VaataEesti kirjastajate
ja raamatukaupmeeste ühingu
põ...Eesti kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu
põhikiri
J
O.-ü. „Vaba Maa“ trükk, Tallinnas 1931.
A \
Eesti kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu
põhikiri, mis nimetatud ühingu peakoosoleku poolt 30. mail 1926. a. vastu võetud ja siseministeeriumis 14. aug. 1926. a, nr. 409 all registreeritud.
§ 1. Selle põhikirja allakirjutajate poolt asuta takse Tallinnas Eesti Kirjastajate ja Raamatu kaupmeeste Ühing, mille tegevuspiirkonda kuu lub terve Eesti Vabariik. Märkus: ühing jaguneb: a) kirjastajate ja b) raamatukauplejate sektsioonideks, kes or ganiseeruvad oma sisemise tarbe järele. § 2. Ühingu eesmärgiks on: kirjanduse ja raa matumüügi ala korraldamine ja edendamine, ning kirjastajate ja raamatukaupmeeste hu vide kaitsmine.
3
-w ^« amatuko
§ 3.
Oma eesmärgi saavutamiseks on ühingul õigus: ellu kutsuda ettevõtteid ja ühinguid raamatuasjanduse edendamiseks ja korralda miseks; asutada raamatukogusid, kirjanduse muuseumi, toime panna näitusi, välja kuulu tada võistlusi, avada ladusid, välja anda oma erilist ajakirja, käsiraamatuid, katalooge jne., kokku kutsuda ülemaalisi ja kohalisi kirjasta jate ja raamatukaupmeeste kongresse; kind laks määrata liikmete-kirjastajate raamakaupmeeste-vahelised kirjanduse müügi tingimised, korraldada koosolekuid,, õhtuid jne. raamatuasjandusse puutuvate küsimuste üle. § 4. ühing omandab ja võõrandab liikuvat ja liikumata varandust, pärib testamendi järel, astub seaduse poolt lubatud lepingutesse ja ta litab üldse juriidilise isiku õigustega. § 5. Ühingul on pitsat: „Eesti Kirjastajate ja Raamatukaupmeeste ühing.” 6.
§
Ühingu liikmeteks on kirjastajad ja raama tukaupmehed nii isiklikud ettevõtjad kui ka ju riidilised isikud, kes neil aladel tegevad. Liik meid võtab vastu juhatus. Juhatuse otsuse peale võib peakoosolekule kaevata. § 7. Ühingu liikmed maksavad iga aasta liikme maksu, mille summa määrab aasta peakoosolek. 4
Liikmed, kes viimase poolt määratud tähtajaks pole õiendanud oma liikmemaksu, loetakse ühingust väljaastunuks. §
8.
Igal ühingu liikmel on õigus: kasutada ühingu ettevõtteid ja asutusi peakoosoleku poolt määratud reeglite järgi: tarvitada ühingu kaasabi, vahetalitust ja kaitset; saada ühingu poolt väljaantud ajakirja ja katalooge ja ma hutada neisse õrna kuulutusi kindlaksmääratud tasu järgi ja saada teistelt ühingu liikmetelt kindlat hinnaalandust kaupade pealt. § 9. Iga liige on kohustatud: oma liikme ja teisi maksusid õigel ajal tasuma, täitma kõiki põhikirjas ettenähtud ja peakoosoleku poolt kindlakstehtud määrusi: teatama äri edasi andmisest või voliniku muutmisest juhatusele 2 nädala jooksul, teatama ühingu juhatusele igast juhtumisest ja firmast, kes maksud õi geks ajaks tasumata jätab, tegema raamatukauplejatele hinnaalandust kaupade pealt vaid oma ühingu liikmetele. Märkus : õpetajatele, koolidele ja raamatuko gudele võib hinnaalandust anda ainult pea koosoleku poolt vastuvõetud kodukorras mää ratud piirides.
§ 10. Ühingu asju ajavad: 1) peakoosolek, 2) ju hatus, 3) revisjoni komisjon, 4) teised komis jonid, keda peakoosolek valib, ja põhikirjas fik seeritud sektsioonid. 5
§ 11.
Ühingu asju ajab peakoosoleku otsuste ja põhikirja alusel juhatus, kes koos seisab viiest alalisest liikmest, kelledest vähemalt kolm pea vad krjaatajäte sektsiooni kuuluma, mille juu res üks neist raamatukaupluse omanik peab olema ja kahest kandidaadist. Juhatuse liik med valitakse peakoosoleku poolt kolmeks aas taks. Iga aasta lahkuvad juhatusest kaks lii get. Esimesel kahel aastal liisu järele, kolman dal üks liige valimise vanuse järele. Juhatuse asukoht on Tallinnas. Märkus : Põhikirja ja kodukorra vastu eksi jate ühingu liikmete vastu võib juhatus surveabinõusid kodukorra järele tarvitusele võtta vaid kodukorras ettenähtud vahekohtu otsu sest olenedes.
§
12.
Juhatuse koosolek on otsusevõimeline kui kolm liiget koos. Otsused tehakse häälte enamusega. Juhatus valib enese hulgast esi mehe, esimehe abi, kirjatoimetaja ja kassahoidja. Märkus : Juhatuse otsused on ühinguliigetele kohustavad. Juhatuse otsusi tühistada võib peakoosolek, kusjuures igasugused juhatuse otsused kuni peakoosolekuni maksvaks jäävad.
§ 13. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees, tema abi ehk üks neist, kui seda kaks juhatuse liiget nõuavad. 6
§ 14.
Ühingu nimel kirjutavad alla esimees ja kirjatoimetaja ehk nende abid, või asaajanii seks valitud isikud. § 15. Ühingu korraline peakoosolek peetakse iga aasta esimesel poolel, mille päeva juhatus määrab. Koosolekust antakse teada kutselehtedega ja kuulutuse läbi ajalehis vähemalt kaks nädalat enne koosolekut. § 16. Erakorralisi koosolekuid peetakse juhatuse äranägemise järgi ehk kui Vio liigetest või revisjoni komisjon seda nõuavad, kus juures koosolek kokku kutsutakse kuu aja jooksul, nõudmise, päevast arvates. § 17. Koosolekute kvoorum on Vio liikmete üldi sest arvust, peale teistkordsete, mis kokku tulnud liikmete arvu peale vaatamata otsusevõimelised. Teistkordne koosolek kutsutakse kokku mitte hiljem kaht nädalat peale esimest koosolekut. § 18. Korralise peakoosoleku võimupiiri kuulub: 1) läinud aasta aruande arutamine, 2) eelarve vastuvõtmine, 3) lisakrediitide määramine, 4) liikumata varanduse omandamine, võõran damine ja pantimine, päranduse vastu võtmine, 5) põhikirja muutmine, 6) juhatuse, revisjoni komisjoni ja teiste komisjonide valimine, 7) ju7
hatuskirjade väljatöötamine juhatusele ja ko misjonidele ja 8) muude küsimuste arutamine juhatuse või teiste liikmete ettepanekul. Märkus : ühingu liigete ettepanekuid peab kolm päeva enne koosolekut juhatusele teada antama.
§ 19. Koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja valib koosolek. Protokolli läbivaatamiseks mää rab koosolek kolm liiget, kes sellele ühes pro tokolli kirjutajaga alla kirjutavad, mitte hil jem kui kaks nädalat peale koosolekut. § 20. Küsimused otsustatakse lihtsa häälteenamu sega. Kui hääli ühepalju poolt- ja vastu — otsustab küsimuse koosoleku juhataja hääl. Põhikirja muutmiseks ja liikme väljaheitmiseks ühingust on 2/3 häälteenamust tarvis. Märkus : Kirjastajate poolt jällemüüjatele ühinguliikmetele raamatute pealt jällemüügiks antava °/o alam- ja ülemmäärade otsustamine ei kuulu peakoosoleku kompetentsi. §
21.
Revisjoni komisjon valitakse üheks aastaks ja seisab koos kolmest liikmest, kes eneste hul gast juhataja valivad ja kahest kandidaadist. Revidendid võivad ühingu tegevust igal ajal revideerida. §
22.
Ühing saab sissetulekuid liikmemaksust, annetustest, pärandustest, abirahadest, oma ettevõtetest ja muist ettenägemata allikatest 8
§ 23. Kui ühing- mingisugustel põhjustel oma tegevuse lõpetab, siis läheb ülejääv varandus Eesti Rahva Muuseumile Tartus. § 24. Likvideerimise korra määrab viimane pea koosolek. Ei saa teda kokku, siis viimane ju hatus.
9
Eesti kirjastajate ja raamatukaupmeeste ühingu
kodukord. Ühingu eesmärgiks on raamatute levitamise ja kauplejate ühendamise teostamiseks koon dada võimalikult kõiki kirjastajaid ja raamatukauplejaid ühingu ümber ja maksma panna kindlat müügikorda raamatuturul käesoleva kodukorra alusel. § 1. Raamatukaupleja saab kirjastuselt tavaliku kaupmehe en gros ostu °/o, ja seda ainult siis, kui ta on mainitud ühingu liige. Märkus : Asutuste ja isikute (autorid-isekirjastajad) suhtes, kes ei ole elukutselised raamatukauplejad ja kirjastajad, kuid omal ajal ühingu liikmeks vastu võetud, tuleb tarvi tada üksiku raamatuostja norme.
2. Ühingu liikmed võivad sõlmida oma vahel eraleppeid % ulatuse ja muude äriliste tehingute kindlaksmääramiseks. Raamatud, mis piira tud arvul trükitud ja selle tõttu eriti kõrgehinnaliseks kujunenud, kuid selle juures on üld tähtsusega, võib kirjastaja raamatukauplejatele müüa ja komisjonimüügile anda märksa madalama %-ga kui tavalikult. §
il
§ 3.
Väljaspool ühingut seisvatele kaupmeestele ei või kirjastaja ega jällemüüja mingisugust vaheltkaupleja hinnaalanduse % anda. Märkus : ühingu liige ei või tõeliku arve ase mel fiktiivarveid anda oma tegevuse maskee rimiseks.
§ 4. Nii raamatukaupleja kui ka kirjastus või vad õpetajaile, kogudele ja koolidele maal selle määruse maksvuse vältel oma enese heaksarva misel anda (või andmata jätta) kuni 10% hin naalandust. Igasugused muud preemiad ja täiendavad lisakaubad raamatukauba pealt loe takse kõrgema % meelitamiseks ja eksijad võe takse vastutusele kodukorra alusel. Reklaam materjaliks, mis kaasa antakse raamatutega, võib kasutada ainult seesuguseid artikleid, mis on eriti määratud teatud firma kaupade mitme külgseks tutvustamiseks. ' § 5. Kirjastaja ja raamatukaupleja võivad oma juhatuse liigetele, kaasosanikkudele (või liige tele) ning teenijatele anda kas hinnata (või alandatud hinnaga) oma ladus olevaid raama tuid, kuid ainult sel määral, mida viimased isik likult kasutavad (mitte edasimüümiseks). 6. Autoritele võib peale lepingus ettenähtud priieksemplaride honorari (lepingus ettenäh tud tähtaegadel) tasuda ka raamatutes, kuid ainult 10% hinnaalandusega. Ainult sel puhul, kui autor esitab mõne ühinguliikme allkirja vii mase nõusoleku avaldamisega omandada (mis §
12
ka tegelikult peab sündima) autorilt honorari arvel saadud raamatud, võib kirjastaja anda autorile tema kirjutatud raamatult sama % kui raamatukauplejalegi. Jätab aga peale seesugu se allkirja andmist raamatukaupleja raamatud ilma kaaluva põhjuseta omandamata (ja autori omaks), siis loetakse seda kauplejat kõrgenda tud %-ga müüjaks üksikostjale. § 7. Raamatukauplejad võtavad müügile ainult ühingu liigete poolt kirjastatud raamatuid (väl ja arvatud eriseisukorras ühingud ja riiklikud asutused, kelle otsekoheseks eesmärgiks ei ole kirjastus) ja kirjastajate-mitteliigete töid ai nult sel juhtumisel, kui viimane komisjoni-ladu mõne ühingu liikme juures avab ja oma raama tute levitamist ainult selle komisjoni-lao kaudu toimetab. Komisjoni laopidaja saab kirjastajatelt-mitteliigetelt vähemalt 40% raamatu kaa nehinnast, 8. Oma tegevust väljaspool äriruume võib iga ühingu liige arendada agentide kaasabil, mil lise instituudi kohta on maksvad järgmised normid: §
Agent on ettevõtte teenija, kelle tegevuse eest ühingu ees vastutab agenti pidav ettevõte, milline vas tutus võib olla eriliselt kindlaks määratud. Agendil ei või olla linnades ega alevikkudes kindlat avalikku müügikohta; agentideks ei või olla ajalehe müüjad tänavail, välja arvatud perioodiliselt ilmuvad väljaanded ja nende tellimiste vastuvõtmine. Agent tohib müüa raamatuid ainult nende määruste järele, mis on maksvad teda pidavale ühinguliikmele ühingu põhikirja, kodukorra ja peakoosoleku otsuste järgi. Suuremat hinnaalandust agent ei tohi anda. 13
Trükist äsja ilmunud raamatuid agentidele müü giks anda ei või kirjastaja, enne kui on võimaldatud samade raamatute müügikssaamine kõigile ühinguliikmeile. Kooliõpperaamatute müük agentide kaudu on kee latud.
§ 9. Korratumatest arveteõiendajatest tuleb ühingu juhatusele teatada, kes vastavad nimed oma järjekorralistes bülletäänides avaldab. § 10. Nii pea kui müügil oleva õpperaamatu trüki kõrvale on uus trükk ilmunud, loetakse vanast trükist raamat pruugitud raamatuks. On raa matu ilmumisest viis aastat möödunud, jääb tema edaspidine hinnamääramine vabaks. § 11. Odavate nädalate korraldamisest ja selle kestvuse ajast, mis ei tohi ületada kaht nä dalat üks kord aastas, teatatakse ühingu ju hatusele, kusjuures esitatakse täpne nimekiri ja hinnad nende raamatute kohta, mis tule vad odavamate hindadega müügile. Odava nä dala mõiste alla ei käi mitte kõik laosolev kir jandus, vaid teatavad raamatusordid, mida vähe ostetakse või üldse ei tarvitata. Uudised ja raamatuturul otsitavat kirjandust ei või kolme aasta jooksul peale raamatu ilmumist harilikust hinnast odavamalt müügile lasta. Odavaid nädalaid ei või korraldada 20. augus tist kuni 20. novembrini. § 12. Kui kirjastaja või pealaopidaja ühe või teise müügil oleva raamatu hinda olulistel põhjustel on sunnitud muutma, siis on ta kohustatud sel lest ühingu liigetele teatama 10 päeva enne uue
14
hinna maksmahakkamist. Uus hind tuleb temp liga kaanele märkida. Hinna muudatusi müügil olevatel raamatutel ei ole õigust ette võtta 20. augustist kuni 20. novembrini. § 13. Kodukorra ja põhikirja vastu eksinud liik me süü lõplikuks kindlaksmääramiseks annab ühingu juhatus selle liikme vahekohtu kätte, mis hariliku vahekohtu põhimõttel ja viisil kokku kutsutakse, süü „ei” või „ja” kindlaks tegemiseks juhatuse poolt esitatud küsimuste ulatuses, ühingu liige, kes kuu aja jooksul vahekohut vastu pole võtnud, loetakse ühingust väljaastunuks. Märkus : ühingu juhatusel on õigus oma ära nägemisel, kui ta süüaluselt on nõudnud se letust, mille viimane peab esitama kolme päeva jooksul, ringkirjaliselt keelata juba enne vahekohtu otsust ühingu liigetele äri lises ühenduses olla süüdistatud ühingu liik mega.
§ 14. Eksinud liikme karistuseks võib juhatus peale kahjutasu nõudmise tarvitada ka ajutist väljaheitmist kuni ühe aastani. § 15. Kodukord ja põhikiri on juhatusele kui ka igale ühingu liikmele vankumata kohustavad. § 16. Juhatuse otsused, mis puudutavad osa või kõiki liikmeid, tehtakse neile teatavaks kirja likult või „Raamatu Teatajas.” § 17. Ühingu liige võib ühingust lahkuda, sellest kolm kuud, ja äri likvideerimise puhul üks kuu 15
ette teatades. Kõiki kohustusi, mis see liige varemini oma peale võtnud, kohustub ta kandma mitte ainult lahkumise teadaande sisseandmise päevani, vaid tegeliku lahkumise päevani. Kõik põhikirja kui ka kodukorra otsused on maksvad tema kohta tegeliku lahkumise silmapilguni. §
18.
Selle kindlustuseks, et ühingu liige põhi kirja ja kodukorra määrused täidab, annab ta juhatusele vastava allkirja, milles lubab eelpool nimetatud määruste vastu eksimise korral ühingu kasuks maksta iga kord kahjutasu 100—1.000 krooni ühingu juhatuse määrami sel. Mittemaksmise korral lubab allakirjutanud ühingu liige kahjutasu sunniviisiliseks sisse nõudmiseks kohtulikku nõudmist enese vastu tõsta ühingu asukoha järele Tallinnas. § 19. Sissenõutud kahjutasusummade kasutamise määrab ära iga aasta korraline peakoosolek. § 20. Eelolev kodukord on maksev sisemaa raa matutega, väljamaal ilmunud eestikeelsete raa matutega ja lastekirjandusega kauplemise kohta. Allakirjutanu kohustub ülevalnimetatud määrusi kui ka edaspidi põhikirjas ettenähtud korras maksmapandavaid korraldusi kõrvale kaldumatu pidama ja lubab nende rikkumise korral temalt kui rikkujalt ühingu juhatust kahjutasu nõuda iga rikkumise korral kuni Kr. CT/ZJr: ühingu juhatuse määramisel pärast vasxava vahekohtu otsust.
VaataEESTI
HARIDUSLIIT
ÖPIRINGI KAVA Nr. 5
Lav...EESTI
HARIDUSLIIT
ÖPIRINGI KAVA Nr. 5
Lavakunsti
õpiring
Koostanud Albert Üksip
' . -j
EESTI HÄRIDUSL1IDU KIRJASTUS
TÄLLINNÄS 1932
Firma J. Ratassepp'a trükk
Tallinnas
—
Lai t. 43
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
i ..y raamatukogu
Sibil
Sissejuhatus.
Näitekunst on kunstiharu, mis haarab laie
maid rahvahulki palju võimsamal kujul kui
mingi teine kunstiharu, ja seda seepärast, et
vaatleja-kuulaja on tihedas kontaktis loova isi
kuga: ta mitte ainult ei näe-kuule valmis kunsti
tööd, vaid jälgib ka ise loomisprotsessi, vähe
sellest, ta võtab ise aktiivselt osa sest prot
sessist, on tarviline lüli ses toimingus. Kuid
nagu ükski asi pole ainult talendi asi, nii ka
lavakunst nõuab peale kalduvuste ja eelduste
veel ka vastavaid oskusi. Näitekunsti, nagu
iga asja, peab õppima. Ja selleks on peale
praktilise „teaatritegemise“ veel väga mõju
vaks abinõuks teaatrikunstisse puutuvate küsi
muste arutamine omavahel õpiringides, kas või
alljärgneva kava järgi.
Ent mitte ainult „teaatritegijaile", näitlejaile,
ei tule kasuks niisugune õppimine, vaid ka
harilikele vaatlejaile. Vajaliselt ettevalmista
tuna me suhtume hoopis teisiti pakutavale
lavalt kui ilma niisuguse selgitamiseta. Tähen
dab, ka teaatritarvitajaile võivad niisugused
õppetunnid olla kasuks ja ergutuseks. Me are
neme sedasi.
Kuidas üldse korraldada õpiringe, sellest
annab kujuka ja selge juhatuse E. Kubjase
raamat „Õpiringid“.
Meil puudub peagu täiesti teaatrisse puutuv
kirjandus. Peame seepärast leppima selle vähe
sega, mis meil on. Põhiraarnatuks kõnealuse
õpiringi moodustamisel võiks olla minu „Teaatrikunsti aluseid",E. Venderi kirjastus, 1931, kuna
abiraamatuna võiks tarvitada J. Metua „Näitleja-asjaarmastaja käsiraamatut^ T. Mutsu kir
jastus, 1927. Kes oskab võõraid keeli, võib
leida huvitavat materjaali lugemiseks ja õppi
miseks minu raamatukeses mainitud biblio
graafias. Kahjuks on enamik neist raama
tuist kallid, kuid nende järkjärguline muretse
mine seltside raamatukogudesse oleks väga
soovitav.
Siberi iikaip.
<
I.
Mis on kunst ? Kas iga osavusega seotud
oskust võime nimetada kunstiks? Kaunid kuns
tid. Kunsti tekkimine ja eeldused selleks. Ilutunne ja selle avaldused.
II.
Ons sportlikud mängud sport? Teaatrikunstide koht teiste kunstide peres. Missuguseid
kunstiharusid tunneme veel? Mis on kunstis
tähtsam: kas sisu või vorm? Sisu, süžee, vorm.
Kirjandus: Albert Üksip — Teaatrikunsti
aluseidIhk. 11—14 ja 36—40 ja eessõna.
III.
Teaatrikunsti mõju rahvahulkadele. Näitleja
kunsti iseärasused. Teaatrikunsti tekkimine ja
arenemine: looduse nähtuste järeleaimamisest
ja omasuguste osatamisest. Leida mingi teine
seletus teaatrikunsti ja näitlemise tekkimisele.
IV.
Žest, miimika ja kõneand näitleja relvadena.
Kas oskab iga näitleja ühtviisi tarvitada neid
relvi ? Milline neist on tähtsaim ?
Kirjandus: Üksip, /. c. Ihk. 15—21.
J. Metua — Näitleja-asjaarmastaja
raamat, Ihk. 14—17.
käsi
V.
Kes on näitleja? Talendi määramine. Impro
visatsioon. Pantomiim. Stsenaarium. Näidend
tänapäevases mõttes.
VI.
Kuidas suhtuvad improvisatsioon ja näidend?
Teaater ja kirjandus. Nende kooselu head ja
halvad küljed. Kas on teaalrikunst internat
sionaalne või rahvuslik? Kas mäng või sõna?
Kirjandus: Üksip, l. c., Ihk. 21—26, 40—43,
44—45, 69—71.
VII.
Näitleja käsitöö. Miks võivad teaatris töö
tulemus ja edu saabuda ruttu, kiiremini kui
teistel kunstialadel ? Selle nähtuse hea ja halb
külg. Kas on võimalik õppida teaatrikunsti ?
Äutosuggestioon ja suggestioon.
VIII.
Teaalrikunst kui kollektiivne kunst. Dist
sipliin teaatris Millisena tahame näha head
näitlejat? Kas näitleja peab olema haritud
inimene või piisab tal ta oskusest ja andest?
6
Kirjandus: Üksip, L c., Ihk. 19—25, 27—36,
40- 41, 44, 57—60, 63—68.
Metua, l. c., lluk. 41—46.
IX.
Näitleja ja näitejuht. Kas on näitejuht teaatris hädatarviline? Milline on hea näitejuht?
Lavastamine. Lavaseadeldis. Liikumine laval.
Miks liigutakse laval enam kui elus? Elutõde
ja lavatõde.
X.
Lavatöö. Näidendite kärpimine. Milleks on
teaatris vaheajad? Pausid. Osa õppimine. Proo
vid. Kuipalju peab tegema proove ? Meele
olu loomine laval: teatud meeleolust tekkinud
näidend peab looma publikus teatud meeleolu.
Kirjandus: Üksip, l. c., Ihk. 45—58, 60,
65—68.
Metua, l. c., Ihk. 5—13, 17—38, 41—44,
47—56.
Lõppsõna.
Miimika ja grimmi kohta puuduvad meil seni
kahjuks raamatud, milledest võiks ammutada
algelisimaidki teadmisi nende tähtsate harude
üle. Kuid on lootusi, et lähemal ajal sel alal
midagi ilmub.
7
Hääldamise ja lavakõne kohta on ilmunud seni:
K. Otto (R. Engelbergi aineil) „Hääldamise
ja ilulugemise õpetus", E. Venderi kirjastus,
1931, mida võiks tarvitada põhiraamatuna õpi
ringides hääldamise õppimiseks.
Hääldamise kohta peale mainitud teoste vaata
veel: Üksip, 1. c., Ihk. 40—41, 60—62. Metua,
1. c., Ihk. 26 — 37, 40.
Hääldamisharjutusi võiks õpiringides ühen
dada vaidlustega teaatrikunsti üldküsimuste üle,
nii et iga õpiringi koosolek algaks harjutustega
ja sellele järgneks pärast lühikest vaheaega
vaidlusõhtu õpiringi kava kohaselt. Niisuguseil
kombineeritud koosolekuil oleks see paremus,
et neis otsene praktiline töö oleks seotud
sisuka ajaviitega, puhkusega.
Sääraseist vaidlusõhtuist osavõtmine osu
tub kasuks mitte ainult teistele, vaid eeskätt
just korraldajale, juhatajale ja referendile, ergu
tades teda eriti energilisele mõtlemisele. Hästi
organiseeritud ja juhitud vaidlusist, arvamiste
kokkupõrkest, purskab, prantsuse vanasõna
järgi, tõde. Õpetades õpime kõigepealt ise!
VaataEESTI
HARIDUSLIIT
ÖPIRIN6I KAVA Nr 12
Eesli kir...EESTI
HARIDUSLIIT
ÖPIRIN6I KAVA Nr 12
Eesli kirjanduse algkursus EESTI HARIDUSLIIDU KIRJÄSTUS TALLINNAS 1933
Firma J. Ratassepp’a trükk Tallinnas
—r—,
—
Lai t. 43
, ! u.mimi i ui
| ENSV TA Fr. R. Krentzvaidi aigi, | | Kir j andusmu ue;■;:r. j
f A-RHHVRAANV TUKOGU j
Eesti kirjanduse algkursus. Selgitavaid märkusi õpiringi tööst. Eesti kirjanduse ülevaatlikus algkursuses on tundmaõpitavad meie kirjanduse iseloomuliku mad arenemisjärgud üksikute kirjanike töö kaudu. Õpiringi töö sihiks olgu emakeelse kirjanduse arengupildist ülevaate omandamine ja töötamine selle aine kallal nõnda, et sest osavõtjad Õpik sid vaatlema ja arukalt lugema kirjanduslikku teost, leidma iseseisvalt selle väärtusi, oman dama kirjandusest käsituse kui tingimata vajalisest elutarvidusest. See töö võib anda soovitavad tagajärjed ainult siis, kui õpitakse tundma tõepoolest kir jandust ennast, s. o. loetakse teoseid, analüseeritakse neid, katsutakse leida üles nende väär tused. Kirjandusloo õpperaamatule toetumine on teisejärgulise tähtsusega. See olgu esmajoo nes faktiliste andmete allikaks. Samuti ei tule Õppida pimesi kirjandusloo raamatu antud hin nanguid, vaid palju enam tuleb katsuda leida üldise keskustelu ja vaidluste kaudu ise hin nangud. 3
Teose lugemisel tuleb tähelepanu pöörda sellele, millest kõneldakse ja kuidas kõneldakse teoses. Need mis ja kuidas moodustavadki kir jandusteose. Rida küsimusi võib kerkida luge jail: Millest kõneleb teos? Kas kirjanik tahab teosega viia meid mingisuguse otsuse langetami seni, missuguse idee ta tahab sisendada lugejale ? Missugune olustik on teoses, kuidas ta on antud ja milleks ta on antud ? Mis vaateid, tõekspida misi esindavad romaani tegelased, mis on neid liikuma panevad tõukejõud? Kas tegelaste ku jud ja teod on usutavad? Missugused tundeelamused kirjanik on pannud teosesse, kuidas suhtub ta ise tegelasile ? Kuidas kirjanik toob üksikud tegelased ja sündmused teosesse ja lii dab nad kõige muuga ? Mis on teose keelelis teks, stiililisteks jne. väärtusteks ? Ja lõppeks: Mis üldmulje teos tekitab teis? Katsuge leida selle mulje põhjused. Kavas antud küsimused on toodud näiteina, mis küljest ja mis asjust referent võiks valgus tada teost. Need on mõeldud esmajoones ergu tamiseks õpiringi tööst osavõtjaile samalaadiliste küsimuste asetamiseks. Luuletuste analüseerimisel tuleb pöörda tähelepanu luuletuste heale ettekandele. Igast kõnesolevast luuletajast oleks vaja paar luule tust hästi ettevalmistatult kanda ette kuulajas 4
konnale, teisi aga vajadust mööda põimida referaati. Opiringi tööd raskendab teatava määrani see, et meil ei ole ühtki küllalt ulatuslikku kir jandusajalugu ega valimikku parimaist teoseist. Põhiraamatuks on nähtud ette V. Ridala „Eesti kirjanduse ajalugu" I, II, III. Vanemate autorite töid võib leida järgmisist raamatuist: G. Suits ja M. Lepik: Eesti kirjandusajalugu tekstides. G. Suits: Eesti lugemiseraamat I, II. K. J. Pe terson : Laulud, päevaraamat ja kirjad. — Luu lest pakuvad läbilõike: K. E. Sööt ja G. Suits: Eesti luule ja G. Suits: Eesti nüüdislüürika. Mitmesugust muud saatematerjaali võib leida V. Ridala põhiraamatus antud joonealuseist mär kusist. Siin ei ole need loeteldud, kuna nende saamine oleneb ligidalolevast raamatukogust.
5
1. Eesti kirjanduse algus ja n. n. valgus tusaja kirjanikud. Selgitavaid küsimusi: Mis tegi e. kirjanduse heaks katooliline aeg ? Missuguse murrangu ja miks tõi usupuhastus? Millal ja kuidas hakkas tekkima vaimuliku kirjanduse kõrvale ilmalik kirjandus ? Kes olid XVIII s. lõpul ja XIX s. alul tähtsaimad ilmaliku kirjan duse viljelejad? Missugune L.-Euroopa vaimne liikumine ergutas saksa soost kirjanikke tegut sema e. kirjanduspõllul? Missugune on valgus tusaja kirjanike koht e. kirjanduse üldises aren guloos ? 2.
Kristjan jaak Peterson.
Selgitavaid küsimusi: Missugust kir jandusala viljeles Peterson ? Millega erineb Peterson oma aja kirjanikest ? Missugune on Petersoni ainetevald, kuidas käsitleb ta seda? Kuidas võiks nimetada Petersoni luule põhi laadi? Miks Petersoni algatatud lüürikalaad suri ühes autoriga ? Missugune on Petersoni tähtsus e. kirjandusele ja millal sest saadi teadlikuks? 7
3.
Suve jaan ja J. W. Jannsen.
Selgitavaid küsimusi: Kuidas arenes eesti jutukirjandus pärast valgustusaega? Mis Suve Jaan tõi uut e. kirjandusse? Milles on J. W. Jannseni peamine tähtsus? Kes ja millal katsusid anda välja ajalehte enne Jannsenit? Missuguseid Jannseni jutte peetakse algupäraseiks ja mis neis on huvitavat ? Missugust Jann seni luuletust tuntakse üldiselt?
4. F. R. Fählmann.
F. R. Kreutzwald.
Selgitavaid küsimusi: Missugused ühised ideed juhtisid Fählmanni ja Kreutzwaldi? Missuguseid Fählmanni muinasjutte-müüte tun nete ? Mis määras on neil rahvaluulelist alust ? Mis on Kreutzwaldi tähtsaim töö ? Missugune oli selle mõju eesti ellu ? Kui suur on «Kalevi poja" sugulus rahvaluulega ? Mis tõstab Kreutz waldi eesti suuremate vaimuinimeste sekka? 5. Ärkusaja tundeluule. Koidula. M. Weske. F. Kuhlbars. Ä. Reinwald. Selgitavaid küsimusi: Missuguseid Koidula laule tunnete ? Weske, Kuhlbarsi, Rein8
waldi ? Mis ühist on kõigi nende luuletajate töis ? Mis iseloomustab igaüht neist ärkusaja luuletajaist eraldi ? Mis tõi ärkusaja lüürika uut eesti kirjandusse? Miks ärkusaeg just lüürilises luules saavutas oma väärtuslikema?
6. Ärkusaja jutukirjandus. J. Pärn. ]. Kundcr näitekirjanikuna. Selgitavaid küsimusi: Missugused olid ärkusaja poliitilised ja ühiskondlikud ideed ja nõuded ? Millest nad kasvasid ? Kes olid ärkusaja juhtideks ja kellele nad tugesid? Kui das ärkusaja ideed kajastusid algupärases jutu kirjanduses? Kes on „Kroonu onu“ tegelased?
7. Venestusaja mõjud eesli kirjandusele. Selgitavaid küsimusi: Mis tõi venes tamine eesti avalikku ellu ja eriti kirjandusse? Kes olid venestusaja tähtsaimad luuletajad ja kirjanikud ? Missuguseid . Bergmanni laule tun nete? Missugune kirjandusliik puhkes sel ajal eriti õitsele? Mis on annud Bornhöhe eesti kirjandusele? Kas tunnete „Tasuja“ ja „Villu võitluste" sisustikku ja kujusid ? 9
8. Eduard Vilde. Selgitavaid küsimusi: Missugused uued ideed tõi realism kirjandusse? Millele oli pöör dud ärkusaja kirjanduse tähelepanu? Mis tõusis realismi huvialaks? Mis laadi on Vilde esime sed teosed? Missuguste teostega Vilde tõuseb eesti realismi suurmeistriks? Mis suund on neis teoseis? Milles erineb «Külmale maale“ siiamaalseist külajuttudest? Kes on «Mahtra sõja" tegelased? Missugused on Vilde kunstiküpsei mad novellid ? Mis väärtusi esindab «Mäe küla piimamees"? 9.
Eduard Vilde.
Selgitavaid küsimusi: Missuguseid Vilde näidendeid tunnete? Mis põhiküsimust käsitel lakse «Tabamatu imes"? Miks «Pisuhänd" kuu lub eesti parimate lavateoste hulka ? Kuidas võiksime iseloomustada selle näidendi üksikuid tegelasi ? 10.
Ernst Peterson.
Selgitavaid küsimusi: Missuguseid Petersoni tähtsamaid töid tunnete ? Kuidas ku jutavad Petersoni teosed eesti maaelu? Milles erineb Petersoni elukäsitus Vilde omast? Kes on 10
Petersoni juttude tähelepandavaimad ja iseloo mulisimad kujud? 11. Juhan Liiv. Selgitavaid küsimusi: Mis osa on J. Lii vii eesti proosakunsti arendamises ? Kuidas J. Liiv kujutab eesti külaelu? Kes on „ Varju" tegelased? Mis on „Nõia tütre" ainestikuks? Missuguseid aineid käsitab Liiv oma luuletustes ? Mis on ta luuletuste põhitooniks? Missugustes luuletustes on Liiv annud oma parima? 12.
Äugust Kitzberg.
Selgitavaid küsimusi: Missugustes jut tudes ja kuidas Kitzberg käsitab eesti külaelu? Missuguses kirjandusalas on Kitzbergi peamine tähtsus? Mis on „Tuulte pöörises" aineks? Mis aega see kujutab ? Kuidas ? Kes on „Libahundi" tegelased? Mis tundeid äratab see teos teis? Miks ? 13.
Gustav Suits. V. Ridala.
Selgitavaid küsimusi: Mis sihte taoteli „Noor-Eesti“? Mis iseloomustab G. Suitsu noo rusea luulet? Mis põhitoon on „Tuulemaas“ ja hilisema aja luuletusis? Missugused Suitsu luu letused mõjuvad teisse eriti sügavasti? Miks? il
Missuguseid V. Ridala loodusiaule tunnete ? Mil les on Suitsu ja Ridala luule erinevus? 14.
F. Tuglas.
Selgitavaid küsimusi: Mis laadis are nes „Noor-Eesti“ proosakunst? Millest kõneleb novell „Popi ja Huhuu“? Millest „Maailma lõ pus"? Kuidas jutustab Tuglas? Milles Tuglase juttude kirjeldav element erineb kirjeldavast küljest realistlikus kirjanduses? 15.
M. Under.
H. Visnapuu.
Selgitavaid küsimusi: Missuguse kir jandusliku liikumisega langeb ühte Underi ja Visnapuu esilekerkimine? Missuguseid Underi luuletusi tunnete? Missuguseid Visnapuu omi? Mis kummaski luuletajas on teile eriti külge tõmbavat ? Miks ? 16.
M. Metsanurk.
Selgitavaid küsimusi: Kas on midagi ühendavat Metsanurga ja vanemate realistide vahel? Kuhu juhib ta oma eritlused? Mis on Metsanurga tähelepandavaimad teosed ? Kes on „Punase tuule" tegelasiks ? 12
17. Ä. Gailit. Selgitavaid küsimusi: Missuguseid Gailiti töid tunnete ? Mis iseloomustavat on tema jutustamislaadil ? Millest kõneleb „Toomas Nipernaadi"? Mis on selle romaani peategelast tegutsema sundivaks jõuks? Milles on Nipernaadi ebatavalisus ja ühtlasi külgetõmbavus? Miks? 18. Ä. H. Tammsaare. Selgitavaid küsimusi: Mis laadis al gas Tammsaare oma loomingu? Mis teed kaudu ta jõudis „Tõe ja õiguseni"? Kes on selle ro maani I osa peakujud? Mis aega kujutab see teos? Kes peategelasist paistab teile eriti huvi tavana ? Miks ?
Vaata A. SUURKASK
ÕPI LUGEMA
Suured lähed.
ABD... A. SUURKASK
ÕPI LUGEMA
Suured lähed.
ABDEGHIJKLMN
O PRSTUVÄÕÖÜ
Waiksed lähed.
abdeghijklmnop
rstuväõöü.
Piiri-pääri pääsukene,
Kus su annas pesakene?
Meie maja räästa all
Pesa kõrgel üleval.
Toita sul seal väiksed pojad,_
Mullegi nad imearmsad!
Maiel väike pupikene,
Üliarmas nukukene.
Küll ta teda söödab, joodab.
Õhtul magama ka saadab.
Hommikul, kui Maie ärkab,
Pupikest ta kohe märkab,
Võtab teda armsalt sülle
Ja siis räägib õrnalt talle:
„Vaata, väike, päike tõuseb.
Ärgata ta meid ka käseb!"
Väike kassipojukene
Liisil siin on süles,
Armas kassi-emakene
Õlale läks üles.
Liisi süles kiisukesel
Soe ja väga mõnus
Heameel sest Miisukesel
Avaldab ta laulus.
Vaata EESTI OMAPÄRA
ANTON SUURKASK
See on Eesti t... EESTI OMAPÄRA
ANTON SUURKASK
See on Eesti torupill,
Mängib: uu-uu, till-lill-lill.
Kui ta hüüab rõõmsalt valtsi,
Keerutavad paarid tantsi.
Tantsib noor ja tantsib vana,
Torupill ei mahti anna
Muidu nurgas norutada,
Pead aga tantsul keerutama.
Uu-uu, uu-uu, till-lill-lill
Hüüab lustil torupill.
Leiba künas hapentakse,
sõtkutakse, kastetakse
Kuni paras tainas valmib,
Millest leiba teha sünnib.
Siis sest pätsid pätsutakse.
Pikerguseks vormitakse.
Munakastel silitakse,
Kuumas ahjus küpsetakse.
Nõnda valmib leivakene
Soe, maitsev pätsikene.
Kui siis laps sööb värsket leiba,
Määrib kanikale võida,
Oi, küll see siis hea maitseb,
Tühjakõhu eest ta kaitseb.
Kaks on vana, üks on noorem,
Minu emakene armsam.
Vanaisa, vanaema,
Minu ema, seisab tema
Nende juures, sest et nemad
Emale ja mulle armsad.
Ema jalake,
Kallis käeke
Kergelt ketramas,
Virgalt töötamas.
Üks haspeldab ja teine ketrab,
Nii kumbki omaette tõttab,
Et töö võiks ruttu edeneda
Ja lõnga palju valmineda.
Siis kääripuudel kääritakse
Ja telgedele aetakse,
Et seal siis valmiks kena kangas,
Mis lõksutakse koe-lõngas.
Sest vurise nüüd vokikene
Ja keerle kerilauakene.
Et lõngad telgedele läeks
Ning laps sealt sooja riiet saaks.
Ikka siuhti, jälle säuhti
Lendab süstik kärmesti.
Likat-lokat, kinni lõngad
taob suga kõvasti.
Sõkelaude hele lagin,
Süstik laulab vingudes;
Niie-rattakeste nagin,
Suga tabab paukudes.
Riiderulli käände lõgin,
Lõimepoom kui vingudes
Annab jaokaupa järgi. . .
Nõnda valmib kena kangas,
Riie ilus ihule.
VaataSPORT
A. Suurkask‘i lastekirjandus Nr. 54 — Vil...SPORT
A. Suurkask‘i lastekirjandus Nr. 54 — Viljandis, 1933.
(957:
Lövijõud on nendel meestel,
Rasked, raudsed pommid kätel
Tunduvad kui mänguasjad,
Nagu plekist tühjad kestad.
Spordi harjutuse läbi
Kasvis kätes kange vägi.
Mees kui tugev tamme tüvi,
Tunneb elust rõõmu, huvi.
Hulk mehi siin on üheskoos,
Neil sportimine täies hoos.
Küll hüpatakse, tumitakse
Ja diskust, kuuli tõugatakse.
Ka teatejooks on läinud lahti, —
Ei kell’gi pole aega vahti.
Siin sülikoos kaks kanget meest,
Ei kumbki kohku teise eest, —
Nad tõstavad ja maadlevad
Ning mitmet viisi võitlevad.
Nii hoolsalt harjutavad nad
Ja kangemaks veel kasvavad.
Küll neil on jõudu, oi oi oi!
Näe, ühest tammest kaks nüüd sai.
End rammumeesteks peavad
Ja — tamme lõhki veavad.
Eh, kus äge võidujooks,
Kui aga teistest ette saaks.
Iga mees siin pingutab,
Tormihoona vingutab.
-Äh! Kui aga teistest ette saaks,
Kui nad aga seljataha jääks!*
Nõnda kõik nad mõteldes,
Kergel jalgel tormates
Ähivad ja vehivad,
Võiduhimus rühivad.
Oks neist pärib võiduhinna,
Kes saab kõige enne sinna?
Mehed peavad harjutama,
Sportides end karastama,
Et nad kangeks kasvaksid,
Mehismehed oleksid,
Kellel võitlemiseks rammu,
Eluks astu kindlalt sammu.
Mees kõrgushüppeid sooritab,
End võistlusteks ta valmistab.
Võitjaile saab aupärg!
Tulgu siia, kelle järg?
Sportlased, nüüd astke ette,
Saate auhinnad kätte.
Rõõmuhõiskel, rahva kiidul
Seisate nüüd lõpuvõidul.
— Eluvaim, kui ingel, ehi
Meie noori võidumehil
Hind 25 senti.
Litograafia 1. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.
VaataA.SUURKASK
PILDID
JA
ÜKS-KORD-UKS
A. Suurk...A.SUURKASK
PILDID
JA
ÜKS-KORD-UKS
A. Suurkask‘l lastekirjandus Nr. 55 — Viljandis, 1933.
Üks-kord-aks.
1X 1= 1
2X 2= 4
2X 3= 6
2 X 4= 8
2 X 5 = 10
2 X 6 == 12
2 X 7 == 14
2 X 8 == 16
2 X 9 == 18
2 X 10 == 20
2 X 11 = 22
2 X 12 == 24
2 X 13 == 26
2 X 14 == 28
2 X 15 == 30
2 X 16 = 32
2 X 17 = 34
2 X 18 = 36
2 X 19 == 38
2 X 20 = 40
3X 3= 9
Mina oskan peast
3 X 4=12
Üht-kord-ühte.
3 X 5 == 15
3 X 6 == 18
Kas sina ka oskad?
3 X 7 = 21
3 X 8 = 24
3 X 9 = 27
3 X 10 = 30
3 X 11 = 33
3 X 12 == 36
3 X 13 == 39
3 X 14 == 42
3 X 15 = 45 1957:151
Oinas
lugeda
3 X 16 == 48
3 X 17 == 51
3 X 18 == 54
3 X 19 == 57
3 X 20 = 60
4 X 4 = 16
4 X 5 = 20
4 X 6 = 24
4 X 7 = 28
4 X 8 = 32
4 X 9 = 36
4 X 10 == 40
4 X 11 = 44
4 X 12 == 48
4 X 13 == 52
4 X 14 == 56
4 X 15 = 60
4 X 16 == 64
4 X 17 == 68
4 X 18 == 72
4 X 19 == 76
4 X 20 = 80
5X 5=
5 X 6=
5 X 7=
5 X 8 ==
5X 9 =
5X10=
5 X 11 =
5 X 12 =
5 X 13 =
5 X 14 =
5 X 15 =
5 X 16 ==
5 X 17 =
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
Rähn toksib puusse augu
sealt leiab ussikesi mida sööb.
Faasan.
o o t o o 00 00 00 N A N N 0 . 0 0 0 0 ) C LET C I
xx xx xxx xxxx xxxxx xxx
18 = 90
19 = 95
20 = 100
6
7
8
9
10
=
=
=
=
=
36
42
48
54
60
7 = 49
8 = 56
9 = 63
10
70
8 = 64
9 = 72
10 = 80
9 = 81
10 = 90
10 = 100
100 = 1000
Rants läks metsa jalutama,
Loomajälgi nuusutama,
Kus on kõndind kits ehk jänes?
Kas on hunt vast käinud laanes?
Leiab jäljed,sõit läeb lahti,
Alata võib lõbust jahti.
Kodukene metsa serval.
No, vaat! kus väike kokake,
Oks armas maiasmokake,
Teeb munakooke magusaid,
Nii kollaseid ja krõbedaid.
Küll tema teab, mis maitsevad
Ja suhu otse sulavad.
Täis munavahtu peoke,
Kuid naerul armas näoke.
Teeb kõike sorti kookisid,
Biskviite, moosi-tortisid.
Ja väike koka abike
Neid kannab lõunelauale.
Kaks koera noored, nobedad
Ja jooksma väga väledad.
Neil silmad peas kui rosinad,
Ning nuuskima on usinad.
Oi, kui nad kassi märkavad,
Välk-kiirelt kohe kargavad.
Siis pole muud kui tolmujutt.
Üks küünte rabin, jooksu-rutt.
Nad öösel õues valvavad,
Kui varas tuleb-salvavad
Tal säärest nii, et valuga
Peab põgenema hirmuga
Ja jätma oma kurja nõu,
Sest koerte valvata on õu.
Väike Anni
Kannab kanni,
Ilust lillekest.
Sünnipäev on tõistre Mannil,
Sinna käik nüüd väiksel Annil.
Õnnesoovikest
Tahab sõbrakesel öelda,
Tema käekest pigistada
Armastusega.
Väike koergi ühes lippab,
Rõõmu pärast haugub, hüppab.
Püüab rutata.
Hind 25 senti.
Litograafia 1. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.
VaataA.SUURKASK
NALJAKAD PILDID
A. Suurkask’! las...A.SUURKASK
NALJAKAD PILDID
A. Suurkask’! lastekirjandus Nr. 56 — Viljandis, 1933.
Oks läeb jala, teine rattal,
Mõlemad nad pikal matkal.
Toidumoon on kaasa võetud.
Ilusasti kaela seatud.
Ants on ees ja Ints on taga,
Hoiab sirgeks oma saba,
Et ta armas hännake
Ei läeks ratta vahele. —
Kaugele nad nõnda läevad?
Mitmeks päevaks välja jäävad?
Ei nad ütle, muigavad,
Edasi vaid rändavad.
Pritsi proovib väike Juku
Aga tema pole kuku,
Laseb sõpradele vihma,
Mis toob kohkumist ja ähma,
Muri jookseb nii mis jaksab,
Vesi vastu keha laksub.
Peedu tormab upakil,
Varsti maas ta käpakil.
Jukule see jant toob lõbu
Sest teeb sõpradele kõbu.
Kõrgel katusel on sõda,
Lumepalli lõbus sõda.
Pallid käivad piuhti, pauhti
Noore korstnapühk‘ja pähe.
Aga, poiss on väga kange,
Katuselt ei alla lange.
Võtab naerdes vastu matsud,
Naljaviluks kukalt katsub.
Jänes värvis tedremunad.
Viis neid linna turule.
Vastu tuli vana emis:
„Anna munad minule?" „Sinul, siga pole raha.
Mune ära muidu taha!*
Vastas jänes, jättes, juttu,
Linna poole sammus ruttu.
Kõik lapsed kokku ruttake.
Siin lõbu lahti läeb.
Kui viibid väike armsake —
Jant nägemata jääb.
Must kass on kange pillimees,
Ka laulab vahvasti.
Nüüd viiulil on hääled sees,
Mäng kõlab kenasti.
Kõik teised kassid kuulavad
Ja nurga tagant luuravad.
Vaat, kus lendur pallidega,
Oma mängukannidega,
Tõuseb üles õhuvalda
Lendab üle kõrge kalda,
Üle maa Ja üle metsa,
Vabal teel ei ole otsa.
Tõukab pehme tuulekene,
Saadab linde laulukene
Tore kõrgelt vaata,
Külalapsi tervitada.
Hind 25 senti.
Litograafia 1. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.
Imekott.
Jukul oli imelik koogikott. Selle kinkis temale mets
haldjas, kui Juku oli kord metsa ära eksinud, ja metsavaim
teda kui head poissi, koju juhatas.
Kott oli sellepoolest imelik, — kalla nii palju kui iganes
tahad aga kott tühjaks ei jää.
Kõik külalapsed käisid Juku käest magusaid, kollaseid
munakooke saamas ja kandsid terved kotitäied oma koju.
Haldjas oli Jukule ütelnud, et
kooke ei tohi raha eest müüa,vaid peab
muidu andma.
Ükskord aga võttis Juku raha
kookide eest ja — tema kott oli tühi!
Imevõim oli kadunud.
Veskile sõitis vana emis
Kaerakotiga.
Sall oli kaelas, kõht oli põmmis.
Sõitis kelguga.
Jahvatas seal saia jahu,
Vestles möldriga.
Vedas jahukoti kodu
Jälle kelguga.
Siis sai seapere süüa,
Rõõmsalt röhkisid.
Läksid paksuks. Muist võis müüa.
Muist jäid, — sigisid.
„Üks kaks! Üks kaks!
Kahe vahet terve vaks.
Marsi-taktil, kindlal sammul,
Käige mardikate rammul,
Üle lillerikka ra’a,
Haljendava heinamaa.
Uhkeid mardikaid siin kaks.
Üks kaks! Üks kaks!
Sammu sitikas kui saks."
Siuts, siuts, ting-ting-ting.
Tuuta-tuuta, ming-mang-mang.
Kiiga- kääga, ih-ah-haa,
Mäng läeb soolo-lauluga.
Kolm on tibu kentsakat,
Moosekanti atsakat.
Kõlab lugu lustiline,
Viisikene imeline:
Tinga-tang a, kiiga-kääga,
Tuuta-luuta, viiga-vääga.
Kuulab mets ja kuulab maa,
Ei nende vastu ükski saa!
Unenägu.
Jussikese kõht oli tühi. Nii ta õhtul voodis uinus.
Juss oli vaenelaps. Siis nägi ta öösel imelist und. Üks
imeilus tütarlaps sammus, lillesid sülest puistates, paksu
pilve pealt, taevast alla. Tema järel veeres lõpmatu pikk
rida kollaseid munakooke. Koogid veeresid Jussi ette
kokku. Juss võttis ja sõi. Küll need maitsesid! Juss
sõi kõhu täis. Kui ta hommikul ärkas, ei tunnud enam
nälga. Uinudes oli kõhu täis söönud.
Hind 25 senti.
Litograafia 1. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.
VaataA.SUURKASK
ABD
PILTIDEGA
A. Suurkask’! lastek...A.SUURKASK
ABD
PILTIDEGA
A. Suurkask’! lastekirjandus Nr. 59 — Viljandis, 1933.
Jrukitähed,
suured ja väikesed.
B
b
D d
E
e
G
H
g
h
Voodis istub väike Ats,
Suus on oma sõrme ots.
Katsub, mis seal sorgib suus,
Kas on tulnud hammas uus?
Seda vaatab mängukaru!
Aga, temal pole aru!
Peedu ütleb: „Armas Liisi,
Tõin sull’ kimbu roosiõisi
Soovin õnne sünnipäevaks,
Et sa ikka jääksid rõõmsaks!*
Rants luurib kassi, hüppevalmis.
Õ
õ
Merel sõidab aurulaev.
Sõidab öö ja sõidab päeva,
Sõidab nädal, sõidab kuu —
Meri suur ja otsatu. . .
Veab kaupa võõramaale,
Reisijaid viib kauge ra’ale.
Kiired kirjad mul on viia.
Olen väike postimees.
Rants, sa kirju hästi hoia,
Jookse ruttu minu ees.
Külalapsed vaatavad,
Tädilt kirja ootavad.
“e
0
Siuts, siuts, linnukene.
Tühi kõht sul pisukene
Kadunud on soe suvi,
Väljas külm ja kõikjal lumi.
Siuts, siuts kõht on tühi!
Kiisu, kiisu! oled armas.
Mängima sa väga kärmas.
Korvitäis mul mesikooke,
Pühiks magust maiussööke.
Uhuu! armas Annikene,
Mul on kaunis kannikene.
Tule võsast välja, vaata —
Võid siit palju lilli saada!
Hind 25 senti.
Litograafia I. Männik ja G. Linholm. Tallinn, Vana Kalamaja 32.
VaataKohtu-ja siseministri 23.dets,
1930 a. otsusel on...Kohtu-ja siseministri 23.dets,
1930 a. otsusel on Tööliste Kul
tuur Haridusline Ühing ühingu
te, seltside ja nende liitude re
gistrisse 2669 all sissp kantrid..
Kuituur Hariduslise Üh
Põhikiri.
Ühingu siht ja õigused.
1. Ühingu siht on: tööliste koondamine
kultuur-hariduslise tasapinna tõstmiseks
ja usuvastase - materjalistlise - ilmavaate
arendamiseks.
2. aj Nende
sihtide saavutamiseks
ühing kogub endale liikmeid ja
asutab tarviduse korral osakondi.
b) Korraldab igasuguseid loenguid,
kursusi, õppereise, koosolekuid,
piduõhtuid, avab raamatukogusid,
annab välja kirjandust ja teeb
usuvastast selgitustööd.
c) Kaitseb oma liikmete huve kõiki
des valitsuslistes ja seadusandiistes asutistes.
l
d) Omandab endale liikuvat ja liiku
mata varandust.
e) Peab ühendust teiste samalaadi
liste organisatsioonidega välismail
kuid ei allu välismaa organisatsioo
nide otsustele.
3. Ühingu tegevuspiirkond on üle kogu
Eestimaa.
4. Ühingul on kõik juuridilise isiku õi
gused ja kohused.
5. Ühingu liikmeteks võivad olla mõlemist soost isikud kes maksavad liikme
maksu ja tunnistavad ühingu põhimõtteid.
6. Sisseastumise ja liikmemaksu suuru
se ja maksuviisi määrab ära üldkoosolek.
7. Ühingu liikmeid võtab vastu juhatus
kahe liikme soovitusel. Äraütlemise pu
hul juhatuse poolt on õigus üldkoosole
kule edasi kaevata, kes lõpulikult selle
küsimuse otsustab.
8. Iga liige kes kolm kuud liikmemaksu
ilma mõjuvate põhjusteta ära ei ole maks
nud arvatakse liikmete hulgast lahku
nuks. Iga liige võib vabatahtikult ühin
gust välja astuda, kui ta juhatusele sel
lest kirjalikult on teatanud.
9. Liikmete ühingust lahkumise ja väl
jaastumise korral nende maksusi tagasi
ei maksta.
10. Ühingu liikmed on kohustatud oma
2
peale võetud kohustusi täitma, kõikide
üldkoosolekute otsuste ja nõudmiste alla
painutama.
11. Ühingu liikmed, kes kõrvale kaldu
vad põhikirja nõudmistest, üldkoosoleku
otsuste täitmisest ja kes ühingu huvisid
silmas ei pea, võivad üldkoosoleku ot
suse järel ühingust tagandatud saada.
Ühingu tegevuse üle valitsemine
12. Ühingu tegevust juhivad:
a) Üldkoosolek.
b) Juhatus.
c) Revisjoni komisjon.
Üldkoosolekud.
13. Üldkoosolekud kutsutakse kokku
juhatuse poolt ja on korralised ja era
korralised.
14. Üldkoosoleku arutada jäävad järg
mised asjad:
a) Aasta aruande ja eelarve kinni
tamine.
b) Valimised.
c) Põhikirja,kodukorra, osakondade
ja komisjonide muutmine ja kin
nitamine.
d) Osakondade tegevuse lõpetamine.
e) Liikumata varanduse omanda
mine ja võõrandamine.
f) Liikmete väljaheitmine ja juha3
tüse ning komisjonide liikmete
tagandamine.
g) Kõikide ühingusse puutuvate ja
koosolekule ettepandud küsi
muste otsustamine.
15. Korraline üldkoosolek kutsutakse
kokku üks kord aastas, läinud aasta aru
ande läbivaatamiseks ja kinnitamiseks,
eeloleva aasta eelarve ja tegevusaasta
kinnitamiseks ja ühingu kohustuste jaoks
isikute ja nende kanditaatide valimi
seks. Nendel koosolekutel arutatakse ja
otsustakse küsimused mis juhatuse kui ka
üksikute isikute poolt üles seatud.
Märkus: Üldkoosolek on otsusevõime
line, kui temast vähemalt •/4 osa ühingu
liikmeid osa võtavad.
16. Kui juhatuse poolt määratud koos
olekule tarvilik arv liikmeid ei ilmu, siis
peetakse järgmine koosolek kahe nädala
jooksul liikmete arvu peale vaatamata ära.
See koosolek on otsusvõimeline igasugu
koosolejate arvu juures.
17. Erakorralised üldkoosolekud kutsu
takse tarviduse, juhatuse äranägemise ja
revisjoni komisjoni ehk 15 liikme kirja
liku nõudmise järel kokku.
18. Korralised ehk erakorralised koos
olekud kutsutakse juhatuse poolt kokku
kas kuulutuste läbi ajalehtedes või ring
4
kirja teel, sellest vähemalt üks nädal
liikmetele ettetetades.
19. Üldkoosoleku avab esimees ehk
esimehe abi, mille järele juhataja ja pro
tokolli kirjutaja valitakse, selleks koos
olekuks kokku tulnud liikmete hulgast.
20. Üldkoosolekul otsustakse kõik as
jad lihtsa häälteenamusega, peale põhi
kirja muutmise, ühingu tegevuse lõpeta
mise ja liikmete väljaheitmise küsimuste,
milleks on tarvis 2/s häälteenamust koos
olijate arvust.
21. Üldkoosoleku otsused kirjutatakse
prottokolli, millele koosoleku juhataja ja
protokolli kirjutaja alla kirjutavad.
Juhatus.
22. Juhatuse liikmete ja nende kandi
daatide arvu määrab kindlaks üldkoos
olek. Juhatuse liikmed ja nende kandi
daadid valitakse üldkoosolekul ühingu
liikmete hulgast üheks aastaks. Juhatuse
liikmete lahkumise puhul asuvad nende
asemele kandidaadid. Juhatuse liikmed
jaotavad ametid eneste vahel ise. Juha
tuse asukoht on Tallinnas ja on kui
ühingu täidesaatev ja esitav orgaan.
23. Juhatuse liikmed võivad oma ko
hustustest ja volitustest enne määratud
tähtaega tagantatud saada üldkoosoleku
otsuse järele.
5
24. Juhatuse koosolekuid peab mitte
vähem kui ükskord nädalas pidama.
25. Juhatuse koosolekud on ainult
siis maksvad, kui koosolekul üle poole
juhatuse liikmete arvult koos on. Juha
tuse otsused tehakse koosolekul viibijate
lihtsa häälteenamusega.
26. Juhatuse otsused kantakse proto
kolli, millele kõik koosolekul olijad alla
kirjutavad.
Revisjoni komisjon.
27. Ühingu rahaliste summade, doku
mentide ja raamatute revideerimiseks ja
aruannete läbivaatamiseks valitakse iga
aasta liikmetest, kellel ei ole mingisu
gust kohustust juhatuses, 3 liikmeline
komisjon. Revisjoni komisjoni liikmed
valivad eneste hulgast esimehe.
28. Revisjoni tagajärgedest teevad ko
misjoni liikmed revideeritud raamatutesse
märkused, seavad vastavad protokollid
kokku ja kannavad järgmisel üldkoos
olekul ette.
29. Revisjoni komisjonil on õigus oma
äranägemise, üldkoosoleku määramise ja
liikmete kirjaliku teadaande peale, kus
nõudmise põhjused on ära näidatud, re
videerimist toime panna.
6
Ühingu varandus.
30. Ühingu varandus seisab koos :
a) Sisseastumise maksudest.
b) Liikme maksudest.
c) Ühingu ettevõttete kasudest.
d) Igasugustest teistest sissetule
kutest.
Märkus: Ühingu liikmed ei saa ühin
gust väljaastumise juures oma sisseastu
mise ega liikmemaksusi tagasi.
Ühingu aruanne.
31. Ühingu aruande aasta loetakse
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Iga
läinud aasta kohta seab juhatus aruande
kokku, ja paneb selle ühes revisjoni ko
misjoni otsusega üldkoosolekule ette.
ühingu osakonnad.
32. Ühingu osakonnad asutatakse üld
koosoleku otsusega, kui vastavas kohas
asutamise ajaks koguneb vähemalt 10 lii
get. Osakondadel on Õigus oma üldkoos
olekute kutse kaudu neid ühingu ja
osakonna asju ajada mis kodukorraga
nende peale pannakse. Osakondade üld
koosolekute otsused lähevad ühingu üld
koosolekule kinnitada, kel õigus on põhi
kirjale ja kodukorrale mittevastavaid ot
suseid tühistada.
7
33. Osakonna jooksvate asjade ajami
seks ja liikmetelt liikmemaksu vastuvõt
miseks valitakse osakonna liikmete üld
koosoleku poolt ühe aasta peale osa
konna juhatus, osakonna üldkoosoleku
poolt määratud arvul, samal alusel va
lib osakonna üldkoosolek ka revisjoni
komisjoni.
Osakonnad töötavad käesoleva põhi
kirja alusel.
ühingu tegevuse lõpetamine.
34. Ühingu tegevuse lõpetamise pu
hul valitakse likvideerimise komisjon,
kes peale igasuguste ühingu vastu nõud
miste täitmise puhul oma tegevusest
üldkoosolekule aru annab.
35. Pärast likvideerimise komisjoni
aruande kinnitamist ja asutise äranäiiamist kuhu ühingu varandus tuleb edasi
anda, loeb üldkoosolek ühingu tegevuse
lõpetatuks, milleks 2h häälteenamust koos
olijate arvust tarvis.
36. Juhtumisel aga kui likvideerimise
koosolekuid ja likvideerimise komisjoni
valimisi ei saa ära pidada, kas liikmete
mitteilmumise või muudel põhjustel ja
kui ühingu tegevuse lõpetamisest ehk
lõppemisest on 6 kuud möödunud oman
dab varanduse sama sihte taotlev ühing.
VaataTÄIELIK
Rahvalaulik
KOGU PRAEGUSAJA LAULDAVA
MAI...TÄIELIK
Rahvalaulik KOGU PRAEGUSAJA LAULDAVA MAID LAULE
TRÜKITUD JAPPER 1“ KULU JA „POSTIMEHE“ KIRJADEGA TARTUS
Rahvalaulik KOGU PRAEGUSAJA LAULDAVA MAID LAULE
LAUL TEEB RINNA RÕÕMSAKS, LAHKEKS, LÕBUSAKS!
TRÜKITUD „TAPPERI“ KULU JA „POSTIMEHE“ KIRJADEGA TARTUS 1934. A.
Eesli Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu Nr S&atFf-XQ
Eesti hümn. F, Pacius.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, Kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial tääl See suure laia ilma pääl, Mis mul nii armas oleks ka, Kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand Ja üles kasvatand; Sind tänan mina alati Ja jään sul truuks surmani ! Mul kõige armsam oled sa, Mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, Mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja Ja võtku rohkest’ õnnista’, Mis iial ette võtad sa, Mu kallis isamaa! J. V. Jannsen.
3
1 Rud. Tobias.
A’age taga, võtke kinni Seda neiukest, Kesse praegu mööda sõitis Meie väratist! Eks te näinud, kas tal oli Vankris midagi — Mina tunnen, et on viinud Minu südame! A’age taga, võtke kinni Varas-neiuke, Et ma jälle kätte saaksin Oma südame! K. E. Sööt.
2. Soome rahvaviis.
Ainuke olen talutütar, Taadi kuku, Memme nuku, Ainuke olen talutütar — Trallal, lallal-lal-la. Kui tuleb kosja naabri Juku, Noor perepoega, minule kosja. Kui tuleb — tulgu, Küll ta näeb: Pikal ninal koju läeb.
4
3. Gonradi.
Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub Meil’ vaiksel sammul lahkumise tund. Su elupaat pea teistel laintel kiigub Ja sõbraringist näed siis vaikselt und. Aeg kallis on, sest iialgi Ei tule ta meil’ tagasi! Nüüd lahkume, veel: ela hästi! Me vendeks jääme igavesti! Nii kaob õnn, kui metsik elulaine, Mis kohab kõrgelt alla, vahutab. Mis armastand, ei seda sina vaene, Siis enam näe, aeg kõiki lahutab. Klaas kätte, sõber, sõbrale, Veel joome õnne järele! Me loodame, et lahkumine On kord veel jällenägemine! K. A. Hindrey jaA. Simm.
4. Aeg küll oleks naist ju võtta, Abielu sadamasse tõtta; Aga eks ju mitu kehva meest Abielus leidnud põrgu eest: :,: Oh et ma põrguga Kokku ei peaks juhtuma! :,: Mõni tüdruk on kui tuike vaga, Aga kui ju pulmad selja taga, Siis nad endid kulliks muutvad, Mehe silmad lõhki kiskvad. :,: Oh et ma kulliga Kokku ei peaks juhtuma! :,:
5
Mõni tüdruk on nii laisk ja maias, Tööd ei viitsi iial teha ta: Ja siis viimaks laisklemisega Hakkab meest veel laimama. Oh et ma laisaga Kokku ei peaks juhtuma! Aga siiski tänu jumalale, Häädest ilm siin tühi ei veel ole, Ühte seltsi neid pean kiitma ma, Igal noorel mehel kiidan ka: :,: Oh et ma hääga Kokku peaksin juhtuma! :,:
5. Ambroosius on ladna mees, See Torma jaama kõrtsimees; Ta tegi uhke jõulupuu, Mida kiitis terve rahva suu. Siis sõitis kokku isandaid, Kuid kõigil polnud emandaid; Ja hobustel olid kellad pääl, Kui saksad kokku sõitsid sääl. Kui jõulupuu sai ehitud, Sain ma ka juure kutsutud. Puu küljes ripp’sid kompvekid. Puu ümber ist’sid antvärgid. Ma ennast halvaks lugesin Ja toa nurka pugesin; Mu ligidal oli ka üks juut, Kes oli mužik ladna, gut. Ta surus kõigil lahkelt kätt Ja rääkis vene keelt kui vett;
6
Ja saksa keelt veel päälegi, Kuid mina mitte kumbagi. Mu süda oli külm kui raud, Kui vaat’sin — saalis kaetud laud, Ma oleks sinna kõlvanud Ei isandad mind põlanud. Klaas kallati siis tihti täis, Ja järgimööda ringi käis, Sest kõrtsiisand ütles: „Joo! Kui lõpeb, eks ma jälle too!“ Ja hommikul, kui söönud kõik, Meil algas pääle noobel sõit: Kaks hobust pärastikku ees — Ambroosius on ladna mees! Kõik saksad sõitsid saaniga, Kuid mina väikse kelguga. Ma igas kõrtsis käisin sees, Kuid olin siiski sakstest ees. Ambroosius, ta emand ka, On lahked, et ei maksa rääkida Mis moodi ma neid kiidaksin Ja seega aega viidaksin
6. Ants läks naist kosima, Airassassaa, Sai suure naise ta. Airassassaa. :,: Ai tuti luti pumps vallerah. Airassassaa. :,:
7
Ants ise kui õlekõrs, Airassassaa, Naine aga kui õlletõrs. Airassassaa jne. Kohe pääle pulmasid, Airassassaa, Ants naisel andis urvasid. Airassassaa jne. Ants läks ise voodisse, Airassassaa, Pani naise toobrisse. Airassassaa jne. Sest juhtus õnnetus: Airassassaa, Naine Antsul jäi küürakuks. Airassassaa jne.
7. Rahvaviis.
Ants oli aus saunamees, Saun oli suure metsa sees. Hundid, karud käisid sees, Rebane istus katusel. Ants läks mõisa kaebama Suure uhke tõllaga: Seitse siga tõlla ees, Vana emis kõige ees. Puupöör oli püksi ees, Sasis habe rinna ees. Sambla tort oli piibu sees, Siiski oli kõigist ees.
8
8. Armsad sõbrad, võtkem kuulda, trillala, trullallaa! Mis ma teile tahan laulda, trillallaa, trul lallaa! Oma väiksest piibust ma Tahan teile rääkida. Trillallaa, trullallaa! Sind mina ikka armastan! Kui ma õhtul voodi heidan, trillallaa, trul lallaa ! Oma piibu kaissu võtan, trillallaa, trullallaa! Magust musu annan tall’, Sest et naine puudub mul. Trillallaa, trullallaa jne. Kui ma ükskord naise võtan, trillalaa, trullallaa! Siis ma temalt kohe nõuan: trillallaa, trullallaa! „Minu pupu pead sa Iga nädal pesema!" Trillallaa, trullallaa jne. Kui vast naistel lapsed nut’vad, trillallaa, trullallaa! Siis nad vitstega neid peks’vad, trillallaa, „ , ., trullallaa! Ei ma peksa vitsaga, Annan piibukahaga! Trillallaa, trullallaa jne. Kui ma ükskord ära suren, trillalaa, trul lallaa! Kirjutage risti pääle, trillallaa, trullallaa! Siin hingab piip ja piibumees, Kes eluaeg oli suitsu sees. Trillallaa, trullallaa jne.
9
9, Soome rahvaviis.
Ei taeva alla, ei väljadella Leida nii kaunikest kannikest, kannikest, Kui mu armas kullake, Kes on võitnud südame, südame. Kui kõnnin tuulessa lagendikul, Kullakest meele ma tuletan, tuletan: Varsti on soe, vagune Just kui Jaani ajake, ajake. Soome keelest M. Veske.
10. Rahvaviis.
Eit võttis taadik’se, Taat eidek’se, Pulmad neid mõlemil Olid nii käes. :,: Eit ütles taadile, Taat eidele: :,: „Teeme siis keeruk’se Ka teiste seas.“ :,: Eit hüppas, taat tantsis Uh-tsah-tsah-tsaa! Kõik lapsed vaat’sid päält: „Eit, taat, vaat naa!“
11. F. A. Schultz; E. Võrk.
Eestimaa, mu isamaa, Kuis mull’ armas oled sa! Murravad ka tormid, tuuled
10
Sinu viimsed tammepuud, Siiski hüüavad mu huuled: Eestimaa, suil’ annan suud! Eesti vaprad vanemad Vaimuvallast vaatavad. Pääs neil paistvad pärlikroonid, Võidulaulud nende suus. Neil on kuninglikud troonid, Kuldsed kandled palmipuus. Eestimaa, su mehemeel Pole mitte surnud veel! Peab surm ka rohket lõikust Suure sõjakäraga: Truuks jääme isamaale Viimse veretilgani! F. R. Kuhlbars.
12. K. Türnpu.
Eesti, mu armas kallis kodumaa, Mu ilus maa, mu püha maa! Ma lähen läbi sinu eest Su priiust kaitstes tulest veest, Et õitsta sa võiks vabana! Koidu ja hämariku kodumaa. Mu sünnimaa, mu laulumaa, Kes oma maa ja merega Said vabastatud verega! — Jää seisma sa, mu Eestimaa! Jumal sind kaitsku, kallis kodumaa Su rahvaga, su rahvaga! Kui juhib ta sind tõe teel Ja ustavaks jääb sinu meel, — Siis seisad sa, mu Eestimaa!
11
13. Soome rahvaviis ; H. Wächter.
Eesti pojad, edasi, Astkem oma radasi! Laulgem rõõmu loojale, Pidupäeva toojale, Lipumees Rongi ees Lehvitagu lippu käes! Lauldes rõõmu radasi, Eesti pojad, edasi ! C. R. Jakobson.
14. Eideke ketrab — eietab lõnga, Eietab kondisel käel, Värtnake vuriseb, laulu lööb kaasa Kuni ta magama jääb. Eideke unes näeb kadunud noorust. Armsam tal härraste kokk, Eidekene paneb käed armsamale — Ärgates süles tal vokk!
15. Soome rahvaviis.
Ei meremees kosi noorelt naist, Ta elab kaugel kodumaast. Tšumm vidi-vidi-vidi-vidi pommrassa Las’ meie laev aga lennata, Las’ lennata, las’ lennata, Las’ eesti neiud elada!
12
Kui purjed lahti tõmmatud Ja ankur üles vinnatud, Tšumm vidi-vidi jne. Siis tormab rutust’ laevuke Sääl lainetaval’ merele. Tšumm vidi-vidi jne. Laev lendab tunnis versta kuus Ja igas linnas neiu uus. Tšumm vidi-vidi jne. Laev lendab laintel nii kui lind Ja valges vahus tema rind. Tšumm vidi-vidi jne. Kui sureb ükskord meremees, Siis neiud nutvad silmavees. Tšumm vidi-vidi jne. Nii rõõmsast’ elab meremees, Kas olgu surm või elu ees. Tšumm vidi-vidi jne. Kus linna iial lähen ma, On rõõmu, ilu lõpmata. Tšumm vidi-vidi jne. Sääl uhked elumajad ees, Kus kõik võib saada meremees. Tšumm vidi-vidi jne. Ma istun siidisohva pääl Ja neiu minu põlve pääl. Tšumm vidi-vidi jne. Sääl kallid toidud on mul ees Ja viina õlut rohkest’ käes. Tšumm vidi-vidi jne.
13
Kuid armsam on mul Eestimaal Siin ilmas laia taeva all. Tšumm vidi-vidi jne. Küll eesti neiud ilusad, Neil kuldsed juuksed kollakad. Tšumm vidi-vidi jne. Kui nad ka põldu künnavad, Neil riided siiski viisakad. Tšumm vidi-vidi jne. See tolm, mis põllult üles keeb, See neiu näo pruuniks teeb. Tšumm vidi-vidi jne. Kui koduranda jõuame, Meil hulgal vastu tullakse. Tšumm vidi-vidi jne. Sääl sõbrad andvad kätt ja suud, Rõõm täidab kõik, — ei kuulda muud. Tšumm vidi-vidi jne.
16. A. Andre.
Ei miski siin ilmas jää kauaks, Aeg õitseb ja närtsib ka pea, Kes enne meid elanud ilmas, Ei nendest me paljutki tea. Veel pärast meid õitsevad põlved, Kes meist küll ei midagi näe; Ka nemadki ütlevad endist: Eks meiegi närtsima läe. Nüüd laulame lahkesti ühes, Siis lahkume kaugele siit;
14
Kui aeg meid veel juhib kord kokku, Siis olgu meil endine liit, Siis olgu meil endine sõpruseliit! Kotzebue järele K. A. ii
li. M. Hermann.
Ei saa mitte vaiki olla, Lauluviisi lõpeta’ — Vaikimine oleks vale, Sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, Tasa kannelt helista’, Et ei sind, mu kõige kallim, Lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt Kostab siiski kõrvu suil’, Siis sa ise oled süüdi: Miks nii armas oled mull’! Anna Haava.
18. A. Läte ; J. Aavik.
Emakene, ära sõitle, Jõudsin hilja koju ma, Kui on rõskeks saanud riided, Juuksed koidu kastega. Kägu kukkus kasemetsas, Õied õitsid aasa pääl, Armukene, see mind ootas Õitsva vilja vahel sääl.
15
Kui see valmind kuldavalges, Kuldasõrmus sõrmesse Pühas paigas mulle pannaks’, Ära sõitle, emake! M. Lipp.
19. Esimest korda ma sellal nutsin, Kui ema mind matkale saatis, Ja sääl saunamehe majakese nõgestunud koldelt Kannika kätte mulle murdis. „Mine, sina poeg, nüüd maailma, Mine otsima õnne ja vara, Sest ega sina kodust ju muud ei saa Kui näha muret ja vaeva!" Üksi ma rändan nüüd kohast teise Ja üha mul teekond on eessa. Küll vast ainuke on lohutus: mu hauale Tule keegi ei silma veessa.
20. Eesti rahvaviis.
Haanja miis vidi lubjakivve Kolm päivä Võrolõ. Haanja miis läts Tiganiku puuti Uma kolmõ kopkaga. Tahtsõ osta püksinöpse Uma higivaiva iist. Haanja miis nägi silgupütti Tiganiku leti iih. Haanja miis pallõ puudisäksa: „Esänd, lupa tsurgata!"
16
„Tsurka, no tsurka, Haanja miis Uma leeväpalakõst!" Laul um otsah, Ei läe inämb edesi.
21. F. Säbelmann.
Helde Isa taeva sees, Heida armu minu paal’: Põlvil seisan Sinu ees, Taeva poole õhkab hääl. Võta mind nüüd kinnitada, Minu vaimu valgustada Taevaliku vaimuga, Jumaliku andega! Mina olen väeti veel Kartlik, kurb ja abita; Ei saa käia õigel teel, Kui Sa mind ei avita. Et ma võiks Sind austada, Üle kõige armastada, Võta, Isa, kuulda mind, Kui ma lauldes kiidan Sind! P. Ruübel.
22. K. Türnpu.
Helju, hella tuulekene, Kodumaale mahedalt, Kus mul lehvis luulekene Lapsepõlves lahedalt!
17
2
*
Tervitage, õrnad õhud, Lahkeid laulukohtasid, Kus ei lõhkund elurõhud Armsaid unenägusid! EUse Aun.
23. H. Wetterling.
Hele täht, sa vaikselt vilgud, Sinetavast taevast pilgud, Ära peida minu eest Oma lahket silmakest. *
Sinu juurde üles sõuda Sooviksin siit ilmast jõuda, Säält siis armsamale ma Paistaks hele’ tähena. Paistaks üle uin’va ilma Kallimale sinisilma, Leina laugelt peletaks, Õrna armu seletaks. Räägiks talle valust, vaevast, Räägiks talle õnnetaevast, Kuni vaikselt uinuks ta Une hõlma magama. Ära otsi õnne ilmast, Iialgi sa sinisilmast; Petlik sinisilma sära, Südamest viib rahu ära. Sinu juurde üles sõuda Sooviksin siit ilmast jõuda, Säält siis armsamale ma Paistaks hele’ tähena.
18
24. Mesti rahvaviis / i£. A., Jjerwiatiti.
Hinge hellal igatsusel Toonud tormid tuska nüüd. Õhkan hommikul ja õhtul Kaugel, — kaugel minu hüüd! Tuuled, andke mulle tiivad, Päike, anna valgust mull’, — Et ma jõuan sinna maale, Mis kord lehvis koidikul. Anna Haava.
25. M. Hermann.
Hoia südant hoolega, Neiukene, hella! Kevade on salaja Ilmund õiedella. Õite vahel vagusalt Istub armujumal, Vahib ümber kavalalt Mõttel vallatumal. Ja kus näeb ta südame. Mis ei hoita hoolel, Seda toob ta omale Nobedamal noolel. G. E. Luiga
26. Soome viis ; A. Kunileid.
Isamaa hiilgava pinnala paistab Kodu meil kaunike, kallike! Isamaa sinava võlvilta vaat’vad
19
Vilkuvad koidud meil orusse. Oi la, la, la, la, la; oi, la, la, la, la, la, Õitse ja haljenda, eestlaste maa! Kukulind kaunisti kõrvu meil kostab, Äratab ülesse looduse Helinal õhud ja hääled meil’ hüüdvad, Helinaid saadavad südame’. Oi la, la, la, la, la! jne. Valvamas isamaa vaim meie vahel, Looduses liikumas lennula; Süda, ei aina või vangissa viibi, Hõiska ja helise, õnnis suu! Oi la, la, la, la, la! jne. L. Koidula.
27. K. A. Hermann.
Isamaa ilu hoieldes, Vaenlaste vastu võideldes Varisesid vaprad vallad, Kolletasid kihelkonnad Muistse-põlve mulla alla. Nende mure muljutused, Nende piina pigistused, Muistsed kallid mälestused Kostku meile kustumata! Kalevipoog.
28. M. Hermann.
Isamaa õitse sa! Kallimat varandust ilmas mul pole, Sinuta elu mul tühi ja kole, Armsamat enesel ma ei saa: Isamaa, õitse sa!
20
Isamaa, kasva sa! Sinule enese olen ma annud: Kätkist nii kauaks kui hauda mu pannud; Omaks mult võta, mis pakun ma. Isamaa, kasva sa! Isamaa, ela sa! :, Õitse ja kasva ja edasi astu, Ela ja vaenlastel’ astu sa vastu Igavest, igavest, õnnega. Isamaa, ela sa! m. j. Eisen.
29. Istsõ maailma v6erõkõsõ pääle, veerõkõsõ [pääle. Kae, ha-ha-ha, oi-j eh! Kaie maailma kavaluisi, kavaluisi. Kae, ha-ha-ha, oi-j eh! Kohe nuu tütriku magama lävä, [magama lävä. Kae, ha-ha-ha, oi-jeh! Kissa-kassa, kissa-kassa kölgusahe, [kõlgusahe. Kae, ha-ha-ha, oi-jeh! Hussa-hassa, hussa-hassa, hainu sisse, [hainu sisse. Kae, ha-ha-ha, oi-jeh! Tipa-tapa, tipa-tapa, tasakõiste lätsi, [tasakõiste lätsi. Kae, ha-ha-ha, oi-jeh! Näide manu üle muru hainu sisse, [hainu sisse. Kae, ha-ha-ha, oi-jeh! Rahvasuust.
21
30. P. Tammeveski.
Jaanil tuli mõte pähe, Et see asi nii ei lähe, Kui sul kodu naist ei ole Ilmaelu on siis kole. Nii ta asus kosjateele, Viskas kingitused reele, Kosjaviinad karsi alla, Et need teeksid keeled valla. Ei meil pole kerge kellelgi, Ei sul, ei mul, ei. vellelgi. Kõik rasket koormat veame Ja ilmaelu neame. Jõudes Möldri-Matsi manu Teretas ta noori, vanu; Küsis kas on tütreid majas, Sest neid naiseks endal’ vajas. Kõige enne toodi Miili — Kelle eest või jookse kiili, Sest ta pikk, kui aiaroigas, Vahetpidamata oigas. Ei meil pole kerge kellelgi jne. Tema järel tuli Juuli, Kes jäi seisma ammusuuli. Üks silm vahtis ninavinni, Teine seisis hoopis kinni. Liisal käed kui rehetalad, Kadril kõverad on jalad. Roosi karvane kui peni; Nagu silguniisk on Leeni. Ei meil pole kerge kellelgi jne.
22
Pää läks Jaanil sellest segi, Kiirelt minekut ta tegi; Katsus, kuis saaks kojupoole, Jättis pruudid ilma hoole. Kadund naisevõtmisisu, Enam kosjad Jaani ei kisu; Parem üksi ilmas luita, Kui üht nõida kodus hoida. Ei meil pole kerge kellelgi jne.
31. Joo, joo, vennake joo, Muredest loobuma pead, Joo, joo, vennake joo, Maitse, mis leiad veel hääd :,: Kõiki meid peidab kord kalmukülm säng, Elu on nali ja mäng! Joo, joo, vennake joo, Muredest loobuma pead Joo, joo, vennake joo, Maitse, mis leiad veel hääd! Hoidu teps kurbusest, küll sa siis näed, Eluga rahule jääd.
32. Juba kase ladvalt lehed lang’vad, Kõle tuul käib üle kesamaa!_ — Aastakella rõõmuhääl on lõppend: Viimseid tunde hakkab lööma ta. Kena päike, kas sa väsind oled? Pikkamisi pääd ju tõstad sa: Kurvalt oma laste pääle vaatad — Sügise neid riisund armuta.
23
Kõrged pilved, nagu hirmust aetud Üle maa ja mere lendavad, Kure hääled haledasti hüüdvad, Kodu poole nemad tõttavad. Kodu poole! Kodu — magus sõna! Süda kannata! Ei sinagi Kaua enam oota! Kodu poole Kutsub isa sind ka viimati! L. Koidula.
33. Poola rahvaviis.
Juba kevadise ilu Imevägi ehib ilma, Mööda läinud talve-vilu, Haljas lehtmets paistab silma. Lõbus aeg, lehekuu, Laulu hõiskab minu suu. Linnud laulvad kenal keelel Kevadise ilu sunnil, Mina aga rõõmsal meelel Kuulen seda igal tunnil. :,: Lõbus aeg, lehekuu, Laulu hõiskab minu suu. Päike paistab, lilled õitsvad, Muruvaip ju katab smaada, Meeled loodusilu maitsvad, Süda hõiskab lindel kaasa, Lõbus aeg, lehekuu, Laulu hõiskab minu suu.
34. Juba kui ma karjas käisin, Oli mul üks armuke:
24
Piigakcnc valge pääga, Sinisilma-neiuke. Ei ma neiukesel ütlend, Et ta armas minule; Ega piigakene ütlend, Et ma armas temale. Teineteise näost näime Armu naeratelevat, Teine tundis teise teost, Et me armsad mõlemad. Ilusama õie vainult Noppisin ma temale, Magusama marja metsast Tõi ta jälle minule. Lendas üle heina liblik, Püüdsin seda pilguga. Andsin neiule: ta jälle Laskis selle lendama. Hüppas oksil linnukene, Näitas mulle neiuke; Lendas kõrgel kull või kotkas, Seda näitsin temale. Tema armsam tallekene Oli armas mulle ka; Minu puna-pullikesel’ Kitkus hoolsast’ heinu ta. Ema õpetatud laulud Õpetas ta minule; Isalt kuuldud kaunid jutud Jutustasin temale. Punusin ma künkal korvi, Kaitses karja piigake;
25
Kirikusse minna mahti Andsin jälle temale. Lapsepõlv on ammu mööda Karjapõlv on ununend, Aga kena näoga neiu Pole iial meelest läind. M. Veske.
35. Juba sulanud lumi katustelt, Järves virvendab vesi siniselt, Puud ju haljendamas minu koduteel. Oh, mu kodu, kas ma saan sind näha veel? :,: Armas kodu, kallis kodu, Kas ma saan sind näha veel? Juba õitsvad lilled ilusad, Juba möödunud päevad vilusad. Jälle täis on imeiha minu meel — Oh, mu kodu, kas ma saan jne. Juba rahuga tuleb vaikne öö, Taevas sinamas hele tähevöö. Kõnnin kurval meelel kaugel võõral teel. Oh, mu kodu, kas ma saan jne.
36. 0. Herikanto.
Ju käes meil on jälle suvisted, Kevad kareda kiilma ju võitis, õues õitsma lõi eile ju toomingas, Toa toreda lõhnaga täitis. Nüüd on suvisted, päike pidutseb Nüüd on lõbusam lillede aega!
26
Sinitaeva all lõokene lõõrimas, Mesilinnud on hoolsasti õitel, Luhal lilledel lõbutseb liblikas. Lendleb kärbeski rõõmsasti seintel. Nüüd on suvisted, päike pidutseb Nüüd on lõbusam lillede aega! Sest kadugu kurbus ja kõlagu Lõbus laul keset lillede sära, Päike meelitab metsa ja murule, Seda rõõmu, ja lusti, ja kära! Nüüd on suvisted, päike pidutseb Nüüd on lõbusam lillede aega! Soome keelest.
37. Fr. Siloher.
Jumalaga, kodumaja, Jumalaga, kodulinn! Üksi jätan isa, ema, Maha jätan, kallim sind! Kaugel, kaugel, võõral pinnal Kuis küll koju tahaks siis! Rõõmus laulukaja kuuldub, Aga tal on võõras viis Tulevad küll teised linnad, Teised neiud leian eest. Ah, sääl on küll kenad neiud, Aga pole armukest! Teised linnad, teised neiud, Raske tundmus rõhub mind. Teised neiud, teised linnad — Kodu, näha ihkan sind! Saksa keelest.
27
38. M. Hermann.
Jumalaga, kohav laani, Jumalaga, ilus ilm, Jumalaga, lahked laulud! — Laulja rind on varsti külm. Oh küll oli õnnis laulda, Õie-aega kuuluta, Leinas, õnnes laulu sisse Ise ära sulada. Aga torm ei sallind laulu, Tegi haiget minule — Haiget teha on ju kerge Vaesel’ laululinnule. Jumalaga! pikkamisi Vaiksemaks jääb minu rind — Jumalaga, koidupuna Suud mull’ andes saadab mind. Anna Haava.
39. Inglaste, viis.
Jumal, suil’ ligemal’ Ihkab mu vaim; Üles siit vaeva-ööst Kannab mind aim. Kasvab mu ahastus, Ainult üks laul mu suus; Jumal, suil’ ligemal’ Ihkab mu vaim!
28
Kui tee ka vaevane, Mis käia mul, Viib ta mind ometi Ligemal’ suil’. Inglid mind armsasti Kutsuvad taevasse. Jumal, suil’ ligemal’ Ihkab mu vaim! Ja kui siit muremaalt Kutsud sa mind, Koju, kus igavest’ Leian ma sind — Taevasse elama Lauluga tulen ma: Jumal, suil’ ligemal’ Ihkab mu vaim! Juh. Kurrihu tõlge.
40. Jõe kaldal istub kalamees, õng kiigub, liigub lainetes. Mees ise sihib sala, Mil õnge hakkab kala. Kui löövad lained liikuma, Siis õnge välja tõmbab ta :,: Ja naeratades sala Mees kotti pistab kala. : Kas tunnete te mõnda meest, Kes õnne otsib vete seest Ja tihti salamahti Jõekaldal peab vahti? Ma tunnen, tunnen palju neid, Kes nõnda püüdvad südameid. Kui ühe kätte saavad, Teist jälle ihaldavad.
29
41. Rannarahva viis.
Jõua ju kaugelta, Maru-lainte laugelta, Paadikene, rannale, Las’ mind armsa rinnale. Kus, kallis, kurdad sa? Laine sind ehk laevaga Mattis merde magama, Surmas sind su armuga? Oot, oot, mu tütreke, Homme saab ehk peiuke Meie randa rändama, Soomest siia sõudema. Küll ohkas neiu rind. Vaikseks jäi ka vete pind, Vood ja tuule hääledki — Peig ei tulnud iialgi ... Ainetel J. Kuncler.
42. Saksa viis.
Jää jumalaga isamaa! Jää jumalaga nüüd! Sest võõral’ maale lähen ma! Jää jumalaga nüüd! Sest ma laulan nukra meelega, Suu, südame ja keelega! Jää jumalaga nüüd! Su taevas, põllud, heinamaad, Oh armas isamaa! Mull’ palju rõõmu teevad nad,
30
Oh armas isamaa! Jumal teab, et ma sind armastan Ja siiski lahkuma sust pean, Jää jumalaga nüüd! Sa armas jõgi saadad mind, Jää jumalaga nüüd! Et lahkun, see teeb kurvaks sind Jää jumalaga nüüd! Orust, sammaldunud kivi päält Sää-lt tõstan viimast korda häält: Jää jumalaga nüüd! K. A. Hermann.
43. Järv hingab rahus, õhtu ligi Ja linnud läinud magama, Üks tasa kahin vaevalt kuuldav, Kõik loodus pea uinub ka. Järv hingab rahus! Puude okstes On kuulda tasa, püha hääl, — Kõik lillekesed järve kaldal, Nad vagalt palvetavad sääl. Järv hingab rahus! Kõrgel taeval Näed vaikselt tähti hiilgama. — Oh inimene! ole rahul, Pea saad ka sina hingama!
44. Eesti rahvaviis ; A. Läte.
Jüri tuli müüritööst, Tahtis lõunat süüa; Leidis külma söögi eest, Ähvardas naist lüüa.
31
„Sõge, mis sa tõreled! Kuis ma sulle keedan? Puud on riidas jämedad, Kuidas ma neid lõhun? Kasepakku lõhkuda Minu jõud ei kanna; Naisterahvas olen ma, Päälegi veel vana.“ Jüri õhkas, lõhkus puid, Mari kandis kööki; Aegamööda sõbraks said Jälle pärast sööki. Rahvaluule.
45. : Kaara Jaan, ai Kaara Jaan, Ai tulõ vällä kaema: Kas om kesvä keerulise Kaara katsa kandilise! :,i Kaara Jaan, ai Kaara Jaan, Ai tulõ vällä kaema: :,: Kas om kikas kaivu lännü, Kaara Jaani vällä toonu! :,: : Kaara Jaan, ai Kaara Jaan, Ai tulõ vällä kaema: :,: Mis om Kaiel viga saano, Et ta kõvast röögätänü! :,: ’»j Kaara Jaan, ai Kaara Jaan, Ai tulõ vällä kaema: :,: :,: Kes on Nunni nüpeldänü, Kaara Jaani kuuditänü! :,:
32
: Kaara Jaan, ai Kaara Jaan, Ai tulõ vällä kaema: Sinno tiitärlatse uutva, Sinno tantsma võtta tahtva! Eesti rahvalaul.
46. Kabala kõrtsis kraaksus Kadri, Et tema Ants on üsna tragi. Hei-hei-hei-kam-ka! Musta kassi karvad, Kirju kuke varbad, Suigu-Märdi viisud, Tartu linna Liisud Keedavad armastuse rohtu! Kadri lõi Antsule kopsikuga pähe, Ise tema ütles, seda tall’ veel vähe. Hei-hei-hei-kam-ka jne. Kui mina ükskord naise võtan, Uksed, aknad kinni matan! Hei-hei-hei-kam-ka jne. Seda naist ei maksa pidada, Kes jalgu ei jaksa vedada! Hei-hei-hei-kam-ka jne. Siga minul on, aga villa ei kanna, Mina talle paganale süüa ei anna! Hei-hei-hei-kam-ka jne. Siga oli rukkis, saba oli väljas, Saba oli rukkis, siga oli väljas! Hei-hei-hei-kam-ka jne. Rahvasuust.
33
3
47. Eesti rahvaviis.
Kallis Mari, kaugel elad, Millal kandvad sind mu käed! Silmavett sa tihti valad, Kurvastuse päevi näed! Kallis Mari, kannata, Ei sust iial lahku ma! Kallis Mari, kaugel elad, Harva kuulen sinu häält! Siiski armas mulle oled, Aeg ei pööra minu meelt! Kallis Mari, kannata, Ei sust iial lahku ma! Ükski vägi siin maailmas, Mind ei sinust lahuta! Teised neiud minu silmas On kõik ilma iluta! Kallis Mari, kannata, Ei sust iial lahku ma! Kindlalt tahame küll loota, Et kord saame ühendud, Kuigi tuleks kaua oota, Ükskord saame pühendud! Kallis Mari, kannata, Sinust küll ei lahku ma! J. V. Jannstn.
Lugusida lendamaie, Laulusida lõõrimaie. Tule, tule, tuulekene, Vii minu kandle häälekene Rõõmsa rahva ridadesse, Lustiliste laua taha, Kussa pulma peetanessa, Kussa lustil luisatakse, Et saaks häälta ärgitama, Et saaks südant sütitama. Kannel armas, kannel kallis jne. Tule, tule,:,: tuulekene, Vii minu kandle häälekene Leinaliste keskeelle, Vaeste kurva südamelle, Et saaks valu vaigistada, Kurvastusta kustutada, Leinamista lepitada, Nutu ohtu uinutada. Eesti rahvaluule.
49. Prantsuse rahvaviis.
Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt Käib Läänemere rannale Ta Munamäe metsalt, murult Käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll Kord kiikus ja mu isadel. Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad Nii lahkelt järvi, rohumaid; Siin taeva vihmal oras võrsub
35
Ja päike paistab viljapäid. See on see maa jne. Siin kasvab eesti meeste sugu Ja sammub vabadusele: Siin kasvab priskelt eesti neiu Ja sirgub eesti mehele. See on see maa jne. Siin tõstab rahvas põllu rammu Ja. matab endist viletsust; Tim P“üab rahvas vaimu valgust Ja võidab endist pimedust. Oh töötagem südamest Me mehed olla igavest! Ja laulgem nüüd ja lõpmata: Sa kosu, kasva, kallis kodumaa! M. Viske.
50. F. Säbelmann.
Kaunimad laulud pühendan suil’, Vanematest armastatud kallis kodumaa! Võimsasti tuksub süda siis mul,
Kui sulle laulan, mu isamaa! laevasse tõuseb tugev laulu hääl udame põhjast vaimustuse väel. Pühamaks paigaks oled mull’ ikka, Kuni veel süda tuksub mul sees. Võimsasti kola siis, ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa!
Priiuse päike paistab me maal, OHuietkStttVai>aStatud Kalevite ra’al! Orjuse kütked purustud maas, Muistene.priius meil jälle käes! arama loonud kodupinnal koit,
36
Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, Kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis, ühine laul: Õitsegu, kasvagu kodumaa! P. Ruuhel.
51. E. Võrk.
Kaunistagem Eesti kojad Kolme koduvärviga, Mille alla Eesti pojad Ühiselt võiks koonduda; ühine neil olgu püüe Ühes venna armuga, Kostku võimsalt meie hüüe:
„Eesti, Eesti, ela sa!“ Sinine on sinu taevas, Kallis Eesti kodumaa; Olid kord sa ohus, vaevas, Võtkem sinna silmata: Valges ehtes Eesti kased Kaunistavad kodumaad, Must on meie mullapinda, Mida higis haritud, Must on kuub, mis Eesti rinda, Vanast juba varjanud. Sinine ja must ja valge Kaunistagu Eestimaad Vili võrsugu siin selge, Paisugu tal täieks pääd! Vaprast meelest, venna armust Eesti kojad kõlagu, Kostku taeva poole põrmust: „Eesti, Eesti, ela sa!" 3/. Lipp.
37
52. E. Võrk.
Kel nooruse palavust täis on rind Ja soontes veel vahutab veri, See laulgu, et heliseb Eesti pind Ja mühiseb laul meil kui meri. Me laulud on nõnda kui päik’se kuld, Täis lõõmavat leeki ja lõõska! Me laul on täis tuikavat noorustuld Ja rõkkavat rõõmu nii rõõska! Ei murra meid mure, ei hädaoht, Laul südames heliseb, huikab: Me rinnus on lauludel kodukoht Arm kodumaa vastu neis tuikab. Meil südames seisab me kodumaa, Me sünnipaik armas ja kallis. Me armastus iial ei otsa saa, Ta vastu ka vanuses hallis. Ei kodumaad süda meil unusta Ka sõdade, hädade ajal; Ei teda või keegi meil riisuda, Me seisame valvel ta rajal. Ja surub me silmad kord kinni surm. Me lapsed veel laulavad hästi; Me laulust peab helkima mets ja nurm, Nn kaua kui Eesti on Eesti. P. Orünfeldt.
53. Eesti rahvaviis ; A. Thomson; M. Saar.
Ketra Liisu, ketra Liisu, Ketra Liisu, memme tütar! Ei^ mina ketra, Kõik mu luu ja liha haige.
38
Ei tema ketra, eidekene, Kõik ta luu ja liha haige. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat laeb homme Tartu linna, Toob säält sulle sarvesaia. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat laeb homme Tartu linna, Toob säält sulle kirju põlle. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat läeb homme Tartu linna, Toob säält sulle siidi paelad. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat läeb homme Tartu linna, Toob säält sulle siidi sukad. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat läeb homme Tartu linna, Toob säält sulle uue voki. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat läeb homme Tartu linna, Toob säält sulle udu särgi. Ei mina ketra jne. Ketra, Liisu, ketra, Liisu, Taat läeb homme Tartu linna, Toob säält sulle noore mehe. Jah mina ketran, Kõik mu luu ja liha terve. Jah tema ketrab, eidekene, Kõik ta luu ja liha terve. Rahvaluule.
39
54. F. Saehehnann.
Kevade kenamal õitsmise ajal Kasvis üks kannike karjamaa rajal, Ehtis ja lehtis ja kasvis ja kosus ja Õitsis õrnasti. Kui ta nii õilmitses kaskede varjus, Tuli ta poole üks lammaste karjus, Oli nii lahke ja armas ja kallis ja Kaunis karjane. Kannike karjase kaisule püüdis, Ihkas ja õhkas ja ohkas ja hüüdis: Kui ta mind kitkuks ja kui ta mind katVõtaks ühes mind! kuks ja Karjus ei vaatnud, ei kanni ta näinud, Karjus ei kannikest kitkuma läinud: Istus ja astus ja kõndis ja sammus ja Sõtkus kannikse! Kannike nuttis nüüd kahvatand palgel: Kui ma ka suren, siis suren ta jalgel, Kätken ja kaon ja valus ma vaon ja Närtsin rõõmuga! W. v. Goethe järgi A. Grensstein.
55. K. A. Hermann.
Kevade on kuulus mees Lahke laulukunsti sees, :,:Tal on hääled ilusad, Hääle mõjud mõnusad. :,:
40
Kõla, kõla, väike lauluke Kevadele kenaste, Hüüa üle ilmamaa, Üle ilma ilusa! Sest, mu väike lauluke, Kõla õige kenaste, :,:Tea, sind kuuleb kevade, Kes sind kutsus ilmale. Kõla, kõla, väike lauluke jne. A. Orenzstein.
56. .7. Järv ; J. Aavik : M. Lüdig.
Kevadisel koidu a’al Vara kõnd’sin niidu ra’al: Tuhat, tuhat pisarat Heinaladval kiik’sivad. Küsin ühelt sedamaid: Pisar, kust sa siia said? Kiigud, liigud tuule ees, Koidupaistel rohu sees. Kostab vastu: „Kuuled sa, Muru all mu pärismaa; Sinna sinu vanemad Muistena meid külv’sivad. Tasa õhtul tuleme Mustast kodust murule öösel teineteisega Nutukülvi mõtlema. Paistab taevas päikene, Lähme jälle mullasse — Öö meid valus ilma tõi. Sest ei valgust näha või.“
41
Kuulsin kurba kaebamist, Silmad läik’sid pisaraist — Palju neist siis nutsin ma Teiste hulka kastesse. A. Rein vald.
57. Kiiks, kolks! koodid löövad, Lapsed puhast leiba söövad; Mölder teri jahvatab Ja sest oma mati saab. Kiiks, kolks! koodid löövad, Taat ja eit ka toitu saavad, Põllusaaki kiidavad, Taeval’ tänu annavad. Kiiks, kolks! koodid löövad, Rehepeks jad tasu saavad; Töö see läheb vilgasti, Higi langeb tilgasti. JV. Hollmann.
58. Törnudd.
Kipat kõpat kiirel kõnnil, Mina ja sina ja Teistre Tiiu, Peenra Peedu ja Alt-tare Aadu, Juhkami Jussi ja Mäeotsa Manni. Küll nad mind hoolega otsisid Toa tagant ja lepikusta, Ei leitud mind, ei — Ma vaid parsila põõnutin.
42
59. Kits läks kõrtsi katusele Triips-traaps-trullalla! Vanamoori matusele Triips-traaps-trullalla! Ajas habeme sääl püsti Triips-traaps-trullalla!
Vanamoor tõmbas luua jutti Triips-traaps-trullalla!
Aadul kukkus piip siis maha Triips-traaps-trullalla! Kits ta pistis sarve taha Triips-traaps-trullalla! Piip säält kukkus piimapütti Triips-traaps-trullalla! Vanamoor tõmbas luua jutti Triips-traaps-trullalla! Rahva suust.
60. Fr. AU.
Kodukaasik, murumulda, Emajõe vaikne vool, Haljas hiis, kus Taara kulda Varjab Eesti poege hool Ema pinna hiilgav ilu Andis laule lõpmata Nüüd on põllul talvevilu, Oh, mu armas Eestimaa. Nutt siin lepikutes liigub, Kurbus kõnnib kaasikus, Võõral vainul samm siin kiigub :,:Haavand põues agarus
43
Oh, mu vend, kui kodukõlin, Kui veel hõiskab armuga Sulle isa nurme helin — Hoia kinni Eestimaa. . Jj. Koidula.
61. J. Kromer.
Kodumaale ihkab süda, Eesti armsal’ pinnale! Lauldes tervitame teda, Heidaks end ta rinnale. Kaugelt kurva meelega Tervitan sind, kodumaa! Kodumaale süda ihkab, Kodumaa, sind tervitan. Kodu orud, mäed ja ojad, Aasad halja metsaga, Lapsepõlve mängurajad — Ainult unes näen teid ma. Kaugelt kurva jne. Armuta mind sunnib saatus Laias ilmas rändama. Kodumaa, mu rõõm ja lootus, Ei ma sind või unusta! Kaugelt kurva jne.
62. Koit istus taeva ääre pääl Ja vaatas alla ilma; Üks lugu kaunis tõsine Sääl puutus talle silma. Jah, kui see laul meil korda lä’eb, Ei meie kimpu jää!
44
Ants seisab väljas akna all Ja istutab sääl kaske; See pole just nii kerge töö: Suur kask on kaunis raske. Jah, kui see laul jne. Kuid Ants on näha õnnelik, Kas on see koidusärast? Sääl majas magas Malleke, Või on see selle pärast?! Jah, kui see laul jne. Ja eile oli pühapäev Ja linnud rõõmsalt laulsid, Kui Antsu Malle kurvastust Nad selgesti kõik tundsid. Jah, kui see laul jne. : Ants ütles Malle eidele, Kui tubli poiss ta olla, Ja kas ta tohiks Mallele Nüüd pea kosja tulla. Jah, kui see laul jne. „Sest kõnele/' nii vali eit Tall’ oli pajatanud, „Kui kaseke seal akna all On suureks puuks ju saanud Jah, kui see laul jne. See aeg lä’eks veidi pikale, Sest kask ei kasva ruttu! Ja see tooks tuska Antsule Ja Mallele tõest’ nuttu. Jah, kui see laul jne.
45
Seepärast pidas Ants ka nõu Ja istutab nüüd kaske; Sest pole see just kerge töö — Suur kask on kaunis raske. : Jah, kui see laul jne. Anna Haava.
63. Koju mind viige, Kus see rahukallas Kullal mul koidab; hingata mul ilus Tormide järel kosutavas vilus, Vaikuse vallas! Sinna mind viige, Kus mul päästekalju Valude merest, kus sees kustub häda, Mida siin võõrsil oli kannatada Palju, nii palju! Viige mind koju, Kodu kuldsel’ õuel’, Väsinud olen, rahu mulle andke, Tuulest ja tormist mind siit välja kandke Päästija põuel’!
64. A, Schäffer.
Kon saaja pidada, Sääl tantsin Mariaga; Kon saaja pidada, Tants’ Mari minuga. Kui udusulg ta hüppamas, Tuule-õhk võip teda kanda; Ta taivasilm om minu ilm, Minu elu — suud täil’ anda!
46
Mu veri keep, kui Marri näep, Tema eest lään merde, tulle; Ta värises, kui kõneles, Sest ta süda tuksub mulle! Tema hääl — taiva hääl. Muusikandi: üts mäng! Minu kallis, kaunis kuldne Mari, Marike! Dui dui dui dui da. Ta kalli huulte tuul, Dui-----------------om elukandja mull’! Minu kallis, kaunis, kuulus, kuldne Marike! Ainetel H. Treffner.
65. Kord elas meil külas üks nägusam neiu, Keda meie pool kutsuti Lutiku Viiuks. Vaat, see oli alles Viiu, Vaat, see oli alles Viiu, Kes talusse sisse tõi tüli ja riiu. Ta hoidis kõik poisid oma kütkes ja paelas, Ja tihtigi rippusin mina tal kaelas. Vaat, see jne. Kord rääkisin sellest oma isal’ ja emal Et Lutika Viiut tahan kosida omal’. Vaat, see jne. Siis kärkis mu isa, et värises tuba, Et lutikaid majja ta tuua ei luba. Vaat, see jne. Kuid mina ei kohkunud tagasi sammu, Olin kõrvuni, silmini armunud ammu. Vaat, see jne. Ma ütlesin Viiul’, me lähme nüüd linna, Ma võin sind sääl õmblusekooligi panna. Vaat, see jne.
47
Ma ise olin paljugi linnas küll käinud, Kuid Viiu poln’d linna veel kaugeltki näiVaat, see jne. nud. Suu ammuli vahtis ta härradel’ näkku. Ja kõnniteel jooksis ta rinnuli kokku. Vaat, see jne. Kuid hiljem ta toibus ja linnaga harjus, Siis hakkas tall’ külge see moodide haigus. Vaat, see jne. Nii kaua ta minu käest nurus ja mangus, Kuni viimane raha oli puudri eest mängus. Vaat, see jne. Siis mõtlesin mina, et prelnat ma’i taha Ja armastus kadus kui sulatud vaha. Vaat, see jne.
66. Kord elas mölder veski pääl, Tšimmai ruudi ralla, Ja temal ilus tütar sääl. Tšimmai ruudi ralla! Ai tšimmai, tšimmai, tšimmaia, Ai tšimmai ruudi ralla! Sääl ligidal oli mõisake, jne. Ja mõisas kaval sulane, jne. See ajas härra kotisse, jne. Viis alla veski majasse, jne. Oh tere, armas möldri Mats, jne. Kus panen ma see kaerakott. jne. Vii üles teise korra pääl’, jne. Mu tütre voodi on ju sääl. jne.
48
Kui väljas oli pime öö, jne. Siis nurgas sündis imetöö. jne. Kott hakkas nurgas liikuma, jne. Ja voodi poole kiikuma, jne. Siis tütar valjust kiljatas, jne. Ja mamma üles äratas, jne. Oh, rumal, mis sa kisendad?! jne. Sa oleks mõisa härra saand. jne. Ei mõisa härrat taha ma, jne. Kui tublit talupoissi ei saa. jne. Rahva suust.
67. Kord ennustas arst mulle kadu, Ta ütles: Sa sured, kui jood! Poiss, jäta nii viin kui ka õlu, Sest nendega hukatust tood! Siis andsin ma arstile sõna, Et kaineks jään pikemaks a’aks, Kuid ennäe — nädala kestel Mul mure, kust viina ma saaks! Jook jumalik andis taas ilu Ja öörahu vagusa tõi, Et tõusis mu tuju ja tunne Ja surmagi meelest mul lõi. Surm, kuule! Arst ennustas kadu Kord Öeldes: See sureb, kes joob! Siin kannu su terviseks tõstan — Ükspuha, mil Mana mind toob. Langheini järgi K. R. Sööt.
49
4
68. Soome rahvaviis.
Kord kaunil suveõhtul Ma kõndisin nõlvakul, Sääl kohtasin ma neidu, Kes aina meeles mul. Ta kanneldas ja laulis, Laul helises vaikuses. See minu tunded võitis, Mul heldus süda sees. Soome keelest.
69. Ed. Hermes.
Kord kasvas kaunis kannike All halja oru-kalda ees. See õitses õrnalt armule — Ei ilusamat ilma sees. O kannike, ma nägin sind — Ja tundetulel tuksus rind! :,: O lilleke, mu õnnehind, Kui poleks iial näinud sind! Siis elurada juhtis mind Mu kannikesest kaugele, Kui tahtis lõhkedagi rind Ja pisar veeres laugele. O kannike, ma nägin jne. Nüüd mõtlen terve elu-aa Su pääle tagasi, Ei õnne leia, rahu saa Mu süda iialgi! O kannike, ma nägin jne.
50
70. P. Tammeveski.
Kord läks Mari seenele, Jüri kippus järele, Lubas Marit aidata, Palju seeni korjata. Kahekesi kõndisid, Metsas seeni otsisid, Päike ammu looja läind, Ühtki seent nad pole näind. Teisel päeval jälle nad, Seltsis metsa läksivad, Aga seenepoegagi Ei nad toond säält kumbagi. Terve suvi kestis nii, Tagajärge’i põrmugi; Just kui susi seened söönd Või neid sarvik ülelöönd. Ei sest möödund aastatki, Asjad läinud sedasi, Et me vaene Jürike Kosind Mari endale. Nüüd ta metsast eemale, Hoiab ennast vägisi Ja kui seeni kuskil näeb — Süda kohe halvaks läeb.
71. :,:Kord mul tekkis kosjamõte, Rakendasin täku ette. Oi, oi, uhva, uhva, Sind ma ei jäta, sind ma ei võta.
51
Mul vastu tuli äiataat, Tal karmanis oli karjajaak. •V Oi, oi, uhva, uhva jne. Ta pakkus jaaku rüübata Ja lubas tütreid näidata. Oi, oi, uhva, uhva jne. Tütreid on mul kokku neli, Valiku tee ise, veli. : : Oi, oi, uhva, uhva jne. Võtad üks, või võtad neli, Selleks on sul omal voli. :,: Oi, oi, uhva, uhva jne. Raske oli võtta nelja, Kihutasin koju nelja. Oi, oi, uhva, uhva jne.
72. Eesti rahvaviis.
Kord mõtetes istus üks emake nii, Ei tea, kus rändab mu pojuke prii? Ta kodust läks välja nii haledalt mult,:,: Ei tea, kas iial saan sõnumeid sult? Ta kaugel on ära :,: ei tagasi veel; :,: Et kaitsku tad Jumal sääl võõramaa teel. K. Ruut ja K. A. H.
73. Kord olin mina seakarjus, Ei muret, vaeva tundnud ma; Vaid pärnapuude vilus, varjus Ma sigu hoidsin hoolega, :,: Ei näputöö pole naiste töö, Ei labajalavalss pole laste tants. :,:
52
Sääl tuli Roosi, nägus neiu, Mind mahedasti musutas, Sest saadik olin ma ta peiu Ja Roosi mind ka armastas. Ei näputöö pole naiste töö jne. Kolm päeva kestis arm ta põues, Siis olin Roosist põlgtud mees; Ja asjata ma oot’sin õues, Just sealauda ukse ees. Ei näputöö pole naiste töö jne. Sääl tuli uhke sõjaväe kapral, M’ult Roosi ära meelitas Ja naabri rukkipõllu nabral Ta Roosit hellalt kaisutas. Ei näputöö pole naiste töö jne. Siis seakarja maha jätsin, Ta jätsin teiste hoolele. Ja uued eluviisid võtsin, Siis linna poole viis mind tee. Ei näputöö pole naiste töö jne. Nüüd kõrgel voorimehe pukil Ma Roosit näha igatsen, Ja mure, vaeva, mis mul kukil — Kõik viinasse ma uputan. Ei näputöö pole naiste töö jne. Rahva suust.
74. Kui ilma sünnib inime’, Siis on ta rumal, unine. Ai-ui-aijaa, lase lennata — Viis versta veerand tunniga! Pumm! Tšumm vidi-ridi pumm, Tšumm vidi-ridi pumm!
53
Tšumm, vidi-ridi, sudi-ridi pumm [valerui! Ai-ui-aijaa, lase lennata — Viis versta veerand tunniga. Siis asub südame tal hirm, Et varsti kätte jõuab surm. Ai-ui jne. Mil saab ta põrgu heidetud Ja orgi otsas küpsetud. Ai-ui jne. Kuid, sõber, see on vale kõik, Ei põrgu pole paha paik. Ai-ui jne. Meist mõni mees on põrgus käind Ja põrgu au ja ilu näind. Ai-ui jne. Siit minnes, versta viis või kuus, Sa oled otse põrgu suus. Ai-ui jne. Sääl uksehoidjaks kirju kass, Kel silm on pääs kui kohvitass. Ai-ui jne. Sääl kartul nagu apelsin Ja kaevuvesi selge viin. Ai-ui jne. On põrgus nii suur tantsusaal, Kui Viljandi kreis Mulgimaal. Ai-ui jne. Sääl igamees teab joba joht, Kus kohas on ta õige koht. Ai-ui jne.
54
Ei kurat pole laita mees, Tal soe ja pehme süda sees. Ai-ui jne. Ei sarvi ma tal pole näind — Võib-olla, et nad ära läind. Ai-ui jne. Ja ühel kevadsuisel ööl Surm ilmus talle, vikat vööl. Ai-ui jne. Siis kukkus kurat küliti, Ja hing tal väljas oligi. Ai-ui jne. Siis põrgu seinad põrusid Ja taevast sadas tõrusid. Ai-ui jne. Siis võttis Peetrus suure sae Ja saagis läbi põrgu lae. Ai-ui jne. Ta hüüdis: koeral’ kaeramalk! Vaat’ surm on ikka patupalk! Ai-ui jne. Laul olgu lühike või pikk, Peaasi, et on õpetlik. Ai-ui jne.
75. F. Humbert.
Kui inimene tuleb ilmale, Siis silmaveega nutab väetike, Ja ema valab rõõmu-silmavett Ning õnnistades tõstab kaitsvat kätt.
55
Laps kasvab rõõmu sees ja vaevas ka, Ja mis ei mõista öelda sõnaga, Küll süda räägib seda selgesti Tal silmaveega: Tänu, emake! Siin kasvab meheks üles poisike, Sääl plikast saanud kena neiuke; Nad laevad paari, saavad laulatud Ja silmavees saab truudus vannutud. Nüüd tuleb rõõmu hulka viletsus, Ja mehe südant koormab kurvastus; Kuid naine loodab taeva isa pääl’ Ja silmaveega ütleb: Looda veel! Mees läheb vanaks, tuleb viimne tund, Hing, ihu väsind, nõudvad surma-und; Ta omaksed ta ümber leinavad Ja silmavees veel viimaks tänavad. Ent surija ju taeva rõõmu näeb Ja palves omi lapsi õnnistab. Siis hingab ta ning sureb rahuga, Veel silmis vesi: Jumal teiega! Saksa keelest W. Kenntmann.
76. H. Pfeil.
Kui järv on vait, kõik linnud unes, Nii Toome mäel me istsime ... Sääl, oh me vaesed, ei tea kuidas Meil pähe kukkus midagi, üks lind ei maga sugugi. Kord kirglik üliõpilane On kirjas julgend küsida: Oh, ütle, armas mammakene, :,:Kas tudeng võib naist kosida? :,:
56
Küll Türgimaal on noortel meestel Nii mitu kena naisukest, Meil Tartus saad sa ainult ühe, Kui hästi läheb, siis ehk ka kaks Ja harva mõne kolmandaks.
77. Kui kaebades kohiseb Emajõe säng Ja leinavad lained ja nutvad, Kui tammedes mühiseb tuulede mäng, Siis vapramad vanemad nutvad. Kui Taaramäel Vanemuine mängimas käis Ja kestsivad kuldased ajad, Siis valati kannud ka kuhjani täis Ja kostsivad laulude kajad. Küll mõistsivad vanemad virgemal käel Ju valmista õlut ja mõdu. Nad rõõmusfid, naljat’id, mängisid mäel Ja Eestimaal lainetas lõbu. Aeg tuli ja võttis vabaduse käest, Viis viletsust kandma kõik kallid Ja vaba maa pinna pääl võõraste väest Nüüd tõusivad tornid ja vallid. Veel valades valusaid pisaraid nad Nii kurtsivad kadunud põlve, Nad väetasid vere ja higiga maad Ning niisut’id nurmede nõlve. Ei tohtinud kannusid koguni täis Nad täita ja ulata ringi, Sest kannud ja isade ilusaim viis Jäid ühtlasi orjuse kingi. Kui korraga virvendas valguse välk Käis pilkase pimeda nurka.
57
Ja sundijaid suretas sõna nii kalk: „Ma vabastan orjuse urka!“ Nüiid kannud on jällegi endisel aul. Nad peituse põuesta toodi. Sest kõlagu uuesti isade laul Ja joogem kui muistsena joodi.
78. F. Schubert; J. Aavik.
Kui kallist kodust läksin Ma kurvalt kaugele, Siis ütles kase varjul Mull’ hella neiuke: „Nii selge kui see allik On minu armastus, Siit käib küll õhtu õhul Su järel igatsus!" Ma nägin mõnda kaske Ja mõnda allikat; Ma nägin mõnda neidu Mull’ naeratelevat: Ei olnud kask, ei allik Nii armas ometi, Ei vaatnud võõras neiu Nii õrnalt iialgi. Kui kaugelt jälle koju Ma rõõmul rändasin, Ja allikat ja kaske Ma jälle tervitin: Kask oli ära kuivand Ja allik mudane; Mu neiu oli läinud Ju teise kaenlasse. M. Veske.
58
79. Eesti rahvaviis ; A. Läte.
Kui kaunist hüüab vainu pääl See karjasarve hääl, Ja metsast kostab vastu sääl: Oh hüüa, hüüa pääl’! Sest rõõmu teeb mu südamel’ See karjasarve hääl; See pöörab südant, mõtet, meelt Veel armsa aja pääl’. Puulehed, rohi, lilleksed Mu nähes nägusad, Kõik mäed, orud, kivid, veed Ka ühes laulavad. Mu meel on rõõmus, laulud suus, Et kevade on käes: Mis Jumal loond, on jälle uus Ja ärkab värskes väes. J. W. Jannsen.
80. K. A. Hermann.
Kui Kungla rahvas kuldsel a’al Kord istus maha sööma, Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma. :,:Läks aga metsa mängima, Läks aga laande lauluga. Säält saivad lind ja lehepuu Ja loomad laululugu; Siis laulis mets ja meresuu Ja eesti rahva sugu. :,:Läks aga metsa jne.
59
Siis kõlas kaunist’ lauluviis Ja pärjad pandi pähe. Ka murueide tiitreid siis Sai Eesti rahvas näha. :,:Läks aga metsa jne. Ma laulan mättal, mäe pääl Ja õhtu hilja õues, Ja Vanemuise kandle hääl, See põksub minu põues. :,:Läks aga metsa jne. Fr. Kulhbars.
81. Kui kurvaks jäid need vanemad, Kes mind on kasvatand. See ema, kes mind sünnitas, Ei mõelnud selle pääl, Et minust saab üks kroonumees Siin laia ilma pääl. Sain kahekümne aastaseks — Mind võeti soldatiks. Kui esmalt loosi võtsin ma, Sain kohe soldatiks. Need hobused olid tellitud, Kes sõtta viisid meid. Sääl sain mina raskelt haavata — Mind viidi hospitaali. Siis kiri tuli kodumaalt — Mu pruut on suremas. Siis võtsin mõõga seina päält Ja pistsin südame,
60
Siis võtsin mõõga südamest Ja panin seinale. Nüüd otsas on mu rist ja vaev Ja minu elu nagu tael.
82. Rahvaviis.
Kuu kumab kõrgest ülevast, Näeb leinavalus tütarlast. Täis rahu hingab vaikne ilm, Ei suigu unel’ minu silm. Mu kuldne lootus kadunud, Mu kallim hauda kannetud. Nüüd põrmuks läind mu parem püüd, Täis tühjust terve ilma hüüd. Mu lootus lenda ülesse, Mu taeva-isa sülesse; Oh vala maha vaigistust Ja tuikuvale tugevust. Oh kuu, sa kuldne kuningas, Sääl tähevalda valvamas: Oh saada hiilgvast tähte väest Üks sõna rahuks ingli käest.
83. A. Waarmann.
Kui kätte jõuab kevade, Siis igatsus poeb südame, Ja otsib endal’ armastust, Ja kellegagi vallatust.
61
Kas olgu loom või inime, Neil kõigil soov on ühine, Et kuidas leiaks armsama, Kes nõus on armu jagama. Näe, linnukene oksa pääl, Ka siristamas armuväel Ja rohus väike putukas, On omal mõrsjat otsimas. Kuid olemas on keegi veel, Kel puudub armastuse meel, See vanapoiss on põline, Ei tema naist küll igatse. Tal täna Mann ja homme Mai Ja ülehomme nägus Kai, Ta suudleb üht’ ja katsub teist, Kuid kedagi ei kosi neist. Ta ütleb: „Miks end siduda, Parem poissmehe põlve pidada, Sest naised on kui ahelad, Nad priiuse sult röövivad."
84. Kui ma alles noor veel olin, Unistasin ma: Küll võib elu kena olla Noore naisega. Jaa, jaa, jaa, jaa, unistasin ma jne. Aastat paar ma olen juba Olnud naisemees, Aga minu kuuel pole Ühtki nööpi ees. Jaa, jaa, jaa, jaa, olnud naisemees jne.
62
Naine on mul noor ja ilus, Laulab, mängib ka. Kõik on kadedad ja kurjad, Et ta võtnud ma. Jaa, jaa, jaa, jaa, laulab, mängib ka jne. Naine tahab lakk-kingi, Läheb peole ta, Aga ma pean koju jääma Sokke nõeluma. Jaa, jaa, jaa, jaa, läheb peole ta jne. Toit, mis naine laual’ kannab, On kõik soolane. Musu, mis ta mulle annab, On nii vesine. Jaa, jaa, jaa, jaa, on kõik soolane jne. Armsad sõbrad, võtke kuulda Minu eluloost: Naist küll võtta pole nali, Ta on kurjast soost. Jaa, jaa, jaa, jaa, minu eluloost jne.
85. Kui ma kodutalust läksin, Kodukohast kaugele, Veel sa kord mind saatma tulid Ukse ette, emake! Kase all sa mulle andsid Viimast korda emakae; Siis ma kodu maha jätsin, Tema oru, tema mäe! Kodukask on ammu kadund Sügisese tormi sees. Mis ta all mu ema soovind, Pole kustund hinge ees. M. Lipp.
63
86. A. Läte.
Kui ma mõtetega saaksin Ühes rännatagi teel, Jätta jumalaga ta’aksin Täna võõrastega veel. Koju, koju, koju, koju Rändaks võõrastega veel. Üle lainetava lahe, Üle vahutava vee, Üle vangistava vahe, Üle eksitava ee. Koju, koju, koju, koju :,:Üle eksitava ee.:,: Koju vanematel’ lendaks, Koju vendadele läeks, Koju õdedele rändaks, Koju sugulastel’ jääks. Koju, koju, koju, koju Koju sugulastel’ jääks. :, M. J, Eisen.
87. Kui ma alles karjas käisin, Oli mul üks armuke, Ja armastasin nii mis võisin, Ma oma väikest Jürikest. Karjas käisin häämeelega, Laulu laulsin rõõmsa keelega, Oli vähe mahti, Kohe laul läks lahti: Oh Jüri, mu südame Jüri, Mu süda täis armutuid, :,: Ei muud mu mõtetes mõlgu, Kui Jüri, oh Jüri, mu kuld! :,:
64
Siis ütles Jüri salamahti, Lähme Mihkli laadale, Suil’ ostan saia, marmelaadi, Viin sõitma karuselliga. Siis kõndisime käsi-käes, Me sääl Tartus Suureturu pääl, Ja see vist polnud meie väes, Mul Jüri äkki kadus käest. Kas juhtusite Jürit nägema, Rahvahulgas läks ta kaduma, Keset rahva kogu, Kadus ära togu. Oh Jüri, mu südame Jüri, Mu süda täis armutuid, :,: Ei muud mu mõtetes mõlgu, Kui Jüri, oh Jüri, mu kuld. Siis laada sinnapaika jätsin Ja Jüri ühes teistega, Ja uued plaanid ette võtsin, Ma külas teiste poistega. Siis Ats ja Mats ja Jüts ja Priidu, Ja Mihkel, Madis mõni muu, Mind püüdsid teineteise võidu, Mul kiitust jagas nende suu. Mina aga laulan salajas, Kui teisi pole kuulamas, Ei ole Jürit enam, Tal teine Mari kenam, Oh Jüri, mü südame Jüri, Mu süda täis armutuid, Ei muud mu mõtetes mõlgu, Kui Jüri, oh Jüri, mu kuld.
65
5
88. Rahvaviis.
Kui mina alles :,:noor veel olin, Lapsepõlves mängisin, Ei mina teadnud :,:muud kui seda, Mis mina nägin silmaga. Rõõm teeb lastel laulu hääle Kaunimaks kui kandle keele.:,: Meie elu :,: on siin ilmas :,: Nii kui linnul :,: oksa pääl. :,: Näitab ennast :,: rõõmul, siiski:,: Süda on täis :,: kurvastust. :,: Ei meie tea, :,:kas me saame :,: Siin veel kokku :,: tulema. :,: Rahvalaul.
89. Eesti rahvaviis.
Kui mina olin väiksekene, allea, allea, Kasvasin ma kannikene, allea jne. Ema viis hälli heinamaale, allea jne. Kandis kiigu kesa pääle, allea jne. Pani käo kiigutama, allea jne. Suvilindu liigutama, allea jne. Sääl siis kägu palju kukkus, allea jne. Suvilindu liialt laulis, allea jne. Mina meelta mõtelema, allea jne. Mõtelema, võtelema, allea jne. Kõik ma panin paberisse, allea jne. Raiusin ma raamatusse, allea jne. Rahvalaul.
66
90. Läti rahvaviis; M. Hermann ; J, Aavik.
Kui mu kallist isatalu Jumalaga jätsin ma, Tundis minu süda valu, Mis ei või ma ütelda. Väravast ma üle välja Sõitsin venna saatusel, Sõitsin üle nurme selja, Kust veel kodu nähtaval. Vend mull’ ütles: „Ära nuta, Ära enam kaeba nii!“ Mina vastu: „Ära rutta, Siit näen kodu viimati! Hoia hobust kinni vähe, Las’ mind vaata tagasi, Ehk ei saa ma enam näha Isatalu iialgi!" Jumalaga, isamaja, Nurm ja niit ja karjamaa! Taevas anna, mis teil vaja, Jumal teid küll õnnista! M. Veske.
91. Rahvaviis
Kui mul raha on, ostan õhulaeva, Kui mul raha pole, lähen jala taeva — :,: See mull’ ükstas kõik, :,: Kas mul raha on, ehk ei. :,:
67
Kui mul raha on, võtan uue Manni, Kui mul raha pole, aitab vana Anni — See mull’ ükstas kõik jne. Kui mul raha on, lähen palli pääle, Kui mul raha pole, lähen Toomemäele — See mull’ ükstas kõik jne. Kui mul raha on, joon õlut, viina, Kui mul raha ei ole, tunnen kurbust, piina — See mull’ ükstas kõik jne. Rahvasuust.
92. Kui nukrus poeb hinge alla Ja süda valutab, Kui maailm ähmane ja pime, Siis ühest abi saab: Sa sõpre ringis Võid rõõmu leida,
Sääl mured, vaevad Sa ära peida! Kui kallis tüdruk jätnud sulle On valu kibeda, Kui armupäike läinud looja, Ja öö sind piinamas — Siis sõpre ringis jne. Kui elu raske sammu alla Sa jäänud visklema, Kui hinges ummik hakand matma Ja tahad väsida — Siis sõpre ringis jne. 68
93. A. Läte.
Kui on kadund kodumaalt Viha, vaen ja tüli, Kui on viimaks otsa saand Kurblik kiusu küli: Minu kallim lauluviis Peab su auks hüüdma siis, Ja ma elan rõõmuga Sinu pinnal, kodumaa! Kui on kadund kodumaalt Vara, küllus, rikkus, Kui tad kehvus koormama, Puudus püüdma tikkus: Oh, siis tahan päevad, ööd Vende seltsis teha tööd, Kuni kehvus kaduma Peab su pinnalt, kodumaa! Kui on kadund kodumaalt Truudus, arm ja tõde, Kui siin valjult vangistab Valskus venda, õde: Siis on algand surma-öö, Kus ei maksa mingi töö, Siis ma lahkun nutuga: Olen hoopis koduta! G. E. Luiga.
94. Kui Oru veskist mööda lä’en, Kaht sinisilma aknal näen, Sääl möldri Tiiu naeratab, Ja sinisilma pilgutab.
69
Uinu, mu kallim, oh uinu, Maga rahuga! Unelaulu suil’ laulan, Et sa võiks uinuda. Ja kui suil’ uni ei tule, Õrnalt kiigutan sind; Hellalt hõljutan kätel — Sa ju ei keela mind? Tari-rullalla, rullalla, rullaa.., Kui tahad kuuga mängi’ Või tähtedega tantsi’, Siis toon ma sulle nad. Tari-rullalla, rullalla, rullaa.. . Tule minu õrna kaissu, Sääl magad mureta. Tari rullalla-rullalla, lei.
95. M. Tamverk.
Kui päeva kära aega Ei annud palvele, Siis astu õhtul õue Ja vaata ülesse! Vaat’ vagusi nad hiilgavad Ja vaatvad ülevalt, Sind teretavad tähed Kui isa silmad säält. Nii päevad, kuud, nii aastad Neid nägid taeva teel, Nii päevad, kuud ja aastad Neid näevad hiilg’vat veel. L. Koidula.
70
96. A. Reiser.
Kui rändajalt ma kiisin: „Kust tuled sa?“ „Ma tulen nüüd kodust!" Nii vastab ohkel ta.
Kui küla sõbralt küsin: „Kus lähed sa?“ „Ma lähen nüüd koju!“ Nii kostab rõõmul ta. Nii küsiti ka minult: „Mis piinab sind?" „Ei ole mul kodu! See rusub raskelt mind." Saksa keelest.
97. Rahvaviis.
Kui rõõmus on mu meel, Kuis lustil laulab keel! Ma rändan mööda ilma, Ei karda sooja, külma; Kord olen siin, kord sääl, Ma oma reisi pääl, Ja ikka hüüab mu hääl: Ma olen väike postimees, Maailm on lahti minu ees, Halloo, hallii, hoi lallalla: On lahti minu ees, valleraa. Kas kena kevade, Või sume sügise, Kas suvi või kas tali,
71
Kui külm on väga vali, Mul ikka rõõmus meel On oma reisi teel, Ja sekka hüüab keel: Ma olen rõõmus postimees, Maailm on lahti minu ees jne. Kui mina rõõmsasti Kord jõuan külasse, Siis kõik mull’ ruttab vastu, Ei taha mööda lasta: Mul kirjad, pakid pääl, Need teevad rõõmu sääl, Ja vahel hüüab mu hääl: Ma olen väike postimees, Maailm on lahti minu ees jne. Kui mul on otsas tee Ja jõuan kodusse, Siis naine vastu tõttab, Mu riided seljast võtab, Siis kõigil rõõmus meel, Et olen elus veel, Ja sekka hüüab mu keel: Ma olen rõõmus postimees, Maailm on lahti minu ees jne. Kui ükskord suren ma, Eks kõik mind mäleta, Ma püüdsin õigust ilmas Küll iga mehe silmas. Mu haud siis seisab sääl Ja ristil kiri pääl, Mis ise soovis mu meel: Siin hingab väike postimees Nüüd rahul vaikse haua sees jne. K. A. Hermann.
[72
98. Iiri rahvaviis ; M. Hermann ; L. Helisalu.
Kui sa tuled, too mull’ lilli, Lillekesi armastan. Sügisel neid vähe leida? — Ühest ainsast küllalt saan. Ehk vast juhtud nurmelt leidma Veel üht hilist lillekest — Kõige kallim, oh kui väga Tänaksin sind selle eest! Anna Haava.
99. K. A. Hermann.
Kui siit pilvepiirilt alla vaatan Üle õits’va Eestimaa, Rõõmulaule siis maailma saadan, Hüüan pikse häälega: Siin on ilus elada! Kullalaineil valendavad väljad, Järved hõbet ehavad, Kaugel kõrged kuusemetsad haljad Kõue kombel kohavad: Siin on ilus elada! Nõo nõlvalt julgel jooksul jõgi Joaks paisub rinnakul, Taeva äärel mürab merelagi, Kostab lainte koorilaul: Siin on ilus elada! Siin on enne suurem sugu eland, Rõõmsam rahvas häälitsend, Siin on võidulaulu viisid kõland, Kanged mehed keelitsend: Siin on ilus elada! J. Eunder.
73
100. Kui toonekurg mull’ poja tõi, See väikse Villu tõi, Kes päevad otsa pilli lõi Ja järjest pilli lõi, Siis mõtlesin ma kibedalt: Mis teen ma poisiga? Kui tuleks mulk kord Mulgimaalt, Ma annaks karja ta. Kui poiss mul kasvas suuremaks Ja püksid jalga sai, Ei tööst ta hoolind suuremat, Vaid ikka pilli lõi; Siis mõtlesin ma kibedalt: Mis teen ma poisiga? :,: Kui tuleks mulk kord Mulgimaalt, Ma annaks karja ta. See vaesus kuri kurnaja On igal asjal ees. Nii Villust saja sendiga Saaks kuulus pillimees. Kuid nüüd ta kõnnib karjara’al Just keset Mulgimaad; •>: Ja Mulgimaal kesk koidu a’al Lööb luttu sarvega. :
101. Kui vanapoiss hakkas surema Ja siit maailmast minema — Soo-oh, või surema Ja siit maailmast minema. Siis sai tema kirstu pandud, Väike viiul kätte antud —
74
Soo-oh, või kirstu pandud, Väike viiul kätte antud. Tubakakott sai pää alla, Et võiks vahest piipu panna — Soo-oh, või pää alla, Et võiks vahest piipu panna. Kui tema viimaks taeva jõudis, Sääl, kus Peetrus uksi hoidis — Soo-oh, või taeva jõudis, Sääl, kus Peetrus uksi hoidis. Siis tall’ Peetrus vastu tuli, Kasekaigas käes tal oli — Soo-oh, või vastu tuli, Kasekaigas käes tal oli. Peetrus ütles: „Sina lurjus, Tuled taeva, oled purjus!" Soo-oh, või „sina lurjus, Tuled taeva, oled purjus". Siis ta visati põrgu nurka Teiste vanapoiste hulka — Soo-oh, või põrgu nurka Teiste vanapoiste hulka. Sääl ta mängis tontidega, Vanapiiga kontidega — Soo-oh, või tontidega, Vanapiiga kontidega.
102. Kui veel vanaisake, Kahekümne-aastane, Ühel ööl, kuu valgustas, Oma kallist musutas. Kui nad sääl siis andsid suud,
75
Laulma kuulsid ööbikut. Sellest ajast eluteel Neil’ ikka soovis meel: Veel üks kord, veel üks kord, veel üks kord, Palun sind, laululind, Suudle mind! Kui mu vanaisake, Seitsmekümne-aastane, Kord üht neiut nägusat Nägi üksi kõndivat. Mälestades ohkas ta: „Ah, peaks kallim elama!“ Rõõmsaks sai tal jälle meel Ja lõpuks laulis keel: :,: Veel üks kord, veel üks kord, veel üks kord, Laululind, palun sind :,: Laula, mis kord laulsid sa!
103. Sõdurite viis.
Kui väike poiss kord olin ma — Noh, räägi edasi! Ja metsas käisin karjaga — Noh, räägi edasi! Noo? Jaa! Ptruu! Nõõ! :,: Ai tulihänd, ai tulihänd, Mul püksid tõmbas lõhki känd.
76
Kord saksad pidu pidasid — Noh, räägi edasi! Mind kutsuti ka mõisa siis — Noh, räägi edasi! Noo, jne. Sääl meeldis kena neiuke — Noh, räägi edasi! Kes köögikataks sakstele — Noh, räägi edasi! Noo, jne. Sääl tuli vana mõisasaks — Noh, räägi edasi! Kes ise lai ja väga paks — Noh, räägi edasi! Noo, jne. Siis lendasin kui tulihänd — Noh, räägi edasi! Mul püksid lõhki tõmbas känd — Noh, räägi edasi! Noo, jne.
104. Kui väljas oli külm ja pime, Meie külas sündis ime. Taaderitt ja uhhahaa, Märt sai pähe matiga! Märdil oli tütar Linda, Poisid tundsid selle hinda. Lauba õhtul — uhhahaa — Läksid külla kambaga. Märt, see sihtis, Märt, see vahtis, Poisse ära a’ada tahtis. Südaöösel — uhhahaa — Hiilis aita salaja.
77
Säält tema jahumati võttis, Tütre kambri uksel’ tõttis, Üle ukse, — uhhahaa — Viskas poistel matiga. Ega’s matt pole tinauba, Jahutolmu täis sai tuba, Poisid aga — uhhahaa — Pääsid terve nahaga. Läbi akna välja totsid, Aga mati kaasa võtsid. Nurga taga — uhhahaa — Jäid siis Märti luurama. Märt, see aknast pistis pää, Sellega ta tegi vea: Taaderitt ja uhhahaa, Märt sai pähe matiga!
105. Kui ööbik laulu laksutab Sääl pärnapuie vilus, Siis mõni mees vast aru saab, Et neiuke on ilus. Jah, kui see laul meil korda lä’eb, Ei meie kimpu jää! Ma pole keele solkija, Ei tea ka, mis on aabits, Vaid vaene linakolkija, Mu päralt vänt ja roobits. Jah, kui see laul jne. Kui mina sellest aru sain, Et peremees sõi liha Ja minul paljad kapsad ees, Siis tõusis minus viha. Jah, kui see laul jne.
78
Ma kausi ümber keerasin Ja sõin nüüd liha, tangu. Ning pikapääle kosusin, Kuid peremees jäi kängu. Jah, kui see laul jne. Kui tahan, võtan priiuse Ja nihutan end kõrtsi, Sääl viskan kortli näosse Ei minu vaim siis närtsi. Jah, kui see laul jne. Kui aknast välja vaatasin, Kõik taevas oli lilla Ja setu valge ruunaga Läks üle kivisilla. Jah, kui see laul jne. Üks härra ütles preilile: „Oh, liebe Klara mein’! Kui annad mull’ üks musuke, Siis olen ewig dein!‘| Jah, kui see laul jne. Kui kümme musu saanud ta, Siis naerab: „Ha-ha-haa! Küll peaksin loll ma olema, Kui naiseks võtaks ta!“ Jah, kui see laul jne. Hans tahtis minna heinale Ja võttis selga reha, Mart tanguputru tublisti Täis vitsutas siis keha. Jah, kui see laul jne. Ma panin piipu tubakat, Et suitsetada vähe, Jorss haaras pudrulusika
79
Ja valas Maril’ pähe. Jah, kui see laul jne. Kes õppinud on keemiat, See teab, et H2O Üks joodav asi olevat, Ent N teps ei joo. Jah, kui see laul jne. Üks kodukorra paragrahv Ei luba palju juua, Kuid haige hambale üks klahv Võib ainult tervist tuua. Jah, kui see laul jne. Ma arvan oma aruga, Et aeg on lõpetada, Sest seni läbi laulnud ma Ju salme veerand sada. Jah, kui see laul jne.
106. Rahvaviis.
Kuku sa kägu, kuldalindu, Häälitsele hõbenokka, Kuku meile kuulutusi, Häälitsele ilmutusi, Veeretele lauluvara, Ketra kuulutuse lõnga, Kuju kauni aja kangast! Kui sa ei kuku, kukun ise, Pajatelen pardikene; Lasen luige lugusida, Seitsmekordseid sõnumida Vanast ajast veeremaie, Kuldsest ajast kuuldumaie, Iluajast hiilgamaie.
80
Üks aga sõnum hülge suusta, Teine laine tüterilta, Kolmas ranna kaljudelta, Neljas näki neidudelta, Viies vete emandalta, Kuues kuude kudu j aita, Seitsmes saare taadilt, eidelt. Kalevipoj ast.
107. Kuldne Kalevite kodu, Taaralaste lõbus maa, Sulle laulab lahkelt kägu, Ööbik suure häälega. Haljad väljad, vainud, ojad Paistvad pärlisäraval; Vahva vanemate pojad Seisvad valgusväraval. Lääne lained laulvad lusti, Uhkelt kuulab rind ja rand. Mehed sirutavad püsti, Raputavad maha und. Jälle rääk’vad rinnus hääled Vabaduse valgest a’ast, Laulikute kandle keeled Kõlisevad kodumaast. Kuldne Kalevite kodu, Taaralaste lõbus maa, Sulle laulab lahkelt kägu, Ööbik suure häälega. A. Reinvald.
81
6
108. Saksa viis.
Kuldne õhtupäike, Ilus oled sa, Kui sa viimse läike Saadad üle maa! Rõõmuks muudad meele, Kui sind näen ma, Laulma paned keele, Õhtu ehala! Une rüppe heidad, Päike, puhkama! Hommikul meil’ köidad Uue iluga! A. Piirikivi.
109. A. Läte.
Kuldrannake, kuldrannake, Mil jõuab laev su kaldale? Ju vara kalli koiduga Su poole võtsin purjeta’! Silm siiski kallast veel ei näe Siit üle kõrge lainemäe. Kuldrannake, kuldrannake, Mil jõuab laev su kaldale? Veel ikka võõra ilma piir, Ei läigi ranna siniviir Säält üle elumere vee, Kus lõpeb igav laevatee. Kuldrannake, kuldrannake, Mil jõuab laev su kaldale?
82
Ma ohkan siin kui väsind lind: Oh otsatu on merepind! Ei tuul mu laeva lendes a’a, Ei mina iial randa saa! Kuldrannake, kuldrannake, Mil jõuab laev su kaldale? Küll õhtu päikse paiste käes Sind juba nagu kaugelt näeks. On siiski raske, vilets järg, Sest tee on hirmus pikk ja märg A. Reinvald.
110. Soome rahvaviis.
Kulla kevade, kallike, Tule, asu meie aasale! Lõbudused luitund lumesse, Lillekene nutab nukrasti. Kulla kevade, kallike, Tule, tõtta meie metsasse! Häälekesed kaunid kadunud, Linnud laulurikkad kurvastud. Kulla kevade, kallike, Tule, ehi metsa, ehi maad! Anna meile aegu rõõmsamaid, Kanna meile lille kaunimaid. A. Piirikivi.
111. Eesti rahvaviis ; JT. A. Hermann.
Kurval meelel kõnnin mina, Süda rinnus rõõmuta, Selgelt vaatab taevasina, Aga mind ei tröösti ta.
83
Lustil linnu laulu helin Kõlab kõrvu minule, Aga rõõmus keelte kõlin Kurvemaks teeb südame. Kui on teistel rõõmutujud, Seisan mina silmavees, Kurvastuse leinakujud Võtnud aset vaimu ees. Kõik mu õnn ja õitsev lootus Lõppes ära olemast, Sest mul langes ainus lootus Külma hauda haledast! K. A. Hermann.
112. Prantsuse rahvaviis.
Kus eesti rinnas tuksub julge süda, Kus veri soontes kuumalt lainetab, Ei hirmuta meid surmaoht, ei häda, Üks elunõue meelt meil ühendab: Ei vaen, ei sõjakärin, Ei välk, ei kõuemürin Me noore ea rammu raugenda, Kui võitlema meid kutsub isamaa! Tall’ truudust Taara tamme tüvel vand’ke, Ning ühtlust kindlaks kilbiks kihlake, Suud eesti verel väetud vainul’ andke Ja koidukumal laulge lahkesti: Ei vaen, ei sõjakärin jne. Ka tõotab, sõstrasilmi neiu, Siin kõikumata kindlust hing ja huul, Ma olen siis veel sinu armas peiu, Kui hauakalmul ulub vilu tuul. Ei vaen, ei sõjakärin jne.
84
Oh taevatähed, tulge tunnistuseks, Siin pühenduse vannet vannume, Me isamaale tuluks, õnnistuseks Vool’gu me viimne vere tilgake: Ei vaen, ei sõjakärin jne. M. Lipp,
113. Kus käisid, väike Annake? Valerillalla, valerillalla, Valerillaroosa rallalla. Ma käisin metsas kõndimas. Valerillalla jne. Ja lille-õisi noppimas. Valerillalla jne. Kes on su juukseid sasinud? Valerillalla jne. Tuul on mu juuksed sasinud. Valerillalla jne. Kes on su kleiti rebinud? Valerillalla jne. Mets on mu kleiti rebinud. Valerillalla jne. Miks oled sa nii ehmatan’d? Valerillalla jne. Mind jänes põõsast ehmatas. Valerillalla jne. Miks oled sa nii väsinud? Valerillalla jne. Ma olen kaugel kõndinud» Valerillalla jne.
85
Oh ära salga, Annake! Valerillalla jne. Su lugu me kõik teame. Valerillalla jne.
114. Rahvaviis.
Kus on, kus on kurva kodu, Kus on halva aseke, Lesenaise nutunurka, Vaeselapse varjupaik? Sääl, kus tuul on toa teinud, Vesi palgid veeretand, Sadu seinad sammaldanud, Kaste magab katusel. Sääl on, sääl on kurva kodu, Sääl on halva aseke, Lesenaise nutunurka, Vaeselapse varjupaik. Rahvalaul.
115. R. Thiele.
Kus on laul ja mäng meid lõbustamas, Sääl me peatume rõõmuga; Kus on nali meeli lõbustamas, Viibib meie mees häämeelega, Sest laul ja mäng võib elu kaunistada, Kui sääl juures pisut armastust; Kes tohib ilmas rohkem ihaldada, Sellest küllalt juba joovastust.
86
Ei, ei, ei, ei ja veel kord ei! Seepärast lipukirjaks meil: Kus on laul ja mäng, sääl istu maha, Kus on rõõm, sääl hõiska kaasa ka. Paha vaim ei laulu kuulda taha, Mõni narr ka õllest lugu ei pea. Trah, trah, tra-ra-ra-ra-rah, Trah, trah, tra-ra-ra-ra-rah, Ka õllest lugu ei pea. Kui vast pidu puhul rõõmsal tujul Pisut kaua tõstnud topsi sa, Kodu poole vangud veidral kujul, Vastu postigi ehk põrkad ka, Siis teisel päeval hirmsasti on paha, Pää see valutab nii hullusti, Kuid õige mees ei jäta siiski maha Õlut, viina seepärast ometi. Ei, ei, ei, ei jne. Mõni naisemees ka vahest läheb Vägevasti vintis kodu pool’, Vähe lootust vist küll olla tahab, Et siis hüva lõpp on sellel lool, Ja kuidas naine mehel jutlust peab, Tunda saab küll igaüks me seast. Ja kuigi naine sõimab, vannub, neab Õiget meest ei paranda sest veast. Ei, ei, ei, ei jne. A. Simm.
116. Väikevene viis.
Kus on veel nii kena neiu, Kui mu kallis veski Tiiu? Ütelge mull’, noored peiud,
87
Tooge välja oma neiud! Tiiu kallis, Tiiu armas, Tiiu iga tööle kärmas, Tiiu kaunis, Tiiu nägus, Tiiu musu hästi magus. Tiiu kenad sinisilmad On kui taevatähed, hellad, Kes neid silmi korra näinud, Selle rinnust rahu läinud! Tiiu kallis, Tiiu armas jne Veski eide ainus vara, Selle kosin varsti ära: Sest sa pühi puhtaks huuled, Külapoiss, kui Tiiust kuuled! Tiiu kallis, Tiiu armas jne
117. Soome rahvaviis; A. Läte.
Kus Põhja lahe kohiseb, Ta kaldal ilu idaneb, Sääl on mu armas kodumaa, Mis kallim mull’ veel kullasta. Sääl org on armas orases Ja lehtpuu lehk’vais õilmetes; Sääl olin nagu laululind, Kui õnnes tuksus minu rind. Oh, et ma pidin Põhjalast, Mu kuldakodust kaunimast Nii äkki saama võõrsile, Kus mures mõlgub meeleke!
88
Jah, kuldne koht nüüd kaugela, Kust lahkusin ma valuga, Kuid sinna jõuab ikka veel Mu mõte lahke luule teel. Ja peaksin ma ilmaski Veel sinna jõudma tagasi, Siis laulaksin ma rõõmuga: Oh kallis, kaunis Põhjala! M. Lipp.
118. Eesti rahvaviis.
: Kus sa käisid, kus sa käisid, soku kene? : Veskil käisin, veskil käisin, härrakene. Kuidas jahvad, kuidas jahvad, soku kene? Suuga jahvan, suuga jahvan, härrakene. ,: Kuidas taod, kuidas taod, sokukene? ,: Sarvedega, sarvedega, härrakene. Kuidas
pühid, kuidas pühid, soku kene? ,: Habemega, habemega, härrakene. ,: Mida sööd sa, mida sööd sa, soku kene? ,: Nisuleiba, nisuleiba, härrakene. ,: Kuidas karjud, kuidas karjud, soku kene? ,: Köki-möki, köki-möki, härrakene. Rahvalaul.
89
119. Kus seisab see siis kirjas, Et üks meil olgu armas, Sest armu jätkub mitmele, Nii väiksele kui suurele. Tule oh armas neiu, anna mulle suud, Selleks just olen sind välja valinud. Oled sa hästi lahke, magus minule, Siis ma veel tuhat musu annan sinule. Naine, oh naine, Olen ma purjus või kaine, Sinule üksinda tuksub mu rind, Tule mu juurde, ma ihkan sind! Joome maha oma Ooma väikse maja, Väikse maja, väikse maja, See on esimene, teine hüpoteek, falleraa.
120. K. Tiirnpu.
Kus viibid sa? Sind ootan ma, Mu päikene, mu armuke! Maailm läeb õiekuul ilusaks, Ja minu süda läeb kurvemaks. Mil tuled sa? Sind ootan ma, Mu päikene, mu kevade! Õiekuul kurvaks läeb minu rind — Oh Jumal teab, mil näen sind! Anna Haava.
90
121. Napoli rahvaviis.
Kuu kumab kullala Sääl taeva võlvil, Ema voog virvendab Hõbedasel helgil. Lainetel liigume, Lustil me laulame: Kodumaa kuldne. Kui, hella Emake, Näen sinu kallast, Õitsvad sääl õieksed Murude vallast — Õhtuse ehaga Lainetel laulan ma Kodumaa kuldne, ro tiks õis sääl kallastel, Kaunim on kõigist, Jume tal heledam Koidugi läigist. Emakse lainte pääl Hüüab mu lauluhääl Kodumaa kuldne.
122. Eesti rahvaviis.
Kuula, kui naabri Mari laulab, Nõnda et ööbik teda kuulab; Ei nii lõo lõõritse, Naabri Mari laulab, Ega ööbik häälitse, Naabri Mari laulab.
91
Mehed kõik jäävad mõnutsema, Naised ei hakka sõnutsema; Kõik nad tah’vad kuulata, Naabri Mari laulab, Himu ühes kuuluta, Naabri Mari laulab. Lõbusat naabri Marist neiut Loodavad mõrsjaks saada peiud, Et saaks koju linnuk’se, Kes nii kaunilt laulab; Korjab hingest pinnuk’se, Sest et ikka laulab. K. A. Hermann.
123. F. Pacius.
Kuule, kuidas hääli helab, Vanemuise kandlest kõlab: See on Eesti laul! Kuule, kuidas männik mühab, Kuidas jõgi jooksul kohab: See on Eesti laul! Vaata, jää ja lumi välgub, Päikse paistel läiki vilgub. See on Eesti laul! Vaata, põhja eha, koitu, Virmaliste leegi loitu: See on Eesti laul! Igas kohas hääli helab. Hääli helab, keeli kõlab: :,: See on Eesti laul! :,: Kui sul rõõmu, vend, siis tule, Kui sul kurbus, tule kuule: :,: Eesti laulu häält! :,: M. Veske.
92
124. Kuule õpetaja, mis on mulle vaja: Kas võin neiukest armastada ma? Noormees mine minust eemale, Neidu armastad, läed põrgusse! Kuule, kallis ema, pean kõnelema: Kas võin neiukest armastada ma? Armas poeg sa vara õnge vead, Kümme aastat ootama veel pead. Armas isa, kuule, mis ma ütlen sulle: Kas võin neiukest armastada ma? Rumal poiss, mis joru sina a’ad Tahad keppi, vast siis keppi saad! Kuule taati taevas, olen päris vaevas: Kas võin armastada mina neiukest? Seda pole tarvis küsida, — Tahad armastada — armasta! Boseggeri järele J. Tamm.
125. Napoli rahvaviis.
Kuu paistab merele, ümbrus kõik helge, Tuul mängib laintega, vesi nii selge; :,: :,: Paadis nüüd sõidame kauni kuldrannale! Santa Lucia! Santa Lucia! :,: :,: O armas Napoli, kaunis su ilu, Oled mu päikene, annad mull’ elu! :,: :,: Armu ja lauluga esined kuulsana! Santa Lucia! Santa Lucia! :,:
93
126. Soome rahvaviis;
M. Hermann.
Käisin üksi tähte valgel, Mööda pikka teed, — Ümber uinus värske lumi, Kaugel sõitsid reed. — Leinal nuttis minu süda, Tühi põllu nõlv . .. Üle selle läks mu rada, Pikk kui elupõlv. — Vaatasin ma kaugemale, Ei sääl sihti näe ... Mure musta hobusega Sõitis üle mäe. — M. Heiberg.
127. Kännu kukk tuli toast välja, Soputas ja tegi nalja. Lendas üle Tohvri aia, Et saaks naabri kanu kaia. Tohvri kukk aga kodus oli, Sellepärast tekkis tüli. Algas neil sääl nokasõda, Kanad kurvalt vaatsid seda. Tohvri Toomas ja ta vend, Nende õues vettind känd. Seda nemad saagisid, Ja kukesõda vaatasid. Kui Tohvri Toomas seda nägi, Et Kännu Kukel suurem vägi,
94
Toomas tõmbas suure väädi, Laskis kukel ümber koodi. Kännu Mihkel aia taga Ähvardas sääl malakaga: „Ära sina kukke maha löö, See ei ole mehe töö! Kuked on küll väiksed loomad, Siiski palju tulu toovad! Kevadel, kui ilmad soojad, Toovad kanad kirjud pojad!“
128. Kõik ilm nüüd hurjutab, Miks noormees purjutab. Kui kurk mul umbne oleks, Ja vaadil auku poleks, Ja pudel kaelata, Ja ise kaamel ma — Ei siis ma tilka jooks. Kuid ma olen noor ja lust’lik mees, Mul täied kannud ala ees — Hallii-halloo, kann tühjaks joo, Eks kõrtsmik täied kannud too! Küll ema kurjustab, Miks poja musutab. Kui neiul suukest poleks, Ja mina karu oleks, Ei neidu kallistaks, Ei teda suudleks ma, Vaid käppa imeks ma!
95
Ma olen noor ja lusflik mees, Mull’ neiu süda lahti ees, Hallil halloo, üks ära läks, Kuid teisi homme see eest kaks! Kui ükskord suren ma, Eks kõik mind mäleta. Mu nimi kirjas tääl, Sääl kõrtsi seinte pääl, Ja numbri rida all, Sääl maani madalal, Veel kauaks seisma jääb. „Siin hingab rahus lust’lik mees. . Nii kurtvad neiud, silmad vees. Ei meil ta musu võlgu jäänd, Ehk muidu palju võlgu teind.
129. L. v. Beethoven.
Kõik taevad laulvad Jehoovale kiitust, Ja nende hääl käib üle maa. Kõik loomad, metsad ja mäed ja mered, Eks nende laulu kuule sa! Kes kannab taevased arvuta tähed, Need arvuta tähed Ja päikest meie ette toob, Et paistab meile kaunist, Et paistab meile ja rõõmustab südant Ja vaatab lahkelt kõige pääl’! Su päralt, Jumal, on igavest’ vägi, Ja sinu päralt on ka riik; Ning et sa vägevast’ valitsed, aitad, On sinu päralt ka kõik au.
96
Kõik oled sina nii targasti seadnud :, Ja hoiad selge armuga. Sa oled helde Jumal, Sa oled helde, sind tahame kiita : Ja sinu nime kuuluta. Saksa keelest J. V. Jannsen.
130. Ed. Grieg.
Kõla lahke laulukaja Ilu pühaks isamaal, Kõla üle Eesti raja Kalliks sooviks kaunil a’al: Kuldakeeli kõla sa, Ela, ela isamaa! Laul teeb meele mõnusamaks Soojaks külma südame, Laul teeb hinge ilusamaks, Loob •tall* neitsi nooruse. Lauluvennad laulge nii: Ela Eesti kõrgesti! Laululugu ülendagu Sinna meid, kus rahura’ad, Laulu ilu ühendagu Vendi kaitsma kodumaad. Selleks laul nüüd kõla sa: :,: Ela Eesti isamaa! :,:
131. Tirooli rahvaviis.
Kõla mu lauluke, kõla, mu hääl! Kõigu mu paadike, kõigu vee pääl!
97
7
Lained ka kõiguvad, Kaldale sõuavad — Kõigu mu paadike, kõigu vee pääl! Lain’te pääl minagi edasi lä’en, Kuni üht randa ma õitsevat näen. Uju nüüd kiiresti, Paadike, pikk on tee! Kõigu mu paadike, kõigu vee pääl! Fr. Kuhlbars.
132. Cronhamn.
Kõla, väike lauluke, Kevadele kenasti! Hüüa üle metsa, maa, Üle ilma ilusa! Kevade on kuulus mees Lahke laulu kunsti sees, Tal on hääled ilusad, Hääle mõjud mõnusad. Sest, mu väike lauluke, Kõla õige kenasti! Tea, sind kuuleb kevade, Kes sind kutsus ilmale! A. Piirikivi.
133. Hispaania rahvaviis.
Kõrtsist just välja nüüd tulen ju ma, Tänav, mis imelist nägu teed sa? Paremal, pahemal viltu kõik näis. Tänav, ma märkan, sa purjus ju täis!
98
Kuu, eks ta vinderdi-vänderdi lä’e, Üks silm tal viltu ja teine ei näe. Purjus ju oled mu silmade ees! Häbene ometi, elatand mees! Laternad, oh sa tont, mis ma küll näen, Vaaruvad, taaruvad, kus aga lä’en; Enam ei seisa nad postide pääl. Purju end joonud nad kõrtsides sääl. Kõik on purjus, küll väike, küll suur, Mis teen ma üksi siin, kainuse juur? See on ju asjata, tuluta ka, Parem lä’en kõrtsi veel tagasi ma. H. v. Mühleri j. K. A. Hermann.
134. Küll Aadamal elu võis närune olla, Enne kui Eeva ta sai-sai! — Kuub tal tolgendas räbalas alla, Sängi ees komberdas koi-koi! : Vaeseke Aadam, ma aiman su vaeva. Elu sul longatas ai-ai! Said sa Eeva, see avas suil’ taeva, Elu siis magusaks sai-sai!
135. Küll kurblik on poissmehe elu, Häämeelega võtaks ma naist; Aga, pagan, see teeb mull’ päävalu, Et ei leia ma üht ega teist. Kuid mis meil viga elada, Poissmehe-põlve pidada,
99
Talutütreid kosida Ja nendelt musu norida. Trullalla, trullalla, Mis meil viga elada, Talutütreid kosida Ja nendelt musu norida. Küll olen ma kosjas ka käinud, Nii ligidal, kaugemal ka Ja tihti ka neidusid näinud, Kes meelest mul ära ei lä’e! Kuid mis meil jne. Kord tegin ma sellest ka juttu: Mu neiu, ma võtan su ä’ä. Siis anti mull’ vastuseks ruttu: Oh talumats, sulle ma ei lä’e! :,: Kuid mis meil jne. Sul pole ju armastust, tundmist, Kui poistel, kes koolitud on. :,: Sa mõistad küll äestamist, kündmist, Kuid see pole neidude õnn. :,: Kuid mis meil jne. Vaat’, poisid, kes elavad linnas, Kas olgu mis ameti pääl, :,: Need neidude meelest on hinnas — Mis maksab üks talumats sääl!? :,: Kuid mis meil Jjne. _Rahvasuust. . ,
136. K, A. Hermann.
Küll mitu maad on taeva all. Mis suured, ruumikad, :,: Ent armsam siiski kõigist mull’ On Eesti isamaa. :,:
100
Küll mitu rahvast elavad Nii rikkad, vägevad, Ent kallim siiski kui need kõik Mull’ eesti rahvas on. : Ka palju keeli kõlavad Küll üle ilmamaa, Mull’ kõigist kenam heliseb Mu eesti emakeel. Mu armas, kallis isamaa, Sind Jumal kaitsegu Ja lasku kaunist käia ka Ta eesti rahva kätt. Suil’ andku Jumal tublidust, Suil’ vilja väljale, Su vaimu väge kosuta, Su elu ülenda. A. Kurrikoff.
137. M. Hermann.
Küll oli ilus mu õieke, Küll oli armas mu armuke — Ei ingelgi ilusam olla vist või, Ta armsust ei sõnule seada ma või. Küll olin ma õnnelik õiekuul — Ei seda või kirjelda kellegi huul. .. Ma mõtlin, et igavest nõnda see jääb, Kuid lehekuu lennates ära siit lä’eb. Küll oli ilus mu õieke, Küll oli armas mu armuke! Surm tuli ja kosis ta endale — Ja südamevalu jäi minule. Anna Haava.
101
138. Väikevene rahvaviis.
Küll on kena kelguga Hangest alla lasta! Oi, oi, kelguga, hangest alla lasta! Kaugel luhal säravad Jää ja lumi vasta! Oi, oi, säravad jää ja lumi vasta! Lume-helbed hiilgavad, Puiel ehted uued! Oi, oi, hiilgavad puiel ehted uued! Kadakatel karjamaal Seljas lumekuued! Oi, oi, kadakpuil seljas lumekuued! Küll on kena kelguga Hangest alla lasta! Oi, oi, kelguga, hangest alla lasta! R. Kamsen.
139. Eesti rahvaviis.
Kägu kukub kuuse otsas, kukku! Tare lävel tamme otsas, kukku! Tere, väike vellekene, kukku! Punapõske poisikene, kukku! Ma toon sooja suvekese, kukku! Kibe kiini ajakese, kukku! Toon suil’ kauni kannikese, kukku! Lehkav lehte lillekese, kukku! Rahvalaul.
102
140. Lai laan kõik lõhnab lilledes, lilledes, Oh mu magus Manni, lilledes, Oh mu magus Manni, truuks jää, Truuks jää minule. Jass, armas peiu, kardan ma, Kardan ma: küla saab teada, Küla teeb juttu — mis meist saab, Mis meist saab, mis meist saab. Las’ teada küla, teadku kõik, Teadku kõik, teadku kõik, Et nüüd Jassit Mannit Üksteist armastavad südamest, südamest, südamest.
141. 7. Ncrep.
Las’ kasvame, me tõusev sugu, Ja ootame, mil tuleb tund, Kus neile, kes veel näevad und, Kord põrutame kõrvu sõjalugu. Las’ kasvame! Las’ kogub rammu Me nähetesse noortesse, Las’ õpetab uus ajatee, Kuis julgelt tuleb seada sammu. Las’ kasvame! Las’ suurdub vägi, Kel lehvib eel kui loide lipp, Kel sihiks on see mäe tipp, Kust muidu laulik kujutusi nägi. Siis aga tõuseme kui rahesadu,
103
Mis sõuab rängalt taeva all, Ja tulikirjal välkuval Maas viletsaile kuulutame kadu. 6r. Suits.
142. Laske sisse mardisandid, Märdi küüned külmetavad, Märdi varbad valutavad. Märti tulnud kaugelta, Ümber see ilma ümera, Ümber see kuu kumera, Tagant taeva nabasa. Tuhat näinud tullessa: . Sada siia saieessa, Lumi mul rikkus loogakirja, Sadu mul rikkus saaniteki, Härmatus hea hobuse, Kivi mul kiskus kingapaelad, Paju juured pastlapaelad, Peretütar, kulda kinga, Pikal juuksil pääsukene, Sirgu siidi sängiesta, Pardi kirja patjadesta. Puhu nüüd tuli tuba j e, Lõõtsu lõke põrandale! Peretütar, kulda kinga! Võta peergu pistusesta! Võta halgu ahju päälta, Kui ei ole halgu ahju päälla, Kui ei ole lõmmu lõhna päälla, Võta seinast sammelida, Võta roogu räästaesta: Puhu ju tuli tubaje, Lõõtsu lõke põrandale! Rahvalaul.
104
143. Eesti rahvaviis.
Laula, laula, suukene, Liigu, linnu keelekene, Mõlgu, marja meelekene, Ilutse, südamekene. Küll saad siis sa vaita olla, Kui saad alla musta mulla, Valge laudade vahele, Kena kirstu keske’elle. Rahvalaul.
144. Rahvaviis.
Laulge, poisid, laulge, peiud, Laulge, naised, laulge, neiud! :f: Hõissa ja hõissassa! Sööge saia, sööge liha, Jätke jonni, jätke viha! Hõissa ja hõissassa! Siin on neiud noorukesed Just kui roosinupukesed! Hõissa ja hõissassa! Küll on pulmad, küll on saajad, Küll on noorel paaril maja! Hõissa ja hõissassa! Poisid, miks te pill ei hüüa? Mina tahan kepsu lüüa! Hõissa ja hõissassa! Unustage tööd ja piina! Jooge õlut, jooge viina! Hõissa ja hõissassa! Rahvasuust.
105
145. Laulge, velle, Rõõmsast häälest, Rõõmsid laule õlle man! Kaunist mängva Kandle-keele, Rõõmu kingib õllekann. Kesvasäsi, Rõõmumesi — Ulus roosikarva ving! Kes su pruugib Õllekruusist, Rõõmsas läheb ega rind! Riid ja tüli, Patu vili, Olgu kavven meie poolt. Jooge rõõmsast, Väga armsast Paistab kesvaiva kuld! Klaasin avvun Kangen rammun, Rõõmun meile vasta naard. Naisekene Armonõvvun Ümber meie kaala haard. Joh. Schwell.
146. M. Liidig.
Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal, Vägevail vooludel üle me maa. Ilu see edeneb õuede õlal, Isamaa pind ärkab õitsema. Mägede harjadel kumamas koit; Taevasse tõusku me lootuse loit! F. Kuhlbars.
106
147. K. A. Hermann ; K. Türnpu.
Lauluke, Sõua sa, Kalli kambri jõua sa! Laula lained magama, Kurbus põues kustuma. Lauluke, Sõua sa, Kalli kambri jõua sa! Unenäol ilusal Helju viisil vaiksemal. Lauluke, Sõua sa, Kalli kambri jõua sa! Lehvi sääl kui vaikne õhk, Hoia eemal iga rõhk. Anna Haava.
148. Rootsi viis.
Lehtedes kahin, salalik sahin Kevade mängil tuulede hood; Mägedest alla, jõgedest valla Ruttavad merre vahused vood. Tuksu, mu süda, kuulata sääl Kaebades kaob pasuna hääl. Kalamees mängib, kaugele kõlab Lauluviis orus, mäel.
107
Süda mul lõhkeb! Oh kuis veel kõlas Viimast kord hellalt armsama hääl. Südames valu, armsamast kahju, Suud suruksin ta huulede pääl\ Õilmetes seisis võsa ja niit, Ööbik see laulis lustilist viit. Kalamees mängib, kaugele kõlab Lauluviis orus, mäel. Rootsi rahvalaulu järgi A. Alver.
149. Shksa viis.
Leidis nõmmelt poisike Kibuvitsa lille, Oli noor ja kaunike, Tuli joostes poisike, Vahtis kummargille. Mis sa vahid, poisike, Kibuvitsa lille? Ütles poiss: ma murran sind, Kibuvitsa lille! Ütles lill: ma nõelan sind, Kui ei jäta rahul’ mind. Ajad nutupilli, Ülemeelne poisike, Ära kisu lille! Murdis siiski poisike Kibuvitsa lille: Pani vastu lilleke, Nõelas poissi vahvasti, Ei saand temast üle; Oh sa kuri poisike, Miks sa murdsid lille! J. W. v. Goethe järgi K. Malm,
108
150. Ungari rahvaviis.
Lepatriinu, oi lepatriinuke, Ei ma küsi, millal tuleb kevade, Ei hooli, et sa iga ennustad, Ütle vaid, mil kohtan kallimat.
151. Ligadi-logadi sõitsin ma Kord oma uue vankriga, Küll ülespidi mäe, Küll allapidi mäe, Nii et tolmupilv käis üle pää. Mull’ vastu tuli neiuke Ja astus tee päält kõrvale. Tal puna oli palg Ja kerge oli jalg, Ning seisma jäi minu noorukene sälg. Ma neiu sülle haarasin Ja vankri pääle vinnasin. Ma musu võtsin naks Ja tahtsin saada kaks, Sain vastu kõrvu pliks ja plaks. Ligadi-logadi sõitsin ma Siis edasi uue vankriga Küll ülespidi mäe, Küll allapidi mäe, Kuid enam ma neiukest suudlemaü läe.
109
152. Lossides krahvidel pulmad on hoos, Kus mõrsjal on kroonitud pää, Sääl voolamas šampanja, viin ja šartröös, Kuid südamed külmad kui jää. Siis meeleldi maanteel ma tantsin, Kus metsade tormide laul, Seda marulist hulguste valssi, — Tule minuga, neiu, ho-hoi! Tähis on taevas ja kumamas kuu, Kui kristallid säravad nad, Kuid hulgust ei sugugi segamas see, Kui mõrsjaga teed astuvad. Siis meeleldi maanteel ma tantsin jne. Ei hulguse armastus tooruseks lä’e, Tal süda on puhas ja prii. Ka tema võib armsamat kallistada Ja õnne tal näidatagi. Siis meeleldi maanteel ma tantsin jne. Üksi rändan siin ringi kui põlat pajats, Mul südames kurbuse joon. Kuid mõrsjaga olen kui ööbiku paar, Hüüab elu meil: õnne teil toon! Siis meeleldi maanteel ma tantsin jne. Soome keelest B. Janno.
153. Lossis, nimega Gradesko, Kaugemal kui Temesvar Istus vahva vürst Bibesko, Serbia hall hospodar.
110
Mida tegi vürst Bibesko, Serbia hall hospodar, Lossis, nimega Gradesko, Kaugemal kui Temesvar? Slivovici jõi Bibesko, Serbia hall hospodar, Lossis, nimega Gradesko, :,:Kuni purjus oli vaar. Saksa keelest.
154. M. Saar.
Lumi tuiskab, mina laulan, Laulan kurba laulukest. Lumi keerleb tuule-hooga, Minu süda valudest. Lumi tuiskab, mina laulan, Laulan kurba laulukest. Lumi kogub aia ääre, Valu minu südame.
155. B. Päts ; M. Saar.
Läksin metsa hommikulla, Vara enne aoaega. Metsa äärest põllu peenralt Leidsin siku sarvekese. Sepakene, vellekene, Tegi sarvest tutulutu, Lausus juure tarku sõnu,
111
Hakkas sarve ajamaie. Lutusarve hele kõla, — Kus ta oli kuuldanessa: Üle roode Rootsimaale, Üle piiri Poolamaale! Kuningas jäi kuulamaie, Hõbe mõõka mõtlemaie, Pikka piiki peatama, Sõda servi seisamaie! Rahvalaul.
156. Rahvaviis.
Lätsi küllä kükäkillä, Aita aia hargikilla; Näksi liikma tarõ poolõ, Illu liikma läve poolõ. Krõõt, mu kulla kabõhõnõ, Ava mullõ ussõkõsta, Et saass sinno üsätädä, Veediikõnõ mutsötada. Krõõt, mu kulla kabõhõnõ, Ava õs mullõ ussõkõsta. Pajat läbi tossumulgu: „Kasi kodo, karätsura! Innemb mia maka kivi kõrval, Innemb mia maka kannu kõrval, Kui üte halva poisi kõrval, Kivi ei kisu, kand ei kaku.“ Näksi liikma kodo poolõ, Süä oli haigõ, miil oli hallo. Miä sääl tetä, kui sai pettä. Setu rahvalaul.
112
157. A. Läte ; L. Helisalu.
Maarahva, talupoege vaba maa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Mis keegi künnab, külvab — lõigaku, Tööd ainult omaks hõigaku. Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Tööliste, meremeeste vaba maa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Mis iial keegi loob siin vaevaga, Või randa juhib laevaga, On kõigile. Jää vabaks sa! Töö, mure, laulu vaba kodumaa, Jää vabaks sa! Jää seisma sa! Kus kohal iial taevakaartega Või meredega, saartega Maa ühineb, jää vabaks sa! H. Visnapuu.
158. Magus Mai on jälle tulnud Meile kena kuuega, Linnud, lilled ligi toonud; Ehtes õielooriga! Oh, kes oskab Maie mõnu Hästi üles rääkida? Kes see mõistab Maie andeid Paremini pruukida? Kir’ku-härra, köstri-isand, Maie rõõmust ilma nad:
113
8
Kibedasti kirjutama Kitsas kambris peavad. Peenikene linnahärra Jääb ka Maie musuta: Kivimajas kuumas elab Ilma Maie iluta. Künnipoiss näeb üksi kaugelt Maie ilu igapäev, Siiski suud ei saa tall’ anda, Teda seob töö ja vaev. Karjapoisi põli parem Mõnest miljonärist veel: Ta käib Maie käe kõrval Õnnerikkalt päeval, ööl!
159. Rahvaviis.
Ma kõndisin vainul ja nägin üht neiut, Kes oli nii ilus ja helde ta meel. Oh oleks ta minu, ma kiidaksin teda Ja laulaksin talle üks kiituselaul: :,: „Puurattad, puurattad, :,: :,: Kaskaisad, kaskaisad, :,: Aisad." Ma kõndisin vainul ja nägin üht neiut, Kes oli nii ilus ja helde ta meel. Oh oleks ta minu, ma kiidaksin teda Ja laulaksin talle üks kiituselaul: :,: „Saarkõdarad, saarkõdarad, :,: :,: Tammredelid, tammredelid, :,: Redelid."
114
160. A. Kapp.
Ma kõnnin hilisel õhtul Veel üksinda metsateel.. . Tuul kahiseb puude ladvul Ja lehed langevad eel. Ma kõnnin hilisel õhtul Veel üksinda metsateel, Ja kaugele nooruse ra’ale Veel tagasi mõtleb mu meel: Ma tundsin üht ilusat neidu Ja südant, mis puhas kui kuld, Ja säravaid silmi ja huuli Ma tundsin... ja rinna sees tuld. Ja suurt ja sügavat õnne — Tuld, armastust tundsin ma! ... Ja ilma ja inimesi Ma tundsin viimati ka ... Ma kõnnin hilisel õhtul Veel üksinda metsateel — Tuul kahiseb puude ladvul Ja lehed langevad eel... K. E. Sööt.
161. E. Võrk.
Ma lillesideme võtaks, Sind köidaks sellega, Sind köidaks sellega ühte, Oh õnnetu Eestimaa!
115
Ma taeva sina võtaks, Võtaks päikese särava, — Võtaks eha, võtaks koidu, Sind köidaks sellega. — Ja armastuse ma võtaks, Võtaks truuduse, aususe ka Ja köidaks sellega ühte, Sind, kallis kodumaa! Ja vere sideme võtaks, Võtaks venna südame ma Ja köidaks sellega ühte, Sind, õnnetu Eestimaa! Juhan Liiv.
162. O. Merikanto.
Ma lookeste lendamist kõrgele vaatsin All orus üksi mure sees, Säält tusased pilgud pilvisse saatsin Ja vaevlesin kurbuses, silmad vees. Kuid õhtu jõudel, kui pilvede alt Lõod lendasid koju ülevalt, Siis mured udus hämarik viis, Ma koduoru rahu tänasin siis. Y. Veljola järgi.
163. Ma läksin metsa kõndima Ja linnupesi otsima. Ai tunkas-tunkas, tulevaleras See enneaegne armastus Ei ole muud kui kurvastus.
116
Sääl linnupesi otsides Ma leidsin poisi põõsa alt. Ai tunkas-tunkas jne. Ma vaatasin teda silmaga Ja keerasin teda orgiga. Ai tunkas-tunkas jne. Ta päälmine külg oli päevitand Ja alumine külg oli hallitand. Ai tunkas-tunkas jne. Ma võtsin poisi õlale Ja viisin Emajõele Ai tunkas-tunkas jne. Sääl küürisin teda liivaga Ja vana luuakontsuga. Ai tunkas-tunkas jne. Siis loputasin viinaga Ja kuivatasin kotiga. Ai tunkas-tunkas jne. Siis võtsin jälle õlale Ja viisin Tartu laadale. Ai tunkas-tunkas jne. Sääl vahetasin varsaga Ja kolme kirju koeraga. Ai tunkas-tunkas jne. See varss oli ühe silmaga Ja koerad kolme jalaga. Ai tunkas-tunkas jne. Sest, poisid, teie kuulete, Kui odavad te olete! Ai tunkas-tunkas jne.
117
164, Ma mäletan üht kenat laulu Kevade öösel kõndimas, Sest seda laulis mulle armsam, Kui lauluga mind tervitas. Jah, seda laulis mulle armsam, See oli ilus laul! Nüüd on ju talv ja loodus unes, Ei kuule laulu enam ma, Sest minu kallim teistes piires, Ei mulle iial laula ta. Kuid laul see jäädvalt seisab meeles, See oli ilus laul!
165. Ma mäletan, kui karjas käisin Kord naabri Mannikesega, Siis ma juba välja paistsin Küll õige kavaleerina. Meil ühes kotis leib ja silk, Ja Manni laulis nagu kilk: „Oh, Jaanike, kui sirgume, Siis kahtlemata abiellume." Mann hoidis lambaid, mina sigu, Ja naabri talu vasikaid. Kui leidsime üksteisel vigu, Siis näitasime rusikaid. Mann sõimas mind: „Sa oled konn, Üks pisikene poisipõnn!" Ma ütlesin: „Oh Mannike, Sa pühi puhtaks oma ninake!"
118
Siis nühkisime koolipinki, Ja õppisime aabitsat. Mann kandis taskus juba minki, Ja pruukis puudrit lõhnavat. Üks aitas üht’ ja teine teist, Ei kumbki kinni jäänud meist. Ma võisin juba märgata: Mann õppis mulle silmi tegema. Nüüd on need armsad ajad läbi, Mann linna läks tudeerima. Ja vastu tulles on tal häbi Ka mulle tere ütelda. Ei enam juttu tee ta sest, Ta kannab värvimütsikest. Nüüd on tal teine taktika Ja tubli ülikooli praktika.
166. Saksa rahvaviis.
Ma nägin orus lillekest, Mis valge-punane. Ei seda lille enam näe, Sest valu kipub südame, Mu vaese südame. Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan, miil’ saan su õitele? Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan su õitele? Mu lille juure laske mind, Niisugust polegi! Ta pärast nutan pisaraid Ta ette langen põlvili,
119
Ma langen põlvili. Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan, miil’ saan su õitele? Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan su õitele? Ja kui ma olen surenud, Ja närtsind lilleke, Siis tooge lillekene ka, Ma palun, minu hauale, Mu juure hauale. Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan, miil’ saan su õitele? Oh lilleke, oh lilleke, Miil’ saan su õitele? M. Veske.
167. J. Aavik.
Ma olen karjapoisike Ja vaatan mäelt kaugele: Siit näen ma palju talusid Ja kirikute tornisid. Ma karjapoisike! Siit vaatan mina metsa pääl’, Kust kõlab kaunis linde hääl, Siit vaatan üle heinamaa Ja üle nurme, nõmme-maa, Ma karjapoisike! Küll uhke on siin üleval, Kui sõuab tuul siit tuhinal. Las’ tuul küll kõvast’ lõõtsuda, Ma laulan ikka rõõmuga, Ma karjapoisike!
120
Kui mustaks läheb taevatelk Ja vihma kahab, kärgib välk, Siis hüüan ma: „Välk, puut’mata Mu isamaja jäta sa!“ Ma karjapoisike! Kui kuri maailm igal pool Mind ähvardaks kui piksenool, Siis hüüan vastu valjusti: „Mind, kurjus, jäta rahule!“ :,: Ma karjapoisike! :,: M. Veske.
168. :,: Ma olen postimees! Tra-ra! : :,: Ma olen väike postimees. :,: Tra-ra, tra-ra, tra-ra! :,: Mis tahab postimees? Tra-ra! : :,: Mis tahab väike postimees? :,: Tra-ra, tra-ra, tra-ra! :,: Üht kirja teile toon! Tra-ra! :, :,: Üht armast kirja teile toon! :,: Tra-ra, tra-ra, tra-ra! :,: Ma tänan postimeest! Tra-ra! :, :,: Ma tänan väikest postimeest! :, Tra-ra, tra-ra, tra-ra!
169. Ma saeveskis täna Nii väsind istusin, Ja jooksva vete mängu Ja rattaid vaatasin.
121
Ma panin kui pool unes Ka saage tähele, Kuis paksust pakust läbi Ta lõikas rutusti. See pakk kui elav oli Ja valust vabises. Ta kiiksus, kääksus ise Ja tasa kõneles: Sa oled õigel tunnil Just siia tulnudki, Su pärast häda sunnil Mind vaevatakse nii. Sest Siin Siis Suil’
pea saab sul käidud ilmas elutee, saab neist laudest tehtud surnukirstuke.
170. J. Simm, ; T. Vettik.
Ma sõuan merel ja sõuan, Üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen Laia lageda mere pääl. Mõnd saart on määratus meres, Mõnd sadamat vilusat. Oma saart aga mina ei leia, Oma unistust ilusat. Ma sõuan merel — ja hõljun, Ja lained need hõljuvad ka, Kõrgel kiiguvad, liiguvad pilved, — Oma saart aga otsin ma. O. Suits.
122
171 Mats alati on tubli mees, Ta kedagi ei pelga; Ei kummarda ta saksa ees, Ei tõmba küüru selga. Ja kui see laul meil korda lä’eb, Ei meie kimpu jää. Kord astus oma pambuga Ta läbi mõisaõue, Saks tuli vastu kärkides Kui kõige kurjem kõue; Ja kui see laul jne. „Kas sina, tõbras, parunit Ei enam tunda taha? Või on sul munad mütsi sees, Et müts ei võtab maha?“ Ja kui see laul jne. Mats võtab mütsi maha küll, Siis seisab müts tal põues; See sünnib toas, kirikus, Kuid mitte mõisaõues. Ja kui see laul jne. Mats alati on tubli mees, Ta kedagi ei pelga; Ei kummarda ta saksa ees Ei tõmba küüru selga. Ja kui see laul jne. A. Beinvald.
123
172. Rahvaviis.
Ma vaatan paadist kiikriga, Kui kaugel seisab Saaremaa. Ei ilusam ole kuskil maal, Kui suisel ajal Saaremaal. Sääl Saaremaal ei kasva muud, Kui kadakad ja männipuud. Ei ilusam ole jne. Mu pruut on valge nagu tui, Ma nägin teda mullu sui. Ei ilusam ole jne. Tal mustad juuksed, valge kael Ja kaela ümber sametpael. Ei ilusam ole jne. Ma rüüpan merest soolast vett Ja räägin kallimale tõtt: Ei ilusam ole jne. Kui tahad mulle naiseks hakata, Pead Saaremaale tulema. Ei ilusam ole jne.
173. M, Saar.
Meelitagu teisi mehi Võõras rada võimuga, Mulle meeldib minu mõrsja — Armas, kallis kodumaa. Vaata, kuis ta kulmu ehib
124
Õitsev rukkilille pärg; Pärjas särab pärli-ehe — Hommikune kastemärg. Ja kui talve valjus sunnib Pärga ära panema, Siis ta katab enda kauni Hermelini mantliga. Hõiskab aga koidu tõusul Ööbik lahke lauluga, On meil uhke pulmapidu Üle terve Eestimaa! Meelitagu teisi mehi Võõras rada võimuga, Mulle meeldib minu mõrsja, Armas, kallis kodumaa! K. E. Sööt.
174. M. Saar.
Meie Leenikene tantsib, Tantsib tundega, Tantsib ööd ja tantsib päevad Väsimuseta. Kus on ümbruskonnas pidu, Pillerkaar või pall, Sääl ta esimeste seas, Keda ootab trall. Tantsi, tantsi, Leenikene, Tantsi, mis sa võid! Tantsisid sa kingad läbi, Kaunimad veel tõid. Sinu isa kõige rikkam Terve valla sees:
125
Tal on raha, sul on aega — Tantsi mitme eest. Üksi vaesed neiud jäävad Kodukoldele: Kudumine, ketramine Neile kohane. K. E. Sööt.
175. Rahvaviis.
Meil aia äärne tänavas, Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me, lapsed, jooksime. Kus ehani ma mängisin Küll lille, rohuga. Kust vanataat käe kõrval mind Tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis Ta kombel vaadata. „Laps, oota," kostis ta, „see aeg On kiir küll tulema!" Aeg tuli. Maa ja mere pääl Silm mõnda seletas, — Ei pool nii armas polnud sääl Kui küla tänavas! L. Koidula.
176. Meil käib üks ringilaul Siin ümber üsna kenasti. Kaks kord kaks on neli,
126
Oh, laula, armas veli! Las’ edasi, las’ edasi, las edasi! Oh, armas sõber, laula sa, laula sa! Meil käib üks ringilaul Siin ümber üsna kenasti. Kaks ja kolm on viis, Oh, sõber, laula siis. Las’ edasi, las’ edasi, las edasi! Oh, armas sõber, laula sa, laula sa!
177. Soome viis.
Meil tuuled sõnumeid tõivad, Et tormid tõusevad. Siis lained laulu loivad, Et purjed paisuvad. Nii, nii, nii, nii merela laulud kõlavad, Nii, nii, nii, nii laulud kõlavad. Kui vingudes tuiskavad tormid, Ja sünge on meri kui öö; Kui mässavad lained karmid, Meil purjeis käimas on töö.^ Siis, siis, siis, siis meil põksuvad südamed, Siis, siis, siis, siis põksuvad südamed. Kui lainete rahutus raugeb, Meil purjeile puhkust toob. Kui päikene loodele langeb Ja kulda laineile lööb. Siis, siis, siis, siis jälle me laulud kõlavad, Siis, siis, siis, siis laulud kõlavad.
127
178. A. Läte.
Meitel oli naabri Juku Eila oma õega; Tema õde ime-hästi Mõistab malet mängida. Jukul poisil kena õde, Neiuke kui linnuke; Mängis mu’ga, võitis minda, Andis tuld mull’ südisti. Et on naabri Juku õde Tuld mull’ annud südisti, Seda alles täna tunnen: Süda läinud lõkkele. K. E. Sööt.
179. M. Saar.
Me kaasiku ääres on mägi, Ja mäe rinnaku all Sääl niriseb allik nii selge Ja puhas, kui helkiv kristall. Kui vaikinud loodus, siis kerkib Me kaasiku ladvule kuu Ja vahib, kui tahaks ta näha, Kas udus vast veel mõni puu. Ja allika vesi see särab, Kui kannaks ta elavat tuld — Sääl sätendab laines kui hõbe Ja kumab kui virvendav kuld. K. E. Sööt.
128
180. Me laulumehed oleme, Eks seda kõik ju tea. Kus saali täis on rahvast Ja plaksutataks vahvast, Laul võidab südame! Noh, ega’s pole muud, kui pinguta: Laul käib üle kõige! Juheirassa, juheirassa, juheirassasassa! Poisid, pangem torud hüüdma! :,:Kus pidu iial peetakse, Sääl näha võite meid. Meil käivad kannud ringi Ja ülendavad hingi — Eks juua või ju veel. Noh, ega’s pole muud, kui pinguta: Laul käib üle kõige! :,: Juheirassa, juheirassa, juheirassasassa! Poisid, pangem torud hüüdma! :,: :,: Kui pidu juba lõppenud Ja kõigil rõõmus meel. :,: Siis keerutame valssi Ja lööme lõpuks tantsu. Tants võidab südame. Noh, ega’s pole muud, kui uhahhaa, Tants käib üle kõige! Juheirassa, juheirassa, juheirassasassa! Poisid, pangem jalad valmis. :,:
181. Me oleme mehe kui mõtsapulli, Oru Jaagu halli härja! Ei me karda kangeida Ega pelga pettijaida,
129
9
Ei me kauple kopikilla, Ega tinkle tinga pääle: Kangel me kaela kääname, Petjil pähe peksame! Me oleme mehe kui mõtsapulli, Oru Jaagu halli härja!
182. K. A. Hermann.
Me teretame kõiki nüüd lauluga siin, Me rinnus voolab vahutav rõõmude viin. Ei aset pole muredel, hädadel sääl, Kus helisemas lauljate sütitav hääl. Oh tere, lauljad! Oh tere, kuuljad! Kõiki teid teretan, kes keelitsend! Oh tere, isa! Oh tere, ema! Tere, tere, õde ja vend! Tere, metsad, orud ja mäed! Tere, laulu, looduse väed! Tere, lahke, sõbralik meel, Kõigile, kõigile tere kord veel! K. A. Hermanni järgi.
183. Metsa läksid sa ja metsa läksin ma, Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. Trilla-la ja tralla-la Ja metsa läksid kaks karujahimeest ka. :, Püssi võtsid sa ja püssi võtsin ma, Ja püssi võtsid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. 130
Karu nägid sa ja karu nägin ma, Ja karu nägid kaks meest korraga. Trilla-la jne. Karu lasksid sa ja karu lasksin ma, Ja karu lasksid kaks meest korraga. Trilla-la jne. Nahka võtsid sa ja nahka võtsin ma, Ja nahka võtsid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Naha müüsid sa ja naha müüsin ma, Ja naha müüsid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Raha said sa ja raha sain ma, Ja raha said kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Kõrtsi läksid sa ja kõrtsi läksin ma, Ja kõrtsi läksid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Napsu võtsid sa ja napsu võtsin ma, Ja napsu võtsid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Purju jäid sa ja purju jäin ma, Ja purju jäid kaks meest korraga. Trilla-la jne. Koju läksid sa ja koju läksin ma, Ja koju läksid kaks karujahimeest ka. Trilla-la jne. Peksa said sa ja peksa sain ma Ja peksa said kaks meest korraga. Trilla-la jne. 131
184. M. Saar.
Mets mühab ümberringi, Ma seisatan lagedal ja mõtlen: Küll armas on elu Siin põhja taeva all. Kui sügav sinav süli End laotab üle maa ... Ja kuuskede õõtsuvail ladvul Käib kohin tuulena. Ja metsa puude varjul Kui heljuks õnne aim, Kui laulaks lõputa laulu Me kaitsja põhjavaim. M. Heiierg.
185. E. Grieg.
Mets seisab üksi orus, Ta kurvas südames On vaikind linnu laulud, öö tukub lehtedes. Nüüd tuhat aastat juba Ta sonib magamas, Püüd unenäoks muutund, Võim uduks hangumas. Mets seisab oru põhjas, Aur tõuseb ülesse, Ning päiksekiired kurtes Teed ots’vad südame. E. Enno.
132
186. Me võidukannu tõstame Ja laulu rõõmul hõiskame! Oo, tervist, poisid kangemad, Teil tervist laulame! Kui võit on kätte võidetud, Siis au ja kiitus teenitud! Oo, tervist, poisid kangemad jne. Kui tulevad taas võitlused, Siis sammume me võiduteed! Oo, tervist, poisid kangemad jne.
187. K. Türnpu.
Midagi helendab, helgib ja tuikab Kaugete kinkude takka, Kaugete metsade takka. Midagi kutsub ja hüüab ja huikab Kaugete kinkude takka, Kaugete metsade takka. Midagi kutsub ja hüüab ja huikab Taevas sätendab, särab ja selgub Õilmetes aasade kohal; õitseval lõhnaval luhal Tundmatut puhmastes heljub ja pelgub. V. Griinthal.
188. A. Läte.
Miks nii kurb on minu süda, Miks nii mures minu meel? 133
Meel on mures, kurb on süda, Et ma kaugel kodust veel! Võõral maal on uhked linnad, Külad kenad, ilusad, Võõral maal on laiad jõed, Mäed märksa kõrgemad. Aga minu isakodu, Isa tare, kambrike, Väike küla, kink ja oja — Armsamad nad minule! M. Veske.
189. J. Kann j A. Kunileid; R. Tobias.
Miks sa nutad, lillekene, Nupud sul täis pisaraid? Kas sa rasket hingevalu, Hellakene, tunda said? On suil’ Eesti pind ka rääkind, Vaikne öö suil’ teada ann’d Ennemuistsest rõõmupõlvest, Kadund õnnest pajatand? Tõsta pääd, oh õiekene, Koit on saanud isandaks! Oma terad hiilg’valt saadab, Et nad nuttu kuivataks. Kui Üle Oh, õis,
ta lõunavalgust puistab õitsva isamaa, kuis tahame tall’ tänu, siis vastu hõisata! L. Koidula.
134
190. Mina naeran ah, ah, ah, Sinu kord on kaotada! Sega kaardid ja siis jaga Osa igaühele! Kas sa risti ässa said, Emanda ka? Ole vait! Kuningas on paras pala — Kas sa kaardid ära näid? Vana vennas, üle löö, Oli ju pott trump! Kata, kata, kata! Kas nüüd said? Soome keelest A. Daniel.
191. Mingem nüüd! Mingem marssides nüüd! Mingem laande ja lepikusse laulma! Mingem murule, Käigem künkale, Kus on lookeste, ööbikute hüüd, Olgu rõõmsad meil marsil meeled, Hüüdku lahedasti, lõbusasti keeled! Olgu rõõm, Olgu rõõm see, mis juhatab meid nüüd! K. A. Hermann.
192. IC. A . Hermann.
Minge üles mägedele, Tuule õrna õhule!
135
Vaatke alla oru põhja Üle lille hiilguse! Vaatke, kuidas oja keerleb Läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: Ilus oled, isamaa! Vaatke, metsad pilve poole Tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kuidas kaasik kohab Lõhnavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läik’vad Metsas virvendusega! Ja siis hüüdke üle metsa: :,: Ilus oled, isamaa! :,: Vaatke, rohke rukis häilib Uhke nurme nõlvadel! Tõuvili tõotab anda Rohket saaki sügisel; Viljapuude okste otsas HiilgVad anded iluga. — Ja siis hüüdke üle nurme: :,: Ilus oled, isamaa! :,: Vaatke karja lustipidu Leherikkas lepikus! Kuulge karjalaste laulu Vastuhelkjas võsikus! Vaatke, kuidas kõrgel võlvil Taevas helgib sinaga! Ja siis hüüdke taeva poole: :,: Ilus oled, isamaa! :,: M. Veske.
136
193. Rahvaviis.
Minu isamajakene Linnupesa sarnane; Sest ma nii kui linnukene Igatsen ta järele. Selge allikas sääl jookseb, Säält ma lapsepõlves jõin; Haljas koplis paju sirgub, Säält ma pajupilli tõin. Kena sirge kask sääl kasvab, Temast magust mahla sain; Õunapuu sääl aias õitseb, Sügisel säält õuna sõin. Vaikne, kena kohakene, Kõige kallim surmani — Armas isamajakene, Minu meeles alati! M. Körber.
194. A. läte.
Minu isa ütles mulle: „Prii on jälle meie maa, Prii on jälle meie rahvas, Armas poeg, sest rõõmusta!“ „„Kuidas priius meile tuli, Ütle, isa, minule ?““ Isa ütles: „Priius tuli Kui see koidu täheke.
137
Priius hakkas meile paistma Kui see kume vara koit; Priius hakkas helendama Kui see lõkkev koidu loit. Priius tõusis kui see päike Koidu kuldse kaisu seest. Orjapõli puges ära Kui see udu päikse eest.“ Mina uuest isalt nõudsin: „„Kas meilt priius jälle kaob?““ Isa kostis: „Ei ta kao; Priius tõuseb, orjus vaob. Võivad ohjad jõge hoida, Kui ta kohab kevadel? Kes võib priiust paelu panna, Kui ta paisub paistusel? Kes võib meie metsal’ hüüda, Kui on käes kevade: Kaasik, ära aja kasu, Lepik, ära lehitse! Kes võib orasele hüüda: Ära võrsu, võsu sa! Kes võib haljal’ aasal’ hüüda: Ära hakka õitsema! Kes võib tõusjal’ päeval’ hüüda: Veere jälle tagasi! Teda pilv küll varjab vahel, Aga päev on ometi! Aleksander andis käsu: „Priius, paista Eestimaal!“ Priius Eestimaal siis paistis, Jäägu paistma igal a’al.“ M. Veske.
138
195. Rahvaviis.
Minu kallis isamaja, Ikka mõtlen ma su paal’, Kui ma mõtlen, tuleb silma Rõõmu silmavesi tääl. Kallis väike, vaikne maja Kena metsatuka sees; Võiksin ma sind järjest’ näha, See mul mõlgub südames. Õunapuud, kus küljes õunad, Aknast tuppa paistavad;^ Vaargamarjad, sõstrapõõsad, Kõik mu meeles seisavad. Unenägudes ma sõuan Veiste rangis tiigi pääl! Laudilt kanapesa leian — Äratab mind kuke hääl. Sinu kaevust ammutades Oma janu kustutan; Kapsataime päevaloodes Külma veega kosutan. Millal näen su hooneid paistvat Õitsva õunapuude seest? Millal pääsukesi lendvat Pesasse ja pesa seest? Millal kuulen rõõmsaid lapsi Küla õues kiikavat? Perenaisi kanu hüüdvat, Tallekesi määgivat? 139
Kui mind Jumal jälle aitab Oma isa külasse, Siis see mull’ veel kallim näitab Olevat kui ennegi. Kallis sündimise ase, Jää mu surmapaigaks ka! Võta oma mulla sisse Viimaks mind ka hingama! J. I7. Jannsen.
196. Böömi rahvaviis.
Minu Tonn, Minu õnn, Südame rõõmu kann; Valu hind, Laululind, Armastan sind! Kuis on kõik mu pääle kadedad, Et sa mind armastad; Õnne nad ei keegi sinult saa, Tüliks neil ma. Kuule, Tönn, Kallis kann, Varsti su naiseks saan; Äike sa, Päike ka, õnnelik ma! Teiste kiuste siin ma püüan sind, Armastus ajab mind, Teiste kiuste sulle lähen ma, õnne siis saan. J. Tamm.
140
197. L. Koidula; K. A. Hermann; J. Kappel.
Mis laululaine lahkesti, Ööpik, ööpik! Käib kullakeeli südame? Ööpik, ööpik! Vait vainud, puud ja põõsastik, Mis hõbehelin imelik? Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! Kas kuningaga kevade — Ööpik, ööpik! Sa lootust toonud tagasi? Ööpik, ööpik! Mis vait meil seisis salajas, Sul keele pääl on liikumas. Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! All õhkab väli, mets ja maa, Ööpik, ööpik! Pilv sõuab kõrges pilvega, Ööpik, ööpik! Ja koidu poole, häbelik, End kummardamas hämarik. Ööpik, ööpik! Tark Taara linnuke! Üks hõiskehääl, üksainuke, Ööpik, ööpik! Käib läbi kõige looduse, ööpik, ööpik! Ja ohvrikeeli süda ka 141
On pannud põues põlema! Öõpik, ööpik! Tark Taara linnuke! L. Koidula.
198. M. Hermann.
Mis sa nopid, neiukene, Muru-maalta, maimuke? Miks sa laulad õhtul hilja? Vaikind juba linnuke. „Nopin, nopin õnne õisi, Punun pärjaks kallile, Saadan talle tuhat tervist, Elan üksnes temale." Noppis neiu õnne õisi, Punus pärjaks piigake, Köitis lauluks hinge ihad, Pühendas kõik kallile. Anna Haava.
199. Mu akna alla tuli Üks vilets mustlane. Ta võttis kaelast kandli Ja säädis häälele. „Säh, vilets, võta raha. Tee, et saad minema! Ei sinu laulu taha Ma kuulda mänguga." „See raha jäägu sulle," Ta huuled sõnavad
142
,„Ehk kallimat veel mulle Sa palgaks pühendad." Ja enne veel kui vaikis Ta huulil viimne hääl, Üks imehelin kostis, Mäng algas kandle pääl. Ta oskas valust, vihast Ja rõõmust mängida. Ka noore armu ihast Ja õnnest hõisata. Mäng viimaks tasakesi Sääl kõlas lauluna — Ja imekurba viisi Mees laulis ühes ka. Ta mässas häälte vallas, Mu vaimu vangistas, Kui kohav merekallas — Kus lained laksumas. Nii lauldes kokku palmis Ta sõnad viisiga Ja küsis igas salmis: „Kus on su kodumaa?" See laul mind tõmbas kaasa Nii arusaamata, Et kuulatasin tasa Ja nutsin salaja. „See ongi, mis ma nõudsin," Nüüd lausus mustlane, „Et sulatada jõudsin Sul lauldes südame."
143
200. J. Simm.
Mu Eestimaa ja eesti rahvas, Sind kaua kattis orja-öö. Nüüd oled vaba, ole vahvas, Sul heitlemiseks eel on töö! Kodumaa, kosu sa kainena Ja valgusel’ võimsalt vastu tõtta! Lehvi, lipp sinine, üleval Ja karsklasi oma alla võta, Kõik kutsu karskuse aate eest sõtta Siis näeme õnnistust kodumaal. : Sa purusta ju kord need köied, Mis sõlmis sulle alkohol, Siis pärid vabaduse õied On õitsemas meil igal pool. Kodumaa, kosu sa jne.
201. M. Hermann.
Mu isamaa armas, Kus sündinud ma, Sind armastan ma järjest’ Ja kiidan lauluga! Ei seedrid, ei palmid Ei kasva me maal; Meil siiski kenad männid Ja kuused, kased ka. Ei hõbedat, kulda Ei leita me maal; Meil viljakandjat mulda On küllalt igal pool. 144
Oh õitse veel kaua, Mu isade maa! See maa, kus palju vahvust Ja vaimuvara ka! Su hooleks end annan Ja truuks sulle jään Nii kaua, kui kord suren Ja oma hauda läe’n! Fr. Kulbars.
202. A. Kunileiä.
Mu isamaa on minu arm, Kel südant annud ma. Suil’ laulan ma, mu ülem õnn, Mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mu rõõmsaks teeb, Mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, Ei teda jäta ma, Ja peaks sada surma ma Ta pärast surema! Kas laimab võõra kadedus, Sa siiski elad südames, Mu isamaa! Mu isamaa on minu arm, Kui tahan puhata, Su rüppe heidan unele, Mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, Mu põrmust lilled õitsevad, Mu isamaa! Koidula.
145
10
203. J. Kapp ei.
Mu isa oli reisimees, Ma tahan olla ka; Nii kui ta reisis, on mu sees Suur himu reisida. Teekäigu pääl ja reisides On ikka rõõmus meel, Hää tervis, rahu südames Ja rõõmsalt laulab keel. Trara, trara, trara jne. Mispärast ruttab ojake Nii kiirelt läbi maa? Et tema laine merevees Saaks vabalt liikuda. Mispärast tõttab linnuke Nii rõõmsalt lõunasse? Et reisi-ihke temale On loodud hingesse. Trara, trara, trara jne. Ja minu rinnas elab tung Ning hüüab õnne-aim: „Su hinges vabas leekimas, On jumaline vaim!“ Nii rändan siis ka minagi Mul ikka rõõmus meel; Ma rändan läbi metsa, maa Kui elu jätkub veel. Trara, trara, trara jne.
204. Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laulu kuule sa!
146
Su kalli ihade õrnem hääl Sind soovib ärata! Oh näita ennast, ma ootan siin, Kui ütled ei, on mul raske piin. Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laulu kuule sa! Mu kallim üleval kambris sääl, Oh tule alla sa! Kas mõtled tänase päeva pääl’: Suil’ õnne soovin ma! Nii kuumalt tuksub mu süda Suil’ Et laulan varasel hommikul: Mu kallim üleval kambris sääl, Oh tule alla sa! Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laul on otsas ka! Ja kui sul ikka veel uni on hää, Siis lähen koju ma. Laul kindlasti oleks teind rõõmu suil’, Kui magasid läbi, siis kahju küll! Mu kallim üleval kambris sääl, Mu laul on otsas ka!
205. Mu kodune kohake, kena ja vaik Ja ehitud õitega, ilusam paik, Kus puhub nii lahkesti kosutav õhk, Kus pesitab rahu ja lillede lõhn Oh kodune kohake, kena ja vaik, Oh kodune kohake, ilusam paik. Mu koduse kohakese haljuse sees, Kus õitsevad lilled, nii maa pääl kui vees, Võib puhata kaunisti küngaste pääl 147
Ja lahkesti laulda, et heliseb hääl: Oh kodune kohake, kena ja vaik, Oh kodune kohake, ilusam paik. Mu koduses kohakeses elasin ma Nii mureta mängides nooruse a’a; Ei tunnud sääl kurvastust kunagi meel, Ei kaevanud kurtes mu lapselik keel. Oh kodune kohake, kena ja vaik, Oh kodune kohake, ilusam paik. Mu koduses kohakeses toominga all Ma tahaksin hingata isade maal, Mil minust jääb maha kord raskuste ilm Ja rahus läeb kinni mu kustuja silm. Oh kodune kohake, kena ja vaik, Oh kodune kohake, ilusam paik! K. A. Hermann.
206. Mu neiu on pahane Ja nukker kui nott, Sest et ma nii vaene Kui kirikurott. Kui kosjas tal käisin. Siis: „välja pankrott!" Ta karjus, sest kerge Mu rahade kott. Ja sisse siis sammus Sääl Oriku Ott, Tal keha nii jäme Ja lõua’1 suur lott. 148
Mu neiuke vastu Tal vadis kui rott, Sest Otil on raha Täis kole suur kott. Ja minake pahane Ja nukker kui nott: Küll ilmas teeb imet Suur rahade kott. (?. Õis.
207. Mu süda on sinu, mustlaspeiu, Kui kõlab viiul ja sa laulad mul veel! Mu süda on sinu, mustlaspeiu, Sind armastama pean eluteel. Sest su viiuliheli, nagu kudlne viin mind joovastab, Mustlashinge mul pole, on küll süda, mis sind vaid armastab. Mu süda on sinu, mustlaspeiu, Kui kõlab viiul ja sa laulad mul veel!
208. Mull’ lapsepõlves rääkis Mu isa silmaveel: Kuis eesti rahva vaimu Nad riisund vaenu teel. Kuis eesti rahva vaimu Nad muljund mudasse, Kuis rahva raskel koormal Nad heitnud hädasse.
149
Sääl nukraks läks mu süda, Hääl hüüdis härdasti: Oh Taara muistsed tuuled, Oh tõuske elusse! Nüüd isa magab mullas Ja meheks sirgund ma, Ei taha kurbuskeelil Nüüd enam kaebada. Ma Taara tammikutes Veel kuulen kanget häält, Kõik ennemuistsed tuuled Veel pole kadund säält! G. R. Jakobson.
209. Mul oli ilus isamaa, Kus koit mul kumas kullala, Sääl kasvas kõrge tammepuu, Ja lehtis laulis linnusuu — Isade maast, armsamast a’ast! Ja kui ma tulin Küll paistis sääl Kuid siiski olid Sääl rõhutud ja
võõrsile, ka päevake, südamed rauased —
Jäine ja külm oli sääl ilm! Sääl lõõris ka üks laululind, Ta armul’ meeliteles mind, Kuid võõras oli mull’ ta keel, Mull’ vastane ta mahe meel: Kodu, sa nüüd — olid mu hüüd!
150
Ja kui siis sinu tamme all Ma kuulsin laulu liikuval, Uus arm mul rinda sigines, Mis kustund võõrsil rännates: Isade maa, kallim mull’ sa! M Lipp.
210. Mul ukse küljes väike kell, Mis sageli on ärevil. Ta heli mitmeviisiline: Kord kõlab vaikselt, valjumalt, Kord õrnemalt, kord karmimalt —• Nii, kuidas keegi külaline. Siis, kui veel armastasid mind, Ma kella häälest tundsin sind; Kui seisid väljas ukse. taga, Kell helises nii tundliselt, Nii tungivalt, nii kirgiiselt, Et värisema kippus süda. Nüüd pääle selle tihtigi Jään kella kuulma õhtuti, Et nõnda heliseks veel tema, Kuid asjata jään ootama Ja valuga nüüd märkan ma, — Mind oled unustanud sina. Ehk kellake küll päeval, ööl, On uksel helisemas veel Ja sisse lasen külalisi, Kuid sarnane tal pole hääl, Mis sünnitas kord armu väel Oh, kallim, sinu tuksuv käsi! 151
211. Mul mõttes on üks ainuke, Üks kallis ainuke, Oh kui ma selle piiga saaks: Ta on nii virk ja viisakas, Nii viisakas, Ma elaks Eedenis. See tütarlapse tõesti Ma kosiks endale! Tal ala lahke meeleke Ja nägu kui üks maalike, Kui maalike, Ja silm kui tuluke. Ja kui ma teda kaugelt näen, Lä’eb puna palgesse Mul süda hakkab hõiskama Ja vesi veereb silmasse, Mul silmasse: Ei tea mis lugu see? Veel reede õhtu vainu pääl Ta küsis minu käest: „Oh ütle mull’, mis viga sul? Ei õige lugu ole sul? Ei ole sul?“ Ma ohk’sin kõigest väest!
212. P. Tammeveski.
Mul valutab süda ja valutab maks, Oh kuidas ma kallimat näha küll saaks; Ta elab sääl teiselpool järvede vee :,: Ja sügav ning kauge ta juurde on tee :
152
Ma ehitaks paadi ja sõuaksin siis Ta juurde nii kuidas on peigmehe viis, Kuid puuduvad lauad ja puudub ka saag, :,:Kuis nendeta ikkagi ehita’ saad.:,: Kui oleks mul tiivad, et lennata saaks, Ei kauemaks enam ma ootama jääks, Kuid tiivu ei ole, sest lind pole ma, :,: Seepärast ta juurde ei lennata saa. :,: Kui oleksin kala ja saaks ujuda — Pea teiselpool järve siis oleksin ma, Kuid pole ma purik ja pole ka kiisk, :,:Mull’ langenud elus on teistsugu liisk:,: Nii istun ma kaldal ja muret täis rind: Oh kuidas küll saaksin ma näha kord sind, Ei iial mu meelest sa, kallike, läe, :,:Ehk kuigi, võib olla, sind enam ei näe. :,:
213. Mu meelen kuldne kodukotus, Ma sagedast näe und veel sest, Kos õndsa esä kallis katus Mind varjas, väikest latsekest. Mäest alla, mööda kopli veere Ma pallajalu paterdi Ning ringi üle Ridassaare Kaits peokest täis lillesi. Nii Piirikese mäele lätsi, Kos külälatse kiiksive, Kos Märt ja Maie, Aino, Atsi Mo kaugelt joba hõiksive. 153
Sääl pidu pillerkaari leime Ja koplin laia kivi pääl Võileiba, kamakäkki seime, Mis ristiema jagas sääl. Ja vahest ka veel ikki saime, Kui pajupill meil katski läits Või varba vastu kivi leime, Või karmani seest katte väits. Nüüd lännu igavesti, minnu Ne armsa aja ammugi. Me latse nagu essind linnu Kik ilmalaanen laiali. Ja mets ja maa saand teisemasse, Ja mägi muutnu hoolsa käe, Ning koplisse om kasvand kase — Kuid mälestus ei meelest läe... A. Rennit.
214. K. Collan.
Mu meeles seisab alati Mu hiilgav isamaa, Kus rahvas vaikne, südamlik Ja lootuses nii kannatlik: Mu armas, kallis maa! Kuis kostab kukulinnu hüüd Ja metsad kohavad, Ja orud rahus hingavad, Kus lehed kaunilt hiilgavad Ja ehad punavad.
154
Veel kõlab keel siin kindlasti, Nüüd vanal põhjusel, :,:Nüüd mäed siin juttu vestavad Ja orud kõnet kannavad Kui tervituse teel. Ja eesti poegist tunnistab Nii kõlarikas hääl; :,:Nad vahvad võitjad sõdades Ja käivad kündes, külvates, Siin isa pinna pääl. A. Oksanese järgi J. V. Jannsen.
215. Eesti rahvaviis ; M. Hermann ; A. Läte.
Muru Hansu ainus ingel, kaasike, Ilus kui see õiekene, kaasike! Tasane kui tuvikene, kaasike, Seisis seitsme venna keskel, kaasike! Seitse venda, seitse peigmeest, kaasike, Seitse aastat hädassagi, kaasike! Hädas kaks kord seitse aastat, kaasike, Kui ju paljud kosjas käisid, kaasike! Oh mu armas isakene, kaasike, Oh mu hella emakene, kaasike! Laske kosjad välja sõita, kaasike, Ma võin sigu, lambaid sööta, kaasike! Kui saab kolm kord seitse aastat, kaasike, Siis las’ kosjad sisse sõita, kaasike! Rahvalaul.
155
216. Mustlasviis ; O. Merikanto.
Mustlaseks ma olen sündinud, Kodutuna ümber hulgun nüüd. Millest looduslapsel hoolida, Kui vaid vabana saab olla ta! Küsitakse: Miks sa hulgud nii? Seda ma ei tea isegi! Rändav lind vast kostab sellele, Taevatäht võib anda vastuse. Lilled ei koo riideid omale, Viljasaagist lind ei muretse, Küll neid hooldab Isa taevane, Kes ka toitu annab minule. Soome keelest Jaan Kangilaski.
217. Mu süda mul kerkib ja keeb, Mind otsata rahutuks teeb — Mul okkad ja ohakad ees, Ma olen üks õnnetu mees. Nii Jõe Kui Üht
kurtis ja kaebas ta sääl kaldal, kus kalmud vee pääl. vagusi mõttesse jäi, pilti vee pinnal ta nä’i:
Üht neiut kui taevalik ilm Tõi ette ta unistav silm, Kuldkannel tal kõlises käes, Nii istus ta lainete väes.
156
Ta laulis: „Kõik maapäälne arm On kaduv ja tühi kui põrm, Arm üksi veevoogude sees, Oh tule mu juurde, sa mees! Sind ootavad teenijad all Veetemplis, kus särab kristall: Sääl kullast ja hõbedast puud, Sääl annan ma, noormees, suil’ suud!" Sääl unustas unistav mees: Suur voli vist voogude sees, — Küll ilmas on häda ja piin, Vee vilus, oh lõbus on siin! „Ma tulen, ma tulen, oh neid! Mu õnnelik, õnnelik leid, Kes südame nooreks mul teeb, Sest vesigi kohab ja keeb.“ Neid tõmbas ta kaenlasse säält Ja kadus veevoogude päält. Vee lainetes näha on ring, Kus kadus see õnnetu hing!
218. A. Kapp.
Mu süda, see on meri, Kui meri mässab ta, Kust mitu, mitu tuisku Käib üle tormiga. 157
i
Mu süda, see on meri, Mil sada sügavust, Mis peidab oma põues Küll tuhat saladust. Oh meri, sala, sügav, Millal kord mõistan sind, Kus selgib sinu peegel Ja vaikib, vaikib rind? Oh süda, oota, oota, Kui tuleb õhtuke: Kõik selgib kulla ehas Ja sa saad rahule! Mu süda, see on tuli, Kui tuli miilab ta, On sada, tuhat leeki, Mis tõuseb korraga. Mu süda, see on tuli, Mis õhkub ülesse, Kord lainetab kui laava, Kord mattub tuhasse. Oh tuli tujuline, Millal kord lahtub laav? Mil kustub kuumus kire Ja vaibub valuhaav? Oh süda, oota, oota, Kui tuleb õhtuke, Kõik selgib ehakullas Ja sa saad rahule! M. Lipp ja K. E. Sööt.
158
219. Uuem eesti rahvaviis.
Mu tammed, mu kodumaa tammed! Te pääle mõtlen ma. Ei näinud teid kaua pole, Ei näha vast iialgi saa. Nüüd mühab maru te ladvus, Ja torm käib üle maa. Mu tammed, taevas võtku Teid vägevalt varjata! Ja põhjamaa poegegi süda Peab kindel olema, Just nagu kodumaa tammed, Kui torm käib üle maa. Kui tammed seisate tormis! Ma tahaksin näha teid, Kuis võitlete tormi vastu Ja taevasse tõstate päid. V. Rosenstrauch.
220. Muud küll käisid kirku teeda, võeoo! Mina käisin karja teeda, võeoo! Muud küll laulsid kirkulaulu, võeoo! Mina laulsin karjalaulu, võeoo! Muud küll kuulsid kirku kella, võeoo! Mina kuulsin karjakella, võeoo! Rahvalaul.
159
221 Mäe otsas kaljulossis Õitses mul üks lilleke, Lossi härra ainus tütar Oli minu armuke. Võtsin õhtul kandle kätte, Sammusin siis lossi pool’. Lossi aken seisis lahti, Minu kallim laulis sääl. Kurvad laulud lõi ta mulle, Kurvalt kuulsin ma ta häält. Aasta pärast läksin jälle Sedasama tut’vat teed. Lossi aken oli kinni, Armuke ei laulnud sääl. Surnuaialt kõlas mulle Tumedalt üks tuttav hääl: „01en lahti ilma vaevast, Tule ka mu juurde nüüd; Teistel armastus on magus, Meile viha karikas!" Rahvasuust.
222. Möldri neiu maja ees Armu ihkab kalamees, Aga neiu süda külm, Õrnuses ei sära silm. Järve kaldal akna all Noormees õhkab kallimal’: „Kuule mind, ma sulle truu!" 160
Tall’ vastab neiu suu: „Vaiki nüüd, miks kurdad sa? Vaiki nüüd, see võimata! Vaiki nüüd, miks piinad end! Mäleta, mäleta ka vahest mind!“ Nõnda lahkus neiuke, Leinama jäi peiuke — Kui siis jälle tuli ta, Uhkus kadund korraga. Mööda läheb kalamees, Neiu pisarate sees — „Kuule mind, ma sulle truu!“ Tall’ vastab peiu suu: „Vaiki nüüd, miks kurdad sa? Vaiki nüüd, see võimata! Vaiki nüüd, sa piinad end! Mäleta, mäleta ka vahest mind!“
223. A. Läte.
Ma laulan ühte laulu, Mis väiksest mehest on. Küll võib see vähe kaalu, mis pisitilluke. Ei leia keegi kergest’, Üht väikest suurte seast. See tüdruk teeb küll targast’, Kes võtab väikse mehe. Ühe nõnda väikse mehe, :,: Ühe nii, ühe nii, ühe väikse mehe, Kes teistest tillem on. Kui tuleb ükskord sõda, Pikk mees peab minema,
161
n
Siis väike mees jääb koju, Ta seltsiks naisele. Ei armastavast naisest ta lahku elades. See tüdruk teeb küll targast’, Kes võtab väikse mehe, Ühe nõnda väikse mehe, Ühe nii, ühe nii, ühe väikse mehe, Kes teistest tillem on. Suud anda pikal’ mehel’ ei naljalt ulata, Pead tõusma kikivarvul’, Ehk teised aidaku. Ja riiet tema tarvis lä’eb ikka lõpmata. See tüdruk teeb küll targast’, Kes võtab väikse mehe, Ühe nõnda väikse mehe, Ühe nii, ühe nii, ühe väikse mehe, Keda tasku pista võib.
224. Mets see meeldis Liisile, Kui ta oli tilluke. Ja kui suuremaks ta sai, Mets tal ikka armsaks jäi. Suveõhtul hämaral Liisi kõndis metsa all. Kaugel kõlas naer ja nutt, Laul kui magus muinasjutt. Liisi äkki seisatas, Laulusõnu kuulatas: Vii mind, vii, oh mind vii oma juure sa, Ainult sinuga õnne leian ma.
162
Korra Liisi mammaga Tuli linna vaatama. Oo, kuis meeldis Liisile Linn ja tema eluke. Siin võis ta patseerida Linna noorehärraga, Kanda siidikleitisid, Süüa õunu, kompusid. Ja siis härra naeratab, Õrnalt kõrva sosistab: Vii mind, vii jne. Liisi linna eluga Hakkas juba harjuma. Ei siis enam aega tal Polnud kõndi metsa all. Sest ju igas kinos on Oma kange grammofon. Ja säält koju tulles ka Kavaleere leiad sa, Kes sul lõuga kõdistab, Kõrva sisse sosistab: Vii mind, vii jne. Nii tõid aastad viimati Kortsud Liisi näole. Nüüd ta tihti üksinda Pidi koju minema. Kodus, mis sääl imet on — Ootas teda grammofon. Ei see olnud naer, _— vaid nutt, Noorepõlve muinasjutt. Nüüd ta kurvalt seisatas, Nagu palves kuulatas: Vii mind, vii jne. 163
225. Fr. Abt. ; Spohr.
Nagu linnu tiivul Tõstab lauluhääl Ülespoole hinge Ime viisi pääl, Südant täidab ta Rahu väega. Laul teeb rinna rõõmsaks, Lahkeks, lõbusaks, Meie meelte häädust Tulul tegevaks; Ühtlus, armastus Laulus ikka uus. Mis meil kallilt, kaunilt Südant liigutab, Jumalikult hinge Üles äratab, Seda annab aul Vaba, lahke laul. Saksa keelest K. A. Hermann.
226. M. Saar.
Nagu Olen, Nagu Asun
pääsu päevalindu kulla koduta, lõo lõbulindu tuule tormila.
Kus on kodukohta kullal, Varjupaika vaesele? Magades vast Maarjamullal Leian rahuaseme. JElise Aun-Raup.
227. Nagu sügisel puulehed, Langevad kõik naisemehed. Poissmehe elu — kuldne priius, Naisemehed tihti riius. Parem hobust varastada, Kui üht neidu armastada. Varastad ja lähed vangi, Tuled välja — jälle prii. Aga neidu armastades, Vangis oled alati.
228, Neiuga võib rääkida, Aga mitte uskuda, Neiukest võib suudelda, Aga mitte armasta. Ei jäta ma, ei jäta ma, Enne kui Mannist asja ei saa. Neiukest võib suudelda, Aga mitte armasta, Neiul pole südant sees, Kui ta seisab poisi ees. Ei jäta ma, jne. 165
:
Laulu nüüd ma lõpetan, Neiud, teid ma õpetan, Ütlen igaühele, Tulge minu kaenlasse. Ei jäta ma, jne.
229. Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor Ütles: „Ma armastan sind!“ Lahkesti laulis siis lindude koor, Kergesti kerkis mu rind. Lõpmata kiirusel mööda läks aeg. Armastus endiseks jäi. Rõõmsasti laulis siis lindude koor. Taevas ka pilvi es käi. Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor Ütles: „Oh unusta mind!“ Kurbuses laulis siis lindude koor: „Tema on jätnud nüüd sind!“ Iial, ei iial ma unusta sind, Unusta sina, kui saad: Surmani sinule tuksub mu rind — Teistel ei ole sääl maad.
230. Nii mina, neiuke, sinule laulan, Kui oma kullaksele! Kui oleks võimalus, nii nagu tahan, Kosiks su enesele!
166
Laulaksin ainult ma kallimal’ neiul’, Iialgi mitte muile. Laulaksin kullakesel’ kõlaval keelel, Ennem kui metsa puile. Üksinda olen, kui taevane lind ma, Ei ole minul maja. Ei ole mul ühte ustavat sõpra, Ei ole armastajat. Soome rahvalaul.
231. M. Hermann.
Nii tugevad kui kaljud suures meres, On mehed igas eluvõitluses; Ei ole argust nende julges veres, Ei kartust, nõrkust nende südames. Neil kõrvus kajab tegevuse hüüe Ja vaimus asub vaba, püha püüe. Ei karda mehed sõgedate sõitlust, Ei kohku kõrva vaevarikkast teest, Vaid alustavad viibimata võitlust Nii isamaa kui vabaduse eest, Sest häbistavat orjakütket, paela Ei lase mehed hääga panna kaela. Ja kui neil hinges vaimustuse voole, Siis kõlab nende vägev laulu hääl Nii võimsalt üles pilvepiiri poole, Kui tormi mürin laia mere pääl. Säält nagu äike alla orgu kajab Ja uinujad kõik üles tööle ajab. Jakob Liiv.
167
232. M. Hermann.
Noor olla, on kevadet rinna sees kanda Ja kevade kohinat kuulda, Kui sõuavad lootuste ihade randa Veel ärganud vahused noored. Ja põue sees midagi tuksub ja tuikab Ja soonte sees lainetab veri. Ja südames midagi hüüab ja huikab Ja silmis on igatsusmeri. Ja silmis on igatsus, igatsusmeri. Noor olla, on kevadet rinna sees kanda Ja kevade kohinat kuulda. Gustav Suits.
233. Noorus nii vara, nii vara Põgeneb, põgeneb sul, Lehvib kui lennates ära Kuldsemal koidikul. Sest ta hiilgavas Kõndigem, kestab Pea ehk võitleme Tuiskava tormide
ilus ta veel; valus teel.
Pea ehk murdunud lilled Üksi meil jalgade ees, Kadunud lootused kallid Õhus ja okaste sees. Sest siis — tuleva toeks, Laskem juurduda jõud, Võsuda vanuse väeks Nooruse kullased nõud!
168
Rändaja, rooside rajal Õisi, kui õitsevad nad, Nopi sa armsamal ajal, Kohe nad kolletavad. Noorus ju vara, nii vara Põgeneb, põgeneb sul, Lehvib kui lennates ära Kuldsemal koidikul. M. Lipp.
234. Noorus kaob rutuga, Kevade läeb mööda, Vanadus saab tulema, Talv kätte jõudma. Päev lä’eb päeva järele, Noorus kaob kiiresti Vanaduse varju. Kus on need, kes enne meid Noored on kõik olnud? Vanadus on muutnud neid Ehk ka hauda kannud, Pea on kõik kadunud Mulda maha maetud Ja kõik põrmuks saanud. Meie kallid vanemad, Kes meil olid armsad, Surnuaial puhkavad Juba mitu aastat; Meiegi ka nendele Lähme pea järele, Kus on jäädav rahu.
169
235. Matthison-Hansen.
Näe, lahe pääl lainete harjad Ja laiad Laadoga veed, Ja mustavad Maanselja harjad Ja tormava Tornio teed — Need lõhkunud Soome on suure, Ta lapsed viind laiali, Need Sammolt on katkunud juure, Ei juurdu see uuesti. — Vaid kõik vana Väinöla mehed Üksteisest on killustatud, Kui tuulispääs koltunud lehed Nad laiali pillutatud. Ei Vepsal, ei Aunusel aimu, Kus eestlastel läheb tee, Ei Karjala tea, kus Käinu Ju suikunud surmale. — Kuid jälgi Väinöla laevast Veel näha on vahusel veel, Ja Väino vikatki taevast ööl tähtisel tuikumas veel; Ning Maanselja suitsudest tõstab Ta kuju end hallunud pääl, Ja koskede kohinast kostab Igitarga teadija hääl. Ja rahvale killustatule Nii räägib Väinämö vaim: „Võiks hommik veel koita sulle, Mu laste õnnetu hõim! Veel kadumist karta sul poleks, Võiks liitu veel killuga kild,
170
Kui hõimluse vaimu vaid oleks Ja sündi võiks ühendav sild!“ Soome keelest A. Anni.
236. H. Pfeil.
Nüüd järv on vait ja linnud unes Ning kohin kuulda vaevalt veel; Ju õhtu käes, öö rahu tuleb, Kõik loodus on ju uneteel. Ju taeva võlvilt näha tähed, Nad ülalt alla vaatavad: Sa, inimene, jää ka rahu, Sest unele ka sina saad. Saksa keelest K. A. Hermann.
237. Nüüd pangu maailm tähele, Kuis rätsepad end kiitvad, Et nende läbi tänini — Veel maa ja taevas seisvad. Nad teevad suurt ja rasket tööd Neil pole rahu päevad ööd. Need. meistrid meie olime, Kes targasti kõik teevad; Kui lõikame ehk paikame, Siis käärid käes tuld löövad! Kõik ihu ehted ilma pääl Teeb rätsepate käär ja nõel. Kes tunneks saksa santidest, 171
Kui rätsepaid ei oleks? Kes võtaks mütsi vürsti ees, Kui nende nõel ei õmbleks? Nad käivad perest peresse Ja ait’vad palja riidesse. Üks peenem rahvas oleme Ja kõrgem kui kõik teised, Ja peenike on meie töö, Ka kerged meie kombed: Keel lobiseb ja käsi käib, Jalg kõpsub ja suu maiust sööb. Kui kangas ette tuuakse, On perenaine mures: Paar küünart ikka „puuakse“, Laast langeb raima juures. Mis üle kääri kukub sääl, On tarvis mütsi, vesti pääl. J. V. Jannsen.
238. Nüüd see klaas on N. käes, Ölleritsu Aadu! Kui hakkab suu pääl’ ajama Ölleritsu Aadu! Valerii-valeraa, valeraa. Ölleritsu Aadu!
239. W. A. Mozart.
Nüüd õue, õue! Väljad Ja metsad lehkavad!
172
Kõik mäekingud haljad, All õitsvad maasikad! Mu süda, võidu hüüa, Laul, taeva poole püüa Sa linnu häälega! Sind päikseterad võitnud Ka mure paelte seest, Su ümber õhud köitnud Nii kindlat sõlmekest! Laul, üles, üles püüa Maailmal’ teadust hüüa: Ta tulnud, kevade! L. Koidula.
240. Nüüd polkat tantsime oma armsamaga, Kallimaga ühes teistega! Ja rõõmsalt hõiskame, Siis tuju tõuseb kõigil ühekorraga! Nüüd polkat tantsime oma armsamaga, Kallimaga ühes teistega! Ja rõõmsalt hõiskame, Siis on meil tõesti lõbus ilmas elada!
241. Nüüd tule ja lepime jälle Ja lööme klaasid kokku veel! Mul öelda on mõndagi Sulle, Kui õllest niiske on mul keel. Nüüd tule ja lepime jälle, Sest elu on nii üürike. Kes teab, kes teab, 173
Kas elus veel kord kohtume? Kes teab, ja, kes teab, Kas homme veel ühine tee! . ..
242. Prantsuse viis ; A. Läte.
Nüüd üles, üles vägevad väed, Me sõidame priiuse riiki! Me tormame läbi metsad ja mäed Ja näitame püssi ja piiki. Vaat’, see on tubli ja mehine mees, Kel vahva ja võitleja süda on sees! Ei tunne me sulast, ei isandat, Ei tunne me kubjaste sundmist: Me austame vapramat võitlejat. Kel rinnus on kõrgemat tundmist, Kel kohus ja priius ja isamaa Ta elust ülem on otsata. Me paneme surma mässama, Ja vaenlane vajub kui vari; Me laseme mõõgad möllata, Ja kaob kõik vaenlaste kari. Kes vaHvad ja vägevad võitlejad, Neid kõrgemad väed aitavad. A. Grenzstein.
243. „Oh Esä, võta taiva Mind üten valgega, Mul taivan valget vaja Om potte vidada. 174
Ma põle pattu tennu Siin maa pääl kaubeldes. Ma teie vahel potte, Vei potta laadale/1 Sõs setu lendse taiva Sääl üten valgega. Ta rumal Esält kiisse: „Kas täämbe pühapäiv?11 Sõs Esä valjult vaatsi Ja kulmu kortsuti: „Las setu läeve põrgu, Kun kura mürave!“ Sõs setu lendse põrgu, Säält üten valgega. Ta küsse Põrguvürstilt: „Kas täämbe argipäiv?" Sõs kuri valjult vaatsi Ja kulmu kortsuti: „Las setu läeve taiva, Kun engle laulave/1 Sõs setu lendse
taiva jne.
244. K. Tiirnpu.
Oh ilus isamaa, Kus kumab kullala :,: Mul õnneilm, :,:
175
Sind Issand varjaku, Su iile valvaku Ta armusilm, Mis vahvad vanemad, Nii kangest kaitsivad. Veel vereni. See olgu hingehüüd Ja püham elupüüd Ka lastelgi, Nüüd Eesti, ole prii, Sind saame surmani Me kaitsema, Et sinu mullasse Võiks viia viimati Meid auga.
245. Oh Esä korgõh ülevah Mu panõ mihele! Kas setolõ, või sepäle, Või vana juudile! Sääl tulli illos seto-poiss, Tal kaalah hõppõ kell: Ta tõiõ pika püdela Ja andsõ esäle! Sõs esä rüübäs püdelast Ja ima limsas kiilt! Sõs ütel Ivvo minolõ: Noh, Kata, kuis sõs um? Ja kui ta minno mudsahti, Ma lausu’s sõnagi! Setu rahvalaul.
176
246. Saksa viis.
Oh kuusepuu, oh kuusepuu, Kui haljad on su okkad! Sa kasvad üksnes põhjamaal, Kus haljendad ka talve a’al. Oh kuusepuu, oh kuusepuu, Kui kena oled sina! Käes jõuluaeg, käes jõuluaeg, Siis iluehtis hiilgad! Su okstel tuhat tulekest, Kui läikvat taeva tähekest. Oh kuusepuu, oh kuusepuu, Kui kenast’ hiilgad sina! Vaat’ lastehulk, vaat’ lastehulk Sind säravsilmil ootab. Meid rõõmustad ka meheeas, Kui meil on jõulupühad käes. Oo kuusepuu, oh kuusepuu, Kui särav oled sina.
247. K. A. Hermann.
Oh laula ja hõiska, Sest laulu aeg on käes! Su priiuse kõla, See helisegu väes! Kõik mure ja häda Oh unusta sa nüüd, Ning südant sul täitku Ükspäinis rõõm ja hüüd!
177
12
Mis Mis Ehk Üks
maksab muretsus, saadab kurvastus, kui sul alati ai ja oh on suus?
Kui aga saadad sa Kõik mured minema, Ja ajad hingest, mis sulle vaeva teeb, Siis kõik su tegevus parem korda lä’eb. Sest ole rõõmus sa Ja ikka lauluga Sa elu pahandust Ja valu vähenda. Ja mõtle järele, Eks ole tõsi see, Et mure tarvis sind Ei loodud ilmale. Kui Kel Siis Kui
oled õige mees, rahu südames, elad ilmas sa lillepõõsa sees. K. A, Hermann.
248. Eesti rahvaviis.
Oh mina väike mehekene, Põlve-piku poisike, Vaatlu, vaatluli, Põlve-piku poisike. Öösi peksin mõisa rehed, Päeval kündsin mõõdumaad, 178
Vaatlu, vaatluli, Päeval kündsin mõödu-maad. Kus mina istsin, sääl ma nutsin, Kus ma seisin, märga sein, Vaatlu, vaatluli, Kus ma seisin, märga sein. Rahvalaul.
249. J. Aavik.
Oh mis ilus on nüüd vaata Üle väljade! Võtkem, õed, karja saata Välja vainule! Lillerikka’ võsadele Õed, läheme! Kõik nüüd ilus, õnnes elab, Liigub lustiga; Võsa helgib, kaasik kõlab, Tahab kõnelda. Kevade, su imeilu A’ab meid hõiskama! M. Veske.
250. Eesti rahvaviis.
Oh seda elu ja õnne, Oh seda pidu ja põlve! Oh seda lusti ja rõõmu, Torupill kui kutsub meid tants’ma. Trillalla, trallalla, 179
Pane pulmajalg alla, Võta pill siis kätte Ja astu meie ette! Sinul on küll ilusad silmad, Minul on veel haledam süda; Käte peal sind tahan ma kanda, Magust musu sulle ka anda. Kas Kes Kes Mis
kodu kodu kodu süda
parem, näeb, kuuleb, luuleb!
Sinisuka meistrime’ poega, Punapärga talume’ tütar — Neist saab viimaks üks paar. Neist saab viimaks üks paar. Uht-saht-sah, uhtsaht-sah Uht-saht-sah, uht-sah Oleks mina selle kena neiu Armas kallis peiu. Ilus pulma-pilli ja tantsu, See on kõige rõõmsam siin elus. :, Hiir hüppas, kass kargas, Vana karu lõi trummi, Kirp aknast välja, Nahkpüksid jalga. Rahvalaul.
251. „Oh, ütle, armas tütreke, Kes on su kallis peiuke? Kas ta on mõni mõisamees, Või elab talu sauna sees?
180
„0h, mamma, ta pole mõisamees, Ei ela talu sauna sees. Vaid ta on uhke sõjamees, Kulduur tal ripub rinna ees. Ta kannab sinist kalevit Ja õlal kuldseid paletid." „Oh, tütar, loll ju oled sa; Ei ta sind võtma küll ei saa! Vaid ta on sinu pettija, Su au ja ilu võttija.“ „Oh, mamma, kui ta mind ei armastaks, Ei ta mul kirja kirjutaks. Vaat’ siin on tema siidirätt, Kulduur ja uuri küljes kett. Ta sulab minu südames, Kui suhkur kuuma kohvi sees. Kui sa ei luba kevade’, Siis sügise lä’en vägise." Rahvalaul.
252. P. Koit.
Oja ääres, puude vilus, Lillerikka aasa pääl, Leidsin lille, mis nii ilus, Et ta sarnast polnud sääl. : Ilust lille ihaldades Lähemale läksin ma, Kätt ju välja sirutades Teda tahtsin noppida.
181
Aga rohust roomas vastu Uss ja ütles minule: „Ära lähemale astu, Ta ei õitse sinule!"
253. J. Koppel.
Oleksin laululind, Kannaksid tiivad mind, Kus sind ma näen; Et aga see ei lä’e, Sest siia jään. Ehk ma küll kaugel sul, Unes sa juures mul, Rõõmustad mind; Kui aga ärkan ma, Ei leia sind. Öösi, kui uinun ma, Siis minu mõttes sa, Meeles mul veel Kus mind küll tuhat kord, Tuhat kord, tuhat kord Kiitnud su keel. F. V■ Ederierg.
254. Olen ma kuulsas Itaalias Või kuulsas meil Eestis nüüd siin, Olen ma Tartus või Tallinnas — Igal pool naised ja viin.
182
Naised meil õnnetust toovad, Naised on kurjuse juur, Siiski nad õnne meil loovad, Iial ei unusta meid. Naine, oh! naine, Olen ma purjus või kaine, Sulle tuksub mu poissmehe rind, Tule, oh, tule, ma ihkan sind!
255. Olgem rõõmsad rutuga, Rõõmu aeg lä’eb mööda, Pea kantaks nutuga Mõnda meitest hauda. Meie päevad tõttavad, Mured tulla ruttavad; On kord lilled õitsemas, Olge nobed noppimas! Rõõm ja kurbus mõlemad Lennata küll mõistavad, Kui nad lä’evad, tulevad, Kaovad ehk jäävad, Murel kiire tullessa, Rõõmul tiivad lahkuda: Oled noor, siis rõõmusta, Hiljem jääd õhuta! Kus jäid meie vanemad? Mulla Madis teab. Sellest lapsed näevad: Surm kõik hauda veab. Olgem rõõmsad rutusti,
183
Surm võib tulla äkisti! Meil on kallis tervis käes, Hõisakem nüüd rõõmu väes. J. V. Jannsen.
256. Sõdurite viis.
Oli kevade õhtu nii vaga Ja taevas oli tähtesid täis — Sääl Petseri mägede taga Meie salgake salaja käis. Üks, kaks, kolm, me salgake käis. Me salgake jõudis mäe alla Ja sinna ta seisma siis jäi. Kõik seisis nii vaikselt ja vaga, Nii et kuuldavalt rääkida võis. Üks, kaks, kolm jne. All orus oli Petseri jõgi, Mis hiilgas kui hõbedast vöö. Sääl üleval raksatas mägi, Kus verine võitlusetöö. Üks, kaks, kolm jne. Nii noorelt pead jätma sa maha, Keda südamest armastab rind, Ja mõtle: ei enam saa näha Mind armastav kodumaa pind. Üks, kaks, kolm jne. Kui lilleksed aasa pääl haljad Maha langevad vikati ees — Nii meie ka võitluse väljal Võime langeda kuulide ees. Üks, kaks, kolm jne.
184
257. J. Simm.
Ora maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit — Üitsainus Mulgimaa! Ää kuri kui las olla ta Ku’ Pikasillast üle saa, Suud anna mullal ma. Ja üteaindsa mõttege Ma eidä õhtu magame Ja tõusu ommuku: Oh kunas ma su jälle näe? Oh kunas kõdun tõusup päe Ja õhtu pastab kuu? Üits einanutt ek kõrreke, Ku’ kodunt siia kaugele Lind noka otsan tuuss — Ma ikess pääl tal otseldi Ja ütsi pisare kik vii Ta küllest ära juuss. Om maid maailman tuhandit Ja rahvit mitmit miljunit — Üitsainus Mulgimaa! Hendrik Adamson.
258. On elu meil üürike ilmas, Mis määratud saatuse väel — Kord läikimas pisar meil silmas, Kord kannab meid õnn oma käel.
185
On elus meil võitlusi palju Neis karastub mehine meel! See mees, kes on kindlam kui kalju, Võib meiega liituda veel! Meil vennastus valitseb meeles, Me hoiame vabadustuld! Ja kõlavas isamaa keeles Meil rinnus keeb nooruse kuld! On teadused andunud meile, Et teenida rahvast ja maad. Meil mõõgad on vastuseks neile, Kes vaenlastest valdab me raad! Me isad on põlvedest põlve Meil’ pühendand laulude väe. Me laulus on nende eest palve, Kes manalas päikest ei näe! Me laulame noortele õnne, Kes edasi kannavad tuld, Mis põleb meil rinnus veel enne, Kui katab meid kodumaa muld.
259. J. V. Jannsen.
On hädaohus isamaa, Kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, Et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, Et vaenlasele vastu läeb; Me malev, kangelaste parv Kui äike tõuseb, — hüüab sarv!
186
Siis Narva-Valga võiduteel Lipp pühendet käib meie eel, Ja käib ta eel: võit meiega! Hurraa, hurraa, hurraa! Meil kaitseda on varandus — Me vanemate pärandus: Me viljaväljad, heinamaad Ja hiied, metsad, karjaraad, Me higi, vaev — me põllupõim. Me kodukolle, suguhõim. Püss paugu siis ja murra, piik, Et vaba oleks Eesti riik! Siis Narva-Valga võiduteel jne. Me tõuseme kui maruhoog, Kui kaljukosk, kui merevoog, Sest hinges vabaduse hind, See nõuab, et me püha pind Peab priiuspaistes särama Ja kosuma ja kasvama, Et elaks Eesti edasi, Ei iket kannaks iialgi. Siis Narva-Valga võiduteel jne. K. E. Sööt.
260. J. Aavik.
On ilus Eestis elada ja vabal pinnal atra kanda, Et maa, mis väetud verega, võiks saja kordset vilja anda, Kuid meelitab, kes tema eest, on jätnud elu kuulisajus. 187
Au olgu Eestis igavest ja tänu kõigis Eesti majus! Sest Tartu ees ja Valga all ja Volmari ning Narva juures. Kes elame nüüd kodumaal ja vabadusi saame maitsta, Oh, olgem valmis igal a’al, kui tarvis kodumaad on kaitsta! Sest ilus Eestis elada ja vabal pinnal atra kanda, Et maa, mis väetud verega, võiks saja kordset saaki anda. P. Grünfeld.
261. „Oo lilleke, sa piinad mind, Ah poleks iial näinud sind!“ Nii noormees, kes kord armastas, Üht neidu süüdistas. Nii mitmeil juhtudel Need sõnad tähtsusel: Oo lilleke, sa piinad mind, Ah poleks iial näinud sind!“ Kord restoranis mõnuga Koos olin kena preiliga, Ta oli õrn, ei laita või, Kuid väga palju sõi ja jõi, Kui arve makstud mul, Siis taskus oli null. — Oo preilike, sa piinad mind, Ah poleks iial näinud sind!“ Kui noore naise kosisin, Siis paradiisis viibisin, 188
Kuid toonekurg mind vihastas, Et iga aasta külastas Meid meie armuloos, Sest tosin juba koos . . . Oo toonekurg, sa piinad mind, Ah, poleks iial näinud sind! Üks mees, kes juba närtsinud, On noore naise kosinud, Ent varsti märkab meheke, Et armu suhtes väätike . .. Ta vaevleb, higistab Ja nuttes häälitseb: :,:„Oo, naisuke, sa piinad mind, Ah, poleks iial näinud sind!“ A. Trilljärv.
262. A, Vaarmann,
Osta mulle kollast laada-saia, Nagu sina enne lubasid, Laulis mulle kõrva sisse Maia Ammutuntud lauluviit. Siis ma suil’ kõik püksid ära lapin, Sukad kinni tahan nõeluda, Kinnastel kõik augud kinni topin, Särgi ära paikan ka. Siis ma sulle tahan anda musu, Millist pole enne tunnud sa, Kõik sul luban, armsam, usu, Ei sind iial tüüta ma. Saunas pesen puhtaks sinu selja, Pärast kuuma kohvi keedan sull‘, 189
Pruulin sulle hüvat hapu-kalja, Ainult saia osta mull’. Põletan suil’ kanget samagonni, Luban sulle kaua magada, Maha luban jätta oma jonni, Ja su sõna kuulata. Ainult osta kollast laada-saia, Nagu sina enne lubasid, Laulis mulle kõrva sisse Maia Ammutuntud lauluviit. S. Lipp.
263. A. Kapp.
Paista jälle, lahke päike, Vilu varjab väärikuid. Lahuta neid pilvekäike, Mis siin kiilmendavad suid. — Jõua Altmaa väravalta, Kallis Kalev, koju sa! Ammu sind ju vangimaalta Ootab ohkel isamaa! Sinu kadund õnneaega Ei me jõua unusta’, Aeg, kus läksid taeva, Viis me rõõmu ühes ka. Vana Isa ise tarka, Taara taevast kuule sa, Anna Manal’ seda märki, Päästa Kalev kütkesta! A. Reinvald.
190
264. Pea õitsvad roosid, pea õitsvad nelgid, Pea õitsend lill „ära-unusta-mind“. Sest, sõbrad, ütlen ma: Noorus on ilus aeg. Noorus ei tule iial tagasi! Ei tule, tule ta, Ei iial tule ta, Noorus ei tule iial tagasi! Meil aias kasvab üks marjapõõsas, Säält marjust nõrgub kord valmis viin. Sest hüüan veel üks kord jne. Üht neidu kaunist, kel sinisilmad, Ma armsaks pean nii lõpmata! Sest hüüan veel üks kord jne.
265. Perenaine pesse kassi ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai, ai. Mes tu kass oli’ kurja tennü ai, ai, ai, jne. Kass pist nuki piima sisse ai, ai, ai, jne. Sabaotsa koorõ alla ai, ai, ai, jne. Kass juusk hirmul parsilõ ai, ai, ai, jne. Perenaine krapsti perrä ai, ai, ai, jne. Perenaine parsil paugat’ ai, ai, ai, jne. Nii et pini vällän haugat’ ai, ai, ai, jne.
Kui tütar on majas, siis pulma-ilu alles, Tralla, la, la, hõissa! Kui tütar on viidud, siis pulma-ilu kadund. Pidu hakkab, pidu hakkab, pereeidekene! :,:Pane pulmapill hüüdma, peretaadikene! Kui peigmees on pulmas, siis pulmalised rõõmsad, Tralla, la, la, hõissa! Kui peigmeest pole pulmas, siis pulmali sed kurvad. Pidu lõpeb, pidu lõpeb, pereeidekene! Õlu otsas, pärm põhjas, peretaadikene! Uh-tsah-tsah, uh-tsah-tsah! Tralla, la, la, la, la, la, Tralla la, la, la, hõissa! Uh-tsah-tsah.
267. M. Hermann.
Pilli hääli, tantsukeeli, Lusti laule üle maa, Miks ei taltsuta te keeli, Miks nii himu hõisata? Ei seda tea, ära küsi, Elu rõõmuta ei püsi. Häälige keeled, hõisake meeled, Tantsude viisid te veerege. Kallistad ehk kevadpäikest, Lilleloojat lõbusat? Või on põues õnneäikest, Ahvatlevad armura’ad?
192
Ei seda tea, ära küsi, Elu rõõmuta ei püsi. Häälige keeled, hõisake meeled, Tantsude viisid te veerege.
268. A. Läte.
Pilved, kes sõuate üleval kõrgel, Ärge nii tõtke! Annan teil’ mõnusa koorma siit kaasa, Ühes ta võtke! Annan teil’ kaasa mu magusa valu, Piina mu põuest; Kandke ta kaugele tähtede taha, Siit ilma õuest. Kallake marus ja möllus ta merde Lainete sülle! Suur on see haud, Ja vahutav voog küll valvab ta üle. K. E. Sööt.
269. Poiss taevasse tuleb, küsib Peetruselt nii: „On’s neidusid, mängu, siis sisse mind vii!“ Ja Peetrus tall’ vastab: „See kaugel’ meist jääb.“ Poiss kurvalt end sügab ja minema läeb. Oh ilus maailm, kuis armas sa mull’, Kui neidusid, mängu võin leida siin küll. Poiss põrgusse tuleb, küsib kuradilt nii : „On’s neidusid, mängu, siis sisse mind vii!“
193
13
Ja Kurat tall’ vastab:
„See kaugel’ meist jääb.“ Poiss kurvalt end sügab ja minema laeb. Ei neidusid, mängu või jätta ma siin, Ka taevas ja põrgus mul nendeta piin. Oh ilus maailm, kuis armas sa mull’, Kui neidusid, mängu võin leida siin küll.
270. Eestt rahvaviis.
Poisid, mis te mõtlete Ja veel aega viidate? Parem tulge tantsima, Tooge neiud ühes ka! Kui teid hüüab pidupill, Pange rinda roosilill! Pruudipärgi punuge, Ehtige end helmile? Tehke varsti pulmad ka, Esimene olen ma! Rahvasuust.
271. K. Groos.
Priius, kallis anne, taeva kingitus; Kõigile toob õnne sinu valitsus; Kus sind pole leida, sääl on viletsus; Meie poole heida, kallis varandus!
194
Ei küll pane tähel’ sind veel kõik maailm; Veel on mitmel mehel süda sulle külm. Siiski pean mina väga kalliks sind, Sest et päästsid sina võõrast ikkest mind. Eesti vennad armsad, teil on priius käes, Olgem vahvad, varmsad seda pruukides; Edasi oh jõudkem suure hoolega, Vaimu priiust nõudkem kõige elu a’al! Vaimu priiust nõudkem! ütlen üks kord veel, Selle poole sõudkem kärmest’ kiirel teel: Jätkem, vennad, maha endist rumalust, Ärgem tahtkem paha, nõudkem õpetust. Küll see orjapõli, mis kord vaevas teid, Väga hirmus oli, siiski ütlen nüüd: Rumaluse paelad hirmsamad on veel, Päästke oma kaelad lahti neist ja meel. K. A. Hermann.
272. ■T. Aavih.
Puhake, paremad pojad, Pärjatud olgu te kalm! Kodule olite kaitseks, Vallina teras ja malm. Puhake, julged kotkad, Lahingus loppis te lend. Mälestus jäädav on teile, Venda ei unusta vend. 195
Puhake, ustavad hinged, Haavadest valgunud urm Aluse andis, et tärkas Õitesse vabadusnurm. Võitluses ägedas tuli Eestile lunastustund .. . Haudade põhja teil’ tänu, Kangelasvennad! Hääd und! K. E. Sööt.
273. Läti rahvaviis ; A. Jurjan.
Puhu tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’! Lubas küll, ei annud aga, nimetas mind joomariks! Nimetas, et purjus pääga varsa sõitnud vaeseks ma. Kus ma joonud kõrtsi kuivaks? varsa vaevand millise? Oma raha eest ma joonud, sõitnud oma varsaga. Puhu tuul, ja tõuka paati, aja Kuramaale mind! Kura ema oma tütre lubas kodukanaks mull’! Läti keelest M. Pukits.
196
274. Eesti rahvaviis.
Päev looja läeb, öö läheneb, Nüüd vaikseks mets ja maantee jääb Ja õhtu rahus uinuma End valmistamas ilmamaa. Jääb vaikseks jõgi, järvepind Ning oksal uinub laululind, Ka lillekene, liblikas On unenägu nägemas. Ju kaste langeb ülevalt, Viib maha tolmu lehe päält Ja ehatähe hõbesilm, Sind tervitab nüüd, vaikne ilm. Täht särab, nagu tahaks ta Suil’, väsind süda, ütelda: Ka sina ole mureta, Jää vait ja uinu magama.
275. Soome rahvaviis.
Rannamees, see on kalastades Nagu vesilindu. Hõissassa ju laulab ta, On nagu vesilindu. Pikad saapad on jalassagi, Nahast põll ja kindad. Hõissassa ju laulab ta, Tal nahast põll ja kindad. Rannamees, see on kalastades Julge nagu karu. 197
Hõissassa ju laulab ta, On julge nagu karu. Ei ta karda ka merel olles, Möllaku või maru. Hõissassa ju laulab ta, Kas möllaku või maru. Rannamees, see on kalastades Ise oma sundja. Hõissassa ju laulab ta, On ise oma sundja. Sest ka tema on laial merel Vabaduse tundja. : Hõissassa ju laulab ta, On vabaduse tundja. Soome keelest .4. Daniel.
276. M. Saar.
Raske oli kaugel surra, Valus uinuda, Sest sääl kaseladva kahin Võõra viisiga. Koju! hüüdis tema süda, Koju! ihkas meel — Koju viimsel hingetõmbel Oleks läind ta veel. Tundis nagu ühenduses Taevas koduga, Ja et kodu pühal pinnal õndsam uinuda. K. E. Sööt.
198
277. Saksa viis.
Rebane, sa kanavaras, :,:Kuhu, kuri, laed! Küll sa — ja see on suil’ paras — Jahikoeri näed! Rebane, too kana jälle, : Too ta tagasi! Tahtsid laulu teha talle, Kui ta magasi. Rebane, sa oled vale, :,:Kuhu, kuri, läed! Küll sa, petja puna-pale, Tuld ja tina näed! Saksa keelest Villi Andi.
278. K. Türnpu.
Saaks koju hing! Ma ihkan isa kotta Ja isa rinnale, Siit tülirikkast ilmast ära tõtta Ja jõuda rahusse! Mul oli tuhat soovi minnes teele, Üksainus neist on nüüd veel jäänud meele, Ehk laiemaks küll läinud silmaring: Saaks koju hing! Saaks koju hing! Ma näen ju õndsas aimus Uut, ilust isamaad 199
Ja tunnen onnist pärisosa vaimus, Siin pole pärismaad! Ju kevad läind, ja pääsukese tiivad Siit mäest ja orust üle koju viivad, Ei pea teda võrk, ei liimiking: Saaks koju hing! K. Qerolci järgi J. Bergmann,
279. JT.
A, Hermann.
Saaniga sõitsin ma sahinal Külast läbi kiiruga; Ära mul kinnas siis kadus sääl, Läksin kinnast otsima. Talusse sisse ma sammusin — Vastu tuli neiuke. „Neiu, kas nägid üht kinnast maas? Ütle mulle, hellake!" „Ei ole näinud," ta kostis mull’, „Tahan teistelt küsida." Neiu mul häben’des ära läks, Pea tuli jälle ta. „Külamees, keegi su kinnast ei näind, Palun, võta vastu see!" Kinda ma võtsin ja sõitsin säält, Sinna jätsin südame. Sõites säält läbi siis igakord Oli minul äpardus: Rattapulk kadus, või kukkus piits — Ikka leidsin viivitust. 200
„Isa, oh millal mull’ talu saab? Mil võin tuua armuk’se? Neiu mul nägus ja lõbus on, Tahab pea mehele! Nägu tal naerul, valge tal pea, Silmad helded, sinised, Mõnuslik mini sest neiust saab, Talitab, mis tarvitseb." M. Veske.
280. Sauna taga tiigi ääres Mängis Miku Manniga, Püüdsid väikseid konnapoegi Lõhkilöödud panniga. ,,Kuule, Manni,’* ütles Miku, „Eks see ole kena konn? Ta vist selle suure konna Väike sugulane on?" „Rumal Miku," vastas Manni, „Ei see ole päris konn: Suurel konnal neli jalga, Sellel ainult saba on."
281. See Mäeotsa talu, tirallala, Teeb südamele valu, tirallala. See talu aida vilus jne. Sääl magas Mari ilus jne. Ma läksin aida taha jne. Ja võtsin saapad maha jne. 201
Ma tahtsin koputada jne. Et Marit äratada jne. Kui vana Juhan tuli jne. Ja teivas seljas oli jne. Ta ütles: hoia, varas, jne. Kel aia teivas paras jne. Koer jooksis mööda küla jne. Ja ajas mind sääl taga jne. Ma jooksin aida juurest jne. Koer kinni haaras säärest jne. Nüüd vana Juhan nutab jne. Kes Mari ära võtab jne.
282. y.
Nerep.
See Soaremoa on üks väikene moa, Kuid siiski soarlane laulab koa: Ei teite poisid meite poiste vastu ei soa, Ei teil pole niukseid laule koa. Ta laulab päevast, laulab kuust, Tal kaunid laulud omast suust: Ei teite poisid meite poiste vastu ei soa, Ei teil pole niukseid laule koa. Uuem rahvalaul.
283. See vaikne igatsus, see vaevab mind: Kus sa küll viibid, sääl viibin ma! Sest sinust lahkuda on võimata, Sa üksi minu ainus rõõm ja õnn. 202
Sääl vaikses orus, kus ööbik on, Sääl kuulen mina sinu hella häält, Ja tuuled toovad sulle terviseid, Ja lilled lehkavad suil’ armastust. See pääle mõteldes mina ärkasin: Sina oled minu täht sel pimel ööl, — Ja taevavõlvides sinu pilti näen, See tähtesäral minu meelest sääl. Kes mull’ nii armas, on kadunud: Oh tormav süda, nüüd rahul’ jää! Ja vaata sinna, kus ilma piir, Säält leiad rahu, sääl on sinu paik! Mina aga korra veel seisma jään, Ja vaatan tagasi oma elutee pääl’, Ja vajutan käed oma rinna pääl’. Ela häst’, ela häst’! ei sind ma enam näe!
284. :,: Sel Kärevere Kaiel kolmed tütred, Kõik olid tütred toredad. :,: :,:Neil kosja tulid kolmed poisid, Kõik olid poisid toredad. :,: Sääl astus ette vanem vend, Taht’ Kaie tütart kosida. „Kui vana on su vanem tütar, Ma tahan teda kosida." „Kuus aastat kuuekümne pääl, Ta ämmamooriks linnas sääl." 203
Siis poiss tegi jutu lõpetuks, Läks toast välja üteldes: „Parem poissmehepõlve pidada, Kui ämmamoori kosida." Siis astus ette vähem vend, Taht’ Kaie tütart kosida. „Kui vana on su vähem tütar, Ma tahan teda kosida." „Viis aastat viiekümne pääl, Ta kaardimooriks linnas sääl.“ Siis poiss tegi jutu lõpetuks, Läks toast välja üteldes: „Parem poissmehepõlve pidada, Kui kaardimoori kosida." Siis astus ette noorem vend, Taht’ Kaie tütart kosida. „Kui vana on su noorem tütar, Ma tahan teda kosida." „Kakskümmend aastat karjas käind, Ta vanadus on meelest läind." Siis poiss tegi jutu lõpetuks, Läks toast välja üteldes: „Parem poissmehepõlve pidada, Kui karjalapsi kosida." Siis eit sidus tütred kimbusse, Viis korstna otsa suitsusse.
204
285. Sest et minult soovite Ühte laulukest, Selle siis nüüd laulan ma Soojast südamest: Hämämämä-ämämämä-ämmä-amma! Külanaised juhtusid Kokku tänaval — Ja siis teineteisega Sosistasid nii: Hämämämä jne. Mees ja naine riidlesid Juba tundi viis, Kui kõik sõnad lõppesid, Haugutasid siis: Hämämämä jne. * * * see mängib viiulit, Mängib üsna häst’, Nooti ta ei tunnegi, Mängib lausa pääst. Hämämämä jne. Nüüd mu laul on lõppenud Ja ei mõista muud, Võtan kokku kõik mu jõu, Maigu tan veel suud: Hämämämä jne.
286. Setu viis.
Setokõsõ sõitsivä Võõbsult potikuurmaga. Vuhh, setokõsõ noore, mo velle! 205
Looga kõrtsi kotsil na Tii pääl tüllii püürsivä. Vuhh jne. Ivvo näksi roosaga Petrat takah ajama. Vuhh jne. Petra parsil’ pagõsi, Jala saina tugõsi. Vuhh jne. Ivvo päsmre perägä Näksi Peträt nuhtlõmä. Vuhh jne. Petra parsilt patsahti, Nii et maa all matsahti. Vuhh jne. Petra naksõ pallõma Ivvot hallo meelega. Vuhh jne. Lepiimü är hüväga, Lääme ruuna kaema ka. Vuhh jne. Seni oli ruuna mädänü Kuurma kraavi vidänii, Vuhh jne. Ruun oli kraavin sälülõ, Jalakõsõ tilolõ, Vuhh jne. Potü katski põränii, Täütäl punn är’ karanu, Vuhh jne. 206
Võõbsu liina tsurasõ Itsitivä päälekir Vuhh jne. Paras paras, tsäh, tsäh, tsäh, Kiä käsk minna kaklõmä. Vuhh jne.
287. Siidilipp ja hõbepurjed, Kuldne laev läks merele, vallera! Laeval olid noored mehed Keda hüütaks’ madrusteks, vallera! Laev sai laintest randa aetud, Ankur lasti meresse, vallera! Sinna tuli ilus neiu Oma venda otsima, vallera! „Noored mehed, kenad mehed Olete mu venda näind?“ vallera! „Neiukene, noorukene Kuidas vend sul välja näeb?“ vallera! „Vennal olid sinisilmad, Lokis juus ja kübar pääs," vallera! „Ütle, kena neiukene, Mida annad leidjale?" vallera! ,,Esimesel’ leidijale Annan siidirätiku, vallera! Teisele ma leidijale Annan kuldse sõrmuse, vallera! Kolmandale, kenamale Annan iseenese, vallera! 207
Tahan talle eluaja Olla purjepesija," vallera! Ja siis noored mehed läksid Merel’ rõõmsa lauluga, vallera!
288. Siiga-saaga saen puid! Ema paneb paja alla, Isa paneb ahju: Suured tükid, väiksed tükid, Niiks-naaks, niiks-naaks, niks-naks-nuks!
289. M. Saar.
Siin on hulka neidusida, Mõni hulka mõrsijaida, Ei saa hulgast laulijat, Sõna kolme kostijat. Kui mina ise eest ei võta, Eest ei võta, pääst ei päästa, Siis jääks laulu laulmata, Sõna kolme kostmata. Eest ma võtsin isa hulgal, Pääst ma päästsin päevalistel, Hulgast laulis hullike, Seast sõrme suuruke. Enam vaeva laulijala, Kui on rehepeksijala Rehe peksin, nii unustin, Laulu laulsin, teist muretsin. Eesti rahvalaul.
208
'290. Siin väikses, väikses kaasikus Isamaa pinna pääl maas Ma olen nagu kirikus, Rahu mu südame sees. Ei näe siin kurja minu silm, Ei õitsvate lillede lahkumist, Ma olen nagu lind Isamaa pinna pääl maas.
291. A. Kunileid.
Sind surmani küll tahan Ma kalliks pidada, Mu õitsev Eesti rada, Mu lehkav isamaa! Mu Eesti vainud, jõed Ja minu emakeel, Teid kõrgeks kiita tahan Ma surmatunnil veel. Kuis maa, nii hellalt kannad Su lapsi käte pääl, Neil annad leiba, katet Ja viimast aset veel. Tõest, armsam on mul olla Su põues, Maarja-maa, Kui võõral pinnal õnnes Ja aus elada! Kuis on su pojad vagad, Nii vaprad, tugevad, Su tütred nagu lilled, 209
14
Nad õitsvad nägusad! Ja taeva tuul ja päike Sind õitsel hoiavad, Su oma võim ja vägi Veel vaenus varjavad. Kuid tihti siiski leian Su silmis pisaraid! Mu Eestimaa, oh looda, Nüüd ajad muutuvad! Meil tulevased tunnid Veel toovad kinnitust! Käi kindlalt! Pää kõrges! Aeg annab arutust! L. Koidula.
292. Eesti rahvaviis; K. A. Hermann.
Sinu ilusad sinised silmad, Üks ainus kord nägin ma neid, Su kullased läikivad lokid, Ei iial neid unusta või. Ära nõua minult rikkust ei vara, Ära nõua minult hiilgust ei au, Vaid nõua üht südant, mis puhas Ja sulle on surmani truu. Sinu ilusad sinised silmad, Kui poleks ma mitte neid näind, Ei oleks mu südame rahu Nii otsata kaduma läind. 210
Su ilusad sinised silmad On hingesse põlema läin’d; Su ilusad kullased juuksed Mu ihale võrgu on teind. Rahvasuust.
293. Soome viis.
Sitte oli kello kaksitoista öölla, : Meri muutus mustalla Horei, me noored meripojad! Ilus oled, merilaine Ega suru meida paina! Horei! me noored meripojad! Meri meid ei hävita, Fallera! Mede kapteni huudeli hafstekilda Pojad, miirskü algama! Horei! .. . jne. Mede kapteni huudeli hafstekilda :,:„Nouska pojad reivamaan!“ Horei! . .. jne. Kun me jõuame kord Italijan randa, :,:Kus on flikad reivata! Horei! me noored meripojad! Ilus oled merilaine Ega suru meida paina! Horei! me noored meripojad! Kus on flikad reivata Fallera! Soome keelest.
211
294. Eesti rahvaviis.
Suurt Marit ja pisikest Peetrit, hii-huuhaa, Suurt Marit ja pisikest Peetrit, Nahk-nugi-nagi, pomme-valle-rudi, Aus-ausas-saa. Suur Mari tahtis laadale minnä, hii-huuhaa, Suur Mari tahtis laadale minnä, nahk-nugi jne. Pisike Peeter pidi koeo jääma, hii-huuhaa, Pisike Peeter pidi koeo jääma, nahk-nugi jne. Kõik valmis tegema, hii-huu-haa, Kõik valmis tegemä, nahk-nugi jne. Või valmis tegemä, hii-huu-haa, Või valmis tegemä, nahk-nugi jne. Kulbid, uaanad pesemä, hii-huu-haa, Kulbid, uaanad pesemä, nahk-nugi jne. Suur Mari tuli laadalt koeo, hii-huu-haa, Suur Mari tuli laadalt koeo, nahk-nugi jne. Peetril alles kõik tegemätä, hii-huu-haa, *) Peetril alles kõik tegemätä, nahk-nugi jne. Või valmis tegemätä, hii-huu-haa, Või valmis tegemätä, nahk-nugi jne. *) Ehk: Pisikesel Peetril olid kõik tali tused veel alles valmis tegemätä, hii-huu-haa jne.
212
Kulbid, uaanad pesemata, hii-huu-haa Kulbid, uaanad pesemata, nahk-nugi jne. Suur Mari tahtis valu anda, hii-huu-haa, Suur Mari tahtis valu anda, nahk-nugi jne. Pisike Peeter puges võivaati, hii-huu-haa, Pisike Peeter puges võivaati, nahk-nugi jne. Suur Mari pani punni pääle, hii-huu-haa, Suur Mari pani punni pääle, nahk-nugi jne. Eesti rahvalaul.
295. Sõbrad, võtkem vahvast’ laulda, Laulgem rõõmsast südamest. Mets ja maa ja meri kõlab, Kõlab lahkeist lauludest. Mis võib mõnusam veel olla, Mõnusam kui lauluhääl? :,: Laulgem õues, laulgem laanes, Laulgem Eesti kingu pääl. Mure mõtted minge metsa — Elada ma tahan veel, Tahan õnnest, rõõmust laulda Okkalisel eluteel. Õnne palju pole leida, Kustub, kaob kiiresti, Siiski tahan teda püüda Kuni elu otsani.
213
Kui ka ei saa õnne kätte, Vaevleb väeti uuesti. Viskab nöörid, noodad välja, Tormab tema järele. Langen koorma all ma kokku, Kas su meel siis mehine? Elukoormat tahan kanda Kuni haua ääreni.
296. Sääl Abjas, Vana-Karistes, Kord elas ihne peremees. See perel’ halvast’ süüa andis, Ühe silgu laual’ pandis. Siis sulane säält vihaga Nüüd tuli ära tulema. Ja võeti teine sulane, Kes kavalam kui endine. Kui ühe silgu ära sõi, Siis õues kukerpalli lõi. „Pai perenaine, silmapilk Too aidast veel üks teine silk, Sest ühel silgul üksinda On kõhus igav elada.“ Siis perenaine rutuga Läks aidast silku otsima. Kui sulane see silgu sõi, Veel hullemini uppi lõi: „Kaks silku kõhus kaklevad Ja teineteist sääl kolgivad!
214
Pai perenaine, luba sa, Et võiksin saada kolmanda!" Perenaine aita tõttis, Kolmandama pütist võttis. Kui sulane ka selle sõi, Siis matsti vastu kõhtu lõi. Nüüd perel hää on elada: Kolm silku antaks’ korraga, Kui kaks neist kõhus kaklevad, Siis kolmas riidu lepitab. Rahvasuust.
297. Portugali rahvaviis.
Sääl, kus Emajõgi voolab, On mu kallis kodu: Eesti. .Nagu aed, mis loonud Jumal, Nagu Eeden ilmala. Oh, mu kodu, kallis kodu, Sinust täis õnne on minu rind, Sa mu iha, sa mu lootus, Oh, kui kallis, kui kaunis sa. *) *) Refraini sõnad bassihäälele on järg mised : Mu kodumaa, Kui kallis sa, Sind südamest armastan. Mu iha sa, Mu lootus ka — Ah, kui jne.
215
Halja lehestiku süles Hõõgub puna õrn kui unes. Läbi joovastava õhu Lehvib magus lillelõhn. Oh, mu kodu jne. Tahaks sind veel kordki näha, Sinu ilust joovastuda, Sinu päikserajal käia, Kord su mullas puhata. Oh, mu kodu, kallis kodu, Sinust täis õnne on minu rind, Sa mu iha, sa mu lootus, Ah, kui kaugel, kui kaugel sa.
298. M. Lüdig.
Sääl, kus lained igavesti Vastu kallast kohavad, Kus need metsad merekaldal Muinasjuttu mühavad, Kus see päike särasilmil Sinu kodu kullatab, Ehatütar õrnal pilgul Õnnerahu kuulutab, Kus see pikne põrutelles Pilverünkaid pillutab, Julge laevnik kotka pilgul Kaugused kõik sillutab: Sääl meil kasvab kallis kodu, Kerkib kangelaste sugu Läänekalda kaitsejaks, Isamaa ilu hoidijaks! 216
299. Würgk.
Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub, Kõrge kuusik kohab mäenõlvakul, Väike majakene maantee ääres seisab, Lapsepõlve kodu oli sääl kord mul. Palju päikest oli sääl ja palju lilli, Rõõmsalt mängisin ta lehis puie all. Kallis mälestus, mis mul neist päevist jäänud, Seisab kustumata hinges sügaval. Olen vanaks jäänd ja mälestusis elan Noorepõlve unistusteriigis veel. Mis kord lapsemeeli avatledes täitis, Seisab vanal selgelt vaimusilma ees. Kodus oli kõik, mis ihaldasin iial, Ehk küll hilja seda mõistsin hinnata. Säält mind vanemad kord saatsid eluteele. Nüüd nad pandud musta mulda puhkama. Ja mu neiu, kelle sarnast teist ei leidu, Minu noorepõlve päike oli ta, Nüüd ta puhkab ammu külmas kalmukambris, Mina rändan ilma mööda üksinda. Tahaks koju jõuda, võtan reisikepi, Kuid mu õnnemaa on kadund pettepilt, Kaugel kõigest, mis mul armas, läen ma hauda, Pole õnne leidnud ilmas kusagilt. Kaugelt
võõrsilt
kannavad
217
mind ikka mõtted,
Jälle kalli kodu poole tagasi, Ehk küll palju pikki aastaid mööda läinud, Lapsepõlve kodu ei kao meelest iialgi.
300. Soome viis; A. Collan.
Säält ju, mu kullake, paistab su maja, Kuule, kuis kutsub siit metsas sind kaja. Oh minu linnuke, oh minu kallike, Kuid ei tule ju, kuid ei tule ju. Näen ka sääl majas su silmade sära, Nõidund need silmad mu südame ära. Oh minu linnuke, jne. Sinuta igavus elus ja olus, Linnud siin laulavad kuusiku salus! Oh minu linnuke, jne. Kadund on igavus, vaatan su silma, Päikene loojas ju, tule mu hõlma! Oh minu linnuke, jne. G. B. Jakobson.
301. Säält Läänemere kalda päält On kuulda Linda leinahäält; Ta ohkab raskest südamest Ja leinab kallist kaasakest. „Oh, Kalev, et nii vara sa Ju pidid surmas närtsima! Ma olen üksi ilmas nüüd, Ei olnud mul, ei sinul süüd! 218
Mu pika leina pisarad Su mängumuru täidavad, Kus armsal ajal kõndisime, Sääl lainetab nüüd tiigike. Sääl mängis ükskord rõõmsasti Su kõige noorem pojake, Su kotkas ja su rauast rind, Mu tuike ja mu pesalind. Oh, Kalev, tule uuest’ sa Veel tedretütart kosima! Kui kaua, kallis, tahad sa Küll kalmukambris viibida? Kui kuuled sarve pae pääl Ja vainult Vanemuise häält, Siis kalmud katki purusta Ja tõuse uue jõuga! Ei saa siis Linda leinama, Ei silmavett voolama: Siis ilmud uue iluga Ja uuest’ hõiskab Eestimaa.,£ Fr. Kuhlbars,
302. Sääl vaiksen orun, Kun ööpik om, Sääl kuulen ma' Su lauluhäält. Sest ilma sinuta On raske elada, Kus viibid sa, mu arm, Sääl viibin ma.
219
Nüüd leinavalus Pean kaebama, Et Oru talust Pean lahkuma. Jääd maha, kallim sa, Külapoistel’ suudelda, Et rutem unustaks, Joon õlut ma.
303. Sääl Viljandi järvel Viiratsis — Kui armas olla sääl, Kui tuuled puhuvad, Ja lained laksuvad Ja vastu kallast vahtu viskavad. Siis sündis suveööl, Kui keegi polnud tööl, Et lakka Manni juure Ronis vana Tilga Jaan. Kui hari punane, Siis hakkab munema, Kui kõri verine, Siis hakkab surema. Kui seda kuulis kuu, Siis tegi lahti suu Ja ütles: küljeluu, Suil’ olen mina ikka truu; Sest ilma sinuta On elu võimata: Ma vannun armuallikal Suil’ truudust surmani. Rahvasuust.
220
304. K. A. Hermann.
Süda tuksub tuks, tuks, tuks. Mine lahti uks, uks, uks, Et me lähme Mallega Saarde kalu püüdema. Hopsassa, Mallega Saarde kalu püüdema! Oh kui saaksin mina sääl — Kõrge mere selja pääl Malle kõrval sõuada, Ootaks vene jõuada. Hopsassa, Mallega Ootaks vene jõuada! Kui on hüva päratuul, Lendab vene nii kui kuul, Siis meil aega Mallega Salajuttu vestata. Hopsassa, Mallega Salajuttu vestata! Kui on kalad roogitud, Jutud kokku räägitud, Siis me lähme Mallega Maale kalu kauplema. Hopsassa, Mallega Maale kalu kauplema! Koju tulles kiiresti Võtan Malle kaenlasse, 221
Siis me lähme Lontova Pulmaehteid ostema. Hopsassa, Mallega Pulmaehteid ostema! Rahvasuust.
305. Tahan teile ütelda, ütelda, ütelda, Kuis läks neiu kõndima, kõndima, jaa: Oh kui armas, ilus, kui armas, ilus, kui armas, ilus, Kui kõndis neiu puude vilus, kui puude vilus kõndis ta. Tuli vastu peiuke, peiuke, peiuke, Ütles: „Ilus neiuke, neiuke, jaa, Kas sa tuled mulle, kas tuled mulle, kas tuled mulle? Ma olen ustav ikka sulle, jah sulle ustav olen ma.“ Neiu hästi häbenes, häbenes, häbenes, Aga süda hüppas sees, hüppas sees, jaa, Ning siis ütles: „Tulen, jah tulen, tulen, jah tulen, tulen, Ja sinu päralt ikka olen, su päralt olen, iganes/* Ja siis peiu neiule, neiule, neiule, Musu andis armsasti, armsasti, jaa, Pärast saivad pulmad, jah pulmad, pulmad, jah pulmad, pulmad, Küll olivad need rõõmsad pulmad, jah rõõmsad pulmad kahele. 222
306. -M. Saar.
Tantsi, tantsi, tammekene, Kõnni kolle kõivokene, Ojo, uibo osakene, Veerii vitsa ladvakene! Ole ei siin seda miest, Sedä poissi poole pääl, Keä pand tamme tants’ma, Kolle kõivo kõndima. Küll om siin seo mies, Seo poissi poole pääl, Keä pand neio ikkemahe, Virve vettä veeretämä. Vana kannel.
307. K. Türnpu.
Tasa, tasa, tuulekene, Äratad mu armsama! Küll ta väsind päevatöödest, Uinus hilja magama. Tasa, tasa! Tasa! Silita ta palgeid õrnalt, Vii tall’ tervit minu poolt! Kui ka rasked elumured, Taevaisa kannab hoolt! Tasa, tasa! Tasa! 223
Tasa, tasa, tuulekene! Nüüd vist und ta nägemas. Süda, miks nii valjult tuksud! Koit on kaugel kumamas! Tasa, tasa! Tasa! Anna Haava.
308. Weber.
Tasa vaiksed viisid sõudke, Tähte poole üles jõudke. Laul sa kõla, palves hela, Rahu südamesse vala, südamesse vala. Sinu poole tõstan käed, Issand, saada ingli väed Alla taevast, päästma vaevast Meid siin elu häda laevast, meid häda laevast.
309. J. Aavik; M. Hermann.
Teid ma tervitan, Eestimaa pojad. Kellel kulmud kumavad töös, Kellel südamed rindades soojad, Selginud sihid silmade ees! Igavest’ kaob põline põud, Ilmub isamaal teie jõud, Ilmub teie jõud! Ette, astuge ette! 224
Astuge, astuge, astuge Ette, astuge ette! Teid ma teretan, kes teie õigust Lahti sõlmite valede vööst, Kes on kohkudes kurja lõikust Näinud sigivat kurjast tööst! Tagane ära, valede vaim, Sirgu, sigine, tõe taim, Sirgu, tõe taim! Jõudu, juhata jõudu! Juhata, juhata, juhata, Jõudu, juhata jõudu! Mehemeelele asuta koda, Priiusel’ pühenda eestlaste muld! Mulju mudasse tigeda oda, Valgele tõuseja vaimukuld! Kohage, lehed, kodumaa puus! Vana vägevus eestlaste suus, Vägevus eestlaste suus, Ärka, elusse ärka! Elusse, elusse, elusse Ärka, elusse ärka! L. Koidula.
310. Tere õhtust, peremees, Minu kere on hele sees. Palun natuke leiba, Ega silkugi põlga. : Tere õhtust, perenaine, Mina olen nüüd päris kaine, Ei ma joo enam viina, Ega tunne elust piina. 225
15
Teil oli väljal palju vilja, Seda nägin mina alles hilja, Nüüd vili teil salves, Minu süda ka on palves. Teil on Mul on Tuul Mul on
ilusad riided, paljad reied, puhub neist läbi, hirmus häbi.
Külamees tuli vastu sõites, Nii et hobu ees suitses, Hüüdis valjult: „Tee lahti!“ Piitsahoop käis säuhti. Piitsahoop see kukkus mulle, Seda, sõber, ma kaeban sulle, Palju poleks enam puudunud, Kui oleks silmad sulgenud. Teil on ilus soe tuba, Palun natukene luba, Et ma võiks veidi puhata, Siis võiks ma jälle rännata. Hommikul, kui väljas valge, Ronin mina koikust alla. Ei ma tee sääl kära, Pesen poole nägu ära. Siis ma hakkan minema, Panen piibu põlema, Ütlen kummardades: Armas Mai Sulle veel üks prassai! :,: 226
311. Eesti tantsuviis ; M. Hermann.
Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud; Külalisi igat seltsi — Viru vanem kaasagagi palutud! Tonni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tönnile mehele. Pulmad, jah, pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära, Terve trobikond püssisid Pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu kumab, Või näen ma tähti, päikest särama? Oh elu, Oh ilu! Näe Tönni Ja Manni, Nad lähevad kahekesi käsi-käes. Teeb nalja noor Manni, Siis naerab peig Tönni, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu! Neil särab Ilm ilus. Oh jõuaks elust nõnda läbi ka. Vennad, veeretage viru valssi, 227
Meie tahaks minna tantsima. Tublist’ helistage tuljaku tantsu, — See paneb vere kihama, Pill sütitab meeli, tants keerutab pääd, Poiss kutsub, memm tahab, et tantsima laed, Kuid miks värised, hüppad, südameke, sees, Kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. „Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid! Meie võime ju omal ajal kosida teid: Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, Rikas talu, mille peremeheks pea saan ma." Hõissa ja trallalla! „Kuule, armas languke!" „Mis tahad, Tönni taadike?" Hõissa ja trallalla! „Tants on tubli, lõbus pilli viis!" „Eks läheme ka tantsima siis!" Hõissa! Tönni taat viis Manni memme tantsima, Täitke toobid, tõstke kannud, Taati memmega Laskem elada.
312. Vene viis.
Tasa heliseb kelluke väljal, Ära kadudes kaugusesse . .. Kurblik laul kõlab rändaja huulil, Kena, vaikne kui kevade öö. Kaugelt kõrvu see laul mulle kostab, Tungib rindu mul, terav kui mõõk,
228
Ja minu rõhutud südames tärkab Võimsalt lõkkele tundmuste leek. Muistsed ajad mul kerkivad meele, Muistsed tundmused ärkavad sees Ja minu kuivanud põsile veereb Palav pisar, mis tundmusist keeb. Tasa heliseb kelluke väljal, Ära kadudes kaugusesse .. . Vaikib laul, ja mu unistus kaob — Minu tee on nii lõpmata pikk ...
313. Eesti rahvaviis.
Tiiu tasane ja helde Oli armas minule: Pea ta õitses, pea ta närtsis, Õitses, närtsis surmale! Nõnda ruttab rõõm siin ilmas Üürikese elu sees, Täna päev meil’ paistab selgest’, Homme juba pilved ees. Kerge muld nüüd katku kinni Minu kallist armukest, Lilled õitsku haua-kalmul, Ööbik laulgu haledast’. Aga Tiiu õitseb jälle Taeva Isa aia sees: Jõua, aeg, ja vii mind sinna, Kus meid surm ei lahuta! V. Tisenhausen.
229
314. Tömbi Toomas tore mees Rikkuse ja raha sees! Seitse siga tõlla ees, Simmel-sammel piibu sees! Lombi Laos ladna mees, Vintatväntat viina sees! :,:Tema mõis on metsa sees, Karud kakerdavad ees! Varva Villem vahva mees, Sõda taga, teine ees! Kui on jänes tee peal ees Väriseb ta hirmu vees! K. E. Sööt.
315. J. Sibelim.
Toone mail on metsad kullas; Sääl on kätki mustas mullas, Sinna mu lapse ma saadan. Sääl on lapsel lõbus olla, Toone härra vainudella Kaitseda Toonela karja. Sääl on lapsel lõbus olla Õhtu jõudes õõtsutella, Põlvedel Toonela neitsi. On mu lapsel lõbus olla, Kullast kätkis kiikuella, Kuulata öösorri laulu. 230
Toone salus vaikus püha; Sääl on kaugel vaen ja viha, Maailma kavalus kaugel. A. Kivi.
316. K. Pütsepp.
Tormi ees murduvad tammepuud: Kindlad on mehed, aatele truud; Välkugu teras ja raiugu raud, Mehi ei kohuta surm ega haud. Kaaredes maha langegu hein: Mehed seisavad nii kui sein. Seisavad. Tuld aga tuksatab rind: Suur on elu ja surma hind. G. Suits.
317. Traavi, traavi ruunake, Üle välja lenda, Kosjale me sõidame Virumere randa. :,: Trah, trah, trai-rai-rai-ra, Trah, trah, trai-ra-ra, Trah-trah, trah-trah, trai-rai-rai-ra, Trah-trah, trah-trah, tra-ra-ra, Trah, trah, trah, trah, trah trah, trah! Vaata juba paistabki Oru talu silma, Meie viime Peetrikse Armastuse ilma. :,: Trah, trah, trai-rai-rai-ra jne. 231
Oru taat on rikas mees, Peeter pole vaene, Suurem talu küla sees, Puudub ainult naine. Trah, trah, trai-rai-rai-ra jne. Sööme ja enne räägime Tõtt ja nalja palju, Suitsu sekka laseme, Suitsugi saab palju. Trah, trah, trai-rai-rai-ra jne.
318. M. Saar.
Tudu, mu tipake, Tudu, mu tapake, Laande läks puhkele päike, Pesasse linnuke väike. Hälli ka, tipake, Hälli, mu tapake Unele! Uinu, mu tipake, Uinu, mu tapake, Tuul laulis magama päikse, Magama linnukse väikse. Laulab ka emake: : „Uinu, mu tipake, Unele.“ Tudu, mu tipake, Tudu, mu tapake, Hommikul tõuseb siis päike, Siristab linnuke väike. 232
Tõuseb ka ülesse :,: Tillu mu tipake Mängule! E. Enno.
319. M. Saar.
Tudu, tudu, tuvikene, kiigele, Maga, marja-oksakene, kiigele! Tsutsu suureks, kasva kangeksi! Memm läks metsa marju tooma, Taat läks linnast saia tooma. Tudu, tudu, tuvikene, kiigele, Maga, marja-oksakene, kiigele! Tsutsu suureks, kasva kangeksi! Memm toob metsast maasikmarju, Taat toob linnast sarvesaiu.
320. A. Läte.
Tuks, tuks, tuks, tuks, tuks — „Vait, mu süda! tuksu tasa! Rahutust kes tõi suil’ kaasa? Mul on kinnas kududa, Kindakirjad lugeda. Tuksud valjult, läeb kõik segi. Ema küsib: Kes nii tegi? — Ütlen: süda! — Sõitleb siis. Vait, vait, vait!“ 233
Tuks, tuks, tuks, tuks, tuks — Ei sa taha rahul’ jääda? Tahan sulle piiri sääda: Hakkan laulu laskema, Loorima ja leinama; Laulan lausa laia ilma, Kõik su soovid päikse silma, — Küll siis vaikseks, Vaikseks jääd. Vait, vait, vait! Anna Haava.
321. Tukk-tukk-tukk mu tibuk’sed, Mis olete nüüd teinud? Tund aega juba ära siit On teie armas kukk. Kukk pööningule lennanud On luugi augu seest, Tuul äkki ukse kinni aas, Nüüd vangis kukeke! Kuid paari tunni järele Kukk jälle ukse pääl. Kikeriki, mu tibuk’sed! Ma olen jälle siin! Kuis rõõmustasid tibuk’sed Kui teda jälle näind! Kuis hüppasid ja tantsisid, Kõik rõõmsalt kukega. Rahvasuust.
234
322. Eesti rahvaviis ; M. Hermann ; A. Vedro.
Tule koju, axmuke, Kulla kallis piigake! Tule koju! mul on kodus kambrike, Kena, vaikne, armukaunis pesake. Millal meie pulmad teeme? Ai-li-lu-li-lu-li! Millal võin ma kosja sõita? Ai-li-lu-li-lu-li! Kevadel, kui häälitseb lind, Kevadel — siis ootan ma sind! Rahvalaul.
323. Eesli vahvaviisil „Kus sa haisid, sokukene11; K. A. Hermann, A. Läte.
Tule mulle, neitsikene, Tule mulle, mul on külla, neitsikene! Tule mu külla kaitsijaksa, Tule mu vara vahtijaksa! Ole Ole Kes Kes
vai ta, noori meesi, vaita, noori meesi, su külla enne kaitsis? su vara enne vahtis?
Tule Tule Tule Tule
ikka, neitsikene, mulle, käokene! mu kulla kaitsijaksa, mu hõbe hoidijaksa!
Ole vaita, Ole vaita,
noori meesi, noori meesi, 235
Kes su kulda, Kes su hõbet
enne kaitsis? enne hoidis?
Tule ikka, tule mulle, neitsikene, Tule mulle, kulda-kallis käokene! Tuhat seisab tünderissa. Sada seisab salvedessa. Oh sa petis, peiukene, Kavalik sa, kaasakene! Tuhk sul seisab tünderissa, Savi seisab salvedessa. Rahvalaul.
324. Arlc. Krull.
Tulge kokku, Eesti pojad, tulge Eesti pin[nale, Kaugelt merelt sõitke uhkelt vaba Eesti [rannale! Meile ikka oled armas, kaunim Eesti kodu[maa. Ainult kallist Eesti kodu tahame kõik [ülenda. iji Armas kodu, Eestimaa, Õitse viljapõlluna, Vabalt seisa kaljuna, Elutormi kartmata! Sulle, meie kuldne kodu, on me laulud pü hendud, Sulle laulvad Eesti tütred, Eesti pojad [ühendud: Sära, päike, Eesti üle kuldsena ja soojana! 236
Kaunis, kuldne, armas Eesti, vaba Eesti [ela sa! Armas kodu, Eestimaa, jne. Kui ka tuhat ilmaväge püüaksid meid hä[vita, Eesti rahvas seisab kindlalt vaenuhirmu [kartmata! Vaprad vanemate pojad ei nad karda ke[dagi, Kaitsma kallist kodupinda on nad valmis [surmani! : Armas kodu, Eestimaa, jne. V. Krull.
325. Rahvaviis.
Tähekene, miks sa vilgud, Miks sa nõnda virvendad? Sinu püsimata pilgud Hingesse mull’ tungivad. Kui on vabad õhtutunnid, Sind mu silmad otsivad; Sa mind igatsema sunnid, Oma juure meelitad. Oma viimsel elu-õhtul Sinu poole vaatan ma; Oma viimsed õhkamised Taeva ruumi saadan ka. V. Jürisson.
237
326. Fr. Abt.
Tähtede taga kord koidab suil’ taevas, Ootus ja lootus sääl täide sul läeb! Mis sa siin kannud ja kannatand vaevas, :,:Kõik sääl s’ust igavest’ maha siis jääb:,: Tähtede taga, sääl vajub kõik vale, Sääl näed, mis tumedaks teinud on ilm, Kurbuse järel’ peab läikma su pale, :,: Õndsamas rõõmus siis särab su silm. :,: Tähtede taga suil’ lehvivad palmid, Taevalist karastust, rõhutud rind, Jumala inglite kiitusesalmid Rahusse saat’vad sind, väsinud hing. Saksa keelest M. Kampmann.
327. A. Liite.
Tõistre Tõnu tore mees, Toredam veel täkk tal ees, Sõidab uhke saaniga Läbi külatänava. Lumi tuiskab, lumi keeb, Hobu hirnub, nalja teeb... Küla neiud, nägusad, Vahivad ja vahivad. Aga Tõnu ise teab, Kus ta täku kinni peab: Sõidab Metsaperesse Kosja minu neiule .. 238
Rumal Tõnu! Rahaga Annit sina küll ei saa. Ainult pika nina saad, Morssis koju traaveldad! Ed. L. Vöhrmann.
328. Eesti rahvaviis.
• Uhti-uhti uhkesti Viisk läks Tartust Viljandi, Kaasas põis ja õlekõrs, Peenike ja pikk kui õrs! Ees oli Emajõe suu, Seepärast peeti tubli nõu. Kõrs siis heitis pikali, Sillakene valmiski; Viisk aga hüüdis: „Sild on hää! Mina sammun üle pea!“ Astus sammu, astus kaks: Kõrrekene katki: praks! :,: Põnnadi, põnnadi, hüppas põis, Naeris, mis ta naerda võis! „Näe nüüd, kuidas rumalad Uppusivad mõlemad!" :,: Tõmbas ennast hinge täis Ja — karplauhti lõhki käis! :,: A. Piirikivi.
329. Uinu, mu laps! Oh maga, marjaoks! Puu peidust tuleb uneke Ja kaldub sinu kätkisse. :,: Uinu, mu laps! :,: 239
Uinu, mu laps! Oh maga, marjaoks! Tuul mängib tamme okstega, Ei jõua tamme liiguta! Uinu, mu laps! Uinu, mu laps! Oh maga, marjaoks! Saa õitsevaks kui lehekuu Ja tugevaks kui tammepuu! Uinu, mu laps! Rahvasuust.
330. Jt. Tiimpu.
Uinu, uinu, mina valvan, Palves valvan sinu eest, Kõik mu jõudu kokku võtan Palvetades südamest. Uinu, uinu, öö on vaik. Uinu, uinu, mina valvan, Palves valvan sinu eest, Ei tea ise, millal uinun, Und näen sinu õnnedest. Uinu, uinu, öö on vaik Anna Haava.
331. Unustagem täna siis mured ja piin! Tuju täna loogu laul, naised ja viin! Ajad on ju halvad ja kui veel noruta, Siis ju õnne üldse ei nautida saa! Unustagem tänagi mured ja piin, Ai dili-dili, ai dili-dili dum, juhhei! Kõigil on ju selge, et noorus, see kaob, Kõigile ju aastaid meil aeg kaela laob; Kaob noorus, raha ja truudus, armastus. 240
Nautigem siis elu, et maik tast ka suus, Olgem rõõmsad, kuni silm kinni meil vaob Ai dili-dili, ai dili-dili dum, juhhei!
332. J. Brahms.
Uinu vaikselt, mu lind, Ma valvan ju sind! Su voodilt ei lä’e, Nüüd magama jää! Hommikul ingli tiib Une laugelt sul viib! Maga vaikselt, mu lind, Sul mureta rind, Veel süüta su silm, Veel tundmata ilm! Olgu elu suil’ karm, Saatjaks sul ema arm.
333. A.
Läte.
Vaatke, kuidas hommik koidab Idas ilul hiilgaval, Kuidas ehatähti loidab Kuldsel helgil kumaval, Kuidas hellad koidukäed Sõlmitud on säralla, Alla hüüdvad taeva väed: :,:Ärka üles, isamaa! Vaatke, kuidas kuldne eha Läigib vastu lainetes, Ta on videviku viha Võitnud ära valguses. 241
16
Helendaval Eesti pinnal Varjutus nüüd võimata! Nõnda hüüdkem tuks’val rinnal: :,:Ärka üles, isamaa! Vaatke kaste-tilgakesta Pisarates kõrre pääl, Kuna jälle juttu vesta Õilmel’ soovib õilme hääl. Et ju nutu-aeg on mööda, Kastehelm võib kuuluta: Ära karda enam ööda: :,:Ärka üles, isamaa! :,: Ärgakem siis, eesti pojad, Eesti tütred ühtlasi, Ehitagem eesti kojad Lilledega lahkesti! Juba juurdub tõe-idu Vabastatud vallassa. Pühitsema priiuspidu: :,:Ärka üles, isamaa! :,:
334. Eesti rahvaviis.
Vaikne, kena kohakene, Kõige kallim surmani! Minu isamajakene Meeles minul alati! Minu isamajakene, Linnupesa sarnane; Sest ma nagu linnukene Igatsen ta järele! 242
M. Lipp.
Selge allikas sääl jookseb, Säält ma lapsepõlves jõin; Kenas koplis paju õitseb, Säält ma pajupilli tõin! Õues sirge kask sääl seisab, Sellest magust mahla sain; Pihlapuu sääl aias õitseb, Selle okstelt marju sõin. Vaikne, kena kohakene, Kõige kallim surmani! Armas isamajakene Meeles minul alati!
335. L. van Beethoven.
Vaikne öö, oh kalla sa Oma taevarahu ka Minu südamesse nüüd, Kui ma olen jätnud tööd. Ju tähed kaunist’ paist’vad, Mind kaugelt tervitavad; Ma teie juure saada ka igatsen. Tasast, armast kandlehäält Taeva paradiisist säält Puhub vaikne tuuleõhk; Otsa lõpeb minu ohk. Jah, armsad tähed, paistke, Mind kaugelt tervitage: Ma teie juure saada ka igatsen. Saksa keelest P. Abel.
243
336. Vaprad vennad, kallid kaimud, Õrnad õek’sed; Tõstke pääd, te muistsed vaimud, Taara taimekesed! Kuulge, kuidas kaasik kajab Taara mäela, Vanemuine võitu ajab Ime väela! Taaramägi õitseb ilus Sala sahinal! Vanemuine võsa vilus Rõõmu tuhinal! Lindal veimevakka valmib, Kalli kaasale, Rahval’ rikkus krooni palmib Laiu lainilla. Vaatke, eesti poege silmis Priius sätendab; Nüüdses eesti vaimuilmas Lehtkuu naeratab. Juba löövad pungad lahti Hariduse puus! Oh mis ilus valgust vahti Päeva tõusu suus.
337. K. A. Hermann.
Vares, vaga linnukene, Lendas linna uulitsale, Säält tema lendas katusele, Kõrtsimamma matusele.. 244
Ketras, ketras kelle ratas? Vanamoori vokiratas; Villad vakas, takud lakas, Kotikangas kuke nokas. : Vares tegi suured joodud, Kutsus kokku kogu linnud; Kulli ta ei kutsund mitte — Kull oli kuri kiskumaie: Kiskus lõhki lõo lõuad, Pääsukese pärjapaelad. Hiired lõnga loksutavad, Pärjapaelu parandavad. Eit mind käskis heietada, Taat aga takku nokutada; :,:Ei mina viitsind heietada, Tahtnud takku nokutada. : Ma viin villad virga kätte, Takud targa naise kätte: Virk teeb villast viisupaelad, Tark teeb takust tanupaelad. Eit tegi püksid, taat tegi püksid, Enesel olid enne püksid. Siis sai kokku kolmed püksid, Kokku kolmed uued püksid. Kollased olid kosjapüksid, Punased olid pulmapüksid, Sinised olid sillupüksid, Valged need olid varrupüksid. Mul pole naist, kes leiba teeb, Ega last, kes ära sööb. Jonkadi, jonkadi jõulud tulevad, 245
Vorstikambri võti kadund, Lihaaida lukk on lagund, Matsi maja katus mädand. ,, ,
Rahvalaul.
338. Eesti rahvaviis ; R. Päts.
:,: Vatlupsadi, luusangadi, Kõtkõpsadi, kuldkingadi, Siitsiiradi, läbi viiradi, Naknaeladi, pakpaeladi Puupuusadi pummadera, Viuvipsadi villadera Vatlupsadi, luusangadi, Kõtkõpsadi, kuldkingadi. Tiptappadi hästi tihti, Ärge laske käsi lahti! Rahvalaul.
339. M. Hermann.
Veel kaitse, kange Kalev, oma lapsi, Ja õpeta neid vahvalt võitlema! Ning Linda, ema, õrnu võsukesi Veel ikka kasvata ja kosuta! Ja, priius kuldne, saada hiilgvat läike Veel üle püha, kalli kodumaa! Oh viibi veel, et sinu kotkatiivad Ka vaimu kütked eesti rahvalt vii vad! A. Kaljuvald.
246
340 Veidi õnne maailmas ehk leidub ometi, Minu unistus see olnud alati. Veidi õndsust maailmas on peidus kindlasti, Ammu otsinud ma seda olengi. Kui vaid teaksin ma kus, Võtaksin ta endale. Tahaksin elus kord Anduda ma õnnele. Kuskil tundmatus maailmas algab taeva tee, Kuskil kunagi mul avaneb ehk see.
341. M. Lüdig.
Veli hella, vellekene, Tee meil’ kiiku kiitusmail’! Ära tee oja otsa pääle Ega kaju kaldale! Neiu lä’eb kiiku katsumaie, Mõtleb ojja uppuva, Mõtleb vette veerevada, Mõtleb kajju kalduda! Kiigu, kiigu kõrgeesse, Üle õrre, pealta pard’. Üle vastse varrude, Üle tamme talude! Mis säält kõrgelt näikse? Näikse kolme uibukest. Igan oksan ubina, Igan ladvan laululind! 247
342. Eesti rahvaviis; .7. Zeiger.
Vennakene, hellakene, Kui lähed sõtta sõdimaie, Ära sina sõida sõja eesta, Ega ära kohku kiskumisest. Vennakene, hellakene, Kui lähed sõtta sõdimaie, Ära karda kurja koolemista, Ega taudi tappemista. Õekene, hellakene, Kui lähen sõtta sõdimaie, Ei mina karda koolemista Sõja keeru keskeella. Rahvalaul.
343. P. Tammeveslci.
Veski talus tütar Minna, Kes tahab kangest’ mehel’ minna. Kes ta ükskord kosib ära, See saab suure kaasavara. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra — Ära lase tütart ära surra. Oinad, lambad, emissiga, Seapõrsaid terve rida. Kirjuid koeri, kukki, kanu, Mehel’minemise tanu. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra jne. Vedruvankri ja ka aisa, Kimli-mära üsna laisa. 248
Sedelgrihm ja uhked rangid, Mutrikeeramise tangid. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra jne. Kes peab hääst sängist lugu, See saab kaasa õlekubu. Aiast kümme toopi marju, Vanaema vihmavarju. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra jne. Pulmad peetaks’ üle valla, Kel on soov, võib sinna tulla. Sääl saab viina, kapakalja, Igasugu pulmanalja. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra jne. :, Poisid kähku istkem reele, Sõitkem võidu kosjateele. Kes jääb pilgutama silma, See jääb tublist naisest ilma. Vidi-ridi-ritt ja urra-urra jne. :,
344. M. Hermann.
Viimase veretilgani Tahame võidelda! Vaenlaste raudseid vägesid Põrmuksi purusta’! Sõjahüüd käib üle maa ja linna, Üles, üles, Eesti maleva! Viimase veretilgani Tahame võidelda. A. Kaljuvald.
249
345 Viin on peenikene mees, Tema istub klaasi sees, Kitsakaela pudelis. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Jooge viina mehed, naised, Minu pärast ka kõik teised, Joogem rõõmsa meelega. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Kui teeb kõhuvalu piina — Noh, siis võta jälle viina. Vaata! Kohe aitab ta. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Kui sul pole surmatõbi, Siis saab kohe viinast abi, Ta on tohtriks haigele. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Olgu kooliõpetaja, Kõigile on mõistust vaja, Viin on arstiks nendele. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Viin viib pruudi peiu hõlma, Kutsub noori, vanu pulma, Meelitab neid tantsima. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Võta tipsikene taskust, Proovi! Selles pole raskust, Ta teeb tuju kõigile. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Viina üle laitust tõsta, Sellele võib varsti kosta: Viin on vaese rõõmustus. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. 250
Noal kasvis viinamarju, Neid ta sõi ja jäi siis purju, Aeles end alasti. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Sellepärast Hammi sugu, Tast ei peeta palju lugu — Ta jäi teiste sulaseks. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Viin, see jääb küll siia maha, Ma lä’en taeva ukse taha Uksehoidjat otsima. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Noa tuli mulle vastu, Andis kätt ja ütles „trastu“. Tere, kallis kasuvend. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Kuidas oled siia saanud, Oled hästi viina joonud, Nii, kui mõistlik peremees? Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Noh, — siis lähme taeva linna, Viinajoojad, jääme sinna Ühes seltsis elama. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Õpetan teid, Noa lapsi, Kuidas võite võtta napsi, Et te sellest kasu saaks. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Viin, see jäi küll siia ilma, Ei ta karda talve külma, Seisab sula alati. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. 251
Viina vits on väga valus, Ropul* joojale ta tulus, Kui tal silm on sinine. Vallerii valleraa valle-rille-ralle-raa. Rahvasuust.
346. 0. Merikanto.
Vägevasti, võimukasti Saima laine veereb Vuoksa jões, Ikka nii vägevasti, võimukasti Saima laine veereb Vuoksa jões. Mägi püüab korraga Veterõõmu kiusata — Sünnitades, sünnitades sala kaljusid Lõbu-mängul hüpates Läheb laine tormates. Vägevasti, võimukasti Saima laine veereb Vuoksa jões, Ikka nii vägevasti, võimukastjSaima laine veereb Vuoksa jões. Maale sulle, kiusatulle, Võiduviisi laulab Imatra, Ikka nii maale sulle, kiusatulle, Võiduviisi laulab Imatra. Saima lained uinuvad — Vuoksa jões nad vägevad; Kivimüürid, kaljudki neid ei või pidada. Nõnda rahva vapramad Purustavad ahelad! Maale sulle, kiusatulle, 252
Võiduviisi laulab Imatra, Ikka nii maale sulle, kiusatulle, Võiduviisi laulab Imatra.
347. Õhtu ajal tihti ma Tahtsin kodus viibida Kena meistrinaisega Ilma meistri teadmata. Sääl siis juhtus sagedast’ — Suudl’in teda magusast’, Ja kui pattu kartsin ma, Naeratades vastas ta: Musu ei ole patt, Ütlen suil’ otse tõtt! Naeratab neiu suu, Minul’ ka ole truu! Nopi kõik lilled sa, Mis õits’vad üksinda, Sest kui ei tõtta sa, Üks teine nopib nad! Pärast, kui sain selliks ma, Leidsin neiu kallima, Kes ka truult minule Kinkis käe ja südame. Sääl siis juhtus sagedast’ — Suudl’in teda magusast’, Ja kui pattu kartis ta, Naeratades ütl’in ma: Musu ei ole patt jne. 253
Kui ma olin väikene, Alles päkapikune, Kena neiu salaja Tahtis mind kord suudelda. Mina hirmsast’ ehmusin, Talle selja pöörasin. Naljatades isa mind Hakkas noomima: Musu ei ole patt jne.
349. K. Türnpu.
Õieke, õieke, Ära nii hellasti õilmitse! Lilleke, lilleke, Kiire on kaduma kevade! Köidab kord külmade uha mind, Täna veel võidab mind luha pind Üürike elu, sind teretan ma Õilmetega. Lõoke, lõoke, Hõiskamist unusta aegsasti! Linnuke, linnuke, Salaja sammumas sügise! Saagu siis seotud korra keel, Suveviis südames, hõiskan veel: :,: Üürike elu, sind teretan ma :,: :,: Lauludega. :,: 254
Põueke, põueke, Tungi sa tuksumist tagasi! Inime’, inime’, Tiib pandud aastale õlale! Magus jah magada muilassa, Täna veel laske mind hõisata, Üürike elu: veel hoiab ta mind, Helise, rind! L. Koidula.
350. Õrn ööbik, kuhu tõttad sa Nüüd lahkel lehekuul? Kas mõisa aias hõisata Sa tahad roosipuul? Või metsas toorel toomingal Saab hüüdma sinu suu, Kui tähed hiilg’vad taeva all Ja valgust valab kuu? Ei mõisa aias hõisata Või laulu minu rind, Sest vanemate verega On võietud see pind: Ka metsas toorel toomingal Ei laulma saa mu huul, Vaid talupoja akna all, Sääl pühal pärnapuul. Kui jõuab õnnis suine öö, Siis laulan talle ma, Et unuks meelest päevatöö, Jääks rahul magama. Kõik öö siis hääled heljuvad Ta kauni kambri sees 255
Ja unenäod ilusad Tal seis’vad silma ees. Kui aga taevas kumab koit Ja kaob pime öö, Siis laulan: tõuseb priiusloit Ja vajub orjavöö, Sest idataeva servassa Ju näha koidutuld Ja uuel ilul särama Löönd Eesti muistne muld.
351. Ära ilmal’ valu kaeba, Ära vala pisaraid! Ilm ei usu, et sa elust Ainult nopid ohakaid. Kuigi ilm näeb sinu valu, Usu, tal on raudne rind; Küll ta pilkama ja naerma Igatahes valmis sind. Kaeba õhtul kuldsel’ kuule, Ütle hõbetähtedel’, Neil on osavõtlik süda Sinu vastu alati. Kuldne kuu lööb kahvatuma, Kurvalt kõnnib taeva all, Tähed hõbehelgil hüüdvad: „Looda, õnn sul saadaval!“
352. Ära joo viina, mu kallikene, Ära käi nii tihti kõrtsis sa! 256
Sa silmanäost jääd inetumaks Ja mind sa saadad kerjama. Ära joo viina, mu kallikene, Sest mured mind on vanaks tein’d! Sa armastasid mind nii hellalt, Kuid nüüd su süda mulle külm. Ära joo viina, su poeg on noor veel, Tahab kasvata’ ja koolita’, Ja tütar, see ei austa sind, Ta ütleb: minu isa joob! Ei valeta mu ema sõna, Kui palju kahju viin küll teeb! Ta mitmed noorelt hauda saadab, Ja nõnda teeb ka sinuga. Rahvasuust.
353. Ärge laske väikest Jaani Ookeani suplema, Ookean on suur ja lai Meie Jaan on poisu pai. Ookean teeb palju kurja, Ajab kõik me plaanid nurja Ta võib Jaani ära viia Ja kes jääb siis meile siia! Ära mine merele, Ära mine merele, Ära mine merele Jaanike! Räägib isa, räägib ema, Räägib onu, tädi ka, 257
17
Et ei lastaks väikest Jaani Ookeani suplema. Aga kus võib Jaan nüüd jätta Merematkal käimata, Kuis võiks jääda kõige kallim Jumalaga jätmata! Ilus oled mereke, Ilus oled mereke, Ilus oled sina ka Ookean.
354. Rahvaviisil „Lätsi Tcülla.“
Är’ no võtku liinast naista — Liina naine liiast lirva. Är’ no võtku talutütart — Talutütrel targa’ sõna’. Är’ no võtku peretütart — Peretütrel pika’ moka’. Võta no vallast vaeselatse: Siis sul ei puudu puhas hame, Puhas hame, pehme ase. Rahvalaul.
355. Ääretu on meie meri, Öid ja päevi kohiseb. Varjab saatusline meri Hädaohte paljusid. Julgelt, sõbrad! Tuulest paisund Purje juhin kartmata Lendab kiirelt mööda laineid Kergetiivuline paat. 258
Pilved taevas tumenevad, Tuul on kõva, laine must, Torm ja maru lähenevad, Võitlusvalmis olgem nüüd. Julgelt, sõbrad! Pilved rängad Ähvardavalt tõusmas sääl, Laeva vahus lainte harjad Vihal kandvad mere pääl. Kaugel paistvad selged rannad, Rahusadam õnnelik, Ei sääl tormid laeva kanna, Vaikus aina valitseb. Julgelt, sõbrad! Tuulest paisund *Ä'Puri otsib sinna teed, Lained sinna poole kand’vad, Olgu kindel vaid me meel. Vene keelest.
356. A. Aljabjev.
ööbik, lõbus linnuke, Laulab lustil lahkesti! Ütle kuhu, kulla, läed, Kuhu terveks ööseks jääd? ööbik, lõbus linnuke, Laulad lustil lahkesti! Ehaajal, õitselind, Kuulan kurvalt ikka sind! Ise hingevalu sees, Ootan peigu, silmad vees! Ööbik, lõbus linnuke, Laulad lustil lahkesti! 259
Kui ta läks mult kaugele, Andis mulle sõrmuse, Ütles: „Oota, armsam, mind, Südames ma kannan sind!“ ööbik, lõbus linnuke, Laulad lustil lahkesti! Vene keelest J. Tamm.
357. Ühes külas, ühes talus, Uhaidi ja uhaida, Elas seitse vanapiigat, Uhaidi, aida. :,: Kui nemad hakkasid aru saama, Et nad mehele ei saa, Pistsid piigad nõu kokku, Uhaidi ja uhaida, Kaardi päält aga vaadata, Uhaidi, aida. Vana Mihkel toast välja, Varsti tuli tuhat nelja, Ajas reele plikavoori, Uhaidi ja uhaida, VanaruunaP andis aga nööri, Uhaidi, aida. Kõige vanem võttis ohjad kätte. Sõitis Nõia Ella ukse ette. Tere, armas Nõia Ella, Uhaidi ja uhaida, Pane meile kaarte välja, Uhaidi, aida. Tõsi jah, teil on hää õnn, Kõik te saate mehele. 260
Ukselink tegi lika-lõka, Uhaidi ja uhaida, Sisse astusid sõdurid, Uhaidi, aida. Ohvitserid ja komanderid, Untervits oli kõige ees. *) Tule, poiss, ja võta mind! Uhaidi ja uhaida, Ma su vastu nagu lind, Uhaidi, aida. Kriimustan ja küünistan, Kui aga saan, siis hammustan. Kuhu küüned sisse löön, Uhaidi ja uhaida, Säält ma tüki välja toon, Uhaidi, aida. Tule mulle, tule mulle, Nõia Ella lubas sinu mulle. Tule mulle, tule mulle, Uhaidi ja uhaida, Nõia Ella lubas sinu mulle, Uhaidi, aida. Suur ja suur, suur aitäh, Kõik me saime mehele. *) Ukselink tegi lika-lõka, Uhaidi ja uhaida, Sisse astusid tudengid, Uhaidi, aida. Rebased ja noored majad, Vanamees oli kõige ees.
261
358. K. Tiirnpu,,
Üks ainus kord veel tahaks Su silmi vaadata, Üks ainus kord, üks ainus kord Su hääle magust kõla Veel korra kuulata. Üks ainus kord, mu armas, Veel mulle laula sa, Üks ainus kord, üks ainus kord. Üks ainus kord, mu armas, Veel mulle laula sa, Üks ainus kord, üks ainus kord. Oh sinu laulu kuuldes On õnnis sureda. Üks ainus kord, mu armas, Veel mulle laula sa, Üks ainus kord, üks ainus kord. Anna Haava.
359. Üksik majakene põllu sees, Soo ja männimets ta õue ees. Sääl ma mööda saatsin noorusa’a, Sääl mu kuldne mälestuste maa. Sääl mind ema hellalt kasvatas, Kasevibul hällis kiigutas; Sääl ma karjas käisin teistega, — Sääl ma laulu lasksin laksuda. Ei sääl iial muret tunnud rind, Olin nagu oksal laulev lind, Sest et vanemate hella hool Juhtis, saatis sääl mind igal pool. 262
Ehk küll nüüd on muutund elutee, Ja mind saatus kannud kaugele. Siiski, kodu, meeles pean sind — Kuni kannab mind veel mullapind.
360. Uuem eesti rahvaviis.
Üksinda armastan, Jaanike, sind. Tuhat korda tervitan, Jaanike, sind. Mõteldes sinu pääl’ valvanud olen ma Mõne öö uneta, Jaanike, ae! Läksid sa mere pääl’, Jaanike, ae! Hüüdis mu hale hääl: Jaanike, ae! Meri on armuta, ära sa merele Usu end, armuke, Jaanike, ae! Kosjas küll käidi mul, Jaanike, ae! Aga ma sulle jäin, Jaanike, ae! Kosigu teisi nad! Sinule üksinda Lähen ma lustiga, Jaanike, ae! M. Veske.
361. J. Kapp ei.
Üksinda, üksinda Pean võõrsil rändama! Pisar läigib leina laugel, Kaunis isamaa on kaugel, Kaugel ilus isamaa! Isamaa, isamaa, Millal saan su pinnala? Millal paistvad sinu mäed, 263
Võtvad kaissu sinu käed, Kes sind ootab nutuga! Nutuga, nutuga Pean võõrsil rändama! Ei siin emakeelt ma kuule, Ei mu mõte lusti luule, Kaugel helde emakeel! Emakeel, emakeel, Ainult sinul emameel: Võõral keelel pole võimu, Pole lõbust laulu lõimu: Võõras hääl on armuta! Armuta, armuta Pean võõrsil rändama! Ei mind köida võõras ilu, Võõras päikse paistus vilu, Arm on ainult kodumaal. Kodumaal, kodumaal, Sääl ma rändan rõõmu ra’al. Sääl mul lahked laulud liikvad, Lillenupud nurmel kiikvad, Õitsvad aasal ilusal! A. Piirikivi.
362. Üks ilus mõis Sääl suure jõe Ai-tii-ai-aa, Tean küll, aga
oli Eestimaal, kalda pääl! ai-tii-ai-aa, mis mul asja ütelda.
Sääl elas aidapapake, Kel oli ilus tütreke. Ai-tii-ai-aa, ai-tii-ai-aa jne. 264
Kes teda tahab kosida, See peab rikas olema. Ai-tii-ai-aa, ai-tii-ai-aa jne. Üks kingsepp lontis kõrvaga, See tahtis teda kosida. Ai-tii-ai-aa, ai-tii-ai-aa jne. Miks tuled sa mind pilkama, Nii ütles tütar vihaga. Ai-tii-ai-aa, ai-tii-ai-aa jne. Noort kindralit ma armastan, Ta üle ennast rõõmustan. Ai-tii-ai-aa, ai-tii-ai-aa jne.
363. JV. Schuhert.
Üks kask meil kasvas õues Just maja ukse ees. Ta oli lapsepõlves Mu armas seltsimees. Ta andis vilu, varju, Ta mahl mind kosutas, Ta kohin sagedasti Mu südant rõõmustas. Kui suureks sain, siis pidin Ma kasest lahkuma, Ma tahtsin viimast korda Ta all veel istuda; Ta lehed kohisesid, Kui lausuks salaja: Jää, sõber, isamaale, Siit leiad rahu sa! 265
Nüüd olen kodust kaugel Ja mõnda vaeva näind, Ja mõni kallis lootus On minul tühja läind. Ei kase kohin taha Mu meelest kaduda, Vaid kostab mulle kõrva: Siit leiad rahu sa! K. li. Malm.
364. M.Lüdig.
Üks laevnik sõudis Ja kaldale nõudis Küll lainete väest. :,:Kuid laine käib kõrgel, Pea tormide võrgel On nõrkemas jõud: „Mu Issanda hoole Ja vete voole Annan ma end!“ — Pea vetevood sääl siis kandsid Ja õrnasti, hellasti pandsid Ta õitsval’ rannale. Anna Haava.
365. M. Saar.
Üks laevuke lä’eb üle vee, Lä’eb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, Kaob üle vee ja lainete. 266
Mu armuke ja kullake Läks üle vee ja lainete. Silm kaugele -käib üle vee, Käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele Mull’ üle vee ja lainete. Mu armuke ja kullake On üle vee ja lainete. Juhan Liiv.
366. R, Th Hansen ; Fr. Saebelmann.
Üks paigake siin ilmas on, Kus varjul truudus, arm ja õnn; Kõik, mis nii harv siin ilma pääl, On pelgupaiga leidnud sääl. Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, Ta sinu rõõmust rõõmu näeb, Su õnnetusest osa saab! Kui inimeste liikuvat Au, kiitust, sõprust tunda saad, Kui kõik sind põlg’vad, vihkavad, Kui usk ja arm sust langevad — Siis ema süda ilmsiks lä’eb, Siis veel üks paik suil’ üle jääb, Kus nutta julged igal a’al — Truu, kindla ema rinna na’al. Mõnd’ kallist südant kaot’in, Mis järel nuttes leinasin, Aeg andis teised tagasi: Ei emasüdant — iialgi! L. Koidula,
267
367. M. Saar.
Üks suu, nii vana kui mullake, Ja mõttis nägu, nii vagune, Ja mõttis nägu, nii aus ta, Nii vaikne, valul ja sõnata. Nii Nii See See
aus, nii vaikne, nii mullane, selge ja õige ja kullane. on mu ema, mu mullake, on mu ema, mu kullake! Juhan Liiv.
368. Üles, noorte võimsad parved, Juba hüüdmas kodu meid, Tasu, noorus, omad arved, Kange Kalev kutsub teid, Ei veel Eesti sugu lange, Meie sulatame hange, Musta mure tänavalt. Raskel tunnil Eesti kutsub, Kutsub Eesti päike, muld, Kes teist võitja rinda astub, Kas sul leegib mehe tuld? Orjad üksi loiud, arad, Meile kallid koduvarad, Sinitaeva sära all. Ja kui juhtub kalmurinda Mõni noortest närtsima, Meie tasusime hinda, Mida nõudis kodumaa. 268
Kodu lilled haua üle, Kodu sõmer avab süle, Magus rahu magajal.
369. F. Pacius.
Üles, vaimud vahvamad, Kes Pärnu piirilt Peipsini, kes terves Eestis elamas, Sest veel on Eestis vaimustust, Mis kaitsma valmis kodupinna vabadust! Ja kuni särab meile tähte hele läik, Meeles kõigil Riia võidukäik, Sest vahvad vaimud ülesse, Ja eesti lippu lehvitagem kõrgesse! Välgu nüüd, mõõk! Värise, vaenlane! Paukuge, püssid, vastu rõhujatele! Surma ei karda eesti maleva! Ei iial Eestit orjastada lase ta! Pojad rahva vahvama, Kes Pihkva, Jamburi ja Võnnu väljadele külvand surma, Veel võib Eesti võidelda, Veel vaenulise verega võib värvi maa! Kuulsuse täht toob hiilgust meie teile, Suur on me siht ja surm on tuttav meile. Kõik koos tulle tormake! Me vabaduse kindlustuse tee on see! Välgu nüüd mõõk jne. Iial ei me isamaa, Kui me elus, võõrale end ikke alla ei või anda: 269
Ei pea keegi ütlema, Et eesti mehed andnud ära isamaa! Mõõk juhi meest nüüd teile veriseile! Surm kodu eest toob elu kestva meile. Käi, töö, väsimatus väes! Nüüd on me tund ja lõikuseks ju aeg on käes! Välgu nüüd mõõk jne.
370. Eesti rahvaviis.
Üles, üles, hellad vennad! Üles, üles! Sõidame nüüd Sõõrumäele. Üles! Sääl me rõõmul rõkatame. Üles, üles! Laulu lahket laksutame. Üles, üles! Sääl me sööme sõsterida. Üles, üles! Paugutame pähkelida. Üles! Sääl on meeled mesitsemas. Üles, üles! Südamed sääl süttinemas. Üles, üles! Rahvalaul.
371. Ungari rahvaviis.
Üsna varsti, üsna varsti külla jõuame, Kassi-hiirt isekeskis kodus mängime. 270
Hei, kui oleksin te jõugus, Naljatades laulda võiksin, Teiste kaasas kaijutaksin, Heia, heia, hei! Õhtu tuli, õhtu tuli, üha hämardus, Majakeses üksik aken äkki helendas. Mis sääl akna all mind ootab? Kalli silmad aknast vaatVad, Süda soendav mind ootab. Heia, — heia, — hei!
Eesti hümn .................................... A’age taga, võtke kinni .... Ainuke olen talutütar.................. Aeg kaob kiirelt, ligemale liigub Aeg küll oleks naist ju võtta Ambroosius on ladna mees . . Ants läks naist kosima .... Ants oli aus saunamees .... Armsad sõbrad, võtkem kuulda Ei taeva alla, ei väljadella . . Eit võttis taadik’se...................... Eestimaa, mu isamaa.................. Eesti, mu armas kallis kodumaa Eesti pojad edasi...................... Eideke ketrab—eietab lõnga Ei meremees kosi noorelt naist Ei miski siin ilmas jää kauaks Ei saa mitte vaiki olla .... Emakene, ära sõitle.................. Esimest korda ma sellal nutsin Haanja miis vidi lubjakivve . . Helde Isa taeva sees.................. Helju, hella tuulekene .... Hele täht, sa vaikselt vilgud . Hinge hellal igatsusel .... Hoia südant hoolega.................. Isamaa hiilgava pinnala paistab Isamaa ilu hoieldes.................. Isamaa õitse sa ....... 273
Istsõ maailma veerekõsõ pääle Jaanil tuli mõte pähe.................. Joo, joo, vennake joo .... Juba kase ladvast lehed lang’vad Juba kevadise ilu...................... Juba kui ma karjas käisin . . Juba sulanud lumi katustelt Ju käes meil on jälle suvisted Jumalaga, kodumaja .................. Jumalaga, kohav laani .... Jumal, suil’ ligemal’.................. Jõe kaldal istub kalamees . . Jõua ju kaugelta ....... Jää jumalaga isamaa.................. Järv hingab rahus, õhtu ligi Jüri tuli müüritööst.................. Kaara Jaan, ai Kaara Jaan . . Kabala kõrtsis kraaksus Kadri Kallis Mari, kaugel elad ... Kannel armas, kannel kallis . . Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt............................................... Kaunimad laulud pühendan suil’ Kaunistagem Eesti pojad . . Kel nooruse palavust täis on rind Ketra Liisu, ketra Liisu ... Kevade kenamal õitsmise ajal . Kevade on kuulus mees .... Kevadisel koidu a’al.................. Kiiks, kolks! koodid löövad Kipat kõpat kiirel kõnnil ... Kits läks kõrtsi katusele ... Kodukaasik, murumulda ... Kodumaale ihkab süda ... 274
Koit istus taeva ääre pääl ... Koju mind viige........................... Kon saaja pidada...................... Kord elas meil külas üks nägu sam neiu .... ...................... Kord elas mölder veski pääl Kord ennustas arst mulle kadu Kord kaunil suveõhtul .... Kord kasvas kaunis kannike . Kord läks Mari seenele .... Kord mul tekkis kosjamõte . . Kord mõtetes istus üks emake nii Kord olin mina seakarjus ... Kui ilma sünnib inime’ .... Kui inimene tuleb ilmale . . Kui järv on vait, kõik linnud unes . ■.......................... Kui kaebades kohiseb Emajõe säng ................................................. Kui kallist kodust läksin ... Kui kaunist hüüab vainu pääl Kui Kungla rahvas kuldsel a’al Kui kurvaks jäid need vanemad Kuu kumab kõrgest ülevast . . Kui kätte jõuab kevade ... Kui ma alles noor veel olin . . Kui ma kodutalust läksin ... Kui ma mõtetega saaksin . . Kui ma alles karjas käisin . . Kui mina alles noor veel olin . Kui mina olin väiksekene ... Kui mu kallist isatalu .... Kui mul raha on, ostan õhulaeva Kui nukrus poeb hinge alla . .
Kui on kadund kodumaalt . . Kui Oru veskist mööda lä’en Kui päeva kära aega.................. Kui rändajalt ma küsin ... Kui rõõmus on mu meel ... Kui sa tuled, too mull' lilli . . Kui siit pilvepiirilt alla vaatan Kui toonekurg mull’ poja tõi Kui vanapoiss hakkas surema Kui veel vanaisake...................... Kui väike poiss kord olin ma Kui väljas oli külm ja pime . . Kui ööbik laulu laksutab ... Kuku sa kägu, kuldalindu ... Kuldne Kalevite kodu .... Kuldne õhtupäike...................... Kuldrannake, kuldrannake . . Kulla kevade, kallike.................. Kurval meelel kõnnin mina . . Kus eesti rinnas tuksub julge süda ................................................. Kus käisid, väike Annake? . . Kus on, kus on kurva kodu . . Kus on laul ja mäng meid lõbus tamas ................................................. Kus on veel nii kena neiu . . Kus Põhja lahe kohiseb ... Kus sa käisid, sokukene ... Kus seisab see siis kirjas ... Kus viibid sa?.......................... Kuu kumab kullala...................... Kuula, kui naabri Mari laulab Kuule, kuidas hääli helab ... Kuule, õpetaja, mis on mulle vaja 276
Kuu paistab merele.................. 93 Käisin üksi tähte valgel ... 94 Kännu kukk tuli toastvälja 94 Kõik ilm nüüd hurjutab ... 95 Kõik taevad laulavad Jehoovale kiitust ............................................ 96 130. Kõla lahke laulukaja................... 97 131. Kõla mu lauluke, kõla mu hääl 97 132. Kõla, väike lauluke........................ 98 133. Kõrtsist just välja nüüd tulen ju ma..................................................... 98 134. Küll Aadamal elu võis närune olla..................................................... 99 135. Küll kurblik on poissmehe elu 99 136. Küll mitu maad on taeva all . . 100 137. Küll oli ilus mu õieke .... 101 138. Küll on kena kelguga....................... 102 139. Kägu kukub kuuse otsas . . . 102 140. Lai laan kõik lõhnab lilledes 103 141. Las’ kasvame, me tõusev sugu 103 142. Laske sisse märdisandid . . . 104 143. Laula, laula, suukene....................... 105 144. Laulge, poisid, laulge, peiud 105 145. Laulge, velle .....................................106 146. Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal ...................................................... 106 147. Lauluke, sõua sa................................ 107 148. Lehtedes kahin, salalik sahin . 107 149. Leidis nõmmelt poisike . . . 108 150. Lepatriinu, oi lepatriinuke . . 109 151. Ligadi-logadi sõitsin ma . . . 109 152. Lossides krahvidel pulmad on hoos ...................................................... 11® 153. Lossis, nimega Gradesko . . • HO 277
Lumi tuiskab, mina laulan . . . 111 Läksin metsa hommikulla . . 111 Lätsi küllä kükäkillä....................... 112 Maarahva, talupoege vaba maa 113 Magus Mai on jälle tulnud . . 113 Ma kõndisin vainul ja nägin üht neiut ............ 114 Ma kõnnin hilisel õhtul ... 115 Ma lillesideme võtaks .... 115 Ma lookeste lendamist kõrgele vaatsin ..................................................116 Ma läksin metsa kõndima . . 116 Ma mäletan üht kenat laulu . . 118 Ma mäletan, kui karjas käisin 118 Ma nägin orus lillekest .... 119 Ma olen karjapoisike....................... 120 Ma olen postimees............................121 Ma saeveskis täna............................121 Ma sõuan merel ja sõuan . . . 122 Mats alati on tubli mees . . . 123 Ma vaatan paadist kiikriga . . 124 Meelitagu teisi mehi....................... 124 Meie Leenikene tantsib . . . 125 Meil aia äärne tänavas .... 126 Meil käib üks ringilaul .... 126 Meil tuuled sõnumeid tõivad . 127 Meitel oli naabri Juku .... 128 Me kaasiku ääres on mägi . . 128 Me laulumehed oleme .... 129 Me oleme mehe kui mõtsapulli . 129 Me teretame kõiki nüüd lauluga siin...........................................................130 Metsa läksid sa ja metsa läk sin ma .................................................. 130 278
Nr.
Lhk.
184. Mets mühab ümber ringi . . . 132 185. Mets seisab üksi orus .... 132 186. Me võidukannu tõstame . . . 133 187. Midagi helendab, helgib ja tuikab 133 188. Miks nii kurb on minu süda 133 189. Miks sa nutad, lillekene . . . 134 190. Mina naeran ah, ah, ah .... 135 191. Mingem nüüd.....................................136 192. Minge üles mägedele....................... 135 193. Minu isa majakene............................137 194. Minu isa ütles mulle....................... 137 195. Minu kallis isamaja....................... 139 196. Minu Tönn, minu õnn .... 140 197. Mis laululaine lahkesti .... 141 198. Mis sa nopid, neiukene .... 142 199. Mu akna alla tuli.................. 142 200. Mu Eestimaa ja eesti rahvas 144 201. Mu isamaa armas................................ 144 202. Mu isamaa on minu arm . . . 145 203. Mu isa oli reisimees.................. 146 204. Mu kallim üleval kambris sääl 146 205. Mu kodune kohake, kena ja vaik 147 206. Mu neiu on pahane..........................148 207. Mu süda on sinu, mustlaspeiu . 149 208. Mull’ lapsepõlves rääkis . . . 149 209. Mul oli ilus isamaa ..... 150 210. Mul ukse küljes väike kell . . . 151 211. Mu mõttes on üks ainuke . . . 152 212. Mul valutab süda ja valutab maks 152 213. Mu meelen kuldne kodukotus 153 214. Mu meeles seisab alati . . ■ 154 215. Muru Hansu ainus ingel . . . 155 216. Mustlaseks ma olen sündinud 156 217. Mu süda mul kerkib ja keeb 156 279
Nr.
Liik.
218. Mu süda, see on meri .... 157 219. Mu tammed, mu kodumaa tam med ............................... 159 220. Muud küll käisid kirku teeda 159 221. Mäe otsas kaljulossis .... 160 222. Möldri neiu maja ees 160 223. Ma laulan ühte laulu....................... 161 224. Mets see meeldis Liisile . . . 162 225. Nagu linnu tiivul............................164 226. Nagu pääsu päevalindu .... 164 227. Nagu sügisel puulehed .... 165 228. Neiuga võib rääkida....................... 165 229. Neiu nii lõbus, nii lahke ja noor 166 230. Nii mina, neiuke, sinule laulan 166 231. Nii tugevad kui kaljud suures meres...................................................... 167 232. Noor olla, on kevadet rinna sees kanda................................................. 168 233. Noorus nii vara, nii vara . . . 168 234. Noorus kaob rutuga . . . . . 169 235. Näe, lahe pääl lainete harjad 170 236. Nüüd järv on vait ja linnud unes 171 237. Nüüd pangu maailm tähele . . 171 238. Nüüd see klaas on N. käes . . 172 239. Nüüd õue, õue! ................................ 172 240. Nüüd polkat tantsime oma arm samaga .................................................. 173 241. Nüüd tule ja lepime jälle . . 173 242. Nüüd üles, üles vägevad väed 174 243. Oh Esä, võta taiva............................174 244. Oh ilus isamaa.....................................175 245. Oh Esä korgõh ülevah .... 176 246. Oh kuusepuu, oh kuusepuu 177 247. Oh laula ja hõiska............................177 280
Nr.
Lhk.
248. Oh mina väike mehekene . . . 249. Oh mis ilus on nüüd vaata . . 250. Oh seda elu ja õnne.................. 251. Oh, ütle, armas tütreke .... 252. Oja ääres, puude vilus .... 253. Oleksin laululind ...................... 254. Olen ma kuulsas Itaalias . . ■ 255. Olgem rõõmsad rutuga .... 256. Oli kevade õhtu nii vaga . . 257. Om maid maailman tuhandit . 258. On elu meil üürike ilmas . . . 259. On hädaohus isamaa.................. 260. On ilus Eestis elada.................. 261. Oo lilleke, sa piinad mind . . 262. Osta mulle kollast laada-saia . 263. Paista jälle, lahke päike . . . 264. Pea õitsvad roosid...................... 265. Perenaine pesse kassi .... 266. Pidu hakkab, pidu hakkab . . 267. Pilli hääli, tantsukeeli .... 268. Pilved, kes sõuate üleval kõrgel 269. Poiss taevasse tuleb.................. 270. Poisid, mis te mõtlete 271. Priius, kallis anne, taeva kingitus 272. Puhake, paremad pojad .... 273. Puhu tuul, ja tõuka paati . . . 274. Päev looja läeb, öö läheneb 275. Rannamees, see on kalastades 276. Raske oli kaugel surra . . . . 277. Rebane, sa kanavaras.................. 278. Saaks koju hing........................... 279. Saaniga sõitsin ma sahinal . • 280. Sauna taga tiigi ääres.................. 281. See Mäeotsa talu...........................
Tere õhtust, peremees ............. 225 Terve vald oli kokku aetud . . 227 Tasa heliseb kelluke väljal . . . 228 Tiiu tasane ja helde....................... 229 Tömbi Toomas tore mees . . . 230 Toone mail on metsad kullas . . 230 Tormi ees murduvad tammepuud 231 Traavi, traavi, ruunake .... 231 Tudu, mu tipake................................232 Tudu, tudu, tuvikene . 233 Tuks, tuks, tuks, tuks, tuks . . 233 Tukk-tukk-tukk, mu tibuk’sed . 234 Tule koju, armuke........................... 235 Tule mulle, neitsikene .... 235 Tulge kokku, Eesti pojad, tulge Eesti pinnale . .....................................236 Tähekene, miks sa vilgud . . . 237 Tähtede taga kord koidab suil’ taevas ................................... 238 Tõistre Tõnu tore mees .... 238 Uhti-uhti uhkesti...................... . 239 Uinu, mu laps! ........ 239 Uinu, uinu, mina valvan . . \ 240 Unustagem täna siis mured ja piin .......................... 240 Uinu vaikselt, mu lind .... 241 Vaatke, kuidas hommik koidab 241 Vaikne, kena kohakene .... 242 Vaikne öö, oh kalla sa .... . 243 Vaprad vennad, kallid kaimud . 244 Vares, vaga linnukene . . 244 Vatlupsadi, luusangadi . . . . 246 Veel kaitse, kange Kalev, oma lapsi ....................................... 246 283
Nr.
Lhk.
340. Veidi õnne maailmas ehk leidub ometi................................................. 247 341. Veli hella, vellekene..................247 342. Vennakene, hellakene .... 248 343. Veski talus tütar Minna .... 248 344. Viimase veretilgani............................249 345. Viin on peenikene mees .... 250 346. Vägevasti, võimukasti..................252 347. Õhtu ajal tihti ma ...... 253 349. Õieke, õieke........................................ 254 350. Õrn ööbik, kuhu tõttad sa . . . 255 351. Ära ilmal’ valu kaeba....................... 256 352. Ära joo viina, mu kallikene . . 256 353. Ärge laske väikest Jaani . . . 257 354. Är’ no võtku liinast naista . . . 258 355. Ääretu on meie meri....................... 258 356. ööbik, lõbus linnukene .... 259 357. Ühes külas, ühes talus .... 260 358. Üks ainus kord veel tahaks . . 262 359. Üksik majakene põllu sees . . . 262 360. Üksinda armastan, Jaanike, sind 263 361. Üksinda, üksinda................................263 362. Üks ilus mõis oli Eestimaal . . 264 363. Üks kask meil kasvas õues . . 265 364. Üks laevnik sõudis............................266 365. Üks laevuke lä’eb üle vee . . . 266 366. Üks paigake siin ilmas on . . . 267 367. üks suu, nii vana kui mullake . 268 368. Üles, noorte võimsad parved . . 268 369. Üles, vaimud vahvamad .... 269 370. Üles, üles, hellad vennad . . . 270 371. Üsna varsti, üsna varsti külla jõuame ..................................................270
Lähemal
ajal
ilmub
Gaudeamus! Tudengilaulik, -kombed ja -sõnastik. Kirjastus «Tapper».
Varjutused.
1934. a. on kaks kuu- ja kaks päikesevarjutust, nimelt:
1. Osaline kuuvarjutus 30. jaanuaril. Meil jaolt näha.
Täisvarju algus kell 6,01 m., lõpp kell 7,24 m. p. 1. Varju
tuse suurus — 0,117 (kuu läbimõõt = 1,0).
2. Täieline päikesevarjutus 13/14. veebruaril. Näha
Ida-Aasias, India ookeanil ja Maa-ilma merel, Austraalias.
Meil ei ole näha.
3. Osaline kuuvarjutus 26. juulil. Ei ole meil näha.
4. Ringkujuline päikesevarjutus 10. augustil. Näha
L.-Aafrikas, Atlandi- ja India ookeanil. Ei ole meil näha.
Maakera on päikesele sel aastal (1934) kõige ligida
mal 2. jaanuaril, päikesest aga kõige kaugemal 5. juulil.
Pühad ja puhkepäevad, mil ametikohtes tööd ei tehta.
1) Uus aasta, 1. jaanuaril) 2) Kolmekuninga
päev 6. jaanuaril. 3) Palvepäev 8. märtsil, 4) Ise
seisvuse püha 24. veebruaril, 5) Suur Reede 14.
aprillil, 6) Ülestõusmise pühad 16. 17. ja 18. ap
rillil, 7) 1. mai püha, 8) Taevaminemise püha
25. mail, 9) Nelipühad 4. 5. ja 6. juunil, 10) Jaa
nipäev 24. juunil, 11) Jõulupühad 25. 26. ja 27.
detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
E. Uus aasta
19
T.
20
K.
21
4 N.
22
5 R.
23
6 L. Kolmek. p.
24
-------------------- —
7 P.
25
8 E.
26
€
9 T.
27
10 K. Paavli p.
28
11 N.
29
12 R.
30
13 L.
31
Päike tõuseb :
11. okt. kell 6,36 m.
21 „ „ 7,01 „
81. »
Läheb looja :
kell 5,24 m.
„ 4,54 „
7,24 ,
„
»
4,29 ,
Märkused.
Liha- ja vorstikauplus
R. Saar
12
Simunas.
November — Talvekuu
1 N.
2 R. Hingede p.
3 L.
19
20
21
4
5
6
7
8
9
10
P.
E.
T.
K.
•
N.
R.
L. Märdi p.
22
23
24
25
26
27
28
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
К.
N.
R.
L.
29
30
31
1
2
3
4
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
К. Leemeti-M. p
N
I@
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
25
26
27
28
29
30
P. Surnute p.
E.
T.
K.
N.
€
R. Andrese p.
12
13
14
15
16
17
Э
30 р.
Päike tõuseb:
Läheb looja :
10. nov. kell 7,48 m. kell 4,05 m.
20. » ,, 8,11 „
„ 3,45 „
30. „ ., 8,32 „
» 3,30 „
Märkused.
Ega Laekvere Tarvitajate Ühisus „Talupojal"
ei puudu ka põllutöö riistad ja viljapeksu masinad.
13
31 р.
Detsember — Jõulukuu
1
I.
I18
2
3
4
5
6
7
8
P.
E.
T.
K.
N. Nigula p.•
R.
L. Nigula-M. p.
19
20
21
22
23
24
25
10
11
12
13
14
15
E.
T.
К.
N. Luutsina p.
R.
Э
L.
26
27
28
29
30
1
2
16
17
18
19
20
21
22
P.
E.
T. Laatsaruse p
K.
N.
R. Tooma p.
L. Talve alg.-
3
4
5
6
7
8
9
23
24
25
26
27
28
29
P.
E.
T. 1. Jõulu p.
K. 2. Jõulu p.
N. 3. Jõulu p.
R.
L.
€
10
11
12
13
14
15
16
9 P.
30 P.
31 E. Vana aasta
Päike tõuseb :
1. dets, kell 8,34 m
11. „ „8,50,.
21. „ ,,9,01,;
31. „ „9,03„
Läheb looja
kell 3,29 m.
., 3,21 .,
» 3,21 »
., 3,30 „
Märkused.
17
18
Vanemad! Lastele jõulukuuse ilustusi ja jõulu*
küünlaid saate odavalt
Laekvere Tarvitajate üh. „Talupojalt".
14
Laadad.
Kui laadapäev laupäeva ehk pühapäeva peale
langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmas
päeval.
Hobustelaata peetakse Tallinnas kaks korda
kuus — pühapäevadel peale 1. ja 15. kuupäeva.
Jaanuaris.
7. Võrus, Orgital. 8. Tartus. 10. Elvas, Suure-Jaani alevis. 12. Koerus, Antslas. 13. Jõgeva
vallas. 14. Põltsamaal. 15. Otepääl, Laekveres.
17. Mustla alevis, Mustvees, Mehikoorma alevis.
19. Värskas Petserimaal. 23. Rasinal, Valgas. 24.
Paides. 25. Võõpsus. 28. Tormas.
Veebruaris.
Laekvere Тагvit.Ühisus „Talupoja** juhatus, revisjoni komisjon ja äriteenijad.
Istuvad vasakult: Ed. Reiman, K. Kuusman, K. Arak, R. Luha.
Seisavad: A. Suigussar, J. Kriel, A. Korstnik, R. Korstnik, A. Laurisson.
Kindlustab
hooneid, kaupa ja igasugu val- 1
lasvara tuleõnnetuse vastu.
Odav preemia.
Edasikindlustamine Kindlustusselts „Eestis". 3
Seltsi asjaajaja hra Suigussar Laekveres.
-Tarvitajad!(
В Kõige soodsam(
rauakaupade,(
-aknaklaasi jaE
)
maalrivärvide1
1 ostukoht on1
) Laekvere Tarvitajate Ühisus „Talupoeg". 20
Laekvere Tarvitajate Ühisus „Talupoeg" maja.
Laekvere Tarvitajate üh. „Talupoeg"
1909—1934.
Kakskümmend viis aastat ühistegelist tööd! Kirju
rida mitmesuguseid sündmusi sellel suurel murrangute
ja reformide ajajärgul, mida oleme üle elanud. Ühistegelase seisukohta võib selle ajajärgul võrrelda asuni
kuga, kes valinud omale tööpõllu ürgmetsa rägastikku,
kus pisut üles konksitud maad ja katseks seeme peale
visatud, et näha kas see idaneb. Oli ju sellel asutamise
ajal olukord kõikjal palju teisem kui praegu. Juba
paljas ühingu või nagu sellal rohkem moodis — koopera
tiivi — nimetus äratas Vene valitsuses kahtlust, too oli
ju päris sotsiaalne krempel, mis äritas selleaegseid
võimumehi kui punane rätik härga.
Et aga välismaadel mitte purutagurlisena silma
puutuda, selleks leiti tee, mis tegelikus elus kindlustas
seisukorra, et ühingud bürokraatidele kardetavaks ei
võinud saada. Nimelt propageeriti isegi poolametlikul
teel väikeste küla kooperatiiv kaupluste asutamist, kui
abinõu „kulakite" vastu, missuguseid leidus laial Vene
maal küllalt, kuid jumala pärast, mitte mingisuguseid
ühingute keskliite, millede kätte juba oleks koondunud
kapitaalset võimu, seda ei jõudnud keegi selleaegselt
valitsuselt välja tingida. Nii. Sellega olid hundid
söönud ja lambad terveks jäetud. Kontoristide käpa
alla pidid paenutama endid uuelt asutatud ühingud ja
„juuded" tegid häid „geschefte" ühingute arvel, sest
teada oli, et uue asutatud ühingu juhtivad jõud ei
olnud ärialal veel kogenud, mida võimaldab alles pikema
ajaline töötamine äris.
Sarnaste asjaolude ajal avati Laekvere tarvitajate
ühingu kaupluse uksed 25. märtsil 1909 aastal majas,
kus kaks erakaupmeest järjekorraliselt olid pankrotti
läinud, kõrval suurest käidavast teest. Ei olnud parema
asukoha valiku võimalust. Kas asutajad ka ühiskaupluste
esiisade „Rochdale Kangrute“ viisil aru pidasid, kes
nende hulgast nii julge on, et esimesena kaupluse ukse
avab ei tea, sest nende ridade kirjutaja ei olnud asuta
22
jate seas, vaid asus sinna hulka alles paar aastat hiljem.
Sünnitas ju ühiskaupluse avamine kohalikkude erakaup
meeste hulgas tolmu, kes rahvale seletasid, et kauem
see ühing küll ei suuda tegutseda kui kaks nädalat.
Esialgseks raskuseks oli kõige enam see, et ühing
pidi oma sisseostud tegema samade kontoristide juures,
kus tegid seda kõik väiksed külapoodnikud ja nii neil
kaup sama hinnaga käes oli. Ühingu edenemiseks ei
olnud aga teist teed, kui pidi kõige pealt hakkama
hindasid alla suruma, muidu ei tulnud ostjad poodi.
Asutajate seisukord oli päris tõsine. Võib ette kuju
tada inimese elu täis erakordseid kohustusi, mida oled
võtnud enese peale juhtiva jõuna, kohustusi oma kaas
kodanikkude — ühingu liigete vastu, kes on usaldanud
sulle võimu selle asutuse saatuse üle milles töötad; kes
suhtuvad sulle usalduslikult, neile puhta võeras ja tund
mata asjas, kohustusi selle kõrge eesmärgi vastu, mis
peitub ühistegelise liikumise põhimõttes. Juhatusel
tuli piinlikult püüda ära hoida kulusid ja soodsamaid
sisseostu tingimisi otsida, mis mõne aastase töötamise
ja kogemuste tõttu ka korda läks.
Ühingu algaastatel enne suurt ilmasõda oli kaubaturg kaupadega ülekoormatud, nii et Laekvere tarvitajate
ühingul kui korralikult arveid tasuval asutusel sobis
päris häid äritehinguid. Asja juurde asusid ka naabri
Venevere ja Avanduse tarvitajate ühingud ja mõnedki
suuremad kaubapartiid otse vabrikutest said kohale
toodud, millede realiseerimine ühingu tegevust tuntavalt
mõjutas. See tõi ühingule juurde hulga liikmeid ja
nõrgendas erakaupmeeste konkurentsi. Üks tugevama
test erakaupmeestest tüdines võistlusest peagi, müüs
oma järelejäänud kauba rämpsu teisele ära ühes majaga.
Teine nendest, kes ühingu kaupluse avamise päeval
kõik aiad ja postid reklaamlehti täis naelutas ja oma
kaupadelt hinna alandust lubas, läks paari aasta pärast
järele. Nüüd vabanes maja, mis asus sobivas kohas
ja majaomanik tegi ühingu juhatusele ettepaneku, ren
tida tema maja kaupluse alla. Et aga maja vana ja
kõdunenud oli, siis ei tahtnud ühingu juhatus seda ja
23
tegi majaomanikule ettepaneku ehitada uus maja, muidu
ühing seda rendile ei võta. Majaomanik oma poolt tingis,
et ühingu juhatus sõlmiks rendilepingu kuue aasta peale,
muidu tema ei või uut maja ehitada. Juhatus seda asja
põhjalikult kaaludes leidis, et kohasem on on ikka uued
ja suuremad ruumid võtta 250 rubla aastarendiga endise
100 rubla vastu vanas majas, kus ruumid olid pimedad
ja kitsad, kaubaga otse täiskiilutud, nii et seintel ja lae
all üldse enam vaba kohta ei leidnud. On ju maakauplus tegelikult universaalkaubamaja, kus peab saada
olema kõike, tökatist siidini, mis kogusummas mõnituhat artiklit välja teeb. Uutesse ruumidesse asumine
andis ärilises käigus tublisti tunda, pealegi oli võistleja
kadunud ja vanad ruumid jäid tühjaks, sest alganud
ilmasõda lõi kaubanduse segamini. Paar aastat peale
sõja algust seletas majaomanik, et tema ei või enam
selle rendiga oma maja ühingu käes pidada ja ütles
lepingu lõpetatuks, kuigi kaotas selle juures ühe aasta
rendi, sest leping ei olnud veel aegunud ja tema ise
lepingu sõlmimise juures oli sarnase tingimuse sisse
võtnud, et see pool lepingu osalistest kes enne täht
aega lepingu lõpetab, maksab teisele ühe aasta rendi
kahjutasuks. Et oma kahju tasuda, teatas majaomanik,
et tema nüüd alla 750 rubla ei mõtlegi ühingule maja
rentida. Ühingu juhatuse seisukord muutus raskeks,
väljavaateid teise maja saamiseks ei olnud. Pikema
kaalumise järele tuldi otsusele, et ei ole teist teed kui
võtta majaomaniku tingimused vastu ja sõlmida leping
esialgu ühe aasta peale, siis ehk selle aja jooksul leidub
midagi paremat võimalust. Majaomanikku juhatuse
koosolekule kutsudes sõlmiti leping 750 rublalise aastarendi peale, kui selle juures üks juhatuse liige julges
tähendada, et see on ikka liiga kõrge, siis ärritus maja
omanik ja seletas, et ühingu juhatus ei olla küllalt
viisakas olnud ja tema meeletuletamise peale juba ise
üüri kõrgendanud ja sellepärast tema jätab ka tänase
lepingu alla kirjutamata. Nüüd oli seisukord päris
räbal, kuid appi tuli soodne juhus. Käesolev lugu oli
Saksa okupatsiooniaja lõpul ja sellel ajal muutus nii
24
mõnigi mees nii raskeks, et Eestimaa teda enam ei
kannud ja ta pidi evakueerima. See saatus tabas ka
Moora mõisa omanikku ja et ta vajas reisiraha, siis saatis
ta oma tolleaegse valitseja tarvitajate ühingu juhatuse
juurde ettepanekuga, osta ära Laekvere külast see maa
tükk, kus asub peal Laekvere kõrts ja endise Lõusa
kõrtsi varemed. Ühingu juhatus leidis, et maakoht on
äriliselt kõige sobivam ja ostis ära vana Laekvere kõrtsi
hoone ühes selle juurde kuuluva maaga, mille peal asub
praegune tarvitajate ühingu maja 13.000 rubla eest,
üksikute ühingu liikmete poolt kokku pandud rahaga.
Siis võidi ka majaomaniku kõrged renditingimused
tagasi lükata ja oma majasse kolida, kuigi see oli viletsavõitu, siiski ikka oma maja.
Vene valitsuse aja lõpust kuni Eesti vabadussõja
alguseni oli ühingu olukord väga murdeline. Erakauplused olid viimase punavägede sissetungimise järele
enam vähem suletud ja ühingu kohustuseks jäi elanik
kude varustamine tarbeainetega. Sellejuures tekkis kõik
sugu veidrusi, milledest tuleb meelde iseäranis üks
juhus 1916 aasta kevadest, kui Vene valitsus omateada
asus põllumajandusliste tarbete muretsemisele.
Ühingutele saadeti ringkirjad, et tuleb saata soovi
tavate kaubaartiklite nimestikud Põllutööministeeriumi
kantseleisse Petrogradi, kust siis teele läkitatakse vaja
likud kaubad. Saades nõuetavad materjalid, selgus,
et Vene põllutööministeerium kujutas endast mustlaselaagrit, kelledel aimu ei olnud laia Venemaa üksikute
osade majapidamise viisidest ja tarbetest. Seletati, et
muidu on võimata täita tellimisi, kui tarvis saata mudelid
kõigi asjade kohta, nagu adraterad, adrahõlmad, vankri
pussid ja nõnda edasi. Kui need kohale saadetud said,
tuli teade, et võimata on sarnaseid valmistada Vene
maal, kus puuduvad sisseseaded, töölised ja materjal.
Selgus, et Baltimaid varustasid põllutööriistadega Riia
ja Tallinna tehased ja kuidas väljaspool seda raiooni
põldu hariti ehk millega seda tehti „Богъзнаетъ“
seda ei teadnud Vene põllutööministeerium.
25
Eesti vabariigi alguaastatel, iseäranis 1921 aastal
suure rahaväärtuse langemise puhul kogus ühingule
palju liikmeid, kuigi nendest oli suur osa suhkru ja
soola liikmed. Suuremaks tõmbejõuks tol ajal oli see
asjaolu, et ühingu juhatus, vaatamata sellele, et kaupade
hinnad iga nädalal tõusid, laskis müügile kõik kaubad
selle hinnaga, mis ennem määratud, ilma vahepäälse
kõrgenduseta, sihilikult selleks, et selgeks teha tarvi
tajate ühingu sihti, müüa kaupu õige hinnaga. Vaata
mata sellele, et ühingu revisjoni kommisjoni ja üksikute
liikmete poolt juhatusele märkusi tehti, et sarnane tegu
viis, kui müüdud kauba vastu poole vähem kaupa sisse
osta saab, võib ühingu tühja ruumidega jätta, töötati
endises sihis edasi ja tagajärjeks oli suurejooneline
kaupade läbikäik, mis lubas katta vahekahjud ja andis
tubli ülejäägi. Vanad kõrtsi ruumid osutusid suurene
nud kauplusele kitsaks ja sellepärast otsustati rentida
uuesti tagasi need ruumid, milledest välja koliti kõrtsi
maja ostmisel. See oli tühi, sest vaheajal seal sees
asunud meier oli välja kolinud.
Paar aastat hiljem tekkis ühingu juhatusel kavat
sus asutada piimatööstust, sest Eestis algas piimatöös
tuste asutamise ajajärk. Et aga asi võeras ja piima
tootmine koha peal veel moodi läinud ei olnud, otsus
tati ühingu maja ruumid välja üürida meierile, kes
selleks soovi avaldas, et näha kas piimatoodang hakkab
arenema. See samm andis aga majaomanikule põhjust
tõsta renti 18 000 marga peale aastas, sest ühingul
omal ei olnud enam vabu ruume. Juhatus arvesse
võttes, et oma msjast saab osa üüri tagasi, leppis maja
omaniku nõudmisega. Järgmine aasta tõi ühingule renti
25000 marka ja kolmandal aastal esines majaomanik
50.000 margalise üüri nõudmisega. Nüüd ei olnud
muud kui pidi ühingule uue maja ehitusega alustama.
Ühingul oli oma krundi peale kokku veetud juba 85
kantsülda kive, praeguse maja ehituse otstarbeks, kuid
ehitust ettevõtta senini ei olnud võimalik vajaliku kapi
tali puudusel ja kavatsusel oli ehitada sarnast maja,
26
mida võiks kasutada ka rahvamajaks, mille järele oli
tungiv vajadus. Sellel põhjusel oli esialgu kavatsus
ehitada ühisuse käes rendil oleva riigi maatüki peale
väiksem puu maja, millise ehitamiseks Riigimaade
valitsejalt ka luba oli saadud. Sellesse kavasse tõi aga
muutust kokkulepe Paasvere vallavalitsusega, ehitada
kooli ruumid, milliseid vajas vallavalitsus. Ülevaltähendatud kokkuleppe alusel krediteeris vallavalitsus tarvi-*
tajate ühingut majaehitamisel 1.000.0000 margalise sum
maga, mille pealt ühingul tuli maksta aastas 7 /о.
Leping sõlmiti 5 aasta peale ja maja ehitus algas.
Maja kavandi valmistas selleaegne E. T. K tehnika
osakonna juhataja Jürisson, kuid ehitamisel sai esialgset
kavandit palju vähendatud ja muudetud kooliruumidele
sobivamaks. Ehitus algas 1925 aastal ja valmis 1926
aasta kevadel, nii et ühing võis oma kaupluse üüri
majast üle tuua. See oli ühingu kestvuse ajal juba
neljas kolimine ühe väikse maalapi peal ja sellega
vabanes ühing kõrgest rendist ja ruumide kitsikusest,
ühtlasi oli kätte saadud ka siht rahvamaja näol. Uutes
avarates ruumides arenes seltskondlik elu hoogsalt ja
isegi tarvitajate ühingu suuremad vastased on sunnitud
tunnistama, et Laekvere tarvitajate ühingul on kohaliku
seltskondlise elu arenenemises põhja panev algatus.
Paar aastat pärast maja ehitamist tekitas suuri
sekeldusi ühingule kohaliku vallavalitsuse ump, see
on uus majanduspoliitika meie parlamendi keeles. Ni
melt hakkas meeldima vallavalitsusele tarvitajate ühingu
käesolev rendi maatükk, nagu omal ajal vanade israe
liitide maal, mille olukorda kirjeldab vana testament,
ütles Ahab Nabot‘ile: „Anna mulle oma viinamägi, see
kõlbab mulle väga hästi rohuaiaks". Et muul teel
võimalik ei olnud tarvitajate ühingut maast ilma jätta,
mindi lõppude lõpuks selle plaani peale üle, seda
maad koolimaja alla võtta, kuigi koolimajale võimalik
oli leida sobivamat kohta kui seda on laadaplats.
Tarvitajate ühing oleks seaduse alusel saanud osa
sellest maast sellel juhul, kui täidetud oleks olnud eel
mine kava ja selle maa peale hoone ehitatud, kuid
27
selle läbi oleks jäänud rahvamaja ehitus teadmata tule
viku peale. Peasta sai osa maad ainult Piimaühingule,
mille peale meierei ehitati.
Tagasivaadates 25 aastase tegevuse peale, võivad
ühingu juhtivad jõud üldiselt ühingu arenemisega rahul
olla. Ühing on täitnud oma otstarbe kauba hindade
tasakaalus pidamise alal ja rahva poolehoid ei ole
vastasrinna kihutustöö peale vaatamata vähenenud.
Kerge ei ole olnud aga mitte juhatuse liikmete seisu
koht, arvesse võttes neid arvukaid rünnakuid, mida on
nende vastu ettevõetud. On tarvis suurt tahtejõudu,
et välja kanda kõiki kahtlustusi, kadestusi, vihkamisi
ja võidelda arusaamatuse ning umbusalduse vastu!
On ju hulkade seas väga suurel arvul neid, kes oma
isiklikke vigasid otsivad teiste juures ja ei taha üldse
uskuda, et teistel need puuduvad.
Kahekümmne kuuenda aasta lävest üle veeredes
soovib Laekvere tarvitajate ühingu praegune juhatus
ümbruskonna rahvale paremat käekäiku ja edneroise
võimalust, sest kriisi ajajärk näitab juba, ülemineku
tunnuseid, sellepärast suurimat tahtejõudu ja vastu
pidamist kõigile.
Ed. Reiman.
Erakaupluses.
Ostja: „Palun, lubage mulle 10 sendi eest
pärmi."
Kaupmees: „Ja siis muidugi kaalun Teile
jahu ka."
Ostja: „Tänan, mul jahu on kodus, enda
põllu saadus."
Kaupmees: „Kui jahu ei osta, siis ma pärmi
ka ei anna, võite seda osta ühiskauplusest."
28
Laekvere piimaühing.
КЗ
КС
Laekvere piimaühing.
Laekvere piimaühing asutati aastal 1928, ajal, kui
tekkis esimene omavaheline võistlus piimaühingute ja
või eksportööride vahel Eestis. Kõrge kestev või hind
turul oli annud tõuget piimatoodangu laiaulatuslisele
suurenemisele ja seda ruttasid ära kasutama mitmed
ärimehed, et endale paremat seisukohta kätte võita,
maksku mis maksab. Selle omavahelise vehklemise
juures ei tulnud kellegile meele, et ilmaturul võib järg
neda äge surutis, mis paljudele saatuslikuks saab, seda
ei tulnud selleaegse optimistlise meeleolu juures kelle
gile pähe.
Laekvere piimaühingu asutamiseks andis põhjust
asjaolu, et kohalikud asjast huvitatud põllupidajad ei
saanud kokkulepet naabri piimaühingu juhatusega, kes
pidasid koorejaama Laekveres ja kõvakäeliselt lõikasid
puhastkasu Laekvere arvel, kuni kerkis üles nõudmine
uue koorejaama ehituse peale, sest vana ei täitnud
enam vastavaid nõudeid. Läbirääkimised uue ehituse
üle ei annud tagajärgi, sest naaber ei tahtnud tunnus
tada teisi oma kõrval ja arvas, et tema on küllalt suute
line võistlema surnuks uut asutust Laekvere arvel kokku
pandud kapitaliga. Et sarnane teguviis ei ole kohane
ühingule, kes sellest hoolis, eesmärk pidi pühendama
abinõud.
Laekvere elanikkudele oli päevaselge, mis neid
ootas, kuid pikema omavahelise kaalumise järele jõuti
otsusele, et teist teed ei ole ja ehitus läks lahti. Võr
reldes ehituse ja asutamise meeleolu Tarvitajate Ühingu
majaga, leidus kaugelt suurem osavõtmine, sest ümbrus
konna elanikud olid juba arusaamisele jõudnud, et kui
midagi ette võetakse, siis saab see ka täide viidud.
30
Tehti ehituse juures materjali kokkuvedude näol ja
muude töödega suurejooneliselt tasuta abitööd, mis
kokkuvõttes teeb päris soliidse summa välja. Ehitus
komisjonil kergendas see osavõtmine palju tööd, sest
ehitada otsustati sarnane asutus, mis võimeline oleks
igasugust kokkutulevat piima hulka läbi laskma, arves
tades laialise ja veel alles välja kujunemata piimatoojate ringkonnaga. Ehituse kavandi valmistas juhatuse
liige Ed. Reiman tasuta ja juhatas isiklikult ehituse tööd.
Ehituse aastal peeti läbirääkimisi Padu piimaühinguga
liitumise asjas, kuid nagu ikka, leidus ka tol korral
vastaseid, kes ei nõustunud ettepanekuga, kuigi see oli
ilmselt kõige õigem samm. Aprilliks 1930 aastal kui
Laekvere meierei seisis töövalmis, oli Padu oma tege
vuse seisma pannud äriliste kahjude tagajärjel, mis
tekkisid ettenägematust ja oskamatust asjaajamisest.
Nüüd algas piimatööstuses keerdtorm. Piimatoojad olid
kõiksugu soodustustega ära hellitatud ja nii mõnigi
mees toonitas, et tema ei hakka ennast enam piimavedamisega vaevama, kellel piima vaja, see tuleb ja
viib selle isegi ära. Koorejaamu oli viimasel ajal tekki
nud kui seeni sügisel, iga väiksem mõtete lahkuminek
tekitas rahulolematusi ja uute rühmituste asutamine
algas jälle. Kukuti kauplema piima siia ja sinna, kust
keegi arvas saavat paremaid tingimusi. Seda ei tulnud
kellegile pähe, et igal asjal on piir, millest üle minna
ei saa ilma iseennast hävitamata. Tol ajal Kiltsis töötav
erapiimatööstuse pidaja Nikolajev asus Laekvere ring
konnast piima äravedamisele ja temaga kaasa läksid
paljud piimatootjad, hoolimata sellest, et asjaajajate ja
ettenägijate poolt hoiatati sarnase ettevõtte eest.
Laekvere piimühingu juhtivatel jõududel olid siis
päris tõsised ajad. Ägeda võistlusele tekkis juurde
31
surutis endiste Padu võlausaldajate poolt, millise laviini
kõrvalejuhtimiseks juhatus otsustas äkilise pöörde abil
päästa seisukorda, andes piimatööstuse Põllumajandusliste ühisuste keskühisuse „Estonia" administratsiooni
alla. Ette teada oli, et Nikolajev kes kohe võistleja
ühing-и Simuna ja Laekvere vahel selle mustatöölise
osa tahes ehk tahtmata oli sunnitud oma peale võtma,
ei saa võlgadega ülekoormatuse tõttu ennast kaua vee
peal hoida, kuna ühingud pidasid piimahinnad kõrgel
ja vastane pidi igakuise väljamaksmisega ennast järje
kindlalt nõrgendama. Selle juures aitas veel kaasa
Nikolajevi tööstuse saaduste halb kvaliteet, mille läbi
tema nendest turul vähem hinda sai kui võistlejad.
Kahe aastase rabelemise järele läks Nikolajev põhja,
kaasaviies paljude põllumeeste piimarahad.
Selle tagajärjel nõrgenes ka võistlus tuntavalt
Laekvere kasuks. Võistlejad oma vananenud sissesea
dega ei saa ka igal ajal kõrgema kvaliteedilist võid
välja saata, kuna Laekvere sellel alal esirinnas püsib
ja et Laekveres piinliku hoolega püütakse tööstuse
kulusid alla suruda, on seisukord muutunud stabiilseks
ja ühing võib ka käesoleva piimatööstustele üldiselt
halvema aasta rahuldavalt lõpetada.
Või valmistamisele asus Laekvere piimatalitus
1. aprillil 1930 a., ajal, mil või hinnad maailmaturul
kohutavalt langema hakkasid, kuid sellele vaatamata
tõid ümbruskonna talupidajad:
millest valmistati ja maksti piimaPiima
võid kg.
toojatele kr.
kg.
79.675,0
164.114,42
1930. 2.039.002,0
81.306,07
61.159,0
1931. 1.538.866,0
76.159,0
73.360,44
1932. 1.877.017,0
32
Neid arvusid vaadates ja üleriiklikkude andmetega
võrreldes leiame, et Viru maakonnas 1932 a. töötas 25
piimatalitust ja suuruse poolest olid esimestel kohtadel
Vihula, Jõhvi, Väike-Maarja ja Laekvere neljandal kohal,
mis kinnitab, et piimatalitusel ümbrust ja elujõudu on.
Rahaliselt leiame, et Laekvere piimatalitus on
päris suure summa raha põllupidajatele välja jaganud,
mis kinnitab, et meierei on ümbruskonnale päris vaja
lik asutus.
Piimatööstus töötab 5 koorejaamaga, ehkki koore
jaamad ei ole meiereile otsekohe kasulikud, kuid aiin
ümbruses on väga palju väikseid majapidamisi, kes
saavad oma väikest piimahulka siis meiereisse viia, kui
see on ligidal ja nõnda korraldatud, et kiiresti piimast
lahti saab.
Kui ülevaltähendatud piimahulk ühte keskkohta
kokku toodaks, siis saaks piimatooja tundide viisi
oodata, enne kui piima saab vastuvõtte vanni valada.
Neil asjaoludel on piimatalitus korraldatud ümbrus
konna põllupidajate huvides koorejaamade võrguga,
sellepärast kõik põllupidajad-karjapidajad rääkige oma
naabritega, korraldage ühisvedu meiereisse.
Kui perenaised oma majapidamisest ülejääva piima
puhta nõuga külmas vees hoiavad ja selle meiereisse
saadavad, sellega kasvab piimahulk meiereis ja vähe
nevad tööstuskulud, mis kindlustab igale majapidamisele
väikse kuid kindla sissetuleku.
Ed. Reiman.
33
Laekvere Vastastikku Kindlustusselts.
Käesoleva aasta juuni kuuni puudus Laekveres vastastikku
kindlustusselts ideeliste ühistegelaste juhtimisel.
Töötab küll kohapeal aastaid Paasvere vastastikku kinnituseselts, kuid nimetatuga ei saanud kindlustusvõtjad üksi leppida ja
asutasid uue.
Paasvere vastastikku kindlustusseltsis ei tarvitata edasikind
lustust ja suurema õnnetuse puhul ei ole ta suuteline kahjutasu
väljamaksma. Juhul kui kahjud on suuremad kui kogutud kapitalid,
on lisapreemia võtmine möödapääsemata.
Ei ole ka märgata seltsil edu, tingitud vist sellest, et asja
ajaja on üleriikliku aktsiaseltsi agent ja osa kindlustusi läheb tema
läbi valla seltsilt minema.
Ka ei võeta igaühte liikmeks, kellest tunti konkurentsi seltsi
juhtimises, ehkki risk oli hea.
Pole kerge läbilüüa praegusel ajajärgul, kui igas külas on
mitu üleriikliku kindlustusseltsi agenti, kes kindlustused uuendavad
kaks-kolm kuud enne tähtpäeva möödumist. Et üleriiklikkudes
kindlustusseltsides kindlustus küllalt kallis ja omavahelisele võist
lusele preemia alandamisel piir on pandud, selle tõttu ei puudu
Laekvere vastastikku kindlustusseltsil edenemise võimalused.
Märksa odavamini, kui üleriiklikud kindlustusseltsid võib
kindlustada varandusi, pakkudes sealjuures kindlustusvõtjale sama
sugust kindlust, kui üleriiklikud seltsid, sellepärast et riskid on
edasikindlustatud kuni 100 % kindlustusselts „Eestis“. Ei või siis
kõne alla tulla juhtum, et selts ei suuda võimalikkude õnnetuste
puhul kahju tasuda.
Möödunud kuudega on seltsi ümber kogunud arvukas kind
lustusvõtjate pere, järgneval aastal on loota, et see paisub mitme
kordseks. Paljudele on alles teadmata, et Laekverre on vastastikku
kindlustusselts asutatud.
Siinne kindlustusvõtjate pere on arusaamisele jõudnud, et
tarvis on kindlustada varandus seltsis, kus odavam preemia ja täie
lik kindlustus.
Laekvere vastastikku kindlustusseltsi poliisid on vastuvõeta
vad ka Eesti Maapangas.
Laekvere vastastikku kindlustusseltsi juhatus loodab, et eel
oleval aastal kõik põllupidajad kindlustavad oma varanduse koha
pealses ühistegelises ettevõttes, arvestades, et kriisiajal on iga
sent kallis.
Al. S.
34
Klndlnstnsvõtiad!
Möödub Teie varanduse kind
lustamise tähtpäev.
Enne kui kindlustust uuendate,
kuulake järele Laekvere Vastas
tikku Kindlustusseltsi preemia suu
rus ja Teie veendute, et see on
odavam kui üheski teises kindlus
tusseltsis.
Nõudke täpsemaid teateid.
Seltsi asjaajaja
hra Suigussar
Laekveres.
35
Kahele tõsisele
ühistegelasele.
Härrad Karl Kuusman ja Eduard Reiman
on töötanud Laekvere Tarvitajate Ühisus
„Talupoja" juhtimisel, esimene ühisuse algpäevilt ja teine paar aastat hiljem, kuni
käesoleva ajani, mil nimetatud ühisus jõuab
oma 25 juubeliaastasse. Tõsise ja rauge
mata tahtejõuga on juhitud ühisust, töö
tades isegi ööseti, et saavutada kätte parem
tulevik. On töötatud igasugustel rasketel
ajajärkudel, kuid siiski võitjaks jäädud.
Nimetatud ühistegelased on pannud
aluse ka teistele kohapealsetele ühistegelistele ettevõtetele ja ilma nendeta vaevalt
oleks ühistegevus siin arenenud.
Meie nooremad võtame hääd eeskuju
tublidest töömeestest ja soovime, et härrad
Kuusman ja Reiman töötaksid veel kaua
Laekvere ühistegelaste peres.
Al. S.
36
omatööstose- ja omapakketooted
suudavad rahuldada enamuse
Teie elutarbeist.
Ühiskauplusis müügil:
E.T. K.
toiduainetetööstusest: jahud, tangud, kruubid, tee,
kohv, kakao, kamajahu
kalatööstusest: kilud (karpes, ämbreis, tünnes), sprotid,
silgud
maitseaineist: küpsetispulber, söögisooda, lauasool,
vürtsid mitmesugused jne. jne.
keemiatööstusest: saapakreem „Opaal“, veesaapamääre
„Merikaru", vankrimääre, tavott, värnits, pesusooda, tint jne.
naelatehasest „Tugev": papi-, pleki-, lati-, krohvijne. naelad
plekitööstusest: ämbrid, lüpsikud, liitrid jne.
tubakatööstusest: paberossid, paberossi- ja piibu
tubakad
veinitööstusest: veinid mitmesugused.
Nõudke seletusi ühiskauplusist E. T. K. omatööstuse- ja omapakketoodete paremuste üle —
tarvitage neid, sellega aitate ise end, aitate
maa, rahva välja raskusist.
37
Miks mõnedel kohalikkudel vastastikku kind
lustusseltsidel pole edu?
Nimetatud küsimus on kaunis tähtis meie majanduselus, sest
kohalikke kindlustusseltse on palju ja talupidajate varandus enamalt
jaolt neis on kindlustatud. Ühel seltsil on edu, kuna teine naaber
vallas kiratseb.
Enne kui arutada nimetatud küsimust, peaksime kohalikud
kindlustusseltsid liigitama nende omaduste jaiseloomu järele järgmiselt:
1. Täieliku naturaalkohustuse alusel töötavad seltsid. Õnnetuse
puhul antakse kindlustusvõtjale abi ehitusmaterjali ja töö näol
..Rahalist tasu üldse ei ole.
2. Kahjud tasutakse tagant järele sissenõutavate maksude abil.
Siin on küll kahju tasumine rahas, kuid liigetelt kogutakse
preemia peale õnnetust ja maksetakse siis kahjusaajale, mis
võtab palju aega.
3. Liigetelt võetakse kindlustamise puhul väikest maksu. Selles
tüübis tulevad esile eelmise tüübi puudused. Osa raha saab
küll kätte, kuid osa tasutakse alles siis, kui liigetelt on tarvilik
summa kättesaadud.
4. Ettemaksetavad preemiad on küllaldased kahjude täiel määral
tasumiseks, kuid siin ei tarvitata liigitust hoonete tulekardetavuse järele.
Sellel tüübil on puuduseks, et võistlejad seltsid korjavad
paremad riskid endale, neid on võimalik odavamini kindlustada.
5. Ettemaksetavad preemid võetakse varanduse liigi järele, kuid
ei tarvitata edasikindlustust.
6. Ettemaksetavad preemiad võetakse varanduse liigi ja põlevuse
kardetavuse järele ja tarvitatakse edasikindlustamist.
Sellest liigitusest selgub, et seltsid, kes kuuluvad esimesse
nelja liiki ei saavuta iialgi edu. Ei suudeta pakkuda kindlustus
võtjale täielikku kindlustust ja aegamööda kindlustused lähevad
üleriiklikkude kindlustusseltside kätte.
Samuti ei saa suurt edu olla 5. liiki kindlustusseltsidel edasikindlustamatuse tõttu. Seltsil võib olla kogutud küll suur kapital,
see võib aga kiirelt kaduda paari suurema õnnetuse puhul. Isegi
möödapääsemata on siis lisapreemia võtmine.
Kõigist eelnimetatutest on paremad 6. liiki kuuluvad kind
lustusseltsid, need pakuvad kindlustusvõtjale täielikku kindlustust.
38
Edu saavutamiseks on tarvilik ümberkorraldus.
Teine tähtis põhjus mitteedenemisel on asjaajajate puudus.
On seltse, kus asjaajajateks üleriiklikkude kindlustusseltside agendid,
need olevat kindlustustoiminguga vilunud. See on aga halb nähe
ja võib esile tuua kurbe nähteid ja nimelt:
Agentidele maksavad üleriiklikud kindlustusseltsid tasu
teatava 0/0 preemiast. Mida rohkem kindlustusi ja kõrgem preemia,
seda rohkem tasu. Kohalikkudes seltsides maksetakse asjaajajale
aga kindel palk. Nii siis kahes seltsis töötades saab tasu kahelt
poolt, kuid sealjuures kannatab kindla palga maksja selts.
Ei ole asjaajajal tähtis, kas kohalikule kindlustusseltsile tuleb
kindlustusvõtjaid juurde või mitte, parem on neid meelitada kind
lustama varandust üleriiklikus seltsis, Provisjon on kindel.
Ka kindlustusvõtjatele mõjub halvavalt kohaliku seltsi rahamahutus, ei hoita küllalt kindlas kohas ja kasutatakse seda enda
huvides. On teada juhus, kus kindlustusseltsi asjaajaja, kes oli
erakaupmees, hoidis enda ja kindlustusseltsi raha kaupluses. Ühel
ööl tungisid murdvargad kauplusesse ja viisid ära isikliku raha
kuna kindlustusseltsi raha jäi alles varga teadmatuse tõttu.
Mis oleks olnud aga selle tagajärg, kui vargapoiss oleks
viinud kõik. Selts oleks saanud suure kahju, sest asjaajaja majan
duslikult pole hiilgaval järjel ja poleks suutnud kahju tasuda. See
näide on hoiatuseks kindlustusvõtjatele, et nad taltaksid pere
mehelikult ja laseksid raha hoiule panna panka.
Ka üheks mitteedenemise põhjuseks on asjaolu, et hiilitakse
mööda koostööst teiste kohalikkude ühistegeliste asutustega. Ühistegelased teavad, et ühenduses peitub jõud ja miks siis ei tarvitata seda
põhimõtet. Koostöö on kadunudki just nendes kohtades, kus asja
ajajad ei ole ühistegelased, nagu eelpool nimetatud juhul. Pole
siis üldse mõeldav koostöö, paratamatult läheb kindlustusselts lahku
teistest. Ei saa kõne alla tullagi hää vahekord erakaupmehe ja
ühiskaupluse vahel. Mittesoliidne ärimees tarvitab igasuguseid
võtteid, et lahti saada ühiskauplusest, kui kardetavast konkurendist.
Eeelnimetatud mitteedenemise põhjused on küllalt tähtsad
selleks, et võetaks vananenud seltsid ümberkorraldamisele ja pole
ülearune sugugi, kui eraettevõtjad ja üleriiklikkude kindlustusseltside
agendid tõrjutakse välja kohalikkudest ühistegelistest kindlustusettevõtetest.
Al. S.
39
Laekvere Ühispank.
Laekvere Ühispank asutati aastal 1926. Sel ajal kogunes
nii mõnelgi talupidajal ülejääke majapidamisest ja et koha peal
rahaasutust ei leidunud, otsustasid kohalikud elanikud avada panga,
et võimaldada hoiusummade mahutust ja toetada laenudega koha
likke põllupidajaid, kelledel seda vaja.
Põhimõtteliselt oli vajadus takistada raha üleminekut maalt
linnadesse, missugune nähe iseenesest on maaelanikkudele majanduslisest seisukohast otse iseenese hävitamine.
Kapitaalse jõu koondumine linnadesse annab linnaelanikkudele täielise ülevõimu ja nemad võivad maaelanikke nende eneste
kogutud kapitaliga oma heaksarvamise järele pingutada.
Palju teisem ja loomulikum on paigutada maaelanikul oma
raha kohapealsetesse rahaasutustesse, sest see jääb otsekohe koha
pealseks kasutamiseks ja selge on ju igale vähegi mõtlejale koda
nikule, et maakoht kus küllaldaselt liigub raha, peab vastu igasu
gustele kri'sidele ja survetele. Teisest küljest tunneb maarahaasutuse juhatus kohapealseid elanikke ja nende võimeid, hoiab ära
kitsastel aegadel võlgade sissenõudmise survet, pikendades vajaduse
korral laenusid ja anda välja nendele, kelledest on kindlasti tasujaid.
Laekvere Ühispank on oma lühikese tegevuse aja jooksul
suutnud mõjutada kohapealse majanduslise elu arenemist, kuigi
hiljem alganud majandusline kitsikus sundis põllumehi oma taga
varasid pangast tagasi võtma eneste majapidamiste jalalhoidmiseks.
Silmapaistvamaks teeneks Laekvere Ühispangal oli kohalise piima
ühingu asutamise toetamine, ilma milleta piimaühingu asutamine
pea võimata oleks olnud. Vaatamata piiratud läbikäigule oa Laek
vere Ühispanga tegevus annud igal aastal kindla ülejäägi, mida
on võidud panga omakapitalidele juurde kanda.
40
ШШиМ
Asutatud 1907 а.
Kodumaa suurim ja edurikkam
ühistegeline kindlustusettevõte.
Tule, elu, klaasi, murdvarguse,
koduloomade, õnnetusjuhtumite
ia rahe kindlustused.
Seltsi valitsus:
Tartus, Suurturg 8.
Telefon 172.
Rakvere osakond:
Rakveres, Tallinna tän. 20, seltsimajas.
Telefon 315.
Laekvere esindajad:
hrad Kuusman — tule- ja elukindlustus ja
Suigussar — elukindlustus.
Kinnisvarad Tartus ja Rakveres.
41
Uuem ja täielikum linatööstus
Mõisaküla linaketrus-, kudumis- ja
pleegitusvabrik
Linaprodukt
Vabrik Mõisakülas, telefon 25.
Juhatus Tallinnas, Valli 4, telefon 450-23.
Soovitab parimat linast ja takust lõnga
ja kõrges headuses kõiksugu pleekimata, plee
gitud, värvitud ja kirjult koetud linast riiet.
Käterätikuriie
köögirätikuriie
laudlinariie ilusates mustrites,
valge ja värviline
salfrätiriie, ilusates mustrites
igasugu pesuriiet
voodilinariie
padjapööririie
päevatekiriie valge ja
värviline, ilusates
mustrites
käsitööriie igas laiuses ja jäme
duses
presendid ja presendiriie
kotiriie
madratsiriie
vaheriie
juusturiie
põrandariie
põrandavaibad
mantliriie
kleidiriie
j. n. e.
Lina ja taku vastuvõtmine
ümbertöötamiseks ja otsekohe vahetamiseks
Laekvere Tarvitajate Ühisus „Talupojas".
42
Tõde ja õigus.
3
Meie isaisad ja isad kandsid kodu- 1
koetud ja värvitud riiet ning ostsid/
omale talud./
Meie pojad ja tütred aga kannavad 1
vabrikus värvitud ja koetud riiet /
ning isatalud)
lähevad oksjonile.)
Sellepärast perenaised valmistage
/
ise riiet ja värvige kodus „Karu")
värvidega, siis on jälle/
I „Talu"
Juhatus: Tallinn, Estoonia
puiestee 27, telef. 459-07.
Toimetab
soodsatel
tingimistel:
j
Tule-, elu-, looma-, rahe-,
murdvarguse-, õnnetusjuhusteja tööliste kindlustusi.=
-
„Talu" on suurema kindlustajate
arvuga kindlustus ettevõte.
=„Talu" ei nõua kindlustajatelt lisavastutust.
Esindajad igal pool.
| Esind. Laekveres hra K.Arak.|
IIUIIHIIIIIIIIUIIUIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIUIIIIE
44
huvil! S1№!№
Laekvere telef. 2
lõigatakse la hööveldatakse
igasuguseid
laudu.
Müüakse mitmetseltsi
tisleri- la ehitus-materjali.
Võetakse igasuguseid
tellimisi vastu.
Soodsad hinnad.
Juhatus.
45
Virma H
C I 9 h I»:
Asutatud 1895 a.
Värvimise- ja villatööstus
Rakveres, Pikk tän. 31.
Värvib kõiksugu riiet vastupidavais värves.
Kraasib ja ketrab lõnga.
Kõrgeväärtusline esimese klassi töö.
Hinnad mõõdukad, valmistus kiire ja töö eest
täieline vastutus.
Tööstuse rentnik ja tehniline juht
Al. Ressar
Telefon 2-92.
Siinselt ümbruskonnalt võtab tööd vastu:
Laekvere Tarvitajate üh. „Talupoeg".
46
|"ii>i:">iü:x::iiHQHi:^w;M^
0
—Jlusad
}laulatus- ja
0
о
ilusõrmused,(
0
monogrammid,X
1käekirjad,0
X
käeketid,
Q
8mansetinööbid0
0
у
hõbedast ja kullast
j
0
valmistatakse
8 Ed.Ratassepa 9
■
У
0
у
—
=!
kella- ja kullasepa töötoas
Simunas, M. Peebu majas.
A
X
Sealsamas parandatakse
0
käe-, tasku-, laua- ja seinakelli.у
У
Ostan hõbedat ja kulda.
у
Töö eest täielik vastutus.0
0
SM MMI*EMD MOE R eE*XPBe**X*PCE
47
1M. Mirvitz I
Tallinn, Lai tän. 34 k. 3
i
Kõnetraat nr. 442-64
Posti jooksev arve nr. 101
Klaas-,
§
kivi-,
|portselan-,
1email-,
1plekk- ja
j
nikkel-
|majapidamisriistad
1
Petrooleumilambid
ja nende osad
Hinnad väljaspool võistlust
Ladudele jääb endine aadress:
Tallinn, Vana Sadama tän. 11 (hoovis)
Telef. 427-65
„Teaduse" trükk, Tartus.
1933.
Lükin Dhiipank
Laekveres, telef. 3.
Võtab raha hoiule, maks
tes ajakohast protsenti, annab
laenu, võtab veksleid ning
teisi dokumente sissenõudmi
seks. Toimetab kõiki muid
pangaoperatsioone.
Kodanikud!
Raha kodus hoida on
kardetav ja tuluta.
Tooge oma raha hoiule
Vaata€wange1iumi (Vennaste koguduse
Põhiuskiri.
nn
10...€wange1iumi (Vennaste koguduse
Põhiuskiri.
nn 104014
E. Hunti trükk, Viljandis.
Koguduse õpetus. § 1• Ewangeliumi Vennaste kogudus on iseseisew ennast walitsew asutus Ta seisab õpetuse põhjal, mida Wana ja Uue Testamendi kanoulised kirjad õpetawad ja mida wendade usulised kirjad seletawad Augsburgi usutunnistuse põhjal.
Koguduse eesmärk ja abinõud. § 2. Ewangeliumi Wennaste koguduse eeSmärk on Eesti riigis jumalakartust ja kristliku elu püüda äratada, kaswatada ja edendada. § 2. Selle eesmargi kättesaamiseks peetakse koguduse palwemajades ja teistes kooskäimise koh tades pühapäewadel ja äripäewadel Jumala sõna lugemise, jutlustamise, laulmise ja palwekoosolekuid, kursusid, konferentsisid ja sellesarnast. Laota takse pühakirja ja kristliku ning kõlblise sisuga kir jandust wälja
Koguduse koosseis. § 4. Ewangeliumi Vennaste koguduse liik meks on kõik need isikud, kes siin seniajani ja tulewikus. selle koguduse liikmeteks wõiwad saada mõlemist sugust isikud, keda palwemaja koguduse eestseisus ja nõukogu nende Waga Jumala kartliku ja kristliku elu poolest on tundma õppinud ja neid oma nõusolemisel abiliste hulka wastuwõtta mää ranud ja keda palwemaja täiskogu koosolekul Wanema Wenna läbi koguduse hulka wastu wõetakse. Vastu wõtmise juures tuleb töötegijate ja abiliste seaduste järel käia. 8 5. Koguduse liikmete (abiliste^ Hulgast mõlemist sugust määrab eestseisus ja nõukogu oma
—
3
—
nõusolemisel isikuid, keda ta sinodi koosolekule il muda lubab ja keda seal sinodi poolt töötegijateks wastu Wõetakse. Erakorral wõib ka igas (kohali ses) palwemojas üleüldise eestseisuse poolt neid isikuid töötegijate wendade ja õdede hulka wastu Wõtta. Töötegijate^ ringkond on ühtlasi ka nõu kogu^ Peale eestseisuse ja nõukogu liikmete, nime tatakse kõiki teisi koguduse liikmid abilisteks, ja lõik koguduse liikmed ühtekolku on täiskogu.
fl-
pahventajtl koguduse walitsus.
§ 6. Ew.^ Wennaste koguduse asju korraldaWad: a) Eestseisus, b) Nõukogu ja d) Täiskogu.
§ 7- Koguduse eestseisuse liikmed on : a) Palwemaja Wanem wend ja tema abi, b) kassahoidja ja tema abi, d) kirjatoimetaja e) tema abi ja g) üks asjaajaja wend. — Töötegijate wendade puudusel wõib eestseisus ka wähema arwu liikme test koos seista. § 8; Eestseisuse liikmid walib nõukogu oma keskelt kinnisel hääletamisel ja ainult niikauaks kui nõukogu nende tegewuse kogudusele leiab kasuliku olewat, kui aga keegi eestseisuse liige korratu ja tema tegewus kogudusele kahjulik on, siis on sinodi otsus mõlemile poolele lõpulik. Nõukogu kirjawaHetus sünnib Wanema Wenna allkirjaga. § 9. Eestseisus ja nõukogu walitseb koguduse Waranduse üle ja on kõigis asjus koguduse asemik kuni täiskogu kokku kutsumiseni. Jumalateenistuste korraldamine seisab koguduse wauemate ja nõukogu liikmete juhatuse ja walitsuse all. § 10. Eestseisuse ja nõukogu koosolekud loe takse otsuse wõimuliseks, kui Wähemalt 1/^ osa liik meid loos on, kelle seas wanem wend ehk tema abi, kassahoidja ehk tema abi ja üks kirjatoimetaja olema peab. Otsused tehakse lihtsal häälte enamu sel. Häälte uhepaljusel teeb juhataja hääl otsuse Valimistel liisk.
—
4
—
§ 11. Täiskogu kutsutakse eestseisuse ja nõu kogu poolt wähemalt kaks korda aastas kokku ja on otsuse wõimuline, tui wähemalt V3 osa tema liikmetest koos on. Kui nõutaw arw liikmeid ei ole kokku tulnud, siis määratakse uus tähtaeg, kus koosolek liikmete arwu peale waatamata, otsuse wõimuline on. Täiskogu koosolekut juhatab wanem wend ehk tema abi. § 12. Täiskogu walib kolm rewisjoni komis joni liiget kolme aasta peale, uuesti walimise korral wõiwad endised isikud saada tagasi walitud. Täiskogu kinnitab koguduse tegewuse, katsub arwed läbi ja otsustab küsimised, mis liikumata warandusesse ja kõikidesse majandusliste asjadesse puutuwad. Otsused tehtakse lihtsa häälteenamusega. § 13. Rewisjoni komisjon rewiderib kassat, kassaraamatuid, liikmete nimekirja ja koguduse eest seisuse ning nõukogu majanduslist tegewust, ning annab üks kord aastas oma rewiderimisest täiskogu koosolekul eestseisusega ühel ajal Täiskogule aru. Asjaajamise jaoks walmistab nõukogu omale kodu korra, mis maksma hakkab, kui koguduse koosolek ta on wastu wõtnud.
Koguduse Warandus. § 14. Ew. Wennaste koguduse warandus tu leb kokku koguduse liikmele maksudest, palwemajas jumalateenistusel käijate wabatahtlisteft annetest, korjandustest, kingitustest, kapitali protsentidest, pä randustest ja kristliku ning kõlblise sisuga kirjanduse müümisest ning muudest sissetulekutest. § 15. Ewangeliumi Wennaste koguduse pä ralt olewad wäiksed maatükid, ühes nende peal olewate majandusliste ehitustega ja Palwemajadega linnades ja külades, mida Moskwas 27. okt. 1817 aastal selleaegse Keiser Aleksander 1. antud õiguse ja seaduse põhjal Baltimere kubermangudes
-
5
—
kohalikudest maa elanikudest saanud liikmete läbi, on omandatud ja ehitatud, ehk mis tulewikus selle kogudusele seaduslikul teel omandatakse ja ehita takse, kinnitatakse keelduseta ja takistamata selleko haseks tarwitamiseks õiguste ja seaduste järele, selle tingimisega, et need maatükid majandusliste ehi tustega ja üksiku palwemaja koguduse omandus on ja tema seda oma heaks arwamise järele ja oma waimuliku töö kasuks tarwitada wõib. Aga pal-wemajasid oma krundiga ei wõi mitte edasi anda, ei ära müüa ega ühtegi wõlalepingut nende peale teha ega ära lõpetud saada.
Koguduse õigused § 16. Ew. Wennaste kogudusel on juridilise isiku õigused. Ta wõib omale liikumata ja liikuwat warandust omandada, kapitalisid asutada, pä randusi wastu wõtta ja kristlikul alusel seiswaid kohustusi oma peale wõtta. § l7. Kogudusel on luba asutada Heategewaid asutusi ja koolisid. § 18. Ew. Wennaste kogudusel on õigus oma liikmete hulgast isikuid walida, kes tema tegewuse piirkonnas koguduse eesmärgi järel Ewangeliumi kuulutamise koosolekuid peawad. § 19. Ewangeliumi Wennaste kogudusel on waimuliku ametitalituste õigus oma liikmete seas. § 20. Ew. Wennaste koguduse päralt olewad palwemajad nende wäikeste krundiga, mis seniajani olnud ja mida tulewikus kogudusele omandatakse ja ehitatakse, wabastatakse kõigesugustest, ühekordsist ja ajutistest maksudest. § 21. Ew. Wennaste kogudusel on pitsat ko guduse ja palwemaja nimega.
B. Ülemaaline sinod. Sinod awatakse jumalateenistusega. § 22. Sinodi sünnitawad kõikide palwemajade eestseisused ja nõukogud (töötegijad wennad) ühes
—
6
—
koos, et ühist esituse organi luua. Sinodi algatuspäew antakse üleüldise eestseisuse poolt wähemalt üks kuu aega enne sinodi kokkutulekut iga palwemaja wanemale wennale teada. § 23. Sinod kutsutakse wähemalt üls kord aastas üleüldise eestseisuse läbi elik 30 nõukogu liikme nõudmisel kokku, tarwilisel korral aga roh kem kordasid Sinod walib omale igakord koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja'. Peawanem awab ja lõpetab sinodi. Tema hoolitseb eeltööde walmistuse eest, mida sinodil läbi võetakse ja walwab otsuste täidesaatmise üle. Peawanema äraolekul wõib tema abi kohusid täita. § 24. 1) Sinodi koosolekud orwatakse otsuse Wõimuliseks, kui wõimalikult igast palwemajast üks eestseisuse ehk nõukogu liige sinodile on ilmu nud. Kui mõnest palwemajast mitte üht ainust töötegijat wenda tulemas ei ole, siis ühineb see palwemaja naabri palwemajaga ja sel teel wõib kahe ehk kolme palwemaja kohta üks saadik sino dile ilmuda. Nii asutatakse ka neile palwemajadele ajutiselt eestseisused. 2) Sinodi koosolekud on ka otsuse Wõimulised, kui wähemalt Vio osa töötegijatest Wendadest koos on. Otsnsed tehtakse lihtsa häälte enamusega Häälte ühepaljusel teeb juhataja hääl otsuse, kui walimistel kaks kandidati ühepalju hääli saab siis Otsustab liisk.'
Ülemaalise sinodi legewus. § 25. 1) Sinodil arutatakse ja otsustatakse Jumala riigi töösid, mis tehtud ja mida teha ta hetakse. Otsitakse ja määratakse selle kaswatamiseks ja edendamiseks abinõusid. 2) Üleüldise eestseisuse liikmete walimine. 3) Asjade arutused ja lõpulikud otsused, milledega Palwemajade eestseisused ja nõukogud, ja üleüldine eestseisus ei ole walmis saanud. 4) Koguduse osadusest wülja pandawate liik
7
—
mete üle nõupidamised ja oisused Töötegijate ja abiliste seaduste järele, kui nad wendade ja eest seisuste manitsusi ei ole kuulda wõtnud. 5) Põhjuskirja muutmise, ning mõnesuguste ettenägemata tarwiduste üle nõupidamine. 6) Õigus luba anda korjanduste ettewõtmiseks ja maksude määramine tarwiduse järele. 7) Koguduses waimliku ameti talituste ettewõtmift ja teokstegemist lubab ja kinnitab ainult sinod. 8) Palwemaja jumalateenistusel pruugitawate raamatute otsustamine ja määramine peale piibli ja koguduse lauluraamatu. 9) Tööd gijateks wastuwötmine ja kinnitamine. 10) Sinod walib kolm rewidenti kolme aasta peale kes üleüldise eestseisuse kassat, raamatuid ja kõiki tegewust rewideeriwad ja enne sinodi kokkutu lekut oma rewideerimije lõpule wiiwad ning sellest üleüldise eestseisusega ühelajal sinodile aru annawad, 11) Kõikide otsuste üle kirjutakse protokollid. Protokollidele kirjutawad alla, keda sinod selleks molitab. Protokollide hoidmise ja puutumatuse eest wastutab peawanem. 12) Sinodil määratakse järgmise sinodi kok kutuleku koht ära.
D.
Üleüldine eestseisus.
§ 26. Üleüldise eestseisuse liikmed walitakse töötegijate wendade hulgast sinodil ettepandud kandidatide seast kinnisel hääletamisel. Kui kaks kandidati ühe palju hääli saawad, siis otsustab liisk. Üleüldiseks eestseisuseks walitakse järgmiselt: 3) üks üleüldine koguduste peawanem ja temale kaks abi, b) kassahoidja ja tema abi, d) üks kirja toimetaja ja tema abi. Teine peawanema abi elab ja asub Lõuna-Eesti (Põhja-Liiwimaa) jaos konna piirides.
—
8
-
Üleüldise eestseisuse liikmete tagandamine ame tist sünnib sinodi läbi nõukogude ettepanekul, kui liige walimise õiguse kaotanud, ehk kui tema tegewus korratuma koguduste waimuelule kahjulik on. § 27. Üleüldise eestseisuse koosistumised on tema enese määrata tarwituste järele ja on otsuse wõimulised, kui wähemalt kolm tema liikmetest on kokkutulnud ja nimelt' Peawanem ehk tema abi, kassahoidja ehk tema abi, ja üks kirjatoimetaja.Otsused tehakse lihtsa häälteenamusega. Häälte Ühepaljusel teeb eesistuja hääl otsuse.
Üleüldise eestseisuse tegewus. § 29. J) Koguduste eest hoolekandmine ja tähelepanemine palwemajade eestseisuste ja tööte gijate tegewuse üle. Kogudusi waatamas ja tee nimas katmine. 2) Mõnesugusid sekeldusi ja segadusi ning koguduse liikmete wahele tekkinud leppimata meeli lepitada. Ei lähe see temale korda, siis annab ta seda sinodile teada, kelle otsus lõpulik on. 3) Walwab selle üle, et põhjuskirja, koguduse töötegijate ja abiliste seaduste ning sinodi otsuste ja eeskirjade järel käidaks. 4) Töötegijatele ja tarwituse järele ka abilis tele wendadele jutlustamise õiguse, ning mõnesu guste tunnistuste wäljaandmine, mis koguduse asjadesse puutuwad. § 28. Koguduste peawanem tarwitab amet likku pitsatit Ew. Wennaste koguduse üleüldise eest seisuse nimega. § 29. Kõik asjaajamine ja protokollide kirju tamine sünnib Eesti keeles.
Vaata1934
Eesti Kirjanduse Seltsi
Usaldusmeestele.
...1934
Eesti Kirjanduse Seltsi
Usaldusmeestele.
Käesolevad leheküljed sisaldavad juhtnööre Seltsi
usaldusmeeste tegevuseks ühes lühikese üldise infor
matsiooniga Eesti Kirjanduse Seltsist. Täielikumaid
andmeid Seltsi tegevuse kohta leidub Seltsi aastaraamatuis; kõigis jooksvalt üles kerkivais ja selgitust
nõudvais küsimusis on soovitav pöörduda Seltsi büroo
poole.
I.
ÜLEVAADE EESTI KIRJANDUSE SELTSIST.
Selts asutati aastal 1907 „Eesti Kirjameeste
Seltsi" järeletulijana. Tema eesmärgiks on kirjan
duse, teaduse ja kunsti edendamine, Eesti maa ja
rahva igakülgne tundmaõppimine ja neil aladel tehtud
tööde tulemuste rahvale kättesaadavaks tegemine.
Seltsil on liikmetekogu, asemikkudekogu, juhatus,
toimkonnad, usaldusmehed, büroo ja muud organid.
SELTSI LIIKMED, koguarvult 2—3000, asuvad
üle kogu Eesti ja välismail. LIIKMETEKOGU
aasta-koosolek peetakse iga kevad Tartus. Liikmete
kogu kuulab ära Seltsi aruanded ja eelarved ning
valib asemikkudekogu liikmed.
1
ASEMIKKUDEKOGU on Seltsi otsustavaks
asutiseks; ta koostub 75 liikmest, kellest valitakse
ümber iga aasta üks kolmandik. Asemikkudekogu
valib juhatuse, toimkonnad ja revisjonikomisjoni;
peab vähemalt 2 koosolekut aastas.
JUHATUS on Seltsi juhtivaks organiks; ta
koostub 12 liikmest, kellest valitakse ümber iga aasta
üks kolmandik. Peab vähemalt 4 koosolekut aastas.
Kirjastusküsimuste ja kiiremate asjade otsustamiseks
on moodustatud viiest juhatuse liikmest KIRJASTUSKOMISJON, kes peab koosolekuid kord nädalas.
TOIMKONNAD koostuvad 15—25 liikmest, ja
gunevad erialalistesse alatoimkondadesse ja peavad
koosolekuid mitu korda aastas. Seltsil on 4 järgmist
toimkonda:
KIRJANDUSETOIMKOND — valib kirjastatavaid teoseid ja korraldab kirjanduse koosolekuid (ka
väljaspool Tartut).
KEELETOIMKOND — otsustab eesti õigekeel
suse küsimusi ja juhib „Eesti Õigekeelsuse-sõnaraamatu“ toimetamist.
AJALOO-TOIMKOND — aitab kaasa kodumaa
ajaloo uurimisele ja valib kirjastatavaid teoseid aja
loo alalt.
KODU - UURIMISE - TOIMKOND — avaldab
oma töö tulemused koguteoses „Eesti“, mis koostub
üksikute maakondade kirjeldisi sisaldavaist eriköiteist
„Tartumaa“, „Võrumaa“, „Setumaa“, „Pärnumaa“,
„Valgamaa", „Saaremaa“, „Viljandimaa“ jne.
Asjaajamise revideerimiseks on Seltsil 5-liikmeline REVISJONIKOMISJON. Kuna Selts on Eesti
2
Ühistegelise Liidu liige, siis revideeritakse teda ka
välisrevisjoni korras.
Seltsil on KIRJASTUS, mille väljaandel on
ilmunud umbes 300 teaduslikku ja ilukirjanduslikku
teost, neist perioodiliste väljaannetena kuukiri „Eesti
Kirjandus" ja raamat-ajakirjad „Elav Teadus" ja
„Suurmeeste Elulood". Kirjastus töötab kontaktis
Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumiga. Raamatute
hinnakirjad saadetakse soovijaile tasuta.
SELTSI ARHIIV on deponeeritud EESTI
KULTUURLOOLISSE ARHIIVI, mis on moodus
tatud Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi
ja teistest arhiividest. Sinna annab Selts hoiule ka
juurdetulevad arhiivmaterjalid. Kõik esemed regist
reeritakse ja hoitakse alal tulekindlas hoiukohas.
Selts võtab osa EESTI
BIBLIOGRAAFIA
ASUTISE juhtimisest, toetab EESTI RAHVA
LUULE ARHIIVI rahvaluule korraldamist, saadab
oma esindajad Eesti Kultuurkapitali KIRJANDUSE
ja AJAKIRJANDUSE sihtkapitali valitsusse, EESTI
RAHVA MUUSEUMI nõukokku, kirjanikkude
MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMISE KOMITEE
DESSE, on liige Eesti Haridusliidus j. m.
Seltsi valitsemisel on kirjanikkude HAUAKAPITALID: Fr. R. Kreutzwaldi, Mihkel Veske, K. A.
Hermanni, Juhan Liivi, Ado Reinwaldi, Aug. Kitzbergi ja Ed. Vilde.
Seltsi vaimse tegevuse algatuslikuks edendajaks,
korraldajaks ja ühtlustajaks on Seltsil TEADUSLIK
SEKRETÄR.
3
Seltsi rahalisi ja ärilisi asju ajab SELTSI
BÜROO; usaldusmeestel tuleb kokkupuuteid peami
selt Seltsi bürooga.
Seltsi USALDUSMEHED on Seltsi esindajaiks
kohtadel, Eestis ja välismail.
II.
USALDUSMEESTE ÜLESANDEID.
Seltsi usaldusmeeste ülesandeks on:
1. Tutvustada igal sobival juhul oma ümbrus
konnale Eesti Kirjanduse Seltsi tegevust ja püüdeid
ning äratada huvi nende vastu.
2. Pidada ühendust Seltsi liikmetega, võtta neilt
vastu liikmemakse ja teatada Seltsile nende elukoha
muutusest või nende surmast.
3. Võita Seltsile uusi liikmeid. Püüda koguda
Seltsi ümber kõik intelligentsemad ja seltside ning
avalikus tegevuses tuntud jõud, samuti ümbruskonna
seltsid, ühisused, raamatukogud ja koolid. Majandus
likele ettevõtteile oleks see sobivaks viisiks toetada
Seltsi kui rahvuslikku kultuurettevÕtet.
4. Koguda tellijaid Seltsi perioodilistele välja
annetele ja kuulutusi kuukirjale „Eesti Kirjandus".
5. Levitada Seltsi kirjastusel ilmunud raamatuid.
Eriti hoolitseda, et need oleksid täielikult olemas
kohalikes raamatukogudes. Koguda ja Seltsile täit
miseks saata kõigi kohalikkude asutiste (raamatu
kogude, koolide) ja raamatusõprade raamatutellimised
ükskõik kelle kirjastusel ilmunud raamatute peale.
6. Kaasa mõjuda parajal juhul, et jõukamad
elanikud peaksid Seltsi kui kultuurasutist meeles
oma testamentide tegemisel, milline nähtus on väga
sage kultuurrahvaste keskel.
4
7. Hoolitseda, et ümbruskonnas olevad või lei
tud kultuurloolise väärtusega arhiiv-dokumendid ei
häviks, vaid saadetaks alalehoiuks Seltsile.
8. Informeerida Seltsi kõigist kohalikest küsi
musist, mis võivad olla Seltsile tähtsad.
9. Täita vajaduse korral ka muid Seltsi üles
andeid.
III.
SELTSI LIIKMED.
Seltsi liikmeiks võivad olla nii füüsilised kui ka
juriidilised isikud — ühingud ja asutised.
Seltsi LIIKMEKS ASTUJA avaldab seks soovi
kas suuliselt või kirjalikult. Täpsate andmete regist
reerimiseks täidab ta kaks ISIKUKAARTI, mis
sisaldavad ühtlasi ka liikmeksastumise sooviavalduse.
Kaardile märgitakse liikme ees- ja perekonnanimi,
amet või elukutse, sünnipaik ja -aeg, alaline ja viimane
aadress, kaarditäitmise kuupäev ja sooviavaldaja all
kiri. Nimestiku numbri koht jäetakse tühjaks, see
number märgitakse kaardile Seltsi büroos. Liikme
allkiri võib ka puududa, kui usaldusmees täidab kaardi
liikmeksastuja suulisel soovil ja tal ka hiljem ei ole
võimalik liikmelt allkirja muretseda.
Kui usaldusmees tunneb sooviavaldajat ja võib
teda soovitada kui korralikku ja ausat isikut, siis kir
jutab ta kaardile alla soovitajana. Ei tunne aga usal
dusmees isikut küllaldaselt, siis võib ta viimaselt
nõuda SOOVITUSE toomist nende isikute käest,
kes sooviavaldajat tunnevad ja on teatud ka usaldus
mehele. On sooviavaldaja kohane Seltsi liikmeks
võtmiseks, kirjutab usaldusmees ta isikukaardile alla
ja võtab sooviavaldajalt ka liikmemaksu vastu, mille
tasumisega sooviavaldaja saab Õiguse kasutada Seltsi
5
liikmeile kirjanduse ostudel antavat hinnaalandust.
Usaldusmehel on õigus tagasi lükata iga sooviaval
dust, kui sooviavaldaja ei näi usaldusmehele küllalt
kohane Seltsi liikmeks võtmiseks.
Kaardil olevasse tabelisse, kus iga aasta jaoks on
eri lahter, märgitakse: 1) liikmemaksu tasumine
liikmekaardi numbriga, 2) aastaraamatu väljaand
mine, kui seda teeb usaldusmees, väljaandmise kuu
päevaga, 3) Seltsi perioodiliste väljaannete tellimine
tellimise kestuse ajaga.
Uute liikmete isikukaartidest saadab usaldusmees
VALGE KAARDI kohe Seltsile. Selle saamisel
võtab Seltsi juhatus sooviavaldaja oma lähemal koos
olekul Seltsi liikmeks. Seltsi juhatusel on küll õigus
sooviavaldajat Seltsi liikmeks ka võtmata jätta (seda
on juhtunud siiski väga harva), millisel korral soovi
avaldajale ta tasutud liikmemaks tagasi makstakse.
PUNASE ISIKUKAARDI jätab usaldusmees
enda kätte. Temale saadetakse Seltsi büroo poolt ka
teiste tema piirkonnas asuvate Seltsi liikmete punased
isikukaardid, millele märgitud viimased andmed liik
mete asukoha ja maksude tasumise kohta. Usaldus
mees loob ühenduse liikmetega ja kannab hoolt, et
need oma kohustused täidaksid.
Punase isikukaardi saadab usaldusmees Seltsile
tagasi: 1) kui liige usaldusmehe piirkonnast lahkub,
nii ot usaldusmehel on raske temaga kontakti pidada;
2) kui liige usaldusmehele teatab, et ta ei soovi edasi
olla Seltsi liikmeks, ja 3) kui liige sureb. Liikme elu
koha muutmisel saadab usaldusmees Seltsile võimali
kult ka liikme uue aadressi, Seltsist väljaastumise
korral väljaastumise põhjused ja liikme surma puhul
selle lühikese eluloo ning võimaluse korral ka
päevapildi.
6
Seltsi LIIKMEMAKS on praegu 1 kroon aastas
või 20 kr. ühekordselt (eluaegne). Liikmemaks maks
takse iga aasta eest ette. Liige, kel vastava kalendri
aasta liikmemaks tasumata, ei või kasutada liikme
õigusi — saada aastaraamatut ega hinnaalandust tellimistel ning hääleõigusega osa võtta Seltsi aastakoos
olekust.
Liikmemaksu vastuvõtmise kviteerib usaldusmees
LIIKMEKAARDI väljaandmisega. Liikmekaardile
märgitakse maksusumma ja aastad, mille eest liikme
maks tasutud. Seepärast võib tagantjärele maksmiste puhul anda kõigi aastate kohta ühise liikme
kaardi. Harilik liikmekaart antakse ka eluaegse
liikmemaksu kviteerimiseks, kuna hiljem Seltsi büroo
poolt saadetakse liikmele eriline eluaegne liikmekaart.
Kui liikmel on TASUMATA MAKSE eelmiste
aastate eest, siis kuuluvad need tasumisele enne käes
oleva aasta maksu. Eelmiste aastate liikmemaks oli
aastas: 1907 — 1 sent, 1908 kuni 1917 — 2 senti, 1918
ja 1919 — 5 senti, 1920 — 25 senti, 1921 ja 1922 —
50 senti ning alates 1923. aastast — 1 kroon. Kui liige
maksab eluaegse liikmemaksu 20 krooni, siis loetakse
sellega tasutuks ka kõik endiste aastate tasumata mak
sud. Kui aga liikmel ei ole võimalik maksta eluaegset
liikmemaksu, samuti ka mitte kõigi endiste aastate
makse, siis tuleks tal tasuda vähemalt viimase aasta
maks ühes käesoleva aasta maksuga, kokku 2 krooni,
kuna kõigi tasumata jäänud maksude kustutamisega
muutuks Seltsi liikmeksolek liiga juhuslikuks ja pide
vusetuks.
Vastuvõetud liikmemaksust arvab usaldusmees
endale 10% KULUDE KATTEKS, märgib selle
liikmekaardi kontsule ja teatab liikme maksuÕiendamisest Seltsi büroole.
7
SOODUSTUSED LIIKMETELE. Seltsi liikmed
saavad hinnata Seltsi AASTARAAMATU selle aasta
kohta, mille eest neil liikmemaks tasutud. Aasta
raamat sisaldab ülevaate Seltsi aastategevusest ning
Seltsi tegelaste ja liikmete nimestikud.
Liikmed saavad HINNAALANDUST oma tar
vituseks (mitte edasimüümiseks) ostetavate raamatute
pealt Seltsi büroolt — kõigi Seltsi kirjastusel ilmu
nud raamatute pealt 20% ja muude raamatute pealt
10%, usaldusmeestelt — kõigi raamatute pealt 10%.
IV.
PERIOODILISED VÄLJAANDED.
Seltsi kirjastusel ilmuvad kuukiri „Eesti Kirjan
dus" ning raamat-ajakirjad: populaarteaduslik seeria
„Elav Teadus" ja biograafiline seeria „Suurmeeste
Elulood".
Kõigepealt peaks iga usaldusmees tellima need
endale, või asutisele, kus ta tegev, et olla nendega
alati vajalikult tuttav ja võida neid asjatundlikult
soovitada ka teistele. Andmed nende ilmumise,
toimetuse ja tellimistingimuste kohta leiduvad iga
numbri eesmise kaane siseküljel ja Seltsi müügil
olevate raamatute nimestikus.
Kõik kolm mainitud väljaannet ilmuvad Hari
duse- ja Sotsiaalministeeriumi soovitusel, neist „Eesti
Kirjandus" ja „Elav Teadus" Kultuurkapitali toetu
sel. Nad peaksid käima igale koolile ja raamatu
kogule. Erilise tähtsuse omab ka „Eesti Kirjanduse"
lisana ilmuv „EESTI RAAMATUTE ÜLDNIMESTIK" — kõigi ilmuvate eesti raamatute ametlik
register.
8
Perioodiliste väljaannete TELLIMISTE VASTU
VÕTMINE toimub tellimisraamatutega. Raamatu
igal lehel on 3 ühetaolist osa: konts — jääb usaldus
mehe kätte, tellimisleht — saadetakse KOHE Seltsi
büroole, ja kviitung — antakse tellijale. Tellimisraamatu kõigi lehtede äratarvitamisel saadab usaldus
mees kontsud Seltsi büroole ja saab vastu uue tellimisraamatu. Kviitungitele alla 10 krooni tempelmarke
ei tule.
On võimaldatud tellimishinna tasumine ka osa
kaupa, nimelt kahel viisil:
1) tellides väljaande
ainult pool- või veerandaasta peale ja uuendades tel
limise selle aja möödumisel, või 2) tellides väljaande
kohe kogu aasta peale, kuid tasudes raha veerand
aastate viisi.
Vahe nende kahe mooduse vahel seisab selles, et
esimesel juhul, pool- või veerandaasta viisi tellides,
tuleb kogu aasta tellimishind kõrgem tavalisest (näi
teks „Elava Teaduse" 4 veerandaasta tellimist ä 2.75
— Kr. 11.—, 2 poolaasta tellimist ä 5,— = Kr. 10.—r
1 aastatellimine aga ainult Kr. 9.—), kuid tellija ei
kaota midagi tellimise aasta keskel katkijätmise puhul.
Teisel korral aga, aasta tellimishinda osakaupa tasu
des, kaotab tellija maksude tasumise katkijätmisel
teatud summa, sest veerandaasta osamaksud ei ole
mitte ühesuurused, vaid esimesed suuremad viimas
test. Ühte moodust teisega segada ei või: kui näi
teks tellitakse „Elav Teadus" pooleks aastaks ja maks
takse 6 numbri eest 5 krooni, siis ei saa hiljem tellida
järgnevat 6 numbrit 4 krooni eest, vaid tuleb maksta
5 krooni nagu esimesegi poolaasta eest.
Tellimislehel nimetatud UUE TELLIMISE alla
märgitakse tellimise andmisel täielikult tasutavad
9
tellimised, samuti ka aastatellimiste esimene maks,
VANA TELLIMISE alla aga aastatellimise arvel hil
jem tasutavad OSAMAKSUD. Nii on näit. 4 veerand
aasta tellimist kõik UUED tellimised ka siis, kui
antud sama isiku poolt järjestikku kogu aastakäigu
omandamiseks.
Perioodiliste väljaannete tellimiste pealt saavad
usaldusmehed TASUKS 20% vastuvõetud summast.
Seltsi liikmetele, kogudele ega koolidele väljaannete
jooksva aastakäigu tellimistelt hinnaalandust ei anta;
varemate aastakäikude ja üksiknumbrite tellimine
toimub raamatute tellimise tingimustel.
Väga soovitav on koguda „Eesti Kirjandusele" ka
KUULUTUSI. See oleks kohalikele äridele ja rahaasutistele kõige hõlpsamini teostatav viis kuukirja
toetamiseks. Kui kuulutuse arve tasumine jääb ajaks
peale kuulutuse ilmumist, siis võetakse kuulutajalt ja
saadetakse Seltsi büroole ühes kuulutuse tekstiga ka
kirjalik nõusolek kuulutuse avaldamiseks.
KUULUTUSTE HIND: lehekülg (kaantel või
eri lehtedel) 30 krooni, pool lehekülge 15 krooni ja
veerand lehekülge 7 kr. 50 s. USALDUSMEHE
TASU 20% kuulutuste nimihinnast.
V.
RAAMATUTE LEVITAMINE.
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse ülesandeks on
kirjastada: 1) eesti autorite töid ja maailmakirjanduse
suurteoseid eriti koolide ja noorsoo lugemisvaraks,
2) eesti teaduse uurimistöid kodumaa tundmise, aja
loo, keele, rahvaluule j. m. alalt, 3) populaarteadus
likke teoseid rahva üldhariduse tõstmiseks, 4) ees
kujulikke kooliraamatuid.
10
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastatud raamatud on
valitud paremate kirjandusetundjate ja koolimeeste
kaasabil ning valik heaks kiidetud Hariduse- ja
Sotsiaalministeeriumi poolt; tõlkijaiks on ainult esi
mese järgu jõud; teoste keel vastab „Eesti õigekeel
suse sõnaraamatu" keelenormidele; raamatute paber
on hea, trükk selge, välimus nägus ja hind suhteliselt
odavam kui ühegi teise kirjastuse sama laadi väljaandeil.
Sellepärast on Seltsi kirjastusel ilmunud raamatud
ka eriti väärtuslikud ja peaksid olema igalpool esi
kohal. Selts pole kirjastanud ühtki halba ega väär
tusetut raamatut.
Et Seltsil on äriühendus kõigi teiste eesti kirjas
tuste ja raamatukauplustega, siis võib temalt tellida
ka KÕIKI TEISI MÜÜGIL OLEVAID raamatuid,
tarbekorral ka võõrkeelseid välismailt. Selts on Hari
duse- ja Sotsiaalministeeriumi ülesandel varustanud
raamatukogusid kõigi soovitud raamatutega üle kogu
Eesti juba 1923. aastast peale, lastes ühtlasi raamatud
köita raamatukogude kõige nõudlikumate soovide
kohaselt.
Vastavalt „Eesti Kirjastajate ja Raamatukauplejate Ühingu" poolt maksma pandud määrustele võivad
Ühingu liikmed, kelleks on kõik Eestis olevad kirjas
tused ja raamatukauplused, nende hulgas ka Eesti
Kirjanduse Selts, levitada oma tooteid agentide kaas
abil. Eesti Kirjanduse Seltsil oleksid sellisteks agen
tideks tema senised esindajad — usaldusmehed.
Kuna „E. K. ja R. Ühingu" liikmed on Ühingu
ees aineliselt ja moraalselt vastutavad oma agentide
tegevuse eest, siis tuleb viimastel silmas pidada, et
nad ei eksiks Ühingu poolt maksmapandud MÜÜGI11
KORRA MÄÄRUSTE vastu, nimelt, et nad ei
annaks ostjaile lubamatut hinnaalandust. Hinnaalan
dust võivad anda „E. K. ja R. Ühingu" liikmed, seega
ka Eesti Kirjanduse Selts, otse või oma agentide
kaudu ainult 1) oma liikmeile nende tarvituseks
(mitte edasimüümiseks) ostetavate raamatute pealt
piiramatul määral ja 2) raamatukogudele, koolidele ja
õpetajaile mitte üle 10% raamatute kaanehinnast.
Eesti Kirjanduse Seltsi liikmed saavad otse Seltsi
büroolt ostes hinnaalandust 20% Seltsi omal kirjas
tusel ilmunud ja kuni 10% teiste kirjastuste väljaandel
ilmunud raamatute kaanehinnast, usaldusmeestelt ost
mise ühtluse mõttes aga ja usaldusmeestele kohase
tasu võimaldamiseks oleks neil soovitav piirduda liik
meile 10% hinnaalanduse andmisega kõigi raamatute
pealt.
Usaldusmehed-agendid ise saavad Seltsilt HIN
NAALANDUST:
25% Seltsi kirjastusel ilmunud brošeeritud (köit
mata) raamatuilt ja perioodiliste väljaannete üksiknumbreilt.
20% Seltsi kirjastusel ilmunud köites raamatuilt
(hindadelt, mis antud kirjastuse nimestikus, mitte
aga raamatukogude köidete pealt, mis arvestatakse
nimihinnaga) ja perioodiliste väljaannete jooksva
aastakäigu tellimiste pealt.
15% võõraste kirjastuste toodete pealt üldiselt.
Kuni 10% mõningailt eritingimusil tavalisest
väiksema hinnaalandusega müüdavailt raamatuilt
(välismaa teosed jm.).
„E. K. ja R. Ühingu" määruste kohaselt on kooli
õpperaamatute müük agentide kaudu keelatud, selle
pärast saab Selts anda usaldusmeestele hinnaalandust
12
õpperaamatute pealt ainult üldistel tingimustel — kui
õpetajaile või kui Seltsi liikmeile.
Tellimishinna ettesaamisel võtab Selts SAATE
KULUD enda kanda, samuti ka raudtee pagasikulu
raamatukogude suuremate tellimiste puhul. Võlgu
või järelmaksuga tellimisel lisatakse saatekulu tellija
arve juurde.
Usaldusmees võib raamatuid oma nimele ka mitte
tellida, vaid tellijailt tellimised kokku võtta ja Seltsile
saata, kuna Selts saadab raamatud tellijaile otse ühes
arvega. See viis on eriti kohane raamatukogude telli
miste puhul. Usaldusmehe %% kantakse Seltsi bü
roos usaldusmehe arvele ja ta võib oma tasu kätte
saada, niipea kui raamatute tellija on oma arve õien
danud.
Usaldusmehel tuleks erilist rõhku panna sellele,
et kõik ümbruskonna raamatukogude kui ka koolide
tellimised juhitaks Seltsile. Raamatukogudelt võib
usaldusmees tellimisi vastu võtta juba enne, kui kogud
oma tavalised aastatoetussummad kätte on saanud.
Selts täidab need tellimised kohe ja nii on kogudel
võimalik kätte saada raamatud, eriti äsjailmunud
uudisteosed viivituseta, tasudes arve alles toetuste
kättesaamisel.
RAAMATUTE KÖITMINE. Kõik Seltsi omal
kirjastusel ilmunud raamatud on saadaval ka kirjas
tuse köites, nagu see täpsalt märgitud kirjastuse
nimestikus.
Seltsi köitekojas võib lasta köita kõiki Seltsi
kaudu tellitavaid raamatuid kui ka saata sinna köit
miseks mujalt saadud raamatuid.
RAAMATU
KOGUDE erinõuete kohane köide on vastavalt raa
matute suurusele järgmist 3 liiki:
13
Täisköide — vastupidavast riidest selg ja
nurgad, hea ilupaber, — raamatuil üle 64 lehe
külje
...............................................................................40 senti.
Kartoneeritud köide — kalingurist
selg, ilupaberiga kaaned, — raamatuil 16—64
leheküljeni.................................................
20 senti.
Vihkköide — kalingurselg ja pappkaaned, —
raamatuil alla 17 lehekülje..................................... 10 senti.
Raamatute seljale riide asemel kunstnahka tarvi
tades tuleb köide 10 senti kallim.
Numbrisilt ja kaarditasku tehakse soovi korral
ilma erilise tasuta.
Vanade ja lagunenud raamatute köitehinnad on
kõrgemad, need teatatakse järelepärimise peale.
Köitmiseks Seltsile saadetavate raamatute saate
kulud jäävad tellija kanda.
Loendatud raamatukogu köite hinnad on nii ma
dalad, et nende pealt hinnaalandust anda ei ole või
malik. Seepärast tuleb köidetud raamatu hinna saa
miseks raamatukogus brošeeritud raamatu 10%-ga
alandatud hinnale juurde arvata eeltoodud köitehind
ilma alanduseta. Kirjastuse nimestikkudes toodud
köites raamatuilt aga tuleb arvata 10% hinnaalandust
raamatu koguhinnast.
Seltsi büroo saadab järjekindlalt raamatute UUSI
NIMESTIKKE, reklaamlehti ja tutvustajaid kõigile
usaldusmeestele ning kõigile kirjanduseharrastajaile,
kes selleks soovi avaldanud.
VI.
ASJAAJAMINE.
Eesti Kirjanduse Seltsi ja tema volinikkude-usaldusmeeste asjaajamisel Seltsi liikmetega, muude isi
14
kutega ja omavahel on soovitav silmas pidada muu
hoolsuse ja täpsuse kõrval eriti:
1. et trükitud plankettidele (isikukaardid, liikme
kaardid, tellimislehed) märgitaks kõik nõutud and
med.
2. et vastuvõetud tellimised, uute liikmete valged
isikukaardid ning liikmemaksu tasumise teated saade
taks ära Seltsi büroole võimalikult kohe, et ei saaks
tekkida põhjendatud nurinaid viibimise pärast. Suu
rema osa saadetistest (kirju mitte!) võib saata äripaberitena alandatud postitariifiga.
3. et vastuvõetud raha saadetaks ära Seltsi bü
roole vähemalt iga kuu tagant. Raha võib saata ka
kirjas väikestes, 5- ja 10-sendilistes postmarkides.
4. et äratarvitatud liikmekaardi- ja tellimiste
vastuvõtmis-raamatute kontsud saadetaks Seltsi bü
roole kohe peale raamatu lõppemist.
Seltsi büroos peetakse ERIARVET iga usaldus
mehe tellimiste ja rahasaadetiste kohta.
USALDUSMEESTE NIMESTIK avaldatakse
Seltsi aastaraamatus. Soovitav on, et lähestikku asu
vad usaldusmehed oma tegevuspiirkonnast üksteist
informeeriksid ja kontaktis töötaksid.
EESTI KIRJANDUSE SELTSI BÜROO
asub Tartus, Suurturg 12, III korral; telefon 6-01.
Avatud äripäeviti kell 9—15.
Usaldusmeestele.
Käesolevad leheküljed sisaldavad juhtnööre
Seltsi usaldusmeeste tegevuseks ühes lühikese
üldise informatsiooniga Eesti Kirjanduse Selt
sist. Täielikumaid andmeid Seltsi kohta võib
leida Seltsi aastaraamatuist; kõigis jooksvalt
üles kerkivais selgitust nõudvais küsimusis on
soovitav pöörduda Seltsi büroo poole.
I. Ülevaade Eesti Kirjanduse Seltsist.
Selts asutati aastal 1907 „Eesti Kirjameeste
Seltsi" järeletulijana. Tema eesmärgiks on kir
janduse, teaduse ja kunsti edendamine, kodumaa
ja rahva igakülgne tundmaõppimine ja neil põl
dudel tehtud tööde vilja rahvale kättesaadavaks
tegemine. Seltsil on liikmete üldkogu, asemik
kudekogu, eestseisus, toimkonnad, usaldus
mehed, büroo ja muud organid.
Seltsi liikmed asuvad üle kogu Eesti ja välis
mail. Liikmete üldkogu aasta-koosolek peetakse
iga kevad Tartus. Üldkogu kuulab ära Seltsi
1
aruanded ja eelarved ning valib asemikkude
kogu.
Asemikkudekogu on Seltsi otsustavaks asu
tiseks; ta koostub umbes 75 liikmest, kellest vali
takse ümber iga aasta üks kolmandik. Asemik
kudekogu valib eestseisuse, toimkonnad ja revis
jonikomisjoni ; peab vähemalt 2 koosolekut
aastas.
Eestseisus on Seltsi juhtivaks organiks; ta
koostub 12 liikmest, kellest valitakse ümber iga
aasta üks kolmandik. Peab koosolekuid vähe
malt 8 korda aastas. Kirjastusküsimuste otsus
tamiseks on moodustatud viiest eestseisuse liik
mest kirjastuskomisjon, kes peab koosolekuid
kord nädalas.
Toimkonnad koostuvad 15—25 liikmest, jagu
nevad erialalistesse alatoimkondadesse ja peavad
koosolekuid mitu korda aastas. Seltsil on 4
järgmist toimkonda:
Kirjandusetoimkond — valib kirjastatavaid
teoseid ja korraldab kirjanduse koosolekuid (ka
väljaspool Tartut).
Keeletoimkond — otsustab eesti õigekeelsuse
küsimusi ja juhib „Eesti Õigekeelsuse-sönaraamatu“ toimetamist.
Ajaloo-toimkond — aitab kaasa kodumaa aja
loo uurimisele ja valib kirjastatavaid teoseid aja
loo alalt.
Kodu-uurimise-toimkond — avaldab oma töö
tulemused koguteoses „Eesti“, mis koostub üksi2
küte maakondade kirjeldisi sisaldavaist eriköiteist „Tartumaa“, „ Võrumaa", „Setumaa“,
„Pärnumaa“, „Valgamaa“, „Saaremaa“ jne.
Asjaajamise revideerimiseks on Seltsil 5-liikmeline revisjonikomisjon. Kuna Selts on Eesti
Ühistegelise Liidu liige, siis revideeritakse teda
ka välisrevisjoni korras.
Selts annab välja kuukirja „Eestl Kirjandus",
mille sisu eest hoolitseb peatoimetajast ja 4
toimetusliikmest koostuv toimetus.
Seltsil on kirjastus, mille väljaandel on ilmu
nud umbes 200 teaduslikku ja ilukirjanduslikku
teost. Kirjastus töötab kontaktis Haridusminis
teeriumiga. Raamatute hinnakirjad saadetakse
soovijaile tasuta.
Seltsi arhiiv on deponeeritud Eesti Kultuur
loolise arhiivi, mis on moodustatud Eesti Kir
janduse Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja teis
test arhiividest. Sinna annab Selts hoiule ka
juurdetulevad arhiivmaterjalid. Kõik esemed
registreeritakse ja hoitakse alal tulekindlas
hoiukohas.
Selts võtab osa Eesti Bibliograafia Asutise
juhtimisest, toetab Eesti Rahvaluule Arhiivi
rahvaluule korjamist, saadab oma esindajad
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse ja ajakirjan
duse sihtkapitali valitsusse, Eesti Rahva Muu
seumi nõukokku, mitme kirjaniku mälestuse
jäädvustamise komiteesse (dr. F. R. Fählmann’i,
Aug. Kitzberg’i), on liige Eesti Haridusliidus
j. m.
3
Seltsi valitsemisel on kirjanikkude hauaFr. R. Kreutzwaldi, Mihkel Veske,
K. A. Hermanni, Juhan Liivi, Ado Reinwaldi
ja Aug. Kitzbergi.
kapitalid:
Seltsi vaimse tegevuse algatuslikuks edenda
jaks, korraldajaks ja ühtlustajaks on Seltsil
teaduslik sekretär.
Seltsi rahalisi ja ärilisi asju ajab Seltsi
büroo ; usaldusmeestel tuleb kokkupuuteid pea
miselt Seltsi bürooga.
Seltsi usaldusmehed on Seltsi esindajaiks
kohtadel, Eestis ja välismail.
11. Usaldusmeeste ülesandeid üldse.
Seltsi usaldusmeeste ülesandeks on:
1. Tutvustada igal sobival juhul oma ümb
ruskonnale Eesti Kirjanduse Seltsi tegevust ja
püüdeid ning äratada huvi nende vastu.
2. Pidada ühendust Seltsi liikmetega, võtta
neilt vastu liikmemakse ja teatada Seltsile nende
elukoha muutusest või nende surmast.
3. Võita Seltsile uusi liikmeid. Püüda koguda
Seltsi ümber kõik intelligentsemad ja seltside
ning avalikus tegevuses tuntud jõud.
4. Koguda tellijaid ja kuulutusi kuukirjale
„Eesti Kirjandus".
5. Levitada Seltsi kirjastusel ilmunud raa
matuid. Eriti hoolitseda, et need oleksid täieli
4
kult olemas kohalikes raamatukogudes. Koguda
ja Seltsile täitmiseks saata koigi kohalikkude
asutiste (raamatukogude, koolide) ja raamatu
sõprade raamatutellimised ükskõik kelle kirjas
tusel ilmunud raamatute peale.6. Kaasa mõjuda parajal juhul, et jõukamad
elanikud peaksid Seltsi kui kultuurasutist mee
les oma testamentide tegemisel, milline nähtus
on väga sage kultuurrahvaste keskel.
7. Hoolitseda, et ümbruskonnas olevad või
leitud kultuurloolise väärtusega arhiiv-dokumendid ei häviks, vaid saadetaks alalehoiuks Seltsile.
8. Informeerida Seltsi kõigist kohalikest
küsimusist, mis võivad olla Seltsile tähtsad.
9. Täita vajaduse korral ka muid Seltsi üles
andeid.
lii. Seltsi liikmed.
Seltsi liikmeks astuja avaldab seks soovi kas
suuliselt või kirjalikult. Täpsate andmete regist
reerimiseks täidab ta kaks isikukaarti, mis sisal
davad ühtlasi ka liikmeksastumise sooviavalduse.
Kaardile märgitakse liikme ees- ja perekonna
nimi, amet või elukutse, sünnipaik ja -aeg, ala
line ja viimane aadress, kaarditäitmise kuupäev
ja sooviavaldaja allkiri. Nimestiku numbri koht
jäetakse tühjaks, see number märgitakse kaar
dile Seltsi büroos. Liikme allkiri võib ka puu
duda, kui usaldusmees täidab kaardi liikmeksastuja suulisel soovil ja tal ka hiljem ei ole
võimalik liikmelt allkirja muretseda.
5
Kui usaldusmees tunneb sooviavaldajat ja
võib teda soovitada kui korralikku ja ausat isi
kut, siis kirjutab ta kaardile alla soovitajana.
Ei tunne aga usaldusmees isikut küllaldaselt, siis
võib ta viimaselt nõudasoovituse toomist nende
isikute käest, kes sooviavaldajat tunnevad ja on
teatud ka usaldusmehele. On sooviavaldaja
kohane Seltsi liikmeks võtmiseks, kirjutab usal
dusmees ta isikukaartidele alla ja võtab soovi
avaldajalt ka liikmemaksu vastu, mille tasumi
sega sooviavaldaja saab õiguse kasutada Seltsi
liikmeile kirjanduse ostudel antavat hinnaalan
dust. Usaldusmehel on õigus tagasi lükata iga
sooviavaldust, kui sooviavaldaja ei näi usaldus
mehele küllalt kohane Seltsi liikmeks võtmiseks.
Kaardil olevasse tabelisse, kus iga aasta jaoks
on eri lahter, märgitakse: 1) liikmemaksu tasu
mine liikmekaardi numbriga, 2) aastaraamatu
väljaandmine, kui seda teeb usaldusmees, välja
andmise kuupäevaga, 3) kuukirja „Eesti Kirjandus“ tellimine tellimise kestuse ajaga.
Uute liikmete isikukaartidest saadab usaldus
mees valge kaardi kohe Seltsile. Selle saamisel
võtab Seltsi eestseisus sooviavaldaja oma lähe
mal koosolekul Seltsi liikmeks. Seltsi eestseisu
sel on küll Õigus sooviavaldajat Seltsi liikmeks
ka võtmata jätta (seda on juhtunud väga harva),
millisel korral sooviavaldajale ta tasutud liikme
maks tagasi makstakse.
Punase isikukaardi jätab usaldusmees enda
kätte.
6
Temale saadetakse Seltsi büroo poolt ka
teiste tema piirkonnas asuvate Seltsi liikmete
punased isikukaardid, millele märgitud viimased
andmed liikmete asukoha ja maksude tasumise
kohta. Usaldusmees loob ühenduse liikmetega
ja kannab hoolt, et need oma kohustused täi
daksid.
Punase isikukaardi saadab usaldusmees Selt
sile tagasi: 1) kui liige usaldusmehe piirkonnast
lahkub, nii et usaldusmehel on raske temaga
kontakti pidada; 2) kui liige usaldusmehele
teatab, et ta ei soovi edasi olla Seltsi liikmeks,
ja 3) kui liige sureb. Liikme elukoha muut
misel saadab usaldusmees Seltsile võimalikult
ka liikme uue aadressi, Seltsist väljaastumise
korral väljaastumise põhjused ning liikme surma
puhul selle lühikese eluloo ja võimaluse korral
ka päevapildi.
Seltsi liikmemaks on praegu 1 kroon aastas
või 20 kr. ühekordselt (eluaegne). Liikmemaks
makstakse iga aasta eest ette. Liige, kel vastava
kalendriaasta liikmemaks tasumata, ei või kasu
tada liikme Õigusi — saada aastaraamatut ega
hinnaalandust tellimistel ning hääleõigusega osa
võtta Seltsi aastakoosolekust.
Liikmemaksu vastuvõtmise kviteerib usaldus
mees liikmekaardi väljaandmisega. Liikme
kaardile märgitakse maksusumma ja aastad, mille
eest liikmemaks tasutud. Tagantjärele maksmiste puhul võib sellepärast anda kõigi aastate
kohta ühise liikmekaardi. Harilik liikmekaart
antakse ka eluaegse liikmemaksu kviteerimiseks,
7
kuna hiljem Seltsi büroo poolt saadetakse liik
mele eriline eluaegne liikmekaart.
Kui liikmel on tasumata makse eelmiste aas
tate eest, siis kuuluvad need tasumisele enne
käesoleva aasta maksu. Eelmiste aastate liikme
maks oli: 1907 — 1 sent, 1908 kuni 1917 — 2 senti,
1918 ja 1919 — 5 senti, 1920 — 25 senti, 1921 ja
1922 — 50 senti ning alates 1923. aastast —
1 kroon aastas. Kui liige maksab eluaegse
liikmemaksu 20 krooni, siis loetakse sellega
tasutuks ka kõik endiste aastate tasumata mak
sud. Kui aga liikmel ei ole võimalik maksta elu
aegset liikmemaksu, samuti ka mitte kõigi
endiste aastate makse, siis tuleks tal tasuda
vähemalt kahe viimase aasta maks ühes käes
oleva aasta maksuga, kokku 3 krooni, kuna kõigi
tasumata jäänud maksude kustutamisega muu
tuks Seltsi liikmeksolek liiga juhuslikuks ja
pidevusetuks.
Vastuvõetud liikmemaksust arvab usaldus
mees endale 10% kulude katteks, märgib selle
liikmekaardi kontsule ja teatab liikme maksuõiendamisest Seltsi büroole.
Soodustused. Seltsi liikmed saavad hinnata
Seltsi aastaraamatu selle aasta kohta, mille eest
neil liikmemaks tasutud. Aastaraamat ilmus
varemini kord mitme aasta kohta, viimasel ajal
aga iga aasta. Aastaraamat sisaldab ülevaate
Seltsi aastategevusest ning Seltsi tegelaste ja
liikmete nimestikud.
Liikmed saavad hinnaalandust oma tarvitu
8
seks (mitte edasimüümiseks) ostetavate raama
tute pealt: Seltsi büroolt — kõigi Seltsi kirjas
tusel ilmunud raamatute pealt 20% ja muude
raamatute pealt 10%, usaldusmeestelt — kõigi
raamatute pealt 10%.
IV.
„Eesti Kirjandus",
Kõigepealt peaks iga usaldusmees tellima
„Eesti Kirjanduse'* endale, või asutisele, kus ta
tegev, et olla ajakirjaga alati vajalikult tuttav
ja võida seda asjatundlikult soovitada ka teis
tele. Andmed kuukirja ilmumise ja toimetuse
kohta leiduvad kuukirja eesmise kaane sise
küljel.
„Eesti Kirjandus" peaks käima igal koolil ja
raamatukogul, sest peale üldkultuuriliste kirju
tiste ilmuvad seal arvustised kõigi uuemate raa
matute kohta ning lisana „Eesti raamatute üldnimestik" — ilmuvate eesti raamatute ametlik
register.
„Eesti Kirjanduse" tellimiste vastuvõtmine
toimub tellimisraamatutega. Raamatu igal lehel
on 3 ühetaolist osa: konts — jääb usaldusmehe
kätte, tellimisleht — saadetakse kohe Seltsi
büroole, ja kviitung — antakse tellijale. Tellimisraamatu kõigi lehtede äratarvitamisel saadab
usaldusmees kontsud Seltsi büroole ja saab vastu
uue tellimisraamatu. Kviitungitele alla 10 krooni
tempelmarke ei tule.
„Eesti Kirjanduse" tellimiste pealt saavad
usaldusmehed tasuks 20% vastuvõetud summast.
9
Seltsi liikmetele, kogudele ega koolidele kuu
kirja jooksva aastakäigu tellimistelt hinnaalan
dust ei ole, varemate aastakäikude tellimine toi
mub raamatute tellimise tingimustel.
„Eesti Kirjandus" ilmub Haridusministee
riumi ja Kultuurkapitali toetusel, seepärast on
ta tellimishind madal: aastas 5 krooni, pool
aastas 2 kr. 50 s., veerandaastas 1 kr. 25 s., üksik
number 50 s.
Väga soovitav on koguda „Eesti Kirjandu
sele" ka kuulutusi. See oleks kohalikele äridele
ja rahaasutistele kõige hõlpsamini teostatav viis
kuukirja toetamiseks. Kui kuulutuse arve tasu
mine jääb ajaks peale kuulutuse ilmumist, siis
võetakse kuulutajalt ja saadetakse Seltsi büroole
ühes kuulutuse tekstiga ka kirjalik nõusolek
kuulutuse avaldamiseks.
Kuulutuste hind: lehekülg (kaantel või eri
lehtedel) 30 krooni, pool lehekülge 15 krooni ja
veerand lehekülge 7 kr. 50 s. Usaldusmehe tasu
20% kuulutuste nimihinnast.
V. Raamatute levitamine.
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse ülesandeks
on kirjastada 1) eesti autorite töid ja maailma
kirjanduse suurteoseid eriti koolide ja noorsoo
lugemisvaraks, 2) eesti teaduse uurimistöid kodu
maa tundmise, ajaloo , keele, rahvaluule j. m.
alalt, 3) populaarteaduslikke teoseid rahva üld
hariduse tõstmiseks, 4) eeskujulikke kooli
raamatuid.
10
Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastatud raamatud
on valitud paremate kirjandusetundjate ja kooli
meeste kaasabil ning valik heaks kiidetud Hari
dusministeeriumi poolt; tõlkijaiks on ainult
esimese järgu jõud; teoste keel vastab „Eesti
õigekeelsuse-sõnaraamatu“ keelenormidele; raa
matute paber on hea, trükk selge, välimus nägus
ja hind suhteliselt odavam kui ühegi teise kir
jastuse samalaadi väljaandeil.
Sellepärast on Seltsi kirjastusel ilmunud
raamatud ka eriti väärtuslikud ja peaksid olema
igalpool esikohal. Selts pole kirjastanud ühtki
halba ega väärtusetut raamatut.
Et Seltsil on äriühendus koigi teiste eesti
kirjastuste ja raamatukauplustega, siis võib
temalt tellida ka kõiki teisi müügil olevaid
raamatuid, tarbekorral ka võõrkeelseid välis
mailt. Selts on Haridusministeeriumi ülesandel
varustanud raamatukogusid kõigi soovitud raa
matutega üle kogu Eesti juba 1923. aastast peale,
lastes ühtlasi raamatud köita raamatukogude
kõige nõudlikumate soovide kohaselt.
Vastavalt „Eesti Kirjastajate ja Raamatukauplejate Ühingu" poolt maksma pandud mää
rustele võivad Ühingu liikmed, kelleks on kõik
Eestis olevad kirjastused ja raamatukauplused,
nende hulgas ka Eesti Kirjanduse Selts, levitada
oma tooteid agentide kaasabil. Eesti Kirjanduse
Seltsil oleksid sellisteks agentideks tema senised
esindajad — usaldusmehed.
Kuna „E. K. ja R. Ühingu" liikmed on
Ühingu ees aineliselt ja moraalselt vastutavad
11
oma agentide tegevuse eest, siis tuleb viimastel
silmas pidada, et nad ei eksiks Ühingu poolt
maksmapandud müügikorra määruste vastu, ni
melt, et nad ei annaks ostjaile lubamatut hinna
alandust. Hinnaalandust võivad anda „E. K. ja
R. Ühingu" liikmed, seega ka Eesti Kirjanduse
Selts, otse või oma agentide kaudu ainult 1) oma
liikmeile nende tarvituseks (mitte edasimüümi
seks) ostetavate raamatute pealt piiramatul mää
ral ja 2) maal asuvaile raamatukogudele, kooli
dele ja õpetajaile mitte üle 10% raamatute
kaanehinnast. Eesti Kirjanduse Seltsi liikmed
saavad otse Seltsi büroolt ostes hinnaalandust
20% Seltsi omal kirjastusel ilmunud ja 10%
teiste kirjastuste väljaandel ilmunud raamatute
kaanehinnast, usaldusmeestelt ostmise ühtluse
mõttes aga ja usaldusmeestele kohase tasu või
maldamiseks oleks neil soovitav piirduda liik
meile 10% hinnaalanduse andmisega kõigi raa
matute pealt.
Usaldusmehed - agendid ise saavad Seltsilt
hinnaalandust:
1. Seltsi kirjastusel ilmunud brošeeritud
(köitmata) raamatuilt 25%,
2. Seltsi kirjastusel ilmunud köites raama
tuilt ja teiste kirjastuste kõigilt raamatuilt 20%,
3. tavalisest väiksema hinnaalandusega müüdavailt teiste kirjastuste ja välismaa raama
tuilt 10%.
„E. K. ja R. Ühingu" määruste kohaselt on
kooli õpperaamatute müük agentide kaudu keela
tud, sellepärast saab Selts anda usaldusmeestele
12
hinnaalandust Õpperaamatute pealt ainult üldis
tel tingimustel — kui õpetajatele või kui Seltsi
liikmeile.
Tellimishinna ettesaamisel võtab Selts saate
kulud enda kanda, samuti ka raudtee pagasikulu
raamatukogude suuremate tellimiste puhul.
Võlgu või järelmaksuga tellimisel lisatakse
saatekulu tellija arve juurde.
Usaldusmees võib raamatuid oma nimele ka
mitte tellida, vaid tellijailt tellimised kokku
võtta ja Seltsile saata, kuna Selts saadab raama
tud tellijale otse ühes arvega. See viis on eriti
kohane raamatukogude tellimiste puhul. Usal
dusmehe %% kantakse Seltsi büroos usaldus
mehe arvele ja ta võib oma tasu kätte saada, nii
pea kui raamatute tellija on oma arve õiendanud.
Usaldusmehel tuleks erilist rõhku panna sel
lele, et kõik ümbruskonna raamatukogude kui
ka koolide tellimised juhitaks Seltsile. Raamatu
kogudelt võib usaldusmees tellimisi vastu võtta
juba enne, kui kogud oma tavalised aastatoetussummad kätte on saanud. Selts täidab need
tellimised kohe ja nii on kogudel võimalik kätte
saada raamatud, eriti äsjailmunud uudisteosed
viivituseta, tasudes arve alles toetuste kätte
saamisel.
Raamatute köitmine. Kõik Seltsi omal kir
jastusel ilmunud raamatud on saadaval ka kirjas
tuse köites, nagu see täpsalt märgitud kirjastuse
nimestikus.
Seltsi köitekojas võib lasta köita kõiki Seltsi
kaudu tellitavaid raamatuid kui ka saata sinna
13
köitmiseks mujalt saadud raamatuid. Raamatu
kogude erinõuetekohane köide on vastavalt
raamatute suurusele järgmist 3 liiki:
Täisköide — vastupidavast riidest
selg ja nurgad, hea ilupaber, — raa
matuil üle 64 lehekülje...................... 40 senti.
Kartoneeritud köide — kalin
gurist selg, ilupaberiga kaaned, —
raamatuil 17—64 leheküljeni .......... 20 senti.
V i h k k ö i d e —kalingurselg ja papp
kaaned, — raamatuil alla 17 lehe
külje ........................................................ 10 senti.
Raamatute seljale riide asemel kunstnahka
tarvitades tuleb köide 10 senti kallim.
Numbrisilt ja kaarditasku tehakse soovi kor
ral ilma erilise tasuta.
Vanade ja lagunenud raamatute köitehinnad
on kõrgemad, need teatatakse järelepärimise
peale.
Köitmiseks Seltsile saadetavate raamatute
saatekulud jäävad tellija kanda.
Loendatud raamatukogu köite hinnad on nii
madalad, et nende pealt hinnaalandust anda ei
ole võimalik. Seepärast tuleb köidetud raamatu
hinna saamiseks raamatukogus brošeeritud raa
matu 10%-ga alandatud hinnale juurde arvata
eeltoodud köitehind ilma alanduseta. Kirjastuse
nimestikkudes toodud köitesraamatuilt aga tuleb
arvata 10% hinnaalandust raamatu koguhinnast.
14
Seltsi büroo saadab järjekindlalt raamatute
uusi nimestikke, reklaamlehti ja tutvustajaid
kõigile usaldusmeestele ning kõigile kirjanduseharrastajaile, kes selleks soovi avaldanud.
IV. Asjaajamine.
Eesti Kirjanduse Seltsi ja tema volinikkudeusaldusmeeste asjaajamisel Seltsi liikmetega,
muude isikutega ja omavahel on soovitav silmas
pidada muu hoolsuse ja täpsuse kõrval eriti:
1. et trükitud plankettidele (isikukaardid,
liikmekaardid, tellimislehed) märgitaks kõik
nõutud andmed.
2. et vastuvõetud tellimised, uute liikmete
valged isikukaardid ning liikmemaksu tasumise
teated saadetaks ära Seltsi büroole võimalikult
kohe, et ei saaks tekkida põhjendatud nurinaid
viibimise pärast. Suurema osa saadetistest
(kirju mitte!) võib saata äripaberitena alandatud
postitariifiga.
3. et vastuvõetud raha saadetaks ära Seltsi
büroole vähemalt iga kuu tagant. Raha võib
saata ka kirjas markides.
4. et äratarvitatud liikmekaardi- ja tellimisvastuvõtu-raamatute kontsud saadetaks Seltsi
büroole kohe peale raamatu lõppemist.
Seltsi büroos peetakse eriarve iga usaldus
mehe tellimiste ja rahasaadetiste kohta.
15
Usaldusmeeste nimestik avaldatakse Seltsi
aastaraamatus. Soovitav on, et lähestikku asu
vad usaldusmehed oma tegevuspiirkonnast üks
teist informeeriksid ja kontaktis töötaksid.
Eesti Kirjanduse Seltsi Büroo
asub Tartus, Lai tänav 35, telefon 6-01.
Avatud äripäeviti kell 9—15.
16
