Vaata EDGAR HIIESAAR
PURJUS
VÄÄRJUMALAD
(Märatseja ja... EDGAR HIIESAAR
PURJUS VÄÄRJUMALAD (Märatseja ja kokott)
JOH. PAURMANN’1 KIRJASTUS TALLINN 1934
Trükikoda „Estotrükk", Tallinn S. Karja 8. 1934. a.
Dr rea Araxrcin wk stusedeI 4 T* 73 a tsekser (930 3
Tuhkjaskollane lambivari imeb küllaldaselt en dasse elektripirni külmi kiiri, et jätta tajutavasse hämarusse mu ees laual lebavate käsikirjade poog nate virna. Nood suured on poognad, ääred kohati kortsu nud, täidetud ülespoole rühkivate suurte ja mah lakate tähtede kogumikkudega. Võiks arvata, et selle käsikirja kirjutaja on võitleja, kuid selle arva muse purustab käsikirja närvilisus ja sentimen taalsus: ta on ebakorrapärane ja raskelt tajutav, raagus nagu sügisene maastik. Sügisel Roland Harjuste mu kätte nood täis kirjutatud lehed andiski, olles rohkem sügismeeleolus kui kunagi varem. Olin tol korral uudishimulik selle käsikirja suh tes. Mida ta võib sisaldada, küsisin endalt. Inimene, kellest keegi eluaeg pole midagi erilist lootnud ja kes millegagi ei hiilanud, kirjutab romaani ja pageb ise siis minema. Pidasin teda alul murtud meheks. Murtud selli selt, nagu talitab paljudega linnaelu: haarab inimese oma räpaste kätega ja kisub meeletusse tormikeeri sesse. Hiljem aga sülgab ta välja kui ühiskonnale tarvituskõlbmatu inimese. Aga Harjuste ep olnud murtud. Ta vaid taganes parajal hetkel. Nüüd tean, et ta polnud veel loobu nud. Kaugel on ta praegusel hetkel minust, aga ma tunnen ta mõtte lähedust ja rõõmustun sellest. Nii omaseks on ta mulle saanud tolle käsikirjapaki kaudu. * * * Ta andis selle romaani mu pihku — pealkir jata. Ei lausunud silpigi oma soovidest. Hiljem seisin probleemi ees, kuidas ristida tema sünnitist. Palju nimesid läbis mu ajust, ent arva sin, et nood võivad Harjustele vaid valu sünnitada. 3
Meeleheitlikult tahtsin veel kord uurida käsi kirja, kummardusin ta kohale ja tegin tähtsa leiu tise. Romaani esiküljele oli pliiatsiga midagi mär gitud, midagi, mis nüüd juba peaaegu oli kustunud. Hoolsal uurimisel avastasin tolle sõna. See oli ,.Märatseja”. Õigus, see pealkiri nagu sobiski ro maanile. See oli tema oma väljamõeldis. Aga poolik siiski. Ja nii ma täiendasingi pealkirja: „Märatseja ja kokott" — pisut täiuslikumana tundub mulle see. Võibolla ka temale enesele. Ent seegi polnud vastuvõetav. Vähemalt mulle enesele mitte. Peaaegu ahastasin. Tundus, nagu oleksid Harjuste romaani tegelased mulle jõhkralt näkku naernud. Ei tea kuidas, kuid tol hetkel läbis mu ajusid õige pealkiri: „Purjus väärjumalad”. Väärjumalad, kes hukutasid Roland Harjuste. Ta kirjutab:
* * *
Mõnikord ma näen teid ja mul hakkab hirm. Olete need tõesti teie, inimesed, kelle seas ma elan? Ma näen teie virildunud nägusid, ahneid silmi ja võltsnaeratusega huuli. Kardan teid ja kohati vihkan... Aga siis mulle meenub, et olete lihast ja verest inimesed, kes vajavad päikesepaistet. Ja ma anun päikest, et ta teie peale paistaks. *** Ja teie, kes kannate taamal nime? Kuidas suh tute minusse? Arvan, peaksite uhked olema: sün disite enne suurt tormi. Olete tormi lapsed ja teid karastatakse suures tormis. Ärge vaid hüljake mind, sest kuulute mulle! Te ei tarvitse olla absoluutsed, jääge nende lehtede vahele. Ent omate suure õiguse, näidata näpuga, nagu omane meie ajale: „Ennäe, oleme teie sar nased!’ Ennäe inimesi! 4
Tõukavad jumala troonilt ja astuvad ise asemele. Ennäe inimesi, kes kaubitsevad käskudega, sahkerdavad usuga, müüvad õnne ja varastavad elu. Ennäe inimesi, kaaluvad kulda ja hõbedat, aga mitte südametunnistust! *** „Ennäe inimest”, mõtleb Roland Harjuste ja piidleb hoolega kõrvallauas istuvat daami. Peeter ei jaga tema arvamist, uurib ajalehte, hajameelselt tuhka tuhatoosi raputades. „Vaata ometi Pete, näe milline kunstiteos!” Peeter tõstab pea ja vaatab daami hajameelselt. „Kunstiteos? Miks nii?” „Maalikunst. Esitab „grande dame” voolu. Kul mud ja huuled voolitud peenetundeliselt, parima meistri töö.” „Seda küll,” kohmab Peeter, „haruldane maal. Julgen arvata, et ta kuulub mõne kõhuka kunstimätseeni kogusse.” Daam seda kuuldes pöördub peaga noormeeste poole ja riivab neid noomiva pilguga. Viivu pärast aga andub oma endisele tegevusele — sigareti ime misele. Roland lubab endale kunstiteost lähemalt sil mitseda. Kahtlemata too keha kuulub hästitreneeritute hulka. Laiavõitu, nurgeliste õlgade vahel istuv pea näib olevat kahekümneviiene, ent hoolas kos meetika kõneleb kahekümne kaheksast aastast. „Sinakasrohelised silmad!” mõtleb Roland ja uurib veel kord kulme. Nende välisotsad suundu vad ekstravagantselt kõrgele. „Aga ometi hallid” mõtleb ta viivu pärast, sest „kunstiteos” on tema silmitsemise kviteerinud nae ratava pilguga. Imelik, kuidas nood silmad tusastunult rohelised, aga naerdes hallid on: Suu on lai, alumine huul vambilikult eespool. „Hästi suudleb” — lendab Rolandi mõttekäik edasi ja puudutab siis nina, mille ilu juures kahelda ei saa. Satään juus on lokitud sellise asjatundlik 5
kuse ja hoolega, et võiks pahanduda. Hästiravitud. kollakasroosa käsi puudutab vahetevahel lokke ja laskub siis trummeldades lauale. Daam tõuseb. Nüüd ta läheb ja telefoneerib oma austajale, et on kohvikus, ja kaks härrat kõr vallauast püüavad oma lugupidamist avaldada jul tunud silmitsemisega! Tulgu ta aga ruttu! Ta võtab aga ainult ajalehe. Ning hindamis komisjoni kiindunud silmad teevad otsuse, et hin natava jalad on uimastavad. Näib, nagu oleks nad ülemäära peenikesed — aga see on pettepilt. Sääre marjad on vallatud. „Arvatavasti on tal ka ilusad käsivarred," mõt leb Roland ja loobub hindamisest. Peeter laseb lehe langeda. „Kuidas on?” „Koerailm.” „Koerailm? Päike ju paistis ennist ja lumi su las liigagi kiirelt. Sul aga — koerailm.” „Koerailm muidugi: Luusiks koera moodi par gis ja imestaks kevadet. Ajaks kasse taga ja imet leks puude rohkust. Aga näe, inimene tuleb hoo pis kohvikusse ja lämbub siin suitsu sisse. Aiva õnn, et täna on nii ilus väljavaade.” Jälle naeratavad tundmatu daami silmad kõr vallauas. See oleks ju õnn, sellist naeratust nautida. Aga et järgmisel hetkel paks mustabörsi juut nende vahelt läbi sammub, puruneb illusioon. Peeter teretab paari tuttavat, trio mängib ro manssi, daam ei näi kuidagi hakkama saavat ajalehe lugemisega. Pöörab järjest uusi lehekülgi, silmit seb viivu ja pöörab siis jälle! See teeb Rolandile hea tuju. Tunneb, kuis mi dagi keelele valgub, mida ei saa ütlemata jätta. See on ta viga, nagu kaasinimesed räägivad, tema ise aga hindab seda kui oma voorust. Ja ta kähvab: „Peeter, vaata, „kunstiteos” on vist samuti rii giametnik nagu sinagi. Ta ei oska ka õieti lugeda." Silmad kõrvallauas muutuvad roheliseks ja ei naera enam hallilt. Siniselt puurivad nad ajalehte ja 6
Roland tunneb, et on haavand kedagi sügavalt. Mitte hing, vaid hea komme nõuab taktitunde pä rast seda. * * *
Haigutades jälgib Roland loožitoolile toetudes helioperetti ja märkab oma suureks lõbuks, et Peet ril ka paremad päevad pole. „Ilmaaegu," ütleb Peeter, kui valgeneb. Nad tõusevad ja tahavad väljuda. Peeter ei suuda ikka andestada filmi läägust ja manab, nagu oleks ta pangakrahhi läbi varanduse kaotanud. Fuajees haaratakse neid mõlemaid seljatagant. „Küll on kurjad inimesed!” ütleb naisehääl, ja mehehääl naerab. Need on Mira Kivikas ja advokaat Stoberg. „Istusime teie kõrvalloožis,” räägib Mira pä rast tervitust, „ja kogu aeg jälgisime, kuidas te haigutasite ja kirusite. Uskuge — me hakkasime ka haigutama. ” Stoberg on galantselt nõus. „Vaadake, preili Kivikas, kui igav on ja haigutate, siis peab lõbutsema.” Mira naerab vallatult. „Võibolla haigutasin teie pärast.” Aga et igavusest pääseda, nad otsustavad min na öölokaali. Sest kell näitab juba kesköö tundi. „Juba jälle,” mõtleb Roland kibedalt, kui nad muusika müraga täidetud saalis end hämarasse nur ka muganduvad. Ta teab, et laostub rahaliselt sellise lokaaliskäimisega, aga loobuda ei suuda. Ja kui parajasti suudab, siis tuleb keegi ja veab kaasa. Võiks ju öelda „ei”, aga juba leiadki end jälle tut tavast kohast, ümbritsetud lokaaliuimast ja odavast erootikast. Ning juureldes oma seisukorda, märkab kuis Mira pilk on temale suundund. Imelik, tütarlapse sõõrmed näivad värisevat, ta huuled on pilklikult kokku surutud. Kas Mira lõpuks polegi tänase lokaalituleku põhjus? Kena tütarlaps, kellega oleks meeleldi tut 7
tav, kui mitte see Stoberg alati ta ümber ei keerleks... ; Mõnikord ta aimas tundvat, et Miras kihab soov temaga salaja kurameerida. Ja tütarlaps paar korda nagu vihjaski sinnapoole, ent taandus, sest selliste vihjete peale Roland tavaliselt vastas mür giselt. „Tervist!"
Ah nii, juba juuakse. Tervist, tervist! Tõstes klaasi huultele, leiab oma silmad jälle Mira oma desse suunitult. Üle klaasi naeratavadki kaks sinisuurt silma ja huuled muigavad. Neetud! Stoberg ja Peeter vestlevad. Mira tõstab käed koonu alla ja pöördub Rolandi poole. „Vestelge minuga!” „On see käsk?” „Teid ei saa ju käskida, teid peab paluma nagu puuslikku, aga ikka ei tee suud lahtigi. Ometi võiksite mulle palju jutustada.” „Teile jutustada! Seda, millest teile jutus tada tahaksin, pole igas olukorras võimalik öelda.” „Soo!"
Ja Mira pöördub pahaselt Stobergi poole. „Tantsime!” Nii, juba vihastaski! Aga las vihastub. See ju tütarlaste amet, poiste peale vihastada. Üle Stobergi õla heidab ta Rolandile tantsu ajal vihase, hiljem aga ahvatleva pilgu. Mine mõista niisugust kiusupunni! * * * Vanasti istusid vestaneitsid templites. Moodne aeg ei tunnusta enam templeid antiikjumalatele, vestaneitsid kaotasid oma peavarju. Kui kerkisid moodsad templid alkoholile, siis kolisid vestaneitsid sinna üle. Neist said ööklubide baaridaamid. Tüdrukeke, kes kunagi paljajalu taluõues jook sis ja kanu taga ajas, või plika, kes agulis päikese käes majatrepil unistades nukuga mängis, istub 8
nüüd leti taga ja naeratab. Raiskas vanemate raha hulga aastaid ja unistas, et abiellub kunagi karske mehega. Nüüd on aga ta ainus ülesanne mehi jooma võluda. Roland eraldub laudkonnast, lubades kohe ta gasi tulla. Aga ta ei lähe niipea. Istub baari ees ja vestleb vestaneitsidega. Tunneb meelekibedust Mira pärast. Stoberg on ta küljes takjana kinni, ei taha nagu rääkidagi lasta tüdrukuga. Aga olgu... Siis ta mõtles, et kutsub Mira tantsima. Mõt les, ent loobus. Ei suutnud seda teha. Arvas, et see on enese alandamine. Las kargavad need koos, kes on teineteise hüpiknukud. Vestaneitsid on näiliselt sulamas. Nende pak sult võõbatud huuled räägivad ülbeid valemeelitusi, võlts naer paneb ruumi kilama. Aga nende silmist lehvitab viibates kätt joobnud iha. See enam pole petlik... Pole vaja end alandada, ent oledki juba armastuse lättel ja jood sealt suurte sõõmudega. „Härra Harjuste,” ütleb vestaneitsi ja naerab, „kas te alati unistate nii järsult. Rääkisite ja jäite korraga vait." Roland virgub ja rüüpab veini: „Teate mis, preili Lilli...” „Ei, Milli..." parandab vestaneitsi ja valmis tub millegi meeldiva kuulmisele. Ta ei eksi: „Teate, preili Milli, ma kardan hirmsasti teie pärast.” „Minu pärast — kui liigutav." „Muidugi. Elate hädaohtlikul ja pimedal tä naval.” Milli saadab käesuudluse. „Kui nii kardate, eks saatke siis mind hiljem koju." Taiplik on see vestaneitsi. „Lõbutsesite hästi?” küsib Mira temalt hiljem, kui ta lauda tagasi siirdub. 9
„Oojaa!" vastab Roland ja teeb juttu Stobergiga. Tõesti too poiss käitub nagu mõistmatu laps. Või lontrus? Aga Mira tunneb, et sooviks omada Rolandi soosingut. Tea, mismoodi selline trotsija peaks suudlema? Siis ta punastub. Rumalus, sellise nohisejaga pole midagi teha. Vast uudishimu pärast ju võiks... Ent talumatu ta on. Juba läheb jälle vestaneitside manu. Kus on tal küll taktitunne? * * *
Kui uskumatu see ka pole, Emmi Visak laseb uperpalli nagu väike tüdruk. Ta on vallatu. Sele tamatu hea tuju. Kümne aasta järgi kodumaal. Kümne — ja veel millise aasta. Ta on alasti. Miks mitte, kui tullakse vannist. Vaatleb oma keha ja leiab, et see on veatu. Mõelda ainult, et mehed on sellest olnud hullunud. Üks ta armukesist ütles kunagi ammu: „Emmi, te ise ei oska armuda!” Hiljem kordasid seda teised armukesed nagu papagoid. Aga ise olid nad hullusti armund. Viimase kabaree direktor, kus ta tantsis, ütles: „Te näete noorem välja, kui viie aasta eest.” Meelitas? Või rääkis tõtt. Arvata võib, et rää kis tõtt. Sest viimase aasta, uskumatu, Emmi elas korralikult. Kuigi seda moralistid korralikuks ni metada ei saa, vast Euroopas siiski arvatakse tei siti. Kodumaa ei tarvitsegi sellest midagi teada. Võibolla on siinsed inimesed liiga väiklased. Ja nad ei saagi teada... Õieti ta arvaski. Tuli ja mängis suurt daami. Juba teda imetletaksegi. Või pole ta‘s suurdaam, kui omab ilusa pangakonto ja mõned kalliskivid. Ei tarvitse ju neid tõsiasju jälle kellegile ninaotsa riputada. Las mõtlevad ja juurdlevad. Küllap tema juba oskab. „Maarja — kus mu kleit ja pesu?” 10
Maarja lõkendab. Preili palkas ta alles teenis tusse, ei saa nii kähku. Ise mõtleb: on aga ilus see preili Visak. Ei tea, kes ta peaks olema. Telefon alatasa heliseb, vist palju kavalere. Härda andumusega, nagu oleks ta ise tükk Emmist, aitab Maarja armulisel preilil riietuda. Oi, milline see seelik küll on. Tema, Maarja, võiks minna peole või tantsu kordamistundi. Saaks vast menu osaliseks! „Maarja, kuidas sulle meeldib härra Sarapik?" Maarja kohmetub. „Ah see politsei. Ilus mees. Aga...” Emmi seab omale kinga jalga. „Mis ... aga?” „Ei tahaks öelda, aga ma kuulsin, sõbranna rääkis, et ajavat naisi taga.” „Nii," ütleb Emmi, „ta on mu koolivend ja vä ga kena inimene!” „Ma ju ütlesin, et ta on ilus mees. Oh...” Maarja punastub ja läheb. Emmi peab täna olema Sarapiku saatjaks suu remas seltskonnas. Mitte just eriti hiilgavas, aga noh, ühe ärimehe juubel, või midagi niisugust. Mui de, kuulis Sarapikult, et kohtab seal võibolla veel mõnda teistki endist koolivenda-õde. *** Ruumikas saalis istub inimest kolmkümmend ümber suure laua ja käratseb juba paar tundi. Emmi leiab, et valgus võiks olla hämaram, lärm vaiksem ja kombed pisut kultiveeritumad. Aga koosviibiv seltskond ei näi eriti huvi tundvat pee nutsemise vastu. Alguses peeti paar kõnet juubila rile ja asuti kohe roogade hävitamisele. Emmi ei lase aga oma tuju rikkuda. Orkester mängib kunagi nii armsaid romansse, sumbutades jutukõmina. Sarapik hoolitseb lõpuks oma daami eest ju hästi. „Evald,” ütleb Emmi talle, „sa ära joo nii palju." 11
„Ega mina purju jää. Ja kui sa mind nii noomid, siis pean ütlema, et meenutad mulle oma ar mast kooliõde Karinit!” ütleb Evald. Karinit, seda sileda peaga, suurte jalgadega ja prillidega naistegelast! „Kelle kõrval õieti istub Karin?” „Ma ju tutvustasin sulle.” ütleb Sarapik. „Andesta, ma unustasin nimed ära,” ütleb Em mi, „siin kodumaal on ju kombeks oma nime tut vustamisel vaid pomiseda. ' „Kui sind huvitab — too sileda peaga on ad vokaat Stoberg ja see blondi kahupeaga — aja kirjanik Harjuste.” Nüüd Emmi teab, kes teda kohvikus solvas. Ta pole pahane, pigem üllatus sellest, millist iselaadi juttu tema kõrvallauas härrad ajasid. Nagu valla tud koolipoisid. Ja näe, Karin on vihane, vist see... see... Harjuste ütles talle midagi. Juubilar tõuseb ja koputab vastu taldrekuserva. Veel kaks korda, ja siis ongi kõik kuulamisvalmis. „Austud härrad ja daamid,” algab vintis kõ neleja, ning keegi turtsatab, ,,ja ka kõrgelt austud kirjanikud ja ajakirjanikud ja iseäranis austud härra Sarapik, kelle pärast mul hea meel on. Täna te kõik olete, on au olla mu juubelil. Ma tänan teid iseäranis hästi ja loodan, et Teie sel lega rahul olete. Vaata, mina võin teile seda pak kuda, mul on veel raha küll. Kui ma kahekümneviie aasta eest sepapoiss olin ja raualatte kandsin, siis ma ütlesin ise omale: Juhanes, sa oled millegi parema jaoks loodud. Vaata ja mul oli õigus. Ma pole küll ülikoolis käinud, nagu eelkõneleja ütles, mille eest ma tä nan. Aga härrad kirjanikud ja ajakirjutajad, seda kõike pange lehte, et üks lihtne kodumaa töö mees, kes tahab kõike head ja tänab.” Isegi aplodeeriti. „Kõneles ta tõsiselt?” küsis Emmi. „Kuidas siis? Ta ütles ju kõik ära, mis tal öelda oli. Mõista ise.” 12
Grupp ajakirjanikke teiselpool lauda kipub it sitama. Mehed kõnelevad näiliselt küll millegist muust, tegelikult aga naeravad juubilari kõnet. Ja siis juhtub midagi õige piinlikku. Karjus te koputab kahvliga, võtab õllekannu ja tõuseb. Jäädakse ootama lauakõnet. „Lugupeetud koosviibijad!” algab ta paatosega, millest ilmneb, et ta on vintis, „mul on au siinviibiva ajalehemeeste grupi nimel tänada lugupeetud juubilari tema ilusa kõne eest. See oli kõne, mis raputas minu ja minu vintis ametivendade südamepaelu ning loodan, et ta sedasama tegi ka teiste siinviibijatega. Juubilari kõne katsume me kõik oma peaajusse naelutada ja teda mitte eladeski unustada. Prosit!” Juuakse juubilari terviseks, et mitte lasta naerupursetel esile tükkida. Orkester mängib tušši, juu bilar ja tema ärisõbrad lõkendavad suure au pä rast. Ja näe, juba peoperemees ruttabki Rolandi kõrvale ja hakkab vennastuma. Algab tants. Emmi keerleb Sarapikuga, tunneb, kuis maailm ringi käib liiga kiiresti: „Evald,” sosistab ta, „ära suru mind nii kõvasti, oled koolivend!" „Unustame selle,” sosistab mees ja lähendab näo naisele. „Ei!” ütleb Emmi ja suleb oma hästilõhnastatud käega Evaldi suu, Too näib aga evivat ka vatsust rünnakut veelgi süvendada. Päästeingli au saab peoperemees. Ta haarab Sarapiku käsivarre ja peatab nad selviisil. „Evald, lähme joome.” Sarapik ei tea, mida teha, ent Emmi vabastab ta. „Mine — ma vestlen härra Karjustega.” Rolandile valgub veri pähe. Daam, keda ta koh vikus hindas ja solvas, naeratab talle nüüd vastu. Seekord sinakashallilt. „Noh,” ütleb Emmi viivu vaikimise järgi, „ehmatasite?" 13
„Tõtt öelda — ja. Aga ma loodan teie suure meelsele andestusele.” „Mõtlen järgi. Aga lubage teid, härra Karjus te, tantsima paluda.” Roland alistub ja hammustab huult. Kuidas ta ometi võis nii hiilgavalt kohmetuda? „Näete, milline ma olen,” ütleb ta, „ise tohma kas, aga kaitsetuid daame olen valmis kohvikus morsiklaasi varju pugedes solvama.” Emmi puhkeb naerma, see jutt valmistab talle nalja. „Andestasin juba siis, kui te kõnelesite. Mulle meeldis see kõne.” „See oli teine kõne mu elus,” ütleb Roland tähtsalt. „Teine, kunas kõnelesite esimest korda?” .»See oli siis, kui mul kord palka kärbiti: Pi dasin peremehele pika ja vaese inimese seisukohalt haruldaselt sisuka kõne.” Emmi naerab jälle. „Teie, lehemehed, teete vist alati nalja.” „Ei saa seda öelda,” sähvab Roland, „meiega tehakse rohkem nalja.” „Millal?” „Täna! Ja siinsamas!” Emmi ei taipa sellest midagi. „Kuidas see võimalik on?” Parajasti lõpeb tants. „Vaadake, preili Visak, pean vaid niipalju üt lema, et viibime täna pankroti lävel, viibime äri mehe juubelil. Tõsi, ka pankrottmeister võib pü hitseda juubelit. Kuid ajakirjanikud on täna vaid selleks siin, et kirjutada homme muinaslugusid te ma hiilgavast ärist ja tööstusest. Et tõuseks kredii diusaldus. Ärge vangutage pead, sellised on meie majanduslikud alused. Aga sel mehel pole pääsu. Kui viitsite, siis hakake oksjonikuulutusi jälgima ja te varsti üllatute.” „Väga lõbus jutt daamile rääkimiseks,” ütleb Emmi kelmikalt. „Kahjuks ei tea ma sülekoertest ja moehullus14
tustest teile midagi rääkida. Vabandage, et teid tülitasin." Ta lahkub nii kähku, et Emmi üllatub. Kas haavumine? Siis aga tuleb Piirlaid. Emmi kauge sugulane ja koolivend. Tal on paljas pealagi, näpitsprillid ja kümnete miljonite väärtuses varandusi. Emmi teab seda ja alustab koketeriid. „Mart, su pealagi läigib täna imetoredalt. ” „Norid minuga. Seesama, mida see noormees sulle ütles.” i „Palju ja peagu mitte midagi.” „Kas nii saab öelda?” „Saab. Vaja ainult osata seda taibata.” „Tantsime. See oleks mulle üliarmsaks lõbuks.” „Soo — oled nii romantiline.” Jah, tantsuõppimist on Mart kindlasti higista nud. Ta tüse kogu näib küll oigavat, aga jalgega teeb igasugu keerulisi liigutusi ja püüab piidelda, missugust mõju avaldab Emmile tema hiilgav tant suoskus. Emmi näib aga millegi muuga ametis olevat. Pilk ronib mööda paneeli, huuled on irooniliselt kokku surutud. „Emmi, kallis kooliõde,” alustab Mart ettevaat likult, „miks sa mind sedaviisi nokid? Kolm korda oled mu kutsed õhtusöögile tagasi lükanud.” „Nokin? Omal kontoris terve haarem ja nüüd korraga — mina nokin.” „Päh — ehmatasid mind. Mis haarem mul seal‘s on. Ma pole alatu.” „Aga küllalt sedavõrd, et mind kutsuda ta gamõttega lõbutsema.” Mart ägiseb. „Pole mul mingit tagamõtet peale pisikese flir di. Kui ma siin oma ettepanekut kordan, siis...” „Ütlen jällegi ei!” Ja Emmi istub oma kohale, tiine pilguga Sarapik võtab ta oma hooldamisele. * * * 15
Joobnud peaga ju juhtub sedaviisi, et juuak se edasi ja ülemääragi. Varajasel hommikutunnil leiavad Mart Piirlaid ja Roland Harjuste end öölo kaali nurgast, isukalt hävitamas konjakit. „Mina," ütleb Mart, „olen iselaadi inimene. Näe, olen purjus kui kurat. Aga sees möllab. Mõni nai ne... nisuke kohe, et vägisi tüki ligi. Nagu see Emmi, kes teda teab, kes ta on. Ei keegi. Aga mina, näe, tean. Kauge sugulane. Oli välismaal. Kümme aastat... tantsis, kus tantsis — seda ära küsi. Naerab ja õõtsutab puusi. Aga raha tal on ja ingel pole ta teps mitte. Mis te arvate — eks ta ole tore naine?” Rolandile meenub Emmi ja ta pugiseb vaid: „Tore jah — väliselt!” „Ah väliselt! Ohoo-ho-ho. Sisemiselt ka. Hak kab vist end kodumaal parandama. Mängib süütust. Sarapik kurat... poeb ligi. Munder sihuke.” Mart joob, joob, joob. Roland saab ta mõtte käigust aru, ent vaikib. Siis ragistab Mart hambaid, ta silmad on jõllis, haarab Rolandi käsivarre. „Aga uskuge, ma saan ta...” „Kelle ?" „Emmi! Ostan ta ära! Maksan kinni, olen en negi ostnud naiste armastust. Ja-jah, mina võin seda. Teie ei või — teil pole raha. Ja kas teate — mida sellised naised armastavad — raha. See on meie päevade väärtus. Pole teist väärtust selle kõrval. Kõik oleneb rahast: õnn, armastus, kuul sus, võim.” „Ostke siis,” ütleb Roland ja vaatab teisale. „Ostke, aga ärge üle makske, tingige hästi.” Mart vaid naerab, vidutades oma joomisest tursunud silmi. * * * „Ahoi!” karjub talle keegi kõrva. Roland vihastub: miks ei lasta teda magada. Väsimus on kirjeldamatu. Pahaselt pöörab ta teise külje ja ümiseb vaid. Keegi on ta toas — seda saab aru. Aga las tal ol 16
la! Las vahib magajat. Tema, Roland, ei tõuse nii-kui-nii. Viivu ei tülitata teda enam. Ongi nii hea olla. Eile ta jõi ballil vist liiga palju. Küllap uni aitab välja. Jah, ballil... Mingi magusa aimdusega püüab ta uinuda... Siis, keegi suudleb teda suule. Puudrilõhn kõ ditab nina, juuksed põske. See pole ju tõelisus, vaid unelm! Ei, siiski tõelisus. Nüüd toosama suud leja sasib ta juukseid, näpistab nina. Magaja keerab end ehmunult selili. Silmad ava nevad ettevaatlikult ja pilk põrkab sunnitult voo di äärel istujale näkku. Samal hetkel kohistab ka uni tiibu ja haihtub. Voodi äärel istub Mira, kübar peas, mantel visatud toolile. „Hommikust!” ütleb ta kargelt ja vahib naer des mehele silma. „Teie...” kogeleb mees, „ma mõtlesin et..." „Jõime eile nagu sinasõprust!” „Andesta!" kohmab mees ja suudleb naise kätt... Teadvus üleelatust läbistab samal ajal ta keha reetliku värinana. „Sa võid raskelt magada,” ütleb naine. „Aga veel raskem oli sind magama sundida.” Roland haarab Mira käe ja surub seda vaik selt. Suured sinihallid silmad naeravad tänulikult vastu ja sõõrmed värisevad. Samal hetkel ärkab mehe teadvus sellest, mis sündis öö jooksul. * * * Ta üldse ei kavatsenud minna ballile. Vilistas põlglikult, kui keegi teda kutsus, ja naeris nad väl ja. Ballile... avaliku elu kraadepoiste tantsupeole! Eks mingu need, kes sellest mitu nädalat ette unis tavad. Sellep ta laupäeva õhtul lonkis sihitult mööda baare ja lõpuks leidis kusagilt punshiklaasi sisse vahtiva melanhoolse kirjaniku Laikaare. Too ütles, et istub viienda klaasi juures ja sel gitab alkoholi tähtsust laupäeva õhtul. Lubas pi Purjus väärjumalad
2
17
dada hiljem pika loengu, ent Roland alul laskugu vaid reaalsete katseteni. Loeng muidugi jäi pidamata, sest Laikaar leidis, et alkohol ei omavat ka laupäeviti erilist tähtsust. Palju olulisem olla raha. Toosama raha, mis olla te ma valusam külg, sellep ei soovind samal teemil enam üldse kõnelda. „Teie ei olegi seal kepsimisel või niinimetatud ballil. Ise noor inimene.” „Teie pole ju ka,” ütles Roland. „Sinna võiks ju minna, aga näe, siin palju hubasem istuda.” Laikaar püüdis selle peale selgeks teha, et ballid olevat võrsunud simmanitest. Mõlemil pool kakeldavat ja aetavat taga tütarlapsi. Mis vahet seal's on, ei midagi rohkem, kui linnas poiste pint sakutel sabad taga ja viinapudel laual, simmanil aga pudel poisi taskus ja kuuesaba asemel põõsasse valmis pandud igaks juhuks mehine malakas. Ja arvas, et maal see värk olevat ikka mahlakam ja õilsam kuidagi. Mis sa ikka lõbutsed, kui püstkrae kaelas nagu rangid ja naistel ämblikuvõrgud sel jas, ära käega katsugi, rebeneb puruks. Maal aga haara pimedas tüdrukul seelikusabast kinni ja õmblusedki ei raksu. Kui midagi raksub, ei see ole õmb lus, pigem tüdruku kondid, kui poiss ta kaenlasse haarab. Nad jäid hilisööni, siis otsustasid oma tõeks pidamiste vastaselt minna ballile, et välja naerda sabakuubi ja ämblikuvõrgust seelikuid. Laikaar, ol les lõbusas tujus, libistas laualt leivatüki oma tas kusse. Arvas, et võivat vaese inimesena rikaste prassimisel kergesti nälga jääda. Roland seevastu täitis tühja sigaretikarbi soolaga, lubades ballil end sisse soolata, kui mõne tütarlapsega ei vea. Juhuslikult Rolandil oli üks ballikutse, millel oli tähendatud, et palutakse härra Harjustet abi kaasaga. Kui kutsete kontrollijad halisema hakka sid, et võimata olevat kahte härrat ühe kutsega sisse lasta, püüdis Roland selgitada, et too hallijuukseline härra olevatki tema abikaasa, olles end eksikombel ehtinud vaid maskipeole minekuks. Kontrollijad vi 18
hastusid, ent tagant pealetükkiv salk külalisi rõhus nad uksest sisse, ja välja ei olnud enam mõtet minna. Nähes frakistatud külalisi, Laikaar tahtis paluda kelneri käest frakki laenuks. Roland laitis selle motte aga maha — kelnerite frakid lõhnavat sibula ja õlle järgi. Sööstsid siis mõlemad oma tänavülikondades frakkide merre. Laikaar uhkelda des tähendas, et polevat see kaugeltki esimene kord, mil tema ülikond peenes kohas viibib. Kord olnud too isegi pandimajas ja tutvunud seal mitme fraki ga. Mõned neist viibivat praegugi ballil. Kaua neid ei lastud sihitult ringi hulkuda. Pea aegu sõbralikult kutsus Piirlaid neid oma laud konda Seal oli koos tavaline seltskond: Sarapik, Stoberg, Mira Kivikas, Emmi Visak ja veel keegi daam, kelle nimi Rolandile kunagi meele ei jäänd. Laikaar vabandas kogu seltskonna ees mõlema nimel. Neil on tänavülikonnad seljas, seda tulevat võtta paratamatusena. Nemad sõbraga koos kavat senud hoopis kalastama minna. Harjuste aga nagu ajakirjanik kunagi, halbade kommetega, teinud ettepaneku pigem sogasest veest kalu püüda. Pa rajasti jäämineku aeg — nojah, siis tema, Laikaar, andis järele, ajas oma südame ümbert jää minema ja tuligi ballile. Purjus olek ei valmistanud neile mingeid ras kusi selle seltskonnaga koos viibides. Neist polnud keegi ka mitte palju parem. Pealegi oli saabunud tund, mil ballil juuakse, juuakse... Nende ümber aga kihas elu. Mitte märkigi kriisist, kõikjal pakatasid võim sad kired alkoholi ergutusel. Ilusad ja edevad naised inspireerisid mehi raha raiskama, parketil hargnesid paaride keereldes intriigid ja armulood. Nur gas istus hallipäine endine keiserlik ohvitser (Ro land arvas teda salakuulajaks) ja rääkis üligalantsel ilmel tuntud poolilma daamile midagi, arvata vasti temale omaseid meelitusi. Tuntud blondiin, abielutormist õnnelikult välja tulnud lahutuse näol, 19
vahtis tuima kiiva naeratusega näkku aastates atascheele. Nii kindel näis olevat see vampi tüüp en das, et ei pidanud tarvilikuks üldse kavalerile õr nusi jagada. Milleks seda, kui mees oli valmis tema kingast jooma samuti nagu teisedki või ostma talle kalleid tualette, tellides neid otse Pariisist. Ta esimesele mehele muutusid need tujud taluma tuks, aga küllap lõpuks leiab mehe, kelle raha kott põhjata ja energia kui keskkoolilõpetajal. Ja ta ema, pesunaine provintsilinnas, räägib jälle naab ritele, et tütar teinud hea partii. Päh? Blondiin pöö ras pea kõrvale, teda tabas Rolandi joobnud ent halvakspanev pilkudevihk, siis naeratas ta sunnitult atascheele. Paar direktorikest ajasid omi habemetutte casanovalikult püsti ja jutustasid tähelepanuväärt noortele kaaslannadele mondäänseid anekdoote. Need kilasid heledalt, äsjalõpetatud keskkool mi dagi sarnast toredat ju ei pakkunud. Tuntud kind ral sammus neist mööda, rind sõjamehelikult ees. Roland ei lakanud teda imetlemast — mehel aastaid tublisti turjal, aga alkoholi talus kui mürakarust noorem ohvitser. Paar tantsuõpetajat olid ametis tüsedate daamide tantsitamisega. Higi nõrises nende laubalt, kuna otsisid nende ilmadaamide juures so bivat jutuainet. Edasi istus valentinoliku käitumi sega noor minister, ja Roland naeratas. Selline pa randamatu! Siin ta istus ja kurameeris innukalt doktoriprouaga, oma naine (arvult mitmes), kes teab kuhu jäetud. Roland tantsis kõikide naistega kordamööda ja tundis, et ta on nende võimuses. Mõte naistest haaras teda ja ta ründas vaheldumisi Mirat ja Emmit. Omaks suureks kurvastuseks ei suutnud pur jus peaga kindlaks teha, kumb sest rohkem vaimus tatud oli. Või kas nad üldse seda olid? Ühe tantsu lõppedes helekollases seelikus Emmi palus end jalutama viia. Roland nõustus ja läbi inimmurru nad trügisid fuajeesse, jalutades piki loorberipuude rida. „Teil on täna jälle hea tuju," ütles Emmi. 20
„Viibin ju teie läheduses. Siis pole teist va likut.” „Meelitaja! Arvasin, et teie üldse selliseid sõnu ei oska rääkida.” „Ega ma oskagi. Aga ilusa naise lähedus röö vib mult mõistuse ja juba räägingi noid sõnu.” „Olete väga avameelne. See pole kombeks." „Ma ei või ju ometi öelda, et te oleksite inetu. See oleks patt.” „Kas te üldse teate, härra Harjuste, mis on patt?’ „Tean küll. Patu algaste on see, kui ma teid praegu suudlen.” Ja suudleski nii kiirelt, et Emmi ei saanud pro testida. Suudlus ballil, loorberipuude taga, pole ju iial naistele vastumeelne. „llmutate isegi julguse tundemärke,” nöökas Emmi. Roland ei vastanud, vaid suudles teda uuesti. See oli pikk huulte ühtumine, kollases sii dis sale keha ta käte vahel kiirgas soojust ja tuks les. „Niiviisi siis,” ütles Emmi ja tõusis. „Olete proosaline. Võiksite öelda praegu hella sõna — janunen selle järgi.” Ent Emmi hakkas sammuma saali poole. ,,Pärast, ütles vaid, ja Roland ei mõistnud teda. Tuligi nii, et saalis jäid nad üksteise vastu veel jahedamaks kui enne. Mira märkas seda ja lähenes Rolandile kind lalt. Ilma tagamõtteta, vaid võrgutas pisut. Mees aga, olles tulvil kirge, ei säästnud ta vabadust. Nii juhtuski, et nad koos ballilt lahkusid — Rolandi korterisse. Enne muidugi jõid sinasõprust. *** „Kena ball oli,” ütles Mira. „Täiesti õige. Eriti kena selle poolest, et jää meie vahel sulas.” Mira naerab heledalt, paljutähendavalt. 21
„Seda jääd pole olnudki/' ütleb ta. „Sinusugune trotsija ei märka ju selliseid asju. Olid täna öösi pisut tormakas, aga siiski mõistlik ja armas. Nii sa meeldid mulle.” ,,Tüdruk” ütleb Roland, „niipea ma sind lahti ei lase. Mu elule on vaja sisu ka ühe naise näol.” „Peab see sisu olema ballilt leitud.” „See on mulle ükskõik. Luba ma riietun, tun nen nälga... peame lõunatama.” Veerand tundi hiljem nad sammuvad läbi tä navate, kehad surutud üksteise vastu, näod naerukil, silmades kevade läige. Ongi kevad, kõikjal sulab jää ja peni ajab saba Uputades varblasi taga. Pilve pervelt vahib päike ja muigab: „Ennäe inimlapsi, nad leidsid armastuse!”
* * *
Väljavõte Emmi Visaki päevikust. 20, aprill 19**. Olen juba teist päeva maal. Pole viimase kümne aasta jooksul midagi niisugust üle elanud. Kõikjal vaid mets, seesama vana pajupuhmastik ja oja, endine on ka tädi Anna, kortsus ja mu res, käed tööst kräbulised. Saabudes pakkusin talle raha — oma ülespimise kulude katteks, ta aga lükkas sellise pakkumise tagasi. Polevat vaja, arvas ta. See ei tuletavat kuidagi viisakust meele. Pigem võivat seda nimetada ulakuseks. Aga mu pisikesed kingid, nende üle ta rõõmutses ja suvatses arvata, et naabritalu naised kadedaks saavad. Ta ei võtnud raha... Mu elu sisu on kümne aasta jooksul olnud vaid raha. Võidunud paberilipakad, mis mitmesugustelt inimestelt sattusid minu kätte. Kuidas see raha mulle tuli — häbenen sellest kirjutada. Kardan revi deerida oma minevikku, elan vaid olevikule. Mul on raha, veel enam ma vajan. 22
Tädi ei võtnud raha--- oma õetütre käest. Mida peab sel juhul ütlema naine, kes kümme aastat seigelnud Euroopas? ***
Ma lihtsalt ei talunud enam linnaelu. Mind rün nati liig ohtralt. Evald keerles mu ümber kui armunud kooli poiss, ta meelitustel polnud piiri. Seda enam, et ma kord ballil, libastusin temaga. Ta võttis seda mu südame salajase soovina ja ei lasknud mind enam lahti. Ent see enam ei kordunud. Mul on Evaldist isegi pisut kahju. Ta arvas selle taga peituvat iva kese hingesoojust, minu jaoks oli ta aga sama, kui on valutava hamba väljatõmbamine. Tavaliselt selle jaoks vajatakse ka arsti... Vast olnuks kõik endine, ent keegi nooruk, Harjuste, suudles mind kojas loorberite all. See suudlus oli nii otsekohene ja reetlik, et ma naerma oleksin pahvatanud. Ta mangus mult isegi hella sõna, ma ei saanud seda öelda, sest võitlesin saali astudes naeruga. Hiljem ta võrgutas ära mu ainsa sõbratari, Mira. Vihastusin siis ja üllatasin Eval dit. Aga too nooruk — olnuks ta pärast minu suh tes aktiivsem, kes teab sel juhul, mis... Hullem lugu on aga Mardiga. Ta püüdis mu peale mõju avaldada oma rahahulgaga. Nii rumal on ta, et kelgib oma rahaga. Nagu ei suudaks ma ise haista, kus ja mille taga raha peidus on. Arvutuid kordi ta kutsus mind õhtusöögile ja kiunus koerana, kui ta ettepanekutele külmaks jäin. Ent Mardi rahu oli säästmatu. Ballil ta küsis minu käest, kuidas mulle meeldivad suvilad. Vastasin, et ainult suviti neid hindan. Ma tean, mida Mart mõtleb. Ta tahab minust teha oma armukese. Selle vastu mul lõpuks polegi midagi, aga kal lilt peab ta mu saama. Ma vajan veel raha... et lüüa sellele neetud elule käega. Ajuti mõtisklen — on’s minus veel niipalju õilsust, et hakata elama oma elu, elu nagu elab 23
enamik naisi: oma mehele. Võibolla peitub kusagil hingekurus mõni salajane avastamata heli — pole teda viimastel aastatel eriti otsinud. Jah, võibolla... Mart aga peab minu pärast vaeva nägema. Ta on ju naiste vastu hirmus labane, õppigu galant sust! Tean, kuidas kohtleb oma naisametnikke (hirmus mõelda, ka Mirat), aga see näib tema pa randamatute vigade hulka kuuluvat. Ta püüab män gida diktaatorit, olles ise pigem armastuse rööv mõrtsukas. Raha tal on ja püsivust — mulle tuleb tihti tema kirju, millistest ma pole kunagi labasemaid lugenud. * * * Rolandi tunded olid täiesti ebamäärased, kui ta pooleldi kössilangenult istus autonurgas ja sil mitses rõõmutut kevadmaastikku. Palju parem oli mitte vaadata ja sõita pilusilmil, magada sellise võimatu olukorra juures oli kah päris mõnus. Aga uinakud osutusid vaid vecrandtunnilisteks, kuna kü lateed auto hüplema sundisid. See oli ju meeletu sõit. Pummeldatud suure seltskonnaga hommiku varavalgeni, siis söödud ku sagil nurgataguses lokaalis praetud vorste ja ot sustatud sõita maale. Oli ju teise kevadpüha kesk päev — miks mitte sõita. Nii arvasid nad kõik alko holi ergutusel. Mira anus Rolandit mitte sõitma, too aga oli vastupidisel arvamusel. Vihkas linna terves tema rõveduses, meeletus prassimisihas, keigarlikus hiil guses. Vihkas hea kombe pärast naeratavaid ini mesi, rätsepa ja kosmeetika võltssaadusi — lihast ja verest nikerdatud elu vitriini mannekeene. Alko holiuimas need meeleolud paratamatult haarasid ülekaalu ja peaaegu irooniliselt seletas Roland Mirale, et ta ikkagi sõitvat, otsigu tütarlaps omale pühaderõõmu kust tahes. Et sellist kuulmatut ba naalsust terve seltskond kuulis, tundsid end paljud olevat šokeeritud. See põhjustaski purjus jõugu laialimineku. Läks ka Mira, kellele Roland isegi kätt ei ulatanud. 24
Nad jäid lõpuks Sarapikuga kahekesi. Too osu tus kõvasti heas tujus olijaks, lõi seltskonna lah kumisele käega ja tegi üllatava ettepaneku — siis ki maale sõita. Ah kulukas — noh temal ametlik auto kasutada. Roland, kelle hinge viimastel päe vadel vastumeelsed sündmused istutanud plahvata vaid meeleolusid, nõustus. Suutis siiski varjatud irooniaga vihjata riigiametniku vastutustunde puu dusele, mille peale Sarapik vaid naerda röögatas. Ja-jah, elu olevat niisugune, kel auto ja mun der, kel surnuvanker ja kirst! Siis rääkis Rolandile veel, et nad sõitvat ütlemata lõbusasse tallu, tore tütarlaps olevat seal. Rolandile oli ükskõik kuhu sõita. Pühad on juba sellised meeletud päevad, et igaüks peab soo vimatute külaliste vastuvõtuks valmis olema. Sara pik näis aga pooleldi uhkegi olevat, et saab sellise vembuga hakkama. Hurraa, pühad on! Võib juua meeletuseni, teenida armu- ja viinajumalat, lasta lendu oma ja võõrast raha! Las käia! Jälle hakkas uni Rolandit piinama. Väsinult püüdis sigaretti edasi suitsetada. Meenus Mira. Jah, tütarlapsel oli ju õigus. Praegu olnuks neil kahel väga mõnus. Ega ometi keegi teine... Lollus, naine on ju nagu võllas, kuhu päevas mitu meest võib puua. Kui sotsialism üldse on eksisteerinud, siis kõige enam küll armastuses. Roland ärkas, kui auto peatus. Sellest tekki nud raputusest lahkuski uni. Sarapik seisis juba väljas ja seadis oma mundrit korda. Roland järgis temale ja püüdis autoaknast peeglit tehes oma väli must pisut korraldada. Siis alles taipas ta, et peab vaatama, kuhu nad on jõudnud. Ahaa, keskpärane talumaja, nii nagu nende pilte tosinate viisi ajakirjades ilmunud. Nii tavaline, et ta kirjeldamine tunduks vaimlise kuri teona. Vaid iselaadi korvtool räästa all vääris tä helepanu, üllatuseks lebas sellel elegantses korra tuses moodsamustriline hall-punane-roheline-valge rätt, mis kuulus kahtlemata kirevalt rõivastuse ar mastavale naisele. 25
Siis kääksus seespool uks, kostsid kellegi sam mud, rahutud hääled toast ja lävele ilmus hallootades lühikeses punases kleidis ja dshempris naine. See oli Emmi. Rolandil hakkas sellest hetkest peale ebamugav. Sarapik tormas naisele vastu, õnnitles kallist kooliõde pühade puhul ja selgitas, et suurest igat susest tiivustatuna kaks kuningapoega tulnud vaa tama maapakku pagenud printsessi, mille juures Emmi vaatas kahtlevalt Rolandile, kes sõbrutses koeraga. Aga teretuse saamise õigus kuulus kaht lemata Emmile, sellep Roland suudles pisikese tülgastustundega tema hästilõhnastatud kätt ja püü dis seekord terashallidena näivatest silmadest pil gu, mida ülihästi tundis. Emmi oskas külalisi vastu võtta. Serveeris nei le erilise maitsekusega kokkuseatud maa-pühadelaua. Ohtralt oli muidugi jooke, häid veine kui ka kobrutavat külaõlut, sest pühade ajal peab külalis tele eriti alkoholi sisse pumpama. Vastase] korral jääb viimasel arvatavasti mulje, nagu poleks tal tegemist kultuurinimestega. Ja kui sellisel pidupäe val madu koera jalga solvab, siis peab ka koer seda külalislahkusena võtma. Roland jõi mõõdukalt, püüdis isegi vestelda. Aga Sarapik lärmas kõigist üle, kuni ootamatult vaikis. Ja katsed teda äratada ei annud tulemusi. Diivan üsahtas longuvajunud keha sõbralikult, purs kasid võimsad norsked. Roland vaatas Emmile üllatunult otsa. Mis nüüd? Kahekesi selle kardetud, vihatud ja lugu peetud naisega. Edasi juua on mõttetu! Pealegi tiirles ümbruskond päris korralikult.
Väljavõtteid Emmi Visaki päevikust. 2. mai: Nüüd ma vähemalt tean, mida minust üks kaasinimene mõtleb. Polnuks Evald magama jäänud, öelnuks Roland mulle sel juhul oma arva muse? Vaevalt! Ta ei otsinud minuga just eriti kõnelust, pigem luuras ja vaikis sellal kui Evald püüdis mind veenda oma suures armastuses. 26
Kohati isegi näen, et ta mind silmega paitab... ent salaja. Evaldi uinudes, ta läks akna juure, piidles välja ja uniselt küsis: v „On siin ümbruses midagi vaatamisväärset?” Mulle oli alkoholi kihk verre löönud ja vasta sin vallatult: „Endastmõistetavalt. Siin ümbruses on isegi üks haruldus.” Ta pöördus ja ümises: „Haruldus, tahaksin seda vaadelda.” „Eks siis kaege,” ütlesin talle lähenedes, „see olen mina.” Selle peale Roland krimpsutas nina ja heitis mulle iroonilise pilgu. „Ma tulin teie loogika põhjal harulduste suurkaubamajast. Kuid siin... ja miks mitte, teie soovi kohaselt preili Haruldus.” Minu vaatlemisest siiski ei tulnud midagi välja ja me siirdusime põldude vahele luusima, jättes Evaldi diivanile norskama. Ta oli kuidagi sõnaaher ja kurb. „Nukrustate ja vaikite,” ütlesin talle etteheit valt, kui istusime vana sauna varemetele. Ta pilk lidus piki kaugusse kulgevat metsaviirgu, ja ta sõnus mornilt: „Ei nukrusta. Tülitsesin täna hommikul Miraga liiga ägedalt. Kardan, et see on lõpp.” „Kardate?” „Muidugi kardan. Ta oli mulle toeks. Selli seks toeks, mida teie ei mõista.” „Võibtolla leiate parema,” ütlesin. „Parema,” vastas ta aeglaselt, „ma ei tahagi kedagi leida. Puhuti säärane armastuse liberalism tundub mulle prostitutsioonina.” „Moraalitsete! Te ei tunne naiste tõekspida misi.” „Mul on see viga, mõnikord moraali lugeda. Täna on jälle selline tuju.” „Kas te aga ei arva, et teie moraal kaasaegse tele naeruväärsena võib näida,” küsisin. „Kaasaegsed — mis lähevad need mulle korda. 27
kui mul on oma mõte. Mõte, mida ei saa surmata. Võidakse naerda. Nähes purjus meest kukkumas mudalompi, te naerate. Õieti peaksite aga nutma või teda avitama. Ent teie ei tee kumbagi. Kui aga keegi teile sellepärast teeks etteheiteid, sõimaksite ta läbi. Ei tarvitse aga mudalompi kukkuda, sellest võib ka üle hüpata. Või veel õigem, õilsa inimesena — peaksite hävitama selle mudalombi. Ent kõik sünnib tegelikult vastupidiselt.” „Mida see tähendab?” küsisin. „Väga lihtne. Enamik kaasaegseid on kõhuli ikka sellessamas mudalombis.” „Ka teie?” „Arvan, ma olen seal istukil,” vastas ta ja naeris. Tollest hetkest peale pidasin temast enam lugu. Ja tundsin soovi, et korduks stseen, nagu see oli ballil. Ent ta ei avaldanud kõigevähematki kalduvust selleks „Ja mina,” küsisin, „mida arvate minust.” „Ma ei soovi sellele vastata,” ütles ta jahedalt. Kerge ärevus mängles ta hääles. „Ei soovi! Aga kui ma teid palun,” tungisin peale ja haarasin ta käe. „Veel kord palun,” ägestusin, „siin pole ju ometi pealtkuulajaid. Ja ma ei tee te arvamusest min geid järeldusi.” Soov, teada saada Rolandi arvamust, süvenes minus järjest rohkem. Lehemehed näivad mulle kui dagi ninatargad, oma „millegist teadmise ja arva misega”, tahtsin teda välja naerda või anda õppe tunni, et tema arvamine pole see ainus ja õige. „Tavaliselt,” ütles ta mornilt, „teiesugustest naistest ei saa olla kahte arvamist.” „Minusugustest,” teesklesin hämmastust. „Kahte ei saa olla,” jatkas ta süngelt, „kui kah ju mul ka pole. Olete tunnetest moodustanud ka pitali — kas see pole juba suur eksimus pühima vastu.” 28
„Kapitali — võibolla mul polnud teist pääsu." Ta naeris kõledalt. „Pääsu! Hetkeks võib alla suruda oma ruma lad kired ja neist loobuda — juba see annab ter vele te elule hoopis teise pöörde. Saatust pole ole mas, sest ta on te oma suhtumisviis elule.” „Siiski saatus eksisteerib,” protesteerisin hä bitult, „vast on seegi saatus, et istume praegu siin kahekesi ja sõneleme.” Nägin, kuis ta suu tõmbles inetus hirvituses. „Kuigi see oleks saatus,” ütles ta, „siis ma võ taksin sel isand Saatusel rinnust kinni ja õpetaksin talle, et ta siiski on paljas sõnakõlks ja inimeste tahetele alluma peab.” Sellega ütles ta mulle kõik. Jäi mulje, et ta teab midagi minust, võibolla peensusteni, sellep hülgaskj minu. Tundsin tol hetkel võimast soovi, vallutada teda, sasida ta juukseid ja nautida ta suudlusi. Lähenesin talle, haarasin ta käed ja silmi vaadates ütlesin: „Te ei ole ometi nii halb inimene nagu praegu teesklete. Olge ometi mõistlik.” Ootasin, et ta mind suudleb, tundsin aga sekund hiljem, et ta end võrratult valitses ja mind ära tõukas. Ta sõusis, et hakata tagasi sammuma. Tegime seda sõnatult. Teel sõnus ta vaid kord mornilt: „Teie, kui inimene, olete väga kena. Vast andes tate mulle mu avameelsuse. Sest naisena — iial ei suuda ma taluda teid sellena.” Jäin talle vastuse seekord võlgu. 3. mai. Olen vist vanadusest narriks muutunud See sündmus rõhub nüüd painajana. Ta julges mind hüljata... Tema, kes on minust noorem, kogenematum. Miras leiab avatlevust, mi nus mitte. Kord tasub ta selle eest kallilt. Ma valmistan 29
talle elamuse, sellise, millega võib närvid igaveseks sassi ajada. Või ei suuda ma seda? Arvan, et siiski. Mu oskused on mu kapital. Aga siin... peab midagi juhtuma. Mu tunded on pööraselt elevil. Vajan hambaarsti... * * * Emmi lameskles tund enne päikese loojakut räästa all vanas korvtoolis, luges vastumeelselt min git ajaviiteromaani, mille nime ega autorit ta tarvi likuks ei pidanud vaadata. Aiavärava koduselt kääksudes ilmus sulasepoiss Mihkel. Ta oli käinud postil ja jäänud pisut kauemaks kui harilikult. Raske rühiga laiaõlaline jässakas kogu astus puhuti 'taarudes vaevaltmär gatavat jalgrada mööda ukse poole. Kõõritas sil manurgast Emmile, lausus väsinud, pigem lodeval häälel: „Kirja visksi posti, kena kuväär oli teisel. Ja hakkas oma raskeid saapaid mudast puh taks nühkima, tammudes purustajana kuuseoksist uksematil. „Mihkel-poiss!" Ütleja oli Emmi. Talle näis sümpaatsena see hõredajuukseline blond Herkulese rühiga tööori. Võimalikult vähe rääkis poiss, eriti Emmiga, keda tugevasti näis pelgavat. Hüüatav pööras raskelt pead: „Mh! Preili hüüdis või?” „Mina jah. Tule, Mihkel, veidi siia, ajame jut tu. Pole täna teistega vestelnud kui tädiga ja ka nadega. Koergi ei urise enam mu peale, magab roju!" -1 Mõeldes ruttuomandatud lopsakust kones, Lmmi naeratas. Selle mõju aga teame juba -Mihkel, kes pikkamööda Emmi poole kooserdas, jäi poolel teel seisma ja vahtis nagu totter, suu pisut ammuli, naisele näkku. Just nagu poksija, kes vastase käest löögi solaari saanud ja sekundi murdosa järgi taibutult kokku vajub, arvas Emmi endamisi. 30
„Tule istu ometi!” sundis Emmi poissi. „Mis mina‘nd räägin või preilile midagi,” mõ mises karuohtu mees ja tugis toobriservale. Alateadlikult nautis ta Emmi ilu, neelates teda häbelikult ent ometi ahnelt oma kukesilmadega. Milline vahe ometi tavaliste linnatüdrukute ja Em mi vahel. Mihkli mõtted olid väga fantaasiavae sed, ei teadnud isegi, kellega või millega Emmit võr relda Tundis end tema läheduses piiritult õnneli kuna ühtlasi tajus kurba teadmist, et see naine oli juba sündides paremate jaoks määratud, kui seda on tema, Mihkel, tööga koormatud ja harimata Pa jusi poiss. Mihkel vaevu suutis rahustada Emmi rääkimisiha. Katkendlisi lauseid tema suust tuli kui palu da, lisaks mees kogeles naisele otsa liialt palju, kokkuvõttes reetis end täielikult. Heledad silmad aga leegitsesid, punased kühmus käed tõmblesid närviliselt ihas. Emmi kuulas igavalt poolelijäävates lausetes edasiantud uudiseid külaelust ja talutööst. Ühtlasi tundis poisi tugevat kogu vaadates oma veres tervist pakatavat. Juba teist korda kodumaal karjus ta veri häbematult oma õiguse pärast. Jaa, aga siin, maal, kus mehi valida pole, kui ometi mõni mees tuleks ja koputaks tema kambriaknale. Mõtlematult avaks selle ja üllataks meest. Aga ei tule külapoisid tema akna taha. Arvavad, et kambris magab vahast jumalanna, kelle rüveta mine pälvib surma... Oo, milline needus ometi nii jumalikus ümbruskonnas! Mihkel lõpetas oma jutu ja vedas end raskelt tuppa. Emmi pilk jäi peatuma oma imepisikesel kinganinal. Aga temas valmis kiirelt julge ja tead lik otsus, mida teha. *** Mihkel imestas vägagi, kuuldes kedagi kesköö paiku aidauksele koputavat. Seda pererahvast küll, mida neil jälle keskööl siit vaja läheb. Viima ti, nädalat paar tagasi, oli vana perenaine tulnud ja kes teab mis põhjusel otsind ja sorind, kuni 31
kirstust leidis oma leerikleidi. Küllap vist tahtis öösel omaette unistada. Pahaselt tõusis Mihkel istukile. „Kes seal jällend. . ." kostis ta suust pahane, poolik hüüd. „Avage! Mina olen," helises anuv naisehääl. Mihkli peas lõi kohisema. Oi, nägi ta und või keegi ninatark plika, kes Emmi häält osavalt jär gi aimas, tegi halba nalja. Uudishimu pärast avas ta siiski aidaukse, ise viibides magusas kahtluses. Kiirelt ja nõtkelt heljus üle ukseläve aita Em mi, kellest levis uimastav parfüümihõng. Otsusta valt sules ta seespoolt aidaukse ja nüüd nad viibi sid pimeduses. Mihkel seisis liikumatult, pikaldane mõtlemis viis ei lubanud tal teotseda, kaugelt helkis mällu lapsepõlves kuuldud muinasjutt karjapoisist ja printsessist. „Kas sul küünalt on?” sosistas Emmi. „Ikka oli üks jupstükk. ..” „Pane põlema!” See oli käsk. Värisevate kätega otsis Mihkel padja alt tikutopsi, süütas tiku ning julgemata sel le helgil Emmile pilku heita, süütas vaadipõhjal asuva jämeda küünla. „Ma’i teand, et preelil nii ilja veel aidast kedagi ka... Ma aluspesus puha...” Emmi vaatles kohmetut meest ja märkas, et paljas tema ilmumine mehe juures juba sihi oli saavutanud. Õige — päeval polnud ta eksinud, kui Mihklis aimas nägevat tugevat aga kahjuks arga kirge. „Pole viga,” naeris Emmi, „poiss, kui sulle meeldib, võid niisama jääda. Mulle isegi sobiksid nii enam. Aga” — ta astus Mihklile peaaegu vastu rindu, tõmbas näpuga üle mehe hõredate kollaste karvadega kaetud rinna, liigutusega, millega otsi takse mööblilt tolmu — „kas sa ka saunas oled käinud?” 32
„Tiigis suplesin omikul. ..” kogeles Mihkel, värisedes nagu laps. Ja kui ta seal seisis tulvil pakatavat kirge, nägi ta esimest ja viimast korda unustamatut pilti. Tema ees seisab küünla valguses imetletud nai ne ja naeratab. Naeratab temale, vaesele äratõugatule, keda külaplikad isegi pilkasid, sulasepoisile. .. keegi teine naine maailmas nii ei oskaks vist naerda! Nüüd astub naine temale ligi ja suudleb. Mees tahab teda embusse haarata, naine lükkab ta eemale, imekergelt ja armsalt tuleb tõuge. „Oota!” Ja Mihkel ootab avasui, nagu magusrooga igat sedes, suhu valgub isegi sülge. Silmad palavikuliselt seiravad pisematki Emmi liigutust. Naise näos helgib salapärane soov. Ta tahab mehele anda kummalise elamuse. Ei — see peab olema mõlemale kummaline, iselaadne, erinev tema seni sest stiilist, kus mees ja naine blaseerunult üheks grupiks heidavad. Ei — täna on kõik teisiti. Mõtlikult teeb ta paar sammu aida põrandal. Mehe palav pilk ronib mööda beesh sukki... Nai ne aga mitte veel jõudnud lõplikule otsusele, istub järile ja asetab ühe jala kirstu veerele, see annab ta sääremarjadele pinguliolu ilme. Mees ei kannata enam, ekstaas on teda vallu tanud, ürginimlik kohisemine ja sisutu hääl kos tavad ta rinnust. Jah, juba terve nädal on tema alateadvuses olnud vältimatu soov lähenevale het kele. Ootamatult haarab ta naise, suudleb teda räpakalt, ise maamehelikult matsutades. Vastuseks on hoop näkku naiselt. ,.Oota hullumeelne, küllap saad...” Naine räägib sosinal, väriseva häälega. Mees kaineneb — taganeb. „Preeli... lähen rumalaks... oh jumal... küll on... andke andeks...” Naine aga ei kuule seda. Nüüd hakkavad tema silmad ekstaasis helkima. Ta leidis idee! Uue ideel Purjus väärjumalad
3
33
Sarnase, mida ilmalinnad polnud pakkunud talle kunagi. Ning — nad poleks suutnud sellist sangaritööd korda saata, nood elupõletajad frakkides. Nukud, habemega nukud, kelle jäsemed naksuvad armastusest. Emmi pilk ründab kiirelt tema ees ihast lõhke vat külaherkulest. Tollel iga lihas tõmbleb. Kui Emmi nüüd uksest välja sööstuks, tormaks mees talle metsloomana järele ja saavutaks kas või ki rikus oma sihi. Veel kord kerkib koketselt punane rüü. Jalad, parketi elegantsemad jalad, mänglevad meeletult. Ülalkeha vormid sosistavad õhukese riide läbi pal vet armujumalatele, nägu õhetab, suu ja silmad ühtivad hästimaksetavaks kurtisaaninaeruks. Ning tantsitar sõnub nagu poolunes: „Mihkel, kõik on sinu, mida saavutada jaksad.’ Mees on ärritatud viimase võimaluseni. Elumõ nudest läbiligunenud naine on teda ärritanud üle määrani. Ainult tema ise, tobu, pikaldane mõtleja, omas arguses seni viivitas. Murdosa sekundist ja naine on mehe kaenlas. Aga mis see on — naine ajab vastu! Rabeleb, pek sab, paneb jala taha, meest ähvardab kukkumine. Ning mees, kes maailmale annud tema ilme ja jumalagi meheks kuulutanud, on üllatunud. Oma õigu sest ta aga ei mõtlegi loobuda. Riivatu naise kuratlikud huuled aga sosista vad rabelemismöllus: „ ... on sinu, mida saavutada suudad.” See on uus idee, euroopatari üllas väljamõel dis. Ta tahab end tunda moraali eeskujuna, kelle kallal võsarüütel tahab toime panna häbitut tempu. Tahab tunda jõuga vallutamise magusat uima. Tül pinud on vaimukatest komplimentidest ja tülgastest õrnustest. Mees ei suuda teda murda. Naine on sitke kui pajuväät, vaglana libiseb käte vahelt. Mihkel ei taipa, milleks selline rabelemine vajalik. Kust ta teabki, et tema, rumal külapoiss, asendab imetletud naisele orang-utangi või vähemalt inimsööjat. 34
Küünla ähmases valguses sulavad ühiseks verevaks massiks õhetav noormees ja punases kleidis naine. Nagu elu ja surma peale on nende võitlus, nagu maadlus olümpiastaadionil kuldmedalile. Ütlemata magus värin võtab Emmis üha või must, nüüd juba langebki voodile lähemale. Ta kao tab, jah kaotab. „ . ..on sinu, mida saavutada suudad.” Naine langeb selili, jalad ripnevad kohati üle voodiääre. Mehel pole aga enam silmi, et imestada neid loo duse kunstiesemeid. Haa — rumal plika on see! Arvas, et on mehest tugevam!' Punane rüü käriseb, brüsseli pitsist saavad hetke pärast räbalad. Põlveotsas ilutseb kunagi kõrgemal asetsenud sukapael. Beesh siid säärte ümber on juba kortsus, alasti ihu kohtab juba teist alasti ihu. Veel võitleb naine meeleheitlikult. Alistumine peab olema magus, ent mitte kerge. Veel haarab ta meest, tehes teda kohati võitlusvõimetuks. Aga kuita sõrmed puudutavad Elu, siis ta ei suu da enam vastu panna. Raske oli see näitlemine, nüüd on osa mängitud, maksetakse palka. Ning alistunult suudleb ta meest, kes enam midagi ei näe, kuule, mäleta, vaid loomalikult elab ainult hetkele. * * * Sadas tihedat vihma ja Roland arvas paremaks kohvikusse sisse pöörata. Oli vähe külalisi, kollakad lambid nukrutsesid mahajäetult seintel, osa neist ei põlenud üldse. Jutukõmin veeres nagu laisk laine üle kohviku. Oma laua ääres istus vaikides kirjanik Laikaar, sirvis ajalehti ja rüüpas nähtava vastumeel susega kohvi. „Suuruste hinged hullavad pilvedega,” ütles Roland tervitades ja igavalt ajalehti kõrvale lü kates. „On uudiseid? Lehed on kuivad nagu ei iial enne.” Roland naeris. 35
„Kuivad? Pigem maskeeritud. Ajalehtedel pole kombeks uudiseid avaldada, küll aga nende ilmu mist järgmises numbris lubada.” Palavat kohvi rüübates, Rolandile meenus midagi. „Hirmus päev oli,” ütles ta, „kaks krooni jäin kergemaks — inimlikkuse pärast.” „Tunnete kahju kahest kroonist?” „Ei, inimestest, kellele nad andsin.” „Isegi inimestest.” „Jah, inimestest. Tuli toimetusse naine ja kurdab. Pole süüa, pole tööd. Mees surnud, lapsed ootavad kodus süüa. Luban paari reaga lehes märkida, et olge kenad inimesed, muretsege sellele hädisele tööd. Nojah, naine tänab pisarsil mil, hakkab ukse poole minema, aga välja ka ei lähe. Seisab ja nuuksub, vahib mulle abitul ilmel otsa. Huuled liiguvad, aga sõnu ei tule. Rätikuräbal tolkneb armetult pea ümber, silmad tursund, seelik võidund ja katki, kinganinad vahivad taeva poole. Seisab ja ei liigu paigast, huuled tukslevad sõnatus palves. Vaatan ja arutlen — teised sinusugused vähk revad siidpesus, kannavad rinnahoidjaid ja toidadavad armukesi mehe kulul. Lapsi neil pole. Sina aga, räbalake, oled siin kokkuvarisemise eel, ise elujõuline naine parimates aastates, karja laste ema. Li võinud teda kauem taluda andsin krooni pih ku ja sosistasin: „Siin see — on te lastele.” Küllap need sel päe val kõhu täis sõid. Leidub ka häid inimesi, kes veel peale minu on valmis neid avitama. Naine nuutsus ja läks, nagu häbenedes raha pärast, aga sellep ta sambana ennist seisiski. Siis tuli erak, habestunud ja räbalais, silmad maha löödud, vaid peni nöörijupi otsas järel. Ta oli kunagi kirjanik. Vähemalt kirjutas ühe raamatu. Korraga aga läks metsa elama. Miks — seda teab ta ainult ise. Kellegile pole ta oma sala dust reetnud. 36
Tuli ja küsis, kas tema jutt on lehes ilmunud. Muidugi polnud — kahjuks. Ta ei olnud sest su gugi hämmastunud, ka mitte pahanegi. Püüdis nal ja heita ja küsis krooni laenuks. Jälle andsin. Siis nägin ta koera silmi ja leidsin, et nood kaks mahajäetud olevust, erak ja koer, teineteist täiendasid. Peni piidles mulle ainiti oma melan hoolsete pruunide silmadega, ja näis, nagu oleks tema poolkuri käskija rääkind talle oma salajase mad mõtted, miks ta pages inimestest kaugemale, laante sügavusse. Olles saanud paki ajalehti, erak jättis hüvasti, naeratas koerale ja tegi minekut, peni laisalt saba liputades järel. Hiljem nägin neid linnas hulkuvat, mõlemad ekslesid ehmunuina liikumisrägastikus. Läksin nende juure ja vestlesin mõne sõna erakuga. Ta oli en daga väga rahul, ütles teinud olevat hea äri ja õhtul alustavat teekonda lõunasse — jalgsi. Raputa sin ta kätt, kusjuures sain lubaduse, et mõne aasta pärast ta külastab meid jälle. Ajal, mii erakuga kõnelesin, heitsid möödami nejad meie poole ülbeid pilke. Ennäe, kõneleb kaltsakagal Ennäe, kiskuge kaltsud oma hingest välja, kül lap siis erak kõrvaldab ült räbalad ja tuleb te hul ka tagasi. Lahkudes neist, valdas mind raevuhoog; tor masin sihitult tänavast tänavasse ja mõtlesin kahele, kellele andsin raha. Nüüd, õhtul, asus kurbus mu kallale. Sadas vihma, tuul vingus, mulle meenus erak: praegu ta kõmbib mööda maanteed oma koeraga. Jah, ta on härda südamega, võtab peni viimati kaenlasse, see niutsub rahulolles, lakub oma peremehe tokerdadand habet ja mõte on neil ühine: tagasi põlismetsa, oma osmikusse, mille ümber talveti hundid luusi vad. Aga sisse nad ei pääse. Jah, ei pääse... Ja siin ma olen, täis kummalist ärevust, ei suu da koondada oma raevlevaid mõttepuhanguid." 37
„Süüdistate kedagi?” küsis Laikaar. „Hädaohtlik on süüdistada. Siis satud ise kõige suuremaks süüdlaseks.” „Näete nüüd,” ütles Laikaar, „te ei julge kedagi süüdistada. Puudub julgus vastu hakata tervele ühiskondlikule korrale. Neil kahel, kellest kõnele site, pole ühiskonnas midagi teha. Neile ei anta tööd. Ei anta ka süüa. Ei lakata isegi sorimist nende hingepuhmastes. Kuid samal ajal... laod on vilja täis rottide rõõ muks ja lehmad, lambad ootavad pikisilmi karjasmaal lihunikku. Kusagil agulis kõngevad lapsed nälga, suurnik sööb paarkümmend rooga päevas ja kaebab seedimisrikete üle. Ühel raha ülikülluses, teine ei saa haigele omaksele rahapuudusel arstimitki osta. Raha on abinõu, mitte väärtus. Ta on töö riist nagu haamergi, kui aga tööriistad seisavad kasutult kasutute inimeste käes, mil moel saavadki siis teised tööd teha. Spekulatsioon rahaga ei anna ühiskonnale mi dagi. Väärtuslik on vaid raha abil loodud kapital. Sotsialism õpetab: tarbeainet vahetatagu tar beaine vastu. Raha pole vaja. Pole ka isiklikku va randust, ka mitte riiki, kui majanduslikku üksust, on vaid üks ainus suur rõõmude riik. See on nagu mürgine jutt,, mis meid viib vastu hukkumisele. Kui pole enam riiki, siis pole ka rah vust Ja need kaks on meile kõige armsamad. Olen unistanud raskuste lahendamist rahvus likul — sotsiaalsel alusel: tööd teha on veel kül luses, riiet ülikülluses. Harimata maa laiutab end kõikjal ja kasvatab ohakaid. Miks peaksime lontima räbalais ja nälgima, olema peavarjutud ja elust tüdinud. Meie oleme rikkad küllalt, et toita miljo neid inimesi. Ainult ärme loobime leiba üle parda. Tõepoolest — kui lihapotid on — siis võib neid ka tühjaks süüa ja hiljem uuesti täita. Väärtus loob väärtuse — see on pääsetee. 38
Raha ise ei asu ju noid ülesandeid lahendama. Sundida teda selleks ka ei saa. Teda peab juhtima loovale tööle. Eestlasel on omadus jääda oma maalapi külge kinni. Ainult vägivallaga saab teda sealt kaugemale. Anname rahvale maa ja töö — küllap ta elab. Koos võiks nad soid kuivatada ja seda hiljem jagada. Siis ei lahku nad enam oma kohalt. Ärme ahnitseme raha — loome väärtusi. Õpime saama aru ja hindama, et ühiskondlik varandus on ka iga üksiku inimese varandus, siis vaatame elule näkku palju rahulikumalt.” „Usute, et see kunagi nii juhtub? küsis Ro land. .Häda ajab härja kaevu, küllap ta kord rahva tõsisele tööle ajab.” „Töö,” meeliskles Roland vastuseks, „tõesti pole midagi kaunimat kui töötada ja luua. Ma ei suudaks iial spekuleerida või elada rantjeena.” „Pole viga,” naeris Laikaar, ,,satute kord hun tide hulka ja hulute ühes. Hoidku jumal, et seda tõeliselt ei juhtuks.” * **
Hoopis kummaline paar köitis jalutajate tähe lepanu. Õieti pole ju selles midagi kummalist, kui kaks inimest tarvilikuks peavad kusagil seltsis ja lutada, aga et kontrastid on tunnustatud ühevõrra huvitavateks ja koomilisteks, tollepärast isegi need, kes tavaliselt ei uudishimutsenud, pildusid ülbelt uudishimulikke pilke. Mees oli aastat kolmkümmend vana ja kõne les peenikese häälega. Kandis silmatorkavalt laia kaabut, mis teda tahtis teha lühikese kasvu pärast seente hulka kuuluvaks. Kübara all roosatas üm margune nägu, millele usaldatavama ilme andmi seks näisid lisandatud olevat näpitsprillid. Nende tagant piilusid kaks elavat halli silma, lastes pil kudel aimamata joosta üle kumera nina. Kuhu aga pilgud ei küüninud mehe rahakusele vaatamata, oli tema lõug. Ümmargune, vormitu, kahte volti 39
jaotatud ja toorelt moodsale kraele toetuv, ülejäänd riietus ilmutas majanduslikku lopsakust. Naine oli mehest mõni sentimeeter pikem, ha ruldaselt sale, suurte silmadega ja kirevalt rõivas tatud. Ta jalad tegid kõnnitee liival nõtkeid sam me, ajuti naeratles ta mehele vaadates. Kokkuvõttes oli naine ilus ja huvitav, paljud vastutulijad jäid ebaviisakalt seisma ja vahtisid, piinlikkust troonilt tõugates, talle järele. Milline pilt, milline kallis riie tus ja kavaler kah jõukas. Mehed asetasid vaimus kiimledes end selle naise kõrvale ja naised olid val mis pugema nendesse hilpudesse, mis katsid imet lusobjekti nõtket keha. Sel hetkel paljudele meenus tunnustatud vai mutus „riided teevad inimese”. Mõttes nad juba lugesidki omi veeringuid, tahes igal tingimusel sarnleda kõnealustega. Sealjuures nad unustasid mee leldi, et inimesed teevad neid kõikvõimsaid rii deid; aga et riiete eest tuleb maksta raha, seda nad teadsid selgemini kui kunagi enne. Järelikult, arvasid nad, on vajalik hoida noid riideid ja raha, et olla inimene. Kõik ajalik omas jalamaid nende silmis äraarvamata suure väärtuse. Riideid õmble vad inimesed, oo, tolles kevadpäikeses tundus, et inimlik õnn pole neist kaugemal kui pargi põõsas. Leidus isegi neid, kes tundsid, et neil juba inimliku õnne tunnused otsa ette on kirjutatud ning nad sugugi halvemad pole kui imeteldav paar. Ise teadvus neis paisus, pilk muutus lõbusalt lodevaks, rüht suurustavalt auväärseks, kohati rahulolevaks. Ja miks mitte, kui ollakse maiste väärjumalatega väärne. Teisitivaatleja oleks tolles paaris isegi koomi lisust leidnud, ent hea toon poleks lubanud tollest kõnelda. Ja edasi nad läksid, tüsedaks läinud noor rahamagnaat ja koketselt sädelev mitte enam pli kalik tantsitar. Raske öelda, mida nad tol jalutus käigul mõtlesid. Veel raskem on tõestada, et nende mõtted tingimata mingit põhjalikku suunda evisid, kuna teada on, et koera aju ka siis töötab, kui ta täissöönud kõhukesega piki tänavat vanderdab ja 40
alles laternaposti juures omale väärset tõtt haistab. Sealjuures ei tarvitse aga üldse mõelda ja paar, jalutajate meeleheaks, lasi end veel mitu korda imetleda. Päike oli ohter oma sillerdavate kiirtega ega pannud üldse pahaks neid kõnelusi, milliseid pidid tema kiirtest lapsed läbistama. Kooliplikalikud le hed puudes vaatlesid tumma imestusega pühapäeva hommikul ootamatult vallapuhkenud elu ja mõtle sid ohates sügisele. Kui kena kaasa teha seda ker gemeelsust ja tunda end sealjuures imetletuna. Mees jalutas ääretult taktiliselt, käed seljal, see andis kehale kohati koomilise asendi, korvaltvaatlejad ei pidanud tarviliseks vastavat märkust teha, ja nii jäigi see ebaonnestunud jalutus-paar tooniandvaks. Naine aegajalt vibutas paljutõotavalt, muigavalt maha vaadates oma miniatüürset vih mavarju, hääles vaheldus tõus mõõnaga, võis ole tada põhjalikku koketeerimist. Üle mõlema hõljus suur rahulolu, näis, nagu oleksid nad saavutanud mingi ülla eesmärgi, mil line vääriks kaastunnet, kui talle ei langeks osaks maailma imetlus. Väga sageli juhtubki nii, et eesmärk saavuta takse kergelt, kadestamisväärse osavusega, mängledes. . ~.1. Ja Emmi, kui ta aru sai, et võib asuda Mardi poolt ostetud suvilasse, osutus rahulikuks. Isegi selliselt suuremeelseks, et ei suutnud tüsestunud mehele keelata suudlust, mis olnuks vääriline jääma tselluloidilindile, et pärast filmi nime all inimeste silmi rõõmustada. Ja sedaviisi rahuldustundega jalutades nad kõ nelesid asjadest, mis on tühisemad kui arvata suu dame * * * Mis on müüdav? Peaaegu kõik, mida käega katsume ja silmaga näeme. Võib raha eest müüa juba abstraktseid mõisteid, miks mitte siis tundeid ja tegusid? 41
Vahetades aga selliseid väärtusi raha vastu, nagu on tunne ja hing, saab ikka keegi kahju. Sest kui raha bärsiväärtus samal hetkel ei juhtu langema, kannatab ostja kahju. Müüdavate esemete väärtus langeb juba müümise hetkel. Ja nimelt sellepärast, et neid üldse müüakse. * * * Viiuldaja, kes meenutas ninasarvikut, lõi lõ busalt jalaga takti. Klaverdaja istus surmtõsiselt, nägu ja keha näisid kivinend olevat, sõrmed pek sid masinlikult mööda klahve. Trummilööja tormi lised liigutused ja saksofonisti keha õõtsutamine olid suureks vastandiks cellisti melanhoolsele ilme le. Too oli vana mees ja vaatas etteheitvalt kõrtsis lõbutsevaid inimesi. Tantsupõrand kihas edasi-tagasi õõtsuvaist paarest Pigem meenutas see stiilitut lohisemist, nägu del hõõgus alkohol ja alateadlikult väljapakitsev erootika. Laelambid saatsid kollakat valgust, närtsinud loorberipuud tahtsid irooniliselt öelda, et kulla inimesed, te tantsite ju süldivabriku eeskojas! Tantsijaiks oli mitmesuguseid mehi. Neil kõi gil oli tol ööl vaid kaks eesmärki: juua ja armas tada. Hurraa — siin ööklubis läheb kõik nii nagu kavatsetud. Kas mõne kergemeelse prouakese, kraadeplika või baaridaami suudlused on ju kõik ühe väärsed! Ei tea, mida see jumal küll mõtles, kui inimestele armastamisõiguse andis. Kas ta siis neid põrmugi loomadest eraldada ei osanud. Või oli too naljahammas laisk või kokkuhoidlik? Nüüd aga inimesed armastavad lille psühholoogiaga ja looma traditsioonidega. Roland noogutas oma purjus pead maaliliselt ilusale baaridaamile. Too vastas hammaste sissedrillitud irvakile ajamisega ja ripsmete langeta misega. Ajakirjanik purskas nii kõvasti naerma, et saj pahandavaid märkusi. Pete naeris kaasa, pisut vä hem haaratuna Rolandi vintis tõekspidamisest. Vii mane osa oma mõtteist avaldas tahtlikult valjusti. Las sõber kah kuuleb! 42
Sõber aga oli teistsuguses tujus, tegi järjest ettepanekuid napsu hävitamiseks, ise hoolega unis tades eelseisvast suvest. „Ts’kae, eliit saadab oma paremad õied meie sõnnikuse maa peale niiskust imema,” sähvas järs ku Roland. Pete tõstis pea. Nojah, sedaviisi võis praegusel juhul öelda küll. Sest lokaali astusid vallutaja il mega Emmi, Piirlaid, Stoberg ja keegi pisike sale tütarlaps. Viimase silmad näisid pisut hirmunuina. Aga et ta lapselik oli, toda võis tema näoilmes ja liigutusis kohe näha. „Kannike rooside keskel,” iseloomustas Pete. „Ei, hambahari põrandaharjadega ühte kimpu seotud,” julges Roland ennustada. Aga kuidagi oli ta siiski rahul. Oli midagi vaadata. Niihästi Emmit kui ka hirmunud tütarlast. Millised kontrastid nad ometi olid! Aga pisut sarnadustki oli neil. Olis Emmi noorelt samasugune? Äsjasaabunud võtsid omale mugava laua. La sid selle katta välismaa konjaki ja kohviga. Mehed suitsetasid sigareid, Emmi puhus pilvekesi sigaretist, neljas, nooruke tütarlaps, näppis närvi liselt laudlina ja püüdis naeratada. Mõlemad sõbrad aga hakkasid pikapeale, osalt alludes ümbruse sugestiivsele mõjule, jääma purju. Sellele seltsisid sagedased haigutused ja allamäge minev tuju. Pete vihjas ettevaatlikult unele. Lõppeks pol nud naabrilgi selle vastu midagi. Ent siiski, Ro land tundis, et ta silmad tahtmatult pöördusid Emmi suunas. Rabatuna sellisest tõsiasjast, hakkas Petega ikka enam nõustuma. Viimati isegi maksid arve. Nad väljusid, Roland saatis tuttavale baari daamile isegi õhusuudluse, Pete raputas pead. Tre pil kuulsid nad endi järel samme. „Härra Harjuste!” Hüüatav pöördus pahaselt ja nägi kelneri tü sedat kogu. „Mis on? Saite vähe jootraha või?” 43
Kelner tegi koomilise reveransi. „Ei, härrad! Aga härra Piirlaid palub härra Harjustet oma lauda.” See polnud just rabav uudis. Vintis inimesed tahtsid ju tihti lehemeestega rääkida, embkumb, kas neile komplimente öelda või neid sõimata. „Kuulsid Pete, härra palub härrat. Mida ma teen? Ütle oma kaaluv sõna?” Pete liigutas kätt imelikus loogas. „Tingimata mine! Ega konjak pole saepuru.
Nägemiseni !" Ja oligi läinud. Roland pöördus tagasi saali, olles enne seda peegli ees pisut oma välimust korraldanud. Just Mussolini moodi teda vastu ei võetud, aga siiski kuidagi südamlikult. „Saage tuttavaks,” pani Piirlaid ette. „Oh ,pole vaja, vanad tuttavad!” naeratas Em mi oma imepeenelt maniküüritud kätt suudlemi seks ulatades. Roland siiski ei suudelnud, vaid surus oma ha riliku purjuspäi kombe järgi kätt liialt tugevalt. Siis pöördus kannikese laadi tütarlapse poole. „Minu nimi on Harjuste. Väga rõõmustav, saa da tuttavaks teiesuguse lillega,” prahvatas ta. „Kronberg, väga rõõmustav!" rääkis tütarlaps meeldiva naiseliku aktsendiga, ise silmi maha lüües. Roland istus Stobergi ja preili Kronbergi va hele, muidugi nende vastaval sooviavaldusel. Stoberg oli märgatavalt tugevalt vintis, tundes rohkem huvi baaridaamide kui oma laudkonna vastu. Ja paari klaasi konjaki järgi oligi ta juba vestaneitsidega kõvas jutuajamises, nähtavasti mingisugu ses teadvuses hüljates oma laudkonda. Roland ise gi kahtlustas, kas teda mitte poldud kutsutud ainult selleks lauda, et mängida näiliselt voorusliku preili Kronbergi kavaleri. Aga lõpeks polnudki see nii vastumeelt ülesanne. „Härra Harjuste, ma tean teid juba ammu!’ lausus too talleke. 44
„Imetore! Aga kust kaudu? Mina, andetage, näen teid tõesti esimest korda.” „Kust teiesugune mind näha võibki. Teil alati niipalju tegemist, olete lakkamatult elukeerises.” „Keerises küll preili, aga imetlen et teid pole enne näinud.” „Ma ei liigu kusagil. Mammi ei luba. Ja kui käin, siis väga harva, mina noh, ah, ma ei oska rääkida...” Üllatavalt armsalt rääkis preili Kronberg neid sõnu. Seal, kus rafineeritud naine näitleb, rääkis tema loomulikult. „Aga kust te mind teate,” oli Roland huvitatud. „Mu üks sõbranna teab teid.” „Kuidasmoodi! Tunnen ma mõnda teie sõbran nat?” „Oh ei! Sõbratari õde on kusagil baaridaam ja see rääkis, et...” „Mis ta rääkis?” „Ah ma ei või. Mis te pärite. Eks te tea ise paremini, millega te hakkama olete saanud. Ei, mina ei räägi enam midagi.” Ja tütarlaps haaras konjakiklaasi, vaatas Ro landile puurivalt silma ning naeratas lapselikult. Nad jõid kokku, Roland pidi arvama, et sellist tü tarlast kohtas ta esmakordselt. Too oli ju kehas tunud naiivsus. Mitte liialt ilus, aga siiski ilus, isegi liialt ilus, hirmus ilus ja armas hing... konjakiklaas Rolandi peos raksus ja muutus kildudeks. Peopesalt tilkus verd, klaasikillud langesid kõlise des põrandale, ülejäänud noppis Roland külmavere liselt peopesa lihast välja. Tont teab mispärast või kuidas, aga ta oli konjakiklaasi oma peos kildudeks pigistanud. „Oh, te käsi jookseb verd!” hüüatas preili Kronberg ja imeruttu ilmus tema pisikeste saledate sõrmede vahele lõhnav taskurätik, mis sõimus se kundi jooksul verdpidurdavaks mähiseks. Roland tänas üliviisakalt. Juhtum tegi teda peaaegu kaineks. Ta tõusis, vabandas, et peab ära minema, homme olevat tööpäev ja saagu lugupeetud 45
laudkond ise aru... Kõik läks ju imeilusti. Piirlaid kummardas viis-kuus korda üliviisakalt, kriip sutades alla ajakirjanduse tähtsust ja võimu, preili Kronberg langetas veel kord oma hurmavaid rips meid ning Emmi lausus: „Olge järgmine kord paremas tujus, härra Kar juste. Niiviisi hirmutate ju minu hoopis ära!” Ja-jah, hoopis ära. „Hei, voorimees, tule teeni omale suitsuraha." Ning hüljates auto, vajus Roland voorimehe vankri kahekümneviiesendilisse polstri embusse, et sõita koju. * * * Roland saabus teatrisse hilinemisega. See on tema paratamatuid vigu. Sea oma aeg kuidas ta had, ikka jääd viis minutit hiljaks. Või kümme. Terve esimese vaatuse püsis ta püsti kusagil rõdunurgas ja oli pööraselt pahane omaenda kom mete pärast. „lmelik, kui ma kord, kui see peaks juhtuma, oma laulatusele hiljaks jään,” mõtles ta sapiselt. Ent katsudes unustada kibedaid mõtteid, püüdis an duda opereti vaatlemisele. Laval hüppasid, kargasid, laulsid ja suudlesid näitlejad, ja publikul oli pööraselt lõbus. Operetti vaadates kiitsid nad näitekunsti ja arvasid end teatritoetajate hulka. Vaheajal Rolandil tuli isu vaadelda pisut jalu tajaid. Osa inimesi pidas tingimata vajalikuks jalu tada fuajees, demonstreerida oma uut rõivastust ja teretada hästi palju tuttavaid. Neid imetegusid ta tahtis silmitseda, mine tea, ootamatult võis mõni hoopis tarvilik inimene olla sinna hulka ära eksi nud. Aga see lootus luhtus, vaatamata viiele-kuuele tervitusele, ei pidanud ta tarvilikuks kellegiga vest lusse astuda. Sama kordus teisel vaheajal. Roland tundis igavust. Siis teda haarati seljatagant käsivarrest. „Teie ei taha mind enam tundagi.” Ütleja oli naine ja Rolandil oli kuidagi mugav 46
seda häält kuulda. See polnud just eriliselt tuttav, aga siiski enne ja meeleldi kuuldud. Teeseldud aeglusega pöördus ta ütleja poole. Ah, see oli ju preili Kronberg, meeldiv tutvus öölo kaalist. „Miks ei tunne, ei tea ju alati, missugused meeldivad väljavaated seljataga asuvad.” Tütarlaps nagu ei kuulnudki komplimenti. Naiivselt küsitles vaid edasi: „Te tegite oma käele seekord haiget...” „Oh see väike kriimustus. Too pole kõneväärt, võiksin kas või hiromandi juure minna. Jooned käe peal on endised, ainult üks on juure tulnud.” „Üks joon rohkem? On’s see haav?” „Ei, saatuse joon. Näitab kellegile meeldivale tütarlapsele.” Preili Kronberg mängis oma kaelakeega. „Teil on vist kellegiga vedanud. Oige, nägin ke dagi kena daami teiega jalutamas. „Jalutamas? Daami! Ah soo, see oli... Nojah, see oli üks tuttav.” „Tuttav!" (Milline lapselik sära oli ometi selle tütarlapse silmis.) Kas too daam polnudki see käejoon?" Roland tundis end rahulikuna. „Ei, mitte tema. Keegi teine.” Ja samal hetkel kaotas ta rahu. Nad astusid jalutajate ringi, jutt ei sobinud enam nii hästi, aga kuidagi siiski läks. „Oli väga lõbus!” tähendas Roland pärast eten duse algust tähendavat signaali saali astudes. ,,Kus te istute?” „Vasakul, teist kaugel.” „Siin peame küll hüvasti jätma, on viimne vaatus." ’ 1. Preili Kronbergi ilmes oli pisut kahtlust, kui ta oma kitsa käe Rolandile ulatas. Viimase poolt leidis see pisiasi kviteerimist. Lõppvaatus möödus kuidagi ebamääraselt. Enam kui lava, jälgis Roland oma tutvuse käiku preili Kronbergiga. See oli imeline segu möödunud 47
sündmuste kirevusest ja armumise esimestest sümptoomidest. Nii süütu ja magusalt närveerima panev. Riietusruumis leidis ta end jällegi preili Kronbergi kõrvalt. „Näete, jälle juhtusime kokku. Pean vist teid koju saatma.” Tütarlaps piidles kelmikalt Rolandit. „Kas te olete nii suuremeelne. Ennist tähenda site, et ei harrasta just liialt rüütellikkust. Millega ma erandi olen teeninud?” „Käejoon!" pahvatas Roland järsult, haaras tü tarlapse käe ja juba nad olidki väljas. „Ärge rääkige niisuguseid sõnu, härra Harjuste, neid on halb kuulata, sest nad ei tule puhtast südamest.” Nii tasa ja anuvalt ütles tütarlaps se da, et Roland tundis end süüdlasena. Milleks tões ti tarvis narritada niisugust lihtsameelset mammatütart, kui ise ollakse ükskõikne asja vastu. Või oli see siiski teisiti? Neiu tahtis pöörduda kesklinna poole. Roland haaras ta käsivarre. „Ärge rutake, palun!” „Miks? Ma lähen koju!” Ometi, sellega polevat nii kiire, tõttas Roland seletama. „Mammi” magab juba, söök on külm jne. Palju mõnusam on olla siin teatri einelaua baari mugavates toolides. Rmnes, et preili Kronbergil sellise ettevõtte jaoks isegi teatavat lusti oli. Lapseliku rõõmuga nõustus ta paari vormilise puiklemise järgi. „Aga alkoholi me ei tarvita!” oli neiu viimane tingimus. „Loomulikult! Vaid ainult paar pudelit veini!” /Vastusena lõi tütarlaps talle esikus kergelt käega suule. Roland ei hämmastunud, pigem tundus talle iga selle tütarlapse vemp mingisuguse palsa mina, sõnad kosutava merekohinana, ning naeratu sed päikesepaistena. Väga rahulolles avas ta restoranisaali suure ukse ja nad astusid sisse. 48
Sama hetk röövis aga Rolandilt kergelt kätte võidetud rõõmsa rahu. Esimene, keda ta saalis silmas, oli Emmi Visak, kiiskavas õhtutualetis. Õieti sisutus kleidiräbalas, milliste evimisõigusele tütarlapsed on valmis müü ma oma ilu eluksajaks mõnele sobimatule mehenässakale. Polnud kahtlust, Emmi oli tol hetkel kõikide meeste pilkude keskus. Kõige enam aga õgis teda ebaesteetiliselt oma konnasilmadega Piirlaid, lauakaaslasena olles tähtis nagu kindral pa raadil. Sisseastujaid märgati, võeti siiralt vastu Ro landi külm ning preili Kronbergi lapselikult särav tervitus. Viimane hakkaski sammuma Emmi laud konna poole. Roland pidurdas teda. „Ei, mitte sinna!” „Aga ma nii meelsasti...” protestis tütarlaps. „Ka mina tahan teatud olukordi meelsasti. Ja täna on see — istuda kahekesi ainult teiega.” Neiu oli ilmselt meelitatud, ent kui nad mu gavalt baari nurka istusid, hõljus neist üle Emmi imetlev pilk. Mida see põikpea ajakirjanik ometi mõtles. Tuleb sisse külma ilmega nagu prokurör, tervitab nagu piinatud vang ning siis siirdub miljonäri il mel baari. Ohoo — raiskab seal kõik oma kaasasole va raha ning homme laenab kolleegi käest krooni, et minna lõunatama 50 sendi eest mõnda kristlik ku einelauda. Ning enam kui kindel, õhtul sööb ta kusagil ashingeris kus shnitsel 35 ja kann õlut 15 senti maksab. Seega päevane eelarve 1 kroon. Ja niisugune tühi kott hülgab Piirlaidi seltskonna, kus raha alles kuuekohaste numbritega mingisugust rol li hakkab mängima. Peale selle, Emmi naeratas ki bedalt, on seesama noormees alles hiljuti tagasi lükanud tema ettepaneku ühekordseks armuelamuseks. Jah, pole imestada, kui niisugune põikpea isegi oma mõistuse olemasolu ära salgaks, kui talle kindlaks tehakse, et kaasinimesed talle selle pähe on istutanud.' Purjus väärjumalad 4
49
„Tuulepea!" tähendas Emmi valjult Piirlaidile ja osutas Rolandile. „Ja muidugi!” oli see orjalikult nõus. Ja jõi ise suurte sõmmudega Emmi ilu. Emmi, märgates seda tundis meelekibedust. Too pisike kröösus siin on tema heaks valmis pal ju ohverdama, teine, paljas kui kirikurott, konnib halvakspanevalt mööda. Ning tundes oma naiselik ku uhkust rängalt haavatud olevat, otsustas kätte maksta. Kätte maksta ainukesele mehele, keda ta oma pika praktika kestel polnud suutnud teha taltsaks. * ** Seda suudlust ei unustanud Roland niipea. Täis poisikeselikku õndsust vähkres omal asemel ja katsus asjatult und kinni püüda. Ent uni oli läi nud ühes preili Kronbergiga. Jumaluke, missugu ne armas laps see oli. Pisike, habras, naiselik. Veel kord elas ta meeleldi läbi möödunud sündmused. Veini olid nad joonud peale õhtusööki vist kaks kuni kolm pudelit. Aga kas oli neist kumbki märganud, et nad üldse joid. Ka selletagi olnuks küllalt lõbus õhtu. Nad tantsisid palju - kui kerge see laps oli! Pikergune näoke naeratas tantsu rüt mis lakkamatult. Ettevaatlikult juhtis Roland teda tantsijate vahel. Tahtmatult püüdis kinni paar Em mi poolvihast pilku. Nad vestlesid, kes teab millest. See polnud vestlus, see oli hingede viisakas väljen dusvormis õnnekarjatus. Kella kolme ajal katkestas neiu nende unelma. Olevat viimne aeg koju minna. See oli õrnalt öel dud käsk ja ükski võim poleks sundinud Rolandit teisiti tegutsema kui tütarlapse soovide kohaselt. Alles siis, kui nad läbisid saali, et lahkuda, märkas Roland veel terve rea tuttavaid. Heldeke, need kõik olid kahtlematult näinud tema varjama tu? armumängu. Arvas isegi tähelepanevat mõn da pisut pilklikku nägu. Kuid mis see koik luges... Ootamatult istus neiu kojas trepi käsipuule. „Ärge istuge sinna!” „Miks?" 50
„Ma kardan, te kukute alla!” 41 „Ja teil oleks sellest kahju?” uuris tütarlaps naeratamast lakates ja oma nägu ettepoole kallutades...,: Vastuse asemel haaras Roland ta’st kinni, tõs tis põrandale. Ent käed ümber ahtakese piha ta tundis ühtlasi kui kaks valget, hõõguvat käsivart tema õlgadele langesid. Hetke kestis nende meele tu embus — siis tuli mõistus tagasi ja see käskis neil üliriided selga ajada. Nii usaldavalt polnud keegi end tema vastu surunud. Siiski, tütarlaps kõndis nii kergelt tema kõrval. Kas ta kõndis? Ei, hõljus nagu hing tema kõrval. Roland rääkis järgmisest kohtamisest. Kunas, kus? Preili Kronberg raputas pead. Seda polnud vaja. Ent nõustus siiski. Paraadukse ees hüvastijätul nad suudlesid. Na gu hell paitamine oleks Rolandi huuli puudutand. Ja pärast huulte kohtumist suudles tütarlaps te da veel põsele. Nagu väike beebi, kes enne magama minekut ema suudleb. Käepigistus kestis kaua. Nende õnnelikkude sekundite kestel suutis Roland ühe väga tähtsa as ja välja kaubelda. Kuidas tohtivat ta neiut hüüda? „Tutti!" kõlas vastus ja väike käsi lehvitas ukse vahelt. „Nägemiseni!" „Nägemiseni — Tutti!” Ja Roland seisis üksin da tänaval, jalad harkis, kübar sügavasti silmile tõmmatud. Armastuse skeptik? Ei, kogenematu al gaja! — Või kuidas seletada muidu teisiti seda pii ritut õnnetunnet, milles tugevasti peitus platooni list elementi? Või koguni haige, kes otsis arstimit rikkumata tütarlapse unistavatelt huultelt? Auto vuras mööda, naabrimajas keerati ust lukust lahti, kellegi sammud kajasid tänavakividel õudselt kõvasti. Kell lõi neli. Oli juba päris valge. * * * Hästi väljapuhanult, kuigi magada sai vaid viis tundi, läks Roland hommikul toimetusse. Keegi te51
ravnina oli juba levitanud jutte tema õhtusest flirdist. „Mis ajast sa mammatütardele alkoholijoomist õpetad?” päris üks. „Kas ta minestas, kui ülesse tunnistasid, et sul need viimased 300 armulugu nüüd igavesti unustatud on?" sähvati teisalt. „Kus te edaspidi kohtute? Lasteaias? Mina soovitaksin vana patareid. Sinna teid keegi segama ei tule, peale kalade.” „Kas mamma su nime ja aadressi üles kirju tas.” „Meie lähedal on ilus korter noorpaarile saa daval.” „Edaspidi palutakse siin toas mitte „kurat öelda ja nilbusi rääkida.” Nii nad torkisid teda sõbralikult. See tuli ju ometi puhtast südamest. Tegev ajalehemces on ju nagu sõdur tuleliinil. Ta naerab surma üle ja sõi mab elu. Sülgab puhtasse vette ja joob vedelat pori. Ent teisiti polnuks see mõeldavgi. Roland vaatas kellale. „Jah, kallid sõbrad, mina ei ole see, kelleks mind peate. Härra esimees on mujal, hakake mi nema, muidu hilistute!" „Mis esimees? Kuhu minema?” „Noh, „Seevaldis” on ju täna teravmeelsuse võistlus ja te pidite ju sellest osa võtma. Kuid ärge unustage end esimehe juures meldimast, ta asub toas, mille uksel on silt „vanemarst”. Ärge unustage ja tehke kähku! Selline vastus rahuldas nokkijaid ning nad läk sid oma töö manu. „Peigmees” soris omr a laual pi sut käsikirju ja katsus neist jagu saada. Selles üllas toimingus teda aga segati. Keegi koputas reeglipäraselt uksele ja astus siis sisse, kui Ro land „jah!" tahtis hüüda. See oli üks võõras nägu. Mees umbes nelja kümnendates aastates. Pikk, palja pealae ja har vade tugevate blondide habemetüügastega näol. 52
Kõnnak hõljuv ja luurav. Läikiv riietus lasi aimata kantseleiametnikku. „Tere! Kas ma võiksin kõnelda härra Harjustega?” „Tähendab minuga! Olge lahked, võtke platsi!” Võõras tänas liigselt sügava kummardusega, is tus siis ja asus oma suurt punast nina harima. „Kas teie tahtsite kõnelda isiklikus või toime tuse asjus?” päris Roland sõbralikult. „Rohkem on see küll ametlik asi,” algas võõras läbi nuuskamise, ,,mulle keegi soovitas teie poole pöörata ses asjas. Ma teenin nimelt „Piirlaid ja Ko” kontoris. Meil on seal imelikud lood.” „Kärbitakse palkasid ja võltsitakse bilansse!” paiskas Roland vahele. „Ei, mis mina‘nd bilansside värgist tean,” nae ratas võõras, „aga palkasid kärbiti küll. Ja kas tea te milleks? Selleks, et suured härrad armukestele suvilaid võiksid kinkida. Hinge ajab täis kui mõt lema hakkad.” Roland ei tunnud seni igatahes asja vastu kuigi suurt huvi. „See on igapäevane lugu,” tähendas ta. „Jah, igapäevane lugu küll. Nüüd ju moes pal kade kärpimine. Aga et see neetud naine selles süüdi on, vaat see teeb vihaseks. Teie peaksite seda naist tundma.” „Mina? Aga kes ta siis on?” „Keegi Emmi Visak!” Roland võpatus. Nii siis — algus oli siingi käes. Rahvusvahelise klassi kurtisaan surus küüned esi messe vastujuhtuvasse rahapatakasse. „Räägike mulle kõik, mis te sellest asjast tea te. Aga midagi salgamata!” „Jah, juba nädala eest kärbiti palkasid ja sa mal päeval kuulsime, et meie peremees olevat oma armukesele Kadriorgu lasknud sisustada suvila. Ja paari päeva pärast koliski Emmi Visak sinna sisse. Mõelge, nad olla vaevalt paar nädalat tut tavad. Ja minu lapsed peavad võibolla nüüd kesk 53
koolist ära jääma. Aga noh, olgu, ega peremees kah karistamata jää. Tema asjad pole ka korras.” „Kuidas nii? Pankrott?” päris Roland innukalt. „Oh ei, Piirlaid ja Ko asjad on alati hästi läv itud. Aga see armukese asi. See naine ta kaela mur rab. Mu tuttav on seal juhtumisi kojameheks. See räägib toredaid lugusid. Igapäev käivat härra Piir laid vähemalt kaks korda preilit vaatamas. Öidki magavat seal. Ei, mis te muigate, asi pole veel su gugi nii. Hiljuti kojamees kuulas pealt, kuidas härrased sõnelesid. Härra olevat öelnud, et mis ar mastus see on, kui ühes voodiski ei magata. Prei li pannud kohe jälle vastu, et temale polevat eales kingitud villat ilma autota. Siis läinud Piirlaid hoo pis tigedaks. Peaaegu jõudnud pisarateni. Ja siis öelnud, et teadvat küll, möödunud ööl olla üks noormees preilit külastanud. Preili aga tõendas tagant, et külastas jah! Siis me peremees heitnud preili ette põlvili ja olnud päris hullunud. Palu nud, mangunud, ärgu keelaku preili oma armas tust. Lubas veel auto kah kinkida...” „On see mees aga põhjalikult armuvõrku mä hitud!” tähendas Roland vahele. Võõras itsitas tehtult. „Näib küll sedaviisi jah. Kojamees arvab, et härra Piirlaid suudelnud isegi preili jalgu. Ning palunud siis öelda, et kes see mees on, kes preili juures igasuguseid hüvesid saavutab nii väikese vaevaga. Preili olnud hirmus julge ja öelnud mehe nime kah!” „Ei tea, kes see sangar oli?” päris Roland pilkavalt. Mees veeretas oma luitunud kübarat tindiste sõrmede vahel. „Ei tahaks öelda. Härra Piirlaid lubas selle me he rahaga kinni maksta. Naljakas oleks seda praegu öelda. Eks te tea isegi.” „Kuidas võin ma seda teada. Kui olete tarvi likuks pidanud mulle jutustada tervet seda komöö diat, milleks vaikite viimasest pisiasjast?” Mees tõusis püsti, et minekut teha. 54
,,Preili olla öelnud, et see olla teie.” Roland hetkeks tardus sellisest uljast häbema-
tusest... „Mis te mõtlete! Tahate mind narrida? Kasige välja räpane spioon! Hei, kuid pidage, ma tahan teile veel enne midagi öelda. Te arvasite tõesti, et Piirlaid tuleb mulle raha pakkuma. Tahtsite mulle öelda, et ma seda miljonäriraasukest kõvasti pi gistaksin. Ja teie oleks saand omad protsendid. Või midagi sellesarnast. Ehk saatis teid koguni Emmi, et mind õrritada. Igal juhul, katsuge end kiiresti siit koristada ja ärge mulle pimedal tä naval vastu juhtuge.” Ehmatanult lidus võõras välja. Teist teed tal polnudki. Rolandi märatsus oli tõesti tol hetkel ürgjõuline. Kiskuda teda sellisesse armuafääri eba sobivaimal momendil. Hea, ta tahtis selle Emmiga veel täna silm silma vastu seistes Öelda tõtt oma arvamistest. Suure bravuuriga uuris ta silma pilkselt välja, kus asub Emmi suvila ja kas seal telefon on. Õnneks oli. Ta tahtis juba helistada, kui meenus, et pealelõunat on tal kohtamine Tuttiga. Ning esialgul loobus omast kavatsusest Emmiga telefoniteel ühendusse astuda. ***
Raevuhoo möödudes asus Roland toda imelist lugu kainemalt kaaluma. Milleks tõepoolest oli la vastatud eeljuhtunu? Näis kuidagi ebatõenäolikuna, et lood tõepoolest nii seisid nagu too saladus lik väisaja tõendas. Veel enam tõenäolikumana näis see jutt bluffina. Ja kui see oligi väljamõeldis, siis kelle huvides. Piirlaidi? Emmi? Ta tegutses kiirelt. Helistas Piirlaidile. Kas härra direktor olevat soovinud temaga kõnelda. Ei _ see olevat eksitus, vastati sealtpoolt lahkelt. Midagi sarnast pole kavatsusel olnud, lõpetas Piirlaid kuivalt. Järelikult Emmi! Pisut ärevalt võttis Roland vastava ühenduse. Telefoni juures oli toatüdruk. Jah, preili tulevat kohe. 55
„Kohe" oli umbes 5 minutit pikk. „Tere päevast, preili Visak! Andestage, et teid tülitan. Siin kõneleb Harjuste. Ma pean teiega täna tingimata kõnelema. On tekkinud olukord, mis se da paratamatult nõuab.” „Ma tean,” vastas hääl telefonist, „võtan teid vastu kell 8.” „Kas te linna ei sõida?” päris Roland. „Ei," naeris Emmi, ,,olen pööraselt laisk. Aga kui leiate, et kell 8 pole kombeline, tulge siis kell 71” Sellega pidi Roland nõustuma. Täna tahtis ta sellele kõlvatule öelda, mida temast arvab. * * * Kaks tundi lõbutses ta suurepäraselt Tutti seltsis. Sapp, mis hommikuste sündmuste tagajär jena hinge kogunenud, kadus lõpuks hoopis ära. Tütarlaps värskendas teda kevadise tuulena ja tu ju paranes ülima kraadini. Hetkel, mil nad jumala ga jätsid, oli Roland valmis isegi külaskäigust Em mi juure loobuma. Ent kell 7 leidis ta end siiski Emmi suvila eest. Nagu kuidagi pettus, sest suvila, mis asus pargi veeres puude vahele peidetuna, polnud kuigi mood ne. Tavaline puuehitis, nagu neid 15 aastat tagasi kõikjal püstitati. Võibolla lunastab aga sisseseade selle välise maitsetuse. Nii ka oli. Toatüdruk, ümar ja punapõskne, juhtis Rolandi salongi. Vaibad, eesriided, raske polsterdatud mööbel. Oli isegi katsutud kinni pidada teatud stiilist. Mõned maalid hilisematelt kunsti näitustelt katsid tubade seinu. Väljast võis vaevalt aimata, milliseid aardeid see väliselt labane su vila sisaldas. Roland astus akna juure. Nii siis — ikkagi Em mi. Sest mööda õuet lonkis, reha peos, toosamane tüüp, kes hommikul temale oli puhunud lugusid Emmist ja Piirlaidist. Nüüd tuli Emmi. Hallis kleidis, kinges, sukis, isegi õlgadel asuv rätt oli hall. Vaid nägu õhetas, arvatavasti kreemide mõjul. 56
Emmi sirutas talle kaks kätt vastu. „0n väga armas, et tulite. Mul oli vaja teiega tungivalt kõnelda.” „Minul teiega samuti!” pistis Roland vastu. Emmi naeratas väljakutsuvalt. „Ma tean, mida te kõnelda tahate. Arvate mu kojamehe hommikust juttu. Ta tegi seda minu ülesandel.” „Just sellepärast!” „Ärgu haavuge. Ta kõneles teile selget tõtt. Ainult ühes punktis valetas. Nimelt selles osas, mis just teid puudutas.” „Tahtsin vaid öelda, preili Visak, et hoiatan teid tõsiselt selliste narrimiste pärast. Ma ei luba endaga mängida. Seda võite teha Piirlaidiga. Otsige omasuguseid.” Emmi ei näinud ü atuvatki. „Rõhutan veel kord, et lasin kojamehel sihi likult teile seda juttu ajada.” „Seda enam muutub mu siinolek tarbetuks. Lubage, et ma lahkun.” Emmi seisis talle uksel ette. „Ei — te ei tohi lahkuda. Ütlesin, et mul on vaja teiega kõnelda. Ärge 'olge ometi nii ebavii sakas.” Ja peaaegu vägise asetas ta Rolandi istuma, asetudes ‘tema paremale küljele. „Teate, härra Harjuste, teil ei maksaks nii kuri olla.” Milline rafineeritud toon! Nad istusid kõrvu ti diivanil. Emmi toetas mõlemad käed vastu patju. Kõrgele tõstetud õlgade vahelt vaatas mehele vastu tagasi visatud pea avatud huultega. „Mul oli teile üks vana meelepaha tasuda,” jatkas ta kindlalt... „Mäletate, seal põldude va hel hiljuti... Tollepärast valisingi tolle eriskum malise tee teie siia meelitamiseks. Kartsin, et te hariliku palumise peale ju ei tule.” „Aga te oleksite võinud mind üles otsida. Tea te väga hästi, kus ma teenin.” Emmi kõigutas jalgu. 57
„Pidasin tarvilikuks teid siia kutsuda. Mul on teile üks suur palve esitada.” Asi hakkas Rolandit huvitama. Ega viimati sa masugune palve, nagu seal põldude vahel. Vist jäl le pettuks see kurtisaan, sest Tutti... „Milline palve see on, kui küsida tohin? Ega ta täitmine mul üle jõu ei käi?” Emmi tõusis püsti. „Ei istuge teie edasi. Ma vabandan end mõneks minutiks. Siis esitan teile oma palve. Nautige seni minu sigarette.” Jäänud üksinda salongi, tutvus Roland mee leldi nende sigarettidega. Luksus, mida tema omale kunagi lubada poleks võinud. Välismaa kaup, kind lasti kontrabandina sisse toodud. Sigareti uimastavat suitsu nautides laskus Ro land seljakile. Veel iial polnud ta viibinud selli ses salongis. Pooleldi hämar, nurkadest näis hoo vavat peidetud lillede lõhna, raskete eesriiete so liidsed värvid sisendasid teatud esteetilise rahuidustunde. Nagu näha vois, domineeris tumepunane. Ka pruun, roheline ja mustjashall olid kohati näh taval. Kusagilt kõrvalruumist kostus tasane muusika. Schuberti kirglikud viisid. Tuli toatüdruk — Maarja. Ta eeshoitud käel asetus kandmik pudeli veini, kahe klaasi ja puuviljataldrekuga. Neitsi tegi kena kniksu. „Preili saatis selle ja palus härrat kohe algust teha." „Nii. See on väga armas. Tänan, te võite min na.” „Ei, preili ütles, et härra peab selle pudeli ära jooma. Ja käskis mind valvata.” „Pudeli! Ohoo, tüdrukuke, sellest kaubast ei saa asja.” * Toatüdruk tegi paluva näo. „Jooge, jumala pärast, preili lubas minuga hirmsasti riielda, kui te ei joo!” Roland hämmastus. Mida ometi Emmi sellise iseäratsemisega püüdis saavutada. See on ju nae 58
ruväärt juua siin veini toatüdruku valve all. Aga lõpuks, see on siiski kummaliselt tore. Ta haaras pudeli, vaatamata marki, valas klaasi täis. „Prosit, öelge preilile, et ma olen nõus temalt igapäev sellist kingitust vastu võtma.” Vein oli niivõrd hea, et ta klaasi kiiresti tüh jendas ja uuesti valas. „Ei tea.” naeratles toatüdruk, „aga preili on praegu hirmsasti ärritatud.” „Millest,” päris Roland. „Kust mina nüüd. Aga niipea kui te tulite, läks ta närviliseks. Päeval käis härra Piirlaid ka siin, siis olid mõlemad närvilised.” Roland jäi kuulatama. „Kas te teate põhjust, miks see nii oli?” Ja valas klaasi ainsa sõõmuga alla. Veini mõjul lõi ta veri kihama, aimdus, et mingi tume lugu iga mi nut avalikuks tuleb, äratas temas lehemehe ins tinkti. „Ei tea õieti,” venitas toatüdruk. „Aga nii pal ju ma sain aru küll, et keegi on end üles poonud. Veel kolmanda klaasi jõi Roland. Üles poo nud! Õhtustes lehtedes ei seisnud sellest sõnagi. Ja nemad teadsid päeval. Roland haaras tüdruku käe. „Kõnelge lähemalt. Te peate rohkem teadma!” „Oh armuline härra,” häälitses Maarja, „ei tea mina suurt midagi. Aga vist maal on keegi mees end üles poonud.” Rolandil tuikas midagi veres. See oli ju mi dagi nende järgmise lõuna ajal ilmuva lehe jaoks. Ta sööstis etteruumi, haaras seinalt telefonitoru ja ühendas end toimetusega. Ent sel hetkel ei vastanud sealt keegi. Vandudes viskas toru konksu otsa. Nähtavas ti olid mehed läinud õllepudelist inspiratsiooni am mutama. Salongi tagasi astudes leidis ta sealt Emmi, kes toatüdrukut minema saatis. Rolandile naeratas ta armastusväärselt vastu. 59
„Nii siis, te teate juba,” päris Emmi pisut iroo niliselt. „Umbkauds,elt,” teeskles mees ükskõiksust, „kuid ma saan kohe palju rohkem teada.” „Õieti arvatud,” naeris Emmi juba lahkemalt, „kuid teen enne ettepaneku juua seele poodu tervi seks klaas veini.” „Pisut jube tegu,” möönis mees, „kuid ma olen hullemategi asjadega harjunud.” Nad jõid, Roland leidis mahti naist silmitseda. Too oli vahepeal ümber riietunud. Üllatuslik helesinine õhtukleit kattis saledat keha, mitte voli andes paljale ihule esiletükkimiseks. Kas see oli üldse õhtukleit — pigem näis ta mingisuguse euroopaliku kombinatsioonina. Ja veel üks imelik nähtus köitis mehe tähelepanu. Vasa kult küljelt oli kleit lõhki, see riba ulatas alumi sest palistusest kuni põlveni, reetes ilusa jalapaari olemasolu. „Teil on kummaline riietus,” ei suutnud Roland jätta mainimata. „Leiate,” edvistas Emmi, „see on üks minu isik likke leiutisi. Ainult koduseks tarvitamiseks mui de.” „Kuid — te pidite kõnelema mulle kellegist poonust.” Emmi nägu tusanes. „Täiesti õige. Ma jutustan kohe, kuid nõuan, et teie mind vähimagi lausega ei segaks. Selleks on teil pärast aega.” „Healmeelel — kuid tehke ruttu. Ma tahan toimetust kiiresti informeerida juhtumi üle. Emmi naeratas kummaliselt, lameskles lode valt patjadel ja algas: „Eile hilisõhtul leiti minu tädi sulane metsas poodult. Vaene mees oli oma eluga ise lõpuarve teinud. Pealt näha täiesti tavaline endatapp, meie päevil pole see enam uudiseks. Kuid asjal on ka oma kurb ja romantiline külg. Vaene Mihkel tappis end minu pärast.” „Teie pärast!” 60
„Ma palusin mitte üllatuda ja vahele segada. Kevadel viibisin ma, vast paari nädala eest, oma tädi talus. Te ju isegi väisasite mind kord. Esimesed kaks nädalat olid mulle väga lõbusad — puhkasin. Kuid olen liialt sensitiivne — tundsin siis, et vajan meest. Aga mis te arvate, kust pidin ma sellise võt ma, kui ümbruskonnas polnud leida ühtegi, kes mulle eriti oleks imponeerinud. Ka ei tunnud ma sealt õieti ühtegi — peale oma talu sulase. Teadsin, et see meeletuseni minusse armunud, la oli ju ai nuke mees talus ja evin juba kord sellise talendi võluda mehi paari pisikese võttega. Loomulik siis, et ma piinavast seisukorrast pääsemiseks valisin Mihkli. Pärast seda hoidus ta minu eest, ja tõtt öelda, ma ei hoolinud temast kah. Saate isegi aru, miks.” Emmi peatus pisut, valas klaasi täis, oli toodud uus pudel. Lugu oli päris huvitav, Roland kuulas seda meeleldi ja vaikides. Ei juhtu igapäev, et ilmadaam pihib ajalehemehele omi seiklusi. „Kuid vaene poiss mõtles teisiti,” jatkas Emmi. „Ta ei suutnud mind unustada. Pärast minu ära sõitu muutus ta kurvameelseks, loobus isegi tööta misest. Siis nähtavasti kaalus ta olukorra järgi ja leidis, et temasugusel vaesel ja harimatul kuradil pole absoluutselt mingit võimalust mind jäädavalt omada. Sellepärast riputas enese ülesse ja lahkus elust vabatahtlikult. ” „Tema surm lasub teie hingel,” tähendas mees sapiselt. „Võtan selle omaks! Ma poleks tohtinud niiviisi mängida selle vaesekesega. Kuid olen ju ka ainult — nõrk naine. Lõpuks, juriidiliselt pole ma sugugi süüdi, kuna ta mu kallal vägivalda tarvitas. See, et ma ise selleks kaasa aitasin, on kõrvaline asi.” „Teatud määral veider, kuid selliseid üritusi võib teilt oodata.” „Midagi pole siin veider. Ta oli tervete instink tidega mees ja poleks saanudki teisiti talitada. Ent mis kõige hullem, nüüd tuleb ajakirjandu ses suur skandaal. Vaenekene enne surma kirjutas 61
oma lood ilusasti paberile ja saatis ärakirjad kõi kidele suurematele ajalehtede toimetustele. Te leiate tema kirja homme hommikusest postist. Nähtavasti õppis ta mind enne surma isegi — vihkama.” „Ta oli õiglane armastaja,” pomises Roland. „Seda ta oli, ei saa salata. Selliseid mehi leidub vähe. Kuid ei hinda teda sellepärast, et läks vaba surma. Ainult väetid saavad selliga hakkama.” „Ja nüüd te muidugi soovite, et too rumal lugu üldse ajakirjanduses ei ilmuks?” „Jah. Mardike kaupleb juba pool päeva kõi kide toimetustega.” „Miks te siis mulle erandi tegite ja isesuguste keeruliste võtetega mind siia vedasite?” „Kartsin teid kõige rohkem ja kardan veelgi. Tean, et teie leht naljalt selle avaldamisest ei loo bu.” „Seda julgen ka mina arvata.” „Nüüd aga,” ütles Emmi Rolandi kätt haarates, „palun ma teid seda mitte teha.” Mehe tahtejõud nõrkes hetkeks. Naise lähedus mõjus temasse nagu mürk. Vein soris aga oma peh mete sõrmedega peaajudes. Roland virgus. „Kuid ma pean kahjuks ütlema, preili Visak, et ma teie heaks praegu midagi teha ei saa. Niisugust asja otsustab terve toimetus. Mina üksinda ei saa midagi lubada. Lõpuks tahate end veel variseerlikult puhtaks pesta kui peasüüdlast. Ohoo — see kuritegu väärib, et süüdlased paljastataks.” „Teid ei lase ma enne minna, kui oma sõna an nate, et see lugu ei ilmu. Ma tahan jääda puhtaks. Teised lehed tõotasid, et nad mind ei puuduta ja selle pisukese enesetapmise tähtsusetul kohal aval davad.” „Kuid mina olen teistsugusel veendel. Leian üldse väga shokeeriva olevat, et te mind siia kut susite.” Emmi käed viskusid väljakutsuvalt puusa. „Lubage mulle veel paar sõnakest, härra Harjuste. Esiteks, mina pole teid siia kutsunud, vaid 62
teie ise palusite end vastu võtta. Teiseks olete ka teie süüdlane selles poomiseloos. Kui teie tookord seal, põldude vahel, veidi aktiivsem ja mitte nii ise kas polnuks, elaks vaene Mihkel veel praegugi. Jätsin selle enne meeleldi ütlemata. Kuid teie, pime dusega löödud, ei taibanud sellest midagi. Ja te tee te suuri sõnu moraali kahepaiksusest. Te unustate, et veri alati oma osa nõuab.” Rolandi silme ees virvendas, mannetu vihahoog valdas teda. Tundis, et naine oli võidukas. „Ja lubage mul veel tähendada, et teie uhke zhest tookord oli sama hea kui hetkeline tuulepu hang. Tean, et teie mind veel pöörasemalt ihkate kui too õnnetu sulane. Kuid mõistus on teid seni aidanud leida väljapääsu teesid. Täna aga tulite vere piitsutusel siia. Ma näen, te kahvatute. Ärge tehke seda, pean teist sest hetkest enam lugu, mil nägin teid siin. Muutute lõpuks veel mõistlikukski.. „Ma lähen siiski,” kogeles Roland. Ent jäi siiski paigale. Emmi sõnades ilmnes suur ja valus tõde. Iga aatom temas karjus selle kergemeelse naise järgi. Ent ta suutis end taltsutada, vaadates naist pilklikult, suu põlgaval naerul. Emmi istus talle lähedal, kehad puutusid kokku.1 „Enne kui te lähete, noormees, opetan ma teile midagi.” „Teie — õpetate? Mida?” „Vaat seda!” . . Paari kiire liigutusega vabastas Emmi end kummalisest kleidist ja seisis veel kummalisemas riietuses mehe ees. Ülalkeha kattis vaid kitsas pu nasest siidist tuunika, mis ulatas hädavaevalt üle puusade. Jalgu katsid helehallid sukad, need olid kinnitatud maitsekate roosade sukapaeltega, milliste keskkohas asus rosett. Jalapöiad asusid pisi kestes kaunistes kingades, ninadel ilutsesid tume sinised lehvid. Kõikjal paistis roosakat, pisut kol laste varjunditega ihu tukslevat liha. Naine astus Rolandi ette ja ütles madala hää lega: 63
„Nüüd võite minna, aga ka jääda. Sealjuures jääb teile valida kumba soovite: mind või poonut! Roland katsus minna, ent ei suutnud. Veretui ked tundusid püssipaukudena. „Noh?" küsis naine kärsitult. Uimasena haaras Roland Emmi sülle. „Te olete talumatu,” ütles ta, ,,kuid enne joo me." Vein oli eelkäijaks lõputule suudlusele. Rolan dile näis, nagu jookseks tema hing veini kombel üle Emmi punaste, patuste huulte. * * *
Kolmandat päeva viibis Roland alkoholi uimas. Ta ei olnud teist pääseteed leidnud. Teda oli haa vatud, rängalt haavatud. Lahkudes teisel hommikul Emmi juurest, leidis ta oma mantli taskust paki raha, mille kaaskiri kõlas:
„Poisu! Hoidke see omale mälestuseks. Oli vä ga kena. Olen harjunud, et mu soovid täituvad, nii nagu seekordki. Ärge võtke seda pisikest lisandust haavamisena, kuna soovin Teile ainult kõige pare mat. Tean, mul on üks paha viga — see on mehed! Andestage mulle! kui soovite, teistkordselt see enam ei juhtu — Teiega. Suurima austusega Emmi.” Või sedaviisi! Arvab, et ostis oma raha eest ei tea mida. Viivitamatult kirjutas ta vastuse, mille li sas rahapakile juure. Käskjalg läks ähvardusega — anda raha isiklikult Emmi kätte. Ning ega see palju imestanudki, kui sai rahapaki tagasi ühes kibeda kaaskirjaga. Närvilise käe kirjaga oli juhuslikule paberilipakale kritseldatud:
„Plikakene! Võtke teatavaks, et teen ainult hea tegevat äri. See, mis ma Teie juures maha jätsin, on hinnata kaastöö, ega kuulu honorari alla. Sellep saadan raha tagasi. Peale muu olgu tähendatud, et 64
mina oma armastust ei müü, nagu Teie möödunud ööl tegite. Tõsi, Te tahtsite armastust vahetada au vastu, kuid unustasite, et need kaks kuuluvad alati kokku. Mihkli laiba võite oma buduaari igaveseks mälestuseks üles riputada — mind ta ei huvita. Kõige suurema imetlusega Teie „Poisu"
Emmi hammustas huult. Viimase löögi andis ikkagi Roland ja valusalt!
*** Hingeline tasakaal aga kadus Rolandil pärast seda sündmust. Juhuslikult jooma sattudes ei suut nud ta end pidurdada, vaid jatkas meeletut alkoholi imemist. Vahetevahel küsis ta eneselt, mis teda roopast välja lõi. Ta oli ju saanud üliilusalt naiselt armas tuse ekstrakti, milleks veel pärast niisugust saavu tust nukrustada. Kuid oli‘s see üldse mingi saavu tis, kui enne teda olid samal allikal janu karastanud kadunud Mihkel,'habestunud kojamees, ilge Piirlaid ja kes teab veel, missugused vurled. Kui ainult teaks, palju neid on olnud. Õllekannu lauale prantsatades kargas ta püsti, köhatas hääle puhtaks ja hüüdis: „Härrased, ma räägin teile ilusa muinasjutu printsessist ja printsist. Või nimetage neid kuidas tahate, otsige neile vaimukad nimed. Minul ei ole enam vaimukust, valasin selle kolm päikeseloojakut tagasi ühte sõimukirja. Käesolev prints elas suure jõe kaldal, milles jooksis sogane vesi. Tema kuninglik kõrgus suvat ses sealt kalu püüda ja rahvale näidata. Harva aga kui ta mõne kala viitsis puhtaks pesta. Ühel päeval püüdis ta jõest elusa naise. Hunni tult kaalutles ta alguses, kas näidata toda haruldast püügisaaki rahvale kohe või puhtakspestuna. Ta mõtles ja juurdles kaua, kuni märkas, et sogase mudakihi all peitus ilus naine. Prints nuttis härduse pärast ja tema silmapisaratest sai naine puhtaks,
11
D . ....... Kurjus väärjumalad
,
j
65
tema ilu säras nagu päike ja tema naeratus küpse tas vilja väljadel. Siis viis prints selle naise rahva ette ja pööbel hõiskas: prints oli jõest püüdnud printsessi. Print sess, olles vallatud üllast tänutundest, haaras print si käe ja sosistas: saa minu meheks. Päikegi oleks sünnitanud kaksikud niisuguse ilusa palve peale. Prints tundis, kuis ta sai õndsaks, ning ta heitis printsessi meheks. Siis nad läksid koos üles mäge desse printsessi lossi. Suur hoov seal oli täis ine tuid mehelõuste, luiki, elevante, antropoiide, marmorkujusid, sarvloomi, roboteid ja intiosauruseid. Prints seisatus hirmunult, surus end printsessi vastu ja küsis: „Mida tähendab see hirmude hoov?” Printsess aga naeratas lahkelt koletistele ja ütles: ,„Need kõik on minu mehed. Ka sina, mu kal lis, kuulud nüüd nende hulka.” Siis ei kannatanud prints enam välja, ta põge nes alla mägedest ning püüdis jälle kalu sogasest jõest. Aga iial ei pesnud ta enam neid oma pisara tega. Prosit!" Roland jõi õllekannu ühe sõõmuga tühjaks ja vajus siis lauale kummuli. Ta magas näolihaste erutatult tõmbledes. Lauakaaslased aga raputasid päid: sellel poisil oli tõesti midagi viga. * * *
Loomulikult pidi vaene väike Tutti nüüd Ro landi hinge ravima. Ta oli nii kannatlik, see väike. Mees isegi pihtis osaliselt möödunud sündmusi ja tõotas, et midagi sarnast enam ei juhtu. Tõsi, tolle pisikese tütarlapse lähedus mõjus temasse nagu arstim. Ta muutus korrapealt lõbu saks, õrnaks ja hoolitsevaks. Ihkas pisikesi süütuid seiklusi ja varjatud suudlusi, millistest nad mõle mad lõbu tundsid. Emmi unus järjest ikka rohkem, ta näis olevat end isegi teatud määrani oma suvilasse matnud. Ja liikusid kuuldused, et päevast, mil Emmi sõitis oma autoga, Piirlaidi tihti õnneliku näoga tema seltskonnas, s. t. autos Emmi kõrval istumas nähti. 66
Seltskonda nad aga ei ilmunud. Mõlemad nähtavas ti ootasid, kunas inimesed juba harjuvad kuuldustega. Taktika, mis isegi soliidsena näis. Et kui see pruntkõhuke omale suutis võita ilusaima naise, siis ärgu tükkigu kohe avalikkuse ette. Ja niiviisi leidsid ka kõige kadedamad keelepeksjad oma ra hulduse. Roland ja Tutti aga ilmusid kõikjale avalikult. Kahekesi, mõlemad säravatena, eriti tütarlaps, kes seni vaikselt elanud, leidis endal meeste imetlevaid pilke. Kus küll viibis seni niisugune roos? Meelsamini sõitsid nad välja männimetsadesse ja viibisid seal tundide viisi. Roland isegi imes tas, mil moel võis ta lakkamatult avasui vahtida Tutti pikergusse lapsenäkku. Too aga harilikult küsis niisuguse vaatamise järgi õrnalt nagu unenäos: „Mida sa vaatad?” ^Päikest vaatan!” oli vastus. Nad jooksid vallatledes põõsaste vahel, loo pisid üksteist palliga, puhuti püüdis Roland teada saada tütarlapse kodusest elust. Oo — see oli väikekodanliselt reeglipärane, ilma vääratusteta. Alles viimasel ajal tulnud päevakavas väikesi muuda tusi teha — nende arvurikaste kohtumiste pärast. Niisugustele ütelustele järgnes loomulikult „päikese sisse” vahtimine. Roland aimas, et too vaevalt kahekümne aas tane puhtahingeline neiu oli temasse siiralt kiindu nud ja püüdis tasuda vähemalt tänulikkusega. Isegi tunded polnud päris loiud, kuigi nad kõige süütu matena näisid ja tegelikult ka seda olid. Rikkuda sarnast vahekorda vere õigusega, oleks teisiti tä hendanud ka selle lõpetamist. Roland muutus oma eluviisides isegi tagasi hoidlikumaks ja pahatihti, kui pidi sattuma mõnda pummelungi, ütles sellest viimasel minutil ära. Tut ti lapsenägu hoidis teda kui talisman igasugu lol luste eest. Ja heas tujus oli ta järjest, tööiha kas vas, elu näis roosilisemana. 67
Sõbrad nägid temas sündivat seda ilmset muu tust ja olid rahul. Mõned isegi soovitasid — abi ellugu ta Tuttiga nii kiirelt kui võimalik. Ent sel lele ei osanud Roland õieti mõelda. Abielluda —oma päikesega. Jah, õieti peaks see ju nii olema. Ta isegi kõneles tütarlapsele paar korda oma sügavamatest tunnetest. See tavaliselt embas teda tugevalt ja kattis näo suudlustega. Ja too väike, ta ei vihjanudki abielu poole, ei annud mõistagi, et ihkas põhjalikumat armastust kui seda on ükstei sele silma vahtimine. Omas lihtsameelsuses ja kor rektsuses oli ta nii huvitav, et Rolandit järjest üllatas. Ainult mõned piinlikud hetked tuli tal üle ela da. Mira vastu tulles oleks ta meelsamini ümber pööranud, kuid siiski tervitas tagasihoidlikult. Mida need naised küll mõtlevad nüüd temast, eriti Mira. Viimasega oli ta ju terve kuu kurameerind, ent mit te iial jaganud õrnusi, aga ise oli neid uljalt nõud nud. Aga ometi oli sealgi pesitsenud tõsine ar mastus, mis pooleli jäi rumala vahejuhtumise pä rast. Oluline oli praegu siiski vaid see, et oli vaja unustada kõik need ebamäärased seiklused ja ela da sellele pisikesele olevusele, kes oli parim ning õilsam teistest naistest. Selle põhimõtte juure kavatses Roland jääda ka edaspidi. * * * „Kas teate, mis on armastus ja sellest tekkind abielu. Üldse, kas me suudame seda mõista. Arstid, armastuse vürtspoodnikud, on kirjutanud pikki ja roppe raamatuid selle üle. Nad on püha leegi valand ainult ühte toimingusse, armastuse nähtavasse ossa. Ei tohi neid laita, ei ka mitte kiita. Aga tean, et metsinimesed armastasid ka ilma arstideta ja et nende armastus oli palju puhtam kui meie oma. Kujutlege, kallis sõber, lamate oma kallimaga samblahunnikul, naine nopib ajaviiteks maast marju ja magusas aimduses ootab midagi. Põõsa tagant pii lub saurus, keel väljas, ahv puu otsas on valmis igat teie liigutust järgi aimama, metsroosid kummarda 68
vad oma kultiveerimata õisi teie poole. Ja kujut lege veel, et te hoiate oma käes selsamal hetkel, ütleme aastal 15.000 e. Kr. s., moodsat arstiteadus likku raamatut armastuse üle ning uurite, kuidas peate oma kallima õndsaks tegema. Ma tean, te suudate seda väga hästi ette kujutada. Inime sed on inimesed, veri on veri, kõik on seesama, mis praegugi. Aga tõesti ma ütlen, oh õigusemõist jad, kui tol samal äreval hetkel teil pea kohal puu otsas istuv vares midagi selle raamatu leheküljele alla laseb, siis on ta inimlikum teist, puu all lama jast Ega te ometi väsind ei ole mu lora kuula mast, härra Harjuste.” Roland vaatas imestunult Laikaarele näkku. „Mina — väsind? Ma just selliseid sõnu vajan praegu. Muide, läksin oma armuasjadega põhjali kult segi. Tahaksin vaid kuulda, mida te arvate, keda peab armastama?” Laikaare juustehõbe helkis nooruslikult. „Keda, jah tõesti keda? See on raskeim küsi mus. Mis on tõeline armastus? Mis on hingede üh tekuuluvus? Te ju tunnete teooriat hingede rän damisest. Olete kuulnud ka, et mõned hinged asu vad tükeldatuna mitmes kehas, iga osa on omaette tervik. Ja siis, kui ta kohtub oma hinge teise osa ga, on neid raske lahti kiskuda. Nad kiinduvad vastamisi, sulavad üheks tervikuks. Ja häda neile, kui see ühtlus lõhutakse. Siis sünnivad katastroo fid. Ma isiklikult ei poolda teooriat hingede rända misest, ent olen ammutanud kasulikke tõekspida misi. Armastus pole muud kui kahe sobiva hinge kokkusattumine. Nood hinged tihtipeale ei kohtugi, satuvad valejälile, tekivad õnnetud abielud ja armu lood. Muidugi, minu teooria ei pea paika pööbli juu res. Seal on pisut teisiti. Tuntakse nõndanimetatud füüsilist kokkukuuluvust. Kui mees ja naine voodis klapivad — õnnelik abielu. Kuigi nad päevade viisi kaklevad, üksteist peksavad, ent õhtul jällegi lepi vad, siis olla see suur armastus. Ent see on vale, armastust pole seal kübetki — enamjaolt. See on 69
vaid füüsiline ühtekuuluvus. Ja armastuse ülim punkt on see, kui kuuluvad ühte nii hinged kui ka keha. Viimane on harukordne juhtum. Mina isikli kult pole veel midagi niisugust läbi elanud. Tollepärast õieti öelda, jäingi vanapoisiks. Praegustes aastates loomulikult ei malda enam oma hingesugulasi otsida. Ja vanemates aastates, kahjuks, kaob selline tung üldse ära. Tegelik elu sunnib vägisi nende arstide raamatuid lugema ja elama nagu kul tuurinimene — lodevalt ja, andestage, prostitueeritult. Mul pole enam teist valikut. Ent teie olete noor, võiksite katsetada!” „Millega aga seletada, et nood ,,ülima armastu se” abielud lõhki lähevad. Kas suurest õnnest.” „Te pisut sarkastiliselt väljendasite end prae gu. Mitte suurest õnnest, vaid suurest hingest. Te muidugi teate, et mehe ja naise hinged ei saa kuna gi olla „ühesuurused”. Sellep tekibki nende vahel heitlus. Küsimus on vaid see, kumb kummasse sula ma peab. Vähe sellest, et kummagist osa sulab lap sesse: kas olete näinud last, kelles on 50% isa ja 50% ema hinge? Ei! Vaadake, sedaviisi ongi sobi vate hingede kvantitatiivsus väga kõikuv. Nende vahel tekib heitlus olemasolu pärast. Ent samal ajal püüavad nad ühte sulada. Mis ime siis, et sellises pühas võitluses isegi nõrgad juriidilised sidemed püsima jäävad. Aga armastada teist korda sellised inimesed, sõna tõsises mõttes, vaevalt suudavad. Ehk kui see juhtub, siis on vanemate aastate nautimisiha lämmatanud hinge vitaalsuse. Muidugi, võib leida ju tõesti teist või kolmandat korda oma kõrvale hinge, kes sobib otsivale hingele. Aga see on suur juhus, suurim, püham teistest juhustest. Õnnelaps,, saatuse soosik, kes oma kord juba purustatud elu niiviisi tervendada võib.” Laikaar vaikis, rüüpas mõõdukalt kohvi ja kü sis: „Kas ulataksite mulle tikku. Omad on lõpu korral.”
* * * 70
„Ma pole loodud sihukeste titemängimise lugudeks,” mõtles Roland meelekibedusega ja katsus silmitseda kupee ähmasest aknast möödarulluvat maastikku. See ebaõnnestus, kuna meenusid paar viimast nädalat kuramaazhi Tuttiga. Jõudis ju tema ise veendumusele, et ta seda naist eales poleks suut nud õnnelikuks teha. Too oleks nõudnud ülikorra likku kodust elu, väikekodanlisi kombeid, millis tesse raamidesse Roland poleks mahtunud. Ka oli ta liiga naiselik ja nõrk, äratas tunde, nagu peaks mees alatasa tema kõrval viibima, muidu tabab teda hädaoht. Ning edasi see perekond: Ämma oleks ta edas pidi pidanud lugema oma kõrgemaks kont rolöriks. Heldeke, kuidas juba üldse ajalehemehe töö käis selle inimese biedermeierlikkude veenete vastu! Näita sihukesele inimesele elu varjamatut tõtt ja saad kohe kõrvalopsu. Sellised kurvad tundmised polnud just eriti kerged kanda, kuna nad Tuttiga olid endiselt armu nud. Isegi väiksed tülid ei suutnud neid lahutada. Alati leidsid nad tee üksteise juure. Kusagilt aga pidi saabuma lahendus, õrn ja valutu lahendus. Sõites nüüd Jõesuhu puhkusele, lootis ta, et, kogu asi iseenesest laheneb. Läheb lihtsalt suvi tama ja ei kirjuta Tuttile ühtegi rida. Nii sureb nende armastus pikkamööda ise välja. Pole vaja stseene ega midagi sellesarnast. Nende viimasel kohtamisel andis ta tütarlap sele kimbu punaseid roose. Nagu tundes, et see enam ei kordu. Iga minutiga lähenes kuurort ikka enam ja enam oma paljutõotavate lõbudega. Pisut purjus pea lubas enese ajudesse projekteerida kirevaid ja lõbusaid pilte plazhilt, kuursaalist, ingeri metsa dest, suviööde vallatutest tempudest. Jumalaga Tal linna, ole tervitatud Jõesuu oma rõõmsahingelise rahvaga. Ole tervitatud kõik, mis on kergemeelne... * * * 71
Päikesekiired harjasid lõbusalt plaazhil mõnutsejate selgi ja kohtusid, tungisid naiste pidzhamade kohalt rinnavoltidesse, puurisid palava tera vusega silma ja lasid varvastel mõnutseda. Liiv võttis päikese tõekspidamised omaks ja kõrvetas vihaselt, ilutses temaga kokkupuutuvate! inimjäsemetel, okupeeris riidekoed, tuli selviisil isegi suvi tajatega koju lõunale kaasa ning lasi end pärast tülpinud nägudega teenijail murule kloppida või lihtsalt kulund varrega harja lahkel kaasabil toapõrandalt välja visata. Meri seisis vaikselt nagu silitava käe all lömi tav koer, kui supleja temasse astus, näis nagu as tuks too riivatu hiigeleluka õrna ihhu. Aga too hiigelelukas ei karjatanud, pigem pilgutas päikese säras rannalpõõnutajaile silmi ja kutsus end külas tama. Pidzhamad lõkendasid kirevates värvides na gu kooliplikad abiturientide aktusel, trikood häbe nematul kombel klammerdunud ümber naiste pruu nistunud kehade, tuues osava kujuri kombel välja iga vähemagi vormi. Meestel seda nähes oli põh just kiivutseda, omi silmi õrnema sugupoole vas tu trügides haudusid nad plaane, mil kombel õhtul supeltrikoole pikka nina näidata. Naised, tundes, et meeste pilgud jooksevad sipelgatena mööda nen de ihusid, barrikadeerisid end roheliste prillide ta ha, et selgusele jõuda, kes ja kus nood suuremad huvitundjad on. Jäätisemüüjad kummutasid järjest oma kulu nud kulpidega võltsitud talve saadusi vahvlitesse, aga palavust see ei vähendanud. Üha totramaks muutus meeste ilme, naiste silmad tõmbusid trots likult kissi, sellistes oludes igasugune koketeeri mine oleks tõsist mõju avaldanud vast ainult hiin lastele, kes pilusilmadega harjund. Kõigiti oli palju mõistlikum aega veeta buljonglikus vees, vähemalt kord vee alla peites võis end tunda Neptuuni küla lisena. Näis ka võimalik, et selles vees igasugused katastroofid juhtuvad. Sest kui Roland ühe näotult paksu koloneli proua lähedal end vee alla lasi, tundus nagu oleks vesi olnud sealt kohalt liialt 72
soolane ja kuum. Kaugemale värsket vett otsima minnes hõikas veerüvetajale, et hoidku teinekord niisugustel puhkudel käed kukla taga. Sõnaga, Rolandil oli juba kuurordi esimestest päevadest saadik hea tuju, võis Pete konstateerida. Kui Roland temani jõudis, tõstis meremärgina sei sev Pete käed kukla taha, ise Rolandi poole hirvitades. „Ära rüvetavad vee,” kurjustas Roland, ajas jalad põhja ning puristas tugevasti. „Veel, vähe sellest, isegi ranna!” arvas Pete hoogsalt. „Juba — kõigi silme all. Kes see sangar oli.’ „Mitte just nii nagu sina arvad. Võibolla meri on küll sinu loogika järgi nagu suur inimliku üle jäägi ladu ehk keemilise koosseisu poolest säärase suure suplejatehulgaga E /2OWC — kuid plaazh, too tuletab endal lebava asjandusega seda mee le, mille mürinat sa ööseti kuuled.” „Ah nii — nägid vist mõnda vastikut nägu?” uudishimutses Roland. „Jah, umbes nii. Emmi Visak, komma, näitleja, komma, daam, küsimusmärk, jalutas äsja oma Vee nuse volüümidega mööda randa. Ja pidzhama. Oi missugune! Nagu jaapani lipp, või pigem rossolje, millesse tomaate loobitud. See koer seal, näe, see jooksis niisugust floriida roosi nähes vette ja lö mitab seal nagu raudkivi Kadrioru rannas. Roland kuulas alul veidi mõtlikult, hiljem nae ris. „Meile on suur õnn osaks saanud, Pete!” „Missugune? Mul alles oli mineval nädalal õn ne — kolm päeva jõin järjest.” „Päh — minupärast ostame täna omale viie päeva õnne ette valmis. Aga tead ka, inimlaps, et nüüd saame näha, kuidas Emmi Visak ilma mingi ja puudrita välja näeb.” „Ega ta oma nägu vee all pista või,” itsitas Pe te, „kalad näevad, armuvad ja jooksevad veest väl ja plaazhile järele.” 73
„Kui ta pead ise vee alla ei pista, siis lähme ja surume tal vägisi pea vee alla, nii et nina mere põhja vagusid künnab,” lõpetas Roland. „See tegevus pole meile ega teistele uudiseks — aga kuidas niisugune suurdaam sellesse suhtub. „Pole minu asi,” heitis Roland käega, „olen te da juba varemgi korduvalt vihastanud!” Pete nõustus sellega ja nad hiilisid kaldale, kus oma suureks lõbuks hakkasid juhust varitse ma, kunas kuurordi kõige tähtsamat daami pisut uputada. Emmi istus neist vasemal kuningannalikus poo sis rannatoolil, olles vahepeal juba pugenud karju vasse trikoosse. Kui nood ümarad vormid üle hul ga aja jälle Rolandi silmi hellitasid, pööras ta oma pea rannapiltniku puuhobu poole, ühtlasi juureldes, kumb on targem, kas see mees, kes Emmi ees lömi tab, või too puuhobu. Ent täit selgust liigne palavus sellesse küsi musse ei toonud. Ja palavuse all näisid kannata vat veel paljudki; Emmi vähkres rahutult ranna toolil, püüdes nägu päevavarjuga varjata. Ent lõ puks ometi sundis ühe kõhna ja suure ninaga me hikese, kes oma suurte prillide küljes kõlkus, oma le jäätist tooma. Pete oli sellega rahul. „Ilmaaegu sööd jäätist,” üürgas ta ingerlase moodi, „küll sa varsti merega kurameerima hak kad.” Juba värviski Emmi huulepulgaga huuli ja puuderdas nina. „Vaata, tahab meile vees meeldida, arvas Ro land. „See on veel küsimus,” pani Pete vastu. Juba ta tõusiski, jättes kõhna kavaleri pidzhamat valvama. Ja see vahtiski seda kirevat riidepuhma na gu nälginud peni vaatab vorstipoe silti. Emmi astus aeglaselt ja naeratades vette. Nae ratades seepärast, et oleks parem võimalus veest tagasi pöörduda, juhul, kui too elustav vedelik külm 74
olnuks. Aga et vesi soem oli kui lehmaudar, sam mus ta julgelt edasi. Vaprad uputajad läksid paremalt talle silm näolt järele. Varsti alustas Emmi ujumist mere suu nas. Pete kui võõras, lähenes talle peaaegu meet rini. Roland oli sabas. Ja siis kui Emmi ujumise, mille kestel ta pead, millel asetses uhke kummimütsikene, püsti hoidis, katkestas, juhtus üllatus. Kaks meest kargasid ta juure, haarasid peast-jalust ja surusid üleni vee alla ning tegid ta kehaga supelrannas tunnustatud saltomortaali. „UiL — ärge uputage...” puristas ta pinnale tõustes. Ent vaevalt sai ta paar korda õhku ahmida, kui Roland teda seljatagant haaras ja uuesti põh ja surus. „Määrib vee ära,” suutis Pete vahepeal öelda, ja juba kerkiski Emmi nägu veepinnale, kuna Ro land oma käed tuksleva keha küljest eemaldas. „See on... hä... oh — härra Harjuste! Mil line õnn, teid siin kohata. Pisut karm tervitusviis naisterahva jaoks. Mõtlesin, et ujun.” Ja ta sirutas Rolandile uuriva pilguga käe. Just väga südamlikuks surumiseks pole põhjust nende käte kohtamist lugeda. „Saage tuttavaks,” esitles Roland, „see elu kas siin on uputajate kuningas Pete.” „Kui te kuningas olete,” naeris Emmi, „siis päästke mind selle verejanulise meesterahva käest. Ent Roland ja Pete vahetasid tähendusrikkaid pilke ja veel kolmas kord kadus Emmi vee alla. Nii nad hullasid veel hulk aega vees, ent Emmi nägu jäi peagu täiesti endiseks. Pisut pettunult sammusid nad lõbusalt vesteldes kaldale ja Roland märkas, kuis Emmi teda saiakesi piilub. Jää, mida Roland arvas eest leidvat, või koguni skandaal vees, osutus fantaasiaks. Omajagu põhjust selle sulamiseks andis muidugi — Rolandi hulljulge sõb ralik lähenemine. Ja õieti Emmil, kui targal naisel, polnud põhjust hakata nina krimpsutama. 75
Mis ime siis, kui Rolandi liival pikutades tema kõrvale ilmus Emmi, juba pidzhama seljas ja päe vavari käes. „Te varjate mu päikese ära,’ nokkis Roland. „Ah nii, kord teie tahtsite minu päikest ka varjata. Tõuske ometi püsti, kui daamiga räägite. „Aga teie võite ju maha istuda," arvas Roland. Emmi istuski ja Roland tundis, kuis ta pidzhamast hoovas välja tuntud uimastavat aroomi. ** *
Selle kohtamise tulemusena nad istusid kahe kesi juba kuurhoone kella viie teel. Pete nagu ai mas, et Roland tahab olla Emmiga, ja tähendas, tema ei saavat tulla, vaja aidata kodus vanaemal kärbseid püüda. Rolandil ei jäänud tähele panemata, et Em mi hommikune kavaler ka kuurhoones viibis ja te da tigedalt põrnitses. „Teie kavaler on väga pahane,” sähvas Ro land. „Minu kavaler! Issand, ärge pookige mulle ke dagi jälle külge! Milline ometi.” „See prillidega saks seal.” „Te mõtlete härra Garnini. Ja, see arvab, et oma seltskonnaga mind õnnelikuks teeb. Jäägu aga igale omad veendumused, tegelik elu läheb oma rada Ja teie — ma ei tunne teid äragi. Hommikul rannal olite nii lõbus, nüüd aga põrnitsete ja oh kate.” Roland ei vastanud, vaid lubas endale vaadata Emmi trotslikult kinni surutud huuli, püstloodi kaarduvaid peenelt joonistatud kulmusid, läikivaid silmi ja täna eriti esiletükkivat poolpikka soengut. „Te olete mulle vastuse võlgu!” See oli hääl, millega Emmi kord temaga kõneles, istudes diiva nil tema põlvel. „Vaatasin teid,” ohkas mees raskelt vastuseks, „ja leidsin, et lähete üha ilusamaks." „Te leiate, see on ju meeldiv kuulda." 76
Vastuseks Roland viis naise tantsima, nautis ta keha hõõguvat soojust ja paenduvust. Emmi vaid tundis, et noormehe parem käsi liiga kõvasti ta üm ber põimub. Ent ei pannud seda pahaks. Tantsu vaheaegadel nad eelmisel teemil enam ei kõnelnud, lobisesid vaid tühistest kuurordi sündmustest. Üle Emmi näo lehvis mingi sünkjas vari, nen de astudes päikeseküllasesse õhtusse. „Tohin ma teile oma juures klaasi likööri pak kuda,” anus ta meest. Too üürgas jäigalt taas: „Meeleldi võtan sellise pakkumise vastu. Jook sin täna — ei tea isegi kui palju.” Emmi liibus kõvasti mehe vastu. „Ärge jooge, seda pole vaja.” „Arvate?" Ja siis vaikus. Emmi väike ja mugav suvila neelas neid, puu nikerdised aknalaudadel ja fassaadil seisid avasui Oli hämar ja mugav allalastud eesriiete varjus. „Istuge, palun,” ütles Emmi ja vabastas end kübarast. Jumal on loonud inimesed väga kasulikuks otstarbeks. Aga kõige kasutumaid on XX sajandi mees ja naine, kui nad kahekesi hämaras ruumis viibivad Vaevalt saavad nad sinna astuda, kui reaalelu iseenesest nägematusse kulgeb ja asemele astub romantika. Kahe hinge katsesarved alusta vad ettevaatlikku kompamist vastase hinge kuru des, iga pisemgi liigutus on heli, millest rõõmu tunneb metslanegi. Ja kõik füüsiline, see kilkab ja elab nagu ei iialgi mõnes teises olukorras. Niiviisi antakse esimene suudlus tormiselt, rä pakalt Tal pole erilist maiku. Ent kohe järgneb ehmunud teineteisele silmi vaatamine ja siis — see õige suudlus, kus tuntakse, et ei viibita enam üldse reaalsuses. *** Sellistel õhtutel nagu voolaks kusagilt viirukit või õigem, nagu suudleks keegi naine oma määra 77
tu suuga te turja ja kompaks oma hiigelkämmaldega nägu, käevarsi, kõhtu. Hämaras puud, eriti kuused lamestuvad siluettideks, majad näivad puhmastiku varjus tukkuvate puuloomadena ja kuur saali esist ehtivad ümmargused lillepeenrad vana moelise meistri madonna aupaistusena. Ja tänava lõpul helendav meri ei liigahtu mingil moel, pi gem imeb endasse loojunud päikese viimseid kol laseid kiiri. Seistes seal seljaga kuursaali suunas, võib tun da end nagu paradiisi väravail. Ent niipea kui ette veereb punane autobus, pu runeb illusioon paradiisist ja kõrtsiesine reedab end. Ja veel kontrastsemaks muutub igasugune ela mus, kui reisijate hulgast eraldub puhkiv paksu kõhu ja prillidega meeskodanik ning trügib selle naise poole, keda peetakse kuurordis kõige ilusa maks ja huvitavamaks. Näis, nagu oleks tol het kel veehobune astunud peale maaslebavale roosidekimbule. „Tervis, Emmi, arvasin, et oled palju pruunim.” On niisugune naljakas hääl. Leidub itsitajaid. Naine aga, saanud käesuudluse, haarab mehel käevangust ja sammub poolhämarat tänavat pidi minema. Mis puutub see kõik Emmisse, et nood seal itsitavad? Tema võib enesele seda lubada, et omab rikka armukese, katsugu teised järgi teha. Või ei tunne nad siis moodsat naist, kes on harjunud, et armuke olgu rikas ja mitte just Adonis. Puh, kodukassikesed, te ei aimagi, et seesama mees täna te ma ees põlvitab ja pärast võibolla esikus on sunni tud magama. Ja hea magamistuba on vaid nende jaoks, kes meeldivad. Rahal on õigus kõikjal leba da — ka voodis. V oodist valitsesid Dubarry ja Pompadour Prantsusmaad, voodist võib Emmi valitseda suurt meestekarja, kui soovib. Selline nagu Mart peab armuke olema. Seni hullas tütarlapsukestega nagu soovis ja teotses kui tükk elavat liha, kel raha üle pea vajub. Aga tema, 78
Emmi, äratas tolles mehes imelised helinad, sundis teda mõtlema ainult ühest naisest, jumaldama ühte jumalust. Ärge otsige, sellist kunsti ei suuda teie iial õppida! Ise olete ninakad prouad, armuasjades aga oleksite nagu aguliplikad. Te ei aimagi, kes nä dalate viisi jagas Emmiga salaja voodit. Ei, te ei aima! Kas tunnete üldse sellist armastust? Elate oma mehe või armukesega nagu kaks koera, mitte inimestena. Häbi! Nad jõuavad suvilasse. „Mõtlesin nood nädalad vaid sinust, Emmike!” „Kas tõesti!” Naise hääl oli pilklik. „ Jumalatõsi!” Paksukene langetab end vedrude raksudes dii vanile. Pühib higi. Jah, pole ju kerge. Pead raha kokku kühveldama ja armastama. Viivu ta istub, naine toimetab midagi teises toas. Mida ta ometi teeb seal. „Emmi ae, lähme täna pisut kuursaali. Tahak sin tubli sõõmu alla lasta kõrist.” „Olen väsind,” kostub teisest toast apaatne hääl. Kaks nädalat järjest on Roland lahkunud kell 6 hommikul. Milleks korraga minna end nimelt täna kuursaali väsitama? Rumalus, kodus on parem! „Ah väsinud, ah-ah-ah, sa ikka oskad seda va nalja ka teha.” Mart veereb kõrvaltuppa, kus Emmi magamamineku jaoks riietub. „Tskae, reied ilusti ära praadind. Missand, läh me ometi kuursaali!” Ent see kavatsus ei anna vajalist tulemust. Emmi lükkab ta vihaselt eemale. „Ütlesin, et olen väsinud.” „Oh-oh-oh — ole nüüd...” „Jäta mind! Tahan kohe magama minna.” „Hüva, siis lähme seltsis magama.” Ja kisub oma pintsaku seljast — närviliselt. „Ilusate plaanidega tulid sa kuurorti, seda on näha!” sähvab Emmi. 79
Mart aina nohiseb nagu rätsepasell õmmeldes ega tee väljagi. „Palun, sinu tuba on üleval korda seatud. Ära heida oma riideid siia laokile.” „Noh hea küll, ma tulen pärast alla.” „Suplema lähed või?” Mart pillab püksid käevarrelt. „Kuidas sa räägid? Oleme esimest õhtut koos või?' „Võibolla viimast! Kuid nüüd, härra Piirlaid, otsige oma tuba üles !” Mart väriseb ärevusest. „Kurat ja põrgu! See on minu suvila!” Emmi hakkab jalamaid oma riideid kokku kor jama. „Kui selline toon, siis lähen jalamaid minema.” Mart langeb ta ette põrmu, suudleb ta paljasta tud põlvi. „Emmike, ega ma nii mõelnud.” Suudeldav põlv tuksatub. Mart arvab, et kirest, tegelikult aga vastiku sest. „Hea, ma jään,” lausub Emmi, nagu draamas, „kuid tingimusega, et sa täna öösel mu rahule jätad!” Nüüd on Mart alandlik nagu koer. Suudleb arglikult Emmi õlgu ja hiilib vagusi toast välja. Eks ta ole — homme on ka öö ja siis — oh sa poiss! „Head ööd, Emmike!” „Head und, Paksuke!” Viimased sõnad olid nii tasa öeldud, et ukse taga piiluv ja itsitav Maarja neid ei kuulnud. Mis ime siis, et Mart talle ukse peale lükkas. Kiljatus. „Otsisin harja!” „Nii — nii, harja jah!” pobiseb Mart ja astub mööda puutreppi pisut häbi tundes üles. Trepi astmed naksuvad. Neetud, vajab parandust. „Oo Roland — sinu kallistused on mind rammestanud! Maga sinagi hästi!” Ja õhuke lina kleepub ilusa naise ümarate vor 80
mide ümber, vaid käsi on ripakil avatud akna pool küljes. On öö armastajaile, soe ja lämmatav. Ent mitte kõigile armastajaile... * * * Mõnikord liikuvad inimkujulised siluetid su veöös on inimesed, mitte alati pole nad mälestus sambad. Eriti siis, kui nad istuvad mere ääres lihtsal puhastatud pingil ja vaatavad tardunult lainete vee remit Et nende selja taga on häälitsusteta magav kuurort, ei sega idülli. Kõige tähtsusetum on sel juhul kuurort ise. Vanem kuulab mõtlikult piipu imedes noorema juttu, kes närviliselt sigaretti muljub. „...ja ma pean tunnistama teile, Laikaar, et ma olen armunud nii nagu iialgi enne. Nüüd ma tean, mis on armastus. Olen saanud armastuse lahjat leent, olen olnud joobnud teisal tema ekstraktist, mu südant on veristand armastuse okkad, mu arm on pahatihti olnud võõraste jalgade tallata, on tuules lennanud. Aga see, mida möödunud nädalail kogesin, on võrratu. See on teadus, kunst. Vähe sellest, et ta on väliselt veetlev, ta hing on igapäev iselaadne. Täna on ta nagu sünge soom lanna, homme mustlaslikult kirglik. Tihti laseb end võita vaid galantse komplimendi läbi nagu prants lanna. Järgmisel päeval on aga jonnakas ja veider nagu maatüdrukuke, vägivalla tarvitamine on möö dapääsematu. Pahatihti on arusaamatult ekstrava gantne, siis küüniline, sillerdav, gretchenlik. Hin gelised ja füüsilised emotsioonid on alati üllalt uued. On tunne, nagu kohtuksid igapäev ise naisega. Ja väljaspool kõike seda on ta suurdaam, kelle naeratust loetakse võiduks, temaga tutvumist suu reks rikkuseks.” „Olete ju õnnega koos,” ümises Laikaar, ,.sel list naist pole ma veel kohanud.” „Mina enne ka mitte. Kujutlege, nüüd see ilge Purjus väärjumalad
6
81
Piirlaid jagab temaga juba mitmendat päeva voodit. Armuke — ja avalikult.” „Näidake hambaid!” soovitas kirjanik. ,.Võimatu. Ta saatis mulle kirja, milles nõuab päevaseid kohtamisi. Senikauaks ainult, kuni see Piirlaid siin on. Aga seda ma ei suuda. Ei taha sel list neetud olukorda. Kui hakkan pääseteed otsi ma, siis vaid meenub, et Piirlaidi taolisi tal juba olnud tosinate viisi." .,Nojah — kui endast lugu peate, ei tee temaga enam tegemist. Kuid see oleks liiga karm. Asuge esialgu äraootavale seisukohale. Ja siis — kuur ort kihab ju naistest. Mul on mulje, et ta teid ka armastab. Äratage armukadeduse kurat, las kihutab Piirlaidi minema.” „Seda ta ei tee — tunnen teda liialt hästi. Ta parem sõbranna Mira on ka siin. Kujutelge, soovi tab mulle kirjas, lohutagu ma seni seda.” Laikaar koputas harjunud kombe kohaselt pii bu vastu saapakanda tühjaks. „Vaadake, kulla Harjuste, siin pole õieti midagi parata. Süüdi on siin vaid ühiskondlikud tõekspida mised. Mul on tunne, et kogu teie raha ühte vesti taskusse ära mahub ja sigaretikarbi jaoks veel ruu mi ülegi jääb. Instinkt, nagu Emmi, nõuab alati raha lähedust. Tema oma kunstiga on ju ainult raha pärast tegele nud. Kunst enne, raha pärast, arvan mina. Temasu guste! on see aga ümberpöördult. Seepärast ei saa käesolevat intriigi üldse kujut leda rikka armukeseta. See on varujõud, kuhu ta end alati toetada võib. Teid ta armastab — tõsi. Tema aastates tuleb ilmsiks juba n. n. teine armas tus. Esimese on ta kindlasti juba koolipõlves üle elanud. Emmi on liiga rikutud, et leida sealt nõiaringist enam teed teie juure. Kujutlen, et sooviksite temaga vaikset, idüllirikast abielu. Ja last. Mugavat pisu kest kodu. Just seda, mida vajate oma närvesööva töö juures. 82
Aga tema vajab kõike vastupidist. Olete vaene, ja ma ei usu, et tema rahast elada teile erilist lõbu pakuks." Peaaegu pingini veereb erakorraliselt suur laine „Ühiskondlik kord on inimesed ära rikkunud. Naine on vabanend köidikuist, mis teda aastasadu sidusid moraali, kodu ja kiriku külge. 99% tänapäe va moodsatest naistest peaksid keskaja mõistete kohaselt häbipostis vaevlema. Kolmekümne viimase aastaga on naised nii rikutud, et kolmsada läheb nende parandamiseks. Sest kui on naised rikutud, mädaneb terve inimkonna moraal. Oli aeg, mil Pompadour’id tegid ajalugu. Nüüd aga püüab iga naine olla Pompadour. V anasti ihkasid naised meest. Omasugust meest. Talutüdruk ei tohtinud silma tõsta kuningapoja peale ja kuningatar ei tohtinud mõeldagi kannupoisist .See oli surmaväärt. Ja ka osalt õige — mis käsitab just moraali osa. Selliste ihkamiste taga peitub ju alati — varandus. „Ära himusta oma ligemise vara,” ütles Issand. Aga mida me näeme. Naised jooksevad end viga seks, et saada meest, kel on palju raha ehk võimu. Mitte meest ennast, vaid tema raha tahavad nad. Ja niivõrd häbematult, et seda ise tunnistavad. Nad on meestest teinud armetud lupardid, kes seelikute sabas lohisevad. Pole enam sangareid, kes suudaks taltsutada naisi. Näib nagu ,oleks tu gevama soo eesõigus kadunud. Ja mehed —- nood elavad tekkinud koshmaaris kui liblikad. Ei märka, et nende järeltulev sugu muutub kiduraks ja degenereerub. Mis saab üle homme, pole enam probleem. Tõesti, mis saab, kui kord saabub päev, mil inimsugu enam oma jalgel kõndida ei jaksa, vaid ka selleks masinat tarvi tama peab. Mis saab meie vanast planeedist, kui mehed mõtlevad ainult naistest ja masinatest ning naised elavad nagu hetääride paradiisis! Pole enam mingit sotsiaalset vormi ühiskonnal. 83
On vaid mingi ühiskondlik ilgus, mida ülekohtuselt nimetatakse demograatiaks. Olgu neetud Prantsus maa Louis’d, kes kutsusid välja suure revolutsiooni ja rahvale sel kombel vabadust nuusutada andsid. Surnuks võime end nuusutada, sest vabadus on hul lem kui kokaiin, kui pööbel ja kapital teda nuusu tavad, siis on pööbel riigi hääl ja kapitali agendid rahva äravalitud. Võim on vaid kantseleiametniku sõimamiseks ja sõduri drillimiseks, ta on nagu juudi kopik, millest tahetakse aastaga miljoneid kasvatada. Descartes ütles: ma mõtlen, järelikult olen ole mas. Meieaegne „aristokraatia” aga üldse enam ei mõtle, tähendab, teda ei olegi sisuliselt enam ole mas. Uskuge, härra Harjuste, see kõik, mida te näete, on väline. Seal sees pole enam midagi. Kummaline, liigume mingisuguses olematuses. Ela me, tegutseme, milleks? Hüppaksin aastatuhandeid tagasi, et viibida vanas Spartas, aga mitte sellises ühiskonnas, kus praegu olen sunnitud olema." „Ja pääsetee, olete selle leidnud? Kas pole enam moodust poriaugust väljaronimiseks?” „Miks mitte. Kas te pole märganud juba, et kultuurmaailm mitmel puhul on olnud hukkumise ää rel. Ja alati on tulnud politilised tormid, kõik segi paisanud ja vanale Euroopale annud uue elujõu. Barbaarid, kes tulid Aasiast, on alatihti toonud Euroopale elujõudu. Germaanlased, soome-ugrilased ja normannid päästsid oma märatseva paganate verega vana maailma. Olnuks me segunenud türk lastega, poleks praegu veel mingit Euroopa kriisi, pigem võiks/ see kõnealla tulla paarisaja aasta pärast. Ja nüüdki pole veel kõik kadunud. Kollane rass pööritab silmi Euroopa ja Ameerika poole. Kauges idas helgivad relvad nagu Attila ja Dshingis-Khani päevil. Euroopas eneses on tõusnud uued politilised liikumised, kus vanad tõekspidamised nurka visa tud. Reguleeritakse jälle inimese ja ühiskonna vahe korda. Enam ei tohi inimene olla oma natsioo ni poolt loodud ühiskonna armust elajaks, vaid 84
tema ülesehitajaks ja karastatud kaitsjaks. Hakkab koitma meeste päike, kuna memmepojukeste oma loojumise tendentsi näitab. Ütlen, ma pole prohvet, aga midagi juhtub. Kuid vaadake, Harjuste, kuhu ma jõudsin teie Emmi probleemiga. Usun, on aeg koju minna. Vaadake, koidab. Ja külm on kah kuidagi. Teate, sellised ööd mere ääres ei unune.” ,, Jah, teie kõnelus paelus mind,” tunnistas Roland. „Arvate? Isiklikult pooldan, et teie lugu naisarmastuskunstnikust oli parem.” Vaikides sammusid nad läbi alevi. Kuked õrritasid üksteist lauluga. Väsinud peni vaatas neile sõbraliku pilguga ja kusagil lipsas keegi aluspesus üle õue. Ja hetk hiljem paiskusid esimesed päikesekiired vastu alevit. Samal hetkel avanes kuurhoone uks ja salk lärmitsevaid külalisi väljus. Piirlaid, Emmi ja Mira. Puh — vastikus! Tugev käepigistus, ja kumbki öine filosofeerija läks oma poole. *
Kui nad kaelani vees olid, embas Emmi vee all Mirat tugevasti. Et ta sõbratarist märksa lühem oli, ulatas tal vesi selle toimingu juures ninani. „Kallis, mis sinuga on?” ehmatas Mira. „Hea meel, et siin oled,” puristas Emmi vastuseks. „Mart käis mulle niivõrd närvidele. Olgu kiide tud see tundmatu, kes teda tänaseks Narva vedas. Ah, mul on nii hea meel!” Ja ta embas Mirat uuesti, teda kõvasti suudeldes, mille juures mõlemad vee alla vajusid. Aga suudlus kestis ka seal edasi. Niivõrd uudne oli see, et Mirat läbistas kummaline värin. Nii polnud teda veel ükski sõbratar suudel nud. Aga, mugav oli see siiski, ja ta vastas omalt poolt samaga. Siis tõmbas ta oma jalaga Emmi jala põhja küljest ja vajutas ta vette. Endastmõisteta valt muutus selline lõbutsemine määratuks vees hullamiseks ja üksteise trööstimiseks suudlustega. 85
Lõpuks nad ujusid pisut ja läksid siis kaldale, kätega pihta piha külge köites. „Läki koju,” arvas Emmi, kui oli pugenud pidzhamasse, „mul on söögiisu. Oleme rannal hulland tervelt viis tundi.” Mira nõustus. „Vaata, Emmi, missuguse näoga Harjuste seal kõnnib. Naljakas ja tusane. Ja habe ajamata." „Las läheb, mis meil temaga pistmist.” Mira kätt haarates pöördus ta närviliselt mine kule. Kõndigu ja mõtelgu see Harjuste kuidas ta hab, kindlasti aga ei kuulu ainuke mardivaba päev mitte temale. Ja ei võinudki enam kuuluda, sest Emmi mõtles pisut teisiti täna. Maarja oskas peale härrasrahva luuramise val mistada ka oivalisi lõunasööke. Mõlemad tütar lapsed (ka Emmi pidas end selleks) sõid hea isuga ja et eilse pummeldamise jälgi kaotada, jõid peale veel pudeli head veini. Emmi ettepaneku, tühjenda da veel teine ja kangemat sorti pudel veini, võttis Mira käsi plaksutades vastu. Kui kord juba vein, olgu siis... Vintis olles hüplesid nad pärast Emmi buduaari, et seal lebada ja lobiseda. Laskudes diivanile, pani Emmi oma käe ümber Mira piha. See, isegi mitte õieti aru saades, miks, suudles sõbratari siiralt. Sellele järgnes suudlusteseeria ja kaisutus Emmi poolt. Värisedes vabastas Mira end. „Emmi, sa oled naljakas!” suutis ta kogeleda. „Mil kombel naljakas?” küsis Emmi sõbratari ilu satesse silmadesse vaadates. „Kas naised ei oma õiguse üksteise kallistuste evimiseks.” „Seda küll...” kogeles Mira. Emmi embas teda uuesti ja tugevalt. Mira, kes näis küll suuremana ja jõulisemana, piidles teda ehmunud hirvena. „Õieti pole mehed seda väärt," rääkis Emmi sügavmeloodiliselt, „et omada meie õrnusi. Kujutle, et oleksin praegu mees ja lehkaksin valge viina ja praekala järgi. Kindlasti tõukaksid mind jäigalt eemale. Ent mind —■ sa ei tõuka.” 86
Uued suudlused. „Vaata kallis, elu on mind mitmeti õpetanud. On muutnud mind armastuse revolutsionääriks. Isegi niivõrd revolutsiooniliseks, et kohati mehi üldse ei tunnusta. Meie, naised, ei vaja neid üldse. Antiiknaised arvasid, et mehi on vaid siis vaja kui iha takse last. Mehed on niivõrd isekad ja uhked oma võimetele., et neid paratamatult peab karistama. Õppigem seda Berliinis ja Pariisis. Leidus tüdrukuid, kes mind jumaldasid. Kui mul üldse Euroopas puhtaid tun deid oli, siis kuulusid nad paratamatult nendele piltilusatele tütarlastele. Mehed läänest on ju kui talumatud lakeeritud ahvid, neis on rohkem perversust kui tõsist tunnet.” „Räägid sa tõsiselt?” küsis Mira ülihämmastunult „Miks peaksin sulle valetama. Praegu lihtsalt ei suudaks ma sulle valetada. Mira, kelle tunded imelikult kohevil olid, ei tead nud mida teha. Motted keerlesid tal surisedes ajusopes, neist eraldus pikkamööda ja ähmaselt üks probleem — vahekord Rolandiga. „Kui sa mulle praegu valetada ei suuda, Emmike, siis ütle mulle midagi.” „Olen nõus pihtima!” halises Emmi ekstaasis. „Siis ütle, mida arvad Rolandist!” „Tema suhtes on meil vist ühised arvamused. „Nii, siiski see! Emmi, selle avaldamisega tegid sa mulle haiget. Aga olgu, ma ise tahtsin ju seda.: Nuuksed vapustasid Mira solget keha. Emmi kai sutas teda. „Ära nuta, armsam. Seda enam on meil õigus ühte kuuluda. Kas kuuled, seda enam!” *
Mira, ekstaasi haihtudes, vaatas oma suurte lap sesilmadega Emmit. Kui ilus ta ometi oli. Mäletas _ ükski pilt ei avaldanud sellist mõju kui elav Emmi. Lokid pisut sasis ja plikalikult jalgu kokku pekstes istus ta diivaniserval ja paitas Mira põske. 87
Peale jumaliku aroomi hoovas temast veel looduse soojust, ta naeratus võis uinutada. Mingit kahe mõttelisust ei võinud tema juures märgata pärast juhtunut. „Kuidas tunned end, väike?” küsis ta imetasa. „Hästi!" sosistas Mira ja haaras Emmi käe. Sel lest hetkest peale oli ta oma sõbratari enam kiindu nud kui kunagi enne. Käed surusid vastamisi südamevere tuikeid, hinged hõljusid armastuse lilleväljadel, kuuma päikese paistuses sulades üheks eredavärviliseks liblikaks. Nii nad istusid, külg külje kõrval, pihk peos, jalad kõrvuti ripakil ja piidlesid akna poole. Oli see aken -— pigem raam, millega piiratud männi metsa kujutav maal. Vaid metsaserval käbisid kor jav küürus eideke reetis, et see on elu ise. Mira soovis, et kõik olnuks siiski maal, tohutu maastik, mille keskel istub tema oma jumaldatu sõbratari Emmiga. Ent mõte veelkordsest millegist samasest —jälk! Kuidas see ometi võis sündida? Kas abso luutsest kiindumusest sõbratarisse või olemasole vatest eeldustest selliseks patustamiseks? Võigas iha... ei, paljas uudishimu, plikalik uudishimu, mis omane nüüdisaja naistele. Et üks korralik maine peab ju kõike olema läbi elanud! Püha patustaja, milline moodne vabandus! Tü tarlaps peatub kurtisaanide eeljaamas —- uudishimu pärast. „Emmi, see polnud meist ilus. Mul on nii häbi... Kui nüüd keegi teada saab...” Emmi paitab ta põske. „Midagi ei saa nad teada!” Ja kaks sekundit hiljem: ,,Minust teatakse juba ammu, kõike teatakse. Ometi aga jooksevad mehed nagu hullud mu järel. Mida patusem olen, seda enam vastan ma täna päeva naisideaalile! Hoo, ma võin enesele seda lubada. Minu jaoks pole enam piire, sest olen need ise purustanud. Ma ei salli mehi, tahaksin mõnikord üksikuid 88
nende seast hävitada, uhkusele näkku süljata, nende armastust roosata. Sosistatakse — ma olevat langenud... So — aga kas ma pole vaba inimene. Olen naine ja pole köidikutega ühegi mehe külge seotud. Ja ei tahagi end siduda! Tihti raevlen — miks pole meeste asemel jumalad, et ainult ühest nende seast naisele jatkuks. Nende lihja on valmis, aga vaimu riputavad minu juure tulles vöörusesse varna. Istudes minuga silm silma vastu, pugivad süües kulunud kompli mente. Naeratavad nagu päevapiltniku juures... Puurivad (oma- nüridate silmadega mulle näkku ja mõtlevad: „Kui ta ometi ütleks, et armastan sind!” Päh! Mehed, ei, varjud moežurnaali kaanepildil, kellel nali on sooritada inimlikke toiminguid. Olen jõhker — tõsi! Aga mis teistel sellega asja. Ei kavatse üldse abielluda. Ja kui abiellun, siis ainult selleks, et kindlustada endale elulõpuni väärikat äraelamist. Õieti võiksin ju meie oludes elada kaua, kaua oma rahast. Aga see pole mu iseloomu kohane. Lendan ühel päeval laia maailma, evin oskuse seal ristelda. Vaid mõned vanad, halvasti lõhnavad suled unustan kodumaa pinnale...” „Ja Roland?” küsis Mira tasa. „Roland... Roland... Pole üldse veel oma va hekorda temaga analüseerind. Mul on valus seda teha, kuna sa kunagi ise... Aga olgu, sammusime äsja koos jumalavallatut teed, see lunastab kõik. Pean end kord ometi kellegile puhtsüdamlikult puistama ... Roland -------- — on ta mees? Ei, seda ta pole! Märatseja on la! Uhke, kangekaelne ja iseteadev märatseja. Märatseb oma halvakspanuga, elu varju külgede tundmisega, voorusega. Kaks esimest pahet on meil ühised... ja voorus... on voorus, mida mul pole. Märkasin, et minusse armus esimesest pilgust peale. Aga ta põgenes muu eest nagu trotslik isapõder, sarved uhkelt püsti. Mul polnudki ta järgi erilist isu. Aga kui ta korduvalt mulle teravusi 89
ütles ja mu hülgas... hakkas ta mind huvitama. Ainult huvitama, sest alguses tegi kogu lugu mulle nalja, kujutle, nalja, kui teine on armunud nagu ei iialgi enne. Mul õnnestus teda siiski lõksu püüda ja siis... solvata jämedamal kombel kui see naisele on üldse sünnis. Ta solvas vastu ja sellega oli lõpp. Siin, kuurordis, lähenes ta mulle aga jälle rahulipuga, alandlikult, vaikselt. Ja usu või mitte, meie vahel kestnud vaikne sõda äratas minus üle hulga aja armastuse. Mitte väga suure, aga siiski nii palju kuj on sünnis europaseerunud naisele. Jah, oleks tal rohkem raha, ma kohe abielluksin temaga. Aga tal pole midagi...” „Kahju!” ohkas Mira. Emmi virgus. „Tegin sulle haiget, väike? Ma tean, et tegin. Sul on pisarad tulemas. Andesta, mul ununeb alati, et mu kõrval ei istu sõbratar Berliinist, Pariisist, Madriidist, vaid väike Mira Tallinnast. Anaa, meie seal Euroopas vahetasime vastamisi armukesi kokkuleppe järgi.” . „Sa oled minust liiaks heas arvamises. Muidugi, see pole patt, aga austajaid on mul olnud ju 5—6 pidevat, üleselle juhuslikke.’ ,,Sa oled ju sel juhul ingel, naeris Emmi, „ja pealegi oled sa kord tõsiselt armastanud Rolandit. .. kahju, et mina see pidin olema, kes vahele astus.” . „Lollus," pomises Mira järsult, pisaraid kuivatades, „mehi jookseb maailmas ringi küllalt ja meie siin jagame maad ühe trotspüksi pärast. „Õige!” Emmi temperament tavaliselt väljendus uperpallita mi ses. Maarja köögis raputas pead: „No need preilid küll, ma ei saa aru, kuidas haritud inimesed nii valjusti võivad naerda?
90
„Lollust" ei võtnud Mira siiski nii väga otse koheselt. Paari päeva möödudes, mil Mart tagasi tuli ja Emmi temalt purjejahi ostmiseks raha noris, tundis ta isegi meelekibedust. On‘s see kellegi õigus, kui ilusam ja hiilgavam sõbratar lööb üle mehe, kellega vast kunagi oli kavatsus abielluda. Hingekurus sarnane salajane helin kuuldus, mehel, muide, polnud tollest aimugi. Teiseks polnud see Emmi ka nii ilus, et keegi te maga võistelda ei suudaks. Ei, Mira arvas end kohati välimuselt isegi paremaks. Emmil oli ju täiesti ebakorrapärane nä gu, ainult omapärane ja huvitav, temal, Miral, aga andis nägu välja klassilised mõõdud. Muidugi, šarmi sel Emmil oli ja trikke, millega mehi oma külge köita. Aga küllap needki õpitavad on. Või ei jõua siis Tallinna tüdruk võistelda välis maalt sissesõitnud suguõega? Muidugi jõuab. Ja Mira punastas — talle meenus Stoberg. Pärast Rolandiga tülliminekut olid nad energiliselt kura meerinud ja Miral oli juhus mõndagi õppida, Sto berg oli ju nii galantne ja viisakas, et piinlik hak kas mõelda. Niivõrd suur kavaler ja donjuan, et Mira teda kartma õppis ja kuramaaži vaikselt kat kestas — sõites Emmi kutsel Jõesuhu. Kui nüüd õige — prooviks Rolandile läheneda ja alustaks uuesti. Selgitaks talle pisut võõriti Emmi sõnu ja... ja... Siiski, see poleks aus. Aga poiss lihtsalt ära võluda. Emmi vahele segada ei saa, tal Mardiga tegemist küllalt. Tõepoolest, kui kord õige prooviks... Mehel on mõnikord täbaraid olukordi, kus mõtlemine paratamatuks osutub. Ja kui mõtelda, siis peab välisilmast pisut eralduma. Tundetud ini mesed nimetavad niisugust olukorda norutamiseks. Roland meeleldi norutas, sest talle selgus ko hutava tõsiasjana, et armastab kahte naist — Emmit ja Tuttit — korraga. Esimesele kuulus ta ääretu kirg, teisele hinge puhtamad tundmused. Ime siis, et rannatoolil no 91
rutas ja kontserti kuulas. Pete katsed teda jaluta ma võluda jäid tagajärjetuks. Ja niipalju ta sõp ra tundis, et käesoleval juhul eemaldus. Muidu võib veel vihastuda, mis aga oleks asjatu. „Tere õhtust!” Roland võpatus — ta ees seisis Mira. Välk kiirelt kargas ta püsti. z „Andestust, ma ei märganud varem teid...” „See olnuks võimatu. Just praegu tulin randa. Poiss, tooge mulle tool!” hüüdis Mira toolideüürijale. Nad istusid. Õhtune tuul puhus värskenda valt otse näkku, kandes orkestri helid publikust hoopis kaugele. Äga ühtki pahandavat häält ei kuuldunud kuskilt. Polekski kontserti, ikkagi ini mesed veedaksid oma õhtuse aja rannal — see oli ju obligatoorne. „Mida te mõtlesite nii tõsiselt?” huvitses Mira. „Huvitab see teid? Küsisin jumalalt nõu.” „Oo — see on mulle uudiseks, et teie jumalat usute,” ütles Mira kargelt. „Nii, kas minusugune ei või siis jumalat usku da. Kõige vähem tahaksin olla jumaluseta.’ „Mida te temalt küsisite?” ,.Tähendasin — avitavat nõu.” „Usute, et ta seda annab.” Roland muigas. „Usun, et annab. Katsuge endale kujutada mõistet lõpmatusest, ja kohe näete, et jumal on teist palju targem.” „Ei usu, et te tõsiselt räägite!” suvatses tü tarlaps nokkida. „Hoiatan — jumala nimetamise juures ei mõel da kaksipidi.” „Kust te teate, et ma praegu midagi kaksi pidi mõtlesin?” ,,Tunnen enese kaasaegseid. Kui küsida teilt, kas usute jumalat, siis teete virila naerukil gri massi. Et kuidas öelda, otsekohe ei, aga nii, muidu, ja, ja, haritud inimese moodi küll. Nojah, kuidas see haritud inimese moodi siis on? Noh, nii, et ei 92
maksa uskuda, nagu kõnniks jumal igivanades san daalides mööda taevalage ja näeks isegi pimedas kõike, mis maapeal sünnib. Lobasuud, narrid, ütlen ma sellistele inimes tele. Kui teie jumaluse olemasolu oma hinges ei tunne, siis uskuge sõnasõnalt seda, mis seisab piib lis mustvalge peal, ja te olete palju õnnelikumad. Te pole tunnud veel tõsist jumalat! Te laulatute kirikus sellepärast, et orelimäng ja pruudiloor on pühalikumad kui perekonnaseisu ameti kuiv tsere moonia. Ja soovite kiriklikke matuseid sellepärast, et kord ka võhivõõrad inimesed teie pärast nutaksid. Suurtel pühadel käite ka kord jutlust kuu lamas. Tore. Teil on veel pisutki aukartust oma esiisade vastu, kes ristiusku minnes raudse järje kindlusega austasid selle usu jumalat. Olen rõõ mus, et teis veel niigi palju head on. Kuid jumalat te ei usu, veel kord, ei usu! Ja kui surivoodil teda appi hüüate, siis seda selle pärast, et enam advokaat aidata ei saa. Tõesti, piitsaga peaks tänapäeva inimesi ajama pühakoda desse, et neis äratada tõsiseid tundmusi jumaluse vastu! Sest jumal pole ainult surijatele, ta on ka elavatele ja nendele, kes veel sündinud pole. Jumal on see, kelle olemasolu ma igal hommi kul tunnen. Ta on meist kõigist õilsam. Temal pole vormi, tal on mõte. Mitmesugustes haruõpetustes on ta rahvale annud nende olemasolu ja edasikest mise mõtte. Ta on annud inimestele suure elu tahte — olla ja luua, jõuda lähemale inimese ideaaltüübile. ” ,,Te arvate siis, et jumal kõneles Moosese, Kris tuse, Budha ja Muhamedi suu läbi ja saatis oma õpetused rahvaste sekka?” küsis Mira pilklikult. „Ärge mõistke meelega valesti. Prohvetid tund sid jumaluse olemasolu, nad avastasid õieti suure mõtte — jumaluse. Absoluudse jumaluse, kes inim likum kui inimesed ise. Töö; headus, armastus, kannatlikkus, kunst, sigivus, võitlus ja usk — see ongi jumal. Ma ütlesin juba — jumalus on abs traktne Aga ta on sisuliselt ühine kõigil rah 93
vustel ja uskudel. Teda võib jagada mitmepalgeli seks, anda talle sadade viisi nimesid, omadusi. Aga lõpuks, kui lähemalt mõtlete maailmas olnud ja olemasolevaid uskusid, leiate ikkagi, et on üks ainuke jumal. Ja nüüd te näete, miks inimene valitseb maa ilma. Jumaluse olemasolu äratundmine tõstis ini mese välja teiste elavate olevuste seast ja tegi ta teiste valitsejaks. Loomadel ei ole jumalat, ini mene on nende saatuse määraja. Sellepärast ärge paluge kunagi jumalalt, et ta teie kassipoja eest hoolitseks — seda peate ise tegema!’ lõpetas Roland huumoriselt. „Aga kui jumal on abstraktne mõiste, kes määrab siis inimeste saatuse. Kuidas mõista üte lust, et inimese saatus on jumala kätes,” nokkis tüdruk irooniliselt. „Te vist ei mõistnud mind. Elu — see ongi jumal. Kuidas oma elu seate — nii ongi teie saatus. Te määrate oma saatust ise tuhandetes pisisammudes, ja kui kord vanemaks saades minu sõnade üle maldate mõtelda, siis leiate, et mul oli õigus!” „Tore!” laksutas tüdruk sõrmi, „ma hakkan nüüd Elu kummardama.” „Siis talitate jumala meelepäraselt.” „Vaata, kus mul vagatseja. Aga ütle mulle, Ronald, miks mind järsku „teietama” hakkasid.” „Ma arvasin, et olid mu peale pahane!” „Kes teab. Ei saa eriti aru, et sind vihkaksin. Kohati (isegi...” „Isegi?" „Mis sa sest uurid. On ,,isegi” ja lõpp sellega!” „Tahaksin siiski meelsasti teada.” „Eks küsi Emmi käest!” Võis märgata, et Roland kahvatus. „See ei kuulu siia. Lähme kõnnime pisut.” Tüdruk ei lausunud enam sõnakestki Emmist, vaid püüdis oma vadistamisega Rolandi usaldust võita. See aga jäi süngeks. Vastas vaid katkend94
like lausetega ega ilmutanud enam tüdrukuga flir timiseks erilist huvi. , .Märatseja !" mõtles Mira endamisi ja naeratas. Õigus tal oligi. Rolandi sisimas märatses oht likult nagu ei iialgi enne. * Endastmõistetavalt ei lubanud Mardi peadirektorlik uhkus pühitseda oma 33. sünnipäeva keh vemini kui eelmisi: ,,Rasketel aegadel peab inimene lõbus olema" armastas ta öelda. Ja nad olidki. Vähe sellest, mis seal söödi. Peaasjalikult joodi. „Musterjoomine" armastas Ro land niisugustel puhkudel öelda. Joomine, märat sev kirgede loputamine alkoholis, mis rikastele inimestele omane juba Soodoma ja Komorra põl vest. Aukülalise kohal istus härra Minister, kõige mõjukam naistekütt üle riigi. Tema kõrval sä ras Emmi. „Ah, ta on nii euroopalik,” oli Emmi kiitnud Ministrit Rolandile. „Ja pealegi ilus, armastavat meeleldi salaja suudelda,” oli Mira juure lisanud. Ning Roland pidi tulema, sest Piirlaid ihkas sü damesopis, et „seltskondliku elu” all ka mõne sõ naga tema hiilgav sünnipäev olnuks märgitud. Muidugi istus härra Minister aukohal — Emmi ja Mira vahel. Ja Roland vaene — ohoh, isegi te male oli antud naabrinna, intellektuaalsem Kõiki dest sealviibijatest naistest — Karin Muld, kes ei tea kust Jõesuhu oli sadanud. Võis olla nii inimest kolmkümmend, võimata oli nende täpsat arvu määrata. Daamide õhtutua letid särasid silmipimestavalt. Isegi Karin lõõskas punases nagu prillidega moon loojenevas päikeses. Senikaua kui püsiti mõõdukuse ja auväärsuse piirides, oli Rolandil pisut igav, sest komplimente ja teeseldud viisakusi sadas vastamisi nagu vihma. Jäi mulje, et pole vagusamaid inimesi maapeal, kui need, kes viibisid peadirektor Piirlaidi sün nipäeval. Minister pidas lauakõne, milline oleks 95
kõlvanud ka Buckinghami paleesse: tagasihoidliku, taktilise ja ometi noort ja mõjukat tulundustegelast ülistava. Noor mees, kelle teened väeliinil ol nud hindamatud, tõusnud energilise töö tõttu kii resti haljale oksale jne. Plaksutati elavalt, härra Minister naeratas nii külmalt, et kõigil hakkas pa lav. Võis igast tema maneerist aru saada — täis vereline ekstsellents ja sündinud rahvajuht. Sellal, kui daamid ministrit piidlesid, juurd les Roland, milleks minister üldse siin viibis. Tu hat tulist oli ta päeval pealinnast autoga kohale toodud, imelik. Operatsioonid? Tellimisvõimalus te hankimine riigilt? Kuna härra Minister kunagi advokaadina paar Piirlaidi protsessi võitnud oli — mine tea! Ent säärase igapäevasuse üle olnuks asjata pead murda. Või pole minister inimene? sellep Roland laskus diskussiooni Kariniga. Too avaldas uljalt—olla ammu aeg juba Eestis ametisse määrata naisministreid. Tegi surmtõsise näo ja püüdis ise gi härra Meesministrit selles veenda. Too andis oma salongilõviliku nõustuse. Et Roland naeris, püüdis Karin teda tormiliste sõnarünnakutega veen da naiste osa tarvilikkuses riigivalitsemisel. Roland kahetses väga, et kaitseministriks ol nud seniajani peaasjalikult paljaspäised härrad. See olevat esimene nõue kaitsejõudude juhi juu res. On preilil teada mõni selline eksemplar? Või kui pole, siis kõlbab naine ka väga hästi haridussotsiaalministeeriumi juhiks. Tõsiselt kohe. Karin arvas, et ajakirjanikul haasimise tuju üle on läinud, ja tahtis juba esitada naiste nõud mise „lubatud” koha huvides, kui Roland jälle teda katkestas. Nimelt olevat siingi omad karmid nõuded naisministri isiku suhtes. Too äravalitu pidavat tingi mata olema abielus, 3-me täiearuga lapse ema. sealjuures ise neitsi ja salapiirituse vedaja. Kui tal säärsaapaid pole, Roland võivat oma isa käest laenata. 96
Et selline vallatu jutt agarale feministile eriti ei imponeerinud, lahkus too omalt kohalt ja pro testis poolvaljult Emmi ees, et tema teist korda elus niisuguse tüübi kõrval istuda ei tahtvat. Emmi evis küll palju diplomaatlikke võtteid analoogiliste vahejuhtumite lahendamiseks, ent käesoleval korral osutusid ta oskused asjatuks. Sest pool minutit hiljem tõusis omalt kohalt vana jalgväe kapten, kes naeru röögatades Roland-Karini duelli jälginud oli, ja pakkus oma tooli Ka rinile. Siis kobis ta nähtava mõnutundega „tüübi” kõrvale ja tegi ettepaneku alkoholi rünnata. Ja kui kapten veel preili Karinile saatis vabaõhusuudluse, sulas jää kogu seltskonnas. Alkohol istus kindlasti külaliste peas, mis ime siis, et konflikti lähemalt arutama hakati. Tule musena pääses valla määratu naerutorm ja preili Karin muutus punasemaks kui ta õhtukleit. Ent ta sai oma normaalvärvi jälle tagasi — seltskonda hakkasid huvitama teised teemid. Kei garlik Garnin puistas aga Karini üle selliste komp limentidega, et viimases tõsised naiselikud emot sioonid valla pääsesid. Roland ja vana kapten aga jõid, jõid ja ven nastusid. Jõid salamahti isegi sinasõpruse ära, ol gugi, et teineteist esimest korda elus nägid, ja pä rast püüdsid omavahel vastamisi rääkida vän gemaid anekdoote. Lõpuks laskuti ühiskondlike probleemide lahendamiseni ja, et alkohol vana tub li sõduri keelel eriti hästi istus, siis saatis ta valit suse kõval häälel õige ebameeldivasse asutusse. Minister tegi küll näo, nagu ei kuuleks, ja tegi omale asja, et suudelda Emmi lõhnavat käekest. Piirlaid aga vedrutati püsti, näpitsaid väristades lendas ta kapteni juure ja sosistas oma higistava pealaega teise kõrva pugedes: „Härra kapten Rautsnik, katsuge jumala pä rast oma asju veidi tasem ajada. Härra Minister võib pahanduda.” „Mis täjhendab mulle üks rahuaegne minis ter," trotsis Rautsnik kõva häälega. Purjus väärjumalad 7
97
Ekstsellentsi kõrvust too mürsk muidugi möö da ei lennanud, ta vabastas Emmi käe ja tegi liigu tuse nagu tahaks midagi kõvasti öelda või hoopis püsti karata. Emmi suutis teda pidurdada ja siir dus ise märatsejat rahustama. Ta hilistus.. . Rautsnik tõukas Mardi ägedalt eemale, viha selt karjudes: „Kurat ja kuulipilduja! Ma olen oma nooruse ja vere jätnud lahinguväljale kodumaa eest või deldes ja peaksin kurat teab missuguse ministrinolgi ees kummardama. Ei, ma ütlen teile...” Ta seisis püsti, näol joobnud, kuid siiski uhke ilme, juuksed sasis. Hetke vaatas ta leekival pilgul inimeste nägusid, midagi tõmbles ta näolihastes, siis kukkus ta toolile tagasi. „Miks ma teile seda räägin. Ja sina... noor mees, usu, varsti sunnitakse vabadusvõitlejaid vist lakkuma keelega ministeeriumite eeskodasid. Ja sealjuures ma ei teagi, kas minister on reamehe eksamigi sooritanud. Prosit!” Minister eemaldus lubivalgel näol oma toolilt, tegi mussoliiniliku liigutuse ja kärkis kõlatul häälel; „Härra kapten, mina kui valitsuse liige käsen teil siit jalamaid lahkuda ja sündmusest oma rüge mendiülemale ette kanda!” Rautsnik tõusis, tegi peaga nõustuva liigutuse ja tuikus ukse poole, käega läbi hallide juuste lükates. Tol hetkel Roland oleks tahtnud kisendada, lõhkuda, hammustada, võibolla tappa inimesi, keda ta selle vääriliseks arvas. Ent keegi nagu ajas oma räpased käed ta suule, sõna ei tulnud sealt. Suutis vaid kogeleda: „Ma viin ta koju magama, näete, vana kange lane on täiesti purjus.” Sellega oldi päri, aga Minister, kes kartis aja kirjaniku juuresolekuga avalikukstulekut, võttis ta käest kolmekordse ausõna, et tuleb tagasi. Ro land nõustus, mitte ministrile antud ausõna pärast, vaid hoopis Emmi sügavate — kutsuvate silmade 98
ja Mira kohkunud lapselikuna näiva naeratuse pärast. Ta talutas Rautsniku viimase korterisse. Too ei rääkinud sõnagi, kuuldusid vaid harvad nuuksed ja aegajalt hammaste kiristamine. Kui Roland tagasi jõudis, näis seltskonnal va hejuhtum juba ununud olevat.
* Sedapuhku ekstsellents ei kurameerind, vaid analüseeris Mardi ja Rolandiga vahejuhtumit. „Teisiti olnuks mul võimata talitada," sõnas ta mahedalt, „mu prestiiž nõudis otsustavat likvideeri mist. Nojaa, ajakirjandus võib asja mitmet moodi valgustada. Eelkõige pean aga mainima, et kaitse väes viimasel ajal on märgata mingit jonni valitsuse vastu. (Minister lahutas käsi). Kui juba ohvitser kond, mida peavad siis veel sõdurid tegema. Mul on heameel, härra... härra..." „Harjuste!" tõttas Mart seletama. „Andestust, Harjuste jah, mul on heameel, et te asjast absoluutselt vaikite.” „Ma pole seda küll öelnud,” parandas Roland süngelt, ,,aga et meie erakonnad, teatavasti on minu ajaleht ühe niisuguse asutusega seotud, koalitsioo nis on, siis ei või siin, härra minister, olla mingit kaksipidi arvamist. Ma pole mittemidagi näinud.” „Vaat, seda ma nimetan mehesõnaks,” kilkas Mart tugitoolist tõustes, „lähme lohutame end pisut alkoholiga.” Unustasin ütlemata, et Mardi suvilas ka tant siti. Saali põrandal keerles pooltosinat paare valjulthääldaja kriiskavate helide saatel. Roland, joonud mõned klaasid šampanjat, piidles ringi Emmi järgi. Ennäe — sealt ta tuligi Garnini ja Kariniga, viimane latras õnnest särades nagu kihelkonna ajaleht. Garnin salaja õhkas pigem Emmi poole. Ent nähes sealt poolt absoluutset külmust, otsustas armuda Karinisse. Aga tingimusel, et viimane prillid kõrvaldab. 99
Kõhklematult viis Roland Emmi tantsupõranda
le. Pisut ebakindlad olid juba mõlemate sammud, aga tango jaoks head küllalt. Aeglases, põletavas rütmis ringlesid nad saalis, köites salaja teiste tant sijate tähelepanu. „Poisu", sosistas Emmi ekstaasis, „mul on nii pöörane heameel, et tulid. Kartsin jälle, et hakkad märatsema ja hoopiski ei tule." „Milleks sellest rõõmutseda? Eks Mart ole ju siin .Juubelda parem tema sünnipäeva puhul.” „Ei tule meeldegi. Hahaa!” naeris Emmi välja kutsuvalt. „Kas sa siis oma armukest ei armastagi?” sadas pilklik küsimus Rolandilt vastu. „Armastada? Ma ei armasta kedagi ja armastan kõiki. Lõpetame tantsu." „Ei tule meeldegi. Tahan öelda, mis mulle nende päevade jooksul vankumatult ilmnes: seni kui Mart siin on, pole meie vahel midagi ühist.” Jälle väljakutsuv naer Emmilt. „Ühist? Me vahel pole ju midagi ühist olnudki. Kas see, et paar korda minu magadistuppa ära eksisid ja omale ,,poisu” lubad öelda, on n. n. „ühine olemine”. Oi, oi, milline naiivsus — lehemehelt!” Vihaselt lakkas Roland tantsimast. Ootamatult kasvatas ta jäämüüri oma ja Emmi vahele. Olnuks parem naist lasta tegutseda, aga mitte ise ultimaa tumeid esitama hakata. Ah, lollus — kõiges on süüdi purjus pea. ,,Vabandage mind hetkeks,” sõnas Emmi kõvas ti ja kadus. Nõutult istus Roland oma toolile ja jõi. Silmi tõstes nägi, kuis Emmi häbenematult ko keteeris ministriga. Peaaegu märkamatult õnnestus Rolandil joob nud seltskonnast kaduda. Ja ega ta ainufe polnud. Mõned lihtsalt jõid nii vinti, et ei seisnud enam jalul, teised joobnule omase energiaga ja meele segaduses läksid kusagile sooritama kes teab mil liseid vägitegusid. Roland, olles ükskõikne juhtunu järeldusel. 100
r
r
,
h
nagu harilikult, siirdus oma armsamale paigale — rannale. Õieti ei suutnud ta tajuda -— miks? Olles võrdlemisi joobnud, haistis oma alateadvuses, et mere õhk on aiva kasuks. Mändide alla kõhuli heites ja pead küünarnukkidele toetades jäi üksi silmi vahtima kerge lainetusega mänglevat merd. Igasugu ajamõiste puudumisel polnud tal selle roidunud lamamise pikkusest õiget ettekujutust. Tund, seal, või kaks. Ehk koguni vaid kümme minutit. Kes seal kõnelevad. Ohoo — varajased sup lejad! Narrikesed, vesi kägardab te ümarad vor mid kobruliseks! Varahommikune vesi on oivaline, mitte aga neile, kes uudishimust piitsutatuina tu levad teda nuusutama. Minge, minge! Näe, mehed ei lähe vette, aga naised küll. Vaata, üks mees on frakis, teine, paksem, smokin gis. Hei mees, pange teinekord randa tulles tsilinder ka pähe. Aga vast ilusad naised on neil kaasas. Politsei, need lähevad ju alasti vette. Mida need mehed itsitavad? Lühike ja paks žestikuleerib ägedalt. Tuul kannab sõnu puudesalus lamajani... „Härra minister...” kuuldub. Mis, kas need. Jah, tõepoolest. „Olen vintis,” naerab kihistades kõhulilamav mees. „Need on ju, andesta Neptuun, et nad oma roojased kehad su pühasse vette kastavad, minister ja Piirlaid, Emmi ja Mira. „Tõsi, pole kaunimat asja kui katmatu noore naise keha,” möönab lamaja ja tunneb piinlikkust. Miks ta peab luurama siin, nagu alatu nuuskur. Inimene tuleb nautima merd aga satub spiooni olu korda. Narr, arvasid, et meri oma hommikuses ilus kuulub ainult sulle! Piisab sulle sellestki, kui võid põrnitseda suurte sakste loputusvett. Aga, sosistab tuul, mine ka vette. Sind võetakse võibolla hõisete ja naeruga vastu. Nood naised seal on ju sulle kuulunud. Nad on edevad ja ilusad, mida sa ootad. Armastust ei tooda kandmikuga lauale! Vaesekesed, vesi on ju külm. Hall pilvesagar 101
trügib mornilt üle ranna. Kaugusse kulgeval hori sondil näikse liikuvat kaluripaati. Kusagilt metsa tagant tungivad päiksekiired piikteravalt randa, sööstudes hoolimatult lainteharjadele. Külm on. Ja kas teate miks, inimesed? Lamaja hirvitab paljuteadvalt. Kes näeb kõige rohkem roojust ja pattu? Suvipäike kahtlematult Ta piilub läbi magamistoa kardinate, kupeeakende, põõsapuhmaste. Ta vaatab selge pilguga lagendik kudele ja tänavatele, ka numbritubadesse. Ei, ta ei saagi soojalt naeratada. Päike, suur mõttekaaslane, tahaksin oma käe sulle ulatada — aga sa oled nii kõrgel! Suplejad on veest väljunud. Nad lõdisevad oma supelmantlites. Minister silmnähtava lõbuga mas seerib Emmit. Ja Mart, paksmagu, teeb sooja Mirale... Suudlebki teda. Solvas, kuid tütarlaps nae rab kilades. Õige, ongi paaritamiseks ülim aeg. Ega päike teie pärast ei viivita kõrgele tõusmisega. Nii uudishimulik ta pole. Neile tuleb ju auto järele. Galantselt aitab mi nister Emmi sõidukisse. Ja Mira embab lõbusalt Marti. Nad lähevad. Kuulge, ekstsellents, üks pisi asi: laske Emmi magadistoas ilmtingimata kardi nad alla. Ja pange hästi tähele ukse taga luusivat punapõskset Maarjat. Andke talle kinoraha. Mui du õpib härrasrahva vigurid selgeks ja rikub maal oma õedki ära. Hei paksmagu: Mira jaoks avage õhuaken. Tema eelistab puhast armastust. Niiöelda hingelist. Selleks peab aken olema avatud. Hoiduge ka vahekorda astumast õhuga. See ei meeldi tütar lapsele. Uskuge, ei meeldi! Ning veel sõidukitel on rannal uhkeldamine keelatud. Ja muidugi hallivatimees tukub pargis pingil ja näeb und konstaabliõlakutest. Lamaja tõuseb, puhastab end liivast. Nüüd tu leb rannavalvur. Vimmas mehike, kõva ja jässakas. Pistab rõõmsalt kellegi poolt mahavisatud paberossijäänuse hambasse. Kui Jupiter ei vihastu, ega siis härg seda ammugi ei tee!
* 102
„Liiga palju inimesi on!” kurjustab Pete. „Ei saa enam rahu. Nagu Addis-Abeba orjaturul!" Seljakile heites teeb vihase näo. Roland, päikesele selga pöörates, viitab talle rahulolu ilmel. „Mul pole ruumipuudust. Kodus pole mind veel keegi häirinud.” „Sa ei saanud minust aru.” „Sain küll. Selgemalt öeldes, liiga palju naisi on, sa ei tea, keda oma katsesarvedega kombata.” „Tean küll, aga ei tunne teda!” oli Pete avameelne. „Mina ka mitte.” ..Siis lase end meeste nimekirjast maha tõm mata.’ „Ütle parem, ka maha kustutada!” Pete virgus. „Asjatu sõnelemine. On ülim aeg, oo roomlane, et meiegi laskume lubamatule tasemele ja lugupi damist avaldame suvitusnäljas naistele.” „Proovi!” Pete peitis oma suplemisest veel märja pea baretti. -Lähen luuran.” „Ära lähtu Maarja seisukohalt.” „Kes on Maarja?” „Keegi, kel kaks silma, mis kõige meelsamini luuravad.” „Tutvusta mind temale!” „Ta on parajasti köögis.” „Ah nii, ma ei sega tööinimesi. Tulen kohe tagasi.” Hüvakut jalga lohistades siirdus Pete kusagile tütarlaste gruppi. Päike on põletav. Nagu Emmi suudlus. Juba jälle Emmi! Las tal ometi olla. Las rahmeldab ministriga .Sellist juhust tal Euroopas ometi polnud. Kuid on’s sel Mardil üldse enesetunnet, kui minist rihärra häbematult lipitseb Emmiga. Ja Mira oma korda Mardiga. Eile kuurhoones oli see nii silma paistev, et inimesed lausa avalikult klatšisid. Loo 103
muvastaselt, kirega sosistasid nad seda, sellal, kui oma kired pakitsesid. Egas seal midagi halba pole, kaaskodanikud! Olete ise samasugused. Kas teate, mille ümber keerleb kogu maailm? Mida ütleks küll selle kohta Tutti Kronberg? Punastaks, kogeleks naeratades ja seletaks, et tema niisugustest asjadest midagi ei tea. Ja ei tahagi teada, sest see pole viisakas. Vaene lapsuke, kes on küll see mees, kes sind oma kätel hõljutades läbi elu viib? Mida sa teed seal pealinnas? Unistad, loed romaane ja mõtled. Kellele? Jah, kellele? Päi kesehelk on su silmis, kevad naeratuses. Paar aas tasada tagasi oleksid pidanud sündima, mitte aga nüüd, revolutsiooni ja moraali raevuhoogude kee rises. Pea meeles, igale lillele saabub kord noppija. Ja kui ei tule sind noppima keegi sangar kuuvalgel, siis ehib ema sinu lindiga ja müüb maha, nagu ikka roose müüakse. Võimalikult kallilt müüb. Ja manit seb, et sulle alati värsket vett antakse, muidu närtsid. Pete tuli tagasi. „Meid kutsutakse väljasõidule.” „Kord mind kutsuti lotot mängima,” üürgas Roland ,,aga ma ei läinud. Sest kutsujaiks olid kaks vanatüdrukut. ” „Noh, palun, käesoleval juhul pole tegu vana tüdrukutega. Usu, kolm päeva ja kolm ööd ma tundsin, et keegi meist mõtleb. Ja täna veendusin selles. Üks piiga ja üks proua...” ,,... tahavad meiega ühesõnaga metsa minna. Ütle, kas viinaga või ilma.” Pete pani käed puusa. „Meil vanasti käidi viinaga. Ja Jõesuus eriti. Nii et katsu ruttu süüa, lähme kell kolm.” „Inimesepoeg, kuhu siis. Ma olen tähele pan nud ja mitmelt poolt kuulnud, et meid ümbritse vad ainult metsad ja ingerikülad. Ja kusagil pole silti väljas, et: armunäljas inimestele sisseminek keelatud. Tsiteeri oma soovi veidi täpsamalt.” „Ära muretse, tulen nendega paadisadamasse. Hoolitse vaid, et sa ropendama ei hakkaks.” 104
Ja läkski. , „Ropendama!" kihas Rolandi mõte läbi pea. Narr on see sõber ka vahest. Tal oli kavatsus end täpsalt nii ülal pidada, nagu need kolm tuhat meest, kes peale tema veel kuurordis viibisid. Tahtis olla täna harilik ja arusaadav, mitte raevalda oma tõekspidamistega. Ja üldse mitte ebasündsal hetkel hakata moraali lugema. Las Pete arvan, et sõber on mõistlikuks läinud, sellal, kui tema näitleb.
* Ta oli nii mõistlik, et isegi imestas. Rääkis labaselt, nagu peaks raadios lastetundi. Naeris naiste olematu teravmeelsuse üle ja hoolitses nende eest. Ja kui nad küla juures paadiga randusid, kandis ta neid oma kätel mõne sammu läbi jõevee. Noorem, peaaegu ilmetu näoga preili Hilda, kilkas ja siputas selle toimingu juures jalgu. Ning Pete luuras teda altkulmu. Vanem aga, kes lubas end hüüda proua Oljaks, surus end tugevasti poisi vas tu, vaatas silma ja pani käe ümber kaelagi. „Läheb lahti!” mõtles Roland ja pani oma sil matorkavalt värvitud koorma rohule maha. „Olja, sa olid härra Harjustele raske.” „Mina,” (kui ilusti Olja naerda oskas), ,,ei usu. Eks härra Harjuste ole harjunud raskemaidki koor maid kandma.” „Tõsi, noores eas töötasin olude sunnil kord mõni päev sadamas. Kuid siis hakkasin viksivabriku agendiks.” Naerdi, mõni samm mindi vaikides edasi küla poole. „Emmi Visak on väga huvitav naine!” ütles ootamatult proua Olja. Roland pisut ärritus. Mida sellega taheti saa vutada. Ühtlasi märkas, et preili Hilda teda eba õnnestunult salaja katsus piidelda. ,,Täitsa minu arvamine,” ütles omakorda Pete, „mu sõber tunneb teda paremini.” „Soo,” teeskles proua Olja, ,,kas olete tema hea tuttav?” 105
„Jah !"
Kõik ehmatasid. Proua Olja poolt kavatsetud solvamine haihtus nagu tuulde. Oligi nagu kergem. Ent Rolandile oli see ootamatu. Kust ometi... Hiljem, kui nad talu aias kaasatoodud napsi dega pummeldasid, lähenes proua Olja Rolandile päris avalikult. „Öelge, kust ma ometi teid tunnen?” nurus ta. „Kohvikust, arvan .Te istute seal alati. Ja teie meest — seda pole ma veel näinud.” „Teate, ma kukkusin oma abiellumisega sisse,” jatkas ta õhinal, „kasvasin heas perekonnas ülesse. Mõne aasta eest armusin. Oh, ta on nii labane, ei saa aru, kuidas võisin temaga abielluda.” „Kahjatsen. Teiesugune naine väärib kindlasti paremat meest,” valetas Roland. „Ah, ma teist korda ei abiellu enam üldse. Mehed on nii toored. Kas te võiksite olla toores, härra Ilarjuste?” „Ei usu, võibolla mõnikord muutun avameel seks.” „Ma arvasin seda kohe. Ega teil muidu naistega nii pööraselt ei vea.” „Minul — vedanud. Mul on ainult õnnetud armulood.” „Oh, ega siis kõikidega abielluma ei pea. Ma tean teist midagi, ihhihii, midagi niisugust ...” „Missugust!” vingus Roland. „Oh, ärge mind ehmatage. Ma kardan teid prae gu. Ei, ma ei julge öelda. Ega te ei vihasta?” „Ei, ei...” „Emmi Visak!” rõhutas Olja ja jäi ootama oma löögi mõjuvust. Rolandil osutus punastamine võimatuks, kuna ta alkoholist nagunii õhetas ja tublisti päevita nud oli. Aga et tema vahekord Emmiga oli ootama tult avastatud, osutus üllatuseks. Aga rahu... rahu! „Miks mitte teie?” naeris Roland kohmetult, „olen peaaegu armunud.” „Kellesse, Emmisse?” edvistas Olja ja uudis himu tahtis tal suust välja karata. 106
„Ei, võibolla teisse.” Olja langetas ripsmed. „Mul on hea meel, et teiega kohtusin. Oh, ega ma ei tahtnud halba teha teile. Ma tunnen Emmit ka, ühes seltskonnas kord tutvustati: Tore naine!’’ „Nagu teiegi!” „Leiate? Ärge valetage. Ma ei saa „r" tähte välja öelda, see paljudele meestele ei meeldi." „Pole seda veel märganud. Teate, mina vaatan rohkem ikka seda, kas inimestel midagi ka hinges on.” „Ja — jah, hinges. Ma olen väga hingeline inimene. Mõnikord vihastan nii, et mu mees jookseb toast välja.” Seda hariliku ja haritud inimeste jutuajamist polnud Hildal ja Petel aega tähele panna. Neil oli omalgi kudrutamist küll. Ja sellal kui Roland rääkis, hindas ta hoo lega Olja kehavorme. Lõpptulemusena võttis teata vaks, et neis küllaldaselt hinge oli. Ta umbes teadiski Olja kohta mõnda pisiasja. Et ta meest pettis, oli õige. Mees, olles väikeses äris ärijuht, siples ise lakkamatult müüjannade ja habemeajajate armuvõrkudes. Ja nii polnudki see abielu õnnetu, nagu Olja suvatses tähendada, pigem „moodne”. Proua Olja kurameeris sellise bravuuriga, et Rolandile ei jäänud aega isegi Emmile mõtlemiseks. Hommikul äratas teda Olja, päeva läbi lõõritas ta kõrva juures Olja ja pole liialdatud ega ropen datud, kui öelda, et Olja teda tihtipeale ka õhtuti magama pani. Mis kõige toredam, ta ei ilmutanud sugugi armumise tundemärke, teeskles vaid õrnusi siis, kui nad kahekesi jäid. Kuid nende alatine koos viibimine äratas inimestes tähelepanu ja rida pil kavaid kahemõttelisi märkusi sadas nende kõrva dele. Olja osutus siiski vapraks kaitsjaks, ta mee nutas Rolandit kõikjal, kiites teda mis oskas, ja ütles, puhuti isegi avalikult, et sellist meest peab oskama hinnata. Mille peale osalt ka rahule jäädi, 107
sest teati, et proua Olja omale austajate valikus vä ga nõudlik oli. Olla proua Olja soosik, tähendas isegi ajutist õnne mõne mehe silmis. Rolandile valmistas asi vaid niipalju tuska, et Emmi ja Mira tema tervitused jäigalt vastu võtsid. „Nojah, oma silmas nad palki ei näe,” meeliskles Roland kibedalt. Ja taipas, et olukord on abso luutselt ärevam kui kunagi enne. Süleledes Oljat, kandusid mõtted tahtmatult Emmile, ja nood õnne likud hetked, mis ta Oljaga üle elas, olid vaid tema armastuse meeleheitlikud pursked. Nähes Emmit kas või kaugeltki, haaras märatsushoog teda raudsõrmedega, pigistas valusalt sü dant, naeris kõledalt. Sealjuures veel valeõrnusega Oljale mõeldes, oleks tahtnud karjuda, et kõik on vale, alatu vale! Meeletu pimesikumäng, mille osali sed on vastutavad looduse seaduste ees. Oljat meeletult emmates, arvas see, et mees on temasse armunud. Ta eksis, oli vaid armastuse eksihoo ohver. Tema, vaene flirdihimuline, ei aima nudki, et neelas endasse mingi suure katastroofi eellaineid, tormi esimesi puhanguid. Kui rünnata Emmit uuesti ja võita... Lüüa kõrvale kõik tema austajad, Mardi ja ministriga ees otsas, panna end vastuvaidlematult .maksma! Teha end sellele naisele nii tarvilikuks, et peab temaga abielluma. Abielluma? Roland kohmetas. Seda tun gi tundis ta juba kevadest saadik alateadvusetult eneses. Kõik osutus jahiks alalise voodikaaslase järgi. Armastuse ulgumeri oli teda juba küllalt vintsutanud, ta vajas puhkust, vaikust — oma nai se kõrval. Ta tundis, kuis iga veretilk temas kisendas abielu õiguste järgi. Lisaks, teadmine kodaniku kohustest tõstis pead. Olla abielus ja sigitada, kas on ühel mehel riigile veel paremat anda? Vaevalt. Rahvas, keda on palju, ei kao. Ta elab edasi, pan nes vastu ajaloo tormidele. Abielluda — kellega? Kes nendest kergemeel setest naistest oleks nõus seda koormat kand ma? Emmi, Mira, Tutti? Ei — ainult Emmi võiks
103
see olla. Teisiti pole võimalik. Emmi! Ta on hetäär, muud midagi! Iialgi ei abiellu see meeste paremate tunnete mõrtsukas. Ta, võibolla, polegi naine. On instruktor, kes õpetab mehi armastama. Naeruväärt, tutvusest saa dik Emmiga oli Roland roopast väljas. Armastus, kiindumus või arenenud naise hoogne hindamine? Ei, meeletus! Võitlus väljapaistva emase pärast, kust ta kaotajana lahkus. Viimaste päevade ahastus — vaid kaotaja meeletu omamisiha, kuid hilja. Keegi saabub veel rannakohvikusse. Tervitus roheliste prillide tagant. Tervist, tervist, see on ju Stoberg. 1 Uustulnuk istub. Pühib higi, kirub palavat il ma, avaldab oma esimesi Jõesuu muljeid. „Kuidas elatakse Tallinnas?” Noore advokaadi nägu tõmbub halvakspane vale grimassile. „Tallinnas. .. Ja, seal elatakse uhkelt. Teie jaoks eriti. Saaksite kirjutada ühe viieveerulise, uskuge.” Puhkava lehemehe ajudes hakkas midagi lii kuma. Viieveeruline artikkel! See on tavalise ho norari järgi kalkuleerides paar uusi kingi või kella 10—1 konjakiproovimist. Äga nüüd — kas maksab puhkuse ajal tunda huvi selliste asjade vastu? ,,Koalitsioon mõraneb,” ütleb Stoberg autori teetlikult ja imeb läbi õlekõrre hoolega morssi. Pa lavus tungib temassegi, rääkimata Rolandist. Koa litsioon mõraneb — on‘s midagi veel igapäeva semat? „See pole viieveeruline,” tähendab Roland sar kastiliselt, ,,see on igapäevane nähe, õieti peaks teda paigutama õnnetuste ja kuritööde hulka.” Stoberg on selliste väljendustega harjunud. „Ja, ja. Kõige suurem uudis oleks pealkirjaga: Eile ei olnud ühtegi valitsuse kriisi.” Nad naeravad. Stoberg piidleb pilusilmil ran nale. „Vaadake, seal kõnnib kriisitegija.” 109
„Kes, kus? Piirlaid?” „Jah, Piirlaid. Tegi meile ilusa kriisi.” „Mil kombel. Ta pole ju erakonnas?” „V äga pikantne lugu,” möönas Stoberg, „mitte igapäevane asi. Miljonit kolm-neli või koguni roh kem teenis ühelhoobil." „Soo — valitsuse arvel?” „Valitsuse? Rahva arvel. Minu ja teie, veel kolmanda ja neljanda arvel, ja nii edasi. Ja üks minister — see sai oma osa.” „On see kindel.” „Faktiliselt ma ei tea. Aga kõneldakse. Män gus oli miljon telliskivi ja mitutuhat tonni rauda. Valitsus, selleasemel, et osta neid otsekohe, lasi Piirlaidil hakata komisjonäriks. Räägitakse, mi nistri mõjutusel olla oma osa mänginud keegi Piirlaidile lähedal seisev daam.” Roland kargab püsti, väriseb. „Ma — ma nägin pealt seda toimingut,” koge leb ta. „Millist toimingut?” hämmastub Stoberg. „Seda — seda — lepingu kinnitamist. Võtku kurat, Emmi maksis vaheltkasu ministrile. Mak sis, uskuge mind, nägin oma silmaga...” Ja langeb istmele. „No-noh, ärge liialdage, ütlesin, need on ainult kuuldused. Avalikkuses ei kõnelda seda veel üldse. Ajalehed mainivad, valitsuseliikmete vahel olla mõ ningaid lahkuminekuid majanduspoliitilistes küsi mustes,” rahustab Stoberg. „Siiski, kinnitan veel kord, et see lugu on õige. Ma ei liialda. Oman nüüd, tänu teile, selge üle vaate ühest väga häbistavast loost.” „Nüüd hakkan minagi pisiasju taipama,” nae rab Stoberg, ,,see juhtus muidugi Jõesuus?” Ajakirjanik noogutab. Jah, Jõesuus. Ohoo, siin juhtub hullemaidki asju. „Mida te edasi kavatsete,” uudishimutseb Stoberg. 110
„Mina, ma ei tea õieti. Kindlasti nii, kuidas mul kasulik on.” Palav tuuleiil poeb sisse särgikaelusest, suple jad kiljuvad, kohviku rõdul istuvad kaks ja vidutavad silmi. Nad ei räägi, midagi rõhub neid, nende nägudel hõljub hooti ärevust, kohati tundub alistu mist ülekohtule. Näib, nagu naeraks keegi rasvu nud ja jõhker isand Demokraatia neile ülbelt näkku * „Te olete täna vihane,” uurib proua Olja ja surub tantsides end tugevasti Rolandi vastu. „Ei, pisut kurb. Veel paar päeva ja siis...” „Kahju!” õhkab Olja, ,,peate lahkuma. Linnas näeme jälle. Ah, ma hommikul mõtlesin, et sõidan ühes teiega. Aga mis mees ütleb. Ma ei või ka Hil da pärast. la mamma ütles, et ma vastutan tütre eest Poisid jooksevad talle järgi, ja et... kuulge, ärge ometi tehke matusepeolise nägu. Nii —- nae ratage! Tõotage, et terve õhtu naerate. Uskuge, ma olen nii õnnelik.” Robotina tammub Roland tantsijate murrus. Naeratabki nagu robot. Miks ta peakski olema teist sugune, kui kõikjal on masininimesed. Ühed, kes lömitavad kuldvasika ees, teised masindavad Erose nimel. Isegi vaimlisi roboteid on. Näete, see mees seal, vist noorpoeet, on nii vaimukas, et tal pole aega oma juukseidki lühikeseks lõigata. Värsside Simpson. Ja ka eesli lõualuuga, mille ta ajutiselt oma teenistusse on rakendanud, viies teda lau päeviti habemeajaja juure puhastamisele. Kae, siis veel kõhukas kunstikriitik. See on vast vaimukus ja teravmeelsus. Näete, kuidas naerab. Nagu mürgisegaja. Tal ei kõlbagi teha armastusväärset nä gu siis arvatakse, et kõik tema kihvtised arvustu sed vaid demagoogia. Ei, ka eraelus peab olema arvustaja niivõrt mürgine, et tänavapoisid tema möödudes nurga tagant kiviga viskavad. Siis, veel, näete seal istub kohaliku provintsi linna suurdaam, kes oma armukesere, meestantsi 111
jale, maksab sada krooni kuus palka. Tal on mees ki. Tüse ja melanhoolne, nagu tapamajja viidav vana pull. Proua on end täna „üles viksinud”, loo dab saada kuurordi kuningannaks. Eelmistel aas tatel on ta läbi kukkunud. Järjekindlalt. Aga noh, proovida võib ju tänagi. Tema kõrvallauas istub oma noorukeste austajatega punapäine juudi ar muke, värvitud nagu von Dorgeni maal ja häda ohtlik nagu fuuria. Ta ei maksa riigile tulumaksu, sellep, et tema saab palka salaja. Päris arukombel mõnuleb blond koolipreili seltskonnas, hoolimata pilkudest, mis pool-halvakspanevalt tema kaaslannat riivavad. Ah, ta teab kindlasti isegi, et kõneldakse sinistest plekkidest, mis aegajalt tema jumaldatu kätele ilmuvad. Narrid inimesed... Tumepruuniks päevitanud tenniseõpetaja tõstab pea võimalikult kõrgele. Olla öelnud, et kõik kuurordi naised on temasse veidi armunud. Kes teab! Garnin askeldab Kariniga, kes oma prillid ei tea kuhu on visanud. Piisab sellestki, kui koosole kuil on prillid. Ja päris huvitav on ta värvitult. Innukas feminist, iludusvõistluste veendunud vas tane, kavatseb täna võibolla kandideerida suvekuninganna tiitlile. Kuurhoone on tulvil inimesi, üle nende paistab päike. Päike, mis on riietatud helerohelisse siidi ja hõbebrokaat kingadesse. Möödudes päikese lauast, Roland pöörab pea pahaselt kõrvale. Las imetlevad kõik täna päikest. Tasakaaluks peab ole ma vähemalt üks, kes ei imetle. Olgu see mitteimetleja Roland. Päike aga lubab end hüüda Emmiks, korjates komplimente Mardilt ja Slobergilt. Mira õrnoranžis on vagune. Laseb end aegajalt tantsitada. „Ma tantsisin praegu surnuga,” nöökab Olja lauda siirdudes. Pete ei omista aga sellele tähelepanu. Ka tema on tõsine. Jumal teab, miks. Tunni või paari pärast valitakse suvekuninganna. Oljal on ilmne tung minna võistlema. Nähes 112
aga, et teised lauakaaslased seda ei soovi, loobub solvunult. Seni lubage aga juua, odavast õllest kuni välismaa markideni. Raha, kuldvasika pisarad, otsustab alati, kui kallis joobumus kellelgi on. Las voolata alkoholil, ajab kired kuumaks. Selgub kergemini, kes kellega ja mil kombel. Las langevad maskid! Kõik näivad joobnutena peale Olja, kelleni on jõudnud nukrustamise järjekord. Täna ei meel di talle Rolandki enam. Isekas ja tujust ära. Joob ohtralt ja märgib koosviibijate nimesid paberile. Päh — ajakirjanik või asi! Vein ei maitse enam. Pete teeb ettepaneku, proovida leti ääres valget viina. Vast on maitsvam. Ja peaaegu õige! Tungib uljalt pähe, paneb mõle maid naerust möirgama. Elu on ju ilus, eriti kuur ordis. Aga lahkumise eel pitsitab rinda ja ajab vägisi jooma. Tuleb Stoberg, ärritatud ja vintis. „See on ju skandaalne,” kirub ta. „Piirlaid karjatab oma naisi nagu kiivas lambur.” Joob mõne tugeva napsu, veab Rolandi kõrvale. „Lambur jah, uskuge! Kuulsin jälle üllatavaid asju. See mees on ju püsti siga. Terroriseerib Mirat kuidas oskab. Kui tütarlaps nõus pole, lubab vallandada. Ei saa aru, kuidas Emmi seda pealt võib vaadata. Kõrgendas palka sel Miral. Elu olgu aga ilus. Kuradi mehenässakas. Nagu teistel po lekski raha.” Nii ta kirub ja vannub, tehes oma avastustega Rolandi kaineks. Fakt, mis omakorda põhjustab uue napsiderea. Saalist kostavad juba huiked ja lärm. Ku ninganna kandidaadid tantsivad, nummerdatud na gu Sing-Singi kodanikud. Näe, Olja kah keerutab, võhivõõras nolgimoodi poiss kavaleriks. Las käia! Nad lähevad üheskoos Rolandi lauda. Sto berg on tulivihane oma endiste kaaslaste peale. Lubab neile tulevikus viisakuse kursuseid andma hakata Purjus väärjumalad
8
113
„Hääletage mulle!” kilkab Olja tantsimist lõ petades. Ta on oma ettevottest nii vaimustatud, et kaotab enesekriitika. Purjus pea ei pane seda aga eriti pahaks. „Muidugi, me hääletame teile, Olja. Ja hääle tussedelile kirjutame, et lisame oma paremad tun ded ligi.” . Aeg lendab purjutades liiga ruttu. Paari pudeli järgi selgus, et Olja on saanud kuninganna esime seks näitsikuks. Keegi, kes paremini naeratada os kas, sai kunangannaks. Tuul temaga! Stoberg flirdib innukalt Oljaga. Purjus hinged harmoniseerivad. Olja hing eriti lööb oitsele, kuna ta sai ilusa aplausi. Roland tõmbub tagasi. Aga ta joob meeleheaga, olles enne üles märkinud va limiste tulemused. Ülehomme jah, siis on ta linnas, kägistab sulevart, terroriseerib tindipotti ja tele foni, raiskab paberit. Rahvas, võta ja loe! Loe, kuidas elatakse. Kuidas surrakse ja kannatatakse! Ja rahvas tormab pimedas nagu hullumeelne, haa rates sensatsioonist loomuvastase januga kinni. Keegi nimetas Emmi nime. Ei, too naine ei kõl vanuks kuningannaks. Miks? Psüühhilistel põhjus tel. Ta on nagunii kuurordi ebaseaduslik kuningan na. Nüüd ta tantsib. Näete, kuidas tema naeratusi neelatakse. Ainult Rolandile ei kuulu ta naeratus. Mees aga jõllitab hoolega sinnapoole. Veel täna ta tantsib Emmiga ja ütleb talle oma arva mise Juba varsti! Seni tuleb aga juua, hoolega juua. Mis, Stoberg on Oljaga ära kadunud. Seda parem, rohkem juua jääb teistele. Prosit! Oota vaid, Emmi! * „Ma pidin joobnule korvi andma,” ütleb Emmi veendunult ja kalgilt. „Leian selle olevat ülekohtuse. Sa oleks pida nud temaga vähemalt paar ringi tantsima. Ta on sinusse ju nii armunud.” „Olen temast villand. Olgu lõpp Rolandiga. Sel lest ei tule midagi head. Ta on puupaljas poiss. 114
Minu tõekspidamiste järgi on vahekord temaga võimatu. Lasen ennast mõjutada — jumal teab, kas vabadusest või ilusast suvest. Ta on oivaline poiss. Aga isekas ja märatseja — nägid ise eile õhtul, sellepärast arvan, et on parem, kui ta minu vaate piirilt kaob. Abielu Rolandiga oleks mu elu suuri maks katastroofiks. ” Mira alistub vaikselt. Vahel on sõbratar hir muäratav, kui ta nii kõneleb. Aga mõne sekundi pärast, siis hoovab temast armastusväärsust, sele tamatut võlu. Mira tunneb, kuis oleks elu Emmita talle raske. Mida võibki väiksepalgaline kontoripreili endale soovida, kui just rikast ja mõjukat sõbratari. See võimaldab talle liikuda heas selts konnas, sõlmida pidevaid häid tutvusi ja... Mee nub Mart! Jälk on peremees, aga järelandmatu oma nõudmistes. „Ainult nii võite teha karjääri,” oli Mart öelnud. Ja ta tõstiski Mira palka. Mitte palju, aga siiski sellevõrra, et kooliskäijal vennal võisid tulla helgemad päevad. Nähes aga Emmit, rusub miski Mira hinge. Uued kübarad, kleidid. Kui õige pigistaks veidi Marti. Kuidas Emmi kõike nii kergelt saavutab. Elab nagu kuningatar — Mardi kulul. „Mart sõidab paariks päevaks linna,” ütleb Em mi sügavmeloodiliselt. „Või nii,” oskab Mira tuimalt vastata. Emmi sööstab sõbratari juure. „Sa ei rõõmustagi?” „Ei! Milleks mina peaksin rõõmustama?” Kas aimab Emmi midagi. Teab ta, et Mart, sel ööl kui minister... Emmi silitab ta kurba nägu. „Milleks, milleks... Me jääme ju kahekesi...” „Ei!” kiljatab Mira ja sööstab püsti. „Ei!” Jälk ja vastik — kuuluda vaheldumisi Mardile ja tema Euroopas rikutud armukesele. Kõike muud aga mitte seda. Pisarad, nuuksed... Emmi püüab rahustada, ent vastusena sajab ki 115
be kõrvalops ta hoolega puuderdatud näole. Mira. on ärritatud ülima määrani. Nüüd vihastab Emmi omakorda. „Häbemata plika...” Õnneks tuleb Mart. „Halloo, lapsukesed. Sõidan kohe ära. luige mind saatma.” „ „ „Oleksid võinud vähemalt auto siia tuua, arvab Emmi. . , „Ah auto, mis ma tast punan. Rongiga kindlam."
..
:
Nad jalutavad autobuseni. Emmi tusasena, ra lööduna. Tülitont sammub urisedes kahe naise vahel. Vaid Mart räägib erakordselt palju, žestikuleerib. Ja meenutab ülbelt naerdes, kuis joobnud Roland eile Emmit tantsule püüdis ahvatleda. „Aga see polnud ilus, et ta hiljem mürgelda ma hakkas. Eh, sõimab ja seletab, omal pole pen ni taskus. Mina niisugustele inimestele küll pabe rossi peale tuld ei paku. . . Naised on vaikides nõus. Mis laheb neile Ro land korda, see on vaid ühine vari nende mine vikust. . Lahkudes Mart suudleb Emmit. Nad ju maa ilma silmis kihlatud, varsti abielluvad. Et koolivend ja -õde, kes koos otsustasid elukooli astuda. Mi ra saab tugeva käepigistuse ja peokõdituse. Kiirelt tõmbab neiu käe tagasi... õnn, et omnibus juba veerebki. . Mart lehvitab kätt. Ära vaeva end, rasvunud elajas! Mahajääjad ei võta sinu ärasõitu südamesse. „Täna ei liigu ma jalatäitki välja toast,” alus tab Emmi esimesena juttu. „Lähme, Mira! Ja nad lähevad käsikäes, tuttavate imetlevate pilkude all. Ja flirdihimuliste härrade suureks mee lehärmaks neil on nähtav rutt. Emmi mõte töötab erksalt. Ta paneb oma käe ümber sõbratari tuksleva piha. „Oled pahane, pisikene? Nii, see on rumalus. Teeme omale täna parem lõbusa õhtu!” Sellise ebamäärase lubaduse peale Mira juba 116
naeratab. Ta surub sõbratari kätt ja vaatab talle näkku. Sealt lehvib talle vastu pühalik puhas pilk. „Emmi, Emmi,” sosistab tütarlaps vaevu. Emmi vaid naeratab, Mira jälgib seda võlutult. „Maarja — üks pudel veini!” Mira vajub mõtlikult diivanile, lameskledes käsipõsakil. Emmi piserdab end lõhnaõliga. Kui ta vaataks tol hetkel sõbratari silma, võiks sealt lugeda: „Kallis sõbratar, ma olen peaaegu meeleheitel. Ma kardan ja vihkan sind ja sinu seltskonda. Teil on võim ja raha, mida minagi nii võimsalt ihkan. Teil on nii kummalised ja rikutud soovid, aga meelsalt ma neist just ära ei ütle. Tule ja sosista mulle, mil kombel sellest neetud ringist pääsen. Emmi tuleb ja sosistab, ent mitte seda. Ühtlasi ta veendub, et Mira lokid on tema omadest palju, palju pehmemad. Tõesti, Maarja toodud vein on uimastav... *
* Roland peab nõu oma šeffidega. Nad on ärevusest tulipunased. Sõitlevad Rolandit. Miks ei teatanud ta sellest juba varem. See on ju ülitähtis asi! Mõelgu ta ise — lodevate elukommetega tantsitar mõjutab ministrit, see laseb teha operatsioone, mille tõttu riik saab kümneid miljoneid kahju. Jajah, ärgu Roland naergu, just kümned miljonid, peab kirja panema. Valitsus laguneb kohe sellise süüdistuse tagajärjel, puhkeb valla torm teise era konna vastu, valijad näitavad neile rusikat. Seffid hõõruvad käsi — sellest saab alles number. Minisfer — Piirlaid — Emmi. Ja näis siis, kas tulevi kus' Piirlaid kuulutab nende lehes sajatuhandelised summad maha või mitte. Ainult iga fakti kainelt kaaluda ja hästi pipardada. Ja homme — siis ilmub Rolandi võimas ar tikkel, laguneb valitsus, tekib kriis, lehte oste takse robinal, rahvas on elevil. Tuleb jälle elu pealinna tuimunud inimestesse. 117
Hetke Roland kõhkleb, kas tõesti ikka kirju tada. Kui öelda, et kõik oli vaid nali šeffide ar vel. Ent ei — see pole ju nali, see on karjuv tõde, ülekohus rahva vastu. Politika nõuab oma osa. Ol gu peatoimetaja valvel, juba paari tunni pärast on lärmitekitav artikkel valmis. Ahnelt asub sulg paberit kriimustama. Teki vad lõngus, segaste tähtedega read. Sõnad näivad vanade hagerikkudena. Ent siiski — nende vahelt paistavad ministri, Piirlaidi ja Emmi näod. Emmi nägu! Viivuks sulg puhkab. Ha-haa, Emmi! See neetud kurtisaan, kes neelas riigi telliskivid. Emmi, kes arvab, et võib isegi avaliku arvamise ära võ luda! Kadu sellistele naistele! Miljon telliskivi ja mõnituhat tonni rauda pea vad saama saatuslikuks sellele sahkerdajate kam bale. Kord peab õigluse pale püha sära nad pimestama. Otsustagu rahvas kord oma juhtide kõlb luse üle. Kas valitsus või aktsiaselts „Jagajad"? Meeletu vihahoog haarab kirjutaja. Ta tähed vaovad nüüd raskelt paberile, iga sõna kisendab ülekohtu pärast taeva poole. Ja ta oma südame veri voolab ohtramalt kui tint! Olgu see kaotatud mäng viimane. Alaku nüüd uus elu. Eest teelt igasugune rämps ja kõnts. Ruu mi päikesepaistele. Kusagilt ent heliseb: „Tutti, Tutti, kuis vajan sind rohkem kui iial gi enne!”
*
Mardi pealagi, mis tavaliselt säras ja hiilgas, Vasemal ilutses pikergune haav, millest immitses vähehaa val verd, ülejäänud osa oli kaetud mulla ja ime liku kõntsaga. Tema nägu nähes oleks võinud ar vata, et see kuulub surmahirmus inimesele. Ja siis tuli kähinal kuuldavale: „Emmi ole mõistlik.” Emmi, kes mööda tuba kõndis ematiigrina,
oli sedapuhku oma välimust muutnud.
karjus: 118
„Taoksin su pähe kõik lillepotid puruks, paks magu.” „Ma pole süüdi, et see Harjuste..." „Pole süüdi! Ära korruta seda vastikut sõna! Sina ise vedasid mind oma operatsioonidesse selle ministriga. Mis sellest kasu, et teenisin ühe mil joni. Maailma silmis olen nüüd blameeritud. Mis saab nüüd minu kavatsetud esinemisõhtust, sa ah ne põrsapoeg, Schylok! See, mis lehes seisab, on tõsi, sulaselge tõsi. Mitte tundigi ei viibi ma si nuga ühe katuse all.” Hädiselt püüdis Mart oma pealage restauree rida, ise armetult halisedes. „Anna mulle vähemalt aega seda lugu paran dada. Ega ma praegu siin Jõesuus midagi teha ei saa. Sõidan homme Tallinna.” „Minu au ei saa parandada. Olen riivatud, raskelt riivatud! Mõistad? Ja kelle poolt? Surnuks võiksin end naerda! Armunud ajakirjanikukese poolt." „Kuidas?” küsis Mart ähkides. „Muidugi, sina oled niisugustes asjades rumal nagu sülelaps. Ega sul polnud silmi selleks, et näha, mil määral Harjuste minusse armunud oli. See stseen kuurhoones. ..” „Mis, teil oli vahekord?” virgus Mart. „Nüüd mina nõuan seletust.” Emmi, pea kuklasse viskudes, puhkes heledasti naerma. „Seletust nõuda! Mille kohta? Meil on ju puht äriline vahekord. Või arvad sa, et ma sinu ras vunud vormidesse ja operatsioonist unistavasse hinge armunud olen. Narr! Tuleta meele, millise hinna sa maksid esimese öö eest!” „Auto," ägas Mart nõutult. „Nüüd ei päästa seisukorda ükski auto. Minu au peab jalule seatama. Muidu lendan välismaale ja vilistan sellele, mis Eestis klatšitakse! Mart heitus. Välismaale! See tähendaks Emmi 119
kaotust. Tema ärilises tegevuses nürinend hing tun dis, et see oleks valus taluda. „Emmi, Emmike! Ära tee seda. Täidan iga su soovi. Nõua ainult! Ja au sean jalule. Minu au selle peale. Minister on taibukas poiss." ,.Otsustatud. Sa abiellud minuga. Ma jään kõi kide kiuste Eestisse." Mart ehmus. „Abielluda. .. sinuga. Aga..." „Jah! kui tahad mind omada, siis abiellume. Ja kiirelt. Seltskond muudab päevapealt oma arva mist. Tahaks näha meest, kes julgeb vihjata, nagu oleks miljonär Piirlaidi proua armastus müüdav.” ,.Räägid sa tõtt, Emmi? See, see oleks ju õnn. Jah, aga ma ei oska midagi öelda. Sain nii paugu pealt peigmeheks, et hirm hakkab.” „Ära aga ainult õrnutsema hakka,” ütles pruut mõrudalt. „Mine pese oma pea parem puhtaks.” Peigmees, nähes, et vasturääkimine võimata, kobis hilju toast välja. Viivu pärast heitis Emmi vappudes diivanile. Mingi purunenud unelm sundis teda nutma valusaid pisaraid. Taipas, et oli oma elus teinud suure ja ränga vea. Kus — kes seda seletab. Võis arvata, et tal oli isegi pisut puhast hinge, nii ohtralt oli pisa raid.
*
Rolandi astudes lokaali oli see inimesi tulvil. Lärm ja alkoholi lõhn hajus läbi ruumi, otsegu pilvedena tõusis lõhnaõlide hõng naiste kehadelt. Siin ta oli ju tutvunud mõni kuu tagasi Tutti Kronbergiga. Seal lauas peeglist vasemal. Möödas. Täna, nende esimesel kohtamisel pärast suvepuh kust, loobus Tutti tutvusest Rolandiga. See po levat terve kuu kirjutanud. Et see nii oli, seda Roland salata ei suutnud. Vabandas vaid paari viisaka lause kaasabil. Ei hakanudki otsima eri lisi vabandusi, kuna nägi, et polnud päikest enam Tutti silmis. See tekitas sellist valu, et jäi sõna ahtraks. 120
„Teie (valuliselt lõikas see „Teie" kõrvu) olite Jõesuus ju suures tegevuses. Prouad ja preilid üm ber... Sõbranna kirjutas.” Ahah, sõbratar. Nii, nii. Vaikselt lahkus Ro land oma kevade unelmast, isegi üle õla ei vaada nud tagasi. „Liiga hea mulle,” meeliskles ta kibe dalt ja läks tööle tagasi ükskõikselt ja tuimalt. Ja toimetuses oli ta sünge, oma ,,pommiga” oli ta välja kutsunud valitsusekriisi. See ei öelnud talle aga midagi. Mingi tuim meeleheide valdas teda ja ki hutas kõrtsi. Olgu siis elutõdede otsimine mõne baaridaami kaenlas või halvemal juhul mitte sealgi. „Viski!” käsutas ta baarileti kõrgele pukile ronides ja maha põrnitsedes. Keegi kallas viskit ja jäi tema ette seisma. Kaks paljast käsivart siru tusid üle leti tervituseks. „Proua Olja — teie siin!” Olja paljastas oma ilusad hambad. „On see ime?” „Muidigi. Alles nädal tagasi suvitasime seltsis. Uskumatu, kohata teid siin baaridaamina.” „Ma pean ju omale ülespidamist teenima,” ütles Olja asjalikult ja otsis omale leti taga tegevust. „Ülalpidamist? Ja mees...” „Läinud!" naeris Olja, , .läksime riidu ja... Mis sest rääkida. Tulin ja hakkasin baaridaamiks. Ei suuda seltskonnast loobuda.” „Ja, jah,” iroonitses Roland, „eks baaris ole alati see kõige suurem seltskonnategevus.” „Ma ei tea,” vastas Olja turtsakalt ja asus teist külalist teenima. Roland aga taipas, millist kummalist osa kõrts tema elus mängis. Seal suudles ta esmakordselt Emmit, vedas Mira oma korterisse, tutvus Tutti Kronbergiga ja praegu pühitses kõigist kolmest naisest lahkumist. Prosit, vabadus ja meeleheide! Olete kaks lahutamatut kaaslast! „Teie tuttavaid istub ka siin,” teadis Olja rää kida „Kes?" 121
„Üks preili sealt Jõesuust. See, kes preili Visakiga ühes käis." „Nii, nii. Las tal lõbutseda.” • Ringi vaadates nägi, kuis Mira istuski ühes lõbusas joogiseltskonnas. Ta isegi viipas Rolandile. „Siin on väga lõbus,” rääkis Olja viivu pärast. „Nii palju tuttavaid nägusid käib, et ei jõua kõiki dega rääkidagi.” „Sedaviisi. Andke mulle veel viskit. Pühitsen täna oma pulmi.” „Kellega? Mis te räägite! Niisuguses olukor ras.” ,,Uskuge, see on sulatõsi. Otsustasin täna ko sida vabaduse.” „Mis te lobate. Tantsime parem.” „Te olete veetlev nagu äsja diskonteeritud tu handekroonine veksel,” meelitas Roland Oljat. „,Ma ei saa aru, kuhu te sel ööl Jõesuus kadusite?" „Üleannetu, ” lõi Olja kergelt mehe suule, „kas teie üksinda mees olete. Kui teid huvitab, läksin suplema.” ,,Õigus, seda tehakse Jõesuus palju. Olen teisigi öiseid suplejaid kohanud. Aga mõnel nende seast läks pärast väga halvasti.” ,,Said nad nohu?” kohkus Olja. ,,Ei, niisama hakkas räbal. Ühele daamile kuk kus miljon telliskivi pähe.” „Te narrite ja lobisete jälle. Näete, see preili tahab teile midagi öelda.” „Tule siia!” hüüdiski Mira Rolandi möödudes, „need on mu kaasametnikud." „Lähete?" küsis Olja armukadedust teeseldes. ,,Muidugi, kui pärast tagasi tulen, siis võite homme kalendrisse märkida, et täna oli teil õnne lik päev.” Mira istus tõepoolest Piirlaid & Ko ametnike seltskonnas. Pidanud väikest sõjanõu peremehe vastu ja tulnud siis kõrtsi. Et ajakirjanik käe pärast, kaebasid sellele üksteise võidu oma häda sid. Muide, Roland oli nende kallis külaline. Teda sunniti järjest jooma. Tore poiss, pani paksule 122
Mardile sihukese pirni, et valitsus lendas uppi. Näis, kas nüüd palgad kerkivad või ei... Varahommikul asus Roland Mirat koju saatma. Ta armus tütarlapsesse teatud määral ja püüdis selgusele jõuda, kus ja kunas see vahekord tal sassi läks. ,,Lähme minu poole kohvile,” pani Roland ette. Pisukese puiklemise järele Mira nõustus. „Aga ma lähen kohe peale kohvi koju, eks ju?” ,,Muidugi, muidugi. Ma ise viin sind.” Endastmõistetavalt Rolandil polnud mingit kohvi pakkuda, kell oli vaid neli. Kellaaeg, mil koh vi ainult likööri või konjakiga juuakse ja sedagi ööklubides. ,,Tuttav voodi!” kihistas Mira end mantlist vabastades. „Ja tuttav voodi omanik,” täiendas Roland, heites riietes voodi. Mira istus voodi äärele ja suudles ta ninaotsa. „Aga Ronni, kes kõneleb nii. Kas mäletad, kui... Aga mis ma sellest meelde tuletan.” Roland embas teda loiult. „Jah, oli ilus aeg,” ütles ta mornilt. „Ilusad ajad võivad alati tagasi tulla, kui ai nult soovitakse,” pudenes tüdruku naervast suust. ,,Ei soovi enam selliseid aegu. Nood hukutavad inimese.” ,,Ei soovi? Aga mul on tore idee. Olen vist vintis.” „Idee, sellises olukorras? Ütle parem, taht mine midagi pöörast korda saata.” „On‘s sinuga kurameerimine pöörasus?” ,,Kahtlemata.” ,,Tohoh, milline kategooriline toon. Kas sa enam mind armastada ei suuda?” „Iialgi enam. Sinusugust...” „Minusugust? Mis see tähendab?” ,,Mõtle Mardile ja teistele. Stobergile näiteks.” „Sa tead kõik,” kogeles Mira. ,,Muidugi tean. Vastu enese tahtmist. Sellistel 123
vastikutel sündmustel on mingi eriline and end mulle avastada.” „Ja mina — ma läksin kord isegi Emmiga tül li. Ta ütles, et armastab sind. Ja sina teda. Ma arvasin... Juba ta nuuksuski. Mees silitas ta pead. Vae ne tüdruk... ,,Mis sa arvasid. Ole avameelne, ma ei taha kohut mõista.” „Arvasin, et... et lepime kord ära ja hakkame uuesti kurameerima. Nii väga armastasin sind. Aga sa olid tõrges... tõrges. Otsid paremaid minust. Ma oleks tahtnud sind mõista, ei suutnud. Oled kinnine ja salalik. Märatsesid puhuti põhjusetult.” Roland asetas tütarlapse pikali ja kõndis när viliselt üle toa edasitagasi. „Või siis mind arvad selleks, kes kosib paksu Mardi armukesed,” mõranes Rolandi heasoovilikkus. „Olen selleks liiga uhke. Hahaa, vaat, et Mart ei tule veel kaasavara pakkuma. Ole aga hea mees ja korista tütarlaps jalust ära.” Mirat vapustasid nuuksed. ,,Ma ei tahtnud seda. Ta sundis... lubas val landada...” Mees sööstis tiigrina voodi juure. ,,Sundis! Sind! Sigadus!” Mira haaras ta käe. ,,Saa aru mu seisukorrast. Ja sealjuures,., pean olema veel Emmi sõbratar. Seisin kaua vastu, aga parata polnud midagi. Kui Emmi tuli, jättis mu rahule. Äga nüüd, Jõesuus jälle. See oli siis, kui minister Emmiga. Ma ei või enam kõnelda, usu kallis, nii raske on vahest. Terve aasta sel liseid kannatusi, lõpuks lööb iseenesest välja.” Mees suudles teda juba kaastundmuse pärast. ,,Olen kuulnud selliseid lugusid varem,” ragistas ta kokkusurutud huulil. „Toimetusse tulevad aegajalt punaseks nutetud silmega tütarlapsed ja pi hivad vere näkku tõustes lugusid oma peremehist. Aidaku meie. Heameelega aitaks. Võtaks sellise peremehe ja riputaks jalgupidi võllasse. Aga näe, 124
ta on tööandja ja lugupeetud veel pealekauba« Kohus ju aitaks. Ei suvatse siiski uskuda, et tütar lapsed iga vastumeelselt voodis veedetud öö pä rast kohtusse jookseksid. Raske on taluda noid teadmisi. Kust tuleb abi? Midagi sellist pole näha. Aitaks ainult rahva kõlbline ümberkasvatamine. Kes aga kasvatab, kui ju hid ise ebamoraalitsemises eeskujuks on. Ptüi, lii" Kuda selles seltskonnas, tähendab enese paremate tunnete surmamist. Mirakene, aga usu, mul polnud aimugi... et oled ohver.” Tütarlaps haaras teda kaelast. „Ronni, Ronnikene, tõota, et mind kaitsed. Tunnen, et varisen varsti kokku. Sa suudad ju se da, oled nii tugev. Ära lahku minust. Imestad, et nii kõnelen. Jah, tundun enesele nagu peksasaanud kooliplika. Tõota, et mind kaitsed, Ronnikene...' Härdalt embas Roland tütarlast. Too värises nagu palavikus, vaadeldes lakkamatult mehele näkku. „Ära karda lapsuke, teen su heaks kõik mis suudan. Praegu tahaksin sind uputada lille desse, selline kummaline tunne on.” Varavalge paitas nende põski, puistates toa üle paljutõotavate helgete kiirtega. Kaks lõhkikä ristatud hingega inimest sulasid üheks, nende ko hal loitis taaspuhkenud armuleek. Hetkeks mee lestus Rolandile pidalitõbiste org, võrreldes end nende elusttõugatutega, tahtis karjatada, ent viha lämmatas hääle. Ajutine õnn aitas pehmendada karmi reaalsust, täitis südamehaavad Elu pisaratega. . , „Kas tead, Ronni, missugune saatan Emmi on: sosistab naine. ,,Tean lapsuke, ära meenuta teda. Olen praegu õnnelik. Mira, tunnen, et armastan sind, ei kedagi teist... Mira.” Aovalguses nad puhkavad, näod õnnelikul nae rul. Kui ainult poleks homset päeva!
125
Ainult need inimesed, kes pidevalt töötanud ajalehe juures, teavad, mida tähendab värske aja leht. Krõbisev ja sile nagu vastne raha, trükivärvi hõngu väljapaiskav ja näppusid määriv. Aga siiski niivõrd köitev, et meeleldi teda hulk aega silmit sed, sisusse hiljem tungides. Teine lugu on aga võistleva ajalehega. Liiatigi, kui ta saabub kas yõi minut enne oma lehe ilmumist. Ta on samuti värske, neitsilik, pole teda veel keegi sirvinud, ent kurjakuulutav on ta. Nagu notari meeletuletus pro testitud vekslist. Või kohtukutse. Esiteks on ta juba sellepärast antipaatne, et enne võistlejat müü gile ilmus, ja teiseks võib ta imekergesti sisal dada ootamatuid teateid. Ei või öelda, et Rolandil oli just mugav, kui ta tänavanurgal võistleva lehe ostis. Üle esikülje jooksis punane pealkiri, mis kõneles, et kriis sü veneb. See polnud uudis. Aga selle viie cicero suu ruse pealkirja all võis lugeda kursiivis järgmist alapealkirja: ,.Vastasrinna alatud võtted. Läbikuk kunud sulerüütel õiendab kriisi abil sassiläinud armuasju.” Tänaval seistes luges Roland selle kirjutise läbi. Veri tõusis pähe, jalad toetusid ebakindlalt kõnniteele. Kirjutis kõneles ju temast, Emmist, Piirlaidist ja muust. Aeti tagasi väide, nagu oleks Emmi ministrit mõjutanud telliskivide operatsiooniloos. Ka polevat see seltskonnas lugupeetud daam midagi teeninud. Kokkulepe ministeeriumi ja Piirlaidi vahel olevat sõlmitud juba varem, seadus likus korras. Kogu häbistav lugu olla läbikukkunud sule rüütli H. väljamõeldis, kes mitmel korral preili Visakile püüdnud tagajärjetult läheneda. Et aga ainsaks tulemuseks olid korvid, mis ka loomulik, sest preili \ isak abiellub neil päevil suurärimees Piirlaidiga, otsustas pettunud Romeo kätte maks ta, valides selleks kõige ebasündsama — ajalehe vee rud. „Sellest näevad meie lugejad," lõpetas leht, „missugused isikud kriisimeistrite teenistuses 126
seisavad ja rahva hulgas „tõdesid" levitavad. Isi kud, kel pole eraelus südametunnistust, ei evi se da iialgi ka politilises elus. Järgmiste valimiste ajal teadku valimiskasti ette astujad, et sellised mahhineerijad ei vääri ühegi tõsise kodaniku häält ega küünetäit austustki.” Tänav näis ringi pöörlevat. Vähe sellest, et Rolandile torgati õrna kohta, lisaks veel — Emmi abiellub. Abiellub ja on päästmatult kadunud. Te ma Emmi, kellega on veedetud selliseid hetki! Uimasena astub ta mööda tänavat toimetusse. Leiab end laua ääres istumas ja üksisilmi saa tuslikku kirjutist silmitsemas. Mis nüüd? Panna relvad maha? Tunnistada end võidetuks? Vastas rinna hoop on niivõrd hästi sihitud, et raske on vastu hakata. Ja pealegi on sellest pool õigus! Õigus, naeruväärt! Paljastav artikkel oli al gusest lõpuni õige. Aga mitte need kümned miljo nid. Vast oli pisut vähem. Aga ta oli siiski eba sünnis. Ent, oige, tehke minuga mida soovite, õigus ta oli, iga sõna, mis kõneles rahva käest välja petetud rahast, vastas tõele. Keegi seisab ta kõrval ja sõimleb. Lubab val landada. See on sigadus, heita oma järelmõtlemata kirjutisega varju tervele erakonnale. Ajaleht pole mitte seks, et õiendada seal omi isiklikke asju. See on alatu, ütleb käratsev šeff. Miks, kuradi pä ralt, tegi Roland seda. Kokkulepe vastasrinnaga on juba saavutatud. Seega sihib artikkel ilmselt Ro landi, mitte erakonna pihta. Jah, Piirlaid olla he listanud, öelnud, kui seda Harjustet ei karistata, siis tema loobub ärilistest sidemetest selle lehe ga. Ja kas teate, mis see tähendab. Sadasid tu handeid kahju ettevõttele. Ja teadke, ajalehed po le enam tõe ja õiguse levitajad, nad on rahatege mise masinad. Ja relvad on nad, hirmsad politilise võistluse relvad. Ent igaüks ei mõista relva ka sutada, ka teie mitte, Harjuste. Mis ma teen teie ga? Olete andekas inimene, noor ja edasipüüdlik. Joote vast palju, aga noh, eks see ole igaühe oma eraasi. Ei vallanda teid. Aga põhipalgast jääte 127
ilma. Võite ridadega sama palju teenida. Töötage end uuesti üles. Siis vaatame, mis edasi. Ega mina üksinda... Mul erakond selja taga. Teie pärast juba kaks päeva lahinguid löönud. Teie aga... laaberdate sellal mööda kõrtse. Nojah, asuge nüüd hoolsalt tööle ja ärge laske pead norgu, politiline võitlus nõuab alati ohvreid. Teie pääsesite kergelt. .. Kaua ta istub juba üksinda oma laua taga. Tund, kaks, kolm või rohkem. On juba videvik, keegi helistab lakkamatult telefonil. Las helistab. Ent too helistaja on kangekaelne. ,,Keegi tahab rääkida. Hei!” hüüab ta, nii et seda kuuldakse kõrvaltuppa. Jooksebki telefoni manu kohmetanud ameti vend. „Halloo. .. Jah on... annan toru kohe üle.” ,,Sind soovitakse,” ütleb teine ja vaatleb Ro landit kaastundlikult. „Mind. .. Mina, see pole enam mina. Ma olen keegi teine nüüd. Vaene reporter. Hakkan suitse tama odavaid paberosse ja pööran kraed pahupidi. Halloo, ma kuulen... Jah... Sina, Mira!. . Luge sid? Jah, näed, olen läbi. Sa tahad mind veel näha. Imelik! Tulen kohe.” Väikeses, vanas kohvikus nad kohtuvad. Mi ra on tõsine, mehe näol jalutab ähvardavalt sün ge vari. Mart tulnud mõni päev tagasi linna. Maailmatu halvas tujus. Ja seletanud Mirale, et hakkavat abi elluma. Pulmad olevat vaid mõne nädala küsimus. Sõimanud jõhkralt Rolandit ja lubanud sellele näi data. Helistanud tihti toimetustesse, kõnelenud mi nistriga, närvitsenud ja saatnud Emmile kirju ja telegramme. Emmi kirjutanud tihti vastu, saabund kiri ka Mirale. Jah, Emmi tahtnud ise abielluda. Mis senisest tormitsemisest ikka tuleb. Mart on mees, kellega tasub naituda. Nojah, ega ta muidu ka halb poiss polegi. Ja siis Mira vaikib. Nagu kohmetudes. Sest talle meenus, kuis Emmi palus teda vaikida sellest, 128
mis juhtus nii mõnigi kord nende kahe vahel. See olla väike moodne kõrvalhüpe, millest mehed ei tarvitsevat midagi teada. Ja pulma, sinna pidavat Mira kindlasti tulema. Nii palju helli tervitusi sõb ratarile. „Mis nüüd?” küsib Roland, mõeldes selle all iseennast. Mira mõtiskleb viivu. Siis: „Mul on veel midagi.” „Muudab‘s see asja. Nagunii on kõik kadu nud.’ Ja Mira kogeleb: „Mart käskis mind täna õhtul oma juure tulla.” See on juba liig. „Sa ei lähe. Ja lõpp sellega.” „Pean minema. Muidu lendan. Täna ta oli küll heas tujus, aga ütles siiski, et kontoris tuleb vist paar tööjõudu vallandada...” ,,Ta ei vallanda sind!” „Vallandab. Tunnen teda. Mul pole praegu ku sagile minna. Pean mõtlema vennakesele.” ,,See on prostitueerimine.” ,,Ei ole. Seda juhtub kõikjal. Ja igapäev... Sadade, tuhandete viisi.” „Siis on see vaimline prostitutsioon. Mira, üt le, et sa ei lähe.” „Ei, ma pean minema. Aseta end minu seisu korda. Ma ütlen talle, et enam ei või. Palun teda. Ja kirjutan Emmile. Vast läheb paremaks. Häbe nesin seni Emmit. Nüüd pole parata. Küll Emmi avitab.” „Vali nüüd,’ ütleb Roland süngelt, „mina või Mart.” ,.Muidugi sina,” sosistab tütarlaps, heideldes pealetükkivate pisaratega. ,,Milleks ma sulle seda rääkisin. Loodan sinu abi peale.” Mees ei vasta. Tunneb, kuis jõuetu viha valdab teda. „Ma lähen nüüd. Head õhtut.” Juba lähebki. Roland vahib talle tarretanud pilgul järele. Tema viimast vara, ei, kaitsealust, ähvardab juba rüvetamine. Purjus väärjumalad 9
129
Masinlikult sorib ta oma taskutes. Leiab vi letsad viis-kuus krooni. Neetud, homme peab hak kama ridadega leiba teenima. Leiba, ei midagi muud. Hea, kui hing sees seisab sellise tööga. Pole enam lootust uhkeldada uues olukorras mööda kuur orti või külastada ööklubisid. Lõpp nendega... Aga on's need kohad elu parimad? Muidugi pole. Tuleb ainult loobuda nendest. Päh — neis on kõik jal vaid lodevus ja nilbus... Vastik! Sihitult hulgub ta mööda tänavaid. Kellele kaebada oma häda. Ei, ta ei kaeba. Milleks see? Alistumine on nõrkade päralt. Värise Mart. Su kohal hõljub rusikas! Ta astub „Piitsavarre” kõrtsi. Õieti too puhvetiruum ei anna tolle ajaloolise nimetuse mõõte välja. Keegi ei sülga põrandale ja kaklejaid pole ka näha. Aga leti ees istub pukkidel rida mehi, kes hoolega napsutavad. Näod kirgedest viltu kis tud, silmad kulmude all jõllis, suud irvakil too reks naeruks. Kaks puhvetipreilit, viksitud nagu nukud, kuulavad nende rõvedusi punastamatult. Võibolla, et nad punastavad, puudrikord ei lase seda aimata. Ta sööb, joob mõned napsid, siis punshi. ,,Loodan sinu peale,” oli Mira öelnud. Miks ta ütles seda. Armastab? Kes teab. Aga meeldiv tüd ruk ta on. Ega muidu Mardi-sugused haid te ma järgi nilpa. Küsiks nõu Petelt? See soovitab jääda kindlasti äraootavale seisukohale ja lõpe tada vahekord Miraga. Lõpetada! Tõepoolest, kui öelda, et ei tunne huvi tema vastu. Las rahmeldab ise oma armukestega ja seab neid ritta. Nagu oleks see Rolandi asi. Ei... Kes jääb veel järele: Ta vajab ju ometi naist! Emmi mängis ta ise Mardile maha, Tutti jooksis hirmunult minema ja nüüd luusib see ilge Mart omakorda Mira ümber. Tütarlapse ümber, kes ot sis ju ometi armastatud mehelt kaitset. Lööks õige käega kõigile. Naisi vedeleb kõik jal. Siin puhveti tagagi. Muudkui käi mõni päev järjekindlalt siin napsutamas ja... Või siis Olja, 130
Lilli. Mis neil viga. Ainult pisut lodevate elukommetega Tohoh, nad on ju täpselt nagu Emmi — oli. Püüaks lepitust sobitada Tuttiga, selle kadaksaksikuga. Lömmitaks selle paberist lillede tolmus kopitand ema ees... Ei, sellel pole mõtet. Mata end viimati perekonna huvides kummuti sahtlisse! Jääb järgi Mira. Mira... Mardi kaelustustes. Mira, kes teda kõigest hingest ihkab. Mira, oma sugune vaene, tagakiusatud. ,,Preili, palju mul maksta on?” Kroon — kaks, sähke siin! ja juba ta ongi läinud. Pänay neelab teda, nüüd juba pimedusse. Mis kell on? Üksteist. Nüüd Mart katsub Mira põlve. „Auto !" Mingi pöörane idee on teda vist vallanud. Kä hinal lausub ta autojuhile Mardi aadressi. Lasku aga kähku, enne kui hilja on. Tõesti, ta tunneb isegi headmeelt oma plaa nist. Minna Mardi juurde ja... siis! Välisuks oli ju korras, pole kahtlust, et õnnestub. Kurelt tasub sõiduarve, viivu helistab Mardi uksekella. Ehmunud tüdruk laseb teda sisse. „Tahan kiirelt kõnelda härra Piirlaidiga." „Teda... pole kodus!” kogeleb tüdruk. „Tühi jutt. Öelge, et Garnin tuli Jõesuust sõ numiga Emmilt." Käsi laiutades kadus tüdruk siseruumidesse. Kuuldub jutukominat. Üksikud sõnad kostuvad isegi päris selgesti. Keegi kilkab naerda... Mira! „Härra palub.” Kiirelt sööstab Roland siseruumidesse. Leiab Marai ja Mira. Tütarlaps istub kohmetunult tu gitoolis, Rolandi sisselennates vidutab ehmunult silmi. Mart kargab lõkendava näoga püsti. »Teie pobiseb ta, olles ilmselt vintis. . .»Ohtust! Tegin teile pisikese ninanipsu Garnmi arvel.” Mart astub ähvardavalt lähemale. 131
„Kas teate, mulle ei meeldi selline sissetungi mine õhtul minu korterisse.” ,,Mulle ka mitte,” möönab Roland irooniliselt. „Usun, meil pole millegi üle kõnelda! Mis? Palun lahkuge. Ärge, ärge tingige. No mis te’s ta hate. Ma palun lahkuge.” „Mira, aja omale mantel selga!” käsutab Ro land. „Kuulge, see pole teie asi. Lahkuge! Daam on minu külaline. Ma, uskuge, pean veel kord teie šeffile helistama.” „Seda sa ei tee, vana tõbras!” karjub Roland talle näkku. „Tee kähku, Mira!” „Kuidas te julgete. Preili Kivikas, ee, ärge minge, ärge minge. Küll ma näitan. „Pidage oma lõuad,” ütleb Roland Mira toast lahkudes. „Muidu löön teid kahekordseks.” „Väljapressija!” möirgab Mart ja kobab tas kus. „Ärge otsige revolvrit! See teid ei päästa. Üt len veel kord: ärge tehke katset oma haisevat kätt selle tüdruku külge pista. Teen teid süldiks.’ Mart saab isegi aru, et revolver midagi ei aita. Püüab tungida uksest välja, ent Roland lükkab ta tagasi. „See on julmus. Kutsun politsei.” „Kutsuge. Ja enne kui kordnik siia jõuab, pek san teil näo nii segamini, et te eluaeg ei julge end päevapildistada lasta. Mõistate. Ma ei kõverda teil aga seni karvagi, kui mõistlik olete. Ja hoiatan teid — jätke alatused oma naisametniku vastu. Teil on pruut, keda oma raha eest võite nilbata, kuidas aga soovite.” „Häbematus," karjub Mart ja tungib Rolandile kallale. Viimane aga sihib talle parema käega sel lise hoobi lõuga, et miljonär põrandale istukile sajab. Viimane aga meheliku instinktiga tahab edasi võidelda emase pärast. Ta pomiseb segaselt: „Maksan su kinni, ajakirjanik... Jäta Emmi... ära puutu minusse, mõrtsukas...” 132
Roland hirvitab. See löök tegi mehe segaseks. Paks katsub aga vapper olla ja tungib uuesti kal lale. On poksis selliseid lööke, mis, õieti tabatuna, löövad ka maailmameistri otsekohe ajutisse unne. Üks neist on tuttav plexus-solarix nime all. Õieti on see küll kehaosa nimi, kuhu lööma peab. Ent poksijad ise nimetavad lööki nii, kuna see nimi väga hirmuäratavalt kõlab. Juhtus, et Mart peale tormates sai Rolandi käest plexus solarixe. Näost kahvatudes vajus ta silmapilkselt põrandale, ajas vaid jalad harki ja liigutas oimetult pead. Ärkas siis, kui Roland juba Miraga oli väljas ja teenija niiske rätikuga otsaesist märjaks tegi. Mira ootas all lõdisedes. „Ütle... mis sa tegid talle.” ,,Õpetasin viisakust,” vastas Roland kuivalt. „Seda oleks minu asemel iga teine mees teinud.” ,,Kuhu me nüüd lähme?” küsis Mira leebelt. „Miks sa seda küsid,” naeris mees, „nüüd, kus me oleme jälle kahekesi. Täna oli selline päev, et mitte kuidagi ei tahaks sinu kaisutusest loo buda.” „Vaene poiss,” sosistas Mira... „minu pärast pidid sa seda tegema.” Oli see nii? Kas Mira? Osaliselt. Ent kellegi suured, iroonilised silmad näisid teda naervat. Ja nende all suu, suu, mille naeratus... Et ebameel divast nägemusest pääseda, haaras Roland tugeva mini Mira käe, ja nad kõndisid kiirelt puiesteed pidi edasi, kell lõi pool kaksteist. *** Emmi pulmapäeva hommik pole eriti rahulik. Mart saab tublisti noomida. Mira pärast. ,,... võid kurameerida kellega tahad, ka siis, kui oleme abielus. Armukadedaks ma sinu peale ei saa. Aga hoidu Mirast. Ta on minu parim ja peagu ainuke sõbratar. Said aru!” 133
Mart noogutab rahul olles. Muidugi ta mõis tab. Ega ta julgendki pärast kokkupõrget Rolan diga Mirale kurja nägugi näidata. Püüdis vaid või malikult viisakuse piirides püsida ja armastusväär ne olla. See Harjuste on ju pooltotter, ei väldi ühtki skandaali. Mis niisugusest inimesest küll saab. „Sa tead,” jatkab Emmi, „et ta kurameerib Harjustega. Laseme neil olla. Võibolla on nad hil jem meile tänulikud. Mõtlen, kui Mira temaga abi ellub, kingin ma talle kas või tuhat krooni.” ,,Minu raha, selle hulguse naisele!” „Ei, Mardike, minu raha. Ma pole puupaljas. Vast mäletad, ma hiljuti teenisin miljoni. Ära tee rumalat nägu. See oli ju ajaleheski.” Seda lugu Mart ei kannata. See on vastikum juhtum ta elus. Neetud ajalehemehed. Iialgi enam ei sobita ta nendega tutvust. Põrgu kasigu! „Miks sa nii närvitsed. Sa ju ainult abiellud,” noomib Emmi edasi, „ma ei tea, mis küll seltskond ütleks, kui sind näeks.” Mart püüab olla rahulikum. Taipab, et Emmi sõna on talle käsuks. Harutab, et ega see lugu tei siti poleks võinudki lõppeda kui abieluga. Hea, et see Harjuste Emmi ära vihastas. Viimati oleks teine veel minema jooksnud. Ja rahul olles siirdub Mart oma tuppa. Emmi mõtleb hardumusega Mirale. Vaene tüd ruk! Tal on palju piinu tulnud läbi elada. Peaks tõepoolest tal laskma elada vaid Rolandile. Ta vaatleb end peeglis. Näos on mingid väsi muse jäljed. Erutusest — arvab ise. Patustami sest — arvaks Roland. Kus ta täna on. Mira on pulma kutsutud, tema mitte. Mida ta mõtleb? Ahastab... Ei, ta pole selline tüüp. Viskab pea kuklasse ja naerab kõledalt. Kindlasti. Juba see, kuidas ta Mira päästis Mardi küüsist. Aga — vaevalt ta Mirat armastas. Armastus sellistel juh tudel tema juures muutuks põlguseks. Ta lihtsalt oleks Mira hüljanud. 134
„Ta armastab mind ikka veel,” sosistab Emmi end puuderdades. Kui veel räägiks temaga enne abiellumist mõ ne sõna. Ja tõotaks, et see abielu on vaid vormi line, sisuliselt muutuks kõik nii, nagu alguses Jõe suus oli. Kindlasti Roland naeraks ta välja. ,,Lõppenud kõik,” mõtleb Emmi teatava mää rani pettunult ja hakkab sorima oma ehetekastis.
*. Küüniliselt silmitseb Roland oma käeuuri. Kell on kaks. Praegu neid loetakse sõna dega ühte seal raekojas. Visiitkuues ametnik po biseb igasuguseid sõnu paragrahvidest ja lubamistest, võtab allkirja nagu maksaks postkontoris rahasaadetist välja. Külm, tavaline operatsioon. Pole vanu naisigi, kes kirikus tavaliselt imetlevad. Pole midagi. .. Mart rakendab oma kapitali teatava eesmär giga tööle ja saavutab hiilgavad protsendid. Oma enda magamistoas. Või Emmi magamistoas. Mui dugi viimases, ega ta ise selle jõehobuse juure ronima hakka. Nüüd nad suudlevad võibolla, ja juuresviibiv seltskond naerab nii arusaadavalt ja galantselt, et vanad maalid raekoja seintel tülgastusest rühimikke raputavad. Häbenege inimesepojad, kuhu ole te pannud oma jumalad? „Nad ei tea mida nad teevad...” aga küllap mäletavad, et keegi nende eest ristil kannatas. ,Isa, anna neile andeks, sest nemad ei tea, mida nad teevad.” Sügisene päike nukrustab Rolandiga. Milleks selliseid mõtteid? Abielluvad kaks inimest, nagu ikka moodsal ajal. Jumalata ja armastuseta. „Sinul on võimalus seda sooritada Kõigevägevama nimel ja armastusega,” naerab nüüd sügispäike ja peidab oma näo koketselt pilverünka rüppe. Mees naeratab päikese poole. Kas sa tead, igavene uudishimutseja, et täna abiellub ainuke naine, keda olen tõsiselt armastanud. Tead — no 135
mis sa siis naerad. Nukrustame koos edasi. Aga too naine, jah, ta lämmatab enese parimad tunded ja abiellub, kas pole narr — salgab armastuse ära. Tahab olematuks teha inimkonna pühima. Äkki ta taipab, et tema kõrval keeb pealinna elu. Tormab ja müriseb, kiirustab lõpmatuseni, ku hugi seletamatusse. Raha, raha, tempo, tempo. Rut tu sihile ja tagasi. Muidu keegi teine. Viuuh — rrr, möödub tramm, tema kannul auto. „Härrad, ostke paar lille,” mangub punaseninaline linna öömajast pärit olev kodutu. Roland ostab. „Homne Päevaleht, Vaba Maa, Uudisleht, karjub lehepoiss. Kübarad kerkivad, pead noogutuvad tervitus tes, äride uksed paugahtavad, lennuk lendab õrinal madalalt üle linna, kusagil äris üürgab grammofon, apteegist väljub pudelit kramplikult peos hoides musta pearätikuga, piinatud ilmega naine, kordnik näitab autole suunda, kokott pilgutab silma vana härrale, varblane laskub monuledes hobuse nime kaardile, ärritatult säutsudes. Kell on juba neli — jumaluke, ta on juba paar tundi lonkinud niiviisi sihitult. Kõikjal näeb raha, tempot, muret. Raske on, rõhub. Ahaa, sealt tuleb lõpuks tükike vaimu, veidi küürakile, kübar hädiselt pähe litsutud, vihmavari kaenlas. Ahoi, vaim kalossides. Näete, ta kardab pori. Milline suur naljahammas. „No kuis on?” sirutab Laikaar oma kuivetand käe Rolandile. ,,Pole viga!” naeratab see. Puhu nad sammuvad vaikides kõrvuti. „Kuhu lähete?” küsib kirjanik lõpuks haja meelselt. ,,Kõikjale ja ei kuhugi,” tuleb vastus. „Sedaviisi. Astume siis minu poole sisse. Tean, mõnikord noorena lonkisin ka kõikjale ja eikuhugi. Siis oli teretulemast sõber, kes eikuhugi viis." „Täna teeksin kas või lollusi,” möönab Roland. „Lakake seda mõtlemast. Ärge tehke lollusi, liiatigi teadlikult. Vaadake, teie ümber sooritatakse 136
lollusi — küllaldaselt. Ja alateadvuse piitsutusel. Sedaviisi...".. Eks sedaviisi saabuski varsti Laikaare korter. Väike ja hubane. „Siin siis... nad sünnivad,” naeratab Roland. „Ei nad siin sünni alati. Siin ainult kirjutan natuke, nii vahete-vahel. Aga kus nad sünnivad;. Arvan, ikka seal, kuhu te äsja tormasite: kõikjal jaeikusagil.” Laikaar toob konjakipudeli ja kaks klaasi. Konjak pole just eriti aristokraatse päritoluga. ,,Kui mina juua tahan,” ütleb Laikaar oma vana ja mõnusatämbrilise häälega, ,,siis ei hooli ma suurt kellaaegadest. Pean ma’s õhtuni ootama. Vaadake siiski, ma toon sidruni...” ,,Sedaviisi. Teil on halb tuju. See pole veel norutamine, nagu inimesed arvavad. Nukrustama peab hoopis teisiti. Mõnikord olen rõõmus ja nukrustan. See puhastab hinge. Ahastamine ja noru tamine, need külvavad mürki. Prosit. Täna olen minagi peaaegu nukker. Sügiseti vahel asub selline nukrus hinge. Jääb tunne, nagu oleks oma aja juba ära elanud. Jalutan, näen, vana kerjus konutab plangu ääres ja nurub almust. Armetud kalossid paljaste jalgade ümber. Vana palituräbal üle, punane habe sorakil. Nägu määrdind ja punane, käed — huuled värisevad. Nii ta lömitab, müts näppude vahel. Mõni viskab rahatüki mütsi sisse, vana koogutab tänades ja loeb jumala nimel õnnistussõnad peale. Tean, tema liha on surnud, tal pole enam inimese lõhnagi. Viivu pärast ta teeb selle raha viinaks või kokaiiniks. Aga silmad on tal imeliselt nukrad — nood kuuluvad veel inimesele. Lähen edasi, näen veovoorimees peksab oma hobuseronti. Hobu sikutab kõigest jõust — vaevu liigub. Lõugade vahelt tilgub vahtu, mokk väriseb. Silmad aga vahivad manades tänavale. Nagu palu des, et lõhkeks maa ja neelaks tema, vaevanägija hobuse. Kas ta aimab, et kunagi esivanemad elasid vabadena rohtlaantes? •137
Näen nälgind peni. Nuusib mööda teeveeri ja teeb omale asja võõrastesse hoovidesse. Näen kom berdavat juudivanakest, keda tänavapoisid pilka vad. Tuleb vastu jõhkralt värvitud vana lõbunaine, kel enam üldse pole hinge. Longib teine ja palub tummalt leiba. Omale ja võibolla ka oma lapsele. Keegi on visanud lille maha, seda tallatakse armutult. Õis muutub närudeks. Toosama vana peni nuusutab teda ja läheb ükskoikselt edasi, silmad irvakile sinnapoole, kust loodab midagi leida. Pole vajagi kolletavaid lehti, kui oledki juba nukker. Nukrustan kõigi pärast. Hobuse, lõbunaise, koera, vana juudi, lille ja kerjuse pärast! Puhuti isegi nukrustan tänavakivide pärast, mida tallatak se, ainult tallatakse... Neil pole muud ülesannet, kui teha inimestel trampimist mugavamaks. Lapse na nukrustasin pärast jõulusid toast väljavisatud kuuse pärast. Püüdsin teda ehtida lumega ja muu ga. Kui ta okkad langesid kõigest mu murest hoolimata, oli mul valus. Nagu oleks minu okkad. Ja siis ma nukrutsesin.” „Ma pole nukker,” lausub Roland, , aga mul on halb. Emmi abiellus täna.” Nad tühjendavad oma klaasid. Laikaar silmit seb oma klaasi. „Sedaviisi juhtub mõnikord. Keegi pillas lille tänavale. Teda tallatakse. Tuleb peni ja nuusutab — läheb ükskõikselt edasi. Ja vana hobu, too veab oma koormat, melanhoolselt tänavat põrnitsedes. Miks ta nukrustab — võibolla mõtleb — see lill oleks võinud tema lakka ehtida. Ja tema ise — oo, ta meeleldi oleks siis mööda hobukoplit kihutand ja võidukalt hirnunud...” ,,Homme,” lausub Roland mornilt, ,,homme pean ma Pete üles otsima. Ja konjak — ei saa öelda, et ta täna ei istuks. Pühitseme Emmi pul mi kuis oskame!”
*** Noorik vaatab kella. Neli. Külalisi aga istub veel ja joob. Inimest seitse-kaheksa. 138-
Mart on tugevalt purjus. Aga ta fraki rinnaesine on veel puhas. Ta joob külalistega kaasa. Nood puhuvad juttu, millel pole mõtet, lausete vahel puudub side. Aga nende keeled tahavad olla ülipainduvad, nende ideed märatsevad purjus aju des. suu paiskab sõnaderahet mõtlematult välja, ilma et keegi nende mõtet tajuks. Kohati tarvitavad nad juba sadamakõrtsi lau seid ja tooni, ütlevad komplimente vihast Õhe tavale Emmile. Vastikud inimesed. Isegi oma pul maööl ei saa rahu! Mart on ilgem kui kunagi enne. Punetab pee dina ja puristab jõehobusena. Mees, Emmi esime ne seaduslik mees. Palju noorust, ilu ja armas tust on ta keha ümber hõljunud ja nüüd pidi tu lema Mart. Halastage inimesed, on toimunud roim, kuri tegu oma hinge vastu. Kas kunagi enam ei he lise nood imelised hääled, mida naine mõnikord kuuleb mehe kõrval viibides? On see kättemaks pattude eest? Saatuse iroonia. Naerda võiks — saatuse iroonia. Iseenda ja oma armsama mehe trotsimine on see. Ta taipab — on enda ära müünud. Nagu müüakse aksiaid, lehmasid, majasid. Müüdud kõi gi seaduste kohaselt Piirlaid ja Ko peadirekto rile öiseks tarvitamiseks. Keegi pole küsinudki, kas ta seda soovib. Too prillidega ametnik seal raekojas küsis vist midagi hoopis proosalist. Kas ta tahab saada Mardi abikaasaks. Ja muidugi. Mardil on raha. Raha, mille eest saab kübaraid, kleite, autosid, välismaa reise, armukesi. Abikaa saks küll, tema raha hävitajaks, aga mitte naiseks. Mitte selleks, kellega nukrustatakse koos ja sigitatakse lapsi. Pälviks nood lapsed üldse armas tust. Ei — ahastav ei. „Ei!” karjub ta ja tormab oma tuppa, äge dalt ust lukutades. Järgi lendab joobnute naer. Hüsteeriliselt ta riietub lahti. Too helepruun ihu peab kuuluma nüüd Mar^i varanduste kol lektsiooni, pealkirjaga „minu seaduslik voodikaas139
lane". Need imetletud käsivarred, mis hellalt em manud armastuse ülevail hetkil Rolandi lihaseid ja Mira imeilusat keha. Ka nood jalad, millel pole võistlejaid. Naeratus, suudlused, äkilised kire hood — kõik Mardile. Isegi nuttes — tuleb ar vestada tema lääge osavõtuga. Kannatada tema peremehelikke raevuhoogusid, mis aga pidurdamist leides vaibuvad nagu kerjuse rahanorimine, kui talle peale kärgitakse. Kunagi samas majas esimest korda Rolandi ga... Ta tuli tõrksusest ja armastusest lõhkemas. Ent lahkuda ei suutnud. Ei suutnud, kuulete! See oli nende armastuse esimene võidupidu lõõmava te kirgede lainetuses. Nagu suured lapsed olid nad huilanud — armastusega. Kordub see kunagi veel? Ööriietuses astub ta rõdule. Hommikune õhk tormab uudishimulikult vastu. Kus oli pulmaöö? Ei, seda pole Mardiga olnud. Ega ei tulegi. Pulmaöö mõtted kuuluvad temale, sellele õigele ja ainsale, kel pole aga raha. Aga tal on suur ja õilis süda, mida ei saa solvata. Meeletus, tema pulmaööl udutab peenikest vihma. Peenikest ja üdinilõikavat. Too mees seal all puiesteel kindlasti külmetab, pealegi on tuul. Naljakas, ta vahib üksisilmi Emmi poole. Vahi palju soovid, siin seisab naine, kes abiellus, aga tal pole pulmaööks meest. Mees on, see kahjuks pole vastuvõetav. Naljakas mees, ta võib ju nii õhtust saadik vahtinud olla. Seisab nagu kivikuju. Jumal, mil line morn ilme näol! Roland -— see oled sina. Pole kahtlust, see on nii. „Ronni, Ronni! Ma tulen alla!” Kust tuli see idee? Peast, jalust — ei süda mest. Koos seletamatu kuumuse ja õrnusega, käsikäes taevaliku muusika ja heleda päikesepais tega. Tema ootasi seal all. „Ma tulen — tulen, Ronni!” Mees liigutab vaid nõrgalt kätt ja pöörab taas linna poole. Käed surut taskuisse ja pea õl 140
gade vahele tõmmat. Liigub lohiseval sammel na gu surmamõistetu. Palavikuliselt haarab ta mantli ja räti. Oot — sukad jalga ja kingad. Ronnile meeldis alati nii. Ruttu kleit üle. „Maarja — oodake telefoniteel mu korral dusi !" Tormab ängistatult trepist alla, püüdes lokke seadi räti alla. See ei taha aga õnnestuda. Vihm pisendab värskendavalt silmi. Kui õige pöörata tagasi... ja pühitseda pulmaööd nagu teised nai sed. Veel on aega. „Ronni — oota...” Kus ta on? Sõitis ära. Ei, on viskunud pargi pingile, keha rappudes. „Ronni, ma olen siin.” Esmakordselt näeb Emmi Rolandit nõrgana. Ta nuuksub nagu laps. On ise läbimärg. Lõdiseb. Emmi märjad lokid kõditavad ta põske. „Ronni, see olen mina, Emmi. Ronni, ära nuta! Kas tead, kuis sind armastan.” Mees tõstab pea. Ilme nagu hullumeelsel. Nä gu kistud kramplikult viltu, silmis lõõmab kirg, meeleheide, viha ja andumus. Pisaraid on palju, paljlu. Nad voolavad üle tugeva mehe põskede, ta ei tõrju neid, avasui vaatleb Emmit. „Mis sa... minust tahad. Mine oma mehe juure.” ,,Meeletus, ma ei lähe! Sinuga lähen. Vere seaduste põhjal kuulub mu pulmaöö sinule.” Ta ütleks veelgi enam, ent suudleb pigem. Ei suuda öelda. Taipab, et armastus on suurim teistest, suurim kõigist, vägevam rahast, kohuse tundest, seadusest! „Jäta mind, olen rumal,” lausub mees mornilt ja tahab minna. Ei, seda ei juhtu, „Ronni, täna saad mind — nagu esimesel kor ral,..” Haarab mehe käe ja veab autoni. 141
Mees ei puikle, naerab hirmuäratavalt, autopadjusse laskudes karjatab vaid: „Emmi !" Ja surub oma pea naise rüppe, kramplikult ta põlvi surudes. Pehme, lõhnastet käsi libistub iile ta märgade juuste. „Kuhu?"
Autojuhi nägu on ärevil ja uudishimulik. Vist midagi erakorralist. „Kuhu!" sosistab Emmi mõtlematult ja kobab oma ridiküllis. „Jõesuhu," lausub ta otsustavalt ja ulatab au tojuhile mõned krõbisevad sinised paberid. Jõesuhu, lja muretsege kiirelt meile pudel konjakit." Pudel konjakit! Ons midagi kergemat, kui evitakse peotäis raha. „Joo Ronni, sa võid haigestuda. Kes suudleb siis Emmit." Üliinimliku apetiidiga joob Roland konjakit. Veri lööb ta põsisse. „Emmi, ütle, kuis see juhtus. Kuidas sattusin su akna alla. Olin vist joobnud.” Maastik rullub mööda nagu unenägu minevi kust. Emmi ei saa vastata. Nuuksub ja naerab, naerab ja nuuksub. Ripub huulipidi mehe näol. „Ronni, see on armastus, tõeline kiindumus. Oled sa sellist varem näinud. Olen halb naine... halb naine. Suudad sa mind mõista, Ronni.” Sellisel jutul pole kunagi pidevust. Ei saagi olla reaalset häälestust, kui kõnelevad hinged. Veretuige on hääl, silmade läige toon, käepigistus mõte, suudlus uus lause, teineteisesse sulamine terve kunstiteos, poeem kahest õnnelikust inim lapsest. Poolunes, kramplikult vastastikuses embuses läbivad nad niiskeid kilomeetreid. Mis on tee Tal linnast Jõesuhu, kui tal on mõte. Mõte, mille pä rast on suur jumal Elu annud hinge ja tunnetuse mehele ja naisele. „Emmi, sa magad.” ,,'Sinu kõrval, Ronni... ma pole veel maganud.” 142
Edevus on naise talumatum omadus. Tolle igavesti neetud iseloomujoone pärast on ta valmis tegema palju, palju, jah isegi kõike on ta valmis tegema, kõike, mida ta suudab korda saata. Edevusest tiivustatuna võtavad nad isegi väävelhapet ja hüppavad sadamasillalt merre. Esi mest võetakse võimalikult lahjaprotsendiliselt, et keha sisemised organid rängalt ei kannataks. Sil lalt vette hüppamine peab toimuma nii, et seda näeks võimalikult palju inimesi. Selliseid inimesi, kes suudavad ujuda ja uppujat päästa. Tähtsaim sealjuures on kirjutis ajalehes, pealkirjaga ,.Ro mantiline endatappe katse” või ,,Õnnetu armastus ajas surma”. Tegelikult aga — on see sarmastus? Vaevalt. Armastaja suudab ka ohvrit tuua. Edvistaja aga iial mitte. Kogu maailm peab teada saama tema kannatusi ja sellep ta hüppab vette. Võimalikult traagiliselt. Ja pärast minestusest ärgates püüab filmikangelannat järgi aimata, jõuetult midagi so sistada ja sügavahingeliselt pilku heita oma pääst jale või voodi juures askeldavale arstile. On see noor ja ilus, pole viga — edasielamine osutub ko he ilusamaks. Ent vana, palja pealaega doktor ja hambutu elupäästja, nood ei vääri isegi tänu mitte. Naljakad, mis neil pistmist tütarlapse sise miste asjadega... Edevus võib mõjutada ka naist põgenemisele võõra mehega. Isegi oma pulmaööl. Miks mitte põgeneda — vaene, armunud poiss haigena valvas pikki tunde akna all. Näete, pn veel maailmas tsipa puhast armastust. Ta peab oma tasu saama, isegi vihm ei kohuta teda... „,Ronni — ma pean tagasi pöörama." Mees ei usu. „Nüüd, nüüd siis, kui juba...” „Jah, kohe. Autojuht — sõitke tagasi Tal linna!” Auto pöörab nagu vastumeelselt Tallinna poo le tagasi. 143
„Usu Ronni — see poleks minust ilus. Mis homme saab? Mõtle ise!” Roland naeratab juhmilt. „Homme — kahtlemata, ja Mart — mida talle lausuks? Naine põgenenud — pulmaööl,” ütleb ta mõrunenud toonil. „Mardil on vist nii mõndagi öelda!” ütleb naine. Pilklik toon kõlab ta hääles. Mees piidleb ta nägu. Seal pole midagi peale ilu ja iseteadvuse. Emmi — su nägu on oranž. Hele oranž, pole teda varem sellisena näinud. Need jooned suunurkades — kaugele nad aasta pärast ulatuvad? Naeratad. Kellele? Mardile? Elule? Ise endale. Nii võib ainult troopikapäike, nagu sinu naeratus, Emmi. Kus on selline heli, nagu sinu silmades, kui nad vaatavad mehele, kellele oled kuulunud hetk tagasi ihu ja hingega. Nagu kuu leksin laamatempli tantsijate rituaaltantsu heli sid, mulla kaeblikke helisid mosheetornist, vana bramaani palvepominat ja palvenööri klõbinat. Nüüd sa vaikid, vaikid nagu Nefretete, näol hõljumas sisemine naeratlus. Paksupõseline Mona Lisa ei oskaks seda järgi aimata. Vaiki nüüd, Emmi. Vaiki igavesti, nagu vaikis Nefretete ja vaid naerata. „Lõpp," ütleb mees ja kobab sigareti järgi. „Lõpp," sosistab Emmi soojalt. „Ei, kallis, see on algus. Sa kuulud alati mulle.”
„Võimatu, Emmi. See on lõpp.” ,,Vagatseja! Milleks me elame?” „Selleks, et end müüa määrdind raharäbalate eest. Eile too raha vabises vana kerjuse näppude vahel, kõlises töölise tahmases taskus, tukkus talutaadi piibukoti kõrval heinapebrede ja tikuotste vahel. Täna ehib ta oranžkreemina su nägu. Vana tudike agulist maksis oma tulumaksu ja nälgib, lesk viis pandimajja oma mehe laulatussõrmuse, et saada tükikest leiba. Eile sattusid need rahad proua Piirlaidi kätte ja ta ostis omale — uue aluspesu. Raha tuli mehe kätte operatsioonide kaudu, mida ta kole ausalt sooritab riigiga. Arvab — las naine 144
toob pulmaööks uue aluspesu... Naine aga... põgeneb esimese vastutulija poisilorsuga. Sul on õigus, Emmi, pööra tagasi... Tagasi oma Mardi juure. Las ta tunneb, mille järgi su aluspesu lõhnab.. ." ,, Roland — sa räägid rumalusi!” karjatab naine. „Ei — ma räägin tõtt.” Naine on valusalt tabatud. „Ronni, miks peab see nii olema?” Mees vaatab tast mornilt mööda. „Mine ja küsi seda Mardi käest. Veider küsi mus -— mis? Vanasti, kui pops varastas popsi kana, mõisahärra nuhtles piitsaga. Nüüd aga on pops härra — varastab nii palju kui soovab. Et hei mehed, meid varastati 700 aastat, varastame nüüd meie. Ajame omale euroopalikud rõivad üle ja trükime kirjud, toredad rahad. Torkame sigarid oma halisevasse hambaauku ja tossame hullemini kui vanaparun ise...” „Mürgine ja talumatu oled,” ütleb jäigalt Emmi. ,,sulle pole ükski inimene hea küllalt. Mida need kaaskodanikud sulle teinud on?” „Mulle! Naerda ja möirata võiksin. Mulle ei saa midagi teha. Mult pole midagi võtta. Enesetun net aga oma rinnust ma välja kiskuda ei lase.” „So-oh — see pidi ju äsja ühe naise magadistoa akna alla ära kaduma,” pilkab naine, tundes suurt jahedust. „Siiski ei kadunud.” Kell on seitse. Tallinnas juba inimesed liigu vad, tähele panemata kiirelt Kadriorust kihutavat autot. Neid veereb siin alati. Ja mis ime seegi, et keegi mees, kortsunud riie tega ja paljaspäi, linna poole longib. Näib, nagu tahaks ta vastutulijaid rusikaga pähe lüüa või raha kotti röövida. Selline on ta ilme. * „Nii siis Mart ei tea midagi!” naerab kibe dalt Roland ja viskab telefonitoru hargile. Milleks oli vaja Emmil seda öelda. Ja milleks seda, et ta rannal kell 8 jalutab, üksinda jalutab. Purjus väärjumalad 10
145
Oli ju öeldud, et on lõpp. Tal vaja veel ärritada meest.. . Aga miks mitte. Ta nüüd rikas, suudab palka maksta kolme Alfonsile kui tahab. Oivaline mõte 4— kuipoiss natuke meeldib, ostab ära nagu toakoera. Ostab võõra rahaga ja armastab ka veel, nagu oleks ta vihases heitluses omale võitnud. Jälk! Juba sellise hellitatud prouakese voo dis nagu naps joodiku nina all. Kui ei meeldi, siis kallab maha. Ja-jah, maha kallab, astub ja laga peale ning mõtleb, et kuidas ma ometigi või sin nii talitada? Head jalutamise isu, Emmi. Üksinda on vabam jalutada. Nii õpid vähemalt nukrustamagi! Ent siiski — põletav armastus vedeleb tänavakividel. Mida rutem ta üles tõsta, seda parem. Palju koeri luusib ju piki tänavat, peab see jääma neile rüvetamiseks. Aeglaselt siirdub ta tänavaile, käed rusikais surut mantli taskuisse. Mis kell on? Viis! Parem ei lähe. Kiuste ei lähe. Edevuse pärast, kui soovite. Ilus naine ootab ja mitte ei lähe. On veel kolm tundi aega. Las ta ehib ja värvib ennast. Kolm tun di... Sügisene niiskus õrritab põski. Poeb põue ja “kisendab tubase soojuse järgi. Nutab taga suviseid päikese embusi ja õrnusi. Emmi embusi, tormiseid ja lõputuid. Emmi... nii mööduvad vaid kümme minutit.
„Hallo, üks hetk, härra Harjuste.” Lillakaspruunis maavillases ülikuues ja säärsaabastes mees jookseb tema poole. Kes see on? Hall habemetüügas, mis teraval lõual tarmukalt toetub vastu musta kaelarätti. See — see on ju, tont, millises riietuses, kapten Rautsnik. „Teie... sina! Mis on juhtunud!” Rautsniku nägu lööb pilve. ,,Juhtunud," lausub ta teise kätt raputades, „nii võite teie öelda. Juhtuda ei saa midagi — minusu gusele Minuga tehakse..."
„Teist tehti — eraisik!” 146
„Nagu näete, munder see just pole.” „Kas too vahejuhtum ministriga?” „Küsite veel. Tollest päevast peale ei olnud mul enam ei ohvitseri moraali ega teadmisi. Vähe sellest, ei osanud kompanii ees jalgagi käia. Vaat,, mis tähendab eraisik —■ minister juhuslikult.” „Nii. Vägivallaga aeti kohalt ära.” Rautsnik naerab. „Vägivallaga. Kuulge, demokraatlikus riigis pole vägivalda. Kõik sünnib rahva tahtmise järgi.” „Rahvas .. ." ütleb Roland poolmõttetult, „mis tähendab rahvas?” „Nojah rahvas. Tollest päevast peale ei saanud enam oma rahvaga läbi. Selle rahvaga, kellega mul kokkupuuteid oli: ülemusega ja seltskonnaga. Mõt lesin, et kurat nendega. Las virisevad. Virisemine nüüd peen mood ja pool võitu. Aga ei... Üha põrgulikumaks läks. Viimati anti mõista, et kulla mees, lahku vabatahtlikult. Näete, siin ma olen: eluaeg lahingutes ja kasarmutes eland, aga sõjameheks ei kõlba. Mitte ei kõlba, sõimasin vintis peaga kellegi kehkenpüksi läbi. Kust ma tean, et ta minister oli. Hea, et veel pensioni saan." „Ja nüüd...” , „ ... elan maal. Taplesin vabadussõjas, mis ma taplesin, aga sooveerelt ikka tüki maad sain. Juurin kändusid ja teen alet. Varitsen jahipüssiga parte. Näe, püssist loobuda ei saa. Püssipaugu kärgatades nagu jooks naps vodkat. Aga noh, ära sa asja südamesse võta. Ega sa ministrit sõimanud, või oli seal midagi... Nagu mäletaks. Oot, ma mõt len...” „Oli,” põrutab Roland vihaselt, „ja tuleb veelgi.” Viivu nad seisatavad ja astuvad siis edasi. Päi se päeva ajal hakkavad jälle jooma. „Ega muud,” ütleb Rautsnik, „poistel oli minust kahju. Sõimasin neid küll, aga lugu pidasid mis hirmus. Ja mina, uskuge, viimast kui üht meest pi dasin täismeheks. Olen näinud, teenivad oma aasta ära ja saavad vabaks. Seisavad viimast korda rivis, näod tossis. Ei rõõmustagi, et võivad paljukirutud 147
kasarmust lahkuda. Annan vabastustunnistused kätte, surun teistel kätt, poisid aga põrnitsevad otsa ja neelatavad. Mulgi pitsitab. Isegi kõige tõrksa mad ja juhmimad, need on vagusad ja tõsised. Üt len, et poisid, minge’s nüüd laiali, igaüks oma koju ja Kaie juure, hea õnn kaasa. Harilikult nad nae ravad selle peale, aga seekord... ei naera. Ei lähe laiali kah. Esimest korda hakkavad vastu. Näen, müksavad üksteist. „Sina Kutt, ei sina, Jüri! Tean juba. Viimati astub üks taibukam ette ja katsub kõnet vuristada, et oleme, härra kapten, ikka hästi läbi saand, kahju lahkuda, elagu kapten. Tean, poiss on tragi ja julge, aga tõrges. Kogu aja kirus dist sipliini ja ihkas koju. Aga nüüd — pisarad silmis. Luksuvad. „Memmed!" mõtlen ja tunnen, et midagi soolast tuleb suhu. Nojah, pilluvad mu õhku ja asi selge. Aga nuttu pole kellelgi enam. Vägisi aja nad kasarmust välja, muidu jäävad rongist maha. Vaat’ nende poiste pärast... raske on olla. Ega see viimanegi lahkumine kerge polnud. Tont seda mõistab, aastaid juba turjal küll ja küll, aga näe, rahu ei saa. Veel võitleks. Haaraks püssi ja läheks kui vaja... Kunagi, arvan, kutsuvad nad mu tagasi. Ise mõtlen, ei tea, kelle vastu? Aga noh, kui püss peos, eks siis ole alati kuhu lasta. Või neist märklaudadest puudu on. Nüüd, viimasel ajal, tahaksin, et märklaud oleks rohkem eraisikute lõi kega. On niisugune naljakas soov, aga kurat nen dega. Joome! Aga vaat püssi ma ei lase roostetuda!' Napsutavad ja vestlevad. Rautsnik muidugi elustab sõjamälestusi. Mahlakalt ja hoogsalt. Ro land kuulab. Ei sega. Märkab, kui vana sõdur oma sisimas praegu lahingusse ratsutab. Las ratsutab, see on ju kõik, mis talle järgi jäänd. Ja kell, see möödub pea kaheksast. Õigus ta nii ongi. *** „Võimata on seda avaldada. Oleks lollus!” ütleb peatoimetaja kategooriliselt. 148
„See on ju karjuv ülekohus, asja nii jätta!” protestib Roland. „Ilmne ülekohus vanale sõjamehele. Ma võin ju kirjutist pehmendada, aga...” ,,Jätke see,” ütleb teine, „milleks te segate end kaitseväe sisemistesse asjadesse. On ju päevaelge, et mürgeldaja ei kõlba sõdurite kasvatajaks. Ta ei suuda neile vajalisel määral moraali sisendada. Rääkimata distsipliinist.” „Moraali,” naerab Roland kähedalt, „seda lä heks ministrile vaja. Ta ei oska käituda lugupidamisväärt vabadusvõitlejaga. Pealegi karjub Rautsniku tegumoest iga fakt õiguse poole.” „See võib ju ka nii olla,” arvab peatoimetaja järgi, „aga see kirjutis ei ilmu.” „Miks? Kardate õiguse pärast.” „Õigus, mis maksab teie õigus. Mitte midagi! Võim maksab. Ei või ühe joodiku pärast jälle teki tada koalitsioonis omavahelisi hõõrumisi. Lausa võimata. Ei, see kirjutis heitke küll paberikorvi. Või sahtlisse. Vast tulevikus...” „See kirjutis siiski ilmub,” ütles Roland vihas tudes. „Meil mitte,” karjub nüüd peatoimetaja, „ja ärge unustage, kust te palka saate.” „Ma ei müü palga eest oma hinge ära! Tean ka seda ammugi, et me ie leht õigust üldse ei ar masta. Õigus on ju ajakirjanduse valulaps. Ärge ainult õigust kirjutage, siis läheb maailm lõhki!” „Kuulge, Harjuste, üht ma pean teile ütlema, olete viimasel ajal muutunud lausa talumatuks. Terve personal on teist villand, samuti ka mina. Kui te ei soovi siin töötada ja läbi saada, minge teisale. Ja veel — te joote. Alatasa lakku täis. On see kellegi töömees. Häbi, niisuguste kommetega... vajute noorelt põhja.” „Põhja!” Roland teeb virila grimassi. „Põhjas on teised, mina mitte. Ja see kirjutis ilmub.” Politiline peatoimetaja kargab püsti ja põrutab käega lauale. „Meil ei ilmu, saate aru. Ja teisal ka mitte. Kui peakski ilmuma, siis võite minna. Loen seda kont 149
serni vastu töötamiseks. Kui soovite oma pudrukaussi sülgada, tehke seda teisal. Siin maksavad minu tõekspidamised ja mitte teie omad. Kui see kirjutis kusagil ilmubki, ärge oma nägu siin näida ke. Vaenlasi pole meie perre vaja. Ja seda, mida ma ütlesin, tegin tõsise tahtmise pärast. Nalja ma ei teinud seekord. Taltsutage end pisut ja asi on korras.” ***
Siin kohal lõpevad mu sõbra närvilise käega tehtud kritseldused. Too on kogukas hunnik, arvult 276 suurt lehekülge, tihedalt kokkusurutud suurte ia korrapäraste tähtedega. Iial ei unusta, kuidas see käsikiri minu katte sattus. Vapustavalt meenub see hetk ja ma tunnen hingepiina ning häbi. Häbi enese pärast, sest tema, mu sõber, oli sellevõrra minust parem. Õieti öelda, ma pidasin teda tavaliseks ja laba seks märatsejaks. Ta oli liiga isekas, et sealt mi dagi välja lugeda. Ja sõpru — oli tal neid? Keegi ei näinud ju niiviisi ta hinge, isegi naised mitte, kellele ta kinkis oma parimad tunded. Naised lon ju osalt tema kurbmängu süüdlased. Need oleks pidanud tema tujusid kannatama. Ta oli ju vaid suur ja märatseja laps, liiatigi revolut siooniline laps. Tormitsemised ja naiste hellused olid temale sama vajalikud kui minusugusele leib ja leivakõrvane. Pahatihti võrdlesin teda mahlaka taimega, kes sunnitud kiratsema viletsal maapinnal. Huvitute muidugi — mis sai Mira Kivikasest? See on ju ainuke probleem, mis huvitab laiu hulki. Ja nii imelihtsalt lahenes selle rikutud õie keerdsõlm — ta abiellus noore ja edurikka advokaadi Stobergiga. Armastus? Seiklusiha? Karjääriisu? Ma ei tea neile küsimusile õiget vastust. Pi gem küll suurt sarnasust Emmi tegumoega. Tule vikku oli tal tarvis kindlustada, muud midagi. Ja kuigi ta oli kiindunud sügavahingelisse Rolandisse, võitis mõistus siingi kire. Kahju. Kahju nagu Tutti Kronbergistki. Arvan teda tundvat — ta on nagu 150
ennegi. Lill, mis ootab noppijat, või veel halvem — ostjat. Nagu „need” kõik... Iial ei unusta ma seda rajust sügisehommikut. Taevaavaruses kihutasid tuhkhallid pilved nagu näljased kullid raipejahile, aegajalt piserdas jäme dat vihma, puielt langesid lehed, torm peksis neid mulle vihastamapanevalt näkku. Puiesteel ma teda kohtasingi. Vana mantel sel jas, suvine hele soni silmadel, krae pahempidi kaelas, kingad katki. Ta nägu — oli see toosama nägu, mis kunagi 'nonda naiste käte vahel õrnutses: kõhn, kollane, habestunud. Teravalt raiu tud kulmude vahelt kaks halli silma vaatasid ran gelt mulle otsa ja rääkides tõmbus suu viltu ja irvakile. „Sina," ütles ta käriseva häälega, „oled alaline rahamees. Laena mulle üks pabeross, porgus saad kätte.” Andsin selle talle, ta värisevi käsi süütas selle ja imes suitsu nagu laps emarinda.
„Kuhu sa lähed?" küsisin..
Ei julenud rohkem. Nägin, et midagi erakorra list oli sündinud, katastroofi lained hõljusid veel tol hetkelgi ta ümber. Kartsin talle valu teha. Ta naeris haiglaselt. „Lähen vist maale. Homme, võibolla täna.” „Maale? Puhkusele?” Endamisi juurdlesin, millest tingitud välimus, mis ei kannata kriitikat. „Kui ainult saaksin puhata... Tunned sa... kapten Rautsniku lugu.” Muidugi tundsin. Terve linn kõneles. Umbes kuu tagasi see ilmus ühes äärmises parempoolses ajalehes. Keerutas palju tolmu, temast kõneldi kõikjal... ent tolku polnud sellest... Rautsnik jäi maa le. „Tunnen!" sõnasin ärevalt. „Vaata ... selle kirjutasin mina. Välja sõid...” „Keda ? Kust?” pidin imestama, „Rautsniku?' „Oota,” ütles ta ja otsis midagi oma põuest, „sa ei tea ju veel midagi.” 151
Nägin, kui ta oma põuest rebis mingi käsikirjadepaki. Nägin ka seda, et ta särk oli mustem kui kaasaegsete moraal. „Siin on mu nutulaul,” hirvitas ta süngelt, „loe ja ära haletse. Ja kui tegelasi tunned, ära klatši. Jäta see nende hooleks, kellele see on ainuke vaimline tegevus. Loe ja redigeeri. anna trükki või põle ta ära kui tahad. Jääb mulle troost, et vähemalt üks inimene on .heitnud pilgu mu tundeilma. Ja ära mõista mind hukka — selline ma olen. „Nii —” kogelesin, „ära haavu, sa olest vist töötu?” „Töötuid on palju. Mina pole töötu. Mul puu dub midagi hullemat — pind. Ei saa olla. See Rautsniku lugu — jalad loi alt ära. Vallandati. Esmalt ainult ähvardasid. Ei luband kirjutada. Aga ma siiski jonnisin... ja kirjutasin. Ei saand vaikida. Ise arvasin, et ega nad vallanda. Aga selgus olin neil kõigil seal närvid kõhtu ajanud. Said vist isegi aru... et nende raha kleepub ja tõekspidamised šefi märkmikus on. Õigus neil ka — oma ärile ei tohi kahju teha. Ja ma ise... ei talunud seda. Kukkusin jooma ja sentimentaalitsema. Sule andsid... Pole vaja, võid minna, otsi õigust tänavalt. Ja läksin — pennita. Palk avansina võetud välja, ela või sure. Aga surm — seda ma tahan kõige vähem. Katsusin mujal töötada, ent kõikjal iroonilised näod. Leivaraha sain. Aga siis veel kord ei talunud. Ja naised — need on kui painajalikud unenäod. Kujutle, eile tuleb mulle vastu „proua Piirlaid,” oma mehe käe alt kinni. Ilus ja värvitud. Tervitari. Aga vastu ei tervitata. Vaat, mul on katkised kin gad, ajamata habe, must särk ja teised pahed... Nüüd lähen maale. Rügan seal füüsilist tööd teha. Pole küll harjunud... aga ... tuleb leppida. Tean vähemalt, et teen ausat tööd.” Ta lõpetas ja hingeldas. Märkasin, et ta eel mistel päevadel oli palju joonud. Ka paistsid näos alatoitluse jäljed. Tahtsin teda trööstida, ent suut sin vaid kugistada. 152
„Kunas tuled linna tagasi?" Selle juures ta sirgus, silmad lõõskasid kum maliselt, hääl värises erutusest ja võibolla ka vaiimustusest. , „Sa oled julge inimene,” ütles ta. „Utle neile kõigile, et ma tulen tagasi. Ma ei põgene, lähen kasvatan muskleid ja närve. Ajan vagusid ja külin vilja. Aga ühel päeval, neetud linn, tulen ma tagasi nagu rajuhoog. Katsun vabaneda ühest — see on mu parim sõber nukrustamine. Siis, kui me tuleme, ei .tunne halastust. Need seal, (ta osutas käega kesklinna poole) peavad kord tundma õppima, kus pesitseb maa sool. Ma mõtlen tihti, ära naera, et selline väljen dusviis on vast liiga pateetiline ja revolutsiooniline. Ent pista oma nina mu käsikirjasse ja ütle siis, kas kuuled kauget kõuemürinat või mitte. Ma ei tea, kust tuleb kõu. Aga ta tuleb, piits ühes ja pii bel teises käes. Sest tea — äiksenool on kole, aga äikese möödudes alati ilm muutub. Ja alati ilusaks, puhta õhuliseks. Seni aga, vana sõber, ela hästi ja mõtle mu sõnade üle. Kes teab... võibolla lasen...” Ei suutnud temast lahkuda. Sammusin hulk aega vaikides ta kõrval, silmitsedes, millise jõuka rühiga ta edasi tormas. Linna äärel viivuks seisatame. „On sul — sõiduraha?” küsisin võimalikult hellalt. Ta röögatas naerda. „Ära räägi rahast. Lähen jala. Kaks päeva kõn nin ja olengi kaugel sellest räpasest pesast, mida kutsutakse Tallinnaks.” Ta haaras mu käed, surus neid tugevalt, hei tis poolpõlgava pilgu linna poole ja sammus piki maanteed tagasivaatamatult edasi. Vast kurvel pöö ras puhuks ümber ja tervitas mind kaugelt käevii pega. Siis neelas teekäänak ta mu silmist. Seisin veel mõned minutid võlutult paigal. Ei suutnud teda tol hetkel mõista täielikult. Aga nüüd, mil olen tema käsikirjaga põhjali kult tutvunud, tean, mida ta mõtles. Nii imeselgelt 153
ja sirgjooneliselt taipan igat tema sammu ja väljen dust ja alistun talle. Temal oli õigus. Puhuti mõtlen, kas kuuleb temagi neid kõueraksatusi, millest kunagi kõneles. Nüüd, mil ta ise maa rüppe kadunud, kuulen mina ja paljud minuga kuis kõu meie lähedal raksatab, ja mulle näivad Rolandi sõnad hirmuäratavatena. Mulle näib nagu varitseks ta selle teekäänaku taga, kust ta mu silmist kadus, et iga hetk tagasi tormata rajuhoona ja hõisata: „Kas kuulete, kõu läheneb, te viletsad kauple jad ja rahavahetajad! On tuinud meeste tund!” Ja ma näen, kuis ta võidurikkalt sirutab oma käe kõuepilve poole ja seda kaisutab...
Ihk 58 alt 17. rida: „... Schuberti kirglikud viisid."
».:: Schuberti kevadised viisid."
Ihk 71 alt 4. rida: „... lõbusaid pilte plazhilt."
„... lõbusaid pilte plaazhilt."
Ihk 79 ülevalt 5. rida: „oleksite nagu agulipli- „... olesklete nagu agukad..." liplikad...“ Ihk 81 ülevalt 5. rida: »... Mõnikord liikuvad „... Mõnikord liituvad inimkujulised..." inimkujulised..." Ihk 84 ülevalt 1. rida: „On vaid mingi ühis „On vaid mingi ühis kondlik ilgus, mida üle kondlik segadus, mida kohtuselt nimetatakse ülekohtuselt nimetatak demograatiaks." se demokraatiaks." Ihk 111 ülevalt 9. rida: „... jõhker isand De „... jõhker isand Dema mokraatia.'' googia." Ihk 112 ülevalt 8. rida: „... nagu von Dorgeni ... nagu van Dongeni maal.. maal..." Ihk 133 on kahel korral trükitud „plexus solarix"
VaataE. A. Bragin
Sanitaarmiinimum
ja elumaja
Le...E. A. Bragin
Sanitaarmiinimum
ja elumaja
Leningrad, 1932
.
-
- EN:i
Kir j and u.
Arhiiv tä aol a t uk oqu
'Md
лглъх
/; f;'
ЩЩб
SANITA.4R-MIINIMUM JA ELUMAJA
Terwishoiumimimimii läbiwiimise wajadus
Kõik NSW Liidu töölised pingutawad oma jõudu
selleks, et wiieaastaplaani teostada. Kaswawad wabrikud ja tehased, tekiwad uued tööliste alewid, arenewad
kolhoosid, industrialiseerub põllumajandus. On tarwis
weel rohkem tööwiljakust tõsta, weel rohkem sotsialist
ide ehitustöö tempode kiirust suurendada, et ÜK(e)P
kesskkomitee üleskutses töörahwale ette seatud ülesandeid
edukalt täita.
Sellepärast on just praegu waja tähelpanekut pöö
rata sellele hädaohule, mis meie ülesehituse tööd mus
tuse, lohakuse ja sanitaarse ebakultuursuse tõttu ähwadab.
Need on waenlased, mis tööliste jõudusid õõnestawad,
nende terwist nõrgendawad, hulgalisi haigeksjäämisi,
kattku ja suure surewuse esile kutsuwad. Wiieaastaplaani
kestwusel peame meie niisugustele waenlastele lõpu
tegema, puhtalt elama hakkama, omad elumajad, tööliste
alewid, kolhoosid, sowhoosid ja linnad mustusest täitsa
puhastama. Aastasadade wältel sissejuurdunud wana
elu-olu, ebausk ja kahjulikud kombed on meie sanitaarse
kirjaoskamatuse tõttu weel wäga püsiwad ja takistawad
meie uue ning terwislise elu ehitamist. Sellepärast peab
iga nõukogude kodanik, tööline, kolhoosnik ja üksiktalupidaja nüüd kohe oma elu terwendamisele asuma ja ühi
sel jõul sanitaarmiinimuni teostama, seda keha, riide,
toa sisseseade ja eluruumide puhtust teostama, mis meie
süüteid tõstawad, meie noorsoo terwist hoiawad ja kindlustawad ning meie eluiga sotsialismi kiiremaks saawutamiseks pikendawad.
Halb elumaja on terwisele kahjulik
Elu ja töö terwendainise ,,sanitaarmiinimumi“ teos
tades peab iga kodanik kõigepealt oma elumaja järele
waatama. Pime, rõske, must, tuulutamata, söödikuid täis
l
elumaja mõjub kahjulikult temas elawate inimeste terwise peale, iseäranis aga laste, nõrga terwisega ja hai
gusest paranewate inimeste terwise peale. Niisugustes
elumajades tekiwad ja arenewad hästi terwe rida haigu
si, nagu: werewaesus, skrooflitõbi, tiisikus, rheumatismus, kõiksugused külgehakkawad laste haigused: sarlak,
leetrid, difteriit, läkaköha jne. Ka närwi- ja waimuhaigused tekiwad ning süwenewad just inimestega ülekuh
jatud, kärarikastes ja korratutes elumajades. Need eba
kohased elutingimused mõjuwad halwasti seesugustes
elumajades elawate inimeste tööwõimete peale: müra,
rahutu olek ja söödikud segawad puhkamist ja und,
mis omakorda töö intensiiwsust ja kiirust alandawad.
Elumaja korratu oleku tõttu muutuwad paljud haigused
paranematuteks ja inimesed inwaliidideks. Tähendab, see
sugune elumaja, kui teda ei koristata, teeb neile, kes temas
elawad kahju mitte üksi kehaliselt, waidka majandusliselt.
Praegusel ajal, kus inimeste arwu kaswu tagajärjel
linnades ja tööliste alewites elumajadest suur puudus on,
omandab elumajade korraspidamine suure tähtsuse: kor
ratu hoolitsemise tagajärjel laguneb elumaja rutem ära
ja selle tagajärjel suureneb korterikriis.
Sellepärast teewad kõik, kes eluruumide eest ei hoo
litse, neid mustuses hoiawad, kahju mitte üksi omale ja
oma perele, waidka teistele kodanikkudele, takistawad
ülesehitamise temposid, toowad majanduslist kahju
NSW Liidule, takistawad industrialiseerimise wiieaastaplaani täitmist.
Sanitaarmiinimumi täitmine elumajades on esimesejärgu ülesanne
Elumaja terwendamise eest peab hoolitsema iga aru
saaja kodanik. Ta peab meeles pidama, et korteri terwishoidliselt korraspidamine, puhtus ja kord on hädatarwiline
ja sunduslik sanitaarmiinimumi alammäär, mis kõige
pealt igast elanikust endast oleneb. Ühe toa räpakas ja
korratu olek mõjub kahtlemata terwe korteri ja järjeli
kult terwe maja sanitaarse seisukorra peale. Oma toa
2
lohakuses hoidmine muutub seega kuritahtlikuks kahjutegemiseks. Ainult kõigi maja elanikkude laialise, järje
kindla, püsiwa ühistegewuse tõttu on wõimalik kõik terwisele kahjulikud korterid terweks puhkuse, une ja koduse
töö kohtadeks muuta ja sellega terwet maja korras hoida.
Sanitaarmiinimumi teostamine elumajas on iga üksiku
kodaniku kohus eraldi ja kõikide teatud korteris, majas,
kwartaalis, töölistealewis, kolhoosis ja sowhoosis elawate inimeste kohus üldse.
Terwisholii harjumuste kaswatamine sanitaarmiini
mumi teostamise abil
Elumaja sanitaarmiinimumi peab läbi wiima niihästi
neis ruumides kus elatakse, kui ka ruumides, mis üldtarwitamise alla käiwad (eeskojad, köögid, wäljakäigukohad, wannitoad, trepid jne), ühes sellega ka keldrites,
pööningutel ja teistes ruumides, hoowi ja maja alla käiwa
platsi peal. Sanitaarmiinimumi läbi wiies tuleb püüda
uusi terwishoiu harjumusi kaswatada, eelarwamisi ning
ebausku häwitada ning uut terwet elu-olu luua. Olemasolewad kollektiiwsed terwishoiu-teadmised ja kogemused
peab elanikult elanikule wisalt edasi antama.
Ei maksa ka peensusi tähelpanemata jätta, sest tihti
on neil eluruumide terwendamises suur tähtsus. Harju
tada õhuakent lahti hoidma, järjekindlalt niiskelt põran
daid pühkima, puhtalt wäljakäigukohti tarwitama, putu
kaid (lutikaid, kärbseid, prussakaid ja närijaid, rotte ja
ja hiiri) häwitama jne — sellel on suur saawutus meie
elu ja eluruumide terwendamises. Kuiwõrd elumajad ja
nende sisseseaded on rahwa omandus, siis on juba suur
teenus riigi ees toa, korteri, maja ja terwe maja waranduse alleshoidmise eest hoolitsema õpetada. Wõidelda,
torude ummistamise jakülmamise wastu, wee kõrwalewoolu,
seinte riknemise, klaaside lõhkumise wastu jne, — tähen
dab raha ja materjali alles hoida, millest meil uues üles
ehitus töös tihti suur puudus on.
з
Elumaja hoidmine sanitaarmiinimumi korras
Igapäewastelt wäikestelt puhtuse ja elumajade kor
rashoidmise küsimustelt, mis majaelanikkudelt ainult
teadlikku asjasse suhtumist ja koguni wähe rahalisi kulu
sid ning materjale nõuab, wõib elumaja parandamise
ja paremaks muutmise küsimustele üle minna, milleks
juba rahasummasid, materjale ja kui majaelanikke ei ole
woimalik ära kasutada, siis ka tööjõudu tarwis on, see
on: aknaraamide, aknaklaaside, ahjude parandamine, lae,
seinte, põrandate wärwimised jne. Ruumi seisukorrast
wälja minnes wõib neid töid wähemas wõi suuremas ula
tuses korraldada. Siin juba ei hoia sanitaarmiinimum
mitte üksi elumaja alles, waid muudab ta ka paremaks.
Elumaja sanitaarmiinimum on elu-olu ühiskondiustamise abinõu
Lõpuks on sanitaarmiinimumi läbiwiimisel woimalik
juba niisuguseid ettewõtteid teostada, mis elu-olu kollektiwiseerimise algrakkudeks on: pesukoja ehitamine terwe
maja ehk majade koonduse jaoks, ühissöögitoa, köögi,
lasteaia, laste-sõime ja ühiskondlise aia ehitamine maja
ehk majade koonduse juures jne. Mõned nendest ettewõtetest, pealtwaadates puhtterwishoidlised elumaja terwendamise wõtted olles, toowad suurt praktilist tulu ela
nikkudele, eestkätt koduperenaistele, neid raskest ja wäsitawast igapäewasest tööst (söögi keetmisest, pesu pese
misest, poodides jooksmisest j.m.) wabastades. Mõned
wõtted sanitaarmiinimumis, näiteks jäänuste ärakasu
tamine, wõiwad edaspidiseks maja terwendamiseks isegi
rahasummasid anda. Järjelikult ei olene terwishoiu-miinimumi läbiwiimisel tarwitatud algatusest, osawusest ja
wisadusest mitte üksi elumaja tervendamise tagajärg,
waid ka rahasummade saamine edaspidiseks ühiskondlustatud elu-olu loomiseks ja parandamiseks.
Eluruumide sanitaarmiinimumi läbiwiimise peasiht
Nagu näeme sisaldab elumaja terwendamise sanitaar
miinimum endas kolme liiki wõtteid: 1) sisemise korra
4
sisseseadmine ja puhtuse pidamine majas, 2) elumaja
remont ja tema tehniliselt paremaks tegemine, 3) elanikkude sanitaarne teenimine ja uue elu-olu loomine.
Elanikkude koosseisust, elumaja seisukorrast ja koha
listest tingimustest olenewalt wõiwad ülesloetud sanitaarmiinimumi ülesanded muutuda, kuid sanitaarmiinimumi
peasiht peab olema saawutatud.
Sanitaarmiinimumi siht on — luua walge, kuiw, soe^
puhas, rahulik ja terwisele kasulik elumaja, kui ühiskondlise kollektiiwse elamise ja terwislise, töörõõmsa*.
sotsialistlise elu põhialus.
Peamised sanitaarsed nõudmised terwisliselt wastawale
elumajale
Sanitaarmiinimumi elumajas läbi wiies, on tarwis neid
nõudeid meeles pidada, mis igale elumajale üles seatakse.
Elumaja peab olema: a) elanikkude arwule wastawa pinna
alammääraga, b) oma otstarbe kohaselt kasutatud, d) kül
lalt walge, kuiw ja soe, e) hästi tuulutataw ja puhta õhuga,
g) puhas olema, et mitte mustuse tagajärjel külgehakkawaid haigusi ei tekiks, söödikud ja närijad ei sigi
neks, h) weega ja terwishoidliselt rahuloldawa sissesea
dega ja riistadega mustuste ning jäänuste kogumiseks
warustatud, i) õieti kasutatud ja korralikult ühiskondliselt
kasutatawad ruumid, k) peab elanikkudel rahulikult tööd
teha, puhata ja magada wõimaldama.
Sanitaarmiinimumi wõtted peawad elanikkude isetegewuse tagajärjel wõimaldama elumaja ülesloetud nõue
tele wastawaks teha. Sanitaarmiinimum peab kõrwaldama
peamiste terwishoiu nõudmiste rikkumised ja parandama
puudused, mis elumaja terwisliselt kahjulikuks teewad
Sanitaarsed wõtted elumaja terwendamiseks
Sanitaarmiinimumi läbiwiimiseks tarwitatawate wõtete
nimestikku kokku seades ja sanitaarseid puudusi ära
märkides, tuleb aluseks wõtta eluruumide ja majade sani
taarset määrustikku.
Need wõtted wõib ülesannetele wastawalt mitmesse
põhigrupp)' jaotada, mille järele eluruumide sanitaarse
5
seisukorra järeluurimine läbi tuleb wiia ning terwisline
sanitaarmiinimum üles märkida.
Need grupid on järgmised : 1) elanikkude ülekuhjumisest elumajades ära hoidmine; 2) abiruumide ja elu
ruumide (koridorid, wannitoad, köögid) ärakasutamine
ainult selleks, milleks nad määratud, 3) walgustuse suu
rendamine, ühes päikesekiirte pääsemisega eluruumidesse,
4) rõskuse wastu wõitlemine, 5) eluruumide normaalse
temperatuuri ja kütteabinõude korralikult töötamise ning
hoidmise kindlustamine, 6) ruumide õhu puhtuse ja järje
kindlalt korralikult tuulutamise kindlustamine, 7) ruumide
puhtuse eest hoolitsemine ja parema puhastamise ning
koristamise tarwituselewõtt, 8) söödikute ja närijate wastu
wõitlemine, 9) weetorude ja mustaweetorude sisseseadete
järele korralik walwamine, nende riknemiste ärahoidmine,
10) jäänuste õieti ärakasutamine ja nende õigeajaline
kõrwale toimetamine, ll)hoowi ja maja ümbruses olewa
maaala koristamine, 12) korteri kodukorra sisseseadmine, mis
üürnikkudele puhkust, und ja rahulikku töötamist kind
lustaks, 13) maja ja tema üksikute ruumide terwe hoid
mine, nende hoidmine enneaegse lagunemise eest, ruu
mide õigeajaline remont ja lupjamine, 14) alaline walwe
ühiste ruumide järele, kogu maja ja tema üksikute osade
(keldrite, pööningute, treppide) järele hoowis ja maja
ümbruses, 15) laste, tiisikusehaigete, närwihaigete, raske
jalgsete j.t. elamisruumide paremustamine, 16) ühiskondlise elu-olu ruumide organiseerimine, sisseseadmine, ülewalpidamine (lasteaedade, söögitubade jne), 17) uute
rohtaedade ja puude istutamine ning olemasolewate istan
duste korrashoidmine.
Arusaadaw, et nende gruppidega weel kaugeltki mitte
kõik wõtted ülesloetud ei ole. Aktiiwi algatus ja energia,
majaelanikkude isetegewuse juures, peawad ise põhi
ülesanded wälja selgitama, mis elumaja ja elu-olu kiire
mat terwendamist wõimaldaksid.
<6
Sanitaarkomisjonid on elumaja sanitaarmiinimumi
läbiwiimise algatajad
Elumaja terwendamise abinõusid on wäga palju ja
mitmekesiseid. Kõik, mis puhtusesse ja korraspidamisse
puutub, on enamal juhtumisel kerge igal toa elanikul
korda saata, kui nad aga soowiwad.
Raskem on terwes korteris korda sisse seada ja weel
raskem kogu maja ja kwartaali terwendada. Siin tuleb
korteri ja mitte ainult ühe korteri, waid terwe maja, isegi
mitme maja elanikkudel eneste wahel kokku rääkida. Tuleb
plaani järele koos töötada, wahel isegi ühiselt kulusid
kanda, materjale muretseda ja määratud tööde täitmise
järele waadata. Tarwis on waid juhte, algatajaid ja aktiwiste terwishoiumiinimumi läbiwiimiseks. Selleks on waja
sanitaarmiinimumi läbiwiimise algul igas majas, ehk
mitme maja peale, kui elanikkude arw wäike on, tööwõimsatest ja arusaajatest inimestest terwishoiurakuke
walida.
Kui on olemas puhtuse komisjon, töö ja elu-olu
terwendamise komisjon, ehk sanitaarwolinikud, siis tuleb
sanitaarmiinimumi läbiwiimine selle komisjoni ülesandeks
teha.
See rakuke ehk komisjon tutwuneb maja ehk üksi
kute korterite terwishoidlise seisukorraga, märgib üles
need wäärnähtused ja puudused, mida tuleb kõrwaldada,
ja seab nende puuduste kõrwaldamise ja tööde läbiwii
mise järjekorra plaani kokku.
Puhtusekomisjon peab igas majas sanitaarmiinimumi
läbiwiimise algatajaks ja aktiiwi loomise tuumaks olema,
Selle komisjoni ümber peawad wähehaawal koonduma kõik
elanikud, kes puhtusest, elumaja alleshoidmisest ning
terwendamisesthuwitatud on. See komisjon peab kaswama
kui lumepall, endasse kõiki maja elanikke tõmmates, sest
et sanitaarmiinimumi läbiwiimine laialiste inimhulkade
töölerakendamist nõuab.
Edasi peab komisjon elumaja terwendamiseks üles
seatud ja ärakinnitatud plaani õigeajalise ja täpse täitmise
7
järele walwama, elanikkude huwi läbiwiidawate abinõude
wastu tõstma ja terwendamise tööle kõigiti kaasa aitama.
Elanikkude üldkoosolekud on elumaja sanitaarmiinimumi läbiwiimise aluseks
Mitte wähemä tähtsusega pole sänitaarmiinimumi läbiwiimisel majaelanikkude üldkoosolekud, milliste kaudu
kõik sanitaarmiinimumis ettenähtud wõtted läbi wiiakse.
Nendel koosolekutel kuulatakse ära kõik andmed esi
algsetest järelwaatustest ja leitud terwishoiu wäärnähtustest ning puudustest märgitud paränduswõtete plaan ja
kord, määratakse ära wastuwõetud plaani täitmiseaeg
jä wastawad täidesaatjad, otsitakse üles rahasummad ja
tarwilik materjal, waadatakse järele, kuiwõrd täpselt ja
omalajal on wastu wõetud otsused ning käsile wõetud abi
nõud läidetud. Elanikkude üldkoosolekul seletatakse ela
nikkudele põhjalikult ära sanitaarmiinimumi läbiwiimise
ülesanded, siht ja elustamiseteed, sest et ainult õieti ela
nikkude poolt arusaadud ja korralikult läbiwiidud sanitaarmiinimum järjekindlat elumaja terwendamist wõib
kindlustada.
Terwishoiu agitatsioon ja propaganda wõitluses elu
maja sanitaarmiinimumi eest
Tööle asudes peawad sanitaarkomisjonid majas suurt
agitatsiooni ja propaganda ning sanitaarhariduse tööd
arendama. Hüüdsõnad, plakatid, lendlehed, broschüürid
terwishoiu küsimuste kohtä jne peawad elanikkude hul
gas laialdast lewitämist leidma. Maja sissekäikude juures,
treppidel, üksikute korterite koridorides ja teistes üldtarwituslistes kohtades peawad elumaja eest hoolitsemise
reeglid ja plakatid üles kleebitud olema.
Wäljapaistwa koha peawad igas majas seinalehed oman
dama, milles igakülgselt kogu sanitaarmiinimumi läbi
wiimise töö saawutusi ja lõhesid, mis eluruumide eest
hoolitsemise juures esile tulnud ja wisalt püsiwad, walgustama peab. Ka aruanded ja westlused peawad aset leidma,
iseäranis nendes majades, kus sanitaarne kirjaoskamatus
silma paistab.
Tule meeles pidada, et sanitaarmiinimum peab rahwa
sanitaarse ebakultuursuse häwitama.
Lööklus, sotsialistlfne wõistlus ja tööpäewikud sanitaarmlhlimumi läbiwifmisel
Et elumaja terwendamise töö hästi edeneks ja et
kord algatud töö edaspidi ei nõrgeneks, on kasulik sotsialistlist wõistlust korraldada üksikute elanikkude, tubade,
korterite, majade ja isegi kwartaalide wahel, nendele
autasu andes, kes selles töös iseäralist agarust üles on
näidanud.
Teatud plaanide kiiremaks täitmiseks luuakse elani
kest brigaadid, misjuures wäga soowitaw on sanitaarmiinimumi läbiwiimisesse noorteühingu liikmeid, kooli
õpilasi ja pioneere tõmmata, kellel juba teatud sanitaarkultuursed harjumused peawad olema ja kes ühiskondliste hoogtööde läbiwiimiseks küllalt distsiplineeritud on.
Ka kodused perenaised, kes hästi koduseid töid tunnewad ja kes sanitaarmiinimumi praktilist kasu hinnata
wõiwad, peawad saama laialdaselt sanitaarmiinimumi
töösse tõmmatud.
Seal, kus elumaja terwendamiseks üksikute elanik
kude jõud ja abinõud puudulikud on, peab korteri ehk
maja ulatuses, sellekohaseid tööpäewikuid organiseerima,
kõiki töötawaid sellest osa wõtma tõmbama, selle juures
kõige mustemaid, terwishoidliselt kardetawamaid ruume
ja kohti silmas pidama, wõi neid tööpäewikuid ühiskondlustatud elu-olu asutusteja kohtade loomiseks ära kasutama.
Löökbrigaadidest, sotsialistidest wõistlusest ja tööpäewikutest osawõtt on iga elaniku kohus elumaja terwendamisel ja uue eluolu loomisel.
Rahasummad sanitaarmiinimumi läbiwiimiseks
Elukorteri sanitaarmiinimumi läbiwiimiseks wõib peale
aktiiwi ka raha ja materjale tarwis tulla. Kuiwõrd elu
maja terwendamine kõigi korteri ehk maja elanikkude
9
massiline töö on, peab tarwilikud summad saama eest
kätt antud korteri ehk maja, isegi majade rühma ela
nikelt wabatahtliku maksustamise teel. Nagu teada, ei
tasu suure enamuse elanikkude üürimaks seniajani weel
maia ülespidamise kulusid ära, sellepärast on wabatahtline raha andmine enesemaksustamise näol iga arusaaja
elaniku kohus sanitaarminimumi läbiwiimise otstarbeks
Elanikelt kogutud rahasummade wähesuse ja materjalide
wajaduse juures wõib asjast osa wõtma tõmmata ka majaelanikkude kooperatsiooni, majatrustisid, majade liitusid ja
majandusasutusi jne.Pealeselle wõibselleksotstarbeks ära
kasutada jäänuste utiliseerimisestsaadudraha,majaümbruses
olewaid waba maid aiamaaks jne. Elanikkude endi kasudes
õieti ja otstarbekohaselt sanitaarmiinimumi läbiwiimine
wõib ja peab, elanikkude kaasatunne! wõites, nendelt
tarwisminewaid rahasummasid ligi tõmbama.
Elumaja sanHaarmiinimumi teostamise järjekindlaks
nõuandjaks ja juhatajaks on arst
Sanitaarmiinimumi teostamisel wõib tekkida terwe
rida küsimusi elumaja korraspidamise ja puhtuse järelwalwe kohta ja üürnikkude elutingimuste parandamise
kohta, mida elanikkudel omal jõul raske'on lahendada.
Selleks on arsti seletust ja juhatusi tarwis. Sellepärast
tuleb maja ehk majade grupi sanitaarkomisjonil enne
sanitaarmiinimumi läbiwiimise algust oma sanitaararstiga,
dispanserite (üld-jakopsutiisikuse-)arstidegasidemesse as
tuda, kes sanitaarmiinimumi läbiwiimisest huwitatud on.
Need arstid wõiwad ise ehk oma abiliste ja järelwalweõdede kaudu sanitaarmiinimumi läbiwiimist korda seada,
elumajade järelwaatamist läbi wiia, peamised sanitaar
sed korratused kindlaks teha, leitud korratuste kõrwaldamise abinõud üles märkida ja järel waadata, et tehtud pa
randusi õigel ajal ja korralikult täidetaks.
Esimesi organisatsioonilisi koosolekuid ja elanikkude
üldkoosolekuid, kus tööplaan ja tema täitmise tagajär
jed ära kuulatakse, peab tingimata arsti osawõtmisel lä
bi wiima. Sanitaar terwishoiuasutuste personaal peab
10
aktiiwselt osa wõtma ka agitatsioonist, propagandast ja
sanitaarhariduse tõstmise tööst, selleks sanitaarse kirja
oskamatuse likwideerimise koolisid organiseerima, kui
selleks wajadust on. Terwishoiuarst ja rawitsemismajaarst peawad olema sanitaarmiinimumi läbiwiimise aktiiwsed juhatajad ja konsultandid ning rahwa sanitaarse ebakultuursuse likwideerimise eest peamised wõitlejad.
Elumaja sanitaarmiinimumi läbiwiimise plaan
Puhtuse nädalast erineb sanitaarmiinimum sellepoo
lest, et sanitaarmiinimum mitte elumaja terwendamise
ajutine abinõu ei ole, waid alaline, mittejuhusline, era
korraline, süstemaatiline, plaanikindel töö terwishoiu alal.
Sanitaarmiinimumi teostamisest wõtawad kõik ela
nikud sanitaar- ja arstipersonaali kaasabil osa. Sanitaar
miinimumi edukast läbiwiimisest on huwitatud majajuhatused, majawalitsused, majatrustid ja kooperatsioonid.
Ka linnanõukogu terwishoiusektsioon peab sellest
tööst otsekoheselt osa wõtma.
Selleks aga et sanitaarmiinimum edukalt läbi wiidaks, peab enne hästi tema eesmärgist ja ülesannetest
aru saama ning tema läbiwiimise plaan enne läbi töötama.
Lühidalt on see plaan järgmine: 1) rakukese loo
mine sanitaarmiinimumi läbiwiimiseks, 2) sanitaar-arstiga
ja rawitsemismajaga sideme loomine, 3) agitatsiooni ja
propaganda töö organiseerimine ja läbiwiimine, 4) majaelanikkude üldkoosoleku kokkukutsumine — sanitaar
miinimumi läbiwiimise eesmärgiga, ülesannetega, program
miga ja meetotidega tutwustamiseks, 5) alalise aktiiwi
loomine, 6) esialgne eluruumide ja elumajade järelwaatamine plaani kokkuseadmiseks ja esimeste, järjekorraliste
ettewõtete äramärkimiseks, ühes teatud kindlate kohtade
äramärkimisega, kus nimelt sanitaarmiinimumi läbi wiia,
ja terwishoidliste puuduste ülesmärkimisega, milliseid
esimeses järjekorras kõrwaldada, 7) tööplaani kokku
seadmine järelwaatusel saadud andmete põhjal (w. 6 p.),
8) üldkoosolekul sellest kokkuseatud plaanist aruande
tegemine ja plaani kinnitamine, 9) lõpulik üürnikkude
и
nimekirja kokkuseadmine, keda üht ehk teist sanitaarmiinimumis ettenähtud abinõu läbi wiima kohustatakse ja
kindlate sanitaarwolinikkude wäljaeraldamine korterites,
10) brigaadide wäljaeraldamine sanitaarmiinimumis ette
nähtud mingi ülesande täitmiseks ja elanikkudele üles
andeks tehtud tööde täitmise järelewaatamiseks, 11) töö*
päewiku korraldamine, 12) sotsialistlise wõistluse korral
damine, 13) kooli organiseerimine sanitaarse kirjaoska
matuse kaotamiseks, 14) sanitaarmiinimumi. walgustamine seinalehe kaudu, 15) sanitaarse ja tehnilise kon
sultatsiooni loomine, 16) järelwalweõdede ja sanitaararsti wastuwõtmise päewade organiseerimine, 17) sani
taarmiinimumis ettenähtud tööde täitmise järele waatamine, 18) remonditööde sanitaar-tehniliste paremuste kui
sanitaarmiinimumi osa korraldamine, 19) ühiskondlustatud
elu-olu ja arstiabi organiseerimine, 20) tarwisminewate
rahasummade ja materjalide kogumine ja otsimine, 21)
sanitaarmiinimumi kokkuwõtted.
Muidugi, selle plaaniga kogu töö weel ei lõpe. Mida
paremini on töö korraldatud, seda rohkem leidub wõtteid,
mis täidesaatmist nõuawad. Sanitaarmiinimumi töö on
wäga mitmekülgne. Elumaja ja elu-olu terwendamine
on raske ja keeruline, kuid ennasttasuw töö.
Sanitaarmiinimumi ellu wiies, jõuab terwisliselt
tugew töölisteklass ruttu oma iõpueesmärgile ---sotsia
listlise ülesehituse ja sotsialismi teostamisele meie maal.
I
Ответственный редактор: А Лукин
Технический ред. Эд. Юргенфельдт
Издание 1й 55. Сдано в набор 17 IV 1932.
Подписано к печати TS/V 1932 г. Формат 82Х1Ю 1 печ. лист.
Кегль 12. 1 печ. лист 33696 зн. Всего 33696 знак.
Е. А. Брагин
Санитарный минимум и жилище
(на эстонском языке)
•Издательство „Кюльвая", Ленинград 31. Улица 3-го Июля, Дим № 48.
Ленгорлит Л? 44283.
Тираж 2000.
Тип. „Кюльвая*, ул. Дзержинского 49.
Lhk
Eessõna......................................................................................... 3
Uue, terwe eluolu poole ........................................................
4
Mis on sanitaarmiinimum...............
4
Mis ütles rahwakomissaride nõukogu sanitaarmiinimumi
lcohta.....................................................................................
5
Mis kuulub kolhoosis sanitaarmiinimumi alla...................
6
Weega warustamise paremustamine ...................................... 7
Jäänuste ja mustuse koristamine............................................ 8
Porisuse wastu wõitlemine...................................................... 9
Ilupuude istutamine...................................................................... 10
Eluruumide sanitaarne terwendamine..........................................10
Ühissauna ehitamine . . . . ................ ... -w .............................12
Sanitaarmiinimum ettewõtetes ja asutustes................................ 12
Kes peab sanitaarmiinimumi ellu wiima ja kuidas seda
tuleb teha ...................................................................................12
ENo 7 TA
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
424S3
Eessõna
Kompartei ja nõukogude walitsuse ülesseadis põllumajan
duse kollektiviseerimisest ja kulakluse,kui klassi, likwideerimisest täieliku kollektiviseerimise alusel, on üheks wõitlusewormiks üldises sotsialistlises pealetungimises. Sellepärast tuleb
nõukogude walitsuse iga korraldust hinnata kui käsku rewolutsioonilise löögi andmiseks klassiwaenlase pihta.
Seda mööda, kuidas areneb kollektiwiseerimise liikumine,
kuidas tõuseb kolhooside majandusime wõim, iga üksiku kol
hoosniku hea käekäik, muutub klassiwaenlane — kulak — met
sikumaks, uusi wõitluswiise õppides ja awalikult wastutöölt
warjatud wõttele — kahjutegemisele üle minnes. Iga korraldus,
mida nõukogude walitsus kolhoosi heakäekäigu tõstmiseks
ette wõtab, kutsub kulakute seas hullumeelse wastutöö ja wastuagitatsiooni esile. Kui nõukogude walitsus dekreedi sanitaar
miinimumi kohta wälja annab, kui ta seeläbi kollektiiwlasi kut
sub mustuse, parasiitide, nõiamooride ja teiste haiguste lewitajate wastu wõitlema, kui walitsus sellega kollektiiwlaste sanitaarteadmisi tõstab ja neile eelarwamiste, ebausu ja teiste hal
bade kommete wastu wõitlemiseks sõjariista kätte annab, hak
kab kulak tingimata sanitaarmiinimumi maha tegema, et see
olla walitsuse järjekordne nwõte“ jne, wõtab kollektiiwlaste
sanitaarsed püüded omale pilkemärgilauaks ja algab kihutus
tööd endiste eelarwamiste ja ebausu kaitseks. Ja kulak teab,
mis ta teeb. Kui kollektiiwi liige tüütuse, disenteeriumi, siifilise,
wõi mõne muu taudi tagajärjel sureb, ehk naisterahwas küla
ämmamoori käe läbi elu kaotab — on see kulakluse suureks
rõõmuks, sest et kollektiiwlaste haigused ja enneaegne surm
uue elu eest wõitlejate ridu nõrgendawad.
Sellepärast, kui koilektiiwlane sanitaarmiinimumi täidab, põ
randa puhta peab, regulaarselt käsi peseb, kaewu korras peab
ja haiguse korral arsti poole pöörab, tuleb tal seda.täie tõsi
dusega teha, sest iga sanitaarmiinimumi nõude täitmine on
hoobiks kulakluse pihta. Kuid samal ajal, kui kollektiiwlased
oma ühismajapidamises sanitaarmiinimumi täidawad,ei wõi nad
ka ümberkaudseid kehwikute ja keskmikkude üksikmajapidamisi, kui homseid kollektiiwiliikmeid, unustada, waid neid tuleb
sanitaarmiinimumi täitmises ühiskondlisele puksiirile wõtta ja
selle läbi ühisesse wõitlusesse uue elu ja terwise eest kaasa
tõmmata.
L. M.
3
Uue, terwe eluolu poole
Kollektiiwlaste terwis on ühismajapidamise heakäekäigu
aluseks. Sellepärast on oma liikmete terwislise seisukorra kindlus
tamine kollektiiwi tähtsamaks ülesandeks. Selleks peab iga
kolhoos täielikuks uue ja terwe eluolu „koldeks" muutuma.
Kolhoosis peawad kõik need ebaterwed ja kahjulikud elutin
gimused kaduma, mis endisele wene külale nii omased olid ja
nii häwitawalt külaelanikkude terwisele ja elukorrale mõjusid.
Mustad, sumbunud õhuga ja parasiitidest rikkad talutared; po
rised taluõued; korraldamata ja porisuppuwad külatänawad;
wiletsad ja poollagunenud külakaewud; ühissaunade puudu
mine — kõik need endise küla kisendawad puudused peawad
kollektiiwist otsustawalt kõrwaldatama ja selleks on igas kollektiiwis wõimalused olemas. Kollektiiw ei ole endine killus
tatud küla, kus iga peremees ainult enese ja oma majapida
mise eest muretses, kus tal ainult oma huwid meeles olid ja
ühiskondlised huwid talle wähe korda läksid. Kollektiiwi astuwad kõik sulased, kehwikud ja keskmikud, kes kollektiiwse töä
paremustest ja kasust aru saawad ja ühisel jõul omaelu paremate
järjele soowiwad tõsta. Ka majapidamise sissetulek tõuseb kollek
tiiwi astumise tagajärjel. Üksikmajapidamisega wõrreldes, ko
guneb kollektiiwis selleks palju rutemini ainelisi wõimalusi,.
Sellepärast on kolhoosis palju kergem igasuguseid üldkaswatuslikke ja kultuurilisi korraldusi ellu wiia, ja palju kergem
elutingimuste terwendamise eest wõidelda. Selleks on tarwis
ainult teada — kuidas selle ülesande teostamisele asuda ja
waja õige tee ära määrata, mida mööda kollektiiwi elu täielikule
terwenemisele püüda tuleb, et kollektiiw tõesti uue ja terwe
eluolu koldeks muutuks.
Mis on sanitaarmiinimum
Sanitaarmiinimum kolhoosis on — lähemad abinõud, mida
tarwitusele tuleb wõtta, et kollektiiwlaste terwist kaitsta ja
nende terwislist olukorda tõsta. Muidugi ei saa küsimust kohe
nii üles seada, et korraga kõiki terwishoidlisi korraldusi läbi
wiia, selleks tuleks ju wahel kogu kolhoos ümber planeerida;
tuleks endiste talumajade asemel uued eluruumid ehitada, ha
rilikkude külakaewude asemele uued puurkaewud kaewata ja
isegi weewärgid sisse seada. Selleks tuleks peale ühissaunade
ka ühised pesuköögid, ühisköögid ja söögimajad jne ehitada.
Kõik need tööd aga nõuawad wäga suurt kulu, ja neid wõib
ainult pikema aja jooksul ära teha ja selle järele, kuidas kol
hoosi majandusline seisukord paraneb. Kuid lihtsamad ja
4
hädatarwilisemad terwishoidlised abinõud wõib käsile wõtta
kohe, ja seda tuleb ajawiitmata teha. Neid abinõusid ei wõi
tulewiku peale edasi lükata ja pealegi on nad igas majapida
mises teostatawad. Just need lihtsamad, hädatarwilisemad ja
üldkättesaadawamad terwishoidlised tööd käiwadki sanitaarmii
nimumi alla.
Sõna „miinimum" tähendab alammäära. „Sanitaarmiinimum"
on nende terwishoiunõuete alammäär, mis iga töötawat inimest
peab ümbritsema. See on nende nõudmiste alammäär, mida
arstiteadus meie ümbruskonnale, s.o. eluruumidele, milles elame,
õhule, mida sisse hingame, weele, mida joome jne ette seab.
Kui meie sanitaarmiinimumi ei täida, kui me ümbruskond
isegi neile wähestele nõuetele ei wasta, mis sanitaarmiinimumi
alla käiwad, — tähendab, meie terwis on hädaohus, wõime
Iga päew ja iga tund haigeks jääda.
Nendel põhjustel peamegi sanitaarmiinimumi igal pool, seal
hulgas ka kolhoosis, tingimata täitma.
Mis ütles rahwakomissaride nõukogu sanitaar
miinimumi kohta
Sanitaarmiinimumi läbiwiimine on meil töölis-talurahwa walitsuse erilise otsusega ette walmistatudi 19. mail 1930. aastal
andis rahwakomissaride nõukogu sanitaarmiinimumi kohta eri
lise määruse wälja. Selles määruses räägitakse sanitaafmiinimumi igalpool läbiwiimise tarwidusest, märgitakse üles wastawate tööde plaan ja kutsutakse kogu töörahwast nende tööde
läbiviimisest osa wõtma. Siit näeme — kuiwõrd tähtsaks meie
töölis-talurahwa walitsus sanitaarmiinimumi elluwiimist peab.
Sanitaarmiinimumi täitmise tagajärjel kõrwaldame need kah
julikud elutingimused, mis rahwa terwislist olukorda ähwardawad. Töörahwa terwis aga on nõukogude riigi heakäekäigu
üheks eeltingimuseks, see on tähtsamaks eeltingimuseks wiie
aastaplaani täitmise ja sotsialistlise ehitustöö edukuse eest
wõitlemisel. Tähendab, mida kiiremini sanitaarmiinimumi ellu
viime, seda edukamalt wiime läbi tööd majanduslisel wäerinnal ja seda rutemini täidame wiieaastaplaani. Wiieaastaplaani
täitmine on aga omakorda esimene ja kõige tähtsam samm
kogu riigi sotslallstlises ümberkorralduse töös ja seega esimene
ja tähtsam samm wõitluses uue, rõõmsa ja terwe elu eest töörahwale.
Mis kuulub kolhoosis sanitaarmiinimumi alla
Missugused terwishoidlised tööd kuuluwad kolhoosis sani
taarmiinimumi alla?
Need tööd ei saa igas kollektiiwis ühesugused olla. Ühes
kollektiiwis on ühed, teises teised ja kolmandas weel isesugusemad puudused. Ja eestkätt tuleb igas kolhoosis need puu
dused kõrwaldada, mille all käesolew kolhoos kõige rohkem
kannatab. Kui näiteks tähtsamaks puuduseks kollektiiwis on
halb joogiwesi, • siis tuleb kõigepealt selle puuduse kõrwaldainisele asuda. Kui aga kollektiiw on hea joogiweega kül
laldaselt warustatud, kuid halbade eluruumide all kannatab,
tuleb kõik jõud paremate eluruumide saamiseks rakendada. Kui
tähtsamaks puuduseks kolhoosis on see, et sauna ei ole, tuleb
esimeseks ülesandeks ühissauna ehitamine seada.
Sellepärast on esimene ülesanne sanitaarmiinimumi läbiwiimisel kolhoosis see, et kolhoosi sanitaarne seisukord järele
waadata ja tema tähtsamad terwishoidlised tarbed ära mää
rata. Seda järelwaatust tuleb kolhoosi terwishoiu rakukesele
wöi sanitaarkornisjonile ülesandeks teha.
Suuremates kollektiiwmajapidamistes tuleb seda järelwaa
tust wõimalust mööda jaoskonna- wõi sanitaararsti juhatusel
toimetada.
Järelwaatust toimetatakse sel teel, et terwishoiu rakukese,
wõi sanitaarkomisjoni liikmed waatawad järele kõik tänawad,
platsid, kaewud, õued, eluhooned ja ühiskondlised asutused
ning ettewõtted (koolid, kollektiiwid, lugemistoad, lastesõimed,
töötoad ja muud) ning wõtawad kõik tähelepandud puudused
arwele. Kogutud materjalid arutatakse rakukese koosolekul
läbi, millest peale terwishoiu rakukese liigete weel külanõu
kogu ja kollektiiwi juhatuse esitajad osa wõtawad, ning mil
lele wõimalikult suuremal arwul kollektiiwi liikmeid tuleb tõm
mata. Koosolekul selgitatakse wälja — missuguste puuduste all
kollektiiw kõige rohkem kannatab, ja mille kõrwaldamisele
tuleb esijoones asuda. Selle põhjal seatakse hädatarwilikkude
terwishoidliste tööde plaan kokku, s.o. määratakse ühismajapidamise sanitaarmiinimum kindlaks. Enamasti tuleb sellesse
tööde plaani järgmised terwishoidlised korraldused ja tööd sisse
wõtta:
1. Weewarustuse paremustamine: kaewude kaewamine,
nende sanitaarne hoid, remont ja nende ning teiste weewötmise kohtade korrashoidmine.
2. Mustuse ja sõnniku koristamine hoowidest, platsidelt ja
tänawatelt.
6
3. Pori ja liigwee wastu wõitlemine (weeloikude täisajamine, rennide kaewamine j.m.).
4. Puude istutamine, nende kaitsemine ja laiendamine.
5. Eluruumide terwendamine: igapäewane koristamine ja
tuulutamine, wõitlus parasiitide (lutikate, täide, kirpude, prus
sakate) wastu, hiirte ja rottide wastu, ajakohane jooksew
remont jne.
6. Ettewõtete (näiteks käsitöö töötubade, wõiwabrikute, kooperatiiwpoodide) ning asutuste (koolide, klubide, lugemistu
bade, haigemajade ja muude) terwishoidline korrashoid igapäewase koristamise ja tuulutamise, riidehoiuruumide korralda
mise, pesemisnöude ja duschide ülesseadmise ja suitsetamise
wastu wõitlemise teel jne.
Kõik need terwishoidlised tööd on rahwakomlssaride nõu
kogu määruses sanitaarmiinimumi kohta ette nähtud ja nende
täitmine on igale kollektiiwmajapidamisele sunduslik.
Kui kollektiiwil ühissauna ei ole, tuleb ka selle ehitamine
(wõi mõne muu hoone saunaks ümberkorraldamine) sanitaar
miinimumi tööde hulka üles wõtta. Ilma selleta on wõimata
sanitaarmiinimumi määruse esimest ja kõige tähtsamat nõud
mist täita, — see on mustuse ja parasiitide wastu wõidelda.
Kui sanitaarmiinimum üldjoontes kindlaks on määratud,
tuleb selle elluwiimise kord lähemalt wälja töötada. Selleks
tuleb nende tööde nimekiri kokku seada, mida ühe ehk teise
ülesande teostamiseks läbi tuleb wiia ja ära märkida, missu
guste kulude arwel, kelle jõul ja missuguseks tähtajaks nad
äia tegema peab. Kõik ettewõetawad tööd tuleb jaoskonnaehk sanitaararsti juhatusel ja järelwaatusel läbi wiia.
Weega warustamise paremustamine
Need tööd, mis kollektiiwmaiapidamises weega warustamise
parandamiseks ära tuleb teha, on harilikult järgmised- Pearõhku
tuleb pöörata kaewudele. Kui kollektiiwis mõned täiesti kõlb
matud kaewud on, mille wesi joogiks kahjulik, ja kui neid
kaewusid wõimata on parandada, tuleb nad sulguda, ehk weel
parem — kinni ajada. Ülejäänud kaewud tuleb korda seada,
see on — ära puhastada, rakked ära parandada, kaewu üm
bert muld kõrwale loopida ja selle asemel sawi tampida, sawi
sisse rennid teha, et wesi ära woolaks ja ümberringi' kiwidega
prügitada. Kaewu kohale tuleb katus teha ja wee wõtmiseks
pump ehk pöörwinn üles seada, mis ühiseks tarwitamiseks
olewa ämbriga warustatud
Kui olemasolewad kaewud weetarwidust rahuldada ei suuda.,
tuleb weel mõni kaew juurde kaewata. Kaewu kaewamise!
7
tuleb järgmistest nõndmistest kinni pidada: 1) kaewamisel tuleb
põhjaweeni wälja jõuda; 2) kaew puhtamale ja weidi kõrge
male kohale kaewata ja lautadest ja wäljakäigukohtadest wõimalikult kaugemale (wähemalt 20-meetrilises kauguses);
3) kaewurakked peawad tugewast materjalist ja weekindlad
olema, et pinnaweed kaewu ei saaks (kõige parem on kaewu
rakked üksteise otsa seatawatest betoonist kaewutorudest teha);
4) igalpool, kus wõimalik, on soowitaw sügawad toru- ehk
nõndanimetatud abessiinia kaewud teha.
Kui ühismajapidamise lähedal allikaid on, tuleb nende wett
joogiweeks ära kasutada. Selleks tuleb allika kohale auk kae
wata ja sellesse ilma põhjata tünn asetada, weel parem on
sinna kohta betoonist weekogumise kast teha.
Kui allikas kollektiiwi hoonetest kõrgemal asub, tuleb
püüda wett isewoolu teel hooneteni juhtida, selleks lihtsad
maaalused, kas wõi puust, torud tehes, ühesõnaga lihtne weewärk ehitada.
Kui kolhoos sunnitud on jõe wõi järwe wett tarwitama,
tuleb weewõtmise kohaks sündsad kohad walida ja sinna lau
dadest sillad teha. Seiswa weega tiigi wett, samuti ka soowett ei tohi mingil tingimusel joogiweeks tarwitada.
Kui kõik weewõtmise kohad korda on seatud, tuleb orga
niseerida nende alaline sanitaarne järelwaatus, see on, selle
eest hoida, et nendesse muda ega mustust ei koguks. Selleks
tuleb waadata, et kaewude lähedale jäänuseid ei heidetaks,
jõgede wõi järwede kaldale prahti ei weetaks, loomi kaewu
lähedale ei lastaks, kaewust oma ämbriga *wett ei wõetaks,
pesu ei loputataks ja linu ei leotataks ei kaewu lähedal ega
jõgedes weewõtmise kohast kõrgemal. Kõik need määrused
tuleb kollektiiwi üldkoosolekul kinnitada ja selle järele igalt
kollektiiwi liikmelt nõuda, et ta neid korralikult täidaks.
Jäänuste ja mustuse koristamine
Et kollektiiwi ümbrus igasugustest jäänustest ja mustustest
puhas oleks, — tuleb saawutada, et iga elumaja juurde ehi
tatakse wäljakäigukoht ja iga loomalauda juurde —- sõnniku
hoiukohi.
Kui kollektiiwi liikmed harilikkudes taluruumldes elawad,
millede juures õued, siis peab iga kolhoosnik omale lihtsa wätjakäigukoha ehitama.
Parem on wäljakäigukohaks maa sisse ruumikas auk kae
wata, mida täitmise järele wõiks tühjendada ja ^väljaheiteid,
kui wäärtuslikku põllurammu, põllule wedada. Äärmisel juh
tumisel wõib wäljakäigukohta ka ilma auguta teha, selleks te
8
hakse lauda wõi talli nurka astmeline kõrgendus istmega ja
eraldatakse muust talllruumist ära.
Kui kollektiiwlased ühiselumajas elawad, tuleb selle juurde
juba parem wäljakäigukoht teha. See tuleb teha sooja ruumi,
tal olgu kindlad seinad ja katusest wäljaulataw õhukorsten.
Wäljakäigukoht tuleb jagada meeste ja naiste pooleks ning
tuleb korras ja puhas hoida. Niisugused wäljakäigukohad tu
leb teha koolimajade, sissesõiduhoowide, ühissöögimajade ja
teiste ühiskondliste asutuste juurde.
Wäljakäigukohtade puhastamist tuleb sõnnikuweoga ühelajal ette wõtta. Wäljaheidete wedamiseks tuleb muretseda üks
wõi kaks assenisatsioonilist aami wõi kindla kaanega tõrwatud
kasti. Wäljaheiteid ei tule mitte kuhugile kõrwalisesse kohta
'maha ajada, waid ühes sõnnikuga ühisele põllule laiali laotada
wõi erilisele maatükile, mida aiamaaks edukalt ära wõib ka
sutada.
Iga loomalauda juurde on wäga tarwilik sõnniku hoiukoht
asutada. Selleks kaewatakse lauda wõi talli wälise seina äärde
katusega warustatud auk, millesse lauda puhastamise aegu
sõnnik loobitakse. Samasse auku heidetakse ka kõik muud
jäänused, praht ja pühkmed ja walatakse solgiwesi. Nende
ühiselumajade juurde, mis loomade lautadest eemal asuwad, on
kõige soowitawam komposti hunik teha, millesse kõik maja
pidamise jäänused ja pühkmed wõib koguda ja need sel teel
väärtuslikuks wäetiseks muutuwad.
Porisuse wasiu wõitlemine
Wihmawee kogumise tagajärjel wõib tänawatele ja platsi
dele alaline pori koguda, mis maapinna niiskeks ja terwisele
kahjulikuks muudab, ning malaaria tekkimist edustab. Selle
pärast tuleb poriste kohtade kuiwatamine tingimata sanitaarmünimumi hulka üles wõtta.
Lihtsamad tööd sellel alal on järgmised: kraawide kaeva
mine tänavate äärde maapinna kallaku sihis, et wesi nende
kaudu ära woolaks; teede ja kõnniteede kordaseadmine ja poriloikude ning aukude kinniajamine.
Kui ühismajapidamises soostunud tiik on olemas, ei tule
teda mitte kinni ajada, waid ära puhastada, et teda tulekahju
korral ära saaks kasutada. Selleks lastakse tiik kuiwaks, puhas
tatakse muda wälja, kaewatakse tiik sügawamaks, tasandatakse
kaldad ja lastakse siis uuesti wett täis. Saadud muda wõib
põllupinna wäetamlseks kasutada, ning sawi- ja liiwaporilompide ja aukude täitmiseks.
9
Tihti on maapinna soostumise põhjuseks see, et kollektiiwi
ligidalt niiskete ja kääruliste kallastega oja läbi woolab. Sel
juhusel tuleb oja kordaseadmise küsimus üles tõsta. Kõige
parem on niisugusele ojale tamm ehitada ja ta selle läbi tii
giks muuta. Sarnast tiiki wõib kasutada nii tulekahju korral,
kui ka muudeks majapidamise otstarweteks ja suwel — suplemiskohaks. Kui aga niisugust tiiki ei saa teha, tuleb asuda
ojasängi süwendamisele ja sirgemaks ajamisele: selle tõttu
muutub weewool kiiremaks ja oja kaldad — kõwemaks.
Ilupuude istutamine
Ilupuude istutamine tänawate äärde ja hoonete ümbrusesse
peab iga kollektiiwmajapidamise sanitaarmiinimumis olema.
Samuti tuleb ilupuid talude wahel olewale maaalale istutada.
Eriti tuleb nendes kollektiiwmajapidamistes ilupuude istutamise
peale rõhku panna, kus weel ilupuid ei ole. Kasu, mida ilu
puud annawad, on kõigile arusaadaw: puud wärskendäwad ja
puhastawad õhku, warjawad hooneid tolmu eest, kaotawad
maapinna üleliigse niiskuse, kaitsewad hooneid tulekahju kor
ral tule eest jne.
Tänawate äärde tuleb puid istutada nii, et esimesed puud
oleks 7 meetri kaugusel hoonetest, sest hoonete ette tuleb
istutada põõsaste aiad. Puid tuleb istutada mõlemile poole tee
äärde, iga puu wahele P/2—2 meetrit wahet jättes. Niiskele
maale 011 soowitaw pajusid ja remmelgaid istutada, kuiwemale
maale aga papleid, akaatsiaid, pärni, wahtraid, jalakaid ja teisi.
Puude istutamist tuleb ette wõtia kas kewadel enne pun
gade lahtiminemist wõi sügisel peale lehtede mahaiangemist
Kui kollektiiwil mõni waba maaala on, tuleb ka see puid
täis istutada ja ta selle läbi wõimsaks pargiks wõi puiestikuks
muuta. Osa kollektiiwiaste aiamaast tuleb wälja eraldada ja
sellele ühiskoridline puuwilja aed istutada.
Üldse tuleb püüda, et kõik kollektiiwi hooned, nagu öel
dakse, „upuks" rohelisesse: see ei ole üksi ilu pärast tarwilik,
waid see terwendab suurel määral kogu ühismajapidamise
ümbrust.
Kõik ilupuud ja põõsad tuleb hästi korras hoida ja neid
wigastamise ja murdmise eest kaitsta.
Eluruumide sanitaarne terwendamine
Talutubade tähtsamateks puudusteks on mustus, sumbunud
õhk ja parasiidid. Ja nende puuduste kaotamine on kolhoosi
sanitaarmiinimumi tähtsamaks ülesandeks.
10
Tuleb püüda saawutada, et iga kollektiiwlane hästi aru
saaks — millist kahju terwiseie korratu ja must eluruum toob
ja sellepärast ruumide korrashoidmise eest ise hoolitseda püüaks.
Et eluruume korras hoida, tuleb järgmistest lihtsatest nõud
mistest kinni pidada. Igapäew tuleb hoolega tuba ära koris
tada (tuba pühkida ja toakraam tolmust puhastada). Tuba tuleb
igapäew mitu korda tuulutada, selleks õhuakent' ja ka uksi
awades. Wähemalt iga 10 päewa tagant tuleb põrand palawa
weega üle pesta ja madratsid ning aluskotid wälja tuulutama
wiia. Eluruumidesse ei tohi lasta niiskust tekkida.
Eluruumide jooksew remont tuleb alati õigel ajal ära teha.
Eriti tuleb hoolitseda selle eest, et ruumid talweks oleks kind
laks tehtud. Selleks tuleb põrandad ära parandada, alusmüür
ümbert wooderdada, seinapraod taku wõi samblaga kinni top
pida, ehk palgiwahed sawiga täis määrida, topeltraamid ette
panna ja nad kittida, lagedele mulda wiia jne.
Kui ruumidesse parasiidid — lutikad, kirbud, prussakad j.t.
— tekiwad, tuleb nende häwitamiseks kohe abinõud tarwitusele wõtta. Lutikad asuwad peaasjalikult seinapragudes. Sel
lepärast on seinte krohwimine lutikate häwitamisel kõige mõ‘
juwamaks abinõuks. Krohwimise asemel wõib seinad ka sa
wiga üle määrida ja pärast lubjata. Wooditest ja muust majakraamist lutikaid häwitada on palju lihtsam ja kergem. Selleks
tuleb mööblipraod, kus lutikad asuwad, mitme päewa jooksul
petrooleumi wõi tärpentiiniga tublisti üle määrida. Samuti wõib
neid maarjajää keewa lahuga üle walada (selleks wõetakse
pool klaasi maarjajääd kolme klaasi wee peale). Kirpude hä
witamiseks tuleb põrandalaudade wah£d ja praod täis kittida ja
põrand ning woodid tihemini petrooleumi lapiga üle nühkida. Kõige
paremaks prussakate kihwtiks on boorhappe pulber, mida sama
suguse osa jahuga wõi peenikese suhkruga segamini tuleb se
gada. Kuid kõik need abinõud annawad häid tagajärgi ainult
siis, kui ruumid korras ja puhtad hoiame.
Kõige kardetawamad parasiidid on täid, sest need kannawad plekilise soojatõwe batsillusi edasi. Täid ei asu aga mitte
kusagil eluruumis, waid inimese keha peal: tema pesus, riietes
ja juustes. Et pesusse täid ei sigiks, tuleb wähemalt kord nä
dalas ihu palawa weega, seebi ja nuustikuga puhtaks pesta
ning puhas pesu selga panna. Täitanud pesu tuleb enne pe
semist lehelisega läbi keeta. Et riietest täisid ära kaotada,
tulewad riided kuuma ahju asetada. Kui täid peas on, tuleb
juuksed ära lõigata, peanahk petrooleumiga sisse määrida, siis pa
lawa wee ja seebiga puhtaks pesta, ning tiheda kammiga läbi
kammida. Et juustest saardeid kaotada, tuleb pea palawa
äädikaga leotada ja siis tiheda kammiga läbi kammida.
il
Uhissaima ehitamine
Kui koliektiiwis ühissauna ei oie, tuleb selle ehitamine samitaarmiinimumi tööde hulka üles wõtta. Selleks tuleb kas
mõni teine hoone saunaks ümber ehitada, wõi täiesti uue sauna
ehitamisele asuda.
Soowitawam on muidugi uue sauna ehitamine. Wäikeses
koliektiiwis, kus inimeste arw üle 500 ei tõuse, wõib sauna
sarnase arwestuse järele ehitada, et saunas wöiks 1 tunni jook
sul kuni 10 inimest ära käia. Sel juhtumisel tuleb sauna kaks' kolm korda nädalas kütta.
Niisuguses saunas peawad järgmised ruumid olema: 1) pe
semise ja wihtlemise ruum, 2) riidest lahtiwõtmise ja riidessepanemise ruum, 3) riieteruum, 4) soe eeskoda ja 5) wäljakäigukoht. Niisugune saun tuleb teha umbes 7 meetrit lai ja 10 m
pikk. Sauna tarwitamise ja korrashoidmise jaoks tulewad wastawad määrused wälja töötada. Sauna sanitaarse seisukorra
järele peab walwama selleks walitud terwlshoiurakukese liige.
Saniiaarmiinimum ettewõtetes ja asutustes
Kollektiiwmajapidamises wöiwad mitmesugused ettewötted
olla, nagu: käsitööartellid, parandustöökojad, wõiwabrikud,
ühissöögimajad, kooperatiiwpoed, sissesõiduhoowid ja teised.
Peale selle peab igas kolhoosis olema oma kool, klubi wõi
lugemistuba, lastesõim, arstipunkt ja teised ühiskondlised asu
tused. Kõigis neis ettewõtetes ja asutustes peab sanitaarmiinimumi korras terwe rida terwishoidlisi korraldusi läbi wiima.
Siia hulka kuuluwad tolmu ja niiskuse kõrwaldamine, pese
misriistade ülesseadmine, riidehoiu- ja söögiruumide sissesead
mine, suitsetamise keelamine ühisruumides jne. Iga ettewõtte
ja asutuse korrashoidmise jaoks tuleb wastawad määrused
wälja töötada ja alaline järelwalwe organiseerida, et neid kodu
korra määruseid ka täidetaks.
Kes peab sanitaarmiinimumi ellu wiima ja kuidas
seda tuleb teha
Kõik sanitaarmiinimumi kuuluwad terwishoidlised tööd ja
korraldused on lihtsad, üldkättesaadawad ja kergesti teostatawad.
Nende täitmine ei nõua niisuguseid suuri ülejõukäiwaid kulu
sid, ja sellepärasi wõiwad koilektiiwlased neid pea täiesti omajõut ära teha.
Nii siis sanitaarmiinimumi elluwiimine oleneb ära kollektiiwlastest enestest, nende teadlikkusest ja aktiiwsusest. Ainult
12
siis, kui sanitaarmiinimumi riiklises asutustes, nagu koolides,,
haigemajades, kooperatiiwides, tehastes ellu tuleb wiia, — jääb
osa kulusid ka valdusorganisatsioonide kanda. Et aga kollektiiwis eneses sanitaarmiinimumi täita, tuleb nöuetaw rahasumma
selle seaduse järele kollektiiwi liigete eneste käest koguda.
See raha tuleb koguda wabatahtliste annetuste näol ja alles
siis, kui üldkoosolek sellekohase otsuse wastu on võtnud.
Ühismajapidamise liikmed wõiwad oma sanitaarmiinimumi ka
isikiise tööga täita (näiteks kaewude remondi, poriloikude täit
mise, prahi koristamise, ühiselumaja parandamise ja teiste
tööde näol).
Seda silmas pidades, wõib sanitaarmiinimumi täitmiseks
järgmist töökorda soovitada.
Alguses tuleb sanitaarmiinimumi tööde plaan kõigis tema
peensustes hästi läbi töötada ja ära määrata — missugused
tööd esimeses ja missugused teises järjekorras ära tuleb teha.
Selle järele tuleb tervishoiu rakukesel ühes kollektiivi juhatu
sega kõik tööd kahte gruppi jagada. Esimesse gruppi jäetakse
niisugused tööd, mille läbiviimine rahaliste kuludega on seo
tud, ja teise grupi alla arvatakse need tööd, mis rahalist kulu
ei vaja. Esimese grupi tööde jaoks tuleb umbkaudu kulude
eelarve kokku seada ja selle järele küsimus ära otsustada: —
missugustest sissetulekuallikatest neid kulusid tuleb katta.
Selle juures märgitakse ära, — missuguse osa kuludest asjast
huvitatud asutused ja ettevõtted oma kanda võtavad, kui
suure osa peab ühismajapidamine oma kultuur-eluoluliste sum
made fondist katma ja missugune osa tuleb vabatahtlikkude
annetuste näol kollektiivlaste käest koguda.
Samal ajal tuleb selgeks teha, — missuguseid tervishoidlisi töid kollektiivi liigete eneste jõul võib ära teha, palju
need tööd tööaega nõuavad, ja kuidas kollektiivi liikmeid
nende tööde läbiviimisele tõmmata.
Samal ajal peab tervishoiu rakuke algama kollektiivlaste
hulgas kõigi sanitaarmiinimumi küsimuste kohta kõige laiemat
selgitustööd. Selleks tuleb lugemistoa kaudu vastavaid raa
matuid ja üleskutseid tellida, ning need kollektiivi liikmete
hulgas laiali laotada. Edasi tuleb kõigis ühiskondlistes asu
tustes sanitaarmiinimumi kohta käivad loosungid ja plaanid
üles seada, loosungite ja plaanide tegemise võib jätta lugemistoajuhataja hooleks, kes neid kooliõpetajate ja arstitööliste
abiga valmis teeb; niisugused plakatid ja loosungid on lihtsa
mad ja paremad kui ostetud. Lõpuks tuleb organiseerida mõni
loeng ja jutuajamine sanitaarmiinimumi üksikute küsimuste
kohta. Nende aruannete ja jutuajamiste läbiviimine tuleb arsti
või mõne teise vastava isiku hooleks anda.
13
Kui kõik need ettewalmistustööd ära On tehtud, wõib kü
simust kollektiiwi üldkoosolekul üles tõsta ja seal lõpulikult
läbi arutada ja ära otsustada.
Üldkoosolek otsustab sanitaarmiinimumi läbiwiimise lõpuli
kult ja kinnitab ära ka tööde plaani, kulude eelarwe ning wabatahtliku maksu suuruse. Samuti peab üldkoosolek terwishoiu rakukest wolitama eelseiswaid sanitaarmiinimumi töid juh
tima. Wäga kasulik on ka see, kui koosolek terwishoiu raku
kesele abiks weel mõne teadlikuma ja aktiiwsema kollektiiwi
liikme wälja eraldab.
Kui tööde plaan ja kulude eelarwe on kinnitatud, algab
sanitaarmiinimumi kõige raskem osa, nimelt ettewöetud tööde
läbiwiimine. Kuigi need tööd wõrdlemisi lihtsad ja kergesti
läbiwiidawad on, wõib nende teostamisel siiski terwe rida
raskusi esile kerkida. Kollektiiwi liikmed ei kujuta ju weel
enesest ühtlast peret. Samal ajal, kui kollektiiwis on täiesti
teadlikke seltsimehi, kes aktiiwseit ja heameelega igasuguseid
kultuurilisi uuendusi toetawad, on osa liikmetest wähemteadlikud ja lõpuks leidub koguni awalikke ehk jälle warjatuid
kulaku sabarakke, kes sanitaarmiinimumi läbiwiimist, nagu iga
teist uuendustki, läbi kukutama asuwad. Neid wiimaseid tuleb
aegsasti paljastada ja kahjutuks teha, kuna wähemteadlikke
selgitustöö abil tuleb tööle tõmmata.
Kui selle töö ära oleme teinud, on tähtsamad raskused sa
nitaarmiinimumi läbiwiimisel möödas. Selle töö tagajärjel hak
kab kogu kollektiiwlaste pere sanitaarmiinimumi läbiwiimist
toetama ja ise teadlikult teda ellu wiima. Siis teab iga kollektiiwlane, et selle ülesande teostamine tema enese huwides
sünnib, et selle tagajärjel kollektiiwlaste eluolu terweneb ja
paraneb.
Niisugune kollektiiwlaste massi toetus on sanitaarmiini
mumi teostamisel wäga tähtis ja selle toetuse saamiseks tuleb
tihemini hulkade poole pöörata. Selleks tuleb aegajalt kollek
tiiwi üldkoosolekul aruannetega tööde käigu kohta esineda,
kollektiiwlasi tuleb ühiskondlist kontrolli teostama tõmmata
ja wiibimata kõik tekkinud küsimused ja kahtlused ära sele
tada. Kui suudame kõik kollektiiwlased selle ülesande teos
tamisele tõmmata, on edu kindlustatud.
Kõik ühiskondlised organisatsioonid peawad sanitaarmiini
mumi täitmisest aktiiwseit osa wõtma. Esirinnas peawad sam
muma Punaseristi ja Osoawiahimi rakukesed. Piinaseristi ra
kuke wõiks oma peale wötta selgitustöö sanitaarsete küsimuste
alal ja selleks sanitaarnurga organiseerima, näitlikke sanitaar
seid kohtuid ja wastawa sisuga näitemängude lawastamist korH
raldama jne. Rakuke peab omale ülesandeks wõtma, et töörahwa hulkadele sanitaarmiinimumi tähtsust ja wiislsid, kui
das teda täidetakse, ära seletada. OSO rakuke peab oma peale
wõtma teise ülesande, nimelt wõitluse organiseerimise parasii
tide wastu keemiliste abinõudega. Rakuke peab kollektiiwlasi
õpetama keemiliste mürkainetega ümberkäima ja neid wõitluses parasiitide wastu õieti tarwitama. Erilistel juhtumistel tu
leb rakukesel isegi erilised wõitlusbrigaadid organiseerida, kes
parasiitide häwiiamise oma peale wõtaks.
Samuti peawad sanitaarmiinimumi teostamisest kollektiiwi
noored osa wõtma. Kollektiiwi komnoored ja pioneerid pea
wad selle ülesande teostamisel alaliseks algatajaks olema.
Noored peawad alati kollektiiwi aktiiwi esimestes ridades seisma
ja eeskujulikult aktiiwselt kõigi ühiskondliste organisatsioo
nide töödest osa wõtma, ning kõigi kultuuriliste uuenduste
läbiwiimisel oma initsiatiiwi ja agarust üles näitama. Isegi koo
lilapsi tuleb kooliõpetajate juhatusel sanitaarmiinimumi täitmise
tööle tõmmata.
Sanitaarmiinimumi läbiwiimisel tuleb töötada löökkorras,
sellele ülesandele tuleb koondada eriline tähelpanu ja tegut
seda otsustawalt, kindlalt, ning ühegi takistuse ja raskuse eest
tagasi põrkamata.
Wäga tähtis nende tööde läbiwiimisel on sotsialistlise
wõistluse meetodi alusel töötada ja wõistLust alata nii
terwete kollektiiwmajapidamiste ulatuses kui ka üksikute kol
lektiiwi liigete wahel.
Selleks tuleb naabruses asuwatel kollektiiwidel omawahel
sotsialistlise wõistluse lepingud sõlmida, näiteks, mõne üksiku
terwishoidlise wõtte läbiwiimise küsimuses (uute kaewude kaewamise, sauna ehitamise jne) ehk üksteist kogu sanitaarmiini
mumi ulatuses wöistlusele kutsuda. •
Raiooni Kolhossektsioon peaks kollektiiwile, kes wõistlusel
wõidab, preemia wälja andma. Selleks tuleks tal wastawate
preemiate fond asutada.
Üksikud kollektiiwi liikmed wõiks wõistlusse astuda näi
teks eluruumide parema korrashoidmise, kogu taluhoonete kor
rashoidmise, milledes nad elawad, ja teiste küsimuste alal. Kol
hoosi juhatus peaks nende premeerimiseks omakord juba oma
summadest wastawa fondi wälja eraldama.
Kui kolhoosi ainult osa asunduse taludest ühines, teised
aga endiselt üksikmajapidamiste näol elawad, — tuleb ka wiimastel sanitaarsete uuenduste läbiwiimistest osa wõtta. Sest
terwishoidlised tööd on üksikmajapidamistele sama tarwilikud
kui kollektiiwi liikmetelegi.
15
Samal ajal ei saa seda asjaolu ära unustada, et tänane
üksiktalupoeg homme kollektiiwi liige on, sest massiline tung
kollektiiwidesse on alaliseks nähtuseks.
Sellepärast ei tule sanitaarmiinimumi täitmisel kollektiiwlaste ja üksikpõllumeeste wahel neis asundustes wahet tehar
kus osa talupoegi alles iiksikmajapidamistes elawad. Nii kol
lektiiwi liikmetel, kui ka tiksiktalupoegadel tuleb ühewõrra isiklise tööga ja ka rahalise abiga oma asunduse sanitaarmiini
mumi täitmisest osa wõtta. Kulakuid tuleb aga ainult kulusid
kandma panna.
Hind 15 kop.
Ответственный и технический редактор:
Издание № 14. Сдано в набор 9./II 1932
Подписано к печати 27./Ш 1932. Формат 62X88.
Кемь 10. 1 печ. дирт 46624 зн. Обложка 11656 зн.
-
А. Лукинг.
li/* деч, яиота.
Всего 582$0 знаков.
V
/
в.-С Соловьев
Санитарный мянимуш в колжозе
(На эстонском языке.)
Издательство „КЮЛЬВАЯ", Ленинград 31, улица З-jo июля, № 48.
Ленинград Л» 36883. -- Тираж 2000, —- И*д. „Кюльвая**
Типография ,,Кюльвая“, ул. Дзержинского 49.
Заказ Л? 2643.
2. Esimene westlus sellest, mis jõul traktor töötab
...
Kuidas traktorit käima panna . ...........................•...................................... .
=================
f
EN$V TA
Kirjan di. з m u »..* s u m i
mry.vvi***."**'»
""№зим-“
f«?3’
■' '■■■
'\
1, Traktori edasiandmine kollektiiwniajap idani i sel e
M. J. Kalinini nim. tehas hakkas Krasnoslobodski kollektiiwmajapidamise hooldajaks. Töölised annetasid 1 prots. kuupalgast,
ostsid .Fordsoni" süsteemilise traktori ja saatsid selle traktori
läinud aasta algul Kransnosiobodskisse.
Traktoriga sõitsid ühes kaks töölist, et traktorit koll.-majapidamisele edasi anda. Üks töölistest, sm. Fedunin, oli traktorijuht, teine aga, sm. Subtshenko — lukusepp. Sm. Fedunin sai
tehase poolt kahenädalise puhkuse, et selle aja kestel mõnele ühismajapidamise liikmele traktoriga ümberkäimist ära õpetada.
Traktori edasiandmise päewaks oli määratud 28. weebruar.
See päew oli õige pidulik, päris suure püha taoline. Waatamata
südatalwe peale, otsustati traktoriga siiski maanteel sõitu teha.
Traktori edasiandmist tuli palju rahwast pealt waatama. Ei
puudunud ka talumehed ümberkaudsetest küladest. Kõik soowisid
näha terasruuna, mis nelja sahaga korraga kündma hakkab. Trak
tor oli juba kaks päewa warem korda seatud ja seisis ühismajapidamise soojas saras. Hoonete uksed ja õu olid punaste lipukeste
ja kuuseokstega ilustatud.
Terwelt kolm päewa askeldasid ühismajapidamise ja naabrikülade komnoored, et traktori üleandmise päewa kollektiiwile tõeli
seks pidupäewaks muuta.
Kell 9 hommikul ilmus külanõukogu esimees Arhipow ühes
kahe seltsimehega.
Terwitades Feduninit ja Subtshenkot, ronis ta keset õue teh
tud lawale, waatas pilguks ringi ja alustas siis kõnet.
Arhipow rääkis mõne sõna liidust küla ja linna wahel, teatas,
et seltsimehed Fedunin ja Subtshenko selleks siia sõitsid, et kol
lektiiwile traktorit edasi anda. Tema järele astus lawale Subtshenko.
— 4
Kõigepealt andis ta edasi terwituse Kalinini nim. tehase töö
liste poolt. Peale terwitust ütles ta:
— Lenin on küll surnud, kuid ta pärandus on alles ja muu
tub ikka kindlamaks töörahwa seas. Ikka kindlamaks muutub ka
side linna ja küla wahel.
Ta rääkis sellest, kuidas töölised kindlasti usuwad, et, sam
mudes käsikäes töötawa talurahwaga, nad ühisel jõul parema tulewiku wõidawad. Lõpuks lisas ta juure:
— Meie liidu tõenduseks kogusid töölised oma waewaga tee
nitud kopikad kokku ja saatsid kollektiiwile traktori.
Subtshenko astus lawalt maha, wõttis ühelt komnoorelt juba
ennem walmispandud käärid ja lõikas sara ukse peale kinnitatud
punase lindi pooleks. Uksed löödi lahti ning sarast sõitis seltsi
mees Fedunin traktoril wälja. Üksmeelne kõwa „hurraa' pani õhu
wärisema. Mitu mütsi lendasid õhku. Kõik see oli nii liigutaw,
et paljudel silmad sätendama hakkasid. Mitu talumeest olid trak
torist ainult kuulnud ja nüüd waatasid nad, kaelu õieli ajades,
ennenägemata masinat. Fedunin sõitis traktoril õuest wälja ja
juhtis masina külatänawale.
Hommiku oli külm ja lumi krudises traktori rataste all. Sõi
tes küla serwani, pööras Fedunin ümber ja juhtis masina jälle
ühismajapidamise õue. Kui ta traktorilt maha ronis, surusid küla
nõukogu esimees ja teised kaua ta kätt, rääkides, et tänane päew
on õnnelikum nende elus. Üks kollektiwistidest oli isegi niiwõrd
liigutatud, et kaua Feduninit kaisutas. Traktori ümber kogus suur
rahwamurd.
— Ja, see hobune on tugewam meie setukatest, — ütles üks
talumeestest, kindaga õrnalt traktori kere pihta lüües.
— Siiski on ta keeruline wärk küll, — lisas teine juure.
Naeratades selle tähenduse üle, ütles Fedunin:
— Keeruline on ta ainult algul, siis kui teda weel ei tea ega
tunne. Kui sa teda aga hästi järel waatad ja temast aru saad,
siis pole siin keerulist midagi. Mind just selleks siia 2 nädalaks
saadetigi, et mõnda teie seast traktoriga ümber käima õpetada.
Traktorijuhte läheb meil tarwis, sest see traktor on ainult esimene
pääsuke, selle järele tulewad weel teised. Isa-isade puuadra aeg
on juba mööda, nüüd on kord masinate käes. Homsest päewast
hakkame õppusega peale, kaks-kolm tundi päewas.
Arhipow kirjutas kõik soowijad üles, kes traktorit tundma
tahtsid õppida. Paari minuti pärast oli koos ligi 30 inimest. Fedunin silmitses nimekirja, naeratas ja ütles:
— Noh, nii suure koguga ei saa ma hakkama. Walime parem
üleskirjutatute hulgast need wälja, kes paremini kirja oskawad ja
kes ehk lukusepa tööd wähe tunnewad. Walime inimest kümme
wälja, õpetame nad hästi ära. Eks need õpeta siis pärast teisi.
Paljude nägudele ilmus pettumus. Kuid kõik said aru, et
Feduninil õigus on ja walisid wäikeste waieluste järele kümme
kõige kirjatundjamat ja arusaajamat kollektiwisti wälja. Üleskir
jutatutele öeldi, et nad homme kella 5 koolimajasse kokku tuleks.
Fedunin istus jälle traktorile ja sõitis masinakuuri. Kaua arutasid
talumehed selle üle, kui sügawalt künnab traktor, palju wõib ta
päewas künda, kuidas ta liiwa- ja sawimaal töötab, kas segawad
teda künkakesed; räägiti weelgi ühest-teisest ja mindi siis laiali.
Kahe tunni pärast sõitis Subtshenko tagasi linna, Fedunin istus
aga terwe õhtu lugemistoas ja jutustas talumeestele sellest, kuidas
töötab nende tehas, missuguseid tarbeaineid ta walmistab, kust
saab malmi ja rauda jne.
2. Esimene westlus sellest, mis jõul traktor
töötab
Järgmisel päewal kogusid koolimajasse kõik kollektiwistid,
keda õppuseks wälja waliti. Siin oli kuus komnoort, kolm talu
meest umb. 30 aasta wanused ja üks — 45-aastane, punase habe
mega, keda Markiniks hüüti. Ta oli ühismajapidamises põllutöö
masinate remonteerimise peal, parandas äkkeid, sahku ning tundis,
wähe lukusepatööd.
Kõik istusid pinkidele, Fedunin astus aga, nagu kooliõpetaja
kunagi, laua juure.
— Nii siis, seltsimehed, asume asja juure. Seletamahakkan ma
teile lihtsalt. Ise ei ole ma mingit kooli lõpetanud, ainult õhtustel
kursustel olen käinud. Traktorit õppisin samati õhtustel kursustel
meie tehase juures tundma. Seal oli eraldi traktoriring,'-kus minagi
õppisin.
Siia tõin ma kaasa mõne raamatu, need on aga ikkagi nagu
weidi targawõitu keelel kirjutatud. Selle eest on aga joonistused
neis raamatutes kaunis arusaadawad. Nende joonistuste järele õppimegi meie alguses traktori ehitust tundma, pärast wõtame aga trak
tori enese käsile, õpime traktori enese abil. Kui ma 'teid kohe
traktori juure wiiksin, siis ei saaks teie minu seletustest suurt mi
dagi aru. Aga joonistuste järele ia. tahwlile joonistusi tehes õpime
kiiresti üksikuid traktori osasid tundma. Siis wöime julgesti kogu
traktori käsile wõtta.
Kõigepealt tuleb sellest rääkida, missugune jõud traktorit edasi
wiib. Et küsimus selgem oleks, jutustan ma enne natuke wedurist.
Kõik meie teame, et wedur auruga töötab, kuidas aga see aur
weduri käima paneb, sellest teame meie õige wähe.
Räägime sellepärast algul natuke wedurist.
Kõik teawad, et aur tekib wee soendamisel ja keemisel. Kui
keeb näit. teemasin, tuleb awada augukesed auru wäljapääsemiseks,
)
—
7
—
sest muidu pressiks aur weele peale ja wesi ,keeks üle“. Kui
meie mõne hästi kindla nõu weega täidaksime ja kaane kõwasti
peale paneksime ning siis seda nõud soendama hakkaksime, teki
taks aur nii suure rõhumise, et kinnine nõu lõhkeda wõib.
Wõtame umbes käewärre jämeduse ja meetri pikkuse raudtoru. Ühe toruotsa kuumendame punaseks ja keedame ta paari
haamrilöögiga kokku, nii et wesi sealt enam läbi ei pääseks.
Walame siis sarnasesse torusse wett, lööme lahtise otsa puupulgaga
kinni ja hakkame siis toru soendama, nii et puupulk tuide ei satuks.
Minuti kümne pärast kuuleme
kõwa pauku ja puupulk paisa
takse paarikümne meetri kau
gusele torust wälja. Kui ma
ennem Uuralis tööl olin, tegime
me puhkepäewadel. tihti wäljasõitusid; wõtsime sarnased to
rud kaasa ja paugutasime nen
dest, kuid mitte püssirohuga,
waid auruga.
Aur wõib mõnikord nii suure jõu omandada, et paksust rauaast
needitud katla lõhki lööb. Weduris tekib aur erilises katlas, mille
soendamiseks wastaw ahi olemas. Aur rõhub seestpoolt katla seinte
peale, ja selleks, et ta katelt
lõhki ei ajaks, on sinna tarwilised augud jäetud, mis raskete
korkidega kaetud. Kui katlas
auru rõhumine liig suur, kergi
tab ta korgid üles ja tungib
aukudest wälja. Teie olete wist
kõik tähele pannud, et kui wedur jaamas seisab ja tai auru
Joon. 2. Silin drikujulised puupakud. tarwis ei ole, et aur siis nendest
kaitseaukudes wälja tungib. Kui
das. siis töötab aur weduris, kuidas paneb ta weduri liiguma?
Astuge kõik laua ümber ja waadake joon. 1, mis kujutab silindrit.
Silindriks kutsutakse asja, millel
on ühetasase puupaku kuju (joon. 2).
Silinder wõib seest tühi olla, siis
kutsutakse seda õõnsaks silindriks
(joon. 3). Kui meie puupakul ,
Joon. 3. Õõnes silinder.
8
—
sisemuse wplja õõnestame, siis saamegi silindri. Ka teeklaas ku
jutab endast õõnsat silindrit, tal on ainult põhi all. Weduril ongi
mõlemil pool kaks niisugust silindrit ja nendes silindrites on pumbakannud (поршень). Mis on pumbakann? Kui meie mõne toru
sisse puust pulgakese torkame, mille otsale räbalaid ümber mähime
(nii et see räbalapundar parajasti tihkelt toru sisse mahuks), siis
wõib sarnane räbalatesse mähitud puupulk ka pumbakannu osa
mängida. Teie kõik olete wist lapseeas koeraputketest niimoodi
„pritsisid* teinud. Sest koeraputk kujutab endast toru, mis wahest
isegi paari sõrme jämeduseks
kaswab. See toru on jatkuline
ja jätkude kohal on toru õhu
keste waheseintega kinni kaswanud. Kui koeraputkest sar
nase toru wälja lõikame, siis
on sellest kerge pritsi teha.
Selleks tuleb ühe toru otsa
waheseinast põhi jätta, sinna
naaskliga auk torgata, puupulJoon. 4-a. Pumbakann enne auru
gakese otsa riideräbalaid mäh
laskmist silindrisse.
kida, puupulk siis tihedasti to
russe pista, ja prits on walmis. Torgates pritsi põhjawette ja puu
pulka ülespoole tõmmates, kisume wee torusse. Siis wõtame pritsi
weest wälja, ja puupulka põhja poole wajutades, wõime wett kau
nis kaugele pritsida. See koeraputkest toru ongi meile silindriks
ja puupulga ümber mähitud
riidetükk pumbakannuks.
Kui meie nüüd ühest
toru otsast kõwasti õhku sisse
puhume, siis wõime õhu rõhu
misega pumbakannu taha
poole nihutada. Tõsi, koera
putkest pritsis on see raske,
palja puhumisega saab waewalt räbalapundart paigalt ni
hutada.
Kui aga wõtame
Joon. 4-b. Pumbakann peale auru
klaastoru, mille seinad siledad,
laskmist silindrisse.
siis suudame selles torus ka
palja puhumisega pumbakannu liikuma panna. Weduril, nagu ma
teile juba rääkisin, on mõlemas silindris pumbakann (joon. 4-a),
—
9
—
ning peale selle on see aurusilinder mõlemast otsast kaantega
kaetud. Kui me nüüd aurukatlast toru mööda suure rõhumise all
auru silindrisse laseme, siis rõhub aar pumbakannu peale ja see
nihkub silindri teise otsa poole (joon. 4-b). Kui nüüd aur silindrist
wälja lasta ja toru mööda uuesti silindrisse juhtida, nüüd aga juba
teiseltpoolt pumbakannu, siis hakkab wiimane wastupidises sihis
liikuma ja nihkub wana koha peale tagasi (joon. 4-a). Ja kui me
niiwiisi auru kogu aeg silindrisse laseme, kord pahemalt, kord pa
remalt poolt pumbakannu, siis hakkab ka pumbakann kord pare
male, kord pahemale poole liikuma.
Pumbakannu külge kinnitatakse eriline terasest wars (w. joon.
4-a), mida stokiks (kepiks = шток) kutsutakse. Kui meie koeraputkest pritsi tegime, siis mäs
sisime riideribasid puupulga
ümber; siis oli riidetükk meil
pumbakann, puupulk aga stokk.
Stoki külge kinnitame liigendi
abil teise terasest kange, mida
я wäntajaks* (шатун) kutsutakse,
sest ühekoos stoki liikumisega
liigub ka wäntaja üles-alla (joon.
6 peal on nr. 5 ära tähendatud).
Ohte otsa pidi on wäntaja liiJoon. 5. Kciewuwänt.
gendi kaudu ühendatud stokiga,
teist otsa pidi haarab ta aga kõwerat wõlli otsa (joon. 6 on wõlli
ots nr. 3 ära tähendatud). Seda kõwerat wõlliotsa nimetatakse
wändaks (кривошип). Wänt peaks teile aga igaühele tuttaw
olema.
— Miks ei ole, meil on mitmed kaewudki wändaga, — hüü
dis üks komnoor.
— Nii, — ütles Fedunin. — Nüüd wastake aga: mis täidab
siis wäntaja aset, kui meie kaewust weeämbrit üles winname?
Kõik mõtlesid natuke aega.
— Siin on wäntajaks käsi, — wastas punasehabemega
Markin.
— Niiwiisi, poisid, nüüd teame mis on silinder, mis on
pumbakann, wäntaja ja wänt. Nende nimetustega tuleb meil ka
siis kokku puutuda, kui traktori juure lähme. Nüüd peaksite te
aru saama, kuidas aur weduri liikuma paneb. Praegu waadake
—
10
aga seda joonistust (joon. 6). Näete — üles on joonistatud silinder.
Silinder on joonistusel kujutatud, nagu räägitakse, läbilõikes, et
näidata wõiks, mis ta sisemuses asub,' s.o. näidata pumbakannu,
stoki asendit. Kui meie näiteks kurgi kätte wctame, siis ei näe
me ta sisemuses seemnete asendit. Samasugune lugu on ka joonis
tustega. Selleks, et asja sisemust näha, kujutatakse teda nii, nagu
oleks asi pooleks lõigatud. Meie näemegi käesolewal joonistusel
silindri seinu, wõime isegi kindlaks teha, kui paksud nad on. On
see kõigile arusaadaw? — küsis Fedunin kuulajatelt.
— Arusaadaw, arusaadaw, — kuuldusid hääled, ja Markin
ütles isegi:
— Täitsa selge!
— Noh, see on tubli, — sõnas Fedunin, — nüüd lähme aga
edasi.
Wedur hakkab liikuma auru rõhumisest. Traktoril aga auru
katel! ei ole. Missugune jõu paneb traktori käima? Siin on asi
weidi teistsugune. Kui, näiteks, püs
sist lastakse, siis wirutab kuuli rauast
wäija püssirohu plahwatus. Plahwatuse
juures tekib suur hulk gaasi. Selle gaasi
rõhumine tõukabki kuuli wäija. Kuid
mitte ainult püssirohi ei plahwata, waid
ka mitmesugused teised segud. Teie
olete wist kuulnud, et plahwatused sünniwad ka kiwisöe kaewandustes. Seal
tungib kiwisöe lademitest eriline gaas
wäija. See gaas aga iseenesest ei plah
wata. Kui seda gaasi torustikku juh
tida ja torustiku lõpul põlema panna,
siis põleb ta lihtsalt ühetasase leegiga.
Kui selle maaaluse gaasiga aga õhk
ühineb'— harilik õhk, mida meie sisse
hingame —, siis sünnib segu, mis plahwatab, kui sinna tuli satub. Walgustusgaas, millega mõnes kohas uulitsaid
Joon. 6. Silindri läbilõige, walgustataks^, woib samati, segatult
õhuga, plahwatada. Sarnaste gaaside
omadused kasutasid ära inimesed ja hakkasid gaasimootoreid ehi
tama. Meie nägime, et wedur liigub aurujõul, sest pumbakannu
—
11
—
peale silindris rõhub aur. Kui aga auru asemel silindrisse, si
lindri kaane ja pumbakannu wahele, laseksime walgustusgaasi ja
õhu segu, s.t. plahwatawät segu, ja tulesädemega selle segu süü
taksime, siis plahwataks see ja plahwatus lükkaks pumbakannu
edasi. Sellest plahwatusest liiguks pumbakann samati, nagu auru
rõhumisestki. Muidugi teada tuleb piahwatawat segu õige wähe
wõtta, et sünniks wäiksejõuline plahwatus, mis ainult pumbakannu
edasi lükkaks, aga mitte silindrit ära ei purustaks. Niiwiisi sünnib
gaasimootorite käimapanemine mitte auru rõhumise, waid mitme
suguste lõhkewate segude plahwätuse tagajärjel. Sellepärast kut
sutakse sarnaseid mootoreid p 1 a h'w a t u s ш о о t о r i t e к s.
Piahwatawat segu ei saa me mitte ainult walgustusgaasi
segamisest õhuga, waid ka muul teel.
Kui walame natuke bensiini taldrekule: siis näeme, et ben
siin sealt õige pea ära kaob. Kuhu jäi bensiin? Ta auras ära,
muutus gaasiks, mis tungis õhku.
Ohk, kus palju bensiini-auru, wõib wäga kergesti plahwatada.
Sellepärast ei lubatagi bensiini ladudes suitsetada.
Nii siis, kui me wõtame bensiini-auru ja segame teda õhuga,
siis saame plahwatawa gaasisegu.
Juhime sarnase segu toru mööda silindrisse, silindri põhja ja
pumbakannu wahele, sinna kus seisab täht A (joon. 6). Kui meie
oma segusse elektrisädeme laseme, siis plahwatab esimene ja tõu
kab pumbakannu liikuma. Pumbakann tõukab omakord wäntajat (5), wäntaja tõukab v/änta (3) ja paneb ratta (4) keerlema.
Niimoodi anname meie rattale käigu.
Me teame juba, et plahwatusmootorites wõiwad plahwatada
nii walgustusgaasi- kui ka bensiiniauru segud õhuga. Samati
wõime saada bensiiniaurude asemel petrooleumi- ja nahwtaauru,
mis ka õhuga segatult plahwatus wõime omandawad. Wiimaste gaaside
segu tarwitataksegi enamasti plahwatusmootorites.
Piahwatusmootorid jagunewadki: nahwtamootoriteks, petrooleumimootoriteks ja
bensiinimootoriteks. Peale selle on weel gaasimootorid, kus tarwita-'
takse wafgustusgaasi ja õhu segu. Suured mootorid tehastes töötawad
harilikult nahwtaga, wäiksemad, nagu meie traktoril — petrooleu
miga, bensiini tarwitatakse aga peaasjalikult automobiilide ja aero
plaanide mootorites, samati ka traktorimootori käimapanemisel.
Niimoodi saime meie täna teada, et traktor töötab petrooleu
miga, kusjuures petrooleum enne gaasiks muutub. Petrooleumi
12
—
aur juhitakse silindrisse, kus ta segatult õhuga plahwatawaks se
guks muutub. See plahwataw segu, süütatud elektrisädemega,
sünnitab plahwatuse, plahwatus tõukab aga pumbakannu silindris
liikuma. Pumbakann tõukab wäntajat, wäntaja tõukab wänta ja
paneb ratta ringi käima. Täna wõtsime me kõik sjsile läbi muidugi üldjoontes, pealiskaudselt. Järgmisel westluseT õpime traktori
ehitust juba sügawamalt tundma,
Nii lähme samm-sammult edasi,
ja kui traktori ehitus ning töö
selge, siis oskame teda ka tegewusesse panna, teda juhtida:
kündmisel, niitmisel, wiljalõikusel,
rehepaksul, weol ja teistel töödel.
Traktor on tulewikus põllumehele
esimeseks abimeheks.
Kel mõni asi arusaamatuks jäi,
see pangu küsimusi ette.
— Mul on üks küsimus, seltsi
mees Fedunin, — astus Fedunini
juure üks komnoor. — Millest on
tehtud silinder?
— Silinder walatakse malmist.
Et ta plahwatuste juures liiga kuu
maks ei lähe, jahutatakse teda
weega. Silinder walatakse wälja
ühes kattega, nii et wälise katte ja
Joon. 7. Silindri seinte jahutamine
silindri seinte wahe tühjaks jääb.
weega.
Joon. 7 on see tähega A ära märgitud.
Sinna tühjusesse juhitakse wesi, millega silindri seinu jahutatakse.
Silidrit jahutawat wett kutsutakse weesärgiks.
— Millest tehakse aga pumbakann? — päris seesama komnoor.
— Pumbakann walatakse ka malmist, — wastas Fedunin.
— Aga wäntaja? — küsis juba naeratades jälle seesama
komnoor.
— Oled sina aga uudishimuline, seltsimees, — wastas Fedu
nin, samati naeratades. — Seda uudishimu tuleb aga kiita. Rohkem
uudishimu — saate rutem kõik teada! Noh, kuula. Wäntajat ei
walmistata mitte malmist, waid terasest.
—
13
—
Kuulajad waatasid häbelikult ja waikisid.
— Aga meie ei teagi ju, mis wahe on malmi ja terase wahel^
— ütles talumees Timohin.
— Mina tean küll, — Segas Markin wahele. — Kui terast
punaseks kuumutada, siis wõib teda taguda, malm aga, kas wõi
punaseks kuumutatult, ei kannata tagumist wälja ja murdub hoo
pide all. Peale selle wõib terast paenutada, malm aga ei paendu,
waid murdub. Kui meie wäntaja malmist wälja walaks, siis wõib
ta meil kergesti katki minna, sest malm puruneb õige kergestL
Sellepärast tehakse wäntaja terasest.
— Õigus, õigus, seltsimees Markin, — sõnas Fedunin. —Kui teisi küsimusi enam ei ole, siis lähme laiali. Esimeseks kor
raks aitab. Homme kell 5 tulge jälle siia kokku.
3. Kuidas ou mootor ehitatud ja kuidas ta töötab
Teisel päewal poistel muud juttu ei olnudki, kui õppusest Feduniniga. Kõik olid asjast wäga huwitatud. Mõned wärsketest
„traktoristidest" ootasid kärsitult õhtut: taheti rutem koolimajasse
jõuda ja õppust jatkata.
Kella wiieks olid kõik, peale Markini, kohal. Fedunin tahtis
westlust juba alata, kui Markin hingeldades kohale jooksis.
— Peaaegu pidin hiljaks jääma. Weskiga oli seal midagi
juhtunud, mind sõidutati sinna, parandama.
Kõik istusid pinkidele, Fedunin wõttis jälle istet laua taha.
Imelikku pilti wõis silmitseda koolitoas, kus wallatute laste
asemel pinkidel istusid täiskaswanud inimesed, mõni isegi habemes,
ja kooliõpetaja asemel — lihtne tööline. Otse nagu midagi uut
tundus selles pildis. Tundus, et läheneb uus elu, uute nõuetega,
uute huwidega. Joobnud simmani asemel olid noored koos uut
masinat tundma õppimas. Koos olid ka wanad habemikud, kes
uneski ei wõinud näha, et neil korra ka õppida tuleb.
Fedunin köhatas, tõmbas käega üle juuste ja algas.
— Täna waatame üksikasjalikult järele, kuidas on traktori
mootor ehitatud ja kuidas ta töötab. Peame siin weel kaks-kolm
westlust, siis wiin ma teid traktori juure, kus siis kõiki osasid tundma
õpime, millest ma praegu räägin ja mida piltidel näete.
Täna räägime natuke ka sellest, missuguseid traktoreid üldse
ehitatakse. Traktoreid on mitu süsteemi, mitmetmoodi ehitatud ja
kannawad mitmesuguseid nimetusi. Meie traktorit hüütakse „Fordson". Selle süsteemilisi traktoreid ehitatakse Ameerikas Fordi tehas
tes; sellepärast nimetataksegi neid „Fordson", mis ingliskeeli tähen
dab „Fordi jboeg*.
Meil, Nõukogude Liidus, ehitatakse „Fordsonisid" peaasjalikult
.„Punases Putiilowi" tehases Leningradis, sellepärast kutsutaksegi
—
15
—
neid „Putiilowi Fordsoniks". 15. juunil alustab tööd hiiglasuur
traktoritehas Stalingradis, mille toodang 50.000 traktorit aastas.
Ehitatakse weel teisiga traktoritehaseid. Seal hakatakse mitme
suguse süsteemiga traktoreid ehitama. Et meie traktor aga „Fordson" on, siis tuleb meil rääkida ainult sellesüsteemilisest traktorist.
Kui te „Fordsoniga* põhjalikult tutwunenud olete, siis ei ole raske
ka teisi süsteeme tundma õppida. Üldiselt on nende töötamiswiis
ühesugune, wäike wahe on ainult ehituses; mõned osad on teist
sugused.
Räägime nüüd jälle mootorist. Eelmine kord kõnelesime si
lindrist, pumbakannu-st, wändast, wäntajast ja teistest mootori osa
dest. Traktoril ei ole wäntaja
aga wändaga ühendatud, nagu
weduril, waid kurbeiwõlliga (ко
ленчатый вал). Sarnast wõlli
näeme joonistusel 8 ja ta kuju
tab endast mitut tappidega ühen
datud kurbiit. Kurbelwõll, samati
nagu wäntajagi, tehakse terasest.
Waadake weel kord seda pilti
(joon. 8). Siin on kujutatud,
nagu ma juba tähendasin, kur
belwõll; iga kurbliga on ühen
datud üks wäntaja — ühtekokku
joon. g. Kurbelwõll.
neli wäntajat. Iga wäntaja on
oma teist otsa pidi pumbakannuga rühendatud, pumbakann käib
silindrisse (pildil ei ole silindrit näidatud).
Asume nüüd joonistuse 9-a juure. Siin on nummer 3 ära
tähendatud silinder, mis enesest malmisf klaasi kujutab, mil põhi
ülespoole pööratud. Nummer 1 on märgitud pumbakann. Pumbakannul on ka õõnsa silindri kuju. Pumbakann peab tihedasti si
lindri seinte wastu olema. Pumbakann on niimoodi nagu kaaneks,
mis tihedasti klaasi mahub, ja seal sees takistamalt edasi-tagasi
wõib liikuda. Pumbakann on ühendatud wäntaja pealmise otsaga
(wäntaja on märgitud nr. 5). Alumist otsapidi on wäntaja kurbel
6-ga kurbelwõllil 7 ühendatud, ja niiwiisi saab silindrilt liikumine
wäntaja kaudu kurbelwõllile edasi antud.
Silindrisse on juhitud kaks toru (2 ja 8). Silindri awaused,
kust torud _sisse jooksewad, on kaetud eriliste pruntidega, mida
—
16
—
klappideks (клапан) nimetatakse (joonistusel 9-a on klapid kriipsu
kestega torude 2 ja 8 lõpul ära näidatud). Klapid awatakse ja
pannakse kinni erilise juhtiwa mehanismi abil, mida jaotajaks mehanismiks (распределительный механизм) kutsutakse.
Kurbelwõll, ühes juhtiwa mehanismi osadega on erilisesse
malmist kafpi paigutatud. Seda karpi hüütakse karteriks (wän-
Joon. 9-a. Neljataktilise mootori esimene takt (sissennemine).
dakoda, картер). Joon. 9-a ei ole karterit ära näidatud. Nüüd
waatame aga, kuidas mootor töötab.
Kui pumbakann allapoole hakkab liikuma (w. joon. 9-a), siis
awaneb toru 2 klapp, ja tekkinud awause kaudu imetakse silindrisse
bensiini-auru, mis õhuga segatud. See segu on juhitud toru 2 mööda.
Seda klappi nimetatakse imemisklapiks. Mida rohkem wajub
pumbakann, seda rohkem tõmbab, imeb ta enesega ühes plahwatawat segu bensiini aurust ja õhust, mis täidab kogu ruumi silindri
põhja ja pumbakannu wahel. Seda pumbakannu käiku allapoole
nimetatakse irnemiskäiguks.
Kui pumbakann lõpuni alla läheb ja ülespoole hakkab kerkima,
siis läheb imemisklapp kinni.
Nüüd ei saa segu, mis silindrisse sattus, enam wälja minna,
sest kõik klapid on kinni. Sellepärast surutakse ta pumbakannu
kerkimise juures ikka enam ja enam kokku (Joon. 9-b). Seda pum
bakannu käiku ülespoole, mil plahwataw segu kokku surutakse,
17
—
kutsutakse õhusurumise taktiks. Nii on meil juba kaks
takti teada: kui pumbakann allapoole läheb ja segu silindrisse
imeb — see on sisseimemise takt, ja kui - pumbakann ülespoole
läheb — see on õhusurumise takt.
Waatame nüüd joon. 9-c. Siin näeme, kuidas pumbakann
üsna üles on tõusnud ning pumbakannu ja silindri põhja wahel on
Joon. 9-b.
Neljataktilise mootori teine takt (õhusuruniine).
tugewasti kokkusurutud bensiini-aur ja õhu-segu. Kui pumbakann
just sarnases seisukorras asub, lastakse nimetatud segusse elektri
säde erilisest elektri süüteküünlast. Sellest sädemest plahwatab
segu ja plahwatuse jõud tõukab pumbakannu suure hooga allapoole.
Pumbakann annab liikumise edasi wäntajale, wäntaja omakord —
kurbelwõllile. Seda takti hüütakse weel töötaktiks, sest tema
käimisel sünnib see töö, mis mootor meile teeb. Plahwatusest
eemaletõugatud pumbakann wajub silindri lõpuni, ning hakkab siis
jälle tõusma. Sellejuures awaneb toru 8 kattew klapp ja ärapõle
nud gaasisegu puhutakse torusse 8 (joon. 9-d). Seda klappi nime
tatakse wäljalaske klapiks, toru 8 aga — wäljalaske,
wäljapuhumise toruks. Kokku on meil siis 4 takti: sisse
imemise, õhusurumise, plahwatus, s.o. töötakt, ja wäljapuhumine,
ehk, nagu räägitakse, mootor töötab nelja taktiga. Mootorit ennast
aga kutsutakse neljataktiliseks.
18
Meie traktori mootor on ka neljataktiline. Praegu kõik petroo
leumil töötawad traktorimootorid tehakse neljataktilised.
Nüüd on teil selge, et nelja takti jooksul wõll kaks ringi teeb,
samati on selge ka see, et nelja takti hulgas ainult üks töötakt,
üks tõuge on.
Teil wõib tekkida järgmine küsimus: missugune jõud sunnib
siis pumbakannu liikuma ü'ejäänud kolme takti kestel (sisseimemine,
surumine ja wäljapuhumine)?
Joon. 9-c.
Neljataktilise mootori kolmas takt (plahwatus).
Selleks, et teile seda seletada, toon järgmise näituse.
Teie teate wäga hästi, et wankri ratta määrimise ajal wankritelg mõne toe abil üles tõstetakse. Ratas wõetakse teljelt, telg ise
määritakse wankrimäärega kokku ja ratas pannakse uuesti otsa.
Peale selle aetakse pea alati ratast natuke aega ringi, et määre
rattapussis hästi laiali läheks. Käega tuleb anda ainult natuke
hoogu ja ratas keerleb harilikult kaunis kaua. Punktipealt niisamati
saab pumbakannu tõukest gaasisegu plahwatusel hoogu ja keerleb
edasi hooratas, mis kurbelwõlli külge kinnitatud. Kui meie peale
esimest plahwatust ka enam ei iasekski gaasisegu silindrisse, töö
taks mootor esimese tõuke tagajärjel ikkagi natuke aega edasi.
Nüüd on arusaadaw, mis jõul sünniwad teised mootori taktid.
Töötakti ajal annab gaasisegu plahwatus tõuke pumbakannule, pumbakann tõukab wäntajat, mis omakord kurbelwõlli keerlema paneb
19
—
ja hoorattale hoo annab. Teiste taktite ajal on aga just wastupidi:
keerlew hooratas pöörab kurbelwõlli, mis paneb wäntaja liikuma,
kust liikumine pumbakannule edasi antakse. Hooratas on raske
terasest wõi malmist ratas, mis kurbelwõlli otsa külge on kinnitatud.
Kui meie mootorile ainult ühe silindri oleks teinud, siis töö
taks see mootor tõugetega. Tõuge — hooratas teeks kaks tiiru,
teine tõuge — jälle teeks hooratas kaks tiiru. Sarnaste harwade
tõugete tõttu töötaks mootor wapustustega. Hooratas ei saaks anda
joon. 9-d. Neljataktilise mootori nelias takt (põlenud gaaside wäljapuhuminej.
ühetasast käiku. Plahwatuse ajal keerleks hooratas ruttu, muidu
aga aeglasemalt. Sarnase liikumise tagajärjel laguneks warsti trak
tori raam ja teisedki osad. Et mootori käiku ühetasaseks muuta,
wabisemist kaotada, selleks tehakse mitte üks, waid kaks, neli ja
isegi kuus silindrit. Nelja silindri juures tuleb kurbelwõlli iga poole
pöörde kohta üks plahwatus, üks töötakt, ning sellepärast töötab
mootor rohkem ühetasaselt. Sarnase neljasilindrilise mootori jaoks
ei ole tarwis kuigi suurt hooratast.
Nii siis, seltsimehed, — paar sammu ;oleme jälle edasi jõud
nud. Nüüd teame, et mootoril on järgmised osad: 1) silinder
klappidega, 2) eriline juhtiw mehanism, mis klappisid awab ja sulub,
3) pumbakann, 4) wäntaja, 5) kurbelwõll, 6) karter, wändakoda ja
7) hooratas.
—
20
—
Heitke nüüd pilgud sellele joonistusele (joon. 10-a). Ärge
ilmaaegu kartke, et ta liig keeruline paistab olewat. Siin trehwame
me mitutki tuttawat osa. See joonistus kujutab ühesilindrilise moo
tori läbilõiget. Algame korra järele, numbritest. Numbrid 1, 5, 32,
Joon. 10-a.
Ühesilindrilise mootori läbilõige.
—
21
—
36 näitawad ruumi, kus asub wesi, mis jahutab silindrit. Tuletage
meele, kuidas meie seda ruumi ennem nimetasime.
— Weesärgiks, — kostis üks komnoor.
— Õigus! Numbrid 2 ja 35 tähendawad klappisid. 2 — see
on imemiseklapp, 35 aga — wäljalaskeklapp.
Õieti öelda ei ole joonistusel nr. 2 ja 35 terwet klappi, waid
ainult klapi kaan ära tähendatud.
Sulgumisel läheb klapp erilisesse õnarusesse, mida klapi
pesaks nimetatakse; ta on joonistusel 10-a märgitud nr. 3.
Numbriga 4 on märgitud sisseimew torustik. Klappide warred,
mille abil klappisid kinni ja lahti wõib teha, on märgitud nr. 6 ja 34.
Klapi wars ja kaan on üksteisega kõwasti ühendatud, tihemini walmistatakse nad aga ühest metallitükist.
Altpoolt toetawad need warred teiste peale, mida tõukaja
teks (толкатели) kutsutakse; need on märgitud nr. 9 ja 28.
Tähendatud warred toetuwad eriliste kühmuliste, munakujuliste metallwööde (кулачки) peale, mis wõlli külge kinnitatud ja wõlliga
ühes keerlewad. Need künmikud on märgitud nr. 13 ja 23. Meie
joonistusel on kühmik 13 tõukaja ning warre üles kergitanud ning
klapi wähe awanud, kühmik 23 ei ole aga tõukajat sugugi üles
tõstnud, ja klapp 35 on kinni.
Kui aga kühmik 13 weel natuke end ühes wõlliga selles sihis
keerab, nagu see joonistusel noolega näidatud, siis läheb metallwäö
kühm („muna teraw ots*) allapoole, tõukaja 9 ja wars 6 wajuwad
alla ning klapp 2 läheb kinni. Kohe peale seda keerab end küh
mik 23 ja tõstab oma kühmuga üles tõukaja 23 ning warre 34,
awades niimoodi klapi 35. Nüüd on teile selge, kuidas awanewad
ja lähewad kinni imemisklapp ja wäljalaskeklapp.
Numbriga 7 on märgitud pumbakannu tihwt (палец).
Pumbakannu tihwtiks nimetame silindrikujulist pidet, mis pis
tetud wäntaja ülemisse auku ja ka wastawasse auku pumbakannus.
Pumbakannu tihwt ühendab niiwiisi wäntajat pumbakannuga.
Numbriga 8 on märgitud pumbakann, millega meie juba tuttawad oleme. Pumbakannu ülemise jao peal näete kolme õnarust.
Nendesse õnarustesse on paigutawad wedrutawad wõrud, mis
kõwasti silindri seinte wastu surutud ja gaasi läbi ei lase. 10 —
see on ka juba meile tuttaw wäntaja, wändakang. 11 ja 22 —
see on karbi läbilõige, millesse paigutatud wändakang, kurbelwõll
ja jaotaja mehanism.
Seda karpi, nagu me juba nimetasime,
kutsutakse karteriks. 12 — on wänt wõi kurbelwõlli kurbel. 13 ja
22
—
23 — on jaotajawõlli kühmikud, millest teame, et nad awawad
wõi suluwad klappisid, lükates tõukajaid üles wõi alla. Kühmikud
ja kurbelwõll on walmistatud kõik ühest metallitükist. 15 ja 20 —
on jaotajad wõllid. Neid wõllisid on meil ainult niipalju tarwis, et
nende peale kühmikuid 13 ja 23 kinnitada wiimaseid läheb aga
klappide awamiseks ja sulgumiseks tarwis. Jaotajate wõllide külge
on kinnitatud hammasrattad 16 ja 21. Paljudel mootoritel on ai
nult üks jaotajawõll, mitte kaks nagu meie traktoril. 17 — on
wänt, mille abil mootor käima pannakse. 18 — kurbelwõll. 19 —
kurbelwõlli jaotaja hammasratas. See hammasratas on ühendatud
teiste hammasratastega — 16 ja 21. Kui meie nüüd wänta 17
wäntama hakkame, siis hakkab kurbelwõll keerlema, hakkawad keer
lema ka (hammasrataste kaudu) jaotajad wõllid 15 ja 20, ning
klapid kord awanewad, kord sulutakse. 24 — on laagrid, kus
keerleb kurbelwõll. 25 — hooratas. 26 — tõukaja juhtija. Selle
juhtija sees on tõukaja just kui torus ja see ei lase teda õigest
sihist kõrwale kalduda. 29 — klapi wedru. See wedru wajutab
klapi alati allapoole, wedru püüab klappi kogu aeg kinni suruda
(joon. 10-a ei ole imemisklapil 2 wedru näidatud, tegelikult on ta,
muidugi teada, olemas).
Kui tõukaja annab altpoolt tõuke warrele, siis surutakse wedru
wähe kokku ja klapp awaneb. Niipea aga, kui metallwöö kühm
allapoole läheb, sulub wedru klapi uuesti kinni. 30 — on weesärgi
awaus; siit awausest jookseb sisse wesi, mis silindrit jahutab. 31 —
klapiwarre juhtija puss (втулка). 33 — suitsu torustik, mille kaudu
ärapõlenud gaasisegu v/älja läheb. 37 — plahwatusepott (камера
сгорания). Plahwatuspotiks kutsutakse ruumi, mis sünnib silindri
kaane ja pumbakannu wahel, kui pumbakann ülewal on. 38 —
weesärgi wäljalaske awaus. Siit jookseb silindrit jahutaw wesi wälja,
kui ta kogu weesärgi läbi on käinud. 39 — on süütekuul (свеча),
mis annab elektrisädeme plahwatawa gaasisegu süütamiseks. Kogu
see joonistus (10-a) tuleb tähelpanelikult läbi waadata ja kõigi
osade töö kohta katsuda selgusele jõuda.
See joonistus kujutab ainult ühe silindriga mootorit. Meie
traktoril on aga neli silindrit, mis sedasama tähendab, nagu oleks
tal neli sarnast mootorit, nagu joon. 10-a näidatud. Meie traktori
mootorit nimetatakse neljasilindriliseks mootoriks. Waadake nüüd
joon. 10-b. Siin näete meie traktori mootorit. Näha on ainult
kolm silindrit, neljandat (pahempoolset) pole kujutatud, et tema
23
—
tagant meie klapid wälja paistaks. Kaks keskmist silindrit on näi
datud läbilõikes, pumbakannud aga mitte. Teie näete pumbakannul
selgesti wedru-wõrusid. Parempoolse silindri pumbakann on aga
näidatud läbilõikes, ja meie näeme selgesti pumbakannu tihwti.
Neljasilindrisel mootoril on kõik kühmwõrud klappide ülestõstmiseks
ühel wõllil, ja kõik klapid asuwad ühel pool. Kõik neli silindrit
walatakse üheskoos wälja ja nad sünnitawad niinimetatud bloki
(блок). Seda joonistust meie peensusteni uurima ei hakka, ainult
märgime tähtsamad osad ära.
Sellega lõpetame tänase westluse.
Nüüd aga on ehk kellegil midagi küsida.
Markin andis järgmise küsimuse:
— Seltsimees Fedunin näitas meile joonistusel (10-a), et wesi
tungib weesärki awausest 30 ja läheb wälja awause 38 kaudu.
Joon. 11.
Radiaatori läbilõige.
1 — radiaatori kaane mutter, 2 — radiaatori kaan, 3 — kontrolltoru, 4 — üle
mine reserwuaar, 5 — radiaatori ülemine ühendus, 6 — radiaatori raam, 7 —
radiaatori sisemus, 8 — wentilaator, 9 — siin peawad olema laagrite märgitud
küljed, 10 — alumine reserwuaar, 11 — mootori esikülje kaan, 12 — radiaa
tori wäljalaske kraan.
Kui meie august külma wett sisse laseme, siis müütab ju see,
weesärgist läbi minnes, tuliseks. Ma tahaks teada, kust me selle
külma wee wõtame ja kuhu kaob kuum wesi, kui traktor põllul
25
—
töötab, Sest sinna ei jõua ju mingisuguseid weenõusid kaasa
wõtta.
— Seltsimees Markini küsimus on õige huwitaw. Selle küsi
muse abil tahan ma teile selgeks teha, kuidas on seatud mootori
jahutamine.
Gaasisegu plahwatuse juures tekib suur kuumus. Kuumus
tõuseb plahwatusel kuni 1800 kraadini. Teie teate ju, et soojust
26
—
mõõdetakse kraadidega. Kui wesi ära jäätab, siis on see 0 kraadi,
kui wesi keema läheb, siis 100 kraadi, malm sulab 1200 kraadi
juures. Suitsutorust wäljatungiwate gaaside kuumus tõuseb 500 kraadiini, ning sellepärast muutub suitsutoru tulipunaseks. Kui mootori
silindreid ei jahutataks, siis läheks nende seinad õige ruttu tuli
seks. Oli, mis silindri määrimiseks sinna kallatakse, põleks ära ning
pumbakann kraabiks silindri seinu, wõi .sööks” silindri seinu,
nagu räägitakse. See rikuks õige ruttu mootori ära. Sellepärast
just jahutataksegi silindrit.
Jahutamiseks tarwitatakse wett ja õhku. Meie traktoril on
weejahutus. Kuid ka weejahutus on mitmesugune. Mõnikord tar
witatakse wäikest pumpa, mis wee läbi weesärgi, ülemise toru,
radiaatori ja jälle weesärki tagasi ajab. Meie traktoril puudub
pump, siin käib wesi ise ringi. Kui alumisest august weejuga sisse
tungib, siis muutub see, weesärgist läbi minnes ja silindri seintega
kokku puutudes, kuumaks. Meie teame aga, et kuum wesi kül
mast ikka kergem on. Kuum wesi kerkib üles ja läheb augu 36
(joon. 10-a) kaudu radiaatorisse. Radiaator kujutab endast hulk
peenikesi torukesi, kuhu wesi satubki. Radiaatoris jahtub wesi ära,
muutub raskemaks ja jookseb torusid mööda alla. Jõudes alla,
jookseb wesi uuesti weesärki, juba külmana. Waadake seda joonis
tuselt 11.
Nooltega on siin weejooksu siht ära märgitud. Kui wesi ära
aurab, walatakse radiaatorisse wett lisaks. Ta peab alati wett
täis olema.
Et wesi tõrukestes rutem ära jahtuks, töötab radiaatori juures
wentilaator. Wentilaator pannakse keerlema erilise hoorihma abil
mootorist ja ta imeb tõrukeste wahele õhku. Tekib tuul, ja teie
kõik olete wist tähele pannud, et tuule käes kõik asjad rutem jahtuwad. Kui meie kiiresti teed tahame juua, siis walame me tee
alustassile ja puhume peale, et rutem jahtuks. Ja tee,jahtub tõe
poolest rutem.
On see kõigile selge, seltsimehed? Kas on weel kellegil
küsimusi? |
— Kust saab elektrit süütekuuli jaoks? — küsis üks komnoor, kes suur raadioarmastaja.
— Elektrit saame ühest wäiksest masinast, mida magnetoks kutsutakse. See masin töötab ühes mootoriga ja walmistab
elektrienergiat. Elektriwool juhitakse erilistesse poolidesse, mis
—
27
tehtud siidisse mähitud traatidest (бобины). Nimetatud poolid on
asetatud erilise karbikese sisse, mida hüütakse poolikarbiks
(коробка бобин). Magnetost tulew elektriwool saab poolidest läbi
minnes suurema pinge. Poolikarbist wiiwad juhed süütekuulidesse.
Igal silindril on oma süütekuul. Woolu juhtimine juhesid mööda
süütekuuli sünnib sel silmapilgul, mil plahwatuspotti gaasisegu
kokku on surutud. Süütamine, s.o. woolu andmine süütekuuli,
sünnib erilise jaotaja läbi, mida kommutaatoriks kutsutakse.
Mõnedki sõnad on teile siin wast arusaamatud, kuid et te alles
algajad traktorijuhid olete, siis ei hakka meie siin pikemalt magneto,
poolide ja süütekuulide ehitamisest kõnelema. Selleks pole meil
aega. Algaja traktorijuht õppigu esialgu ainult traktori üldist ehitust
tundma, üksikasjadega wõlb pärastpoole tegemist teha? Eks ole
õigus, seltsimehed?
— Õigus, õigus, seltsimees Fedunin.
— Noh, arwan, et teil tänaseks pead juba küll pulki täis
on. Täna rääkisime kogu aeg kaunis keerulistest asjadest. Millest
siiski aru ei saanud, sellest kõneleme järgmine kord. Seniks aga
nägemiseni, seltsimehed. ^
4. Kuidas toidetakse mootorit kütteainega
Kolmandat westlust algas Fedunin seletusega, kuidas mootorit
köetakse.
— Peakütteaineks on traktori mootoritele petrooleum, — alus
tas Fedunin.
Kuie mootori käimapanemiseks tarwitatakse weel bensiini.
Nii petrooleumi kui bensiini saadakse nahwtast. Hea bensiin on
täiesti läbipaistew nagu selge wesi. Bensiin ei tohi sisaldada ei
wett ega petrooleumi. Wahest on tarwis teada saada, kas on
bensiin ka küllalt puhas. Seda wõib proowida nii: Tuleb walada
natukene bensiini puhta paberilehe peale. Kui bensiin ruttu ära
hingab ja paberile mingit plekki ei jää, siis on see tunnistuseks,
et bensiin puhas on. Kui aga paberile jääb raswane plekk, siis
tähendab see, et bensiin on segatud petrooleumiga ehk mõne õliga.
Hea bensiin peab ruttu ja täielikult ära aurama.
Traktoril on kaks küttematerjali nõu (baaki). Suurem nõu
on petrooleumi jaoks. See nõu peab nii suur olema, et petroo
leumi jätkuks terweks tööpäewaks. Bensiini nõu on wäiksem. Need
nõud on walmistatud punasest wöi walgest wasest. Et küttematerjal
ise torusid mööda mootorisse jookseks, selleks on nimetatud nõud
harilikult mootorist kõrgemale asetatud. Küttematerjal juhitakse
torusid mööda õli nõudest ruumi, kus ta auruks muutub. Seda
ruumi kutsutakse karbüraatoriks (карбюратор). Et saada
head gaasisegu, tuleb petrooleum nii wäikesteks tilgakesteks muuta,
et ta nagu udu wälja näeb. Seda udu tuleb segada õhuga sel
määral, et segu koosseis wastaw saaks. Peale selle tuleb seda
segu kuumutada, et petrooleumi tilgakesed rutem ja paremini auruks
muutuksid. Segu tuleb soendada sellepärast, et isegi kuumal suwepäewal petrooleumi tilgad wäga aeglaselt auruks muutuwad ja
-selle tõttu õhuga segatult plahwatawat segu ei anna. Sellepärast
—
29
on karbüraatoris oma soenduswärk olemas. Nüüd asumegi karbüraatori ehitusega tutwunema.
Waadake seda joonistust (joon. 13), siin näete karbüraatori
läbilõiget. Numbriga 1 on märgitud korgikammer (поплавковая
Joon. 13.
Karbüraator.
1 — korgikammer, 2 — küttematerjali toru. 3 — sulnnõel, 4 — kork, 5 —
sulunõela pide, mida tarwitatakse selleks, et korgikambrit õli täis lasta moo
tori käimapanemisel, 6 — toru õlipritsi juure, 7 — õüprits, 8 — õhuauk, 9 —
segamiskammer, 10 — klapi telg, 11 —- lisaõhu automaatklapp, 12 — drosselklapp, 13 — prunt, 14 — ärapõlenud gaaside läbikäigu ruum, 15 —- sisseimemise torustik.
камера), kuhu altpoolt toru 2 mööda kütteaine tungib. Toru ots,
mille kaudu tuleb kütteaine õlinõust, on kaetud erilise klapiga 3,
mida hüütakse sulunõelaks (запорная игла). Klapi nõel käib
läbi õõnsa korgi 4. See kork on tehtud walgest wasest ja on kin/
J
30
—
nitatud pideme külge, mis läheb läbi korgikambri ülemise kaane 5.
Kui kork petrooleumi sees üles kerkib, kerkib üles ka suluklapp,
wajub aga kork alla, siis wajub ühes sellega alla ka suluklapp.
Korgikambrist wõib toru 6, mis ühendab kambri õli pritsiga 7 (рас
пылитель, жиклер), kust petrooleum wälja tungides uduks muutub.
Kui osa kütteõlist ära on tarwitatud, siis langeb kork alla, ja
temaga ühes wajub alla ka sulunõel 3. Praost, mis tekib klapi 3
juure, hakkab kütteaine ölinõust toru mööda korgikambrisse tun
gima. Niipea, kui õli tasapind teatud kõrguseni tõuseb, ujub kork
jälle wälja, tõstab klapi 3 üles ja sulub awause kinni. Kütteõli
ei saa enam korgikambrisse tungida. Niimoodi seisab kütteaine
korgikambris ühtelugu ühe tasapinna kõrgusel, ning sellepärast seda
kammert ka püsiwa tasapinna kambriks (камера посто
янного уровня) nimetataksegi.
Kütteõli tasapind korgikambris on natuke allpool õlipritsi 7
otsast.
Tuletame nüüd meele, mis sünnib pumbakannu allapoole
liikumise juures silindris. Tuletame meele, et meie mootoril on
neli takti: esimene — sisseimemine, teine — õhusurumine, kol
mas — plahwatus ja neljas — wäljapuhumine. Esimese takti
juures sünnib õhu sisseimemine ka torusse 15. Et karbüraator aga
selle toruga ühendatud on, siis imetakse wäline õhk sedamoodi
awause 8 kaudu karbüraatorisse. Tungides suure kiirusega läbi
kitsa koha (kus seisab nr. 7), haarab ruttaw õhk enesega õlipritsist 7 osa kütteõli (praegusel korral petrooleumi) kaasa.
Need teie hulgas, kes linnas habemeajaja juures on käinud,
teawad, kuidas seal lõhnawett pulwerisaatori abil näole pritsitakse.
Karbüraatori õliprits töötab samäti nagu pulwerisaatorgi. Ta muu
dab petrooleumi uduks. Kuid sellest on wähe. Plahwatawa segu
saamiseks tuleb kütteaine piisad auruks muuta. Selle jaoks on
kammer 9 ümber ruum 14, mille kaudu ärapõlenud gaas silindrist
wälja läheb. Need gaasid on wäga tulised, nagu te seda juba ise
rääkisite, — need soendawadki segamiskammert 9. Kui mootor
kiiresti käib, siis sünnib ka õhu sisseimemine awause 8 kaudu
kiiresti ja suure jõuga, ja wõtab sellepärast, õlipritsist mööda ru
tates, enesega liig palju petrooleumi kaasa. Sarnast segu nimeta
takse küllastatud seguks. Et kiire käigu juures tarwilise
koosseisuga segu saada, selleks lastakse klapp 11 kaudu õhku
täiendawalt sisse. Klapp 11 töötab automaatselt, s.t. et ta ise
—
31
awaneb, kui segamiskambris 9 liig suur õhuwool tekib. Traktori
töötamisel tuleb tihti muuta ka kogu segu -rohkust. Kui mootor
kiiresti käib, tarwitab ta rohkem gaasisegu, kui tasem — siis wähem.
Segu silindritesse tungimise reguleerimiseks on üles seatud klapp 12.
Seda klappi kutsutakse drosselklapiks (дроссельный клапан).
Drosselklapi juurest wiib pide traktoristini; liigutades seda käe
pidet, wõib traktorijuht silindritesse lasta kas rohkem wõi wähem
gaasisegu.
Nüüd teame meie, kuidas kütteaine silindritesse satub, kuidas
ta plahwatawaks seguks muutub ja ka seda, misjaoks meil karbu
raatori üldse tarwis on.
Sellele tuleb weel juure lisada, et õhk, mis karbüraatorisse
imetakse, ei ole otsekohe „wäljast" wõetud, waid et seda õhku
enne puhastatakse. Nagu teate, on puhastamata õhus palju tolmu.
Ja kui tolm ühes õhuga karbüraatorisse imetakse, siis satub ta sealt
silindritesse. Silindris tükiks tolm silindri ja pumbakannu wahele,
läheks segamini määrdeõliga ja sünnitaks pori. Teile on muidugi
arusaadaw, et sel juhtumil silindri seinad palju rutem ära kuluks
ja ka mootor halwemini töötaks. Et õhku tolmust puhastada, selleks
on meie traktoril olemas õhupuhastaja. Õhk juhitakse erilisesse
baaki, mis täidetud weega (joon. 14). Kui õhk weest läbi läheb,
siis jääb kõiK tolm wette ning õhumullid ilmuwad weepinnale
puhtatena. Sarnane weega õhupuhastaja on kasulik weel selle
poolest, et õhk karbüraatorisse weidi niiskena saab imetud ning
sellepärast enneaegu ei plahwata. Kuiwa õhuga plahwataks segu
töötawa mootori kuumuse tõttu tihti süütekuuli abita.
Nüüd aga räägime natukene mootori määrimisest. Isegi liht
wankril, kui teda ei määrita, ei saa kuigi kaugele sõita, traktoriga
tuleb aga õige ettewaatlikult ümber käia. Te nägite, kui palju
siin keerulisi keerlewaid osasid on. See ei ole juba mõni sõnnikuwanker! Määret peab niipalju olema, teda tuleb nii juhtida, et
mootori töötamise ajal kõik üksteise wastu õõruwad osad küllalda
selt määritud saaks. Meie traktoril on määrimine isemoodi sisse
seatud ja seisab määrdeõli laialipritsimises. See on nii korraldatud:
Mootori wändakotta (karterisse) walatakse erilise augu läbi (joon.
10-b), mis muidu kaetud punniga, silindriõli. Silindriõliks kutsu
takse kõrgesordilist määrdeõli, mis põlema sütib kõrgema tempera
tuuri juures kui harilik määrdeõli. Õli tasapinda reguleeritakse
ja kontrollitakse eriliste kraanikeste 34 abil. Määrdeõli walatakse
niipalju, et ta tasapind oleks sama kõrgel, kui ülemine kraan. Kui
meie ülemise kraani lahti keerame, siis ei tohi sealt määrdeõli
nõrguma hakata. Kui meie aga awame alumise kraani, siis peab
sealt tingimata määrdeõli wälja jooksma. Iialgi ei tohi määrdeõli
tasapind olla allpool alumist kraani. ^Kuid kaklemisest kraanist
kõrgemale ei maksa õli walada. Walatud määrdeõli täidab küna
kese iga wändakangi all, ja nõrgub karterisse hooratta alla. Kui
mootor töötab, siis wõtab hooratas natuke määrdeõli enesega küna
kesest kaasa ja määrdeõli satub trehtritaolisesse ölitorusse. Toru
mööda nõrgub määrdeõli karteri eelmisesse otsa esimese wända
kangi künakesesse (w. joon. 10-b künakest wäntaja 38 all). Täites
esimese künakese, nõrgub määrdeõli teisesse, edasi kolmandasse,
neljandasse, ning lõpuks, läbi käies kõik künakesed, satub määrdeõli
tagasi karterisse hooratta alla. Niimoodi käib määrdeõli ühtelugu
— 33 —
ringi: hooratas wiib ta õlitorusse, õlitorust läheb määrdeõli küna
kesesse, künakesest uuesti hooratta alla. Kui mootor töötab, siis
wõtab wändakangi alumine ots eriliste kühwlikestega künakesest
määrdeõli ja pritsib selle igalepoole laiali. Sedamööda sünnib
wändakojas (karteris) nagu õliudu, ja kõik liikuwad osad saawad
hästi määritud.
Nüüd jutustan teile, miks määrdeõli wäga palju, s.o. kõrge
male ülemisest kraanist ei wõi walada. Kui määrdeõli tasapind
liig kõrge on, siis loobiwad wäntajad teda liig palju laiali ja
määrdeõli satub süütekuuli peale ning moodustab ka põlenud õlikorra silindri seintele. Kui aga määrdeõli liig wähe on, s.o. ma
dalamal kui alumine kraan, siis loobiwad wändakangid teda wähe
laiali ning määrimine oleks puudulik.
Täna lõpetame sellega, homme lähme aga juba traktori juure.
— Kas kõlbab traktori kütteks ainult petrooleum wõi ainult
bensiin? — küsis üks talumeestest.
— Petrooleumi tarwitatakse traktori küttematerjalina selle
pärast, et ta bensiinist odawam on. Kuid traktori käimapanemiseks läheb tingimata bensiini tarwis. Bensiin aurab kergesti ära
ja annab plahwatawat segu ka siis, kui karbüraator ja mootor weel
soojaks pole jõudnud minna. Sellepärast tarwitatakse bensiini ainult
mootori käimapanemiseks, kuna pärast petrooleumi tarwitamisele
minnakse.
— Minul on nüüd aga niisugune küsimus, — ütles Markin.
— Teie rääkisite, seltsimees Fedunin, et segu siis küllastatud on,
kui seal petrooleumiaurusid palju ja õhku wähe on. Kui aga asi
wastuoksa on — petrooleumiauru wähe jä õhku palju? Mis siis?
— Mis siis? — wastas Fedunin. — Sellest segust tulewad
nõrgad plahwatused. Tekib just samasugune lugu, nagu jahipüssi
nõrga laengu panemisel — pauk tuleb waewaline ja haawlid ei
lenda tihti sihini. Sellepärast muutub „lahja" segu juures mootor
nõrgawõimeliseks. Kui enam küsimusi ei ole, siis lähme koju.
5. Kuidas on traktori edasiande mehanism
ehitatud
Kui meie traktoristid järgmisel päewal kollektiiwi hoowi Fedunini juure ilmusid, siis nägid nad seal ka traktorit, mis aga
sugugi selle traktori moodi ei olnud, mis edasiandmise päewal
uhkelt ringi sõitis. Nende ees seisid kaks paari rattaid — needki
üksteisest lahus. Muud osad olid kõik lahti wöetud. Fedunin
wõttis neid naerunäol wastu. Ta ei suutnud tõsiseks jääda, nähes,
kuidas kuulajad pärani suudega lahtiwõetud traktori peale põrnitasid.
— Täna tutwuneme traktoriga lähemalt, — algas Fedunin.
Mõnel traktoril on mootor, edasiande mehanismid, teljed ja
muud osad erilise raami külge kinnitatud, meie traktoril aga sar
nast raami ei ole, ta on kokku seatud üksikute osade poltide
külge kinnitamise abil. Siin näete teie eraldi traktori esimest osa,
mis tagumise küljest lahti wõetud. Kui meie mõlemad osad poltidega ühendame, siis moodustawad nad üheskoos nagu traktori
raami. Niimoodi on „FordsoniT raami asemel üksteise külge kin
nitatud malmist kered, mida karteriteks kutsutakse. Karteris asuwadki traktori liikuwad osad. Esimeses osas asub mootor, tagu
mises — traktori edasiande mehanismid.
Mootoriga oleme juba tuttawad, nüüd lähme edasiande mehanismide tundmaõppimisele. Kogu edasiande mehanismi ehituse
wõime jagada kolme jakku: ühenausmehanismid, edasiandemehanismid ja differentsiaal. Need nimetused paistawad keerulised
olewat, kuid neid ei pruugi karta. Tutwuneme nendega lähemalt,
siis saab kõik selgeks. Et kõigest kergem oleks aru saada, lähme
kord-korralt edasiande mehanismi juure. Kõigepealt teeme selgeks,
missuguseid edasiande wiisisid üldse tarwitatakse.
Kui mootor töötab, siis paneb ta keerlema kurbelwõlli. Kurbelwõlli keerlemine tuleb meil edasi anda traktori käigu-
ratastele. Teie näete, et traktoril on esimene ja tagumine
ratastepaar. Kaks tagumist ratast on hoopis teistsugused, palju
suuremad ja tugewamad esimestest. Tagumisi rattaid kutsutakse
käiguratasteks sellepärast, et mootori käik antakse edasi just tagu
mistele ratastele, mis wiiwadki traktori edasi. Iga ratas seisab
koos rattapöiast, kodaratest ja rummust. Harilikul wankrirattal on
ka pöid, enamasti raudwitsaga, puust kodarad ja puust rumm. Kui
wanker raudtelgedel, pannakse puust rummu rauast puss. Traktori
käiguratta pöid on õige lai ja kogu ratas on suure läbimõõduga.
Joon. 15.
Lahtiwõetud traktor.
Lai pöid ja suur läbimõõt on selleks tarwilikud, et ratas maa sisse
ei wajuks. Peale selle on tarwis, et ratta kokkupuutumine maaga
suurem oleks, sest muidu wõiks näit. liiwasel maal ratas tühjalt
ringi käia, pidurdada (buksida). Et seda ei sünniks, selleks on
tagumiste rataste poidele erilised püstiseiswad terasplaadid tehtud,
mida kannusteks nimetatakse. Traktori ratta pöid on samati
terasest walmistatud.
Traktori rattakodarad on harilikult rauast ja pöia külge kin
nitatud. Rumm walatakse malmist.
Esimesi rattaid hüütakse juhtratasteks, sest pöörates tüü
riga esimesi rattaid, wõib traktorijuht traktorit ühele ehk teisele poole
juhtida. Juhtratta pöid on palju kitsam ja ratas ise tagumisest
palju wäiksem. Pöia keskpaigas jookseb üle ratta worp, mis ei luba
— 36 —
rattal kõrwale libiseda. Juhtrataste kodarad ja rummud on samati
käigurataste omadest tuntawalt kergemad.
Nagu näeme (joon. 15), on mootor asetatud traktori etteotsa,
käigurattad aga taha. Mootorist wiiwad käiguratastele edasiande
mehanismid.
Mootor paneb kurbelwõlli õige ruttu keerlema. Et plahwatusmootor õige odawalt ja hästi töötaks, tuleb teda õige kiireks teha.
Nii peab meie traktorimootor 1000 tiiru minutis tegema, käigu
rattad peawad aga ainult 10—20 tiiru minutis tegema. Sellest
näeme, et mootori kiirust otsekohe käiguratastele ei wõi juhtida.
Tuleb abiks wötta sarnane mehanism, mis kurbelwõlli tiirude arwu
järkjärgult õige wäikse tiirude arwu peale wähendaks, s.o. 1000 tiiru
asemel 10—20 tiiru minutis annaks.
Waatame, kuidas see tiirude wähendamine käigu edasiand
misel sünnib.
Teie olete wist käsi-tuulamismasinat näinud. See wänt, mille
abil inimene tuulamismasinat wäntab, teeb õige wähe tiirusid, kuna
telg ühes tiibadega, mis tuult
sünnitab, õige kiiresti ringi käib.
Et aru saada, kuidas see sün
nib, waadake joon. 16. Wõllile
asetatakse suur scheib (шкив) 2,
teisele wõllile — wäike scheib 1.
Scheibidele pannakse nöör wõi
rihm. Kui edasianne rihma abil
Joon. 16. Edasianne rihma abil.
sünnib, siis on scheibi pöid sile,
kui aga nööri wõi köie abil —
siis on scheibi põiel õnarus sees. Seda õnarust mööda jooksebki
köis.
Kui pöörame suurt scheibi 2 üks kord, siis teeb wäike scheib 1,
millel meie joonistuse peal kaks korda wäiksem läbimõõt kui suu
rel, kaks tiiru. Kui meie suure scheibi teeks kolm korda suurema
läbimõõduga kui wäikse, siis teeks wäike scheib — kui meie
suurt üks kord ringi keerame — kolm tiiru. Nüüd keerame aga
wäikest scheibi, mis suurest kaks korda wähem. Kui meie wäikest
scheibi kaks korda ringi keerame, siis teeb suur sama aja kestel
ainult ühe tiiru. Kui meie mootori scheibi 10 korda wäiksema
teeme kui käiguratta scheib, siis teeb käigüratas ainult ühe tiiru
—
37
mootori 10 tiiru kestel (joon. 17). Sellega on meil mootori tiirude
arw 10 korda wähenenud.
Käesolewal juhusel nimetatakse seda arwu edasiande arwuks;
kui mootor näiteks teeb 12 tiiru, ratas ainult ühe, siis on edasi
ande arw 12. Traktoris peame aga 1000 mootori tiiru muutma
20 käiguratta tiiruks. Edasiande arwu saame siin kätte, kui 1000
jagame 20 peale:
lOOQk: 20 = 50.
Järjelikult peab meil edasiande arw olema 50. Et sarnast
edasiannet saada, peaksime käigurataste scheibi hirmus suure ja
mootori scheibi hoopis wäikse tegema: ratta scheib peaks mootori
Joon. 17.
Edasianne rihma -abil mootorilt (i) rattale (2\
omast 50 korda suurem olema! Sarnane edasianne oleks õige tü
likas ja rihma tarwitamisel wõimata, sest rihm libiseks tühjalt üle
wäikse scheibi. Et saada soowitud edasiannet, tuleks meil mitu
scheibi (joon. 18) abiks wõtta. Kui esimene wäike scheib -eel joonis
tusel teeks 1000 tiiru, siis teeks scheib 2, mis esimesest wiis
korda suurem, ainult 200 tiiru. Ühele teljele ühes teise suure
scheibiga paneme meie wäikse scheibi (3) ja selle wäikse scheibi
ühendame rihma abil neljanda suure scheibiga. Wäike scheib, mis
asub ühel teljel suurega, teeb ka 200 tiiru, neljas, suur scheib, teeb
38
aga juba ainult 40 tiiru, [sest ta läbimõõt on wiis korda suurem
kui kolmanda scheibi oma.
Edasiandel rihmade abil on palju puudusi, sellepärast tuleb
käigu edasiandmiseks hammasrattaid kasutada. Kui me scheibide
asemele paneme hammasrattad, siis näeme endist pilti. Kui wäike
hammasratas (1) teeb 1000 tiiru, siis teeb hammasratas 2, mis
esimesest wiis korda suurem, ainult 200 tiiru. Kui meie ühele
teljele ühes suure hammasrattaga (2) asetame wäikse (3), siis teeb
ka see wäike hammasratas 200 tiiru. Kui meie nüüd selle wäikse
Joon. 18.
Edasianne üle scheibide.
hammasratta (3) ühendame suurega (4)) siis teeb hammasratas 4
ainult 40 tiiru, sest tema läbimõõt on wiis korda wäiksem kui
hammasrattal 3. Niimoodi wõime meie hammasrataste abil käigu
edasiandmist korraldada ja tiirude arwu muuta. Kui tarwitusel on
hammasrattad, ja näit. ühel neist on 10 hammast, teisel aga, mis
temaga ühendatud — 50 hammast, siis pöörab wiiekümnehambaline kümnehambalise wiie tiiru juures ennast ainult üks kord ringi.
Järjelikult wõime me hammasrataste juures edasiandmist hammaste
arwu järele arwata. Joon. 19 on kujututatud käigu edasiandmine
hammasrataste abil. Wäiksel hammasrattal (1) on 12 hammast;
ta on ühendatud suure hammasrattaga, millel 60 hammast. Ühel
teljel hammasrattaga 2 asub ka hammasratas 3, millel 20 ham
mast. Hammasratas 3 on ühendatud hammasrattaga 4, millel
80 hammast. Hammasrattaga 4 asub ühel teljel wäike hammas
ratas 5, millel on 20 hammast. Hammasratas 5 on ühendatud
39 —
hammasrataga 6, millel 100 hammast. Pange tähele, kuidas siin
käiku edasi antakse. Kui hammasratas 1 teeb 1000 tiiru, siis teeb
hammasratas 2, millel 60 hammast, 200 tiiru, s.o. wiis korda wähem
kui hammasrattas 1, sest hammasratta 2 hammaste arw on wiis
korda suurem kui hammasrattal 1, 200 tiiru teeb ka hammasratas 3,
mis asub ühel teljel hammasrattaga 2. Hammasratas 3 on.ühen
datud hammasrattaga 4. 'Kui hammasratas 3 teeb 200 tiiru, siis
teeb hammasratas 4 neli korda wähem tiirusid, s.o. 50 tiiru, sest
temal on hambaid — 80, hammasrattal 3 aga — 20. Hammas-
Joon. 19.
Edasiапис hammasrataste abil.
ratas 4 asub ühel teljel hammasratas 5, mis ka 50 tiiru teeb.
Hammasrattal 5 on 20 hammast. Et ta ühendatud on hammas
rattaga 6, millel 100 hammast, siis on hammasratta 6 tiirude arw
wiis korda wäiksem, ta teeb ainult 10 tiiru , selle aja kestel, mil
hammasratas 5 teeb 50 tiiru.
v
Nüüd on teil selge, kuidas meie mootori 1000 tiiru Hammas
rataste edasiande abil käiguratta 10 tiiruks muudame.
Arutage see joonistus iseseiswalt weel kord läbi, sest igal
traktoristil peab selge arusaamine olema käigu edasiandmisest
hammasrataste abil.
Kuid traktor ei liigu, meil kogu aeg mitte ühe ja sama kii
rusega. Kui me traktoriga siledat teed mööda künnile sõidame,
siis wõime kiiremini sõita, et mitte asjata aega raisata. Kui traktorile
40
aga korraga mitu sahka taha haakida, siis on nende wedamine
palju raskem ning traktor wõib ainult aegamööda liikuda. Kiiruse
muutmiseks on olemas niinimetatud kiirustekarp (коробка
скоростей). Kiirustekarp wõlb harilikult anda kolm kiirust ette
poole liikumiseks ja ühe tagasikäiguks. See tähendab, et mootori
käigu ühesuuruse kiiruse juures wõib traktor liikuda kolme ise
suguse kiirusega ettepoole ja ühe kiirusega tagasi. Nii näiteks
liigub traktor „Fordson", kui mootor teeb 1000 tiiru minutis, järg
miste kiirustega:
1. kiirus............................
2.
.
............................
3................................ ....
tagasikäik.......................
.
2V2 kilom. tunnis
4 Va
.
11
4 'h
„
„
Usun, et nüüd kiirustekarbi ülesanne teil selge on. Waatame*
kuidas ta on ehitatud.
Kiirustekarbis tiirlewad kaks wõlli (a ja c joon. 21). Üle
mine wõli seisab koos kahest gsast: pahempoolsest, lühikesest wõlli
osast a, ja parempoolsest, pikast
wõlli osast b. Lühikese osa а
külge oh hammasratas 1 kinnita
tud. See hammasratas on alalises
ühenduses teise hammasrattaga 2,
mis kiiliga alumise wõlli c külge
kinnitatud. Ülemise wõlli parem
poolse osa b külge on kaks hammasratast, 4 ja 6, kinnitatud. Need
hammasrattad
wõiwad
mööda
wõlli b edasi-tagasi liugelda. Sel
les wõllis on õnarused, mis ei lase
hammasrattaid wõlli peal ringi keerelda, kuid mis wõimaluse annawad, hammasrattaid pikki wõlli
liigutada. Neid hammasrattaid saab
kiirustekangi (рычаг скоро
Joon. 20.
Kiirustekarbi edasiande mehanism. стей) abil ühest kohast teise lüka
ta, mis traktorijuhil alati käepärast.
Nende hammasrataste liigutamise üldine kawa on joon. 20
ära näidatud.
—
41
* Hammasratastel on erilised pesad, kus sees hargid 6 käiwad.
Need hargid on kinnitatud eriliste juhtwõllide la ja lb külge.
Kiirustekang wõib liikuda kuulliigendi 5 peal. Oma alumise
otsaga (3) wõib ta kahe tõmbepulga külge kinnitatud konksude
wahelise õõnsuse 2 sisse mipna.
Tõmbepulki wõib kordamööda (mitte mõlemad korraga) kangi
alumise otsaga ette- ja tahapoole liigutada. Selleks lükatakse kang
algul paremale wõi pahemale poole, kuni ta ots 3 satub wastawa
tõmbepulga konksu, ning peale selle liigutatakse kangi ette- wõi
Joon. 21.
Kiirustekarbi harilik olek.
tahapoole, ning ühes sellega liigub ka tõmbepulk ette- wõi taha
poole.
Et tõmbepulk põrutuste ja raputuste tõttu ise edasi-tagasi ei
liiguks, on kummagil neist täkked tehtud, mis kolmele olekule
(harilikule ja kahele kiirusele) wastawad. Nendesse täketesse käi
wad wedruriiwid, mis tõmbepulki kinni hoiawad.
Nüüd peaks meil wist selge olema, kuidas hammasrattad
kiirustekarbis liiguwad.
Nüüd waatame aga, kuidas tuleb hammasrattaid seada, et
teatud kiirust saada.
Joon. 21 on hammasrattad kiirustekarbis harilikus olekus.
Sarnases olekus ei anna hammasrattad mootorilt tagumistele ratas
tele käiku edasi.
—
42
—
Joon. 22 on hammasrattad seatud esimese kiiruse peale.
Selleks oh hammasratas 6 pahemale poole lükatud ja ühendatud
hammasrattaga 5. Tiirlemine antakse edasi hammasrattalt 1 ham~
Joon. 22.
Hammasrattad on seatud esimese kiiruse peale.
masrattale 2 ja wõllile c, sealt aga hammasratta 5 kaudu hammasrattale 6 ja wõllile b; wõliist b — käiguratasteie.
—
43
Joon. 23 on hammasrattad seatud teise kiiruse peale. Selleks
on hammasratas 3 ühendatud hammasrattaga 4, kusjuures hammasratas 4 nihutatakse hammasratta 3 peale. Tiirlemine antakse jällegi
Hammasrattad on seatud kolmanda kiiruse peale.
Joon. 24.
£Я77?777/Ж//Я777У/////////////,
Joon. 25.
Hammasrattad on seatud tagurpidikäigu peale.
edasi wõllilt a hammasratta 1 kaudu, mis asub nimetatud wõllil.
Hammasratas 1, mis ühendatud hammasrattaga 2, paneb wiimase
ja ühes temaga ka wõlli c tiirlema. Wõllil c asuw hammasratas 3
—
44
annab käigu edasi hammasrattale 4, hammasratas 4 paneb wõlli b
tiirlema.
Kolmanda kõige suurema kiiruse (joon. 24) — saame hammasratta 4 ühendamise teel wõlli a otsaga; siis on wõll a ja wõll d
üheks terwikuks ühendatud.
Selle juures tiirleb alumine wõll c tühjalt (hammasrataste 1
ja 2 tiirlemise tõttu), käiku edasi andmata, kuna kõik antakse edasi
ühendatud wõllide a ja b kaudu otsekohe traktori käiguratastele
(lõpu-edasiande läbi).
Arusaadaw, et hammasrattad 3 ja 4, 5 ja 6 üksteisega ühen
datud ei ole.
Tagurpidikäigu (joon. 25) saame hammasratta 6 ühendamise
teel wahepealse hammasrattaga 8, mis asub wõllil g. See ham
masratas ühendatakse omakord
hammasrattaga 7, mis asub alu
misel wõllil. Siis saab wõll b
käigu alumiselt wõllilt wahepealse
hammasratta kaudu, mis muudabki
wõlli b liikumise sihti (joon. 26).
Kõik hammasrattad tehakse
terasest.
Joon. 27-a, 27-b, 27-c ja 27-d
on meie traktori kiirustekarp kuju
tatud.
Jämedad mustad jooned näitaJoon. 26.
wad, kuidas on hammasrattad ühen
Tiirlemise sihi muutmine lisahammasratta läbi.
datud ja kuidas edasikäik antakse.
Meie, s.o. „Fordsoni* süsteemilise
traktori kiirustekarbi ehitus erineb weidi sellest ehitusest, millest
meie praegu rääkisime. Peawahe seisab selles, et siin on olemas
neli liuglewat hammasratast, mis paarikaupa ühendatakse.
Üks paar neist hammasratastest liugleb ülemist wõlli mööda,
teine — alumisel wõllil. Peale selle on weel täiendaw käigu edasi
andmine ülemiselt wõllilt alumisele sisse seatud, nii et tagumistele
ratastele antakse käik edasi m tte ülemiselt wõllilt, waid alumiselt.
Hammasrataste wahetust toimetatakse samati kiirusekangi
abil, mis traktorijuhi lähedal, traktori pahemal küljel asub.
Fedunin keeras wõtmega neli polti lahti, millega kiirustekarbi
kaan karteri külge on kinnitatud, keeras mutri edasiande wõlli
—
45
—
otsast lahti, keeras siis weel kaheksa polti lahti, mis edasiande
plaati hoidsid, sikutas edas!ande wõlli ning wõttis plaadi ühes
edasiande alumise wõlliga wäija. Siis wõttis ta wälja ülemise wõlli
ühes hammasratastega.
Joon. 27-a.
Hammasrattad on pandud wäiksema hiirusJ peale.
joon. 27-b.
Hammasrattad on pandud keskmise kiiruse peale.
Fedunin nihutas ülemise wõlli ühes hammasratastega alumiste
hammasrataste külge, ja meie traktorijuhid silmitsesid huwiga seda
keerulist kiirustekarpi, millest nad juba aru hakkasid saama. Fe
dunin näitas neile ka radiaatorit ja teisi mootori osasid, millest
juba koolitoas jutt oli.
—
46
—
— Kannatage, poisid, nädala pärast hakkame traktoriga juba
sõitusid tegema, siis on asi palju huwitawam. Tänaseks aga aitab,
tulge homme jälle kella kaheks kokku.
Joon. 27-c.
Kiirustekarp on seatud suurema kiiruse peale.
Joon. 27-d.
Kiirustekarp on tagurpidikäigu peale seatud.
6. Iiuidas on mootor edasiande mehanismiga
ühendatud
Teisel päewal hakkas Fedunin ühendusmehanismist seletama.
Kui peru hobune wankri ette rakendada ja talle piitsa anda,
siis hakkab hobune kohe lõhkuma ja sõitjad lendawad wankrist kus
seda ja teist. Ehk kui jälle hobust tuhatnelja traawi lasta ja äkit
selt kinnipandud wärawate ees peatada — siis wõib sõitjatega samati
mõndagi juhtuda, ning ka hobune ajaks aisadega wärawa maha.
Ka traktoril tuleb sõitu alata ja lõpetada tasaselt. Hobusega on asi
lihtsam: liigutasid ohje, ütlesid „n~nõõ!“ ja hobune läks. Trakto
riga on asi keerulisem. Siin tuleb kõigepealt mootor käima panna.
Kui aga mootor käima hakkab, siis wõtab ta kohe algul oma alalise
kiiruse — 1000 tiiru minutis. Traktori mootorit ei saa tasapisi
käima lasta, ta wõtab kohe oma kindla kiiruse.
Kui meie mootori käigu ajal kohe mootori kiirustekarbiga ühen
daksime, siis murduksid kõikide hammasrataste hambad. Mootorit
tuleb edasiande mehanismiga aegapidi ühendada. Selleks tehakse
edasiande mehanismi ja mootori wahele eriline ühendusmehan i s m. Tema ehitusest pole raske aru saada.
KurbelWõlli tagumise otsa külge kinnitatakse ümargune ketas,
nagu lame taldrek. Kiirustekarbi wõlli esimese otsa külge kinnita
takse teine ketas. Mootori kurbelwõlli külge kinnitatud ketast kutsu
takse juhtijaks (ведущий), ketast, mis kiirustekarbi wõlli otsa
külge kinnitatud — j uh it uks (ведомый). Joon. 28-a on kürbelwõlli ketas wõi juhtiw ketas ära märgitud nr. 1, kiirustekarbi wõllile
asetatud ketas aga nr. 2. Juhitaw ketas wõib wabalt pikki kiiruste
karbi wõlli 3 liikuda. Ta on tehtud just samati, nagu liuglewad
hammasrattad kiirustekarbis. Wõllil on õnarused, mis sunniwadki
wõlli otsa külge kinnitatud ketast tiirlema.
Tugew wedru rõhub üht ketast alati wastu teist ja niimoodi
sünnibki mootori kurbelwõlli ühendamine kiirustekarbi wõlliga.
—
48
—
Niiwiisi on nende ketaste kokkusurumise teel mootor alati
kiirustekarbiga ühendatud. Et ühte ketast teisest lahutada, tawitatakse pedaali 5. Kui traktorijuht jalaga sellele pidaalile wajütab (nagu
see joonega näidatud on) siis tõukab pedaali pide konksu 4 abil
ketase 2 ketasest 1 eemale.
Sedawiisi saab ühendus katkestatud. Järjelikult wõime meie
wajutuse abil pedaalile juhitawa ketase 2 juhtijast ketasest 1 eemal
dada.
Meie traktoril BFordsonil“ tekitatakse ühendust mitte kahe
ketase waid erilise muhwi abil.
Muhwi tähtsamaks osaks on 17 õhukest wõru kujulist terasketast (joon. 28-b). Üheksal nendest ketastest (suurematel) on
Вал Cf8(
Joon. 28-a.
Mootori ja kiirustekarbi ühenduse skeem.
sisselõiked wälisel serwal, kaheksal (wäiksematel) -— sisemisel serwal.
Need kettad on pandud waheldamisi, nii et äärmisteks jääksid kaks
suurt ketast sisselõigetega wälisel serwal. Kettad, millel sisselõiked
sisemisel serwal, on nii seatud, et nende wälised serwad ei ulata
suuremate ketaste (millel sisselõiked wälisel serwal) sisselõigeteni.
Suurematel ketastel on aga seesmine serw nii kõrgel, et see ei
ulata sisselõigeteni wäiksemate ketaste sisemisel serwal.
Mootori hoorattal on kuus neljanurgeliste otstega ora. Kui
mühw kokku on pandud, käiwad need kuus ora wäikeste ketaste
—
49
sisselõigetesse. Muhwä trumlis, nagu seda näete joon. 28-b, on
samati kuus plaati, mis suurte ketaste sisselõigete sees käiwad.
Muhwi trummel on kiili abil muhwi wõlli külge kinnitatud.
Sellega on wäiksemad kettad hoorattaga ühendatud ning tiirlewad ühes wiimasega ja kurbelwõlliga, suuremad kettad on aga
ühendatud muhwi trumliga ja juhtija wõlliga. Kui need kettad üks
teise wastu suruda, siis tõmbawad wäiksemad kettad oma tiirlemises
suuremad kaasa ning panewad ka muhwi wõlli tiirlema. Wäikseid
kettaid nimetatakse juhtijateks, suuremaid — juhitawateks.
Kettad surutakse üksteise wastu järgmiselt:
Muhwi trummel on ümbritsetud kattega.
Katte tagumisel
poolel on kuus wedru, mille otsad satuwad muhwi trumlile ja kattele,
ыуфты
Joon. 28-b.
кожуха муфты
,,Fordsoni“ ühendusmuhwi osad.
ning mis suruwad kettad trumli ja muhwi katte eelmise poole wahele. Kui mootor käima pannakse, siis sünnib õõrumine, mis wäliseid kettaid sunnib tiirlema ühes sisemistega ning mis paneb tiir
lema ka kiirustekarbi wõlli. Ühendus on olemas alati, kui aga
ühendust katkestada tahetakse, siis waja ainult jalaga pidaalile
wajutada.
Joon. 28-b näeme, et kiirustekarbist ulatab wälja wõll 19 kruwikeerulise sisselõikega. Eraldi on kruwikeeruline wõll ja hammasratas kujutatud joonistusel 28-c. See wõll on ühendatud kruwirattaga 21, millelt käik traktori tagumistele ratastele edasi antakse.
—
50
Kruwiratta taga asub eriline sisseseade, mida ma teile juba
nimetasin — see on d i f fe r e n t s i а а 1 (диференциал).
Milleks on tehtud differentsiaal ? Aga waadake milleks. Kui
traktor õiget teed mööda otse edasi liigub, siis teewad tema mõle-
mai rattad, nii parempoolne kui ka pahempoolne, ühepalju tiirusid*
käiwad ühepikkuse maa ära. Mis sünnib aga siis, kui traktor näi
teks pahemale poole peab keerama? Kui traktor keerab pahemale
poole, siis on pahempoolsel rattal lühem tee käia kui parempoolsel.
Me oleme kuulnud, kuidas punawäelaste roodule teekäänakute
ajal kamandatakse (kui käänata tuleb pahemale poole): „Parem
—
51
õla ette!" Siis astuwad esimestes ridades olewad pahempoolsed
punawäelased õige wäikseid sammusid ehk tammuwad, järsu käänaku
ajal, hoopis paigal, kuna parempoolsed samal ajal suurte sammu
dega edasi astuwad. Samati teeb ka traktori pahemale poole pöö
ramise ajal pahempoolne ratas, nagu ma teile juba rääkisin, wäikse
sõõru, parempoolne aga — pikema.
Kui tagumine telg, millel asuwad käigurattad, oleks ühest tükist,
siis teeks mõlemad käigurattad alati ühewõrra tiirusid, ning sarnase
ühesttükist teljega traktori pööramine
paremale wõi pahemale oleks üsna raske.
Selleks, et mõlemad tagumised rattad
õigel teel sõites ühepalju tiirusid teeks,
käänakute ajal kumbki ratas temale tarwisminewa kiirusega liikuda wõiks, ongi
tehtud differentsiaal.
Iseenesest on diferentsiaali ehitus
kaunis Ühtne, olgugi et temast nii kerge
aru saada ei ole.
Waadake algul seda joonistust
(joon. 29). Siin on kaks pooltelge kuju
tatud, mille otste peale tagumised rattad
on paigutatud. Ma juba ptlesin teile,
Joon. 28-d.
et käigurattad ei asu mitte ühest tükist Kruwikeeruline edasianne.
tehtud teljel, waid kahe pooltelje peal.
Differentsiaal ja poolteljed on sellel joonistusel lahtiwõetult
kujutatud. Telgede otstesse on kinnitatud koonuse kujulised ham
masrattad, mida pooltelgede koonilisteks hammasratasteks kutsutakse.
Koonilisi hammasrattaid tarwitatakse seal, kus tiirlemist, teatud nurga
all seiswatele wõllidele edasi tuleb anda. Et neid hammasrattaid
ühendada, selleks surutakse nad teiste, differentsiaali risti peal asuwate hammasrataste wastu (joon. 29). Neid wäikseid hammas
rattaid hüütakse sateliitideks (сателит). Nende sateliitide kaudu
antaksegi tiirlemine käiguratastele edasi. Differentsiaali rist aseta
takse kruwiratta sisse, nagu see joon. 29 näidatud.
Waadake nüüd seda joonistust (joon. 30), kus differentsiaal
kokkuseatult on näidatud. Keskel on kruwiratas nagu läbipaistwana
kujutatud, sellepärast näeme meie läbi selle ratta sateliiti, mis
noolega on ära näidatud. Et aru saada, kuidas sateliidid töötawad, selleks waatame teist joonistust (joon. 31). Keskel on seal
—
52
näidatud hammasratas, millega kaks hammaslatti ühendatud. Hammasratta wõtame kaheharulise konksu wahele, nii et ta konksust
läbikäiwa poldi otsas tiirelda wõib. Nüüd ühendame selle hammasrattaga kaks hammaslatti, rakendame kummagi lati külge paremalt
ja pahemalt poolt ühe hobuse, hammasratta ühendame aga konksu
abil wankriga. Kui sõidame õiget teed, siis ei hakka hammasratas
tiirlema, waid ühendab lattisid. Kui meie aga kääname, näiteks,
pahemale poole, siis peab käänakul parempoolne hobune suurema
Joon. 29.
Poolteljed käiguratastega.
1 — differentsiaali rist, 2 •— 'sateliit, 3 — pooltelje hammasratas, 4 — dife
rentsiaali karp, 5 — differentsiaali kuullaager, 6 — pooltelg, 8 — kruwiratas,
9 — pooltelje hammasratas, 7, 10 — see wälise rõnga külg, kus on märk
„Thrust herõ*, peab siinpool olema. Kui laagril see märk puudub, siis wõib
teda ükskõik kuidas kokku panna.
maa ära käima kui pahempoolne, ning sellepärust liigub ka parem
poolse hobuse külge kinnitatud latt kiiremini. Lati liikumine sunnib
ka hammasratast natuke pöörlema. Samasugune asi sünnib ka
differentsiaali sateliitidega — käänakutel teewad nad wäikse tiiru,
õigel teel seisawad aga liikumata.
Nüüd waatame joonistust 30; teie näete, et sateliit, mis mär
gitud -noolega, on ühendatud kahe pooltelje hammasrattaga samati,
nsgu hammasratas joonistusel 31 on ühendatud lattidega.
Pooltelje hammasrattad keerlewad ühtemoodi, kui traktor sõidab
õiget teed mööda, ja sateliit ei tiirle sel juhtumil oma telje ümber.
Kui aga traktor keerab, näit., pahemale poole, siis keerleb pahem
poolne ratas aeglasemalt, parempoolne liigub aga rutem, sest temal
—
53
—
tuleb suurem ring teha. Kui aga parempoolne ratas kiiremini liigub,
siis liigub kiiremini ka parempoolne pooltelje hammasratas, ning
sellest hakkab liikuma ka keskel asuw sateliit. Kui traktor jälle
otsejoont läheb, jääb sateliit seisma.
Nüüd, usun ma, 1 diferentsiaali tähendus teile selge.
Täna tutwunesime meie sellega, kuidas on mootor ühendatud
edasiande mehanismiga, kuidas on ehitatud differentsiaal. Nüüd
räägime weel mõne sõna laagritest.
Et wanker paremini weereks, selleks määritakse alati rattaid,
ning waadatakse ka selle järele, et puss ja telg ikka siledad oleks.
Kui rattapuss sile ei ole, siis hakkab ta telge kriimustama.
Ka traktoril on palju osasid, mis tiiriewad: näit. kurbelwõll,
kiirustekarbi wõllid, edasiande mehanismi wõll ja teised osad. Tiirlewatel osadel on kaelad (цапф), millega nad laagritesse on kinni
tatud.
—
54
—
Kõik laagrid peawad traktoris siledad olema. Siledas laagris
on õõrumist wähem, sest kael libisab siis laagrit mööda. Laagri
tesse pannakse erilised metallist woodrid, mis pehmem on kui teras.
Meie rääkisime juba, et kurbelwõll, wändakana, jaotaja-wõll tehakse
Joon. 31.
Differentsiaali tegewuse selgitamiseks.
terasest. Kui meie ka laagrite woodrid terasest teeks, siis wõiksid
nad puuduliku määrimise juures wõlli kaelasid kriimustada, need
ära rikkuda, ja meie peaksime terwe wõlli nurka wiskama. Laagrite
woodrid tehakse tihti pronksist, ning walatakse seest inglistina j.t.
metallide seguga täis. Sarnast inglistina segu wasega, seatinaga,
wahest ka tsingiga, kutsutakse b a b b i i d i к s. Kui terasest nael
Joon. 32.
Laagrite woodrid onanistega määrdeõli jaoks.
pöörleb pronksist wõi babbiidist woodris, siis on õõrumist palju
wähem, kui sel juhtumil, kui wooder terasest ehk wasest oleks teh
tud. Tõsi, babbiidist woodrid kuluwad rutem, sest nad on pehme
mad, kuid neid wõib kergesti ümber wahetada. Selle eest ei riku
me babbiidist woodri juures kunagi wõlli ega wõlli kaela. Et määrde
õli paremini wõlli kaelani tungiks ja wõlli kaelal ühetasaselt laiali
läheks, selleks on laagri woodritesse erilised õnarused (joon. 32)
tehtud.
Määrdeõli ja babbiidist woodrite tarwitamisele wõtmise peale
waatamata on wõllikaelade õõrumine laagriwoodrite wastu siiski
kaunis tuntaw. Wiimasel ajal on kuulidega laagrid tarwitusele
wõetud, millel wõllikael ei libise, waid weereb. Katsuge kepp
wankri ratta kodarate wahele pista, et ratas enam ei weerleks, waid
libiseks, ja teie näete, kui raske on hobustel siis wankert wedada.
Joon. 33-a.
Raamat laual.
Joon. 33-b.
Raamat kuulidel.
Niipea, 'kui kepi kodarate wahelt wälja wõtate, läheb^wanker palju
jõudsamini edasi. Samati keerleb ka wõll palju kergemini selles
laagris, kus wcodri asemel kuulisid tarwitatakse. Ma näitan teile
seda kohe.
Joon. 34.
А — Kuul-laager wastutoega. В — Harilik kuul-laager.
Fedunin wõttis taskust neli kuuli ja paani need lauale, nende
peale aga asetas raamatu (joon. 33-b).
— Katsuge raamatut lükata, ja teie näete kohe, kui kergelt
ta kuulidel ja kui raskelt laua peal edasi liigub.
56
Komnoor nihutas raamatut laual wähe edasi-tagasi, tegi seda
sama ka kuulidel. Teistele saigi asi selgeks.
Mõnikord tarvitatakse masinate kui ka laagrite juures rulle.
Kuulidega laagreid nimetatakse kuui-laagriteks, rullidega aga —
rull-laagriteks.
Kuul-laagreid tarwitatakse seal, kus käik wäga suur ei ole,
kus aga käik tugev ja wõllikaelad suured, seal tarwitatakse rulllaagreid.
Joon. 35.
C — Harilik rull-lager (silin drUim). D — Rull-lager wastutoega (kooniline).
Kuullaager (joon. 34) seisab koos kahest rõngast.^ Ühte neist
kutsutakse sisemiseks, teist — wälimiseks. Sisemise ja wälimise
rõnga wahel weerewad erilises rennis karastatud terasest kuulid.
Sisemine rõngas kinnitatakse kõwasti teljele, wälimine aga liikumata
pussi külge. Kui wõll tiirleb, siis ei ole enam libisemist, waid meie
näeme kuulide weeremist laagri rõngaste wahel. Rull-laagrid on
näidatud pildil 35.
Traktori liikumine on kuul- ja rull-laagrite abil märksa kergen
datud.
/
!
I
(
7. Traktori juhtimine
— Noh, niimoodi jõudsime pikapeale tüürigi juure, — nii
algas järgmisel päewal oma westlust Fedunin.
Mitmed teist on wist aurulaewal sõitnud ja seal tähele pan
nud, kuidas tüürimees tüüriratta juures seisab ja tüüriratta abil
laewa taga olewat tüüri kord pahemale, kord paremale poole juhib —
sellega laewa juhtides. Traktoril aga tüüri ei ole, traktorit wõib
juhtida, tema esimesi rattaid paremale ning pahemale poole kee
rates. Esimeste rataste abil saabki traktorit juhtida ning sellepärast
nimetatakse neid juhtratasteks. Et käänakute juures rattad ei
libiseks, selleks on neil pikki põit jutt tehtud. See jutt waob maa
58 —
sisse, ega lase rattal kõrwale kalduda. Juhtrattad keerlewad liiku
mata teljel, samati nagu wankrirattad. Juhtrataste rummud, kodarad ja põied tehakse wäiksemad, sest neil ei ole nii suurt tööd
teha kui tagumistel ratastel. Traktor on nagu wanker, millel kogu
koorma raskus tagapool on. Juhtrattad keerlewad ka kuul- ehk
rull-laagritel.
Algul, kui .traktoreid alles ehitama hakati, sündis juhtrataste
käänamine niisama nagu wankrigi käänamine. Esimene telg terwelt tegi käände ja keeras pahemale ehk paremale ka juhtrattaid,
Joon. 37.
Käänukaelade liikumise selgitamiseks.
Nüüd ehitatakse traktoreid teistwiisi. Esimene telg ei pööra pahe
male ja paremale poole nagu wankril — ta jääb paigale. Telje
otstele on tehtud telje- wõi käänukaelad (joon. 36), mille peal juht
rattad keerlewadki. Need teljekaelad wõiwad wabalt püstloodis
telje ümber ette- ja tahapoole pöörata.
Et see arusaadawam o;eks, toimetame järgmiselt. Teie, selsimees Markin, astuge siia, seiske sirgelt ja ajage käed õlade kõr
guselt mõlemile peole kõmale (joon. 37). Pigista käsi rusikasse,
wabaks jäta ainult üks sõrm. Nüüd on nii, et sa parema käe
sõrmega näitad paremale poole, pahema käe sõrmega — pahe
male.
Waadake nüüd: parem ja pahem 'käsi ühtekokku on nagu
eelmine telg, wäljasirutatud sõrmed aga — nagu selle telje käänukaelad. Kui me nüüd Markini sõrmede külge paneks rattad, ning
paremat sõrme liigutame ettepoole, pahemat aga tahapoole, siis
käänaksid meil mõlemad rattad pahemale poole. Liigutame sõrmi
wastupidi, siis käänawad rattad paremale poole. Just samati, nagu
seltsimees Markini sõrmed, liiguwad ka käänukaelad, mis eelmise
telje otstele kinnitatud.
*
— 60
Selleks, et käänu korral parempoolne ja pahempoolne käänukael ühtewiisi liiguks (joon. 38 a), on tehtud kangikesed (4), mis
kinnitatud ühendawa (põiki-) tõmbepulga (5) külge. Ühel kangikesel (4) on lisapide, mis ühendatud tõmbepulgaga 6. Tõmbepulk 6 on liigendi abil ühendatud tihwtiga 7, tihwt 7 omakord aga
kruwikeerulise rattaga 8.
Kui meie pöörame tüüriratast, siis keerab ka kruwikeeruline
wint (9), wint keerab kruwikeerulist hammasratast 8, siit aga an
takse kõik tihwti 7 läbi edasi tõmbepulgale 6, tõmbepuik 6 liigu
tab juba omakord kangikest 4 edasi wõi tagasi ning keerab nii
moodi mõlemaid liikuwaid käänukaelu ühes ratastega. Nüüd on
teile igatahes selge, kuidas traktorit pahemale ja paremale poole
juhitakse.
Selleks, et traktor allamäge liiga ruttu ei läheks, ehk üles
mäge tagasi ei weereks, tarwitatakse pidurit. Pidur tehakse nii
moodi, et telje külge on wäike hoorattake kinnitatud, mida erilise
klambri abil kinni saab pigistada ja nii traktorit pidurdada. Meie
traktoril on pidur kiirustekarbis. Traktorit saab pidurdada nii, et
traktorijuht wajutab lõpuni ühendüspedaalile. Kui pedaalile pooli
kult wajutada, siis katkeb ühendus mootoriga; kui wajutada aga
edasi, lõpuni — siis sunnib pedaal piduri tegewusesse, pidurdab
traktorit.
8. Kuidas traktorit käima panna
4
Traktor on meile nüüd üldjoontes tuttaw. Katsume nüüd
traktoril sõitu alata.
- § Et traktorit käima panna, tuleb kõigepealt radiaator puhta
weegä täita. Wahest tuleb suwel sarnases kohas töötada, kus
puhast wett kerge leida ei ole ja wett tuleb wõtta kraawist wõi
lombist. Sogast, musta wett tuleb lasta läbi filtri. Filter tehaks
riidest wõi tihedast metallsõelast. Wõib wõtta lihtsalt tükk linast
riiet, keerata see kahe- wõi kolmekorra ja sellest omatehtud filtrist
tulebki wesi läbi lasta nõrguda. Kõige parem on wihmawesi,
kaewuwesi on wahest liiga kare. Karedat wett wõib sellest ära
tunda, kui temas seep halwasti wahutab. Karedast weest eralduwad wahel mitmesugused ained, mis torud ära ummistawad. Meie
traktori radiaatorisse mahub umbes 42 liitrit wett.
— 61
Kui wesi' walatud, siis tuleb mootori karterisse määrdeõli
walada. Selle jaoks tuleb awada ülemine proowikraan, mis asub
pahemal pool, karteri tagumises otsas, ja pikkamisi määrdeõli wa
lada, kuni ta awatud kraanist wälja hakkab nõrguma. Peale seda
tuleb kraan kinni keerata, kinni tuleb panna ka püauk. Meie
traktori mootori jaoks tarwitatakse harilikult määrdeõli, mida
avtoTiks kutsutakse. Suwel tarwitatakse paksemat määrdeõli,
talwel wedelamat. Paksemat määrdeõli nimetatakse „avtol T“,
wedelamat „avtol M“. Mootori karterisse mahub umbes 8 kilo
grammi määrdeõli. Siis tuleb määrdeõli edasiande mehanismi
karterisse walada. Siia walatakse määrdeõli õliaugu kaudu, mis
asub pahemal pool, kiirustekarbi kaane peal. Oli tuleb walada
aegamööda ja niipalju, kuni ta õliauguni tõuseb. Siia walatakse
raskemat määrdeõli harilikult „viskosm 3*. Edasiande mehanismi kar
terisse mahub ligi 13 kilogr. määrdeõli.
Kui määrdeõli walatud, tuleb täita petrooleumi- ja bensiininõud. Petrooleumi mahub baaki 65 kilogr., bensiini 33/з kilogr.
Peale seda tuleb õhupuhastajasse puhast wett walada. Wett läheb
sinna umbes 6 liitrit. Nüüd asume praktiliselt seda tegema, millest
praegu teile rääkisin. Kuid kogu töö teeme nii, et igaüks sellest
saaks osa wõtta. Tooge paar ämbritäit wett.
Mõne minuti pärast oli wesi kohal. Hakati kordamööda wett
radiaatorisse walama. Igaüks walas natuke, et kõik praktiliselt
selle töö wõisid läbi teha. Samati kordamööda walati määrdeõli
mootori ja edasiande mehanismi karterisse. Üheskoos täideti ka
petrooleumi- ja bensiini-nõud, walati wett õhupuhastajasse.
— Noh, nüüd wõib traktor tööle hakata, waadake hoolega
järele, mis ma edasi teen, — ütles Fedunin. — Ma jutustan teile
järk-järgult ära, mis teha tuleb, teie kirjutage omale kõik ilusti
üles. Traktorijuht peab traktori käimapanemise korda hästi teadma.
Kuulake:
1) Süütamise pidet (рычажок опережения зажигания), mis
asub tüüritoe peal, tuleb õige ettewaatlikult liigutada. Selleks tuleb
seda pidet ainult kolme ehk nelja tärke wõrra ülespoole lükata.
Kui pidet kõrgemale lükata, siis wõib gaasisegu silindris enneaegu
plahwatada, kui kolmas (õhusurumise) takt weel lõpul ei ole, ja
plahwatus wõib pumbakannu tagasi wirutada. Sel juhtumil wõib
aga käimapanemise wänt traktorijuhi käele wiga teha. Üldse ei
soowita ma teile wänta mitte nii pihku wõtta, nagu te keppi wõ-
62
taks, s.o. nelja näpuga haarata üheltpoolt, pöidlaga teiseltpoolt.
Wahest juhtub enneaegne plahwatus ning siis wõib wänt käele
suurt wiga teha. Kui teie aga wända haarate kõigi sõrmedega
üheltpoolt, siis on käel wöimalik tõuke korral kergemini wända
küljest lahti libiseda (joon. 38-b).
2) Gaasi-pide, mis asub tüüriratta-all ja on drosselklapiga
ühendatud, tuleb seada ülemiselt asendist umbes ühe kolmandiku
kaugusele.
1 — õige wõte,
2 — wale wõte.
Joon. 39.
Pöördekraan.
3) Pöördekraan tuleb keerata bensiini peale, s.o. ta pide
tuleb “keerata pahemale poole (joon. 39).
4) Awada karbüraatori wäljalasketoru, et waadata, kas karbüraatoris on tõesti bensiin, aga mitte petrooleum. Kui karbüraatoris on petrooleum,. siis tuleb teda niikaua lasta joosta, kui kraa
nist bensiin nähtawale ilmub. Kraan tuleb siis kinni keerata.
5) Tõmmata ettepoole pidet, mis wiib kilbil asuwa õhusulu
juure. Sellega sulutakse klapp, mis asub suures õhutorus.* See
toru wiib õhupuhastaja juurest õlipritsini.
Nii ongi traktor käimapanemiseks walrnis.
Peale seda tuleb käimapanemise wänta enesest natuke ette
poole lükata, kuni ta ühendusesse satub wentilaatori käiguscheibiga. Siis tuleb wänta natuke keerata, kuni tundub, et keeramine
raskeks läheb, ja siis teda ruttu edasi keerata. Harilikult tekib
juba siis plahwatus ja mootor hakkab käima. Kui mootor aga hai-
— 63 —
wasti käima hakkab, siis tuleb wänta mitu korda ringi keerata.
Niipea kui mootori silindrites algawad plahwatused, kui mootor
töötama hakkab, tuleb kohe suiu suures öhutorus awada. Selleks
tuleb tarwitada pidet, mis wiib õhusulu juure ja asub tüüritoel.
Kui õhusulu kaua kinni hoida, siis wõib mootorisse palju kütteainet ja wähe õhku sattuda, segu tuleb liiga küllastatud ja mootor
wõib seisma jääda.
Siis tuleb süütamise pidet kahe kolmandikuni edasi lükata.
Kui mootor mõni minut bensiiniga on töötanud ja hästi, soo
jaks läheb, tuleb pöördekraani pide tagasi keerata, s.o. paremale
poole keerata. Siis hakkab karbüraatorisse petrooleum woolama.
Sooja ilmaga tuleb bensiiniga keskmiselt minutit kolm töötada.
Külma ilmaga peab mootor wähemalt 5 minutit bensiiniga töötama,
kui ta hästi soojaks saab.
Kui mootor hästi soojenenud on, wõib traktor käima panna.
Et traktorit käima lasta, tuleb ühendusmuhwi pedaalile wajutada, kiirustekarbi pide soowitawa kiiruse peale panna, siis natuke
drosselklapp awada. Selleks tuleb gaasi-pidet, mis asub tüüriratta
all, oma poole tõmmata. Kui mootori kiirus suureneb, tuleb ettewaatlikult ja aegamööda ühendusmuhwi pedaali pealt jalg ära tõsta.
Kui pedaal üles tõuseb, hakkab traktor liikuma.
Et traktor ühetasaselt töötaks, tuleb gaasi-pide õieti seada,
et mootor mitte wäga kiiresti ei töötaks. Mootor ei tohi üle 1000
tiiru minutis anda. Harjunud traktorijuht tunneb mootori kiirust
suitsutoru mürast. Meie traktoril on olemas regulaator, mis tal üle
1000 tiiru minutis teha ei lase.
— Kuidas aga traktorit seisma panna? —- küsis üks kollektiwistidest.
— Selleks, et traktorit seisma panna, tuleb gaasi wähendada,
jalaga ühendusmuhwi pedaalile wajutada ja kiirustekarbi pide
seisuasendisse seada. Siis tuleb ühendusmuhwi pedaal alla lasta,
* ja siis jääb traktor seisma, kuna mootor edasi töötab.
Et mootori tööd lõpetada, selleks tuleb süütamise-pide lõpuni
allapoole lükata. Sel juhtumil katkestab ta ühenduse magnetoga
ja ei saa enam sädet. Kunagi ei maksa mootori seismajätmiseks
õhusulu kinni panna, sest sel juhtumil wõib mootori silindrisse palju
petrooleumi sattuda ja teinekord on mootorit siis raske käima panna.
Nüüd tunneme traktorit. Edasi tuleb meil praktiliselt traktoril
sõitma õppida. Täna waadake, kuidas mina traktori käima panen
>
— 64 —
ja traktoril sõitu teen. Homsest peale hakkab igaüks teist seda ise
järel tegema.
Fedunin tegi järk-järgult kõike seda, millest ta alles rääkis.
Ta keeras wänta, ja mootor hakkas tumedalt mürisema. Fedunin
ronis istmele ja tema õpilased jälgisid suure huwiga iga ta liigutust.
Kuid see ei olnud enam tühi uudishimu, millega traktorit nädal
aega tagasi silmitseti. Nüüd oli iga liigutus arusaadaw.
Fedunin wajutas ühenduse pedaalile, seadis kiirustekarbi pidune
kõige wäiksema kiiruse peale, tõmbas siis gaasi-pidet omapooie,.
haaras tüürirattast kinni, ja traktor liikus aeglaselt kuurist wälja.
Järgmisel neljal päewal õppisid meie algajad traktorijuhid ise
mootorit käima panema, traktoril sõitma, teda paremale ja pahemale
poole keerama, tagurpidi sõitma jne.
Algul näris igaühe südant wäike kartuseuss, pärast harjusid
aga meie noored traktorijuhid oma raudruunaga nii ära, et traktori
juhtimine kõigile lõbu walmistas.
Oige ruttu möödusid kaks nädalat, Fedunin pidi tagasi sõitma.
Kuid need nädalad polnud asjata weedetud: kümmekond kollektiwisti tundsid traktori ehitust ja oskasid teda juhtida.
Fedunin lubas kewadise külwi ajaks jälle Krasnoslobodskisse
sõita, et tegelikus töös kõik traktoriga töötamise wõtted ära näidata.
Ta jättis maha ka mõne raamatu, mida ta lugeda söowitas, et õpi
tud teadmised ei ununeks, et raamatute abil neid teadmisi laiendada.
Feduninit tuldi jaama saatma kui oma, lähedat inimest. Töö
line Fedunin oli kahe nädala kestel kollektiiwiga ja kollektiwistidega
nii kokku kaswanud, et paistis, nagu oleks ka tema wana, kaua
aegne Krasnoslobodski kollektiiwi liige. .
VaataKVALITATIIVNE
ANALÜÜS.
Prof.A.Parise ja t.
järe...KVALITATIIVNE
ANALÜÜS.
Prof.A.Parise ja t.
järele koostanud
A.
Reeben.
Tartu - 1935.
r
ENSV T^ Kirjandusmuuseumi
j Arhiivraamatukogu ^2 53^
1. AINE OLEK. Aine võib olla kõvas,vedelas,gaasilises või kolloidaalses olekus.Viirane ainetus tuleb sõnast colla-liim ja tähendab liimisarnast vedelat ai ne olekut,mis harilikust vesilahust (soola-,suhkrulahust) erineb selle poolest,et need ained ei lähe läbi tselluloosist,pergamendist võip^ienahast kestade; saruti vee aurates ei eraldu nad kristallidena,vaid amorfse (vormitu,kujutu) massina.Sar nased ained on näiteis liim,valgud, kummi,klaas,vaha jne. Kõvas ja kolloidaalses oletus ai ned harilikult ei reageeru.Suurem osa reaktsioone toimub vesilahudes. La hustajana tulevad veel arvesse piiri tus, bensiin,bensool,eeter,atsetoon jne.,kuid hariliku anlüüsi juures saab neid harva tarvitada.
2. NORMAAL-LAHUD. Normaal-lahuks nim. niisugust la hu,kus 1 liitris vees on lahustunud 1 gramm-molekul ehk 1 gramm-ekvivalent ainet. - 1 -
Näit.: NaOH molekulkaal onr 23,0+16+1,01 - 40,01. Normaalne NaOHlahu peab sisaldama 1 1tr.vees 1 gr.molekuli, s.o. 40,01 grammi NaOH. Väävelhape -H2S04 - molekulkaal on 98,08 (nimelt 2,02+32,06+64-- 98,08); H2S04 on kahealusline hape,s.o. ta sisaldab kaks OH-rühma,nagu näha järgmisest H2S04 struktuur (ehitus-) vormelist: Seepärant tuleb 0H>S02. võtta väävelhapet 1 liitri-kohta 98,08 - 49 Q4 grammi. 2 (1 gramm-ekvivalent), et saada normaallahu. Fosforhappe puhul tuleks - sest et ta on kdmealuseline hape: OH^^ OH-—^PO - võtta 1/3 molekulkaalust. 0H^ H^P04 mol._-kaal-3,02+31,04+64- = 06 * '' 1 gramm-ekvivalent - —-^-^---=32,69gr. liitris* 1 Kui ainet on-jQ normaalhulgast. siis on lahu^-1-normaali (i-4-n ehk ) jne.- Gramm-molekul märkimiseks tarvitatak se lühendatult gramm-mool ehk liht
-2-
salt mool. Näit.: hapniku mol - 32, vee mool = 18,02 jne.
3. AINE LAHUSTAVUSEST VEES. Aine võib olla vedelikus: 1) palja silmaga nähtavas hõl juvas olekus - suspensioon; mõne aja seismise järele sadestub ta põh ja või tõuseb pinnale (kolloidsed ained); 2) ainult mikroskoobi abil näh tavas olekus - emulsioon,näit.piim; 3) näiliselt täiesti kadunud, s.t. aine osakesi ei ole enam või malik näha harilikkude abinõudega (ainult ultramikroskoobis -liikumist) lahu, näit, sool, suhkur. Katsed näitavad,et üks aine võib lahtuda teises piiramatu (näit.pii ritus vees) või piiratud hulgal (soolad). Lahtuvus harilikult tõuseb tempe ratuuriga,s.t,mida kõrgem tempera tuur,seda enam lahtub aiheo.Keedu soola juures jääb see peaaegu samaks. Mõnede ainete lähtumisel vees temperatuur langeb.Nii näit,,kui soola segada lumega 1:3 vahekorras,
langeb temperatuur -21^0. Teatud tingimustel sünnib n.n. , üliküllastatud lahu,milles on lahtunud enam ainet,kui see vastab teatud temperatuurile ja lahtuvusele. Valmistame piinlikult puhtas klaasis küllastatud lahu 42,7 g Glauberi soolast ja 100 g veest 100° juures. Katame klaasi pealt kinni ja hoiame vähemagi põrutuse eest kuni lahu aeglaselt jahtub toatemperatuu rini,Sade ei ilmu,ehk küll 20°juures ainult 19,4 k,-ü 100 g vees lahtub. Kui nüüd lahu liigutada või visata kristallike Glauberi soola,siis kristalliseerub lahu silmapilkselt. Pärast kristalliseerumist on kristallides n.n.kristallvesi,mis ainega keemiliselt*seotud.*Kui kristallvett kuumutamisega välja aurutada,siis saadakse veeta ehk kaltsinoerltud sool. Vaskvitrioli (CuSO^) Kristallid sisaldavad näiteks 5 osa kristallvett,seepärast kirjuta.arse tema valem järgmiselt fOuSO^51120 ' Glauberi soola valem on:Na2S0^10H20. Esimeses on umbes 36%,teises -56% vett, mis eraldub kuumutamisel. Mõned soolad kristalliseeruvad
Ühisest lahust kaksiksooladena. Nii 'KgS04+A12(S0^)3+24H20-K2Al2(S04)4+ + 24H20.
4. IOONIDE TEOORIA.
Me kuulsime,et kaugelt suurem osa reaktsioone toimub vesilahustes. Järjelikult vesi avaldab ainetele Isesugust moju. Rahuldava seletusega ainete oma duste kohta vesilahustes esines Rootsi keemik Arrhenius (1887); Ta väljendas -hüpoteesi.et ained vesilahudes lagunevad molekuliosadeks,mida ta nimetas ioonideks (-rändajad). Kui näiteks soolad,happed ja alu sed vees lahustuvad,siis ei leidu selle teooria järele - vees mitte aine terveid molekule,vaid molekuli le osi,milledest ühed saavad posi-, tiivse,teised negatiivse elektri laengute kandjaks.Elektrilisteks saavad lahustusmomendil: kuiv sool ei lase elektrivoolet läbi,samuti ka vesi mitte,küll aga laseb voolu läbi soola vesilahu, . Kui vesilahust juhtida läbi elekt rivool,hakkavad positiivsed ioonid - 5 -
liikuma negatiivse pooli ehk katoodi poole; neid kutsutakse seepärast katioonideks .Negatiivsed ioonid liiguva?"posTtTivse pooli ehk anoodi poole;neid kutsutakse seepärast argoonideks, ' Sarnast^ainete lagunemast vesilahudes nim.elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks ja lagunevaid äineTd elektroluütideks. Enamik ain^id^mus ette tulevad tavalises analüüsis,on elektrolüüdid (happed, soolad,alused). Hapete puhul on katiooniks ala ti vesTnik-ioönykuna järelejäänud osa molekulist esineb aniooniha HC1 = + C1* NHO^ - H^ + NO^ H2S04 - H^ + S04" Soola.de puhul on katiooniks hap pe vesinikku asendav metall, kuna uniooniks on samuti vastava happe jääk ehk radikaal NaCl - Na^ + Cl -KNOg — + NOg BaClg- Ba++ + ClgAluste puhul on uniooniks alati hüdrõLu&ul-ioon ja katiooniks loo mulikult järelejäänud osa moleku-
- g -
NaOH — Na + OH Na^OH - NR^ + OH " Elektrilaengute hulk,mida kannab ioon,ei ole juhuslik: ta vastab ala ti elemendi või elementide rühmituseradikaali- keemilisele väärisusele (valentsile); Reaktsioonid,mie toimuvad vesilahudes,qn alati reaktsiooniLioonide vahel. Reaktsioon toimub alati selles sihis,et tekib dlsšotsieerumatu ühend, s.o^nilsugune ühend,mis ei lagune ioonideks. . Hapete ja aluste vastastikkusel reageerimisel on sarnaseks dissotsieerumatu ühendiks vesi:
Harilikus temperatuuris dissotsieerub 500 miljonist veemolekulist vaid üks molekul. See asjaolu määrab ki antud ainete puhul reaktsiooni + OH'—^Hg0.
Võtame teise näitena reaktsiooni AgNO^ + HC1 - AgCl + HNOg
HC1
AgNO^
Ag , +
H + Cl
100000 molekuli kohta dissotai^ eerub vaid 1 mol. AgCl,kuna AgNO^ dissotsieerumise võime on 700000 korda suurem. See suur vahe dissotieerumises tingibki reaktsiooni AgCl eraldumise sademena, mille juures sade eraldub praktiliselt täielikuna. Ioonid ja ^0^ jäävad lahusesse muutmatult.Seepärast tu leb siin mõõduandvaks lugeda ainult reaktsiooni Ag+ + 01- = AgCl. s^o. kui lahuses on Ag-ioon Ja Cl-ioon,siis ühinevad nad alati ioniseerimatu (dissotsieerumatu) AgCl-ks. Millise ühendi kujul Ag-ioon ja Cl-ioonon võetud, aee. on ükskõik; Üldse: kui kaks iooni, positiiv ne ja negatiivne,mis võivad anda ^
- 8 -
dissotsieerumatu ühendi,kokku puut u vad/siis toimub reaktsioon selle dissotsieerumatu ühendi tekkimise sihist Dissotsieerumatute ühendite hulka kuuluvad; H20-; AgCl, BaS04, S ühen-. did metallidega, CN-ühendid jne* Reaktsioonid toimuvad alati lah jendatud lahudes. Kui lahud on kont-r sentreeritud (koondatud), jäävad mo lekulid osalt terveks ehk tekivad * vahelmised dissotsiatsiooni astmed. Näiteks on kontsentreeritud-H^SO^ pea ainult terved molekulid - HgSO^olemas, Väheses vees dissotsieerub^ HQSO4 järgmiselt; H2S04 - H+ + HNO^ Kui lahu edasi lahjendada,lagunevad ka HSO^-ioonid, kus juure^%le jäänud H-aatom ioonina eraldub: HSO4 = H" + S04" HgPO4 annab järgmised vahelmised astmed: HgPO^ + HoPO^ H2POJ = Hj + HP07HP0-- = + PoVs.o. vesiniku aatomid fosforhappes ioniseeruvad järk-järgult,mida roh kem lahu lahjeneb. Dissotsiatsiooni suurus oleneb - 9 -
kontsentratsioonist: mida kontsent reeritum lahu,seda rohkem on terveid molekule; lahjendatud lahudes on ' ülekaal ioonidel. Kui lahu lahjenda da suureneb ioonide arv; kontsent reerimisel aga väheneb ioonide ja suureneb tervete molekulide arv^ Se da vahekorda tähendatakse võrrandi tes vastupidiste noolte abil. Näit.: HC1^ H+ + 01* 6. HÜDROLÜÜS.
Vesi dissotsieerub vähesel määral vastavalt reaktsioonivõrrandile HgO ^z^ + 0H* Olgugi, et vee elektrolüütiline dissotsiatsioon on äärmiselt väike, tuleb seda siiski arvestada paljude soolade puhul. Vee-ioonide mõjul võib ioonide tasakaal lahuses nihku da teatud sihis. Mõned näited:
H20
y K
+
C^g i^ HCN
+ 0H
Kuna siin tekib vähedissotsieeruv
- 10 -
HCN, siis põhjustab see OH-ioonide ülekaalu võrreldes H-ioonidega ja'la hus orandab selle tõttu leelise reak tsiooni. Salmiaagi (NH^CI) vesilahus omab teatavasti happelise reaktsiooni.Seda selgitavad järgmised ioonreaktsioonid: H^O NH^CI
Et osa OH-ioone ühineb NH^-ioonidega dissotsieerumatuks EE^OH. siis esinevad H-ioonid lahuses teatud ülekaalus, mis tingibki lahuse hap pelise iseloomu. Üldiselt nim. säärast vee toimet hüdrolüüsiks. Hüdrolüütilised reakt sioonid on kõik pöörduvad, s.t. et nad võivad tingimuste muutudes min na kord ühele, kord teisele poole. Rüdrolüüs esineb alati saal, kus on olemas tugeva aluse ja nõrga happe või ümberpöördult - nõrga aluse ja tugeva happe sool.
- 11
7. AMFOTEERSED ELEKTROLÜÜDID. Elektrolüütide hulgas leidub ka sarnaseid^mis elektrolüütilisel dissotslatsioonil annavad nii H - kui OH-ioone, s.t. omavad nii happe kui aluse omadusi. Siia kuuluvad mõnin gate metallide vesihapendid (hüdroksüüdid), nagu Zn(OH)p, Sn(uH)2, Pb(0H)g, Al(OH)g, Cr(0H)3., Zn(0H)2 lahustumisel,näiteks, dissotsieerub järgmiselt: + HZnOg <=^Zn(0H)2<^Zn ^+20H*" Nõrkade hapete suhtes Zn(OH)g on alusellne aine. 2CH^C00H 2CH^C0Q +*2H ++
Zn(OH)p ++ 20H
+ Zn
2Hg0.
Tugevate aluste (NaOH) suhtes aga esineb ta happena. Tugeva aluse 0Hioonide hulk tõrjub Zn(OH)2.al^selise dissotsiatsiooni täielikult tagasi. Keemilist protsessi sel puhul võib kujutada järgmiselt: - 12 -
Na
:
+ OH
H
+ HZnOr>
H^0
Samalaadselt reageerivad ka Sn(OH)g, Pb(OE)2, Al (.011)^, Cr(OH)^. .Sarnaseid elektrolüüte nimetatak se amfoteerseteks ehk amfolüütideks.
8. KOMPLEKS-ÜHENDID. On ühendeid,riis elektrolüütilisel dissotsieerumisel annavad komplekskätioone ja -anioohe elektriliselt neutraalsete ainetega. Nii näiteks Ag, Cu, Zn annavad Lompleksühendid lahuses oleva NHgiga + Ag+ + 21iHT,—s* Ag(HH^)g Cu++ + 4NH;—> Cu(NHg)^++ zi^ + e^H^ ^^nUKr)^'
Sellega seletub mõningate raskes ti lahustuvate ainete lahustamine reaktiiv (NHA)pS toimel. Näiteks AsgSg + 3(NH4^S--^2(MH4)2ASS4
Tugevate hapete sooladest tekkinud kompleksühendid harilikult dissotsieeruvad lahjendatud lahudes oma osa deks. Nõrkade hapete või aluste soo ladest tekkinud kompleksioonid on ju ba palju püsivamad. Üldse: mida nõr gemad on lahud,seda suurem on lahus tunud ainete dissotsieerumise võime või suurus ja - ümberpöördult: mida kangem on lahu,seda vähem on temas dissotsieerunud osiseid -ioone. Seda nimetatakse massi toime seaduseks. 9. AATOMI EHITUSEST.
Praegu maksvate vaadete kohaselt koosneb aatom positiivsest tuumast ja selle ümber tiirlevaist negatiivseist elektroonest. Et aatom omaet te on elektriliselt neutraalne,siis peab ta ümber tiirlevate elektroonide laeng võrduma selle aatomituuma positiivse laenguga. Üksikasjadesse tungimata olgu öeldud,et aatomituuma positiivne laeng vastab elemendi kohanumbrile (aatomi-numbrile) perioodilises süs teemis.Mõnede ainete aatomite elektroonide hulk on väga stabiilne. Siia - 14 -
kuuluvad n.n< väärisgaasid: He,Ne, Ar,Kr,X ja Em. Teiste elementide aa^^ite omad ei ole seda mitte; mõned võivad teatud tingimustel ära anda ühe või mitu elektrooni (valentselektroonid), teised jälle võivad omasta da elektrodne teistelt elementidelt. Kõik see toimub põhimõtte järgi, et aatom omandaks stabiilsema elektroonide konfiguratsiooni. Niiviisi teki vadki ioonid; katioonid - kui aatom elektroone ära annab, unioonid - kui aatom elektroone juurde saab. Vesinik ioon on vesiniku aatom, mis kao tanud ühe elektrooni,kuna kloori-icon (Cl") on kloori aatom, mis ühe elekt rooni mujalt juurde saanud. Mil määral üks või teine aatom oma elektroone jõuab kinni pidada või jälle neid mujalt omale kiskuda, see oleneb elemenoi keemilisest loomusest ehk nagu öeldakse tema elektro-afiinsusest. See erinevus võib olla nii suur, et ühe elemendi ioon võtab tei se elemendi ioonilt elektroone.Näi teks SnClg + 2EgC12—>SnC14 + SHgCl. Kui SnCl-2 lahuses on külluses, neutraliseerub Hg++ elektriliselt
- 15 -
täielikult ja langeb välja sademena elavhõbedana, vastavalt reaktsioonile SnClg + HgClg—>Sn01^ + Hg.
10. HAPENDUMINE JA TAANDUMINE. Analüüsi käigus esinevad dige sa gedasti hapendumise ja taandumise nähted. Hapendumine (oksüdatsioon) on reaktsioon,mille puhul antuid aines kas: a) suureneb hapniku hulk; b) - " - väärisus (valents); ^c) väheneb vesiniku hulk. Kõige päält kuuluvad siia ainete ühinemised hapnikuga (a), mis võivad toimuda ka väljaspool vesilahuseid. Väärisuse (valentsi) suurenemisest(b) nägime eelpoolt toodud reaktsiooni (SnClg + HgClg—^SnCl^ + Hg) juures. Etüülalkoholi hapendumisel näiteks hapniku mõjul vesiniku hulk molekulis väheneb (c) H 2C2H50H + O2—^SCH^C^ + 2H20
Ka sarnast protsessi nim. hapendumi seks. Tähtsamad analüüsis tarvitatavad hapendajad on: kloor- ja broomvesi. - 16 -
vesinikülihapend (H2O2), salpeeterhjajoe^^ kuninp-avesi (HNO3+3HCI); kaaliumbikRonaal (lt2Cr207), tlnaüllhapend (Pb02TT Taandumine (reduktsioon) on reakt sioon,mille puhul antud aines kas: a) väheneb hapniku hulk;. - " - väärisus (valents); suureneb vesiniku hulk. Tähtsamad taanduvad (redutseerivad) ained on järgmised: väävelvesi nik (H28), väävllshape (HpSO^), ammooniumsulfiid Z(^B4")2^7' vesinik TekkimismomenHil (in statu nascendi), Jõodv-esinik (HJ), alkohol (C0H3OH) ja susi (C). Alljärgnevas on toodud mõned analüüsis harilikumad taandumise ja hapendumise reaktsioonid. 1) H2S toimel (lahust läbi juhti des) taandub hulk aineid (III katioonide rühm), nagu: 2FeC13+HS-^2FeC12+2HCl+S. K2Cr207 + 3H2S+8HC1 —^2KCl+2CrC13+ +7H20+3S. 2Khn04+5H2S+6HCl-^- 2KCl+2HnC12+8H20+ + 5S. Väävelvesiniku vesinik ise hapen-
- 17 -
dub selle juures järgmise skeemi jä rele: HgS + 0—5*Hg0 + S.
2) (KH4)2S mõjul samuti taandavalt, nagu HgS-ki: 2FeClg+3(NH4)2S —-^Fe2Sg+^H^Cl FepS^—^2FeS + S.
Teada soovides,millistest elemen tidest (lihtainetest) mingi lii taine koosneb,neame kinni pidama teatud analüüsikäigust,mida võime jagada järgmisteks osadeks: eelkatsed, katioonide (metallide) ja anioonide (ha pete) tõestamine. Eel k a t s e d . A. ANALÜÜSITAV AINE ON VEDELIK. 1. Katse lakmuspaberiga: aJ"vedeTik on neutraalne - sel korral ta ei sisalda vaba hapet ega alust,samuti puuduvad happelised soolad ja soolad.mis võiksid lagune da hüdrtMüütiliselt^
- 19 -
b) vedelik on alusline reaktsi ooniga s.t. antud lahuses esinevad ülekaalus OH-ioonid võrreldes H-iooniga.See võib tingitud olla: l)alkaali- või alkaalimuldmetallide vesihapendite esinemisest; 2) nõrkade hapete,alkaalisoolade hüdrolüüsist (karbonaat,boraat,silikaat,sulfiid jne.) c) vedelik on hapnelise reakt siooniga - E-ioonide ülekaalus, sel korral võivad lahuses olla vabad happed,happelised soolad, ja samuti ka nõrkade aluste neutraalseolad, mis põhjustavad hüdrolüütiliselt Hiooni tekkimist.
2. KATSE KUUMUTAMISEGA: Õige väike osa vedelikust kuivas katse klaasis ettevaatlikult kuivaks aurutada,et näha,kas analüüsitav aine sisaldab lenduvaid aineid.On need olemas,siis tuleb saadud kuiva (tahke) ainega toimida nagu näidatud allpool. B. ANALÜÜSITAV AINE ON 'TAHKE. 1. Täh ele pa n n a: a) värvust ja"läiget (metalliline, mittemetalliline); - 20 -
2. KATSE KUUMUTAMISEGA, nagu A.p.2. Selle jpures 'võivad esineda: a) värvi muutmine (juhtumisel tagasild valge ^r^ar lo'laseks - Z.nO ^z^ nruunikaskpllaseks - SnOp ^p^kollakaspunaseks - Sbg0^" kollakasvalge--- ^pruuniks - Mn-üh. Värvilised ained har. muutuvad tumedamaks ehi nruuniks ja mustaks. b) sulamine - kristallvett sisal davad soolaUJuagu boraks,maarjajää, AgNO^ ja paljud leelismetallide soo lad.^ c) soostumine - orgaanilised ai ned. c) sublimatsioon (aur külmematel kohtadel! 1 Valge :"UH^-soolad-märjaks tehtud punane lakmuspaber vär vub siniseks; Hg-sooläd-läikivad piisakesed; IbgO^, ASgO^-viimasel tunda küüslaugu lõhna; mõned orgaanil.ained, rapu oblikhape jne. - 21
-värviline: Ig - lilla; AsgSg kollane; S - kollane terava lõhnaga (SOg); HgIg - oraanš, pärast punane, e) Gaaside eraldamine, 1) värvita gaasid: Og - nitraadid,ülihapendid; Ng0, magusa lõhnaga - NH^NÕg; ' COg - karbonaadid,org.ained, sade Ba(0H)g lahusega-BaCOg; S0g - sulfiidid,sulfaadid, tunda väävli lõhnast; NH^ - ammooniumsoolad,tunda lõh nast. HCN - tsüaanühendid,kibemandli lõhn, väga mürgine! H2S - sulfiide ja tiosulfiidtde lagunemisel,mädamuna lõhn. 2) värvilised gaasid: N0p, pruun - nitraadid ja nitriidid; Clg, rohekas-kollane; Brg, pruun; lg, lilla; CrOgClg, punakaspruun. 3. KATSE LEEGI VÄRVIMISEGA.
Terastraadiga,mille ots silmuseks käänatud,võetakse veidi ainet ja * 22 -
kuumutatakse leegi alumisel, välisel serval. Et Horiidid kõige kergemini lenduvad,siis on kasulik traati enne aine võtmist kasta konts,soolhappes- .
Leeki värvivad järgmised elemen did: ka - kollaseks, k - lillaks, Li, Sr - karmiinpunaseks, Ca - telliskivinunaseks, Cu,^a,õ - roheliseks, Pb,La,Lb,ns - valkjassiniseks. Kui La ja K on mõlemad aines ole mas.siis varjab Na-leegi värvus kui intensiivsem K värvuse. Sel korral võetakse leeri vaatlemiseks sinine Co-klaas v^i indigo-lahusega täide tud klaasn^isma appi. Ka-kiired absorbeeruvad ja nähtavaks jääb vaid K värvus. Enam jagu lihtaineid ei värvi leeki kas sugugi mitte või õige nõr-
4. KATSE BOüRAKSHELMEGA. Kuumaks aetud nlaatinatraadi otsa ga võetakse uourakrit ja kuumentatukse ta sulaks. Niiviisi saadud booraksiholmega võetakse vähe ainet ja kuu- 23 -
mutatakse uuesti. Kuumutada võib: 1) leegi värvita osas, kus hapnik ku külluses, s.o. hapendavas (oksüdeerivas) leegis, ehk 2) leegi keskmises süsinikku si saldavas osas, kus hapnikku vähe, s. o. taandavas (redutseerivas) leegis. Järgmised metallid annavad ise loomulikke värvilisi ühendeid boorakshelmes: Taandavas Hapendavas leegis leegis
roheline Cr roheline Cu punakaspruun siniroheline sinine Co sinine rohekas Fe kollakaspruun hall Ni pruunikas värvitu. Mn lilla Mõnikord on värvus külmalt teis sugune kui kuumalt. SiOp jääb selle katse puhul osalt sulamatuks - annab valge pära.
5. KATSE KUUMUTAMISEGA SÖEL^ Aine segatakse enne kuumutamist NagCO^-ga ehk seguga "NagCOg+KpCOg, mis sulab kergemini. Kuumutatakse
- 24 -
joottoru abil söešse uuristatud augus. Selle tagajärjel: 1) S-ühendid taanduvad kagS, mis annab märjalt hõbedal musta täpi-AggS; 2) Ag,Au,Cu,Sn taanduvad ja vabastuvad metallidena; 3) hapenduvad, andes kirme see kül memal osal CdO - pruuni, BigO^-pruunikaskollase; Pbo-kollase ja Sb20n;Zn0, Hg0y As203 (küüslaugu lõhnaga) - val ged. Eelkatsed ei anna veel selget otsust ^ne koostise kohta; nad või vad an. . siiski mõne tähtsa näpunäite, mis kergendab järgnevat süstemaati list analüüsikaiku. 12. ÜLDISEID MÄRKUSI ANALÜÜSI KOHTAJ" .' Kõige päält tuleb analüüsitavat ainet katsuda (võttes seda katseks õige vähe) lahustada 1) destileeritud vees, esiteks külmalt, siis soendades. Kui aine lahustub ainult osaliselt, mille üle võib otsustada aurutades mõ^ ne tilga tulvaks,siis filtreeritakse see osa ja analüüsitakse saadud vesi-
25
lahus eraldi. Vees lahustamata jäänud jääki pes takse keeva veega mitte vähem kui neli korda ja katsutakse seda lahus tada (võttes osa sellest): 2) HC1, esiteks lahj.,siis konts., 3) HNO^,ka esiteks lahj., siis konts. 4) kuningavees (HNOg+SHCl),' 5) konts. HC1 + HpOp. Ka hapete puhul saadud lahud ana lüüsitakse eraldi. Hapetes lahustumatu osa pestakse, kuivatatakse,segatakse 4-6 osa Na2C03 ja KgCOg seguga ja sulatatakse söel joottoru abil. Saadud sulatis lahus tatakse vees ja filtreeritakse. Filt reerides tuleb otsida anioone. Jääki pestakse kuuma veega kuni neutraalse reaktsioonini (lakmus!) ja lahusta takse HCl-is. Selles lahuses leiduvad katioonid.
Kirjatööde paljundusbüroo "VELOX" Tartus, G.-Adolfi 18.
VaataM. J. Eisen
(1857—1934).
Ein Nachruf von Walter ...M. J. Eisen
(1857—1934).
Ein Nachruf von Walter Anderson.
Mit Prof. Dr. h. c. M. I. Eisen ist
eine der bekanntesten Gestalten Dorpats
aus den Reihen der Lebenden geschieden.
Auch in den Kreisen der deutschen Gesell
schaft war er wohlbekannt; was aber nur
wenige hier wußten, war die Tatsache,
daß der freundliche alte Herr mit dem
weißen Vollbart und dem stets unverän-
derlich ruhigen Wesen ein wissenschaftlicher
Arbeiter von europäischer, ja mehr als
europäischer Bedeutung war.
Prof. Eisens literarische Produktion,
vor allem auf seinem Spezialgebiet —
dem der estnischen Volksüberlieferungen,
war von einem staunenswerten Umfang.
Ein vollständiges Verzeichnis seiner Bücher,
Broschüren und Zeitschriftaufsätze würde
viele Hunderte von Nummern umfassen,
und wenn man alle signierten und nicht-
signierten Zeitungsartikel hinzurechnet (von
denen ein großer Teil den Charakter
originaler wissenschaftlicher Arbeiten trägt),
bis hoch in die Tausende gehen.
Natürlich hat
bei einer derartigen
literarischen Produktivität nickt alles den
gleichen
wissenschaftlichen
Wert: gar
manches dient nur der Popularisierung
bekannter wissenschaftlicher Tatsachen; aber
der Forscher auf dem Gebiete der estnischen
Volkskunde stößt bei den verschiedensten
Spezialfragen immer wieder auf Prof.
Elsens Spuren und hat sich mit Prof.
Eisens Ansichten und Theorien ausein
anderzusetzen,
die sich im allgemeinen
durch große Nüchternheit,
Wirklichkeits
sinn und Widerwillen gegen alle Phantastik
auszeichnen.
Daß seine wissenschaftliche Forschungs
arbeit (trotz der estnischen Sprache seiner
Publikationen) auch im Auslande nicht un
bemerkt geblieben ist, dafür zeugt unter
anderem schon der Umstand, daß ein deut
scher Gelehrter (Dr. Eduard ErkeS) den
ersten (wichtigsten) T il von Eisens „Est
nischer Mythologie" aus eigenem Antrieb
ins Deutsche übersetzt hat und daß diese
Übersetzung 1925 im Verlage der berühm
ten Firma O. Harraffowitz in Leipzig er
schienen ist — damals, als während der
Wirtschaftskrise nach der Inflationszeit so
mancher hervorragende deutsche G lehrte ver
gebens nach einem Verleger für sein wissen
schaftliches Werk suchte.
Aber nicht darin liegt die Hauptbedeu
tung Prof. EisenS, sondern in dem Um
stand, daß er in den 27 Jahren seit
dem Tode Dr. Jakob Huris der
größte volkskundliche Samm
ler der Welt gewesen ist. Es klingt
2
dies nach panegyrischer Übertreibung, und
ist dock nur nüchterne Wirklichkeit. Dr.
HurtS Weltrekord hat er allerdings nicht
brechen sönnen; aber unter den Mitleben-den gab es nur einen ebenfalls erstklas
sigen Sammler, der ihm bis zu einem ge
wissen Grade den Vorrang hätte streitig
machen können: das war der glücklicher
weise noch lebende Prof. Dr. Richard
Wossidlo in Waren
(M'cklenburg).
Wossidlo hatte jedoch eine andere Art zu
arbeiten als Eisen: während dieser (gleich
Hurt) das meiste Material durch seine vie
len freiwilligen Mitarbeiter aufschreiben ließ,
deren Arbeit er durch Aufrufe, durch Briefe
und persönlich organisierte und leitete, hat
Wossidlo fast alles eigenhändig auf zahl
lose kleine Zettel geschrieben — fragmen
tarisch, sozusagen halb-stenographisch, in ab
gerissenen Sätzen, unter häufiger Benutzung
von nur dem Aufzeichner selbst verständ
lichen Stichworten. Dies hat zur Folge,
daß Wossidlos riesige Zettelsammlung sich
nach seinem Tode (wie er mir selbst ge
sagt hat) zum großen Teil in totes Kapi
tal verwandeln wird, während HurtS und
Eisens Materialien zusammen als eine groß
artige Schatzkammer für die Folkloristen
aller Zeiten bestehen bleiben.
Eisens Materialien umfassen zur Zeit
etwa 90.000 meist engbeschriebene Seiten
verschiedenen Formats (wobei leere Seiten
nicht mitgezählt sind).
Am 1. Januar
1932 betrug die Zahl der dem Estnischen
Volkskundlichen Archiv übergebenen Manu
skriptseiten erst 72.732 (große Manuskript-
3
mengen befanden sich damals noch in den
eigenen Händen des Sammlers, vieles war
überhaupt noch
nicht
niedergeschrieben).
Diese 72.732 Seiten enthielten:
16.545 estnische Volkslieder und Spiel
beschreibungen,
20.774 Sprichwörter und Redensarten,
14.187 Rätsel,
23.831 Märchen, Sagen, Schwänke
und sonstige Volkserzählungen,
38.132 Punkte Aberglauben, Sitten
und Bräuche, — im ganzen also 113.469
volkskundliche Auszeichnungen.
Die Arbeit
eines
wiffenschaftlichen
Forschers ist sehr wichtig und wertvoll,
aber die Wissenschaft schreitet vo wärts,
Monographien und Handbücher veralten
und geraten in Vergeffenheit, ein bafferes
Neues tritt an die Stelle des guten Alten,
und endlich bleibt auch der besten und
klassischsten Untersuchung nur noch ihre hi
storische Bedeutung.
Anders steht es mit
der entsagungsvollen Arbeit eines Samm
lers
von
wissenschaftlichem
Material: er schafft die sichere Grund
lage für alle künftigen Untersuchungen,
und seine bescheideneren Lorbeeren welken
niemals; sein Name kann nicht in
Vergessenheit geraten.
Schon seit einer Reihe von Jahren
läßt sich keine Untersuchung über irgend
eine Frage der estnischen Volkstradition
auch nur denken, in der nicht auf Schritt
und Tritt der Name Prof. Eisens wieder
kehrte. Mehr als das: der Forscher ist
gezwungen Eisens Materialien so häufig
4
zu zitieren, daß er wegen Raumersparnis
statt besten einfach schreibt: E, und bloß
die Seitenzahl des Manuskripts hinzufügt.
Was E bedeutet, das weiß jeder Leser —
ebenso wie er weiß, daß ein H auf die Mate
rialien Dr. Jakob Hmts hinweist. Und
ich kann mir überhaupt nicht vorstellen, wie
und wann diese zwei Namen und diese
zwei Buchstaben aus der estnischen folkloristischen Literatur verschwinden werden.
Und das bezieht sich nicht bloß auf die
e st n i s ch e folkloristische Literatur.
Ein
sehr großer Teil der Volksüberlieferungen
ist i n t e r n a t i o n a l; ein und dasselbe
Märchen, ein und dasselbe Rätsel, manchmal
sogar ein und dasselbe Volkslied begegnet
überall in Europa und auch außerhalb Euro
pas, sowohl bei indogermanischen als beinichtindogermanischen Völkern. Wenn nun ein
Folklorist ein derartiges internationales Mär
chen oder Sprichwort monographisch zu unter
suchen unternimmt, so ist er gezwungen auch
das estnische Material zu berücksichtigen, und
tut er dies, so erscheint in seinem Buche
zwangsläufig mehrmals auch der Name
Prof. Eisens — einerlei ob das Buch
deutsch, russisch oder englisch, ob es in
Europa oder in Amerika gedruckt wird.
Man wende nicht ein, daß man von dem
Forscher doch keine Kenntnis des Estnischen
und keine Benutzung von noch ungedrucklen
Texten verlangen könne: wir Folkloristen
und besonders wir Märchenforscher müssen
gar manche Sprache verstehen und das,
was wir nicht verstehen, uns für schweres
Geld übersetzen lasten; und auch damit,
5
daß ein Text nur handschriftlich vorbanden
sei, dürfen wir uns nicht entschuldigen:
sonst wehe uns von seiten der wissenschaft
lichen Kritik! ES ist eben kein leichtes
Handwerk, und wer da nicht mitmachen
kann, der lasse lieber seine Finger davon.
Auf solche Weise ist Prof. M. I- E'serS
Name in folkloristischen Kreisen schon heute
sowohl in Europa als in Amerika gut be
kannt, und wird in Zukunft sowohl hier
als dort noch viel bekannter werden.
Wird Prof. Eisen in seiner Tätigkeit
als volkskundlicher Sammler bei den Esten
auch Nachfolger finden? Zweistllos; ja
mehr als das: die Nachfolger sind schon da,
und ihre Arbeit ist seit mehreren Jahren
in vollem Gange. An der Spitze das
Dorpater Estnische Volkskundliche Archiv
mit seinem Stabe geschulter Mitarbeiter
unter Dr. Oskar Loorits' sachkundiger
Leitung, dann Samuel Sommer in Petschur, Wassili Randmets in Dorpat und
verschiedene andere. Alle gesammelten Ma
terialien (leider mit Ausnahme der Randmetsschen) werden im Estnischen Volkskund
lichen Archiv konzentriert
und umfassen
dort j tzt schon (zusammen mit den Hurtschen, den Eisenschen, den Kallasschen und
sonstigen älteren Materialien) weit über
400.000 Manuskliptseiten; und vielleicht
schon nach ein paar Jahren ist die halbe
Million erreicht.
Ja, wenn die Sache so leicht und so
glänzend geht, dürfen wir da überhaupt
das Verdienst Huris und Eisens so hoch
einschätzen? Hätte
6
nicht auch ohne sie
das
Estnische Volkskundliche Archiv in wenigen
Jahren aus dem Boden gestampft werden
können, so wieFrl. Anna Bchrskaln in Riga
vor kurzem ein großes Lettisches Volkskund
liches Archiv aus dem Boden gestampft hat?
Dreierlei wäre da zu entgegnen. Erstens
stehen die heutigen Sammler auf den
Schultern Hurts und Eisens, ihre Tätigkeit
bewegt sich in den durch diese beiden Bahn
brecher ausgefahrenen Geleisen. Hurt und
Eisen haben im Laufe von einem halben
Jahrhundert die estnische Lehrerschaft und
überhaupt alle Schichten des estnischen
Publikums dermaßen auf volkskundliche
Sammelarbeit eingedrillt, daß es nirgends
auf der Welt leichter als hier ist selbstlose
Mitarbeiter aus diesem Gebiete zu finden,
die mit dem bloßen Bewaßtsein zufrieden
sind, daß ihre mühsam niedergeschriebenen
Schriftstücke
in
einem wiffenschastlichen
Archiv liegen und einmal nach Jahren ge
druckt oder sonstwie wiffenschaftlich ver
wertet werden. Der Schreiber dieser Zeilen
spricht aus eigener Erfahrung. — Und
was Lettland anbetrifft, so ist die Sammelarbeit der letzten Jahre durch die ehrgeizige
Eifersucht auf das glänzende estnische Vor
bild angespornt worden.
Zweitens steht hinter den heutigen
Sammlern der estnische Nationalstaat mit
seiner Autorität, seinen Institutionen und
auch seinen Geldmitteln. Der estnische Leh
rer hält es meist für seine Ehrenpflicht,
seine Schüler zur Beantwortung der Fra
gebogen des Estnischen
Volkskundlichen
Archivs anzuhalten; und in einzelnen Fäl-
7
len wird die Mühe des Mitarbeiters auch
(wenngleich nach bescheidenem Tarif) in
klingender Münze belohnt. Worauf konn
ten sich, im Vergleich damit, vor 1918 Hurt
und Eisen stützen?
Drittens aber das Wichtigste. Wie auf
den übrigen Gebieten des menschlichen Lebens,
so gehen auch im Repertoire der Volksüber
lieferungen langsame, aber konsequente Ver
änderungen vor sich; viel Neues kommt
hinzu und viel Altes stirbt aus. Das gilt
sowohl für Volkslieder als auch für Zaubersprüche, Märchen, Schwänke usw.
Um
jenes Repertoire zu fixieren,
das sich in den Sammlungen
Huris und Eisens widerspie
gelt und das mit dem heuti
gen im vielen Hinsichten nicht
mehr identisch ist, mußte man
eben in den siebziger, achtzi
ger, neunziger, neunhundert e r Ja h r e n sammeln,
als alle
jene alten Liedersängerinnen und Märchen
erzähler noch lebten, die heute niemand
mehr von den Toten erwecken kann und
deren Erzählungen und Lieder nun in
Hurts und Eisens Manuskripten aufge
speichert daliegen.
Wir Folkloristen würden viel darum
geben, wenn wir durch irgendein Wunder
einen Matthias Johann Eisen noch tiefer in die
estnische Vergangenheit hineinschickcn könn
ten — in das XVIII. oder gar in das
XVII. Jahrhundert!
(„Dorp. Zeitung" 14. 8. 1934, Nr. 183, S. 2 f.)
K. Mattiesens Buchdruckerei Ant.-Gep, Tartu 1934.
VaataA. Tõnurist
Rüütel
Karupea
A Tõnurist
...A. Tõnurist
Rüütel
Karupea
A Tõnurist
Rüütel Karupea
Narwa legend Fuhrmonnt järgi jutustatud
"-7\
'
Tl
Autori kirjastus Narwas 1934 a.
O.-U. ,Narwa Kirjastusühisuse" trükk. 1934.
Rüütel Karupea.
Palju pilte, palju mälestusi pakub Narwa ja
tema ajaloolised wäljad. Nendest mälestustest kajab
meile wastu elu nutt ja hõiske. Palju on ka kurba
luulet, mis inimese peale raskesti mõjub. Meel
nagu keskajalgi, kui ebausk lopsakalt õitses, kuuleks
teraw kõrw õnnetuma Brigitta hüüdu, keda linnaturul nõiduse pärast ära põletati. Meelgi nagu pii
luks kuri nõid Rõugutaja Hermanni tornist, kas
keegi tema ilusamat kasutütart Ingerit wahest ära
ei riisuks. „Narwa neitsi" on Rootsimaa randadelt
tihti kodulinna oma armastatud peiut waatama
tulemas ja linnamäe lipuhoidja Olaf kallistaks nagu
muistegi oma pruuti linna kõrgemal walliserwal.
Laia lindina ja rahutumal laintel woolab muist
ne Alutse *) jõgi kahe muistese kindluse wahelt
läbi, mis weel praegugi nagu üksteist ähwardades
teineteise wasta jõe kaljulistele kallastele paigutatud.
Narmal on rikas ajalugu ja tema ajaloo pildid
ei ole igawad. Isegi luule ei puudu neis. Kaugema
päewade kujud, wanema aegade marjud, kõik pee
geldub meile wastu mana auwäärilise linna ajaloo
lehekülgedelt. Siin on paik, kus mere ja tulega järeltulewatele põlwedele eludraamasid üles kirjutati.
Näeme nendes sõjakoledusi, surma ja hukatust
linna sees ja tema laiadel wäljadel. Näeme wägewaid wõitjaid hiilgama saatkonna eesotsas pidulikult
♦) Narwa jõgi — Narowa.
3
linna tulewat. Ka palju ajaloolist mehi ja naisi, kes
siin Vabal tahtmisel käinud, kui ka neid, kes siin
Vangina Viibinud.
Iga kiwi, iga tükk roana müüri kõneleb elaroalt,
aga ainult nendele, kes seda kõnet kuulata teawad
ja oskawad...
Uhkelt ja kõrgilt põrnitsedes roaatab neljakandi
line mürakas „Hermanni torn" Vanast ordu rüütlite
lossist oma ajaloolise Vastase Wene kindluse Iroangorodi peale, mis üle jõe.
Witmase tüsedad ja matsakad ümargused tornid
oma madalate „mütsidega" pahandawad „ roana
Hermanni" ja ta nagu tahaks heameelega oma
kiwist rusikat neile maitsta anda, kuid „toana" käervars on juba nõrgaks läinud. „Wene Vennad" ei
karda „Saksa Hermanni" ammugi enam. Mõlemad
endised wastased on kui Vaenulised naabrid, keda
saatus üksteise kõrwale elama on pannud, kellede
toaen aga kiwistuuud. Möödas on need ajad, kus
nad teineteist kiwi ja malmpommidega wõõrustasid,
ei nad teineteisele enam kumbki häda tee.
Narwa koskede wihaue kohin laulab nende Vae
nule uinulaulu ja kindluste köhale jõudes jutustawad jõelained rohkem juba rahule jäädes muistset
legendi, mis nende lossidega ühenduses.
4
-i-
*
*
Kirjutati nowember 1501. Wihase söjahümniga
tungisid Wene sõjamehed linna. Kellelegi ei antud
armu, ei noorele ega wanale. Korratult põgenesid
ordurüütlid linnast wälja, naisi, tütreid ja marandust wõitjatele maha jättes... Ainult tige Heinrich
von Bärenhaupt (rahwasuus
Jndrik Karupea),
wenelaste wihasem waenlane, ei mõtelnudki põge
neda. Mehiselt kaitses ta ühes oma truude sõjasulustega oma kodu. Ennem surra, kui selle maja
läwe juurest põgeneda, kus tema kallim warandus
wiibis — tema noor naine, kellel imewöim oli rüütli
walju südant pehmendada. Indriku sõjasulased lan
gesid üksteise järele ja waenlast tuli ikka rohkem ja
rohkem juure. Meeleheide wõttis juba rüütli üle
wõimuse. Ta tahtis majja tormata, et seal ühes
koos oma palawalt armastatud naisega surra. Kor
raga kuuleb ta ülemalt läbilõikawat kisa... Jndrik
kohkus... ta tunneb seda häält! Hädaohtu, mis ta
enese elu Shwardas, unustades, tormab ta trepist
üles maja ülemisele korrale... seal on juba tuli
leegitsemas ja waenlane tungib redelite abil aknast
sisse.
Ühes toanurgas istub rüütli naine ja hoiab wäikest last oma rinna juures. Naise ilust joowastatud,
seisab noor Wene bojaar liikumatult. Salk sõjamehi, kes akna kaudu sisse tunginud, tormawad
rüütli naise juure, kuid bojaar tõstab mõõga üles
ja asub kaitsjana naise ja sõjameeste wahele. „Kõik
muu on teie!" karjub ta salgale, „kuid see iludus
on minu!"
5
Waewalt jõudis ta neid sõnu ütelda, kui juba
Zndrik ta kallale tormas. Hirmus wõitlus lõi keema.
Vaenlasi oli palju, kes kõik oma naist kaitsma hull
julge rüütli kallale tungisid. Tuleleek lakkus juba
katuse juurest sarikaid ja katusekiwid langesid purus
tatult uulitsale.
Kõwa raudriie kaitses rüütlit
waenlase hoopide eest, kuid tuli ja suits kippusid
lämmatama... Rüütel tundis, kuidas ta jõud
nõrkes. .. Hirmus mõte, selle aja metsikutele kan
gelastele omane, wilksatas läbi ta ajude...
Uks raske mõõgalöõk ja — ta naine langes oma
mehe käe läbi surmatult maha. Laps jäi elusse,
kuid ta oli juba waenlase käte wahel; rüütli püüe
poega wabastada läks nurja. Weel wirutas ta wihaseid hoope paremale ja pahemale poole ja jõudis
end waenlase reast läbi murda.
Uulitsale jõudes kuulis ta oma seljataga, kuidas
maja katus praginal sisse langes. Hirmunult waikisid korraks kõik ümberseisjad ja kuulda oli weel,
kuidas rüütel põgenedes neile karjus:
^Kättemaks, kättemaks, kättemaks 1“
*
Hirmsal kombel laastasid Wene sõjamehed maad
ja häwitasid losse, mis nende sõjakäigul Rarwa ja
Tallinna wahel teele ette juhtusid. Rikka sõjasaa
giga pöörasid nad Venemaale tagasi, endist hirmsaid
mälestusi ordurüütlite sekka maha jättes — ja arwates, et nüüd wiimased enam tükil ajal üle Vene
maa piiri ei julge sisse tungida.
Indrik Karupea meel muutus weel tumedamaks
kui enne. Ta hoidis teiste rüütlite seltsist eemale
ja ei wõtnud osa nende korratutest metsikutest pidustustest, mida need pidasid. Mõnikord ronis ta ülesse
torni, kus ta tundide kaupa wiibis ja silma wihatud Iwangorodi tornide pealt ära ei pööranud. Ta
mõtles, kuidas waenlasele naise ja poja eest, kellest
ta midagi ei teadnud, kätte tasuda.
6
Kuidas panid teised rüütlid seda imeks, kui kor
raga mõne aja tagant Indrik nende nõupidamiste
koosolekule raemajja ilmus. Tusaselt ja waikides
istus ta oma kohale. Kui kõik olid juba kokku tul
nud, tõusis Indrik üles ja palus omale sõna.
Kartliku uudishimuga ja waikides ootasid rüüt
lid, mille üle Indrik kõnelema hakkab.
„Austatud rüütlid ja wennad I" algas ta. „Teie
kõik teate, et ma kord õnnelik olin... suurema õnne
osaliseks ei wõi inimene enam saada. Venelased
wõtstd nimelt kõik minult, mis mulle kallis ja mis
mind õnnelikuks tegi. Ma läheksin heameelega
surma, kuid üks mõte peatab mind meel — kätte
tasumine I
See kihutas minu südamest kurbuse,
mure ja kannatuse ja andis mulle jõudu edasiela
miseks. See mõte küpses ja walmines ja ma leid
sin teeotsa üles, kuidas seda teoks teha... See wihatud kindlus!" Viimase sõnade juures paisus
Indriku hääl ja ta wälkuw pilk pööras ühes käega
akna poole, kust hallid Iwangorodi müürid paistsid.
„Ma saan meel sellega kord kokku, kelle nägu mu
meelest eladeski ei kao ja siis waatame, kas mu
käewarres weel jõudn jätkub!...
Kuid kättetasumise tund et ole weel tulnud.
Naise surm lasus koormana mu hinge peal ja
see nõrgendas mu tahtmise jõudu. Ma pean seda
kahetsema, pean taewaga ennast äralepitama ja siis,
siis!... Vihane pilk Indriku silmist lendas weel kord
Vene kindluse poole ja täiendas ta sõnu. — Ausad
rüütlid! Juba homme lähen ma oma kahe truu su
lasega alla hauda
*)...
— Hauda? kordasid rüütlid uudishimulikult ja
hirmuga.
*) ,Haud"—nõnda nimetati losfialust, kuhu süüdlast, kes
näljasurma mõistetud, alla lasti. See põhjata haud wõi kaew
on praegu weel Narwa lossi juures alal.
7
— Ühte armu palun ma teilt, sõbrad ja wennad
— ärge unustage seda et sügamuses, kust siiamaani
meel keegi elusalt wälja ei ole tulnud, kolm inimest
rviibiwad, kellede elu teile ja terme Liimi maale kal
lis on, sellepärast et nad seda meie kurjematele
waenlastele kättetasumiseks on pühendanud. Kui
kella hääl heliseb — kell tuleb sügawuse kohale üles
seada, — siis aidake meid hauast jälle jumala walgele.
Järgmisel päewal wenis kurb rongikäik mööda
Narma uulitsaid lossi poole. Rongi ees käis piiskop
mustas kiriku mundris, tema järel rüütel Indrik
Karupea mustadas raudrüüs, rüütli järel munga
ülikonnas ta kaks truud sulast.
Nende järel rüütlid põlewate tõrwikutega. Kaup
mehed ja teised linnakodanikud hoidsid endid püha
likus aukartuses seinade äärde, paljastasid oma päid
juba eemalt rongi silmates ja lasksid põimilt maha.
Haua juures seisis üks masinataoline riistapuu,
mis piinariista meelde tuletas: määratu suur ratas,
mille ümber raudne ahel oli mässitud. Siia jäi piis
kop peatuma ja pidas lühikese palme. Siis pööras
ta Indriku poole järelpärimisega, kas temal meel
wahest teisi põhjusi ei ole, mis teda nii nii rasket
katsumist oma peale wõtma sunniwad. — Ci ole!
wastas Indrik kindlalt.
— Kas teie wabatahtlikult tema järele lähete?
— päris nüüd piiskop Indriku sulastelt. — Vaba
tahtlikult! wastasid mõlemad ühel häälel.
Haua kohal wõis tõrmikute malgustusel näha
ahelate peal kõikuwat sillakest.
Rüütlite suust kõlas requiem (surmalaul) ja tume
dalt kajas see matuselaul raskes wõlwistikus. Indrikule ja sulastele anti tõrwikud kätte; pikkamööda
astusid nad üle läwe sillakese peale... Suur ratas
krääksus läbilõikawalt, ja ahel, mis ta ümber mässi
s
tud, hakkas lahti hargnema.
alla haua põhja poole...
*
Sild meestega wajus
Neli aastat oli sellest juhusest mööda, aga kell,
mis haua kohal ülemal, ei helisenud ikkagi. Igapäew lasti kast toiduga alla sügawusesse ja alati
tuli ta tühjalt tagasi.
Ükskord jooksis waht suure õhinaga raemajasse.
Tema oli kella häält kuulnud ja tuli nüüd seda
rüütlitele teatama. Waewalt oli tund möödas, kui
juba kõik wäikese tammepuust ukse juures seisid.
Kärsitumalt waatasid rüütlid ahelat, mida ratas enese
ümber mässis.. Juba kõlises midagi... see oli sillake.
Sillaraamil lamas must kogu. — See oli Indriku
ühe sulase surnukeha! Omas lootuses petetult taga
nesid rüütlid külma surnukeha juurest eemale; surnu
lamas nende ees liikumatult ja matkides. Käed, mis
risti rinna peale pandud, olid köwad ja karedad,
kollase näo peal tundusid ära wöidetud kannatuste
jäljed, — kuid missugused olid need kannatused?..
Selle saladuse wiis surnu hing enesega kaasa...
Nõnda läks meel kuus aastat mööda. Teist
korda tulid rüütlid tammepuust ukse juurde kokku
kella kutsel, mis kindluse wõlwistikus helises. Sillakene tõusis üles... Rüütel Indrik Karupea ühes oma
truu sulasega nägi jälle jumalawalgust. Nad olid
kümme aastat hauas pimeduses ja inimestest äralahutatull wiibinud. Indrikut ei wõinud enam äragi
tunda. Ta paksud süsimustad juuksed olid walgeks
läinud; näokarw oli kahwatanud kollane; silmist,
mida paksud karwased kulmud warjasid, wälkus palawikusarnane läige; pikk sasis habe ulatas rinnuni;
rooste kattis ta raudriiet...
Üheainsa maakega silmitses ta juuresolijaid, kes
imestanult ja kohkunult selle elusa luukere pealt
silmigi ära ei suutnud pöörata. Oli üleüldine waikus. Indrik astus piiskopi ette, laskis ühe põime
peale maha, ülestõustes suudles ta risti...
9
— Terwitan teid, roennad!... rääkis ta õõnsa
häälega, mis kui hauast kuuldus. — Õnnista mind
meel ükskord, püha isa... Ja Indrik painutas oma
pea altariteenija ette. Siis kõneles ta metsiku rõõ
muga:
— Ma täitsin oma kohuse. Ma lunastasin oma
süü! Minu unistused on täide läinud. Minu järel,
ausad rüütlid, minu järel raemajasse! Seal saate
teie kõik kuulda!
Raekojas algas tähtis nõupidamine, mis wältas
kaua. Raemaja oli tugewasti wahistatud, et sala
dus ei läheks laiali. Sellele järgnesid pidustused
rüütel Indriku tagasitulemise puhul.
*
Öö oli pilkane pime, wihmane. Kuuldus tuule
hulumine ja wahetewahel Narma kose kohin. Kind
luste mustad kogud paistsid mustawast—sinisest taemawõlwist üksteisest lahus wälja, nagu kaks waenulist kangelast.
Iwangorodis (Jaani kindluses) magati ja nähti
rahulist und. Ainult öölinnud, kes pesast juhtusid
wälja tulema, rikkusid oma häälitsusega öörahu.
Korraga kuuldus tasane, kuid kauawältaw rotte, ja
sõjariistade kõlin. Tunnimehed tõstsid uniselt pead
ja jäid ordulossi poole roaatama. Seal oli roaikne
kõik, mitte wähematki liikumist ei olnud märgata.
Kusagil ei paistnud tuldgi, ükski lootsik ei hõljunud
rahutul jõepinnal...
Jälle kuuldus rotte, kuid kindluse teisel otsal ja
jälle seesama sõjariistade kõlin. Tunnimehed said tähelepanelikuks. Korraga kargasid Iwangorodi roalmurite peale pimedusest sõjariistus kogud.
Äkitselt kõlas igalt poolt Iwangorodist roalt metstk kisa ja hele tuleleek roalgustas koledat pilti. Or
durüütlid, kes pealaest jalatallani sõjariistus, tapsid
armuta kaitseta Wene sõjamehi. Werewalamine oli
10
hirmus. Rüütlite tuli ja mõõt häwitas kõik, mis
ette puutus; igalt poolt kuuldus kättemaksmise hüüd,
mandumine, naiste-laste meeleheitlik kisa ja sõjariis
tade kõlin... Wojewooda, kelle kätte oli usaldatud
kindluse kaitsmine, seadis oma majas raudrüüd
selga ja mõõka wööle, kui Väljastpoolt uks purus
tati ja läwele ilmus mustas raudrüüs ja allalas
tud näokattega rüütel...
— Viimaks ometi! karjus rüütel metsiku rõõmuhelgiga silmis.
Ta tõstis oma näokatte ja pööras näo, mille
peale jumalakujude ees põlema lambikese maigus
langes, wojewooda poole.
— Bojaar! Tunned sa mind meel? Taewas on
õiglane! Sa oleks wõinud wõõra mõõga läbi hukka
saada — kuid ei! Mäletad sa meel seda naist, keda
sa oma elajaliku kirgede saagiks tahtsid teha, naist
kes oma mehe käe läbi langes, minu käe läbi! Ma
mandusin sulle kättemaksu ja sa näed, et ma sõna
pean...
— Ma müün kallilt oma elu! — karjus Woje
wooda ja tungis ülestõstetud mõõgaga rüütli peale,
kes osawalt löögi kõrwale lõi. Ja siis andis rüütel
käsu oma sulastele, et nad seaksid kinni wojewooda,
ilma et nad talle mingit häda teeks.
Wojewooda kaitses ennast mehiselt. Kuid pikka
misi rauges tema wõim. Siis awanes uks ja noor
neiu, kes wojewooda rinnale langes, hüüdis:
— Jumala pärast, heitke armu! See on minu isal
Rüütlid sidusid wojewooda. Noor neiu langes
minestunult põrandale.
Ruumi, kus wõitlus käis, ilmus kena noormees.
— Eemale, poisike! Karjus rüütel Karupea, sina
ei ole meel minu mõõga jaoks küps.
— Issand annab mulle jõudu sinu uhkust murda!
— lausus noormees julgelt mana rüütli kallale
tungides. Rüütli mõõk wälgatas noormehe poole.
11
— Pea kinni, rüütel! Ära tapa oma lihast
poega!...
Waewalt kuulis rüütel neid sõnu, mis wojewooda ütelnud, kui ta nagu piksenoolest tabatud
seisatama jäi — raske mõõk kukkus tal käest.
Kära Iwangorodis äratas teiste wojewoodade
täheloanu, kes oma sõjameestega kindluse läheduses,
lagedal, laagris olid; anti hädasignaal ja poole tunni
pärast jõudis abiwägi kindlusesse.. Kõik abinõud
wõeti tarwitusele, et mitte ükski waenlase sõjamees
Jwangorodist wälja ei pääseks.
Uute kaitsjate ilmumise teade ulatas ka rüütel
Indriku kõrwu.
Rüütlid põgenesid, mõttes kaasa noormehe. Indriku poja.
Kes wõib wenelaste imestust ja hirmu kirjel
dada, kui need Iwangorodi igalt poolt läbi otsides,
mitte ühtki sakslast ees ei leidnud!... Kadusid, nagu
maa alla wajunudl Ebausklikult risti ette lüües ja
hirmuga ümber waadates, seisid wenelased sügawates mõtetes.
*
Indrik istus oma toas. Tema ees seisis ta poeg
norus peaga, sügawad kurbuse jäljed näos.
— Otto, minu poeg! rääkis rüütel: kas nad nõidust tõesti on tarwitanud, et sinu südamest armastust isa wastu peletada?
— Mitte nõidus ei olnud see, maid lahke ümberkäimine ja headus! Ära mõtle, et mu ajudesse
mitte ühtegi mälestust minu ema surmast üle ei ole
jäänud; ema wiimane pilk puuris mu südamesse
nõndasamuti kui tema kaitsja kuju...
Kuid mina armastan wojewooda tütart. See on
mu südame püham saladus! See neiu armastab
mind! Kui millalgi armastuse säde sinu sõjakasse hin
gesse tunginud, o, isa, siis saad sa minu piinast
12
aru! Lase mind tagasi nende wenelaste juurde: seal
on mu õnn...
- Otto, ütles rüütel pühalikult: sina küsid, kas
ma tean ja aru saan, mis on armastus? Laps, kas
wõib sinu nõrka tundmust, selle tundmusega Võr
relda, mis sinu isa kord tundnud! Mina armastasin
sinu ema. Kuidas ma seda tundmust hindasin, kui
ma temast ilma jäädes ennast end kümneks aastakselusalt hauda matsin, et selle südant seest ära kis
kuda, kes mu südamest armastuse ära kiskus!
Ma pidin enese äralepitama jumalaga oma naise
surma pärast. Ma läksin kümneks aastaks kaewu sügawusse.
Kuid ka teine ülesanne oli sellel 10-aastasel ära
olemise ajal.
Meie tegime koos kahe truu sulasega Väsimatut
tööd. See töö pidi jääma saladuseks, sest muidu ta
oleks oma otstarbe kaotanud. Kedagi ei roõinud
usaldada, sest ka kõige tugewamatel seintel on sil
mad ja kõrwad.
Kahe truu sulasega pidime selle töö läbiwiima.
Koos kahe sulasega laskusime roana kaewu põhja.
Waewaga ja kannatusega raiusime meie paksu müüri
sisse aknaaugu jõepinna kohale, kust meie harroagi
wärsket õhku sissehingasime. Kümme aastat toitsime
meie endid ainult leiroa ja kuiwatud kaladega, et
käiku jõe alt kuni roene kindluseni kaewada!...
Ja Indrik roaatas uhkelt poja otsa...
— Meie kaeroastme selle käigu, ja juba eila tarroitasime me seda kasuga... Kas sa weel küsid, kas
ma armastusest aru saan?... Sina armastad roojeroooda tütart — mis siis! Juba homme on ta meie
seinte roahel, juba homme on ta sinu ori, sinu üm
mardaja...
— Jumala pärast, karjatas noormees hirmuga,
isa kätest kinni haarates:
13
— Jumala pärast, ärge mingisugust wägiwalda
tarwitage. Tema isa on minu heategija, ja ennemine saan ma ise orjaks, kuid et...
— Wait! hüüdis isa tahtmata jälestusega: sina,
kes sa ühe kuulsama Liiwimaa rüütli sugukonna
wõsu oled, sina tahad ühe ilusa näoga tütarlapse
ori olla...
Otto oli wait. Tema pea wajus rinnale. Siis
sõnas kindla häälega:
— Lase mind wenelaste juurde. Siin olen ma
wSSras!
Surmakahwatus wärwis Indriku palgeid, siis ta
ütles tumeda häälega:
— Mina ei ole enam sinu isa... Kui Liiwimaa
rüütelkonna kohtunik seisan ma ühe äraandja ees.—
Indriku käsi tõusis ja wajus raskelt nooremehe palge
peale.
— Mine nüüd, autu.
*
Mõni päew läks rahulikult mööda. Otto oli lin
nast kadunud. Indriku wenelaste wihkamine tõusis
weel suuremaks Tema järeljätmata pulwete peale
olid rüütlid nõus teistkorda maaalust käiku tarwitades Iwangorodi kallale tungimiseks. Maliti üks
pime öö. Ukshaawal kadusid rüütlid käiku. Waewalt
olid esimesed rüütlid jõudnud poole tee peale, kui
nad käigu teises otsast nägid tulukest ja kuulsid lähenewaid samme...
— Äraandmine! pomises rüütel Indrik
Rüütlid hakkasid taganema, et enesekaitsmist teos
tada kuid maaalune tee oli kitsas, ja taganemine
waewaline.
Indrik nägi, et tuleb otsustaw wõitlus käigus.
Ta -pööras ümber. Ta juhtus silmstlmalt pojaga
waStamist.
Algas hirmus wõitlus elu ja surma peale tõrwikute waewalisel walgusel. Ühesugune metsik wiha
paistis mõlemate wasraste palgel.
14
Sügaw hõige tungis Indriku rinnust. Ta waarus... Mõõk kukkus tal käest maha...
Uks osa maaalusest käigust langes sisse; West
tungis ülemalt jõest kohinal lõhe kaudu sisse ja
neelas kõiki, kes käigus olid. — — — — —
*
*
♦
Rahu walitseb praegu Rarwa wäljadel.. Peetri
ajast kuni Wene-Eesti sõjani, ei ole Narma manad
kindlused sõjakisa kuulnud... On jutt: Narma ärarnõtmise juures 1704 olla wenelased maaalust käiku
tarwitanud, mis ühest kindlusest teise wiis. Raotlased ja wenelased wõidelnud seal üksteisega elu ja
surma peale. Selle maaluse käigu suu on suletud.
Ta ei tohikski lahti olla! Pimedatel öödel tuleksid
sealt muisteaja tondikujud lagedale. Ühel merine,
surmaw haaw rinnus, ja teisel, nooremal, hingepii
nast wiltukistud suu ja ahastam pilk silmas. Nõnda
nad tuleksid: isa ja poeg! Tuleksid meel teisedki,
need tundmata sõjameeste tondid, kes maaalusesse
käiku oma elu jätsid. Tuleks meel keegi: bojaari
nooruke tütar; õitsew ja ilus...
VaataTHEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI
KÜSIMUSI
I O...THEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI
KÜSIMUSI
I OSA
M ETALLITÖÖSTUS
TALLINN,
1934 a.
r
y
/
/
h-iy.ori.
THEODOR USSISOO
TEHNOLOOGILISI KÜSIMUSI
I OSA
METALLITÖÖSTUS
TALLINN, 193 4.
EHSV TA Fr. R Kreutzwaldi nim
Kirjandusmuuseumi
Arhiivraamatukogu
ZZ0 4V
Trükitud Riigi Kunsttööstuskoolis.
Materjalide omaduste tundmine
on hädatarvilik igale oskustöölisele
tema töö juures. Käesolev vihik
annab konspektiivsed vastused kü
simusile metallitöö alal ja tahab
olla seega abiks nii oskustöölisele,
kui ka õppinud töölise kutseek
sami tegijale mõnede materjalide
tundma õppimises.
Th. U.
Erikaal
Võrdsele ruumaladega, kuid isesugustest ainetest
(rauast, puust, korgist) valmistatud kehade kaalu
misel leiame, et mõned neist on raskemad ja teised
kergemad. Nii kaalub 1 sm3 rauda 7,8 gr., 1 sm8
tammepuud 0,8 gr. Keha ruumüksuse kaalu nimeta
takse tema erikaaluks.
Katse näitab, et võrdruumilised kehad ei ole
harilikult mitte võrdselt rasked. Nii näiteks, kaalub
1 sm3 desiil. vett 1 gr. -j- 4° C juures, Ism3 lina 11,3 gr.T
1 sm3 rauda 7,8 gr. j.n.e. Need arvud on aine kohta
väga iseloomustavad ja väljendavad ta erikaalu.
Üldse nimetatakse keha erikaaluks arvu, mis näitab
mitu grammi üks kuupsentimeeter seda keha kaalub.
Tähistades keha kaalu grammides p - ga (pondus —
raskus, kaal), ruumala sm3-ies v-ga (volumen —
ruumala), saame erikaalu e määramiseks valemi:
e _ _p
(gr)
v (sm8)
Et destilleeritud vee erikaal on
siis näitab
iga teise keha erikaal, mitu korda on antud keha
veest raskem.
Keha kaalu määrame kaalude abil, ruumala kas
geomeetrilisel teel või mensuuri või ülevoolu - anuma
abil. On keha kaal ja ruumala leitud, siis nende
abil pole raske arvutada keha erikaalu.
5
1. Milliseid materjale ja küiteaineid vajab metallitööstus?
Ta vajab eeskätt: sütt, rauda, terast, vaske, tina jne.
2. Mis liiki on sütt olemas?
Süsi jaguneb nelja liiki: kivi-, pruun-, aniratsiitja puusüsi.
3. Kas kõik eeltoodud söe liigid on kütmisel ühe
headusega?
Ei. Suurima kütteväärtusega neist on kivisüsi ja
ja sellele järgneb puusüsi (teatavatel juhtudel
ümberpöördult). Pruunsüsi ei ole kõlbulik sepa
tööks. Sepatöödel on parim süsi n. n. sepasüsi,
kuid pruunsüsi on sellepoolest parem, et ta ei
sisalda halbu lisaaineid, peamiselt väävlit, mis
rauale avaldab halvavat mõju.
Kivisüsi
Kivisütt leidub kohati maapõues suurte lademetena.
Algprodukt on taime, peamiselt puu pikaldane ohutu
6
seismine. Kivisüsi koosneb 75 — 90°/o süsinikust (C),
5°/o veest (H), 4 — lö°/o hapnikust (O) ja 1 — 2°/o läm
mastikust. Kuumendades võib kivisöest saada koksi.
Koks sisaldab 90 — 95°/o süsinikku, 0,2— 1,5°/o vesi
nikku, 1—4°/o hapnikku, 0,4 —1,5% lämmastikku, 1%
väävlit, 5—6% tuhka ja 2—4% hügroskoopilist vett.
Koks on raskelt sütitav, põleb hõõgudes lühikese
sinise leegiga, andes kuumust kuni 7600°.
Kivisöe mahukaal on 1,2 — 1,4: koksi erikaal 1,25 —
1,41.
Pruunsüsi
Teda leidub samuti maapõues suurte lademetena,
millel veel sageli võib eraldada puukoe kujutusi.
Puusüsi on pruun kuni süsimust. Tema on pehmem
ja kergelt tuld võttev. Põledes lõhnab meeldivalt.
Sepatööks ei kõlba. Mahukaal 1 — 1,5.
Puusüsi
Puusütt saame puu põletamise tagajärjel. Toores
puu sisaldab ligi 40% niiskust. Puusüsi on tarvita
misel puhtam, annab intensiivset leeki, on sageli
sepatöödel tarvitatav, eriti maal, kus kivisüsi pole
kättesaadav. Ka on vaba kahjulikust väävlist, mis
tõttu eriti tarvitatav peen keevituse (šveisimise) ja
lootmise töödel.
Tähtsamaid tööstuslikke metalle ja nende
omadusi
Toores raud, hall-, valge- ja sega-malm, raud,
teras, vask, sea- ja inglisiina, tsink, alumiinium,
7
duralumiinium, iina segud (babiii, iooimistina j.n.e.).
Vase segud: (valge vask, pronks j.n.e.), hõbe, kuld
ja plaatina.
Mis on malm?
Maapõuest leitud rauainaagid, peale suurema hulga
mineraalainete kõrvaldamist, koos lisaainetega sula
tatakse n. n. „kõrgeahjus“ koksiga kuni vedela mas
sini, mis peale ahjust väljalaskmist valatakse nelja
kandilisteks plokkideks.
Malmi omadused ja koosseis
1. Hall malm — sisaldab peale raua ja süsiniku räni,
murdes teraline, hallikat värvi, habras, sulab 1100—
1300° C juures. Sulas olekus hästi vedel ja hästivalatav vormi, mistõttu tarvitatakse valamistöiks.
2. Valge malm — sisaldab peale raua ja süsiniku
mangaani, omab läikiva murdpinna, on kõva,
habras ja rabe sortide valmistamiseks. Sulab 1000—
1100° C juures.
Raud
Raud on keemiliselt puhas, s. o. ilma lisandusteta.
Raud on tooresainena niivõrd pehme, et laseb end
lõigata noaga. Keemiliselt puhtal raual tööstuslikku
tähtsusi ei ole. Tarvitatav raud sisaldab otstarbe
järgi mangaani, räni, niklit, kroomi, volframit j.n.e.
Rauda saadakse valgest malmist ümbersulaiamise
teel ääs- ja Puddling ahjus, Bessemer - Thomase
pirn, Siemens - Martini ahjus, milles saadakse n. n.
valatud raud.
8
Ääs-ahjus tarvitatakse kiitteainena puusüti, Puddling-ahjus kivisütt, Siemens -Martini ahjus generaator-gaasi. Bessemer-Thornase pirni asetatakse üm
bertöötamiseks sulamalm, mistõttu kütteaineid seal
ei tarvitata.
Ääs- ja Puddling ahi on vanemad tüübid, nendes
on ümbertöötamine kallis ja seetõttu neid tarvita
takse vähe; viimasel ajal tarvitatakse peaasjalikult
Bessemer-Thomase pirni ja Siemens-Martini ahju.
Viimases sulatatakse peamiselt vana malmi.
Mis on separaud?
Separaud
sitke keedis
juba 1200 —
0,05 — 0,5%
on harilik sepitsetav, mittekarasiatav,
ehk valuraud. Teda võib kokku keeta
1300° kuumuse juures. Raud sisaldab
süsinikku.
Millega eraldub keedisraud valurauast?
1. Keedisraua valmistamise temperatuur on vaiksem
kui sulamispunkt.
2. Valuraua valmistamise temperatuur on suurem
sulamispunktist.
3. Eraldub murdpinna kaudu. Keedisraua murdpind
on kiuline, — valuraua murdpind peenkristaililine.
4. Välimuse kaudu. Keedisraud on krobedam, valu
raud siledam.
5. Kui siluda peenehambulise viiliga raudlatti ja
selle järele katta silutud koht happega, siis
ilmuvad keedisraua pinnale väikesed mustad
täpid, kuna valuraual jääb viilitud koht läikivaks.
9
Raua roostetanüne ja kaitseabinõud selle vastu,
Roosielamme on tingitud niiskest õhust, hapetega
kokkupuutumisest j.n. e.
Kaitseabinõud:
t. Ajutine kaitse — õli, vaseliin, rasv ja tavott.
2. Kindlad kaitsed:
a) värvimine (raua- ja tinamenning ja tinavalge),
b) teiste mettallidega katmine, s. o. tinaga ja tsingiga, nikliga, kroomiga, vasega ja kallismetallidega.
Tsementimine
Tsemeniimiseks nimetatakse metalli pinnale kõva
duse andmist, kusjuures raua välised kihid kuu
mutatud seisukorras rikastuvad süsinikuga. Selles
kuumutatud olekus kastetakse karastus kaalisse või
kuumutatakse süsinikurikaste ainetega.
Väävli ja fosfori mõju rauale
Väävlit sisaldav raud on kuumalt murduv ja see
tõttu ta on halvasti sepitsetav ning ei võimalda head
keetmist.
Fosforit sisaldav raud on külmalt habras, kuid
sulab kergelt sa täidab ka seetõttu hästi liivast vorme.
Tarvitatakse kunsiasjade valamiseks.
Mis on teras?
Teras ei ole eriline metall, vaid raud, mis sisaldab
enam süsinikku ja erilisandusi. Teras on kõvem kui
raud ja temal on eriline omadus kuumutamise ja
10
sellele järgneval järsu jahutamise tagajärjel muu
tuda kõvaks. Terase murdpind on hallikas valge
ja peenestruktuuriline, eriti aga lõiketerade terasel
(Gussstahl). Sellevastu omab vedruteras, vaatamata
tema kõvadusele, joonelise murdpinna.
Kuidas saadakse terast?
1. Malmist — süsinikuhulga vähendamis teel (vala
tud teras);
2. rauast — süsinikuhulga suurendamis teel (n. n.
tsemenditud teras).
Teras sisaldab 0,5 — 1,5% süsinikku.
Miime! liiki on terast?
Väga palju liike. Tähtsamaid liigitust on kaks:
1. Keetmisteras, mida valmitatakse pehmes koos
seisus ja millest valmistatakse lõiketerasid (süsn
nik-teras).
2. Teras, mida valmistatakse vedelas koosseisus.
Kuidas valmistatakse tiigelterast?
Erilisi kõrgeväärtuslikke terase sorte saadakse
tiiglitest. Tooraineks võetaks väheste lisandustega te
ras ehk tsement-teras juurde lisades Puddel- ja Bessemerrauda ja neid ühiselt tiigelahjus sulatades saame
tiigelterase. Segu kuumendamisei sellele tähelepanu
juhtida, et segule ei pääseks ligi õhk ega iulegaasid. Sellejuures olgu temperatuur nii kõrge, et
gaasid ja slakid segust eralduks ja segu saaks
võimalikult puhas.
Terast tuleb ümber töötada tumepunases kuumu
tuses. Kui terast üle kuumendada, kaotab tema palju
omast väärtusest.
n
Kuidas karastada terast?
Teras karastub, kui teda tumepunaseni kuumen
dada (umbes 700 — 900°) ja selle järele jahutades,
mille tagajärjel ta muutub klaaskõlavaks. Kuid sel
lena ei ole tema tarvitamiseks kõlbuline liigse
kõvaduse tõttu. Sellepärast soojendatakse teda
uuesti tulel või muul viisil ja lastakse järele. Soojen
damisel tulevad ilmsiks mitmesugused värvid: esiteks
õlgkollane, siis tumesinine ja helesinine. Seda nime
tatakse järellaskmiseks. jarelelaske temperatuur on
220 - 315°.
Värvide järgi määratakse kindlaks terase kõvadus.
Metallide eraidamisfunnused:
Terase liikide tundmine ei ole kerge. Ta nõuab
teoreetilisi teadmisi ja praktilisi kogemusi. Väga
lihtne terase proovimine on smirgel-seibil saada
vate sädemete abil.
Nii annab süsinikuvaba separaud kiirelt tiirleval
smirgel-seibil sirged sademekiired, mis lõpupoole
muutuvad heledamaks ja paksemaks. Malm selle
vastu annab tumepunase sädemetekimbu,
Tooriistaterase (süsinik- ja tiigelteras) sädemete
otsakiired on heledamad ja lõppevad sätendavate
harukestega. Mida suurem süsiniku sisaldavus, seda
haralisem on sädemete juga.
Kiirierase kiirte juga on tumepunane ja sädemete
otsad tilgakujulised ning kollased.
THEODOR USSISOO
poolt on koostatud alljärgnevad õpperaamatud
alg~, kesk~ ja kutsekoolidele.
1. Geomeetriline joonestamine (III trükk) . — .75
2. Geomeetriline ornament (II trükk). . . —.20
3. Geomeetriliste pind- ja ruumalade arvu
tamine. I jagu..........................
—.25
4. Masinkiri (V trükk).....................................1.—
5. „Meie Kodu“ eluruumide sisseseaded . —.75
6. Noaiööd algkoolidele (Nikerdused) . . —.15
7. Papptööd algkoolidele.......................... —.40
ö. Plakatkiri puusulega............................... —.40
9. Plekitöö alg- ja keskkoolidele (I vihik). —.50
10. Projektsioon joonestamine...................... —.50
11. Punumisiööd algkoolidele (I vihik) . . —.12
12. Puutehnoloogia II jagu............................ 1.20
13. Puutöö algkoolidele (I vihk) .... —.50
14. Puutöö alg-ja keskkoolidele (Il vihik) . —.60
15. Puutöö alg- ja keskkoolidele (III vihik) —.60
16. Saetööd algkoolidele . . . ' . . . . —.25
17. Umarkiri..................................................... —.15
lö. A. Behrsing ja Th. Ussisoo. Laste geo- —.15
meetria..................................................... —.15
19. P. Tamm ja Th. Ussisoo. Puutehnoloogia
I jagu.....................................................
1.25
20. P. Madisson ja Th. Ussisoo. Planimeetria 1.25
21. P. Madisson. Stereomeetria. Th. Ussisoo
joonestustega........................................
1.50
Nr.nr. 1,3,9,12 ja 19 on müüdavad Riigi Tööstuskoolis,
Tallinnas, Tehnika i. lõ-a.
1. Vaja koomale tõmmata värsigi read, ühte tulipunkti mõte nüüd koondu! Iseendal’ sa, luuletaja, alistuma pead: sõna-sõdur, kuula käsku ja: „joondu!“ See — elu mu ümber, mille prisma ja lääts koondab südame põletavaid kiiri. Mu tundesordiiniks — luulehõlmade rääts haagit kinni, — valvan mõtete piiri. Kaitseseisukord! käiaks nõnda vihm, kui törm: krae püsti, hõlmad lopendavad tuulen. Kokku litsut mu loomingu sisugi, vorm: raju ähvardavat mühinat kuulen. . . Mütsi pähe surun. . . Vaat! see lahingu samm, meeleheitest nõnda ründav ja kindel. Endakaitsel kümnekordistub inimese ramm, täna võitleb ka luuletaja rindel. Ainult edas, ainult edasi, — sõnadejõuk! . . Värsid väljuvad, kui liblikad tupest, mille moodustand kaitseks neile ettevaatlik tõuk,.. nõnda õiedki arenevad nuppest.
9
2
,
Olen nagu vedur, millele koormaks aastatevaguneid haagitakse külge. Et ei elu kitsarööpalisena roomaks, et ei mülditaks umbvete mülge, vaja värsil anda sada hobuse jõudu: luuletaja armastab vastuvett-sõudu. Ei ma ole jaamaülem, saadab kes teisi: rongidele — parema, kurakäe sihin, Tahan ümber luuleilma teha vaid reisi, lahtiste avaruste poole taas sihin, mõttega: lõppjaama jõudnud et ma ei oleks, tahan end usaldada vedurjuhi hooleks Päevade kivisütt tendrile lisaks, välja sest, välja sest luilutavast loksest! Elu on muutund nöirasteenikute kisaks, haiseb ilm vägivallapurjuste oksest: vaenlasi vaenlaste järel meie vahetand, miski on olemasolu ära kahetand. Enesekaitseks vaim haarabki sõnast, rütmist ja riimist, — ühen sammuvast Lugeja! mõnest kui kaasa kist kõlast [vennast oled, — tea! tükikene, — tükk see mind ennast. . Mõte nagu kanapoeg välja astub munast: silmad alles harjumata koidiku punast. .
10
TULIPUNKT 2 (LOODUSEGA) Kahu kõnnitad sa mind, mu meeli?! Kui nii astume me, — käsikfien üle põllupeenra, värskelt küntud vao... Päike maale tõmbab kandlikeeli, kinnitab nad orupõhjan, mäen: ei sest kevadhelid kõrvust, hingest kao. Just kui keegi kutsub mind su voodit aasapadjale kas panna pää? Ootab rukkivälja pehmelt lükkiv säng, lõoke mille kohal laotab oodi. . . Iharus nii imeline, hää: veren kalakude, kevadvete mäng. Hingab elulõhna näkku huumus, tunnen: värsski mustamulla künd: mõtte sigituse, seemenduse tung. . . Leitsak milline sest hingen kuumus: (vaevalt luulen teostub neitsistsünd!) süda loomisvalun pakatav on pung. Iga nõlv on minu abikaasa, iga org on õhvik, aher kõht. Armust õõtsub rukkivälja rind, millega mu süda lükib kaasa, kuni viimaks vaatepiiri rõht iseenda riigist välja saadab mind. . .
11
Tunnen siis, et olen ise loodus, lehti mõttein mediteeriv puu, hingen sada orgu, üle saja mfie. Tunnen, aastaaeg on mulle soodus: tunnen, õitsema kuis lööb mu suu, kevad õlale kui paneb õrna käe. Tunnen vaid, kuis mühisen ja vohan, raiesmikku jäetud üksik mänd, mahlasulinaga juurten, tüven. Kõik kunagi see uue metsa kohan kordub. Kuula sammeldanud känd! kuidas tulevikku kajab eluhõik. . .
12
TULIPUNKT 3 (MEELELINE)
1. Tunnen: pikuti mu meeli elu tõmbab paralleeli, laseb langeda vaist õkva perpendikulaari sõkk’va, — tunderakule kui västri, paiskab jooni risti-rästi, koob kui ämblik peene võrgu, ei sen püiinisen ma tõrgu. Olen tundelik ja meelas, praegu ahnelt silm just neelas nagu kala ussi, õnge... , sest mu ajun väike võnge: tõmbub pinguli võrkkile, virvele lööb vee-pind sile, sest et kummaline kujund välisilmast hinge ujund. Valvel iga erk ja elund: tunnimees nii hirmund — pelund, meelestab, kui väiksem põra vaikusesse puurib mõra. Nõnda kõrvadki päävahil, sissetungijate jahil pingutavad trumminahka: kas ehk kuskil keegi vahka?
Helil rünnakuks on redel, ei siin aita keelusedel: poeb kui tigu kõrvakarpi mängima mu meele harfi. Aisting tajumuseks moondub kuulmekilele siis koondub saatemuusika mu mõlkeist,. leian end neist kõlatõlkeist.
U
2 Oleman viis ilmajagu, kuhu rändudeks meil pagu. Ent viit oma meelte valda ei ma maha jätta malda; tahan tunda elu kõike, kõiki võimalikke tõike, tõmbab nii kui õnne loosest, — loen mu meelte Seitset Moosest. Vaatke seda kompelarvi: putukana katsesarvi sirutan ma oma sõrmi, lasen kasva tundevõrmi, põimi ümber elu kiude; ümber naise rinde, niude moondun katsukite haareks, liidet rakukeste paareks. Meeled nii kui lahti uksed: iga tuuletõmbust, tukset kompan, haistan huljelõhnu, kõditaman ninamõhnu. Tunnen: maailm minnu kastub, kõik mis minust üle astub, leiab meelte vaiba laotet, millele kõik muljed vaotet.
15
Kõik, kes jälgivad mu sõnu, tunnevad vist maitsemõnu, kui on maiustus mu keelel, sulaman just suulae peelel, kui ma teritan veel vaistu, pfifian lisaks räiget haistu, sulatan kõik kokkukõlaks, miski ei jää kus tund võlaks. Kui nüüd küllalt mõtteid veerit, paberille tätoveerit, meelestan: mu ihun, hingen midagi veel kõrgepingen. .. Hoian seda väärt juveeli. . . Tajun: pikuti mu meeli elu tõmbab paralleeli: lõpmatusse kandlikeeli.
16
TULIPUNKT 4, (INTIIMNE)
1. Kuulata! veren kuis vaid iharuse hundipojad uluvad. Südamen meeliskluste parved nagu haid, laeva järel saagitseden sõuda suruvad. Millal, kun lõpeb see tung? pole neid randu veel endal kujutand, lakkab kun maagiline andumise sund, mis mu meeled nii üle on ujutand. Ikka vaid minun jääb eoks eneseteostuse uudne pakitsus. Ootan seda aega, millal sõna saab teoks, millal kaob enesekinkimise takistus. Seni mu huuled ja suu kõrbekaameleina, — ootel oaasi, allika kohal kun kummardab palmipuu . . . nõnda end kastan su südame-vaasi. Olgu siis ometi kord meiegi janunend hingedel, suudel üllatuseks veren kaua säiliv akkord, meelte, ihurakukeste tähtpäev ja juubel!...
2
17
2 Taas tunnen endan kevadtuuli, on ihult, hingelt rebit mask. Näen, tõukab kuidas ihakuuli su päevitanud rinde vask, kui otsin suudluseks su huuli. Näe! lõõtsub kui Aioolikandlist kirg läbi südamest. Selgroo veelainena, mis üle mandrist, ta vallutab. Nüüd janun joo! ja kiida elu heldeandlist. . . Lööb pähe tuikav pulsikiirus, et ajun heliseb metall. Näost purskab andumise siirus. . . Ma nagu päike, — maa on all: mu valguse ja kiirte tiirus. Las, nõnda kaua veel ma põlen! alt üles tõuseb maine ood, kui puhkab päfi su rinna sõlel, siis hingen loomingu püstlood, — välk süütub meeltesasin-õlen..
18
TULIPUNKT 5. (LOOMINGULINE)
Näe! kuis avardab ja irdub kõik mu ümber. Nagu arhitekt vaatan, kaalutlen, kuis tühjust-ruumi vormi sulgeda. Mu värss — projekt, millesse tuum, sisu virdub nagu Torricelli vaakuumi. Kas on elulised minu luulemajad?! Olla vormimeister, stiilisepp?! Astuv rütm mu rühk’ ja värsi kandjaks, minust endast tõuseb üles trepp, sisesäädustelle iga aste rajati luua, luua, — see mu suunaandjaks. See on mehe, mehe kõnnak raske, vankumatu, sihtiseirav samm. . . Mulle meeldib luule tõmbetuulsus, ritta, sõnna peidet ürgne ramm. Ei ma nikerda end riimivaske, ei mind huvita: ei au, ei kuulsus.
r
19
Neile, kellele Olympos ja Parnass sihiks, — kuhu jumalate lõit kutsub valituid. — ma pole kadet mulle tundub Pürruse vaid võit, — olla üleval, kui all on mass, — olla pilv, — ei! Olen maine sade. Pigemini vihmana las sajan, sellest viljakandvaks muutub põld, kunagi ehk terast tulvil salved, seemne idaneva ümbert langeb kõld, uusi kasvusi kui hingest ajan, — enda kevadel, kui unund talved. . .
20
TULIPUNKT 6. (POLIITILINE)
1. Pidage meelen, et maakera ikka veel keerleb oma telje ja päikese ümber! Ärge unustage, et võnkumata reegleile allub terve kosmos — maailm!.. Tähedkitaevan säravad ürgsüsteemin, moodusten sündmuste horoskoobi. Ikka läbi pilvede loori kahtlane kuu — öö tänavanaisena, järel veab linnutee sleppi.
Veenduge, vaatke! kuis õhetavad hommiku sarnad ja avaneb horisondi sõba päiksepupilli tulisele pilgule, kui kiired-tuid, — lindude parved, alustavad sädelevail tiibel ohulist lendu: ümber maailma!
2. Võib olla, on saabund nüüd aeg: hanki kontsessioone tormide tarmule ja lunastada lõivuline litsents päikeseenergia punalipustamisele ?! Võib olla? Archimedese hoob viimaks on leiutand obaduse — punkti, et pöörata ümber kõik iganend tõed, ja kangutada ülekohtu pehkinud sambaid luulemeistri tõlvaga, töömehe tuuraga?! Vaatke! miski kutsuvalt hulbib: ajaloo lainetusse saatusest visat — inimkonna päästerõngas, . . püüdke see kinni!
22
Vaatke! mis leiule kirjutet, võitlejate verega märgit: „vabadus, võrdsus & vendlus". See on prantsuse revolutsiooni merre visat pudel: masside joovastava joogiga. Kaua on hõljund see voogudel, ootel, et keegi sest haarab, mis uppuva inimkonna päästab ... kui hundavad hädasireenid, kostab rõhujate S. 0. S! kajab võitjate võimas: hurraa! Ja nagu mahakfiind grammofonilt loidunud vedruga, kulunud plaadi, koriseden kokku vajub: vägivalla luigelaul.
Oh, neid imeloomi kantsliareenil: pusklevaid jumalasõnne: uskmatuse punase rätiga, kes Peltsebuli ajavad välja jumalasõna & piibliga, kuuluten lunastust, liha ülestõusu, pattude andeksandi . . . igavest elu, . . sellal, kui kuulutakse teistsugu õnnistust, jutlustakse miitingu toolilt: Marxi ja Lenini piiblist, kui lauldakse koõrin: ,,Internatsionaali“ & „PunaIippu“, töörahva määrdind laulu raamatust.
23
Pidage meelen, et varemgi on sülitet kõigi pühaduste näkku ja Kristuse habemesse! On varemgi ulatet sappi ja äädikat ristil-rippuja kuivanud huultele, on hirvitet, mõnitet, teotet kannatajat maisen vaevan. Ent me teame, et nüüd inglid ammu on tiibadeta, ja taltsalt käivad hädaabi tööl. Teame, et ammu, juba ammu oli leit taevapadriku tihedaman sopin töötu jumala kõdunend laip. ..
24
8, Diplomaadid! kandke aga edas, pärgi tundmatu sõduri hauale, lobisege suuri sõnu rahust vahel rahvaste, riikide! . . Tundke sellest mõnu, kui lollusi nõuab etikett, kui ministriprouale langeb: õrn kompliment, — mehele orden,., (kuigi pole kohta enam, viimast kuhu riputada!). Kõige selle sädeleva lurniduse taga elavate sõdurite, vahedate piikide tihe seisab mets. Tõuseb, end püsti ajab tääkide harjas, traataia tagant, kun kaevik seda varjas, välja roomab elav, püstokkaline siil. . . Valus on tõde sellelt väljalt, kun kuulid nagu mesilased õitelt on korjaman mett. Ja siis alles märgatakse häda, ja karjutakse koorin: ,,püha sõda!“ kui turtsuvad kahurite karjad nurmedel, paimul. . . Kui mürskude rõkkest mets kajab vastu.
25
Karjakrantsina valvel kuuliprits klähvib, ketistet koerana vaid lõriseb, näidaten hambaid, kui läheneb mastodon — tank, kes kraavide palistust, põldude püksijoont piiblil iku rahuga rullib ja triigib, laiba lebavagi lamedaks litsub, nagu rästiku maanteel, millest üle veerend vanker.
Ülal: kohal süütute linnade, külade lennukite mootorid õõva luristavad, mürkgaasi mürske alla poetavad; surmaga viljakandvaid põlde seemendakse õhust, et sellest terast, mis külit, ja inimese verega kastet, lõkkaks vaid kapitali nisu, ja kohutavalt kasvaks kõikide mõistete umbrohi, millest veel üle võrsuvad dividendid: relvurite, pankurite, tehaste. . .
26
4, Jah! see on sõda, — sõna, millel raske leida riimi, millega ei sobi elu, luule, langetab vaid raskemaid riste inimeste kaela: kindralile kullast, sõdurile puust. Täna vastamisi seisvad veel leerid, rivistet kõikjal spaleerid surma paraadiks, kindralite tervituseks; ja papidki ümber teevad käsu: „sina pead tapma!*. . nende rinnalgi rist ei kuuluta elu, vaid surma. Ent saabub kord aeg, et diskonteeritakse hoopis teistsugu tähtelisi veksleid, ja nõutakse pankurilt ahnelt inimsoo börsil siis kursisedelt teist: mitte väärtuste, vaid vooruste.
27
Ideede noteering teoste takse ühtlaselt kõikjal mõttekulla püsival alusel. Isikul uus hoopis taks, vaimul uus brutto & netto, ja keha pole kaugeltki enam see suurtüki-liha, mida kapital hakib kahurite, kuulipritse masinavärgiga, kui roomav mürkgaas laotab surmava vaiba üle elava inimese Vaatke! suitsetab viirukit, mürri relvurite kasude kiituseks inimlik teadus ja taip, et väljul lamab laiban kinni laip Villand sest tapvast narkoosist, täna mõistame kohut uue koodeksi paragrahvi järele ja kirjutame uue retsepti palavikun lamajale raskele haigele.
28
5, Ja, vaatke! sünnib uus maailm: juba inimeste loodud, mitte jumala! aerode-sitikatega õhun, laevade vesimardikatega merel, autode-parmudega maanteel, kuna sadamain kraanade kaelkirjakud sirutavad kaela, ning tehasein vihased masinad ürglooma sammude müdinaga tõukavad inimesi sinna, kun asemel jumala ja poja valitseb uus kolmainsus: vabadus, võrdsus, vendlus. Ja ma kuulen, kuis vilistab jaamast väljuv vedur, nagu politsei semafoori korralekutsele. Mulle meeldib see tohutu inimenergia, rahvaste tarm, millega luuakse ümber: kaosest ülestõstet, koppind maailm.
29
Luuletajad! meiegi täna moodustame karastet südameist, meeltest, raudse rinde — vaimu kidase traataia, sest meiegi pääd on sügavad kaevikud, täidetud mõtete vilunud sõdureiga, relvadega kaitsevalmis, valvel. Ja meie lennutame, piilume valgustavaid ideede rakette jumalate käristet hämarusse, lingutame sõnagranaate kõigi tõevassijate sihin, ja sülitame tuld ja tõrva.
Meiegi vürsid on rügemendid! Laske poeemide pataljonid rivistuvad! Reamehed — sõnad olgu omal kohal täien varustuseni Taome haavapuust vaia kapitalilohe äsja kinniaet hauale, ja laulame hümni ajastule, mis keerleb nagu maakera tõe telje ja päikese ümbert revolutsiooni vankumata rada. . .
30
TULIPUNKT 7 (SÜNTEETILINE)
Ep ole muüd: maa, tuli, õhk ja vesi, — ürgelementidest mu luule, mina koostet. Ju üsna varakult mind hommikkaste pesi, sest hinge tekkida’i saa hallitust ja roostet, — maamahladest ma läbi imbutet, vaist tuulepuhangutest kimbutet, ma lahtisilmi vihma, peksvat rahet just ise püüdsin, nagu taeva mannat. .. Kui päikselõõman põlevad kõik rannad, näen; pole looduse, mu enda vahel vahet. Ep ole muud, mis endan ma veel nendiks, kõik, mis mu veren soontejõena lookles, on kokku võet, — saand neljaks elemendiks. . . (kuis väitsid Aristoteles ja Empedokles!) On iga rakk täislaetud eluaatom, ma ise oma saatus, oma fatum. . . Ei sügisöös ma tähtede puulõiget loe taevamustal, nagu horoskoopi. Võin enesest kõik üleliigse loopi, ja kuulata vaid vere kutsvat hõiget. * .
31
PÄIKSE-
S
ü
s T E E M
LUULESÜSTEEM (PÕIMIK SONETTE)
MARIE UNDERILE 1. Üksainus päike on meil, — see on luule, üksainus tuluke, leek, mis ei kustu, hiibu, ööliblikuna mille ümber tiibu me kõrvetame, paisat mingi tuule . . . Kõik luuletajad, — rändavad planeedid: neist igal käia kindlaks määrat sõõrik, kõik päiksest sõltuvad, see pole võõrik: neid valgusega seovad raudsed needid. Kopernikus just olla pole vaja, sest niigi selged, tunt koordinaadid, kus, nagu karusselli ümber sõitvad paadid me keerleme, kant lõõtsutava aja, koos ruumi sööstame, — rõõm ühine ja aplus: meid kaasa kisub maitse-, kunstitaplus ...
j
35
2
,
Üksainus armsam lill mul, — see on magun, täis oopiumiuima — punane oraator, see päikese, ürgtule akkumulaator, laet tähtesärast, — taeva öine pagun. Vaat! kuugi kõnnib mooni punakuuen ja aiva nõretab, kui tõuseb merest: öö muinasjutt — pää räiut, tilkuv verest... Nii ruskab vaim ja õhetab hing luuen. Kui ummiku viib luule kerge hälve, näib kogu maailm rõõmudeta pimik, must laotub hinge ^Õnnevarjutus". — näe! juba ringutab end elutahte imik, meel leiab uue aarde, uue pälve: uus veetleb peirimus, uus näpuharjutus.
36
3 Vee! kaua sidugu meid jõud keskhagev, süsteemin maisen, ammutaden valgust sest päiksest, milleta ei oleks algust, kõik eluline milleta meilt pagev . . . Veel toitu Pegasus saab luulemärsist, ind — vaimu palk — vilktuli kaugest paa gist, jäet lahti meeleldi loov süda haagist... Energiat sest hoovab — igast värsist. Veel leidub midagi, mis luuletaja omus, ta „Pärisosaw — ainulaadne loomus: — and, mille säilitanud isik loov, — see osa päiksest, mille selget sära ei aeg, ei ruum saa kustutada ära, ja harva uue tähe leiab astronoom.
37
PÄIKSESÜSTEEM
1. Vaatke, kuidas päike täna maailma kompab, tuliste sõrmede — kiirte neuroonidega, kuidas mu veri sulab ühte koidutoonidega mure üle hingeläve välja seest lompab. Katuskambri laup — aken särab nagu pühik, tuppa tungib elu, süütub aju sest läikest; topit iga pilu täis sädelevat päikest, pimedusest oli kus Torricelli-tühik. Päevi juba kevadet tuppa nõnda silksub linnunokast oksal, veetorude sulinast, kõrvun sümfoonia rentslite mulinast. Ujutet üle enda meelte ma koskedest, kätega haaran kiirtevihkudest rohketest, pilverünk rutaten üle päiksest kui vilksub
38
2
,
Valgusevärtnaid, vaatke! koidik kuidas kerib, lõkendava näoga järsku päike-sulis kuklan müts — pilve alt nähtavale tuli, silmin ürgrõõmude lihalik erin. Horisondi paadialust, näe seda pätti! räbalain pilve, — ihu läbi millest paistab, maapäälse sigivuse lõhnu ise haistab, pühkiden nina taeva sinisesse rätti . . . Naine-maa lebab paljuütleva muigega (ümbritseb suud monnaliisalik võre!) Kõrgemale, kõrgemale, õhk kus on õre päike vaid sõuab, — loobuv Lohengrin luigega ... Loodangul teostub alles ühtumise akt, katab kui horisondi pilv-katarakt.
Sellest siis sõltub i kui videvik, laskub, kõhutantsun udu kui öõritaman puusi, võtab üsna alasti luuletaja muusi: temagi lihahimust sigivuse raskub.
39
Teäb väga hästi, mis sellest siis sünnib, loojan kui riimuvad südame tuiked, veren punarattalise veduri huiked . . . Külvaja astub reavagude künnil . . . Pimedus puhub üsna õrnalt saksofoni, sääl, kus päike hilju puserdas punast, kuu kollane rebu väljub öö mädamunast... Uuest* pean kuulatama süsteemide tooni: ründav kolmainsus — tunne, tahe, selge mõistus, näeme, kuis lõpeb nende sangarite võistlus ?!. ..
4. Kuis vikerkaarena maailma üle kummun, kui põuen sähvatavad tulisõrmsed välgud, jään järsku sõnatuks, nii viivuks tummun, et ajun kustuvadki mõtte põuapälgud. Siis millegist ma enda veren lummun, jään — aldis kuulatama rütmilisi tuikeid, nii välisilma jaoks ma hetkeks ummun, ei — nagu kurdini, siis küüni kisad, huiked.
40
Ja kui nii veedet viive — uisa-pöisa, et keegi, miski ei mind kaugelt väisat kõik nagu varjusurman minevikku sujub, siis järsku ärkan, — eluõigust lunib mus tärkand mõte — tõrkjas võrku punibt ei talu ma, ilm perivett et ujub . . .
5. Ma vahel olen iseenda muruks: täis mõttemesilasi sumiseman õitel, suu mahladeni, ellu pää nii suruks, ei küsiks kuivõrd valus lillepõitel. Ja ikka jälle olen seda tajund, kui laskun kevadesse — sõõmutsev ja kui tolmukuisse üleni ma vajund, [ablas, nii lõõgsana jään: enda vere kablas. Yeel vöötleb roheline elu käidav tanum, õiskarikanä andund — huulte tulvav anum, kust ammendan nii palju noOrusjõudu . . . Ja kui kõik tühjaks jood, siis vaevu loobun, teel uuest tulnukust ma mööduden veel joobun, kui raske koormaga vean jätku — kojusõudu . . .
41
6, Küll olen päiksena ma vahest mahutet su meelte sinitaeva — tundmuste zeniiti, kus pilvest ülejooksvast vahel jahutet, ma upun laotustahvli pühkimata kriiti. Kui väljun nukrana, et olin lahutet, ja uuest* kohendan mu kollet, kustund siis sulab maa, — külm, kasten kahutet [pliiti, ja iga sõrm su püüab kiirteniiti. Vaat! mööda maad veel põotsevad varjud kui saabub öö, siis pimedusen karjud, ja öhe tõukad kaameid, külmi käsi . . . Kui taas su mõtted, meeled murtud, laokil, las* südam’uks veel seista ootel paokil: ei päike iial soojendamast väsi! . . .
42
Kuis tuleviku horisonti koidik küürib, näe! väikesest väiksem ootab aknaruut, säält päike sisse astub, — igavene juut, ja kõik maailma endal’ päevaks üürib . . Toob iga hommik südame verd uut, ja kõige eilse unustusse müürib. Vaat! täna leeteranda kapten laeva tüürib, mind ärgu üllatagu tekkind sihimuut. Mus ainult miski aimuskuma koidab, mu mõistus, tahe, — uksed, mis veel lukun see süda puhteline, paagina mis loidab,.. ja nagu Prometheus, — leit valguse eest hukun, kui nii: mu enda kalju külge needit tukun — must kotkas maksaga öö kotkapoegi toidab
8, Kõik põõsad põlevad nüüd õitsemise valun, kesk oksi rohelust kastaniküünla lõkked, ma värvit lilleleeki aasal tunnen jalun, ja peenralt kostavad nartsissi, tulbi rõkked Pujengid puhkemata tuulen võivad poksi: veel pole pungarusik heitnud kesta-kinmahl jookseb verena vaid mööda oksi, [nast ta toidab mesilasi tolmukute rinnast. Aroome sujub, ründab lõhnav leitsak, et pähe tappudena tõusvad uimad; nüüd ainult raugad võivad olla tuimad, kui ümberringi värviline räitsak, kui himu maona roomab mööda vart: alt otse taeva suunat sirelite start.
44
9, Pääs pilved jooksevad, tuul hinges vingub vilu, sest paberille sajab tähti-vihma, sest rabin, — kuulama jään, — nagu läbi pilu näen mõtteid omi: rattal jooksvat rihma. On ümber korraldet kõik meelte suvesoengud, nii läbipaistev oli himust ihu . . . Nüüd värsid kõlavad kui õpetlikud loengud, jäänd kondikavast mõistuse tuhk-pihu. Näen pilve vahelt päikese grimassi, värss on mu ees kui surnud kärbes, ju sügis nukrust valab südamtassi, ju koltund lehti tundub sõnus, verbes, näib, nagu riimgi kardaks põhjatuuli: nii unes suudluseks vaist otsin, ega leia huuli.
45
10 Tuul silub merevee angund asfalti, sügis nii kramplikult nuuksub ja tõmbleb, ülal jahtund päike jatkab laisalt oma starti, pilvede räbalaid traageldab-õmbleb. Luule nagu jumalavaim laskub veele õhtul, kui horisondi paokil pilust, päike tõukab punase, verise keele, rõõmu tundes kustumise, vaibumise ilust. Ja ma vaatan, kuis metsa taga vajub minugi lootuste nõrguv metall, meelte ja südame ümargune pall. Vaevalt keegi teine seda valu veel tajub: murdub kui hingen vaevalt tekkinud ood, längub inspiratsiooni taevatõusev püstlood.
46
LUULEPÕIMIK GUSTAV SUITSULE
1. On luule taimeteadus üsna lihtne: pea kõikjal idütseb see visa taim. On rikkal lille võlust teatud) aim, kui arstimit õit vajab alamkihtne. Jah! kõikjal, ainult kuhu pääseb päike: kesk valget terrorit, ka polaarvöös on loitnud elu tuli hallaöös all lume vaiba, härmatise läike. Ei ainult kevadel, kui jää on suland ja alla vulisevad rohked veed, ka talvel käidavad on luuleteed, ja igaüks, kes meist sääl uitand, uland, me teame, kuhu poole sihik näitab, uid ühine meid milleks üles väitab.
47
2 Võib olla, luuletajal polnud kavas, kui ankur hiivati, — tuulpingul purjed? Ei kolgameeste aitand sõitlushurjed: ta välisilma lüuleakna avas. Kui Amsterdami laevnik — lõi eskaadri: me Tuulemaalt iirgsoodsalt triivis viis ulgumerele soolkarske uhang [puhang, Eurooparündajate luulekaadri. Sest näeme nüüd, mis inimene suutnud, et heidet vorminärud riimikaltsud, on luulel antud moodsaaja lõiked, ja sisugi vaim tõhus palju uutnud: ei vaiki enam kaugustesse hõiked ka siis, küi aastaist juba väsid-taltsud.
48
3, Näe! aiva suureneb maailma vari, ei enam kuku vabaduse kägu, jääb tühjemaks sest uudse luule sari: kõik kokku pole siiski unenägu! On peibutet ja petet inimkari: ei enam õigustelle panna rõhku. Poeet! su suunat unund päiksehari . . . sa ainult vajad vabadust kui õhku. Aeg tahab viimase veel vaimult kisku: me pole välja pääsnud rängast
ringist, et tundub vahel: elu, luule — milleks?! Kui kaotsi minna ähvardab ka pisku, sel ajal, — süda kui meil murtud lilleks, meil häämeel luuletajast nagu kingist.
4
49
JÄRELHÜÜD EDUARD VILDELE
Oo! miski kärises mu südames ja Eestis, kui sõnum mikrofonilt õhku, kõrvu kaikus: On kustund see, kes hallaöös meid trööstis, nüüd sõnalooja ümber tiinelt-raske vaikus. Jah! nõnda vait jääb kõik, kui surnu majas, et käiaks tasa, tasa, — otse kikivarvul. Veel teistel miski tiksub Ruumis, Ajas, veel miski tähendus on minutite arvul. Ent see, kes alatiseks sulgend raskund laud, on kõrgemal me mäisest päevakärast, ei nüüd tend puutu ükski teotus, laim. Ta vaikib ... Lakkamatult räägib edas’ haud: on ainult liha surnud, elab loitev vaim, nii mõni vaenlane jääb pimedaks sest särast.
50
LUULETAJA M I
K R
O F O
N I L
MOTO:
... Poeedil — oma tõde, oma sõnaõigus: tend uued sihid oot'vad — tähised. Ma, — veendund tunde, mõtte võidus, siin heidan liigsed luulemähised ... J. B.
LUULETAJA MIKROFONIL 1 1. Olen sulet kambrisse, nelja seina klambrisse, ülal lagi, all veel põrand, küllalt on siit ruumi kõmand klahvilt, keelestikult, plaadilt, mikrofoni võlutraadilt. See on ruumikannel-kuup, een metallist heliluup ootab: pean maailma kõrva sosistama värsi õrna, uskuma, et ruumin kuulab keegi, kui mu süda tuulab luulesõnu, proosalusteid . . . Annan oma meelte mustreid, tundmustest ehk saateproovi ?! Ei ma iseendan loovi . Olen siis nüüd ruumihing, ümber kuulajate ring, kõik muu sulet, — enda avan, ei see olnud nähtud kavan: paljaks südame et kisun, kõigen meeleolu-risun uuristan tä välja põuest . . . Kuulge! kostab karge kõuest . . . Milleks nüüd veel hingevärin?! Ümber elu mõõgatärin
2, Küllalt südamete valest, meelestiku mängust-malest! Teise lehekülje pööran, kõike pulbitsevat möönan: koorun iseenda rüpest, tunnen rõõmu ruumihüppest. Täna ilmneb paine ümbiv, olen uuest* ilma sündiv: inime taas minun ärkab, isik luuletajan tärkab. Tänaval kui sammun, astun, järsku nälgind näkku kastun, see on töömees: õigust vassib elu, — küllusen see prassib, kes ei kunagi tee tööd, piUerkaaritab kõik ööd. Naine, laps, miks väeti nälgid, oma isandat kui jälgid?! Näed, tal alati on püha, sest et õri töötab üha
54
Kuid ma tean: sa mind ei kuule, kättesaamatuks jääb luule: sinuni ei küüni sõna, mõttehäiin, tundekõla. Olukord on üsna lihtne: kust saab kõrva alamkihtne, et võiks püüda hüüdeid õhust? Kuulda korinaid vaid kõhust, häälekõvendajaks — häda, tuikab elupaise mäda.
3. Hüüdja hääl ehk olen kõrben? iühilaineil sõuan kõrgel, ruum mu mõtte kumulaud, ümberringi tühjus — haud, kuni viimaks säet antennilt laskun alla katusrennilt, traadistiku mitmelt plaanilt hüppan tuppa algmembraanilt, mikrofoni kõrist karjun, häälekõvendaj&n harjun.
55
Nuppe kes sääl sõrmitsete, kortsunkulmi põrnitsete, valus kuulda teil ehk tõde?! (Vaeste koit see, — lemmikõde!) Ümbritset kes valest, võltsist, nagu joobnu vahib kõrtsist, ei tal meenu, — tule meele < aeg viib elu õiglusteele, mõistus kord maailma haldab .. . Kas siis hirm ja õõv teid valdab, kui kõik rakendakse tohe? Vaatan selle elu öhe, kuulun ise teise ilma. Nagu lill — rõõm kasvab silma, sellest tulevikuriigist, kui kõik rahvad ühest liigist sirutavad sinna käed, kun on inimsuse mäed, päiksekullan harjad, tipud. Sinna värsisõna kipud . . .
56
LUULETAJA MIKROFONIL 2,
Kellele, kellele rääki, kui kantakse põuen tääki, kui kinni jäävad kurku sõnad, ja hääletuks moonduvad kõlad? Kuhu kasta oma pilgud, vastu kui viha, vaen vilgub, kui rauda näen külma ja terast vaatavat venna silmaterast?! Kellele sirutada käed, kui vahel on lumised mäed, kui süda — siil, ohak, kui kaktus, igal armastusest endal* vaid jätkus ? Kuhu minna, kui tants algab haual?! (jook, roog ju juubelduseks laual!) Mis siis, kui jälle antakse müks: kahureist loed — kakskümmendüks pauku vabaduse pihta?! Kastab koidik verre kiirte vihta . . . Oleme mõttepagulased, linlaste kõrval vaesed agullased.
57
Kuidäs elame üle aja külma? Kas jõuame kütta maailma kuumaks südame verega, astu kas saame ühise perena?! Trööstiks siinsaman pean lisama: luule, see — luuletaja isamaa. Vaimsus, inimsus — me rahvus, kaitseb mida sõnavahvus . . .
58
LUULETAJA MIKROFONIL 3 1. Kuhu, kuhu paiskud maailm?? ümbrus kõle täitmatu tühik. Elu nagu röövliromaan, — jube film: verest, meie pisaraist imbutet ühik. See on kuristiku kohal vaid lend, tuuled aiva lõõtsuvad tormi. Inime ikka ei tunne iseend, mähitud mõisted taas vormituse vormi. See on viha jäik tõmbetuul, mis meie ümber, hingen vingub. Needmine kobrutab inimkonna suul, tapmiseks lihased, närvid uuest’ pingul. Kuulake! rahvaste vahel lahtised uksed kinni prahvatavad. Käristet taas arusaamise ahel, sõpruse laigud näol, südamen kahva tavad.
59
2. Mäletan: istusin õuen, ümberringi õhun tiirlesid: ülal, kun taeva sinivalge lõuend, suitsupääsukesed vuhinal piidlesid. Meenutan: lendleja pääriv tükkideks lõikas õhtust laotust; käristasid õhku tiibade käärid, võidukisal kuuluten tasateht kaotust. Mäletan: õhk oli raske, öö laisalt pikkamisi astus. Sääl, kun päike sulas loodangu vaske, maailm inimese verre vajus, kastus. Meenutan: mõistus kuis taandus, loitsid vaid kättemaksu lõkked. Verine ingel tiibel öiseil maandus . . . Praegugi puuduvad sõja vastu tõkked. On see nüüd viimne surmasõlm, millega hoolimatult riskid?! Roimari nuga peidab maailm, su hõlm: verejanust purjun sa, — joond olnuks whiskyt.
28. VII. 1914. — 28. VII. 1934. (ilmäsõja aastapäeval!).
60
LUULETAJA MIKROFONIL 4, 1. Proosa on vallutand mered ja mandri, luuletaja kolikambri visanud kandli, et puhuda päiksetõusu pasunt. Kuulake võidufanfaare! vaadake luulerea laiu põörkaare: „jumalik“ poeet pilvilt maapääle asund ... Ja nagu Venemaa-töörahva vapin, kirjanik peon hoiab sirpi & vasart. See on isemoodi loomingu hasart, sulg kui täitund on südame sapin. SeUen on tormavate vedurite hoogu, masinaga võtta kui sõnadeloogu, ja kanda oma mõtet kui relva. . . Vaatket mu aju torpeedo hävitab vastase ilmavaate-credo ... Looja-vaim rünnakut iial ei pelga. SeUal, koi hangitakse varandusi, rikkust t ajaliku mandumise, roiskumise närbes, salvab mu laubal mõtte sügisine kärbes, — mõõdan ideede siis laiuskraadi, pikkust.
61
Sellen on nooruse trotsivat uljust, luule tribüünilt kui helistab kuljust, ja hinge sajab sõnade rahet. Laske, kord müriseb riimide trumm, laske, kord märatseb meeleolu tumm, et elul ja luulel poleks mingisugust vahet l Seda, mida rahvad ja riigid omaks püüavad kahurite karjadega, lennukite parvedega, vee all ootavate miinivälja sarvedega, sellest, laske, värsid vahest ülegi hüüa vad t . .
2. Tean: luule, värss ise kedagi ei lunasta.. . Ei ma veel autorina sellepärast punasta, kui rida jääb raamatusse, sõna vaid õhku. Tean, et Kristuse ristilgi pilkena: „J. N. R. J.“ seisis hirvitava kilkena ... tunnen olukorra masendavat rõhku. Tunnen: maailma pigistab vaenulik hõlmik, ängitseb hinge, miski nöörib nagu kaelast... Nõnda võib hingeldada poodu-pääsnud paelast, silmusena haarand keda haakristi sõlmik...
62
Tunnen: raske haige nagu järjest oleks majan, kiireman korran kes arstiabi vajab, — see on agoonian visklev Euroopa. Ministrid aiva lendavad täidet portfellidega, vahemüfire tõusvat näevad kidaste trelli dega, ja igaüks poeb jälle rahulikult koopa... Lapsik Rahvasteliit, — märgiks: „S. D. N.“, tahab vältida sõda, — nõuab inimlik voorus, üldideaaliks et ei moodustuks toorus, ja vaimuga võimu vastu võitleb klubi „P. E. N.“ Tean, kuni vaatab mõni rahvas ülbelt teistele, nagu muutõulistele-solgitud veistele, ja inimestelt nõutaks* aiva aariaverd, tean, jääb hundama seni sõjasarve heli, kuigi kirjutame: P. K. s. — 1934. . . jääb luuletajagi üksi, nagu saar keset merd . .. Olgu siis nõnda: sõna paagina et loidaks, sõuda et aitaks luule paindumatu aer. . . Kuula! tagant ookeani presidendi naer kostab ... Ei ma usu: päike Läänest et köidaks.
63
KESKÖÖL LÕI SURMAKELL (24. I. 34.) MOTO :
Tea, päeval maetaks’ surnuid, ent öösel taunituid. Siin kogun nende luid ma värsiks kaunistuid. . .
1. Keskööl lõi surmakelli kaksteist, kaksteist . . . Miks on mu süda hell?! kes lahkub meist? Meist kel siis, kel meist siis käed risti rinnapääl? Kust leinamarsi viis, — õud: surnumatja hääl? Miks oli see nii võik, kui kaikus löök? Öön suri vabadusehõik, . . . veel viimne öök. Sel ööl, sel südaööl mõrv toimus jälk. Ei kohkund timuk tööl, kui sähvas välk:
64
ja veel, ja ikka veel mürsk raksatas . . . Omariikluse teel midagi laksatas. Kakskümmendüks, — just nii: kõik oli loet . . . Nüüd vabadus lindprii, ka sa, poeet! . .
2. Pauk paugu järel pauk veel kõrvun kaikus. Sest südamen mul auk, pään jube, kisav vaikus. Ruum — pime, pime haud, sind vaevu näen veel, Ma sulen sinu laud: [korjust nüüd algab jälle orjus .. * Näe! surnulina: lund nüüd laotab taeva katus. On kesköö, pole und: veel kestab sünge matus. Veel kaua kihab mass ja kiidab vabasurma . . . Ei enam koidutass teist vabadust meil kurna! 5
65
KUMMALINE AEG 1. Imelik, imelik aeg tiigrina sirutab küüsi. Ruumi pole enam, kuhu paed, teha et eluanalüüsi. Hommik kukeharjana verev, kumaden kuulutab koitu. Õhtu saabub, — tähed öömerel paakidena tähistavad loitu. Päev ainult uttu kaob, auru: elu pole oln’d veel nii pime. Valgus nagu pant oleks raudu, tuhmunud taevagi sine. Lõpu ja alguse vahel litsut tunnid, minutid kokku . Jalun ja käsil tundub ahel, vaim lööb häirekella-lokku.
66
2 Imelik, imelik aeg: jälle tänav põristab trummi) jälle sõdur, püssi sa laed, rahvast kui platsid läind umme. Kunagi, kunagi pole inime olnud nii alasti, roomand see sajapäine lohe orjana, nagu kord vanasti. Kunagi, kunagi pole olnud maailm nii uurakil: kuristiku kohal, — üsna kole! üksteise hukkumist luurati. Inimkonnal lasub ränk needus, ei palveks saa tõusta me käed: sama verine jumalgi, Jeesus, nagu inimest looduna näed. Vaid päikese vermele, haavale taevan jätkub pilvede vatti. Südamviha purskavale laavale inimesist jooksuteeks säetakse matti...
5*
67
ÄMBLIK KOOB VÕRKU ... MOTO:
L’araign6e porte-croix däploie sa toile sur toute l’Europe . . . („Bifur", 5.) J. B.
1. Reaktsiooni ristämblik koob võrku Euroopa nähtavasse nurka, kõrgemaile vinnab selle tagurluse hoob, mis oleks jääma pidand ajaloo urka . .. Haakristi skorpion vardasse heisat, verega määrit kõik uksed ja piidad. Hämmastanult mõni jäi peatama — seisat’, vaimust kui loitsid öhe raamatute riidad. Ainuke valgus, mida’i suuda keegi anastada millest nagu päikesest kõigile piisab: trükitud sõna ei keegi saa varastada, põleden alles raamat märtriks nii saab.
4
68
2 Ämblik koob võrku... Hülgan pildi, selle pette: kui suurrahva Koljati ähvardav kuju kerkib väikserahva lingu — Taaveti ette,.. luuletajad! vaja ainult säilitada tuju. Paakidena olge sen vaimuöön valvel, et me ei kaoks sesse kiskjate perre. Värsil sama mõju, mis uskliku palvel: variseb vastane ise oma verre . . . Uest’ kui maailm verejanun hullub, hoidke omad mõtted puhtad — lehviman tuulen. Üle Euroopa tank — mastodon rullub, leidku ta suurima vastupanu luulen!.. •
60
ÜLESTÕSTET KÄED 1. Jälle üle maakera jookseb vari, katab me meeled mustendav pilvitus: tõstnud käed ähvarduseks ürgaegne inimhuultel kõigi vabaduste mõnitus, hirvitus. [kari, Jälle dissonantsina paisatakse õhku: needmisi, kättemaksu, viha ja sajatusi. On’s kõik ehitet selleks, et lohku?! Kuuleme inimvaimu hoopide lajatusi. Kuuleme: rullub kobrutab Vägivald inimkonna kohal
70
üle maakera kisa, roiskvete loksutav laine. vägivallal nõuab veel lisa: ripub tagurluse paine.
2 Ammuks me käed alles vennaverest pesti? Kõigil veel kõrvun jäik relvade tärin. Ei me loe tervituseks haakristi žesti, nähen kätt tõusvat, hinge läbistab värin. Jälle on Kaini käen verine malak, vaatke seda verdunud silmadega loomal Laibale laotakse surilina-palak, joostakse rõvetseden kanderaami tooma . . .
71
LUULE KLASSIVÕITLUS 1. Aitab riimide plaastrist südamete konnasilmile, ja meeleõlu kreemist hinge kanavarbaile! Küllalt muljete punktrollerist rasvnnd ajude lihvimiseks. Küllalt salmide saleduskuurist õilsate hingede dieedina! Ärge suitsetage viirukit ja mürri buduaari sinitaeva soodsusse, ärge looge liigseid mugavusi kodanluse lõdvale lihale! Või tahate poetada sõnad tolmunud nippasje tasemele, mahutada sobivasse raami siseilma varjundite maalingud? Ehk laotate ridade vaipu kapitali-lunastaja radadelle, ja puistate mõtete palmioksi reaktsioonieesli jalgade alla?
72
2 Värssjalge hoolsa pediküüriga võite saavutada tagajärgi, et kuulute hüvasse seltskonda ja tõusete ühiskonna redelil. Võite rõivastada kõik omad värsid etiketi smokinguisse, riimide frakki, vastava vesti ja kaelasidemega, võite imetleda rätsepa lõiget l Võite kanda muusi lohisevat Sleppi ballisaali valgustet treppidel, võite ülista ta pimestavat ihu dekolteest tõusvana — ihara koiduna. Võite omad õrnused muuta hõberebaseks salongidaami kaelale, ta paljale õlale, võite oma salmide pehmetesse patjadesse panna „ilu“ unistusin lebama. Ja teie armunud-leebe pilk ripsmetega moondub selleks jaanalinnu millega edvistate, õrnalt naist puuduten, [suleks. siniveren tukkuvate õilsate ihadega ...
73
3, Laske traavib tuulen lahtise lakaga vabavärsi Pegasus valjastamata suuga! Läbi töötava maa ja töötute agulite, laske rahutus püstipäi hirnub! Kui päevade grammofon kulunud plaadiga jookseb ikka ühe ja sama nõelaga, tundke, kuis maakera süda sellal põleb tuleriida leegina teie jalgade all! Laske teie luule kord ammendab jõudu viletsusest, hädast, mis ümbruses miilab. Olgu teie süda kilovatitet saatejaam vereelektroonide lühi-, pikalainega! Haarake loomingust, kui ainsamast relvast inimvaimu käitseks, uute tõdede rünnakuks! Laske langeb alla luuletahte terav giljotiin: EILSE kaelale, - HOMSE nimel!
74
G A L E R I I
TAIE Kui varahommikul ma, — päiksest üles sarjat, näen, kutsub paber nagu valge lõuend, siis tärkab põuen soov, mis oli seni varjat, ja süda koitu kireb, — kukk kui väljan õuen, Ja värvid eredad siis juhivad mu pintslit, mu värss on maaling, rida, sõna — kujund. Öö pimedusest vaim kuis välja vintsklid, nüüd heitlus raskemeelne peripäeva sujund . . .
Ma joonten rõõmsameelne tahaks olla taidur: vorm, sisu et must enesest vaid hoovaks. Ma mõtte marmorisse, vaske, kivvi raidur, kuis vooliks kujurina tunde eluloovaks. Mu värvi-käsitlus on üsna lihtne, lihtne: kui ainult kokkukõla endan leian, saan, siis koidukuman — loomingun ma vihtlen: värss lühike vaist pikem, kui romaan . . .
77
SÜGISMAASTIK Sügis puistab kõnniteele lehtede sappi ja inimese päälaelt langevad juuksed: päevade porri — elujalgade sõtku. Okste käsivarred kisendavad appi) põõsaste ninarätti tuul matab nuuksed, alistub loodus: kõik võetaks’,— võtku 1 Põllud on paljad, vaatke! aasad kõik alasti, nõlvade otsmikul vappekülmast higi, hallade hingusest roiskumise ürjak. Taiduri een nõnda liigse heidab ballasti mudel, et pääseksime katmatusel’ ligi, näeksime: pakub mida viigilehe hüljak. Nurmede kõrred — nagu ajamata habe, peenarde hein muutub mustendavaks karvaks, redelite luukered leotavad roideid. Metsa all praksub iga oksakene — rabe, muutub mu hing aina astuvaks varbaks, kuulen oma talla all sügise hoigeid. Nõnda ma sammun üle tühjunud väljade, pilv laskub õlale, taevas vajub turjale, kandma pean heroiliselt laotuse Kõik mu meeled, aet kevadenälgade, [raskust. ei veel siis sure, kui ilmad lähvad kurjale: südamen kannan päiksepäevade askust.
78
ÖINE TAEVASTIK Täiskuul küll täielikult puudus kardin: tuul lükkand oli pilvede eesriided. Kõik tähed endasärast joobusid hasardin, öö — lahti sisikond, kus puuduvad kõik piiged. Kui anatoom, kel meeldib taevalahang, las’ harjutan ma veidi vaimunugat Kuu viimse veerandi, pea näete, algab kahang, ja hõredaks jääb tähtikanga suga. Pea näete, riietab end lahti Andromeda, ju kaelast kalliskivid viskab — ehted. Luik tähestikun otsib, kun on Leda, ja Jääral lubatud on kevadised kehted. Ka taevan Pegasus on, — omad luulealad, — näe! põldur seljan kannab Kooti, Reha. On meresoppi põgenenud Kalad, sest juba noota tõmbab ruskav Eha. Kõik värvub veriseks. Mu häbematu hing niisama alasti, kui ülal linnutee. Mu himu Odamehe vibult nool ja ling, . . . näe ! Neitsi kaelast heitnud viimse kee.
79
Näe! juba kärisebki ao habras hymen, ja taevaveerult karsked puhtetuuled ju tõstvad udu hõljuvain volüümen, tss! viimsen andumisen sosistavad huuled . . , Sen palangun mind nagu keegi hüüab, kui tsüklop — päike, taeva üksik silm mind põrnitseb, mu suu su suud kui püüab, . . . veel ümberringi magab maa & ilm. Öösilmad kustuvad, koit ripsmed pikad avab, tuul taeva laubalt lükkab tõmmud juuksed. Taas päeval algaval on omad mured, kavad, kun upuvad kõik armuvalud-nuUksed . . .
80
MADONNA 1. Sääl, kun päätänav harun põikleb umme, hämarasse tühikusse pikimüüri varjud, — kaovad paarid, saatel käugenevi tulede, ootab üksik naine, — uppund ärevuse jumme, lõdisev külmast ja näljast nagu paljud, tallata argipäeva ahastuste, murede. Tiisikusest hauda viid, mees puhkab mullan, kalmistul kaugel, lapsed katusekambrin kaltsudesse mässit, näevad nooruse und: pühikvõre laubal — ema nägu särab kullan, nõnda ta hoiab nende käsi käteklambrin, ümberringi sajab kui valendavat lund. Külm siiski väetikestel, — nälg unen unund, tunnevad suu man veel emasuu hingust, suvi nagu oleks, tahaks haarata päikest... Järsku näevad: keegi ema pää ümber punund kibuvitsa krooni — pisar veereb ripsmelingust põsele pärlina — sädelevana läikest . . .
6
81
2 Emast vaid mööda — sammud tänavat mõõtsid: tuikus mõni joomar, sõimun ropp ja nilbe, vurle mõni rahata ööbima tingis . . . Äkki: „kasi koju, mis siin kividel kõõtsid!“ politsei purustäman lootuse kilde, . , . kuidas naine kahvatas, kaamestus mingis. Blondide juuste all ahastus pigine tumedam ööst, lõikjam kõledast tuulest, südamen keerutavad tuhklume tuisud. .Hukkumise hirmust laup, käsi tal higine, hammas tahab närida vere välja huulest, kuulda: surmavikatit ihuks nagu luisud... Koidikul alles, vaevu koju ta vantsis, rasked olid liigendid, rasked olid mõtted: meenub kaudu süüme, — läbi häbistava punastuse, kuidas sõi ..., jõi ..., leitud mehele tantsis .. . Kuidas siis ärevusest õhetaval tõttel koju tõi lastele raha — nende lunastuse.
82
MEIE AJA MUINASJUTT 1. Näpitsprillide taga kaks muhelevat silma, klaasistund läikest, näost vahivad puljast, roosilise tujuga vaatlevad ilma, ründavad kõike, mis nõrgem tast, uljast*. Punaseks pigistand kuld ninaõrre, . . . libedaks lakkund juuksur õreda laugu, unustand ninna karva kasvava kõrre ja vurrude pühikvõre ümber suuaugu. Krae kipub pigistama tursunud kaela, haarab tööstur kätega, — õhku nagu vähe. Kõrisõlmel tunneb üha poomise paela, millest veri näkku valgub, latva tõuseb — pähe. Kõhul siugleb kett — paks, nägus ja kallis, pinguli nööbitet vesti all varitseb süda oma saaki, — pidupäevade trallis, iga vastutuleja naisega paaritseb. Õhtul istub loožin, ise veidi ebakaine, sangar, — kõrval daam: hõberebane kaelal, see ta järjekordne armsaim — lisanaine, silmad kuis hõõguvad, ripsmed kui taelad.
6'
83
2 Päike särab taevan, all sädeleb lumi, nahkadesse uppund, — daam silmi ise kissitab, näol õnnis naeratus, toaleti jumi, käekõrval koeraklutti juhib, nurgal pissitab. See on me härrasmehe sääduslik abikaasa, väljunud hommikuseks klaciks-visiidiks. Astub üle lumelillehärmatise-aasa, sülekoera kaelakett tal Ariadne niidiks . . . Hiljem üks tütarlaps kasukan kalliman, nootide portfelli kanden, laisalt longib. Milline ime, et peab elama Tallinnan, nagu poleks tema jaoks koostet rongid. See on töösturi tütar — kõigen hellitet unistav printsist, nähtust kinon, operetin .. . Ent täna viiaks majja isa, aknad kun treliitet, võltsimiste eest käed siidpehmed ketin.
84
3 Töölised vabrikun, — kel ihugi paljas, „karusnahk“ välja vaatab lapitud kaltsast, kõdun: räim, leib, vesi lisatoiduks haljas, perekond nälgiv vahib hirmunult-taltsast*. Vaatke! võet vaesekese seljast kolm nahka, sooja — kolm annavad, — kolme naise õlal... Värss pole värss, kui ta noana ei lahkä, laske kord kõrva tungi luule ebakõlalt
85
ÜKS JÕULUKUUSK
Ta seisab üsna üksi, metsasalust veidi lahun, alles eile ta oksil rõõmsalt hüplesid oravad, tüve tugitoolin istusid — närida käbi . . . Täna ahastab puu, juured lumehange jahun, latv ringutab öhe, tähed loetavad soravalt,... okstekätega varjab tõika, äsjasündind häbi. Ent tähed nagu kiuste alla oksile laskuvad küünlaina säravaina... Kuu ladvale maandub, valgusten härmatise sädelevat karda. Kõikide lauad täna jõuluroogest raskuvad, muregi rõõmu eest põgeneb — taandub, laske, elust jutustan muinasjutu harda l
2. Teekäija möödub puust (see teest veidi kõrval!), kuulata,.. lumel nagu astuksid inglid, seisatab veidi... jube... edas taas liipab, mõtleb, ega’s täna või sünd olla mõrval, kui küünalden kuused, oksil kompvekid, kringlid ? ... tagas vaatab ... keegi nagu oksist teda viipab.
86
Lumele longun okste lõdisevad varjud» okaste nõelad kaugelt torgiks nagu ihhu, läheneb aralt... Kuusk külm on — kahune... Õõvast järsku rabat, öhe röögatab» karjub» kobaden käsi koolnu sattunud pihhu,... keel ripub hammaste vahelt verivahune. See on töötu — end üles siia poonud» sellal, kui lauad jõuluroogest kõikjal raskuvad, jõudnud ta lohutamatu sellise vaevani, selgituseks kiri: „elu surma ta toonud“... Ja järsku mustad pilved maale valgele laskuvad, kuusk aga kasvab okstekisaga taevani.
Miks laübal ilmamure, olemise piin ja mööda nägu jooksvad sünged varjud ? Kas hästi klappida ei taha õilis riim, lihtsurelikuna ehk suhtuma ju harjud Sa iseendasse? Näib looja tee nii künklik, ja endaimetluski katkendlik on — lünklik. Ei loorberpärga keegi pane pähe: hää seegi, kui sind inimeseks peet . . . On ilmas kuulsust naeruväärselt vähe, —see, millest unistab su püsiv puberteet, ja millest sõltuv vaimu-, elu suhe . . . Kuis vaevled märtrina, mul näol sest naeru muhe. Käib ümber loomisvalus, — ennäe, inimest! eel inspiratsioon, kui Ristija Johannes... Ta ainult vaim, kaob liha, maine kest, — on patt, kui kodaniku nime pannes, me omistame talle kõike maiset, ja näitame ka elu lõhkend paiset.
88
On hää, kui istmik kuldne, sitke istelihas peab vastu. Raamatu arhiivikoi ei iial ilmutust näe elu võimsas kihas . . . Siis märkab, tekkind kui on juba et inime on ennast ära istund, [hemorroi, et teiste vaim on ammu ellu viskund. Maailm on aastakümneid tiine, rase, tal nurgavoodil pääle tuhuhood ju käivad. Loojalegi valmis vaadet ase, kus selle lunastaja ükskord ilmal’ toob, kes välja tänavaile astu, minna mestab, ka siis, kui püssiragin niitev-pidev kestab...
89
VEIDI TRAAGI-KOOMILIST (KODULINNA MOTIIVE) Elu on kõigile tõkkejooks: Vaatke! karjäöri poole rühivad tüübid . . . mõnel teise turi on hüppelauaks — hooks, teised sõbrast haaravad nagu polüübid. On veel hää, kellel tähtsuse täi isiksuse krae vahel’ pugenud pole. Hää, kelle kuulsus pole: rikas äi, või mõni majalogu pärandet — kole. Oludes neis, kus kõik alla sind kisub, tahes, ehk tahtmata oled üha skeptik, kui iga õnne järel käivad teiste isud, — kadedusest mõni: krämpen visklev epileptik. Laske, kõik õhinal hagevad omakasu, sest äri on äri, ja tõde on tõde! . . . Ma tühjendan egoisti pihta oma lasu, ent igale teisele värss mu on õde. Jahvatavad päevad vaid iseenda pikkust . . . Kuivand, kel tuhmunud loorberipärjad, kuulutan sellele säilivamat rikkust: loomingurõõmuks kaks silma selleks, — märjad! . . .
90
MATKA
V Ä R
S I
D
r
MATKAVÄRSS 1 Maanteed looklevad mu jalge all, siuglevad mäkke ja laskuvad orgu. Lamedaks litsut, vaatke, maakera pall ibedate põldude kummutab norgu. Kannab oma päälael kiilas kfink udemena umbrohu kollendavat heina, kuulutab, tikib nurme viljatu lünk paelana mustana ikaidusleina. Muutub sest raskeks ränduri paun: inimeste murest ja nähtud vaevast. Kuigi üsna lõbusalt tuuliku kloun käsi ja jalgu pillub vastu taevast. Taamal terendav seljaku vall meelitab käima, et üle sest astu. Niriseva oja kohal kaarsild-mall ulatet käsipuuga tõttab vastu. Juba lööb lahti kohisev mets kahelpool teed ürgrohelised hõlmad. Luuletai, looduse armastusen spets, tunneb: kuusk, kaskki sülelusse kõlbab.
93
Rändab taas edas* rahutu pilk, otsib vaid ruumi meelitavat mõra. Linnusuust laul langeb: tilga järel tilk, luilutab viivuks ladvastiku võra. Virgun taas, sammun, õngitsen uut, suundun just piki, mööda põlluääri. Kartulivälje must-roheline ruut all, — ülal päike lendab stratosfääri . . .
94
ROCCA-AL-MARE (VAADE TALLINNALE)
1. Pää püsti, sangarlikult ajab ette rinna, — maa trotsib merd ja vaatab üle linnast, kui vastaskaldalt kraana kaela-vinna a’ab õieli, kui ootaks vaenukinnast. Siit minu silmgi terav niidab laia kaare, mu pilgud ripsmetega rehitsevad loogu. A’ab sirgu jalge all, mind tõukab Rocca-al-mare, sest virguv vaim saab lennutuseks hoogu. All: lahe niiske keel suust limpsab mere kallast, laisk laine mindki puhtaks peseb, häilib: kaob hingest vaevatuse, mure raske ballast, rõõm kinnisvarana sääl kreposteerub, säilib. Näen: jumalväimuna kuis kajak laskub veele, see mingi uuestsünd — maailmaloomine, kui nagu esmakord taas siirdun luuleteele, . . . kas peidet varanduste algab esil’ toomine ?
95
2 On nagu pudenenud läbi hiigelsõela, — säet külimitust maju, korstnaid, mulda, kust torkab taeva jülm, pikk Oleviste nõela, kardkuplid läigitavad pälksen kassikulda. Kõrk Toompea sulgend ennast külma müüri: võim tahab valitseda ülalt — alla: kaljult. „Mustkapien“ käsitleda tahab riigitüüri ja kohelda meid tagurliselt-valjult. All hirmul lõdšseman majade ürgrivi, ma tänavsoonte katsun tuiget, pulssi. Sest tunnen: kõneleb kuis kasarmute kivi, see millist suunda määrab, tajun — kurssi. Kas ikka Patkul muistne vaatab alla trepilt? Veel kõrgilt orjastakse rabelevat massi. Kas peame õnnistust me öotma julmalt kepilt, ja kandma vabaduse hundipassi ? . . .
Roccä-al-mare, hilissuvi, 1933. a.
96
MATK LÄBI VIRUVÄRAVA Loodangul kustund ammu päikese spekter, vaheldi kokkulööd horisondi hõlmik. Postidel nukrutseb öine elekter: kõikjal kuhu ulatab traatide sõlmik. Tuleden linn, — jahe õitsev magnoolia, sügis lehti-kulda teele puistand kukrust. Pudeneb lampide öine melankoolia, taevastki alla sajab tähtede nukrust. Rahu on saabund askeldusen kilajan, — õhtu on jalga pannud pehmeimad tuhvlid. Majad on väsinud rühkimisen vilajan, — lukustet ööks, nagu sisselükat suhvlid. Kohvikud, restoraanid ainult veel säral: käsipõsil istuvad härrad ja daamid. Elurõõmu pole sordiinitet käral, igal ümber ilme meelte väsimuse raamid.
7
97
Luuraten uksi, naised varje maalivad, seintele, jalgteele, — laternaina pilgud pimeduse joast mehi-laipu traalivad, lopendavad tuulen öö nahkhiire hilbud. Lootus neil: kunagi ööst, läbi tänava kõikide libude Lunastaja sammub: — rasvane rahamees poolt Viruvärava, — kannaks kui risti, vahest koha pääl tammub. Kõikide ihade kaitseingel juhib taaruvat usklikku, võite juba usta, taskud kuis pimedusen läbi kõik nuhib. . . Ööd näen end ümbritsevat: uurakilmusta .. .
98
PORKUNI
Loss metsa roheluse rüpen — karm muistne veste: kui üle sammaldanud kivikeste vett nõrgub, sujub nirisevan hüppen. Ja ümberringi: voored, oosid, silm kompab maju. Nii üksikasjaliseks muutub aju, näib: banderollita need tikutoosid. Kesk mandrit olen leidnud saare, maast virgub torniks põldkivi — vabaduse uueks vormiks, näe! milline meil’ kuulub iidne aare: veesõrmusen — maa kalliskivi, smaragd või oonüks? Mustroheline Küngassaar hciktooniks . . . Järsk maantee, inimene mäkke ivi! Kuis tunnen nõtkuvat ma põlvi jalgteil — koet võrguks. Vaim Aega nagu tunnustamast tõrguks, kui sammun üle kivisilla võlvi.
7*
99
Kas siiski tõesti Valgejõe kätki peab kandma varju nii musta? Verejälgi?... Tahaks karju ja kättemaksuks tõsta oma kättki. Ent silmist kaob mineviku lumm: kas saanud vabaks mu rahvas, kellel tsensor olnud tabaks ?. . . Või võid siin õppi: olla kurt*), kuis tumm ? I
Porkuni, 11.—12. VIII. 1933. a. (Tsensuuri maksmapaneku päeval.) *) Porkunis asub kurttummade kool. J. B.
100
MATK MINEVIKKU On võõraks jäänud vana isakodu ja mõtteist välja kasvand Koduorg. Me vahel aastate ja päevi rodu, ning mineviku elu raske norg. Veel vana kõrts tee veeren lasipuuga ja tuulik tiibadeta seisab morn. Ma juba lahtihaagit kõige muuga, ei kutsu enam taamal tõusev torn. Lehtpuude rida, maanteed sirgelt ehtiv, ju taamalt algab, lõpeb — kun on õu, sest halbu meenutusi ihunuhtlus kehtiv on jätnud... Purustand me selle jõu. Veel meenutan, kuis üle põlde hurdad: eel jänes, järel — ratsureid kohort... Ehk orjameelsusen neid aegu taga kurdad veel talunik, — kui olid alam sort?! Näen, kuidas riigistatud mõisa pargin, kun enne aadel põrkis, — püsti vurr, nüüd moonak seisab — jalad tähtsalt hargin ja üle jalgtee hiilib vöödik nurr.
101
MATK MERELE Sest sadamast, kun haistad soolvett, tõrva, ja läilad kalahõngud krimpsu veavad nina, kui haiseks laip — hulk aega peale mõrva,... siit välja meelitab mind horisonde vina. Ja juba pilk mu kaugusten — eel maandub, ma iile laineharja otsin päiksen kallast, kun mõte mureline alatiseks taandub, ja merre viskub südame ränk ballast. Tuul hajutab ja sasib iünkjaid pilvi, murdlaineid õhku paiskab — uhab üle pardast, — jäik merevesi tihkjas peseb silmi ja heisat mässulipu tahab kisku vardast. Küll vilistab, kui kordnik — kutsub abi: torm paisuv ähvardab, iil tõukab seljast, küljest. Ei ükski puhang kinni meid siin nabi, . . . näen paati sukelduvat, tõusvat nagu hüljest. Nii edasi! Kord paistvad suunat rannad, käen kindlalt, tüürimees, sa hoia, juhi rooli! End alles saatuse siis hooleks annad, kui pole õli enam, mootori petrooli . . .
102
MATK TUULEN Tuul vingub läbi tänavate lõõride, näe! tõstab tolmu tohutuks puhmaks, kui lendab üle platside sõõride, nagu kõiki ja kõiki ta uhmaks. Laseb langeda alla järsku pöörise, (nii lendur teeb õhun surmasõlmi) siis võtab jälle suuna sirgnöörise, ründab hõlmu ja paljaks veab põlvi. Kuidas hoolimatult puude ja põõsaste sasib soenguid ta — lehtede juukseid, pühib rõõmu läind päevi — päikselõõsaste, lükib traadile sügisenuukseid. Hulub penina lävel, taga luukide, (majad sulet nagu sisselükat sahtlid). Tahaks vargapoiss lukud lahti muukida, kaasa viia hõbenoad ja kahvlid. Ülal, vaadake! kuidas pilvede räbalaid hunt-masin meie pää kohal hakib. Sügis lõhkikist päevi, rebit nädalaid, nagu kaltsusi koormasse pakib. Tänav tühjub: morn aastaaja peletus mõjub kaasa. Ühelt nurgalt küürak vahib k&dedalt: ei meeldi too menetlus, [ilgelt et astub terve uhkelt ja sirgelt . . .
103
KEVADINE MATK (TÄNAVA STSEEN) Kogu elu näis teisiti hoopis: kesk tänavat varblane koheviltiibu teisele järel jooksis hädaldaden viivu, ja sädistas sarnast kevadeindu, et tänavakivilgi süda tekkis rindu, ning voorimehe hobu peru aiste vahel loopis, rahutu kabjaga ähvardaden pukki, näriden vahulsui rauatet valjaid, nagu sööks ta ristikheinu haljaid, verre millest imbuvad kevadised mahlad, silmad et hõõguvad — süttivad tahlad, põlevad juba — kaks lõõmutet tukki... Järsku tuvilennust hirmutet, vaat! juba punus seisakult, lahti last — uhken traavin .. . Voorimees tukkuv alles rentsli kraavin ehmumisest, kukkumisest vaevu veidi toibus egas saan’d aru, millest tekkis käten loidus, et ohjadest haarata isegi unus . . .
104
Ja nõnda läks sõit — lakk tuulen läbi tänava: akendele, ustele tormasid näod, nagu tunnikellast väljuvad kukkuvad käod, — poesellid leti tagant sööstsid, taandusid, veerevad rattad vaevalt kividelle maandusid, kui keegi säädis loomale ette kätevärava... Kõigin järsku hirm, ja tähelpanu sugenes: sest viivuks kesk tänavat tekkind inimrist sõiduhoost õhku tõusis, — kaasa oli kist, käsi kui valjastest pidurduseks haaras, meest veel losa vedas, — edasi paaras, kuni viimaks jalg maapinnale tugenes, hullund hobu aga ohjeldusen taltsus . . . Siis nägin ma alles kahte nägu veretut keldrikorralt väljund, — kaht kahvatut, keretut last, — kellel antud pole leiba ja valgust, hirmund kes elust juba enne selle algust,... sest see keegi oli isa nende, — töömehe kaltsus...
105
JAHIMATK (VÄRSS-.JUTT)
1. Kaks hagijat ja neli meest kõrval’ suunduvad maanteest: ümberringi rõske udu, nagu nõialoori kudu matab metsa halli rtitidu. Ei nüüd koerad kuula hüüdu: sagivad teel iga põõsast, väriseden ise lõõsast, aiva saba liputavad, jalga puule riputavad. Nõnda üle põllu, aasa ürgne vaist veab mehi kaasa, läbi võsa, metsatuka. Raudne kaste kaudu suka varvastele võiab roostet, sügispisaraist mis koostet. Järsku vitsik, selle sõrval oras mõtleb kikikõrval, nagu tahaks peita jälgi, mis on jäänud ööst ta sängi.
106
Ent jn peni nina haistab, miski kahtlane tal paistab, juba lahendab ristsõnu, mõistatusest tõuseb mõnu: kuhu jälgitav siis pagend? kas neid varem vähe hagend! Ümberringi rõske udu, nagu nõialoori kudu, linikuna kinni katab, põõsad hõbehalla matab. Sellal kadak püstiharjal võsa rüpen looma varjab: viimne — kõrvad ligi-pääd, kuulab, — põle oota hääd: rikutud on värske uni, ei või oota, koerad kuni, jäljest suunat — juhit sammul oleksid tal üsna kannul. Vaja päästa oma nahka, kuni kihv tend veel ei lahka. Vaevalt saanud joosta minut, luurav kütt kui kaugelt tinut’ järgi esimese lasu . . . Suurt sest polnud tulu, kasu: pääses tervena me traavel, kuigi ümber vingus haavel. Ent nüüd virgub koerte kila, nagu hädakella tila kutsub kütti, tõukab saaki samme peitma punut haaki.
107
Kui on valmis kedrat sõlmik, varjab viivuks võsahõlmik. Koertel mõistatet ristsõnad, juba lähenevad kõlad, tiks neist üsna kindrin kilab . .. Juba ohver edas silab, selja taha jäänud tarand, mille august läbi karänd, kuni viimaks loigu vesi viivuks jäljehõngu pesi.
Metsan kasutab veel lehti, (sügiskuid maad võtnud ehti!) et saaks petta haistvat nina, jätta ptissirauda tina: uuest’ haaki koob, seob sõlmi, põõsas kutsub, laotab hõlmu, kadak silitab, — õrn okas, soo! nüüd küti asi mokas, nõnda jänes mõtten praalib, koerte kila taamal traalib. Haugatused lähenevad, pääsulooted vähenevad: vesi, lehedki tend reetnud, uue supi valmis keetnud. Pageda taas, minna kuhu! viimaks kütil satud suhu?! Läbistab ta südant värin, lähedal oht, jahitärin, jälle hagijas võik kilkab, pagejat õnn lausa pilkab.
108
Vaevalt jooksnud üle sihist, tabatud kui raskest vihist, loomakene vajub kokku, süda lööb veel viimast lokku, jalad krampi kisub valu, . . . nukralt jälgib mõrva salu, kohkund järsust püssipaugust. Hindab kütt nüüd lasu kaugust loeb vaid iga astut sammu, seni loom on surnud ammu.
Kui ma astun saagi manu, üllatab mind tähelpanu: see mu lapsepõlve soosik, lihavõtte-jänes jooksik ... Meenutan kui läbi une: pajuurbi, värvit mune . . . Vaatlen verest mingit lehti, nendega tend tahaks ehti . . . Tuhmund silmin, mis veel lahti võisin sügisnukrust vahti.
LAADAMATK On siia kokku vooland vankri võrin, kõik maanted, mis meid toonud linna on lõppend rahvamurdu sinna, kun müüja! hädapasun kõrin ja hirnahtustest — hobuste kõrv lukun, kesk müra müüja mõni vankrin tukub. Siin juttu säriseb, kui liha köögin, ja sekka määgi võtvad lambad, kesk tolmu kuhjan peki värsked kambad, lehm mäletsev, näel iniseb ja möögib, ning vankri võrest põrsa roosad koonud on röhkimise kuuldavale toonud. Neist mõni örri ajab, — ruigamine kriiskav on valus kõrvale, ent juba ürgab vasik poolnutuliselt: halastus on kasin, täisvereline lihunik kui priiskav tend torgib kepiga, et leida rasvavolti, et veenduda, kas kuulub soövit sorti?
110
Ja taamal seente, hapukurgi tonnid, näe! ümber õunakoorma tõuseb käsi musttuhat. Müüja jahvamast ei väsi, kui mõni hinna suhten tingib — jonnib. Ta kõrval teine kiidab kootud kangast, ja uurib raha, mis just tulnud pangast. Kaeb päsmer-margapuu võipüti sisu raskust, ja tonni soolveest harkjas sõrme ahing toob silgud nähtavalle. Pääseb lahti lahing, kui keegi võtta tahtnud võõrast taskust, ent teo päält omanik ta järsku raband, ja teiste abil vargapoisi taband.
Kesk tänavat säeb mustlane üht hobust, elektriseerib nägematult looma: nõel terav käen, kui säeks ta rangi rooma, nii traavli teeb ta kronust tobust, et rahvas naerust hoiab vatsa, kui petis kihutada tahab nõnda ratsa.
111
Härg mööda vilaks’, — tapamärk ju küljel, ta tõrkumisel murtaks sabarontsu, näen lihuniku suun ma mädand hambakontsu, kui piibu kõrvalt lastaks joosta süljel, koos sellega nii mõni tüse sõna käib tolmu lirtsti, — sõimu sünge kõma. Kesk askeldusi keegi püüab hingi: siin kihundaja müüb nüüd oma meelsust, ent ise vaevalt varjab kidakeelsust, kui mõni põhimõttein tahab tingi, ja ähvardab, et soovitav haakrist küll omal Kolgatale kanda tuleb vist...
Sügis, 1933.
112
MATKADE KAJA
1. Meenutuste Veneetsiatuid laskuvad jälle mu õlale. Aastate gondlid hulk päevi ja kuid minevikku vedand, — aja alluden mõlale. Need on tundide kodukäijad — varjud, minutite gondoljeerid musta kaabuga . , . Sekundite väntorel kusagil karjub, mineviku sillad taas silmi ette saabuge! Tunneta vaid, kuis laguunide lokse hinge suisa õõnestand, tekitaden uurdeid! Vahel kas tülpinuna maa alla jookse vedurina läbistama tunneli puurteid. Väljuden säält, kuis mäeharjade kutse meelitab vallutama lumesäran kõrgust. Näe! juba sadam avab ookeani ukse, laev vinnab välja meeled argipäeva põr gust. Ulgumerel vaid, rannad kadund kui on, tunnetad millegagi jumalagajättu. Auriku kõri sügav bass-bariton katkestab sellegi. Laine vett lööb näkku.
8
113
2 Linnad on saared keset mandrite merd, mõned vete kaldale majad viinud jooma. Tänavate tuiksoonten jooksman näen verd, needki on teed, — kõiki talutajad Rooma. Mida ma otsin siit kivide kurust?! tahan ma nii leiutada ennast ehk teisi? Mul on häämeel hingen tekkivast murust, rohelusest meelten, kui veel alustan reisi. Kaua mu silmin elab näht panoraam, laugudel viirg — tõmmu väsimus’ monookel. Loodus nagu Korsika röövliromaan, uudishimust loed mida ahnelt-lõpu ootel. Kõrvun vaid kumiseb mälestuste gong: klõbistab Hispaania kaugel kastanjette ... Juba uude jaama on jõudnud mu rong, ei ma vaata tagasi, sihin ainult ette. On see ehk tingitud ammu loet müüdist?! küllap ma’i taha jääda tukkuvaks kambaks ? Kramplikult kinni haaran igasugu küüdist, muidu Loti naisena moondun soola sambaks . . .
114
haigete
R A A M A T U S T
HAIGETE RAAMATUST
1. On haigeid, kes nagu armastajad hingavad raskelt ja lõõtsutavad, kes kannatusi õrnusega sarnastavad: haiget kätt, kes last nagu õõtsutavad. On neid, hambad risti kes sulevad, et mitte karjuda valust nagu kirest. Mõned haigustest uutena tulevad, kosund kaotatud verevoolu nirest. On haigeid, nagu luuletajad kes õhetava näoga ööd-läbi sonivad, palavikus tähtedelennust mõtiskelles, välja kuutõbistena vooditest ronivad. On neid, iseendan kes tukuvad, rabat nõrkuse raskest narkoosist, kes tummadena ükskõikselt hukuvad, väsind elamuste annusest — doosist. Mõnel surijal voodi kui lõikuse laud, enne mõjub kui kloroformi ime, sõnakuulelikult suleb ju väsinud laud, huuled sosistavad ühte veel nime . . .
117
2 Inirae, kellel üks silm, elu näeb poolikult, teisiti. Pimeda jaoks pole hää ükski film, päevad tal ööd, kus kinnisilmi reisiti. Ometi kiirgavad värvid kõigen oman skaalan ja spektrin. Hää, kellel selleks on närvid, — kõrgepinge meelte elektrin. Inime, puudub kel meel, kompe-, kuulde-, haistmise-, maitse, see on nii, nagu ootaksime veel voolu, kus läbi on põlenud kaitse. Inime, sünnib kes kurt ja tumm vaevalt teab milleks on helid. Tema meelest muusikas flööt ja trumm üksteist armastajad õde ja veli. Puudub kel mõiste: forte, piano, võõras merekoha sel, metsade müha. Rehepeksumasin ja förtepiano, kuuldeliselt üheks tal samaks jäävad üha . .
118
SÜDAMEHAIGE Sa ikka kuulad nagu seesmist häält, ja see on hoiatav, — näpp endasse vaid näitab, kui ootaks nurga taga luurav hädaoht. Sa kedagi kui ootad kuralt käelt, ja häält, on kardetav ka vaikseim, kaitstud koht, hirm alaline liha luielt räitab. Su suul on sinimarjad — joovikud, käed külmad, higised, näol — jume hahjas, võigas: on juba väsitand sind paranemis’-oot . . . Näe! raskelt liiguvad su roide röövikud, ja hääles murdub miski uljas noot, kui uuest’ veendud suremise tõigas. Kui tunnimees käiks... Prahvatab pea uks... kas astub järsku surm, kes armutult su niidab?! Sa virgud, jahmatad: kõik kasvab üle jõu, sest kuskilt valuliselt immitseb nõrk tuks . . . Mil laostub südame vaas — mõral nõu ?! see valvelolek kõik su aja viidab.
119
Sa ainud... aknast sisse hiilib kuu, maad mööda libisevad pilve sünged varjud: kõik roomab, läheneb nüüd keegi ööst, kes nöörib kõrist . . . Kangestub külm suu, kui viimselt läbistab su aju mõttesööst: „vett!.., õhku!.., valgust röhkem!u nagu Goethe karjud . . .
120
HAIGEMEELNE Kas mõtteid on liig palju, vähe ? I kord rahutuse leitsak, kord taas miski uim lööb keerisena võikalt pähe, kord meelteskaala hell, kord tuhmilt tuim. Soov nii: et midagi vaid sünniks, kas nii, ehk teisiti, — sul vastik paigalseis. Vead tahtehärgi mustamulla künniks, ent sul ei edene teomehe tootev reis. Ja nõnda sisetuul sind triivib, kord siia, sinna, — tüüritu su seil. Kooskõlaks puuduvad sul endan riimid, kord jäise puhangu sööb välja kuumus-leil. Nii tujudest end lased kanda, taas rasked mõttepilved sinu näol. Tuul soovevraki paiskab leeteranda, ja nurjumisest kukuvad sus käod. On baromeetriliselt muutlik su ilme: ilus ilm, siis torm ja vihm. On madalrõhkkond järsuks hüppeks suutlik, sind peksab võnkumiste valus rihm.
121
VÄHJATÕBINE See pigem needmine, ei sinnu mahu palved, kui vaatad, niriseb kuis lammund haavast mähk, — mahl mädakollane, kui rebit lepakoorest: on koltaks rinnanäärme uuristanud vähk, ja sisse õõnistanud tõve süüvjad salved, kust nõrgub sidemeisse vedelt haisu — toorest. Ja see, mis kumer oli, kuristik nüüd sügav, ju ammu valust unund mehe peohoided, ei enam õheta su nisast kire kuumust, nüüd tõvest ähvardet ja näpistet su roided . . . verd immitseb, kui puudutet saab mügar, mis meenutab mul hästiväetet huumust. Õhk ümber lämmatav on, raske roiskelõhnust, veel endan unistad, kuis kasida saaks tuba, ja sääda raamatuid, su lemmikriiulit . . . Kui Budapestis mustlane-maestro, juba su kohal kummardab ja imetleb su kõhnust, — surm: kõrva lähedal just mängib viiulit...
122
VAIMUHAIGE Kes on veel õnnelikum sinust?! kui nõnda tarretanud naerul — paralüüsis, sind hoiab haigus saatuslikult küüsis, sel toolil, kuhu tõstet oled linust, sa omas mustuses nüüd istud nagu troonil, sind lihtne haigemüts su arust keisriks kroonib. Sul mõtteist säilinud vaid risu, et ajad kõnelõnga armetumalt sassi, kõik tõed võid ebatõeks siinsamas vassi, nii kaua, kramp kui keelt veel kangeks kisu, sa kõigil kuulutad, et oled käskja, — Hitler, näe! aumärk paberist seks tõenduseks su kitlil. Nii muheled sa võigast naeru, laug teine halvatud, silm sellest paokil vajund... Ent terve inime, kas õnne sarnast tajund, kui õndsa ilmega ta sorib paelu ööpesul, — veendudes: need akselbandid kullast, ehk väidab: „ussid need, miks roomand siia mullast ?!“
123
Nii langeb alla kõrgest sfäärist, pilk tuhmub, — rahulolust äsja säratet. (Nii vahib uppunu, kes ellu äratet! . .) Siinsamas juba unistab karjäärist: tend elus milline taas Ootab au ja hiilgus. Kas pole võimu soovgi — haige vaimu kiirgus ?!
124
ÜKS KELDRITAIM (VÄRSS-JUTT) 1. See on ta sünnimaja: ühelpool küllus, teiselpool nälg, kahvatund nägudel viimasest jälg, . . kuulda võib nuttu ja naerukaja. Kõigele vastukajaks süda mu paokil, märgib seda tuiksoonte rütmiline tuks, peidab mida juhuslikult avanev uks, kuigi mu meeled täna segipaisat-laokil. Siit keldrikorralt, mille taim sa, näe! astmetega tõusvad trepid, sa kaevi kkorteriga maa all lepid, ja õhuhankeks avad ruudu ainsa. Oo, kuis ön õõnsad, tuhmunud orbiidid, kui raagus oksad nii su niisked käed. See maailm kitsas, mida siit sa näed, oo, värsi katkevad kõik eluhoidvad niidid.
125
Veel siiski valguse ja õhu poole õislehti kaameid — palveks säed sõrmi. Sind koheldaks’ kui ellu kasvand vormi, su oma isa ütles sulle: „Koole!“ Ta joomar — kojamees, tööl hangib lisa, siit, säält, — kõik raha viinaks leotab, siis kodu tullen kadund ema teotab, ja kõige vastu tõstab purjun kisa. Nälg, puudus, häda vahib igast nurgast: ei rikka laualt lange iial raasmed, vaid lastehaigused ja nende kaasmed, näe! külastavad ainult vaeste urgast.
126
2 See oli kevadel, kui neetud leetrid su naha vallutasid, — hiljem sööstsid kopsu. Nüüd tiisikus on annud viimse lopsu: luukereks kuivatanud väikse Peetri. Kui sünget varju, suvel keha kõhna (näib mädand puu, — nahk fosforhelgiga), vead aknale: Levkoide, nelgiga näed aeda, haistad kauget, vänget lõhna. Leht koltund, vaata, kuidas keerleb õhun! neid pühib hoolsalt kokku tuuleluud. On sügis alasti ju kiskund puud, näe! lapsed jalgu veavad sellen põliun.
127
3, Nii mõni sõber olnd tal katiiskambrin, kes teda vaatma tulla nüüd veel mestab? vaid aina jalge klõbin trepil edas kestab ja seegi vaibub sulet uste klambrin. Pää köhal nukrutseb veel üksik klaver, toast jõukast alla sajab helimustreid . . . Miks täna taevas pole tähtilusteid ?! võib olla pimedan nii surra parem? Öö laskub pilkane, kuis seinte rõskus lööb kokku sinu ümber niisked hõlmad, on pisted kopsun, nagu torgiks tõlvad, tilk viimne vere palgelt ammu mõskus. Kesk vaikust seinakella rõõgav ragin su köha saadab, — rattavärgi vähk nii haiglane, kui tuleks talgi lahk, ja värsi peatuks kellaraag, ta sagin. Ju matab hinge röga kopsulõõrin, ja ikka vaiksemaks öön jäävad höiged. Veel viimseid tõmbeid sooritavad roided, veel tõttab süda nägu orav sõõrin.
128
Kui viimaks pääle vaeva saabub hommik, taas kostab kõikjalt virgumise kõma, silm paokil, huultel öelmata kui sõna, nii lebab korjus, nägu sinkjas-lommik. Ja nagu heidutuseks üle selle noru, uks lahti prahvatab, mees sisse tuigub, nii purjunpäi siinsaman unne suigub, et pooleli jääb kõrtsin alat joru. Näe! tuppa päike juhib kuhtund kiired, maa alla ruudust viivuks verd kui purskab. Sel a’al, kui joobnud isa naril norskab, man laiba askeldavad nälgind rotid, hiired. Ja seinal nukrustavad inglid papist, need emast jäänd. Paks laiskleb laual piibel. Näe! kärbsed laskuvad siidpehmeii tiibel sel viimsel kooruksel, mis eile leiti kapist... Ju tõuseb parv.., et siirdu surnu suule, mis avat, kuivamata alles ilast, veel mahlu leidvad joobnu ninast-tilast, . . mu lugeja! see keldrikorra luule . . .
9
129
ÜHE PEREKONNA TRAGÖÖDIA (VÄRSS-JUTT)
1. Isa — sõjainvaliid, puust tal iiks jalg, kuidagi klopsitud kuusepuu halg, vasaku käega vaevaliselt voolit, (kavakust kes nüüd veel teine siis hoolib!) sest paremgi käsi mürsust purustet-riivat, kulmude puhma all silm lisaks kiivak. Kui ta nii astub, — toeks näsaline kepp: kadakast kõverdet. Koltsub vastu trepp — katusekambri, — kui välja säält kobab, õlaga tasakaalu seina vastu obab, näib nagu käiks kaitseingel ta kannul, kuigi vahel kuradisi manab ja vannub. Ümbritseb nägu õre habeme luud, õhku mis pühib tuulen, — paljasten suud langevad needed kust, süüdistused rängad, jala taha jäävad kui külmutise tängad, tänavakividki konarlised tõkkeks, süütuvad silmad siis kättemaksu lõk keks.
130
Öövahiks kõlbab veel. Vabriku õuen, plangust kõrgest piirat, süda rahuneb põuen, kuigi varjud jooksvad mööda maad ja seina, heidab kui looritet kuu pilveleina, sügisööst pistab oma kodukäija lõusta . . . valvata tuleb, kuni päike võtab tõusta. Jäsemeita mees, kel seltsimeheks kepp, olnud enne sõda töökas-väsimatu sepp: vasardet käega kes õnne omal valas. Sellest nüüd öögi tundub terasest alas, ja sädemeina raua hõõgel tähtede sära, tuul lõõtsub ääsina kivisüte pära. ... Ent järsku välkvalgus öön,.. helkiv rakett, kaevikuist roomab välja sõdurite kett, tema nende hulgas, kahurtulest kuu-kuma, paiskab kui õhku mürsk mehe me õnnetuma... ja kustuvad tähed silmin kahanevast verest, see on vaid episood haavatute perest...
9'
131
2
,
Naine tal halvatud, pime, lisaks kurt, tööst liigsest, murest ja kurvastusest murt, haigusest rabavast lautsikulle lahastet. Palju ju aastaid nii väikiden ahastet, oodaten pikisilmi lunastajat — surma, mõrsjana peigmeest nii ihkas enne pulma. Vaevalt sai iirjata kooselus napilt nädalakiimneid — pääle õnnistuse papilt tarvitada said aset kitsast nad — ühist. Algusen argipäev halvem polnud pühist: õhtul, kui nühit nahalt nõgi ja higi, käsivarred raudsed naise surusid ligi. Järsku langes loos, nagu alasille haamer, enam tilka verd pole naise näol kaamel, nuuksus ja nuttis, meeleheite! lausa hullus: sõda üle maade, kõigi rahvaste rullus, mehe viis tappa lihast kiilut ioomavagun, sineliräbal seljan, õlal lihtne pagun.
132
Ammuks see oli, kui noorik andus, uaisus, juba vöölt kaliardus, rasedusest paisus, nördinult ringi vaatab, tööd omal hangib, pesukojan näeme teda — aurun, õlal pangid, ünber pesu roojus, vahul küna ja palid, mis sa oma kätele parematki valid?! Tõukas juurdund verehääl — emase vaist koguma tagavara last ootvat naist, hüljaten katlast tõusvat tihedat udu, tule ja vee seinuvarjutavat kudu, millen kadus kurika patsutav tämber, kõlises puserdusel iimberpaisat ämber. Nõnda see kestis: päevast-päeva, kuni valud käristasid sisikonda järsku, — puuhalud kiiluga lõhestuvad nõnda, — emaihust terana väetikene voodipõhku vibust varises tütarlapse pettumuslik loode, nõnda oli iõppend poja salajane oode.
133
Värsi pääle selle saabus ametlik teade: pole pääle laiugu sean teiste peade leitud meest vappert, — ta jäljetult kadund taganeden, — sakslane tuld selga ladund, nõnda võib olla, et langenud vangi haavatuna sangar, eel koletise-tangi. Algas nüüd kannatus, lootustki pole, värsi nälg hambaid näitas, kitsikus kole pääle tungis, ründas vaest üksikut naist, verehääl ei aita nüüd — emase vaist, käed kui tööks veel imikust kinni, oo, kuidas elu võib inimest pinni!
134
3 Saabus sinna linnagi sõdureid salgan. Kurtis ikka naine, mis pääle nüüd algan? ajast, kui sündis väike värvuke-nooruke laual ainult soolvesi, kuivand leivakooruke... Sellele leidus polgukokali nüüd lisa, sõdur ju olnud ka väetikese isa! Nõnda saatus naise aü, truuduse sõtkus: laps kui magas, patust emavoodi nõtkus, kuni ajajooksul kuritõbi punaõisi ajas laubal vistrikuid, suhu haavu-põisi, rindele kadus aga toitja-soosik, sõdur oli sellal paigast teise jooksik. Hiljem, et ravida mädanevat ihu, naine pidi uuesti sirutama pihu almuseks: pakküden madrustele ennast, haaraten joomarist — päästerõngast-vennast, kuni viimaks siiski veren ravimatu idu pühitses roiskumise, sandistuse pidu.
135
4
Kuidas tütarlapsukene sirgus ja kasvas? naabreist nii mõnigi suud teisel rasvas, avitasid tuttavad süütut vaest last, kuni lõppes sõda, vangid vabaks said last, Saksamaalt invaliid isa siis saabus, nähes kõike sündinut, südameni haavus. Ometi laps on oma, nagu naine, kelle on hävitand sõja loksuv laine. Pikkamisi lepib ja soetab omal tööd, milleks saavad päitseta lahti lastud ööd, neid ta nüüd pikisilmi vahib ja valvab, õnnetu elu südant valusalt salvab.
Tütar päeval õmbleja, öösel vaid hoor, õhtul siirdub tänavaile, näo een loor, koju tuleb tuigerden, saatel mõne mehe, tantsib katuskambrin: ihu paljas — ta ehe, et avitada ema, näljapalgalist isa, omagi teenistusel hankida lisa.
136
Naerab mehel vastu süglskõledat naeru, allavett ujub paat, pole kui aeru, halvatud ema kõrval lautsikul ägab, tütar kui õrnusi müüdavaid jagab, ent isa vahib sügisöön tarretund tähti, nõnda ühel hommikul surnult teda nähti.
5. Päeval teisel silmad sules halvatu vaikselt: ometi kord lahkus elust kahepaiksest! . . Tütar mõned kuud veel külmetusest köhis, kahtlaseks muutus see, lakkamatult rohis, kuni viimaks leiti viimne võsu sest perest: surnuna — tühjaks jooksnult kopsust purskand verest. . .
137
HAIGE TÄNAVAL 1. Ei ammu pole enam sabatähte näind inimkond, muid kurje taevamärke, ju raugad unustandki selle nähte. Vaid pesunööril tuulen silman särke täispuhutuid: saand käteks tühjad käised näe! sääred lopendaden jalgu säevad harki .. Veel kõrgemal on lumepilved jäised, kui hirved arad eksind taevaparki. Ei keegi vahi enam sakilisi noid torne ristiga kuldnupul, kukega. Me näeme automaate-mehi pakilisi, ehk tõugukesi — enda tupega. Ei taevan ammu enam sünni imet, puud ainult sirutavad sinna omi oksi. Ma vaatan inimest, kui lahtisilmi pimet, kes kobab kepiga, jalgrada et nii otsi . .
138
2 Ent järsku nurgale kõik seisma jäävad: maan pikali on mees, kramp kisub käsi, jalgu, vaid mõned arad kaugelt ringi läävad, mass aina valgub uudishimu taigu. Võik keha tõmbleb, pöördud silmavalged on pahupidi, pää kui kukla litsut. Sünksiniseks ja lillaks tursund palged, nii mandub malts, mis peenralt vakku kitsut. Nõrk, väeti inimene tänavrentslin viskleb, kui koolja koriseb, just nagu vaibuks unne. Ta ümber abistajaist koerakari kiskleb, ja ränku sõnu sajab määrdind lumme* Kui viimaks haige toibub hoost ja vaevast, keel närit veriseks, tal puret rippuv huul, siis pimena, kes esmakord näeb taevast mees ärkab, — langetõve vaht veel suul. . .
139
ÜHE IDEESÕBRA SURM MOTO:
. . . stirb, und werde! . . . Goethe.
Kuis oli iga kuuldetoru tõste küll pahaennustav, mu sõnatröösti ootsid. Lõi palgeil õhetama ärevuse nõste, sa viimse minutini kannatlikult lootsid. Kõik kümme sõrme ristamise rinnal, käed kaamed kallimat kui hoiaks kinni — hõdrad, nüüd siiski ükskord lamad elu õõtsval pinnal, su huuled sõnatühjad, nagu poetet kõdrad. Kuis olnud kallis sulle elu maine, kõik õrnad tuksatused olemises hääbjas. Kas unustuse hõlma paiskab sind nüüd laine, raketina ehk tõused — sööstad säras käävjas?! On kogund inimesi ümber sinu sarga, pääd kõigil norgu vajund, maha pöördud Su mõtted elavad veel taga lauba targa, [pilgud, meil kõigil paagina veel südaööl sa vilgud. Nüüd külmast lõdisevad varukad ja kindrid: tuul lumeluuaga kõik hauad umme pühib. Ent kevadvetel kui, täas lennul rislad, tildrid, su nime kiirtekullal päike kivvi nühib . . .
140
VASTU
T U L
E V A L
L E
AASTA VAHETUSEL Tõuk tupest — vagel, — aasta vastne kooruv mu een: aeg konditu, selgrootu jäik mollüsk. On jäänud ahtaks, kitsaks ruumiüsk, kõik maailm uttu, mõttehalla looruv. Kas jõuab valgusta mu ümbrust meeltesäde? Saast päevade, tahm õhtute, öönõgi, — sest ikka rüvetub me aja voolav jõgi, traditsioonide vaid pärsib liigne jäde. Kui siiski leidub rõõmupäevi pasmas, taob öhe isegi tulv — vere kohamine, kui käjab kosena ideede vohamine. . . See upub kõik me vaimuelu räsvas. Kaob vaimustus, ind nördimuseks muutub, tarm haihtub hagemisel — kaugel’ kilajas. Trots ainult püsti a’ab end ajus vilajas, — värs kaitseb end, lahkhelin kes tend puutub. Sest ainult sekundiks mu rahuldusest piisab, kui kuulan helisid ma teiste pühkepillin. Nii vistist’ eluaeg ma kaaslastega krillin, ja alles pääle surma näeme: mis siis saab?!
143
2
,
Hõi! mõttelaevurid, kõik ankrud kiivake, ideedepurjed tuulte kist, näe, pingul! tung miski mastiden: iil, puhang vingub, lipp lehviv — lendu tõusman tuvitiivake. Sõit ulgumerele, vaat! hulbib taamal vimpel, mu meelestik, riindvalmis, uudust hagev, eesmärgiks kauge rände joonik pagev, kust päike upitub, veest tõuseb kiirtekimpel. Vaat koidukeripuid! kuis aokumä aspel, alt üles viipsib päikse verist lõnga, pilv põgeneb eel pühikvõre — rõnga, vaat! kasib laotust, ümbrust puhtetule raspel, Ei meelte karjataja olla saa ma, — lambur, kui koidutassi valab puna ida, kui südameni tungib noole kida, too, mille vibutand mu pihta päike~ambur. Hõi! lükkan liikuma nüüd mõtete hooratta, ja kindla käega tõmban ajust loosi. Mi koidukuman tervitan ma voosi, ja) mõtlen, millega noid päevi ipaijaid katta.
144
VASTU TULEVALLE 1 1. Ju ammu porri tallat lehtede tsinoober, puud alasti: kõik hilbud kistud ült. All jalge lörtsub lobjak — lumesült, pää kohal taevas — uurdeist lekkiv toober. Vaat! kuidas pilveräbal õhunööril ripneb, nii minu mõtegi laisk vajuks ajusompu, end kisuks kerra, takerdunud tompu . . . Uid uljalt üles püüab — kuskil tipneb. Kuis kõik see lootustina lendu raskendab, kui ümberringi perivett ilm ujub, kui minu südamveri ainult vastu sujub . . . Trots värsin inimese loojaks astendab. Nii võin ma horisonte uusi hoovata, päev-piilur kui kuukompaniisid juhib, aeg saabuv kui sammraskelt ähib, puhib, maailmu avasta võin, mis veel loomata.
10
145
VASTU TULEVALLE 2 MOTO:
Segui il tuo corso, e lascia dir Is gentil (Geh' deinan weg, und lass die Leute redeni) . . . Dante. (Karl Marxi ..Kapitali" eelsõnast).
Kui teeveersed koeraklutid varinal hauguvad, paljasten vihaselt kihvu, omi hambaid; kui sõnaderelvad su pihta aina pauguvad, ja varisevat näed kõiki sõprusesambaid, poe endasse pakku, — oma südame akku! Su Pelgulinnaks osutub südame koidik, ja pimedust valgustab, — ümbrust su pilkast seljataga põlevate sildade loidik . . . Nõnda võid haarata elust uuest, vilkast! Ära kunagi astu enam üle sest purdest, mis hävitet lõplikult kahe ilma vahel! Tunne rõõmu aina kodanlise mädasooga murdest, kui langeb käsilt, hingest külm kõlisev ahel, jääb seljataga tarand, millest üle sa karand . . . Jälgi siis ikka oma rada — poole tipu, — tuleviku mäe, — tolle vastse Ararati, alatiseks kinnitad kuhu päikselipu külge üle maailma paistva ridva-lati.
ua
AASTATE KADALIPP 1. Suur risttee, — hargnevad nüüd kuhu pöörded, mäest alla milline meid kisub kaasa kallak? Ses kartuses on õhku paisat öörded: „kas võrsub vabadus veel, mis on maha tallat?!« Pean aastal haarama kui härjal kinni sarvist, päev algav plaksutab taas ajaloolist piitsa. Naer saadab läbi kadalipust karmist, nüüd vaimuinimene ära enam iitsa. Näe! jäävad ahtamaks ju niigi piirid kitsad, ja mulda varisevad aarded õilsad, kallid. Kas ikka rahvast peksvad omad vitsad?! Ma tunnen: päevast päeva juuksed enam hallid. Nüüd, kus mu tõrkjas vaim just tuge, soojust vajas, tuisk kokku keerutand mu ümber lume hanged. Mul tundmus sarnane, et vaenlane on majas, täht viimne lootuse kas taevaruumist langeb ? Tõest’ uuest’ küsima peab: kas nüüd Kain, või Aabel jääb võitjaks? Verejanus kes nüüd ilma laastab ? Noh! kuula, vestab mis — veet ruumi päevi-kaabel ja millest kõmavad heroilised aastad! . . .
10'
147
2 Silmin mineviku kuma: läbi tule, läbi vee olen valind Õnnetuma selle okkalise tee, mis ei vii, ei vii: läbi lillede. Kõrvun mässuline heli: tormilaulu hargnev viis, mida jälgind olen seni. . . Tuhat-üheksasada-viis, kuhu see vaid, kuhu see vaimu viis ? Mis on süütand minu hinge? Aastad läbi ristlend teist, et on veres kõrgepinge? Üheksasada-seitseteist kummituses erk, üle rullund meist. Aastaid ajamerre kohand, vedurina nende sööst: tulisilmil päevad vohand, tormand ründavaina ööst. . . Nagu päästerõngast taas, haaran tööst. . .
Vastu 1. I. 34.
148
ALL SÜGISTAEVA Juba mitmendat päeva ja ööd lõõtsub tuul. Põues süda miks kramplikult lööd? — närit huul. Õhtul uinudes halba näen unds olen laip. Oksilt lehti sajab — kollast lund, see mu vaip. Kisub sellegi iil spiraaliks: rebit mask. Täna kogu maailma nagu traaliks — tuulispask. Ülal pilvede amokijooks, — sõjahüüd! Olen ise valmis tapvaks hooks, — kuhu nüüd ?! Maa — pime, kõrgel taevas mustav, vingub iil. Näe! mõte — mu seltsimees ustav: — keran siil.
149
Ja ma kuulan, kuis sammub sügis, — lahti uks. Tss! kahisevi lehti prügis vere tuks. Kas astu otsustavat sammu? Vajan eluks Simsoni rammu,
— olla karm. > — maha arm!
Maha meeliskluste umbne võrk! olen jäik. Pühib mõnuleja puhang nõrk: aja-käik. Sellel süda nüüd panna vastu: see mu relv. Võid üle mu laiba vaid astu, tulev põlv! Tõukan ise alt hoidvad sambad, tunnen üht: jäävad valgeks purejad hambad, sirgeks rüht.
150
SÖÖST ELLU Kuis pidurdada meelte tungi, tormi?! mind peksavad mu enda vaimu vitsad, ja südamõuna närib vagel-uss. . . Kõik horisondid näivad mulle kitsad, sest valu hinges — pidemeni puss, ei keegi tilguta mul rahu kloroformi.
Võin kaua, kaua seista halvas tujus, kui midagi ma maha magan, — mängin, liig tasaselt kui tuikab elu pulss. Sest pettumusi aiva juure hangin, kui see, kel teekond ees, ja kindel kurss, ent kel just nina eest laev ulgumerre ujus.
Mu hingen vedur ikka ajab vilet, kui aeroplaan ma: lahti mõttetiivad, mu veren hammasratta, vända takt. Mind ruumikotkad ükskord kaasa viivad, kui surmal alla kirjutet on eluakt, mu kuhtund hinge veoks siis üleliigne pilet.
151
VASTU TULEVALLE 3, Seisan nagu tulp uue risttee lahkmel, kahtlen: elun millal kord teostub? värsin mis tärkab, sõnan mis eostub, kui alles nagu udust ! koorub maailm vere, pisarate kudust. . . Hommikul igal öötunnelist väljun, silmad uute kumade, horisonte näijun. Taamal: aeg sõdade, tulekahju helkidega ahastusest rase meie olemine eelik, tahaksin olla nüüd ülemeelik: ehtida rinda tulevikunelkidega.
Ei mu vaim pole keeletu, tumm, läheneb jälle kui kahurite trumm, väljal lamab inimene — haavatu raske, hüüan siis kõigile: „vennad, ärge laske. . . Kuigi end veendumuste ohvriks nii toon: karika mürki, nagu Sokrates joon.
152
Ja ma otsin ömd silmade luupidega päisel päeval, kui Diogenes, tõde. . . Ümber — Ruum otsatu meetrite kuupidega, ja Aeg pole sugugi sõbralik, — õde: kuna mõõk pole palmioks. . . Mürsud ja täägid ähvardavad hävitada vaimu ülejäägid. . .
Otsin siis välja oma laterna vilkuva inimkonna ööl, sel mustal ja pimedal, kinni seon haava, verest immitseva-tilkuva, ise aga jälgin tähelpanul pineval. . .: kuulake! koputakse koidiku uksele, — puhkeb maailm uue südame tuksele. . .
153
VASTU TULEVALLE 4 Käib kõige uuestisünni järel minu hola, ma viskan möödund aja poetet lesemed, taas leian enda ümber uued esemed, mu elun luule — see, mis kalurile mõla. See kõik nii vähene, mis siin teil anda suudan, kõik see, mis koidukuman hingen väriseb, tööst rebit, — argipäevan enne käriseb, kui leitud tajumuse väärtuseks loon-muudan On ikka segipaisat minu käsipõsik, ja eemal peletet kõik õrnad Unelmad: on talvel hirmutet, ja haget suvel nad, mu jõudeaja pühib päeva raspel-mõsik. Mu kõrvun uksekella, telefoni häire, ent hingen inimeste käebed — hälinad. Vast nagu palavikust endal värinad, ja nagu haigusest jäänd ajju raske säile. Kui varjusurmast vahel, uimast raskest virgun, kui karmilt kutsuvad mind trummipõrinad noist piirat oludest (ei nööri kõri nad!), kord siiski kõigest sellest väljun — üle sirgun . .
154
VASTU TULEVALLE 5, Õhk umbne vahel, — endan lämb ja äng, vast himu ajada kõik uksed, aknad lahti, et terve maailm võiks mu hinge vahti. Mu süda elujõe mindläbistav joom-säng, mu tuiksoon rahutumalt endast välja tuikab, mu veri maise järel lõpmatusse huikab.
Mind kisub kaasa stiihhiline vool, viib välja tervikust sest mind, ma kuhu et olen tilgake vaid ajamerre suubuv, [kuulun, Kui mõnel ulgumere karge sool lööb näkku lainena, mis kandub ookeani, — see uue kaldani mind tüürib, teise maani.
Mu ajun ikka loidab, põleb paak, ma iseendasse ööl pimedal vast vaatand, sääl kõiki sihte, kõrvalteidki jaatand. On vahest raskeks muutund mõttekoorem-taak: küll palju nurjumisi olen tähistanud, see ainult elule mind märksa lähistanüd.
155
Ma kõige vastu olen õrn ja hell, kui näen, vastoluden kuis kõikjalt minnu hoovab tõen ränka pettumust: vaim ussina kui roomab . . . On ikka õnnelikult lõppenud duell mu kasuks enamasti: loomingu, — mu vahel, kui lahkuminekuid on olnud tõrkjal kahel.
Mu silme een vaid tuleviku taust, ma sellest teinud olen juba väljalõike: näen üsna selgelt vaid — paratamattust kõike . . . Mu näppe vahel luule saabuv kaust, ma sellest kaasakist, ta vormist, sisust haarat, mu elu elada — kui lugemiseks raamat.
P. S. Keeleline ebaühtlus ja paralleelvormide esine mine on osalt tingit värsside kuuluvusest mitmesse aja vahemikku, osalt luulevabaduse — licence poetique’i nõudest ja loomingu paratamattusest.
Haigete raamatust ................................Ihk Südamehaige . ..................................... » Haigemeelne........................................ » Vähjatõbine ........................................ » Vaimuhaige........................................ » Üks keldritaim ..................................... » Ühe perekonna tragöödia ............... » Haige tänaval ..................................... » Ühe ideesõbra surm .......................... »
117 119 121 122 123 125 130 138 140
VASTU TULEVALLE:
Aasta vahetusel Vastu tulevaile I Vastu tulevaile II Aastate kadalipp . All sügistaeva . . Sööst ellu . . . . Vastu tulevaile III Vastu tulevaile IV Vastu tulevaile V
VaataAdavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord
...Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord
Põltsamaal 1934.
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal, 1934.
ADAVERE
VABATAHTLIK TULETÕRJE
ÜHING
ENSV R. Kirjandusmuuseum
Ef. 7738
RAAMATUKOGU
PÕLTSAMAAL 1934. a.
ENSV TA Fr. R. Kreutzvaldi nim.
Kirjandusmuuseum
ARHIIVRAAMATUKOGU
105299
Joh. R. Heidmets’a trükk, Põltsamaal 1934.
Peakoosoleku poolt vastu võetud
29. märtsil 1934. a.
Adavere
Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu
kodukord.
I. Üldised reeglid.
§ 1. Ühingu juhatuse liikmed, valitud ühingu põhi-
kirja põhjal ehk täiendatud uute liikmetega, peavad kahe
nädala jooksul peale valimist kokku tulema ja oma keskes
ametikohused ära jagama.
§ 2. Juhatuse koosolekuid juhatab esimees ehk
tema asetäitja, protokolli kirjutab sekretär ehk juhatuse
nõusolekul asjaajaja, kui on.
§ 3. Järgmised koosolekud peetakse ära tarviduse
järele, neid kutsub kokku esimees ehk tema asetäitja,
või sekretär ehk revisjonikomisjoni esimees.
§ 4. Koosolekust võivad osa võtta sõnaõigusega
ühingu liikmed ja asjatundjad isikud.
§ 5, Küsimused, mis seotud juhatuse liikmete isik-
liku huvidega, otsustatakse nende äraolekul ja ei või nad
neil juhtumitel koosoleku juhataja kohuseid täita.
§ 6. Juhatuse koosoleku otsused protokolleeritakse
protokolliraamatusse. Protokolli kinnitavad kõik koos-
olekust osavõtjad oma allkirjadega.
§ 7. Ühingu asjaajamist korraldab ühingu juhatus,
kuid tuletõrje komandot juhatab ja esindab komando
peamees.
3
§ 8, Kõik sissetulnud kirjad registreerib ühingu
sekretär ja annab viibimata edasi alluvuse järele esimehele
või komando peamehele — sisukohaselt.
§ 9, Tuletõrje ühingul võib olla lipp, mis hoitakse
juhatuse ruumides või kui see puudub, siis peakoosoleku
otsuse põhjal mõnes teises kohas, ja tuuakse välja ainult
pidulikkudel juhtumistel.
§ 10. Lipu väljatoomine ja tagasiviimine tema asu
kohta sünnib komando peamehe korraldusel ja koman
do kaassaatel.
§11. Seltsi pitsat hoitakse seltsi esimehe või sek
retäri vastutusel.
§ 12. Liikmeid võtab vastu ühingu juhatus ja nõuab
neilt sisse peakoosoleku poolt kindlaks määratud liikme
maksu.
§ 13. Kõik peakoosoleku poolt põhikirjas ettenähtud
korras tehtud otsused on sunduslikud juhatusele ja kõi
kidele ühingu liikmetele seni, kuni nad muudetud saa
vad.
§ 14, Juhatuse liikmed võivad kanda oma teenistuse
ajal siseministri poolt kinnitatud mundrimärke.
H.
Tuletõrje komando.
§ 15. Tulekustutamiseks asutab ühing põhikirjas
ettenähtud korras tuletõrje komando, mis oma ülesannete
järele järgmistesse jaoskondadesse jagatakse: 1) ronijad,
2) pritsimehed, 3) vee muretsejad, 4) korrapidajad ja
5) sanitarid jne.
§ 16. Jaoskondade suurus määratakse kindlaks
juhatuse poolt tarviduse järele ja ühingu jõudu mööda.
4
III.
Tegevliikmeks astumine.
§ 17. Tegevliikmeks astuda soovija esitab kirja
liku teadaande vastava jaoskonna ülemale. Teadaandes
peab ära tähendama :
hikmeksastuja ees-, isa- ning
perekonnanimi, vanadus, amet ja täpne aadress.
§ 18. Teate esitaja arvatakse kandidaadiks, mitte
pikema aja kui kolme kuu peale, selle järelproovimiseks,
kas ta küllalt kõlbulik on tuletõrjuja ametisse, ja jaoskonna
äranägemise järele võetakse ta tegevliikmeks vastu
kinnise paüoteerimise teel lihthäälteenamusega, kusjuu
res vähemalt poo* osa liikmetest hääletamisest osa peab
võtma.
§ 19. Jaoskonna ülem annab peamehe kaudu
ühingu juhatusele kinnitamiseks uuest jaoskonna liikmest
teada ja võtab tema käest vastu ühingu poolt määratud
maksud ning peale kinnitamist annab temale liikme
kaarti välja, miile ettenäitamisel Ühingu varahoidja
uuele liikmele tema allkirja vastu vormiriided kui need
olemas, ja tuletõrjuja-riistad kätte annab. Uus liige saab
ka ühe eksemblari Ühingu kodukorrast.
§ 20. Uus jaoskonna liige annab selle peale oma
allkirja, et ta ennast kohustab kõiki kodukorra ja põhi
kirja määrusi täitma.
§ 21. Tegevliikme üleviimine ühest jaoskonnast
teise sünnib selle kodukorra §§ 17 ja 18 järele, kuid
ilma kandidaadiks arvamata. Uutel liikmetel, kui nad
ennem teistes tuletõrje seltsides liikmed on olnud ja
sellekohase tunnistuse ette näitavad, arvatakse endised
tegevuseaastad Ühingus teenitud aastate juurde
§ 22. Alaealised peavad sisseastumise juures oma
vanemate või eestkostjate luba ette näitama.
Tähendus:
Teenistuse algus loetakse sellest aastast, millal
liige juhatuse poolt on registreeritud.
5
IV.
Harjutused.
§ 23. Ei: tegelikult oma kohuseid tundma õppida
ja tuletõrjumise riistade tarvitamist harjutada, selleks tee
vad jaoskondade liikmed oma ülemate juhatusel võima
likult tihti harjutusi.
§ 24. Neii harjutustel õpivad jaoskonna liikmed
kõiki neid võtteid, mis tulekustutamise juures tarvis;
peale eriliste tuletõrje harjutuste korraldab jaoskond ka
sõjaväelist riviõppust. Peale selle astub jaoskond aeg
ajalt oma ülema kutsel kokku, et ühislugemisi toime
panna mitmesuguste tuletõrjumise küsimuste paremaks
selgitamiseks.
§ 25. Kõigis oma teenistuse asjus pööravad jaos
konna liikmed otsekohe oma lähemate ülemuste või
jaoskonna ülema poole.
§ 26. Jaoskonna liige võtab käskusid vastu ainult
oma lähemate ülemuste ja peamehe käest. Teiste käs
kusid ei täida tema mitte. Nooremate ülemuste käsku
sid võivad ainult vanemad ülemused muuta. Lahkuda
võib ainult otse ülema loal.
V.
Tulekahju juures,
§ 27. Iga jaoskonna liige peab esimeste signaalimärkide järele viibimata tulekahju kohale ruttama ja
jaoskonna tegevusele tuletõrjumises ja elanikkude ning
nende varanduse päästmises igati kaasa aitama, kusjuu
res ei tohi mingil tingimisel omavoliliselt tulekustutuse
töölt lahkuda ega kõrvale hoida enne tulekahju lõppu.
§ 28. Jaoskonna liikmed täidavad tulekahjukohal
oma kohuseid rahulikult ja külmavereliselt, ilma erutuse
ja kärata, seda meeles pidades, et ainult külmavereline
töötegija tulekahju juures kasulik võib olla.
§ 29. Tulekahju juures valvavad jaoskonna liik
med, et mitte keegi kõrvaline isik ühingu tuletõrjeriis6
tade ja abinõudega ülemuse lubata ei töötaks. Iga jaos
konna liige peab nende riistadega, mis ta voorist tööta
miseks on võtnud, ettevaatlikult ümber käima ja kui
neid enam tarvis pole, siis tagasi andma, aga ärajaota
mise või rikkimineku korral oma lähemale ülemale tea
tama.
§ 30. Iga jaoskonna ülem hüüab tulekahju lõpu!
kõik liikmed nimepidi ette ja teeb kontrollraamates mär
kuse selle kohta, kes ilmunud või ilmumata jäänud.
§ 31. Kui ülerna käsku täpselt täidetakse siis vas
tutab see ülem oma käsu tagajärgede eest. Võib juhtu
da, et ülemuse käest saadud käsk selle käsu vastu käib,
mis mõni teine ülem ennemini oiä annud ; niisugusel
korra! peab seliest kohe teatama. Kui aga hiljemini
käsu andja siiski oma nõudmise juurde jääb, sus peab
jaoskonna liige selie viibimata ja vastuvaidlemata täitma.
Niisugusel korral jääb vastutus eelmise käsu muutmise
eest selle peale, kes jaoskonna liikme käest eelmisest
käsust kuulda saades, siiski uue käsu täitmist nõudis.
Vi.
Teenistusest ärajäämine.
§ 32. Jaoskonna liikmed peavad kõigile tulekah
judele ja harjutustele ilmuma, jaoskonna uluma või te
ma asetäitja nõudmise peale ette astuma ja isiklikult nen
de peale pandud ülesandeid täitma.
§ 33. Igakord, kui liige jaoskonna tegevusest osa
ei saa võtta, peab mitteilmumisest suusõnaliselt või
kirjalikult teatama.
S 34. Kes tulekahjudelt või harjutustelt mõjuvate
põhjusteta neli korda järjestikku ja aasta jooksul ronkem
i/s kordi on puudunud, see loetakse väljaastunuks.
KUI
8 35. Mitteilmumise põhjused peab jaoskonna
ülema'e esimese! kokkupuutumisel pärast mitteilmumist
seletama. Mõjuvateks tunnistus eks ärajäämise^ põhjus
teks loe»akse : a) jaoskonna liikme enese või. mõne tema
7
sugulase haigust; b) elukohast äraminekut; d) nii
suguste eriliste teenistuskohuste täitmist, mis ära minna
ei luba, ja mõned teised tähtsad asjaoiud, nagu : kutse
saamata jäämine jne.
§ 36. Oma elukohast äraminekust peab jaoskonna
liige igakord oma lähemale ülemale ette teatama.
VII.
Trahvid.
§ 37. J aoskondade tarvis määratud reeglite rik
kumise ja üldse kõigi korrarikkumiste eest määratakse
vastava jaoskonna liikmete
osa koosolekul kinnisel
hääletamisel 2/3 häälteenamusega süüdlasele järk-järgult,
üleastumise tähtsust silmas pidades, järgmised karistu
sed : märkus, noomitus, ajutine jaoskonnast eemalda
mine ühes vormiriiete ja asjade äravõtmisega kuni 1
aastani, ja jaoskonnast jäädavalt väljaheitmine, missu
gune otsus juhatusele kinnitamiseks esitatakse.
Tähendus 1 ; Kui jaoskonna koosolekule, miile päevakord
ette teatatakse, vähem kui 2/3 liikmeid ilmub, otsusta
takse ülevalnimetatud küsimused teistkordsel koos
olekul kokkutulnud liikmete arvu peale vaatamata.
Tähendus 2: Karistatud liige võib juhatusele kahe nädala
jooksul esitatud protesti läbi nõuda, et tema asi an
taks peakoosoleku otsustada.
Tähendus 3: Lõpliku otsuse väljaheidetu üle teeb ühingu
peakoosolek.
§ 38. Väljaheidetud tegevliikmeid võib ainult 3 aastat
pärast väljaheitmist ühingu iegevliikmeteks tagasi võtta,
kuid mitte sellesse jaoskonda, kust ta välja heideti.
§ 39. Kui tulekahju juures jaoskonna liikme vastu
süüdistus tõstetakse mõnes üleastumises, mis vabataht
likkude nime rüvetab, siis saadab jaoskonna ülem või
komando ülem kahtlustava liikme viibimata tulekahju
kohal! kuni asja läbivaatamiseni ära.
8
V!ü.
Ühingu tegevliikmest väljaastumine.
§ 40, Tegevliige, kes jaoskonnast lahkub (vaba
tahtlikult, maksude mittemaksmise pärast või väljahei
detena) peab sellest jaoskonna ülemale teatama ja as
jad ühingu varahoidjale tagasi andma.
§ 41. Neile ühinguliikmeteie, kes välja astuvad, võib
juhatus selle kohta tunnistuse anda, et nad : a) ühingu
liikmeks on olnud, b) sel ja sel ajal on vastu võetud ja
välja astunud, d) se! ja sel põhjusel välja astunud ja e)
selles ja selles ametis tegev olnud jne.
IX. Teenistuskiri.
§ 42, Iga jaoskonna liikme kohta peetakse eraldi
teenistuskiri, kus ära märgitakse tema teened ühingu
ees, ülesastumised jne.
X,
Rajoonid ja signaalid.
§ 43. I-ne rajoon : Puiatu küla, Varivere küla ja
metsa talud.
Signaal: KSB ®
§44. Il-ne rajoon: Puduküla Piibu talust alates,
ja Adavere asundus Maie ja taludeni,
§ 45. lll-as rajoon: Aruküla, Eduardi
juurdearvatud Nigula, Läti ja Tausi talud.
Signaal:
• • .
§ 46.
talud,
Tulekahju väljaspool Adavere valla piire
Signal : -------- -------------------- ------ (rida pikki)
Märkus: Rajoonid on määratud vallavalitsuse otsusega T. aug.
1929.a. pr. nr. 5. p. 1.
9
AMETMEESTE KOHUSED.
X!.
Peamees.
§ 47, Peamees on ainukene ülemjuhataja koman
do tegevuse koha!, kes oma tegevuse ja sammude eest
vastutab. Üksikute komando osade juhatajad alluvad
kõik temale ja tema valvab nende oskuse üle. Tema
valitakse ühingu peakoosolekul põhiKirjas ette nähtud
aja peale ja on ühingu juhatuse alaline iiige.
§ 48. Tema hooleks on komandoükmeid tegeliselt
ette valmistada nende kohuste tagajärjerikkaie täitmi
sele, s. o. neid tutvustada tuletõrjeriistade ja -abinõude
kõige parema tarvitamisega. Tema muretseb selle eest,
et komandoiiikmed aegajalt kokku tuleksid ettelugemisi
kuulama ja nõu pidama tuletõrjeasja paremaks korral
damiseks.
§ 49. Peamees määrab ära harjutuste ja proovide
väljakutsumise aja. Harjutusi peavad jaoskonna üiemad
peamehe juhatusel. Tema seletab komando liikmetele
nende kohuseid ja määrab prooviülesanded.
§ 50 Tema valvab kindlalt selle üle, et komandoliikmed kõiki komando määrusi täidaksid ja saadab ko
mando tegevuskohalt ära liikmed, kes eksinud tuletõrje
kohustuste vastu. Tema valvab komando tegevuskohas
korra järele ja hoolitseb selle eest, et ülemused liikmeid
tulekahjul hoiataks mitte asjata elu ja tervist kaalu
peale panna kas teadmatuse, hooletuse või üleliigse
julguse tõdu.
§ 51. Tema võtab selle kohta teateid vas'u, et
karistamise peale edasi kaevatakse, niisamuti kõik jaos
kondade ettepanekud ja annab nad tarviliselt edasi, kuid
sel korral, kui tähendatud edasikaebus kirjalik on, on
selle edasi toimetamiseks 7-päevane tähtaeg.
§ 52. Ta valvab selle järele, et tuletõrje-voor kor
ras oleks ja annab varahoidjale näpunäiteid tuletõrjeriis
tade parnndamise ja uuendamise kohta.
10
§ 53. Tema määrab valvekorra suuruse ja aja ning
valvab, et valvekorral olijad oma kohuseid täidaks.
Tähendus: Kus näitelava! etendused ja teistes sarnastes koh
tades on valve pidamine iga tegeva tuletõrje liikme
kohuseks. Jaoskonnad on valvekorras nende järje
korras.
§ 54. Tema seab kokku aruanded tulekahjude ja
harjutusse kohta ja annab nad ühingu juhatusele edasi.
§ 55. Tema annab jaoskondade ülemate koosoleku
te otsused ühingu juhatusele teada ja annab nimetatud
koosolekule juhatuse otsused teada.
§ 56. Ta valvab tulekahjudel ja harjutustel selle jä
rele, et komando tegevus ühtlane, korraldatud ja häda
ohuta oleks. Tulekahju piirkonda üle vaadates jaotab ta
ülesanded ilmunud jaoskondade vahe! ära, määrab ära
missugused ehitused tulevad ära lammutada tule edasi
liikumise takistamiseks jne.
§ 57. Tema! või tema poolt volitatud isikul on õigus
kohapääl tüliasju läbi arutada, mis komandoliikmetel
omavahel või kõrvaliste isikutega ette tulevad. Reeglite
ja korrarikkmiste eest on tal õigus liikmetele karistusi
määrata : märkust, noomitust, ja teenistusest kõrvalda
mist kuni ühe kuuni.
§ 58. Tulekahju või harjutuse lõpul laseb tema
jaoskonnad koju.
Tähendus: Tema korjab võimalikult kõige täielikumad teated
kokku iga tulekahju, tema algamise põhjuste jne.
kohta.
§ 59. Elukohast äraoleku puhul on tema kohustatud
oma abilistele sellest aegsasti teatama, et nemad teak
sid tema kohuseid täita.
§ 60. Tema haiguse või äraoleku puhul astuvad ame
timehed järgmises korras tema asemele.- esimene abi
line, siis teine abiline ja nende mõlemate äraoleku! jaos
kondade juhatajad seilas järjekorras, nagu seda jaos
kondade ülemate üldine koosolek määranud ja nagu see
siis jaoskondadele teada antud.
11
XII.
Peamehe abilised.
§ 61. Peamehe äraoleku
tema asemele.
puhul astuvad
nemad
Ühingu varahoidja.
§ 62. Ühingu varahoidja peab inventariraamatut
ja tähendab temasse inventari kahanemised ja juurde
tulekud üles, Inventari-raamat hoitakse juhatuse kantse
leis.
§ 63. Tema valvab isiklikult, et ühingu tuletõrje
ni stad ja muu varandus korras oleks.
§ 64. Tema hoolitseb, et kõiki tuletõrjeriistu
alati tarvilisel määra! tagavaraks oleks.
§ 65. Kui riistade korratused, rikked ja kaotused
suured ei ole, siis täiendab ta ise viibimatult, mis tar
vis tuleb, kuid suuremad parandused ja täiendused võ
tab ta ainult ühingu juhatuse loaga ette.
§ 65. Ühingu päralt olevad asjad ja riistad annab
varahoidja iiikmstele nende allkirja vastu välja ja kui
iaoskonnaiiige jaoskonnast lahkumise või väljaheitmise
korral, võetud asju mitte tagasi ei too, siis annab vara
hoidja sellest ühingu juhatusele teada, kes siis abinõu
sid otsib asjade eneste või nende väärtuse tagasisaami
seks nimetatud liikme käest.
§ 67. Peamehega koos ostab või tellib tema ühin
gu kulul peakoosolekul vastuvõetud eelarve põhjal tule
tõrjeriistu. Tellitud asjade vastuvõtmine ja paranduste
ülevaatamine sünnib peamehe ja juhatuse poolt selleks
eriti saadetud isiku juuresolekul, kusjuures ka revisjo
nikomisjoni liige võib viibida.
§ 68. Iga uuelt ühingule või ühingu omaks saanud
asja märgib varahoidja ühingu erimärgiga,
XIII.
Jaoskonnaülemad.
§ 69. Jaoskonnaülemad valvavad, et nende jaoskonna riistad terved ja korras oleks ja vaatavad neid
võimalikult tihti, iseäranis aga pärast tulekahju üle ja
12
teatavad ülevatamise tagajärgedest kohe peamehele ja
varahoidjale. Tulekahju juures juhatavad jaoskonna tööd.
Tegelikke tulekustutusetöid teha ei ole neil soovitav
§ 70, Neil on õigus, peamehe loaga, iseseisvalt har
jutusi toime panna, igast harjutusest peamehele teada
andes. Reeglite ja korrarikkumiste eest on neil õigus oma
jaoskonna liikmetele karistusi määrata : märkust, noo
mitust ja teenistusest kõrvaldamist kuni 3 nädalani.
§ 71, Nemad märgivad üles oma jaoskonna liik
med, kes välja on tulnud, ja peavad iseäralist raamatut
harjutuste, tulekahjude jne. kohta. Valvavad oma jaos
konnas protokolliraamatu pidamise üle ja annavad kõik
ameti vahetamise puhul oma järeltulejale edasi.
§ 72. Nemad määravad ära, kas jaoskonnaliikmete
kandidaadid veetoru-juhtijateks on selle ameti peale juba
küllalt kõlbulikud. Ronijate jaoskonna ülem peabtorujuhtijate kandidaate ronimises jne. mitte vähem kui
kuuel harjutusel õpetama.
Iga aasta, mitte hiljemini 15. jaanuari on iga jaoskonnaülem kohustatud peamehele ära andma ühes eel
mise aasta jaoskonna aruandega ka liikmete nimekirja,
kes 1. jaanuariks jaoskonnas olid* kuhu ka üles tähen
dada liikmed, kes aasta jooksul juurde tulnud, surnud
ning väljaastunud.
XIV.
Jaoskonaülemate abilised.
§73. Jaoskonnaülemate abilised jaotavad ühes üle
maga omavahel kohused ära kirjatoimetamise ja muu
del aladel ja astuvad ülema äraolekul tema asemele.
Korrapidajate ülem.
§ 74. Tulekahju kohale ilmumisel määrab jaoskonnaülem, tarvilise arvu liikmeid põleva ruumi uste juurde
ja käsib teraselt kõigi sisseminejate ja väijatulejate
järele valvata, et vargust ette ei tuleks, et asjade kand
jad nendega ettevaatlikult ümber käiks ja et põhjuseta
ehitusi, iseäranis uksi, aknaid, raamisid, klaase jne. ei
lõhutaks.
13
§ 75. Ta piirab korrapidajate abil tulekahju koha
sisse ja laseb piiratud kohale ainult neid, kellel selleks
seaduslik õigus, ja pöörab politsei abi järele, kui võõrad
isikud kõigi seletuste peale vaatamata piiratud Kohale
tahavad pääseda.
§ 76. Ta valvab, et korrapidajad, kes varanduse
hoidmiseks määratud, omavoliliselt omalt kohalt ära ei
läheks.
XV.
Tööde jaotus.
§ 77. Et tulekahjudel ja üldharjutustel edukalt te
gutseda, tulevad kõik tööd ja tuletõrje abinõud jaoskonda
de vahel juhatuse poolt ära jaotada. Iga jaoskonna
ülem oma abidega kannab hoolt ja vastutab selle eest,
et nende käsutuses olevad riistad alati täielikult korras
ja «löögivalmis" oleks.
§ 78. Rönijatejaoskond : peab viibimata tulekahju
dele tõttama ja seal saadaval oleva veega tööle hakkama.
Kuni päästekomando asutamiseni teeb päästetöid. Tema
ülesandeks on kõrgematele ehitustele ronimine ja seal
joa juhtimine.
§ 79. Pritsijaoskond: Iga jagu oma pritsiga asuvad
viibimata nendele peamehe poolt äranäidatud kohtadele
tulekustutuse või tulekaitse tööle. Peale tulekahju kor
jab pritsijaoskonnas iga pritsimeeskond oma pritsile kuu
luvad voolikud, peseb ja paneb nad kuivama. Peale
kuivamist seab nad viibimata korda ja annab rikutud
voolikud varahoidjale parandamiseks.
§ 80. Veemuretsejad: Peavad tulekahju korral
täpselt teadma, kust keegi prits tarvilisel hulgal vett võib
saada. Nende korrashoida on veevedamise abinõud ja
järelvalvata, et tulekahju korral veevoor korralikult töö
taks Peale tulekahju talitab tagavara voolikutega samuti
kui pritsijaoskond.
§ 81. Et varahoidjal oma meeskonda ei ole, siis aita
vad veemuretsejad varahoidja juhatusel parandada vooli
kuid ja täita muid varahoidjal ettetulevaid töid.
14
§ 82. Korrapidajad valvavad, et korrarikkumisi ja
päästetud asjade purustamisi ette ei tuleks. Nende valve
all seisab tulekahjudest päästetud varandus kuni tulekahju
likvideerimiseni või üleandmiseni omanikule või politseile.
Märkus:
Kui keegi meeskonnast enesevalitsemise kaotab või
korratus! sünnitab, siis peab korra jalule seadma see
jaoskond, kuhu korrarikkuja isik kuulub, kui aga jaoskanda enam kohal ei ole seab korra jalule korrapi
dajate jaoskond.
§ 83. Kui tulekahjudel või üldharjutustel mõnel
jaoskonnal rohkem või raskemat tööd teha, kui teistel jaos
kondadel, siis lähevad viimased peamehe käsu! nendele
seltsimehelikult appi ja aitavad üheskoos tööd iõpetada.
VaataMhm
TALLINNA GARNISONI
VEEREMÄNGUKLUBI
KODU...Mhm
TALLINNA GARNISONI
VEEREMÄNGUKLUBI
KODUKORD
TALLINNA GARNISONI VEEREMÄNGUKLUBI
KODUKORD
I. Peakoosolek.
§ 1. Peakoosolekule ilmunud klubi liikmed
kirjutavad oma nime enne koosoleku algust
selleks määratud raamatusse.
§ 2. Enne peakoosoleku avamist klubi ju
hatus teeb kindlaks kvoorumi.
§ 3. Koosoleku juhatus valitakse neist
koosolekul viibivaist tegevliikmeist, kes ei
kuulu klubi juhatusse ega revisjonikomisjoni.
§ 4. Koosoleku juhataja annab soovijaile
sõna soovi esitamise järjekorras. Koosoleku
otsusel kõnelemiseaega võib piirata.
§ 5. Kui keegi koosolijaist soovib teha
märkust koosoleku korra kohta, siis tema sel
lekohase avalduse põhjal juhataja annab te
male viibimata sõna.
§ 6. Kui keegi kõnelejaist leiab, et tema
väljendatud mõtteid või mõni fakt on mõis
tetud valesti, siis ta võib paluda faktiliseks
märkuseks sõna, mida temale antakse kohe
pärast eelkõnelejat.
§ 7. Kui koosoleku juhataja kahekordsest
hoiatusest, asja juurde jääda, hoolimata kõ
neleja eksib kolmandat korda, siis koosoleku
juhataja võib võtta temalt arutatava küsimuse
arutamise ajaks sõnaõiguse. Kui keegi koosolijaist, välja arvatud kõneleja ise, protestee*’
rib juhataja tegevuse vastu, siis juhatajal on
õigus asja lühidalt seletada ning esineda koos
olekule ettepanekuga hääletamiseks, kas juha
taja teguviis oli põhjendatud või mitte.
Loeb koosolek juhataja teguviisi põhjen
damatuks, siis koosoleku juhataja astub taga
si ning tema asemele valitakse uus.
§ 8. Iga peakoosolekust osavõttev klubiliige võib nõuda arutluseloleva päevakorra
punkti kohta temalt esitatud ettepaneku hää
letamisele võtmist, samuti ka oma väljendatud
eriarvamise protokollimist.
§ 9. Ettepanekud hääletatakse esitamise
järjekorras; kui mõni ettepanek on sisuliselt
vastukäiv kõigile teistele, siis see ettepanek
tuleb hääletamisele esimesena. Kui ettepanek
jaguneb sisuliselt mitmesse punkti, siis iga
punkt tuleb hääletada eraldi.
Koosoleku juhatajal on õigus nõuda pi
kemate ettepanekute esitamist kirjalikult.
§ 10. Enne aastaaruande kinnitamist ja aas
taeelarve vastuvõtmist kantakse ette peakoos
olekule revisjonikomisjoni protokoll tegevus
aruande ja aastaeelarve läbivaatamise kohta.
Revisjonikomisjonilt märgitud puuduste koh
ta juhatus on kohustatud andma seletust pea
koosolekule.
§ 11. Aastaeelarve vastuvõtmisel peakoos
olek ei või suurendada klubi juhatuselt esi
tatud väljaminekute summasid vastava tulu
allika näitamiseta.
§ 12. Klubi juhatuse ja teiste ametisikute
valimisele asudes koosolijad seavad üles vas
tavad kandidaadid. Kandidaatide
nimekirja
koosoleku juhataja teeb koosolijaile nähta
vaks.
§ 13. Peakoosolekul protokollitakse üksik
asjaliselt kõik koosoleku otsused, vastuvõe
tud eelarve ja aruanded.
2
§ 14. Peakoosoleku protokoll lõplikul ku
jul peab koostatama ja põhikirja § 16 kohaselt
kinnitatama 5 päeva jooksul pärast peakoos
olekut.
II. Klubi juhatus ja asjaajamine.
§ 15. Peakoosolekul valitud uus juhatus as
tub ametisse ja võtab üle endiselt juhatuselt
asjaajamise hiljemalt 15 päeva jooksul pä
rast valimisteprotokolli kinnitamist põhikirja
§ 16 ettenähtud korras.
§ 16. Klubi asjaajamisel peetakse järgmisi
raamatuid:
1) peakoosolekute protokolliraamat,
2) juhatuse koosolekute protokolliraamat,
3) revisjonikomisjoni protokolliraamat,
4) peakoosolekutest osavõtjate registreerimiseraamat,
5) liikmete registreerimiseraamat,
6) märkuste ja sooviavaldusteraamat,
7) arvepidamise raamatud.
8) eriraamatud klubi ettevõtete jaoks, mis
eraldi on nähtud ette vastavate ettevõ
tete osas.
§ 17. Klubilt sõlmitavaile lepinguile, väljaantavaile volitusile ja väljasaadetavaile kir
jadele kirjutavad alla klubi nimel juhatuse
esimees (või abiesimees) ja sekretär (või sek
retäri abi).
§ 18. Klubi juhatus on kohustatud koostama
ühe kuu jooksul pärast tegevusaasta lõppemist
aastaaruande ja järgneva aasta eelarve ning need
esitama ühes juurdekuuluvate materjalidega
revisjonikomisjonile.
§ 19. Klubi juhatus määrab tegevuseaasta
hooaja kestvuse. Juhatus mläärab ka hooaja
alguseks gruppide harjutuseajad.
§ 20. Klubi juhatus võib vastu võtta uusi
liikmeid:
3
a) kui liikmeks astuda soovija avaldisel
esineb ühe soovitajana selle grupi va
nem või tema asetäitja, kes nõus võtma
uut liiget oma gruppi,
b) kui sooviavaldistega esineb
vähemalt
§ 40 ettenähtud minimaalne arv isikuid
ja soovivad asutada uue grupi.
Märk u s. Juhatus võib lubada asutada uut
gruppi ainult siis, kui sellele on võimalik anda
klubi kasutada olevaid ruume § 48 ettenähtud
ajaks mängimiseks äripäevadel.
§ 21. Liikmeks astuda soovija avaldisele
peab olema juurde lisatud sisseastumise- ja
aasta liikmemaks. Juhtumil, kui maksu mää
rad peakoosoleku poolt tegevuse aastaks veel
määramata, tasutakse maksud eelmise tegevuseaasta normides. Sooviavaldise tagasilük
kamisel antakse tagasi sissemakstud summa.
§ 22. Klubi juhatus määrab kindlak.s klubi
lahtioleku aja.
§ 23. Klubi teenijaid palkab ja vabastab
klubi juhatus.
§ 24. Juhatuse koosoleku protokollile kir
jutavad alla kõik koosolekust osavõtnud juha
tuse liikmed.
III. Revisjonikomisjon.
§ 25. Revisjonikomisjon astub kokku esi
mehe valimiseks hiljemalt kahe nädala jooksul
pärast valimisteprotokolli kinnitamist. Esime
se koosoleku kutsub kokku kõige rohkem hää
li saanud liige, järgmised — komisjoni esi
mees.
§ 26. Revisjonikomisjoni otsused tehakse
lahtisel
hääletamisel
lihthäälteenamusega.
Võrdse häälte juures on otsustav esimehe
hääl.
' § 27. Revisjonikomisjon valvab klubi asja
ajamise seaduslikkuse ja otstarbekohasuse jä4
reie. Selle ülesande täitmiseks revisjonikomis
jon:
1) oma äranägemisel võib revideerida igal
ajal klubi asjaajamist, kuid on kohusta
tud seda tegema vähemalt üks kord iga
kuue kuu jooksul;
2) revideerib möödunud aasta tegevusearuannet, võrreldes seda raamatutega, do
kumentidega, rahasummadega ja varan
dustega, ning vaatab läbi järgneva aasta
eelarve. Aruande ja eelarve ta on kohus
tatud läbi vaatama 10 päeva jooksul,
arvates aruande ja eelarve kättesaamise
päevast, ning saatma tagasi juhatusele
ühes oma arvamusega;
3) juhatuse kutsel võtab osa
nõuandva
häälega lepingute ja tehingute otsusta
misest, lepingute tekstide koostamisest
ja väärtuste hindamisest.
§ 28. Revisjonikomisjoni koosolekud on otsustusevõimelised kui on koos esimees ja mõ
lemad liikmed või nende kandidaadid.
§ 29. Revisjonikomisjoni otsused kantakse
revisjonikomisjoni protokolliraamatusse. Ko
misjoni koosoleku protokollile kirjutavad al
la kõik koosolekust osavõtnud komisjoni liik
med.
IV. Klubi varandus ja
arvepidamine.
§ 30. Klubi aastase majandusliku tegevuse
piiride määrajaks on klubi aasta-eelarve.
§ 31. Revisjonikomisjoni nõusolekul klu
bi juhatusel on õigus teha tarvilisi ülekulu
sid eelarve üksikutes punktides teiste punkti
de ülejääkide arvel.
Kui klubi eelarveaasta lõpeb ülejäägiga,
siis ülejääk kantakse tuluna järgmise aasta
eelarvesse.
5
§ 32. Klubi summad hoitakse jooksval ar
vel juhatuselt määratud pangas. Juhatus võib
hoida oma käes jooksvaks asjaajamiseks ku
ni 50 krooni.
§ 33. Juhatuselt peetavate kaustade lehed
nummerdatakse aasta lõpul ja lehtede arv kin
nitatakse sekretäri allkirjaga. Rahaliste doku
mentide kaustu pärast nende lõpetamist kont
rollib revisjonikomisjon, tehes revideerimise
üle vastava märkuse ja varustades allkirjaga.
§ 34. Juhatuselt peetavad arvepidamise ja
asjaajaInlise ametlikud raamatud peavad ole
ma nummerdatud lehtedega, mille arv kinni
tatakse juhatuse esimehe (või abiesimehe) all
kirjaga.
§ 35. Klubi juhatusel on õigus kustutada
nimekirjast kõlbmata ja rikutud inventari igal
üksikul juhtumil 30 krooni väärtuseni, kuid
kogusummas mitte üle 150 krooni aastas. In
ventari kõlbmatuks tunnistamine sünnib revis
jonikomisjoni nõusolekul.
§ 36. Klubi arvepidamise raamatuid peab
klubi laeka- ja varahoidja.
§ 37. Klubi varanduse väärtuse kindlaks
tegemiseks korraldatakse iga kolme aasta ta
gant inventari ümberhindamine. Ümberhinda
mist toimetab klubi juhatus revisjonikomis
joni esindaja ja tarbekorral vastavate asja
tundjate juuresolekul.
§ 38. Klubi kulude arved kinnitab juhatuse
esimees või abiesimees.
V. Grupid.
§ 39. Klubi tegevliikmed jagunevad grup
pidesse, kuhu võivad ka kuuluda au- ja toetavliikmed.
§ 40. Grupis ei või olla alla 8 jav üle 16
liikme. Mängu hooajal grupi liikmete arvu
kahanemisel alla 8 juhatus määrab 2-nädalise
6
tähtaja grupi täiendamiseks nõuetava arvuni.
Tähtaja möödumisel juhatus võib lugeda
täiendamata grupi likvideerituks ja paigutada
grupi liikmed teistesse gruppidesse, võimali
kult arvestades gruppide suurusega ja asja
osaliste soovidega.
§ 41. Ühest grupist teise üleminekul grupi
liige peab teatama sellest klubi juhatusele sel
le grupi kaudu, kuhu ta üle läheb. Hooaja
kestel üleläinud liikmed, välja arvatud § 40-da
põhjal üleviidud, kaotavad õiguse võtta osa
igasugustest klubi gruppidevahelistest võist
lustest sel hooajal.
§ 42. Gruppide ja nende liikmete kohta
klubi juhatus peab vastava registreerimiseraamatu ja kartoteegi. Gruppe nimetatakse
sellejärgi, kuidas nad järjekorras registreeri
tud (näit. — I gr„ II gr. jne.).
§ 43. Iga grupp valib endale vanema ja
selle asetäitja, kes sellest on kohustatud tea
tama klubi juhatusele.
§ 44. Gruppide vanemad ja nende asetäit
jad valitakse klubi tegevuseaastaks. Valimi
sest peavad võtma osa vähemalt %!% gruppi
kuuluvatest klubi tegevliikmetest.
Valimine
sünnib lihthäälteenamusega.
§ 45. Grupi mänguajal peab olema kohal
grupi vanem või tema asetäitja, mille üle nad
varem omavahel lepivad kokku.
§ 46. Iga grupp võib maksma panna endale
kodukorra või muud reeglid, mis ei ole vas
tuolus klubi põhikirjaga ja kodukorraga. Ko
dukord ja reeglid peavad olema vastu võetud
grupi koosolekul, millest võtnud osa vähemalt
2/3
grupi liikmeid ja saanud üle poole koos
olijate häältest. Maksmapandud kodukorrast
ja reeglitest grupp peab informeerima klubi
juhatust.
§ 47. Grupid ei või korraldada oma grupi
heaks maksulisi ettevõtteid, nagu — pidusid,
võistlusi jne., kuna aga võivad korraldada neid
klubi heaks, klubi juhatuse igakordsel selle
kohasel kirjalikul nõusolekul. Viimasel juh
tumil grupid peavad esitama kahe nädala
jooksul pärast ettevõtte korraldamist klubi
juhatusele aruande ja saadud netto sisse
tuleku.
§ 48. Igal grupil peab olema võimalus har
jutada vähemalt kuni 3 tundi nädalas. Harjutamisetunnid määratakse juhatuse poolt kind
laks kogu tegevuseaastaks, võimalikult arves
tades gruppide sooviavaldustega.
§ 49. Grupid võivad lubada harjutusmiängudel kaasa mängida ka mitteklubiliikmeil. Oma
äranägemisel grupp võib võtta neilt mänguraha ja peab neilt klubi heaks nõudma sisse
iga mängutunni eest 25 senti. Selle raha grupi
vanem saadab klubi laekahoidjale § 50 p. 2
ettenähtud tähtajal.
§ 50. Grupi vanem või tema asetäitja:
1) valvab korra järele grupi mänguajal,
2) nõuab sisse grupi liikmeilt mänguraha,
liikme-, klassivõitluse- ja muud mak
sud ning annab need edasi laekahoidjale
klubi juhatuselt määratud tähtajaks,
3) peab raamatut grupi mängude tagajär
gede kohta,
4) esitab nõuetavaid teateid ja aruandeid
grupi kohta klubi juhatusele ja klubi
muudele organitele,
5) peab läbirääkimisi grupi nimel klubi
igasuguste organitega,
6) võistlustel esindab gruppi,
7) koostab grupi meeskonna klubi gruppidevahelisteks võistlusteks ja
8) määrab grupist kohtunikke klubi võist
lustele.
8
VI. Võistlused.
§ 51. Klubi juhatus võib korraldada iga
suguseid võistlusi üksikute liikmete ja grup
pide vahel.
§ 52. Igal aastal klubi juhatus on kohusta
tud korraldama järgmised võistlused:
1) klasside pokaalivõistlused,
2) klubi meistrivõistlused,
3) klubi rändauhinnavõistlused.
§ 53. Klubi võistlused peetakse võistlusmiängu reeglite järgi, s. o. kui kuul ajab esi
mese kurika maha, siis iga mahavisatud kuri
kas annab 2 silma, vastasel korral —- 1 silma.
V õistluste korraldajate äranägemisel proovivisked on lubatud.
§ 54. Võistlusmängude tagajärjed kantakse
eelvõistlustel vastavasse grupi mänguraamatusse ja kinnitatakse võistleva grupi vanema
või asetäitja allkirjaga ning lõppvõistlustel —
klubi võistlusraamatusse ja kinnitatakse koh
tunikkude allkirjadega.
Väljavõtted eelvõistluste tulemustest grupivanem annab edasi võistlusi korraldavale ko
misjonile juhatuse poolt määratud tähtaega
del ja korras.
Klubi liiget, kes määratud klubi võistlus
tele kohtunikuks, kuid kohale ei ilmu, või
dakse karistada klubi võistlustest osavõtu
keeluga klubi juhatuse äranägemisel määratud
tähtajani.
A. Klasside pokaalivõistlused
§ 55. Klasside pokaalivõistlused korralda
takse kaks korda aastas.
§ 56. Võistlused koosnevad eel- ja lõpp
võistlustest.
§ 57. Eelvõistlused korraldatakse: sügise
sed — oktoobris ja novembris, kevadised —
15. jaanuarist kuni 15 märtsini.
9
§ 58. Kummalgi eelvõistlusel igal osavõtjal
tuleb mängida 4 mängu ä 30 kuuli 5-kuulilistes seeriates, kordamööda mõlemil teel. Kummagiks eelvõistluseks klubi juhatus määrab
igale grupile 6 võistluspäeva. Kui mõnel klubiliikmel pole võimalik mängida kaasa oma
grupiga, siis ta võib mängida mõne teise gru
piga omal valikul ja vastava grupi nõusolekul.
§59. Nelja mängu keskmine silmade arv
kuuli kohta määrab ära klassi kuhu mängija
kuulub.
I klasi kuuluvad kõik, kellel keskmine 9 ja
rohkem, Il klassi kuuluvad kõik, kellel kesk
mine 7,5 kuni 9 ja III klassi kuuluvad kõik,
kellel keskmine alla 7,5.
§ 60. Iga klubiliige on kohustatud tasu
ma grupivanema kaudu klubi kassasse juha
tuse poolt määratud klassivõitluse maksu, ka
'sel juhtumil kui ta ei võta osa eelvõistlustest.
Võistlusmaks läheb pokaalide
ostmiseks.
Puuduv osa pokaalide hinnast tasutakse klubi
summadest.
§ 61. Kõik kiassieelvõistlusi mittelõpeta
nud klubiliikmed jäävad endisesse klassi.
Varemalt klassi mittekuuluvad arvatakse
III klassi.
Isik, kes varem E. V. Liitu kuuluvas klu
bis mänginud teatud klassis, jääb mängima
üle tulles T. G. V. klubisse esimesel aastal
samasse klassi. Kõrgemas klassis mängijat ei
või paigutada madalamasse klassi.
§ 62. Klubi poolt pannakse igale pokaalivõistluseie välja kuus pokaali, mis on ühesu
gused ja sarnanevad juba esimestel võistlus
tel annetatutele. Pokaalid jaotatakse klasside
vahel proportsionaalselt pokaalivõistiustest
osavõtjate arvule.
§ 63. Lõppvõistlustest võivad võtta osa
kõik klubiliikmed. Võistlused korraldatakse
iga aasta detsembri ja märtsi kuudel. Lõpp
võistlused koosnevad 30 viskest 5-kuulilistes
10
seeriates, kordamööda kummalgi teel. Võist
lejate järjekord klassides kuni 8-mehelistesse
gruppidesse määratakse loosiga. Korraga
mängib üks grupp.
§ 64. Pokaalid omandatakse lõppvõistlustel
saavutatud silmade paremuse järjekorras.
Võitjaks tulnud klubiliige, kellel juba vare
malt on pokaal, teist pokaali enam ei saa, vaid
tema pokaalile tehakse vastav pealkiri, kuna
pokaal antakse järgmisele samas klassis.
§ 65. Pokaalile
kirjutatakse:
„Tallinna
Garnisoni Veeremängu-klubilt NN-le, daatum,
klass ja silmade arv”. Järgmistel võitmistel
ainult daatum, klass ja silmade arv.
Pealkiri kirjutatakse ja pokaal
antakse
välja alles pärast seda, kui võitja on olnud
kolm aastat klubi liikmeks kas järgimööda
või vaheldamisi. Vähem kui kolm aastat klu
bi liikmeks olnute võidetud pokaalid hoiab
juhatus alal.
Lahkub pokaali võitja enne kolme aastat
klubist, siis jääb pokaal klubi omanduseks.
B. Klubi meistrivõistlused.
§ 66. Meistrivõistlused peetakse üks kord
aastas.
§ 67. Võistlused koosnevad eel- ja lõpp
võistlustest.
§ 68. Eelvõistlustena arvestatakse kevadis
te pokaali-eelvõistluste tagajärjed.
§ 69. Lõppvõistlused korraldatakse aprilli
kuus. Võistlused koosnevad 60 viskest
10
kuul: kaupa, ä 5 viset kummalgi teel järgi
mööda. Lõppvõistlustele pääseb eelvõistlusi
lõpetanud klubiliikmeist ükskolmandik pare
muse järjekorras. Võistlused peetakse kuni 8mehelistes gruppides, millede koosseis ja män
gimise järjekord määratakse loosiga võistle11
jäte hulgast. Korraga võistleb ainult üks
grupp.
§ 70. Klubi meistriks tunnistatakse lõpp
võistlusest osavõtja, kes saavutanud suurima
.silmade arvu.
Meistrile antakse vastav diplom.
Kolmele esimesele kohale tulnuile antakse
auhinnad.
C.Klubi rändauhinnavõistlused.
§ 71. Klubi rändauhinna omandamiseks
korraldatakse võistlused kaks korda aastas —
detsembri ja aprilli kuudel.
§ 72. Võistlustest võivad võtta osa kõik
klubiliikmed. Mängimise järjekord kuni 8-mehelistes gruppides määratakse kindlaks loo
siga kõigi klubiliikmete vahel. Korraga võist
leb üks grupp. Visatakse 30 kuuli § 63 ette
nähtud korras. Võitjaks loetakse suurima sil
made arvu saavutaja.
§ 73. Rändauhinda tuleb võita 2 korda jär
gimööda või 3 korda vaheldumisi, siis ta lä
heb võitja isiklikuks omanduseks.
§ 74. Rändauhinnale kirjutatakse võitja ni
mi, võistluse daatum ja saavutatud silmade
arv.
S.-J. HARIDUSS. JUUBELI PUHUL
10. veebruaril 1935. aastal
10-aastase tegevusjuubeli pidustused
10. veebr. 1935. a. Jõgisoo rahvamajas.
Aktus kell 3 päeval.
KAVAS:
I.
Ettekandeid puhkpillide orkestrilt.
II.
a) Koraal, „Võta nüüd Issandat . . ."
b) Vaimulik kõne Keila kog. õp. . A. Köögardal’ilt.
c) Koraal, „Oh võtkem Jumalat . . ."
III.
a) Avasõna.
b) Kõne Haridusliidu esindajalt.
c) Ülevaade seltsi 10-aast. tegevusest.
d) Teadaanded.
IV.
a) Kõne ajutise Harju Maavalitsuse esim. P. Männik’ult.
b) Tervitused.
V.
Ettekanded puhkpillide orkestrilt.
VI.
Lõppsõna.
Õhtul kell 8 samus ruumes Pidu.
Aug. Kitzbergi 4 vaatusi, näidend „Neeud talu."
TEGELASED:
V. Tammerik.
Pähni-Jaak
H. Reinfelt.
Selle lapsed: Heinrich
K. Laube.
„
„
Julius
L. Soone.
„
„
Urve
L. Otsmann.
„
„
Virve
H. Preibach-Käpp.
Anne, peren.asem. Pahnu
R. Soone.
Jüri, sulane
M. Otsmann-Ehrmann.
Epp, tüdruk
R. Tiirvelt.
Juku, karjapoiss
A. Tiirvelt.
Raiooniülem
A.Isop.
Ääksi-Aadu
Rikkalik einelaud
Loterii allegrji Äeokl“aT
Pääsmed toolid 80 st., I pl. 60 st.,
II pl. 40 st., tantsuks 35 st.
TAN
Mälestusi Saue Jõgisoo Haridusseltsist.
Täna, kui seda kõike üle vaatad, mida Selts on teos
tanud 10-ne aasta jooksul, siis tahtmatult jääd mõtlema:
„Kuidas see ometi võis olla, et saadi valmis ilma oma
majata ?“
Kõik need kursused, loengud, kool ja peod. Meelestub üks külm-niiske sügisõhtu, kui korraldasime
valgevärava küünis peo. Küüni ühte otsa oli asunik
ehitanud endale toa, elamiseks. Teises otsas oli loomade
asula ja keskmine, see puhtam paik, anti meile peo
ruumiks kr. 10 õhtu eest üüri võttes.
Kuidas siis säras noorte silmis loomisrõõmu kui
tassiti noori kaski, et vähegi krobelist ja mustunud
seina varjata.
Hiljem, aastate möödudes nähtub see kõik nii nal
jakana, fantaasia nagu kuivaks kokku, pole enam neid
ilusaid kujutlusi — elu oma tõsidusega nagu peletaks
need.
Tööd ja tegevust sageli peetakse sunnituks.
Poisid higistasid suurte palkide üksteise otsa tõstmise
juures, et saada vähegi kõlbulist lava ettekanneteks.
Põrand sääti kokku kitsastest lauaservadest ja pinna
otstest. Kõikus ja raksus kui pääle astusid. Kord män
gides murdsin kinga kontsa alt, õnneks aga just viima
sel etteastel ja parajasti väljudes nii, et publik suurt
ei märganud. Väljusin tagurpidi. See oli väikene viga,
tuli aga leppida ka sellega, kui taevataat pahandus
ning külma vihma kaela rabistas. Urbne katus aina
kobises ja suured jämedad külmad piisad kukkusid soo
jale seljale läbi õhukese riide. Rahvas kobis hirmunult
ühte kindlamasse nurka, kuna tegelased aga kõikumatus
rahus edasi pidid mängima. Halb oli ka veel see, et
tegelasil tuli riietuda lava taga vankrite, regede ja muu
kolude vahel, poolpimedas.
Kõrval oli heina virn
hommikupoole täis väsinud puhkajaid.
3
Kõige tüütavam oli aga asuniku suur karvase jal
gadega kukk.
Pääle keskööd ta kuriloom põristas
teinekord niisuguse baritoniga, et aitas kohe. Juhtus
ka sedagi, et karjus kass või ammus mullik, kui laval
oli kurb ja tõsine etteaste. Aga rahvas puhkes naerma
— polnud parata.
Kord tuli isegi väevõimuga meest tagasi hoida, kes
tagant väravast saani ja hobusega, kellad peal, sisse
sõitis, ise tujus olles, tugevasti lauldes. Seoti hobu kinni,
võeti kellad kaelast ja manitseti meest kainusele.
Viimane aga pani kellad oma kaela ja piits peos tah
tis otse lavale tormata etenduse aeg.
Ja see kõik ajas valusalt mõtlema — kuidas saada
oma maja?
Siis meelestub teine õhtu.
Kevade — udune ja soe, lõpmatu palju sääski, ära
tahtsid süüa otsemas mõttes.
Koolipingid olid toodud õue istumiseks. (Kool asus
seekord praeguse valgevärava poe ruumis). Õpilased
said lõputunnistused. Need olid seltsi esimesed kasvandikud, kes annetasid ka pr. Depman’ile kimbu si
releid.
Prl. Rannus, sel korral kooliõpetajanna, üks
agaramaid seltsi elus töötajaid, oli korraldanud kohviõhtu lastevanemaile ja seltsi juhatusele.
Pidasime juhatuse koosolekut, istudes sääl sääskede
pureda ja niiskest udust rappudes õlgadest. Unistasime
kõik soojast valgest ruumist. Ja samal koosolekul siis
hr. J. Depman kõneles omamaja ehitamisest.
Ta kõneles sel korral nii soojalt ja elavalt, manas
silmi ette selles sumedas udus, suure valge maja,
öeldes : „Siin, kus ennem asus kõrts, ka valge
maja, kuid seespidiselt must ja tahmunud, sama kui
nende inimeste hinged, kes sääl käisid aega veetmas."
See maja, aga mida meie kavatseme püstitada, peab
saama seespidiselt valge, soe ja kodune. Kus võiks
puhata igaüks tunnikese argi-elust ja nautida kodusust.
Samal platsil olid siis ainult paarkümmend palgi
jändrikku virnas ja kupik või paar paekive. Vesistunud
maalapp lõikudega, mille kallastel maltsakad lepad si-
4
*
nendasid. Jalg otsis kuivemat kohta, kuhu astuda. Vara
kevadel võis paadiga sõita. Uskumatuna paistis, et siin
võiks kord olla suur ja nägus maja.
Nüüd on see teostunud — see oma maja.
10 aastat juubeli tähe all seisad sina. Säärasele
ülesandele peaksid töötama kõik.
Selleks jõudu ja püsivust kõigile!
Mel. Ehrmann-Otsmann.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi 10-aast. tegevuse
aruanne.
Koostanud
R. Soone.
♦ ♦ ♦
Seltsi asutamine.
Kolmandaks jõulupühaks, s. o. 27. dets. 1924. a.
kutsus endine Jõgisoo kooliõpetaja Juhan Depman
jõgisoo koolimajasse ümbruskonna elanikke rahvakoos
olekuks kokku. Pääle Jõgisoo, Koppelmanni ja Voore
kogukondade oli ilmunud esindajaid ka Sauelt, Ääs
mäelt ja Tuulast. Kokku viibis koosolekul 52 inimest.
Koosoleku avas J. Depman, kes põhjendas koos
oleku kokkukutsumist sellega, et Jõgisoole tuleks hari
duslikke sihte taotlev selts asutada. Eriti tõuget sel
lele andnud Saue vallavolikogu otsus 6. dets. 1924.,
kus valla avalikkude raamatukogu võrgu koostamisel
tahetud Jõgisoo raamatukogu võrgust välja jätta. Sa
muti kavatseti ka Jõgisoo algkool avalikkude algkoo
lide võrgust välja jätta. Kõike eelpooltoodut arvesse
võttes J. Depman leidis, et ümbruskonna vaimlise
arengu kaitseks ja edendajaks tuleb asutada vastavaid
sihte taotlev selts.
Pärast pikemaid läbirääkimisi koosolek otsustas
ühel häälel asutada haridusselts, nimega „Saue-Jõgisoo
haridusselts/' Samas valiti ajutine juhatus, kelle üles
andeks jäi seltsi põhikiri registreerida ja peakoosolek
kokku kutsuda.
5
Ajutisse juhatusse valiti 14 liiget: Juh. Depman,
Herberi Reinfelt, lak. Tiirvelt *j*, Jak. Ekemann J*, Juh.
Alsok f, Mihkel Tipner, Melitta Ehrmann, Karl Lohmann, Vold. Ehrmann, Marta Alsok ja Aug. Fhilibert.
Esimene peakoosolek kutsuti kokku 1. veebr. 1925. a.
Jõgisoo koolimajas. Ruumid olid puupüsti rahvast täis.
Koosolekul tehti teatavaks, et „Saue-Jõgisoo Haridusseltsi“ põhikiri on registreeritud rahukogus 17. jaan.
1925. a. Samal koosolekul valiti ka esimene 15 liik
meline juhatus, kuhu kuulusid: Beate Esko, Melitta
Ehrmann, Gustav Lauter, Jak. Ekemann f, Mihkel Tip
ner, Juh. Depman, Marta Link, Herbert Reinfelt, Rudolph Pahkjalg, Jak. Tiirveltf, Juh. Alsokf ja Aug.PhiRevisjoni komisjon valiti 5 liikmeline : Juh. Vilberg, Juh. Viiburg, Aug. Neimann, Gustav Meierov ja
Ed. Valk.
_
,
Lähemasse töökavasse võeti vastu hoolitsemine raa
matukogu ja algkooli eest, samuti kursuste, pidude ja
laulukoori harjutuste korraldamine.
Seltsi talu.
Kuna seltsil oli kavatsus tulevikus tegevust laien
dada, selleks oli tarvis oma maalappi, kuhu võiks asu
tada seltsimaja, spordiplatsi, aia jne. Seda silmaspidades otsustas seltsi juhatus oma koosolekul 9. apr.
1925. a. osta Jõgisoo mõisast eraldatud maakoha Nr. 15,
mis oli kasutamisel Kustas Eilbergi käes, ja mille suu
rus oli umbes 16,78 hektaari. Samal koosolekul sõlmiti
ka vastav leping eesõiguse üleandmisega K. Eilbergilt.
Tasuks sai Eilberg seltsi käest 25.000 marka. .Kuna
selts selle järgi asus rahvamaja — koolimaja ehitami
sele, mis kogu tööjõu omale riisus, pole suudetud maa
kultiveerimisega suurt ära teha. On istutatud ainult
ma;a juurde elav aed ja mõned kraavid tehtud. Seltsi
töökavas on ette nähtud käesoleval aastal energilisem
maa kultiveerimine, kuna maja enam-vähem juba kor
ras on.
6
Talu ostumüiigi leping- sõlmiti põllutööministeeriumiga 15. dets. 1934. a., millise aktiga selts sai talu
täieõiguslikuks omanikuks.
Maja ehitamine.
Kuna Jõgisoo koolimaja ruumid seltsile, selle te
gevuse laienedes kitsaks jäid, ja seltsi poolt ülalpee
tav kool üüriruumides pidi tegutsema, otsustati pärast
maa omandamist ka maja ehitusega algust teha, kuhu
võis koonduda kogu seltsi ja ka kooli tegutsemine.
Metsamaterjali muretsemisega alustati juba 1925. a. sü
gisel, millal ümbruskonna talupidajad materjali tasuta
Jõgisoo rahvamaja.
kohale vedasid. 1927. a. suveks jõuti nii kaugele, et
majaehitus kaubeldi ehitusmeister Mihkel Puusepale
9. juulil tükitöö alusel välja. Maja nurgakivi pidu
lik panemine toimus juba 10. juulil samal aastal.
Vaimuliku talituse pidas Keila kog. õpet. A. Köögardal. Tervitusi ütlesid Harju maavalits. harid.-osak.
juh. J. Reintam, Haridusliidu sekretär E. Vender, Saue
vallavanem A. Kürbisf ja paljud teised. Siit edasi läks
7
ehitus juba täie hooga ja maja avamine võis toimuda
juba samal-aastal jõulu teisel pühal, s. o. 26. dets.
1927. a. Kuna peosaali ei jõutud valmis teha, siis ra
kendub seltsi edaspidine töö ja tegevus selle saa
vutamiseks.
Siin tuleb palju tänu avaldada ümbrus
konna talupidajatele, kes tasuta voore tegid materja
lide kohale toomiseks. Mõned peremehed olid isegi
rohkem seltsi töös kui oma kodustes talitustes. 15.
juulil võidi juba seltsi uues saalis pidulikul koosviibi
misel olla.
Peale paariaastast seisakut ehitati 1931. a. maja
teisele korrale üks elukorter valmis. Kuna seltsi peosaal ja näitelava osutusid kitsasteks, siis alustati ka uue
näitelava juureehitusega.
1931. a. sügisel ehitati uue näitelava alusmüürid
valmis 1932. a. sügisel viidi näitelava katuse alla ning
24. veebr. 1933. a. avati uus näitelava M. Aitsami näi
dendi „Salmisto“ ettekandmisega.
1933. a. värviti maja väljastpoolt Soome-Rootsi
värviga talgude teel. 1934.a. sügisel alustati sisemise
remondiga, milline lõpetati nüüd, s. o. seltsi 10-daks
hällipäevaks. Kogu summas on maja ehitus maksma
läinud umbes 18.000 krooni. Maja on ehitatud arhi
tekt J. Väli plaani järgi ja hinnatud 18.000 kr.
Raamatukogu.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi esimeseks ülesandeks
oli raamatukogu asutamine Jõgisoole. Kuna 10 aasta
eest ei tahetud Jõgisoole avalikku raamatukogu asutada,
on siis, tänu haridusseltsi toetusele, Jõgisoo raamatu
kogu nüüd kujunenud Saue valla suuremaks raamatu
koguks. Ka sisult on raamatukogu väärtuslik. Instr.
G. Puu revideerides Harju- ja Lääne av. raamatukogu
sid, leidis, et Jõgisoo raamatukogu sisaldas 99°/# Hasomini poolt soovitatud raamatutest, tulles seega sisu
lise väärtuse poolest esimesele kohale. Lähema üle
vaate raamatukogu arenemisest annavad ligilisatud ta
belid. Raamatukogu juhatajaks on olnud alates 1926. a.
Rud. Soone.
8
03
>
03
'Tn
7l>
C/5
C/5
3
XJ
C3
X
1556
736
1556
1390
1
1009
1009
Kokku
1351
i
05
05
05
00
00
«>
0\
CN
T—1
CN
r-»
UO
VO
S
oo
r>cm
CTi
rH
vo
lO
CN
o
§
m
>0
CM
Oi
H
o
co
!
1
o
C/5
’b£)
lO
ÜÜ5
lJ
3
03
CD
1
1934
Kuni
1.XII
CN
r-H
00
r-H
tH
o
nt
o
vo
Tarvita
jate arv
3
1351
03
03
u,
1351
B
r-<
CO
O
co
CJi
837
03
00
os
300
3
UO
o
00
H
vo
Kr.
3
&£>
O
JäC
Väärtus
03
3
u.
CS
CM
CN
CO
805
c
c
co
CT5
co
co
09
CO
Oi
H
805
CO
CO
200
Oi
K öidete
arv
iO
(M
V0
in
1931/32
CO
Oi
rH
1928
C3
1926
Saue - Jõgisoo Hari
dusselts ja Jõgisoo 6-kl.
algkool ning täienduskool
on olnud üksteisest lahu
tamatud osad. Selts on
olnud nende ristiisaks nii
vaimliselt kui ka majan
duslikult. Kuni 1925. a.
töötas Jõgisool 4-kl. alg
kool, mis oli määratud
järgnevatel aastatel sul
gemisele. Jõgisoo Hari
dusselts leidis aga, et sel
lega tehakse ümbruskon
na lastevanematele üleko
hut, sundides neid oma
lapsi 10—12 km kaugu
sele valla servadel asu
vatesse koolidesse saat
ma.
Seepärast asusid
selts ja lastevanemad ener
giliselt abinõusid otsima,
et kool Jõgisool alles
jääks. Ühiselt peeti siin
algkooli V—VI klassi oma
kulul ja makseti õpetaja
palka 2 aastat. Selts ehi
tas kooli jaoks ruumid
oma majja ja alles 1928.
a. võeti Jõgisoo 6-kl.
algkool av. algk. võrku.
Ka pärast seda pole selts
külmaks
pealtvaatajaks
jäänud. Ta andis oma
ruumid tasuta 5-aastaks
koolile tarvitada ja asutas
1929. a. Jõgisoo täien
duskooli (mis hiljem muu-
A astad
Selts ja kool.
9
>—*•
00
\o
to
h-»•
—J
NO
OO
on
vo
ht—1
VO
Ilukirjandus o
i —1
ÜSdteosed
Usu-, mõtteto
ja
õigusteadus
Ühiskonnaja
õigusteadus
Keele-, kir
jandusteadus
ja kunst
Matemaatika,
looduse- ja
arstiteadus
Rakendusteadus
oo
dL
■
on
On
Maade- ja
rahvaste tea- <1
dus
On
Ajalugu
<1
00
co deti Jõgisoo-Ääsmäe täien
CO
c duskooliks) ning võttis, väl
CD
jaarvatud õpet. palgad, kõik
o> ülalpidamise kulud enda kan
QTQ.
55' da 4-aastaks. Kooliõpilastel
o on kasutada peale muude
o
ruumide veel avar saal ja
suur mängu-muru.
Kuna
X
ca
ruumid puhtuselt jätsid pal
güt ju soovida, on ka nüüd sel
Cu cn lest üle saadud ja õpilased
O c»
ct> võivad päikesepaistelistes ja
avarates ruumides õppe
JQ
töid edukalt sooritada.
ca
— <
• SL
Kursused.
CL pr
<3> c
Peale kooli toetamise on
oo
C0 selts korraldanud hulga üld(—i
kui ka erihariduslikke kur
cd 3
OJ SD susi.
Iseäranis kursusteJL. <“*
. c rohke on olnud ajavahemik
co o 1925. a. ja 1929. a. vahel,
CfQ mille kestel korraldati 18
C
mitmesuguse erilaadiga kur
sust. Keskmine osavõtjate
arv igalt kursuselt on ol
nud 40—50 isikut. 1929. a.
*
i—l
o
o
on kursusi korraldatud juba
7T
o
7T
VO
vähem,
kuna siis alustas te
C
gevust täienduskool, aseta
des sellega kursused. On
korraldatud ainult erilaadilisi kursusi, näit. näitekunsti,
värvimise jne. kursused.
H—1
Laste
kirjandus
'vO
Raamatute jaotus keelte järgi:
Eestikeelseid Venekeels. Saksakeels. Prantsusk. :
917
10
54
30
8
Kokku
1009
Näitetrupp.
Üheks suuremaks tegevusalaks on seltsil olnud
pidude korraldamine, taotledes seega kahte sihti :
rahva vaimlist ja kunstilist taset tõsta ja anda ühtlasi
seltsile ka sissetulekuid. Kuna selts on olnud majan
duslikult ärarippuv pidude sissetulekuist, siis ei ole
saadud eeskavade osas seda kõike pakkuda, mida hariduslislikult seltsilt oleks pidanud lootma, kuna kuns
tiliselt kõrgema väärtusega eeskava laiemat publikut
sageli ei tõmba nii palju, kui vast mõni labasem ja jandikam asi. Ei tahaks siiski ütelda, et Jõgisool õige
Jõgisoo Haridusseltsi näitetrupp.
labast janti on tehtud. On paigutatud kritikaliselt nõr
gemate kavade vahele ka palju sellast, mida võib pä
ris heaks lugeda.
Tänu agarusele, millega seltsi
näitelava eest hoolitsetud, võib näitelaval ka tehniliselt
* raskemaid asju hää eduga ette kanda. Näitleja tööd,
seda ei peeta vast maal tööks üldse, vaid mõeldakse,
et eks nad käi oma lõbuks sääl „komejanti“ tegemas.
Kuid, tuleb ütelda neile, kes nii arvavad ja seda „komejantiu ise kaasa pole teinud, et asi on sootuks teine.
Maanäitleja on läbi päeva rasket tööd teinud, ja siis,
11
kui teised rahulikult puhkavad, peab tema marssima
teinekord 6—7 km kaugelt ehk isegi kaugemalt näi
dendi proovile. Peab veel oma osa õppima ja harju
tama, harjutama kuni vähegi vastava tüübini välja jõuab.
Ja seda iga näidendi puhul vähemalt 10 — 12 korda.
Seda teeb näitleja kõik publikule ja seltsile. S.-Jõgi
soo Haridusselts ei saa oma näitetegelaste üle nuri
seda. Nad on alati tulnud, kui neid vaja on olnud.
Ja vaja on neid alati olnud ! Olgu siinkohal tänatud
kõik tegelased, kes on S.-Jõgisoo näitetrupis mänginud.
Selts ei ole nii rikas, et saaks näitlejatele nende tööd
rahaga tasuda. Kuid ta otsustas näitlejatele, kes 10 aas
tat vahetpidamata näitetrupis on töötanud, mälestuseks
tänulehed anda. Ühes seltsi 10-aastase juubeliga pü
hitsevad ka oma 10-aastast näitelegevuse juubelit 4 näit
lejat, nimelt Melitta Ehrmann-Otsmann, Hilda KäppPreibach, Herbert Reinfeldt ja Karl Laube. Olgu neile
veel eriti tänu siinkohal avaldatud! Selts soovib, et
nad järgmised 10 aastat sama edukusega edasi töö
taksid.
Selts on lavastanud 10 aasta jooksul 52 näidendit.
1926. a. alates on näitejuhiks R. Soone. Näitetrupis on
tegevad olnud : Hilda Preibach-Käpp, Melitta OtsmannEhrmann, Villem Tammerik, Herbert Reinfeldt, Karl
Laube, Liska Otsmann, Felix Dunkel, Lilia Dunkel,
Ella Samlas-Käpp, Rudolf Soone, Alice Reinfeldt, Ella
Kann-Otsmann, Arnold Otsmann, Magda Otsmann,
August Tiirwelt, Adele Rannus, Olga Mae, Woldemar
Tiirwelt, Hans Kirpson, Albert Tiirwelt, Paul Kilgas,
Marta Univer, Willem Baumann, Alide Paal-Hanschmit,
Matwei Januskewitš, Hans Norberg, Rudolf Toolwelt *j*,
Leida Soone, Wladimir Januskewitš, Eduard Valk, Her
bert Markus, Beate Depman, Anette Kraut, Eduard
Kruus, Otto Kruus, Artur Korvas, Alma Poltov-Arenschild, Leida Berg, Helene Lund, Edgar Nooni, Endla
Prinkfeldt, Linda Prinkfeldt, Arnolt Miilwerk, Artur
Pukk, Miša Soom, Eduard Uusberg, Ernst Bork, Her
bert Aalberg, August Isop, Adele Uusberg, August
Gutmann, Herbert Laube, Hendrik Pann J", Arnold Örmus, August Philibert, Marta Paalberg, Paul Januske-
12
co
CO
rH
CO
co
o
o
O
CO
co
xO
xO
O
td-*
05
o
-rH
o
OO
xO
05
o
co
05
00
co
t>*
xO
CO
co
CM
05
co
CO
IH
xO
o
co
cd
|h
o
CO
ri
co
co
Oi
O)
c
cos
3
Ui
&
T3
O
O
Cu
T3
3
■*-*
oS
2
<73
U
U
O
co
co
1
Id-
oo
CM
CO
o
lO
-sh
co
tH
CM
co
o
CM
05
xO
CM
M
co
05
rH
1
H
t—
co
r—’<
X<0
05
xO
co
05
o
o
CO
05
M
05
rH
T—<
00
CM
CM
CM
H
co
cc
oo
IH
co
05
co
rH
05
o
O.
o
CA)
3
!
CO
CM
*o
3
<73
C/3
o
d
xO>
o
y—i
xa
CM
cd
co
CM
CO
CM
tn
H
Ih
-HH
CO
co
tH
CO
r—1
xO
d
CO
CM
tH
xO
td-*
CO
CO
xC
CM
co’
IH
rH
co
CM*
-H
rH
H
o
tdCO
CO
rH
05
o
O
co
CO
co
o
lO
CO
05
rH
xO
03
GO
xO
rH
r—^
03
co
H
03
00
o
o
o
tH
xO
co
xO>
CM
05
C/3
‘5b
CM
t—
CM
T3
CS
C/3
<
td-
>
u
cS
CL)
0)
c
c
J*
CL)
w
*03 0)
361
*35
<-»
2
’u
cö
X
O
O
CM
xO
CO
05
co
xc£
xO
rH
388
witš, Jüri Koolmann, A ugust Aavik, A ugust Uusberg, Johannes Grünbaum , Hans Ikmelt,
Julie Kuusmann, Rudolf Ehrmann, A. Sams-Vedermann.
sš
rf
ro
a
2 sg >
:cs ??
:co*
:rt -2
:c3 <2
0-
tH
r-<
H
CO
—r-
^
d
d
<
—'
CO
CO
co
co
(M
U,
S
C/3
U M
^ 2
3
■* s
£ ^
< rV3
-' Ctf
t- -G
o
13
Aastad
Kr.
(mrk.)
1925
112.101
cn
£0
£
fD
1926
Oi
GTQ^
c/3
O
o
!
212.826 794.018
tO
Orkester.
H-1
eo
LO
X
—J
w
■-S
51
CO>
to
cc
c
O
C/3
C/3
tsO
CD
1929
O
o
p
^4
pr
sa
0861
eo
eo
C/3
C/3
£3
so:
ST
sc
w:
to
to
1931
‘m
cr:
b<
eo
eo
1932
to
p
CD
ro
U<
to
OI
1933
CD
1934
ja
OJ
►P»
CC
1.354.97
to
—1
o
o
GC
-3
14
Saue-Jõgisoo haridusseltsi peod
kannatasid alati muusika puudumise
all, mis publikut vaheaegadel lõ
bustaks.
Kuna Saue valla põllu
meeste kogu muretses omale puhk
pillid väiksema orkestri jaoks, siis
leppisid S. J. H. ja Saue valla põl
lumeeste kogu kokku nii, et hari
dusselts ostab omalt poolt muusi
kariistu juure, ja orkester oleks
ühine.
See osutus ka õnnelikuks
mõtteks, kuna orkester mõlemi seltsi
ülesandeid ja kohustusi on rahul
davalt täitnud. Alguses andis prae
gune Tallinna konservatooriumi ins
pektor hra J. Vaks paari nädalalise
kursuse ja siis hakkas juhatama R.
Soone. Kuna Soone 1 oli pääle orkes ri juhatada veel palju muid,
seltsi ja kooli tegevus-alasid, loobus
ta orkestri juhatamisest ja kutsus
oma asemele hää muusikalise an
dega orkestri liikme Felix Dunkefi,
kes senini on orkestrit hää eduga
juhatanud.
Orkester on 13 liikmeline, kus
kaasa mängivad F. Dunkel, V. Tammerik, J. Ikmelt, H. Ikmelt, J. Kõr
vas, W. Krabi, A. Takenberg, R.
Meindok, H. Aalberg, J. Migur, H.
Aalberg, R. Dunkel ja H. Dunkel.
Sport.
PC
o
7?
C
j
Haridusseltsi asutamisega alga
sid oma tööd seltsi nooremad liik
med ka spordi alal. Hää nõu ja jõuga
oli neile abiks härra K. Rauss. Mõne aastaga poisid
arenesid niivõrd, et Tallinna suuremad spordi seltsid
nad oma hõlma kiskusid, kuna seal avanesid suuremad
võimalused spordi alal tegutsemiseks.
Edukamatest
sportlastest tuleks nimetada F. Dunkel’it, kes tihtipeale
linna meeste nina alt näppab I—II kohti ning on oma
nud juba suure kogu väärtuslikke auhindu. Peale selle
võib mainida veel H. Beekmanni ja teisi. Kuna viima
sel ajal kaitseliit sporti oma erialana harrastab, siis on
sel mõjul haridusseltsi spordiosakond oma tegevusega
soigus.
Seltsi varandusline seis.
31. dets. 1934 a. oli Seltsi varandusline
seis.........................................................
Kohustusi asutustele ja kutele umbes
Seega varandust..................................
Kr. 21.728.00
„
3.000
„ 18.728.00
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi liikmestik
1925—1934 a.
Aastad
1925 1926 1927 1928 1929 1930 1931 1932 1933 1934
Liikmed
Eluaegs.
liikmed
167 218 218 211 152
91
99
77
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
—
Auliikmed
—
70
83
7
—
2
Eluaegsed liikmed.
Beate Depman, Jaan Palk, Karl Rauss, Voldemar
Uusberg, Mihkel Tipner.
Auliikmed.
Saue-Jõgisoo Haridusseltsi peakoosolek 10 veebr.
1935 a. hinnates Juhan Depman’i ja August Ehrmann’i
15
teeneid seltsi kasuks töötamisel, valis nad Seltsi au
liikmeteks.
Peakoosolekud.
Korralisi ja erakorralisi peakoosolekuid on pee
tud 20.
Seltsi juhatus.
1925—1935 ajavahemikus on peetud juhatuse koos
olekuid 246. Juhatuse liikmetena on tegutsenud : 10
aastat
Juhan Depman ; Melitta-Otsmann-Ehrmann;
August Ehrmann, 9. a. Hindrek Otsmann. 8. a. Ru
dolf Soone. 7 a. Hans Kruus, Mihkel Tipner. 6 a.
Jaan Palk. 5 a. Adele Rannus, Jaan Paris. 4 a. Juhan
Alsok *f, August Pann. 3 a. Herbert Reinfeldt, Karl
Tiirvelt, Jakob Plink, Hermann Kilgas. 2 a. Olga Mae,
Edgar Nooni, Jakob Tiirvelt *j~, Jakob Ekeman “j*, Au
gust Philibert, Jüri Prinkfeld, Marta Link, Beate Dep
man.
1 a. Karl Lohmann, Voldemar Ehrmann, Ella
Otsmann-Kann, Marta Alsok-Paalberg, Voldemar Minn,
Karl Rauss, Ernst Albert, Gustav Lauter, Rudolf
Pahkjalg, Hilda Käpp-Preibach, Alfred Vederik, August
Torbek, Villem Tammerik, Felix Dunkel, Ferdinand
Tiirvelt.
1934 a. juhatuse koosseis.
Esimees: Juhan Depman, esimehe abid: R. Soone
ja H. Otsmann. Kirjatoimetaja: E. Nooni.
Abi: F.
Dunkel. Kassapidaja: A. Ehrmann. Abid: M. Otsmann
ja H Kilgas. Liikmed: H. Kruus, A. Pann, V. Tam
merik, F. Tiirvelt.
Revisjoni komisjon.
Revisjoni komisjonis tegutsenud. 6 a. Voldemar
Uusberg, Hans Kirpson. 5. a. Gustav Lauter. 3 a.
Karl Tiirvelt, August Neiman. 2 a. Juhan Vilberg,
16
Juhan Viiburg, Eduard Valk, Jaan Palk, Johannes
Paalberg, Juhan Ekberg, August Tamberg, Hermann
Kilgas. 1 a. Gustav Meierov, Olga Mae, Johannes
Larka, Mihail Soom, Evald Berg, Herbert Reinfeldt,
August Torbek, Artur Kõrvas, Robert Dunkel, Eduard
Uusberg, Johannes Grünbaum.
1934. a. revisjoni komisjoni liikmed:
Voldemar Uusberg, Eduard Uusberg, Johannes
Grünbaum, August Tamberg, Robert Dunkel.
Juhan Depman.
Ei saa kujutada S. J. H. ilma Juhan Depman’ita.
Seltsi asutamise päeval 27. dets. 1924 a. enne rahva
koosolekut oli Jõgisoo
vanas koolimajas jõulu
puu. Kui jõulupuu ees
kava läbi oli ja rahvas
välja hakkas minema, siis
tõusis J. Depman pingi
pääle püsti ja palus rah
vast veel mõneks minu
tiks sisse jääda. Ta se
letas, et meie peaksime
ikka Jõgisoole ka asu
tama haridusseltsi. Sääl
aga hüüdis ühe mehe
hääl rahva hulgast: „Ära
aja lora, Depman, seda
lora taha keegi kuulata. “
Aga näete, seda „lora“
on siiski kuulatud ja hästi
kuulatud. See säde, mis
Seltsi auliige J. Depman.
tuli esimeseks J. Depmani suust, sai suureks tuleks — Jõgisoole asutati
haridusselts, ja täna on tema 10 a. juubel.
Vähe
on neid seltse, kes 10 a. jooksul küla keskele on nii-
17
suguse maja oma jõuga valmis ehitanud. Depman, ära
teine kordki niisuguse mehe „lora“ kuula!
August Ehrmann.
Tänu seltsi kassapidajale, August Ehrmann’ile,
kelle kohta peame ütlema, kui teda poleks olnud, siis, kui
mitte rohkem, vähemalt poole maa peal oleks olnud selts
sellest arenemisest, mille
ni ta praegu on jõudnud
tema kaasabiga. Kui tei
nekord kõigil tegelastel
kadus lootus ja tuju seltsi
töösse, siis oli tema veel
ainuke, kelles oli lootussädet ja tahet — ütles:
„Ega Jõgisoo mehed ikka
hätta jää!“ Andis sel
lega usku ja jõudu ka
teistele tegelastele. Jõ
gisoo noored, võtke ees
kuju sellest mehest, me
hest, kes paljudes selt
sides on tegev olnud ja
palju ka mure päivi sel
lest tunnud, kuid kellel
ikka jätkub usku ühisSeltsi auliige A. Ehrmann.
tegevusse ja kaasinimes
tesse.
Au sulle, „Mäe“ August!
Jaan Palk, Liisa Uusberg ja Karl Tiirvelt olid
need, kes usaldasid laenama ehitusmaterjali noorele
seltsile. Ei mingit allkirja, mingit vekslit — aga andsid.
Teie tegu mõjutas mõndagi meest usaldava pilguga
seltsi peale vaatama. Selts ei unusta teid — kuigi
kaovad ükskord need, kes nägi seda oma silmaga.
Tänu teile!
18
Olgu veel kord tänu kõigile tegelastele, keda siin
ei jõua nimetada ja kes on aidanud, kas või ühegi
naela, ühegi kivikese kokku kanda seltsi kasuks. SaueJõgisoo Haridusselts jääb lootma, et tulevikus kõik
need, kes senini on kaasa töötanud, edasi tegutsevad
sama innuga ja kaasa tõmbavad ka neid, kes senini
eemale on jäänud.
Ühisel jõul, ning meelel edasi — kasuks meie
rahvale ja riigile.
Saue-Jõgisoo Haridusselts.
Surma läbi lahkunud Saue-Jõgisoo
Haridusseltsi liikmeid.
Juhan Alsok, Aleks Frommik, Rudolf
Ehrmann, Jakob Ekeman, Kustas Eilberg,
Aleksander Kürbis, Marianne Larka, Jaan
Leenhold, Voldemar Minn, Jakob Matjuvei, Alfred von zur Mühlen, Hendrik Pann,
Leenu Reimann, Kustas Reinberg, Jakob
Tiirvelt, Albert Tiirvelt, Juhan Tammerik,
August Teevet, Rudolf Toolvelt.
Olgu rahu teil puhata mullas!
Püsigu igavesti teist mälestus SaueJõgisoo Haridusseltsis!
Jaama länav zi.
Vastuvõtte tunnid :
kella 10—2 ja %-6p.l.
Esmaspäeviti vastuvõttu
ei ole.
Teen igasuguseid
maalritöid
odavate hindadega
ja korralikult:
Saanide, jalgrataste, siltide, mööbii jne. värvimist.
Teen majadele siseja välis-värvimistöid.
Olen lõpetanud Riigi Tööstuskooli.
nahaparkimise töid
korralikult ja odavalt.
ilustusega
K. Rullinkof
K ella,
Tallinna mnt 8.
Valmistan soodsate hindadega
soome-kangaspuid,
VANKRIRATTAID ja
igasugust
puu tööd.
li lauti
H.
HUKU
Jõgisoo rahvamajas.
JÕGISOOL, Aru talus.
hcv
Telef. 45
KEILAS
Telef. 45
Qoovitab oma elketrijõul vorstitööstuses
v-' valmistatud tä i e vää rt u s I i k k e kaupu:
Suitsusinke
Suitsuvorste
Keelevorste
Teevorste
Maksavorste
Viinivorste
Krakovivorste j.n.e.
uhime lugupeetud tarvitajaskon
na tähelepanu sellele, et ainult
meie veski,. Keilas, on varusTELEF. 28 ja 29.
I
. tatud kõige uuemate ja täiuslikumate masinatega, milliste
i-***»*——
töö võimaldab rahuldada isegi
II
kõige nõudlikumat tarvitajat.
Siinjuures ei saa märkimata jätta, et
oleme truuks jäänud oma vana põhi
mõttele; „ausalt, asjatundlikult ja kor
ralikult kõik omad tööd täita."
MEIE TÖÖ TAGAB TEILE
PUHTAMA JA MAITSEVAMA:
SAIAJAHU ja MANNA,
KRUUBID ja TANGUD,
ÜLESÕELA- ja LEIVAJAHU,
IGASUGUSED
UHTJAHVATUSED.
SEEMNEVILJA SORTEERIMISE!),
VIUAPESU, HARJAMINE j.n.e.
Kes veel seni meie uue sisseseade
võimetes teadlik ei ole, tulge ja veenduge
selles, sest „oma silm on kuningas".
Kõige austusega
81
Tärtus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
>1/j W/i Ur,wW/i tftriMÄ*5.'-
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
pp
W
Z^xlx
M\
M
JA|/Mi
7,Sl)
pp
KU
M
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
B o ti kuid ja kalosse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks viite.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
4
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam
L7
jahk ja lasketarvete,
elekrtmaterjalide jne. jne. ostukoht on
Vidrik Särgi, Tartus, Promenadi 2, tel. 71,
li />/
8fj
suuremas ja täielikumas importäris
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
€t tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Lontudes peatun alati stssesoiduhooLuis
..Pariis". Oarwa t. 10. tel. 4-30.
Samuti teen ka kõik omab sisseostud samas asuwast
D. Z»tamber'i talurahwskauplusest,
Kus oba&mD hinnad ta korralik teemmme.
FIRMA
JAHUVESKI ja LAUAVABR1K
TARTUS, MFLTSIVESKI 40/42
Mehaaniline
jalanõude tööstus
• MMM
Erik Hopp
Tartus, Riia t. 4.
Telefon 2-10.
Valmistab kõrges headuses härrade ja daamide
— jalanõusid. -------------------Sealsamas jalanõude kiirparandus.
v
Jällemüüjatele kõige soodsam ostukoht.
Hinnad võistluseta!
Hinnad võistluseta!
ö
)c^c^c^c^c\\\coc^ooc«oojööc«oc^oa
! JÄRGU SÖÖGISAAL
> Q ie o c ^ o o c ^ o o c s ? e c > «
B
lO C ^ O O C ^
o
6
1
TARTUS, SUURTURG 2
TELEFON 8-51
OC^OOC^OCSNSOC^OOCS^C^OOC^OC^OC«SOC^OO
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
A. ENNO puusärgiärist
raetKom tänIv
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALÄRI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
2
White Horse Whisky
DAAMIDE
&
HÄRRADE
fiiiife* e1öö*tus
KÄTV EBER
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „Vello“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Töötoas töötavad
Üliõpilased alati
vilunud jõudteretulemast!
8
T. -TO R PATS
MOODNE, VASTU- !
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TARTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
•
TÖÖSTUS: ELISABETI TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
ä 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Kr upid algajaile ja edasijõudnuile. — Stiiliõpetus.
Rahva- ja karaktertantsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Üliõpilasile krappides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal pühap. kl. 9 õht. Õpetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik mcetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
H. kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus II. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau'It ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali- ja vormimütse, kasuka- ja kraenahkn.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
Valmistab
..Siietes”
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Tartus, Ülikooli 11.
Telefon 11-87.
„Riietus“ omanik ^
NtiUSB.
10
Kalendris tarvitatavad märgid ja aegade seletused.
D = noorkuu
I
3 = esimene veerand
@ = täiskuu
|
C — viimane veerand
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada: Põltsamaal -j- 3 min., Viljandis -j- 5 min., Pärnus -j- 9 min.,
Paides -j- 5 min., Haapsalus -j- 13 min., Kuresaares -j- 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab
Suvi
,
Sügis
„
Talv
„
21. märtsi!
kell 3 18 p. 1.
22. juunil
.
10,38 e. 1.
24. septembril „
1,38 e. 1.
22. detsembril „
8,37 p. 1.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust: 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8.
juunil.). 3) Võidupüha laup. <22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Märkus ed
>
Vene isevalits. langus 1917. 16
Päike tõuseb:
17
1.
märtsil
kell 7,12 m.
18
..
6,43 „
19 11.
21.
„
.
6,15 „
V a s 11 a p. # k. 4,40 20
21
T u h a p.
e. 1.
Läheb looja :
22
1.
märtsil
kell 5.40 m.
23
„
„ 6,04 ,
24 11.
21.
..
„ 6,27 „
25
26
27
Taliharja p. J
28
Palvepäev [k. 12,30 e. 1.
1
2
3
VENNAD
4
TÕNISSON
& Ko.
5
6
Tartus, Suurturg 2.
7
ig) k. 7,31 e. I.
8
Kevade algus k. 3,18 p.l.
9
1i
10
11
12
Paastu-Maarjap,
Seemned,
13
14
k. 10,51 p. 1.
aiandustarbed
15
16
ja puukool.
17
j 18
Tähtpäevad
ERIKA
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE
AINUESINDUS EESTIS.
14
IV
Aprill — Jürikuu
Uus
kalender
1 Esmasp.
2 Teisip.
3 Kolmap.
4 Neljap.
5 Reede
6 Laup.
Liivimaa eesti, vabast.
[orjaikkest 1819
3 k. 7,42 p.
25
26
27
28
29
30
31
Palmipuude P.
[Künni p.
Suur Neljap. k. 11,10
Snur Reede
[p. 1.
1. Ülestõusmise p.
2. Ülestõusmise p.
Jürip.
Asut. Kogu
[kokkuast. 1919
Markuse p.
C k. 6,21 e. 1.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
p 15
pr 16
T 17
Märkuse d
Päike tõuseb:
1. aprillil kell 5,44 m.
11.
.
. 5,15 .
21.
.
„ 4.48 .
Läheb looja:
1. aprillil kell 6,52 m.
11.
.
.
7,14 .
21.
..
„
7.37 .
[e. 1.
Suve algus k. 10,38
Võidu püha £ k.
Jaanipäev [4,21 p. 1.
4^
pr
B
<,
S:
e*
pr
3<
7. magaja p.
5"
Cl
Peetripäev
D k. 9,45 p. 1.
27
28
29
30
31
1
2
w
7T
Ei
<
5"
pi
>-
3
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,18 m.
11.
,
. 3,07 .
21.
,
„ 3,05 „
Läheb looja:
1. juunil kell 9,04 m.
11.
,
.
9,17 .
21.
„
.
9,24 .
Jol M l
nahatööstus
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
A. TRUMM
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
Päike tõuseb.1. oktoobril kell 6,16m.
11.
„
. 6,38 ..
21.
„
. 7,01 ,
Läheb looja:
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
.
. 5,23 „
21.
.
. 4.56 .
lilli
IMfii1 Im
Ih 11
JU L lill
Ula 1MULA
w 11 1
■ VII*
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi.
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
Ko.
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6, tel. 310-1
TARTUS: Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-<
Päike tõuseb:
1. dets. kell 8.34 min.
11. ,
, 8,50 .
21. »
* 9,01 *
Läheb looja:
1. dets. kell 3,30 min.
11. .
, 3,23 .
21. .
. 3,22 „
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kalevi maja 6, tel.310-66.
il
jj
TARTUS:
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03.
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
946
-HELISTAGE
JA
TEIE SOOVID TÄIDETAKSE
l
10 MIN. JOOKSUL
24
M. AUN’1
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastus»
tõid.
—...
Töö tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. ■
Mööbülööslus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALMIS TAB :
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSK AR HEINE
klaverivabrik
iartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22 a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Kõik kaubad, parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslik
kaupa anda.
Kiilaulage ja teie veendutel
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-104
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht:
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
Laadad.
Langeb laat laupäewa wõi pühapäewä Peale, siis Peetakse laata
järgmisel töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis tga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Mõrus; Digital, Haimre w. — 8. £aitu§. 10. Suure-Jaanis; Laatre w. Tsirgulinuas; Tamsalu saama j;.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal. 15. Soosaare w.; Pärsama w., Wõlupel; Otepää alewis. — 17. Mehtkoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere w.; Laekweres. — 19. Märska alewis. — 20. Kuresaares; Misso wallam. v;
Järwa-Jaanis. — 22. Türil; Jmawere w., Päia kõrtsi j. — 23. Mal
gas; Haapsalus; Nasina w., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme hitilt
? _ 25. Wõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Torma w., Lullikatku külas;
Keilas: Meltsa w. Keblastes. — 30. Nissis.
Veebruar. 1. Mässu w., Kõmsil; Nõela w., endise kõrtsi j. 2 P.;
Kallastel 2 P. — 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
w., Liigalasmas. — 4. Mõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 P.,
Pärnus; Oru w., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j.
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 P.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla w., ^amsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu w., Haiba Poe j.; Albu w., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam.
Rawila ix»., Kose külas; Marbola w., Kurawa poe j. — 21. Malgas;
Muhu-Suure Wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Mõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Wõõpsus; Illuka w., Kuremäel. — 28. Miljandis 2 p.;
Maasi w., Tagawerel; Peipsiäärses wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMiSÄR
G. HARK
TARTUS,
ALEKSANDRI TN. 9
Soovitab igasuguseid valmisriideid ja võetakse tellimisi vastu.
28
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna w., Keatoal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhwis 2 p.; Lehtses; Em
maste to., Koderna külas. — 4. Wõhmas; Peningi w., Kiwiloo kõrtsis.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Lnidjal; Salla w.; Leisi to., Metsakülas;
Alliku to., Oisu-Wäljaotsal; Elwas. — 8. Põltsamaal; Laewa w. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa to., Tumalas 2 p. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste to., Wiru-Jaagupis 2 p. — 10. Haapsalus:
Pilisttoeres; Puhjas; Mehikoormas: Paatsalu to., Watlal; Tõrtoas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenetoere Kaubatartoitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa to. end. teemasa j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi to., Aksi külas. — 14. Waimasttoeres; Kodijärtoes; Jmatoere to., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala toallam. j.
15. Raplas:
Suuremõisa to. — 16. Rannu toallam. j.; Maasi to., Ranna kulas. —
18 Sadalas, Laius-Tähktoere to.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järtoa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares; Atoinurme toallam. j.; Pindi to., Leetoil; Misso toallam. j.; -jun
kiriku j.; Märjamaal; Atoanduse to., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina toallas. — 22. Albu toallamaja j. — 23. Walgas; Katoastu to.,
Warnja k.; Walgjärtoe to., põllum. seltsimaja j.; Wasknartoa to., Leisi
aletoikus. — 24. Laiuse to., Mõra m.; Paastoere to., Laektoeres 2 p. —
25. Saadjärwe to., Woldi m. — 26. Krüüdneri to., Wana-Pranglis;
Kärgula to., Sulbil; Wihterpalu to., Puunal; Wahastus. — 27. Rakweres 2 p.; Musttoees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri to.,'
Kasepere p. j.; Kaarma-Suure to., Kellamäe kõrtsi j. 2 p.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste to., Pus karus; Iisaku
to., Alajõel; Saue to. Arudetoahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
toallas; Harku to., Mäe öömaja j.; Järtoa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada toallas. — 8. Kastre-Wõnnu to., end. Suitsu k. j.; Pärsama
to., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Eltoas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona toallam. j.; Kasepää toallam. j. — 11. Wesneri toal
lamaja j. — 12. Wõrus; Kolotoere to., Jõgetoal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu toallam. j. — 14. Wastse-Kuuste to., Kooratoere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Säru toallam. j.; Kiiv
to. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää aleto.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Palitoeres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
1
i
1
Kõige parimaid ja odavamaid
jalanõusid
E
1
OSTATE
|
Tartus, Riia tän. 25. •
saapakauplusest J
.VÕISTLUS", |
29
18 Mustla alewis; Kiwi-Wigalas; Kogula to., Ltttoa Poe *.; Koerus;
Nehatu to., Liiwakandil. — 19. Rogosi to., Luutsniku asund.; KllmgtNõmmes; Palmse to., Wiitna kõrtsi y Lüganuse krrrku j. — 20. Wmwaras; Kuresaares; Misso wallam. y Alawere wallam. j3 Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa w., Koiküla as.; Mõru E. Pollum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi w. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas: Kurmetsa
wallamasa i; Leisil; Wäike-Maarjas; Mõrus. — 24. Wastselima toaltom U tilas; BSnaS; Soela alunb. - 25. Tartus; Wiljandis 2 )>.;
Kabala wallam. j.; Erastwere m., Kanep: aletorkus; Perl w.; Marja
maal; Marblas: Laimjala to., Kõiguste kortst j. 2 p.; Narwas; Aule
pas — 26. Suure-Jaanis; Päidla to., Lutikul; Jogetoal; Laatre Tstraulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu to., Jakobi alewik. - 27. Saare to. kortst y
M -Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Kruudnerr to., Sula
ojal; Abja-Paluojas; Pihtla to., hobusepostijaama j; Kärus; Srpa
w; Kablis, Orajõe to.; Kõmsil, Mässu to. - 29. Malgas; Torma to.,
Lullikatku ?.; Ahja to., Kärsa k.; .toiga to., Liitval: Petseris; Katoastu
asund
— 30 Meeri to., Mastse-Nõos; Kuremaa to., Palamusel:
Haanja to., asund.; Kergu aletoik.; Nissi alewikus; Tsooru to., alunb.:
Triigi to., Ardu külas; Masalemmas.
Mai. 2. Tõrtoas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste to., Alamustel;
Räpinas: Mändras; Maikna to., Päri nt. y Järtoa-Jaants; Saue
wallam? j. - 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere to., Pthartoe kortst y
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. y Lelle-Hiiekõnnus; Am;a wallam.
j; Oru to., Linnamäel; Uuemõisa to., Tumala u^und.; Wotstku to.,
Rõikal; Mustwees; Mõru to., Potikoha krundil; Kastre-Monnu Peratvallas. — 4. Tahetoa wallam. j.; Mõhma kula Mustjala to ; MaRõuges, Rõuge toallas. - 5. Haapsalus; Pala w Pollum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Melise to.; Salla to.; Eltsttoere to., ^gatoe^e^.,
Haaslawa to., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Eltoas. — 6 Tapal;
Järtoakandi wallam. j.; Risti aletoik.; Wai^ka aleto. —■ 78oI)Uluito
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula to., Kaubil; Jogetoal. — 8. Kõnnu to.,
Walaejõel; Pärnus. — 9. Uue-Antsla wallam. j.; Häädemeeste!; Kernu
to., IdiHa p y Koigi to. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Wcma-Roosna
wallam. y Kuitoajõe wallam. j.; Weriora to., Wrluste kulas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tärtus, Aleksandri t. ~7
30
Petseris; Wana-Kuuste Reola nt.; Misso wallam. j. — 12. Oisu jaa
ma j., Kaarli w.; Kudina to., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas.
— 13. Mõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi to., Ala-Jaani t.;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare wallas; Ahja
Läänistel. — 16. Paides. — 18. Samaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. j. 10 p. — 22. Mõõpsus. — 23.
Malgas; Pärsamaa to., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja to., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Rasina to.; Kärgula to., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Wiljandis 2 p.; Paatsalu to. Watlal. — 8. Raplas; Koiola to., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmküla ro.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose aleto. 12. Eltoas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste to., Lootwina m. — 15. Mustla
aletois; Märjamaa to.; Laius-Tähktoere wallam. j.; Otepää aletois;
Kallaste aletois. — 16. Tapal; Mana-Roosa to., Marstul. — 18. Kei
las; Jõgetoal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska aletois;
Järtoa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Musttoees 2 p.; Patküla to., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Wihula wallam. j.; Puh
jas. — 21. Mõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Wiljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare to., Urissaares; Keinas. — 27. Raktoeres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse to., Wiitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tartoastus; Eltoas. — 12. Wärska aleto. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrtoas; Põltoas. — 20. Misso wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Mõrus. — 27. Raktoeres 2 p.
August. 1. Kilingi-Nõmmes. — 3. Eltoas. — 6. Türil; Pärnus
3 näd. — 7. Holstre wallam. j. — 9. Kaarli wallam. j. — 10. Kure
saares; Esnas; Laatre to., Tsirgulinnas; Musttoees. — 12. Tõrtoas;
Wana-Wõidu wallam. j.; Tamsalus. — 15. Petseris; Tuhalaane toal*
lamaja j.; Koerus; Otepää aleto. — 16. Martna to. — 17. Põltsamaal;
Pukas. — 19. Wärskas. — 20. Walguta asund.; Misso wallam. j.;
Keilas. — 21. Kallastel 2 p. — 23. Malgas; Tõstamaal. --- 24. Tapal;
Puiatu asund. — 25. Nartoa-Jõesuus 2 p.; Mustla aletois; Uue*
Korralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof MarVs Method
Rüütli tän. 11.
mille järele iga kantud riie omab uue ia viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejöe aleto.; Lohusuus. — 26. Mõrus; Paides; MõisaMas — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
_ 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Köpu w.; Kaarma-Suuremõisa j.: NW
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-Jaams. -- 3. Maheru
alew., Karula w.; Eelistes. - 4. Laanemetsa to, Kõrkkülas. — 5 9B Ir
jandis 2 p.; Wana-Roosa to., Warstul; Otepää alewrs. — 6. Wastsemõiia tvallamaja i; Meeri tv, Mastse-Nõos. — 7. Hummulr tooel*
Nõmmküla tv., Tamsalus; Leisil. — 8. Kihelkonnas; Illuka to, Kure
mäel' Elwas — 9. Mõru E. Pöllum. Seltsi krundil. — 10. Olustwerc
jaama j; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Lama- mb. icenJja j. SeSora to., miuZtt fiitaf; Mutittocte ata.
dus.; Kastre-Wõnnu Periwallas. - 11. Lelle-Hnukonnus. - 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi to., Tagawerel; Loodi kõrtsi j.
13
Malgas; Soosaare to., Kolga-Jaanrs; Jstakul 2 p. " ^^Zalllistel. 15 Jõgetoal; Tammistes, Taalr to.; Abja-Paluojal, Kohila toall^maja j; Saulepi to., Warblas; Sipa toallas; Ahza toallas; Laanrstel:
Jõgetveste asund, Orajõe Iklas. - 16. Tapal; Rõngus. - 17-Uusna
mõrsas; Räpina wallam. j. 2 P - 18. Kaarepere to. end. Pcharwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. y, Alatoere tvallarm j, — /O. Musttoees,
Kergu aletois; Koguka to., Kallikülas. - 20 Paistu alewrs; Morsiku
to., Rõikal; Kärgula to., Sulbil; Misso wallam. y Kitor-Migalas;
Emmastes; Alliku to., Oisu-Mäljaotsal.
21. Rõuge to., Ala-Rõuges,
Pärsama to., Wõlupe kõrtsi j.; Wahastus; Tahetoa wallam. I-; Laik
saare to., Urissaares; Järtoa-Jaanis. — 23. Tartus; Pardes; Surgatoere asund.; Järtoakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund, Helme
kihelk.; Audru wallam. j. — 24. Mõrus; Kirblas. — 25. Mana-Surslepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu to.,,Matkas; Maasi
to , Liiqalasmal; Wana-Wõidu Oiul; Loona wallam. ^.; Hallrngu to,
Jakobi aletoik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskitorl; Puurmani
asund.; Pööratveres; Kunda aletois 2 p. — 27.
koormas; Poltva
kiriku j.; Koigi toallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal — 29.
Haapsalus; KirepiZ; Wara to. end. Matjamaa kõrtsi j.; Warbola to.,
Kuratoa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela to.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare to,, Luidjal; Palmse to. Wirtna
kõrtsi juures 2 p.; Wasalemmas. — 30. Haanja to. asund.; Lesti to.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Nasinal; Kolga to., Liitval; Kehtna tv.,
Keatval; Waikna tv., Päril; Oru tv., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa tv., Letvalas 2 p.; Kärdla aletois; Krüüdnerr tv. Maarrsiel;
Tsooru as.; Elisttvere tv., Jgatveres; Wana-Kuuste as. — 2. Nartoas
2 p; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Katvastu-Koosal;
Wändras; Pihtla tv., hobupostijaama j.; Tõrtvas; ,, Kambja w. end.
Liitva kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Pardla to., Lutrkul,
Rõuge to., end. Sänna kõrtsi j.; Kuitoajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Eltvas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.; Mõru to.
Poti koha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Mana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7. Wiljandis 2 p.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; Lum
mava wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise w.; Mustjala m. j. 2 p.; Koiola to., Himmaste !.; Walgjärwe
w., Saberna as. — 9. Albu w. j.; Jõgewal. — 10. Malgas; Jmawere to., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu w., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa w. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidaja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. j.;
Meltsa to., Keblastes; Leisil 3 P.; Roela to., kõrtsi j. — 13. Salla w.;
Kärla turuplatsil. — 14. Mõrus; M.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere w., Kanep: alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmes;
Säru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku j.;
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Täykwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 p.; Anija wallam. lähedal; Koloweres 2 p.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. j.;
Põlgaste to., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Perpsiäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Roosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kölleste to., end. Tille kõrtsi j.;
Nulus; Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Moldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Mõnnus; Saaluse wallam. j.;
Mihterpalu to., Puunal; Taewere to., Kaansoos. — 22. Kärgula to.,
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi to., Masulas;
Mooste to.; Kloostri to., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsirgulinna
alew., Laatre to.; Haaslawa to., Tuigo asund. — 25. Leebiku to., Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi to., Rannakülas; Esnas; Menetocre kaubatarw. ühingu poe j.; Katoastu asund. — 27. Saare to. kõrtsi
j.; Paastoere to., Laektoeres 2 p. — 28. Mõrus; Puurmani to., Pikanurmel; Krüüdneri to., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loosi to.,
Lindoras; Järtoa-Jaanis; Taagepera „Ala" aletoik.. Taali to., SindiLodjas. — 29. Torma to., Lullikatku 1; Abja to., Kärsal. — 30. Nehatu
to. Liitoakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
Nowember. 1. Harku to., Mäe öömaja j.; Miru-Jakobis 2 p.;
Pärsama to., Mätjakülas; Maitoaras; Mesneri wallam. j. — 2. Pai
des; Kodatoeres; Laiuse to., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. — 3.
Tapal. — 4. Tõrtoas: Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni to. —
5. Kambja to., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere to.,
Aruküla kiriku j.; Rõuge to. end. Ala kõrtsi j. — 7. Malgas; Eltoas;
Kölleste to., Krootuse asund.; Kogula to., Kaubis. — 8. Palitoeres;
Mõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue to., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Mõrus. — 12. Kuresaares; Karlatsi to., Ala-Jaani 1; Triigi to., Ardu külas; SuureLähtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põltsamaal;
Uuemõisa to., Tumala asund. — 17. Kernu to., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi to., Leetoil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale
wikus; Ristil; Atoanduse to. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
w. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mustwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. i.; Mäetaguse w. Atsalama k. — 26. Walgjärwe to., Pollum. Seltsi platsil: Wõõpsus. — 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas. 28. Keilas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember.' 1. Abja-Paluosal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
alewikus. — 3. Malgas; Tapal; Iisaku to., Alajõel; Räpinas. —
5 Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Mihula wallam. }. — 7. Kallastel
2 P; Jõhwis 2 P. — 8. Miljandis 2 p.; Lelle to., Hnekonnus. — 9.
Albu to, Arawete k.; Märska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere w.;
Kilingi-Nõmmes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja w; Kemas;
Kasepää wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wandra alewrs;
Paluperas; Järwa-Jaams; Kloostri w., Kasepere poe j. 13^ Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nma kulas,
Peipsiäärses w.; Koerus. — 15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kardlas.
— 16 Mõrus; Nissil; Otepääl; Türil. — 17. Mooste w., end. Kaukst
kõrtsi j.; Raplas. — 18. Pärnus; Paides; Ellamaal; Krüüdnerr w.,
Sulaoja kõrtsi j.; Põlwas. — 19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. —
20. Wõõpsus; Misso wallam. j.; Märjamaal. — 21. Kuresaares. —
22. Mustwees 2 p. — 28. Malgas; Kawastu w., Marujas.
Kodumaa värvitaimede korjamisest.
Taime värvidega lõnga ja villu värvides saame ilusaia,
püsivaid, sulavaid ja vähe ning ühtlaselt pleekuvaid värvi
toone. Õige värvitooni saamisel on väga tähtis värviitaimede korjamise aeg ja nendega ümberkäimine.
TAIMED tuleb korjata täiesti väljaarenenutena, kuid
siiski peavad nad olema küllalt mahlased. Kui tahetakse
värvida tooreste taimedega, võib hoida neid mõni päev lah
tiselt varjulises kohas või keldris, aga mitte hunnikus, kus
taimed muutuvad mustaks ja kaotavad palju värviaiinet.
Värvitaimed, mis kogutakse talveks, tuleb kuivatada kii
resti varjulises., tuulises kohas, näiteks lakas, pööningul
või kuskil esikus, aga mitte kunagi päikese käes. Samuti
ei või taimi liig suure hulgana kuhjata üksteise pääle ega
panna hoiukohta enne kui nad on täiesti kuivad. Alal
hoida kuivatatud taimi võib õhukesest marlist või riidest
kotis Õhulises, kuivas kohas.
Värvitaimedest korjatakse juunis; nõgesed, paiselehed, sookaelad, kollase madara juured, oblikad, mustasõstra
3
34
ja roosi lehed, koeraputked, berberitsi (paburitsa) ladvad
ja Õied. Hiljem korjatakse kanarbik ja samblad. Sügisel
korjatakse kartuli värsi, tammetõrusid.
PUUKOORED korjatakse siis, kui puu koor on lahti.
Koort ei sünni võtta alla 2—3 aasta vanuselt sammeldamata
okstelt.
Puukoort tarvitatakse värvimisel toorelt ja kuivata
tult. Kuivatatult annab koor tugevama ja punakama tooni
lise värvi. Toominga ja paakspuu koori on kõige parem
võtta aastastelt okstelt. Neid võib alal hoida kas kui
vatatult või lasta keldris hunnikus seista. Viimasel juhul
saadakse värvimisel tume pruuniikas-punane toon. Rauavitrioli juure lisamisel annavad puukoored hästi tumedaid,
pruunikaid, hallikaid ja musti toone.
Lepakoor annab kollakashallikadd toone. Paakspuu koorest saab pronkskollast, kui aga lõngad panna
peale värvimist kliima lehelisse, saab telliskivi-punast.
Pihlaka-koor annab kollakaspunakad toone. Õunapuukoor — tugevat punakaskollast. T oomingakoorest saab punakasko 1 Kaseid toone, kui aga tarvitada
ühes lehtede ja marjadega, annab ta kollakast ohe Kaid
toone. Kla s e k o o r (toht enne kõrvaldada) annab hallikaskollast värvi. Tammekoor aga enamasti halli ja
musta. Saar jälle oliivrobekaid ja kollakaid toone.
Haab — kollakaid ja punakaid .
LEHED korjatakse umbes jaanipäeva ajal. Lepaj a kaselehed annavad mitmesuguseid kollakaid toone.
Lehti tarvitatakse tooreist ja kuivatatult.
ÕIED korjatakse enne puhkemist, PUUKASVUD ja
KADAKAMARJAD umbes juuli alul, täiesti arenenult.
TAIMEDE JUURED kogutakse enne taimede õitse
mist, nagu taimed isegi.
SAMBLAD kogutakse peale vihma, mil nad kerge
mini eralduvad puude ja kivide küljest.
KUUSEKÄBID korjatakse kevadel, kui nad lume alt
välja tulevad. Korjatakse neid, mis katkimurdes osutu
vad seest punasteks.
35
VALMISRIIETE ÄRI
M. E. KATZ
TARTUS, ALEKSANDRI TÄNAV 5.
SOOVITAB ajakohaseid ja odavahinnalisi meeste- ja
naiste-valmisriideid, Materjal ja töö eeskujulik. Telli
mist täidetakse kiirelt ja korralikult. :: :: :: ::
Kas Teie
ajakirja
tunnete
juba kodumajanduse
ja kodukultuuri
..TALUPERENAINE",
mida loevad kümned tuhanded eesti naised kogu maailmas.
Toimetus ja talitus : Tartus, Peeter Põllu 5.
Telefon 9-37.
Saares vali huis
Tartus, Aleksandri tän. 10
Põllutööriistade tööstus
ALBERT LOOKE
Tartus. Filosoofi tän. nr. 25
soovitab põllumeestele oma tööstuses valmistatud
künniatru, adraosi, tsik-tsak ja seemendamise äkkeid.
Tööstuses parandatakse kõiksugu põllutööriistu.
36
Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, üllflmS tän. Z, telefon 6~S0.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
äris matrikli esitamisel
10—15 nrets. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid
Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi
kaalid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust. Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8—10 kuuks.
E. LÜÜ&EP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA
JA POLSTERMÖÖBLI TÖÖSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS , ELISABETI TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
—
ASUTATUD
1894. AASTAL
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbeasjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
hoidjad, traksid, vööd jne. — Tellim istel valmistatakse korralikult kõik'
sugu naha-, polster- ja dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE. =====
37
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
A.VALDSON
TARTUS, ALEKSANDRI TÄN. 1, TELEFON 12-66.
Osakond Petseris, Turuplats 12, tel. 1-13.
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
HINNAD ÕIGLASED.
Äntsov
Rüütli iän. 12, Tartus
1IIIIIIIIIIHNIII1IIIBIIII1IIIIII1I1IIIIIIIIIIIUIIIIUIIII
kõneir. 10-48.
38
meevurre,
suitsulõõtse,
näokaitsevõrke,
vahasulatamisvanne,
aiapritse jne.
Soovitab odavate hindadega
JAAN OTSA TÖÖSTUS
Tartus, Giidi t. 11, tel. 6-74.
lCiüCüluuÖjlöXiulö355liXXX)luudB
39
Alati
y
saadaval
PAGAR!*
&
maitserikkad
KON DIITR1ÄRI
Aug. Univer
TARTUS.
Rüütli tän. 16.
Telel. 10-69
>1
tordid,
koosid,
küpsised,
kohvlsalad.
pirukad jne.
Tellimised täidetakse kiirelt ja korralikult.
Rüütli tän. 16.
Telefon 10-69.
Augult Univer.
J. REBANE
TARTU, LAO T. 2-a
valmistab: auto- ja vankrivedrusi, vedruäkke ja kultivaatori piisid, kõik
sugu spiraal- ja muid vedrusid.
Aiatööriistu : labidaid, mullaharke, reha
sid, kõplaid, oksa- ja tarakääre, taravõrgu ku
dumise masinaid, käsikul tivaatoreid.
Mitut
tüüpi pritse: viljapuude, põõsaste ja taimede
pritsimiseks.
Viljapuupritsid on Tartu Ülikooli Entomoloogia katsejaama poolt kont
rollitud ja selekohase tunnistusega varustatud.
Meie jalanõud on ele
JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
gantsed
K.MWSEH’1
JALANÕUDETÖÖSTUS
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
41
Viljapuud ja marjapõõsad.
I
ÕUNAPUUD.
A. Suvesordid : 1. Valge klaarõun. 2. Suislepa3. Krügeri tuiõun. 4. Tallinna pirnõun.
B. S ü g i s e s o r d i d :
1. Sügisejoonik.
2. Borowinka. 3. Liivi kuldrenett. 4. Kronseli läbipaistev. 5.
Treboux seemik.
C. Tali sordid: 1. Antonovka. 2. Tartu roosoun. 3. Tšernogus. 4. Paide talirenett. 5. Liivi Borsdorf (Sibulaõun). 6. Leedu peping.
Õun.
II
PIRNIPUUD.
1. Punane sügisebergamott (külmakindel). 2. Seem
ne tu (Bessemjänlka), külmakindel. 3. TervishoiunÕuniku
võipirn (meie parim pirn). 4. Liivi roheline vÕipirn.
III
PLOOMIPUUD.
1. Emma Leppermann (varajane ja kaunis külmakin
del). 2. Wangenheim’s Frühzwetsche (tugevakasvuline ja
kaunis külmakindel). 3. Liivi kollane munaploom (kül
makindel).
IV
A. Punased:
1. WinhanVs
Industry
(Rote
Triumphbeere). 2. Roaring Lion (Rote Preisbeere). 3.
Maihertsog (May Duke).
B. Rohelised : 1. Green Willow (Grüne Flaschenbeere). 2. Katiharina Ohlenburg. 3. Lady Delamere.
C. Kollased : 1. Fmheste Gelbe (väga varajane,
karvane). 2. Triumphant (Gelbe Triumphbeere), sile,
viljarikas. 3. Macheraudh,i seemik.
D. Valged : 1. Wbitesmith (Weisse Triumph
beere). 2. Shannon (Weisse Volltiragende). 3. Kolumbus.
E. Väikeviljalised jahukast ejk ind.lad:
1. Houghton Seedling. 2. Lepaan valio. 3. Pellervo.
VI SÕSTRAD.
A. Punased: 1. Hollandi punane. 2. Rheinland.
3. Heros.
B. Valged : 1. Jüterbogi valge. 2. Versali valge.
3. Inglise valge.
C. Mustad : 1. Boskoopi hiiglane (Rosenthali pikakobaraline). 2. Koljat (Goliath). 3. Bangup.
1. Preussen.
VII VABARNAD.
2. Lloyd-George. 3. Marlborough.
VIII MAASIKAD.
A. Varajased: 1. Deutsch-Evern.
B. K e s km ised : 1. Võitja (Sieger). 2. Punane
elevant.
C. Hilised:
1. Ülem-Sileesia
(Oberschlesien).
2. Lepoldshairi hiline. 3. Jucunda.
D. Punasel ih alised
keed isemar jad :
1. Ernst Preuss. 2. Piinitz.
43
Paremad põllutaimede sordid.
Rukis. Sangaste, Jõgeva 1 ja 2 ning Jaanimkis.
Talinisu. Sangaste ja Kuusiku 75.
Suvinisu. Kitchener, Diamant, Janetzki varane
ja Rudin.
Oder. a) kabet ah u 1 i n e : Danubia, Jõgeva 453
ja Kuld.
b) neljatahuline: Rathlefi, Jõgeva ja
Heine.
Kaer. Pööriskaer: Dippe Überwinder, Svalöfi kuninga, Kuldviihm.il, Kehra Saagirikas,
Kehra Varane ja Kehra Tangukaer.
b) Lipu kaer:
Ratlhlefi
valgeteraline,
Jõgeva Roostekindlam, Dr. Eisenschmidti.
Kartul, a) Varajased: Varasem kollane, Yorgi
hertsog (ainult aias ja heas mullas), Odenwaldi sinine.
b) Söögi- ja väljaveo sordid: Majestic ja Kalev.
c) Hilisemad
söögi-,
vabriku
ni n g väljaveo sordid: Parnassia, Hero (savikad, Topaas) ja Kungla (söögikartul).
Peedid. Eckendorfi kollane.
Köögiviljataimede kastmisest.
Köögiviljaaias on suvel suuremaid muresid taimede
kastmine, milleks kulub palju aega ja vett, sest meie kesk
suvel ei ole küllaldaselt sademeid köögiviljataimede kas
vuks.
Et kastmine annaks paremaid tagajärgi, peab silmas
pidama järgmist:
44
1. Kasta tuleb alati Õhusooja veega, mitte kunagi
kiülma kaevuveega.
2. Kasta tuleb alati õhtul peale päikese loojaminekut
või hommikul vara. Õhtul on soovitavam. Vilu ja pilves
ilmaga võib kasta kogu päeva kestel.
3. Kastmisel tuleb anda taimele niipalju vett, et see
tungiks 10—15 sm. sügavuseni: vähematele taimedele 1—3
liitrit taime kohta, suurematele, nagu kõrvits, tomat,
10—20 liitrit taime kohta. Peale niisugust tugevat kast
mist tuleb maapind järgmisel hommikul kohendada. Sar
nast kastmist pole tarvis korrata sagedamini kui iga 5—9
päeva järele.
4. Sage ja pääliskaudne kastmine toob ainult kahju,
sest edendab mulla päälispinna paatumist.
Kastmise hõlbustamiseks on soovitav taimi külida või
istutada madalasse vakku (nagu kurgid), või siis peale
taimede tärkamist mullas kolmnurkse kÕblaga teha ridade
vahele vaokesed, kuhu sisse valades vesi laiali ei valgu.
Kuidas kasvatada kurke ja kindlustada
rohket saaki.
Hapukurk salatina lõunalaual on perenaise uhkus,
sest kurk oma hapetega ja mahlakusega aitab palju tõsta
toidu isuäratavust ja maitset. Neid perenaist, kellel oleks
talvel, eriti peale jõulu, veel kurke, on vähe, olgugi et
igal kevadel külitakse kurke ja suvel nende eest hoolitse
takse. Kurgid ei taha meil hästi kasvada, sest nad on
nõudlikud päikese ja ilmastiku suhtes.
Siiski hea tahtega ja mõningaid erinõudeid silmas
pidades võime kurke igal suvel oma tarbeks kasvatada.
Kurgikasvatamisel tuleb silmas pidada järgmisi asja
olusid :
1) Kurgi kasvatamise koht olgu võimalikult vastu
päikest ja tuulte eest varjatud (lõunapoolsete hoonete sei-
45
naääred), peenarde siht lõunast põhja. Parimaks maaks
on huumusrikas aiamaa.
2) Peenrad valmistada ühe rea kurkide jaoks. Peenra
põhja kaevata labida laiuselt ja sügavuselt kraavikene,
milline täita 6—9 päeva enne kurkide istutamist värske
hobusesõnnikuga ja kinni tallata. Peenra kõrgus 25—30
sm. Liivamaas madalam, kus puudub ka eriline tarve sõn
niku alla panemise järele. Raskematel muldadel on aga
sõnnik tingimata tarvilik. Peenra laius vahest vaheni
50—70 sm. Peenra peal 5—7 sm. sügavune vaokene, kuhu
kurgid istutada.
3) Kurgi seemned külida juuni lõpul või juuli alul
soojas ruumis (15°—25° C) kohedasse aiamulda. Kohe
ülestõusmisel asetada nad kastiga aknale, või sooja ilmaga
Õue, öösel tuppa tagasi tuua. Kui idulehed juba täiesti
rohelised, 3—5 päeva peale ülestõusmist ja taimed väljaõhuga harjutatud, tulevad taimed õhtu hilja võimalikult
suurema mullaga peenrale istutada 15—25 sm. vahedega
üksteisest. Peale istutamist tublisti (1 liiter iga taime
kohta) Õhusooja veega kasta.
4) Kui taimed juba juurdunud (4—6 päeva peale is
tutamist) kasta neid virtsaveega (virts lahjendada 1:3
vastu veega), millele võimaluse korral lisada üks peotäis
superfosfaati iga pangi kohta. (Värskelt valmistatud virts
lehma väljaheiteist tuleb lasta seista 3—4 päeva enne kast
mist). Virtsaveega võib iga 2—4 päeva tagant kasta kuni
kurgid Õitsema hakkavad, mil kastmine tuleb lõpetada.
5) Peenra päälispind tuleb päeval peale kastmist ko
hendada ja umbrohi hävitada, et maapind ei paatuks.
6) Õitsmise ja viljakandmise ajal ainult siis kurke
Õhusooja veega kasta, kui muld läheb liiga kuivaks ja
kurgi lehe servad tõmbuvad kollakaks.
7) Vili kogumisel ära lõigata (mitte tõmmata ega nä
pistada) täiesti rohelisena, et mitte kurnata värsi.
v a1mistab:
AUG. PUUSEPP,
Saadjärve v., Koogi, tel. Voldi 3-a.
K;
Lõige vanem ja täielikum jalanõude kiirparandus ja uute
tööstus on „JALATS" Tartus, Tähe ja Riia tn. nurgal. Asut. 1923.
Tallutab saapad poole tunniga. Kasulik maainimestele : linnatulles
annate sisse — kojuminnes saate kätte. Kallosside parandus, tõmbelukkude ette panek. Viltidele nahkade ümber panek. Tehakse
häid uusi säärsaapaid. Hinnad asja ja ajakohased. Kõikide tööde
eest vastutus!
Tööstust juhatab kingseppmeister, (omanik ise)
T
EST1 KARUSNAHKADE TÖÖSTUS
TARTUS, TURU TÄN. 26.
TELEFON
7-32,
6-92.
O
IGASUGUSTE KARUSNAHKADE par
kimine, värvimine, pleekimine ning vavananenud nahkade uuendamine.
® LAMBANAHKADE parkimine valgeks,
mustaks, kollaseks j. n. e. ning ümber
töötamine kraenahkadeks.
G LAOS alati saadaval kõige rikkalikumas
valikus mantli-, jaki-, krae-jateised nahad.
® OSTETAKSE suurel ja väiksel arvul
igasugu karusnahku.
NÄITUSTEL KÕRGEMAD AUHINNAD — GRAND PRIX.
,Postimehe" trükk, Tärtus.
Kes soovib odavasti ja hästi
omada kõrges headuses riidekaupa, see läheb riidekauplusse
RAHVA KASU
ja ostab
valikus:
sealt
maitserikkas
siidi-, sameti- ja villast
kleidi riiet
moodsais mustreis ja värves
plüüsi, villast-ja siidiriiet
mantliteks
ja neile sobivat voodririiet,
karusnahku
ihu-,
laua-
ja
voodi
pesuriiet
boi, tüll, pikee ja tikitud
voodivaibad
akna eesriided
TARTUS,
POE TÄN.
7
härrade ja daamide
vihmavarjud,
suurrätid, kangalõim
ja kõiksugu muud riidekaupa
esimese
„UNIVERSAAL“
Tartus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
13
,."RESTORAAN
SEGERLIN
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
Botikuid ja kalosse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks vilte.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
Palmõliseep
"VERONIKA"
4
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam
jahi" i a lasketarvete,
elekrtmaterjalide jne. jne. ostukoht on
Vidrik Särg'i, Tartus, Promenadi 2, tel. 71
1
suuremas ja täielikumas importäris
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
Mi tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Lonkides peatun alati sissesoiduhooLvis
„Pariis“. Parina t. 10. tel. 4=39.
Samuti teen ka kõik omad sisseostud samas asumast
O. Ltamber'i talurahÄskauplufest,
kus odamad hinnad ta korralik teenimine.
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
. LINNU puusargiarisi
RAEKOJA TÄNAV 2
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALARI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
White Horse Whisky
DAAMIDE
HÄRRADE
juufiseföosfus
KATV EBER
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „Vello“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Töötoas töötavad
Üliõpilased alati
vilunud jõud.
teretulemast!
7
8
"ORPATS
MOODNE, VASTU- |
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TABTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
TÖÖSTUS: ELISABET! TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
3 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Jo ADAMTAU
=^=^
TIPU. TANTSUÕPETAJA
-■
Himmm
3
Tartus, Söögiturg (Lihaturg) 7.
Telefon 4-27.
Krupid. algajaile ja edasijõudnuile. — Stii 1iõp et u s.
Rahva- ja karakterta ntsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Uliopilasile kruppides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal piihap. kl. 9 õht. Õpetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik moetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus 11. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau'lt ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja miitsitööstus
ciKANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali“ ja vormimütse, kasuka- ja kraenahku.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
Valmistab
„Äiieiws”
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada : Põltsamaal + 3 min., Viljandis + 5 min., Pärnus -f- 9 min..
Paides -j- 5 min., Haapsalus + 13 min., Kuresaares + 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab 21. märtsil
kell 3 18 p.
Suvi
,
22. juunil
10,38 e.
Sügis
,
24. septembril
1,38 e.
Talv
„22. detsembril »
8,37 p.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust : 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8^
juunil.). 3) Võidupüha laup. (22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Vene isevalits. langus 1917.
Reede
Laup.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
V a s t1a p. O k. 4,40
Tuha p.
e. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup
Pühap.
Esmasp.
Ta1i ha r ja p. J
Teisip.
Talvepäev [k.12,30 e. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
G k. 7,31 e. 1.
Kolmap.
Kevade algus k. 3,18 p.l.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
Paastu-Maarja p.
Esmasp.
Teisip.
£ k. 10,51 p. 1.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
Pühap.
1e. 1.
Suve algus k. 10,38
Võidupüha £ k.
Jaanipäev [4,21 p. 1.
7. magaja p.
Peetripäev
D k. 9,45 p. 1.
& 19
07 20
21
22
23
5* 24
S 25
26
27
28
£ 29
30
31
1
2
3
W
4
W
5
C:
6
S
Ett 7
8
9
10
t^
11
12
C:
13
14
C
15
Q.
16
'— 17
30 p.
Märkus ed
Päike tõuseb:
1. juunil kell 3,18
11.
.
. 3,07
21.
„
. 3,05
Läheb looja :
1. juunil kell 9,04
11.
.
. 9,17
21.
.
. 9,24
m.
.
,
m.
.
.
Iil illil
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
A. TRUMM & Ko
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
Esmasp.
'
18
Päike tõuseb :
Teisip.
H e i n a-Maa r j a p.
19
Kolmap.
20
1. juulil kell 3,11 m.
Neljap.
= 21 IL
.
„ 3,22 ,
Reedea 22 21.
„, 3,40 ,
Laup.
23
Läheb looja :
Pühap. |
24
1. juulil kell 9,23 m.
Esmasp.
25
„
, 9,14 .
Teisip.
J k. 12,28 e. 1. 26 IL
„, 8,59 .
Kolmap.
7 venna p.
27 21.
Neljap.
‘
28
Reede
29
Laup. j__________________ 30
Naha-, saapa-, terasPühap. |1
kaupade ia hobuseEsmasp. ;2
riistade ladu
Teisip.
@ k. 7 e 1.
3
Kolmap.;4
Neljap. |5
Reede *
6
Laup. [7
Asutatud 1890. a.
Pühap.
Maarja-Magdaleena p.
8
Esmasp.
E k. 9,42 p. 1.
9 Tartus, Kaubahoov 23
Teisip.
10
Telefon 6-67
Kolmap
11
Neljap.
Jakobipäe v
12
Reede
13
Laup.
14 Austria vastutusega
vikatid
Pühap.
15
Esmasp.
16 „Austria Brilliant-teras“
Teisip.
01 evipäev
17
Ainuesindaja Eestis.
Kolmap.
H k. 11,32 e. 1.
18
NE
8. KOFRIN
▼
PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE
JA LAMPIDE ainuesindus Eestis.
Päike tõuseb:
1. oktoobril kell 6,16m.
11.
.
. 6,38 „
21.
„
. 7,01 „
Läheb looja:
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
,
, 5.23 „
21.
,
„ 4,56 .
Iil. Hitil
nahatööstus
Kvistenthaiis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi.
mis ostjaskonnas laialdase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14>
telefon 15.
A. TRUMM & Ko.
III
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6, tel. 310-6
TARTUS:
Päike tõuseb:
1. dets, kell 8,34 min.
11. »
. 8,50 ,
21. ,
, 9,01 ,
Läheb looja
1. dets, kell 3,30 min.
11.
. 3,23 .
21. „. 3,22 ,
15
16
17
18
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kal-evi maja 6,tel.310-66.
IITARTUS:
jj
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
23
Foto-atelyee
H. Riedel K H. Eggert
Tartu, Ülikooli 36
24
M. AUN’I
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastus*
tõid. =-■■.
=
Tõõ tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. --
Mööblitööstus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALMISTAB:
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSKAR HEINE
klaverivabrik
Tartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, Sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22-a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Kõik kaubad parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslist
kaupa anda.
Külastage ja teie veendutel
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-1O4
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht :
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
27
Laadad.
Langeb laat laupäewa wõi pühapäewa peale, siis peetakse laata
järgmisel töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. Päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Wõrus; Orgital, Haimre w. — 8. Tartus. —
10. Suure-Jaanis; Laatre W. Tsirgulinnas; Tamsalu jaama j.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal. —
15. Soosaare W.; Pärsama W., Wölupel; Otepää alewis. — 17. Mehikoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere W.; Laekweres. — 19. Wärska alewis. — 20. Kuresaares; Misso Wallam. j.;
Järwa-Jaanis. — 22. Türil; Jmawere W., Päia kõrtsi j. — 23. Wal
gas; Haapsalus; Rasina W., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku
j. — 25. Wõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Torma W., Lullikatku külas;
Keilas; Weltsa W. Keblastes. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Massu W., Kõmsil; Roela W., endise kõrtsi j. 2 p.;
Kallastel 2 p. — 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
W., Liigalasmas. — 4. Wõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 p.;
Pärnus; Oru W., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j. —
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 p.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla W., Tamsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu W., Haiba poe j.; Albu ^., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Rawila W., Kose külas; Warbola W., Kurawa poe j. — 21. Walgas;
Muhu-Suure wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Wõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Wõõpsus; Illuka W., Kuremäel. — 28. Wiljandis 2 p.;
Maasi W., Tagawerel; Peipsiäärses Wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMISÄRI
CMMDM TARTUS.
■ »UIWUWWW^ ALEKSANDRI TN. 9
Soovitab igasuguseid valmisriideid ja võetakse tellimisi vastu.
28
Märts. 1. Jögetval; Kehtna W., Keawal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhtvis 2 p.; Lehtses; Em
maste W., Koderna kiilas. — 4. Wõhmas; Peningi W., Kiwiloo kõrtsi j.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Luidjal; Salla W.; Leisi W., Metsakülas;
Alliku W., Oisu-Wäljaotsal; Eltvas. — 8. Põltsamaal; Laetva tv. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa W., Tumalas 2 P. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste W., Wiru-Jaagupis 2 P. — 10. Haapsalus:
Pilisttveres; Puhjas; Mehikoormas; Paatsalu tv., Watlal; Tõrtvas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenetvere Kaubatarwitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa tv. end. teemaja j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi tv., Aksi külas. — 14. Waimasttveres; Kodijärtves; Jmawere tv., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala Wallam. j. — 15. Raplas:
Suuremõisa tv. — 16. Rannu wallam. j.; Maasi W., Ranna külas. —
18. Sadalas, Laius-Tähktvere tv.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresää
res; Awinurme wallam. j.; Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Jüri
kiriku j.; Märjamaal; Awanduse W., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina Wallas. — 22. Albu wallamaja j. — 23. Walgas; Katvastu W.,
Warnja k.; Walgjärtve tv., põllum. seltsimaja j.; Wasknartva W., Leisi
aletvikus. — 24. Laiuse W., Mõra tn.; Paaswere W., Laekweres 2 p. —
25. Saadjärwe W., Woldi m. — 26. Krüüdneri tv., Wana-Pranglis;
Kärgula w., Sulbil; Wihterpalu W., Puunal; Wahastus. — 27. RakWeres 2 p.; Mustwees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri W.,
Kasepere P. j.; Kaarma-Suure tv., Kellomäe kõrtsi j. 2 P.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus; Iisaku
W., Alajõel; Saue tv. Arudewahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
Wallas; Harku tv., Mäe öömaja j.; Järwa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada Wallas. — 8. Kastre-Wõnnu W., end. Suitsu k. j.; Pärsama
w., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Eltvas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona wallam. j.; Kasepää tvallam. j. — 11. Wesneri Wallamaja j. — 12. Wõrus; Kolowere w., Jõgewal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu wallam. j. — 14. Wastse-Kuuste W., Koorawere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Saru wallam. j.; Kilu
W. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää alew.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Palitveres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
29
18. Mustla alewis; Kiwi-Wigalas; Kogula W., Liiwa poe j.; Koeruse
Nehatu W., Liiwakandil. — 19. Rogosi W., Luutsniku asund.; KilingiNõmmes; Palmse W., Wiitna kõrtsi j.: Lüganuse kiriku j. — 20. Waiwaras; Kuresaares; Misso wallam. j.; Alawere wallam. j.; Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa W., Koiküla as.; Wõru E. Põllum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi W. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas; Kuimetsa
wallamaja j.; Leisil; Wäike-Maarjas; Sõõrus. — 24. Wastseliina wal
lam. j.; Anchlas; Esnas; Roela asund. — 25. Tartus; Wiljandis 2 p.;
Kabala wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Peri w.; Märja
maal; Warblas; Laimjala W., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narwas; Aule
pas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla W., Lutikul; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu W., Jakobi alewik. — 27. Saare W. kõrtsi j.;
W.-Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Krüüdneri W., Sula
ojal: Abja-Paluojas; Pihtla W., Hobusepostijaama j.; Kärus; Sipa
W.; Kablis, Orajõe W.; Kõmsil, Massu W. — 29. Walgas; Torma W.,
Lullikatku k.; Ahja W., Kärsa k.; Kolga W., Liiwal: Petseris; Kawastu
asund. — 30. Meeri W., Wastse-Nõos; Kuremaa W., Palamusel:
Haanja W., asund.; Kergu alewik.; Nissi alewikus; Tsooru W., asund.:
Triigi W., Ardu külas; Wasalemmas.
Mai. 2. Tõrwas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste W., Alamustel;
Räpinas: Wändras; Waikna W., Päri m. j.; Järwa-Jaanis; Saue
wallam. j. — 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere W., Pikjärwe kõrtsi j.;
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus; Anija wallam.
j.; Oru W., Linnamäel; Uuemõisa W., Tumala asund.; Wõisiku W.^
Rõikal; Mustwees; Wõru W., Potikoha krundil; Kastre-Wõnnu Perawallas. — 4. Tahewa wallam. j.; Wõhma küla Mustjala W.; AlaRõuges, Rõuge Wallas. — 5. Haapsalus; Pala W., Põllum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Welise W.; Salla W.; Elistwere W., Jgaweres;
Haaslawa W., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Elwas. — 6. Tapal;
Järwakandi wallam. j.; Risti alewik.; Wärska alew. — 7. Lohusuus
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula W., Kaubil; Jõgewal. — 8. Kõnnu W.,
Walgejõel; Pärnus. — 9. Une-Antsla wallam. j.; Häädemeestel; Kernu
W., Haibla p j.; Koigi W. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Wana-Roosna
wallam. j.; Kuiwajõe wallam. j.; Weriora W., Wiluste külas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tartus, Aleksandri t. 7
30
Petseris; Wana-Kuuste Reola m.; Misso wallam. j. — 12. Oisu jaa
ma j., Kaarli W.; Kudina to., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas
— 13. Mõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi W., Ala-Jaani t.;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare Wallas; Ahja
Läänistel. — 16. Paides. — 18. Sangaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. 'j. 10 p. — 22. Wõõpsus. — 23
Malgas; Pärsamaa W., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja W., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Rasina W.; Kärgula W., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Miljandis 2 p.; Paatsalu W. Matlal. — 8. Raplas; Koiola W., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmküla w.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose alew. 12. Elwas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste W., Lootwina m. — 15. Mustla
alewis; Märjamaa w.; Lains-Tähkwere wallam. j.; Otepää alewis;
Kallaste alewis. — 16. Tapal; Mana-Roosa W., Marstul. — 18. Keilas; Jõgewal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska alewis;
Järwa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Mustwees 2 p.; Patküla W., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Mihnla wallam. j.; Puh
jas. — 21. Mõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Miljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare W., Urissaares; Keinas. — 27. Rakweres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse w., Miitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tarwastus; Elwas. — 12. Wärska alew. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas; Põlwas. — 20. Misso wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Mõrus. — 27. Rakweres 2 p.
August. 1. Kilingi-Nõmmes. — 3. Elwas. — 6. Türil; Pärnus
3 näd. — 7. Holstre wallam. j. — 9. Kaarli wallam. j. — 10. Kure
saares; Esnas; Laatre ^., Tsirgulinnas; Mustwees. — 12. Tõrwas;
Mana-Mõidu wallam. j.; Tamsalus. — 15. Petseris; Tuhalaane wal
lamaja j.; Koerus; Otepää alew. — 16. Martna w. — 17. Põltsamaal;
Pukas. — 19. Märskas. — 20. Malguta asund.; Misso wallam. j.;
Kellas. — 21. Kallastel 2 p. — 23. Malgas; Tõstamaal. -- 24. Tapal:
Puiatu asund. — 25. Narwa-Jõesuus 2 p.; Mustla alewis; UueKorralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof Man’s Method
Rüütli tän. 11.
miile järele iga kantud riie omab uue ja viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejõe alew.; Lohusuus. — 26. Võrus; Paides; Mõisa
külas. — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
— 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Kõpu W.; Kaarma-Suuremõisa j.; Nissi
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-Jaanis. — 3. Wäheru
alew., Karula W.; Selistes. — 4. Laanemetsa W., Koikkülas. — 5. Vil
jandis 2 P.; Vana-Roosa W., Warstul; Otepää alewis. — 6. Vastse
mõisa Wallamaja j.; Meeri W., Wastse-Nöos. — 7. Hummuli Soel'
Nõmmküla W., Tamsalus; Leisil. — 8. Kihelkonnas; Illuka W., Kure
mäel; Etwas. — 9. Võru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Olustwere
jaama j.; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Hellamaa end. teemaja j.; Veriora W., Wiluste külas; Rutikwere asundus.; Kastre-Võnnu Periwallas. — 11. Lelle-Hiiukõnnus. — 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi W., Tagawerel; Loodi kõrtsi j. — 13
Valgas; Soosaare W., Kolga-Jaanis; Iisakul 2 p. — 14. Kallastel. —
15. Jõgewal; Tammistes, Taali W.; Abja-Paluojal; Kohila Walla
maja j.; Saulepi W., Varblas; Sipa Wallas; Ahja Wallas; Läänistel;
Jögeweste asund., Orajõe Iklas. — 16. Tapal; Rõngus. — 17. Uusna
mõisas; Räpina wallam. j. 2 p. — 18. Kaarepere W. end. Pikjärwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. j.; Alawere wallam. j. — 19. Mustmees:
Kergu alewis; Kogula W., Kallikütas. — 20. Paistu alewis; Võisiku
W., Roikal; Kärgula W., Sulbil; Misso wallam. j.; Kiwi-Wigalas;
Emmastes; Alliku W., Oisu-Väljaotsal. — 21. Rõuge W., Ala-Rõuges;
Pärsama W., Võlupe kõrtsi j.; Vahastus; Tahewa wallam. j.; Laik
saare W., Urissaares; Järwa-Jaanis. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asund.; Järwakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund., Helme
kihetk.; Audru wallam. j. — 24. Võrus; Kirblas. — 25. Vana-Suislepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu W., Watlas; Maasi
W., Liigalasmal; Wana-Võidu Oiul; Loona wallam. j.; Hallingu w.,
Jakobi alewik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskiwil; Puurmani
asund.; Pööraweres; Kunda alewis 2 p. — 27. Mehikoormas; Põlwa
kiriku j.; Koigi wallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal. — 29.
Haapsalus; Kirepis; Vara W. end. Matjamaa kõrtsi j.; Varbola W.,
Kurawa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela W.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare W., Luidjal; Palmse W. Viitna
kõrtsi juures 2 P.; Vasalemmas. — 30. Haanja W. asund.; Leisi W.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Rasinal; Kolga W., Liiwal; Kehtna W.,
Keawal; Waikna W., Päril; Oru W., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa W., Lewalas 2 p.; Kärdla alewis; Krüüdneri W. Maaritsel;
Tsooru as.; Elistwere W., Jgaweres; Vana-Kuuste as. — 2. Narwas
2 p.; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Kawastu-Koosal;
Vändras; Pihtla W., hobupostijaama j.; Tõrwas; Kambja W. end.
Liiwa kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Päidla W., Lutikul;
Rõuge W., end. Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Elwas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.: Võru W.
Potikoha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Vana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7 Wiljandis 2 p.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; Lümmada Wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise W.; Mustjala m. j. 2 p.; Koiola W., Himmaste k.; Walgjärwe
W., Saberna as. — 9. Albu w. j.; Jõgewal. — 10. Walgas; ImaWere to., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu W., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa W. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidoja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. i ;
Weltsa w., Kebiastes; Leisil 3 P.; Roela W., kõrtsi j. — 13. Salla W ;
Kärla turuplatsil. — 14. Wõrus; W.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmesi
Saru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku 1.:
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Täykwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 p.; Anija Wallam. lähedal; Koloweres 2 p.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. j.;
Põlgaste W., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Peip
siäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Noosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlleste W., end. Tille kõrtsi j.;
Uulus: Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Woldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Wõnnus; Saaluse wallam.' j.;
Wihterpalu W.,' Puunal; Taewere W., Kaansoos. — 22. Kärgula W..
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi W., Wasulas;
Mooste W.; Kloostri W., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsiraulinna
alew., Laatre W.; Haaslawa W., Tuigo asund. — 25. Leebiku w^ Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi W., Rannakülas; Esnas; WeneWere kaubatarw. ühingu poe j.; Kawastu asund. — 27. Saare w kõrtsid
j.; Paaswere W., Laekweres 2 p. — 28. Wõrus; Puurmani W., Pikanurmel; Krüüdneri W., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loost W,
Lindoras; Järwa-Jaanis; Taagepera „Ala" alewik., Taati W., Sindi-:
Lodjas. — 29. Torma W., Lullikatku k.; Abja W., Kärsal. — 30. Nebatu
W. Liiwakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
November. 1. Harku W., Mäe öömaja j.; Wiru-Jakobis 2 p.;
Pürsama W., Mätjakülas; Waiwaras; Wesneri Wallam. j. — 2. Pai
des; Kodaweres; Laiuse W., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. .— 3.■
Tapal. — 4. Tõrwas; Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni W. — 1:
5 Kambja W., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere W'
Aruküla kiriku j.; Rõuge W. end. Ala kõrtsi j. — 7. Walgas; Elwas;
Kolleste W., Krootuse asund.; Kogula W., Kaubis. — 8. Paliweres;
Wõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue W., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12.,Kurejaares; Karlatsi W., Ala-Jaani t.; Triigi W., Ardu külas; Suure- .
Lahtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põlvamaal; j
Uuemõisa W., Tumala asund. — 17. Kernu W., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale- 2
wikus; Ristil; Awanduse W. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
w. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mnstwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. j.; Mäetaguse w. Atsalama k. - 26. Walgjärwe W., Põllum. Seltfi platsil; Woopsus. - 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas 28. Kerlas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
r
Detsember. ^- Abja-Paluojal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
- 3. Walgas; Tapal; Iisaku W., Alajõel; Räpinas. —
5. Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Wihula wallam. i. - 7. Kallastel
Wiljaudis 2 p.; Lelle W., Hiiekõnnus. - 9.
Albu W., Arawete k.; Warska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere W ;
Kilmgr-Nommes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja W.; Keinas'
Kasepaa wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wändra alewis
Paluperas; ^arwa-^aanis; Kloostri W., Kasepere poe j. 13. Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare Wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nina külas
Perpsiaarses W.; Koerus-15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kärdlas'
~ ib. Worus; Nissil; Otepaal; Türil. - 17. Mooste W., end. Kauksi
k^^tsi j., Raplas.
18. Parnus; Paides; Ellamaal; Krüüdneri W.,
19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. Mtsso Wallam ;.; Marjamaal. - 21. Kuresaares. 22. Mustwees 2 p. — 28. Walgas; Kawastu W., Warnjas.
PAGARI&
KONDIITRIÄRI
E
Aug. Univer
kv.M
TARTUS.
Rüütli tan. 16.
Telel. 10-69
:eel
Alati
saadaval
maitserikkad
tordita,
koosid,
küpsised,
kohvisaiad.
pirukad jne.
Tellimist d täidetakse kiirelt ja korralikult.
Rüütli tän. 16.
Telefon 10-69.
94
Hästipassivaid riideid
saate tellides neid
J. TUULARE
Rüütli tõn. 12, tel. 5-02.
ÖÖLOKAAL
„SINIMANDRIA“
TARTUS, TELEFON 1-27.
Avatud kella 9 hommikul
kuni kella 6 hommikul.
Jga pühapäev kella 5-lee
Meie
JALANÕUD ON ELE
GANTSED JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
K.K0MSEBT
JALANÕUDETÖÖSTUS J
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
35
|Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
;juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, Kiluni tiin. 3, tesefion 6-60.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
,äris matrikli esitamisel
8
0—15 prots. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid :
_Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi->kaaiid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8 - 10 kuuks.
/"
L!. LUKSkP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA- JA POLSTERMÖÖBLITÖÖSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS, ELISABET! TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbe____________ asjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
cTAT__ h°idiad’ lraksid* ^ücj jne. -Telli■mistel valmistatakse korralikult kõik"__________ sugu naha-, polster- ta dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE. —
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
AVALDSON
. 1; TELEFON 12-66.
TARTUS, A
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
HINNAD ÕIGLASED.
Antsov
Rüütli tan. 12, Tartus
aiiiiiiiMäHniiimiHiinifflhim
kõneir. 10-48.
1TH
ja mina
1 =%/& ajalised
! « "^Imused
M^c^oochad—
^^MU^^^^^vuufna&ud
Singer ömbCusmasinale Ühisus
KOLME
KOOPA
KOHVIK
IGAPAEV MUUSIKA
TEL. 13-22
äs
Üliõpilasorganisatsioone.
’1. Eesti üliõpilasorganisatsioone.
< Eesti Üliõpilaste Selts — asut. 7. aprillil (vkj.
26. märtsil) 1870 Tartus „Kalevipoja õhtute“ nime all esi
mese eesti üliõpilasorganisatsioonina. Tegi tagajärjeta kat
seid saavutada ühisõiguslust saksa Ikorp-idega a. 1881/1882
„Vironia“ ja a. 1890/1891 „Fraternitas Viliensis’e“ nim. osa
konnana tema poolt loodud sinise-must--valge välismärgiga,
millise eesti rahvusliku trikoloori omab praegugi ajaloolise
mälestusmärgina lipu, mütsi ja lindi kujul. Raamatukogu
10.000 katalogiseeritud köidet. Vahekorraleping Tartus korp!
Vironiaga, sõprusliit Helsingi Pohjois-Pohjalainen ja EteläPohjalainen Osakunnaga. Koondised Tallinnas, Rakveres,
Võrus, Narvas, Viljandis, Türil, Haapsalus. Vilistlaskogu
juhatus Tartus. (Meesorganisatsioon.).
Ühendus, EÜS — asutat. nov. 1906. a. Tartus 1905. a.
rahvaliikumise ideede edasikandjana, kuna ta juured ulatu
vad 1895. a. Töötas esialgu põranda all, hiljem reg. ülikoo
li s ja vet-instituudis. Üliõpilasseltside Liidu liige. Sidemed
Riia üliõpilasseltsidega „Zemgallia’ga“ ja „Klints’iga“ ning
Helsingi „Sotsiaaldemokraatliku Üliõpilasühendusega“. (Segaorganisatsioon.)
L iiv ik a, ÜS. — asutatud 21. apr. 1909 Riia politehnikumi juures REÜS „Laine“ (as. a. 1904) poolt mõningate
korp! Vironiast lahkunute lisandusel ,,Riia Eesti Üliõpilaste
Seltsi“ nime all. 1915. a. evakueerus ühes Riia politehnikumiga Moskvasse, teotses Tallinnas a. a. 1917—1920. EÜS
Liivika nime all reg. Tartus a. 1921. Kuulub Üliõpilasselt
side Liitu. Osakond Tallinnas. (Meesorganisatsioon.)
Põhjala, EÜS — asut. 5. dets. 1909 Peterburis, kuna
omavaheliselt eksisteeris 1896. a. saadik. Alul nimeks „Peterburgf Eesti Üliõpilaste Abiandmise Selts“, 1913. a. uus
ZS
ning praegune nimi. 1917. a. asus Tallinna, 1919. a. Tartu,
1918. a. koondis Narvas, praegu osakond Tall, tehnikumi
juures. Kuni 1925. a. segaorganisatsioon. Üliõpilasseltside
Liidu liige. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunnaga. (Meesorganisatsioon.)
Eesti Naisüliõpilaste Selts — asut. 14. nov.
1911 Tartus esimese eesti akad. naiste org-ina, alul amet
liku tunnustuseta E. N. Rühma nime all; tunnustati meesõrg-ide poolt 1915. a., ametlikult kinnitatakse alles Eesti
Ülikoolis 1919. a. Üritanud „Lilli Suburgi nimelise kapitali“
1923 a. koos ENÜS Ilmatariga ja põhjendanud 1926. a. „E.
Äk. Naiste Ühingu". Algatas maiõhtu külaskäikude traditsi
ooni. Sõprusleping Helsingi Etelä-Suomalainen Osakunnaga, E. Haridusliidu liige, sidemeid E. Ak. Naiste ühinguga
ja E. Naisliiduga. Vil.-kogu alul Tallinnas, nüüd Tartus.
Vironia, korporatsioon — asutatud 26. nov. 1900 Riia
politehnikumi juures (juured ulat. 1892. a.) esimese eesti
korpl-ina, kelle värvide kandmise õigus ametlikult kinnitati.
Kaua ainus organisatsioon Riia politehnikumi juures, koondas
enamiku politehnilist haridust saanud eestlasi vanemast ge
neratsioonist. Eraldi tekkimise tõttu sisemine kord mitmeti
erinev teistest Tartu korp-idest. Evakueeriti 1915. a. ühes
Riia politehnikumiga Moskvasse, 1918. a. toodi tagasi Riiga,
Tartusse tuli 1920. a. EKL!-i asutaja liige. Sõpruslepingud
end. Riia C! C! ja Tartu saksa Ch! Chi-iga, Eesti üliõpilaste
Seltsiga ning Helsingi Karjalainen Osakunnaga. (Meesor
ganisatsioon.) Välismärgiks müts ja lint: vioiett-must-valge.
S akala, korporatsioon — asutatud 14. nov. 1909. a.
Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholi keeluseadus konvendi korteris kuni 1915. a.
Algusest peale elav osavõtt hõimutööst (1909. a. esimese
eesti üliõpilasorg.-i küllasõit Soome). EKL!-i asutaja liige.
Sõprusleping Helsingi Hämäläinen Osakunnaga. Koondised
Tallinnas ja Viljandis. (Meesorganisatsioon.) Välismärgiks
müts ja lint: sinine-violett-valge.
Fratern itas E stica, korporatsioon — asutatud 9.
mail 1907. Tartus EÜS-ist lahkunud liikmete poolt esimese
Tartu Eesti korpl-ina. EKL!-i asutaja liige. Sõpruslepinguid
40
Riia korp! Lettonia ning Vilno korp! Poloniaga ja Helsingi
Savolainen Osakunnaga. . (Meesorganisatsioon.) Välismär
giks müts ja lint:" sinine-roheline-valge.
U g a 1 a, korporatsioon — asut. 10. nov. 1913. Tartus
Frat! Esticast lahkunud liikmete poolt reformkorporatsioonina. Alkoholi keeluseadus konvendi korteris kuni 1921. a.
EKLi-i asutaja liige. Sõprusleping Turu Soome ülikooli
üliõpilaskonnaga. Vil.-kogul Tallinnas osakond. Välismär
giks müts ja lint: must-sinine-valge. (Meesorganisatsioon')
Rotalia, korporatsioon — asut. 11. nov. 1913 Peter
buris esimese ja ainsa eesti korp!-ina Venemaal, kus likvidee
rus revolutsiooni päevil, tulles vabariigi alguspäeviks Tal
linna, kus aga ühegi ülikooli juures ei olnud registreeritud.
1922. a. asus Berliini ülikooli juurde, 1924. a. siirdus Tartu.
-Vilistlaskogu osakond Tallinnas. EKL!-i asutajad liikmed.
(Meesorganisatsioon.) Välismärgiks müts ja lint: sininemust roheline.
Revelia, korporatsioon — asut. 3. dets. 1920 Tartus
korp! Sakalast lahkunud liikmete poolt. EKL!-i liige 1929.
a. „saadik. Sõprusleping Helsingi Viipurilainen Osakunnaga.
Välismärgiks müts ja lint: roheline-must-valge. (Meesor
ganisatsioon.)
Fraternitas Liviensis, korporatsioon — asut.
25. jaan. 1918 Tartus alul rohuteadlaste korpl-ina. EKL!-u
liige 1930. a. Välismärgiks müts ja lint: violett-rohelinevalge. (Meesorganisatsioon.)
11 m a t a r, ENÜS — asutatud 7. mail 1920 Tartus
(Naisörganisatsioon.)
V e I j e s t o, EÜS — asut. 26. veebr. 1920 Tartus EÜS-ist
lahkunud peamiselt filoloogide poolt. (Segaorganisätsioon.)
Filiae Patriae, naiskorporatsioon — asut. 27. okt.
1920 Tartus esimese naiskorporatsioonia üldse, luues ja Õt^
sides teed üha omapärasemaks arenevale organisatsioonitüübile. Koondis Tallinnas. Sõprusleping Helsingi Hämäläinen
Osakunnaga. Välismärgiks müts ja lint: va Ige-punan e^foheline.
J. R ai m 1 a, ÜS — asutatud 22. sept. 1922 Tartus peami
selt EÜS Ühendusest lahkunud liikmete poolt. On pannud
erilist rõhku kodumaa tundmaõppimisele ja kirjeldamisele.
Asutanud ülikooli juure „mag. Rumma nimelise auhinnatöö“.
Üliõpilasseltside Liidu liige. (Meesorganisatsioon.)
Concordia, ÜS — asutatud 11. märtsil 1923 Tartus
Harjumaa koguna. Välismärgiks lint: rukkilillesinine-kuldkollane-must. (Meesorganisatsioon.)
India, naiskorporatsioon — asut. 7. märtsil 1924. a.
Tartus. Sõprusleping Helsingi Savolainen . Osakunnaga.
Välismärgiks müts ja lint: kirsipunane-valge-roheline.
R a j a 1 a, korporatsioon — asut. 2 mail 1924 Tartus,
välismärgiks müts ja lint: must-violett-helesinine. (Meesor
ganisatsioon.)
L e m b e1 a, naisorganisatsioon — asut. 24. nov. 1924
Tartus. Välismärgiks müts ja lint: oralnž-roheline-violett.
A mi c iti a, naiskorporatsioon — asut. 21. nov. 1924 Tar
tus. Koondis Tallinnas. Välismärgiks müts ja lint: helelillatumeroheline-kuld.
2. Saksa üliõpilasorganisatsioonid.
Eston i a, korporatsioon — asut. 7. sept. 1821. a. Tar
tus. Cv! Cl liige. Vägismärgiks müts ja lint: roheline-violettvalge. (Meesorganisatsioon.)
Livonia, korporatsioon — asut. 20. sept. 1822. a.
Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts: roheline-punanevalge ja lint: punane-roheline-valge. (Meesorganisatsioon.)
Neobalti a, korporatsioon — asut. 28. mail 1879. a.
Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts: sinine-oranžvalge ja lint: sinine-valge-oranž. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas Academica, korporatsioon — asut.
27. mail 1881. a. Tartus. Ch! C! liige. Välismärgiks müts
ja lint: violett-sinine-valge. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas Pharmaceutica Dorpatensis,
korporatsioon — asut. 24. märtsil 1872. a. Tartus. Kartell
Ch! C!-iga. Välismärgiks müts ja lint: must-helesinine-punane. (Meesorganisatsioon.)
Fraternitas N orm a n n i a, korporatsioon — asut.
23. juunil 1909. a. Peterburis. Asus Tartu 1920. a. Välis
42
märgiks irrüts ja lint: punahe-hõbe-sinihe. (Meesorganisatsioon.)D
Ba.‘ti Saksa Naisüliõpi1aste Ühing — asut,
29 .okt. 1922. a. Tartus. Välismärgiks hõbekilp tähtedega
V. D. — B. S.6
3. Vene ü1iõpi asorg an i satsioon e.
Vene Üliõpilaste Selts — asut. 7. nov. 1920. aTartus. Välismärgiks rinnamärk. (Segaorganisatsioon.)
. Boeteia, korp! — asut. 30. apr. 1926. a. Tartus Vä
lismärgiks müts ja lint: sinine-punane-kuld. (Meesorgani^atsioon.)
A Fratern i tas Aetern a, korp! — asut. 9. nov. 1923,
3: Tartus. Välismärgiks müts ja lint: must-valge-oranz.
(Meesorganisatsioon.)
S oro ri t a s 0 ri e n s, naiskorporatsioon — asut. 15.
veebr. 1928. a. Tartus.
Fraternitas Ruthenia, korporatsioon — asut. 17.
mail 1929. a. Tartus. Välismärgiks müts ja lint: punanemust-kuld.
4. Juudi üliõpilasorganisatsioone.
L imuv ia, korporatsioon — asut. 2 nov. 1883. a. Tar
tus. C. J. C. liige. Välismärgiks müts ja lint: tumesininevalge-kuld.
Hasmonea, juudi üliõpilaste ühing — asut. 10. veebr.
1923. a Tartus. Välismärgiks müts ja lint: helesinine-kuldvalge.
H az f i r o, juudi soost naisüliõpilaste ühing — asut. 2.
veebr. 1924. a. Tartus. Välismärgiks on sirkel.
5.
Läti üliõpilasorganisatsioon.
Metrain e, läti üliõpilaste organisatsioon — asut. 11.
veebr. 1927. a. Tartus „Läti Üliõpilaste Seltsina“, 1930. a.
praegune nimetus. Välismärgiks müts ja lint: punane-valgeroheline. (Meesorganisatsioon.)
43
Avasin
uuesti jälle
riideäri
Kaubahoov
telefon 8-19,
kust soovitan akadeemilisele
perele kõige paremaid kodumaa
ja välismaa riidekaupu, nagu üli
konna-, smokingi, palitu-, mantliriid e d jne.
Hinnad võistlemata odavad.
Viisakas teenimine.
Karl Äbel’i
piideäri
Tartus, Kaubahoov 35
telefon 8-19.
Mootorrattaid
GALTH0RPE, EXCELS1OR, AUTOMOTO
^-.. uued modellid kohale jõudnud
.
Jalgrattaid
esimese ratta abimootoreid ÖWA, rattakumme,
mantleid ja kõiksugu osi. Nõudke hinnakirju
KR. SAAR L Ko
Tartus, Raekoja 2, tel. 6-94
• Tallinnas, Viru 3
4S
Siit leiate vajaliku telefoni numbri!
Üliõpilasorganisatsioonide asukohad ja telefoni nr. nr.
Eesti Üliõpilaste Selts, Viljandi 1
telef.
Korpi Amicitia Aia 8„
,,
Baltonia, Lille 16
„
„
Filiae Patriae, Gildi 1
„
,,
Fratern. Academica, Veski 25
„
„Fraternitas Estica, Aia 54
,,
„
Frat. Liviensis, G.-Adolfi 68
„
„Frat. Tartuensis, Narva 51,,
„
Harjola, Vabaduse pst. 12„
„
Indla, Lossi 9
,,
„
Lembela, Karlova
18
,,
„
Limuvia, Karlova 3„
„
Neobaltia, Kastani 32
„
„
Revelia, Veski 35
,,
„
Rotalia, Tähe 29
,,
„Sakala, Veski 67„
„
Ugala, Tähe 40„
„
Vironia, Lai 30
,,
Üliõpil, selts „Liivika“, Suurt. 9„
„„„Raimla“, Tiigi 19,„
„„„Valvila“, Aleksandri 40„
Eesti Naisüliõpil. Selts, Aia 19„
Eesti üliõpil selts Veljesto, Lutsu 8„
Eesti üliõpil, selts Ühendus, Tiigi 31
„
Tähtsamate 01 kooli asutiste asuk. ja telef. nr. nr.
Ülikooli apteek, Toomemäel
Bakterioloogia jaam, Vene 34
Bakterioloogia instituut, Aia 46
Füsioloogia instituut, Savi 5
Füüsika instit., ülikooli peahoone
telef.
,>
„
„
„
5-81
7-50
2-17
3-40
8-47
46
Füüsika-keem. laborat., Rüütli 2
1 haavakliinik, Toomel
II
„
Maarjam. väljal
Kehal, kasvat. instit., G.-Adolfi 19
Lastekliinik, Veski 6
Loomaarstit. teadusk, kants., Vene 28
Naistekliinik, Toomel
Närvikliinik, Maarjam. väljal
Patoloogia instit., Savi 5
Polikliinikud, G.-Adolfi 12
Põllumajandus!, katsejaamad, Raadil
Raadi mõis
Raamatukogu, Toomel
Rektori kabinett
Rohuteaduse instit, Rüütli 2
Sekretariaat
Silmakliinik, Vallikraavi
Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisas
Zooloogia instituut, Aia 46
Tervishoiu instituut, Aia 46
Tähetorn, Toomel
Vaimuhaigete kliinik, Tallinna t. 48
Vana anatoomikum, Toomel
Õigusteadusk. kantselei
Üliõpilasprorektori kab.
Üliõpilaskonna juhatus, Ülikooli 46
Üliõpilasmaja, Ülikooli 46
(konservid ja kurgid
Müügil ülaltoodud ärides.
Ärge unustage nõudmast.
48
Politsei telefonid.
Vahituba
Politsei 1 jsk.
Politsei II jsk.
Politsei III jsk.
Tartumaa I jsk.
Kriminaal-politsei
Pol. Politsei
Tartu-Valga Prefektuur
Ajalehtede telefone
„Postimees“, vastutav toimetaja
„Postimees“, kohal, ja siseriik
„Postimees“, kaugekõned
„Postimees“, talitus
„Postimees“, ärijuhi kabinett
„Süd-Estländische Zeitung“
„Päevalehe“ abitalitus
„Kaja“ toimet, esindaja
„Vaba Maa“ toimet, esindaja.
9-09
1-86
9-86
80
65
4-80
3-72
8-77
Üliõpilaspäevil
on aeg nii kiire ja raha vähe, sest noorustuli hinges „torgib kui
argiga..." Majandusliste küsimuste reas on Teil üks tähtsam —
jalanõude ostmine ja parandus. Kõige vanem kiirtööstus Tartus sel
alal on „Jalats“ Tähe ja Riia tn. nurgal. Vallutamine poole tun
niga, ka oodates. Lugemislaud. Töö headus ja puhtus rahuldab
ka kõige nõudlikumat, sest töötavad kutsetunnistustega töölised
ja juhatab diplomiga meister. Hinnad odavad ja töö eest vas
tutus ! Asjaajamine korrektne ja aus !
49,
O0^2C7NO0^2 0^20^2O0^02 O0^2ONO ONOONOO
M. Jänese
valmisriiete eriosakond
pakub nõudlikumalegi ost
jale parima ja suurima
naiste sügise- ja talvemantlitest,
meeste sügise- ja talvepalitutest
ülikondadest ja pükstest.
T E L L I MISTE
VASTUVÕTMINE.
Ladus alati saadaval esimesi
uudiseid
originaal inglise
ülikonnariietest.
Tartus, Kaubahoov 9-10-11-12.
Telefon 5-91
OONO 0^2 0^2 <2^2 OONO 0ONO ONO ONO ONO ONOO
3 ""
50
UUED
Kleine entzückende Frau.
1.
Kleine entzückende Frau,
bitte schau in den Spiegel genau,
dein Gesicht ist so reizend und zierlich,
doch nicht natürlich,
du kleine Frau.
2.
Puder so zart wie ein Hauch,
auch vom Lippenrot machst du Gebrauch,
doch vielleicht wirst du selber schon wissen,
das stört beim küssen,
die Männer auch.
3.
Du wirst doch geliebt,
und nicht das Rouge auch deinen Wangen,
denn dich nur allein
ruft das Gefühl und ruft das Verlangen.
4.
Kleine entzückende Frau,
bitte schau in den Spiegel genau,
denn im Spiegel da steht es geschrieben,
man muss dich lieben,
du kleine Frau.
^MOFCTSIDE SUURÄRI
tL ÜLIKOOLI 30, RAEKOJA TAGA
^^KÕIKSUGUSED GRAMMOFONID
^oÄAu&ppe^^i^aa/a^.yõ^e^mxAs
OSAD, WEDRUB, NÕELAD, WEOWARGID
HELIPLAADID
a un 0,75, I; 1.25,1.50,27 j.n.e.
Q^ammo^nzc/eya
^»rs^r^sL-L^L«^^a^x^z^^s<7^
L
51
Die Fenster auf — der Lenz ist da.
1.
Die Fenster auf! Der Lenz ist da!
Mein Herz ist Deinem Herzen nah!
Alles in mir sehnt sich nach Dir,
schenk’ Dich dem Frühling und schenk’ Dich mir!
2.
Die Fenster auf! Der Lenz ist da!
Und jeder Blick sagt lachend „ja“.
Was sagst denn Du? Was sagst denn Du?
Was sagst denn Du dazu!
3.
Jubelnd steigt die Lerche empor,
tausend Spatzen zwitschern im Chor,
und der Blumen duftender Flor
zeigt sein Gesicht strahlend dem Licht!
4.
Alles, alles atmet nun auf,
alles blickt zur Sonne hinauf.
Uns’re Herzen öffnen sich weit.
Jugend, nun halte Dich bereit!
Moodsat mööblit,
nagu diivaneid, kushette, garnituure jne. valmis
tatakse vilunud tööjõudude juhtimisel hästi ja odavasti
|/ __„mööbli- ja polstermööbli
t66stus. Aleksandri t. 29
R.
Kangur l
Sealsamas tehakse kõiksugu mööbli, ka antiikmööbli, parandusi.
52
UUED
Leise flehen meine Lieder.
1.
Leise flehen meine Lieder
durch die Nacht zu dir,
in den stillen Hain hernieder,
Liebchen, komm zu mir.
2.
Flüsternd schlanke Wipfel rauschen
in des Mondes Licht,
in des Mondes Licht,
des Verräters feindlich Lauschen
fürchte, Holde, nicht,
fürchte, Holde, nicht.
3.
Hörst die Nachtigallen schlagen?
ach, sie flehen dich,
mit der Töne süssen klagen
flehen sie für mich.
4.
Sie verstehn des Busens Sehnen,
kennen Lieberschmerz,
kennen Lieberschmerz,
rühren mit den Silbertönen
jedes weiche Herz,
jedes weiche Herz.
53
ŠLAAOIERIB
5.
Lass auch dir die Brust bewegen,
Liebchen, höre mich,
bebend harr’ ich dir entgegen,
komm, beglücke mich,
kommi beglücke mich,
beglücke mich!
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich.
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich?
Wie könnt’ ich mich glücklich nennen ohne dich?
Dass ich lachen konnt’ und weinen,
ohne dich dabei zu meinen,
dass ist heute fast ein Rätzel für mich!
Wie ist mir die Zeit vergangen ohne dich!
Was hab’ ich nur angefangen ohne dich!
Was die Sonne für die Welt ist,
das bist du für mich!
Wie hab’ ich nur leben können ohne dich?
54
Sah ein Knab ein Röslein steh’n.
1.
Sah ein Knab ein Röslein steh’n,
Röslein auf der Heiden,
War so jung und morgenschön!
Lief er schnell es nah zu sehn,
Sah’s mit vielen Freuden,
Röslein, Röslein, Röslein rot, Röslein auf der Heiden!
2.
Knabe sprach: Ich breche dich,
Röslein auf der Heiden!
Röslein sprach: Ich steche dich,
Dass du ewig denkst an mich,
Und ich will’s nicht leiden!
Röslein etc.
3.
Und der wilde Knabe brach
’s Röslein auf der Heiden!
Röslein wehrte sich und stach
Half ilm doch kein Weh und Ach,
Musst es eben leiden.
Röslein etc.
55
„Mulle näib, et ma nägin teid proua eile Grandhotellis?“
„Jah, seal ma elan küll! Aga kus elate teie?“
„Grand-Hotelli ees, armuline proua!“
56
„Naisuke, kas sa oled kõik sisse pakki
nud
„Jah, kuni sinu asjadeni!“
„Mu jumal — kui vilets sa näed välja!“
„Jah, tead — arst käskis mu naisel kõ
vasti pidada dieeti!“
57
Huraa, kallis, viimaks ometi
vaba koht meie mõlema nimede
jaoks.
Madrus kukkus laevalael nii rängasti, et murdis käeluu.
Paranedes küsis ta hirmuga arstilt:
„Kui mu käsi jälle terveks saab, 'kas saan siis temaga
ka tennist mängida?“
„Iseenesest mõista,“ vastas arst.
„Ohoo,“ arvas madrus. „Tänan teid kõigest südamest.
Teie olete tõesti imetegija. Enne käe vigastamist ma ei
mõistnud tennisemängu.
58
Mees tuli veidi lõbusas tujus koju, kui naine talle ette
heiteid hakkas tegema, vaidles ta vastu. Naine tõmbas krii
diga põrandale joone ja käskis meest seda mööda üle toa
kõndida. „Väike asi,“ ütles mees, „aga ma näen ju kaht
joont, kummat mööda pean minema.“
*
Iirlane otsustas eneselt elu võtta. Et varju langemist
perekonnale ära hoida, jättis ta järgmise kirja maha: „Ma
ei ole ennast ise tapnud; oli ainult paha juhus. Tahtsin
revolvrit õlitada, sealjuures kõlas aga äkki pauk.“
*
I s a: „Ma lubasin sulle auto osta, kui sa eksami läbi
teed, ja nüüd oled ometi läbi kukkunud. Tahaks teada, mis
sa viimasel veerandaastal tegid?“
Poeg: „Ma õppisin autojuhtimist, isa.“
*
Ärijuht (kohtaotsivale noormehele): „Kuidas on teie
perekonna nimi?“
„Scott.“
„Eesnimi?“
„Walter.“
„Teil on ju siis väga tuntud nimi.“
„Jah, ma olen siin ümbruskonnas kaunis tuttav.“
*
„Tuhat tähte, kallim Anni, kutsun tunnistajaks, et ma
sind armastan.“
„Kaks tunnistajat registreerimisbüroos oleksid mulle
armsamad.“
*
„Ärge ometi vastu rääkige, et siin lutikaid ei ole! Praegu
nägin põrandal ühe ja näete, seal kõnnib juba teine voodis.“
„See on üks ja sama, sel ajal läheb ta alati magama!“
59
Müncheni närvihaiguste kliinikus peeti ülal krahv
SoundsoT kõrgemaastmelise närvlikkuse pärast.
Noor Bismarck, saatkonnanõunik, mõtles teda külas
tada, tuli aga mõned minutid enne kella kahte ja pidi ootama.
Ta võttis pingil istet. Lõpuks avas väravavaht — külas
taja esitles:
„Saatkonnanõunik vürst Bismarck.“
Väravavaht — heas tujus — kummardas pilkava naera
tuse saatel:
„Paavst Leo XIII.“
*
Kõneleja: „Mees, kes järele annab, kui talle ülekohut
tehakse, on tark, aga mees, kes järele annab, kui tal õigus
on, on —“
Hääl kuulajate seast: „On abielus!“
*
Daam (oma lauanaabrile): „Kes on see inetu inimene
seal?“
Naaber (kuivalt): „Minu vend!“
Daam (häbelikult) : „Ah, andestage mu rumal küsimine.
Oleksin pidanud seda nägema juba sarnadusest.“
*
„Miks härra Kase ikka sarnastes kohtades käib, kus
kedagi ei ole?“
„Ta kavatseb varsti anda klaverikontserti ja peab end
nüüd üksildusega harjutama.“
*
Professor (ärkab äkki öösi müra peale üles):
keegi mu toas?“
Sissetungija: ,,Mitte keegi!“
Professor: „Siis olen ma eksinud.“
„Kas on
60
Mees, kes just vaimuhaigetemajast välja lastud, tülitses
sõpradega restoranis. „Sa oled päris hull!“ hõikas üks neist
talle. „Kuidas? Mina hull? Olen ainuke teie seast, kellel
on ametlik tunnistus, et olen vaimliselt terve.“
*
Märtson on kuskile suurde seltskonda palutud. Tal on
aga seal väga igav ja ta veeretab oma paksu keha ühest
nurgast teise. Seal näeb ta üht teist härrat tugitoolis iga
vuses istuvat, ja küsib sellelt: „Kas teil on lõbus?“
,,Põrmugi, mu härra!“
„Tulge, kaome ära!“
„Ma ei saa.“
„? ? ?“
„Olen pidu peremees!“
*
Ühe vaimuliku, arsti ja ärireisija naised olid kord jutu
ajamises oma meeste hajameelsuse üle. Pastoriproua rää
kis, et tema mees sageli teel kirikusse unustab oma jutluse,
nii et kogudus õieti aru ei saa, millest ta rääkida tahab.
Arsti abikaasa arvas, et tema mees siiski hajameelsem on,
sest sõites mõne patsiendi juure maale, unustavat ta oma
rohukasti koju, nii et tal sageli mitu miili asjatult tuleb sõita.
„Kuid minu mees trumpab üle oma hajameelsuses teie
mõlemate mehed,“ ütles ärireisija naine. „Kui ta hiljuti koju
tuli, näpistas ta mind palest ja ütles: „Väike mardikas, mul
näib, et olen sind varem kuskil kohanud, kuidas su nimi on?“
61
MÄRKUSED:
62
MÄRKUSED:
63
Eesti
Põllumeeste Selts Tartus
Kaheaastased põllu- ja aiatöö
Koolid Vahil
ÜLESANNE:
TEGELIKKE PÕLLUMEHI PÕLLU
TÖÖLE, KARJAKASVATUSELE JA
AIANDUSELE ETTE VALMISTADA
AADRESS:
Tartu kaudu, Vahil.
Koolijuhatus.
64
Kaabud, moe- ja pudukaubad rikkalikus valikus
E. K.-Ü. „Postimehe* trükk, Tartus 1934.
4O M A>
KODUMAA EDURIKKAM KINDLUSTUSETTEVÕTE
Seltsi omanikeks omavalitsused ja ühistegelised asutused
Peakontor: omas majas,
Tartus, Riia 41, tel. 3-44
Üliõpilased, kes on huvitatud kõrvalteenistusest (mõni kroon
päevas), palume sisse astuda seltsi peakontorisse läbirääki
miseks äripäeviti kella 9—3
Hakkab ilmuma 1935. a. uus
naiste ja kodude kuukiri
SISUKS: Mood, romaan, film,
sport, majapidamine, käsitöö, aian
dus, lastenurk, nali, ristsõnad, bridž
Lugejatele tasuta arstlik nõu
an ne Tartu tuntud arstidelt
Kindlustusselts
«EESTI»
hoiukarp
igasse kodusse ja igasse perekonda!
Miks?
Sest ainult mõni sent kokkuhoidu päevas
meie hoiukarbi kaudu võimaldab Teile
Elukindlustuse
läbi kindlustada oma perekonnale muretu
tuleviku ja koguda enesele kapitali
vanadusepäeviks.
Kindlustusselts
“EESTI"
(aaut. 1907. B.)
Kodumaa suurim ühistegeline kindlustusettevõte
Valitsus: TARTUS, Suurturg 8.
Osakonnad Tallinnas ja pea kõigis maakonnalinnades.
..UNIVERSAAL
Tartus, Kalda ja Raekoja t. nurk 1/2, tel. 4-77.
Raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja
signalisatsiooni sisseseadmine. — Akumulaatorite laadimine
ja korrastamine. — Igasuguste elektriaparaatide parandus.
Töötab vilunud eriteadlaste juhtimisel. — Odavad hinnad !
RESTORAAN
TARTUS, TEL. 5-12.
Iga pühapäev rootsi laud, mugavad kabinetid ja
muusika.
3
Jalanõude ja reisitarvete kauplus
R. HANSEN
Tartus, Kaubahoov nr. 1.
Soovitab rikkalikus valikus igasuguseid ja igale hoo
ajale vastavaid naiste, meeste ja laste jalanõusid.
Botikuid ja ka1osse parimatelt firmadelt.
Talvehooajaks viite.
Täielikust reisitarvete osakonnast:
kohvreid, naister. käekotte, portfelle, koolimappe j. n. e.
Enamostetav
tualettseep —
meeldiva püsiva
lõhnaga
PROOVIGE JA OTSUSTAGE
Pälmöliseep
~VERONIKA'1'
■
4
^^^
^w^^
K^^
A
Kõige täielikum, valikurikkam ja soodsam$
Dsuuremas ja täielikumas importäris
A
MÜÜK SUUREL JÄ VÄIKESEL ARVUL.
MSM^5^3/GLÄB^KKU^ÄN-N^NN^^
M
NNNN
Mi tunne mina oma looma üle muret, sest
Tartus Loiibides peatun alati fissesoiduhoowis
„Variis". Osrwa t. 10. tel. 4«59.
Samuti teen ka kõik omad sisseostud samas asumast
D. Ltamberi talurahtvakauplusest,
Kus odatvad hinnad ta korralik teenimine.
FIRMA
A. ja M. UNIVER
«
JAHUVESKI ja LAUAVABRIK
TARTUS, MFLTSIVESKl 40/42
5
Mehaaniline
jalanõude tööstus
Erik Hopp
Tartus, Riia t. 4.
Telefon 2-10.
Valmistab kõrges headuses härrade ja daamide
===== jalanõusid. =========
Sealsamas jalanõude kiirparandus.
Jällemüüjatele kõige soodsam ostukoht.
Hinnad võistluseta !
Hinnad võistluseta !
Ü
1 JÄRGU SÖÖGISAAL
j
ÄOIT^$
TARTUS, SUURTURG 2
TELEFON 8-51
^OC&OCWCWOC^(MOOC\VOC^(^^
IGASUGUSEID MATUSETARBEID
nagu : puusärke, riste, pärge jne. leiate
suures valikus ja ajakohaste odavate hindadega
AENNO niinelrniüricf
LU puubdrgiarist
TARTUS,
raekoja tänav 2
Samas võetakse vastu ristisiltide graveerimistöid
Maja- ja köögitarvete ning lampide
SPETSIAALARI
A/s. D. MIRVITZ JA POJAD
TARTUS, RAEKOJA 6.
White Horse Whisky
O-Ü.
7
,9EmloC6
DAAMIDE
HÄRRADE
iiiMli^eföös^iis
TARTUS, ROOSI 39. TELERON 8-18
Osakond daami
dele ja härradele
Kestvad lokid, 1934. a. mudel „VelIo“ ja
teistel aparaatidel, alates kr. 3.— soeng.
Üliõpilased alati
Töötoas töötavad
teretulemast!
vilunud jõud.
W^
KM
8
T. TORPATS
MOODNE, VASTU
PIDAV JA HINNAVÄÄRNE MÖÖBEL
MÖÖBLIÄR1 JA MEHAA
NILINE MÖÖBLITÖÖSTUS
TARTUS
ASUTATUD 1893 AASTAL
ÄRI: GUSTAV-ADOLFI TÄN. 15,
TELEFON 1-28
TÖÖSTUS: ELISABETI TÄN. 22,
TELEFON 2-58
RESTORAN
„ROOM“
RIKKALIK
ROOTSI LAUD
IGA PÄEV KL. 11—3 P. L.
ä 75 SENTI
TARTUS, SUURTURG 7,
TELEFON 7-78.
9
Krupid algajaile ja edasijõudnuile. — Stiiliõpetus.
Rahva- ja karaktertantsud. — Eratunnid igal ajal.
Õppekava ajakohane. Üliõpilasile kruppides suurem hinna
alandus. Kordamisõhtud igal pühap. kl. 9 õht. Opetajaiks
ainult dipl. ja soliid õppejõud. — Iseõppimiseks ja korda
miseks ilmusid trükist: 1) Täielik moetäntsude õpetus.
14 tantsu täpsa kirjeid, ja 85 ilust, skeemi ja joonisega.
H. kr. 2.— ja 2) Tantsuõpetus 11. 1934—35. a. viimaste
uudistega. H. 65 senti. Saadaval J, Adamtau’lt ja ramatukauplusist.
Karusnaha ja mütsitööstus
G. KANGRO
Tartus,
Aleksandri
tän.
15.
Valmistan suve-, tali- ja vormimütse, kasuka- ja kraenahku.
Korralik, kiire ja odav töö.
Rätsepatööstus
„Nii«k«»
Valmistab
igasuguseid rõivastustöid
oma kui ka tellija riidest
Kella aeg kalendris on Ida-Euroopa aeg, mis ka Eestis maksev.
Kalendris märgitud aeg on ainult Tartu kohta õige ja läheb teiste lin
nade kelladest järgmiselt lahku, mida tuleb märgitud arvudele igakord
juure lisada : Põltsamaal -^- 3 min., Viljandis -|- 5 min., Pärnus -|- 9 min..
Paides -f- 5 min., Haapsalus -j- 13 min., Kuresaares + 17 min.
Aasta - ajad.
Kevade algab 21. märtsil
kell 3 18 p. 1.
Suvi
,
22. juunil
. 10,38 e. 1.
Sügis
„
24. septembril ,
1,38 e. 1.
Talv
,
22. detsembril „
8,37 p. 1.
Varjutused 1935. a.
Sel aastal on 5 päikese- ja 2 kuuvarjutust : 1) Osaline päikese
varjutus 5. jaan. Ei ole meil näha. 2) Täielik kuuvarjutus 19. jaan,
Algus kell 5,03 p. 1., lõpp k. 6,30 p. 1. Eestis osaliselt näha. 3) Osaline päi
kesevarjutus 3. veebr. Ei ole meil näha. 4) Osaline päikesevarjutus
30. juunil. Ei ole meil näha. 5) Täielik kuuvarjutus 16. juulil. Algus
kl. 6,09 p. 1., lõpp kl. 7,50 p. 1. Eestis näha. 6) Osaline päikese
varjutus 30. juulil. Ei ole meil näha. 7) Ringkujuline päikesevarjutus
25. dets. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäevad.
Täielikud pühad, millal tööd ei tehta on järgmised: 1) Uus
aasta (1. jaanuar). 2) Kolmekuningapäev (6. jaan.). 3) Iseseisvusepäev
(24. veebr.). 4) Palvepäev (13. märts). 5) Suur Neljapäev (18, apr.).
6) Suur Reede (19. apr.). 7) Ülestõusmisepühad (21. ja 22. apr.).
8) 1. mai püha. 9) Taevaminemisepüha (30 mail). 10) Suvistepühad
(9. ja 10. juunil). 11) Võidupüha (23. juunil). 12) Jaanipäev (24. juunil).
13) Usupuhastuspüha (31. okt.). 14) Jõulupühad (25., 26. ja 27) dets.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Ülestõusmisepüha laup. (20. aprillil). 2) Suvistepüha laup. (8.
juunil.). 3) Võidupüha laup. (22. juunil). 4) Jõulu laup. (24. dets.) ja
5) Vanal aastal.
Pühap.
1. Ülestõusmise p.
Esmasp.1 2. Ülestõusmise p.
Teisip.
J ü r i p.
Asut. Kogu
Kolmap.
[kokkuast. 1919
Neljap.
Markuse p.
Reede
C k. 6,21 e. 1.
Laup.
j
Pühap.
0
Esmasp.
PT
G
Teisip.
7
8
9
10
11
12
13
;
|
1
I
H k. 2.11 p. 1.
^
Märkuse d
19
20
21
22
23
24
Päike tõuseb :
1. aprillil kell 5,44 m.
11.
.
, 5,15 .
21.
.
„ 4.48 .
Läheb looja:
1. aprillil kell 652 m.
11.
,
.
7,14 .
21.
,
„
7.37 .
Päike tõuseb :
1. juunil kell 3,18
11.
.
. 3,07
21.
„
. 3,05
Läheb looja :
1. juunil kell 9,04
11.
.
, 9,17
21.
,
. 9,24
m.
.
m.
,
„
101. Ml
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Vabriku ladu
Kaubahoovis nr. 14,
telefon 15.
A. TRUMM & Ko
TALLINNAS: Veneturg, Kalevi maja 6,
Telefon 310-66.
18
Päike tõuseb :
& 19
20
juulil kell 3,11 m.
21 11.
„ 3,22 ,
22 21.
,
, 3,40 .
23
Läheb looja ;
24
1. juulil kell 9,23 m.
25
. 9,14 .
3 k. 12,28 e. 1. 26 11.
. 8,59 ,
7 venna p.
27 21.
28
29
30 Naha-, saapa-, teras1 kaupade ja hobuse2
riistade ladu
(§) k. 7 e 1.
3
4
5
6
7
Asutatud 1890. a.
Maarja-Magdaleena p.
ö
C k. 9,42 p. 1.
9 Tartus, Kaubahoov 23
10
Telefon 6-67
11
Jakobipäev
12
13
14 Austria vastutusega
vikatid
15
16 „Austria Brilliant-teras*
17
01 e v i p ä e v
Ainuesindaja Eestis.
G k. 11,32 e. 1.
18
H ein a-Maa r ja p.
PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE
JA LAMPIDE ainuesindus Eestis.•
Päike tõuseb:
1. oktoobril kell 6,16 m
11.
„, 6,38 „
21„. 7,01,
Läheb looja :
1. oktoobril kell 5,51 m.
11.
.
. 5,23 „
21.
„
„4,56 .
Iil Hiili
nahatööstus
Kvistenthalis,
Telefon 110.
Soovitan võistlemata
hääduses ja hindadega
oma tööstuse saadusi,
mis ostjaskonnas laial
dase poolehoiu on
võitnud.
Päike tõuseb:
1. dets, kell 8,34 min.
11.
, 8,50 .
21. ,
, 9,01 .
Läheb looja
1. dets, kell 3,30 min.
11.
, . 3,23 ,
21.
. 3,22 ,
A. TRUMM & Ko.
TALLINNAS:
Veneturg, Kalevi maja 6,tel.310-66.
IITARTUS:
[]
Raekoja tänav nr. 7, telef. 13-03.
VENE PÕLLUTÖÖRIISTADE
TÖÖRIISTADE, MASINATE JA LAMPIDE AINUESINDUS EESTIS.
Foto-ateljee
H. Riedel ^ H. Eggert
Tartu., Ülikooli 36
J?
24
M. AUN’1
rätsepatööstus
TARTUS, RIIA TÄN. 23
Valmistab tellimiste peale
kõiksuguseid moodsaid
meesterahva rõivastustõid.
—
----Tõõ tuntud headuses,
hinnad mõõdukad. —
Mööblitööstus
Hans Illisson
TARTUS, TÄHE TÄN. 22
VALM ISTAB:
modern- ja stiilmööblit, kabinettgarnituure, moodsaid kušette, toole,
jõhv-, mereheina ja vedrumadratseid
TÖÖ EEST TÄIELIK VASTUTUS
25
Soovitame suures valikus,
parimas headuses
torte, kooke
ja kõiki teisi pagari- ning kondiitrisaadusi. Tellimised täidetakse kiiresti.
PAGARI- JA KONDIITRIÄRI
P. Potsep
Tartus, Ülikooli tän. 34
Telef. 12-79
OSKAR HEINE
klaverivabrik
Tartus, Karlova tän. 69, tel. 12-98.
Oma majas.
Soovitab kõrgeväärtuslisi
tiibklavereid ja pianiinosid.
SOOVIKORRAL
SOODSAD
MAKSUTINGIMUSED.
26
Kõige värskemaid kalakaupe:
silke, heeringaid, kilusid, sporte jne. leiate
alati soodsate hindadega
Jakob Kippasto ärist
Kaubahoovis 22-a vastu Emajõge.
Alati saadaval kuulsad A. M. Andersoni
kilud, sprotid, skumbriad, silmud jne.
Käik kaubad, parematest firmadest.
Kiire läbimüük võimaldab kõrgeväärtuslist
kaupa anda.
Külastage ja teie veendute!
Valmiskleite, pesu,
moe ja pudukaupa
soovitab võistlemata odavate hindadega
puduäri J. MALIN
TARTUS, KIVISILLA JUURES.
VEOAUTO B-1O4
Võtab igasugust kaubavedu vastu. Elukoht :
Ülikooli 21/23 (vastu ülikooli), telefon 13-34.
A. PEDAJA.
27
Laadad.
Langeb laat taupäelva wõi pühapgewa peale, siis peetakse laata
järgmisel "töö- wõi esmaspäewal.
Kuulaatu peetakse: Laura alewis iga kuu 10. ja 25. Päewal; Ir
boska jaama j., iga kuu 20. päewal; Rootowo wallamaja j. iga kuu 5.
päewal; Wana-Jrboska alewis iga kuu 4. ja 21. päewal; Obinitsas
iga kuu 8. Päewal; Petseris iga kuu 1. ja 15. päewal; iga kuu esimesel
kesknädalal loomade laat Orisaare alewikus.
Jaanuar. 7. Mõrus; Orgital, Haimre W. — 8. Tartus. —
10. Suure-Jaanis; Laatre W. Tsirgulinnas; Tamsalu jaama j.; Elwas. — 12. Antslas; Koerus. — 13. Jõgewal. — 14. Põltsamaal.
15. Soosaare W.; Pärsama W., Mölupel; Otepää alewis. — 17. Mehikoormas; Mustla alewis; Mustwees; Koloweres; Paaswere W.; Laekweres. — 19. Märska alewis. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Järwa-Jaanis. —- 22. Türil; Jmawere ^., Päia kõrtsi j. -— 23. Mal
gas; Haapsalus; Nasina W., kõrtsi j. — 24. Paides; Jõelehtme kiriku
j. — 25. Mõõpsus. — 27. Esnas. — 28. Tornla W., Lullikatku külas;
Keilas; Meltsa w. Keblastes. — 30. Nissis.
Weebruar. 1. Mässu W., Kõmsil; Nõela W., endise kõrtsi j. 2 p.;
Kallastel 2 p. —- 2. Raplas; Kilingi-Nõmmel. — 3. Jõgewal; Maasi
W., Liigalasmas. — 4. Mõrus. — 5. Tõrwas. — 6. Narwas 2 p.;
Pärnus; Oru ^., Linnamäel. — 8. Elwas; Raasiku wallam. j. —
9. Tapal; Saare postij. j. — 10. Rakweres 2 p.; Räpinas; Antslas;
Keinas; Ellamaal. — 11. Põltsamaal. — 14. Nõmküla ^., Tamsalus;
Otepää alewis. — 15. Paldiskis; Pukas; Lähtrus; Leisil. — 16. Wiljandis 8 p. — 17. Tartus; Kernu W., Haiba poe j.; Albu W., Arawete
k. — 18. Rakkes.— 19. Paides. — 20. Kuresaares; Misso wallam. j.;
Nawila W., Kose külas; Marbola W., Kurawa poe j. — 21. Malgas;
Muhu-Suure wallam. j. — 22. Mustwees. — 25. Mõrus 8 p.; Lihu
las. — 26. Mõõpsus; Illuka W., Kuremäel. — 28. Miljandis 2 p.;
Maasi W., Tagawerel; Peipsiäärses Wallas Nina külas.
VALMISRIIETE TELLIMISÄRI
MMM' TARTUS’
■ mM»®€Kk ALEKSANDRI TN.
Soovitab igasuguseid valmispiideid ja võetakse tellimisi vastu.
9
28
Märts. 1. Jõgewal; Kehtna W., Keawal; Ristil; Kärdlas. —
2. Rutikwere asund.; Nabala asund. — 3. Jõhwis 2 P.; Lehtses; Em
maste W., Koderna kiilas. — 4. Wõhmas; Peningi W., Kiwiloo kõrtsi j.
— 5. Kirolas; Kõrgesaare Luidjal; Salla W.; Leisi W., Metsakülas;
Alliku W., Oisu-Wäljaotsal; Elwas. — 8. Põltsamaal; Laewa W. end.
kõrtsi j.; Antslas; Iisakul 2 p.; Uuemõisa W., Tumalas 2 P. — 9. Ha
geri kiriku j.; Emmaste W., Wiru-Jaagupis 2 P. — 10. Haapsalus:
Pilistweres; Puhjas; Mehikoormas; Paatsalu w., Watlal; Tõrwas. —
11. Tapal; Petseris. — 12. Wõrus; Wenewere Kaubatarwitajate Ühi
suse poe j.; Hellamaa W. end. teemaja j.; Amblas. — 13. Puurmanni
asund.; Triigi W., Aksi külas. — 14. Waimastweres; Kodijärwes; JmaWere W., Käsukonnas; Mõisakülas; Mustjala wallam. j. — 15. Raplas:
Suuremõisa W. — 16. Rannu wallam. j.; Maasi W., Ranna külas. —
18. Sadalas, Laius-Tähkwere W.; Kellastes 2 p.; Sangaste kiriku j.;
Keilas; Wiru-Nigula kiriku j.; Järwa-Jaanis. — 20. Türil; Kuresaares; Awinurme wallam. j.; Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Jüri
kiriku j.; Märjamaal; Awanduse ^., Simunas. — 21. W.-Ulilas; Skarjatina Wallas. — 22. Albu wallamaja j. — 23. Walgas; Kawastu W.,
Warnja k.; Walgjärwe W., põllum. seltsimaja j.; Wasknarwa W., Leisi
alewikus. — 21. Laiuse W., Mõra m.; Paaswere W., Laekweres 2 p. —
25. Saadjärwe to., Woldi m. — 26. Krüüdneri W., Wana-Pranglis;
Kärgula W., Sulbil; Wihterpalu W., Puunal; Wahastus. — 27. RakWeres 2 p.; Mustwees 2 p. — 28. Paides; Walguta m.; Kloostri ^.,
Kasepere p. j.; Kaarma-Suure W., Kellomäe kõrtsi j. 2 p.
Aprill. 1. Juurus. 2. Antslas; Põlgaste W., Puskarus; Iisaku
W., Alajõel; Saue W. Arudewahel. — 5. Wäike-Kolkjas, Peipsiäärses
Wallas; Harku W., Mäe öömaja j.; Järwa-Jaanis. — 6. Taeblas. —
7. Lümada wallas. — 8. Kastre-Wõnnu W., end. Suitsu k. j.; Pärsama
w., Roopaku asunduses; Tamsalus. — 9. Elwas. — 10. Põltsamaal;
Ellamaal; Loona wallam. j.; Kasepää wallam. j. — 11. Wesneri Wal
lamaja j. — 12. Wõrus; Kolowere W., Jõgewal. — 13. Kärla turu
platsil; Torgu wallam. j. — 14. Wastse-Kuuste W., Koorawere kõrtsi j.;
Hummuli Soel; Peipsiääres, Nina külas. — 15. Saru wallam. j.; Kiiv
W. Kuusalus; Kihelkonnas; Rakkes; Otepää alew.; Petseris; Tõsta
maal. — 16. Paliweres. — 17. Paides; Tapal; Karula kiriku j. —
jalanõusid
OSTATE
saapakauplusest
«VÕISTLUS",
Tartus, Riia tän. 25.
2$
18. Mustla alewis; Kiwi-Migalas; Kogula W., Liiwa poe j.; Koerus;
Nehatu W., Liiwakandil. — 19. Rogosi W., Luutsniku asund.; KilingiNõmmes; Palmse W., Wiitna kõrtsi j.; Lüganuse kiriku j. -- 20. Wäiwaras; Kuresaares; Misso wallam. j.; Alawere Wallam. j.; Lihulas;
Pritsu alewikus. — 21. Laanemetsa W., Koiküla as.; Wõru E. Põllum.
Seltsi platsil. — 23. Raadi W. end. Rojasilla kõrtsi j.; Keilas; Kuimetsa
wallamaja j.; Leisil; Wäike-Maarjas; Mõrus. — 24. Wastseliina wal
lam. j.; Amblas; Esnas; Roela asund. — 25. Tartus; Wiljandis 2 p:;
Kabala wallam. j.; Erastwere w., Kanepi alewikus; Peri w.; Märja
maal; Warblas; Laimjala W., Kõiguste kõrtsi j. 2 p.; Narwas; Aule
pas. — 26. Suure-Jaanis; Päidla W., Lutikul; Jõgewal; Laatre Tsirgulinnas; Kohila wallam. j.; Alatskiwil; Mootse wallam. j.; Kunda
alewis 2 p.; Hallingu W., Jakobi alewik. — 27. Saare W. kõrtsi j.;
M.-Suislepa wallam. j. — 28. Rakweres 2 p.; Krüüdneri w., Sula
ojal; Abja-Paluojas; Pihtla W., Hobusepostijaama j.; Kärus; Sipa
W.; Kablis, Orajõe W.; Kõmsil, Massu W. — 29. Malgas; Torma W.,
Lullikatku k.; Ahja W., Kärsa k.; Kolga W., Liiwal; Petseris; Kawastu
asund. — 30. Meeri W., Wastse-Nõos; Kuremaa W., Palamusel:
Haanja W., asund.; Kergu alewik.; Nissi alewikus; Tsooru W., asund.:
Triigi W., Ardu külas; Wasalemmas.
Mai. 2. Tõrwas; Mõniste wallam. j.; Kõlleste W., Alamustel;
Räpinas: Wändras; Maikna w., Päri m. j.; Järwa-Jaanis; Saue
wallam? j. — 3. Kawastu-Koosal; Kaarepere W., Pikjärwe kõrtsi j.;
Otepää alewis 2 p.; Krabi wallam. j.; Lelle-Hiiekõnnus; Anija, wallam.
j.; Oru W., Linnamäel; Uuemõisa W., Tumala asund.; Wõisiku ic..
Rõikal; Mustwees; Mõru W., Potikoha krundil; Kastre-Mõnnu Perawallas. — 4. Tahewa wallam. j.; Mõhma küla Mustjala W.; AlaRõuges, Rõuge Wallas. — 5. Haapsalus; Pala W., Põllum. Seltsi plat
sil; Saaluse wallam. j.; Welise W.; Salla W.; Elistwere W., Jgaweres;
Haaslawa W., Tuigo as.; Kuigatsi piimaühis. j.; Elwas. — 6. Tapal;
Järwakandi wallam. j.; Risti alewik.; Märska alew. — 7. Lohusuus
2 p.; Põlwa kiriku j.; Kogula W., Kaubil; Jõgewal. — 8. Kõnnu W.,
Malgejõel; Pärnus. — 9. Uue-Antsla wallam. j.; Häädemeestel; Kernu
W., Haibla p j.; Koigi W. — 10. Põtsamaal; Rõngus; Mana-Roosna
wallam. j.; Kuiwajõe" wallam. j.; Weriora W., Wiluste külas. — 11.
Valmisriideid ja kiiret tellimiste täitmist
leiate alati ajakohases headuses
ja hinnas
M. F. Furmansky
valmisriiete ärist Tartus, Aleksandri t. 7
30
Pitseris; Wana-Kuuste Reola m.; Misso wallam. j. — 12. Õisu jaa
ma j., Kaarli W.; Kudina W., Maarja-Magdaleena alewikus; Antslas.
— 13. Wõrus. — 14. Holstre wallam. j.; Karilatsi W., Ala-Jaani L;
Puka alewikus; Kallastel. — 15. Kuresaares; Soosaare wallas; Ahja
Läänistel. — 16, Paides. — 18. Sarnaste kirikukõrtsi j. — 20. Misso
wallam. j.; Kaarma Suure wallam. j. 10 p. — 22. Wõõpsus. — 23.
Walgas; Pärsamaa W., Mätjal. — 25. Koerus; Ahja W., Läänistel. —
29. Suure-Kambja asunduses. — 31. Petseris.
Juuni. 1. Nasina W.; Kärgula W., Sulbil. — 2. Türil. — 5.
Wiljandis 2 p.; Paatsalu W. Watlal. — 8. Raplas; Koiola W., Himmaste külas. — 9. Antslas. — 10. Hageri kiriku j.; Tamsalus; Nõmkiila w.; Kärdla alewikus; Kasepää wallam. j. — 11. Kose alew.
12. Elwas; Paides. — 14. Wastse-Kuuste W., Lootwina m. — 15. Mustla
alewis; Märjamaa W.; Laius-Tähkwere wallam. j.; Otepää alewis;
Kallaste alewis. — 16. Tapal; Wana-Roosa W., Warstul. — 18. Kei
las; Jõgewal; Räpinas. — 19. Kilingi-Nõmmel; Wärska alewis;
Järwa-Jaanis. — 20. Põltsamaal; Mustwees 2 p.; Patküla W., Pika
sillal; Misso wallamaja j.; Nissi alewikus; Wihula wallam. j.; Puh
jas. — 21. Wõrus; Simunas. — 25. Petseris. — 26. Wiljandis 2 p.;
Piirsalu-Ristil; Laiksaare W., Urissaares; Keinas. — 27. Rakweres
2 p. — 28. Kõrgesaares. — 29. Lihulas.
Juuli. 1. Walgas; Haapsalus. — 3. Paides; Pärnus; Pala
muse ro., Wiitna kõrtsi j. 2 p. — 4. Tartus; Antslas. — 8. Taagepera
wallam. j. — 10. Tarwastus; Elwas. — 12. Wärska alew. — 15.
Karksi-Nuias. — 18. Tõrwas; Põlwas. — 20. Misso Wallam j. —
23. Kuresaares 2 näd. — 24. Wõrus. — 27. Rakweres 2 p.
Korralik riietus on igale inimesele väga tähtis, sellepärast
laske oma ülikond, kleidid jne. puhastada ja värvida auruvärvim se, keemilise ja kiirpressimise töökojas
Hof Man’s Method
Rüütli tän. 11.
mille järele iga kantud riie omab uue ia viisaka ilme. Kohapeal
pressimiseks, mis toimub 15 minuti jooksul, eri ooteruum.
Töö kiire ja korralik.
Hinnad mõõdukad
31
Wändras, Suurejõe alew.; Lohusuus. — 26. Wõrus; Paides; Mõisa
külas. — 28. Taewere Kaansoos; Orajõe Kablis. — 29. Rakweres 2 p.
__ 30. Antslas. — 31. Helme asunduses; Häädemeestel.
September. 1. Suure-Kõpu W.; Kaarma-Suuremõisa j.: Nissi
alewikus; Kuigatsi piimaühis. j. — 2. Suure-JaanA -- 3. Wäheru
alew., Karula W.; Selistes. — 4. Laanemetsa W., Kõrkkülas. — 5 WÜjandis 2 P.; Wana-Roosa W., Warstul; Otepää alewis. — 6. Vastsemõisa wallamaja j.; Meeri W, W°st!-.Rö°s - 7. Hummuli tooel'
Nõmmküla w., Tamsalusl Seifil. — 8. Kihelkonnas; Illuka w. Kure,
mäel- Elwas. — 9. Võru E. Pöllum. Seltst krundil. — 10. Olustwere
jaama j.; Kärstna asund.; Puhjas; Krabi Wallam. j.; Kilingi-Nõmmes:
Hellamaa end. teemaja j.; Veriora W., Viluste külas; Rutikwere asun
dus ; Kastre-Wõnnu Periwallas. — 11. Lelle-Hiiukõnnus. — 12. Tü
ril; Laewa end. kõrtsi j.; Maasi W., Tagawerel; Lood: kõrtsi j. — 13.
Valaas; Soosaare W., Kolga-Jaanis; Iisakul 2 p. — 14. Kallastel. —
15 Jõgewal; Tammistes, Taali W.; Abja-Paluoial; Kohrla Wallamaja j.; Saulepi W., Varblas; Sipa wallas; Ahja wallas; Laanisrel:
Iõqeweste asund., Orajõe Iklas. — 16. Tapal; Rõngus.
17. Uusna
möllas; Räpina wallam. j. 2 P. — 18. Kaarepere W. end. Pcharwe
kõrtsi j.; Sangaste kirikuk. j.; Alawere wallam. j. — 19. Mustwees;
Kergu alewis; Kogula W., Kallikülas. — 20. Paistu alewis; Worstku
W, "Roikal; Kärgula W., Sulbil; Misso wallam. j.; Krwr-Wrgalas;
Emmastes; Alliku W., Oisu-Väljaotsal. — 21. Rõuge W., Ala-Rõuges;
Pärsama W., Wõlupe kõrtsi j.; Vahastus; Tahewa wallam. j.; Laik
saare W., Urissaares; Järwa-Jaanis. — 23. Tartus; Paides; Sürgawere asund.; Järwakandi wallam. j.; Keinas; Holdre asund., Helme
kihelk.; Audru wallam. j. — 24. Võrus; Kirblas. — 25. Vana-Surslepa wallam. j.; Antslas; Kose alewikus; Paatsalu W., Vatlas; Maasi
W., Liigalasmal; Wana-Võidu Oiul; Loona wallam. j.; Hallingu w.,
Jakobi alewik. — 26. Tallinnas 3 p.; Taeblas; Alatskiwil; Puurmani
asund.; Pööraweres; Kunda alewis 2 p. — 27. Mehikoormas; Põlwa
kiriku j.; Koigi wallas. — 28. Kuresaares; Toris; Põltsamaal. — 29.
Haapsalus; Kirepis; Vara W. end. Matjamaa kõrtsi j.; Varbola W.,
Kurawa poe j.; Karksi-Nuias; Kuimetsa wallam. lähedal; Roela W.
kõrtsi j. 2 p.; Amblas; Kõrgesaare W., Luidjal; Palmse W. Viitna
kõrtsi juures 2 P.; Vasalemmas. — 30. Haanja w. asund.; Leisi W.,
Metskülas.
Oktoober. 1. Petseris; Rasinal; Kolga W., Liiwal; Kehtna W.,
Keawal; Waikna W., Päril; Oru W., Linnamäel; Tudolinnas 2 p.;
Uuemõisa W., Lewalas 2 p.; Kärdla alewis; Krüüdneri W. Maaritsel;
Tsooru as.; Elistwere W., Jgaweres; Vana-Kuuste as. — 2. Narwas
2 b ; Pärnus; Nabala asund.; Märjamaal. — 3. Kawastu-Koosal;
Vändras; Pihtla W., hobupostijaama j.; Tõrwas; Kambja W. end.
Liiwa kõrtsi j. — 4. Rakweres 2 p.; Paldiskis; Päidla W., Lutikul;
Rõuge W., end. Sänna kõrtsi j.; Kuiwajõe wallam. j.; Kallastel. —
5. Lihulas; Elwas; Ollepa jaama j.; Kasepää wallam. j.; Võru W.
Potikoha krundil. — 6. Kudina Maarja-Magdaleena alewikus; Vana-
32
Laitsna wallam. j.; Jõhwis 2 p.; Kaarma-Suuremõisa j. — 7. Wiljandis 2 P.; Hageri kiriku j.; Wõhma külas Mustjala wallas; LÜMmada Wallas; Taeblas. — 8. Tapal; Waimastwere wallam. j.; Pukas;
Welise w.; Mustjala m. j. 2 P.; Koiola W., Himmaste k.; Walgjärwe
W., Saberna as. — 9. Albu W. j.; Jõgewal. — 10. Walgas; Jmawere W., Paial; Lohusuus 2 p.; Kõnnu W., Walgejõel; Lüganuse kiriku
j.; Sutlepa W. Aulepas; Suuremõisa w. — 11. Riidoja asund. j.;
Torgu wallam. j. — 12. Tartus; Keilas; Wastseliina wallam. j.;
Weltsa W., Keblastes; Leisil 3 P.; Roela W., kõrtsi j. — 13. Salla w.;
Kärla turuplatsil. — 14. Wõrus; W.-Tännassilma wallam. j.; Erastwere W., Kanepi alewikus; Kilingi-Nõmmel; Rannus; Awinurmes;
Säru wallam. j.; Raplas. — 16. Wastse-Kuuste as.; Karula kiriku j.;
Muhu Suure w. magasiaida j.; L.-Tähkwere wallamaja j. — 17. Ote
pääl 2 P.; Anija wallam. lähedal; Koloweres 2 P.; Rakkes. — 18. Kuresaares; Suure-Jaanis; Roela asunduses; Wõõpsus; Antslas; Em
mastes; Wäike-Maarjas. — 19. Tarwastu asund.; Rogosi wallam. }.;
Põlgaste W., Puskarus; Jõelehtme kiriku j.; Wäike-Kolkja külas, Peip
siäärses wallas. — 20. Põltsamaal; Misso wallam. j.; Wana-Noosa
wallam. j.; Uue-Antsla wallam. j.; Kõlleste w., end. Tille kõrtsi j.;
Uulus: Koerus; Laimjala wallam. j.; Tabiweres (Woldis); Koogna
wallam. j. — 21. Haapsalus; Kastre-Wõnnus; Saaluse wallam. j.;
Wihterpalu W., Puunal; Taewere W., Kaansoos. — 22. Kärgula W.,
Sulbil; Kodijärwe wallam. j. — 23. Kõo asund.; Raadi W., Wasulas;
Mooste W.; Kloostri W., Kasepere p. j.; Mustwees. — 24. Tsirgulinna
alew., Laatre W.; Haaslawa W., Tuigo asund. — 25. Leebiku W., Pika
silla Mangu talus; Ellamaal; Maasi W., Rannakülas; Esnas; Wenewere kaubatarw. ühingu poe j.; Kawastu asund. — 27. Saare w. kõrtsi
j.; Paaswere W., Laekweres 2 p. — 28. Wõrus; Puurmani W., Pikanurmel; Krüüdneri W., Pusu kõrtsi j.; Misso wallam. j.; Loosi W.,
Lindoras; Jarwa-Jaanis; Taagepera „Ala" alewik., Taali W., SindiLodjas. — 29. Torma W., Lullikatku k.; Abja W., Kärsal. — 30. Nehatu
w. Liiwakandil. — 31. Mõniste wallam. j.
Nowember. 1. Harku W., Mäe öömaja j.; Wiru-Jakobis 2 p.;
Pärsama W., Mätiakülas; Waiwaras; Wesneri wallam. j. — 2. Pai
des ; Kodaweres; Laiuse W., Mõra m.; Uue-Wändra Suurejõel. — 3.
Tapal. — 4. Törwas; Nissi alewikus; Tamsalus Einmanni w. —
5. Kambja W., Suure-Kambja asund.; Antslas. — 6. Kaarepere W.,
Aruküla kiriku j.; Rõuge W. end. Ala kõrtsi j. — 7. Walgas; Elwas;
Kõlleste W., Krootuse asund.; Kogula W., Kaubis. — 8. Paliweres;
Wõru E. Põllum. Seltsi krundil. — 10. Jõgewal; Saue W., Arudewahel; Leisil; Tõstamaal. — 11. Wiljandis 2 p.; Wõrus. — 12. Kuresaares; Karlatsi W., Ala-Jaani t.; Triigi w., Ardu külas; SuureLähtrus; Kallaste alewis. — 14. Tartus; Kärus. — 15. Põltsamaal;
Uuemõisa W., Tumala asund. — 17. Kernu W., Haiba poe j. — 19.
Pärnus 2 p. — 20. Pindi W., Leewil; Misso wallam. j.; Kuusalu ale
wikus; Ristil; Awanduse W. Simunas. — 21. Tamsalus, Nõmmküla
W. 2 p.; Otepää alewis. — 23. Paides; Mustwees. — 25. Türil; Raa-
33
siku wallam. j.; Mäetaguse W. Atsalama k. — 26. Walgjärwe W., Põllum. Seltsi platsil; Wõõpsus. — 27. Wiru-Nigulas 2 p.; Amblas. —
28. Keilas. — 29. Wõrus. — 30. Wigalas.
Detsember. 1. Abja-Paluojal. — 2. Saare postijaama j.; Juuru
alewikus. — 3. Walgas; Tapal; Iisaku w., Alajõel; Räpinas. —
5. Rakweres 2 p.; Haapsalus. — 6. Wihula wallam. j. — 7. Kallastel
2. P.; Jõhwis 2 p. — 8. Wiljandis 2 p.; Lelle W., Hiiekõnnus. — 9.
Albu W., Arawete k.; Wärska alewis. — 10. Sadalas, L.-Tähkwere W.;
Kilingi-Nõmmes; Jüri kiriku j.; Lääniste külas; Ahja W.; Keinas;
Kasepää wallam. j. — 11. Narwas 2 p. — 12. Tõrwas; Wändra alewis;
Paluperas; Järwa-Jaams; Kloostri W., Kasepere poe j. 13. Tartus;
Põltsamaal; Kõrgesaare wallas. — 14. Antslas, Wasknarwas; Nina külas,
Peipsiäärses W.; Koerus. — 15. Jõgewal; Kohila wallam. j.; Kärdlas.
— 16. Wõrus; Nissil; Otepääl; Türil. — 17. Mooste W., end. Kauksi
kõrtsi j.; Raplas. — 18. Pärnus; Paides; Ellamaal; Krüüdneri W.,
Sulaoja kõrtsi j.; Põlwas. — 19. Lehtses; Elwas; Mõisakülas. —
20. Wõõpsus; Misso wallam. j.; Märjamaal. — 21. Kuresaares. —
22. Mustwees 2 p. — 28. Walgas; Kawastu W., Warnjas.
Kodumaa värvitaimede korjamisest
Taimevärvidega lõnga ja villu värvides saame ilusaid,
püsivaid, sulavaid ja vähe ning ühtlaselt pleekuvaid värvi
toone. Õige värvitooni saamisel on väga tähtis värvitaimede korjamise aeg ja nendega ümberkäimine.
TAIMED tuleb korjata täiesti väljaarenenutena, kuid
siiski peavad nad olema küllalt mahlased. Kui tahetakse
värvida tooreste taimedega, võib hoida neid mõni päev lah
tiselt varjulises kohas või keldris, aga mitte hunnikus, kus
taimed muutuvad mustaks ja kaotavad palju värviainet.
Värvitaimed, mis kogutakse talveks, tuleb kuivatada kii
resti varjulises,, tuulises kohas, näiteks lakas, pööningul
või kuskil esikus, aga mitte kunagi päikese käes. Samuti
ei või taimi liig suure hulgana kuhjata üksteise pääle ega
panna hoiukohta enne kui nad on täiesti kuivad. Alal
hoida kuivatatud taimi võib õhukesest marlist või riidest
kotis õhulises, kuivas kohas.
Värvitaimedest korjatakse juunis: nõgesed, paiselehed, sookaelad, kollase madara juured, oblikad, mustasõstra
3
34
ja roosi lehed, koeraputked, berberitsi (paburitsa) ladvad
ja õied. Hiljem korjatakse kanarbik ja samblad. Sügisel
korjatakse kartulivarsi, tammetõrusid.
PUUKOORED korjatakse siis, kui puu koor on lahti.
Koort ei sünni võtta alla 2—3 aasta vanuselt sammeldamata
okstelt..
Puukoort tarvitatakse värvimisel toorelt ja kuivata
tult. Kuivatatult annab koor tugevama ja punakama tooni
lise värvi. Toominga ja paakspuu koori on kõige parem
võtta aastastelt okstelt. Neid võib alal hoida kas kui
vatatult või lasta keldris hunnikus seista. Viimasel juhul
saadakse värvimisel tume pruunikas-punane toon. Rauavitrioli juure lisamisel annavad puukoored hästi tumedaid,
pruunikaid, hallikaid ja musti toone.
Lepakoor annab kollakashallikaid toone. Paaks
puu koorest saab pronkskollast, kui aga lõngad panna
peale värvimist külma lehetisse, saab telliskivi-punast.
Pihlakakoor annab kollakaspunaikaid toone. Õun apuukoor — tugevat punakaskollast. Toomingakoorest saab punakaskollaseid toone, kui aga tarvitada
ühes lehtede ja marjadega, annab ta kollakasrohekaid
toone. Kia s e k o o r (toht enne kõrvaldada) annab hallikaskollast värvi. Tammekoor aga enamasti halli ja
musta. Saar jälle oliivrohekaid ja kollakaid toone.
Haab — kollakaid ja punakaid .
LEHED korjatakse umbes jaanipäeva ajal. Lepaja kaselehed annavad mitmesuguseid kollakaid toone.
Lehti tarvitatakse toorelt ja kuivatatult.
ÕIED korjatakse enne puhkemist, PUUKASVUD ja
KADAKAMARJAD umbes juuli alul, täiesti arenenult.
TAIMEDE JUURED kogutakse enne taimede õitse
mist, nagu taimed isegi.
SAMBLAD kogutakse peale vihma, mil nad kerge
mini eralduvad puude ja kivide küljest.
KUUSEKÄBID korjatakse kevadel, kui nad lume alt
välja tulevad. Korjatakse neid, mis katkimurdes osutu
vad seest punasteks.
35
VALMISRIIETE ÄRI
M. E. KATZ
TARTUS, ALEKSANDRI TÄNAV 5.
SOOVITAB ajakohaseid ja odavahinnalisi meeste- ja
naiste-valmisriideid, Materjal ja töö eeskujulik. Telli
mist täidetakse kiirelt ja korralikult :: :: :: ::
Kas
ajakirja
Teie
tunnete
juba kodumajanduse
ja kodukultuuri
„TALUPERENAINE",
mida loevad kümned tuhanded eesti naised kogu maailmas.
Toimetus ja talitus : Tartus, Peeter Põllu 5.
Telefon 9-37.
Suures valikus
paberil, pappi ja tappele
Soovitab paberi suuräri „K O D U M A A"
Tartus, Aleksandri tän. 10
Põllutööriistade tööstus
ALBERT LÕOKE
Tartus. Filosoofi tän. nr. 25
soovitab põllumeestele oma tööstuses valmistatud
künniatru, adraosi, tsik-tsak ja seemendamise äkkeid.
Tööstuses parandatakse kõiksugu põllutööriistu.
36
Moodsaim, täielikum ja odavam I järgu
juuksetööstuseäri
härradele, daamidele ja teatritele
Tartus, lifiiini tiin. 8, telefon 6-60.
Lp. härradele ja daamidele üliõpilastele on minu
äris matrikli esitamisel
10—15 prots. hinnaalandus
Ainukesed originaal Grieser kestvad aurulokid
Tartus, täiesti ilma elektrita, eht Grieser kemi
kaalid ja kauaaegne praktika kindlustavad töö
võistlemata häädust. Loomutruude lokkide, suurte
rullide, kestvus garanteeritakse 8—10 kuuks.
E. LUKSEP,
dipl. juuksetööstuse meister.
SADULSEPA- JA POLSTERMÖÕBLITÖÕSTUS
JOH. BUSCH
TARTUS, E LI S ABET1 TÄN. 17
KAUPLUS ALEKSANDRI TÄN. 12
ASUTATUD
1894. AASTAL
„ ———
LAOS SAADAVAL: kõiksugu reisitarbeasjad, rahataskud, aktimapid, moodsad
naisterahva käekotid, koolilaste raamatu
hoidjad, traksid, vööd jne. — Tellimistel valmistatakse korralikult kõiksugu naha-, polster- ja dekoratsioonitöid
LAOS SAADAVAL MODERN DIIVANEID, TOOLE, JÕHV-,
KARVA- JA MEREHEINA MADRATSEID JNE.
=
37
EESTI VALMISRIIETE &
TELLIM1SÄRI
A.VALDSON
TARTUS, ALEKSANDRI TAN. 1, TELEFON 12-66.
Osakond Petseris, Turuplats 12, tel. 1-13.
Sügise ja talvehooajaks suures valikus moodsaid naiste
ja meeste üliriideid, ülikondi jne.
valmistab: auto- ja vankrivedrusi, vedruäkke ja kuitivaatori piisid, kõik
sugu spiraal- ja muid vedrusid.
Aiatööriistu: labidaid, muilaharke, reha
sid, kõplaid, oksa- ja tarakääre, taravörgu ku
dumise masinaid, käsikultivaatoreid.
Mitut
tüüpi pritse: viljapuude, põõsaste ja taimede
pritsimiseks.
J
*
Viljapuupritsid on Tartu Ülikooli Entomoloogia katsejaama poolt kont
1
umiuu ja
uunuioiuDcga varustatud.
vai uoiaiuu.;
rollitud
ja öctcAuna^c
selekohase tunnistusega
J»” *•••••••*• IJJSiüiJllüSiÜ»>M>M«««aaB(!■■■■«MM«mm»M»MM«£«»»■>*■■■«?■■■ E
wiliHmmmHlmmmm britilinlimm mm hrm mm I^MMMMMMM MM MMMM mm mx^
40
Hästipassivaid riideid
saate tellides neid
J. TUVLAS’E
DWWSWWWWMMW
rätsepatõökojast
Rüütli tän. 12, tel. 5=02.
ÖÖLOKAAL
„SINIMANDRIA“
TARTUS, TELEFON 1-27.
Avatud kella
9 hommikul kuni kella 6 hommikul.
Jga pühapaev feeOc 5-žee
Meie JALANÕUD ON ELE
GANTSED JA VASTUPIDA
VAD, SELLEPÄRAST SOOVI
TAN IGAL AKADEEMILISEL
KODANIKUL NEID KANDA.
K.K0HSEMT
JALANÕUDETÖÖSTUS
TARTUS, RIIA 18, TEL. 12-85.
41
Viljapuud ja marjapõõsad.
I
ÕUNAPUUD.
A. Suveso rdid : 1. Valge klaarõun. 2. Suislepa3. Krügeri tuiõun. 4. Tallinna pirnõun.
B. Sügisesordid :
1. Sügisejoonik.
2. Borowinka. 3. Liivi kuldrenett. 4. Kronseli läbipaistev. 5.
Treboux seemik.
C. Talisordid : 1. Antonovka.
2. Tartu roosÕun. 3. Tšernogus. 4. Paide talirenett. 5. Liivi Borsdorf (Sibulaõun). 6. Leedu peping.
Sun.
II
PIRNIPUUD.
1. Punane sügisebergamott ((külmakindel). 2. Seem
netu (Bessemjänlka), külmakindel. 3. Tervishoiunõuniku
võipirn (meie parim pirn). 4. Liivi roheline võipirn.
1II
PLOOMIPUUD.
1. Emma Leppermann (varajane ja kaunis külmakin
del). 2. Wangenheim’s Frühzwetsche (tugevakasvuline ja
kaunis külmakindel). 3. Liivi kollane munaploom (külmakindell).
A. Punased:
1. Winham’s
Industry
(Rote
Triumpihbeere). 2. Roaring Lion (Rote Preisbeere). 3.
Maihertsog (May Duke).
B. Rohelised : 1. Green Willow (Grüne Flaschenbeere). 2. Katharina Ohlenburg. 3. Lady Delamere.
C. Kollased : 1. Früheste Gelbe (väga varajane^
karvane). 2. Triumphant (Gelbe Triumphbeere), sile,
viljarikas. 3. Macherauch’i seemik.
D. Valged:
1. Whitesmith (Weisse Triumph
beere). 2. Shannon (Weisse Volltragende). 3. Kolumbus..
E. Väikevi1ja1ised jahukastekindlad:
1. Houghton Seedling. 2. Lepaan valio. 3. Pellervo.
VI
SÕSTRAD.
A. Punased: 1. Hollandi punane. 2. Rheinland.
3. Heros.
B. Valged: 1. Jüterbogi valge. 2. Versali valge..
3. Inglise valge.
C. Mustad: 1. Boskoopi hiiglane (Rosenthali pikakobaraline). 2. Koljat (Goliath). 3. Bangup.
VII
1. Preussen.
VABARNAD.
2. Lloyd-George.
VIII
3. Marlborough.
MAASIKAD.
A. Varajased: 1. Deutsch-Evern.
B. Keskmised : 1. Võitja (Sieger). 2. Punane
elevant.
C. Hilised:
1. Ülem-Sileesia
(Oberschlesien).
2. Lepoldshall’i hiline. 3. Jucunda.
D. Pu n a s e1ih a 1i s e d
ke ed is e mar ja d ::
1. Ernst Preuss. 2. Pilnitz.
43
Paremad põllutaimede sordid.
R uk i s. Sangaste, Jõgeva 1 ja 2 ning Jaanirukis.
Talinisu. Sangaste ja Kuusiku 75.
S u v in i s u. Kitchener, Diamant, Janetzki varane
ja Rubin.
Oder, a) kahet ahu 1i ne : Danubia, Jõgeva 453
ja Kuld.
b) neljatahuline : Rathlefi, Jõgeva ja
Heine.
K aer.
Pööriskaer: Dippe Überwinder, Svalöfi kuninga, Kuldvihmll, Kehra Saagirikas,
Kehra Varane ja Kehra Tangukaer.
b) Lipukaer:
Rathlefi
valgeteraline,
Jõgeva Roostekindlam, Dr. Eisenschmidti.
Kartul, a) Varajased: Varasem kollane, Yorgi
hertsog (ainult aias ja heas mullas), Odenwaldi sinine.
b) Söögi- ja väljaveosordid: Majestic ja Kalev.
c) Hilisemad
söögi-,
vabrik u
ni n g väljaveo sordid: Parnassia, Hero (savikad, Topaas) ja Kungla (söögikartul).
P ee did. Eckendorfi kollane.
Köögiviljataimede kastmisest.
Köögiviljaaias on suvel suuremaid muresid taimede
kastmine, milleks kulub palju aega ja vett, sest meie kesk
suvel ei ole küllaldaselt sademeid köögiviljataimede kas
vuks.
Et kastmine annaks paremaid tagajärgi, peab silmas
pidama järgmist:
44
1. Kasta tuleb alati õhusooja veega, mitte kunagi
külma kaevuveega.
2. Kasta tuleb alati õhtul peale päikese loojaminekut
või hommikul vara. Õhtul on soovitavam. Vilu ja pilves
ilmaga võib kasta kogu päeva kestel.
3. Kastmisel tuleb anda taimele niipalju vett, et see
tungiks 10—15 sm. sügavuseni: vähematele taimedele 1—3
liitrit taime kohta, suurematele, nagu kõrvits, tomat,
10—20 liitrit taime kohta. Peale niisugust tugevat kast
mist tuleb maapind järgmisel hommikul kohendada. Sar
nast kastmist pole tarvis korrata sagedamini kui iga 5—9
päeva järele.
4. Sage ja pääliskaudne kastmine toob ainult kahju,
sest edendab mulla päälispinna paatumist.
Kastmise hõlbustamiseks on soovitav taimi külida või
istutada madalasse vakku (nagu kurgid), või siis peale
taimede tärkamist mullas kolmnurkse kõblaga teha ridade
vahele vaokesed, kuhu sisse valades vesi laiali ei valgu.
Kuidas kasvatada kurke ja
rohket saaki.
kindlustada
Hapukurk salatina lõunalaual on perenaise uhkus,
sest kurk oma hapetega ja mahlakusega aitab palju tõsta
toidu isuäratavust ja maitset. Neid perenaisi, kellel oleks
talvel, eriti peale joulu, veel kurke, on vähe, olgugi et
igal kevadel külitakse kurke ja suvel nende eest hoolitse
takse. Kurgid ei taha meil hästi kasvada, sest nad on
nõudlikud päikese ja ilmastiku suhtes.
Siiski hea tahtega ja mõningaid erinõudeid silmas
pidades võime kurke igal suvel oma tarbeks kasvatada.
Kurgikasvatamisel tuleb silmas pidada järgmisi asja
olusid:
1) Kurgi kasvatamise koht olgu võimalikult vastu
päikest ja tuulte eest varjatud (lõunapoolsete hoonete sei-
45
naääred), peenarde siht lõunast põhja. Parimaks maaks
on huumusrikas aiamaa.
2) Peenrad valmistada ühe rea kurkide jaoks. Peenra
põhja kaevata labida laiuselt ja sügavuselt kraavikene,
milline täita 6—9 päeva enne kurkide istutamist värske
hobusesõnnikuga ja kinni tallata. Peenra kõrgus 25—30
sm. Liivamaas madalam, kus puudub ka eriline tarve sõn
niku alla panemise järele. Raskematel muldadel on aga
sõnnik tingimata tarvilik. Peenra laius vahest vaheni
50—70 sm. Peenra peal 5—7 sm. sügavune vaokene, kuhu
kurgid istutada.
3) Kurgi seemned külida juuni lõpul või juuli alul
soojas ruumis (15°—25° C) kohedasse aiamulda. Kohe
ülestõusmisel asetada nad kastiga aknale, või sooja ilmaga
Õue, öösel tuppa tagasi tuua. Kui idulehed juba täiesti
rohelised, 3—5 päeva peale ülestõusmist ja taimed väljaõhuga harjutatud, tulevad taimed õhtu hilja võimalikult
suurema mullaga peenrale istutada 15—25 sm. vahedega
üksteisest. Peale istutamist tublisti (1 liiter iga taime
kohta) õhusooja veega kasta.
4) Kui taimed juba juurdunud (4—6 päeva peale is
tutamist) kasta neid virtsaveega (virts lahjendada 1:3
vastu veega), millele võimaluse korral lisada üks peotäis
superfosfaati iga pangi kohta. (Värskelt valmistatud virts
lehma väljaheiteist tuleb lasta seista 3—4 päeva enne kast
mist). Virtsaveega võib iga 2—4 päeva tagant kasta kuni
kurgid Õitsema hakkavad, mil kastmine tuleb lõpetada.
5) Peenra päälispind tuleb päeval peale kastmist ko
hendada ja umlbrohi hävitada, et maapind ei paatuks.
6) Õitsmise ja viljakandmise ajal ainult siis kurke
õhusooja veega kasta, kui muld läheb liiga kuivaks ja
kurgi lehe servad tõmbuvad kollakaks.
7) Vili kogumisel ära lõigata (mitte tõmmata ega nä
pistada) täiesti rohelisena, et mitte kurnata varsi.
1 Auruvärvimistööstus
■„EKStra
BVanutab,
8värvib,
käärib,
8
pressib,
W
dekateerib
M
igasugust RIIET.
Ä
Värvitakse villa, lõnga ja kantud riideid.
Töö kiire ja korralik.
jXõige vanem ja täielikum jalanõude kiirparandus ja uute
tööstus on „JALATS“ Tartus, Tähe ja Riia tn. nurgal. Asut. 1923.
Tallutab saapad poole tunniga. Kasulik maainimestele : linnatulles
annate sisse — kojuminnes saate kätte. Kallosside parandus, tõmbelukkude ette panek. Viltidele nahkade ümber panek. Tehakse
häid uusi säärsaapaid. Hinnad asja ja ajakohased. Kõikide tööde
eest vastutus !
.
. .
Tööstust juhatab kingseppmeister, (omanik ise)
48
EST1 KARUSNAHKADE TÖÖSTUS
~EKT
TARTUS, TURU TÄN. 26.
TE L EFON
7-32,
6-92.
IGASUGUSTE KARUSNAHKADE par
kimine, värvimine, pleekimine ning vavananenud nahkade uuendamine.
. G LAMBANAHKADE parkimine valgeks,
mustaks, kollaseks j. n. e. ning ümber
töötamine kraenahkadeks.
• LAOS alati saadaval kõige rikkalikumas
valikus mantli-,jaki-,krae- ja teised nahad.
• OSTETAKSE suurel ja väiksel arvul
igasugu karusnahku.
•
NÄITUSTEL KÕRGEMAD AUHINNAD — GRAND PRIX.
„Postimehe“ trükk, Tartus.
Eesti
Põllumeeste Selts Tartus
Kaheaastased põllu- ja aiatöö
Koolid Vahil
ÜLESANNE:
TEGELIKKE PÕLLUMEHI PÕLLU
TÖÖLE, KARJAKASVATUSELE JA
AIANDUSELE ETTE VALMISTADA
AADRESS:
Tartu kaudu, Vahil.
Koolijuhatus.
UUESTI AVATUD
KARL ABEL'1
RHDSÄRI
TARTUS,KAUBAHOOV 35
Soovitan meester.
kasuka-, palitu-, üli
konna- ja joperiideid.
Naister. mantli-, kos
tüümi-, siidi-, poolsiidi- ja villaseid kleidiriideid.
Flanellparhi, musliini, pesuriiet, suurrätte, pea
rätte, vatti, vatiini jne.
Meeste- ja naisterahva
kraenahku. Laos valmispalituid, ülikondi
riidest vihmakuubesid,
presenti jne.
Mõõdukad hinnad,
uued kaubad ja lahke
teenimine.
Kus alaline juurevool uut
ja värsket riidekaupa pa
rimatest kodu- ja välis
maa vabrikutest.
KÜLASTAGE
JimfMeii
RIIDEÄRI TARTUS
KAUBAHOOV 35. TELEF. 8-19.
VaataHELSINGI
JUHT
1935
ÜHING
.EESTI TURISIT
K...HELSINGI
JUHT
1935
ÜHING
.EESTI TURISIT
KIRJASTUS
1055 71
EESTLASED!
Helsingi jõudes pidage meeles,
et kõige kasulikumalt ostate
ülikonnad,
palitud ja
mantlid
Helsingi suurriideärist
MIKONKATU 8
(PUUMAJA)
MIPEREEH PlIHUTEHDflS
HELSINGI ÄRI
MIKONKATU 8
Tasub sõita Helsingi ja osta meilt
uhkeid riideid
Äri on suuremaid Soomes ja on
tuntud hea väljavaliku pooiest
•
(Soome äri)
•
Juureiõikajad — nii meeste kui ka
naiste riietele — on oma eriala
paremaid ametmehi. Nõnda siis
on meie valmistatud riided ajako• hased ja hästi sobivad •
Ühe päeva jooksul valmistame
teile naiste mantli, ülikonna
ehk palitu, ühekordse prooviga
•
Odavad hinnad
•
Valmilt
äris:
naiste mantleid, vihmamantleid ja
kostüüme; meeste ülikondi, vih• mamantleid ja palituid •
I JÄRGU TELLIMISTÖÖDE ÄRI
P. ESPLANAADINKATU 39
HELSINKI
Helsingi sõites soovitame järg
misi esimese klassi hotelle:
Carlton Hotel
tel. 25981, telegr. aadress: Carlton Hotel
Grand Hotel
tel. 20546, telegr. aadress: Grand
Hotelli Helsinki
tel. 30701, telegr. aadress: Hotelli Helsinki
Hotel Kämp
tel. 20411, telegr. aadress: Kämp
Hotel Societetshuset
tel. 20441, telegr. aadress: Societetshuset
Hotelli Torni Hotel
tei. 30611, telegr. aadress: Torni
Soome suurim tehas omal
alul on Kestilän Pukimo, kes
valmistab meeste ülikondi ja üliriideid, igasugu spordiriideid jne.,
eriti aga naiste mantleid, milliseid
valmistatakse aastas üle saja erilügi-
Äri on kasulik riiete
ostupaik, kust leiate ele
gantseima naismantli,
samuti korrektse meesteülikonna, Eesti hindadega
võrreldes aimamata oda
valt. Kui Helsingis käite,
ärge jätke kasutamata
seda soodsat juhust.
Tehase Helsingi äri
asub kesklinnas,
Mikonkatu 5
ILcstšišin
Pukimo
'\
Helsinki, Mikonkatu 5
Turku — Pori
SüKKaResKüs I
Aleksanterinkatu 11
üldenburgi saapa-äri kõrval
II
Soome suurim ja vanem
eriäri hm
PAULA SAXELL
KORSETTIEN ERIKOISLIIKE
Erottojank. 19. Tel. 23484
suure väljavalikuga
häid ja moodsaid sukk e I
NAISTE
k
KÄNGHSUUDISTE ERIÄRI
PARIISI
viimased uudised alati saadaval
Osakeyhtiö AITTA
Helsinki, Kluuvikatu 4. Tel. 25766
m. . _ s
K-*-
wm
r:i rfi—
Praetud, maitsvat ja“”
puhast kohvi:
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
1
3
5
7
9
11
Rio
Rio — segu
Santos — segu
Salvador — segu •
Colombia — segu
Guatemala-Costariea
— segu.
OTK praetud kohvi on saada OTK
ühisuse kauplustest ja
Helsingis
ELANTO
KOLONIAALKAUPLUSTEST
I
Eestlased — autoostlad!
Pruugitud
koorma ja sõidu-
autosid
ja nende osi
müüb
MITEN) MMIIIIEII
Meritullinkatu 13 A 14
Telet. 29421
Ühendatud hotellid
KALEUALA & LIBERTY
Helsinki. Kaleva nk. 1
Heikink. 16. Tel. 39787
Stockmanni kaubamaja vastas
REISIJ ATEKODUD:
ASUNTOLA BULEVARD
Bulevardi 4 B. Tel. 22362.
Pension TURIST
Bulevardi 4. Tel. 37949.
Hotelli KESKUS
P. Esplanaadink. 37 Tel. 36852.*
Matkustajakoti FYLGIA
Annankatu 25 A. Tel. 21472.
.
Peatuge privathotell
HÄLLBERG’is
Aleksanterini 48.
Asub kesklinnas, võidate aega.
Vaiksed toad rahuldavad teid.
Head voodid, magate magusalt.
Kõnetraat tubades. Mõõdukad
hinnad.
N. N. K. Y.
HOSPIZ
K. F. U. K.
Helsinki , Poh. Rautatieiikatu 23.
Hotell-R(jstoraanTal. 449 21.
Kohvik. Teenimisraha ei võeta.
.
Reisijatekodu
TERMINIUS
Viihonkatu 6.
Tel. 36239.
Soovitab odavaid ja puhtaid
tube.
Uus omanik.
_______ ___ _____
Hotell HANSA
Heikink. 9. Tel. 22041.
Puhtad ja odavad toad.
,% AJANTIETO
Helsinki,
KLUUVIK. 4.
Tel. 26794.
Usaldatavate kellade usaldatav ostu- ja
ja paranduskoht.
Maailmakuulsa
H. MOOSE R & Co. tehaste
pe ae s in t a j a Soomes.
KULD-, HÕBE-ja TINATEOSEID ja EHTEID
suures ja maitserikkas
väljavalikus
TUTVUGE
MESSIHALLIGA,
põhjamaade suurima saaliga.
Ruume, kuhu võib mahutada
7000 inimest, üüritakse koos
olekute, pidude, kontsertide,
spordivõistluste, näituste j.n.e.
jaoks.
Sõitke sügisel Helsingi suurmessile, mis peetakse 5.—13.
oktoobrini 1935. a. messihallis,
kus leiate võimaluse ülevaatli
kult tutvuneda tööstuse, käsitöö
ja rakenduskunsti esmajärguliste
saavutustega.
Helsingi vaade Suurkirikuga
Ajaloolisi andmeid
Helsingi linna rajas Gustav Vaasa 1550. aastal
Vantaa-jõe kaldale. Kuninga kavatsus oli luua linna,
mis valitseks kogu Soomelahe kaubandust ja võiks edu
kalt võistelda teisel pool lahte asuva Tallinnaga. Et aga
linna asukoht osutus ebasobivaks, viidi linn kuninganna
Kristina valitsemise ajal üle oma praegusele kohale.
Linn püsis alguses pikemat aega võrdlemisi väga
väiksena. Nii oli elanikkude arv 1650 a, ümber umbes
600—800. Alles Viapori (praeguse Suomenlinna) kindluse
ehitamine, mis algas 1750, aastal, andis linna kasvami
sele tugeva tõuke ning 19. sajandi alguseks tõusis ela
nikkude arv juba 4000-ni. Aastal 1812 nimetas Aleksan
der II Helsingi Soome pealinnaks, selle linna lähema
asukoha tõttu Peterburile, kui senine pealinn Turku.
Aastal 1828, peale Turku linna põlemist, toodi Turkust
9
Helsingisse ka ülikool, mis omakord tähtsalt kaasa mõ
jus Helsingi arengule ja kasvule.
Alguses linn asus peamiselt praeguse Kruunuhaan
linnaosa kohal. Seal kus praegu kerkivad Aleksanterin-,
Mikon- ja P. Esplanaadinkatu uhked äripaleed, oli veel
sada aastat tagasi meri—osa Töölö lahte. Kaivonpuisto oli
1830 a. veel asustamata mets. Praeguse Valtioneuvosto
juures oli soo. Inimeste käed ja kapitaal on sellest loo
nud nüüdisaja Helsingi. Kui elanikkude arv 1812 a. oli
8000, 1863 a. — 20.000 ja 1898 a. — 80.000, küünib see
nüüd üle 273.000.
.. .
r
,
Aastal 1918 sai Helsingi Soome vabariigi pealinnaks.
Helsingi, kui võrdlemisi noor linn, ei oma vanu aja
loolisi ehitusi ning selle tõttu puudub ta välisilmes ro
mantiline ajaluule. Ta on aga väljapaistvalt tähelepanu
väärne oma kõrgelt kunstiväärtusliku arhitektuuriga, mis
kõneleb soome ehituskunstnikkude kõrgetest võimetest ja
suurest kultuurist.
V
Tuntuim seltskondlik lõbustuskoht
Muusika ja tants igal õhtul
Tere tulemast, eestlased!
10
Tähtsamaid ehitisi ja
vaatamisväärsusi
Sadamast linna poole sammudes jõuame Kauppatori’le (Kaubaturule), kus varasest hommikust keskpäe
vani müüakse toiduaineid. Turu keskel purskkaev Meren
neito (Mereneiu) — kujur Ville Vallgren’i teos. Turu põh
japoolsel äärel asuvad linnavalitsuse hooned, Rootsi saat
konna maja ja äärmisena, Katajanokka linnaossa viiva
silla lähedal, Soome vabariigi presidendi loss. Teiselpool
silda on Katajanokka linnaosa, mille tähtsamaks ehitiseks
kreeka-katoliku Uspenski katedraal. Selles linnaosas asu
vad veel riigi rahakoda ja ohvitseride kasiino.
Kauppatorflt mööda Esplanaadi puiesteed läänepoole
sammudes, jõuame Helsingi tsentrumi. Esplanaadil, Kaup
patori poolses otsas on kuulus Kappeli suverestoraan.
Puiestee keskel kerkib rahvusluuletaja Johan Ludvig
Runebergi ausammas — luuletaja poja Valter Runeberg!
teos. Esplanaadi lääneotsas asub Rootsi teatrihoone, mille
eest jõuame Keskuskatu’le. Selle ääres seisab Helsingi
suurim — Stockmanni — kaubamaja. Edasi minnes jõuame
11
Eesti naisel kaunis keha
oskab hästi kleiti kanda
ja
T. E. Niitgnen
võib odavalt seda Teile anda.
II
KLE1DIÄR1
Aleksanterinkatu 11
T
Moodsaid
korseiette,
korsette,
rinnahoidjaid,
aluspesu,
sukke,
kindaid
j. n. e.
suures
valikus
Uusi
Naisten - Aitta
Kaisaniemenkatu 4
Saate rikkaks, kui ostate
ülalkujutatud nahakaupa Soomest.
KäsllauHhu-Allla
HELSINKI
Kaisaniemenkatu 6
12
Rautatientorüe, mille ümber asuvad monumentaalne
raudteejaamahoone, ehitatud soome kuulsaima
arhitekti Eliel Saarinen’i poolt (lõpet. 1919. a.), Suomen
Kansallisteatteri (Soome Rahvateater) Ja kunsti
muuseum Ateneum.
Rahvateatri taga asub põline Kaisa niemi puies
tik Maamme laulu (Soome-Eesti ühise hümni) looja heli
looja Fredrik Paciuse rinnakujuga. Samuti asub siin juba
1830 a. asutatud Kaisaniemi restoraan, mille alaliste kü
laliste hulka omal ajal kuulusid Snellman, Runeberg,
Lönnrot ja teised soome vanemad suurmehed.
Rautatientorit lähevad omnibused alevitesse ja
linna ümbruskonda.
Raudteejaama esiküljest möödudes jõuame Kaivokatu kaudu Heikinkatule, kus on ehitusel uus postkon
tor, ning siit laiale Turuntie’le, mille ääres asub võimas
graniidist Eduskuntatalo (Parlamendihoone), soome
ehituskunsti kõige uuem hiilgesaavutis (arhit. J. S. Siren,
1931); selle taga kaunis Konservatooriumi hoone ja Tai
demuseo (Kunstimuseum). Kaugemal Turuntie! omapä
rane, stiilne, kõrge torniga Kansallismuseo (Rah
vusmuuseum, arhit. E. Saarinen, 1910) ja selle vastas
Helsingi linnamuuseum.
Esplanaadi ja Heikinkatu ühinemiskohalt, üle Erot
taja platsi, algab puuderikas Bulevardi (Puiestee) tänav
suurte lõhmustega. Puiestee paremal äärel asetseb Van
hankirkon puisto (Vanakiriku puiestik) Helsingi valluta
misel võitluses enamlaste vastu 1918 a. surma saanud
soomlaste ja sakslaste ning järgmisel aastal Eesti Vaba
dussõjas langenud soomlaste haudade ja mälestusmärki
dega. Puiestikus on veel Vana (puust) kirik aastast 1827
ning selle taga „Kalevala“ looja Elias Lönnrot! mälestus
sammas. Siin lähedal, Kalevan- ja Yrjönkatu-nurgal, ker
kib Helsingi esimene „pilvelõhkuja“—hotell Torni, mille
tornist avaneb suurepärane vaade linnale ja ümbruskon
nale. Hotell Torni vastas tähelepanuväärne Soome rah
variiete ja kodukäsitöö eriäri „Tellervo“.
Tulles tagasi HeikinkatuTe jõuame Ylioppilastalo (Üli
õpilasmaja) juure, kust algab Aleksanterinkatu, mis on
13
PEALINNA
LÕBUSTUSKESKKOHT
L AU AT ELEFONID
TANTS
IGAL ÕHTU L
HELSINKI
KAISANIEMENK. 13
TELEFON
37291
Reisijad, tähelepanna!
Helsingi vaatamisväärsustega tutvun edes, soovite
loomulikult käia ka linna paremateses suurärides.
Siis kindlasti tulete heatahtlikult tutvunema ka
Soome kuulsaks saanud jalanõutoodetega,
millede kestvus, ilu ja moodsus on leidnud tun
nustust ka välismail.
Teie soov täitub, kui tulete peaärisse, kus teie
käsutada on daamide ja härrade eriosakonnad.
SOOME SUURIM KODUMAA JALANÕUDEÄRI
TAMPEREEN JALKINEKAUPPA
—
14
'
.O.-Y.
■ ■
PEAÄRI: ALEKSANTERINKATU 17
YRJÖN K. 8-10 * HELSINGIN K. 9
... —-
linna ärielu tuiksoon. Aleksanterinkatu^ edasi sammu
des jõuame Senati ehk Suurkiriku platsile. Suurkirik
sellel platsil, ehitatud a. 1830—1852, arhit. C. L. Engeli
plaanide järgi, on Helsingi klassitsisliku ehitusjärgu kau
nimaid ja mõjuvamaid arhitektuurteoseid; 12 apostlikuju
kaunistavad ta välimust. Platsi ääres on samalt arhitek
tilt veel kaks suurepärast stiilset ehitust — ülikooli
h o o n e (ehit. 1828—1832) ja selle kõrval ülikooli raa
matukogu (1836—1845, uuem osa G. Nyströmi plaanide
järgi 1903—1905). Platsi keskel Aleksander II mälestus
sammas (Valter Runebergi teos).
Valtioneuvosto eest läheb Snellmaninkatu, selle ääres
on Säätytalo puiestik, mille ümber asuvad Soome pank,
Riigiarhiiv ja Säätytalo (Seisustemaja). Puiestikku Soome
panga ees kaunistab J. W. Snellmani mälestussammas
(E. Wikströmi teos).
Aleksanterinkatu lõikab Suurkiriku platsi kohalt läbi
pikk Unioninkatu, mille põhjapoolses otsas kerkib oma
pärane moodne Kallio kirik (arhit. Lars Sonck), lõu
napoolses aga T ä h e t o rn, mille lähedal kujur R. Stigelli
mõjuküllane skulptuursammas Merehädalised. Tähetorni
mäelt on ilus vaade üle sadama merele. Siit lõunapoole
alla minnes saabume Kaivopuisto’le, mis on helsinglaste
mõnusaim jalutuskoht. Puiestikus on hea restoraan Kai
vohuone, samas mererannal supelasutus Ullanlinna ja
vabaõaukohvik Vedutan. Kaivopuisto idaosas asub uus
Eesti saatkonna hoone ja selle läheduses pension Riviera.
Linna läänepoolsel serval — Lapinlahti’s — asuvad
krematoorium ja surnuaed. Viimane on oma korrashoiu
ja ilu poolest kauneim Põhjamaadel,
Surnuaia taga asub supelrand Hiekkaranta, kuhu on
omnibuse-ühendus Erottaja platsilt.
Piimas seisab tervis ja jõud!
Eelistatud uudis restoraani alal on
MAITO BAARI (Piimabaar)
Mikonkatu 1. Tel. 21411
Kiire teenimine. Mitmekesine söögikaart. Praadimiseks tarvita
takse ainult võid.
15
Tähelepanu: oma soome saun.
16
Hotell UNTOLA e
Kaivokatu 8
Raudteejaama vastas. Tel. 28713, 27684>
Helsingi vanem reisijatekodu. Hiljuti ajakohaselt
ümberehitatud. Toad Smk. 20. — 70. Soe vesi ja lift.
Omanik soomlane.
Kansallismuseo — Rahvusmuuseum
Muuseumid
Suomen Kansallismuseo (Soome Rahvamuuseum),
asub Töölö linnaosas, Turuntie 6. Sisaldab rikkalikke ja
väärtuslikke soome ja hõimurahvaste etnograafilisi (rahvateaduslikke) ja kultuur ajaloolisi esemetekogusid eelaja
loolisest kiviajast kuni uusajani. Avatud igapäev, peale
laupäeva, kl. 12—15. Sisseminek Smk. 2:—, pühapäevadel
maksuta.
Ateneumi Kunstimuuseum raudteejaama vastas.
Suurim Soome kunstimuuseum; sisaldab arvuka kogu
soome parimate kunstnikkude väljapaistvamaid teoseid
ning vähema välismaise kunstikogu. Avatud igapäev,
peale laupäeva, kl. 11—16. Sisseminek Smk. 3:—, püha
päevadel 2:—; kesknädalad kl. 18—20 maksuta.
17
»Tublide meeste riietusäriu,
eriti spordiharrastajate poolt lugupeetud jä samuti esinduslikum*
eriäri on härrade pesuäri Helsingis Rautatientori äärel. Äris
leiate mitmekesise väljavaliku kõigest, mida mees riietumise'
alal vajab: sokkidest — kaabuni. Eriti mainimisväärsed on omaj
tehases valmistatud inglise riidest päevasärgid Ameerika ja
Inglise viimaste moodide järele. Need on kaunid ja odavad,
nagu kõik riidekaup Soomes.
Jääte rahule Helsingi sõiduga, ostes paar särki ELO kauplusest.
X
Helsingin kaupungin museo (Helsingi linnamuu
seum) Hesperian puisto’1 Rahvamuuseumi vastas. Sisaldab
peaasjalikult linna ajalugu valgustavaid esemeid. Avatud
igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15. Sisseminek Smk. 1:—,
reedeti kl. 17—20 maksuta.
Rautatiemuseo (Raudteemuuseum) raudteejaama
vasakus tiivas. Avatud igapäev kl. 12—15. Sisseminek
Smk. 2:—.
Sotamuseo (Säjamuuseum) Suomenlinnas.
igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15.
Avatud
Sinebrychoffein taidekokoelmat (Sinebrjuhhovi
Kunstigalerii), Bulevardi 40. Rikkalik kogu välismaa
(eriti hollandi ja flaami) kunstnikkude maale, arvurikas
miniatüüride kogu, ajalooline sisustuskunst (stiilne möö
bel jne.). Avatud igapäev, peale esmaspäeva, kl. 12—15.
Sisseminek Smk. 5:—.
Taidehalli (Kunstihoone), Nervanderinkantu 3, Töölos. Vahelduvad kunstinäitused. Avatud kl. 11 —17, püha
päevadel kl. 12—16.
Taideteollisuusmuseo (Kunsttööstuse muuseum),
Keskuskatu 2. Avatud igapäev, peale laupäeva, kl. 12—15.
Yliopiston veistokuvakokoelma, (Ülikooli skulptuurgalerii), Snellmaninkatu 5. Avatud kolmapäevadel
kl. 13—14 ja pühapäevadel kl. 14—15.
Cygnaeuksen galleria.
igapäev kl. 11—16.
Kaivopuisto 17.
Avatud
Yliopiston elänitieteellinen museo. (Ülikooli
zooloogiline muuseum), P. Rautatienkatu 13, Töölos. Ava
tud pühapäevadel kl. 12—15, koolidele ka teistel päevadel.
i
Yliopiston kasvitieteellinen puutarha (Ülikooli
botaanika aed), Unionin k. 44. Avatud igapäev kl. 8—21.
Postimuseo (Postimuuseum), Yrjönkatu 5.
pühapäeval, kesknädalal ja reedel kl. 14—16.
Avatud
19
Ajakohane valik kodu- ja välismaa
lõhnaõlisid, kosmeetilisi ja haigeravi
artikleid
Moderner Auswahl einheimischer u. ausländischer
Parfüme, Kosmetikas u. Sanitäts-Artikeln
o-v. DURCHMAN
Asutatud
Mikonkatu 1
1892
J
a-b
Segründet
Michaelsstr. 1
Atkinson, Bourjois,Chanel,!Cheramy, Colgätes, Coty,
Cutex, Guerlain,’ Houbigant, Lentheric, Marinello,
Mury, Pinaud, Piver, Pond, Princess Pat, Roger &
Gallet, Thibaud, Gibbs & Cie, Vinoliä, Wolff &
Söhn, Worth, „4711“ j. n. e. u. s. w.
Eriti soovitame: MARINELLO maailmakuulsaid
ILURAVI TOOTEID
Im Besonderem rekomendieren wir: MARINELLO
weltberühmte SCHÖNHEITS-PFLE GUNGSMITTE LN
KLEITE ja
HOMMIKUJAKKE
KLE1DER und
MORGENRÖCKE
suur valik
Grosser Auswahl
o.y.
ANNA LINDSTRÖM
MIKONKATU 2 :: MICHAELS-STR. 2
20
a.b.
Suomenlinna museo (Suomenlinna kindluse muu
seum). Avatud iga päev. Suomenlinna sõiduks peab
olema eriline luba, mida saab telefoni teel Suomenlinna
nr. 20581—241, kl. 9-11.
Valtiontyöväensuojelu näyttely (Riikline tööliskaitse näitus) E. Esplanaadi katu 4. Avatud iga päev,
peale esmaspäeva kl. 12—14;
kesknädalal ka kl.
17.30—19.30.
Rakenusainenäyttely (Ehitusmaterjalide näitus),
Fredrinkinkatu 51—53. Avatud igapäev kl. 10—16, Sisse
pääs vaba.
Ursan tähtitorni (Ursa tähetorn), Kaivopuisto 5.
Avatud igal täherikkal pühapäeva, kesknädala ja lau
päeva õhtul kl. 20—22. Sisseminek Smk. 3:—.
Herttuaniemen museo, Topeliuse muuseum Herttuaniemes. Avatud pühapäeval ja neljapäeval kl. 12—16.
Ühendus omnibusega Kasarmintorflt kaks korda tunnis.
Seurasaaren ulkomuseo, Seurasaare vabaõhu
muuseum samanimelisel saarel. Avatud igapäev kl: 12 —18.
Laev läheb Ruoholahti sadamast ja omnibused Kasarmintori’lt.
Restoran ..Perämies nr. 2“
HELSINKI.
_ ui
#111
Iso-Roobertinkatu 24.
Tel. 33.162.
LÕUNA: SMK. 5:—.
Puhas ja korralik teenimine.
Kindlasti parim einetamise koht.
21
OTK,
----
1 RiietetööstuseySärgitööstuse- ja
Voodipesutööstusesaab
tooteid
OTK-iihisuse Koperatiiu-Kaupiusiest
HELSINGIS
ELANT 0’st
Hämeentie 19.
(OTK
majas)
Suur ülesvõttetarvete eriäri
SO L I O
HELSINKI,
KESKUSK. 5
Abikauplused igas
suuremas linnas
A.|B. K. F. WINTER O./Y.
CITYPASSAGE
Soome suurim mänguasjade eriäri. Alati suures väljavalikus
igasuguseid kodu- ja välismaa mänguasju, samuti spordiriistu;
lastele ja noortele trapetse, rõngaid, õhupüsse, autosid, jalg
rattaid, lastetoole jne. Peale selle veel majauõusid — klaasi,
fajanssi, portselaani ja ehteasju. Käige vaatamas vaateaknaid.
E. LÖNNBECK O. Y.
Helsinki, Pohj. Esplanaadink. 35.
TELEFONID :
Ilo!-SS
soome vanem ia täielikum hummiäri.
Helsingis viibides
maitske head kohvi
PRimULfl
kohvikutes
GRAND
ja koju sõites võtke
kaasa maitsvat kosti
PRIMULA
KORKE AV UORENK. 5.
Lõunasöök Smk. 6.—
Soovitame.
pagariäridest
Laivurink. 10
Heikink. 14.
23
OLDENBÜRG
Helsinki, Aleksanterink. 11
Soome suu
rim ja vanem
saapaäri.
Maitse rik
ka id
kingi.
Alati suur
valik kvali
teedi ja
hinna
suhtes.
Odavaid
kingi
Tugevaid
kingi.
OLDENBÜRG
Helsinki, Aleksanterink. 11
Heade prillidega ja hea binokliga näete Soome kaunist maas
tikku kõige paremini, s Meilt ostate soodsalt esmajärgulisi
prille ja binokleid.
O. Y. FENNO—OPTIKA A. B.
--------
24
* Optiline äri
Helsinki, P. Esplanaatlik, 25. Tel. 26230 --------
LUKLEM1S VA HENDID
Tänavraudtee: Helsingi tänavraudtee jookseb tihe
dalt läbi kesklinna ja selle ümbruskonna, ühendades 13
eriliiniga kõik linnaosad. Eriliinide vaguneid tuntakse
erivärvilistest nimetahvlitest ja suurtest numbritest.
Nr. 1—-Rohelise lfiini vagun, lähtub Tehtaan
katu algusest (Eirast) Kauppatorit, sealt Snellmaninkatu
kaudu Hakaniemetorfle ja Hämeentie’d mööda edasi kuni
Hermanni’ni (Vana linn). Vagun tuleb tagasi sama teed.
Nr. 2 — Valge-Rohelise liini vagun, läheb
Kauppatori’!! sama teed mööda, nagu Nr. 1, Hermannit.
Nr. 3 — Kollase liini vagun, algab teekonda
Kallio’st, läheb Urheilukenttää mööda jõudes Turuntiet
mööda Ylioppilastalo juurde, sealt Kauppatorit, Eira’sse,
Erottajat ja tagasi Ylioppilastalo juurde, kust jatkab
teekonda Rautatientori kaudu Hakaniementorit ja sealt
Kalliot.
Nr. 4 — Sinise liini vagun, lähtub Hietalahti
rannast Bulevardi, Heikinkatu ja Turuntie kaudu kuni linna
väravateni Töölös, kust pöördub tagasi.
Nr. 5— Valge -Kollase liini vagun läheb
Katajanokka’st Kauppatori ja Ylioppilastalo kaudu Arkadiankatu’le ja Runeberginkatu t Töölös ja sealt tagasi.
Nr. 6 — Punase liini vagun, algab teekonda
Lapinlahdenkatu algusest (surnuaia juurest), sõites Eeri
kinkatu kaudu Ylioppilastalo juure, siit Rautatientori kau
du Hakaniementorit ja sealt edasi Hermanni’ni.
Nr. 7 — jValge-Punase liini vagun algab tee
konda Kasarminkatut Kirurgia haigemaja eest, läheb
Erottaja kaudu Ylioppilastalo juure ja sealt Rautatientori
kaudu Hakaniementorit ja sealt Diakonissi.
Sini-Kollase liini vagun läheb Erottaja’!!
Huopalahti (Haaga) ja tuleb sealt tagasi.
25
Valge liini vagun (Kulosaari ehk Brändö vagun)
lähtub Kauppatorit ja sõidab rohelise liini teed mööda
Kallio kaudu Kulosaarele, kust tuleb sama teed mööda
tagasi.
Sõiduhind on Smk. 1. Seeria piletid 6 tk. — Smk.
5 ; — ja 12 tk. — Smk. 10: —.
Kui teekond vajab üleminekut teisele liinile, peab
sellest piletiandjale teatama, kes teeb piletile märkuse,
mis õigustab vagunit kaks korda vahetada.
Piletimüüjaid saab osta tänavraudtee kaarte, hind
Smk. 5:—.
Taksiautod. Maks 1 kl. autos (klassi märk on auto
ees ja uksel) esimese 600 mtr. pealt Smk. 7: —, edasi
iga kilomeeter Smk. 5: —, II kl. autos esimese 750 mtr.
eest Smk. 6 : —, edasi iga kilomeeter Smk. 4: —.
Sõiduvoorimehed. Nende taks on linnajagude
järele; põhitaks on päeval Smk. 6 : —, öösel Smk. 9: ,
tunniviisi Smk. 36: — tunnilt.
Peale vaadeldud liiklemisvahendite käivad veel omnibused.
Post ja telegraaf
Postkontor asub Snellmaninkatu 2 — 4, avatud
kl. 9—17, postmarkide müük kl. 9—18. Postmarke müüdakse ka raudteejaamas kella 7—23.
Telegraaf asub P. Makasiininkatu 9 ja on alati
avatud. Telegramme võetakse vastu ka raudteejaamas
kella 8—22.
26
■
»Just sarnane,
nagu õlu peab
olema!“
— on helsinglased
juba 50 a. korranud,
kõneledes BASTM A N I tooteist.
Januks või lauajoogiks nõudke l/2
pudelit
BASTMAN I
Laagriõlut,
seda saab restoraanidest ja alkoholiäridest, kuna BASTMANI häid karas
tavaid jooke ja mi
neraalvett saab igalt
poolt, isegi piimapoest.
NAISSALONG
CHARME
Permanentlokid, vesilained, koiks, juustesoenguid, värvimist ja
llllllllliilllll
iluravi, iiiuiiiiiiiiiil
Räägitakse
eesti keelt.
ALEKSANTERINK. 50
TEL. 31636
27
GOLF CASINO
MUNKKINIEMI
*
Telefon 49000
HELSINGI PÄRL!
Reisijate poolt eelistatud I kl. restoraan
0 Täied alkohoolj
müügiõigused
•
Võimalus miniatüür-golfimänguks
£
Kiirühendus trammiga ja autobusega
osiEe
il ( h9 ci
oomu
i (u i) t.ei ( vsaaclTLs iega.
m uj
/ (i ( ' i m ( cl
PESUTÖÖSTUS
BULEVARDI 3
28
Kulosaari,
Helsingi lähedal
Helsingi ümbruskond
Korkeasaari. Kaunis kaljusaar metsaga ; saarel linna
loomaaed, restoraan ja supelmaja. Laev läheb saarele
Pohjoissatama’st (Põhjasadamast) Aleksanterinkatu algu
sest, esimene laev kell 10 ja siis iga poole tunni järgi.
Suomenlinna (Viapori). Saar vana kindlusega, sõja
ajaloolise muuseumiga ja paljude ajalooliste vaatamisväärtustega. Laev läheb Kauppatori lt iga tunni järgi.
Saarele sõiduks on vaja eriluba, mida saab muretseda
kõnetraadi teel Nr. 20581—210.
Lauttasaari, Maaliline kaljusaar, mille kõrgemalt
paigalt avaneb kaunis vaade saarestikule. Saarel on res
toraan ja supelrand. Saarele pääseb laevaga Ruoholali
sadamast.
Seurasaari. Suurepärane metsarikas rahvapark
vabaõhumuuseumiga, supelasutise ja restoraniga. Saarele
pääseb laevaga Ruoholahti sadamast ning omnibusega
Kasarmintori’lt või Erottaja’lt.
Mustasaari ja Hevossaari. Saarekesed Lauttasaari ja Seurasaari vahel.
29
TÕESTI ODAVALT
ostavad eestlased meilt.
vihmavarje,
jalutuskeppe,
jaapani rannapäikesevarje ja
aiapäikesevarje
Ainuke eriäri Soomes
Helsingin
Soomes on päevasärgid
head ja odavad.
Pallo märgiga särk ci vaja krae
tagumist nööpi ja kraekülgedel on
„hoidjad", mis ei lase kraed ker
kida üles.
Helsingi saabudes on
kasulik peatuda
Hotell GOSmOPOLITlS
Saadaval meeste
riietusärides.
PALLO PAITOJA 0-Y.
30
Mugavad toad alates
Smk. 25:— — On ka
tube oma vanniga.
Helsinki, Kalevank. 3
Tel. 25847
Munkkiniemi saar Seurasaari läheduses. Saarel
Kadettikoulu (Kadettidekool), restoran ja golfi mänguplats. Seal saab mängida ka murutõnist ja võtta päikesevanne mererannal, kus on veekarussel ja muud lõbustu
sed. Saarele pääseb trammiga Erottajalt ja ka omnibusega.
Pihlajasaari. Kauni looduseilu ja liivaranna tõttu
helsinglastele ja ka turistidele eelistatuim suvepäevade
veetmiskoht. Laev läheb Hietalahti sadamast.
Mustikkamaa. Korkeasaari naabersaar. See on
peaasjalikult töörahva meelelahutuskoht, kus pühapäe
viti käib vahel kuni 20.000 inimese ümber. Hea liivarand,
vabaõhuteater, mitmesugused lõbustused.
Võtke kaasa Eestisse
kilo colombia-Wi
— nõnda palju võite viia tollita,
aga see tasub juba poole sõiduhinda. Soomes on kohv odav ja
maitsev eriti COLOMBIA-KOHV.
Seda maailma paremate kohviistanduste aladel äärmiselt aromaat
seks kasvanud kohvi ei ole Eestis
saadaval. Seda leiate meie kol
mest reklaamkohvikutega ühendu
ses olevast kohvikukauplustest.
Meie kohvikud on helsinglastele eelistatuimad
Vajalisemaid soomekeelseid
sõnu ja lauseid
Päivää ! (Terve !) Tervetuloa!
Hyvää huomenta, iltaa.
Näkemiin! Hyvästi!
Onnellista matkaa! Onnea
matkalle!
Voikaa hyvin!
Elage hästi!
Kiitos ! Kiitoksia paljon!
Tänan! Palju tänu !
Mihin menette, matkustatte?
Kuhu lähete, reisite?
Lähen jalutama, linna vaa Menen kävelylle, kaupunkia
katselemaan.
tama
Haluan mennä hotelliini.
Tahan minna hotelli?
Kus elate, kas võin Teid Missä asutte, saanko luvan
saattaa Teitä?
saata?
Kuidas elate? Kuidas käsi Kuinka voitte?
käib?
Milloin laiva lähtee?
Millal läheb laev?
Milloin saavumme Helsinkiin?
Millal jõuame Helsingi?
Tere! Tere tulemast!
Tere hommikut, õhtut!
Nägemiseni! Jumalaga!
Õnnelikku reisi!
Hotellis.
Kas Teil on vabu tube?
Palju see tuba maksab?
Hea, mina võtan selle toa.
Tükk seepi, käterätt, joogi
vett, joogiklaas, riide
hari.
Palun äratage mind üles
homme kell seitse, pool
kaheksa!
Hotellissa.
Onko Teillä huoneita va
paina?
Paljonko tämä huone maksaa?
Hyvä, minä otan tämän huo
neen.
Palanen saippuaa, pyyheliina,
juomavettä,
juomalasi,
vaateharja.
Olkaa hyvä, herättäkää minut
huomenna kello seitsemän,
puoli kahdeksan.
33
MEES■ ja NAISRIIETUSÄRI
Kõige soodsamini ostate meie hästi varus
tatud äridest.
Räägitakse eesti keelt.
M. VALTONEN
ALEKSANTERINKATU 19.
L. HEIKINKATU 26.
EERIKINKATU 18.
I. ROOBERTINKATU 21.
„YLÄ-BRONDIN“
K O HV1 K-RESTORAAN
ETELÄ ESPLANAADIKATU 20
Esmajärguline kohvi, maitsvad toidud
ja võileivad, külm õlu ja vein. Eriti odavait.
Muusika igal õhtul kella 8—V2I2.
TELEFON
3755 2.
RÄTSEPAÄRI KARVINEN
valmistab esmajärgulisi spordi-, päeva-, ja
piduülikondi mõõdukate hindadega.
Suur valik soome ja inglise riideid♦
Reisijatele täidetakse tellimine 2 päevaga.
PUKIMO KARVINEN
Helsinki, Keshusk. 5, III kord, tel. 23589.
36
Päevasärk, öösärk,^pidsha- Paita, yöpaita, yöpuku, ihoma, ihusärk, aluspüksid,
paita, alushousut, olkai
traksid, sukad, suka
met, sukat, sukkanauhat.
hoidjad.
Kaelaside, krae, kõva, pool Solmio, kaulus, kova, puolipehme.
pehmeä.
Manseti nööpe, krae nööpe. Kalvosinnappeja, kauluksennappeja.
Nahkkindad, trikookindad, Nahkakäsineet,
trikookäsikaelarätt, taskurätt, jasineet, kaulahuivi, nenä
lutuskepp, vihmavari.
liina, kävelykeppi, sateen
suoja.
Kombinee siidist, puuvil Alushame silkkinen, pumpu
last, korsett, rinnahoidja,
linen, korsetti, rintaliivit,
garnituur.
yhdistelmä.
Hommikujakk, hommiku - Aamutakki, aamukengät.
kingad.
Must, valge, sinine, pu Musta, valkea, sininen, punane, hall, roheline, kol
nanen, viheriä, harmaa
lane; tume, hele.
keltanen; tumma, vaalea.
Suur, väike, kitsas, lai, Iso, pieni, kapea, leveä, kor
kõrge, pikk, lühike.
kea, pitkä, lyhyt.
Mis see maksab?
Mitä tämä maksaa?
Kallis, odav, hea, halb.
Kallista, halpaa, hyvä, huono.
Linnas.
Tänav, peatänav, paremale,
vasakule.
Kus on tänavraudtee peatuskoht ?
Mis linnajakku see vagun
läheb ?
Tahan minna Messihalli,
Turuntie’le, Eira’sse, Katajanokkale, Hakaniemele j. n. e.
Millise vaguniga sinna pää
seb ?
Palun teha piletile üleminekumärkus.
Kaupungissa.
Katu,
pääkatu,
oikealle,
vasemmalle.
Missä on raitiovaunupysäkki?
Mihin kaupunginosaan tämä
vaunu menee?
Haluan mennä Messuhallille,
Turuntielle, Eiraan, Ka
tajanokalle, Hakaniemeen,
y. m.
Millä vaunulla sinne pääsee?
Saanko lippuuni
kinnän.
siirtomer
i/i. .suoiir -—
eelistatuim reisijate aurik
TALLIIIII - HELSINKI liinil
Lähemaid teateid annavad ja piletid müüvad
Tallinnas: fl-s. Tallinna Laeuailhisus
SUUR KARJA 18.
Sunnuntai, maanantai, tiistai-,
keskiviikko, torstai, per
jantai, lauantai.
Tänä aamuna, eilen illalla,
toissapäivänä, ylihuomen
na.
Läinud nädalal, sellel kuul, Viime viikolla, tässä kuussa,
tuleval nädalal.
ensi vuonna.
Talvel, sügisel, kevadel, Talvella, syksyllä, keväällä,
suvel.
kesällä.
DAAMID!------
-
------------
SOOVITAME MOODSAID HOOAJA
KÜBARAID
ODAVATE HiNDADEGA
„GERMAINE“
E. ESPLANAADINK. 22, Rootsi teatri vastas.
Räägitakse
ENBERG’1
eesti,
saksa,
vene
ja
teisi
keeli.
rohukauplus
ALEKSANTERINK. 19.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tarvitajatele kaht
lemata soodsaim ostukoht.
Parfüüme, seepe,
puudreid, kreeme ja
muid kosmeetika
aineid parimateks tunnustatud tehastest, kemikaliaid ja õli
sid.
Apteegi ja
haigeravi vahendeid.
Sõlgi, diadeeme ja
teisi selle ala kaupe.
ÜHING ,.EESTI TURIST11
Tallinn, Pikk t. 41. Postkast 421. Telefon 449-96
Õppeekskursioonide
kava Helsingis
1. päev: Kogumine ^lO hommikul Atenumi ees.
kell 11—12 Surnuaed ja krematoorium.
„
1
Presidendi loss.
„
1,30 Sõit loomade saarele(4 Smk.)
„
3— Tuletõrje torn.
Lõuna vaheaeg.
,,
6— Kogunemine Ateneumi ees.
Vaadatakse Vana surnuaeda.
Eira linnaosa, Tähetorni mäge
ja Kaevopuistot.
2. päev: Kogumine
kell 10 -12
12- - 1
1- 2
3
2
-
•
-
/ IO homm. Suurkirikko (end.
Nikolai kirik) ees.
Kaljukirik. Botaanika aed.
Ateneum.
Parlament.
Rahvuskunsti muuseum.
Lõuna vaheaeg.
Väljasõit Põhja sadamast
Soome saarestikku, osavõtt
SMk. 10.—.
1 2
Kaasas asjatundlikud juhid.
40
o/y.
iie
BEniLEmaii
HELSINKI
Pohjois Esplanaadink. 33
Tel. 32907
NOOBLITE
HÄRRADE
RIIETUSÄRI
Tähelepanu! ODAVAD HINNAD!
Nõudke kõikjalt
esmajärg u! ist
JÄÄTIST
„ESKIMO“ ja
„STELLfl-POLARIS“
Valmistab
Helsingi jäätisetehas
PRIMA"
Omanik A. Magi
HELSINKI, Pitkänsillanranta 7, tel. 71402
HELSINGIST KOSTIKS
PUUVILJA JA KOHVI!
Mahlakamat puuvilja ja maitsevamat kohvi
Ä HOK
m*.
HELSINGIN OSUUSKAUPPA R. L.
-------36 kauplust
-------Lähim kauplus asub tsentrumis
Vuorik. ja Kaisaniemenk. nurgal. Telefon 28656
RÄTSEPAÄRI
ÄD. GRÖNDÄHL
Aleksanterinkatu 7-a. iet.2Si79.
On tõesti I kl. äri, kus valmista
takse ainult tellimise peale.
SUUR VÄLJAVALIK PRIMA INGLIS-R1IDEID.
-----ÜLIKOND VALMISTATAKSE 3 PÄEVAGA_______
Helsingi sõitjatele soovitame
restoraani
^ KOITON RAVINTOLA
ilüiiUlf Yrjö- ja Simonkatu nürgal. Telefon 20961.
^
AVATUD KL. 7 — 22,30.
Maitsev ja odav söök, hea kohv, kiire teenimine.
R. Y. KOITO.
Naiste käekotte,
kindaidf
reisitarbeid
ostate soodsalt
Soome vanimalt eriärilt
SPENNER T’ilt
Keskuskatu 2. E. Esplanaadink. 2
SOOVITAME
uomin la Konuihm
Kauppatori ääres
Helsinki, P. Esplanaadinkatu 17
NjlSSENIN
KAHVIKAUPPA
OLLEIAAA-AESTORAAA
„PIK-NIK“
Aleksanterinkatu 46.
Passage. telef. 32118.
Alkoholi õigused
Helsingi eelistatuim
kiireinetamise koht
EESTLASED,
PIDAGE
MEELES, ET
T. ARVONEN
Helsingis, Vilhonk. 4. Tel. 32049
Raudteejaama
lähedal
Müüb odavalt
naiste, meeste, ja laste
aluspesu, sukke,
kindaid, särke j.n.e.
ja
voodiriideid,
nagu: patju, vaipu,
viite, voodilinu, padjapealiseid j.n.e j.n.e.
• Tutvuge hindadega! •
Tähelepanu !
ARVONEN müüb alati oda
valt. — Eestlastele eriline
hinnaalandus !
Turistid!
Käige Rühmhinnaäris
TEM.PO’s
Huvitavad
mälestus -
esemed
Kõrgem hind
Smk. 25.—
Restoraan
kust ostate
odawalt,
kiirelt ja
ülevaatlikult
belleuue
Omanik eestlane
Rahapajankatu 3
Telefon 31429
Kleit
on hea ja sobiv
mälestus
Soomest
KLEIDIÄRI
Maitsvad toidud
Soodsad hinnad
Hea teenimine
Allakirjutanu soovib astuda Suomen matkailijaydistys’e
liikmeks ja palub saata »Vuosikirja 1935“ (Aastaraamat
1935). Välismaalaste aastamaks Smk. 50:— saadetakse ette
koos sooviavaldusega.
Suomen matkailijaydistys annab liikmetele m. s. järgmised soodus
tused: 100lo htnnaalandust ühisuse reisijate kodudes. 1 ö°/0 hinnaaland.
Oulu jõe kärestikusõidul. 1 ö°/o hinnaland. tähtsamatel sisevee sõiduliinidel. 12 [vabareisi Soomes loosimise kaudu ja väärtusliku aasta
raamatu.
Liikmemaks välismaalastele Smk. 50:—
THE ENGLISH
TEA-ROOM
pakub puhkust ja naudingut,
maitsva tee juures Helsingi
ümbruskonnas liikuvaile tu
ristidele, Unioninkatu 30.
UnionspSO^ j_|
Esp/onqod/ [ • Aouppotori
põllumajandustoodete
ja hala engros-ari
ANTERO MÄKINEN
ostab õunu, sigurid,
sibulaid, toorest kala
j.n. e. Müüb soolasilke.
Tutvunege
hindadega enne kui
müüte või ostate.
Kontor:
Meritullink. 13 A 14.
Tel. 29421.
L adu:
Etelä Magasiinink. 1.
Custom
Maailmakuulus
EHTNE
mUBTELL
KONJAK
on Soomes
odav,
juba 124 Smk. eest
saab terve pudeli
head Martelli Nr.
375, ja pisut enam
maksavad luksus
margid :
Martell *** ja
Martell V.S.O.P.
Isegi
Martell Extra
— parim ja kallim
konjak, mis põhja
maades on saadaval
— seegi maksab
ainult 254 smk. >/2
pudelit.
Helsingis käies
ostke alkoholi äri
dest pudel Martelli
reisukohvrisse —
see on hea arsti
rohuks ja seda võib
juua mõnutundega
veel koduski.
EESTLASED »
— KASUTAGE
—JUHUST!
Kõrgeväärtusega soome
LEIJONA- (LÕVI-) märgiga
riietumistooted kannatavad
arvustust ja konkurentsi.
MEESTE ülikonnad, sügis-, ke
vad- ja talvepalitud ja
vihmamantlid
NAISTE mantlid, kostüümid
ja kombineed
on alati viimase moe järele valmistatud
hoolsalt ja asjatundlikult parem atest
kodumaa kangastest. ..................
Küsige LEIJONA- (LÕVI-) tooteid!
Soome esimeseklassi kvaliteetkaup.
KODUKÄSITÖÖ
ESEMED ON PARIMAD REISI
MA LEST ISE D JA KAUNID
KINGID KOJU VIIMISEKS
EESTI TURISTID!
KUI TULETE HELSINGI, TUT
VUGE SOOME SUURIMA JA MIT
MEKESISEMA KODUKÄSITÖÖ
ESEMETE VÄLJAVALIKUGA •
=!■=
-
Kodukäsitöö 01Y. TELLERVO
KALEVANKATU 3, YRJÖNKATU NURGAL
Hotel TORNI vastas • TELEFON 37154
Kaardi seletus:
1) Edela sadam.
2) Presidendi loss.
3) Runebergi ausammas.
4) Erottaja ja rootsi teater.
5) NiameläinenM
i-4- jfisuuräri Bulevardi 6. 6; Vanakirik ja sangarite hauad.
Helsingis viibides ostate kõige soodsamalt
meilt mitmesuguseid naiste riietustarbeid nagu:
villa-, siidi- ja puuvillakangaid,
kindaid,
sukke, trikookaupu,
ilustusi j. n. e. raa—s—
Soome suurim ja täieiiüum
naiste riietumistarvete eriäri
VaataPAIDE SELTSKONDLIKU
ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVA...PAIDE SELTSKONDLIKU ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVAMAJA ASUTAMISE 10. AASTAPÄEVAKS. V. KRABI.
VABADUSSÕJAS LANGENUD JÄRVAMAA KANGELASTE MÄLES TUSMÄRGI PÜSTITAMISE KOMITEE KIRJASTUS.
PAIDE,
1935.
Paide Rahvamaja asutamise 10. aastapäevaks. V. Krabi.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee kirjastus. Paide, 1935.
A. Seidelbergi pärij. trükk. Paides, 1935.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee juhatus otsustas koostada Komitee 10. aastapäevaks 21. sept. 1935.a. ülevaate Komitee senisest tegevusest. Kui tahame ühte isikut õppida õieti tundma, hinnata tema tege vust, on tarvis tutvuda tema päritoluga, õppida tundma tema minevikku ja neid olusid, ning seda ümbrust, milles tal tuleb tegutseda. Veel enam on need nõud mised .maksvad seltskondliku organisatsiooni kohta, kelle ilmele ja tegutsemisele ning tööviljakusele aval davad tuntavat mõju väga mitmesugused tegurid mitte ainult olevikust, vaid ka minevikust. Komitee 10 a. tegevus moodustab väikese lüli eesti seltskondliku elu arenemise alalt Paides. Et seda tegevust hinnata objektiivsemalt ja saada enam-vähem õige pilt Paide seltskondliku elu arenemisest, on käes olevas kirjutuses püütud ühtlasi anda Ka ülevaade Paide vanemate seltside tegevusest, niipalju kui seda lubas käsitada olev materjal ja piiratud aeg. Paides, sept. 1935. a.
V. K-
'
-
..
Puudulikud ja vähesed on andmed Paide mine vikust. Veel vähem on teateid Paide kodanikkude seltskondliku elu kohta varematelt aegadelt. Teame küll. et kohe peale Paide ordulossi rajamise a. 1265 lossi ümber tekkis alevik,kuhu asusid kaupmehed, käsi töölised j. n. e, ning et sellele alevikule juba a. 1291 ordumeistri poolt anti mõningate muudatustega Riia linna õigus. Edasi teame veel, et linn lühikese aja jooksul tõusis õitsvale järjele, nii et 15. sajandi kes kel siin oli juba 360 maja ja 3 kirikut. Russovi tea tel elatud Liivimaa linnades keskajal väga lõbusat ja lodevat elu, milleks orduhärrad, aadel ja kirikuõpetajadki ise eeskuju andsid. Kaupmehed ja käsitöölised võistlesid omavahel joomapidude korraldamisega ning oma naiste ja tütarde uhkete, kallite riietega ja ehe tega, millest nii mõnigi kord tekkisid suured tülid. Kaupmeeskond ja käsitöölised olid siis organiseeritud oma kutsealaliste huvide kaitseks gildidesse. Sõna „gilde“ on taani päritoluga ja tähendab „pidu“, kuna gildede koosolekud olid seotud õllejoomisega. N. n. väikegild koosnes käsitööliste tsunftidest, missugused olid organiseeritud tööharude järgi. Olevatel andmetel Paides puudus kaupmeeste või suurgild. Käsitöölised olid aga organiseeritud ja neil oli isegi maja, mis asus Pikal tänaval, arvatavasti praeguse Bergmanni maja asukohal. Kodanikkude lõbustamiseks rändasid paigastteise igasugused rändartistid: akrobaadid, tantsijad, silma moondajad, klounid, loomadetaltsutajad ja igasugu muud „spielmannid“ (sellest „pillimees“). Suvel sõi deti linnast välja lõbutsema, eriti suviste pühadel. 5
Pulmi ja muid perekondlikke sündmusi ja tähtpäivi peeti ikka tantsu ja priiskamisega. Üldiselt tuttav oli ütelus: „Jumal võtku neid hoida Viljandi hüppamise, Paide joomise ja Rakvere tantsimise eest.“ Paides ei kestnud see „kuldne“ elu aga kaua, sest orduriigi langemisega käis Paide kindlus ühe riigi käest teise kätte, linn hävitati pea täielikult ja suur osa elanikke viidi sõjavangi. Rootsi valitsuse alla sattudes kaotati Paide kindlus, linn aga, mis anti Mäo mõisale, ei saanud tekkinud oludes enam kosuda. Põhja sõja ajal 1703. a. põletati Paide venelaste poolt jällegi maani maha ning osa elanikke viidi Venemaale. Tollest ajast ei ole Paide küll enam sõdade läbisaa mid kannatada, kuid soodsaid tingimusi talle arene miseks pole tekkinud. A. 1783 vabanes Paide Mäo mõisa ülemvalitsuse alt Katariina II käsukirja põhjal ja nimetati maakonnalinnaks, mis tõttu ka kodanik kond võis hingata vabamalt. A. 1784 oli Paides 43 käsitöölist-ettevõtjat, 9 kauplust, apteek ja 7 joogikohta (Schenkerei). Tsunftid väikese käsitööliste arvu tõttu kiratsesid ja mitmed surid hoopis välja. Kõige elujõulisem oli kingseppade tsunft, missugune tegut ses veel 19. sajandi viimasel veerandil. •
Paide Kodanikkude Klubi. A. 1796 tekkis tolleaegsel Paide kaupmehel üing bürgermeistril Vilhelm Friedrich Luppianil mõte asu tada kodanikkude halli argielu mitmekesistamiseks or ganisatsioon. Ta leidis omale mõttekaaslasi vasksepa Michael Braunsteini ja kantseleiametniku G. R. Hellerströmi. Asutati selts „Bürgerliche Einigkeit“, 17 liikmega, nende seas ka kullasepp Chr. Rottermann, kelle poeg a. 1826 Paidest lahkus ja Tallinnas prae gusele Rottermanni suurärile aluse pani. Mälestusena ja ainsa dokumendina tollest ajast on püsinud Hellerströmi poolt klaasile maalitud huvitav sümboolne kujutis seltsi asutamisest, missugune hiljem Paide maalermeistri L. Lembergi poolt restaureeriti ja praegu 6
Paide Kodanikkude Klubi einelauaruumi seina ehib. Edasi puuduvad seltsi kohta andmed kuni 1810. aasta 16. veebruarini, mis ajast on pärit Carl Rudolph’ilt kirja pandud „Einrichtungen und Gesetze der Bürger lichen Abendgesellschaft in Weissenstein.“ Kas on vahepeal seltsi nime muudetud, või on asutatud hoo pis uus selts, on teadmata. Samast aastast leidub ka üürileping, mis sõlmitud pottsepp Joh. Löschiga, kelle majas Tallinna tän. nr. 11 selts asus. Seltsil oli 20 liiget linna tähtsamate kaupmeeste ja Lsunftimeistrite seast. Seltsimaja üür — 80 rubla — oli liikmemak suna liikmete arvule jagatud. Seltsil oli ka einelaud, mille pidajaks oli majaperemees Lösch. Ei ole seltsist järel ühtegi jälge kuni 1836. a., mis ajast leidub „Gesetze der Bürgermusse in Weissenstein“. Tekib jällegi kahtlus, kas pole endine „Abendgesellschaft“ likvideerunud ja asutatud uus selts. Kuid tähele pan nes, et selts asub samades ruumides ja einelauapidaja on sama, kes 1810. a., paistab olevat tõenäoline, et tegemist on ainult seltsi nime muutmisega. Kuna va rem olid seltsi liikmeteks ainult kaupmehed ja tsunftimeistrid, võeti nüüd liikmeteks ka sellisid, kuid nad ei võinud kaasa hääletada uute liikmete vastuvõtmi sel ega neid ei tohtinud valida seltsi juhatusse. Nüüd oli seltsil juba 40 liiget. Sellide vastuvõtmine tõi aga segadusi seltsi sisemises elus. Sellid olid seltsimajas ja seal peetavatel ballidel purjuspeaga lärmitsenud ja kakelnud, mispärast seltsi peakoosolek detsembris 1828. a. 8 selli jäädavalt välja heitis ja otsustas sel lisid liikmeteks enam mitte võtta. Ülejäänud varem vastuvõetud selle lubati aga liikmeiks edasi jääda. Sellid võisid nüüdsest peale ainult külalistena, meist rite vastutusel, seltsimajas käia ja pidid selle eest maksma kas kuu- või aastamaksu. Seltsi tegevus sei sis ainult kooskäimises, mängudes ja napsutamises. Kaks korda aastas peeti suurejoonelisi ballisid, mis sugustest osavõtt olnud väga elav. Nii elati vaikselt kuni 1846. a, millal liikmete arvu kahanemise pärast ähvardas seltsi väljasuremine. Dr. Hesse ja kooliins7
pektor Tegeleri ning mõningate teiste kaasabil suu deti siiski 22 uut liiget juurde koguda, kuid kahe aasta pärast oli jälle liikmete arv kokku sulanud, nii et isegi üüri maksmine tekitas raskusi. Kuidagi suu deti aga kuni 1853. a. vastu pidada. Vahepeal oli selts kolinud uude korterisse Ed. Bergfeldti majja Vee t. Seltsi esimeheks oli majaperemees Bergfelt. Üht lasi oli ta ka einelauapidajaks. Aprilli lõpul andis juhatus, eesotsas esimehega, seltsi asjaajamise ja va randuse üle fogtei kohtule, seletusega, et selts ei ole enam elujõuline. Teiste liikmete poolt kutsuti aga 10. mail kokku peakoosolek ja valiti uus 3-liikmeline juhatus, kuna endine juhatus tagandati. Asjaaja mine ja inventar toodi kohtust tagasi. Ometi ei taht nud selts kuidagi jalgu alla saada. Seltsimaja oli muu tunud avalikuks kõrtsiks, kuhu igaüks võis vabalt jooma minna. Liikmed aga astusid üks teise järele seltsist välja. 1860. a. algul oli seltsil ainult 9 liigetr kellest aasta jooksul astus välja veel 7. Üür oli tasu mata, leping uuendamata. Loiust tegevusest annab tunnistust juba see, et 35 a. jooksul on ainult 14 protokolli "kirjutatud. Neist selgub, et kogu aeg on seltsis valitsenud suured lõhed ja väikese Paide ko danikkond oli iuba siis jagunenud kildkondadeks, kes omavahel tülitsesid. Kaks järelejäänud seltsi liiget Franz ja Johann Thiel’id andsid seltsi varanduse det sembri lõpul 1860 jällegi fogtei kohtu hoole alla. 15. jaan. 1861 kutsus dr. Hesse endised liikmed kokku peakoosolekule, kus otsustati asuda uue põhi kirja väljatöötamisele, missugune 22. jaanuaril 50 allkirjaga kubermangu valitsusele kinnitamiseks saa deti, Ühtlasi paluti kuberner Ulrich seltsi auliikmeks. 13. veebruaril tuli põhikiri kinnitamata tagasi, kuna ta oli koostatud saksa keeles. Nõuti põhikirja esita mist otsekohe vene keeles. Nõue täideti, kuid põhi kiri jäi kinnitamata, sest tulekahju puhul ministeeri umis jäi ta kadunuks. Selts jäi töötama vana põhi kirja alusel. 8
Vahepeal asutati ühe osa endiste liikmete poolt*, kelle seas olid ka eeltähendatud vennad Thiel’id,. kaupmees Ina algatusel uus klubi, missugust rahva suus kutsuti „Inaklubiks“, kuna koosolekuid peeti Ina majas. Uus klubi nõudis fogteikohtult endise klubi varanduse väljaandmist. Kuna varandus oli aga vahe peal dr. Hesse poolt uuesti elluäratatud „Bürgermussele“ välja antud, kaebasid „Ina“ mehed kubermangu valitsusele. Kaebus jäeti tähele panemata ja „Inaklubi“ lagunes sama ruttu kui ta oli tekkinud. 1864. a. tekkis „Bürgermusses“ tüli, mille taga järgede! oli suur mõju klubi sisemisele elule. Üks? käsitööline kukutati kaupmeeste ja literaatide poolt: vastuvõtmisel läbi. Kui järgmisel korral üks mõisa omanik vastuvõtmisel oli, olid käsitöölised organisee runud ja kukutasid mõisniku läbi. Dr. Schnellil, tol leaegsel presidendil, keda tunti tasakaaluka ja targa* mehena, läks vaevu korda tülitsejaid pooli rahustada. Selle tüli tagajärjel loodi 1865. a. klubi juurde n. n_ valimiskomitee, mis koosnes 15 liikmest ja kus lite raatidel, kaupmeestel ja käsitöölistel, s. t. seisusel oli 5 esitajat. Liikmete arv oli vahepeal tublisti tõusnud mispärast tekkis vajadus avaramate ruumide järele. 1. okt. 1862 kolis klubi mölder Tesloni uue kivi maja teisele korrale Tallinna tän. nr. 10 (praegune politsei jsk.). Ühtlasi tekkis oma maja muretsemise mõte. 1867. aastal ostetigi Rüütli tän. nr. 2 Dr. Fritsch’i leselt maja 3600 rubla eest. Maja remont läks? maksma 900 rubla. Raha saadi liikmetelt 90 aktsia vastu ä 50 rubla. Iga aasta kustutati loosimise tee! 2 aktsiat. A. 1888 osteti välja viimased aktsiad. 26. sept. oli maja õnnistamine ia tollest päevast peale ora „Bürgermusse“ asunud ikka samades ruumides. 60-tel ja 70-tel aastatel oli „Bürgermusse“ õitseaeg.. Sel ajajärgul astus seltsi liikmeteks mõisnikke j st Paide elama asunud haritlasi. 1861. a. oli liikmeid* 60, 1869. a. aga juba 100. Ümbruskonna mõisnikud5 tekitasid klubi elus eriti suurt elevust. Neljapäevastel klubiõhtutel oli seltsimaja hoov täis mõisnikkude ka-
lessisid. Koos linna bürgeritega mängiti kaarte, biljardit, keeglit ja napsutati. Samal ajal tekkis klubi juures meeskoor „Liederlafel’i“ nime all v. zur Mühleni algatusel ja hiljem .segakoor R. Hoffmanni juhatusel. Lühikest aega te gutses ka teatriring. 1880. a. paiku algas „Bürgermusse“ elus jälle tagasiminek. Selle põhjustasid majanduslikud rasked ajad, mis tekkisid vi lj ai kalduste tagajärjel. Mõisaoma nikud ei näidanud endid klubis enam muul ajal kui laatade puhul. Ka linna kodanikud jäid tagasihoid likumaks, nii et neljapäevased klubiõhtud kadusid hoopis. Pikkamööda hakkasid ajad ja olud paranema ja mõisnikud, saanud üle oma muredest, hakkasid jälle külastama „Bürgermusset“. 1896. a. peeti „Bürgermusse“ 100 aastast juubelit. Siis tekkis ka dr. V. Grohmann’i algatusel mõte ma jale juurde ehitada ajakohane teatrisaal. A. 1899 alati ehitusega ja viidi 1900.a. algul lõpule; — läks maks ma 11.000 rubla, missugune summa saadi kokku laenu na. Uus saal näitelavaga suutis tolleaja nõudeid rahul dada tuntuval määral. Varsti hakkasid ka teised selt sid, kellel omal puudusid ruumid, seda saali tarvitama pidude korraldamiseks. Olgu tähendatud, et vahepeal olid Paides tekkinud: „Eesti Käsitööliste Selts,“ Paide Karskuse Selts“ ja „Paide Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts,“ kuid nendest lähemalt edaspidi. Uue saali ehitamisega muutus „Bürgermusse“ tegevus jällegi märksa elavamaks ja see elevus kes tis kuni 1914. a. suure ilmasõja puhkemiseni. Olgu märgitud, et 1905. a. rahutuste puhul pai gutati karistussalk korterisse „Bürgermusse“ ruumides se, kus ka ihunuhtlust olevat jagatud. 1917. a., Vene revolutsiooni järele, jäi klubi tege vus aga hoopis seisma. Vabadussõja ajal olid „Bürger musse“ ruumid Eesti sõjaväe tarvitada. Vabadussõda möödunud, hakati järeljäänud liikmeid jälle koondama, "kuid õiget elu seltsile pole sisse saadud. „Bürgermus se“ asutati saksa seltsina ja selleks on ta ka jäänud
V
senini. Esialgu ei võetud klubi liikmeks ühtegi eest last, peale saksastunute, n. n. „kadakate.“ Hiljem, Eesti iseseisvuse ajal, on küll ka mõned eestlased vastu võetud, kuid suure ettevaatusega, nähtavasti kartes, et eestlased seltsi üle võtavad. Kinnise seltsi ilme on klubi hoopis kaotanud, sest ruumid on muu tunud avalikuks joogikohaks, kuhu igaüks vabalt sisse minna võib, nagu see oli 1853. a , ainult selle vahega, et nüüd seltsi liikmed ise seal väga harva käivad. Paide saksa seltskonnal on praegu teised mured: kohaliku saksa kooli ülalpidamine. Nende vähesed jõud on rakendatud kõik selleks ja kõik peoõhtud, mis nad oma „klubis“ peavad, on korraldatud saksa kooli heaks. . „Paide Kodanikkude Klubi“ juhatusse kuuluvad: A. Stamm (auesimees, endine õllevabriku omanik), E. Kõik (kaupmees). K. Johanson (kaupmees), E. Götsch (veskiomanik) j. t
Paide Eesti Selts ,,Ühendus“ Eesti iseseisva seltskondliku arenemise algust võib hakata arvama alles möödunud aastasaja teiselt poolelt, olgugi et rahvas teoorjusest juba aastasaja algul vormiliselt vabaks sai. Talupoja õigused sai ta aga kätte alles aastasaja keskel. Samal ajal LääneEuroopas hoogu võtnud tööstuse edenemine leidis vas tukaja ka Eestis. Eesti linnadesse tekkisid üksteise järele vabrikud ja äriettevõtted. Nende omanikud olid aga teisest rahvusest, kelle kätte ka tööstuse ja kau banduse kapitalid kontsentreerusid. Eesti rahvas seisis nendest eraldatud ja kujutas enesest pea viimase ajani põlduharivat ja karjakasvatavat talupoegade kihti. Ärkamisaja seltskondliku liikumise peale, mis kandis rahvuslikku laadi, tuleb seega kui talupojakihi liikumise peale vaadata. See rahvuslus sai rohkem hoogu majanduslikkudest kui aatelistest allikatest, sest ainelist vara oli rahvale hädasti kõige esiti tar vis. Peale selle kihutas rahvustunnet elevile ka vaen 11
endiste rõhujate vastu. Agraarolude reformi tõttu muu tus üks osa inimesi maal ülearuseks. Samal ajal hak kas elu linnades kiiremini tuksuma. Tõusis tarvidus hulga uute tööjõudude järele ning maal tööta jäänud inimesed hakkasid voolama linna. Seda voolu soo dustas veel 1866. a. maksmapandud käsitöövabadus. Tekkisid eesti soost käsitöölised, kõrtsmikud, kaup mehed ja majaomanikud, moodustades linnas eesti soost väikekodanluse. See väikekodanlus, alles esi mest põlve adra ja sirbi küljest lahus, oli maaga tihedate huvidega seotud. Kuid sakslaste tulunduslik, kultuuriline ja poliitiline rõhuv üleolu kutsus esile n. n. kadakasaksastamise. Eestlased, kes olid jõudnud tulunduslikult vähegi haljamale oksale, suu remale jõukusele, olles ilma rahvusliku iseteadvuseta, püüdsid saada „saksaks“ ja sulasid ühiskondlikult valitsevasse ülemkihti. Meie ärkamisaja juhtivad jõud olid kadakasaksastamise hädaohust täiesti teadlikud. 11. sept. 1878 võeti Tartus ühel omavahelisel nõu pidamisel vastu otsus: — „Iga haritud eestlane peab ennast oma rahva liikmeks, s. o. Eestlaseks tunnis tama ja ei tohi mitte oma sugu saigades ennast Sak saks ehk mõneks muuks arvata“ —. Ärkamisaegne rahvuslik aktiivsus pani püsivama aluse ka kohalikule eesti seltsielule, mis arendas rah vuskultuurilist liikumist. Eesti kohaliku seltsielu eoks olid laulukoorid. Nende loojateks ja juhtideks olid peamiselt köstrid. Laulukoorid olid ilma kindlama ja kestvama korralduseta, kuid üksikutest neist kujune sid põhikirja alusel töötavad laulu- ja mänguseltsid. Nii tekkis Tallinnas 1863. a. „Revalia“, siis Tartus 1865. a. „Vanemuine“ ja temaga üheaegselt Tallinnas „laulo ja mango“ selts „Estonia“. Selle asutajateks olid peaasjalikult käsitöölised, magistraadi teenrid ja väikekaupmehed. Hiljem tekkisid: „Koit“ Viljandis (1869), „Lootus“ Tallinnas (1877), „Endla“ Pärnus (1878). Koostudes peaasjalikult mitmeliigilistest ,,antvärkidest“, laiema silmaringiga haritlaste juhtimiseta, hingitsesid mitmed neist kaua kaardi-, piljardi- ja 12
joogiklubidena ja üldiselt mannetult, kuid etendasid siiski eesti linna-seltskonna koondamisel tähelepanu väärset osa. Mida väiksem linn, seda suurem oli kadakasaksastamise hädaoht. Kuni viimase ajani peeti Paidet üheks tugevamaks saksluse kantsiks. On pandud tä hele, et jõukamad kihid kergemini assimileeruvad kui vaesemad. Kuna Paides puudusid suuremad töös tused, siis koosnes Paide eestisoost kodanikkond möödunud sajandi keskel peamiselt käsitöölistest, mõ nest üksikust kaupmehest ja majaperemehest, kes ihust-hingest tahtsid saada samasugusteks „saksteks“ kui senine linna valitsev ülemkiht. Ülejäänud eestlas tel — majateenijatel, kaupmeeste ja kääsitööliste sel lidel j. n. e. ei saanud rahvuslik iseteadvus tärgata juba nende isikliku sõltuvuse tõttu muulastest või kadaklastest-tööandjatest. Ometi asutati ka Paides juba 1879. a. esimene eesti selts. Selle seltsi asutamisajast ja esimestest tegevusaastatest pole säilinud mingisugu seid kirjalikke mälestusi, peale liikmete nimekirja 1879. a. alates, mis kannab pealkirja: „Eesti Handverki-Selts Ühhendus Paides.“ - Aastast 1884 on jä rel „Eesti Käsitööliste Seltsi Ühhenduse Protokolliraamat Paides.“ — Jääb selguseta, kas on seltsi ni metust vahepeal muudetud või pidas liikmete nimekirja kirjutaja „peenemaks“ tarvitada „Käsitööliste“ asemel „Handverki.“ Seltsi esimeste tegevusaastate kohta on ainult väheseid suulisi teateid vanematelt Paide kodanik kudelt. Liikmete nimede järele otsustades on suur enamus esimesi liikmeid olnud eestlased. Esimesel kohal nimekirjas seisab tolleaegne Paide kirikuõpetaja parun Tiesenhausen, siis koolmeister A. Luik, kreis kooli inspektor L. Jürgens, tisler G. Leinberg (proh vet Maltsveti poeg), G. Veber (pärastine linnapea). Ainsa auliikmena on märgitud tolleaegne Paide kös ter A. Kappel (esimese kõrgema muusik, haridusega Eesti helilooja J. KappePi isa), mis arvama sunnib, et Kappel kas seltsi asutamise mõtte algataja või vähe malt üks agaramaid asutajaid oli. „Ühenduse“ esi13
meseks presidendiks oli sakslane G Veber. Liikmeid oli seltsil esimesel aastal 46, neist 21 käsitöölist, 4 kaupmeest, 4 kooliõpetajat, 3 põllumeest, 3 kõrtsmikku 3 kodanikku (majaomanikku). kirikuõpetaja, köster, mõisavalitseja ja teener. J. Randi mälestuse järele, kes ise a. 1886 seltsi liikmeks astus, ei olevat seltsi asutamisel, olgugi ta nimetatud Eesti seltsiks, olnud rahvuslikku tagapõhja See näib olevat usutav. Kuna „Ühenduse“ asutamise ajajärgul „Bürgermusses“ valitses aristokraatlik vaim ja seal käsitöölisi, pealegi veel eestlasi, näha ei soovi tud, mispärast neil võis tekkida tarvidus oma koos käimise ja ajaviite koha järele. J. Randi mälestuse järele olevat „Ühenduse“ esimeseks korteriks olnud E. Simsoni praegune maja Pikal tänaval, mis siis kuulunud pagar Fabriciusele. Einelauda seltsil pole olnud ja liikmed on hakanud salaja viina kaasa tooma, mis tekitanud nii sekeldusi ametivõimudega kui ka tülisid seltsi sisemises elus, mispärast liikmed on haka nud seltsist välja astuma ja seltsi tegevuses on tek kinud seisak. Nii näemegi liikmete nimekirja raama tust, et a. 1881 on seltsil olnud 65 liiget, kuna a. 1882 ei ole ühtegi liiget sisse kirjutatud. 1883. a. kohta on jälle koostatud nimekiri ja seltsil on 46 liiget 24. apr. 1884 algab seltsi protokollide raamat. Selgub, et seltsile on üüritud uus korter Bergfeldti majas Pärnu ja S. Aia tänava nurgal. Avatakse alko holiga einelaud. Seltsi presidendiks on mölder Th. Küpre. Liikmeid on 30. 1. juulist 1885 kolis selts Pärnu tan. Puhki majja (praegune Ahlmanni maja). A. 1886 lahkus pre sident Küpre ja tema asemele valiti seltsi 7. aasta päeva puhul peetud peakoosolekul 17. veebr, rätsep J. Lilienthal. Peale abipresidendi valiti seltsi juha tusse veel 5 direktorit, nende seas kassahoidja abiga, kirjatoimetaja ja „tantsu ja mängu eestseisja“, kel leks sai velsker E. Jürgen. Nädal hiljem pidasid uued „direktorid“ nõu, kuidas „Ühenduse“ sisemisi 14
asju, mis siiamaale, kus ennast ka pöörad, igalt poolt üsna sassis on, jällegi õige korra peale seada võiks,, nii et ta üle rahva seas liikuvaid paha kõnesi peaparema ja tulusa ettevõtmistega suutumaks äralämmatada suudaks.“ Otsustati: 1) einelauapidajalt nõuda,, et võõraid sisse ei lastaks ja neile alkoholi ei müü daks, 2) korraldada igas kuus liikmetele lõbustusõhtu,. 3) korraldada tautsumeister M. Jägeri juhatusel 3 nä dalased tantsukursused. Ühel järgneval koosolekul arutati jällegi seltsi sisemisi asju, misjuures kaks „direktorit“ käsitsi kokku, läksid. Seda tüli lahendati paar kuud ja asi lõppes, sellega, et mõlemad seltsist eemaldati. Järgnevad pro tokollidaga näitavad, et kord seltsimajas ei paranenud,,, vaid korrarikkumised ja tülid suurenesid. „Et selts rahaasjades suutumaks pankrotti jäänud“, otsustati 1. jaan. 1887 senisest kallist korterist Pikale tänavale Kirsi majja (praegune M. Bötkeri m.) kolida. 1888. a. kavatseti korraldada maakonna laulu pidu, kuid ettevõte jäi teostamata, sest seltsi tegevus tuli ajutiselt lõpetada. Nagu protokollidest nähtub, ei saa nud juhatus muud tehagi kui liikmete korrast üle astumisi ja süütegusid lahendada. Ka einelauapidaja ei seisnud oma ameti kõrgusel: müüs viina ka mitte liikmetele. Alalised kaklemised ja korrarikkumised viisid asja niikaugele, et politsei ähvardas seltsi sul geda, mispärast 17. apr. 1888. a. „arvas peakoosolek ühelmeelel heaks Paide Eesti käsitööliste setisi „Ühen duse“ tegevust, seltsi liikmete kasinuse pärast, puhuksajaks tänasest päävast saadik seisma jätta.“ — Seltsk vähene inventar anti salmilaulja H. Tamberg’i hoiu alla. 12. jaan. 1891. a., ligemale 3-aastase uinaku järele, peeti jällegi peakoosolek ja otsustati alata* tegevust. Üüriti uus korter Pikale tänavale H. Bambergi majja (praeg. A. Springi m.). Presidendiks valiü seppmeister Schiffer. Varsti selgus, et korrarikkumi sed seltsimajas kestsid edasi. Juhatus püüdis küll' tantsuõhtute ja näokattepidude korraldamisega liik meid kasvatada, kuid see ei andnud soovitud taga 15
järgi, sest isegi juhatuse liikmeid tuli karistada tant suõhtutel joobnud olekus lärmitsemise ja „kombevas tase ülevalpidamise“ pärast. Paljud liikmed astusid seltsist välja, sest ei suutnud leppida sealvalitseva olukorraga. 1892. a. taheti korraldada käsitööde näitust, mil leks aga ei antud luba, põhjusel, et „Ühendus“ ole vat lõbuselts. Ei jäänudki sellistes tingimustes liik metel muud üle kui korraldada tantsuõhtuid ja lõbus tada endid napsuvõtmisega. Kord oli küll seltsi põhi kirja muutmise küsimus päevakorral, kuid mõte jäi .millegipärast teostamata. Kuni 1898. a. ei ole seltsi tegevuses midagi sil mapaistvat. Liikmete arv kõigub 30 — 60 vahel. 1898. a. kolis selts Laiale tn. A. Treufeldti majja <(praeg. K. L. maleva staap). Avaramad ruumid või maldasid ka klubielu mugavalt korraldada. Ajavahe mikul, arvates seltsi asutamisest, oli Paidesse juurde tulnud kogukene Eesti rahvusest kodanikke kooliõpe tajate ja kantseleiametnikkude näol, samuti ka valla kirjutajaid, mõisavalitsejaid ja kaupmehi lähemast ja kaugemast ümbrusest, kelle seast „Ühendus“ lei dis omale uusi liikmeid. 1898 a oli seltsil üle saja liikme: ametnikke, vallakirjutajaid, mõisavalitsejaid jne. — 40; (36,3%), käsitöölisi — 23 (21%), kaup mehi — 19 (17,2%), tööstureid ja ettevõtjaid — 11 <10%), taluperemehi — 7 (6,3%), kõrtsmikke — 7 (6,3°/o) ja kooliõpetajaid 3 (2,7%). Nagu selgub neist arvudest, olid käsitöölised käsitööliste seltsis arvult teisel kohal, moodustades ainult 21% liikmete üldarvust. Tähelpanuäratav on aga, et kooliõpetajate ^rv seltsis oli äärmiselt väike. Meie rahvuslik liikumine oli juba jõudnud ajajärku, kus Eesti väike kodanlus linnades uute juhtidega avaliku elu näite lavale asudes oma idealoogiaga, mis tuntavalt lah ku läks ärkamisaja maarahva ajajärgu idealoogiast, uuele ajajärgule oma pitseri vajutas. Ometi ei märka meie Paides „Ühenduse“ ümber kogunenud võrdle misi rohkearvulise Eesti väikekodanluse ridades min 16
gisuguseid püüdeid selle, mujal esilekerkinud liikumise süvendamiseks kohapeal. Kui 70-tel aastatel Paide väi kekodanlus oli saksa mõju all, lämmatab nüüd, venesta mise ajajärgul, slaavi mõju siin täiesti rahvusliku mõtte. „Ühenduse“ liikmeteks püütakse ja isegi valitakse au liikmeteks kohalikke kõrgemaid vene ametnikke. Seltsi tegevus piirdub ikkagi ainult kooskäimisega lõbusaks ajaviiteks ja pummeldamiseks. 1898.a. sügisel saadab üks seltsi liige (raamatukaupmees Põltsamaalt) kuberne rile südaööl telegrammi, et „Ühenduses“ elatavat liider likku elu. Iseloomustav on ka lugemislauale tellitud aja lehtede väljavalik; „Postimees“, venekeelne ajakiri „Ni va“, „Revaler Beobachter“ ja „LustigeBlätter“. Ometi ilmusid eesti keeles veel ajalehed: „Olevik“, Sakala“, mida ei tellitud „rahapuudusel“. Seltsi preisidendiks tollel ajajärgul oli riidevärvija J, Stephan, raskejõustiku harrastaja Paides, kelle kutsel Lurich esines Paides ja astus isegi „Ühenduse“ liikmeks. 1901. a. korraldati esimene suurem rahvapidu, kus esinesid mustakunstimehed ja maadlejad ning korraldati rahvale: kotis jooksmist, posti otsa ronimist, põrsapüüdmist j. n. e. 1905. a. suvel peeti „Ühenduse“ 25-aastast juu belit. „Lootuse“ näitlejad Tallinnast esinesid näite mänguga, sest sisetülide pärast oli oma jõududega võimata esineda. Viljandist telliti muusikakoor. Pidu tõi seltsile 192 rubla kahju. 1906. a. kerkis ülesse seltsile oma maja ostmise küsimus, kuid rahapuudusel jäi kavatsus teostamata. 1908. a. muudeti seltsi põhikiri ja võeti uueks nimeks „Paide Eesti Selts „Ühendus“, jättes välja käsitööliste nimetus. Samal aastal ehitati maja pere mehe poolt seltsimaja juurde uus saal näitelavaga, mis tuntavalt elustas seltsi tegevust ja soodustas liik mete arvu juurekasvamist, Nüüd juba katsuti korral dada sagedamini lavalisi ettekandeid ja pidusid, kuid suureks võistlejaks „Ühendusele“ sel alal oli „Paide Karskuse Selts „Idu“, kellega tekkisid tõsised arusaama2
17
tused, kuid sellest lähemalt järgmises peatükis. Olgu vaid siinkohal tähendatud, et ärksamad, seltskondli kult ja rahvuslikult mõtlejad isikud olid suuremalt osalt koondunud „Idu“ ümber, mis tõttu „Ühendus“ jäi veel enam teatud kitsa ringi lõbutsemis kohaks seltsimaja aga muutus peaaegu avalikuks joogikohaks, olgugi et põhikirja järele sissepääs sinna oli lubatud ainult liikmetele ja nende poolt kaasatoodud külalis tele. „Ühenduse“ sisemises elus valitsesid kuni lõpuni, 1914. aastani, suured lahkhelid. Presidendi kriis tek kis sagedasti mitu korda aastas. Kui 1914. a. sügisel, ilmasõja puhkemisel, suleti alkoholi müügikohad, ei antud palvetele vaatamata „Ühendusele“ alkoholi müügi luba ja seltsi tegevus jäi hoopis soiku, sest ilma alkoholita nähtavasti oli edasielamine vanade harjumuste järele võimata. Hulk aastaid seisis seltsi varandus kasutamata, kuni see viimaks 1927. a. sund likvideerimise järele anti üle Paide Rahvamajale. Oleks ülekohtune „Ühenduse“, kui Paide esimese eesti seltsi, tähtsust siiski hoopis alla hinnata. Kohalikke tingimusi arvesse võttes peab tunnistama, et see selts 35 aasta jooksul siiski Paide eesti seltskonna koon damisel on etendanud tähtsat osa.
Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. — „ ... ja päästa meid sõja, nälja ja katku ning tule eest“, seisis keskaegses kiriku eestpalves. Teh niliselt viletsasti varustatud inimene ei suutnud mõju valt vastu astuda lõõmavale tuletondile ja võttis tule kahju ränga jumalavitsana. Aegamööda hakkasid lin nades omavalitsused korraldama kaitset tuleõnnetuste vastu. Pandi maksma naturaalkohustuslik printsiip. Iga kodanik pidi olema tuletõrjuja ja pidi omama vastavad tuletõrje abinõud, nagu redel, pootshaagid, ämbrid jne. Selline kord maksis ka Paides. Tulekah jud tehti teatavaks kella helistamisega kirikutornis ja trummilöömisega. Alarmi peale pidid kodanikud, eriti aga majaperemehed, tulekahju kohale ilmuma 18
oma tulekustutamiseabinõudega, milleks peale eelpoolloetletute olid veel väikesed puust käsipritsid. nagu neid võib näha veel Paide muuseumis. Kuna vabatahtlikule tuletõrjele oli alus pandud Tallinnas juba 1862. a. ja tekkisid tuletõrje seltsid juba ka teistes linnades, kutsuti kokku Paide linnaomavalitsuse poolt 4-liikmeline tuletõrje asutamise komisjon, kuhu kuulu sid: aktsiisi jsk. inspektor O. v. Gernet, puuseppmeister G. Leinberg, maalermeister L. Lemberg ja viinavabrikant-kaupmees R. Hoffmann. 15. aug. as tus komisjon kokku ja see seadis teiste seltside põ hikirjade eeskujul kokku Paide tuletõrje seltsi põhi kirja saksa keeles. 16. sept. samal aastal peeti esi mene peakoosolek, võeti vastu kodukord ja toimetati valimisi. Peameheks sai R. Hoffmann, abiks G. Leinberg. varahoidjaks kaupmees Nigols, selle abiks katelsepp Johanson ja laekuriks ning kirjatoimetajaks O.v. Gernet. Seda kogu nimetati „Vertrauungsrat“ (usaldusnõukogu). Asutati ronijate jaoskond 11 mehega, pritside jaoskond (4 kolonni) 38 mehega, veemeeste jaoskond 7 mehega ja korrapidajate ning päästjate jaoskond 14 mehega. Korraldati õppuseid ja harjutusi ning asuti kustutusabinõude muretsemisele, millised esialgu olid võrdlemisi primitiivsed, kuid tolleaegne linnapea Silsky annetas seltsile ajakohase pritsi ja 1886. a. muretseti ühingu summadega ka teine sar nane juurde. Linn ehitas tuletõrje tarbeks turuplatsile puurkaevu. 1880. a. valmis seltsi pritsikuur, milleks kogukonnalt 1000 rubla toetust määrati, kuna puuduv summa saadi korjanduste teel ja osatähtede müügist. Paar aastat kestnud korjandusega saadud summadega muretseti seltsile lipp pealkirjaga saksa keeles: „Ju malale auks, ligemisele kaitseks“. 1885. a. valiti seltsi peameheks algkooli õpetaja Andres Luik, kes sellel kohal püsis kuni oma surmani 1914. a. 1887. a. asutati seltsi juurde keelpillide koor. 1886. a. kinnitati seltsile uus põhikiri, mis pidi olema venekeelne. Seltsi asjaajamise keeleks jäi endiselt saksa keel. Uue põhikirja alusel valiti seltsi esimeheks 2*
19
R. Hoffmann. 1905. a. olid sagedased tulekahjud, mis suuremalt jaolt tekkisid süütamisest. Takistati isegi tuletõrjet kustutustööde juures, lõigati voolikud läbi, paisati ümber veeaamid. 1906. a. püstitati puust pritsikuurile kivist juurdeehitis. 1912. a. muretses selts puhkpillid ja asutas orkestri. 1914. a. puhkenud ilmasõda nõudis hulga noort, tugevat jõudu sõjaväkke, mispärast meeskond, kus oli juba üle 100 liikme, vähe nes 60 peale. 1917. a. revolutsiooni järele võeti asja ajamise keeleks eesti keel, kuid okupatsiooni ajal 1918. a. oli tarvitusel jällegi saksa keel. Vabadussõja möödudes algas seltsi õitseaeg 1920. a. valiti juhatuse esimeheks Jaan Margus, abiks A. Ahlmann, Meeskond suurenes aasta-aastalt. 1923. a. osteti juurde kaks käsipritsi ja 1925. a. mootorprits 6 000 krooni eest. 1929. a. muretseti mehaaniline redel, 16 m kõrge. 1932. a. jatkati pritsikuuri kivist osa ehitamist ja osteti uus mootorprits 6.800 kr. eest. 1935. a. kevadel muretseti omnibus, millele asetatakse väike mootorprits ja veepaak. 1929. a. kuni 1935. a. kevadeni oli ühingu pea meheks Adolf Grünberg, kelle asemele valiti F. Vii dalepp. Esimeheks on 1932. a. peale C. Thomson. Paide tuletõrje on 56 a. jooksul näidanud ener gilist tegutsemist. Peaasjalikult pidude ja annetustega on suudetud muretseda hulk varandust, mille väärtus tõuseb üle 20.000 krooni. Nagu märgitud, sai seltsi tegevus eriti hoogu iseseisvuse saabumisega. Selts oli asutatud ajal, mil saksad ja kadakline element oli domineerivaks Paide seltskondlikus elus. Eesti rahvuslikku mõttet püüti seltsist hoida eemale kui katku, mille tõenduseks on asjaajamine saksa keeles, et teha takistusi eestlastele juhtivatele kohtadele pääsemiseks. Kui saksa keele tarvitamine võimude poolt keelati, ei võetud asemele mitte eesti- vaid vene keel. Seltsi koosviibimisi ja pidusid korraldati saksa seltsimajas, kuigi selleks muid võimalusi oli. Kasutati igasuguseid muid abinõusid ja kõrvalmõjusid, et seltsi juhtimisest eestimeelseid 20
kodanikke eemale hoida. Ometi oli aga enamusseltsi liikmetest ja tegevatest tuletõrjujatest eestlased. Kui eestlaste poolt hakati astuma samme õhuvärskendamiseks seltsis, tekkisid suured tülid ja lahk arvamused ning eestlasi hakati süüdistama seltsi lõh kumises ja poliitika tegemises. See viimane väide oli eriti heaks suitsukatteks vanale saksameelsele voolule, kes ruttas seletama, et tuletõrje alal ei tohi teha va het ei eestlase ega sakslase, ei venelase ega juudi vahel, sest tuletõrje annab abi igale tulehädasolijale. Selle juures jäeti aga targu ütlemata, mis nemad sõna „poliitika“ all mõistavad, sest kui „poliitika“ all mõis tame üksikute ilmavaateliste rühmituste ja ideede võitlust, siis loomulikult on see „poliitika“ tuletõrjele vastuvõtmata. Kuid niipea, kui meie „poliitika“ mõiste alla asetame selle tegevuse, mis tarvilik riikliku ise olemise säilitamiseks ja rahvusliku mõtte süvendami seks, ei või enam tarvitada lööklauset — „tuletõrje seisab väljaspool poliitikat“, sest hoopis vastupidi — iga rahvus-riikliselt mõtleva kodaniku kohus on just teha „poliitikat“, mis riigile kasulik, ning valvata, et igasugune muu „poliitika“ organisatsioonist kaoks. Meie ei saa salata, et Paide tuletõrje rajajateks olid sakslased ja saksastunud eestlased ja et nemad omal ajal kodulinna kasuks on teinud tänuväärt tööd. Teame ka, et nemad võisid seda teha teatavate ees õiguste abil. Samuti teame, et sakslased ihu ja hin gega püüdsid hoida alal oma seisukohta tõusva eest lase vastu ja eestlasi, kes oma rahvuse vastu patus tanud polnud, ei lasknud seltsi juhtimisele, et hoida ära seltsi eestimeelseks muutumist. Aastaid kestnud võitluse ja selgitustöö tagajärjel on „Paide Vabataht liku Tuletõrje Ühingu“ vahekorrad ometi selgeks saanud ja juhtivatele kohtadelte on valitud eestimeel sed mehed.
Paide Karskusselts „Idu“. Silmapaistvam koht eesti seltsielu arendamises XIX sajandi 90-test aastatest kuni ilmasõja alguseni oli karskusseltsidel. Oma algelisemal kujul hak kas karskusliikumine Eestis levima 80-date aastate lõpul. Nelja aasta jooksul (1890—93) asutati Eestis 33 eesti karskusseltsi. Kuna XIX sajandi lõpul ja järgmise alul oli muude seltside asutamine raskendatud, astusid paljud karskus seltside liikmeks üldiste seltskondlikkude huvide pä rast, mille tõttu nimetatud seltsid olid tol ajal olu lisemaks keskuseks eesti seltsielus üldse. Mitmed, neist arendasid eriti hoogsat hariduslikku tegevust iseäranis oma avalikkude kõnedega mitmesugustelt aladelt. Karskusseltside seltskondlikust ja üldharidus likust tööst nende hoogsamal tegevusjärgul annavad kujuka pildi 1902. a. aruanded, mille järele oli 59 eesti karskusseltsi toime pannud 203 peakoosolekut, 249 rahvakoosolekud, 326 näitemängu- ja peoõhtut ning 53 kontserti. Seejuures oli neist seltsidest 21-1 oma raamatukogu, 21-1 lugemistuba ning 52-1 lauluja mängukoor. Paide Karskusseltsil, mis asutati a. 1893, on mitte üksi Paide, vaid ka maakonna-seltskondliku elu aren damises kahtlemata suuremaid teeneid kui ühelgi teisel kohalikul seltsil. Kuna „Ühenduse“ ümber olid koondunud Paide jõukamad käsitöölised ja kaupmehed, koosnes Kars kusseltsi liikmeskond algusest peale kehvematest käsitöölistest ja teistest väikese sissetulekuga isikutest4 ametnikkudest ja kooliõpetajatest. See ringkond oli ka rahvuslikult puhtam, kuigi seltsi asutamise aja järgul rahvuslik liikumine polnud leidnud Paides veel kindlat pinda. Seltsi põhikiri registreeriti 28. juunil 1893 ja aug.kuu 1. päeval peeti esimene peakoos olek. Koosolekust võttis osa ka Paide kirikuõpetaja C. Rail, kes ise aga seltsi liikmeks ei astunud. Seltsi juhatusse (eestseisusse) valiti esimeheks- kooliõpetaja 22
Jaan Lööser, abiks — majaomaniku poeg Gustav Tahves, kassahoidjaks puusepp J. Hirtentreu ja kirja toimetajaks Mündi möldri poeg E. Sõnajalg. Esimesel tegevusaastal loodi seltsi juurde para juse või kainuse osakond. Selle osakonna tegutse mine pandi aga varsti võimude nõudel seisma. Kainuse osakonna kohta leiame protokollist 26. jaan. 1894: „Kainuse osakonna liikmetel on ainult luba sündimise, pulma, varrude ja matuste päevadel juua veini tervi seks ja janu kustutuseks kerget kodust õlut mis värs ke; kodust õlut ei tohi nad iialgi nii palju juua, et nad purju jäevad; õlle poodi ehk kõrtsi ei pruugi nad ka minna, ainult siis võivad nad seda teha, kui neil midagi asja tarvitust on. . . Kõik kasinuse liikmed võivad valimiste kohta karskuse liikmetele nõu anda, aga hääie õigust neil valimise kohta ei ole.“ — Kes soovis saada seltsi tegevliikmeks, pidi olema 6 kuud kandidaat, missuguse aja jooksul ei tohtinud alkoholi tarvitada. Tegevuse esimese aasta lõpul oli seltsil 21 liiget 1 auliige (Prääma mõisa omanik V. v. Renteln, kes seltsi rahaliselt toetas) ja 2 prooviliiget. Alkoholi tar vitamise pärast olid 5 liiget noomituse saanud ja 2 seltsist välja heidetud. Esimeseks korteriks oli seltsil koguduse leerituba kirikumõisas, kust paari kuu pärast Pärnu tän. Prii manni majasse koliti. Seltsi tegevus seisis esialgu ainult koosolekute korraldamises, kus seltsi liikmed kõnedega või karskussisuliste raamatute ettelugemisega esinesid. Jagati ka laiali karskussisulisi lendlehti. 1894. a. otsustati asutada raamatukogu ja asuti vajaliku raha kogumi sele, milleks samal ja ka järgneval aastal -korraldati näitemüük. 1895. a. asutati puhkpillide koor. Muusika riistad osteti 60 rubla eest. Segakoor, mis asutati 1893. aastal, kuid oli hingusele läinud, kutsuti 1895. a. uuesti ellu. Samal aastal tekkis ka meeskoor. Mõle mad koorid võtsid osa laulupeost Tallinnas. 1896. a. vahetati korterit, asudes J. Thomsoni majasse S. Aia 23
tän. (praeg. Juhveldti maja), kus avati tee- ja söögi maja. Samal aastal esineti auliikmele v. Rentelnile palvega, et viimane ostaks seltsi tarvis maja Rüütli tän. (praegune Eifeldti maja), kuid v. Renteln lubas seltsile maja ehitada. Esineti palvega, et kõrtsid pühapäeviti jumala teenistuse lõpuni kinni oleks, 1897. a. valiti v. Renteln seltsi esimeheks. Samal aastal astus seltsi liikmeks J. Molnik, politsei sekre tär, kellest sai energilisem seltskonnategelane Paides. 1898. a. kavatseti korraldada laulupidu 18 laulu koori osavõtul ja kutsuti üldkooride juhiks Dr. K. A. Hermann, kuid kuberner ei andnud selleks luba. Ka raamatukogu asutamiseks ei saadud luba, sest vastu tajaks ülesantud isikut ei peetud küllalt usaldusväär seks. Taheti esitada märgukiri joogikohtade vähen damiseks, kuid õpet. Rail laitis mõtte är.a, seletades, et riigivalitsus olevat ise juba hakanud selle peale mõtlema (tehti eeltöid monopoli sisseseadmiseks), mispärast ei kõlbavat minna valitsust õpetama. Samal aastal vahetati jällegi korterit ja asuti Pärnu tän. Erfeldti majasse, kust järgmisel, 1899. a. koliti v. Rentelni poolt seltsile ehitatud majasse Pärnu tän. nr 45 (praegune koguduse maja). Sinna asudes oli seltsil umbes 300 rubla võlgu, mis tekkinud sellest, et v. Renteln oma iubatud abiraha paaril aastal polnud korralikult maksnud. Uues avaramas korteris muutus seltsielu tuntuvalt elavamaks ja tegevus intensiivse maks. Seltsi näiteseltskond, kes juba mõnda aega oli tegutsenud, esines nüüd sagedamini. Võeti ette ka külaskäikusid Koeru, Amblasse, Türile, Põltsamaale ja isegi Suure-Jaani. Seltsi „üldisi koosolekuid“ peeti talve hooajal pea igal pühapäeval. Neist koosolekutest võisid ta suta, harvasti vabatahtliku maksu eest võtta osa ka võõrad. Ettekanneteks olid kõned väga mitmesugusel alal, ilulugemised, udupildid, muusikalised ettekanded ja „küsimised ja kostmised“. Igaüks võis seltsimajas olevasse kasti lasta sedeli küsimisega, millel seletus 24
anti koosolekul, Osavõtt nendest koosolekutest oli väga elav. Harrastati ka tantsu näitemängude järel. 1901. a. tekkisid seltsil tülid majaomanikuga kes ise kunagi seltsi poolt korraldatud ettekannetel ja koosolekutel ei käinud, kuid oma „silmaks“ seadis õp. Ralli. Viimane, et saada täielikku informatsiooni seltsi tegevusest, tegi ülesandeks kiriku vöörmündril J-l astuda karskusseltsi liikmeks ja seltsi tegevust peensusteni jälgida ning nähtust-kuuldust enesele ette kanda. J. valiti isegi seltsi juhatusse. Olles vennaste koguduse liige, hakkas ta seltsimajas liikmetele ka palvekoosolekuid korraldama. Ühe kõne pealkirjaks oli: „Rahvapidu“ — Näitus kõlvatumate ringmängude kohta, ja pandi lunastamise kombe kohta, mis istu kile mängude järeldused on (iseäranis musud)“. — Neist koosolekutest oli osavõtt väga leige ning pal vevenna kulul hakati isegi tegema nalja. J. esines nüüd õp. Ralli ja v. Rentelni ees ettekandega, et Karskusseltsis elatavat kõlvatumat elu,tantsitavat liiga palju ja seltsi liikmed tarvitavat alkoholi. Ühtlasi esi tas ta samasisulise märgukirja juhatusele, 1 mis tuli arutusele seltsi peakoosolekul, kus otsustati J. seltsi teotamise pärast anda kohtu kätte. J. seletas, et ta on talitanud majaomaniku v. Rentelni käsul. Koos olekul viibiv õp. Rail andis aga oma sulase ära, tea tades, et v. Renteln küll polevat sarnast kirja käski nud kirjutada. Esitas majaomaniku nimel nõudmi sed: 1) et vanemate inimeste tarvis erilisi tõsisema sisuga kõnekoosolekuid (vististi mõtles ta sellega pal vekoosolekuid) peetaks, 2) et seltsimaja kell 12 öö sel suletaks ja 3) et tantsuõhtuid vähendataks. Selts oli sunnitud nende nõudmistega arvestama, kuid tantsu asi tekitas veel hiljemgi arusaamatusi maja omanikuga. 1903. a. avas selts Türil, Lõvi majas, teise teemaja, mis muutus selstimajaks Türil elutsevatele Paide Karskusseltsi liikmetele ja kus korraldati samuti kui Paides, kõnekoosolekuid ja näitemängu õhtuid. 25
1903. a. teatas v. Rentein seltsile, et ta oma maja on müünud Paide kogudusele, kes sinna tahab paigutada kooli ja vanade varjupaiga, mispärast selt sil tuleb kolida välja. Seltsi ümber oli kogunenud juba ligi 100 liiget, nende seas hulgakene kooliõpe tajaid, ametnikke ja teisi avarama silmaringiga koda nikke, kellest võiks nimetada: õigeusu preester J. Teis, kooliõpetajad A. Kärk, J. Depmann, Mängel ja J. Kuusk, kuntsnik R. Leppik, politseiametn. J.Molnik ja A. Mätlik, aktsiisi ametnik M. Alev, ehitusmeister J. Mamberg j. t. Need olid kõik seltskonnas üldiselt lugupeetud rahvusmeelsed isikud, kellel oli suur mõju mitte üksi Karskusseltsi liikmeskonnale, vaid kogu sellele osale Paide seltskonnast, kes ei pool danud „Bürgermusse“ ja „Ühenduse“ alkoholiuimas mõnulevaid ringkondi. Õpet. Rail, kes oli läbi ja läbi saksameelne, kuid selle juures väga tark ja ettenäge lik mees, haistis vististi juba neid rahutuid tuuli, mis oüd puhumas valitsevate ühiskondlik-poliitiliste olude ümber ja nähes, et selts, kellelt ta lootis vagusate, saksu austavate tallekeste kasvatajat, võib saada hä daohtlikuks vabameelsuse taimelavaks, mõjutas just ise v. Rentelnit korteri ülesütlemiseks Karskusseltsile. Mida enam laienes ja süvenes XIX sajandi lõpul eesti ühiskonnas alganud tõusuaeg, seda teravamini hakati rahvastiku eriosades tundma ka valitsevate olude kitsust ja seda teravamaks kujunes nende pu hul rahulolematus. Uue sajandi alul tegevusse astu nud radikaalsed voolud olid selle rahulolematuse sõnastajad ja laiematele rahvakihtidele uute sihtide ja ülesannete tähistajad. Maal kestsid senised väärolud agraaralal edasi, sest üle poole rahvastikust oli maata ja selle kihi ideaaliks oli „oma maalapike". Ka kohaomanikkudel tuli kanda suuri raskusi ostuvõlgade tasumise, kohalikude ja riiklikkude maksude ja koormatise näol. Tööstuslikku tõusengu tagajärjel hoogsalt suurenenud tööstusproletariaat polnud suut nud enesele võita soodsamaid palgatingimusi. Laial dane ja sügav rahulolematus valdas kogu eesti ühis 26
konda maksmapandud rahvusliku surve puhul. See rahulolematus põhjustaski asjaolu, et Venes algata tud revolutsiooniline liikumine leidis elavat vastukaja ka Eestis. Rahutuste laine, mis valdas Eesti territooriumi, ulatas ka Järvamaale. Siin asetleidnud mõisade rüüs tamised ja põletamised said aga algatuse väljast sis setulnud salkade poolt. Ometi vangistati ja lasti maha hulk kohalikke inimesi. Ka Paide Karskusselts ei jäänud puutumata rahutust ajast. 1905. a., pärast ok toobri manifesti, korraldati Paide Karskusseltsi ja „Ühenduse“ ruumides rida rahvakoosolekuid, kus aru tati päevaküsimusi ja valiti esitajaid ülemaalistele rahvaasemikkude koosolekutele Tartus. Neist koosole kutest võtsid aktiivselt osa ka mitmed Karskusseltsi juhtivad tegelased, missugune asjaolu sai saatuslikuks seltsi edaspidisele tegevusele. Karskusseltsi esimees J. Molnik vangistati ja saadeti asumisele Ust-Sõsolskisse, kust ta võis tulla tagasi alles sõjaseaduse lõp pedes. Teine seltsi juhatuse liige J. Kuusk päästis enese põgenemisega. Järeljäänud tegelased lõid kart ma, ning hoidsid tagasi seltskonnategevusest. Need asjaolud ja rahva üldine pettumus nurjunud liikumi sest tõid seltsi ellu ajutise seisaku. Vahepeal oli selts kolinud Adamsoni majast, kusta oli 1903. kuni 1905. a. kevadeni, S.-Aia tän. Altpere majasse. Elav tegevus seltsis algas jälle 1907. a. Paide politseivalitsuse sekretär Anton Rüütel, kauaaegne Tallinna „Valvaja“ tegelane, võttis seltsi juhtimise oma kätte. Seltsil oli siis veel 3 liiget ja kassas 5 kopikat raha. Asutati segakoor, korraldati näitemängu õhtuid ja asuti juba seltsi algpäevadel kavatsetud raa matukogu käimapanemisele. Samal aastal loodi ka alaealiste osakond laulu kooriga ja näiteseltskonnaga. 1908, a. kolis selts Turu pl. Niigolsi majasse (praeg. linnavalitsuse maja). Soodsa asukoha ja häs ti korraldatud einelaua tõttu oli liikumine seltsima jas elav. Peeti sagedasti loenguid, perekonna- ja näi27
temanguõhtuid. Seltsi esimees Rüütel oli suure tahte jõuga ja haruldase energiaga isik. Ta oli ühtlasi lau lukoori- ja näitejuht ning hea kõnemees. Peale selle oli ta veel kirjanduslikkude kalduvustega. Tema su lest on A. Nölv’i nime all ilmunud rida näidendeid ja nende tõlkeid. Sellejuures oli ta veidi paentdumata iseloomuga ja järsk, kuid avameelne, mis põhjustas arusaamatusi teiste seltsi tegelastega. Oma vaimse üleoleku tõttu jäi ta ikka võitjaks ja seltsi liikmete ja Rüütel’i poolehoidjate arv suurenes päev-päevalt. Energilisematest isikutest, kes siis väsimatult seltsi juures töötasid, võiks nimetada: Paide rahvakooli inspektor ja endine Põltsamaa Aleksandri kooli juht Antson, koo liõpetajad A. Eglon, P. Lenk, Veera Välbe, J. Sõnajalg, A. Peutmann ja Mängel, renteiametnik J. uustel, maak. veter. velsker A. Tobro, politsei lauaülem A. Mätlik, postiametnik Mikk j. t. Avati seltsi juurde avalik raamatukogu, mis pal jude aastate kestel Paides leidis laialdast tarvitamist. Lugejate seas oli ka palju õpilasi, sest vene koolide juures puudusid eestikeelsed raamatud pea täiesti. Peale intensiivse töö haridus- ja seltskondliku kasvatuse alal püüti ka võimaluse piirides teha karskuspropagandat ja esineti märgukirjadega joogikoh tade müügiaja ja arvu piiramiseks. Olgu tähendatud, et tol ajal oli Paides umbes 30 alkoholimüügikohta ja käidavamatel tänavatel oli õllepood igas teises-kolmandas majas. „Ühenduse“ ja Tuletõrje Seltsi juhtivate tegelas tega, kelle tähelpanu esimees Rüütel julgelt ja ava meelselt julges juhtida nähtetele, et nende seltside koosolekute ja ettevõtete puhul liialdatakse alkoholi tarvitamisega ja et neis seltsides sallitakse eesti rah vusmeelsuse vaenulist vaimu, sattus Karskusselts peagi vastollu. Tüli tõusis haripunktile, kui Rüütel Karskus seltsi 15. a. juubeli puhul peetud kõnes tähendas, et „Ühendus“ on Paide seltskonna mädapaise. Samal ajal elas paar suvekuud Paides noor üliõpilane J. Anvelt, praegune eesti enamlaste juhtiv tegelane Vene28
maal, kes juba siis oli veendunud s-d. enamlane. Sotsialism teatavasti ei tunnista kodanlist karskustööd propaganda kujul, vaid õpetab, et alkoholism on kapi talistliku ilmakorra tekitatud pahe. „Ühenduse“ läbi ja läbi kodanline ringkond, nii imelik kui see ka ei olnud, korraldas kättemaksuks Rüütel’ile mitu kõne koosolekut, kus enamlane Arnelt esines kodanlist karskustööd mahategevate kõnedega. Kõnedele järg nesid läbirääkimised ja Rüütel oma poolehoidjatega ilmus Anvelt’ile vastu vaidlema. Teatavasti on Anvelt küll hea organisaator, kuid kõneoskuses oli Rüütel temast tugevam ja suutis murruna kokkutulnud rah vahulga ees Anvelfi väited ümber lükata, mis tõttu RüüteTi populaarsus veelgi tõusis. Samal ajal muutus Paides teravamaks ka rahvus küsimus. Karskusseltsi ümber oli koondunud erandi tult eesti rahvusmeelne ringkond. Kuna linnaomavalitsus oli täiesti sakslaste ja kadakate käes, kes linna asju ajasid oma huvide seisukohalt, ilmusid Rüütel’i sulest eesti ajakirjanduses sakste tegevust paljastavad kirjutused. Õhkkond kahe leeri — üheltpoolt Kars kusseltsi ja teiselt poolt sakste ning neile sallivalt suhtuva „Ühenduse" ning Tuletõrje Seltsi ümber koon dunud ringkondade vahel läks palavaks. Karskusseltsi ja selle tegelaste peale esitati 1909. a. kubernerile kaebus. Kuberner Korostovets paari ametnikuga sõitis Paide ja Karskusseltsi asjaajamine võeti valju revi deerimise alla. Huvitavad ja iseloomustavad tolle aja kohta on revideerimise tulemused, mis näitavad kui das tolleaegne võim eestlaste rahvusliku ja kultuuri lise edendamise halvamiseks tegutses. Seltsile heideti ette, et see põhikirjast kõrvale kaldudes on korral danud joonistuse ja kingsepatöö kursused, on asuta nud alaealiste osakonna, korraldab sagedaid pidusid, mis õpetavad inimesi ula-elu elama, õhutavat rahvusliselt vihavaenu kodanikkude vahel, seltsi ruumid ole vat õhtuti liiga kaua avatud (kella 12-ni), ajalehtede valik lugemislaual olevat sihilik, sest seal leiduvat valitsusevaenulised „Virulane" ja „Birshevõja Vedc29
mosti“ jne. Seltsi avalikust raamatukogust kõrvaldati rida populaarteaduslikke raamatuid, nagu Bölsche, Haeckeli, Meieri ja teiste tööd, sest need olevat kõlb lus- ja usuvastased. Seltsi liige E. Purfeldt, kes ku berneri sisseastumist seltsi lugemistuppa ei märganud ja istuma jäi, sõimati kuberneri poolt kõige jämeda mate sõnadega läbi. Ka teised seltsi tegelased said jämeda sõimu osaliseks. Seltsi vastased hõõrusid hea meelega käsi, kuid ihatud sihti — seltsi kinnipane mist — siiski ei saavutatud, mis seltsi tegelaste suur te jõupingutustega ja tolleaegse kreisiülema E. v. Grünevaldt’i eestkostmisel suudeti ära hoida. Samal aastal korraldati maal koolimajades rida kõne- ja kirjandusõhtuid, Paides peeti esimene suu rem suve-laulupidu, kus ühendatud segakoorisid ju hatas A. Topmann. Pidu kujunes esimeseks võimsa maks rahvuslikuks meeleavalduseks Paides. Peo lõpul ei tahtnud lõppeda tervitused ja õnnesoovid. Nagu ürginstinktist vallatud, hakkas mitmetuhandeline rah vahulk ilma kellegi algatamiseta laulma „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Paljastati pead ja isegi tsaariaegne umbkeelne politseiülem hoidis auandmiseks käe kõrva juures, kuni ta eestlasest abiline ruttas eksitust sel gitama. Suve-laulupidusid, maakonna kooride osa võtul, korraldas selts veel 1910., 1911., 1912., 1913. ja 1915. aastatel. Need pidud leidsid suurtpoolehoidu ja osavõttu. Tähtsama osana peale laulude oli kavas harilikult kõne väliskülaliselt. Kõnelemas käisid Leeni Ploompuu, T. Kuusik, H. Raudsepp, Ed. Hubel j. t. Võimude poolt tehti nende pidude korraldamiseks suuri takistusi. Kuna peo korraldajaks oli Karskusselts, sunniti kõne sisu siduma karskuskürimusega. Kitsen dused õpetasid tarvitama kõrvalteid ja kõnelejad os kasid siduda karskusküsimust teiste ainetega. Maa kondlikkudeks laulupäevadeks neid pidusid nimetada ei lubatud. Suve-laulupidudel oli mitte üksi Paide, vaid kogu maakonna kultuuri ja seltskonnaelu aren damisel väga suur tähtsus, ning nad aitasid tunta valt kaasa eesti seltskonna enesetunde ja iseteadvuse 30
kasvatamiseks. Ühtlasi oli lõpp ka seni „Ühenduse“ poolt korraldatud „rahvapidudel“ veiderdajate ja maad lejate ülesastumisega, kotisjooksmisega j. n. e. 1910. a. tegi selts katse osta omale maja. Samal aastal asutatud Paide Põllumeeste Selts, kus kaasa töötasid ka Karskusseltsi juhtivad tegelased, kavatses asutada põllutööriistade ladu, et muretseda liikmetele mitmesuguseid tarbeasju odavama hinna eest. Seda kuuldes sattusid Paide tolleaegsed kaupmehed, kes turuäärsed kauplemiskohad viimaseni omale pikema aja peale olid kindlustanud, ärevusse. Oli kuuldusi, et Turu platsil asuva end. kaupmehe Nigolsi pärijad kavatsevad oma majasid müüa. Ühes neist majadest asus Karskusselts ja viimane, kui üürnik, astus Nigolsi pärijatega läbirääkimistesse, et osta maju seltsima jaks ja Põllumeeste Seltsi ladu tarvis. Maja ostukaup edenes jõudsasti ja lepiti hinnaga 26.000 rubla kokku. Silmapilgul, kui ostja esitajad ilmusid notari juurde ostu-müügi lepingule alla kirjutama, tõi keegi Paide kaupmees teate ühelt pärijalt, et see ei anna oma nõusolekut maja müümiseks. Sellega oli majaostmise küsimusele tõmmatud kriips peale. Samal aastal läks aga seltsil korda osta maja Tallinna tänavale (praegune Bünsovi maja), kuhu koliti järgmisel aastal. 1905. aastale järgnev ajajärk tõi tulundusliku arengu alal suure tõusu. Rahva tulundusliku „oma abi“ mõte polnud Eestis võõras varemailgi aegadel. Seda oli propageeritud ajakirjanduses ja põllumeeste seltsides, kus sellega silmapaistvalt oli esinenud C. R. Jakobson. Oli asutatud juba isegi praktilisi samme sel alal. Nüüd aga tärkasid suurel arvul põllumeeste seltsid ja ühistegeline liikumine sai erilist hoogu. Põllumeeste Seltsiga pea ühel ajal asutati Paides ka „Laenu-hoiuühisus“. Põllumeeste Seltsi kavatsusest asutada põllutööriistade ladu, kasvas välja uus mõte— kutsuda ellu ühistegeline ostu-müügi ühisus. Jällegi oli Karskusseltsi esimees A. Rüütel see, kes 1911. a. jaanuaris kutsus seltsi ruumidesse salajasele koosole 31
kule kümmekond meest, kes otsustasid asutada „Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“. Põhikirja kokkuseadjateks valiti karskusseltsi juhatuse liikmed A. Rüütel, A. Tobro ja J. Gustel. Sama aasta septembris jõudis põhikiri kinnitatult tagasi ja pühapäeval, 4. detsemb ril avati kauplus Adelheidi majas turu ääres. Kars kusselts oli vahepeal, muutes põhikirja, võtnud omale nimeks „Idu“. Kaubatarvitajate Ühisuse ristimine „Ivaks“ pidi näitama, et „Iva“ on „Idust“ võrsunud. Karskusseltsi õitseaeg, mis algas 1907. a. A. Rüüteli asumisega Paide, lõppes ka tema lahkamisega siit 1912. a. Mitu aastat kestnud vastaste urgitsemised ja salakaebused olid kannud vilja ja A. Rüütel pidi siirduma erateenistusse Tallinna, kusta 1913. a.suri. Ennastsalgamata seltskondlik tegevus ei annud aega pöörata tähelpanu halvenevale tervisele. Eesti selts kondliku elu arendamise ja Vabale Eestile teerajamise alal jääb Anton Rüütel Paide mineviku lehekülgedele unustamata kujuna. A. Rüütel’i lahkumisega ei jää nud „Idu“ tegevus siiski soiku. Järele jäänud tege lased J. Gustel, A. Tobro, J. Sõnajalg, T. Käsebier, V. Krabi, O. Jürgen ja hiljem juurdetulnud J. Söödor jätkasid endist tööd. 1914. a. muretseti seltsile puhkpillid ja A. Rüütel’i asemele asunud politseisekretär J. Treummann’i juha tusel ning noortest energilistest mängijatest koosnev orkester võis paari nädala pärast juba esineda, Samal sügisel Iahtipuhkenud ilmasõda andis selt sile tuntava hoobi. Suurem osa elujõulisi tegelasi kutsuti sõjaväkke. Pidude korraldamine võlgu oste tud maja ostusumma tasumiseks oli raskendatud ja 1916.a. oli selts sunnitud müüma maja edasi. Selts kolis Pärnu tän. Aviku majasse (praeg. Ahlmanni maia). Seltsi hilisem tegevus seisis peaasjalikult avaliku raamatukogu ülalpidamises ja täiendamises, 1917. a. revolutsiooni .järele tekkisid tegelastel uued ülesan ded ja erakorraline aeg juhtis terve rahva tähele panu ja huvi hoopis tähtsamale alale — uue Eesti kodu kindlustamise ja ülesehitamise tööle. Oli täiesti 32
loomulik ja mõistetav, et „Idu“ seltskonnategevuse kooli läbi teinud tegelased, kes olid tuntud kogu m lakonnas, valiti Järva maakonnanõukogusse ja maakonnävalitsusse. Paide Karskusselts on annud liikme test veel rea tegelasi, kes Paidest lahkudes mujal seltskonnategevusest silmapaistvalt on võtnud osa. Mitte ainult Paides, vaid ka igalpool mujal sündis uue ajajärguga murrang karskusseltside senises tege vuses.''Oli ju karskustöö neis seltsides õieti teisel ko hal, kuna esimesel seisis rahvusliku mõtte süvenda mine ja propageerimine. Nüüd, kus riiklik ja rahvus lik iseseisvus oli saavutatud, kaotasid karskusseltsid ka senise tähtsuse. Praegu leiab „Idu“ ulualust oma kasupoja „Iva“ ruumides. Möödunud aastal algas mõnda aega seis nud raamatukogu jälle tegevust.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee. Hiilgavama ajajärguna eestlaste ajaloos jääb kind lasti püsima Vabadussõda, mille läbi jõudsime ammu igatsetud riikliku iseseisvuseni. Kohe peale vabadussõja lõppu asuti püstitama mälestussambaid vabadussõjas langenud kangelastele. Iga linn, maakond ja kihelkond tahtis püstitada vää rika mälestusehitise oma parematele poegadele. Mälestusmonumentide ajalugu ulatab kaugele inimsoo minevikku, ajajärku, kus ei tuntud veel kir jatähte. Kui inimese mälu tundus ülekoormatuna, kui inimsoo mälestuste pagas raskeks ja segamini oli läi nud, pandi eriti kallis mälestus maha maapinna peale kõige nähtavamal, kõige kestvamal ja loomulikumal kujul. . . Esimesed monumendid olid lihtsad kaljurahnude tükid. Pandi kivi püsti ja see oli täht — hireoglüüf, milles asus ideede kobar. Hiljem hakati juba moo dustama sõnu, üks kivi pandi teise otsa. Kui käe 3
33
pärast oli palju kive, hakati kirjutama isegi lauseid. Graniidist silbid liideti ühte, kuni sai kivine raamat. Nõnda arenes ehituskunst koos inimese mõttega ja sai hiiglaseks, mis sümboli valas nähtavasse vormi. Nii tekkisid püramiidid, Ramseion, Salomoni tempel ja keskaja uhked katedraalid. Sõna, mälestus, suleti ehitusse. Nõnda on ehituskunst kuuetuhande aasta kestes olnud ikka inimkonna suureks kirjakunstiks, mälestuste, suurte sündmuste edasikandjaks põlvelt põlvele. Kuigi Gutenbergi tinatähed tõukasid troonilt ehituskunsti selle täielikkuse ja kunstiküpsuse tipul, pole paberine, abras raamat inimsoo mälestuste eda sikandjana, suurte sündmuste jäädvustajana, suutnud võita siiski usaldust. Ürgajast päritud traditsioonid on püsinud senini ja kui meie päi vii püstitatakse mälestussambaid isegi tsemendist, mis aastakümnete pärast varisevad kokku, tundub, et monum antide püstitamisel on püstitajatel, peale sündmuse või isiku mälestamise, veel teine ees märk. Meie teame oma lähemast minevikust, et suurte eesmärkide ja ilusate ideede nimel on tehtud palju sõnu, on köetud ärevaks hulkade meeled, kuid kõla vate sõnade taga peitunud sagedasti kitsad, isiklikud huvid. Need huvid ei pruugigi igakord taotleda ainult materjaalseid sihte, vaid tihtipeale ainult tung i ennast lasta väljapaista. Viimasel ajal on tulnud kuuldavale hääli, et mäles tussammaste püstitamisega on mindud Eestis liiale. Tuuakse ette, et kuskil ega kunagi pole püstitatud mälestusmärke sarnasel hulgal nagu meil. Kui võtta kokku kõikide sammaste ehituskulud, teeb see välja sajad miljonid. Küsitakse, kas miljoniline väikerahvas on oma sõjaslangenute mälestamiseks valinud ainsa ja õige tee ja kas pole rahvamaja, koolimaja, muu seum, raamatukogu, või lihtne mälestustahvel elavam ja otstarbekam kui surnud kivi, tsement või pronks, pealegi veel siis, kui enamik püstitatud sammastest kivi- või tsemendihunnikute näol omab kahtlase kunstiväärtuse. Selle juures pole sugugi vabandatav, 34
Komitee juhatus.
Istuvad, parem, pahemale: G. Pärli, Dr. P. Nääris, V. Vessart (esimees) J. Tilling, H. Leemann. Seisavad: J. Eilart, V. Krabi, O. Laube. Pildil puudub J. Sõnajalg. 03
C*
et samba avamisega luuakse silmapilkselt meeleolu ja rahvas mälestusmärgi avamisel elab hardumuses sündmusele kaasa, sest mitte niivõrd praegusele, kui just tulevastele põlvedele peab mälestussammas tule tama meelde sündmust või isikut, kellele ta püstitatud. Vabadussõjas langenutele mälestusmärgi püstita misest Paides kõneldi juba esimestel aastatel peale vabadussõda. Määrati selleks otstarbeks isegi pidude, peamiselt Vabariigi aastapäevade, sissetulekud. Konkreetsema kuja võttis kavatsus 1925. a., kui 21. septembril kutsuti Paide linnavalitsuse ruumi nõu pidamisele Paide seltskondlikkude organisatsioonide ja ametiasutuste esitajad ning üksikud seltskonnate gelased ja otsustati asutada Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Ko mitee. Komitee asutamiskoosolekust võtsid osa 42 organisatsioonide esitajat ja seltskonnategelast. 21. september on võetud seepärast Komitee aastapäevaks, kuigi põhikiri, mis 21. sept. koosoleku otsusel seati kokku Arnold Egloni poolt, kinnitati alles 3. novemb ril. Peakoosolekul 21. novembril valiti komitee juha tus. Juhatusse kuulusid: A. Eglon—esimees, L. Lõhi — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, A. Rehe — sekretäär, V. Uukareda — ametita liige, samuti ka Paide linna- ja Järva maakonnavalitsuse esitajad Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg. Komitee asutamisel ei võetud vastu kindlat otsust mälestusmärgi välise kuju ega iseloomu kohta. Ko mitee põhikirja esimene § lausub: „Vabadussõjas Lan genud Järvamaa Kangelaste mälestusmärgi Püstitamise komitee sihiks on Järvamaa kangelaste mälestust ja teeneid jäädvustada Paide linnas mälestusmärgi püs titamisega.“ Et komitee loomiseni oli-pidudega korjalud ai nult 667 kr. 25 snt, missugune summa oli hoiul Paide linnavalitsuses, hakkas komitee esijoones korjama raha, et hiljem, kui selgub kuivõrd seltskond toetab ettevõtet, määrata kindlaks ka mälestusmärgi kuju.. Asuti energiliselt liikmete kogumisele ja raha kor36
'
J
j j ; |
jamisele annetuste, toetuste ja pidude naol. Kuna mälestusmärk Paides oli mõeldud ülemaakondlikuna, pöörduti kõigi Järvamaa omavalitsuste, seltskondlik kude ja ühistegeliste organisatsioonide poole palvega toetuse määramiseks. Trükiti hulgaliselt liikmemaksu kviitunge ja saadeti need laiali liikmete kogumiseks. Üleskutse leidis elava vastukaja. Annetusi tuli kokku rohkesti ja liikmete kogumine edenes jõudsasti. Väinjärve vald, määrates komiteele toetuseks 15.000 mrk., andis teistele valdadele järeltegemisvääit ees kuju. Iseloomustav on aga Tapa alevivalitsuse tegu viis, kes liikmemaksu kviitungid saatis tagasiteatega, et Tapal komitee liikmeks astuda soovijaid ei ole. 1926. a. suvel, 27. juunil korraldati muusikapäev 26 segakoori ja 9 pasunakoori osavõtu], kokku üle 1000 tegelasega. Üldjuhiks oli J. Saar, peo kõnele jaks kindral J. Laidoner. Muusikapäev andis puhast tulu üle 200.000 marga. Ühes annetuste ja liikme maksudega oli 1926. a. sügiseks, komitee esimese tegevusaasta lõpuks, korjatud juba ümarguselt 370.000 mrk. mispärast komitee juhatus asus nüüd juba te gema ettevalmistustöid mälestusmärgi püstitamiseks. Oli küll omavahel avaldatud mõtteid selle üle, mis kujul mälestusmärk püstitada Üks osa juhatusHikmetest (V. Uukareda) pooldas mälestussammast, teine osa (J. Tilling, E. Purfeldt J. Sõnajalg j.t.) pi das otstarbekohasemaks püstitada langenute mälestu seks seltsimaja, näidaies, et eesti seltskonnal puudub Paides oma kodu ja seni tegutsenud seltsid on pida nud kolima ühest üürikorterist teise, ning olema puhüti ulualuta, kuna pidude ja näitemängude korral damine oli hoopis raskendatud, sest ainsa „Bürgermusse“ saali saamine selleks otstarbeks olenes Paide saksa .ringkonna heast tahtmisest. Olgu tähendatud, et end. Ühenduse“ saal oli ehitatud ümber kinoks, mispärast seal näitelava puudus. Kolmas osa juhatuse liikmetest olid äraootaval seisukohal, ega teadnud kumbale poole kalduda.
Kaaludes mälestussamba püstitamist, otsiti sellele sobivat paika. Siin pooldasid ühed Vallimäge, teised turuplatsi, kolmandad Reopalu kalmistut, neljandad Pärnu mnt. ja Präama tee nurgal asuvat maatükki j.n.e. Vahepeal oli komitee esimees A. Eglon käi nud välismail ja tutvunud seal langenutele püstitatud mälestusehitustega. Kuuldu-nähtu põhjal liitus ka tema seltsimaja pooldajatega ja hakkas propageerima Paide Rahvamaja ehitamist. Komitee liige E. Purfeldt oli pidanud eraviisilisi läbirääkimisi Paide „Bürgermusse“ juhatuse liikme E. Kõikiga võimaluste üle saksa seltsimaja ostmiseks, et seda ümberehitada ajanõuetele vastavalt. Sealt poolt vastati aga kategoorilise ei’ga. Kuuldavasti ole vat üks „Bürgermusse“ vanim ja mõjukam liige maja müümisele vastu vaieldes tähendanud, et nii kaua kui tema veel elab, ei saa maja müümisest eesti selts konnale üldse kõneleda. Komitee juhatuse liige V. Uukareda, kui Järva maakonna nõukogu liige, oli tutvunud Anna vallas asuva „Pikaküla“ end. härraste majaga, missuguse maakonnavalitsus oli ostnud Põllutöömimsteeriumilt äravedamiseks ja kavatses Paides ehitada maakonnavalitsuse hooneks. Põllumeeste rühm maakonnanõukogus, kuhu kuulus ka V. Uukareda, ei pooldanud seda maakonnavalitsuse kavatsust. Kuigi V. Uukareda oli senini komitee juhatuses järjekind lalt nõudnud mälestussamba ehitamist, esines ta nüüd ettepanekuga omandada „Pikaküla“ härrastemaja ja see Paides ülesehitada rahvamajana. Kui tolleaegne maakonnavalitsuse esimees J. Sõ najalg avaldas kahtlust, kas maakonnanõukogu ena mus sellega lepib, avaldas V. Uukareda iootust, et makonnanõukogu maja rahvamaja ehitamiseks annab isegi tasuta. Juhatuse protokollist 15. okt. 1926. a, nähtub, et juhatus on ühel häälel otsustanud Paides Vabadus sõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestamiseks püstitada rahvamaja. Seda otsust põhjendatakse asjaoluga, et seni kogutud kapitalist ei jätku korraliku 39
ja ajakohase mälestussamba ehitamiseks, ning et „Paide ja Järva maakonna omavalitsuse asutused, seltskond likud organisatsioonid ja üksikud isikud rahvamaja ehitamisel aitavad kaasa meelsamini ja suuremate toe tustega, kui surnud mälestmsamba püstitamisele.“ Ühtlasi otsustas juhatus esineda palvega Järva maakonnavalitsusele annetada end. „Pikaküla“ här rastemaja komiteele eeltähendatud otstarveks. Samuti otsustati esineda palvetega: 1) Põllutööministeeriumile, anda rahvamaja aluseks, põliseks tar vitamiseks, maa-ala Pärnu tn. saksa kooli kõrval ja 2) Paide linnavalitsusele, annetada samaks otstarveks, eeltähendatud maaala kõrval asuv maatükk 3802 sülla suuruses.
Arnold Eglon. f Juhatuse esimees
40
’
a. 1925 — 1927.
Tehtud otsuste täideviimiseks kutsuti kokku komi tee peakoosolek 21. novembriks, kus esimees A. Eglon kandis ette eeltoodud juhatuse otsused. Tekkis mõte tevahetus mälestussamba pooldajate ja rahvamaja pooldajate vahel. Ühelt poolt arvati, et rahvamaja ehitamine Paidesse peaks jääma ainuüksi Paide linna mureks, kuna maal juba igal pool seltsimajad olemas. Kaheldi ka, kas „Pikaküla“ härrastemaja selleks kõl bulik. Koosolekul viibiv Riigikogu liige Jaanis soovi tas arvestades kohalikke olusid mälestusmärgina püs titada rahvamaja. Pikemate vaieluste järel võeti vastu 28 häälega poolt, 2 vastu J. Sönajalg’i ettepanek „püstitadja langenud kangelaste mälestuse jäädvusta miseks Paides ajutine mälestusmärk rahvamaja kujul“, p. Samal koosolekul otsustati raha saamiseks anda välja 50 osatähte ä; ]0.000 mrk., mis kuuluksid välja ostmisele viie aasta jooksul, alates 1930. a. Lahkarvamised maja ehitamine asjus ei lõppenud aga peakoosolekuga. Ka kohalikus ajakirjanduses ilmus seda sammu arvustavaid kirjutusi. Eriti suured rahvatnaj;a ehitamise vastased olid kohalikud saksasõbralikutd isikud, kes uues seltsimajas nägid võistle jat „ Bürgerin usseie“. f Kasutades tekkinud olukorda, lasti segaduste sün nitamiseks eesti seltskonnas lendu igasuguseid, võib öelda iseg*i provokatsioonilist, juttusid. Seletati, et endine mõisa hoone, kui parunite eluase, ei olevat sünnis ega -kõl-bu-lik 4a-ngenute -mälestusmärgi püstita miseks j n. e. Kõigile sellele vaatamata jätkas juha tus energiliselt eeltöid rahvamaja püstitamiseks. 6. detsembril otsustas Järva maakonnanõukogu 12 häälega poolt, 1 erapooletusel „Pikaküla“ hoone mis-oli hinnatud maakonnavalitsuse poolt 1.000.000 marga peale, anda komiteele tasuta, tingimusel, et Paide linnavalitsus komitee poolt ja tema kasuks toi mepandavate pidude pealt lõbustusmaksu ei võtaks ja- et maakonnavalitsusel õigus komitee juha tusse oma esitaja saata. 5'\. ' 41
Paide linnavolikogu võttiski vastu sellekohase ot suse ja vastavad lepingud, nii linna-kui maakonna valitsuse vahel, kirjutati alla. Paide linnavalitsus sai samuti õiguse saata komitee juhatusse oma esitaja. Tegelikult oli see olukord juba varem, komitee põ hikirja alusel, maksmas.
Jakob
Sõnajalg.
Juhatuse esimees a. 1927—1931 ja a. 1932—1934.
1926. a. lõpul asuti maja plaani koostamisele. Juhatuse liige E. Purfeldt koostas mitu kavandit, mis suguseid mitmel puhul sõeluti ja muudeti. 2. märtsil 1927. a. anti maja ehitustööd vähem pakkumisel ettevõtja J. Jakobsoni kätte 2.400.000 marga eest. Märtri lõpuks oli „Pikaküla“ hoone lam mutatud ja Paidesse veetud, ning maja ehitus algas. 42
Maja vundamendi kaevamistöid alustati piduli kult* mis puhul kaevamisest võttis osa suur hulk Paide seltskonnategelast Maja ehitustööde järelvaatajaks Komitee poolt määrati A. Eglon ja E. Purfeldt. Pidulikku maja nurgakivi panemist toimetati 29. inail 1927. a. Vaimuliku talituse pidas õpetaja Som mer. Aruandega komitee tegevusest esines E. Pur feldt, kes rõhutas ajaloolist silmapilku Paide selts kondlikus elus, kus rajatakse esimene seltskondlik hoone Paides — eestlaste tarvis ja nende algatusel. Nurgakivi asetas paigale Riigivanem J. Teemant, ala tes sõnadega: „Uus aeg toob uusi nõudmisi“. Rõhu tades omaalgatuse tähtsust, tuletades Riigivanem meelde kahte momenti: 1) seda, mille tõenduseks ja meeldetuletuseks on üle linna paistvad võõraste vallu tajate poolt püstitatud vana ordulossi müürid ja 2) seda ,et teostunud ,bn aastasadasid ihatud Eesti rahva soovid. Samuti toonitas sündmuse tähtsust kaisteliidu ülem kindral Roska. Nurgakivi panemise pidulik talitus lõppes esimehe A. Egloni lõppsõnaga. Ehituseks tarvisminev puumaterjal saadi Põllu töö/n in isteeriumilt taksihinnaga. Komitee juhatusel algasid kibedad päevad, sest ehitus nõudis suuri summasid. Lisaks varem xäljaantud osatähtedele oli aprilli kuul otsustatud anda välja veel 50 osatähte ä 5000 mrk. Samal aastal saadi toetust kultuu rkapitalilt 100.000 mrk. ja Riigivanemalt 25.000 mrk. Augusti kuul pandi maja ehituse tehniline järel valve ins. M. Lühti peale. Kuigi maja ehitusega oli tehtud algust, töötas ins. Luht ehitusplaani uuesti ümber, sest vaheajal kerkisid ruumide asjus esile uued nõudmised. Kavatseti ehitada rahvamaja juurde ka spordiplats, kuid spordiselts „Järvapoegadega“ ei saadud selles asjas kokkuleppele, ja kuna kerkis esile staadioni ehitamise mõte jõe äärde, jäi spordiplats rahvamaja juurde ehitamata. 43
Mais 1928. a. läks korda avada konio-korrent arve Paide Ühispangas, kus esialgu avati krediit 8000 kr. ulatuses ja sami aasta sügisel saadi laenu Türi ühispangalt kr. 2.000. Laenu tegemine Pikalaenu Pan galt ei läinud korda mõnesuguste vormiliste takistuste tõttu. Kuigi esialgu maja kütmiseks olid nähtud ette ahjud, telliti augustis 1928. a. keskkütte radiaatorid A./S. Krullilt ja katel „Ilmariselt“. Hiljem aga selgus, et katel ei ole tehnilistel põhjustel sobiv, mispärast see asetati lokomobiiliga, mis osteti O. Laubelt. Jaanuari algul 1929. a. jõuti ehitusega juba nii kaugele, et seati sisse elekter ja telliti näitelava jaoks reostaat A./S. Kapsilt. Maja kinnitati 50.000 kr. eest. Rahvamaja pidulik avamine toimus 3. veebr. 1929. Avasõna oli Komitee esimehelt J. Sõnajalgelt, mis järele rahvamaja avas Kaitseliidu ülem kindral Roska. Vaimuliku talituse pidasid praost' Beermann ja prees ter Uusna. Järgnesid rohkearvulised tervitused ja tele grammide ettekandmine. Ülevaatega rahvamaja ehi tusest esines juhatuse liige E Puurfeldt. Õhtul kanti ette esimese näidendina uues rahvamajas SophoklesHoffmansthali tragöödia „Kuningas Ödipus“. Paide ühispanga juhataja H. Sepp tegi aktusel teatavaks, et Ühispank on otsustanud annetada rahvamajale 15 tosinat toole. Maja oli nüüd küll katuse all, kuid sisemised tööd olid pooleli. Ehitamisel tekkisid tuntavad võlad, sest annetuste ja toetuste näol ei suudetud saada kok ku tarvilikku summat. Pealegi nõudsid erakordseid kulusid mitmesugused muudatused maja ehituspro jektis, missuguseid varem ei teatud ette näha. Juha tusel tuli näha palju vaeva ja pingutada ülejõu, et mitte lasta ettevõtet kokku variseda. Peakoosolek otsustas teha pikaajalist laenu Kr. 30.000 — suuruses. Lootusi laenu saamiseks anti,kuid selleks tuli maja kreposteerida komitee nimele. Et maa-ala oli Põllutööministeeiriumi oma, osteti see rii gilt päriseks. Kreposteerimine, mis juures juhatusele 44
Villem Vessart. Juhatuse esimees a. 1935.
energiliselt kaasaaitas komitee liige J. Söödor, nõu dis tükk aega. Lõpuks selgus, et Pikalaenu Pangal, jällegi vormilistel põhjustel, polnud võimalik anda laenu. Rahvamaja ruumides oli leidnud omale kodu ja tegutsemisvõimalused rida Paide seltsisid : spordist lls „Järvapojad„, Teatriselts „Voog“, Karskusselts „Idu“, kes seal avas lugemislaua j. n. e. Rahvamaja väike saal üüriti Paide Seltskondlikule Klubile võrdlemisi kõrge tasu Kr. 40.— eest kuus. Teatriselts „Voog’iga“ sõlmiti leping, mis alusel „Voog“ pidi ruumide kasutamise eest andma komitee 45
heaks teatud arvu lavastusi aastas. Kavatseti asutada puhkpillide orkester ja tehti ettevalmistustöid kino avamiseks rahvamajas. Kuna maja oli ettevõtjalt J. Jakobsonilt allesvormilikult vastuvõtmata, anti ehitustööde aruanne, mis seisis ins. Luht’i käes, läbivaatamiseks ins. Võsobergile. Alles 13. dets. 1932. a. võis juhatus aruande Kr. 38.833,89 suuruses summas kinnitada. 1931. a. läks korda saada Kr. 15.000 väärtuses pantkirje Tartu Hüpoteegi Pangalt. Komitee pidi be leidma võimalusi pantkirjade paigutamiseks. Kuna juhatuse esimeheks tol ajal oli Paide Ühispanga ju hataja H. Sepp, sattusid pantkirjad komitee võlausal daja — Paide Ühispanga kätte, kes need edasi pan tis. Komitee majanduslik olukord ei paranenud selle operatsiooni tõttu sugugi, vaid muutus osaliselt halvemaks>ki. Suuri sekeldusi sünnitas ka Paide Ühispanga poolt rahvamaja avamisel annetada lubatud toolide asi. Panga juhatus teatas, pärast H. Sepa lahkumise komitee juhatusest, et ta annab toolid komi teele tarvitamiseks määramata aja peale. Pikkade vaieluste järele jõudsid toolid viimaks oktoobri algul 1930. a. kohale. Samal aastal annetas Naiskodukaitse Paide jaos kond, eesotsas prl. A. Lussmanniga (praegune pr. Sööt) komiteele kontsertklaveri, mis annetajatele jäl legi palju sekeldusi ja pahandust sünnitas, sest mit med komiteest väljaspool seisvad isikud ei pooldanud seda Naiskodukaitse sammu. 1932. a korraldas Komitee koos „Voog’iga“ ülemaakondliku laulupäeva. Sel puhul ehitas komitee oma ruumikale maa-alale muldkehast laululava, mis vist ainukene selletaoline Eestis. Samal aastal sõlmiti leping Järvamaa Põllumeeste Seltsiga näituste korraldamise asjus rahvamaja platsil. Põllumeeste Selts kohustus ehitama platsi ümber plangu ja püstitama vajalikud hooned. 46
Et saada raha hädavajalikkude kulude katteks, tuli komiteel, olgugi et oli kokkulepe „Voog’iga„ lavastuste asjus, korraldada omaette pidusid Nii on tra ditsioonilisteks kujunenud ja suurt poolehoidu leidnud igaaastased Mardi õhtud ja,Uue aasta vastuvõtul teed komitee korraldusel. 1931 a. lavastas komitee oma algatusel ja nende seltskonnategelaste osavõtul, kes varem laval esinenud ei olnud, komöödia „Elu aabits“. Ettekanne võeti soojalt vastu ja seda tuli veel kor rata Paides ja Türil. Ka Vabariigi aastapäeval, 1935.a. lavastati komitee poolt näidend „Libahunt“. Samuti häid tagajärgi andis seltskondliku kohtu korraldamine. Traditsiooniks on kujunenud ka komitee algatatud iga aastane Jüri-öö pühitsemine 1343. ä. Vabadus võitluse puhul Paides langenud nelja eesti vanema mä lestuseks. Ka Vabariigi aastapäevade pühitsemine toimub Rahvamajas komitee eestvõttel, koos Kaitseliidu ja teiste organisatsioonidega. j Peale selle on komitee 1934 ja 1935. a. korral danud Võidupüha pühitsemist koos Kaitseliidu ja Paide Tuletõrje Ühinguga. Rahvamajas avati alkohoolita einelaud. 1931 a. oli einelaud Naiskodukaitse Paide jsk. käes;: Ühtlasi olid rahvamaja ruumid tol ajal ka meeskaitšeliitlaste kasutada klubi ruumina. Kui K. L. maleva staap sai omale praegused avarad ruumid, loobus naiskodu kaitse einelaua pidamisest. 1930 a. katsetas komitee rahvamajas ka kinoga. Et komiteel enesel puudusid võimalused kulukä apa ratuuri muretsemiseks, sõlmiti leping M. Õnnisega, kes oma sisseseade andis rahvamaja kasutada,jjäädes ise vastava lepingu alusel kino ärijuhiks. Kino tege vus lõpetati märtsis 1931 a. kokkuleppel teise Paide kino pidajaga Rothlga, kes kohustus komiteele maks ma selle eest kahjutasu. Praegu peab Roth oma kino rahvamajas, makstes komiteele ruumide kasutamise eest üüri. Komitee juhatus on võimaluse piirides püüdnud hoolitseda nii maja sisemuse kui välise külje korral48
damise ja kaunistamise eest, mis juures alati nii nõu ga kui jõuga abiks on olnud kunstnik A. RoosilehtViimane on ka alati abivalmis olnud komitee poolt korraldavate ettekannete jaoks dekoratsioonide val mistamisel ja saali kaunistamisel. Samuti on komitee ettevõtetel, pidudel ja aktustel lahkesti kaasa aidanud laulukooride ja orkestrite juhid J. Zeiger, Fr. Mätlik N. Sihvart, „Voog’i“ näitejuht M. Orgo ja mitu sada teist tegelast, kelle nimesid ruum ei luba kahjuks lugeda üles. Komitee varandusline seis 1. jaan. 1934. a. oli kokku kr. 70 634.80. Selles summas on arvestatud ka toolid, mis loodetavasti komiteele päriseks antakse. Kohustusi samaks ajaks oli Kr. 44.859,09. Et selline võlasumma, mis koosneb pealegi pal judest vähematest laenudest ja võlgadest, sünnitab komiteele palju raskusi ja takistab teda oma otseste ülesannete täitmisel, asus juhatus, vaatamata äpardu nud katsetele endistel aastatel, jällegi otsima abinõu sid olukorra normaalsemaks muutmiseks. Praegu on juhatusel lootusi saada odavaprotsendilist, pikaajalist laenu, mis võimaldab tasuda vähemad võlad. Pealegi on mitmed võlausaldajad lubanud loobuda osast võ last komitee kasuks. Komiteele on laenudega suuremate annetustega vastutulelikult kaasaaidanud; Paide linnavalitsus, Järva maavalitsus, Tartu Hüpoteegi Pank, Paide Ühispank, Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“, Järvamaa Ühis pank, Järva-Jaani Ühispank, A/S. „Ilmarine“, Dr. P. Nääris, H. Kõva, A. Limberg, L.Rästas, O. Kolnesj.t, Komiteel on praegu üle 100 liikme. Komitee juhatusse on kuulunud möödunud 10 a. jooksul: 1925—1926 a. A. Eglon — esimees, A. Lõhi abiesimees, J. Tilling—laekahoidja, A. Rehe - sekre tär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg—ametita liikmed. A. Rehe surma järele kutsuti juhatusse kan didaat H. Oidermann. 50
1927.a, A. Egion —esimees, A. Lõhi—abiesimees, J. Tilling — iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg — ametita liikmed.’ 1927. a. sügisel lahkus Paidest A. Egion, kelle asemele kutsuti kandidaat O. Kurs. Juhatuse esimeheks A. Egloni asemele sai J. Sõnajalg. 1928. a. J. Sõnajalg —- esimees, — A. Lõhi — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oider mann — sekretär, V. Uukareda, E. Purfeldt ja O. Kurs — ametita liikmed. Aasta sees lahkunud liikmete A. Lõhi ja V. Uu kareda asemele kutsuti kandidaadid A. Tobro ja R. Summer. Abiesimeheks A. Lõhi asemele sai E. Pur feldt. 1929. a. J. Sõnajalg — esimees, — E. Pur feldt — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. 1930. a J. Sõnajalg — esimees, — E. Purfeldt — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, H, Oider mann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. Kuna J. Sõnajalg oli valitud juhatusse komitee peakoosoleku poolt, määrati maavalitsuse esitajaks — Dr. P. Nää ris. Linnavalitsuse esitajaks määrati E. Purfeldti ase mele uus linnapea G. Perli. 7. dets. samal aastal täien dati juhatus kahe liikmega ja valiti juurde H. Sepp, kes sai esimeheks, ning maavalitsuse senine esitaja Dr. P. Nääris, kelle asemele tuli maavalitsuse esimees V. Vessart. Abiesimeheks E. Purfeldti asemele valiti Dr. P. Nääris. 1931. a. H. Sepp. — esimees — Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Sõnajalg, R. Summer, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. Aasta keskel Paidest lahkunud R. Summeri asemele kutsuti kandidaat H. Leemann. Mõni nädal enne aastapeakoosolekut lahkus juhatusest H. Sepp ja tema 51
Müsteerium „Kristofferus“
Rahvamaja laval.
asemele valiti J. Sõnajalg. Juhatust täiendati kanditaat O. Laubega. 1932. a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, O. Laube, H. Leemann, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1933. a. J. Sõnajalg— esimees, Dr P. Nääris — abiesimees, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Tilling — laekahoidja, H. Leemann, O. Laube, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1934 a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, H. Lee mann, J. Eilart, G, Perli ja V. Vessart — ametita liikmed. Aasta sees lahkus H. Oidermann, kelle ase mele kutsuti kandidaat O. Laube. Praegu kuuluvad Komitee juhatusse: V. Vessart — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling —laekahoidja, H. Leemann — sekretär, O. Laube — abisekretär, V. Krabi — lavavanem, J. Sõnajalg, J. Eilart ja G. Pärli — ametita liikmed. Ülaltoodust selgub, et Komitee juhatuseesimees teks on olnud: A. Eglon 1925. — 1927. a., J, Sõna jalg 1927 — 1931 a. ja 1932 — 1934 a., H. Sepp — 1931 — 1932 a. ja V. Vessart 1935. a. Praeguses juhatuses on kaks liiget, kes komitee asutamisest saadik vahetpidamata on täitnud juhatLSliikme kohuseid. Need on J. Sõnajalg ja J. Tilling. Viimane on kogu aeg kandnud laekahoidja, viimastel aastatel ühtlasi ka majavanema rasket ja vastutusrikast koormat, ning kogu oma vaba aja pühendanud rahvamajale, olles ise väga täpne ja korraarmastaja, ning nõudes seda ka teistelt. Alates 1929. a. on komitee juhatuses püsinud Dr. P. Nääris ja V. Krabi. Dr. Nääris on 1930. a. alates abiesimehe kohal, ning on rasketel silmapilku del Komiteed toetanud suuremate annetustega ja lae nudega. 53
Linnapea G. Pärli on komitee juhatuses alateš 1930. a., samuti maavalitsuse esimees V. Vessart, kes väga energiliselt on samme astunud komitee võla koorma kergendamiseks. H. Leeman ja O. Laube on juhatuses alates 1931. a. J. Eilart valiti juhatusse 1934. a.
Lõppsõna. Möödunud aastal tehti mulle ülesandeks esineda ühel Komi teelt korraldatud nõupidamisel ülevaatega Paide seltskondlikust elust. Hakates lugema üles Paides asuvaid seltskondlikke orga nisatsioone selgus, et neid, nii uskumata kui see ka näib, on kokku üle 70. Kui aga vaadata, palju neist organisatsioonidest avaldavad enam-vähem korrapärast tegevust, selgub, et need võib üleslugeda sõrmedel. Aga ka nende viimaste juhtivad tegelased kaebavad, et tundub terav puudus tegelastest. Kui arvata iga organisatsiooni juhatuse keskmiseks arvuks 5 liiget, oleks meil umbes 350 seltskonna elu juhtivat tegelast. Tegelikult on see arv küll väiksem, sest paljud tegelevad mitme organisatsiooni juhatuses, aga paarisaja ümber võib neid siiski olla. Kas ei pane see mõtlema, et kõik enam-vähem teovõimsad seltskonna liikmed Paides on koormatud organisatsioonide juhti misega, nii et harilikke töötegijaid ei jatkugi. Polegi siis põhjust imestada, kui kiratsevad meie laulukoorid ja lavastust kohalikult asjaarmastajate näiteseltskonnalt oodatakse kui ilmutust. Paar aastakiimmend tagasi tegi Eesti kultuurtööd peaasjali kult rahvakooliõpetaja. Õpetas sentimentaalseid näitemängusid ja harjutas rikkiläinud orelil ehk käriseval viiulil isamaalisi laule madalas, poolpimedas koolimajas. Linnas uuris sama mees ka teadust, näitas udupilti Siberi mammutist ja pidas tema üle loen guid, ning tegi näitemängu mõne käsitööliste- või karskusseltsi saalis. Sedagi siis, kui, politsei ei keelanud. Tegelastest ja publi kust polnud puudu. Aga nüüd ! Meil on korralikud, nägusad ja avarad ruumid, mis võimaldavad igakülgset laialdast tegevust. Pole puudu ka haritud jõududest, nii et „koolmeistril" pole tarvis ennast enam iile jõu käiva tööga tappa. Ja politseid ei tarvitse meie ka enam karta. Ometi leitakse sada põhjust, mis takistavat seltskonnatöcd. Kuuldub isegi mõne tegelase suust, kelle püham kohus oleks oma võimeid ja teadmisi rakendada rahvuslikule tööle seltskond likul alal, et Eesti ärkamisaeg olevat möödas ja seltskonnategevus endisel kujul olevat praegusel ajal naeruväärt ja lapsik. Milleks siis meie püstitame rahvamajasid, asutame raamatu kogusid, hariduslikke seltse j. n. e. Peame küll asjatult ootama,
54
et riik või omavalitsus seab ametisse palgalised laulukooride juhid, raamatukogude hoidjad, asutab elukutselised teatrid igasse väikelinna või külasse, sest seltsid ise võivad seda teha ainult suuremates keskustes. Niikaua, kui seda ei sünni, on meie ko hus tegutseda ikkagi ärkamisaegsete metcodidega. Raamatuaasta puhul esines peaministri asetäitja K. Eenpalu Tallinnas kõnega, milles tähendas, et meie iseseisvuse uuestisünni viimane ajajärk on olnud meie ainelise elulaadi ülesehitamise ajajärk. Sellesse oleme suhtunud südamega ja oleme jõudnud edasi. Meie suhtu mine vaimse kultuuri küsimustesse, sellesse, mis on meie kõikide südame ja hinge edasiandja, on olnud seni külm. Oleme meie seltskondliku elu arendamisse suhtunud ükskõiksusega, oleme võtnud seda kui tühja ajaviidet, mis meile käega katsutavat, ai nelist kasu ei anna. Mis tuleks teha seltskondliku elu tervendamiseks ja elus tamiseks Paides, sest praegune olukord, kus suure arvu seltside juures need kõik kiratsevad, pole see sugugi normaalne? Tuleks esijoones leida võimalusi mitme enam-vähem ühiseid eesmärke taotleva organisatsiooni 'liitmiseks üheks tugevaks ja elujõuliseks organisatsiooniks. Kui varematel aegadel Paide selt sid kiratsesid peamiselt vastavate ruumide puudumisel, ei tohiks see põhjus nüüd olla enam takistuseks. Kui oleme suutnud, ehkki suurte jõupingutustega, püstitada avara rahvamaja, peaksime suutma leida ka ühise keele selle kasutamiseks. Teiseks tuleks tugevasti koputada iga rahvuslikult mõtleva kodaniku südamele ja mõjutada neid võtma osa seltskondlikust tööst. Tuleb asuda võitlusse viimasel ajal valitsema pääsenud, ainult ainelisi huvisid taotleva ilmavaate vastu. Igasugune vaban damine ajapuudusega või muude põhjustega on ainult kõrvalepõiklemine, mis taga seisab kas ükskõikne suhtumine avalikule elule, või väikekodanlik mõnulemine väikelinna vaimsete huvidevaeses õhkkonnas. Eeskuju selleks peaksid andma eeskätt meie haritlased ja need vanemad tegelased, kes ühiskondlikult kõrge matele positsioonidele jõudes sagedasti seltskondliku tegevuse peale muiates ülevalt alla vaatavad, seda tegevust tuuletallami seks pidades. Riiklik propaganda ei tohi seista ainult sõnades. Tarvis on rakendada tegelikule tööle rahvusliku kultuuri tõstmiseks kõik kodanikud. Asudes sellele seisukohale võib loota, et ka Paide selts kondlik elu terveneb ja muutub normaalseks.
Allikaid. Käesoleva ülevaate kirjutamisel on tarvitatud peale autori enese ja teiste kaasaegsete isikute mälestuste järgmisi allikaid: 1. Dr. Vold. Grohmann.
Zur Geschichte der Weissensteinschen
Bürgermusse. Reval, 1896. 2. Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ protokollid. 3. Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 50 a. 1879 — 1929. Paide 1929. a. 4. Paide Karskusselts „Idu“ protokollid. 5. Paide Kaubatarvitajateühisus Tallinn, 1926. a.
„Iva“ 15
aastat
1911 — 1926.
6 Vabadussõjas Langenud Järvamaä Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee protokollid. 7. H. Kruus. Eesti ajalugu
kõige uuemal ajal.
„Loodus“, Tartu
1927. a. 8. P. Ruubel, Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis, „Varrak“ Tallinn, 1920. a.
Sisu: 1. 2. 3. 4.
Eessõna..................................................................................... Paide Kodanikkude Klubi............................................... Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ . . . . Paide Vabatahtl. Tuletõrje Ühing .
Ihk. „
.
3 6
11
„
18
5. Paide Karskusselts „Idu“............................................... 6. Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mäles
Meeste ülikonna ja palituriided, voodrid ning manused.
j |
I i
Suure läbimüügi ja erikokkulepete tõttu vabrikutega kõige soodsamate hindadega pesuriiet, lõimu ja muid esmajärgu tarbekaupu. Trikoo-aluspesu, kindad, sukad, sokid, kalossid ; Näputöö materjalid. Karusnahad. Valmisriiete osakonnas alati ladus hästiistuvaid
j | 1 | j j§ 1 i
|
naisterahva
§
1 1 1
ja meeste valmisriideid, parimast materjalist I järgu töö, võimalikult madalate, õiglaste hindadega.
I I i
|
Naumann’i
esindus.
|
| |
Masina nõelad igale süsteemile, süstid, osad ja õli.
| |
I
1
mantleid
õmblusmasinate
Võimsama ja suurima Eestis
Pärnu Linatööstuse aktsiaseltsi vabriküte rahvatööde vastuvõtt
H. Kull — Paides.
I
|
Lugupeetud ostjaskond! Enne, kui ostate valmisriideid ja muid riidekaupu, külastage meie äri Järva-Jaanis apteegi vastas. Tutvuge meie kaupade suure valikuga, kõrge kvali teediga ja mõõdukate hindadega. Sügishooajaks kohale jõudnud suures valikus:
naiste ja meeste sügismantleid, üli kondi, kleite, kübaraid ja pesu. Kangariideist mitmesuguseis mustreis:
mantli-, ülikonna-, kleidi- ja pluusiriideid. Karusnahku. Saadaval veel suures valikus:
surnupärgi, klaas-ja kivinõusid, jalanõusid ja palju muud Austusega j Järva-Jaanis.
Firma H. & A. Rööpson Telefon 40.
Kindlustage oma elu ja varandus
EKA’S suurimas kodumaa kindlustusseltsis.
f
Koeru Ühispank ( i
Koerus, omas majas.
Telef. 1.
1
Võtab raha hoiule makstes ajakohast protsenti
Annab laenusid välja igasugustel kindlustustel.
Toimetab kõiki pangaoperatsioone. iwilllinmillllll
iiiiiiimmini1^
Ö
A. Seidelberg’i pärij. Trükikoda valmistab kõiki trükitöid,
g
Raamatu- ja kirjutustarbete kauplus
y
soovitab omast laost täielikus valikus
Q
kooli-
fi
ja
kantseleitarbeid,
Paides, Pärnu tän. 5, telefon 115. .. ..............................................:;»hi:;;:iiii;:::iiii!:::iiiqiiioiii^
FR. AVIKO Jahu- ja saeveski Esna jaama juures, telefon Esna 17.
Jahvatab jahu kõrges headuses, valmistab püüli, tangu ja kruupe. Sealsamas lõigatakse laudu, servatakse palke ja hööveldakse kõiksugu ehitusmaterjale jne.
Töö korralik. Hinnad odavad.
Karl Johanson vanim äri kohapeal.
Paides, Tallinna tn. nr. 7. Soovitab häid veine, napse ja likööre, tubakasaaduseid parematest vabri kutest, alati värsket koloniaalkaupa, teras-, raud-, ja malmkaubad, värvilakke, värnitsat ja õlisid, lampe, söögiriistu ja muid portselaan- ning klaasasju, emaileeritud, aluminiu mist ja plekist nõusid, nööri, raudköisi ja kette, seina ja katusepappi.
Parimaid maiustusi ning maitseaineid. Kõiksugu saage. Raudvoodid. Kõige suurem valik tapeete.
Restoran „Central Järva-Jaanis, tel. 44. Alati saadaval head maitsvad soojad ja külmad söögid ning suupisted. Alkohoolseid jooke suures valikus. Mugavad kabinetid ja numbritoad.
Külastage kõik!
Peetri Tarvitajate Ühing Peakauplus Esnas, telefon 15. Osakonnad: Peetris, Kahalas, Kõigis ja Oötlas. Rikkalikus laos alati saadaval
kõik põllupždajaile vajalikud kaubad Tarvitajad! Tehke kõik omad ostud meie ühiskauplusest. Juhatus.
Daamid ja härrad !
Riietus loeb inimvälimuse. Seda lahendate enda juures kõige
soodsamalt
Ed. Soiltsi valmisriiete, riide-ja pudukaupluses Türil, Viljandi t. 7, tel. 71. Loodan, et minu kauaaegsed ja uued ärisõbrad mind külastamata ka tulevikus. Alati Teie teenistuses
ED
ei jäta
SQILTS.
J. Leithammel’i kauplused Paides, Tallinna 1.12 ja Turupl. 12 Soodsam ostukoht kõigile riide- ja koloniaalkaupadest ning ehitusmaterjalidest.
Vajalikke kaupu põllumeestele.
Külastage kõik restoran-võõraste maja .
,,Room“
Paides, Pärnu tänaval.
Saadaval alkoholsed joogid, külmad ja soojad söögid jne. jne.
Numbritoad uuesti remonteeritud, Austusega
OMANIK.
J. Vöhrmanni telliskivitehas Türil, telefon 50. Saadaval kõrgeväärtuslikud ehitustelliskivid ja ahjupotid. Keraamika saadustes suur valik majapidamise nõusid.
Kunstkeraamika osakonnast:
eesti mustrilisi kannusid, iluvaase, tirinaid, kõiksuguseid peenemaitselisi kunstglasuuriga kaetud kujusi ja gruppe — mille eest omandatud kaks suurt kuldauraha.
Sündsad kingitusteks.
ANTON EPNER Soovitab :
Paides, Tallin
uuemates lõigetes igasugu
jalanõusid Suur valik meeste ja naiste veesaapaid. Hobuseriistad: rangid, rangiroomad, päitsed, sedelgad, rihmad j. n. e. oma tööstuse saadustest.
Ostan tooreid nähku.
Tapa Põllumeeste Ühispank Tapal, Pikk t. 9, telefon 75.
Võtab raha hoiule,
makstes hoiusummade pealt ajakohast kõrgemat protsenti. Annab laenusid liikmetele ja mitteliikmetele.
Toimetab kõiki pangatalitusi. Panga juures kindlustuss. „EEKS-MAJA“ peaagentuur.
võetakse vastu õpilasteks isikuid, kes vähemalt 16 a. vanad, algkooli haridusega ja talutööd tunnevad.
g j|
= e = g g |
Koolis õpetatakse kõiki põllumajapidamises tarvisminevaid õppeaineid, nagu põldtaimekasvatust, loomakasvatust, aiandust, mesindust, põllutööristade tundmist jne. Peale teoreetiliste tundide tuleb töötada õpilastel kõigis koolitalu majapidamises ettetulevates töödes.
p ä = n g 1
š 1
Tehtud töö arvel saavad õpilased koolilt tasuta söögi, korteri, kütte, valgustuse ja pesupesemise.
= =
=
Õppetöö koolis kestab IV2 a., s. o. 2 talvet ja
= p
M 1 suvi. Kui õpilane soovib omandada tööjuhataja§
Suures valikus pudu- ja moekaupu, igasuguseid klaas- ja kivinõusid, kõrges headuses koloniaal-, naha- ja rauakaupu ning teisi kaupu võistlemata odavate hindadega
i
4 Ostetakse kõiksugu metslooma- ja 4 tooresnahku, makstes ajakohast kõi4 ge kõrgemat hinda.
# Pleki sepa täidab #
töökoda
igasuguseid plekisepa töid kiirelt ja korralikult, mõõdukate hindadega.
f
Saadaval telliskive.
^n"
... ......... .........
........................... ih"
......
Ambla Ühispanga arveteseis 31. aug. 1935. a. Aktiva.
Parimas headuses ja soodsamail tingimusil pakume oma ostjatele:
koloniaal-, riide-, naha- ja rauakaupa, kirjutusmaterjali, koolitarbeid, majapi damise- ja köögitarbeid, ehitustarbeid, masinarihmu jne. Põllutööriislu, rehe peksumasinaid, traktoreid, mootoreid. Kunstväetist ja muid talurahva kaupu. Palume lahkesti külastada ja veen duda kauba hääduses ja odavuses.
Paide nööritehas vahetab ja valmistab köie-ja ohjanööri linadest ja linade vastu. Ostab kõva kiuga linavarsi,
Soovitab
kõiksugu
põllumajanduse
nööre
ja
koetud
masinarihmu. Saadaval ehituste jaoks takku ja lina luid. Ostetakse hobusesaba jõhvi.
Suurim valik kauplus Roosna-Allikul. Tel. Järva-Jaani 3-1.
Pakub
kõiki kaupu ümbruskonnale.
Viina-ja õlle mii
„Union“ jalanõudest Paides on vabriku esindaja
0. Laube äris Tumpl. 12.
Hinnad odavad
Saku õlletehas A.-s. Paide ladu
Paide ladu
Alati saadaval värske Saku õlu pudelites ja väikestes ankrutes, alates 10 liitrist ja :: : suuremad, ning tuntud Saku mõdu :::
Sealsamas A. Grünbergi limonaaditööstus. Paides, Veski tän. 12, telef. 93.
Pagari- ja kondiitriäri Paides, Pärnu t. 4 ja Tallinna t. 5 Pakub maitsevaid omatööstuse kaupu : saia, kooke, küpsiseid, pastillaadi jne.
Palub lugupeetud tarvitajaid veenduda. Tallinna t. 5 äri avatud iga päev kella
10
õht.,
ka
pühapäiviti.
KAUBAMAJA
J. LAUPA
Järva-Jaanis tel. 10.
Soovitab oma suurtest tagavara dest kõiki kaupu põllumehele: Koloniaal-, raua-, naha- ja manufaktuurkaubad. Val misriided. Ehitusmaterjalid. Linade vastuvõtmine ümbertöötamiseks Mõisaküla
Plekisepa töökoda ja segakraami kauplus Paides, Pärnu t. 3
liyj
Qr\lm«|n
OfJUnyin
Võtab kõiksuguseid välis-kui ka sisetöid enda peale. Katuste katmine, kuivatuste ehitamine, piimanõude ja plekkahjude valmistamine. Saadaval kõiksuguseid tembeldatud vedelikkude kui ka kuivainete jaoks.
lntrimõõdud,
w
|
jj
J
r -------------------------------------------------------------------- ^ L. Rästas, kauplus Paides. Alati saadaval suures valikus kosmeetika-, rohu- ja kummikaubad,
maaldri värvid ja
tapeedid.
Mootorsõidukitele parimad õlid: Castrol, Aero-Shell, Golden-Shell j. t. tsilindriõlid, kuullaagrite rasv.
Välis- ja kodumaa bensiin.
^ ^
J J. LAGGE Jahu- ja saevesk i Türil, Kiriku tän. 3, telefon 26.
Jahuveski valmistab kõrgewäärtuslikku püüli, mannat, sõredat, poolsõredat ja pehmet saiajahu, kruupe ja kuura tangu sorteeritud, lihtjahvatust — leiva ja loomajahu.
Täielik te ravi I ja
pesemine. Saeveski saeb laudu, prussib palke, seemerdab ja hööveldab igasuguseid ehituse laudu, nagu lae, põranda, voodri jne.
Töö hinnad mõõdukad.
yj'i:
•nillllfcifluj
R. Blumberg’i valmisriiete äri Paides, Turuplats nr. 13. Alati saadaval rikkalikus väljavalikus kõige moodsamaid naiste- ja meeste
mantleid, palituid ja ülikondi. Laos kõik suguseid
karusnahku, kraesid, mütse, plüüsh- ja vilt kaabusid. Suur valik
kujutud kampsonitest, s h a 11 i d e st j. n. e. j. n. e. Hinnad väljaspool! võistlust! I järgu töösaadused!
nn,,,,nn,,„nn
... UI 'UI
..... . ... Paides, oma majades, Pikk t. 1-3, telefon 32.
S. Exc. M. Per Birger Johansson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Johansson. Riga, Exporta iela 5 dz. 8.
Tel. 28-132.
M, le Baron C. O. Anders Koskull, Ministre Plénipotentiaire, Chargé d’Affaires a. i.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
Tél. 449-42,
M. Nils F. H. de Berencreutz, I-er Secrétaire de Légation.
M-me de Berencreutz. Riga.
M-le Baron Louis Cari de Geer, Attaché.
Riga.
M. le Commandant N. R. A. Brunsson, Attaché Militaire.
M-me Brunsson. Riga.
M. le Capitaine G. H. E. Lindeborg, Adjoint à l’Attaché Militaire.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
M. le Lieutenant de Vaisseau Uno C. B. Larsson, Attaché Naval.
Stokholm.
M. E. F. W. de Silfverhjelm, Conseiller Agricole.
M-me Silfverhj elm. Riga.
22
TCHÉCOSLOVAQUIE. Chancellerie: Kiriku tän. 6. Tél. 433-78.
S. Exc. M. Jaroslav Lîpa, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Lîpa. Riga, Elizabetes iela 41/43.
M, Jaroslav Galia, Conseiller de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Galia. Tallinn, Kiriku tän. 6.
TURQUIE. Chancellerie: Kentmanni 9. Heures de chancellerie: 10,30—14,30. Tél. 474-22.
S. Exc. M. Nuri Batu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Batu. M-lle Batu. Kentmanni 9.
M. Settar F. Iksel, Secrétaire de Légation. Kentmanni 9.
24
UNION DES RÉPUBLIQUES SOVIÉTISTES SOCIALISTES. Chancellerie: Pikk tän. 19. Heures de chancellerie 10—13. Tél. 442-25, 438-01.
S. Exc. M. Alexis Oustinoff, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Oustinoff. Pikk tän. 19.
Tel. 437-07.
M. Vladimir Parouchine, Représentant Commercial.
M-me Parouchine. Pikk tän. 19. Tél. 442-26.
M. Jean Kliavine, 1-er Secrétaire de Légation.
M-me Kliavine. Pikk tän. 19. Tél. 442-27.
M. Basil Toupikoff, Attaché Militaire.
M-me Toupikoff. Pikk tän. 19.
Tél. 442-62.
M. Pierre Lapine, 2-me Secrétaire de Légation.
M-me Lapine. Pikk tän. 19.
Tél. 442-35.
25
■
.
FETES NATIONALES. Saint-Siège — Couronnement de Sa Sainteté............................................ Lithuanie — Fête Nationale Estonie — Fête Nationale Iran — Anniversaire de naissanc du Souverain ....... Grèce — Fête Nationale . . . Espagne — Fête Nationale . . Allemagne — Fête Nationale . Autriche — Fête Nationale . . Pologne — Fête Nationale . . Roumanie — Fête Nationale Norvège — Fête Nationale . . Argentine — Fête Nationale Grande-Bretagne — Fête du Roi Suède — Fête Nationale . . . Suède — Fête du Roi .... Etats-Unis d’Amérique — Fête Natio nale .......... France — Fête Nationale . . , Suisse — Fête Nationale . . , Hongrie — Fête Nationale . . Pays-Bas — Fête de la Reine . Chili — Fête Nationale .... Danemark — Fête du Roi . . Boulgarie — Fête du Roi . . Portugal — Fête Nationale . . Tchécoslovaquie — Fête Nationale Turquie — Fête Nationale . . U. R. S. S. — Fête d’Etat . . Italie — Fête du Roi .... Belgique — Fête du Roi . . . Lettonie — Fête Nationale . . Islande — Fête Nationale . . . Finlande — Fête Nationale . .
12 Février 16 „ 24 „ 15 Mars 25 „ 14 Avril 1-er Mai l-er „ 3 10 17 25 3 Juin
6 16 4 Juillet 14 „ 1-er Août
20 31 18 Septembre 26 3 Octobre 5 „ 28 „ 29 7 Novembre H 15 18 1-er Décembre
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATI...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE à TALLINN
/05630
i/;/ivru
/y. m' Préséance des Chefs de Mission. Saint-Siège. Mgr. Antonino Arata Nonce Apostolique.....................5 décembre 1935. Envoyés Extraordinaires et Ministres Plénipotentiaires. Danemark. M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique. Le Baron F. de Selys-Fanson .
5 janvier
1929.
Lituanie. M, B. Dailidé. ........ 22 février
1933.
Finlande. M. P. J. Hynninen.....................
1933.
4 août
Pologne. M. Y. Przesmycki..................... 21 janvier
1935.
Tchécoslovaquie. M. J. Llpa ..........
1935.
8 juillet
Suède. M. P. B. Johansson ...... 29 août
1935.
Turquie. M. 0. Nuri Batu......................... 19 septembre 1935. Italie. M. Y. Cicconard
....... 24 octobre
1935. 1
Lettonie. M. E. Kreewinsch
......
7 novembre 1935.
Roumanie. M. G. Davidescu............ ....
2 décembre 1935.
Allemagne. Le Dr. H. Frohwein................
9 mars
1936.
20 août
1936.
Norvège. M. J. Michelet................ ....
France. M. J. Helieu............................. . 10 septembre 1936. Autriche. M. H. Schmid ........ 13 mai
1937.
Japon. M. Shin Sakuma........................ 20 mai
1937.
Hongrie. M. Bêla de Török
1937.
...... 13 août
Union des République Soviétistes Socialistes. M. K. Nikitine ........
7 décembre 1937.
Pays-Bas. - Chevalier H. W. G. M. Huyssen de Kattendyke............................. 13 décembre 1937. Grèce. M. Kimon A. Collas
18 décembre 1937.
ALLEMAGNE. Chancellerie: Toom-Kuninga tän. 11. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-94, 481-58. S. Exc. le Dr. Hans Frohwein, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Frohwein. Toom-Kuninga tän. 11.
Le Dr. Günther Bock, Conseiller de Légation.
Kohtu tän. 5. Tél. 428-22.
Le Dr. Franz Breer, Attaché.
Toom-Kooli tän. 1. Tél. 462-71.
Le Capitaine de Vaisseau von Bonin, Attaché Naval.
M-me von Bonin. Helsinki.
Le Colonel Rössing, Attaché Militaire et de l’Air.
M-me Rössing. Helsinki.
Le Capitaine Körner, Adjoint à l’Attaché Militaire.
M-me Körner. Helsinki.
3
ÉTATS-UNIS D’AMÉRIQUE. Chancellerie: Kentmanni tän. 20—4. Tél. 449-80.
S. Exc. M. Frederick Augustine Sterling, (nommé) Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Sterling. Riga, Ausekla iela 22. Tél. 35-38.
M. Walter A. Leonard, I-er Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i. Kentmanni tän. 20—3. Tél. 456-18.
M. William Cattell Trimble, 3-ème Secrétaire de Légation.
M-me Trimble. Vabaduse plats 7-11. Tél. 454-60.
Le Commandant breveté Gustav B. Guenther, Attaché Militaire.
M-me Guenther. Riga.
4
AUTRICHE. Chancellerie: Varsovie, Koszykowa 11-b. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 8-64-96, 8-15-79. S. Exc. M. Heinrich Schmid, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M -me Schmid. Varsovie, Koszykowa 11-b. Tel. 8-15-79.
M. Max Attems, Conseiller de Légation.
M -me Attems. Varsovie, Mokotowska 61133. Tél. 8-71-33.
BELGIQUE. Chancellerie et Bureau des Passeports: Riga, Antonijas iela 1. Tél. 22-110.
S. Exc. le Baron Florent de Selys-Fanson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
La Baronne de Selys-Fanson. Riga, Antonijas iela 1. Tél. 20-905.
M. Albert Hupperts, Secrétaire de la Légation.
Riga, Vašingtona laukum 3. Tél. 315-14.
6
DANEMARK. Chancellerie: Vabaduse plats 7—8. Tel. 435-62.
S. Exc. M. Flemming E. H. A. de Lerclie, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me de Lerche. Helsinki.
M. Rasmus H. Kampp, I-er Secrétaire de Légation. Chargé d’Affaires a. i.
M-me Kampp. Tallinn, Vabaduse plats 7—8. Tel. 429-00.
FINLANDE. Chancellerie: Kohtu tän. 4. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 432-11; 432-92.
S. Exc. M. Paavo Julio Hynninen, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
Kohtu tän. 4. Tél. 432-55.
M. Uno Salomon Koistinen, Conseiller de Légation.
M -me Koistinen. Tallinn.
Le Commandant Ragnar Ingelius, Attaché Militaire.
M-me Ingelius. Helsinki.
8
FRANCE. Chancellerie: Alendri tän. 3. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-08. S. Exc. M. Jean Helleu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Helleu. Alendri tän. 3. Tél. 454-08, 432-32.
M. Pierre Armand, 2-ème Secrétaire de Légation.
Roosikrantsi tän. 4-a-12. Tél. 479-43.
M. Jean Laloy, Attaché.
M-me Laloy. Tõnismägi 3.
Le Lieutenant-Colonel Hoppenot, Attaché Militaire.
M-me Hoppenot. Riga, Strielneku iela 9.
Le Capitaine de Corvette Gruillot, Attaché Naval.
M-me Gruillot. Varsovie, Ambassade de France.
Le Lieutenant-Colonel Arbitre, Attaché de l’Air.
M-me Arbitre. Varsovie, Ambassade de France.
M. Fernand Malgrat, Attaché Commercial.
M-me Malgrat. Riga, Elisabetes iela 41-43. Tél. 21-900.
GRANDE-BRETAGNE. S. Exc. M. Charles William Orde, C. M. G., (nommé), Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Orde. Riga, Jura Alunana iela 5. Tel. 29-111. Tallinn, Vene tän. 30—-3. Tel. 443-00.
M. Wilfred Hansford Gallienne, C. B. E., I-eç Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Gallienne. Tallinn, Lai tän. 17. Tel. 438-15.
Le Capitaine Thomas Hope Troubridge, R. N., Attaché Naval.
M-me Troubridge. Berlin.
Le Commandeur G. Hearson, R. N., Adjoint à l’Attaché Naval.
Berlin.
Le Lt.-Colonel Croxton Sillery Yale, M. C., Attaché Militaire.
M-me Yale. Riga.
Le Lt.-Colonel Ferdinand Maurice Félix West. A. C., M. C., Attaché de l’Air.
S. Exc. M. Bronius Dailidé. Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Dailidé. Valli tän. 4—7. Tel. 468-10.
M. Viktoras Ceceta, Attaché.
M-me Ceceta. Narva mnt. 62. Tel. 302-60.
M. Povilas Meškauskas, Colonel breveté d’État-Maj Attaché Militaire.
Riga. Antonijas iela 1.
NORVÈGE. Chancellerie: Helsinki. Eteläranta 14. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 31-439. S. Exc. M. Johan Wilhelm Michelet, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
PAYS-BAS. Chancellerie: Riga, Baznicas iela 19, dz. 1. Heures de Chancellerie: 10—1. Tél. 33-290.
S. Exc. H. W. G. M. Chevalier Huyssen de Kattendyke, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Huyssen de Kattendyke. Copenhague, Amaliegade 42.
M. L. P. J. de Decker, Chargé d’Affaires a. i.
M -me de Decker. Riga, Baznicas iela 19, dz. 1.
Le Dr. E. Star Busmann, I-er Secrétaire de Légation.
M -me Star Busmann. Copenhague, Malmögade 3.
18
POLOGNE. Chancellerie: Kohtu tän. 10. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 457-38. S. Exc. M. Yaclav Przesmycki, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Przesmycka. Kohtu tän. 10. Tel. 434-42. ■J
M. Joseph Tyszka, Attaché.
Kaupmehe tän. 14. Tel. 470-14.
Le Commandant Stanislaw Szczekowski, Attaché Militaire.
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMA...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE
à TALLINN
DÉCEMBRE
1939
V;
WS6$3
Yt\4Cr-'Š
Préséance des Chefs de Mission
Saint-Siège.
Mgr. Antonino Arata
Nonce Apostolique...................... 5 décembre 1935.
Envoyés Extraordinaires et Ministres
Plénipotentiaires.
Danemark.
M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique.
Le Baron F. de Selys-Fanson
5 j anvier
1929.
Lituanie.
M. B. Dailidê..........................
. 22 février
1933.
Finlande.
M. P. J. Hynninen ..... .
Turquie.
M. 0. Nuri Batu
4 août
1933.
.................. . 19 septembre 1935.
Italie.
M. Y. Cicconardi......................
. 24 octobre
1935.
....
9 mars
1936.
Norvège.
M. J. Michelet..........................
. 20 août
1936.
Allemagne.
Le Dr. H. Frohwein
1
Union des Républiques Soviétiques
Socialistes.
M. K. Nikitine ...............................
Grèce.
M. Kimon A. Collas
7 décembre
1937.
.................. 18 décembre
1937.
Grande-Bretagne.
M. Charles William Orde, C.M.G.
Lettonie.
M. Vilis Šumans ...........................
2 juin
1938.
3 novembre 1938.
États-Unis d’Amérique.
M. John C. Wiley...................... 24 novembre 1938.
Suisse.
Le Dr. K. Egger . ......................
2 février
1939.
Pays-Bas.
M. L. P. J. de Decker.................. 14 avril
1939.
Roumanie.
M. Georges Lecca...................... 20 juin
1939.
Japon.
M. Shojiro Ohtaka ...... 20 juin
1939.
Argentine.
M. Ludovico L. Lôizaga (agréé)
Hongrie.
Le Baron L. Villani (agréé)
Chargés d’Affaires.
Espagne.
M. Federico Ferrer Sicars ... 24 mai
