vallikraavi 3-1 tel. 13-53.
Kleitsman, R. Dr. med., Naistekliiniku vanem assistent, eradot
sent, krt. Rüütli 19 tel. 6-21.
Kook, Karl Jaani 3 tel. 48.
Kuriks, O. Dr. med. eradotsent, silmaarst Promenadi 3 tel. 8-54.
Lepp, F. Dr. med., linna külgehakk. haig. haigemaja juhataja,
Aia 8 tel. 3-17.
Lukk, Ed. maa-arst Kitsas 11 tel. 1-15.
Lüüs, A. Prof. Dr. med. lastekliiniku juhataja tel. 2-60.
Normann, H. Dr. med. sisehaigused Väike-Tähe 1 tel. 11-55.
Peterhoff, R. Aia 17 tel. 2-80.
Reinhold, K. Narva 6 tel. 11-04.
Sõber, H. Rüütli 21 tel. 7-59.
Tempelmaksu tariif.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis esitatakse eraasjus
ametiasutustele, ametnikele ja kohtutele iga poogna pealt 50 senti, paberitelt,
millele vastust soovitakse 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
2) Abielulepingud ja abielu varanduse lahutuse lepingud 2°/o le
pingu summast, kuid vähemalt 10 krooni.
3) Arved Igasugused ja iganimelised — 0,2% arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus) tempelmaksust vabad.
4) Eellepingud — % lõpuliku lepingu tempelmaksu summast.
5) Hankelepingud jagamise lepingud, kokkuleppe lepingud — 1%
lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja vallasvara kohta —
1 °/e kingitava või ostetava varanduse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testamendid — 2 krooni
igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, okrok) — 1 °/o rendi (obroki)
kahekümne aasta summast, ühekordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — lo/o kokkulepitud tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused — 0,2°/o võla summast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud. Samuti nende
lepingute pikendused kui aastane üür või rent on:
üle
50kuni 200 kr.2
„
200 „ 400 „
„
400 „
800 „
„
800 „ 1000 „
,, 1600 krooni l°/o
snt. iga 10 kroonilt
4 „ „ 10
6 „ „ 10
8 „
10
üüri või rendi maksu summast terve lepingu kestvuse aja eest, ühes arvatud
lisatingimiste väärtusest.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmaksust vabad.
12) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (excl.) tempelmaksust vabad.
EHITUS- JA METALLITÖÖSTUS
JEHNI K“
TARTUS, VÕRU T. 1.
TELEFON 3-04
Vesivarustuse -- keskkütte -- kanalisatsiooni
sisseseadmised ja parandustööd.
25
Posti-, telegraafi- ja telefonitaksid.
Kirjad: Kuni 20 grammi...............................................................................10 s
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest....................................
5 „
Postkaardid: Üksikud................................................................... •
5 ,
Vastusega.........................................................................................................10 *
Tähtsaadetised: Kuni 20 grammi...............................................
20 „
Iga järgmise 20 gr ehk selle osa eest .
5 „
Kinnitusmaks iga 100 gr eest.........................................
20 „
Ristpaelasaadetised (trükitöö, äripaberid, kaubaproovid)
iga 50 gr pealt
...................................................................................
2 „
Tähitusmaks: Iga saadetise pealt raskusele ja saadetise
liigile vaatamata ..........................................................................................10 „
Rahakaardid: Transferdimaks............................................................... 10 „
Iga 10 kr. ehk selle osa eest.........................................................
5 „
Postpakid: Kaaluraha kuni 1 kg............................................................... 50 ,
1—5 kg........................................................................................................... 100 »
üle 5 kg iga 5 kg ehk selle osa eest..............................................100 ,
Välismaale: Kirjad 20 s., iga järgm. 20 gr eest 12 s., postkaardid
12 s., vastusega 24 s., ristpaelasaadetised iga 50 gr 4 s., alammäär
äripaberite eest 20 s., kaubaproovide eest 8 s., tähitusmaks 20 s.
Läti- ja Leedumaale meie tariif.
Telegrammid: a) Lihttelegrammi iga sõna pealt 5 s. (alammäär 40 s.).
b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäevased kahekordne maks.
Telefonikõned: 1) Kohalikud iga 5 min. eest 3 s.; kohalikud ava
likust kõnepunktist 10 s. 2) Kaugekõned iga 3 min. eest kuni
50 kiin maa peale 20 s., kaugemale kui 50 klm 40 s.
Tartu linnas praegu maksev feinniS’
varamaksu tabel. Maksmapandud
1933. a.
Aasta sisse
tulek kr.
1— 100
100— 200
200— 350
350— 550
550— 800
800—1100
1100—1450
1450—1850
1850—2300
2300—2800
2800—3350
3350- 4000
4000—5000
5000—7500
7500 ja üle
26
MAJAOMANIKUD!
MäntaS- ja ki¥itõrva
Mahaarvatav °/o
kivi-
müük kodumaa tõrvatööstuse laost
UUETURU T
segapuu
h o o n e d
65 o/o
63
60
57
54
51
48
45
42
39
36
33
29
25
20
70°/o
68
65
62
59
56
53
50
47
44
41
38
34
30
25
75°/o
73
70
67
64
61
58
55
52
49
46
43
39
35
30
29,
Oudova hoovis
Samas tõrvapapp, naelad ja muud
pappkatuste tarbed. Tõrvatööde
eelarvete kokkuseadmine.
usm Saadaval vilunud tõrvajad B
i
Kauba eest täielik vastutus.
___ _
Inglaste maitsele vastavad pa
berossid
„M SSS“
Inglased aga on kõrgelt arenenud
rahvas, seega on »M I S S« pabe
rossid ka meie nõudlikumale
suitsetajale vastuvõetavad.
Soovitab oma laost peen-, rukki- ja
magushaput leiba ning sepikut, mis
maitsvuse poolest võistlematu.
Tellimiste täitmine kiire ja korralik.
' i > m i''
iiiii||Uiii»‘«*i:iii|iiiiii«i‘ii|||iiui||iiiii|ll|iiui,,,ii!,,ll,,in,l|l,ir.'im, Hflii 11 ii* * 1111 lifti i, nn i im iiiiim i n ii|ll,iiiiiIiiiHsiT
Tarti Linna Laenühassd HomisjoniHauplus
Tartus, Auriku tänav 2, teief. 1«Š5.
SOOVITAB odavate hindadega kõiksugu juhuslisi kuld- ja
hõbeasju, kirjutus- ja õmblusmasinaid, jalgrattaid ja teemasinaid. — Pääle selle kasukaid, palituid, ülikondi ja jala
nõusid, laua ja voodipesu, kõiksugu vaipu ja nahkasju,
VÕTAB MÜÜGILE komisjoni tingimustel peale eelpooltähendatud asjade igat seltsi mööbleid, muusikariistu antiikasju jne. — Ka võib laenukassasse panditud asju kaupluses
müüa lasta, ilma et neid oleks vaja pandist lunastada.
Teie riided saavad täiesti uue välimuse, kui lasete nad puhastada
ja värvida eri-keemilises riiete puhastuses
fii
Jlus
fi
Samas värvitakse kõiksugu lõnga ja kangaid. — Triikpesu vastu
võtmine. — Töö korralik ja hinnad odavad.
i il 11H i ..... ■ulllim...... ■■lillil»'...... 'Illil...... ■■■'lillil.........nilllln--i|llll'"»nil||ni--'-Hl||lii-"'"fiil||ln»........ ||||n—-»n|||H..... .
Sääl, kus Emajõgi voolab,
on mu kodu, kallis kodu.
Seal asub ka tubakavabrik, mida
iga tartlane peab toetama.
Seepärast on iga suitsetaja kohus nõuda
ainult neid paberosse ja tubakaid, mis
müügile lastud
Tartu Tubakavabrikust.
Pealegi on Tartu Tubakavabriku saadused
kõigiti soliidsed ja maitsekad.
Š-.... Illil........... .............. ................ Hiilin..... "lillini".... «'lillil*..... I|||I»—|||||III........ Miilil........ "Miim..... -Hiilin-..... n||]|n—<*
30
Töövõimetuse puhul ja
surma juhtumil rahalist abi
Majanduslikkudest
muredest vabu vanusepäevi
Lastele täiskasvanuks
saamisel võimalusi iseseisva
elu alustamiseks
Seda võimaldab soodsatel
tingimustel
KINDLUSTUSE SELTS
EEKS-MAJA
!'-r;'iv,: :::
: '^^
elukindlustuse poliis
3l
f
«
nimi kindlustab ostj ale
häid iluravi vahendeid!
REGINA-PUUDER on peen ja hea lõhnaga.
REGIHA-KREEM (rasvata) on parim puudrialus.
REGINA-LÕHNAÕLID on hea ja püsiva
aroomiga.
REGINA-EAU DE COLOGNE’1 on suures lõhnade
valikus.
REGSÜA-KÜÜNELAKK saadaval mitmes
varjundis.
REG1NA-HUULEPULK on kahjutu ning püsib kaua.
valmistaja
Andmed 1. dets. 1933. a.
Tänavanimetuse juures seisev number tähendab linnaosa.
ÕNNETUS
El HÜÜA TULLES!
Seepärast kinnita oma eiu ja
ja vara parem täna kui homme.
EEKS-MAJA
TARTU OSAKOND asub
Suurturg 7
Telefon 9-78 ja 6-50.
............................. .
Karl Kirk
EllillillilllllllilllllilllllM
Diplomeeritud ehitusmeister
Tartus, V. Maarjamõisa tänav 13
(omas majas).
Telefon 10-35.
t
jr
Võtab oma peale igasuguseId
%
|
ehitustöid
C
*
J
J
%
Iw
Ümberehitused ja
remonttööd
%
*
i
I
Eelarved ja ehltusaruanded
I
ssr
ÄT
W
%.
f
&
E
m
jr
=
'xs*
TS
J
I
%
^
Erialaline praktika 37 aastat
J
Tartu Majaoman. Seltsi liikmetele
tasuta ehltusnõuanne.
J
\
\
S
ä
%1
Aia. I, IL
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kusik, Eduard
Tähe tn.
10 Hennoch, Mihkel ja Adele
12, 14 Jänes, Märt
16, 18 Raudsepp, Jul. ja Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Eschholtz, Vilhelmine
32, 34 Rütli, Oskar
Pepleri tn.
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
Kastani tn.
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Jaan
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Uist, Jüri
Vaksali
Aida.
2 Klaos, Karl
4, 6 Ratnik, Johannes
Aleksandri tn.
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
12 Kombach, August
Turu tn.
14 Uiga, Davet
16, 18 Kraus, Johann
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tn.
17 Sihle, Theodor
19 E. Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27. 29, 31, 33 Kohler, pärijad
35 Riigikohus
37, 39 Siska, Alma
Pepleri tn.
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
Kastani tn.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla Alma,
Varkel, Johan
65 Moor, Alexander
tn.
II.
1 Lange, Tio
3 Lahk, Otto
5, 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tn.
9 Raudsep, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
luru tn.
Parem Emajõe kallas
35
Aleksandri.
2 Kramer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Kaplan ja Press, pärijad
Uueturu tn.
14, 16 Panksep, Karl, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
___
Lodja tn.
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärijad
Soola tn.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Varkel, Marie
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
Lao tn.
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedrich
70 Mutso, Martin
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Karoles, Hans ja Pauline
Aida tn.
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
___________ Lina tn.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johann
Jõe tn.
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
1Q8 Friedrich, Josua____________
Rebase tn.
110 Silm, Kusta
36
1, II.
I
3
5
7
9
Tartu Maavalitsus
Roht, Gustav
Roht, Gustav; Pehap, Jaak jne.
Furmansky, Moses
Beck, pärijad
Uueturu tn.
II Torm, Friedr.
13, 15, 17 Truuts, Kristjan
Lodja tn.
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
_________
Soola tn.
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Luchsinger, Wilhelm
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Dobruschkes, Reisa
45 Epro, Eduard
_________
Lao tn.
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapu, Mihkel
Aida tn.
63, 65 Nabritson, Johan
67, 69 Vesterstein, Andres
Lina tn.
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.; Lange, Marie
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul; Inn, Anna
83, 85 Truus, Mart
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
Jõe tn.
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister Liisa ja Kannuska
Jaan
107 Rekand, Jaan; Pääsuke, Liisa
___________Rebase tn.
109 109-a Laisk, Liine
III Sassi, Ferd.
113 Eichelmann, Johan
Kuu tn.
115 Madisson, Peter
117, 119 Lall, Alvine
121 Schults, Minna
123 Lukk, Jaan
__________Vabaduse tn.
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Vahi, Karl
110*a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Paabu, Joosep
116 Unt, Juhan
118 Nurmberg, Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Keerd, Tõnis
126 Kütt, Juhannes
128 A-S Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, Liisa
134 Kljäs, Gosvei ja Josselson
Heinamaa
Alevi II.
I Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Ruusa, Mihkel
7 Rebane, Peter
9 Adof, Rosalie
II Siimann, Alex
15 Normann, Johan
2 Müür, Mart
4 Kadak, Liisa
6 Kimask, Minna
8 Grigor, Josep, pärijad
10 Hermann, Miili
12 Parv, Kusta
14 Gailis, Jaan
16 Toom, Johann
18 Tief, Otto
Alliku 1.
1 Tetin, Marie
3 Pujat, Eduard
2 Lätti, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne III.
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pfttsep, Hendrik
14 Paurson, Mihkel; Mutso, Jaan
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, Minna; Beern, Luise
18-a Veber, Ado ________ ______
Paju tänav
____
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26, 28 Tartu linn
I Birk, pärijad
3, 5 Roiland, Joh.
7, Ploom, Marie; Järve, Luise
— Räppo, Minna ja Eduard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro Kaarel
II Meoma, Aleksander_______ _____
Paju tänav
_
13, 15 Semmel, August
17 Raud, Karl, pärijad
19, 21 Sorksep, J. ja Kaur A.
23, Munna, Gustav
25 Sellkääri, Lisa
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Alexander; Kraav,
Johannes
35, Peets, Karl
37
f,:
l. i
lv,
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki, pärijaid
41 Pulles, Kusta;
Hendrikson, Anna
Linnaheinamaa
Ardla.
I (R.-P.)
I Massakas, Mihkel
3 Kister, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
II Koorm, Karl
Rahu tänav
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku.
II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn
Puu tän.
Parem Emajõe kallas
A-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Soola tn. lõpp ja j)arem Emajõe kallas.
C. R. Jakobsoni.
I (Tähtvere).
Barklai plats.
I.
Kaubahoov äridega nr. 1 Jänes;
Märt; 2 Lepp, Karl; Eha, Felix;
3 Vallas, Mats; 4 J. Kuhi,
5 Luksep ja Kevend; 6 Tschernov, Meta
Botanika.
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Büss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen, Artur______
Gush-Adolfi ja Tähtvere tn.
2Õ Jaesche, Ernst
38
I.
— Tartu linn
I, 3 Pärmivabrik
5 Johanoson, Johannes ja Herta
Gustav-Adolfi tn.
7 Tartu linn
9 Zahrens, Melanie ja Leonhard
II, 13 Unt, Peeter
22, 24 Moks, Karl, pärijad
26 Prakson, Ida_______
Lepiku tn.
28, 30 Puusepp, August
32 Heateg. s.
34, 36 Nuust, Aug.
38, 40 Lauri, Johan
42 Kramer, pärijad
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak ___ ______
Herne tn.
50,52 Seidenbach, Oskar ja Harald
54, 56 Luiga, pärijad
58, 60 Siefermann, Theonie
62, 64, 66, 66-a Meomuttel, Liine
68 Keelus, Mihkel ja Pauline
Oa tn._____________
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
Kloostri tn.
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Mart
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
35, 37 Liiv, Eduard
Botaanika aia
tagumine külg
70, 72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve,
Isak, Sonja
Emajõe tn. ja parem Emajõe kallas.
Elisabeti.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peter
10 Bshrsols, Elisabeth
12, 12-a Saeberg, Jaan
14 Tikk, Peter
16, 16-a Klarmann, Jaan___
Kesk tn.
18 Kriis, .pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Magda
Tähe tn._______ _
30 Kangur, Peter
Kevade tn.
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linn
Elva.
2 Mark, Reinh.
4 Klemmer, Johan
6 Pääsuke, Linda
8 Reeben, August_____________
___________Väike Kaar__________
10 Kuppits, Juhan
II.
I Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
II Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peter___________
Kesk tn.
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan _____
Tähe tn.
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
II (Tamme).
I Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
7 Maasik, Herta
9 Hersov, Anette
II Haugas, Ludvig
39
l2
14
16
18
13 Veiderpass, Nikolai
15 Juhanson, Theodor
Väike Kaar
S aarsen, Villem
Ignati, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
—
Kesk kaar
17
19
21
23
25
27
20 Lui, Mihkel
22 Sööt, Jaan
24 Soonets, Marie
—
Suur Kaar
Kesk Kaar
26 Treier, Ernst
28 Uudel, Karl
30 Vanaase, August
p2
34
^6
^8
^0
^2
^4
46
48
50
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Kaalep, August
Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
Suur Kaar
33, 33-a Fuchs, Lnne
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
Soinaste tn.
39 Himraa, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Mailend, Eduard
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojason, Märt
Raja tn.
Soinaste tn.
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag Jüri
Bürger, Johann
Anmann, Vladimir
Emajõe.
I.
— Botaanika aed
Botaanika tn.
— Furmansky, Teve, Isak, Aisik
Väike Emajõe tn.
1, 2 Brunhof, Peter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6, 7 Tasak, Marta; Jürgens, Alide
8 Põder, Johannes
9, 9-a Tallo, Marie ja Johannes
10 Juurup, Georg
Parem Emajõe kallas.
Kartuli tn.
Era. II.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
40
j
|
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, Alexandra
Filosofi. II.
2, 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, pärijad
14, 16 Schilling, pärijad
18 Jürgenson, Karl
20 Sõrra, Anna
22 Janson, Ottilie
I Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Eufrosine
7, 9 Vahin, Emilie
II Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tenter, Julie ja Endel
19, 21 Luks, pärijad
23, 25, 27 Leoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
|
Fortuuna. III.
2, 4, Allik, Juhan
6, 8, 10, 12 Tartu linn
14, 15 Luiga, Hans
16 Jüriado, Eduard
17, 18 Lang, David ja Pärn, Anna
19, 20 Vene heateg. selts
21, 22, 24, 25 Järveson, Sergei
26, 27 Käärik, Kaarel
28, 29 Kena, pärijad
Põik tn.
30, 31, Goldberg, Alexandra
32, 33 Moscharov, Jakof
34, 35 Joor, Liisa ja Varkel, Emilie
36 Varkel, Emilie
37, 38 Befeld,. Karl
39, 40 Peklevitsch, Feodosja
H Blinov, pärijad
42, 43 Martinson, Joli.
44 Lepp, pärijad
45, 46 Teder, Peter
47, 47-a Raud, Peep
48 Ostx-at, Juliane
49 Hirt, Peeter
50 Fadejev, pärijad
51, 52 Metslang, Gustav
Pikk tn.
53, 53-a Polini pärijad
54 Koslov, Sergei
56 Niinberg, Katariina
57 Vorobjev, Ksenija
Paju tn.
Vasak Emajõe kallas
Fr. R. Kreutzvaldi. I (Tähtvere).
Tammekann A. ja J.
1
9 Mark Julius
Gildi. I.
2 MirVitz, Abram ja Moses
4 Luik, Oskar
___ _
Rüütli tn.
6, 8,10,12 Linna maja
1 Mirvitz, Abram ja Moses
3 Post, pärijad
5 Allik, Joh.
Rüütli tn.
7 Sohinidt, Hugo
9, 11 Lehnbaum, pärijad
Politsei plats ja Kompanii tn.
Gustav-Adolfi. I.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna______ ______\_j
Rüütli jn._______
8 Šõrra, Jaan
’
■
'
10 Pudersell, H. ja Kupus, L.
Ülikooli tn._
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18, 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26* E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magnus
34, 36
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul______ ______
Lai tn.
44. 46 Vals, Andres
Tee Toomele.
48750 Lühha, Erika ja Irmgard
52 Johanson, Joh. ja teiste____
"“Botaanika tn.
54 Žur Mfihlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66’Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antome ja Eduard
70, 72, 74 Ülikool
_____
Tähtvere park.
42
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch, G., Tittelbach E
Rüütli tn.
7 Hold-Neumann, Eduard
9, 11 Kroger, pärijad
13 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
15 Grüntal, Erna, Ilse, Gert
Ülikooli tn.
17 Ülikool; Ülikooli kirik
Gustav Adolfi plats ja Peeter
Põllu tn.
19 Ülikooli maja (Võimla)
Lutsu tn.
Terrepson, Edgar
21 Melkov, pärijad
_____
Lai tn.
23, 25 Plaks, Šofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
Botaanika tn.
35 Freivald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja Kikkas, S.
43, 45 Saar, Oskar
47, 49 Ktigelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
53 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz, Vlad. ja Heuie, A.
Herne. 1.
1 Seidenbaeh, pärijad
3, 5, 7, 9, 11 Nurm, Richard
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Johan ja
Sõster, J.
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
‘47, 29, 31, 31-a Frisch, Joh.
33 Kombe, Paul
Kartuli tn.
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Kristjan
43 Jõgi, pärijad
Marja tn.
45, 47 Madison, Robert
49 Vedler, pärijad
51 Kirilov, Olga
53 Hammer, Jaan
55 Võõbus, Kusta
Melooni tn.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Piiri tn.
59, 61-a Pihlap, I iisa
63 Unt, August
Linna heinamaa
2, 4 Paju, Kari
6 Kl aos, Helene
8, 10 Nauraov, Ludmilla ja Boris
12 Kuiv, Eugen
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik., Jaan
20 Austa, pärijad
22, 24, 26 Tampel, Elise ja Otto
28 Trull, Anna ja Kraan, G.
30 Heido, Lass ja Müller
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peteiason, Mart ja Otto
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta; Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tn.
___
56 Rästa, jaan
58 Räppin, August
Melooni tn.
Piiri tn
60, 62 Mats, Peter
Hetseli. I.
2 Schröder, Felix
6 Ottas, Johan
:
7 Rahukogu
5 Köhler, pärijad
3, 1 Riigimaja
Katoliku
Hiie. I. (Tähtvere)
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, ][aan
7, 9, 11 Rästa Jaan ja Laane,
12, 14, 16, 18 T. E. MajandusArnold
Ühisus
13 Ahlmann, Artur
20, 22, 24 Oss, Alice
15, 17 Jansen, Georg
26 Oss, Johan
Pahem Emaj õe kallas Pontoonsilla juures lil linnajaos.
Hugo Treffneri. III.
2 Treffner, Elsa
4 Reinhold, Karl
6 Lil], Julius
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh,
9 Raba, Ruus ja Lopuchm
Narva tn.
43
J. Hurda.
(Tähkvere).
3
5
7
9
2 Starkopf, Anton
4 Frisch, Karl
6 Saar, Tõnis
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
Ilmarise. II.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Kaid
Sutt, Andrei
Ilmatari. I. (Tähkvere)
Ilmatsalu. I.
2 Looga, Johann
Jaama. III.
2 Martin, Eduard
4, 6 Engel, Peeter
8 Prants, Peeter
10 Laisk, August
Mäe tn.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti lasteaed
16 Nachman ja Jassman
Roosi tn.
18 Vohlfeil, pärijad
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandm. selts
26, 26-a Vichmann, Vilhelm
28 Linna maja
30 Klassen, Mihkel
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jäik, Konst.
42 Riomar, Jaan
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
Raekoja tn.
58, 60, 62 Kuusner L
Pärna tn.
64 Saks, Jaan
66 Otter, Karl
68, 70 Jtiriado, Märt
72 Sõjaväe-laatsarett
44
|
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peter
Mäe tn.
21 Albrecht, Luise
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tn.
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
37, 39 Reinhold, Alma
Kivi tn.
i
|
41. 43 Pusemp, Joh.
43-a Raudsepp, August
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Ants
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Ivarro, Marie
59 Königsfeld, pärijad
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peter______
Raekoja tn.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad
73, 75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Alexauder
Pärna tn.
91 Post, Gustav
93, Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk, Anna
99 Suits, Hilda
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August
| 105, 107 Hansen, Vilhelm
| 109 Tallinna L. H Kassa
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard .
— Sõjaväe laatsareti köök
Räpina maantee
J. V. Janseni. I (Tähkvere).
Jõe.
II.
2 Liivamägi, Eduard *
4 Truus, Mihkel
Aleksandri tn.
6 Lampson, Elfriede ; Kuusk,
Emilie.
8 Martinson, Paul
10, 12 Saks, Eduard
I Liiv, Andres
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, A. ja E.
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas, August; Vint, August
II Kits, Karl
Aleksandri tn.
13, 15 Goldberg, Israel
Turu tn. ja parem Emajõe kallas.
Jänese. III.
2 Truus, pärijad
4, 4-a, 4-b Sehasmin, Mart
6 Tooming, Leopold
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12, 12-a Oja, jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liine
18 Rein vald, Jaan
20 Rüütel, Fduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapu, Ida
30 Lester, Rudolf
32, 32-a Väljaots, J.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
I Meister, Georg
Mäe tn.
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, Hendrik
Roosi tn.
II Sööde, L.ine,
K. A. Hermanni. I (Tähkvere).
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
>
j
I
— Müller, Therese
10 Puusep, Fr.
45
Kabeli. II.
[ Raudtee valitsus
3 Tavita, Jakob
5 Grossberg, Viktor
7 Luht, Kristjan
9 Laus, Leena
11 Raudsep, Johan
Pauluse surnuaed
Kalaturu.
III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
Holmi tn.
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johann
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, pärijad
Fortuna tn.
Vasak Emajõe kallas
III.
Kalda.
1 Genss, Nosson; Braschinsky,
Libe
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tn.
-— Treffner, Elsa
3, 4 Elken, pärijad
5 6 Silbergleich, Hans
7 Karik, Karl
m
Vasak Emajõe kallas
Vabaduse sild
Ühendus Narva tn.
8 Gelb, Mihail
9, 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike Põik tn.
15, 16 Tartu linn
Vene tn.
17,x18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa Peeter
23 Aerutajate klubi
Väike Meltsiveski tn.
24, 25, 26 Flachs, Ella
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
|
jj
Vasak Emajõe kallas
Kalmistu
— Trampach, Ed.
2, 4 Ratasepp, pärijad
6 Prost, Johannes
8, 10 Klaos, Alexander
12 Kool, Marie
14 Lusikas, Jüri
46
III.
1 Viro, Joh.
3 Rosenberg, Joh,
11 Ratasep, Leena
13 Hasenbusch, Artur
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
Kabeli tn.
26 „Lellep“ a.-s.
Narva tn.
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klesment, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Joh.
46, 48 Laigasküla, Jakob
Mäe tn.
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
Risti tn.
Liiva tn.
j
j
;
21, 23 A.-S. Tartu Metallivabrik
25. 27 Kiipsaar, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar-, Daniel
33 Köster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomson, pärijad
39 Jakobson, pärijad
Narva tn.
41 Rossner, Karl ja.Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, pärijad
53 Hermann, Leena
Mäe tn.
63 Rätsep, Älide
j 65, 65-a Kütta, Jaan
Roosi tn. ja linna maa
Kaluri.
III.
!
1, 3, 5, 7 Hackenschmidt, Paul
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja Valter
Lodja tn.
6 Meilach, Hirsch-Leib
9 Üdso, Arnold
8, 10 Prikkel, Gustav
11, 13 Tõnisson, Luisa, Narits,
— A.-S. Ktitteveo
Emtna
Lodja tn.
15, 17 Umblia, Artur_________
12 Linnamaja
[. ’
Soola tn.
14, 16 Rammolirüs, Emilie
19, 21, 23 Stallmeister, Jakob
18 Lomp, Aug.j Sokolov, Paul
25, 27, 29 Karolin, Peeter
Soola tn.
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
20, 22 Nikiferov. Konstantin
39, 41 Menning, pärijad
24, 26 Milles, Reinhold
43 Hofrichter, pärijad
28, 30 Primäkin, Vassily
45 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
32, 34, 36 Sirk, Karl
38, 40 Segritz, Karl
Lao tn.
42 Niemann, Leontine
44 A.-S. „E. M. Usvansky ja Pojad"
46 Muhli, Eduard
Lao tn.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
Karlova.
2, 4 Tartu linn
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tn.
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja Johan
47
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumfeld, J.; Katalsep, Ii.
18-a Paurson, Kari ja Dagmar
Lao tn.
20 Kahn, Julius
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
Aida tn.
36, 38 Lange; Tio
40, 42 Krause, Alexander
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
— Linna maja
Lina tn.
|
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Liisa
— Kivi, Johan
Lille tn.
11 Šõrra, Georg
13, 15 Pfaff, Konrad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet.
23 Tomberg, pärijad
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Amberg, Rudolf
37 Sisask, Johan
39, 43, 45 Zimmermann, Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja Ida
Pargi tn.
63
65
67
69
Jõe tn.
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Schnikker, Alex.
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tn.
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Lisa
76, 78 Palm, Alide ja Tomasson,
Helene
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, Hedvig ja
Alfred
Rebase tn.
88 Naba, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Schiller, Bernhard
— Arnella, August
92-a Krusale, Bmilie
— Rootsi, Friedrich
Kuu tän.
94 Reinthal, Theodor
Vabaduse tn.
96 Läbi, Hans
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
Sõbra tn.
106 Pulles, Peter
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Jüri ja Marie
48
Karlova park
Tartu linn
Napp, pärijad
Tartu linn
Heine, Oskar
Marta tn.
91
93
95
97
Onne tn.
Lond, Hans
Padar, Kristjan
Kivistik, Alexander
Luisk, Helene
Kuu tn.
Vabaduse tn.
Plaks, Heinrich
Raudjalg, Jaan
Sõbra tn.
Äarna, Datiiel
Aria, Elmar
Sae koja tn.
Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
116, 118 Uik, Jaan
Saekoja tn.
120 Pulli, Eduard
122 Saar, Miili
Kartuli. I.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Oskar
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9, 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, Eduard ja Pihlap, Karl
Oa tänav
Emajõe tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Kase. II.
1, 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
— Ilb, Aleksander
Kastani. I, II.
2 Allik, Julie
Adamsou, Jaan
4, 6 Rütli, Oskar
Maarjamõisa tn.
8, 10 Kadak, Pauline
12 Kedder, pärijad
14, 16 Kustavus, Hindrik
Tiigi tn.
18 Kukk, Martin
20, 22 Vtihner, Mathias
24, 26 Sõrra, Jaan’
_ ____
Aia tn.
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Grohs, Amalie
Vikerhäuser, Ivan
Riia tn.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Rives, Joh.
46, 48, 50 E, Vabariik
52 Deinhardt, Johanna ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, Johann
62, 64 Aiand, Charlotte
86 Kase, Peeter
88, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
| . 1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
II, 13, 15 Vender, Oskar
17, 19, 21 Kaltenberg, Richard
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Josep
Maarjamõisa tn.
Veidemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37.Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Mathias
_
Tiigi tn.
45, 47 Thal, Olga
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
____ ____
•
Aia tn.
____
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Leopold
61, 63 Korknobel, pärijad
65, 67, 69 Parts, Karl ja Mihkel
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99.~101 Lond, Jaak __
Riia tn.^___
103 Kauba Pank
49
105, 107, 109, lil, 113 Peets, Joh.
Tamme tn.
115, 117,119,121 Villberg, Gustav
ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Lauristin, Fromhold
133, 135 Tamm, Peter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Kallas, Pauline ja Palm, Ed.
145, 147, 149 Al ajan, Jaan ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, Mathias
Kase tn.
157, 159, 161 Bluss Peter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
— Vulf, Marie
— Tapamaja
Võru maantee
Katariina
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlis e
16, 18 Pelju, Mart
Kesk tn.
20, 22 Pr ost, Jakob
24, 26 Järv, Jaak
Võru tänaval asuva krundi
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7, 9 Napp, Peter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
4
nr. 26 tagumine külg
Katoliku. I.
1 Piip, Ants
50
2, 4 Lepp, Karl
Veski tn.
6 Tooming, Liine
K. A. Hermanni tn.
Müller, Therese
Starkopf, Alide
J. Hurda tn.
Anielo, Jaan
Mielberg, Ivan
C. R. Jakobsoni tn.
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
Kauba.
PoodNr.
„
„
„
„
„
„
„
„
„
,,
„
„
„
„
„
,,
„
„
n
„
Kaubahoov
39 Nilp, Anna
38 Vask, Aleksander
37 Satini, Marta,
Jakovlev, Emilie
36 Tobias, Joh.
35, 34
33 Simm, David
32 Vogel, pärijad
31 Resvov, Ivan
30 Pedraudse, Karl
29, 28 Grüner, pärijad
27 Vilde, Osv. ja Julius
I.
I Petersen, Agnes
3
5 Kauer, Simon ; Pasternak, David
7, 9 Holst, Rudolf, pärijad
II Kochlap, Jaan
13, 15 Holst, Rob.
17 Holst, pärijad___
Jäöögiturg
Söögiturg
Kesk.
2, 4 Kullam, Aug.
6 Noorkukk, Alide
8 Kriips, Mihkel
10 Parts, Meta
Lootuse tn.
12 Latt, Linda
14, 16 Ploets, Ilse
18 Messing, Alvine
20 Rässa, Jüri________________
Elisabeti tn.
22 Mork, Karl
"
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Heindrik ja Karl
28 Link, Johannes ja Hilda
Onne tn.
30 Lüdimois, Mart
32 Veber, Juhkum
34 Laurson, Miked_______
__
Kuu tn._____
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Ingermann, Lydia
42 Adamson, Karl____________
Vabaduse tn.
44746 Logina, Liisa
48 Krisberg, Alide__ _________
Sõbra tn._________
50 Dreier, Karl
o2 Täht, Alma________________
j
I
!
j
|
II.
I Paedrason, Jaan_____________
Lootuse tn.
3 Emblik, Juh.
5 Pau, Gustav_________ _______
Elisabeti tn.
7 Raud, pärijad
9 Peljo, Johann
II Muna, Richard ja Julie
13, 13-a Klaos, Alex___________
Õnne tn.
15 Lepwalts, Pauline
17, 19 Vene vaeste komitee
21* Vassil, Emilie
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan________________
Vabaduse tn.
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda______________
—
Sõbra tn.
33 Simo, Adam
37 Sotnik, August
39 Joost, Akulina
41 Muna, Jaan
_________
Nigula tn.________
43 Mikk, AleksTja Sisask, Ella
Saek0ja txn___ ___
54
58
—
—
Teppo, Karl
Toom, Juhan
Päärent, Gustav
Loorits, August
4
51
Kesk Kaar.
I, II.
2 Tamm, Gustav
4 Kutsar, Jaan
Kungla tn.
6 Rätt, Jaan
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Alex.
Tammekuru tn.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harry
Räni tn.
22 Akberg, August ja Natalie
24 Fischmann, Alexandra
26 Kolda, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
Elva tn.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
-
Äri tn.
36 Kirp, August
Riia maantee
i
1 Kiipsaar, Peeter
3 Vaiaiel, Paul
Kungla tn.
5 Lelle, Georg
7 Luht, Jaan
9, 11 Kimmel, Mihkel
Tammekuru tn.
13 Plaks, Karl
15 Sikk, Emilie
17 Lestal, Karl
19 Keem, Karl
21 Libe, Karl
Räni tn.
23 Rõika, Mihkel
25 Laanemann, Joh.
27 Türp, Marie
29 Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
Elva tn.
37 Vanatalu, Friedrich
39 Kõivamägi, Anna
Riia maantee
49
51
53
55
57
59
|
]
(Tamme)
61
63
65
67
69
71
Lembitu tn.
Narusk, Johan
Tigane, Marie
Mihkelson, Jaan
Rožnovsky, Julie
Vambola tn.
Kannik, Peter
Kolts, Änna
Tasuja tn.
Müürsep, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Alex.
Kiipsar, Jaan
Kiipsaar, Kaarel
Kitsing, Mart
Sakala tn.
Kevade.
2 Kangur, Peter, pärijaid
— Masik, Johannes
52
II.
Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
\
Kirsi. II.
Kitsas. I.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
— Raphoph, Reinhold. pärijad
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Mühlenthal
9 Vallas, Mats
m. 'j
— rr *
Tähe tn.
Iii.
Kivi
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegiried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Älexander
22, 24 Kollin, Johan
20, 28 Sillasoo, Yillem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, Aug.
40 Regge, Otto
Pikk tän.
42, 44, 46 Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Kruuse, Ado
68 Sastok, Ludvig
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Älexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pärijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31, 33 Soe, Gustav
35, 37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
Pikk tn.
53 Mõrd ja Raudseping, Feodoroff
55 London, August
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Nilkhofer, pärijad
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Jaama tn.
Kloostri. I.
2 Schlossmann, Karl
4 Laos, Älexander ja Marie
6, 8, 10 Jürgenson, Jüri
12, 14 Navi, Marie
|
1 Fahlberg, pärijad
3, 5 Turm, Peeter
7 Schindelmeister, Helene
9 Schwalbe, Joh.
Botaanika tn.
Koidula. I. (Tähkvere)
Kompani. I.
2 Tartu Kutseesind. Kodu
Gustav-Adolfi tn
4 Berg, Ädele
6, 8 Lehnbaum, pärijad
Gildi tn.
lJOtter, Jaan
3, 5 Liivimaa Krediitkassa
53
10 Politsei majad
12 Grflnvald, Adele
Peeter Põllu tn. ja politseiplats
Kungla.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
_______
Väike-Kaar
8 Kantsvei, Alfred
10 Simtmann, Joh.
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
Kesk-Kaar
26 Tamm, Ida
28, 30 Soolert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Mii na
II.
i
!
__
I
(Tamme)
I Tubin, Villem
3 Kuulberg, Johannes
Tamme puiestee
5 jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
II Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
15 Üüdik, Katta
Väike-Kaar
19 Krolova, Linda
21 Põdra, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Vaimel, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, jaan
31 Klaus, johan
33 Lüdimus, Julie
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Muuli, Karl
Suur-Kaar
Kuru.
8
6
4
2
Kuu.
2 Sotnik, August
4 Sütt, pärijad
6 Limberg, Armin
8 Elli, Pauline
10 Tulff, Joh.
12 Avaldt, Elsa
14 Muttik, Juhan
Tähe tn.
16 Tomson, Anna
Vladimiri tn.
18 Viera, Liisa
54
II.
Pelzer, Miina
5 Rist, August
3 Nüssik, Jaan
Järv, August
Toom, Johan
Sukka, Vilhelmine
Tonn, Jüri
Aleksandrova, Akulina
Sukk, Jaan
Luik, Jaan
II.
I Vuks, Jaan
3 Luud, Jaan
5 Hirt, Otto
7 Otti, Marie
9 Krõll, Kadri ja Jaan
II Kadajason, Adam
13 Evert, Julie ja Hans
15 Prikkel, Emilie
17 Sorge, Andre
19 Grossberg, Juhan
21 Väljaots, Joh.
_______
____________ Raua tn.
20 Semmel, Peter, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
23 Ütt, Jaan
25 Müller, pärijad
______
Linda tn.
27 Tobre, Josep_______
Vladimiri tn.
29 Klaos, Alex.
31 Kuusk, Eduard
33 Freimann, Johan
Karlova tn.
_______ _____ Raua tn.
35 Kartau, Amalie
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
___________ Aleksandri tn.
41 Viks, Peeter
43 Tellmann, Marie
45 Lill, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Alex.
51 Klaus, Rosalie
53 Vidaja, Jaan ja Ida
:
|
Käo.
II.
(Tamme)
2 Utt, Qskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Küüni.
I.
2, 4 Oberleitner, pärijad
1 Sisask, Karlson jne.
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
3 Oelsen, Irene
8 Genss, Idel
5 Tideboehl, Elisab.
P°e tn. ja Barklai plats
2 Toome valvuri maja
Gustav-Adolfi tn.
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, Matias
8, 10 v. Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska, Rudolf
Kloostri tn.
20 Fahlberg, Cäcilie ; Bernhoff,
Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „VironiaK
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
Gustav-Adolfi tn.
5, 7 Masik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kogudus
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 v. Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
__________ Ülikooli tn._____
29 Raag, Hans
31 Johanson, Johan
__________ Rüütli tn.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
Magasini tn.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscha
Emajõe tn. ja Vabadussild — Vabadusepuiestee
55
Lao. II.
2-a Fleischhauer, Helene
2 Epro, Eduard
Aleksandri tn.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Rikkand, M. ja S.
10 Kink, Michel
Turu tn.
12 Rooma, Jaan
14 Näär, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
Kaluri tn.
— Puuaed
Puu tn.
Puuaed — Ktibbar
*
1 Rästas, Zille
Aleksandri tn.
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jak, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
Turu tn,
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Padar, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky, Roche ja
Kropmann, Ester
Kaluri tn.
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
Lembitu. 1 . (Tamme).
6 Lorenz, Artur
8 Pärn, pärijad
10 Tamm, Hendrik
12 Angervaks, Johan
14.Soom, Gustav
16 Metsküla, Karl
Väike-Kaar
18 Markus, Eduard
20 Ojasson, Jenny
1
3
5
7
9
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan
Kesk-Kaar
Lepiku. I.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex ja Krail, Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Heinrich ja Anna
1,
3
5
7
9
1-a Lenzius, Hans
Onni, Heino
Luppian, Marta
Lepik, Jaan; Kõiv, Ida
Rossner, Alex.
Liini. I. (Veeriku.)
2 Kull, Johan
4 Kahar, Marie
6 Pauls, Johan
8 Adon, Reet
10 Käär, Otto
— Rostovzev, Mihail
56
I Säre, Jaan
3 Tulles, Voldemar
5 Kivastik, Julius
7 Priks, Mart
9 Rander Kusta
II Siibold, Juhan
13 Haarmarm, Karl
15 Mahltnann, Artur
Mahlrnann Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Liiva. III.
2,
6,
16
18
20
4 Arrak, Helene
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
8, 10, 12 Uibo, Jaan
5, 7 Reeder, Alex.
Puu, pärijad
9, ll Jüriado, Märt
Neider, Ida
13 Tammes, Philipp
Klaos, Joh.
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
17 Linna maja
22 Libe, Johan
21, 23 Baars, Frieda
24 Sapotzki, Helene
Tallinna tn.
Tallinna tn.
— Kõik, Emilie
26, 28 Kramer, pärijad
— Korneol, Alma
30 Lampson, Ilse
Puiestee tn.
32, 34 Linna majad
— Schröder, Jenny
Puiestee tn.
Peetri tn.
36 Muide, Johannes
25 Reinhold, pärijad
38, 40 Birkenthal, David
A.-s. Metallivabrik G. ja H. Lellep
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
Peetri tn.
46, 48 Silbergleich, Hans
Kalmistu tn. ja värav Maarja surnuaiale
Lille. II.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S Heategev Selts
8, 10 Kokkult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 Rohutead. üliõpil, korp.
18 Eesti adventistide kogudus
20 Bursy, Thekla
______ _
Tähe tn.
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja Anna
Postijaama
1 Kivi, Johnnes
3 Bernakoff, Rudolf ja Emilie
5, 7, 9 Torm, Friedrich
11,13,13-a Buxhoevden, Henriette
15 Hermann, pärijad
___________^ähe tn.
17 Munna, pärijad
plats
Lina. II.
2 Tartu linn
1, 3 Vindt, August
Aleksandri tn.
5 Birk, Ella-Marie
7 Kerge, Michel
4, 6 Linna vaestemaja
_________ Aleksandri tn.
Turu tn.
— Vene vaestemaja
9, 11, 13 Linna majad
________________
Turu tn.
Parem Emajõe kallas ja linnaliein amaa.
§7
Lindat. II.
1, 3, 5 Mikkel, Helene
2, 4 Segerlin, Melanie
6 Luts, Oskar
8 Kasuk, Julius
Õnne tn.
10.12 Karp, August,Elfriede, Leida
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
Kuu tn.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
Vabaduse tn.
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
Sõbra tn.
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
Onne tn.
7 Gromov, Julie
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
13, 15 Leppik, Miina
Kuu tn.
17 Kuusk. Johanna
Vabaduse tn.
19 Alekand, Karl
21 Parteis, Karl
Sõbra tn.
29 Meiel, Robert
31 Pilt, Jaan
33 Laurits, Oskar
Lodj a. II.
— Tartu linn
1, 3, 5 Uik, Mihkel
7, 9, 11 Alver, Jaan
Aleksandri tn.
— Kannik, August
13, 15 Hermson, pärijad
— Uibo, Marie
Turu tn.
17, 19 Grischakov, Jefrem
21, 23 Udso, Arnold
Kaluri tn.
25 Tartu linn
Auriku tn. ja parem Emajõe kallas.
2 Peters, Lydia
4 Kriisa, Jaan
Aleksandri tn.
Bürgermusse aed
6 Boening, Gerhard
— Hirschovitz, Volf
Turu tn.
8, 10 Ostrov. Elsa ja Elfriede
— Hackenschmidt, Paul
Kaluri tn.
12 Tartu linn
Lootuse. II.
2 Griep Konstantin
4, 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan_________
Kesk tn.
10 Helberg, A. ja V
12, 14 Janson Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peter
58
I Lauson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
II Parts, Meta
_______
Kesk tn.
__
13 Vahi, Niina
15 Mõttus, Lena
17, 19, Kokk, Amalie-Helene
21, 23 Koort. Jaan
25 Kamm, Leena; Tellmann, Otto
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lossi. I.
1, 3 Liivimaa üldistulu ja ökon.
2 Tõlk, Albert,
selts
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
5, 7 Vill, Karl
12, i4, 16 Sadde, Leontine
9, 11, 13, 13-a Schmidt, Arved
18 Meyer, Johannes
15, 15-a Hoid, Hedvig
20 Meyer, pärijad
22, 24 26 Albrecht, Vilhelm
28, 30, 32 Ruus, Heinrich
Edasi läheb Lossi tn. Toomemäele.
Sisehaiguste kliinik ja haavaNaiste-kliinik, edasi pahemal
kliinik, raamatukogu ja varemed
Anatomikum ja tähetorn
Lubja. III.
1 Lüüs, Johann
2 Hackenschmidt, Ella
3, 3-a Grossvald, Liisa ja Juhan
4 Vilo, Henn
Meltsiveski tn.
Meltsiveski tn.
Tallinna tn.
6, 8 Taska, Miina
Puiestee tn.
Tallinna tn.
Puiestee tn.
10, 12 Laas, pärijad
Peetri tn. Maarja turg ja Kalmistu tn.
Luha. III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt.
Pikk tn.
1 Tamm, Peter
2 Akerdaja ja Koso
3, 4 Purik, Juhan
5 Metslang, Rudolf
6, 7 Sild, Johann
8 Ottas, Jüri
Uus tn.
Linna heinamaa
Annemõisa tn.
Lutsu. I.
2, 4 Terrepson, Edgar
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaasiumi õpetajamaja
Ülikooli tn.
16 Aint, pärijad
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht, Schlioma
1 Ülikooli majad (võimla)
3, 5, 7 E. Vabariik
Ülikooli tn
— Jaani kirik ja gümnaasium
Rüütli tn.
59
Lõo.
II.
(Tamme).
j
j
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Lõuna.
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
II.
1 Valik, Nikander
3 Matto, August
5 Pusaag, Juhan
7 Eero, August
9 Sirel, Dorothea
li Pärtelpoeg, Mihkel
2 Rõõmusoks, Adele
4 Truus, Mart
6 Pikat, Hilda
8 Erdmann, pärijad
10 Vinnal, Jaan
12 Panksepp, Jaan
14 Pärtel poeg', Gotthard
16 Tegova, Karl
Maarjamõisa.
4 Rosenberg, Helmi
6, 8 Kampmann, Mihkel
10, 12, 14 Söörd, pärijad
16, 18 Vishav, Norman
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, Nikolai
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tn.
I.
I, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Niumann Alexander
Veski tn.
9, 13 Levin, Minna
II, 15 Rütli, Oskar
Kastani tn.
17 Alver, Jaan
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarvit Ühis. Kesktih.
23, 25 Kõllo, Robert
27 Martmson, Karl
29 Sihver, Marie
38 Viedemann, Marta
38-a Suletschenkov, Peeter
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Eduard
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Kääparin, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Madisson, Anna
Vaksali tn. ja raudtee jaam
Maarjaturg.
1, 3 Kaal, Anna
&’ Tampel, Mart
III.
9, 11 Laar, Marie
13 Kõiv, Joh.
15 Naaber, pärijad
— Remberg, Johann
Kalmistu tn.
Magasini. I.
1 Uspensky kogudus
2 Postkontor
3. 5 Eragümnaasium
4, 6 Uehendrik, Andreas ja Linda
7 Võimla
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, Chaim
12 Silbermann, Thea
Lai tn.
60
Marja.
2 Kuus, Johan
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18
20 Timse, Anna
2 ‘, 24 Rästa pärijad
Herne tn.
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, Marie
30 Tennen, Ferd.
32 Rachmanov, Nikolai
|
j
i
j
I.
1 Kogger, pärijad
3 Olesk, pärijad
5 Vanaase, pärijad
7, 9 Holzschmidt, Alex.
11, 13 Piiroja, Jaan
15 Mames, Jakob
17, 19 Päären, Jaan, pärijad
21 Reimann, Lovise
23 Jõgi, pärijad____________
Herne tn.
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Oa tänav
Marta.
2 Koitmets, Viktor
|
II.
1 Bergmann, Rudolf
M. Chr. Wulfi. I. (Tähkvere).
I.
Meloni.
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
8 Tombak, Gustav
10 Sarap, Joh. ja Anna
12, 14 Sikka, Hendrik
16, Narits, Hendrik
Herne tn.
18 Jänes, Eduard
20 Kull, Jaan
22 Purmal, Pauline
24 Tartu linn
26 Hindrikson, Gustav
l^Torpats, Jaak
3, 5 Petti, pärijad
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lais, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Sulla, Osv.
Herne tn.
27 Kants, Hilja
29 Soo, Alex.
Oa tänav
Meltsiv2 Steinberg, pärijad
6, 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
Väike Meltsiveski tn.
10 Kikkas, Selina, Asta, Sven,
Silvia
12, 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Goldberg, pärijad
30, 32, 34 Univer, Alexander ja
Martin
III.
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsiveski tiik
Ühendus Tallinna tänavaga
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9, 11 Kuus, Hans
61
Š6 Üniver, Aleksander
38 Tulp, Karel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, Helene ja Richard
50, 52 Tibbar, Marie, pärijad
Liiva tn._______ _
54, 56 Klaos, Joh.
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72. 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav ; Täht, Ida-Pauhne
80 Lüüs, Johann
82 Tallinn, August______________
Lubja tn.
________
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad_________________
Tee ujula
13 Linnamaja ,________________
Liiva tn.
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Mustjärv-Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirrel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
__________
Lubja tn.
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47 Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik________________
Ühendus Tallinna tänavaga.
Mäe. III.
I Paris, Jaan ja Herman
3, 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad________
Pikk tn._________
II Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29. 31 Reevits, Jaak
Jaama tn.
33 Jürgenson, Karl___________
Puiestee tn.
35~Lustus, Mihkel________
Peetri tn._______
44, 44*a Veldmann, Martin
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eugen
Kalmistu tn._______
Kalmistu tn.
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
41 Toom, Mihkel
54 Koffroi, pärijad
43 Anderson, Helene
45 Mikk, Kadri
47, 49 Ämmas, Konstantin
Jänese tän.
2 Bachmann, Luise ja August
4, 6, 8 Allik, Gustav
10 Undritz, Karl
12 Lood, pärijad______________
Pikk tn.'
______
14 Kampus, Alfred
16, 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, August ja Peeter
Jaama tn._________
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, Peter, pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 38 Mumann, Marie
Puiestee tn. ______
40. 42" Lepp. Alfredia Rosalie
Peetri tn.______ _
62
Narva.
2, 4 Rabba, Ruus, Lopuchin
_______ Hugo Treffneri tn.
6 Lill, Ju lius
8, 10 Frey, pärijad
12, 14, 14-a, 16 Fischer, pärijad
18, 20, 22 Undritz, Alex.
24, 24-a Moor, Aurora
Tee Kalda tn. vasakul Emajõe k.
26, 28 Schwarz, Eufrosine
30, 32 Gelb, Michail
34, 36 Goldberg, Heinrich
38 Oheim, Olga
40 Ratasep, Karl
Väike Põik tn.
42,
46,
50,
56
58
60,
68,
44 Kepp, Jaan
48 Systschikov
52, 54 Kook, August
Mölder, Johannes
Simenson, Johannes
62, 64. 66 Kook, August
70 Ahman, Karl; Kõiv, Liisa
Vene tn.
72, 74, 76 E. Vabariik
Tallinna tn.
78 Siim, Hans
— Ansip, Albrecht
80 Lellep, Georg
82 Rosenbach, August
84 Kühle, Jaan
— Pärn, August
Puiestee tn.
— Peetri kirik
— X algkool
Peetri tn.
80 Sirk, Aleksander
89 Tiks, Karl
92 Jakobson, Johann, pärijad
Kalmistu tn.
94 Treier ja Schlossmann
96, 98, 100 Oru, Jüri
100-a Lellep, Eugen
Tee vanale Jaani surnuaiale
102 Michelson, Alice
104 Kako, Peeter
III.
1 Pasternak, Abram
3 Pruli, Jaan. pärijad
____________Kivi tn.
5, 7 Uin, Samuel
9, 11 Rattasepp, pärijad
13, 15 Hold-Neumann, pärijad
17 Bergmann, Liisa
___________ Roosi tu.
19, 21 Rattasep, Jaan
23. 25 Kook, Marta ja Ado
27, 29 Müürsep, Johan
31, 33 Träss, Alexander
35, 37 Paris, Jaan ja Herman
Mäe tn.
39, 41 Spungin, Leib
43, 45 Saarmann, Marie
47 Tang, Aleksander
49, 51, 53, 55 Undritz, Karl
57, 59 Kraag, Jaan
61, 63, 65 Tibbar, Hans, pärijad
Pikk tn.
67, 69, 71 Rähni, Alvine
73, 75 Frühling, Amalie
77, 79, 81, 83 Virro, Kristjan
85 E. Vabariik
87, 89 Jüri kogudus
91, 93 Hellat, Nikolai
Jaama tn.
95, 97 Frost, pärijad
99, 101, 103 105 Nitoff, Karl
107, 109 Virkhaus, Kristian
111 Matto, Richard
113 Mälberg, Daniel
115, 117 Särg, Jaan
119 Ritsland, Daniel
121_________________ _
Puiestee tn.
123 Välk, Mihkel
125, 127 Peetri kogudus
129. 131 Ader, Helene
133 Feyerabend, Molly
Peetri tn.
135 Kullak, Jaan
137, 139 Rossner, Karl ja Gustav
Kalmistu tn.
141 Oja, Salle
143, 145 Hirschveldt, Aivil, pär.
63
147, 147 a, 149, 151 Kuruk, A.,
Luksep
153, 155 Sirk, Karl
157 Ülikool
Raadi mõisa põllud ja Jänese tn.
Nigula II.
1
3
5
7
9
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peter
8 Jürgenson, Aleks.
1U Veltman, Aleks.
12 Lomp, Elmar
14 Bundt, Elisabeth
18 Uus, August
20 Meos, Aleks.
Schmidt, Peter
Müür, Karl
Ila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Nurme. III.
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
1 Maddison, Adele
3 Liivoja, Aleksander
5 Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
Näituse. I.
1 Pintmann, Luise
2, 4 Sikk, Gustav
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert ja Adele
6, 8 Prenzel, Friedrich
11 Avastik ja Mihkelson
10, 12 Kallamees, Heinrich ja
15 Saar. Mart ja Elise
Juliane
14, 16 Veske, August
17 Korknobel, Alexander
18, 20 Oesso, Karl
22 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel:
Tauts, Jaak; Eero, August;
Koppel, David
24, 26, 28 Kedder, Jakob
Savi tänav
Nõva. II (endine Neeva).
2 Janson. Mihkel
Vabaduse tn.
4 Lömmikson, Anna ja Karl
Sõbra tn.
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
64
I Apri, Liisa
_____ _
Kuu tn.
3 LubTTMarie
5 Pisson, Liisa
Vabaduse tn.
7 Russak, Alexander
9 Treimann, Katarina
II Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
Sõbra tn.
15 Kangro, Voldemar
Oa. I.
4 Keelus, Mihkel ja Paulme
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, Richard;
Hopp, Konrad ; Koonel, Karl
8 Floss, Peter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Tscheparin, Aleksei
24 Üts, Jaan
26 Anderson Karl
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
Kartuli tn.
— Morosov, Alma
Marja tn.
— Karotsing, Lidia
Meloni tn.
Väike Emajõe tn.
1, 3, 3-a Vühner, Matias
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Arming, Anna-Karoline
ll-a Molvagin, Nikolai
— Juurup, Georg
Kartuli tn.
Piiri tänav
Odra. II.
|
1 Kessa, Anna
Paju. II.
Algab vasakul Emajõe kaldal.
2 Martmson, Paul
Pikk tn.
4 Grün, Joh.
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
Uus tn.
12 Krotkoff, Marie
14 Ossip, Karl
Pikk tn.
1, 3 Järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Slaboserov, Agafia
13 Mällo, August
15 Reinhold, Lovise
Uus tn.
Anne tn.
Jaama tn. lõpp ja Räpina maantee algus
Pargi. II.
2 Saar, Tõnis
4 Hallik, Josep
6 Vadi, Voldemar
8 Zirnask, Johan
10 Masik ja Reitav
12 Escholz, Alex,
5
1, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
5 Horn, Ernst
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Vühner, Mathias; Maeritz, Alice
ja Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
Peeter Põllu. I. (end. Munga).
Gustav Adolfi mälestussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tn.
3 Bergmann, Eduard
Rüütli tn.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
2 Ülikooli majad
4 Otsing, Roland
6, 8 Walter, Hermine
10 Tarto, Otilie
Ülikooli tn.
12 Gümnaasium
Rüütli tn.
14 Postkontor
Magasini tn.
— The Schell, Comp.
16 Püha Isidori Vene selts
18 Tammes, Phüipp
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Platsid Kivi- ja Vabadussilla vahel, parem Emaje kallas
Peetri. III.
2 Pastel, Joseph, pärijad
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Paris, Minna ja Novek, Emilie
12 Põllus, Herman
14, 16, 16-a Bekmann, Jaan
18 Naber, Leena ja Treier, Berta
Maarja turg
20 Beiker, August
Risti tn.
22 Lellep, Hans
Liiva tn.
22 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, närijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Piitsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
56 Treufeldt, Richard
62 Rtitli, Emma
62-a Järv, Marta
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
Narva tn
72 Meksi, Eduard
74 Kullak, Jaan
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
66
5 Madisson, Adele
7 Muttik, Johan
9 Kirt, Anna
11 Michelson, pärjad
Maarja turg ja Lubja tn.
13 Herman, Vasily
Risti tn.
15 Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August___________
Liiva tn.
23, 25 Michelson, Jaan
27 Alter, Karl ja Emilie
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
Narva tn.
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri ja teised
41 Veeb, Peter
43 Jaure, Gustav
45, 47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tn.
82, 84 Müürsepp, Johan
86 Kroon, Rudolf
Pahk, Aleksander
Adamka, Peeter ja Ida
Klaos, Hans
Neider, Paul
Freiberg, Anna
Roosi tänav
Kasarmu tänav
Peetri turg. IIL
j
2 Hubel, Anna
— Rästa Marie
|
1 Kull, Villem
3 Vanaaseme, Jakob
5 Lust, Juliane
Pepleri. I.
2 Kusnezov, Sinovi
4 Bluum, Elsa
6, 6-a Paurson, pärijad
8 Pedraudse, Oskar
10 Sild, Juhan, pärijad__________
Tiigi tn.
12, 14, 16 Thomberg, Amalie ja
Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22, 24 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
Aia tn.
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, Rosamunde
7 Aaamson, Jaan
Tiigi tn.
9, lj Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Õpetaja tn.
TV, 19 Silbermann, Thea
21 Krahn, August
Aia tn.
— Mellini kliinik
23, 25 Pedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, Otto
Riia tänav
Piiri. I.
2 Kannik, Jakob
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
Allika tn.
8 Tasso, Saul
10 Karelson, Miina
12 Suits, Kristjan ja Liisa
14
16
—
—
1 Tikk, Jaan
Rüütel, Helene
Herne tn.
3 Pfeiffer, Artur
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
Oa tn.
Herne tn.
Saks, Alfred
Mieler, Julie
Amson, Anna
Tartu linn
Parem Emajõe kallas
5*
67
Piiskopi. 11.
Roots, Johan
Leppik, Tönnis
Tähe tn.
Pelzer, Minna
Rist, August
Nüssik, Jaan
Järv, August
4 Luig, Jaan
2 Schults, Mihkel
Kesk tn.
Virro, Helene
Kenkman, Juhan
Lipsik, Otto
Teder, Johannes
Vase tn.
A.-s. Silva
Parik, Jüri
Raua tn.
Laurits, Oskar
Forseliuse tn.
17 Hermi, Richard
15 Tulf, Peeter
13 Kivistik, Johannes
11 Tamm, Jaan
9 Voll, Jakob
7 Ohno, Eduard
5 Kure, Mathilde
3 Pungar, August
1 Kurits, Johan
Zängov, Jakob
Võru maantee
Pikk. III.
2 Rehni, Al vine_______________ _
~~
Mäe tn._____________
4, 6 Vardja, Ernst ~~_________
Roosi tn.
_
10, 10-a Järv, Jüri
Kivi tn.____________
12 O- . Meitsi villa ja värvimise
tööstus.
14, 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad_____________
Raekoja tn.__________
32 Kondratjev, Irina
Q/f T aar Pptpr
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
_______
Mäe tn.
5 Poom, pärijad
7 Jürgeus, pärijad
Roosi tn.
9, 11 Koort, August
13, 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
Kivi tn.
_ ,
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tn.
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Leppik, Joh, ia Mathilde
43 Luulik, Jaan
45 Kekar, Villem
47 Sõschtschikova, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
________
Pärna tn. ja parem Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann,Peter
61 Luht, Richard
Paju tu.
Paju tn.
68 Kivisaar, Hugo
Ehitusteta.
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Voikov, Daniel
76, 78 Stepanekoff Kupr. ja Anna
80 Orloff, Aksenja
__________Luha tn ja linna heinamaa ja vasa k Em aj Õ ekailas
Poe.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Kütini tn. ja Barklai plats
2 Gens, Idel
3, 3-a Kaplan, Jankel ja Goldberg
Leiser
4 Szakovsky, Jaroslav
Eesti Petrol
6, 7 Brock pärijad
8 Kropmann, Salomon, Jossel ja
Roche
9, 10 Gens, pärijad
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9 Klompus, Chaim
10 Adamson, Jaan
11, 12 Jänes, Märt
13, Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Promenadi.
2 Tartu Maavalitsus
4 Roht Gustov
6 Roht, Pehap ja teised
8, 10, 12 Sukoffslcy, pärijad
14, 16 Jürgenson, Marie
Uueturu tn.
I.
1, 3 Eesti Seemnevilja Ühisus
5 Eesti Hüpoteegi Pank
7, 9 Keiss, Alexander
11 Mahlapuu, Karl
Aia tn.
Riia tänav
Puiestee.
2 Vill, Karl
— Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto ja Luise
8 Riismandel, Anna ja Jüri
12 Mällo, pärijad
14 Laurits, Eduard
16 Nust, Peter, Pärn, Elisabet
18, 20 Grün, Anna
Lubja tn.
22, 24, 26 „Hilfsverein“
28, 30 Pikkand, Alfred
32 ITeido, Jaan
j
III.
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tn.
3, 5, 7 Glass, Adele
9, 11 A-S. Telefoni vabrik
Lubja tn.
iATIA Tt ÄIajan, Kari
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
________ Liiva tn.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
69
33-a, 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Vöhrmann, pärijad
43 Põder, H. S.
45—49 Saksa abiand. Selts
49-a Reinthal Irene.
Narva tn.
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57, Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
Mäe tn.
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi Johan
71 Jõks, Karl
Roosi tn.
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 ITantson, Karl
83, 83-a Tampel, Al vine, Mõttus,
Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Juck, Voldemar
Raekoja tn.
Aed
Pärna tn.
97 Pabuta, Karl
99, Jonas, Anna
Jama mõis
34 Aidnik, Karl________
Risti tn.
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.________
Liiva tn.
48750, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep. Joh
56, 58 Tanni, Peter
60. 62, 64 Stern ja Käppa
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja maja
— Peetri kirik
________
Narva tn.
74, Õunapuu, Jaan
76, 78 IIL algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide selts_______________
Mäe tn.
86 Becker, Minna
88 Ploom, Märt
90, 92 Johannson, Märt
Roosi tn.
_________
94 Tallinna Laenu ja Hoiukassa
— Sõjaväe kasarmud
Purde.
j
.
i
j
— Doom, J. (Purde)
70
IL
1
5
7
9
Ruven, josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Kirsi tn.
H Mosin, August
13 Sarap, Jaan
15 Mooses, Johan
19 Loos, Johan
21 Kuumapn, Oskar
23 Kahar, Elmar
25 Karro, Karl
27 Jantra, Kristjan
29 Veber, David
31 Kõrb, Aleksander
Raua tn.
33 Jugar, Karl
35 Linnes, August
Karlova tn.
Puu . II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tn.
3 Raudsep, August
5, 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11, 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Petrov, Aleksei
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
2 A.*s. Tartu Aiavilja Ühisus
Soola tn.
4, 6 E. Vabariik
Parem Emajõe kallas, Lao tn. lõpp
Põik;.
III.
1 Paap, Samuel
3 Eber, Alexander
5 Hilpus, Richard
7 Hansen, Karl
9, 11 Narits, Jakob
13 Süüdist, Jaan
15 Vohla, Gustav
17 Kena, pärijad
Fortuuna tn. ja vasak Emajõe kallas
2, 4, 6, 8 Mirvits, Samuel
10 Vanausuliste palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
Päeva.
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna.
— Tartu linn
2 Treumann, Elfriede
4, 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
Uus tn.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Ssava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Alexander
Jaama tn.
28 Daugull, Leopold
Puiestee tn.
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Kari
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
III.
1 A.-s. Tartu Pärmivabrik
3 Narusbek, August
5 Traks, Rita
7 Veliks, Johan
9, 11 Janson, pärijad
13 Jüris, Aksel
Uus tn.
15 Piirson, Karl
17 Patska, August ja Lina
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
Annemõisa tn.
33 Priks, Jaan
71
J
Jaama tn.
35, 37 Otti ja Raudkats
________________________________ |
39, 41 Thomson, Arthur
Jaama mõisa põllud. Puiestee tn.
j
Pääsukese.
2 Purs, Johan
II.
|
Raekoja.
2 Genss, Noson ; Braschinsky, Line
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, pärijad
8, 10, 12 Aavik, Joh.; Bakscht,
Schlioma
Narva tn.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a, 20 Tartu Tubakavabrik
92, 24, 26 Dobruschkes, Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl ja Salme
38, 40 Koch, pärijad
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna; Toim,
Elisabet
72, 74 Mahlstein, Jaan
76, 78 Kärik, Johann
80 Schwalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peter
Jaama tn.
104 Timusk, Rud.
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
III.
I Tassa, Marie
Tulu plats (end. puuaed)
3 Kino .Metropol" (om. Paabo)
5 Kodasov, Raissa
7, 9 Kropmann, Itzik
Holmi tn.
II Ratnik, Jaan
Fortuuna tn.
13 Allik, Juhan
15, 17 Sotnik, Karl
19, 21 Adoberg, Jaan
23 Vsnnaste koguduse palvela
25 Root, Erika ja Kivirähk, Julie
27 Paap, Samuel
Põik tn.
29 Mirvitz, Samuel
31, 33, 35 Sareal, August
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga ja Reinhold
45 Spungin, Itzig
Pikk tn.
47 Kondratjev, Irina
49 Kallas, jaan
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, Josep
57, 59 Nurmberg, Helene
61 63 Kärik, Mihkel
65, 67 Loos, Jaan
73 Aiand, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 79 Padar, Vold.
81, 83 Urm, Johan
Uus tn.
85, 87 Sell, Jaan
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99, 101 Muggo, Hans
103 Kusnetsov, R.
Jaama tn.
Puiestee tänav
72
Rahu.
Koorm, Karl
3 Moorits, Alexander
Roigas, Alexander
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, Liisa
9 Hoffmann, Eduard
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
II.
Rammo, Daniel
Raja.
II.
(Tamme.)
]
|
Leht, Ida
2 Utsar, August
Elva tn.
3 Vares, Johannes
4 Peetso, K.
Tamme puiestee
5 Missikson, Peeter
6 Käiv, August
7 Klaasip, August
8 Kütta, Johan
9 Kütta, August
Räni tn.
I
i
Raua.
1 Raudsep, Kusta
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Parikas, Mart
13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
II.
2 Laurson, Gustav
4 Käsik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
— Rätik, Jaan
— Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Raudtee.
II (Tamme).
1 Torpats, Tõnis
2 Arbi, August
Elva tn.
3 Rõõm, Juhan
4 Entson, Sinaida
5 Entson-Laasik, Sinaida
6 Kuusik, Liine
Väike kaar
6-a Arbi, August ja Emilie
73
7 lngermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
10 Treial, Peeter
11 Säre, Marie
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14, 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
Kesk kaar
17, 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
Suur kaar
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker. Johanna
25 Brunhof, Johan
26 Brunhof, Liisa
Ööbiku tn,
27 Jakobi, Jaan
Soinaste tn.
Rebase.
Linna maaala
Riia
2, 4 Kramer, Margarete
6 Laakmann, pärijad
8 Kriisa, Jaan
10 Peters, Lydia
Lodja ja Karlova tn.
12 T. tütarlaste gümnaasium
14, 16 Katz, Eljasch
18 Konsen, Karl
20, 22 Schurman, Amalie
22-a Zimmermann, Oskar
24, 26, 28, 30 Schulzenberg, Anton
ja Anna
Tähe tn.
74
II.
1 Luha, Jakob
3 Ereline, Rosalie
Raua tn.
5, 5-a A-S. „Amilum“
Nõva tn.
7 Ennukson, pärijad
9 Rein, Eduard
11 Nieländer, Miili
13 Bauer, Hans
15 Moss, Anna
17 Treimann, Gustav
A-S. „Luther“
II.
1 Jürman, Paul
3, 5 Hampf, Helene pärijad
7, 9 Saks, Gustav
11, 13, 15, 17 Jõks, Karl
19, 21 Lietz, pärijad
23 Herzman, Marie
25 Grünvaldt, Adele
27/33 Sõber, Hans, Jaska, Marie
35, 37, 39 Saks, Gustav
41 A-S. Kindls. „Oma“
Tähe tn.
43 Kodassov, Nikolai
32 Kusik, Anna
34 Munna pärijad
36, 38 Tibbing, Joh.
40 Postijaam
40-a The Shell comp.
42, 44, 46, 48 Kuusik, August
Era tn.
50, 52 Kima, Vold,, Krastin, Lydia
54, 56, 58 Seidlitz, Ernst
Filosofi tn.
60, 62 Press, Mihkel
64, 66, 68 Jõks pärijad
70, 72, 74 Birk pär.
76, 78 Sihle, Anna
80 Mondson, Aleksandra
Kastani puiestee
— A-S. Kauba pank
45, 47, 49 Lipping, Fanny ja
Alfred
51, 53 Mnnna, Jaan
55, 57, 59 Sõrra, Georg
61, 63, 65, 67, 69, 71 Kruse, Marie
ja Vally
73, 75, 77 Lell, Hans
79, 81 Stryk, Luise
83 Pallok, Karl
85, 87, 89 Anja, Karl
91 Parts, Alinerice
Pepleri tn.
93, 95, 97, 99 Zimmermann, O.
101, 103, 105 Kroon, Klementine
107, 109, lil, 113 Õhtune güm
naasium
115, 117, 119 E. Seemnevilja Üh.
121 Tartu realgümnaasium
— Pauluse kirik
123, 125 Girandi pär.
127 Laas, Heinrich
Kastani puiestee
129 Vohlfeil, Karin
131, 133 Ennus, Karl
135, 137, 139 Terve, pärijad
141, Nobel Em.
Vaksali tn.
Riia maantee.
2 Vindt, August
4 Veinberg, Karl
6 Uiga, David
8 Kütta, Peeter
10 Raudsep, Alex.
12 Kurvits, Alex.
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
Väike kaar
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
24 Veilmann, Johannes
26 Martinson, Arnold
28 Kirk, Grete, Grünvald, Melinda,
Kurrikoff, Plans
30 Nurmberg, O.
I, II.
I (141) Nobel, Emil ja Gustav
3 Schiffer, Jaan
5 Kippasto, Jaan
7 Rossner, Alex.
9 Kukk, Jaan
II Varkel, Johan
13 Kohal, Vilhelm
15 Ilves, Leida
Väike-Kaar
17 Agan, Juuli
19 Kuhi, August
21 Kalamees, Johannes
23 Kalamees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Goldov, Jankel ja Trapido,
Susman
Kesk-Kaar
32, 34 Kirp, August
______
Suur-Kaar
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
75
40 Jurs, Peeter
Soinaste tn.
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
Vapramäe tn.
56 Kriisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
62 Paabo, Eduard
66 Numa, Oskar
64 66-a Leht, Ida
Risti.
III.
1, 3 Padernik, Elmar j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tn.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
2 Jugar, Miina
4 Johanson, Karl
6, 8 Lipp, Alex.
Peetri tn.
10 Peilcer, Aug.
12 Kosti, Kristian
Lipp, Helene
Kalmistu tn.
Roosi.
2 A. Nieländer, pärijad
4, 6, 8 Kukli, Pauline
10 Vobus, Linda
12, 14 Jürgens, pärijad
_
Pikk tn.
16, 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Kuus, Karl
24-a Hansen, Adele
Jaama tn.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
Puiestee tn.
30-a Jänes, Johan
34 Freiberg, H ja E.
Peetri tn.
36, 38 Juksaar, Emilie
40 Piirson, Eduard
Kalmistu tn.
42 Masing-Romet, Marie ja Otto
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tn.
76
III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, Liine
7, 7-a Tanni, Peeter ja Miina
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Soobik, Velli
19 Saavo, Kristian
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
Pikk tn.
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Freufeld, Helene
37.; 39 Võbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Kangur, Leena
45, 45-a Puksov, Hendrik
Jaama tn.
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
Puiestee tn.
57 Liivamägi, Lovise
57-a Seede, Liina
Jänese tn
Lennuplats
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi mõisa põllud
Ropka.
II.
Zeiger, Eduard
I Kurni, Johan
3 Tollmann, Liisa
5 Rattik, August
7 Saag, Mihkel
9 Poksi, Johannes
II Tammistu, August
13 Normann, Hans
35 Lodi, Ella
17 Freidenberg, Em.
Nimetu tänav
19 Tammerik, Karl
21 Millert, Ida
23 Malkov, Voldemar
25 Räpin, Kristjan
27 Parkas, Emilie
2 Ütsik, Liisa
4 Soo, Karl
6 Petser, Peter
8 Hirt, Helene
10 Tavita, Hcndrik
12 Laurits, Ferdinand
14 Lind, Juhan
16 Patreal, Kristine
18 Kister, Jaau
20 Uibo, Katarina
22 Marmor, Minna
24 Rebane, Josep
26 Rudi, Jaan
28 Lääts, Mihkel
30 Kittus, Jaan
32 Tenno, Ludvig
34 Mikk, Minna
36 Mikk, Adalbert
Rõõmu.
II.
— Sulp, Alfred
1 Pukk, Liisa
Räni.
2 Karell, Johan
4 Kikerpill, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schults, Jakob
Kesk Kaar
12
14
16
18
20
Zirlc, Minna
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Veltmann, Alex.
Ilves, Joh.
Suur Kaar
22 Änilane, Anna
24 Ertmann, Voldemar
26 Borotkin, Nik.
28, Loos, August
II.
(Tamme).
I Pütsepp, Karl
3 Saarik, Hans
5 Beresin, Hariton
7 Akermann, Jaan
9 Lemmats, Joh.
II Rõika, Mihkel
Kesk Kaar
13 Kementa, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Luts, Oskar ja Liisa
21 Kivi, Peeter
Suur Kaar
23 Seppa, Karl
25 Tilgov, Karl
27 Detlaus, Herman
29 Zimmermann, Klara
77
Rüütli.
2 Rohuteaduse instituut
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
Gustav Adolfi tn.
8, 10 Holdt-Neumann, Eduard
12 Allik, Joh________________
Gildi tn.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
Peeter Põllu tn.
— Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tn.
20 Jaani kiriku õpetajamaja
22, 24 Johannson, Joh.
Saekoja.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
Odra ^tn.
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
18 Räni, Jaan
Kirsi tn.
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Resch, Adele
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
Raua tn.
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Karlova tn.
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
_________
Tähe tn.
38, 40 Hermann. Anton
42 Zimbrot, Andrei
78
I.
I Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti“
5, 7 Posaisky, Anna
Gustav Adolfi tn.
9 Lommatsch, Gertrud ja Tittelbach, Ellen
II Schmidt, pärijad
Gildi tn.
13_Linna maja
15 Tõlk, Albert
__
Peeter Põllu tn.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andreas ja
Linda; Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, Chaim
27 Maksuamet
Lai tänav
II. (end. Saeveski).
1 Kljäs ja Josselson
. Rõõmu tn.
3 Paap, Karl
5 Sõrrak, August
Nõva tn.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabet
11 Seljev, Emeljan
13 Nestra, Jaan
15 Rebane, Rudolf
Raua tn.
17 Mark, Miina
Tähe tn.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Alexander Newsky-kirik
27 Sukk, Alexander
29 From, Jaan
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
Savi.
2 Jürmann, Paul
4, 6 Vahi, Leo
I
Side.
I.
1, 3 Simm, David
5 Patoloogia instituut
II.
Mikk, Alex ja Sisask, Ella
Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Viro, Peeter
Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
Nugin, Gustav
Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
Soinaste.
II (Tamme).
2 Jurs, Peeter
4 Utsar. August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
____________ Elva tn,
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
Räni tn.
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Alla, Oskar
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varrik, August
30, 30-a Otsason, E.
Käo tn.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Joh.
38 Blumberg, A.
49 Härma, Ida
42 Treimann, Alexander
Pääsukese tn.
44 Juudas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tn.
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Kütta, Johan
Soola.
2 Thomson, Pauline ia Rüster,
Julie.
4 Sorgenfrei, Amalie
6 Paal, Jaan
Aleksandri tn.
II.
1 Linna missionimaja.
Aleksandri tn.
— Neumann, Marie
3, 5 Usvansky, pärijad
79
7, 9 Korneol, pärijad
Turu tn.
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
— Stallmeister, Jakob
Kaluri tn.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, August
19, 21 Zupsmann, Artur
Puu tn.
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Kliiniku pesukoda
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12, 14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
Turu tn.
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Anni, Alma
— Umblia, Artur (vabrik)
Kaluri tn.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Zupsmann, Daniel
30 Kikkas, Alex.
Puu tn.
32 Usvansky, Elja
34, 36 Elektrijaam
Auriku tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tn.
6 Serg, Herman
8 Klaoson, Oskar
10 Knoll, Karl
12 Adamson, O.
14 Traagel, Johan
16 Lilla, Jaan
18 Meos, Lovisa
20 Keskküla, Anton
Lõo tn,
22 Urm, Heinrik
24 Markovkin, Paul
26 Ketner, August
28 Änilane, Karl
Räni tn.
30 Seppa, Karl
32 Martinson, Vold.
34 Kiin, Aleksander
36 Käsitöö kool
Tamme puiestee
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
Elva tn.
44 Sentka, Jaan
II (Tamme).
I
3
5
7
Meller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tn.
9 Muld, Eduard
II Peetsman, Jaan
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan____
Tammekuru tn.
17 Noorani, A.
19 Mihkelson, F.
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
__
Räni tn.
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
Tamme puiestee
,
Elva tn.
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
Äri tn.
39 Kirp, August
Äri tn.
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
80
Suureturu.
I.
I Rüclcer, Edgar
2, 4 Lommatsch, Gertrud ja Tit3 Sisask, Johan; Karlson Ferditelbach, Ellen
nand; Sepp, Johan; Rütli, Oskar
6 Vana Ülikool
Küüni tn.
Rüütli
tn.
_________________ i----------------------5 Õberleitner, pärijad
8 Fišchmann, Rudolf
7 T. Majaoman. Pank
10 K. S. „Eesti“
9 Sternhielm, pärijad
12 A/S. Kauba Pank
II Brock, pärijad
14 Eesti L. H. Ühisus
13 Kropmann, Salomon; Jossel ja
16 Tartu Kutseesind. Kodu
Roche
Kompani tn.
15 Gens, pärijad
18 Otter, Jaan
17 Frederking, pärijad
Söögiturg
Söögiturg
20 A/S Tartu Pank
— Pleschkin
Söögiturg
— Paurson
Parem Emajõe kallas, Kivisild ja Raekoja tn.
Sõbra.
I Zango, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Birk, Herbert
7 Lullberg, Markus
9 Grossvald, Joh.
II Zimmermann, EmiJie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaan
Kesk tn.
19 Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
Linda tn.
23 Bulmberg, Elisabet ja Elmar
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
Karlova tn.
31 Sari, Jaan
33 Kadastik, Johannes
Raua tn.
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Peter
Nõva tn.
39 Haran, Artur
Rõõmu tn.
6
|
j
II.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Soonvald, pärijad
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
Kesk tn.
16 Võist, Joh.
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Freiberg, J.
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik_______
Tähe tn.
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
Linda tn.
32 Pärtels, Karl ________
Vladimiri tn.
34 Mootse, Anna
Karlova tn.
36 Udam, Joh.
:;8 Sutt, Karl
Raua tn.
40 Une, pärijad
42 Pusep, August
44 Janson, Jaan
81
Nõva tn.
46 Sarapuu, Peeter
48
50
52
54
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina
Steinberg, Jüri__________
Aleksandri tn.
56 A/S „Eesti Tikumonopol*
Söögituru, I.
1 Simm, David
2 Pritsimaja
3 Holst, pärijad
Kauba tn.
Pood nr. 26 Günther, Irma
„
„
25 Raudberg, Aleks.
„
„ 24 Lipping, Ida ja Adeline
„
, 23 Saareste, Ernst
,
.22 Klassmann, Eduard
„
„
21 Kevend, Gustav
Poe tn.
Maja nr. 4 Genss, pärijad
„
„ 5 Frederking, pärijad
Suur turg
— Kaart, Johan
Tartu pank
Nr. 6 ja 7 Llivimaa Krediitkassa
Politseiplats ja Peeter Põllu tä
nava lõpp
Linna kaalukoda, turuplats
Poed
1 Tartu linn
2 Revits, Jaan
3 Raud, Gustav
4 Pleschkin, Fritz
Kivisild Raekoja tn.
Paurson, Anna
Vabaduse plats
Taara puiestee. I.
(Tähkvere)
Tallinna. Iil.
Looma instituut (kliinik)
Meltsiveski tiik
6 Põllutöö min.
Ühendus Meltsiveski tänavaga
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna ratsa rüg. kasarmud
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie ja Joh.
Liiva tn.
22 Sapotzki, pärijad
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, David
30, 32 Stamm, Emmeline
____________Lubja tn,____________
34 Mokejev, Marie
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pär.
13, 15, 17, 19, 21 Linna majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, Oskar, Lauk, pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Landmann, Ilse
41, 43, 45 Schwarz, J._________
Liiva tn.
57 Kärner, pärijad
49, 51, 54 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
63, 65 Pärn, pärijad
II (Tamme).
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Johannes
Västriku tn.
5 Liuhka, A.
7 Liuhka, Alex.
Kesk Kaar
9 Ester, Madis
11 Tikk, Anna
13, 15 Leoke, Jakob
17 Kukk, Karl
2 Käsper, Angust
4, 4-a Pukk, August
Västriku tn.
6 Veeber, Ida
8 Martinson, Voldemar
Kesk Kaar
iO Plaks, Karl
12 Sotska, Lo visa
14 Rebane, Elmar
16, 18 Leht, Karl
20 Kivisaar, Hugo.
Väike Kaar
Tamme puiestee. Il (Tamme).
2
4
6
8
Jiumees, Kristjan
Kuuse, Rein
Lõo, Ervin
Särg, Paul
Väike Kaar
10 Päiv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
Kesk Kaar
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
Suur Kaar
32~Käsitöö kool
34. 36, 38, 40 Tartu linn
Soinaste tn.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44* Käiv, August
46, 46-a Missikson, Karl, Eduard
6*
1
3
5
7
Antopov, E.
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim
Väike Kaar
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
Resk Kaar
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt. Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
Suur Kaar
35, 37 Tartu linn
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Uist, Jüri
83
Soinaste tn,
j
47,
49
51
53
55
Raja tänav
Tasuja.
I (Tamme).
2 Kants, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
1 Väli, Hans
3 Müiirsep, Anna
Teguri.
Zängo, Jakob
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
6 Kure, David
8 Kuus, Elise
10 Teos, Otto
12 Tavita, Johanna
14 Tornius, Gotthard
16 Reichmann, Johannes
18 Janitz, Emilie
Tähe > tn.
Estonia Eksport Tapam.
Forseliuse tn,
— Laurits, Oskar
Raua tn.
Parik, Johan
Vase tn.
Teder, Johannes
Uhlfeld, Johan
II.
Kalberg, Jaan
I Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Asperg, A.
9 Matto, Miina
II Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Rootslane, Alvine
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amb erg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, Jaakson
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kluberg, Alexander
35 Havakats, pärijad
Tähe tn.
37 The Shell Company
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Üh.
43 „Eesti Export"
45 Kodasov
— Otti, Hendrik ja Madisson,
Anna.
Tiigi.
2 Raag, Elisabet
4, 6 Sõõra, Jaan
8, 10 Kaplan, F.
12, 14 Numers, Elsbet ja Bertr.
16, 18 Oesso, Karl
20, 22 Grossvald pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja teised
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
84
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
I.
1, 3 Univer, Aug.
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexander
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17, 19 Prüüs, pärijad
21, *23 Sild, pärijad
Pepleri tn.
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
Kastani tn.
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Etzold, Ernst
67 A-S. Rottermanni teh.
36 Thomberg, Amalie ja Olgg
Pepleri tn,
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, pärijad
48 50, 52 Hoffmann, Helene;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
Õpetaja tn.
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsitööliste S.
70; Klein, Paul
72, 74 Peterson, Gustav
Kastani tn.
76 Krause, Ernst
78, 80 Kevend, Gustav
82, 84 Gradusov, Peter
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste
Vaksali tänav
Tois
.
IL
2 Koitmets, Vikt.
4 Tartu linn
6 Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
Vladimiri tn.
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
I Tauk, Otto ja Ferdinand
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
II Oja, Karl ja teised
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Linda tn,
15 kübarsepp, Artur
Vladimiri tn.
17 Pantelejev, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
4, 6, 8 Mathiesen, pärijad
10, 12 Saar, Emil
Lodja tn.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Kasukanahkade värmim. „Ekt“
29 Thomasson, Karl
30 Stahlberg, pärijad
Soola tn.
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh
40, 42 Kullmann, Juhkum
44 Ratasep, Jüri
1, 3, 5 Siilbeck, Elisabet ja Rud.
7 Hirschovitz, Vulf
Lodja tn.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard; Grünberg
Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ottas, pärijad
— Beloussov, Mihkel
Soola tn.
25. 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
37, 39 Toom, Alfr.
II.
85
46 Müür, Jaan
4l, 43 Hakkaja, pärijad
48, 50 Kusik, Leonhard
45 Org, Marie
52, 54 Põder, Elfr.
47 Palviste, Salme
Lao tn.
Lao tn.
56, 58 Gröriberg, Eduard
49, 51, 53, 55 Bekmann, Ida
60 Kurvits, A.
57, 59, 61 Juudi kogudus
62, 64 Muschkat, Moses
63, 65 Riim, Konstantin
66, 68 Kepp, Gustav
67, 69 Mühlenthal, pärijad
70, 72 Botscharov ja Riim
71, 73 Ranna, Ida
74 Korotkin’i pärijad
75 Laas, Ado
76, 78 Muhli, pärijad
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, Movscha, ja Efroim
80, 82 Grünberg ja Mühlental
85 Mihkelson, Tõnis
84 Rähn, Juhan
87, 89 Zimmermann, pär.; Johann86, 88 Luks, Johan
son, Helene: Raudsep, Linda
90, 92 Lätte, Peeter
Aida tn.
Aida tn.
91, 93 Jõks, Liina
94 Linna majad
95 Fuhrmann, Friedrich
96 Vaestemaja
98 Tartu linn
Lina tn.
100 Alt, Arthur
Ehitusteta
— Alt, Luise
100-a Alt, Paul
Jõe tn. ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule.
j
Tahe.
2 Ruuben, Alexander _________
Kitsas tn.
4 Rosenfeldt, Aleks.
________
Aia tn.
6, 8 Kuusik, Ed.
10, 12 Ginizisky, Chjene
14 A.-S. Kinnituss. „Oma*
Riia tn.____________
— Schulzenberg, Anna ja Anton
16 Hermann, pärijad
Lille tn.
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 26 Laste varjupaik (Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
Päikese tn.
42 Fischmann, Vilhelm
46 Sõber, Jüri
86
III.
1 Jõks, Karl
3, 5 Hirschfeldt, Marta
II.
I Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
Aia tn.
7, 9 Leppik, Anna
II Leito, pärijad
13, 15 Kodassov, Nikolai
Riia tn.
17 Kusik, Anna
Lille tn.
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Sternfeldt, Heinr.
99 Korp! „Estonia“
31 Härschmann, Karl
33 Pärn, Mihkel
_______
Väike Tähe tn._______
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, Elise ja Mälk, Alide
41 Siimo, Kadri ja Voldemar
Katariina tn.
48 Põderson, Villem
50
52,
58,
62
Steinberg, Linda
54, 56 Kiima, Anna j. t.
60 Soots, August
Otsa, Gustav_____ ____
Pargi tn._______ _
64 Hahn, Berta ja August
66-a Imelik, Aleksander
66 Luik, Jüri
68, 70 Lepik, Karl
_________
Elisabeti tn.__________
72 Lunin, Heino, Tschokov
74, 76 Johanson, Peter
78 Lukk, Hedvig
80 Janson, Johan
82 Tartu linn
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor
_________
Tolstoi tnT~_________
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans___________
Õnne tn.____________
92~Tartu linna Ulila elektijaam
— Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Süit, Mihkel
100, 102 Toom, Johann
104 Toom, Mihkel
Kuu tn,____________
1Ö6, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
Vabaduse tn.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, T.
122 Ingermann, Emilie
Sõbra tn.
124 Sule, pärijad
128, 182 Laurits, Oskar
130 Philips, Harry
__
Saekoja tn.
134 Adof, Harry_____________
Purde tn.____________
136, 138 Doom, pärijad ja Vilman,
Johanna
140 Reinberg, Johan
142 Leppik, pärijad
144 —___________________________
Piiskopi tn.
146
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, August
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peter
__ _____
Lootuse tn.__________
63 Grünfeldt, Eduard
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, Karl; Villup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul Ida; Sassian,_______________________
Elisabeti tn. ________
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
_____________
Õnne tn.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, pär.
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda__________ _____
Kuu tn.
107 Väljaots, Joh.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, Peter_________
Vabaduse tn.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P._____
Sõbra tn.
------------------- ------------127 Laar, Anton
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
Saekoja tn.___
139 Hermann, Anton
— Laur, pärijad
141 Kippik, Juhan
141-a Truus, Salme
143 Huik, Johan
145 Tiit, Johan
147 Pelzer, Minna
87
Teguri tn.
148 The Shell Company
Piiskopi tn.
Spordiplats
Teguri tn.
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
Ropka tn.
155 Rätsep, Marie
— Massakas, Mihkel
Ardla tn.
Tähtvere.
2 Moritz, Ernst
4 Tõnisson,Eduard; Kikkas,Selma
6, 8, 10 Uist, Karl
12 Helberg, Helmi
^4. 16, 18 Tartu Abiandm. Selts
l8-a Semmel, Joh.
20 Kolliste, Arnold
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Ennulo, Lonny
34, 36 Pusep, Zirk, pärijad
38, 40 Sell, Johann
42, 44 Schabert ja Glück
46 Raudsep, Emma
4-8, 50 Vaher, Elvira
62 Anslang, Vidrik
64 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-s. A. Le Coq
64, 66 Panksep, Elfriede
68 Kont, Mart
70, 72 Jack, Hilda
74 Mülierson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
I.
Hampf, pärijad
3 Suubi, Villem
5 Sööt, Karl
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Joh.
13 Kleinschmidt, DaVet
15, 17 Lõhmus. Hans
19, 21 Tartu Saksa kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
Marja tn.
27 Eller, Minna
29, 31 Kruusberg, Alexander
33, 35, 37 Zirkel, pärijad
39, 41, 43 Liiv, Anna ja Edmund
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
Melooni tn,
57 Torpars, jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tn.
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, Eduard
Tähtvere mõisa põllud
1
Tööstuse.
Kasvandik, Vilhelm
4, 6 Johanson, Andrei
8, 10 Sabel, Eduard
12, 14 Kalmet, Natalie
16 Röstovzev, Mihail
18 Kitsing, Jüri
2
88
I.
, 3, 5 Sõrra Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 11 Pikat, Alexander
Vabriku tn.
13 Mürsep, pärijad
— Maim, Jaan
Savi tänav
1
Uueturu.
i, II.
— Kramer, Margarete
I, 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedr.
Aleksandri tn.
9 Panksep, pärijad
II, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elisabetja Rudolf
Turu tn.
— Mathiesen, pärijad
27 Mallok, Lidia
29, Sl, 33 Hackenschmidt, Paul
— Juergenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
Aleksandri tn.
6, 8 Kaplan ja Press, pärijad
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20,. 22 Laane, Jaan ja Hans
24, 26 Simm, David
Söögiturg
Kaluri tn.
— Kenkmaun, Ed.
Auriku tn.
Parem Emajõe kallas
Uus
2 Volter, Pauiine
4, 6 Zirk, Jakob
8
Rasen, Peter
10, 12 Kunrnann, Daniel ja A
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh,
___
Pärna tn.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Kangro, August
46, 46-a Sula, Adolf
____
Tee Annemõisa ja Paju tänavale
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
— Polin, Ivan
Uus-!
2, 4 Bure, Richard; Koch, Anita
,
6
8
Näituse tn.
Keder, Jakob
III.
I Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta ja Minna
5 Grün, pärijad
7 Taklaja. Hendrik
9 Vaks, Gustav
II Kronberg, August
13 Schwalbe, pär.
15 Kangro, Peter
17, 19 Karro, pärijad; Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
Pärna tn.
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
37, 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Kosapoeg, Josep
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
ri.
I.
Taara puiestee
Tööstuse tn.
Loskit, Eduard ja Juhan
89
10, 12 Prof. Rostovzev, Mihail
Tööstuse tn
Räst, Jaan
Eller, Jaan
Jugar, Konstantin
Furmansky, Isak
Lenzius, Joh.
Roth, Joh.
Rosenfeldt, Jul.
Prüüs, Harry
Lenzius, Joh.
Särg, Vidr.
Jugar, Konst.
Vulf, Marie
Laan, Leena
Vabaduse. II.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Mintel, Hans
10 Veeder, Anna ja Eduard
12 Pällson, Ludvig
14, 16 Sassi, Daniel
18 Siider, Jaan
Kesk tn.
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisab.
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johannson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Jaak
Tähe tn.
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tn.
40 Seppa, Liisa
Vladimiri tn.
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c Sikka, Joosep
44 Roosa, Jaan ja Leena
_______ _____ Nõva tn.
46 Alas, Anna
48 Raud, Alex
50 Kangro, Liisa
52 Martinson, pärijad
— Maasik, Aug.
54 Männi, Leena ja Karl
— Lestal, Karl
Konts, Tonnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson Johannes
9 Kukk, Joh.
II Zimmermann, Karl
Kesk tn.
13 Adamson, Karl
15 Kullam, August
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Käiv, Davet
23 Niggul, Gustav
25 Gutman, Jaak
27 Johanson, Jaan
Tähe tn.
29 Kõiv, Josep
Linda tn.
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
Vladimiri tn.
35 Pärtel, Joh.
Raua tn.
37 Muttik, Anna
39 Hüva, Osk.
41 Tihla, Johannes
43 Born, Tiina
Nõva tn.
I
45
47
49
51
53
Viro, Jaan
Uist, Aleksander
Volk, Leena
Hermann, Johann
Utral, Mihkel
Vabaduse puiestee.
1 Mõrd, Peeter
2, 3, 4 Redlin, pärijad
90
1.
Vabaduse sild
5,
7,
Lange, Emma ja Olga
, 9, 10, 11, 12 Kurruk Adalbert ja Lell, H.
6
8
Lai tn.
Emajõe tn. algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku.
I.
,
-a Maim, Jaan, Nikolai, Georg,
Richard
3 Maim, Jaan
5 Vesky, Lukretia
2 Intelmann, Alexander
4 Vahter, Alexander
6, 8 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
1
Vaksali.
1
I, II.
/
, 3, 5 Kaup, Vidrik
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Lipping, Fanny
Aia tn.
17 Moor, Alexander
Tiigi tn.
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, Jakob
Maarjamõisa tn.
— Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Levin, Abram
27 Viira, Hans
— Schurupov, pärijad
29 Sennrich, Heinrich
31 Maim, Jaan
1
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
Vallikraavi.
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Roman
~
Tähe tn
10 Nieländer, Heirich
12 Pähkel, Karl, pärijad
14 Rosenberg, pärijad
16 Usuteadlaste selts
18 Medodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
JL
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Esthonia“
Käik Toomele
11 Beylich, pärijad
13 Vannamb, Karl
15 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku tänavale)
19, 21, 23 Tartu Noorte Meeste
Kristi. Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja maja
— Silmakliinik
Maarjamõisa tänav
Vambola.
2 Kasam, Alexander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
I.
UUJttlUimbLtOi JUIU
I.
(Tamme)
1 Pärn, Karl
3 Laurisson, August ja Salme
5 Lill man, Karl
91
Vapramäe.
II.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
(Tamme)
1 Juhanson, Theodor
Vase.
II.
Tõldsep, Ludvig
Teder, Johannes
(Tamme)
|
A/S „Silva"
Veeriku. I.
Pallo, Kristjan
4 Lauberg, O. ja Lätti, Liisa
6 Rostovzev, Mihail
Kull, Mihkel
S Püss, Jüri
5 Sild, Karl
7 Kasumets, Ella
0 Schulmann, pärijad
— Muhli talu
2
1
Vene.
2 Oeberg, Olga
8 Pasternak, pärijad
8, 10 Steinberg, pärijad
Meltsiveski tn,
12 Nieländer, Robert
14, 16, 18, 20 Kurleuz, Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36 Loo
ma instituut
Narva tänaval asuvad majad:
72, 74, 76 ______________
Tallinna tn.
III.
J, 3 Tartu linn
5 Eesti Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook,, August
Narva tn.
Veski.
2 zur Mühlen, Artur
4 Liivimaa Põllumaj. Selts
6 Ülikool
8,10,12 Behse, Helene ja Gertrud
14, 16 Zeddelrnann, Heinrich
18, 20 Seeland, Marie
Savi tn.
22 Simm, David
24, 26 Kurtschinsky, Tatjana
28 Sohnvald, Peter
30 Hirsch, Elisabeth
____
Hetseli tn.
32 Rahukogu
34 Arestimaja
36, 38, 40 Köhler, pärijad
42 Fleisch, Alfred
1
, 3 Katoliku kirik ja kiriku maja
Tee Tähtvere parki
63 Aleik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan
69 Korp! „ Sakala"
|
Maarjamõisa tänav
Vikerkaare.
I.
(Tähkveres)
2, 4 Faure A. F.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl. gümn.
Näituse tn.
5 Tartu E. Põllum. Selts
Tööstuse tn.
— Tõnisson, Jaan ja H.
2, 4 Emmerich, pärijad
6 Valter, Elisabet
8 Linsi, Hans
10, 12 Rätsep, Jakob
14 Martinson, Karl
Vladimiri. II.
2 Bergmann, Rudolf
Marta tn.
4 Klaos, Richard
6 Kilk, Karl
8 Oerd, Joh.
10 Ronimois, Hans
Onne tn.
_______
I Sommer, Alvine
3 Läne, Peter
Tolstoi tn.
5 Sirk, Anna ja Arnold
7 Epro, Eduard
9 Märtmann, Mihkel
12 Kopli-Viegand, Liisa ja Kopli
Miina
14 Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Ronimois, Andres
22 Mucha, Elise___________
Kuu tn.
24 Vald, Anna
26 Aiand, Anna
28 Normann, Gustav
30 Nigol, Elmar______
Vabaduse tn.
Onne tn.
II Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
______
Kuu tn.
17,19 Tammesalu, Emil
21 Ilves, Alexander
Vabaduse tn.
— Tartu linn
23, 25 Toots, Karl
— Aero, August
27 Tamm Kotter
99 Kukk, Jüri
31 Tigane, Ferdinand
Sõbra tn.
33 Rander, Peter
35 Lallo, Sohvi
37 Mokrik, Jaan
38 Rebane, Karl
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
93
Võru. IL
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei Albert
14 Agan, Otto
16, 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sadik, Minna
________ Väike Tähe tn.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander, A.;
Laineste, M.
44 Strommel, J.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Ratnik, Jaan
54, 46 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Klaos, pär.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Postijaam
Postijaama aed
Haridus-Sotsiaalministeerium
_____________Era tn.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hircsh, Liina
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja August
15 Kersten, Friedrich
Era tn.
Lootuse tn.
78, 80 Prakson, Peter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
90 Anton, Mihkel
______
Elisabeti tn.
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Poks, Julie
106 Puidak, Olga
Onne tn.
108 Torrop, Krist.
110, 112, 114 Jukk, Peter
116 Aero, Gustav
__________ Vabaduse tn.
118 Raudsep, Johan
120, 122 Einmann, Ed. ja Anna
124 Lutterus, Jüri
126 Raig, Gustav
Sõbra tn.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
94
17, 19, 21, 23 Rebane, Hans
25 Zober, Marie
27 Karro Liine
29 Kaspert, Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
______ Filosofi tn.
37, 39 Klein, pärijad
41, 43 Klaos, Alex.
45, 47 Meier, G.
49 Kiin, Juhan
51. 53 Schwartz, Eufrosine
;
i
|
|
Kastani tn.
— Linna tapamaja
55 Tartu linn
Väike Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Mägi, Peeter
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Karl
63 Soogenbits, D.
132 Ehrlich, Aug.
Alevi tn.
134 Sarmulin, Peter
Side tn.
136 Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Siimo, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja E.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
Piiskopi tn.
150 Zängov, Jakob
Teguri tn.
152 Kalberg, Jaan
154 Laats, Aleksander
— Ütsik, Liisa
Ropka tn.
156 Zeiger, Eduard
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida
Rahu tn.
164 Rammo, Daniel
166 Hint, Oskar
168 Steinbach, Eduard
170 Klein, Arnold
172 Kivi, Jaan
174 Ehrlich, Davet
Ardla tn.
65
67
69
71
73
75
81
85
Selli, Jaan
Assor, Johan
Mikson, Davet
Moor, Hans
Braats, Mart
Vares, Karl
Lomp, Euiil
Pass, Osk.
Kabeli tn.
89 Veber, Karl
81 Akermann, Johan
95 Tasso, Gustav
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
Väike kaar. I, II (Tamme)
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan_________
Kungla tn.
6 Reiman, Eduard
8 Vester, A.
Tammekuru tn.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
______
Räni tn.
14, 14-a Pärli, Oskar
16 Pielbusch, V.________
Tamme puiestee
18 Lõhmussaar, Selma_
Elva tn.
2Õ~Milk, A.
22 Jaska, August
Riia maantee
I Masing, August
3 Laineste, J.____________
I^ungla tn.
5 Triksberg, Marta
7 Knibis, Leena
9 Berg, pär.
II Zäro, A^.________ _____
Tamme puiestee
13 Reeben, August______
Elva tn.
15 Meimers, Leonhard
17 Sonin, Hans
19 Saapas, Heinrieh
Riia maantee
21 Kikerpill, S.
23 Metsküla, Karl
95
24 Kõrts, G. ja O.
26 Merilaid, K.
_________ Lembitu tn.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
Vambola tn,
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Theodor
Tasuja tn.
42 Siiman, Gustav
44 Muttik, Jaan
46 Juht, Johan
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna-Marie
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
'
Väike Maarjamõisa. I.
2
4
6
8
Tammemägi, Joh.
Põder, Jaan
Kont, Johan
Meos, Karl
!
1 Sulg, Karl
3, 3-a Sulg, David
5 Sulg, Hans
7 Mann, Rosalie ; Borodko, Elfr.
9 Lemvald, Johannes
11, 11-a Kirk, Kaspar
13, 13-a Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Meksiveski. IIL
Flachs, Eta
|
Aerutajate klubi
Kikkas, Sehna, Asta, Sven, Silvia
Kalda tn ja vasak Emajõe kallas
V äike Põik.
2 Ratas ep, Karl
j
1 Kepp, Jaan
j_ 3, 5 johannson, pärijad
Kalda tn. ja v; isak Emajõe kallas
Väike Tähe.
2, 4 Ein, Karl
6 Dessler-Ruttik, Adeele
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12, 14, 16 Laan, Jaan ja Andres
18 Peeda, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
96
OI.
II.
1 Pusemp, Marta
3, 5 Siilbaum, Daniei
7, 9 Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, Salme ia Kalt
Alide
— Pari, Mihkel
— Täht, Peeter
u tänav
Väike Viljandi.
I Prahi, August
3 Kull, Johann
5 Rosenberg, Jaan
7 Selg, Tonnis
9 Looga, August
II Tillik, Marie
13 Otter, Mihkel
15 Kiisk, Jaan
17 Siibold, Johan
19 Liblik, Aug.
21 Sulg, Daniel
23 Pantelejev, pärijad
25 Näpits, Tio ja Linda
27 Paju, August
2 Sild, Jaan
4, 6 Lossmann, Linda
8 Past, Alide
10 Visnapuu, Gustav
12, 14, 14-a Pärtelpoeg, Gustav
16 Kriisa, Davet
18 Klade, Jakob
— Maarjamõisa kliinik
Västriku.
1,
3
5
7
9
2 Lõbuna, Jaan
4 Miljan, F,
6 Tuul, August
8 Leets, Johan
10 Jansen, August
12 Koonik, Aug.
Onne.
2-a Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Kull, Morits
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
Kesk tn.
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Mölle r, Karl
_____
Tähe tn.
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Kohler, Alide
Linda tn.
36, 38 Leppik, Jaan
Vladimiri tn.
40 Ronimois, Hans
I.
II.
l-a Kabel, pärijad
Simmo, Ant.
Allas. Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peter
7, 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 Kohtu-sisemin.
Kesk tn.
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23, 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, Joh. ja A., Kangur, Jüri
Tähe tn.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pär.
35 Lõhmus, Theodor
37 Saulcas, Amalie ja Alide
Linda tn.
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peter
43-a Otsa, Alma _____________
Vladimiri tn.
45 Kraav, Ivan
Õ7
Õpetaja.
— Silbermann, Thea
2, 4 Tiks, pärijad
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
12 Uluots, Jüri
I.
I Rütli ja Grau
3, 5 Maarja kiriku õpetajamaja
7, 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
II Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
— Koiva, Jaan
Tiigi tn.
Ööbiku.
2
4
6
8
Jakap, Jaan
Piir, Karl
Matto, August
Kiidron, Aiexander
Pääsukese tn.
10 Jürgenson, Aug.
12 Sooro, Oskar
14 Tüür, Oskar
16 Vorst, Herman
Käo tn.
18 Hendrikson, August
20 Jakobson, Jüri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suts, Joh.
II.
1
3
5
7
6
Koosa, Hilda
Viks, Gust.
Rein, Eduard
Lodi, Dan.
Jaanson, Jaan
Pääsukese tn.
11
13
15
17
19
21
23
25
Osso, August
Rander, Peeter
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tn.
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
I.
Vana tn.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
Kitsas tn.
14, 16 Luha, Julie
18 K/Ü „Loodus“
Vallikraavi tn.
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, pärijad
36 Tõlk, Albert
___
Lossi tn.
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
_____ Gustav-Adolfi tn.
42 Ülikool
44 Kauba pank
98
1 Mahlapuu, Karl
3 Keiss, Alexander
— Tartu Eesti Hüpoteegipauk
5 Petersen, Agnes
Kauba tn.
— Barklai plats
Poe tn.
7 'Sarry, pärijad
9 Oelsen, Irene
11 Rükker, Edgar
Suurturg
— Raekoda
Suurturg
13 Tittelbach, E.; Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
Gustav-Adolfi tn.
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
46 Ülikool
Peeter Põllu tn.
50, 52 Ungern-Sternberg,Eleonore
54 Maakonna vangla
Lutsu tn.
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Voldemar ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
19 Pehap, Adeline ja Laur, Ants
21, 23 ^Postimees"
Gildi tn.
25 Bergmann, Eduard
Peeter Põllu tn.
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
Lutsu tn.
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Paberossid
25 tk. — 35 snt.
99
Kõigeparemini
llllilllliilllillllllllllilllllllillllllFIIIM
suudate jälgida majaomanike
ellu puutuvaid päevaküsimusi,
lugedes
v
„Uus Tõe Häält“
A
Mastatellimine majaomanikele
ainult 1 kroon.
Trükikoda „Kultuur*, Tartus.
25 tk. — 35 snt.
Erakordne suits
ffliniiDnBniiiininifiiiiiiiisiiitiuiiiPuti^RnHfiiiniinnninntiniFitii
on paberossid
«Diktaator".
Meed on pühapäeva paberossid.
*
Ütleme ainult:
I
Proovige paberosse
«Diktaator"
ja siis otsustage*
25 tk. — 35 snt.
______________________________________
Tallinn,
V. Tartu m
nr. 8,
tel. 458-37
Majaomanik
kude poolt
asutatud
1920. a.
T.-ü. „MAJA“
TARTU OSAKOND
TARTUS, KAUBAHOOV 15, TELEF. 400.
LADUD: RIIA 55.
1.
PAKUB:
Majaomanikkudeie, ehitajatele ja maalritele:
Ehitusmaterjaale
Elektri tarbeid
Vesivarustuse ja keskkütte
sisseseadeid
Maairivärve
Värnitsat ja
Tapeete.
2.
VÕTAB OMA PEALE :
Igasuguseid remont- ja ehitus
töösid.
Paikese ja kuuwarjutusedr
1926. a. on kaks päikekervarjutust. Kuuruarjüfufl ei ole. 1) Täieline päikesewarjutus 14. jaanuaril.
€i ole meil näha. 2) Ringikujuline päikesewarjutus
9.—10. juulil. 61 ole meil näha.
S. Songi trükk Wõrus, 1925.
2. Zõulu p.
13
3. Zõulu P. E k.7 14
Süüta lastep. shom. 15
16
17
18
Päike tõufeb:
I. detlembril kell 8, 34 m.
» 8, 50 „
II.
„ 9,01 „
21.
Märkused:
31 p.
Cäheb looja:
kell 3, 29 m.
„ 3,21
„ 3,21 ”
Laadad.
(Uuesti kokku seatud maakonna- ja linnawalitsustelt saadud teadete põhjal „uue kalendri"
järel.)
Rul laadapäew laupäewa ehk pühapäewa
peale langeb, siis peetakse laat järgmisel tõõ- ehk
esmaspäewal ära.
Hobuste lõata peetakse Tallinnas kaks
korda kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15.
kuupäewa.
Jaanuar.
2.Pusul,Lrüüdneriw.
5. Rootowo wallam. j.
7. Sõõrus.
7. Orgita m.
9. Likiwerek., Lapu w.
10. Lama alewis.
10. Suure-Iaani ai.
12. Weinjärwe roallas,
Wahu külas.
12.5toeru alewis.
15.Wõlupe laadaplat
sil, Pärsamaa w.
15. ja 16. Laekweres,
Simuna kihelk.
15.Iõgewa mõisas.
17. Äolomeres.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Wana-Irboska ai
21. Mehikoormas.
22. Türi alewis.
22. Imawere m., Päia
kõrtsi juures.
23. Malgas.
23. Nasina m., kõrtsi j.
23. Haapsalus.
24. Paides.
24. Iõelehtmes.
25. Laura alewis.
30. Nissis, Riisipere w.
Weebrrrar.
Pärnus, Küünla laat esi
mesel keskn.ja neljap.
I.Uue-Wirtsu õigeusu
kiriku juures.
1. Kallaste al. 2 p.
2. Kilingi-Nõmmes.
2. Raplas.
2. Halliste, PornuseLenhofil.
3. Jõgewa alewis.
3. Keblaste, Mihkli k.
3. Liigalasma, Maasi
w., Saaremaal.
4. Mõrus.
5. Narwas 2 p.
5. Nootowo wallam. j.
5. Tõrwa alewis 2 p.
5. Oisus, Alliku w.
6 „ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
8.Elwa alewis.
Audrus, reedel enne
Wastlapäewa.
10. Antsla alewis.
10. Räpinas.
10. Rakweres 2 p.
10. Laura alewis.
10. Raasikul.
10. Keinas.
10. Ellamaa, Sooniste
wallas.
11. Põltsamaa alewis.
11. Tapa alewis 2 p.
14. Tamsalu jaama j.
15. Lähtrus.
15. Baltiskis.
16-Wiljandis 8 p.
17. Tartus.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
18. Nina k., Peipsiäärses
wallas.
19. Paides.
20. Misso wallam. j.
20. Wasknarwas.
20. Irboska jaama j.
20. Rawilas, Kose küla.
20. Kurawa poe juures,
Warbola wallas.
20. Wõõbsu alewis.
21. Muhu-Suure Val
lamaja juures.
21.W.-Irboska alewis.
21. Malgas.
22. Mustwee alewis.
23. Tagaweres, Maasi
wallas.
25. Mõrus 8 p.
25. Laura alewis.
25. Lihula alewis.
28.Miljandis 2 p.
Märts.
I.Iõgewa alewis.
1. „Risti" laat, Piir
salu wallas.
1. Kärdla alewis.
1.Keawa raudtee j. j.
2. Nabalas.
3. Iõhwi alewis 2 p.
4. Kiwiloos, Penningi
wallas.
4. Mõhma alewis.
5.Salla k., Simuna
kihelkonnas.
5. Metskülas, Leisi m.
5. Rootowo wallam. j.
5. Kirbla kiriku j.
8. Tumala tn. karjam.,
Uuemõisa w. 2. p.
8. Antsla alewis.
8. Iisaku m. 2 p.
8. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
9. Wiru-Iakobi kiriku
juures 2 p.
9. Metsalauka t, Em
maste wallas.
9. Hageri kiriku juures.
10. Puhjas, Karvuda w.
10. Laewa end. kõrtsi j.,
Laewa wallas.
10. Laura alewis.
10. „Matla" laat, Paat
salu wallas.
10. Haapsalus.
10. Kõo mõisas.
10. Suurejõel, UueMändras.
lO.Malgjärwe põllum.
seltsi maja juures.
12. Hellamaa end. teemaja juures.
12. Mõrus.
12. Ardu k., Triigi w.
13. Amblas.
14. Mustjala mallam. j.
14. Waimastwere wallamaja ümbruses.
14. Kodijärwe wallas,
Kodijärwe mõisas.
14.Käsukonna mõisas,
Jmaweres.
14. Mõisaküla alewis.
15. Raplas.
16. Rannaküla Rõmmi
t.karjam., Maasis.
16. -Rullt laat, Rannu
wallam. juures.
18. Kallaste alewis 2 p.
18. Keilas.
18. Sangaste kiriku
kõrtsi juures.
18. Iärwa-Iaanis.
18. Kastnas, Tõstamaa
kihelkonnas.
20. Kuresaares.
20. Awinurme wallamaja juures.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Märjamaa wallas.
20. Jüri kiriku juures.
20. Türi alewis.
20. Leewil, Pindi w.
20. Laius-Tähkwere w.,
Eadala külas.
21. Mäike-Ulila mõisas,
Ulila wallas.
21. Wana-Irboska ai.
22. Albu wallam. j.
23. Leisi alewis.
23. Warnja külas, Ka
rvastu wallas.
23. Malgas.
24. Mõra nt., Laiuse w.
24. Laekweres, Simuna
kihelkonnas 2 p.
25. Moldi nt., Saadjarwe wallas.
25. Laura alewis.
26. Mana-Prangli mõi
sas, Krüüdncri w.
26. Sulbi alewis, Kärgula wallas.
26. Mõlla-Kihlapeas.
26.Mahastus.
26. PuunahMihterpalu
wallas.
28. Paides.
28. Kellamäe kõrtsi juu
res, Kaarma-Suure
wallas 2 püewa.
28. Maiguta nt., Mäl
guta wallas.
28. Kasepere poe juures,
Kloostri wallas.
31. Mustwee al. 2 p.
Reedel enne 15. märtsil
Põltsamaa olemis.
Aprill.
1. Juurus.
2. Antsla alewis.
2. Puskarus,Põlgaste
wallas.
2. Alajõel, Wirumaal.
õ.Rootowo wallam.j.
5. Harkus, Mäepeal.
6. Taeblas.
8.Miljandis 2 p.
8. Roopakas,Pärsama
wallas.
8. Suitsu kõrtsi juures,
Kastre-Wõnnu w.
8. Waiwara m. 2 p.
8. Einmanni wallam.j.
8. Tartus.
9. Elwa jaama j.
10. Loona wallam. j.
10. Laura al.
10. „ Ellamaa" laat, Soniste w.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Pati-Nurmeotsal.
12. Mõrus.
12. Kikiwere kih., Kapu
wallas.
13. Kärla w. turupl.
13. Torgu wallam. j.
14. Nina!., Peipsiäär
ses w.
14. Koorwere kõrtsi j.,
Mastse Kuuste w.
14. Hummuli,, Soe" k. j.
15. Tapa al.
15. Kuusalu al., Kiiu w.
15. Säru mallam. j.
15. Kihelkonna al.
16. Woltweti-Keremal.
16. Paliweres.
17. Karula wallam. j.
18. Liiwa poe j., Rahukülas, Kogula w.
18. „Kiwi-Wigala"laat
Wigala w.
18. Tarwastu Mustlas.
18. Koeru al.
19. Luutsmku nt.
19.Wiitmakõrtsij. Kad
rina kihelk.
19. Lüganuse kiriku j.
19. Kilingi-Nõmmes.
20. Kuresaares.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Lihula al.
20. Alaweres.
20. Selis,Tõstamaa kih.
21. Wäike-Maarjas.
21. Wana-Jrboska al.
23. Mõrus.
23.Wasula Roojasilla
kõrtsi j., Raadi w.
23. Keilas.
23. Orajõe-Kablis.
23. Sauga wallam. j.
23. Kuimetsa wallam. l.
24. LohusuuLohusuu
w. 2 p.
24. Vastseliina wlm. j.
25. Kõiguste kõrtsi \.,
Laimjala w. 2 p.
25. Kanepi alewikus.
25. Partsi laat, Peri w.
25. Laura al.
25. Märjamaa w.
26. Marbla kiriku j.
26. Kabala mallam. j.
25. Koonga wallam. j.
26.Iõgewa alewis.
26. Kohilas.
26. „Tsirgulinna" ale
wis, Sangaste rj. j.
26. Suure-Iaam al.
27. Saare k.j., Saare w.
27. Narmas 2 p.
28. Sulaoja kõrtsi juu
res, Krüüdneri w.
28.Rakweres 2 p.
28. Abja-Paluojas.
28. Käru raudteej. j.
29. Lullikatku k., Torma
wallas.
29. Kärsa t, Ahja w.
29. Liiwal, Kolga w.
29. Malgas.
30. Mastse-Nõo mõisas,
Meeri w. 2 p.
30. Haanja mõisas.
30. Nissis, Riisipere w.
30. Kargu al.
30. Kuremaa w., Pala
muse külas.
Reedel enne Iüripaewa
Põltsamaa al.
Mai.
2. Torma j.j.,Roelaw.
2. Alamustil, Kõlleste
wallas.
2. Räpina wallam. j.
2.Pärim.j.,Waiknaw.
2.Tõrwa al. 2 p.
2. Wändra al.
2. Mõniste wallam. j.
3. samastu Koosal.
3.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere w.
3. Nuustaku al. 2 p.
3. Krabi w.
3.,, Linnamäe" laat,
Oro w.
3. Anija wallam. j.
3. Lelle-Hiiekõnnus.
3. Tumalas, Uuem. w.
3. Otepää alewis 2 p.
4. Tahewa rvallam. j.
4. Mõisaküla al.
5. Kodaweres,Palaw.
6. Saaluse wallam. j.
5. Rootowo wallam. j.
5. Haapsalus.
5. Mõisaküla al.
õ.Melise wallas.
6. Iärwakandi wlm. j.
7. Mõisakülas.
7.Põlwa kiriku j.
7. Lohusuu w., Lohwsuu külas 2 p.
8. Walgejõel, Kõnnus.
8. Mõiste kõrtsi juures,
Tahkurannas.
8.3ooru w., Roosikul.
9. U.-Antsla wallam. j.
9. Haiba poe j., Kernu
wallas.
9. Häädemeeste!.
10. Mana-Rooja w. j.
1O. Laura al.
10. Kuiwajõel.
10. Uduweres, Jakobi
kih.
10. Priipalu al., Kuikatsi w.
10. Rõngu alewis.
11. Reola nt., ManaKuuste wallamaja
juures.
11. Misso wallam. j.
12. Pataste kõrtsi j., Kudina w.
12. Mõrus.
12. Antsla al.
12. Õisu jaama j.
14.Karilatsi kõrtsi j.
14. Holstre wallamaja
juures.
15. Kuresaares.
16. Paides.
18. Sangaste kiriku k. j.
19. Mehikoormas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. Selts, Tõstamaal.
21. Wana-Irboska al.
22. Wõõbsu al.
23. Mätjaküla karjam.,
Pärsama w.
23. Malgas.
25. Laura al.
Maikuu esimesel keskn.
ja neljap. Pärnus
„Iüri laat".
Leisi al. 2 p. enne ristipäewa, kestab 7 p.
Juuni.
1. Nasina m.
1. Sulbi al.
2. Türi al.
6. Rootowa w.
õ.Miljandis 2 p.
8. Raplas.
9. Antsla al.
10. Laura al.
10. Hageris.
12. Paides.
13. Woltweti-Keremal.
14. Lootwina mõisas,
Wastse-Kuuste w.
15. Märjamaal.
16. Tapa al.
18. Kilingi-Nõmme al.
2 päewa.
20. Missas.
20. Nissi al.,Riisiperew.
20. Mustwee al. 2 p.
20. Pikasillal 2 p.
20. Mõhmuta w., Iärwa-Iaanis.
20. Põltsamaal.
20. Irboska rdtj. j.
20. Kaarma Suure ront.
hoowis riiete laat
10 päewa.
21. Mõrus.
21.W.-Irboska al.
25. Laura al.
26. Piirsalu m., Risti.
26. LaiksaareUrissaares.
26.Wiljandis 2 p.
26. Wihulas, Haljala k.
26.Rakweres 2 p.
26. Tamsalus.
29. Tahkurannas, end.
Mõiste kõrtsi j.
Juuli.
1. Malgas.
1. Haapsalus.
Pärnus Iaanilaat esi
mesel keskn. ja neljap.
I.W.-Kariste wallam.
juures.
3. Paides.
3. Palmses,Wiitnak.j.
2 päewa.
4. Tartus.
6.Rootowo w. j.
8. Taagepera wallam.
juures.
10. Tarwastu Mustlas.
10. Laura al.
12. Mõisaküla al.
14. —21. Leisi al. riiete
laat.
15. Karksi-Nuias.
18. Tõrwa al. 2 p.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska rdt. j.
21. W.-Jrboska al.
23. Kuresaares riiete
laat 10 päewa.
24. Mõrus.
25. Laura al.
August.
1. Paides.
2. Pärnus aastalaat 3
nädalat.
3.Elwa al.
5.Rootowo w. j.
7. Holstres.
10. Kuresaares.
10. Laura al.
12.Wana-Wõidu w. j.
15. Tuhalaane wallam.
juures.
16. Martna w.
18. Loodi w. end. kõrtsi j.
20. Walgutas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska jaama j.
21. Kallaste al. 2 p.
21.Wana-Jrboska al.
21. LaiksaareUrissaares.
22. Pati-Nurmeotsal.
23. Malgas.
25. Mõrus.
25. Narwa-Jõesuus2p.
25. Laura al.
26. Paides.
26. Mõisaküla al.
28.Rakweres 2 p.
30. Antsla al.
31. Helmes.
31. Häädemeeste!.
31. Suurepel, UueMändras.
September.
10. Kilingi-Nõmmes.
1. Kaarma-Suuremõi- 10. Tapa alemts 2 p.
11. Lelle-Hiiekõnnus.
sa j.
12. Tagawere k. karjam.
2. Suure-Iaani ai.
Maasi m.
2. Kaarli toaUam. j.
12. Laewa kõrtsi j.
3. Selts, Tõstamaa kih. 12. Mehikoormas.
5. Rootowo toallam. j. 12. Wiitna kõrtsi juures,
5. Wiljandis 2 p.
Kadrina kih. 2 p.
5. Sauga toallam. j.
12.
Türi ai.
6. Wastse-Nõos 2 p.
13.
Iisaku
m. 2 p.
6. Wõõbsu ai.
13.Walgas.
6. Wastsemõisas.
7. Hummulis, „Soe" 13. Kolga-Iaanis.
14. Kuresaares.
kõrtsi j.
14. Nina küla, Peipsi
7. Wana-Kariste to. j.
äärses w.
7. Tamsalu jaama j.
14. pütina to. j.
8. Rtroiloos, Peningi 14. Õisus.
toaöas.
15.Iõgeroa ai.
8. Olustweres.
15. „Warbla" Sau8. Hallistes.
lepi to.
8. Kihelkonna ai.
15. Kohilas.
9. Puiatu m.
15. Tammistes, Pärnu
10. Hellamaa end. theekihel.
maja j.
15. Abja-Paluojas.
10. Krabil.
16. Rõngu aletois.
10. Puhjas, Katvildaw. 17. Räpinas 2 p.
10. Laura ai.
17. Uusnas.
10. Kärstna mõisas.
17. Uburoeres, Jakobi
lO.Ruiikweres.
kihelk.
18.Pikjärwe kõrtsi j.,
Kaarepere ro.
18. Alaweres.
18. Sangaste kirikuk. j.
19. Kalliküla karjam.,
Koguta w.
19.9Jluftroee al.
19. Kergu al.
20. Sulbis.
20. Misso rvallam. j.
20. Irboska jaama j.
20. „Kiroi-Wigala"laat
Wigala m.
21. Wõlupe kõrtsi juu
res, Pärsama w.
21. Rõuges.
21. W.-Irboska al
21.Tahewa wallam. j.
21.Orajõe-Kablis.
21. Wahastus.
22. Kastnas, Tõstamaa
kih.
23. Paides.
23. Tartus.
23. Iärwakandis.
23. Holdre nt., Helme
kihelk.
23. Sürgaweres.
23. Keinas.
24. Priipalu al., Kuik.w.
24. Mõrus.
24. Kirbla kiriku j.
25. Loona wallam. j.
25. Liigalasma karjam.,
Maasi ro.
25. Antslas.
25. Lauras.
25. „Matla" laat Paat
salu w.
25. Mana-Suislepi w.j.
26. Wõlla-Kihlepas.
26. Tallinnas 3 p.
26. Pööraweres, Jakobi
kihelk.
26. Taeblas.
27. Põlevas.
27. Kuusalu al., Kiiu m.
28. Kuresaares.
28. Põltsamaal.
28. Toris.
29. Karksi-Nuias.
29. Kirepi kõrtsi juures,
Kirepi ro.
29. „Keblaste" laat,
Meltsa wallas.
29. Haapsalus.
29. Amblas.
29. Kurama poe juures,
Warbola ro.
29. Kuimetsa w. I.
30. Haanjas.
30. Metskülas, Leisi w.
Oktoober.
1. Mehamäe Lewala
Uuemõisa w. 2 p.
1. Nasina w. k. juures.
I.Päri m.,Waikna w.
l.„ Linnamäe" laat,
Oro wallas.
1. Liiwal, ftolga w.
l.Keawardtj. lähedal.
1. Audrus.
2. Torma jaama juu
res, Roela wallas.
2. Märjamaa wallas.
2. Tõrwa alewis 2 p.
2. Mõisaküla alewis.
2. Nabalas.
3. Karvastu w. Koosa
külas.
3. Lindoras, Loosi w.
3. Laanemetsa Valla
maja juures.
3.Wändra alewis.
4. Reola kõrtsi juures,
Wana-Kuuste w.
4. Sänna kõrtsi juures,
Rõuge wallas.
4. Wiitna kõrtsi juures,
Kadrina kihelk. 2 p.
4. Kuiwajõel.
4. Baltiskis.
5. Narwas 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Lihula alewis.
5. Kabala wallam. j.
6. Pataste kõrtsi juu
res, Kudina w.
6.Iõhwi alewis 2 p.
6. Tapa alewis.
6. Kaarma-Suuremõisa j.
7. Hageris.
7. Wiljandis 2 p.
8. Mustjala mõisa j.,
Mustjala w. 2 p.
8. Pukas, Sangaste k.
8.Welise wallas.
8. Waimastwere wallamaja juures.
9. Kikewere k., Kapu
wallas.
10. Lüganuse kiriku j.
10. Laura alewis.
10. Hiiu-Suure mõisa
wallas.
lO.Walgejõel, Kõnnu
wallas.
10. Malgas.
10. Päia kõrtsi juures,
Imawere wallas.
10. Hellermaa, HiiuSuuremõisa wallas.
10. Lohusuu w. ja külas
2 päewa.
11. Riidaja wallam. j.
11. Torgu wallam. j.
12. Leisi alewis 3 p.
12. Tartus.
12. Wastseliina wallam.
juures.
12. Illukal, kuremäel 2
päewa.
12. Keilas.
12. Keblastes, Meltsa
wallas.
13. Kärla w. turuplatsil.
13. Mõrus.
13. Salla füL, Simuna
kihelkonnas.
13. Aedu kõrtsi juures,
Kurista wallas.
14. Kanepi alewis.
14. Kilingi-Nõmmes.
14. Albu wallam. j.
14. Wirtsu, Mässu w.
15. Kulli laat, Rannu
wallam. juures.
15. Awinurme wallam.
juures.
15. Säru wallam. j.
15.Rakweres 3 p.
15. Raplas.
15. Kuremaa w., Pala
muse külas 2 p.
16. Muhu-Suure walla
magasiaida juures.
16. Karula wallam. j.
16. Lotwina nt., WastseKuuste wallas.
17. Nuustaku al. 2 p.
17.Kolowere w. 2 p.
17. Anijal.
17. Koonga wallam. j.
17. Otepää alewis 2 p.
18. Kuresaares.
18. Lohusuu wallas ja
k. 2 päewa.
18. Wõõbsu alewis.
18. Antsla alewis.
18. Wäike-Maarjas.
18. Metsalauka k., Em
maste wallas.
18.Suure-Iaani al.
19. Rogosi wallam. j.
19. Puskarus, Põlgaste
wallas.
19.Iõelehtmes.
19. Mustla olemis, Tar- 25. Rannaküla, Römmi
wastus.
karjamaal.
20. Misso wallam. j.
25. Laura alewis.
20. Wana-Roosa Valla 25. „ Ellamaa" laat,
maja juures.
Sooniste wallas.
20. Uue-Antsla wallam. 25. Roosikul, Zooru w.
juures.
26. Mõrus.
20. Tille kõrtsi juures, 27. Saare kõrtsi juures,
Saare wallas.
Kõlleste wallas.
27.
Laekweres, Simuna
20. Irboska jaama j.
kihelkonnas
2 p.
21. Kastre-Wõnnu walIamaja juures.
28. Pikknurme ^Puur
manni wallas.
21. Saaluse wallam. j.
21.Wana-Irboska ai.
28.Pusu kõrtsi juures,
21. Haapsalus.
Krüüdneri wallas.
21. Roeru alewis.
28. Misso wallamaja
21. Puunal,Wihterpalu
juures.
wallas.
28. Taagepera Ala ai.
22. Sulbi alewis.
28. Woltweti-Keremal.
23. Wasula Rojasilla
kõrtsi j., Raadi m. 28. J.-Iaanis.
29. Lullikatku Torma
23. Moisekatsi wallas.
wallas.
23. kasepere poe juures,
29. Kärsa k. j., Ahja w.
Kloostri wallas.
31. Mõniste wallam. j.
23. Kõo mõisas.
31. Sindi-Lodja kõrtsi j.
24. Krootuse mõisas,
Kõlleste wallas. Oktoobrikuu esim. keskn.
24. Tsirgulinna alewis,
ja neljapäewal Pär
Laatre wallas.
nus Mihklilaat.
Nowernber.
I.Pärsamaa wallas,
Mätjakülas.
I.M.-Iakobi k. j. 2 p.
1. Harkus, Mäepääl.
2.Suurjõel, llueWändras.
2. Paides.
2. Palal, Kodawere
kihelkonnas.
2. Mõra m., Laiuse w.
4. Riisepere w. Nissis.
5. Antsla alewis.
5. Missi kõrtsi juures,
Kambja wallas.
5. Rootowo wallam. j.
6. Rõuge walla endise
Alakõrtsi juures.
6. Kaarepere wallas,
Kassinurme mõisa j.
7. Malgas.
7. Elwa jaama juures.
8. Paliweres.
lO.Iõgewa mõisas.
10. Laura alewis.
10. Sauel, Arudewahel.
11. Mõrus.
II.Miljandis 2 p.
11. Laura w.,S1olbowo
talus.
12. Triigi w., Ardu k.
12. Karilatsi wallas end.
kõrtsi juures.
12. Kuresaares.
12. Lähtru w., Mahima
külas.
14. Kärus.
14. Tartus.
15. Põltsamaa alewis.
15. Tumala as. karjam.,
Uuemõisa wallas.
17. Haiba poe juures,
Kernu wallas.
20. Kuusalu al., Kiiu w.
20. Misso wallam. j.
20. Leewil, Pindi w.
20. Irboska rdtj. j.
20. Piirsalu Risti laat.
21. Mana-Irboska al.
21.Tamsalus.
23. Paides 2 p.
23. Mustmees 2 p.
25. Raasikul.
25. Laura alewis.
25. Türi alewis.
26. Malg;ärwe põlluni,
seltsi maja juures.
26. Pati-Nurmeotsal.
27. W.-Nigula k. j.2p.
28. Woltweti -Hallikukiwil.
28. Keilas.
29. Mõrus.
29. Rootowo wallam. j.
30. Wigalas.
Detsember.
Lelle Hiiekõnnus esmasp. pärast 2 Krist.
tulemise püha.
I.Tapa alewis.
1. Räpinas.
1.Llbja-Paluojas.
2. Juurus, Harjum.
3. Malgas.
3. Alajõel, Mirumaal.
4. Rakweres Jõuku
laat 2 päewa.
5. Rootowo wallam. j.
5. Amblas.
6. Wihulas.
7. Kallaste alewis 2 p.
8. Wiljandis 2 p.
10. Jüri kiriku juures.
10. Kilingi-Nõmmes.
10. Mõisaküla alewis.
10. Narwas Iõulu laat
2 päewa.
10. Lama alewis.
10. Laius-Tähkwere w.
Sadala külas.
12.Mändra alewis.
12. Martna k. j.
12.1.-Iaanis.
13. Pati Nurmeotsal.
14. Peipsiäärse w. Nina
külas.
14. Antsla alewis.
15. Mõrus.
15. Kohilas.
15. Kärdlas.
15.Iõgewa alewis.
Reedel enne 16. dets.
Põltsamaal.
Pärnus Jõululaat kol
manda nädala keskn.
ja neljap.
17. Moisekatsi w. endise
Kauksi k. juures.
17. Rapla alewis.
18. Paides.
18. Põõraweres, Jakobi
kihelkonnas.
18. Ellamaa, Sooniste
wallas.
19.Iõhwi alewis 2 p.
20.Mõõbsus.
20. Märjamaa wallas
20. Wasknarwas.
20. Misso wallam. j.
20. Irboska raudtee
jaama juures.
20. Haapsalus.
21. Wana-Irboska ai.
22. Mustwee alewis 2p.
23. Krüüdneri w. Sula
oja kõrtsi juures.
25. Laura alewis.
28. -ftaroastu wallas
Maruja külas.
28. Malgas.
Laadad Petseri linnas 1926. a. pee
takse järgmistel päewadel: iga kuu 1. ja 15. päewal ja 1. jaanuari asemel — 2. jaanuaril.
Aastalaadad:
Boorna laat. . 22. märtsil.
Urbe
„ . . 26. aprillil.
Tooma „ . . 10. mail.
Ristipäewa laat. 10. juunil.
Jaani laat . .
7. juulil.
Maarja „ . . 28. augustil.
Mihkli „ . . 14. oktoobril.
Nikolai Uibo
pagaritööstus Missos.
Minu pagaritööstusest wõib alati kõige
maitsewamal ja wtoeaat saia saada.
Suure lugupidamise on wõitnud minu töös
tuses walmistatud
—
- paraskid,
mida tarwitab kõik lõunapoolne Eesti — Wõru
ja pea terwe Petseri maakond.
Soowitan kõige laiemas ulatuses ka
palju muid maitseaineid, nagu:
schokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
pränikuid,
kunstmett,
shokolaadimettjne.
Suure tarwiduse läbi olen saanud koiga odawamate hindadega ja kõrgewäärtuslist saia
pakkuda. — Pidu ja pulma saiad walmistan
tellimise peale soowi järele.
Kõige austusega N. UIBO.
Nikolai Llibo
Missos — Wõrumaal.
SoowiLan omast kauplusest
suures walikus kõiksugu pudukaupa:
Ramme, nöõpa.
Lusikaid, nuge.
Sokke, kindaid.
Rraesid, rnaneskid.
Lipse, rnanshette.
Trakse, taskularnpe, batareid.
Rummi- ja siidipaelu jne. jne.
Waljaõmblus-niite igast warwist ja sordist.
Lampe ja lambiklaase igas suuruses.
Rohwi- ja teekanne.
Tee- ja napsiklaase.
Suhkru- ja wõitoose.
Rruuse, tulpe jne. jne.
Suitsumeestele tubakat ja paberosse kõikidest
kodumaa wabrikutest.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalust mööda odawad.
Nikolai Aibo
Misfos — Wõrnmaal.
HiittiHtmiiHiMiHtiimiiituiiiiimiiiifiiitaitiimtiiHtmiainHumMt
Soowitan omast kauplusest:
Riiet — kleidi, rvoodri, pesu jne.
Lõimi, niüi
Pea- ja taskurätte.
Nahka — pastla, talla jne.
Nahkrihmu.
Raudnaelu.
Petrooleumi.
Seepi.
Soola.
Heeringaid.
Suhkrul.
Jahu.
Riisi.
Mannal.
Kohwi.
Lakao.
Teed jne. jne.
Hinnad alati leplikud ja
wõimalrrsL mõõda odawad.
Nikolai Aivo
kauplus L pagarilööstus
on ainukene koht Misso s,
kns nõnetawate kaupade
puudust
rr
millaski ei ole.
rr
Hinnad alati leplikud ja
Võimalustmööda odawad.
Wõrus,
Jüri tänaw nr. 14,
Telefon 130.
Walmistab kiirelt ja
uuematele nõuetele
wastawalt kõiksugu
trükitöid, nagu: raa
matuid, blankette,
kuulutusi, ajakirju,
loteriipiletis! jne.jne.
*
TRÜKIKODA ON TÄIEN*
DATUD KÕIGE UUEMATE KIRJADE
*
JA ORNAMENTIDEGA.
*
Põllumehed!
Pange rõhku hea seemne peale,
see on hea lõikuse üks peatingimistest. Seemnekauplns olgu aastate
jooksul ara Proowitud.
Meie seemnekaupluse põhimõte
onr Hea lõikus tuleb heast seem
nest, ja head seemned on saada
S. Songi w
Wõrns, Jüri tän. 14.
Kes õiglase hinna eest head sõõgija sõõdawilja seemet soowiwad,
neid Palun kehvadel minu ärisse
astuda.
Põllumehed, wõrrelge meie seem
nete hindu ja wäärtust ja soowitage meie äri oma tuttawatele.
Teie soowituse eest oldakse tänulik.
Aupaklikult S. Songi
Mõrus, Jüri tän. 14.
...'■
VaataOma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta king...Oma sõpradele ja taubatarwitajatele
Uueaasta kingituseks.
Nikolai Uibo
Kauplus & pagaritööstus
Missos
Kalender
1927.
Teine aastakäik.
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo
kauplustest,
sest et temal kauba pud;sun
millaski ei ole ja hinnad alati
õiglased.
Kes ei taha uskuda,
see tulgu ise waatama!
Nikolai Uibo
kauplus & pagaritöõstus
(p
Missos.
6)
Kalender 1927,
Sel aastal on 365 päewa.
z
^ '• "r
)'
Zf-Coc/O
\ ^4/if.i .tv: f:
S. Songi trükikoda, Wörus.
Märkide j@ — noorkuu.
@ — täiskuu.
$> — esimene weerand.
C — wiimne weerand.
m. = minut; p. = püha, päew, pärast; e. I. = enne
lõunat; p. l. = pärast lõunat; ** = ametlikud pühad.
Aasta-ajad.
Keroade algab 21. märtfil Kell 5 Õhtul.
Suroi algab 22. juunil Kell 12 p.
Sügis algab 24. tept. Kell 3 homm,
Talro algab 22. detl. Kell 10 õhtul.
Paikese ja kuuwarjutused.
1927. a. on kaks päikese- ja kaks kuurnarjutult.
NeM meil näha: 1) alaline päikciecuarjutus 29. juu
nil kell 6,30 m. hom. ja 2) täieline kuuroarjutus 8.
dets. kell 6,54 m. õhtul.
Lugupeetud
kaubatarwitajad ja sõbrad.
^asmawa poolehoiu ja paljude minu kaubaLarwitajate soowidele wastu tulles, olin sunnitud
oma ärinimi kohasemaks ja kättesaadawamaks
sisseseadma, nimelt: suurte raskustega tuli saawutada kokkulepe Misso Rahwaraamatukogu
seltsi juhatusega ariruumi saamiseks seltsimajasse,
sellega Võimaldades ostjale ajakohasema ja awarama ruumi, mis endisel kohal iseäranis kitsas
ja kaubatarrvitajatest eemal oli.
Iga aastaga suurenenud läbimüük ja kokku
hoidlikud ärikulud wõimaldawad minul kasuprotsente kaubamüügi pealt tuntawalt alandada.
Minu siht ei ole, nagu paljudel teistel kaup
meestel, kauba pealt Võimalikult palju teenida
ja üle öö rikkaks saada, waid olles õiglane ja
asjatundja kaubamuretseja tarmitajale, oma töö
eest kauba läbimüügist õiglase tasu saaja, tahan
ka edaspidi oma kaubaostjatele õiglase hinna eest
ainult head kaupa pakkuda.
Loodan, et nii uus kui wana kaubatarwitaja ka selles uues äriruumis mind oma lahke
osawõtmisega toetama saawad, jään
tõsise lugupidamisega
27
Paawli p. D k. 4,43 28
tp- l. 29
30
31
Korjuse p.
1
2
16 Pühap.
17 Esmasp.
18 Teisip.
1
3
Tõnise p.
4
G k. 0,27 öösel.! 5
Wanadsõnad ilmadest.
Jaanuari sulad, wihmad ja weewoolud kuulutawad
külma, märga ja heinarikast suwe. — Selge Paawlipäew — hääd suwe, pilwine ja tuuline — halba suwe.
— On jaanuaril hästi sügaw lumi, kaswab suwel pikk
ja paks wili.
Wanadsõnad ilmadest.
Mida tuulisem weebruar, seda ilusam märts ja
aprill. — On weebruar sula, tuleb halb adra aasta. —
Küünlakuu udu toob wihmase suwe. — Kuidas küün
lakuu — nõnda lõikusekuu. — Mida külmem weeb
ruar seda soojem saab suwi.
21
22
23
Palwe p.
24
3 k. 1,03 p. l. 25
26
Taliharja p.
27
13
14
15
16
17
18
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolmap.
Neljap.
Reede
28
1
2
3
A k. 12,24 p.
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
On märts wihmane, sajab terwe suwi wihma. —
Waikib õhtuks tuuleke, tuleb ilus ilmake. — Tuulekeerise peale tuleb kolmandal päewal wihma.
Wanadsõnad ilmadest.
Marja aprilli järele tuleb kuiw juuni. — On enne
Jüripäewa halla, härmetist, saab hää suwewilja aasta.
— Aprilli lumi on septembri sõnniku eest.
Jürr-krru
Uus kalender
**19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
30 p.
w.
mälest.-ja tähtpäeroad kai.
3» Älest. p.
Jüripäem.
Pühap.
Esmasp. Markuse p. E k.0,21
Tersip.
söösel.
Kolmap.
Neliav.
Reede
Laup.
! Tuule risüpäeM.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Päike tõuseb:
Läbeb looja:
1 aprillil kell 5,44 m.
11.
„ 5, 15 „
21.
,
„ 4,48 „
Wanadsõnad ilmadest.
Läheb mets ruttu lehte, peab põllumees kahekäega
külwama, — Kuiw lehekuu — märg juunikuu. — Pää
suke toob sooja päewa, ööpik sooja öö, lõoke sooja
lõuna.
Wanadsõnad ilmadest.
Kust poolt tuul põöripäewal puhub, säält poolt
puhub ta cnamiste 3 kuud. — On hommikul paks
külm kaste maas, saab päewal ilus ilm, ei ole aga
kastet ehk on seda wähe, hakkab wihma sadama.
Wanadsõnad ilmadest.
Kuidas juuli, nõnda jaanuar. -- Seisab udu metsa
lahva de peal, on wihma oodata. — Sinine udu toob
põuda. — Wihma eel lendawad pääsukesed ligi maad
ja ligi wett.
Heirra-kurr.
Uus kalender
19
20
21
22
23
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
24 Pühap.
25 Esmasp.
26 Teisip
31 p.
wmalest.-ja tähtpäeroad kai.
6
Elia p.
C
7
8
k. 4,43 p.!.
Madli p.
9
10
28 Neljap.
29 Reede
30 Laup.
11
12
13
14
Ok. 7,36 õhtul. 15
DIerot p.
16
17
31 Pühap.
18
27 ilolmap.
Jakobi p.
Päike tõuseb:
fäheb looja:
1. juulil kell 3,10 m.
11.
„
„ 3,21
21. „
„ 3,39 „
kell 9. 23 m.
» 9, 14 ..
n 8, 58 »
Märkused:
VIII. August
Uus kalender
w.
Malest.-ja tdhtpöemad kai.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
19
20
21
22
3 f. 8,05 õht. 23
Kristuse selet. p.
24
Wanadsõnad ilmadest.
Kui augustikuu esimene nädal selge ja palaw,
saab pikk ja külm talw. — Laewamoodi pilwed toob
kolmandal päewal sadu, mis kolm päewa kestab.
— On pihlakatel palju marju, saab wihmane
Wanadsõnad ilmadest.
Sajab septembri kuul, on jaanuaril lund küllalt. —
Kui kuu ehk päikese ümber ratas on, siis läheb ilm
halwaks. — Tumedalt paistwad tähed kuulutawad sadu,
heledad aga selget ilma.
Mihktt-krm
Uus kalender
19
20
21
22
23
24
Esmasp.
Teisip.
5toImap.
Neljap.
Reede
Laup.
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Rolntap.
Neljap.
Reede
30 p.
w.
mälest-ja tähtpäemad Kai.
........................ ~..^...~..
Madise p.
Sügise algus k. 3 h.
6
7
8
9
10
11
12
G f. 12,11 öösel. 13
14
15
16
Mihkli p.
17
päike tõuseb:
Läbeb looja:
1. septembri! kell 5,09 m.
11.
»
» 5,31 „
21,
„
„ 5, 53 „
26
Gk. 11,15 öösel. 27
28
29
30
Kolistamise p.
1
2
£ k. 4,32 p.
3
4
5
Wanadsõnad ilmadest.
Sügise udu tähendab sooja. — Külm ja tuuline
oktoober kuulutab külma ja tuulist jaanuari ja weebruari. — Oktoobri lõpu wihm annab hea aasta ja jõu
luks tuisused ilmad.
Wanadsõnad ilmadest.
On Jõulu aeg sügaw lumi, saab jaanipäewaks
rohkesti wihma. — Kaksteistkümmend päewa enne
Jõulu on 12 kuu ilmade ettekuulutajad tulewal aastal. —
jõulu tuisus on õunad ja marjad warjul.
G !. 6,13 hom. 11
1. Zõulu p.
2. Zõulu P.
3. Zõulu p.
Süüta laste p.
3 k. 1,22 p.
12
13
14
15
16
17
18
Päike tõuleb:
£äheb looja:
kell 8,34 m.
„ 8, 50 „
9,01 „
kell 3,29 m.
„ 3,21 „
„ 3,21 „
Suures walikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet.
Watti.
Kõiksugu pudukaupa:
Kamme, nööpe,
sokke, sukke,
kraesid, mansette,
kindaid, lipse,
meeste, laste ja naiste sukatrakse,
kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini,
lõhnaseepi,
taskulampe,
batareid ja pirne,
habsmenuge,
juukselõikamise masinaid
jne. jne.
soowitab
kauplus Misso seltsimajas,
Laadad.
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmasp.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Jaanuar, 2. Pusul, Krüüdneri w. 5. Rootowo
7. Wõrus; Orgita mõisas. 10.
wallamaja juures.
Lauras. 12. Weinjärwe wallas, Wahu külas. 15. ja
16. Laekweres. 17. Kolowere m. 20. Misso wallam.
j.; Irboska waksali j. 21. Mehikoormas; Wana-Irboska
ai. 22. Imawere w., Päia kõrtsi j.; Türi alewis. 23.
Waigas; Rasina w., kõrtsi j.; Haapsalus. 24. Paides ;
Jõelehtmes. 25. Laura ai.
Weebruar. 1. Uue-Wirtsu õigeusu k. j,; Kallaste
ai. 2. Raplas; Halliste laat Pornuse-Lenhofil. 3._Keblastes; Jõgewa ai. 4. Wõrus. 5. Alliku w., Oisus;
Tõrwa ai.," Keblaste m.; Rootowo wallam. j.; Narwas,
Küünlal.," Pärnus; Audrus reedel enne Wastlap. 8. Elwa
ai. 10. Antsla ai.; Räpinas; Laura ah; Rakweres; Keinas; Raasikul. 11. Põltsamaa ai. 12. Tapa ai. 14.
Tamsalu jaama j. 15. Lähtrus, Martna k. 16. Wiljandis, Küünlal. 8 p. 17, Tartus. 19. Paides. 20.
Rawilas, Kose k.; Wasknarwas; Irboska waksali j.;
Misso wallam. j. 21. Waigas; Muhu-Suure wallam. j.;
Wana-Irboska ai. 22. Mustwee ai. 25. Wõrus 8 p.;
Lihula ai.; Laura ai. 26. Wõõpsu ai. 28. Wiljandis.
Märts. 1. Jõgewa ai., raudteej. j.; Kolowere-Risti
1.; Kärdla ai. 3. Jõhwi ai. 4. Kiwiloos; Wõhma ai.
5. Rootowo wallam. j.; Kirbla w. 8. Antsla ai.; Tumula m.; Iisaku m. 9. Hageri kiriku j,; Wiru-Jakobi
k. j. 10. Puhjas; Watla m.; Laura ai.; Haapsalus;
Walgjärwe w.; Suurejõel, Uue-Wändras. 12. Ardu k.,
Triigi w.; Wõrus. 13. Amblas. 14. Waimastwere
„Sihil“; Kodijärwel; Käsukonna m., Imawere w.; Mõi
saküla ai.; reedel enne 15. Põltsamaa ai.; Mustjala
wallamaja j. 15. Raplas. 16. End. Kulli karjani.;
Rannakülas. 18. Keilas; Kastnas; Sangaste k. k. j.;
Kallaste ai. 20. Jüri k. j.; Märjamaa ai.; Leewil; Misso
wallam. j.; Irboska jaama j.; Kuresaares; Türi ai. 21.
Wäike-Ulila m.; Wana-Irboska ai. 22. Albu wallam.
j. 23. Walgas; Kawastu Warnja k,; Leisi ai.; Walg
järwe w., põllum. a. j. 24. Mõras; Laekweres. 25.
Woldis; Laura ai. 26. Sulbi ai.; wahastus; WõllaKihlepas, Wana-Prangli rn. 28. Paides, Kasepere p.
j.; Walguta m.; Kellamäe k. j. 31. Mustwee ai.
Aprill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juu
rus. 2. Antsla ai.; Puskarus; Alajõel, Wirum. 5. Roo
towo wallam. j. 8. Tartus; Roobaka m.; Waiwara m.
9. Elwas. 10. Ellamaa k. j.; Loona wallam. j.; Laura
ai. 12. Wõrus. 14. Ninakülas, Peipsiäärne w.; Koorwere k.; Hummuli Soe k. j. 15. Säru wallamaja j.;
Tapa ai. 16. Woltweti Keremal. 17. Karula wallam.
j. 18. Wigala k. j.; Kogula w., Liiwa poe j.; Koeru
ai. 19. Luutsniku rn.; Kilingi-Nõmmel; Wiitnal, Kad
rina kih. 20. Alawere m.; Lihula ai.; Selis, Tõstamaa
kih.; Kuresaares; Misso wallam j.; irboska waksali j.
21. Wana-Irboska ai. 23. Wõrus; Wasulas; OrajõeKablis; Keilas. 24. Lohusuu k.; Wastseliina wallam.
j. 25. Partsis, Peri w.; Lauras; Märjamaa ai.; Koonga
wallam. j.; Kabala wallam. j.; Warblas; Kanepi ai.
26. Jõgewa ai. ja raudtee;.; Tsirgulinna ai.; Sangaste
raudteej.: Kohilas; Moisekatsi wallam. j. 27. Saare
kõrtsi j.; Rakweres; Narwas. 28. Kärus, Lauri raudt.;
Abja Paluojas; Suluoja r. j. 29. Liiwal; Walgas. 30.
Haanja asund.; Nõos ; Nissis, Riisipere w.
Mai, 2. Räpina wallam. j.; Alamustil; Tõrwaal.;
Roela Tormal; Päri m. j.; Wändras; Mõniste wallam.
j. 3. Soodlas, Harju maak.; Pikkjärwel, Kaareperes;
Lelle-Hiiekõnnus; Kawastu-Koosas; Nuustakus; Krabi
w.; Otepää ai. 4. Mõisakülas. 5. Haapsalus; Kodaweres; Saaluse wallam. j.; Rootowo wallam. j.; Pärnus
,,Jüri laat". 6. Järwekandis. 7. Mõisakülas; Põlwa
k. j. 8. Tahkurannas, Wõiste k. j.; Roosikul. 9.
HääSemeestel; Uue-Äntsia wallam. j. 10. Kuiwajõel;
tJduweres; Rõngu a.; Wana-Roosa wallamaja j. 11.
Reola m.; Miss_o wallam. j. 12. Wõrus; Antsla ai.;
Rataste k, j.; Oisu jaama j. 14. Hoistre wallam. j.;
end. Karilatsi k. j. 15. Kuresaares. 46. Paides. 18.
Sangaste k. j. 19. Mehikoormas. 20. Misso wallam.
j.; Irboska jaama j. 21. Wana-lrboska ai. 22. Wõõpsus. 23. Walgas; Pärsama w. 25. Lauras.
Juuni. 1. Sulbi ai. 2. Türi ai. 5. Wiljandis;
Rootowo wallam. j. 9. Antslas. 10. Lauras; Wärskas. 12. Paides. 13. Woltweti-Keremal. 14. Lootwina m. 15. Märjamaa ai. 16. Tapal. 18. KilingiNõmmel.
20. Mustwee ai.; Järwa-Jaanis; Missos;
Põltsamaal; Irboska waksali j. 21. Wõrus; Wana-Irboska ai. 25. Lauras, ,26, Kolowere-Ristil; LaiksaareUrisaares; Wiljandis; Wihulas; Rakweres.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus; Pärnus esim, kesk näd. ja neljap. .Jaani laat". 3. Paides ; Palmses. 4.
Tartus. 5. Rootowo wallam. j. 7. Petseris. 8. Taa
gepera wallam. j. 10. Mustla ai.; Wärskas; Lauras.
12, Mõisakülas. 14.—21. Leisi ai. riiete laat, 15.
Karksi-Nuias. 18. Tõrwas. 20. Misso wallam. j.; Ir
boska waksali j. 21, Wana-Irboskas. 23.—5. aug,
Kuresaares riiete laat. 24. Wõrus. 25. Lauras.
August. 1. Paides. 2.—22. Pärnus aastal. 3.
Elwas. 5. Rootowo wallam. j. 10, Kuresaares; Lauras; Warskas. 12, Wana-Wõidu wallam. j.
15. Tu
halaane wallam. j. 16. Martna k. j. 18. Loodi wal.
20, Misso wallam. j.; Irboska waksali j. 21. Laiksaare-Urisaares. 23. Walgas. 25. Wõrus; Narwa-Jõe
suus,' Lauras. 26. Mõisakülas; Paides. 28. Rakweres.
30. Antslas. 31. Suurejõel, Uue-Wändras; Hääde
meeste!.
September. 2. Suure-jaani ai. 3. Selis, Tõsta
maa k. 5, Wõõpsus; Wiljandis; Rootowo wallam. j.
6. Wastsemõisa k. j. 7. Wana-Kariste wallamaja j.;
Hummuli „Soe“ k. j. 8. Peningi wallam. j.; Hallistes,
Pornuse-Lenhofil. 9. Puiatu m. 10. Puhjas; KilingiNõmmes; Tapal; Krabil; Lauras; Warskas. 11. LelleHiiekõnnus. 12. Mehikoormas; Türil; Wiitnal, Kad
rina k. 13. Walgas; Koiga-Jaani k. j. Iisaku m. 14,
Nina k., Peipsiäärne w,; Wiitina wallam. j. Kuresaa
res; Alliku w. Õisus. 15. Warbla kih,, Saulepi w;
Jõgewa jaamas ja ai.; Tammistes; Abja Paluojal; Ko
hila w. 17, Uduweresf Uusna m.; Räpina wallam. j.
18. Pikajärv/es; Sangastes; Alawere m. 19. Kergu
ai.; Kogula w.; Mustwee ai, 20. Sulbis; Misso wal.
j.; Irboska jaama j. 21. Wahastus; Tahewa wallam.
j,; Rõuges; Orajõe-Kablil; Pärsamaa w.; Wõlupi k. j.;
Wana-Irboskas. 22. Kastnas; 23, Holdre m.; Järwakandis; Sürgawere m.; Paides; Tartus. 24. Wõrus;
Kirbla w. 25. Antslas; Wõlla-Kihlepas; Wastla laat
Patsalu w.; Wana-Suislepi wallam. j.; Loona wallam.
j.; Lauras. 26. Tallinnas; Pööraweres, 27. Põlwas.
28. Tori ai,; Põltsamaal; Kuresaares. 29. Kirepi k.
j.; Amblas; Keblaste 1.; Haapsalus. 30. Haanjas.
Oktoober. 1. Audrus; Koiga w,; Waikna wal.;
Rasina k. j.; Uuemõisa w. 2. Roelas; Tõrwas; Märja
maal ; Mõisakülas. 3. Kawastu w.; Laanemetsa „Suure"
k. j.," Wändras; Lindoras. 4. Reola Walge k. j.; Sannas; Kuiwajõel; Palmses; Baltiskis. 5. Lihulas; Narwas; Rootowa wallam. j. 6. Kudina w., Patastek. j.;
Tapal; jõhwis; Pärnus Mihkli 1. 7, Wiljandis; Kohila
w. 8. Pukal; Mustjala m.; Waimastwere wallamaja j.
10. Hiiumaal, end. Heltermaa k. j.; Walgas; Imawere
w., end. Päia k. j.; Lauras," Wärskas; Lohusuus. 11.
Riidaja wallam. j. 12, Keilas; Leisi ai.; Wastseliinas;
Tartus; Illukal. 13. WÕrus; end. Aedu k, j. 14. Albu
wallam. j.; Kanepis. 15. Kulli karjam, j.; Säru wal.
j,; Raplas; Rakweres. 16. Muhu-Saares; Karulas. 17.
Nuustakus; Koonga wallam. j.; Otepääs. 18. Suurejaanis; Kuresaares; Lohusuus; Wõõpsus," Emmastes;
Wäike-Maarjas; Antslas. 19, Mustla ai.; Jõelehtmes;
Puskarul; Rogosi wallam. j. 20. Wana-Roosas; UueAntslas; Tille k. j.; Missos; Irboska jaamas. 21. KastreWõnnus; Saaluses; Haapsalus; Wana-Irboskas; Koe
rus. 22. Sulbis. 23. Wasula Rojasilla kõrtsi j.; Moisekatsis; Kõo m ; Kasepere k. j. 24. Laatres. 25.
Ellamaa k. j.i Roosikul; Lauras. 26. Wõrus. 27.
Saare k. j.; Simuna k. j. 28. Puurmanni w.; Pusu k. j.;
Taageperas; Järwa-Jaanis; Woltweti-Keremal; Missos;
Lindoras, Loosi w. 29. Kärsa k. j.; Wõtikweres, 31.
Mõnistes; Sindi-Lodjas. 6. Waua-Laitsna wallam.
Nowemher. 1. Jakobi kiriku j.; Pärsama w. 2.
Suurej5el;Paides; Palal; Mõra m. 4. Nissis. 5. Ants
las; Wissi k. j.; Kambjas; Rootowa wallamaja j. 6.
Rõuges; Kaareperes. 7. Walgas; Elwas. 10. Jõgewal; Lauras; Wärskas. 11. Wõrus; Wiljandis; Lau
ras, 12. Triigi w.; Kaviiatsis; Kuresaares. 14. Lauri
jm. j,; Tartus. 15, Põltsamaal. 20. Missos; Leewil;
Irboska rdt- j. 21. Wana-Irboskas; Tamsalus. 23. Pai
des; Mustwees. 25. Raasikul; Lauras; Türil. 26. Walgjärwes; Wõõpsus. 28. Keilas. 29. Wõrus; Rootowas. 30.
Wigalas. 7. Kooraste asund.
Detsember. 1. Räpinas; Tapal; Lelle-Hiiekõnnus
esnxaspäewal pärast 2, Kristuse t. p. 2. Juurus. 3.
Jõgewas; Alajõel; Walgas. 5, Rakweres; Amblas;
Rootowa wallam, j. 6. Wihulas. 7. Kallastes. 8.
Wiljandis. 10. Jüri kir. j ; Mõisakülas; Narwas; Wärskas; Lauras. 12. Martna kir. j.; Järwa-Jaanis; Wändras, 14. Nina k.; Antslas. Reedel enne 15. Põltsa
maal. 15. Wõrus; Kohiias;Jõgewal; Pärnus. 17. Moisekatsis. 18. Paides; Pööraweres, 19. Jõhwis. 20.
Wõõpsus; Märjamaal; Missos; Irboska rdt.; Haapsa
lus; Wasknarwas. 21. Wana-Irboskas. 22. Mustwees.
23. Krüüdneri w, 25. Lauras. 28. Kawastus, Warnja
k.; Walgas.
Petseri linnas saawad laadad järgmiselt ära pee
tud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 22. märtsil, 26. apr., 10. mail, 10, juu
nil, 7. juulil, 28 aug., 14. oktoobril.
Anekdoot.
Kord rääkis juudikooliõpetaja õpilasele:
„Schepschelewitsch! Sa ei ole terwe nädal
koolis olnud. . . Poisi jõmpsikas, mis see
tähendab ometi?"
Wäike Schepschelewitsch pilgutas silmi,
waatas lakke, silmitses imestades oma tin
diga mustaks määritud sõrmi ja wastas, minut
aega mõteldes:
„Ei olnud wõimalik tulla."
„Mis see tähendab — ei olnud wõimalik?"
„Ei olnud aega."
„Kuidas, koolipoisil ei ole aega kooli
tulla?! Mis sa tegid näituseks pühapäewal?"
Schepschelewitsch jäi mõttesse.
„Pühapäewal? Ei saanud. Ma olin koolitulekuks walmis, astusin juba toast wälja,
kuid näen meie wärawate juures suurt, suurt
koera lamawat. Mõtlesin iseendast, et kui
see koer mind nüüd hammustab, siis on
õige lugu lahti! Pöörasin tuppa tagasi ja
istusin terwe päewa, nagu loll kodus. Ütle
mata kahju!"
„Hm. . . Aga esmaspäewal. . . Lamas
wist jällegi koer?"
„Ühtegi koera ei lamanud! Esmaspäe
wal olin kohe koolitulekul, astusin üle turu-
platsi — waatan, hulk inimesi ühte kokku
kogunud ja peksawad warast. Ja kui palju
inimesi seal oli, kohe hirmus! Oi, oi, mõt
lesin. . . Kuidas ma küll niisugusest rahwahulgast läbi peasen? Waatasin tükk aega,
kuidas wargale tuupi tehti ja läksin kodu
tagasi."
„Hea küll! Aga teisipäewal?"
„Teisipäewal tuli meile üks külaline ja
ütles: Täna on laupäew. Ma rumal usku
sin ka ja ei tulnud kooli. Kui ma oleks
hinges teadnud, et mitte laupäew ei olnud,
waid teisipäew, oleks muidugi kõige parem
olnud — kooli tulla."
„Sa oled suur wõrukael, Schepschelewitsch. Mispärast ei olnud sa siis kesk
nädalal õpetundidel?"
„Kesknädala hommikul ostis ema õunu.
Ma kartsin, et kui ma nüüd kooli lähen, sööwad mu õed ja wennad õunad ära ja mina
jään ilma. Nii, et kesknädalal pidin ma
kodus õunu walwama. Kuidagi wiisi ei olnud
wõimalik ära tulla."
„Ah, wõtaks sind tont! Aga mispärast
ei olnud sa siis reedel koolis?"
„5äh sulle? Uks päew ei tule kooli,
juba kära lahti. Siis ühte päewa ei tohi
enam puhata. . ."
Arkadi Awertschenko järele.
Taewa wärawal.
(Araabia legenda.)
Muhamedi seisis taewa wärawal ja laskis
usklikke sisse. Seal seisis neid karjakaupa,
küll wanu, küll noori mõlematest sugudest.
Praegu oli kord kolme mehe käes, kes kaue
mat aega juba sisselaskmist olid ootanud.
Ukse juure saades, koputab esimene — see
oli keegi wanapoiss.
„Hallo! Kes seal on?" küsis prohwetiteprohwet.
„Usklik Araabiast; käisin igal aastal
Mekas ja suudlesin su püha kiwi!“
„See on kõrwaline asi. Ütle lühidalt,
kas olid maa peal poissmees wõi naisemees ?"
„01in lahtises põlwes, sest et ma —1"
„Kasi põrgusse!“ katkestas Muhamed ta
kõnet, „olid maa peal poissmees, said isegi
head elu maitseda!“
Kurwalt läks wanapoiss allapoole minema.
Teine mees koputab.
„Hallo! Kes on?"
„Usklik, naisemees!"
„Soo, tule igawesesse rõõmusse! Oled
naisega maa peal küllalt kannatada saanud.
Taewas tasub su raskusi!"
Mees astus paradiisi wärawast sisse.
Koputas kolmas.
„Hallo! Kes on?"
„01en usklik — kahe naise mees?"
„Kas mõlemad korraga?"
„Ei, üks suri, teise wõtsin!"
„Siis kasi põrgusse!"
„Kuis nõnda, prohwetite-prohwet; praegu
ütlesid ju ise, et naisemees maa peal palju
kannatada on saanud ja sellepärast taewast
ära teeninud!"
„Ja," wastas Muhamed, „meie wõtame
küll kannatajaid wastu, aga mitte lollisi. Kes
juba ühe naisega hädas on olnud ja weel
kord abielusse astub, on loll ja nende koht
on — põrgu!"
Alati mõõduka hinnaga:
Suhkrut,
riisi, mannat,
makarone,
saia- ja leiwajahu,
soola, heeringaid,
petrooleumi, bensiini,
wankri määret,
seebikiwi ja
sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi
naelu.
Pesu sine,
seepi, soodat,
kartulitärklist,
riidewärwe,
niiti, küünlaid ja
- saapamääret.
Tuletikka, paberossihülse,
maispaberit, tulekiwa,
tubakat ja paberosse
SOOWiTAB
NIKOLAI UIBO
Misso seltsimajas ja Misso asun
duses asuwatest kauplustest.
Maja-jaköögitarberiistu,
NAGU:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
rasvvamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
lillewaase,
tee-, õlle- ja wiinaklaase,
emaleeritud- ja kiwitaldreka,
emaleeritud kausse mitmes
suuruses jne. jne.
SOOWITAB
NIKOLAI UIBO
Missos, Misso seltsimajas.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipart, würtsi, loorberlehti,
kaneeli, kardamoni, waniljet,
schelantiini, safrani,
rosinaid, mandlid,
kompotti, tsitrone,
sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit,
äädikahapet pudelites ja lahtist,
teed, kakaod, kitu ja sprotte.
Oa- ja wiljakohwi
SOOWITAB
kauplus Misso seltsimajas.
Pea igapäew wärsket
saia ja paraskid.
Peale selle:
Shokolaadi,
kompwekke,
biskwiite,
präänikuid,
kunstmett ja
siirupit..
Taimewõid,
mis koorewÕiga ühel
astmel seisab ja tarwitamiseks palju
kasulikum on,
VaataUueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Lli...Uueks aastaks oma kaubatarwitajatele.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritõõstus Missos.
1928. kalender. Kolmas aastakäik.
kui ostate ainult
Nikolai Uibo kauplusest, kus hinnad alati mõõdukad ja õiglased.
Nikolai Llibo Kauplus & Pagaritööstus Missos.
,
1928
kalender. Sel aastal on 366 päewa.
Kolmas aastakäik.
Trükitud 5. Songi trükikojas, Wõrus. 1927
Märkide ja lähenduste seletused. O — noorkuu. ® — täiskuu.
B — esimene weerand. C — rottmne weerand.
m. = minut; p. = püha, päero, pärast; e. l. = enne lõunat; p. I. = pärast lõunat; ** — ametlikud pühad.
Aasta-ajad. Kewade algab 20. märtsil. Sumt algab 21. juunil. Sügis algab 23. septembril. Talw algab 22. detsembril.
Päikess- ja kuuwarjutused. 1928. a. on kolm päikese ja üks kuu warjutus. Täielik päi kese warjutus on 19. mail. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese warjutus on 17. juunil. Ei ole Eestis näha. Osaline päikese war jutus on 12. nowembril, algus kell 9,33 m. e. L, lõpp kell 2,03 p. !.; haripunkt kell 11,48 m. e. I. On Eestis näha. Täielik kuu warjutus on 3. juunil. Ei ole Eestis näha.
Pühad ja puhLepäewad. 1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolmekuninga päew (6 jaa nuaril), 3) Jseseiswuss püha (24. weebruaril), 4) ,.Palwepäew (29. weebruaril), 5) Suur, Reede (6. aprillil), 6) Ülestõusmise pühad (8., 9. ja 10. aprillil), 7) 1. mai püha, 8) Taewaminemise püha (17. mail), 9) Nelipühad (27., 28. ja 29. mail), 10) Jaanipäew (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26 ja 27. detsembril). Töö lõpetatakse kell 12 päewal: 1) Suurel laupäewal (7. apr.), 2) Nelipüha laupäewal (26. mail), 3) Jõulu laupäewal (24. detsembril), 4) Wanal aastal (31. detsembril).
' ioS ' 53 o
Lugupeetud kaubatarwitajad! Minu äri edu ja kasivam poolehoid wiimasel ajal on minu wastased naabrid kaupmehed tõsiselt ärewile ajanud. Minule soowitakse kadu, minu wastu wõideldakse mitmesuguste abinõudega. Nende ärerous läheb mahest niisuureks, et unustawad kaupade sisseostu hinnad ja müüwad ostja poolt pakutud hinna eest kui ostja aga juure lisab, et „Uibo ju müüb nii", siis et hoolita enam midagi. Peab müüma, et kaupa läheks, saagu mõi kahju. Kõik see mind et kohuta. Mul on teadmine, et mina õigla selt ja ostjale kasulikult kaupa müün. Mul on sõpru rohkem kui wastaseid. Minu sõbrad on kõik tõsised tarwitajad. Põllumehed ja mittepõllumehed, mingisuguseid hinna wahesid ühele ega teisele ei ole. Jätan kõik urgitsemised ja kahtlase wäartusega wõistlusabinõud oma wastastele. Minu juhtmõtteks on õiglus. Õiglusega surun oma wastased alla, õiglus wiib wõidule. Sõbrad, toetage oma ostudega ainult õiglast äri. Häad uut aastat ja paremaid terwitufi lugupeetud kaubatarwitajatele
1. Zõulu p. 2. Zõulu p. G k. 3. Zõulu p. [9,55 õ. Süüta laste p.
8
9 10 11 12 13 14 15 16 17
Mana aasta.
18
Päike tõuseb:
Läheb looj a:
1. detsembril kell 8,34 m. 8,50 „ 11. « 9,01 „ 21.
kell 3,29 m. „ 3,21 „ .. 3,21 „
Märkused
31 p.
Laadad*). Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal. Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks korda kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Jetsmuar. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras. — 12. Weinjärwe w., Wahu külas. — 15. ja 16. Laekwcres. — 17. Kolöwere m. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-lrboska ai. — 22. Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alcwis. — 23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides, jõelehtmes. — 25. Laura ai. We&bvnea?. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — 3. Keblastes, jõgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Õisus, Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa wallam. j., Narwas, Pärnus, Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla ai., Räpinas, Laura ai., Rakweres 2 p., K sinas, Raasikul. — 11. Põltsamaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. — 15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus. — 19. Paides. — 29. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wallam. j. — 21. Walgas, Muhu-Suure wallam. j., Wana-lrboska ai. — 22. Mustwee ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26. Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis. Mfifls. 1. jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla ai. — 3. JÕhwi ai. 4. Kiwiloos, Wöhma ai. — 5. Rootowa wallam. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. — 9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus, Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k., Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere„ Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Imawere w., Mõisaküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala wallam. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Rannakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai., Leewil, Misso wallam. j., Irboska jaama j., Kuresaares, Türi ai. — 21. Wäike-Ulila m., Wanalrboska ai. — 22. Albu wallam. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai., Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres. — 25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai., Wahastus, Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28, Paides, Kasepere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai. Sijpvill. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat Wiljandis. Reedel enne Jürip. Põltsamaa ai. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Alajõel, Wirum. — 5. Rootowa wallam. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas. — 10. Ellamaa k. j., Loona wallam. j., Laura ai. — 12. Wõrus. — 14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai. — 16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wallam. j. — 18. Wigala k. j., Kogula wallas, Liiwa poe j., Koeru ai. — 19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20. Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaares, Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-lrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis, Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wallam. j. — 25. Partsis, Peri w., Lauras, :) Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.
Märjamaa ai., Koonga wallam. j., Kabala wallam. j., Warblas, Kanepi ai. — 26. Jõgewa ai. ja raudteej., Tsirgulinna ai., Sangaste raudteej., Kohilas, Moisekatsi wallam j. — 27. Saare kõrtsi j., Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt., Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. — 30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w. 5Mtti. 2. Räpina wallam. j., Alamustil, Tõrwa ai., Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wallam. j. — 3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwel, Kaareperes, Lelle-Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w., Otepää ai. — 4. Mõisakülas. — 5. Haapsalus, Kodaweres, Saaluse wallam. j., Rootowa wallam. j., Pärnus. — 6. Järwekandis. — 7. Mõisa külas, Põlwa k. j. — 8. Tahkurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel, Uue-Anlsla wallam. j. — 10. Kuiwajõel, Udtiweres, Rõngu a., Wana-Roosas, Lauras. — 1_1. Reola m., Misso wallam. j. — 12. Wõrus, Antsla ai., Pataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Holstre wallam. j., endise Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16. Paides. — 18. Sangaste k. jj. — 19. Mehikoormas. — 20. Misso wallam. j., Irboska jaama j, — 21. WanaIrboska ai. — 22. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. — 25. Lauras. Juuni. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. —5. Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas. — 12. Paides. — 13. WoltwetiKeremal. — 14. Lootwina m. — 15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. KilingiNõmmel. — 20. Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põltsamaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska ai. — 25. Lauras. — 26. KolowereRistil, Laiksaare-Urisaares, Wiljandis, Wihulas, Rakweres 2 p. Juuli. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esiin. kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Tartus. — 5. Rootowa wallam. j. — 7. Petseris. — 8. Taagepera wallam. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras. — 12. Mõisa külas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15. Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas.— 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug. Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras. Huf/usf. 1. Paides. — 2.—22. Pärnus. — 3. Elwas. — 5. Rootowa wallamaja j. — 10. Kuresaares, Lauras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wallam. j. — 15. Tuhalaane wallam. j. — 16. Martna k. j. — 18. Loodi wallamaja j. — 20. Misso wallam. j., Irboska waksali j. — 21. Laiksaare-Uri saares. — 23. Walgas. — 25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras. — 26. Mõi sakülas, Paides. — 28. Rakweres 2 p. — 30. Antslas. — 31. Suurejõel, UueWändras, Häädemeestel. Sepiem&er. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis, Tõstamaa k. — 5. Wõõpsus/' Wiljandis, Rootowa wallam. j. — 6. Wastsemõisa k. j. — 7. Wana-Kariste wallam. j., Hummuli „Soe“ k. j. — Peningi wallam. j., Hallistes, Pornuse-Lenhofil. — 9. Puiatu m. — 10. Puhjas, Kilingi-Nõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas. — 11. Lelle-Hiiekõnnus. — 12. Mehi koormas, Türil, Wiitnal, Kadrina k. —- 13. Walgas, Kolga-Jaani k. j., Iisaku m. — 14. Nina k., Peipsiäärne w., Wiitina wallam. j., Kuresaares, Alliku w., Oisus. — 15. Warbla kih., Saulepi w., Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal, Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m., Räpina wallam. j. — 18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai., Kogula w., Mustwee ai. — 20. Sulbis, Misso wallam. j., Irboska jaama j. — 21. Wahastus, Tahewa wallam. j., Rõuges, Orajõe-Kablil, Pärsamaa w., Wõlupi k. j., Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m., Järwakandis, Süreawere m., Paides, Tartus. — 24. Wõrus, Kirbla w. — 25. Antslas, Wolla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi wallam. j., Loona wallam. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Põltsamaal, Kuresaares. — 29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. — 30. Haanjas.
12, jaanuaril Antsla ai. — 25. jaanuaril Wõõpsu ai. — 27. apr. Leebikul. — 4. mail Tahewal. — 10. mail Priipalu ai. — 14. mail Puka ai. — 20. juunil Pikasillal. —3l. aug. Helme m. — 20. sept. Jõgeweste wallam. j. — 24. sept. Priipalu ai, — 16. okt. Leebiku wallamaja j. — 17. dets. Stolbowos.
Eijää hätta. „Aga kui wanapreili meie majja sissemurdmisel äkki ärkab, mis siis?" „Noh, siis ütleme, et tulime talle kosja; wõta igaks juhtumi seks lillekimp kaasa, Edi!"
Hoogu sattudes. Sõdur (lahingust jutustades): ,,. . . ja kogu aeg ainult laa disime ning lasksime, laadisime ning lasksime ja lõpuks läks lahing nii ägedaks, et ainult lasksime."
Eksiarwamiue. Lõuna wõõras: „Ober, miks taldriku äär nii must on?" Ober: „Lubage, härra, see pole must, seal on ainult jäljed, kust ma taldrikut sõrmedega kinni hoidsin."
Wana aasta õhtune katvaisus. Kaks sõpra saamad wana aasta õhtul kokku. „Mida sa täna õhtul siis ka peale hakata kawatsed?" „Uut aastat."
nüüd pükstest!" Metsoja perenaine sõidab tänawraudteel, kaasas noor pärija, kellele ta lapsepiletit tahab wõtta. „Ei," ütleb piletimüüja, sellele poisile tuleb juba täispilet wõtta, tema on üle kuus aasta wana, näe, tal ju pikad püksid jalas." „Mis nüüd pükstest!" ütleb ema. „Kui pükste järele waadata, siis ei tuleks mul midagi maksta."
Sisse kukkunud. „Mis? Tollele inimesele olete oma tütre naiseks lubanud? Kas teie ei tea, et ta neli aastat on mängis istunud?" „ Kuidas? Neli aastat? Milline häbemata petis! Ja mulle ütles ta: kaks aastat."
Kõik ostawad ainult
Nikolai Uibo kauplusest, sest et temal kauba puudust millaski ei ole ja hinnad alati õiglased.
Kuldsõrmused, kellad, prillid, gramofonid, plated, õmblusmasinad, jalgrattad ning jalgratta osad kõige odawamate hindadega müüb Wõrus
AUG. TAAL Tartu tän. nr. 19.
Telefon 172.
Soowijatele järelmaks. Parem kellade paranduskoht Wõrus. P. S. Tarwilikumad jalgratta osad saadawal alati
Alati mõõduka hinnaga: Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi, bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli, lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu, pesusine, seepi, soo dat, kartulitärklist, riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret, tuletikka, paberossihülse, maispaberit, tulekiwa, tubakat ja paberosse
soowitab
fflikdmi
HzSe
Mzsses. Vv-------
0J—
SazMices
wcdtihus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, watti. Kõik sugu pudukaupa: Kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid lipse, meeste, laste ja naiste sukatrakse, kummi- ja siidipaela, juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulampe, batareid ja pirne, habemenuge, juukselõikamise masinaid jne. jne. Seewzfzzfe
Wkolai Llibo kauplus Mzsses. -F
NAGU: Emaleeritud ja aluminium katlaid, kastrule, kruuse, kulpe, raswamasinaid, triikraudu, panne ja praewaagnaid, nuge, kahwlid, tee- ja supilusikaid, suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose, klaaspurke, tee-, kohwi- ja piimakanne, mitmesuguseid lampe, lambiklaase ja tahte, küünlajalgu, lillewaase, tee-, õlle- ja wiinaklaase, emaleeritud- ja kiwitaldreka, emaleeritud kausse mitmes suuruses jne. jne.
soowitab
ftfikclm Uiho Misso®.
Pärnu Llnatööstus A.-S. Wabriku esitaja:
Missos, Nikolai Uibo. Suurem ja täielikum llnatööstus, riiberoärmtmtfe, willakraasimise ja ketramise wabrik.
Lugupeetud töötarwitaja! ^ Mitte Vabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad luba mised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie, kui tõötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu Vabrikusse Teie omab linad ja Villad ümbertöötamiseks ja kangad wärwimiseks saadate. &õif tarwitajad on ühemeelselt tõen danud, et meie Vabrikute töö hea on, mille tõttu meie poolehoidjate arm alaliselt kaswab.
Sellepärast, perenaine, olge mureta ja andke oma töö Pärnu Linatöõstuse A.-S. wabrikutele, sealt saate hea tõõ. Soowrjatele wahetame linade ja takkude wastu kohe walmrsriiet ja lõngu.
Wärwiwise- ja WMawabrik asub Wana-Päruus (Siimo silla juures). Linawabrik — Rääma Lau. 38. h,
j
| Isegi Wõrus ei pruugi tarwilajal palju | | kahelda, et kust maitsewat saia saada, j | Wõrusool, |
| Aug. Sikk'a koloniaalkaupluses | ja Mõrus, 3üti tän. 13, wastrr „PSllumeest"
| N. Eriku koloniaal ja talurahwa | | kauplusest müüakse ja on alati saavamal |
| |
Nikolai Aibo tööstuses walmistatuid paraskid.
worstitööstus — Lauras Wärsket ja maitsewat worsti on alati saadawal Missos,
| I
F Wärske pärm ja humalad alati saetdawnl. Pipart, würtsi, loorberlehti, kaneeli, kardamoni, waniljet, schelantiini, safrani, rosinaid, mandlid, kompotti, tsitrone, sinepit ja lauasoola.
Wiinaekstrakte ja palsamit, äädikahapet pudelites ja lahtist, teed, kakaod, kilu ja sprotte, oa- ja wiljakohwi scowiicift
4 e o 5*3 su Päikese- ja kuuwarjutused:
KuumarjutuH tel aastal ei ole. Päikeferoarjuf uli
on kaks, kuid meil pole nähtamad. Täieline päikefemarjutus on 9 mail, on nähtaro Cõuna-Aafrikas, In
dia ookeanis, Sunda kaartel ja Põhja-flustraalias
Ringkujuline päikeferoarjutus on 1. nomembril, on
nähtaro Atlandi ookeanis, Lääne- ja Kelk-Curoopas,
flfrikas, Waike-AaHas ja India ookeani läänep. otas.
Pühad ja puhkepäewad.
1) Uusaasta (1. jaanuaril), 2) Kolme
kuninga päew (6 jaanuaril),
3) Iseseiswuse
püha (24. weebruaril), 4) Palwepäw (20. Veeb
ruaril), 5) Suur Reede (29. märtsil), 6) Üles
tõusmise pühad (31. märtsil, 1. ja 2. apr.), 7) 1.
maipüha, 8) Taewaminemise püha (9. mail),
9) Nelipühad (19, 20. ja 21. mail), 10) Jaani
päevi (24. juunil), 11) Jõulupühad (25., 26.
ja 27. detsembril).
Austust wääriwad
ärisõbrad!
Aastaid kestwal tõotamisel ja rahwaga
läbikäimises on minu ärisõprade arm jär
jekindlalt kaswanud.
Igal ajal olen mina püüdnud teha
kõik, mis minu wõimuses. Ka on olnud
juhuseid, et mõne kaubatarwitaja soowi
täitmine mulle on sünnitanud raskusi.
Puuduste peale waatamata ei ole rahwa
poolehoid minu taastu roähenenud, maid
alatasa kaswanud.
Mul on hää meel, et olen niigipalju
suutnud täita kaubatarwitajate joome ja
nende suure poolehoiu wõitnud.
Püüan edaspidi meelgi enam tulla
wastu oma kaubatarwitajate joomele.
Pühap. 4. Kr. t. p. Taime alg.
Esmasp.
Sl. 4 homm.
Teisip.
ftolmap. 1. Zõulu P.
2.
rr
rr
Neljap.
Reede
3.
TT
TT
Laup.
Süüta laste p.
9
10
11
12
13
14
15
16
29 Pühap.
17
30 (Esmasp.
31 Teisip.
Wana aasta. #k.2h. 18
Päike täuleb:
1. detfembril kell 8.35 m.
8.51 ,
II.
9,01 „
21.
9,03 ,
31.
Märkused:
Cäheb looja:
kell 15,28 m.
„ 15,21 „
„ 15,21 „
„ 15,30 "
HaadadL
(Laatade täiendawad andmed laatade lõpus.)
Kui laadapäew laupäewa ehk pühapäewa peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal.
* Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
cjäxczzasžeop. 2. Pusul, Krüüdneri w. — 5. Rootovva w. j. — 7. Wõrus, Orgita mõisas. — 10. Lauras.
— 12. Antsla a., Weinjärwe w., Wahu külas — 15. ja
16. Laekweres. — 17. Kolowere m. — 20. Misso w. j.,
Irboska waksali j. — 21. Mehikoormas, Wana-Irboska
alew. — 22 Imawere w., Päia kõrtsi j., Türi alewis. —
23. Walgas, Rasina w. kõrtsi j., Haapsalus. — 24. Paides,
Jõelehtmes. — 25. Laura ai., Wõõpsus. 14. Põltsamaal.
Wee&rzMZX’. 1. Uue-Wirtsu k. j., Kallaste ai.
— 2. Raplas, Halliste laat Pornuse-Lenhofil. — S.JCeblastes, JÕgewa ai. — 4. Wõrus. — 5. Alliku w., Oisus,
Tõrwa ai., Keblaste m., Rootowa w. j., Narwas, Pärnus,
Audrus. — 8. Elwa ai. — 10. Antsla alew, Räpinas,
Laura ai., Rakweres 2 p., Keinas, Raasikul. — 11. Põlt
samaa ai. — 12. Tapa ai. — 14. Tamsalu jaama j. —
15. Lähtrus, Martna k. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tar
tus. — 19. Paides. — 20. Rawilas, Kose k., Wasknarwas, Irboska waksali j., Misso wall. j. — 21. Walgas,
Muhu-Suure wall. j. Wana-Irboska ai. — 22. Mustwee
ai. — 25. Wõrus 8 p., Lihula ai., Laura ai. — 26.
Wõõpsu ai. — 28. Wiljandis.
Oliivis. 1. Jõgewa ai., Kolowere-Ristil, Kärdla
ai. — 3. Jõhwi ai. — 4. Kiwiloos, Wõhma ai. —
5. Rootowa wall. j., Kirbla w. — 8. Antsla ai., Tumula m., Iisaku m. —9. Hageri kiriku j., Wiru-Jakobi
k. j. — 10. Puhjas, Watla m., Laura ai., Haapsalus,
Walgjärwe w., Suurejõel, Uue-Wändras. — 12. Ardu k.,
Triigi w., Wõrus. — 13. Amblas. — 14. Waimastwere
„Sihil", Kodijärwel, Käsukonna m., Irriawere w., Mõi
saküla ai. — Reedel enne 15. Põltsamaa ai., Mustjala
wall. j. — 15. Raplas. — 16. End. Kulli karjam., Ran
nakülas. — 18. Keilas, Kastnas, Sangaste k. k. j., Kal
laste ai. — 20. Awinurmes, Jüri k. j., Märjamaa ai.,
Leewil, Misso wall. j., Irboska j. j , Kuresaares, Türi ai.
21. Wäike-Uliia m, Wana-Irboska ai. — 22. Albu
wall. j. — 23. Walgas, Kawastu Warnja k., Leisi ai.,
Walgjärwe w., põllum. a. j. — 24. Mõras, Laekweres.
25. Woldis, Laura ai. — 26. Sulbi ai , Wahastus,
Wõlla-Kihlepas, Wana-Prangli m. — 28. Paides, Kase
pere p. j., Walguta m., Kellamäe k. j. — 31. Mustwee ai.
žipMZZ. Neljap. pärast Lihawõtte p. „Pori“ laat
Wiljandis. 1. Juurus. — 2. Antsla ai., Puskarus, Ala
jõel, Wirum. — 5. Rootowa wall. j. — 8. Tartus, Roobaka m., Waiwara m. — 9. Elwas.
10. Põltsamaa 1,
Ellamaa k. j., Loona wall. j., Laura ai. — 12. Wõrus.
14. Ninakülas, Peipsiäärne w., Koorwere k., Hummuli
Soe k. j. — 15. Säru wallam. j., Tapa ai.
16. Woltweti Keremal. — 17. Karula wall. j. — 18. Wigala
k. j., Kogula wallas, Liivva poe j., Koeru ai.
19. Luutsniku m., Kilingi-Nõmmel, Wiitnal, Kadrina kih. — 20.
Alawere m., Lihula ai., Selis, Tõstamaa kih., Kuresaa
res, Misso wall. j., Irboska waksali j. — 21. WanaIrboska ai. — 23. Wõrus, Wasulas, Orajõe-Kablis,
Keilas. — 24. Lohusuu k., Wastseliina wall. j. — 25.
Partsis, Peri w., Lauras, Märjamaa ai., Koonga wall. j ,
Kabala wall. j , Warblas, Kanepi ai. — 26. jõgewa ai.
jaraudteej., Tsirgulinna ai, Sangaste raudteej., Kohilas,
Moisekatsi wall. j. — 27. Leebikul, Saare kõrtsi j,,
Narwas. — 28. Rakweres 2 p., Kärus, Lauri raudt.,
Abja Paluojas, Suluoja r. j. — 29. Liiwal, Walgas. —
30. Haanja asund., Nõos, Nissis, Riisipere w.
5Mai. 2. Räpina wall. j., Alamustil, Tõrwa ai,,
Roela Tormal, Päri m. j., Wändras, Mõniste wall. j.
3. Soodlas, Harju maak., Pikkjärwei, Kaareperes, Lelle-
Hiiekõnnus, Kawastu-Koosas, Nuustakus, Krabi w.,
Otepää ai. — 4. Mõisakülas, Tahewal. — 5. Haapsalus,
Kodaweres, Saaluse wall. j. Rootowa wall. j., Pärnus.
6. Järwekandis. — 7. Mõisakülas, Põlwa k. j. — 8. Tah
kurannas, Wõiste k. j., Roosikul. — 9. Häädemeestel,
Uue-Antsla wall. j. — 10. Priipalu a., Kuiwajõel, Uduweres, Rõngu ai., Wana-Roosas, Lauras, Põltsamaa 1.
11. Reola m., Misso wall. j. — 12. Wõrus, Antsla al„
Rataste k. j., Oisu jaama j. — 14. Puka ai., Holstre
wall. j., end. Karilatsi k. j. — 15. Kuresaares. — 16.
Paides. —- 18. Sangaste k. j. — 19. Mehikoormas. —
20. Misso wall. j., Irboska jaama j. — 22. Wana-Irboska
ai. — 21. Wõõpsus. — 23. Walgas, Pärsama w. —
25. Lauras.
cJmkim. 1. Sulbi ai. — 2. Türi ai. — 5. Wiijandis,
Rootowa wall. j. — 9. Antslas. — 10. Lauras, Wärskas.
12. Paides. — 13. Woltweti-Keremal. — 14. Lootwina m.
15. Märjamaa ai. — 16. Tapal. — 18. Kilingi-Nõmmel.
20. Pikasillal, Mustwee ai., Järwa-Jaanis, Missos, Põlt
samaal, Irboska waksali j. — 21. Wõrus, Wana-Irboska
ai. — 25. Lauras. — 26. Kolowere-Ristil, LaiksaareUrisaares, Wiijandis, Wihulas, Rakweres 2 p.
JTbziiii. 1. Walgas, Haapsalus, Pärnus esim.
kesknäd. ja neljap. — 3. Paides, Palmses. — 4. Antsla
ai., Tartus. — 5. Rootowa wall. j. — 7. Petseris. —
8. Taagepera wall. j. — 10. Mustla ai., Wärskas, Lauras.
11. Mõisakülas. — 14.—21. Leisi ai. riiete laat. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas. — 20. Misso wall. j.,
Irboska waksali j. — 21. Wana-Irboskas. — 23.—5. aug.
Kuresaares riiete laat. — 24. Wõrus. — 25. Lauras.
%kugust. 1. Paides. — 2.-22. Pärnus. — 3.
Elwas. — 5. Rootowa wall. j. — 10. Kuresaares, Lau
ras, Wärskas. — 12. Wana-Wõidu wall. j.— 15. Tuha
laane wall. j. — 16. Martna k. j. — 17. Põltsamaa 1.
18. Loodi wall. j. — 10. Misso wall. j., Irboska wak
sali j. — 21. Laiksaare-Urisaares, — 23. Walgas.
25. Wõrus, Narwa-Jõesuus, Lauras — 26, Mõisakülas,
Paides. — 28, Rakweres 2 p. — 30, Antslas. — 31.
Suurejõel, Uue-Wändras, Häädemeestel, Helme m.
Sepi@m&ez?. 2. Suure-Jaani ai. — 3. Selis,
Tõstamaa k. — 5. Wiljandis, Rootowa wall. j. — 6.
Wastsemõisa k. j, —_ 7. Wana-Kariste wall. j , Hum
muli „Soe“ k. j — 8. Peningi wall. j , Hallistes, Pornuse-Lenhofil — 9. Puiatu m. — 10 Puhjas, KilingiNõmmes, Tapal, Krabil, Lauras, Wärskas — 11. LelleHiiekõnnus.
12. Mehikoormas, Türil, Wiitnal, Kad
rina k. — 13. Walgas, Koiga-jaani k. j , Iisaku m.
14, Nina k., Peipsiäärne w , Wiitina wall. j-, Kuresaares, Alliku w., Oisus —15. Warbla kih., Saulepi w ,
Jõgewa jaamas ja alewis, Tammistes, Abja Paluojal,
Kohila w. — 17. Uduweres, Uusna m , Räpinas 2 p.
18. Pikajärwes, Sangastes, Alawere m. — 19. Kergu ai.,
Kogula w., Mustwee ai. — 20. Põltsamaa 1., Jõgeweste
wall. j., Sulbis, Misso wall. j., Irboska jaama j. — 21.
Wahastus, Tahewa wallam. j , Rõuges, Orajõe-Kabiil,
Pärsamaa w-, Wõlupi k. j„ Wana-Irboskas. — 22. Kastnas. — 23. Holdre m„ Järwakandis, Sürgawere m.,
Paides, Tartus, — 24. Priipalu a., Wõrus, Kirbla w.
25. Antslas, Wõlla-Kihlepas, Patsalu w., Wana-Suislepi
wall. j., Loona wall. j., Lauras. — 26. Tallinnas, Pööraweres. — 27. Põlwas. — 28. Tori ai., Kuresaares.
29. Kirepi k. j., Amblas, Keblastes, Haapsalus. —
30. Haanjas.
CfefocZsei?. 1. Audrus, Koiga w., Waikna w.,
Rasina k. j., Uuemõisa w. — 2. Roelas, Tõrwas, Mär
jamaal, Mõisakülas. — 3. Kawastu w., Laanemetsa
„Suure" k. j., Wändras, Lindoras. — 4. Reola Walge
k. j., Sännas, Kuiwajõel, Palmses, Baltiskis. — 5. Li
hulas, Narwas, Rootowa wallam. j. — 6. Wana-Laitsna
wall. j., Kudina w., Pataste k. j., Tapal, Jõhwis, Pärnus.
7. Awinurme wall. j., Wiljandis, Kohila w. — 8. Puka!,
Mustjala m., Waimastwere wall. j. — 10. Hiiumaal,
end. Heltermaa k. j., Walgas, Imawere w., Lauras,
gewal, Pärnus. — 17. Moisekatsis. — 18. Paides, Pööraweres. — 19. Jõhwis. — 20. Wõõpsus, Märjamaal,
Missos, Irboska rdt, j., Haapsalus, Wasknarwas. — 21.
Wana-Irboskas. — 22. Mustwees. — 23, Krüüdneri w.
25. Lauras. — 28. Kawastus, Warnja k., Walgas.
Peiseri linnas saawad laadad järgmiselt ära
peetud: Uue-kalendri järele igal 1. ja 15. kuupäewal.
Aastalaadad: 25. märtsil Pooma laat, 29, apr. Urbel.,
13. mail Tooma I., 13. juunil Ristipäewa 1 , 7. juulil
Jaani
28. aug. Maarja 1-, 14. oktoobril Mihkli 1.
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska
jaama juures iga kuu 20. päewaL Stolbowo talus
(Laura w.) 29. aprillil ja 29. okt. Rootowo wallam.
juures iga kuu 5 kuupäewal ja 29. now. Wana Irboska
alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas,
Meremäe wallas iga kuu 8 päewal. Wõõpsus iga kuu
5. ja 20. on kuulaadad. Wärskas, Järwesuu w. iga
10. kuupäewal.
Arthur Teder!
worstitööstus - Lauras.
Wärsket ja maitsewat
worsti
on alati saadawal MISSOS
Nikolai Uibo kaupl.
Muretult ja rõõmsalt elab
ainult see, kelle raha on
hoiul ühispangas.
Sellepärast wiige oma raha
hoiule
- Misso ühispanka.
Pank wõtab hoiusumme wastu
igal ajal makstes kõige kõrgemat
protsenti Wörumaal asuwaist
pankadest.
Pank annab laenusid soodsail
tingimusil.
Pank asub Misso wallamajas
ja on esiotsa awatnd ainult igal
reedel.
Misso Ühispank.
maksab 2,44 wõrra rohkem kui 1 nael.
„
1,41 „
„
„ 1 arsin
„
0,78 H
wähem „ 1 toop.
wähem
Kõike koolis tarwisminewat
materjali:
Kooliraamatuid,
wihke,
kladesid,
pliiatsid,
sulgi, sulepäid,
pappi ja paberit,
tinti,
wärwi ja liimi
müüb
Nikolai Uibo
MISSOS.
Õudne lugu, millist lugedes närwihaigeks wõib jääda.
Keegi mees tahtis enesetapmise mõttes sillalt
jõkke hüpata, aga üks ligidal olem isik sai tal
meel turjast kinni haarata ja takistas teda.
„ Mispärast tahate teie endalt elu wõtta?"
„AH Jumal — õnnetu — abielu" —
„Hm — ma mõistan — ta murdis truu
duse?"
„Ah ei! Hoopis selle wastand! Ta oli
mulle liig truu. Mul on selleks teine põhjus
ja kui ma teile seda jutustan, siis et keela teie
mind enam jõkke hüppamast. Wõimalik, et ka
teie mulle järele hüppate. Nii siis kuulge: Minu
naine oli lesk ja tõi mulle 18-aastase tütre abi
ellu kaasa. Minu isa, kes ka lesk oli, armus
sellesse tüdrukusse ja abiellus temaga. Nõnda
sai minu isa minu Väimeheks ja minu wõõrastütar ja minu minija sai mulle emaks. Kui
minu naine mulle poja kinkis, siis oli minu
poeg minu isa wäi ja ühtlasi ka minu Võõra
ema wend ja minu oma onu. Too Võõras
ema, kes ühtlasi minu onu õde oli, kinkis oma
ntehele poja, kes nüüd mulle mitte ainult wend
.ei olnud, waid ka minu lapselaps. Minu naine
sai mulle ämmaks, sest minu isa naine oli tema
tütar, mina olin oma naise mees ja tema lapselapsepoeg, nõnda ka oma lapse lapselaps, ja et
minu ämma mees ühes isikus ka selle isiku äi
on, siis olen sunnitud enesele ise äi olema. Ja siis..."
„Waikige! Waikige!" hüüdis mees, kes
teda enesetapmisest tagasi oli hoidnud, „ehk ma
hüppan wette!"
„No, kas nüüd pooldate, et mul küllalt
põhjust on enesetapmiseks" ütles elusttüdinenu,
hüppas sillalt jõkke ja uppus.
Kunstlik noorendamine ä la Steinach.
Täiskiilutud trammiwagunisse astub keegi
noor ilus daam. Ühtki istekohta ei ole enam
waba, aga keegi wana kulupea rauk lausub:
„Aulik preili, kui soowite istuda, siis istuge ra
hulikult mulle sülle, sest arwestades minu Vana
dusega, ei pane seda keegi teile halwaks."
Noor naljatujuline daam wõtab pakkumise
tänades wastu ja istub weetlewa naeratusega
rauga sülle.
Aga waewalt möödub minut ja juba hä
daldab rauk: „ Kallis preili, palun teid taewa
nimel, tõuske jälle üles; tunnen, ma ei ole siiski
nii wana, nagu Varemalt uskusin." —
Waene Ewa!
Juku loeb piiblilugude raamatust: „ Aadam
ja Ewa olid paradiisis, Aadam armastas Ewat—
Nüüd pidi Juku lehte pöörama, haaras'
aga kogemata kaks lehte ja luges Noa laewaehitusest edasi: „ja ta toppis teda takkudega ja
tõrwas teda seest- ja wäljaspidi pigiga."
Maja- ja
köögitarberiistu,
nagu:
Emaleeritud ja aluminium katlaid,
kastrule, kruuse, kulpe,
raswamasinaid,
triikraudu,
panne ja praewaagnaid,
nuge, kahwlid,
tee- ja supilusikaid,
suhkru-, wõi-, soola- ja moositoose,
klaaspurke,
tee-, kohwi- ja piimakanne,
mitmesuguseid lampe,
lambiklaase ja tahte,
küünlajalgu,
liliewaase,
tee-, õlle, ja wiinaklaase,
emaileeritud- ja kiwitaldreka,
emaileeritud kausse mitmes suuruses jne,
soowitab
Nikolai
Uibo
fltisscs.
Ants ja Liisi.
Läbi metsa Ants ja Liisi
kodukülla minemas,
ühel käel on Antsul Liisi,
teisel lehmamullikas.
Hämarik ju waldab metsa,
päike Varsti loojeneb,
hirmu tunneb wäike Liisi,
särasilmil häälitseb:
„ Armas Ants, ah mets on pime,
kardan, et mind hirmutad!"
Aga Ants on külm ja wastab:
Asjata end ärritad!"
Pimedamaks muutub loodus,
Liisi hirmul Väriseb,
hakkab ikka rohkem kartma,
süda armu igatseb. —
Peakese ta hirmu tundel
surub Antsu rinnale,
Ants kuid sammub rahulikult,
nutma hakkab Liisike:
„Ants, ah Ants, ma kardan tõesti,
halb wõib olla tagajärg!"
Ants kuid muigab: „Ära karda,
rohi selleks liiga märg." —
Nõnda öö ju kätte jõuab,
Liisi hirmust uimane,
karjub: „Ants, nüüd teed sa pattu!
Kuhu pääsen waeseke!?"
Aga Ants saab nüüd ka kurjaks,
hüüb: „Mis sa tüütad mind!
Midagi ei saaks sul teha,
kuigi igatseksin sind.
Kui sind tahaks kallistada,
lehm käest pääseks pagema."
„Aga lehma" — wastab Liisi,
„wõid puu külge siduda..."
Sitemani Miralda.
Saladusline lugu.
Tema (jalutuskäigult tagasitulles): Tead,
Helmi, minuga, kes kunagi hüpnotismi, somnambulismi, spiritismi ja weel teisi... ismisi ei us
kunud, minuga juhtus täna saladusline lugu.
Mind magnediseeriti . — ühest naisest! Ta
waatas mulle niisuguse mõjuma pilguga silma,
et-------Temakene: Niisugune häbematu!
Tema: Et enda äkki halwatud tundsin
olewat — mis ma ütlen, halwatud — külgetõmmatud tema silme maagilisest jõust! Ta sundis
mind wastu minu tahtmist — see on hirmus!
— talle järgima--------—
Temakene: Jaa? —
Tema: Ja ma järgisin talle muidugi —
tema elukorterisse. See on otse arusaamatu!
Seal proowis ta minu mõtteid lugeda ja ütles
mulle: „Ma olen hiromant Miralda! Kuulutan
ette planeetidest, käejoontest, kaartidest, otsustan
saatust näo, käejoonte ja kaartide järgi. Pääle
selle olen meel hüpnotiseerija, magnetopaat, homoöpaat ja selgeltnägija. Sa oled hea meedium,
meie roõttne kohe istungiga algada!" Ta laotas
käed laiali ja tegi liigutusi, nagu tahaks ta õhku
jagada —päris ujumise liigutust! Nende jõupin
gutuste puhul sattusid tema riided mähe korratusse
— ma sammusin, jälgides kõrgemale rnõimule,
tema poole — ta pomises arusaamatuid kabbalistilisi sõnu — siis lõpetas ta oma manamist
käsuga: „Ma tahan, et te mind sülelete!" Ma
sülelesin teda. — „Kandke mind sohrnale," so
sistas ta peaaegu kustuma häälega. — Ja ma
kandsin ta oma kätel sohrnale. — Aga see ci
ole meel kõik!
Temakene: Mis!? See ei ole meel kõik?
Tema: Ah, kahjuks — ei! Poollahtiste
silmadega sosistas ta edasi: „Ma olen hea sel
geltnägija. — Sinu paremas kuuetaskus on
rahatasku." — „Oige!" rnastasin ma üllatatult.
— „Ja selles on teatud summa raha?" — „Oige
ka!" — „No, kas näed — ja et seansi lõpetada,
tahan ma proornida, kas ma sind ka hüpnotifeerida room." Nüüd tahtis ta mu rahakoti tas
kust wälja tõmmata, aga et talle see haare minu
wastupanekul ei õnnestanud, rääkis ta jälle paar
maagilist sõna, ja äkki ilmus uus, samuti kum
maline isik silmapiirile.
Temakene: (airitatult): „Punases trikoos
— sarwedega — just nagu näitemängus „Punane weski"------------Tema: Ah ei — kulunud ülikonnas ja
shonimütsiga — käes------------Temakene: Kolmeharaline hark-------Tema: Ei ei — jäme kepp, millega ährvardades minu pea kohal wehkles —nüüd
olin ma täiesti hüpnotiseeritud--------nea tüh
jendasin oma rahatasku ja siis põgenesin —
wistist magneetilisest jõust taga aetud — uksest
wälja------------Temakene: Kuidas? Nad riisusid sinult
sinu raha? Niisugused rõõwlid! 6a jooksid
muidugi politseisse ja teatasid sellest kuriteost?
Tema: Aga — kuidas wõisin ma seda,
Helmikene?
Ma ei wõinud ometi politseile
ütelda, et mina — ah — et mina selle naise
maagilist jõudu uskusin------------Temakene (rvihaselt): No, siis lähen ma
ise tema juure------------Tema (rahutult): Ei, parem jäta seda —
ma ei tea — ma usun — minu kogemuste jä
rele mõjub selle naise magnetism ainult meeste
peale!
Wõrus, Tartu tän. nr. 15.
Kõnetraat 172.
! Suures walikus jalgrattaid, osad, ■
õmblusmasinad, grammofonid,
plated, raadioaparaadid, kellad,
kuld sõrmused, ketid, brelokid,
kõrwarõngad, prillid, fotoapa
raadid, juuksemasinad, habeme- I
noad, baromeetrid, kraadiklaa
sid, kompassid, suurendusklaa
sid, taskulambid, batareid jne.
ž*Isellas&pa töötuba.
Ostan kulda ja hõbedat.
jalgratta osad hooajal saadawal härra
Nikolai Uibo äris Missos.
I« a «■!!■■ ■aifErta mmi !««ta ■lina ■■irS»wlHEia« «alHe» ■ ai
Meie alalised ostjad teawad, et firma müüb neile kõige kasulikumalt
riide- ja pudukaupa.
Palume ka neid selles tõenduda, kes weel meilt
ostnud pole.
Talwcbücajabs leiate kõige uuemat ja mood
samat kodumaa, Inglise ja teiste paremate wäljamaa
wabrikute
meesterahwa palitu-, ülikonna-, püksiriiet.
Naisterahwastele moodsaid mantli- ja
kleidiriideid.
Karakul-, eht skunks-, krott-, kotik- ja
teisi moodsaid lEFfeeziCEZilm.
Suures walikus kõiksugu
pudu* FLL mžo&huupa:
naiste ja meeste willaseid kampse, willased ja siidi
shallid, willaseid-, siidi-, floor- ja puuwillaseid sukke
ja sokke, shlipsud, kraed jne.
Meeste ja naiste hul&s&id.
Kõik kaubad eimestest allikatest,
Hinnad wäga mõõdukad.
Rätseppadele ja pruutpaaridele kõige kasulikum ostu
koht, Kaupmeestele en-gros hinnad.
Suurem, täielikum ja maitserikkam
riide- ja pudukauba-ladu
<$. (Jurfezlezn
WÕRUS, Jüri ja Tartu tän. nurgal, Muna
majas. Telef. 187.
Missolased
ostawad oma
tarbed alati
Äng. Tull
ärist
WÕRUS, Tartu 1.15, kõnetr. 172.
Hinnad õiglased.
Pikaaja järelmaks.
Põllumehe tuluallikas on kari. Kari
annab hääd tulu ainult siis, kui temast
saadud piim wiiakse ümbertöötamiseks
põllumehe enese piimatalitusse.
Missos on põllumeeste eneste poolt
ellu kutsutud piimatalitus —
sellepärast wiige oma piim ainult sinna,
kus on eeskujulik aurujõuline sissesääde.
Ka on kindlustatud teie kari külgehakkawate haiguste wastu, sest meie keedame
lahja piima ära ja seega on pisilaste lewinemine takistatud. Teised piimatalitused
lewitawad ainult haigusi.
Oleme maksnud ja maksame ka
edaspidi kõrgemat hinda piima eest.
Sellepärast, põllumees, too
oma piim ainult sinu enese poolt
ellukutsutud
Misso piimaühingule.
Pärnu
Linatööstus
A.-S.
Wabriku esitaja
Nikolai U1BO, Missos.
Suuieem. ja täielikum
linatööstus,
riidewärwimise, willakraasimise ja
ketramise wabrik.
== Lugupeetud töötarwitajad! =
Mitte wabrikute oma ülistamine, suured ja eksitawad
lubamised ärgu olgu Teile mõõduandwad, waid Teie,
kui töötarwitaja kiitus ja rahulolemine otsustab, kuhu
wabrikusse Teie omad linad ja willad ümbertöötami
seks ja kangad wärwimiseks saadate. Kõik tarwitajad
on ühemeelselt tõendanud, et meie wabrikute töö hea
on, mille tõttu meie poolehoidjate arw alaliselt kaswab,
Selle-paxasl, pecesaine, olge mwefn
ja andlce oma loo
Pärnu Linatööstuse A.-S. wabrikutele,
sealt saate hea töö. Soowijatele wahetame linade
ja takkude wastu kohe walmisriiet ja lõngu.
Wärwimise- ja willawabrik asub
Wana-Pärnus (Siimo silla juures).
Linawabrik — Rääma tän. 38.
Perenaised!
Ikalduse aastal on toilt kallis.
Ärge laske „kaufi-setul" ennast
petta. Kalli wilja eest saate Teie
setult wiletsaid sawikause, tuna
Nikolai Llibo
kauplusest
wõite teie seda mõne sendi eest
saada.
Ärge laske endid ninapidi
wedada, waid ostke
sawikausid,
Nikolai
„
kruusid
„
potib
Uibo
ja
kauplusest
ja teie saate nägema, kuipalju see teie
majapidamisele kasulik ou.
žklaii mõõduka hinnaga:
Suhkrut, riisi, mannat, makarone, saia- ja
leiwajahu, soola, heeringaid, petrooleumi,
bensiini, wankrimääret, seebikiwi, sindli,
lati, hobuseraua ja igasuguseid teisi naelu,
pesusine, seepi, soodat, kartulitärklist,
riidewärwe, niiti, küünlaid, saapamääret,
tuletikka, paberossihülse, maispaberit,
tulekiwa, tubakat ja paberosse
pakub
NIKOLAI UIBO
MISSOS.
Suures waLikus
kleidi-, woodri-, põlle- ja pesuriiet, matti.
Kõiksugu pudukaupar
kamme, nööpe, sokke, sukke, kraesid, mansette, kindaid, lipse, meeste, laste ja
naiste suka trakse, kummi- ja siidipaela,
juukseõli, briljantiini, lõhnaseepi, taskulambe, Patareid ja pirne, habemenuge,
juukselõikamise masinaid jne.
müüb
Nikolai Llibo, Missos.
Wärske pärm ja humalad
alati saadawal.
Pipari,
wibelsi,
loopibeplebli,
kaneeli,
feavd.ta.mcni,
waniljel,
scfeelaliinx,
satvani,
vcsinaxd,
mandlid.,
fecmpallx,
Isilvcne, sinepil ja lauascola.
ES
Wiinaefesfrir&fc ja palsamit,
äädihaha-jp&l pudelites ja lahtist,
feed, huhuod., hiiu. ja
sprofie,
oa" ja wiljuhchwi
soo witab
Nikolai Uibo
Missos.
,
,,
,
,
..
,
5Pe« zgapäew wärs&ei
saia ja paraskid
Peale selle:
ShcTkolaadi,
jfeempwejfejfee,
Zsis&wziie,
präänihuid.,
kunstunelt ja
siirupit,
mis koorewõiga ühel astmel seisab
ja tarwitamiseks palju kasulikum on,
soo witab
VaataTRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Te...TRILLJÄRWE
NOORE
MATSI
TÄHTRAAMAT
1922
Tere, siin ma olen!
ESIMENE EESTI CHROOMNAHA WABRIK
ECW
TALLINN FALKSPARGI TÄN 26
MAYERI WABRIKU KÕRVAL
Mayer’i wabriku juures olew
Esimene Eesti
chroomnaha
wabrik
Tallinnas, Falkspargi tän. nr. 26.
Kõnetraat 15-68.
I. auhind-kuldauraha Eesti Põl-
lumeeste Seltsi näitusel 1920 a
Pargib kõrges headuses wasika- ja lambanahku
üksikult ja hulga wiisi kroomiks.
Müüb tuntud wõistlem. headuses kroom-
nahku pakiwiisi wabriku hindadega.
Mujal ostmise puhul on tähele panna, et wab-
riku tempel ei puuduks.®
Ostab wasika ja lambanahku üksikult ja suuremal
arwul.
Wastuwõtmine ja wäljaandmine äripäewadel kell 9—3 p. 1.
Peale* wabriku on wastuwõtmise kohad :
Rakweres : J. Kohin’a kauplus, Pikk tän. nr. 16
Tapal s E. Pohlmann’i kaupluses
Türi-Halikul: Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Kilingi-Nõmmel: A. Oissar’i kaupluses
Elwas : J. Margus’e kaupluses
Pärnus: Raist ja Ko.
Walgas: P. Mäeritz’i „
Wõrus: Kolberg’i
„
Lallis: Lalli Tarwitajate Ühisuse kaupluses
Wiljandis: A. Rikkart, Lossi tän. nr. 9, kaupluses
Tartus: Luhti kaupl. Raatuse plats
Haapsalus: E. Ewart, Karja ; än. 10.
Kaanepilt ett kirjastuse atnuesranduS ja seaduslikult kaitstud.
Trilljarwe
Noore Matsi
tähtraamat
1922
Sel aastal on 365 päerya
1 aa^taläif
Tallinnas, 1921 <$»
Noore Matsi Kirjastus.
A-S- .Ähiselü" trükk, Tallinnas
i.
Jaanuar
Uus kalender
1 Pühap.
2 Esmasp.
3 Teisip.
4
5
6
7
8
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
Pü^ap.
3i P.
1
Mäiestuspäewad
A
19 Ünš aasta
20
21
22
23
24 KoLurekuningap. J
25
4
Pühap.
5
Esmasp
Teisip.
1 6
Keskn.
7
Neljap
8 Tooma piim
Reede
9 Tolme algus
Laup.
10
Pühap.
11
Esmasp. 12 1. Jõuku Mha
Teisip.
13 2» Sõiüu püha
Keskn. . 14 3. Zõulu püha
15 Süüta laste p.
Neljap.
Reede
16
17
Laup.
Mha?. ' 18
€
e.
D
15
Postiseudused
bn meil muutlikud, kui aprillikuu päewad, sellepärast peame
latmiliMs, et omi lugejaid mitte libedale mtio, neid sellest
aastakäigust hoopis wälja jätta.
Naudteejaamad ja netsbe kaugused üksteisest
kilomeetrides»...
Tallinnast
Narwa
Kil. 1
Ülemiste
Lagedi
Aruküla
Raasiku
Kehra
Aegwiidu
Lehtse
Tapa
Kadrina
Rakwers
Saeküla
Kabala
Sonda
Püssi
Kohtla
Sompe
Iõhwl
Oro
Waiwara
Auwere
Soldina
Narwa
Kil.
Jaam
Kiltsi
9.2
Rakke
12/)
Wägewa
9,4
Pedja
10,0
Iõgewa
9,6
Karepere
11,8
Wotdi
13,8
Kärkna
10,6
Tartu
11,3
Nõo
15,6
. .9,7. ... Etwa
Pritsu
. 12,2
Puka
.10,0
Keena
12.2
Sangaste
9,9
13,5
Soigu I
| Kil.
1
8,5 |
9,0 !
10,1
373,3
6.2
9,3
Tartu ja WaUa
- 13,9
4,2
Jaam
Kii.
~ 12,2
13,3
77,6
Tapa
9,6
Tamsalu I
14,9
Jaam
Salga I
Rest eri
Karuta
Antsla
Marro
Sõmerpalu
Võru
Hussar
Wastselinn
Piusa
Petseri
BaltLski
Jaam
Kil.
Nõmme
Saue
Keila
Klooga
Baltiski
7.8
11,1
. 8,0
8.9
11,8
HSGtzssltt
Pstseri
Kil.
Jaam
Kil.
26,9
10,8
13,5
9,9
10,9
10,3
10,4
11,6 I
Jaam
Keila
Wasalem
Riisepere
Ellamaa
Risti
Poliwere
Taebla
Haapsalu
16
Kttsaroopattse raudteejaamad ja «ende kaugus.
TaMrma sadamaraamsst
Kil.
Wiljandi ja
Mõisaküla
Kil.
Jaam
3.7
Tall.-peaj.
Saku
Kohila
Hagudi
Rapla-Härmet
Kedwa
Lelle
Käru-Lauri
Kolu
Türi-Alliku
Kärewere
Ollepää
Wõhma
Olustwere
Sürgamers
Wiljandi
Siniallika
Jaam
Tallinn
Liiwa
Rahumägi
Nõmme
Harku
Sõrme
Watsla
Wääna
Humala
Tamsalu II.
Jaam
107,8
8,0
8,8
10.6
11,4
9,2
Paide
Wodja
Esna
Järwa-Jaani
Wajango
Tamsam il.
Kodumaa laadad.
?a«da päew algab hommikul ja lõpeb pimeda tuletuga. Kui laada
fAf® iaupa>mu *1}} puhapaewa peale langeb, peetakse laat järgmisel tööttÄT !wme
-E w, puhu! 4. Ä
Jaanuaris.
1.
7.
15.
lo.
Pstseris.
Orgita!, Märjamaa tih.
Petseris.
ja 16. Laekmeves. Simuna i.
Pärnus pärast 15. jaanuari.
17. Kolo-tveres.
20. Tartus, aastailaät, 3 näd.
20. Lauva affetois,
Tap» afetb#.
Petseris.
Juurus.
Alajõel, Wivumaail.
W algas, 2 p.
Lelle HMÄSnnuS, esmaiSp.
pärast teist Kristuise tulem,
püha.
5. Amb las, 2 p-äewa.
8. ja 9. Rakwere linnas.
8. WiGaudis, „KaNri laat".
9. PMsamauL reedel enne 15.
detsembri, 2 päewa.
10. Jüri kiriku j., Rae wallas,
11. Wõrus.
12. Waua-Wändra alewitz.12. Järwa-JaauiS.
12. Kure saare Kunas.
14. WcMnaÄvas.
14. ja 15. Pärnus «Jõuku laat*
kolmapäewal ja nsljapäswal
pärast kolmandat Kristuse
tül emise püha.
15. P et,soris.
18. Pööraweres, Jakobi k>h.
18. Paides.
19. ja. 20. Jõhwi alewM.
20. Märjamaal.
20. Laura alewis.
20. Wõõbsus.
21. Jsborski alewis.
22. Narwas, 3 p.
23. Sulaojal, KrüüdneriS,
Kambja kib.
23. Wõrus.
28. Walges.
31. Moiffekatsi tv allas, Kanski
kõrtsi juures.
Mõõdud ja kaalud.
1) PWufemõõdud.
a. Venemaa ptk k ufemõ ö dud.
1 penikoorem — 7 wersta.
i werst
500 füSE&te = 1066 meetrit 54 tsent Meetrit 5 millimsstrit.
c. Penikoor em.
merede n toore nt (merefõlm) — 1 werst 369 sülda — 1854 meetrit.
geograafia penikoorem = 1j1[> kraadi eltoataori peal — 6,956 roeržta,
Wene penikoorem
7' wersta, 1 Austria penik. Ä 7,in*: werStsr
Soome penikoorem — 10 wersta, 1 Rootsi penik. r= 10,> wersta.
Saksa penikoorem — 7,0304 wersta, 1 Daani penik. — .7 °83» wersta.
^rtgl.ffe penikoorem — l,5087 wersta.
2)
Pinnamõõdud
a. itncnatt pinnumõõdud.
i ruü-twerft — 104,183 beSfatiini — 113,s hektari,
l ruutpemfoorem — 55,068 ruutkilomeetrit.
b. Kod urn a a pinna mõõdud.
1 dessEn (tiin) — 3 Riia toatamaab ±~ 6 Tallinna matamaab—240Q
ruutifülba.
Ä 2 un a-E estimaal: 1 wakamaa — 25 kapamaad — 10000 ruutküüncwt — 1/3 tiriu.
1 tünbrimaa — 35 k-pamacrd — 14000 r.uu-Wüünwrt — % tiinu,
Põhja-Eestimaal: 1 wakamaa — 400 feitamejalalift rautfülba
1/6 tiinu.
Lõuna-Eesti maal artoataffe maahindu taalri järele. Taakri
suurus on maa headuse järele mitmesugune. Alamlseisew tabel, kus
Riia wakamaa mõõduks on mõetub, näitab, kui fuiur taaler maa hea
duse, järele on. l Riia wakamaa ort 10000 tuusti,
nj100 ZcU. tündrimaad ^ 32/100 Wene dessatiini.
l40/.„„
I1Q 0 toätamaab . !.■ numbri põllumaad.
„
2. „
1e8//ioo
„
3. „
,,
2“l».
„
4. „
2 <»/II 00
Muidu jaotatakse taaler toe et 90 tenga peale.
a, 5B c n e m o a toi I j a m o õ b iu b.
1
1
1
1
1
1
tf.efctoeri. — 8 tfetromfut — 3l/g Rita wakka — 20Ö,#0T liitrit.
tfctroerif —' 8 farni-tfat.
Lärmis ^ 22/3 toopi — ■ 3,3796 liitrit — 200 ianttottu
fRiia tiittber — 2 todÜa — 12. fülimittu — 108 toop!.
Tallinna fälituS — 24 tündrit — 72 toatfo, .
- • ■
.. wakk — 3 fültmrttu ~ 36 toop! 33,m Intrit.
b. SEenemaa to eb elif.u m o 6 b u b5
1 toad: — 40 pange ehk toedro — 491,66 litini
1 pppdro — 10 roopi — 128/1P Intrit.
1 toop — 4 kortlit — 75 fanttoEi — l*/t litini
. c. D e 1 s i m a a lm Sõ d u d.
1 hektolnter
100 liitrit == 818/1(| toopi.
1 litter *= 100 tfentilutnt ~ */ft toopi.
4) Raskusemõödud.
.
1
i
j.
Wen e m o a raskns e m öödud
periowitS (perkapund)
10 puuda — 163*,6 kilogrammi
puud — 40 naela — 16 ülogrammtt 384 graurmt.
nael — 32 loodi' — 96 fotota tllu ä 96 boalt — 40Ös-y gitamrtnt,
Ietfif :(putib)‘== 20 naela — 8 kilogrammi 192 AvLMüii.
TaMrma juht.
Riigikogu.
Istumised: Toompea lossis.
Kantselei ja juhatusekabinet sealsamas
,
Vabariigi walitsus.
Vabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Riigiwanem Konstantin Päts.
Riigiwanema kabinet, Tompea lossis.
Valitsuse asjade walitseja, Toompea lossis.
Walitsuse raamatukogu, Toompea lossis.
Peaministri kabinet, Toompea lossis.
W 8 lisministeerium.
Toompeal.
Juhataja Ants Piip.
WLlisminijtri kabinet sealsamas.
WälrsmtniZreeriumi passi osakond, sealsamas.
Walrsmrnisieeriumi keskjaam, sealsamas.
Siseministeerium
asub Toompea lossis.
Siseministri kabinet, sealsamas.
Adminiftratiiw -asjade peawalitfus. sealsamas. Juhataja Einbund.
O m a w a I r t s u s e - a s i a d e p e a w.: abi Aua. Mölder, lekretäär
-Fernande Pless. JuriSkonsul Aleksander Pallas.
Passi-osakond, sealsamas. Juh. Martin Alberg. Asjaajaja
S t a t i s t i k a - 0 s a k o n d, Pühawaimu tän. nr. 7.
Trükiassade osakond, Toompea lossis. Asjaajaja kohuste
täitja J. Pälis.
Usuasjade o j a i o n d, sealsamas.
Asjaajaja N. Karus.
Kin uitus e-o sako n ü, sealsamas. .Juhataja A. Mölder.
Rahwaw ü c peakomisjo n, Pühawai-mu tän. nr. 7. EsimeeS
E. Kübarsepp. Sekr. k. t. E. Kalberg.
Hobuste sõjawäkke w õ t m i s e k a m i s j o n. Toompea lossis
Esimees Gustaw Linkwist, abi ritmeister Hanson. asjaajaja
K. Katro.
'
Jmrmobrli komisjon, sealsamas.. Sekr. A. Mölder, ametnik
M. 2essmann.
Rekwireeri m i s c j a s õ j. a a s j a n d u s e hinda -nt j f e pta»
komisjon. Toompuiestee nr. 7. Esimees (?. Almer
R. Berendsen.
*
....
Eesti lodakondjusc opterrimife aju tine osakond
Pühawaimu tän. nr. 7.
Juh. Hiis, seiret. O. Lio.
25
Lerwishoiu peawalitsus. Toompea IoSfiB, Juh. Dr. Mõttus, abi I.e>cmsori. S. Tatari tän. nr. 1, k. 2. (Kodime adr. Sai t. nt. 12,
£ l, (12—1).
Apteegi osakond, sealsamas. Juh. Aleks. Schnicker. «. Tatari
tän. 15-a.
Ehitus peawKlitsuS, Kaarli tän. nr. 1. Juh. arhit. E. Habermann,
fekretäär A. Walner.
Ehituse Büroo, Kaarli tän. nr. 1. Juh. ach. Franz de Brijes.
ins. K. Seedorfs.
R i i g i w a r a n d u s t e w « l i t s u S, Toompea lossis. Juh. Joh.
Mamösrg.
Politsei.
ülem Ku
tt apõTallinna linna politsei, Aia ja Dana Wiru tän. nurgal
nr. 2/12. ülem R. Saar, sÄret. W. Lepp rk.
Tallinna politsei terwishoiu osakond, Narwa maantee
nr. 13. Mewaataja J oh. Wiitmann.
l. p c 1 Vt i e i jaoskond, Soo tän. nr. 23. Jaosk. ülem Joh.
Tamm, abi K. Grentzmann, s ekretäär K. Liik.
1, jaoskonna abi jaoskon d, Kopli tehas. Jaost. ü|. ahi W.
Olu jj.
Balti puuwillawsbrjku abijaoskond. Jaos!, üi. M.
MorriSson.
L. politsei jaoskond, Wladtzniri tän. nr. 44. Jaosk. üi. R.
Kusik. abi W. Lasberg, sekret. M. Heil.
3. politsei jaoskond, S. Tartu maani. nr. 43. Jaosk. ül. A.
Rindorf, abi R. Eisen, sekret. E. Milljan.
4. politsei jaoskond. W. Pärnu maani. nr. 7. Jcwsk. ül. J.
Raudsepp, abi Ed. Mas, sekret. P. Kalm.
5. politsei jaoskond, Baltiski maani. nr. 33. Jaosk. ül. R.
Mrge, abi J. Maande, sekr. K. Sternfeldt.õ. politsei jaoskond, Pühawaimu tän. nr. 11. Jaosk. ül. J.
Paas. abi >F. Vahas, sekr. Jermy Kill.
Sadama jaoskond. Uue Hollandi tän. nr. 8. Jaosk. ül. A
llibopu, abi H. Liit, sekr. R. Jürgenson.
Arestimaja, Vene tän. nr. 21. ülem R. Ani, abt W. Horn.
Adresslaud, Vene tän. nr. 23. Pidaja Amonia Korwin»Pi«1»
rowskaja.
E. W. Raudtee politsei, Balti waksali juures, ülem Arthur Stolzen
abi N. Kask, sekr. A. Bastng.
Harju maakonna politsei, Väike Pärnu m. ülem R. Saar, ahi S,
Hõlm, sekr. A. HeiAvaldt.
Kohtuministeerium.
Juhataja Reichmann.
Karltielei Toompeal, Kohtu t. nr. 1, end. RüüMonna majas.
A d m i n j s t r a t i i w osakond. Sekretäär G. Lokko.
27
G. AwaLd, sekr. Marta Pender; 2. j. abipr. E. Preisberg. fe!t„
"" £}. Wachtel; 8. j. abipr. R. Freikelder, sekr. Leontine Allimoff;
4. j, abipr. K. Kister, skr. A. Rtsmann.
RahaministeeriuM,
Havjawärawa ^ PmeStee nr. 1.
Rahaministri kabineti. Kantselei. Sekretäärr kabrnett.
R i i g x t a s s a peaw a'l itsus, W. Pärnu m. nr. 4.
WQluuto kontroll, sealsamas.
Rahamrnisteeriumv juriskonsult Paabo, W. Posti tan. 7, 8.
Otsekoheste maksu de peawali tsus, Wittenhpsi t. S,
Tollipeawalitsus, Sadamas.
Ä k t s iisiwailits u s, Wrruwärawa pmestee 15,
Riigikontroll, Toompuiestee nr. 3.
Pangad ia rahaasutused.
Eestün.aa tööstuse ja kaubanduse pank S. sa W Karja tän. nurg. 7/5. •
Eestimaa WaZtastikune Krediit Ühing. W. Karja tan. 12
Eestimaa WastastEune Kredirt Ühing. Lar tän. IL
Eysti Pank. Gogoli, puiestee nr. 3.
Eesti Rahwapank. Suur Roosikrantsi tan. 16.
Eesti-Wene Pank. Uus tän. 2,
Harju Pank. Aktsia selts. Harju tän. 33.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenu pank. Wiru tän. 16.
ja pank. Suur Karja tän. 20.
upank. Wismari tän. 7.
C Scheol Sc Co. Wana turu 2.
Tallinna linna pank. Mündi tän. 2.
Tallinna Krediit Pank. Suur Karja tan. 23.
Unionpank Tallinna Osakond. Aktsia Selts. Pikk tan. v.
Põhja laenu- jä homühisuS. Suurel turuL
Rentei. Lai tän. 1.
2. rentei. W. Pärnu m. 2.
'
S
Kaubandus, ja tööstusministeerium
asub Kohtu tän. nr. 6.
Patentide ja kaubamärkide osakond. Tolli t. nr. 8
ül! a - .ja hõbepalat. Kaalude .ja m õõtude osa.
o n d. Sealsamas.
Sealsamas ka Riigi kesklaboratoorium.
Kaubandus osak. Kauba jaosk. ja artoc jsk. Sisekaubanduse
saosk. Wäliskaub. jaosk kõik Kohtu t. 8.
Ladude jsk. Uus Sadama t.
Rng. warand. jsk. S. Karja t. nr. 20.
MereaSjan. peaw. Sadam, tslliw.
Larwasõidusmet.
PõllirtöömimSteerium.
Wismari tän. nr. 7.
Köllutööministri tusa nr. 1, kõnetunnid 12—1. PZllutoöMtnistri abi
J. Zimmermann, tuba- nr. 25, kõnet. 11—1.
M i n i i t r i kantselei. KantseLei ülem K. Tiitso, tuba nr., 2,
kõnet. 11—1. Sekretäär E. Henrichson, tuba nr. 3. Sekr. abi
W. Jõgi. Juriskonsult TMs, tuba nr. 2. Pearaamatupidaja
A. Kikajan, tuba nr. 4.
Maakorraldus e peaw a>l itsus. Maakorr. peawaklitsuse ülema
k. t. T. Sinbevg, kõnet, kella 12—1, sekr. A. Persmann.
Mõisate osakond, tuha nr. 8. Juhataja A. Mchvitz, kõnet. 12—1.
Planeerimise peakamisjun. Esimees A. Kotsar, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Hindamise osakond. Juhataja P. Liibus, tuba nr. 9, kõnet. 12—1.
Riigi rendimaade osakond, tuba nr. 10. Juhataja A. Männik, ab: Laas.
Arwe osakond, tuba nr. 10, kõnet. 12—1. Juhat. K. Kiitask, abi P.
Parts.
Loo moka swatusie peawa litsus. Loomakasw. peaw. ülem
J. Zimmermann, tuba nr. 25, teisel korral, kõnetunnid 11—1,
abi tint, tuba nr, 24, kõnet. 11—1.
Karjakaswatnse ja piimatalituse osakond. Juhat. Jllimar, tuba nr. 24,
kõnet. 11—1.
Hobusekaswatuse osakond. Juhataja Zimmermann. Eritundjad. Piimatalituses M. Määr. Kalakas>watuses Kodres, Tartu Piiri t. 16.
Tehnika peawalitsus. Ülem F. Peterson, tuba nr. 22, k. 12—1.
Maamõõdu osakond. Juhataja A. Toom, tuba 21, kõnet. 11—1.
Hüdrotehnika osak. juh. tuha nr. 22. Ehituse osak. tuba nr. 22.
P o l l u töö p e a tv «litsu s. Ülem R. Allmann, tuba nt. 15, kõne*
tunnid 11—1.
Põllutöö osak. Juhat. R. Allmann, tuba nr. 15, kõnet. 11—1.
Warustuse osak. Juhatja Sarw, tuba nr. 14, kõnet. 11—1.
Eritundjad: aiapidamises — Nürnberg, põllutöömasinate — Pillikse,
katseasjanduse — ümarik.
Soome terwishoiu peawalitiu s. ülem A. Arras, tuba 15,
kõnet. 11—1, abi A. Olt.
M e t f a b e p eaw aul i t s u s. Toompeal, kiriku platsil nr. 3. ülem
J. Kitsing, kõnet. 12—1, abi A. Mathiesen, kõnet. 11—1.
Statistika osafond. Narma m. 6. Juhataja Schott.
Põllutöömini st e eri um i seemne ko n t r o l Ij a mm. Tolli
tän. nr. 8.
Töö ja hoolekande ministeerium..
Asub Ara tän. nr. 12.
Teedeministeerium
asub Toompea -puiesteel nr. 3.
T eed cm t rtiftr t kabi n c t t.
Sekretääri kabinekt.
7
H Müütab:
Riigi raudteewalitsus Tehnika t. 16.
Liikumise osak. ülem Tehnika t. 16.
iile osakond, Siiroalam t. 44.
■ . . .
Tee ja ehitus osak.
Maantee osakonna juhataja.
Posti peawalitsus, Romanowi tän. nr,. 10. ülem K. Rikanb.
posti-teleM. Inspektor E. Laadav:, peatshn. ms. V. Et, juris-r
konsuli G. Soosaar, arst B. Srdiinann.
Personaal osa l o n d. Juh. A. Laasi. Organisatsiooni osakond.
Juh. W. Silla. Arme osakond. Juh. Stress. RahwuZtvaheline
osakond. Juh. A. Brauberk. Telegraafi osakond. Juh. W.
Laak. Telefoni osakond.
Sõjaministeerium.
Pagari tänawal nr. 1.
Sõjaministri' kabineti.
Inseneri pataljoni keskjaam, Kaasani platsil.
Merejõudude keskjaam, Narma maani. 68.
Merewäe ekipashi ülema kabineti, Sadamas.
Sõjaministeeriunn Marustuswalitsus, Pagari tän. 1.
Warustuswalitsuse hobusemeeste komando, Kaasani platsil.
„
ehituse ja korteri osakond. Uus tän. 19.
juriskonsult R. Andresew, Uus tän. 16, 28.
„
frcamiicibu kantselei, Rahukohtu tän. 1.
„
riiete ja kraami jaoskond. Pagari tän. 1.
„
terwishoiu walitsus, Lai tän. "lo.
Sõjamäe ringkonna staab, Pikk tän. 42.
Garnisoni ülem, sealsamas.
Riigi kontroll.
Too-mpmesteel nr. 3. Aset. Peeter Reiftk. Kantsel j. k. t. Karl
Annus, sek. k. t. Karl Gustaw Mikkelsaar.
Tsiwiil osakond. Juh. veakontroll A. Meerrks, peaiontrol.
abi k. t. ja (eel ja faktÄise kontrolli juhatajal A. Martin, peaf-onir. a. f. t. (järeltontr. juh.) F. Mass mann, sekret. k. A. Moor.
Sõjamäe osakond. Juh. peak. M. Kelder, p. k. aset. (eel ja fakt.
fontr. juh.) Jüri Foss, (järel kontr. juh.) F. Linnamägi, k. n.
k. P. Reintam.
R ah ao sa kõnd. Juh. peak. A. Kann, aset. (järel kontr. juh.) T.
Ende, sek. £. t. W. Massalski.
Teedeosakond. Juh. peak. F. Wallner, ajul. aset. (posti-telegr.
jaost, juh.) Nikolai Roos. sekr. !. t. G. Karell.
Keskraamatu pidamise osakond. Juh. k. t. K. Trukrel.
Tallinna kooliwalitsus, Nunne t. 1.
RiiMsed öpeasutufed.
TMrnna tehnikum, Pikk tän. 20.
Kunsttööstuskool, S. Tartu manni. 11.
Tallinna merikool, S. Kloostri tän. 16,
Linna Sveasütused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Lrnna poeglaste gümnaasium, <5. Kloostri tärn. 16,
1 linna real kool, Gogoli puiesteel,
-2,,,linna reaslkool, Harju tän.: 48"
Tallinna õpetajate jemmaar. Wene lan 22 ja 81.
1. tütarlaste gümnaasium, Wene turg 1.
2. tütarlaste gümnaasium. Jaani tän. 13.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogol: puiesteel.
B. tütarlaste gümnaasium (Saksakeelne), Wene tän. 15.
Lrnna ohtu keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1,
Tütarlaste kommertskool. Jaam, tän, 13.
Tütarlaste kaubanduskool, Jaani tän. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maamt. 19-a.
Kõrgemad ja alamad algkoolid.
1. lrnna algkool (1—4 a. kursus), Kooli tän. 2.
„ ), Wlttenhofi tän, 42
2. „
»
(5-7 ..
3. ..
), Pühawaimu tän. 6.
..
(1—4. ,,
(5—7 „
.. ), Uus tän. 15,
1 ..
5, „
..
(5-7 ■„
). Weerenm tän. 2,q
„ ), Pärnu maant. 16, 18.
6.
u
(1-4 ..
7, „
,.
(1—4 „
„ ), Tõnismägi 8.
„
(1.4
8. „
„ ), Witteuhosi tän. 29.
,, ), Wabriku tän. 10.
9. ..
..
(5-7 ..
„
(1—4 „
o ), Tui tän. 12=o.
10. ..
„
(1 —4 „
). Kaasani tän. 3.
11. ..
(1—4 „
„ ), S, Tartu maant. 44.
12. ..
(5—7 .,
13. ..
.. ), S. Tartu maant. 33.
„
(5—7 „
„ ), Tatari tän. 19.
14. ..
„ . (5—7 „
„ ), Toom-Waestekoolr tän.
15. ..
„ ). Girgönsoni tän. 6.
16. ..
..
(1-4 „
..
(1—4 „
V j, TelliÄiWi tän. 7.
17. „
"
(5-7 ..
.. .), Lai tän. 25.
18. ■
„ ), Pikk tän. 69.
19. ..
"
(5-7 „
.. ). S. Arehna tän. 6.
20. ..
" d-4 „
„ ), Liiwa tän. 6.
.. •. (1—4 „
21. „
), Aia tän. 18.
..
(1—4 „
22. ..
„ ),: Wiktenhofi tän. 2-a.
..
(5—7 ..
23. ..
„ ), Kentmanni tän. 6-a.
(5—7 ..
24. ..
„ ), Wene tän. 22.
..
(5—7 „
25. ..
), S. Tartu maant. 62.
»
(5-7
26. ..
(5-7 „
S. Pärnu maant. 47.
27. ' „
„
(5—7 „ . „ i, Wabriku tän. 10.
28.
„ ), Jaani tän. 13.
„
(5-7 „
29, ...
Linna õhtualgkool (5—7 a. kursus), Lai tän. 25,
Eraõpeasutused.
^ejrkoolid sa kutfekooüd.
31
E. Lenderi tütarlaste gümnaasium, Maakri tän. 23.
J. Westholmi poeglaste gümnuafmm, Kordese tärn. 4.
WeriekeSüse-d mees- ja naisgümnaasiumid, Narma maani. 4.
Kaarli koguduse realgümnaasium, Harju tän, 48.
Jaani koguduse reaJgümnaafiu/m, Maakri tän. 19.
Põllutöö keskkool, W. Pärnu maani. 19-a.
Tallinna rahwaAikool, S. Kloostri tän. 16
Tallinna „College", S. Kloostri tän. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool, Estonias.
R. Reite käsitöökool, Jnstitudi tän. 18.
E. Jaansoni käsitöökool, Gonsiori tän. 13
M. Pangratsi raamatupid. kursused (neidudele). Harju tän. 30,
Ella Hirschi muusikakool, Allika tän. 10.
Georg Grafi kaubanduslised kursused, W. Pärnu macrrt. 10.
Ülemad ja alamad' algkoolid.
P.
J.
C.
S.
2.
Leysti Hansa kool, (5—7 a. kursus), Brokusmägi 14.
Kirsipuu erakool, (5—7 a. kursus), Ahju tän. 12.
Wagneri algkool, (1—4 a. kursus)/ Lai tän. 38.
Hildebrandti algkool, (1—4 a. kursus), Raua tän. 38.
Studemeisteri algkool, (1—4 a. kursus), Tõnismägi 7.,
K. Fürbergi algkool (1—4 a. kursus), S. Tartu maani, 9.
J. Westerbergi algkool, (1—4 a. kursus), S. Arehna tän, 34
N. Prohorowa. algkool (1—4 a. kursus), Narwa maan. 18.
Pnuwillawabriku algkool, (1—4 a. kursus), Kopli tänaw.
Rootsi algkool, (1—4 a. kursus). Ilus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool, W. Tartu maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatusmajad.
1. linna lasteaed, , Wana Wiru tän. 15.
2. „
„
Soo tän. 7.
3. „
„
S. Pärnu maani. 79.
-.
4. „
„
W. Arehna tän. 11.
Tallinna Eesti !astskaswatusseltsi lasteaed.
Kruuse wätkeste laste hoid, W. Roosikrantsi tän. 10,
Nasakint lasteaed, Niguliste tän. 12.
Huhni wätkeste laste hoid, Gonsiori tän, 6.
Wätkeste laste hoid, S. Juhkentali tän.
Kaswatusmaja ..Olga-Heim", Magdaleena tän,
M. Stroehmi lasteaed, W. Wiru tän., 3.
Dr. M. Lutheri kaswatusmaja, S. Tariu maani, Ä2
Piiskop „Plato" nimeline kaswatusmaja. Tui tän. 12.
J. Poska nimeline kaswatusmaja, S. Pärnu manni 29,
Omarvalitsus.
Linna omawalitsuse vsutusedj
Linnawalitsus — Raekojas.
Linnavalitsuse kantselei — sealsamas.
Rahaasjanduse osakond — Mündi tän. L.
32
Majanduse osakond — sealsamas.
TerwishvW osakond — Wana turg 9.
Ehituse osakond — Nurme tiin. 2.
Hoolekande osakond — Goguli puiestee 4.
Hindamise osakond' — Wana turg 9.
Wälg,uStuse ja weeanuretsemise osakond — Gaasi wabrikus.
Tapamaja — Riesenkampfi tänmval.
Toitku swalitsus — Goyrrli puiesteel.
RaHwahariduse osakond — Nunne Lün. 2.
Rvwisjoni komisjon — Mündi tän. 2.
55 j ahme korteri komisjon — Las tän. 2.
Waestelaste kohus — Mündi tän. 2.
Rahwawäe komisjon — Wene tän. 23.
Pandimaja — Maneesi tän. 4.
Korterite lepituskoda — Nunne tän. 2
Etc-tiStika büroo —- Lai tän, 40.
Tööbörse. Töökaitse osakond — Goguli puiestee 4.
Piimaäri — Wladimiri tän. 4.
Leiwawabrik — Jaama ränawal.
Kütteosakond — Gogoli puiestee 4.
Maakonna asutused.
Harju maakonna walitsus, S. Roosikrantsi t. 12.
Põllumajanduse osakond, sealsamas.
Terwishoiu osakond, .sealsamas.
Toitlusosatond, sealsamas.
arju maakonna niuete salakaubaks tunnistamise osak., sealsarm
_ ariu maakonna riigimaade ülem, sealsamas.
Harju maakonna rahwawäe komisjon, sealsamas.
t
WtilisriMde esitajad Tallinnas
Cvrfež
Inglise konsulaat — Gogoli puiest. 5.
B v ii i s h M i lita x h M i 3 ii o n — Gogoü p. 5.
-öritisb Mititaire Mission — Kohtu tän, 4
Ameerika Punase Risti peawalitfus — Pikk tän. 19.
A M eeri! a P unun e Ri st — Mana Posti t. 8. Ameerika rahwnsl. kristl. noormeeste seltsi komitee — Kiriku tän. 2.
D e a n i t n e r oalf o n s u laat — Karjawäraiwa puiestee 4.
Jtaulr^ «abi t' (praegu minister Depretis) — Narwa tän. willa
„Fawo.^a".
ta aita konsulaat ... 2. Karja tän. 1, (2cheeli panga maja).
ollandi konsul«a r — Jaani liin. 6.
v e d u saatkond — Kiriku tän. 6 Toompeal,
äti konsulaat — Kaarli tän. 8.
äti sõjawäe esitaja — Toompeal, Kiriku tän. 4.
o o I a konsulaat — Rataskaewu tän. 9, fort. 5.
rantsuse konsulaat — Uus tän. 14.
x a n i i u f e saatkond — Toomkuninga tän., Stackelbergi m.
oome saadik ja täiewolitustine minister Eestis
Erkki Reijonen — Nunne tän. 18.
•J ‘J
v«i>
Rootsi Tonfulaat — Napva t|p, 11.
Saksa konsulaat — TopM-Kuninga tän. 11.
Ukraina rahwus 1 ise k o M i s e e esindaja — Rgtaskaewu
tän. 11.
Wene wäljaränhgjjgtp | p pti t e e
Mrwa m. 16.
Jaapani sõjaw ae - m i s s i o o n —" Suur Roosikrantsi tän. 15,
krt. 5.
Schtveitsi konsulaat — Ahju tcsn. % kxt. 8.
Wene nõukogude wabariigi ^finhus Ges.tiK — Peter
buri wõõrastemaja.
Norrakonsul j g a s e s o n s U l — Jaani tän. 6.
Pssvlinna MlshsusasMs?-, ametikohas j. m. tähestik^ järele.
Aadressiland — Wene t. 23.
Ameerika konsulaat — Pikk t- 16.
Ameerika saatkond — Xaoutpeal, .MrUu t. 8.
Arestimaja — Toompeal, Rahukogu majas.
Briti konsulaat — Gogoli puiestee 6.
Börse juhatus - Pikk t. 17.
Daani konsulaat — Gogoli puiestee 1.
Eeluurimise-wangimaja — Wüh t. 23.
Eesti Pank — Gogoli puiestee 3.
Haridusministeerium — Toompuiestee 3.
Harju maakonna waiitsus — S. Roosikrantsi t. 1$
Hollandi konsulaat — Jaani t. 6.
Karistus-wangimaja — S. Tartu ui. 75.
Kohtu t. 8.
Kaubandus- la lööstusmtnitzteerlum
'Kohtuministeerium — SB. Pärnu m. 3.
Kütteainete keskkomitee — Uus t. 2.
Laowasõidu-amei — sadamas, eletyaatori juures,
tee t
Anng hoolekauhefpiakond — Gogoli Ät,„
Sinna korngndgutuur — U. Tartu m. W.
Linna lätoralpapium — RüM'1"'tau.' U.'
Linna majanduskomisjon —Mana turg tz.
Linna maksurvalitsus ja korieri-lsspitusMg -- Hegz |. 8.
Linnapolitrsel walitsus — Aia t. 12.
Hoo t. 23
1" politsei-jaoskond
Wladimiri t. 44.
2. ’ "
„....................
ti.
„
SJ'Tartu ruaarü. M.
I.
„
W. Pärnu m. %
H.
„
PaltiKki m. 23.
6.
Puha-Waimu |.
Linna raamatukogu — Gogoli
X
Linna tööbörse
Karjawärawa puiesiee 9.
LiNnawalitsus — raekoda.
Lati konsulaat — Toompeal, Kiriku t. 4, 2.
Merewäs NMitsuA — Narma maantee G.
Peaminister — Toompea loss.
Peastaap -- Pagari' s. 1'.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawaUtsus — Toompea lMtz.
Posti,'telegraafi ja telefoni pearvalitsuI — RomgrWvi 1. Id.
34
Postkontor — Wene t. 9.
...
- ■ •
Prantsuse saatkond — Alendri t. 3.
; v
Põle w k iwi - tööstus e juhatus — Uus t. 2.
Põllutõöministeeriuim — Wismari t. 7.
Rahaministeerium — Gogoli puiestee 3.
Rahukogu —- Toompeal, Rahukogu majas.
1 rentei — Lai t. 1.
2 rentei — W. Pärnu m. 1.
Riigikassa — W. Pärnu m. 4.
Riigikontroll — Toompuiestee 3.
Riigi raamatukoiga — Toompea lossis.
..Riigi Teataja" kontor — W. Pärnu m, 3.
Riigi trükikoda — Toompea lossis.
Riigi waranduste ülewötnnse komisjon — S. Karja t. 29,
Ringkonnakohus — Jaan, t. 7.
Rootsi konsulaat — Narwa m. 11.
Sadama posti-itelegraafi kontor — Narwa m. 63.
Saksa konsulaat — Toom-Kunnrga t. 11.
Salapolitsei — Pikk t. 67.
Siseministeerium ja tema osakonnad — Toompea lossis.
Soome konsulaat — Ruune t. 18.
Soome saatkond — Pikk t. 11.
Sõjaministeerium — Pagari tl.
Sõjamäe haigemaja — Juhkentälis.
Teedeministeerium — Toompuiestee 3. ■
Telefon — Wene t. 9.
Telegraaf — Wene t. 9.
Toitlusministeerium — Narwa m. 46, likwideerimisel.
Tplliwalitsus ja Tallinna tolliamet — sadamas.
Tuletornide walitsus — sadamas.
Vabariigi walitsus kantselei — Toompea lossis.
Wangihoonete peawalitsus — Ringkonnakohtu majas. Jaani t. 7.
Wenemaa esitaja —■ Peterburi wõõrastemaja. Rataskäewu t.
Wälisministeerium — Toompeal, Kohtu t. 1.
Ameti ühisuste tavwitajate-ühisus — S. Karja t. 18.
Eesti Rahwapank — S. Roosikrantsi t. 15.
Eesti tarimtajate ühisuste keskühisus — Wiruwärawa puiest 15,
Eesti ühistegeline Liit —
Roosikrantsi t. 15.
Raudteeteenijate tarwitajate-ühisus — Balti Maksalis.
Saksa tarwitajate-ühisus — Wiruwäruwa puiestee 27.
Tallinna Eest, Majandusühisus — Wiruwärawa puiestee 21.
Tarwitajate-nhisus ..Abi" — Wiruwärawa puiestee 27.
Tarwitajate-ühisus „A,t" — W,ru t. 4.
Tavwitajate-ühisus ..Oma" — W. Posti t. 7.
Tarwitajate-ührsus ..Seltsimees" — S. Karja t. 20.
„Kaja" toimetus — Wene t, 11.
..Päewailehe" toimetus — Suurturg 1.
..Tallinna Teataja" toimetus — Suur turg .17.
,.Waba Maa" toimetus — Pikk t. 54.
Laenu-raamatukogud,
L. Mutsu eeLts-saksakeelne laem^taamatutogu — Peetri platsil, W.
Roosikrantsi tän. nurgal.
85
W. $m?alt kasnu-raamatukogu — Narwa maani. 26.
Raamatukogu J. Plooinpuu rmtkpl juures — Harju tän. 45.
Tcaatrid, tcarieteeb, jlitsimajad jne.
,E s t o o n r a" t e aate r — Uue turu ääres.
päew, pühapätwiti kaks korda. Näitejuhid
ja Hans Lauter.
Eesti Draamateaater — Jaani tän,, end.
mides. Etendussd' on neilt korda nädalas.
Pinna ja A. Teetsoff.
„A p o l l o" teaater — Narwa maani. 11.
,G r a n d - M a r i n a" — Mere puiesteel.
eeskawa.
Etendused on iga
— Karl Jungholz
Saksa teaatrr ruu
Näitejuhid — Paul
Kino ja wenekeeln-
,Passas h" — Wiru tänawa algul. Nrrsama.
,Kasino" — Kino, Aia tän. nr. 4.
,K a I etv a" — Kino, Wiru tän. nr. 4.
,Rohal-Vio" — Wiru tän. 8.
,21 m u t" — Hartzu tänaw.
,Moder n" — S. Tartu maanteel.
r.ZLigastatud sõjameeste kino" — Pikal tän.
„<5äfc e" — Uue Kalamaja tän.
S. d. Karskuseselts ..Walwaja" — W. Pärnu nt.
E. selts »Lootus" — Gonsiori tän.
,P andori n" — Wana Estoonia, Wäike Tartu maani.
Tarwiline abi.
Arstid,
Akel, Fr. Silmaarst. Suur Roosikrantsi tän. 10, (10—11, 4—5).
Armsen, P. Wiru tän. 18.
BluMerg, M. Rünne tän. 18/22, (4—6, 7—8).
Brasche, E. Haawa-, kSrwa*. nina* ja Lurguhargused. Mene tan. 18.
Brönsted, J^ami t. 11.
Bunge, Kuno. Sisemised! hargused. S. Tatar: t-an.
tzick, Joh. Sisemised haigused.
.
Friedentat, Adolf. Warmu- ia narwch argused. Seewalm haigemaja,
Fricke, Herderi. Sisemised haigused. W. Liiwa tän. 20.
Feodoroff, Dmitri. Sisemised haigused. Narwa tän. 56..
(4—6, 7—8).
Epstein, M. Naistehaigused ja sünnitusabi. Wiruwärawa pnüeStee 4$,
(5—6).
.
Erdmann, A. Sisemrsed ja lastehaigused. Niguliste tan. 1b.
Goldberg, H. Sisemised haigused ja sünnitusabi. Mk tän. 49, ($N4Õ,
4_g),
Goromulmsky, N. Naishaig. ja sünnitusabi, S. Roosikrantsi tän. 15,
(4—6)/
r v
Gutkin-Bellkin, E- Sisemised ja narstchargussd. W:ru tan, '4.
Htrlch, Hugo. Häbusepea täin. 8, (4—5).
Haller, 2. Sisemised, eriala kopsu* ja sudamchabg, UoSti tän. 6.
8*
86
Saubeltn, 2. Sisemised haigused. S. Roosikratttst tam 12, (^4—^5).
Kesse. G. Lölkusehaigused. Suur RoosUrantst tan. 3.
Kahn, H. Kirurg sa kõrwahaig^ Lai tän. 19.
Kanschmidt, E. Pikk tän. 48, (1Ö—11,. 5—<).
Kofsmann, Har. Silmaarst. Harju tan. 45, (10—12).
Koffmann, Hugo. Haawa-, nina-, körwa- jä kurMaiH. Sarju t. 45.
Hannson, Jaan. Silmahaigused. S. Roostkrantst tan. 21.
Hsld, Lui. Sisemised haigused. Mru tän. 1. .
Jus. Aold. Sisemised haigused.. Kore tän.
Jsatschik, S. Sisemised haigstsed ja sunnttusabr. W. Tartu MäSnt. 29,
(9—11, 4—8).
Jakobson, Ar. Sisemaised ja lastehaigused, eriala sapiklwi haigus.
^
Toompuiestee 4, (10—12, 5—6).
. . .
JerMkrn, M. Hobusepea tän. 10, fl£t. 3, kolmandal totral.
_
Aätz, F. Naha- ja suguhaigused (aimult natžier. M mpsed). Prrk
Kaegeler! Muskli,0 kondi ja liikmete h-M- W Posti t 6, l 4, (3-5).
Kaplan, E. Naha- ja suguhaigused. Wtru tan. 18, (10—1, 5-8).
Keck. E. Posti t. 5.
Keerd, A. Posti tän. o, (6—7).
. ri , . ... ,,
Klompus, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Harju tcm. 45.
Kurrikoff. A. Eesti pangamajas (10-", 4-6).
Knüpsfer, A. Haawa- ja naistehaigused, sunmtamrSabr. Testi pan'
aamajas, (4-5), Jaani tan. 6.
.
_
Keyserlrngk. R. Naistehaigused ja sünnitamisabr. Suur BaleZnü
tän. 10, (4—5).
.
ä
Keller, Fr. Silmahaigused. Hapjn tän. 30, (8—^10, 7—8).
Keller. svriedr. Silmahaigused. Harju tän. 30.
Kirnmam Ewald. Sisemised ja lastehaigused. S. Pääsukese tan. 4.
Koch, Eglert. Sisemised haigused. Wene tan. 6—4.
Korschenowsky, W. Sisemised haigused. Wiru tan. 6
Kraist, Sirel. Sisemised haigused. Narma tan. 48 6.
Krause, Herman. Haawa haigused. Narwa m. 2o.
UrÄÄfc
W-r
18,01-U, «-»).
£üü#/ K. Naha- ja suguhaigused. Kacvrll fmfu pmestee 9, (9—11,
SeeSmeiüfV Kaarli ^Nriku puiestee S
Luiga, J. Suur Roostkrantst tan. 10, (4—5),
j^sugnhaig'' Uus (Kaarli) puiestee 9, (9^-11, 5-7).
Qane Alex. Suur Pärnu m. 47.
.
.
Liik 'Oskar. Sisemised haigused. 1. Tall. sõiawae hargem.
Luru, Scholem. Suguhaigused. S. Karja tan. 12.
Lübeck 21. Sisemised haigused. S. Tatarr tan. 1 — 12.
MabUtein Lydia Sisemised, körwa-, kurgu- \a ntnahaigused. Ta
H tfttt 21-b (9—10, 8—6).
3KflHna
Naistehaigused. Wiruwärawa puiestee 21, (10—11).
Middendorf, M. Uus puiestee 7.
Mutter. £>. 9žHne tänawal.
MöttuS, A. NiguttstL tän. 16, korter 2, (5—6).
Mickelfon, E. Närwihaigusöd. T. Balssna tän. 8»6, !tt, l.
$iS, ffl. *«We|äeut«». 3°»-m tän. 9.
Okdekop, A. Naistehaigused. Suur Karja tän. 2, (4—5 p. I.)
Otto, Katar. Sisemised külgeh. haigused. G. Tütvirt tän. 21=6, k. 18.
Pedusaar, K. LvüM-Küninga tän. 6, (4—5), linna kooliarst.
PedDsäar, Uus tän. 8.
Pezold, A. Sisemised, eriala kopsühaignsed- S. Karja tän. 12, (11—12,
6—7).
Piiskop, J. Naha- ja suguhaigused. Harju tän. 26, (9—11, 6—8).
Pölljak, M. Naha- ja suguhaiguste eriarst. Wiru tSh. 8, (10—1, 5—<8,
naister. 3—5).
Püümann, M. Eesli pangamajas, (9—10, —6).
Peterson, T. Sisemised haigused. Rataskaetvu tän. 22; 4—5.
Perli, H. Nahahaigused. T.-Kuninga tän. 7, f. 3.
Püllop, Oskar. Sisemised haigused. Tõnismägi 6, k. 2.
Pihlak, Ed. Sisemised ja Lastehaigused. Wismari tän. 5.
Park, K. Sisemised ja lastehaigused. W. Pärnu tän. 7, f. 1.
Reimann, G. Sisemised, südamehaigused. Jaani t. 6, (9—11, 4—5).
Rubel, Tatari tän. 21=6, (9—10, 5—7).
Rütman, H. Wäike Tartu maantee 14, (9—10, 7—8).
Rubanowitsch, J. Sisemrsed ja suguhaigused. S. Tatari tän. 20, f. 3.
Reuter, J. Wiru tän. 9, krt. 6.
Rüberberg, E. Sisemised ja lastehaigused. S. Tartu m. 15.
Rutkowsky, N. Sisemised ja haawahaigused. Laulupidu tän. 11.
Reinhold, A. Sisemised haigused. Külgeh. haiguste haigem.
Schwartz, H. Sisemised, nävwi- ja suguhaigused. Pikk tän. 3, (10—12,
5-7).
Sibul, K. Sisemised ja nnrwihaigused. S. Roosikrantsi tän. 10.
Seegrön, A. Naha- ja suguhaiguste arst. Wene tän. 2.
Seegrön, E. Sisemised sa naistehaigused. Harju tän. (4—5).
Spindler, A. Suur Karja tän. 5.
Sooneks, E. Sisemises ja lastehaigused. Suur Karja tän. 15, (10—11,
4—5).
Sarw, Nikolai. Sisemised haigused. W. Laagri tän. 1, I. 2.
Schröppe, V. Naistehaigused. Tõnismägi 5=a.
Schumann, H. Lastehaigused. Narwa tn. 25, k. 3.
Tannebaum, P. Sisemised, nina-, kõrwa- ja kurguhaigused. Uus t.
Taumi, A. Wiru tän. 6, (3—5).
Thar, R. Roosikrantsi tän. 10.
Thomson, E. Sisemised haigused. Kaupmehe tän. 11; 10—11, 4—5.
Tobiesen, J. Lastehaigused. Uus tän. 19, k. 4.
Thamm, Leo. Sisemised haigused. Narma maoni 48,
Ungern, W. Wismari tän. 3.
Wahtrik, B. Haawa- ja luuhaigused.
tän. 15, (3—4).
Mlken, W. Wäike Karja tän. 1. (10—11, 5—6).
Wulff, E. sisemised haigused. Wäike Roosikrantsi tän. 14.
Wahl) Artur. Naha- ja suguhaigused Niguliste tän. 12, k. 4.
Wita, A. Sisemised ja lastehaigused. Wittenhofr tän. 10, !. 3.
Zoege, W. Haawahaigused. Tõnismägi 1.
Hambaarstid ja dentistid.
Awik, Ktara, Wiru tän. 6, (Ö—12, 5—6).
AvcUd-Smetanin, A., Pikk tän. 31.
Abramson, Wiru tän. 7.
38
Dreher, S. Wiru tän. 17. Müürrwahe iön. 40.
Dobrohotolv-Kagan, Harju tärn. 31, (10—12, 4—6^)
Gutmann, D. Wiru tän. 16.
Jurkewitsch, Wirulvärawa puiestee 13.
Kah. O. ' Päk tän. 37, (10—1, 4—6).
Klompus, R. J. Harju tän. 45.
Shigmanoff, F. Harju tän. 21, (11—3).
Levin, D. Pikk tän. 15.
,
Lewinowitsch, Helene. W. Karja tän. 1, (10—11, 4—6).
Klas-Mass, Harju tän. 30, (10—1, 3—6).
Laurie, Dr. A. Narwa maantee 4, (10—1, 4—7)
Lourje, R. Girgensoni tän. 10.
Nymann-Jlwes, H. Roosikrantsi tän. 11.
Ritter, A. Eesti pangamajas, (9—12, 2—5).
Ruus, Adele. Eesti pangamajas.
Schilder, A. Wiru tän. 1.
Tamberg, Helmi. Kuninga tän. .
Teischew, Z. S. Karja tän. 18.
Tusch, H. SBäVfc Harju tän. 1, <'11—1, 3—5).
Wainer, J. Suur Karja tän. 5
Wltas-Rohde, A. Pikk tän. 33.
Haigemajad ja kliinikud,
Eesti arstide erakliinik — Wana turu kaelas nr. 3. Wastuwõtmine
kella 12—2 I.
Kliinik — Wiru tän. 23. Wastuwõtmine kella 12—2 I. ja 5—7 p. L
Priihosprdal — Wäike Liitva tän. 18.
Diakonissi haigemaja — Suur Pärnu ntaant. 52.
Tallinna erakliinik — Suur Roosikrantsi tän. 2-a.
Sanatoorium — Kadriorus, Liitva tän. 15.
Sünnitamlshaigemeja — Suur Balesna tän.
Dr. Knüpferi naiskliinik — Suur Balesna tän. 12.
«Seewaldi" waimuhaigetemaja — Baltiski maanteel 52.
Jnhalatoorium — Kaarli puiesteel, Winkleri m.
Linnakooli hambakliinik — Lai tän. 40.
Ttisikusehaiguste sanatoorium — Magdaleena tän. 6.
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — S. Tartu m. 24, 8—10 h.)
Linna waeste ja haiguste ambulatoorium — Lai tän. 40, (S—10 h j
Apteegid.
Linna apteek — Jaani tän. 6, Eesti pangamajas
R. Lehberti apteek — Suurel turul.
Ficki apteek — Niguliste tän. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärnu maant. 21.
Gnadeberg ja Lehden — S. Karja tän. 4.
W. Haase — Narwa maant. 52.
Hugo Lppermann — Wana Wiru tän. 15.
Sunkewitsch ... S. ja W. Tartu maant. nurgal 28.
Stüwert — Baltiski maant. 2,
Punaseristi apteek — Wana Kalamaja tänatual.
39
Advokaadid.
Birk, A. (toon. adw. abi) Suur Karja tän. 15, (9—10, 5- 7).
Best, A. (wann. adw. abi) Eesir pangamajas, (9—11, 4—6).
Birkenberg, R. (Mann. adw.) Wiru tän. 5.
Daugull, Johann (wann. adw.) Lai tän. 32.
Ester, Hans (wann. adw. abi) Lai tän. 15.
Eliaser, R. (wann. adw.) Jaani tän. 6.
Eldring, A. (era-adw.) Wiru tän. 12, (9—10, 6—7).
Gorschkoff, J. (wann. adw.) Wiru tän. 12.
Hirsch, M. (wann. adw.) Suur Karja tän. 7, (10—12, 7—8).
Haho, Kr. (wann adw.) Suur Karja tän. 2 .
Johanson, W. (wann. adw.) Suur Karja tän. 15,
Jurine, T. (wann. adw.) Wana turg 1.
Jdell, O. J. (adwokaat) Lai tän. 7.
Kaldus, T. W. Posti t. 6.
Kress, G. (wann. adw. abi) Suur Karja t. 15.
Limberg, B. (wann. adw.) Wäike Karja t. 1 (9—11, 6—7).
Wälsch, W. (ut)iu.) Harju tiin. 34.
Maydell, T. (wann. adw.) Pikk t. 37 (10—11, 4 -0).
Maurer, A. (wann. adw.) Wana turg 1.
Margk, Walter (wann. adw. abi) S. Karja t. 2 (9—10, 5—6).
Meier, S. (adw.) Harju t. 31 (4—6).
Petzold, W. (wann. adw.) S. Roosikrantsi t. 8.
Poska, G. (wann. adw. abi) Pikk t. 49 (9—11).
Pung, M. (wann. adw.) Eesti pangamajas (6—7).
Petrow, Anatol (wann. adw. abi) Pikk tän. 43. '
Pärit, J. (wann. adw.) Pikk t .5.
Peet, A. (wann. adw.) Jaani t. 6.
G. Pohla, (era-adwokat) Lai t. 9 (9—12, —6).
Reichmann, (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
Rägo, N. (wann. adw. abi) Eesti pangamajas.
Ruubel, P. (wann. adw.) Jaani t. 8.
Siegel, K. (wann. adw.) Niguliste t. 12 (10—11, 5—6).
Soosaar, G. (wann. adw. abi) S. Karja t. 15.
Sorokin, A. (wann. tou. abi) Wiru tiin. 12.
Teemant, J. (wann. adw.) Wiruwärawa puiestee 13.
T umber g, V. (wann. adw. abi).
Weiner, S. (wann. adw.) Wiru tän. 22.
Notariused.
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H. — Wiru t. 8.
Riesenkarnpf, — Pikk t. 39.
S^arl Wäli — Lai t. 12.
Pte, A. (wann adw.) Jaani t. 6,
Gecrdus ja eku.
Iga inimene WZih olla geenius.
„Pea iga inimene wM oHa geenius." Nii fimtitab enda
Wnmafes teoses professor Brüsse.
Ta' tähendab, et geepius erineb |aroglifeft HimMt ainult
sellega, et tai mõintains jaj^Ml rpgqxgl kgsutqtzq igale omaseid
Wüimlisi ja hingelisi jSuhe.
Meie teame, et peale tegölifu mõtte gla, meis tegutseb meel
ala sbajegWktu, milles p^q igasuguse IMajõu HiWutuseta
käimas imelifsimad proissssid.
Midq roqbamalt ke?gi jqubqb kasutada neid allikgid, seda
Võimelisem on ta mingi teoks.
Nii omasime inimese geniaalsuse wõirne.
Sarnane inimene ei toit oma tegu täiuseni mitte sellepärast,
et ta ebatawaliste wainMtz wõimete ja annete omanik, waid
lihtsalt selle tõttu, et to leidis lihtsama ja soodsama tee kasutada
ebateadlikke jõude.
Professor Brüsse tähendab, et h\ laste koMus algaks
meil warem kui praegu ja kestaks paremate eeskujude otsekohesel
mõjul ja ideaalsel! tingimusil, siis omandaks mere lapsed are
nedes kõik need erilised maimu ja loomuse omadused, mis
praegu ainult geniaalsete inimeste ainumam.
Geeniused tõendaroad ise, et kõik nende hiilgeteod on maid
wqbajõulised tõuked ebateadlikkuse sügawikust.
EMendlttü wairttUtseütrüMi tetzewuse tõestajaks wõib
teenida juhuslik lahendamine unelusis probleeme- mis kaua
xAWsib
mm
Mõistust.
Näiteks: Keegi raamatupidaja heitles terwe küü, püüdes
leida wiga enda kassakontos. Kord öösel, unes, ilmusid talle
kõik arwed, wõlatähekesed ja kassaraamat, kus ta sedamaid roea
põhjuse silmas, ^ui ta järgmisel päewal kontoris ilmsioludega
wõrdles üttsluses omandatud tähelpaneküid, wõis ta pikema
waewata arwed kokkukõlla wiia.
Oleks tookord raamatupidaja asemel seisnud römümst, muusikus, Lttist — nad oleks omakord suutnud unes lahendada
paljud ülesanded isiklikult tegewüsalalt.
Collörige'i poeem „Kub!a khan" on poeedi ebateadliku tegewuse sktäwutus ünSs. Samalaadiline on fft Tiartini kuulus
^Saatana sonaat". Helilooja müüs unes hinge saatanale, kes
talle Müks Mängis Muulil tüki, Mis loetakse Tiartitti paremaks
loominguks.
Unes WSi ilmsi, ainult ebateadliku ala allikaist ammuta ma b
geniaalsed Maimud innukust, mis waimustab ja omakord innustab
järelpAMi.
NapöleöN, suurim sõdur-geenius, ütles, et wõitluse saatust
ei otsusta harilkult igasugused teadlikult wäljarehkendatud sõja.
Väeosade ümberpaigutuste plaanid, matb peaasjalikult otsused,
mis ettekirjutatud äkki tärkan5 Mõttest.
Läheneb ötsustaw
moment, säde tungib ebateadlikult esile ja wöidate.............
Ebateadlikkuse iseloom ja Väärtus olenemaö terwenisti indimiib tutti enda loomusest- mis juba teadlikult paneb tähele, uurib
ja mõtleb.
See on põhjuseks, miks kõik suurwaimüd olid ühtlasi süuriMäd
iipi.
Aju kindlustuse saladused.
Wäga üksikud Metst püüackad mttmiem wäliaäreNdädä omi
aju rakukesi, suurem osa inimesi ei suuda aga mMKua, Millise
äreneMisastMe rodtb sätttvütä ütete aju.
SeRs arendamises ott harilikult kõik järel, ainult geeniused
ja süüted anded harjutäwäd alaliselt, ja täieüÕdmab eüdi iitbichiduaälerisüste füHttU öMi ajusid. Ortteti on üjü ttine ktzigil
normaal inimesil üks ja sama.
Tost küll, geeniused jü täiendid oh juba ftinhiji kaasa saanud
teatud kalduwused otsimiseks, mõtlemiseks ja ajusüsteemi alaliseks
42
ümbertöötamiseks, kuna tawalikul surelikul need impulsid esile
tungimab üpris harwa.
Suur tähendus on siiski ajusüsteemi rakukeste wahetpidamata
harjutamisel ja arendamisel.
Harjutuse puudusel kannatama aju joonistus.
W alg ei :i. gii) tähendawad aju rakukesi, mis legewuses iga
päises tawalilus toimetuses.
Mustad ringid kujutawad rakukesi, mis ühenduskanaaleks
tawaliste tegutsemisrakukeste ja ülimale waimutöõlr wastawate
fefHeijtv wahel.
Ristikesed ejutawad rakukesi, mis Võimelised suurteks idee.
deks ja tegudeks.
1). Kunst. 2). U'i. 8). Patriotism. 4). Kirjandus. 5).
Teadus. 6). Hai. siu •. 7). Muusika. 8). Käsi. 9). Kael.
10). Õlg.
11). Jalg. 12). Seedimiselundid. 13). Rind.
14). Füüsiline tunne.
15). Nägu.
16). Nägemine.
17).
Kuulmine.
Need harjutused facttanemab täiesti mõimlejote füüsiliste
mõtetega lihast ja rinna arendamisel.
43
Wnmased omandasid jõu ja mastupibamufe ainult keha
süstemaatilise harjutamise ja reastama reziimi kaudu.
Sest fui mingi, fui ka ainus, li as ci paenbti ümbertööta
miseks, ei mä[i wõimleja teda harjutamast, kuni lihas andub
sõnakuulmisele.
Sama kui meie kogu keha, nii on ka a u käsutada fuur
kogu togamara jõudu. Teoka inimese aja wLftö maid ühekülgse
arendamise tõttu, kuna samal ojal iga. inimese teenistuses
kunsti, muusika, kirjanduse, filantroopia sü ItidMirss aru kesk
kohad ja kui ta neid keskohti mastamalt arendaks, siis annaks
nende ajutine töö puhlüswõimaluse ta ajus wäsind rakukestele
ja sellega uui jõudu igapäetoafe töö alguseks.
Iga inimese aju tsentrumid wajawad peti odilist tegewust
ja rahu, ent fee rahu ei tähenda und mõi igasugu mõtte
eemaldust, matb lihtsalt ühe osa rakukeste teo v aheldust teise
osa rakukeste tööga.
Iga, isegi elatanb inimene, mõib arendada kõiki oma
mõistuse keskkohti am süsteemi rakukeste alalise ja pusima harju
tuse läbi
Aju areneb peale kõiki teisi elundist ja tr*, nt b ta rakukefist
jöuawad kõrgeima arenimisastmeni alles keskeas.
Inimesed toafimab ainult sellepärast, et üks osa nende aju
rakukesi tegewuse peab lõpetama kuna teise osa arendamine
tarwilist tähelpanu polnud leid au o.
Lõpmata ja kaunis on jõud mis meis marjul ja millest meie
ei hooli.
Kui laialt inimene ka ei pillaks oma arenenub mõistuse
jõudu, talle faeb alati Võimalus „pöotbn ümber", õieti „sam>
muda edasi", fee tähendab, täiendada cmi u na vutti titiab aju
keskkohti.
Kui mingi asi hakkab meid huwitama, see on tähenduseks,
et ühes, meist kasutama aju kanaaüs, algab
\\:4s meile
annetab uut jõudu, mi öelda, meid uueftjiinnitab. ; a fee on
moment, kus saabund aeg teoks ja aju nende keskohte aren
damiseks, mis olime jätnud hooletusse.
^Sarnased momendid tähendasid palju belle nende õige talendi
ja kutse algust.
Siis peab inimene eemalduma külla, jalutama, sissehtngama
hapnikku ja koondama kõik mõtted kasutamata j-õu-r arendami
seks. udu kahaneb ja inimene leiab, mida seni kirgiiselt otsis.
44
- Raske on tungida paljudesse aju kanaalesse, aga fui tööga
kord tehtud algust, saab kõik muu kerge fa meelis.
Uute aju karmale alaline leid ja nende arendamine teemab
inimese suureks.
Aju rakukeste igapäine teistega ühendus on aju arenemise
ainus ja kindel abinõu.
Dr. med. W.
kodused gümnastikaharjutused ehk 20 minutit igapäewalist Wõim»
lemist terwife heaks.
.Kes 20 minutit igapäew enne õhtusööki, minu õpetuse järele
järjekindlalt harjutusi teeb, selle keha, olgu ta noor ehk roana,
kõweneb, läheb paenduwamaks ja tugewamiaks. Kellel wähegi
tahtejõudu, wõib nende harjutuste abil, ilma et ta mingisuguseid
arstirohte tarwitaks, haigust eemaldada, tsrwist alal hoida ja
teda kaotuse korral tagasi wõita.
Iga üksiku harjutuse järele tehke lühike paus ja tarwitage
seda sügawaks sisse- ja wäljahingamiseks.
1.
Ringliigutused peaga: 10—30 korda.
Pea teeb paremalt poolt pahemale poole, ja niisama pahe
malt paremalle, trehtrikujulist ringliigutusi, mis nii faugetulatawad peawad olema, kui iganes kyelaliige lubab, .steha hoitagu
agg sirge ja liikumata. Jääb pea uimaseks, siis tehtagu neitz
harjutust esialgul istudes.
il
.
2.
Ringliigutused kätega: 8—20 korda.
Mõlemad sirgelt wäljasirutatud käswarred teetnah eest taha,
ja niisama Pglju kordi tagant ette, suure ringi, sarnaselt nagu
kaks lpeskitiiba lmskikere ümber ringi käiwad. Pandagu häSti
Whels, et käewarred üsna pea ligidilt mööda lahesimd, milleks iga
tahes täielikku õlaliikms paenduwust waja läheb, mida aga iga
üks harjutuste abil Pikkamisi jaauwtaöa rovib.
3.
Ringliigutused kehaga: 8—30 korda.
Ülemine kehaosa (kõht) teeb, ainult tzwMiikmrl fäänatel,
trahtrikujulise, wõimalikult kaugelulatawa ja fügaroa ringi pare-
45
mait poolt pahemalle, ja nõndasama tfäfjemalt parsmalle.
UimajefSiäämtfe korral, mil aga ruttu moäbaneb, tehtaks? ka sepa
harjutust esialgul istudes.
4.
Ringliigutused jalgadega: 4—8 korda.
Hästi ettesirutatud jalg teeb tagant ette wõimalikult kaugelulatama ja kõrge ringi ja asendakse jälle teise fõrtoate, mi» nüüd
järjekorral. Nii tehtaks? mitme wahetusega, künni soowrtaw
ringidearw täil on. Ülemine keha hoitagu wöimalikult sirge ja
liikumata.
5.
Kätega tõukamine ettepoole: 10—30 korda.
jžiugem, energiline katetõukamine küünarnukist ettepoole,
kusjuures käed tugewaste rusikas ja kõik käewarte musklid Pingul
peawad olema. Sellejuures tarwitagu täielikku, ühetasast pupu,
niihästi tõugates kui ka tõmmates, aga nii, et tõukamine nutte
liig põrutawalt pea peale ei mõju. Kujutagu endale ette, et
tahate mõlemi käega ja täieliku jõuga ühte asja enda juurde n»*
tuba ja lähemal momendil jälle eemale tõugata.
6.
Kätega tõukamine tahapoole: 10—30 korda.
taieste samasugune liigutus, ainult selle wahega, et nüüd
kcchelepoole külgtõukeid tehtakse.
7.
Lahkulöömine kätega: 8—16 korda.
Sirgelt ja ristloodis ^väljasirutatud ja tihedalt Iigenootub
käewarred lüüakse samas tasakaalusioones tugema jõuga taha
poole lahti, nagu tahaks mõnda käesolewat asja -Onn *t6*uba,
8.
Kätega käänamine: 30—50 korda.
See liigutus õnnestab kohe, kui ettekujutakse, Kagu tahaks
mõlemi käega kahte kruwi Puusse keerata.
9.
Sõrmede sirutamme ja surumine: 12—20 korda.
Mõlemi kae sõrmed sirutakse wöimalikult hästi laiali ja
tõmmatakse siis jälle täie jõuga rusikasse.
46
10.
Jalgadega käänamine: 20—40 korda iga jalaga.
Sirgelt toäljasirutatird ja wabalt hoitatoat jalga käänatakse
tugewaste wäljaspoole. See liigutus sünnib fergemalt,. Puhta
malt ja täielikumalt, kui ilma wahetuseta igat jalga oma üles
annet ühekorraga teha lastakse.
11.
Jala siruta mine ja paenntamine: 20—40 korda iga jalaga.
Tugew ja wõimalikult täielik jalaotia tõstmine ja paenutamine, kusjuures jalga wabalt põlwest wäljasirutatult ja Pisut ette
poole hoitagu. Tähendatud liigutus sünnib ainult labajalalnkmes. Sellega ühenduses wõib ka warbaid sirutada ja paenutada,
mis aga, kui jalad kinni, awaraid saapaid wajab.
12.
Raiumine kirwega: 6—20 korda.
Nõuetaw seisak sünnib nii, et mõlemad jalad õiges joones
harki aetakse. Nüüd tõstetakse sirutatud käed üles jut hakatakfd
raiuma, nagu oleks jalgade wahel puupakk, mida kirwega lõhkuda tahstakse. Naisterabwastel tuleb sellest liigutusest loobuda.
13.
Heinaniitmine: 8—24 korda.
Kujutage endale ette, et teil wikat käes oft, millega täie jõuga
heina niidate. Neid liigutusi peate aga ka samapalju korde parsmale poole tegema.
14.
Jalgratta sõit: 10—30 korda iga jolagck
Astute pahema jalaga wäiksele jalapingile ja teete parema
Lakaga ringliigutusi, nagu tallaksite jalgratast. Ringid olgu aga
Wõimalikult õige suured. Pärast teete sedasama pahema jalaga.
Lõpuks tehke weel 10—30 korda põlwepaenutusi, nagu seda
õpilased ja sõdurid gümnastikatunnil teewad.
Tehke neid harjutusi järjekindlalt ja teie tulete peagi arusaa
misele, et teie seda toojate nagu igapäetoast leiba.
Tertoes kehas on tsrtoe toaim!
W. Gebhardt.
Dr. med.
kuidas isand Snksmarm ölsmlstc kiriku tornist
Esimene ^Ameerika Filmi" kinoteos Tallinnas.
Pikkus 777 meetrit.
«Poolpime iimtitmvSÖ.
Üh- ilusama, Pfalmna
olema iuroitusfoi)a lupelusftdol feips mmgifugu -
leebel
f
''j.
Pargist, mis supelusmqaga Ühenduses, VMUS umbes ne..a
liimnerotte aastane, tüseda kehataswuga mees, I
kallihinnaline paanama ja kaes ,ama kuldmonogramnnaega
jalutuskepp, millega ,° õhus igasugakeid "urdta.t. !S>, nagu
mõni feemameteliiem mnusikaiuht mõnda ^eru !
nIt riaAsti
niat juhatades. Mehe ümargune l« raswane nagu °l> naerul
mis oletada last, et selle omamt enesega õlge rahu. nais
olemctt.
mees näqtP nüüb sillal kõhna, kahwatanud naoga uoortm.est
seiswat kelle ülikond, mis kull moodne. Qgatihni moaromuo
ja kmtsunÜd, nooremehe korrektsuse suhtes wal.se waatlei- peale
noormees naa salle jõe poole
ja hakkas üksisilmi! mette mahüma.
Smokinais herra oli selle aja sees sigari põlema sirutanud
aga püsis
endisel kohal.
Noormees pööras ennast mee
kaks, kolm korda ja saatis õige wchafe pilgu tema peale
millest mõista, et ta sellega sugugi rahul et olnud, et tebu
m
^^^ü^at^eUuutnub ta enam kannatada sa katkestas waikuft
ütelge mulle, palun teid, kas teie mõtlete siit kord lahkud,
mõi mitte?
»Mma?" küsis smokingis herra rahuliku tooniga ja siga
rit süitseiades, Hittb St saMMügi endiselt kvhält õleks liikunud.
--->
on töil mõla ffeBe teäbft V
,Mbdš MsMkast t Teie jäittz iu ftÜepkiräst siia peäkäMä,
ai ckiüö matteota... WiiMased Möökorpaadid on juba ammugi
ära sõitnud,
Mis ott teil siin tbefel otsimist?"
Mi\a iirfcömnfne 6n ekslik. Ätzn
nob, oletame, et teil
õigus õit; mis on siis sellest? Loodan, et mul sama õigus
siin seista ott, nagu ka teil. Pealegi lubage teatada, et ma
fefie pargi omanik olen".
«WifutzM MtatifH D6UH toaBdhBitft.
«tn lkiWiu strt
kohe".
„Wõimalik, et mul tetegd ühine tee on?
,.Mis see siiUtidaS? Teie otsustate mind jSttzida?"
„ Mis pärast ?"
//Wabandage, ma olen wäga nä miime ja et fbemt teiega
enam rääkida'".
Tundmata naöünSes tahtis ära minna, aga smokingis herra
peatas teda:
,,Ä telge mulle tõtt, teie tahtsite ennast uputada?"
küsis ta. *
^iOlspärast teie nSNda mõtlete ?"
*,fÜä et taha teid, noormees, koMblusõpetusega tutmustäda,
et tahu teile selgeks teha, et enesetapmine kõigi jumalikkude
seadustega wasramisi on ja sagedat! kordel nõrka, kurjale fui*
bumat iseloomu o sitta dr. *
Millest teie seda järeldate?"
Ütelge mulle ei! Siis rnabandOn ennast tSie ees jä jMn
töid siia juMälatähuga üksinda".
„Pean tunnistama, et teie haruldane inimene ölete!"
„Tahate aus ja amalli olla. siis wvstake mulle tingimata:
jfe, ma tahtsin ennast uputada jti wiibisin sellega niNült selle,
pärast, et fee nii kerge teha Sl ole, küi iMbub. — Põhjusmõt
telikult olite enda huMmises juba kindel, ja kui ma teid öMa
juuresolekuga et oleks staunüd, siis rnitga wõimslik, H ttitz
nüüd oma wiimaft und fitba jõe põhjas oleks stühkamrd?
«Teil bn õigus,
«ga loobun, et teie Mulle selles enam
Mfistuft ei tee? Zuwitair kes tele Olet ? Liige mingisugusest
päasteseUsist? Wöi esiujuja, kes meie linna sportlaste fee*
49
eneste «Räämi tthtz- te|a ?
Wsi koguni fiMWnik, kes stin
Ütlen teile [uba ette ära; kui teie mM
siis hüppan kohe sillalt alla, ja teil tuleb,
korra järele toalmab ?
takistada tahate,
mind päästes, samuti tülmü «mrmi Wõtta."
,Ma ei ole ühte ega teist fa ei mõista sugugi ujuda. Leie
tahate oma elu lõpetada?
Olge nii lahke!
Mul et ei tule
motteskj Leid päästma tulla. Ja üldselt et ole mul minqtfitqif
NlB' põhitnötteid.
Ma dtltt Uitsaja ifiiBBfe: üfcnMtš Nõder-
uist ja heitle selle äärmine ameeriklatte
Mind hMilüb ainult
fottbmihe, uiitz teid elust lahkuma süittnb.
Ega Mett MöA
naise pärast? Niisugune asi ei ole nüüdsel ajal enam moodis...
Oleta abielus ?"
Ml"
„Tähendab, abieluwahelised arusaamutused, mis mõne arg.
puksi meie hädaorust lahkuma sunnib, on teile ka tundmatud.
Naisküsimuses olete täiesti wõhik. Jääb med iile ainult raha
line kitsiku^. -™ Teie et mängi faariu ?"
M">
„6eba ma mõtlesin".
^Mispärast?"
^Nõnda... Teil on raske mind mõista.
Waadake, man*
guhaige inimene tapab enese suure komfordiga ja harilikult
kodus? aga mitte kunagi tänamal. Teil ei ole nimelt seda,
mida «shikiks" nimetakse. Vabandage, ma ei räägi seda
mitte sellepärast, et teid hoomata. Tähendame, teie asjud
lähemad halwaste.
„3a kui fee tõesti nii on, mis pakub fee teile huwitust?"
,,910ete, tabasin naela pihta! Mul oli põhjus siia peatama
jääda."
„(£t tnuUe mu ettewõttes takistust teha?"
„0, et, et, ei ! Mitu korda pean teile seda kordama? Aga,
teate mis? Siin ei ole koht äriasjust rääkida."
„Minusse ei puutu enam äriasjad; olen endaga ja kogu
ilmaga löpuarme teinud.„Kes teab?"
^Minu otsus on kindel!"
,,Wäga hea! Oma äriasja suhtes et taha ma teie otsust
sugugi ümber lükata."
,Ma et mõista teid 1"
^Kohe mõistate 1 Ma pean teiega tõsiselt rääkima.*
"Hm!"
.Olge nit lahke ja tulge minuga ühes minu suwemaija,
mis siit ainult paarkümmend sammu eemal.
Mul on seal
kõrwaline tuba, kuhu keegi segama ei tule.
Klaasikese rotina
ja õlle juures seletan teile kõik".
„Üte kõik — olen nõus — kui teie seda nii tungiwalt
fooroite..
Pargis, kõigetoredama kahekordse suwemaja teisel korral,
ühes kõrwalises uurkkambris, istusid ameeriklane John Kreis
saag (fünöimtje poolest eestlane) ja elust tüdinenud surmaotsijo
51
August Suksmann, touna ja õlle juures ja weststd elawalt
juttu.
„Nn siis, kallis sõber", algas Kreissaag: „Kõige esiti
waadake hästi minu peale.
Ma olen tõsine inimene ja et
oleks enesele kunagi lubanud tühise asja pärast teid tülitada.
Teie et salga, et korratud asjad teid enesetapmisele sundisid?
Vabandage minu uudishimu, mis fee õieti oli?
Õnnetu
ettewõte ? Koha kaotus? Kaubauduslised kahjud?"
„Ma olen ehk — õigemine öeldud — olin ärimees.
Isa
pärandas mulle keskmise kaupluse ja ma elasin oma sissetulekust
nii ütelda keskelt läbi. Et mul kauplemises wähe kogemust oli
ja riskeerida ei julenud, saiVad mulle Viimased sõjaaastad,
selle asemel, et kasu tuua, kahjutoojaiks. Seisak harilikuis äri
asjus, kaupade kallinemine, ostjate Vähenemine ja — mulle
hakkas Võlgu koguma, mis kuni eilase päewam ümarguselt
150.000 Eesti marka wälja teeb.
Wõlauskujad ei taha enam
oodata, aga mul ei ole kusagilt seda rahasummat Võtta, et
neid kinni maksta. Teie ütleksite ehk wahest, et see ei ole
midagi, aga mina olen niisuguse iseloomuga inimene, kes
sarnast häbi mitte üle elada ei suuda. Kui ma ennast maksuVõimeiuks tunnistan, tuleb mul kohtus wastust anda, sest et
ma juba mitu aastat äriraamatuid et ole pidanud, nagu seda
seadus ettekirjutab. Ma tahan enesega lõpu teha ennem, fui
mind süüpingile asendakse. —e
„ Kallis sõber, teie ei talita mitte õieti.
Mitte sellepärast,
et teie ilmast lahkuda tahate — oh, ei?
Ilm on mi halb, et
see ennast õnnelikuks Võib lugeda, kes temast lahkud.
Ka
mina ise olen elust äärmiseni tüdinenud, temas ei ole midagi,
peale kuritegude, aga
kuriteod et ole sugugi lõbuasjad.
Saabute, mis ma teile tahan ütelda: teie olete Välimuse järele
otsustades aus inimene.
Kuidas lubab teie südametunnistus
teid surra, mahajättes niipaju Võlgu, pettes oma wõlauskujaid?
Vististi tm nende seas isegi perekonnainimest... Surm ma1
bastab teid nuhtlusest, mis teid ähwardab, aga sellest hoolimata
katate oma nime igawese häbiga ja jätate enesest kõige hal*
wema mälestuse. —"
„Aga kui ma elama jään? Päästab fee mind minu prae
gusest seisukorrast.
,Evu jäämist ma teile sugugi ei soowita."
„Aga milles seisab siis asi? Ma ei suuda teist enam aru
saada. —"
52
„0n üks abinõu, kuidas meie teie surma Leie enda beaks
kasutada mõime. . . Mul on au ennast esitada: John Kreissaag, kõige uuema Tallinnas asutama „Ameerika filmi"
omanik |q direktor. Atinu filmil on euroopaline kuulsus.
Waadake, sellest silmapilgust, kui tele otsustasite surra, oli teile
«vististe ükskõik, missugune surm teil ees seisab".
„Wabandage, ma Ijcffan teist aru saama.. . Jumalaga!
«Palun, palun, rahustage ennast [a ärge saage minust maleste aru, teie olete ju intelligent inimene. Mina olen kom
mersant. Ma pean publikumile midagi näitama, mis sensatsiooni sünnitab ja närrne kõlistab".
—!"
Järgmisel päernal kirjutas isand Suksmann miljonär Kreissaega tehtud lepingule alla.
Lepingupaber oli, nagu seadus
nõuab, tarroilife osa tempelmarkidega warustatud ja isand
Suksmann kohustas ennast, st ta kahe nädala pärast ^Ameerika
filmi" esimesest suuremast finpteofe lawastamisest kangelasena,
kes lõpuks rnabataltliselt surma läheb, osarnõtma peab, ja sai
amansina 150.000 Eesti marka rnälja makstud.
Juba kümne päema pärast ilmus ta herra Kreisfae kabinetti,
kui fee parajasti uue ja kõmulise kinoteose lawastamise üleüldist
eelarrnst kokku rnõttis..
„Brarno, herra Suksmann! Nagu näha, jõudsite teie mli
päema enne lepingu tähtaega oma asjad korda ajada. Kuidas
käsi Wh?' hüüdis mister John Kreissaag lõbusa naeratusega
sissetulija poole kätt sirutades.
ti$ärtan, maga hästi! Ma tulin, et
54
/iatta meh lepingu tingimisi? Seda ma ka mõtlesin,
müüb töõirt tõesti uhke ella, et ma tõesti suur inimestetunbia
olen i"
„Wabandage. seekord olete küll eksinud, mister Kreissaag.
Ma tulin hoopis teise eesmärgiga."
„Ia nimelt V
....^^õake, ma roõtfin teie ettepaneku sellepärast mustu, et
päästa oma head nime. Teie olite see, kes mind mu raskest
seisukorrast suuremeelselt rnälja aitas".
„Ma ei mõista ielb !°
„ Seletan kohe, milles asi seilab.
Teie 150.000 marka
andsid mulle rnõimaluse kõike mõlgu tasuda, uut krediiti
luua, ühe sõnaga ~~ päästsite mind hukatusest. Kas teie siis
mõtlete, et ma nüüd meel surra tahan?"
^Aga see on ju ennekuulmata pettus teie poolt I"
Binimene olen I Ma tõin teile täna 50.000 marka, aga üleM.
nud 100.000 maksan tite suurt? protsentidega ühe wõi
kahe aasta pärast. Kõik minu äriasjad on liimibeetitub ta poe
eeft, mts ma ära müüsin, sain kaunis kaaluma sunnnakese.
Nüüd sõidan Ameerikasse ja loodan sealt tagasi tulla
rikka mehena.
Ärge kahelge.
Teil ei lule kaua oodata oma
*nha peole. iellele, fes tõesti töötada tahab, jääb Ameerika
ikkagi Ameenkaks. Tere et wõi enesele ette kujutada, fui tänu
lik ma olen, et teie mind päästsite!"
„Aga meie leping, austatud herra? Ärge uskuge, et ma
teid rahule Jätan 1"
.Kokkupuutumine teiega õpetas mind rohkem praktikalik ja
ärimees olema. Ka mina, nagu teie ise, olen äärmiseks ameerik
laseks saanud. Waadake, minust allakirjutatud leping on maksmufeta I*
.Makswuseta?!"
»Iah! Kui ma selle lepingu kohtusse miin, siis wöetakse
teid kui krimmaalsüüdlast, kes ühe õnnetu noore inimese ela
ja tulemini oma kasuks tahtis farmitaba, seaduslikule ‘mustatufele, mille nuhtluseks sunnitöö ette on nähtud. Näete, mul oli
nenbe päeroebe kestes wõimalus pisut seadust õppida..."
.Olen teile maga tänulik!
Ei oleks teie poolt kummi
midagi sellesarnast ootanub!"
"Teil ei ole mingisugust põhjust minu mastu kuri olla.
(Siitcrs, ma andsin teile Võimaluse heategu korda saata, aua
heateob on. kangelaste sõnade järele, teile juba ife moraali»
55
ltseks Lasuks. Teiseks, teie ei ole sugugi oma raha kaotanud:
näete, et saate oma mõla rutem tagasi, kui loodate. — Kol
mandaks, ma tahan teile weel tasuks ühe kingituse teha..
..Mulle?"
rEhk teie «Ameerika filmile", mis ju üks ja seesama on.
Kui foomite, lawastage oma kinoteatris terme lugu meie kokkusaamisest, ja mina olen malmis, täis au- ja tänutundmust teie
wastu, selles jandis tasuta kaasa mängima.
Mõtelge minu
ettepanek hästi järele, mister Kreissaag, aga nüüd esialgul —
nägemiseni. .
Must maske.
Uudisjutt T a r t u s t.
Oli roiuna iie maskeraad Bürgermusses, mulle aga kui itv
lauifule nii igaw ja märmita, millist juba ammugi ei raoletanud.
Wästnult ja närrniliselt lahkusin ma kärarikkast ja heledasti
roalgustatub saalist, kus aga pidu wesl täies hoos oli ja mašked, nii hästi ..õrnemad" kui ka „karmimad", nüüd alles tuiju
hakkasid sattuma.
Suure roaewoga, kogu oma jõudu ja küünarnukke abiks
mõttes, murdsin enesele teed rahrnamurrust läbi, jõudsin õnne
likult, ilma mingisuguse wahejuhtumiseta, riietel)oiu-ruumi,
wõtsin palitu ja kübara ja ruttasin roälja, et koju minna.
Väljas oli õige pime ja tänawail. mida üksikud laternad
wiletsalt roalgustasid, roalitses hilise öötunni tõttu täieline
tootlus.
Paberossi põlema süüdates ja fiihni käsi sügaroasti palitulaskesse surudes, tõttasin kiirel sammul edasi.
Äkitselt kuulsin ma oma selja taga sõidumürinat. Ma roaa.
Lasin tagasi, aga samal silmapilgul müras juba üks kinnine tõld
minust mööda, mille lahttolewast aknast keegi daam, kelle nägu
Musta näolattega rnarjatud ott, roälja maatas.
Kiroisilla nurgal jäirnad hobused järsku peatama. Ma sammustu edasi ja silmitsesin pimedusse, aga niipalju kui ma näha
rosisin, ei ilmunud keegi tõllast. Hobused noorskasid ja kraa
pisid närwiliselt kapjadega ja kutsar pidi õige lugemaste ohje
pingutama, et neid paigal hoida.
56
Mu kiirustasin samme- tnõöldis trende tieftlemate silmäde
hiNtz end aitfdtbas.
-,Mä ärmüstan teid juba ämmugi"- — spsistäs ta
MM tinnale kastes. --Aga plütt ttib kõigest südamest —mitte
WNu Nime küsida! Ma et n>S$ egü tohi teile seda aÄalNbõ.
Kui wöimalik, siis kinrige mulle kübemekene oma AMStz.
kustst ja MS olen Valmis teile oma elu ohlvsrõamd. Olete
nõus V4
Wdtztust asemel süüdlesitt Ma teda pälaMült ja töllSakent
YWSsin Ititfttftb bM MMi adMsi, kuhu tä sõlkM
Mbi.
Hcgu tötouqö roneiejtme, mtgt meie midagi tfeäral
Mlsät üksteisele ei awaldaNüö. Ma püüdsin selle naidteka!
Uädützsd tungida- hs mulle nii öõMÄäial; dHtd aMästüst
LMldMüd ja sicilüfin tedä Maske eest ära Võtta.
W lükkas kõik mu sialMd tagasi ja Nüeris waljustitema naer kõlas siiski nagu kürwalt jd süünitült.
Ilusad mustab silmad hiilgasid, nagu lähed, musta maste
alt \a sätendasid mingisuguse iseäralis? tulega.
Wiimaks jõudsime maja ette, ins ma korteris olin.
Ja saatis kutsari tagasi, teatate midagi üteldes, millest ma aru
ei saanud. Aiis wõttis ta minu Ee. alt kinni ja surus ennast
wärisedes minu külje rnastu, nagu hirmunud linnuke, kes marju
otsib.
„Kes ta küll peaks olema?" mõtlesin ma, temaga korterisse
astudes. „Kus ja millal oli tal juhus mind tundma õppida ja
armastama hakata V‘
Kui ta kasuka seljast oli mõtnub, apialdus ta mu silme ees
niisuguses tuqletihiilguses, millrst Ma meel kunagi ei olnud
näinud. Walgesi siidist, hõbedaga wäljaõmmeldud kostüüm kat
tis weetlewalt tema ilusaid kehaworme ja tema luMWalget
luigekaela ehtis kaelakee suurtest kMskiwideft.
Härmifelt maimustätud tema kehailust, palusin W teba
Iqng/ et ta näo kattest wabastaks, aga tg pani mu palmeHe
gn kindlasti mõstu, et ma sellest wiimaks loobursia pidin.
Õhtusöögi ajal, mis mul korda läks kodusolewaist külmeist
toiduaineist korraldada ja klaasi meini juures tunnistas ta
mulle,
minu romaanid ja uudisjutud temq tähelpanu olid
äratanud, mis mtimgls kirgiiseks armastuseks oli kujunenud, nii
et ta juba kaks aastat mind nii mitmeil pidudel oli jälginud.
Lana, teada saades, et gta maskeraadilt lghkusin, tüli ta
mulle järele, kohtas mind tänama! ja otsustas nüüd kõik awalLada, mis ta nii kaua südames saladuses hoidnud.
Meie juwammjne katkenes aeg=a|ap kirgliste suudlete ja
kallistusiega' \a meie er' pannud tahejegi, M mth$ öö GöödaiteB ja kayrnütu gpriksihommiku koidik gmast sis.se hakkas pgiWa.
Länarnalt kostis maja ette sõitma tõlla mürin.
Sunbmatg kargas kohkudes üles ja hakkas minuga jumalaga jätma, lubades lähemal ajal jäÜe tagasi tulla, M tõmbas
tg rgttu kasuka ümber ja enne, kui ma asjaft tgipgmg jzaÄasin,
oti ta juba Loast kadunud, jättes järele nõrka' lõhna kpigepeenemaift lõhnaõlidest.
Tema palme peale ei läinud ma teda tõllani mitte saatma
ja, jääbfõ Aksi, andusin mälestusile, meie esimesest kumWlisest
koMsaamisest.
Laual lamas kimbukene nürtfinuid kannikesi, M ta Mnalt
langenud, aga põrandal walgerrdas mingisugune paberileht,
mille' mu külaline, nagu ma arwasin, wrstiste meelega oli maha
jätnud.
58
Wõtstn paberilehe üles ja nägin, et see nimekaart oli. Lugesin:
Paruness Adelheid Reuter oon Frühlingshaulen, hotell
Tartus.
Ma olin üliõnnelik, et nii ootamatalt oma külalise nime ja
elukoha teada sain ja juba samal päemal peale lõunat ruttasin
teda otsima, äärmiselt ärritatud mõttest, et teda ometi kord
wadalt täies iluduses näha saan.
Teener wiis mind wäiksesse salongi, mis kahe numrttoaga
ühendatud ja kõigega koos parunessi elukorteriks oli. Ta palus
mind pstut oodata ja läks mu tulekut teatama.
Mõne minuti pärast arvanesid eesriided ukse eest ja fõrmal'
olemast toast ilmus kellegi naisterahwa kuju.
Ma kargasin, nagu maost nõelatud, toolilt ja jäin aru
saamatult, pärani silmil wahtima . . .
Minu ees seisis sirge noor naine, kelle terme nägu sügawate armidega kaetud. Silmakulme tal sugugi ei olnud, ja
wiltukistud huuled andsid talle jäleda, tagasitõukawa wälimuse.
Rga selles inetus näos hiilgasid, nagu täbed, kaks musta sätendawat silma, ja poolawatud huulede wahelt särasid kaks rida
ilusaid pärlhambaid.
Mind nähes karjatas paruness ja tahtis juba põgeneda,
aga ma peatasin teda ühe käeliigutusega ja aupaklikult kumardades palusin kõigest südamest wabandusi, et mul julgust olnud
tema saladusse tungida.
Ma püüdsin wõimalikult talle mitte näkku roaabata ja sil
mitsesin tema wäikseid siidkingadesse peidetud jalau fa libamaid roosakarwalisi käewarsi.
Tema inetu nägu äratas minus jäledust ja hirmu.
See oligi siis fee saladuslik, tundmata naine, kes mind nii
kirgiiselt armastas ja alles hiljuti mulle nii kuume kallistusi
osaks saada oli lasknud.
Täiesti maharõhutud sellest üllatawast leidusest, wailisin
nagu tumm.
„Mispärast tulite teie siia?" küsis paruness meeleheitliku
häälega.
Ilma, et silmi oleks tõstnud, roasiafin:
„Ma leidsin oma toast tere nimekaardi, paruness, ja ei
suutnud kiusatusele wastu panna, tulla teile, näha teie nägu ja
meel kord tänada nende õnnelikkude minutite eest, mis"* teie
mulle kinkisite."
Rohkem ei suutnud ma temale ütelda; sisemine ärritus sul
gus mu keelepaelad.
60
nad mulle meelde ei tuletaks mu inetust... Ainult paar korda
aastas, maskeraadide hooajal, luban ma enesele pisut inimlikku
Vabadust: panen näokatte ette, käin kõigil pidudel, tantsin,
Man, näljutan, andudes wabals lõbule.
Mehed lipitsemad minu ümber, raägiwad mulle meelitusi,
ma unustan lühikeseks ajaks oma kurbuse, aga häda, kui näokate langeb . . .
Kahe aasta eest nägin ma teid esimest korda maskeraadil.
Ma ei tea mispärast, aga mulle näis, nagu oleksite teie?urma=
meelne, nagu rõhuks teie hinge ka mingisugune kurbus. Aga
teie ilus nägu oli uhke, rahulik ja ei formitienub näokatet.
Sellest minutist peale hakkasin ma teid armastama ja otsisin
kgalpöol juhust, teiega kokku puutuda, selle eest hoolitsedes, st
teis kunagi teada ei saaks minu saladust. Aga ei la, markades,
et teie pidult lahkusite, ei suutnud ma enam oma tundmust
waigistada, otsustasin leid jälgida, teile oma armastust ameti*
dada, endale ühte armutundi wälja meelitada, et siis jälle
kaduda üksidusse ja elada esimese ja wiimase õnnerikka armu
öö mälestusist............
Sündis seda, mida ma ei ootanud. Teie nägite minu
nägu — ja nüüd — nüüd on kõik lõppenud! . . .
Vali nuuksumine lämmatas tema Viimaseid sõnu.
Sügaw meeleliigutus waldas minu hinge, teda nii haledalt
nutma nähes, ma liginesin talle, silitasin tema musti siidftitilfetb ja suudlesin, omi filmi kinni surudes, et nagu
mitte näha, tema otsaesist.
Ta haaras mõlemi käega minu ümbert kinni, aga ma
kiskusin enese, nagu hullumeelne, temast lahti, mitte 'teades,
mis ma teen ja — jooksin toast wälja . . .
See oli minu esimene ja miimane kokkusaamine õnnetu
parunessiga.
Maurus Jõksi.
Keegi herra oli enesele Ida-ekspressrongis terme esimest
klassi kupee jaoks piletid lunastanud, et üksi jääda. Rongijuhile andis ta würftliku jootraha ja wäikselt ajalehemüüjalt
neiult ostis terme tagawara hommikulehti.
61
Peale teist kella awas rongijuht kupeeukfe ja ütles kätt mütsisirmi juurde tõstes:
„Wabandags, minu herra, et ma teid segan, a^a keegi
noor daam et wõi enam kohta leida ja peab rongist maha
jääma."
„ün ta ilus?"
„Palun ise otsustada, ta seisab seal wäljas, akna fõrnal”
Herra maätas wälja.
„Hm —- päris ingel, ja nii tulised silmad, mis ka fiml
südame põlema motroab süüdata! Aga ütelge ometi selle baa«
mile, et ma lirgline suitsetaja olen."
„ See daam on ka suur suitsetaja, sellepärast ei wõi ta nats*
teraywaste jaoskonnas reisida, et seal suitsetamine keelatud."
„Noh — siis Jumala nimel. Laske ta sisse astuda!"
Sisseastuja daam pomises mõne tänuföna, lasi pakikandjat
oma asjad sisse tuua ja istus siis nurka ukse kõrwale. Rong
hakkas pikkamisi liikuma, konduktöor märkis sõidukaartid, ja mõ
lemad reisijad jäiwad üksi.
Daamil olid mustab juuksed ja tumedad silmad, herra aga
ruugejuukseline ja sinisilmaline. Daam süütas omale siga.
reti'põlema ja lubas herrat sedasama teha...
„ Armuline preili, sõidate Wieni?" küsis herra. —
.,Ei, kaugemale." —
„6B Pariisi?" —
„Weel kaugemale." —
^Wahest ehk Londoni?"
„Ma reisin New-Porki."
»AH, see on ju suurepäraline, ka mina reisin New-Porki." —
„Noh, siis jääme meie ju künni sinnamaale retftfeltfilisteks.,, —
„See rõõmustab mind Väga. Wististe lõbureisil, armuline
preili?"
„Seda küll wähem; mul on leping ühe Ameerika direkto.
riga." —
„AH, teie olete kunstnik? Wististe ooperilauljanna? —
minu herra. —
„Siis küll Terpsichore *) teenistuses?" —
„Mitte sugugi; mulle et meeldi niisugune kunst." —
»Aga kunstratsutajanna?" —
mitte." —
*) Tantsukunsti ja koorilaulu jumalanna.
62
„Teie liigute siis misiiste kõrgemas ringkonnas; wahest ehk
öhukuninganna?" —
„Ia, nüüd on teil õigus. Tantsimine traatröiel — fee on
minu elukutse. Ma olen signora Magneta."
«Ah soo
sellepärast tuli mulle teie näau nii tuiiam
eite r
Herra nihutas enese daamile esite lähemale, siis üsna
lähedale.
„Ilus, taewalik Magneta! Awaldage mulle oma folabuft,
kuigas suudate teie niisuguses kõrguses heljuda ja tantsida, ilma
et fügamusfe kukuksite ?" —
*
minu herra, fee on minu ametisaladus, seda ei wv!
ma kellegile awaldada."
..Aga kui ma oma saladuse teie omaga wahetan?" —
„No ja, siis wõiks juba rääkida."
..Waadake, minu preili, meie wöiisime terme maa' ja merereisi noore abielupaarina kõigi mõnusustega läbi teha. Ma
maffaffin reisi kulud ja hoolitseksin kõige eest."
Herra tõmbas põuest kirjatasku ja näitas daamile paki raha.
paberid, milles kõigewähemall kakssadatuhat kuldnat wõis olla.
*6ee on minu nimekaart."
Daam naeratas.
«See ei ole sugugi halb soowituskiri. Olgu siis sellega.
Meie sõidame kui herra ja proua."
. Lubate, armuline proua, et ma meie kupee-eesriide kinni
tõmban?"
«Tehke, kuidas teile aga meeldib, herra abikaas." —
«Nüüd pöörake mõneks minutiks selg minu poole, sest ma
tahan riideid rnahetada." - ----Kui daam ennast jälle ümber pööras, nägi ta peenikest
daami toredas siidimantlis, kübaraga, looriga ja pilkade Rootsi
kinnastega oma ees seiswat. Paljakspügatuil palgil naeratas
õrnroosa näowärw ja muutus oli õige tabawalt petlik.
*On teil mingisugune mõjuw põhjus niisuguseks maskeraa
diks?" küsis Magneta«Kas tahate mõnele ametnikule, kes wahest liiga terane püüab
olla, ninanipsu mängida?" —
,,Nii fee on, minu ingel. On minn isik kaitstud, siis on fa
teie tulemi! kindel. Kui New-Dorkr jõuame, saate minult
kümmetuhat kuldnat waikimiseraha,"
n 3a, aga meid ähwardab hädaoht, mille peale teie sugugi
ei mõtelnud. Kui konduktöör jälle sisse tuleb ja näeb, ct ühe
63
herra ja ühe daami asemel kaks daami, siis on fee küll kuhtlusätataro. Kas ei ole parem, kui ma ennast meheks moonu
taksin?"
„Teil on täieline õigus, jumalik Magneta!
„Teie ülikond sünniks mulle möga hästi, arroan ma."
„Ufun ka, meie suurus läheb peaaegu ühte."
„Siis palun, pöörake ennast niikauaks ukse poole, künni ma
riided wahelan, ja ärge laske konduktööri sisse tulla, enne lui
teile ütlen... Et pettus taielik oleks, siis tahan ma teile ka
oma ahelkaepaela laenata.,,
Magneta oli enese mõne minutiga peenikeseks karnaleeriks
ümber muuinud.
„6oo, nüüd mõtte jälle ümber pöörata."
Herra abikaas oli maimustatub.
„Ah kui tore 1 Keegi et wõi ütelda, et teie naine olete.
Nüüd olete teie herra ja mina proua. Aga nüsid, minu
jumalik preili, kus ma teile oma saladuse amaldasin, aroaldage
ka mulle, missugune jõud wõimaldab teile, mabalt õhus hel
juda V
„6eba ei wõi ma teile sel põhjusel mitte awaldada, et
see mulle enesele tundmata on. Selle asemel tahan ma teile
aga ühe teise saladuse usaldada, mis teid meel rohkem huwitada
tohiks: Ma ei ole mitte Magneta, waid kriminaalpolitsei agent,
kellele kohuseks tehti, teid mitte Ameerikasse, maid Budapesti
tagasi miia. Ja nüüd tahan ma teile ka lubatud ahelkäepaela
laenata, aga mitte kullast, maid rauast." —
>
■
Lulkp.
Följeton lähemast minewikust.
Hans Lind silmitses närwiliselt kõiki õrnsoo-esitajaid, fee
esimesil õhtutundel Kadrioru puiestikus jalutasid. Kõigi nende
peenikeste, punapõfeliste ja mitmewärroiliste liblikate^ seas ei
leidnud ta seda, keda ta nii tungiwalt otsis. Juba tahtis ta
halwas tujus wõõrastemaija tagasi minna, kui talle äkitselt
ilüs, ruugejuukselins ja fätenbamate fiImega neiukene silma
puutus.
64
„Wiimaks orneti, armas Lully, ma tulin täna hommikuse
sõiduga Tartust, et ' sind 'üles otsida. Sinu manas korteris ei
olnud sind leidg, sinu atzressi ei teadnud keegi, mi
jäänud
mulle muub üle, kui Kadriorgu tulla, et sind siin juhtumisi
kinni püüda."
Linh raputas südamlikelt neiu kätt. Lully haaras tas üsna
Habalt ja seltsime hestkult käe alt linni ja paarikene sammus
(onlfertaebo, kus' nad mäliftle rõdule, ühte neile sündsasse
nurka, istet wvtsid.
Lplly silmitses oma saatjat teqtud õrnusega ja näis tema
tuleku'iile õige rõõmustawat. Armsad mälestused möödaläinujst
stanguist, ja öist, mis üheskoos hotellkabinettes mööda saade,
md, ärkasid ellu ja lootused, et need ilusad ajad meel korduksid.
Ta oli Hansu mõstu tõeste intiimistelt hea olnud, kui ta meel
lipnikuna pealinnas teenis ja oli talle truud poolehoidmist alal
hoidnud.
„Mmu südamlik Hansi — see trehmas suurepäralifelt —
\a olen terme nädala waöa ja iseseisaw! Minu pangadirektor
ütis äriasjus Riiga, ma wõin muretalt oma endisele armususele anduda. Kuhu meie läheme täna õhtu?
,,Kuhu sa soo mid, minu südamekene, aga meie et wõi neil
asernil, mitte koos olla, meie peame juba homme lahkuma.^
,,Kudss? Sa pead juba jälle Tartusse tagasi sõitma?
„(Bl Ma jään kaheks nädalaks siia, aga sina, armas Suilt),
pegd Tartusse reisima. Sellest oleneb minu terme iulemik.
Tana õhtu „ Mustas kassis" tahan sulle kõik seletada. Sa
peab üheks wõi kaheks nädalaks Tartusse jääma. Oma panga*
direktorile kirjuta rahulikust, e| sa oma surejat tädi roaatoma
sõitsid, ta usub sind, see on kindel; mida rohkem raha kellegU,
seda rumalam ta on."
*
*
#
Õhtul „Mustas kassist rikkalikult kaetud laua juures istudes,
«malbus Hans Lstch ilusale LuWe oma plaani:
tead, et ma juba luus aastat, sellest ajqst saatzik, kui
mul ssiM jõupingutusega korda läks etttält pärituh wuranhust
Wi müfl, oma pnuit,Durkqapmehelt Peeter Parisnikust, üles-prdWisraha saan- ' Selle toetusraha summa on nsiüd eluWduft Eu 1Š.O0Q marga peast tõusnud ja olen selle mam*
Hona siiamaale tgtt mu esimesil päewi! korralikult kätte saabud.
Rüüd ttrjutab mulle aga onu, ta pibamat tulewal aastal minu
abiraha noole peale mahendama, sest tema ainukene poeg Elmar
65
astuwat kellegi paljakspügatud paruni tütrega abiellu ja uu?
majapidamine nõudwat suuri kulusi. Selle ähwardawa häda*
ohu, mis mind waritsemas, peab kõrwale juhtima. Ma loodan
sinu toetuse peale. Sa olid ju omal ajal Wüga tubli näib
leja ja kõik Võrgutajad ja ärritawad naiskuradid olid sinu
hiilgeosad. Sa sõidad homme Tartusse, motot) omale paremas
Võõrastemajas korteri ja paned selleks kõik rattad käima, e)
Elmar Parisnikuga tuttawaks saada. Sinu endine näitelawanimi Lully Osten-Sacken.Primadonskaja awab sulle kõik uksed,
sest kõik mehed on selles suhtes narrid ja lasewad endid kergesti
naisnäitlejaist libedale Viia. Sinu edaspidine ülesanne om
Elmari pead nii segamine ajada, et ta kuulmise, nägemise ja
kosimise unustab, enese sellest rumalast paruniplikast lahti ütleb
ja sina sellega mulle mu täieliku kmrraha päästad."
Pika Vastupuiklemise järele jäi Lully wiimaks selle ilusa
plaaniga nõusse.
Reisikulud maksis Hans Lind, kes ühelt
^kaastundlikult" inimesesõbralt 10.000 marka kahekümnetuhande.
margalise Veksli mõstu laenata sai.
*
*
*
Kolme päewa pärast sai Hans oma sõbrannalt esimese
teate:
Bücgemusse tantsuõhtul sain Parisnikuga tuttawaks- Oler
homseks lõunale kutsutud ja tahab mind oma isaga tutmustaba
Kõik läheb hästi!"
Järgmisel päewal:
„Lahkun täna hotellist ja asun mana Parismku soowil
nende jume korteri. Asi edeneb suurepäraliselt!"
Kolm päewa hiljem:
„Parisnik on minust äärmiselt Vaimustatud ja jumaldab
mind üle kõige. Teab, et mul kirju minewik on, annab kõik
andeks. Pean meel kolmeks nädalaks siia jääma. Kirjutasin
oma pangadirektorile, et ma tädisurma siin ootama pean, usub
kõik. Oled minuga rahul?"
See oli Viimane teabe, mis Hans Lullylt sai. Kümme
päema kannatas ta fumss ärewuses ja ootepalawikus; siis sai
ta wiimaks pika kirja Tartust. Aga mitte Lullylt. waid
onult,Armas õepoeg!
•Dle rõõmus meiega! Sa tead, et minu armas Elmar
märtsikuul naise Võtab. Temaga ühes tahan ka mina
66
altari ette astuda. Noorel, ingliilusal naiskunstnikul,
Lully Osten-Sacken-Primadonskäjal, kes mõneks päeroaks
siia sõitis, on julgus, mind mana, elatanud meest enesele
abikaasaks roõtta. Minu poiss õppis teda mõne nädala
eest tundma ja oli temast äärmiselt waimustatud. Kui
ta mitte teist ei armastaks ja kihlatud ei oleks, siis
näppaks ta selle pärli — ma olen selle peale kindel —
mu nina eest. Nii on siis ka mulle minu roanul päswil
meel teine noorus õitsemas. —
Ma tunnen Sinu head südant. Sa ei ole kade minu
õnne pärast, olgugi, et ka sina selle heaks ohwerdama
pead, sest mul on nüüd kahekordsed wäljaminekud ja ei
wõi sulle tulewikus enam mitte pennigi abiraha anda.
Kui hoolitseja, isalik sõber olen ma aga siiski Sinu
tulewikku silmas pidanud ja olen Sulle ühe rikka hoolekandja walinud. Proua Lowiise Sipelgas, kelle meesi
minewal aastal rnähjatõppe suri ja suure mööblikaupluse
ja umbes paar miljoni puhast raha naisele päranduseks
jättis, on silma Sinu peale heitnud. Ta ei ole küll
wäga ilus, aga meel üsna elarn ja armuihkaja, sellest
hoolimata, et ta juba Viiskümmend aastat roana on...
Kuidas oleks, kui sa tema enesele naiseks kosiksid? Ära
nurise, et see daam Sulle liiga roana on. Vaata mind!
Ma olen temast kümme aastat roanem ja kosin üsna
noore naise, mispärast ei peaks ka Sinul kui noorel mehel
roanema naisterahroaga hea elada olema?
Sõida roarsti Tartusse, roõib olla pühitseme kolmekordseid pulmi! Minu armas pruut Lully sooroiks ka
heameelega Sinuga tuttaroaks saada.
Sinu roana truu onu
Peeter Parisnik.
Hans Lind oli sellest Hiiobi sõnumest nii ehmatanud, et
pidi peaaegu südamerabanduse saama. See sündis aga mõni
nädal hiljem, kui ta tõeste proua Lowiise Sipelga altari ette
rotis.
Tädi Lullyle jääb ta aga iga meste roeriwaenlaseks. —
67
Saatusline kamm.
(Noore daami monoloog.)
— Kas olete millaski katsunud meesterahwaga juttu ajada?
Ütlen — see on lihtsalt piin! Ta ei lase sõnakestki teid rääkida,
kohe tra-ta-ta-ta-ta-ta-ta. Ja alati on tal seal juures mingi naiste
loogika, mille wastu midagi parata ei saa. . . Kui ometi kõik
teaksid, kuidas waene naisterahwas seal juures wöitlema, meele*
heitlikult end kaitsema peab, kui palju jõudu ja mehisust kulu
tama — naise peale waadetaks hoopis teise pilguga... Ta oy
kangelane!
Eila, peale lõunat, olin waewalt Wiru uulitsale saanud ei
weidi jalutada, seal järsku: — Tere, armuline proua! — Waatan. Mister Ally, näitleja... Teda oli weel waja! Olin ta il
mumisest otse keeletu. On ju õige. ma kõnelesin kolm päewa
tagasi tema juuresolul, et ma täna kell 6 Wirru jalutama lähen,
ent ma ütlesin seda niisama, möödaminnes, sugugi mitte selleks,
et tema miskit...
— Kas tohib, — küsib, — teid saata?
— Ei, ei tohi. Mitte mingil juhtumisel ei tohi! See on nii
tülikas!
— Miks nii, tülikas?
— Nii... et ole hea. Siin on palju inimesi, ja kahekesi et
saa ümbergi pöörda.
— Kuid meie, — ütleb ta järsku, — läheme teisele poole
mutt) ai; seal liigub hoopis wähem inimesi. Ruumi küll.
— No ja, kui just teisele poole, — siis muidugi...
Läksime. Jalutame. Ma kõnelen temgle oma mehest, aga
tema järsku:
— Kas teie ei jooks ehk klaasikese weini, armuline proua?
Ma sain pahaseks:
— Olete hulluks läinud! Mis lõbu see pakub? Ma et wõi
teiega ometi mööda restoraane jooksma hakata. Ärge sugugi
mõtelge! Kuulete!
Ja järsku — ma ei oleks iialgi seda omale wöinud ette ku>
jutgda — ütleb ta mulle:
— Wabandage, ma ei luba omale iialgi teid restoraani kub
süda. Läheme minu poole koju.
— MiiiisU Teie Poole?... Poissmehe juure?... Ei
iialgi! .
■ - < ................
3*
68
— Ma et ole ju poissmees, — ütleb ta. — Olen naisemees.
Ainult mu naine on suwitamas.
— Olgugi, ent üksiku meesterahwa juure mina ei lähe!
— Lubage, ma et ole üksi. Mul on kodus kanaaria lind,
grammofon jn kaks kuld kalakest akwaariumis.
Mis pidin uta wastama? Siiski, ma püüdsin ära ütelda:
— Ei, ei, ärge paluge. Te elate kaugel, ma olen wäsinud.
Ja seal ütleb ta mulle täiesti ootamata:
— Aga meie sõidame ju woorimehega.
Ma tegin weel ühe meeleheitliku katse:
— Ei, ei... Hakkab wist sadama.
— Pole tuiga. Meie tõmbame troskakummi üles.
Ühe sõnaga, ma olin pigis.
— Ei, — karjun. — Ärge sugugi mõtelge!...
(P a u s.)
Korter oli tal üliarmas: ainult kaks tuba, ent peene maitsega
sisse saetud. Ta hakkas kohe korraldusi tegema: tõi puhweti ka
pist toetnt, puuwilja.
Weinist ütlesin ettb kategooriliselt ära.
— Mitte mingil tingimisel!
Tunneme neid weinisid!
Tema aga ajab peale, ei jäta ega jäta järele:
— Mispärast ja mispärast mitte?
Et lahti rabeleda, ütlesin:
— Ma ei armasta juua neist klaasest. Ma joon ainult Vikkest pokaalest.
Teie oleksite seda kohe ütlema pidanud! Mul on ka mv
suguseid.
Mis jäi mulle muud üle kui juua.
Siiski ütlesin ise kategooriliselt:
— Mitte üks tilk! Mitte mingil tingimisel!...
Muidugi, ma teadsin seda ette: juba teise pokaali järele IM
mu pea kihama, silmade ees läks kirjuks, aga paled, need aina
öhetasid.
Ta waatas silmi pöormata mu otsa, lõi siis minuga kokku
ja küsib nagu pool kogemata:
— On teil wenda?
— On.
— Kas ott ta teid millaski suudelnud?
" Oo ja, muidugi. Meie oleme wäga sõbralikud.
Ja seal ütleb ta;
sy
— Km teie wend teid suudleb, siis wöin ju mina teid ka
suudelda.
Ma sain wihaseks:
— Mis teil meele tuleb! Mitte maa peal! — kisendan. —
Mis teil toeel meele ei tule!!
— Mispärast siis mitte? — küsib fee jultunu. — Mis mahe
on siis minu ja teie wenna wahel?
— Mahe on määratu!... Temal on murrud ja habe, aga
teie, mu herra, olete täiesti ilma habemeta. Mitte midagi ühist!
— Lubage, teie memmi ei ole ju alati habe ja Murrud olnud,
— kõneleb ta, — ta on jn millaski ka noorukene olnud.
Ma tunnen, tal on ju õigus, kuid siiski:
— Ei, ei, mitte ilmaski!
— Mispärast mitte, mu armas? (Juba kohe armas!) Musu
on ju ainult lihtsaim puutumine ega tee kellelegi midagi halba.
Kui teie magate, puudutate oma põsekesega patju — ja muidagi!
Siis ei karju teie sugugi — „ei, ei!" Ja mis siis, kas mina siis
teie meelest halwem olen kui mõni sulepadi?
Oma südames ei tocimib ma temale ju Masti, maielda, ent
siiski, ma ei ole ju lollikene:
— Ei, mitte miskil tingimisel! Inimesed käiwad mööda,
meie Marjud on selgesti näha ja... ja...
— Ma lasen kardinad alla.
— Ei, ei mõni wõib kogemata tuppa titfla.
— Tühine kartus... Uks on lukus...
— Jumala pärast! Mitte ilmaski! Ennem lõigake min>
lükkeks — ma ei ole sellega nõus! Teie ajate omi suudlustega
mu juuksed segamini, ja teil, toõib olla, pole kammigi, millega
m-a omi juukseid korraldada wõiksin...
Aga seal — ainult õnnetuile naistele saadab Issand niisu
guse kiusatuse — ruttab ta peegli juure ja ulatab mulle peeglilauakese Pealt terwelt — kaks kammi...
Ma karjatasin nagu pikse tabatuna.
Ta kiskus seega Miim ase enesekaitse abinõu minu käest.
Kui ma hiljem oma sõbra Lillile sellest juhtumisest, oma
meeleheitlikust wästupanekust, omi kannatusist ja Mõitluseft ama>
meelselt kõnelesin, — küsis ta:
— Aga miks ei öelnud sa temale kõige selle asemele otsekohe,
et sa mehe naine old, et sa oma mehe päralt pead olema?
Ma laotasin imestuse pärast käsi:
— Mu Jumal!! Tõesti!!! No muidugi, see oleks olnud
ju kõige lihtsam.
Ei tulnud meele.
A. Awr. järele.
Hnnetu naine.
Tahab olla hale ja armas armulugu.
„OH sa taewa heldus, Alfred," hüüdis proua Muru hirmunult, „kui minu mees nüüd koju juhtub tulema?"
„Mis siis on?" lausus Alfred wäga rahulikult, ilma mingi,
suguse ärrituseta.
„Mis ta küll ütleb, kui La sind näeb? Kuidas peab temale
sinu siinolemist seletama? Ta on ägeda iseloomuga ja surmab
meid!"
„Ei midagi sellesarnast! Rahusta ennast, mina mõtlen kõige
peale. Ma tean juba, kuidas ma ennast wabandan."
Juba kolmat päewa kestis nende wahel niisugune lõbus
koosolemine, ja nimelt suurkaupmehe isand Muru korteris; sest
Muru oli äriasjus mõneks päewaks Tartusse sõitnud.
Õige imelikul kombel oli proua Muru Alfrediga tuttawakS
saanud. See sündis Kadriorus. Proua Muru närwid olid rõhuwast suwepäewa kuumusest nõrkenud ja tenra hinge kosutas war«
jukas puulehestik ja kontsertaiast kõlaw sõjawäe-muusika. Äkitselt
kuulis ta oma selja taga samme ja tundis, kuidas teda keegi ker
gelt riiwäs. Ta Pööras enese ergult ringi, kartes oma suure,
kuldmonogrammidega kaunistatud rahakoti pärast, mis tal lõdfcagli paremas käes kõlkus.
Aga see oli ilus noormees, waewalt kahekümneaastane,
hästi ja wäga moodsalt riides, nii et proua oma kurjast kähtlm
sest silmapilk loobus.
Mõned silmapilgud hiljem — huu — tundis ta jällegi rin
Wümst. Seekord waatas aga proua jultunud noormehele nii'
suguse pilguga näkku, mis tema korraga jalust maha pidi rabamaProua wähemalt uskus seda. Aga noormees näis nii wiisakas
za ilus olewat, et prouakese surrnaw pilk õrnaks ja õrnemaks sai
$6 püha wiha, mis sellest leekis, ägedaks poolehoidmiseks muutus!
Tl
Sest midagi ei ole kergem tuld tootma, kui kolmekümnekaheksaaastase naise süda, kes luuleahtral ärimehel mehel on ja
sutoepäewa kuumusest toäfimit Kadriorus sõjawäeorkestert meeltweetletoaid waltseriwiise mängima kuuleb. Proua Muru püüdis
küll wastu panna. Aga selle asemel, et noormehe lähedusest
põgeneda, hakkas ta ebatargalt temaga rääkima. Ta tahtis jul
gele noormehele mõne hästi tabatoa sõnaga oma wankumata
woorust awaldada.
Õnnetuseks oli , see aga nii suur ja kõikumata, et toäheseist
sõnust ei jätkunud. Jututoeste kestis kaks tundi — ja weel roh
kem. Proua Muru awaldas nõusolemist järgmisel päewal pooleli
jäänud toaidlust oma juures edasi jatkata. Tal oli noormehele
weel mõndagi näidata oma wankumata woorusest!
Aga sellest edasi tekstis!
„OH sa taewas — Alfred — kas sa kuulsid!?" hüüdis proua
Muru ehmatades.
Kuuldus wõtme keeramist — siis rasked, rahutud sammud
eestoas.
„Minü mees! Oh häda, nüüd oleme kadunud," karjus ta
meeleheitlikult. „Peida ennast, ma palun sind Jumala nimel,
peida ennast!"
Peast täiesti segane, awas ta mehaanilikult ühe kapi, mille
riiulid ülewalt kuni alla kangastega ja linadega täis tuubitud,
nii et selles leht siidipaberit meel toaetoalt kohta Mõis leida.
„Jäta lollus!" wastas Alfred õrnalt, „ma ütlesin juba,
et sul midagi karta ei ole!"
„Aga, mis tahad sa temale ütelda?"
Enne kui noormees wastata jõudis, awati saaliuks ja Iäroele
ilmus isand Muru oma täies kehastuses ja jõhkruses.
Tema näol waheldasid imestus, umbusaldus ja kuri kahtlus.
Noormees tegi, nagu ei märkakski ta sissetulejat, ja nagu jätkaks
ta pooleli jäänud jutuwestet edasi.
„Nii siis, armuline proua, mõtelge hästi järele. Ma loodan,
et teie mulle peagi oma otsust teada annate. Mul on au — ju
malaga!"
*
Ja sügawa kumürdusega läks ta ukse juure, kuhu isand
Muru äärmiselt ähwardawas seisakus, kahwatu lagu wahaküünal,
seisnia oli jäänud.
..Mis tahate teie siit, minu herra?" küsis Muru puurima
pilguga toahetpidamata naist silmitsedes, kellel niisugune tund
mus oli, nagu istuks ta miini otsas, mille lõhkemist iga silmapilk
oodata mõis...
72
„gRiita — minu herra? Aga, aga..kogeles noormees ela*
Walt protesteerima näoilmega.
„Mis tahate teie siit, minu herra?" kordas Muru ägeda
malt, kelle nägu äkilisest wihast nagu kalkuni latt punetama lõi.
„Nob, kas saan wastust, wSi pean ma teid selleks sundima?"
Noormees wiiwitas wdel mõned silmapilgud, aga nähes, et
armukade mees oma tagumisest püksitaskust juba midagi otsima
hakkas, nägi ta enda sunnitud olewat rääkima.
„Minu herra, teie küsimine on mulle äärmiselt piinlik..,
Nagu proua ülespidamine aimata laseb, on teile minu fiiatulefw*
põhjus wististi tundmata..
„Mis ta ütles? Mis ta ütles?" — mõtles prouakene ahas
tades ja Mürisedes...
„Pealegi on mul ainult teie prouaga tegemist!" pajatas
noormees juba pisut kõrgi tooniga.
„Kuidas nii?" möirgas Muru tulise mihaga.
„Mul oleks armsam, kui proua ise teile meie Vahekorrast sele«
tust annaks."
Ja noormees astus ühe sammu ukse poole, kuna proua
Muru minestusse langes.
Wihast meeletu abikaas kargas noormehe ette, temale wäljapääseteed sulgudes.
„Nüüd on küllalt! Ma küsin teilt minnast korda, mis on teil
siin otsimist?"
Noormees mõttis endale otsustama seisaku.
„Hea küll! Kui teie seda just tingimata nõuate, siis peede
teie ka kõik teada saama. Pealegi puutub see asi ka teisse, kui seda
majanduse seisukohalt arutusele wõtta. Ma olen teenija Gutkini
kaubamajast, kellele teie proua ostetud kauba eest 35,000 marka
wõlgueb, ja fee on nüüd juba kolmas kord, kus teie proua mind
arwe õiendamiseks siia on kutsunud."
Proua Muru kargas üles, aga Alfredi käeliigutus
rahustas teda: fee oli tema ettekääne.
,,35.000 marka?" lausus Muru üüatult, aga siiski rõõmsalt.
„Kuidas on fee wõimalik? Kuidas Möisid sa------- —"
„Ma seletan sulle, armas Molli..kogeles õnnetu nain?
nuuksudes.
„Hea küll, ma astun lähemail päemil, mööda mhme§, tei?
juure jälle sisse," ütles noormees kaastundlikult.
„Olge nii lahke!"
Ja Alfred tõmbas proua Muru suureks üllatuseks ftoiteerttub arwe taskust.
73
„Meie kaubamiaja saatis mu siia, raha sisse kasseerima."
„KuidasI? Siis olge nii lahke ja tulge minuga ühes."
Isand Muru wiis noormehe oma kabinetti ja maksis taie
arwe wälja; nii suur oli ta rõõm, et ta selle noormehe tema
majas wiibimispõhjuse üle nii jämedalt oli eksinud.
Peale noormehe lahkumist pidas ta naisele õige pika noomituskõne ja käskis teda tulewikrls oma majapidamises kokkuhoidlikum olla.
Proua Muru aga mõtles:
„Alsret oleks ka mõnda wiisakamat ja wähem-kulukamat
põhjust leida wõinud, kui endale minu mehest raha anda lasta...
see on pisut õrnuseta... Wististi ostab ta mulle selle raha eest
iihe kingituse, ehteasja ehk mõne teise ilusa mälestuse... No
oota. minu kergemeelne Alfredo! Igal juhtumisel tahan ma
homme sind pisut maanitseda!..
Proua Muru ei maanitsenud „oma" Alfredot ei Homme ega
ülehomme, sest ta ei saanud teda enam näha — ei homme, oga
ülehomme, ei enam iialgi, et iialgi! — — — — — — —
sellele, tes juhatab mulle ühe kuuri elamiseks. Olen
malmis kõik tegema. Wõin taimetoilane olla, mõistan
mustakunsti, mängin suupilli, tantsin tangot. Olen
malgemereline, aga wõin enese ka mustaks wärwida.
c=5$nz5nrczzz0£=i3 II
kõigi Mõnusustega, annan sellele elamiseks, kes
minu naise kolmeks aastaks oma juure wötab.
74
Orleani neitsi.
Plekkseppmeistert Ottosoni
tundis linnas igamees,
kellel tütar, ilus Tooni,
nagu liv, mis õilmedes. —
Toom tahaks olla waba,
läheks maskeraadile,
isalt aga ei saa luba
selleks nõnda kergeste.
Tütar aga palub teda:
nutab, suudleb, kallistab,
nii et wiimaks isa süda
lapse wastu pehmeks saab.
„Olgu siis — wõid minn täna
Orleani neitsina,
kuid kostüümi teen sul mina,
seda ära unusta.
Ja kui kesköö kätte sõuab,
emaga sind ootame,
nõnda majakord meil nõuab,
ane seda tähele!"
isa haambri, tangid, wiili
§
kätte haarab kiireste,
plekist toreda kostüümi
malmis tagus Toonile.
Selle tütrtl selga pani,
et see kaitseks wooruse,
ja kus meel üht miga nägi,
kinni jootis kindluste.
Isa ütles: „Nüüd mõid minna;
kurja eest sind kaitsesin.
Kauemaks ei jää sa sinna,
nagu juba ütlesin!"
*
*
*
Kaua oodata kuid tuli
isal ühes emaga;
Kell ju kaks-—lööb Mm, lööb neli,
ei nad neitsit näha saa.
„Nüüd käib tütar teeb mist laia!?"
tärkab mõte isale —
ja siis ruttu seltsimaija
läheb tutri järele.
Tungib kohe pidusaali,
kepiga seal ähwardab:
„Kus mu Orleani neitsi,
kellelt seda teada saab f"
Keegi teab tal jutustada,
neitsi ammu kadunud,
sest üks rüütel kosind teda
ja siis ühes lahkunud. —
„Ei ma usu, see on malel"
karjub isa wihaga;
„ Halba karta tal ei ole,
selles julge olen ma!"
„ Lubage, mu aulik herra,"
segab kelner wahele,
„et nad tõeste sõitsid ära,
seda tean ma kindlaste.
Noormees enne kui siit lahkus,
seda mäletan roeel ma,
ühe kilutoosi-mõtme
palus endal laenata". . .
76
Nõel.
Isa, ema ainus mõra
aräike poeg ta nimi Nõel,
chk wiis aastad ta küll roana,
uiski terane kui nõel.
Klooga rannas furoitamas
läbi Lea on onuga,
need siis linnast Noeli tooroab
maale suroitama ka.
ühel päewal Nõel ja onu
ärroe ääres istusid,
kus nad järsku kaldarohus
We kurge silmasid.
„Waata, maota," näitab onu,
Oletades Noelile,
,neeb on kured, kes siit tooroed
lapsi Klooga naistele."
Nõel teeb näo, kui usuks seda,
onu uskuma jn peab —
aga kuidas tõeste lugu,
ieda rotiga hästi teab.
Deale selle ükskord linnas
yalkas isa rääkima
Kloogast ja seal juures tädi
meelde tuletasid ka.
„Ikka Leal roeel lapsi pole!"
Noeli ema kahjatseb.
Wäike Nõel, kui kuuleb seda,
asja kohe selgeks teeb:
„ Mammi, teab, ei onul lapsi
loota pole tädiga,
sest ta survel Klooga randa
täi roeel kurgi ootama. . .
77
Kunst neljateistkümne päewaga
primadonnaks saada.
Selles juhatuses ei ole mitte üksi neid neiusi arwatud, kes
oma hea hääle pärast ruttu ja kindluste ooperilauljannadeks
wõiwad saada, waid peaasjalikult on just arwesfe wõetud, kellel
häält ei ole ja siiski kõigest hingest naitelamale tahaksid minna.
Paljud teie seast ei taha seda ‘roift küll uskuda ja arwawad, et
ainult need, kellel häält on, ooperilauljannadeks wõiwad saada.
Nga asjalugu ei ole siiski mitte nii, nagu teile fee wäliselt
paistab olewat. Pange tähele! Kas eV hulgu nii mõnigi
maalikunstnik loiult ringi kelle peas peale pika juuksekaswu
midagi ei ole ja ta praeguse! elukallil ajal palju parem adra
taga wõiks kõndida, kui wärwisi raisata ja kallist lõuendit
rikkuda? Kas ei ole sajanded arstid, kes weel ühtki inimest
terweks ei ole teinud, ainult naiste haigewoodide juures armas
tatud külalised? Kas ei ole nii mõnigi mees ministrilauas aset
wõtnnd kuna ta aga mõne teise laua juures palju osawam ja
töökam oleks, km ministrilauas.
Seda silmas pidades tuleb ehk nüüd nii mõnigi tööta neiu
otsusele, et mul selles asjas kaudselt õigus on ja ka lauljanna
tema kuulsus rohkem hinnas on kui tema hääl. Neiul, kelle
mitte Looja poolt ilusat häält et ole antud ja siiski primadon
naks tahab saada, peab tingimata kena nägu ja ilus keha olema,
ja mis peaasi, silmi teha mõistma, mis arwustajate peale
mõjuma peab, nii et need awaliku-arwamise esitajad temast
kohe pimestawalt waimustatud ott ja endile seda suureks auks
pearoab, kui nad tema sõrmeotstgi wõiwad suudelda. Tuleb tal
seda sorti isandaid mõstu roõtta, silis peab la ennast kangelasena
näitama, ott tal aga mõne rikka wõimumohega tegemist, siis
peab tal ka omadust olema ennast nõrgemast küljest näidata.
Teeb ta seda kõik, siis on ka kõige kuulsamad ooperilauljannad
temas enesele kardetawa Võistleja leidnud.
Primadonna, kes kuulsaks tahab saada, peab peale selle
järgmisi punkte hoolega silmas pidama:
1) ta tõusku möga hilja üles,
2) tal olgu sagedaste hääl ära,
3) ta kutsugu sagedaste tema lähedal feieroaib wSimumehi
oma juure koywi jooma ja
4) ta olgu iga inimese wastu uhke, ainult mitte kelle
wastu, kes talle paita maksab.
78
Nüüd tuleb roeel fee suur küsimus ära otsustada,
kuda niisugune, kellel õige nõrk hääl on, primadonnaks morn
saada?
Midagi pole kergem kui see 1 Pange aga hästi minu
õpetusi tähele.
Igalpool on suuri kunstisõpru, selle mõstu ei wvi mõtelda.
Nende hulgas on ka neid, kellel tundlik süda. Jällegi õige.
Ühele niisugusele tehku ennast noor tööta neiu tähelepandawaks.
Ta laulgu niisuguse mehe lähedal umbes niisugust laulu:
„Üksmda, üksinda pean wõõrsil rändama" ehk: „Tule' tule,
turoike, kuku minu kaenlasse."
Weerand tunni pärast on ta omale selles mehes südamesõpra leidnud.
Mõne päeroa pärast on tema sõbra ja kaitseja juures lõbus
koosistumine. Ka primadonna on selleks õhtuks sinna palutud.
Walge kleit.
Roosawärwilised läbipaistroad sukad. Wäga
wiisakas ja tagasihoidlik etteaste. Kõigi lehtede arrnustajad on
ka sinna ilmunud. Wäga kombeline esitelemine. Kõige kallimad
sigarid ja paberossid. Tosin wahuwiinapudelid higistawad
jää peal. Istutakse lauda. Peale õhtusöögi ou keegi terase
matest äkitselt klaweri aroanub.
Primadonnat palutakse seltskonna lõbustamiseks ühte laulukest
ette kanda. Ta läheb klaweri juure, jääb aga klaroeri ette
seisma ja lausub siis, silmi tehes, roaga magusa häälega: „Kõik
siin oi-ja d herrad on mulle ühepalju armsad, nii ct ma kellegile
korroi et rahaks anda jn mul tõeste raske otsustada on, teda
ma omale saatjaks pean roolima!" Kõik on roaga waimustatud
tema sõnade üle, milleks muidugi ka roahuroiin tuntaroalt kaasa
on mõjunud. Kes suudab roeel niisugusel puhul armulisele
preilile klaroeril kaasa mängida.
„ Elagu meie auwääriline naiskunstnik!" hüüab tema austaja,
oma klaasi tõstes. Primadonna kumardab roaga roiisakalt.
Kõik herrad lööroab sama roiisakalt oma klaasid temaga kokku.
Mõne päeroa pärast seisab kõigis ajalehtis, et kunstitaeroas uus
täht olla leitud, kes oma roalgufega kõik teised tähed pimestada
ähroardab.
Weel mõni päero, ja juba on teatrikuulutustel lugeda:
Traviata. Berdi muusika. Primadonna signorina Tratellina
esimene etteaste. Teaater on roälja müüdud.
Preili astub ette. Marulised bravo-hüüded panemad ieaatrtsaali tõffama, nii et preili kõigist katsetest hoolimata ühtki tooni
tabada ei saa. Wiimaks rahustab ennast „publikum" ja preilile
antakse roõimalus oma partiid algada.
79
Ta laulab
. ...................................................... «
. .
Järgmisel päewal ilmus järgmine arwustus:
„Signorina Tratellina on ooperis suurimaile laulupartndele
uue etlekannemiisi loonud. Tema eilane ettekanne oli midagi
ennekuulmatut kunsti, ja ta on meile Bioletta osas näitanud, et
ta ka kõige kuulsamaid lauljaid sellel wõistlusel wõita suudab.
Meie oleme nii mõndagi kuulsat lauljannat kuulnud, kes oma
häälega orkestrist üle kõlada on püüdnud, mida meie aga sugugi
õigeks ei pea. Nüüd näitas meile preili Tratellina, et meie
oma arwamises eksinud ei ole. Preili Tratellina mõistis oma
ülitugswat häält, mida meil kord ühel era-muusikaõhtul mõimakus kuulda oli, nii kunstirikkalt pehmendada, nii et teda läbi
muusika waewalt kuulda mõis, ja sellega Violetta haiglasele iseloomule just õige ja tabama roomi andis. Alfredo häält peab
forte kuulda olema, kuna aga Violetta hääl Alfredo omaga
kokku sulama peab. Publikum lahkus juba enne ooperi lõppu
teaatrist, sest et ta Bioletta surma näha ei tahtnud. Kahjuks
kähises auroäärilise kunstniku hääl mõnes forte-kohas, mida aga
nii peene wäljatöötamise ja jõu pingutuse juures taieste
mabandada tuleb. Homme tuleb sama ooper teist korda ette
kandele.
Loodame, et kõik ooperiarmastajad, kes kõrgemat
kunsti hinnata mõistaroad, seda hiilgaroat etendust roaatama
lähemad "
.
^ , .
Primadonna on malmis, 150.000 marka palka, 6 kuud
puhkeaega, 3 kuud häälest ära, 3 kuud on teater kinni. Õnnelik
naine!
=lg3by
3000 ruöla
kullas
j ellele, kes mulle ja mu naisele ühe toaga
korteri muretseb. Annan allkirja, et meile
selles korteris lapsi et tohi sündida. Olen
ka nõus äärmisel korral ennast oma naisest
lahutama.
^
80
Kuidas ma fuunlastn.
Kaks kuud puhkeaega. Kuda seda kasutada? Muidugi kusa
gile suwitama minna. Aga kuhu?
„Teie peate Haapsalusse minema," ütles mulle proua Timpsai, kes oma kuuest tiitrist juba neli Haapsalus lahti oli saanud.
— Kõik head partiid: tüdrukud olid endile tõeste wäga tublid
mehed armüwõrku meelitanud. „Möödaläinud suwel õppisime
suurkaupmeest Tombergi tundma, suurepäralised inimesed, wäga
suurepäralised inimesed", seletas Timpsai edasi „Ah — ja Saare
otsad on nii wiisakad ja armastuswäärilised, tõeste wäga hari
tud ja toredad herrad. Ma lasksin Lillile ja Ernale weel uued
Pallikleidid Tallinnast järele saata."
• \
Taewas hoidku mind kiusatuse eest! Ma tänasin ja seletasin,
et nm kui wanapoiss oma wäikesest kuupalgast ka üksi jõuan jagu
saada.
„Pirita, waadake, see on alles suwituskoht!" kiitis proua
Luha. Ma olen iga aasta kuus nädalat lastega seal. Nii ütle
mata kena on seal lastega suwitada, ja lastele pakub Pirita nii
palju nalja; nad wõiwad oma wäikeste ämbridega ja labitega
kogu päewa mererannas mängida."
..Tänan, ma ei mängi enam sõdurit ega paku mulle lõbu ka
wäikeste ämbridega liiwatõstmiiie: peale selle teewad mind lap
sed närwiliseks."
..Loksale!" soowitas mulle keegi ametwendist, ..seal on sul
rahulik olla ja ei pääse ka nii ruttu linna; laew sõidab ainult
kaks korda nädalas."
Ma tähendasin, et koht linnast liig kaugel on, ja tänasin
jällegi soowituse eest.
..Pärnu, see on midagi teile!" katsus mind isand Pukk waimustada. Tõsised mehed nimetasid teda tuuletallajaks ja naistekütiks. Restoraanis räägiti, ta olewat pagana elumees, kus
juures silm kinni suruti ja endale jalge pihta löödi. .,Pärnus on
toredad naised, üks ilusam kui teine!"
Pukk suskas mulle ribide wahele: „Tore supelda!"
,.Ma tahan ainult rahu, peale selle ott mul seljas suur soola
tüügas, ma ei julge ennast meres alasti näidata."
„Tulge Rannamõisa! Ah, kui tore, kui luulelik!" kriiskas
ärimees Rassik. ..Missugune sinine meri! Missugune soe mesi!"
Sealjuures lendas itäritud tubakaleht mulle näkku, mis talle
sigarist suhu oli sattunud; see oli tema harjunud komme, ta tegi
81
feba alati. „Sõidke ühes, ma lähen juba homme," lisas ta mmsates juure.
Ka Rassik sai mult korwi.
Siis tuli ametiwend Kukk. No, tema mõistis alles rääkida.
"Sa sõidad Kloogale, kas mõistad, Kloogale!" algas ta täie
hooga. Ma elan seal juba kolmat suwet, tore wäike Pesa, üsna
merekaldal, tormise ilmaga oled nagu laetoas, kuuled ainult
torm: hülgamist ja laente mühinat. Olgu suwel ilmad ei tea kui
kuumad, ikka on wilu olla. Ja siis, mis kõige tähtsam, toitmine
on toaga adato: piima toop toiis marka, leitoa nael 3 marka ja
kalad — need ei maksa midagi: ise püüan; puuda ja kaks tornhan ikka korraga; ei jõua ära süüa, lasen Pooled toette tagasi."
Mulle hakkas Kuke ettepanek meeldima. Ma olin aga ka
kauemast otsimisest tüdinenud ja oletades, et seal nii pool sumalamuidu elada toõib, siis sobisime kohe kaubad kokku.
„Hea küll, olen nõus!" ütlesin ma tema kätt Patsides
„KolMe Päetoa pärast olen ma Kloogal. Tule mulle hobusega
jaama toastu. Millal sõidab õhtune rong Tallinnast?"
„Kell 5,20."
"So asi on joones. Laupäewa õhtul olen Kloogal."
*
Määratud Päetoal, toiis minutit peale kella wirt olin ma
pealinna suures waksalis.
Luure reisikortoi andsin ma bagaashi. Minu tuliuue kortoi
lumiwalged toitsad nutsid, kui maadlejatöugu, habemik, wõhiwöõras mees nad mingisuguse toängelt haisewa wedelikuga üle
wõöpas ja sns ühe suure paberipläraka numbriga peale surus.
Ma Pidin toäikese aknaluugi juures mõnikümmend marka maksma
ia sain selle eest toastu õhukese paberilehe; seda nii tähtsat doku
menti mitte kaotada, oli nüüd minu ainukene mure. Pileti oli
mulle keegi tuttato, tes piletisabas seisis, juba enne minu tulekut
muretsenud.
Mu! oli toeel käes kanda kollane kartong, wihmakuub, palitu
wihmatoari sa kepp, mis kõik ühte puntrasse oli seotud;
libises ühtelugu libedal kitoipõrandal ja jäi põigiti jalgade ;»
Siis oli mul toeel päetoapildiapparat, paberisse mässitud wöi^
leiwad ja ka kolm pehmeks keedetud muna toahepalukaks kaalu
wõetud.
1
Jõudsin suure ukse suure, kus keegi mees korgilt, kes platttoomile tahtsid minna, piletiettenäitamist nõudis.
82
AgL — kus on minu pilet? Piletid hoian ma alati pahe.
mas westtaskus.
Seal teda ei ole.
Ehk paremas — ka mitte.
Ma Lahwatan — ehk kuue põuetaskus — külgtaskes wõi palitutaskus. —
„Läbi minna, läbi minna, ärge teeb finni pange!" karjutakse
rahutult minu selja taga.
Uksewalwuri näol märkan juba kärsitusilmet. Ma ei leid
nud piletit. Ma ladusin oma kimpsud-kompsud põrandale ja lasin
fäeb . wälgukiirusega taskes ringi jooksta — tõmbasin teised
paberid ühes nälja, mis põrandale langesid, kumardasin nende
järele, kübar kukkus Peast, kirjatasku libises põuetaskust. Hirmuhigi asus otsaesisele: pilet oli kadunud.
«Otsige weel kord üsna rahulikult laskudes, küll teie mii*
maks leiate," armas uksewalwur soowitades, kes minust juba
kahju hakkas tundma. See ei aroitanub midagi. Pilet oli kadu
nud ja jäigi kadunuks. Ma Pidin 5,20 sõitma, Pidin tingimata,
siis juba parem uus pilet osta.
Tormasin kassasse. Piletiluugi juures seisis keegi mees, kes
Haapsalusse tahtis sõita ja piletimüüjalt mingisugust seletust
nõudis. Ta oli aga raske kuulmisega ja ei saanud aru, mis
ametnik talle seletas. Ma tantsisin ühelt jalalt teisele. Surusin
ta tõukasin meest küünarnukkidega ja hüüdsin luugist kassasse«Kloogale, ruttu, ruttu!"
„Jkka järjestikku teiste järele, mitte ette tungida, jõuate
weel küllalt õigeks ajaks," tähendas korrapidaja politseinik
ametliku tooniga.
Mees, kes Haapsalusse tahtis sõita, sõimas, nadis enese
laialt luugi ette ja waidles ametnikuga edasi.
Kellaraag näitas 5,17.
Weel kolm minutit.... i
Wla rnärrsesin ärewusest. Sellega pidi siis minu reis nurja
minema!
Wiirnaks, miimafs ometi olr kurt mees oma lutuga lõpule
jõudnud. Ma karjusin nagu nõdrameelne: «Kloogale, ruttu
ruttu!"
Ametnik oli ära läinud.
7,18... Weel kaks minutit.
«Kloogale, andke mulle ometi üks pilet Kloogale!" möirgasiu ma nagu lõukoer.
Ametnik tuli pikkamisi kassasse tagasi, waatas mulle wiha*
selt näkku ja hakkas siis piletikapis otsima. Siis pani ta pileti
luugtlauale: «Raha, raha!" käratas ta tusaselt. Mul ei olnud
83
talja tv eel walmis pandud.
Ma tuiBfafirt täsfeB, fa^tfin peeni®
fefc rahaga maksta, mis mul kaasas oli. Ei ulatanud, pidin ühe
toiiejajalife wahetada laskma. See wiiwitas ialteai
5,20!...
Nüüd sain pileti kätte ja ruttasin ukse juurde, kus mu kar
tong ja teised asjad segamine maas lamasid. Korjasin asjad
kokku ja tormasin wälja, jootsin ühe toana naise pikali, minu taga
kiruti ja sõimati, ja kui ma jaamaesisele jõudsin, hakkas rong
püiQjQyte pikkamisi minema. Ma jõudsin wiimase waguni
juure..
„ Mitte peale minna? Mitte peale minna!" kõlasid energi
lised hüüded minu selja taga.
Ma jooksin natuke maad sõidule järele, siis õnnestas mul
käepidemest kinni haarata ja kiskusin enese plattwormile. Mmu
kepp ja wihmawari sattusid mulle jalgade wahele. Ma kukkusin
ja mara^Lasin hirmsaste oma mõlemad pölwed. Kollane kartong
lendas kõrges Poognas läbi õhu ja lõhkes nagu pomm kiwisel
jaamaesisel. Minu truuid sukad, hambahari, seebitükk, öösärk ja
mitmesugused teised salajamad rekwisiidid lamasid maas ja olid
hirwitajate Pealtwaatajate profaaniliste pilkudele saatuse hooleks
jäätud.
Palitu kõlkus lõhkirebitult wagunihaagi otsas. ' Oma
wihmatuue olin ma juba jaamast tullest ukse wahele ära kaota
ksid- Päewapildiapparat oli mul, mana naisega kokkupõrgates,
käe^l lendu läinud. Kepp ja wihmawari wedelesid katkimurtult
wagunitrepil. Ma ise lamasin marastanud põkwedega, kõhuli,
wagunitrepil, narmendawate pükstega, ilma kübarata, ainult
pakikest wõileibadega hoidsin weel kramplikult käes. Munadega
nars ka õnnetus juhtunud olewat, sest midagi kollast ja libedat
tilkus mul sõrmede wahelt. „Minugi pärast, minugi pärast, jäägu
rna ka kõigest oma kraamist ilma, rongile jõudsin siiski weel
õigel ajal".
Ma ajasin enese hoigades ja ähkides üles. — Mis see tähen
dab? Rong wähendab oma sõidukiirust — ikka rohkem ja roh
kem, jääb wiimaks üsna seisma ja hakkab minu suureks ehma
tuseks jälle jaama Poole liikuma: ta oli ainult matrööwerdanud.
Mitmed energilised käed wõtsid mu patuse keha wastu
Mind kisti plattwormilk maha ja lohistati jaamaülema kantse®'
leisse. Wigastatud Põlwed sünnitasid mulle jõledat walu, ma
wõisin waewalt kõndida. Minu uued triibulised püksid narmendasid. Minu wälimus näis wäga hale olewat. Kõik inimesed
naersid, tõukasid minu ilusaid asju, mis jaama ees lamasid jal
gadega ja tegid nende kohta rumalat nalja.
84
„Niisugust janti! Niisugust janti ei ole ma meel kunagi
nägema juhtunud!" ähkis minu kõrwal keegi mees punase mut
riga, «niisugust suli peab raskeste nuhtlema, rrrrr........ raskeste
nuhtlema!!"
Mul oli taieste arusaamata, mispärast see mees nii kurjus
tas', mul olid ju marastanud põlwed, kartong oli lõhkenud, sukad,
hambahari, seebitükk ja teised kõrwalised asjad lamasid
pillatult maas, palitu oli rikutud-------
laiali
Ma tundsin enda ihulikult ja Mngelnett täiest e murtud oletoaf
ja wastasin tuimalt kõigi küsimuste peale. Siis lasti mind ühele
85
paberile alla kirjutada ja politseinik teatas mulle, et ma nuuti
nünna inõm. Mis minuga edaspidi sünnib, seda saawat ma
Pärast kohtus kuulda.
Kellegi! ametnikul oli siiski kaastundmust minu wastu.
»Kuhu tahtsite teie siis õiete sõita?" küsis ta osatoõtlikult.
„ Kloogale, selle sõiduga, mis 5,20 Tallinnast wälsa sõidab '*
wastasin peaaegu nuuksudes.
„Miks teie siis wäiksele Platwormile ei läinud?"
„Kuidas nii?"
„Kas teie siis ei tea, et õhtune Baltiski rong alati wäikselt
platttoormilt wälsa sõidab?"
Nüüd oli mul kõik selge! Aga nüüd ei olnud enam midagi
parata: rong oli juba toeemnb tunni eest jaamast lahkunud ja
ma pidin oma factfitfepa leppima...
Mci koristasin asjad kokku, wõtsin woorimehe ja sõitsin linna
oma korterisse, kus ma ennast terwe nädala rawitsesin, enne kui
sülle wähe salule sain.
Nüüd kirjutasin Kukele pikema kirja, teatasin talle oma
õnnetusest ja palusin teda jälle hobusega wastu tulla, lootust
awaldades, et mulle enam niisugust äpardust ei juhtu ja õnneltkult, ilma mingisuguse wähejuhtumiseta pärale jõuan.
Kindlaksmääratud sõidnpäetval läksin ma juba kaks tundi
enne rongi ärasõitu saama, lasin ennast mitmeist ametnikkest
rongide ärasõitude suhtes wiimse peensuseni informeerida, kartes
jälle mingisuguse arusaamatuse pärast hätta jääda, sa jõudsin siis
ka, tänu taewataadile, terwe nahaga Kloogale, kuhu sõber Kukk
metsawahilr palgatud hobusega wastu oli tulnud, kadusime
asjad ja ka korwj, mille eest mul Kloogal kümne pärna eest hoiuraha maksta tuli, wankrile, Kukk andis hobusele Põesast lõigatud
„kaerakotti" maitsta ja sõit läks lahti.
.
sõites andis mulle Kukk mõista, et tema kalapüük toitntajef ajal hästi et onnestatoat, mis aga sageli ka kõigeosatoamail kaluritel suhtuwat, sest õnnis Peetrus, kes selles suhtes
ometi epmene spetsialist olnud, olla ka, nagu piiblist lugeda,
mõnest kordel tühja noodaga koju läinud. Ka toiduainete küllus
andtoat mõndagi soowida, sest küla olewat 3—5 wersta suwituskohast eemal ja neid peab perest perre otsimas käima, kui just
püksirihma pingutada ei taha. Aga olgu sellega kuidas on.
. (rt maantee meid just poest, kus mitmesugused toiduained
müügil, mööda toi ts, siis peatasime seal ict ma toarustasin ennast
nende ainetega, milles toasadust tundsin. Piis sõitsime jälle edasi.
86
Ega peagi pidin mõrudale arusaamisele tulema, et mitte üksi
raudteel, waid fa -maanteel äpardusi sa õnnetusi .wvib juhtuda,
kusjuures äärmisel korral isegi oma elu kaalule tuleb panna.
Meie olime waewalt toeerand worsta poest edasi sõitnud, kui
meile teel suur sõjamäe roeomito wastu tuli. Kui ma ei eksi, siis
oli ta number 129.
Hobune kohkus — järsk kargamine ja — järgmisel silmapil
gul leidsime endid juba kraamist, kummuli langenud ttxmfü alt.
Kukkumine oli siiski nii õnnelik, et seekord ainult kerge jala*
nrkastusega pääsesin, mis mõne päewaga paranes. Kukk sai aga
wõrdlemisi rohkem kannatada ja olla ennast suwel kaks korda
Keilas kupunaise juures arstimas käinud.
Minul oli aga nüüd suwitushimu sootumaks kadunud ja,
ühte nädalat Kuke juures mööda saates, sõitsin jälle linna tagasi,
lootes, et oma kohus, nelja seina wahel, õnnetuste eest ikka.kõige
rohkem kaitstud oled.
Sellega lõppes minu 1921. aasta tümitamine.
Ainetel.
Kuno ja Rofalinde
ehk
kaua ja hirmsaste tagakiusatud, sagedaste eksiteele wiidud, ehk
küll mõnikord peaaegu wägistatud, aga siiski trummide ja pasu
natega wiimaks wõrdurikkalt wabaks pääsenud, taieste süüta
tütarlaps ehk kui ma ainult ta õiget nime teaksin!
Jaan Kuusekäb i.
Kohutaw ja hirmnärataM kurbmäng toite §
w a o tn s e s. T o ru p N l i - A a d u muus i k a.
Tegelased,
(milledest mitmed näitelatoale ei ilmu):
S a rra - Marra, nõid kõigeparemates aastates.
Mo t o ts i k ei p e r pe n t i ke l, munmem tema ilusamas
õitseeas.
Murdja, ka nõid.
Kakarilla, jällegi muruneiu.
KNpo, armastaja rüütel.
87
Rosalinde. ,et tea ütete, kes ta on.
Nõiad, mnmnemö, rüütlid, kannupoisid. Mõned ratsawäe.
polgud. Elewant ja teised wäiksemad loomad. Hobused, haldjad
ja teised süüta lapsed imXgeiš riideis. Puud ja harW rahwas,
politsei, anarhistid, nihilistid, juudid, kristlased ja paganad.
Esimene waatus.
Esimene etteaste
'.mängib suures jüäpalees. Köit nõiad lakutvad suures jaituS
paleesambaiL ja jaamad hirmsa nohu. Koor laulab ükskõik missugust laulu, sest publikum ei saa sõnadest ikkagi aru. Vaheaeg,
siis kõik ära).
Teine etteaste.
(Midagi ei ole naha. Kollane bengalituli. Eesriie langeb
ruttu).
Teine waatus(Dekoratsioon kuiutab metsa, mida aga suurte puude parast
näha et toõi Kuuldakse wälku lööma ja nähtakse tuult puhuwat).
Esimene etteaste.
(Rosalinde jookseb sisse lahtiste juukstega. Teda ajawad
taga kaks sortsi. Ta kargab ühelt puuoksalt teisele: sortsid on
alati kannul: Rosalinde nõrkeb: üks sortsidest haarab tal juukstest kinni, mis talle pihku jäämab).
Esimene sorts.
Ha, ta kandis parukat!
Rosalinde.
Ai. ai. kui mälus! Äraneetud wägistaja! (Langeb mtne§«
tusse).
Terne sorts
(annab talle kSrwahoobi).
Rosalinde.
See on rohkem, fut ma nõudsin. (Kuuldakse tasast mürinat,
mis aga toäga tugew peab olema).
Esimene sorts.
Mis see oli?
Teine sorts.
Ole mait, kuulame!
(Sortsid roniwad puu otsa).
38
Teine etteaste.
Endised. K u n o.
(Kuno ilmub palwsrändaja kuues. Ta on roaga halroas
hijuS, sest ta ei ole juba kuus nädalat sooja lusikat kõhtu saanud,
langeb põlwili ja palwetab mingisugust palwet. Rosalinde lamab
keset närtelatoa, aga Kuno ei tohi teda mitte näha).
Kuno.
Rosalinde! Rosalinde? Ah, kust leian ma sind, mu kadunud
armastus? Kolmekümneroüe aasta eest nägin sind wiimast
korda. Pean ma hulluks minema?
(Walt pauk. Esimene sorts langeb maha ja murrab kaelaluu. Teine hüüab: „Appi!" Rosalinde ohkab waljuste, Kuno
ujub pisarates. Walge bengalituli. Eesriie langeb ruttu).
Kolmas (vaatus.
(Seesama mets.
Lamab endisel kohal).
Kuno
astub
keskuksest
sisse,
Rosalinde
K u n o.
Ha! Siin ma olen!
Rosa 11 n d e.
Ah! Ah! Ah!
K it n o.
Kes siin kurdab ja hädaldab?
R osal i n de.
Mina!
K u no.
Kellega on mul cm?
R o s n i i n d e.
Truuduseta noormees, kas sa mind enam et tunne?
K u n o.
Keda ma näen! Minu kolmekümneroiieaastane armukene?
R o s a l i n d e.
Ah Kuno, miks sa mind noomib?
(Waheaeg 3% minutit).
R o s a l i n de.
Herra Kuno, tuba !ätb teie käsi?
89
K u n o.
Tänan totiqo, peab hea olema, künni parem tuleb.
(Mõlemad ära).
Teine etteaste.
(Kostab äkiline muusika. Metsloomad taidaiuaö foqu näitelaioci. Elewant tantsib foxtrotti. Teistel elajatel on kõbuwalu.
Waheaeg. Eesrne langeb).
Neljas waatus.
Esimene etteaste.
. (Õudne müakoht.
Pakane külm: tagaplaanil nähtcckse
rüütlid külmast kangeks jääwad. Publikum nutad. Kuno
J.a Nosalinde ilmuwad käsikäes näiteta toale).
Kuno.
fiiba on halb — pea on päris segane.
R o s a I i n d e.
Jah, seda md näen!
Ma olen toaga kurb!
Mispärast?
Kun o.
Rosalinde.
K u n o.
Sellepärast, et sa seda näed! (Kuno jääB külmtoppe).
Rosal x n o e.
Jumalad, teie nuhtlete meid rängaste!
Teine etteaste.
Endised. Hertsog oma saatkonnaga.
H e r L s o g.
Wabandage, ärge laske ennast segada.
K 1T n o.
Selleks Puudub teil toogi ja toõimus.
Rosalinde.
Ma tulen sinuga, minu armukene!
(Nutab waljuste ja läheb ära).
90
Hertsog.
Ma heidan magama.
(Teenrid toomad ühe toa kahe külg- ja ühe keskuksega. Hert
sog heidab sängi ja läheb siis mõlemale poole ära. Eesriie lan
geb pikkamisi ja tundmusega).
Wiies waatus.
E s i m e n e e t t e a s te.
(Mets, pimedus; Kõik kardawad hirmsaste. Armastajad
istuwad ühel puukännul; Rosalinde suitsetab, Kuno laulab.
Tihnikust ilmub rauk pika habemega ja lühikesis spordipükstes.
Kuno ja Rosalinde taganewad tagaplaanile).
Rauk.
Hirmus juhtumine!
Kuno
(kargab WAja). Mis on juhtunud?
Rauk.
Seda, mis sinusugusel ninatargal teadmata!
Rosalinde.
Äraneetud marodöör!
Rauk.
Kes nimetab minu nime? Ha! Ma langesin lõksu! (Pistab
enese surnuks ja läheb ruttu ära).
Rosalinde.
. Oh häda, ma olen tema surmas süüdi! (Wõtab põuest roti--kihwti, neelab, sureb ja langeb maha).
Kuno.
Rosalinde, Rosalinde — ma suren ühes sinuga. (Sureb äkit
selt rtäiga. Teistel tegelastel ei tule enam midagi meelde ja lähe
mad ära).
(Sarra-Marra, Murdja ja teised nõiad lohistawad hertsogi
näitelamale surnute juure).
Sarra-Marr a.
Siin, sa äraneetud isemalitseja, on sinu süüta ohmrid! .
(Hertsog, kes enam midagi mastata ei suuda, kistakse nõida
dest tükkideks. Peale selle suur weeuputus, maamärisemine ja
91
mamltrt läheb pikkamisi hukka. Sinine bengahtull Eesrne lan
geb toäga iseteadwalt).
Lõpp.
Tähendus.' Kes luuletajale Jaan Küusekäbile ja kompomZtile Torupilli-Aadole imisfinnmenb haput kurki saadab,
sellele saadetakse mängutuba aeroplaaniga koju katte,
Suur wSit.
Eesti wabariigi wõidulaenu Piletite miimafel loosimisel juh.
tus minuga midagi õige iseäralikku. Eks kuulake!
Ma läksin loosimispäewa õhtul Schnelli tiigi äärde pisut
jalutama, seal tuli minu naabri märke poeg Prits jookstes minu
juure ja karjus juba kaugelt:
..Murumägi — Murumägi! Tulge ruttu koju. Eesti panga
direktor on'seal — teie olete oma wõidulaenu-piletiga 250.000
marka wmtnud!"
Dh sa taewa heldus! ma pidin suurest rõõmust peaaegu
Pe........— ah wabandage — istukile kukkuma, kinkisin poisile
100 marka ja-tõttasin koju, nii ruttu kui kerilauad aga kerida
jõudsid.
Sinna jõudes ei leidnud ma aga kai mingisugust panga,
direktori. Kõik oli wale. Wäike wiguriwänt oli minuga halba
nalja tetnub!
.Mo, oota, jõmpsikas, küll ma sind ükskord taban", mõtlen
ma endamisi, „siis õpetan sind Pisut!"
Kolm päewa peale selle, kui ma restoraanis tipsu teen, tuleb
Prits jällegi jookstes minu juure ja hüüab:
,,Herra Murumägi, jookske ruttu koju — teie ämmatnamma
sai rabanduse!"
,.So," ütlen mina ja haaran tal kraest kinni, „mn pean siis
koju tulema. Ilus, mu poiss! Ma tulen koju; aga sa tuled ühes
— mõistad! — wõimalik, et sa mulle jälle aprilli tahad teha!"
Poiss püüdis küll tänama! mu käest lahti rabelda, aga ma
ci lasknud seda sündida ja wedasin ta ühes.
Aga kui meie koju jõudsime, oli lugu tõesti nii: LiiwaHannus oli mu ämma hinge teise ilma koristanud.
ss
No, poiss mõis õnne tänada' temaga ei sündinud midagi
halba.
..Säh, siin on sulle 50 marka jootraha", ütlesin ma. „Oled
tubli poiss! Oleksid sa aga mäletanud, siis poleks sa enam ilma
nahatäieta jäänud!"
G r a m m o f on ilin c
moment - üleswõte
pealinna
telefonikõnest.
Ma soowiksin tungiwalt herra Tõnisoniga enesega — Siin
Ratasepp — Kas seal ei ole herra Tõnisoni? — Jätke meid kork
rahule ja kõlistage ära! — Kas lõpetasite? — Hildal ott hambawalu ja ei wõi mitte tulla. •— Kas räägite Meel? — Ma tahtsin
ometi herra Tõnisoniga — Siin Mustuse weomoori kants. —
Ja, kes räägib siis seal ikka wahele? — Saksa marga kurss on
praegu 495. — Teie foomitc seebikiwi, oodake, ma kutsun kohe
peremehe. — Kas ma wõisin herra Tõnisoniga — Siin mägist,
raal, Haapsalust et saa mingit wastust. — Ah kõik ühesugused
margad; puudujääk üle kahemiljoni marga. — Siin teatri kassa,
täna „Karmen", piletid kõik müüdud. — Mis kurat ott mul teie
teatriga tegemist, ma tahtsin herra Tõnisoniga -- He TOBOpH
•raiRB ppoMKO; Hmero M cvu.mMO? — Aga, preili, ärge katkes
tage Meel ühendust —- Teid nõutakse Tartust, jääge telefoni
suure. Kas ei ole siis wõimalik herra Tõnisoniga — Siin wangimaja, saatsime mangi juba kohtusse. - - Mis? I kolm miljoni
teenisid üheainsa operatsiooniga? See oli mast äri, mida wabariik ei tea! — Punkt kell 5 ole waksälis. Ära tottrta unusta kaasawõtmast!
Piiritusega et ole enam midagi teha. Walwawad
rannas kui kuradid! — Kas Anni on meel Teie juures? —
Laseb tänada. Litsensi mõtte juba homme kätte saada. — Wiimane waatus oli maga milets, jäin peaaegu magama. — Kas
räägite meel? Wõib olla, et wõiksin siiski ehk herra Tõnisoniga
— Emmi on praegu mannis, kõlistage weerand tunni pärast. —1742. — Siin pritsimaja. Kolmandamas linnajaos; tänawat ei
tea. — Seewaldi haigemaja. Meil ei ole wõimalik järele saata,
33
Mge ise siia. — Ah sina, poiss, sina et tea, kuidas sinu onn möib
õuseoa pea. -- Rääkige selgemine, midagi ei saa aru. — Siin
Ts^traal. Sõite 6 korwi saata. - Kus sa petis eita õhtu
Dltb; Õotaftn smd kella kümneni. - Ge sok impossible, il y a
quelq nn, corra pr endil — tu mcm amour? — Ma ei saa mitte
ionagr aru, — taheksin ometi wiimaks herra Tõnisoniaa — klõks
PPsf kõll
kkrr krrr krrrr----------- Kas räägite meel?
(DE)
Ajalehe ..Põhjanaela" kirjasaatja.
Ja mefitafe usinusega, mõni ajalehe
hqdlaotja kõmuteateid punab koqaia, sellest wäikene näitus:
««!?8 pr°ua ! Ma olen ajaleha ^Põhjanaela" kaas.
tooüne... Teü okrnaf fttn midagi kohutawat suhtunud...
Jumstage ruttu! Ma pean sõnume meel täna õhtu trükikotta
wnma, sest homme hommiku wara ilmub see juba lehes Meie
waiame niisuguseid teateid, nagu igapäewast leiba!"
„Woata aga moatc, missugust tralli teie seal siis ei tee!
JoJ), eks ma sus reagr... Teie tahate siis kõik teada foabo?..„
Jah — noh — eks recthbtt wõib küll... Woadake
„Rutem, rutem, ma tähenda kohe üles."
„No jah — Woabram tuli lakku täis koju.
MMörtsukas?"
„Noh, sedasi ei maksaks just ploameerida —"
tamÄfnamHto«aei
,uba>bo nimc-
,,Vaarub tuigataiga sisse — ja mina — noh — kasin
parajastr lapse mim - aga tema, näe - kahmab korraga
.,Suurepäraline! Suurepäraline! Wiisteiftkümmend aastat
siinmtood ja kautab kör õigused! Edasi, edasi, armas proua!
Ma vean faftltria meel tana õhtu trükikotta wiima!
„Noh, nii nagu juba reagitud — kahmas pussi kätte.
Soate aru? Ja mina ütlen meel: Woabram, Woabram ia
laps - noh laps seisis seal, nagu teie seal..."
1
»Wäga hea! Wäga hea! Meeleheitliku ema ärdaist palwM
hoolimata, tõstis metsik ka noa ja —"
... 'M mi - jah! Torgake lõik Ülosse. Las ta wantsimu
hlüatoguft foobib/'
Küll ta siis kahetseb ja
94
„ Niisugused inimesed ei tunne kahetsust, armas proua!
Edasi, palun! Homme loete juba lehest!"
^Noh teised lapsed tulid siis koa pealt moaiamo. Ja mul
kõigerväiksam süles — nisa otsas. Ja km ta nülib pussi tõstis,
karjusin meel, mis kõri mattis: ,,'Loadram, Woabram, sa
roana kroawijoodik! Tahad sa, et ma oma Viimasest lahti pean
saama!"
„So, fo! Wäga hea, rüüga hea! See on iu otse hirmus!
Noh homme taamab „Põhjanaela" lugejad ometi midagi
lugeda!
.
.
„Tahtsin meel kapi pealt moambti wõtta ;a — aga mis sa
saadanaga teeb, kõik oli juba hilja!.."
„W8ga hea! Suurepäraline!... Kõik oli juba hilja.
Werine nuga paremas kaes —"
„Ei, roerb ma ta antsloageri kulles küll ei näinud."
„AH soo, ma mõistan! Rinnalapse kehasse tõugatud nuga
oli meel —"
Ei, ei — mis te seal reagite? Lastest ei saanud keegi
wiga!"
„3a — aga — ?
„Noh, kas siis teie amsoamine nii nõrk on? Ma ostsin
minewal nädalal Karpasowi poest seeliku jaoks kümme küünari
pa pilati. Maksin küünra eest sadawirskummend marka — ja
Me lõhkus ta nüüd noaga tükkideks. Ma hüüdsin küll: Woabmm! Wõta kearid! Wõta kearid! Aga kas niisugune weantael märkab.
„Ja ta ei ole ühtki last puutunud?"
^Noh, ei! Kas ikka meel aru ei foa?"
„Wahest ehk noaga riirnas?"
Mga ei! Knlop ma talle siis juba woambriga oleks
fämtanub!"
„6o! So! Ja selle tühja asja pärast peate teie mind tund
õega kinni?! Mis teie õieti mõtlete ? Ma pean kõige hiljem
kella kümneks ühe rniisaka mõrtsukatöö üles nuuskima ehk
Vähemalt mitmemiljonilise murdwarguse. Kui ma seda ei tee,
Ns' antakse mulle homme jooksupass ja katsu siis ilma rahata
sellel kallil ajal elada! Jumalaga!
95
Kateal ajalehetoimetaja»
„Wxs teie mulle seal toote? küsis ajalehetoimetaja kirjanikult.
Ma tõin teile täna wäga huwitawa käsikirja:'„Meie maa
kera lõpp."
„ Muidugi pettus?"
Mitte sugugi pettus. Ma olen kuulsamate loodusuurijate
ettekuulutused kokku Võtnud ja sellest nüüd tähtsa kirjatöö
kirjutanud. Selle aasta Viimsel õhtul hukkub meie maakera,
selles olen ma kindel."
ea küll, wastas toimetaja, teie kirjatöö on wastu
wõetud ja hakkab kohe homses lehes ilmuma. Mis tasusse
puutub, siis ütlen ma teile ette: Kui teie Valetasite, ei maksa
ma teile mitte pennigi. Hukkub aga meie maakera tõesti 31.
detsembril, siis Võite 2. jaanuarit meie lehe kontorist oma
honoraari kakskümmsndwnstuhat marka kätte saada.
Jätku (eiteale!
Hans Lepik ja Karl Tomingas olid üksteist Tsentraal reste*
raams kuude eest tundma Sppinund. Prkkamesi olid nad headeks sõpradeks saanud — mis ju Tsentraal restoraani maitse»
rikka lõunasöögi suhtes täiesti arusaadarv.
Lepik ja Tomingas ei lasknud mitte ühte päewagi mööda,
kus nad mitte Tsentraalis lõunal et oleks käinud. Aga ella
kohtasin ma Lepikut lõunatunni aja! hoopis teises linnajaos.
„Tomingaga sõin ma eila Viimast korda ühes lõunat!"
kinnitas ta Vihaselt.
Mispärast nõnda?" küsisin ma osarvõtlikult.
,,$a on ju üsna kena mees," wastas Lepik, „oga ta teeb
iga lõunasöögi juures ikka ühte ja sama nalja."
... ^See on igatahes pisut tüütaw," tähendasin mina, „aqa
siiski:ftit restoraan teile meeldib, ja km Tomingas muidu lõbus
seltsiline on, siis ärge kuulake lihtsalt, kui ta Igapäero ühte ia
sama nalja räägib."
»Ma ei kuula ju sugugi," tähendas Lepik Vihalelt aaa
tema nalja ei kuule mitte üksi, toatE) näeb ka."
' '
96
.,Seda ma ei mõista. Mis nali fee siis on?"
„Ia, teate, tema nali on järgmine: Tomingal on ees kolm
walehammast. Ja, et mind wihastada, laseb ta need iga tõuna*
söögi juures supitaldrikusse langeda."
(Tõesti sündinud lugu peale Kristuse sündimist.)
Kes peaks see kahtlane mees olema? Ta istub üksi ja liikumata wagunin urgas ja on enese kuni kõrwuni kasukasse mässi
nud. Üksainus latern — teine oli kustunud — walgustas õige
nõrgalt minu ümbrust. Et mehe pea täiesti kasuka kraesse on
peidetus, siis ei w-õi ma tema nägu sugugi nälja.
Äraneetud öösõidud!
Kui ometi weel mõni reisija wagunisse tuleks? Harilikult
on öösise Rakwere rongi esimese klassi wagunid ikka wiimase platsini täis tuubitud. -Öösel üksiku reisijaga tühjas wagunis sõita
on tõesti õudne!
Ma olen wiimasel ajal tutiga Palju raudtee-wargustest kuul
nud. Selle mehe jääkülm rahu paneb mu tahtmatalt hirmuma.
Mispärast ta ei suitseta? Mispärast et anna ta enesest mingisu
gust elumärki? Ta ootab minu magamajäämist, et mind siis
kerge waewaga paljaks riisuda ~~ wõi koguni ära tappa! Ma
olen hirmus nutsinud, aga et tohi magama jaaba, mttibu olen
pääsemata kadunud. Kuidas ta silmad läbi ämarikwalguse nii
kahtlaselt minu Poole kiirgawad!? Ta teeb ennast ainult ma
gama, aga ta et maga. Tulensikns et reisi ma öösel enam iialgi
üksi ehk ma pean teadma, kes mu kaasreisijad ott!
Tal on kahtlemata rewolwer taskus. Milline kergemeelsus,
oma elu ja waraudust kurjategijale ohwriks anda.
Rong peatab!
Jumalale tänu! Lagedi jaam. Lähen teise wagunisse.
Ha — sealt tuleb keegi uus reisija. Taewale tänu!
„Tere õhtust!"
„Tere! Tere!"
Ma hingasin kergemalt. Nagu raske koorem langes minu
südamelt. Tahaksin teda kaelustada ja suudelda! Ta on minu
97
kaitseingel, kes mind kõige hädaohtlikumal silmapilgul maha ei
jätnud. Nüüd ei julge see jultunud kurjategija midagi enam
ette wõtta. Ma olen Päästetud! Nüüd roõin ometi rahulikult
magada. Olen hirmus wäsinud ja suudan weel waetvalt silmi
lahti hoida.
Ei rööwimist ... ei elukallalekippumist ... uni ... magus
uni ... unenäod ... ma ei mäleta enam midagi...
„Tapa!"
, ärkasin üles... Haigutan — õõrun silmi ja ivaätan
uniselt ringi... Teine latern oli põlema süüdatud ja wagunis on
juba rohkem walgust.
Keda ma näen!? Minu sõber Müller!
,"Kuda siis sina siia sattusid? Mis — tulid ka Tapale?
Kallis sõber, kas sa tead, tuda ma sind öösel kartsin; ma pidasin
sind^ rööwliks ja mõrtsukaks. Hahaha! see on tõesti midagi suurepäralist. Mis?! Ka sina olid samal arwamisel? Ei ole halb'
Sinu wälimus oli pimedas aga ka tõesti hirmus kahtlane. Ah,
minul niisama? Noh, meie kaasreisija wabastas meid wiimaks
sellest piinast ja surmahirmust, nii et rahulikult magada wõi
stme — ta oli meie kaitseingel. So — nüüd oleme kohal. Lähme
einelaua-ruumi ja joome klaasi theed. Noh, wõtame siis oma
asjad ja ruttame...
müts?... Pagana pihta, kuhu ma siis mütsi panin?.*
Kus on minu tshumadan?... Kus on minu kirjatasku?...
Mis!?... Ka sinu pakid on kadunud?... Kus nad on? Kurat
wõtaks! Ma panin ometi tshumadani siia riiulile... Kadunud
—• kadunud...
Aa—h — nüüd ma tean! toee oli ineie äraneetud kaitseingel 1"
I
98
Narride wöistlus.
tegi Heidelbergi ülikooli nürwiarst on alvaldanud ühe kogu
waimuhaigete Iuuletu.fi ja joonistul i j ci nen be „ £uufiteo@tegct
näidata Püüdnud, fui wäga sarnased need ekspressionismi jüng
rite omadega. Wahe on ainult selles, et nõdrameelne tõesti seda
on, mis ekspressionist olla tahab, nimelt lapselik. 3iüüu on mit
med äärmised kunstnikud ja luuletajad katset teinud, rügipäewal
järgmist arupärimist sisse anda: „Mis mõtleb riigiwalitsus
teha, et niisugust räpast wöistlust ja niisuguseid waimuhatgerd
mittekunstnikke kõrwaldada ja kahjutaks teha?
.Siiamaani et
ole nad Meel kull ühtegi erakonda leidnud, kes selle arupärimisega
oleks esinenud, illiis toõib ka roa litsus nende toaimuhaigete mastu
teha, kes enesele kord pähe on wötnud, luuletada, joonistada ja
maalida. Walitsustel on ju tänapäew nii mähe autoriteeti. Kui
waimuhaigetemajade elanikud sama pööraselt maalimad, fui eks
pressionistid, siis mõib seda toabaudadci, nad ott uimelt nudrameelsed, ^a kes hull ou, see oti ometi palju ehtsam ja algupära
sem ekspressionist, fui see, kes ainult hull olla tahab. Kui üldse
keegi selles suhtes häbemata wõistlusest rääkida mõiks, siis ainult
kahetsuswäärrlised waimuhaiged: sest on igatahes alatu, kui nõd
rameelsusega kõmu tehakse, ilma et selle all tõesti rannatakse.^ x$a
räpaseks mõistluseks et saa seda ometi nimetada, kui maalitakse
nii hästi, kui mõistetakse. Maid Palju ennem, kur maalitakse, ilma
et selleks annet oleks. Ekspressionistid waimn haigemajas ei taha
ju oma lapselikkusega äri teha, seda rohkem aga niisugused eks
pressionistid, keda tuubalt ringi jooksta lubatakse. — Üldse on
ekspressionism waimuhaigete majas palju wanem kui tema Ma
hult elawad järeleaimajad. On siis Põhjus kaebava? Kes min
gisuguse lollusega maha saab, sel ei, ole .mingit õigust algupära
kiruda.
.
...........
Üldse on inimessugu omis kultuurawalõugs nn pööraseks
muutunud, et kõigis ringkondes hullumäjaliste wöistlust karta
Mõiks. Kui ta selles suhtes protestiga esineda tahab, siis on sel
leks ehk nüüd ülem aeg. Miks ei ole weel „fortrottide" „boxrottide" õpetajad arupärimist sisse annud, et neile tantsutõbega
(Veitstanz) konkurentsi tehakse? Ehk arwate wahest, et nad toa>
muhaigetemajade wöistlust karta ei tarwitse, sest et nad omis as
jus juba ammugi ette on jõudnud? Milline kummaline eluwõitlus! Üldine narride ja narrikeste wõidujooks! Üks püüab
suurem narr olla fui teine. Kui see hullustus samal kujul edasi
kestab, siis on ilmal temast weel midagi suurepäralist oodata.
99
Ekspressionism wörb mureta tuleroifu raoabaia: Tõsised narrib
on just sellepärast rtitot ja luku taha pandud, et teised wabatahtlifuö narrib seda wabamalt mässata ja jampsida wõiksid. Kui
arupärimisest üldse juttu wõiks olla, siis oleks see ainult hullumajaliste poolt wõimalik, kes walitsust paluwad, 'et neile lubataks mitte enam sellesse pöörasesse ilma tagasi tulla.
Sic est
Rosre Mettfi MõtLetsrad.
Km keegi neiu ütleb: „Minu ainuke roarandus on minu
woorus l" siis on tol harilikult mitu maranbuft
*
Mõne naise süda on nagu ahi; peab ikka pölewat mater.
loalt juurde lisama, et tuli ei kustuks.
*
Õnnelik armastus on sagedasti õnnetus termifele . . .
*
Abielu on sadam, aga niisugune, kus kergeste miini otsa
wõib sattuda.
*
Kergemeelse naise peale wisatakse kiwa, aga need on sage.
baste — kalliskivid.
*
Kui meie neidusi jälgime, siis jääwad sagedaste jäljed järele.
*
Kellel seedimine rikis, kiidab karskust.
*
Wooruse hanakiwa ostetakse kullasepalt.
*
Kui margal warastamiseks
ennast ausaks inimeseks.
wõimalus puudub, peab ta
*
Kui naine armastab, kaotab ta südame; fui mees armastab,
kaotab ta peale südame ka mõistuse.
*
4*
100
Llu^võidujooksus mõibamab imeliku! kombel enamisis —
roomajad.
Kes oma rumalust marjata mõistab, ei ole mitte kõige
rumalam mees.
Oleks Jumal maailmaloomifeEs fommiefom kokku kutsunud,
loomifetöB oleks meel praegu poolele.
*
Naine on pähkel. Õnnelik mees, lellel enam hambaid
ei ole . . .
Ühest raamatute nimekirjast.
e truudus " (haruldane eksemplaar.)
„ M e h e woorus" (kaunis rikutud.)
9Ieiu süüLaus" (esimene lehekülg puudub-)
„Lapse õunistus" (järgmised anded igalt raamatukauplejalt saada.)
Mbleerwd »s
ära anda üksikule meesterahwale, kes kõik minu mölad, mis
mul maksta on, ära tasub.
101
ÖJsngpoifi metfemõlgufufed.
1.
Abielu koorem on nii raske, et sagedasti kolme waja läheb,
et seda kanda.
2.
Poleks Aadamat paradiisis olnud, siis oleks
mehele läinud.
Eewa maole
102
3.
,.Mma mõitfin tema südame \a kosisin ta,6 räägib mees
oma naisest. Samuti wõiks ta jänes ütelda hagijatest: „Minc
sundisin neid jooksma."
Narsed annameb iffa rohkem kui nad tubawad: mehed
teemad seda aga ümberpöördult.
5.
Rumal naine on palju kardetawam, kui rumal mees, sest
ta räägib rohkem.
6.
Nii naise suus
kui mesipuus
on palju magusust
ja elukibedust.
7
Naised lemamab surnuid, et elawate seas tähelpanu ära
taba.
8.
Müüks peab oma risti kandma! Nõnda piiblis. Kui palju
oleks stis naistest jalakäijaid?!
9.
Enne musu ja siis küüned
nii on meie naised kõik!
10.
Naised on mõistatused, aga ainult mõned üksikud on nendest — hinuamõistatused.
il.
Naisel wõib puududa tarkus, aga mitte kunagi kamalus.
1*2.
Olgu mees tui tugew ka,
kinni ei saa pidada:
angerjast ta sabast
ja naist ta antud sõnast.
13.
Mehed matitferoab
tt&mie ?
ilma {a naised omi mehi. Mis teie meel
103
14.
puha-tustusi"* °n fi?m0be p^diis. hinge põrgu ja rahakoti
15.
öeldakse, et naisid uudssbimulikud on. Ühes asjas ei
ole nad seda aga mitte. Nad ei kiiss kumm, kust mees selle
raha wotab, mis nad tarwitawad.
16.
Mõistlikkude meeste sekka ilmuti ilus naine ja nambemara
on malmis.
1
Kahekümneaastane neiu küsiti: Kuidas ta on? — kolmerumneaastane: Mis ta on? — Neljakümneaastane: Kus
ta on ?
18.
^isA?amLwarguse eest ei ole seaduses nuhlust määratud,
wrstrste selleparast, et waras ennast wiimaks ise nuhtleb.
19.
Armastus teeb pimedaks! Sellepärast teernab armastajad
nn sagedaste eksisamm?.
20.
Mees on armukaoe, kui La armastati, naine aoa ka siis
kui La nutte et armasta.
f'
21.
Mis on
õnmtu
armastus? Ikka niisugune, mis kostmisega
22.
Mesinädalate järele tulewad mesinädalad.
23.
Mispärast kardawad nii mitmed abielu? Sellepärast et
nati heameelega teise mehele kosida ei taha,
24.
Armastajad on pimedad, ja kur üks pime teisele teeb näi
tab, sus langemad mõlemad abiellu.
25.
Ms on lesk mees?
aamtb.
Karistusalune, kes
ammšiwt
mi
104
26.
Ta
ta
ta
ja
lõpmata
lõpmata
lõpmata
lõpmata
mind mufutas,
mind kallistas,
mind armatas
mind unustas...
27.
Ütle naisele, et ta ilus on ja kurat kordab talle seda
paewa jooksul kümme korda.
28.
Naised wõiwad otita elu kolme ossa jagada: nad uniS.
Lamad armastusest — nad harjutawad armastama — nad
kahetsewad armastust.
29.
Ma heidan iga õhtu raske südamega magama; sest kui
Aadam magas, anti talle naine.
30.
tzaawaleht, mis wäriseb,
hämblikwõrk mis käriseb,
nii on naiste manne
täna kui ka enne.
32.
Naine on wõlauskuja, keda meie kunagi rahuldada ei
suuda.
33.
On ainult üks naisküsimus:
Armastad sa mind ?
34.
Januta juua ja igal ajal armastada, ainult see eraldab
meid loomadest.
35.
Wõib armastada ilma, et õnnelik oldakse, ja wõib ka õn
nelik olla tinte, et armastakse, aga armastada ja seal juures
õnnelik olla, see on kunst, milles meel keegi meistriks ei õle
saanud.
36.
Waeftkst ja armastust on raske marjata.
37.
Naine ei mõista mõistlikku meest enne hinnata, künni ta
ühele rumalale mehele on läinud.
105
28.
Kui palweõde palwewennake mehele läheb, siis loobuwad
mõlemad palumisest.
39.
Abiellu astumine majad rohkem julgust kui sõdimine.
40.
Armastus on hällilaul,
uinutab su magama,
kui sa uinud, waikib laul,
ärkad üksinda.
Karastus.
„Ei suitsetada tohi sina,
km tahad rahu majasse!"
nii pajatas üks linna maruma
kard oma tütre mehele.
Et toäimees kirglik suitsetaja,
siis tarwitas ta kamalust:
jäi naise imetu üsna külmaks,
et enam ühtki musutust.
Nüüd noorik jooksis ema juurde
ja kaebas nuttes temale:
„Ma lootsin ikka, et saan mehe,
kuid petta s-ain, oh, emake!"
Ämm kutsus kohe wäimeespoja
ja hakkas teda noomima:
«Mu armas poeg, mis on sul toiga,
et naist ei enam kallista!?"
„Ah armas mamma," imetas wäimees,
"Mu südames on armupõud,
sest kui ei saa ma suitsetada,
siis suudluseks mul puudub jõud."
Kui toana mammi kuulis seda,
ta süda kohe ärdaks sai —
ja teenijat siis hüüdis kohe:
ei last ju hätta jätta wõi.
$
106
Marie, tule ruttu siia,
sa jookse poodi jalamaid,
ja too j ealt kümme paberossi,
kuid kusi kõige paremaid.
Ei — kuule, Manu, too kohe sada,
mis ikka sellest kümnest saab,
pool osa neist wõib saada isa,
kes teab, ehk ka meel suitsetab..
' KasELrrd õyLtused ja. WajaNvUs.
1. Rottide ja hiirte HLwitamme.
Rotid ja hiired ei kannata kampweri haisu, sellepärast tuled
sinna, kus neib liikumas, mõned tükid kampweri panna, see
peletad nad tohe minema.
2. Abinõu lutikate wastu.
Osta apteegist kuus solotnikut kwassiapud (Quassia amara),
mida teema5 mees sulatada tuleb.
Delle Vedelikuga pese
mööbleid ja : nge, kus nob elutsemad.
Z.
Punase nina rawitsemine.
Pese nir. i kaks korda päewas, hommikul külma ja õhtul
tulise meega.
Ohtu! enne magamaminemist õõru nina järg
mise salmiga, mida ise rnalmistada möib;
5 grammi
Salitsiilhapet
10
Wääwli pulbrit
85
Waseliini
Sega hästi läbi, mille järele kohe larmiiaba wüib.
4. Kuva piima keeta.
Enne keetmist kalla katlasse mõni lusikatäis mett, et ainult
põhi kaetud, ja lase pisut aega keeda, peale selle maia mesi
wLlja, kalla piim katlasse fa pane tulele.
Nüüd wõib tuli et
tea kui suur olla, aga piim ei kõrbe kunagi põhja.
10?
õ'
Saapataldu toastupidatoaks teha.
,:llf
*aIb,lUuIeb kopaallakiga hästi sisse määrida.
Et
paremini sisse wõtab, siis peab lakipudelit
enne maantmft teetoas roees soendama.
6. Saapakreemi -Valmistamine.
malmfstöba. ^
f°bl!S enesele kõige
paremat
faapofreemi
Natuke naha pannakse kaussi, oga peale kallatakse mipalfu
terpenmm, et waha kaetud saab.
pa iu
Süs pannakse kauss teema mette, kuni waha üles sulab
Sns lugutaffe hästi segamini, künni kreeni hariliku paksuse
omanbab.
Jtaib segu liiga paks etemat, siis lisatagu meel
terpentimt juitre ja pandagu jälle feeroa mette.
Niisugust kreemi motmistatatfe pruunide saabaste jaoks,
õoomncufe musta kreemi, siis peab tahma juure lisama,
7. AbinSi- käsnade js soolaMgaste waStu.
Ä,™E°T°J?ti!iifaibläs,m °°"utagu 3-4 korda Päewas hapu
õunte lõigetega ja nad kaowad wäga ruttu.
’ V
8. «uba raswaplekke paberist wälja wStta.
.. dl°kU° rtputesffe tihe kord kriiti, kaetakse paberiga ja trit
gitotfe tukse pressrauaga.
y 1
m
9. Teine hea abinõu hiirte wastrr.
Kes karbooliga niisutatud nartsud hiirteaukudeose topib,
mötb julge olla, et uksn hnr teda tülitama ei tule. '
¥
10. Kõige Parem suulsprrtus
on foofo sulatis.
(Söögilusika täis
tiaan reeoetub mee peale).
la
puhastatud Iauafoula
11. Kuva toonu kartulid -värskeks teha.
Mette, milles kartulid keedetakse, lisatakse natuke piima
kartulid muutuwad palju walgemaks ja mäitsewamaks.
42. Abinõu Peatoalu toastu.
Kõige ägedam peawalu kaob ruttu, kui otsaesist tfitrom lõi.
tegs oõrutakfe.
108
13.
Stubtt silma prügist ja tolmust puhastava.
Kui silma prügi toõi tolmu sattus, Võetagu kohe tükk
puhastatud sibulat ja hoitagu silma ees, mis pisaraid sünnitab
ja tolmu silmast wälja uhub.
14.
Milleks soola kasulikult tarwitada wõib.
Soola suuremal hulgal tulbe kallada (lambi mõi priimuse
plahwatuse puhul) on üks parematest kustutamise abinõudest.
15.
Abinõu kõõma wastu.
Segatakse 9 jagu glitseriini, 2 jagu soodat ja kastoorõli.
Selle 'salmiga tuleb peanahk hästi sisse õõruda.
Enne seda
peab pead pesema ja hästi fuiroatama.
16.
Abinõu sulgloomave täide wastu.
Theelusika täis boorhapet sulatakse klaasi keema mee sees
üles. ' Selle sulatisega pritsitakse wõi pestakse Imbu ja täid
kaowad jäljetult.
17.
Wäga hea tint.
Wana tarwitusel olnud
kirjutusmasina-linti
leotagu
lühike aeg ühe toobi destilleeritud- wõi wihmawees, mis sula
tisele ilusa wärwi annab ja selles suhtes roaga bea ja kallihin
nalise tindi aset wõib täita.
18.
Kulmukarwad
kaswawad hästi tihedaks ja omandawad tumeda wärwi, ku
neid iga õhtu kakaowõiga hästi sisse õõrutakse.
19.
Pariisi daamide saladus ilusa näojume saawutamiseks.
Tõugatud ja puhtaks sõelutud magneesiumi segatakse nii
palju roosiwee hulka, kuni wedelik rõõsa koore tiheduse saab.
Kõige esiti õõrutakse nägu pisut glitseriiniga, aga siis selle
salmiga ja lastakse kuiwada, peale selle pühitakse nägu siidilepiga puhtaks. See on Pariisi iludussalw, mis tänini sala
duses hoiti, ja mille eest palju raha maksti, aga .Noor
Mats" sai saladuse retsepti juhtumisi kätte ja «maldab selle
nüüd tasuta oma cntemuüe lugejaile.
109
20.
Kes tahub LnmiwalgeL psfrr saada,
see pangu katlasse, kus tn pesu keedab, mõni tükk Lsitromt ja La
foom leiab täitmist.
21.
Lakkfaabaste Puhastamine.
Lakksaapaid tuleb kord nädalas wafeliiniga määrida, mis
peale neid mõni tund seista lastakse. Siis puhastakse saapad
waseliinist ja harjatakse pehme harjaga läikima.
22.
Kollaste saabaste maare.
Paks kastoorõli, mida Villase riidetükiga saabastele määri»
lakse, annab neile maga ilusa morni ja läike.
23. Portselaannõude tittimme.
Kui katkine portselaannõu tugemastt kinni seotakse ja 4—5
minutit piima sees keeda lastakse, siis kitib see kõik praod kinni
ja nõu on jälle niisama wastupidaw, nagu uus.
24. Hõbeda puhastamine.
Hõbedat pestakse keema mee ja ammoniaksulatisega (tinkpiiritusega).
Siis lastakse kuiwada ja puhastakse kuirna kriidiga.
25. Hea ja odaw hambapulber.
Weerand nael puhastatud kriiti ja weerand nael magneestat
segatakse hästi segi ja lisatakse juure mõni tilk piparmündiõli.
26. Zgawene Võlamp.
Wõetakse õhukindla korgiga klaas ja täidetakss kolmweerand
selle mahutusest oliiwõliga, millesse erneterasuurune tükk wos*
wori pannakse.
Kui wosworiwalgus kustuma hakkab, siis
lastakse klaas rniis minutit korgita olla, et õhk sisse wõiks
Voolata ja lamp rnalgustab jällegi.
* Mirltor
-W
8
ära anda sellele, kes minu wana ahjuroobi 75.000 marga eest ära Võtab.
110
ibiw wäike jutt.
Mees jooksis adwokadi juurde ja palus, et fee nii ruttu kui
wõimalik tema abielulahutus-palrne konsistooriumi annaks.
„On teil ka wastawaid tõendusi?" küsis adwokat.
„Ei ole, adwokadi herra, nad kuramused olid magamtstoauffe lukku keeranud."
Tnlewlku sõda.
Esimene sõdur. „Mõtle ometi, Ameerikas olla juba
niisugune suurtükk, millega saja wersta kaugusele lasta wöib!"
Teine sõdur. „6ee et ole meel midagi, oota künni
tulema suure sõjani, siis ei lähe meie enam sugugi sõjawäljale,
maid laseme kohe kasarmuhoowist."
Kõigesumem mmwiatit.
Juku. „Minu isa on meie linnas kõigesuurem muusikani,
km tema roitet puhub, siis kogub hulk inimesi meie maia ümber
ja kuulawad." —
Ats. „Aga kui minu isa puhub, siis et tee keegi enam
tööd ja kõik on rõõmsad." —
Juku. „Kuda fee siis on.?"
Ats. „Minu isa on „Dwigatelis" masinamäärija ja paneb
seal iga õhtu, kui töö lõpeb, roabrifutoru hüüdma."
Omaette peremees.
„ Mispärast teie siis nüüd kerjate? Teie olite ja alles hiljuti
Kure kaubamajas koutoriteenriks?"
• Jah, seda küll, herra Müller, aga kui kaua sa ikka teise tee°
mjaoled, tahaks ka wahest omaette peremees olla."
Peremees teab kõik . . .
Naine. „Armas Artur, mõtle ometi, mul on jällegi üks
aluspihik kadunud. Ainult meie toatüdruk wõib selle wõtuud
olla."
Mees. ^Missugune ta oli?"
Naine. „Punane"
Mees. „Sndist?".
N aine. „Iah, punane siid."
Mees. „Btts rahusta ennast, armas laps, niisugust aluspihikut et ole meie toatüdrukul.*
11
Pastor jo hiidlane.
Keeyi pastor kaebas hiidlasele oma häda. Tema kuub olla
wana ta kulunud ja kõhuke ei tahtwat enam kuue ftsfe
mahtuda.
f/3o, ja/ wastas hiidlane, „ufun seda küll, pastori herra.
Laut ei lähe suuremaks, aga orikas, kes sees istub."
Kaks naisnäitlejat.
^ ^m fi • ,'Aga. armas Salme, kui fee häbemata inimene
sind suudles, siis oleksid sa ju appi hüüda wõinud!"
Salme. „AH, misjaoks seda? Ta sai sellega üksi wal.
mis . .
Tunneli nooti.
Preili Elly. Häbenege, isand Tamm, et teie matta3
poisiks tahate jääda, teie mõiksite ometi ühe naise õnnelikuks
teha 1"
Sfattb Tamm. „Seda morn ma ka nõnda — wana.
poisina ..."
Liialdatud.
■
3sond A. .Räägitakse, et kõik Wiljandi nooredmehed
sinuga tutwust olewat teinud?"
Reiu B. „No, kui suur fee Wiljandi siis õieti on!—"
Raudtee kassas.
Jahimees (koeraga). „Palun üks pilet Kloogale."
Piletimüüja. ..Koerale peate ka pileti mõhna."
Jahimees. «Wäga hea, üks lapfepilst."
Piletimüüja. „Kuidas nii?"
Jahimees. „Roh, ta on alles kolmeaastane.*
Tunneli oma sõpra.
Lillemägi on haige. Ta on juba kolm nädalat surmaga
wöitlemas ja ilm näib teda juba pikkamisi unustada tahtwat.
Aga ühel päemal teatab talle naine, et tema sõber Leemekulp
murelikult tema terwise järele olla küsinud.
Lillemägi kargab woodist üles: ^Häbemata rnõllaroog!"
Naine pahaselt: „Aga kui inimene sinu wastu nii kaas.
tundlik on!?"
^Kaastundlik!" hoigas Lillemägi; „ta tahad ainult teada^
kui kaua ma meel elan! Meie korterit tahab ta saada, nii*
sugune wõllaroog!
Konnasilmad.
Apteeker. „6o, wöi teil on konnasilmad, siis wötke aga
pude! konnasilma-Linktuuri."
...
Talumees. „€i aita midagi; ma olen tuba mus pu
delit kinni pistnud. Ainult seedimise ajas rikki."
Hale sissekukkumine.
Keegi daam sõidab Tartu maanteel tramwaiwagunis ja
kallistab mätfeft foxitõugu fülekoera. Keegi tema wastasistuw
noormees moolab seda pealt ja õhkab:
„Ah preili, ma joomi?jm heameelega teie sülekoer olla:
Daam naeratab ja taastab:
„Ärge soowige seda, noorherra; ma sõidan praegu looma,
kliinikusse ja lasen sellel koeral saba lühemaks lõigata . . .
Põhjus.
R a i n e. August, sa oled liiga palju mina joonud. IgaLord teed sa seda/enne kui meie rongile läheme.
Mees. Ja muidugi armas Anni — kes praeguste yöövaste fõiduhindadega raudteel sõidab, peab hull ehk joobnud
olema."
1X3
Kaks suvitajat,
suure wihmaga Klooga jaamast kosu tõttamad).
Esimene su mi ta ja. „Araneetud halb ilm!
Kas seda
meile nüüd tarwis oli!"
Teine suwitaja. „Ära kim armas sõber; siiamaale
ou wäga futm ja põllumees Larwitab wihma."
Esimene suwitaja. „Ms see mulle korda läheb?
Ja kui mulle ka mitte ühtki kuiwa kohta ihu peale et jää, et
müü mulle talumees wõid mitte pennigi odawamalt.
Mispärast? Sellepärast!
Linnanõunik A. „ Ütelge mulle, armas amettwend,
millest fee tuleb, et meie linn nii halwaste piimaga warustatud?"
Linnanõunik B. «Wäga lihtsalt! Meie piimamarustuse.komisjonis istuwad ainult wasikad . . *"
Ometi kord!
.. . D of t o t Terpe n t i i n (kes Pirital ühe uppunu ellu on
äratanud. rõõmsalt enesele): „Esimene juhtumine, kus ma oma
kolmekümnewileaastase praktika kestes ühe inimese elu olen
päästnud!"
Pöyjusmötetega naine.
Mees (ootamatalt tuppa ilmudes ja nähes, kude keegi
wõõras mees tema naise kuklatagust suudleb). „Ha, sina truudusmurdja ja abielurikkuja! Sa lased ühest teisest oma kuklatagust
suudelda?"
...Naine. „Ma ei pane põhjusmõttelikult tähele, mis minu
felio taga sünnib."
Hea naine.
.
^ Ees. ,.Mis, lõunasöök ei ole ioeel malmis? No. fee on
juba kurat teab mis! Ma lähen restoraani!"
Naine. ..Oota ometi toeel wiis minutit!"
Dk e e s. ..Jõuad siis nii ruttu walmistada?"
N a i rt e. ..Ei. aga siis wõin ma ka ühes tulla."
Kuidas meeldib?
Proua Taks. „Ma nägin täna teie herrat abikaasa esi
mest korda peale pimesoolika operatsiooni."
Proua M a k s. ..Noh. kuidas meeldib ta teile siis nüüd
ilma pimesoolikata?"
114
Uudis.
Mitmekülgne ja ojaro ärimees Mutt kaebab oma sõbrale, ch
ta ühe tuhandemargalise raha kogemata klosetti on lasknud
kukkuda
S õ b e r. :,,9lo,: ega sa siis raha sinna et jätnud?"
.
Mutt. «Muidugi jätsin. Pidin ma seda siis klosetist otsima
hakkama?"
Sõber. «Sellest ei suuda ma aru saada; sa mõistad muidu
igast sõnnikuhunnikust raha
Wiisakas leeritüdruk.
ÕOetaja. „ZLoh, armas Liisi, mis ütleb meile kuues käsk?"
Liisi. «Teie ei pea abielu rikkuma!"
Õpetaja. „Sa ei ütelnud õieti, armas laps; käsus on
öeldud: Sa ei pea abielu rikkuma!"
"-r L i i s.i (punastades). „Ma et teadnud, et õpetaja hsrpale
„siNü" wõib ütelda.".
Wöörustas.
Lookene ühest Tallinna lähedal olemast suwituskohast.
" Jnshener Nobe tuli linnast oma sõbra adwokat Paragrafi
juure, kes linnast wäljas suwitamas oli, MõSrüsele.
« Mängiti kaarta, joodi konjaki ja mindi pärast mere äärde
jalutama.
f '
«Teil on siin tõeste rlus elada!" rääkis Nobe. «Wärske õhk,
meri, mets jne."
• „AH, mertnaš, jec ei ole meel kõrk. Ma wöörustan sind meel
niisuguse lõbuga, nii et sul suu wett jooksma hakkab."
Sõbrad jõudsid selle aja sees mere äärde. Adwokat surusõrme suu peale, tähendades, et sõber waikne peab olema, ja lähenes siis salalisel sammul ühele supeluseonnile, kuna ta, sõrmega
tõnstnates,. insheneri enda järele käskis tulla.
..Ma puurisin salaja paar auku supeluseonni seinasse", soststas ia inshenerile, «kaks märkest auku, waatad nagu läbi stereoskoobi. Ma ütlen sulle, midagi suurepäralist! Mis on meie maa
likunstnikud selle was.tu, ainult null..."
„Hm... õige • huwitaw!" wastas inshener, feelt nilbates.
' „Waata, maata, meie tulime just parajal ajal!" sosistas adwo
kat Mesise suuga.
Selle aja sees wõttis ennast keegi daam supeluseruumis rii
dest lahti.. La seisis seljaga walwurite poole.
«Noh, wennas, mis sa ütled?" küsis adwokat. «Mis? Kas
ei ole ilusad kehawormid? ? Just nagu treitud!"
115
„Näkineiu! Päris näkineiu!" wastas mshener ivaimüstusega. ,,-Kes La on? Tunned sa teda?"
. y
„Oota, oota, ta pöörab kohe näo meie poole."
• ■ ,- .
w£i silm op ilgu! pööras „ näkineiu", kes enese Luba riietest
oli wabastanud, nende poole.
„Minu naine!! jahmatas adwokai ehmatades, kuna tti
insheneril warrukaft kinni haaras ja teda supeluseonnist eemale
tõmbas...
Warustatud.
Keegi talumees, kes Keilast Tallinnasse sõitwale rongile KM
iviimaser silmapilgul pärale jõuab, ütleb: „So, nüüd wõib rong
minu pärast kas wõi kuradile sõita!"
Wagunis istub aga keegi pastor, see lausub noomides: Kui
das mõtte teie nii jumalakartmatalt rääkida- mõtelge ometi, siiS
sattuksime kõik põrgusse!"
Mees aga wastab rahulikult: Minul ei ole midagi Viitav
sest mul on Pilet edasi- ja tagasisõiduks."
Telegramm.
Keegi lihunik telegrafeerib Viljandist oma naisele:
"Et õhtune rong wasikaid ühes ei wSta, sibis
sõidan ma all es h!o mme."
Aga — siis. . .!
\sfa wihastab oma rcaCatu poja iile ja pajatab: , Sma
wõrukael, sellest ajast saadik, kui sa ilmale tulid, ei ole sa mind
wesl ühegi silmapilguga rõõmustanud!"
Poiss aga maštab maga ifeteaömalt! „Aga enne seda .!"
Perekonna asi.
^
Kahe lapsega lesk mees kosib lese naise, kellel ka kaks last on:
nenoe abielu kestes sünnimad jälle kaks last. ühe! püemal kostab
lastetoast 6 innus lärm. Naine käsutab: „Kuule, mine maata
mis seal on!"
"Ei midagi," wastab mees; „sinu ja minu lapsed peksaüxrd
meie lapsi."
Ei ole enam maierjaali.
Wiis wäikest poisikest mängiwad külatünawal porilombis.
Juhtumisi läheb kirikuõpetaja nendest määda ja küsib: Mis teie
siin teete?"
116
Keegi poisikestest wastab: ,/Ehitame kirikut.^
„So," lausub õpetaja TraeratabeS, siis peate ka kirikherra
finfuSfe panema."
Selle peale wastab kõige wäiksem kaheaastane poisikene:
„Meie Leetime tüll, ei ole enam titta."
"""""...'""H
astajad
Kõik peenemaitse harrastajad
linult
nii noor kui wana, sööwad ainult
shokolaadi
Wabriku kontor ja ladu:
Tallinn, Uus tänaw 13 ehk Müiiriwahe
tänaw 62. :: Telefon 11—38.
IH
ESIMESE JÄRGU
Eeskujulik köök kõige osawamate
kokkade juhatusel
>:
LÕUNAD KELLA 1—4
ajalehtede talitustele, tubaka ja paberossi tehastele, kon«
Serwi. wabrikutele, õlle ja mineraaiwee ladudele ja igasugus
tele muudele ettewõtetele, kus suuremad, 3—6-tonniIsed autod,
oma kõrge hinna, suure kuttekulutuse ja paindumatuse tõttu
kohased ei ole,
FORD MOTOR COMPANY ainuesitaja
HANS WINNAL, Tallinnas, S. Tatari
t. 1.
Kaelasidemete
la
püksitrakside tööstus
» •
• *
A. Dörwaldt,
" Tallinnas, Wiru t. 16, kolmandal korral.
Soowitab alatisest suurest maitserikkast wäljawalikust
„SAMPO"
TALLINNAS, W. PÄRNU MAANI. 9,
Telegram. adress: SAMPO, TALLINN.
KÕNETRAAT 1—19,.
x
X
LINM EKSPORT.
Kontoril on esialgu järgmistes kohtades
wolinikud ja ostupunktid:
12.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Tartus: H. Wiira,
9.. Abjas; P.MQis»wald,
Walgas: J, Põdder,
10. V J. Täks,
Petseris: O. Warrik.
11.
„
T. Pops.
* J. Pallo1:
12. Wiljandis: J. Taar.
13.
*
M.Weldemann,
Pärnus: R, Martens.
..
J.Ottosson.
14.
. J. Jaansoo.
„ O. Ruubel.
15. Wõhmas: J. Maraulson.
H. Wuht.
16. Worus: O. Warrik.
Linade wastuwõtmine ülemalnimetatud
kohtades iga päew*
iiII!j!k!!!iI»I,>WWM!I!«!liIiIWIIM!!!IiIiI,iIl!!M!!WWIIII,Illil,!!,,,Illil,Illlillllilv,,!,,11!
Kaupmehed
ostawad kõlgcparemat
shokolaadi |a
komweki kaupasid
fi. Brondiannl
kompweki tööstusest
W. Tartu* 1 2 3 4
Telefonid:
nr. 7-93
kontor; 8-23 ”
4
aTs!
W „Laborator„
wabrik
nr. 12-88
Lauawabrik
nr. 12-89
Tallinn, Wiru t. nr. 4.
Telegr. adr.: Atlanta-Tallim%
ABIKAUPLUSED; Tallinnas, Jaani tän, Krediit Panga majas»
Tartus, Aleksandri tän. 1. Teler, nr. 3-95Mag&sinis jaoskonnad; | jA./S. „Laborator’iM saadused:
1) Manufaktuur ja pudukaup p Pesuseep,
2) Kolonial kaubad
Kõige peenemad iiuseebid,
3) Apteegi kaubad,
1 Kölni wesi, Vegetal,
4) Elektri armatur ja tarbeasjad! | Hamba kreem, Rriolin,
|j Lanodermin, Saapa kreem.
Hinnad mõõdukad. Wäliawalik suur.
„ELiTE“- wabsriku autode ainu-esitus: sõiduautod, eiektri-weoautodjahuwabriku sisseseaded, kudumisemasinad ja jalgrattaid .DIAMANT-'
Oma lauawabrik ja puuhoow s Tallinn, Telliskiwi tän. nr. 35.
Müügi! — lauad ja mitnaet sorti puud.
Oma nööbi ja traatnaelte wabrlkud.
?=: Osakonnad wüljamaal; Berlinis, Kopenhagenis ja Londonis- r1
rrzssszsszzsx
W? Mr -M W*
K
m
a
*
te „5eletf“ *
«
Tallinn. Satuta lSnaw nr. 1.
»
Suur wäljawalik kohalikkudest ja wäljamaa nah
kadest. Wärwilised ja mustad
schewro >a ja seemisnahad, lakknahad,
kroomnahad. Talla-, pinsoll-. fijarotelf j- woodrinahke.
Müün wärwilisi ja muste saapasilme ja
haake.
KKKKKOOK KOKK «««KK
ramim
felegra
Tulwer
o.
/o. Ä. R. Tulwer
Tallinnas, Kopli tänaw nr. 2.
Päewane tel.
8-59.
Öösine tel.
16-49.
(Eedise Kopijewski wabriku ruumides).
iStaie piirati arwul ja saurEstis ofiposi tähendatud tellimisi wasfo.
Elektrotehnika:
Igasugu elektrimasinate ja aparaatide, ka mõõtmiseaparaatide, nagu
weolumõõtiad, lugejad jne. parandus ja järelproovimine ja ka tar
be korral uute ehitamine, punumine (wikeldamine), jõu andmine ja
walguste-jaamade sisseseadmine, korraldamine — jne. jne. jne.
Mehaanika:
Aurumasinate, bensiini-, petroleumi-, nafta-, gaasimootorite, raskeja kergeautode, saekatrite, laewamasinate, katelde, wiina- ja tärklis
wabrikute. põllutööriistade ja masinate parandus, tarbekorral ka
uute ehitus ja sisseseadmine — jne. jne. jne.
Galwanotehnika:
Kuldamine, hõbetamine, nikeldamine, wasetamine, Inglis tina tinu»
tamine, seatina tinutamine, tsinkimine jne, jne. jne.
Kõiki töid juhatawad kauaaegse praktikaga tööjuhatajad eriteedle*ed: :: Igal alal asjalik ja maksuta nõuandmine. :: Asjatund
jad montöörid alati saadawal, ka wäljasõiduks.
Holel-restoraan
Sofllnnas
„I|enftoa!“
::
harju lätteta nt 37
::
Minnes
uuesti remonteeritud ruumides.
Vvhlsö nvmbMöüd. :: SnEcpäteliiie fiif.
Lõunad kella 1—4.
Miiriljs nipsid eSisileieiä lips Mms
Oma destillatuur.
H
I
Taiimn, Harju t, 45.
%
Könert 8-26
Kõige kasulikum sisseostu-koht
jällemiiüjatele.
W
Masinarihmad
halata, nahast ja
kameükarwast,
rihmaühendajad,
M
||
rihmawaha.
Aurumasinate ja torude pakkimise
m.
I JW
materjaal — klingerit ja asbest.
Gummikaubad — gummi ja spiraal*
warukad, jalgratta ja autogummid.
Kmasiwabnku sisseseaded ja neile kuuluwad tarbeosad.
Suurel arwul petrooleumi lampe ja nende üksikuid jagusi.
Il
Tallinn, Weneturg nr. 5 (Gonsiori u. nurgal). Kõnetr, 14-75
Soowitab ladust
wabriku hindadega
onnast:
j
Naha osakonnast ;
idat,
!
Talla-,
........... i
pinsoli-,
j
*ke;
šiksuguseid
Ostab
pastla-,
kroom ,
chawre-,
juhtnahka ja kõiksugu
muud
ialkaup.
saapakraami.
looma-, wasika-, lambaja kõiksuguseid teisi
11£f OtJKl&e
l kauplusest.
Tallinn, Wiru t. nr. 1.
Nahawarik
„HELIUS“
Kohilas, Tohisoo mõisas, walmistab
leul iroeiEla
ja kõiksugu teisi nähku wäljamaa
meistri juhal, wõistiem. headuses.
Pargib pealsenahku ning wahetab
ka wasika- ja lambanahku.
Pealadu: Tallinnas, Gonsiori tän. nr. 2
Weneturu nurgal.
6
A. Kapsi <& Ko.
Telefon 775,
Peakontor: Harju t nr. 48, oma maja, Tallinnas,
Abikontor: Berlin — Friedenau.
I. Elektri juikul
II. PuutööBlüse laoskond. III, ileüldlne koskend.
Oyeamed, mootorid, wentilaa- Kunsti maitselised mööblid
toridi woölümöõtiad, voltm eetrid, ampermeetrid.
Elektri keeduriistad ja trük
R. S. M.
ita!eeritud ja blank kaablid,
Leearitiatüurid, laualambid,
käsilambid.
Elektri birnid.
Elektri portselaan.
Installatsiooni materjaslid.
Klaas ja portselaao kuplid ja
pSrüd
Telefonid, * elektrikellad, ele
mendid, taskulambid, batarad.
tubadewiisi ja üksikult.
Mööbli riided, pliiüshid ja nahk,
Uste, akende ja muude puust
ehitustööde wastuwõtmine.
Spordilootsikud ja süstad.
Lauad ja muu puumatcrjaal,
Puu ja metalli kruwid.
Naelad,
Mööbli lukud.
Patent ketidArmatuuri ketid.
Tööristad.
Kaiad ja luisudSchamotte kivid, sauTelliskivid ja muud ehitusmaterjaalid.
Paekivi tuhvid, jalgtaejdwjd,
Terastross.
Hobuserangid jqe.
»MNU
ja keemialik
pitaaslusekri.
Asut. 1820. a.
Tallinnas, Maakri tänaw. nr. 23.
Wõtab wärwimiseks ja puhastuseks riideid wastu.
Wanntab, pressib, pügab,
dekateerib ja arreteerib.
T86 korralik ia hinnad mõõdukad, : : :
Originaal terawilja, heina,
juur- ja aiawilja
ee
ee
seemet kaswatab
Jõgewa ja Luunja mõisates ja
muub
Beid, kui ka Rootsi*, Daam-, Hollandi- ja Saksa*
maa seemet ühisustele ja pöllupidajatele Eesti sordiparanduse Seltsi kontrolli all :: ::
Eesti
•e
Tallinnas, Estonia" teatrimajas.
Pealadu Tallinnas, osakonnad
kõigis suurem. Eesti linnades.
Telegrammid: Seeme—Tallinn. Kõnet. 8-60.
Arwed pankades: Eesti pangas nr. 125, Põhja pan
gas nr. 24 ja Tallinna Kredit-pangas nr. 309.
KÕIGE FARiEniÄS)
mmh
PABEROSS* TEMAS
TALU NN.
SUUK TURG
U
v
Soome paberi ladu
Karl Lemberg
Tallinnas, Wiru tän. nr. 4.
Telefon 524.
Müüb suurel hulgal ladust: Kirjutuse- ja
postpaberit, Soome pakkimisepaberit, siidi-, krepp-,
suitsu- ja pergamentpaberit.
Tinti suurtes ja
wäikestes klaasides. Kontoriraamatud, kladed ja
heftid.
Peale selle on müügil teisi wähemaid tarvi
tuse kaupasid suuremal hulgal.
PARIKAS'te fotograafia ateljee
Tallinnas, Kuninga tän. 1. .. Telefon 7-50.
Awatud: ärip. kl. 9—5, pühap kella 11—2.
Parikaste fotogr. ateljee täidab kõiki fotograafia alale
kuuluwaid töid tuntud maitserikkusega .'. Portreed.
Grupid. Suurendused. Igasugu tehnil. üleswõtted jne.
Amatör-fotograafide üleswõtete walmistöötamme.
Parikaste pildikogu
sisaldab kõike ilusat ja huwitawat Eestist.
Seinapildid, albumid, mapid ja postkaardid.
.’. Saada parematest raamatukauplustest. ..
Tehas ja kontor
Kopli tän. 20-a. Telef. 15-14, 15-15.
Tubak, paberossid,
sigari.
Kõrgewäärlusiised hommihu------ maa tubakad.------Wõistlemata hinnad!!
Vaata1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri...1922 aasta
„Tulewiku" kalender
ja
Wõru-Petseri
Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
Järeltrükk keelatud.
1922 aasta Kalender
ja
Wõru-Pelseri Aadressraamat.
Kirjastusühistu „Tulewik'u" wäljaanne.
S. Songi trükk, Wõrus.
Märkide ja aegade seletused.
noor kuu.
täis kuu.
esimene weerand.
wiimane weerand.
k. = kell; m. — minut; p.
püha, päeto, pärast; e. I. — enne
lõunat ja tähendab aega kella 12-st öösi künni kella 12 päeroa;
p. l. — - pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-st päewa künni
Seaduslikud pühad ja puhkepäewad.
kella 12-ni öösi; **
M ä r k u s: Posti-, telegraafi-, raudtee- j. nt. asutustes ar
utatakse kella aega ka nii, et keskpäeroa k. 12-st ühes järjes ikka
edasi k. 13, 14 j. n. e. künni k. 24 loetakse, s. o. teise keskööni. Nii
saame näituseks:
kell 15 ehk k. 3 p. l.
4
16 n
^ П I)
К
17 I)
° n
n
ff
11
öösel.
23
n
II
12
24
- ?
.
’
'
;
. 'й
Hastaajad,
servade algab 21. märtsil, roana kal. järele 8 märtsil.
Suroi algab 22. juunil, roana kal. järele 9. juunil.
Sügis algab 23. sept., roana kal. järele 10. sept.
Talro algab 22. dets., roana kal. järele 9. detsembril.
Põikele ja kuu roarjutufed.
1. Päikese roarjutus 28. märtsil. Warjutus on näha Lõunaja Kefk-Ameerikas, Afrikas, Euroopas ja Lõuna-Llasias. Ringiku
juline on roarjutus Lõuna-Ameerikas ja Põhja-Afrikas.
2. Täieline päikese roarjutus 20. septembril nähtaro Afrikas,
Lõuna-Aasias, Austraalias ja Polineesias.
Kuu roarjutusi sel aastal ei ole.
(
Sel aastal on 365 päewa.
1.
**1
2
3
4
5
7
Jaanuar — Nääri-kuu.
n. p. Luuk. 2, 21.
Pühap.
Uus aasta.
Esmasp.
Teisip.
-ftolmap.
Neljap.
Reede
Kolmekuninga p.
Laup.
Jahikalender.
Tühi (walge) ruum: Cubatud aeg jahil käia. f§ keelatud aeg, looma haju
ja kaitleaeg. (R. Teat,, 26. 7. 1920 a,, nr. 1011102).
1
О
nO
й
i
‘Z1
E
n.
cq
°
E
5
3
Juul
Hoomade nimed
ca
3
□
EE3
E
Xi
o.
s
t/D
О
о
Q
emapõder, emahirro (mets
kits) ja nende maiikad
Isapõder.
......
metstikk [isahirro] .
iS
Jiamõtus ja Uateder
S
13
ö
вs
s
s
s
sв
s
28
28
13
Waldtnepid....
Haned ja luiged ,
28
113
28
13
,
12
13
Jfapardid
s
Cmapardid,
topelfnepid,
mudafnepid ja teised üle
mal tähendamata fnepid ja roeelinnud .
Põldpüüd
Jänesed ja fataanid.
Cmateder, emamatuied,laa
nepüüd ja tõukanad. ,
Kõik teised eespool nime
tamata jahiloomad . .
13
12
□
s
В Uu 12
В B BS □ □ □
SU
13
13
s
28
S
13
Q
13
В
28
□
В
Röörolinde ja -loome roõib
kogu aasta tappa.
Kaitfemeffa piirkond Wõru maakonnas,
kus jahipidamine ainult röörolindude ja loomade peale lubatud on:
1) Wana- ja Uue-ПигП met?andikus : Zirgupalu, Lükka, Reeda ja
Wana-ПигП uiahtkondades (1682 tiinu).
2) Juba metfandikus: Juba mahtkonnas (143 tiinu).
Posti ja telegraafi takside tabel.
Maksroad 1921 aasta 10. aprillist.
I.
Kirjad.
a) kohalikud, esimese 20 grammi eest...
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest
b) sisemaalised, esimese 20 grammi eest.
järgmise 20 grammi ehk selle osa eest. .
iga 20 grammi ehk selle osa eest üle 40 gr.
c) w äljamaalised, esimese 20 grammi eest.
iga järgmise 20 grammi ehk selle osa eest.
Kirja ülikaal 2 klgr.
Kirja üliulatus 45 korda 45 cm. ehk torukujulistel
2.
a) kohalikud: üksikud
2
2 mk. — pn.
1
5
2
50
1
10
75 korda 10 cm.
Poftkaardid.
..................................
mk. — pn.
mastusega ......
b) sisem aalised: üksikud............................
50
Vastusega......................
c) w äljamaalised: üksikud......................
5
Vastusega ....
10
n
5
Kaust mitte suurem kui 14 cm. korda 9 cm.
ja mitte wähem kui 10 cm. korda 7 cm.
3.
Riffpaelafaadel ifed.
a) kohalikud: iga 50 grammi eest . . . .
alammäär äripaberite ja kaubaproowide eest.
b) sisemaalised: iga 50 grammi eest ...
alammäär äripaberite eest .......
alammäär kaubaproowide eest...........................
— mk.
2 „
1 „
6 „
2 „
c) wäljamaalised: iga 60 gr. wõi selle osa eest
2 „
alammäär äripaberite eest.......................................ю „
alammäär kaubaproowide eest..................................4 „
50
—
—
—
—
pn.
„
„
„
„
— „
—
— ”
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klg.,Kaust 45 cm. kord 45 cm. kord 45 cm. ehktorukujul. 75 cm. kord 10 cm.
Kaubaproowide ülikaal — 500 gr.
Kaust 30 cm. kord 20 cm. kord 10 cm. ehk torukujul. 30 cm. kord 15 cm.
17
2*
4.
TöhÜaadetifed.
a) sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha)
iga saadetise pealt.........................................................5 mk.
— pn.
b) roäljamaalised, samuti.................................10
— „
5.
Rahakaardid.
a) sisеmaalisеd, kuni 3000 margani iga 100
marga ehk pooliku 100 marga eest....
2 mk. — pn.
alammäär............................................
üle 3000 marga kuni 10000 margani, esimese
3000 marga eest 60 marka, siis iga järg
mise 100 mrk. pealt.......................................
Üle 10000 marga, esimese 10000 marga eest
130 marka, siis iga järgmise 100 m. pealt
6.
10
„
— „
1
„
— „
5 „
—
Postitfhekid.
a) sisemaalised, esimese 1000 marga eest
Iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest .
Tsheki ülisumma — 5000 marka.
7.
„
.
.
5 mk. — pn.
2 „ — „
Wäärtkirjad.
a) sisemaalised:
kaalu ja tähitusraha nagu tähitud kirjade eest;
kinnitusraha iga 3000 marga ehk selle osa
eest.................................................................. 1 mk. — pn.
Kinnitusraha alammäär................................. 2 „
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäürtuse ülimäär — 200000 mrk.
8.
Pakid.
a) sisemaalised: kuni 5 kilogrammini. . .
üle 5—10
„
üle 10—15 „
.
Kinmtusmaks (roäärtpakkide eest) nagu roüärtkirjade jumes.
18
30 mk.
60 „
90 ..
pn.
Lihtpakke (j. о. ilma ülesantud waärtuseta)
wõib ka tähtsaadetistena postile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt...................... 5 mk. — pn.
Paki üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk
100 cm. korda 50 cm. korda 50 cm. „
60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäartus 20000 marka.
9.
Rimekastid.
Aastas........................................................
V2 aastas.................................
V 4 aastas..................................................
10.
1000 mk. — pn.
600
350
„
„
—
-
„
„
Teigrammid.
a) kohalikud, iga sõna pealt .
alammäär...................... ..... .
b) sisemaalised, iga sõna pealt
alammäär.................................
2 mk.
20
5
40
pn.
„
..
Wõru linna lühike ajaloolik ülewaade.
1. U/õru linna asutamine.
1783 aastal käskis keisrinna Katarina II. Liimi kubermangu,
kus tol ajal 4 maakonda oli, kaheksaks maakonnaks jagada ja
selles suhtes muu seas Tartu maakonna lõunapoolsest osast ühe
uue maakonna luua ja selle jaoks uue maakonnalinna asutada
Wana-Koiola kroonumõisa maadele Põlwa kihelkonnas.
Warsti
leidus aga, et uuele maakonnalinnale walitud koht mitte küllalt
sünnis ei ole, mispärast tolleaegne kindralkuberner krahw Brown
pani keisrinnale ette, Wana-Koiola mõisast, kui uue maakonnalinna
asupaigast, loobuda ning selle asemele asutada kawatsetud uus linn
Tartu-Pihkwa suurmaantee äärde Wõru eramõisa maadele, millest
Wõhandu (Woo) jõgi läbi jookseb ja kus kaks suuremat järroe
(Tammula ja Wagula) ja hulk heina- ja karjamaid asetsewad.
Sellele kindralkuberneri Browni ettepanekule järgnes 6. juulil
1784 a. keisrinna Katarina II. poolt käsk, osta Wõru eramõis
tema tolleaegselt omanikult Karl von Mengdenilt kroonule oman
duseks ja asutada sinna uus maakonnalinn „Wõru".
19
16. oktoobril 1784 a. kinnitas keisrinna kindralkuberneri
Vrowni poolt ellepantud ligemad karnatsused Mõru linna asutamisplaani ja sinna uute asunikkude paigutamise kohta, mille järele
esialgu pidi 40 asunikule tarwilised krundid hoonete ehitamiseks
kätte antama, nimelt 6 kaupmehele, 1 apteekrile, 1 trahterpidajale
ja 32 käsitöölisele. Esimesed asunikud said põliseks tarrnitamiseks
peale ehituskrundi igaüks weel 9 rnakamaad põllu- ja heinamaad
(nõnda nimetatud „nöörimaad"), ja kroonumetsast maksuta palgid
hoonete ülesehitamiseks.
4. oktoobril 1788 a. annetas Katarina 11. _ Wõru linnale
roappi tarwitamise õiguse, missugune sellekohases seaduses (täielik
Wene sead. kogu nr. 16716) järgmiselt on kirjeldatud: „kuld põllul
maast üleskasrvanud kuusepuu" selle tõenduseks, et linna ümbruses
palju niisuguseid puid on.
2.
Wõru linna kasroamine.
Esimese asutamisaasta (1784) lõpul oli 267-ft plaani järele
määratud ehituskrundist juba 15 krunti asunikkudele kätte antud.
1881 aastal olid hoonete alla ehitatud 185 krunti.
1900
„
„
„
„
„
229
„
Praegu
on
„
„
„
258
„
1787 a. rahrnalugemise järele oli linnas 242 elanikku.
1817 a.
„
„
„
„
717
„
1867 a.
„
„
„
„ 2054
„
1881 a.
„
„
„
„ 4152
„
Praegu asub linnas umbes 5700 elanikku.
Esimesed linna asunikud olid peaaegu kõik sakslased^ kes
künni 1870 a. teiste elanikkude keskel enamuse sünnitasid. Sellest
ajast peale, iseäranis aga pärast 1885 ja 1889 a., millal Saksa
keele asemel Wene keel koolides ja ametkohtades maksma pandi
ja Wene kohtud ja ametasutused sisse seati, hakkas sakslaste arm
linnas kiirelt kahanema ja eestlaste arm selle mastu tuntamalt
tõusma. Praegu teeb sakslaste arm (kelle hulgas enamasti Balti
sakslased) kõigist meel 5— 6 protsenti linnaelanikkude üldarmust
mülja.
Wõru linna territoorium, ühes nõnda nimetatud nöörimaadega, on 2,69 ruutrnersta suur ja ümberringi soodega, järrnedega
ja jõgedega piiratud, mille läbi tema laienemise rnõimalused tulernikus mitte soodsad ei ole.
20
z.
Wõru linna kultuurilise ja majanduslife olukorra
arenemifekäik. .
Keisrinna Katarina II. korraldusel ja kulul ehitati Mõrusse
juba tema asutamise algul esiti erv.-lutheruse kirik ja siis greekaõigeusu kirik. Esimene neist kirikutest sai malmis ja õnnistati sisse
1793 a., teine aga 1806 a. ja on mõlemad praegugi meel olemas.
1804 aastal arvati Mõrus esimene algkool, poisslastele, linna
kulul. Pärastpoole arvatakse sellele meel juure, kaks linna algkooli
ja üks kreiskool, wiimane neist kroonu kulul. Õpetus neis koolides,
peale ühe eestikeelse algkooli, sündis saksakeeles.
1832 a. hakkas Mõrus, peale ülemaltähendatud nelja kooli,
meel direktor H. Krümmeri saksakeelne poisslaste erakool töötama,
missugune püsis künni 1866 a. ja siis kinni jäi.
Warsti pärast
poisslaste erakooli arvamist pandi direktor E. Genge poolt Mõrus
käima ka kõrgem tütarlaste erakool, samuti saksa õpekeelega, mis
oma tegewuse 1874 a. lõpetas.
Need mõlemad erakoolid, ehk küll saksawaimulised, olid tol
ajal oma tubli õpetuse poolest siiski kaunis laialise kuulsusega.
1885 a. pannakse awalikkudes koolides Wene õpekeel maksma.
1908 a. muudab linnarvalitsus tütarlaste awaliku algkooli tütar
laste awalikuks progütnnasiumiks ja selle wiimase muudab 1911 a.
täielikuks tütarlaste gümnasiumiks.
Saksa okkupatsioni rnõimud
muudarnad selle gümnasiumi saksawaimuliseks tütarlaste lütseumiks,
mis pärast okkupatsioni rvõimude lahkumist kinni jääb.
1917 a. arvab Wõrumaa rahwahariduse selts eesti keelega
poisslaste keskkooli ja pärastpoole meel eesti keelega tütarlaste kesk
kooli, missugused mõlemad ka praegu meel töõtamad.
1920 a. arvatakse Mõrus Haridusministeeriumi poolt õpe
tajate seminaar. Praegu töötumad Mõrus järgmised koolid: õpe
tajate seminaar, rahrvahariduse seltsi mees- ja naisrealgümnasiumid,
kolm arnalikku linna algkooli ja üks erakool muulaste jaoks, mille
des kokku umbes 1600 õpilast.
1909 aastast saadik tegutseb Mõrus linnarnalitsuse kulul
ülernalpeetarn maksuta lugemistuba ja raamatukogu.
Tööstus ja kaubandus tärkasid Mõrus elule kohe pärast
linna asutamist, sest et esimesed asunikud olid kaupmehed ja käsi
töölised, kuid algusest peale künni sennini ei ole need kaks tegerousharu kunagi üleüldist tähtsust omandanud, maid ikka peaasjalikult
21
ainult oma maakonna huwide piirkonda jäänud. Alguses olid
tähtsamad kaubandusained, mis maakonnast linna toodi ja siit
linnakaupmeeste kaudu kaugemale edasi saadeti, — terawili ja lina.
Wiimane aine, mida Wõru ümbruses Võrreldes teiste Liimi kuber
mangu maakondadega, iseäranis palju tehti, omandas pärast seda,
kui 1889 a. Riia-Pihkwa raudtee awati, Wõru linna kohta kõige
suurema kaubanduslise tähtsuse. Tähtsamad Inglise ja Saksamaa
linaärid, nagu Malcolm ja Я о., G. Luchs ja teised awasid Mõrusse
omad sisseostu agentuurid.
Pärast raudtee ehitamist hakkas hoogu wõtma ka metsatöös
tus, mille saaduste kaugemale turgu saatmine jällegi Wõru linna
kui keskkoha kaudu sünnib.
Et Wõru maakonnas palju kartulaid kaswatati, siis tekkis
maakonna mõisates terme rida wiinawabrikuid. Selle järeldusel
asutatakse 1897 a. wiinawabrikute omanikkude ühisuse poolt Wõru
linna piirituse puhastamise mabrik selleks ehitatud suurde kiwihoonesse, mis ilmasõja ajal seisma jäi ja pärast enamlaste poolt
rüüstatud, sai. Nüüd, kus see mabrik uue omaniku (Wõru linatööstuse Ühisuse) kätte läks, on ta korda seatud ja uuesti käima pantud.
1901 aastal ehitati Mõrusse piirituse puhastuse wabriku hoone
kõrwale meel teine suur kiwist wabriku hoone aktsia-seltsi „Greifi"
poolt tärklist ja kleepiwate ainete walmistamiseks, mis aga marsti
kiratsema jäi ja 1910 a. likwideeritud sai. See hoone on nüüd
Wõru linatööstuse ühisuse poolt omandatud lina ümbertöötamise
tehase sisseseadmiseks.
Teised tehased Wõrus on wõrdlemisi mäiksed ja neist oleksid
määrt nimetada ainult M. Iudeikini ühe saeraamiga laualõikamise
mabrikut, Wõru Masinawabriku osaühisust masinate paranduse
tehast ja E. Mõttuse ja M. Goldbergi nahaparkimise tehast.
1921 a. on linnas 178 äritunnistust kaubandusliste ettewõtete peale wälja antud, nende hulgas 7 restoraani ja einelauda
1. järgu tunnistustega, 30 kauplust 2. järgu üritunnistustega, 109
kauplust 3. järgu üritunnistustega ja 32 kauplust lahtisteli lauda
delt 4. järgu üritunnistustega.
Tööstusliste ettemõtete peale on
1921 a. 32 äritunnistust wälja antud ja nimelt: 1 — 4. järgu,
3 — 6. järgu, 3 — 7. järgu ja 25 — 8. järgu tunnistust.
Peale selle töökamad linnas umbes 80 käsitöölist (kingsepad,
rätsepad, õmblejad jne.), kes seaduse järele äritunnistust ei ole ko
hustatud wõtma.
22
~
4.
Terroishoid, heakord ja hoolekand Wõru linnas.
Juba 1827 aastal asutati linnaomawalitsuse poolt Mõrusse
selleks ehitatud hoonesse linnahaigemaja; pärast sai see haigemaja
teise korra peale ehitamisega suurendatud ja Võib enesesse mahu
tada 22—25 haigemoodit. Hiljem ehitati haigemaja juure iseära
nis hoone külgehakkamate haigete jaos, kuhu 10—12 haigemoodit
mahub.
1909 a. ehitati sinna samasse meel ise hoone roangimajast
saadetawate haigete jaoks 14—16 moodi ruumiga. Haigemaja on linnaarsti juhatuse all ja temas töötawad 1
melsker ja 1 halastaja õde.
1891 a. asutati Mõrusse linna poolt tapamaja, kus nii tap
miseks toodud loomade liha kui ka maalt turule toodum juba ta
petud loomade liha arstliselt üle waadatakse.
Meewürki linnas meel ei ole; elanikud saamad mett joogi ja
söögi tarwis kahest linna puurkaemust ja pea iga maja juures üle
matest harilikkudest kaewudest (suuremalt jaolt pumpkaewud).
Kanalisatsioon mustuse mee wäljamiimiseks linnast on olemas
puutorude kaudu; niisugused torud on kõikidest tänawatest läbi pantud ja nende üleüldine pikkus on 8 mersta.
Wäljakäigukohad on majades ja hoowides harilikud — puust
ehk kiwist; meega waljakäigukohti ei ole.
Puhastus sünnib kin
nistes maalides linna ligidal olematele põldudele ja heinamaadele
Väetiseks.
Linna tänamate pikkus on 7,8 mersta; nendest on prügitud
munakimidega 6,7 mersta; sillutamata tänawad asuwad linna äärtel.
Awalikkudest platsidest on linnas ainult turuplats olemas,
mis 1255 ruutsülda suur. Elanikkudele jalutamiseks asub Tammula iärme kaldal linna puiestik, kuhu turuplatsilt puiestee miib;
see puiestik ja puiestee on ehitatud juba marsti pärast Itrtna asu
tamist.
Et arstimise Vahendite kättesaamist elanikkudele hõlbustada,
asutas linnamalitsus 1914 a. linnaapteegi, mis kuuni sennini heade
tagajärgedega töötab.
Linna tänamate ja linnaasutuste Valgustamiseks asutati
linna poolt 1914 a. linnaelektrijaam, kust praegu moolu Valgus
tamiseks üle 800 eraabonendile antakse.
23
Waeste eest hoolekand oli, kuni Eesti Wabariigi loomiseni
nende kogukondade ülesanne, kus linnaelanikud hingekirjas olid,
ja kandis roaga puudulikku laadi. Praegu kuuluwad kõik linnas
elutseroad puudustkannatawad isikud linnaomawalitsuse hoolekande
alla. Käesolewal aastal saamad linna poolt toetust raha ja aine
tega mmbes 200 puudustkannatawat isikut; 1921 aasta eelarwes
on linna waeste hoolekande teostamiseks käesolewa aasta kohta
540.500 marka kulusid ette nähtud.
Linnal on ka waestemaja olemas, milles terwise ja wanaduse poolest kiduramad waesed marjupaika leiawad.
See maja
on 1914 a. endise linna maksukogukonna poolt ehitatud ja läks
1910 a. seisuste ärakaotamise seaduse põhjal linnaomawalitsusele üle.
5.
Tdhffamad era felffid ja afufufed Wõrus.
1877 a. asutati Wõrus esimene krediitühisus, nimelt SaksaHoiu-Laenu kassa, mis 1906 aastal Wõru Wastastikuks Krediit
ühisuseks ümber muudeti ja ka praegu töötab. 1903 aastal awati
linnas meel teine rahaasutus „Wõru Eesti Laenu-Hoiuühisus",
mis 1921 aastal Wõru Ühispangaks ümbermuudeti.
Tarwitajate Ühisusi on Wõrus kaks: Wõru Saksa (mõis
nikkude) tarwitajate ühisus, mis juba mõnikümmend aastat tagasi
asutatud, ja Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", mis awatud
1912 aastal.
1896 a. asutati Wõrus wabatahtlik tuletõrje selts, kes linna
poolt pritside ja teiste tuletõrjumiste abinõude muretsemiseks ja
korrashoidmiseks toetust saab ja kelle tarwitada on linna poolt
ülesehitatud kiwist pritsimaja.
Teistest eraseltsidest oleksid nimetamise wäärt: Eesti Selts
„Kannel", asutatud 1881 a., asub omas majas, Wõru Eesti Kä
sitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a., asub omas majas, ja
Wõrumaa Rahwahariduse Selts, asutatud 1907 a., asub omas
majas.
Wõru linn.
1. Einnaroaliffus (kõigi osakondadega ja linna Vaestelaste koh
tuga): Jüri tänaw Nr. 7.
■—
24
—
Linnawolikogu juhataja August Kaswand.
Linnapea Frits Süit.
Linnasekretäär Peeter Reimann.
Linnawalitsuse liikmed: Theodor Rõbakow.
Kristjan Mahlberg.
Johan Koemets.
2. Linna etteroõtted ja afutufed:
a) linna apteek ühes rohu- ja wärwipoega, Wabaduse tän.
Nr. 11; juhataja proroiisor Hendrik Mikheim.
b) Wõru linnahaigemaja, Aleksandri tän. Nr. 22; juhataja
linnaarst Dr. R. Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
c) linna elektrijaam, Jüri tän. Nr. 7; juhataja Aleksander
Saks.
d) linna tapamaja, Karja tän. Nr. 2; juhataja loomaarst
Johannes Pelowas.
e) linna lugemistuba, Jüri tän. Nr. 7.
z. Linna piirides täötaroad koolid:
Õpetajate seminaar, Turu tän. Nr. 1; juhataja J. Käis;
õpilaste arw 1920/1921 a. — 44.
Poeglaste reaalgümnaasium, Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Anton Kala; õpilaste arw 1920/1921 a. — 434.
Tütarlaste reaalgümnaasium — Jüri tän. Nr. 42; juhataja
Johann Koemets; õpilaste arw 1920/1921 a. — 362.
Linna poeglaste algkool, Karja tän. Nr. 22; juhataja Jo
hann Sirk; õpilaste arw 1920/1921 a. — 115.
Linna 1. segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Anette
Budkowskn; õpilaste arw 1920/1921 a. — 174.
Linna 2. segaalgkool, Turu tän. Nr. 1; juhataja Alma
Korrol; õpilaste arm 1920/1921 a. — 299.
Muulaste segaalgkool, Jüri tän. Nr. 39; juhataja Emilie
Luik; õpilaste arw 1920/1921 a. — 90.
Maakonnawalitsus (kõigi osakondadega): Riia t. 16.
maakonnaarst Dr. J. Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
maakonna loomaarst J. Pelowas, Tartu tän. Nr. 7.
maakonna loomakliinik, Jüri tän. Nr. 12.
maakonna hobuse-postijaam, Jüri tän. Nr. 12.
Maakonna Politseiwalitsus, Riia tän. Nr. 52.
25
Mõru
Wõru
Mõru
Wõru
Linnapolitseiwalitsus, Tartu tän. Nr. 21.
Maakonna 1. jaoskonna Politseiülem, Jüri t. Nr. 4.
Kriminaal-Politsei, Liiwa tän. Nr. 25."
1. jaoskonna Kohtu-uurija, Liiwa tän. Nr. 23.
2.
„
„
Wabaduse tän. Nr. 5.
Tartu-Wõru Rahukogu 8. jaosk. Rahukohtunik, Riia t. 29.
"
„
л
9.
„
„
Liiwa t. 23 a.
»
„
„
10. „
„
Aleksandri t. 8.
а
„
„
3. „
Kohtupristaw, Paju t. 5.
Wõru notaarius A. Sermat, Katariina tän. Nr. 4.
Wõru jaoskonna Maksuinspektor, Kasarmu tän. Nr. 1.
Vill. aktsiisi ringkonna ülem, Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru maakonna riigimaade ülem, Jüri tän. Nr. 38.
Wõru ja Petseri maakonna riigimetsade ülem, Riia tän. 15.
Wõru metskonna metsaülem, Kasarmu tän. Nr. 5.
Wõru maakonna rahwawäe ülem, Riia tän. Nr. 1.
Wõru maakonna rahwawäe kommisjon, Riia tän. Nr. 1.
Wõru Rentei, Karja tän. Nr. 24.
Wõru posti-, telegraafi- ja telefooni kontor, Jüri tän. Nr. 38.
5. iihisfegdifed afutufed:
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees", asutatud 1912 a.,
Jüri tän. Nr. 22.
Wõru kaubatarwitajate ühisus (mõisnikkude pood), asutatud
1901 a., Jüri tän. Nr. 20 a.
Wõru Ühispank (end. laenu-hoiu ühisus), asut. 1903 a..
Aleksandri tän. Nr. 8.
Wõru Wastastikune Krediitühisus, asut. 1905 a., Aleksandri
tän. Nr. 14.
6. Era felffid ja ühifufed:
Wõru Põllumeeste Selts, asut. 1903 a., Jüri tän. Nr. 22.
Wõru Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, asutatud 1867 a.
Jüri tän. Nr. 5.
Wõrumaa Rahwahäriduse Selts, asut. 1907 a., Jüri t. 42.
Wõru Eesti Selts „Kannel", asut. 1881 a., Liiwa t. Nr. 13.
Wõru Eesti käsitööliste awitamise Selts, asutatud 1901 a
Riia tän. Nr. 31.
Wõru Eesti Naisselts, asut. 1917 a., Wabaduse tän. Nr. 13.
Wõru Naisühing, asut. 1920 a., Jüri tän. Nr. 42.
26
-
üffiõm õpetajate ühing, asut. 1917 a., Tartu tän. Nr. 4.
Wõru õpetajate Liit, asut. 1917 a., Turu tän. Nr. 1.
Eesti Küttiseltsi Wõru osakond, asut. 1919 et., Katarina t. 8.
Wõru kalapüüdjate Selts, asut. 1920 et., Tartu tän. Nr. 15.
Kirjastusühisus „Tulervik", Jüri tän. Nr. li.
Wõru Eesti kirjastusühisus „Täht", Jüri tän. Nr. 16.
Eesti Seemneniilja Ühisuse Wõru osakond, Jüri t. Nr. 5 b.
7.
Arstid:
Dr.
Dr.
Dr.
Dr.
J.
R.
N.
W.
Mälton, Wabaduse tän. Nr. 13.
Piho, Kasarmu tän. Nr. 3.
Reichardt, Aleksandri tän. Nr. 4.
Lutzuroer, Jüri tän. Nr. 17.
5. hambaarstid:
Linda Suursaar-Lindeberg, Jüri tän. Nr. 26.
Makari Kusmenkoff, Jüri tän. Nr. 17.
9.
Ämmaemandad:
Sapotsky, Helene, linna ja maakonna ämmaemand, Iüri t.nr. 33;
Reismartn, Marie, Riia tän. nr. 28; Schanjäwskaja, Anna,
Tartu t. nr. 25; Tanbetum, Pauline, Riia t. nr. 16; Iahu,
Olga, Wabaduse t. nr. 5.
10.
Hdmokaadid:
Willem Beick, man.
adw., Tartu t. nr. 21; _ Erich
Beick, гост, adw., Tartu t. nr. 21; Peeter Luik, eraadw., Riia t. nr. 41; Johan Joab, eraadw., Jüri t. 26;
Eduard Arrak, eraadw., Jüri 1. nr. 26; Ernst Zälp, eraadw., Katariina t. nr. 3.
Wõru linnas afumate kaubandus- ja tõöstus-etteroõtete
nimestik.
1. Kaubanduslised ettewõtted.
Apteegid: Wõru linnaapteek, Wabaduse tän. Nr. 11; Wõru
wana-apteek, omanikud B. Kaerick ja L. Hääl (end. A. Steding), Riia tän. Nr. 15.
Songi, Samuel, Jüri tän. Nr. 14; Eesti Kirjastus-ühisus
„Täht", Jüri tän. Nr. 16. 9) Riide kauplused: Müür
sepp, Andres, Linna turuplatsil; A. Schütz & F. Berg,
Tartu tän. Nr. 15; Broese, Eduard, Jüri tän. Nr. 14;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Judeikin, Samuel, Jüri tän. Nr. 16 a. 10) Rohu- ja
roärroikauplused: Mõru linna rohu-.ja wärwikauplus,
Wabaduse tän. Nr. 11; Kaerik, Boris ja Hääl, Ludroig,
Tartu tän. Nr. 9; Mõttus, Johann, Jüri tän. Nr. 14;
Reim, Ernst, Tartu tän. Nr. 11. 11) Saapa kauplu
sed: Tilger, Johann, Jüri tän. Nr. 18; Tullus, Gustaw,
Tartu tän. 9kr. 15; Jurs, Eduard, Tartu. tän. 9kr. 9.
12) Segakaubaga; Wõru Tarwitajate Ühisus „Põllu
mees", Jüri tän. Nr. 22; Pkõttus, Johan, Jüri tän. 9kr. 16,
Räbowoitra, August, Jüri tän. Nr. 20; Kuus, Aleksander;
Tartu tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a;
Mõttus, Eduard, „Firma Tõnisson", Tartu tän. Nr. 9;
Mõru Kaubatarwitajate Ühisus, Jüri tän. Nr. 20; Kiesler,
Johan, Jüri tän. Nr. 13b; Ebber, August, Tartu tän.
9kr. 9; Sandt, Johannes, Tartu tän. Nr. 11b; Heilig,
Schaja, Jüri tän. Nr. 20; Geermann ja Lepason, Jüri
tän. 9kr. 16; Ebber, Jaan, Tartu tän. Nr. 15; Kaan, Ludroig, Jüri tän. Nr. 16 a; Lepp, Karl, Riia tän. Nr. 22;
Lukk, Joosep, Tartu tän. 9kr. 9 a; Jõgewa, Helene, Riia
tän. 9kr. 62; Maiste, Friedrich, Jüri tän. Nr. 5 b; Teeroer,
Jaan, Riia tän. Nr. 51; Riigow, Hans, Jüri tän. Nr. 28;
Pihlak, Anna, Riia tän. Nr. 50; Kawer, Emilie, Tartu
tän. Nr. 2; Kolberg, Hendrik, Tartu tän. Nr. 19; Keel,
Leena, Jüri tän. Nr. 15 a; 9kahkor, Anton, Jüri tän. Nr. 11;
Mikheim, Gustaw, Riia tän. Nr. 34; Lutzuwer, August,
Tartu tän. Nr. 20; Heisler, Amalie, Riia tän. Nr. 37;
Kindsiko, Eduard, Jüri tän. Nr. 5; Kalmakow, Leiser, Riia
tän. Nr. 15; Kimask, Katri, Tartu tän. Nr. 16; Kawer,
Rudolf, Tartu tän. 9kr. 2; Ploom, Jakob, Turupood Nr. 11.
13) Söögiainetega: Ziehr, Tartu tän. 9kr. 21; Lubi,
Julie, Riia tän. 9kr. 9. 14) Tunnikella-kauplused:
Tibbing, Julius, Jüri tän. 9kr. 9; Tibbing, August, Tartu
tän. Nr. 12; Kriis, Riia tän. Nr. 18. 15) Würtsipoodid: Pääslane, Jakob, Turupood Nr. 9; Org, Anna,
Turupood Nr. 8; Solkow, Ludwig, Turupood Nr. 12;
Kütt, Jaan, Liiwa tän. 9kr. 9; Jupets, Otto, Riia tän.
29
Nr. 51; Sõrasson, Damid, Riia tän. Nr. 28; Tarja, Jaan,
Riia tän. Nr. 87; Piir, Karl, Riia tän. Nr. 14; Häelme,
August, Riia tän. Nr. 20 .
Kohwimajad:
Kino:
Klausen, Aleksander, Riia tän. Nr. 21.
„Saturn", Tartu tän. Nr. 23.
Linaärid: A. H. Wischaw & Lo., Tartu tän. Nr. 9; G. Arras
& W. Berg, Tartu tän. Nr. 9; Wõru Tarwitajate Ühisus
„Põllumees", Jüri tän. Nr. 22.
Möbleeritud toad: Wanaase, Richard, Riia tän. Nr. 16;
Mattisson, Otto, Wabaduse tän. Nr. 10.
Pangad: Wõru Wastastikune Krednt-Ühisus, Aleksandri tän.
Nr. 14; Wõru Ühispank, Aleksandri tän. Nr. 8.
Raamatukogud: Anderson, Bruno, Jüri tän. Nr. Ila;
Eschholts, Julie, Riia tän. Nr. 40; 6emm, Johan, Tartu
tän. Nr. 9.
Nestoraanid: Lasting, Oskar, Tartu tän. Nr. 33; Sibbul,
Gustaw, Riia tän. Nr. 56; Toonekurg, Jakob, Riia tän.
Nr. 34; Müller, Elisabet, Riia tän. Nr. 11.
Saunad: Jaason, Elisabeth, Karja tän. Nr. 40; Ewert, Elsa.
Uus tän. Nr. 15; Mägi, Alfred, Pajo tän. Nr. 22.
Söögimajad: Müürsepp, Liisa, Riia tän. Nr. 36; Bõnin,
Aleksander, Riia tän. Nr. 55; Kelp, Johann, Riia tän.
Nr. 17; Kodak, Marina, Riia tän. Nr. 53; Birkenthal.
Alma, Iüri t. Nr. 15.
Võõrastemajad: „Riga", omanik Julie Sulg, Wabaduse
tän. Nr. 18; „London", omanik Jaan Kewwai, Riia tän.
Nr. 52; „Aleksandria", omanik Elisabet Müller, Riia tän.
Nr. 11.
Wõru linna tarbeainete pood: Wabaduse tänatu Nr. 12.
Õllelad ud:
Michaelis, Edgar, Liitva tän. Nr. 24; Riik, Karl,
Wabaduse tän. Nr. 12; Ottensenn, Karl, Jüri tän. Nr. 5 a.
2.
Tööstuse ettewõtted.
Jahmatus meskid: Judeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Kingseppa töökojad: Käo, Ado, Riia t. nr. 48; Moos,
Karl, Riia t. nr. 24.
30
Kwassi ja limonadi tehased: Beitich, Aleksander, Liiwa
t. nr. 24; iletjf, Johan, Riia t. nr. 46; Riik, Karl, Wabaduse t. nr. 12; Ritsland, Peeter, Kasarmu t. nr. 3-a.
Lauawabrikud: Iudeikin, Meier, Wabriku t. nr. 6.
Leirva tehased:
Kaawer, Mihkel, Tartu t. nr. 12.
Masina ehitamise ja parandamise wabrikud: J.
Maga, Luukas ja M. Goldberg (Masina Ühisus), Riia
t. nr. 42.
Raha park im ise töökojad: M. Goldberg ja Eo. nahatööstuse ühisus (end. Tõnisson), Wabaduse t. nr. 1.
Nööritehas G. Arras ja W. Berg, Tartu t. nr. 9-b.
Plekisepa töökojad: Kusnerorv, Benze, Riia t. nr. 22-a.;
Räbowoitra, August, Riia t. nr. 20.
Rätsepa töökojad:
Telliskiwi tehased:
Berg, Alwill, Riia t. nr. 38.
Spohr, Wilhelm, nöörini cmi.
Tisleri töökojad: Klaus, Woldemar, Riia t. 19; Reiljan
August, Riia t. nr. 54; Kattai, Friedrich, Liiwa t. nr. 18;
Hendrikson, Mats, Riia t. nr. 28.
Toore piirituse puhastamine ja tooreima harimise wabrik,
Mõru linatööstuse Ühisus, Riiat.57/59. Osakonnad awatakse
jaanuari algul 1922 a.: 1) linakuiwatus, 2) linamurdmine, 3)
linaropsimine, 4) taku läbipuistamine ja puhastamine, 5)
weski (lihtjahwatus, tangude, kruupide ja püüli tegemine).
Trükikojad: Songi, Samuel, Jüri t. nr. 14; Eesti Kirjas
tus Ühisus „Täht", Jüri t. 16.
Õmblus töökojad:
Kuddu, Emilie, Karja t. nr. 23-a;
Raag Elise, Riia t. nr. 35; Kuus, Õttilie, Jüri t. nr. 41.
Worsti tehased: Ziehr, Hermann, Riia t. nr. 41; Gemuth,
Wilhelm, Jüri t. nr. 28; Tuhk, Eduard, Jüri t. nr. 11;
Frits Masing ja Rudolf Rigol, Riia tän. nr. 50.
\X7öru linna piirides peefamafe laatade jdrjestik.
7. jaanuaril.
4. roeebruaril.
25. roeebruaril — 8 p.
12. märtril.
12. aprillil.
12. mail.
31
21.
25.
24.
13,
juunil,
augustil.
septembril
oktoobril.
11. nomembril.
29. norocmbril.
15. dettembril.
Wõm maakond
1.
Ulaakonnaroalitfus kõigi osakondadega, Wõrus, Riia
tän. nr. 16. — Maakonna nõukogu esimees J. Hagiwang. —
Maakonnawalitsuse esimees A. Kohwer — Maakonnawalitsuse
sekretäär A. Anso. — Administratiiw ja wõ ja hoolekande osa
kond, juhataja J. Keiss. — Haridusosakond, juhataja A. Sandi.
— Põllumajandusosakond, juhataja A. Kohwer. — Tehnika osa
kond, juhataja P. Mägi. — Terwishoiu. osakond, juhataja maa
konnaarst Dr. J. Mälton.
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad: i) Antsla
jaoskonnas- arst Dr. Zeiger, Antsla alewis; ämmaemand J. Loppi,
Antsla alewis; 2) Kanapää jaoskonnas
arst Dr. Ackermann,
Erastweres; ämmaemand L. Simm, Erastweres. 3) Põlwa jaos
konnas—arst Dr. med. Lezius, Peri wallas; ämmaemand A. Muga,
Peri wallas. 4) Räpina jaoskonnas arst Dr. Kangro, Räpinas.
5) Vastseliina jaoskonnas arst Dr. Krause, Wastseliinas; ämma
emand S. Kärner, Wastseliinas. 6) Rõuge jaost.
arst Dr. Pikat,
Rõuges; ämmaemand M. Mirma, Rõuges. 7) Wana-Roosa
jaoskonnas — arst Dr. Kolon, Wana-Roosas.
Coomaarstid : Maakonna loomaarst J. Pelowas, Mõrus.
— Maakonna loomawelsker R. Hõrak, Wõrus, Katarina t. nr. 4. —
Antsla jaoskonna loomaarst E. Hampf, Wana-Llntsla mõisas. —
Räpina jaoskonna loomaarst M. Pusemp. — Rõuge jaoskonna
loomaarst D. Hanõkow, Sänna mõisas. — Kanapää jaoskonna
loomaarst A. Shemtshushin, Erastwere mõisas. — Wastseliina
jaoskonna loomaarst Homann, Rauanurmel, Wastseliina wallas.
2.
ITlaakonnapolitfeiroalitfus, Wõrus, Riia tänav)
nr. 52. — Maakonnapolitsei ülem R. Simm; abi W. Hõbbe; sekre
täär K. Arras. — 1 jaoskonna politsei ülem A. Huik, Wõrus,
Tartu t. nr. 21. — 11 jaoskonna politsei ülem P. Kraaw, Antsla
alewis. — 111 jaoskonna politsei ülem R. Malm, Leewil, Pindi
wallas (post üle Mõru).
—
*32
z.
Riigimaade malitfus,
Mõrus, Jüri tatt. nr. 38.
Riigimaade ülem Я. Eller; abi Hurt. Ringkondade walitsejad
asuwad: 1 (Antsla) ringkonna walitseja — Uue-Antsla mõisas;
111 (Kanapää) — Erastwere mõisas; IV (Mõniste) — Mõniste
mõisas; V (Põlwa) — Peri mõisas; VI (Räpina) — Räpina
mõisas; VII (Rõuge) — Mana-Rursi mõisas; VIII (Mastseliina)
— Saaluse mõisas; IX (Meriora)
Meriora mõisas: X (Mäimera) — Wardja mõisas; Xl (Mõru) — Sõmmerpalu mõisas.
4.
metfamalitius.
Maakonna metsaülem A. Küng,
Mõrus, Riia t. nr. 15. Metskondade metsaülemad asuwad: Mõru
metskonna metsaülem — Mõrus, Kasarmu t. nr. 5; Sõmmer
palu — Ierewere karjamõisas, Sõmmerpalu roallas; Roosa —
Pähnil, Mana-Roosa wallas; Erastwere
Söödil, Erastwere
wallas; Mastseliina
Mastseliina mõisas; Räpina — Talnitsal
(üle Räpina); Mana-2lntsla - Haabsaaris, Mana-Antsla wallas;
Meriora — Meriora mõisas; Orawa — Orawa mõisas.
5. Poft, telegraaf ja telefon. Posti-, telegraafi- ja
telefoni kontorid : Räpina, Põlwa, Mastseliina, Kanapää, Antsla.
Postiagentuurid:
Leewi, Lepasaare, Sõmmerpalu, Mõõbsu.
Telefoni agentuur — Rõuge.
Telefoni alalised kõnepunktid: Lepasaare ja Sõmmerpalu.
6. maamõõtjad: Maakonna maamõõtja: J. Kääparin.
Jüri tän. nr. 21. Manem maamõõtja: J. Luik, Liiwa tän. nr.
16. 2. j. noorem maamõõtja: A. Rosenberg, Petseri tän. nr. 5.
Põlroa
Räpina
Hargla
Wõru
Petferi
Wõru
Põlroa
Kanapää
Wõru (Krabi
kaudu
Wõru
Wõru
Räpina
Wõru
Hargla
Wattteliina
Wõru
Põlroa
Räpina
Rntsla
Antsla
Waftfeliina
Kanapää
Wõru
Wõru
Wõru
Antsla
m
JTloifekatfi
Meekli
Mõniste
Hurti
Oraroa
Pindi
Peri
Paigaste
Roota-Wattfe
oo
21
22
23
24
25
26
27
28
29
1 1
7
ч
Laadad.
Woru maakonna-ndukogu otfufe põhjal 16. juulist
1920 a. on U?Õru maakonna laadad uue kalendri
järele järgmiselt kindlaks määratud:
Jaanuari kuus.
21. Meeksi wallas, Mehikoorma külas.
Weebruari kuus.
10. Räpinas.
10. Antsla alervis.
Märtsi kuus.
10. Wnlgjärwe wallas, Pikajärwe mõisa Kitse kõrtsi juures.
16. Wana-Laitsna wallas, Ziruli laat.
26. Kärgula wallas,
Sulbi alewis.
Aprilli kuus.
1. Pindi wallas, Leewi mõisas.
2. Antsla alewis. 2.
Põlgaste wallas, Puskarus. 12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallamaja juures. 19. Rogosi wallas, Luutsniku mõisas. 25.
Peri wallas, Partsi laat. 25. Zooru wallas, Roosikus. 30. Haanja
wallas, Haanja mõisas.
Mai kuus.
1. Wana-Laitsnas, Korneti. 2. Krootuse wallas, Alanmstis.
7. Peri wallas, Põlwa laat. 12. Antsla alewis. 14. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures. 19. Meeksi wallas, Mehikoorma
külas. 22. Räpina wallas, Wõõbsu alewis.
Augusti kuus.
16. Wana-Laitsnas, Ziruli kõrtsi juures.
Septembri kuus.
12. Meeksi wallas, Mehikoorma külas. 14. Wiitina wal
las, Wiitina wallamaja juures. 17. ja 18. Räpina wallas,
Räpina mõisas. 20. Pindi wallas, Leewi mõisas. 21. Rõuge
wallas, Rõuge kiriku juures. 26. Antsla alewis. 27. Põlwas.
30. Haanja wallas, Haanja mõisas.
36
Oktoobri kuus.
3. Loosi wallas, Lindora. 3. Laanemetsa roallas, Laane
metsa kõrtsi juures. 4. Rõuge wallas, Sänna kõrtsi juures. 5.
Zooru wallas, Roosiku.
12. Wastseliina wallas, Wastseliina
wallam. juures. 18. Räpinas, Wõõbsu alewis. 19. Rogosi
wallas, Luutsniku mõisas. 19. Põlgaste wallas, Puskarus. 20.
Krootuse wallas, Tille kõrtsi juures. 21. Loosi wallas, Holsta.
22. Kärgula wallas, Sulbi alewis. 23. Moisekatsis. 24. Krootuse mõisas. 31. Mõniste laat, Mõniste wallamaja juures.
Rowembri kuus.
5. Antsla alewis. 6. Rõuge, Alla kõrtsi juures. 12. Kähri
wallas, Karilatsi kõrtsi juures.
14. Wana-Laitsnas, Korneti
kõrtsi juures. 26. Walgjärwe w., Pirajärwe m. end. „Kitse"
kõrtsi juures.
Detsembri kuus.
14. Antsla alewis.
Kauksi kõrtsi juures.
20. Wõõbsus.
31. Moisekatsi wallas,
Petseri linn.
1. Cinnacoalitfus,
Turuplats nr. 17.
Linnawolikogu juhataja R. Pruwli.
Linnapea A. Anni.
Linnasekretäär H. Põder.
Linnawalitsuse liikmed: M. Dondukow.
A. Sumin.
2. Linna etfemõfted ja asutused:
Linna elektrijaam ja weewärk; juhataja Rosenthal.
3. Linna piirides töökamad koolid:
1) Petseri reaalgümnaasium, direktor P. Truusmann, Mak
salt tän. nr. 32;
2) Linna 1. algkool (6 klassi), juhataja Listaking, Pihkwa
tänaw.
3) Linna 2. algkool (6 klassi), juhataja Reimann, Liiwa t.
4.
Uluud afutufed ja ametnikud:
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
Petseri
maakonnawalitsus — kloostris.
maakonnaarst Dr. J. Kelder, Wäike-Butõrka nr. 9.
maakonna ja linna loomaarst G. Swidsinsky.
maakonna Politseiwalitsus, Kiriku,tän. nr. 7.
linna ja 1. jaoskonna Politsei Ülem P. Kirpson,
Waksali tän. nr. 3.
Petseri Kriminaal-politsei, Pihkwa tän. nr. 27.
Kohtu uurija B. Peterhoff, kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 1. jaosk. rahukohtunik G. Sehrwald,
kloostris.
Tartu-Wõru Rahukogu 11. jaosk. rahukohtunik V. Peter
hoff, kloostris.
Rotaarius G. Sehrwald, kloostris.
Maksuinspektor A. Tomingas, Pihkwa tän. nr. 22.
Petseri maakonna riigimaade ülem A. Matteus, kloostris.
Petseri metskonna metsaülem: Ilwes, Wana-Patschkowkas.
Petseri maakonna Rahwawäe ülem, turuplats.
Petseri Rentei, ülem R. Pruwli.
Posti-, telegraafi- ja telefoni kontor, turuplats nr. 1.
5.
Uhistegelifed afutufed:
Eesti Laenupank, Petseri osakond, Riia tän. nr. 5.
Petseri laenu-hoiuühisus, Waksali tän. nr. 5.
Petseri Ühispank, turuplats nr. 17.
6. €ra feltfid ja ühifufed:
Petseri Rahwahariduse Selts, Riia t. nr. 36.
Eesti Selts „Kalew", Waksali t. nr. 4.
Petseri Kirjastusühisus, Waksali tän. nr. 3.
Petseri Vabatahtlikkude tuletõrjujate Selts, turuplats nr. 17.
Iahiselts, Riia tän. nr.' 1.
7.
Hambaarstid:
Lachnowskaja, turuplats nr. 18.
38
8. Ämmaemandad;
1) E. Matwejewa, Petseri haigemajas.
2) Th. Beljawskaja, Petseris, W.-Butõrka nr. 11.
9. Rdrookaadid:
W. Nerehotsky, Alamäe tän. nr. 7.
F. Witkar, Wana-Butõrka nr. 23.
10. Hjaleht „Petferi Teafaja“.
Toimetus: Waksali tän. nr. 3; talitus, turuplats nr. 18.
Petferi linna piirides peetamafe laatade järjestik.
(Uue kalendri järele.)
1) Iga kuu 1. ja 15. pöetud.
2) Aasta laadad:
6. märtsil.
10. aprillil.
24. aprillil.
26. mail.
7. juulil.
28. augustil.
14. oktoobril.
Petseri maakond.
1. ITlaakonnaaialitfus, kloostris. — Maakonnani alistuse
esimees D. Beresin. — Maakonnawalitsuse sekretäär M. ЯаЕ —
Administratiiwosakond, juhataja D. Beresin. — Põllumajandus-,
kaubandus-, tööstus-, toitlus-osakond, juhataja abiesimees S. Scherbakow. — Rahaasjandusosakond, juhataja D. Rakitin. — Hari
dusosakond, juhataja G. Grünthal. — Töö-hoolekande, majandus-tehnika, sanitaar-weterinaar ja statistika osakond, juhataja J.
Wenkow (Andrejew). — Raamatupidaja P. Markus. — Maa
konna koolinõunik A. Usai, Pihkwa tän. nr. 26.
—
39
\
—
Jaoskonna arstid ja ämmaemandad:
Arstid: M. Grosdow, Petseri haigemajas; E. Salenski,
Irboska haigemajas; G. Orlow, Lauras.
Ämmaemandad:
E. Agapitowa, Slobodka mallas,
Lisja külas; E. Matwejewa, Petseri haigemajas; Th. Beljawskaja,
Petseris, W.-Butõrka nr. 11; A. Plotnikowa, Irboska haigema
jas; E. Melnikowa, Lauras.
2. ITIaakonnapolitfeiroalitfus, Petseris, Kiriku tän. nr.
7. — Maakonnapolitseiülem A. Toots; 1. ja linna jaoskonna
ülem P. Kirpson, asukoht Petseris; 2. jaoskonna ülem Я. Pikk,
asukoht Panikowitsa mõisas; 3. jaoskonna ülem A. Anniotti, asu
koht Werskas; 4. jaoskonna ülem Kerra, Irboska wallas.
Petferi maakonna laadad.
t Laura alewis, Panik. w., iga kuu 20. päewal. Irboska
alewis
iga kuu 21. päewal. Stolbowo külas, Panik. w., 29.
aprillil ja 29. oktoobril. Korsakowos, Panikowitsa wallas, 29.
nowembril.
llhistegelifed afutufed Petferi maakonnas.
Laura Tarwitajate ühisus „Ökonoomia".
Laura Põllumeeste Selts.
Schtshemeritsa Krediit-Ühisus.
Sokolowi Tarwitajate Älhisus, Irboska wallas.
—
40
—-
Sakus, telefon nr. 1749.
Kontor Tallinnas, 5. Kloostri tän. nr. 10. Telefon
nr. 1748.
I Tallinn, Wiruwärawa puiestee 15.
Telegr. aadr.: ESTOKO.
I
Üleriikline farmitajafe- ja majandusühisuste ostu-miiügi
ja omaföösfuse keskkoht.
j^su talud 1917 aastal.
Liikmeid 235 ühisust.
Omakapitaali kirik. 7.000.000.
SEKRETARIAAT.
OSTUOSAKOND.
.
.
müügiosakond
.
TÖÖSTUSOSAKOND
(
.
.
.
.
Telefon 9-94.
..
IO-68.
„
3s7.
„
2-82.
Õmatööstus ettewõtted:
ц
Kalatöösfusasutused — Tallinnas, Baltiskis ja
Saaremaa Pankal; karfulitööstus tehas Põltsamaal ja saeroeski Tallinnas.
s®
эшиш
ilmub 7 korda nä
dalas, Iga päew
piltidega 8 — 32
lehekülge. Iga
nädal hinnatapõllumajanduslised
ja kirjanduslised
lisad. Siseriigis
ja väljamaal üle
tuhande kaastöö
lise. Kõigewärskemad teated.
„VM MAA”
wiib õigele sihile.
Sellepärast
! loewad kõik f
„WABA MAAD". Et kõik „WABA MAAD"
loewad, sellepärast on „WABA MAAS"
kasulik kuulutada.
Üksiknumbri müük üle riigi. Tellimisi wõtawad wastu kõik
postkontorid. Kuulutusi wõib anda ära igasse raamatukaup-
Lehe aadress:
TALLINN, ,,WABA MAA".
t
^Õii
IHIIIIIIE
Kroonitud kõige kõrgema auhinnaga Tallinna
ja Wiljandi näitustel ] 921 a.
Juhatus:
Tallinn, Lai tänaw N° 28. Panga ühendus: Tallinna Aktsia-Pank.
Telegrammide adr. ,,Bierbrau‘‘,
Telefon № 12—20.
Jõhwi, üle Jõhwi jaama.
PEALADUD:
Tallinn: W.-Pärnu m, 25. Tel.
4-04.
Tartu: Jaama tän. 10.
Rakwere: Pikk t. 13,
Narwa: Wahe t. 6, telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi õlleladu.
Paide: Weski t. 16.
Wiljandi: Lossi t., Petersoni
maja.
Pärnu: Sauga t., tel, 1—06.
Wõru: Madise 1.12.
Walga: A. Kask, Puiestee t.5-a.
Ots
Wõrus, Oima tän. nr. 3,
roõfab enese peale kõiksugusid pofsepa töö
sid mõõdukate hindadega. Sõidab ka maale
roälja.
S. SONGI
TRÜKIKODA
WÕRUS, JÜRI TÄN. № 14.
KÕIGE SUUREM JA KÕIGE PAREMINI
SISSESEATUD TRÜKIKODA WÕRUS,
ö
WALMI5TAB KIIRELT JA UUE
MATE NÕUETELE WA5TAWALT
KÕIKSUGU TRÜKITÖID, NAGU:
RAAMATUID, BLANKETTE, KUU
LUTUSI, AJAKIRJU J. N. E.
ö
RAAMATUKAUPLUS.
SUUR PABERI JA PAPI LADU.
RAAMATUPOOKIMISE ÄRI.
щ
i S. Judeikin
W9rus, Jüri tän.
a Пг.
16. □
i riiöe= ja pudukcruõcr äri.
omalt ärist kõiksugu riiet ja riidekaupa,
i nagu:Sooroitan
suurrätikuid, tekkisid, fiidirätte, naisterahroa üli
i konna ja palitu riiet — roillaft ja poolroillatt, tiidi-batisti,
1
i
roillaft siidi rouaali.
Meestemhwastele:
suur roäljaroalik Jnglis trikcoH, riiet üükcn
m
ja palitu jaoks.
Leerilastele ja pruutidele
i
i
suur roäljaroalik kõiksugu roalgeid riideid, aluspesu jne.
ca Pudukaubaft soaroitan: meesterahroa kraesid, flipfifid, alu
m seid, sokkisid, nööpe, pitsi, kindaid, musta ja roalget lõime
jne. Rinnad roäljaspool roõHtluit. Palun isiklikult roaatama
tulla. Kõige odaroam ostukoht Worus,
D
i
Ausfufega A. JubeiÜtN.
I
WE
A.MADI
Tartu tän. № 19a
vvvvvvvvvvvvvvv
sadulsepa töökoda,
tellimiste pääle mõõduka hinna
istu, weüdimadratsid ja polsteitah möibliganitiurisid.
Töö korralik ja kiire.
ee
ee
ee
Wcrõcrduse fänam nv. 11.
Riide- ja püümanne,
Kooli tinti ja kooli kriiti,
Wärnitfat ja marini mulda,
Pefu seepi ja soodat,
Saapa nööre ja -määret,
Cõhnaõli ja -seepe,
habemeajamise abinõusid,
€ht hiina teed,
Kõiksugu rohu teesid,
UsH köömneid (Solkna rohi)
jne. jne. jne.
Puhtad ja mugamad toad. Wiifakas ja kor
ralik teenimine, ffimefe järgu köök. fUaalt
fisfefõitjatele hobuste jaoks
Hoow ja fattib.
о
mõõdukad hinnad.
flustufega mõerastemaja juhatus.
o«o
t
■
t
, 25 А
Rinuke koht on Wõrus, Tartu tänaro nr. 25
J. PIIRRND’1
iiuhselõiksmise- ja habemeajamise töötuba,
kus teritatakfe juukfelõikamife mafinaid, habemenuge, kääre jne. Hlüüakfe kõige pare
mat forti ja täiesti järeleprooroitud juukfelõikamife mafinaid ja habemenuge. Sealfamas
tehtakfe ka juukfe patfifid, habemeid, rourrufid, näitelaroa kreppi ja antakfe nöitelaroasfe
puuturoat juhatuff grimeerimife fuhtes. Rin
nad mäljaspool roõiftluft.
Kõige austutega J. PIIRAND, Wõrus, Tartu tänaro nr. 25.
В
в
z
ЭНЕ
ЭНЕ
ЭН
ДагГ Httensenn
Mõrus, Jüri t. nr. 5-a.
Likööri-, roeini ja koloniaalkauplus.
Soomitan roiina-kaupa kõige parematest roabrikuteff. Peale lelle kõiksugust koloniaalkaupa,
kampwekka, kiroi-, klaas-, email- ja portfelaannõuHd, elektri lampe j. n. e. Kuulsat
A. Le (£oq'i õlut tuntud headuses.
Янг! Ottensenn, Mõrus.
@==1HE
вг=6)
га
ra
Kaige täielisem on
0. ^Opp t päewapilditöökoda
й
D
га
Wõrus, Riia tänaw nr. 34-a.
Malmistatakse igas suuruses päemapiltisid üksikult ja
kogupiltisid kuni 200 inimeseni. Lubapildid 10 min.
kuni tunni jooksul malmis. Suurendusi kuni elu suuruseni.
JL
П
Sõidan ka kodu üleswõtma igale
poole.
Üleswõtmine päewa ja elektri walgusel. Töö headuse
pääle saab iseäranis suurt rõhku pantud.
—
Austusega päewapiltnik (A.
й
UTJ
^0pp.
й
LÄJ
TALLINNAS.
TOIMETAB
KÕIKSUGU
tule-,
kaubaroeo-,
kasko- ja
roäärtsaadetuste kinnitusi.
mnnnni
PEAKONTOR:
Tallinnas, Suure Karja tän. № 20, Põhja
panga majas. Telegrammi adress: Põhjatuli. Kõnetraat № 1007.
V/õru
agent R. TREIMANN.
Jüri tän. № 7.
!k
^
d
—£W\
ШН
о9
. w
a
s
tu„
P
õ
llu
l
J
ü
r
i
Odawa hirmaga foomitcm paremate
wabrikute
õmblusmasinaid
ja nende jagusid, kõiksugu kuld-, hõbe- ja uuskuld
asju, nagu: sõrmusid, armbante, prosse, kaelaehteid,
sõlgi, shlipsi nõelu, mansheti nööpe, hõbe lauanõusid, p. s. seina-, laua- ja taskukellasid, kettisid, brelokkisid, prille, habemenuge, mänguriistade keeli, elektri
tarbeasju, batareisid ja kõiksugu pudukaupü suures
wäljawalikus.
Rustufcga
luulius Tibbing Wõrus, Jüri t. nr. 9.
W. JudeiKin
lauasaagimise wabrik ja jahu^ . meski Wõrus. eez_.„
Sooroitab omaft laduff Kõiksugu puumaferjaali mõõdukate hindadega:
Laude hööweldatud ja hööweldamata, mitmesuguses
paksuses ja laiuses; põranda laude hööweldatud ja pun
nitud, laelaude, kleidunglaude, katusesindlid ja latte.
Ostab metsa. Wõtab palke lõigata
ja terawilja jahmatada. Töö kiire
ja hea.
®==
Wõru tarvitajate ühisus
&
e*
r-t
Ю
„Põllumees"
Müüb oma ladust liikme
tele ja Võõrastele:
о
о
c#
:e5
:er
S
e*
W-4
Ö
W-*
tJ
»>-»
tO
Põllutöömafinaid ja -riistu,
Heeringaid mitmes headufes,
Soola — keedu, roõi ja laua,
Rauda igafugustes mõõtudes,
Kiroifüfa ennefõjaaegfes headufes,
matina- ja tfilindriõli,
Petrooleumi,
Suhkrut, riifi, manna,
nifupüüli ja
üldfe kõikfugu
tarberiistu ja tarbeaineid.
R®
Vi-Ve
^nu’ linafeemneid,
rukkid ja muud te-
ramilja.
öej
&
J3P
Öt
r>
ei
ei:
ei:
te>
о
о
o*
t-t
ei
raha hoiule lühikefe
^vUlUv kui ka pika aja peale
V
ja makfab kõrget protfenti.
V
Wõru tarwitajate ühisus „Põllumees".
TaM tänaro nr. 15.
Sooroitan omas töötoas roalmistatud
ЖШШ ja meestera&wa saapaid ja kingi
kõrges headuses. — Töö eest täieline roastutus. — Telli?mised täidetakse korralikult ja kõige uuemate moodude järgi.
Soowitan ka häid hobuse riistu ja mitmesugust talla-,
pinsoli-, pastla-, kroom- ja juhtnahku.
„Alexandria“.
Sooroitab hästi sisseseatud ja puhtaid tubasi.
JTlaitseroad lõunad, soojad ja külmad suhupisted,
napsid ja liköörid. Kõigist roabrikutest õlut. I
Rinnad roõistlemata. Ruumid soojad ja kodused, I
Teenimine korralik. Ühtlasi sissesõidu hooro tal- |
Iidega.
Wõrus, Katariina ja Riia tän. nurgal nr. 6-11.
Rustusega roõerastemaja pidaja.
A. Aiandi
=j nahakaupluMt, Tartu tänaro nr. 12.
On ka laada hobuTeriistu, rihmu, rdomafid, nahkseid
kaale (rangi) milti, krantfHi (palgeid). Kõiksugu
Kingsepa tööriistu ja saapa liistufi.
Wõfan roastu
nähku parkimiseks „“ьны,
Rekand, ГПаоПк Ко. Tartus: juhiks, kroomiks, lhawretiks, lherernetiks, pastlaks ja tallaks.
:—:
Kõige suurema austusega JV4 JltClUb*
Ilahakauplus Wõrus, Tartu tänan? nr. 12.
'4
LClbWIQ KAAN
WÕrus, lüri tän. nr. 16-a.
Sooroitab mõõdukate hindadega:
suhkrut,
suhkru siirupit,
riisi,
jahu,
kohwi ja teed,
shokolaadi,
kompwekke,
biskwiiti,
heeringaid ja kilu,
Talla, pastla, hroom nähke
petrooleumi,
masina õli,
lampe,
raud ja walget plekki,
padasi ja pliidiraude,
emaleeritud nõusi,
alumiinist nõusi,
pesu- ja lõhna seepe,
seebi kiwi jne. jne.
ja häid malmid saapaid.
Il
=J
W. Andersoni
raamatu-, kirjutusmaterjaali ja koolitarmiduste kauplus. Wõrus, lüri tän. nr. 11-a.
Q^nnTtT^e
vVvUlllv .
kooliraamatud, kaustikud, wihud
walgest paberist, kirjutus ja joo
nistus paber, penaalid, joonelauad, minklio, kolm
nurgad, tahwlid, krihmlid, suled, sulewarred, pliiat
sid, wärmid lahtiselt ja kastides, pappi ja ilu paberit.
vXUIILjvlvlVviv.
protokolli ja kassaraamatub, tsekiraamatud,
kopiirpaber, laua kartong roheline ja lilla, kantselei
ümbrikud ja traat klambrid kirjade jaoks.
^Xnufll
• kaste mängu asjad ja kõiksugu mänOvlllUw • gud suures wäljawalikus. Hinnad
kõige odawamad, kaupm. ja õpetajatele kõrged o/0o/0.
Raamatuköitmise töötuba, töö korralik ja odaw.
Linu, linaseemneid ja tahkusid
ostab
ja maksab kõige kõrgemat hinda
INGLIS FIRMA
W2 F Malcolm & C%
London.
WASTUWÕTMISE KOHAD-.
Wõrus: Tartu tän. № 9-b, omas ladus,
tele/. № 78.
Räpinas: S. Keerd.
Põlwas: J. Plaado.
Petseris: Л. Kostin, Riia tän. № 4, omas
ladus.
Schemeritses: A. Kangro.
Esitajad
G. Arras & W. Berg,
Wõrus.
i
■
Ehitusmeister
Nihkel Seeme 1
Wõrus, Tartu t. nr. 1.
j
Wõtab oma peale kõiksugu ehitustöid,
kiwija puumajade
ehitamist, sildade tegemist, majade remonte, mööbli töösid jne.
Õlu roalmistatakfe koha peal ja
ta hind on fellepäraft m ä lj aspool roõiftluft.
(end. ITlichaelis.)
Wõrus, Ciiroa tän. nr. 24.
j.K?esief
Wõrus, Iüri täit, nr. 13-b.
Soowitcrb Caöult:
Igasuguseid sepa ja tiisleri tööriistu. Ehituse materjaalid, nagu: katuse pappi, katuse torma, pliidi
raude, katlaid, tsementi ja naelu igat seltsi: Sepasüsi, soola ja heeringaid. Masina õli, tsilindri õli,
petrooleumi ja wärnitsat. Maalri märwisid igat seltsi.
к
Möldritele
kunstkimi materjaali, nagu:
räni, magnesiiti
kloormagneesiumi I. järgu headuses.
ja
Iahimeestele laskemoona.
Elektri lampe ja kõik elektri walgustuse sissesead
mise materjaalid.
Hinuefifus Wõru maakonna jaoks Hein
rich £anz’i —- Ulannheim — ifefõitja ja
hobustega meelamate rehepekfu garnituu
ride peale.
Tellimiste wasturnõtmine igasuguste masinate peale.
Asjaajamine kiire ja korralik. Hinnad ajakohased.
J. Kiesteu
Wörus, Iüri tänaro nr. 13-b.
Wõrus, Riia tän. № 2.
'Wõtab oma peale kõiksugu
ehitustöid uuemate plaanide
järele, kiwi- ja puumajade
ehitusi,
raudbetooni
töösid,
tsement-torude ja kaewurakete walmistamist ja kõiksugu
I-se järgu köök osawa koka juhatusel, maitserikkad söögid.
В Hinnad roõistlemata odaroad. В
| Mööbli äri Riia tän. № 54
U-RefUanWöetakse tellimisi igasuguste mööblite
peale taastu.
nnaana
Töö korralik.
VSSSSÜKSNSS I
J. Mli.
ВАЯВ- Jfl WlRWIKAOPLDS.
Jüri 1.14.
Riide- ja puuroärroid, benfiin,
puuroilja fiirup, folkna rohtu,
kõiksugust puudrit ja lõhnaõiifid, seebid, Eestimaa ja Hol
landi loomade pulbrid j. n. e.
Sealseat IiBteilBfflü äri.
J. Mõttus.
SSVKSLISSSW
Kelle janres Wõrus
roõib osta
kõige odamamalt
ÄaaBttf?
Kõige uuemat ja moodsamat
fassongi, muidugi mõista kaup
lustelt
A. Räbowoitra ja
M. Megomann
Riia t. 20 ja Tartu t. 12.
Peaie lelle on luures roaljaroalikus kaabusid, firmimatfifid
roäljamaalt ja oma töötoas roalmistatud. nõudke ka roildiit
naisterahroa botikuid. Hinnad
kindlad ja odaroad. Palume isik
likult roaotama tulla.
® Wõrus, Riia täit. nr. 18. 1
Wotab igasuguseid ajanäitajaid ja kellati paranП..................
dulele Töö korralik, roasfuMega. Omalt kaupluselt
looroitan luures roöljaroalikus kihla- ja laulatuslõrmuleid, käeroõrulid, kaelaehfeid, paberossi toose,
prosle, sõlgi, prille, gramofoni nõelu, tasku elektrilampe, batareilid jne. Hinnad odaroad. Ostan kulda
ja hõbedat igasuguses olekus kõrge hinnaga,
SQGWifeie omast W mm waliaialiiis:
Willast- ja poolwillast kleidi-, palitu-, mantli-, pluuseja pesuriiet, meesterahma palitu-, ülikonna- ja triibulist
püksiriiet, Villaseid tekkisi, siidiriiet, walgeid ja muste
f
. . .
Л .11!
4tlArtrtSvmtdl
с
£¥2з Ж Ь
е
Potsepmeister
Ж
й
R. JAKOBY,
з ши
d n ib c S ¥ b с Ж Ь
Katarina tän. Пг. 3.
11 sasin liii puisepa tiösi, saia:
ahjust uue süsteemi järele, pliitasi,
katalde sissemüürimisi j. n. e.
ц £ *3 з rifiihb сйвйЬ ma i£® rh cSühb tliäsSb
i
l*'»
IM >1*1111 SIIM III SIHIB
Petseri kuulutused.
h e мм 38 ei miilil im mis 1*6 ем mm
Petseris, Riia län. Nr. 1
soowitab
eht Hiina theed
kõrges roõõrtufes — oma pakkimine.
kõiksugu koloniaal: ja muud kaubad :
en gros ja en detail.
A. Lauter.
Petseris, Kaubareas.
Sooroitab austatud kaubatarroitajatele kõige adaroamate
suures roäljaroalikus, taldrekuid, laternaid, Inglis seebikiroi, petrooleumi ja igasugu
Peale selle laialine roäljamalik brauningid, jahipüsse ja
::
kõike laskemoona.
::
Ketseri Laenu- ja
Koiuüvisus
Hfutatud 1871 a.
toimetab j arg miil operatfiaone:
Wetab roastu hoiufummafid — tähtajaliü, pika
ajalisi, tingituid ja maldab kaige kõrgemaid
protlenta.
Amab jooksmaid armeid, matab enese pääle ja
toimetab klientide kasutusel kõigis Wabariigi
linnades põhikirja ja saadule poolt lubatud
kõiksugu rahalisi operatsioone.
Ostab kõige kõrgemate hindadega põllutaadufi,
nagu: linu, linaleemet, rukkid, Jumimilja j. m.
ITlüüb liikmetele ja kohalikkudele elanikkudele
kõige paremate tingimistega põllumeestele
tarroilikku kaupa, eriti — põllutöömalinaid ja
riistu ja põllurammu j. n. e.
Wõtab mastu eeltellimifi niidumalinate, milja lõikusmatinate, hobulcrehade, õielõikajate, hobule
rehepeksu- ja teiste masinate peale.
Annab rodlja roahetuskaupalid Tööstus- ja Kau
bandusministeeriumi kälutulel.
Ühifus on Eesti Tarvitajate Ühifuste
Kefkühifufe ja Eesti Ühistegeiife liidu
liikmeks.
juhatus:
Pederis, Waldali tän., omas
majas nr. 5. Kõnetraat 18.
^attBaCabu:
Wakiali tän. 5, lahti iga äripäemal kella 8 hom.
kuni kella 5 p. 1.
Печерское Ссудо-сберегатым
ТсварещеЕТво
---------—Существует с
1871
производит слЪдуюиця
г.
НШ
=====
операцш:
Принимает вклады, срочные, безсрочные, услов
ные и платит высшiе проценты.
Открывает текушде счета, принимает и произ
водит всевозможный денежный операцт, раз
решенный Уставом и законом, по поручент
кл1энтов во Bct города Республики.
Производит по- самым высоким ц^Ьнам закупку
сельско-хозяйственных произведений, как-то
лен, льняное сЬмя, рожь, яровые хл'Ьба и пр.
Снабжает и продает членам и местному населент на самых льготных условшх всевоз
можные товары, необходимые для сельскаго
хозяйства; спещально же землед’Ьльчесюя
орудия, машины, удобрительные туки и проч.
Принимает предварительные заказы на косилки,
жатки, конныя грабли, соломорезки, конныя
молотилки и проч. машины.
Выдает обменные товары по поручент Мини
стерства Торговли и Промышленности.
Товарищество состоит членом Эстонскаго Центральнаго Союза Потреби
тельных Обществ и Эстонскаго Со
юза Кооперативов.
ПРДВЛЕШЕ:
Печеры, Вокзальная № 5,
собств. дом.
Тел. № 18.
Вокзальная № 5. Открыт во
в ci будни с 8 час. утра до 5
ч. пополудни.
A. SUIJA
FETSERIS.
SOOWITAB
ASUTUSTELE, KOOLIDEE JA TEISTELE:
RAAMATUID, HEFTISID, IGA
SUGUST PABERIT, SÜLGA JA
PLIIATSID, TINTI PAREMA
TEST WABRIKUTEST, PILDI
ALBUMID JA MUID KIRJUTUS::
MATERJAALISID.
::
S JUI
SflNGl
i
I
n
trükikoja
esitaja fet-
5ERI LINNA JA MAAKONNA JAOKS.
„POSTIMEHE"
ABITALITUS.
■ iiuiiiiniitHiiiiiiiiiiiiiiaiii iii ui niin miiii iii n ui
iiiii,,,,,,!,,,,,,,,,,,^
kauplus
PETSERl TURUPLATSIL
sooroifob oma austatud kaubatarroitajatele järgmisi kaupasi:
kõige paremat sorti õlisi,
hapnikuid tinutajatele,
äädikat ja äädika piiritust,
saapa lakki,
liimi,
roärroi,
kõiksugu rauda,
saha tiirou,
kõige paremat sorti heeringaid,
suhkrut,
makaroone,
nuudlid,
komproekka jne.
en detail ja eo ps.
Aupaklikult
Д. RARBA.
D
AUG. SUIJA.
PETSERIS,
=
RIIA TÄNA W № 6.
LIM0NAD1 JA KUNSTLISTE MINERAALWETE
TEHAS.
LADUS ALATI SAADAWAL.
\
LIMONAADID IGAST PUUWILJAST, SELTERS JA SOQDAWEED, KUREMARIIN.
AUG. SUIJA.
Pdseris, Turuplats II,
sooroitab omast ladust kõiksugust -
Jällemüüjatele kõrged protsendid.
аЕ==щ,ди
noored ja manad, rutake
kõige uuema
fotokunsti
järele!
Tehakse kiirelt, töö korralik. jCubade pildid
kahe tunni jooksul mõite saada ainult
= Petseris, Riia tän. № 35. -—
Aupaklikult
Päewapihnik R. LaUSlIig.
Чн
ГЛ
w
FETSERI 05AK0NP.
RIIA TANAW № 5, AETEEQI KÕRWAL.
Wötab raha hoiule
jooksroale arroele, tingitamale jooksroale arroele ja tähtaja peale. Mak
sab 5 -6 protsenti.
jrfnnab laenusid
roekslite, roäärtpaberite, roäõrtasjade
ja kaupade kindlustusel.
Vo imetab
sissenõudmisi ja rahafaatmisi kõi
gisse Vabariigi linnadesse ja olemi
tesse ning roaljamaale.
Põhikapitaal: 10 miljoni marka.
firitunnid 9—1, mahaarmatud pühapaeroad ja seadusliselt kinnitet pühad.
JUHATUS.
i
Kaubamaja
0. Waritt
Petseris, Lima täit, nr. 5.
I
Müüb fmtreC ja rväik===== (ei armul1: --^==
Soola,
suhkrut,
jahu,
nahka
ja muud talurahma kaupa
Z mõõdukate hindadega. U
ш
ш
ei peaks puuduma üheski peres.
Ilmub eesti- ja roene keeltes, 2 korda
nädalas. Tellimife hind 24 mk. kuus
(postiga).----------------------------------------
„Petferi Teataja" kuulutufil on Petseri
maal kõige suurem mõju.--------»--------
Weskikiwi matcrjaal, nagu:
räni, fhmürgel, kloormagneefium
ja magnefiit.
Liköörid ja napsid
kõikidest Eestimaa mabrikuteft.
: GaLorica WnnsiH:
Petseris, Riia tänaw nr. 5.
Soowitab omast ladust apteegi-,
rohu- ja wärwikaupasi, nagu:
Riide wärroisi,
Seepisi,
Lõhna õlisi,
Juukse õli,
Soodat,
Seebikiwi,
Äädika hapet,
Looma pulbrid,
Wosroori lupja,
Puuwaha,
Lutika ja prussaka rohtu,
Puudert,
Hamba pulbert,
Terpentiini,
Lreoliini j. n.
e.
Peale selle suur ladu koloniaal kaupasi ja aiawilja ning loomatoidu
seemneid Eesti Seemnewilja Ühi
suse Tallinna hindadega.
Müük en gros ja en detail.
ostab kohe wäljamaksetawa raha eest
Wastu wõtab igapäew Petseri osakonna ladus wolinik
G. PERLI.
Petseris, turuplats nr. 2.
esitaja
Petseris, Siimu tiin. nr. 5, telefon
nr. 9, ja maksab kõrgemat turuhinda.
Wastuwõtmme:
Pefieris, Ciiroa tän. 5.
Wõrus, €d. niottus (end. Tõnisiön).
Räpinas, Seltfi poodi juures.
Eauras, Dauguli äris ja
Tallinnas, Pikk tän. № 28. — Kõnetraat 624,
....................... .....Wõtab roastu: —.................-..........
majade, ümbrikute, mõisate,
talukohtade, kaupade,põllusaaduste ja liikuma waranduse
peale linnas ja maal.
Weokinnitusi suiwmaa ia ,aeroabe
mitmesugustelkinnitusharudel
vUUUlllllUj t ja kasulikkudel tingimistel.
Teateid annawad ja kinnitusi mõtawad wastu Peakontor ja
seltsi esitajad kõigis linnades.
Petseri linna ja maak. esitaja: A. Suija.
P e t s e r i s,
Soomitab suures roäljaroalikus к 9 i к s u g
mäljaspool roõisflust odamate hindadega. Alati la
dus saadaroal otseteel matjamaalt saadud:
latt- ja roitsarauda igas jäme
duses, raud-ja tsingitud plekk.
Sindli-, lati- ja hobuseraua
naelu ja teraskaupasid.
1. sorti Inglis sepasüsa, Portland tsementi, kaameli
karmust ja Bullata masina rihmu igas laiuses, ja
klingeriit pappi. Põllumeestele roärsket kõrge põKurammu
a
ö
ruumipuudusel kuni 1. meebr. 10°/o hinnaalandusega,
Koloniaalkaupe, l“dd'
saadusi ainult
hinnaga.
kõigeparemas headuses ajakohase
Я. Щ. Lutheri mabriku
mööbel, mabriku hinnaga.
Lootma jäädes, et manad ja uued, mäiksel ja
suurel mõõdul kaubatarroitajad ka sel aastal head
ärisõbrad saamad olema, kauba headuse ja hinnaga
rahule jäämad ja minu kauplust oma tuttaroatele
kui kõige kasulikumat ostukohta sooroitamad,
kõige austusega
VaataTALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EEST...TALLINNA
AADRESS-
KALENDER
1922
ESIMEHE EESTI KIüniTUSSELTS ASUL 1866. A.
„POLÄRIS"
: Eesti Kinnitus ATallinnas
Juhatus:
Tallinnas, W. Wiru tän. 12. Kõnetr. 14-41
(Eestimaa Wahviltantide Ühisuse maias).
Kinnitab tule wastu
wabrikuid, ladusid, metsa, eluja muid hooneid, wilja põllul
ja warjul, elajaid, majakraami,
kaupasi ja muid wäärtusi lin
nas ja maal.
Kinnitab õnnetuste wastu
maa- ja mereteedel kaupasid,
raha ja muid wäärtusi.
tõotab jõukate wälicii 1*3 jamaa ki nniiusseltside kaaswastutusel, mille
tõttu tema niiwõrd suure usal
duse Eestis on leidnud, ei
temas esimese tegewuseaasia
jooksul ainult
Q <7 (Brimiöhi Tallinnas, ®. Mv t. 3.
LO.yilll|llU,
Sinetr. 12-83.
—
4
—
SnupaMus
M. PAKKIN
(Kafe Lindeni all)
Soowitab suures wäljawalikus
Lakk-,
moodsaid meesten,
shewro-,
naisterahwa ja laste
kroom-,
semish-nahast
kui ka walgesi
ja pruun, riidest
Eriti soowitan meesterahwa ja koolilaste saa
paid ja kingi parematest Soome wabrikutest.
Niisama müün wõrdlemisi odawa hinnaga
sandaalid, toakingi, talwe botikuid la
gummi-kalossa.
saapaid
ja kingi.
Spetsiaal =====
liilia- ja wMapesu hiilis
j Jota-tlub i
5
%TP==F=
■■
-----
Johann Jllison, ।
kingseppmeister
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Töötanud 30 aastat Peeterburis, Morskajal nr. 33 ja
tellimiste peale parem saapatöötegija
walmistab kõige ilusamaid ja tugewamaid meeste- ja naisterahwa
saapaid ja kinge.
Loodan, ei austatud töötellijad ka siin
minu tööd tähelepanemata ei jäta
Austusega
Tellimiste wasiuw. nüüd Lühikejalg nr. 6. n
WI
J. Jllison. I
Igaüks, kes soowib lasta midagi
nikeldada
ehk elektri walgustuse ja jõu-sisseseadei ehi
tada, ehk midagi elektri-iõõstuse materjali
osta, see läheb S. Pärnu tän. nr. 14, Tallinnas
Elekiro-mehaanika tööstus
„UKU".
Seal tehakse kõige parem tõõ
ja on kõige odawamad hinnad.
6
õllevabrik; Jõhvi, iile Jõhvi jaama. Tel- 2.
PEALÄDUD:
Tallinn: W. Pärnu m. 25. Tel. 4-04.
Tartu : Jaama tänaw 10.
Rakwere : Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Haapsalu: Jõhwi ladu.
Paide: Weski tänaw 16.
Wiljandi: Lossi tän., Petersoni maja.
Pärnu: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Wõru: Wabaduse tänaw 12.
Walga : Puiestee tän. 5-a.
.
1
Blerürauerel; Jeve, Station Jeve. Telefon 2 ”
HAUPTNIEDERLAGEN: I
Reval: Kl. Pernauer Sir. 25. Tel. 4-04.
Dorpat: Jaama tänav 10.
Wesenberg: Pikk tänaw 13.
Narwa: Wahe tänaw 6. Telefon 98.
Hapsal: Jewe-Niederlage.
Weissenstein: Weski tänaw 16.
Fellin: Lossi tänaw, Petersoni maja.
Pernau: Sauga tän. 15. Telefon 1-06.
Werro: Wabaduse tänaw 12.
Walk: Alleestrasse 5-a.
Sel aastal on 365 päewa.
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil.
Suwi algab 22. juunil.
Sügis algab 23. septembril.
Talw algab 22. detsembril.
Päikese- ja kuuwarjutusi
1922. aastal meil näha ei ole.
Pühad ja puhkepäewad.
Pühadeks loetakse järgmised päewad, mil tööd
ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuaril);
2) Kolmekuninga päew (6. jaanuaril);
3) Eesti Wabariigi iseseisw. päew (24. weebr.);
4) Palwepäew;
5) Suur Neljapäew;
6) Suur Reede ;
7) Ülestõusmise pühad, 3 päewa;
8) Esimese mai püha (1. mail);
9) Ristipäew (taewaminemise-püha);
10) Suwistepühad, 3 päewa;
11) Jaanipäew (24. juunil);
12) Mardipäew (10. nowembril);
13) Jõulupühad, 3 päewa.
Töö lõpetatakse kell 12 päewa:
1) Ülestõusmise-pühade laupäewal;
2) Suwistepühade laupäewal;
3) Jõululaupäewal ;
4) Wanal-aastal (31. detsembril).
—
Posti- ja telegraafi taksid.
1. Kirjad:
Kohalikud, esimese 20 grammi eest
2 mrk. — p1
— „
iga järgmise 20 gr. eest
b) Sisemaalised, esimese 20 gr. eest
5 „ — „
iga 20 gr. ehk selle osa eest üle 40 gr.
2 „ 50
Wäljamaalased, esimese 20 gr. eest
10 „ —
iga järgmise 20 gr. eest
5 „ — „
Kirja ülikaal 2 klgr., kirja üliulatus 45 korda 45
cm. ehk torukujuliselt 75 korda 10 cm.
2. Postkaardid:
Kohalikud, üksikud
2
_
4
wastusega
Sisemaalised, üksikud
2 „ — 50 „
wastusega
5 .. — „
Wäljamaalised, üksikud
5 „ — „
wastusega
10 „ Wastusega postkaardid kahekordne maks. Kaust
mitte suurem kui 14 korda 9 cm. ja mitte wähem kui 10 korda 7 cm.
3. Nistpaela-saadctused:
a) Kohalikud, iga 50 gr. eest
— „ 50
2
_
alammäär üripaberite ja kaubaproowide eest
b) Sisemaalised, iga 50 gr. eest
alammäär äripaberite eest
alammäär kaubaproowide eest
2 n -- n
2 „ — ,r
c) Wäljamaalised, rga 50 gr. ehk selle osa eest
alammäär ärrpaberite eest
10
alammäär kaubaproowide eest
4 „ —„
Trükitööde ja äripaberite ülikaal 2 klgr. Kaust
45 korda 45 korda 45 cm. ehk torukujuliselt 75
korda 10 cm. Kaubaproowide ülikaal 500 gr.
Kauft 3G korda *20 korda 10 cm. ehk torukujuli
selt 30 korda 15 cm.
4. Relieftrükitvvd pimedate kirjaga iga 500 gr. eest:
a) Sisemaalised
— „ 50
b) Wäljamaalised
1 „ —
Üliulatus nagu teistel trükitöödel. Ülikaal — 3 klgr.
a)
5. Ilma markideta, kui ka poolikult maksetud
saadetiste eest nõutakse saaja käest puuduw
postimaks kahekordselt sisse, kuid mrtte wähem
26
kui: sisemaalise eest 3 ir.rL, wäljarnaalise
5 mrk.
6. Tähtsaadctised:
eest
sisemaalised, lisamaksu (peale kaaluraha) iga
saadetise pealt
5 „
b) Wäljamaalised, samuti
10 „
7. Rahakaardid:
a) Sisemaalised kuuni 3000 margani iga 100 m.
ehk pooliku 100 marga eest
2 „
alammäär
10 „
Iile 8000 nr künni 10.000 margani esimese 3000
m. eest 66 marka, siis rga järgmise 100 pealt
1 „
Üle 10.000 niarga esimese 10.000 m. eest 130 m.,
siis iga järgmise 1000 m. pealt
5 „
Telegraafi rahakaartide eest maksetakse peale
1
selle weel telegrammimaksu nagu 20 sõnalise
telegrammi eest. Telegraafiline teade telegraa
fi rahakaardi kättewiimise üle nagu 10 sõnalise
telegrammi eest. Rahasaadetuse summa piira
mata.
b) Wäljamaalised, kuhu nad luvatud, eriiakside
järgi.
a)
8.
Postitshekid:
Sisemaalised esimese 1000 m. eest
5
iga järgmise 1000 m. ehk selle osa eest
2
tsheki ülem summa 5000 m.
8) Wäljamaalised, kuhu nao lubatud,
eritakside
järgi.
9. Wciärtkirjad:
a- Sisemaalised: kaalu ja rähitusraha nagu tähi
tud kirjade eest, kinnitusraha iga 3000 m. ehk
selle osa eest 1 mark.
Kinnitusraha alammäär 2 marka.
Wäärtkirjades on riigi raha saatmine keelatud.
Wäärtuse ülimäär.— 200.000 mrk.
6) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritaksi järgi.
10. Pakid:
a)
„
„
a) Sisemaalised: künni 5 kilogrammini
— ZO mk., üle
$—10 klgr. — 60 mk., üle 10—15 klgr. — 90 mk.
Kinnitusruaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärtkirjade juures. Lihtpakke
(s. o. ilma ülesantud wäärtuseta) wõib ka tähtsaadetistena pos
tile anda tähitusmaksu eest iga paki pealt — 5 mk.
27
E>) Wäljamaalised, kuhu nad lubatud, eritakside järgi. Paki
üliulatus: 135 cm. korda 40 cm. korda 30 cm. ehk 100 cm. korda
50 cm. korda 50 mi. ehk 60 cm. korda 60 cm. korda 60 cm.
Wäärtpaki üliwäärtus 20.000 marka.
11. Wäljastusteade savis oe reeeption).
a) Saadetiste juurde lisatawate eest: kohalikud — 2 mk.,
sisemaalised — 5 mk., wäljamaalised — 10 mk.
b) Tagant järele saadctawatc eest: kohalikud — 4 mk.,
sisemaalised — 10 mk., wäljamaalised — 20 mk. Wõib juurde
lisada ehk wastawal korral lärelsaata igale saadetisele, mille pos
tile wõtmisel kwiitnng wälja antakse.
O.õudekirjad:
aj Postisaadetiste järgiotsimise, tagasinõudmise ehk aadressi
muutmise üle, iga saadeiiste kohta: sisemaal — 10 mk., wäljamaal ■— 20 uik. Tähendus: Riigiasutuste ametliste saadetiste
kohta käiwad nõudekirjad on maksust wabad.
13. Järelmaks:
aj Alustaks iga saadetiste pealt — 5 mk., bj sissekasseerimise maks — 3 mk., c) järelmaksu saatekulu — rahakaardi taksi
järgi. Märkus: Punktides bj ja cj ettenähtud maksud arwatakse
järelmaksu summast enesest, enne tema ärasaatmist, maha
' *
14. Kojuwiimine:
Rahakaartide ja wäärtkirjade pealt iga saadetise iga õou
marga ehk selle osa eest — 3 mk. Märkus: Kojuwiidawate saa
detiste wäärtus on piiratud: linnades 10.000 margaga, mujal
3000 margaga. Rahatelegrammid iga summa peale toimeta
takse koju.
15. Nimekastid:
Aastas — 1000 mk., pool-aastas — 600 mk., weerand-aastas — 350 mk.
16. Käsi post:
Aasäas — 400 mk., pool-aastas — 250 mk., weerand-aastas — 150 mk.
17. Wolipiletid:
Aastas skalendri a.) — 25 mk., dublikaadi eest kaotuse kor
ral — 10 mk.
18. Ajalehed:
a) Tellimine: tellimise hinnast — 5 pr ots., b) saatmine
kuuni 2 korda päewas — 20 prots., künni 1 kord päewaS
18 prots., künni 2 korda nädalas — 16 prors., kuuni 1 kord nä
28
dalas — 14 proff., Junni 2 korda kuus — 12 praks., kuuni 1
kord kuus — 10 vrots., kuuni kuus karda aastas
8 prot,.
Märkus: 1) Protsendid arwatakse ajalehe hinnast, mis maksew iga käesolewa aasta 1. jaanuaril. 2) juhtumisel, kui telli
mise hinda tõstetakse, makstakse posti kuludeks endisest hinnast
taksi järgi, kõrgendatud hinna wahest aga 50 prots. wähem.
Ajalehtede juures laiali saadetaivate kuulutuste ja rellaamide eest iga 50 grammi pealr — 50 pn.
19. Abitööd rahwale:
Rahakaardi, pakikaardi, paki, kirja ehk postkaardi aadresu
kirjutamise eest — 1 m. Postkaardi kirjutamise eest ühesaadressi
kirjutamisega —- 3 mk. Nõudekirja kirjutamine ühes postikwiitungi koopeerimiscga — 3 mk.
20. Telegrammid:
a) Kohalikud, igr sõna pealt — 2 ml., alammäär -— 20
mk., 6) sisemaalised, iga sõna pealt — 5 mk., alainmäär ■— 40
mk., c) wälistclegrammid
eri sõnastiku järgi, kiirtelegrammid
— 3 korda kallimad, makstud katse jcollationnemeni page) üks
iieljandik telegrammi enese hinnast; ärakiri iga 100 sõna pealt:
a) kohalikust ja sisemaalisest lihttelegrammist — 25 mk., b) ko
halikust ja sisemaalisest kiirtelegrammift —50 mk., c) wäljamaaüfclt liht- ja kiirtelegrammift 50 santiimile ja 1 frangile rvastaIDU ekwiwalendi järgi; telegraafiline wäljastusteade (aecuse de
reeeption): kohalikkude ja siseniaaliste telegrammide üle 25 mk.;
wäljamaaliste telegrammide üle — nagu 5 sõnalise telegrammi
rest algtelegrammi sihtkohta; kiirwäljastusteade — kolm korda
kallim; wäljastusteade posti kaudu kohalikkude, sisemaaliste kui
ka wälistelegrammide üle — 10 mk. d) Erraadress: aastas —
3000 mk., pool-aaStas — 1750 mk., weerand-aastas — 1000 mk.
21. Pankade rahatelegrammid-
Liht •— poolteisekordne sõnamaks; kiir — kolme ja poole
kordne sõnaviaks. Käib ainult sisemaaliste telegrammide kohta.
Märkus: 1) Enne 1921. o. 10. aprilli Manade takside järgi
Mäljaüüritud nimekastid ja käsipost, wäljaantud wolipiletid ning
registreeritud telegranlmide eriaadressid kuuluwad uute takside
alla alles peale manade takside järgi Mõetud maksude kestwusaja lõppemist. 2, Igalpool, kus maksusid aja järgi arwatakse,
süimib see kalendri aasta ehk mastawatel kordadel selle osade
(näit, poole ehk Meerand kaleiidri aasta) ftirgi.
29
KAUBAMAJA
Amon HEiLNAtin,
TALLINNAS, S. Karja tän. nr 6.
Kõnet. 7-40.
Osakonnad: Tartus, Wiljandis ja Narwas.
Müüb ladust ja wõtab tellimisi wastu soodsatel tingimistel.
Tehnika alalt:
PÕIIUtÖÖrÕÕStad Z
Lakad, äkked, Heiligen-
■Rehepeksugarnituure
auru- ja hobusewärgiga pa
rematest wabrikut. rihma»,
keti ja hammasratta weoga.
Hekslimasinad,
Wiijaweskid.
belli wabrikust.
Koorelahutajad, wikatid,
luisud, sirbid.
5-2eiaa- ja
masinad.
wiljaniidu-
Masinad ia tööriistad
Rootsi wabriku
Lidköpings Sagbladsfabrik
puu- ja metalltööstuse jaoks
Puurid, wiiiid,haam
rid, tangid, alasid,
kruustangid, smirgel sheibid ja käiad
Puukruwid.
Tulumaksu alla käiwad kõik füüsilised ja juriidilised iÜEud,
-kellel on Eesti wabariigi piirides nnngisuguseid tuluallikad.
Tähendus: Wäljamaa aktsiaseltsid ja kompaniid,
osa- ja muud ühisused ning laenuasutused, kellel töötami
ne Eestis lubatud, käiwad tulumaksu alla ainult tuludega,
mis saadud Eestis; stsemaa-asutused käiwad aga tulumak
su alla kogu oma tuludega, s. o. arwares siia hulka ka
tulud nende liikumata warandustest, kapitaalidest ja ope
ratsioonidest wäljaspool Eestit.
Tulumaksust on wabad 'tulud kuuni kahekümne „ tuhande
margani aastas Tallinna linnas, luuni kaheksateistkümne tu
hande margani aastas Narwa, Walga ja Petseri linnades,
'künni wiieteistkümne tuhande margani aastas muudes linnades
(wälja arwatud Kuressaare) ja fumtt kaheteistkümne tuhande
margani maakondades ning Kuressaare linnas, missugused
määrad tulumaksu arwestamise juures maksukohuslase kulu
summast maha arwatakse.
Tulude pealt, mis üle selles seaduses lubatud mahaarwamiste tõusewad, wõetakse maksu järgmiselt:
1.000 t unni
üle 10.000
15.000
20.000
25.000
30.000
35.000
40.000
45.000
50.000
60.000
_r, 70.000 ,,
Tulusummast arwatakse uraha maksualuse hoolekandel olewa iga alla wiieteistkümne-aastase wõi arsti voolt tõendatud'
toöwõimetu perekonnaliikme pealt luustuhat marka.
Tähendus. Kooliskäiwate lašte pealt tehakse sel
les paragrahwis tähendatud mahaarwamist funm kahe
kümne aasta wanaduseni.
Tähelcpannes maksukohuslase enese ehk tema perekonna
liigete pikaldast Vaigust ehk muid õnnetuid juhtumisi, toõiä1
maksukohuslase palwe peale 'viimasele määratud tulumaksu
wähendada, kuid mitte üle 50 prots. Seda kergendust lubatakse
ainult maksukohuSlastcle, kelle maksualune tulu üle kaheksa
kümne tuhande marga ci ulata.
32
Walitsuse asutused.
Riigikogu.
Riigikogu istumised on Toompea tossi .Walges saalis'.
Wabarirgi walitsus.
Riigiwanem: Konstantin Päts.
Riigiwauema kabineti, Toompea lossis, sissekäik lossiplats..
Wabariigi walitsuse kantselei, Toompea lossis.
Siseministeerium.
Toompea lossis.
Siseministri kabineti
lossi teisel korral, sissekäik lossi-hoowist.
Toompea lossis asuwad weel järgmised siseministeeriumi
asutused: 1) Administratiiw-asjade peawalitsus. 2) Omawaliisuse-asjade peawalitsus. 3) Politsei peawalitsus. i) Terwrshoiu peawalitsus.
Siseministeeriume
ehitus-peawalitsuse
kantselei
asub
Kaarli tmi. nr. 1.
Politsei.
Politsei peawalitjus — Toompea
ülem polk. Kuben, abi kapt. Birk.
Tallinna linna politsei,
lossis.
Aia tän. nr. 12,
Peawalitsuseülem
1. Polilsei jaoskond — Soo tän. 28.
1. jaoskonna abijaoskond — Kopli tehas.
Balti puuwillawabriku abijaoskond.
2. Politsei jaoskond — Wlabimrri tän. nr. 44.
3. Politsei jaoskond — S. Tartu maant. nr. 43.
4. Politsei jaoskond — W. Pärnu maant. itr. 7.
5. Politsei jaoskond — Baluskr maant. nr. 38.
6. Politsei jaoskond — Pühawaimu tän. 11.
Sadarna jaoskond — Uue Hollandi tän. nr. 5.
Arestimaja — Wene tän. nr. 21.
Aadresslaud — Wene tän. nr. 23.
E. W. Raudtee politsei — Balti waksali juures.
Harju makouna politsei -- W. Pärnu m. 4.
— 33 —
R. ^-aar,.
Wälisrnrnistcermm.
(Endises rüütelkonna lossis, Tooulpeal.)
Wälisministri kabineti.
Wälisministri abi kabineti.
Wälisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja.
Wälisministeeriumi informatsiooni osakonna juhataja
Wälisministeeriumi vassi-osakonna juhataja.
Wälisministri sekretääri kabineti.
Kvhtuministeerimn.
(Wäike-Pärnu maani, nr. 3.")
Kriminaal-peawalitsus, Toompeal, Rahukogu iän. nr. 3.
Tallinna kriminaal-politsei. Aia iän. nr. 12.
Kohtu prokuratuur, Jaani tän. n.r. 7.
Tähtsamate asjade kohtuuurija. Jaani i. nr. 7.
Kohtupalat, Jaani t. nr. 7.
Rahukogu, Jaani tän. nr. 7.
Tallinna-Haapsalu rahukohtunikud- 3., 4., 5., 3., 7., 9., ja
12. jaosk. — Rahukohtu tän. nr. 3.
Tallinna-Haapsalu kreposti-jaoskond — Rahukohtu t. 3.
Kohtuuurijad' J. jaosk. — U.-Maailma tän. nr. 6, k. 9;
2. jaosk. — Gonsiori tän. nr. 9, k. 1; 3. jaosk. — Girgensoni t.
nr. H, k. '.
Rahe, min iSteermm.
(Gogoli puiestee nr. 1.)
Eest». Pank, Gogoli' puiestee
Riigikassa peanalilins, W. Pärnu u aant. nr 4.
Otsekoheste maksude peawalitsus, Gogoli puiestee 1.
Riigikontroll, Toom puiestee rrr. 3.
Aktsiisi peawalitsus — Lai tän. 1.
Tolliwalitsus — sadamas.
Kaubandus- ja tööstusministcerium.
(Kohtu tän. nr. 8.)
Kaubandus-osakond, kauba- ;a acwe-osakonnad, sise- ja
Väliskaubanduse jaoskonnad asuwad sealsamas.
Proowikoda, Tolli t. nr. 8.
Riigi kesklaboratoorium — Toll: L nr. 8.
Ladude jaoskond, Uue-Sadama tän.
Riigi warand. jaoskond, C.-Karja t. nr. 20.
Mereasjanduse peawalitsus — sadainas tvllimajas.
34
Põllutööni inisteerinm.
(Wismari tiin, nr* 7.)
Ministri kabineti, tuba nr. 1, alumisel korral.
Kantselei — tuba nr. 2. Maakorralduse peawalitsus, põl
lutöö peawalitsus, Tehnika peawalitsus.
Loomaterwisboiu peawalitsus, Narwa maani, nr. 46.
Meisade peawalitsus — Toompeal, Kiriku tiin. nr. 3.
Statistika osakond — Narwa maani, nr. 46.
Põlluiöörninisteeriumi fecmnc kontrolljaam — Tolli t., 8.
Sõjaministeerium.
(Pagari tiin. nr. 1.)
Sõjaministri kabineti.
Sõjaministeeriumi warustuswalitsus.
Warusiuswalitsuse riiete- ja kraami jaoskond.
Haridusministeerium.
(Toompuiestee nr. 3.)
Haridusministeeriumile alluwad:
Majandusosakond, Kunstiosakond ja Kooliosakond.
I
Teedeministeerium.
; Toompuiestee nr. 3.)
Riigi raudteewalitsus — Tebnika tiin. nr. 16.
Lnkumise osakonna ülem — Tehnika t. nr. 16.
Weovsakond — Liiwalaia tiin. nr. 44.
Posti peawalitsus, Romanowi liin. nr. 10.
Riigikontroll.
(Toompuiestee nr. 3.)
Harju maakonna wulitsus.
iS.-Noosikrantsi tiin. nr. 12.)
Harjumaa riigimaade ülem. Põllumajandus-, terwishoiuja toitlusosakonnad.
Tallinna notaarinsed:
Linnamägi — S. Karja t. 19.
Ptschelin, H., — Wiru t. 8.
Riesenkampsf — Kuninga t. 2.
Wäli, K., — Lai t. 12.
35
Tallinna õpeasutused.
Keskkoolid ja kutsekoolid.
Linna poeglastegüinnaasium, S. Kloostri t. 16.
Esimene linna realkool, Eogoti puiestee.
Teine linna realkool, Harju t. 48.
Esimene tütarlastegümnaasium, Wene turg 1.
Teine tütarlastegümnaasium, Jaani t. 13.
Kolmas tütarlastegümnaasium, saksakeelne, Wene t. 15.
Saksakeelne poeglaste realkool, Gogoli puiestee.
Linna õhtu-keskkool täiskaswanutele, Wene turg 1.
Tütarlaste kommertskool, Jaani t. 13.
Tütarlaste kaubanduskool. Jaani t. 13.
Poeglaste kaubanduskool, W. Pärnu maantee 19-a.
Kõrgemad ja alamad liuna algkoolid.
1. linna algkool — Kooli tän. 2.
— Witenhosi t. 42.
te
2.
g
— Pühawainiu tän. 6.
H
—
Uus tän. 15.
4.
— Weerenni tän. 2-a.
5.
— Pärnu nraant. 16.
..
6.
— Tõnismägi 8.
te
7.
— Witenhosi tän. 29.
il
8. ,,
— Wavriku tän. 10.
9.
— Tui tän. 12-a.
10.
— Kaasani tän. 3.
H
11. II
— S. Tartu maant. 44.
II
12.
— S. Tartu maant. 33.
13. II
— S. Tatari tän. 19.
14.
— Toom-Waestekooli tän.
15.
— Girgensoni tän. 6.
M
16. II
— Tellrskiwi tän. 7.
17. II
— Lai tän. 25.
18. ,,
— Pikk tän. 69.
19. II
— S. Arehna tän. 6.
,t
20.
— Liiwa tän. 6.
te
21.
— Aia tän. 18.
22.
— Witeuhoft tän. 2-a.
23. II
— K enim anni tän. 6-a.
II
24
— Wene tän. 22.
H
25.
— S. Tartu maant. 62.
1,
26.
— S. Pärnu maant. 45.
27. II
— Wabriku tän. 10.
28. II
— Jaani tän. 13.
29. II
—
36 —
Era-õpeasutnsed. (Kesk-, ja kutsekoolid.)
Rüütelkonna Toomkool — Kook tän. 15.
Viise kool — Toompeal, Duglase t. 2.
E. Lenderi tütarlastegümnaasium — Maake: t. 28.
J. Westholmi poeglastcgümnaasium — Kordese t. 1.
Wcnekeelsed mees- ja naisgümnaasiuand — Narwa maant. 4.
Kaarlikogudu.se realgümnaasium — Harju t. 48.
Kirsipuu gümnaasiurn —- Ahju tän. 12.
H. Kubu realgümnaasium — Maalri tän. 19-21.
Tallinna Rahwaülikovl — S. Kloostri t. 16.
Tallinna „College" — S. Kloostri t. 16.
Tallinna kõrgem muusikakool — TEstoonias".
R. Reite käsitöökool — Instituudi t. 18.
E. Jansoni käsitöökool — Gonsiori tän. 13.
M. Pangratsi raamatupidamise kursused (naisterahwastele) —
Harju t. 30.
Georg Grafi kaubanduSlised kursused — W. Pärnu maant. 10.
Ella Hirschi muusikakool — Allika tän. 10.
ülemad ja alamad algkoolid:
P. Leysti Hansa kool (5.-7. a. kursus) — Brookusmägi 14.
E. Wagneri algkool (1.—1. a. kursus) — Lai tän. 38.
S. Hildebrandti algkool (1.—4. a. kursus) — Raim t. 38.
L. Studemeistr: algkool (1.—4. a. kursus) — Tõnisnrägi 7. ■
K. Fürbergi algkool (1—4. a kursus) -- S. Tartu maant. 9.
J. Westerbergi algkool (1.—4. kursus) — S Arehna t. 34.
N. Prohorowa algkool (1.--4. a. kursus) — Narwa maant. 18.
Puuwillawabriku algkool sl.—4. a. kursus) — Kopli tän.
Rootsi algkool (1. -4. a. kursus)
Uus tän. 15.
Tallinna Juudi kogukonna algkool — 28. Tartn maant. 27.
Lasteaiad ja kaswatuSmajad.
1. linna lasteaed — Wana Wiru t. 15.
—•
,r
n
moo taii. 15.
3.
„
"
— S. Pärnu maant. 79.
Tall. E. lastekaswatuss. lasteaed. W. Arehna 1.11.
Krause wäikcste laste hoid — W, Roosikrantsi t. 10.
Huhni wäikeste laste hoid — Gonsiori t. 6.
Wäikeste laste hoid — S. Juhkentali t.
Kaswatusmaja .Olga-Hcim" — Magdaleena tän.
M. Stroehmi lasteaed — Wana Wiru t. 3.
Tr. M. Lutheri kasioatuspiaja — L. Varlu maant. 62.
Piiskop Platoni nimeline kaswatusmaja — Tui tän. 12.
Poska nimeline kaswatusmaja — E. Pärnu maani. 29.
37
Tallinna adwokaadid:
Beek, A., wann. adw. abi. Jaani t. 6. 9—11, 4—6.
Birk, A, wann. adw., S. Karja t. 15. 9—10, 5—7.
Birkenberg, R., wann. adw., Wiru t. 1.
Daugull, J., wann. adw.. Lai t. 82.
Eldring, A., eraadw., Kullasepa t. 6, krt. 2. 9—10, 5—7.
Eliaser, R., wann. adw, Jaam t. 6.
Ester, H., wann. adw.. abi. Lai t. 15.
Gorschkosf, J., wann. adw., Wiru t. 12.
Haho, K., wann. adw., S. Karja t. 2.Hirsch, M., wann. adw., S. Karja t. 7. 10—12, 7—8.
Id ell, O. J., adwokaat. Lai t. 7.
Johanson, W., wann. adw., S. Karja t. 15.
Jürine, T., wann. adw., Wana turg 1.
Jürmann, E>, toa im. adw.. Pikk tän. nr. 63.
Kalbus, T., toann. adw., W. Posti t. 6.
Keller, R., wann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Kress, Gerh., toann. adw. abt, S. Karja t. 15.
Limberg, B., wann. adw., W. Karja t. 1. 9—10, 5—6.
Malsch, V., adwokaat, Harju t. 34.
Margk, W., wann. adw. abi, S. Karja t. 2. 9 —10, 5—6.
Maurer, A., wann. adw., Wana turg 1.
Maydell, Ludwig, toann. adw. abt, Lai t. *28.
Meyer, S., adwokaat. Harju i. 31. 4—6.
Nirk, Alsred, wann. adw. abt, S. Tartu maaut. nr. 4.
Palwadre, A., wann. adw., S. Tatari t. 21-b.
Parik, J., toann. adw.. Pikk t. 5.
Peet, A., toann. adw.. Jaani i. 6.
Petroff, A., toann. adw. abi. Pikk t. 43.
Pezold, W., toann. adw., S. Roosikrantsi t. 8.
Pohla, G., eraadw., Lai t. 9. 9—12, 4—6.
Poska, G., wann. adw. abi. Pikk t. 49. 9—-11.
Pung, M., toann. adw.. Jaani t. 6. 6—7.
Nuubel, P., toann. adto.. Jaani t. 8.
Siegel, K., toann. adw., Niguliste tän. 12. 10—11, 5—6.
Soosaar, Gerh., toann. adw., S. Karja t. 15.
Sorokin, A., wanit. adw. abi, Wiru t. 12.
Talts, N., toann. adw. abi, Wiru tän. 13, krt. 5; 10—11, 5—6,
Temani, J., toann. adw., Wiruwäratoa puiestee 13.
Tomberg, V., toann. adw. abi, S. Karja t. 15.
Trellin, Arkadi, wann. adw. abi, Niguliste tän. nt. 20.
Weiner, S., toann. adw., Wiru t. 22.
38
Tallinna arstid:
Akel, Fr.. silntaarst. S. Roosikrantsi t. 10. 10—11, 4—5.
Armsen, P., sisem., iseär. kõhuh. Wiru t. 18. 4—5.
Blumberg, M., Nunne t. 18-22. 4—6.
Brasche, E., haawa-, kõrwa-, nina- ja kurguhaig.
Rüütli tän. 4—5, 7—8.
Erdmann, A., sisem. ja lasteh. Niguliste t. 16.
Epstein, M., naisteh. ja sünnitusabi. Wiruwärnwa puiestee
ni. 11. 5—6.
Falk, A., sisem. ja lasteh. Wiruwärawa puiestee 25. 3—5.
Friedenthal, A., waimu- ja närwih. Seewaldi haigenraja.
Fricke, Herb., sisem hmg. W. Liiwa t. 20.
Feodoroff, Dmitri, sisemised haig. Narwa maant. 55.
Goldberg, H., sisem. haig. ja sünnitusabi. Pikk t. 49. 9—10;
4—6.
Goromulinsky, N., naish. ja sünnitusabi. S. Roosikrantsi t. 15.
4—5.
Gutkin-Belkin, E., fisem. ja naistehaigused. Wiru t. 4.
Hahn, H., hirurg. Lai t. 19, krt. 2.
Haller, O., sisem. haig. Posti t. 5.
Haudelin, L., sisem. haig. S. Roosikrantsi t. 12. pool 4 künni
pool 5.
Hanschmidt, E., Pikk t. 48. 10—11, 5—7.
Hesse, G., lõikuseh. S. Roosikrantsi t. 3.
Hirsch, H., närwih.. Hobusepea t. 3. 4—5.
Hoffmann, Har., silmaarst. Lai t. 19, krt. 1. 11—12, 5—6.
Hoffmann, Hugo, haawa-, nina-, kõrwa- ja kurguh. Harju L 45.Hansson, J., silmaarst. S. Roosikrantsi t. 21. 9—10, 4—5.
Hold, L., sisem. haig. W:ru t. 1.
Jsatschik, S., sisem. haig. ja sünnitusabi. W. Tartu maant. 29.
9—11, 4—6.
Jakobson, F., sisem. ja lasteh., eriti sapikiwi haigus.
Tooinpuiestee 4. 10—12, 5—6.
Jerwan, M., naha- ja suguh. Hobusepea t. 10, krt. 3.
Kaegeler, kondi ja liikmete haig. W. Posti t. 6, krt. 4. 3—5.
Kaplan, E., naha- ja suguh. Wiru t. 18. 10—1, 5—8.
Katz, Sch., naha- ja suguh. (ainult naister. ja lapsed). Pikk t. 37
10—12, 4—7.
Krause, H., haawahaiguseo. Lai t. 19, krt. 2. 6—7.
Keller, F., silmahaig. Harju t. 30. 8 kunn: pool 10, 7—8.
— 39 —
Keyserlingk, N., naisteh. la süuuitusaln.
Suur Balesna t. 10.
4—5.
Keerd, A., Posti t. 5. 10—H, 6-7.
Kiruma nii, Ewald, sisem. ja lasteh. 0. Pääsukese i. 4.
Klompus, M„ naha- ja suguh. Harju t. 45.
Kuüpffer, A.. haawa- ja uaisieh., sünnitusabi. Jaani
4—5.
Koch, R., sugu- ja uahah.
Tolli t. 4, krt. 3 (Pika t.
Wastuw. meester. 5—7, naistcr. 7—8.
Koch, E., sisem. haig. Weue t. 6.
Korschenowskp, W., sisem. baig. Wicu t. 6.
Krafft, A., sisem. haig. Narwa maani. 48, f. 3.
Kurrikofs, ?(., nina- ja kõrwah. Jaani t. 6. 10 11, 4
Kügelgen, E., närwihaig. Lai täu. 33.
Labbe, A., lostehaigüsed ,'Lalari t. 18. 11—12, 4—5.
Lüüs/ K., naha- ja suguh., Kaarli kiriku puiestee 9.
t.
>.
lõpul).
5.
9—11,
5—7.
Lüüs, Sl., lastehaigused, Wiruwärawa puiestee 13. 10—12,
4—5.
Leesmeut, H., naishaigused ja sünnitusabi, Kaarli kiriku puies
tee 9.
Laamana, R., sisem. ja lasteh., Pikk t. 9, rrt. ?. 4 j.
Lane, A., S. Pärnu maautpe 47.
Luiga, J., närwih., 2. Roosikrantsi t. 10. 4 5.
Laur, E., kurgu-, inna- ja kõrwah.. Harju t. 31, krt. 3.
—4.
Liik, O., sisem. haig., 1. Tall, sõjaw.-haigem.
Luuk, naha- ja suguh., Kaarli puiestee 9. Pool 10 kuuni 11,
5—7.
Lübek, A>, sisem. ja lasteh., 2. Tatari t. 1.
Lurg, 2., suguhaigused, 2. Karja t. 12.
Mahlstein-Mäunik, L., sisem., kõrwa-, uina- ja kurguh., -s. Ta
tari t. 21-b, krt. 4. 3—5.
Masing, J., naistehaigused, Wiruwära ra puiestee 21. 10-41.
Middendorf, M., silmahaigused. Uus (Kaarli kipiku) pniejst. 7.
Mõttus, A., Niguliste t. 16, krt. 2. 5—6.
Michelson, (5., närwihaigused, Kaarli kiriku puiestee 7. 3—4.
Mutter, H., naistel)., Niine t. 6. 10—11, 4—6.
Mühleii, G., uaisteh. ja sünnitusabi, Jaani t. 9.
Oldekop, A., naistebaig., 2. Karja 1. 2. 4—5.
Otto, K., fifem. külgeh. haigused, 2. Tatari 1. 21=6, krt. 12.
Pedusaar, K., haawah., Toomkuniuga t. 6. 4--5.
Pedusaar, P., sisem. ja lasteh., Uus t. 8.
— 40 —
Pezold, A., sisem., eriti kopsuh., S. Karja t. 12. 11—19,
Piiskop, J., naha- ja suguh.. Harju t. 26. 5—7.
Poljak, M., naha- ja suguh., Wiru t. 8. 10—11, 5—8; naister.
3—5.
Püümann, M., sisem. haig., ^aani t. 6. 9—10, 5—6.
Pallop, O., sisem., sugu- ja nahah., Tõnismägi 6, krt. 2. 4—6.
Peterson, T., sisem. haig., Rataskaewu t. 22. 4—5.
Perli, H., nahahaig., T.-Kuninga t. 7, l. 3.
Pihlal, Ed., sisem. ja lasteh., Wismari t 5.
Park, K., sisem. ja lasteh., W. Pärnu n laant. 7, f. 1.
Reimann, 6k, sisem. ja südamch., Jaani t. 6. 9—11, 4—5.
Riim, S., naisarst, sisem. ja naistch., 2ai t. 7, krt.
3—5.
Ruubel, J., naba- ja suguh., 2. Tatari t. 21-h. :)—10, 5—7.
Oiüütmann, H., naha- ja suguh., W. Tarin maani. 14. 9—10,
7—8.
Rubanowitsch, sugu- ja sisem. härg.. Harju t. 24. 10—12, 5—7.
Rübenberg, E., sisern. ja lasteh., S. Tartu maani. 15.
Rutkowsky, N., sisem. ja haawah., Laulupidu t. 16.
Älcinhold, A., sisem. haig. Külgeh. haiguste haigemajas.
Lchwartz, H., sisem., närwl- ja suguh.. Pikk t. 3. 10—12, 5—7.
Larw, Nik., sisem. haig., W. Laagri t. 1, f. 2.
Schröppe, B., iiaisteh., Tõnismägi 5-a.
Schuniann, M., sisem. ja lasteh., Narma maa nt. 26.
12—1,
pool 5 künni poel 6.
Seegröön, A., naha- ja suguh., Wenc i. 2.
Scegrön, E., sisem. ja naistch., Harjir t. 21. 4—5.
Spindler, A., naha- ja suguh., S. Karja t. 5.
Sooneks, E., sisem. ja lasteh., S. Karja tän. 15. '0—11, 4-5.
Sibul, K., sisem. ia iiärwih,, S. Roosikrantsi t. 10.
Tanuebaum, P., sisem., nina-, kõrwa- ja kurg uh.. Ilus t.
Taunii, A., silmah., Wiru t. 6. Poo^ 3—4.
Thar, R„ S. Roosikrantsi t. 10.
Thomson, E., sisem. haigus.. Kaupmehe t. 11. K — il, 4—5.
Tobiesen, J., lasteh.. Uus t. 19, k. 4.
Thamm, L-, sisem., eriti kõhuhaig., Narwa maani. 48. 4—6.
Tõnisson, M., sugu-, põie- ja iieeruhaig., Wiru t. 4.
10—12,
5—7
Ungern, W., lasteh., Uus Kaarlipuiestee 9, kri. 6. 4—5.
Wahtrik, B., haawa- ja luuhaig., Simeorsi t. 15. 8—4.
Wilken, W., sisem ja lasteh., W. Karja t. 1. 10—11, 5-6.
Wahl, Art., põie-, naha- ja suguh., Niguliste t. 12, krt. 4.
Wulff, E., sisem. haig., W. Roosikrantsi t 14.
Paege, M., haawahaiansed, Tõnismägi 1.
41
T TT ITZ"
TALLINNAS,
/ZL1U1X NARWA MAANT. 4..
Kellade tööstus ja äri.
Soowitab omast ärist igasuguseid
äraproowituid
kellasid,
W kella- ja kullasepa tööriistu
?
Paranduse tööd saawad kiirelt ja
korralikult toimetatud.
Hinnad ajakohased.
Tähelpanemiseks: kellasepadele kellade
ja nende üksikude osade emgros muuk.
Hambaarstid ja dentistid.
Amitan,
Wiru täu. 13, Irt. 5; 10—12, .1 7.
Amitan, Anna, Pikk tmi. 35, f. 3, 10— 2, l 7.
Awik, Klara, Wiru tän. G; 9 -12, 5 -6.
Ädald-LmOmiina, W., Pikk tän. 31.
Dreyer, 5., Wirtt tän. '22. krt. 19-—1, 4- 7.
Dobroho'0-o-Kagan, Harju tän. 31; 10—12, 1—6.
(VnitimTiui, D., Wiru tän. 16.
Gordon-Hirsck, Harju tän. 35, krt. 2; 9—1, 3- 7.
Katz, O., Pikk täil. 37. 10 1, 4 6.
Kiukuranu, H., 9'ataekaewu tän. 4, krt. 1; 9- 1, 4 —6.
Klompus, R., J., Harju tän. >5.
Kusmauoff, 3., Harju tän. 2! ; 11 3.
Lewin, D., Pikk tän. 15.
üctoinoUHifd), Helene, W. Karja tän. 1; 10—11, 4— 6.
Klas-ÖUak, H., Harju tän. 30; .10-1, 3—6.
Loürie, Dr. A., dkarwa tuaant. 4; 10—1, 1-7.
Nymanu-^lwes, H., Äptegi tän. 1.
Nitter, A., -jaani tän. 6, panga majas; 9—12, 2—5.
Pluus, Adele, Jaani tän. 6 krt. 5, panga urajas; 9—12, 4—6.
Stern, 2., Tocmputcytce 9, trr. S; lo—12, 5—6.
Tamberg, Helmi, Kuninga tän. 2.
Wainer, J., 5. Karja tän. 5.
Witas-Nhode, A., Vikk tän. 33.
42
Eesti Punase Risti ambulatooriumis
Tallinnas, Wana Turu kaelas nr. 3 on wastuwõtmrne igapäew
kella 12—2, peale pühapäewade.
Wastuwõtmist toimetawad
järgmised arskid-eriteadlased:
1. Sisemistes- ja lastehaigustes: i>r. Reimann, dr. P. Pedusaar, dr. Laane.
2.
Noha- ja suguhaigustes: dr. Zerwan, dr. Piiskopp.
3.
Haawahaigusies: dr. W ahtrit,' dr. K. Pedusaar.
4.
Naistevaignstes: dr. Mutter.
5.
Kõrwa- ja kurguhaigusies: dr. Kurrikosf, or. Laur.
6.
Silmahaigustes - dr. Hanson, dr. Taumi.
7.
Hambahaigustes: hambaarst dr. Kasemets.
Tasu abi ja iiõuauomile eest on järgmine: esimene wrstitr
25 mrk., iga järgmine wistit: 12 mrk. Sidematerjaali ja hamba»
plombeerimise eelt nn eriti tasu.
Ambul. kliinik
Wirn rän. ur. 23.
Haigete masnumõtunne 2 korda päewas
kella 12—2 p. I.
ja kella 6—7 õhtu!.
Maks esimese wastuwõtmije eest 30 marka, iga järgmise
trastuwõtmife eest 15 marka.
Pikaldaste haiguste juures, kui eite äramatsetakse 15 käigu
eest 120 künni 150 marka.
Hamba wäljakõmbamise eest 30 marka, hamba plombeerimise eest 75 marka.
Kellel waesteiunnistus ette näidata, saab arstiabi ilma
maksuta.
Apteegid.
Linna apteek -— Jaani liin. b-a.
Gnadeberg ja Lehden lend. Detloss) — Suure Karja t. 4.
9i. Lehbert'i apteek — Luurel turul.
Mag. ;)i. Fict i apteek - Niguliste t. 1.
B. Linde pärijate apteek — W. Pärun maant. 21.
H. Oppermann': apteek — Wirn t. ,5.
V. Haase apteek — Narma maant. 52.
Schimkewitschi apteek — S. ja W. "Tartu maant. nurgal 28.
Stüwerti apteek — Baltiski maant. 2.
Punase Risti apteek — Wana Kalamaja tän.
43
Valitsuse asutused, ametikohad, wiilisriikide konsulid >.t.
tahestikn järele.
Aadresslaud — Wcne tön. 23.
Aktsiisi peawalitsus •— Lai tön. j.
Aktsiisiwalits. 1. ringi. — Miruwärmva puiest. 15.
Ameerika koiisiilaat - Pikk tön. 10.
Võrse — Pikk tön. '*7.
British Miliiarp Missi on
Gogoli puiest. 5.
Daani konsulaat
Gogoli puiest. 1.
Diakonissi haigemaja — S. Pärnu maani. 50.
Eeluurimise wangimaja — Wene ain. 25.
Eesti Tarwitajateühis. keskühisus
Wiruwärawa puiest. 15.
Eesti ühisiegclnie Liii — S. Roogkrantsi rau. .15.
Eestinraa põllumeeste kestselto - Estoonia teatrlinajas.
Eestimaa 1. suurpõlli!meeste ühistes - Suure Kloostri kän. .11.
Eesti telegraast agentitur E. T. A. S. Tatari tön. 1.
Eesti wigastatud sõjanteeste ühisueae keskühisus - Pikk t. 67.
Elektrijaam, gaasi- ja weewärk Troonipärija puiest. 27.
Harju maakonnawalitsus •
S. Roosikrants', tön. 12.
Harju innakonna ja Tallinna ümbruskonna politsei — Wärke
Pärna maani. 4.
Hollandi konsulaat - Jaarit tön. 6.
Jaapani sõjamäeltnc esitlts — S. Roosikrantsi tän. 15, 5.
Itaalia saatkond ■- Kadriorg, trulla „Favorita".
Itaalia konsulaat — S. Karja kän. 1, f. 3.
Karistuswangimaja ■ - S. Tariti maant. 75.
Keskhaigcmaja - Kirikuaia tän. 8.
Kohtupalat
Jaan: rän. 7.
Kriminaal-peatoalitsus, Toompeal, Rahukogu 1. 3.
Läti konsulaat — Toompeal, Kiriku rän. 1.
Linna komandant uur —■ S. Tartu maänt. 59.
Ltnnawalitsus — Raekoda.
Linria ehitirsosakond — Nunne tän. 2.
Linna kooli maki t sus — Rnnne tän. 2.
Linna pandimaja — Maneeshi tän. i.
Linna tööbörse - Gogoli puiest. 4.
Linna raamatrtkogu — Gogoli puiest. 4.
Leedu saatkond — Kiriku tän. 6.
Linna majandnskomm tsjon — Al undi tän. 2.
Maawrralduse-pcawaütsus — Wisnrari tän. 7.
Meremäe wa litsus - Narwa maant. 63.
44 —
Mereasjanduse peawalitsus — sada uras tolli maja?
Metsade peawalitsus — Toom kirikuplats nr, 3.
Mõisnikkude krediitkassa — Gogoli puiestee 1.
Norra korrsulaat — Jaani tiin. 9.
Otsekoheste maksude peawalitsus — Gogoli prüeSt. l.
Poola saatkond — Kohtu tän. tü.
Politsei arestimaja — Wene tän. 23.
Politsei peawalitsus — Toompea loSjis.
Prantsuse konsulaat — Alendri tän. 3.
Rahwawäe peakommiöjvn — Pühawaitnn tän. 7, k. 2.
llliigi liikum. warand. maksuamet — Tõnismägi 5 a.
Riigi maksude amet — Witenhofi tän. 2.
Riigi Teataja" — W. Pärnu nraarrt. 3.
Rinnalaste kodu — S. Balesna tän. 10.
Riigi piirituse-ladu kantselei ■ • Merepuiestee 15.
Rootsi konsulaat — Narma manni. 11,
Sadama posti-telegraasi kontor — Narma maani. 6.3.
Saksa konsulaat — Toom-Kuninga tän. 11.
Soome konsulaat — Nunne tän. 18.
Schweitsi konsulaat — Tõnismägi 3.
Tallinna linna rahwawäe kommiSjmi - Lai tän.. 10.
Tallinna Eesti Majandusühisus — Wiruwärawa puiest. 2L
Tallinna waestelaste kohtu kantselei — Lai tän. 10.
.Üürnik", üürnikkude selts — Märke Tartu maani. 25.
i
8
rrsrssrrerererrrerercrVrrOrAreZVrrrrsrrrrrrrrssrrsrsrssrskroerrrskr
—
45
—
Rahaasutused, pangad.
Eesti Pank - Gogoli puiest. o.
Eesti Rahwapank —- S. Roosikrantsi tän. 15.
Eesti Laenupank -—- Wäike Karja tän. x£.
Eestimaa Tööstuse- ja Kaubanduse-vank — S.
Eesti-Wene Pani — Uus tän. ‘2.
Harju Pank, A.-S. -- Harju tän. 53.
Kaupmeeste Diskonto ja Laenupank — Wiru
Põhja Laenu- ja Hoiuühislls — ^nur turg nr.
Põbja Pank — Sirur Karja tän. 20.
Põllupank — Lai tän. 1.
Rentei
Lai täil. 1.
Scheel A Ko — Waila turg 2.
Tallinna Aktsiapank - Lai täil. 11.
Tallinna börse -— P>kk tän. 11 •
Tallinna Krediitpank - <-• Karja tän. 2.?.
Tattinlla Lillnapank ■ — Mündi tän. 2.
linioonpanga Tallinna osakond A.-L. Pikk tän.
Karja tan. 2.
tan. 18.
lt.
Ii.
Raudtee.
Laiarööpalist raudteed oli Eesti
wabariigis 1921. a.
051. kin., kitsaroöpalijt ■— 190 km.
Eeski laiaroopalisel raudtee! liiguwad: 1 tl. waguilid
lrahwilswabel. inagani.-wag.j, 2. ja •> klasn wagllnid.
Kawatsetakv sõidutariif 1922. aastaks oleks l kl. lrahwuswahel.l — 3 marka, 2. kl. - 2 marka ja 3. kl. — 1 inark
Älomeetri pealt.
Raudteejaamade laugus ^allinnas!.
Balti wakinlist:
Tapale 77 kiloni.- T a t t u 273,3 km.; Pctscri — 369,6 Lm. Ä
'Jt a r w a. - 209,7 km.: Rat lv c r e 103,9
Tallinnast N õ in in e l c — 7,S hlont.;
H aapsal u - 104,4 km.; Baltiski
190,2 km.; Malk a
õ r r u — 332,4 km.;
kikom.
Ä eita — ‘26,9 km.;
— >',6 kikom.
K i t s a r ö ö p a l i s e l raudteel:
Tallinna
jadama-jaamast:
T ü r i - A l l i k u — 93,9 km.; Wiljandi — 146,7 km.;
Aiõisak ü l a — 191,5 ?tn.; Paide - 107,8 fin. ; Pärn u
— 244,8 kiloni.
46
Laadad.
Jaanuaris:
7. Orgital (Märjam.); 15. Laekwcre>s (Simuna t); 17.
Koloweres; 20. Tartus, aastal. 3 nad.; 22. Jmaweres (Paia
kõrtsi juures); 23. Haapsalus; 24. Jõelehtmes; Paides.
Weeöru a r i js :
2. Raplas; 5. Qifug (Järwa maak.): Keblastes (Mihkli
k.); 9. Rakweres; 10. Nkaasikul; 13. Põltsamaa alewis; 15.
Lähtrus; 16. Miliandis, 8 p.; 17. Tartos,; 19. Paides;
21. Malgas: 21. Muhu Suurewallamaja juures; 25. Lihulas;
,25. Mõruis, 8 p. 28. Wiljandis, 2 p.
M ä rtsrs :
1. Ristil (Piirsalu w.); 1. Jögewa alewis ; 3. Jõh.vi ale)vig;
4. Kiwiloos (Peningi w.);
8. Tuuwala mäisakarjam.
(Uuemõisa wallas); 8. Iisaku mõisas;
8. Karista, Aidu
kõrtsi jj; 9. Hagcris (Kohila w.), 9. Kulinal Miru-Jaa
lobi f.); 10. Käo mõisas; 10 Wallas, Karuse kih.; 10. Walgjärwc wallas, Pikkjärwe m.; 11. Põltsamaa alewis. 13. Amblas; 13. Hellamaal, end. tee maja j.; 13. Wahukülas, Koeru
k.; 13. Ardu külas. Triigi tv.; 13. Riidaja mõisas; 14. Must
jala wallain. j.; 14. Käsukonna inõisas, Pilüstw. k.; 11.
Waimastweres, Sihi kõrtsi j.; 14. Kodijärwel, Kambja k.; 14.
Mõisaküla alewis; 15. lliaplas; 16. Rannus, Kulli kõrtii j.,
16. Mana-Laitsna wallas, Ziruli laat; 18. Keilas; .8. JärwaJaanis; 18. Kastnal, Tõstamaa t.; 18. Kallaste tülas, Kodaw. k.; 18. Mustmees, 3 p.; 18. Sangastes, kiriku-kõrtsi j.;
20. Kuressaares: 20. Märjarnaal; 20. Taeweres; 20. MäikeU li las; 20. Jüri kiriku j., Rae wallas; 23. Leisi alewis; 2".
Wasknarwas; 23. Marujas, Peipsi )u tires; 24. Laekweres,
Simuna k.; 24. Mõrra mõisas. Laiuse w.; 25. Moldi mõis,
Äksi k.; 27. Kärgula wallas, Cudli alew; 27. Mahastus, Türi
kih.; 27. Wana-Pranglis, Kambja kih.; 28. Paides; 28. Walgulajs, Rannu kih.; 28. Saaremaal, Kellamäe kõrtsi j.; 28.
Kasepere poe j., Kloostri wallas.
Aprillis:
1. Juurus; 1. Pindi wallas. Leemi mõisas; 3. Alajõel,
Wirumaal; 3. Antsla alewis; 3. Põlgaste wallas, Puskarus;
8. Ropaka mõisas, Pärsanra tv.; 8. Maiwara mõis; 8. Miitnal, Palmses, Kadrina f.- 9. Udernas, Elwa jaama j.; 10.
Hellamaal, Sooniste tv.; 11. Pukqs; 15. Tapa alewis; 18.
47
Rohukülas, Kotzula wallas, Liiwa poe juures; 18. Tarmastus,
Mustla alewis; 19. MahukülaS, Siocru kih.; 19. Kilingi-Rõmiires; 19. Rogusi wallas, Luutsniku m.; 19. Aiawerc mõisas,
Alawere lv.; 19. Kuressaares; 20. Lihulas;
20. Tartus;
20. Wiljandis; 21. Wäike-Maarjas;
21. Põltsamaal; 23,
Wasula kõrtsi juures. Tartu lähedal; 22. Köiguste kõrtsi juures.
Saaremaal; 25. Peri wallqs, Partsi laat; 27. Saare mõisas,
Maarja-Magdaleena f.; 28. Suure-Jaani alewis; 28. Rakweres; 28. Krüüdneris, Kambja kih.; 29. Stolbowo külas,
Panikowitshi wallas; 29. Malgas; 29. Liiwal, Kolga wallas p
80. Wastse-Nõqs: 30. Haanja nlõisas, Wõrumaal.
mõisas; 24. Laatres, Sangaste k.; 25. Sooa.iste wallas, E.laniaal; 27. Laekweres, Simuna lihe lk.; 28. Järwa-Jaanis;
29. Stolbowo külas, Panikowitshi w.; 31, Sindis; 31 Mõnistes.
Nowembris:
1. Kulinal, Wrru-Jakobi I., 1. Matiacüla karjamaal, Pu
ra ma w.. Saaremaal; 2. Röusa inäisas, Vändras; 4. Nissis,
Riisipere w.; 5. Antsla alewis; 6. Kassinurmes, 6. Rõuge, Alla
kõrtsi juures; 6. Malgas; 9. Elwas; 10. Suure-Lähtcus, No
hina k.; 10. Jõgewal, Laiuse
11. Mlljandis; 12 Kuressaa
res; 12. Ardu külas. Triigi w.; 14. Kärus, Lauri jaamas;
15. Tartus; 20. Nissis, Piirsalu wallas; 22. Patis Saarde f.;
28. Paides; 23. Mustla alewis; 25. Raasikus; 20. Walgjärwe
w., Pikajärwe mõisas; 2d. 5keilas; 28. Woliwe.tis; 28. Põltsa
maa alewis; 28. Hallikukiwil; 29. Mõrus, 29. Korsokomv m.,
Panitschkowo wallas; 30. Wigalas.
De tsembr i s :
Tapa alewis; 2. Juurus; 2. Malgas; 3. Alajõel, Wirum ;v, r. NmOlas: 7. Kallaste külas; s. Nalweres.
Msijandis: 9. Põltsamaal; 10. Jüri kiriku j., Rae wallas; 12. WanaWändra alewis; 12. Järwa-Jaanis; 14. Pärnus; 15. Wö
rus; 18. Paides, 18. Järwa-Jaanis; 18. Pödraweres, Ja kodi
kihelk.; 19. Jõhwi alewis; 20. Wõõbsus; 20. Märjamaal; 23.
Krüüdneris, Kambja k.; 28. Marujas, Peipsi ääres; 31. M-usekutsi wallas, Kauksi kõrtsi juures.
glnnittMöe orto eesti molnriigi linnades 1. M. 1921
;>>iigi itatistika keskuüroo anbmctc järele.
Nais Kr.
Me ester.
Liiinad
57.313
54.561
Tallinn
28.454
21.499
Tartu
13.608
10.658
Rarwa
9.948
8.652
Pärnu
8.480
8.645
Wiljandi
7.936
6.671
Malk
■5.253
4.071
Rakwere
3.111
2.606
Mõru
2.610
1.841
Kuressaare
8.087
1,921
Haapsalu
1.721
1.299
Paide
1.148
1.059
Petseri
577
531
Baltiski
11.1.276
123.963
Kokku;
—
fl. Laamanni
vene turu ja Narva m. nurgal 1/4
Kõnetr. 14-52.
Soowitab mõõdukate hindadega:
Willast ja puuwillast
dii- ii ilmse riideid
Willast
ülikonna- Ja palituriideid
Pleegitud fa pleekimata
pesuriideid igas headuses.
Madratsi* ja woodri * riideid.
Willaseid ja pikee tekke.
Suure rätte jne.
Sidumise noõre ja niite.
Willaseid, puuwillaseid ja
linaseid lõnge ja kangalõime.
Linaste riiete ladu.
Lin de wastuwõtmine ketramiseks.
T. Olbrei & Ko.
Tallinnas, Hermani tän. 1.
Wõtab wastu kõiksugu
muusikariistade parandusi.
Uuesti awatud riidekauplus
Wiru tän. 22
soowitab suures wäljawalikus odawate hindadega naisterahvastele
palitu-, Kostüümi- ja woodrirliet
Meesterahwastele ülikonna-, palituja kasukariiet.
Walmisriiete jaoskonnas
alati
saadawal hästi passiwaid meeste- ja
naisterahwa
üleriideid.
Hinnad wõimalikult odawad.
52
GUSTAV v.KÜRTEN
REMSCHEID.
Tallinna osakond
ja wabriku ladu:
Wäike Roosikrantsi tän. 5.
Postkast 287.
Kõnetraat 13-70.
Soowitab ladusf:
Rüstaterasf, kruusiangisi,
alasid, treipingi- fa puurmasina padrunid.
(Ü
c
ca
E
-o
<0
•O
Esimese klassi tööriistas!:
käsipõikmetalllauakreistislerisepa-
I haamreid ja
lukiisepaI
tangisi
Peitlid, hööwliraudasi, kõiksugu
puu- ja metallpuurisi, klupesi,
------- SAEWIILIS1 ----------
O:
O:
W
C
w
d>
3
D)
Cfi
3'
QJ
Spiraalpuurist ts il. ja koonis.
Mu- ju luuunuge, liutolid.
EMAILLE-KAUPA.
53
Tööstus-Aktsiaselts
MASSOPROMKTI
Mööblivabrik Tallinnas
Wabrik: 8. Tartu mantee 61 d
Kauplus: Harju tän. 46 — Telefon 7-75
MnltserW mööblid
terwete tubade wiisi kui ka üksikult.
Alati ladus:
Söögitoad,
Magamistoad
Kabinetid
Wõõrastetoad
kui ka üksikud mööblid tähendatud tubadesse
Tellimise peale walmistatakse mööblid igas
soowitawas stiilis wabriku erijoonist. järgi
Puutöö osakond:
Valmistab
ruttu ja korralikult tellimise
peale:
uksi, aknaid, treppisi, kaupluste
sisseseadeid
ja
muid
puutöid
riovlovloolooioo
ita.Qto.oto.Qto.QToja
54
op
0Q
,Q0
oc
Q0
00
0*0
0U
Q0
0.0
Jda-Kaubamaja
Tallinn, Mu täil. 4 (Passosti)
EKSPORT.
IMPORT.
Müük suurel ja wäiksel arwul.
Alaline mi- a
emailte", alumiinium* Ja
plekk * kaupasid, portse*
laan ja klwist nõud, teras
kaupa, rätsepa tööriistad,
lukud.
peale. Töö maitserikkas ja iluülendaw.
Tallinnas, Lühikejalg nr. 6.
Wäljamaal rätsepa - akadeemia lõpe
tanud ja wäljamaa ärides juurelõikajana
tegew olnud. Peeterburis laialt tuntud
ja lugupeetud; kaua aega omas äris
tõotanud.
Hea tõõ eest mitmed diploomid ja
aurahad saanud.
57
Paberi-, kirjutus* ja joonistus*
materjaali kauplus
.................................
Philipp Schaefer
enmiHiiiHiimiiiiiiiininiiiniiiiiiiimiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiimimiiiimmTallinn, Harju tän. 21. Kõnetr. 12*12.
Soowitab: Burroughs-Triumphator*
Brunswiga * rehkendamise masinaid,
Loga * rahakursi rehkendamise ma*
sinaid, Roneo* ja Greifi paljundamise
masinaid, Soome büroo * mööblid,
kaardi süsteemis! ja tulekindlaid
rahakappe, kirjutusmasinaid jne. jne.
ÄINUESITA3A EESTIS.
w Spetsioal kübara- n
ja meesterahwapesu kauplus
M. Herzberg,
Wiru tän. nn 17
soowitab suures wäljawalikus:
meesterahwapesu, sokihoidjaid,
kaelasidemeid,
kübaraid,
mütse,
kindaid,
wihmawarje
sokke,
keppisid
traksisid,
ja mitmesugust muud kaupa.
Wiry tän. nr- 1758
II
„SAKU
ÕLLEWABRIKU |
<9
Ä./S. <
-I
a-
।
Esimese sordi
ÕLLED
endises headuses.
KONTOR:
Tallinn, S. Kloostri i.10. Tel. 17-48
LADU:
Tallinn, Tõnismäel 18. Tel. 8*04
ÕLLEWABRIK:
Saku jaam, Tallinna-Pärnu kiisa*
rõõpalisel raudteel. Tel. 17—49.
59
Kaubamaja
„AAR"
Import - Transil - Eksport
Tallinnas, Mündi tän. 3
(Raatuseplatsi juures)
Kontor ja magasin
Soowiiab ladus! suurel ja wäiksel
arwul wõisilemaia odawa hinnaga:
Alumiinium nõusid
Automobiili", mototsikleti" Ja
Jalgratta
mantli- ja sisegumme
Jalgrattad, õmblus
masinad, kirwed,
naelad, padrunid,
elektrilambid, walmis tsinkwalge,
parafiini, asbesti J. t.
Mitmesugust
nahka.
Walmis palitud, nööbid, wajutisnööbid (knopkad) ja teised moodikaubad.
60
IMPORTÄRI
M. fllperoöitsch & lls
Uus tänaw 16
Kõnetr. 15-98.
Alati ladust saada:
Brauns’i riidewärwid, puupeitsi, kon
diitri- ja nahawärwid; Rgfa ja Badeni
ja mitmesugust
aniüinwärwisid
kolonlal-, klaas- ja fojonskaupa.
liM tai 8 Ko.
▲ Tallinnas, Rüütli tän. 28/30 ▲
Kõnetraat 460 ja 1183.
A
A
A
A
WesiBarustus, puurkaevud,
4
keskküte,
pumpade
▲
ventilatsioon,
sisseseaded, a
kanalisatsioon, mehaanikatöõstus. A
1 Parandustööd. t
4 Udus kõiki meie tööstusalal taiwilikka materjaale. 4
I. auhind Tallinna üleriiklisel ja teistel Eesti näitustel.
Esimene Tallinna
VG
I
Wilditööstus:
Heeringa tän. nr. 4
walmistab tellimise peale suuremal ja wähemal *
arwul kõiksugu meester., naisterahwa ja laste |
wtitsaapaid, talwe-kalosse f
(botikuid), toakingi ja wilt- j
kübaraid (kaabusid).
S
Valmis kao alati uaäaial saares wäljawalikis. |
Tellijatel wõib materjaal omalt poolt olla.
» Nõudke ptaossu «
10 tükki
20 marka
10 tükki
IHM U 20 marka
I! Hoidke jflreltehtute eest!!
10 tükki I6to tükki
10 marka A
10 marka
Paberossid walmistatakse kõige
paremat sorti tubakast.
JällemüölQtele kõrged protsendid.
PABEROSSITEHAS
„UUDIS" S' TnÄrR13Uk%A3ANT'
62
63
MEHAANILINE
JfiLRMÕUDETÖÖSTUS
Tallinnas, Kopli tän. 16
walmistab tellimise peale tugewaid, heast materjalist
M 0. Lotol! mööbliäri
♦
Narwa maani, nr. 19
♦
ch Soowitab suures walikus uusi kui ka wähe
ch pruugitud mööblid, kontorite, wõõrastemajade,
♦
äride ja erakorterite sisseseadeid.
♦
♦
*
ch
*
J
= Ladusi alati saada: =
puhweti kapid,
kummutid,
suured peeglid,
lauad, toolid,
— TÖÖSTUSALA: ===== E
Re mont töökodades,autode, mootorpaatide
lokomobiilide, põllutööriistade parandused
ja kõiksugu wõimalikud mehaanikatööd
toimetatakse korralikult ja ruttu.
W
Autogeeniline metallide
E
kokkukeetmise osakond. Q
wõtab oma peale murdunud masinaosade ja lõhkiste
tsilindrite kokkukeetmise, aurukateldele uute tükkide
sišsepanemisi, pragude ja lõhede parandusi toruseinte
ja leektorude sees ja muid raud-, teras-, malm-,
wask- ja alumiinium-asjade parandusi Tööd tehakse
korralikult, ruttu, mõõdukate hindadega ja wastutust
oma peale võttes.
Auto > transport osakond - E
Korralikud kergesõidu-autod. igal ajal ja igasuguse kauguse peale walmis. Weoautod,
kandejõud künni 200 puuda, wõtawad oma
peale kõiksugu kaupade ja materjaalide wedu.
Ka reisijate tarwis sisseseatult suurematele
seltskondadele lõbureisiks: kohalikka telli- egr
misi wõetakse kauguse peale waatamata igal
ajal wastu.
M
EHEE
65
I
I
MB! ■ ■■■
85M
TB
TEMPLIWKRWI JA
lill
KONTORILIIMI
========= nõudke ainult =========
See on käesolewa aja kõige parem kaup.
I
Csarfia igas kirjututusmaierjaali"
AMMRZW |a raamatukaupluses Eestis
5tarl Llntserl ■
faapakanplus
Tallinnas, Suure Tartu maanteel nr. 8,
soowitab omas töökojas korralikult walmistatud
uuemoelisi ja liht meeste-, naisterahwa- ja laste-
ioWl, iDiriBil lutt- jo fimo-noliM.
Zaht- ja krasmaahajt
Q
säärikuid. IL
Büt-doiiluid ja gum
kalossa.
TSö tellimiste peale kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad.
Petrogradi kellasepa -töökoda
Oskar Wiikmann
Tallinnas, Baltiski maant. nr. 6 Tallinnas
Parandan korralikult
Walmistan tellimise
ja mõõduka hinnaga
peale
kõiksugu tasku- ja
KULD- ja HÕBE
seinakellasid.
ASJU.
66
Jakob Puksberg
TALLINNAS,
Pikk tän. 36. Kõnetr. 11-79
II
ii
Oleme saanud kõigeuuemaie
mustritega uliritete riideid.
Tellimise peale walmisian
maitserikkalt kõiksugu
\
|
üliriideid fa
kasukaid.
Tõotan endiste Peeterburi toolisiega.
Jakob Puksberg
Pikk tänaw 36.
==... -.....
Tõõ headuse eest
täielik wastatus.
67
j
j
RIIDE- JA PESömPLUS
Wiru tän. 23
Wiru tän. 23
|
(Aia tän. nurgal) J
1*11
(Aia tän. nurgal)
Soowitab oma manufaktuurkauba ladust:
Inglise shewioiL willast- ja pool
willast kostüümi-, kleidi-, bluuseriiet kõigis mustrites.
Musliini, batisti, satiini, markisetti.
Kroom-tallanahkKroom-spordinahk.
Kroom-hobuseriistade-nuhk
Must, pruun, kollane ja chaki-karwa:
Ostab suuremal ja wähemal arwul
wasika- ja lambanahku.
69
I
Alkoholita Jookide I
. >•
tööstus
|
I
ÄKWA"
Tallinnas, Waimu tän. nr. 1
I
kõnetr. 619
au^meli eö
ostaiuaö omale lõige maitsmamaiö
shokolaadi, kompwekke,
karamelle ja -iskwiite
mt Sõite Soetu maantee nr. 4 -w
A. Brandrnann i
kompwekitööstusest.
Esimese klassi rätsepa
PEETER PÕDDER
PEETERBURIST
Tailinn, Harja tan. 36, krt. Z.
L
____
^EDS==T====:-.'. = :■71
i
R. Brin & H. Schlutzliy
Narwa maant. 17.
Kõnetr. 16-06
!■ ■HM iil 11 Tallinnat
Müük suurel ja wäiksel arwul.
FmaiHppnhid
LllldlliCCI IlUU
maJaPidamise tarbeasjad ja kööginõud:
keedupotte, kastrulle, panges’d, kausse,
teekatlaid, kohwi- ja teekanne, silmapesukausse igas suuruses.
fllumiinium-kaupa.
Lambid ja lambiklaasid.
A Pidage meeles, et
Cl
L Sch(i)arz’l,
walmisriiete äri on nüüd
:ev
Barlu tänaw R° 24
w:
Äiati saada
(0
WMW igas m
N>
Palume codressFlühele panna!
'9
Ja ka tellimise peale.
72
HANS WICHMANN’1
Sanpakreemi- jo
Küünlatööstus
Tallinnas, Baltiski maant. 20.
Kõige paremat sorti nahapuhaslnse lälMie
Jm", Jai" ü X
must, kollane ja pruun.
Meie saapakreemid on laboratooriumites
järele waadatud ja leitud, et nad nahale mitte
kahjulikud ei ole.
Kingapuhastuse kiwidy walged ja kollased.
Wärwid kollaste kingade ja saabaste jaoks.
Esimest sorti naharaswa saabaste ja
hobuseriistade tarwis.
Steariin-kiiiinlaid
igas suuruses jne. jne. Tellimised täidetakse
ladust korralikult ja wõrdlemisi odawa hinnaga.
Jüllemüüiaiele olawam sisseostukoht!
73
Nõudke alati'
:: meie wabriku ::
o
ja
Kõige paremad •:
ja odawamad
TUBAKAWABRIK
i. m ii no
TALLINNAS.
74
S A A D A IG A L P O Q L !
tubakat
i paberosse
6366880
KAUBANDUS* ÜHISUS
Hüppler&K9
TALLINNAS, KÕNETRAAT 9-01
S. Tartu mnt. nr 46 ja Raatuseulats Dana turg) nr. B
Bauda, terast,
walget ja punast waske,
traati, plekki, inglise tina,
iootm. tina, seatina, tsinki,
babiiti, saagist kruwisi,
naelu, neesi, seibisi, töö
riistu,
toüiitili,
armatuuris!, pump asi
põllutööriistu
kõõgi- ja ma|a-nõusi,
emaille-,
aluminium-,
alpaka-,
ita- ji mi - ■.
75
WN
tOtHM
kvösnerrd
Lipping L
^5rw
Peetsrburist
wõlawad wastrr lõiir
kafuka töid,
uusi ja ümfiertesEiiiili, niifama la boade,
muWide ja deleriiaede Deale.
= Pikk tän. 43. =
M. Schuur
unrlkpl. ja keüapcrondus-töfikoda
Suur Tartu maant- 18
soowitab äratuse- ja seinakellasid,
muste ja hõbe uurisid, hõbeja uuskuld kettisid, sõrmuseid jne. jne.
Kõiksugu parandustööd
saawad hästi, korraiikult/ffi^/*
ja ime odawasti tehtud
Suur Tartu maant. 18.
76
•
Baltiski maani, ja iVitenhofi tän. nurgal nr. 49 *
kõnetraat 3-75.
Walmistab kõrges headuses:
talla-,
pinsoli-,
pastla-,
kroomshewretti,
lambanahku woodrlks
ja
masinarihmnsL
WABRIKU LADU:
Suure Karja tän. nr. 15,
kõnetraat 15*27.
77
MM noMtil
„ (Sakala
Omanikud wennad SLein.
Tallinnas
X
X
X
(Rünfnntnt ♦ Suur Karja tänate nr. 5,
VtUlUIllUl.
kõnetraat nr. 14-03.
flUfiiirtilrthli ♦ Wäike Karja tänate 1—7,
JJlUllyllllDll.
kõnetraat nr. 16-50.
Rakweres
Mndnjf. Rartea tänate nr. 25,
4ZHIUUI ♦
kõnetraat nr. 20.
Valmistatakse ja müüakse:
toDo-, ninfolE roooörb, toolita-, juht-,
feremet-, trooni- io Weioroo - nofito,
mofinoriötoii jne.
Wabrik töötab kõige uuemate ma
sinatega ja eriteadlaste juhatusel.
78
X
X
X
Pidage meeles!
Pikaajalise puuduse järele, kus prillisi saada
ei olnud — wõite nüüd saada suures walikus
häid nFj||0 üksikuid prilliklaase
ja odawaid [JlillCf ja nende jagusid.
Korralik ja rutuline parandus, mõne minuti
ootamise järele. Arstitähtede järele kombiniirklaasid saawad mõne tunniga walmistatud.
Suures walikus maitserikkaid toa- ja aknakraadiklaase; haigete-, piirituse-, hapniku- ja
wanni-kraadisid ; ilmanäitajaid, toa õhu mõõtjaid;
mikroskoobid mitmes suuruses; priismad, kom
passid, joonistuskarbid jne. jne.
„EMIO" (öolmistusi!
Ei kiida meid ainult meie tädi ja onu,
Kõik ilm on meid kiitnud ja awaldand tänu!
Kõik need, kes meie likööri on maitsnud
3a sellega oma kohtusid kaitsnud;
See, mis nad seal joonud, on puhas kui kuld,
Ei ähwarda haigus neid, haud ega muld!
Sesi nõua, kui jood, muidu antakse sappi
Sul ette ja warsti sa karjuksid „appi"!
Likööre ja napsi, mis „E M L 0" heategu
3a mitte üks teadmata, küsitaw segu.
Sest kõik, mis seal tehtud, on kodumaa saak:
Kas «Marja likööri" ehk «Tiibuse 3aak"!
