VaataPAIDE SELTSKONDLIKU
ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVA...PAIDE SELTSKONDLIKU ELU ARENEMISTEELT
PAIDE RAHVAMAJA ASUTAMISE 10. AASTAPÄEVAKS. V. KRABI.
VABADUSSÕJAS LANGENUD JÄRVAMAA KANGELASTE MÄLES TUSMÄRGI PÜSTITAMISE KOMITEE KIRJASTUS.
PAIDE,
1935.
Paide Rahvamaja asutamise 10. aastapäevaks. V. Krabi.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee kirjastus. Paide, 1935.
A. Seidelbergi pärij. trükk. Paides, 1935.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee juhatus otsustas koostada Komitee 10. aastapäevaks 21. sept. 1935.a. ülevaate Komitee senisest tegevusest. Kui tahame ühte isikut õppida õieti tundma, hinnata tema tege vust, on tarvis tutvuda tema päritoluga, õppida tundma tema minevikku ja neid olusid, ning seda ümbrust, milles tal tuleb tegutseda. Veel enam on need nõud mised .maksvad seltskondliku organisatsiooni kohta, kelle ilmele ja tegutsemisele ning tööviljakusele aval davad tuntavat mõju väga mitmesugused tegurid mitte ainult olevikust, vaid ka minevikust. Komitee 10 a. tegevus moodustab väikese lüli eesti seltskondliku elu arenemise alalt Paides. Et seda tegevust hinnata objektiivsemalt ja saada enam-vähem õige pilt Paide seltskondliku elu arenemisest, on käes olevas kirjutuses püütud ühtlasi anda Ka ülevaade Paide vanemate seltside tegevusest, niipalju kui seda lubas käsitada olev materjal ja piiratud aeg. Paides, sept. 1935. a.
V. K-
'
-
..
Puudulikud ja vähesed on andmed Paide mine vikust. Veel vähem on teateid Paide kodanikkude seltskondliku elu kohta varematelt aegadelt. Teame küll. et kohe peale Paide ordulossi rajamise a. 1265 lossi ümber tekkis alevik,kuhu asusid kaupmehed, käsi töölised j. n. e, ning et sellele alevikule juba a. 1291 ordumeistri poolt anti mõningate muudatustega Riia linna õigus. Edasi teame veel, et linn lühikese aja jooksul tõusis õitsvale järjele, nii et 15. sajandi kes kel siin oli juba 360 maja ja 3 kirikut. Russovi tea tel elatud Liivimaa linnades keskajal väga lõbusat ja lodevat elu, milleks orduhärrad, aadel ja kirikuõpetajadki ise eeskuju andsid. Kaupmehed ja käsitöölised võistlesid omavahel joomapidude korraldamisega ning oma naiste ja tütarde uhkete, kallite riietega ja ehe tega, millest nii mõnigi kord tekkisid suured tülid. Kaupmeeskond ja käsitöölised olid siis organiseeritud oma kutsealaliste huvide kaitseks gildidesse. Sõna „gilde“ on taani päritoluga ja tähendab „pidu“, kuna gildede koosolekud olid seotud õllejoomisega. N. n. väikegild koosnes käsitööliste tsunftidest, missugused olid organiseeritud tööharude järgi. Olevatel andmetel Paides puudus kaupmeeste või suurgild. Käsitöölised olid aga organiseeritud ja neil oli isegi maja, mis asus Pikal tänaval, arvatavasti praeguse Bergmanni maja asukohal. Kodanikkude lõbustamiseks rändasid paigastteise igasugused rändartistid: akrobaadid, tantsijad, silma moondajad, klounid, loomadetaltsutajad ja igasugu muud „spielmannid“ (sellest „pillimees“). Suvel sõi deti linnast välja lõbutsema, eriti suviste pühadel. 5
Pulmi ja muid perekondlikke sündmusi ja tähtpäivi peeti ikka tantsu ja priiskamisega. Üldiselt tuttav oli ütelus: „Jumal võtku neid hoida Viljandi hüppamise, Paide joomise ja Rakvere tantsimise eest.“ Paides ei kestnud see „kuldne“ elu aga kaua, sest orduriigi langemisega käis Paide kindlus ühe riigi käest teise kätte, linn hävitati pea täielikult ja suur osa elanikke viidi sõjavangi. Rootsi valitsuse alla sattudes kaotati Paide kindlus, linn aga, mis anti Mäo mõisale, ei saanud tekkinud oludes enam kosuda. Põhja sõja ajal 1703. a. põletati Paide venelaste poolt jällegi maani maha ning osa elanikke viidi Venemaale. Tollest ajast ei ole Paide küll enam sõdade läbisaa mid kannatada, kuid soodsaid tingimusi talle arene miseks pole tekkinud. A. 1783 vabanes Paide Mäo mõisa ülemvalitsuse alt Katariina II käsukirja põhjal ja nimetati maakonnalinnaks, mis tõttu ka kodanik kond võis hingata vabamalt. A. 1784 oli Paides 43 käsitöölist-ettevõtjat, 9 kauplust, apteek ja 7 joogikohta (Schenkerei). Tsunftid väikese käsitööliste arvu tõttu kiratsesid ja mitmed surid hoopis välja. Kõige elujõulisem oli kingseppade tsunft, missugune tegut ses veel 19. sajandi viimasel veerandil. •
Paide Kodanikkude Klubi. A. 1796 tekkis tolleaegsel Paide kaupmehel üing bürgermeistril Vilhelm Friedrich Luppianil mõte asu tada kodanikkude halli argielu mitmekesistamiseks or ganisatsioon. Ta leidis omale mõttekaaslasi vasksepa Michael Braunsteini ja kantseleiametniku G. R. Hellerströmi. Asutati selts „Bürgerliche Einigkeit“, 17 liikmega, nende seas ka kullasepp Chr. Rottermann, kelle poeg a. 1826 Paidest lahkus ja Tallinnas prae gusele Rottermanni suurärile aluse pani. Mälestusena ja ainsa dokumendina tollest ajast on püsinud Hellerströmi poolt klaasile maalitud huvitav sümboolne kujutis seltsi asutamisest, missugune hiljem Paide maalermeistri L. Lembergi poolt restaureeriti ja praegu 6
Paide Kodanikkude Klubi einelauaruumi seina ehib. Edasi puuduvad seltsi kohta andmed kuni 1810. aasta 16. veebruarini, mis ajast on pärit Carl Rudolph’ilt kirja pandud „Einrichtungen und Gesetze der Bürger lichen Abendgesellschaft in Weissenstein.“ Kas on vahepeal seltsi nime muudetud, või on asutatud hoo pis uus selts, on teadmata. Samast aastast leidub ka üürileping, mis sõlmitud pottsepp Joh. Löschiga, kelle majas Tallinna tän. nr. 11 selts asus. Seltsil oli 20 liiget linna tähtsamate kaupmeeste ja Lsunftimeistrite seast. Seltsimaja üür — 80 rubla — oli liikmemak suna liikmete arvule jagatud. Seltsil oli ka einelaud, mille pidajaks oli majaperemees Lösch. Ei ole seltsist järel ühtegi jälge kuni 1836. a., mis ajast leidub „Gesetze der Bürgermusse in Weissenstein“. Tekib jällegi kahtlus, kas pole endine „Abendgesellschaft“ likvideerunud ja asutatud uus selts. Kuid tähele pan nes, et selts asub samades ruumides ja einelauapidaja on sama, kes 1810. a., paistab olevat tõenäoline, et tegemist on ainult seltsi nime muutmisega. Kuna va rem olid seltsi liikmeteks ainult kaupmehed ja tsunftimeistrid, võeti nüüd liikmeteks ka sellisid, kuid nad ei võinud kaasa hääletada uute liikmete vastuvõtmi sel ega neid ei tohtinud valida seltsi juhatusse. Nüüd oli seltsil juba 40 liiget. Sellide vastuvõtmine tõi aga segadusi seltsi sisemises elus. Sellid olid seltsimajas ja seal peetavatel ballidel purjuspeaga lärmitsenud ja kakelnud, mispärast seltsi peakoosolek detsembris 1828. a. 8 selli jäädavalt välja heitis ja otsustas sel lisid liikmeteks enam mitte võtta. Ülejäänud varem vastuvõetud selle lubati aga liikmeiks edasi jääda. Sellid võisid nüüdsest peale ainult külalistena, meist rite vastutusel, seltsimajas käia ja pidid selle eest maksma kas kuu- või aastamaksu. Seltsi tegevus sei sis ainult kooskäimises, mängudes ja napsutamises. Kaks korda aastas peeti suurejoonelisi ballisid, mis sugustest osavõtt olnud väga elav. Nii elati vaikselt kuni 1846. a, millal liikmete arvu kahanemise pärast ähvardas seltsi väljasuremine. Dr. Hesse ja kooliins7
pektor Tegeleri ning mõningate teiste kaasabil suu deti siiski 22 uut liiget juurde koguda, kuid kahe aasta pärast oli jälle liikmete arv kokku sulanud, nii et isegi üüri maksmine tekitas raskusi. Kuidagi suu deti aga kuni 1853. a. vastu pidada. Vahepeal oli selts kolinud uude korterisse Ed. Bergfeldti majja Vee t. Seltsi esimeheks oli majaperemees Bergfelt. Üht lasi oli ta ka einelauapidajaks. Aprilli lõpul andis juhatus, eesotsas esimehega, seltsi asjaajamise ja va randuse üle fogtei kohtule, seletusega, et selts ei ole enam elujõuline. Teiste liikmete poolt kutsuti aga 10. mail kokku peakoosolek ja valiti uus 3-liikmeline juhatus, kuna endine juhatus tagandati. Asjaaja mine ja inventar toodi kohtust tagasi. Ometi ei taht nud selts kuidagi jalgu alla saada. Seltsimaja oli muu tunud avalikuks kõrtsiks, kuhu igaüks võis vabalt jooma minna. Liikmed aga astusid üks teise järele seltsist välja. 1860. a. algul oli seltsil ainult 9 liigetr kellest aasta jooksul astus välja veel 7. Üür oli tasu mata, leping uuendamata. Loiust tegevusest annab tunnistust juba see, et 35 a. jooksul on ainult 14 protokolli "kirjutatud. Neist selgub, et kogu aeg on seltsis valitsenud suured lõhed ja väikese Paide ko danikkond oli iuba siis jagunenud kildkondadeks, kes omavahel tülitsesid. Kaks järelejäänud seltsi liiget Franz ja Johann Thiel’id andsid seltsi varanduse det sembri lõpul 1860 jällegi fogtei kohtu hoole alla. 15. jaan. 1861 kutsus dr. Hesse endised liikmed kokku peakoosolekule, kus otsustati asuda uue põhi kirja väljatöötamisele, missugune 22. jaanuaril 50 allkirjaga kubermangu valitsusele kinnitamiseks saa deti, Ühtlasi paluti kuberner Ulrich seltsi auliikmeks. 13. veebruaril tuli põhikiri kinnitamata tagasi, kuna ta oli koostatud saksa keeles. Nõuti põhikirja esita mist otsekohe vene keeles. Nõue täideti, kuid põhi kiri jäi kinnitamata, sest tulekahju puhul ministeeri umis jäi ta kadunuks. Selts jäi töötama vana põhi kirja alusel. 8
Vahepeal asutati ühe osa endiste liikmete poolt*, kelle seas olid ka eeltähendatud vennad Thiel’id,. kaupmees Ina algatusel uus klubi, missugust rahva suus kutsuti „Inaklubiks“, kuna koosolekuid peeti Ina majas. Uus klubi nõudis fogteikohtult endise klubi varanduse väljaandmist. Kuna varandus oli aga vahe peal dr. Hesse poolt uuesti elluäratatud „Bürgermussele“ välja antud, kaebasid „Ina“ mehed kubermangu valitsusele. Kaebus jäeti tähele panemata ja „Inaklubi“ lagunes sama ruttu kui ta oli tekkinud. 1864. a. tekkis „Bürgermusses“ tüli, mille taga järgede! oli suur mõju klubi sisemisele elule. Üks? käsitööline kukutati kaupmeeste ja literaatide poolt: vastuvõtmisel läbi. Kui järgmisel korral üks mõisa omanik vastuvõtmisel oli, olid käsitöölised organisee runud ja kukutasid mõisniku läbi. Dr. Schnellil, tol leaegsel presidendil, keda tunti tasakaaluka ja targa* mehena, läks vaevu korda tülitsejaid pooli rahustada. Selle tüli tagajärjel loodi 1865. a. klubi juurde n. n_ valimiskomitee, mis koosnes 15 liikmest ja kus lite raatidel, kaupmeestel ja käsitöölistel, s. t. seisusel oli 5 esitajat. Liikmete arv oli vahepeal tublisti tõusnud mispärast tekkis vajadus avaramate ruumide järele. 1. okt. 1862 kolis klubi mölder Tesloni uue kivi maja teisele korrale Tallinna tän. nr. 10 (praegune politsei jsk.). Ühtlasi tekkis oma maja muretsemise mõte. 1867. aastal ostetigi Rüütli tän. nr. 2 Dr. Fritsch’i leselt maja 3600 rubla eest. Maja remont läks? maksma 900 rubla. Raha saadi liikmetelt 90 aktsia vastu ä 50 rubla. Iga aasta kustutati loosimise tee! 2 aktsiat. A. 1888 osteti välja viimased aktsiad. 26. sept. oli maja õnnistamine ia tollest päevast peale ora „Bürgermusse“ asunud ikka samades ruumides. 60-tel ja 70-tel aastatel oli „Bürgermusse“ õitseaeg.. Sel ajajärgul astus seltsi liikmeteks mõisnikke j st Paide elama asunud haritlasi. 1861. a. oli liikmeid* 60, 1869. a. aga juba 100. Ümbruskonna mõisnikud5 tekitasid klubi elus eriti suurt elevust. Neljapäevastel klubiõhtutel oli seltsimaja hoov täis mõisnikkude ka-
lessisid. Koos linna bürgeritega mängiti kaarte, biljardit, keeglit ja napsutati. Samal ajal tekkis klubi juures meeskoor „Liederlafel’i“ nime all v. zur Mühleni algatusel ja hiljem .segakoor R. Hoffmanni juhatusel. Lühikest aega te gutses ka teatriring. 1880. a. paiku algas „Bürgermusse“ elus jälle tagasiminek. Selle põhjustasid majanduslikud rasked ajad, mis tekkisid vi lj ai kalduste tagajärjel. Mõisaoma nikud ei näidanud endid klubis enam muul ajal kui laatade puhul. Ka linna kodanikud jäid tagasihoid likumaks, nii et neljapäevased klubiõhtud kadusid hoopis. Pikkamööda hakkasid ajad ja olud paranema ja mõisnikud, saanud üle oma muredest, hakkasid jälle külastama „Bürgermusset“. 1896. a. peeti „Bürgermusse“ 100 aastast juubelit. Siis tekkis ka dr. V. Grohmann’i algatusel mõte ma jale juurde ehitada ajakohane teatrisaal. A. 1899 alati ehitusega ja viidi 1900.a. algul lõpule; — läks maks ma 11.000 rubla, missugune summa saadi kokku laenu na. Uus saal näitelavaga suutis tolleaja nõudeid rahul dada tuntuval määral. Varsti hakkasid ka teised selt sid, kellel omal puudusid ruumid, seda saali tarvitama pidude korraldamiseks. Olgu tähendatud, et vahepeal olid Paides tekkinud: „Eesti Käsitööliste Selts,“ Paide Karskuse Selts“ ja „Paide Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts,“ kuid nendest lähemalt edaspidi. Uue saali ehitamisega muutus „Bürgermusse“ tegevus jällegi märksa elavamaks ja see elevus kes tis kuni 1914. a. suure ilmasõja puhkemiseni. Olgu märgitud, et 1905. a. rahutuste puhul pai gutati karistussalk korterisse „Bürgermusse“ ruumides se, kus ka ihunuhtlust olevat jagatud. 1917. a., Vene revolutsiooni järele, jäi klubi tege vus aga hoopis seisma. Vabadussõja ajal olid „Bürger musse“ ruumid Eesti sõjaväe tarvitada. Vabadussõda möödunud, hakati järeljäänud liikmeid jälle koondama, "kuid õiget elu seltsile pole sisse saadud. „Bürgermus se“ asutati saksa seltsina ja selleks on ta ka jäänud
V
senini. Esialgu ei võetud klubi liikmeks ühtegi eest last, peale saksastunute, n. n. „kadakate.“ Hiljem, Eesti iseseisvuse ajal, on küll ka mõned eestlased vastu võetud, kuid suure ettevaatusega, nähtavasti kartes, et eestlased seltsi üle võtavad. Kinnise seltsi ilme on klubi hoopis kaotanud, sest ruumid on muu tunud avalikuks joogikohaks, kuhu igaüks vabalt sisse minna võib, nagu see oli 1853. a , ainult selle vahega, et nüüd seltsi liikmed ise seal väga harva käivad. Paide saksa seltskonnal on praegu teised mured: kohaliku saksa kooli ülalpidamine. Nende vähesed jõud on rakendatud kõik selleks ja kõik peoõhtud, mis nad oma „klubis“ peavad, on korraldatud saksa kooli heaks. . „Paide Kodanikkude Klubi“ juhatusse kuuluvad: A. Stamm (auesimees, endine õllevabriku omanik), E. Kõik (kaupmees). K. Johanson (kaupmees), E. Götsch (veskiomanik) j. t
Paide Eesti Selts ,,Ühendus“ Eesti iseseisva seltskondliku arenemise algust võib hakata arvama alles möödunud aastasaja teiselt poolelt, olgugi et rahvas teoorjusest juba aastasaja algul vormiliselt vabaks sai. Talupoja õigused sai ta aga kätte alles aastasaja keskel. Samal ajal LääneEuroopas hoogu võtnud tööstuse edenemine leidis vas tukaja ka Eestis. Eesti linnadesse tekkisid üksteise järele vabrikud ja äriettevõtted. Nende omanikud olid aga teisest rahvusest, kelle kätte ka tööstuse ja kau banduse kapitalid kontsentreerusid. Eesti rahvas seisis nendest eraldatud ja kujutas enesest pea viimase ajani põlduharivat ja karjakasvatavat talupoegade kihti. Ärkamisaja seltskondliku liikumise peale, mis kandis rahvuslikku laadi, tuleb seega kui talupojakihi liikumise peale vaadata. See rahvuslus sai rohkem hoogu majanduslikkudest kui aatelistest allikatest, sest ainelist vara oli rahvale hädasti kõige esiti tar vis. Peale selle kihutas rahvustunnet elevile ka vaen 11
endiste rõhujate vastu. Agraarolude reformi tõttu muu tus üks osa inimesi maal ülearuseks. Samal ajal hak kas elu linnades kiiremini tuksuma. Tõusis tarvidus hulga uute tööjõudude järele ning maal tööta jäänud inimesed hakkasid voolama linna. Seda voolu soo dustas veel 1866. a. maksmapandud käsitöövabadus. Tekkisid eesti soost käsitöölised, kõrtsmikud, kaup mehed ja majaomanikud, moodustades linnas eesti soost väikekodanluse. See väikekodanlus, alles esi mest põlve adra ja sirbi küljest lahus, oli maaga tihedate huvidega seotud. Kuid sakslaste tulunduslik, kultuuriline ja poliitiline rõhuv üleolu kutsus esile n. n. kadakasaksastamise. Eestlased, kes olid jõudnud tulunduslikult vähegi haljamale oksale, suu remale jõukusele, olles ilma rahvusliku iseteadvuseta, püüdsid saada „saksaks“ ja sulasid ühiskondlikult valitsevasse ülemkihti. Meie ärkamisaja juhtivad jõud olid kadakasaksastamise hädaohust täiesti teadlikud. 11. sept. 1878 võeti Tartus ühel omavahelisel nõu pidamisel vastu otsus: — „Iga haritud eestlane peab ennast oma rahva liikmeks, s. o. Eestlaseks tunnis tama ja ei tohi mitte oma sugu saigades ennast Sak saks ehk mõneks muuks arvata“ —. Ärkamisaegne rahvuslik aktiivsus pani püsivama aluse ka kohalikule eesti seltsielule, mis arendas rah vuskultuurilist liikumist. Eesti kohaliku seltsielu eoks olid laulukoorid. Nende loojateks ja juhtideks olid peamiselt köstrid. Laulukoorid olid ilma kindlama ja kestvama korralduseta, kuid üksikutest neist kujune sid põhikirja alusel töötavad laulu- ja mänguseltsid. Nii tekkis Tallinnas 1863. a. „Revalia“, siis Tartus 1865. a. „Vanemuine“ ja temaga üheaegselt Tallinnas „laulo ja mango“ selts „Estonia“. Selle asutajateks olid peaasjalikult käsitöölised, magistraadi teenrid ja väikekaupmehed. Hiljem tekkisid: „Koit“ Viljandis (1869), „Lootus“ Tallinnas (1877), „Endla“ Pärnus (1878). Koostudes peaasjalikult mitmeliigilistest ,,antvärkidest“, laiema silmaringiga haritlaste juhtimiseta, hingitsesid mitmed neist kaua kaardi-, piljardi- ja 12
joogiklubidena ja üldiselt mannetult, kuid etendasid siiski eesti linna-seltskonna koondamisel tähelepanu väärset osa. Mida väiksem linn, seda suurem oli kadakasaksastamise hädaoht. Kuni viimase ajani peeti Paidet üheks tugevamaks saksluse kantsiks. On pandud tä hele, et jõukamad kihid kergemini assimileeruvad kui vaesemad. Kuna Paides puudusid suuremad töös tused, siis koosnes Paide eestisoost kodanikkond möödunud sajandi keskel peamiselt käsitöölistest, mõ nest üksikust kaupmehest ja majaperemehest, kes ihust-hingest tahtsid saada samasugusteks „saksteks“ kui senine linna valitsev ülemkiht. Ülejäänud eestlas tel — majateenijatel, kaupmeeste ja kääsitööliste sel lidel j. n. e. ei saanud rahvuslik iseteadvus tärgata juba nende isikliku sõltuvuse tõttu muulastest või kadaklastest-tööandjatest. Ometi asutati ka Paides juba 1879. a. esimene eesti selts. Selle seltsi asutamisajast ja esimestest tegevusaastatest pole säilinud mingisugu seid kirjalikke mälestusi, peale liikmete nimekirja 1879. a. alates, mis kannab pealkirja: „Eesti Handverki-Selts Ühhendus Paides.“ - Aastast 1884 on jä rel „Eesti Käsitööliste Seltsi Ühhenduse Protokolliraamat Paides.“ — Jääb selguseta, kas on seltsi ni metust vahepeal muudetud või pidas liikmete nimekirja kirjutaja „peenemaks“ tarvitada „Käsitööliste“ asemel „Handverki.“ Seltsi esimeste tegevusaastate kohta on ainult väheseid suulisi teateid vanematelt Paide kodanik kudelt. Liikmete nimede järele otsustades on suur enamus esimesi liikmeid olnud eestlased. Esimesel kohal nimekirjas seisab tolleaegne Paide kirikuõpetaja parun Tiesenhausen, siis koolmeister A. Luik, kreis kooli inspektor L. Jürgens, tisler G. Leinberg (proh vet Maltsveti poeg), G. Veber (pärastine linnapea). Ainsa auliikmena on märgitud tolleaegne Paide kös ter A. Kappel (esimese kõrgema muusik, haridusega Eesti helilooja J. KappePi isa), mis arvama sunnib, et Kappel kas seltsi asutamise mõtte algataja või vähe malt üks agaramaid asutajaid oli. „Ühenduse“ esi13
meseks presidendiks oli sakslane G Veber. Liikmeid oli seltsil esimesel aastal 46, neist 21 käsitöölist, 4 kaupmeest, 4 kooliõpetajat, 3 põllumeest, 3 kõrtsmikku 3 kodanikku (majaomanikku). kirikuõpetaja, köster, mõisavalitseja ja teener. J. Randi mälestuse järele, kes ise a. 1886 seltsi liikmeks astus, ei olevat seltsi asutamisel, olgugi ta nimetatud Eesti seltsiks, olnud rahvuslikku tagapõhja See näib olevat usutav. Kuna „Ühenduse“ asutamise ajajärgul „Bürgermusses“ valitses aristokraatlik vaim ja seal käsitöölisi, pealegi veel eestlasi, näha ei soovi tud, mispärast neil võis tekkida tarvidus oma koos käimise ja ajaviite koha järele. J. Randi mälestuse järele olevat „Ühenduse“ esimeseks korteriks olnud E. Simsoni praegune maja Pikal tänaval, mis siis kuulunud pagar Fabriciusele. Einelauda seltsil pole olnud ja liikmed on hakanud salaja viina kaasa tooma, mis tekitanud nii sekeldusi ametivõimudega kui ka tülisid seltsi sisemises elus, mispärast liikmed on haka nud seltsist välja astuma ja seltsi tegevuses on tek kinud seisak. Nii näemegi liikmete nimekirja raama tust, et a. 1881 on seltsil olnud 65 liiget, kuna a. 1882 ei ole ühtegi liiget sisse kirjutatud. 1883. a. kohta on jälle koostatud nimekiri ja seltsil on 46 liiget 24. apr. 1884 algab seltsi protokollide raamat. Selgub, et seltsile on üüritud uus korter Bergfeldti majas Pärnu ja S. Aia tänava nurgal. Avatakse alko holiga einelaud. Seltsi presidendiks on mölder Th. Küpre. Liikmeid on 30. 1. juulist 1885 kolis selts Pärnu tan. Puhki majja (praegune Ahlmanni maja). A. 1886 lahkus pre sident Küpre ja tema asemele valiti seltsi 7. aasta päeva puhul peetud peakoosolekul 17. veebr, rätsep J. Lilienthal. Peale abipresidendi valiti seltsi juha tusse veel 5 direktorit, nende seas kassahoidja abiga, kirjatoimetaja ja „tantsu ja mängu eestseisja“, kel leks sai velsker E. Jürgen. Nädal hiljem pidasid uued „direktorid“ nõu, kuidas „Ühenduse“ sisemisi 14
asju, mis siiamaale, kus ennast ka pöörad, igalt poolt üsna sassis on, jällegi õige korra peale seada võiks,, nii et ta üle rahva seas liikuvaid paha kõnesi peaparema ja tulusa ettevõtmistega suutumaks äralämmatada suudaks.“ Otsustati: 1) einelauapidajalt nõuda,, et võõraid sisse ei lastaks ja neile alkoholi ei müü daks, 2) korraldada igas kuus liikmetele lõbustusõhtu,. 3) korraldada tautsumeister M. Jägeri juhatusel 3 nä dalased tantsukursused. Ühel järgneval koosolekul arutati jällegi seltsi sisemisi asju, misjuures kaks „direktorit“ käsitsi kokku, läksid. Seda tüli lahendati paar kuud ja asi lõppes, sellega, et mõlemad seltsist eemaldati. Järgnevad pro tokollidaga näitavad, et kord seltsimajas ei paranenud,,, vaid korrarikkumised ja tülid suurenesid. „Et selts rahaasjades suutumaks pankrotti jäänud“, otsustati 1. jaan. 1887 senisest kallist korterist Pikale tänavale Kirsi majja (praegune M. Bötkeri m.) kolida. 1888. a. kavatseti korraldada maakonna laulu pidu, kuid ettevõte jäi teostamata, sest seltsi tegevus tuli ajutiselt lõpetada. Nagu protokollidest nähtub, ei saa nud juhatus muud tehagi kui liikmete korrast üle astumisi ja süütegusid lahendada. Ka einelauapidaja ei seisnud oma ameti kõrgusel: müüs viina ka mitte liikmetele. Alalised kaklemised ja korrarikkumised viisid asja niikaugele, et politsei ähvardas seltsi sul geda, mispärast 17. apr. 1888. a. „arvas peakoosolek ühelmeelel heaks Paide Eesti käsitööliste setisi „Ühen duse“ tegevust, seltsi liikmete kasinuse pärast, puhuksajaks tänasest päävast saadik seisma jätta.“ — Seltsk vähene inventar anti salmilaulja H. Tamberg’i hoiu alla. 12. jaan. 1891. a., ligemale 3-aastase uinaku järele, peeti jällegi peakoosolek ja otsustati alata* tegevust. Üüriti uus korter Pikale tänavale H. Bambergi majja (praeg. A. Springi m.). Presidendiks valiü seppmeister Schiffer. Varsti selgus, et korrarikkumi sed seltsimajas kestsid edasi. Juhatus püüdis küll' tantsuõhtute ja näokattepidude korraldamisega liik meid kasvatada, kuid see ei andnud soovitud taga 15
järgi, sest isegi juhatuse liikmeid tuli karistada tant suõhtutel joobnud olekus lärmitsemise ja „kombevas tase ülevalpidamise“ pärast. Paljud liikmed astusid seltsist välja, sest ei suutnud leppida sealvalitseva olukorraga. 1892. a. taheti korraldada käsitööde näitust, mil leks aga ei antud luba, põhjusel, et „Ühendus“ ole vat lõbuselts. Ei jäänudki sellistes tingimustes liik metel muud üle kui korraldada tantsuõhtuid ja lõbus tada endid napsuvõtmisega. Kord oli küll seltsi põhi kirja muutmise küsimus päevakorral, kuid mõte jäi .millegipärast teostamata. Kuni 1898. a. ei ole seltsi tegevuses midagi sil mapaistvat. Liikmete arv kõigub 30 — 60 vahel. 1898. a. kolis selts Laiale tn. A. Treufeldti majja <(praeg. K. L. maleva staap). Avaramad ruumid või maldasid ka klubielu mugavalt korraldada. Ajavahe mikul, arvates seltsi asutamisest, oli Paidesse juurde tulnud kogukene Eesti rahvusest kodanikke kooliõpe tajate ja kantseleiametnikkude näol, samuti ka valla kirjutajaid, mõisavalitsejaid ja kaupmehi lähemast ja kaugemast ümbrusest, kelle seast „Ühendus“ lei dis omale uusi liikmeid. 1898 a oli seltsil üle saja liikme: ametnikke, vallakirjutajaid, mõisavalitsejaid jne. — 40; (36,3%), käsitöölisi — 23 (21%), kaup mehi — 19 (17,2%), tööstureid ja ettevõtjaid — 11 <10%), taluperemehi — 7 (6,3%), kõrtsmikke — 7 (6,3°/o) ja kooliõpetajaid 3 (2,7%). Nagu selgub neist arvudest, olid käsitöölised käsitööliste seltsis arvult teisel kohal, moodustades ainult 21% liikmete üldarvust. Tähelpanuäratav on aga, et kooliõpetajate ^rv seltsis oli äärmiselt väike. Meie rahvuslik liikumine oli juba jõudnud ajajärku, kus Eesti väike kodanlus linnades uute juhtidega avaliku elu näite lavale asudes oma idealoogiaga, mis tuntavalt lah ku läks ärkamisaja maarahva ajajärgu idealoogiast, uuele ajajärgule oma pitseri vajutas. Ometi ei märka meie Paides „Ühenduse“ ümber kogunenud võrdle misi rohkearvulise Eesti väikekodanluse ridades min 16
gisuguseid püüdeid selle, mujal esilekerkinud liikumise süvendamiseks kohapeal. Kui 70-tel aastatel Paide väi kekodanlus oli saksa mõju all, lämmatab nüüd, venesta mise ajajärgul, slaavi mõju siin täiesti rahvusliku mõtte. „Ühenduse“ liikmeteks püütakse ja isegi valitakse au liikmeteks kohalikke kõrgemaid vene ametnikke. Seltsi tegevus piirdub ikkagi ainult kooskäimisega lõbusaks ajaviiteks ja pummeldamiseks. 1898.a. sügisel saadab üks seltsi liige (raamatukaupmees Põltsamaalt) kuberne rile südaööl telegrammi, et „Ühenduses“ elatavat liider likku elu. Iseloomustav on ka lugemislauale tellitud aja lehtede väljavalik; „Postimees“, venekeelne ajakiri „Ni va“, „Revaler Beobachter“ ja „LustigeBlätter“. Ometi ilmusid eesti keeles veel ajalehed: „Olevik“, Sakala“, mida ei tellitud „rahapuudusel“. Seltsi preisidendiks tollel ajajärgul oli riidevärvija J, Stephan, raskejõustiku harrastaja Paides, kelle kutsel Lurich esines Paides ja astus isegi „Ühenduse“ liikmeks. 1901. a. korraldati esimene suurem rahvapidu, kus esinesid mustakunstimehed ja maadlejad ning korraldati rahvale: kotis jooksmist, posti otsa ronimist, põrsapüüdmist j. n. e. 1905. a. suvel peeti „Ühenduse“ 25-aastast juu belit. „Lootuse“ näitlejad Tallinnast esinesid näite mänguga, sest sisetülide pärast oli oma jõududega võimata esineda. Viljandist telliti muusikakoor. Pidu tõi seltsile 192 rubla kahju. 1906. a. kerkis ülesse seltsile oma maja ostmise küsimus, kuid rahapuudusel jäi kavatsus teostamata. 1908. a. muudeti seltsi põhikiri ja võeti uueks nimeks „Paide Eesti Selts „Ühendus“, jättes välja käsitööliste nimetus. Samal aastal ehitati maja pere mehe poolt seltsimaja juurde uus saal näitelavaga, mis tuntavalt elustas seltsi tegevust ja soodustas liik mete arvu juurekasvamist, Nüüd juba katsuti korral dada sagedamini lavalisi ettekandeid ja pidusid, kuid suureks võistlejaks „Ühendusele“ sel alal oli „Paide Karskuse Selts „Idu“, kellega tekkisid tõsised arusaama2
17
tused, kuid sellest lähemalt järgmises peatükis. Olgu vaid siinkohal tähendatud, et ärksamad, seltskondli kult ja rahvuslikult mõtlejad isikud olid suuremalt osalt koondunud „Idu“ ümber, mis tõttu „Ühendus“ jäi veel enam teatud kitsa ringi lõbutsemis kohaks seltsimaja aga muutus peaaegu avalikuks joogikohaks, olgugi et põhikirja järele sissepääs sinna oli lubatud ainult liikmetele ja nende poolt kaasatoodud külalis tele. „Ühenduse“ sisemises elus valitsesid kuni lõpuni, 1914. aastani, suured lahkhelid. Presidendi kriis tek kis sagedasti mitu korda aastas. Kui 1914. a. sügisel, ilmasõja puhkemisel, suleti alkoholi müügikohad, ei antud palvetele vaatamata „Ühendusele“ alkoholi müügi luba ja seltsi tegevus jäi hoopis soiku, sest ilma alkoholita nähtavasti oli edasielamine vanade harjumuste järele võimata. Hulk aastaid seisis seltsi varandus kasutamata, kuni see viimaks 1927. a. sund likvideerimise järele anti üle Paide Rahvamajale. Oleks ülekohtune „Ühenduse“, kui Paide esimese eesti seltsi, tähtsust siiski hoopis alla hinnata. Kohalikke tingimusi arvesse võttes peab tunnistama, et see selts 35 aasta jooksul siiski Paide eesti seltskonna koon damisel on etendanud tähtsat osa.
Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing. — „ ... ja päästa meid sõja, nälja ja katku ning tule eest“, seisis keskaegses kiriku eestpalves. Teh niliselt viletsasti varustatud inimene ei suutnud mõju valt vastu astuda lõõmavale tuletondile ja võttis tule kahju ränga jumalavitsana. Aegamööda hakkasid lin nades omavalitsused korraldama kaitset tuleõnnetuste vastu. Pandi maksma naturaalkohustuslik printsiip. Iga kodanik pidi olema tuletõrjuja ja pidi omama vastavad tuletõrje abinõud, nagu redel, pootshaagid, ämbrid jne. Selline kord maksis ka Paides. Tulekah jud tehti teatavaks kella helistamisega kirikutornis ja trummilöömisega. Alarmi peale pidid kodanikud, eriti aga majaperemehed, tulekahju kohale ilmuma 18
oma tulekustutamiseabinõudega, milleks peale eelpoolloetletute olid veel väikesed puust käsipritsid. nagu neid võib näha veel Paide muuseumis. Kuna vabatahtlikule tuletõrjele oli alus pandud Tallinnas juba 1862. a. ja tekkisid tuletõrje seltsid juba ka teistes linnades, kutsuti kokku Paide linnaomavalitsuse poolt 4-liikmeline tuletõrje asutamise komisjon, kuhu kuulu sid: aktsiisi jsk. inspektor O. v. Gernet, puuseppmeister G. Leinberg, maalermeister L. Lemberg ja viinavabrikant-kaupmees R. Hoffmann. 15. aug. as tus komisjon kokku ja see seadis teiste seltside põ hikirjade eeskujul kokku Paide tuletõrje seltsi põhi kirja saksa keeles. 16. sept. samal aastal peeti esi mene peakoosolek, võeti vastu kodukord ja toimetati valimisi. Peameheks sai R. Hoffmann, abiks G. Leinberg. varahoidjaks kaupmees Nigols, selle abiks katelsepp Johanson ja laekuriks ning kirjatoimetajaks O.v. Gernet. Seda kogu nimetati „Vertrauungsrat“ (usaldusnõukogu). Asutati ronijate jaoskond 11 mehega, pritside jaoskond (4 kolonni) 38 mehega, veemeeste jaoskond 7 mehega ja korrapidajate ning päästjate jaoskond 14 mehega. Korraldati õppuseid ja harjutusi ning asuti kustutusabinõude muretsemisele, millised esialgu olid võrdlemisi primitiivsed, kuid tolleaegne linnapea Silsky annetas seltsile ajakohase pritsi ja 1886. a. muretseti ühingu summadega ka teine sar nane juurde. Linn ehitas tuletõrje tarbeks turuplatsile puurkaevu. 1880. a. valmis seltsi pritsikuur, milleks kogukonnalt 1000 rubla toetust määrati, kuna puuduv summa saadi korjanduste teel ja osatähtede müügist. Paar aastat kestnud korjandusega saadud summadega muretseti seltsile lipp pealkirjaga saksa keeles: „Ju malale auks, ligemisele kaitseks“. 1885. a. valiti seltsi peameheks algkooli õpetaja Andres Luik, kes sellel kohal püsis kuni oma surmani 1914. a. 1887. a. asutati seltsi juurde keelpillide koor. 1886. a. kinnitati seltsile uus põhikiri, mis pidi olema venekeelne. Seltsi asjaajamise keeleks jäi endiselt saksa keel. Uue põhikirja alusel valiti seltsi esimeheks 2*
19
R. Hoffmann. 1905. a. olid sagedased tulekahjud, mis suuremalt jaolt tekkisid süütamisest. Takistati isegi tuletõrjet kustutustööde juures, lõigati voolikud läbi, paisati ümber veeaamid. 1906. a. püstitati puust pritsikuurile kivist juurdeehitis. 1912. a. muretses selts puhkpillid ja asutas orkestri. 1914. a. puhkenud ilmasõda nõudis hulga noort, tugevat jõudu sõjaväkke, mispärast meeskond, kus oli juba üle 100 liikme, vähe nes 60 peale. 1917. a. revolutsiooni järele võeti asja ajamise keeleks eesti keel, kuid okupatsiooni ajal 1918. a. oli tarvitusel jällegi saksa keel. Vabadussõja möödudes algas seltsi õitseaeg 1920. a. valiti juhatuse esimeheks Jaan Margus, abiks A. Ahlmann, Meeskond suurenes aasta-aastalt. 1923. a. osteti juurde kaks käsipritsi ja 1925. a. mootorprits 6 000 krooni eest. 1929. a. muretseti mehaaniline redel, 16 m kõrge. 1932. a. jatkati pritsikuuri kivist osa ehitamist ja osteti uus mootorprits 6.800 kr. eest. 1935. a. kevadel muretseti omnibus, millele asetatakse väike mootorprits ja veepaak. 1929. a. kuni 1935. a. kevadeni oli ühingu pea meheks Adolf Grünberg, kelle asemele valiti F. Vii dalepp. Esimeheks on 1932. a. peale C. Thomson. Paide tuletõrje on 56 a. jooksul näidanud ener gilist tegutsemist. Peaasjalikult pidude ja annetustega on suudetud muretseda hulk varandust, mille väärtus tõuseb üle 20.000 krooni. Nagu märgitud, sai seltsi tegevus eriti hoogu iseseisvuse saabumisega. Selts oli asutatud ajal, mil saksad ja kadakline element oli domineerivaks Paide seltskondlikus elus. Eesti rahvuslikku mõttet püüti seltsist hoida eemale kui katku, mille tõenduseks on asjaajamine saksa keeles, et teha takistusi eestlastele juhtivatele kohtadele pääsemiseks. Kui saksa keele tarvitamine võimude poolt keelati, ei võetud asemele mitte eesti- vaid vene keel. Seltsi koosviibimisi ja pidusid korraldati saksa seltsimajas, kuigi selleks muid võimalusi oli. Kasutati igasuguseid muid abinõusid ja kõrvalmõjusid, et seltsi juhtimisest eestimeelseid 20
kodanikke eemale hoida. Ometi oli aga enamusseltsi liikmetest ja tegevatest tuletõrjujatest eestlased. Kui eestlaste poolt hakati astuma samme õhuvärskendamiseks seltsis, tekkisid suured tülid ja lahk arvamused ning eestlasi hakati süüdistama seltsi lõh kumises ja poliitika tegemises. See viimane väide oli eriti heaks suitsukatteks vanale saksameelsele voolule, kes ruttas seletama, et tuletõrje alal ei tohi teha va het ei eestlase ega sakslase, ei venelase ega juudi vahel, sest tuletõrje annab abi igale tulehädasolijale. Selle juures jäeti aga targu ütlemata, mis nemad sõna „poliitika“ all mõistavad, sest kui „poliitika“ all mõis tame üksikute ilmavaateliste rühmituste ja ideede võitlust, siis loomulikult on see „poliitika“ tuletõrjele vastuvõtmata. Kuid niipea, kui meie „poliitika“ mõiste alla asetame selle tegevuse, mis tarvilik riikliku ise olemise säilitamiseks ja rahvusliku mõtte süvendami seks, ei või enam tarvitada lööklauset — „tuletõrje seisab väljaspool poliitikat“, sest hoopis vastupidi — iga rahvus-riikliselt mõtleva kodaniku kohus on just teha „poliitikat“, mis riigile kasulik, ning valvata, et igasugune muu „poliitika“ organisatsioonist kaoks. Meie ei saa salata, et Paide tuletõrje rajajateks olid sakslased ja saksastunud eestlased ja et nemad omal ajal kodulinna kasuks on teinud tänuväärt tööd. Teame ka, et nemad võisid seda teha teatavate ees õiguste abil. Samuti teame, et sakslased ihu ja hin gega püüdsid hoida alal oma seisukohta tõusva eest lase vastu ja eestlasi, kes oma rahvuse vastu patus tanud polnud, ei lasknud seltsi juhtimisele, et hoida ära seltsi eestimeelseks muutumist. Aastaid kestnud võitluse ja selgitustöö tagajärjel on „Paide Vabataht liku Tuletõrje Ühingu“ vahekorrad ometi selgeks saanud ja juhtivatele kohtadelte on valitud eestimeel sed mehed.
Paide Karskusselts „Idu“. Silmapaistvam koht eesti seltsielu arendamises XIX sajandi 90-test aastatest kuni ilmasõja alguseni oli karskusseltsidel. Oma algelisemal kujul hak kas karskusliikumine Eestis levima 80-date aastate lõpul. Nelja aasta jooksul (1890—93) asutati Eestis 33 eesti karskusseltsi. Kuna XIX sajandi lõpul ja järgmise alul oli muude seltside asutamine raskendatud, astusid paljud karskus seltside liikmeks üldiste seltskondlikkude huvide pä rast, mille tõttu nimetatud seltsid olid tol ajal olu lisemaks keskuseks eesti seltsielus üldse. Mitmed, neist arendasid eriti hoogsat hariduslikku tegevust iseäranis oma avalikkude kõnedega mitmesugustelt aladelt. Karskusseltside seltskondlikust ja üldharidus likust tööst nende hoogsamal tegevusjärgul annavad kujuka pildi 1902. a. aruanded, mille järele oli 59 eesti karskusseltsi toime pannud 203 peakoosolekut, 249 rahvakoosolekud, 326 näitemängu- ja peoõhtut ning 53 kontserti. Seejuures oli neist seltsidest 21-1 oma raamatukogu, 21-1 lugemistuba ning 52-1 lauluja mängukoor. Paide Karskusseltsil, mis asutati a. 1893, on mitte üksi Paide, vaid ka maakonna-seltskondliku elu aren damises kahtlemata suuremaid teeneid kui ühelgi teisel kohalikul seltsil. Kuna „Ühenduse“ ümber olid koondunud Paide jõukamad käsitöölised ja kaupmehed, koosnes Kars kusseltsi liikmeskond algusest peale kehvematest käsitöölistest ja teistest väikese sissetulekuga isikutest4 ametnikkudest ja kooliõpetajatest. See ringkond oli ka rahvuslikult puhtam, kuigi seltsi asutamise aja järgul rahvuslik liikumine polnud leidnud Paides veel kindlat pinda. Seltsi põhikiri registreeriti 28. juunil 1893 ja aug.kuu 1. päeval peeti esimene peakoos olek. Koosolekust võttis osa ka Paide kirikuõpetaja C. Rail, kes ise aga seltsi liikmeks ei astunud. Seltsi juhatusse (eestseisusse) valiti esimeheks- kooliõpetaja 22
Jaan Lööser, abiks — majaomaniku poeg Gustav Tahves, kassahoidjaks puusepp J. Hirtentreu ja kirja toimetajaks Mündi möldri poeg E. Sõnajalg. Esimesel tegevusaastal loodi seltsi juurde para juse või kainuse osakond. Selle osakonna tegutse mine pandi aga varsti võimude nõudel seisma. Kainuse osakonna kohta leiame protokollist 26. jaan. 1894: „Kainuse osakonna liikmetel on ainult luba sündimise, pulma, varrude ja matuste päevadel juua veini tervi seks ja janu kustutuseks kerget kodust õlut mis värs ke; kodust õlut ei tohi nad iialgi nii palju juua, et nad purju jäevad; õlle poodi ehk kõrtsi ei pruugi nad ka minna, ainult siis võivad nad seda teha, kui neil midagi asja tarvitust on. . . Kõik kasinuse liikmed võivad valimiste kohta karskuse liikmetele nõu anda, aga hääie õigust neil valimise kohta ei ole.“ — Kes soovis saada seltsi tegevliikmeks, pidi olema 6 kuud kandidaat, missuguse aja jooksul ei tohtinud alkoholi tarvitada. Tegevuse esimese aasta lõpul oli seltsil 21 liiget 1 auliige (Prääma mõisa omanik V. v. Renteln, kes seltsi rahaliselt toetas) ja 2 prooviliiget. Alkoholi tar vitamise pärast olid 5 liiget noomituse saanud ja 2 seltsist välja heidetud. Esimeseks korteriks oli seltsil koguduse leerituba kirikumõisas, kust paari kuu pärast Pärnu tän. Prii manni majasse koliti. Seltsi tegevus seisis esialgu ainult koosolekute korraldamises, kus seltsi liikmed kõnedega või karskussisuliste raamatute ettelugemisega esinesid. Jagati ka laiali karskussisulisi lendlehti. 1894. a. otsustati asutada raamatukogu ja asuti vajaliku raha kogumi sele, milleks samal ja ka järgneval aastal -korraldati näitemüük. 1895. a. asutati puhkpillide koor. Muusika riistad osteti 60 rubla eest. Segakoor, mis asutati 1893. aastal, kuid oli hingusele läinud, kutsuti 1895. a. uuesti ellu. Samal aastal tekkis ka meeskoor. Mõle mad koorid võtsid osa laulupeost Tallinnas. 1896. a. vahetati korterit, asudes J. Thomsoni majasse S. Aia 23
tän. (praeg. Juhveldti maja), kus avati tee- ja söögi maja. Samal aastal esineti auliikmele v. Rentelnile palvega, et viimane ostaks seltsi tarvis maja Rüütli tän. (praegune Eifeldti maja), kuid v. Renteln lubas seltsile maja ehitada. Esineti palvega, et kõrtsid pühapäeviti jumala teenistuse lõpuni kinni oleks, 1897. a. valiti v. Renteln seltsi esimeheks. Samal aastal astus seltsi liikmeks J. Molnik, politsei sekre tär, kellest sai energilisem seltskonnategelane Paides. 1898. a. kavatseti korraldada laulupidu 18 laulu koori osavõtul ja kutsuti üldkooride juhiks Dr. K. A. Hermann, kuid kuberner ei andnud selleks luba. Ka raamatukogu asutamiseks ei saadud luba, sest vastu tajaks ülesantud isikut ei peetud küllalt usaldusväär seks. Taheti esitada märgukiri joogikohtade vähen damiseks, kuid õpet. Rail laitis mõtte är.a, seletades, et riigivalitsus olevat ise juba hakanud selle peale mõtlema (tehti eeltöid monopoli sisseseadmiseks), mispärast ei kõlbavat minna valitsust õpetama. Samal aastal vahetati jällegi korterit ja asuti Pärnu tän. Erfeldti majasse, kust järgmisel, 1899. a. koliti v. Rentelni poolt seltsile ehitatud majasse Pärnu tän. nr 45 (praegune koguduse maja). Sinna asudes oli seltsil umbes 300 rubla võlgu, mis tekkinud sellest, et v. Renteln oma iubatud abiraha paaril aastal polnud korralikult maksnud. Uues avaramas korteris muutus seltsielu tuntuvalt elavamaks ja tegevus intensiivse maks. Seltsi näiteseltskond, kes juba mõnda aega oli tegutsenud, esines nüüd sagedamini. Võeti ette ka külaskäikusid Koeru, Amblasse, Türile, Põltsamaale ja isegi Suure-Jaani. Seltsi „üldisi koosolekuid“ peeti talve hooajal pea igal pühapäeval. Neist koosolekutest võisid ta suta, harvasti vabatahtliku maksu eest võtta osa ka võõrad. Ettekanneteks olid kõned väga mitmesugusel alal, ilulugemised, udupildid, muusikalised ettekanded ja „küsimised ja kostmised“. Igaüks võis seltsimajas olevasse kasti lasta sedeli küsimisega, millel seletus 24
anti koosolekul, Osavõtt nendest koosolekutest oli väga elav. Harrastati ka tantsu näitemängude järel. 1901. a. tekkisid seltsil tülid majaomanikuga kes ise kunagi seltsi poolt korraldatud ettekannetel ja koosolekutel ei käinud, kuid oma „silmaks“ seadis õp. Ralli. Viimane, et saada täielikku informatsiooni seltsi tegevusest, tegi ülesandeks kiriku vöörmündril J-l astuda karskusseltsi liikmeks ja seltsi tegevust peensusteni jälgida ning nähtust-kuuldust enesele ette kanda. J. valiti isegi seltsi juhatusse. Olles vennaste koguduse liige, hakkas ta seltsimajas liikmetele ka palvekoosolekuid korraldama. Ühe kõne pealkirjaks oli: „Rahvapidu“ — Näitus kõlvatumate ringmängude kohta, ja pandi lunastamise kombe kohta, mis istu kile mängude järeldused on (iseäranis musud)“. — Neist koosolekutest oli osavõtt väga leige ning pal vevenna kulul hakati isegi tegema nalja. J. esines nüüd õp. Ralli ja v. Rentelni ees ettekandega, et Karskusseltsis elatavat kõlvatumat elu,tantsitavat liiga palju ja seltsi liikmed tarvitavat alkoholi. Ühtlasi esi tas ta samasisulise märgukirja juhatusele, 1 mis tuli arutusele seltsi peakoosolekul, kus otsustati J. seltsi teotamise pärast anda kohtu kätte. J. seletas, et ta on talitanud majaomaniku v. Rentelni käsul. Koos olekul viibiv õp. Rail andis aga oma sulase ära, tea tades, et v. Renteln küll polevat sarnast kirja käski nud kirjutada. Esitas majaomaniku nimel nõudmi sed: 1) et vanemate inimeste tarvis erilisi tõsisema sisuga kõnekoosolekuid (vististi mõtles ta sellega pal vekoosolekuid) peetaks, 2) et seltsimaja kell 12 öö sel suletaks ja 3) et tantsuõhtuid vähendataks. Selts oli sunnitud nende nõudmistega arvestama, kuid tantsu asi tekitas veel hiljemgi arusaamatusi maja omanikuga. 1903. a. avas selts Türil, Lõvi majas, teise teemaja, mis muutus selstimajaks Türil elutsevatele Paide Karskusseltsi liikmetele ja kus korraldati samuti kui Paides, kõnekoosolekuid ja näitemängu õhtuid. 25
1903. a. teatas v. Rentein seltsile, et ta oma maja on müünud Paide kogudusele, kes sinna tahab paigutada kooli ja vanade varjupaiga, mispärast selt sil tuleb kolida välja. Seltsi ümber oli kogunenud juba ligi 100 liiget, nende seas hulgakene kooliõpe tajaid, ametnikke ja teisi avarama silmaringiga koda nikke, kellest võiks nimetada: õigeusu preester J. Teis, kooliõpetajad A. Kärk, J. Depmann, Mängel ja J. Kuusk, kuntsnik R. Leppik, politseiametn. J.Molnik ja A. Mätlik, aktsiisi ametnik M. Alev, ehitusmeister J. Mamberg j. t. Need olid kõik seltskonnas üldiselt lugupeetud rahvusmeelsed isikud, kellel oli suur mõju mitte üksi Karskusseltsi liikmeskonnale, vaid kogu sellele osale Paide seltskonnast, kes ei pool danud „Bürgermusse“ ja „Ühenduse“ alkoholiuimas mõnulevaid ringkondi. Õpet. Rail, kes oli läbi ja läbi saksameelne, kuid selle juures väga tark ja ettenäge lik mees, haistis vististi juba neid rahutuid tuuli, mis oüd puhumas valitsevate ühiskondlik-poliitiliste olude ümber ja nähes, et selts, kellelt ta lootis vagusate, saksu austavate tallekeste kasvatajat, võib saada hä daohtlikuks vabameelsuse taimelavaks, mõjutas just ise v. Rentelnit korteri ülesütlemiseks Karskusseltsile. Mida enam laienes ja süvenes XIX sajandi lõpul eesti ühiskonnas alganud tõusuaeg, seda teravamini hakati rahvastiku eriosades tundma ka valitsevate olude kitsust ja seda teravamaks kujunes nende pu hul rahulolematus. Uue sajandi alul tegevusse astu nud radikaalsed voolud olid selle rahulolematuse sõnastajad ja laiematele rahvakihtidele uute sihtide ja ülesannete tähistajad. Maal kestsid senised väärolud agraaralal edasi, sest üle poole rahvastikust oli maata ja selle kihi ideaaliks oli „oma maalapike". Ka kohaomanikkudel tuli kanda suuri raskusi ostuvõlgade tasumise, kohalikude ja riiklikkude maksude ja koormatise näol. Tööstuslikku tõusengu tagajärjel hoogsalt suurenenud tööstusproletariaat polnud suut nud enesele võita soodsamaid palgatingimusi. Laial dane ja sügav rahulolematus valdas kogu eesti ühis 26
konda maksmapandud rahvusliku surve puhul. See rahulolematus põhjustaski asjaolu, et Venes algata tud revolutsiooniline liikumine leidis elavat vastukaja ka Eestis. Rahutuste laine, mis valdas Eesti territooriumi, ulatas ka Järvamaale. Siin asetleidnud mõisade rüüs tamised ja põletamised said aga algatuse väljast sis setulnud salkade poolt. Ometi vangistati ja lasti maha hulk kohalikke inimesi. Ka Paide Karskusselts ei jäänud puutumata rahutust ajast. 1905. a., pärast ok toobri manifesti, korraldati Paide Karskusseltsi ja „Ühenduse“ ruumides rida rahvakoosolekuid, kus aru tati päevaküsimusi ja valiti esitajaid ülemaalistele rahvaasemikkude koosolekutele Tartus. Neist koosole kutest võtsid aktiivselt osa ka mitmed Karskusseltsi juhtivad tegelased, missugune asjaolu sai saatuslikuks seltsi edaspidisele tegevusele. Karskusseltsi esimees J. Molnik vangistati ja saadeti asumisele Ust-Sõsolskisse, kust ta võis tulla tagasi alles sõjaseaduse lõp pedes. Teine seltsi juhatuse liige J. Kuusk päästis enese põgenemisega. Järeljäänud tegelased lõid kart ma, ning hoidsid tagasi seltskonnategevusest. Need asjaolud ja rahva üldine pettumus nurjunud liikumi sest tõid seltsi ellu ajutise seisaku. Vahepeal oli selts kolinud Adamsoni majast, kusta oli 1903. kuni 1905. a. kevadeni, S.-Aia tän. Altpere majasse. Elav tegevus seltsis algas jälle 1907. a. Paide politseivalitsuse sekretär Anton Rüütel, kauaaegne Tallinna „Valvaja“ tegelane, võttis seltsi juhtimise oma kätte. Seltsil oli siis veel 3 liiget ja kassas 5 kopikat raha. Asutati segakoor, korraldati näitemängu õhtuid ja asuti juba seltsi algpäevadel kavatsetud raa matukogu käimapanemisele. Samal aastal loodi ka alaealiste osakond laulu kooriga ja näiteseltskonnaga. 1908, a. kolis selts Turu pl. Niigolsi majasse (praeg. linnavalitsuse maja). Soodsa asukoha ja häs ti korraldatud einelaua tõttu oli liikumine seltsima jas elav. Peeti sagedasti loenguid, perekonna- ja näi27
temanguõhtuid. Seltsi esimees Rüütel oli suure tahte jõuga ja haruldase energiaga isik. Ta oli ühtlasi lau lukoori- ja näitejuht ning hea kõnemees. Peale selle oli ta veel kirjanduslikkude kalduvustega. Tema su lest on A. Nölv’i nime all ilmunud rida näidendeid ja nende tõlkeid. Sellejuures oli ta veidi paentdumata iseloomuga ja järsk, kuid avameelne, mis põhjustas arusaamatusi teiste seltsi tegelastega. Oma vaimse üleoleku tõttu jäi ta ikka võitjaks ja seltsi liikmete ja Rüütel’i poolehoidjate arv suurenes päev-päevalt. Energilisematest isikutest, kes siis väsimatult seltsi juures töötasid, võiks nimetada: Paide rahvakooli inspektor ja endine Põltsamaa Aleksandri kooli juht Antson, koo liõpetajad A. Eglon, P. Lenk, Veera Välbe, J. Sõnajalg, A. Peutmann ja Mängel, renteiametnik J. uustel, maak. veter. velsker A. Tobro, politsei lauaülem A. Mätlik, postiametnik Mikk j. t. Avati seltsi juurde avalik raamatukogu, mis pal jude aastate kestel Paides leidis laialdast tarvitamist. Lugejate seas oli ka palju õpilasi, sest vene koolide juures puudusid eestikeelsed raamatud pea täiesti. Peale intensiivse töö haridus- ja seltskondliku kasvatuse alal püüti ka võimaluse piirides teha karskuspropagandat ja esineti märgukirjadega joogikoh tade müügiaja ja arvu piiramiseks. Olgu tähendatud, et tol ajal oli Paides umbes 30 alkoholimüügikohta ja käidavamatel tänavatel oli õllepood igas teises-kolmandas majas. „Ühenduse“ ja Tuletõrje Seltsi juhtivate tegelas tega, kelle tähelpanu esimees Rüütel julgelt ja ava meelselt julges juhtida nähtetele, et nende seltside koosolekute ja ettevõtete puhul liialdatakse alkoholi tarvitamisega ja et neis seltsides sallitakse eesti rah vusmeelsuse vaenulist vaimu, sattus Karskusselts peagi vastollu. Tüli tõusis haripunktile, kui Rüütel Karskus seltsi 15. a. juubeli puhul peetud kõnes tähendas, et „Ühendus“ on Paide seltskonna mädapaise. Samal ajal elas paar suvekuud Paides noor üliõpilane J. Anvelt, praegune eesti enamlaste juhtiv tegelane Vene28
maal, kes juba siis oli veendunud s-d. enamlane. Sotsialism teatavasti ei tunnista kodanlist karskustööd propaganda kujul, vaid õpetab, et alkoholism on kapi talistliku ilmakorra tekitatud pahe. „Ühenduse“ läbi ja läbi kodanline ringkond, nii imelik kui see ka ei olnud, korraldas kättemaksuks Rüütel’ile mitu kõne koosolekut, kus enamlane Arnelt esines kodanlist karskustööd mahategevate kõnedega. Kõnedele järg nesid läbirääkimised ja Rüütel oma poolehoidjatega ilmus Anvelt’ile vastu vaidlema. Teatavasti on Anvelt küll hea organisaator, kuid kõneoskuses oli Rüütel temast tugevam ja suutis murruna kokkutulnud rah vahulga ees Anvelfi väited ümber lükata, mis tõttu RüüteTi populaarsus veelgi tõusis. Samal ajal muutus Paides teravamaks ka rahvus küsimus. Karskusseltsi ümber oli koondunud erandi tult eesti rahvusmeelne ringkond. Kuna linnaomavalitsus oli täiesti sakslaste ja kadakate käes, kes linna asju ajasid oma huvide seisukohalt, ilmusid Rüütel’i sulest eesti ajakirjanduses sakste tegevust paljastavad kirjutused. Õhkkond kahe leeri — üheltpoolt Kars kusseltsi ja teiselt poolt sakste ning neile sallivalt suhtuva „Ühenduse" ning Tuletõrje Seltsi ümber koon dunud ringkondade vahel läks palavaks. Karskusseltsi ja selle tegelaste peale esitati 1909. a. kubernerile kaebus. Kuberner Korostovets paari ametnikuga sõitis Paide ja Karskusseltsi asjaajamine võeti valju revi deerimise alla. Huvitavad ja iseloomustavad tolle aja kohta on revideerimise tulemused, mis näitavad kui das tolleaegne võim eestlaste rahvusliku ja kultuuri lise edendamise halvamiseks tegutses. Seltsile heideti ette, et see põhikirjast kõrvale kaldudes on korral danud joonistuse ja kingsepatöö kursused, on asuta nud alaealiste osakonna, korraldab sagedaid pidusid, mis õpetavad inimesi ula-elu elama, õhutavat rahvusliselt vihavaenu kodanikkude vahel, seltsi ruumid ole vat õhtuti liiga kaua avatud (kella 12-ni), ajalehtede valik lugemislaual olevat sihilik, sest seal leiduvat valitsusevaenulised „Virulane" ja „Birshevõja Vedc29
mosti“ jne. Seltsi avalikust raamatukogust kõrvaldati rida populaarteaduslikke raamatuid, nagu Bölsche, Haeckeli, Meieri ja teiste tööd, sest need olevat kõlb lus- ja usuvastased. Seltsi liige E. Purfeldt, kes ku berneri sisseastumist seltsi lugemistuppa ei märganud ja istuma jäi, sõimati kuberneri poolt kõige jämeda mate sõnadega läbi. Ka teised seltsi tegelased said jämeda sõimu osaliseks. Seltsi vastased hõõrusid hea meelega käsi, kuid ihatud sihti — seltsi kinnipane mist — siiski ei saavutatud, mis seltsi tegelaste suur te jõupingutustega ja tolleaegse kreisiülema E. v. Grünevaldt’i eestkostmisel suudeti ära hoida. Samal aastal korraldati maal koolimajades rida kõne- ja kirjandusõhtuid, Paides peeti esimene suu rem suve-laulupidu, kus ühendatud segakoorisid ju hatas A. Topmann. Pidu kujunes esimeseks võimsa maks rahvuslikuks meeleavalduseks Paides. Peo lõpul ei tahtnud lõppeda tervitused ja õnnesoovid. Nagu ürginstinktist vallatud, hakkas mitmetuhandeline rah vahulk ilma kellegi algatamiseta laulma „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“. Paljastati pead ja isegi tsaariaegne umbkeelne politseiülem hoidis auandmiseks käe kõrva juures, kuni ta eestlasest abiline ruttas eksitust sel gitama. Suve-laulupidusid, maakonna kooride osa võtul, korraldas selts veel 1910., 1911., 1912., 1913. ja 1915. aastatel. Need pidud leidsid suurtpoolehoidu ja osavõttu. Tähtsama osana peale laulude oli kavas harilikult kõne väliskülaliselt. Kõnelemas käisid Leeni Ploompuu, T. Kuusik, H. Raudsepp, Ed. Hubel j. t. Võimude poolt tehti nende pidude korraldamiseks suuri takistusi. Kuna peo korraldajaks oli Karskusselts, sunniti kõne sisu siduma karskuskürimusega. Kitsen dused õpetasid tarvitama kõrvalteid ja kõnelejad os kasid siduda karskusküsimust teiste ainetega. Maa kondlikkudeks laulupäevadeks neid pidusid nimetada ei lubatud. Suve-laulupidudel oli mitte üksi Paide, vaid kogu maakonna kultuuri ja seltskonnaelu aren damisel väga suur tähtsus, ning nad aitasid tunta valt kaasa eesti seltskonna enesetunde ja iseteadvuse 30
kasvatamiseks. Ühtlasi oli lõpp ka seni „Ühenduse“ poolt korraldatud „rahvapidudel“ veiderdajate ja maad lejate ülesastumisega, kotisjooksmisega j. n. e. 1910. a. tegi selts katse osta omale maja. Samal aastal asutatud Paide Põllumeeste Selts, kus kaasa töötasid ka Karskusseltsi juhtivad tegelased, kavatses asutada põllutööriistade ladu, et muretseda liikmetele mitmesuguseid tarbeasju odavama hinna eest. Seda kuuldes sattusid Paide tolleaegsed kaupmehed, kes turuäärsed kauplemiskohad viimaseni omale pikema aja peale olid kindlustanud, ärevusse. Oli kuuldusi, et Turu platsil asuva end. kaupmehe Nigolsi pärijad kavatsevad oma majasid müüa. Ühes neist majadest asus Karskusselts ja viimane, kui üürnik, astus Nigolsi pärijatega läbirääkimistesse, et osta maju seltsima jaks ja Põllumeeste Seltsi ladu tarvis. Maja ostukaup edenes jõudsasti ja lepiti hinnaga 26.000 rubla kokku. Silmapilgul, kui ostja esitajad ilmusid notari juurde ostu-müügi lepingule alla kirjutama, tõi keegi Paide kaupmees teate ühelt pärijalt, et see ei anna oma nõusolekut maja müümiseks. Sellega oli majaostmise küsimusele tõmmatud kriips peale. Samal aastal läks aga seltsil korda osta maja Tallinna tänavale (praegune Bünsovi maja), kuhu koliti järgmisel aastal. 1905. aastale järgnev ajajärk tõi tulundusliku arengu alal suure tõusu. Rahva tulundusliku „oma abi“ mõte polnud Eestis võõras varemailgi aegadel. Seda oli propageeritud ajakirjanduses ja põllumeeste seltsides, kus sellega silmapaistvalt oli esinenud C. R. Jakobson. Oli asutatud juba isegi praktilisi samme sel alal. Nüüd aga tärkasid suurel arvul põllumeeste seltsid ja ühistegeline liikumine sai erilist hoogu. Põllumeeste Seltsiga pea ühel ajal asutati Paides ka „Laenu-hoiuühisus“. Põllumeeste Seltsi kavatsusest asutada põllutööriistade ladu, kasvas välja uus mõte— kutsuda ellu ühistegeline ostu-müügi ühisus. Jällegi oli Karskusseltsi esimees A. Rüütel see, kes 1911. a. jaanuaris kutsus seltsi ruumidesse salajasele koosole 31
kule kümmekond meest, kes otsustasid asutada „Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“. Põhikirja kokkuseadjateks valiti karskusseltsi juhatuse liikmed A. Rüütel, A. Tobro ja J. Gustel. Sama aasta septembris jõudis põhikiri kinnitatult tagasi ja pühapäeval, 4. detsemb ril avati kauplus Adelheidi majas turu ääres. Kars kusselts oli vahepeal, muutes põhikirja, võtnud omale nimeks „Idu“. Kaubatarvitajate Ühisuse ristimine „Ivaks“ pidi näitama, et „Iva“ on „Idust“ võrsunud. Karskusseltsi õitseaeg, mis algas 1907. a. A. Rüüteli asumisega Paide, lõppes ka tema lahkamisega siit 1912. a. Mitu aastat kestnud vastaste urgitsemised ja salakaebused olid kannud vilja ja A. Rüütel pidi siirduma erateenistusse Tallinna, kusta 1913. a.suri. Ennastsalgamata seltskondlik tegevus ei annud aega pöörata tähelpanu halvenevale tervisele. Eesti selts kondliku elu arendamise ja Vabale Eestile teerajamise alal jääb Anton Rüütel Paide mineviku lehekülgedele unustamata kujuna. A. Rüütel’i lahkumisega ei jää nud „Idu“ tegevus siiski soiku. Järele jäänud tege lased J. Gustel, A. Tobro, J. Sõnajalg, T. Käsebier, V. Krabi, O. Jürgen ja hiljem juurdetulnud J. Söödor jätkasid endist tööd. 1914. a. muretseti seltsile puhkpillid ja A. Rüütel’i asemele asunud politseisekretär J. Treummann’i juha tusel ning noortest energilistest mängijatest koosnev orkester võis paari nädala pärast juba esineda, Samal sügisel Iahtipuhkenud ilmasõda andis selt sile tuntava hoobi. Suurem osa elujõulisi tegelasi kutsuti sõjaväkke. Pidude korraldamine võlgu oste tud maja ostusumma tasumiseks oli raskendatud ja 1916.a. oli selts sunnitud müüma maja edasi. Selts kolis Pärnu tän. Aviku majasse (praeg. Ahlmanni maia). Seltsi hilisem tegevus seisis peaasjalikult avaliku raamatukogu ülalpidamises ja täiendamises, 1917. a. revolutsiooni .järele tekkisid tegelastel uued ülesan ded ja erakorraline aeg juhtis terve rahva tähele panu ja huvi hoopis tähtsamale alale — uue Eesti kodu kindlustamise ja ülesehitamise tööle. Oli täiesti 32
loomulik ja mõistetav, et „Idu“ seltskonnategevuse kooli läbi teinud tegelased, kes olid tuntud kogu m lakonnas, valiti Järva maakonnanõukogusse ja maakonnävalitsusse. Paide Karskusselts on annud liikme test veel rea tegelasi, kes Paidest lahkudes mujal seltskonnategevusest silmapaistvalt on võtnud osa. Mitte ainult Paides, vaid ka igalpool mujal sündis uue ajajärguga murrang karskusseltside senises tege vuses.''Oli ju karskustöö neis seltsides õieti teisel ko hal, kuna esimesel seisis rahvusliku mõtte süvenda mine ja propageerimine. Nüüd, kus riiklik ja rahvus lik iseseisvus oli saavutatud, kaotasid karskusseltsid ka senise tähtsuse. Praegu leiab „Idu“ ulualust oma kasupoja „Iva“ ruumides. Möödunud aastal algas mõnda aega seis nud raamatukogu jälle tegevust.
Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee. Hiilgavama ajajärguna eestlaste ajaloos jääb kind lasti püsima Vabadussõda, mille läbi jõudsime ammu igatsetud riikliku iseseisvuseni. Kohe peale vabadussõja lõppu asuti püstitama mälestussambaid vabadussõjas langenud kangelastele. Iga linn, maakond ja kihelkond tahtis püstitada vää rika mälestusehitise oma parematele poegadele. Mälestusmonumentide ajalugu ulatab kaugele inimsoo minevikku, ajajärku, kus ei tuntud veel kir jatähte. Kui inimese mälu tundus ülekoormatuna, kui inimsoo mälestuste pagas raskeks ja segamini oli läi nud, pandi eriti kallis mälestus maha maapinna peale kõige nähtavamal, kõige kestvamal ja loomulikumal kujul. . . Esimesed monumendid olid lihtsad kaljurahnude tükid. Pandi kivi püsti ja see oli täht — hireoglüüf, milles asus ideede kobar. Hiljem hakati juba moo dustama sõnu, üks kivi pandi teise otsa. Kui käe 3
33
pärast oli palju kive, hakati kirjutama isegi lauseid. Graniidist silbid liideti ühte, kuni sai kivine raamat. Nõnda arenes ehituskunst koos inimese mõttega ja sai hiiglaseks, mis sümboli valas nähtavasse vormi. Nii tekkisid püramiidid, Ramseion, Salomoni tempel ja keskaja uhked katedraalid. Sõna, mälestus, suleti ehitusse. Nõnda on ehituskunst kuuetuhande aasta kestes olnud ikka inimkonna suureks kirjakunstiks, mälestuste, suurte sündmuste edasikandjaks põlvelt põlvele. Kuigi Gutenbergi tinatähed tõukasid troonilt ehituskunsti selle täielikkuse ja kunstiküpsuse tipul, pole paberine, abras raamat inimsoo mälestuste eda sikandjana, suurte sündmuste jäädvustajana, suutnud võita siiski usaldust. Ürgajast päritud traditsioonid on püsinud senini ja kui meie päi vii püstitatakse mälestussambaid isegi tsemendist, mis aastakümnete pärast varisevad kokku, tundub, et monum antide püstitamisel on püstitajatel, peale sündmuse või isiku mälestamise, veel teine ees märk. Meie teame oma lähemast minevikust, et suurte eesmärkide ja ilusate ideede nimel on tehtud palju sõnu, on köetud ärevaks hulkade meeled, kuid kõla vate sõnade taga peitunud sagedasti kitsad, isiklikud huvid. Need huvid ei pruugigi igakord taotleda ainult materjaalseid sihte, vaid tihtipeale ainult tung i ennast lasta väljapaista. Viimasel ajal on tulnud kuuldavale hääli, et mäles tussammaste püstitamisega on mindud Eestis liiale. Tuuakse ette, et kuskil ega kunagi pole püstitatud mälestusmärke sarnasel hulgal nagu meil. Kui võtta kokku kõikide sammaste ehituskulud, teeb see välja sajad miljonid. Küsitakse, kas miljoniline väikerahvas on oma sõjaslangenute mälestamiseks valinud ainsa ja õige tee ja kas pole rahvamaja, koolimaja, muu seum, raamatukogu, või lihtne mälestustahvel elavam ja otstarbekam kui surnud kivi, tsement või pronks, pealegi veel siis, kui enamik püstitatud sammastest kivi- või tsemendihunnikute näol omab kahtlase kunstiväärtuse. Selle juures pole sugugi vabandatav, 34
Komitee juhatus.
Istuvad, parem, pahemale: G. Pärli, Dr. P. Nääris, V. Vessart (esimees) J. Tilling, H. Leemann. Seisavad: J. Eilart, V. Krabi, O. Laube. Pildil puudub J. Sõnajalg. 03
C*
et samba avamisega luuakse silmapilkselt meeleolu ja rahvas mälestusmärgi avamisel elab hardumuses sündmusele kaasa, sest mitte niivõrd praegusele, kui just tulevastele põlvedele peab mälestussammas tule tama meelde sündmust või isikut, kellele ta püstitatud. Vabadussõjas langenutele mälestusmärgi püstita misest Paides kõneldi juba esimestel aastatel peale vabadussõda. Määrati selleks otstarbeks isegi pidude, peamiselt Vabariigi aastapäevade, sissetulekud. Konkreetsema kuja võttis kavatsus 1925. a., kui 21. septembril kutsuti Paide linnavalitsuse ruumi nõu pidamisele Paide seltskondlikkude organisatsioonide ja ametiasutuste esitajad ning üksikud seltskonnate gelased ja otsustati asutada Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Ko mitee. Komitee asutamiskoosolekust võtsid osa 42 organisatsioonide esitajat ja seltskonnategelast. 21. september on võetud seepärast Komitee aastapäevaks, kuigi põhikiri, mis 21. sept. koosoleku otsusel seati kokku Arnold Egloni poolt, kinnitati alles 3. novemb ril. Peakoosolekul 21. novembril valiti komitee juha tus. Juhatusse kuulusid: A. Eglon—esimees, L. Lõhi — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, A. Rehe — sekretäär, V. Uukareda — ametita liige, samuti ka Paide linna- ja Järva maakonnavalitsuse esitajad Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg. Komitee asutamisel ei võetud vastu kindlat otsust mälestusmärgi välise kuju ega iseloomu kohta. Ko mitee põhikirja esimene § lausub: „Vabadussõjas Lan genud Järvamaa Kangelaste mälestusmärgi Püstitamise komitee sihiks on Järvamaa kangelaste mälestust ja teeneid jäädvustada Paide linnas mälestusmärgi püs titamisega.“ Et komitee loomiseni oli-pidudega korjalud ai nult 667 kr. 25 snt, missugune summa oli hoiul Paide linnavalitsuses, hakkas komitee esijoones korjama raha, et hiljem, kui selgub kuivõrd seltskond toetab ettevõtet, määrata kindlaks ka mälestusmärgi kuju.. Asuti energiliselt liikmete kogumisele ja raha kor36
'
J
j j ; |
jamisele annetuste, toetuste ja pidude naol. Kuna mälestusmärk Paides oli mõeldud ülemaakondlikuna, pöörduti kõigi Järvamaa omavalitsuste, seltskondlik kude ja ühistegeliste organisatsioonide poole palvega toetuse määramiseks. Trükiti hulgaliselt liikmemaksu kviitunge ja saadeti need laiali liikmete kogumiseks. Üleskutse leidis elava vastukaja. Annetusi tuli kokku rohkesti ja liikmete kogumine edenes jõudsasti. Väinjärve vald, määrates komiteele toetuseks 15.000 mrk., andis teistele valdadele järeltegemisvääit ees kuju. Iseloomustav on aga Tapa alevivalitsuse tegu viis, kes liikmemaksu kviitungid saatis tagasiteatega, et Tapal komitee liikmeks astuda soovijaid ei ole. 1926. a. suvel, 27. juunil korraldati muusikapäev 26 segakoori ja 9 pasunakoori osavõtu], kokku üle 1000 tegelasega. Üldjuhiks oli J. Saar, peo kõnele jaks kindral J. Laidoner. Muusikapäev andis puhast tulu üle 200.000 marga. Ühes annetuste ja liikme maksudega oli 1926. a. sügiseks, komitee esimese tegevusaasta lõpuks, korjatud juba ümarguselt 370.000 mrk. mispärast komitee juhatus asus nüüd juba te gema ettevalmistustöid mälestusmärgi püstitamiseks. Oli küll omavahel avaldatud mõtteid selle üle, mis kujul mälestusmärk püstitada Üks osa juhatusHikmetest (V. Uukareda) pooldas mälestussammast, teine osa (J. Tilling, E. Purfeldt J. Sõnajalg j.t.) pi das otstarbekohasemaks püstitada langenute mälestu seks seltsimaja, näidaies, et eesti seltskonnal puudub Paides oma kodu ja seni tegutsenud seltsid on pida nud kolima ühest üürikorterist teise, ning olema puhüti ulualuta, kuna pidude ja näitemängude korral damine oli hoopis raskendatud, sest ainsa „Bürgermusse“ saali saamine selleks otstarbeks olenes Paide saksa .ringkonna heast tahtmisest. Olgu tähendatud, et end. Ühenduse“ saal oli ehitatud ümber kinoks, mispärast seal näitelava puudus. Kolmas osa juhatuse liikmetest olid äraootaval seisukohal, ega teadnud kumbale poole kalduda.
Kaaludes mälestussamba püstitamist, otsiti sellele sobivat paika. Siin pooldasid ühed Vallimäge, teised turuplatsi, kolmandad Reopalu kalmistut, neljandad Pärnu mnt. ja Präama tee nurgal asuvat maatükki j.n.e. Vahepeal oli komitee esimees A. Eglon käi nud välismail ja tutvunud seal langenutele püstitatud mälestusehitustega. Kuuldu-nähtu põhjal liitus ka tema seltsimaja pooldajatega ja hakkas propageerima Paide Rahvamaja ehitamist. Komitee liige E. Purfeldt oli pidanud eraviisilisi läbirääkimisi Paide „Bürgermusse“ juhatuse liikme E. Kõikiga võimaluste üle saksa seltsimaja ostmiseks, et seda ümberehitada ajanõuetele vastavalt. Sealt poolt vastati aga kategoorilise ei’ga. Kuuldavasti ole vat üks „Bürgermusse“ vanim ja mõjukam liige maja müümisele vastu vaieldes tähendanud, et nii kaua kui tema veel elab, ei saa maja müümisest eesti selts konnale üldse kõneleda. Komitee juhatuse liige V. Uukareda, kui Järva maakonna nõukogu liige, oli tutvunud Anna vallas asuva „Pikaküla“ end. härraste majaga, missuguse maakonnavalitsus oli ostnud Põllutöömimsteeriumilt äravedamiseks ja kavatses Paides ehitada maakonnavalitsuse hooneks. Põllumeeste rühm maakonnanõukogus, kuhu kuulus ka V. Uukareda, ei pooldanud seda maakonnavalitsuse kavatsust. Kuigi V. Uukareda oli senini komitee juhatuses järjekind lalt nõudnud mälestussamba ehitamist, esines ta nüüd ettepanekuga omandada „Pikaküla“ härrastemaja ja see Paides ülesehitada rahvamajana. Kui tolleaegne maakonnavalitsuse esimees J. Sõ najalg avaldas kahtlust, kas maakonnanõukogu ena mus sellega lepib, avaldas V. Uukareda iootust, et makonnanõukogu maja rahvamaja ehitamiseks annab isegi tasuta. Juhatuse protokollist 15. okt. 1926. a, nähtub, et juhatus on ühel häälel otsustanud Paides Vabadus sõjas langenud Järvamaa kangelaste mälestamiseks püstitada rahvamaja. Seda otsust põhjendatakse asjaoluga, et seni kogutud kapitalist ei jätku korraliku 39
ja ajakohase mälestussamba ehitamiseks, ning et „Paide ja Järva maakonna omavalitsuse asutused, seltskond likud organisatsioonid ja üksikud isikud rahvamaja ehitamisel aitavad kaasa meelsamini ja suuremate toe tustega, kui surnud mälestmsamba püstitamisele.“ Ühtlasi otsustas juhatus esineda palvega Järva maakonnavalitsusele annetada end. „Pikaküla“ här rastemaja komiteele eeltähendatud otstarveks. Samuti otsustati esineda palvetega: 1) Põllutööministeeriumile, anda rahvamaja aluseks, põliseks tar vitamiseks, maa-ala Pärnu tn. saksa kooli kõrval ja 2) Paide linnavalitsusele, annetada samaks otstarveks, eeltähendatud maaala kõrval asuv maatükk 3802 sülla suuruses.
Arnold Eglon. f Juhatuse esimees
40
’
a. 1925 — 1927.
Tehtud otsuste täideviimiseks kutsuti kokku komi tee peakoosolek 21. novembriks, kus esimees A. Eglon kandis ette eeltoodud juhatuse otsused. Tekkis mõte tevahetus mälestussamba pooldajate ja rahvamaja pooldajate vahel. Ühelt poolt arvati, et rahvamaja ehitamine Paidesse peaks jääma ainuüksi Paide linna mureks, kuna maal juba igal pool seltsimajad olemas. Kaheldi ka, kas „Pikaküla“ härrastemaja selleks kõl bulik. Koosolekul viibiv Riigikogu liige Jaanis soovi tas arvestades kohalikke olusid mälestusmärgina püs titada rahvamaja. Pikemate vaieluste järel võeti vastu 28 häälega poolt, 2 vastu J. Sönajalg’i ettepanek „püstitadja langenud kangelaste mälestuse jäädvusta miseks Paides ajutine mälestusmärk rahvamaja kujul“, p. Samal koosolekul otsustati raha saamiseks anda välja 50 osatähte ä; ]0.000 mrk., mis kuuluksid välja ostmisele viie aasta jooksul, alates 1930. a. Lahkarvamised maja ehitamine asjus ei lõppenud aga peakoosolekuga. Ka kohalikus ajakirjanduses ilmus seda sammu arvustavaid kirjutusi. Eriti suured rahvatnaj;a ehitamise vastased olid kohalikud saksasõbralikutd isikud, kes uues seltsimajas nägid võistle jat „ Bürgerin usseie“. f Kasutades tekkinud olukorda, lasti segaduste sün nitamiseks eesti seltskonnas lendu igasuguseid, võib öelda iseg*i provokatsioonilist, juttusid. Seletati, et endine mõisa hoone, kui parunite eluase, ei olevat sünnis ega -kõl-bu-lik 4a-ngenute -mälestusmärgi püstita miseks j n. e. Kõigile sellele vaatamata jätkas juha tus energiliselt eeltöid rahvamaja püstitamiseks. 6. detsembril otsustas Järva maakonnanõukogu 12 häälega poolt, 1 erapooletusel „Pikaküla“ hoone mis-oli hinnatud maakonnavalitsuse poolt 1.000.000 marga peale, anda komiteele tasuta, tingimusel, et Paide linnavalitsus komitee poolt ja tema kasuks toi mepandavate pidude pealt lõbustusmaksu ei võtaks ja- et maakonnavalitsusel õigus komitee juha tusse oma esitaja saata. 5'\. ' 41
Paide linnavolikogu võttiski vastu sellekohase ot suse ja vastavad lepingud, nii linna-kui maakonna valitsuse vahel, kirjutati alla. Paide linnavalitsus sai samuti õiguse saata komitee juhatusse oma esitaja. Tegelikult oli see olukord juba varem, komitee põ hikirja alusel, maksmas.
Jakob
Sõnajalg.
Juhatuse esimees a. 1927—1931 ja a. 1932—1934.
1926. a. lõpul asuti maja plaani koostamisele. Juhatuse liige E. Purfeldt koostas mitu kavandit, mis suguseid mitmel puhul sõeluti ja muudeti. 2. märtsil 1927. a. anti maja ehitustööd vähem pakkumisel ettevõtja J. Jakobsoni kätte 2.400.000 marga eest. Märtri lõpuks oli „Pikaküla“ hoone lam mutatud ja Paidesse veetud, ning maja ehitus algas. 42
Maja vundamendi kaevamistöid alustati piduli kult* mis puhul kaevamisest võttis osa suur hulk Paide seltskonnategelast Maja ehitustööde järelvaatajaks Komitee poolt määrati A. Eglon ja E. Purfeldt. Pidulikku maja nurgakivi panemist toimetati 29. inail 1927. a. Vaimuliku talituse pidas õpetaja Som mer. Aruandega komitee tegevusest esines E. Pur feldt, kes rõhutas ajaloolist silmapilku Paide selts kondlikus elus, kus rajatakse esimene seltskondlik hoone Paides — eestlaste tarvis ja nende algatusel. Nurgakivi asetas paigale Riigivanem J. Teemant, ala tes sõnadega: „Uus aeg toob uusi nõudmisi“. Rõhu tades omaalgatuse tähtsust, tuletades Riigivanem meelde kahte momenti: 1) seda, mille tõenduseks ja meeldetuletuseks on üle linna paistvad võõraste vallu tajate poolt püstitatud vana ordulossi müürid ja 2) seda ,et teostunud ,bn aastasadasid ihatud Eesti rahva soovid. Samuti toonitas sündmuse tähtsust kaisteliidu ülem kindral Roska. Nurgakivi panemise pidulik talitus lõppes esimehe A. Egloni lõppsõnaga. Ehituseks tarvisminev puumaterjal saadi Põllu töö/n in isteeriumilt taksihinnaga. Komitee juhatusel algasid kibedad päevad, sest ehitus nõudis suuri summasid. Lisaks varem xäljaantud osatähtedele oli aprilli kuul otsustatud anda välja veel 50 osatähte ä 5000 mrk. Samal aastal saadi toetust kultuu rkapitalilt 100.000 mrk. ja Riigivanemalt 25.000 mrk. Augusti kuul pandi maja ehituse tehniline järel valve ins. M. Lühti peale. Kuigi maja ehitusega oli tehtud algust, töötas ins. Luht ehitusplaani uuesti ümber, sest vaheajal kerkisid ruumide asjus esile uued nõudmised. Kavatseti ehitada rahvamaja juurde ka spordiplats, kuid spordiselts „Järvapoegadega“ ei saadud selles asjas kokkuleppele, ja kuna kerkis esile staadioni ehitamise mõte jõe äärde, jäi spordiplats rahvamaja juurde ehitamata. 43
Mais 1928. a. läks korda avada konio-korrent arve Paide Ühispangas, kus esialgu avati krediit 8000 kr. ulatuses ja sami aasta sügisel saadi laenu Türi ühispangalt kr. 2.000. Laenu tegemine Pikalaenu Pan galt ei läinud korda mõnesuguste vormiliste takistuste tõttu. Kuigi esialgu maja kütmiseks olid nähtud ette ahjud, telliti augustis 1928. a. keskkütte radiaatorid A./S. Krullilt ja katel „Ilmariselt“. Hiljem aga selgus, et katel ei ole tehnilistel põhjustel sobiv, mispärast see asetati lokomobiiliga, mis osteti O. Laubelt. Jaanuari algul 1929. a. jõuti ehitusega juba nii kaugele, et seati sisse elekter ja telliti näitelava jaoks reostaat A./S. Kapsilt. Maja kinnitati 50.000 kr. eest. Rahvamaja pidulik avamine toimus 3. veebr. 1929. Avasõna oli Komitee esimehelt J. Sõnajalgelt, mis järele rahvamaja avas Kaitseliidu ülem kindral Roska. Vaimuliku talituse pidasid praost' Beermann ja prees ter Uusna. Järgnesid rohkearvulised tervitused ja tele grammide ettekandmine. Ülevaatega rahvamaja ehi tusest esines juhatuse liige E Puurfeldt. Õhtul kanti ette esimese näidendina uues rahvamajas SophoklesHoffmansthali tragöödia „Kuningas Ödipus“. Paide ühispanga juhataja H. Sepp tegi aktusel teatavaks, et Ühispank on otsustanud annetada rahvamajale 15 tosinat toole. Maja oli nüüd küll katuse all, kuid sisemised tööd olid pooleli. Ehitamisel tekkisid tuntavad võlad, sest annetuste ja toetuste näol ei suudetud saada kok ku tarvilikku summat. Pealegi nõudsid erakordseid kulusid mitmesugused muudatused maja ehituspro jektis, missuguseid varem ei teatud ette näha. Juha tusel tuli näha palju vaeva ja pingutada ülejõu, et mitte lasta ettevõtet kokku variseda. Peakoosolek otsustas teha pikaajalist laenu Kr. 30.000 — suuruses. Lootusi laenu saamiseks anti,kuid selleks tuli maja kreposteerida komitee nimele. Et maa-ala oli Põllutööministeeiriumi oma, osteti see rii gilt päriseks. Kreposteerimine, mis juures juhatusele 44
Villem Vessart. Juhatuse esimees a. 1935.
energiliselt kaasaaitas komitee liige J. Söödor, nõu dis tükk aega. Lõpuks selgus, et Pikalaenu Pangal, jällegi vormilistel põhjustel, polnud võimalik anda laenu. Rahvamaja ruumides oli leidnud omale kodu ja tegutsemisvõimalused rida Paide seltsisid : spordist lls „Järvapojad„, Teatriselts „Voog“, Karskusselts „Idu“, kes seal avas lugemislaua j. n. e. Rahvamaja väike saal üüriti Paide Seltskondlikule Klubile võrdlemisi kõrge tasu Kr. 40.— eest kuus. Teatriselts „Voog’iga“ sõlmiti leping, mis alusel „Voog“ pidi ruumide kasutamise eest andma komitee 45
heaks teatud arvu lavastusi aastas. Kavatseti asutada puhkpillide orkester ja tehti ettevalmistustöid kino avamiseks rahvamajas. Kuna maja oli ettevõtjalt J. Jakobsonilt allesvormilikult vastuvõtmata, anti ehitustööde aruanne, mis seisis ins. Luht’i käes, läbivaatamiseks ins. Võsobergile. Alles 13. dets. 1932. a. võis juhatus aruande Kr. 38.833,89 suuruses summas kinnitada. 1931. a. läks korda saada Kr. 15.000 väärtuses pantkirje Tartu Hüpoteegi Pangalt. Komitee pidi be leidma võimalusi pantkirjade paigutamiseks. Kuna juhatuse esimeheks tol ajal oli Paide Ühispanga ju hataja H. Sepp, sattusid pantkirjad komitee võlausal daja — Paide Ühispanga kätte, kes need edasi pan tis. Komitee majanduslik olukord ei paranenud selle operatsiooni tõttu sugugi, vaid muutus osaliselt halvemaks>ki. Suuri sekeldusi sünnitas ka Paide Ühispanga poolt rahvamaja avamisel annetada lubatud toolide asi. Panga juhatus teatas, pärast H. Sepa lahkumise komitee juhatusest, et ta annab toolid komi teele tarvitamiseks määramata aja peale. Pikkade vaieluste järele jõudsid toolid viimaks oktoobri algul 1930. a. kohale. Samal aastal annetas Naiskodukaitse Paide jaos kond, eesotsas prl. A. Lussmanniga (praegune pr. Sööt) komiteele kontsertklaveri, mis annetajatele jäl legi palju sekeldusi ja pahandust sünnitas, sest mit med komiteest väljaspool seisvad isikud ei pooldanud seda Naiskodukaitse sammu. 1932. a korraldas Komitee koos „Voog’iga“ ülemaakondliku laulupäeva. Sel puhul ehitas komitee oma ruumikale maa-alale muldkehast laululava, mis vist ainukene selletaoline Eestis. Samal aastal sõlmiti leping Järvamaa Põllumeeste Seltsiga näituste korraldamise asjus rahvamaja platsil. Põllumeeste Selts kohustus ehitama platsi ümber plangu ja püstitama vajalikud hooned. 46
Et saada raha hädavajalikkude kulude katteks, tuli komiteel, olgugi et oli kokkulepe „Voog’iga„ lavastuste asjus, korraldada omaette pidusid Nii on tra ditsioonilisteks kujunenud ja suurt poolehoidu leidnud igaaastased Mardi õhtud ja,Uue aasta vastuvõtul teed komitee korraldusel. 1931 a. lavastas komitee oma algatusel ja nende seltskonnategelaste osavõtul, kes varem laval esinenud ei olnud, komöödia „Elu aabits“. Ettekanne võeti soojalt vastu ja seda tuli veel kor rata Paides ja Türil. Ka Vabariigi aastapäeval, 1935.a. lavastati komitee poolt näidend „Libahunt“. Samuti häid tagajärgi andis seltskondliku kohtu korraldamine. Traditsiooniks on kujunenud ka komitee algatatud iga aastane Jüri-öö pühitsemine 1343. ä. Vabadus võitluse puhul Paides langenud nelja eesti vanema mä lestuseks. Ka Vabariigi aastapäevade pühitsemine toimub Rahvamajas komitee eestvõttel, koos Kaitseliidu ja teiste organisatsioonidega. j Peale selle on komitee 1934 ja 1935. a. korral danud Võidupüha pühitsemist koos Kaitseliidu ja Paide Tuletõrje Ühinguga. Rahvamajas avati alkohoolita einelaud. 1931 a. oli einelaud Naiskodukaitse Paide jsk. käes;: Ühtlasi olid rahvamaja ruumid tol ajal ka meeskaitšeliitlaste kasutada klubi ruumina. Kui K. L. maleva staap sai omale praegused avarad ruumid, loobus naiskodu kaitse einelaua pidamisest. 1930 a. katsetas komitee rahvamajas ka kinoga. Et komiteel enesel puudusid võimalused kulukä apa ratuuri muretsemiseks, sõlmiti leping M. Õnnisega, kes oma sisseseade andis rahvamaja kasutada,jjäädes ise vastava lepingu alusel kino ärijuhiks. Kino tege vus lõpetati märtsis 1931 a. kokkuleppel teise Paide kino pidajaga Rothlga, kes kohustus komiteele maks ma selle eest kahjutasu. Praegu peab Roth oma kino rahvamajas, makstes komiteele ruumide kasutamise eest üüri. Komitee juhatus on võimaluse piirides püüdnud hoolitseda nii maja sisemuse kui välise külje korral48
damise ja kaunistamise eest, mis juures alati nii nõu ga kui jõuga abiks on olnud kunstnik A. RoosilehtViimane on ka alati abivalmis olnud komitee poolt korraldavate ettekannete jaoks dekoratsioonide val mistamisel ja saali kaunistamisel. Samuti on komitee ettevõtetel, pidudel ja aktustel lahkesti kaasa aidanud laulukooride ja orkestrite juhid J. Zeiger, Fr. Mätlik N. Sihvart, „Voog’i“ näitejuht M. Orgo ja mitu sada teist tegelast, kelle nimesid ruum ei luba kahjuks lugeda üles. Komitee varandusline seis 1. jaan. 1934. a. oli kokku kr. 70 634.80. Selles summas on arvestatud ka toolid, mis loodetavasti komiteele päriseks antakse. Kohustusi samaks ajaks oli Kr. 44.859,09. Et selline võlasumma, mis koosneb pealegi pal judest vähematest laenudest ja võlgadest, sünnitab komiteele palju raskusi ja takistab teda oma otseste ülesannete täitmisel, asus juhatus, vaatamata äpardu nud katsetele endistel aastatel, jällegi otsima abinõu sid olukorra normaalsemaks muutmiseks. Praegu on juhatusel lootusi saada odavaprotsendilist, pikaajalist laenu, mis võimaldab tasuda vähemad võlad. Pealegi on mitmed võlausaldajad lubanud loobuda osast võ last komitee kasuks. Komiteele on laenudega suuremate annetustega vastutulelikult kaasaaidanud; Paide linnavalitsus, Järva maavalitsus, Tartu Hüpoteegi Pank, Paide Ühispank, Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva“, Järvamaa Ühis pank, Järva-Jaani Ühispank, A/S. „Ilmarine“, Dr. P. Nääris, H. Kõva, A. Limberg, L.Rästas, O. Kolnesj.t, Komiteel on praegu üle 100 liikme. Komitee juhatusse on kuulunud möödunud 10 a. jooksul: 1925—1926 a. A. Eglon — esimees, A. Lõhi abiesimees, J. Tilling—laekahoidja, A. Rehe - sekre tär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg—ametita liikmed. A. Rehe surma järele kutsuti juhatusse kan didaat H. Oidermann. 50
1927.a, A. Egion —esimees, A. Lõhi—abiesimees, J. Tilling — iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Uukareda, Ed. Purfeldt ja J. Sõnajalg — ametita liikmed.’ 1927. a. sügisel lahkus Paidest A. Egion, kelle asemele kutsuti kandidaat O. Kurs. Juhatuse esimeheks A. Egloni asemele sai J. Sõnajalg. 1928. a. J. Sõnajalg —- esimees, — A. Lõhi — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oider mann — sekretär, V. Uukareda, E. Purfeldt ja O. Kurs — ametita liikmed. Aasta sees lahkunud liikmete A. Lõhi ja V. Uu kareda asemele kutsuti kandidaadid A. Tobro ja R. Summer. Abiesimeheks A. Lõhi asemele sai E. Pur feldt. 1929. a. J. Sõnajalg — esimees, — E. Pur feldt — abiesimees, — J. Tilling — Iaekahoidja, H. Oidermann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. 1930. a J. Sõnajalg — esimees, — E. Purfeldt — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, H, Oider mann — sekretär, V. Krabi — abisekretär, Dr. P. Nääris ja R. Summer — ametita liikmed. Kuna J. Sõnajalg oli valitud juhatusse komitee peakoosoleku poolt, määrati maavalitsuse esitajaks — Dr. P. Nää ris. Linnavalitsuse esitajaks määrati E. Purfeldti ase mele uus linnapea G. Perli. 7. dets. samal aastal täien dati juhatus kahe liikmega ja valiti juurde H. Sepp, kes sai esimeheks, ning maavalitsuse senine esitaja Dr. P. Nääris, kelle asemele tuli maavalitsuse esimees V. Vessart. Abiesimeheks E. Purfeldti asemele valiti Dr. P. Nääris. 1931. a. H. Sepp. — esimees — Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — Iaekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Sõnajalg, R. Summer, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. Aasta keskel Paidest lahkunud R. Summeri asemele kutsuti kandidaat H. Leemann. Mõni nädal enne aastapeakoosolekut lahkus juhatusest H. Sepp ja tema 51
Müsteerium „Kristofferus“
Rahvamaja laval.
asemele valiti J. Sõnajalg. Juhatust täiendati kanditaat O. Laubega. 1932. a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, O. Laube, H. Leemann, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1933. a. J. Sõnajalg— esimees, Dr P. Nääris — abiesimees, V. Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, J. Tilling — laekahoidja, H. Leemann, O. Laube, V. Vessart ja G. Perli — ametita liikmed. 1934 a. J. Sõnajalg — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling — laekahoidja, V Krabi — sekretär, H. Oidermann — abisekretär, H. Lee mann, J. Eilart, G, Perli ja V. Vessart — ametita liikmed. Aasta sees lahkus H. Oidermann, kelle ase mele kutsuti kandidaat O. Laube. Praegu kuuluvad Komitee juhatusse: V. Vessart — esimees, Dr. P. Nääris — abiesimees, J. Tilling —laekahoidja, H. Leemann — sekretär, O. Laube — abisekretär, V. Krabi — lavavanem, J. Sõnajalg, J. Eilart ja G. Pärli — ametita liikmed. Ülaltoodust selgub, et Komitee juhatuseesimees teks on olnud: A. Eglon 1925. — 1927. a., J, Sõna jalg 1927 — 1931 a. ja 1932 — 1934 a., H. Sepp — 1931 — 1932 a. ja V. Vessart 1935. a. Praeguses juhatuses on kaks liiget, kes komitee asutamisest saadik vahetpidamata on täitnud juhatLSliikme kohuseid. Need on J. Sõnajalg ja J. Tilling. Viimane on kogu aeg kandnud laekahoidja, viimastel aastatel ühtlasi ka majavanema rasket ja vastutusrikast koormat, ning kogu oma vaba aja pühendanud rahvamajale, olles ise väga täpne ja korraarmastaja, ning nõudes seda ka teistelt. Alates 1929. a. on komitee juhatuses püsinud Dr. P. Nääris ja V. Krabi. Dr. Nääris on 1930. a. alates abiesimehe kohal, ning on rasketel silmapilku del Komiteed toetanud suuremate annetustega ja lae nudega. 53
Linnapea G. Pärli on komitee juhatuses alateš 1930. a., samuti maavalitsuse esimees V. Vessart, kes väga energiliselt on samme astunud komitee võla koorma kergendamiseks. H. Leeman ja O. Laube on juhatuses alates 1931. a. J. Eilart valiti juhatusse 1934. a.
Lõppsõna. Möödunud aastal tehti mulle ülesandeks esineda ühel Komi teelt korraldatud nõupidamisel ülevaatega Paide seltskondlikust elust. Hakates lugema üles Paides asuvaid seltskondlikke orga nisatsioone selgus, et neid, nii uskumata kui see ka näib, on kokku üle 70. Kui aga vaadata, palju neist organisatsioonidest avaldavad enam-vähem korrapärast tegevust, selgub, et need võib üleslugeda sõrmedel. Aga ka nende viimaste juhtivad tegelased kaebavad, et tundub terav puudus tegelastest. Kui arvata iga organisatsiooni juhatuse keskmiseks arvuks 5 liiget, oleks meil umbes 350 seltskonna elu juhtivat tegelast. Tegelikult on see arv küll väiksem, sest paljud tegelevad mitme organisatsiooni juhatuses, aga paarisaja ümber võib neid siiski olla. Kas ei pane see mõtlema, et kõik enam-vähem teovõimsad seltskonna liikmed Paides on koormatud organisatsioonide juhti misega, nii et harilikke töötegijaid ei jatkugi. Polegi siis põhjust imestada, kui kiratsevad meie laulukoorid ja lavastust kohalikult asjaarmastajate näiteseltskonnalt oodatakse kui ilmutust. Paar aastakiimmend tagasi tegi Eesti kultuurtööd peaasjali kult rahvakooliõpetaja. Õpetas sentimentaalseid näitemängusid ja harjutas rikkiläinud orelil ehk käriseval viiulil isamaalisi laule madalas, poolpimedas koolimajas. Linnas uuris sama mees ka teadust, näitas udupilti Siberi mammutist ja pidas tema üle loen guid, ning tegi näitemängu mõne käsitööliste- või karskusseltsi saalis. Sedagi siis, kui, politsei ei keelanud. Tegelastest ja publi kust polnud puudu. Aga nüüd ! Meil on korralikud, nägusad ja avarad ruumid, mis võimaldavad igakülgset laialdast tegevust. Pole puudu ka haritud jõududest, nii et „koolmeistril" pole tarvis ennast enam iile jõu käiva tööga tappa. Ja politseid ei tarvitse meie ka enam karta. Ometi leitakse sada põhjust, mis takistavat seltskonnatöcd. Kuuldub isegi mõne tegelase suust, kelle püham kohus oleks oma võimeid ja teadmisi rakendada rahvuslikule tööle seltskond likul alal, et Eesti ärkamisaeg olevat möödas ja seltskonnategevus endisel kujul olevat praegusel ajal naeruväärt ja lapsik. Milleks siis meie püstitame rahvamajasid, asutame raamatu kogusid, hariduslikke seltse j. n. e. Peame küll asjatult ootama,
54
et riik või omavalitsus seab ametisse palgalised laulukooride juhid, raamatukogude hoidjad, asutab elukutselised teatrid igasse väikelinna või külasse, sest seltsid ise võivad seda teha ainult suuremates keskustes. Niikaua, kui seda ei sünni, on meie ko hus tegutseda ikkagi ärkamisaegsete metcodidega. Raamatuaasta puhul esines peaministri asetäitja K. Eenpalu Tallinnas kõnega, milles tähendas, et meie iseseisvuse uuestisünni viimane ajajärk on olnud meie ainelise elulaadi ülesehitamise ajajärk. Sellesse oleme suhtunud südamega ja oleme jõudnud edasi. Meie suhtu mine vaimse kultuuri küsimustesse, sellesse, mis on meie kõikide südame ja hinge edasiandja, on olnud seni külm. Oleme meie seltskondliku elu arendamisse suhtunud ükskõiksusega, oleme võtnud seda kui tühja ajaviidet, mis meile käega katsutavat, ai nelist kasu ei anna. Mis tuleks teha seltskondliku elu tervendamiseks ja elus tamiseks Paides, sest praegune olukord, kus suure arvu seltside juures need kõik kiratsevad, pole see sugugi normaalne? Tuleks esijoones leida võimalusi mitme enam-vähem ühiseid eesmärke taotleva organisatsiooni 'liitmiseks üheks tugevaks ja elujõuliseks organisatsiooniks. Kui varematel aegadel Paide selt sid kiratsesid peamiselt vastavate ruumide puudumisel, ei tohiks see põhjus nüüd olla enam takistuseks. Kui oleme suutnud, ehkki suurte jõupingutustega, püstitada avara rahvamaja, peaksime suutma leida ka ühise keele selle kasutamiseks. Teiseks tuleks tugevasti koputada iga rahvuslikult mõtleva kodaniku südamele ja mõjutada neid võtma osa seltskondlikust tööst. Tuleb asuda võitlusse viimasel ajal valitsema pääsenud, ainult ainelisi huvisid taotleva ilmavaate vastu. Igasugune vaban damine ajapuudusega või muude põhjustega on ainult kõrvalepõiklemine, mis taga seisab kas ükskõikne suhtumine avalikule elule, või väikekodanlik mõnulemine väikelinna vaimsete huvidevaeses õhkkonnas. Eeskuju selleks peaksid andma eeskätt meie haritlased ja need vanemad tegelased, kes ühiskondlikult kõrge matele positsioonidele jõudes sagedasti seltskondliku tegevuse peale muiates ülevalt alla vaatavad, seda tegevust tuuletallami seks pidades. Riiklik propaganda ei tohi seista ainult sõnades. Tarvis on rakendada tegelikule tööle rahvusliku kultuuri tõstmiseks kõik kodanikud. Asudes sellele seisukohale võib loota, et ka Paide selts kondlik elu terveneb ja muutub normaalseks.
Allikaid. Käesoleva ülevaate kirjutamisel on tarvitatud peale autori enese ja teiste kaasaegsete isikute mälestuste järgmisi allikaid: 1. Dr. Vold. Grohmann.
Zur Geschichte der Weissensteinschen
Bürgermusse. Reval, 1896. 2. Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ protokollid. 3. Paide Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 50 a. 1879 — 1929. Paide 1929. a. 4. Paide Karskusselts „Idu“ protokollid. 5. Paide Kaubatarvitajateühisus Tallinn, 1926. a.
„Iva“ 15
aastat
1911 — 1926.
6 Vabadussõjas Langenud Järvamaä Kangelaste Mälestusmärgi Püstitamise Komitee protokollid. 7. H. Kruus. Eesti ajalugu
kõige uuemal ajal.
„Loodus“, Tartu
1927. a. 8. P. Ruubel, Poliitilised ja ühiskondlikud voolud Eestis, „Varrak“ Tallinn, 1920. a.
Sisu: 1. 2. 3. 4.
Eessõna..................................................................................... Paide Kodanikkude Klubi............................................... Paide Käsitööliste Selts „Ühendus“ . . . . Paide Vabatahtl. Tuletõrje Ühing .
Ihk. „
.
3 6
11
„
18
5. Paide Karskusselts „Idu“............................................... 6. Vabadussõjas Langenud Järvamaa Kangelaste Mäles
Meeste ülikonna ja palituriided, voodrid ning manused.
j |
I i
Suure läbimüügi ja erikokkulepete tõttu vabrikutega kõige soodsamate hindadega pesuriiet, lõimu ja muid esmajärgu tarbekaupu. Trikoo-aluspesu, kindad, sukad, sokid, kalossid ; Näputöö materjalid. Karusnahad. Valmisriiete osakonnas alati ladus hästiistuvaid
j | 1 | j j§ 1 i
|
naisterahva
§
1 1 1
ja meeste valmisriideid, parimast materjalist I järgu töö, võimalikult madalate, õiglaste hindadega.
I I i
|
Naumann’i
esindus.
|
| |
Masina nõelad igale süsteemile, süstid, osad ja õli.
| |
I
1
mantleid
õmblusmasinate
Võimsama ja suurima Eestis
Pärnu Linatööstuse aktsiaseltsi vabriküte rahvatööde vastuvõtt
H. Kull — Paides.
I
|
Lugupeetud ostjaskond! Enne, kui ostate valmisriideid ja muid riidekaupu, külastage meie äri Järva-Jaanis apteegi vastas. Tutvuge meie kaupade suure valikuga, kõrge kvali teediga ja mõõdukate hindadega. Sügishooajaks kohale jõudnud suures valikus:
naiste ja meeste sügismantleid, üli kondi, kleite, kübaraid ja pesu. Kangariideist mitmesuguseis mustreis:
mantli-, ülikonna-, kleidi- ja pluusiriideid. Karusnahku. Saadaval veel suures valikus:
surnupärgi, klaas-ja kivinõusid, jalanõusid ja palju muud Austusega j Järva-Jaanis.
Firma H. & A. Rööpson Telefon 40.
Kindlustage oma elu ja varandus
EKA’S suurimas kodumaa kindlustusseltsis.
f
Koeru Ühispank ( i
Koerus, omas majas.
Telef. 1.
1
Võtab raha hoiule makstes ajakohast protsenti
Annab laenusid välja igasugustel kindlustustel.
Toimetab kõiki pangaoperatsioone. iwilllinmillllll
iiiiiiimmini1^
Ö
A. Seidelberg’i pärij. Trükikoda valmistab kõiki trükitöid,
g
Raamatu- ja kirjutustarbete kauplus
y
soovitab omast laost täielikus valikus
Q
kooli-
fi
ja
kantseleitarbeid,
Paides, Pärnu tän. 5, telefon 115. .. ..............................................:;»hi:;;:iiii;:::iiii!:::iiiqiiioiii^
FR. AVIKO Jahu- ja saeveski Esna jaama juures, telefon Esna 17.
Jahvatab jahu kõrges headuses, valmistab püüli, tangu ja kruupe. Sealsamas lõigatakse laudu, servatakse palke ja hööveldakse kõiksugu ehitusmaterjale jne.
Töö korralik. Hinnad odavad.
Karl Johanson vanim äri kohapeal.
Paides, Tallinna tn. nr. 7. Soovitab häid veine, napse ja likööre, tubakasaaduseid parematest vabri kutest, alati värsket koloniaalkaupa, teras-, raud-, ja malmkaubad, värvilakke, värnitsat ja õlisid, lampe, söögiriistu ja muid portselaan- ning klaasasju, emaileeritud, aluminiu mist ja plekist nõusid, nööri, raudköisi ja kette, seina ja katusepappi.
Parimaid maiustusi ning maitseaineid. Kõiksugu saage. Raudvoodid. Kõige suurem valik tapeete.
Restoran „Central Järva-Jaanis, tel. 44. Alati saadaval head maitsvad soojad ja külmad söögid ning suupisted. Alkohoolseid jooke suures valikus. Mugavad kabinetid ja numbritoad.
Külastage kõik!
Peetri Tarvitajate Ühing Peakauplus Esnas, telefon 15. Osakonnad: Peetris, Kahalas, Kõigis ja Oötlas. Rikkalikus laos alati saadaval
kõik põllupždajaile vajalikud kaubad Tarvitajad! Tehke kõik omad ostud meie ühiskauplusest. Juhatus.
Daamid ja härrad !
Riietus loeb inimvälimuse. Seda lahendate enda juures kõige
soodsamalt
Ed. Soiltsi valmisriiete, riide-ja pudukaupluses Türil, Viljandi t. 7, tel. 71. Loodan, et minu kauaaegsed ja uued ärisõbrad mind külastamata ka tulevikus. Alati Teie teenistuses
ED
ei jäta
SQILTS.
J. Leithammel’i kauplused Paides, Tallinna 1.12 ja Turupl. 12 Soodsam ostukoht kõigile riide- ja koloniaalkaupadest ning ehitusmaterjalidest.
Vajalikke kaupu põllumeestele.
Külastage kõik restoran-võõraste maja .
,,Room“
Paides, Pärnu tänaval.
Saadaval alkoholsed joogid, külmad ja soojad söögid jne. jne.
Numbritoad uuesti remonteeritud, Austusega
OMANIK.
J. Vöhrmanni telliskivitehas Türil, telefon 50. Saadaval kõrgeväärtuslikud ehitustelliskivid ja ahjupotid. Keraamika saadustes suur valik majapidamise nõusid.
Kunstkeraamika osakonnast:
eesti mustrilisi kannusid, iluvaase, tirinaid, kõiksuguseid peenemaitselisi kunstglasuuriga kaetud kujusi ja gruppe — mille eest omandatud kaks suurt kuldauraha.
Sündsad kingitusteks.
ANTON EPNER Soovitab :
Paides, Tallin
uuemates lõigetes igasugu
jalanõusid Suur valik meeste ja naiste veesaapaid. Hobuseriistad: rangid, rangiroomad, päitsed, sedelgad, rihmad j. n. e. oma tööstuse saadustest.
Ostan tooreid nähku.
Tapa Põllumeeste Ühispank Tapal, Pikk t. 9, telefon 75.
Võtab raha hoiule,
makstes hoiusummade pealt ajakohast kõrgemat protsenti. Annab laenusid liikmetele ja mitteliikmetele.
Toimetab kõiki pangatalitusi. Panga juures kindlustuss. „EEKS-MAJA“ peaagentuur.
võetakse vastu õpilasteks isikuid, kes vähemalt 16 a. vanad, algkooli haridusega ja talutööd tunnevad.
g j|
= e = g g |
Koolis õpetatakse kõiki põllumajapidamises tarvisminevaid õppeaineid, nagu põldtaimekasvatust, loomakasvatust, aiandust, mesindust, põllutööristade tundmist jne. Peale teoreetiliste tundide tuleb töötada õpilastel kõigis koolitalu majapidamises ettetulevates töödes.
p ä = n g 1
š 1
Tehtud töö arvel saavad õpilased koolilt tasuta söögi, korteri, kütte, valgustuse ja pesupesemise.
= =
=
Õppetöö koolis kestab IV2 a., s. o. 2 talvet ja
= p
M 1 suvi. Kui õpilane soovib omandada tööjuhataja§
Suures valikus pudu- ja moekaupu, igasuguseid klaas- ja kivinõusid, kõrges headuses koloniaal-, naha- ja rauakaupu ning teisi kaupu võistlemata odavate hindadega
i
4 Ostetakse kõiksugu metslooma- ja 4 tooresnahku, makstes ajakohast kõi4 ge kõrgemat hinda.
# Pleki sepa täidab #
töökoda
igasuguseid plekisepa töid kiirelt ja korralikult, mõõdukate hindadega.
f
Saadaval telliskive.
^n"
... ......... .........
........................... ih"
......
Ambla Ühispanga arveteseis 31. aug. 1935. a. Aktiva.
Parimas headuses ja soodsamail tingimusil pakume oma ostjatele:
koloniaal-, riide-, naha- ja rauakaupa, kirjutusmaterjali, koolitarbeid, majapi damise- ja köögitarbeid, ehitustarbeid, masinarihmu jne. Põllutööriislu, rehe peksumasinaid, traktoreid, mootoreid. Kunstväetist ja muid talurahva kaupu. Palume lahkesti külastada ja veen duda kauba hääduses ja odavuses.
Paide nööritehas vahetab ja valmistab köie-ja ohjanööri linadest ja linade vastu. Ostab kõva kiuga linavarsi,
Soovitab
kõiksugu
põllumajanduse
nööre
ja
koetud
masinarihmu. Saadaval ehituste jaoks takku ja lina luid. Ostetakse hobusesaba jõhvi.
Suurim valik kauplus Roosna-Allikul. Tel. Järva-Jaani 3-1.
Pakub
kõiki kaupu ümbruskonnale.
Viina-ja õlle mii
„Union“ jalanõudest Paides on vabriku esindaja
0. Laube äris Tumpl. 12.
Hinnad odavad
Saku õlletehas A.-s. Paide ladu
Paide ladu
Alati saadaval värske Saku õlu pudelites ja väikestes ankrutes, alates 10 liitrist ja :: : suuremad, ning tuntud Saku mõdu :::
Sealsamas A. Grünbergi limonaaditööstus. Paides, Veski tän. 12, telef. 93.
Pagari- ja kondiitriäri Paides, Pärnu t. 4 ja Tallinna t. 5 Pakub maitsevaid omatööstuse kaupu : saia, kooke, küpsiseid, pastillaadi jne.
Palub lugupeetud tarvitajaid veenduda. Tallinna t. 5 äri avatud iga päev kella
10
õht.,
ka
pühapäiviti.
KAUBAMAJA
J. LAUPA
Järva-Jaanis tel. 10.
Soovitab oma suurtest tagavara dest kõiki kaupu põllumehele: Koloniaal-, raua-, naha- ja manufaktuurkaubad. Val misriided. Ehitusmaterjalid. Linade vastuvõtmine ümbertöötamiseks Mõisaküla
Plekisepa töökoda ja segakraami kauplus Paides, Pärnu t. 3
liyj
Qr\lm«|n
OfJUnyin
Võtab kõiksuguseid välis-kui ka sisetöid enda peale. Katuste katmine, kuivatuste ehitamine, piimanõude ja plekkahjude valmistamine. Saadaval kõiksuguseid tembeldatud vedelikkude kui ka kuivainete jaoks.
lntrimõõdud,
w
|
jj
J
r -------------------------------------------------------------------- ^ L. Rästas, kauplus Paides. Alati saadaval suures valikus kosmeetika-, rohu- ja kummikaubad,
maaldri värvid ja
tapeedid.
Mootorsõidukitele parimad õlid: Castrol, Aero-Shell, Golden-Shell j. t. tsilindriõlid, kuullaagrite rasv.
Välis- ja kodumaa bensiin.
^ ^
J J. LAGGE Jahu- ja saevesk i Türil, Kiriku tän. 3, telefon 26.
Jahuveski valmistab kõrgewäärtuslikku püüli, mannat, sõredat, poolsõredat ja pehmet saiajahu, kruupe ja kuura tangu sorteeritud, lihtjahvatust — leiva ja loomajahu.
Täielik te ravi I ja
pesemine. Saeveski saeb laudu, prussib palke, seemerdab ja hööveldab igasuguseid ehituse laudu, nagu lae, põranda, voodri jne.
Töö hinnad mõõdukad.
yj'i:
•nillllfcifluj
R. Blumberg’i valmisriiete äri Paides, Turuplats nr. 13. Alati saadaval rikkalikus väljavalikus kõige moodsamaid naiste- ja meeste
mantleid, palituid ja ülikondi. Laos kõik suguseid
karusnahku, kraesid, mütse, plüüsh- ja vilt kaabusid. Suur valik
kujutud kampsonitest, s h a 11 i d e st j. n. e. j. n. e. Hinnad väljaspool! võistlust! I järgu töösaadused!
nn,,,,nn,,„nn
... UI 'UI
..... . ... Paides, oma majades, Pikk t. 1-3, telefon 32.
S. Exc. M. Per Birger Johansson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Johansson. Riga, Exporta iela 5 dz. 8.
Tel. 28-132.
M, le Baron C. O. Anders Koskull, Ministre Plénipotentiaire, Chargé d’Affaires a. i.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
Tél. 449-42,
M. Nils F. H. de Berencreutz, I-er Secrétaire de Légation.
M-me de Berencreutz. Riga.
M-le Baron Louis Cari de Geer, Attaché.
Riga.
M. le Commandant N. R. A. Brunsson, Attaché Militaire.
M-me Brunsson. Riga.
M. le Capitaine G. H. E. Lindeborg, Adjoint à l’Attaché Militaire.
Tallinn, Kentmanni tän. 20-9.
M. le Lieutenant de Vaisseau Uno C. B. Larsson, Attaché Naval.
Stokholm.
M. E. F. W. de Silfverhjelm, Conseiller Agricole.
M-me Silfverhj elm. Riga.
22
TCHÉCOSLOVAQUIE. Chancellerie: Kiriku tän. 6. Tél. 433-78.
S. Exc. M. Jaroslav Lîpa, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Lîpa. Riga, Elizabetes iela 41/43.
M, Jaroslav Galia, Conseiller de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Galia. Tallinn, Kiriku tän. 6.
TURQUIE. Chancellerie: Kentmanni 9. Heures de chancellerie: 10,30—14,30. Tél. 474-22.
S. Exc. M. Nuri Batu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Batu. M-lle Batu. Kentmanni 9.
M. Settar F. Iksel, Secrétaire de Légation. Kentmanni 9.
24
UNION DES RÉPUBLIQUES SOVIÉTISTES SOCIALISTES. Chancellerie: Pikk tän. 19. Heures de chancellerie 10—13. Tél. 442-25, 438-01.
S. Exc. M. Alexis Oustinoff, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Oustinoff. Pikk tän. 19.
Tel. 437-07.
M. Vladimir Parouchine, Représentant Commercial.
M-me Parouchine. Pikk tän. 19. Tél. 442-26.
M. Jean Kliavine, 1-er Secrétaire de Légation.
M-me Kliavine. Pikk tän. 19. Tél. 442-27.
M. Basil Toupikoff, Attaché Militaire.
M-me Toupikoff. Pikk tän. 19.
Tél. 442-62.
M. Pierre Lapine, 2-me Secrétaire de Légation.
M-me Lapine. Pikk tän. 19.
Tél. 442-35.
25
■
.
FETES NATIONALES. Saint-Siège — Couronnement de Sa Sainteté............................................ Lithuanie — Fête Nationale Estonie — Fête Nationale Iran — Anniversaire de naissanc du Souverain ....... Grèce — Fête Nationale . . . Espagne — Fête Nationale . . Allemagne — Fête Nationale . Autriche — Fête Nationale . . Pologne — Fête Nationale . . Roumanie — Fête Nationale Norvège — Fête Nationale . . Argentine — Fête Nationale Grande-Bretagne — Fête du Roi Suède — Fête Nationale . . . Suède — Fête du Roi .... Etats-Unis d’Amérique — Fête Natio nale .......... France — Fête Nationale . . , Suisse — Fête Nationale . . , Hongrie — Fête Nationale . . Pays-Bas — Fête de la Reine . Chili — Fête Nationale .... Danemark — Fête du Roi . . Boulgarie — Fête du Roi . . Portugal — Fête Nationale . . Tchécoslovaquie — Fête Nationale Turquie — Fête Nationale . . U. R. S. S. — Fête d’Etat . . Italie — Fête du Roi .... Belgique — Fête du Roi . . . Lettonie — Fête Nationale . . Islande — Fête Nationale . . . Finlande — Fête Nationale . .
12 Février 16 „ 24 „ 15 Mars 25 „ 14 Avril 1-er Mai l-er „ 3 10 17 25 3 Juin
6 16 4 Juillet 14 „ 1-er Août
20 31 18 Septembre 26 3 Octobre 5 „ 28 „ 29 7 Novembre H 15 18 1-er Décembre
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATI...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE à TALLINN
/05630
i/;/ivru
/y. m' Préséance des Chefs de Mission. Saint-Siège. Mgr. Antonino Arata Nonce Apostolique.....................5 décembre 1935. Envoyés Extraordinaires et Ministres Plénipotentiaires. Danemark. M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique. Le Baron F. de Selys-Fanson .
5 janvier
1929.
Lituanie. M, B. Dailidé. ........ 22 février
1933.
Finlande. M. P. J. Hynninen.....................
1933.
4 août
Pologne. M. Y. Przesmycki..................... 21 janvier
1935.
Tchécoslovaquie. M. J. Llpa ..........
1935.
8 juillet
Suède. M. P. B. Johansson ...... 29 août
1935.
Turquie. M. 0. Nuri Batu......................... 19 septembre 1935. Italie. M. Y. Cicconard
....... 24 octobre
1935. 1
Lettonie. M. E. Kreewinsch
......
7 novembre 1935.
Roumanie. M. G. Davidescu............ ....
2 décembre 1935.
Allemagne. Le Dr. H. Frohwein................
9 mars
1936.
20 août
1936.
Norvège. M. J. Michelet................ ....
France. M. J. Helieu............................. . 10 septembre 1936. Autriche. M. H. Schmid ........ 13 mai
1937.
Japon. M. Shin Sakuma........................ 20 mai
1937.
Hongrie. M. Bêla de Török
1937.
...... 13 août
Union des République Soviétistes Socialistes. M. K. Nikitine ........
7 décembre 1937.
Pays-Bas. - Chevalier H. W. G. M. Huyssen de Kattendyke............................. 13 décembre 1937. Grèce. M. Kimon A. Collas
18 décembre 1937.
ALLEMAGNE. Chancellerie: Toom-Kuninga tän. 11. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-94, 481-58. S. Exc. le Dr. Hans Frohwein, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Frohwein. Toom-Kuninga tän. 11.
Le Dr. Günther Bock, Conseiller de Légation.
Kohtu tän. 5. Tél. 428-22.
Le Dr. Franz Breer, Attaché.
Toom-Kooli tän. 1. Tél. 462-71.
Le Capitaine de Vaisseau von Bonin, Attaché Naval.
M-me von Bonin. Helsinki.
Le Colonel Rössing, Attaché Militaire et de l’Air.
M-me Rössing. Helsinki.
Le Capitaine Körner, Adjoint à l’Attaché Militaire.
M-me Körner. Helsinki.
3
ÉTATS-UNIS D’AMÉRIQUE. Chancellerie: Kentmanni tän. 20—4. Tél. 449-80.
S. Exc. M. Frederick Augustine Sterling, (nommé) Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Sterling. Riga, Ausekla iela 22. Tél. 35-38.
M. Walter A. Leonard, I-er Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i. Kentmanni tän. 20—3. Tél. 456-18.
M. William Cattell Trimble, 3-ème Secrétaire de Légation.
M-me Trimble. Vabaduse plats 7-11. Tél. 454-60.
Le Commandant breveté Gustav B. Guenther, Attaché Militaire.
M-me Guenther. Riga.
4
AUTRICHE. Chancellerie: Varsovie, Koszykowa 11-b. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 8-64-96, 8-15-79. S. Exc. M. Heinrich Schmid, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M -me Schmid. Varsovie, Koszykowa 11-b. Tel. 8-15-79.
M. Max Attems, Conseiller de Légation.
M -me Attems. Varsovie, Mokotowska 61133. Tél. 8-71-33.
BELGIQUE. Chancellerie et Bureau des Passeports: Riga, Antonijas iela 1. Tél. 22-110.
S. Exc. le Baron Florent de Selys-Fanson, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
La Baronne de Selys-Fanson. Riga, Antonijas iela 1. Tél. 20-905.
M. Albert Hupperts, Secrétaire de la Légation.
Riga, Vašingtona laukum 3. Tél. 315-14.
6
DANEMARK. Chancellerie: Vabaduse plats 7—8. Tel. 435-62.
S. Exc. M. Flemming E. H. A. de Lerclie, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me de Lerche. Helsinki.
M. Rasmus H. Kampp, I-er Secrétaire de Légation. Chargé d’Affaires a. i.
M-me Kampp. Tallinn, Vabaduse plats 7—8. Tel. 429-00.
FINLANDE. Chancellerie: Kohtu tän. 4. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 432-11; 432-92.
S. Exc. M. Paavo Julio Hynninen, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
Kohtu tän. 4. Tél. 432-55.
M. Uno Salomon Koistinen, Conseiller de Légation.
M -me Koistinen. Tallinn.
Le Commandant Ragnar Ingelius, Attaché Militaire.
M-me Ingelius. Helsinki.
8
FRANCE. Chancellerie: Alendri tän. 3. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 454-08. S. Exc. M. Jean Helleu, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Helleu. Alendri tän. 3. Tél. 454-08, 432-32.
M. Pierre Armand, 2-ème Secrétaire de Légation.
Roosikrantsi tän. 4-a-12. Tél. 479-43.
M. Jean Laloy, Attaché.
M-me Laloy. Tõnismägi 3.
Le Lieutenant-Colonel Hoppenot, Attaché Militaire.
M-me Hoppenot. Riga, Strielneku iela 9.
Le Capitaine de Corvette Gruillot, Attaché Naval.
M-me Gruillot. Varsovie, Ambassade de France.
Le Lieutenant-Colonel Arbitre, Attaché de l’Air.
M-me Arbitre. Varsovie, Ambassade de France.
M. Fernand Malgrat, Attaché Commercial.
M-me Malgrat. Riga, Elisabetes iela 41-43. Tél. 21-900.
GRANDE-BRETAGNE. S. Exc. M. Charles William Orde, C. M. G., (nommé), Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Orde. Riga, Jura Alunana iela 5. Tel. 29-111. Tallinn, Vene tän. 30—-3. Tel. 443-00.
M. Wilfred Hansford Gallienne, C. B. E., I-eç Secrétaire de Légation, Chargé d’Affaires a. i.
M-me Gallienne. Tallinn, Lai tän. 17. Tel. 438-15.
Le Capitaine Thomas Hope Troubridge, R. N., Attaché Naval.
M-me Troubridge. Berlin.
Le Commandeur G. Hearson, R. N., Adjoint à l’Attaché Naval.
Berlin.
Le Lt.-Colonel Croxton Sillery Yale, M. C., Attaché Militaire.
M-me Yale. Riga.
Le Lt.-Colonel Ferdinand Maurice Félix West. A. C., M. C., Attaché de l’Air.
S. Exc. M. Bronius Dailidé. Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Dailidé. Valli tän. 4—7. Tel. 468-10.
M. Viktoras Ceceta, Attaché.
M-me Ceceta. Narva mnt. 62. Tel. 302-60.
M. Povilas Meškauskas, Colonel breveté d’État-Maj Attaché Militaire.
Riga. Antonijas iela 1.
NORVÈGE. Chancellerie: Helsinki. Eteläranta 14. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 31-439. S. Exc. M. Johan Wilhelm Michelet, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
PAYS-BAS. Chancellerie: Riga, Baznicas iela 19, dz. 1. Heures de Chancellerie: 10—1. Tél. 33-290.
S. Exc. H. W. G. M. Chevalier Huyssen de Kattendyke, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Huyssen de Kattendyke. Copenhague, Amaliegade 42.
M. L. P. J. de Decker, Chargé d’Affaires a. i.
M -me de Decker. Riga, Baznicas iela 19, dz. 1.
Le Dr. E. Star Busmann, I-er Secrétaire de Légation.
M -me Star Busmann. Copenhague, Malmögade 3.
18
POLOGNE. Chancellerie: Kohtu tän. 10. Heures de chancellerie: 10—13. Tel. 457-38. S. Exc. M. Yaclav Przesmycki, Envoyé Extraordinaire et Ministre Plénipotentiaire.
M-me Przesmycka. Kohtu tän. 10. Tel. 434-42. ■J
M. Joseph Tyszka, Attaché.
Kaupmehe tän. 14. Tel. 470-14.
Le Commandant Stanislaw Szczekowski, Attaché Militaire.
VaataMINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMA...MINISTÈRE DES AFFAIRES ÉTRANGÈRES
CORPS DIPLOMATIQUE
à TALLINN
DÉCEMBRE
1939
V;
WS6$3
Yt\4Cr-'Š
Préséance des Chefs de Mission
Saint-Siège.
Mgr. Antonino Arata
Nonce Apostolique...................... 5 décembre 1935.
Envoyés Extraordinaires et Ministres
Plénipotentiaires.
Danemark.
M. F. E. H. A. de Lerche . . . 14 juillet
1922.
Belgique.
Le Baron F. de Selys-Fanson
5 j anvier
1929.
Lituanie.
M. B. Dailidê..........................
. 22 février
1933.
Finlande.
M. P. J. Hynninen ..... .
Turquie.
M. 0. Nuri Batu
4 août
1933.
.................. . 19 septembre 1935.
Italie.
M. Y. Cicconardi......................
. 24 octobre
1935.
....
9 mars
1936.
Norvège.
M. J. Michelet..........................
. 20 août
1936.
Allemagne.
Le Dr. H. Frohwein
1
Union des Républiques Soviétiques
Socialistes.
M. K. Nikitine ...............................
Grèce.
M. Kimon A. Collas
7 décembre
1937.
.................. 18 décembre
1937.
Grande-Bretagne.
M. Charles William Orde, C.M.G.
Lettonie.
M. Vilis Šumans ...........................
2 juin
1938.
3 novembre 1938.
États-Unis d’Amérique.
M. John C. Wiley...................... 24 novembre 1938.
Suisse.
Le Dr. K. Egger . ......................
2 février
1939.
Pays-Bas.
M. L. P. J. de Decker.................. 14 avril
1939.
Roumanie.
M. Georges Lecca...................... 20 juin
1939.
Japon.
M. Shojiro Ohtaka ...... 20 juin
1939.
Argentine.
M. Ludovico L. Lôizaga (agréé)
Hongrie.
Le Baron L. Villani (agréé)
Chargés d’Affaires.
Espagne.
M. Federico Ferrer Sicars ... 24 mai
M-me Ströhm. Tõnismägi 6. Tel. 453-30. Chancellerie: Pikk tän. 9 „K!uge & Ströhm“. Heures de chancellerie: 10-—13. Tél. 429-46.
4
BELGIQUE. Tallinn:
M. Michel Edouard Nicaise, Consul (lion.)
M-me Nicaise. Viimsi tän. 11. Chancellerie: Viimsi tän. 11. Tél. 301-09.
Tartu:
M. Hugo Vihalem, Vice-Consul (hon.)
M-me Vihalem. Ülikooli tän. 30. Tél. 9-47.
Pärnu:
M. Erich Rosenberg, Consul (hon.)
M-me Rosenberg. Riia tän. 16. Tél. 327.
BOULGARIE. Tallinn:
M. Nikolai Wöhrmann-Hill, Consul (hon.)
Narva mnt. 58-3. Tel. 312-29. Chancellerie: Y. Karja 1. Tél. 426-72. Heures de Chancellerie: 10—16.
6
CHILI. Tallinn:
M. Juhan Nihtig, Consul (hon.)
M-me Nihtig. S. Tatari 28. Tel. 464-52. Chancellerie: Pikk tän. 40. Tél. 478-67.
DANEMARK. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Uus tän. 14. Tel. 435-62.
Narva et Narva-Jõesuu: M. Theodor Hansen, Vice-Consul (hon.)
Pärnu:
M. Jaak Jakobson, Vice-Consul (hon.)
Jänesselja 8.
8
ESPAGNE. Tallinn:
M. Federico Ferrer Sicars, Consul (car.)
Jaani tän. 6-6. Tel. 445-51. Chancellerie: Jaani tän. 6-6. Heures de chancellerie: 15—18 (sauf les samedis). Tél. 445-51. Visa des documents maritimes: 13—15 (y compris les samedis).
9
FINLANDE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Kohtu tän. 4. Tel. 432-92.
M. Joakim Puhk, Consul Général (hon.)
M-me Puhk. Vabaduse p. 5. Tel. 458-03.
Haapsalu:
M. Taavet Akermann, Consul (hon.)
Viedemanni tän. 15. Tel. 3.
Kuressaare: M. Carl Bergmann, Consul (hon.)
M-me Bergmann. Lossi 5. Tel. 91.
Narva:
M. Jaan Lust, Consul (hon.)
M-me Lust. Vestervalli 35. Tel. 2-21.
Paldiski: M. Aleksander Treugut. Consul (hon.)
M-me Treugut. Katariina 19.
Pärnu:
Tel. 18.
M. A. Martinson, Consul (hon.)
M-me Martinson. Hospidali 22. Tel. 2-26.
Valk:
M. Karl 0. Uibopuu, Consul (hon.)
M-me Uibopuu. Valk, Tél. 11-96.
10
FRANCE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Lazare Heumann, Agent percepteur a. i. Chancellerie consulaire: Alendri tän. 3. Tél. 454-08.
Narva:
M. Boris Dultz, Agent consulaire (hon.)
Pärnu:
M. Jaan Leesment, Agent consulaire (hon.)
Tartu:
M. August Jõudu, Agent consulaire (hon.)
11
GRANDE-BRETAGNE. Tallinn:
Wilfred Hansford Gallienne, C. B. E. Consul (car.)
M-me Gallienne. Lai tän. 17. Tel. 438-15. Chancellerie: Lai tän. 17. Tél. 438-15.
M. James E. P. Leslie, Vice-Consul.
Lai tän. 17. Tél. 438-15.
M. le Commandant Chester K. O. B. Giffey, Chef du Service des Passeports.
M-me Giffey (absente). Hollandi põik tän. 4-9. Chancellerie: Vana Posti tän. 7-11. Tél. de chancellerie 451-49.
M. Sidney Ch. J. Steers, Vice-Consul au Service des Passeports.
M-me Steers (absente). Vana Posti tän. 7-5. Tél. 446-79.
12
GRÈCE Tallinn:
M. Oskar Kerson, Consul Général (hon.)
M-me Kerson. Nõmme, Nurme tän. 40. Tel. 522-12. Chancellerie: S. Karja 18. Heures de chancellerie: 14—15. Tél. 444-97.
HONGRIE Tallinn:
M. Märt Raud, Consul (hon.)
M-me Raud. M-lle Raud. Paldiski maantee 1. Tel. 465-47. Chancellerie: Valli tän. 4-3. Heures de chancellerie: 11—13. Tél. 450-62, 450-85.
14
ITALIE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Carlo Ponti, Chancelier de la Légation, Chargé des affaires consulaires. Chancellerie consulaire: Suur Pärnu mnt. 23. Pleures de chancellerie: 10—13. Tél. 473-27.
15
LETTONIE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Tõnismägi 10. Tel. 453-18.
M. August Trankmann, Consul Général (hon.)
M-me Trankmann. Valli tän. 10. Tel. 442-59.
M. Jaan Salmann, Vice-Consul (hon.)
M-me Salmann. M-lle Salmann. V. Reimani tän. 37. Tel. 310-62. Chancellerie: Tõnismägi 10-1. Heures de chancellerie: 11—14. Tél. 453-18.
Narva:
M. August Pahla, Consul (hon.)
Peetri plats 2.
Pärnu:
M. Aleksander Schmidt, Vice-Consul (hon.)
Pühavaimu tän. 8. Tél. 93.
Valk:
M. Otto Hassmanis, Consul (car.)
V. Sepa tän. 3. Tél. 5.
16
LITHUANIE Tallinn:
Service consulaire à la Légation. Valli tän. 4-1, Tel. 468-09.
17
LUXEMBOURG. Consulat de Belgique.
NORVÈGE. Tallinn:
M. Richard Kinghorn, Consul (hon.)
M-me Kinghorn. M-lle Kinghorn. Jaani tän. 6. Chancellerie: Jaani tän. 6. Heures de chancellerie: 10—14. Tél. 436-18.
Pärnu:
M. Reinhold Schmidt, Vice-Consul (hon.)
Kuninga tän. 28. Heures de chancellerie: 10—14. Tél. 1-33.
PAYS-BAS. Tallinn:
M. Gerhard Lukk, Consul Général (hon.)
Peeter Süda tän. 1. Chancellerie: Peeter Süda tän. 1. Heures de chancellerie: 10—13. Tél. 455-79.
M. Jemke Greve, Vice-Consul (hon.)
M-me Greve. Kuressaare: M. Victor Lange, Vice-Consul (hon.)
Kauba tän. 6.
Pärnu:
M. J. P. Dorff, Vice-Consul (hon.)
Suur Jõe tän. 40.
20
POLOGNE. Tallinn:
Service consulaire à la Légation. M. Zbigniew h asin ski, Attaché de Légation, Gérant de la Section Con sulaire.
M-me Lasinska. Toom-Rüütli tän. 7-3. Tel. 470-14. Chancellerie: Kohtu tän. 10. Heures de chancellerie: 10—12. Tél. 457-38.
M. August Merits, Consul (hon.)
M-me Merits. Paldiski mnt. 19.
Tél. 460-72.
Kuressaare: M. Peeter Varest, Vice-Consul (hon.)
Narva:
M. Oskar Tuisk, Consul (hon.)
Tartu:
M. Johan Sepp, Consul (hon.)
21
PORTUGAL Tallinn:
M. Richard Uritam, Consul (hon.)
M-me Uritam. L. Koidula tän. 17-1. Tel. 301-12. Chancellerie: L. Koidula tän. 17. Heures de chancellerie: 14—15. Tél. 301-12.
VaataMaanoorte kirjandus nr. 1.
MAANOORTERINGI
PÕ...Maanoorte kirjandus nr. 1.
MAANOORTERINGI
PÕHIKIRI
Registreeritud
Põllutöökojas Ülemaalise
Maanoorte Ühenduse sekretariaadis nimega
193 - nr.
all.
PollutÖÖkoja väljaanne.
1 9 3 6.
I. Maanoorteringi ülesanded Ja tegevus.
1. Maanoortering on põllu- ja kodumajanduslik vabahariduslik maanoorsoo koondis.
2. Maanoorteringi eesmärgiks ja ülesandeks on:
a) koondada maanoori enesearendamise tööle, äratades
neis huvi ja armastust maatulundusliku kutseala,
kodu ja maaelu vastu;
b) kasvatada omi liikmeid teadlikkudeks, kehalt ja vai
mult terveteks, iseseisvateks, algatusvõimelisteks ja
vastupidavateks teoinimesteks;
c) kasvatada omi liikmeid vilunud maaühiskonna tege
lasteks, ausateks, ustavateks ja aktiivseteks Eesti
Vabariigi kodanikkudeks;
d) arendada omis liikmeis põllu- ja kodumajanduslikke
kutseoskusi, ning taluelus vajalikke teadmisi ja
tulunduslikku mõtlemisviisi;
e) kaasa aidata maaelu ja külaühiskonna kultuuriliseks
arendamiseks ning põllumajanduslikkude ja kodumajanduslikkude teadmiste ja oskuste tundma õppi
miseks ning levitamiseks.
3. Eesmärgi saavutamiseks ring korraldab:
a) põllu-, kodumajanduse, käsitöö ja muid tööettevõtete
õpperühmi ringi liikmete kodutaludes;
b) vabaharidustöö, spordi j. m. õpperühmi ringis;
c) korraldab kursusi, loenguid, näitusi, võistlusi, näiteja katsetöid, õppereise, noortepäevi, ajaviiteõhtuid
ja lugemislaudu;
d) organiseerib ja korraldab oma liikmetele ühisoste
ja müüke;
.
..
....
e) soetab kirjandust, töö-, õppe- ja manguvahendeid;
f) koostab ringi ajakirja-kroonikat, määrab ringiliikmetele auhindu ja lahendab igasuguseid maanoorte
enesearendamisega seotud küsimusi;
g) astub ühendusse teiste samasihiliste noorte koon
distega.
II. Maanoorteringi õigused ja varad.
4.
Maanoorteringil ei ole juriidilise isiku õigusi.
5........................................................... maanoortering on asutatud
seltsi juurde noorte osakonnana
iseseisva ringina või kooli juurde
3
6.
Ringi otsekoheseks tegevuspiirkonnaks on
................................................, kuid ta võib luua sidemeid Vabariigi
piirides asuvate teiste maanoorteringidega ning noorte koon
distega, millega on temal ühiseid ülesandeid.
7. Ringil võib olla oma nimega pitsat ja lipp.
8. Ringi varad kujunevad liikmemaksudest, toetustest,
annetustest ja mitmesugustest kinnistest või avalikkudest koos
viibimistest saadud tuludest ning tarvitatakse ringi ülesannete
ja jooksvate kohustuste õiendamiseks. Ring ei või omandada
kinnisvara ega teha lepinguid.
III. Maanoorteringide registreerimine ja juhtimine.
9. Maanoorteringe organiseerib ja juhib üleriikliku kesk
korraldusena Põllutöökoja juures asuv Ülemaaline Maanoorte
Ühendus, kellele pärast ringi asutamist saadetakse põhikiri
registreerimiseks.
10. Maanoorteringi tööd juhivad kohal: a) kohalik maatulunduse ja kodumajanduse konsulent või maanoorte usaldus
mees, b) ringivanem, c) üldkoosolek, d) ringi juhatus.
IV. Maanoorteringi liikmed, nende õigused ja
kohustused.
11. Maanoorteringi liikmed võivad olla mõlemast soost
ja jagunevad: a) noor-, b) tegev- ja c) toetajateks liikmeteks.
12. Noorliikmeteks loetakse liikmed, kes alla 13 aas
tat vanad.
13. Maanoorteringi tegevliikmeteks võivad olla isikud
13—25 a. vanuseni.
Töörühmades jagunevad tegevliikmed
kuni kolme vanuse astmesse.
14. Toetajateks liikmeteks võivad olla endised tegevliik
med kui ka teised isikud, kes pooldavad ja aitavad kaasa
noorteringi tööle ja tegevusele.
15. Noorliikmetel ja toetajatel liikmetel on maanoorte
ringi koosolekutel ainult sõnaõigus ning nad ei võta osa
hääletamisest.
Kõigil ringiliikmetel on õigus kanda maanoorte rinnamärki.
16. Liikmeid võtab vastu üldkoosolek maanoorteringi
juhatuse ettepanekul.
17. Iga tegevliikme kohus on aktiivselt osa võtta maa
noorteringi tööst, kõigist liikmete koosolekutest, kodutalu töö
rühmadest, ringi esinemistest ning võistlustest ja täita korra
likult kõiki teisi maanoorteringi poolt temale antud ülesan
deid ja kohustusi.
4
18. Kui ringi liige ei allu kodukorrale ja üldkoosoleku
otsustele, või kui tegevliige ei täida § 17 tähendatud kohus
tusi, siis kustutab üldkoosolek ta juhatuse või ringivanema
esitise alusel ringiliikmete nimestikust.
19. Maanoorteringist võib igaüks vabatahtlikult lahkuda
ainult aasta lõpul, teatades sellest juhatusele.
20. Iga aasta hinnatakse vastava komisjoni poolt maanoorteringi liikmete tööd ja antakse välja ringiliikmetele vas
tavad autasud või tunnistused.
V. Maanoorte ringivanem.
21. Ringi tegeliku töö ja tegevuse korraldamiseks ning
juhtimiseks ja noortele nõu ning juhatuse andmiseks on noorte
ringil ringivanem, kelleks võib olla ainult täisealine isik. Ringi
vanem on ühtlasi ka ühenduse pidajaks organisatsiooni või
asutuse juhatusega, kelle juurde on asutatud ring.
Märkus: Ringivanemal võivad olla ka abid.
22. Maanoorte ringivanema valib noorteringi üldkoosolek
kolmeks aastaks ja teatab sellest organisatsiooni või asutuse
juhatusele, mille juurde asutati maanoortering. Iseseisvalt
asutatud maanoorte ringivanema valikust teatab ringi juhatus
Ülemaalise Maanoorte Ühenduse sekretariaadile.
23. Enne tähtaega võib ringivanem lahkuda omal soovil
või ringi üldkoosoleku otsusega, milleks on nõuetav ringi liik
mete absoluutne enamus.
24 Ringivanemal on juhatuse koosolekutel sõna- ja hääle
õigus ning ringi tegevuses ettevõetavaid samme ja otsusi saab
täideviia ainult ringivanema nõusolekul ja heakskiitmisel.
25. Maanoorte ringivanema eemal olles täidab tema ko
huseid ringivanema poolt määratud täisvoliline asemik. Ringi
vanem võib määrata enese asemele, osa ülesannete täitmiseks,
mõnda teist vastavate kogemustega isikut, ning eriülesannete
läbiviimiseks võib kutsuda ringivanem tarviduse järele abiks
asjatundjaid väljaspool!
Ringivanem võib teha ülesandeks vanematele ringi liik
metele anda nõu ja juhatusi noorematele liikmetele ja valvata
nende tegevuse järele töörühmades.
VI. Maanoorteringi liikmete koosolekud.
26. Maanoortering võib korraldada: a) liikmete üldkoos
olekuid, b) töörühmade ja õpiringide koosolekuid ja c) avalikke
koosolekuid.
27. Liikmete üldkoosolekutel otsustatakse igasugused ringi
tegevusse ja liikmete omavahelisse suhtlemisse puutuvad kü
simused, kantakse ette referaate, korraldatakse vaidlusi j n. e.;
töörühma koosolekutel lahendatakse töörühma küsimusi; avalik
kudest koosolekutest on osavõtmine võimalik ka mitteliikmetel.
5
28. Üldkoosolekud võivad olla korralised ja erakorralised.
Korralised üldkoosolekud ou soovitav pidada igal kuul eelmisel
üldkoosolekul määratud kohal ja ajal.
Erakorralisi koosolekuid kutsub kokku juhatus tarviduse
järgi, enese äranägemisel, ringivanema või Vio liikmete nõud
misel. Iga aasta jaanuari kuul kutsutakse kokku aasta üld
koosolek.
29. Üldkoosoleku ülesanneteks on kodukorra, tegevuskava,
liikmemaksu, eelarve, aruannete ja juhiste kinnitamine, vali
mised, liikmete vastuvõtmine ja eemaldamine ning muude
põhimõtteliste jooksvate küsimuste otsustamine.
30. Kõik kokkukutsutud üldkoosolekud on otsusvõimelised, vaatamata kokkutulnud liikmete arvule. Otsused tehakse
liht häälteenamusega.
31. Aasta üldkoosoleku juhataja ja kirjatoimetaja valib
koosolek liikmetest, kes ei ole juhatuses ega ka revisjoni
komisjonis, teistel üldkoosolekutel on iga kord uus juhataja ja
protokollija.
Avalikke koosolekuid juhatab ringivanem või tema poolt
määratud täisealine liige. Töörühmade ja õpiringide koosole
kuid juhatab töörühmade või õpiringide juhataja.
VII. Maanoorteringi juhatus.
32. Üldkoosolek valib ringile vähemalt kolmeliikmelise
juhatuse ühes kahe asemikuga. Juhatus jagab ise omavahel
ametid: esimees, kirjatoimetaja ja kassapidaja. Igal aastal iildaastakoosolekul uue juhatuse valimisel jääb endisest üks juha
tuse liige ümbervalimata edasi uude juhatusse. Ümbervalimata
juhatuse liikme otsustab enne üldkoosolekut juhatus loosi teel.
33. Ringi juhatus esitab ringi ja juhatab selle tegevust
kooskõlas põhikirja, kodukorra ja üldkoosoleku otsustega ringi
vanema teadmisel ja nõusolekul.
34. Juhatusliikme kandidaadi kutsub ametisse juhatus*
kui keegi juhatuse liikmetest ei saa täita oma kohustusi või
astub tagasi.
VIII. Komisjonid.
35. Kui ringi liikmete arv on üle 10 inimese, siis ringi
tegevuse ja raamatupidamise revideerimiseks valitakse iga
aasta 3 liikmeline revisjoni komisjon.
36. Komisjone võib valida tarbekorral ka igasuguste eriülesannete teostamiseks, näit. raamatukogu valitsemiseks, eten
duste, õppereiside korraldamiseks j. n. e.
37. Ringi liikmete omavaheliste arusaamatuste ja tüli
küsimuste lahendamiseks võib moodustada ringi liikmetest
ringi kohtu.
6
IX. Maanoorteringi töörühmad kodutalus.
38. Ringi liikmed jagunevad tegelikkude tööde ja maatulunduslikkude ettevõtete läbiviimiseks huvide kohaselt töö
rühmadeks: köögiviljakasvatus, marjaaed, seemnekasvatus,
juurvilja- ja teiste põldtaimede kasvatus, kodujänesekasvatus,
mesilastepidamine, linnukasvatus, seakasvatus, katseasjandus,
koduümbruse kaunistamine, kodukäsitöö, kodumajandus ja
mitmesugused muud maatulunduslikud töörühmad. Iga liige
võtab osa ühest või mitmest töörühmast.
39. Iga töörühm võib hakata tegutsema, kui on osa võtmas
vähemalt 3 liiget, kes omavahel tööettevõttega võistlevad.
Vähema liikmete arvu puhul võistlevad liikmed otseselt maatulunduskonsulendi tegevuse piirkonnas.
40. Eritöörühmade liikmed võivad koos käia ringi üldkoos
olekutest vabal ajal oma eriküsimuste arutamiseks, sellest ringi
juhatusele teatades. Eritöörühma liikmed valivad oma töö
rühmast esindaja üheks aastaks, kes töörühma koosolekutel
tehtud otsused kannab ette järgmisel juhatuse koosolekul ja
esitab ülevaate oma töörühma tegevuse tulemustest ringi
juhatusele.
X. Maanoorteringi vahekord seltsiga ja ringi
tegevuse lõpetamine.
41. Maanoortering oma tegevuses on iseseisev, kuid täht
samate algatuste ja avalikkude esinemiste puhul informeerib
seltsi juhatust ringivanem, kes vastutab ringi tegevuse eest.
42. Ringi tegevust võib lõpetada 3/4 hääleõigusliste liik
mete koosolemisel 2/3 koosolijate häälteenamusega. Ringi lik
videerimisel tulevad ringi varad ja abinõud üle anda organi
satsioonile, kelle juures ring tegutseb. Selle puudusel lähevad
varad ja arhiivi materjal Põllutöökoja valdamisele.
Maanoorteringi kirjade adr. on:
...............................................
Põhikiri vastuvõetud ringi koos
olekul „....... “ ................................... 193
Ringivanem
VaataEEST!
KESKKOOLIÕPETAJATE KOGU
KESKKOOLI- JA
GÜMNA...EEST! KESKKOOLIÕPETAJATE KOGU
KESKKOOLI- JA GÜMNAASIUMI MAATEADUSEÕPETAJATE
PÄEV TALLINNAS 23. JA 24. APRILLIL
Eesti Keskkooliõpetajate Kogu kirjastus.
Geograafia teaduslikke edusamme viima seil aastakümneil. A. Tammekann. 1. Humbold t’i, R i t t e r’i, P e s c h e l’i ja R i c h t h o f e n’i poolt alustatud üldgeograafia areng viis 20. sajandi teise aastakümne alguseks selle geograafia haru kristallinemiseni kogu maakera ja tema pealispinda käsitlevate eriteaduste koguks, nagu see väljendub eriti selgesti H. W a g n e r’i üldgeograafia tuntud käsiraamatu 1912. a. trükis. 2. Kogu maakera ja tema pealispinda puu tuv teaduslik aines oli aga samal ajal paisunud sedavõrt laialdaseks, et seda käsitlevad teadused muutusid iseseisvaiks teaduse harudeks, nagu geodeesia, kartograafia, geomorfoloogia, hüdro loogia, okeanograafia, meteoroloogia ja klimatoloogia, taime- ja loomageograafia, antropogeograafia. 3. Selle juures jäi aga suurel määral kõrvale maapinda moodustavate eri aineste vormide ühisesinemine ja neis avalduvate nähtuste koos toime. Need küsimused tõstsid selgekujulisemalt esile pinnavormide suhtes ameeriklane D a v i s („Die erklärende Beschreibung der Landformen“ 1912) ja sakslane Passarge („Physiologische Morphologie" 1913). 4. Järgmiseks astmeks üldgeograafia arengus oli üleminek maakera pealispinna vertikaalsest „koorimisest“ üksikute homogeensete aineskatete kaupa horisontaalsele „tükeldamisele“ heterogeense koostisega, kuid ühtlase üldilmega ümbruskompleksideks. Selle seisukoha esiletoojaiks on Passarge oma teosega „Grundlagen der Landschaftskunde" 1920 ja Granö („Geograafia kui teadus ja ülikooli õppeaine" 1920 ja „Eesti maastikulised üksused" 1922). 5. Granö andis ühtlasi oma „Eesti maastik-üksustega" (1922) ühtlase ilmega ümbruskomplekside tuletamiseks (s. o. maakera pealis2
pinna horisontaalseks „tükeldamiseks“ ehk teiste sõnadega alade jaostamiseks) eksaktse meetodi kartograafilise sünteesi alusel. 6. Üldjoontes samas suunas on arenenud Ameerika maateadlaste „korograafiline“ suund, mille peamiseiks esindajaiks on S au er („Morphology of Landscape“ 1925) ja J o n e s. 7. Regionaalgeograafia sisu ja ulatuse kohta ei ole seni jõutud üksmeelsetele seisukohtadele. Regionaalgeograafia ainestik koguneb jõudsalt ühelt poolt ametiasutiste korraldatud vaatlus- ja kaardistamistöö, teisalt aga nii üksikute uurijate kui uurimisekspeditsioonide poolt reisidel teh tava vaatlus- ja kirjeldamistöö kaudu.
Eesti ristlemisalana. E. Markus. Eesti asend kohustab meid põhjalikult tundma maid, millest sõltume geograafiliselt, majandus likult või kultuuriliselt.
Maateaduslik ettevalmistus keskkoolis ja gümnaasiumis ülikooli seisukohalt. Edg. Kant. 1. Ülikooli stuudiumi seisukohalt on maa teaduslik ettevalmistus meie keskkoolis ja güm naasiumis puudulik, nii üld- ja regionaalgeograafiliselt, kui ka kaarditundmise ning -lugemise ja topograafia alal. 2. Suureks puuduseks tuleb lugeda asjaolu, et mitu aastat enne gümnaasiumi lõpetamist, tähendab enne ülikooli tulekut, lakkab maateaduse õpetus. See pikk hiatus põhjustab sageli isegi tähtsamate faktide unustuse. 3. On tarvilik, et maateaduse õpetus jätkuks õpilase küpsemate aastateni ja esineks kuni güm naasiumi lõpuklassideni kas või väiksema tun dide arvugagi. 4. Eriti tuleb rõhutada kodumaa, tähtsamate kultuurriikide ja poliitilise ning majandusgeo graafia viimist gümnaasiumi õppekavadesse. 3
Maateaduse tunni- ja õppekavad kesk koolides iseseisvuse ajal. D. Koppel. 1. Õppekavade koostamisest võimaldatagu alati osa võtta aineõpetajail ja eriteadlasil. 2. 1934/35. õppeaastal maksma pandud aju tiste maateaduse õppekavade läbivõtmisel tekib raskusi: 1) maateaduse kursuse lõppemisega IV keskkooli klassis kuhjub III klassi kahe aasta aines — Välismaailmajaod ja Euroopa. Ainese rohkuse tõttu saab põhjalikumalt käsitella vaid ühte kahest alast, või mõlemaid ainult pinna pealselt. Esimesel juhul jääb teostamata amet lik õppekava, teisel kannatavad õpilaste tead mised; 2) puuduvad õpperaamatud ajutistele õppekavadele vastava ainesejaotusega. 3. Et vältida nende asjaolude tõttu tekkivat lünka õpilaste teadmistes, tuleks maksma panna ülemineku kava ja võimaldada Euroopa kursus läbi võtta 1935/36. õppeaastal IV klassis.
Maateaduse õpetamine välismail. G. Vilberg. 1. Maateaduse õpetamine toimub välismail kogu keskkooli ulatusel püsivalt. 2. Gümnaasiumides on antud maateadusele väärikas koht, kuigi teda püütakse ka ühendada loodusteadusega. 3. Kodumaad käsitellakse enamasti igal pool kahe õppeaasta kestes; teist korda kodumaa käsitlemine kuulub peamiselt gümnaasiumi kur susesse.
Õpilase arenemisastme tähtsus maa teaduse õpetamisel. E. Markus. 1. Maateadus, rajatuna loodus- ja humani taarteadusile, nõuab õppijalt võrdlemisi kõrget arenemistaset. 4
2. Maateaduslikke teadmisi tuleb pakkuda neile õpilasile, kes on jõudnud tarvilisele are nemisastmele.
Maateaduse tunni- ja õppekavad uues keskkoolis ja gümnaasiumis. £. Valdas. 1. Maateadus ulatagu 2 nädalatunniga läbi kesk kooli viieaastase õppekursuse. 2. Maateadus ulatagu läbi gümnaasiumi kolme aastase õppekursuse. 3. Eestit käsitatagu keskkoolis ja gümnaasiumis kõige vanemas klassis. 4. Maateaduse aine jaotus õppeaastate järgi: Keskkool. I kl. Tarvilisi üldmaateaduslikke ja karto graafilisi mõisteid. Ülevaade tähtsamatest avastamisreisudest ja Maa kuju kujutluse arenemisest. Euroopa Vahemeremaad, Lääne-Aasia, Aafrika, Arktis, Antarktis. II kl. Välismaailmajaod: Austraalia.
Aasia,
Ameerika,
III kl. Üldmaateadus. IV kl. Euroopa. V kl. Eesti. Gümnaasium. I kl. Reaalharu: meteoroloogia ja biogeograafia. Humanitaarharu: inimesgeograafia. II kl. Majandusgeograafia. 5
III kl. Tähtsamaid põhiküsimusi Eesti ja meile majanduslikult, kultuuriliselt või geo poliitiliselt tähtsate riikide maateaduse alalt.
Kooligeograafia suhe teadusliku geograafiaga. J. Kents. 1. Kooligeograafia suhete selgitamine teadus liku geograafiaga on muutunud viimasel ajal akuutseks küsimuseks. 2. Geograafial kui teadusel on omaette eri ülesanded, eriseadused ja erilised uurimisviisid. Need uurimisviisid on enamvähem ühteviisi ra kendatavad kõigil mail. Üksikute maade ja üksi kute teadlaste uurimissaavutised rikastavad ühist teadusliku geograafia varasalve. Teaduslik geo graafia on seega rahvusvahelise ilmega. 3. Kooligeograafia eesmärk ja ülesanne on teeniv, s. o., ta peab: 1) kasvatama ja aren dama kasvava lapse hingelisi võimeid ja 2) andma tulevasele kodanikule igapäevases elus vajalikke geograafilisi teadmisi ja oskusi. 4. Kooligeograafia sisu peab olenema laste arenemistasemest ja laste lähemast ümbrusest. Seega iga rahva või maa kooligeograafia kannab kohalikku ilmet, mis oleneb antud rahva üldi sest kultuuritasemest, ajaloolistest, majandus likkudest ja looduslikkudest oludest. 5. Kooligeograafia ainestevald on palju laia lisem kui teadusliku ehk „puhtgeograafia“ ainestevald. Kooligeograafia peab paratamatult viljelema ka teadusliku geograafia abi- ja naaberteadusi, näit, geoloogiat, klimatoloogiat, sotsiograafiat jne. jne. 6. Olemuslikult on kaks geograafia hõimuriiki: 1) teaduslik ehk „puhas geograafia" ja 2) kooligeograaf i a. Seda tuleb silmas pidada koolimeestel, eriti aga geograafiaõpetajail, kes teadusliku geo graafia saavutisi kasustavad kooligeograafiliste kursuste ja süsteemide koostamiseks. 6
Rahvuslikust kasvatusest maateaduse õpetamisel. K. Türp. I. Põhimõtteid. Isamaa- ja koduarmastus on suurim mõjur uute väärtuste loomisel. Eesti maateadus ei pea piirduma ainult väärtuste loomise võimaluse kättenäitamisega, vaid peab ka kasvatama tahet nende väärtuste loomi seks. Seda 'suudab ta ainult siis, kui õpe tab kasvavat sugupõlve oma kodumaad ja rahvast tõsiselt armastama. II. Abinõud. Isamaa-armastuse äratamiseks peab maa teadus vaatlema mitte ainult maa füüsilisi omadusi, vaid ka selle eetilisi ja esteeti lisi väärtusi, nimelt looduslikult kauni maid ja muinsus- ja ajalooliselt tähtsaid kohti. III. Tulemus. Kas sellekohasel kasvatustööl on tule musi? On. Tõendusi pakub meie riigi rahva elu küllaldaselt.
Maateadusliku õpetuse rakendus iseloomu kasvatuses. P. Lükin. 1. Seni on maateadust käsitletud rohkem õppeainena kui kasvatusvahendina. 3. Metoodikat võib ja tulebki arendada nii, et õppeainest kujuneks tähtsaim tegur iseloomu kasvatuses. 3. Meie geograafiliste tingimuste ja poliiti lise olukorra tõttu peame eriti vajalikuks rõhu tada järgmisi iseloomuomadusi: a) ettevõtlikkus, b) seiklushimu laiemas ja õilsamas mõistes, d) julgus ja tahe takistusi võita, e) rüütellikkus (sportlikkus). 7
4. Iseloomukasvatuse vaatekohast tuleb õpe tusest (teoreetilisest) tähtsamaks pidada: a) reisukirjanduse ja biograafiate esitamist valitud palade näol, b) ekskursioonide korraldamist pioneeride kasvatamise vaimus, d) õpetaja isiklikku, sugereerivat eeskuju. 5. Maateaduse (ka loodusteaduse) õpetaja ettevalmistus peab olema teaduslik ja sportlik sel määral, et õpetaja oleks võimeline teadus likku tööd tegema ja matkaraskusi ületama. 6. Maateadlaste perest õpetajat valides tu leb arvestada neid iseloomuomadusi, mida tahe takse õpilastes arendada. 7. Lisaks: Õpilaste hinnang maateaduse õpetuses olgu mitmekülgsem. Hinnatagu: a) ise loomu, b) oskusi (isetegevust) ja d) teadmisi.
VaataRaamatu-aasta
juubilar
Peeter Grünfeldt
Tema el...Raamatu-aasta
juubilar
Peeter Grünfeldt
Tema elu ja töö
Raamatu-aasta
juubilar
Peeter Grünfeldt
Tema elu ja töö
Edu* trükk Tallinnas, Vene 16.
1935.
Peeter Griinfeldt
Käesolevad read tahavad anda lühikese
ülevaate Peeter Grünfeldi elust, tööst ja te
gevusest.
Peeter Grünfeldt (elukoht : Nõmme, Valdeki t. 11) on oma esimese luuletuse ilmu
mise hetkest nüüd juba 55 aastat seisnud
silmapaistval kohal meie avalikus elus 1 u uletajana, kirjanikuna, ajakir
janikuna, õpetajana, ühistegelasena ja seltskonnategelasena.
Umb. 450 raamatuga, milline arv ületab kõigi
meie kirjameeste produktsiooni, väärib ta
õigusega „Raamatu-aasta juubilari" nime.
Kindlasti on õigus kirjanik August Gailitil,
kui ta ütleb, et Peeter Grünfeldt
on olnud Eestis suur kirjanduse teerajaja,
kes rahva on õpetanud lugema ja raamatuid
armastama.
Koguteose „Eesti avalikud tegelased"
järele on Peeter Grünfeldt sündinud 1. ok
toobril (19. septembril) 1865. a. Tartumaal
Aakre valla Pühaste koolimajas õpetaja
Kristjan Gr.-i pojana, õppinud Rõngu kihel
konnakoolis 1875—80, Puhja kihelkonnakoo
lis
1881—82, Tartu õpetajate-seminaris
1883 — 86. Olnud siis õpetaja Aakre-Põhus
1886, a., Valgas Peetri kirikukoolis 1887—88,
5
Aakre-Pühastes 1888—91. —Töötas Tartus
„Eesti Postimehe*4 toimetuses 1891—93,
«Postimehe44 toimetuses 1893. — Oli siis
raamatukaupmees Valgas 1893—96. Edasi
töötas uuesti ajakirjanikuna ! Tallinnas «Eesti
Postimehe44 toimetajana 1896—98, Tartus
«Põllumehe1* toimetuses 1898—1901, Tallin
nas «Eesti Postimehe1* toimetajana 1901 —04,
«Rahva Lõbulehe** tegeva toimetajana 190406. — Asutas a. 1905 «Päevalehe1* ja oli
selle lehe pea- ja vastutavaks toimetajaks
1905—08, töötas «Virulase1* toimetajana
1909—10. Praegu veel (1913. a. saadik)
ametis «Kinnisvaraomanike Pangas** (mis
asutati «Põhja Laenu ja Hoiu ühisusena" ja
muudeti Eesti iseseisvuse alul «Põhja Eesti
Ühispangaks*1), — A. 1922 asutas ajakirja
«Romaani1* ja oli selle lehe toimetajaks
1933 .a. lõpuni.
Nii on Peeter Grünfeldt 1891. aastast —
1933. aastani möödunud 42 aasta jooksul
olnud terveni 31 aastat juhtiv ja vastutav
toimetaja, kusjuures ta lisaks mainitud leh
tedele on osa võtnud veel paljude teiste
ajalehtede ja ajakirjade toimetamise tööst
või neid pidevalt toetanud oma kaas
tööga, alates «Meelejahutajast**, «Olevi
kust**, «Lindast1*, «Tallinna Teatajast1* ja
lõpetades Eesti Lauljate Liidu «Muu
sikalehega", Kaitseliidu «Kaitse Koduga**,
«Vikerkaariga**,
«Sõduriga1*, Eesti Pu
nase Risti «Noorte Punase Ristiga**, „Välis-Eesti Almanakiga**, Eesti Ajakirjanike
Liidu albumitega, «Olioniga**, «Koduga14 jne.
Jäädavaiks jälgedeks tema tööst kodumaa
ajakirjanduse põllul on «Päevalehe**
asutamine a. 1 90 5 ja selle lehe juh
6
timine esimese kolme aasta jooksul kui ka
ajakirja «Romaani11 algatamine a.
1 9 2 2 selle lehe juhtimisega läbi 12 aasta.
Peeter Grünfeldt on £esti Ajakirjanike
Liidu liige.
Ajakirjandusliku töö kõrval on Peeter
Grünfeldi sulest ilmunud (alates 1888. aas
tast) algupäranditena ja tõlgetena üle 450
raamatu, arv, mida õigusega peetakse re
kordarvuks meie kirjandusloos.
Neist raamatuist on olnud ligi 300 lastele ja
noorsoole, umbes 30 vaimuliku, üle 10 tea
dusliku ja 28 populaarteadusliku sisuga, kuna
ülejäänud kuuluvad ilukirjanduse liiki.
Nende raamatute tähtsust ja väärtust il
mumisaja olustikus aidaku selgitada nende
kokkuvõtlik loetelu ja sisuline jaguvus. Rik
kalikust noorsooraamatute ko
gust mainime siin järgmisi: „Laste õieväli“, „Priiuse helinad", ^Mõistlik seltsiline,u
^Noorrahva käsiraamat", „Kunst viisakas
olla“, ,.Mardi-onu taevareis“, „Frithjof’i"
ümberjutustist Esaias Tegneri järele, „Heal
tujul — kaunil kujul";
viimane ilmus
omal ajal Eesti Kirjanduse Seltsi noorsookirjavara sarjas ja tunnustati pärastise pro
fessori J. Jõgeveri poolt parimaks Eestis. —
Ilukirjanduslikest - ai gu pä rän
de i s t peale noorsookirjanduse all maini
tute nimetagem : proosakogusid „K ü 1 a tänavast", _»Killud“,
Külakaker",
luulekogusid „Õilmestik", „Sinililled", „Ara
unusta mind" kahes väljaandes, „Mind mee
les pea", „Minu Kodu" (a. 1930). —
Memuaarikirjandust on P. Gr. rikastanud
kahe tähelepandava teosega :
ä1e s tu7
sed Juhan Liivist* ja „Minevikku jälgimas".
Teaduslikest töist mainigem: dr.
Steuerti «Koduloomade arstimisõpetuse" ja
prof. dr. Schultzi «Ämmaemandate õpiraamatu" tõlkeid, mille viimase tõlkis P. Gr.
Eestimaa ämmaemandate-kooli direktori dr.
Knüpfferi soovil ja mis siis oli selle kooli
peamiseks õpikuks ; edasi F. Carneri
«Moodne inimene", dr. Zehdeni «Äkilised
haigused", Hellmuth v. Gerlachi «Parlament",
mis viimane oli esimeseks parlamenditööd
tutvustavaks teoseks iseseisvas Eestis. —
Populaar tead uslikest paistavad
veel praegugi silma kuulsa inglise õpetlase
Samuel Smiles’i «Elutarkuse" neli suurt an
net, K. v. Rengarteni „Jala ümber maailma"
16-nes andes, Orison Swett Mardeni „Mis
sa teed, tee õieti", E. S. Politovski «Liibavist Tsusimani", B. H. Bürgeli suuri töid tä
heteadusest jne. — Keeleõp et usi on
juubilari hoolel valminud kaks: varjunime
Artur Oberlandi all «Saksa keele õpperaa
mat" (1918. a.), mille tookordne arvustus
(Villem Ernits «Eesti Kirjanduses") luges
parimaks tol ajal ilmunute hulgas ja mis le
vis kolme kuuga 8000 eksemplaris, ja M. Vellevilii «Soome keele õpetus". — Vaimu
likku kirjavara onP. Gr. rikastanud
järgmiste suuremate teostega : õpetaja Ludvig Schnelleri „Kas tunned maad ?“ ja «Pau
lus, paganate apostel", siis veel: „Naomi“,
«Herodias", „Tiitus, õnnistegija seltsiline
ristisambas", «Jeesuse jälgedes" jne. —
Peale nende on tema sulest ilmunud veel
rohke valik tõlkeid kõigi maailmarahvaste
ilukirjanikkude varasalvest].
8
Ilmunuist mainime siin Henryk Sienkiewicz’i
«Ristirüütleid", Marja Rodziewicz’i „Dewaitist“, Ernst Ecksteini «Neerot", A. Berkow*
«Gustav Vaasa poegi", vürst Ljubomirski
«Peterburis ja Siberis", J. W. Jenseni „Madame d‘Ora“, Clara Tschudi «Marie Antoinette‘i" ja «Napoleoni poega", «Valitud
uudisjutte" jne. — Ka näidendeid on
P. Gr. tõlkinud — niihästi kirjastajaile kui
ka otse teatritele, neist kaks ooperit ja 4
Henrik Ibseni draamat. Kui otsitud ja nõu
tud rahva keskel olid Peeter Grünfeldi tööd,
näitab kas või ainult seegi, et temal oma
pika töö- ja eluaja jooksul on olnud ü 1 e
40 kirjastaja (jällegi rekordarv!), kes
kõik enamasti ise palusid temalt midagi kir
jastamiseks, ja et keegi neist pole kunagi
kahju saanud, kuna P. Gr.-i kirjutatud, tõl
gitud ja valitud teosed ei jäänud kaupluste
riiulitele, vaid leidsid ruttu tee rahva kä
tesse.
Kultuuriloolise huvi pärast avaldame siin
tähestikulise loetelu kirjastajaist, kes on
avaldanud juubilari raamatuid. Need oleksid
mäletamisi : kirjastuse o.-ü. «Areng", Theo
dor Awendt, August Busch, Joh. Busch,
K. Busch, Ado Grenzstein, dr. Karl August
Hermann, Micha Hermann, Victor Jakobson,
Carl Keyler, kirjastus-ühisus ,,Kool", J. Kreutzberg, J. Kurg, T. Kõll, H. Laakman, Hendrik Laas, Hans Leoke, kirjastus-ühisus «Loodus", M. Millistfer, Eduard Mäesepp, Jakob
Mäesepp, kirjastus «Odamees", Ernst Pihla
kas, Gustav Pihlakas, Hugo Pihlakas, Pirita
Kaunistamise Selts,
Jakob Ploompuu,
T. E. K. Ü. «Päevaleht", kirjastus-ühisus
«Rahvaülikool", P. Rootslane, J. Rubin,
9
A. Schnackenburg, A. Seidelberg, Sisemisjoni Selts, Karl Eduard Sööt, kirjastus „Teadus“, Walter Tegeler, K. Tätte, J. H. Vaht
rik, kirjastuse a.-s. „Varrak". K. Zero
jne*
Peeter Grünfeldi raamatuina ilmunud töid
on viimase 47 aasta jooksul (alates 1888. a.)
levinud kaugelt üle miljoni ek
semplari, mõni tema töist on ilmunud
mitmes trükis, nii „Mõistlik seltsiline" ka
heksa korda suures eksemplaride-arvus. Vae
valt leidub Eestis inimest, eriti vanema põlve
ja keskealiste hulgas, kes ei oleks mõnda
tema tööd lugenud või sealt äratust saanud.
Mitu korda on seda kirjanikule ise tunnista
nud mitmed meie silmapaistvad tegelased,
nagu agr. J. Hünerson, agr. J. Kalm. adv.
A. Kann, direktor Chr. Kaarna, adv.
G. Linkvist, major K. Utuste ja teised. Suure
tunnustusega on suhtunud juubilari töösse ka
meie riigi- ja rahvaelu juhid kõigilt aladelt:
riigivanem K. Päts, haridusminister N. Kann,
rektor prof. J. Kõpp, piiskop H. B. Raha
mägi, riigikohtu esimees Kaarel Parts, prof.
Jaan Tõnisson, saadik K. R. Pusta, praost
A Kapp, kirjanik Ernst Särgava-Peterson,
prof. Aug. Topman, abilinnapea A. Uueson,
dir. J. Reintalu, dir. V. Neggo, dir. V. Lin
namägi jne. Kõnelemata vanemaist arvustajaist, on Peeter Grünfeldi tööle ja tegevu
sele lasknud osaks saada kiitvaid sõnu meie
kesk- ja nooremagi ea arvustajad: Rasmus
Kangro-Pool, Juhan Jäik, Karl Ehrmann,
J. Pert ja teised.
P. Crünfeldi algupärandeist on mitmed
tõlgitud soome, läti, saksa, vene ja isegi
10
tšehhi keelde. Samuti on ta saanud mitu
korda oma tööde eest auhindu.
Vaevalt leidub meil ka lauljate ja koori
juhtide hulgas kedagi, kes aastate jooksul
poleks palunud juubilarilt sõnavarust u s t oma ettekandeile ja seda ka
alati saanud. Pidevamalt on Peeter Grünfeldt
varustanud sõnadega eesti teatri isa dir.
August Viira «Vanemuise" teatrit ja Aino
Tamme, Paula Brehmi, Ella Masingu, Marie
Mieleri, M. Lüdig-Sinkeli, Õlga Mikk-Krulli,
Ida Järve jne. repertuaari. Anna Raudkatsi
soome-rootsi rahvatantsudele on juubilar
samuti eestindanud ja loonud sõnu. Ja kui
võtta kätte iseseisvusaegsete kohalike ja
üldlaulupidude programmid
ja pea kõigi Tallinna kooride kontsertees
kavad, peaaegu üheski neist ei puudu sõnaloojate hulgas tema nimi. Eriti rohkesti
on ta varustanud sõnadega eesti meeskooridevõrgu algatajat ja meeskooride repertuaari
loojat Tallinna Meestelaulu
Seltsi ja ka Nõmme laulu
koore, peale selle E M O segakoori,
„R a u d a m i“ ja ÜENÜTO koore.
Suurel arvul on saanud sõnu meie noorimadki solistid ettekandmiseks kontsertidel
ja raadios.
Peeter Grünfeldi hoolt on küündinud Eesti
Ev.-Luteriusu Kiriku lauluraamatu komisjoni
abistamiseks «Vaimulike Laulud e"
väljaandmisel — omapoolse annusega. —
Meie üli õpilaskondki laulab tema
sõnu, nagu see selgub ilmunud .tudengilaulikuist". — Samuti kõlavad tema sõnad
kaitseliitlaste ja noorkot
kaste suust.
IL
Juubilari osa eesti muusikaelu arengus ise
loomustab asjaolu, et tema originaalsõnad on vaimustanud 18 eesti
heliloojat ja üht soomlast
looma viise. Need heliloojad on : prof. Ju
han Aavik, K. Hacker, dr. K. A. Hermann,
Miina Hermann, Otto Hermann, Joh. Jür
genson, prof. Artur Kapp, A. Kasemets,
K, Kirscbbaum, Arkadius Krull, Raimund
Kull, K. Lampson, Aleks. Läte, Mihkel Lüdig. Mart Saar, Konstantin Türnpu, Tuudur
Vettik, Enn Võrk ja soomlasist Leevi Madetoja.
Peale kõige muu on Peeter Grünfeldt
kaunistanud omapoolsete proloogidega meie
rahvaelu pidulikke sündmusi, nii „E s to n i a“
teatri 50. aastapäeva 1915. a. ja sama
teatri 60. aastapäeva a. 1925 ja varustanud
sõnadega teisigi juhtumeid (Eesti-Tšehhi,
Eesti-Leedu aktusi jne.). Tema on loonud
terve rea sõnu meie rügementide,
kaitseliidu malevate, üliõpi
lasorganisatsioonide ja koo
ride lipulauludeks.
Omaette peatükiks juubilari elutöös on
12-aastasel ajavahemikul 1922 —1933 toime
tatud ajakiri „R o m a a n“. Selle väärtus
hakkab selguma alles nüüd, kus see ajakiri
pärast suuna muutmist «Uudislehe" rühma
käes — hingusele läks. Nüüd näitab Bernhard Linde oma geograafilis- ajaloolisis mo
nograafiais («Poola", „Taani“, «Tšehhoslo
vakkia", „Läti“, «Rootsi", „Leedu“, ^Ungari“), milline rahvusvaheline kultuuritutvustaja oliP. Gr.-i toimeta
tud «Romaan", kus aastate jooksul tutvustati
12
meie rahvale kogu maailma rahvaste (arvult
üle 60-ne) kirjanduslikku loomingut kõige
esinduslikumate nimedega. £riti suuresti on
püüdnud juubilar seal hoolitseda meie kauge^
hõimurahva — ungarlaste — kirjanduse tut
vustamise eest, andes lugejaile 12 aasta
jooksul 109 tööd-tõlget ungari kirjandusestSeltskondlikugi tegevuse alal on juubilaril
suuri teeneid, alates Rõnguga, kus ta õpeta
jana oli Rõngu Laulu ja Mängu Seltsi kirja
toimetaja ja tihti esines deklamaatorina ja
kõnemehena, olles
peale selle kehaliku
meeskoori liige. Siis Valgas, kus ta oli too
kordse ainsa kohaliku eesti seltsi (Karskus
seltsi) esimees. Tallinnas oli ta hulk aega
Jaani koguduse nõukogu liige ja sama ko
guduse vaestehoolekande-seltsi esimees ajal,
kus selts lõi oma e ilusa vanadekodu Hee
ringa tänaval. Kaua aega kuulus P. Gr.
Tallinna Meestelaulu Seltsi ju
hatusse sekretärina ja on 1928. a. saadik
seltsi auliige. Koos K. Türnpu ja Ado
Birgiga läks juubilari poolt välja kirjalik
algatus Eesti Lauljate Liidu
loomiseks ja mujalegi on jätkunud tema
ennastsalgavat energiat (Nõmme teatriseltsi
«Lämmeküne" esimees, Raamatu-aasta Nõm
me komitee abiesimees jne.).
Vabadussõja ajal võttis P. Grünfeldt osa
tookordse kaitseliidu tegevusest, pidades
koos teistega korrateenistust öises Tallinnas.
Kui nüüd veel juure arvata 6- aastane töö
õpetajana ja veerandsajandini ulatuv tegevus
ühistegelisel alal, millest 17 aastat Kinnisvaraomanike Pangas juhatusliikmena ja 22
aastat kassapidajana, siis on meil ülevaade
13
käes juubilari töö- ja vaevarikkast elust,
mille kestes tema ilma liialdamata on teinud
kolme mehe töö.
Trükitud andmeist, mis pühendatud Peeter
Grünfeldi tegevuse hindamisele, olgu mai
nitud peale eelpool toodud andmete read,
mis kõnelevad temast meie seni ilmunud
biograafiliste koguteoste veergudel: „Postimehe“ juubelialbumis (a. 1907). Akadeemi
lise Ajaloo Seltsi „Eesti Biograafilises Lek
sikonis" (a. a. 1922—29), Eesti Kirjanduse
Seltsi „Eesti Avalikkudes Tegelastes" (a.
1932) ja K. ü. „Looduse“ ,,Eesti Entsüklopeedias“ (ä. 1933).
A. 1934 hindas Eesti Punase Risti pea
valitsus iuubilari ühiskondlikke teeneid oma
II järgu I astme mälestusmärgi annetamisega.
Koostanud ja avaldanud
Peeter Grünfeldfi elutöö
austajate ring.
VaataSoomustüdruk
Leida Kibuvits
№47
LOODUSE KRO...Soomustüdruk
Leida Kibuvits
№47
LOODUSE KROONINE ROMAAN
Looduse Universaal - Biblioteek
1 aastakäik (nr. 1—52), Il aastakäik (nr. 53—104), III aastakäik (nr. 105—156) ä 12 krooni
ja IV aastakäik (nr. 157—180) — 5 krooni. Üksiknumber 25 senti.
Edraond Rbout — Mägede kuningas.
Nr. nr. 88/89, 90/91.
R. Rdson — Toomapäev. Nr. 27.
Betti fllver — Invaliidid. Nr. 153/156.
J. Barbey d’Rcreviliy — õnn roimas. Nr. 109.
Honore de Balzac — Armastus. Nr. 142/145.
Rrnold Benaett — Simon Fuge’i surm.
Nr. 123.
0. Berting — Jaava jumal. Nr. 94.
Ü. J. Bierbaum — Siugnaine. Nr. 11
R. G. Einöing — Surematus. Nr. 100
R. Blamnaa — Surma varjus. Nr. 23.
Louis Boussenard — 10 000 aastat jääs.
Nr. 26.
F. R. Chateaubriand — Viimase Abenserraadži seiklused. Nr. 10.
G. K. Chesierton — Saladuslik aed. Nr. 105.
Sinine rist. Nr. 30.
fi. Coaan-Doyle — Baskervillide koer
Nr. 169/170. Brasiilia kass. Nr. 112.
J. Conrad — Duell. Nr. 53.
F. Dostojevski — Väike kangelane. Nr. 61.
H. Duvernois — Põgenemine. Nr. 179/180.
I. Ehrenburg — Viis piipu. Nr. 49.
R. Ers — Sakristaan ja kurat. Nr. 119.
H. H. Ewers — India ja mina. Nr. 42. Kum
malised lood. Nr. 33. Kuningate süda
med. Nr. 122.
Claude Farrere — Oopiumisuits. Nr. 104.
Walter Flex — Wallensteini pale. Nr. 83.
Rnatole France — Önnesärk. Nr. 52.
John Galsworthy — Esimene ja viimane.
Nr. 1.
D. Garnett — Daam rebaseks. Nr. 8.
G. ai Geijerstam — Raamat väike-veilest.
Nr. 130/133.
N. V. Gogol — Taras Bulba. Nr. 68/69
V. J. Gregri — Latvia kuningas. Nr. nr 13,16.
fl. Grin — Sunnitööline. Nr. 97.
Per Hallström — Okasroosike. Nr. 116.
Knut Hamsun — Tuisupea. Nr. nr. 95, 96.
J. Hašek ja K. Vanek — Vahva sõduri Svejki
seiklused. Nr. nr. 5, 9, 12, 17, 20, 21,
28, 29, 36, 37, 45, 46, 50, 51, 57, 58,
66/67, 75/76, 77/78.
Ferenc Herczeg — Djurkovitši pojad.
Nr. 150/152. Djurkovitši tütred. Nr. 157/158.
Elu värav. Nr. 171/172.
H. Hesse — Eelkevad. Nr. 101.
W. v. Heydenstam — Karl XII. Nr. 92.
E. T. Ä. Hoffmann — Preili de Scuderi.
Nr. 71. Vanne. Nr. 107.
Ricarda Huch — Juudi haud. Nr. 117.
R. Huxley — Richard Greenow’ jantlik lugu.
Nr. 2.
Henrik Ibsen — Rahvavaenlane. Nr. 6/7.
R. Jakovlev — Hiina vaas. Nr. 80.
Richard Janno — Neitsi Maaria. Nr. 120/121.
Ed. v. Keyserllng — Pastori armastus.
Nr. 177/178.
B. Klpling — India jutud. Nr. 34.
Viljo Kojo — Päike, kuu ja valge hobune.
Nr. 49. Ollikaise õnnis lõpp. Nr. 102.
V. Krõmov — Dollarite maalt. Nr. 38. Hara
kiri maalt. Nr. 55. Linn-sfinks. Nr. 65.
Oopiumi maalt. Nr. 25. Samuraide maalt.
Nr. 19.
R. Kuprin — Vedel päike. Nr. 93.
S. Lagerlö! — Soosauniku tütar. Nr. 47.
D. H. Lawrence — Pastori tütred. Nr. 118.
B. Linde — Kenad naised. Nr. 22.
Joh. Linnankoski — Karjatüdruk Hilja. Nr. 4.
Jack London — Elu seadus. Nr. 39. Hundipoeg. Nr. 103. Lõunamere jutud. Nr. 43.
McCoy.—Yah! Yah! Yah! Nr. 98. Pok
sija Tom King. Nr. 87. Põhjala Odysseia.
Nr. 106. Valge vaikus. Nr. 110.
P. Loti — Ühe võõrlegionääri ■ romaan.
Nr. 167/168.
P. Lonys — Naine ja hüpiknukk. Nr. 161/162.
Thomas Lowell — Merikurat. Nr. nr. 64,
72/73, 81/82.
G. de Maupassant — Nülitud käsi. Nr. 56.
Õeksed Rondolid. Nr. 111. Tugev kui
surm. Nr. 126/129.
E. McDell— Üheteistkümnes tund. Nr. 173/174.
Prosper Merimee — Tamango. Nr. 54.
C. F. Meyer — Munga pulm. Nr. 165/166.
—
— Muinasseikiusi. Nr. 15.
Zsigmond Mõricz —
Härras-mürgel.
Nr. 134/137.
R. Neverov — Viljalinn Taškent. Nr. 124/125.
R. Niedra — Nälg ja armastus. Nr. 32.
L. Nikuitn — Saladuste müüjad. Nr. 159/160.
Marcel Prevost — Julienne’i abielu. Nr. 115.
Wl. SL Reymont -— Kaebealune nr. 437.
Nr. 60.
B. Ruck — Tema ametlik mõrsja. Nr. 138/141.
George Sand — Kuradi mülgas. Nr. 41.
R. Schnitzler — Karjusefiööt. Nr. 74.
Joh. Sepp — Kuld!!! Kuld!!! Nr. 14.
E. Seton-Thompson — Tänavatrubaduur.
Nr. 35.
B. G. Shaw — Südamemurdumise maja.
Nr. 44.
F. E. Siilanpää — Hiidu ja Ragnar. Nr. 3.
Upton Sinclair — Tööstusetuus. Nr. 48.
R. L. Stevenson — Kurat pudelis. Nr. 24.
Lugu valest. Nr. 59.
R. Strindberg — Abielu. Nr. 18.
K. H. Strobl — Riivatu nunn. Nr. 86.
Miklös Suränyi — Tulesüütaja. Nr. 113/114.
Dezsö Szabö — Muinaslood naervast ini
mesest. Nr. 31.
Rabindranath Tagore — Pärandusehoidja.
Nr. 40.
Hilja Valtonen — Ara hõiska enne õhtut.
Nr. nr. 62, 63.
Edgar Wallace — Mees, kes ostis Londoni.
Nr. 146/149.
Ministri
hukkamine.
Nr. 175/176. Surma meloodia. Nr. 163/164.
H. G. Wells — Mees, kes võis teha imet.
Nr. 108.
Lajos Zilahy — Minu vaar-isa armastus.
Nr. 84/85.
Emile Zola — Uputus. Nr. 79.
Steian Zweig — Kiri tundmatult. Nr. 70.
>
W, fjöILMUB TARTUS
12 KORDA AASTAS
LOODUSE KROONINE ROMAAN
TELLIMISHIND AASTAS 10 KRO0NI
NOVEMBER
Nr. 47
ÜKSIKNUMBRI HIND 1 KROON
19 3 2
LEIDA KIBUVITS
Soomustüdruk
Romaan
K./C. „LOODUS“, TARTU, 1932
| ENSV TA Fr. R. Kre::fzvai,Kirja!uIu«'Tj.j .
. ;
* ARHIIV RA A‘ /•
■ • OGU f
106047
K. MATTIESENI TRÜKIKODA O./Ü., TARTU, 1932.
1.
Jaoskonna ämmaemand jooksis lõõtsutades peh
mel metsateel, kõrgete pedajate all, mille juured,
köitena sitked ja jämedad, looklesid ja harunesid
maapinnal, vingerdades erilise meeleheaga sõlme
deks otse jalgrajal, teekäija ruttavate varvaste ees.
Sadas vihma. Ei tilkadena, ei piiskadena —
teist päeva juba peente, pidevate niitidena, nagu
jäähalli villast lõnga venis sealt ülalt. Pigimust
hilisõhtu oktoobri esimesel poolel. Mets kui meistri
teos mustis toones — mustjaspruunis, tuhmis ja
sinkjasmustas, nõrgalt hiilgavas. Krobelisilt puilt
ruttas vesi imetasa luksudes alla, vaevalt läiklevaisse lompidesse.
Ämmaemand ruttas hingeldades, muidu muhe
lev nägu morn, vettinud viltkaabu vasakul kõrval
viltu. Jumal teab, kas ongi tema, ruttaja, oma
kaabu, võibolla haaras esimeses meelesegaduses
veel vanamehe peakatte. Otsekui pomm, sihitud
rätsepa majast nende vaiksesse elamusse, oli saa
bunud kisav Kitsel-Lüs, kibelev ja ahastav. Lunas
taja küll, tulgu nüüd emandake kohe, joostes, hüpa
tes, lennates, rätsepa noorikul olla ukse ees see
raske ja valus tund. Nemad, Liis ja sajatav rätsep,
pole muud ette võtta mõistnud kui oigava ja vintsleva nooriku toobrisse, sooja vee sisse pistnud.
1*
3
Nüüd kaeblevat vaene seal ja rätsep krigistavat
toobri ääres hambaid, loendades kõiki hirmsaid asju
ja olendeid, sekka alates Meieisa palvet ning süs
jälle vandudes. Lehmaks nimetanud ta ämmaeman
dat, sest et see nii kaugel elutsevat, kandes oma
ametikohuseid mitte liiga südame ligidal: nii võib
kaotsi minna tema kallis ja kauaoodatud lapsi
Taevas aga, must ja raske, on puuladvul süga
vais võides, neist voolab alla vett, mille niiskelt
ohates neelab vettinud sammal.
Mütsti, kukub jooksja, kolksti, lausub arsti
mite kott. Pedajajuur, teel otse kunstipäraselt
keras, põhjustaski inimsoo heategija languse. Istub
nüüd see heategija märjal metsateel, jalad abitult
laiali, viltkaabu vajunud ninani, arstimitekotist tolk
nemas peen kummitoru...
Suvimaja sinisest nurgatoast rohetab nõrka val
gust, uksel seisab mees ja vannub, tõotades kahe
korra käänata ämmaemanda, selle laisa lehma
kaela. Laisaks lehmaks nimetatu lükkab aga kuk
lasse viltkaabu, ukselt kõrvale rätsepa ning vuhi
seb trepist üles, kaenlas peen kummitoru, mille
ots lustlikult viipab.
Rätsep Juhan toetub uksepiidale. Kogu ümb
rus kui vesiklaas, laisalt lainetav mustas nõus —
no mida heledamat võid siit hinge ammutada, isegi
paluda ei saa ses sulinas. Paluda... Tea kas aitaks,
võiks ju katsetada...
Nurgatoa aken löödi lahti, haagid klirisesid, kõr
ges kaares lendas alla roheline lambivari, otse
laastuhunnikule. No, kurat, tuksahtab läbi ukselseisja, nüüd ämmaemand, see poolmeest, teotseb;
seal ülal kaunis koduselt...
4
V aikus. Tuleks ometi midagi uut, kas või
oigeid ja kisa. Kuski sulksub vaid vesi mingis plekknõus. Kui nüüd saaks paluda, tuleks usuj õud, see
võimas, saaks läkitada taeva poole sellise vägeva
palve, lühikese küll, kuid kokkuvõtliku! Teeks sel
geks Jumalale, kuis üks laps ja naine on ikkagi
hädatarvilised tegurid mõistlikuks eluks — aga näe,
ei saa kuidagi, ikkagi kisuvad mõtted laiali, kokutab
nüüd sinna juurde veel kana ja luksub vesi seal
mannergus.
Põlvitab uksepakule ja ristitab käed. Meie isa,
algab sosinal — küll lõhnab see kuusepuu kaua,
isegi paksu ookrikorra all — piriseb palvesõnade
vahele ninatark mõtteke; kes sa oled taevas, pühit
setud saagu sinu... Võimsalt vuhiseb tuul läbi lat
vade, kostub märgade tiibade laksuv löök — no
vaata, nemad just leidsid aja... sinu riik tulgu
— püss on rõdul, sosistab mõtteke. Aga pime on...
Sinu tahtmine sündigu —
Nurgatoast kõlab plaksak, nagu lööks keegi lah
tise peoga mingile pehmele, hüppab järsku läbi
akna öhe hele kisa, jookseb pedajaisse, jääb oksisse
takerduma ja täitub. Taamal, metsniku maja kohal,
heliseb veel tasa.
„Käes ta on,“ röögatab rätsep rõõmsalt.
„Poiss või laits?“ kilkab Kitsel-Lüs kuuri alt.
„Ükskõik,“ hõiskab õnnis isa vastuseks, „peaasi, et on laps ja elab.“
Oli laits see, kes kisendas nüüd sinises nurgatoas. Kortsuline, punalilla rauganäoga. Koomiline
olend, kui miniatuurne mungake, pärg süsimusti
karvu ümber palja lagipea, silmnäol, pisikesel kui
peopesa, joobnu lustlik ja muretu ilme. Vasem suu5
nurk kerkis veidi, nagu tahaks vastsündinu mõrult
naeratada, kuid aevastas süs kui väike kass, mõnuga
sähvides.
„ Jaj ah, varakult Juba ilma ja elu üle aevas
tama," kuuldus ämmaemanda jämedat häält läbi
vee sulina.
Oli saabunud tütarlaps, kes pühal ristimisel
nimetati Loo naks ja keda üks mees omas suures
tarkuses hüüdis aastaid hiljem Soomustüdrukuks...
Naeratab ja laulab ema, nimega Müna, kui
kaalub väikest tüdrukut. „Na, tärrsilm," ütleb, köi
tes last halli südrätti, „nüüd teeme sõlme ja nüüd
upitame margapuu otsa." Iga päev kõigub nii tüd
ruk, väike nägu õunana üle siidräti hall-lillelise
serva, tuues oma kehakaaluga emasüdamele ka
rastust.
Muide hakkab tundma sama emasüda, et lon
kab nende majas miski õige tugevalt, ei lonka, vaid
kaldub sügavalt viltu. Päris upakile aga päeval,
mil tütarlapsele kavatseti kinkida kogu eluks üks
viisipärane nimi. Tema, Müna, oleks eelistanud
midagi õrna, lillelist, midagi naiselikku. Vaevalt
sai aga väljendada oma soove, kui puhkes torm ja
maru. Peremees majas olla tema, see kärkiv Juhan
Tuisk, ja laps olla tema isiklik omandus. Nime
valib juba tema, lapse täisõiguslik isa. Nimi, see
sobiv, olevat Loona, sinna ei saavat parata enam
ükski kurivaim, ei tuhm, ei tuline.
Ema Müna aga läheb sinisesse nurgatuppa, kus
puhkab tüliõun, rahulik ja roosa. Jajah, on sattu
nud imelikku paika Münakene. Rahu ja leplikkus
ei elutse väikeses majas pedajate all, sest kõik
6
ruumid on hästi ja odavalt üüritud tülile ja hammastekiristamisele.
Neid allüümikke näeb noor ema aga nende
täies säras oma tütrekese ristimisel, lumelörtsilsel päeval märtsis.
Kui vihane härg tormab rätsep läbi maja. Keegi
emaahv olla seganud liiga vedela saiataigna ja kõik
see neetud kört lainetab nüüd ahjupõrandal! Vaa
daku Miinagi, et otse letilaua alla jätnud enesest
hunniku kugaraid see tõbras, taks. Midagi sün Is
sanda halli taeva all ei võidavat usaldada naiste
kätesse, määratu kahju, et tema ise, Juhan Tuisk,
ei saa valvata seda askeldust — peab jooksma seltsi
maja vahet kui narr, sest need pärdikud, need näit
lejad, ei saa kuidagi toime tema abita.
Äga et laps ei saavat toime ristiisata — risti
ema kui naisterahvas on muidugi vähem tähtis,
nü kombe täitmiseks võib teise ju valida —, selle
pärast olla tema, lapse isa ja lavastaja, näitlejate
hulgast noppinud paar puhast tera. Perepoeg Kus
tas, kas ei ole ta ristiisa kui tellimise peale val
mistatud? Ristiema, naisinimene ikka naisinimene,
suurt sealt nüüd loota, aga rikka talu tütar, võib
olla pudeneb ta näpust tulevikus nü mõndagi ristitütrele.
Ei ole aga õnne sel ristirahval — õpetaja ei
ilmu ega ilmu. Ahastav isa vannub vaimuliku maa
põhja, kuid pole tulemusi sellelgi. Ruttab seltsimajja tagasi, kus käimas draama „Õhuneitsi“ teine
vaatus.
Siis saabub ka õpetaja, kiiresti kui keravälk,
ümmar ja ruttav, talaaril õlekõrs ja mingi heinasordi seemned. Rutata, rutata, ta tahtvat otse len-
7
nui, aega kaotamata, jumalalaste nimestikku torgata
selle väikese, sest peab edasi tõttama, Võigu met
sas vigastada saanud puutööliste juurde. Tuleb veel
pühitseda nendegi hingi enne surma. Otsekohe kut
suda isa ja ristivanemad, kas või näitelavalt rebida
nad maha ning tuua oma hingekarjase palge ette,
kähku ja kärata!
Kähku küll, aga suure käraga ilmub süs lapse
täisõiguslik isa, paremal ristiisa alpiküti rohelises
mundris, kaabul õõtsumas koketselt kirju kukesulg, vasakul ristiema taevas-sinises marlis, rinnal
neitsilikkuse tunnusena tohutu liilia valgest kalingorist
Kogu pühalik toiming kujuneb kuidagi kärsi
tuks, nii lennul ja mööda minnes kõlavad pühad
sõnad. Lapse ema, kellele Jumal saatnud suure
rõõmu väetikese näol, silmitseb laudlina ristpistelisi nimitähti — kuis julgeks ta silmi tõsta sellise
kometi hulgas... Raske mõte ronib kui kohmakas
põrnikas ümber esimese tähe sakilise nurga — mis
küll saab sest elust, mis küll saab sest elust...
Jõuab see ronija siis vaevaliselt teise tähe tühe
messe, langeb sinna selili, siputab abitult peeni
koibi — parem, kui poleks ilmunud toda väetikest
ja rõõmutoojat, mis peab temagi kõik nägema sel
okkalisel teel...
Õpetaja lõpetab. Pääseks süt ometi rutemini,
väriseb soov vanahärra lõuavoldes. Ole, vanaini
mene, otsekui näitemüügil, rahvale nalja tegemas.
Tema palge ees pole ta pika praktika jooksul seis
nud veel ükski ristivanem nii ilmlikus ürbis!
Krooniks kogu piinlikule toimingule lällutab ris
titav järsku valjult, naerab ja rebib oma roosakalt
8
tanukeselt põhja. Palja pealaega, pitsiräbalad kõ
vasti pisikeses peos, silmad rõõmsad kui noorel
oraval, vahib ta ümber. Suukesel roosatav tänu
täiskasvanuile, kes korraldasid tema auks sellise
nalja. Olgu päris rahulikud nood suured, tema,
väike, oskab juba hinnata huumorit parajal paigal!
Õrnalt vaigistavale vaimulikule vaata!) viidaku tanu
alt vastu üks tumepruun silm imepikkade rips
metega.
Seda silma näeb vanahärra veel Võigu õuel
päris selgelt enesele otsa vaatamas, nii jäi ometi
meelde tolle pisikese pilk. Issand ise heitku liiva
selle tütarlapse libedale teele, mõtleb hingekar
jane ...
Võtabki kuulda oma sulase palvet armas Jumal
— väike tüdruk roomab aasta või paar hiljem
punasel liival pedajate all, elujaatavalt kui visa
maasikavõrse. Püksikesteta, sukakesteta, sest vana
hingekarjase palve on leidnud helde täitja: päike
on soojaks kütnud liiva, mida nii rohkelt on rapu
tatud väikese ronija teele.
Kummalisi nurki moodustavad viltukasvanud
männitüved, veidraid sõlmi ja sompe jämedad oksad,
millel virvendavad värvilised laigud: kõrgemal hele
kollane, ülal, seal, kus päike kuldab. All aga soe
ruuge ja nõrgalt punane. Nagu lindude parv peatuks
puul, kõrgemal salk rasvatihaseid kollaste kõhukestega, all aga leevikeste rida punavate pugudega.
Veel allpool muutuvad toonid pruunikaks, segune
des kerge violetiga, umbes väikese rätsepaplika pea
kõrgusel. Väike taob kahe rusikaga vastu tüve,
puult eraldub suur hall lind, mille vari poole suu
9
remana ja mustana ujub hääletult üle liiva. Taguja
sädistab lendajale järele.
Pedajad tolmlevad. Ülalt, punavalt nõlvakult,
virvendab kollane pilveke alla orgu, hiilgab kui
uuskuld vastu taeva sügavalt ja rahulikult hingavat
sina. Nagu sõeluksid laiad ladvad päikesekulda,
see langeb nüüd imepeenena alla, kolletab väikese
siristaja ninasõõrmeil ja kulmukarvul.
„Kurrat,“ kargab järsku kärin läbi metsa. Laps
võpatub ja kükitab puu juurtele. Istub seal kui
punktike, võimsa, kohiseva samba all, nagu tumeda
peaga putukas. Käed värisevad ning keha muutub
palavaks.
Hääled aga ägestuvad, madalam neist muutub
kriiskavaks, katkeb kui läbilõigatu, algab uuesti,
kliriseb üks aken ja kolisedes langeb kuskilt kõr
gelt midagi rasket.
Väike puu all väriseb kui palavikus, vaatab
kartlikult ümber, huultel mõru nutuvari ja koper
dab süs metsa poole. Roomab langenud puutüve
alt, läbi mustikavarte. Läheb veidralt voksudes kui
väike jänes, kord kerkib tume peake, süs jälle
helendab roosast kleidikesest pronksivarjundiga
istmik.
Vanemad aga vaidlevad edasi, tuliselt ja tige
dalt, summutamata hääli. No öelgu süs üks mõist
lik ja erapooletu, kas pole süs näotu suur kummutikolask ühe muidu maitseka elutoa nurgas? Tema,
Mürna, tarvitaks seda moonutist tuleläiteks, võtaks
aga tüki ja põletaks...
Ei mahu enam niipalju viha Juhanisse, kui
tekitab see mõistmatu naisterahvas. Voolab nii
võimsalt, see tuline viha, et kibeleb sõrmeotsis ja
10
väriseb vurrutipel — kõik see õnnetus sellest, et
ei mõista su hingeliigutusi üks naisetükk. Tema,
Juhan, nikerdas ja poleeris ju kummutit terve aastal
„Aga noh," sähvab mehe nukra mõtiskelu vahele
Miina, „olen mina oma elus juba peenemat näinud,
ei hakkagi ühe viletsa maatõugu mööblitüki juures
vaidlema/'
„Seda saksapreili haisevat koli mina peene
maks ei pea, vaat mitte ei pea," karjub Juhan too
lilt, upitades seinale, naela otsa pilti, millel kolm
pruuni karu suvatsevad murda üht frakki rõivasta
tud, suure pussnoaga vehklevat härrat. Ümber iga
vene jää mürkroheliste varjudega.
„Ometi seda haisevat koli sa ihaldasid, ega sa
muidu poleks mulle kosja roninud," salvab Miina.
„Ah sa kurat," karjatab rätsep, lüües ärritu- .
ses kogemata pöidlale. „Kes oleks sind, vana lehma,
enam koristanud, kui mul poleks selleks küllalt
hale süda olnud?"
„Vana lehm küll, aga sinusugusele rikutud här
jale tõi veel priske vasika," kõlab suure kummipuu
tagant mõnitav naer.
Rätsep virutab uhke pildi kolme karuga ja fra
kis isandaga põrandale ning tormab välja. Vaat,
millega tasutakse su heategu, kosi ära vanatüdruk
ja hiljemini sõimab ta riivatult täis kogu su mehe
liku silmnäol Heliseb nüüd jälle ta valutavas peas
jonnakas vilepill, virvendab silmade ees kui puna
sega häiritud härjal.
Alul tormab metsa, siis jookseb juba parajat
traavi ning longib süs selle järgi, kuis nõrgeneb
vihajõud. Lõppeks istub kännule ja mõtleb. Mui
dugi oleks võinud teisele korrale paigutada tolle
11
kummuti, olekski teist vahel vaadelda saanud
rahus ja üksi. Aga näe, tüli tekkis sellest, et
ei jõudnud oodata alp naisterahvas, kuni tema, pere
mees majas, ise oleks asunud seda mööblitükk!
eitavale seisukohale. Viha sulab ja sulab. Mis õige
peaks ka vastu sellele kuumale, mis levib nüüd
puude all! Südamegi lööb soojaks. Läheks nüüd
koju, teeks näo, nagu poleks seda kummutit üldse
olnud nende elutoas, muidugi, vabandama ja andes
tust paluma tema, Juhan, ei hakka. Ning kodu
poole liigub ka hästi aeglaselt, las tunneb veidi
hirmu ja kahtlust see naine, kes oma mõistmatu
sega kodust peletas oma seadusliku mehe.
Seisatub ja vaatab. Ülal, paekalda serval, ukerdab kadakapõõsa all midagi. Mägrakoer? Aga roosa
ja musta kuklaga. Jehoova, lapsi Vaata saatanat,
seda hooletut ema, kuhu laseb roomata maimuke
sel, sel armsal! Kui ta sealt nüüd alla, surnuks
kukkunud oleks... Sus oleks õnnetu isa haara
nud püssi ja tapnud enese, naise ja poole valda.
Kogu see julm veretöö oleks sündinud vaid ühe
naise lohakuse tõttu. Nutab, pühkides pisaraid lip
suga, nuuskab sus ninagi sinna ja võtab sülle väi
kese. See vaatab isa tõsiselt ja uurivalt, peene
kulmujoone kohal kaks kortsu.
Asuvad teele, võrsuv viha nähtamatuks kaasla
seks. Peaks taipama ometi ajutuim naisterahvas,
kuis armastab tema, Juhan, seda musta peaga ukerdajat. Ja sellest hoolimata, mõelge, ta suurest isa
armastusest hoolimata, lastakse laps lambatallena
metsa! Tahab poolkuuldavalt väljendada üht uut
vandesõna, mis eriti sobiv sellisele mõtlematusele,
kui puurib ta kõrvaauku üks väike ja terav sõrm.
12
Väike ta õlal naeratab jälle oma poolikut naera
tust, nagu kitsi oleks teine oma muigega.
Päikesel vist ääs kadakais ja alas mändide
all, ega muidu ei hõõgu kogu lüvanõlvakult kuuma
kui sepipajast. Kuldne põrnikas sibab liival
no
kuhu küll peaks ruttama niisugune, sina aga peatu
ja lase saksal minna; seisatu ning anna teed tõtta
jale, kelle selg välgatab kadakapõõsasse kadudes kui
roheline sõrmusekivi.
Isa ja tütar aga liginevad kodule, kolmas kaas
lane, see võrsuv viha, on väikese tüdruku kehasoo
juse mõjul närbuma löönud. Aiakeses ähvardab aga
jälle tõsta pead: kaks kivihalli kana siblivad peen
rad. Ega ei saa enne elus vihastumiseta läbi, kui
ei panda kogu maailmale uued talad ja põikpuud...
Eeskoda lõhnab lapsepesust, lae all keerleb
eksinud mesilane; kirju, räbalaist kootud põrandarüe on puhas — ei, siia ei saa tema, Juhan, haakida
oma viha.
Kogu õhtupooliku otsib rätsep seda haaki, kuid
kogu maja täidab sooja päeva unine vaikus. Väike
tatsutab ringi, sibab sus neljakäpuli, tõttab nü köö
gist tuppa ja toast rõdule. Jääb seisma, kaenlas
endise papphobuse esiveerand. Seisab üsna vaik
selt ja vaatab kummutile. Kaks küünalt, kaameid
kaelu pidi hõbelühtreis, üks terve, teine poolpõle
nud. Oskab oma soove juba väljendada see väike
plika, pisike kere sirutub, toetudes kummutinurgale. Sõrmed püüavad vöökirjalise lina narmaid.
„Eeh,“ ütleb väike, pingutav inimene ja saadab vanal
sohval pikutava isa suunas tõsiselt etteheitva pilgu.
Algab siis tatsutamist põrandal väike, roosa jalg —
ei aita seegil Jorin, leplik ja otsekui hoiatav.
13
Uurib lebajat. Jonnakas kiige ja sellele järgneb
hele kisa...
„Miina,“ hüüab isa piinatult, „anna talle need
küünlad/' Kisa vaikib veel enne kui ema tuppa
astub. Ohates võtab Miina hõbedasist lühtreist
küünlad, mille otsad mässitud ajaleheribadesse,
sest lühtri haigutav hõbekõri olnud liiga suur.
Loona hõiskab ja nuusutab üht küünalt. Teist
hammustab ta juba. Siis peab ta nad kuidagi ase
tama pingile. Esimene katse ebaõnnestub, teine
samuti. Jälle algab kärsitut tatsutamist üks väike
jalg, teine aga kaotab tasakaalu ja pisike asjataja
kukub, lõuga vastu pingi serva maraskile lüües.
Juhan kargab püsti. Järsku, nagu fakiiri istu
tatud eksootiline seeme, lööb puhkele juba närbu
nud viha. Paisub suureks ja mühavaks puuks —
kohiseb ja voogab, rodu punaseid hobuseid tormab
kivisel kosekaldal, metssead kihutavad tulisel lagen
dikul. Haarab pingi, selle neerukujuliste aukudega,
ja virutab ta kööki. Tapaks selle vihaga kõik...
Aga iste kukub kolisedes kolde kõrvale, väike tüd
ruk karjub, kael ja nägu vähkpunane. Miina aga
võtab varnast salli ja väljub sõnalausumatult. Aias
siblib nüüd kolm kivihalli kana — perenaine ei
hooli sest, ruttab tagasi vaatamata kui jalahoobi
saanud koer...
Ruttab jõekaldal, ruttab linna poole. Nüüd
jääbki ta sinna — otsustab, lõug jonnakalt püsti,
rinnaesise pitskaunistisel pisarad. Oli üldse üks
mõtlematu temp, et läks maale tema, kes juba aas
taid oli harjunud peene ja pehme eluga. Seal on
nüüd see rublatükk: mees märatsev kui metshärg,
kogu elamine lootusetu kui jääpangale jäänud koera14
poeg. Väike tüdrukutaim, kes juba nüüd, õrnroosas
eas, kergesti ehmuv ja ruttu värisev, mida õpet
likku näevad tolle silmad ümbritsevast kodusõjast.
Viletsusi Viletsusi Kummardub Müna ja nuuskab
nina alusundrukusse. Nüüd jookse tulema otsekui
varas või hatt omast kodust, mida kujutles vanasti
nü soojana ja kondipärasena kui suvist õhtupooli
kuti Rutta nü, et ei saa haarata ninarätikutki, kuhu
nuusata kogu oma haledus...
Müna poolpime äi linnas ei üllatugi eriliselt,
kraabib lambitahti ja pakub miniale praetud kala.
Ta ju ammu olevat oodanud midagi sellesar
nast, raske ju olevat see nü ja raske teisiti. Kuid
last nüüd üksinda sinna jätta... ärgu Munake seda
raatsigu... See Loona, kas ei ole just tema nahal
õitsele lõõmas see vana õpetaja needus, on
teine oma ea kohta liiga kräbe ja vaatab vaheldi
nü imelikult... nagu ta vanaemagi, see mustlas
tüdruk. Üks tohter olevat temale seletanud, et
mõnikord, harva küll, aga siiski, tulevat lapsed vanavanemaisse, täielikult, nü... nagu poleks oma vane
maid vahel olnudki. Mine nüüd uskuma sihukest
loba, aga õigus võib tal ka olla, kes selgitab neid
keerukaid käike ja uduseid teid...
Vanamees vahib lambi sabaliputavat leeki ja
naine ta vastas täidlasi pirne luitunud tapetil...
Uueks päevaks on Müna jälle kodus. Kaks
tinarasket köit jalus: arsti teooria ja vaimuliku nee
dus. Kaks küünalt on lõpuni põlenud, kaks tasku
rätikut niiskeks nutetud, kaks valvajat, suur isa ja
väike tütar, magavad nüüd. Väiksem virgub varsti.
Äsjatab väsimatult ja kõikjal. Tõmbab köögilaualt
omale kaela tosina tasse ja klaase kõige kandmi15
kuga, võpatub ja jääb siis kivistunult seisma, suured
silmad hirmust klaasised, suu maigutab kui liivale
paiskunud ahvenal. Veerand tundi hiljem, joonud
kaks klaasi suhkruvett, rändab ta rõdu kaudu aeda,
järele lohistades pesukorvist õngitsetud ema särki
või isa aluspükse. Kui ta uuesti tuppa ilmub, lõbu
salt jorutades, on tal peos juba sibulapealsed või
floksivarred, pesu aga vedeleb aias sirelipuhmaste all.
Täiskasvanute kõnelust ja sõnelust jälgib kui
kõigest arusaaja ja õige hindaja. Naeratab vahele
oma poolikut naeratust vasema suunurgaga. Noil
silmapilgel tunneb Miina kuklal kerget külma, ta
ei saa lahti kujutelmast, nagu ei olekski ta ise
sünnitanud seda pilkavalt silmitsevat väikest, vaid
leidnud kuskilt vanast, keskaegsest tornist. Laa
nest, umbrohu ja vabarnavõsuga kattunud kantsist.
Sinna oli tüdruk uinunud ühe inimpõlve eest, aas
tat kuuskümmend tagasi. Nüüd tuli tema, endine
põetaja, nüüdne rätsepanaine, äratas magaja ning
tõi ta ellu.
Loona armastas vett, klaases, pesunõus, ämbreis. Karjus hingetuks, kui peale igapäevast kümb
lust kõrges, kollases kolmjalas toodi ta vägivald
selt kuivale. Prääksus kui püütud metspart ja ahmis
suukesega, salvata püüdes tõstja käsivart.
Koeri, kasse ja sigu silmates kokutas õndsu
sest. „Kek, kek, kek,“ lausus avasui ja koperdas
armastatud neljajalgsele järele. Harva püüdiski nii
mõne, surus siis õrnalt vastu karvast loomakeha
tumeda peakese ja vaatas elajaloomale alt üles otsa.
Sageli aga põgenes kallis koduloom kaugele ja
Loona ulgus, nuttis, luksus siis ja uinus. Kõik suure
16
mat seltsi südamevalud möödusid temal vaid ma
gama jäädes, väiksemaid ravis mingi uue ja huvi
tava esilekerkimine.
Oli Hakipalus suvitavate daamide lemmik. Tul
les einelauast sidrunisoodat või kvassi viima, päri
sid nad väikese pruuni preili järele. Pruun preili
tatsutas lähemale, tumedad salgud äsjasest imest
sobivalt sassis. Uuris tõsiselt võõrast süleshoidjat, laubal peen korts. Suudles lahke daam teda
korra või kaks, naeratas preili ühe suupoolega
armulikult. Oli võõras aga kallistustega liiga helde,
sirutus välja väike käsi ja tõukas eemale tüütava
näo.
Palju pahandust ja tüli tärkas noil ajul rät
sepa majakeses pedajate all. Pahandati ja kiruti,
vaen võrsus ja lärm lokkas. Ja kuis väikesed ja
tillukesed olid põhjused: auk plekkvanni põhjas,
paar sabasulge, mille röövinud kukelt siga, liiga
soolased kartulid ja krääksuv uks. Asuti õhinal
lahendamisele, karjuti teineteisest üle — no mui
dugi, on roppuse ja kasimatuse tulemus too pragu
pesuvannis, perenaine on kurjaks ja vaenlikuks
õpetanud sea, muidu nii tasase kodulooma, ega too
muud ei kavatsenudki kui murda kirjut kukke 1
Milline majapidamine!
Kaks eluseltsilist otsekui võistlesid, kumb saab
vastaspoolt varemini kahetsema sundida seda saa
tuslikku eksisammu, et kord võetud õlule abielu
muidu nü ilus ja hea kandam. Mõlemad aga, ühi
sel nõul ja jõul — muidugi teadmata ja tahtmata —
toitsid vastikust, mis vaikselt võrsuma lõi väikeses
Loonas, vastikust abielu ja koduse elu vastu. Kaks
viimast tähendasid kõikejälgivale lapsele vaid tüli
2 Soomustüdruk.
17
norimist, selle õhutamist ja võidukat lõpule
viimist.
Äiul oli vannete ja sõimu keskel võrsuv tüdrukutaim arg ja pelglik, iga uue puhangu puhul
tõmbus küüru ning varjas sõrmedega silmi. Kuul
des aga, kuis vaidlevad pooled ikka enam ja enam
ägestusid, kriiskas isegi järsku tigedalt, ronis too
lile ja turtsus kui metskass.
Magas lapsele omast sügavat, õiglase und vaid
õhtupoolikuil, töil aga lebas ärkvel. Võpatus pisemastki helist. Värises hiirena, kui praksus pedajaoks, vilistas tuul rõduruutudel, huilgas öökull või
laksutas tübu mõni valgust pelgav lendaja.
Pikil öil, tuulised ja pimedad, kuulis enese
kõrval ema vaikset nuttu. Isa viibis oma armsa
mal teerajal — salakütina metsas. Vahel ka jõel,
tõrvatud künaga, võrratu kannatlikkusega oodates
kalapoja õngehakkamist. Sellal kui perekonnapea
istus kartulikoopa varjus või varitses metsaserval,
nuttis Müna taga endisi päevi. Jõena voolasid pisa
rad, kui mõtles, et kõik käesolev on vaid karistus
nooruselolluste eest — vinskle üksi keset metsa, uks
juba teist päeva väljastpoolt lukustatud ja võti selle
küti või kaluri taskus, kes lubas minna viivukeseks.
Toiduks enesele ja lapsele jäänud vaid kerkiv tai
gen leivaastjas. Söö või sure...
Väike lebab nutja kõrval liigutamata. Ega
teda ennast, seda Loonat, olegi enam, tema asemel
tuksub nüüd ema kõrval vaid üks surn: süda, täis
suurt kurbust ja heledat hirmu. Tuks, tuks, lausub
see süda ja ema nutt väriseb läbi ta laienemise ja
tõmbumise.
18
Öö on aga pikk ja pime, lebab kui lohe metsa
kohal, süsimust kõhualune puuladvus. Kaua veel,
kaua tuleb oodata koitu, see lohe ei mõtlegi veel
hakata ronima metsade ja rabade taha.
Tuul viskab kamaluga käbisid vastu seina. „Rap,
rap, rap,“ ütlevad kukkudes pruunid käbikesed;
noid hüüab Loona päeval puludeks, öil on aga kri
bivad küüned, mille omanik, suur, must ja karvane,
nuhib ümber nende majakese ning nuusutab aeg
ajalt. Väike tüdruk ägab tasa — väriseb kui rott,
kes lagedale jäädes otsib pisematki auku, kuhu peita
kerekest.
Kõrval nutt, kahetsus ja kaeblemine, ülal must
ja murelik öö, seina taga hiiliv karvane — tore,
kui kinnituks päike jäädavalt nende maja kohale.
See on Loona esimene igatsus. Esimene ta rikkali
kust täitmatute soovide seeriast...
Hommikuks on laanest tagasi ka isa Juhan.
Kuuris, heinte all, aga on suur põder. Kellel aega
jändama hakata ta nülgimisega, kui on pühapäev ja
voolavad linnast lõbusõitjad, kompsud ja pakid.
Majateenijad, mehaanikud ja majaomanikud agu
list. Koputavad kõverate jalutuskeppidega vastu
laudu karskusseltsi einelauas, pinkidel reas eman
dad ja lapsed. Nõuavad mõdu ja vaadikvassi,
praetud säinaid ja lüvakooke. Pudel ja paar, toop
ja pool. Hõisatakse, nutab laps ja puruneb klaas.
Jälle vüs kopikat puhast, mõtleb ökonoom Juhan
Tuisk kibedalt. Kaks noormeest askeldavad ümber
grammofoni, millel tohutu toru kui kooldunud õis.
Samas, taustaks mänguriista foruõis, lavastubki
Juhani viimane tüli karskusseltsi ruumes. No kas
polegi ime — tema, einelauapidaja Tuisk, hoiatab
2*
poisipaari, kes lasevad lustlikult lendu korgi vägi
joogi pudelilt. Ja selline poisinolk irvitab ning osa
tab seega Juhani tulist viha — see paisub ja vahu
tab. Krüsked, vanded, kõrvalops, teine veel hele
dam. Kiljub üks naine ja krabisevad kompvekipaberid põgeneva lapse peos. Välja kõik, välja,
kadugu kõik vehkleva Juhani silmist. Kadugu seegi
narr, seltsi esimees, kes täis alpust ja uhkust tuleb
manitsema teda, õiglast meest...
Siis kisub õiglane mees maha eesriided aken
delt ja poollahti kuivanud tapeti seinalt — need ju
kõik ostetud ta oma rahaga. Veel täna, hiljemini
homme, lahkub ta siit mõistmatust maakonnast,
põgeneb otsekui puusepp Joosep kord püha lapsu
kesega. Ning tol juudil oli veel kasutada eesel —
kuid kristlik käsitööline peab kolima käsitsi!
Tütar Loona uinub kuuris, hommikul laanest
toodud põdra kõrval. Oh ligimeste ülbust ja üle
kohut — põgene kui mustasaja eest, jäta tulises
vihas veel hooletusse lapsuke, kes nii lastud looma
ligiduses lameskelles võib saada põdralutikaid, suuri
ja vastikuid roomajaid...
2.
Loona on nüüd linnalaps. Kannab nahkkingakesi villaste tupsudega, leinab mustvalges sitskleidis oma vanaisa.
Esimene mälestis linnast on hall. Hall hallil
ja hall hallis. Suur, avar väli, sillutatud ümmarate
munakividega — see on hall, päris hele. Üle platsi
traavivad hobused, neljakesi hiirhallid tumehalli
20
vankri ees. Trah, trah, traavivad nad korraga, siis
jälle üksik kabjalöök, korraga ja üksik. Loona sei
sab, imepisike imetlev punkt hallil väljal, isegi
hoidja emakäsi tundub suurena, rääkimata majust,
mis kahel pool platsi kerkivad sinkjashallilt, seinaÕnarusis helehallid kujud — naised ja mehed, käes
rukkivihud, sirbid ja hammasrattad...
Jäme kuulutustulp, täis meetripikkusi tähti —
punast ja rohelist, pikk aiaplank ja säravad nöö
bid mundrikuuel, kahvatu pnaisenägu, kolisevad pikad
raudlatid vankril, mida veab must hobune, laubal
valge laik. Kindlasti on hobu täkk, arvab Loona.
Millest muust tuntakse süs varsa isa, kui mitte
valgest tähest otsmikul?
Juhan Tuisk on nüüd kaupmees. Vürtspoodnik
madalas, pruunis majas. Pikal tänaval, mis algab
linna südamest ja lõpeb luhal. Käsitööliste ja voori
meeste tänav. Tuisu kaubamaja seinal uhkeldab
sidrunkollane silt, asjalikult seletavad mustad tähed,
et saadaval riisi, mannat, tangu ja soola, seepi ja
petrooleumi. Juhani rahanatuke uinub nüüd toose s,
kärbes ja kotes pisikese kaubamaja riiuleil. Kitsad
uksed ja aknad, nurgast tuleb ülbe rott ja lipsab
elutuppa, pisikesse, poolpimedasse. Maja tagaküljel,
vastu räpast õue, tagatrepil istudes tutvubki Loona
lastega linnast. Väikesed Truutsid, neid on palju.
Niipalju kui Loona 1 sõrmi. Istuvad suurel kivil ja
taovad väiksema kiviga puruks vasika- ja loomakonte, mille õngitsenud pühkmekastist. Kondi kil
dudeks purunemisel teeb selle sisemuses paar nobe
dat liigutust üks räpane sõrm ja mingi valge, hall
ja veniv kaob õnneliku leidja kurku. Teised tagu
jad peatuvad hetkeks, et jälgida valge ja veniva
21
teekonda neelatava kõrisõlmeni. Siis koksivad edasi,
tugevamalt ja kiiremini...
Loona seisab samas. Võibolla võtaks temagi,
lapse uudishimust aetuna, katsetada kondiga ja veni
vaga, kui oleksid suuremad, need kõksijad, veidi
vastutulelikumad väikesele võõrale. Aga ei
see
ka mõni laps, puhas ja sile kui nukk poeaknal,
see pole Truutside maitse. Sellisega võib tülli minna
põhjusetagil
Truutsi Roosi, kõksijate ema, venib palvetundi.
Õhtul peksab teda ta mees, veovoorimees Truuts.
Tumedad hoobid langevad nätsudes, tillem lastest
röögib, temast suuremad seisavad teispool tänavat
ja naeravad. Vahemaa on selleks soodus...
Loona aga kükitab leivaahju ukse ees, hambad
plagisevad nii, et heliseb tasa roop, millele toe
tanud pea. Iga uue mütsaku puhul hüppab poolpüsti, oigab ja surub süs näokese rüppe. Väike, hall
lind, kes sattunud lahinguvälja kohale...
Tund hiljem tuleb Truutsi Roosi poodi, lõual
lapsemähkimisest kollased jäljed, silm sinine. Ta
paluvat pool naela petrooleumi ja pakk piibutuba
kat. Vanamees laupäeval maksvat
Poeemanda tõrelevale küsimusele, miks end
tubli ja elujõuline naine nii kolkida lubavat, veni
tab suur Roosi leebe vastuse:
„Las ta kolgib ihu, ega ta hinge ikka kätte ei
saa, see juba Jeesusele pärandatud."
Ja uksel pöördub ta veel ja ümiseb: „Ega üle
mehe armu pole ka midagi."
Loona seisab leti najal kartulikastil ja imeb
enesesse kõnelust, ahnelt kui väike käsn, mis näda
laid lebanud kuival. Jälgib liigutusi, pilke, hääle
22
varjundeid. Kui kella plirisev, hädaldav helin ukse
koha1 vaikinud, ohkab käsnake: „Kas mehearm ikka
lööb, kas alati on leivatuppa kuulda?"
Mees ise, kelle armust alles hiljuti jutt, ilmub
ka Tuiskude tuppa, tuleb tagauksest, pärib poeproualt, kas ja kuis saaks ta toda... jänesekõrva
eli... veidigi... nii vesiseks võtnud see tüli südame
nagu merelahing...
Kuid poeproual pole seda jänesekõrvaõli, poeproua kardab majja tuua sellist ohtu. Keegi ei
vastuta ju, kas ei pöördu süs tagasi endisile teile
ta mees, kes kunagi ju sammunud vaid neil radadel...
Ei saa ega saa sel õhtul magama tütar Loonat.
Iga krõbina puhul kerkib istukile kui vedru. Õhfupalveke, nii hea-halb kui ta temaealistel on, ammu
loetud. Korratudki teist paar korda. Aga ikka ei
saada veel Jeesuke oma ingleid Loona jalutsisse
vürtspoe tagatuppa, ei puista rahulikku und.
Müna katsub teisiti. Ilmliku lauluga. Laulab
kahest armastajast, kes kõndisid kord metsas ja
istusid siis villu...
Lambil prigiseb taht. Tänaval komberdab keegi,
paar rasket sammu kividel, siis müdin, otsekui oleks
see astuja sooritanud paar hüpet õhus. Väravalaud kolksatab, pehme mütsak ja raske samm.
Omanik neil, jah see, kurb küll, tüürib aga vürtspoe
tagatuppa.
Väike voodis seisab nüüd püsti, vaatab tõsiselt
meest, kes hõljub lävel, kaelas valge rätik, peos
hingetu prantssai.
Jajah, ärgu põrnitsegu keegi ta otsa, õk-k, tema
on ju nende kallis mees ja armas papa. Muidugi
on ta veidi joonud, nagu see paslik viisakale kaup
23
mehele. Olnud pritsimajas. Saanud kahekümneviieaastaseks see suur prits, mis hoidvat ja kaitsevat
neid kõiki. Temagi istunud lauas, pidanud kõne
kõigi vürtspoodnikkude nimel ja, õk...
Voodikesest ronib üks väike inimene, lipsab
trepile ja nii edasi. Ikka ruttu. Värava poole.
Siis jõuab ema järele.
Istuvad kivile, ema katab tütrekese pluusiholmaga. Loona sosistab ruttu ja hirmunult. Ei saa
arugi ema, mida seletab talle tütar tõsiselt ja asja
likult kui väike vanainimene. On ju ka nii sega
sed need poolikud sõnad, ega nad kõik vastagl
täiskasvanute mõisteile, aga taipab siiski, sest oma
soovid lapse omadega nii sugulased.
Loona tahtvat ära. Kaugele. Ema pidavat tulema,
mitte keegi teine. Siin kukkuvat alla lagi, igas
nurgas istuvat niisugune sarvedega, sabaga, silma
deta. Ema pidavat leidma selle koha, kuhu päike
end õhtuti peidab — vaat sinna ligidale tuleks
kolida. Kahekesi.
Sosistab nii, sõrmeke suul, otsekui suuri sala
dusi seletab. Kui kuu jõuab Truutside kuuri kohale,
magab ta juba, katteks ema pluusihõlm.
Ega ta seda õhtut unusta. Veel keskpäeval
vaatleb isa pahuralt, nii poole pilguga. Poolpudenenud sai, mille ema asetanud lauale sama puutu
matult kui see õhtul isa käest vabanes, vedeleb prae
gugi seal. Isa algab lepituskäiku, lükkab ara liigu
tusega saia lapse poole, endal silmis koera aland
likkus. Väike viipab vaid korra — vurrdi, lendab
nurka sai! Küllalt osav on see käeke, küllalt
pahuralt punnis väike suu ja kortse laubal on juba
külluses.
24
Rätsep tõuseb aeglaselt. Läheb poodi ja jääbki
sinna. Loona aga istub tagatrepil ja nutab. Roosa
põlleke pisaraist niiske, nägu sügav-kurb ja määrdinud.
„Papa silmad nii kurvaks tegi," püüab suureks
ja väljendusrikkaks ajada pruuni silmapaari. „Äga
siis Loo,nai siin nii paa..."
Ta mõtleb vist südant, see väike nutja, kui
näitab sõrmega kõhule. Jääb nukralt trepile küki
tama ja vaatleb, kui ema toobripõhjal nühib min
git kirjut, lillelist. Seebivahtu paiskub üle toobriserva, Truutsi valge kana uurib langevaid laike
ligemalt, pöörab siis pea viltu ja vaatab pesijale
ühe silmaga otsa.
Loona kurbus on juba kaugel, nüüd on ju kana
nii ligidal, näe — ümmar pea ja konarlikud varbad!
„Tahad, ma näitan, nii vahib kana ja nii kõn
nib kana. Kui ta redelilt alla astub, siis teeb ta nii."
Ja Loona näitab emale, kuis kana laskub rede
lilt või trepilt, seisatub iga astmel, sirutab ette
kaelakese, siis vasakule, siis paremale. Piilub ühe
silmaga ringi.
Ema naeratab, südames aga kurbusevimm. Nii
vaatleb ja paneb tallele see väike kelm nii mõndagi, pisiasigi ei jää nägemata. Kahju vaid see, et
ei mõista see koguja veel eraldada head kurjast.
Lootuses viimasele asjaolule on ka Truutsi
noorpõlv sepitsenud oma plaani. Loona juurde
ilmub Oskar, teised väiksemad aeglaselt järel. Oska
ril oo pilt. Kolmveerand sellest puudub küll, aga
vea katab olemasoleva veerandi värvirohkus. Kar
vane mehekäsi, sooneline käsivars, peos apelsin,
ülal nurgas aga roosa pilv, naeratlev naisenägu ja
25
pool lopsakat Õlga. „Uhke pilt,“ leiab Ossil Loona
jääb aga külmaks.
„SaJs taha omale?" küsib Ossu lõppeks pettu
nult. Küsitav raputab eitavalt peakest. Küsija vaa
tab aga abitult õeste-vennaste ringile. Läinud see
ilus kaval Kurvalt hiilgavad märjad ja punetavad
ninaalused.
Vahetuskaup ei sobi. Tuleb teisiti aiata seda
asja. „Küll on ikka tore lutsutada kompvekki,
pehmet,“ lausub Ossu nukralt ja kergitab näruseid
pükse.
Sellega on Loona nõus. Nüüd vaja taguda
rauda...
„Too meile poest kompvekke, nii... et vana
mees ei näe,“ lausub Ossu järsku, ehmudes isegi
oma avameelsusest Tõstab kuresaapas sääre ja
sügab seda. No näis nüüd...
„Kui palju?" küsib Loona ja tõuseb püsti.
„Hulka, mitu, palju," ägestuvad saagihimulised.
Nähes, et avanemas piiramatud võimalused, unusta
vad nad ettevaatuse ja kisendavad läbisegi, nina
alused lootusrikkalt õitsel.
Nii jäävadki trepile. Mõttes on juba põses
kompvekk, roosa, pehme ja magus mügarik. Ei tea,
milliseid toob see väike loll, paberiga või ilma?
Paberiga oleks ju poole ette —
Noh, sirutub poolpimedast kojast pruun käsi,
peol kauaigatsetud kaup. Paberiga tõi! Vähid.
Punased, sõrgadega vähid!
1
Lühike krabin, ragin ja ümin. Siis vaatlevad
Loonat jälle näljased silmad. See ju ainult vere
tõi hamba alla ja vee suhu. Mingu uuesti, pangu
parem põlle — kuivatatud õunu, saia ja prääni
26
kuid... Soove on liiga palju, higised ja õnneli
kud, karjuvad poisid ja plikad otsekui kullakaeva
jad uue soone avastamisel.
Poes on pime. Plekktoosid läigivad vaevalt.
Heeringatünn nurgas lehkab. Karbis lebavad roo
sad seebid, nende kohal ripneb kimp pruune kinga
paelu.
Loona hangib endale põlle siit natuke ja sealt
veidi. Ükski ei takista teda, sest isa selgitab vana
mehele, nende karvasele kundele, midagi huvi ja
innuga. Muidugi ei müüvat tema, kaupmees, nüüd
rahata tulijaile enam midagi. Maksmata arved ja
tasumata võlad tegid ta targaks. Enne raha ja siis
kaup, kui ei, võidavat tema pärast vana võla tasasaamiseni süüa kas või...
Väike varas leti varjul noogutab pead. Väljub.
Trepil sirutuvad talle vastu räpased käed, rebivad
ta põlle.
„Enne raha, siis kaup. Makske vana võlg kah.“
Jõmpsikad naeravad. Ossu pigistab Loona sõrmi
— „ruttu, ruttu, muidu saad veel vanamehe käest
soomida".
,,Saatana hing,“ kähvatab Loona järsku, kraapab
Ossu palgele punase juti. Küürus, silmad kollakad,
seisab nii trepil, põllenurgad kramplikult peos.
Poiss surub krümustaja vastu seina, et avaneks
ometi põllesül. Loona kummardub aga ja ham
mustab Ossut käsivarde, igemeid paljastades vahib
ringi kui tige hundikoer.
„Itske plika,“ vihastub poiss, pühib käeseljaga
ninaalust, „ma sulle ehitan —“
Jääb aga ehitamata seekord, sest tõotuse lõppe
des tõstab Loona häält, kiledalt ja jonnakalt kar
27
jub trepil. Juba see kisa üksi heidutab ründa
jaid veidi eemale — nende hääles puudub see kius
lik toon, mis Loona omale annab selle omapärase
värvingu.
Kuski paugub uks, veel teine ja ilmub trepile
poemees. Ja see on juba vihasem kui juudi lauavabriku öövaht, kes Truutside kodaraisse pillub
kive ja kaikaid! Põgenemine. Kiiresti ja kärata.
Äiaaugus välgatavad veel kellegi pruunid sääred,
siis mustad, otsekui juhtnahast jalaalused. Kus
kilt kostub kärin: vaene mees on leidnud naela,
mis aastaid igatsenud õnnelikku juhust...
Vihane rätsep aga möirgab üksi õuel. Ta taoks
kõik ühte hunnikusse need koerapojad, kes ta last
kimbutama tikuvad. Ikka uusi ja uusi ähvardusi
leiutab ta, kuuri ja pesurulli taga küürutavate hir
muks ja ahastuseks.
Kolm päeva hiljem kuuleb Muna, kuis Loonake lausub liivahunnikul askeldavale Ossule:
„Kondipureja, küll mu papa annab sulle ühe vastu
kaelasooni.“
Nü löövad pelgama Loonat nood Truutsi pojad
ja tütred. Loona aga julgeneb, jalutab õuel, käe
kesed seljal, ja püüab vilistada. Esialgu jääbki see
vaid püüdeks, sest vile pole selline sisin ometi...
Paari kuu järel vaatab Juhan Tuisk hämaras
vürtspoes ringi ja lausub endamisi: „Ikka nood
nurgad ja seinad, ikka üks ja seesama...“
Loona kõnnib isa kannul, käed seljal ja pomi
seb: „Nood nurgad ja seinad..
Nü kolitaksegi ühel õhtupoolikul. Ukse ees
nukrutseb kõhn, must hobu. Loona aga kükitab ta
ees ja uurib looma alumist mokka, kõverat, otsekui
28
hapult naeratavat Ruttab siis tuppa ja kummardub
peegli ette. On ikkagi hea, see kolimine, sel puhul
asetatakse kõik muidu kättesaamatus kõrguses ole
vad asjad madalamale, seina najale, kus nad ka väi
kestele inimestele kasulikud on. Nüüd kükitab
peegli ees üks neist inimesist ja katsub kuidagi
väänata oma suukest selliseks kui vanal mustal
väljas. Võtab sõrmegi appi. Ei, jälle mitte, kui
dagi ei saavuta toda kulpmokka! Ruttab veel kord
õuele, vaatab kurvale neljajalgsele otsa, veel kord
ja siis katsetab ta jälle peegli ees.
Videvikus jõuab Tuisu kraamikoorem uue kol
lase majani lihunikkude ja lõpetamata elamute täna
val. On vastu kitsast õue toogi elutuba. Luukides
on südamekujulised augud, otse akende all kuivab
madalal aiakesel verine põll.
Lahtise katuse all, vankri inahkkattel, tukub
punane bernhardüner, laiad käpad kui labidad üle
vankri serva. Oi, oi — lubagu ema, Loonake vaid
korraks tahab vaadelda seda koerakest. Natuke,
õige veidi puudutada, pealaelt — tasa, silitades.
Anub nutuselt korraldamata poeruumis.
„Papa ei luba,“ tuleb vastus ja virgad käed
rivistavad riiulile tubakapakke.
Vaikus. Siis pahuralt: „No miks meil siis
papa on?" Miina laob nööpe letile, klaasi alla.
Asetab sinna rea suhkrunukke, roosasid, rohelisi ja
helesiniseid.
„Kõigil on papa, naljakas, kui meil ei oleks."
„Aga... ega kõik ei karju nii, ei lõhu korve, ei
ütle, et kurat... mõni lubab ikka kutsu juurde."
„Aga siin on kuri perenaine."
29
See aitab. Ega seal palju valet polnudki. Maja
omanikuks on kahvatu naine, kes venib üle õue,
jalas kotad, seljas kirju flanelljakk. Ta ei või
lihtsalt näha väikesi lapsi, sest ta omad surnud ka
noorelt. Meele tegevat nii hapuks, et tervis selle
all otsekohe kannatama löövat. „Ma põõn nüüd,"
ütleb perenaine. Põõn, ütleb ta, sellega mõista
andes, et ta põeb, see perenaine lihunikkude tä
navalt.
Aga ühel päeval, kui ema võtab leibu ajust,
higine ja kärsitu, seisab Loona siiski õuel, nahkkattega vankri ees ja vaatab vaimustusega, kuis
punane peni killustab konti. Kuuri seinal krabiseb
punavalge laiguline vasikanahk, selle all krõbiseb
kubu pikki õlgi.
Tumehall pilv kui raske katus, milles heledad
augud — neist poevad läbi kellahelid, pärit vene
kiriku rohelise kupli alt. Nagu hõbehemed pude
nevad nüüd pilvest. Väikest tüdrukut vallutab
järsku segane, poolik mõte: see taevas on raske ja
madal, rõhub pealaele, surub selle lamedaks kui
ussil. Selle vältimiseks peab aeg-ajalt ajama üsna
lahti suukese, süs säilib kolba pikergune kuju. Nii
seisabki ta süs vankri ees, vaatleb suurt peni ja avab
suu ja suleb selle jälle. Hetkeks peatub kondmärija,
uurib tülitajat poolpahuralt, karvane nägu kergelt
kuri. Suur säärekont libiseb aga lõugadest, pea
tuma jäädes nahkpõlle ja vankriserva vahele. Jäme
nina ja suur käpp — asjata too katse, kadunut kit
sast praost päevavalgele tuua!
„Oofa, pidikene punane," ütleb Loona enesest
neli korda suuremale, „küll Loona annab sulle
kondi."
30
Pisike punane vankripõllel mõistab aga teisiti
väikese käe urgitsemist: nüüd tahab sedagi säärekonti endale õngitseda kahejalgne, kes vaevu ulatub
vankri porilauani.
Larr, hüppab suur peni vankrilt ja haarab suhu
väikese näo. „Ehl“ kilgatab Loona otsekui imestu
nult. Tea, miks tormavad kõik õuele need suured
kahejalgsed, punane peni ei hüpanudki ju oma
viimse vihaga, sõbramehena tahtis hoiatada väikest.
Väike seisab, näoke üleni verine, vaid pare
male palgele on jäänud valge väike pudelikujuline laik.
^ Loona ei tunne valu. Näol oleks nagu nahk liiga
pingul, rebeneks, kui nüüd praotada suud. Tilgub
kaelusele mingit sooja, aga lügatada ei saa, nagu
vaipa oleks keegi mässinud Loona. Läbi vaiba nurga
näeb nüüd, kuis üle õue lendab kirju flanelljakk,
selles põdur perenaine, punase näoga lihunikusell
saadab penile laia püksirihmaga laksuva löögi. Koer
tänab bassihäälel. Süs muutub kõik punaseks, ripsrnetel kleepub midagi venivat, keegi pühib selle ja
Loona näeb, et naabriõuelt vahib läbi aialattide
paar nägu, maast vaid veidi kõrgemad, sinab üks
kleidike, punab üks paljas põlv.
Juhan kannab vaikiva lapse tuppa. Kui ta ometi
kisendaks ja siputaks — nüüd aga heliseb isal
kõrvus õuel kuuldud naiste kisa: „Ei tollest enam
elulooma saa.“ Kõik on kirju ja virvendab, viker
kaar on ülal, kuski tulises õhus, sulanud ja voolab
nüüd laia, helkiva jõena üle õnnetu isa. Süda on
nii imeliselt nõrk ja mage, otsekui oleks joonud
paaril kuul vaid vihmavett.
Sigib Tuiskude tuppa üks võõras vanahärra.
31
Loonal ununeb see kipitav ja kibelev, mis algab
paremast silmast ja jookseb põiki üle näo. Kogu ta
huvi ja tähelepanu keerleb vaid ümber hallide tut
tide arsti kõrva taga. Kus ometi, kus on ta näinud
neid tutte? Ahah, käes! Loona seisab ühele jalale.
See ta on! See öökull, see tuttkõrv. See ta on,
rõõmustub väike ja vahetab jalga. Nü ei karjugi ta
valust ega takista võõrast, kes toimetab ta näo kal
lal midagi jahutavate kätega. Kui tuba lõhnab kolloodiumist, Loona silmade ees käib välkudes mingi
kõver nõel, rõõmutseb vana arst kui laps. Otse ime
läbi on terveks jäänud väikese neiu parem silm,
vaevalt paar millimeetrit ja oleks jäädavalt kadu
nud see pruun nöps, mille pilk uurib nüüd midagi
tema, kõneleja, pealael.
Loona naeratab natuke, napilt nagu alati, ja
ütleb siis mahedalt: „Öökull!“
„Kuidas?“ hämmastub vanahärra ja kummardub
ligemale.
„Öökull,“ kordab Loona ja sõrmeke näitab
karvatutte kõrva taga.
Siis heliseb poe kolloodiumilõhnalises tagaruu
mis vana meediku rõkkav naer.
„Hehehee,“ naerab ta. Pagana pihta, pole ta
sellist patsienti seni veel kohanud oma joodisel
eluteel, kuigi ta palju tegelnud selliste poolemeetrilistega.
Loona naerab kaasa. Näoke endal poolitatud
punase diagonaaliga. Nojah, too kaduvat pea, armigi
jätmata. Nagu kuri unenägu. Selliste nahk ju pehme
ja paranev. Kui väike vaid liiaks ei ehmunud, too
oleks räbalam... Seda ei tahtvat ta aga uskuda sel
lisest humoorikast tüdrukust. Mõlemad mõistku
32
nalja, plika ja kutsu, kes oleks ju vaevata võinud,
otsast hammustada Loomal peakese. Ja ega siis tule
vikus või vaenu ja viha kanda armsate neljajalgsete
vastu selle tühise tüli pärast. Neljajalgsed olevat
inimeste väiksemad vennad ja head sõbrad.
Vana arst naerab veel trepil, kaenlas hõbenupuline kepp ja nupul koerapea. Hehehee, seda nalja
peab ta veel täna värskelt edasi andma, kuis nime
tas teda öökulliks üks väike, huumorisoonega
preili...
3.
Juhan Tuisk on nüüd kojamees. Suures majas,
tohutus pruunpunases kuubis kesk kidurat aeda.
Loona, ta tütar, seisab söögilaual, lõuake aknaser
val, ja uurib läbi kollaka, tolmunud klaasi kõndi
jate jalgu. Saapaid ja kingi, kotakesi ja kalosse,
osakesi sukist, harva seelikusüle, sest kojamehe
tuba asetseb keldrikorral. Nurgis mustavad varjulaigud ka keskpäeval ning seinalt pudeneb rõskusemardikaid.
Härraslapsed mängivad õhtul tagaõues, suurte
kastanite all, klaverikasti ees. Kellelegi üürnikest
oli kaugemalt toodud kohale tiibklaver. Suur, läi
kiv pill, millele hoolikalt valmistatud pesa tohu
tusse kasti, laastude vahele.
Nüüd on kirik see suur kast ja ta portaali ees
seisab Lotar, käes veme-ladina sõnastik. Tüse poiss
hallis on pastor, kavas on nimelt laulatus ja pulm.
Väike Harald, kelle isa raamatupidaja villavabri
kus, on peigmees sinises sametülikonnas pitskraega.
3 Soomustüdruk.
33
Tulevase abielumehe kõrval aga tühi koht, sest
Harri ja juudipoiss Jeitel kuuluvad mõlemad tuge
vasse sukku. Nii lööb siis laubale veine-ladina sõnas
tikuga endale tüse vaimulik ja hädaldab: „Äga kust
võtta see pruut, see naisterahvas ?“
Otsitav ilmubki järsku Haraldi kõrvale, näol
juba mängu eelrõõm. Oli istunud kaua üksi keldri
trepil, nüüd võib ta ometi natukegi hüpelda...
„Mis,“ hämmastub Lotar. «Majahoidja mamsel*
katsu, et sa, sandiplika, kaod/* vehkleb ta sõnas
tikuga.
„Kegu, kas leiba või raha?“ küsib ninatark
Jeitel. Vaikne Harald aga pühib sõnalausumatult
sinist sametit, mida puudutanud Loona külg. Häbe
matult, otsekui omasugusel.
Loona pöördub järsku ja jookseb tagasi keldri
trepile, poisid käratsedes ja sõimeldes järele. Mingu
ometi tänavale kojamehepreili ja kitkugu rohtu
kivide vahelt, korjaku paberosslotsi. Või pruudiks
kipub selline räbalanael...
Keldritrepi ülemisel astmel kükitab kivikild*
nagu loodud pruuni peo jaoks. Selle saadab nüüd
Loona teele. Määras ta küll Lotarile, ükskõik kuhu,
kivi aga langes vaikse Haraldi sinisele sametõlale*
Nüüd istub hüljatud pruut poolpimedas keldritoas. Nurgas, oma kollase riiuli juures. Selg vastu
külma seina, lõug põlvil, nii oigab ta nüüd — sest
pisaraid ei tule nii pea, viha on nii tuline, et kustu
tab haledusvee juba tekkimisel. Nagu oleks süda
mega astunud pudelipõhjale, teravale klaasikillule.
Teadlik klassivahedes, täis sappkibedat viha. Kas
on tema halvem teistest, puhtas kleidis, uued sukadki täna jalas?
34
Tahtis ju vaikselt ja rõõmsalt mängida, kilka
mata, tõuklemata, veidi liikuda. Tal oli üksi igav
ja jahe seal all; ema jälle kodunt kaugel, päeviti
pesunaiseks, härraste söögil ja seebil...
Istub nurgas ja nukrutseb kui karvane koeranäss, kes küllalt julge oli kippuma tõukoerte ritta.
Pisarad on nüüd saabunud, voolavad soolaselt suu
nurka. Pimedus tuleb aga kõhuli roomates läbi
aknameljandiku ja laskub laisalt põrandale. Varjud
nurgis tumenevad meeleheast ja ruttavad talle vastu,
kaisutavad ja ühinevad. Loona väriseb külmast ja
hirmust. Vaatab kahtlevalt koldenurka, altkulmu
uurib voodivarju, kas nad seal taga...
Kui saaks ometi midagi teha noile, Lotarile,
Haraldile, Jeitelile, karvustada, kribida, hammus
tada 1 Oi, kui tuleks suur ja võimas mees, ütleks,
et Loona papa, kes istub praegu „Karu“ trah
teris, oin selle maja omanik. Lotari isa aga, paks
vanamees, keelteõpetaja keskkoolist, olgu majahoid
jaks. Oi, siis kõnniks Loona jalgteel, kojamehe
aknapilu ees, kõnniks kaua ja näitaks Lotarile keelt!
Nii uhkelt, üle õla. Korjaks prahti ja paiskaks täna
vale, Lotari papa aga pühkigu seda luuakontsuga...
Või, parem veel, nad koliksid ära, see võimas
mees maksaks veokulud ja kannaks seinakella.
Koliksid kaugele ära, nii ef Lotari suur vendki neile
järele ei jõuaks! Suurde, ilusasse majja kastanite
all, õuel oleks aga tühi klaverikast ja selle ees
mängiks kari lapsi laulatust. „Äh,“ hüüaksid need
lapsed pettunult, „ei saa ju ometi Loonata!“ Huilgaksid siis, käsi suul toruks, tulgu Loona ometi
pruudiks neile. Ta läheks süs, seljas sametkleit
pitskraega...
3*
35
Lööpadi, lööpadi, lohistab keegi jalgu kõnni
teel ja Loona ajus sähvab järsku hele sädemeke.
kust sai ema tema, Loona, ja kust hankis Lotari
mamma oma poja, selle vastiku jõmpsika? Miks
viimane aga esimesest parem? Ostsid? Poest? Pin
gutub väike mõistus. Ema on vaene, ei maksta ju
suuremat selle pesemise eest, ta ei jõudnud lapse
eest tasuda nõutud hinda. Parema ja kallima lapse
eest. Nü võttis siis ohates Loona. Katsub käega
põlve ja õlga — kindlasti on ta odavamat sorti!
Aga Lotar võeti vist ülemiselt riiulilt, ilusas kuld
paberis, pappkarbis? Loonake aga oli lihtsas paberkotis, hallis. Selle võttis ema kaenlasse ja läks...
Kui ema tuleks, süütaks pesemisest valkjasroosade kätega petrooleumilambi seinal, alles siis ei
kahtlustaks ta enam seda kapitagust ja musta nurka.
Seal istub Too, jalad kui pardil, kuid suurte küün
tega. Kuule, krabises midagi kivipõrandal, kas ta
ei terita juba küüsi — haarab siis Loona, tõm
bab ühes tüki seinagi ja rüulinurga, kugistab kõik
süsimusta kõhtu, ragistab, krabistab...
Kivide vahelt, põrandalt, kerkivad väikesed kuri
vaimud, virvendavad kui suitsujoad, peened kui
jõhvussid — hiilivad kõik nurka, Loonale seltsiks.
Juuksejuured pealael lügatavad, iga ümber suriseb
midagi külma, alumisel huulel hüplevad aga ham
bad, kuidagi ei saa neid seisatada, plagisevad vastu
alumisi — nüüd kuuleb too must seda plaginat
ja tuleb süs...
Kui laulaks õige, vahest oleks siis julgem see
olemine... Äga häält ei tule, see imepeen virin
vaid suurendab õudu. Parem on nü: suru nägu põl
lesse, tõmbu kerra ja mõtle millestki ilusast. Värvi-
36
karbist Võimsast mehest, kes väikest sõrme liiguta
des muretseb paari klaaskingi, naela kompvekke
ja kuldpaberisse keerutatud, kallimat sorti lapsi
tosinatekaupa...
Uni aga tiheneb uduna. Loona mängib kõrgete
kastanite all. Klaverikast on rohelisest klaasist
Loona on õpetaja, pruut ja peigmees ühes isikus.
Teised, kallimat sorti lapsed, on vaid pulmarahvaks,
kes hõisates kiidab tublit vaimulikku, õrna pruuti
ja üllast peigmeest. „Loo-oo-na,“ hüüab aia tagant
Lotar, nägu kahetsuspisaraist kriim, „Loo-oo-na,“
hüüab ema ja süütab roosade kätega suitsunud lam
bikese ...
Tütreke siis juba magas? Muidugi, ema ju hili
nes tublisti. Ei saanud varemini, pühkerätikud pruu
nid ja paagatanud kui jalanartsud. Söögi üle ei saa
vat just nuriseda, näe, mis head ja paremat tõi kaasa
Loonalegi. Paberisse mähkis, vargsi, ega ei märga
nudki keegi, kuis peitis maiuspala oma väikesele.
Pasteeti, segatud heast ja rammusast värgist. Võib
keelest ilma jäädal Puuh, puhastab pasteeditükki,
näe, kuis taskus talle kleepunud prügi. Söögu nüüd
tütreke, tal vist kõhuke tühi...
Loona seisab, peos tükike muljutud, alles sooja
pasteeti. Küll võib olla vahel valus seal kuski —
Selle võttis ema vargsi, salaja jättis osakese endale
määratust üle! Hõõrus ise tühja kõhuga, nühkis
roosade kätega noid pühkerätikuid, pruune kui jalanartse. Armetule väikesele aga varastas härraste
laualt... Loona pigistab kokku peo, sõrmede vahelt
pigistub pasteet väikeste joakestena põrandale. Vis
kab siis kättejäänu põrandale ja laskub ise kummuli
kividele. Nüüd alles tulevad nad, need pisarad!
37
Nüüd alles katkes pais ja soolased vood ruttavad.
Nüüd ulub Loona, ulub kui koerake tänaval. Siis
käratab järsku, luksub, sosistab: räägib nüüd emale
oma luhtunud pulmadest, pimedusest, mida pel
gas...
Miina naerab sunnitult ja lohutab lootusetut
last. Loona ei tükigi nende tühjade ligi, homme
juba toob ta tütrele värvikarbi ja paberit, viib Loonakese pildinäitusele. Nemad kahekesi, ei nad hoo
ligi suuremat noist kehkenpüksest...
Nü saabki Loona lohutuseks värvikarbi juba
järgmisel päeval. Sülitab Loonake oma kollasele
riiulile ja nühib siis niiske koha puhtaks — sinna,
just sinna asetab ta armsad värvipulgad. Ja varsti
ilmub paberile kummalisi kriipse ja ringe. Eh, neis
on hoogu ja lendu, närvlikku virvendust ja järske
nurkil Mõnigi laine paisub otsekui ekstaasis, look
leb võimsalt üle paberi ja lõpeb alles laua konar
likul pinnal. Sõõr, kriips ja nurgake — need on
koer, vorst ja tool. Juurde paar joont ja siis on nad
juba siga, õun ja konn — kõik rahutuis virvendusis,
otsekui veaks pliiatsit sipelgas, surmahirmus sibades
üle kruusa ja liiva...
Nü töötavad isa Juhan ja tütar Loona hämaral
hommikutunnil. Esimene valmistab rüdevarna —
pruun laudosa ja tolle külge metskitse saledad
jalad. Kitsesäärile riputatakse siis rõivad. Loona
veab paberile jooni, paigutab kirjusid laike ja triipe.
Too seal on sinine hobune, see siin helekollane
konn. Tüdruk tarvitab pliiatseid kuivalt ja suus
niisutatuina. Taas küsib ta midagi ja ta hääl heli
seb madalas keldris tumedalt kui otsiv linnuhäälitsus rõskes udus.
38
Selgitagu ometi isa, kuis surrakse ja miks üldse
võetakse ette selline temp. Miks mullaga kaetakse
nii palju roosat liha ja konte, mis enne liikusid.
Kuhu jääb see, mis enne liha ja luude vahel nut
tis ja naeris, vihastus ja värises.
Äknaruudul väriseb poolik ämblikuvõrk, Loona
imeb kuulates pliiatsit, isa nokitseb kitsesõrgade
kallal ja kõneleb. Varjud nurgis nokutavad laiu
päid — kojamehel võib õigus olla...
Iga inimese põues pesitsevat väike lind. Väike
hall, umbes nagu varblane. Kui too lendavat mi
nema, kukkuvat omaniku maine kest kokku ja ta
kaaskodanikud asetavat ta ruttu mulda, sest et ta
kolmandal päeval lehkama löövat. Linnuke aga
lendavat kui kivi kadapuult otse taevasse. Peetrus
vaatab siis uurivalt üle prillide, kinnitab uustul
nuka jalga plekist numbri. Lööb lahti paksu raa
matu, tolle taevase lauajuhendi. Kirjutab sealt pabe
rile patte ja patukesi: süütamine, tapmine, abielu
rikkumine, vanemate löömine, loomade piinamine,
tütarlaste petmine, muidu valetamine, varastamine
ühes liigkasuvõtmisega ja palju teisi.
„Joomine kah?“ küsib Loona süütult.
Ega vastust tule, isa nokitseb erilise hoolega
kitsesõra kallal. Ta olevat nüüd tütrele loendanud
kõik peapatud ühes kõrvalistega. Vaadaku siis
Loona ette, et temagi surma puhul ei kirjuta Peet
rus sealt lauajuhendist pikka paturida, ettekand
miseks armsale Jumalale.
„Jah, eks või ka,“ nõustub Loona. „Äga... kas
on patt, kui tütarlaps viskab poisile kiviga? Koge
mata ja ainult õlale?“
39
Ja istutatakse Loona südame kohedasse mulda
kättemaksuseeme. Muidugi ei olevat too patt, kui
poisslaps toime saanud mingi tasumist väärivaga.
Isegi süs, kui kivi oleks juhtunud näkku ja oleks
teele saadetud meelega. Kunagi ei tohtivat tasumata
jätta mõnd halba ega head ka, viimast tuleb mui
dugi täita võimalust mööda...
Nü nokitsevad keldripõrandal. Loona joonis
tab jälle loomi ja ohkab ise: „Jälle kass ja jälle
koer, hobune ja siga. Loona tahab looma, kes ei
elagi, aga oleks tore, kui elaks niisugune."
Higistab minutit viis, tarvitab pliiatseid kuivalt
ja suus nüsutatuina. Vaatab oma kätetööd siis kau
gemalt, süs otse silmade ligi tõstes. Pettunult
lausub:
„Nagu lasteaed."
Sellega mõtleb ta lilledest kirjut mängumuru
südalinnas.
Ega tea aimatagi pettunud plika, et kari võõ
raid loomi on juba teel kojamehe korterisse. Sest
koputab uksele võõras, karvamütsis isand, kõnetab
kojameest mingis võõras keeles ja annab talle suure
paki liivpruunis, krobelises paberis. Tõstab siis käe
laisalt karvase peakatte kõrgusele ja lahkub.
Nüüd on toas vaid kaks Tast, üks suur ja teine
pisike. Rebivad ja arutavad, ei võeta aega sõlmede
lahtinäppimiseks, kuigi vanarahvas hoiatab, et vaid
kannatlikust seose avajast tuleb eeskujulik naine
ja korralik mees.
Kräuh, lõigatakse nöör läbi, rebitakse puruks
krobeline paber ja kannatamatud sõrmed sorivad
paki sisus.
40
„Ah, ah, ah,“ kilkab Loona õnnest, „raamat
loomaga, veel üks ja veel üks."
On veel mitugi pildiraamatut, suuri, palju ilu
sat värvitrükki kriitpaberil. Need on Loonale mää
ratud. Temale on aga põhjas veel midagi: punane
kuueke, valge kaleviga äärestatud, õitega ja leh
tedega. Juurdekuuluv mütsike, lame kui alustass.
Loona läheb kilkelt sosinale üle. Silmad õnnest
ümmarad ja suured, küsib ta tasa:
„Kas seda saatis keiser?"
„Ei,“ uhkeldab Juhan. „Miinu lellepoeg. Näe,
karp paberosse. No lõhnast juba tunda, et ehtsad
kasakate sigaretid. Küll on ikka hea, kui sul rikkad
sugulased."
Nüüd kuuleb Loona esmakordselt oma kaugest
sugulasest. Tuisu Juhani lellepoeg, nimega August
Tuisk. Tol poisil minevat hästi, ta seal kaugel,
kaugel ametnikuks, kroonuametnikuks. Kas see on
nüüd Arhangelsk, Tomsk või Irkutsk, mitte ei või
anda pead — aga kaugel ta on. Ta vana ema elavat
siin, Loonaga ühes linnas, olevat vastik vanaeit,
kuid kirjutanud pojale, et tekkinud selline väike
sugulane, nimega Loona. Kirjutavat nüüd lellepoeg
August tervisi Loonakesele. Mis tühja tervistest,
vaat need teised asjad...
Jah, need loomakesed, oi, loomakesed. Suur
lõvi olevat karvase peaga, kirju aga tiiger. Too kael
kirjak ja see neeger. Särab seal lind, sün aga kiren
dab liblikas, raske õlekarikas on mingil taimel vaju
nud longu.
Imevad isa ja tütar seda ilu. Siis aga ilmub
ema ja naine, talle jutustatakse kogu lugu põhjali
kult. Milliseid kallimeelseid inimesi ikka veel ilmas
41
leidub, haruldasi praegusel ajal. Nüüd aga tulgu
kohe siia, ema juurde, see Loona, puhastatakse ja
ilustatakse, selga see punane tatari kuueke, kuk
lale lame müts. Nad jooksevad kohe ülesvõtja
juurde, et lähemas tulevikus teele saata pilti Loonast. Sinna Arhangelskisse, Tomskisse või Irkutskisse...
Väike tatarlane asetatakse fotoateljees korvtoolile, surutakse talle pihku kimp paberist lilli ja
palutakse preilit seista võimalikult vaikselt.
„Lapsed ikka pelglikud ja nutavad. Ei tea, kust
siis see pärit on?“ ümiseb vana fotograaf pahaselt,
kogu ülakehaga mingi musta räti all.
Vastuseks visatakse korvtoolilt põrandale kimp
lilli. Loona ei tahtvat noid inetuid, ei tahtvat ja
küllalt! Protestib vana onkel ja punetavad ema
kõrvad. Loona ei salli neid lilli ja pihku ta neid
ei võta. Ja küllalt.
«Nagu filmidiiva/' toriseb vanahärra musta
rätiku alt.
4.
Proua Taube Ruby on ilus ja elegantne daam,
kel puuduvad kõik juuditõu välised tunnused. Nüüd
asetab ta tagaõuel ettevaatlikult oma kitsaid jalgu
kollaseis kingis kivilt kivile. Millised ilmad, otse
kui loodud jume rikkumiseks, milline pori! Uudis
himust aetuna tuli tagaõue kaudu, tahtis näha, kuis
teotsenud kastanites hilissügisesed vihmahood. Oo
ja, teotsenud on nad küllalt, neid aitas ju novembri
esimese poole lumelörtsi sillutamata õu on muu
42
tunud päris keskmiseks savikastiks. Kuis küll pää
seda edasi? Ahah, sinna on keegi pildunud lauaotsi ja poolikuid kive. Parema jalaga kivile, vasak
Õhus, süs hüpe, ah see tasakaal, see tasakaal...
Peatub, kuski naerab keegi. Kindlasti lõbustab
Taube Ruby kedagi otse kuninglikult, sest naer
heliseb lustlikult, vaba kahjurõõmust. Keldritrepi
ülemisele astmele toetuvad kaks kirjut kleidikäist,
puhkab peopesas ümmar, pruun lõug. Vaata, vaata,
kui kaunis on too tumedajuukseline, pruuni nahaga
plika! Näol mingi helepruun varjund, nagu kahva
tanud mustlasel. Nagu paistaks päike näole. Vilus
võib see värv olla vähemalt kohvpruun, mõtleb ilus
ja elegantne juuditar, ja unustab, et päike juba
kaks nädalat peidus.
Väike on nüüd tõsine. Naerust säilinud suule
vaid nõrk vine. Sama uurivalt ja julgelt vaatleb
võõrast kui see teda.
„Kas sa teretada ei oskagi?“ hõikab proua
Taube, hoides end vaevu tasakaalus poolikul tellis
kivil.
„Oskan küll, aga alati ei taha.“
„Millal sa süs tahad?" naeratleb Taube Ruby.
„Kui hea tuju on.“ — Pahur toon heliseb
kergelt.
„Kas praegu ei ole?“ võitleb naeru ja kukku
misega ilus proua.
„EL Ilm pilves."
„Kas sa tahaksid tulla väikese tütarlapsega
mängima? Väikese Marusjaga?"
Vaikus. Loona mõtleb tühjale pruudikohale Ha
raldi kõrval. Venitab siis, otsekui vastumeelselt:
43
„Eks või minna ka, kui kutsutakse. Muidu küll
ei taha."
Ilmubki trükiva Müna juurde Juudi-Ida, laia
näoga teenija. Saatku aga seltsiks Marusjakesele
Loona. Prouale teine meeldivat. Mil ema seob
Loona kleidile rohelist linti, jutustab suur, tuge
vate puusadega Ida Miinale oma armastuslugu. Seda
on Loona juba kuulnud saunas. Tookord unustas
ema kuulates Loonale kõige vastikuma toimingu:
peapesu ühes paratamatu seebi silma tikkumisega.
Nüüd jälgib ta jutustajat vaid ühe kõrvaga, sest
kurba lugu, mäletab ta täpsalt.
Ida armastab Karlat, paksu poissi raua- ja
heeringapoest. Karla Idat ka. Äga naiseks võtvat
vaid selle, kel sada rubla. Idal kõigest seitseküm
mend kaks ongi. Nüüd käivat Karla Veskipargis
jalutamas lesega, kel nõutud summa olemas, sinna
juurde veel jalaga õmblusmasin, firma „Singer“.
Ida on õnnetu. „Näe," näitab oma lihavat käsivart,
„kuis lõpeb ometi liha sest piinast. Ainult inimese
vari on jäänud."
Kui see inimese vari upitab endale kukile Loonat, sest et õuel sügav pori, lausub kandam kand
jale kuldseid sõnu:
„Ütle, et on sada rubla. Võta oma proualt
juurde ja näita Karlale. Kui pulmad ära, anna
prouale tagasi. Ega ta pärast enam küsi, usub
muidugi."
Valge lastetuba Rubyde juures lõhnab emailvärvist ja kolmveest. Seinal hüplevad ringmängus
pöialpoisid roheliste konnadega. Nurgas kummuli
suur teddy-karu, istmik liigutavalt uppi. Taldrikul
vedeleb purustatud tordilõik ja põrandal istub väike
44
Marusja, süsimust, valge ja roospunane, laps kui
ingel. Ingel kisub nukult jalgu ja käsi, need aga on
kangekaelsed ja ingel uriseb tigedalt.
Väike juut ja väike mustlane askeldavad õhtuni.
Kumbki ei valda teise keelt, kuid toime nad tule
vad. Siis aga võtab Ida Loona kukile ja viib ta
keldrituppa, mis tundub nüüd mitmekordselt niis
kena ja pimedana. Loona kössitab voodijalutsis,
pahuralt ja vaikides, niisutab suus sõrme ja nühib
sellega voodisamba nikerdatud otsa. Siis pöörab
viltu peakese ja uurib oma niisket näputööd. Ei
läigi enam pruun puu...
Ida aga puhkab veidi jalgu. Jutustab nüüd Miinalegi oma hirmsast õnnetusest. Ega ta muidu, aga
Muna ju lahke kui oma ema... Tasandab häält ja
jätkab sosinal. Märg sõrm ei tööta enam, sest
omanik surub end voodile ja kuulatab.
Vaat, käib vaimus tallamas Karla Idat. öösiti,
luupainajana. Tuleb poiss raua- ja heeringapoest ja
sõtkub valusaks kõik kondid. Südaööl seisab uksel,
Karla kere, aga vasika pea. Seda hirmu, sõrme
otsagi ei saa liigutada...
Voodi otsal plagisevad kaks rida hambaid kuul
davalt. Kuid kaks naist ei kuule — nood arutlevad
juurte ja varte üle, mida sisse juua veega ja pii
ritusega, et kaoks kummitis.
Sel ööl Loona ei uinu. Kisub kerra, tõmbab
vaibagi üle. Kindlasti märkab aga teda see painaja,
sest süda tuksub nii kuuldavalt, et hääle järele
otsib ta nurgast Loona, see vasikanäoga Karla...
Piilub ukse poole, närib kõik küüned sõrmilt. Kui
natuke tuksatab, hiilib kohe mingi karvane ja tädi
45
otsib tikutulega uut tädimeest, otsib nende voodi
alt.. .
Järgmisel päeval vahib Loona eeskoda läbides
kartlikult ringi. Ega muud kui istub kuski nurgas
see Karla ja varitseb teda, kaenlas vasikapea...
Õhtul jookseb ta aga üksi üle pimeda õue, sest
Loona viha on Loona hirmust suurem.
Äigas kenasti see õhtupoolik. Ema tõi linnast
jaanikõtru. Johannisbrot, ütles Loonale ja see pidi
veidrat sõna kordama. Kordas sõna ja krõbistas
kaunu.
Ida ilmus. Tulgu Loona kohe. Marusjasse tük
kinud vist juudi kurivaim, nii pahur teine, tea kas
mõjub see pilvitus või mis... Tulgu Loona kohe.
Valge lastetoa põrandal vedeleb pool nukupead. Roosa oimukoht peene kulmukaare lõpuga.
Viimast kildu uuribki Loona, kui hakatakse jootma
Marus j ale mingit vedelikku kirjust tassist. Kosu
tavat ja karastavat, nagu seletab Loonale Ida. Aga
Marusja ei taha, ta ei mõtlegi juua täna vastikut
sodi munakollasest, rõõsast koorest ja apelsinimah
last suhkruga. Kisendab ja kriibib Idat. See on
aga kavalam juudist, kutsub Loona ja teeskleb, nagu
annaks nüüd temale terve tassitäie. Tõstab esimese
lusikasisu Loona huulteni — oh, nuusutab kojamehetütar, kuis lõhnab see! Lõhnab nii, et haara
Idalt tass ja tühjenda samas. Sirutabki kaela, et
vähegi keelele saada toda maitsevat, Ida aga tõm
bub lusikaga tagasi, vaadeldes Marusjat. Ega ei
kannatagi enam sellist ülekohut väike juudiplika.
Kraaksatab korra, jookseb ligi, tõukab eemale Loona
ja joob ahnelt.
46
Loona seisab vaikselt. Alumine huul väriseb
tasa. Siis välgub silmis rohekaskollast, haarab laualt
valge elevandi, virutab põrandale. Portselanist õnne
tooja puruneb, nukunäo kildude kõrvale langeb lont
ja tagumine jalg.
„Et see vasikapeaga sind surnuks tallaks, vana
punapea... ei olegi sul sadat rubla... vana,..
Juudi-Ida1“
Puhkeb nutma, jookseb välja, satub teise tuppa,
sealt kolmandasse, siis kööki. Tagatrepist alla —
kotakesis tormab läbi pori, leiab jalake augu, komis
tab ruttaja, kukub kõhuli. Käsi porist pühkimata
lendab tuppa, sädistab kui vihane ristnokk.
„Nagu Ossu tegi kassile... Andis Pontule, et
Pontu säh, kass ei taha. Kass... ütles siis kräu...
sõi ise ära... Pontu limpsas keelt, silmad kur
vad ... Kas mina olen nende koer? Ma nad upu
tan, need juudid, kuradid, uhl“
Kärgib, jalgadega toolil trampides, peod saviporiga.
„Kõik uputada — aah,“ nuuksub ja kisendab siis
kõigest kõrist, kisendab välja oma valu ja viha,
häbi ja pettumuse...
Isa pooldab märatsejat. Kas olevat tema laps
halvem konnast, et koheldakse teda selliselt? Peaks
Õige minema sinna, tuulutama veidi noid upsa
kaid ...
Ema on pahane. Tõsiselt. Tulnud süs viisa
kalt tulema, öelnud alandlikult, nagu tütarlapsile
kohane, et tahab koju, soovinud viisakalt head
Õhtut ja tänanud.
„Ei,“ karjub Loona ägedalt „Ma neile ängaksin,
kiili ma lööksin/* lõpetab virisedes.
47
5.
Kui ema tõi pööningult kuiva pesu, suured kor
vid kuhjaga valget ja värvilist, lõhnas keldritoas
külmalt puhtast pesust ja kirjust seebist. Loona toe
tus seljaga kummutile, asetas vasaku jala parema
ette, et oleks hõlpsam siledaks sikutada linu —
valgeid voodi omi, värvilisi söögilaua katteid ja lil
lelisi kummutilinikuid. „Üks, kaks, kolm,‘c luges
ema — plaksat, plaksat, lõid nad kahekesi kokku
ja laiali lina. Jahedat ja värsket tuulekest teki
tasid nii. „Noh,“ lausus siis vanem ja nad sikuta
sid kumbki enda poole kogu jõust toda riidetükki,
et oleks sile ja kortsuteta, kui rändab rullile.
„Sooh,“ siis panid nad lina kokku, ääri ja nurki
ühtlasiks hoides.
Pesu rändas korvist lauale rüta ja Loona mõt
les. Plaksat, plaksat, lausus lina kui puri tuules ja
väike peake lahendas ikka veel odavate ja väärtus
likkude laste küsimust. Kus peaks küll peitvana
see tunnus, et temas võis otsekohe näha poisihakk
üht halvemat? Lõhnas? Kleidis? Näos? Vaatles lina
siniseid ruute — tuleks õige küsida...
Plak-sat, plak, lausub apteekriproua lai voodi
lina pahuralt ja ema jutustab Loonale toonekurest.
Toidab väikest näljast muinasjutu magedaga. Valge
pesuvirn laual kerkib, kasvavad Loona teadmised.
Hoiab kirju voodikatte nurki ja naeratab. Tore lin
nuke, see kurg, punased jalad teisel, lendajal. Vuhi
seb pimeduses, nokas punt lapsi. Ruttu lendab, nii
et lehvivad mähkmepaelad ja virisevad sõitjad. Hea
südamlik too punakoib — isegi Jeiteli tõi — ometi
lehkavat juudid... Tore, kõik olid samas puntras,
48
Lotar ja Loona ja.,. Aga vea tegi lapsetooja
no
kas poleks ta võinud heita nokast Loona mõne maja
omaniku tuppa, arsti kambrisse, koguni keisrikotta!
Sa paha lind — nüüd emaks pesunaine ja isaks
kojamees, kes õhtuil ja öil istub ,,Karu trahteris.
Aga — kui nüüd jalga tõmmata uued sukad, selga
kirju kleit, joosta kaugele tänavale, võõrasse majja,
puhtasse, helerohelisse...
„Aega on,“ lohutab ema. „Kasvad suureks, saad
mehe, rikka ja suure, kel mitu helerohelist maja.
Loona käed vajuvad nõrgalt alla, kogu väike
nägu lausub: otsas see ilus kava ja kaunis lootus...
Helerohelisse majja pääseb vaid mehe kaudu...
Papa ju ka mees... Vannub, lõhub turukorvi ja
voodivarju, vahib vihaselt, nimetab lehmaks naist.
Aga igatsus puhta ja kauge maja järele loidab
kärsitu leegikesena...
„Ara’s kohe pikka nägu...“ ergutab ema. „Egas
kõik nü... mõni hulgas päris hea.“
Jälle heitub Loona. Vaat, on olemas häidki —
küllap nood harvad korjatakse ära... Enne veel,
kui sirgub Loona... Aga kui juba nüüd üks valmis
vaadata... Too ei tohi kärkida, trahterisse minna
ja tuikudes tulla. Peab ostma Loonale klaaskingad
ja emale nisuleiba ja võid. Pesunaiseks oleks neil
Lotari ema, seebikivilahusest punsunud kätega.
Proua Loona aga pühiks linasse tinti ja joodi, vana
eit hõõruks oiates 1 Kojameheks palkaks Lotari...
Oo, heleroheline maja...
Kumma peaks Loona endale meheks võtma,
kas piimamehe või maroosinamüüja? Kumb see
nüüd parem on, kas palju hapukoort või sada lusika
täit maroosinat päevas?
4 Soomustüdruk.
49
Ema Müna naerab. Olgu päris muretu väike
tanu alla ihkaja. Küllap paslik leidub. Olgu vaid
alati viisakas, virk ja tasane. Hoidku kleidike puhas
ja peake sile. Ärgu vandugu kurja, ärgu ihaldagu
võõrast vara, pidagu ikka meeles selle maailma
võimsamaid ning ärgu unustagu armast Jumalat.
Oo, Loona juba teab kõiki võimsamaid, tunneb
armast Jumalat, kes vanapoolne mees. Too saadab
emale päikeseküllaseid ilmu, mis otsekui loodud
pesukuivatamiseks. Saadab parema tööandja, peene
ja puhtama pesuga. Kui pimedas toas pelgad, läkita
talle palveke, ta pühib nurgist nood... Loonale
see vanahärra meeldib — kord vihahoos olevat
ta uputanud kõik juudid ja säästnud loomi. Nii leo
taks Loonagi Jeiteli, armu andes ta puudlite. Juma
lale allub keiser, siis kuningas, kel palju maju,
puhtaid ja muidugi helerohelist Kortereid ta aga
üürile ei anna, kummaline. Järgneb kroonu — see
võib vanglasse pista isegi majaomanikke. Viimastele
allub kojamees, Loona isa. Ema, pesunaine, on
majahoidja, oma mehe, vahetu alluv. Loona ohkab
kas siis kuidagi ei saaks lüüa segi seda järje
korda, sest tema, ohkaja, on viimane, teda ei karda
isegi Jeiteli valge puudel.
6.
Kojamees Juhan ilmub viimasel ajal ikka hom
mikuti. Valgel päeval, nagu lausub ise. Kuis võikski
leida öösi teed sellisesse keldrisoppi — läved kõik
kõrged ja uksed kitsad — vaaru nende vahel ja
vannu.
50
Õhtul ohkab ema Muna, mähib punasesse suur
rätt! unise ja viriseva tütre ning viib ta enesega
ööks pesukööki. Puuda viis või kuus on ootamas
musta pesu, jõuad sa oodata trahterist üht raisku
nud meest — nühi aga ise päeval tänavaid ja öösi
pesu. Ema Miina pühib silmi ja asetab Loona
pesukoja põrandale, kolde ette. Külje all apteekri
pruun öökuub, vaatleb Loona punast sädemepõrnikat, kes priginal sibab üle süte...
Loona tõmbub kerra. Nii olla soojem. Hõõrub
ninakest ja pilgutab silmi. Uinub nii, rusikas põse
all. Punane sädemeke aga prigiseb üle süte. Miina
ohkab ja pöörab pika öösärgi laksatades ümber.
Kogu pesuköök on kui nõiapada vee all, keerise
kohal. Lae all hõljub aur, valge ja lainetav kui vesi.
Pesija pea kõrgusel hõreneb veidi, roosatab, kipi
tab silmis. Mudasel põhjal aga lirtsub vedel pori.
Väike lambike on auru uppumas, ahastuses nilpsab tulekeel...
Apteekri pruunil öökuuel magab rahulikult
Loona, keras kui siilike, rusikas põse all. Pesunõust
paiskub seebivahtu, langeb punasele rätile kui val
geid nööpe. Palgelgi kobrutab valge vahuring. Pon
dunud kätega pesija on kurb. Ime veel, et hommi
kuni ei pimesta nii seebivahuga lapse silmi. Paremal
palgel on juba kuivada jõudnud see saast, näib, nagu
kasvaks Loonale sinna hõbedasi soomuseid...
Öö kahaneb. Temaga pesugi, millele, lisaks see
bile ja soodale, langeb soolaseid tilku pesija silmist..
Vimmas selgadega ja kurja sabarõngaga on loo
madki, mida veab Loona järgmisel päeval paberile.
Nohiseb ja jälgib isa. See kraabib tubakakasti
põhja. Taskunoaga. Kra, kra, kraapsti, tõmbab ta.
4*
51
Otsas, mis otsas. Ohkab haledalt Loona rõõmutseb. Kuid veider on see meelehea, mitte ei soo
jenda südant. Poolkibe teine, nagu oleks ühes põses
peen suhkur, teises aga pipar, sama peen ja imekibe.
Kraabi, kraabi, kahjurõõmutseb tütar endamisi.
Suur mees ohkab jälle, pöördub seljaga naise ja
tütre poole ning ta laiad õlad värisevad. Loona tun
neb, kuis see pipar põses sulab ja vägisi toob silma
vee. Tunneb järsku tahet ulguda. Kõigest jõust ja
häbenemata. Vilksti, vaatab ema poole. See aga
valmistab lõunat endale ja tütrele. Mitte üht iva ei
pudenevat nüüd enam tema, Miina, raha eest oste
tust tolle logardi kurku. Ta ei vaatagi oma hukkaläinud mehe suunas, vaid uurib suure huviga puu
lusika kaha.
Ütleks ema ometi midagi 1 Kas või viskaks selle
lusikaga. Või keedaks valmis supi, pakuks suurele,
ohkavale mehele ka. Võiks ju olla kas või tema,
Loona, osa...
Vaikus. Pingil konutav mees mõõdab pika ja
kurva pilguga tühja tubakakasti. Sellist pilku ei
kannata Loona. Seal kuski, riiulil, kolmejalgse
hobuse kere ja papist põdra all istub kipsist mops,
näol totrus, seljas auk ja kõhus Loona kopikad.
Nood hoolega kogutud. Võtab mopsikese sülle ja
väljub. Eeskojas raputab halastamatult vaest looma,
kuni veerevad kõlisedes kivipõrandale rahad. Kui
mopsi kõht enam ei kõlise, asetab omanik looma
nurka kahe luua kõrvale ja keksib õuele.
„Vaata tütrekest, kui virkade jalgadega teine,
jookseb isale tubakat tooma,“ sõnub paks poeeit
ja ulatab lapsele kirju pakikese.
„Papa väsinud. Saatis Loona."
52
Vaatleb mõtlikult paari rahatükki, mida poeproua tubaka eest ei tahtnud. Raha olevat ülearu,
oli lausunud. Kas sus papa ei lugevat raha, kui
annab selle nii väikese inimese kätte.
„Loeb küll. Selle eest käskis kompvekki tuua.
Roosat, haput."
Värske vile huulil, sammub nii üle tänava. Kuis
nüüd ema oli saunas seletanud naistele? Ah jah.
Et kuidagi ei andvat süda rahu, ei saavat silma
und, kui tead, et sul veel raha olemas. Alles siis
saab kergemaks elamine, kui raha viimseni minema
veerenud. Küll olevat õnnis elada, kui kopik kadu
nud, oli ema naernud.
Keldritoa uks avaneb tasa ja tulija ütleb: „Küll
on õnnis elada, kui kopik kadunud."
Vaikus. Isa endiselt nukker. Ema lürbib suppi,
pisarad silmis. Väike asetab „Kuldkala" lauale.
Kompvekid, need roosad ja hapud, aga lükkab nime
tissõrmega ema poole, üht silma kelmikalt pilgu
tades, suunurgas paluv muie...
Õhtul tuleb Müna õemees, roosa näoga, kuld
blondi habemega voorimees Joosep. Külitavat
nimelt kõike Münale kuuluvat. TCortergi võetud,
kuhu nüüd elama tahab asuda ema ühes tütrega.
Juhan toetub raskelt töölauale. Ära viib nii
see energiline naine ta tütrekese, keda isa otse
emase ahvina armastab. Kui õige minna ja öelda...
Sõna anda... Võib ju jälle õmblema hakata...
Lähebki. Tõmbab köie otsast, mida teiselt poolt
pingutavad üle ümmara laua Müna ja ta õemees.
„Naine," ütleb ta vaikselt ja kerib köit ümber
käe. „Kanname kraami alla tagasi. Ei võta enam
tilkagi."
53
Ja kannavadki tagasi. Loonake joosku poeeide
juurde ja sosistagu talle otse kõrva. Müna ise läki
tab nii keelatud teele oma lemmiku. Olgu siis tema,
naise, poolt see viimane tilk senise elu mõru maigu
suust loputamiseks. Mööda kõrtse ja trahtereid
kolamist ta ei salli, toogu koju see sorokohvka ja
võtku siis...
Võtavadki siis. Blond Joosep, kes näib rüütlina
ristisõitude ajast, tõstab jalata klaasi ja hõiskab:
„Maailm on roosiaed ja meie kärnerid sääl sehes."
7.
Kevadel sirutavad kaelu isa ja tütar. Jälle üks
parv, jälle üks kolmnurk, isasega tipus... Äh, lin
nukesed, linnukesed...
Isa istub trepil ja tütar seisab ta ees. Kõrval,
sauna õuel, laob keegi rüta puid ja vilistab. Kui
jääks iga halu vahele triller, mõtleb rätsep. Tore,
kui sügisel riidast puid võttes need heliseksid...
Puude asemel heliseb aga midagi muud. Tütre
hääl. Madal ja pehme, varjatud kiusutooniga. Nagu
tahaks omanik meelitada vaidlemisele. Häirida
kõnetatavat. Väikselt norida tüli.
„Küll nüüd kolitakse palju. Kõik kolivad.
Mamma terve päeva tassib noid sakste asju."
Vaata sänikaela, kui peenelt oskab alata, kui
küünega kribib lahti soovisoone. Süs voolab see...
„Küll on ikka ilusad võõrused, milles ei seisa
vanu vokke nurgas, ei söögikappe ega luudi. Sahver
ei haise, seintel on sinised vöödid."
54
Loona toksib kui väike rähn. Palju see voori
mees nüüd vümatigi võttis kraamikoormast... Kat
suks õige kuhugi vee ligemale... Kalad...
Õhtul tuleb ema väsinuna kolimistelt. Tiri nii,
et sooned venivad, kõik vaid näruse raha pärast...
Viskab nurka vana korseti, lillekorvi ja vihmavarju.
Tuleläiteks.
Ulatab Loonale pudelikese ja sõnub:
„Neil rikastel pole ka peale narruste midagi
teha. Vaata nüüd sedagi. Võetud vars ühes õitega
ja torgatud pudelisse, piiritusse, või mis pagan võib
veel olla see lõhnav vedelik. Kork peale ja ligu
nema. Kolimisel aga unustatakse sinnapaika/'
Loona uurib ligemalt toda asja. Ei, pudelil pole
viga. Keskelt jäme, kuldkorgiga. Veider on see,
mis loksutamisel pudelis tasa hõljub. Lillevars,
jäme, heleroheline. Hüatsindiroots õiekellukestega,
läbipaistvalt valgetega. On vist kaua seisnud ses
vedelas taim, vars ja õied on pondunud, süldina
pehmed. Õislehed näivad aga pärit olevat liha
sööjalt taimelt — lihavad, nagu oleks äsja neelanud
midagi hallikat või valget. Näiteks teo...
Loona kruvib korgi pudelilt ja nuusutab.
„Aaah,“ hüüatab ta pikalt, trambib kärsitult jalaga,
kuni jälle saab tagasi pudelikese isalt ja emalt,
kes omakordagi nuusutavad ja imetlevad. Vaat, kuis
ikkagi lõhnab lilleke, magu paradiisiaias...
Loona istub nurgas põrandal, silmad suletud, ja
nuusutab jälle ja jälle. Nüüd ei ole teda enam.
Nüüd ei viibi ta enam kojamehe keldrikambris.
Ei. Puhtas lastetoas. Email, lakk ja peen pesu.
Ravitud lapse mahe lõhn. Ilusate eesriiete, atlass55
vaiba lõhn. Nagu kino eesruumiski lõhnab — ootus
test ja segunenud parfüümest...
Öösi ärgates võtab Loona padja alt pudelikese
ja tõmbab sügavalt hinge. Kinnisilmi, õnnelikult
naeratades...
Kui nad kolmandal päeval kolivad, kannab
Loona laualampi ja pudelit ligunenud hüatsindiga.
Jõudes uude koju, peatub Loona räpasel, pudenenud
astmetega kivitrepil. Avab pudeli ja nuusutab. Haa
rab siis uuesti astmelt lambi ja läheb ohates edasi.
Ärklituba. Sopiliste seintega. Endise üürniku
pruun kapp veel nurgas, uksel sibab lutikas ja kapis
varnas rida mürkrohelisi helmi. Keskel suur, siis
väiksemad, lukuni jõudes om kuulikesed juba tibitillukesed.
„Ojaa,“ venitab Loona ja nuusutab pudelist.
Trepil ja õuel, tänaval ja jõekaldal käratsevad
lapsed.
«Homme on vihmane," ütleb Müna. «Kuule,
paskrästad lärmitsevad."
Kuid paskrästad käratsevad ka järgmisel, sama
selgel kevadpäeval, käratsevad ööni. Pruunid, tõrvased, katkiste, iialgi paranevate põlveotstega. Õngitsevad, ukerdavad paatides, mida madalas vees,
kalda läheduses, karja kaupa. Poisid mängivad
konni ja tüdrukud klassi. Esimesed istuvad ja küü
nitavad tänaval, koksides metallraha vastu metall
raha. „Hääh,“ hõiskavad nad kooris, „Kustil läks
kobedamini."
Tüdrukud on terava kivikilluga kirjuks kisku
nud kõik prügitamata jalgteed. See suur ruut on
algkool, väiksem kimnaasium, too pisim aga üli
kool. Igasse peab sattuma potitükk või kivike. Ei
56
satu ta aga, kahjurõõmutsevad teised: „Vuga, vuga 1“
Õnnetu võistleja siirdub erru. Õnnestub aga heide,
pühib väike plika ninaaluse käeseljaga puhtaks,
võtab hoogu ja keksib ühel jalal algkooli, tollest
kimnaasiumi, järgneb ülikool ja hüpe harkseisangusse. Ja süs uue hooga tagasi, näpus potikild või
värviline klaasitükk.
Viimaseid koguvad pühkmekastest, rämpsuhunnikuist luhal. Leidub agaraid kollektsionääre,
kel terve plekkpange täis seda värvilist ja valget
vara. Õllepudelite tumerohelist, keedetud mõdu
omade härjaverepunast. Joodiklaasikeste rebasekollast, purunenud ukseruutude helepunast, rohirohelist ja pümvalget. Kogutakse veel lilli ja marju tas
side ja taldrikute kildudel, lusikakahasid, katkisi
nukupäid.
Nii nad elavad ja teotsevad. Pruunid ja terved.
Jõekallas ei kasvata kiduraid, vere vaeseid olendeid,
nagu neid hiilib romaanes sageli ringi. Ikkagi kuju
tatakse neis agulilapsi kollasema ja pelglikena. Kal
las aga kasvatab ülbeid ja ülemeelikuid, terveid ja
tõmmusid poisse ja tüdrukuid. Poistest tulevad
laevamehed, parvepoisid, masinistid, tüürimehed.
Plikad kasvavad neile naisteks. Varakult tirivad
juba trepest üles-alla väiksemaid õekesi. Laps upi
tatud kõhule, jalad ripnevad sageli ähkiva kandja
põlvini. Juba väikesina on plikad täis emalikke
tundeid ja naiselikke omadusi.
Muidugi, mõnegi tee vedas viltu. Sai kontoriametnikuks lauavabrikusse, elektriarvete kasseeri
vaks, plikast sai lõbunaine kaldaäärsesse kõrtsi,
kuid teisest kullasepa proua peatänavale, mõelge,
kullasepa, kel koguni kahe vaateaknaga äril
57
Ega nad kõik saanud suureks. Neid oli palju
ja sellest hulgast pudenes kinnise nupuna nii mõnigi.
Aega kiratsemiseks aga polnud, lühidalt läks see
suremine, ruttu ja lärmita. Mõni astus naelale,
veremürgistus, rohkem ta ei vajanudki. Teine kuk
kus vette vabriku paisult, jäigi sinna. Ja üks kadus
jäljetult. Leidis südatalvel oma mõõtudele vastava
jääaugu...
Juhul, kui lahkunu laip aga olemas oli, kandsid
selle kalmistule suuremad vennad. Vahel, kui kadu
nuke eriti väike ja vend suur, tegi seda viimane
päris üksi. Ema aga pistis sahvrisse, talade vahele,
kimbukese kadunud lapse hilpe ja kinkis kogu
klaasi- ja potitükkide kollektsiooni naabri väikse
male. Kõige pangega. Mälestuseks.
Ei vea Loonal siingi. Käratsevad paskrästad
ei salli võõrast. Kakleks teisega, kuid kust sa hing
haarad seda tüdrukut, kui kõik kohad äsja pestud
ja trügitudl Sile ja läikiv, häbi on puudutadagi
sellist. Rätsepaplikat, kes — nagu teadsid sosistada
tütarlapsed — pesevat end päevas kaks korda. Hom
mikul ja õhtul. Vaat, milline õnnetus võib juhtuda
inimlapsel, kui on selline kõva käega isa!
Loona isa kätt on tunda saanud juba nii mõnigi,
kes võõrast tütarlast Loonat liiga ligidalt vaadata
tahtsid. Sai too poisski oma jao, kes vaid ähvardas
tühja vasevitriolipudeliga...
Rätsep istub suurel töölaual ja paikab pükse.
Tondinahkseid. Villa vabrikandi omi. Loona aga
loeb igavat lugu Doni kasakatest. Lugeja on vihane.
Väljas särab päike, nii et jookse trepile, kaisuta
esimest vastutulijat, istu siis kaldale, väikese Meose
Edmu kõrvale, kolmeaastase, poolpalja noormehe
58
kõrvale ja kisenda. Puhtast elulustist! Nüüd aga
venita lugeda noist venelasist... Täna on ta tubli
pool tundi nurgas seisnud, seljaga väljapoole. Isegi
tõmmata on lubanud talle suur püksipaikaja. Luba
duse täitmisse usub ta ise sama vähe kui Loonagi,
keda seni pole karistatud isegi sõrmeotsaga.
Laes mängib päikeselaik, siis virvendab seal —
ahah, päike paitab jõel laineid, tollest ongi kiuna
lael. Isa veab kriidiga tondinahale kriipsu õige
õmbluse sihiks ja kõneleb.
Vaadaku nüüd Loona, isa ju ei tahtvat talle
halba. Lugegu parem, joonistagu, kuid ärgu tükkigu nende räpaste põrsaste kilda. Sügisel mine
vat ju kooli... Paarist, kolmest talvest aitavat
naisterahvale. Siis aga õppivat Loona ühe mõist
liku kampsunikuduja juures ametit. Selgivat siis
Loonalegi peenemate kudumistoodete saamislugu.
Kui amet klaar, aitavat isa avada tütrel poekese
kuhugi tänavanurgale, kust voorib linna maainimesi.
Sildile maalivat isa süs rõõmsa neiu, käes uisud,
seljas sportkampsun juurdekuuluva mütsi, salli ja
sukkadega. Alla aga suurte tähtedega, kas mustas
või kullas: Kudumisäri. Tore, eks ju?
Tulevane kudumisäri omanik ei lausu sõnagi.
Ta kujutleb vaid pikka, halli tänavat kõrgete majade
vahel. Toda tänavat mööda ta põgeneks siis, kui
tahetakse teda pista sinna poekesse nurgal, kus
voorib palju maainimesi...
Trepil mütsatab midagi, sellele järgneb veniv
kisa. Kisendaja ise ei hooli kuuldavasti suuremat
tollest toimingust, kuid kukkumise puhul peab ki
sendama. Kaheksa-aastane Liide laskis vist sülest
59
trepile langeda kaheksakuise venna, keda tassib
kolmandale korrale ja alla vahel hälliga, vahel
ilma. Kui mütsak pehme, veereb poiss hällita...
*
*
Juhan Tuisk tõrvab paadi põhja. Sellise suure,
lameda lootsiku oma. Künaks nimetavad säärast,
Juhani enese meisterdatut, nurgal konni taguvad
poisid. Vana Tukk värvib pruuti! Kihistavad räpa
sesse pihku. Nad ei salli seda vana Tukki, suurt
ja musta, vihase pilguga meest. Ligi ei tohi talle
kunagi minna, kui su südametunnistus puhtusest
ei sära. Ja millal ta õige särab... Mida kaugemale
hoidud, seda targemini oled toiminud. Tõe leiutas
Koosa-Volli, kes rätsepa pajndurist ahvenaid läks
võtma. Nojaa... aga vana Tukk haaranud kui haa
kidega, kuigi kala vaid naelane... Ega selle plikagagi nalja saa, kui kivi teele saadab, vääratab visatav harva. Niisugune veider, nõrk hirm valdab sind
vahel, kui oled sattunud ta ligidusse, kuigi teine
väike ja tütarlaps...
Juhan värvib suure hoole ja hellusega loot
sikut. Põhi, see alati vees ligunev, tõrvatakse; kül
jed roheliseks ja punaseks. Alumine, veest ker
kiv pool, punaseks — peegeldub tumedal veel rõõmsamini. Ülemine roheliseks kui pajulehed. Põhjalauad, aerud ja krihvid aga valgeks...
Loona aerutab ja vanemad vaatavad. Sõidavad
nü uuele tööle. Tütar sõuab kui vana kalur. Keel
suunurgas, jalad põhjalaua toel. Tõmbab küllalt
pikalt ja küllalt sügavalt. Katsub mõladega veel
libistadagi, nagu sakslased, sõudesportlased. Isa
60
künapäras rõõmus: saab, saab asi tütrest Ja veel
milline \ Kui veel vedelavedamise selgeks saab!
Vedelavedamist Loana juba tunneb. Umbes.
Selline metallist, läiklev vurr, sabas tutt tulipunast
lõnga, taga kole pikk nöör. Sõudja sõuab aeglase
malt, siis ruttu, jälle tasa — nõksudega, et anda
sügavas vees, nööri otsas keerlevale vurrile kalale
omast liikumist. Teist nööriotsa hoiab aga aerutaja
suus. Peab keele ja hammaste abil tundma, kui
ampsab sügavuses kala suhu metallkera terava krutsikuga. Toda viimast sõna Loona ei salli, veider
teine, otsekui torkab...
Sellise julma spordiga peab nüüd Loona har
juma — küll isa ise näitab tütrele neid võtteid.
Vaat süs lusti, kui sõidavad kahekesi püügile. Ter
veks nädalaks, kaheks koguni...
Ema aga naeratab endamisi. Tema ei usu, et
Loonast, kes koolnud varblase juures kaks päeva
nutab, iialgi tuleks kalurit. Kalakesed ärgu kartku
ka — ei ole Loona laitmatus hammastikus ega kee
lel nü palju kannatust ja püsivust. Ei oota see
Loona tundide kaupa kala, ritv peos...
Nü ongi. Jalutab nüüd muidu seal luhal, samal
töötab isa emaga. Vanemad liigutavad edasi-tagasi
suurt saagi — kriuhat, kriuhat, lõikab see läbi lepaja kasepalkide. Nood määratud küttepuiks. Isa ja
ema peavad pooltoored halud sülda laduma. Raha
saavad laupäeva õhtul lauavabriku kontorist. Aga
vähe saavad nad saagimise ja ladumise eest...
Perekonna tarbeks hangib Tuiskudele küttepuid
Loona. Sõuab jõel ja vaatab. Must ront või värske
lauaots liugleb lustlikult pärivett. Teekonna lõpp
on Loona paadis. Harva ilmuvad haludki, kuski on
61
neid pudenenud lodjast. Hallid, tohik tolknemas,
nü hõljuvad lainetel kui surnud kalad. Loona saak
on rikkalik.
Aga võistleja ilmub. Pruun paat ja selles poiss,
valge rätik kukla taha sõlme seotud. Nü, nü, noo
gutab Loona mõtlikult pead, kui poiss krapsab otse
ta paadi kõrvalt halu. Ja veel kasehalu! Veel vii
bides kuuleb kaldal olijate hääli imeselgesti. Kuu
leb Loonagi, kuis pervel peatub saag ja isa sõnab
lootusrikkalt: „No näis nüüd." Heledalt hädaldab
ema: „Ega muud kui uputavad nii ühe." Tunneb
aga hirmu võõra poisslapse elu eest, sest nagu juba
korra öeldud, et käbi ei kuku kännust kaugele...
Seekord jääb aga käbi rahulikuks. Juhib vaid
paadi poolristi konkurendi oma kõrvale. „Laksti",
plaksatab järsku vesi mõlaotsa all ja paiskub siis
suures kaares pruuni paati. Laksti, laksti! Poisi
tumesinine, poollinane pluus muutub mustaks, ta
aerutab kähku kalda suunas. Kiusaja kannul, ühe
aeruga juhib küna, teisega kergelt, altkäe laksutab
aga lustlikult vastu vett. Sama lustlikult, laias kaa
res lendab veejuga. Äga poisil, kes lidub üle luha,
märjad püksid lotendamas, pole sugugi lustlik
näoke...
„Too halg ka ära, võta künast," hüüab teiselt
kaldalt isa. Tulemustega võib rahulduda. Tore
tüdruk1
„Ega ma halu pärast,“ heliseb vastus üle vee.
Kaldal lisandab võitja: „Ma sellepärast... et
poisslaps... tuli mind segama...“
Keskmine uulitsatüdruk, mõtleb ema. Tulevikus
ängab vist mõlaga. Kriuhat, kriuhat, iriseb jälle saag
läbi lepa vesise südame, langeb saepuru ja ema mõt62
leb, kuis ometi vagad ja kenad olid tütarlapsed
tema nooruspäevil...
Loonal on igav. Luidab luhal — palju puid,
pruune palke, rebenenud tohikut. Ja riidad pikas
reas. Halud hallid, otsad vettinud, noil õitseb hele
hall hallitusseen. Valendab ruut — sellelt on alles
hiljuti võetud rõhuv riit või raske palgivim. Rohi
sel ruudul on hele, vaevalt roheline, kiud pikad
ja nõrgad. Vedeleb pleekinud räbal, sinine kirja
ümbrik ja tikutoos. Lõhnab kui pilliroos — veest
ja ligunenud heinast.
Taamal, prügihunnikul, käratsevad lapsed, särahtab hetkeks plekiriba päikeses kui vääriskivi.
Vanker koliseb auklikul teel, ta lükatakse pühkmekuhjani jõudes külili.
Uus saadetis on saabunud. Käratsevad lapsed ja
kanakari kukega eesotsas ruttavad kohale. Kauge
male näib nagu pistaksid nad kokku üle värske risulademe ninad ja nokad...
Ega vaatleja, Loona, ei rutta sinna, ta oskab
juba veidi hinnata oma ninakest, pisut kongus, väri
sevate sõõrmetega nina. Õigust öelda, nende kanade
vastu pole tal midagi erilist, on armsad loomakesed
ja leplikud ka. Äga nood teised... Loonal on juba
kogemusi... Neist hoidub ta võimalikult kauge
male ... Need teised soovitavad Loonal kõndida
sinna, Pauluse turule, seal hangeldavat ta pruunid
suguvennad, ostavad, vahetavad, varastavad, värvi
vad ja nülivad hobuseid. Varastavad katla, varas
tavad jahugi sisse, keedavad körti, puudki varasta
tud. Loona ei mõista selle soovituse soojust, temas
vaid kihvatab iga kord selline hele vihake, ham
bad lööks pilkajaile lagipähe ja salvaks süs...
63
Ning mine pärima süs mõnelt suuremalt, näi
teks emalt. Too punastub päevituse all, pöördub ja
pomiseb midagi. Sama tark kui ennegi...
Üle luha sibab väike tüdruk, kaenlas suur, si
nine teekann. Nagu veaks ruttajat sinine õhupall,
nii libisevad üle roheluse. Loona seisab puurütade
vahel ja naerab: õnnelikule leidjale lippab järele
poistejõuk. Sellelegi südamesse läinud sinine tee
kann. Kaovad kõik halli maja väravasse luhaäärsel
tänaval. Poisid, tüdruk ja teekann...
Laupäeva õhtul trügib ja muljub Loona kaelasooni. Isa omi ja emal ka. Kergelt tagudes
on „prantsuse moodi", selle eest saab Loona kahe
turja eest kokku kaks kopikat. Võimsalt pigista
des ja hõõrudes, sekka paar elustavat lööki — toda
aga ei saa kuidagi odavamalt kui viie eest, too on
nimelt „inglise moodi".
Lauavabriku kontorist saab raha. Raha eest aga
alumisel korral asuvast vürtspoest saia ja suitsu
vorsti. Kui vorst söödud, peab Juhan Tuisk veel
viivuks linna ruttama. Vaatama sissesõiduhoovile,
kas on juba lahkunud ja teele asunud tema, Juhani,
kergemeelne tädipoeg. Poiss selline nõrgake, linna
tulles kukub jooma. Raha lõppedes asetavad ta
vankrile, selle ees vana ja tark ruun, kes teed koju
tunneb paremini kui peremees. Sõitjale köidetakse
aga kaabu nööriga kaela, siis jõuab peakate omaniku
ja vankriga ühel ajal koju. Seda sõitu lähebki
nüüd üle vaatama hoolitsev sugulane Juhan.
Kui ta südaööl koju jõuab, on ta ikka veel
hoolitsev. Toonud oma naisele ja lapsele kala. Ongi
teisel õigus, sel lällutaval ja taaruval. Kaenlas suur
64
sägapea, pikad vurrud abitult rippumas üle kandja
nõrga käsivarre.
Selle pea, kaheksa naela kaaluvat see, toonud
hoolitsev isa Miinale ja Loonale. Sellest peast,
kaheksanaelasest, saavat imetore kalasült Ja kui
odavalt saanud ta, Juhan, selle, otse seenehinna
eest...
Loona ei käratse. Turtsub vihaselt ja ema kuu
leb, kuis ta kaua veel vaiba all nuuksub. Koerad
hauguvad, jõel möirgab joobnud seltskond. Oh, seda
elu...
Neljandal päeval seisab Juhani voodi ees pisike
vanamees. Pistab talle lusika kurku, nohiseb ja
raputab pead. Köhatab. Kõneleb. Kopsupõletik.
Üheksandal päeval selguvat...
Selgub aga juba kuuendal haiguspäeval. Naabri
Loviisa asetab voodi ette veenõu, et haigel oleks
hingata veidi niiskemat õhku.
Siis hüüab Juhan järsku ahju kõrval kössita
vale Miinale:
„Kuule, ära sa teda lasteaeda annal Kooli ka ei
maksa saata. Võta silguputka, lase kantseldab
ainuga, saab teisest asja.“
Vaikus. Süs vaikselt ja trotslikult:
„Äga varastanud ja abielu rikkunud pole ma
iialgi." Lahkub vaikselt süt ilmast, nagu hiljemini
lausub surmakuulutuski. Loviisa vajutab tal sil
mad kinni. Müna ei tundvat toda tööd. Pelgavat
ka veidi...
Loona seisab voodi ees ja vaatab isa nägu. See
on sama hall kui vaipgi, mille isa sõdurilt ostnud.
Nüüd teeb tema, Loona, enesele sellest vildid, nagu
5
Soomustüdruk.
65
ta ammu kavatsenud. Keelajat ja karistajat ei ole
enam...
Nutab ema. Loviisa otsib linaseid nartse, savikaussi ja toopi. Leiab järsku, et talle risuks, otse
jalus on seitsmeaastane leinaja. Nüüd pesevad
nemad, naised, puhtaks papa. Loona aga mingu
Loviisa tuppa ja lohutugu seal. Naatan ka üksi.
Äga Naatan, Loomast vanem, kuid väiksem poiss,
vaatab tigedalt. Ta on küürakas, vigaseile omase
vastiku ja jonnaka ilmega kahvatul näol. Hiilib
üle voodijalutsi ja kiristab:
„Paras vanale Tukile. No ära lõppes ometi!
Nüüd laseme ketist lahti küna, läheb see järvele
kui tirin."
Loona haarab pingilt alumiiniumist seebialuse
seebiga ja saadab selle voodi suunas minema. Isegi
vahutavas vihas ei viska tüdruk viltu. Naatan kar
jatab ja Loona tormab välja. Redelile. Pöönin
gule. On üks vastikumat lüki liiv seal pöö
ningu põrandal, pisaratega segunedes annab näole
sitke pori. Eriti, kui lamad näoli...
Kui ema pea ilmub luugile — luksumine kuul
dus alla — tõstab Loona porise näo ja oigab:
„Äga... kampsunikudujaks... ma... ei õpi. . .
8.
Preili Kartlang on pisike, krobeline pähkel.
Seitsmekümnekolmeaastane. Ent juhatab veel ise
oma era-keskkooli, milles viiekümne aasta jooksul
vülitud ja lihvitud tütarlapsi — muulasi — naise
likest omadusist hõõguvaiks vääriskiveks. Nood
66
leidsid muidugi elus vastava raami ja tulevad nüüd,
kõrval väike tütarlaps, mõnel koguni kaks, tagasi
süngesse majja turu ääres. Suudlevad — ema ja
tütar — preili Kartlangi kiprunud käekest ja ema
jätab tütre noisse kiprunud kätesse.
Preili Kartlang juhatab lihvimisfcöid oma maga
mistoast. Sest juba kella ühe paiku päeval ase
tab madam Weier, kes on tseremooniameister, maja
pidaja, kooliteenija ja asjaajaja ühes isikus, seitsmekümnekolmeaastase pähkli voodisse. Suurde Biedermeierisse. Ja äratab järgmisel päeval kella küm
neks. Semestris kord läheb preili Kartlang klassi.
Kroonima tolle semestri parimat õpilast. Asetab
ta esimesele pingile ja usaldab ta kätte hõbetatud
kella ja musta kaustiku. Esimest peab klassi parim
tunni lõpul helistama. Aega, seda täpsat, ütleb talle
madam Weier. Avab ukse ja hõikab minuteid ja
sekundeid klassi. Musta kaustikusse peab priimus
aga märkima õpilasi, kes vaheajal kõnelevad peale
vene, saksa või prantsuse keele midagi teist...
Muidu näevad õpilased preili Kartlangi, Saarat, nagu nad valju ja karmi rauka nimetavad, vaid
nõrkusehetkel. Kui nad Saara magamistuppa nurka
asetatakse, kui samas toas noomituse saavad —
süs aga ei julge nad noomijale otsagi vaadata, nii
kardetakse väikest vanakest, kelle pead ehib õig
luse, kõlbluse ja vagaduse oreool. Preili Kartlangist
kõneldes peab sosistama. On juba selline tradit
sioon turuäärses majas. Peab suudlema ta kätt.
Võõrastele, kes kobavad pimedal trepil ja sihile
jõudes võetakse madam Weieri poolt üksikasjani
uurimisele, ütleb terane uurija tähtsama: „Kätt suu
delda 1 Mitte eestlane ollal“
5*
67
Nii valmistab ette ka Miitiat ja ta tütart. Vaat
leb ema, vaatleb tütart, küsitleb, juurdleb ja leiab
paari vastuvõetava olevat. Ema küll kohmetu
küllap see hirmust, et peab astuma võimsama ette,
kes juhib kogu tegevust oma magamistoast nagu
ämblik praost valitseb oma võrke. Laps aga...
Hm, väliselt... pisike ingel. Äga seda liiki nagu
need, keda Issand kord oma käega heitis taevast.
Kuri ingel. Inglike vaatab nüüd teda, madam Weierit, varjamatu halvakspanuga. Naah, väike Affe, siin
aias muutud sa viisakamaks ! Loona aga laob riita
oma riivatuid mõtteid, iga halu alla pisike põikpuu:
kartus. Ega lõppeks too vanaeit, kes uurib teda üle
prillide, kobab ta põlle, ei tule mõttele koguni
nuusutada või maitseda teda... Siin tuleb vist
üllatusega harjuda...
Ema Müna kummardub üle preili Kartlangi
käe. Preili on äsja söönud. Mune. Seda leiutab
muidugi Loona, kes jälgib nüüd tükikese muna
kollase värisemist vanakese suunurgas. Lustlik
eideke, kui vaid ei tuleks suudelda tal kätt, külma
ja niisket. Kuis nüüd suruks huuled sellisele!
Nagu mingi olend, jahe ja värisev, vastiku nahaga.
Noh, kui just pigistada kokku huuled ja teotseda
ruttu ning pealiskaudselt...
„Preili Kartlang tunneb lapsi. Emand Tuisk,
te tütar on vaikne natuur ja unistab.“
Ojaa, unistabki ja ta unistus on julge lend
ja kärpimata tiivad. Sageli kuulevad kaasõpilased
õrnu legende ja võimsaid müüte Loona Tuisu esi
vanemaist. Jutustaja õhetab, nüüd pole ta enam
rätsepatütar agulist, kelle ema küürib põrandaid
68
Kariseni apteegis. Oh ei — kadunud rätsep on
nüüd vürst, ei, krahv olevat ta papa.
Krahv Kaukaasias või Kirgiisias. Tal olevat pea
aegu kõik hambad kullast ja pikk, palmitud habe.
Ja kuis pilduvat ta osavalt nuge seina, see Loona
Tuisu isa! Varandusi, hobuseid ja veiseid olevat tal
mustmiljon. Suuremat arvu enam ei olevat...
Äga see krahv Kaukaasiast andnud oma tütre, Loona,
siia külmale maale kasvatada, et see näeks ka
lund ja jääd. Nüüd aga, varsti, tulevat isa Loonale
järele ja viivat ta tagasi, sinna Kaukaasiasse või
Kirgüsiasse...
Uhkelt tõstab krahvitütar lõua ja vaatab naab
rit üleolevalt. Naabrike katsub endki upitada kõrge
male ja pomiseb:
„Äga minu papa on suur tark, seal... Hom
mikumaal. Tal on palju viirukit ja mirri..."
Loona pahaneb. Nüüd tuleb selline väike ja
kisub endale isa Piibliloost. Ei viitsi kujutella
endale mõnd paremat papat, võtab vana, millest
ammu juba olnud juttu...
„Vüruk ja mirr ei maksa nüüd midagi," ütleb
Loona naabrile. „Ma tean väga hästi, mul ema
rohupoes."
Selline päritolu selgitamine toob Loonale tüli.
Tõreleb klassijuhataja, tüse daam aastais. Loona
aga vastab:
„Ainustki sõna pettust. Kui ma jutustan, siis
ma ise usun. Ja kui ma usun, süs on õigus!"
Ja klassijuhataja asetab krahvitütre Kaukaa
siast kaheks tunniks nurka.
Sageli, oi, väga sageli seisab nii Loonake nur
gas, tume kukal ja ahtake piht väljapoole. Nagu
69
must kass oleks lipsanud vaiksesse majja turuser
val, nagu kiuslik paharett segaks üksmeelt — Loona
Tuisk.
«Vastik laps,“ ohkab klassijuhataja. «Oleks
aga tema pea minu või mõne teise otsas, see teine
võiks imet teha.“
Imet teeb Loonagi, keret vahetamata. Muidugi
vaid siis, kui tahab. Ta arusaamine küsimusist ja
ta vastused on samavanuste kaasõpilaste omist kau
gel ees. Selged, väikese kibedusmaiguga. Kui ta
seletab piibliloo tunnis ülesantut, naeratab vasem
suupool ja Taavet ja Koljat saavad soonisse verd.
Nende taplus inäib nii uus, nagu oleks see toimunud
eile. Kas ajalehis ei kirjutatud siis sellest? Jutus
taja lühikesed, liiglihata laused kujundavad moodsa
loo...
Sama lühikeste lausetega, mis kuidagi meenu
tavad teravaid mööblinaelu, kirjeldab ta koduloomi.
Ei loenda nende jalgu ja värve. Ei, paar sõna ja
kirju kassi groteskne hüpe on valmis. Siis kõver
dab sama kass käpakese labidaks ja õngitseb sel
lega midagi trepi alt. Kassi nurgelised, järsud liigu
tused mõjustavad jutustaja toonigi. Või karvane koe
rake limpsab roosa keelega üle inimlapse suu. Ka
suudlusi Kõneleja hellast häälevärvingust võib
arvata, kuis ta väga hindab koera suudlust ja suud
lejat koera. Ta satub hoogu, seletab oma karvase
sõbra läiklevaist silmist, mis on nagu kaks pruuni
mopsi. Jah, just magu kaks nöpsi — vaikib siis
järsku ja puinastub. Ta on kõnelnud palju. Täna
seks aitab. Temast ei meelitata enam midagi välja.
Vaikib, pahuralt vahib oma küüsi.
70
Koduseid töid kirjutas peene, selge, lapse kohta
liiga puhta kirjaga. Tähed otsekui vormist vaia
tuma reas. Sidus kuivatuspaberi roosa lindikesega
vihu külge, mis rõõmustas silmi ja südameid oma
puhtusega. Kui siis õpetaja vihke kätte vibutas,
kiitis ta Loona Tuisku. Mõlemaid tegi ta osavalt,
vibutamist ja kütmist. Paar hoogsat hingetõmmet,
elegantne viibe ja sinine nelinurk vihises õhus, maabudes omaniku pingile. Võtku kõik eeskujuks Tuisu
käekirja ja puhtust, vaadaku, kuis püüdlikkus ilus
tab isegi süngemat silmnägu...
Noil päevil hüples rõõmus vile jõeäärse kivi
maja eeskojas. Keksti, keksti, tuli see trepist üles,
ikka kolm astet korraga. Kolme sammuga üle puust
põrandaosa — müt, müt, müt. Uks kisti laiali ja
laiali ta jäigi. Uksel seisab aga Loona ja kisendab:
«Kiideti! Kiideti! Kiideti t“
Äga... Oktoober. Sügisesed sajud. Nädal ja
poolteist kerib vihm oma halle niite. Jälle on kõik
hall. Jõgi paisub üle kallaste, aias ja õues lok
sub porine vesi. Paju peksab raagus okstega seinu
ja nutab ise halle tilku. Tassitakse kuurest ja
keldrist puid ja kartuleid kuivale, taga aga loksub
sogane vesi ja naerab kuristades. Sulksub eeskojas
alumisel, purunenud trepiastmel, uhab nurka õlgi
ja pilpaid.
Nüüd pole Loomaga enam midagi mõistlikku
ette võtta. Ei teos ega sõnas. Nutab põhjuseta,
kramplikult, alumine lõug värisemas. Vihastub
samuti põhjuseta. Ei tohi ema pliidi juures kolis
tada kausse, ei tohi helistada lusikaid. Kõik muu
tub viriseja kõrvus hiiglalärmiks. Astub ema hom
71
mikuti, Loona pikutades, põiki iile põranda, nagisevad lauad, siis tõmbub lebaja nägu valust ja
vihast viltu. Just müüd veetakse noid jalgu järele!
Naks, ütleb jälle põrandalaud, toks, taob kõrva
sisimas väike, kannatamatu haamrike...
Loona longib kooli. Söömata, pesemata. Hilinebki. Istub pimginurgal, põrnitsedes kui öökull.
Puudutab teda mõni õlast või käsivarrest, karja
tab valust, suuke tigedalt tõmbunud näo vasakule
poolele. Valus on tal, valus kõik nahk õlal ja käsi
varrel, kogu kehalt Miks tükitakse teda käper
dama, miks poetakse talle ligi. Võidavat kõnelda
kaugemalt, asjalikult. Tema, Loona, ei sallivat min
geid kaisutusi, pigistusi, kobaras jalutamist, kus
tüdruk tüdrukule kleepub.
Särtsub ja kiristab hambaid. Asetatakse nurka.
Alles seal rahuneb. Ei hõõru ju enam keegi end
vastu ta valutavat õlga. Ja kuis see vihm, see vas
tik vedel, nü viletsaks muudab Loona tuju ja ter
visel Kõikjal märga: trepel, käsipuil, mantlikrael.
Ei leidu enam kuiva kohakest, kuhu istuda ja nutta
oma mõrusid pisaraid.
Vihma perioodil on viletsas, väga viletsas seisu
korras Loona kaustik, kuhu kirjutas koduseid töid
selgelt ja puhtalt. Siis, kui olid ilusad ilmad. Aga
nüüd... Lehel naerab suure, musta suuga tindi laik, temaga ühinevad teised, väiksemad vennad.
Viimaseid on ohtralt riputatud ridade vahele. Nagu
ilustuseks. Nüüd naeravad kõik tindisuud ridu, mis
vaaruvad üle lehekülje kui salgake kõrtsist tuli»
jäid. Täht toetub raskelt eelmise tähekese õlale,
nõrk käsivarreke vaevalt kolmanda kaaslase turjal.
Äga kõik kolm on väsinud, igatsevad kõik tuge.
72
Mõni ongi juba minema taarunud, jättes enesest
leheküljele vaid kahvatuid jälgi Noodki pleeki
nud mingis vedelikus, mis langenud kuskilt kõrge
malt suurte piiskadena. Sügisene sadu...
Ja roosa lindike, millega kinnitas Loona kuiva
tuspaberi kaustiku külge, on rebitud lahti. Tolk
neb nukralt.
Kurjalt kõneleb järgmisel hommikul preili. Tee
maks kirju lehekülg Loona Tuisu kaustikust.
See Loona Tuisk olevat jultunult petnud oma
kasvatajat ja juhatajat, ulatades talle oma vihu
võõra tööga. Kui tema, petetud preili, kord kiitis
Tuisu peent ja puhast kirja, siis võtvat ta öeldu
täna tagasi. Mitmekordselt tagasi. Loona pidas end
temast targemaks. Laskis kirjutada koduseid töid
enesega ühes majas elaval Meeta Joosual, kes vare
mini käinud selles koolis. Ja häbenemata oli Loona
lõiganud võõralt põllult loorbereid. Lõppeks ole
vat ta aga kuidagi vihastanud ära Meeta Joosua —
vihastamist ta, see Loona, juba oskavat — nüüd
andnud ta vihu oma kirjaga õpetajale, sest Meeta
on ikka veel pahane. Ja millise vihu! Vaadaku
kõik. Teda, preilit, petta ei saavat, ta tundvat liiga
hästi inimesi ja nende kavalusi.
Loona seisab tahvli ees ja kuulab. Käes pühkelapp ja tükk kriiti. Siis ilmub ta parema silma
alla, palgale, punane kolmnurk, paisub ja tume
neb. Kui maraskil ja valus on kogu kere, siis just
tuleb sind vihastama üks naisterahvas, ülbe oma
rumaluses ja kindel oma võimus! Kurat —
„Äga petnud ma ei ole. Kuulete? Teie valeta
site, et varemini kirjutas Meeta. Ma’i tunnegi sel
73
list narri, kes lõpuni käis niisuguses koolis, Hi
tahagi tunda I Kas kuulete?“
Klassis kärgib väike tüdruk. Hääl kõlab hästi,
sest ruumis valitseb vaikus otsekui kirikus. Mida
kibedamalt tikuvad silmi pisarad, seda rohkem
kisendab väike. Virutab kriidi ja pühkelapi põran
dale, otse preili jalgade ette. Valge pulgake puru
neb kolmeks. Pühkelapilt kerkib nõrk ja madal
tolmupilv.
Väike tüdruk aga vabiseb. Naerab järsku, suu
kramplikult viltu. Ninasõõrmest niriseb peen,
punane niit lõuani...
Kuidas töö, nõnda palk. Loonale tasuti rikka
likult. Seisku see märatseja õpilane nurgas. Igal
hommikul pool tundi, kahe nädala kestel. Saa
lis, palve ajal. Näoga koraali venitava kooli poole.
Vana, hõbehall õpetaja mängib harmooniumil.
Mänguriist on mängijast vist palju vanem. Köha
tab kuivalt, algab siis laulu Loojale, vaikib aga
järsku ja krigiseb.
Kriginat saadab Loona kahjurõõmus naeratus.
Plika seisab just mängija kõrval, näol ilme kui
kuningatütrel, kelle auks mängib vana, värisev õpe
taja tõrkuvat pilli ja laulavad noored kõrid koraali.
Ei anna soovitud tulemusi Loona nurgasseismine. Taipavad seda juba esimesel hommikul õpe
tajad ja karistatav ise. Häbi ja alandus, mis pidid
nii õrnalt mahendama süüdlase tumedat palet, on
taganema löönud. Põgenenud trotsi ja ülbuse eest.
Karistatav seisab püsti päi ja muigab. Iga poole
tunniga, iga hommikuse häbipostis seismisega üha
kasvab see trots ja kangekaelsus — hoiab kõrgel
süüdlase lõua ja surub ta suunurgad pilkavalt alla.
74
Kogu asend lausub: „Vaadake, väike olen, väike
suure mänguriista kõrval, väike paarisaja tütar
lapse ja paarikümne õpetaja ees. Äga paljastage
päid aukartuses, sest suur ja murdmatu on mu kius
ja kangekaelsus. Otsekui lõkkaks vägev palm liiga
pisikeses potis."
Kuid Loona poeb tundide lõppedes ja teiste
lahkudes sinna, lehkavasse kambrikesse eeskojas.
Nutma. Alul oigab ta tasa. Pisar järgneb pisarale.
Siis aga virisedes kui väike koer, keda ööks-päevaks jäetud üksi. Siis turtsub vihaselt, põrutab
jalga kivipõrandale, kõneleb poolkuuldavalt. No
kuis saakski unustada, kui pilkab sind keegi...
naine, vana naine... Seletab, et olla kirjutanud
kõik, mille kallal ;nü palju vaeva näinud Loona
kuivil päevil, keegi Meeta, keda nähtud vaid korda
paar, mööda minnes.
Nutab veel viivu ja longib siis koju. Veidi
vimmas, nägu pahur. Vastutulijaid nägemata. Ei
astu kõrvale, ei anna teed.
Nüüd ronib ta trepest üles. Ei, roomates jõuab
kolmandale korrale ja poeb tuppa. Suleb uksegi.
Ei, süüa ta ei tahtvat. Ei saia, ei lahjat sealiha,
mis naeratab talle taldriku servalt. Mida tungiva
malt soovitab ema söömist, seda kõrgemaks muutub
väikese pahur toon. Ta süda ei sallivat mingit
söögipoolist. Jäetagu ta ometi rahule!
Ega emal pole aegagi enam meelitada tõrku
jat. Tuleb jälle lipata piki jõekallast. Joosta rohu
poodi. Pigistada hammaste vahele keel, muidu,
jooksuhoos, lased teise ripakile otsekui lõõtsutav
peni. Nüüd haarab vaid paar kuuma kartulit pihku
75
ja lippab süs. Jõekaldal, seal vähem inimesi, seal
nosib ära kartulid. Pistab põske ja jookseb. Lühike
see tema lõunatunnike... Söögu aga Loona, süs
kosuvad närvid ja õppimine läheb mängides...
Loona aga ei asu oma närvide kosutamisele.
Laskub rinnuli jõepoolsele aknale ja vahib halle
laineid. Suur paju kõigub laisalt, lehed välgatavad, liigutades oma kahvatuid, vaevalt rohekaid
kõhte.
Alumiselt korralt kostub tilin. Voorimeeste
kõrtsis, suitsust sinises ja süljeplärakaist kirjus,
mängib seinal selline kapike. Vana on mängutoos,
kigiseb ja kordab üht ja sama. Kui ohverdab
metallraha üks paljudest habetunud kliendest,
ohkab pill ja algab süs jälle valssi. Väsinult, lõõtsutades, väriseval häälel.
Üles, Loonani, kostub nõrk, hõbedane tilin.
Nagu paljude sukavarraste kokkulöömine. Seda
muusikat kuulab Loona iga päev. Tund ja paar.
Vahel kolm. Iga nõrk, väsinud triller, sädelev tuh
milt kui vanahõbe, viib enesega kipitavaid heinapebresid, mis pudenenud Loona südamevoldesse.
Tüdruk kummardub aknast, et vaadata, kas ei
jookse eemale üks vallatu helike kui mänglev foksterrier, hambus tükike Loona murest. Peaks ometi
rohkem noid rahatükke heitma pilli kurku voori
mehed, siis heliseb kauem valss ja viib Loonalt
suure kandami, mille tõi täna koolist.
Viimasel ajal on tekkinud Loonasse veider kuju
telm. Et muusika ja helid on käega katsutavad.
Tabatavad. Isegi nuusutada ja maitseda võib neid.
Kummaline, naera kas või ise...
76
Tuletõrjeorkestri mängides sirutab vargsi käe,
sõrmed liikvel, nagu silitaks mõnd looma või laseks
läbi peo libiseda raske, pehme koe, milles hel
gib üksikuid metallniite.
Nüüdki uurib majaseina, vaatleb üksikuid,
lipendavaid väätkasve kergelt punetavate lehtedega.
Muidugi jääb neisse peatuma väike triller, pisike
poiss. Virildab näo ja vigiseb. Eesruttajad ei kuule
aga ja järgnevad uued trillerid viivad vigiseja robi
nal kaasa. Lehed lipendavad tühjalt, heliparv jõu
dis aga pajule, hallikaile lehile. Laskub alla ja
vajub tänavale, liivasse...
Ojaa. Kuulaja mõtiskleb. Tema ise, Loona, tah
tis ju kord teha muusikat. Tühjale kondiliimikastile pingutas nööri, peent ja jämedat. Klõpsutas süs
teisi, noid keeli. Oli neilgi hääl — nagu külmu
nud paradiisiõunakesed puult langevad, tarn — pots,
tarn — pots, tarn — pots... Järgmise muusika
riistana võttis ta käsitsusele tindipoti vaskkaaned.
Vargsi. Aga, hästi need kõlasid, need vasktornikesed. Peen tilin voolas Loonal läbi sõrmede. Nagu
oleks pihku joosnud hõbejahu, sõredat ja peh
met. Tagus nii mänguhoos künkaliseks ja küürakaks
kaaned, tüdis ja ihkas muusikat, mida võib nautida
kinnisilmi. Liigutamata kätt ja jalga. Nii võib näha
helisid, millel kindel kuju. Igal neist.
Jäädvustas neid paberilegi. Värvigi laenas neile.
Seal nad süs kirendavad, ümmarad kui rattad, nagu
vetikad ja võimlemisnuiad. Kimp piikkõveraid olen
deid, suust ripnemas kollased keeled. Siis madu —
üks õige madal toon. Keskelt jäme, nagu oleks
asja neelanud konna. Mao kohal aga rahulik, rohe
line palmik. Vabalt voolav, sirgejooneline...
77
9.
Kevadpäeval ootab ema kogu lõunatunni. Kärsitult. Karistati? Juhtus lõhkuvale hobusele liiga ligi
dale? Jäi auto alla? Hilineb tööle, ärijuhi etteheitvat pilku nägemata läheb keldrisse. Istub sidrunlhappetünnile ja palub Jumalat. Hoidku too ise
last, kes ähvardab kasvada viltu kui taim, mida
kisub päike ja lükkab pimedus...
Nüüd ehk jõudis juba koju... Vaat, kuis ei
vea inimesel, just täna pole tal, Münal, lõõskamist
linna mõne arve või pakiga. Laseks keeruga kodust
läbi, vaataks... näeks...
Vesi on juba tõusnud kaldale, selle paari tun
niga on pugeda jõudnud purretele ja sillakestele.
Kärsik see kevadine suurvesi, loksub kergemeel
selt ja pilgutab kivide ja lauaotste vahelt rutta
jale silmi...
Ruttaja aga pahaneb. Nüüd peab ta minema
järgmisest tänavast ja kaotama jälle veerandtunni.
Aga ta peab ju tõttama, nägema, kas on juba koju
jõudnud see. Nii kisub Müna süs jalast katkised
kingad ja lõimesukad ja sammub läbi külma vee.
Sääred tõmbuvad sinakas-roosaks, paremal jalal
punetab heledalt suur muhk...
Aga Loona pole veel tulnudki. Ei tulegi...
Minna kooli, vaadata, küsida... Tänavale...
Pimeneb. Trepil kutsub kass teist kassi. Pikalt
ja kaeblikult. Tänaval puhastab keegi rentslit.
Kraabib mingi raudrüstaga, mis heliseb jääkillukeste vahel. Naaber, vanapoiss Sammul, loeb pomi
nal ajalehte. Need seinad kah, kõik neist läbi kos
tub ... „Ehemt“ kergitab rindu lugeja. Kindla vahe
78
aja järel ütleb lugeja ,,ehem" ja vihastab nü oota
jat ...
Siis kostuvad sammud. Ei, see ei ole jälle...
Tulija ju hiilib otse, seisatub ja hiilib jälle edasi.
Mõni haige, võõras, seisatub ja silmitseb uksenumbreid... Kas mõni saadeti haiglast teatama, et
Loona... Kisub ukse lahti ja ohkab siis kergen
datult. Tulija oli siiski tütar. Väikese, halli näoga
tüdruk.
«Issand," sosistab ema. „Kus sa hulkusid? Kas
koolist visati välja?"
Loona liigutab paremat kätt. Eitavalt.
„No süs räägi ometi, inimesetükk, kus sa olid
selle aja? Kõnele. Oota sind kas või surnuks/4
Ema hingeldab.
„Kinni... istusin..."
„No miks siis, nü kaua?"
«Hammustasin Eerikat. Käsivarde."
«Nojah, ega sind või ka kusagile usaldada..."
Vaikus. Müna on rõõmus. Teeskleb vaid pahaneinut. Mis karistusest hoolida, hea vaid see, et
lapse luud ja kondid paigal ja terved. Tõstab pajast
herneid ja asetab taldrikule. Tulgu ja söögu nüüd
see paha plika, herned juba neljandat korda soo
jendatud. Aga ikka veel ei tulnud sööja...
Loona vaikib ikka veel. Vaikides istub toolile,
võtab lusikaga ainsa hernetera ja pistab selle suhu.
Paar ringi teeb hallroheline kerake kuivas suukoopas, süs võtab Loona ta suust ja asetab lauale, tald
riku kõrvale.
Ema jälgib hirmunult tütre liigutusi. Need oo
jõuetud ja aeglased. Nagu oleks lükmekohil valu
ja sõrmeotsad tuimad, nii liiguvad Loona käed.
79
Jumal olgu tänatud, nutnud ta pole, sest silmalaud
ja nägu on ühetasaselt hallid, mingi muu varjundita.
Siis võtab Loona laualt herne ja pigistab selle
pöidla ja nimetissõrme vahel puruks. Lausub siis
vaikselt, toonis sügav kurbus, otsekui täiskasvanul:
„Miks sa petsid... valetasid, et lapsed tii
gist... Ja mina nii uskusin... Tiigiga oleks see...
lastesaamine... päris ilus olnud... ma mõtlesin...
et... isegi telliks... tiigist ühe lapse... aga ..
Oigab kui raskelt haavatu ja kisendab süs
järsku:
„Miks sa valetasid, miks ma uskusin... Nüüd...
Ma ei taha, et lapsi saab nii... ja lehm ja hobune
ja koer... kõik ühtemoodi... Kole." Loona ulub
edasi. Sõrmed konksus, nina terav ja valge kõh
nas näos:
„Mehed ja naised... kõik loomad... Ei ole
kuretiiki, kõiki kistakse kui vasikaid../'
Langeb kummuli põrandale ja kisendab. Kogu
kehake rappub, tõmbub kõveraks üks jalg, sellele
järgneb teine... Siis oigab pikalt, veel korra ja
veel...
Müna kannab vintskleva lapse voodisse. Loona
luksub veel tasa, suu avatud, kinnisilmi. Määrib
siis ema tütre kukalt ja meelekohti puupiiritusega.
Too jahutab. Loona istub ja lausub pahaselt:
„Ära sellega... Haiseb...“
„Kes sulle neid rumalusi rääkis?" pärib ema
ettevaatlikult.
„Eerika. Ta teab kõik. Juba ammu. Ta ema
on ämmaproua, too, kes noid... Eerika joonistas
kõik tahvlile, teised naersid. Siis Eerika ronis pin
gile ja tahtis näidata... Äga siis ma lõin Eerikat,
80
kaks korda lõin... Ja kui ta mind lükkas, siis
hammustasin... Palju verd ja kõik karjusid. Eerika,
lapsed kõik ja preili ka..
Suu sinakas näos inetult viltu, rusikad vehkle
mas, kisendab Loona järsku:
„Miks see Jumal :nü... inetult... Ma tahtsin
kuretiiki, sallisin nii roosasid, üsna väikesi... Nagu
kalamaimud tiigis ja kaldal oleks orkester mängi
nud. Ma... ma neid mehi... nüüd ei salli, inetu,
inetuuuhl"
See oli viimane puhang sel õhtul. Väike keha
lõdveneb. Kael on tänasest koormast väsinud ja
nõrk. Und piserdub otsekui pühitsetud vett. Helerohekalt. Süs aga järsku voolab seda rohelist ja
pühitsetut laia joana. Sügav kosk
selle põhja
vajub väsinud Loona kui tükike tina. Ruttu ja
raskelt.
Jõel vajuvad suured jäälahmakad hääletult
pärivett. Vanasilla juures aga pragisevad nad,
nende vahel lobiseb lapsikusi kevadine vesi. Trepil
hüüab kass kassi. Hääles viha hilineja vastu. Hüüa
ja kutsu teist, aga ta ei ilmu. Kämäuuu...
Müna toetub rohelisele ahjule. Sellele on
Loona maalinud moosekante — vile, torupilli ja
lõõtspillidega. Kõik kolm meest ühepikkused, toru
kübarate, vasak jalg uhkes sammus parema ees.
Kuskilt puhub aga vali tuul — ega muidu lehvi nii
lustlikult kolme pillimehe laiad põlvpüksid...
Nii, nü. Jaa, jaa. Teeb enesele pesa Miina ajus
sinna järsku, lennult laskunud mõtteke. Peaaegu
on see ju parem nü, et ei leidnud tema, Müna, noid
parandavaid sõnu. On parem, et sellisele seisu
kohale on asunud tütar Loona. Nüüd võib ema
6 Soornustüdruk.
81
kahtluseta ja muretult tõsta rohupoes pudeleid ja
purke. Päevas kaheksa tuindi. Meesseltskonnast hoi
dub üksi kojujäänu nüüd eemale. Koguni õige kau
gele ...
Reedel läheb Müma sauna. Kui ta viha krabisedes peatub hetkeks väraval, kuuleb ta tütre häält.
Sõneleb vana kojamehega.
„Sa, vanamees, kõnele peenemalt. Sa ütled liht
salt, et mina olla halb. Äga, kuule, ütle nii: «Loona,
sinus idaneb kurjuse uba.“ “
Ema kutsub Loona ühes idaneva oaga enese
juurde ja manitseb teda veel. Olgu ometi mõist
lik, ärgu ronigu telliskividele, noile uutele, mida
peremees rüta ladunud. Tema, ema, läheb nüüd
sauna, soputab pehmeks tööst väsinud kondid.
Tagasi tuleb nii tunni või paari pärast...
Kui ta tunni või paari pärast saunast tuleb,
näeb ta hallil õueväraval inimesi. Kisendatakse,
keegi naerab ja läkastab. Sõdurimundris mees rut
tab eemale, hoides käega pead, sõrmede vahelt
niriseb aga punast. Kui see Loona nüüd sinna ligi
dale ei tikuks... Küllap vist kaklevad jälle lodja*
mehed... Äga lodjamehed seisavad rahus ja üks
meeles ning muigavad. Siis hõikab üks naine ja
näitab sõrmega Müna suunas. Issand, ega see Loona
ometi...
Äga Loona olevat haaranud virnast pooliku kivi
ja valanud sellega sõdurile pähe. Õige käega, sel
list viskajat tuleb küta! Sõdur tükkinud Loonale
lüga lähedale, järgnenud talle õuelegi. Tahtnud
plikat sülle võtta, see aga taganenud kivideni, sealt
ta selle paraja haaraski. Paras, mehed kui hun
did, varitsevad lapsi...
82
Loona istub keldris ja väriseb. Kuis sõdur viha'
selt röögatas, veri talle sõrmile valgus! Seisis nii
otsekui rõõmsalt üllatatu, silmad ümmarad. Kar
jatas veel ja tahtis haarata Loonat. Äga tema oli
kärmem...
Kära tänaval vaibub. Jõel suriseb mootorpaat.
Heledalt ja plagisedes. Päramootoriga... Keldrilaest tilgub külmi piisku. Tsilk, tsolk, tsilk, tsolk...
Kui see värin ei lahkugi Loona kehast? Mis
küll süs saab? Süs aga hüüab keegi õuel. Tasa
ja aralt. Ema.
Joogu Loona paar klaasi suhkruvett. Ema til
gutas sinna paar tilka palderjanigi. See rahustab.
„Oi, tütreke/* lausub ta süs kurvalt. „Mis küll
meist saab nii — sa oled ju päris laadakakleja."
«Joo ise oma palderjan, kui sa nii loll oled.
Mina ei salli, et mind... selline vastik... mees!u
10.
Miina tahab maale sõita — kasutada oma kahe
nädalast puhkeaega talutööks. Pudeneks jälle
natuke raha... Jumalaõnn, et kobis end linna ta
vanem õde Mari, nüüd keetku vanainimene Loonale süüa ja karjatagu teda. Ning karjatatav olgu
mõistlik, hoidugu kisklemisest ja otsigu endale aja
viiteks sõbratar, selline viisakas tütarlaps kui Ella
alumiselt majakorralt.
Kui laev kaob manitseva Miinaga käänaku taha,
hüüab sadamasillal tumepruun tütarlaps värisevale
vanaeidele:
„Mul on nüüd vähe aega. Ma pean otsima
endale sõbra. Viisaka ja tütarlapse. Kas kuulsid?"
6*
83
Mari-tädi kuulmine on vilets. Loona karjub
talle kõrva ja sadamas naeravad veel kaua laeva
mehed ja noor saianaine. Taamalt kostub veel
kord:
„Keeda lõunaks rüsisuppi. Pärast lõunat lähen
välja ja otsin endale sõbra. Tütarlapse. Viisaka/'
Leiabki otsitava. Luise on aastat kuus Loonast
vanem. Heleblond. Ta isal on kaldal kiosk, kus
Luise ja ta noorem vend müütavad paberosse ja
ma'Iustisi. Vargsi ka viina. Kaubatarvitajaiks on
parveta jad, lodjamehed ja pootsmanid. Need vii
mased on lootsikupoisid paadisadamast. Igal lootsikutepidajal on kaldal väike platsike, sellel putka,
putka ees rõdu ja jõel parv. Laudadest sild tühja
del vaatidel. Sillal aga ootab aerutajaid poiss, keda
palgatakse suveks. Kümnest kuueteistkümneni võib
olla pootsmanil aastaid.
Kõik pootsmanid külastavad Luiset. Vihastavad
nii Loonat, kes nüüd tundidekaupa istub kioskis ja
tahaks kõnelda ka millestki muust Luisega. Kas
loomadest... Või raamatuist. Aga ei saa. Tuleb
üks ja tuleb teine. Ostab paberosse, kõditab Lui
set ja ütleb talle paar rõvedust. Luise kilkab ja
suitsetab. Pahandab Loonaga:
„Sa ära vahi pahuralt! Siin peab olema äriinimene. Sa tee ka veidi lahkem nägu, siis nagu kenam,
kui istuvad leti taga kõrvuti valge ja must pea. Su
näolapil pole viga. Ainult need kulmupõõsad tulek
sid kärpimisele. Ma toon papa habemenoa ja ajan
nad sul kitsaks. Kuule, hõõru punast kriiti pee
neks, päris jahuseks. Toda võta süs lapile, peh
mele nartsule ja tõmba õrnalt üle põskede. Sul
muidu see näoke kahvatu ja kollane."
84
Õhtul lippab Loona välja. Ta minevat külla
oma sõbrale. Tollele viisakale tütarlapsele. Nõelugu Mari-tädi ta valgeid sukki...
Rikutud on Loona ilus õhtuke: kioskis istuvad
poisid, Luise sätendab õnnest. Talle kingitud äsja
käevõru. Vaadaku Loonagi, kui vahvad on poisid,
keda ta omas nooruses ja lolluses nii vihkab: Nüüd
toonud nad talle käevõru, ringi hõberahadest, kõlisevaist...
Loomal on imelik. Halb on. Ei saa kuhugi
istuda, ikka ees üks vastik meesolend. Vastikuim
veel see, kes tahab haarata põlvile Loonat. Put
kake on suitsust pime. Luise sunnib Loonatki suit
setama, asetab ta ette klaasikese punava vedelaga.
Loona ei saa ega saa aru, miks ta mii kelmikalt
pilgutab oma siniseid silmi, kui sunnib teda jooma.
Kas see Luise ongi viisakas tütarlaps? Järsk mõte
lööb Loona kõige kaugemasse nurka, ta hoidub
naabrist eemale ja põrnitseb tigedalt.
Naaber hõikab Luisele:
„Hei, Lüsbet, löö lavka kinni! Väike preili
pimedas ei häbeme."
Luise kuristab naerda ja laseb kioski kattel
kolisedes kukkuda. Uksepragu helendab vaevalt,
väljaski juba pime.
Luise kilkab ja kellegi sõrmed kobavad Loona
põlvil. Aga nüüd on Loomake jälle Juhani tütar,
rohkem kui kunagi enne. Iialgi pole ta tundnud
sellist viha, ei varemini, ei hiljemini. Hüppab pin
gile püsti ja ruttab ukse poole. Need, kes enne istu
sid pingil, hullavad nüüd põrandal keras.
Keegi haarab Loona kaelast. Loona rusikas
langeb mingile kondisele. Ta naabri, pika poots
85
mani nina. Poiss surub tüdruku enese vastu. Nüüd
kisendab Loona vihast. Vannub täpsalt nagu ta
kadunud isa. Vehkleb kätega, haarab riiuli servast.
Käe alla jääb midagi külma. Klaas. Vist ongi
suur morsikarahvin, millest Luise täna rääkis. Suur
ja lihvitud. Ja süs tõmbab Loomake selle suure
ja lihvitu sealt riiulilt kaela. Nõu langeb raskelt
õlale pootsmanile, kes hoiab rabelevat Loonat.
Vanne ja kõlin. Loona pääseb järsku vabaks, ta
otse lükatakse pingilt, langeb ukse ette kõhuli. Ved
runa püsti. Jookseb vastu ust, ise hambaid kiris
tades. Kogu putka rappub, keegi vannub ikka veel
ja Luise hädaldab. Lubab kutsuda kordniku ja
isa... Keegi raputab enesest morssi, märga paiskub
ringi. Nurgas naerab väikesim poistest. Küll saab
lõbu täna...
Äga Loona jookseb kaldal. Koju. Ei vaata
tagasi, käed rusikas, tormab lõõtsutades... Nüüd
ei lähe ta enam iial selle Luise, selle... juurde!
Järgmisel hommikul tuleb Luise Tuiskude tuppa
ja nõuab uhkelt ja külmalt, otsekohe makstagu
talle välja lõhutud karahvin. Loona, see hobune,
kes arvas end koplis olevat, tasugu nüüd see suur
ja lihvitud... Tema papa käskinud tal tulla...
Loona istub aknal ja pajatab:
„Vurle, litsu varvast! Me, naised kahekesi, tädi
ja mina, teeme sul muidu kere heledaks. Ja polit
seile ütlen mina, et sinu papa müüb viina. Naatani
vanamees ostis. Ta ütleb ka."
Loona esimene sõbratar, viisakas tütarlaps, taga
neb ukseni. Mine sa hulle uskuma, see vanaeit
nurgas noogutab, peab vist Loona öeldut õigeks.
86
Siis lükkab Loona toast Luise, viisaka tütar
lapse, ja viskab ukse laksudes kinni. Luise seisatub eeskojas, ajab keele suust ja lällab:
„Vana Tuki tütar, vana Tuki tütar! Ema müüb
sul juudasitta ja sa ise ei oska ujudagi.“
Kurb küll, aga Luisel on õigus. Loona ei saa
ega saa püsida veepinnal. Kisub põhja. Roomad
küll madalal, siputad jalgu, käed põhjas. Puristadki. Kaugelt näib see muidugi nagu ujuksid. Äga
nagu põhi kaob, inü vajud alla, vesi tikub otse
kohe suhu ja ninna ja kohiseb seal vastikult.
Ning teised — Luise ja lootsikupoisid, ujuvad
kui kalad. Koera viisil, konna sarnaselt, vürfeldades— Kilkavad ja õõtsuvad lainetel, kui möö
dub mõni laev või mootorpaat. Jõuavad teisele kal
dale, hüplevad seal ja algavad jälle ujumist, väsi
mata, vajumata...
Kuidagi peaks ravima seda viga. Põitega? Nood
aga ümmarad ja libedad, kes neid kurjevaime usal
dada võib! Kui jätavad häppi ja hätta. Loona
kadunud papa ujus selili ja külili. Samuti peab
oskama seda tütar...
Ostab Terase-eidelt korgikoti. Terase-eit üürib
punavalgeid paate, rohelise tüüriga. Võtab Loonalt
raha, nuhib putkanurgas, kisub süs aerude alt kaks
nööriga ühendatud kotti. Tarvitagu Loona neid ter
visega, kuid pangu enne korkidele uus kate. Vana
juba pehkinud ja pudenenud.
Ei jandagi uue kattega, mõtleb Loona. Jook
seb piki kallast, kotid kõikumas õlal. Kallas roo
sa tab kehadest. Punab mõni mütsike ja rohetab
87
sõdurite salgake. Künkal, mille kohal jõepõhi lii
vane ja puhas, lebab seltskond. Heleblond tüdruk,
nimega Luise, ja ümber tal palju poisse. Pootsmanidel on puhketund...
Loona jookseb. Lebajad hõiskavad:
„Tukk, kuule, noor Tukk, kõik korgid kaotad
ära. Jälle kukkus üks. Nii jäävad kõik augud kor
gita ... Kuule, Tukk, korgid pudenevad/'
Loona jookseb edasi. Valetavad, need rojud.
Süs aga potsatab midagi ta kannale. Ongi kork.
Ja korkidest rada kaldal... Lebajad aga irvita
vad ja vingerdavad meeleheast... Loona viskab
korgikoti kaldale ja jookseb üle luha. Hambad
nimetissõrmes, midagi soolast suus ja suur viha
südames. Eh, kuis need raisad teda naersid... Nüüd
ujub ta varsti, peab ujuma, koera viisil, konna
sarnaselt, ussi moodi...
Ja juba järgmisel päeval piilub linna supelasu
tuse korrapidaja pahuralt pruuni tüdrukukest, kes
seisab sügavaima osa serval, otse ta kohal hoiatab
silt: ujujaile. Kui too plika nüüd sealt kukub, jäl
gib nü teravalt ujujaid, liigutab käsi ja jalgu. Lööb
siis, otsekui vihas, hambad ninletissõrme ja hüppab
vette!
Karjutakse, keegi toob hingeldava Loona kal
dale. Kükitab värisedes pingil, vihased silmad kol
lakad märja juuksetuka all. Nimetissõrmest tilgub
verd ja päästetu käratab järsku:
„Mis te... vahite. „. lollid naised... Ma õpin
nü ujuma... kuis kutsikad... surmahirmus uju
vad, eh!"
88
11.
Lodjad küttepuudega ja lõputud palgiparved
vajuvad pärivett, on südasuvi. Loona, poisslaps
Edmu ja kaks väikest tüdrukut mängivad liivahunni
kul. Mängitakse jahuveskit ja Loona on mölder,
talunik, hobusemees ning ostja. Ärgu praotaguneed
teised liiga palju oma suid, vastasel korral lööb
mölder veski jalaga laiali ja lõpetab loo.
Otse mängijate taga kerkib majasein, kõrge ja
punane, nelja pisikese aknaga. Kaks teisel korral
ja kaks kolmandal. Viimastest lehvivad valged ees
riided — ema näputöö. Äga teisel korral elab
Vriduliini-preili. Muulane, kes teeb kübaraid. Veidi
ogar vanapiiga, sõimab alumisel korral elavaid king
sepp!, et nad puhast ja kallist jumalaandi, kliistrit,
määrivad nahale. Pisisulile ja kontsale. Tema,
preili Vridulün, aga söövat sama kliistrit ja tänavat
Loojat igapäevse leiva eest.
Preili Vridulün valmistab praegu sinist kübarat.
Eest siledat, otsmikule rõhuvat. Tagant aga näib
selline peakate kanana, kelle sabasulisse puhub vali
tuul. Kroogi ja kõverda nüüd, vanainimene, ripsi ja
atlassi, hoia neid suus ja venita...
Kui preili Vridulün naudib atlassi tuhmi sära
ripsi krobelisel pinnal, kuuleb ta järsku väljast,
Õuelt, helisemas oma nime. Kummardub üle lillede,
fuksia ja pelargoonia. Ja õuelt heliseb selge lapse
hääl, pikkamisi ja õpetlikult rõhutab sõnu:
„Sa, Edmu, oled veel noor ja loll. Vana Vridu
lün on nõid, ütlen ma sulle. Kübaraid teeb ta muidu,
niisama... et keegi ei teaks, et ta haudub välja
sarviku mune... Kõigis neis kübarais, mida talt
89
keegi ei osta, on munad. Suured, helerohelised
ja tumekollased. Noid munes sarvik ise, nii nagu
Naatani kirju kana. Aga sarviku omad on kõik
nahkmunad... Nende peale istub vana Vridulün,
sööb kliistrit ja soojendab mune. Sus hüppavad
välja pisikesed sarvikud, sabad nagu nööril kõnnil,
öösi vuhisevad läbi korstna ja toovad Vriduliinile
südi ja klüstrijahu."
Aknal karjatab vihaselt preili Vridulün:
„Sa tüdruk... halb laps... uulitsaplika... Ma
kaeban su emale, küll see õmbleb sulle paari kirju
sid pükse."
Vanapiiga on tulivihane. Teda, teda tuleb teo
tama see jõnglane, see...
Aga jõnglane on veel vihasem. Teda, teda tuleb
otse jutuhoos segama too vana... Just siis eksi
tama, kui talle meenus nii palju ilusaid pilte sar
vikute lennust... Keset ilusamat kõnevoolu tuleb
ja karjatab vanaeit...
Ja Loona käsutab. Otsekohe kerkivad neli ist
mikku ja vaatavad silma aknal ägavale Vriduliinile.
Neli agulitaime, kes näitavad vanainimesele oma
juureosa... Loona valged püksikesed naeratavad
puhtalt, Edmu sinine särgike on pingul, kuid kahe
väiksema tüdruku kehaosad hiilgavad roosalt...
Aknal värisevad fuksia ja pelargoonia, lendab
põrandale sinine kübar. Ja vana preili Vridulün
trambib ripsil ja atlassil. See oli ju ta oma mater
jal. Nü tuleb see odavam, see vihahoog...
Kui ema Miina tahab läbida halli väravat, sei
sab seal kübarategija, preili Vridulün, ja algab
kohe, sissejuhatuseta. Selgitab nukrale emale ta
tütre rüvatuse, kordab veel üksikuid, mõjuvamaid
90
osi ta häbematusest ja lõpetab tungiva palvega,
et veel täna löödaks kirjuks Loona püksid...
Äga Miina lükkab hädaldava vanapiiga kõrvale
ja ütleb:
„Ei mina hakka selle tühja asja pärast rik
kuma lapse istmikku. Ja veel tütarlapse oma...“
Kui ema tuppa astub, loeb Loona Piiblit. Vaga
ilmega, lektüüri süvenenult. No kuis minna nüüd
külge sellisele... Aga ütlemata ka ei võiks jätta...
Harjubki nii inimestega haukuma...
„Kuule, sa ära aja kokku nii palju lora ja ära
jutusta noile väiksemaile... Nii harjud valetama.
Külvad pahandust ja lõikad pisaraid."
Ongi nii ja Loona saak on rikkalik, ühel ree
desel õhtupoolikul lõikabki pisaraid, neid teenituid.
Ja see juhtus ,nü.
Nurgas, madala kuuri ees, askeldab preili Vridulün. Tõstab põhjata kübarakarbi vankrile, selt
siks kingib sellele lillelise päikesevarju. Kaste ja
karpe. Pulki ja torusid. Nii kolib vanapiiga, kes
elanud ühes ja samas majas kakskümmend aastat
ja soetanud endale maist vara, mille päritolu ja
otstarvet ta isegi ei tea.
„Sealt saab midagi," sosistab Liide Loonale ja
kergitab kõrgemale viiekuist õekest. „Sealt rebeneb
midagi..."
Rebenebki, aga mitte Loonale. Vanapiiga tuhnib
kuuripõrandal ja leiab mingi eseme. Musta mügeriku.
Ahah, käekott, tungil täis nööpe ja pandlaid, räba
laid ja lõngaotsi... Selle kingib ta nüüd Lüdele,
et näeks teine, vastik Loona, kuis ikka veel viha
kannab ta vastu eneses preili Vriduliin.
91
„Lüdia?“ hüüab heldelt „Tule siia, ma kingin
sulle midagi."
Ulatab Liidele kotikese ja saadab Loonale hävi
tava pilgu. Loona istub palgil ja vaatleb taevast
On päris kena, et võib kuklasse ajada pea. Nii
ei saa voolama hakata pisarad... Ega tal kahju
pole kotist... Vanast, rõskusest lõhnavast, rämp
suga täidetust... Äga miks keegi pidas kedagi
temast, Loonast, paremaks... Miks vanapiiga eelis
tas räpast Lüdet...
Kui preili Vridulün upitab voorimehega vank
rile kasti kübaratega, pistetakse läbi kolmanda korra
eeskojaakna katkise ruudu välja üks tume pea ja
ülemeelik hääl hõiskab:
„Vrollein Vridulün, võta kaasa oma sarvikumunad. Muidu lähevad siin mädaks, need sinu
kallid munad. Vrollein Vridulün, vanatüdruk, kuuleee...“
Kübarategija vibutab rusikat ja sõimab. Ta näib
kolmandal korral irvitavale Loonale nii imepisike
seal all.
„Vrollein Vridulün, taevatui/' tänitab Loona ja
tunneb, kuis hele valu ja tume viha närivad hürepaarina südame kallal. Äh, kahju nööpidest ja nöö
ridest, käsitaskust, mis vanapiiga poolehoiu kehastisena kõigub nüüd Liide räpases käes. Ja nüüd
jookseb silmist suunurgisse soolaseid tilku — süüdi
kõiges kõhetu vanatüdruk peleriinis. Jah, vibuta
aga rusikat, vana nõid, Loonal süda valust kortsus.
Koormast viipab rebenenud roosa sall ja kol
mandalt korralt kisendab Loona. Kõripõhjast, nägu
pisaraist krüm, hääles kraaksub kaasa viha.
92
„Vrollein Vridulün, aja haududes tiivad laiali!
Vrollein Vridulün!"
Siis ilmub röökija silmapiirile võõras paar. Ta
vaatab ülalt otse härra pealaele ja näeb, et see
niiskelt läigib. Võõra proua soengus aga kõigub
uhkelt pruun kamm, suur ja sakiline.
Nü saabuski onu August Arhangelskist, Irkuts
kist või Tomskist Tõi kaasa prouagi. Viimane on
aastatelt neljakümnene ja silmnäolt inetu. Valges
vene pluusis, mille punasega tikitud kaelus ulatub ta
suure kõrisõlmeni, mis veidralt liigub. Proua Lonni
Tuisk tahab olla veetlev ja noor, tarvitab alpi tooni,
uskudes, et see mõjub kuulajaisse lapselikuna, la
liigutused on kärsitud, aeg-ajalt heidab ta oma
mehele kõrvalpilke, silmi suureks ajades — nad on
ju ka alles teist aastat abielus...
„Ah,“ hüüatab nüüd onunaine heledalt. „Kui
hirmus laps, nägu väike, silmad suured, ja kõik
tõmmu. Aga noh, ehk aastatega muutub."
Kaks naist vaatlevad teineteist, Loona vasem
suunurk kerkib, silmis helgib kollakat — nüüd peab
ema Müna sirutama välja käe, et lahutada Loonat
onunaisest...
„Muidugi,“ vastab Loona rahulikult „Mul on
veel palju aega, muutungi ilusaks. Äga sellised...
inetud, vanad ja kortsus... nagu teie, kas need ei
saaks kah kuidagi?"
Vaikus. Sügav vaikus. Siis hüüab onu August:
„Vaata, Roti, kui ilus vaade jõele."
Roti kõrisõlm liigub, otsekui kugistaks ta
omanik hapult-kibedat. Roti närbunud, puudrist
krõbedaks söödud palgel punetab hele laik. Ja
onunaine pöördub Müna poole. Hääl kõrge ja käre,
93
üksikute sõnade vahele jäävad kinni kähisevad too
nid. Nü häälitsevad pimedad, tigedad linnud. Õõn
salt.
„Nojah, jooksed ise tööle, senikaua laps ula
kaks lähebki. Äga et ta Augustile ikka omane,
võtan ta mõneks ajaks eneste juurde. Ehk saab
teist veel siluda."
Nü tülitsevad siis nad kahekesi juba järgmisel
hommikul Tuiskude rohelises söögitoas. Proua Lonni
ja preili Loona.
Loona ei joovat kohvi. Hommikuti vaid piima.
Vanad võivat juua seda pruuni leent...
Äga tädi Lonni joob hommikuti ainult kohvi.
Nü joob seda ka iga teine haritud ja kasvatatud
inimene. Nü peab ka Loona jooma...
Aga Loona ei joo. Jonni pärast ei joo. Rohelises
söögitoas korgitakse ja tädi kaotab kõik oma õrnuse.
Milleks ja kellele olla ka õrn ja mahe, kui August,
nende naiselikkude omaduste ainus uskuja, viibib
teenistuses?
Nü juhtub süs ka, et Lonni käsi satub Loona
tumepruunesse salgesse. Aga teotseda ta seal ei saa.
Väike libiseb suurema käest, lipsab kööki ja hüüab
juba ukselt:
„Kuulge, tulge vaatama, tädi tahab mind kol
kida \“
Tädi Lonni nuuksub toas, vaheldi uriseb tige
dalt. Köögis irvitab paks tüdruk ja naerab laginal
Loona. Jutustatagu talle veel kord... Nojaa, nü see
oli. Onuke muretsenud omale kaugel Venemaal
elades kaela suured võlakoormad. Nende tasumi
seks laenanud raha piiskopi virtinalt, enesest vane
malt piigalt. Ja kui süs onuke viidud teise linna,
94
sõitnud talle järele piiskopi virtin. Ladunud ehmu
nud Augusti korteris oma kuus sumadani ja kaheksa
kohvrit põrandale. Elanud ja olnud. August korja
nud kokku oma viimase elujõu ja sõitnud uude
linna. Piiskopi virtin korjanud kokku oma kuus
sumadani ja kaheksa kohvrit ja ladunud nad uues
korteris jälle põrandale. Siis löönud onu August
lootusetult käega ja kosinud piiskopi virtina. Vaa
daku ette pisike preili, küll see paharett tedagi
pigistama hakkab.
Ennustus täitub veel samal õhtul. Loona jälle
tülis tädiga. Sädistavad mõlemad, kõnelus paisub
praginal, otsekui leek kuivis kadakais.
Loona ei tõmba selga uut kleiti. Ei, sellist
näotust Loona enesele kehakatteks ei himusta. Si
nine põhi, roosad lilled, roheline vöö, punane krael
Ja kuis veel avar see ürp — Loona võivat ahjunurgalt sellisesse hüpata
ommelgu tädi pihaosa
koomale, kõrvaldagu krae ja vöö.
„Vastik laps," Ütleb tädi. „Mis sa, töölise laps,
uhkeldad? Nõuad ja valid. Riiakas oled, ei sinust
saa selle maja pärijat, mida me onkliga varsti
üles ehitame. Ja sinusarnane ei parane."
„Noh, venitab Loona. „Kuj maja valmis, eks
ma süs vaata."
Elustub järsku. Peaks tollele naisele õige sel
gitama, et tema, Loona, võib samuti saada maja
omanikuks ...
„Ega mul teie maja vajagi pole. Saan suureks ja
lähen mehele, kellel isegi suur ja heleroheline maja."
Tädi naerab, suure kõrisõlme liikudes. Too on
hea tunnus. Siis on tädi vihane. Seda just Loona
tahtiski.
95
„Sind..♦ sellist vastikut, vaeste inimeste last
võtab mõni majaperemees? Oeh, oeh, ma ei jõua
enam naerdagi, vaat kus mul preili, oeh, oeh, naer
kipub peale, ei tea, kuis mõtled sa õige kinni
püüda nii rikast meest? Oeh, oeh..
Äga naer lakkab varsti. Loona pöördub, pare
mal palgel punane laik, ja ütleb pikkamisi:
„Noh, püüan nii: ostan endale mitu sumadani,
turukorvi ja kompse. Viin need selle mehe majja
ega tulegi enne ära, kui ta mind naiseks võtab."
Kriisked. Suhkruvesi. Värisevad onu Augusti
käed ja hääl. Külalised võivat saabuda, rahustugu,
rahustugu tema noorik, väike Rotike. Juba homme
viib tema, armastaja abikaasa August, vastiku tütar
lapse tagasi jõekaldale. Ärgu irvitagu Loona, see
kurjajuur...
Tund hiljem inäitab proua Lonni Tuisk, näol rüspuuder ja magus naeratus, külalistele oma kasulast.
„Jah, juba pikemat aega kasvatame teist, met
sikut ja inetukest... Muidugi, vaeva ja kulu see
ju võtab."
Nüüd peab Loona oma esimese peokõne. Uus
kleidike liiga avar ja võides, kaelus pigistamas kui
kitsas kaelarihm. Ütleb selgelt ja vihaselt, järsud
sõnad kui murduvad jääpurikad:
,,Eile õhtust alates olen siin. Ja oma mamma
kasvatab ja koolitab. Mamma teenib raha. Rohupoest. Ja siia ma kauemaks ei jää, tädi tahtis mind
juba hommikul kohvi pärast kolkida."
Järgneva vaikusega on Loona rahul. Nüüd sai
ta ometi tasuda, teadku see vana, rüspuudrine, et
tema ei lase enesele öelda... Või teda ei võtvat
ükski majaomanik...
96
12.
Jälle sõidab kevad linna. Hommikuti jälgib
Loona voodis lebades aknast paistvaid värve. Ümi
seb laulu ja loeb: esimene, lauavabriku rõõmus pu
nane, sama hoone katusel juubeldav ruuge. Pajufiive rohekaspruun — vanainimese sitskleidi värv.
Noorte lehtede haiglane roheline, sekka kahtluse
hall: kas need öökülmad ikka veel... Sinilillat
näitavad ruttavate lainete küljed ja kõhualused,
hõbehalli nende sakilised seljad.
Sellisel värviheldel päeval peaks tegema midagi
suurt ja uut. Peaks ronima kõrgele kiviposüle ja
jutlustama, mõtleb Loona ja tõmbab jalga tömbiminalise sandaali. Hehee, selline jalanõu on parim
vahend madam Weieri, preili Kartlangi kooli selg
roo, vihastamiseks. Ja nii teda Loona vihastab:
tormab piki pimedaid treppe turuäärses majas ja
taob tömbi kinganinaga vastu astmelaudu. Eh, kõlab
see aga toredalt — trepi tipul tõreleb madam Weier,
peos tolmulapp ja tolknev kärbsepaber, läikiv, liimine lint. Vups, lipsab tulija tõrelejast mööda ja
läikiv riba kleepub Weieri pluusile. Tulgu ometi
Jeesus appi ja pühkigu nende koolilt häbiplekk,
nimega Loona Tuisk. Irvitagu ülbe tüdruk, kruus
käib seni kaevul, kuni puruneb__
Madam Weier tõreleb veel süs, kui ronib lauale,
et kinnitada lakke kärbsepüünist. Pöörab süs viltu
pea ja kuulatab: klassist kõlab imetuttav hääl. Ilkuv
ja ülbe — nü kõlab ehk faunide häälitsus, kui nad
meelitavad teineteist taplusele.
Loona seisab tahvli ees, kõneleb ja tükeldab
ise kriiti — nii kulub see rutemini ja rõõmutseb
7 Soomustüdruk.
— nõrka tolmukorda jääb tumedam kriips. Loona
tõmbab veel kord — olgu see tema, Loona poolt
meeleheaks madam Weierile. Kui Saara need jutid
avastab, siis...
Loona silitab punast plüüsi toolil. Kattel pole
viga, kuid puuvärk, sooneline, nikerdatud ja treitud,
äratab vähe usaldust. Kui just pihku võtta üks
jalake ja veidi väänata, süs ragiseb see muidugi.
Loona võtabki ühe, kuid tool langeb juba enne
väänamist. Lahtine, murdunud jalg on osavalt nurga
alla seatud, et vigane iste ikka toolina nurgas
seista võiks. Nn petetakse süs selles majas, vahest
oli Weieri-vanaeit nimelt püstitanud tolle vigase
tooli Loona kõrvale nurka, et nurgasseisja, väsides
ja tuge otsides, oleks süs kukkunud põrandale!
Muidugi, teisiti ei võigi see olla. Ah süs nii teotseb
see vanaeit! Ega Saaragi parem pole. Nad, see
Saara ja ta ümmardaja, lootsid vist, et hiljemini
saavad tooli lõhkumise veeretada Loona kaela, loot
sid vist, et Loona tasuks rappuva ja nigela istme.
Oodaku, ta neile veel näitab...
Hetk hiljem seisab katkine tool laua ääres.
Oma terve kaaslase asemel, millel istudes võtab
Saara ise vanematelt õpperaha. Las ta nüüd istuda
sellele, küll süs tunneb teravalt, et tegi ülekohut
oma väikesele kaasinimesele, Loona Tuisule!
Muusika. Tarn, tarn, tarn, taob tumedalt suur
trumm. Nagu oleks keegi kaastundlik pannud oma
pehme käe vaese trumminaha ja tigeda nuia vahele.
Ja suur pasun nagu kiidaks nüüd seda kaastundlikku
ning temaga ühineksid teised, pisikesed pillid. Oi,
hobused, Loona tahaks vaid näha noid hobuseid!
Jalgu tõstvaid. Pöetud lakka ümmarduvat kõveral
7*
99
kaelal. Tuhmi läiget õige tumedatel külgedel. Hin
gata õige sügavalt: tall, põhk, higine ratsu, auravad
sõõrmed... Kuis see lõhnab, nagu märg villane,
kergelt kõrbema löönud jõhv...
Loona teotseb. Väike kurivaim, too pisike, kes
elab Loonas ja aeg-ajalt tõstab peakest kahe
sarvejupiga, abistab Loonat. Annab ta kätte keeru
kad, hõbedased käärid ja näitab oma musta sõr
mega, kuhu Loonake kääridega torkama peab. Ja
nüüd ei lase Loona end mitu korda käskida, kui
dagi peab ju tasa tegema selle ülekohtu, et teda
takistati nägemast tervet eskadroni...
Peos suured, tasa krigisevad käärid, käib ta
tooli juurest tooli juurde. Eelistab aga selliseid,
mis rohkem asetatud seina ligemale — noid ei klopi
vana Weier nii pea. Urgitseb lahti kirju mööblipaela, mis pingutab punast plüüsi. Siis aga torkab
otse istme keskpaika käärid pidemeni vaikselt kan
natavasse mööblikattesse. Silub süs sõrmega rebe
nenud servad koomale, tõmbab veel paela lodeva
male — keegi ei tunne, kuis ta teinud puhta töö.
Ei märgatagi toda haava. Märgatakse alles paari
kuu pärast. Siis on tema, Loona, juba laskepürist
väljas... Läheb kuhugi mujale, kooli, kus võib
peale saksa, vene ja prantsuse keele kõnelda ka toda
teist... Siin ela kui villase vaiba all, mida sikuta
vad sul üle pea Saara ja Weier...
Lootuses paremasse tulevikku torkab Loona sohvalegi. Vana iste nagiseb ja sülitab värskest haa
vast mererohtu. Kas peaks uus mööblikate, mida
nüüd Saara ligemas tulevikus muretsema sunni
tud, olema võrdne selle summaga, mida ladus tema,
100
Loona, ema värisevail sõrmil Saara kortsulisse
pihku? Lapse vaimutoidu eest...
*
*
*
Saara ilmub klassi. Lõpetama õppeaastat. Il
mega, mis võis kord valgustada Jeesuse palet, kui
ta rändas patuste hulgas ja tõotas neile lunastust
ja igavest elu —
Kõneleb väriseval häälel, kõlab kui rebitaks
vana pärgamenti. Ta musta kleidi rinnaesisel väri
seb kuldne ankur — seda jälgib Loona Tuisk.
Tema’p see on — ime küll — kes õpinguis selle
klassi parim. Kuid muidu — preili Kartlang kaht
levat ja kaalutlevat, kas poleks see parem, kui ta,
koolijuhataja, lõikaks välja sellise mädapaise oma
Õppeasutise tervelt nahalt. Tulgu nüüd ligemale,
võtku kell ja kaustik, tänagu ja parandagu end.
Kui Loona pingireast möödub, kuuleb ta so
sinat:
„Müü kell ja raamat turul ära.“
See lauseke äratab Loonas midagi. Sooja igat
suse vabaduse järele, pigemini juba turg ja kaubaputka...
Kui Saara talle kella ja kaustiku ulatab, mär
kides veel korra Loona edasijõudmist õpinguis, tõs
tab värske priimus järsku pea, lõuake püsti, saa
dab nü võidurõõmutseva pilgu üle klassi. Ah, õnnis
tunne, rind on poole laiem —
„Loona Tuisk, ega sa sikukene pole, kes nii
nokutab."
Saara hääl. Nagu rebitaks vana pärgamenti.
Klass naerab — nüüd on nad jälle Loonast üle,
Loonake on naeruvääristatud...
101
Loona parema silma all punab jälle ümmar
laik, kasvab ja kahaneb. Häbi on, häbi... Ta uhku
sele, suurele rõõmule valas vanaeit midagi segavat,
sogast. Otsekui virtsa...
Saara ulatab Loomale käe. Suudelgu seda tänu
meeles ja aukartuses, parandagu end, enne kui hilja.
Jumalal olevat pöördunuist eriline meelehea...
Loona võtab pakutud käe ja raputab seda.
Südamlikult ja pigistades. Rauga näole ilmub paar
uut joonekest — noor käsi on liiga räpakas ja tugev.
Parem pigistab koolijuhataja paremat, vasak aga
laseb liikuda kellatilal. Heliseb, naerab kell, rõõmutseb, et ometi leidus üks, kes ei suudle vägeva
kätt...
Vaikus. Hingaminegi lakkab. Heliseb vaid kell,
tasa, nü kogemata. Looma aga mõtleb: just nii oli
eile kinos. Jokey raputas hobuseomaniku kätt, see
virildas näo...
Tolmusammas väriseb päikesepaistes, kui Looma
sammub tagasi oma kohale. Preili Kartlang teeb
nüüd lühidalt. Tuleval aastal pidavat ta lõpetama
oma pedagoogilise tegevuse. Nii soovivat seda
värske valitsus, too vabariik... Muidugi, väe ja
võimu vastu ei saa ju keegi. Ega tahagi saada.
Tema, preili Kartlangi kaasmaalased, ta esivane
mad, kõik olevat vaid head tahtnud sellele väi
kesele maale, tervelt seitse sajandit vaevanud endid,
et külvata haridusseemet tooreste pärismaalaste
südameisse...
Rauk nutab. Tigedus väriseb aga ta suunurgis.
Vinguv jonn heliseb hääles. Loona aga tunneb mi
dagi, tunneb selgelt ja soojalt. Nüüd —
„Ja elagu Eesti vabariik 1“
102
Valjult ja järsult. Paarkümmend noort oota
vad, mida ütleb Saara nüüd. Äga Saara on vanem
ja targem kui paarkümmend ootajat. Ta naerab
mõrult, tänab värsket priimust hapult — temal,
preili Kartlangil, oleks peaaegu ununenud see vormitäide. Ega siis keegi temast uskuma hakka, et
tema eas veel riigivastaseks võib muutuda... Pu
haku kõik suvel, võtku aga vaheldi kätte ka raama
tuid, inimsoo parimaid sõpru... Erafondide eest
tasu aga toodagu veel selle nädala jooksul. Ja...
Loona Tuisk astugu veel tema kambrisse, enne kui
lahkub...
Ja Loona astub. Kisub pärani ukse, seisab lävel
ja vaatleb kaht vana daami, Saarat ja Lillentaali,
oma senist klassijuhatajat. Vaatlevad naised lävelseisjat: kaunis tüdruk, nõrgalt ümmarate puusa
dega, juba paisuvate rindadega. Helepruunis näos
sarnasus kurikuulsa härra Luziferiga. Kongus ninake, suu pilkav poolkaar — kergelt-tige profiil.
Ripsmete must poolring pruuni silmasädeme kohal
ja paremal iirisel kollane täpike.
Nüüd kerkib vasem suunurk ja sõnu langeb
vaiksesse tuppa otsekui tuliseid kive seisvasse, sui
kuvasse vette:
„Ma lähen sügisel uude kooli... Eesti vaba
riigi omasse... Ja kui mind keegi teist sinna laitma
peaks tulema, seletan, et siin ollakse värske vaba
riigi vastased. Siis te saate... Äga hüüd tahan kätte
oma raha, seda ettemakstut... suviste erafondide
eest. Teie tunde ma ei taha ja raha olgu mul käes,
palun.“
Toetub siis piidale ja ootab. Preili Kartlang
hüüatab, kohendab pitse rinnaesisel. Avab pärlmut
103
riga ilustatud kastikese ja viskab põrandale koini
paberraha. Loona kummardub, kükitades vaatab
(üles ja naerab. Võtab raha ja naeratab veel kord.
Maja on tühi. Loona sammud kajavad hal
les ruumes. Kuski vidistatakse ja siristatakse. Lin
nud aknal. Kitsas puuris. Kaheksaks osaks jao
tatud elamus. Paar leevikesi, isa punav, emane
tagasihoidlikult hall. Paar väikest laulikut All,
hingeldades puuripÕhjal, väsinud rasvatihane. Tuvi,
lillakaid laike kaelal... Kojamehe poeg tõi nad
siia, kingiks preili Kartlangile. Et oleks ka loo
dust hallis majas turu serval.
Loona näpitseb haagi lahti. Lindude vangipõli
on vaid nädalat paar pikk olnud. Kõik on veel
ergud ja liikuvad. Nagu see puntpaap, pisike kelm,
kes esimesena lendab välja. Loona kummardub ak
nast vaatama, nägu rõõmust särav. Läks! Nüüd lah
kub ta nainegi, ise alandlikult hall. Siis teised, nel
jakesi korraga. Plagin, vuhin ja piiksumine. Vii
masena läheb väsinud rasvatihane... Loona vis
kab tühja puuri kolinal nurka ja ohkab kergen
datult. Jälle sai ta kuidagi tasuda oma kolme aasta
vaeva ja pigistuse eesti Süda kohe kergem, et mil
legagi sai vihastada noid... Saarat ja Weierit...
Weieri hall kass jälgib lindude lahkumist sama
huvi ja elevusega kui Loonagi. Aga perenaiste patud
tasutakse ikka nende loomakestele. Loona astub
toolile, süs lauale, rebib alla kärbsepüünise, liimist
läikleva lindi. Hetk hiljem põgeneb hall kass kau
gemale, ümber tagakeha ja vasaku tagumise jala
aga kleepub riba, firma „Aeroxon“...
Trepil hingab Loona sügavalt. Süa ei tule ta
iialgi enam. Ei võigi tulla. Vaja nüüd mälestuseks
104
veel kord tõmmata kopsesse kopitanud õhku pikilt
ja pimedailt trepelt...
Traavib üle turu. Keskpäev puhus punnis põsil
sooja üle ümmarate kivide. Nende vahel vedeleb
sün-seal mõni murdunud õis. Lillenaised rebinud ta
lauda koristades varrelt. Loona, uues kreppkleidis ja
sandaales, korjab tühjalt turuplatsilt närbuvaid õisi.
Tõstab punase ja ümmara redisegi maast — et lilled
ja redis ei kuivaks kividel... Peos riismed, jook
seb üle turu, hüppab üle madala traataia ja viskab
peotäie jõkke. Vool keerutab redist ja keerutab
õisi — veidi neil ikka jahedam...
Alles siis ronib ema juurde kaubaputkasse. Ema
Müna on nüüd kaupmees. Turunaine, nagu ütleb
Liide Loonat sõimates. Üüris platsi turu servale,
teiste kaubitsejate kõrvale. Pikk rida valgeid ja
värvilisi majakesi, lahtise eespoolega. Letil marju,
õunu, saia, vorsti ja kompvekke. Vaadis kvassi ja
riiuleil pudeleid: mõdu, limonaad, keedetud mõdu.
On ka neid, kes müütavad salmialbumeid, puuhobu
seni ja liivapangi lastele, kõrvarõngaid ja rnesikooke, küünlaid ja seepi. Saapamääret, suitsukala
ja õngeritvu...
Ema lükkab riivi ette. Tuul nii suur ja häbe
matu, vägisi kisub lahti väikese ukse. Toob kama
luga tolmu ja viskab ta letile, otse värskeile sepikuile. No mida sa hing saad teha, mida tegemata
jätta! Söögu nüüd Loonakene, vedel see supp ju
on, nagu laket vea teist turuäärsest söögimajast
Toobiga, loksuvat laket. Olgu rahul, ehk parane
vad ajad... Tema, ema, jookseb aga üles, marjaaeda. Räägib ja pakub, jõuab nii ette teistest,
105
turunaistest, kes marjade valmides jooksevad
mööda aedu kui emased hurdad, sõimeldes ja hinda
kõrgeks kruvides. Nüüd juba soodus aeg Miinale, kes ei jõua võistelda vanade kaubitsejatega.
Marjad alles rohelised, ega nüüd takista emased
hurdad Miina teotsemist... Jäägu Loonake nüüd
putkasse. Istugu vaikselt ja viisakalt, tänagu ostjat
raha eest, ärgu olgu ninakas...
Loona istub tühjale kvassivaadile. Seab biskvüdipaki enese ette letile. Nii ei näe keegi, et
Loona Tuisk ajab äri turuputkas. Loona häbeneb.
Punastub, kui ostja pilk peatub hetkeks ta näol.
Vihastub, kui temavanused tütarlapsed mõõdavad
teda, Loonat, pika ja põlastava pilguga. Äh, need
tütarlapsed, need irvitavad ja pilkavad... Koo
liski ... Võtab biskviidi ja närib seda, mõtted laokil.
Oli kena vaikus see, mis asus klassi, kui tema,
Loona, laskis vabariiki elada — Kuidas see kõik
tuli__ Senini polnud ta baigi tundnud mi
dagi oma kodumaa vastu... Vist oli väike ja loll...
Ilmasõda, revolutsioon... Punased inimesed, kes
tapsid valgeid, valged aga punaseid. Just Tuiskude
akna all, jõel, lasksid punased inimesed maha rea
valgeid, taustaks värske auk jääl... Järgmisel hom
mikul aga punasid augu servad, nagu oleks midagi
suurt ja rasket surutud läbi kitsa avause... Siis
muutus. Valged rivistasid jõeäärse aiaplangu kõr
vale punaseid. Trahh, trahh, trahh I Purskus midagi
valkjat aiale. See külmus ja poisikesed kraapisid
järgmisel hommikul küüntega jäätunud inimaju...
Loona seisis aga akna juures ja vabises. Vabises
öösigi magades. Karjatas ja võpatus. Aga, imelik,
isamaad ta siis ei tundnud. Ei teadnudki, kumma
106
surm on kasulikum ta kodumaale, kas punase või
valge inimese oma. Ta vaid pelgas noid pauke, jää
tunud aju, pelgas tapmist...
Täna tuli aga Saara, see vana. Soris Loona
südamekastis ja leidis sealt uinuva tunde. Tunde
isamaa vastu. Virisemise, pilke ja alahinnanguga
ärataski Saara selle tunde...
Ja Loona taob kandadega vastu tühja kvassivaati
ja hõiskab:
„Elagu Eesti vabariik 1“
Keegi aga ei ühine Loonaga. Kaubitsejate reas
naerdakse. Vana daami mustas. Daam algas oma
teekonda esimese putka juurest. Kas kaupmehel ei
leiduvat sepikut. Soovitav oleks saada sooja sepi
kut. Nimelt, olla suremas keegi vana preili. Vihas
tunud, endal nõrk süda. Nüüd soovivat ta enne
veel sepikut. Sooja...
Esimesest putkast ta otsitut ei leia. Ei leia
teisestki. Kolmandas irvitab paks kaupmees:
„Kas sakslased jälle sisse marsivad, et vanad
preilid sooja saia otsivad? Sepikut ei ole, aga võtke
paberist lilli, ilusad hobustele kõrva taha pistmi
seks. Hää-hää-hääf‘
Naer ja hüüded. Loona kuulatab. Otse tema
pisikese kaubamaja kõrval hädaldab kaeblik hääl.
„Surija viimne soov. Andke sooja sepikut!
Vihastus, tal nõrk süda, nüüd tahab veel enne
sooja sepikut/*
Loona võpatub. Too ju vana Lillentaal. Otsib.. ♦
Saarale... Millest Saara süs nii vihastus... Ega...
Ja kaubaputkast number kümme sirutub tume pea
ja kartlik hääl hüüab:
107
„Preili Lillentaal, preili Lillentaal, tulge süa!
Meil on veel sooja sepikut.“
Vana daam mustas lööks ette risti ja kaks,,
aga ta usk ei võimalda seda. Seal istub ju see väike
saatan, kes vihastas preili Kartlangi surmavarju oru
väravani! Ja preili Lillentaal tänitab, unustab surija
ja ta viimse soovi. Nüüd lahkuvat Loona patu pärast
siit ilmast üks kuldne hing. Nemad raputanud teist,
Weier toonud nuuskpüritust, kuumi pudeleid... Kõik
Loona Tuisu süü... Kaubitsejad väljuvad poekesist.
Seisavad ja irvitavad. Hüütakse roppusi. Soovita'
takse uusi ja hullemaid elustamisvahendeid. Paks
kaubitseja rappub naerust.
Loonal on kuum, kipitav higi valgub silmi. Süda
tuksub meeletult. Ega muud, kui sureb Saara, ei
leia hauas rahu, rändab siis kummita des Tuiskude
toas...
„Preili Lillentaal, preili Lillentaal, võtke kohe
kolm sepikut. Ma annan rahata, siis ei ole preili
pärast surma minu peale vihane. Preili Lillen
taal ..
Preili Lillentaal sulab järsku. Ah, rahata and
vat Loonake sepikud? Muidugi, see ju ka ristiini
mese kohus. Saab veidigi kergendada surija südant
ja oma süükoormat. Küllap elus näeb Loonake, kuis
palju pahandust ja viletsust võib ta valmistada ligimesile. Nojaa, selle suurema sepiku ta võtaks,
võtaks tolle teise, pehmema. Ja valigu Loonake
talle kolmas hästi kohe... Kuldpruuni kooruke
sega ...
Loona laob sepikud Lillentaalile sülle ja hüüab;
„Kui te nü kaua seletate, asja ees, teist taga,
siis jahtuvad sepikud ja surijagi."
108
13.
Loona sugulane, proua Lonni Tuisk, leiab, et
Loona haisevat rohelisest seebist. Tuleb tütarlaps
sugulasile külla, istub veerandtunnikese, tõstab Roti
nina ja nuusutab.
„Mis peaks siin küll lehkama nii vängelt? Enne
ei olnud seda...“
August Tuisk köhatab, puhastab nina ja küsib
siis Loonalt midagi. Ükskõik mida. Ainult, et see
Roti ei saaks... Aga Roti saab, sest ta üpris väga
tahab kiusata seda Loonat. Lõunalaual jälgib tütar
lapse pelglikke pilke. Issand, ahastab Loona mõt
tes. Juba on jälle tema taldriku kõrvale sattunud
raske kahvel, mille harud jämedad ja tömbid, otse
kui puust... Ja veel nuga... Nüri, tera teisel sama
jäme kui selgki. Algaks ometi onu August söömi
sega, näeks, kuis lõikab tema saag... Loonal on
alati palav, kui istub oma rikaste sugulaste lauas.
Meeles mõlgub püsivalt vaese Laatsaruse paiserikas
kogu. Tuleb veel see bulldog Reks, limpsab keelega
Loona kätt, heites ise arglikke pilke perenaise poole.
Täpsalt kui Laatsarus istu siin, tunne hirmu raskete
riistade, noa ja kahvli ees; kui saaks natuke poe
tada koeralegi... Aga ei, too natuke, mis langeb
Loona taldrikule, on just mõõdetud noa ja kahvli
jaoks: kaks korda lõigata ja kaks korda suhu
pista... Majaproua tõstab toitu ise, tõstab toitu
mehele ja külalisele, tema juba teadvat, millised
on paremad palad. Nii satub Loona taldrikule mingi
linnukondike, vaevu varjab end alasti luu paari
nahaservaga, kerivad endid spiraali paar sooneotsa... Kartul sinna juurde, veel kartul, see aga
109
juba poolik, lusikaga vedelat ja pruuni üle — asugu
nüüd Loona hävitamisele, ega ta ju kodus sellist
maitsevat toitu saa. Ega vaesed inimesed mõista
keetagi sellist, neile peab vaaritama ikka pajatäie...
Loona võitleb kondikesega oma taldrikul, ta ei
kuulegi, ei saagi kuulata pereema lahket juttu. Piin
ja rist selle kondiga 1 Lähed torkama kahvlit pare
malt, liugleb luuke lustlikult vasakule. Otse tald
riku servani, viimasel hetkel saad veel kahvli toeks
ette lüüa... Kartulid keerlevad kaasa, aga pruunist
ja vedelast on tilku paiskunud linalegi. Kui lõpp
ometi ligineks, kui ometi ligineks...
Proua Lonni vaatleb pruune laike laudlinal ja
algab. Ta hääl käriseb, sekka kostub õõnsaid toone:
„Nagu see sinu emagi... Jookseb ja jookseb,
mis tollest kõigest saab. Last tahetakse ikka kooli
panna, see on see vaeste ja harimatute igatsus. Rais
kamine, raiskamine, parem võiks ta endale palgast
veidi mustadeks päevadeks säästa... Nüüd aga kas
vatab ta vaid üht last ja juba vaesekesel kael nii
kõhn. Ma viimati õige vaatlesin, no need kaelasooned on kui kuivanud ja kõrisõlm päris püsti jää
nud... Vaat, kasvata last ja näe vaeva.,..“
Loona lööb vihaga raske kahvli kondisse. Õnnes
tust Ja lausub siis, mõõdukalt naeratades, sonoorse
häälega:
„Ega need sooned lapse tõttu püsti ei aja. See
tuleb vanadusest. Sina, tädike, pole ainustki last
kasvatanud ja sul vahib ka kõrisõlm kaelusest."
Tädi Lonni ei kuulegi öeldut. Ta tõstab mehe
taldrikule kaht kartulit, lisab lusikaga kastet. Onu
August aga küsib kärmelt:
110
„Äh ajalehes ka seisis, et vana Saar on trammi
alla jäänud? Kuis ta meile nüüd sugulane oli, ega
sina, Loona, tea? Vist minu ema õemehe onu, nii ta
vist oli? Sa lugesid, kunas ja kuis see õnnetus siis
juhtus?"
Tädi Lonni sööb vaikides. Nohiseb, parem põsk
punnis.
Loona jutustab. Muidugi teab ta üsna hästi
õnnetust. Saare, allajäänu, naine ise jutustanud seda
emale. Turuplatsil vist juhtunud. Tramm lõiganud
vanamehe keskelt pooleks. Täitsa pooleks...
Loona jutustab tõsiselt, hääles väriseb kerge jä
lestus kahe tombu vastu, mis jäid punama kahele
poole läikivaid, nöörsirgeid rööpaid...
Lonni aga lööb kokku kaht sõrmustatud kätt,
ajab suuriks ja imestlevaiks silmad ning hüüab
lapselikult:
„Äh, ainult kaheks tükiks? Nad oleksid võinud
ta ju süs kokku õmmelda, vaata mõistmatuid."1
Onu August punastub. Tal on piinlik, et ta
naine teeskleb naiivset ja nooruslikku tütarlast tolle
päris tütarlapse ees, kes vaatleb nüüd laudlina ja
vaikib...
„Muidugi,“ seletab Roti edasi. „Kõik maod ja
soolikad võetakse inimesest välja, soritakse läbi ja
õmmeldakse süs tagasi, seda nüüd ei saanud..
Naise jutuhoogu tahab kasutada August Tuisk.
Valib praevaagnalt parema ja paksema tüki, sihib
ja viib saagi oma taldrikule. Aga —
„August, sa loom, küll sööd aga sina palju!
Ega ma sulle keela, söö. Äga sa tead, et su tervis
ei kannata sellist rasket. Isegi oled liiga paks.
Oh, sa loom, August..."
111
Lonni õngitseb mehe taldrikult lihatüki ja ase
tab selle endisele kohale. Ta tegevat seda suurest
armastusest selle suure poisikese vastu. Ei võivat
hetkekski lasta toda last silmast, kohe õgivat end
kurguni täis ja vaevlevat siis mitu nädalat kõhuvalu
des. Loona ohkab — kui juba pääseks!
Äga ega süt veel pääse. Peab aitama sööginõusid loputada, toda toimingut Loona vihkab. Ei salli
taldrikute pesemist koduski, ammu veel siin, kus
tühjaks jäänud kõhuga pead puhastama riistu, mil
lele asetati midagi otsekui linnule, nii silmapet
teks ...
Nü eemaldub Loona köögist. Kõnnib onu
Augustiga rõdule, saali, vaatleb uusi pilte ja leiab
pääsetee. Olgu nü mõistlik mees onu August ja
andku talle paberit, andku plüatsitki — talle meel
divat väga jahistseen, hüplevad hirved ja kihutavad
koerad. Noist tahtvat endalegi valmistada koopia.
Joonistab siin väikeselt, märgib vaid kontuurid.
Kodus aga suurendab, värvib...
Kui hüplevad hirved kihutavate koertega val
mis, võtab onu August joonistise enda kätte. Vaatleb
ja ümiseb, kortsutab kulme ja ümiseb jälle. Vaatab
eemalt ja vaatab ligemalt. Lausub siis:
„Kuule, tüdruk, sul on ju talenti! Nagu vala
tud hirved ja koerad, täpsalt nagu pildilgi. Kuule,
sinust saab asjagi, kui su peale kulutada veidi raha.
Saad kuulsakski võib~olla.“
Onu August ja tädi Lonni otsustavad samas,
vaadeldes hirvi ja koeri, saata Loona Kunstikooli.
Tingimusel, et Loona aga kuulsaks saagu. Au teeb
nimele, kuulsaks Tuiskude perekonna. Et kirjuta
112
takse kord, kuulsa kunstniku Loona Tuisu kasvatajaiks ja koolitajaiks olnud ta sugulane August
Tuisk ja selle abikaasa Lonni. Tõotagu nüüd Loona,
et ta Kunstikoolis ei logele, püüab ja hoolas on,
süs maksvat nemad, helded sugulased, õpperaha...
Loona tunneb, et nüüd peaks ta rõõmutsema,
väljendama kuidagi oma õnne ja tänumeelt Lau
suma paar tänusõna, kaelustama tädi. Äga — ei
saa... Nagu uimane oleks veidi, pea raske ja süda
tuim... Rõhub vist juba tõotus, raske tingimus,
saada ilmtingimata kunstnikuks ja veel ilmakuul
saks ...
Homme juba mingu Loona sinna Kunstikooli,
võtku peoga oma krüpseldisi kaasa ja näidaku här
radele, öelgu, et on vaeslaps, ema tööline. Ning ärgu
unustagu seletamast, et just onu ja tädi saatsid ta
õppima!
Loomal on halb, väga halb. Jälle meenub vaene
Laatsarus, too paiseis... Korja nüüd palukesi, mida
pilluvad sulle kaks... ei leia sobivat nimetustki
sellele narripaarile... Kaks karikatuuri, kes taha
vad pääseda kuulsa kunstniku monograafiasse. Kuid
mõlemad otsekui loodud mõne lustliku lehekülje
täiteks... Saaks nüüd ühelegi neist narridest hüpata
kaela, tänada teda ülisuure lahkuse eest... Loona
katsetabki, punastub ise, kui suudleb tädi närtsinud
palet. Ei, midagi on siin võlts...
„Jumala pärast,“ hüüab tädi lahkuvale Loonale
järele. „Ära sa hakka maalima neljanurgeliselt, tead,
noh, sellised ruudulised värviplärakad, vuturis
mid ...“
8 Soomustüdruk.
113
Kui Loona jõuab tänavale, avatakse aken ja
onu Augusti paljas pea ilmub avausele. Viimane
sõbralik manitsus:
„Ja et sa kuulsaks saadi Mitte unustada, kuul
saks/*
14.
Aga ega Loonast saa kuulsat kunstnikku, sest
tädi Lonni loobub oma kohast Loona monograafias.
Onu August on äsja ostnud majaplatsi. Nüüd minna
kogu sissetulek palkidesse ja betooni ning Loona
kõndigu Kunstikoolist ära. Kogu aasta raisatud raha,
aga kuulsusest pole kuuldagi. Oleks ükski ajaleht
kirjutanud, kas või sõnakest paar, kas vaid Tuis
kude nime...
Õigus ta ju on, mõtleb Loona, viibides viimas
korda ateljees, piidest ja kavandeis! kirjus. Istub
kolmejalgset järil, veeretab peos grafüdijuppi ja nuk
rutseb. See aastake läks vaid kohanemiseks. Selle
ajaga harjus Loona alasti modelli vaatlema. Alul
punastus, kuidagi ei saanud katmatut olendit pabe
rile tuua. Kogu aasta oli värnitsast, sikatiifist ja
tärpentünist lehkavasse õpperuumi astudes tundnud
eneses suurt ja kärsitut küsimust: kust alata, mida
teha, et saada kiiremalt ja väiksema kuluga kuul
saks. Sekka hurjutas tädi Lonni ülal Vahtrate puies
teel. Onu August andis imepisikese summa süte,
paberi ja kriitide kuluks ning küsis pahuralt:
„Mitu semestrit see vaapamine võtab? See vuturismi tegemine peaks minu arvates ju nii kerge
olema?**
114
Loona vaikis. Ei vastanudki, et ta oleks vaja
nud veel teistki summat, värvikasti ostmiseks. Õli
värvide muretsemiseks... Loona ohkab. Ilus puu
kast, kakskümmend värvi tuubides, viis pikka pints
lit kõrval... Oli kujutelnud, kuis maalib viimase
kompositsiooni juba õlis, võib-olla kiidabki mõni...
Nüüd aga astub pahurana ateljeesse, kaenlas
väike akvarell, mille asetab teiste alandlikumate
hulka... Olgu, töö oli sunduslik, nüüd on ta täi
detud. Täidetud aga nü, et isegi tahaks sellisele
käperdisele sülitada.
Kompositsiooni teemaks oli „KoIm tarka Hammikumaalt". Nüüd uhkeldab ateljee seinul vähe
malt paarsada tarka, kirevat ja üksteisest erinevat.
Nagu erinevad nende loojadki, kümmekond kunsti
jüngrit.
Kui Loona peatub suure maali ees, mis kuulub
Kunstikooli paremale õpilasele, ja vaatleb valget
mantlilaiku kaameli kollasel taustal, kuuleb ta
enese seljataga kaht kõnelevat. Noormees, kõhn ja
kollane, ning vana daam, hõbehall soeng ja pluusil
kirju seos.
„Ma vaatlesin seal akvarelle, mõnigi päris
huvitav. Ühel oin kaamelitest kolmnurk kujunda
tud, sellesse surutud kõik kolm tarka, ainult kin
gitused veerevad otsekui voogudes maapinnal. Nägite
vahest?" Küsija on kõhn noormees. Loona paitaks
ta kollaseid põski, sest kolmnurk kaamelitest kuu
lub temale, Loonale...
Vana daam vastab:
„Jah, ma nägin. Värvid on puhtad, eredad...
Mul kogu aeg tunne, et maalija pidi palavikus
olema, kui ta värve otsis. Sellised kärsitud varjun
8*
115
did, nagu tiisikushaigel. Oleks kompositsioon õlis,
võiks teist vaadata. Algaja kohta igatahes ülihea.**
Loona seisab püsti päi. Mitte uhkusest. Nii ei
valgu vaid pisarad palgele. Ta vaatleb ikka veel val
get laiku kollasel, nüüd virvendab laik, sest pisarad
vajuvad silmanurgast teise: Loona pööras pead. Kui
oleks õlis, süs... Muidugi, kui saaks õlivärvid,
tuleks kuulsus kiiremini... Nüüd aga ostab Loona
paberiärist naelavüsi pakkimispaberit. Skitsideks.
Ema Müna ei kulutavat oma vaevaga teenitud penne
sellisele tuuletallamisele. Pigemini ostab suhkrut
ja leiba...
Loona tunneb tahet ronida järile, rabelda ja ki
sendada. Aga silmisse valgub uusi tilku. Loona
heidab pilgu üle kirju seina, kallistab silmadega
oma kaameleid ja lahkub Kunstikoolist...
Jookseb nuuksudes üle turuplatsi. Pritsimaja
värava kohal hõljub punane latern ja tuul rebib
suuri pappkaasi ruttaja kaenlas. Tahab vist näha,
kuis õnnestunud Loonal skitsid habemikust, alasti
vanamehest, kelle põlved poseerimisel külmast sina
kad. Järsku luksub Loona valjusti — nii kahju on
kahest: vanaäti sinakaist põlvist ja krobelisest pakkimispaberist, mida Loona ostis poest naelakaupa...
Ema Müna hädaldab, annab tütrele palderjanitilku. Vaat, otse oma käte vahel rikuvad tütar
lapse, silmad sel ikust tursunud. Ja neid rikkaid
sugulasi ning nende fujutsemist: lapsest tahetakse
kuulsust teha, näidatakse teisele alasti inimesi ja
muidki roppusi... Tuleb mingil tädil hookene,
võtab lapse otsekui ahvi, kes peab tantsima tema,
tujuka, trummihelide saatel. Tantsitaja tüdib, vis
kab trummi pulkadega nurka, jättes ahvikese sinna
116
paika. Ja tollel jääb hammas verele ja pind süda
messe, nukrutseb ja usub, et temast oleks võinud
tulla kuulus kunstnik.
15.
Loonale kiri. Odavas, sinises ümbrikus. Lebab
sinine nelinurk Loona kirjutuslaual ja ootab. Aga
millisel laual! Tormiks ei saa küll nimetada hoogu,
mis pühkinud ühele nurgale kõik raamatud ja pabe
rid. Küllap vist oli tuuleke tornaado ise. Raama
tuid: romaane, romaane ja aina romaane. Lehekesil
salme ja krüpseldisi. Rügement tindilaike rohe
lisel^ kattel. Kõver puuoks, krobeline kivi, salguke
halli sammalt, puust lehm. Laua nikerdatud võre
on kadunud. Pooliti, sün-seal ripneb veel paar
paigakest ümmara nupuga. Pole ka ime, sest igal
lõunal, koolist tulles, viskab Loona üle laua nurka
oma vana portfelli raamatutega. Muidugi juturaa
matutega. Kui aga viskaja tuju halb, langeb narmen
dav portfell — onu Augusti amnetis — madalas
kaares üle kirjutuslaua võre ja viib sellest tüki
kaasa. Nurka. Sealt tõstab ema Miina portfelli ja
võretükke ja hädaldab sinna juurde.
Sinine nelinurk ootab ja adressaat ilmubki, lau
bal pilved ja silmis kollakat välgukest. Nuusutab.
Nojaa, egas muidu — tatratangud. Tema kiuste
tatratangud, ainuke liik jumalavilja, mida Loona
vihkab. Koolis pahandust, kodu pahandust, eh...
Mis kiri, kelle kiri? Ja miks siis muheleb eit,
Las keegi rikas onkel pärandanud ehk Loonale mildollarit? Süs ostaks õpetajaile tsüankaalit ja
sõidaks ise Indiasse...
117
„Mis patust juttu sa nüüd... Loe parem kirjake läbi. Ehk on su õnn ligemal kui Indiamaa “
Loona loeb ja ohkab pettunult, näoke pikk:
„Ei, pärandust pole. Tahab vaid kohtuda üks
poiss. Üks Kaspar."
„Mis Kaspar see süs õige on? Kust sa said ta?"
Ja kui hämariku helehalli, jahedat vett voolab
tuppa, jutustab Loona emale Kasparist. Kergelt ja
naerdes, see kõlab soojalt ja rõõmsalt, otsekui kudrutaksid päikesepaistel liivas püherduvad tuvid.
Poisslapsel olevat roosa suu ja veidi vesised sil
mad. Ja roosa suu on alati liikvel, sest Kaspar kõne
levat palju. Eesti ja saksa keelt segi. Nah, kuis
nüüd seda jäljendada... Umbes nii, ahah...
Nimi olevat Kaspar Ust, komischer Name, nicht?
Olevat völlig võõras siin linnas, sügisel astuvat
Universiteeti. Kasparikeine koguvat kirjamärke ja
suvel liblikaid. Tundvat kõiki konnalüke nende hää
litsuste järgi ja teadvat tunnust Zitronenfalteri
Männcheni tiivul. Toonud kaasa Mamagi, ega need
söögimajad keeda ju nii schmackhaftilt ja Kaspar
olevat suur Feinschmecker. Ohee, tarvitseb heita
pilk Kaspari pihale. Kenake hulk sentimeetreid...
Sellist ümbermõõtu vajavat Kaspar oma tulevaseks
elukutseks. Usalduse ja aukartuse mõttes, sest Kas
parist saab Pfarrer. Mamale meeldivat vaimulik sei
sus, Kasparile enesele ka. Head palgad ja palju
freie Zeiti. „Ohiee, ja paar tosinat lapsi,“ lõpetab
Loona.
„Mina’i mõista,“ ümiseb nurgast ema Müna.
„Oma poiss ja nü irvitad teist. Alp oled. Näe,
mina’i saa mõeldagi oma esimesele armastusele, ilma
et kaks pisarat ei tibaks üle näo.“
118
„Tühja," vastab Loona. „Ega ta minu poiss pole,
nii ajaviiteks... Kakskümmend üks korda olen koh
tunud ta narriga, täna ei tea... Sukakannas auk,
ei viitsi nõeluda."
„Eks mine ikka," ütles ema. „Kuula ära, mis
tal südamel. Kui lollust kõneleb, tule koju. Anna
sukk siia, ma ise tõmban augu koomale."
*
*
*
Loona longib piki jõekallast, tõstab nina ja nuu
sutab. Muidugi, nõrka kevadelõhna on õhus, mus
tavaid viirge jääl ja sulatuult vihisemas pajuoksis.
Üle Vanasilla tumeda kaare ronib omnibus, lööb
õitsele tulikuulide paar. Käsipuul mootorpaatide
sadamas istub naine ja naerab. Ihiih, krüskab ta ja
okk, okkooh, mökitavad ta kaks kaaslast, meest
Vankritäis rohelisi ilupuid veereb üle silla,
Loona ees hüpleb lombak tüdruk ja selle kannul
kõverjalgne mägrakoer. Loona naerab tasa, iirisel
särab lustlikult kollane täpike. Kuis veider mehike
on too taks, imelõbusa muigega suunurgis. Liigub
kallutades kui väike lodi, pruun kõhualune pea
aegu puudutamas maad.
„Adah, pisi koer," hüüab Loona tasa ja pöördub
pikale ja pimedale kõrvaltänavale.
Suured, sünged majad sinkjalt helkivate aken
dega. Ühel sellisel helendab hüatsint. Nõrgalt lilla
taim. Nagu langeks valgeile õiskellukesile violett!
valguskuma. Majas aga mängib keegi klaverit. Loona
kujutleb mängijat. Vana, kõhetu daam, kelle närtsi
nud hinge langenud vist täna sulatuules rappuvailt
pajudelt kevadpiisku. Nüüd ei tea kiprunud vana
119
piiga, mis küll peaks kipitama südamel. Ja män
gib nüüd. Muidugi on see klaver pruun, mängija
kleit kõrge kaelusega ja pitskäistega aga tumepruun.
Ja kümme sõrme mänguriistal kollased. Kui vana
pärgament... Kui õige nuusutada, milline lõhn ses
suures majas, ega keegi tule... Ja Loona avab
raske, lõvipeaga ilustatud ukse. Hm, vanade pallikleitide, kolletanute, kirstusseisnute lõhn. Rebene
nud pitsi, sibulaõunte, vana mööbli lõhn. Mäng kos
tub nüüd ligidalt, Loona pöördudes minekule ham
mustavad tigedad, järsud helid ta kanda kui kääbuspintšerid. Uks vajub raskelt kinni, ta vahele jääb
pikk ja hele helipiik klaverilt ning vingerdab. Kiim,
bim — ja kari nooruslikke toone hüpleb majast,
lippab tänavale lohakate liigutustega, otsekui kari
noori settereid...
Kaspar ja kohtumine unuvad. Loona seisab, pea
kuklas, ja uurib tohutut kiviehitisi tänava lõpul.
Õllevabrik — kui lõhkuda maha pikk ja punane
korsten, lammutada kolm tornikest ja ehitada kivi
dest uus ja kõrgem. Siis on too loss, suur ja punane.
Omanikuks noor ja üllas mees. Loona juhtub —
muidugi kogemata — lossiparki, samuti kogemata
astub otse peenrale, millel lokkavad lossihärra lemmiklilled — tügerlüliad... Kära ja hüüded. Lastakse
valla kümme verikoera... Äga lossihärra kummar
dub Loona ette, suudleb ta kulunud kinganina ja
hüüab: «Õnnistatud olgu see tund, mil ilmusid mu
majja." Ja kosib süs Loona ja — nagu jutustatakse
legendes ja muinasjutes — püstitab sõtkutud tügerlüliate peenrale obeliski valgest marmorist...
Loona naeratab ja ohkab. Ojaa, kunagi see võis
ju olla nii, kunagi ammu. Kui ta nüüd peaks astuma
120
sinna aeda, asetama jala peenrale, hõikaks nurga
tagant öövahi jäme hääl:
,,Hei, mamsel, koristage peenralt oma koivad,
kinganumber kolmkümmend kaheksa/'
Kellelt küll pärinud tema, Loona, sellised kab
jad, kas isalt või emalt?
*
*
*
Kaspar on kõndinud terve tunni «Centauri" ees
ja ta roosa lapsesuu on nüüd mossis. Kooliplika
laseb end oodata! Ja ei lausu enda vabanduseks sõ
nagi. Naerab vaid ja vaatleb taevast. Kevad olla
teel, ütleb õndsalt. Mis läheb see korda Kaspar iie?
Kevadeti saab ta ikka oma suure nohu, kaelarahud
paistetuvad — nüüd aga rõõmutseb too tütarlaps, et
sellised ohud on teel Kaspari juurde. Ja Kaspar
saadab poolpahase pilgu silmanurgist oma kaasla
sele. Oleks tore, kui veidike oleks pikem ülbest
tüdrukust, kes kõnnib ta kõrval ja naeratab. Patust
naeratust. Küllap veetis oma aja mõne mehega,
kuis siis muidu hilines — ja Kasparike tunneb, et
ta ei salli, et tütarlaps, kes tast veidi, vaevalt mär
gatavalt pikem, kohtuks mõne meesterahvaga peale
tema. Ega seda aga väljendada või — siis vaatab
pruun nõid ülalt alla ja lausub:
«Ma ei kannata sõnu «meesterahvas" ja «naiste
rahvas". Süs meenub mulle alati üks vana maal.
Aadam ja Eeva. Karvased ja kõverjalgsed."
No mine veel kõnelema! Kaspar vaikib ja kisub
viha. Loona aga seisatub järsku ja sosistab:
«Kass, vaata, kui ilus kass."
121
Lahtisel eesuksel istub kassipoeg. Mustvalge-laiguline kelm. Loona silitab loomakest, kõneleb, võtab
väikese kelmi sullegi.
„Küll ma varastaksin ta! Paneksin põue. Mis
arvad sina sellest?"
Aga Kaspar ei arvagi. Kaspar on vihane. Või
vad mööduda, näha, kuis Kaspari kaaslane käper
dab võõraid kasse. Kujutelge, noor daam —
Noor daam kõnetab aga kino väraval ajalehepoissi. Poisil on pika, takuse nööri otsas koerake.
Suur ja kollane kutsikas.
„No poju, kas loomake jookseb vägisi käest?"
Poiss uurib küsijat, sus naeratab ja algab:
„No mis sa sõnnikuga teed, nagu kodust pää
seb, nü ajama paneb. Nüüdki tuli mulle tänaval
vastu. Ega ei saa muud kui tiri teist tõbrast köie
otsas."
Tõbras liputab saba, otsekui tahaks tõendada
oma peremehe kõnet. Peremehe hääl on kõrge ja
hele. Paljud pöörduvad ja vaatlevad naeratades
preilit ja poissi, vaatavad koeragi.
Kaspar tõmbab Loona poolvägisi tulema.
„Kui nüüd keegi Mama tuttavaist märkas,
süs... Kui vana sa õieti oled? Ma ei ole selles
veel otsusele jõudnud. Vahel tundub, et kaheksa
aastat, vahel koguni kolm. Aga süs — tõmbad suu
schief ja kõneled kui viiekümnene. Mina küll ei
mõista, kuis võid jutule kukkuda sellise räpase
poisiga. Millised maneerid, millised maneerid! Su
Betragen võtab veel eiin dickes Ende."
Nüüd aitab Loonale. Seisatub ja ütleb:
„Kuule, ära virise nii! Kui sa minuga kõndida
ei taha, ära kõnni. Kui tahad, siis kõnni, aga sel
122
liseks ma jään — oleks ka hilja end ümber töö
tada lasta vastavalt sinu ja su Mama maitsele."
Lööb pea kuklasse ja kõnnib minema. Kaspar
seisatub ja mõtleb. Meheau ei luba ju järele rutata.
Vihastub ja pöördub minekule. Vastassuunas. Läheb
sammu paarkümmend. Mõtleb veel. Ei... Too
Loona, vahel teine selline kallis seltsiline 1 Offenherzig, fidel...
Ja üle Vanasilla jookseb noormees põlvpükstes. Ruttab jõekaldale, jõuab järele lonkivale tütar
lapsele, haarab ta käe:
„Nah, Loonachen, piibliski seisab, et enne päi
kese veeremist peame leppima oma vihameestega.
Komm ja ole wieder gut!“
Loona naeratab. See oli sest narrist kena, et
jooksis ja alandus. Oleks päris kahju olnud teisest,
poleks millegagi täita olnud oma tühje õhtuid. Üks
poisslaps peab inimesel ju ikka olema. Ja tema,
Loona, juba andestust paluma poleks läinud 1 Tal
polnud ju süüd. Ja kuigi oleks olnud...
Väraval jutlevad nad kaua. Istuvad siis trepi
alumisele astmele ja Kaspar Ust suudleb Loona
Tuisku. Esimene, arglik katse ebaõnnestub mui
dugi. Kaspari roosa suu juhtub kiviseinale, riiva
tes vaid tumepruune sälke. Veel kord. Käes ongi
too, mida ülistavad laulikud! Esimene suudlus.
Loonake toetub aga kiviseinale ja mõtleb. Iial ei
raseeri ta enam Gillet-teraga karvakesi huulel.
Vähemalt siis mitte, kui kavatseb kedagi suudelda.
Aga ega ta vist kavatse, ei tasu end see toiming..»
Otsekui kaks niisket, poolsooja sõrme vajutataks su
suule... Parem mitte. Ehk kui just, uudishimust...
123
Siis tuleb loobuda Gilletisf, sest karvatüükad üla
huulel tekitavad valu...
Kuid nüüd kõneleb Kaspar Ust, mees. Loona,
kui õrn naisterahvas, istugu nüüd kuulelikult.
„Tühja, kui palju see Hochschule siis ikka aega
võtab, küll ma ruttan, nüüd me ju kihlusime. Lõpe
tades saan aga varsti koha. Maale muidugi, seal
paremad tingimused. Vähem tööd ka. Süs abi
ellume.”
Ja Kaspar Ust suudleb oma värsket pruuti ja
asub teele. Pruut aga ronib veel trepi võrra kõrge
male ja istub süs astmele. Sellelt astmelt kuk
kus ta aastat kümme tagasi, kukkus pea ees, kivi
põrandale. Keegi hooletu oli käsipuud libestanud
kalalimaga ja Loonake oli langenud. Istukile tõus
tes ei tundnud süs valu. Kobas vaid käega pead,
kõik tundus pehmena ja tuimana, isegi mõtted ei
joosnud enam vabalt...
Nii on nüüdki lugu Loona mõtetega. Miks ei
küsinud süs noormees temalt, Loonalt, ta arva
must selle abielu, selle kihlumise kohta? Lihtsalt.
Hm, ons see nüüd mees kinolinalt, peen, õrn ja
tuline? Nöpsninaga, suudleb esmalt seina ja siis
pruuti. Hm, hm. Peaks ütlema talle, et hoopis
teisiti on Loona enesele kujutelnud meest, keda
kavatses kord suudelda... Ja veel too abielu, toda
ei salli Loona ju üldse. Ei Kaspariga, ei isegi
mehega kinolinalt, õrna, peene ja tulisega. Üldse
mitte. Kuis aga öelda seda, häbi on... Teine haavub, pettub. Lõppeks sõimab veel, haavatud meheau... Kui kirjutada, jah, kirjutada võiks küll. Hilje
mini tänaval võiks ju vastu tulles mujale vaadata.
Nii on raske elada, otsekui nähtamatu kammits
124
oleks jalus. Nagu imeks kuski puuk, selline lilla
kui koertel. Imeks verd ja muudaks südame rahu
tuks. Ei, abielu, toda Loona ei salli, kirikuukseltki
põgeneks veel...
16.
Kaspar Ust — morn nägu, sinine kuub ja
tennispüksid — tõstab jala üle kõrge väravapaku
agulitänaval. Uriseb pahuralt ja silmitseb ümbrust.
Süa oli teda, Kasparit, veel vaja! Vaat, mida võtab
ette inimene, kellel liiga pehme süda! Ta oleks
võinud kirjutada sellele tüdrukule, seletada mõju
vad motiivid ja lausuda kurvad lahkumlssõmad.
Nüüd kõnni narrina mööda sopilist õue. Mõnigi
vaatab aknast ja muigab: milline peen noormees
agulis...
Päike on madalal. Otse kalurimaja lameda
katuse kohalt saadab kiiri. Suure kivimaja ülemine
osa on ruske, alumine aga päikesepaistest ruuge
ja rõõmus — seisab ju too kmlobudik otse luha
serval. Tulevad kiired isegi alt aia, pehkinud tei
vaste vahelt, virvendavad rohututtide kohal kui
kuldsed lained. Nurgas, liivahunnikul, vedeleb pool
puuhobust. Kirju pea, pungis silmis hullumeelse
pilk, tagakeha ahvenkirju, pikk jõhvsaba must. Kas
par turtsub vihaselt. Kas mitte Loona ise ei mängi
nud seal äsja, jättes kriiskama liivale tühja, kol
lase kiluanuma? Kilkavkollase. Võib uskuda... Kus
peitus küll Kaspari mehemeel siis, kui tegi tol
lele tüdrukule õrna ettepaneku?
Järsku seisatub Kaspar ja kuulatab. Kui koer,
keda tabanud põgenemiselt ebameeldiva peremehe
125
vile. Kuski hüplevad „Hoffmanni lood“, jagavad
ühe käega kurbust, teisega rõõmu, keegi vilistab neid
ja keksleb vist ise üle nööri, kuis siis muidu kõlab
viis nü katkendiliselt? Üha lähenevad „Hoffmanni
lood“, vilistaja jookseb vist tema, Kaspari, suunas.
Kaspar toetub suurele, roostepruunile vihmaveetünnile ja ootab. Asetab käedki puusale. Kuid vilistaja
kaugeneb jälle, nüüd hüpleb ta kuuride vahel.
Ootaja silmitseb suurt paju — just tolle tagant
peaks ilmuma veider vilistaja. Paju pigistab jändri
kud sõrmed halli rusikasse, suurde, muhklikku. Äga
krobeliste sõrmede vahelt niriseb rohelust: pikad
ja kitsad oksad, rohekashallid, ovaalsed lehed.
Siis ilmubki vilistaja. Muidugi, taevas tulgu
nüüd ise appi, too ju Loona! Sitskleidis, palja jalu,
peos mingi pulk ja ees tünnivits, viimast veeretabkt ja vilistab sinna juurde viise „Hoffmanni lugu
dest". Kaspar kujutleb, kuis tüdruk kord tema
naisena... Ei, Jehoova Jumal, pastoriproua ja vee
retaks ratast! Keskkooli lõpetanud mõrsja, paari
kümneaastane !
Mõrsja peatub, hingeldab ja riputab vastiku
vaadivõru endale kaela. Küsib siis:
„Noh, mu paaž, bleich ja blond, mis nad siis
jälle pisikesele teinud, et pisike nii betrübt?"
Kuis nüüd öelda, kuis rääkida, kuis alata? Ega
muud, kui lõppeks sõimab oma endist peigmeest,
kutsub majanaisedki välja, nood hurjutavad ja kisa
vad. Kui katsetaks õige veidi õrnalt, lüüriliselt...
Oleks diplomaat__Süüdi on ju kõiges Mama, kel
muide, on tuline õigus. Ja Kaspar lööb lootusetult
käega ja ohkab südamesse lõikavalt:
„Otsas kõik, Mama ei luba! Mitte ei luba!"
126
Locma veeretab tünnivitsa kaelas ega küsigi,
mida mama õieti ei luba. Ta teab seda ju küsi
mata. Ja tunneb: ta südame pehmelt ja rohtunult pinnalt veereb järsku ära suur ja raske kivi.
Kuid sügavale oli kohedasse pinda vajunud aja
jooksul kivike. Harjumuse sitked kasvud olid
juurigi ajanud ümber kivi. Nüüd aga langeb koorem
ja kisub enesega tüki aluspindagi, värske, kohe
mullapind kuivab eredas valguses silmapilkselt
kõvaks. Nagu värskele haavale tõmbub korp.
Kaspar vaatleb oma endist mõrsjat kõrvalt. Nüüd,
nüüd ehk tõstab kisa, nuuksub ja palub! Ütleb, et
ta vaene, ta ainuke varandus vaid hea nimi...
Hädaldab ja lubab uputada. Kuid Loona lausub:
„Hüva, wenn nicht, dann nicht! Vaata kui ilust"
Jälgib Kaspargi ta sõrme suunda ja näeb. Paju
all on tasane kord helehalli, puhast liiva. Madalad
pajuoksad õõtsuvad õrnrohekalt üle halli liiva ja
sellel hüpleb varblane, veidi tumedam kui liiv. Kasparike tunneb: oleks see tüdruk talle pigemini
näkku sülitanud, krümustanud teda ja karjunud1.
Aga nüüd, selline õudne ja pigistav tunne...
„Eheh,“ katsub ta naerda, „vaata, kallis, nii
hävitavad need vanemad meie, noorte, unistused.
Nietschegi ütleb, et ikka hukkuvad õrnemad ja
õilsamad südamed. Sa, Loona, ära kanna viha, ära
ole pahane. Ma ei või teisiti. Ma... armastan
sind väga__südame rebin seest. Aga, vaata, meie
kõik peame kuulama oma vanemate sõna. Piib
liski seisab nü.“
„Sa näed asjata vaeva. Lõppeks kukud koguni
seotud kõnne. Tee lühemalt, mul pooleli võru...
veeretamine."
127
„Mamal pole midagi sinu vastu, ta ei taha aga,
et ma nii varakult abiellun. Ja kui maale pasto
riks lähen... süs peaks ka naine maalt olema, või
nii kuidagi... Katsu mind mõista! Ma — mul pole
midagi sinu vastu."
Kuid Kaspar jätab tasa ja targu ütlemata, et
Mama karjus ja nuttis. Nimetas Loonat aguliplikaks, räpaseks, kasvatamatuks, perekonnata tüd
rukuks, kes püüdnud õnge süütu poisslapse.
Loona ei vasta ja naeratab vaid. Poolikut naera
tust, silmis rohekat. Tuul pühib talle tumepruune
sälke näkku, ta lükkab nood tagasi ja ütleb kergelt:
„Ooh, egas minulgi sinu Mama vastu midagi eri
list pole. Muide, ta on vist koguni tark naisterah
vas, muidugi peab su naine olema maalt Sul ei
pruugi olla nii... kohevil. Ahah, Elsinoi, mis sul
süs südamel ?"
Viimase küsimusega pöördub Loona väikese,
räpase tüdruku poole, kes mõlema käega haaranud
teda põlvest Väike näitab küsijale puuhobuse saba
ja tagakeha ning hädaldab:
„Tuli välja, saba tuli välja."
„Või tuli," naerab Loona. „Ju sa suli sikutasid
ptruul saba ära. Anna siial"
Sellal, kui Loona pistab jõhvsaba osava liigu
tusega endisesse auku, lööb peoga pealegi, süs ikka
nagu kindlam, tõuseb väikese tüdruku räpane klei
dike tuules ja puudutab Kaspari pümvalgeid tennispükse. Kaspar sirutab jala ja lükkab sellega väikese
ettevaatlikult kaugemale. Loona pilgus sätendab
järsku rohekaskollast. Nü lükatakse eemale agulilapsi, nü lükati eemale temagi! Jalaga. Ja Loona
128
võtab kätesse väikese Elsinoi määrdinud näo, pöörab
ta Kaspari poole ja ütleb:
„Vaata, nii räpane olin minagi varemini. Süs
aga tulid peened noorhärrad südalinnast ja lakku
sid mu palged puhtaks. Suudeldes, see puhastab
kõige kiiremini!"
Kaspari kõrvad hõõguvad punaselt. Loona surub
väikest määrkassi, Elsinoid, enese vastu ja naerab:
„Vaata, kui ilusad suured ja punased kõrvad
onkul om! Kui nende taha lamp panna, süs saaks
ilutuld, nü kenad punased laternad.
Kaspar tahaks nutta. Võtta maast kivi ja lüüa
sellega Loonale pähe. Kui palju ta selle eest ikka
saaks? Romantilised põhjused, inü aastat kaks
määratakse ehk...
„Häbi võiks sul olla! Irvitad ja pilkad sellisel
kallil minutil. Läheme lahku ja sina kõneled nü...
Teised tütarlapsed uutaksid ja suudleksid veel,
mälestuseks. Sina aga, sul polegi südant, Mamal
on õigus, on õigus!"
„Kas see Mama ei oota sind mitte Vanasillal
või sün kuski? Ehk sa raiskad oma kallist aega,
sammume aga väravale lähemale, ma saadan sind
veidi."
Kaspar ohkab ja sammubki. Kuis väga teisiti
oli ta kujutelnud seda lahkumist! Loona langeb
kummuli pingile aias, kohisevate väätkasvude all.
Tema, Kaspar, silitab õrnalt ta pead ja suudleb
teda lahkumisel. «Igavesti sinu," lausub see uhke
tüdruk ja nuuksub. Tema, Kaspar, aga ohkab värava
taga kergendatult ja jutustab uuel sügisel, korpo
ratsiooni astudes, teistelegi oma armuseiklust ilusa
9 Soomustüdruk.
129
agulineiuga. Saab ehk varemini värvidki kätte, ikka
südamemurdja või nii...
Äga müüdi Nüüd sammub ta Loonaga värava
poole ja Loona vilistab, kaelas tünnivits ja peos
mingi pulk. Väraval seisatub Loona ja ütleb:
„Mine aga nüüd, see Elsinoi tilpneb ka siin ja
sinul selline ahastav nägu. Ega muud, kui naised
arvavad järsku, et mina tolle väikese ema ja nõuan
nüüd sinult kolekõrget kasvatussummat, sina aga
kitsi ja tõrgud maksmast. Nun, hakka minema 1“
Seisab väraval ja naeratab. Kaspar katsetab
veel kord lüürikaga. Sosistab:
„Sa oled mu romaan."
„Ojaa, kroonine, kuus kord ilmuv."
„Loona, Loona, ma uskusin, et sul on hinge ja
südant.“
Loona tõsineb järsku. Suu tõmbleb kurvalt ja
silmad nüskuvad. Ise aga mõtleb: kuis küll vaatas
Marion seal, filmis, kui saatis minema oma kalli?
Nukra pilguga vaatas „kaugusse", paar pisarat veere
sid aeglaselt üle näo. Suunurgad aga värisesid.
Miks ei peaks süs tema, Loona, vaatama nii. Vähe
malt katsetamagi. Võibolla avastab eneses suure
ande...
Ja Loona katsetabki. Tulemused hiilgavad. Kas
par hellub ja sosistab:
„Looma, Loona, ära nuta, on ju valus, et peame
lahkuma, Loona, ma jään sulle truuks."
Loona ripsmeil hiilgab märga, suunurgad liigu
vad. Muidugi, temast saaks asja, näe nüüdki, võiks
tahtmata nutta. Mõtle aga millelegi haledale, näi
teks surnud linnule, ja pisarad veerevad kohe...
m
„Oo, Kaspar,“ sosistab läbi pisarate. „Luba
mulle vaid ühte, tõota, et sa alati —“
Kaspar on õnnelik. Nüüd tõotab ta muidugi
Loonale igavest truudust, lubab alati temale mõelda
— kuid väraval seisja ilme muutub järsku. Vasem
suunurk kerkib, silmis hiilgab taas kollast ja pil
kav hääl ütleb:
„Tõota mulle, et juhul, kui saad pastoriks maale,
jooksed igal pühapäeval enne jumalateenistust paar
ringi ümber kiriku ja veeretad sellist vitsa. Süs ei
muutu sa paksuks ja talaari õmblused ei rebene.
Mälestuseks jäägu sulle see võru.“
Loona asetab vaadivitsa Kasparile, kivistunule,
kaela ja süs langeb kinni hall õuevärav. Kaspar
põrnitseb pleekunud nelinurgale ja näeb: väravale
on keegi rohelise kriidiga kirjutanud kaks roppu
sõna...
Virutab võru kaelast tänavale ja ruttab alla,
jõekaldale. Tõttab linna suunas, kurgus mingi kipi
tav. Ja veel silmad... Uued paadiputkad lõhna
vad vaigust ja ookrist. Aerud, kuivama pandult,
näivad hügelahvi kätena. Veel läigib laik viker
kaarevärvilist moofcorõli, jõel lauldakse...
Kaspar! jalg vajub punasesse liiva ja viha lan
geb ta südamesse. Selline, selline, nimegi ei leia
sobivat 1 Kuis küll õigus oli Mamal, sel kuldsel.
Ropu kõneviisiga agulitüdruk, kus küll olid tema,
Kaspari silmad ja kõrvad kord...
Nüüd aga kirendab Kaspari silmade ees. Kas
par sammub kahe neiu kannul. Ühel neist on tume
punane seelik, helesinine vöö ja kollane pluus.
Kübar on roheline ja sellel veel must sametpael.
Kõige selle värvitoreduse omanik pöördub järsku
9*
131
ümber, tema taga turtsub keegi noormees vihaselt.
Nägu higine, ta pühib ja ähib vihaselt, saates temale,
süütule neiule, etteheitest raskeid pilke.
Kaspar on väga pahane. Nüüd jalutab tema ees
sün kohedal liival selline kirju... nagu Pfau. Tule
tab talle meelde jälle Loonat. No kas oleks Loona
iial hakkama saanud sellise sõgedusega? Ei, Loona
oleks kandnud tumepunast seelikut vaevalt hele
dama pluusiga ja juhtpunase vööga. Samavärvilist
mütsi punase sametseosega. Kurat võtaks neid naisi,
jälle peab ta mõtlema Loonale! Ja ta ju sugugi ei
taha, üsna unustada kavatseb tolle tüdruku. Äh,
kahju, süskx kahju... Kuis oli ta kujutelnud abi
elu... Oi, tema ise, Kaspar, oleks pastor, armas
tatud hingekarjane. Ta töötoas seinal oleks pruun
arstimite kapike. Mahagonist, klaasuksega. Tolles
oleks võideid, plaastreid ja tilku. Noid jagaks
süs kannatajaile ta abikaasa Loona, sileda soen
guga ja pikas, mustas kleidis. Kannatajad tooksid
aga tervenedes talle, pastorile, sinke ja mune, või
dest ja tangu. Milline elu, roosiline... Ehk oleks
maaelu Loonast teinud veel asja...
Ei, kuidagi ei usu ta seda, ei saagi uskuda. Sel
line ülbe ja tujukas! Oleks ühel ilusal pühapäeva
hommikul löönud seinalt maha arsfimitekapikese,
sõtkunud segi kõik purgid, pudelid ja plaastrid,
haaranud tünnilt vitsa ja veeretanud seda ümber
jumalakoja. Tollest tüdrukust võib uskuda kõike.
Ronib kui poisslaps... Ronib... Kuis see nüüd
oligi? Nemad, Kaspar ja Loona olid jalutanud
Väljateel. Veebruaris. Vinge tuul oli vuhisemas
ladvus. Kaspar kartis nohu ja soovitas tagasi pöör
duda. „Küll kevadel, im Mai, tuleme siia tagasi ja
132
ronime pajule, kohe kõrgele/'oli ta lausunud Loonale
lohutades ja Loona oli nii veidralt naeratanud...
Jõel kriiskab keegi heledalt ja süs algab laulu.
Kaspar võpatub, just nüüd pidi tänitama hakkama
üks naisolendi Aga naisolend laulab, keegi saadab
teda kitarril:
„Sõuab kevad üle maa, tütarlast sa kallista —"
Kasparike ohkab. Kallista, kallista siis ka, kui
Mama ei luba! Äh, rebivad su südame seest oma
haleda lauluga...
Loona aga astub trepist üles. Loeb ise. Neli,
viis, kuus... Seitsmenda astme serv on purunenud,
telliskivi punane silm vahib astujale vastu. Kümme
aastat juba purunenud. Kümme aastat... Kaheksa,
üheksa, kümme. Nii muutu vanaks ja halliks ühes
ja samas majas. Tuleks õige laduda kraamike vank
rile ja kolida, kaugele, võõraste inimeste hulka.
Kakskümmend kaheksa, üheksa, kolmkümmend.
Nüüd ei ole enam Kaspar,..
Loona avab ukse ja küsib emalt:
„Kas sinki on veel? Süda nii vesine."
„Miks ta süs vesine? Kas peigmees teist tahe
daks ei rääkinud? Tal peaks ju küll seda juttu
olema, tulevane õpetaja."
„Peigmeest ei ole enam. Ma lõpetasin tolle
jändamise ära."
Nuga singi sees peatub hetkeks. Süs lõikab
edasi, aga aeglasemalt. Ema Müna püüab vapralt
naeratada, endal huul värisemas:
„Hästi tegid, või mõnest vaimulikust ka tublit
meest saab! Parem põrsas põgenema lasta, kui
peran vedada."
133
Loona vaikib ja muigab. Ta teab ju nii hästi,
kuis ema õnnis oli tolle tühja Kaspari tõttu. Sele
tas naabernaistelegi, kuis ikka tasuvat end tütre
koolitamine, olgugi see toiming raske ja kulukas.
Äga tasuvat end. Temagi tütar — saab nüüd õpetajaprouaks. Uneski ei oleks võinud näha sellist
asjal Ta naabernaised kadestasid kõnelejat, eriti
tütarde emad. Jah, mitte uneski ei olevat võinud
aimata...
Õhtul, voodisse pugedes, kuuleb Loona, et ema
voodis nuuksutakse. Jälle pigistub mingi võru ümber
südame. Nüüd narr vanainimene kujutleb, kuis ta
oleks hanekarja hoidnud kirikumõisa nurmel__
Päike oleks soojendanud selga, kellahelid oleksid
vaikselt sõudnud üle inurme ja hanekarja ning pude
lid ja purgid väävelhappe ja tärpentüniga oleksid
nü kaugel ära olnud... Nüüd aga emal vilets tee
nistus ja tütrel üldse mitte. Ei ole peigmeest, ei
ole kandidaatigi veel...
Kõige valusam oin Loonal süs, kui mõtleb, kuis
jalaga lükati eemale väike Elsinoi, kes kehastas
tervet aguli noorpõlve. Nü heideti eemale temagi...
Narr, kui nutta nüüd kahekesi, teine teises voo
dis. Vana ja noor. Ja Loona hüppab voodist, las
kub rinnuli aknalauale ja vaatab välja. Jõgi helgib
tuhmilt pimeduses. Selline sinakas läige on pet
rooleumil. On ajuti koera silmil, kui see vaatab
poolviltu. Vana atlassi sinakas läige... Ja tema,
Loona, ei olnud küllalt hea põlvpükstes poisikesele.
Isegi tollele mitte... ja ometi oli ta kujutelnud,
et võib saada isegi majaomaniku...
Loona nutab. Ta oskab nüüd hääletult nutta.
Käsi liigutamata, silmi pilgutamata; voolavad aga
134
pisarad. Ta ei pühigi neid. Nii möödub nutuhoog
kiiremini ja pisarad ei jäta näole jälgi.
Nutja kõrvu kostuvad hääled. All, voorimeestekõrtsi trepil, istub soojal suviööl üks mees ja kõne
leb. Üsna üksi. Kui vannub, on ta hääl madal,
hädaldamisel aga kõrgeneb. Ja ta vannub ja hädal
dab vaheldumisi. Järsku istub ta kõrvale aga naine,
Loona näeb sellest vaid ümmarat lagipead. Nüüd
kõnelevad mõlemad korraga, hädaldavad mõlemad.
„Jah, kulla mees," haliseb naine. „Nü me
oleme, need elu heidikud! Vaata mindki, mul oli
ka maja, täpsalt nagu sulgi. Kaks maja ja vürtspood. Oi, elasime me tookord kenakesti, ei puudu
nud viin majas — — —"
„Sa... oled üks mõistlik naisterahvas, hõkk,"
toriseb mees. „Võta ja rüüpa! Mul oli rauapood,
kus oli vikateid virnas! Ma ütlen sulle, kaks sülda
oli vikaüvirn kõrge. Kas usud või mitte, oli kaks
sülda."
„No miks ma ei peaks siis uskuma, kulla mehe
kene? Sa ju praegugi nii kaupmehe olemisega.
Lust kohe vaadata."
„Rüüpa veel," sunnib mees. „Meie ju oleme
need vaeslapsed, kõik me varandus on läinud."
Loona naerab ülal aknal ja jälgib paari kas
vava huviga. Naine upitab pudeli suule ja joob.
Tasane vulksumine, siis matsutatakse suud. Jooja
kõneleb:
,Ja mindki. Mehel oli kulduur, endal oli kuldnur. Ketiga. Nüüd kõik läinud."
Joobnu tõmbab taskust uuri. Midagi kõliseb ja
langeb kividele. Uuri omanik aga uhkeldab:
135
„Aga vaata siia, kus ikka mehel kell kui ratas.
Viiskümmend rubla, ütlen ma sulle, usu või ära usu.“
„No miks ei peaks uskuma, kui ütleb seda
sinusugune tore mees. Äh, oleks mulgi selline mees.“
Ja joobnud paar kaisutab kõrtsi trepil. Loona
naerab tasa. Siis aga tõuseb naine ja lahkub. Tulgu
tore mees teda kord külastama, tulgu sinna üles
poole, mäele, ja küsigu taga ilusat Ellat. Küllap ta
sus juba...
Kui ilus Ella on juba ammugi mäel, seal ülal,
pomiseb mees trepil: ,,Kena, hõkk, naisterahvas,
just südaöötunnil annab musi. Kui palju see kell,
hõkk...“
Ja järsku tänitab ta, komberdades mäe suunas:
„Kus mu kulduur ja rahakott, kuule, Ella, anna
siia rahakott ja uuri Too on, hõkk, niklist, ega
sa selle eest midagi ei saa.“
Loona aknalaual aga naerab, süda kerge ja
meel hea. Ja mõtleb. Küll kasvatab agul sitkeid
taimi, kasve, mis igas tuules ei kõigugi. Nagu tema
praegu, ahastas ja nuttis, tuli aga selline lustlik
paar ja pühkis ta mured. Mis tühja kulduurist ja
kahest majast rauapoega, tähtis vaid see, et hing sul
sees, et tunned sooja suviööd ja võid naerda oma
ligimeste narrusi I Kust saavad vaesed südalinna lap
sed, perekonnaga ja kasvatusega, sellist südaöist
karastust? Nad nõrkevad peene mööbli ja südtapetite najal, agulis aga toetab ahastajaid elu ise, toob
nutjaile lohutuseks lagedale veidraid tüüpe ja nende
traagikat. Vaatle, naera ja kosu! Mis tähendab
Kaspar, kulduur, majad ja poed, Loonal on aastaid
vaid kakskümmend, ta selgroog on Õige ja kaks
kümmend kaheksa ilusat hammast plombeerimata..,
136
17.
„Toida ja kata täiskasvanud inimest otsekui
laiska lehmal Kuidas kõik teised koha leiavad, kas
sinu ees on tee püsti või? Mine ja paku ennast!
Raamatupoodi, moeärisse, kontorisse. Maksku mina
koolitamine, orja, vaeva ennast. Looda ikka, et
noh, lõpetab kooli ja aitab süs vanainimest ka
edasi. Oleksid võinud ju koolitamatagi lamada
kodus. Kõik hilbukesed ja kingatükid lõpevad otsa,
näis kuis sa vastu talve välja lähed... Ui, ui, ui,
mind õnnetut ema!“
Ja ema Muna ulub jälle. Nii igal hommikul
ja õhtul. Vahel, kui just ärkab, ka öösi. Loona
aga lööb hambad huulde ja vaikib. Vastikuks muu
tub vanainimene oma virisemisega. Temagi närvid
on pudenenud. Pole ka ime. Viimase kuue aasta
jooksul pole ta vist ainustki korda istudes söönud.
Ikka tõttab sinna apteeki, jookseb linna poole ja
närib ise rutates. Lõõtsutab ja kugistab. Küllap
ta nü tormates kaotas viimased närvijupid. Kui
ta ainult ei uluks nül See paneb Loona südames
helisema sellise tigeda keele. Tunned tahet sõimata,
isegi ulguda. Pakkuda ennast... Kuhu? Raamatukauplusse, moeärri...
Loona tõuseb vihasena istmelt ja läheb välja.
Ta minevat linna. Nojaa, sinna linna vajatavat vist
Loonat! Jälle hädaldab ema Müna. Kes see ootavat
tujutsevat ja räpakat tüdrukut, kes ise purustanud
oma õnne. Tema, õnnetu ema, laulnud ju alati,
kuis kena ja korralik olevat Kaspar. Vaata, nagu
too poiss kadunud, nü keegi ei nuusutavat enam
suurelist tüdrukut. ..
137
Loona haarab laualt taldriku ja heidab ta põran
dale, helisedes paiskuvad killud laiali. Siis aga
virutab ukse enese järel paukudes kinni ja läheb.
Põlved värisevad. Ta toetub vähekeseks eeskoja
aknale, kuni vaibub veidi hoog, mis sundis teda taldri
kut killustama. Nelikümmend senti jälle läinud...
Avatakse veel teinegi uks. Sellest astub Liide,
nigel, hõõrdunud rebasenahk lohakalt üle õla visa
tud. Rebase klaassilmad on otsekui piinast pungil
ja ta kärepunane suu ammuli, nagu hääldaks ta
just „hiihii“.
Loona vaatleb tulijat ja mõtleb. Hm, milline
nahakene! Otse hale vaadata. Sellise õlal kand
mine on ju loomakese ja enese blameerimine. Liide
silmad on tursunud, ta astub kangelt, nägu pahur.
Lähevad koos tänavale. Loona küsib:
„Kas sa tööl ei ole enam? Olid ju ettekandjaks
«Sadamakail**?**
„Ma kannan nüüd öösiti ette/* venitab Liide ja
lõhnab kui kerkimata jäänud viinapudel.
Tänaval aga kilkavad poisipõngerjad. Kuule
vad Liide vastust ja hõiskavad:
„Liide käib õmblusmasinaagendiga kraavis.
Pudel mõdu saabt“
Loona seisatub järsku, toetub seinale. Tunneb,
et kõik jäsemed kuidagi ülelügseina ripuvad. Tun
neb füüsilist vastikust iseenese keha vastu. Nagu
oleks kõik toit, mida söönud, terve nädala jooksul,
poolseedimatult kõhus ja tuletaks end vastikult
meelde. Laubale tekib külma higi, suu kuivab.
„Noh, preilike, ära minesta/* irvitab Liide.
„Küll sa isegi oleksid mõdupudeli eest tänulik, kui
vanaeit su paar päeva söömata jätaks/*
138
Loona tunneb veel siiski seda kohutavat vas
tikust, kui astub kollase maja eeskotta Veskrpargi
serval. See kõrge esik sumiseb — kaheksakümmend
noort tüdrukut ootavad järge. Ka Loona, kes leidis
õhtulehest kuulutuse. Vajatavat õpilast apteeki,
maale. Palk muidugi kokkuleppel.
Loona vaatleb ootajate jalgu. Kollased kingad
koorevärviliste lõigetega küljel. Mustad lakist,
juurde hallikad siidsukad. Kõrval jühtnahast kin
gad lõimesukkade otsas. Sus vaid ainus saabas
pruunist ja krobelisest nahast, teise asemel aga
puust pukike mingi raudklambriga.
Umbes paar tundi hiljem asuvad pettunult kodu
teele kollased kingad, mustad ja juhtnahksed. Ka
ainus saabas, millel kaaslaseks pukike puust. Valiti
ja sõeluti. Vaeti ja vaeti ning leiti kerge olevat.
Valituks on mustjaspruun tüdruk, Loona Tuisk. Tal
oli tugev seljatagune. Teda soovitas keegi kohali
kest apteekreist, kelle juures tema ema pikemat
aega truuduses ja aususes teeninud. Veel homme,
neljapäeval, pidi sõidetama kohale. Alevikku kau
gel sisemaal.
Kuid kolmapäeva õhtul hädaldab ja nutab ema
Müina.
„No kas olen sind kunagi tahtnud enesest nii
kaugele saata? Nüüd mul alati süda hirmul. Kuis
need inimesed seal olla võivad, külmetud, jääd
ehk nälga. Oi, seda õnnetut emasüdant. Iga päev
torgatakse sisse seitse mõõka.“
Loona aga ei ütle midagi. Tunneb kurba, nõrka
rõõmu. Ta näeb juba homme uusi inimesi... Pikk
sõit raudteel ja alevik sisemaal...
139
Ema Müina nuuskab nina põhjalikult puhtaks
ja ohkab süs:
„Aga kui me nüüd päris õigust ütleme, ega
sul seal ka midagi viga pole. Kõhuke ikka täis,
rahapalka ka natuke. Ah, tolmu pead apteegis püh
kima? Ja põrandat ka hommikuti üle tõmbama? Too
ju lihtne, vääna aga lapp kuivaks ja nühi! Tee
aga nurgad prahist puhtaks, urgitse kas või sõr
mega, süs meeldid oma leivavanemaile ja võid
nende juures kohe mitu aastat teenida. Igav? Tohoh,
noorel inimesel nüüd ka igav, võta heegelnõel ja
vardad kaasa. Valmista endale paar ilusat asja
kest."
Loona mõtleb järsku helerohelisele majale, mil
lest lapsepõlves unistas. Nüüd aga läheb ta sise
maale, peseb apteegis pudeleid ja hiljemini segab
pulbreid. Ning õhtuti istub ja heegeldab endale
paar ilusat asjakest...
„Kuule, ära tee nii virilat nägu. Jumalat peak
sid sa tänama, et sellise kohakese said... Mul ju
sün igav on... Oli mis nüüd oli, aga elasime kahe
kesi üsna ilusat elu. Kui tülitsesime, siis sõimlesime mõlemad. Siis aga leppisime jälle mõlemad...
Sa ikka seletasid mulle kõik oma asjad ja lood
ära... Kes mulle nüüd veel...“
*
*
*
Kui Loona seisab pika apteekriproua selja taga
ja vahib pealt oma kitsasse, kollasesse tuppa, mõt
leb ta järsku kirstule. Saarepuust, kitsale kirstule.
Toake on imeahtake, aknast paistab kaks halli vööti.
Tumedam, määrdinud hall on maa ja heledam,
140
laiem triip nukker sügistaevas. Tumeda ja heleda
vöödi piiril aga liigub midagi pruunikat. Vana,
kondine mees ja sama kondine, vana hobune. Mõlemil pead raskelt longus, otsekui rõhuks sügistaevas
halli kivina kuklale. Ronivad nii porisel pinnal, tae
vast tibab külma vihma...
Ojaa, lausub Loona poolkuuldavalt. Ojaa, kus
peaks küll olema nüüd too pudel... hüatsindiga.
Küll ta nüüd nuusutaks! Otse kitsa toakese akna
all haliseb rida telefonitraate. Ulub pidevalt, sekka
tiliseb vaid uksekell apteegis. Sus lükatakse kinni
üks laegas, avatakse teine, kukub midagi kolisedes
põrandale. Vist kaalupomm, mõtleb Loona ja lööb
kohedaks oma peapadja. Kitsas, kollases kirstus
on vaid ahtake voodi, pisike laud ja tool. Seinal
telefoniaparaat ja baromeeter. Aitab sellestki. Kui
vaid puuduks aparaat seal seinal... Tuleb järsku
kiusatus, haara teine ja helista. Karju torusse, et
sa sugugi ei taha... Et sa ei taha nühkida põran
daid, pühkida tolmu, pesta pudeleid ja heegeldada
siis ilusaid asjakesi villasest ja puuvillasest lõn
gast ... Et tulid süa madalasse, lamedasse kivihoonesse mudasel lagendikul vaid sellepärast, et
sul oleks midagi tegemist... Et eit kodus ei hädal
daks ...
Loona töötab tavaliselt vaid siis, kui tal selleks
tuju. Nii oli see punases kivimajas linnas, nii kuju
neb see siingi. Ema meelitas kümneaastast sööginõusid pesema, ähvardas ja tõotas midagi head pal
gaks. Ei. Loona praegu ei tahtvat, ei olevat tuju.
Kümneaastase tuju! Kuid süs tuli see tuju järsku.
Ema koju tulles hülgasid pajad ja potid, mustim,
141
katkine taldrikki säras heledalt. Loonal oli puhas
tamise ja pesemise tuju. Ta käis, peos lapp ja tükk
seepi, mööda ärklituba ja nühkis. Otsis välja pisi
magi risuhunniku ja hävitas tolle. Ema rõõmutses, temalgi nüüd kergem. Töölt tulles kõik juba
puhas, ei tarvitse enam vaevata oma väsinud käsi.
Äga, oota! Loonal oli vaid tuju. Kestis täpsalt
ühe nädala. Kui puhastamisnädal lõppes, algas heegeldusnädal. Süs lõi Loona villaseid silmi villaseile, triipe triibule. Laupäevaks ehk lõpetaski. Kui
ei, jäi heegeldis igaveseks pooleli, sest vastavat
nädalat tol aastal enam ei kordunud. Tuli mõni
uus tuju. Nü kordus see korda viiskümmend
aastas...
Aga siin, lamedas majas mudasel lagendikul.. *
Hommikul tõuse kella kuue paiku. Ikka veel pole
maas valget katet, mida sa nii väga ootad 1 Jumal
teab, kas see vana maja kordki aastas soe peaks
olema! Kui astud apteegiruumi, värised. Lõhnab
mingist hallist. Loonal veider komme, lõhnus leida
värve. See lõhn sün apteegis: nukker hall. Pude
nenud pärnaõied, kuivatatud mustikad, mentool.. *
No kuis pühid tolmu kõigilt purgelt ja riiuleilt, kui sul just pole vastavat tuju! Pole tolmutamisnädal. Nii roni mööda kappe ja laudu, pühi ja
ohka. Neljanurkses purgis punab mingi pulber. Pu
nane kriit. Creta rubra. Loona ohkab ja tõmbab
nartsuga üle purgi punetava kaela. Creta rubra. Kui
Loonast saaks järsku kuulus filmitäht, ta võtaks
endale nimeks Creta Rubra —
Kuid ruuduline kivipõrand ootab vett ja lappi.
Ja Loonal pole ka selleks vastavat tuju. Hm, ta ju
nühiks meeleldi seda külma jalgealust, kuid nii
142
korda kaks madalas. Kuid igal hommikul. ,. Ikka
seesama... Ja põranda Iaudosale on pikk apteekri
proua ise oma helde käega puistanud mingit val
get segu. Loona nühib ja nühib. Kraabib küü
nega. Kuid valge segu on pesueht. Kas ei võiks
too naisterahvas hoida oma kümme pikka, kondist
sõrme veidi koomal, nii raiskab ju nendega oma
varandust...
Apteekriproua kümme kondist sõrme aga tõm
bavad hommikul ärri astudes üle laudade ja pur
kide. Siis libisevad ta hallid pilgud üle seinte ja
põranda. Loona, kes paberist tuutu abil ajab boorvaseliini tuubidesse, tunneb tahet kogu vaseliini
tagavara põrandale heita ja põgeneda.
Perenaine jaotab mingit segu kuueks võrdseks
osaks. Osa pudeneb jälle põrandale ja nii saavad
kuus doosi veidi väiksemad, kui just arst oma või
matu käekirjaga määranud. Proua käed punetavad,
suured külmamuhud kerkivad sün-seal käeseljal.
Loona vaatleb punalillasid muhke ja oma ravitud,
ovaalsete küüntega käsi. Pagan, prii söögi, kitsa
toa ja kümne krooni eest kuus ohverda oma ilusad
kaed...
Olgu nüüd preili nü hea ja joosku kööki, hoidku
veidi tule kohal aniisiõli pudelit. Siis sulavat sealt
köharohuks. Olla ju selline inarr ajajärk, lapsed
kõik köhivad... Kui mõni Loona apteegis üksi olles
küsib midagi võimatut, andku siis preili talle kas
destilleeritud vett või peent kriiti. Kuid ärgu iialgi
näidaku, et apteegivärgist palju ei tea. Ostja nähes
kaabitagu nii, et ostja nägu särama lööks. Eks
^Õnest teisest ainest, mis varemini valmis kaalu
takse, võib seda ju tasa teha. Nii süs, joosku prei143
like kööki, toogu pudel ainiisiöliga süa, ronigu siis
pööningule ja täitku kotike kummeliõitega. Siis tule
vat aga valmistamisele pärasoolepulgad, küllap ta
juba näitab, kuidas tehakse noid...
Loona täidab koti kummeliõitega ja laskub siis
rinnuli pööninguluugile. Väljas õhk puhas ja selge.
Sügisene kargus, karskelt külm ja klaasina selge.
Vana kirik on valge ja imekitsa torniga. Nagu sukanõel kerkib raagus puude vahelt. Ajuti tuleb vana,
hõbehall õpetaja pastoraadist ja ostab apteegist
kümme grammi söepulbrit. Peseb tollega hambaid...
Loona naerab pööninguluugil, kaenlas kott kum
meliõitega. Selge ja vaikne on kogu ümbrus, kuid
tema, Loona, tunneb, et varsti peab tulema torm.
Ta ei taha enam nühkida ruudulist kivipõrandat...
Kui ta alla jõuab, võtab proua Heleene ta üpris
külmalt vastu:
„Ma lasen ikka õunu alla tuua, tööajal ei maksa
nende pärast pööningul aega viita."
Õhtul, pimeduses, jalutab alevikus kummaline
paar. Sale tütarlaps pruunis mantlis ja temaga
apteekri suur koer. Tohutu koeravolask, suurem
vasikast. Apteekri pruunpunane Jupiter ja pruunis
mantlis preili jalutavad kahekesi ja kõnelevad. Mui
dugi kõneleb vaid preili, pooltasa, vabeldi naer
des. Jupiter liigutab laisalt suurt saba ja turtsub
sekka, nagu jutustataks talle ülilõbusaid lookesi.
Teed on mudased. Jalg vajub üleni porri. Sajab
lumelörtsi, rasket ja kleepuvat kui märga, vettinud
vatti. Jaoskonnaarst tuleb haige lapse juurest, pöör
dub teele, mis risti üle aleviku lookleb. Ja kuu
leb, kuis noor ja rõõmus hääl hüüab:
144
„Jupiter, oota, kaloss jäi jalast poriauku ja auk
vajus pealt kirnul"
Kahekesi pühitsevad Loona ja Jupiter ühel ilu
sal õhtul Loona kahekümnendat sünnipäeva. Ema
Miina läkitanud linnast paki. Paar kilo küpsiseid,
paarkümmend kirjamärki — söögu Loonake koogi
kesi tervise ja rõõmuga ning kirjutagu oma vanale
emale pikalt ja tihti!
Loona nuttis tunni ja teisegi veel. Kaksküm
mend aastat ja alevik sisemaal... Sünnipäev ja
emast eemal... Hale, kurb ja lootusetu. Väljas aga
langeb vettinud vatti, telefonitraades iniseb tuul...
Siis aga iniseb keegi ukse taga. Jupiter tuli
jalutuskäigule. Ta ei kahetse seda tulekut, sest
sünnipäevalaps laseb tal istuda oma kitsale voodile
ja söödab talle koogikesi. Nood on võist, kartuli
jahust ja mandlitest. Selliseid pole Jupiter saanud
kogu oma elus. Nüüd ta sööb ja Loona pole kitsi.
Söödab talle kogu oma tagavara ja ütleb:
„Söö aga sööt Kes teab, ehk juba homme norin
tüli ja otsin casus belli. Ja vean siis mina enesega
linna paar kilo kuivikuid?"
Jupiter sööb ja tunneb, et enam ei taha. Kuid
kuis sa jätad vedelema sellise hüva ande. Ja Jupiter
snnnib end, pingutub, saates aeg-ajalt Loonale paluVaid pilke. Kuid Loona ütleb:
,,Nämmu aga nämmul Loona süda nii hale, et
Midagi kõhtu ei lähe."
Siis aga häälitseb suur Jupiter kaeblikult ja
kraabib ust. Loona sünnipäeva pidustus on läbi...
Kui Loona järgmisel hommikul läbib saali ja
Söögitoa, peos anüsiõli-pudel, näeb ta kummalist
Pilti. Kõikjal, põrandal, lävel, ühel toolilgi look10 Soomustüdruk.
145
leb mingi kollakasvalge palmik. Nagu oleks keegi
pigistanud põrandale vedelat taignat ja see oleks
nüüd külmas hangunud. Taignarea üle aga kummar
duvad proua Heleene ja ta mees, apteeker. Apteekri
vend ja vana majapidaja, Anne.
,,Kummaline. Kõigis ruumes. Mis see küll olla
võib?“
„Nuusuta,“ soovitab proua Heleene.
Vana Anne tõstab häält.
„Ega ta head ei tähenda. Vaat, meil oli kord
uusaasta ööl selline juga õuel. Suri peremees ja
perenaine, laut põles. Mis prouake õige arvaks,
kui ma laseksin Kont-Joosepil nõidust suitsutada?“
Kuid proua Heleene ei saa veel midagi arvata,
sest järsku naerab keegi. Valjult ja südamest. Kõik
pöörduvad ja näevad: värske apteekriõpilane sei
sab lävel, käes pudel aniisiõliga. Naerab, ja kuis
veel naerab! Nagu ehk kuueaastased tsirkuses nae
ravad. Taltsutamatult, suu avatud, nii et roosad
igemed ja keel paistavad. Pisarad veerevad silmist,
kogu keha rappub. Roosa rõõm särab silmnäolt
„Preili Tuisk, kui te terve mõistuse juures olete,
siis vaikige! Kes siis hirnub nii võõras majas?“
Nii käratab proua Heleene. Ega neist meestest
ju midagi saa, siin praegu tema enese meeski ja
mehe vend. Muigavad mõlemad, ime veel, et varsti
ei rokka kaasa jultunud tüdrukuga!
Loona ei vasta midagi. Naerab ikka veel. Kuid
süs tõsineb. Käes ta on, see casus belli, käes ta
on... Linn, ema... Ole tänatud, Jupiterr..
„Kuis see oli, mis te ütlesite? Kas ma terve
mõistuse juures olen? Kui te kahtlete, siis luban
minagi enesele seda lõbu ja kahtlen teie aru juures/*
146
Tulemus on see, et alevikust tuuakse hobune ja
pikkvanker. Ja Loona sõidab linna, öise kiirron
giga. Kui ta kitsas kirstus oma asju pakib, kuuleb
ta, kuis proua Heleene lausub apteegis oma mehele:
„Villem, loe kassa üle! Ja jää ise siia, kes
teab... Villem, loe veel kord! Kirjuta paberile,
et nü ja nii palju. Villem, tee viiekroonisele pliiat
siga rist."
Kurat, see ei mahu enam hinge! Kui hüppaks
välja kirstust ja lausuks tollele naisele paar mõist
likku sõna. Loona vilistab. Süs kistakse uks lahti
ja proua Heleene, inägu ja kael tulipunane, sei
sab lävel.
„Ega’s see mõni pordumaja pole, kus te vilis
tate ja kõõrutate. See on viisakas maja, avalik
asutis!"
Loonal on peos hambahari ja roosa öösärk. Ta
vasem suunurk kerkib veidi ja siis kuuleb proua
Heleene järgmist:
„Jah, päris korralik see avalik asutis! Ei kont^llita difteriidiseerumi tähtpäeva. Vananes ja uut
saadud nü ruttu. Lihunik Muru mõlemad poisid
surid ja arst jõi apteekriga pihlakaveini ja vaikis."
„Uss," sisistab proua Heleene. „Madu, siug, uss."
Kui Loona jaama sõidab, lõug sumadanil ja
jalad vastu hobusemehe, igivana Kont-Joosepi selga,
kattub lagendik ikka enam ja enam valge, värske
lumega. Loona ümiseb endamisi. Kont-Joosep plak
sutab piitsa ja rögiseb:
>,NõÕ, tagumik... hõlpu täis... lase traavi"
Loona aga vaatleb valendavaid välju ja laulab
tasa: „Valge lumi ja must taevas, must taevas."
10=
147
Jaama jõudes vaatab tagasi. Pigistab silmad
kinni. Läbi niiskete ripsmete näeb, et kogu maas
tik on sinakas-hall. Kokkujoosnud akvarell. Ei
paista enam lameda katusega maja. Suur ja sinakashall lollus, et sai tuldud siia lagendikule...
18.
Lokaal sumiseb. Poodiumil rõkkab neeger. Pis
tab suhu kaks musta kätt ja venitab huuled kõr
vuni. Huilgab kui suur, metsik lind, eksootiline
lendaja, kes püünises. Inimesi rõdul, seinaorbades,
tantsupõrandal. Poolik serpentün langeb aeglaselt
põrandale ja sellele astub uus paar...
Paljud pöörduvad ja vaatlevad noort daami, kes
astub üle parketi. Sammud julged, aeglased, veidi
lohakad. Ja kõlavad hästi, sest daamil on jalas rau
tatud uisusaapad. Paar uiske kõliseb tal käsivarrel.
Seljas kitsas sportvest, selle juurde villane, tupsuga
mütsike... Õhtukleides daamid vaatavad ja naera
tavad. Milline olendi Kuid siis langeb helesinine
serpentün vingerdades läbi suitsuse õhu ja langeb
noore daami õlale. Preili puhub sinise lindi õlalt
ja naeratab.
„Vaadake/* hüüab paks arst oma laudkonnale.
„Kus ikka hambad 1 Kui pärlid 1“ Ja õhtukleides
daamid pöörduvad mujale ja muigavad halvusta
valt ...
Uustulnukas, preili Loona Tuisk, asetab aga
uisud kõlinal lauale, istub, rautatud saapas jalg
uhkelt üle paarimehe. Ja arutleb Loona Tuisk enda
misi: kuis tõsta nüüd veiniklaasi, et tõstja näiks
148
kogenum? Mida öelda, kuis vaadata, et ta kaaslane,
blond korporant, kes tema, Loona, otse uisuteelt
siia suitsusesse ruumi tõi, ei märkakski, et ta daam
esmakordselt lokaalis viibib.
Ja Loona pigistab kinni parema silma, tühjem
dab hooletult veiniklaasi, teise ja kolmanda.
Loona vaatleb publikut ja vaatab seinu. Just
paksu vanahärra kohal tantsitab seinal ungarlane
oma lintidest ja paelust kirjut kaaslast. Ja vana
härra kõrval kumab roosa tulikuul. Näib nagu kan
naks vana õlul kaht pead. Juudi daamil seal pare
mal väriseb õlal suur georgetfceõis. Valge pojengi
laiad õislehed liiguvad tasa. Loona mõtleb:
oleks kena, kui ta kaaslane, pikk noormees, puhuks
daami õlale, liiguks valge õis kui tuules! Kõrval
lauas liiguvad kaks jalga. Kaks daami on toolid
lauast veidi eemale nihutanud, tõstnud vasema jala
üle parema ja kõigutavad nüüd pealmist jalga. Kaks
kingakest, must snd ja hele nahk, kerkivad taktis.
Üle kergejalgse, rohelise veiniklaasi kummardub
kahvatu nägu. Uppunu nägu roosakas, seisvas
vees...
Loona tunneb, kuis vein tasa peas laulab. Nagu
kasemetsas nõrk tuul. Tantsiv ungarlane näib lii
kuvat, ta daami kirjud paelad lehvivad keerutami
sel. Roosa ving hõljub ruumis. Valge pujeng juudi
daami õlal on närtsinud, üle kortsunud õie ja häl
binud daami kummardub kellegi kollane, kõrgete
Palgenukkidega nägu. Nagu hiinlane, kes tõotab
kättemaksu...
Loona joob veel klaasikese. Neeger huilgab,
heliseb mingi mänguriist kurvalt ja kaeblikult. Daam
kõrvallauas hammustab huulde, kortsud laubal.
149
Vaatleb vargsi oma jalgu ja vabastab vasema kin
gast, heledast ja nahksest. Lükkab jalanõu laua
alla ja naeratab ise magusalt.
Ja Loona kaaslane kohkub. Laua alt sirutub
üks jalg uisusaapas, otsekui konksuga tõmbab kingakese heledast nahast ja lükkab selle eemale. Kau
gemale. Uisusaapa omanik aga naerab kui laps.
„Preili Tuisk, mitu korda te juba armunud
olete? Palju?“
„Ojaa,“ vastab Loona. ,,Kolmkümmend kaks
korda/*
„Oi, oi, oi. Natuke paljul Ja miks te siis pea
tuma ei jää?“
„Peatuma? Noh, lihtne. Armastus jahtub 1“
Loona tunneb, kuis kuklas tasa kumiseb. Soe
ja pehme rõngas keerleb peas. Ajuti põrkab ta vastu
luud, siis suriseb otse kulmu kohal. Küllap vist
metsmesilased teinud pesa tema, Loona, pähe! Kor
javad mett nüüd kõigist klaasest, kõikide huulilt,
toovad ja laovad selle kõik Loona pähe. Küll nüüd
kõneleks 1
„Vaat, armastus jahtub nii. Kord armastasin
noorpoeeti. Kaua ja kuumalt. Äga ühel laupäeva
õhtul nägin, kuis noorpoeet kõndis sauna. Suur
nuustik ja seebitükk paberiga kaenlas. Ja viht ka
veel! Ja mu armastus jahtus samas. Momentaan
selt. Siis — järgmine oli sportlane. Oli kena poiss.
Äga ühel päeval kohtasin teda turul. Tuututäis
punaseid sõstraid. Lips veidi viltu. Võttis peoga
marju ja toppis endale suhu. Süs ma sülitasin ja
mu armastus jahtus. Saate aru?“
Kiigatakse. Orkester algab valssi. Loona pöö
rab viltu pea ja kuulatab. Hüüab siis:
150
„Teie, poiss, kas olete te kunagi muusikat näi
nud? Kui nüüd mängitakse Doonau valssi, pigis
tage kinni silmad Ja kujutelge. Mis, ei oska? Mida
te süs õige oskate? Äh mida näen mina? Kuulakid
Vaat, algab see valss nii. Alt, otse läbi südame
tõmbab keegi viie plaatinaküünega. Korra, kaks,
kolm. Siis — istub Doonau kaldal selline... kala
sabaga, silmad rohelised. Pistab vette käe viie plaatinasõrmega, segab veidi põhjal Ja tõstab sealt peo
täie pärle. Need Jooksevad tal sõrmede vahelt,
kukuvad lainetesse. Sulpsuvad Ja hülgavad. Kuu
lete, Just praegu. Tarn, ta, tamratatada, tratada...
Kuulete? Ja süs viskab too... kalasabaga, rohe
liste silmadega, peotäie pärle Doonau kallastele.
Ja inimesed püüavad. Kalasabaga aga pistab taas
peo vette Ja õngitseb vääriskive Ja helmi. Heidab
kaldale. Rahvas Juubeldab, kivid säratavad lange
des. Kas pole nii, mis?“
Korporant muigab Ja ütleb:
„Ega me vist enam midagi ei Joo? Nagu näib,
tänaseks aitab?*'
Ja vaatleb Loonat. Loona kohal keerutab end
undrukus ungarlane, pikad, mustad vurrud spiraalis.
Tüdruk naeratab vasema suunurgaga kummaliselt.
Süs kerkivad ta näo ette rohelised varred punaste
õitega: vana lilleeit pakub oma kaupa... Ja Loomake
valib kaaslaselt küsimata kolm suurt Ja punast
Õit, veider naeratus ta suunurgas üha süveneb, kui
lausub korporandile:
,,Armastus ei küsi Ju ohvritest, eks ole? Las
kem lilledel kõnelda, eks?4*
Ja lilled kõnelevad. See kõne maksab aga noor
mehe viimase rahanatukese. Oh, ta Ju saab ajada
ooberiga asju, too kirjutab ta nime, küllap süs
151
kunagi... Ja pealegi, võrdlemisi odav tuleb tolle
tüdruku ülev tuju, paar klaasikest vaid. Ta hõikab
tähtsalt:
„Oober, too arve/*
Loona vaatab teisale, kuid näeb siiski, kuis
õiendatakse arvet seekord rahata. Kui oober lah
kub, lausub Loona vaikselt:
„Ja kord jahtus mu armastus nii: üks mees
kisendas ooberile sõimusõnu, sinatas teda. Näitas
vaesele, kes muide teenib endale võrdlemisi ausal
teel leiba ja selle kõrvast — et oober temast, küla
lisest, palju madalam. Ja teine mees peksis voori
meest ... Mina ei salli, et näidatakse oma võimu
õmbleja, juuksuri, ooberi ja voorimehe vastu. Mõis
tate?"
„Oo, muidugi, kallis tütarlaps! Mis me nüüd
pureleme, oleme ju mõlemad veidi ülevas tu
jus. Ja kui külm ilmake väljas olla võib... Mu
korter siin ligidal, lähme istume veidi ja puhkame
jalgu, eks ju?"
Naeratus tumepruunis näos. Kuid selline poo
lik muie. Ja Loona ütleb:
„Jah, lähme ja puhkame jalgu."
Jälle astub Loona üle parketi. Tantsitakse, tee
kond on vaevaline. Jälle põrkab minnes vastu paare.
Loona lükkab teelt ühe hüpleva mehe. Lükkab
uisuotsaga...
Väljas külm otse lõikab. Näpistab nägu, sääri
lõikab pikuti ja risti terava noaga. Varsti külmu
vad lillevarred Loona peos. Ta hoiab neid enesest
kaugemal, otsekui matusrongis kõnnib, traatvartega
paberlilled kramplikult käes. Kuu aga, suur ja
152
ümmar, näib nüüd peatuvat vene kiriku kuplitipul.
Külm, külm, külm.,. Punased, rasked õied lange
vad longu ja külmunud varred krabisevad ja mur
duvad.
Noormees peatub mingi pruuni maja ees, otsib
võtme ja sosistab:
„Tule nüüd trepist tasa, vanaeit võib ärgata.
Katsu tasem, sul ju uisuplekid all..."
Kõneleja pöördub ümber ja näeb: Loona sei
sab kõnniteel, peos külmunud lillevarred, vasemas
suunurgas veider naeratus. Kuupaiste süvendab
jooni ümber ta suu. Trepilseisja võpatub järsku.
Nagu kurat vaatab too tüdruk... Nagu kurata..
Ja siis ütleb kurat:
„Vaata, sina ja kuu, mõlemad olete täna eksi
nud. Kuu on kükitanud vene kiriku tornitippu.
Pidas vist toda ehitist türklaste omaks. Ja sina,
Romeo, oled roninud valele rõdule. Pidasid mind
selliseks... armastusega proovireisijaks. Ütleme, kui
ma nüüd oleksingi selline? Siis oleksin ka mina
■eksinud, sest sul pole ju pennigi, isegi ooberile,
kelle ees mängisid käskijat, võlgned sa tänase arvel
Viletsa arve, sest vein oli odav lake. Ja mida peaksin sinult näppama täna öösi? Uuri sul ei ole, raha
jm mitte. Jäägu sulle mälestuseks: mina ei ole mitte
üks noist meitsidest, kes hoiavad õli lambis korpo
rantide jaoks. Jumalaga."
Ja külmas kuupaistes sammub piki tänavat üks
ü^iu, peos traatvartega paberlilled. Ta vari on süsi
must, nüüd kaob ta nurga taha, sinine vari langeb
risti üle kõnnitee. Läinud...
Pruuni maja trepil seisab aga noormees ja uurib
Sema. Kas süs tõesti ei jäänud seinale märke noist..
153
sõnust. Nad ju vuhisesid kui kirved läbi frepilseisja
tuikava pea. Otse seina...
Loona aga sammub jõekaldal ja nutab. Vaevalt
jõuab pisar ripsmeile, kui juba külmub pisikeseks
kuuliks. Uusi soolaseid tilku aga ilmub juurde,
kuulikesed sulavad ja voolavad üle palge. Süs kül
mub märg jälg ja Loona tunneb, et nägu kisub
kortsu...
I :
Paadiputkast langeb vari koonusena. Otsekui
suhkrupeast. Varju teraval tipul aga kükitab midagi
ja vingub. Millegi vari on ümmar, segaste piir
joontega.
„Kutsu,“ nuuksub Loona. „Kas väga külm on?“
Karvane koerake surub pea Loona põlvele ja
vingub jälle. Kõhn keha väriseb, iga üksik kont
õhukese naha all...
„Tule, pisike/* sosistab Loona. „Tule sooja,
tilluke/*
Ema Müna nutab ja pillub patju. Selline hul
kur, kogu öö oota teda kärsituse ja murega! Hulluks
võivat muuta seesugune elu. Nii oli isa, nii ka
tütar. Ikka piinle ja vaevle selliste närakatega! Nüüd
veab veel koeragi südaöösi tuppa, võõra ja inetu
koera. Nüüd ühe hulkuri asemel koguni kaks. Tulgu
appi Kristus ja tulgu kohe käsitsi! Otse oma sil
made all läheb hukka inimlaps. Homme juba pida
vat Loona endale muretsema mingi teenistuse. Muidu
mingu...
Ühel hallil hommikul astubki Loona raskele tee
konnale. Näeb punasest puust treppe ja käsipuid,
libedat linoleumi. Valutavad silmad loevad tuhmklaasil kullas „Kontor“. Näeb vanu, kulunud kir154
jutu sp ui te, nende ees istmeiks tühje tünne. Lõhnab
nööripuntraist ja raudnaeltest ning kõikjal laiutab
kahetsedes lihavaid käsi kontori- ja äriomainik. Tööd
ja teenistust ei leidu, astugu preili sisse :nü "kahekolme kuu pärast...
Preili naeratab poole suuga ja tammub kodu
poole, südames kahtlus, kas taevas üldse peetakse
korralikku registrit ilmasaadetuist. Kuis muidu
oleks sattunud ellu selline üleliigne, mitte kuhugi
mahtuv olend kui Loona Tuisk, Juhani tütar.
Nukrus ta j at peatab hele naisehääl. Endine
kooliõde, kes nüüd huvi tunneb Loona kübara vastu.
Olevat võluv asjake —
^Kakskümmend krooni. Masootte’ilt,“ venitab
Loona ja näeb nõrga rõõmuga kollast kadedussädet
teise silmas.
„Nojaa, mis sul viga... Vahest mõni... peig
mees. Inimesed kõnelevad ka... Ühega sa olnud
kabarees... Ma’i usu muidugi sõnagi, mõtle kui
häbematult räägitakse, sa olnud ühega öösi hotellis.
Jessas, ei mina usu.“
Äga Loona kiristab vastuseks, ümber suu sina
kas vine:
„Jah, olin lokaalis, hotellis olin kah. Nah, vilets
ÖÖ, tuba külm ja poiss kiskus vaipa enesele. Ju
malaga 1“
Astub jõekaldal, pajude all ja oigab, hambad
mantlikraes. Nagu hambulise klaasikilluga oleks
käristatud süda pooleks. Kuid roosa ja narmendava
foga säraks midagi terassiniselt ja külmalt ning
juubeldaks. Otse nauding, nühkida hülgama kahtlast oreooli ümber iseenese pea, tore — räägi tühje
jutte iseenesest! Kui vaid lakkaks see vastik pöö155
ritus — nagu oleks astunud konnale ja loomake
oleks lõhkenud. Ilge sisikond lirtsuks nüüd taldade all...
Pajusõrm koputab aiaplangule, selle taga ruigab
kiuslikult siga. Loona naeratab poole suuga, ümber
huulte sinakas vine: vaat üht see lobisev suguõde
ei tea — et ta võttis kuurist vana, hallitanud vilt
kaabu, uhtis seda vesimiku-ülihapendiga, värvis ja
vormis kaabut põlve otsas. Kitkus siis võõral kanal
sabast paar sulge, värvis noodki ja kinnitas küba
rale. Nüüd on see pärit „Madame Mascotte’ilt“ ja
maksab paarkümmend krooni...
19.
Tuiskude toas kõlab Lonni-tädi hele hääl:
„Vaatamata sellele, et sina, Loona, oled riivatu
ja poolmetsik, muretses August sulle koha... Ja
veel kroonukantseleisse! Kas vähe oli vaesel mehel
sekeldusi sellega ja jooksmist?"
Tädi Louni peatub hetkeks, tõmbab hinge ja
hüüatab:
„Vaata, August, kui ilus juustukuppel Miinatädil on! Ja mul ei ole neokest. Kuule, Müna,
laena mulle see klaas. Või kunas need vaesed ini
mesed õige juustu söövad...“
„Võta, võta," naeratab ema Miima õndsalt. Hin
gegi annaks ta praegu Lonnile. Mõtle, Loonale
muretsesid ikkagi koha...
Äga tädi Lonni kõneleb nüüd edasi:
„Tee juuksed vaseliiniga siledaks. Pikkade
käistega kleit pane selga. Istu vaikselt, ära vahi
156
mehi — seal ju ainult mehed on. Ja ära pillu nii
silmadega, ära vahi abielus olevaid ohvitsere/4
„Ei,“ ütleb Loona ja naeratab. „Ma vahin vab
lalisi.“
Nüüd saab sõna ka onu August. Tädi Lonnil
olevat õigus. Olgu Loona seal mõistlik, korrektne.
Sõjaväeasutis, kõik mehed... Töötagu virgalt ja
pidagu pool oma suurest suust kinni. Kas vähe
vaeva vist näinud tema, August Tuisk, tolle koha
leidmisega! Asutise ülem, kolonel, lausunud ise,
et vaid selle tõttu võtab oma asutisse tütarlapse,
et selle tütarlapse onu on selline kena mees.
Ja kena mees lõpetab:
„Homme kell kaheksa, täpsalt. Küsi vahisõdurilt teateid leitnant Kandelaabri kantselei kohta. Siis
mine sinna, ütle, et see ja see olen. Onu saatis süa.
Ja ära tee meie nimele häbi, ära vahi mehi, ära
pea telefoniga erakõnesid, ära puuderda/4
„Ja pea alati meeles, et just tädi ja onu need
°lid, kes muretsesid sulle kohakese, ole ikka hea
laps ja paranda end.44
Hea laps sammub esmaspäeva hommikul üle
Vanasilla ja ümiseb rõõmsalt. Leitnant Kandelaaber,
leitnant Kandelaaber... Muidugi on too poiss roosa
ja noor... Leitnant Kandelaaber...
>,Leitnant Kandelaaber tuli just praegu/4 käratab
vahisõdur ja lööb kannad kolksudes vastamisi.
«.Preili läheb ehk üles, teisele korrale.44
Preili lähebki. Vaatab ringi, puudutab käsipuid,
nuusutab. Säravad vasksildid ustel. Kõik kroonu...
kõik kroonu, ohkab Loona ja ronib kõrgemale. TrePil tuleb keegi, tuleb allapoole. Pikk ja sale moor157
mees mundris. Loana peatub paar astet enne tulijat,
näib nü teisest palju väiksem, ulatub pikale ohvit
serile küünarnukini.
„Ma... ma paluksin... leitnant Kandelaabriga
rääkida."
«Leitnant Kandelaabriga? Palun, preili." Ja
pikk ja viisakas poiss kõnnib Loona ees. Loona
vaatleb teda tagant ja mõtleb: muidugi kannab kehkenpüks korsetti, kuis siis muidu on keskelt nü
sale. Kui sellist kallistada, tunneb kohe, kas ta
korsetis või mitte...
Pruun uks. Kollakalt helkiv vaskplaat. Keegi
köhatab.
«Härra leitnant, lubate sisse astuda? Keegi
daam..."
Daam seisab nüüd rohekas ja avaras toas. Kir
jutuslaud ja selle kohal hõljuvad värsked suitsurõngad. Suure maakaardi ees seisab vanaldane mees.
Peos pliiats, laup liiga kõrge ja hele, lühike, kius
lik nina. Huulel punakas vurrututike ja selle all
kalk suujoon.
Kuid kalgist suust hüplevad soojad häälikud.
Loona otsib pilguga kaardilt Võru linna ja selle
ümbrust...
„Tü sis olõt tuu preili Tuisk? Nojah, vana
Tuisk ikke kõnõl. Ma sis ütli kah kolonelile, et
ikke võiss..."
«Olen teile väga tänulik," naeratab Loona ja
talle meenub tädi Lonni manitsus. Ei, naeratada
enam ei või...
«Tänan, härra leitnant," parandab kalgi pilguga
sõjamees.
158
Mingu preili nüüd kõrvalruumi, kantseleisse.
Esinegu asjaajajale, too leiab süs värskele tööjõule
vastavat tegevust.
Loona seisab aga minutit viis kantseleis, ukse
kõrval ja kuulab, kuis asjaajaja, väike, läikiva pea
laega mehike, seletab alluvaile oma elamusi vee
alusel paadil „Medved“. Alluvad — kõhetu noor
mees ja blond naine, kuulavad jutustajat vist nii...
viisakuse pärast. Et võimaldada endile väikest puh
kust. Noormehel käes mingi poolik tabel arvudega
3a naise veidi sinakad käed puhkavad rüpes. Puh
kab kirjutusmasingi...
„Ja kui süs mina tõstsin jala laevale, kohe
määrati mind kirjutajaks... Kes rõhumist ja suru
mist märgib__ Et ikka haritud inimene, tragi ja
töökas... Ja süs istusime me ühel ööl otse saksa
veealusele selga... Too puhkas merepõhjas, no meie
laskusime ja laskusime... Andke mulle üks raamat,
ma näitan kohe... Vaat, minu peo on nüüd nii.
^h> mis te soovite, preili?“
Loona näeb kaht silma. Liiga heledat, liiga
liikuva pilguga. Vasem vaatleb Loona laupa, parem
aša telefoniaparaati seinal.
>,Olen Loona Tuisk. Mind saatis leitnant Kan
delaaber siia.**
»Ah, preili Tuisk, tore. Teie onu kõneles, jah...
nimi on Keksjen. Veider nimi, jah, preili päris
naerab. Aga üks rootslane adopteeris mu, sellest
®ee... Algame siis pihta... Aga küll oli minul
°Ömist, enne kui kolonel nõustus... Et kaitseväe
Vark ja järsku jälle naisterahvas... Küll mina sõdiSlnl Ega selle meie vanaga muidu ei saa, kui raiu
Vasfu kui rauda... Ega ma muidu ei olekski, aga
159
meie vana Tuisuga vanad kolleegid. .. Mina muidugi
küll merimees — sinna valitakse ikka tragimaid —
aga sõbrad me oleme.”
Tutvustab Loonale teisigi. Proua nina punetab
kergelt, otse nina kõrval aga vistrik, peaks valge
tombuke. Proua käsi oin külm ja niiske, proua
ülemine huul on veidi lühike. Noormees on tasane,
kitsa, läbipaistva näoga. Midagi temas meenutab
palderjani. Jahedat lina soojal suviööl...
jjahah, preili,” lausub härra Keksjein. »,Telefon
jääb teie hooldamisele. Lauajuhend ja kanderaamat
on siin, tähestik ja kaustad seal kapis. Siin väikeses
aga vanemad aktid.”
Siis krüskab seinal mingi kell. Otsekui tuul
raputaks järsku härra Keksjenit, kuulsat merisõitjat „Medvedilt”. Ta haarab ühe paberi, kisub poo
liku kirja masinalt, tõmbab kaenlasse mingi raa
matu ja hüüab veel ukselt:
„Hoidke aruanne valmis, ju see vist vanal kri
peldab!”
Vaikne noormees kargab heitunult püsti, haa
rab laualt suure paberi, asetab jala jala ette ja jääb
nü ootavasse asendisse. Möödub minut ja -teine, kir
jutaja käsi paberiga väriseb. Siis hüppab üle läve
tuppa härra Keksjen ja hüüab juba lävelt.
„Ruttu, ruttu! Kaust kolm-neli ja üheksa-üks.
Varrahüli käsukiri number neli kahekümne kuu
endast ja Kärnini -oma kaheksandast. Number kolm
kümmend kuus.”
Pühib laubalt higi, vehkleb kätega ja ütleb:
„Preili Tuisk, minge kohe koloneli juurde.”
Kolonel, asutise ülem, katab vasaku käega
parema silma ja vaatab siis lahtisega Loonat. Ja
160
Loona mõtleb: vahi aga vahi, vana ahv, aastat neli
kümmend. Siis aga avaneb võimsaima suu. Kit
saste huultega, tige suu. Kolonel kõneleb ruttu,
hääl kõrge ja terav. Salvab sõnul lõppe ja hüpleb
lauselt lausele. Ainsa hingetõmbega viskab õhku
rea lauseid ja sõnu. Pillab vahele veel üksikuidki:
„Etj et, et, preili Tuisk, siis täna asume tööle,
Asjaajaja küll ei tahtnud, et võtame daami. Et,
et, et, mina aga tahtsin vastu tulla härra Tuisule,
kes et, et, et... Et olete vaeslaps ja kas, et kas
masinakirja oskate? Teate, meie elu on jn raske.
Et üks minu tuttav magister on kojamees. Aga teie
olete härra Tuisu sugulane... Palk on ju küll hari
tud naisterahva kohta väike, mitu tähte te minutis
kirjutate? Ma ütlen teile, inglise keel, kiirkiri ja
masinakiri ja kõik uksed on meie ajal lahti. Mul
üks tuttav preili, kuski saatkonnas, seal...“
Kui Loona seisab jälle eesruumis, lausub ta
poolkuulda vait:
„Et, et, et, mina olen rahul. Tsirkust saab ja
leiba ka. Kui vaid emand Loogika oleks surunud
suudluse tolle ahvi laubale. Kõneleb, otsekui istuks
ta kuumal pannil."
Kantseleis, otse Loona tooli kõrval, seisab leit
nant Kandelaaber, peos telefonitoru. Ta on pahane,
hääl on käskiv ja terav.
„Mis tii ütlit? Ei saa? Tii tuut toda, mis ma
tiU käse. Kes katkestab? Kaitseväe, hallooh, kas
tü kuulõt?“
Siis aga sileneb pahanduja nägu järsku, ühe
nõksuga asetub mees valveseisangusse, lööb kannad
plaksudes kokku ja keegi vist valanud mett ta
häälde, kui nüüd selgelt ja valjult lausub:
11
Soomustüdruk.
161
„Just nii, härra kindral. On, härra kindral.
Kabinetis, härra kindral. Kuulen, härra kindral."
Härra Keksjen sosistab Loomale, nagu kõneleks
ta armsa Jumala külaskäigust Eestisse:
„Härra kindral iset"
Vaikne noormees kummardub iile paberi ja
ümiseb:
„Kindral kõneleb."
Proua kirjutusmasina taga tipib hoogsalt ja so
sistab, heitunud silmad ümmarad:
„Ooo, härra kindrali"
Ukse kõrval aga istub tumepruun tüdruk ja nae
ratab. Peab see küll vägi ja võim olema, mis lööb
läbi traadigi mehe valveseisangusse 1 Toda kõige
vägevamat peaks tema, Loona, nägema kord ligemalt.
Vaatama, kus peitub süs see üliinimlik mõju. Tänase
päevaga võib rahul olla. See härra Keksjen, leitlant Kandelaaber, kolonel ja proua vistrikuga, nood
kõik joonistab Loona veel õhtul oma linase köi
detud skitsiraamatu esilehele. Ja tiitliks raamatule
paneb ta „Lõbu ja leiba".
20.
Loona seisatub laial kivitrepil ja loeb äsjasaabunud telegrammi. Varrahül teatab, et mingi maksu
õiendamise tähtpäev olgu viimane veebruar. Lugeja
naerab tasa. Viimasel veebruaril kaob süs asjaajaja,
kuulus merisõitja Keksjen, paariks tunniks jäljetult.
Taskus Varrahüli telegrammiga number nü ja nii
nõutud summa ja selle summa sissemaksu kaaskiri.
Ta läheb muidugi panka... Tagasi jõudes manab
162
rahvamurdu kassa ees. Nüüd löögu temasugune
kohusetruu riigiametnik lahinguid, raisaku oma kal
list aega, mis ju õieti riigile kuuluvat... Ning need
tänavad! Selliseil konarlikel, künkalisil ja auklikel
konniteil ei saa rutata isegi üks maarott, rääkimata
temast, vanast merimehest, kes kuival käimist üldse
vihkab...
Trepil naerja kuulatab ja vahib üle käsipuu
alla. Maja on viiekordne. Ülalt võid vaadata alla
Ja kujutella seda sügavuses mustavat kivipõrandat
kuristiku põhjana. Loona vilistab tasa ja noogutab
pead, pole vist vaja kahelda... All, kuristiku põh
jal kõnnib keegi. Astub raskelt. Sammud julged ja
kindlad. Otsekui kuuluks jalgealune igaveseks te
male. Loona otsib silmadega mõnd ust... Kuid
peatub veel ja kuulatab. Ühe trepi võrra raskeist
sammest kõrgemal ruttab keegi. Kergelt ja kärsi
tult. Nagu põgeneks hiir elevandi eest. Ahah,
Loona naeratab. Põgeneja on Uno, majas elutseva
kapteni kuueaastane poja. Muidu väga julge ja
varatark poisike. Nüüd aga sosistab Loonale, silmad
hirmust ümmarad:
»,Tuleb, kuule, üles tuleb!“
j,Tuleb,'“ vastab Loona. „Kuhu me nüüd..
>,Side tuppa!“ Hingeldav noormees võtab kaks
astet korraga. Ja trepilt kaovad neli jalga, krabiseb rutates üks värske telegramm...
Siis seisavad mõlemad poollahtise ukse taga ja
ootavad kui hirmunud hiired. Loona telegrammiga
Ja Uno, peoke suul. Muidu kakleb Unoke sõduri
tega, norib autojuhtidega tüli ja vaidleb iga hingeega. Siis aga kõlavad rasked sammud ja Uno kaob
kahku ja kärata.
11*
163
„Kuule, Unososistab Loona. „Miks sa õieti
kindralit kardad? Isast ja emast sa põrmugi ei hooli,
kõneled vastu. See kindral ei tee ju midagi. Vahel
ta naerab koguni."
Poiss ägestub. Hoiab sõrme suul ja kõneleb
vaid poole suuga. Nii on ohutum.
„Aga miks sina teda pelgad? Sa oled ju suu
rem. Ja kõik suuremad, teised, kardavad ka. Velt
veebel ütles, et varna kena mees olevat küll, aga
püksid sõeluvat püüli, kui ligemale astub. Ja kui
juba veltveebli püksid sõeluvad, mis siis veel minu
pisikesed? Kohe nagu kindralit näen, nii... hak
kab naljakas... kõhus lööb kohe külmaks.
Nüüd aga vaikivad mõlemad. Tulija on üles
jõudnud. Astub raskelt mööda uksest, mille taga
värisevad kaks südant ja üks külm kõht. Ja Loona
mõtleb, miks õieti pelgab tema, Loona, toda kesk
ealist, tüsedat meest. Kuuleb vaid raskeid samme ja
kaob süs täpsalt sama kiiresti kui kuueaastane.
Tema, Loona, kes muidu nii julge, ei pelga mehi,
ei noori, ei vanu. Siingi majas tarvitab sageli ülbet
tooni, kohtleb nooremaid ohvitsere kui koolipoisse.
Kuid süs kerkib trepi nurga tagant punane mütsiserv
ja Loonat ei ole enam näha... Mis pagana võim
ja mõju peaks olema vanal trepist ronijal, rida
sõdureid otse kõigub ta liginemisel. Vana Kande
laaber koguni kangestub. Nüüd hakanud see hirm
koguni temasse, Loonassegi. Vist ikka õigus onu
Augustil, kui lausus kord, et ainuke võim, mis Loonast veel asja tegevat, olevat kroonu. Imelik jah,
kui ikka järele mõtled. Tujutsemist pole kaua enam
kordunud, paberitükid viska ilusti korvi — kodus
lennutasid neid lõbuga põrandale. Hilinemist ei ole.
164
Kuulekalt täidad igat käsku ja korraldust. Tunned
küll sageli, et too käsk ja korraldus oleks võinud
kolada teisiti, kuid täidad siiski. Nurisemata...
„Õhk on puhas,“ hüppab Uno ukse tagant välja.
«Laseme nüüd edasi."
Kui Loona kantseleisse astub, vaieldakse seal.
Asjaajaja, leitnant Jalak, masinakirjutaja, proua Inge
Rosin ja vaikne noormees, esimese järgu kirjutaja,
üleajateenija Oskar Päiv. Viimane küll vaid muhe
leb omaette. Ajuti aga turtsatab kui lõbustatud
orav.
. j j : j j
Loona surub telegrammi nurgale sissetulekustambi ja ohkab. Lõpetatakse mingit küsimust,
nöpsninaga proua Inge lausub kirjutusmasina tagant:
„M i n a küll mitte. Minu mees ka mitte.
Minu mees ütles...“
Loona märgib telegrammile kuupäeva ega tunne
eneses nõrgematki huvi proua Inge Rosina mehe
arvamuse vastu. Sest kõiki lauseid algab ja lõpetab
Proua Inge põhjendusega „minu mees tahab nii,
minu mees ütles nii, minu mehele see ei meeldi,
minu mees tegi nü“. Loonat ei huvita põrmugi
karra Rosin, ega ta vist huvitaks prouatki, kuid
nad on vaevalt aasta abielus. Uus luud pühib ikka
hästi...
i i j
Kõneleb nüüd leitnant Jalak. Loona naeratab.
Kt pikk ja sale poiss, kes teda kord Kandelaabri
juurde juhatas, kor setti ei kanna, teab nüüd Loona
ammugi. Loona väikeses taskukalendris on viima®ed kaks kuud märkmeist kirjud. Punasega on
Uipsutatud päevad, mil nad jõekaldal ja VeskiPmgis kohtusid. Oleks ju teisiti võinud: tõmmata
Su Ut* ümber kahe viimase kuu ja kirjutada juurde
165
avameelne märkus: „Kahe kuu jooksul iga päev
raisatud kolm kuni neli tundi poisiga, kelle nimi
Karl Jalak. Ta on leitnant, ei kanna korsetti ja
on karsklane/* Vaid kaks päeva oleks süs puna
sega eraldada võinud — noil suudles Loonat leit
nant Jalak. Kummaline. Küsis enne Loonalt luba
seks õrnaks toiminguks. Ja veel kummalisem
Loona lubas...
„Ei tea, milleks siis seda raha raisata... Kolm
kümmend kaks tuhat varustusrahal Lõbutseda? Ei
hooli just... Ei, elan möbleeritus. Muretsen üht
ja teist väikest asjakest, süs hea võtta, kui kord
pulmad lahti lähevad/*
„Ega väga palju ka ei maksa toda koli soe
tada/* Nüüd kõneleb härra Keksjen. Vilkad, veevärvi silmad alalises liikumises, paremas käes numeraator.
„Vaat mindi Muretsesin endale abielludes palju
prahti. Nüüd kõik toad täis. Lapsed sõtkuvad
peal... Kolimine raske. Ja veel tulikahju... Nüüd
koostasin sellise tabeli. Kirjutasin kõik mööbli ja
asjad väärtuse järjekorras tabelile. Tolle riputasin
magamistoa seinale. Naine õppis pähe, poisid ka
juba tunnevad teist vähe. Et kui süs põlemine lahti
läheb, siis haarab igaüks järjekorras... Paaril õhtul
olen naise ja poistega häiret korraldanud. Kui vilis
tan, süs eit ja poisid asuvad kohe kindlas järje
korras tööle. Väga praktiline 1‘*
Loona hammustab huulde ja naerab nüüd sees
miselt. Sellegi kunsti on omandanud süt, kantse
leist. Ta kujutleb nimelt, kuis leekide loomates ja
kellade helisedes loeb segastunud inimene voodi
kohal rippuvast tabelist asjade väärtust, nende
166
päästmise järjekorda. Haarab siiski esimese kätte"
juhtuva ja jookseb õuele. Seal selgub, et hiina
vaasi asemel on päästnud tolle teise, selle ühekõrvalise...
„Ah minu naine ütleks mulle vastu, ei täidaks?
No seda ei õlel Sellist asja võib juhtuda vaid maarottide abielus. Kui endine merimees kärgatab kord,
siis naised täitku..
„Oi, minu mees küll...“
Loona ei kuule, mida ütleks sel juhul härra
Rosin, sest seinal kraaksatab kell kaks korda. Peab
koloneli ette ilmuma Loona Tuisk. Ülemus katab
peoga ühe silma ja kõneleb:
„Tooge mulle Kärnini käsukiri aastast, noh...
Ununenud. Ei, Varrahüli oma, vaat numbrit ei mä
leta ... Küsige asjaajajalt, see, kus keelatakse väe
osa hobused varssu olemast. Jah, õigus, see on
Varrahüli oma... et ärgu olgu, jah, väeosas hobu
sed poegi... Ja süs ma tahan veel Garnüli käsu
kirja, number viisteist käesolevast aastast. Et, et,
et... üks plaan, kus laagris ehitatakse ümber poiss
meeste elumaja naistemeesteks, ei... et, et, et, naise
meeste majaks. Ja pange mu kuivatuspressile uus
paber. Tänan, preili, see oleks esialgu kõik.
„Vähe küll,“ ohkab Loona eesruumis. „Nah, ilu
kõnelejat meie ülemusest ei saaks. Aga eeskujulik
konferansjee tsirkusse. Varrahüli käsukiri, mis kee
lab hobused sünnitamise... J orel Selline peaks
avaldatama ka inimeste kohta. Olgu, naer on ter
viseks. Ma ei ole kaua enam köhinud ega läkasta
vad ..
Kantseleis seletab härra Keksjen proua Rosinale, kui rääkimatult tähtis olla kaitseväes, et kaus
167
tad köidetaks linasesse. Ja kausta selg oleks just
sinine. Loona viskab väljamineva posti kanderaamafu vahele ja mõtleb: ning kuis aitab riigi heaolekuks kaasa, et kõik käsukirjad õmmeldaks traadiga,
ning kaante nurgad oleksid ilmtingimata kolmekandilised...
*
*
*
„Kahju, et härra Hašek ei ela enam. Ma loo
vutaksin talle meeleldi oma koha. Saaksin süs võib
olla osakese loorbereist, mida lõikab too härra oma
uue romaaniga,“ inü ütleb Loona pikale Jalakale
all, võlvitud kojas ja ulatab ootajale oma portfelli.
Nü lähevad nad teele, iga päev. Loona astub pika
poisi taga, süs on ta, peatudes paar-kolm trepiastet
teisest eemal, kaaslasest pikem. Muidu alati selline
narr tunne, kõneldes aja pea kuklasse ja alles alt
vaadates näed teise nägu. Nägu, mis jätab enesest
mulje, nagu oleks ta omanik äsja tulnud saunast.
Mitte punane, kuid imepuhas nägu. Paari rahu
liku, halli silmaga. Kui nad Loonaga kõrvu kõnni
vad, on Loona silmad teise käsivarre kõrgusel. Isegi
õlani ei ulatu ta tollele poisile. Ei saa tarvita
misele võtta oma tavalist foonigi, ülbet ja üle
olevat. Konini ja kõnele kui vaikne ja tasane tütar
laps. Kuula, kuis teine seletab sulle lookesi oma
karjapõlvest, vanast, vildakust talust rannikul. Mere
tuuled tolle viltu lõõtsunud...
„Ära kuku,“ ütleb pikk poiss. „Sün on libe,
vahi ikka jalgade ette ka. Ikka sul nina kõrgel.**
„Kuule, sa pole mulle veel kordagi öelnud, et
ma kena olen. Teised ikka... Kuule, Karlikene.**
„Ega sa ju kena pole. Teised kõnelevad lollust.**
168
„Aga kuule, Pikk-Karla, miks sa siis kenade
tütarlastega ei käi? Miks sa minuga aega raiskad?"
„Kuule, ole ometi ettevaatlikum, siin jälle libe
koht. Ma ei hooli ju noist... tüdrukuist. Mõned
usuvad kohe, et tahad võtta ära. Kui siis lahkud,
tõstavad kisa. Toda naiste kisa ma ei salli. Siis nad
ajavad selliseid lolle jutte, seletavad, et nad on
kole hingelised. Et nagu kuud näevad, nii kohe
hing liigub. Teised jälle kinnitavad oma ema hinge
juures, et nad neitsid on. Et suudlevad vaid toda,
kes kohe homme veel papalt nende kätt palub.
Issand... kolm tundi seletavad sulle, kuis ometi
Õmbleja rikkunud nende kleidi ja kleidiga ühes
ka saleda talje. Kuis nende perekond on kuulus
ja lugupeetud. Papal hea nimi, mammal hea, tüt
rel veel parem. Ära keksi, libe oin... Äh kal
dale pöördud? No kena, õhtul tuled jalutama —
aga jalas olgu paksemad sukad. Ei salli ma nende
siidilirudega külmetamist."
21.
Aprill. Heledalt kolisevad plekknõud pümavankril, suur, hele pilv jaguneb raekoja kohal kol
meks — nagu tõstaks keegi vandeks kolm tohutut
sõrme. Loona lööb vasaku kiinganina plaksudes kivvi
ja ümiseb:
„Täna läheb midagi viltu. Kõveramini kui
kunagi varemini."
Minutit kakskümmend enne kaheksat sammub
Loona läbi roostepruuni eesruumi ja kuuleb koloneli
kabinetist kriiskavat häält:
169
„Mns, Võru? Äh Valga! No lubage Võru kaitse
väe. Rügemendi majandusülem? Ei ole? Sa Issand!
Viimast sõna venitab ta põlastavalt, kitsad huu
led kõveras torus. Siis visatakse plaksudes põran
dale paar kausta, põrutatakse kinni üks kapiuks
ja härra kolonel väljub.
„Vana läks saagile, kui nüüd keegi ette juhtub
jääma,“ ütleb Loona ja korraldab hommikust posti.
„Kas kael oli punane?" küsib heitunult vaikne
Oskar. „Kui kolonelil kael punane ja hääl kõrge,
siis ikka midagi...“
„Kaela ma ei näinud, aga hääl... Noh, kui
sureme, siis sureme isamaa eest. Tommakem masti
õnnetuste lippl“
Kuid Loona lootus ei täitu. Kõik algab nagu
alati. Isegi Inge Rosin hilineb oma hariliku normi
võrra. Ilmub jälle kantseleisse paar-kolmkümmend
minutit peale teisi. Sammub läbi ruumi, ahtake
labajalani. Too aga muutub järsku laiaks ja suureks,
hoidub kõndides kuidagi kohmakalt väljapoole.
Proual on ümber suu viril jooneke, midagi temas
näib alatasa hädaldavat ja nurisevat. Miks süs vaa
tavad teised nü etteheitvalt, kas nad siis ei näe
ega märka, et tema on õrn ja habras naisterahvas,
keda hiline uni väga kosutaks? Ning sellised põrnitsejad tahavad olla ristiinimesed..»
Loona ei salli kitsast, laiade taldadega naist
Kunagi käis ta Ingega ostmas kingi. Osteti ühed,
peale kahetunnist kaalutlemist ja valimist. Süs
vahetati nad järgmisel päeval ümber, ning viidi
õhtuks lõplikult tagasi... Ei olevat proua jalale
vastavad... Ja nüüd on juhtunud veel hullem lugu.
Proua Inge Rosin olevat õnnistatud seisukorras.
170
Kõige rohkem kannatab selle seisukorra all Loona.
Rääkimata hingelisest kannatusest — kandku nüüd
proua eest kirjutusmasinat ühest ruumist teise.
Tõstku see kaust riiulilt alla, ulatagu talle, vae
sele naisele, kätte.
„Kuulge," ütleb Loona. „See riiul ei ulatu ju
teile isegi rinnuni."
„Oi, sellest kõrgusest on küllalt, et last elu
aegseks sandiks teha."
Ja proua Inge Rosin seletab nüüd kõigile, kõi
gile, kõigile, mida ta tunneb teisel raske jalgsuse
kuul.. ♦ Loona surub hambad kokku, hoiab peoga
kinni oma lauaservast. Muidu ehk hüppab ja annab
tollele naisele kõrvakiilu. Hulga meeste seas
kõnelda nii... Punastub isegi vaikne Oskar Päiv.
Kurat koristagu toda naist, kes seletab otsekui laps,
kellele pandud esmakordselt rõugeid...
„Muidugi on see poissi Ja tark laps ka... Meie
perekonnas on kõik võrdlemisi —"
„Noh, kui just isasse juhtub, süs võib ehk
rahul olla," kõlab Loona laua tagant. „Kui te last
aga enne surnuks ei kõnele."
Oskar Päiv turtsatab kui lõbustatud orav. Proua
Inge Rosin aga ütleb nutuse häälega:
„Minu mees juba hoiatas mind... Teid juba
tuntakse... Et ehmatate mind veel surnuks..."
„01eks kahju küll — —“
Edasi Loona enam ei saa. Juba kantselei ukse
tagant hakkab helisema hädine hääl, alles süs ilmub
lävele ka asjaajaja, härra Keksjen:
„... kõik väeosade säästsummade aruanded,
ei... eelarved... Issand, vana on vist herilane
torganud... Ma, ma... olen nii ärritatud... Nagu
171
merelahing... Süs olla kunagi meilt läbi käinud
selline paber, et raamatukogude summad... Härra
Päiv, kas teie teate midagi raamatukogudest ja
summadest? Andke rutemini eelarved! Ja otsigu
preili Tuisk välkküresti too vahekiri."
Preili Tuisk astub kahemeetrise virna ette nurgakapis. Kaustade sinised seljad pleekinud, mõned
rebenemas, nii et üksikud paberid paistavad linase
kinnitusnüdi taga. Kolm riita pabereid... Kui nüüd
ometi häälitseks otsitav vahekiri, siputaks veidi ser
va... Kolm rüta kirju! Tihkjalt kokku õmmeldud,
pigistatud kahe sinise kaane vahele. Ja Loona tun
neb patust mõtet. Mitte tema, Loona, ei peaks välk
kiiresti asuma kahemeetrise paberihunniku kallale,
vaid Issanda välk ise. Heidi, peaks ta lööma laiali
tolle kirjavara...
Klirr, klirr... Kolonel, silm katva peo all,
hüüab Loonale:
„Preili, kahekümne kuuendal aastal oli meil
vist selline paber... et võladokumenti|de kustu
tamine peab sündima... nii ja nii kiiresti... Oli
selline kirjutatud, ei, ikka masinal trükitud... Ei,
nüüd tuli meelde, härra kindral ise kirjutas tolle...
Ei, rohelise tindiga... Otsige mulle too paber veel
täna."
i I 1 ; I i j j j | j
Ja Loona kordab roostepruunis eesruumis:
„Paber, et võladokumendid kustutataks nii ja nii.
Ja see paber on kirjutatud tindiga, siis rohelise
tindiga kirjutusmasinal ja pliiatsiga. Kirjutajaks aga
härra kindral ise."
Suur kell taob kolm, kui Loona asub järgmise
riida juurde. Iga selline paberihunnik võtab sori
miseks aega umbes neli ja pool tundi. Aprillikuu
172
ja üheksa tundi tolmuseid kaustu! Ja homsele ei
maksa loota, sest tööd rassiv kolonel istub omas
kabinetis ja kirjutab sedeleid, klõpsutab arvelaual...
Ta ootavat paberit...
Ta ootab kaua. Loona istub põrandal, ees hun
nik pabereid, paremal, toolil, terve aasta kaustad,
maokad köited. Vasemal aga kerkib juba läbisoritute riit, Loona peast kõrgem. Otsijal on põlvil
avatud kaust, sirvib seda ja ümiseb laulu põrgu
valust ... Ahah, üks roheline... Jälle mitte. Hädal
dab vaid keegi, et ta käesoleval aastal pole saa
nud korralist puhkust. Siis — Võrumaa südamest
ilmunud väeossa mees, kelle saapanumber täpsalt
nelikümmend kaheksa... Palutakse ühtlasi suuren
dada tolle võrukese leivanormi__ Loona loeb ja
laulab. Kui juba kord rikutud üks ilus õhtupoolik ja
õhtu aprillis, siis olgu ta rikutud põhjani. Oi,
nüüd veeres veel ümber madalam riit. Koiliblikas)
lendab paberivirnade kohal ja väljas hämardub...
Teisel korral kõnnib keegi. Edasi, tagasi. Edasi,
tagasi. Loona leiab pika paberi, millel uhkustab
keegi tehnik, et valmistanud kolm uut barakki...
Teisel korral kõnnib korrapidaja-ohvitser. Kap
ten Lagle. Ning ei mõista, miks just teisel siin
viibimise päeval määrati ta toimkonda. Kapten
Lagle toodi üle. Suurest ja kihavast linnast mere
ääres, kisti lõbusast ringist. Ning istutati siis halli
kasti, määrati veel korrapidajaks... Paremgi veel.
Nüüd leiab ta aega kirja kirjutamiseks. Kirja kan
nab ta juba teist päeva taskus, avamatult. Saadetis
°n kapten Lagle naiselt. Elurõõmsalt, mondäänilt
Älioe’ilt, kes kuidagi ei suuda lahkuda suurest ja
kihavast linnast merekaldal... Ta peatub pige
173
mini vanemate juures, ootab, kuni Paul Lagle kar
jäär teeb äkilise inõksu kõrgemale ning ta viiakse
tagasi suurde linna...
„Kallis Paul,** kirjutab mondään Älice. „Mul on
väga igav sinuta. Eile õhtul käisime „Kuldses pant
ris", toona aga sõitsime välja, Ankrule. Oli lõbus.
Saada raha. Kõik otsas. Tervisi. Älice.“
Paul Lagle kõnnib mööda tuba. Kuhu ja kel
lega sõitis lõbutsema mondään Älice, ei huvita teda
sugugi. Ämmu enam. Sest ta ise ei anna enam
aastaid aru oma tegevusest elurõõmsale kaasale.
Nad pole iial tülitsenud, ainustki kurja sõna pole
veerenud nende vahele. Nad vaid kõnnivad nagu
kaks last üle aasa. Teine teisel serval ja nopivad
just neid õisi, mida peavad ilusamaiks. Kuid lugu
rahaga... Jälle, ikka ja alati tuttav lause „saada
raha, kõik otsas".
Paul Lagle seisatub akna juures ja vaatab täna
vale. Aprilli hämaruses särab Suure Peetri vaskkukal. Tohutu härra seisab seljaga vaatleja poole,
laiad õlad pooliti peidus puuoksis. Üle ta rohetava
pea lendab kari linde. Hoiatab omnibus. Leedripuu
oksad kõiguvad tuules — iga kord pilgutab siis
ümmarat silma suur tulikera Rmgpoe fassaadil.
Paul Lagle hingab sügavasti ja naeratab. Naised suu
res ja kihavas linnas nimetasid teda ju „naeratava
südamega leitnandiks". Kaaslased aga laususid:
„Paul on südamega soldat." Viimase nimetuse sai
ta juba Vabadussõjas, kui tõi rindelt haavatud kut
sika ja kandis teda põues...
Südamega soldat uurib valget tabelit seinal.
Nimekiri kõigist majas töötavaist Naisi pole...
174
Ahah, Inge Rosini.. hm, ei jäta mingit pilti see
magus nimi.,. Siis — Loona Tuisk.
„Tõus ja mõõn," lausub Paul Lagle ja korral
dab sidet ümber käsivarre. „T5us ja mõõn, peaks
vaatama, millises ruumis töötab see Loona Tuisk..."
Avab süs kantselei ukse ja hüüab: „Kas elektrikulutamine on sün praegu vajalik?"
Kapi ees on suur hunnik pabereid ja kaustu,
üksikuid akte ja köiteid. Nende vahelt kõlab vas
tus:
„Kuidas nüüd võtta. Võite ju kustutada, seda
neetud lehte ma ei leia. Ei valges, ei pimedas."
Südamega soldat astub ligemale ja näeb: Põran
dal istub neiu tumepruunis sametkleidis. Täpsalt
sama pruunid on ta juuksed, mis kuklal ja laubal
segi. Sinna juurde hästi valitud toonis beež pits
krae. Süles hunnik kaustu. Vaatab külalisele otsa,
tumepruunil iirisel särab kollane täpike:
«Masinal kirjutatud, käsitsi musta ja rohelise
lindiga ja peale selle veel pliiatsiga. Kindral ise
kirjutas. Vist on selline paber."
Südamega soldat naerab. Kõneleja toonis säten
dab terve huumor. Nüüd muutub see toon ülemee
lik ükski.
,,Kui ma nüüd homme hullumajja kukun
kroonu kulul muidugi — otsin ma üles härra Haseki
3a härra Sveigi, sest ma poen maaniat, et maini
tud härrad elavad seal. Ning just nende käes on
tahtis dokument: sinise, rohelise, musta ja punase
Endiga kirjutatud. Peale selle veel pliiatsiga ja
kirjutusmasinal. Siis pistetakse mind üksikkongi
muidugi kroonu kulul----- -"
175
Klirr, klirr. Loona jätab südamega soldati ja
paberivirna ning ruttab koloneli kabinetti. Ülemus
vaatab ainsa silmaga alluvat ja lausub mahedalt:
„Ma väga vabandan, preili. Äga just praegu
torkas mulle meelde... Tookord me vaid kavat
sesime kirjutada toda paberit. Nii siis, ega te
otsides ei leia. Minge koju. Head õhtuti”
„Homme ma siiski sinna majja ei lähe,” lau
sub Loona naeratavale ohvitserile kantseleis. „Sest
maaniat rohelisest paberist põeb vaid meie kolo
nel. Ja meil sün linnakeses vaid ainus üksikkong...
Nii siis, ma lähen nüüd koju!”
„Hüva,” ütleb kapten ja korrapldaja-ohvitser
Paul Lagle. „Äga kaustad jäävad põrandale, kapp
lahti?”
„Õigus, kallisvara peab enne kappi kühveldama.
Teie ka? Noh, võtke süs sülega, raputage neid
veidi kohedaks ja visake eelmisele riidale. Suruge
põlvega vastu, süs jääb peatuma. Hoplaal” Ja Loona
paiskab puntra punaseid akte kapipõhja.
Südamega sõdur naerab ja korraldab kaustu.
Kummaline tüdruk, nagu föön puhuks üle koltunud
käsukirjade, määruste ja aktide. Nagu laps hei
daks lutsukive, kutsikas klähviks karjamaal. Ja
sõdur naeratava südamega ütleb:
„Loona Tuisk, tõus ja mõõn. Tõus ja mõõn.”
„Merevesi, mis alanegu ja tõusku kaitseväe kit
sas pesuvannis,” ütleb Loona ja vaatab esmakordselt
oma kaaslast. Süles sinised kaustad, pöördub ja
näeb teise nägu. Ojaa, poisikese muretu nägu. Selle
vanust öelda... Raske. Issand vist vormis toda
silmnägu lauldes. Hommikul mais. Ümises rõõmsat
viisi ja kastis sõrmi vaheldi roosi vette ja mandli-
176
Õlisse. Silus nü ümmaraks ja pehmeks lõua, pöid
laga tõmbas paar lustlikku joonekest ninast suuni.
Siis puhus naeratades sõõrmeisse eluhõngu. See pole
sõduri silmnägu. Poisike, poeet, lambur mägedelt,
tenorike operetist. Hm, midagi kääbusbulldogist ja
lõbusast ahvipalgest on tolles näos. Selline narri
Loona viskab sületäie sinist kappi ja küsib:
,Ja mis teie olete?"
Kapten Paul Lagle kükitab kapi ees ja taob
rusikaga vastu paberivirna, et ometi rivistuksid
kaustaseljad.
„Ah mina? Neljateistkümneaastaselt armasta
sin meie köögitüdrukut. Neljakümnekolmeaastast.
Muidugi põhjalikult... Siis kirjutasin värsse. Pikki
ja lühikesi. Seitsmeteistkümneselt läksin vanema
vennaga Vabadussõtta. Tapsin. Kord täägiga... Ja
siis, hiljemini, jõin ja armastasin. Palju, väga palju.
Ja nüüd ei ole enam midagi ega kedagi, millele
või kellele ma pole kihutanud järele. Ja ikka eduga.
Ja praegu ei huvita mind miski... Siiski,.. mõni
suurem lahing... Kahurid..."
„Korras," ütleb Loona ja lukustab kapiukse.
„Tänan. Head ööd."
„Head ööd," ütleb südamega sõdur tasa ja hoiab
Loona kätt. „T e i d suudlen ma kord, vähemalt
kord."
Loona vaatleb kaht halli silma ega vasta. Sel
line narr maik suus. Otsekui oleks sulanud pool
pehmeks karamell ja takistaks nüüd, igemeile klee
pudes, kõnelemist. Vaat, milline seisukord, lase
enesele näkku öelda narrusi, punastu, seisa ja vaiki!
Otsekui ootaksid, et veel täna suudleks sind too
sõnu tegev narr... Kurat! Ja Loona lausub:
12
Soomustüdruk.
177
,,Nah, süs annan teile kõrvakiilu, vähemalt ühe."
Haarab mütsi ning käsitasku ja hüppab kantse
leist välja. Komistab ukse taga kükitava veltveebli
peale. Too oli jälle oma luuramiskäigul. Kui valaks
õige tollele nüüd juba ühe tulise... Loona tormab
tänavale, ruttu ja ruttu. Suure Peetri juurde jõu
des tasandab samme ja naerab tasa. Homme juba
kõneleb terve asutis, kuis Loona Tuisk tulemusteta
võrgutanud üht ohvitseri. Muidugi, veltveebel pigis
tab kinni parema silma ja sosistab: „Oi, kõiki näpis
tab lõuast julge ja juurdetikkuv Loona Tuisk. Kat
sus kord isegi kindralit lõuast silitada, aga too
andis plaksaku vastu sõrmi."
„No mida sa nii kaua tegid?" küsib pimedu
sest rahulik hääl. «Ootasin, kas silm välja. Ei
tule ega tulel"
Loona tunneb järsku suurt rahu ja kindlust.
Iga sõna pika Jalaka suust mõjub kui külm mähis
palavikus olijale. Ja Ringpoe pimeda võlvi all jääb
peatuma paar ning väsinud hääl ütleb:
«Karli, suudle mind. Ma olen nii väsinud."
„Oh sind ja su tempe! Vaat, kus leidis koha__
Väsinud... Pole ime, kooserdad seal keskööni
mööda tolmuseid kappe. Kurat, ühtegi naist ei
peaks tööle võetama, nõrgad teised ja kahju neist.
Nagu sinagi. No ütle mulle, kui kaua mõtled sa
kuivada kantseleis, laua taga? Viie aasta pärast oled
sa kortsus ja kollane. Kümne pärast närvihaige
ja hall. Viieteistkümne järel aga paigutatakse sind
hullumajja. Tore! Kui kaua mõtled seal kolletada?"
„Seal kolletada? Kogu elu. Aga edasi tahan,
kaugemale kuhugi. Mõnda saatkonda välismaal.
178
Suurem palk. Saan rõivaid. Näen maailma. Sõita
saan."
„Sõita, rõivaid, maailmal Kui kaua? Vananed
ja sinu asemel võetakse uus ja sile nägu. Siis kõnni
mööda maailma, ilusad rõivad käsivarrel ja sul ei
ole kodu. Kortsus vanainimene, kes kerjaku lõp
peks kuski suurlinnas."
„Kui vanaks jään, sõidan siia tagasi. Sügisel,
suure saju ajal. Tulen mööda Jaamapuiesteed, sel
jas vihmamantel. Vesi krabiseb tolle kraele ja
mina mõtlen: Näe, süski sain õndsaks, nägin maa
ilma."
„Tühi loral Pigemini abiellu, kasvata paar, kolm
last. Sul on kodu, peavari. Nii tuiskad maha ilu
sama aja, ei ole sust kasu teistele ega enesele.
Juba nüüd oled veidi närvlik, jandad nende kausta
dega ja kaantega. Niis sa, pdrdik, rassid! Abiellu ja
saa kord mõistlikuks inimeseks.
Loona on pahane. Pahane, et too poiss teda
nii sõimata võib ning tema, Loona, sugugi ei pahane.
Isegi nagu nõrk kahtlus kerkib, et ehk on poisil
siiski kübeke õigust. Vaja talle — — —
„Nii, kuule nüüd ja ole vait. Ma sündisin
selle linna külje all. Kogu aja olen veetnud vaid
siin. Nüüd abiellun, jään ikkagi süa. Siis rasvun,
vananen ja suren. Ja mind maetakse sama linna
kalmistule. Tore väljavaade, eks? Ja selle juures
on armas Jumal loonud maakera suureks ja ümmaraks — mine ja vaata! Ja igale andnud vaid ühe
elu... Miks ei ole küll inimesepoeg selline kui
põdravasikas ja jänesevõsu. Nagu sünnib, nii varsti
kaob — laia maailma. Näeb ikka uut ja ilusat.
Aga mina? Päh — alul, jah. Nii, süs kudrutatakse
12*
179
ja kallistatakse. Süs on kõik mehed Musid ja nai
sed õrnad Rotid. Aasta, kaks. Siis tuleb selline
roosa ja kisendaja. Mees haigutab. Nuusutab
toas mähkmete ja piima lõhn! Läheb siis jalutama
— veidi... Kohtab omnibuses maihommikvärsket
plikat ja vaatab tollele õrnalt silma. Ise võrdleb
mõttes oma kodus viibivat, lahtise pluusiga ja pümalõhnalist naist teisega, naeratavaga. Kui ta jälle
koju jõuab, seletab talle naine õhinal, kuis ikka
tark ja võrratu olla nende troonipärija. Mõtle,
juba tulevad talle suhu esimesed kikid! Seepärast
äkabki ta nii sageli, see Juku või Kusti. Ja kui
mees kuulab siis nädala ja teise lugulaule lapse
esimesist hambaist, läheb ta linna ja otsib tolle
maihommikvärske plika...“
„Sa ära musta abielu... Mõtle, asutakse ühi
sele teele, muretsetakse mööblit, iga üksiku juures
kaalutellakse ja tuntakse rõõmu."
„Hüva,“ ütleb Loona. «Neljal esimesel aastal
ripun ma huvi ja innuga uue kapi ja kirjutuslaua
juures. Vaatan mustreid saarepuul ja olen õnnis.
Siis valin tapeteid ja tunnen rõõmu. Ja kord on
nad kõik . mul käes, toad sisustatud ja korras. Ja
siis, mida teen siis... Keedan ja praen... Esmas
päeval jooksen turule, hingeldades tingin võinaelalt
sendi ja paar. Teisipäeval lippan jälle 'turule,
kolmapäeval samuti. Nii kogu nädala. Siis algab
abieluhümni teine salm. Esmaspäeval turule, teisi
päeval samuti... Ja kogu see hümn... Tuleb teda
laulda kokkuhoiu viisil... Ma elan voib-olla
inetu maja tagaküljel... Akna all kuivab pesu...
Eeskoda lõhnab... Ja ühel päeval vaatan peeg
lisse ja näen: Vana pärdik, aastat nelikümmend,
180
kortsuline ja inetu, vaatab mulle vastu. Otsas
kõik... Abielu ja armastus. Jäi nägemata ilus ja
ümmar maakera..
„Vaata, nüüd on sul soe,“ ütleb pikk Karl Jalak
ja seisatub kivimaja väraval. „RääkisId enda soo
jaks. Kui sa jälle jahtud, süs mõtle veidi järele...
Oled selline tuisupea, juhtud astuma libedamale
kohale, süs lendad. Kas ei oleks parem, kui sa
raskuseks kinnitaksid endale jala külge abielupommi?“
„Veider poiss... Mulle kiidad abielu... Miks
sa süs ise... Alati kardad, et tütarlapsed viimaks
kosivad su ära.“
Nüüd ütleb pikk ja puhta näoga poiss tasa:^
„Kas sa... Loona, mind ei tahaks? Mõtle
järele...“
See’p see oli, seep see oli, mis läks täna kõveramini kui iialgi ennet Pikk ja mõistlik poiss ütles
sellise lolluse... Ja too teine, kes neljateistkümne
aastaselt armastas põhjalikult köögitüdrukut...
Häbi, Loona punastus abituses tolle ees, kelle
näos natuke ahvi lõbusast ilmest ja kääbusbulldogi
murelikkusest... Vildak päev ...
22.
„Oi“ hädaldab naaber Lovüs. „Ei mina, Mu
nake, laseks oma last minna kroonuga kaasa...
sinna laagrisse... Kõneldakse ju imelugusid. Otse
puruks kistakse seal naisi, just kui vanasti lõvid
kristlasi. Ja vaene tütarlaps kolm kuud ema armuta,
aina sõdurite ja meeste hulgas. Oi, oi, Münake,
minu süda küll ei lubaks! Mis jääb lapsest järele?
181
«Loona eest ma ei pelga. Too lööb ennem mõnel
silma peast, kui end puudutada laseb... Mis viga
tal suvitada, maal hea õhk. Saab teine kolmeks
kuuks linnast eemale. Päris ära kulub selline
puhkus."
„Laagrisse üks tütarlaps, sõdurite sekka elama...
Issand," hädaldab naaber Lovüs ja pühib nutu
selt huuli.
Sama nutuselt ütleb Loona ise sõidupäeval
pikale Jalakale, kes teda jaama saatma tulnud:
„Karlike, kirjuta mulle, su kiri oleks nagu õlipuuoks kaamelile kõrves. Kurat, kolm kuud — On
kahju, et meil pole sellist kallist kommet nagu
inimessööjate saaril... Et lapsed söövad vanemad
lihtsalt ära. Pigemini võiks inimene ära süüa oma
ema, kui lahkuda temast kolmeks kuuks... Nagu
närib südames. Pikk-sõdur, anna oma taskurätikut."
«Narrike, nüüd nutab. Kui sul seal liiga...
palavaks läheb... tule ära! Loona, juulis ja augus
tis vahetatakse kortereid — on kolimise hooaeg.
Kas ma vaatan valmis sellise kahetoalise, köögi ja
eestoaga? Helerohelisse majja... Puhtale tänavale?
Suuremat kui kahetoaline ma praegu küll ei...
Korteriraha on kehv... Aga ütle, Loona."
„Eeitea,“ nuuksub Loona. «Valmis võid ju vaa
data, ära aga käsiraha maksa. Eei tea. Mitte ei
tea. Ega vist siiski...“
«Vaata, Pikk-sõdur. Nagu jõulupuu munad kas
tis. Rohekad ja sinakad," suunab äsja nuuksuja
sõrme õllekorvile, mida kannab üle perrooni sini
ses kitlis töömees. Päike sätendab pudelikaelul ja
Pikk-sõdur pajatab:
182
„Ei ma sust sindrisf aru saa. Ulud
arva,
et nüüd on õrnaks jutuks soodus silmapilk.,. Samas
aga... nagu soomustatud oleksid. Kuluks sulle üks
mõistlik keretäis vitsu."
*
*
*
Väikeses jaamas piiri lähedal ootab Loonat leit
nant Kandelaaber. Päike on salvanud ootaja silm
näo punakaks ja särahtab nüüd loojudes oodatu
sinisel pärlireal.
„TervIst, Isakass," naerab Loona ja raputab
ootaja kätt. Vana sõjamees naeratab, väriseb puna
kas vurrunatuke huulel. Ikka ei unusta tütarlaps
nimetust, mille leiutas ise ühel lõbusal tunnil, lin
nas. „Ega Kandelaaber ei pahandu," oli ta naernud.
„Isa eest ta mul ju on. Papa aseaine." Ja vana
mees oli muhelnud — oleks enesel selline tütar!
Tujukas ja ninakas ta ju sageli. Koguni tihti. Äga
siis naerab jälle ja on väike ning armas tüdruk.
Ja Kandelaabri südames ärkasid kõik uinuvad isa
tunded. Tõi vahel tütarlapsele naela või poole
kompvekke; päris, kuis arenevad armuasjad pika
Jalakaga. Ja tütarlaps seletas naerdes uuemat, ava
meelselt ja usaldades. Ja kuis lahtise mõistusega on
tüdruk! Änna teisele kätte kava ja joonis, juhata
ja töö edeneb. Taipab teine, nagu oleks poisslaps.
Päris kahju, kui sellisel narrikesel siin elus äparduks
Ja nii oli kõmpinud tema, Kandelaaber,
läbi liivase nõmme laagrist jaama. Laagrisse lähe
vad nad tagasi küla kaudu, näeb Loona todagi.
Küla hingab sügavalt ja rahulikult õhtupäike
ses. Aeg-ajalt tuleb järvelt külm puhang. Kostu
183
vad käsklused kahurilaevalt. Esimeses majas värvi
takse aknaluuke. Pool neist sinetab värskelt. Liha
poe sildil uhkeldab tsinkvalge siga. Suur puu ja
selle all rohelise, sammaldunud katusega ma jalaks.
Madal ja vildak. Teel majakese kohal surnud varb
lane. Loona asetab laibakese roosatava murtudsüdame alla aianurka — aknal naeratab neiu puna
ses kampsunis. Nurgamajal valendab silt „Kohvik“,
lahtisest aknast poevad vaiksed kandlehelid, akna
laual purk kurkidega. Kirju kirik kesk vana kal
mistut, purunenud müüri üle upitab kõver puu ja
puudutab ladvaga punast liiva teel. Kirikuuksel
laiutab käsi Kristus, punase, rohelise ja sinisega
maalitud. Torni suurt tulbisibulat poolitab punapruun tüvi — hiigelmänd teinud järsu nurga ja nüüd
paistab ta kollakate laikudega sammas torni hele
sinisel taustal. Kalmistul setu naised valgeis, linaseis kitleis. Suured, arad linnud. Kõikjale, aknaile,
trepele ja teile puistatud ilustuseks sõdureid, rohe
kaid rosinaid punetavale tordile.
' Võtaks ainult seepia, mõtleb Loona ja tõstab
jala punasest liivast. — Teeks pruunika pildi õhtu
sest külast —
„Isakass, oleme vait, vaatame ja mõtleme
muidu."
Punane liiv, kadakapõõsad. Männid, männid.
Tüvedel violetseid õhtuvarje. Jässakal tüvel laiguke punast. Pükõigelt puult tõuseb vurinal lendu
hall lind ja pahandub: tsirüt, tsiriit... Lambad
nurmel. Päike vaatab läbi sakiliste latvade ja kul
dab pulstunud villa lammaste seljal. Nagu pühad
lambad seal väljal, Jeruusalemma külje all, mõtleb
Loona. Nagu kannaksid määrdunud seljal väikest
184
päikest, too piiluks kiiri läbi halli, musta ja räpase
valge. Poisike kraavikaldal tõmbab naerule laia
ja roosa suu...
Kaitseväe laager. Suur liud sinisega — järv.
Järsud kaldad, künkad punaste külgedega. Pedajate
rohelusest paistavad kollased majakesed, katusest
nurgake, üks hülgav aken. Mänglev laps on püstitanud
pedajate vahele, järvekaldale, rõõmsa linna. Peoga
pühkis puhtaks vastava maalapi. Otse lõikas puhtaks.
Otsis päikesepaistelise kohakese, jäi süs sinna. Suu
red sambad langesid raksudes. Värsked, vaiku nut
vad lauad... Kuldooker ja naelakast. Haamer ja
saag...
Oli täppis too mänglev laps. Armastas korda.
Asetas majakesed, puhtad ja punakaskollased tiku
toosid, nõlvakuile ja tee servale. Sillutas tee ja lup
jas tähiseid selle ääres. Püstitas uusi tikutoose.
Kollaseid ja punaseid, tõmbas radu ja ajas sihte.
Ehitas värskest puust ja vaigust lehkava linnakese.
Roheline tuust, paar rusket sammast — suured
männid. Kitsas, kõrge katus kerkib rohelusest Kol
lane laik tumedal. Päike otsib ühelt aknaruudult
kulda. Leiab ja nühib toda aknal. Vajub siis aegla
selt sakiliste latvade taha ja viib kulla kaasa. Kül
lap töötab tolle homseks ümber...
Pikast tallihoonest jookseb järvekaldale salk
hobuseid. Kruus lendab teelt kõrgele, kabjaplagin,
suliseb vesi. Norskab ülemeelik neljajalgne, ta kan
nul jookseb poiss punaseis pükstes ja manab...
„Noh, tuu pikk maja, puul töisel mäe sehen...
Sääl me kodu omgi... Mia ja Keksjen üten tuan,
Ei õkva vasta. Tõsem. Tolle katus juusk küll
läbi... kivi lahtitse... Aga noh, soe aig ja soe
185
vihm... Ärgu tn noid kive näpma hakaku, nuu
lahtitse... Kui üte võtad, tulõvõ kõik robinal kaala.
Relgian olevet ka nii, no nüüd on meil sis kah..."
„Lahtised? Tore!" naerab Loona ja asetab kohvrikese põrandale. ,,Kui tuleb öösi üks sõdur, lau
lab serenaadi ja teeb mulle poolkõlvatu ettepaneku,
haaran katuselt kivi ja— süvendan meie sõprust."
Hoone eesruumi vüb mäetipult mingi sillake.
Alumisest korrast aga asetseb pool punases paes.
Seal küpsetab allohvitser Mantel, viiekümneaastane,
setu külast palgatud töölistega leiba. Laagri tarbeks.
Teisel korral kaks pikka ja kitsast tuba. Lage
deta. Läbi seinapragude läigib järv ja katuskivide
vahelt roosatab taevast. Loona toal on aken kahe
kümne nelja väikese ruuduga. Ruudukesil torisevad
hallid ööliblikad. Suure keha ja jämeda peaga.
Lapsena nimetas Loona selliseid sumisejaid surmaliblikaiks...
Kõrgel mäel mürtsub orkester. Loona kükitab
põrandal kohvrikese ees ja nutab... Trahh, trahhh,
tram, hõiskab muusika mäelt. Laagri marss... Julge
ja elurõõmus viis, miks siis nukrutseb tütarlaps,
kükitab põrandal kui kurb konn?
„Tü,“ karjub vastastoast leitnant Kandelaaber.
„Kas tii haput piima tahat, siis tulgõ! Karastab
südant"
Loona istub rohekale sõdurivoodile ja rüüpab
plekktassist hapupiima. Härra Keksjen on linnast
laagrisse toonud heleda öökapikese, rosetiga uksel.
Sellele asetab nüüd kaks pildiraami — kõverad
hobuserauad. Ühes naeratab ise, seljas valge merimehe munder. Parem käsivars rinnal — et pais
taksid paeljad ja lindid. Teises raamis hoiab kaht
186
poisikest hirmunud näoga ema. Too, kes linnas
õpib pähe tulikahjutabelit ja kergitab vaheldi harju
tuseks asju, väärtuse järjekorras, mõtleb Loona ja
naerab.
Süs aga sorib härra Keksjen kastis ja kotis. Pil
lub segamini pabereid ja ohkab:
„Neptun küll, kus ikka lops... Saapasulase,
hambaharja ja habemenoa olen koju unustanud...
Tule Ähti appi, triiksärgid ka. Oi, viletsust!"
Tühja kah, mõtleb Loona, mis tollest noast ja
särgest, kui vaid pilt merimehepäevilt ilutseb kapikesel. Toda võib ju vaadelda pika habemega ja
pesemata triiksärgiga. Karastab südant.
„01en väsinud. Magama heidan. Kas sinna...
peakotti... sõdur õlgi ajas?"
„Kõige pikemaid, ma ise valisin."
„Ega me preili und ei sega, kui mängime siin
kahekesi? Teeme paar õhtulaulu. Kandelaaber tõi
kaasa viiuli ja mina kitarri... Harjutame kokku...“
Ja nad harjutavad kokku. Kandelaaber viiulil
ja Keksjen kitarril. Loona toetub rinnuli aknale,
tõrjub eemale suure peaga ööliblikaid ja kiristab
hambaid. Issand, tule appi, tee paariks tunniks
kurttummaks... Kas mitte ei jookse süa, meelita
tud kokku tollest koledast saagimisest, pool patal
joni sõdureid, lootuses, et mingid lahkusulised kor
raldavad saatana minemapeletamise peo. Koledate
häälitsustega... Loona mõtleb muule, vaatleb noori
mände akna all, mäenõlvakul ja lõpmatuid puu
ridu. Nendega kütab ahje vana Mantel, üliveider
mehike niiskete silmadega ja vanakooli viisaku
sega. Ta töötavat sageli kogu öö, hommikuni välja,
sest teda „haaranud tunne, et ta kuidagi pole kasu
187
lik kallile kodumaale". Ja Loona oli kunagi, ühel
sellisel hommikul, linnas, kui Mantli silmad eriti
vesised, lausunud: „Nah, pärast surma tuleks teie
nahk lüüa tühjaks ja toppida siis täis, tuleks teid
asetada nurka, eeskujuks ja mälestuseks kõigile
poollohakaile riigiteenijaile, nagu mina sün."
Kräu, kräu, tim, tim, tim... Kuid muusikatund
vastastoas jätkub. Kaks moosekant! töötavad särgi
väel, teevad muusikat, nagu tahtmatult, kuid taba
valt väljendas enne selle kontserdi algust härra
Keksjen. Loona mõtleb: teevad muusikat, nagu
kingsepp teeb saabast ja plekisepp valmistab uue
teemasina... Hea tahtmisega, armastusest töö
vastu... Nad taipavad vahest isegi, kuis mõjub
nende töö, lausus ju enne algust vana Kandelaaber,
see alandlikum, et ta mängivat vaid hingeliselt,
kuna aga tehnika palju soovida jätvat. Tema mängus
olla vaid südant, mitte sõrmede osavust. Ohka ja
anna talle õigus. Härra Keksjen olnud muidugi
parim kitarrimängija veealusel paadil „Medved“,
nüüd aga olevat ta sõrmed jäänud kõveraks ümber
sulevarre.
Mäel aga mängib orkester, veeretab orgu elu
rõõmsa vüsi. Vüs hõljub puude kohal, laskub mada
lale tumesinisele järvele. Tuul tõuseb, pedajate lad
vad vaatavad kõik vasemale. Loona toakeses krigi
seb ja vingub, seinalauad ja põrand võtavad tuule
lahkelt vastu...
Loona kujutleb toda vüsi, mis veereb orkestrilt
orgu. Nagu tantsiv husar, punane nägu õhetav ja
elurõõmus. Laulab ratsameeste värsket, julget ja
uhkeldavat laulu. Neiud seisavad ringis ja vaat
levad jalgu tõstvat lauljat. Hoplaa, husar hõiskab ja
188
keerutab, säärsaapad läigivad, koriseb mingi kardlint... Hõissa, neiud, tantsige teiegi, keerutage keha
ja ööritage puusi, kuni noil veel värske ja noor
liha... Laske välkuda terved hambad, enne kui
kukuvad teil suust. Laulge ratsameeste julget ja
uhkeldavat viisi — laulge, neiud —
Kräu, kräu, tim, tim, tarn, heliseb vastuseks vastastoast... Issand, otse orkestri kiuste saevad muusikategijad edasi. Pöörduvad vaevalise küsimusega
Õrna ööbiku poole, laulavad kallimast, kes lainetelt,
marusest kaugusest kaldale peab jõudma. Siis järg
neb värisev viis, mis kõneleb kuke kasulikkusest...
Loona katab kätega kõrvad ja kujutleb kinni
silmi pikka ja rohtunud tänavat jõe ääres... Nüüd
loojeneb vist sealgi päike, tänavalõpp õhkub kui
ahjusuu, valgusjuga lainetab tollest pikuti tänavat
vaatajani, rohetavast luhast hämarduva kiviteeni.
Majad tänava ääres on aga tumedad, tumedad, pea
aegu mustjaspruunid. Helepunane jõgi voolab tume
date kallaste vahel... Siis mõtleb Loona ikka: too
punane ja helkiv seal tänavalõpul on värav Unikülla... 1 olles elab llnetaat ja kirjutab unelmaid
paksu köitesse... Kogub pihku kõik kunagi õites
nähtud ja ammu närtsinud lilled, elus kord näh
tud inimesi võib ta sulle näidata... Võid kuulda
ammusurnud linnukeste laule... Kord, kaheksa-aastasena, oli Loona tahtnud minna sinna, Unetaadi
jutule. Kas ta kuidagi ei saaks näha mulluseid,
lillasid võõrasemakesi, mis õitsesid Tuiskude aknal,
Puukastis?
Kräu, kräu, kräu, vihid — Loona hüppab jalule
Ja jookseb välja. Peatub hetkeks uksel, sillakesel.
Tuul voogab mäelt, seal kohisevad männid. Kuhu
189
nüüd__ Pisike punkt puude ja pilvede all otsib
teed, ümber kanarbikused lagendikud ja punane
lüv...
Staabihoone. Kahel pool ust tohutud torud.
Loona koputab sõrmega ühele. Kaheteistkümnetolline kahurikuul heliseb tasa. Nagu kõneleks ta
mõnd õrna mälestist. Uksel istub kass. Hmh, isegi
too on kuidagi kroonulik. Kuidagi kaitseväele vas
tav. Keda ometi meenutab ta oma valge näo ja
musta kikkhabemega? Ahah, käes ta on — vana
Wallensteini... Wallenstein tõuseb ja jalutab pikil
ja mõõdukad sammel üle liivase tee. Ta tagumisil
jalul on püksid — valged laigud, mis lõpevad enne
musta jalasäärel. Nojaa, vana Wallenstein kannab
ratsasaapaid... Loona häälitseb tasa: „Kuule, Wal
lenstein, Wallenstein." Teiselt korralt, telegraafist,
kus töötab aparaat ühetoonselt loksides, pistab
keegi sasipea aknast ja hüüab kassi: „Tamerlan,
Tamerlain, tule supile 1"
Aga Tamerlan liigub alla kaldale, kaob kadakapõõsaisse. Loona kuuleb, kuis heliseb teisel korral
telefon ja tume, viisakas hääl ütleb: „Ei, preili.
Kapten Lagle on puhkusel, ta sõidab süa ehk kuu
aja pärast. Jah, kurb küll. Pole viga, preili."
Pole viga, mõtleb Loona. Meie ei vaja ju Laglet
nii nagu too daam, kes juba esimesel õhtul helistas
laagrisse. Hmh, kallis lõbu, selline kaugekõne...
Hämarik kerib end maanteele. Valge kogu rut
tab läbi halli õhtu. Ja Loona tunneb järsku teravat
liikvalõhna. Setu naine ruttab koju, sees armastatud
ja karastavad tropid... Laagrikodu aken kumab
punakalt, aknalaual põleb lambike ja leek liigub
õhtutuules. Nüüd vist juba väsinud kaks mängu190
meest seal järvekaldal, vastastoas. Vaja vaadata.
Loona hiilib oma tuppa ja istub voodile. Õled kra
bisevad. Kott on topitud liiga täis, nagu paksu ho
buse ütnmar selg on voodis. Aknal surisevad surmaliblikad, katuses nagiseb. Jahe on. Loona kisub
vaiba lõuani ja lõdiseb. Katuskivide vahelt paistab
taevast, nõrku valguslaike. Neid on ühes nurgas
tihedamalt, siis aga hõre joon pikuti üle katuse.
Nagu sabaga täht, mõtleb Loona. Mis teeb küll
eit seal linnas? Südames algab idanemist narr ja
valuline tunne. Nagu hernetera. Kodus, siis lüKkas
eit vaibanurga Loonale kukla taha, et ei puhuks
sisse jahedat. Äga siin —
Vastastoas ümiseb Kandelaaber, sekka kostub
KeksjenI heledat pirinat. Siis tõmbab keegi nak
sudes üle pillikeelte ja kaks muusikut mängivad
viisi „Kas emasüdant tunned sa
—“
Setumaa südames, suure ja sinise järve kaldal,
kivise katuse all nutab väike tüdruk. Endalgi häbi,
et süda nii hale ja vesine, kuid pisarad veerevad.
Ümber mäed ja männid, nurmed ja metsad. Ning
ümber maja kõnnib vahisõdur, „et ei huiguks laagrimajade ligiduses kahtlasi isikuid“. Nii seisab käsu
kirjas. Komp, komp, astub mees all, kaldal. Siis
samm heledama kõlaga: saapanina põrkus vastu
rööpaid, mis tulevad sadamast ja lõpevad Mantli
ukse all. Noil veetakse vagonetes jahu ja soola...
23.
Ojee, mõtleb Loona ja haigutab. Elatud juba
kuuskümmend kaks päeva laagris. Igavad päevad.
Hm, kui tuua siia — nii katseks — kokott Pariisi
191
bulvareilt, harjutada talle juurde laagri eluviis: vara
tööle, tükike igavust ja vara voodisse. Ikka nii —
daam muutuks kolme nädalaga nunnaks. Neljan
dal kirjutaks eleegia „Neitsi kloostris" ja viiendal
pooks enda kellegi vöörihmaga. Surmas süüdistaks
igavust.
Kuuskümmend kaks hommikut, päeva, ööd. Kõik
sarnased, nagu oad kausis, tera sõsarteraga samane.
Kuuskümmend kaks halli teivast igavas aiaplangus.
Loona päev algab vara. All, leivaküpsetuses,
sõnelevad setud, vana Mantli hääl vaigistab. Kõlis
tatakse laudadega, keegi raiub puid peeneks. Kolksat, kolksat. K ah ekümnene 1jaruudulisest aknast lip
sab äsja tõusnud päike ja veab värskele laudseinale
heleda ringi.
„Kui sa nü palju kõneled, ei saa taigen hea,"
sõnub vana Mantel kellelegi ja nuuskab ise nina.
„Jaakup käis eile Alviine juures ehal, laske
ta kõneleb," hüüab keegi irvitades ja siis naeravad
kõik. Vana Mantel otse mökitab. Just Loona voodi
all kõlab ta naer.
Hele ring seinal laieneb. Kandelaaber ümiseb
vastastoas laulukest. Ta ei pea viisi. Üht ja sama
laulu võib ta korrata paarkümmend korda, iialgi
ei samane see häälitsus eelmisega. Süs koputab
keegi aralt välisuksele. Noor setu naine toob Keksjenile piima. Heliseb metallraha ja Keksjen küsib:
„Jälle pudelis? Ega sa suuga teda pudelisse
ei lasknud? Nagu Maarja teeb? Süs ma küll ei
taha. Ja ega sa läbi undrukusülu teda ei kurnanud,
ütle aga avameelselt."
Vilu hommik. Loona möödub pesukausist suu
res kaares — mitte ei saa sõrmi kasta külma vette!
192
Kaelasooned valutavad, meelekohil tuikab. Kui seda
tuult ei oleks... Aga tuul puhub otse järvelt. Järv
on sügavsinine, keskelt sile kui sinine süd, ääril
aga hallikas — seal loksuvad väikesed lained. Sild
kõmiseb — mingi väeosa ruttab õppeplatsile. Kabi
kabja järel astub puule, jälle uusi, veel. Pikk,
rohekas rida lookleb teel, kahe punaka, kõrge kalda
vahel. Jõuab üle silla ja kaob tulilillist kollendava
künka taha. Üksik ratsanik ruttab teistele järele.
Trah, tram, trah, tram, traavib hobu üle silla...
Ja jälle heliseb telefon, tulevad käskjalad hom
mikuse postiga. Lauajuhend, kanderaamat, ootel
olev kirjavahetus... Loona torkab nööpnõela läbi
kolme vahekirja endale näppu ja imeb punase tilga
ära. Kuski sädistab hele hääl, kolonel jagab vara
sel tunnil juhtnööre. Pikk poiss palja jalu ulatab
Loonale kanderaamatu. Käskjala sääred roosata
vad — ta tuleb lauavabrikusf, järve vastaskaldalt.
Tuleb otse läbi kraavide ja ojakese.
„Minu mees ütles, et see laagri värk on ikka
nigel... Ma külmetan end ära... Ja süüa ei saa
kuskilt. Mõelge, lõunasöögist nõutakse nelikümmend
senti! Jumaluke. Ainult kolm sööki ja neliküm
mend senti. Ja milline maik jääb söögist. Rasval
o|n kibe maik, kotleti maitse on viha, kurgid on
hapud ja maasikad, noh, neist ma ei kõnelegi.“
Sellist nutulaulu kuuleb Loona igal hommikul.
Kõrvast sisse ja teisest välja. Aga tunneb, kuis
punetava ninaga, raskejalgne naine ikka enam ja
enam kisub pingule ta närvinööre. Nõrk puude ja
juba särtsub neis. Siis pillub Loona kaustu ja saja
tab, tunneb kärsitut viha. Sellist, mis igatseb lõh
kuda paar taldrikut, ei, terve serviisi! Viriseb too
13 Soomustüdruk.
193
hädaldav hääl, nüüd sajatab ta juba laagriarsti. Mil
line toores meest Tema, nõrk ja õrn Inge Rosin,
palunud paar päeva puhkust. Vana koletis aga ei
lubanud. Siis oli Ingeke viimases hädas hüüdnud:
„Äga ma olen ju nii... Tunnen, et liigutab
juba.“
Ja toores mees vastanud:
„No vaat, tore! Siis liikuge ja liigutage ise kah,
et laps juba varakult tunneks, et ema tal virk ja
tublL“
Oskar Päiv naeratab proua ruumist lahkudes
süüdlaselt ja ütleb tasa:
„Ma... vaadake, sellepärast ma... jäängi üksi.
Süda palju kergem."
„Nii minagi,“ vastab Loona. „Tahan kerge hoida
üht südant ja kah ei.. ♦ Ega muud, kui muutun abi
elus selliseks..
Ja jälle krabisevad kaks sulge üle paberi. Keksjen viibib koloneli kabinetis, sumisevad mõlemad
mingi aruande kohal. Ajuti kraaksatab ülemus hele
dal häälel. Loona vaatleb vana, õitsele löönud nur
kadega kirjavahetust. Kaks, kolm, neli. *. Neli aas
tat rändab paber ja vihastab registraatoreid... Nüüd
otsigu Loonagi talle kaustast lisa. Kaust lehkab
keldrina, milles hoitud kaua kaalikaid. Väljas aga
särab päike. Tulikuumalt Männiladvus virvendab
hõbedat — noored okkad. Keskpäev on käes. Kül
lap tuleb veel täna vihma, otse kõrvetab. Wallenstein pöördub teelt, valged püksid välguvad, kui
püherdab liivas.
Loona ohkab. Päike naerab pedajate ladvus,
õhk kui mesi, vesi järves vedel tina. Kuid sina pista
oma kümme ilusat sõrme paberipuntrasse ja sori.
194
Otsi huvi ja innuga. Nagu õpetab vana Mantel: „Mis
me teeme, seda tehkem armastusega. Kui vahekiri
käänata huviga ja hoolega kahekorra, on see midagi
palju ülevamat kui seda kirja käänata ükskõikselt
kokku. “
„Et, et, et, jah, palun. Kas süs? Küll me juba.
Jah, ma lähen lauavabrikusse, kell on kolm.“
Kell on kolm, heleda häälega kolonel läheb
saevabrikusse, Loona näeb ta jonnakat profiili vastu
päikesekullas majaseina. Päeva esimene osa on läbi.
Alati samuti lõpeb ta: Loona viskab pika kanderaamatu vahele valgeid ja siniseid ümbrikke, tükki
paarkümmend. Siniseil, salajasil ja täitsa salajasil
punased ringid, kirjalakk. Alati ühe ja sama liigu
tusega lööb ta raamatu kinni ja ulatab käskjalale,
lühikesele ja tüsedale, kes võtab kaenlasse kaaned
ja kirjad ja kaob. Loona aga sammub risti üle rohe
lise platsi, astub jahedasse eesruumi Laagri Kodus
ja küsib ettekandjalt: „Ja täna on?“ Tütarlaps, kas
süs Emmi või Adeele, Ämanda või Hildegard, vas
tab: „Riisisupp, loomaliharullid, kompott/* Või kui
dagi teisiti. Kuid supp ta on, liha sinna juurde ja
midagi magusat. Alati nii. Loona ohkab, astub
toakesse teisel korral ja ootab. Ikka kümme minutit.
Aknast paistab ambulants, rõõmus ehitis val
gest ja punasest. Tuul rebib lippu ta katusel. Logis
tab aknaraami ja Loona naeratab. Tuleks asetada
Pöial süües taldrikuservale, ega muud, kui võtab
tuuleke, kergest hoonest läbi kihutades, kaasa poole
tema, Loona, igapäevsest leivast Ta on võimas siin
järve kaldal, too tuul. Puhub aga sealt' läbi, kust
just suvatseb.
13*
195
All kogunevad üleajateenijad, allohvitserid.
„Ämanda, rüsisuppi, vedelamat" Loona võib teisele
korrale kuulda, kuis kahvel puudutab süües sööja
hambaid, heliseb taldrik teisega põrkudes, kuis sööja
käsitseb lusikat Ohvitseride ruumis naerab keegi
heledalt ja rõõmsalt kui väike poiss, keegi sammub
trepist alla, rebitakse paberit.
Loona kirjutab oma nime ja lõunahinna põigiti
üle sinise lehekülje tsekiraamatusse, mille tõmbab
Ämanda põlletaskust „Noh, mis uuemat ja hul
lemat?" küsib Loona tütarlapselt
„Ei ole kedagi. Ikka niisamuti"
Jah, ikka samuti, pole kedagi, ohkab Loona ja
läheb jälle risti üle rohelise välja, seekord oma
tuppa. Istub ja närib punase kaelarätiku nurka.
Viskub siis voodile ja ohkab. Pole ainustki raa
matut, ajalehed — uued tulemata, endised tähest
täheni loetud. Ei taha kirjutada — täna juba küllalt
veetud ridu rea alla. Kõnelda ei taha ka — ja kel
lega kõneldagi? Keksjen ja Kandelaaber. Esimene
seletab ilusaist päevist meriväes ja teine suurest
eksisammust, mille astunud kaitseväkke jäämisega.
Kes teab, kas temast poleks mitte kujunenud kuulus
kunstnik, kes oma viiuliga oleks rõõmustanud tuhan
deid. Ja proua Inge Rosin seletab vaid liigutusist,
mida tegevat juba too...
Vihii, huilgab tuul ja kisub küüntega laiemale
pragu kahe seinalaua vahel. Vihii, krabistavad ta
varbad katuskivel. Tume vari libiseb üle toa, veel
teine, pilved kogunevad ja tihenevad. Kaksküm
mend neli väikest ruutu klirisevad, hunnikuke sae
puru keerleb põrandal.
196
Siis langevad rasked tilgad. Põrandale tekib
tumedam vürg, peagi läigib vööt märjalt. Süs lan
geb tilku Loona kätele, heledale vaibale voodis.
Loona tõuseb ja tirib voodi teise seina äärde. Põran
dal läigib nüüd suur loik. Uusi ja uusi piisku poeb
pragudest kivide vahel... Nii sajab õhtuni, hämar
dub juba, kui Kandelaaber häälestab oma pilli. Päev
on lõpule jõudmas, üle silla sammub rühm sõdureid.
Märjad saapad tambivad punasel poril.
Kräu, kräu, algab häälitsus kõrvaltoas. Ti, ti,
tarn. Merimees jäi veidi hiljaks. Loona viriseb
järsku tasa kui jonniv laps ja hammustab sõrmekonti. Kaks muusikut aga töötavad, vigased, küüra
kad helid rändavad majas ringi, sandele omase
kõverdunud ilmega. Ja öö tuleb üle punaste lüvalainete, järv loksub ja loendusplatsilt kostub ehasignaal.
Tütarlapse juurde, vihmast märja vaiba alla
poevad kurjad ja kummalised unelmad. Lakkmusta
soenguga hiinlanna maniküürib Loonat. Ta must
kukal helgib sinakalt. Süs naeratab hiinlanna tige
dalt ja muutub major Saareks. Too nõuab Loonalt
kaheksat aruannet... Otsitagu need veel järgmise
kahe sekundi jooksul. Aruanded on pärit aga läi
nud sajandist... Süs tormab läbi toa suur hundikoer
ja kisub lõhki Loona käe õlani. Haavatu kisendab
ja ärkab. Kuulatab, kas ei ärganud ka need kaks
vastastoast. Ei. Nohisetakse ja norsatakse. Nende
pärast võiks turjale võtta maja, nad magaksid süski
odasi...
Magab Loonagi. Kummaline unelm. Kummarduks nagu üle kuumust õhkuva, sügava kuristiku.
Sirutaks kaela kaugele ette, et näha rohkem. Ja
197
kuristiku põhjast, kaugelt, kaugelt, hüüab kägu, kut
sudes ja meelitades... Süs istub Loona kellegi põl
vedel ja kuski luksub lind, luksub nagu liigsest
naerust.
Süs aga kolistab Jahu-Bedi all leivaküna, prak
suvad ahjus puud. Uus laagripäev algab. Jälle täpsalt sarnane oma kuuekümne kabe õega...
Kuuekümne kolmandal saab aga Loona kirja.
Pika ja mõistliku. Kiri on sama pikk ja sama asjalik
nagu ta saatjagi, leitnant Jalak. Ega Loona ei köhivat, kopsus pisteid ei tundvat? Kas tuba ka külma
pidavat, sooja sööki Loona ikka saavat? Ta saatvat
tuleval nädalal midagi lugemiseks... Paar ajakirja,
piltidega... Mähkigu Loona magades ümber kaela
villane sall, hoidugu märgade jalgade eest. Ja olgu
kõigiti kuku ja pai...
Loona lebab voodis ja loeb. Prauh, käratab püss
lasketiiril. Prauh, ei taha kaaslasest maha jääda
teine. Nii nad käratavad, iga kord tunneb Loona,
et keegi koputab ta kolbale... Prauh, prauh,
prauh... Issand, kes oli küll see mees, kes ehitas
sellise paukuva —
Metsa taga, vastaskaldal, ragistab aga kuulipil
duja. Rat, rat, rat. Nagu koputaks keegi kondised
sõrmil plekiga löödud uksele. Ukse taga aga väriseb
süda, too aimab, et tuuakse sõnumeid surmast. Rat,
rat, rat... Issand, Loona pole kunagi olnud eriti
sõjakas, kuid siin... Praegu taoks ta küll... püssi
päraga, nü tüütab see lärm. Rat, rat, rat, koputab
saadik plekiga löödud uksele. Väriseb Loonagi süda.
Kuid Loona toauksele, ookerkollasele, koputab
keegi. Tasa ja mõõdukalt. Hele peake ilmub näh
tavale — kas proua Inge Rosin võivat astuda sisse.
198
Tal olevat asja, suur palve... Ta valmistanud nimelt
pudipõllekesi, terve tosina heegeldanud noid lapikesi, helesiniseid. Poistele ikka sinised. Kas nüüd
preili Tuisk oleks nii lahke, joonistaks talle igale
lapile midagi... mustriks. Süs ta õmbleb ise ...
Kas kannikesed või äraunustamind... Prauh, prauh,
rat, rat, rat...
Loona ohkab ja lausub:
„Ma kunagi ei joonista ette mustrit. Segab.
Ma õmblen nii... Nõelaga siit ja sealt, siis tuleb
isegi muster... Lillekesi? Parem juba mõnele pisike
jänes, ühele pardipoeg, rida kasse... Vaat nii...“
Ja Loona kummardub helesinise pudilapi
kohale. Antagu talle kollast ja punast. Natuke
musta. Varsti seisab põllekesel kõverjalgne pardike,
suured labajalad laiali, jäme nokk liigutavalt lahti.
Must silm ja ongi valmis.
„Oi Jumal/* ohkab Inge Posin. „Läheb see
aga ruttu. Ja päris part kohe...**
Kolm kassi hoiavad üksteist käpakesist ja tantsivad. Selleks vajavat Loona musta ja rohelist...
Ta töötab innuga, helesiniste põllekeste juures unus
tab ta ragina lasketiirul. Tal on jälle tegevust,
eegi vajab jälle ta abi. Ta tunneb isegi huvi pardi
poegade ja kassikeste vastu. Ja ta õmbleb, proua
Inge istub voodiserval ja lobiseb...
Kandelaaber tuleb kasiinost, Laagri Kodust. Ju
vist pöördub põuale ilmake, tulist täis kõik kohad..
Ja see ainus väike naps, kahekümneviiene pol
kovnik, suriseb ja sumiseb nüüd peas — põuda see
lähendab, põuda see ennustab! Maja esikus peatub
la veidi ja kuulab. Loona kõneleb kellegagi. Tasa
199
ja ükskõikselt, tundub, nagu ei hooliks ta kuu
lajast palju:
„Ärmastusele ohverdada? Võib aru saada nii
ja teisiti.,. Ma tean ka näiteid... Tütarlaps, kes
armastas ilusat kingseppa, uute kingade tegijat ja
vanade parandajat, tahtis tutvuda meistriga. Kuid
ta kinganumber oli nelikümmend — kuis viid sellise
lataku armastatud mehe kätte parandada? Siis kor
jas tütarlaps penne, jättis söömata lõunaid ja ostis
säästetud summaga paari kingi. Number kolmküm
mend neli. Ja viis kingakesed parandusele... Kas
see pole ohver armastusest? Ja veel — panga
ametnik abiellub. Palk on imepisike. Naine aga
armastab oma meest ja hoidub söömast. Et vähen
dada väljaminekuid. Ta olevat juba söönud, keetes
maitsenud ta kõhu täis. Ikka nii. Ta kuivab kokku,
jääb tiisikusse. Veel enne ta surma suudleb panga
ametnik teist naist. Kas pole see jälle ohver?”
„Eei...“ venitab linge Rosin. „Ma ei mõista
neid... Kas need naised olid normaalsed? Eei,
see nüüd mõni ohver... Raha raisata ja nälgida.
Jah, ma saan aru, kui... andud enne laulatust
juba, muidugi siis, kui teadi, et ta sind kindlasti
kosib. See on ohver armastusele. Eks ju?”
„Ei mõista,” ütleb Loona järsult. „Mina ei ole
nü ohvrimeelne!”
„Tore,“ hõiskab järsku eesruumis Kandelaaber,
kes tunneb, et see ainus ja väike polkovnik mõjub
otse oivaliselt.
„TH olõt tore poiss,” tänitab ta nü, et vana
Mantel all võpatub. „Tü kõnõlõt vahel nü hullõ
sõnu, et päälae võtt külmas. Äga tn olõt sugulisõlt
karske!”
200
Keegi ei vasta. Ja rõõmus leitnant möirgab
veel:
„Tü olõt sugulisõlt karske !“
„Vastik meesterahvas/* sosistab Inge Loomale.
„Mina ei tea küll, kuis te sellisega kõrvu elada
saate. Röögib roppusi, ei mina... Minu mees ütleb
ka, et kaitseväelased../*
Loomal on peos kaheksas põlleke. Nüüd aitab
talle juba. Kuis küll vabaneda sellest naisest?
Visata välja, järele heita helesinised lapid? Või
teisiti kuidagi... Kui ta ometi hoiduks veidi
kaugemale... Ta suu lehkab, soovitaks talle mõni
Chlorodonti... Kuis küll suudleb ta mees säärast
lehkavat suud... Loomal om palav, kirju sitskleit
jääb kitsaks. Keres järsku selline kärsitus —
jooksma pista, pudilapid põrandale heita... Kui
ometi lahkuks vastik naine... Vahest saab nii...
Ja Loona laseb sülle helesinise põllekese ühes
niidi ja nõelaga ja vaatab kaaslasele kohkunult otsa.
Ajab suureks silmad ja kõverdab suu. „Oi,“ ütleb
imetasa. „Oi, oi!“
„Mis on?“ küsib Inge heitunult.
„Pimesoolikas, pimesoolikasi Torkab kui noaga/*
oigab Loona ja laskub kannataja ilmega pad
jale. „Ta mul ammugi juba... ai, ai, nagu naask
liga torkab/* Oigaja uurib teise nägu. Kas siis ei
tule ikka veel naisterahvas mõttele, jätta hädaldav
kaasinimene üksi? Et ta rahulikult puhata ja kosuda
võiks...
„Kui ma õige kerra tõmbuksin ja magama jääk
sin, süs ehk annab järele, oi, oi.“
„Ei,“ hingeldab Inge. „Midagi peab tegema!
Kuumi pudeleid, kaerakotte/*
201
Ja ta ruttab esikusse ja hüüab:
„Leitnant, leitnant, preili pimesoolikas valu
tab ... Sureb võib-olla... Kust saaks kuuma vett?"
Kandelaaber hüppab toast, lõug seebivahuga,
käes habemenuga. Hetk hiljem jookseb ta risti üle
rohelise välja, kasiinosse. Toob sealt kolm õllepude
lit kuuma veega. Pangu nüüd proua pudelid vae
sekesele külje alla, otse valutavale kohale, katku
haige vaibaga... Vahest tuleb uni...
Lõug ikka seebivahuga, seisab ta uksel ja käsu
tab. Inge asetab Loona kõhule kuuma pudeli. Loona
oigab. Issand, kuis kuum klaas kõrvetab, kui nüüd
ometi lahkuksid need narrid, mees ja naine. Loona
oigab ja sosistab:
„Ma katsun nüüd magama jääda."
Inge tatsutab minema, kaenlas helesinised lapid
pardipoegadega ja kassikestega. Kandelaaber kaob
oma tuppa. Hõigaku aga preili teda kohe, kui suu
renevad valud... Siis ta kutsub arsti.
Preili aga võtab külje alt kolm pudelit kuuma
veega, puhastab pesukausi ja valab vee sinna. Otsib
siis uue tüki seepi ja peseb end. Üle kuu aja jälle
kord kuuma veega. Järgmisel korral teab ta juba,
kuis saada keedetud vett. Pruugib vaid asetada
peoke kõhule ja oiata ning kuum vesi voolab ise
tema, laisa Loona, juurde. Elagu pimesoolikas 1
Kuid süs astub Kandelaaber paar sammu Loona
toauksele lähemale ja hüüab:
„Ma tuu tül hapupiima. Karastab südant"
Loona hüppab voodisse, haarab kaasa kolm
tühja pudelit ja heidab nendele külili. Otse puusakomdi alla sattus üks — nüüd oigab Loona valust.
Terav on selline muidu ümmar pudel...
202
„Vaenõkene,“ lausub Kandelaaber. „Nägugi punatses tõmmanu, ju palavik om.“
Miks ka mitte, mõtleb Loona. Saab näoke ju
harva kuuma vett. Eks ta õnnest punaseks tõm
bus ...
24.
Hämaruses istub Loona mäeveerul, katkub pedajaxlt noori kasve ja pistab suhu. Nätsutab ja sülitab.
Hapu ja kibe. Üks prohvet olevat ka kunagi iga
vusest aetuna söönud ritsikaid
Süs laskuvad Loona silmile kaks kätt, sooja
kätt. Keegi hüüab, rõõmsalt kui poisike:
„Tõus ja mõõn, kes on?“
Loona ei vasta. Kummaline vürg lainetab läbi
keha. Nagu hüpleks vooralst sormeotsist sädemeid,
lõhkeks temas, Loonas, ja annaks sooja. Ja see hääl,
noot südist ja peenest traadist, sellega võiks vist
püüda kalamaimegi...
Ja Loona hüppab püsti, raputab enesest võõrad
käed ja jookseb minema. Sõnalausumatult. Jalus
aga noot südist ja peenest traadist...
Trepil ootab Kandelaaber. Valge särk helendab
videvikus. Sinine suitsupilveke ootaja kohal.
„Tü hulkut ka ümber, oota tüd kui oma last.
Kas tü hapupiima tahat? Karastab südant."
Ei, Loona ei taha. Lipsab oma tuppa ja pahandub mõttes. Selline narr, too Lagle... Teeb oma
vempe, nagu mõni... kergeke filmis. Jalak oleks
temal, Loonal, käskinud suust sülitada hapu ja ki
203
beda männikasvu. Aga see... Muidugi, ei saa võr
reldagi Jalakat tolle... kehkenpüksiga. Selline vas
tik, libe poiss...
*
*
*
„Hei,“ hõikab rõõmus poisihääl pühapäeva hom
mikul eeskojas ja Loomas tuksatub. „Vana Kan
delaaber, kas sul hallitusseemi pole veel, lase nüüd
sisse. Magad? No korralda ennast, mul daam kaa
sas, tahab sind näha/*
Naisehääl täiendab öeldut naeruga. Loona saa
dab nurka tenniskinga ja muigab põlastavalt. Isegi
siia tuli kehkenpüks ühe naisega! Küllap tõi näha
vist oma viiekümneaastase kallima, tolle kõögitüdruku. Hea, et tema uksel on suur ja roostetanud
riiv. Seda ta täna ei liiguta. Kui kaovad narrid,
avab ta ukse ja kaob. Ei, riivi ta ei liiguta...
Aga kui asuvad minekule külalised ühes Kande
laabri ja sädistava Keksjeniga, küsib Lagle:
„Võtame ehk preili ka? Igav teil sün ju on.
Noor inimene, ela päevast päeva kahe vana see
nega/*
„Ahaah,“ venitab Kandelaaber. „Nüüd ma mõis
tan. Ahaah.“
Ja ta vaatab vist uurivalt daami, keda toodud
siia, ajalühendajaks temale. „Noh,“ pomiseb vana
sõjamees endamisi ja hõikab:
„Kas tii tahat jalutama tulla? Tiime paar tiiru
ümbre järvõ?"
Ja ta loodab, et Loona vastaks eitavalt Seda
tahab Loona isegi. Kuid juba avab võõras käsi riivi
ja võõras tütarlaps seisab lävel. Loomaga väga sar
204
nane, eriti nüüd, kui kergitab vasakut suunurka, ja
küsib:
„Te tahate sooritada ka palverännakut põua
puhul või?“
„Oo,“ naerab südamega sõdur. «Tabavalt küsi
tud, peab ütlema. Tabavalt küsitud/*
Loona tunneb, kuis võõras daam teda vaatleb,
ja ta punastub. Vaata narrust, punastu teise kallima
eest Aga siis ütleb Lagle:
«Kandelaaber, sa kõnni prouaga ees ja lõbusta
teda. Tal mees kolmandat päeva lennus. Meie kõn
nime siin kolmekesi, härra Keksjen armulise prei
liga ja mina kõige taga.“
„Ähah,“ venitab nüüd Loonagi mõistvalt.
„Ahaah.“
Külast tulevad kellahelid, peened ja hõbedased.
Taevas on kõrge ja hele. Paar tooni vaid tumedam
on järv, sellel valge täpike. Purjekas. Küllap vist
istub kindral seal purjekal, selg vasena läikimas...
Puhkab lill ja loom, alluv ja ülemus. Vaikne on,
puhkab vist Jumalgi, kindral ja kõik muidu plirisevad telefonid laagris...
Ring ümber järvesopi. Külas on järjekorraline
praasnik. Naised, arad linnud valgeis kitleis, kõne
levad nüüd elavalt, nägu õhetab, silmad säravad.
Laat ja pulm ning püha korraga. Ja veel nali!
Iivan pidi kosima Ekaterüna. Kõik korras, kosiski.
Äi lubas pulmapäeval juba anda üle kaks majakest
väimees Iivanile. Noh, heakene küll. Saabus pulma
päev — tänane. Äga järsku, altari ees, lööb Iivan
kahtlema. Annab, kurask, maja või ei anna? Ja
Iivan tuli kirikust ära, ronis lakka, hädaldav pruut
ja pulmalised järele. Ei, Ivan ei tulevat enne alla
205
kui vanamees kirjutab talle paberitükikesele, et
annab majad. Vanamehe kiri aga vaevaline. Susib
teine tundi paar, enne kui saab nõutud sõnad valmis.
Seepärast hilineski pulm ja laulatus...
Nü seletab lahke setu eit ja pakub ise vankrilt
kaupa. Lastud metsparte. Siniseil kaelul tuhm
läige, nokad avatud. Ja kärbsekari kallal. Loona
toetub vankrile ja vaatleb vaesekesi. Lenda ja vurista, üle järve ja vee sõua — ning lõpp on setu
vankril, hinnaks kroon ja viiskümmend senti. Ja
kärbsed —
„Hmh,“ ütleb Paul Lagle. Sentimentaalne ka
olete? Nagu uskuda ei tahaks... Kräbe ja tubli
tütarlaps...“
Tubli tütarlaps rändab järvekaldal, suus kõrs ja
lauluviis, peos lilled. Vähemalt sajast erilügisL
Ümiseb laulukest, ei kõnele. Äeg-ajalt kummardub
ja nopib uue õie. «Ristikhein,“ ütleb ja Lagle sil
mad suudlevad ta kaela. „Metsnelk,“ lausub, hääles
pilge ja vaatleja märkab, et krümustanud tütarlast
mingi terav kasv. Paar heledat verepüska kuivab
säärel. «Rebasesaba/* trallitab Loona tasa. «Värvujalg, mesinõges, kassikäpp.**
Kallas on soine. Kandelaaber sülitab pihku,
haarab sülle oma daami ja kõnnib läbi pori. Paul
Lagle pöördub küsivalt Loona poole. See aga vaa
tab teisale, astub siis valge tenniskingaga porri,
tõstab teise jalagi järele, vajub poole sääreni sisse,
kuid jõuab siiski kuivemale kohale välja. Pigemini
ta nühib tunni, kaks ja kolm mudaseid kingi, kui
tunneb hetkeks seda sooja viirgu, seda vastikut...
Kättki ei annaks ta Laglele...
206
Kuid Lagle asetab käe Loona õlale. Ta hoidvat
preilit kitsal sillakesel. Muidu tormavat selline noor
inimene kui varss koplis ning kukkuvat ojja. Loona
lõdveneb teise käe all, tahaks minema tormata ja
kisendada, kuid nahk oleks nagu kokku kasvanud
käega, mis tasa surub ta õlga...
Kui nad jälle seisavad kollase maja sillakesel
ja Loona otsib oma toavõtit, küsib võõras daam
Kandelaabrilt, kas nad ka õhtul tohiksid külastada
seda maja. Muidugi, küsitav läigib üle näo. Tulgu
nad aga, siis... Küllap juba midagi leidub, läheks
kas või laevale, näiteks...
Kui Paul Lagle suudleb Loona kätt, kuuleb
Loona, kuis keegi võõras ja vastik tüdruk küsib lah
kujalt tema, Loona, suuga, küsib tema häälega:
„Tulge, jah, õhtul, palun!"
Loona turtsub. Milline eesel ta küll on
kas
anna või enesele paar tulist kõrvakiilu! Palub sel
list vastikut olendit, tulgu see. Nagu vajaks tema,
Loona, toda kehkenpüksi... Näha kohe, et inimene
muutub igavuses ja üksilduses totraks. Pigemini
kirjutab pika ja õrna kirja Jalakale. Saadab veel
õhtuse postiga linna, kuid laevale ta ei lähe...
Kuid õhtul istub Loona Tuisk laeval sadamas
ja vaatab värviliste laternate kõikuvaid peegelpilte
sügavmustal veel. „Vaikne öö, oh kalla sa, möirgan
Kandelaaber, silmad õndsusest udused. Võõras
daam toetub raskelt laulja õlale ja ümiseb kaasa.
Võõrast vüsi. Ümiseja silmad on suured ja lootu
setud, ta lai suu tõmbleb ajuti valuliselt. Keksjen
kolab laeval ringi. Ta ei vaaru, ainult ta pealagi ja
kukal õhetavad. Ta saadab õhku aeg-ajalt väikesi,
207
lühikesi karjatusi. Siis, kui kobab mõnd uut köit ja
kruvi, leiab uue lauatüki või õlikannu.
„Nagu ahv, kes banaani leidnud/* lausub Loona
ja jätkab oma jutustist. Nad istuvad laua nurgal ja
vaatlevad mustavat järve. Loona, kelle pea tasa
tuikab, ja Paul Lagle.
„Ei, mitte nii... Äga ma kujutlen teisiti. Hoo
pis teisiti... Kõnelema, miks? Et te pärast arvak
site, ma olen veidi lollakaks. Vaat nii — Kasvab
kuski suure, suure nõmme serval hügelpuu. Kõrge,
kõrge. Tolle otsas ripuvad lapsed, kerratõmbunult... kui kookospähklid. Kui tuul puhub läbi
okste, virisevad rippujad tasa. Edasi? Ja, süs nii...
Ema tuleb üle nõmme, läbi kanarbiku ja liiva, lau
lab ja naeratab. Puu alla jõudes sirutab käed, ajab
kuklasse pea ja hüüab. Mõnd numbrit. Ja otse
kohe langeb puult pähkel. Teel läheb ta lahti nagu
langevari. Keereldes kukub nüüd laps, roosa istmik
särab lennul. Ema kannab ta üle nõmme ellu ja
laulab ise oma elulaulu teist salmi... Tore, vaa
dake, kui joon veel paar klaasi, kõnelen pesuehtsaid lollusi..."
Paul Lagle silitab tasa Loona sõrmi. Ei olegi
nü kalk ja külm tüdruk, nagu näis alul...
„Äh surm... Muidugi, hoopis teisiti... Sel het
kel, mida nimetatakse surmakuulutusis väga deli
kaatselt „lahkus vaikselt süt ilmast", sel hetkel
astub väsinud hing üle läve... Musta väravakaare
all. Ja värav langeb aeglaselt kokku. Küllalt aeg
laselt, et lahkuja kuuleb veel ta vahelt leinalaulu,
pärijate kisa ja oma „sügavas leinas" lese uusi
armutõotusi. Na jaa... Ei, mitte enam konjakit,
paluni Siis kõnnib hing üle nõlvakute ja mägede,
208
läbib orge ega kuule ainustki heli. Maapind on
must ja tuhm. Samet. Taevas aga süsimust klaas.
Nõlvakul seisab tempel, selline lahtine, väike...
Ja hing astub sinna sisse, kükitab nurka j*a uinub.
Otse ta kõrval leegitseb punakas tuli kolmejalgsel
alusel. Ja samal hetkel, kui uinus hing seal temp
lis, ärkab ta maailmas uue inimesena. Uuena ja väe
tina. Kondid, nahk, liha ja veri. Ja algab jälle
suurt ja mõttetut rännakut. Äga... nüüd tahan ma
koju. Pea on nii raske, ma olen nii väsinud.. .**
„Vaenekene,“ sosistab Paul Lagle ja suudleb
tasa Loona palet. Hmh, mõtleb Loona. Täpsalt
samuti, kui narr Ameerika filmis. Südamega sõdur
aga rõõmutseb. Hellub seegi tüdruk, see kalk ja
külm. No miks ka mitte, tema, kogenud südamete
murdja * Äga korraga kerkib närbunud pea, silmanurgist saadetakse suudlejale selline pilk... nagu
eemale tõukaks, otse sõrmega lükkaks kaugemale.
Selline võrukael, teeskleb vaid joobnut — „Härra
kapten,“ irvitab Loona ja pühib oma põski. „Teate,
mu süda on nagu vanaaegne õmbluskastike. Aufomaatsuluga. Järsku avaneb, roosa sisemus. Uudis
himulik ajab ligemale oma kümme sõrme — plaks,
löövad kaaned jälle kokku/*
„Ship — ohhoi,** tänitab Keksjqn otse Loona
kõrva ääres. „Koju, viis seltsimeest! Viis vahvat
merivähki, lähme laagrisse 1“
Viis merivähki roomab pimeduses laagri poole.
Miks siis muretsetakse suure laulumehe, Keksjemi
eest. Lastagu tal ometi häälitseda..'. Ei, kukku
misest ei tulevat midagi paha — maapind ju
pehme... Katsugu teisedki... Tema, merisõitja
14 Soomustüdruk.
209
Keksjen, tõi kaasa laevalt tüki torti, et oleks hom
mikul võtta midagi muhedat ja magusat. Nüüd aga
kaduvat otse sõrmede vahelt too magus — nagu
pigistad, nü pudeneb teist maanteele. Lohakalt val
mistatud, mis muud. Vaat, tehtagu nü: võid pan
dagu sulatatult pool naela...
Ja neli merivähki kuulevad maailma parima
tordi retsepti. Kandelaaber aga hõiskab sekka: „Käi
põrgu, uhke ratsamees, las ruubel lennata —“
„Ja muskaatpähklist pool, natuke kardamomi —“
„Las ruubel lennata, valeriih, valeraah!“
Loona peast on ammu kadunud väike kilk, mis
sundis ta laeval kõnelema. Jäänud on suur kurbus.
Isegi ei tea, miks just praegu nutta tahaks. Mets
kahel pool teed, must sein, vaikib ka nagu kiuste.
Kui ta ometi kohaks, siis ei kuuleks Loona häälit
sevaid koeri. Kaugel, kaugel klähvib selline penike
ja Loona tunneb kerget õudu. Ja valge;- mis liigub
nüüd metsateel, kõrgemal Loona peast, ümmar laik
— too on suur ja pime silm, mis näeb vaid)
öösi...
Pikk telegrafist möödub ja tervitab lõbusat
seltskonda. Ta särgiesiine helgib pimedusest valgena.
Taamal sõidab keegi vankriga. Puu login kostuks
nagu kõrva ääres, nagu kolme kuiva ja kerge pul
gaga klõbistaks keegi kolba kohal.
Paul Lagle suudleb jälle Loona kätt ja lausub:
„01en harjunud käima ikka kõige lühemat ja
loomulikumat rada, sirgel joonel kahe punkti vahel.
Ja ma ei armasta kõrvalhüppeid... Suudlen teid
varsti, tõus ja mõõnl“
210
Loona lükkab ette raske ja roostetanud riivi
uksel. Kinni, kinni peab see olema 1 Jälle vastik
tunne, seedimata toit kõhus... Kui nüüd minna ja
laskuda järve, sulistada külmas vees, et kaoks vas
tik õllehais. Kuis on vastik kelkiv Lagle, kerge ja
ligitikkuv... Kui ometi näeks praegu Karli, suurt
ja rahulikku. Küsiks talt, kas maksab ühekordse
viinavõtmise pärast tunda sellist vastikut tunnet...
Nojaa, aga Loonal oli siin nii igav... Aina setud ja
sõdurid, vanad vahekirjad ja vihmased õhtud...
Päh, nõelu kasse imiku pudipõllele... Ja katus
jookseb ka veel läbi...
*
*
*
Järgmisel õhtul kõlab Kandelaabri toast rõõmus
poisihääl:
„Keksjen, tooge teie! Vähke... Kristallkümmelit. Ja veel üks pudel ja veel../*
Loona on rinnuli aknal, vaatleb punaseid pilvi
järve kohal ja tõstab aeg-ajalt otsekui haistes nina.
Kuiv ja kuum, kuiv ja kuum, rohi nõlvakul on nagu
puistatud tubakaga. Kui sinna langeks nüüd tule
tikk ...
Keksjen peatub minnes Loona akna all, seljas
mingi pikk, must ürp, peas lai kaabu.
„Eks ma ole tore? Nagu meriröövel...“
Ja meriröövel palub preilit eneste juurde õhtu
söögile. Ta minevat külla, toovat noid... Ja mida
tehagi siin Sahhaliinil muud kui istuda sõprade rin
gis ja puhuda juttu...
14*
211
„Ei,“ ütleb Loona ja usub seda ise. „Miina ei
lähe.“
Ja ta mõtleb, kui kena oleks, kui sõidaks kas
või paariks päevaks siia pikk ja mõistlik poiss,
Karl Jalak...
Äga õhtul istub fa Kandelaabri toas ja vaatab,
kuis võõras proua, kes tulnud süa Laglega, lõikab
pooleks kurgi. Nuga on nüri, hädine, nagu kõik riis
tad siin Sahhaliinil. Proua pigistab sõrmed kokku
ja lauale tilgub libedaid kurgiseemneid. Tema,
Loona, istub siin vaid vüvukese, vaatleb vanu narre,
kes istuvad siin koos, kõnelevad ja hammustavad
kurki. Ja nad sobivad üksteisega nagu sobiksid
kaamel ja jääkaru, koolibri ja part. Linnas ei tun
nekski snad üksteist, ei raatsiks raisata aega selli
seiks istumisiks. Siin on nad aga südamesõbrad,
igavus ja üksildus ise kitivad nende sõprust. Kui
nad joonud juba poole laual läiklevast pudelist,
imestlevad isegi, miks juba linnas ei vedanud neid
südamed üksteise poole. Nad ju mõistavad üksteist
hiilgavalt, eks...
Kandelaaber jorutab laulu ja röögatab järsku,
heledad silmad liiga kõrge lauba all tulivihased:
„Lagle, sa olõt armunu mii preilisse, tuu om
surmapatt..."
Südamega sõdur aga kummardub ja suudleb
Loona väikest sõrme. Vana sõjamees pahandub
edasi. Punane vurrututike väriseb ta huulel, sel
lele on peatuma jäänud kurgiseeme. Väriseb toogi:
„Omal sul nainõt Ja see nuursugu, nii muudsa
tüdruku, kes teeva meeste tüüd ja ei ooli aust ega
häbist... Nü muudsa tüdruku, ma müd ei salli/*
Lagle sosistab tasa, Loonale kuuldavalt:
212
„Tõus ja mõõn pole moodne tüdruk. Ajast jää
nud, vanade vaadetega, väikekodanlik neitsi." Ja
tasa, venitades, poollauldes:
„Loona on Jeesuse mõrsja, Jeesuse mõrsja. Mul
on üks õde, kolmekümnene, see on ka veel Jeesuse
mõrsja. Kahetseb teine aga päevas paar korda, et
lasknud libiseda mööda armuaja. Jeesuse mõrsja 1“
Ja Loona laulab talle vastuseks, trallitavat ja
pilkavat viisi:
„Hädaga sööb vanakurat armalaualeibagi, juut
sealiha, kapten, maa-aadlisse kuuluv, aga kudrutab
lihtsale ametnikule laulu kui armunud metsis. Iga
vus ja naistepõud teeb imet..."
Paul Lagle pöördub haavunud ilmega teisale.
Ta suunurgad tukslevad valuliselt, langetab kire
valt ripsmed. Süs ohkab ja lööb käega. Haarab
pudeli ja joob. Eh, milleks süs armupüna...
„Kui teid kord reservi lüüakse, astuge operetitruppi. Elukutseliseks armastajaks. Palk veidi näru
sem, mundrit ka pole, kuid õhtuti saate ju ikkagi
särada...“
Paul Lagle aga vaatab kõnelejale suurte ja kur
bade silmadega otsa. Mängib hästi, mõtleb Loena.
Poisil on püsivust ja talenti...
Proua külast tahab näha, kas kuu tõusnud.
Tulgu Keksjen ja aidaku tal vaadata, kahekesi jul
gem. Ja kaks lähevad välja. Loona vaatleb kurgiseemneid laual ja naeratab vaidlusele, milles üha
ägestuvad kaks. Kandelaaber ja Lagle.
„Usk keel’ mul ära — ja ma ei puttu tõse
naist! Tuu om halb. Ja ma’i tü tuut, mis tõs
tele halb. Kuulõt?"
Ülemeelik poisihääl aga vastab:
213
«Sina, su usk ja su Jumal, olete kõik vanad
ja kivinenud. Kuivanud savi. Mina ei usu juma
lasse... tollesse, kes maadlusi korraldas ja mees
tel puusakonte paigast väänas. Ja hiljemini muret
ses lapse üheksakümmeaastasele Saarale. Ja teen
seda, mida just heaks arvan. Mis tähendab: ei tohi?
Mina olen... üle kasvanud väikekodanlikest kõlblusnormest... mina... olen vaba inimene, vabalt
teotsev mees...**
«Purjus mees,** täiendab Loona ja hammustab
kurki.
Kandelaaber aga noogutab endamisi, raske pea
vajub rinnale.
„Mes Jumal käsk, peame täitma. Olgu sis kas
või tolliste kästu. Mis ülemus käsk, täidame ju
mütsatamata, ülemusel on alati õige. Kui üteldes:
«Kandelaaber, pista pää tulid,** sis ma pista. Ja
Jumalal om tuust hää mül.“
«Aamen,** ütleb Loona. „See suvituspühade vaim
pudelist võiab meiegi keeli. Jumal teab, võib-olla
pean minagi midagi kõnetoolist...**
«Vastik tüdruk olete,“ kargab südamega sõdur
järsku püsti. «Irvitate teisi —**
«Nende hinge- ja ihuhädas," salvab Loona
vahele.
„... ja pilkate. Te olete külm ja tuim, soo
nis vesi ja piim. Teil pole huvi kellegi ega mil
legi vastu. Upsakas... täis iseennast. Te olete...
soomustatud. Nagu soomusautod on... soomusrong
ja soomustank... Olete soomustatud... Vastik...
Soomustüdruk olete, ei hakka terarelv ega... hea
sõna...“
214
Lagle, pea raske ja süda hale, toetub lauale
ja nutab. Viinaklaasi jalg vaatah ümmara rattana
üles, märga voolab üle laua. Kurgiseeme keerleb
väikeses loigukeses.
„Soomustüdruk? Tore! Soomusauto, soomusrong, soomustüdruk. Ikka kaitseväe vaimus... Loo
detavasti ei võeta seda... hahaa, soomustüdrukut
erilise väelügina ja see ei tule Genfis väevähendamise konverentsil kaotamisele... Hahahaa.“
Loona valab endale pudelist klaasi. Helgib
rohekalt vedelik, luksub kui salakaval naine, kes
teeskleb nutmist... Kurat, südameservad otsekui
veriseks hõõrdunud... Ole siin kõrves ja igatse
midagi kirjumat ja uut. Kuid ise tead, et kõik on
fatamorgaana. Kaamelikontide ja inimkolpade vahel.
Võta kõik lindid ja pärjad, süs lehkab vastikult...
Ja Loona valab veel pudelist...
Kandelaaber aga hõiskab:
„Tü olõt torõ, tü olõt kuradi torõl Tii piat
kohe mehele minema. Vast tulõvõ latsegi nii torõda.
Saass kangid tütrukit ja poisse. Paluss, otske
omale müs ja soetage lats!.“
„Papa Kandelaaber,“ kummardub Loona lähe
male hõiskajale. „Ei huvita mind see“------ —
Kui Keksjen ja proua külast tuppa astuvad, ei
pane neid keegi tähele. Laua ääres konutab üks
mees, peos vünaklaas. Kaks aga kõnelevad. Loona
Õhetab ja räägib tasa ja veenvalt. Kapten, see konutaja, tõstab ajuti pead ja kuulatab. Kandelaaber aga
toriseb midagi Loonale vastuseks, silmad heitunult
laiali.
„...ja Kandelaaber, ikka midagi uut, enneole
matut! Kui avatakse näiteks omnibuselün Maa ja
215
Saturni vahel... Soetatakse uusi elukaid, kunst
likult. Kujutelge näiteks ristsugutist tiigrist ja põd
rast. Tore loom, uudislooni, kirju ja sarvedega.
Kõrged jalad ja pikk saba. Ja kollaka lõua otsas
habe. Ooh, näiteks lehm ja kaelkirjak, saaks kena
loomake... Ja ilves ja lammas — liigutav. Lolla
kad silmad, aga tulitige suu... Ja veel rohkemgi
— linde ja loomi segi, linde ja inimesi, loomi ja
inimesil Hahaha, papa Kandelaaber, kas te kujut
lete näiteks olendit, kelle isaks valge luik, aga
emaks must neeger? Tore, kõver kael, otsas pea
punnsilmadega ja punase suuga. Ja mustal istmi
kul kimp valgeid sabasulgi. Lestjalad. Ja veel, oi,
tore... paradiisilind ja känguru. Volksat, volksat,
hüpleb edasi ja kirju ratas lehvib taga. Papa Kan
delaaber, kas soovite veel mõnda... loomakest?"
„EI," oigab küsitav. „Aga kas tü... vamiilis
pole keaki põdenud ajupõletikku? Mõni sugulanõ..."
„Ei,“ naerab Loona. „Kuid päris terved pole
nad vist ükski olnud. Head ööd. Vaadake, et te
ei jäta kerkimata pudelit, hingab teil hommikuks
ära, eeldades muidugi, et see juba enne otsa ei
saa...“
Ja Loona lükkab ette raske ja roostese riivi.
Kunas luges ta viimati oma õhtupalvet? Näha kohe,
et inimene purujoobnud, milleks palvekest... Ja
kas ta mõjukski nüüd, pärast paari klaasi viina?
25.
Põud imeb kuivaks setu põlluriba, kõrvetab
tatraõisi ja asub külge kartulipealseile isegi kind
rali aias. Järvekaldal, liival, on piir kuivanud vesi216
kasvest — sealt tõrjus see õhkuvate palgenukkidega
Põud minema jahedate kätega Vee. Hingas kui tulist
leili — nüüd vedelevad liival teokarbid, kaanekesed kuiva kriidina pudenemas, nende vahel aga
pruunikas, kollakas, lilla tombuke. Põud avas pala
vate sõrmedega karbikaaned ja imes mahla pehrneilt olendeilt. Sarapuulehed on roostesöödud
plekist — krabiseb neid, kui laskud järsust kaldast
ja puudutad mõnd põõsast...
Setud korraldavad palverännakuid. Ehk peh
mendab kalgi Issanda südant hingeldav ja vaaruv
inimrodu, mis ronib kloostrisse, liigub piki järve
kallast, üle silla. Vanal pühakupildil hõljuvad nar
mad — küllap neid liigutab väsinud habemikkude,
nutvate naiste ja tuigerdavate laste hingus. Kõik
anuvad Issandalt vett — kägiseb sildki rongkäigu
all...
Põud aga surub põlve Maa rinnakorvile ja too
hingeldab — ägavad laanes kuivad tüved, tõmbab
lehm janust kibeda keelega üle kuivast krobelise
tüve. Plaksudes viskab vitsad aam...
Laagri majaseinule ilmuvad vaigutilgad, säten
davad kollaselt, ajuti kuldseltki. Päike pole kitsi,
ta teele on veetud vaid valgeid nütpilvi.
Kuumus, vaigutilgad, unetud ööd... Minna,
mitte minna, mõtleb Loona ja kirjutab lauajuhendisse seitsme asemele üheksa. Ja ei parandagi
viga. Ei märkagi, sest ta mõtleb — kas minna
vaiksesse majja setu külas... Ei, mitte...
Eile oli seinud ta Laglega mäel. Päike vajus
veripunasena vette, üle silla oli vankunud neli
nurkne pühapilt ja selle taga must ja looklev
217
saba... Mindi kloostrisse tagasi... Süs oli Paul
Lagle öelnud:
„Pole ime, et inimesed selle kuumusega lolliks
lähevad/'
Ja kõneleja oli kiskunud korpa pedajatüve
värskelt haavalt. Tüvve oli raiutud rist, mälesti
seks ahtakesest, sünnimärgiga poisist, kes poos enda
puule läinud nädalal. Loona mõtleb lillast mär
gist poonu lõual ja jälgib teise sõrmi, mis näpi
vad värsket koorukest puul.
Ja Lagle kõneles:
„Segil Arvesta kõik täpsuseni ja püstita siis
elu noile arvestusile ja kaalutlusile. .. Näh, mul
olid o m a d normid, et niipalju luban endale majan
duslikult, niipalju kõlblalt... Et sammun ikka õiget
teed, võtan, mis just meeldib. Nüüd, mokas see
rehnung... Tuleb üks plika ja on su kiuste teis
test erinev... Võib-toila halvem, kuid midagi
muud."
Loona vaatleb risti tüvel ja mõtleb, kui kau
gele võisid küll ulatuda poonu rippuvad jalad. Kas
ristimärgi lõpuni? Nii ei pruugi tal vaadata silma
kõnelejale, mii on ta kindlam eneses.
„Näed, ma arvasin, kui kergesti võib suudelda
sindki. Lihtne, kääna käsivars ümber piha... Aga
senini pole ma kaugemale jõudnud. Need soomu
sed, soomused... Oled ju ajuti hell kui laps, sil
mad hiilgavad niiskelt, suu poollahti... Aga mine
sa ligemale — süs lendab sulle vastu selline pilk ja
lauseke, et põrkad tagasi... Sa oled väiklane, küm
nes käsus kinni... Kas sa ei mõista süs — aastaid
sul ju selleks paras jagu —, et armastus on ilus
218
ja täiuslik laul süs, kui lauldakse teda kahel hää
lel... Ja kaht inimest, kes peaksid kuuluma ühte,
ei tohi ju takistada naeruväärsed, ammuiganenud
tõkked... Ma küsin veel viimast korda — tuled
sa täna õhtul või ei?“
Loona kobab käega kukalt ja ütleb:
„Sinust oleks pastor pidanud saama... Küll
oleksid naised kirikus nutnud \ Loed ju kui raa
matust. Tunnet on — paatost ka. Kas nad nüüd
ehtsad on... Aga mõjuvad, näe, otsin minagi praegu
kuklal seda auku, mille rääkisid mulle pähe..
„Ja ühte ma ütlen sulle, Loona — nii kui mina
suudlen, ei suudle sind keegi enam. Tuled või
mitte?"
„Maa — ma tulen," vastab Loona ja usub oma
sõnu.
Nü oli pildike seal kõrge männi all. Värske
ristimärgi kõrval. Nüüd kirjutab Loona väljamine
vale kirjale sissetuleku kuupäeva ja pistab tindise sule suhu. Alumine huul sinine, vaatleb ta
mornilt oma lauda ja mõtleb — minna, ei, mitte.
Kõik, mis kõneles Lagle puu all, võib ju olla kurb
ja õm tõde, lauluke, mida meie ajal harva kuul
dakse ja lauldakse,... Lauluke — kuis ta nüüd
ütles? Äh jaa — süs olla armastus ilus, kui laul
dakse ta kõiki salme, kahel häälel... Hm, seal
lebab koer maetuna, too tõe lehkav peni — kap
tenil oli lüvalagendikul igav, puudus vastav part
ner koorilauluks, setu neiu hääl oli liiga kare. Siis
valis ta Loona ja kavatses laulda ühe laulu — löök
laulu, mis sügiseks moest läinud...
219
„Naah, kurat,“ ütleb Loona ja lööb lauajühend!
laksudes kinni, ehmuv tindilaik vajub laiaks. „Täna
peab tulema vihma, peab. Päiv, lõpetage teiegi,
kell on kolm.“
Ehasignaali ajal toetub Loona seljaga tüvele.
Loenduse lõppedes vaatleb marssivaid ridu. Vaatab
läbi langetatud ripsmete — nii ronib üle loendusplatsi suur, rohekas lohe, läikivate vasknööpidega
küljel. Sajajalgne, tugevate lõualuudega, selgrooks
tugev terastross — distsipliin. Rohekas elukas on
heasüdamlik, ta liigutab oma jäsemeid lasketiirul,
metsas, ta ei karga esimesena kaklusse... Kui aga,
siis surub ta kokku tugevad lõualuud ja purustab...
Loona avab silmad. Eks ta õige ole, et pala
vus mõjub juba ajule, temagi omale. Seisab siin
ja sepitseb lugulaulu rohekast lohest vasknööpi
dega küljel. Pigistab enne vaatamist silmad
kinni 1
Nüüd sammuvad rohekad read üle avara platsi,
toriseb suur pasun orkestris, ta kõhul läigib looje
neva päikese punast. Ja marssivad read hargnevad
— järsku aga pöörduvad kõik pruunid ja punakad
näolapid paremale — künkal seisab rohelise lohe
aju, mütsiserval punast ja punased lampassid...
Loona poeb puu taha, künkalt alla ja järvekaldale.
Parem karta kui kahetseda — suur, tüse mees ei
sallivat, et tilpnevad laagris ringi naisolendid...
Loona sammub nüüd mööda kallast, piki raudteekest. Vana Mantel rehitseb liiva rööbaste vahel.
„Äh, preili — kolm tundi rehitsen ja ükski
ülemus ei tule vaatama... Just siis, kui kõik kor
220
ras õrn... Aga kui midagi lohakalt, siis kogune
vad... Tuleks ometi kindral, näeks, kuis tee tipptopp — kõik kriipsud ühtepidi. Eile öösi ei andnud
süda rahu, tõusin ja rohitsesin natuke... Ah, olete
teie aga täna kena... No oleksin mina miljonär,
ma saadaksin teid Nizzasse ja Veneetsiasse, ostaksin
teile jahi — — —"
„Mamtlike, pigemini tooge mulle jälle külast
triikraud. Vigane ta ju on, nagu haavatud elevant,
aga siin... küll käib."
«Homme õhtuks toon" lubab Mantel ja uurib
taevast. Vaadaku preiligi, kas ei ole laotus täna vei
der, nagu kipra kisuks teine.
Loona läheb üle silla, pöördub metsateele, mis
külla vüb. Kas nüüd minna või mitte... Karl...
Ja järsku annab Loona parem mina teisele, nõrge
male, heleda kõrvakiilu. Löödu ajab keele suust
ja lällab kui väike laps: „Päh, väikekodanlik...
päh, neitsi." Kuid lällaja saab teise hoobi veel, talle
käratatakse: «Naisemehe armuke, päh." Ptüi, süli
tab Loona ise ja jälgib pilguga, kuis sülg jääb pea
tuma pikale kõrrele. Ptüi, ptüi, selline kekats, too
Lagle, seisab kui pärlkukeke künkal ja kireb, kii
dab oma võimeid... Pillub kiirgavaid sõnu kui
kloun õhupalle...
Igal sammul kerkib üles punane pilveke, sest
Loona veab jalgu järele, pikalt, lohistades. Nagu
jonniv ja pahur laps kooberdab mööda liivast teed.
Purustab sõrmede vahel paar tuhkkuiva vääti.
Peaks õige katsuma, kas nood pruuniks tõmbunud
hernevarred ka praksuvad. Kitsad põlluribad alga
vad oma looklemist otse väikese maja õuest. Nagu
värvilised paelad jooksevad üle nõlvakute. Kõrge,
221
rohekaspruun — herned. Punapruun, roosakate lai
kudega — tatar. Rohekas, paremale longus — kanep,
Päevalille raske pea kummardub alla, Loona küki
tab, et näha, kuis paistab majake madalamalt vaa
datuna, päevalille kooldunud varre alt, herneste
kõrvalt.
Loona liigutab sõrmi — nii, nii ja nii veaks ta
pintslit, tõmbaks pikergusi varje räästa alla, kollakasrohekaid vanale, pehkinud seinale. Ja ukseava
kohale, sinna, kus katus samblast heleroheline,
sinna — — —
Väikeses majas kolksatab mingi nõu. Siis krüskab hele naisehääl, ukseavast hüppab must jooneke
ja kaob kanepipõllule. Loona istub nüüd hernepõllu kõrval ja ootab. Hele naisehääl pahandub
edasi, ilmub lävele roheline seelik ja ta omanik
viskab peotäie kollakaspruune kilde kartulivaole.
Hm, savikauss, naerab Loona tasa. Aga mis tõust
võis küll olla too must kriips, mis otse lendas
majast. Ahtake ja kärmas.
Loona istub ja ümiseb laulukest. Siis pistetakse
herneist ümmar, must pea kahe roheka silmaga
ja kaks ahtakest, musta käppa. Välkkiirest! tõm
butakse aga tagasi. Loona istub aga ja ümiseb laulu,
ei vaatagi hiilijat
„Pisike kassike, must ja murelik, perenaine vis
kas välja pisikese, musta ja mureliku.”
Nü laulab põllupeenral madal hääl tasa. Pisike,
must ja murelik kuulatab. Loona aga laulab edasi,
tema tunneb juba noid noote...
Minutit kümme hiljem istub pisike, must ja
murelik Loona kõrval. Lubab silitada läikivalt sel
jalt oma roima jälgi — hapupiima pritsmeid. Loona
222
paitab kassi ja kõneleb tasa, nagu haige lapsega
kõneldakse —
„Ojaa, meil läks räbalast! 1 Plaks, lendas vist
laudilt hapupiima-kauss — piim lendas lustlikult
laiali, küllap vist hüppas riiulilt alla klaasist soolatooskL Haidaa, süs tegid sa sääred! Ja pikad
sääred. Ma ise nägin, kuis nad hernesse välkusid.
Nah, isamaja ja kodutalu sul enam ei ole.“
Kassike surub ümmara pea Loona lõua alla
ja lööb nurru. Ta on süsimust, ahtake, imepeene
kondiga. Loona võtab põgeniku sülle, otsib ta põh
jalikult läbi, vaatab suhugi. Ei, kogu kerel ei
leidu ainustki karva, mille värv poleks süsimust.
No avagu ometi suuke — vaata, hambad valged,
aga igemed mustad. On mustad padjakesed käpilgi.
Süs kergitab Loona oma valge jaki hõlma ja asetab
musta jooksiku sinna. Ja ütleb:
„Sooh, pärast pikka ja mitmekülgset kaalutlust veendusime, et oled laitmatult must ja isane.
Näid kui õnnestunud käärilõige nälginud kuradist.
Tore poissi Ma varastan su ära. Näed, kuis kultuur
rikub tõuvoorusi. Mu vanaema varastas veel hobu
seid, võibolla valis neistki paremaid eksemplare
— pojatütar aga varastab setult kassi. Na, olgu,
lihtsuses seisab iludus. Olgu su nimi Mükael Pigi,
lähemad sõbrad võivad sind hüüda Pigünikiks.
Lähme nüüd."
Ja lähevad. Metsateele, üle silla. Kass Loona
jakihõlmas. Kõndija mõtleb, kuis ikka veidraks
teeb inimese palavus ja üksildus. Aja pikki jutte
kassipojaga, hellu igast pisemastki põhjusest. Narr
lugu...
223
Eeskojas, võtit otsides, naerab ta tasa ja ütleb
kassile: „Mükael Pigi, näed sa, et saatus oskab
lüüa sõlmi. Ma läksin kodust õilsa kavatsusega,
veeta armuööd naisemehega. Selle asemel aga varas
tasin kassi. Sina lõhkusid savikausi ja sinust saab
esimene neljajalgne mu majapidamises."
Loona ronib toolile ja süütab küünlajupi talal.
Leek virvendab, värsked seinalauad näivad laine
tena — süa-sinna, süa-sinna... Miki istub talal,
küünla kõrval, ta vari kükitab nurgas, suur ja süsi
must. Loona uurib metsaseina, toda tumedat See
paistab poole kõrgemana, kerkib siis veelgi. Ser
valt tumehall, ronib pilv metsa tagant üles. Mantel
kolistab veetümnidega, tuul logistab kahtkümmend
nelja ruutu. Vaip voodis liigub, nii kihutab läbi toa
vallapääsenud tuul. Leek talal ringutab käsi, Miki
vari tõmbub kerra. Vupsti, nilpsab leegike ja kus
tub. Nõrk ja järsk valguslaine. Veel. Veel. Ja
süs tuleb —
Säuhti, säuhti! Tulipüts vihiseb üle maastiku.
Mürrr, mürrr! Miki hüppab talalt voodile. Seal
istub ju ta uus perenaine, too veider, kes kõneles
temaga, kassiga, pika jutu ja kandis teda hõlmas
otsekui asjameest. Muidugi on uus perenaine julge,
lõpetab ehk vastiku müra — — —
Säuhti, säuhti! Mürrrrr! Voodil värisevad kaks
— kahe- ja neljajalgne. Koliseb ja voolab, nõlva
kult hüplevad nired, tambivad saviks punase liiva.
Uusi juurde, sitke savi muutub üha vedelamaks
ja voolab punase porina järve poole. Katuskivid
ägavad raskete tilkade all — mürrrrr 1
Loona väriseb voodil. Oleks ometi kedagi
majas. Ei, just nüüd kooserdavad külas kaks vana
224
narri, Kandelaaber ja Keksjen. Mürrr — nüüd vist
tulevad kõik mäed ja künkad, murdunud puud ja
lendavad kivid — mürrrr — küllap matavad hoone
mäeküljel. Pilved, suured ja mustad, ripuvad vaid
üht otsa pidi taevas, teised vist pühivad liikudes
teelt puid ja maju — nüüd vist virutasid tohutu
põllukivi vastu seina — väriseb sein, Loona ja
kass.
Loona oigab tasa. Ole siin üsna üksi, vaid loo
make seltsiks. Nüüd sähvib tulipüts vahetult, pole
mürinatki, aina lillakat tuld lööb toa täis. Põran
dal vedelevad Loona punased tuhvlikesed — kärsi
tus valguses näivad tumeda vereloiguna. Järv lok
sub otse maja kõrval, laksub vastu seina lahtine
aken Kandelaabri toas. Loona näeb õudses valguses
vaid kaht — punavat vereloiku põrandal ja kassi
rohekaid silmi. Paari klaasist nööpi. Nööbid on
suunatud uuele perenaisele ja anuvad abi. Hele
tuli tantsib läbi toa. Loona tõmbub kerra ja katab
kätega näo. Jumalavits, jumalavits... Nagu piit
saga tõmbaks risti üle väriseva turja. Karistuseks,
et Loona võis idaneda lasta sellisel kiusatusel...
Säuhti, mürrrr \ Klirr, kukuvad klaasikillud vastastoas. Lillakat tuld aga jätkub veel, Loona tunneb
alles nüüd, et kleit ja nägu märjad. Läigib põrandal
suur veeloik, üha suureneb, punane vereloik kes
kel tumeneb järjest. Säiliks ometi kuiva kohta
vabisevale loomale...
Lilla tuli nõrgeneb. Sähvib nüüd taamal. Mürin
tasasemalt ja kergelt.
Nüüd voolab vihma. Aknalaualt tilgub põran
dale, siis voolab pideva ojakesena ja heliseb tasa.
Miki lakub külge, siis koputab keegi uksele.
15 Soorrmstüdruk.
225
Loona võpatub. Nüüd tuleb too... Ei, ta ei
vastagi, teda ei ole kodus. Ja Loona vaikib.
Äga koputaja hüüab õunalt:
„Preili, kas te elate veel? Siin Mantel. Ma
unustasin enne leiva... Nüüd kõik libe, kukkusin
maoli, käed saviga...“
Loona võtab leivatüki savisest käest ja tänab.
Ja vihmast niiske jumalaand võtab lahti pisarad.
Loona hoiab süles leiba ja nuuksub. Nii haledaks
teeb südame leivake, pisike, üinmar kakk, mille
toob Loonale ülepäiviti setu külast vana Mantel.
Kui Mantel oleks miljonär, võimaldaks ta Loonale
reisu Nlzzasse. Äga ta on vaid üleajateenija all
ohvitser ja toob Loonale leiba koju. tlmmara ja
veel sooja.
Krrnäuu, ütleb Miki. Kummaline too uus emand.
Temal, neljajalgsel, koriseb kõht, kuid kahejalgne
nuuksub, kummuli leival, niisutab nii leiva, kalli
jumalaamni...
*
26.
Loona pea valutab. Kukal otse kleepub pad
jale. Hommik on külm-nüske ja hall All köhivad küpsetajad, koliseb rööbastel vagonett. Miki
istub aknal ja närib midagi. Mustad vurrud liiguvad
matsutamisel üles ja alla. Loona pigistab järsku
silmad kinni — kuradike sööb ju üht surmaliblikaist, jämeda kehaga lendaja ragiseb kassi ham
maste all. Lõhnab siin toas kui märjas kuusemet
sas. Esikus kobistab keegi. Küllap otsib pesuvett
226
vana Kandelaaber. Äga miks ta nuusutab ja haistab
nii, vana narr, nagu peni otsiks jälgi —
Loona avab ukse ja võpatub. Lävel seisab suur
ja võõras hundikoer, kollakad silmad suunatud
Mikile. Võõras, hulkuv, läbib Loonat mõte, ega
laagris või ju koeri —
Peni kargab, aga Loona takistab teda põlvega.
Larrdi, lööb loom hambad Loonale käsivarde.
Kandelaaber avab ukse. Jalahoope, urinat, kau
genevat haukumist. Loona hoiab käega uksepiidast
ja pigistab küüned puusse. Vaata, see veel oskab
valutada, see kolmenurkne, ripendav nahatükki
„Ehk oli marus, kohe ambulantsi,“ kilkab asja
ajaja Keksjen, «jooske kohe ambulantsi/
Ambulantsis peseb arst haava vesiniku-ülihapendiga. Tema puhastavat ja siduvat tolle prao,
muud ta midagi ei mõistvat praegu, vahest sinna
poole...
' 1
„Aga... kui ta marutõbine oli?“ küsib Loona
ja ta vasem suunurk kerkib veidi.
„Noh, umbes paarikümne päeva pärast ilmu
vad siis... tunnused/* venitab mees vastuseks.
Ruumi läbib hele hääl:
„Siis lubate... härra doktor... et ma teid esi
mesena puren/*
Hüüdja virutab ukse kinni. Helisevad pudeli
kesed riiulil ja arst ütleb:
«Häda nende naistega... Distsipliini neile sisse
ei saa, ei nii, ei teisiti/*
Lonkija, Loona, tunneb eneses jälle kuiva ja
kärsitut viha. Täna, sel hallil ja tinasel päeval,
sünnib midagi. Selline vimm on veres, küll nüüd
15*
227
tõmbaks kaela midagi purunevat ja helisevat...
Täna sünnib midagi, see haav käsivarrel tuikab ka
ja hässitab alatasa...
Loona naeratab. Näha kohe, et Issand on õig
lane mees ja kohtleb oma alluvaid ühtlaselt. Nii
on öösi vihm maha peksnud sibulapealsed setu peen
ral ja kartulivarred kindrali aias. Ole kiidetud,
Issand, kui kannatame, süs kannatagem kõik... Kui
nüüd kohtaks kedagi...
Kohtabki. Kahe männi all ootab Paul Lagle.
Väsinud silmad, nukker suu ja pahane hääl.
„Ei tea, kelleks sa mind küll pead... murdjaks
või... Tuleksid ja ajaksid paar sõna juttu, ega see
sul tükki küljest ära võta... Oled ikka veider
inimene, teist säärast narri enam ei leidu."
Ega ei leidu küll, mõtleb Loona, kui istub kant
seleis laua taga ja korraldab posti. Ta tahtis ju
sõimata täis tolle meesterahva silmnäo, kuid selle
asemel tõotas, et läheb veel täna sinna. .. vaik
sesse majja külas... Ja Lagle lubas muretseda
seks puhuks roose! Roose — Loona pole näinud
enam kolmel kuul ainustki roosinuppu. Juba selle
pärast ta läheb. Ta pole ju enam umbusklik ja
pelglik aguliplika, ta on nüüd suur ja tark. Ta
läheb, muidugi läheb...
Härra kolonel helistab jälle. Ta vajavat veel
täna üht vana vahekirja, ta ainult ei mäleta enam
hästi, millest oli küsimus — olid need nüüd pal
gid või lauaotsad,.. Või koguni pakud... Otsigu
preili paber...
Preili hilineb nii lõunale, otsib ja mõtleb ise
roosele. Muidugi ta läheb, eilses leitsakus ja järg228
mevas äikeses ta nägi kõiki asju virilaina... Nagu
kuueaastane, häbi sellisele...
„Täna on kotletid ja leivasupp," ütleb Loonale
ettekandja kasiinos. „Äga teisel korral on ruut
purunenud, ma katan siia, väikesesse tuppa. Kõik on
juba söönud, ainult need sealt õppeplatsilt tulevad
veel..
Loona sööb ja kuuleb, kuidas teisel korral klõp
sutab arvelaual kasiino majavanem. Süs tullakse
kõrvaltuppa, tambitakse raskeid taldu põrandale.
Tulijate säärsaapad on vettinud. Kogu öö kallas
ju taevast alla vedelat. Ei jõudnud maapind alla
neelata ammuigatsetud märga...
Keegi viskab mütsi lauale ja tellib kotlette ja
paar pudelit Õlut. Äga musta õlut toodagu talle.
„Ämanda, leivasuppi,“ hüüab noor ja rõõmus
hääl. Väike leitnant, kes seletab nüüd teistele üli
õnnelikult, kuidas vedanud lasketiirul kihla ja
võitnud.
„Kurat, nagu sihtisin ja lasksin, nii otse võt
messe. Kolm pudelit sain!"
Loona naeratab. Ta tunneb kõnelejat Väikese
leitnandiga võib jutelda vaid vintpüssist, padruneist,
märklehtedest...
Keegi närib, matsutab ja ütleb:
„Kus ikka Lagle narr, saatis praegu poisi ratsa
lilli tooma! Nagu pikne oleks teist tabanud."
„Mhm, hmh," pomiseb keegi süües.
„No tal ju täna, hähähäh, püha õhtusöömaaeg,
hähäh."
i
, t
„Ikka Tuisuga, jõudis ometi kord nii kaugele?"
„Mhm, mis seal nüüd jõuda... Kes neid plika
sid ei tea, sina või mina? Mhm, s(ellelgi, palk väike,
229
aga kivid kaelas kui printsessil. Eks ta ole...
Ämanda, leivasuppi."
Loona pea on laual. Kuklale kukuks nagu kive,
ikka uusi ja kõik tabavad. Nagu puruneks kõrge
telliskivitorn, pikk seebivabriku korsten. Loona aga
nagu kummarduks ja ootaks — uusi kive rabiseb
alla, nüüd kukub poolik torm ja matab oigaja...
„Oh, see ammu juba selline... Alati naerab ja
lõmpsib, sellest võib juba uskuda... Ja milliseid
tempe teeb — naised külas kõnelevad, nagu imet
kuula. Tantsinud teine laeval, jalas madruse pük
sid, lasknud end pildistada külas, suure sea seljas.
Ulata mulle leiba."
Loona lööb hambad lauaserva. Ajus paisub
mingi mull, üha suureneb ja surub meelekohile.
Nägu on külm ja põlved värisevad. Küll nüüd
kisendaks, röögiks närijatele ja kugistajatele seal,
kisendaks tõtt... Lööks mõnele pöidlad silmaauku
ja sunniks teda muutma oma viletsat ja virilat arva
must... Tal, Loonal, pole isegi konnasilmi, nii rik
kumata ja puhas on ta keha... Ja seal teispool
seina, too lojus...
„Naah, annaks aga Jumal jätku leivale, nüüd
juba pikemad ööd. Ega tüdrukul viga pole... Ja
kui ka oleks... Eks kurat söö kärbestki...“
Äh, sada räpast kapja astub üle Loona kolba.
Iga kolmas kabi tallab ta kukalt. Sada irvitavat
naist lööb talle näkku... Teed, metsateed, maan
teed — nüüd tahaks tormata, mida kaugemale, seda
parem... Ja ta oli alati uskunud, et mehed...
samad kõnelejad, tunnevad ometi Loonatt Alati olid
nad naeratanud ja kõnelnud temaga viisakalt. Ja
230
nii nad mõtlevad... Kõik on nad sellised, need...
Aga Karl... Karl. ..
Loona jookseb risti üle välja. Nüüd on temas
suur ja külm nimetissõrm, too vaid juhib ja Loona
komberdab kuulekalt. Rutemini! Kui annaks pisut
järele tuikav peas, nii aga rappub see igal jooksu
sammul, otsekui hammustab ajju.
Kolonel töötab veel. Muide, ta töötab alati,
õhtul, keskööl ja koidul. Istub ja uriseb paberite
kohal. Tõstab pea ja kuulatab. Nüüd koputab keegi
uksele ja preili Tuisk astub tuppa. Kindlasti on
see naisterahvas haige, iialgi ei vaata terve ini
mene sellise pilguga... Oi taevas, asjaajaja rää
kis ju, et hommikul purenud preilit hulkuv koeri
Too oli muidugi marutõbine... Ja on selliseid
tüüpe, kellele ruttu mõjub. Muidugi, kuis ta vaatab,
need silmad on ju —
Loona Tuisk ulatab ülemusele paberlehe. Paar
lohakat rida.
„Härra kolonel... ma... mu lahkumispalve. Ma
tahan minna... ma pean minema kohe praegu.
Veel täna... Kirjutage resolutsioon peale...“
„Müs? Et, et, et... aga enne kaht nädalat
ma ei —“
„Võib küll, ülemuse nõusolekul võib otsekohe...
Ja kui te ei nõustu, teen ma midagi... et mind kohe
vallandataks... Olen eraisik ja võin minna.
„Äga, et, et, et, ma ei lu------- “
„Härra kolonel."
Esmakordselt elus poolitab keegi koloneli sorava
kõne. Terav ja vihane hüüatus, nii hoiatab tige
loom vastast... Mõelgu see veel enne...
231
Ja kolonel mõtleb ja ütleb:
„Äga... sõidulütrit ma alla ei kirjuta."
„Pole vaja... Ma lähen laevaga... Hommi
kuks jõuan Saarele, sealt läheb laev."
„Äga hobust ma ei saa lubada."
„Pole vajagi," käratab Loona järsku nii, et üle
mus astub paar sammu tagasi. „Ma sõidan eesli
seljas. Jumalaga!"
Klau, ütleb uks ja kolonel ohkab kergenda
tult. Kes võib teada, kas koer polnud siiski maru
tõbine ...
Loona aga ütleb Mantlile, vanale allohvitserile:
„Maintlikene, olge nii pai ja minge töökomandosse, muretsege mulle hobusemees, hommikuks,
Saarele sõiduks... Nü kella üheks juba. Kolonelil
pole sellest vaja teada/*
„Ega... te ometi minema sõida?" küsib vana
Mantel. „Teil on niisugune veider nägu nagu hai
gel. Ah siiski sõidate? Ja mina tassisin veel külast
triikraua, vigase elevandi..."
Nägu krobelisel laual, silmad kinni, nü ägab
Loona tasa — selline häälitsemine kergendab südant
Kui see südamenarr nüüd paraneb, pakib Loona
kokku oma väikese varanduse ja läheb... Ja mis
siis... kuhu ...
Järsku läbib Loonat mõte. Esmakordselt elus.
Nagu terav päikesekiir tabab kaldal päevitajate
laiska liha, nii tabab see. Kui nüüd minna... Kan
delaabri tuppa... öökapis on... revolver, lae
tud... Aga, kurat, ei — siis tõmbavad naised ja
mehed suud viltu ja heidavad koolnu üle nalja.
232
Kahetsevad kadunukest, kes ei jõudnud enam õigel
ajal linna... targa ja abistava emanda juurde, selle
pärast siis lahkus... Nah, oodake, lõkalõuadl Loona
avab silmad ja vaatleb krobelist lauapinda. Joo
ned ja kriipsud ristlevad, kui pigistada silmad piluli,
näib puu vana gravüürina. Järsku meenub talle
vaselõige „Linn viissada aastat tagasi". Puhas plats
ja kitsad tänavad, peleriinis emand hüpleva poi
sikesega...
Viissada aastat...
linn... palju
linnu...
Loomas kerib end lahti mingi rull, nagu suur
sõnajalaõis rullub lahti ja hõljub tasa: mis on viis
närivat ja kugistavat meest viiesaja aasta kõrval?
Ja kõik keelepeksjad kokku ilusa elu kõrval?
Issand ise on ta teele saatnud inimesi, kelle kulul
ta saanud naerda, pisarateni, südamest... Miks ei
peaks nüüd saama kuidagi üle neistki pärdikuist...
Kui vaid pisaraid oleks, siis paraneks... Loona
pigistab ja pingutab, kuid lauale ei ilmu ainustki
lunastavat piiska. Eh, ütleb kannataja ja Miki teeb
kõrge ja keeruka hüppe. Külge ees ajades tuleb
perenaisele lähemale. Küllap see vist mängida
tahab, miks ta muidu turtsub ja kummardub seal
laua kohal... Keksti, hüppab Miki... Kui nüüd
Karl näeks keksijat kassi, ta naeraks muidugi
Karl... Loonat läbib järsku soe laine. Vaat,
see ta on, too õige tee ja tõde, vaat see ta onl
Oma kodu ja vaiksed tunnid; keegi, kes võtab
sind just sellise narrina nagu sa tõepoolest oled.
Vaat, see on õige tee ja tõde...
Ja Loona sammub toas ringi. Ikka ümber laua.
Miki kannul. Muidugi... aga kõik abielluvad ju,
233
Muidugi, Loona magama ei heida. Milleks ka
— rähkleks niikuinii see tunnikest paar, paremal
juhul näeks ehk seeria ilgeid unelmaid. Kui aga
kõnniks mööda tuba ja loeks, sus ei märka, kuis
aeg venib. Kõnnib ja vaatab Mikit —
Prohvetid, kuhu küll pista Miki, näuguv ja
rabelev? Kuhu küll mahutada too elukas...
„Mantlikene," küsib vanalt allohvitserilt. „Kas
teil väikest kartulikorvi on? Käevanguga, ümmar
gust?"
Kui Loona ronib mäkke, käes soovitud korvike,
näeb ta punast setterit aelevat puude all. Staabikirjutaja koer, külastab sageli Loonat — lustlik
ja viisakas loomake. Sageli tuleb öösitigi ja palub
sisselaskmist
„Rolf," hüüab Loona. „Rolf, tule siia."
Kuid Rolf lippab juba taamal, ta ei kavatsegi
tulla jumalaga jätma oma heategijat.
Keda sün õieti jumalaga jätta? Hmh, järsku
meenub talle, unustanud hoopis tolle kergatsi, Lagle.
Kui nüüd saaks kuidagi... küll ütleks talle... Kui
õige läheks, mõtleks juba teel valmis vägevad sõnad
ja karjuks siis nii, et laager kajab...
Äga, pimedus roomab mööda künkaid — ja seda
Loona pelgab. Laagrimajadest paistavad nõrgad tuled,
teel leelutab uus salk setusid. Ei, Loona pige
mini kõnnib ja loeb... Mine veel kaugele külla,
et sõimata üht... Päh...
)
Nii ta siis kõnnibki ja loeb. Talal virvendab
leegike, Miki vari liigub perenaise oma kannul.
Nelisada viiskümmend ja kaks, nelisada viisküm
mend ja kolm------235
Kandelaaber norskab ja puristab unes. Kui õige
minna ja äratada ta... Äga siis pahandub ja tõre
leb... Sellise tühja asja pärast antakse käest koht
ja joostakse minema... Ei, parem mitte, kell on
ju üksteist...
Loona seisatub. Keegi sammub ukse ees sillakesel ja kobab linki. Kinni. Süs koputatakse, Loona
tunneb, kuis ootaja kärsitult hingeldab. Julge mees,
too Lagle, süa vedas veel oma kondid 1 Küllap vist
kipitavad südamel roosid... Kui nüüd avada uks
ja lüüa talle sõnalausumatult näkku. Kõigest jõust...
või sülitada — kumb oleks mõjuvam?
Ootaja koputab veel ja astub sammu kolm
tagasi. Seisab puude all ega kaota lootust... Eh,
kui nüüd Issand saadaks ühe võimaluse, ühe
soodsa...
„Vauhh-auuu, vauhh-auu,“ kostub sillalt. Rolf,
see hulkur, leiab, et vilu ja niiske on õhtu, lasku
Loona ta jälle kord sooja ruumi. Vauhh-auuu.
Ja Loona avab ukse aeglaselt. Hüüab. Väljas
ootavad kaks, mees ja koer. Naine aga hüüab vaid:
„Tulel“ Ja kui mees astub paar lühikest sammu,
täiendab ta oma kutset:
„Ei, Rolf, Rolf, tule sinal Oled puhas
koerake."
Nõtke peni hüppab üle tuhmilt läikleva loigu.
Mees seisab endisel kohal, naine aga lükkab ette
raske riivi ja kiristab hambaid — rahuldusest.
Natuke ta ikkagi sai...
Aga talal turtsub Loona esimene koduloom.
Kuhu jääb siis kord ja komme? Voodi riisutakse
236
lagedaks, nüüd laseb emand sinna voodisse heita
veel sellisel lehkaval ja ilgel koeranäol.
Loona kõnnib aga mõõda tuba ja loeb. Küünal
vajub viltu. Suurt vaikust ei sega miski enam.
Kandelaabergi ei norska. Miski ei sega enam, mõt
leb Loona. Olen metsateelt välja jõudnud lagedale.
Nüüd tean, kuhu astun... Kaks tuhat kolmsada
ja viisteist... Kakstuhat kolmsada
Sillal poriseb vanker. Siis koputab sõdur töökomandost piitsavarrega uksele.
„Poja, teeme nüüd ahvikiirusega, ütleb Loona.
„Tassige komps rattile, ma püüan kinni kassi.
Miki kaob Mantli kartulikorvi, mis kaetakse
kirju rätikuga. Sillal tõstab ta häält. Loona rahus
tab pahurat ja vaatab tagasi. Mustavad^ majad ja
puud. Tema endisest toast aga paistab nõrk valgus.
Loona unustas küünla talale ja leegike hingeldab
nüüd...
„Poja,“ ütleb Loona. „Andke mustale piitsa.
Pean ruttama/*
Vali tuul on sõitjaile otse vastu ja must vankri
ees ajab karvu. Tunni või poolteise järel tunneb
Loona, et näonahk kuidagi pakseneb ja kivistub.
Kui tahad kiirendada nohisevat sõdurit, tunned, et
suuümbrus sõna ei kuule. Ja venib rattavärk, must
sörgib ja sörgib. Ja ikka veel samad puud ja väljad.
Rutemini, rutemini, rutemini...
Taevas roosatab. Jahe, hallisegune roosa. Kaks
piiksaledat puud otsekui hiigelkasteheina, nende all
onn ja selle seina on parandatud punase vaadipõhjaga. Tsinnoober, mõtleb Loona ja jälgib hobuse
237
vasakul kintsul kooljaluud, rusikasuurust kera, mis
sörkides liugleb üles-alla.
Rutemini, rutemini. Näe, järvekaldal kükitab
alev, punab katus. Sadamas suitseb valge laeva
sinine korsten. Valagu poja mustale paar sirakat.
Viimast.
27.
Oi, pahandub heatahtlik vana voorimees sada
mas. Praegu alles tõstis preili jala linnakividele,
ise pikast reisust väsinud, aga kihutada tahab.
Galoppi, traavi, tuhatnelja! Neid noori küll! Loona
upitab ise korvi ja kohvrit, ronib vankrisse ja rututab. Nagu tulikahju oleks teisel kannul. Vanamees
pukil muheleb ja annab valgele piitsa. Loona hoiab
kartulikorvi Mikiga süles ja liigutab varbaid. Talle
tundub, et siis nagu liiguks hobune kiiremini...
Hobune sörgib mäkke. Miki häälitseb ja Loona
mõtleb:
■•J
! ' : ! I i
„Aga kui Karl siiski... ehk meelesegaduses tah
tis abielluda, nüüd kahetseb... Vahest on kasarmus,
polegi teist kodus. Võib-olla komandeeriti kuhugi
kaugemale. Või on haige... Issand, küll venib
see kronu mäkke, ja see vanamees----------- “
Voorimehe troskalt hüppab keegi noor daam,
sekeldab veel veidi, annab juhatusi vanamehele,
kuhu ta pidavat maha laadima kompsud. Ei, korvi
ta võtvat enesega, tolles olevat mingi loom... Ja
nü jookseb siis mäkke noor daam, käes kartulikorv. Helistab, tammub oodates jalalt jalale. Ukse
avab vana proua lillas kleidis.
238
«Leitnant kodus?" küsib tulija kähku ja lükkab
ukseavaja kõrvale. Too pahaneb. Need maainime
sed küll, viisakuseta nagu rüblikud. Seegi siin, nägu
määrdunud ja kriim, korv kaenlas. Tormab kui
hobune, tallab nii vanainimese...
Tormaja peatub lävel. Karl Jalak ajab habet,
pool imepuhtast näost valges vahus, paremas käes
läigib nuga. Nüüd vaatab tulijat kivistunult. Tulija
aga küsib:
«Võtad... sa mind endale naiseks... või ei
võta sa mitte?"
Läikiv nuga visatakse lauale ja noormees suud
leb tulijat. Põrandale veereb väike kartulikorv ja
kõigub veidralt edasi-tagasi, nagu liigataks korvis
keegi eluline. Külaline asetatakse diivanile, võe
takse tal peast määrdunud barefike. Loona näol
on hobusekarvu ja seebivahtu. Ta nuuksatab ja
küsib:
«Äga... sina süs ei usugi, et.,,. ma olevat
halb... tüdruk, hukkaläinud ja...“
«Sina?" naerab pikk Jalak. «Kes sind, okas
siga, ka hukka sai ajada?"
«Siis sa... ikka... abiellud minuga?" küsib
Loona ja pisarad teevad teed hobusekarvade ja
seebivahu vahele. Pikk Jalak tunneb suurt ja sooja
hellust. Nutab siin kui kolmeaastane, nägu kriim
ja hale.
«Loomake, ära nuta. Ma teen sulle kiluga või
leiba, siis sööd... Vaata, kui ilusad kilud — ära
nuta emaml Sa tulid päris õigel ajal, helerohelise
maja omanik ähvardab korterit teistele anda. Sooh,
hammusta nüüd leiba, ma puhastan niikaua su
nägu."
239
Loona hammustab ja nuuksub. Suur ja soe rahu
voolab südamesse. Ja kui head ja soolased on
kilud 1
„Mis sul seal korvis... liigutab? Kana poega
dega või?“
„Eh, eh, eh,!“ luksub Loona ja hammustab uue
suutäie. „Kass... on... Minu kaasavara.., Anna
kilupead talle... eh.“
Ta nuuksatab veel sügavalt ja naeratab süs.
240
KROI0ININE ROMAAN
ILMUB IGAL 15. KUUPÄEVAL, 12 NR. AASTAS.
Vastutav toimetaja: H. Pürkop. Väljaandja: K./Ü. „Loodus .
Tellimishind aastas 10 krooni, üksiknumber 1 kroon.
Ilmunud numbrid:
Zsigmond
Mõricz. Mudakuld.
Nr. 1.
John Masefield. Sard Harker.
Nr. 2.
August Strindberg. Mere rüpes.
Nr. 3.
Hanns Heinz Ewers. Alraune.
Nr. 4.
Geza Gärdonyi. Nägematu inimene.
Nr. 5.
Nr. 6/8. F. M. Dostojevski. Kuritöö ja karistus.
Änatole France. Thais.
Nr. 9.
Lajos Zilahy. Surmav kevad.
Nr. 10.
Henri Barbusse. Põrgu.
Nr. 11.
Mika Waltari. Suur illusioon.
Nr. 12.
E. Zola. Sa ei pea mitte abielu rikkuma!
Nr. 13.
Sigrid Undset. Kevad.
Nr. 14.
Ferenc Herczeg. Kuldviiul.
Nr. 15.
Nr. 16/17. Octave Mirbeau. Toaneitsi päevik.
G. Meyrink. Golem.
Nr. 18.
1. Ehrenburg. Trust D. E.
Nr. 19.
H. Tolstoi. Aeliita.
Nr. 20.
John Galsworthy. Tume õis.
Nr. 21.
V. Uibopuu. Suletud ring.
Nr. 22.
H. Valtonen. Noore naisõpetaja abiventiil.
Nr. 23.
Ed. Männik. Hall maja.
Nr. 24.
Ä. Bennett. Armastus haua varjus (Hugo).
Nr. 25.
Nr. 26/28. Knut Hamsun. Hulkurid.
Claude Farrere. Kultuurinimesed.
Nr. 29.
Selma Lagerlöf. Hüljatu.
Nr. 30.
Pierre Benoit. Koenigsmarck.
Nr. 31.
Carl van Vechten. Neegrite taevas.
Nr. 32.
K. H. Strobl. Matthias Merenuse neli abielu.
Nr. 33.
Nr. 34/35. G. de Maupassant. Ilus sõber.
Cecile Tormay. Vana maja.
Nr. 36.
Nr. 37/38 Upton Sinclair, õli!
R. Dorgeles. Puuristid.
Nr. 39.
Johan Bojer. Suur nälg.
Nr. 40.
P. Busson. Hingede rännak.
Nr. 41.
P. Loti. Naine haaremist.
Nr. 42.
J. P. Jacobsen. Ühe naise saatus.
Nr. 43.
Paul Bourget. Armastuse kuritegu.
Nr. 44.
Joseph Conrad. „Narcissuse“ neeger.
Nr. 45.
P. Benoit. Soolajärv.
Nr. 46.
TÄNAPÄEVA
ROMAAN
Ilmub 12 nr. aastas, iga kuu lõpul.
Tellimishind aastas 7 kr. 50 s. üksiknumber 75 senti.
Vastutav toimetaja: H. Puskov. Väljaandja: K./0. „Löodus“.
Ilmunud numbrid:
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
Nr.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
E. M. Hull. - Seik.
Edgar Wallace. Üheksa hangeldajat.
Claude Anet. Ariane.
Ph. Oppenheim. Mäng vabadusega.
L. Bromfield. Taevalik öö.
M. E. delle Gracie. Raamat armastusest
C. N. ja Ä. M. Williamson. Pulmapäev.
Ivans. Vöröshegy viirastus.
Gaston Leroux. Kollase toa saladus.
Edgar Wallace. Hertsog agulis.
Kulutades ainult 1 ya krooni kuus
on igale kättesaadav suurteos
..Eest! Rahva Ajalugu'
Toimetajad: J. Libe, A. Oinas, dr. phil. H. Sepp, dr. phil. J. Vasar
Ilmunud I vihk
„Juba välimuselt jätab Eesti Rahva Ajalugu" hea mulje...
Keel on korrektne, stiil elav, sorav, tihti plastiline.
Ka raamatu sisu on üldiselt õnnestunud, materjal hästi
valitud ja kaasakiskuvalt, põnevalt edasi antud."
V. Orav. („Päevaleht“ nr. 196, 23. VII. 32.)
„Väga sümpaatne on raamatu püüe meie vanemat aja
lugu ümber hinnata, välja minnes eestlase enese seisu
kohast. On kirjutatud vaba rahva, mitte aga orjarahva
ajalugu."
As. („Vaba Maa" nr. 172, 24. VII. 32.)
„Eesti Rahva Ajalugu" ilmub vihkude kaupa, 15 vihus, mis
moodustavad kolm köidet (igas köites 5 vihku), kokku
umbes 1600 lehekülge. Iga kuu ilmub üks vihk, välja arva
tud juuni, juuli ja august.
Teose hind tellijaile Kr. 1.50 vihu eest (selle ilmumisel),
s. o. koguteos Kr. 22.50. Peale terve teose ilmumist mak
sab „Eesti Rahva Ajalugu" 30 krooni. Üksikmüügile „Eesti
Rahva Ajaloo" vihud ei tule.
„EESTI RAHVA AJALOO" TALITUS
K./Ü. „ LOODUS" — TARTUS
VaataAl.440.
J. MARUSTE
U
U
E
KOGU
)
J. Maruste....Al.440. J. MARUSTE
U U
E
KOGU
)
J. Maruste.
Luuletuste kogu |vihk.
U.Kirjandusanezrs d < 8954
P44MATUKOGO
Autori kirjastus.
193: Co §-
J. Maruste.
andusmuuse
12/766 "ChlivIraamatukoo)
SAATESONA Luuletused, mis käesolevas raamatus esmakordselt rahva ette lähevad, on inva liidi vaimusünnitus 20 aasta jooksul, mil saatus teda jätnud passiivseks elu pealt vaatajaks — ilmasõja algusest tänini. Esimene neist on kirjutatud 24. veeb ruaril 1917. a, s. o. aasta enne Eesti Va bariigi välja kuulutamist ja paigutatud esi küljele, kuna järgmised on juba koduko has valminud. Raamat on välja antud invaliidsuse 20 aastapäevaks — seega omapärasema juubeli puhul. Loodan, et lugejaskond sellele oma poolehoidu kingib ja seega invaliidi ainsa le ja õilsale püüdele tugi annab. Laulud on lihtsas keeles, sest tulevad lihtsast südamest, mis on jätnud muud töö järele, aga saatuse sunnil jäänud tegevu setult püsima elavate ridadesse. Tahkuranna, 28. sept. 1935. a,
J. Maruste.
U
On möödas nooruspõli. See õilis armuhetk. Ja valmib valu vili, Kui lõp’nud tume retk. Siin kurjas ilma elus, Mul puudus rõõmu tilk. Kui lillel oru vilus, Mis närtsib silmapilk. See kannatuste ahel, Mu hingel toonud rahu, Ja pühal tüürimehel Ei laened laeva lõhu. Nüüd parandan kõik veed, Siin vaikses sadamas, Tööriistad nooblid, head Kui laev on väljumas. „Mis toob nüüd tulevik?" Kas rõõmu, õnne, au, Või on siin elu viik Ja viimne unelaul!
KARJAS. „Uperkuuti küll on hea Vupsti, lasta ülepea!" Kilkas väike karjamees Rasal, värske rohu sees. Mustik, Tõmmik, Punu ka, Süües aasal hoolega, Panid juba tähele, Et on rukkil lähele. Rohust saanud villand neil. Punu hüüab: „Lehmad heil! Tarvis õige katsuda Rukki sisse pugeda." Kari kuulis punu häält, Pööris ümber kannapäält, Astus rukkis lihavas, Tujus kõige paremas. 5
Oli möödas minut, kaks, Kuuldus aina priks ja praks Pilliroos sääl lihavas, Kus karja sõbrad töötamas. Seda kuulis karjane, Jooksis kiirelt kohale. Õhus vingus paenduv vits, Punu ehmus nagu kits. Kuuldus krantsi: „Ruh ja auh!" Punu turjal vitsa pauh, Eksind kari häbiga, Nüüd väljus aasal magama KURJA KÜÜSIS.
1.
Kaup vist kõik on juba reel Põrsad, räimed, muudki veel? Puuduvat ei mingit tea, Muud, kui sammud teele sea! Nõnda Kuru sauna ees, Juttu vestes, naine, mees. Küünla laadal, õhtu rahus, Sõitu alustasid ühes. Vaikne õhtu; tähi süles, Kerkib kuu, nii tasa, üles, Õrnalt naeratab ta silm, Ilm on selge, võimul külm. Nukralt norskab külma sunnil Ruun ja jookseb kergel sammul. Lahke! lennul hüppab saan, Vastu kajab üsna laan. Kaugel juba selja taha, Kodu poole jäänud maha, Sõidetud veel meetrit viis, Metsa teele jõudvad siis. 6
Õudne sõit on metsa rajal, Päälegi veel hilja ajal. Igat kändu, kikkis kõrvul, Vaatab hobu, nagu hirmul. Puude latvu tuuletuhin Sasib sala. Kole kohin Sügavamal metsa süles Imeliselt tõuseb üles. Hobu vahib metsa pool’, Kindlalt teda mehe hool, Hoiab, et ei võiks ta teha Metsa teel siin mõnda paha. Äkki silmab saunamees : Keegi kõnnib metsa sees, Must, kui süsi, tema nägu. Hirm tal üsna — paha lugu. Riideid seljas pole näha, Must, kui süsi, tema keha; Võõras mees siis astub ette, Teretab ja algab juttu : „Külla’p laadal sõidad vist?“ „Tere, tere! Honda just". „Põrsa paarist krooni kuus Mõtled kästa, kaup saab uus. Üheksa krooni nendest saad", Ime lugu, mõtleb taat. „Rohkem saad nii krooni kolm Nende eest siis ostad mul' Riided selga, nagu kohus, Olen paljas hädaohus". „Kuidas nõuad, nõnda teen Kauba kätte siia tooni" Naljatades kostab naine, Aimata ei võinud vaene : See, kes seisab nende ees, Saatan ise, mitte mees.
7
II. Kisa, kära igal pool, Laat on juba täiel hool. Kaupa koike palju näha, Ostab see kel’ käes on raha. Kes siin müüb, kes kaupa ostab„ Kolmas joobnult kisa tõstab. Lehma, lammast, rege, hoost, Kõike silm võib leida eest. Vaad’ke rege, põrsad sees; Sääl me’ Keeru saunamees Üheksa krooni põrstest sai — Liiguks viina praegust tõi. Asunik siis lahti löödi, Kauba pääle liiku joodi, Naljatadi, saia söödi, Jätkuks viina juure toodi. Viin see näitas oma mõju. Puhus üles rõõmu tuju. Tilk veel tilgal lisa nõuab, Mõtted meestelt omal püüab. Nii, et ärasõidu eel, Viina küüsis kõigil meel. Unustas, mis tarvis teha, Et ei sünniks viimaks paha. Nii ka meie Keeru Kai Viina ülearu jõi, Mehe kõrval sirgus reel, Viimaks asus kodu teel. Kiirelt hobu koju kõnnib, igaüks tend ise sunnib: Soojast sõimet leida eest, Jook, kus valmib jahudest. Juba jõudvad, metsa sees. Kohale, kus võõras mees, Puude vahelt tõstis jalga, riideid omal’ tellis selga 8
Jälle kauge metsa süles. Ime kohin tõuseb üles, Viimaks pehme lume sees Kiirelt sammub paljas mees Must kui süsi ihu, nägu. Päris põrguliste sugu. Võimul astub sõitja ette, Alustab siis, karmilt juttu : „Laadalt tuled sõber vist ?“ „Tõsi, tõsi nõnda just !" „Üheksa krooni põrs‘test said. Riideid uusi muile tõid ?". Kahvatas siis mehe nägu, Võõralt kuuldes riidelugu. Silmad üles tõstis siis, Küsis karmilt, joobnu viis : „Ära tühja lori aja! Riiet, raha omal vaja, Ise kaltsus, nagu näed. Peret palju, vanad käed 1" Koledaks läks võõra nägu, Kuuldes, mehelt, petulugu. Tõstis üles kurjad käed, Päästis valla vaenu väed. Hoop, mis langes mehe pea! Mustaks muutis näo ka seal. Rammetult ta langes maha. Võõras kadus puude taha. Kõik on nii, kui enne oli, Mees ka laadalt koju tuli. Ainult märk, mis saadud teel, Näol on näha praegu veel.
9
KODUS. Ma jälle vaikses kodus. Kus lapselt mängisin. Kus aeg nii kiirelt kadus, Kui rõõmsalt kilkasin. Siin ema armas käsi. Mind õrnalt silitab. Ta aitamast ei väsi, Kõik mured peletab. Siin isa kinnel meel Kõik elu. korras peab, Oma laste elu teel Kindla aluse ta seab. Ei siin iial süda, Mingit tunnud valu, Ei karda mingit häda Mul toonud isa talu! Siin õrna ema süles, Ma nägin armastust, Rga väljas ilma elus, Kui palju viletsust. Nüüd hüppab süda, rõõmustab Kõik hädad unustud, Sest jälle kodu silitab Mu väsind keha purustud.
LAS. .. Las verest laenetab süda Las igati varitseb häda, Ma rõõmus saan ikkagi olla Ja kannatust põhjani juua. Mis kasu on tühisest elust, Kui aimugi pole hädast ja valust? Sa igavust, tüdimust igati näed Ja lõpmata õnnetuks ennastki loed..
Nii otsige rahu elu tormidest Ja õnne puudusest, hädadest, Ta iial siis ütlema’! saa : „Mu elu nii tühi ja tuluta !“
ARMASTUS. Armastuse magus mesi, Eks kõigil isu teeb, Kui eluandja puhas vesi, Mis kaljust välja keeb. Teda igaüks meist otsib, Olgu noor ehk vanataat. See eest ka mõni elu maksab, Kui kordki armastet saab. Ta seni meile magus maitseb, Kui võitleme su eest.• Kui neiu oma häbi kaitseb Omas puutu lase meest. Meid meelitab armumesi Mis katte tagant näha. Näe suhu tuleb juba vesi, Aga kate lange siiski maha. Kui käes on esimene musi, Siis kate langeb nagu vari, Rinda paljastama asub käsi Ja rinda täidab juba pori. * ** Ei inimese elu Veel ära lõpe siis, . Kui tuntud Liiva Anu, Tend oma kaissu viis.
Eks ilmas hauataguses Ju algab elu uus Ja taeva templis sinises Tal rõõmulaulud suus. 11
Ka haua põues sügavas Uus elu õits’ma lööb. Sääl haua-ussid agarad, Tend põrmuks muutes, töös. Ka maises ilmas just Korralt suri ta Sest haua ehe — rist Ta nime kuulutab. *
*
Paradiisi aiast, kus õndsad elavad, Taevalikust õnnest rõõmsalt laulavad, Kurja ilma sisse tuli süütu hing, Tõevalgust näita ihkas tema rind. Jumalikud hääled jäid ta südames, Mis tal troostiks olid ilmas pimedas, Inglid teda kandsid oma käte peal, Jõudu, troosti andsid kurja ilma seas. Igavad tal olid selle ilma laulud, Kiusatused tulid, mil ei lõppu olnud, Tend oma hõlma võtma kõige jõuga, Õnne temalt võtma kurja käega. Küll võitles süütu hing langemise eest Valust hägas rind, läikisid silmad veest. Ei saatan siiski jätnud enne teda rahu, Kui Jumal ise tuli abiks süüta hingel’.
PROHVET. • Mis on prohvet nüüdses ilmas? Ei muud, kui vaene rändaja, Ta kõnnib üksi, pisar silmis, Kui suurim kurjategija. Ta pääle näitab näpuga, Kas olgu rikas, vaene, saks. „Näe: vaadake, see rändaja. End nimetanud prohvetiks. 12
Kui peaks ta siia tulema
Ja kuulutama usust. Siis virutage kiviga, Et lahti saada narrist. Me oleks sarnaseid ennegi. Oma ukse ees siin näinud, Nad kasu pole midagi Maailmale veel teinud." Nii rändab nagu meeletu. Jumala saadik, prohvet. Ta õpetus kõik tuluta. Kes tahaks teada tõtt?
Kui vaimuvalgust otsisin Ja pimeduses siplesin. Siis saatan ilma sarvita, Mul ette juhtus tahtmata. Kui tema kuju nägin, Siis risti ette tegin Sest tema ahneist silmist Ma lugend, muud kui kurjust. Mu ihu hirmust värises, Kui kalal meres sinises, Kui õhtusööki otsis Ja õnge sisse võttis. Nii seisin mina kaua Ei paigast liiku jõua, Siis saatan mahe häälega. Mul hakkas kõrvu puhuma „Oh sõber, ilus noor! Miks kõnnid üksi mures, Kui teised igal pool on rõõmsad õnne süles. Kui maitst‘ta tahad õnne Siin suure ilma sees. Siis sõbraks tule mulle Ja abiks igas töös. 13,
Siis tahan sulle anda, Maailma rikkust, vara Ja rõõmu tiivul kanda. Kui müüd mul ennast ära !" Ma vaikselt teda kuulasin Ja oma ette vaatasin. See oli kõik nii meeldiv, magus, Kuid kahtlus rinda asus. Kas hing mul leiab rahu, Kui kõik on juba käes Või kütked katki lõhub Ja troosti otsima lä’eb. Kõik, mis siin ilmas suur. On kaduv nagu tuul. Ja selle ilma rikkus, vara. Läeb kaduma, kui tühi sära, -Su soovi või ma täita Ja sõbraks sulle heita !“ Nii ütlesin ma temal Järel mõeldes kindlal sõnal. „Ma rikkuse ja vara eest Või kõrval minna omast teest, Uhkuse ja kulla pärast Ilma jääda hinge särast."
*
*
Kui süda raske, silmis vesi Ja halvalt käikses liigub käsi, Siis rinnal risti pane käed Ja abiks kutsu kõrged väed. Eks troosti annab palve vägi Ning uuest jookseb elu jõgi, Lööb tõkked ära omalt teelt Ja rõõmuga siis täidab meelt. 14
Ma jälle siin, kus Pärnu laht Lööb laksu vastu kallast Ja tuuletütar. kobe vaht, Käib lennul üle rannast. Kus kohab vesi, hulub tuul Ja laine püüab teine teist Ning Eesti neiu puna huul Lööb laulu lahkest südamest; Kus laevad, nagu vesilinnud Vette väljal sinaval Oma rüppes saaki kannud Kaugel maal ja ligidal. Siin on mu kodu, armsam koht Ja vaiksem rahupaik. Siin teretab mind iga täht Ja neiu silmis rõõmu läik.
* * *
Kui ööbik hõiskab aasa pääl Paksu metsa sees Ja kaugel kostab tema hääl Helkjas ümbruses, — Siis istun üksi, vaatan üles Sinetava taeva pool’, Kus tähte sära sinivõõs Sääl põleb nagu tules Siis leiab minu süda rahu Ja õnn on südames, Ei kurbus enam rinda rõhu Ning vaeva igatsus. *
*
Talv on talumehe püha. Saanis lennul üle luha, Tema hobu, külma sunnil, Traavi jookseb kergel sammul. 15
Nagu õhus hüppab saan, — Vastu kajab üsna laan. Kutser istub saani serval, Kasuk seljas, teise kõrval.
Vaat’ kui jookseb väikemees, Muri saanis, ise ees. Külm tal juba ninas kinni — On küll valus, siiski hää — Ema hüüab akna pääl. *
*
*
Kui olin noor ja kired, himu Mul ropendasid käske ; Kui kuulatasin petust, kõmu, Siis elu tundus raske. Ma nautisin siis elu mõnu. Mis, öeldi, olla armas Ja kulutasin tühje sõnu, Et olla teistel samas. Mul’ pakkusivad oma abi Küll hääd ja kurjad hinged, Kuulatada tundus häbi, Mul nende jutu pinged. Ma unustasin Jumala Ning usksin end ja elu, Et loonud mehe rumala Kell’ puudub tüüriks mälu. Mul’ ikka tundus tegu rumal, Mil’ sundijaks liha kirg, Sest unustud on õige Jumal Ja tähtsam osa, hing. Ma ohkasin : „Oh Jumal Ise! Mul näita õiget rada Ja võta oma lapse eksimise Võta ümber parandada! 85
Et saaks must õige rändaja Ja teistel’ ilmas tulu, Ei mitte Sinu salgaja. Kes närtsib nagu kulu." Ei kaua kestnud pime mäng, Mil puudub ots ja äär Vaid valmis oli silmuslõng. Kus otsa seisma jään. Mul’ võeti lõbu võimalus, Et leiaks ennast hing Ja upuks elu rumalus Kui patu kibe ving. Nüüd leidsin oma Jumala Ja Tema jälle mind; Võin lauldes ilmas elada Ja, lustil, tuksub rind, * *
Kui hää nüüd ilmas elada Ja rõõmus minu meel. Sind „Taeva Isa" tänada Ma tahan eluteel. Et päästsid elu paturajalt Mind õigel ajal vast Ja kurjajuure levitajalt, Kui hukka läinud last Oh anna mul’ nüüd tarka meelt Su käske pühalt täita Ja lauluks ingli puhast keelt, Et patust ilma võita. Ei huvita mind rikkus, vara. Ei kuulsus, ilmavõit. Ei langend naise silmasära, Vaid Sinu kõrgem vaim. Mul’ anna sellest ainult osa, Et tugev tunduks meel, Kui raske võitlus, edu visa, Vast meeli murrab teel. 17
Ei maksa iial kurvastada Siin ilmas üksildas. Sest paremat ju unistada On lollus elu hädas. Kõik läheb mööda nii kui nii. Ei jälgi jäta järel, Kas olgu lust või elu piin, Kui laine laial merel. On juhtimas mu elurada Suur Jumal ise kõrges. Ta pehmendab kõik valu, häda, Mis hingesse veel nõrgus. Nüüd on mu juhiks Jumal ise;; Ma täidan tema käske Ning tasuks rõõmu igavese Ta pannud minu põske. Mu hing ei tunne kurjust, valu. Ja liha piina, häda. Nii ilus tundub ilma elu, Kui kõnniks taeva rada. „Miks rõõm mu rinda täidab, Kui silm sind silitab. Miks härm mul hinge heidab, Kui aeg sust lahutab ? Miks hing kui ingli süles, Kui mõtlen sinust ma. Miks vaimustud, kui elus, Su laulu kuulan ka? See praegust saladus, Kuid hinges tõuse aim Nii õrn kui lilletaim, — Ta ütleb: „Armastus!, * * * õnnelik, kes ilmas tunnud On kordki armastust Ja hinge selleks annud, Täis lootust vaimustust. 18
Ta seega kord on käinud Püha taeva telgi ees Ja hinge õndsust näinud, Mis ootab taeva sees, *
Maailmas tühjalt ringi käind Ja roojust, põigdust aina näind Ning trööstiks lõpuks murtud rind On leidnud, Mannikene, sind. Su inglihääl, su sinisilm, Neis peegeldub mu õnneilm. Neist unistades vara, hilja Ma hoovan endas lootusvilja. Kui ingli süles tunnen end Ja vaimustuses paisub rind. Siis kaob hingest roojusvõim Ja aset võtab kõrgem vaim. Ma laulan lustil linde peres Ja sõudjal sõnu suuri meres. Siis Jumal püha jõuga On rääkimas mu suuga. * * * Mis silin on ilmas iial näind, On Looja targalt kõik teind. Õrn loodus külma rahuga Meid piirab iga sammuga, Ei puudust, auku kuskil näe Ja parandada miskit saa. Kuid inimeste rohkes peres On auke palju näha veres, Kus tarvis palju parandust, Et kõik saaks rahuldust. Mul’, Looja, tervist anda võiks, Mis kallimale külla viiks Ja Mannil tuju tõsta võiks, Et minu pool ka vahest käiks. 19
Siis ühe tühja auguga Me oleks saanud hakkama. Siis näeks me tihti teine-teist Ning teised augud jäägu meist.
OLE RAHUL. Kui õrnalt sinab mererind Ja haljas ehtes mullapind; Kui õhku täidab lauluheli Ja väljas liigub iga veli, — Ma nukralt istun üksi toas, Sest murtud elu noores eas Ja trööstiks endal’ selle puhul Ma ütlen sõnad : „Ole rahul!" On näha silmapiiril tare, Kus elab vaikselt meeldiv pere, Mu hinge õndsus, püham leid, Nii nägus, punapäine neid, Kuid sinna‘i pääse enam nüüd Ma vaene sõjainvaliid Ja trööstiks üle sellel puhul On jäänud sõnad : „Ole rahul !“ Kui vaatan alla, näen, et alus Mul tõesti puudub liiku valus Ja järel’ jäänud kohmak kogu On pilkeks kõigil enamjagu; — Kuid parata ei miskit saa Ja endal kurva meelega Ma ütlen ikka sellepuhul „Oh süda ole, ole rahul !“ Kui liigun väljas kepinajal Vast teiste abil maantee rajal Ja kiirelt liikus — autosõit Mind kraavi kõrval paiskas siit, Siis vaikselt kinni pean suud Ja trööstiks leia miskit muud Kui kraavist välja vaba õhul Ma hüüan : „Süda, ole rahul!" 20
Nii komberdades kepinajal. Kui elus surnu, elu rajal Ja ainsam troost, mis järel nüüd. On lõpmata see ohkav hüüd, Kui üksilduses tühja õhul Ma ütlen : „Süda, ole rahul!" * *
Jälle arm mul täidab rinda. Elul tunnen õiget hinda, Kaunit lille vaimus näen, Kellel’ truuviks ikka jäen. See on püha armutuli, Närtsind vaimu värske lüli, Mis mind tõstab vaimus üles. Hoiab nagu ingli süles. Kes on selle õnne alus, Õitseb ta kas lossis, talus, Või on nukker võõras kodus. Kus on elu kurb ja udus ? Seda ma ei ise tea, Sest, saatus tegi vea. Kiskus, kallim, ära sind. Ohkab ainult murtud rind. Oli kord üks õnnis päev. Unus mul me elu vaev, Kui sa, kallim, olid siin, Kus mu elu nagu piin. Sinu lahke silmasära Ei mu hingest kustu ära : Näen sind vaimus igasl pool. Kallistab mind sinu hool. Kas ma kõnnin omas toas, istun surnult teiste seas Või ehk töötan mure sees. Ikka seisad silmi ees. 2%
See on püha armujõud, Mida halva’: vihm, ei põud, Vaid ikka uue jõuga, Lööb rinnust välja, särama.
* * Kurbust ma ei iial' pelga, Muret kandes südames, Kui mu hinges aset oiga, Kus ma läheks iganes. * * * Lugeja kas sa ka tead, Mis mul’ praegu täidab pead ; Mis mind sunnib igatsema, Salmisid siin sepitsema, Mis vast paistab tühi kaev Mida täida’i ükski vaev ? See on kadund Olga kuju, Mis mul’ loonud selle tuju Ikka ta mul silma ees, Mõttetes ja südames. Sellest ma nüüd vaimus elan, Salmikesi välja valan. — See on ainus elulust, Mis ei haihtu enam mu’st. * * *
Küll on armas elada, Salme klades, valada, Kui on hinges armastus, Silmis kalli kujutus. Mis ma teeksin üksi kodus, Kus on hing kui sügisudus. Kust ei ainust lootuskiirt Kaunista ta kauget piirt! Närtsiks tõest kui närtsind lill, Nagu murtud karjapill. Ja toaneitsi luuaraad Mind pühiks õue kolinal 22
Kuid nüüd mu hinges Oiga kuju. Hinges püha armastus; Jumalik on luule tuju Unutud kõik kurvastus. * * Olga, kallim, kas sa tead : Üksi olles, et need read Valan siia paberile, Sinu peale mõteldes. Ei sa vist ei aima seda Ega viitsi tuletada, Et sul siia jäänud maha Armastaja süda, püha. Sa vist kõnnid, kõrgel pea, Kõrtsiruumes, süda hea ; Viskad nalja neile just, Kes ei miskit pea sust Olgu nii, mis teha saad, Kui mul nõnda kitsad ra’ad, Et ei keegi neiu nägus Minu seltsis tunne kodus. Elan üksi, olen rahul Õnnes, mures, igal puhul. Mis on saatus annud mul’. Hingel puhtal, rahutul. * * *
Asi on küll päris mait: Nägin Olgat, tore eit, — Nüüd ei rahu kuskil saa, Ikka meeles mõlgub ta.
Ega miskit, kõik on hea : Kõrgel tõstan oma pea, Et Aõiks meeli mõlgutada, Olgat mõttes kiigutada. *
* 23
Rahutult miks tuksud süda. Kui tahaks rinda purusta ? Kas tõest ei saa ma näha teda, Et kordki rinnal suruda ?
Et vaigistada kuuma kirge, Tööst väsind, rahus magada Ja labastada kuuma hinge Ning vaikses õnnes elada. „Ei, vaiki süda, ole vaga — See kõik on mõttekujutlus. Ei iial see, mis seljataga Või olla oleviku kehastusi?
*
Kurvalt istun üksi toas. Mõttes heljub armastus, Mis on murtud noores eas — Järel vaikne igatsus. Oh, miks saatus kuri, vali, Seal riisund viimse lootuse. Ka ilmas tunda armu heli Mis hingest heidaks sügise?!
Ma surnu elavate seas, Ei kuskil õnne viit. Mu päevad kurvad reas. Kuis lahkuks kohe siit! Tõsine kui püsti kuju On minu valimus. Nii harva tunned rõõmu tuju Ja unub kurvastus.
On vähe elatud ja palju kannatud; On hukkund tempel püha Ja kõigist unustud. 24
Invaliidi põlv on paha, Mõtelda ei sellest taha : Surnult istu üksi toas, Mõtted ainult, õrnad peas. Ei mängi, rõõmustada saa — Kõik tunded alla kugista. Nii ela, ela, ise‘i tea, Kas millekski see oleks hea. * * Kui suureks saada iganes Sa soovid, naine noor, Siis luuletaja südames Sa saada armuvoor Sääl vaimustuse õrnad ihad Sind ingliks muudavad Ja helid taevaliselt pühad Oma tiivul kannavad. Sääl oled suur ja oled püha;; Sind kiidab laulukoor, Kui ilmast oled jäänud maha Kui põlatuim turu hoor. * * * Kaks neiut minu hingele,. On nagu lambil tule-õli. Kes hinge valla, pingele Mul korraks tõmband oli. Neist unistan ma igal tunnil. Kurbust hingest peletes Ja nägematu vaimu sunnil, Neid hinges teretes. Neist üks on üksik isa talus Kui puhkev kevad õis Ja teine kõrtsi kõlvat elus, Kust külla mulle käis. Neis mõlemis on püha tuld, Kalli naise omadust, Kust hoovab minu ellu tuld Luule lennu vabadust 25.
Neile mõlemile, üksik tunnil, Ma punun salmikuid Ja nägemata vaenu sunnil, Elan õhtuid unetuid.
Kõnnin üksi võõrast rada Sügisesel süda ööl, Tormil tuksub, arglik, süda Ei jälje märki kuskil pool. Läbi udu, kaugel, näha Valgus metsa sees. See vist on see tempel püha, Kuhu rühid, mees. * * *
Küs‘ke linnult, miks ta laulab, Miks ta, oksal, rõõmsalt, hüüab. Kas ei tunne muret ta, Rega viidab lauluga ? Vastuseks ta selle peale Uuelt tõstab lualu hääle Laulab nii, et kõlab maa, Nagu, karjus mureta. Nõnda sina, luuletaja, Laulad üksi elu aja. Sellest rõõmu tunneb rind, Nagu oksal üksik lind. Olin noor ja rumal veel, Kui mul rääkis iga keel; „Armastuse onnist rada, Igaüks saab losistada, Olgu hilja, vara see, Üks meil pärib südame Nüüd on käes see häda mul’ Pauk on lastud südamel. 26
Kui leinavõrgu pime öö Me ümber kudunud, Kõik jätnud väljal raske töö Ja põhku pugenud; Kui pilve varjust salajalt. Kuu näitab oma nägu Ja aknast vaatab mahedalt Mu voodis kiirte pugu, — Siis imevaimud valvavad Mu hinge vaimustust, Kõik kurvad mõtted unuvad. Ja rind täis vaimustust *
*
*
Kui sa oled alles plika. Meeles pea siis seda ikka, Et sa selles murdvas eas Mõtteid kannaks selgeid peas!! Siis sa elust tunned hinda,. Armastus sul täidab rinda, Armuilmas mõlgub meel, Vaimustuses hõiskab keel!
*
*
„Oh, Vanemuine, laena mull Üks laksuv laulukeel, Et laulaks õhtu], hommikul, Mu kõike tundja meel! Et lainte mühas, tuulte kõnes. Ma sinu imet näen. Ja kurbuses ning armuunes Ka sinu lapseks jään !“ Siis musta muret, kurbust, valu,. Ma matan lauluga Ja vaikselt maitsen õnneelu Ka ühes teistega. 27
Õnne ihkab iga rind, Olgu kala, olgu lind. Onne ihkab armastaja, Õnnest und näeb luuletaja. Mis on aga õnne alus, Olgu lossis olgu talus, Seda vähed teadvad meist Seda teile ütlen vaist ! SUVEÕHTUL.
On kustund päikse sära Ja võimust võtab öö. Kõik põllult tulnud ära Hing jätnud raske töö. Kuid oma toa ees On liikvel mõni hing Ja vaikse rahu sees. Pea kustub eluring. On lõppend kisa, kära, Kõik uinub rahu sees. Et teisel päeval vara, Sääl astu jälle töös Veel kuu jääb üksi valve! Ema asemel Ja saadab rõõmsal palgel, „Hääd und" meil, magajail.
Armasta sa iga hinge Jalas kanna tühje kinge, Siis sa tunned, igas eas, Õnn et asub oma! peas. UNENÄGU.
I. Oh, Inime, sul’ puudub usk, Et Jumal juhib elu, Kui äpardus ja õelus, tusk Sul' toonud hinge vilu. 28
Sind tõukab tööle vihavaen Ja tung, kõik jõuga võita Ning tunned sa, kuis õelusvaim Sul püüab meeli täita. Kui oled omas vihahoos, Täis uhkust, võiduhimu, Siis maine kirg ja kurat koos On täielt valland Sinu.
Nii langeb sinust õige kord.. Kui kustub kõrgem usk Ja võitlushimu nõuab verd, Et lõpeks hinge tusk. Ma olin haige, voodi sees. Mul kustund maine kirg Ja võimust polnud olla ees, Kui maa oli verest märg. Ma unustasin lihahimu Ja kinnitasin usku. „Oh Jumal, võta juhti mind Nüüd täitma Sinu käsku"! Nii palvetasin, hüüdsin Tend, Et haav ei oleks raske. Ja tõesti, tuli kosuv tund Kus õnn mul täitis maske. Mul kadus maine piin ja vaiu. Mind hoidis imevägi. Ma uinusin ja vaimuelu Siis järgmist unes nägi.
Näe, lõpeb vaikne sügispäev Ja kustub päikse sära, Kuid tume pilv, kui eksind laev, Ei taevast rända ära.
Ma magan vaikselt süüta und Täis usku, maiset rahu. Ei piina tunne puhas rind Ja mured teda‘i rõhu. 29
Sääl tõusis pilvest päiksekiir,. Kui üksik koidutäht, Lõi vallendama taevapiir Ja valgus unes näht. Siis kadus pilve pime võim Ja hingest sügisöö, Sest taevast paistis Pühavaim, Kui vaikiv kuldne vöö.
Nüüd seisis pilvel Jumal-Poeg, Kui päikse kuldne helk Ja ööst on saanud valge aeg Ning tema püham telk. Ta kõrval seisis ingli vaim, Kui puhas valge ving Ja jalge ees üks teine aim, Kui murtud elu ring.
Su kolmik säras pimes öös, Kui päikse selgem sära, Kui püham paik ja õnne ääs, Täis vaikust, keset kära. Maas inimeste väsind ring Kesk sügispimet ööd. Siis palvetasid pühalt ning Ünustasid mured, tööd. Ei kaua kestnud ime näht — Ja õndsus keset ööd. Sai ette löödud ristitäht Ning uinus pühad teed.
Veel kaua ootas inimsilm,. Et ilmuks õnnis ime. Kuid kadunuks jäi püha ilm Ja algas elu tume. Siis langes Vene riigikord, Sest rahval puudus usk Ja võitlushimu nõudis verd, Et kustuks hinge tusk. 30
Nüüd algas aeg, mis kõigil näha Täis verd ja lihahimu; On kustund Jumal-Poja täht — Ehk kord ta valdab Sinu. Kui piinab elu tume rõsk Mind elus vahel veel, — Siis tõuseb üles püha usk Ning siht on selge eel.
UNENÄGU. II. Kui musta varju uneilm Mu silmi ette tõi Ja õnsdas rahus väsind silm Ka puhkusele jäi. Siis unenägu imelik Mu vaevu silma ees, Kui inglikuju jumalik Ta seisis rahu sees. Siis nägin,kuidas võõrad mehed, Kõik valgets riietes, Me õitsvad metsad, nagu lehed, Sääl maha virutas. Kuis kirvehoobid sirged puud Said maha virutud Ja peeneks tehtud nende luud Siis valgeks kooritud. Küll päike paistis selgesti, Sest oli suine päev Ja kirve hoobid valjusti Sääl kostsid igapäev. Kui seda nägi vaimu silm, Siis kurvaks muutus meel. Ja surmaingli käsi külm Kui murraks elu teel. 31
Siis jõge mööda tormates, Ka tuli aurulaev Ja madrused seal hõisates Siis üles tõstsid käed.
Sääl puud, mis valmis tahutud,. Said laetud laeva peal’; Nad kõik küll paljad, kooritud, Kuid miskit küstud seal.
Mul kurbus une silmist viis,. Kuid valu südames. Ma tummalt voodis seisin siis Veel kukalt sügades. Sääl mõtlesin ja murdsin pead,. Mis see küll tähendab: Kas kurbust, muret, onne, head Või mis veel kuulutab. TÄNU. Sind tänan saatus kõige eest, Mis oled mulle annud; Mis salaliku tiiva seest Mu elu teele kannud. Kas olgu kurbus, olgu häda. Ehk üksik rõõmutilk, Mis ehtinud mu kurba rada, On mõni silma pilk.
Oh saatus, sinu valju jõge Ei takistada või Küli rikkus, uhkus, tarkus vägi. Ei talve ega sui.
Sa murrad kõik ja raja tee. Mis ette määratud, — Ka läbi metsa läbi vee — Mis ees, saab purustud. 32
Seepärast tänan saatus sind Ma kõige, kõige eest Ja kiitust saadan iga tund Sul’ puhtast südamest.'
KODUST LAHKUMINE.
Kui vaiksest kodust kõnd’sin Elu merde ujuma, Siis kurbust, hirmu tundsin, Kui läheks surema. Koledad mul paistsid Elulained suured, Sest vaevalt sõuda mõistsid — Ihuliikmed noored. Ma jumalaga jätsin Oma kalli koduga Ja haledasti nutsin, Suure hinge valuga. Kui juba merel’ joudsin. Kust kostnud kodu häält. Siis korralt ära tundsin, Et tervelt pääse sääit. Mind elulaened uhtsid — Sääl silmi vastu lõid; Kord kõrgele mind tõstsid Ja jälle alla tõid. Nii võitlesin ma kaua Vahutavas vees, Ei abi kuskilt jõua, Kes trööstiks häda sees Siis viimne laine tuli Mu pääle vihaga, Kui elu valjem veli — Kaldal heitis vahuga. Nüüd torm on vait ja vaga, Ma vaikses sadamas, Kust keegi otsi taga, Et kisku sügavas. 33
Las’ hulub tuul ja vihaga Kõik tõkked lõhub eest, Ma vaatan seda rahuga Oma kaitsekoha seest. .
*
.
Kas tõesti vaikse haua vilus Nii palju ruumi pole, Et surmaingel ilus, mind päästma veel ei tule?! Kui magus oleks puhata Mul vaikse haua sees. See asemel, et õhata Siin ilmas, silmad vees. „Ei, armas sõber, vara Su! mõtted tulnud need, Veel pimeduses sära Ja kõnni okkast teed"! Nii teine vaikne hääl Mul sala soovitas Ja kõike tundja meel Tend korralt kuulatas. Jah, magus on vist tõesti See vaikse haua süle, Kes vihastud on heasti See maise elu üle.
* * Oh, lõhke maine ring Ja hing mul’ lase vabaks, Et viimne, nagu ving, Siis igavikku lendaks. Sääl pole kurbust, viletsust, Ei mingit muret, valu, Ei nutu häält ja kadedust, Mis pakub maine elu. Sääl asub püha aim Me hinge Isa salus Ja ingli püha vaim, Nii südamlik ja ilus, 34
Istun, mõtlen, murran pead : Mis siin elus oleks head. Mis ma peaks püüdma veel Kasulik et, olla eel ? Armastada ! Keda, ei tea, See mul’ maitsend pole hea. Luuletada, see mu lust, Millest nimelt, teagi just.
VAADE AKNAST. Ma üksi istun toas Ja aknast vaatan välja, Kus uhke nurme reas Näen kasvamas rukkivilja. Vaikne tuuleõhk Tend õrnalt silitab Ja magus lillelehk Ta ümber lehvitab. Läik‘va mere taha Lä‘eb rahus hingama Päikse kuldne eha Ja kuu jääb vaevama. Koilt on vaik ja vaga Ning uinub rahu sees, Veel ööbik lusti! aga On laulu noodi ees. NAINE.
Minu naisel libe keel, Lokkis juuksed, muutlik meel Kui minu püksid jalga sai, Siis kuri kukk ta välja näi. 35
Siis töös olid väiksed jalad, suu. Luua vars ehk miski muu. Ma vaatsin teda, amul‘ suu, Kas, tõest see minu külje luu?! Ma kõnnin üksi, pea norus, Pisar silmis, mõte marus Ja rahu, troosti otsid Sest naise jalgas püksid. Nüüd välku annab iga pilv Ja vihma tilgub häbist silm. Nii kestis seni iga päev Kui möödus naise paha vaev. Teil meestel olgu kindel hool, Et pükstes’ pääse’i teinepool, — Et kaoks kaunis majalukk Ja toas kõnniks kuri kukk.
KASK.
Meil silla kõrval kasvab Nii uhke, sirge kask, Mis kaugelt silma paistab Kui võõrsilt tulen vast. Ta oli lapse põlves Mu kallim seltsimees Ja tema lehte võlves. End hoidsin päikse eest.
Ta juures üksi hoidsin Ma vanemate karja, Ta oksal tihti sõitsin Nii rõõmsalt tuhat-nelja. Ta hõbeselge mahlaga Ma kosutasin end Ja lumivalge kestaga Lõin pilli iga tund. 36
Kui aga paha tegin Ma keilegile vast, Siis kimbu tooma pidin Just tema oksadest. See kask on alles praegu Oma end’se ilu sees Ma mäletan neid aegu Ja silmad läik’vad vees.
PETETUD LOOTUSED.
Kus jäänud õnn ja armastus, Mis lapselt tundis rind, Kui karjas olin metsades Ja vaba nagu lind?
Tend riisund kurjus, kadedus, Mis täidab ilmamaad Ja noorepõve rumalus. Kust korralt targaks saad !
Kui metsas karja hoidsin Ma õhtu hilja veel, Siis igatsedes püüdsin Vaata Rava talu pool. Kas mitte aasal, kaasikus, Koplis või ehk tööl Ei paista minu armastus: Kena karjatüdruk eel.
Mul hinge täitis igatsus Ja õrnalt tuksus rind Ning süüta puhas armastus Kui näha võisin tend. Ei elus enam näinud Maa sarnast hingeilu, Ning armu leida võinud, Mis poleks toonud valu. 37
*
*
Ei troosti ieia elus Ma enam kuskil pool. Mul süda nagu tules Ja kihvtine on meel. On rusuks langend lootus, Kord õnnelik ka olla. Oh, kuri, kaval saatus, Mind ikka kisud alla! Mu elulaeva juhid Sa kalju küngastel' Ta pihuks, põrmuks uhid Vetevälju! tormistel. Eks sellepärast vihkad Sa igalpool vist mind. Et luuletööle ihkad, Sa, noorelt murtud rind !
Et julguse sa võtsid Neil vastu hakata, Kes kurja hinges kandsid Nõrga vastu lõpmata. * * * Ei liigu käsi, tööta pea Ja luuletada mingit tea, Sest mõtted, ihad ilusad Kõik elus ära kuluvad.
Elu torm, kui puhistas, Mu hingeilu purustas, Kui sügisene külm ja tuul Viib lehed ära kõigil puil.
Nii tühi olen mõtetest Kui puu on talvel lehtedest Ja mingit tunne‘i süda mul Siin vaevarikkal eluteel. 38
SÜGIS. Vihas mängib köie tuul Kõnedega põllu'; Kisub lehed maha puu! Metsikumal müllul. Võtab sülle, viskab õhku, Nagu suled laiali. Kisub kõik, mis puutub pihku, Oma hõlma sageli. Põllud, aasad, kaasik, aed, Juba üsna paljad. Kõigi! pähe vali aeg Pannud oma valjad. Päikse selget nägu ei Igapäev sa näha. Pilved peitvad teda nüüd Oma selja taha. Väljas liigub üksik vend Tee ehk põllu peal, Tublist küüru hoides end, Külma käes ta sel. Tihti sajab vihma, lund Segamini maha. Linnud peitnud ära end Kauge mere taha. KEVAD. Juba pehmes siidiehtes Puud on igal pool. Kevade täis ilu, lehtes, Seisab läve eel. Pilve karjad tasa sõudvad, Soojas õhumeres. Rõõm ja õnn nüüd hingel hüüdvad : „Unest ärka üles !" 3.9
Kirju pilt nüüd paistab silma, Vaatjal kõigist poolt, liu täidab jälle ilma, Laulma sunnib keelt.
KODUIGATSUS. Kui magus oli kodus Mul’ lapselt, mängida Ja, haljas metsa salus, Lehmi karjata. Ei tunnud lapse süda Mingit õelust veel, Ei teadnud ka, et häda Tend ootab eluteel. Meil silla ääres kasvas Kask uhke, sirge, paks Ma suvel tema latvas Sõitsin nagu saks. Õhtu tuul ta lehtis Sala sahistas ; Tal kõrva sisse ütles, Lahkelt naeratas : „Sa väike poisipõnn Sust õnnetum on palju Ta noorepõlve õnn Saab vali nagu kalju. Ta palju vaeva, valu Näeb noorel eluteel. See toob tal siiski tulu, Elu õhtul hõiskab keel.
Siis uuest jälle joodab Tend sinu magus mahl Ja päikse vilu saadab Su kaunim ehe — leht". 40
ROOSR õis.
Oh kena, roosa õis, Kes seda mõista võis, Et sinu õrnus, ilu, Saab võluma mu ilu. Kus esmalt nägin sind, Siis rõõmust hüppas rind, Armastus ja igatsus Mul asus südames. Ma kõndsin pea mures, Tend tihti nägin unes. Mu rahu kadunud Ja õis ka ununud.
MÕTTED. I. Mu süda onnist rahu Ei leia maisest elust, Ta rinda nagu’i mahu Otsib kõrget aimu ilust. See elu külm ja maine Ei rõõmu paku mul’, Ka neiu õrn ja kaine Too mõnu südamel. Ta tihti kurb ja vilu, Täis õigust, igatsust Ja tunneb õilist ilu Kui otsib armastust. Mu silm, kuis armujänus Sa õrna soo peal vahid, Kulm kortsus, vaate vaenus Kas seda öelda tohid. Sest armastust, mis püha Meist keegi pole näind. Täis patus palju paha, Mis ette näha’i võind. 41
Eks ainult ema süles On õrnus armastus, Aga maises ilma elus Tend piirab kadedus. Ses maise ilma peres. Kus korduv viletsus Ma kõnnin, süda mures Ja hinges igatsus. Su süda, mis kord tuksus Täis õrnust iludust, Nüüd laenetab ja laksus Veel maiset rumalust. Sa vali saatus ise Mind tuimaks vintsutad. Ja hinge iluduse Kõik ära lämmatad. See maise ilma rada, Täis rõõmu, õitsvat õnne, On raske losistada, Kel’ antud kergem anne Tal’ ees on elu mäed, Nii kõrged, armuta. Ja kõikjal aina näed, Ei neid saa liiguta. Ma püüdsin nõnda elada, Kui käsib püha sõna Ja elu nõnda vedada, Kuid rõõmu näinud mina.
II. Miks inimesi uskusid, Palg häbist punas sul’ Kui nägid noori neiusid,. Silmi vaatvat mul? Miks armastasin lilli Mis aasal säravad Ja õrnalt oma sülle Meid kõiki petavad ? 42
Ma seda nooreseas Ei teadnud isegi, Mul’ polnud mõtteid peas Veel nõnda mehisi Kui juhtis saatus õrnalt Mind armastuse teel, Siis aru sain ma korralt, Et selleks rumal veel. Kui neiu, kõrval ist‘sin Ta ilu tähel panin. Vee! käe alt kinni võtsin, Küll õnnelik siis olin.
Mul tuksus süda, veri Lõi kuuti soonedes See pole sugu lori : Kõik põles kirgedes.
Ei kaua kestnud õnneving Sest neiu kires käed siis Mu kaela ümber põimus ring Ja lõppes õnne paradiis. Oli möödas armu joovastus, Nii magus imelik, Kus algas elu hämmastus Ja maine tulevik. Sest hetkest peale käisin Ma armastuse teed, End unstada võisin Ja rõõmus oli meel.
Ei muud ma enam näinud, Kui kallimat ja end. Ja aimata ka võinud, Et sisse kukud vend.
Kui kõndsin mõni päev Ma armuingli süles Siis pööris elulaev Mul põhja üsna üles 43
Siis pahandus ja vaen Kõik õnne ajas teelt Ja rahus sõitnud laev Läks kõrval’ omalt teelt.. Nii armastaja süda Ei miskit toonud muud Kui kannatust ja häda — Millest rumal mitu kuud.
MÕTTED III.. Kui tühine ja külm On luuletaja elu; Kus iial vaatab silm Ta kuskil leia’i ilu. Siin õnnelik on see, Kel’ süda piina’i tunne, Kui teisel häda teeb Ta armsam veel kui enne. Tend austab iga hing, Kui tublit elumeest; Kus läheb tema eluring Säält kodu leiab eest. Kuid hingest õrnast vagast Kõik püüdvad mööduda Ja tema piina hädast, Oma! rõõmu valmista. *
*
Oh saatus kuri, kaval Sa ise määrad nii, Et õnne maitseb rumal, Ja targal aina piin. Siin maises ilmas Sest keegi aru’i saa, Kes omas noores silmas Vast nalja armasta. 44
Sel poisil veeder viiest Küll tõesti puudu vist, Sest keegi tema hingest Mäe tõsist olemist.
Ta meie rõõmust, õnnest Iial osa võtta püüa, Vaid ainult laste mängust Oma hingel rõõmu hüüa.
Mii harjunud me kõik. See tuima eluga. Kes vähe lapselik, Seda võrdlesin lolliga.
VARANE KEVAD. Sellel aastal kurekari Varase tõi kevade. Haljast pärga, õitest Jüri Punus üle aasade.
Päike hellalt soojust jagas Üle ilmaraja. Ärkas unest kõik, mis magas Pika talveaja.
Oras nagu pehme samet, Lokkas põllu rajal. Loodus ärkas, näitas imet, Magu suve ajal. Suitsu kuue, haljast lehest, Suudel valmistas Kevade, ning puuri sehest Kuldnokk imestas. Õnn ja ilu tihti petab Inimesi elus. Möödas päev, näe juba nutab Süda jälle valus. 45
Nõnda soojus jürikuus, Ütleb vana sõna, Ikaldusi kannab suus Ikka, ikka tema. Tõest, kui tuli lehekuu Väravasse meil, Nuttis loodus, närtsis puu, Külm oli varaks neil. Puhus kõle põhjatuul, Vihma jagas pilv. Nukrust kaebas iga huul, Nuttis vilja salv. Nõnda kestis mõni aeg Kevad talve rüüs Muudatust tõi pööripäev Ja suve algas siis.
* Päev veereb päeva järel, Kui enne, nõnda nüüd. Nii laene liigub merel, Sest see on tema püüd.
Mis kerge, seda kannab Ta kaljul laenetes. Sääl pillub teda, murrab Kui vaenlast vihates. Kui laast, sa inimelu, Siin elulaente ees Neid murrab laene vilu. Kel raskust pole sees. Siis pärime kuus lauda, Muud pea midagi. Kuus jalga külma hauda Ja vahest vähemgi. 46
Popp viimast kohut täidab Me maise põrmu ees. Tend köster lauldes kiidab Ja mõnel silmad vees. Siis kõik on antud ilmal, Mis mõistis, tahtis pea Ning puhkab rakus kalmul Üks tomp, mis miskit tea. Ehk kirjutaks veel ristis : „Siin puhkab see ja te“. . Ta tülinaks pole teistel, Kui rõõmu jagate. * Koolis aastat kaks ehk kolm Vist igaüks meist käind Ja kriidi jälgi lapsik silm Nii seinatahvlil näind. Ehk nurgas, kus Kirilli kuju, Vast nuttes põlvitand Nii koolipapa vihatuju Sääl rahus vaigistand. Vast lõuna tunnil laua taga. Tuim raamat nina ees, Tühi kõht, kuid nägu vaga, Nii õppind silmad vees. Kuid sulemehe osavust Me sellest pole saand, Küll aga kangust, mehisust Me nurgast ligi toond. Kui korraks mind ka kästi See kooliaja sees : „Astu poisu nurka püsti“ Siis olid silmad vees. Nii polnud mul ka sihti ees, Elutormis ringi sõita Ja sai must vaene sulemees, Et tühja auku täita. 47
VÄIKSEILE ÕDEDELE.
Õnne süles, väike õde, Taeva isa kaitse all, Otsi õigust, elutõde Auks oma vanemail. Tehke head õigest südamest. Kui elu näitelaval’ lähete. Olge suured, kuulsad lihtsusest, Seega õnnerada omal’ ehite. Ärge uhked olge õnne üle, Kui viimast annab Jumal, Vaid lahti hoidke oma süle, Et osa saaks ka vaene, rumal. Viletsust maitstes ärge nurisege Olge rahul oma saatusega. Jumala ees hirmust värisege. Kurbust kustutage palvega. Ärge järel andke õiguses Olge suured omas vaesuses. *
*
õnnetu sa luuletaja, Kõlbmata, kui armastaja. Tallad ilmas tühja teed, Rikud naistel südamed. Ei silita mind tuuleõhk, El turjalt kao saatusrõhk, Ei soojenda mind kalli silm Ja kallista ka kevadilm. Mu noorelt murtud südant, Mis armu kalliks pidand, — Sest takistuseks saatus vali, Mis liiku lubab sammu neli Ja eemal hoiab kõigest sest, Mis armas mulle südamest. 48
Kes sulguda saab rahvasuud, Mul’ tarvis olla külje luud. Kui ütleks ma, kes usub mind, Et selleks võtaks ma just sind. Kui papa-mamma seda teaks Mu plaanid kiidaks vist heaks Ja juba lahkel lehekuul Seal temp saaks trööstiks rahva suul. * *
Tummalt tööta, tuimalt rühi. Kõht on siiski vahel tühi, Honda kaovad õitsepäevad. Mida kõik mu vennad näevad. Küsid vast: „Miks elad nii? Miks mamme‘i üle läve vii"? Siin takistuseks isemeel On olnud kogu elu teel. * *
Kõik keerleb, igab, kustub, Sest see on loomusund. Haud lähemale astub Ja pakub viimast und. Kuid möödund päeve reas Hing mäletagi muud. Kui hulga neide seas Silm piilus aina Sind.
Minu kallil käher pea, Laulu hääl nii armas, hea. Klaver tihti mängib toas, Ise ta ka õitsvas eas. 49
Unustades tööd ja vaeva, Muresid ja läinud päeva, Oleksin ma korralt teel, Seisaksin kord tema eel, Vaataksin kord sinisilmi. Kõrvaldades mure pilvi, Suudleksin ta inglisuud — Ei tahakski ma enam muud. Aga kus on selleks võim, Aidata saa ainult vaim, Kui ei liha selleks Ja jalgu olemas ei teps. Mõte ainult õilis peas, Ise surnu teiste seas.
Varsti lõpeb kevadilu. Sest täna pööripäev Ja lähenemas suve ilu, Kui möödas Jaanipäev. Nii kulmineerub meie elu Rast-aatalt edasi Jääb lähenema hauavilu. Kust pääsu tagasi.
PIDUL. L
Vaimustatult mängib koor Ja tantsu uhub vana, noor. Rõõmustud on iga rind, Kui unustand ta aina mind. Ma teiste rõõmust õnne näen Ja mõttes soove kokku säen. Et saata hinge trööstiks sel, Kes seni kõige armsam mul. Rõõmsat pidu soovin sulle See mõtteid suure annab mulle. 50
II. Õnne laevas õrnalt uju, Peig sul kõrgel tõstku tuju. Rõõmusta ja maitse head. Unusta kõik elu vead. Siin on kaunis tantsupidu, Omalt poolt seks soovin edu.
III. Elu noorme’e soontes keeb, Pill ka jalad kergeks teeb. Unustame elu vaeva, Lustil lükkame õnnelaeva, Pidul, noorte kirjus ringis Lahkel laulul ringi mängis, Siis on tunda elu head, Kust on kaugel mured, vead. Seda soovib minu rind, Maits’ta sellel pidul sind.
SÜNNIPÄEVAKS. Õhtu hilja koidu ajal, Kätte jõudvad hälli pühal, Õrnalt endas kannab sind, Muutmatalt mu närtsind rind. Palju õnne, pikka iga, Aastaid nagu pärli rida, Täna soojalt soovin sull' Õnne ingel, hälli lill.
II. Kas ma võisin aimata, Et sind tuleb armasta, Anni, kallis, armas neid, Õnneinge! armuleid ?! Aga nüüd on käes see pauk. 51
Südames mul armu auk. Unistan ja vaeva näen, Õnnesoove kokku sean, Et saaks viga vähendada, Omale sind lunastada.
KALLIMALE. (Viimane laul.)
Usun sinul tundlik rind, Armastad ehk vast ka mind,. Kuid se pole minu süüd Invaliid, et olen nüüd: Sinule saa minnal külla, Minu pool sa taha’i tulla. Lootsin, et vast mõne rea, Kaartiga saan temalt pea. Kui ma saatsin luule proovi, Kallil mõne õnnesoovi. Karjud metsa, kajab hääl. Narri koera, haugub sääl, Kuid ei kallilt mitte kihku Troostiks tule läbi õhu. Otsustan ka jääda vait, — Mis sa üksi kisad, mait. Kisa olla tühi muld, Vaikimine aga kuld. * **
Olge rõõmsad Eesti sõbrad Vaimustud, täis noorustuld, Kui me oleme vanad, nõdrad,. Siis me hingest hoovab muld. Elu ilmas on nii kiire, Voolab ilma vaheta, Kuni surm meil ajab piire, Murrab hauda armuta. 52
Kus on meie närtsind vennad. Hingvad hauas sügavas, Kuhu saatus meidki kannab Elu möllus mühavas. Elagem veel noorustules. Eesti noored nägusad. Elage, et haua süles Tunnid tuleks magusad !
Ei sellega ma õndsaks saa, Kui kõiki püüan armasta. Kui kõigil püüad olla hää, Siis keliegil sa seda saa. Ela kaunis Eesti kodu, Kangelaste Vaba maa, Kus on palju julgust, edu Rahus elu maitseda. Elage me emad noored, Prisked, töökad, lõbusad. Elage ka mehed suured, Vaimus, teos tugevad. Kustu hingest orja vaim, Tühi jonn ja kurvastus. Ärka üles, muistne aim Kalevist — me vaimustus.
Lollus oleks elada, Ennast taga vedada, Kui ei paistaks koidu täht, Elu eesmärk, püham siht. Ta on päikse kuulutaja, Hommikult mu teretaja See ei iial vanane, Elu siht ka unune. *
*
*
53
Mis nüüd teha tühjas hinges Ja kustund vaimustus, Ma kõnnin jälle paljais kinges. Kui une viirastus. Et tõsta meeli luule tuju Hing maits’ta unistust, Ma vaatan, suudlen ingli kuju, Mu õnne Jumalust. Kuid seegi täida tühja meelt,. Too tundeis muudatust, Et laulus lagistada keelt, Mis tõesti südamest. Oh oleks ingel ise siin, Mu kõrval kudistes. Siis härkaks soontes elu, Kui kevad looduses. Ta südamlik ja lõbus naer. Ja silme õrnem sügavus. Kül' oleks multele su aer. Mis päästaks ummikus.
54
SISUJUHT. Saatesõna ....................................... 1. On möödas nooruspõli 2. Karjas ....................................... 3. Kurja küüsis . . . . 4. Kodus ............................... ....................................... 5. Las ................ 6. Asmastus 7. Ei inimese elu . .. 8. Paradiisi aiast 9. Prohvet...................................... 10. Kui vaimuvalgust otsisin. 11. Kui süda raske . . . . 12. Ma jälle siin . . . . 13. Kui ööbik hõiskab 14. Tal on talumehe püda . 15. Kui olin noor . . . . 16. Miks rõõm mu rinda täidab 17. Õnnelik...................................... . .. 18. Maailmas tühjas . 19. Mis silm on ilmas näind . 20. Ole rahul ............................... 21. Jälle arm mu rinda täidab 22. Sinu lahke silma sära . 23. Kurbtust ma ei pelga . 24. Lugeja, kas sa ka tead 25. Küli on armas elada . 26. Olg a kallis . . . . 27. Asi on küll päris mait 28 Rahutult miks tuksud süda 29. Kurvalt istun üksi toas 30. Jnvaliidi põlv on paha 31. Kui suureks saada . 32. Kaks neidu ............................... 33. Kõnnin üksi ............................... 34. Küske linnult . . .. 35. Olin noor ja rumal veel . 36. Kui leinavõrgu uneilm . 37. Kui sa oled plika . . . . 38. Oh Vanemuine . • . . 39. Õnne ihkab iga rind . 40. Suve õhtul ............................... 41. Armasta sa iga hinge . 42. Unenägu 1............................... 43. „ II ............................... 44. Tänu ...................................... 45. Kodust lahkumine 46. Kas tõesti haua vilus .
Oh lõhke maine hing . Istun, mõtlen .............................. Vaade aknast............................... Naine . . . . . Kask ...................................... Petetud lootused . . .. Ei troosti leia elus Ei liigu käsi, tööta pea Sügis ...................................... Kevad . . . . .. Kodu igatsus . . • . . Roosa õis ............................... Mõtted 1 ............................... „ II ................................... „ III ............................... Oh saatus kuri kaval . Varane kevad . . .. Päev veereb päeva järel Koolis käik ............................... Väikseile õdedele Salm ...................................... Ei silita mind twuleõhk Kes sulguda saab rahva suud . Tummalt tööta . . . . Kõik keerleb............................... Minu kallil............................... Varsti lõpeb kevad ilu Pidul I...................................... „ II...................................... „III. . . .. Süünipäevaks 1 . . .. „II . . . . Kallimale ............................... Olge rõõmsad . . .. Salm ...................................... Ela kaunis Eesti koodu Lollus oleks elada Mis nüüd teha . . . . Sisujuht......................................
ülalt alt ülalt alt „ „ ülalt ,, alt alt „, ülalt alt ,,
,, „ ,, ülalt „ alt ,,
trükit. peab olema pühad pühal vead veed Keeru Kuru kolle poole Igatsus igaüks Te’ Ta se’ su sure suri rahul rahu olen oleks len‘des lennul — võta need‘sin usksin ilmavõim ilmavõit tõuseb tõuse Maailmas Ma ilmas täe saa unustud unutud Mul’ seal põlaluim põlatuim õli tule õli vaemu vaenu valvavad valavad Oma ema Ema See Su uinus‘t uinus näht näha vaimu vaevu kervehoobid kervehoobil Sel’ See valvama vaevama meel mul seal sel elu ilu Kui Kus vanus vaenus Täis patus Tas peitus
trükit peab olema Su See laksus loksus käed käteist Kus Siis maises ilmas maises kül mas ilmas võrdlesin võrdlem Suudel Puudel ristis ristil mamme samme selleks selleks küps Jääb saab pääsu pääse jõudvad jõudval sean säen Kihku Kihu kannab kannad tühjas tühjus elu elu viin multele meeltele su see
Tartu
Majaomanikkude
Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas
Kõnetr. 6-50. Asutatud 1923. a.
Annab laenusid
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib äri- ja laenuveksleid.
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
mitmesuguste inkassodokumentide järgi
sissenõudmisi vähese tasu eest ja kõiki
teisi pangatehinguid.
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, tee
nistuslepingute ja avanside kindlustuseks.
Pangas saadaval rahakorjajatele
hoiukarbid.
TARTU MAJAOMANIKKUDE SELTS.
6.3
3 3
KALENDER
KÄSIRAAMAT
y
.82'
i eit 01
iD
. 538 so N
1936
I aastakäik
60V
XA SR Kirjandusse
539
38010022
5 N 493 6 US EX 0 24 & zl
Tartu Majaomanikkude Seltsi kirjastus
1936. a.
Majaomanikud oma töö ning hoole ja suure kokku
hoiuga on suutnud enese kätte koondada tähtsa osa meie
rahva varandusest kinnisvarade näol. See on hindamiseväärt mitte üksi üksikute majaomanikkude seisukohast,
vaid ka ühiskondlisest ja riiklisest seisukohast välja min
nes. Elukorter mängib tähtsamat osa iga kodaniku esi
mese järgu tarviduste hulgas ja just praegune ajajärk
seab eriliselt suured nõudmised üles elukorterite suhtes.
Tähtis ja vajalik sellepärast on, et elukorterid mitte üks
nes alalhoitud ei saaks, vaid et nad ka edeneksid vasta
valt praeguseaja elunõuetele. Loomulikult tuleb siin
juures silmas pidada ka asjaolu, et majaomanikud oma
varandustest vastavalt õiglast tasu ja sissetulekut peaksid
saama. Oma huvide kaitseks on majaomanikud ennast
koondanud seltside, pankade, kinnitusseltside, tarvitajateühisuste ja teiste majandusliste ning kultuuriliste orgasatsioonide ümber.
Ka meie riigivalitsus arvestab majaomanikkude kihi
tähtsusega ja on läinud 1935. a. majaomanikkude seltside
soovil ja ettepanekul ellu kutsunud majaomanikkude
avalik-õiguslise esituse majaomanikkude koja näol. See
on tingimata suur saavutis majaomanikkude huvide kait
seks. Majaomanikkude koja kaudu pääsevad maja
omanikkude soovid ja hääled võimsamalt kaasa rääkima
seal, kust nad varem kas koguni välja tõrjutud ehk liiga
2
nõrgalt esitatud. Majaomanikkude häält võetakse nüüd
kuulda otseselt majaomanikke puutuvas seadusandluses,
valitsuseasutustes, riiklistes majanduslistes asutustes jne.
Kuid kõige suurema abi toovad majaomanikud ene
sele ikkagi organiseerimise kaudu kohtade peal oma selt
side ja majaomanikke teenivate majandusliste organisat
sioonide ümber.
Tartu Majaomanikkude Selts, mis asutatud juba
1908. a. ja ligi 30 a. tegutsenud majaomanikkude huvide
valvel, võib rahuldustundega tagasi vaadata oma tegevuse
ja selle saavutiste peale. Seltsi praegused juhtivad tege
lased on majaomanikkude organiseerimise ja juhtimise
tööst meie kodumaal osa võtnud selle algastmetest alates
ja on sealjuures alati juhitud olnud majaomanikkude
huvide kaitse põhimõtetest kooskõlas meie ühiskondliste
ja riikliste huvidega. Meie selts peab kontakti linna
valitsusega majaomanikke puutuvais küsimusis ja see on
seda vajalikum, sest et majaomanikkude koja tegevus ei
oie seoses linnaomavalitsuste tegevusega. Peale selle
töötab meie selts lähemas kooskõlas majaomanikke teeni
vate rahandusliste ja majandusliste asutustega nagu Maja
omanikkude pank, Esimene Eesti Kindlustusselts Maja
(Eeks-Maja), Tarvitajateühisus „Maja" jne.
Tartu Majaomanikkude Seltsi nimel avaldan tänu
kõikidele seltsi liikmetele ja teistele majaomanikkudeie,
kes on toetanud meie ühist asja ja aidanud seda edasi
viia, ja soovin kõigile majaomanikele õnne ja jõudu uuel
aastal energiliseks tegutsemiseks meie enese, meie ühis
konna ja meie riigi edenemise kasuks.
Tartu Majaomanikkude Seltsi esimees J. Sepp.
3
Tartu linnaasutised.
Linnavalitsus: Linnapea kindral A. Tõnisson, tel. 2-85.
Linnapea abi K. Luik, tel. 3-77. Linnanõunikud ins.
J. Roo, tel. 11-77; R. Sinka, tel. 2-89.
Linnasekretär A. Mägi, tel. 11-78.
Linnakoolinõunik
J. Lang.
Linnakoolivalitsus — Raekojas, tel. 10-79.
Linna perekonnaseisu-amet — Kroonuaia 12.
Linna Statistika büroo — Kaluri 12.
Linna Tervishoiu osakond — Gildi 8.
Linna Vaestelastekohus — Kaluri 12.
Pudretivabriku kontor — Raekojas.
Elektrijaama kontor — Lihaturg 7.
Linna tapamaja — Võru tn.
Jõuvankrite registreerimine, Gildi 8.
Linna majandusosakond — Raekojas.
Linna ehitusosakond — Raekojas.
Linna rahandusosakond ja linna kassa — Raekojas.
Aadressbüroo — Ülikooli 19, tel. 1-46, 14-46.
Tööbörs — Kaluri 12, tel. 4-75.
Gaasivabrik — Aleksandri 96, kontor Lihaturg 7.
Linna laenukassa ja müügisaal, — Auriku 1.
Tuletõrje lendsalk, —Söögiturg, tel. 12 ja 9-00.
Riigiasutisi Tallinnas.
Riigivanema kabinett, Kadrioru loss.
Riigivanema korter, Toompea loss.
Riigikogu, Riigikoguhoones.
Riigikantselei, Toompea loss.
Kohtu- ja siseministeerium, Toompea loss.
Haridus- ja sotsiaalministeerium, Tõnismägi 11.
Põllutööministeerium, Lai 39.
Majandusministeerium, Kohtu 8.
Kaitseministeerium, Pagari 1.
Välisministeerium, Kohtu 1.
Teedeministeerium, Rahukohtu 1.
Riigikontroll, S. Roosikrantsi 10-a.
Riigikohus, Vismari 7.
Kohtukoda, kantselei, Jaani 7.
Riigi statistika keskbüroo, Toom-Kooli 13.
Riigiarhiiv, Toompea loss.
Eesti Pank, Vabaduse pst. 3.
Tolliamet, Sadam, tollimaja.
4
Tartu majaomanike organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts
asutatud 19. VIII 1908. a.
Juhatuse asukoht ja seltsi ruumid Suurturg 13 (III
kord). Juhatuse koosolekud peetakse igal kesknädalal
kell 6 õht.
Seltsi büroo — Suurturg 7 (Majaomanikkude
Panga ruumes) avatud kella 9—2 p. 1. Tel. 9-78. Büroos
korraldatud nõuanded seltsiliikmeile, samas võetakse vastu
seltsi liikmemaksu ja uusi liikmeid.
Juriidiline nõuanne — seltsi liikmetele ta
suta büroo kaudu järgmiste seltsi juristide poolt:
vandeadv. Johan Sepp, seltsi esimees,
vandeadv. Richard Treufeldt, seltsi sekretär,
vandeadv. Hans Ainson, juhatuse liige.
Tartu Majaomanikkude Pank
asut. 1923. a.
Suurturg 7 (omas majas), tel. 6-50.
Kindlustusselts „EEKS-MAJA"
Tartu osakond: Suurturg 7 (Majaomanike Panga
juures). Tel. 9-78.
Tule-, elu-, murdvarguse kind
lustused.
Tarvitajate Ühisus „Maja" Tartu osakond
Tartus, Riia 55 ja Suurturg 3, tel. 4-00. Müügil kõik
ehitustarved, värvid, veevärgi-, elektri- ja potsepatöö
materjalid ning tööriistad, foto- ja raadioaparaadid.
Tehakse vesivarustuse-, keskküte-, elektri- ja teisi ehitus
töid. Töö headuse eest täielik vastutus.
Päikese- ja kuuvarjutused.
Kalendris märgitud aeg on õige ainult Tartu kohta.
1936. aastal on 2 päikese- ja 2 kuuvarjutust
1. Täieline kuuvarjutus 8. jaanuaril.
On meil näha. Poolvarju algus kell 17.17. Täisvarju
algus kell 18.28. Keskmoment kell 20.10. Täisvarju lõpp
kell 21.51. Poolvarju lõpp kell 23.2.
2. Täieline päikesevarjutus 19. juunil.
Eestis nähtav varahommikul osalise varjutusena, kus
juures 2/s päikese läbimõõtu kattub. Tartus on varjutuse
algus kell 5.26, keskmoment kell 6.19, lõpp kell 7.15.
Teistes Eesti kohtades on varjutuse aeg enamasti sama
mõnede minutite piirides.
3. Osaline kuuvarjutus 4. juulil. Meil
tegelikult pole näha, kuna poolvarju lõpp sünnib varsti
peale kuu tõusu ja päikese loojangut.
4. Ringikujuline päikesevarjutus 13.—
14. detsembril.
Ei ole meil näha.
Aastaajad 1936. a.
Kevade alg. 20. märts, kl. 21. Sügise algus 23. sept. kl. 7.
Suve algus 21. juunil kl. 16. Talve algus 22. dets. kl. 2.
Riiklikud pühad ja puhkepäevad.
1. Uusaasta (1. jaanuar). 2. Kolmekuningapäev
(6. jaan.). 3. Iseseisvusepäev (24. veebr.). 4. Palvepäev (4. märts.) 5. Suur-reede (10. aprill). 6. Ülestõusmisepühad, 3 päeva (12., 13. ja 14. apr.). 7. Kevade
püha (1. mai). 8. Taevaminemispüha (21. mai). 9. Neli
pühad, 2 päeva (31. mai ja 1. juuni). 10. Võidupüha
(23. juuni). 11. Jaanipäev (24. juuni). 12. Usupuhastuspüha (31. okt.). 13. Surnutepüha (22. nov.). 14. Jõulu
pühad, 3 päeva (25., 26. ja 27. dets.).
Töö
lõpetatakse
kell
12
päeval:
1. Vaiksel laupäeval (11. apr.). 2. Nelipühade laupäeval
(30. mail). 3. Võidupüha laupäeval (22. juun.). 4. Jõulu
laupäeval (24. dets.). 5. Vana-aastal (31. dets.). Põllu
majanduses on nelipühade ja võidupüha laupäevadel täistööpäev.
Sel aastal on 366 päeva.
7
TABELKALENDER
1936
Jaanuar
P. — 5 12 19 26
E. — 6 13 20 27
T. — 7 14 21 28
K. 1 8 15 22 29
N. 2 9 16 23 30
R. 3 10 17 24 31
L 4 11 18 25 ■—
Tulude deklaratsi
oon tuleb kodanikel
esitada maksuametile
1. veebruariks.
15. jaanuariks esita
vad puhtakasumaksu
teatelehed need ette
võtted, kes algasid te
gevust eelmisel aastal.
(Vanad ettevõtted esi
tavad teatelehed 1.
märtsiks). Aruandvad
ettevõtted peavad esi
tama teatelehed puh
takasumaksu alal mak
suinspektorile 1 kuu
pärast aruande kinni
tamist peakoosoleku
poolt.
Kinnisvara-maksu
tähtpäev on 2. jaa
nuaril.
Sel kuul on kõige
kohasem pook-oksi lõi
gata.
3 k. 2
Kas oled astunud juba Tartu Majaoman.
Seltsi liikmeks ja õiendanud oma kohustused
Seltsi vastu? Seltsi büroo asub Suurturg 7.
8
Kõik majaomanikud, ehitajad, meistrid ja
ettevõtjad ostavad oma ehitustarbed
■—-----M.: 7166
-------- —
---------T
*• I
C. »9Nvlajd
St —
Tartus, Riia tän. nr. 55, tel. 4-00.
9
Märkmed
Tulude deklaratsi
oon tuleb esitada 1.
veebruariks Asutustel
tuleb palgateated an
da kõigi palgasaajate
kohta 10. veebruariks.
Puhtakasumaksu
alal vanad äriettevõtted (mis algasid tege
vust enne 1935 aastat)
esitavad läbikäigu tea
ted 1. märtsiks.
€ k. 18
Pea silmas oma
kindlustusmaksu
de tähtpäevi, et
Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EEKS-MAJA‘s,.
Tartu osakond:
Suurturg 7, tel. 9-78.
3 k. 11
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks astu
misega toetad iseennast, sest tema seisab Sinu
kui ka teiste majaomanike huvide eest valvel.
10
Märkusi
Paras aeg veevärgi sisseseade eeltööde
peale mõelda. Veevärgi sisseseadeid teeb pare
mini ja odavalt
T. ü. „Maja".
Telef. 4-00.
11
MÄRTS
Paastukuu
31 p.
Kinnisvaramaksu
tähtpäev on 1. märtsil.
1
2
3
4
5
6
7
Pühap. Päike t. 7.09,
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Palvepäev
Neljap.
Reede
Laup.
8
9
10
11
12
13
14
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Päike t. 6.41,
Neljap. Taliharjap
Reede
Laup.
15
16
17
18
19
20
21
Pühap.
€ k. 11
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Kevade algus kell 21
Reede
Laup.
Päike t. 6.13, 1. 1829
22
23
24
25
26
27
28
Pühap.
• k. 6
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Paastu-Maarja p.
Neljap.
Reede
Laup.
Ära unusta oma puuviljaaias puudelt lõika
mast oksi.
1. 18.06
□□□□□□□□□□□□□
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaom. Panka
Suurturg nr. 7.
□□□□□□□□□□□□□
1 k. 23
Esimene Eesti Kindlustuse Selts EEKS-MAJA
(asut. 1866. a.)
Juhatus ja peakontor Tallinnas, Lai t. 1 (omas
majas), tel. 445-67 ja 438-85. Tartu osakond: Suur
turg 7, tel. 9-78. Kindlusvõtjail ei ole lisavastutust.
12
Märkusi
Et Teie teaks, kui palju võib Teie maja vee
värgi sissesead maksma minna, selleks laske
eelarve teha
Pühap.
Esmasp
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Tuule ristip.
Palmipuudepüha
Liivimaa eesti, vab. 1819.
[® k. 1
Suur neljapäev
Suur reede
Päike t. 5.13, 1. 19.17
9 k. 13 2
P
F
Märkmed
Koertemaks tasuda
1. maiks.
Tähtajal
mitte maksmise puhul
tõuseb maks kahekordseks
Jalgrattamaks tasu
da 1. maiks. Tähtajal
mittemaksmise korral
tõuseb maks kahe
kordseks.
Kohasem aeg vilja
puude ja marjapõõsas
te istutamiseks.
•ocue-mmo
Mii
NOORTEKINDLUSTUS
on uus moodne
kindlustusviis, mis
sobiv igale noo
rele.
-Hom
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni
Tartu Majaoman. Seltsi
ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab ainult
ühise jõu toetusel.
Seltsi büroo: Suurturg 7 (Majaomaniku Panga juures). Tel. 9-78.
14
Märkusi
it. Ehituse hooajaks ostate tsementi, lupja, tellskive, naelu ja kõiki ehitustarbeid odavamalt
Pühap.
Esmasp. Päike t. 3.56, 1.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Lehe ristip.
Reede
Laup.
17
18
19
20
21
22
23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
@ k. 23
Kolmap,
Neljap. Taevaminemise püha
[Päike t. 3.35, I 20.46
Reede
Laup
24
25
26
27
28
29
30
Pühap.
Esmasp.
Teisip
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
20.24
€ k. 8
Märkmed
Tulumaksu alal pea
vad aruandvad ette
võtted esitama tulude
deklaratsioonid 15.
maiks.
Hobustemaks I poo
le aasta eest tasuda
15. maiks. Tähtpäeval
mitte maksmise puhul
arvatakse trahvi 5°/o
kuus.
Vee
jõesõidukitemaks tasudaa 1. juu
niks. Tähtajal mitte
maksmise korral tõu
seb maks kahekord
seks.
Viljapuid ja põõsaid
õitsemise ajal hoolega
kasta.
Hoolitse katuste kor
rashoiu eest, neid aeg
sasti parandades.
1 k. 5
31 Pühap. | 1. Nelipühi
Tartu Majaomanikkude Pank
Suurturg 7,
annab laenusid soodsail tingimustel.
16
Märkusi
Suurem ja täielikum ehitustarvete, veevärgi,
lektri ja värvikauplus on
Vastulaused tulevad
esitada hiljemalt 1.
augustiks
15. juuli
on puhtakasumaksualal vastulausete esi
tamise viimaseks täht
päevaks.
1. august on tulu
maksu asjus vastu
lausete esitamise vii
maseks tähtpäevaks.
Kasta tänavaid kor
ralikult, nagu seda
nõuab linna sundmäärus!
• k. 17
Eeliap.
Päike t. 3.41, I. 20.56
Maarja-Magdaleena p.
Jakobip.
D k. 15
Viige oma vaba
raha
Tartu
Majaom. Panka
Suurturg 7, kes hoiu
summadelt maksab
ajakohast protsenti.
EEKS-MAJA on oma reservide ja arvurikka
kindlustusvõtjate pere tõttu võimsamaid kind
lustusseltse Eestis.
EEKS-MAJA Tartu osakond: Suurturg 7,
tel. 9-78.
20
Märkusi
Teadke et parimaid
tapeete müüb odavamini
värve, värnitsat ja
======== T. U. „Maja“. =====
21
AUGUST
31 p.
Lõikusekuu
1 Laup.
2
3
4
5
6
7
8
Märkmed
Päike t. 4.03, 1. 20.33
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap. Kristuse seletam. p.
Reede
Laup.
Viljapuudelt üleliig
sed suvevõsud ära lõi
gata.
Hoolitse kapsalibli
ka tõukude hävitami
se eest!
9
10
11
12
13
14
15
Tomaatide sidumis
Pühap.
€ k. 23
mitte unustada.
Esmasp. Lauritsap.
Teisip.
Päike t. 4.25, 1. 20.10
Kolmap.
Neljap.
K=====)
Reede
Laup.
Rukki-Maarja p.
Märkmed
15. novembriks tuleb
tasuda puhtakasumaksu teine pool. 30.
november on tulu
maksu teise poole ta
sumise tähtpäev.
Hobustemaks II. poole aasta eest tasuda
15. nov. Tähtpäeval
mittemaksmise puhul
arvatakse trahvi 50/0
kuus.
• k. 7
L.-Maarja p. P.t. 8.14, ]. 15.43
3 k. 3
@ k. 18
Kindlustusselts
„EEKS-MAJH"
Tartu osakond
asub Suurturg 7,
tel. 9-78.
Märkmed
30. detsembriks tu
leb majaomanikel mak
suinspektoritele esita
da nimekiri nende ela
nikkude kohta, kes ela
sid majas 15. dets.
Äritunnistus tuleb
lunastada 1. jaanuariks.
@ k. 1
4. Kristuse t. p.
Toomap. P. 1.9.01, 1.15.22
Talve algus kell 2 13 k. 14
1. Jõulupüha
2. Jõulupüha
Jõulurõõm on
täielik, kui ko
dus on
„EEKS-MAJA“
Hoolitse
elukindlustuse
poliis.
selle eest, et Sinu abikaasa ja ka
naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks, kui soo
vid, et Sinu kui ka teiste majaomanike huvid
oleksid küllaldaselt kaitstud!
30
Märkusi
======== T. Ü. „Maja‘st" =====
tehtud ostud annavad aasta lõpuks Teile suure
kasu ja kokkuhoiu!
31
Eesti
Hüpoteegi Pank
Tartus, Promenadi tän. 5, omas majas.
Asutatud 1883 aastal.
Kindlaks raha mahutamise vahendiks
on 6°/o-dilised
Eesti Hüpoteegipanga
pantlehed.
Neisse pantlehtedesse mahutatud kapitali kindlus
tavad eraisikute poolt panditud linnakinnisvarad panga
liikmete-laenuvõtjate vastastikune vastutus ja kõik
Panga varad ja kapitalid.
Pantlehtede protsendid maksetakse välja kupongide
ettenäitamisel kaks korda aastas: 16. aprillil ja 16.
oktoobril. Iga aasta loositakse nii suure summa eest
pantlehti välja, kui palju laenude kustutusmaksud ja
nende protsendid välja teevad. Loositud pantlehtede
eest maksetakse nende nimesumma tervelt välja
Rahaministri määruse järele on riiklistel asutustel
lubatud neid pantlehti vastu võtta valitsusega tehta
vate lepingute tagatiseks ja aktsiisi- ning tollimaksu
kindlustuseks. Samuti tohib nendesse väärtpaberitesse
ka vaeslaste, seltside ja omavalitsuse asutuste kapi,
taie mahutada.
ap1
Pank annab laenust igale maja
omanikule esimese obligatsioni kind
lustusel.
32
Tartu ümbruskonna laadad.
Jaanuaris.
8. Tartus. 10. Elvas. 13. Jõgeva alevis. 15. Ote
pää alevis. 17. Mehikoormas; Mustvee alevis. 28. Tor
ma v.
Veebruaris.
1. Kallaste alevis 2 p.; Roela v. 2 p. 3. Jõgeva alevis.
8. Elvas. 14. Otepää alevis. 15. Puka alevis. 17. Tartus.
22. Mustvee alevis. 28. Peipsiäärne v.
Märtsis.
1. Jõgeva alevis. 5. Elvas. 8. Laeva v. 10. Puhjas;
Mehikoorma alevikus. 14. Vaimastvere v.; Kodijärve
vm. j. 16. Rannu vm. j. 18. Sangaste kiriku j.; Kallaste
alevis 2 p. 20. Avinurme vm. j. 21. Ulila v. 23. Varnjas;
Vasknarvas. 24. Laiuse v. 25. Voldis. 26. Krüüdneri v.
27. Mustvee alevis. 28. Valguta v.
Aprillis.
8. Kastre-Võnnu v. 9. Elva jaama j. 10. Kasepää
vm. j. 11. Vesneri vm. j. 14. Vastse-Kuuste v.; Ninakülas. 15. Otepää alevis. 16. Tartus. 20. Ranna vm. j.
23. Väsulas. 26. Alatskivi v.; Päidla v.; Jõgeva alevis.
27. Saare v. 28. Sulaojal. 29. Torma v.; Ahja v.; Kavastu v. 30. Vastse-Nõo mõisas; Palamusel.
Mais.
3. Kastre-Võnnu v.; Kavastu-Koosal; Mustvee alevis;
Kaarepere v.; Otepää alevis 2 p. 4. Rõuges. 5. Kuigatsis; Elva alevis; Kodaveres; Haaslava v.; Elistvere v.
7. Jõgeva alevis; Lohusuu v. 2 p. 10. Rõngu alevikus.
11. Reolas. 12. Maarja-Magdaleenas. 14. Puka alevis;
Kallaste alevis. 18. Sangaste kiriku j. 25. Ahja v.
29. S.-Kambja as.
Juunis.
1. Rasina v. 10. Kasepää vm. j. 12. Elvas. 14. VastseKuuste v. 15. Otepää alevis; Kallaste alevis; L.-Tähkvere vm. j. 18. Jõgeva alevis. 20. Mustvee alevis;
Puhjas.
4. Tartus.
Juulis.
10. Elvas.
33
Parim RESTOR AN-ÖÖLOKAAL Tartus on
SINIMANDRIA
SUURTURG 13
TELEFON 127
Augustis.
8. Elvas. 10. Mustvee alevis. 15. Otepää alevis.
17. Puka alevis. 20. Valguta v. 21. Kallaste alevis 2 p.
25. Lohusuu v.
Septembris.
1. Kuigatsis. 5. Otepää alevis. 6. Vastse-Nõos.
8. Elvas. 10. Puhjas; Kastre-Võnnu v. 12. Laeva v.
14., Ninakülas;
Kallaste alevis.
15. Jõgeva alevis;
Ahja v. 16. Rõngu alevikus. 18. Kaarepere v. 19. Must
vee alevis. 23. Tartus. 26. Puurmani as.; Alatskivil.
27. Mehikoorma alevikus. 29. Kirepi kõrtsi j.
Oktoobris.
1. Elistvere v.; Maaritsel; Vana-Kuuste as.; Ranna
vm. j. 3. Kavastu-Koosal, Kambja v. 4. Kallaste alevis;
Päidla v.; Rõuge v. 5. Kasepää vm. j.; Elvas. 6. MaarjaMagdaleenas. 8. Vaimastvere vm. j.; Puka alevis; Valg
järve v. 9. Jõgeva alevis. 10. Lohusuu v. 2 p. 12. Tar
tus; Roela v. 15. Palamusel; Rannu vm. j.; Avinurme
vm. j. 16. L.-Tähkvere vm. j.; Vastse-Kuuste as. 17. Ote
pää alevis 2 p. 18. Roela as. 20. Voldi alevikus.
21. Kastre-Võnnu v. 22. Kodijärve vm. j. 23. Mustvee
alevis; Vasulas. 24. Haaslava v. 25. Kavastu as.
217. Saare v. 28. Puurmani v.; Krüüdneri v. 29. Ahja v.
Novembris.
1. Vesneri vm. j. 2. Kodaveres; Laiuse v.; Vändra v.
3. Tapal. 4. Tõrvas. 5. S.-Kambja as. 6. Kaare
pere v. 7. Uderna v. 10. Jõgeva alevis. 12. Kallaste
alevis. 14. Tartus. 21. Otepää alevis. 23. Mustvee
alevis. 26. Valgjärve v.
Detsembris.
7. Kallaste alevis 2 p. 10. Ahja v.; Kasepää vm. j.;
12. Palupera raudteejaama j. 13. Tartus. 14. Ninakülas;
Vasknarvas; Antslas. 15. Jõgeva alevis. 16. Otepää ale
vis. 18. Krüüdneri v. 19. Elvas. 22. Mustvee alevis.
34
Eestis varemalt tarvitusel olnud
mõõdud:
penikoorem = 7 versta = 7,47 km.
verst = 500 sülda = 1,06 km.
süld = 3 arssinat = 4 küünart = 7 jalga = 2,13 m.
arssin = 16 verssokit = 28 tolli = 71,12 sm.
jalg = 12 tolli = 30,48 sm.
toll - 10 liini = 2,54 sm.
küünar - 21 tolli = 34 arssinat = 53,34 sm.
Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga.
Pinna mõõdud.
Meetrimõõdud :
1 hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 □ m — 0,92 tiinu =
= 2196,72 • sülda = 2,69 Riia vakamaad = 5,49 Tal
linna vakamaad.
1 aar (a) = 100 • m = 21,97 ruutsülda.
1
1
1
1
1
1
1
Eestis varemalt tarvitusel olnud
pinna mõõdud:
tiin = 2400 • sülda = 2,94 Riia vakam. = 6 Tallinna
vakamaad - 1,09 ha.
vana Tallinna tündrimaa = 1377,5 □ sülda — 0,63 ha.
uus Tallinna tündrimaa = 1200 □ sülda — 3 Tallinna
vakam. = 1,47 Riia vakam. == 0,55 ha.
Tallinna vakamaa = 400 • sülda = 0,49 Riia vaka
maad - 0,16 tiinu = 0,18 ha.
tulbas ehk postivahe = 4 Tallinna vakamaad = 1600
□ sülda.
Riia vakamaa = 25 kapamaad = 10.000 • maamõõdu
küünart = 40.000 • jalga = 0,34 tiinu = 2,04 Tal
linna vakamaad = 816,33 • sülda = 0,37 ha.
kapamaa = 1600 • jalga = 400 • maamõõdu küü
nart = 148,64 □ m.
35
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Raskuse mõõdud.
meetertonn (mtn) = 10 sentneri = 61 05 puuda
sentner = 100 kg = 6,1 puuda.
P
kilogramm (kg) = 1000 g = 2,44 naela
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) = 0 23 solot.
nikku = 22,5 dooli.
0
’
nael = 410 g.
puud = 16,380 kg.
Inglise nael (Ibs) = 0,45 kilogrammi
Inglise sentner = 112 Inglise naela (lbs) = 50,8 kg
Saksamaal tarvitatav sentner = 50 kg- 1 doppelt
sentner (dz) - 2 sentneri = 100 kilogrammi
quintal (kwintal) = 100 kg.
Ühendriikide ia Kanada
viljamõõdud.
bušel nisu, ube, herneid, kartuleid = 60 Inofise maata
(Ibs) = 27,22 kilogrammi.
0
bušel rukkeid, maisi, linaseemet = 56 lbs = 25,4 kg
bušel otri, maisijahu = 48 lbs = 21,77 kilogrammi
bušel kaeru = 32 lbs = 14,51 kg. (Kanadas — 34 lbs
= 15,42 kg.).
92105
Ameerika
1
1
1
1
Munad.
1 suursada — 120 muna. Ühes kastis on 3 suursada —
360 muna, 6 suursada = 720 muna või 12 suursada —
1440 muna.
Suerda -
Metsamaterjali mõõdud.
Tihumeeter tähendab 1 kantmeeter (1X1X1 meetrit)
(m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ia võrdub 35 32
Inglise kantjalale.
’
1 kantjalg võrdub 0,028 tihumeetrile.
1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile.
1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi
Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetrites ia
detsimeetrites (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit) jäme
dus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma
kooreta, keskmise jämeduse kohast täis sentimeetrites
kusjuures poolikud sentimeetrid arvesse jäetakse võtmata.
R u u m i m e e t e r tähendab 1 kantmeetri mõõdus
üleslaotud metsamaterjali hulka, kusjuures kantmeetrisse
on arvatud ka materjalide vaheline õhuruum.
Mere ja sügavuse mõõdud.
1 sõlm ehk I meremiil = 1852 (täpselt 1851,85) meetrit
(ühe meridiaani minuti pikkus).
36
1 kaabeltau 1/10 meremiili = 185 meetrit.
1 sügavsüld (tarvitatakse meresügavuste mõõtmiseks)
on tuhandik osa meremiilist = 1,85 meetrit.
1 registertonn — laeva ruumimõõt = 100 nglise kantjalga = 2,83 kantmeetrit.
Jõu mõõdud.
1 meeterkilogramm = tööhulk, mis tarvilik 1 kilogrammi
tõstmiseks 1 meetri kõrgusele.
1 hobusejõud (P. S. ehk H. P.) = jõud, mis tõstab 75 kg
1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele.
Inimjõud võrdub umbes 1/5 hobusejõule.
1 atmosfäär = 1 kilogrammi rõhumine 1 ruutsentimeetri
pinnale.
Paberi mõõdud.
1 riis = 20 raamatut.
1 raamat = 24 poognat — kirjutuspaberit.
1 raamat = 25 poognat — trükipaberit.
Posti-, telegraafi- ja telefonitakse.
Saade Saadetise liigitused
kaalu ja hindade
tise ni
järgi
metusi
kuni
20 g
iga järgmise 20 g
(Ülemkaal 2 kg)
Kirjad
üksikud
vastusega
kuni
20 g
iga järgmine 20 g
Kinnitustaks iga
100 kr. eest
Post
kaardid
Väärtkirjad
iga 50 g eest
(Ülemkaal 2 kg)
Crükitööd
Välismaa
Sisemaa
Hinnad
25
15
10
5
Läti ja
Leedu
Soome
(sentides)
10
5
kuni 40 g
15, iga järgm-
20 g — 5
15
5
30
10
50
20
15
5
iga
300)
20 Ülemm.
kr. 10000 kuldfr. /
5
2
5
10
20
5
10
20
30
5
20
20
2
5
4
5
2
2
äriiga 50 g eest
(Ülemkaal 2 kg) (Rlamm 10) (Rlamm. 25) (Rlamm 10) (Rlamm. 15)
paberid
4
2
5
2
iga 50 g eest
Kauba(Rlamm. 10
proovid (Ülemkaal 500 kg) (Rlamm. 5) (Rlamm. 10) (Rlamm. 5)
kuni 1 kg 50; 1—5 kg 100;
PostEritariifi järgi
iga järgm. 5 kg 100
pakid
6
10
6
10
iga 50 g või
Pisi(Rlamm 20) (Rlamm. 50) (Rlamm. 20) (Rlamm. 50
selle osa
paketid
Cäbitus15
25
10
10
—
maks
rahatransferdi maks
iga 10 krooni eest
telegraafi teel
10
5
Põhimaks kaardilt.
Posti
jk. arve Saatem : 10 kr. pealt
5
Rabakaardid
Teletrammid
igal ajal
1)
—
1
Iga sõna pealt:
5
a) liht , päevased ja
(Rlamm. 40) y eritabeli
äripäevadel
b) öösised kl. 23—6
järele
pühadel ja püha
kahekords.
päevadel
c) kiirtelegramm.
TelefoniKõned
25
25
|
25
|
5
5
5
alt
sõnade
ar
vule
lisamaks vastav
iga kõne eest
Läti
5
(Rlamm. 40)
28
Leedu
eritariifi j.
kahekords. kahekords kahekords kahekords.
a) kohalik 3 iga 3 m. eest iga 3 m eest iga3 m ees
Läti
Helsingi
s, avalikust
180
288 elav
kõnekoh.
173 nõrk
iga 5 min. 10
Kaunas
Stockholm
b) kauge666 elav
kõn. iga 3 m. 828 elav1)
401
nõrk
I)kaugus k
Klaipeda
25 km — 10
576
elav
2) kaug üle
247 nõrk
25—50 km
20
üle 50 km
40
Elav läbikäigu aeg kella 8—19; nõrk — kella 19—8.
38
Tempelmaks.
I. Üldmäärused.
1. Tempelmaksust on vabastatud: a) dokumendid,
mille objekti väärtus ei ületa 50 krooni, välja arvatud
igasugused arved, kviitungid, aktsiad, osatähed ja osamaksutähed, b) Maapangale ja Pikalaenu Pangale esita
tud palved, c) kirjavahetus vaestelaste- ja hoolekande
kohtutes, d) kõik maksva hoolekandeseaduse alusel teh
tavad paberid ja dokumendid, e) kirjavahetus tööliste
töökaitse ja kinnituse alal, f) kirjavahetus palga kätte
saamise kohta, g) palved vaesuse õiguse saamise kohta,
h) vastulaused riigi- ja omavalitsusemaksude maksujaoskondade komisjonidele, i) hobusepassid, k) sundus
likud palgaraamatud, 1) kirjavahetus töötuile abiandmise
ja hädaabitööde korraldamise asjus, m) avaldised isik
liku teenistuse ja töö saamise asjus, n) teised tempeltariif nr. 1 erandites ettenähtud juhud.
2. Tempelmaksu alammääraks on 5 senti.
3. Dokumendid ja paberid tembeldatakse: 1) tempelmarkidega, 2) tempelpaberiga, 3) sularahaga. Era
isikute kui ka asutiste omavahelisi dokumente tempelmarkidega maksustades tulevad tempelmargid kleepida
dokumendile enne allakirjutamist nii, et dokumendi tege
mise tähtaeg ja vähemalt dokumendi ühe osalise allkiri
(kuid mitte selle allkiri, kelle kätte dokument jääb) kõi
gist tempelmarkidest läbi ulatub.
Kuupäeva tähendamiseks võib tarvitada templit.
Tempel tuleb peale lüüa igale dokumendile peale
kleebitud margile.
Tempelmarke võib kustutada lasta ka Eesti Panga
osakonnas, maksuinspektori juures, notari juures ja seal,
kus neid ei ole, rahukohtuniku, politseikomissari, alevi- või
vallavalitsuse juures. Selleks esitatakse dokument peale
kleebitud kustutamata markidega ühe kuu jooksul vasta
vale asutisele, kes siis ka margid seaduslikus korras kus
tutab. Sularahaga tempelmaksu maksmiseks tuleb doku
ment esitada vastavale Eesti Panga osakonnale.
4. Tempelmaksu maksmise kohta käivate määruste
rikkumises süüdlased isikud trahvitakse maksmatajäetud
või ebaõigelt makstud tempelmaksu kümnekordses suu
ruses.
II. Tempelmaksu tariifid.
1) Avaldused, palvekirjad ja muud paberid, mis
esitatakse eraasjus ametiasutistele, ametnikele ja kohtu
tele, iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele vastust
39
soovitakse, 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti poognalt.
Mürgiste taimekaitsevahendite ostuload on tempelmak
sust vabad.
.,
,
1
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahu
tuse lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 50
krooni.
.in
3) Arved igasugused ja iganimelised alates 10
kroonist — 2/10% arve summast.
.
,
Märkus: Arved kuni 10 krooni tempelmaksust
4) Eellepingud — 1/5 lõpuliku lepingu tempel
maksu summast.
.
. .
u
5) Hankelepingud, jagamise lepingud, kokku
leppe lepingud — 1% lepingu summast.
6) Kinkelepingud ja ostulepingud kinnis- ja
vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varanduse
summast.
.
, .
1
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testa
mendid — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise
tarvitamise
lepingud (rent,
obrok)
1% rendi (obroki) kahekümne aasta summast,
ühekordne sissemaks ühes arvatud..
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud
tasu summast. Märkus: Kui aastane tasu ei ületa
1200 kr., siis tempelmaksust vaba.
10) Võlakohustused 2/10% — võla summast.
11) Kinnisvarade üüri- ja rendilepin
gud, samuti nende lepingute pikendused, kui aastane
üür või rent on:
üle 50 kuni 200 kr. 2 snt. iga10 kroonilt või 0,2%
, 200 „
400 „ 4 „ „
10 „
„ 0,4%
” 400 „
800 „6„ „
10 „
„ 0,6%
„ 800 „ 1600 „8„ „
10 „
„ 0,8%
„ 1600 krooni 1%
üüri- või rendimaksu summast terve lepingu kestvuse
aja eest ühes arvatud lisatingimuste väärtused.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempel
maksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,5%
üüri või rendi summast.
Märkus: Lepingud alla 50 kr. tempelmaksust
vabad...
13) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti, ule
100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.) tempel
maksust vabad.
40
Õlletehas „LIVONIA"
kvaliteet õlled ja karastavad joogiõ.
PAinen MAAKAKS
Parimaid tööriistu
Rootsi, Inglise ja Saksa vabrikutest,
ehitustarbeid,
metalle,
nagu: vaske, alumiiniumi, tina jne.,
majapidamistarbeid
soovitab mõõdukate hindadega
V. KALJOT
Tartus, Poe tän. 9,
tel. 12-29.
xrka*rk-e=ERESEk
41
Tartu linna elektrivoolu müügitariifid.
Kinnitatud Tartu linnavolikogult 17. juunil 1935 ja
avald. R. T. nr. 63 — 1935.
A. Valgustustariif.
V a 1 g u s t u s t a r i i f nr. 1.
Valgustuse ja majapidamise otstarbeks.
Elukortereis tarvitatud elektrivoolu eest maksavad
voolutarvitajad vastavalt nende korteri põrandapindala
suurusele järgnevas tabelis näidatud kilovatt-tundide ula
tuses 24 senti kilovatt-tunnilt.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud üle tabelis ettenäh
tud normi, maksavad tarvitajad:
1. maist — 31. augustini 5 senti kilovatt-tunnilt ja
1. septembrist — 30. aprillini — ühekordse normi
ulatuses 10 senti kilovatt-tunnilt ja üle selle 5 senti kwt.
Korteri
põranda
pindala m2
Märkus 1. Elukorterite põrandapindala arvuta
misel võetakse arvesse elutoad, eestoad, koridorid, köö
gid, vannitoad, sahvrid ja teised kõrvalruumid, kuid ei
võeta arvesse keldreid, puukuure, pööninguid, külmi
verandaid, laute, talle ega õuet.
Märkus 2.
Tabelis näidatud kilovatt-tundide
normile vastav voolutarvitus tehakse kindlaks mõõtja
seisuvõtmis-perioodil. Aastas arvestatakse 12 seisuvõtmis-perioodi, kusjuures elektrijaama juhatusel on õigus
ühendada mitmeid perioode.
Valgustustariif nr. 2.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud ainult valgustuseks
42
ja kohtades, mis ei ole ette nähtud valgustustariifis nr.1,
maksavad tarvitajad:
ühetariifi mõõtja järgi................................ 24 senti kwt.
kahetariifi mõõtja järgi öösel kella 23—7-ni 12 senti kwt.
Märkus. Tekkinud lahkarvamised voolutarvituse
paigutamise küsimuses valgustustariifi nr. 1 või nr. 2 alla,
otsustab elektrijaama juhatus.
V a 1 g u s t u s t a r i i f nr. 6.
Äride vaateakende valgustuseks ja reklaamiks tarvi
tatud elektrivoolu hind on:
1. aprillist kuni 30. septembrini 15 senti kwt,
1. oktoobrist kuni 31. märtsini 15 senti kwt. Normi
mitteväljatarvitajad maksavad 24 senti kwt.
Märkus.
Kui kasutatakse reklaam-valgustuse
voolu ka siseruumide tarvis, arvestab elektrijaam kogu
reklaamvalgustusevoolu valgustustariif nr. 2 järgi, arva
tes valgustustariif nr. 6 peale ülemineku ajast.
D. Soojustariif.
Veekuumendajate, ahjude ja kasvuhoonete jaoks,
öösine tarvitus kella 23—7-ni ....
4,5 senti kwt,
päevane tarvitus kella 7—23-ni:
a) valgustuseks
....... 24
„
„
b) muuks
................................................ 15,5 „
„
E.
Majapidamistariif.
Elektrivoolutarvitajaile, nagu haigemajad, internaa
did, tee- ja söögimajad, võõrastemajad, restoranid jne.,
kes ei ole õigustatud voolu tarvitama valgustariif nr. 1
järgi, antakse elektrivoolu majapidamiseks — triikimi
seks, keetmiseks, küpsetamiseks ja kütteks — erilise
voolumõõtja läbi:
1. maist kuni 31. augustini esimesed 2 kwt-tundi
ä 10 senti ja järgnevad kwt-tunnid ä 5 senti.
1. sept, kuni 30. aprillini esimesed 12 kwt-tundi kuus
ä 10 senti ja järgnevad kwt-tunnid ä 5 senti.
Märkus 1. Erijuhtudel, kui korteri iseloom põh
justab normaalse tarvituse juures valgustustariif nr. 1
järgi normi mitte väljatarvitamise, siis võib elektrijaama
juhatus kohtkindla erimõõtja kaudu majapidamiseks
voolu anda.
Märkus 2. Kui selgub, et majapidamise voolu
kasutatakse valgustuse või muuks otstarbeks, arvesta
takse äratarvitatud vool vastavalt kas jõu- või valgustus
tariifi järgi majapidamistariifi peale ülemineku ajast
arvates.
43
Korstnapühkijate taks Tartu linnas.
Vastu võetud Tartu linnavolikogult 30. aprillil 1934.
Korstnapühkijatel on õigus saada tasu korstna
pühkimise tööde eest Tartu linna administratiiv-piirkonnas järgmise taksi järgi:
1. Iga korstna pealt, mida peab puhastama (püh
kima) 8 korda aastas, üks (1) kroon põhitasu aastas
ja peale selle iga majakorra iga korstna lõõri osa pealt
15 senti lisatasu aastas, kusjuures pööning, kus asub
küttekoldega eluruume, loetakse üheks majakorraks.
2. Läbironitavate korstnate puhastamise eest
p. 1 näidatud tasu kolmekordses suuruses.
Märkus 1. Kui keldris on küte, siis loetakse
kelder ka majakorraks.
Märkus 2. Korstna puhastamise hulka eel
tähendatud tasu eest kuulub ka korstnaga ühenduses
olevate ahjude, pliitide ja teiste tuleasemete suitsulõõride puhastamine puhastususte kaudu.
Märkus 3. Tasumaksmine peab toimuma iga
poole aasta (kalendriaasta) tagant.
Tartu linna mustuse väljaveo tingi
mused.
Autotäis Kr. 3.50.
Tünnitäis Kr. 1.75.
Öökast Kr. 1.95.
Öökasti toobriga täitmine (lisatasu) Kr. —.60.
A u g u s kä i m i n e: esimene 30 minutit ehk selle
osa augusviibimise eest Kr. 4.—. Iga järgmise 10 mi
nuti ehk selle osa augusviibimise eest 50 senti.
Väljaspool auku torude lahtiajamise eest Kr. 1.50
tunnis ehk osa tunni eest.
Arvete tasumine.
Mustuseveo arved tasutakse Pudretivabriku kontori
kassasse (raekojas) kahe nädala jooksul väljaveo päe
vast arvates. Kahe nädala möödumisel tasumata arved
saadetakse majaomanikkudele ehk mustuse väljaveo tel
lijaile koju kätte, kusjuures arvele lisatakse: a) 12% kuus
viivitusraha mustuse väljaveo päevast arvates, poolikud
kuud loetakse terveteks, b) 25 snt. igale arvele arve kojuviimise eest, c) kahe kuu möödumisel mustuseveo päevast
arvates nõutakse arve tasumist kohtu kaudu.
44
Seemned, aiandus- ja mesinõustarbed,
taimekaitsevahendid, põllumajanduslik
kirjandus jne. alati saadaval.
Eesti Seemnevilja Ühisus
Tartu osakond Promenadi 1, tel. 1-58
Laod japuhastusjaam Riia 115/119, tel. 3-85
Jaan Otsa
f
taimekaitse ja plekisepa ja metallpär- §
/ gade tööstus, TARTUS, Gildi 2 tel. 6-74 <
Soovitab kõiksugu viljapuu ja
lubja pritse,
> Ladus rikkalik väljavalik
..
.
$
,
igas suuruses metall pargi. 8
8
8
Soovitame odavalt:
Inglis mootorrattad. Rootsi abimootorid „Öva“,
Jalgrattad parimaist vabrikuist, ÕMBLUSMASINAD:
Pfaff, Naumann, Vesta, KOORELAHUTAJAD: Vestvalia; Tsik-tsak, trikoo ja kinda masinad. KIRJU
TUSMASINAD: Ideal ja Erika, „Tigril" piduri linti.
Jalgratta osi ja kumme. Mitmesugust elektri tarbeid.
Soodsad maksutingimised.
Kr. Saar & Ko.
Tartus, Raekoja tän. 2, telefon 6-94.
Tallinnas, Viru tän. 3, tel. 461-20
45
Koolireform.
Algkool on 6-klassiline ning õpetus selles kestab
kursuse lõpetamiseni või mitte lõpetamise korral kuni
14. a. vanuseni, õpilased, kes saanud 14-aastaseks kooli
aasta esimesel poolel, vabanevad koolikohustusest eel
mise õppeaasta lõpul, kuna õpilased, kes saavad 14-aas
taseks kooliaasta teisel poolel, peavad käima koolis õppe
aasta lõpuni.
Võõrkeele sunduslikku õpetamist algkoolis ei ole. Kui
aga võõrkeel haridusministeeriumi loal on võetud tunni
kavasse, siis on ta õppimine sunduslik kõigile õpilastele.
Algkoolist võib astuda keskkooli peale 4 klassi lõpe
tamist, kuid ka 6 klassi lõpetaja võib samuti astuda kesk
kooli.
Keskkool moodustab ühtluskooli teise järgu. Tema
ülesandeks on haritud kodanikkude kasvatamine ja õpi
laste ettevalmistamine gümnaasiumidesse ning teistesse
vastavatesse õppeasutistesse astumiseks. Keskkooli kur
sus kestab 5 aastat, alates pärast algkooli 4 klassi lõpe
tamist. Keskkooli 1 klassi võetakse vastu algkooli IV klassi
lõpetanuid ilma eksamita. On aga keskkooli astuda soo
vijaid rohkem, kui vabu kohti, võetakse õpilasi vastu
sellekohase valiku põhjal, mille määrab haridusminister.
Näib, et tegelikult keskkooli astuda soovijad ruumi puu
duse tõttu peavad arvestama katsetega. Kõrgematesse
klassidesse võetakse vastu vastava eksamiga. Keskkool
arendatakse välja aasta-aastalt. Neile õpilastele, kes
tänavu õpivad endiste gümnaasiumide II—V klassides, on
jäetud võimalus gümnaasiumi lõpetada endise keskkooli
seaduse alusel senises ulatuses.
Gümnaasiumid moodustavad ühtluskooli kol
manda järgu ning nende ülesandeks on haritud kodanik
kude kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine ülikooli ja
teistesse kõrgematesse õppeasutistesse astumiseks. Güm
naasiumi kursus kestab 3 aastat ning jaguneb kaheks
haruks: humanitaar- ning reaalõppeharu. Gümnaasiumi
võetakse vastu ainult keskkooli lõpetanuid sellekohase
valiku põhjal. Gümnaasiumid avatakse 1937. aastal.
Ülikooli astumiseks on seega edaspidi vajalik lõpe
tada 4-aastane alg-, 5-aastane keskkool ja 3-aastane
gümnaasium, kokku normaalõppeaeg kuni ülikooli astu
miseni 12 aastat endise 11 asemel.
(R. T. nr. nr. 45 ja 47 — 1934.)
46
Union" kõigile!
Vastupidavamad jalanõud Eestis.
Kõigesuurem valik igasugustest jalanõu
dest, daamidele, härradele ja lastele.
Vildid, botikud, kalossid, kohvrid, port
fellid, käekotid, rahataskud, sukad, parfü
meeria.
„UNION“ kingakreem ja saapamääre.
Soodsad hinnad ja tingimused.
Müük väiksel ja suurel arvul.
Laod Tartus, Suurturg 10, tel. 6-42
Kaubahoov 36, tel. 7-85
Theg Jyvvvvvvvyvvvvvvvvvvyvvvyvvvvvvng
XXXI
Moodsaim ja mugavaim 8
on
Emajõe saun.
telefon 5-97.
Tartus, Emajõe tän. 1,
47
8
I
1
8
Lasteaiad.
Eesti Lasteaia Seltsi lasteaed, Jaama 14.
Benita Jaanverki lasteaed, G.-Ädolfi 12.
Aino Otto lasteaed, Karlova mõisas.
Hilda Elisto lasteaed, Kivi 68.
Marta Haasi lasteaed, Tiigi 1.
Kristliku Noorte Naisühingu lasteaed, Suurturg 3.
Olga Ramuli lasteaed, Riia 127.
Vene Heategeva Seltsi lasteaed, Magasini 1.
C. Hakoni lasteaed (Prantsuse), Veski 40.
Linna algkoolid.
1 algkool, Botaanika 7.
„
Tolstoi 4.
II
Puiestee 76/78.
III
>>
Karlova mõisas.
IV
Lina 2.
V
)9
H. Treffneri 2.
VI
Kesk 19.
VII
»
Riia 99.
VIII
Aia 48.
IX
Peetri 33.
X
Karlova 67.
XI
»
Jaama 28.
XII
»)
Fortuna 20.
XIII
29
Gustav-Adolfi 31
XIV
>>
Riia 107.
XV
>>
Näituse 22.
XVI
Kutsekoolid.
Kaubanduskool, Fortuna 6.
Linna Tööstuskool, Kalda 16.
Linna Tööstus- ja majandusõpilastekool, Lina 2.
Naisühingu käsitöökool, Kaluri 12.
Naisseltsi majapidamisekool, Lutsu 14.
Keskkoolid ja gümnaasiumid.
Tütarlastegümnaasium, Riia 12.
Poeglastegümnaasium, Riia 121.
Ühis-Kommertsgümnaasium, Fortuna 6.
Õhtune ühisgümnaasium, Riia 107.
Vene gümnaasium, Peeter Põllu 16.
H. Treffneri poeglaste-eragümnaasium, Rüütli tn.
E. N. K. S. tütarlaste-eragümnaasium, Viljandi 3.
48
Suurim matusetarveteladu
„OPTIMUS“
Omanik K. Sotnik
Tartus,
Suurturg nr. 9,
(Raekojaplats)
Telefon 10-98.
Soovitab oda
valt suuresvalikus
nägusaid ja korra
likult valmistatud
puusärke,
metallpärgi ja muid matusetarbeid.
Linna raamatukogud.
Keskkogu ja lugemislaud. Gildi 8.
I Harukogu, Võru 10.
II
„
Narva 91.
Eesti
E. N.
Eesti
E. Ü.
Ü. S.
Ü. S.
E. Ü.
Vene
E. Ü.
E. Ü.
Naisüliõpilaste Selts, Aia 19, tel. 8-85.
Ü. S. llmatar, Lossi 15, tel. 9-81.
Üliõpil. Selts, Viljandi 1, tel. 1-06.
S. „Põhjala“, Pepleri 4, tel. 83.
„Liivika“, Suurturg 9, tel. 9-82.
„Raimla“, Tiigi 19, tel. 4-78.
S. „Veljesto‘, Lutsu 8, 1, tel. 12-72.
Üliõpil. Selts, Ülikooli 25.
S. „Ühendus“, Kompani 1, tel. 10-81.
K. „Valvila“, Aleksandri 40, tel. 6-45.
Politsei-jaoskonnad.
Tartu-Valga prefektuur, Kompani 10.
Politsei I jaoskond, Kompani 10.
Politsei II jaosk., Õnne 13.
Politsei III jaosk., Narva 44.
Kriminaalpolitsei, Gildi 12.
Poliitiline politsei, Rüütli 11.
Notarid.
Kallas, Joosep, kontor Küüni 5.
Reiman, Ilmari, kontor Suurturg 10.
Siska, August, kontor Suurturg 12.
S u u b i, Arnold, kontor Suurturg 20.
V i h a 1 e m, Hugo, kontor Ülikooli 30.
50
Tartu linnas asetsevad haiglad ja
raviasutised.
Ülikooli 1 Haavakliinik, Toome peal.
„
I Sisehaiguste kliinik, Toome peal.
„
Naistekliinik, Toome peal.
„
Silmakliinik, Jul. Kuperjanovi 1.
„
Lastekliinik, Veski 6.
„
Vaimuhaiguste kliinik, Tallinna 48.
„
II Haavakliinik, Maarjamõisa väljal.
„
II Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisa väljal.
„
Närvikliinik, Maarjamõisa väljal.
„
Sisehaiguste poliklinik, Gustav-Adolfi 12.
„
Dermatol. poliklinik, Gustav-Adolfi 12.
Linna Nakkushaiguste haigla, Lina 6.
„
emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Ülikooli 28.
„ naiste suguhaiguste ambulatoorium, Tallinna 12.
„ vaeste ambulatoorium, Gildi 8.
„
kooli ambulatoorium, Gildi 8.
„ hambaarsti kabinett, Gildi 8.
„Erakliinik", Riia 34.
A.-S. Pärmivabriku „Vesiravila“, Pikk 58.
Mellini erahaigla, Aia 36.
„Tiisikuse nõuandepunkt", Riia mnt.
Helvetia
ja
Tobias
on paremate käe- ja tasku
kellade margid.
Müügil paremates kellaärides.
51
Eesti Hüpoteegi Pank
on laenuasutus, mis ainult kinnisvaraomanikkudele ja pea
miselt linna- ja alevi-majaomanikkudele laenu annab nii
uute majade ehitamiseks, juba ehitatud majade korraspidamiseks ja võlgade tasumiseks.
Laenud antakse pika aja peale, 33 aasta peale, mille
jooksul ka laen ära kustub. Laenu % on praegu 6%
aastas. On loota, et protsenti veelgi alandatakse. Kustutuseks läheb iga aasta 1% ja valitsuse kuludeks 12%
aastas.
Pank on 52 aastat tagajärjerikkalt töötanud. Tema
äriseis on praegu üle 10.000.000 krooni. Pank asub omas
majas Tartus, Promenaadi tän. nr. 5. — Panka valitseb
juhatus, nõukogu ja volinikkude kogu (24). Panga tege
vus ulatub üle kogu Eesti.
Panga juhatuses on: esimees 0. Rütli, esimehe ase
mik H. Koppel ja liige A. Keiss. Juhatuse liikmete ase
mikud on K. Koppel, J. Sepp ja P. Kase.
Panga nõukogu seisab koos 6 liikmest, osalt Tartust
ja osalt Tallinnast. Esimees on G. Lellep.
Panga Tartu volinikkudeks on: 0. Rütli, H. Koppel,
K. Koppel, J. Sepp, A. Keiss, J. Müürsepp, Th. Juurup,
G. Lellep, K. Parts ja A. Schulzenberg.
52
Majaomanikkude koda.
Vandeadvokaat Richard Treufeldt.
Majaomanikkude koja ellukutsumisega vastavalt
,,Riigi Teatajas" nr. 11 1935. a. art. nr. 98 avaldatud
majaomanikkude koja seadusele on majaomanikkude hu
vide kaitse seatud avalik-õiguslisele alusele.
Sellega on majaomanikud üle riigi tunnustatud väärseiks kaastöölisteks riiklikule võimule kõigis majanduspoliitilisis küsimusis, millised riivavad laialdasi maja
omanikkude ringkondi. Ja kuna majaomanikud esinevad
meie riiklikus ühiskonnas põllupidajate kõrval suurima
ühiskonnarühmana, kes taotleb majanduslikke hüvesid ja
kaaskodanike heaolu, siis on majaomanikkude kojal suur
ja vastutusrikas ülesanne täita.
Majaomanikkude kojal on juriidilise isiku õigused ja
tema koosseis on määratud 60-liikmeline, valitav viieks
aastaks. Tartu valimisringkond on esindatud 11 liikmega,
kuhu kuuluvad järgmised Tartu Majaomanikkude Seltsi
tegevliikmed: J. Sepp, 0. Kangur, J. Lill, J. Müürsepp,
K. Sotnik ja R. Treufeldt. Koja 7-liikmelisse juhatusse,
kui koja täidesaatva organi, kuulub Tartu ringkonna
majaomanikkude esindajana Joh. Sepp, kes on ühtlasi
koja esimehe asendajaks.
Majaomanikkude kojale on seadusega antud suured
ja tähtsad ülesanded, nii avalik-õiguslikud kui ka organi
satsioonilised. Nendest ülesannetest tuleks mainida järg
mised:
1) valitsus- ja omavalitsusasutustele oma soovide
teatamine ja ettepanekute tegemine majade ja maade
olukorra parandamiseks, koja enda algatusel või vasta
vate asutuste ettepanekul arvamuste avaldamine maja
desse ja maadesse puutuvate seaduste ning määruste
kavade kohta;
2) osavõtt oma esindajate kaudu riigi-, omavalitsuse-,
krediidi- ning teiste asutuste tegevusest, kus säärane
esindus ette on nähtud;
3) majade ning maade krediidi korraldamisele kaasa
aitamine;
4) seltskondlikkude ja ühistegeliste organisatsioonide
tegevuse ratsionaliseerimine ja ühtlustamine nende tege
vuses majade ning maade omandamise ja kasutamise
alal;
5) koja eesmärkidele vastavate asutuste ellukutsumine, valitsemine ja ülalpidamine;
53
6) loengute, kõnede ja näituste korraldamine, muu
seumide, raamatukogude ja lugemistubade avamine,
trükitoodete väljaandmine jne.
Nende tähtsate, seadusega ettenähtud ülesannete
teostamiseks on majaomanikkude kojale õigus antud
võtta koja heaks majaomanikelt maksu kuni 2% oma
valitsuste heaks võetavast kinnisvaramaksust. Koda on
otsustanud piirduda 1% maksumääraga, et koja ülal
pidamine ei läheks majaomanikele koormavaks.
Vastavalt eelpool tähendatud ülesannetele on maja
omanikkude koda võtnud oma 1936./1937. a. töökavasse:
1) kinnisvaradel lasuvate lühiajaliste laenude ümberkor
raldamise pikaajalisteks ja odavaprotsendilisteks, ühtlasi
asudes nõutama vanade, enne 1920. aastat püstitatud
hoonete ajanõuetekohaseks ümberehitamiseks ja remon
diks vajalikku pikaajalist ja odavaprotsendilist riiklikku
laenu. Täieliku ülevaate saamiseks majaomanike võlakoormusest korraldab koda majaomanikkude seas üle
riikliku ankeedi. 2) Järgmiseks ülesandeks on kojale
omavalitsuste ja riigi heaks võetava kinnisvaramaksu
jõukohasemaks muutmise ja ümberhindamise küsimus,
mille sihiks on kinnisvaramaksu protsendi alandamine
kinnisvarade puhtalt tulult või varanduste väärtuselt.
3) Edasi on majaomanikkude koja töökavas astuda samme
selleks, et alandataks kinnistuslõivu, reguleeritaks maja
omaniku ja üürniku vahekordi vastavate seadustega, lihtsustataks üürniku väljatõstmise korda ning vähendajaks
kohtulõivu üürilepingute lõpetamise nõudmisel, võttes
nõudehinnana senise aastase üüri asemel ühe kuu üüri
raha summa, et loodaks ühtlased ja kindlad alused tulu
maksu arvutamisel ja määramisel kinnisvaradelt jne. jne.
Terve rida pakilisi ja majaomanike huvisid valusalt
puudutavaid küsimusi on seega majaomanikkude kojal
lahendada. Et see töö oleks edukas ja tulemusrikas,
selleks on tarvilik kõigi majaomanike poolehoidu ja tun
nustamist kojale, et koda oma juhtivate tegelastega ja
organitega tugineks kindlale ja vääratamatule alusele kõigi majaomanikkude ühistundele. Suuremates keskus
tes, eeskätt aga Tartus, kui Tallinna järgi suuremas ma
janduslikus ja kultuurilises tsentrumis on tarvilik, et
tegutsema võiks hakata seadusega ettenähtud koja osa
kond, millise ellukutsumine ongi jaatavalt otsustatud koja
koosoleku poolt. Ja kui mõned väikesed grupid või üksi
kud majaomanikud arvavad, et koja Tartu osakonda tar
vis pole, siis on see veel kord tõenduseks, et maja
omanikkude organiseerimistöö nende kutseliste huvide
54
Soovitame oma laboratooriumi
FOTOKEMIKAALE
Ilmutid; Universaal-ilmuti — sobiv kõigiks negatiivja positiiv-protsessideks.
Pruun ilmuti — võimaldab saavutada otseilmutamisega
kloorbroomhõbe (Gaslicht) paberitel kunstipäraseid
pruune — punakaid-oranštoone.
Kinnistid: Hapu kinnisti — annab selged läbipaist
vad negatiivid, kaotab valgustarata plaatidel värvilise
vahekihi.
Kiirkinnisti — pääle loetletud hapukinnisti omaduste
toimib kaks korda kiiremini harilikust kinnistist.
Eriti mugav tarvitada reisil.
Lakid: L
Tuhmoleiin
...
v
1
111
negativretusi
hõlbustamiseks,
luhmlakk
5
Välksäri „Erdolux" — 1935 a. sügisuudis.
Kiirelt põlev, sädemest süttiv, kaua alalhoiduv ka
valmissegatult, peaaegu suitsuta. Kõrgem auhind
Tartu näitusel 1935. a.
Tarvitage meie tooteid — nad asendavad täielikult kal
lid väliskaubad
Kõrgemad auhinnad T. P. S. näitusel 1934. ja 1935. a.
A./s. „Prov. Julius Lill" keemilis-farm. laborat.
Tartus, Narva t. 6, telef. 1-66.
Fotoosakond Rüütli 10, telef. 5-49.
Oskar Heine
klaverivabrik Tartus,
Karlova 69 omas majas.
Kõnetr. 12-98.
Asut.
1872. a.
On kõige vanem spetsiaaltööstus sel alal Eestis.
selgitamisel ei seisa veel tarvilikul tasemel. Isiklikud
huvid aga peavad kord maad andma üldhuvide esile
tõusmisele.
Selles sihis tegutseda ja igasuguste isikliste huvide
pinnal võrsuvate lahkhelide kaotamist taotella olgu Tartu
majaomanikkude pere ühtlane püüdesiht ja eesmärk.
Selleks jätkugu jõudu ja head tahet kõigile majaomanikkude tegelastele ja igale Tartu majaomanikule!
55
Üürilepingud.
Üürilepinguks loetakse leping, mille põhjal üks
lepingu-osaline kohustub andma teisele asja kasutami
seks teatava aja peale kokkulepitud tasu eest.
Lepingu aineks võivad olla igasugused vallas- ja
kinnisvarad, ning samuti sissetulekut toovad õigused, mis
võidakse edasi anda ja on eraldi kasutatavad.
Üürilepingu olulisemaks osaks tuleb lugeda tasu asja
kasutamise eest ja nimelt üüriraha; ilma selleta üüri
leping kaotab oma tõelikkuse ja muutub kingi, laenu või
mõneks teiseks tehinguks.
Üüriraha peab sisaldama eneses tõelist tasu asja
tarvitamise eest ja ei või sellepärast määratud saada
ainult silmakirjaks. Leping, mis on sõlmitud sellevastu
kas seadusest möödaminemiseks ehk kellegi kolmanda
isiku petmiseks, loetakse maksvusetuks.
Leping, mille sõlmimisel esialgu oli määratud teatav
üüritasu, hoiab alal oma üürilepingu iseloomu, kuigi
pärastpoole see tasu päris ära jäetakse.
Ei ole sugugi nõuetavaks tingimuseks, et üüritasu
täielikult vastaks kasutamise väärtusele. On aga see nii
mittekohaselt määratud, et selle läbi üks lepinguosaline
kahju kannab üle poole, siis võimaldatakse temal nõuda
lepingu tühistamist.
Üürileping loetakse sõlmituks, kui mõlemad pooled
olulistes osades, s. o. asjas ja hinnas on kokku lep
pinud, kuigi selle juures mingisugusest vormist kinni ei
ole peetud ja see mitte pole sündinud kirjalikult. Tähen
datud kokkulepe võib ka vaikides sündida, kui hinda
eeldatakse pooltele juba teatavaks, nagu näiteks üüri
lepingu uuendamisel.
Üürileandja on kohustatud üle andma asja üürnikule
kõigi selle juure kuuluvate tarbeasjadega ja niisuguses
seisukorras, et üürnik võiks sellest kõiki, lepinguga eel
datavaid kasusid ammutada.
Kui asjas leiduvad sarnased puudused, mis üürile
andja tarvilisel tähelepanekul ei võinud mitte varjule
jääda, siis peab tema tasuma kõik kahjud, mis on tekki
nud sellest üürnikule.
Kui kitsendus asja kasutamises mitte üürileandja süü,
vaid lihtsalt juhuse läbi tekib, siis ei ole tema mitte kohus
tatud teisele poolele kahjutasu maksma, kuid ometigi peab
tema määrakohaselt üüritasu alandama.
Tarvilised kulud, mis üürniku poolt asjale tehtud,
56
peavad temale üürileandja poolt üldiste selle kohta maks
vate määruste põhjal tagasi makstama.
Üürnik on kohustatud üüritasu maksma lepingus
kindlaksmääratud tähtaegadel. Kui lepingus ei ole maksu
tähtaja kohta kindlat kokkulepet, siis algab üürniku
kohustus üüritasu maksmiseks alles peale tarvitamise aja
möödumist.
Linna kinnisvarade üürimisel kuuviisi, kui ei ole teist
kokkulepet, makstakse üüritasu kuu eest ette.
Taganeb üürnik omavoliliselt üürimisest enne lepin
gus kindlaksmääratud tähtaega, siis võib temalt viibi
mata nõuda terve üürisumma tasumist. Kui aga enne
aegseks üürilepingu lõpetamiseks oli seaduslik alus, peab
üüritasu makstama ainult tõelise üürimise aja eest.
Üürnik peab üüritud asja kasutama heakorraliselt
ja õigeks majapidamiseks. Seda täites ei vastuta üürnik
mitte asja hariliku rikkumise eest, mis on tingitud ajast
ja tarvitamisest. Üldse võib üürnik asja tarvitada ehk
kasutada ainult selle otstarbe kohaselt, mis silmas peeti
asja üürileandmisel.
Üürnik on kohustatud peale üüriaja lõppemist temale
üürile antud asja tagasi andma, kõigi selle juures kuulu
vate tarbeasjadega, nii tervelt kui võimalik.
Üürileping kinnisvarade kohta, mis on sõlmitud
määramatu aja peale, lõpeb, kui ei ole teisiti kokku lepi
tud, ainult peale kuuekuulist mõlemale poolele vaba üles
ütlemist.
On kinnisvara üüritud ühe aasta või pikema aja peale
ja kumbki pool ei ole teisele lepingut üles ütelnud pool
aastat enne kokkulepitud üüriaja lõppu, siis tuleb oletada,
et leping endistel tingimustel, välja arvatud ainult aeg,
on vaikselt pikendatud määramatuks ajaks.
Üürilepingud, milledes on kokku lepitud kuu- või
nädalamaks, käivad nende lõpetamisel kuulise või näda
lase ülesütlemise alla.
Üürilepingud lõpevad iseenesest enne nende tähtaja
kättejõudmist:
1) üürileantud asja hukkumisega,
2) selle õiguse kustutamisega, mis kuulus üürile
andjale lepingu aine kohta,
3) õiguste ühtelangemisel, s. täh. kui üürnik muutub
asja omanikuks.
Ühe lepinguosalise surma läbi ei lõpe mitte üüri
leping, olgu siis, et see otsekohe oli lepitud ehk lepingu
edasikestmine ei ole lubatav iseäralistel kohtu poolt mõ
juvateks tunnistatud põhjustel.
57
Kondiitri-äri
J. Lill
Tartus, Riia 11., telef. 9-46.
===== Alati uudised. ========
Üürileping võib mõlema poole nõusolekul ka enne
tähtaega lõpetatud saada: ühepoolne taganemine sellest
on lubatav ainult seaduslikel põhjustel.
Üürileandja võib ilma teise poole nõusolekuta nõuda
üürilepingu lõpetamist:
1) kui üüritasu ei ole tasutud tähtajal, mis on ette
nähtud lepingus, või kui seda ei ole määratud,
siis seaduslikul tähtajal. Siiski see tähtaja mööda
laskmise tagajärg võib saada kõrvaldatud maksu
pakkumise läbi enne kohtuliku nõudmise algust
lepingu äramuutmise asjas;
2) kui asja üürileandja leiab ettenägemata vajaduse
seda ise tarvitada,
3) kui üürnik rikub asja mittekorralise või lepinguvastase tarvitamise läbi,
4) kui üüritud asi tarvitab tungivaid ja sealjuures
nii tähtsaid parandusi, et võimata on jätta lepin
gut oma jõusse.
Üürnik võib ilma üürileandja nõusolekuta nõuda
lepingu muutmist enne üüri tähtaega:
1) kui üürileandja nii kaua viivitab asja üleandmi
sega, et ei ole enam mingisugust tulu asja kasu
tamisest saada;
2) kui üürileandja ei tee üüritud asjas tarvilisi pa
randusi ehk selles leiduvad niisugused vead ja
puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada;
3) kui majas, milles on üüritud korter, on tarvilik
ette võtta ehitusi ja missuguste vältuseks tähtsam
osa korterist muutub elamiskõlbmatuks;
4) põhjendatud hirmu järeldusel üürniku isikliku
hädaohu suhtes.
Kõigil neil juhtudel, mil üks pool on õigustatud
lepingust tagasi astuma, peab tema sellest teatama tei
sele, et anda tarvilist aega üürileandjale asja vastuvõtmi
seks ja üürnikule asja tagasiandmiseks.
58
Testamendi tegemisest
Iga ühekülgset tahteavaldust, millega keegi oma
surma korraks oma päranduse või selle osa kohta korral
dusi teeb, nimetatakse testamendiks.
Testamendiga võib pärandaja omale pärijat nime
tada või pärijat seadusejärjelisest pärimisest kõrvaldada.
Kõrge vanadus, haigus või kehavead ei takista tes
tamendi tegemist, kui pärandaja selle läbi ei ole kaota
nud võimet oma tahet avaldada.
Kui pärandaja tegi testamendi sundimise või pettuse
mõjul, siis on testament maksvuseta. Lihtsat kaldutamist või meelitamist ei loeta sundimiseks ja see ei mõju
testamendi maksvuse peale.
Vormi poolest on testamendid kas avalikud või ko
dused. Avalik testament tehakse notari osavõttel, sisse
kandmisega aktiraamatusse notariaalseaduse eeskirjade
järele kolme tunnistaja juuresolekul.
Kodust testamenti võib teha kas kirjalikult või suu
sõnaliselt vähemalt kahe meessoost tunnistaja juures
olekul. Kuid soovitavamad on kirjalikud testamendid,
milliste vastu raskem vaidlusi tõsta.
Testaator peab kirjalikule testamendile tunnistajate
juuresolekul alla kirjutama või neile teatama, et see tema
poolt oma käega on alla kirjutatud. Kui testaator on
kirjaoskamatu või mõnel muul põhjusel ei saa alla kirju
tada, siis võib tema palvel testamendile tema eest alla
kirjutada kolmas isik peale ettenähtud tunnistajate; nii
sugusel juhul tuleb seda testamendis ära märkida ja
tunnistajate poolt tõestada.
Isik, kes testaatori palvel testamendi kokku seadnud
või ümber kirjutanud, võib sellele ka tunnistajana alla
kirjutada.
Suusõnalised testamendid loetakse maksvaks, kui
keegi oma viimast tahet on täiesti selgelt ja valjult tun
nistajatele arusaadavas keeles avaldanud.
Erakorralist testamenti võib teha ainult siis, kui era
korralised olud, nagu lähedane surmahädaoht õnnetu juhu
korral, sõjategevus, epideemia, või läbikäimise sulgemine
testaatorilt võimaluse võtavad testamenti muus vormis
teha. See erakorraline testament on maksev ka tunnis
tajate allkirjadeta, kui testaator mingisugusel põhjusel ei
saanud tunnistajaid kutsuda, ning kui seal juures ei ole
kahtlust testaatori allkirjas ja selles, et testament on tõe
liselt testaatori poolt kokku seatud.
Testaator peab oma tahtmist testamendis väljen
dama selgelt ja arusaadavalt; avaldused, mis ei ole aru59
(
PAABO lauavabrik
1
Aleksandri 104, telef. 220
Soovitab
ehitusmaterjaali ja küttepuid
N
odavate hindadega.
)
C= ===========================
saadavad, loetakse olematuks.
Isikud ja asjad, kellest testamendis jutt, tulevad sel
gelt ära tähendada. Selle juures ei ole vajalik, et isik,
kelle kasuks korraldus tehtud, oleks tingimata nimega
nimetatud, või asi tema erinimetusega tähendatud, vaid
jatkub igast nende kirjeldusest, kui see ainult kahtlust ei
jäta testaatori Õige tahtmise suhtes.
Ei ole vajalik, et testaator kõik korraldused testa
mendis ise täielikult teeks; ta võib oma päranduse tarvi
tamise viisi äramääramise jätta ka teise isiku ja nimelt
testamenditäitja hooleks viimase äranägemise kohaselt.
Ainult pärija isiku määramist ei või testaator jätta kellegi
teise hooleks.
Pärija nimetamist, legaatide määramist ja üldse
kõiki korraldusi testamendis võidakse teha ka edasilük
kavate ja tühistavate tingimustega, samuti ka aja ots
tarbe ja tarvitamisviisi äramääramisega.
Testamendis leiduvate tumedate, kahemõtteliste või
oskamatult tarvitatud üteluste tõlgitsemisel tuleb ees
kätt silmas pidada testaatori enese seletusi, mis ta järele
jätnud kirjalikult või väljendanud suusõnal tunnista
jate ees.
Testaator ei ole mitte seotud tema poolt tehtud
testamendiga ja võib alati oma äranägemisel seda täies
ulatuses või osaliselt muuta.
Kui testaator ümber muudab oma endise testamendi
ja uus testament mingisugusel põhjusel kaotab oma
maksvuse, siis varemalt tehtud testament ei astu selle
läbi mitte jõusse.
Testamenti võib muuta ka ilma uue testamendi
koostamiseta lihtsa tahteavaldusega või testamendi ära
hävitamisega, nagu: katkirebimise, läbikriipsutamise, ära
põletamise jne. läbi.
Testament, mis pole aga mitte meelega, vaid koge
mata ära hävitatud, jääb jõusse, kui on võimalik kind
laks teha ja tõestada selle sisu.
60
Tulumaks.
Maksualuse tulu arvutamise ja teadaande kord.
Tulumaksu alal tuleb majaomanikel pidada silmas
kahte tähtaega: esiteks tuluaasta 30. detsember
ja teiseks sellele järgneva aasta 1. veebruar.
Iga aasta 30. detsembriks on majaomanikud
või nende asemikud kohustatud maksuametile esitama
majaelanike
nimekirja.
Nimekiri seatakse
kokku sellekohasel planketil, mida võib saada kas maksu
ametist või valla- (alevi-) valitsusest. Nimekirja kan
takse sisse korterite järjekorras kõik isikud, kes 15. det
sembril majas elasid. Võõrastemajades ja möblee
ritud tubades kantakse nimekirja isikud, kes seal on ela
nud 2 nädalat enne ja Inädal pärast 15. detsembrit. Iga
korteri kohta märgitakse peale üürniku ja kõigi tema
juures elavate isikute nimede ja elukutse veel selle kor
teri eest terve aasta jooksul saadud üürisumma. Kui üürnikud aasta jooksul vahetusid, tuleb
arvesse võtta mitte ainult viimaste, vaid ka kõigi eel
miste üür, kes aasta jooksul majas elasid. Eraldi elu
korterite üürisummast märgitakse lehe teisele küljele
äri- ja kõrvalruumide üürid. Kui on elu
korter ja! äriruum koos välja üüritud ja neid raske on
üksteisest eraldada, võib korteri ja äriruumi üüri koos
näidata, seda eraldi ära tähendades.
Hiljemalt 1. veebruariks tuleb majaomanikel
sisse anda — linnas maksuametile, maal valla- (alevi-)
valitsusele — teadaanne
(deklaratsioon)
kõigi oma eelmise aasta tulude kohta.
Deklaratsiooni kokkuseadmise kohta siinkohal mõningaid
näpunäiteid:
Deklaratsioonileht koosneb kahest osast: A — tulud,
B — kulud. Tulude osas tuleb kõigepealt tähen
dada ära majaomaniku enese või tema pere
konnaliikmete korterite üüriväärtus (mis
sugune tasuta kasutada). Järgmisena tuleb näidata
omaniku käes olevate äriruumide või kõrval
ruumide, nagu garaaž, tallid j. m. üüriväärtus. Üürid
arvatakse kasutamise aja eest kohalike üüride alusel.
Samuti tuleb näidata tulu viljapuu- ja köögiviljaaiast.
Punkt 2 all tuleb näidata ära väljaüüritud kor
terite üürisumma ja punkt 3 all — väljaüüritud
äriruumide
ja
muude
kõrvalruumide
üürisumma terve eelmise aasta eest. Üüride hulgas tuleb
näidata ka s a a m a t a - j ä ä n u d üür. Kui üüri kätte
61
saamine on lootuseta, tuleb maksuametile esitada vasta
vad tõendused, ning sarnasel korral lootuseta üüri ei
arvata tuluks. Kui aga võlgujäänud üüri mittesaamine
selgub hiljem ja selle üüri pealt juba on tulumaksu maks
tud, siis võib see summa hiljem saada maha arvatud selle
aasta tulust, mil summa kättesaamise lootus lõplikult sel
gus. (Riigikogu adm. osk. toim. Nr. 592 II. 1927. a.)
Sel viisil näidatud üürisummad deklaratsioonilehel võe
takse kokku ja summa kantakse üle esimesse püstlahtrisse sõnade järgi: kokku tulud... Punktide b ja d all
näidatakse tulud veel muudest kinnisvaradest (peale ma
jade) ning üldkokkuvõte kantakse kriipsu alla sõnade
järgi: kokku tulud kinnisvarast...
1) Kulud rahas. Maja kuluks arvatakse kõik
maksud maja pealt (riigi- ja omavalitsusemaksud, tulekindlustusmaks jne. Veemaksu, mis üürnike poolt eraldi
tasutakse, ei või arvata kuluks, olgu siis, et see ka üüride
juures tuluks on arvatud); päranduse- ja tulumaksu ku
luks ei arvata. Maha arvatakse ainult tulusaamise aasta
eest maksetavad maksud. See põhimõte maksab üldse
kõikide kulude kohta. Kuluna ei saa arvata eelmise aasta
kulusid, samuti ei võeta arvesse kulusid, mis tehtud järg
mise aasta eest ette. Edasi arvatakse kuludeks maja
korrashoiu ja jooksva remondi kulud. Kor
rashoiu kulud on näiteks: korstnate ja pühkmekastide
puhastus, mustuse ja lume vedu, liiv tänavale, luuad, ka
nalisatsiooni korrashoiu kulud, tasu kojamehele jne. Jooks
vaks remondiks nimetatakse kõiki kulusid, mis on tehtud
vana parandamiseks, näit.: vanade tapeetide, põrandate,
katuste, ahjude, treppide jne. parandus; jooksvaks re
mondiks loetakse ka vana asendamine uuega, olgugi kal
limast materjalist (vana ahju, põranda, katuse jne. ase
mel uue panemine, olgugi liht telliskividest ahju asemele
näit.: valgeist kahvelpottidest, laudpõranda asemele par
kett, pappkatuse asemele tsinkplekist jne.). Kui aga
tehtud remondi tõttu tunduvalt tõuseb maja väärtus või
sissetulek, siis tuleb remonti lugeda kapitaalremon
diks. Kapitaalremondiks loetakse ka kulusid, mis teh
tud ehituste ja juurdeehituste peale; samuti ei loeta jooks
vaks kuluks ümberehitusi, ruumide suuremaks ja vähe
maks tegemist ning ühtelaskmist, maja ehituse lõ
puleviimist, nagu vooderdamist, esmakordset värvi
mist, olgugi, et ehituse algusest aastaid on möödunud.
Kapitaalkuludeks loetakse ka uute sisseseadete tegemist,
kus sarnaseid ennem ei olnud, nagu: uus ahi kohta, kus
ennem ahju polnud, või vanni, kloseti, veemõõtja, elektri
sisseseadmine seal, kus need ennemalt puudusid. Kui
62
Rohu- ja värvikauplus
M. Mäger ja M. Sotnik
Tartus, Raekoja 17. tel. 10-98
soovitab suures valikus kõiksugu
rohu- ja värvikaupasid.
ruumides võetakse ette ümberkorraldusi ja muudetakse
sisseseadeid jne. eesmärgiga, neid ruume kasutada tei
seks otstarbeks, kui neid seni tarvitati, siis ei saa sarna
seid kulusid jooksvaks remondiks lugeda: näit, elukorte
rist poeruumi tegemine, ühest ruumist osa eraldamine jne.
Kõigi maja kulude kohta tuleb hoida alal arved
ja kviitungid. Et neil oleks tõendav tähendus, peab
igal dokumendil olema ära näidatud, millal, kellele ja kus
(missuguse kinnisvara juures) on töö tehtud ja milles
see töö nimelt seisis.
2) Kulud natuuras. Sarnaseks kuluks võib
lugeda kojamehe, majavalitseja korteri üüri
väärtust, kui korter tasuta antud. Kui sarnaste ruumide
üüriväärtus pole tuluks arvatud, siis ei saa seda ka kuluks
arvata, seepärast võib nende ruumide üüriväärtusi nii
tuludes kui ka kuludes ka arvestamata jätta. Siis tuleb
juhtida tähelepanu sellele, et majaomanik ei või enesele
arvata tasu korteri näol, kui tema ise maja korras hoiab.
Kuludeks natuuras arvatakse veel oma tööstus- või
kaubanduslikust asutisest võetud ja maja
jooksvaks remondiks tarvitatud ained ja esemed.
3) Kustutus (amortisatsioon) arvatakse
maja väärtusest. Maja väärtuseks on tema seadus
lik hind, milleks võib olla: a) viimane ostuhind (sel
lele võib juurde arvata kapitalremondi väärtus, mis pole
kuluks arvatud), b) hinne riigi- või omavalitsusemaksude
võtmiseks, c) panga hinne, kui maja on pikaajalise laenu
vastu panditud, d) tulekindlustuse hinne. Maja väärtuse
kohta tuleb lisada juurde sellekohane tõendus, eriti juh
tumil, kui maja väärtus on näidatud kõrgemas summas
kui eelmisel aastal, samuti kapitaalremondi kohta, mis on
seaduslikule hinnale juurde arvatud kustutuseks. Kustutuseks arvatakse puumajade juures 2%, segaehitiste juu
res 112% ja kivimajade juures 1% maja väärtusest, mis
63
sugune summa tähendatakse deklaratsioonil sama p. 3
lõpupunktiiril. Niimoodi saadud kulusummad arvatakse
kokku ja kantakse esimesse püstlahtrisse sõnade järele:
kokku kulud. Kulude mahaarvamise teel tuludest saa
dakse puhastulu kinnisvarast, mis deklaratsioonil ka ära
tähendatakse.
On vajalik, et kinnisvaraomanikud oma tuludekla
ratsioonidele lisaksid juurde üksikasjalise nime
kirja tulude ja kulude kohta. Selleks võe
takse harilik paberipoogen, mille ühele poolele märgitakse
korterite järjekorras nende eest saadud üürisummad aas
tas, samuti ka äriruumide ning muude kõrvalruumide üüri
summad, sealjuures ära tähendades omaniku ja tema
perekonnaliikmete korterite ja muude ruumide üüriväärtuse. Kojamehe korteri kohta vaata eelpool. Teisele
lehe poolele tuleb kirjutada kulude nimekiri, iga kulu
kohta ära tähendades, milles ta seisab ja kas selle kulu
kohta on tõendavaid dokumente või mitte. Dokumendid
tulevad korraldada nimekirja järjekorras ja ära nummer
dada. Kui dokumente palju, siis võib neid gruppeerida
ühesarnaste kulude järgi ja ühise summana nimekirja
kanda. Kui kinnisvarasid mitu, siis tuleb igaühe kohta
aruanne teha eraldi, kuna deklaratsioonile kanda vaid
üldkokkuvõtte tulemused.
Lõpuks olgu tähendatud, et maksualuse hulka ei
kuulu:
1) Sõjaväelaste tasu natuuras; 2) perekonnapea
poolt saadav abiraha perekonnaliikmete kasvatamiseks ja
matmiseks; 3) abiraha, mis perekonnaliikmed perekonna
pealt saavad, kui need summad käivad maksu alla anne
taja tulude hulgas; 4) päranduslikud ja kingituslikud
tulud, kui need aegajalisena ei esine, ja ühekordsed tulud,
tasusummadest igasugu elu- ja varandusekindlustuse
tagajärjel; 5) tulu, mis saadud igasugu varanduste oman
damisest ja võõrandamisest, välja arvatud kasu, mis saa
dud ärilisel otstarbel ettevõetud operatsioonidest.
Kooskõlas sellega ei võeta tulumaksu määramisel
arvesse ka kahju, mis saadud varanduste omandamise ja
võõrandamisega, peale selle kahju, mis saadud ärilisel
otstarbel ettevõetud operatsioonidest.
Tähele pannes maksukohuslase enda ehk tema pe
rekonnaliikmete pikaldast haigust või muid õnnetuid juh
tumeid, võib maksukohuslase palve peale viimasele mää
ratud tulumaksu vähendada, kuid mitte üle 50%. Seda
kergendust lubatakse ainult maksukohuslastele, kelle
maksualune tulu ei ulatu üle 2.000 krooni.
64
Ka majaomanik vajab elukindlustuskaitset.
Kainelt, ehkki veidi materialistlikult mõeldes, ini
mese elul pole väärtus üksi omaette, vaid elav inimene,
tema niihästi kehaline kui vaimline töövõime kujundab
enesest teatud majandusliku väärtuse, kapitali, raha peale
hinnatava. Seda üheltpoolt. Teiseltpoolt iga ühiskond
likult mõtleja inimene peab küll tunnistama, et tema elu
ja tööjõud sugugi ainult tema enese päralt ei ole; vähe
malt tema perekonnal, lastel on sellest osasaamiseks
otse moraalne õigus. Ja tõepoolest võib tähele panna,
et iga mõistlik perekonnaisa suurema osa oma sisse
tulekutest kulutab perekonna ülevalpidamiseks, tehes
seda vabatahtlikult, heameelega tunnustades enda kohus
tusi oma lähemate omaste vastu. Veel rohkemgi. Iga
kohusetundlik perekonnainimene püüab süstemaatilise,
kokkuhoiu ja kogumise teel oma majanduselu korraldada
nii, et perekond ka siis lahedalt ja raskusteta läbi tuleks,
kui ta ise enam omaste eest ei saa hoolitseda.
Kogumist omaste tuleviku kindlustamiseks võib teos
tada mitmel viisil. Üheks erilist populaarsust võitvaks
kogumisevormiks on kujunemas elukindlustus,
mis viimasel ajal ka majaomanike ringkonnas
võrdlemisi elavat rakendamist leiab, kuna see peale muu
on kõige ideaalsem abinõu kinnisvaraomaniku pärandus
asjade korraldamiseks.
Majaomanik, kellel on mitu last, kuid üks kinnis
vara, korraldab tavaliselt oma pärandusasja nii, et maja
pärandatakse ühele lastest, olgu see siis kas kõige
vanem poeg või ka mõni muu. Selle ülesandeks jääb
siis teistele lastele pärandusosade väljamaksmine. Nagu
aga tegelik elu korduvalt on näidanud, lasub see kohus
tus maja enda kätte võtjal nii raskelt, tuleb maja koor
mata nii suurte võlgadega, et see lõpuks müügile läheb
ja pahatihti võõrastesse kätesse satub.
Teine võimalus on, et pärijad maja ühiselt hakkaks
kasutama, s. o. iga pärija vastava mõttelise osaga maja
kaasomanikuks jääks. Kuid ka siin on mitmed pahed.
Esiteks langeb kiiresti sarnaste ühismajapidamiste kasustusväärtus, kuna maja korrashoid ja hääde üürnikkude
leidmine sarnastel juhtudel palju soovida jätab. Kuna
vähesed sissetulekud pealegi ühtegi kaasomanikku ei
rahulda, siis lõpeb ka sarnane pärijate ühismajapidamine
harilikult kinnisvara müügile minekuga ja ei saa tavali
selt ükski lastest kindlale järjele.
5
65
Neist raskustest saab üle, kui majaomanikul on
olnud võimalik pikema aja jooksul koguda suuremaid
vabu sularahasummasid. Kuna aga üheltpoolt keegi seda
ei tea, millal võib juhtuda surm, mis kinnisvara kooshoidja-peremehe ära kutsub ja kuna teiseltpoolt sularaha
kogumine pangas illusoorseks võib osutuda juba selle
pärast, et seda järjekindlalt ei tehta, või et kogutud
summad mõne lähema tarviduse juures välja antakse,
osutub siin elukindlustus kõige otstarbekohasemaks la
hendusviisiks. Kui majaomanik iga lapse kasuks, kellele
ta maja ei kavatse jätta, on enese teatava summa eest
kindlustanud, siis on sellega algusest peale kindlustatud,
et laps selle summa ka saab olenemata majaomaniku
elueast. Valides näiteks elukindlustusviisi, kus kindlus
tussumma kuulub väljamaksmisele kindlal tähtajal, mak
sab selts lapsele täisealiseks saamisel, s. o. just siis, kui
see talle iseseisva elu alustamiseks kõige tarvilikum,
kindlustatud summa välja. Ja peakski surmajuhus varsti
peale kindlustuse sõlmimist tulema, ei ole vaja enam
kindlustusmakse edasi maksta ja on sellega kindlustus
summa kättesaamine täiesti olenemata perekonna edas
pidisest majanduslikust seisust niisugusel korral. Paraja
kestusega elukindlustuse juures on kindlustusmaksud
väga mõõdukad ja moodustavad kõigest 3—4% kindlus
tatavast summast aastas.
Peale pärandusosade väljamaksmise ja pärandusmaksude õiendamise on elukindlustus majaomanikule
otstarbekohane ka mitmesuguste muude suuremate era
korraliste väljaminekute katmiseks, olgu see siis kaasa
vara tütrele või ülikoolistuudiumi raha pojale või laste
iseseisva elujärje korraldamine peale õpingute lõpetamist
või isegi võimalikkude majal lasuvate võlgade regulee
rimine.
Tähelepanemata ei saa ka jätta elukindlustuse posi
tiivset mõju tagajärjerikkaks süstemaatiliseks kogumi
seks üldse, kuna aga raha kogumine panka nõuab era
korralist tahtejõudu, mida on ainult vähestel.
Need on peamised põhjused, miks kinnisvaraomanike ringkonnas järjest rohkem maad võtab arusaa
mine, et surma korral lihtne panga hoiuarve pole küllal
daseks kaitseks perekonnale, samuti nagu tulehädaohu
vastu ei ole küllaldaselt mõjuvaks vahendiks preemiate
kogumine panka.
Nii ühel kui teisel juhul tuleb otsida kaitset ja tuge
kindlustusasutusest.
66
Maja korrashoid.
Käsud majaperemehele kui maja valitsejale.
Arh. A. Matteus.
1. Katusel on tähtsaim osa hoone kaitsmises
ilmastikuolude vastu.
Varakevadel tutvu katuse seisukorraga: jää, lumi,
hilistalve sulad ja külmad on suurimad katuse vaenlased,
seepärast ole valvel nende poolt sünnitatud kahjude eest.
Kivikatuses vahetada katkiläinud ja purunenud
kivid uutega, kus tarvis kivide vahed lubjaseguga mää
rida.
P1 e k k - k a t u s t e juures tutvuneda veetorude,
rennide, haakide ja plekivaltside seisukorraga — nendest
algab rooste oma hävitustööd, seepärast hoolitse nende
Õigeaegse kittimise ja värvimise eest. Katkised veetorud ja
rennid lasevad vihmaveel valguda seintele, mille tõttu sei
nad on niiskuse ja sellega kaasaskäivate pahede hädaohus.
Pappkatused tulevad igal kevadel põhjalikult
järelvaadata, paigata ja kittida ning iga kolme aasta jä
rele uuesti tõrvata.
Katuse vead ei tähenda mitte üksi hädaohtu katu
sele endale; katuste läbijooksmise tõttu märga saanud
puuosad, eriti lagedes, on mädanemise, pehkimise ja
koguni majavammi ohus.
2. Maja vundament ja alusmüürid on
maja kandjad, seepärast pea silmas nende seisukorda ja
selles tekkivaid muudatusi. Vesi ja külm on ohtlikud
madalatele alusmüüri osadele, neid tõstes ja lõhkudes.
Katuste ja pinnavesi hoonetest eemale juhtida! Vajunud
vundamendid lahtikaevata ja altpoolt betooniga või raud
kivist müüritusega - järelemüürida. Pealpool maapinda
leiduvad praod ja õnarused vee müüritusse tungimise
kaitseks, segaseguga (1 osa tsementi, 1 osa lupja, 6 osa
liiva) kinnimäärida.
Pragunevatele ja lahtiminevatele müürituse osadele
(treppide astmed jne.) alusmüürid alla teha.
Alusmüürid maja seintest, nii puu- kui telliskiviosadest, asfaldiga või kõvasti tõrvatud kahekordse isoleer- või katusepapi kihtidega isoleerida.
3. Välisseintes ilmastikust või muust tekki
nud defektid kindlaks teha ja kõrvaldada. Kiviseinte
väiksemad praod kinnimäärida, akende ja karniiside
Plekid parandada, kittida ja värvida. Puuosad vihma
vee eest korraliku õlivärviga värvimise teel kaitsta. Igal67
pool kõrvaldada vee seintesse tungimise hädaoht. Värvi
mise juures silmaspidada vana värvi, olgu kas õli- või
lubjavärv, kõrvaldamist: vana värvi uuele värvile alla
jätmine põhjustab värvi lahtilöömise. Jälgida laikusid
krohvitud puuseinte juures, eriti maapinna ligiduses: nen
dega kaasas käib tihti seinte rõskus. Selle kõrvaldami
seks on tarvilik krohv ja vooder kõrvaldada, seintel lasta
vajaliselt kuivada, seinad karbolineumiga, fenolaadiga või
puutõrvaga imbutada, kiviosadest ja teistest rõskust
puusse saatvatest osadest isoleerida.
Pehkima löönud ja niiskeid puuosi ja rõskeid kivi
seinu ei tohi krohvida ega värvida.
4. Heas korras aknad ja uksed hoiavad
kokku küttekulusid. Kui tehakse uusi aknaid elumajale,
siis alati mantelaknad (überschoben, 2-he kordsete valt
sidega), mis ei vaja kleepimist ega muid sellega kaasas
käivaid tülikaid toiminguid.
Akende kitt parandada, aknad väljastpoolt korralikult
värvida (vana värv kõrvaldada, tinavalge värv!) Praod
kittida ja vee slengidele või raamidele valgumise eest
kaitsta. Tormihaagid korrastada. Uste sulused revidee
rida, hingedel vajumised parandada.
5. Laed ja põrandad on sama tähtsad kui
seinad nii kande kui soojapidamise seisukohalt.
Lagede krohvi pragunemisel lasta ehituseriteadlasel
kindlaks teha pragunemise põhjused. Lagesid tuleb
kaitsta niiskuse vastu; niiskus võib tekitada vammi, viia
talad pehkimisele. Lagede täide olgu puhas ja vaba
mädanevatest ollustest. Puupõrandad hoida kas korra
liku värvi all või vähemalt 2-he aasta jooksul kord palava
värnitsaga imbutada.
6. Korstnad ja küttekolded suhtuvad
tulehädaohule vaid siis sõbralikult, kui neid kas asjatund
matult tehakse või nende järele korralikult ei valvata.
Telliskivist korstnaotsad murenevad ja lagunevad vihma,
lume ja jää mõjul; korstnatipp (pits) kata plekiga, müüritus teha segasegul, samuti krohvida; katkised kivid
kõrvaldada.
Korstnaotsi uuesti ladudes, tarvita tsement- või silikaatkive, puhtalt fuugides. Pööninguid ja ruume läbis
tavad korstnaosad olgu krohvitud ja lubjaga valgendatud
— ainult siis märkate õigel ajal korstna pragunemist ja
saate hoida maja tulehädaohu eest korstna kaudu. Küttekoldeid ja korstnaid ühendavad lõõrid olgu tihedad ja
pragudeta; plekist lõõrid olgu kahekordsed. Ühenduslõõrid ei tohi läbistada kütmata ruume.
68
Arhitekt A. MATTEUS
Ehitusbüroo Tartus, Lossi tän. 18,
tel. 9-19
Ehitusprojektid, plaanid, planeerimised.
Nõuanne ehituste, remontide, kinnis
varade ostu- ja müügi ning hindamiste asjus.
Kord aastas kontrollitagu kõik ahjud, pliidad ja muud
küttekolded: praod, võlvid, lõõrid, uksed, siibrid; kõrval
datagu tahm ja pigi. Vana ahi tarvitab rohkem kütet kui
uus või hästi korrastatud ahi. Peetagu silmas õiget ahjukütmisviisi. Ahjuvoodriks tarvitada šamottkive, eriti kui
ahjukütmiseks kasutatakse peale puu teisi kütteaineid.
Küttekollete ees olgu süttivast materjalist põrandad
kaetud plekiga.
7. Valgustusseade, elektri- ja gaasijuhtmed
aeg-ajalt kontrollida ning kordaseada vastavalt nende
seadete kohta käivatele määrustele.
8. Sanitaarseadete korralikkus tagab majaelanikkude tervishoiu.
Mustusekastid aeg-ajalt põhjalikult puhastada ning
ettevõtta parandusi tihendamise mõttes mustuse maasse
imbumise vastu. Hoolitseda ventilatsioonitorude korra
liku funktsioneerimise eest, jälgides torude õiget ja asja
tundlikku juhtimist. Kõik roiskvee torud maja sees vahe
tatagu aeg-ajalt malmtorudega. Nii puhtavee kui roisk
vee juhtmed olgu kaitstud külmamise vastu.
9. Maja heaolu nõuab puhtust majas endas,
õues, keldris, pesuköögis, tänaval.
69
Trepid, kojad ja koridorid olgu valgustatud. Puhtus
ja kord majas hoiab korralikke üürnikke ja manitseb
vähekorralikke puhtusele ja korrale.
10- . Austa ehituse- ja majakorra kohta
maksvaid määrusi: nad on loodud ühepalju sinu kui naab
rite hääoluks.
Ära võta ette ühtegi ehitust ega remonti ilma asja
tundja nõuta, nagu haigestudes sa ei jäta küsimata arsti
nõu.
Kulutused määruste täitmisele ja ehituse- või
remondilubadele ning asjatundlik nõu ehituseriteadlaselt
tasub mitmekordselt kahjud, mis tekkida võivad teisiti
toimides.
Ära osta ega müü maja enne kui oled konsulteerinud
vastava asjatundjaga ning tutvunenud maja ehitusliku ja
administratiivse seisukorraga.
Soovitame kõrge külviväärtusega aedvilja-, söödajuur
vilja-, heinataimekaitse
ja lillevahendeid,
============ Aianduse- ja mesinduse-tarbeid. =======
ge o g was wa 7
5CC4C1,
Puukoolist:
Noori viljapuid ja põõsaid.
Hinnakirjad nõudmisel hinnata.
NURMBERG-LAURI & Ko.
Tartus, Suurturg nr. 17. Seemneäri telef. 10-96
Kindlustusselts „EEKS-MAJA" 70-aastane.
Käesoleval 1936. aastal möödub 70 aastat sellest
ajast, kui mõned Tallinna alevi majaomanikud algatasid
mõtte asutada kohalik vastastikune tulekindlustuse selts.
See oli 1866. aasta kevadel.
Samal aastal teostati ka algatatud mõte ja registree
riti selts ning sõlmiti esimesed kindlustused. Kui arvesse
võtta aega 70 aastat tagasi, oli nendel meestel küllalt
julgust teha algust kindlustuse seltsiga, mille tegevus
piirdus alevi majade kindlustamisega. Hea algus on pool
võitu ja täna võime ütelda rahuldustundega, et nende
ettenägelikkude meeste töö ei ole olnud ilmaaegne —
praegu töötab see selts ,,EEKS-MAJA“ nime all ühe suu
rima Eesti seltsina ja võib julgelt tulevikku vaadata, olles
varustatud tüsedate reservidega ja suure kindlustuste ning
sõprade perega.
70
70 aasta jooksul on kindlustusvõtjate arv kasvanud
35-lt rohkem kui 25.000 kindlustusvõtjale ja kindlustatud
varanduste väärtus, mis oli seltsi asutamisel 260.000 rubla,
on praegu 132 miljonit krooni.
Need arvud räägivad üleliia selget keelt seltsi tege
vuse ulatuse arenemisest. Peale selle peame aga silmas
pidama, et seltsil tema 70-aastase tegevusaja jooksul on
tulnud läbi elada palju mitmesuguseid raskusi ja on olnud
saatuse lööke. Maailmasõda, mis hävitas Vene riigi senise
korra, hävitas ka selle riigi raha ja muutis kogutud kapi
talid väärtusetuks. Ka seltsi kapitalid kuivasid sel ajal
õige kokku. Saksa okupatsioon ja Eesti vabadussõda
olid loomulikult seltsile raskeks võitlusajaks, sest raha
üksuse muutumine ja mitmekordne ümberhindamine ei
saanud kuidagi kindlustusäri soodustada.
Kõigist raskustest on aga üle saadud ja seltsi majan
duslik olukord on praegu tugevam kui kunagi varem.
Seltsi omakapitalid ja reservid moodustavad üle 60-miljonilise summa, seltsil on oma kinnisvara ja selts on
osanik mõneski teises ettevõttes, paigutades kapitale
ettevõtteisse, mis üldsusele rahvusluse ja omariikluse
seisukohalt vajalikud.
Jõudes seitsmenda aastakümne
postini
soovib
„EEKS-MAJA" oma laialisele sõprade perele kõike head
ja tõotab kõigile praegustele ärisõpradele-kindlustusvõtjaile kui ka uutele juurdetulijaile, nende varanduste
kindlustamisel või jälle kapitalide kogumisel elukindlus
tuse teel, kõige usaldusväärsemat vastutust ja otsekohe
semat vastutulekut kõigis küsimustes.
Kestku praegune usalduse vahekord ka tulevikus!
Juhatus.
I
Pärandusemaksu
tasumine võib perekonnale sün
nitada ülepääsematuid raskusi.
Kõige parem
abimees on siin elukindlustuse
poliis.
71
Iluaia korraldamisest
Nagu teada, ei ela inimene ainult leivast, vaid silm
peab ka oma osa saama, sellepärast mõni sõna iluaia korraldamisest.
Peaaegu igal majaomanikul on oma aed, nii väikesuur kui ta ka on. Aias peale viljapuude ja juurvilja
peaks ka lapike maad lilledele antama. Lilled, nagu
teada, on oma kasvuaja poolest mitmesugused: ühe
aastased ja mitmeaastased ehk püsililled.
Üheaastaseid tuleb igal kevadel istutada, nad kas
vavad, õitsevad ja sügisel kaovad jäädavalt ära.
Püsililled õitsevad, paljunevad maa sees ja järgmi
sel aastal õitsevad veel lopsakamalt, — muidugi tuleb
neid ka harida, kuid nendega on siiski palju vähem hoolt
ja vaeva. Pealegi õitseb neist suurem osa kevadel ja
suve esimesel poolel, kuna suvelilled veel puuduvad.
Tähtsamad püsililledest oleksid:
A. Varakevadel õitsevad:
Siniliiliad (Scilla sibirica) — sinised, kõrgus 10 sm;
krookused (Crocus vernus hybr.) — valged, sinised,
lillad, kollased, kirjud, 15 sm;
lumikellukesed (Galanthus nivalis) — valge, 10 sm;
nartsissid (Narcissus pseudonaricissus)—kollased, valged,
25—30 sm;
varased tulbid mitut värvi, 20 sm;
kannikesed (Viola odorata) — sinine, 10 sm;
priimulad mitut sorti ja värvi, 15—20 sm;
kirikakrad (Bellis perennis) — valge, roosa, punane,
10—15 sm;
kitsekakrad (Doronicum caucasicum) — kollane, 50 sm;
B. Hiliskevadel õitsevad:
Darwin-tulbid (Tulipa gesneriana hybr.) — palju värve,
40—50 sm;
kullerkupud (Trollius europaeus hybr. — kollane, 5060 sm;
iirised (Iris germanica hybr., sibirica) — palju värve,
30—60 sm;
pujengid (Paeonia officinalis) -— punane, valge, roosa,
40 sm kõrged;
mägi-moonid (Papaver nudicaule) — valged, kollased,
oranžid, 50 sm.
C. Suvel õitsevad:
lupiinid (Lupinus polyphyllus) — mitu värvi, 60—70 sm;
pujengid (Paeonia chinensis) mitut värvi, 80 sm;
72
Pujenge ja teisi
püsilille
põõsaid soovitab suures valikus
Oskar Lauritsa aiandus
Tartus, Tähe tän. 128, tel. 12-58.
D. Sügisel õitsevad:
gladioolid — palju värve, 75—100 sm; talveks sibulad
üles võtta;
leeklilled (Phlox paniculata) — mitut värvi, 50—100 sm;
kuldvitsad (Solidago aspera, virginiana) — kollased,
100—200 sm;
daaliad (jorjenid) (Dahlia variabilis) — väga palju sorte,
70—200 sm; mugulad talveks keldrisse.
73
Tunnustatud viljapuude sordid.
Õunapuud jagatakse nende vilja valmimise aja tõttu
kolme liiki: suve-, sügis- ja talisordid.
A. Suvisordid:
1. Valge k 1 a a r Õ u n. Vili keskmisest suurem,
kollakasvalge, mahlane, veinhapumaitseline, valmimise
poolest üks varasemaid. Puu tugevakasvuline, hakkab
noorelt kandma, väga viljarikas ja lepib ka kehvema
liivaka maaga.
2. Suislep. Vili keskmise suurusega, punane,
väga maitsev, valmib eelmisest hiljem. Puu viljarikas,
kasvab hästi savimulla maal. Kergel mullamaal kannatab
vähja haiguse all.
3. Martsipaan. Vili keskmise suurusega, koo
nusekujuline, suhkrumagus. Puu tugevakasvuline ja lep
lik maa suhtes.
4. Pirnõun Tallinna. Vili magus, ilus pu
nane, mure. Puu tiheda püstkooniga, kasvab hästi savi
mulla maal.
B. Sügissordid:
Sügisjoonik (Ametnik). Vili keskmisest suu
rem, vähe hapukas, päikesepoolne külg triibuline. Puu
laia krooniga, hakkab varakult ja rikkalikult vilja kandma
ning vähenõudlik maa suhtes.
Kuldrenett Liivi. Väga maitsev, keskmisesuuruseline kollakas õun. Vili valmib septembris ja hoi
dub jaanuarini, veoks vastupidav. Puu keskmisekasvuline häädes mullaoludes. Halvematel maadel on kasv
kidur ja puu kannatab vähja haiguse all.
Trebuu (Treboux Sämling). Vili keskmisesuuruseline, pikergune, valge lihaga, mahlane, peene
maitseline, valmib septembris ja hoidub jõuluni. Puu
tugevakasvuline, hakkab varakult rikalikult vilja kandma.
C. Talisordid:
Antoonovka. Vili suur, kandiline, kollane, vein
hapumaitseline, valmib hilja, hoidub jõuluni. Hää köögiõun. Puu tugevakasvuline ja maa suhtes vähenõudlik.
Tartu roosiõun (Wealthy). Vili keskmise
suurusega, meeldiva punase välimusega ja häämaitseline,
hoidub kuni märtsini. Puu hakkab varakult kandma, on
väga viljarikas, täiesti külmakindel. Eelistab kasvamiseks
savimulla maad.
Bornsdorf (Sibulõun). Vili kollane, väike,
74
ISO
Parimaid sorte noori
marjapõõsaid
soovitab
Oskar Lauritsa puukool
Tartu, Tähe tän. 128,
telefon 12-58.
BNT
: 22a
lapergune, häämaitseline, hoidub kevadeni. Puu tugeva
kasvuga ja on ka vanemas eas tervemaist meie aedades.
Uudis sortidest, mis meil seni vähe levinud, oleks
nimetada Tšernogus, Filippa, Delicious ja Paide taliõun.
Pirnipuud
kasvavad hästi sooja põhjaga liivakal pinnal ja tuulte eest
varjatud kohtades. Pirni sorte on palju. Paremateks
meie oludes on tunnustatud: Tervisnõuniku veinipirn,
Liivi roheline võipirn, Seemnetu ja Puuvärviline võipirn.
Ploomi- ja kirsipuud
kasvavad edukalt kruusakal pinnal.
Parimad ploomi sordid:
Emma Leppermann, Liivi kollane, munaploom, Tsaar,
Edinburghi hertsog.
Parimad kirsi sordid:
Varjumurel, Hindenburg, Kent ja Ostheimi veiksel.
75
K/m JOHAN PEEP
Tartus,
Promenadi tänav 2
Tehnikas tarvitatavad kang emõjulised (mürgised)
happed ja soolad
Äädikahape kangem kui 30 0/0, soolhape, väävel
hape, lämmastikuhape, vesiniku ülihapend, elav
hõbe, kloorkaali, kroomkaali, nikkeli soolad jne. jne.
Maalriväärvid, kosmeetika kaubad.
Kodune apteek.
Igas kodus peaksid olema järgmised arstirohud ja
abinõud.
Ravimid.
1. P a 1 d e r j a n i t i n k t u u r. Südamepeksmise ja
erkude rahustamiseks 8—20 tilka sisse võtta.
2. E e t e r - p a 1 d e r j a n i t i n k t u u r. Südamete
gevuse tõstmiseks ja minestuse puhul 8—20 tilka kor
raga sisse võtta.
3. Thielemanni tilgad. Kõhuvalu ja -lahti
oleku puhul 8—20 tilka korraga sisse võtta.
4. Köhatilgad. Köha puhul 8—20 tilka korraga.
5. Hambatilgad. Mõni tilk hambaauku puu
villaga panna, vähendab valu.
6. J o o d t i n k t u u r. Haavatud kohale määrimi
seks, hambavalu puhul paistetanud igemete määrimi
seks jne.
7. Glütseriin. Kergelt külmavõetud ja põle
tatud kohtade ning lõhkenud naha määrimiseks.
8.
Põletatud magneesia.
Vastumürgiks
mürgituse puhul hapetega, raskete metallidega ja arseeni
kuga, mõni teelusikatäis külma veega piimaks segatult
sisse anda.
9. Söögisooda. Värske põletishaavade katmi
seks pulbrina, niiskete kompressidega kaetult.
10. Talk. Haudunud kohtadele puistata.
11. Boorhape. Kompressideks ja kuristamiseks
1 teelusika täis klaasi vee peale.
12. B o o r v a s e 1 i i n.
13. Lassari pasta. Näonaha lõhenemisel ja
sammaspoole puhul peale määrida.
76
Vanem vilunud kaevumeister
Oskar Nagel,
võtab oma
Tartu, Lootuse 9-10
peale mõõdukate hindadega kõiksugu
kaevutööd, nagu puur- ja rakkekaevu, raud- ja puupumba tegemise, teeb maal kõiksugu veevärgitöid;
Nõuanded tasuta.
Oma alal 38 a. praktika.
14. Riitsinusõli. Kõhu lahtitegemiseks kõhu
valu puhul 12—1 supilusikatäis korraga.
15. Vesiniku ülihapend 3%. Kõrvatilgad,
nahakülge kinnikleepunud sidemete lahtitegemiseks.
16. N u u s k p i i r i t u s.
Minestuskordadel nina
alla hõõruda ja nuusutada anda.
17. Lüsool või lüsoform. Käte ja asjade
nakkusidudest puhastamiseks, lüsooli tarvitades 10 g
toobi vee peale; lüsoformi 20-—30 g toobi vee peale.
18. Bensiin.
19. Kleepiv kautšukp 1 aaster (Leukoplast).
20. Atsetosaal tabl. Palaviku, peavalu ja
hambavalu puhul 12—1 tabl. korraga klaasi veega sisse
võtta.
21. Kummelitee. Suu loputamiseks ja komp
resside tegemiseks paistetuse puhul.
22. T s i t r o v a n i 11 i n. Peavalu, palaviku, mig
reeni jne. korral.
Auruvärvimise- ja vanutamise tööstus.
—== „EKSTRA" =
Vanutab, värvib, käärib, pressib,
dekadeerib riiet.
Värvitakse villa, lõnga proovi järele, kantud
riideid.
Töö kiire ja täpne.
Tartu, Raekoja 33, Telefon 12-97.
77
Tartus, Promenadi 2, telef. 78.
HIIPDIHIHI IIIIIII Q0
"VI"I"HpIp ggH "NTP"IITIUB"IIIOSPHINYIN IHIMEPIINWPHIIHII III/VIIl IIW"IHSHIII"HTH/"HR T IHNURITELETIIT "IIIPIIP
4p-itp""ty/WVlypOVIiypu"lyO"Hqq—
""/-r/p s
-IPHil..
elektri-jahimaterjalide ärist
sypw
aqp—
Kõige sood- tsementsaadusi.
samalt ostate tooioodauuoln
3 katuse-, korstna-, seinakive, kaevu- kanalij satsiooni jne. torusid ning igasugust elektri
sisseseade materjale
1
VIDRIK SÄRG’1 betoontööstusest ja
Masinavabrik JAAN RATNIK
Tartu, Holmi tän. 2—10.
Saadaval:
ahjuuksed, pliidirauad, restid, pingijalad,
vanniahjud, hauaristid, tulek, pritsid, kõik
sugu masinaid ja nii edasi.
78
Tartu linna
majaomanikkude nimestik.
Aia.
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine’
8 Kuusik, Eduard, pärijad
10 Hennoch, Mihk. ja Ad.
12, 14 Jänes, pärijad
16, 18 Raudsepp, Jul. ja E.
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Renning, Aleksander
32 , 34 Rütli, Oskar
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Karoline
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Ulst, Jüri
I, II.
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9 , 11 Metsik, Alma
13 , 15 Graubner, Emil
17 Sihle, Theodor
19 Eesti Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27, 29, 31, 33 Kohler,.
pärijad
35 Eesti Vabariik
37, 39 Siska, Alma
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, J. ja Ed.
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla,
Alma; Varkel, Johan
65 Roht, Gustav ja Evald
Aida.
2 Schults
4, 6 Ratnik, Johannes
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
n.
1
3
5
9
11
13
12 Kombach, August
14 Sell, Eduard
16 , 18 Kraus, Johan
79
Lange, Tio
Lahk, Otto
, 7 Kirsch, Minna
Raudsep, Kusta
Tihla, Johann
Umelas, Julie
Aleksandri. I II.
2 Kremer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pärij.
10, 12 Kaplan ja Press, pärij.
14, 16 Panksep, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärij.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Vaino, Aleks.
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedr.
70 Mutso, Martin
72 Spiegl, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Karoles, Hans ja P.
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johan
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
108 Josua, Friedrich
110 Silm, Kusta
110-a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
80
1 Tartu Maavalitsus
3 Roht, Gustav
5 Roht, Gustav; Pehap,
Jaak j. t.
7 Furmansky, Moses
9 Beck, pärijad
11 Torm, Friedrich
13 , 15, 17 Truuts, Kristjan
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Vester, Rosalie
35, 37 Kivi, Joh,
39, 41, 43 Dobruschkes, R.
45 Epro, Eduard
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapuu, Mihkel
63, 65 Nabritson, Johan
65-a Lange, Marie
67, 69 Vesterstein, Andres
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul
83, 85 Truus, Mart, pärijad
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister, Liisa ja
Kannuska, Jaan
107 Rekand, J. ja Pääsuke, L109, 109-a Laisk, Liine
111 Sassi, Ferd.
113 Eichelman, Johan
115 Madisson, Peeter
117, 119 Lall, Alvine
121 Schults, Minna
114
116
118
120
122
124
126
128
130
134
Vasemägi, Rudolf
Timm, Kusta
Nurnberg, Karl
Koplus, Kristjan
Lotamoisa, Juhan
Aria, J. ja P.
Kütt, Johannes
A.-S. Eesti tikumonopol
, 132 Sunts, D. ja L.
Kljäs, Gosvei j. Josselson
Alevi.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
—
22
U.
1 Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Mitt, Pauline
7 Rebane, Peeter
9 Adolf, Rosalie
11 Silmann, Alex.
15 Normann, Johan
15-a Poots, Vilh.
17 Mägi, Jaan
Müür, Mart
Kadak, Liisa
Kimask, Minna
Grigor, Anna
Hermann, Miili
Parv, Kusta
Gailis, Jaan
Tamm, H.
Tief, Otto
Moss, Eduard
Norman, A.
Vellemaa, M.
Alliku.
I.
1 Tetin, Marie
3 Puijat, Eduard
2 Kruuse, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne.
III.
1 Birk, pärijad
3, 5 Roiland, Joh.
7 Ploom, M.; Järve, L.
7-a Räppo, Minna ja Ed.
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro, Kaarel
11 Meoma, Aleksander
13 , 15 Semmel, pärijad
17 Raud, Karl,
19, 21 Sorgsep, J. ja Kaur, A.
23 Munna, Gustav
25 Sellkääri, Anna ja Joh.
27 Schasmin, Karl
2
, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs, Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pütsep, Hendrik
14 Paurson, M.; Mutso, J.
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, M.; Beern, L.
18-a Veber, Ado
20 Kleinindienst, Marie
24 Luts, August
26, 28 Tartu linn
6
123 Lukk, Jaan
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129 , 131 Vahi, Karl
81
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Alexander
35 Peets, Karl
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki, pärijad
.
41 Pulles, R.; Hendrikson,
Ardla.
I.
1 Massakas, Mihkel
3 Kistar, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
11 , 13 Linnavalitsus
Viil, Anna
Auriku.
II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn,
A.-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Parem Emajõe kallas
Barklai plats.
I.
Kaubahoov äridega nr. 1
ma M. Jänes; 2 ja 3 Lepr
Karl, Eha, Felix; 4 J. Ku^
5 Luksep, P.; 6 TscF
nov, Meta
Botaanika.
I.
— Tartu linn
1, 3 Pärmivabrik
5 Johanson, Joh. ja Herta
7 Tartu linn
9 Pintmann, Otto
11 , 13 Unt, Peeter
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Märt
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Püss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen
20 Jaesche, Ernst
22, 24 Moks, Karl, pärijad
26 Prakson, Ida
28, 30 Puusepp, August
32 Heateg. s.
34, 36 Leivategija, G.
38, 40 Lauri, Johan
82
42
44,
48
50,
54,
58,
62,
68
70,
Kramer, pärijad
46 Zoobel, Marie
Kadak, Jaak
52 Seidenbach, pärijad
56 Luiga, pärijad
60 Siefermann, Theonie
64, 66, 66-a Meomuttel L.
Keelus, P. ja Lükk, K.
72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve, Isak
C. R. Jakobsoni.
35, 37 Tõnnisson, Aug.
I
Botaanika aia tagumine külg
I.
(Tähtvere).
Piip, Benita
Miilberg, J.
Napritson, P.
Kerstna-Muuga, J.
Elisabeti.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peeter
10 Behrsols, Elisabeth
12 , 12-a Saeberg, Jaan
14 Sahko, Emilie
16, 16-a Klaarmann, K. ja W.
18 Kriis, pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Mag.
30 Kangur, Peeter, pärijad
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linn
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
Elva.
Mark, Reinhold
Klemmer, Jakob
Pääsuke, Linda
Reeben, August
Kuppits, Juhan
Läänesaar, Kristjan
Ignats, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
Lui, Mihkel
11.
1 Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
11 Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peeter
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
II. (Tamme).
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
83
Torpats, Tõnis
Luksep, Aleksander
Lind, Rudolf
Maasik, Herta
Marks, A.
Pähn, L.
Veiderpass, Nikolai
Juhanson, Theodor
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
22
24
26
28
30
32
34
36
38
40
42
44
46
48
50
21 Mikkel, Edi
23 Kapsta, Ernst
25 Kaalep, A.
27 Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
33, 33-a Fuchs, Liine
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
39 Himma, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Treier, M. M.
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojasson, Märt
Sööt, Jaan
Soonets, Marie
Treier, Ernst
Uudel, Karl
Vanaase, August
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag, Jüri
Bürger, Johann
Kiis, Aug.
Emajõe.
■— Botaanika aed
-— Furmansky, Teve, Isak
Aisik
2, Brunhof, Peeter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6 , 7 Tasak, M.; Jürgens, A.
8 Põder, Johannes
9 , 9-a Tallo, Marie ja Joh.
10 Kook, August
I.
Parem Emajõe kallas.
Era. II.
2 Har. - Sotsiaalministeerium
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, pärijad
■ Filosoofi
2,
6,
10,
14,
18
20
22
4 Kersten, Friedrich
8 Busch, Tõnis
12 Toom, pärijad
16 Schilling, pärijad
Sild, Johan
Sõrra, Anna
Janson, Ottilie
II.
1 Butgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Eufrosine
7, 9 Vallin, Emilie
11 Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tenter, Julie ja En
19, 21 Kass, Minna
23, 25, 27 Lõoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
84
Forseliuse.
II.
— Laurits, Oskar
Fortuna.
2, 4 Allik, Juhan
6, 8, 10, 12 Tartu linn
14, 15 Luiga, Hans
16 Jüriado, Eduard
17, 18 Lang, D. ja Pärn, A.
19, 20 Vene heateg. s.
21, 22, 24, 25 Järveson, Ser
gei ja Miili
26, 27 Käärik, Kaarel
28, 29 Kena, pärijad
30, 31 Grischakov, R. ja A.
32, 33 Moscharov, Jakof
34, 35 Joor, L. ja Varkel, E.
36 Varkel, Emilie
37, 38 Beifeld, Karl
39, 40 Peklevitsh, Feodosja
41 Blinov, pärijad
42, 43 Martinson, Joh.
44 Lepp, pärijad
45, 46 Teder, Peeter
47, 47-a Raud, Peep
48 Ostrat, Juliane
49 Hirt, Peeter
50 Fadejev, pärijad
51, 52 Metslang, Gustav
53, 53-a Bolini pärijad
54 Koslov, Sergei
56 Pedajas, J.
57 Vorobjev, Ksenija
Fr. R. Kreutzwaldi. I.
(Tähtvere.)
9 Mark, Julius
2 Tammekann, A. ja J.
10 Piiri, Alide
.
Gildi.
L
2 Mirvitz, Abram ja Moses
1 Mirvitz, Abram ja Moses
' 4 Luik, Oskar
3 Post, pärijad
6 , 8, 10, 12 Linna majad
5 Allik, Joh.
.
■ 7 Schmidt, Hugo, pärijad
ant
9, 11 Meyer, Marta ja teised
85
Gustav-Adolfi.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna
8 Sõrra, Jaan
10 Pudersell, H. ja Kiipus, E.
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18 , 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26 E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magn.
34, 36 Jaani kogudus
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul
44, 46 Vals, Andres
48, 50 Luha, Erika ja Irmg.
52 Johanson, Joh. j. t.
54 Zur Mühlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66 Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antonie ja Ed.
70, 72, 74 Ülikool
Herne.
2, 4 Paju, Karl, pärijad
6 Klaos, Helene
8, 10 Naumov, Ludm. ja B.
12 Kuiv, Voldemar
14 Virk, Jaan ja Adele
16 , 16-a, 18 Kippik, Jaan
20 Austa, A.; Treumann, E.
28 Kraan, Alt.
30 Laps, Heido ja Müller
32, 34 Leberecht, K., pärijad
36 Peterson, Mart ja Otto
86
I.
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch,
G. Tittel
bach, E.
7 Hold-Neumann, Eduard
9 , 11 Kröger, pärijad
13 Pehap, A. ja Laur, Ants.
15 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
17 Ülikool; Ülikooli kirik
19 Ülikooli maja (Võimla)
Terrepson, Edgar
21 Melkov, pärijad
23, 25 Plaks, Sofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
35 Freiwald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja
Kikkas, S.
43 Saar, Oskar
45 Paris, Ilse; Saat, Hans
47, 49 Kügelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
55 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz, VI. ja Heine, A
59 Schönberg, Ed.
61 Arand, J.
67 Anni, August
63 Oettingen, Marie
I.
1 Seidenbach, pärijad
3, 5, 7, 9, 11 Nurm, R.
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Joh.
ja Sõster, Johannes
21 , 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
27 , 29, 31, 31-a Frisch, Joh
33 Kipik, Jaan
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
Miitra, Kristjan, pärijad
Jõgi, pärijad
47 Madison, Robert
Vedler, Karl
Kirilov, Olga
Hammer, Jaan
Võõbus, Kusta
Jakobson, Karl ja Liisa
, 61-a Pihlap, Liisa
Unt, August
41
43
45,
49
51
53
55
57
59
63
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta;
Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
56 Rästa, Jaan
58 Räppin, August, pärijad
60, 62 Mats, Peeter
64 Kütt, Georg
Hetseli. I.
7 Rahukogu
5 Köhler, pärijad
3, 1 Riigimaja
2 Schröder, Felix
4, 6 Ottas, Johan
III.
Holmi.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
2 , 4, 6, 8, 10 Pikalaenu
7 , 9, 11 Rästa J. ja Laane, A.
pank
12 , 14, 16, 18 T. E. Majan- 13 Ahlmann, A., Simson, E.
15, 17 Jansen, Georg
dus-Ühisus
20, 22, 24 Oss, Alice
26 Oss, Johan
III.
Hugo Treffneri.
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh.
9 Raba, Ruus ja Lopuchin
2 Treffner, E.
4 Reinhold, Karl
6 Lill, Julius
J. Hurda.
I.
(Tähtvere.)
3
5
7
9
2 Starkopf, Anton ja Alide
4 Kirde, Karl
6 Saar, Tõnis
Ilmarise.
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
II.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Karl
Sutt, Andrei
Ilmatsalu.
2 Looga, Johann
87
I.
jaama. III.
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
2 Martin, Eduard
11, 13, 15 Ingel, Karl
4 , 6 Engel, Peeter
17 Kerner, Eduard
8 Prants, Peeter
19 Loit, August ja Peeter
10 Laisk, Heino
21 Albrecht, Luise
12 Puusik, Johannes
23 , 25 Baumann, Jaan
14 Eesti lasteaed
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
16 Nachmann ja Jassman
33 Puksov, Hendrik
18 Vohlfeil, Auster
35 Fau, Amalie
20 Lenkin, Nikolai
37, 39 Reinhold, Alma
22, 24 Saksa abiandm. selts
41, 43 Puusemp, Joh.
26, 26-a Vihmann, Vilhelm
43-a Raudsepp, August
28 Linna maja
45, 47, .49 Kangro, Gustav
30 Klaassen, M. ja pärijad
51 Kingu, Hans
32, 34 Blaufeldt, pärijad
53 Kaddak, Bruno
36, 38, 40 Jaik, Konstantin
55, 57 Jakk, Hilda
42 Riomar, Marie
59 Königsfeld, C.
44 Hartmann, Gustav
61 Epler, Jaan
46, 48 Volmer, pärijad
63 Laats, Peeter
N
50 Kogi, Helene
65 Napp, Robert.
52, 54, 56 Segerlin, Holger
67 Ustav, Selma ja August
56-a Ink, M.
69, 71 Linna majad
56-c Ink, M.
73, 75 Pastel, Jaan
58 Hüva, H.
77, 79, 81 Sell, pärijad
64 Saks, Jaan
83, 85 Laur, Mihkel
66 Otter, Karl
87 Bogdanov, Feodor
68, 70 jüriado, Märt
89 Toom Aleksander
72 Sõjaväe-laatsaret
91 Post, Gustav
93 Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk. Anna
99 Raud, Vilhelmine ja Gusk
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August ja Anna
105, 107 Hansen, Vilhelm
109 Tallinna L. H. Kassa
111 Põderson, Ed.
113 Padar, Eduard
— Sõjaväe laatsareti köök
J. V. Jannseni.
I.
(Tähtvere.)
Jõe. n.
2 Liivamägi, Eduard
4 Truus, Mihkel pärijad
6 Tiirik, Ida
1 Liiv, Andres
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, A. ja E.
88
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas A., Vint, A.
11 Kits, Karl
13, 15 Goldberg, Israel
8 Martinson, pärijad
10, 12 Saks, Eduard
jänese. III.
1 Meister, Georg
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, Hendrik, Otsing
11 Sööde, Liine
2 Truus, pärijad
4 , 4-a, 4-b Schasmin, M.
6 Kallas, R., Pallon, A.
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12 , 12-a Oja, Jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liina
18 Reinvald, Jaan
20 Rüütel, Eduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapuu, Ida
30 Lester, Rudolf
32, 32-a Nuut, A.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
Jul. Kuperjanovi. II.
1, 3 Silmakliinik
2 Maarja kogudus
5-a Horn, Johanna
4 Rosenberg, Helmi
5, 7 Neumann, Alexander
6 , 8 Kampmann, Mihkel
9, 13 Levin, Minna
10, 12, 14 Söörd, pärijad
11, 15 Rütli, Oskar
16, 18 Vishav, Norman.
17 Alver, Jaan
20, 22 Levin, Abram
19 Valter, Elisabet
24, 26, 28, 30 Juse, N., pärij.
21 , 21-a E. Tarv. Üh. Kesküh.
32 Vilberg, Ina
23, 25 Rätsep, Lidia
34, 36 Kadak, Pauline
27 Martinson, Karl
38 Viedemann, Marta
29 Sihver, Marie
38-a Mieddendorff, Leo
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Ed., pärijad
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Leib, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Maddisson, Anna
89
Kabeli.
1
3
5
7
9
11
II.
Raudtee valitsus
Tavita, Jakob
Grossberg, Viktor
Luht, Kristjan
Laus, Leena
Raudsep, Johan
Pauluse surnuaed
III.
Kalaturu.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johan
7, 8, 9, 10 Petsch, August
11 Reinhold, Gustav
Vasak Emajõe kallas.
III.
Kalda.
1 Genss, Nosson;
Braschinsky, Libe
2 Lang, Helene
— Treffner, Elsa
3 , 4 Elken, Jüri, Jõudu
5, 6 Silvere, Hans
7 Korik, Karl
8 Gelb, Mihail
9, 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
15, 16 Tartu linn
17, 18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa, pärijad
23 Aerutajate klubi
24 , 25, 26 Jüriado J.
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
Vasak Emajõe kallas.
Vabaduse sild
Vasak Emajõe kallas.
Kalmistu.
— Trampach, Ed.
2 Järvin, Märt
4 Ratasepp, pärijad
6 Taakel, Jaak
8-a Jung, J. ja P.
8 , 10 Klaos, Alexander
12 Kool, Marie
14 Lusikas, Jüri
III.
Viro, Joosep
Rosenberg, Joh.
Ratasep, Leena
Hasenbusch, Artur
23 A.-S. Tartu Metallivabrik.
25, 27 Zäuram, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
1
3
11
13
21,
90
31 Savisaar, Daniel
33 Koster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomson, pärijad
39 Jakobson, pärijad
41 Rossner, Karl ja Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, Liisa
53 Meremägi, Johannes
63 Rätsep, Alide
65 , 65-a Kutta, Jaan
71 Karindosk, Paul
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
26 Lellep, Georg
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klement, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, M.
46, 48 Laigasküla, Jakob
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
62 Kiisküla, Johannes
Tupits, J.
Kurik, A.
Kaluri.
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja Valter
6 Meilach, Hirsch-Leib
8 , 10 Prikkel, Gustav
12 Linnamaja
14 , 16 Rammolüüs, Emilie
18 Lomp, A.; Sokolov, P.
20, 22 Nikiforov, Konst.
24, 26 Milles, Reinhold
28, 30 Primäkin, Vassily
32, 34, 36 Sirk, Karl
38, 40 Segnits, Karl
42 Niemann, Leontine
44 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
46 Muhli, Eduard
— Linnamaja
K. A. Hermanni.
2
4
•—
10
12
III.
1
7
9
11,
, 3, 5 Hackenschmidt, P.
Saar, T. ja Põder, Joh.
Utso, Arnold
13 Tõnisson, Luisa;
Narits, Emma
15, 17 Umblia, Artur
19, 21, 23 Stallmeister, J.
25, 27, 29 Karolin, Peeter
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
39, 41 Menning, pärijad
43 Hofrichter, pärijad
45 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
I.
(Tähtvere.)
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
Deklau, Erich
Lellep, Georg
Müller, Therese
Puusep, Fr.
Vosmi, Juhan
91
Karlova.
2, 4 Tartu linn
6, 8 Jürgens, Erich
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumenfeld, J.;
Katalsep, H.
18-a Paurson, K. ja Dagmar
20 Kahn, Julius
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
36, 38 Lange, Tio
40, 42 Krause, Aleks.
44, 46, 48 Trapido, Koblenz,
Goldov
48-a Linna majad
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Joh.
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Liisa
76, 78 Pokats, Otilie
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, H. ja A.
88 Liivoja, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Schüler, Bernhard
— Arnella, August
92-a Krusale, Emilie
92 Rootsi, Friedrich
94 Reinthal, Theodor
96 Vagu, Anna
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
106 Pulles, Peeter
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Marie
92
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Fr. ja Johan
— Kivi, Johan
11 Sõrra, Georg
13, 15 Pfaff, pärijad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet
23 Tomberg, Villiam
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29 , 31 Torm, Friedrich
33 , 35 Amberg, Rudolf
37 Naaris, Fr.
39, 43, 45 Zimmermann, K.
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Joh. ja Ida
63 Tartu linn
65 Napp, pärijad
67 Tartu linn
69 Heine, Oskar
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Padar, Kr.
79 Pikker, Juhan
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
91 Lond, Hans
93 Anijer, A.
93-a Tevahi, H.
95 Liiv, A.
97 Luisk, L.
99 Ploom, Alvine
99-a Maasik, K. ja E.
101 luk, Helene
103 Plaks, Heinrich
105 Raudjalg, Oskar
107 Aarna, Daniel
109 Aria, Elmar
111 Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
116, 118 Uik, Jaan
120 Pulli, Eduard
122 Saar, Miili
122-a Linnas, Joh.
Kartuli.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Karl
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
Kase.
I.
1-a Pihlap, Karl
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9 , 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, E. ja Pihlap, K.
IL
1, 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
— III, Aleksander
Kastani.
2 Allik, Julie
Adamson, Jaan
4, 6 Rütli, Oskar
8, 10 Kadak, Pauline
12 Keder, pärijad
14 , 16 Kustavus, Hindrik
18 Kukk, Martin
20, 22 Vühner, pärijad
24, 26 Sõrra, Jaan
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, V.
38 Grohs, Amalie
38-a Vikerhäuser, Ivan
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Riives, Joh.
46, 48, 50 E. Vabariik
52 Deinhardt, J. ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mörd, Johann
62, 64 Aland, Charlotte
66 Kase, Peeter
68, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
78 Laurits, pärijad
93
I, II.
1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
11 Siimo, Kadri ja Vold.
13, 15 Vender, Bruno
17, 19, 21 Kaltenberg, R.
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Josep
33, 35 Ottas, pärijad
37 Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, K.
43 Vühner, pärijad
43-a Koch, August
45, 47 Tõllason, Jaan
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Lepold
61, 63 Korknobel, A. ja H.
65, 67, 69 Parts, K. ja M.
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky, j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, A.
93, 95 Jurak, Marta
97, 99, 101 Lond, Jaak
103 Kauba Pank
105, 107, 109, 111, 113 Peets,
Joh.
115, 117, 119, 121 Vilberg,
Gustav ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Lauristin, Fromhold
133, 135 Tamm, Peeter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Palm, Ed.
145, 147, 149 Alajan, Jaan
ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, pär.
157, 159, 161 Bluss, Peeter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
— Vulf, Marie
175 Tapamaja
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlise
16 , 18 Pelju, Olga
20, 22 Prost, Jakob
24 Järv, Jaak
26 Beläjev, Ida
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7 , 9 Napp, Peeter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
Katoliku.
2 , 4 Lepp, Karl
6 Tooming, Liine
Müller, Therese
Starkopf, Alide
Ainelo, Jaan
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
94
I.
1 Piip, Ants
Kasarmu.
III.
Kuusjärv, J.
6 Murd, A.
10 Sundja, A.
12 Hasenjäger, K.
Kauba.
Poodi
Nr.
27 Vilde, Osv. ja Julius
29, 28 Grüner, pärijad
30 Pedraudse, Karl
31 Resvov, Ivan
32 Vogel, pärijad
33 Simm, David
35 , 34 A/S Kalju
36 Jänes, A.
37 Satini, Maria,
Jakovlev, Emilie
38 Vask, Aleksander
39 Nilp, Anna
I.
1 Petersen, Agnes
3
5 Kremer, Simon; Pasternak, David
7 , 9 Holst, Rudolf, pärijad
11 Kohlap, Jaan
13, 15, 17 Tartu Eesti LaenuHoiu Üh.
Kesk.
2 , 4 Kullam, August
6 Noorkukk, Alide
8 Kriips, Mihkel
10 Parts, Meta
12 Lätt, Linda
14 , 16 Ploets, Ilse
18 Messing, Alvine
20 Wirkhaus, A.
22 Mork, Karl
24 Klaos, Richard
26 Neuman, Hendrik ja Karl
28 Link, Johannes ja Hilda
30 Lüdimois, Mart
32 Veber, Juhkam
34 Laurson, Mihkel
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Ingermann, Lydia
42 Johanson, Alma
44 , 46 Logina Liisa
48 Krisberg, Alide
50 Treier, Karl
95
II.
1 Paedrason, Jaan
3 Emblik, J.
5 Pau, Gustav
7 Raud, pärijad
9 Peljo, pärijad
11 Muna, Richard ja Julie
13 , 13-a Klaos, A.
15 Lepvalts, Pauline
17, 19 Vene vaeste komitee
21 Vassil, Emilie
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda
33 Simo, Adam
35 Padar
37 Sotnik, August
39 Joost, Akulina
41 Muna, Jaan
43 Mikk, Aleks, ja Sisask,
Ella
52
54
56
58
60
45 Lill
Täht, Alma
Teppo, Karl
Loorits, August
Päärent, Gustav
Toom, J.
Kesk Kaar, I, II (Tamme).
1 Kiipsaar, Peeter
3 Dobrosevsky, S.
5 Lelle, Georg
7 Luht, Jaan
9 , 11 Kimmel, Mihkel
13 Plaks, Karl
15 Sikk, Emilie
17 Lestal, Karl
19 Keeru, Karl
21 Libe, Karl
23 Rõika, Mihkel
25 Laanemann, J.
27 Turp, Marie
29 Valdmann, Liisa
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
37 Vanatalu, Friedrich
39 Kõivamägi, Anna
49 Narusk, Johan
51 Tigane, Marie
53 Ratnik, Johan
55 Rožnovsky, Julie
57 Kannik, Peeter
59 Prost, J.
61 Müürsepp, Eduard
63 Matson, Johan
65 Mekkart, Alex.
67 Porovardja, Jaan
69 Kiipsaar, Jaan.
71 Kitsing, Mart
2 Tamm, Gustav
4 Tumm, Ida
6 Ratt, Jaan
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Alex
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harry
22 Akberg, August ja Natalie
24 Sihver, E.
26 Kokla, Mihkel
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
36 Kirp, August
Kevade.
II.
Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
2 Kangur, 0. ja A.
— Maasik, Johannes
96
1
I.
Kitsas.
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Müh
lenthal
9 Pärjel, A.
11, 13, 15 Koppel, Heinrich
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
Kivi.
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegfried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Alexander
22, 24 Kollin, Johan
26, 28 Sillasoo, Villem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, August
40 Regge, Otto
42, 44, 46 Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Kruuse, Ado
68 Sastok, Ludvig
2
4
6,
12,
III.
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Alexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pä
rijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31, 33 Soe, Gustav
35, 37, 39, 41, 43, 45 Ehr
lich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
53 Mõrd ja Raudseping,
Feodoroff
55 London, August
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67, 67-a Ilves, Johannes
69, 71 Jürjens, K.
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Kloostri. I.
Schlossmann, Karl
1 Fahlberg, pärijad
Laos, Alexander ja Marie
3 , 5 Turm, Peeter
8, 10 Jürgenson, Jüri
7 Schindelmeister, Helene
14 Navi, Marie
9 Schvalbe, Joh.
Koidula.
I.
(Tähtvere.)
Kompani.
I.
1 Vain, Jaan ja t.
3, 5 Liivimaa Krediitkassa
2 Tartu Kutseesind. Kodu
4 Berg, Adele
97
6 , 8 Lehnbaum, pärijad
10 Politsei majad
12 Grünvald, Adele
Kooli.
4 Veidenbaum, Karl
6 Lambert, Helene
8 Bock, Teodor
18 , 20 Sikk, Gustav
22, 24 Prenzel, Friedrich
26, 28 Kalamees, H. ja Jul.
30, 32 Veske, August
34, 36 Oesso, Karl
38 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel; Tauts, Jaak; Eero,
August; Koppel, David
40, 42, 44 Kedder, Jakob
Kungla.
II.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
8 Kantsvei, Alfred
10 Simtman, Joh.
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
26 Tamm, Ida
28, 30 Soobert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Miina
Kuru.
2
4
6
8
I.
1 Pintmann, Luise
3, 5, 7 Pruuli, Adalb. ja A^
11 Avastik ja Mihkelson
15 Saar, Mart ja Elise
17 Korknobel, Alexander
(Tamme.)
1 Tubin, Villem
3 Kallan, J.
5 Jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
11 Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
15 Üüdik, Katta
19 Tohver, Linda
21 Põdra, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Sell, Liisa
29 Pokk, Jaan
31 Klaus, Juhan
33 Lüdimus, Julie
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Ehvert, M.
II.
Järv, August
3 Nüssik, Jaan
5 Rist, August
Pelzer, Miina
Luik, Jaan
Sukk, Jaan
Alexandrova, Akulina
Tonn, Jüri
Sukka, A.
Toom, Johan
98
II.
Kuu.
Vuks, Jaan
Luud, Jaan
Hirt, Otto
Otti, Marie
Kroll, Kadri ja Jaan
Kadajason, Adam
Evert, Julie ja Hans
Prikkel, Emilie
Sorge, Andres
Grossberg, Juhan
Väljaots, Joh.
Ütt, Jaan
Müller, pärijad
Tobre, Josep
Klaos, Alex.
Kuusk, Eduard
Freimann, Johan
Kartau, Amalie
Kallas, Ida
Sügis, Anna
Viks, Peeter
Tellmann, Marie, Jegorov, A.
45 Lill, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Alex.
51 Klaus, Rosalie
53 Schultz, J.
2 Sotnik, August
4 Sütt, pärijad
6 Limberg, Armin
8 Elli, Pauline
10 Tulff, Joh.
12 Avaldt, Elsa
14 Muttik, juhan
16 Tomson, Anna
18 Viera, Liisa
18-a Ereline, R.
20 Semmel, pärijad
20-a Siitsa, Kari
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
26 Piirand, A.
Käo.
II.
(Tamme.)
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
2 Utt, Oskar
Küüni.
2, 4 Oberleitner, Ernst
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
8 Genss, Idel
I.
1 Sisask, Karison j. t.
3 Oelsen, Irene
5 Hirschheit, Dorothea
Lai.
I.
1 Jürmann, Kari
3 Sirotkin, Paul
5 , 7 Maasik, Kari
2 Toome valvuri maja
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, pärijad
99
9 , 11, 13 Vennaste kogudu
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
29 Raag, Hans
31 Johanson, Joh.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscb
8, 10 Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska Rudolf
20 Fahlberg, Cäcilie; Bernhoff, Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „Vironia“
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
II.
Lao.
1 Rästas, Zille
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jak, Peeter
4
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Põder, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky’
Roche ja Kropmann, Ester
Linna puuaed
2-a Fleischhauer, Helene
2 Jürman, Aug.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Rikkand, M. ja J.
10 Kink, Michel
12 Rooma, Jaan
14 Nääs, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
— Puuaed
— Puuaed
Lembitu.
6
8
10
12
14
16
18
20
I.
Oert, T.
Sokk, August ja Helmi
Lõo, Jaak
Angervaks, Johan
Soom, Gustav
Metsküla, Karl
Markus, Eduard
Ojasson, Jenny
(Tamme.)
1
3
5
7
9
Lepiku.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex. ja Krall,
Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
100
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan
I.
1, 1-a Lenzius, Hans
3 Onni, Heino
5 Luppian, Marta
7 Lepik, Jaan ja Kõiv, J.
9 Rossner, Alex.
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Heinrich ja Anna
Liini.
2
4
6
8
10
—
Kull, Juhan
Kahar, Marie
Pauls, Johan
Adon, Reet
Käär, Otto
Rostovzev, Mihail
I. (Veeriku.)
1 Säre, Jaan
3 Tullus, Voldemar
5 Kivastik, Julius
7 Priks, Mart
9 Rander, Kusta
11 Siibold, Juhan
13 Haarmann, Karl
15 Mahlmann, Artur
Mahlmann, Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Liiva.
III.
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
5, 7 Reeder, Aleks.
9, 11 Segnits, Sophie ja
Karl
13 Tammes, pär.
17 Linna maja
21 , 23 Baars, Frieda
— Koik, Emilie
— Karneol, Alma
— Schröder, Jenny
25 Reinhold, pärijad
A.-s. Metallivabrik G. ja H.
Lellep
2, 4 Arrak, Helene
6, 8, 10, 12 Uibo, Jaan
16 Puu pärijad
18 Neider, Ida
20 Klaos, Joh.
22 Libe, Johan
24 Sapotzki, Helene
26, 28 Kramer, pärijad
30 Lampson, Ilse
32, 34 Linna majad
36 Muide, Johannes
38, 40 Birkenthal, David
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
46, 48 Silvere, Hans
LiUe. II.
1 Kivi, Johannes
2 Sõrra, Georg
3 Bernakoff, Rudolf ja
4, 6 S. Heategev Selts
Emilie
8, 10 Kokhult, pärijad
5, 7, 9 Torm, Friedrich
12, 14 Rässa, Jüri
11, 13, 13-a Buxhoevden,
16 Rohutead. üliõpil, korp.
Henriette
18 Eesti adventistide kogu
15 Hermann, pärijad
dus
17 Munna, pärijad
20 Bursy, Thekla
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja
Anna
101
Lina.
II.
2 Tartu linn
4
, 6 Linna vaestemaja
— Vene vaestemaja
1, 3 Vindt, August
5 Birk, Elsa-Marie
7 Kerge, Michel
9, 11, 13 Linna majad
Linda.
2 , 4 Segerlin, Melanie
6 Luts, Oskar
8 Kasuk, Julius
10 , 12 Karp, August, Elfriede,
Leida
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
II.
1, 3, 5 Mikkel, H.
7 Kruusale, E.
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
13 , 15 Leppik, Miina
17 Kuusk, Johanna
19 Alekand, Karl
21 Pärtels, Karl
29 Meiel, Robert
Lodja. II.
2 Peters, Lydia
— Tartu linn
4 Kriisa, Jaan
1, 3, 5 Uik, Mihkel
Bürgermusse aed
7, 9, 11 Alver, Jaan
6 Boening, Gerhard
13-a, Kannik, August
■— Hirschovitz, Volf
13, 15 Hermson, pärijad
8, 10 Ostrov, Elsa ja Elf
— Uibo, Marie
riede
17, 19 Grischakov, Jefrem
10-a Saar, T. ja Põder, J.
21, 23 Udso, Arnold
12 Pikalaenu Pank
25 Tartu linn
Lootuse.
2
4
8
10
12
16
18
Griep, Konstantin
, 6 Johanson, Anna
Lukk, Jaan
Helberg, A. ja V.
, 14 Janson, Anna
Undrits, Helene
Kuusik, Jaan
1
3
7
11
13
15
17
102
II.
Lauson, Marie
, 5 Kliiman, Al
, 9 Rosma, Jos
Parts, Meta
Vahi, Niina
Mõttus, Leena
, 19 Kokk, Amalie-Helen
21,
25
27
29
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peeter
Lossi.
2 Tõlk, Albert
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
12, 14, 16 Sadde, Leontine
18 Meyer, Johannes
20 Meyer, Margarate
22, 24, 26 Albrecht, Villem
28, 30, 32 Viirmann ja Hünerson
Naiste-kliinik, edasi pahemal
Anatoomikum ja tähetorn
Lubja.
I.
1, 3 Liivimaa üldistulu ja
ökon. selts
5, 7 Vill, Marie
9, 11, 13, 13-a Schmidt, A.
15, 15-a Hold, Hedvig
Sisehaiguste kliinik ja haavakliinik, raamatukogu ja
varemed
III.
1 Lüüs, Johann
3, 3-a Grossvald, L. ja Juh.
III
Luha.
1
2
3
5
6
8
Tamm, Peeter
Akerdaja ja Koso
, 4 Purik, M.
Metslang, pärijad
, 7 Sild, Johan
Ottas, Jüri
.
Linna heinamaa
Lutsu.
2, 4 Terrepson, pärijad
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaas. õpetajamaja
16 Aint, pärijad
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht, Schlioma
Lõo.
23 Koort, Jaan
Kamm, L.; Tellmann, O.
Torm, Friedrich
Jüris, Hendrik
II.
Säre, Paul
Klassen, Osvald
103
I.
1 Ülikooli majad
3, 5, 7 E. Vabariik
— Jaani kirik ja gümnaas.
(Tamme.)
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
II.
Lõuna.
2
4
6
8
10
12
14
16
Kivistik, Maali
Truus, Mart
Pikat, Hilda
Lepik, Jaan
Vinnal, Jaan
Panksepp, Jaan
Pärtelpoeg, Gotthard
Tegova, Karl, pärijad
1
3
5
7
9
11
Maarjaturg.
1, 3 Kaal, Anna
5 Tampel, Mart
Vahk, Nikander
Matto, August
Puusaag, Juhan
Eero, August
Sirel, Dorothea
Pärtelpoeg, Mihkel
III.
9, 11 Laar, Marie
13 Kõiv, Joh.
15 Naaber, pärijad
— Remberg, Johann
Magasini.
2 Postkontor
4, 6 Uehendrik, Andr. ja L.;
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, Chaim
12 Silbermann, Thea
I.
1 Uspenski kogudus
3, 5 Eragümnaasium
7 Võimla ,
Marja. I.
2 Kuus, Johan
1 Koger, pärijad
4 , 6 Türna, Alvine
3 Kull, Ernst
8 , 10 Engel, Ludvig
5 Vanaase, pärijad
12 Bergmann, Eduard
7 , 9 Holzschmidt, Paul
14 Hoppe, Marie
11, 13 Piiroja, Jaan
16 Püvi, Viktor
15 Maamees, Jakob
18 Klaasep, Jaan ja Alvine
17, 19 Päären, Jaan, päi
20 Timse, Anna
21 Reimann, Tavet
22 , 24 Rästa, pärijad
23 Jõgi, pärijad
26 Tikk, Jaan
25 Reidolf, Peeter
28 Raudsepp, Marie
27 Post, pärijad
30 Tennen, Ferd.
29 Lipping, Mihkel
32 Rahmanov, Marie
Marta.
2 Koitmets, Viktor
Meloni.
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
II.
1 Bergmann, Rudolf
I.
1 Torpats, Jaak
3, 5 Petti, pärijad
104
8
10
12
16
18
20
22
24
26
7
9
11
13
17
21
23
27
29
Tombak, Gustav
Sarap, Joh. ja Anna
, 14 Sikka, Hendrik
Narits, Hendrik
Jänes, Eduard
Kull, Jaan
Purmal, Pauline
Tartu linn
Hindrikson, Gustav
Soome, Eduard
Virkov, Marie
Lill, Peeter
, 15 Veeb, Jüri
, 19 Lais, August
Kõrgemägi, August
, 25 Ruusa, Salme
Kants, Hilja
Soo, Alex.
Meltsiveski. III.
2 Steinberg, pärijad
6 , 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
10 Otter, Jaan
12 , 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Jüriado, M.
30, 32, 34 Univer, Al. ja M.
36 Univer, Alexander
38 Tulp, Kaarel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, H. ja R.
50, 52 Tibbar, pärijad
54, 56 Klaos, pärijad
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72, 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav; Täht, Ida
80 Lüüs, Johann
82 Tallinn, August
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad
Mäe.
2 Bachmann, Luise ja Aug.
4, 6, 8 Allik, Gustav
10 Undritz, Karl
105
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsiveski tiik
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9 , 11 Kuus, Hans
13 Linnamaja
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29, 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47, 47-a Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik
IIL
1 Paris, Jaan ja Herman
3, 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
12 Lood, pärijad
14 Kampus, Artur
16 , 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, Aug. ja Peeter
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, P., pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 38 Mumann, Marie
40, 42 Lepp, Alfr. ja Rosalie
44, 44-a Veldmann, Martin
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
54 Osolin, Juhan ja Anna
Narva.
2, 4 Rabba, Ruus, Lopuchin
6 Lill, Julius
8, 10 Koch, O., Unger, W.
12, 14, 14-a, 16 Fischer, pär.
18, 20, 22 Undritz, Alex.
24, 24-a Moor, A., pärijad
26, 28 Schwartz, Eufrosine
30, 32 Berg, Rud.
34, 36 Goldberg, Heinrich
38 Oheim, Olga
40 Tihane, Elmar
42, 44 Kepp, Jaan
46, 48 Systschikov
50, 52, 54 Kook, August
56 Mölder, Johannes
58 Simenson, Johannes
60, 62, 64, 66 Kook, August
68, 70 Ahman, K.;; Kõiv, L.
72, 74, 76 E. Vabariik
78, 78-a Siim, Hans
80 Lellep, Georg
82 Rosenbach, August
84 Kühle, Jaan
-— Pärn, August
-— Peetri kirik
-— X algkool
90 Tiks, Karl
92 Jakobson, Joh., pärijad
106
9 Poom, Jaan, pärijad
11 Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29, 31 Reevits, Jaak
33 Jürgenson, Karl
35 Lustus, Mihkel
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eug.
41 Toom, Mihkel
43 Anderson, Helene
45 Mikk, Kadri
47, 49 Ammas, Konstantin
III.
1 Pasternak ja Kremer
3 Pruuli, Jaan, pärijad
5, 7 Uin, Samuel
9, 11 Rattasepp, pärijad
13, 15 Hold-Neumann, Ed.
17 Bergmann, Liisa
19, 21 Rattasep, Jaan
23, 25 Kook, Marta ja Ado
27, 29 Müürsep, Johannes
31, 33 Träss, Alexander
35, 37 Paris, Jaan ja Herman
39, 41 Spungin, Leib
43, 45 Saarmann, Marie
47 Tang, Aleksander
49, 51, 53, 55 Laagus, Karl
57, 59 Kraag, pärijad
61, 63, 65 Tibbar, pärijad
67, 69, 71 Rähni, Alvine
73, 75 Frühling, Amalie
,
77, 79, 81, 83 Virro, pärijad
85 E. Vabariik
87, 89 Jüri kogudus
91, 93 Hellat, Nikolai
95, 97 Frost, pärijad
99, 101, 103, 105 Niitov, K.
107, 109 Virkhaus, pärijad
111 Matto, Richard
113 Mälberg, Daniel
94 Treier ja Schlossmann
96, 98, 100 Oru, Jüri
100-a Lellep, Alide ja Georg
102 Michelson, Alice
104 Kako, Paul
108 Ülikool
— Särg, Vidrik
115, 117 Särg, Jaan
119 Ritsland
121
123 Välk, Mihkel
125, 127 Peetri kogudus
129, 131 Ader, Helene
133 Feyerabend, Molly
135 Kullak, Jaan
137, 139 Rossner, K. ja G.
141 Oja, Salle
143, 145 Hirschveldt, A., pär.
147, 147-a, 149, 151 Kuruk, A.
Luksep
153, 155 Saar, J.
157 Ülikool
II.
Nigula.
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peeter
8 Jürgenson, Aleks.
10 Veltman, Aleks.
12 Kaarik, Johan
14 Kruus, Anna
14-a Grünberg, Anette ja J.
16 Vihm, J.
18 Uus, August
20 Meos, Aleks, ja Aurelia
1 Schmidt, Peeter
3 Müür, Karl
5 Ila, pärijad
7 Blum, Mihkel
9 Muna, Jaan
1
3
5
7
9
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
10 Järve, Adolf
12 Savisaar, D
Nõva.
2 Janson, Mihkel
2-a Reinu, Gustav
4 Toomik, Liisa
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
107
Maddison, Adele
Liivoja, Aleksander
Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
II.
1 Apri, Liisa,
3 Lubi, Marie; Kirs, H.
5 Pisson, Liisa
7 Russak, Aleksander
9 Treimann
11 Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
15 Kangro, Voldemar
Näituse.
2, 4 Ülikooli Patal. Institut
6 , 8 Simm, David
10 Buhre, Richard
12 Koch, Anita
14, 16, 18 Keder, Jakob
20, 22Rostovtzev, Michail
Oa.
4 Keelus, Mihkel ja Pauline
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, R.;
Hopp, K.; Koonel, K.
8 Floss, Peeter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Timner, Fr.
24 Üts, Jaan
26 Anderson, Karl
28, 30 Pikkand. Ida
— Joonas, Simon
— Morosov, Alma
— Karotsing, Lidia
2
4
6
10
12
14
1
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
31,
, 3 Vahl, Leo
Jürmann, Paul
Eller, Jaan
Rästa, Jaan
Keder, Virko
Murd, Adalbert
Säre, Jaan
Laan, Leena
Parts, Jaan
Prüüs, Harri
Öpik, Veera
Jugar, Konstantin
Loskit, Eduard ja Co
Särg, Vidrik
33 Eesti Põllum. Selts
I.
1, 3, 3-a Vühner, pärijad
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Möller, R.
11-a Molvagin, Nikolai
Odra.
II.
1 Kessa, Anna
Paju.
II
Peier, Jaan
Grün, Joh.
, 8 Pullerits Ella
Otto, Jaan
Krotkoff, Marie
Ossip, Karl
.
1 , 3 järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Poolin, A.
11-a Vuks, B.
13 Mällo, August
108
15 Reinhold, Lovise
19 Hermann, J.
23 . Ratasep, R.
Pargi.
2
4
6
8
10
12
Sommer, Alma
Hailik, Joosep
Vadi, Voldemar
Zirnask, Johan
Maasik, Joh. ja Heine
Escholz, Alex.
2
4
6
10
12
14
—
16
18
Ülikooli majad
Otsing, Roland
, 8 Walter, Hermine
Tarto, Otilie
Gümnaasium
Postkontor
The Schell, Comp.
Püha Isidori Vene selts
Eesti Pank
Vabaduse puiestee
II.
1, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
5 Siibert, Hugo ja Elmyre
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Vühner, Mathias; Maeritz, Alice ja Madeline
15 Parts, Karl
Peeter Põllu.
I.
Gustav-Adolfi mälestus
sammas
1 Ülikooli majad
3 Bergmann, Eduard
5 , 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
Politsei plats
Peetri.
2 Pastel, Joseph, pärijad
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Paris, M. ja Novek, E.
12 Kaver, Oskar
14 , 16, 16-a Bekmann, Jaan
18 Naber, L. ja Treier, B.
20 Beiker, August
22 Lellep, Hans
24 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, pärijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Pütsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
109
III
.
5 Madisson, Adele
7 Muttik, Johan
9 Kirt, Anna
11 Michelson, pärijad
13 Herman, Vasily
15 , 15-a Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August
23 , 25 Michelson, Jaan
27 Alter, Karl ja Emile
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri ja teised
41 Veeb, Peeter
43 Jaure, Gustav
56 Treufeldt, Richard ja E.
62 Rütli, Emma
62-a Järv, Marta
,
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
72, 74 Meeksi, Eduard
Meeksi, Eduard
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
82 Madisson, Elmar
84 Mäesepp, Juhan
86 Kroon, Adolf
Pahk, Aleksander
88 Kurik, A.
Neider, Paul
Freiberg, Anna
45, 47, 49 Bartels, Ella
51 Adamka, P.
53 Klaos, Hans ja Elsa
III.
Peetri turg.
2 Hubel, Anna
— Rästa, Marie
1 Shuvalov, M.
3 Lang, A.
5 Lust, Juliane
I.
Pepleri.
2 Kusnezov, Sinovi
4 Bluum, Elsa
6 , 6-a Paurson, pärijad
8 Pedraudse, Oskar
10 Sild, Juhan, pärijad
12, 14, 16 Thomberg, Amalie ja Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
Piiri.
2
4
6
8
10
12
14
Kanarik, Jakob, pärijad
Mõtsar, Ludvig
Ploom, Vilhelmine
Tasso, Saul
Karelson, Miina
Suits, Kristjan ja Liisa
Saks, Alfred
1, 3, 5 Kelterborn, R.
7 Adamson, Jaan
9, 11 Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
17 , 19 Silbermann, Thea
21 Krahn, August
— Mellini kliinik
23, 25 Peedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, 0.
I.
1 Tikk, Emilie
Rüütel, Helene
3 Pfeiffer, Artur
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
110
16 Presovski, M.
18 Käärik, Andres
— Tartu linn
11.
Zängov, Jakob
1 Kurits, Johan
3 Pungar, August
5 Kure, Mathilde
7 Ohno, Eduard
9 Voll, Jakob
11 Tamm, Jaan
13 Kivistik, Johannes
15 Tulf, Peeter
17 Hermi, Richard
Laurits, Oskar
Teder, Johannes
Piiskopi.
Lipsik, Otto
Kenkman, Juhan
Virro, Helene
2 Schults, Mihkel
4 Luig, Jaan
Järv, August
Nüssik, Jaan
Rist, August
Pelzer, Minna
Leppik, Tõnnis
18 Roots, Johan
Pikk.
2 Rehni, Alvine
4 , 6 Vardja, Ernst
10 , 10-a Järv, Jüri
12 O.-Ü, Meltsi villa ja vär
vimise tööstus
14 , 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad
32 Kondratjev, Irina
34 Laar, Peeter
36, 38 Ploom, Villem; Saart,
Vlad.
40 Vorobjeva, Julie
42 Vorobjev, Stepan
44, 46 Taube, Marie
48 Beloussov, Fedosija
50 Kreuzberg, pärijad
52-a, 52-b Ziehr, Alide
52-c Utter, Karl
54 Peklevkin, pärijad
56 Uibo, Christ
58, 60, 62, 64 A.-S. Tartu
Pärmivabrik
66 Belobrov, Ivan
111
in.
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
5 Poom, pärijad
7 Jürgens, pärijad
9 , 11 Koort, August
13 , 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peeter
23, 25, 27 Pulk, Karl
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Leppik, Joh. ja
Mathilde
43 Luulik, Jaan
45 Altmann, Elsa
47 Sõschtschikova, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann, Peeter
61 Luht, Richard
68
70
72
74,
76,
Kivisaar, Hugo
Trussov, pärijad
Sibul, Ed.
74-a Martinson, M.
78 Stepanekoff, Kupr. ja
Anna
80 Orloff, Aksenja
Poe.
1 Tibeböhl, pärijad
2 Gens, Idel
3 , 3-a Kaplan, Jankel ja
Goldberg, Leiser
4 Szakovsky, Jaroslav
5 Eesti Petrol
6 , 7 Brock, pärijad
8 Kropmann, Salomon, Jossel ja Roche
9 , 10 Gens, pärijad
Ehitusteta
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6 , 7 Tschernov, Meta
8 , 9 Klompus, Chaim
10 M. Jänes
11 , 12 F-a M. Jänes
13 Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Promenadi. I.
2 Tartu Maavalitsus
1, 3 Eesti Seemnevilja Üh.
4 Roht, Gustav
5 Eesti Hüpoteegi Pank
6 Roht, Pehap ja teised
7, 9 Keiss, Alexander
8 , 10, 12 Sukoffsky, pärijad 11 Mahlapuu, Karl
14 , 16 Jürgenson, Marie
Puiestee. III.
2 Vill, pärijad
1-a Unt, Jaan
— Lipp, Helene
1 Närvikliinik
2-a Puusemp, Gustav
3, 5, 7 Zirna, J.
4 Schiron, A.
9, 11 A.-S. Telefoni vabrik
6 Puusta, 0.
13, 15, 17 Alajan, Karl
8 Riismandel, Anna ja Jüri
19, 21, 23 Jugar, pärijad
12 Mällo
25, 27 Soots, August
14 Jaago, J.
29, 29-a Karneol, Alma
16 Nust, Peeter, Pärn, Elisa31, 33 Jõesaar, Paul
bet
33-a, 33-b Tombak ja t.
18, 20 Grün, Anna
35, 37, 39, 41 Vöhrmann,
22, 24, 26 „Hilfsverein"
pärijad
28, 30 Pikkand, Alfred
43 Parts, H. ja N.
112
32 Heido, Jaan
34 Aidnik, Karl
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.
48, 50, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep, Joh.
56, 58 Tanni, Peeter
60, 62, 64 Stern, pärijad
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja
maja
— Peetri kirik
74 Õunapuu, Liisa
76, 78 III. algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide Selts
86 Becker, Minna
88 Ploom, Märt, pärijad
90, 92 Johannson, Märt
94 Schüts, Karl
— Sõjaväe kasarmud
96 Käärik, Rudolf
98 Hanko, Ed.
102 Reisvald, R.
104 Jõiras, V.
108 Ratsa ül. t. k.
Purde.
45—49 Saksa Abiandm.
Selts
49-a Anderson
49-b Künnapuu, Jaan
49-c Lepik, Johannes
49-d Reiman, Ch.
49-e Org, Hans
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57 Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi, pärijad
71 Jõks, Karl
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 Hantson, Karl
83, 83-a Tampel, Alv., Mõttus, Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Puusik, E.
95 Antson, Jaan
97 Pabuta, Karl
99 Jonas, Anna
II.
1
5
7
9
11
13
15
19
21
23
25
27
29
31
33
35
— Doom, J. (Purde)
J13
Ruven, Josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Mosin, August
Sarap, pärijad
Mooses, Johan
Loos, Johan
Kuumann, Oskar
Kahar, Elmar
Karro, Karl
Lusti, Aleks.
Veber, David
Korb, Aleksander
Jugar, Karl
Pokk, A. ja J.
Puu.
2 A.-S. Tartu Aiavilja Ühi
sus
4, 6 E. Vabariik
Põik.
2
10
12
14
16
, 4, 6, 8 Mirvitz, Samuel
Vanausuliste palvemaja
Sirgo, Marie
Piip, Anna
Ilp, Jaan
Päeva.
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna.
—
2
4
10
12
14
16
20,
24
26
28
Tartu linn
Treumann, Elfriede
, 6, 8 Anijärv, Eduard
Tassa, Marie
Juht, Liisa
, 14-a Leego, Peeter
, 18 Dolgoschev, Shava
22 Otsing, Friedrich
Kaur, August
Toom, Alexander
Daugull, Leopold
II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
3 Raudsep, August
5 , 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11 , 13 Kepp, August
15 , 17 Meos, Eugenie
19 Dorofei, Stepanenkov
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
III.
1
3
5
7
9
13
15
17
Paap, Samuel
Eber, Alexander
Hilpus, Richard
Hansen, Karl
, 11 Narits, Jakob
Suudist, Jaan
Vohla, Gustav
Kena, pärijad
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Karl
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
III.
1
3
5
7
9
13
15
17
19
21
23
27
A.-s Tartu Pärmivabrik
Narusbek, August
Traks, Rita
Veliks, Johan
, 11 Janson, pärijad
Jüris, Aksel
Piirson, Karl
Patska, August ja Lina
Oja, Peeter
Tosso, Karl
, 25 Otsmann, Otto
Raid, August
29
33
35,
39,
Pääsukese.
II.
Käärik, Johan
Priks, Jaan
37 Otti ja Raudkats
41 Thomson, Arthur
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
2 Purs, Johan
Raekoja. III.
2 Genss, Noson; BraTuruplats (end. puuaed),
schinsky Line
3 Kino „Metropol“ (om.
Paabo)
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, pärijad
5 Kodasov, Raissa
8 , 10, 12 Aavik, Joh.;
7 , 9 Kropmann, Itzik
11 Ratnik, Jaan
Bakscht, Schlioma
13 Allik, Juhan
14, 16 Pasternak, pärijad
15 , 17 Sotnik, Karl
18, 18-a, 20 Hoppe, Fr.
19, 21 Adoberg, Jaan
22 , 24, 26 Dobruschkes,
Bendet
23 Vennaste koguduse pal
vela
28 Haak, Jaan
25 Kuum, A. ja K.
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl
27 Paap, Samuel
ja Salme
29 Mirvitz, Samuel
38, 40 Koch, Otto ja teisi
31, 33, 35 Epro, Ed.
42 Pallon, Luise
37, 39 Viira, Hans
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
41, 43 Asman, Olga
50 Pulk, Karl
45 Spungin, Itzik
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
47 Kondratjev, Irina
58 Antonov, pärijad
49 Kallas, Jaan
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
51 Hallisk, August
64, 66 Sulg, Jaan
53, 55 Grünvald, Joosep
68, 70 Grossberg, Anna;
57, 59 Nurmberg, Helene
61, 63 Pavlov, F.
Toim, Elisabet
72, 74 Pensa, J.
65, 67 Rästa, Ida
76, 78 Käärik, Johann
69, 71 Loos, Jaan
80 Schwalbe, Voldemar
73 Aland, Nadeshda
82, 84 Michelson, Jaan
75 Opmann, Karl
86, 88 Johanson, Jaan
77, 79 Padar, Vold.
90 Martinson, Elfriede ja
81, 83 Urm, Johan
85, 87 Sell, Jaan
Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
89, 91, 93 Kangro, Joh.
96 Vahi, Marie
95, 97 Põltsama, August
98, 100 Limbo, Elisabet
99, 101 Muggo, Hans
]02 Laats, Peeter
107 Zeiger, Ed.
104 Timusk, Rud.
106 Kütt, E.
115
Rahu.
II.
Rammo, Daniel
1 Pleer, Karl
1-a Roigas, Alexander
1-b Moorits, Alexander
3 Reevits, J.
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, H.
9 Hoffmann, H.
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
II. (Tamme.)
Raja.
2
3
4
5
6
7
8
9
Raua.
2 Laurson, Gustav
4 Kasik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
16-a Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Raudtee.
Leht, Ida
Ernits, J. ja A.
Vares, Johannes
Peetso, K.
Missikson, Peeter
Kaiv, August
Klaasip, August
Kutta, Johan
Kutta, August
II.
1-a Kruuse, E.
1-b Pettai, Z.
1 Rosenthal, K.
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Parikas, Mart
11, 13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
II.
(Tamme.)
1
2
3
4
5
116
Torpats, Tõnis
Arbi, August
Rõõm, Juhan
Entson, Joann
Entson-Laasik, Sinaidu
6 Kuusik, Liine
6-a Arbi, August ja Emilie
7 Ingermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
* 10 Treial, Peeter
11 Klaos, Jaan
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14 , 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
17, 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker, Johanna
26 Brunhof, Johan
25 Brunhof, Liisa
27 Jakobi, Jaan
Rebase.
Linna maa-ala
Riia.
2 , 4 Kramer, Margarete
6 O.-Ü. Ilutrükk
8 Kriisa, Jaan
10 Peters, Lydia
12 Tartu tütarl. gümnaasium
14 Katz, Eljasch
16 Aua, Tõnis
18 Konsen, Karl
20, 22 Schürman, Erika
22-a Zimmermann, Oskar
24, 26 Schulzenberg, Anton
1:
II.
1 Luha, pär.
3 Ereline, Rosalie
5 , 5-a A.-S. „Amilum“
7 Ennukson, pärijad
9 Rein, Eduard
11 Nieländer, Miili
13 Bauer, Hans
15 Moss, Anna
17 Treimann, Gustav
A.-S. „Luther“
II.
1 Jürman, Paul
3, 5 Hampf, Evald
7, 9 Saks, Gustav
11, 13, 15, 17 Jõks, Karl pä
rijad
19, 21 Lietzi, Marie ja Alma
23 Herzman, Marie
25 Grünvaldt, Adele
27/33 Sõber, Hans, Jaska,
Marie
35, 37, 38 Saks, Gustav
28, 30 Lipping, Ida ja Alexander
32 Kuusik, Anna
34 Munna, pärijad
36, 38 Tibbing, Joh.
40 Postijaam
40-a The Shell comp.
42, 44, 46, 48 Kuusik, Au
gust
50, 52 Kima, Vold., Krastin,
Lydia
54, 56, 58 Seidlitz, Ernst
60, 62 Laenu-Hoiu Üh.
64, 66, 68 Muna, Joosep
70, 72, 74 Birk, pär.
76, 78 Sihle, Anna
80 Mondson, Aleksandra
— A.-S. Kauba pank
,
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
41 A.-S. Kindls. „Oma“
43 Kodassov, Nikolai
45, 47, 49 Lipping, Fann/’
pärijad
51, 53 Munna, Jaan
55, 57, 59 Sõrra, Georg
61, 63, 65, 67, 69, 71 Kruuse
0. ja V.
73, 75, 77 Amjärv, K.
79, 81 Stryk, Luise
83 Pallok, pär.
85, 87, 89 Anja, Karl
91 Parts, Almerice
93, 95, 97, 99 Zimmermann, 0.
101, 103, 105 Kroon, Klementine
107, 109, 111, 113 õhtune
gümnaasium
115, 117, 119 E. Seemnevilja Üh.
121 Tartu poegl. gümn.
:— Pauluse kirik
123, 125 Petermann, Kristjan j. t.
127 Laas, Heinrich
129 Vohlfeil, Karin
131, 133 Ennus, Karl
.
135, 137, 139 Terve, pärijad
141 Nobel, Em.
Riia maantee. I, II.
Vindt, August
1 (141) Nobel, E. ja G.
Veinberg, Karl
3 Schiffer, Jaan
Uiga, David
X 5 Kippasto, J.
Kutta, Peeter
7 Rossner, Alex.
Raudsepp, Alex.
9 Peterhoff, L.
Kurvits, Alex.
11 Varkel, Johan
Kena, August
13 Kohal Vilhelm
Saapas, Hendrik
15 Ilves, Leida
Jaska, August
17 Agan, Juuli
Martin, Adolf
19 Kuhi, August
Kippasto, Gustav
21 Kalamees, Johannes
Veilmann, Johannes
23 Kalamees, Johan
Martinson, Arnold
25 Vellema, Mihkel
c
Öebius, Hans
27 Goldov, J. ja Trapido, ‘
30 Nurmberg, 0.
32, 34 Kirp, August
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
40 Jurs, Peeter
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
56 Kriisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
•62 Paabo, Eduard
66 Nuuma, Oskar
64, 66-a Leht, Ida
!
Risti.
2
4
6
10
12
—
III.
1,
5
7
9,
Jugar, Miina
Arukask, N.
, 8 Lipp, Alex.
Peiker, Aug.
Kösti, Kristian
Lipp, Helene
Roosi.
2 Nieländer, A., pärijad
4 , 6, 8 Kukli, Pauline
10 Zupsman, D. H.
ST).
12 , 14 Jürgens, pärijad
16 , 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Kuus, Karl
24-a Hansen, Adele
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
30-a, Jänes, Johan
34 Freiberg, H. ja E.
36, 38 Juksar, Emilie
40 Piirson, Eduard
42 Masing-Romet, M. ja 0.
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi mõisa
põllud .
3, Padernik, Elmar j. t.
Pärn, Robert
Puusik, Mathilde
11 Tiedeberg, Mihkel
III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, Liina
7, 7-a, Tanni, P. ja M.
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Soobik, Velli
19 Saavo, Kristjan
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peeter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Treufeld, Helene
37, 39 Võõbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Rein
45, 45-a Puksov, Hendrik
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
57 Vilt, Hans
61 Käpp, Artur
65 Wendelbrück, W.
79 Liivamägi, L.
Ropka.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
II.
Zeiger, Eduard
1 Kurm, Johan
3 Tollmann, Liisa
5 Rattik, August
7 Saag, Mihkel
9 Poksi, Johannes
11 Tammistu, August
13 Normann, Hans
15 Lodi, Ella
17 Freidenberg, Em.
19 Tammerik, Karl
21 Millert, ida
23 Malkov, Voldemar
25 Räpin, Kristjan
27 Parkas, Emilie
Otsik, Liisa
Soo, Karl
Petser, Peeter
Hirt, Helene
Tavita, Hendrik
Laurits, Ferdinand
Lind, Juhan
Patreal, Kristine
Kister, Jaan
Uibo, Katarina
Marmor, Minna
Rebane, Josep
Kudi, Jaan
Lääts, Mihkel
Kittus, Jaan
Tenno, Ludvig
Mikk, Minna
Mikk, Adalbert
— Sulp, Alfred
1 Pukk, Liisa
Rõõmu.
Räni.
2 Karell, Johan
4 Kikerpill, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schults, Jakob
12 Perk, Marie
14 Zirk, Oskar
16 Johanson, Jakob
18 Nuuma, M.
20 Ives, J.
22 Anilane, Anna
24 Ertmann, Voldemar
26 Hein, N.
28 Loos, August
II.
II. (Tamme.)
1 Lemmats, Kr.
3 Saarik, Hans
5 Beresin, Hariton
7 Akermann, Jaan
10 Arusaar, Ed.
11 Roika, Mihkel
13 Kementa, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Leetsi, Oskar ja Liisa
21 Krepp, Jakob
23 Seppa, Karl
25 Tilgar, Karl
27 Detlaus, Herman
29 Kaas, Hugo
120
Rüütli.
2
4
6
8,
12
14
16
—
—
20
22
24
I.
1 Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti‘
5 , 7 Posaisky, Anna
9 Lommatsch, Gertrud ja
Tittelbach, Ellen
11 Schmidt, Therese
13 Linna maja
15 Tõlk, Albert
17 Postkontor
19 , 21 Uehendrik, A. ja L.;
Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, pärijad
27 Maksuamet
Rohuteaduse instituut
Mällo, Jaan
Sõrra, Jaan
10 Holdt-Neumann, Ed.
Allik, Joh.
Luik, Oskar
, 18 Tever, Paul
Gümnaasium
Jaani kirik
Jaani kiriku õpetajamaja
Praal, A. ja L.
Ülikool
ja.
II.
1 Kljäs ja Josselson
3 Paap, Karl
5 Loo, V.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabeth
11 Seljev, Emeljan
13 Nestra, Jaan
15 Rebane, Rudolf
17 Vahkale, V. ja E.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Aleks. Newsky-kirik
27 Sukk, Alexander
29 From, Jaan
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
18 Räni, Jaan
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Luha, Alide
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
38, 40 Hermann, Anton
42 Zimbrot, Andrei
Savi.
I.
1, 3 Simm, David
5 Patoloogia instituut
2 Jürmann, Paul
4 , 6 Vahi, Leo
121
Mikk, A. ja Sisask, Ella
2 Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
4 Nugin, Gustav
8 Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
14 Viro, Peeter
15 Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Soinaste.
II.
2 Jurs, Peeter
4 Utsar, August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Mäe, J.
24 Roht, Maali
26 Klein Arnold
28 Varrik, August
30, 30-a Otsason, E.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Juh.
38 Blumberg, A
40 Härma, Ida
42 Treimann, Alexander
44 Jundas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
Soola.
2
4
6
8
10
12
14
16
Thomson, P. ja Rüster, J.
Sorgenfrei, Amalie
Paal, Jaan
Kaplan ja Press
Jakobson, Rudolf
Glass, Arnold
Glass, pärijad
Beloussov, Anna
(Tamme.)
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Tõldsepp, P.
II.
1Linna missionimaja
— Neumann, Marie
3,5 Usvansky, pärijad
7,9 Karneol, pärijad
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
— Stallmeister, Jakob
18 , 20 Stahlberg, pärijad
22 Seep, Alma
— Umblia, Artur (vabrik)
24 Beloussov, Anna
26, 28 Uustalu, Oskar
30 Kikkas, Alla
32 Usvansky, Elja
34, 36 Linna maja
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, Aug.
19, 21 Zupsmann, Artur
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Kliiniku pesukoda.
II.
Ivask, Johanna
Kukk, Jaan
Serg, Herman
Klaoson, Oskar
Knoll, Karl
Schifer.J.
Traagel, Johan
Lill, jaan
Meos, Lovisa
Keskküla, Anton
Urm, Heinrick
Markovkin, Paul
Ketner, August
Änilane, Karl
Seppa, Karl
Martinson, Vold.
Kiin, Aleksander
Käsitöö kool
Jakobson, Hindrek
Vollmer, Anton
Sentka, Jaan
Kiisk, Karl
(Tamme.)
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
35
37
39
Suurturg.
2, 4 Lommatsch, Gertrud ja
1
Tittelbach, Ellen
3
6 Vana Ülikool
8 Fischmann, Rudolf
5
7
10 K. S. „Eesti“
9
12 A./S. Kauba Pank
11
14 Eesti L.-H. Ühisus
13
16 Tartu Kutseesind. Kodu
18 Vain, Jaan j. t.
15
20 A./S. Tartu Pank
17
123
Miller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Muld, Eduard
Peetsman, Jaan
Pruuli, Eduard
Tüür, Kristjan
Noorhani, A.
Mihkelson, F.
Lokk, Eduard
Kass, Mart
Kivi, Jüri
Reinvald, Davet
Rähni, Jakob
Seemann, Elisabet
Kirp August
I.
Rücker, Edgar
Karlson, F.; Sepp, J.;
Rütli, 0.
Oberleitner, pärijad
T. Majaoman. Pank
Sternhielm, pärijad
Brock, pärijad
Kropmann, Salomon; Jossel ja Roche
Gens, pärijad
Frederking, pärijad
Sõbra.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Pretke, Johan
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
16 Voist, Joh.
18 Birk, Gustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Luka, Jakob
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
32 Pärtels, Karl
34 Mootse, Anna
34-a Raudsepp, Peeter
36 Udam, Joh.
38 Sutt, Karl
40 Une, pärijad
42 Puusep, August
44 Ennuste, August
46 Sarapuu, Peeter
48 Toots, Jaan
50 Vool, Jaan
52 Lillemets, Miina
54 Steinberg, Jüri
56 A./S. „E. Tikumonopol“
II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
Zango, Jakob
Tamm, Mihkel
Birk, Herbert
Lullberg, Markus
Grossvald, Joh.
Zimmermann, Emilie
Korotkov, Sergei
Massakas, Ado
Siivas, Jaan
Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
23 Bulmberg, Elisabet ja El.
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
31 Ivask, Marie
33 Kadastik, Johannes
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Peeter
39 Haran, Artur
Söögituru.
1 Simm, David
2 Pritsimaja
3 Holst, pär jad
Pood nr. 21 Kevend, Gustav
„ „ 22 Klassmann, Ed.
„ „ 23 Saareste, Ernst
„ „ 24 Lipping. I. ja A.
„ „ 25 Raudberg, Al.
„ „ 26 Günther, Irma
Maja nr. 4 Genss, pärijad
5 Frederking, pärijad
— Kaart, Johan
124
I.
Linna kaalukoda, turuplats
Tartu Pank
6, 7 Tartu linnavalitsus
Politseiplats ja Peeter Põllu
tän. lõpp
Vabaduse plats
I.
Taara puiestee.
3 Printsmann, Emmi
5 Rammo, Eduard
(Tähkvere.)
Tallinna.
Looma instituut (kliinik)
Meltsiveski tiik
6 Põllutöömin.
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna ratsarüg. kasar.
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, R. ja J.
22 Sapotzki, pärijad
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, D., pärijad
30, 32 Stamm, Emmeline
34 Mokejev, Marie
36 Krüger, Emma
40, 42 Tints, August
44 Jürgenson, Harriet
46, 48, 50 Vaimuh. kliinik
Tamme.
2, 4 Vilberg, Gust. ja Ellen
Tammekuru.
2
4
6
8
10
12
14
16
20
III.
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pärijad
13, 15, 17, 19, 21 Linna m,
23, 25 Pitkard, J.
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, O., Lauk pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Priks, K.
41, 43, 45 Schwarz, J.
47 Kamer, pärijad
49, 51, 53 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
63, 65 Pärn, pärijad
67, 69, 71 Sarap, J., pärijad
Telefonivabrik
Gläss, Adele
II.
1 , 3, 5 Peets, Johannes
II. (Tamme.)
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Joh,
5 Liuhka, A.
7 Liuhka, Alex.
9 Ester, Madis
11 Tikk, Anna
13 , 15 Pensa, G.
17 Leht, E.
Käsper, August
, 4-a Pukk, August
Peiker, G.
Martinson, Voldemar
Plaks, Karl
Sotska, Lovisa
Rebane, Elmar
, 18 Leht, Karl
Kivisaar, Hugo
Tamme puiestee.
2 Jõumees, Kristjan
4 Kunse, Rein
II.
(Tamme.)
1 Antopov, E.
3 Sulla, Osvald
125
6 Lõo, Emmi
8 Jõgi, E.
10 Parv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juh.
32 Käsitöökool
34, 36, 38, 40 Tartu linn
42, 42-a Saarmann, Alexei
44 Kaiv, August
46, 46-a Missikson, Karl-Ed.
Tasuja.
I.
2 Kauts, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
(Tamme.)
1 Väli, H. ja Puksmann, G.
3 Müürsep, Anna
Teguri.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
—
5 Lang, Johan
7 Maim, E.
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt, Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
35, 37 Tartu linn
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Ulst, Jüri
47, 47-a Rebane, Karl
49 Tork, Andres
51 Rosenthal, Valter
53 Rosenthal, Jaan
55 Rosenthal, Karl
Zängo, Jakob
Kure, Eduard
Laanesaar, Jüri
Kure, David
Kuus, Elise
Teos, Otto
Tavita, Johanna
Tornius, Gotthard
Reichmann, Johannes
Janitz, Emilie
Laurits, Oskar
Teder, Johannes
Uhlfeld, Johan
126
II.
Kalberg, Jaan
1 Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Asperg, A.
9 Matto, Miina
11 Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Lintsi, O.
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amberg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27
29
31
33
35
37
39
41
43
45
47
Tügi.
2 Rühka, Hans
4, 6 Sõrra, Jaan
8, 10 Kaplan, Feige
12, 14 Numers, E. ja B.
16, 18 Oesso, Karl
20, 22 Grossvald, pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja t.
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
36 Thomberg, A. ja 0.
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, Anna
48, 50, 52 Hoffmann, H.;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsi
tööliste Selts
70 Klein, Paul
72, 74 Peterson, Gustav
76 Krause, Ernst
78, 80 Kevend, Gustav
82, 84 Lepik, E. I. A.
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste
Tolstoi,
2 Koitmets, Pauline
4 Tartu linn
6 , 6-a Kohlap, Jaan
8 , 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
127
Koplus, Jaakson
Solba, Jaan
Rammul, Roman
Kluberg, Alexander
Havakats, pärijad
The Shell Company
Volmer, Karl
T. Majand. Üh.
„L. E. Eksporttapam."
Kodasov
Grišakov, J. ja A.
I.
1, 3 Univer, Aug.
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexandra
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17 , 19 Prüüs, pärijad
21, 23 Sild, pärijad
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja J.
57, 59 Tschernov, Meta
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Etzold, Ernst
67 A.-S. Rotermanni teh.
II.
1 Tauk, pärijad
3 , 5 Mutso, Anna
7 , 9 Kangro, Eduard
11 Steik, R.
13 Aints, Marie
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
13-a Pausull, Liisa
15 Kübarsepp, Artur
17 Pantalejev, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
Turu.
4, 6, 8 Mathiesen, pärijad
10, 12 Saar, Emil
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Kasuknahkade värvim.
II.
1
3
7
9
11
Siilbeck, Elis. ja Rud.
, 5 Adamson, A. ja E.
Hirschovitz, pärijad
Uibo, Marie
Korknobel, Eduard;
Grünberg, Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ratasep, Karl
— Beloussov, Mihkel
25, 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
39 Toom, Alfred
41, 43 Hakkaja, pärijad
45 Org, Marie
47 Palviste, Salme
49, 51, 53, 55 Bekmann, Ida
57, 59, 61 Juudi kogudus
63, 65 Riim, Konstantin
67, 69 Mühlenthal, pärijad
71, 73 Ranna, Ida
75 Laas, Ado
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, M. ja Efroim
85 Mihkelson, Tõnis
87, 89 Zimmermann, pärijad;
Johannson, Helene;
Raudsep, Linda
91, 93 Jõks, Liina
95 Fuhrmann, Friedrich
Ehitusteta
„Ekt"
28 Thomasson, M. ja A.
30 Stahlberg, pärijad
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh.
40, 42 Kullmann, Juhkam
44 Ratasep, Jüri
46 Müür, Jaan
48, 50 Kuusik, Leonhard
52, 54 Tsechparin, Kr.
56, 58 Grönberg, Eduard
60 Kurvits, A.
62, 64 Muschkat, Moses
66, 68 Kepp, Gustav
70, 72 Botscharov ja Rihm
74 Korotkin’i pärijad
76, 78 Muhli, Ed.
80, 82 Grünberg ja
Mühlental
84 Rähn, Juhan
86, 88 Luks, Johan
90, 92 Rebane, Ferdinand
94 Linna majad
96 Vaestemaja
98 Tartu linn
100 Alt, Arthur
100-a Alt, L.
102 Alt, Paul
Tuule.
III.
1 Jõks, Karl, pärijad
3, 5 Hirschfeldt, Marta
,128
Tähe.
2 Ruuben, Alexander
4 Rosenfeldt, Aleksandra
6, 8 Kuusik, pärijad
10 , 12 Ginizisky, Chjene
14 A.-S. Kinnituss. „Oma"
16 Herman, pärijad
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 27 Laste varjupaik (Sks.)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
42 Fischmann
44, 46 Sõber, Jüri
48 Põderson, Villem
50 Steinberg, Linda
52, 54, 56 Kiima, Anna ja t.
58, 60 Soots, August
62 Mahlapuu, K.
64 Hahn, Berta ja August
64-a Imelik, Aleksander
66 Peterson, Ed.
68, 70 Lepik, Karl
72 Lunin H., Tschokov
74, 76 Johanson, Peeter
78 Leito, A. ja E.
80 Jahson, Johan
82 Tartu linn
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor ja Joh.
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans
92 Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Suit, Mihkel
100, 102 Toom, Juhan
104 Toom, Mihkel
106, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, Tõnis
122 Ingermann, Emilie
124 Sule, pärijad
9
129
II.
1 Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
7 , 9 Leppik, August
11 Riives, Joh.
13, 15 Kodassov, Nikolai
17 Kuusik, Anna
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Sternfeldt, Heinrich
29 Korp! „Estonia“
31 Härschmann, Karl
33 Troon, K. ja Vold.
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, E. ja Mälk, A.
41 Kurg, Jaan
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, Auguste
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peeter
63 Habaste, Elvine
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, K.; Viilup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul, Ida
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, Lidia, Erna,
Leida
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda
107 Väljaots, Joh.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, pärijad
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
128, 132 Laurits, Oskar
132-a Rander, Alfred
132-b Savi, J. ja Zink, J.
134 Adof, Harry
136, 138 Doom, pärijad ja
Vilman, Johanna
140 Kirsimäe, Johan
142 Leppik, pärijad
148 The Shell Company
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P.
127 Laar, pärijad
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
139 Hermann, Anton
141 Kippik, Juhan
141-a Ostrovki, 0. ja B.
143 Huik, Johan
145, 145-a Toom, J.
147 Pelzer, Minna
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
155 Rätsep, Marie
Massakas, Mihkel
Tähtvere.
2 Morits, Ernst
4 Tõnisson, E.; Kikkas, S.
6 , 8, 10 Uist, Karl
12 Helberg, Elli
14, 16, 18 Tartu Abiandm. S.
18-a Semmel, Joh.
20 Essen, Aleks.
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Ennulo, Lonny
34, 36 Puusep, p.; Zirk, p.
38, 40 Sell, Johann
42, 44 Schabert ja Glück
46 Raudsep, Emma
48, 50 Vahur, Elvira
52 Anslang, Vidrik
54 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-S. A. Le Coq
64, 66 Lüdimois, Pauline
68 Kont, Mart
70, 72 Jack, Hilda
74 Müllerson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
130
I.
1 Hampf, Evald
3-a Suubi, Villem
3 Sild, Ida
5 Sööt, Karl
7 Roose, Ludvig
9 , 11 Miitra, Joh.
13 Kleinschmidt, Davet
15, 17 Lõhmus, Hans
19, 21 Tartu Saksa kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
27 Eller, Minna
29, 31 Kruusberg, A.
33, 35, 37 Tartu linn
39, 41, 43 Liiv, A. ja E.
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
57 Torpats, Jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, Eduard
Tööstuse.
I.
2 Jaks, Johan
1, 3, 5 Sõrra, Jaan
4 Veinstein, A.
7' Tõnisson, Hildegard
9 , 11 Pikat, Alexander
6 , 8, 10 Emme, Alice
12 Päss, Anna
13 Müürsep, pärijad
— Maim, Jaan
14 Põder, Jaan
16 Kasvandik, Villem
15 Roo
18 , 20 Johanson, A., pärijad 17 Koot, Joh.
22, 24 Saabel, Eduard
19 Lenzius, Joh.
26, 28 Kalmet, Natalie
30 Rostovzev, Michail
32 —
34 Kitsing, Jüri
Uueturu.
— Jürgenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
6, 8 Kaplan ja Press, pär.
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20, 22 Laane, J. ja H.
24, 26 Simm, David
I, II.
— Kramer, Margarete
1 , 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedrich
9 Panksep, Peterhoff, E.
11, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elis. ja Rudolf
— Mathiesen, pärijad
27 Mollok, Lidia
29, 31, 33 Hackenschmidt, P.
— Kenkmann, Ed.
Uus.
2 Volter, Pauline
4 , 6 Zirk, Jakob
8 Siibold, Joh.
10, 12 Kunmann, D. ja
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kuusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Kangro, August
III.
Urm, Johan
Raudsepp, K. ja M.
Grün, pärijad
Taklaja, Hendrik
Viira, Mihkel
Kronberg, August
Schwalbe, pärijad
Kangro, Peeter
, 19 Karro, pärijad;
Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sutt, Georg
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
1
3
5
7
9
11
13
15
17
131
46, 46-a Sula, Adolf
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
52 Tennase, Emilie
35 Simm, Ed.
37, 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Ütter, Oskar
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
Vabaduse.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Müntel, Hans
10 Veeder, Anna ja Ed.
12 Pällson, Ludvig
14 , 16 Noormets, A.
18 Siider, Jaan
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai Elisabet
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johanson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Liisa
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
40, 40-a Sulg, Hugo
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c SiKka, Joosep
44 Roosa, Jaan ja Leena
46 Allas, Anna
48 Raud, Alex.
50 Maask, A.
52 Martinson, pärijad
54 Ratnik, Anna
— Lestal, Marie
II.
1 Konts, Tõnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson, Johannes
9 Kukk, Joh.
11 Zimmermann, Karl
13 Johanson, Alma
b
15 Kullam, August
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Kaiv, Daavet
23 Niggul, Gustav
25 Gutman, Jaak
27 Johanson, Jaan
29 Kõiv, Josep
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
35 Pärtel, Joh.
37 Muttik, Anna
39 Hüva, Osk.
41 Tihla, Johannes
43 Born, Tiina
45 Viro, Jaan
47 Ulst, Aleksander
49 Volk, Leena
51 Hermann, Johann
53 Utsal, Mihkel
132
Vabaduse puiestee.
1, 2, 3, 4 Eesti pank
5, 6 Lange, Emma ja Olga
7, 8, 9, 10, 11, 12 Brunhof,
I.
Vabaduse sild
P. ja J.
Vabriku.
2 Intelmann, Aleksander
4 Vahter, Aleksander
6, 8 Robert, Johan
10, 12 Korrol, P.; Pütsep, A.
14, 14-a Mõttus, Ado
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
I.
1, 1-a Maim, Nikolai,
Georg, Richard
3 Maim, pärijad
5 Veski, Lukretia
Vaksali.
1,
7
9
11,
17
19
21
—
23
25
27
—
29
31
I, II.
3, 5, Kaup, Vidrik
Karu, Friedrich
Blum, Paul
13, 15 Lipping, F., pärij.
Moor, Alexander
Grüner, pärijad
Kenn, Jakob
Sõjaväe magasin
Tõnisson, Jüri
Levin, Abram
Viira, Hans
Schurupov, pärijad
Sennrich, Heinrich
Maim, pärijad
Vallikraavi. I.
1 Sõjaministeerium
2, 4 Mattiesen, pärijad
3, 5 Kripson, Jaan
6, 8 Gutmann, Roman
7, 9 Korp! „Estonia‘
10 Nieländer, Heinrich
11 Beylich, pärijad
12 Pahkel, Elfriede
13 Vannamb, Karl
14 Rosenberg, pärijad
15, 17 Paltser, Ida
16 Usuteadlaste selts
Toomeorg (tee Katoliku t-Ie)
18 Medodistide kirik
19, 21 24 T. Noorte Meeste
20, 22 Oettingen, Richard
Kristlik Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja
maja
— Silmakliinik
133
Vambola.
I.
2 Kasam, Aleksander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
(Tamme.)
1 Pärn, Karl
3 Limberg
5 Lillman, Karl
Vapramäe.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
II.
Vase.
(Tamme.)
1 Juhanson, Theodor
II.
Tõldsep, Ludvig
Teder, Johannes
Veeriku.
2 Praal, August
1
4 Lauberg, 0. ja Lätti, L.
3
6 Rostovzev, Mihail
5
7
9
—
Vene.
2 Oeberg, Olga
6 Pasternak, pärijad
8 , 10 Baum, E., Seitenberg, A.
12 Nieländer, Robert
14 , 16, 18, 20 Kurlenz, M.
22 , 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36
Looma instituut
I.
Kull, Mihkel
Püss, Jüri
Sild, Karl
Kasumets, Ella
Schulmann, pärijad
Muuli talu
III.
1, 3 Tartu linn
5 E. Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook, August
Veski. I.
2 Zur Mühlen, Artur
1, 3 Katoliku kirik ja kiri4 Liivimaa Põllumajanduse
ku maja
Selts
5 Laksberg, E.; Riedel, pär6 Ülikool
5-a Riedel, Ferd. Heinz
8 , 10, 12 Behse, H. ja G.
7, 9, 11 Steinberg, Evald
14, 16 Zeddelmann, Heinrich
13 Korp! „Livonia"
18, 20 Seeland, Marie
15, 17, 19 Unger, Georg
22 Simm, David
21, 23 Engelhardt, Robert
24, 26 Bürger, Jaan
25 „Frat. Äcademica“
28 Sohnvald, Peeter
27, 29 Hermann, M.
30 Hirsch, Elisabeth
31, 33, 35 Mühlen, Alfred
134
32
34
36,
42
37 Jakobson, pärijad
39 Vanaaseme, Viktor
41, 43 Paul, Mathias
45 Peterson, pärijad
47, 49 Kress, Eduard
51, 53, 55 Luck, August
57, 59 Pehap, pärijad
61 Hain, Hildegard
63 Allik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan
Kohtuministeerium
Arestimaja
38, 40 Köhler, pärijad
Fleisch, Alfred
69 Korp! „Sakala"
Vikerkaare.
2 Renuit, Elise
— Faure, Artur, Fr.
4 Lüüs, A. ja E.
I.
(Tähkvere.)
J
Viljandi. I.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
2 , 4 Emmerich, pärijad
3 E. N. K. S. tütarl. gümn.
6 Valter, Elisabet
5 Kanarik, Paul
8 Linsi, Hans
7 Koppel, David
10, 12 Rätsep, Jakob
9 Freibach, Wold.
14 Martinson, Karl
11 Jaks, Johan
Vladimiri. II.
1 Sommer, Aline
2 Bergmann, Rudolf
3 Lääne, Peeter
4 Klaos, Richard
5 Pavlov, Ivan
6 Kilk, Karl
iii 7 Birkenberg, V. ja A.
8 Oerd, Johanna
9 Märtmann, Mihkel
10 Ronimois, Hans
11 Milk, Boris
12 Kopli, pärijad
13 Adoson, Jaan
14, 14-a Nahk, pärijad
15 Vals, Jaan
16 Vares, Richard
17 , 19 Tammesalu, Emilie
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
21 Ilves, Alexander
20 Ronimois, Andres
— Tartu linn
22 Mucha, Elise
23, 25 Toots, Karl
24 Vald, Anna
— Aero, August
26 Aland, Anna
27 Tamm, Kotter
28 Normann, Gustav
29 Kukk, Jüri
30 Resin, P.
31 Juurikson, G.
32 Ramul, Joh.
33 Rander, Peeter
34 Mölder, Joh.
35 Lallo, Sohvi
36 Villmann, Amalie
37 Palu, J.
38 Rebane, Karl
39 And, Hilda
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
135
Võru. II.
2 Jakobson, M. ja A.
Postijaam
4, 6 T. E. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei, Albert
Postijaama aed
14 Agan, Otto
16 , 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sell, M. G.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
Haridus-Sotsiaalministeer.
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander,
A.; Laineste, M.
44 Koitmets, V.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Blumenthal, Herbert
54, 56 Vaher, Gustav
1, 3 Ennus, Karl
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Luulik, J.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
5 Kütt, Gustav
76 Jüris, Hendrik
7, 9 Hirsch, J.
78, 80 Prakson, Peeter
9-a Juhkam, Aksel
82, 84 Villem, Jaan
11, 13 Porga, Evald ja Aug'
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
15 Kersten, Friedrich
90 Anton, Mihkel
17 , 19, 21, 23 Rebane, Hans
92 Kivistik, Amalie
25 Jakobson, E.
94 Lepp
27 Karro, Liine
96, 98 Reiman, Jaan
29 Kaspert, Marie
100 Peets, Amalie
31, 33 Saks, Kaarel
102, 104 Põks, Julie
35 Hurt, Rudolf
106 Puidak, Olga
37, 39 Klein, pärijad
108 Torrop, Kristjan
41, 43 Klaos, Alex.
110, 122, 114 Jukk, Peeter
45, 47 Meier, G.
116 Aero, Gustav
49 Kiin, Juhan
118 Raudsep, Johan
51, 53 Schwartz, Eufrosine
120, 122 Einmann, Ed. ja A.
— Linna tapamaja
124 Lutterus, Jüri
55 Tartu linn
126 Raig, Gustav
57 Käiss, Jaan
128 Luug, Hendrik
59 Toomik, Peeter
130 Unt, Jaan
59-a Mägi, Peeter
132 Ehrlich, Aug.
59-b Lestsep, Alide
136
Sarmulin, Peeter
Muuli, Marie
Armi, Georg
Tõnnisson, Jaan
Krahv, Liisa
jõks, A. ja E.
Ulemann, Tõnis
Lipsik, Otto
Zängov, Jakob
Kalberg, Jaan
Laats, Aleksander
Otsik, Liisa
Kruuse, Julie ja Emilie
Reilson, Peeter
Rammul, Oskar
Klement, Ida
Rammo, Daniel
Hint, Oskar
Steinbach, Eduard
Klein, Arnold
Kivi, Jaan
Ehrlich, Davet
Väike kaar.
Raudsepp, Jaan
Soogenbits, D.
Luksepp ja Adamson
a Selli, Jaan
Assor, Johan
Malviste, Davet
Moor, Hans
Braats, Mart
Vares, Karl
Lomp, Emil
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
85
89
91
95
1, II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan
6-a Laineste, Johan
8 Vester, A.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
12-a Lomp, V.
14 , 14-a Liik, Elmar
16 Pielbusch, V.
18 Lõhmussaar, Selma
20 Pertelson, M.
22 Jaska, August
24 Kõrts, G. ja 0.
26 Merilaid, K.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Theodor
137
Pass, Osk.
Veber, Karl
Akermann, Johan
Tasso, Gustav
(Tamme.)
Masing, August
Laineste, J.
Triksberg, Marta
Knibis, Leena
Berg, pärijad
Zäro, A.
Reeben, August
Meimers, Leonhard
Veiss, Viktor
Saapas, Heinrich
Kikerpil, Senta
Metsküla, Karl
42
44
46
48
50
52
54
Siimann, Gustav
Muttik, Jaan
Juht, Johan
Aaslava, Pauline
Kalberg, Anna-Marie
Kalberg, Elise
Otvald, Erika
Väike Maarjamõisa.
2
4
6
8
Tammemägi, Joh.
Vendt, August
Kont, Kadri
Meos, Karl
I.
1 Sulg, Karl
3, 3-a Sulg, David
5 Sulg, Hans, Marie
7 Pärn, Mihkel
9 Lemvald, Johannes
11 , 11-a Kirk, Kaspar
13 , 13-a Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Meltsiveski.
Flachs, Eta
Otter, J.
III.
Aerutajate klubi
III.
Väike Põik.
2 Ratasep, Karl
1 Kepp, Jaan
3, 5 Johanson, pärijad
2,
6
8
10
12,
18
—
Väike Tähe. II.
4 Ein, Karl
1 Puusemp, Marta
Dessler-Ruttik, Adeele
3, 5 Siilbaum, Daniel
Ratnik, Ellen
7, 9 Lärm, Mart
Lember, Otto
11, 13 Mandelbaum, Salme ja
14, 16 Laane, J. ja A.
Kalt, Alide
Peeda, Jaan ja Anna
15 Maalin, Marie
Ratnik, Aug.
19 Täht, Peeter
2
4
8
10
12
16
18
Sild, Aksel
, 6 Lossmann, Linda
Past, Alide
Visnapuu, Gustav
, 14, 14-a Pärtelpoeg, G.
Kriisa, Davet
Klade, Jakob
Väike Viljandi.
138
1
3
5
7
9
11
13
I.
Praal, August
Kull, Johann
Rosenberg, Jaan
Selg, Tõnis
Looga, August
Tillik, Marie
Otter, Mihkel
15
17
19
21
23
25
27
— Maarjamõisa kliinik
II.
Västriku.
2
4
6
8
10
12
Kiisk, Jaan
Siibold, Johan
Liblik, August
Sulg, Daniel
Ots, Heinrich
Napits, Tio ja Linda
Paju, August
1-a Hoop, 0.
Simmo, Anton
Allas, Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
1,
3
5
7
9
Koolmeister, K.
Miljan, Friedrich
Tuul, August
Leets, Johan
Jansen, August
Koonik, August
Onne.
II.
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peeter
7 , 9, 11 Mutson, H. ja E.
13 , 15 Kohtu-sisemin.
15-a Lätte, Peeter
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23 , 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, J. ja A.; Kangur,J.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pärijad
35 Lõhmus, Theodor
37 Saukas, Amalie ja Alide
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peeter
43-a Otsa, Alma
45 Kraav, Ivan
2-a Puidak, Ed.
2-b Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Tammistu, M.
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Möller, Karl
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Torpats, J.
36, 38 Leppik, Jaan
40 Ronimois, Hans
õpetaja.
I.
1 Rütli ja Grau
3, 5 Maarja kiriku õpetaja
maja
7 , 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
— Silbermann
2, 4 Savi, Luise
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
12 Uluots, Jüri
139
11 Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
— Koiva, Johan
ööbiku.
2 Jakap, Jaan
4 Piir, Karl
6 Ratasep, M.
8 Kiidron, Alexander
10 Jürgenson, August
10-a Russak, R.
12 Sõõro, Oskar
14 Reinvald, Julius
16 Vorst, Herman
18 Raag, J.
20 Jakobson, Jüri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suits, Joh.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
Ülikooli.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
14, 16 Luha, Julie
18 K.-Ü. „Loodus“
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, Therese
36 Tõlk, Albert
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
42 Ülikool
44 Tööstuse pank
46 Ülikool
50, 52 Ungern-Sternberg, E.
54 Maakonna vangla
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Vold. ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
140
II.
Koosa, Hilda
Viks, Gustav
Rein, Eduard
Lodi, Daniel
Jaanson, Jaan
Õsso, August
Jesse, A.
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Joosu, Eduard
I.
Mahlapuu, Karl
Keiss, Alexander
Tartu E. Hüpoteegipank
Petersen, Agnes
Barklai plats
Imelik, Kütt
Oelsen, Irene
Rükker, Edgar
Raekoda
Tittelbach, E.;
Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
19 Pehap, A. ja Laur, Ants
21, 23 „Postimees‘
25 Bergmann, Eduard
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
1
3
—
5
—
7
9
11
—
13
Sisukord.
Saatesõna. T. M. S. esimees J. Sepp............................. 2
Tartu linnaasutisi....................................................................... 4
Riigiasutisi Tallinnas.................................................................. 4
Tartu majaom. ühisettevõtted ............................................ 5
Tartu ümbruskonna laadad............................................... 33
Mõõdud ja kaalud............................................................... 35
Posti-, telegraafi- ja telefonitakse..................................... 38
Tempelmaks............................................................................... 39
Tartu linna elektrivoolu tariifid.......................................... 42
Korstnapühkijate taks.......................................................... 44
Mustuse väljaveo tingimused .
.......
44
Koolireform . . ..... .. . ,............................... 46
Koolid, organisatsioonid, haiglad jne................................... 48
Eesti Hüpoteegi Pank ...........
, ... 52
Majaomanikkude koda.......................................................... 53
Üürilepingud
.......................................................................... 56
Testamendi tegemisest.......................................................... 59
Tulumaks..................................................................................... 61
Ka majaomanik vajab elukindlustuskaitset .... 65
Maja korrashoid..................................................................... 67
Kindlustusselts „Eeks-Maja"............................................... 70
Iluaia korraldamisest............................................................... 72
Viljapuude sordid..................................................................... 74
Kodune apteek.......................................................................... 76
Majaomanikkude nimestik..................................................... 79
141
Mispärast peab •
kindlustama
oma vara*
r
Sest tuli võib teha tuhaks Teie
vaevaga kogutud varanduse
minutite jooksul, jättes järele
vaid ahervared.
Leekides hävinenud vara
annab Teile tagasi
„EEKS-MAJA"
tulekindlustuse poliis
Juhatus ja kontor:
TALLINN,
Lai tän. 1
Tartu osakond
Tartu, Suurturg 7.
tel. 9-78.
„EEKS-MAJA"
on eesti vanem kindlustusettevõte.
142
Tartu
Majaomanikkude
Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 6-50. Asutatud 1923. a.
Annab laenusid
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib äri- ja laenuveksleid.
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
mitmesuguste inkassodokumentide järgi
sissenõudmisi vähese tasu eest ja kõiki
teisi pangatehinguid.
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, tee
nistuslepingute ja avanside kindlustuseks.
Pangas saadaval rahakorjajatele
hoiukarbid.
143
PAc
Hlaliselt suur valik
triiksärke, kraesid, kaelasidemeid, kaelasalle, trakse,
kindaid, sukki, sokke, taskurätte, meeste- ja naiste
rahva pesu, võimlemisetrikoosid, puuvillast ja villast
trikoopesu, koetud villaseid jakke ja veste, pitse ja
kõiksugu hooaja moe-, pudu- ja pesukaupu.
Hommiku kuued Ja mantlid. VihmavarJe Ja
Jalutuskeppe. Käsitööniite D. M. C. Ja
C. B. Villast lõnga rohkeis värves. CA
Kaabusid.
Müük suurel ja
väiksel arvul.
Hinnad
mõõdukad.
G. Roht‘i trükk, Tartus 1936.
Esimene Eesti Kindlustuse Selts
EEKS-MAJA
Asutatud 1866. a.
JUHATUS JA PEAKONTOR TALLINNAS
LAI TÄN. 1 (OMAS MAJAS)
TELEFON 445-67 JA 438-85
EEKS-MAJA pakub soodsaid tingimusi
tule-, elu- ja eriti huvitava
noorte- kapitali kindlustuse
sõlmimisesks
EEKS-MAJA on oma reservide ja arvurikka kindlustusvõtjate pere
tõttu võimsamaid kindlus
tusseltse Eestis.
Kindlustusvõtjail ei ole lisavastutust.
EEKS-MAJA Tartu osakond
isub Tartus, Suurturg 7, telef. 9-78
Tartu Majaomanikkude Panga majas.
Peakontor ja laod, Tallinn, Estonia pst. 25.
Telef. 458-37, 461-39, 467-84.
Tartus,
Telef. 4-00.
1.
2.
3.
4.
5.
Riia tän. 55. Ehitustarbed.
Suurturg 3. Raadio-, foto-, elekter.
Tehakse vesivarustuse-, keskkütte-,
elektrisisseseade ja teisi ehitus
töid.
Tutvunege „Maja" hindadega ja teie leiate, et
ostes „Maja‘st“ saavutate kokkuhoiu!
Hind 50 senti.
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
=
=
=
Võtab raha hoiule
=
=
ja maksab ajakohast protsenti.
=
=
Toimetab
=
E
=
=
mitmesuguste i n k a s s o d o k u m e n t i d e järgi
sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi
igasse kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi
pangatehinguid.
=
=
E
=
=
=
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistuslepingute ja avansside kindlustuseks.
II aastakäik.
Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiuiiiim
Tartu Majaomanikkude Seltsi kirjastus
1937. a.
Mispärast peab
ki ndlustama
oma vara
7
Sest tuli võib teha tuhaks Teie
vaevaga kogutud ^varanduse
minutite jooksul, jättes järele
vaid ahervared.
Leekides hävinenud
vara annab Teile
tagasi
Juhatus ja pelakontor:
TALLINN,
Suur Karja nr. 18, tel. 445-10.
Tartu osakond:
Tartu, Suurturg 7, Tartu Maja
omanikkude Panga juures,
tel. 15-62.
1989:4984
"hiiviraamatukog.
Tartu Majaomanikkude Seltsi juhatuse koosseis.
Johan Sepp — esimees. Suurturg 3, tel. 6-84.
Oskar Kangur — abiesim., Eha 30, tel. 15-62.
Jaan Alver — abiesimees, Kuperjanovi 17,
tel. 11-15.
Johannes Tallo — sekretär, Emajõe 9,
tel. 4-00.
August Jürmann — abisekretär, Kivi 75-a,
tel. 5-82.
Oskar Laurits — abisekretär, Tähe 128,
tel. 12-58.
Aleks. Kliimann — abisekretär, Lootuse 5,
tel. 9-65.
Friedrich Torm — laekur, Karlova 29.
Peeter Brunhof — abilaekur, Emajõe 1,
tel. 5-97.
J ohannes Müürsepp — abilaek., Narva 47,
tel. 4-07.
Johannes Maasik — abilaekur, Pargi 10,
tel. 5-14.
G. Th. Juurup — majavan., Herne 40, tel. 8-32.
Märt Jüriado — abimajavanem, Liiva 11,
tel. 13-17.
Oskar Rütli — juhatuse liige, Suurturg 3,
tel. 5-43.
Richard Treufeldt — juhatuse liige, Kompani 2, tel. 1-93.
KarlSotnik — juh. liige, Raekoja 17, tel. 10-98.
Hans Ainson — juhatuse liige, Ülikooli 30,
tel. 5-86.
Mihkel Pärn — juhat. liige, V. Maarjamõisa 7.
A 1 e k s a n d e r R e e d e r — Liiva 5, tel. 4-84.
VoldemarTamman — juhat. liige, Tähe 84,
tel. 4-44.
Johan Aavik — juh. liige, Kastani 5, tel. 9-39.
3
Tartu Majaomanikkude panga juhatuse, nõukogu
ja revisjonikomisjoni koosseis.
JuliusLill — juhatuse esimees.
Johan Aavik — juhatuse abiesimees.
P e e t e r B r u n h o f — juhatuse liige.
Mihkel Pärn — juhatuse liige.
E d u a r d H o 1 d - N e u m a n n — juhat. liige.
Friedrich Torm — nõukogu esimees.
Peeter Kase — nõukogu abiesimees.
Oskar Kangur — nõukogu sekretär.
Karl Piirand — nõukogu liige.
Jaan Alver — nõukogu liige.
August Vaher — nõukogu liige.
Johan Busch — nõukogu liige.
Oskar Zimmermann — nõukogu liige.
Johan Oss — nõukogu liige.
Hugo Vihalem — revisjonikomisjoni esimees.
V o 1 d e m a r A n n o k — revisj.-kom. abiesimees.
Oskar Laurits — revisjonikomisjoni liige.
Konstantin Griep — revisjonikom. liige.
Hans Ainson — panga asjaajaja direktor.
4
Tartu majaomanike organisatsioonid ja ühis
ettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 19. VIII. 1908. a.
Seltsi asukoht Tartus, Suurturg 13 (IIL korral).
Seltsi büroo — Suurturg 7, kinnitus a/s. „Eesti Unioni“
ruumes, tel. 15-62. Büroo on avatud iga päev kl. 9—14-ni.
Büroos võetakse vastu liikmemaksu, täidetakse seltsi liikme
tele tasuta igasugu ankeetlehti, antakse nõu juriidilistes-,
ehitustehnilistes- ja igasugu muudes küsimustes.
Juriidilisel alal annavad nõu:
Vandeadv.
„
„
„
„
Johan Sepp, Suurturg 3, tel. 6-84.
Oskar Rütli, Suurturg 3, tel. 5-43.
Hans Ainson, Ülikooli 28, tel. 5-86.
Richard Treufeldt, Kompani 2, tel. 1-93.
August Jürmann, Võidu 10, tel. 66.
Ehitustehnilisel alal:
Arhitekt Arno Matteus, Tähe 14-b, tel. 9-19.
„
Nikolai Kusmin, Kalda 3, tel. 10-72.
Tartu Majaomanike Pank
asut. 1923. a.
Tartus, Suurturg 7 (omas majas), tel. 6-50.
Kinnitus A/S. „Eesti Union“
Tartu osakond: Tartus, Suurturg 7 (Majaomanike Panga
juures), tel. 15-62.
Tule-, elu-, murdvarguse ja igasugu muud kindlustused.
Majaomanikkude Koja Tartu osakond.
Tartus, Suurturg. 3, III. korral.
Juriidiline nõuande büroo.
Tasuta nõuanne majaomanikkudele kõigis õigusküsimusis igal äripäeval kl. 11—13.
5
Kalendris tarvitatavad märgid.
@ = noorkuu
3 = esimene veerand
4) = täiskuu
C = viimane veerand
Päikese- ja kuuvarjutused.
1.
2.
3.
1937. aastal on 2 päikesevarjutust ja 1 kuuvarjutus.
Täieline päikesevarjutus 8. juunil. Ei ole meil näha.
Osaline kuuvarjutus 18. novembril. Ei ole meil näha.
Ringikujuline päikesevarjutus 2. ja 3. detsembril. Ei ole
meil näha.
Aastaajad 1937. a.
Kevade algus 21. märtsil kl. 3. Sügise algus 23. sept. kl. 13.
Suve algus 21. juunil kl. 22. Talve algus 22. dets. kl. 8.
Ülestõusmisepühad,
3 päeva (28., 29. ja
30. märts).
13.
14.
8.
Kevadepüha (1. mai).
Taevaminemisepüha
(6. mai).
Nelipühad (16. ja 17. mai)
Võidupüha (23. juuni).
Jaanipäev (24. juuni).
Usupuhastuspüha
(31. okt.).
Surnutepüha (21. nov.).
Jõulupühad, 3 päeva
(25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Vaiksel laupäeval (27. märtsil). 2. Nelipühade lau
päeval (15. mail). 3. Võidupüha laupäeval (22. juunil).
4. Jõulu laupäeval (24. dets.). 5. Vana-aastal (31. dets.).
Põllumajanduses on nelipühade ja võidupüha laupäevadel
täistööpäev.
Sel aastal on 365 päeva.
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb kodanikel, esitada
maksuametile 1. veebrua
riks.
15. jaanuariks esitavad
puhtakasumaksu teatele
hed need ettevõtted, kes
algasid tegevust eelmisel
aastal. Aruandvad ette
võtted peavad esitama
teatelehed
puhtakasu
maksu alal maksuinspek
torile 1 kuu pärast aru
ande kinnitamist peakoos
oleku poolt.
Kinnisvaramaksu täht
päev on 2. jaanuaril.
Sel kuul on kõige ko
hasem pook-oksi lõigata.
Majaomanikud
lasku
omad tuludeklaratsioonid
täita Tartu Majaomannikkude Seltsi büroos, kus
seda tehakse seltsi liik
metele tasuta ja asjatund
likult.
Kas oled astunud juba Tartu Majaoman. Seltsi
liikmeks ja õiendanud oma kohustused Seltsi
vastu? Seltsi büroo asub Suurturg 7, tel. 15-62.
8
Märkusi
Tartu Eesti Majanduse ühisus
Tartus, Holmi tän. 12—18.
Osakonnad: Tartus, Võru tän. 4 ja Söögiturg 3,
Räpinas, Pukas, Puhjas, Kavastu-Koosal, Kamb
jas ja Võnnus.
9
—
-
Veebruar
Küünlakuu
28 p.
1
2
3
4
5
| Esmasp.
Teisip.
Küünlap.
Kolmap.
C k. 14.04
Neljap.
Reede
6 Laup.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp. Vastlapäev
Teisip.
Luuvalup. Tuhap.
Kolmap. Päike t. 7.59, 1. 16.57
Neljap.
• k. 9.34
Reede
Laup.
14
15
16
17
18
19
20
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Palvepäev
Neljap.
• k.5.50
Reede
Päästekomitee 1918
Päike
t.
7.34,
1. 17.21
Laup.
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb esitada 1. veebruariks. Asutustel tuleb palgateated anda kõigi palgasaajate kohta 10. veeb
ruariks.
Puhtakasumaksu
alal
vanad äriettevõtted (mis
algasid
tegevust
enne
1935. aastat) esitavad läbikäigu teated 1. märtsiks.
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks
astumisega toetad iseennast, sest tema seisab Sinu kui ka teiste
majaomanike huvide
eest valvel.
|
Kinnitus a/s. „Eesti Union".
Peakontor Tallinn, Suurkarja 18, telef. 445-10.
Tartu osakond:
Suurturg 7, Majaoman. panga ruumes, tel. 15-62.
Kinnitusvõtjail ei ole mingit lisavastutust.
10
Märkusi
Rikkalikus valikus koloniaal-, raua- ja naha-
kaubad, majapidamistarbed jne. on müügil
Tartu Eesti Majanduse Ühisuses.
11
Märts
Paastukuu
31 p.
1
2
3
4
5
6
Esmasp.
Päike t. 7.07,1. 17.45
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
C k. 11.17
Laup.
Märkmed
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. märtsil.
Jõuvankrite maks tasu
da 1. aprilliks. 1. maist
arvatakse trahvi 2% kuus.
Ära unusta oma puuviljaaias puudelt lõika
mast oksi.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Kinnitus als. „Eesti Union"i
ei ole olnud kahjukannatajatega ühtegi kohtu
protsessi.
Kahjude tasumine sünnib viibimata.
12
Märkusi
Tartu Eesti Majanduse ühisus
müüb ainult kvaliteetkaupa!
Laos: ehitusmaterjalid, põllumajanduslikud-,
raua-, naha- ja koloniaalkaubad.
Hinnad mõõdukad.
13
Märkmed
Koertemaks tasuda 1.
maiks.
Tähtajal mitte
maksmise puhul tõuseb
maks kahekordseks.
Jalgrattamaks
tasuda
1. maiks. Tähtajal mitte
maksmise korral tõuseb
maks kahekordseks.
Kohasem aeg viljapuude
ja marjapõõsaste istuta
miseks.
Tartu Majaomanikkude Seltsi
ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab ainult ühise
jõu toetusel.
Seltsi büroo: Suurturg 7 (Majaoman. Panga juures). Tel. 15-62.
14
Märkusi
Algavaks ehitushooajaks pakume mõõdukate
hindadega tsementi, lupja, telliskive, rauda ja iga
sugust muud ehitusmaterjali.
Tulumaksu alal peavad
aruandvad ettevõtted esi
tama tulude deklaratsioo
nid 15. maiks.
Kevadepüha
[P.t.4.20, 1.20.02
3
P:
c k. 20.36
P
Hobustemaks I poole
aasta eest tasuda 15.
maiks. Tähtpäeval mitte
maksmise puhul arva
takse trahvi 5% kuus.
—
Taevaminemise
[püha
Nigulap.
@ k. 15.18
P. t. 3.56, 1. 20.24
e
<
P:
Vee jõesõidukitemaks
tasuda 1. juuniks. Täht
ajal mittemaksmise korral
tõuseb maks kahekord
seks.
L
?°
1. Nelipühi
2. Nelipühi
3 k.8.49
P. t. 3.35, 1. 20.45
<
5
P:
P.
P
Viljapuid ja
õitsemise ajal
kasta.
2:
Hoolitse katuste korras
hoiu eest, neid aegsasti
parandades.
põõsaid
hoolega
5'
P:
P
® k. 9.38
----- -
2:
3
P. t. 3.19, 1. 21.03
EESTI UNION
töötab käsikäes Tartu Majaomanikkude Panga ja Tartu
Majaomanikkude Seltsiga, kelle liikmed erilise kokkuleppe
põhjal võivad tulekahju puhul pöörduda seltsi poole palvega,
nimetada kahjude erapooletuks hindamiseks moodustatava
asjatundjate-ekspertide komisjoni esimehe. Sarnaselt moo
dustatud komisjoni otsused tunnistab „E e s t i U n i o n“
endale kohustavaks, kindlustades seega õiglase ja kiire kah
jude likvideerimise.
D:
7 magaja päev
Pühap.
•
Esmasp.
Peetri Pauli p. —.—
Teisip.
Kolmap. P. t. 3.10, 1. 21.22
15. juunil saadetakse
laiali
puhtakasumaksu
teatelehed. Vastulausete
esitamiseks jääb kuu aega.
1. juulil maksuametid
saadavad laiali kodanike
tulumaksu teatelehed.
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. juulil.
5
5
P. t. 3.06, 1. 21.23
:
Suve alg. k. 22
•
Võidupüha
Jaanipäev
[@ k. 1
M
Pea silmas oma
kindlustusmaksude
tähtpäevi, etSinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„Eesti Unionis".
2
3
5’
Tartu osakond:
Suurturg 7, tel. 15-62.
TARTU MAJAOMANIKKUDE PANK
Suurturg 7,
annab laenusid soodsail tingimustel.
18
Märkusi
Kaunistage kodu! Selleks vajalikud värvid,
lakid, värnits, pintslid ja teised maalritöö tarbed
ja riistad ostate soodsalt
Tartu Eesti Majanduse Ühisusest.
19
Juuli
1.
Heina-Maarja
[päev
külvinädal
1
2 Reede
3 Laup.
Märkmed
|
Heinakuu 31 p.
Neljap.
C k. 15.03
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
• k. 6
[t. 3.22,1. 21
Reede
7 venna p. Päike
Laup.
riisikod on edasi kindlus
tatud maailma suurema
tes
kindlustusseltsides,
nagu Lloyd’s, London,
London Assurance, Sun,
Prudential ja teised, mis
kindlustab ka kõige suu
remate kahjude kiire ta
sumise.
Johannese surma p.
[Päike t. 5.04, 1. 19.23
[€ k. 1.54
Tartu Majaomanikkude Seltsi büroo:
Suurturg 7, (Majaomanike panga ruumes).
Büroos korraldatud nõuanded seltsiliikmeile juriidilis-, ehitustehnilis- ja muis majaomanike ellu
puutuvais küsimusis.
22
Märkusi
Krohvimatte, lupja, gipsi ja igasugust muud
ehitusmaterjali ostate mõõduka hinnaga
Tartu Eesti Majanduse ühisusest.
23
September
Mihklikuu
1
2
3
4
30 p.
Märkmed
Septembris tuleb tasu
da: 15. septembriks puhtakasumaksu esimene pool
(teine pool 30. nov.).
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laup.
5
6
7
8
9
10
11
Pühap.
• k.0.54
Esmasp.
Teisip.
Kolmap. Ussi-Maarja p.
[Päike t. 5.26, 1. 18.54
Neljap.
Reede
Laup.
12
13
14
15
16
17
18
Pühap.
3 k. 22.57
Esmasp.
Teisip.
Risti ülend. p.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Päike t. 5.48,1. 18.26
Laup.
15.novembriks tuleb ta
suda puhtakasumaksu tei
ne pool. 30. november on
tulumaksu teise poole ta
sumise tähtpäev.
Hobustemaks II. poole
aasta eest tasuda 15. nov.
Tähtpäeval
mittemaks
mise
puhul
arvatakse
trahvi 5% kuus.
3 k. 11.33
Päike t. 8.05,1.15.50
@ k. 10.10
21 Pühap.
Surnutepüha.
22 | Esmasp.
[L.-Maarja p.
23 Teisip.
24 Kolmap.
25 Neljap.
Kadrip. C k. 2.04
26 Reede
27 Laup.
Päike t. 8.27, 1. 15.34
Eesti Union‘i
äritegevust juhivad
kauaaegsete
koge
mustega eriteadlased,
mis kindlustab korra
liku ja kiire asjaaja
mise.
28 Pühap. 1. Kristuse t. p.
29 Esmasp.
30 Teisip. Andresep.
H o i u k a r b i d !
(Saada pangast.)
Lapsed, õppige kokkuhoidma. Tooge kokku
hoitud sendid Tartu Majaomanike panka protsenti
kandma.
28
2. Kristuse t. p.
Nigulap.
Päike t. 8.45, 1. 15.24
Nigula-Maarja p.
30.detsembriks tuleb
majaomanikel maksuins
pektoritele esitada nime
kiri nende
elanikkude
kohta, kes elasid majas
15. dets.
Äritunnistus tuleb lu
nastada 1. jaanuariks.
3 k. 3.12
3. Kristuse t. p.
Eesti Union‘i
Päike t. 8.57,1. 15.21
[® k. 20.52
4. Kristuse t. p.
poliis on kõige kindlam
abinõu tuleviku kindlus
tamiseks.
Toomap.
Talve algus k. 8
Kinnitus a./s.
Eesti Union’i
C
k. 16.20
1. jõulupüha
2. jõulupüha
3, jõulup. P. t. 9.02,
Süüta 1. p. [1-15.26
Tartu osakond
asub
Suurturg 7, tel. 15-62.
[t. 9.02,1. 15.30
Vana-a. Päike
Hoolitse
selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks, kui soovid,
et Sinu kui ka teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud!
30
Märkusi
Kõrgeväärtuslikke
toit- ja maitseaineid,
tubaka- ja muud koloniaalkaupa
ostate soodsalt
daamidele,
Äril esikohal
kauba kõrge
kvaliteet ja
uued mustrid.
mantli-, kostüümi- ja kleidiriideid ;
härradele,
ülikonna-, palitu- ja püksiriideid.
Vastupidavamad jalanõud Eestis.
Kõigesuurem valik igasugustest jalanõu
dest daamidele, härradele ja lastele.
Vildid botikud, kalossid, kohvrid, portfellid, käekotid, rahataskud, sukad, parfümeeria.
UNION" kingakreem ia saapamääre.
Soodsad hinnad ja tingimused.
Müük väiksel ja suurel arvul.
Laod Tartus, Suurturg 10, tel 6-42
Kaubahoow 36, tel. 7-85
32
Tartu linnavalitsuse liikmed ja nende tööjaotus.
Linnapea kindral A. Tõnisson, tel. 2-85, krt. tel. 5-79,
kellele kuulub linnavalitsuse tegevuse üldine juhtimine. Ot
seselt alluvad temale: linnakantselei, rahandusosakond, statistikabüroo, perekonnaseisuamet, linnaarhiiv ja tuletõrje.
Abilinnapea K. Luik — tel. 3-77, krt. tel. 3-56 — juhib
haridus- ja ettevõtete osakondi.
a) H a r i d u s o s a k o n n a 1 e a 11 u v a d : alg-, keskja kutsekoolid ning gümnaasiumid, avalik raamatukogu, lu
gemislauad, laste suvekoloonia, pedagoogiline muuseum,
Spordiplatsid, lasteaiad ja mängumurud.
b) E 11 e v õ t e t e o s a k o n n a 1 e a 11 u v a d : linnaapteek, laenukassa ja müügisaal, viinapoodid, elektrijaam,
gaasivabrik, linnapank, metsad, mõisad, talud ja maatükid,
laevad, mootorsõidukite katse- ja järelvalve korraldus.
Linnanõunik ins. J. Roo — tel. 11-77, krt. tel. 5-42 —
juhib majandus- ja ehitusosakondi.
a) M a j a n d u s o s a k o n n a 1 e a 11 u v a d : tänavad,
teed, sillad, kaevud, kanalisatsioon, kruusaaugud, betoonitööstus, veovoor, pudretivabrik, korstnapühkimise korraldus,
kütte ja ehitusmaterjali muretsemine, tänavate valgustusvõrk, puiesteed, pargid, linna üürimajad, turud, linnas asuvad linna krundid ja platsid, aianduskrundid, jõekaldad, jäämüügi korraldus.
b) Ehitusosakonnale alluvad: linnainsenerid, arhitekt, maamõõtja, veevärk, avalikkude tööde korraldamine, ehitusprojektide läbivaatamine, väiketööstuste avamiseks lubade andmine.
Linnanõunik dr. R. Sinka — tel. 2-89, krt. tel. 89 — ju
hib tervishoiu ja hoolekande osakondi.
Tervishoiuosakonnale alluvad: linnaarst,
haiglad, pesukoda ja desinfektsiooni kamber, hambaarsti kahinett, emade ja laste arstlik nõuandepunkt, koolide ambulants, ujula ja supelkohad, kooliarstid ja õed, tervishoiuarst
Ja loomaarst.
b) Hoo 1 ekondeosakonna 1 e alluvad: vanade- ja haigetekodud, Kaagvere lastekodu, vaeste ambulants, hoolekande korraldamine.
Temale alluvad veel: õigusteadlik büroo, tööbörs, kutsevaliku-nõuandebüroo ja linna tapamaja.
3
33
Tartu linnaasutised.
Linnavalitsus asub Raekojas.
Linnapea kindral A. Tõnissoni kabinett Raekojas, tel. 2-85.
Abilinnapea K. Luiki kabinett Raekojas, tel. 3-77.
Linnanõunik J. Roo kabinett Raekojas, tel. 11-77.
„
R. Sinka kabinett Gildi 8, tel. 2-89.
Linnasekretär A. Mägi kabinett Raekojas, tel. 11-78.
Koolinõunik J. Langi kabinett Raekojas, tel. 6-56.
Revisjonikom. esimehe A. Mõru kabinett Raekojas, tel. 14-76.
Linna koolivalitsus — Raekojas, tel. 10-79.
„
majandusosakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„
ettevõtete osakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„
ehitusosakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„
tervishoiuosakond — Gildi 8, tel. 28.
„
hoolekandeosakond — Gildi 8, tel. 2-89.
„
perekonnaseisuamet — Kompani 3/5, tel. 10-66.
„
statistikabüroo — Kompani 3/5, tel. 4-93.
„
vaestelastekohus — Kaluri 12, tel. 13-73.
„
pudretivabriku kontor — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„
gaasivabrik — Aleksandri 96, kontor Lihaturg 7,
„
elektrijaam — Lihaturg 7, tel. 1-48.
„
tapamaja — Võru tn., tel. 95.
Jõuvankrite registreerimine — Gildi 8, tel. 10-80.
Aadressbüroo — Rüütli 11, tel. 6-46 ja 14-46.
Tööbörs — Kaluri 12, tel. 4-75.
Linnapank — Raekojas, tel. 2-32.
Linnaapteek — Raekojas, tel. 5-58.
Linna laenukassa ja müügisaal — Auriku 2, tel. 1-05.
Tuletõrje lendsalk — Söögiturg 2, tel. 12 ja 9-00.
Linnaarhiiv — Kompani 2/5, tel. 16-81.
Pärandusemaksu
tasumine võib perekonnale sünnitada ülepääsematuid raskusi.
Kõige parem
abimees on siin EESTI UNION‘T
elukindlustuse poliis.
34
Tartu linnas asetsevad haiglad ja raviasutised.
Ülikooli I Haavakliinik, Toome peal.
„
I Sisehaiguste kliinik, Toome peal.
„
Naistekliinik, Toome peal.
„
Silmakliinik, Jul. Kuperjanovi 1.
$
Lastekliinik, Veski 6.
„
Vaimuhaiguste kliinik, Tallinna 48.
„
II Haavakliinik, Maarjamõisa väljal.
„
II Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisaväljal.
„
Närvikliinik. Maarjamõisa väljal.
„
Sisehaiguste poliklinik, Gustav-Adolfi 12.
„
Dermatol. poliklinik, Gustav-Adolfi 12.
Linna Nakkushaiguste haigla, Lina 6.
„
emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Ülikooli 28.
„ naiste suguhaiguste ambulatoorium, Tallinna 12.
„ vaeste ambulatoorium, Gildi 8.
„
kooli ambulatoorium, Giidi 8.
„
hambaarsti kabinett, Gildi 8.
„Erakliinik", Riia 54.
A.-S. Pärmivabriku „Vesiravila“, Pikk 58,
Mellini erahaigla, Aia 36.
»Tiisikuse nõuandepunkt", Riia mnt.
35
Laadad Tartus 1937. a.
8. jaanuaril, 18. veebruaril, 1. aprillil, 16. aprillil, 6. juulil,
23. septembril, 13. oktoobril, 16. novembril ja 14. detsembril.
Politsei-jaoskonnad.
Tartu-Valga prefektuur, Kompani 10.
Politsei I jaoskond, Kompani 10.
Politsei II jaosk., Õnne 13.
Politsei III jaosk., Narva 56.
Kriminaalpolitsei, Gildi 12.
Poliitiline politsei, Rüütli 11.
Notarid.
Kallas, Joosep, kontor Võidu 5.
R e i m a n, Ilmari, kontor Suurturg 10.
S i s k a, August, kontor Suurturg 12.
S u u b i, Arnold, kontor Suurturg 20.
V i h a 1 e m, Hugo, kontor Ülikooli 30.
Tartu linna mustuse väljaveo tingimused.
Autotäis Kr. 3.50.
Tünnitäis Kr. 1.75.
Öökast Kr. 1.95.
Öökasti toobriga täitmine (lisatasu) Kr. —.60.
A u g u s k ä i m i n e : esimene 30 minutit ehk selle osa
augusviibimise eest Kr. 4.—. Iga järgmise 10 minuti ehk
selle osa augusviibimise eest 50 senti.
Väljaspool auku torude lahtiajamise eest Kr. 1.50 tun
nis ehk osa tunni eest.
Arvete tasumine.
Mustuseveo arved tasutakse Pudretivabriku kontori kas
sasse (raekojas) kahe nädala jooksul väljaveo päevast ar
vates. Kahe nädala möödumisel tasumata arved saadetakse
majaomanikkudele ehk mustuse väljaveo tellijaile koju kätte,
kusjuures arvele lisatakse: a) %% kuus viivitusraha mustuse
väljaveo päevast arvates, poolikud kuud loetakse terveteks,
b) 25 snt. igale arvele arve kojuviimise eest, c) kahe kuu
möödumisel mustuseveo päevast arvates nõutakse arve ta
sumist kohtu kaudu.
Isamaaliidu Tartu linnabüroo asub Suurturg 7,
IV kord, tel. 9-51. Avatud kella 9—14.
36
Korstnapühkijate taks Tartu linnas.
Korstnapühkijatel on õigus saada tasu korstnapühkimise
eest Tartu linna administratiiv-piirkonnas järgmise taksi
järgi:
1. Iga korstna pealt, mida peab puhastama (pühkima)
8 korda aastas, 1 kroon põhitasu aastas ja peale selle iga
majakorra iga korstnalõõri osa pealt 15 senti lisatasu aastas,
kusjuures pööning loetakse üheks majakorraks sel puhul,
kui seal asub tulekolle.
Seega on taks järgmine:
Majakorrad
Ühekordne maja
Kahekordne
„
Kolmekordne „
Neljakordne
„
Viiekordne
„
1
kr.
„
„
„
„
lõõr
15 snt.
30 „
45 „
60 „
75 „
2 lõõri
1 kr. 30 snt.
1 „ 60 „
1 „ 90 „
2 „ 20 „
2 „ 50 „
2. Läbironitavate korstnate puhastamise eest on
punkt 1. näidatud tasu kolmekordses suuruses.
Märkus I: Kui keldris on küte, siis loetakse kelder
ka majakorraks.
Märkus II: Korstna puhastamise hulka eeltähenda
tud tasu eest kuulub ka korstnaga ühenduses olevate ahjude, pliitide ja teiste tuleasemete, suitsulõõride puhastamine puhastususte kaudu.
Märkus III: Tasu maksmine peab toimuma iga poole
aasta (kalendriaasta) tagant.
Tartus, Tähe tn. 128, tel.12-58.
7
• • 1 = 1 10T—100 —10 ♦
37
Tartu linna elektrivoolu müügitariifid.
Kinnitatud Tartu linnavolikogu poolt 27. aprillil 1936. a.
A.
Valgustustariif.
V a 1 g u s t u s t a r i i f nr. 1.
V a 1 g u s t u s e / m a j a p i d a m i s e otstarbeks.
Elukortereis tarvitatud elektrivoolu eest maksavad
voolutarvitajad vastavalt nende korteri põrandapindala suu
rusele järgnevas tabelis näidatud täisnormi (1/1) kilovatttundide ulatuses 24 senti kilovatt-tund.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud üle tabelis ettenähtud
täisnormi, maksavad voolutarvitajad ühekordse poolnormi
(%) ulatuses 10 senti kilovatt-tund ja üle selle — 5 senti
kilovatt-tund.
Märkus 1. Elukorterite põrandapindala arvutamisel
võetakse arvesse elutoad, eestoad, koridorid, köögid, vanni
toad ja teised kõrvalruumid, kuid ei võeta arvesse keldreid,
puukuure, pööninguid, külmi verandasid, klosette, lautu,
talle, õuesid ega neid maju ja kortereid, millel puudub vas
tav maja ja korteri number.
38
Korteri mõiste määratakse kindlaks linnavalitsuse ehi
tusosakonna poolt kinnitatud majaplaani alusel.
Märkus 2. Tabelis näidatud kilovatt-tundide normile
vastav voolutarvitüs tehakse kindlaks mõõtja seisuvõtmise
Perioodil. Aastas arvestatakse 12 seisuvõtmiseperioodi, kus
juures elektrijaama juhatusel on õigus ühendada mitmeid
Perioode. Esimene seisuvõtmise periood algab jaanuari
kuul.
Märkus 3. Kui selgub, et valgustustariif nr. 1 järgi
voolu tarvitav abonent on elektrijaamale teatamata suuren
danud korteri põrandapindala, siis tuleb temal tasuda tek
kinud hinnavahe, arvates tema voolutarvituse algusest selles
korteris.
Valgustustariif nr. 2.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud ainutl valgustuseks ja
kohtades, mis ei ole ette nähtud valgustustariifis nr. 1, makSavad tarvitajad:
ühetariifi-mõõtja järgi .
.
....................... 24 senti kwt,
kahetariifi-mõõtja järgi öösel kella 23—7-ni 12 senti kwt.
Märkus. Tekkinud lahkarvamised voolutarvituse pai
sutamise küsimuses valgustustariif nr. 1 või nr. 2 alla, otSustab elektrijaama juhatus.
SeSeSasesesesesesesesesesesesesesesees
ÄRIMAID TÖÖRIISTU
Rootsi, Inglise ja Saksa vabrikutest,
EHITUSTARBEID,
MATTE
1
1
...
..
METALLE, nagu: vaske, alumiiniumi, tina jne.,
MAJAPIDAMISTARBEID
soovitab mõõdukate hindadega
V. KALJOT
Tartus, Poe tän. 9, tel. 12-29.
^ssssssssssssssssssasssssssssssssssas
39
V a 1 g u s t u s t a r i i f nr. 6.
Äridele, kus kaubeldakse mitte hiljem kui kella 19-ni,
antakse elektrivoolu reklaami otstarbeks kinniste vaate
akende, välis-vaatekastide, reklaamsiltide ja välisreklaamlampide valgustamiseks 15 sendi eest kilovatt-tund, kui järg
nevas tabelis näidatud akna või reklaamkasti (sildi) pind
alale vastav norm on tarvitatud. Normi mitteväljatarvitajad maksavad 24 senti kilovatt-tunnilt.
D. Soojustariif.
Kohtkindlatele veekuumendajatele, ahjudele, pliitidele ja
kasvuhoonetele arvestatakse elektrivoolu:
öösel kella 23— 7-ni — 4 senti kwt,
päeval „
7—23-ni —■ 10 „
„
E. Majapidamistariif.
Voolutarvitajaile, kes ei ole õigustatud valgustustariif
nr. 1 järgi voolu tarvitama, või kelle korteri iseloom ei või
malda nimetatud tariifi järgi normi väljatarvitamist, antakse
voolu majapidamiseks — triikimiseks, keetmiseks, küpseta
miseks ja kütteks — erilise voolumõõtja läbi:
juunist kuni septembrini — nelja seisuvõtmise-perioodi
vältel — 5 senti kwt ja oktoobrist kuni maini — kaheksa
seisuvõtmise-perioodi vältel
esimesed 10 kwt kuus — ä 10 senti ja
järgnevad............................. ä5
„
kwt.
Majapidamise tariifi kasutamisega kaovad valgustustariifis nr. 1 ettenähtud soodustused.
Märkus 1. Kui selgub, et majapidamisevoolu kasu
tatakse valgustuse või muuks otstarbeks, arvestatakse ära
tarvitatud vool vastavalt kas valgustuse või jõutariifi järgi
majapidamistariifi peale ülemineku ajast arvates.
Märkus 2. Elektrijaama juhatusel on õigus erijuh
tudel keelduda voolu andmisest majapidamistariifi järgi.
Käesolevad tariifid hakkasid maksma 1. juunist 1936.
Samast ajast kaotavad maksvuse tariifid, mis on vastu võe
tud Tartu linnavolikogult 17. juunil 1935 ja avaldatud
RT 63 — 1935 art. 577 all.
00000000000009000000000000000000009*
„MAJA“ Riia tän. 49, tel. 16-17 ja 4-00, müüb
hääd ja puhast värvi. Hinnad odavamad!
♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦♦
40
Tartu linnas praegu maksev kinnisvaramaksu tabel.
Maksmapandud 1933. a.
Aasta sisse
tulek kr.
Eesti Hüpoteegi Pank
on laenuasutis, mis ainult kinnisvaraomanikkudele ja peamiselt linna- ja alevi-majaomanikkudele laenu annab nii
uute majade ehitamiseks, juba ehitatud majade korrasP>damiseks ja võlgade tasumiseks.
Laenud antakse pika aja peale, 33 aasta peale, mille
Jooksul ka laen ära kustub. Laenu % on praegu 6% aastas.
On loota, et protsenti veelgi alandatakse. Kustutuseks läheb iga aasta 1% ja valitsuse kuludeks %% aastas.
Pank on 53 aastat tagajärjerikkalt töötanud. Tema äriSeis on praegu üle 11.000.000 krooni. Pank asub omas majas Tartus, Võidu tn. 11.
—
Panka valitseb juhatus, nõukogu ja volinikkude kogu (24). Panga tegevus ulatub üle kogu Eesti.
w Panga juhatuses on: esimees 0. Rütli, esimehe asemik
Koppel ja liige A. Keiss. Juhatuse liikmete asemikud on
K- Koppel, P. Kase ja B. Vahtrik.
Panga nõukogu seisab koos 6 liikmest, osalt Tartust ja
osalt Tallinnast. Esimees on G. Lellep.
• Panga Tartu volinikkudeks on: O. Rütli, H. Koppel,
K Koppel, J. Sepp, A. Keiss, J. Müürsepp, G. Th. Juurup,
G. Lellep, K. Parts ja A. Schulzenberg.
iga järgmise 20 gr pealt
5
Postkaardid: üksikud . . .
5
10
vastusega. . .
Väärtkirjad: kuni 20 gr . .
20
5
iga järgmise 20 gr pealt .
Trükitööd iga 50 gr eest . .
2
2
Äripaberid iga 50 gr eest . .
2
Kaubaproovid iga 50 gr eest .
6
Pisipaketid iga 50 gr eest .
10
Tähitusmaks ......
Rahakaardid: transferdimaks
10
iga 10 kr. eest
. . .
5
Postipakid kuni 1 kg . . . . .
50
Eri tariifi järele.
1 „ 5 kg . . . 100
iga järgm. 5 kg . . 100
Telegrammid: a) lihttelegrammid sisemaal iga sõna pealt
5 s. (alammäär (40 s.).
b) Öösised (kl. 21—6) ja pühapäevased — kahekordne
maks.
Telefonikõned: ko halik kõne....................................... 3 s.
Avalikust kõnekohast iga 5 min. . 10 s.
Kaugekõned: iga 3 min.
a) kaugus kuni 25 km...........................10 s.
b) kaugus kuni 25—50 km . . . 20 s.
ej üle 50 km ........ 40 s.
Kes kindlustab oma vara ja elu
Eesti Union‘is
sel on tagatud muretu tulevik.
42
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
Meetrimõõdud:
1 kilomeeter (km) — 1000 m = 468,69 sülda — 0,94 versta.
1 meeter (m) = 100 sm = 0,47 sülda — 3 jalga 3,37 tolli.
1 sentimeeter (sm) = 10 millimeetrit (mm) = 3,94 liini.
Eestis varemalt tarvitusel olnud mõõdud:
1 penikoorem = 7 versta = 7,47 km.
1 Verst — 500 sülda = 1,06 km.
1 süld — 3 arssinat — 4 küünart = 7 jalga = 2,13 m.
1 arssin — 16 verssokit — 28 tolli = 71,12 sm.
1 jalg — 12 tolli = 30,48 sm.
1 toll = 10 liini = 2,54 sm.
1 küünar — 21 tolli = % arssinat = 53,34 sm.
1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga.
Pinna mõõdud.
Meetrimõõdud:
l hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 [m = 0,92 tiinu =
= 2196,72 F sülda = 2,69 Riia vakamaad — 5,49 Tal
linna vakamaad.
1 aar (a) = 100 • m = 21,97 ruutsülda.
Eestis
varemalt
tarvitusel
mõõdud:
olnud
pinna
1 tiin — 2400 | | sülda — 2,94 Riia vakam. = 6 Tallinna
vakamaad = 1,09 ha.
1 vana Tallinna tündrimaa = 1377,5 • sülda = 0,63 ha.
1 aus Tallinna tündrimaa — 1200 • sülda = 3 Tallinna
vakam. — 1,47 Riia vakam. = 0,55 ha.
1 Tallinna vakamaa = 400 [ sülda = 0,49 Riia vakamaad = 0,16 tiinu = 0,18 ha.
1 tulbas ehk postivahe — 4 Tallinna vakamaad = 1600
• sülda.
1 Riia vakamaa — 25 kapamaad = 10.000 • maamõõdu
küünart — 40.000 1 jalga = 0,34 tiinu = 2,04 Tallinna
vakamaad = 816.33 • sülda = 0,37 ha.
1 kapamaa = 1600 • jalga = 400 • maamõõdu küünart — 148,64 [] m.
43
Raskuse mõõdud.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
meetertonn (mtn) — 10 sentneri — 61,05 puuda.
sentner = 100 kg — 6,1 puuda.
kilogramm (kg) — 1000 g — 2,44 naela.
gramm (g) — 1000 milligrammi (mg) — 0,23 solotnikku — 22,5 dooli.
nael — 410 g.
puud = 16,380 kg.
Inglise nael (Ibs) — 0,45 kilogrammi.
Inglise sentner — 112 Inglise naela (Ibs) — 50,8 kg.
Saksamaal tarvitatav sentner — 50 kg; 1 doppeltsentner
(dz) = 2 sentneri - 100 kilogrammi.
quintal (kwintal) — 100 kg.
Ühendriikide ja Kanada viljamõõdud.
1 bušel nisu, ube, herneid, kartuleid = 60 Inglise naela
(Ibs) = 27,22 kilogrammi.
1 bušel rukkeid, maisi, linaseemet — 56 Ibs — 25,4 kg.
1 bušel otri, maisijahu = 48 Ibs — 21,77 kilogrammi.
1 bušel kaeru = 32 Ibs — 14,51 kg. (Kanadas — 34 Ibs —
= 15,42 kg.).
Munad.
1 suursada = 120 muna. Ühes kastis on 3 suursada = 360
muna, 6 suursada — 720 muna või 12 suursada — 1440 muna.
Ameerika
Metsamaterjali mõõdud.
Tihumeeter tähendab 1 kantmeeter (1X1X1 meetrit)
(m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ja võrdub 35,32
Inglise kantjalale.
1 kantjalg võrdub 0,028 tihumeetrile.
1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile.
1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi.
Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetrites ja
detsimeetrites (1 detsimeeter = 10 sentimeetrit), jämedus
palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) otsast ilma koo
reta, keskmise jämeduse kohast täis sentimeetrites, kusjuures
poolikud sentimeetrid arvesse jäetakse võtmata.
Ruumimeeter tähendab 1 kantmeetri mõõdus üleslaotud metsamaterjali hulka, kusjuures kantmeetrisse on
arvatud ka materjalide vaheline õhuruum.
Mere ja sügavuse mõõdud.
1 sõlm ehk 1 meremiil — 1852 (täpselt 1851,85) meetrit (ühe
meridiaani minuti pikkus).
1 kaabeltau 1/10 meremiili — 185 meetrit.
44
1 sügavsüld (tarvitatakse meresügavuste mõõtmiseks) on
tuhandik osa meremiilist = 1,85 meetrit.
1 registertonn — laeva ruumimõõt = 100 inglise kantjalga = 2,83 kantmeetrit.
Jõu mõõdud.
1 meeterkilogramm — tööhulk, mis tarvilik 1 kilogrammi
tõstmiseks 1 meetri kõrgusele.
hobusejõud (P. S. ehk H. P.) — jõud, mis tõstab 75 kg
1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele.
Inimjõud võrdub umbes 1/s hobusejõule.
atmosfäär — 1 kilogrammi rõhumine 1 ruutsentimeetri
pinnale.
Paberi mõõdud.
raamat — 25 poognat — trükipaberit.
»MAJA" Riia tän. 49, tel. 16-17, ehitusmaterjal
on hää ja odavam.
45
Tarvitatavaid eesnimesid.
Aade
Aala
Aale
Aile
Aili
Aime
Ai mi
Aino
Ainu
Aire
Aita
Aive
Aivi
Alli
Aivi
Ann
Anne
Anni
Anu
Auli
Aune
Auni
Eela
Eesi
Eeva
Eha
Eili
Eiri
Elin
Ell
Ella
Elli
Naistenimed.
Ello
Hilma
Elo
Hilvi
Elss
Irvi
Elve
Iile
Elvi
Illi
Endla
Ilme
Ene
I10
Enna
Ilve
Ilvi
Epp
Eve
lvi
Haldi
Juula
Halja
Juuli
Heesi
Kadli
Heivi
Kadri
Hela
Kai
Hele
Kaie
Helge
Kaja
Helgi
Kersti
Heli
Kirsti
Helja
Koidu
Helje
Krõõt
Helle
Kuldja
Helme
Külli
Helmi
Laidi
Helve
Laine
Helvi
Leela
Hiie
Leelu
Hiisi
Leena
Hiivi
Lehti
Hilja
Leida
Leili
Hille
Hilli
Leini
Liidi
Liina
Liis
Liisa
Lille
Linda
Luule
Maaja
Madli
Mae
Mai
Maie
Maila
Maime
Maimu
Maire
Maldi
Mall
Malle
Malve
Mare
Maret
Mari
Marja
Meeli
Miili
Miina
Milli
Milvi
Neida
Olvi
Orvi
Pille
Pilvi
Pärja
Raja
Rceli
Reet
Riina
Saimi
Sale
Salme
Siiri
Silvi
Sula
Taimi
Tiia
Tiina
Tiiu
Tui
Ulvi
Urve
Uuve
Vaike
Valvi
Viia
Viire
Viiu
Viive
Vilge
Virge
Virve
Õili
Ülla
Aado
Aadu
Aarne
Aaro
Aavo
Ago
Ahto
Aimur
Ain
Meestenimed.
Aivo
Atso
Algo
Aulo
Alo
Avo
Andres
Edur
Ants
Eelar
Eeru
Arbo
Are
Elmet
Enn
Arvi
Esku
Arvo
Haldur
Haljand
Harjo
Heido
Heigo
Heik
Heinar
Heino
Heldur
Hellar
Henn
Hillar
Hindrek
Härmo
Illis
limand
Ilmar
Indur
46
Tarmo
Priidik
Lembo
Ivo
Tarvo
Priidu
Loit
Jaagup
Teet
Päll
Madis
Jaak
Tiit
Pääro
Maldur
Jaan
Toots ,
Rain
Mardo
Jaanus
Tõiv
Rait
Margus
Juhan
Toivo
Raivo
Meelik
Jüri
Randar
Tõll
Kaarel
Mehik
• Tõnis
Rein
Mihkel
Kaimo
Reinut
Tõnn
Märt
Kaljo
Tõnu
Reio
Niilas
Kaubo
Tõo
Riho
Oivo
Kill
Rill
Uku
Olev
Koit
Ristjan
Uljas
Kuldar
O11
Räni
Urmas
Oolep
Kusta
Saamo
Urmo
Kustas
Orm
Salev
Vaano
Ormes
Kärmo
Selgur
Vabar
Oskur
Laos
Siim
Vagur
Ott
Leenart
Suit
Vahur
Peep
Leho
Sulev
Vaino
Peeter
Lembar
Valdik
Taidus
Pilk
Lembit
Nimestiku koostamisel on tarvitatud prof.
raamatut „Eestipäraseid eesnimesid.“
Kodune apteek.
Igas kodus peaksid olema järgmised arstirohud ja abinõud.
Ravimid.
1. Palderjanitinktuur. Südamepeksmise ja erkude rahustamiseks 8—20 tilka sisse võtta.
2. Eeter-palderjanitinktuur.
Südametegevuse tõstmiSeks ja minestuse puhul 8—20 tilka korraga sisse võtta.
3. Thielemanni tilgad. Kõhuvalu ja -lahtioleku puhul
% 20 tilka korraga sisse võtta.
4. Köhatilgad. Köha puhul 8—20 tilka korraga.
5. Hambatilgad.
Mõni tilk hambaauku puuvillaga
Panna, vähendab valu.
6. Joodtinktuur. Haavatud kohale määrimiseks, hambavalu puhul paistetanud igemete määrimiseks jne.
7. Glütseriin. Kergelt külmavõetud ja põletatud kohade ning lõhkenud naha määrimiseks.
,
8. Põletatud magneesia. Vastumürgiks mürgituse puhapetega, raskete metallidega ja arseenikuga, mõni teeusikatäis külma veega piimaks segatult sisse anda.
47
9. Söögisooda. Värske põletishaavade katmiseks pulb
rina, niiskete kompressidega kaetult.
10. Talk. Haudunud kohtadele puistata.
11. Boorhape. Kompressideks ja kuristamiseks 1 tee
lusika täis klaasi vee peale.
12. Boorvaseliin.
13. Lassari pasta. Näonaha lõhenemisel ja sammas
poole puhul peale määrida.
14. Riitsinusõli. Kõhu lahtitegemiseks kõhuvalu pu
hul 1—1 supilusikatäis korraga.
15. Vesiniku ülihapend 3%. Kõrvatilgad, nahakülge
kinnikleepunud sidemete lahtitegemiseks.
16. Nuuskpiiritus. Minestuskordadel nina alla hõõruda
ja nuusutada anda.
17. Lösool või lüsoform. Käte ja asjade nakkusidudest
puhastamiseks, lüsooli tarvitades 10 g toobi vee peale; lüsoformi 20—30 g toobi vee peale.
18. Bensiin.
19. Kleepiv kautšukplaaster (Leukoplast).
20. Atsetosaal tabl. Palaviku, peavalu ja hambavalu
puhul 1—1 tabl. korraga klaasi veega sisse võtta.
21. Kummelitee. Suu loputamiseks ja kompresside te
gemiseks paistetuse puhul.
Seemned, aiandus- ja mesindustarbed,
taimekaitsevahendid, põllumajanduslik
kirjandus jne. alati saadaval.
„Alv“ betooni tihendusaine, betoonist
keldrite veekindlaks ehitamiseks.
Eesti Seemnevilja Uhisus
Tartu osakond Võidu 7, tel. 1-58.
Laod ja puhastusjaam Riia 105/109, tel.3-85.
48
22. Ttsitrovanillin.
Peavalu, palaviku, migreeni jne.
korral.
23. Lubjaliniment, värskelt valmistatud. Värskete põletishaavade katmiseks.
Sidumisabinõud.
1. Hügroskoopiline puuvill.
2. Ligniin (puuvatt).
3. Marlisided mitmes laiuses.
4. Hygroskoopiline marl.
5. Kompresspaber.
6. Tümoolpiiritus 1:500.
Haavade sidumisel marl tümoolpiiritusega niisutada ja
siis haavale panna.
7. Vedrunõelad.
Arstiabinõud.
1. Anatoomiline pintsett (näpits).
2. Kirurgilised käärid.
3. Termomeeter (keha-soojusemõõtja).
4. Rohu sissevõtmise klaas (peale tarvitamist kohe äraPesta).
5. Mõõduklaas (mensuur), desinfitseerivate vedelikkude
mõõtmiseks (peale tarvitamist kohe ärapesta).
Majaomanikkude Koda Tallinnas, Rüütli tn. 15.
Juhatuse koosseis:
J.
J.
J.
O.
A.
B.
A.
A.
L. Jüris — esimees.
Sepp — I abiesimees.
Mürk — II abiesimees.
Suursööt — liige.
Pahla
—
„
Melts
—
„
Kask
—„
Rästas — sekretär.
Majaomanikkude Koja Tartu osakond Tartus,
Suurturg 3.
Osakonna juhatus:
4
O.
J.
J.
T.
49
Kangur — esimees.
Müürsepp — liige.
Miitra '— liige.
Tambre — sekretär.
Mida pakub kindlustus majaomanikule?
Tänapäeva majanduselu ei ole mõeldav ilma kindlus
tuseta. Sest alles kindlustuse kaitse, tagades investeeritud
kapitalide säilitamist igasugu ettenägemata õnnetusjuhtude
korral, annab majanduslikele algatustele vajalikku püsivust
ning julgustab seega majanduslikku ettevõtlikkust kapitalide
rakendamiseks produktiivsele tööle.
Õnnetusjuht, mis eriliselt varitseb majaomanikku, ähvar
dades hävitada kogu tema varandust, on tulekahi. Ning
sellest saadakse meie majaomanikkude ringkondades ka
selgesti aru.
Seepärast võiks vaevalt leida kinnisvaraomanikku, kes poleks kandnud hoolt oma varanduse kindlus
tamise eest tulekahju vastu.
Et maja peab olema tulekahju vastu kindlustatud, see
arusaamine on üldiselt läbi löönud. Kuid sellest paljast
tõsiasjast üksi, et maja on kindlustatud, on siiski vähe. Ot
sustava tähtsuse evib seejuures seik, kuidas on maja
kindlustatud.
Tähendame kõigepealt, et tulekindlustuse
kaitse on ainult sel juhul küllalt täieline, kui kindlustus on
sõlmitud maja tegelikule väärtusele vastavas kõrguses.
Kindlustamine alla tegelikku väärtust ei täida oma ees
märki, kuna sel juhul majaomanik ei ole kaitstud suurte
võimalike kahjude eest tulekahju korral. Kindlustus üle
tõelise väärtuse on aga seadusega keelatud. Ülekindlustus
tekitab majaomanikele seepärast ainult asjatuid kulusid.
Kindlustuskaitse täiusliku funktsioneerimise huvides
pole see ka ükskõik, mis seltsis oma varandust kindlustada.
Majaomaniku huvid leiavad soodsamat ning täielikumat ra
huldamist, kui kinnisvara kindlustatakse tule vastu soliid
ses kindlustusasutuses, mis tagab õiglaseid ning võimaluse
piirides odavaid kindlustusmakse kui kindlustatakse seltsis,
mis ei koorma kindlustusvõtjat mingi lisavastutusega, seltsis,
kelle otstarbekohane edasikindlustuse süsteem võimaldab ka
kõige suuremad kahjud likvideerida mõne päeva jooksul.
Näitena võiks nimetada 1934. aastal asetleidnud
suurt tulekahju Eesti Laenupanga majas, mille puhul Kinni
tus A./S. „Eesti Union“ maksis välja kahjutasuna 22 mil
jonit senti, kusjuures kahju likvideerimine kestis vaid 10
päeva.
Suure tähtsusega majaomaniku huvide vaatekohalt on
see, et kahju hindamine ning kokkuleppe saavutamine kahju-
50
Eesti
Hüpoteegi Pank
Tartus, Võidu tn. 11, omas majas.
Asutatud 1884. aastal.
Kindlaks raha mahutamise vahendiks on 6%-dilised
Eesti Hüpoteegi Panga
pantlehed.
Neisse pantlehtedesse mahutatud kapitali kind
lustavad eraisikute poolt panditud linnakinnisvarad, panga liikmete-laenuvõtjate vastastikune vas
tutus ja kõik Panga varad ja kapitalid.
Pantlehtede protsendid makstakse välja kupon
gide ettenäitamisel kaks korda aastas: 16. aprillil
ja 16. oktoobril. Iga aasta loositakse nii suure
summa eest pantlehti välja, kui palju laenude kustutusmaksud ja nende protsendid välja teevad.
Loositud pantlehtede eest makstakse nende nimesumma tervelt välja.
Rahaministri määruse järele on riiklistel asutus
tel lubatud neid pantlehti vastu võtta valitsusega
tehtavate lepingute tagatiseks ja aktsiisi- ning tolli
maksu kindlustuseks. Samuti tohib nendesse väärt
paberitesse ka vaeslaste, seltside ja omavalitsuse
asutuste kapitale mahutada.
Pank annab laene igale majaomanikule esi
mese obligatsiooni kindlustusel ja mitte üle 2/3
maja väärtusest.
51
tasu suuruse kohta, teostub võimalikult kiiresti, ilma asjata
venitamiseta ja ilma kohtu kaasabita. Kindlustusselts, kelle
kauaaegse tegevuse vältel ei ole olnud ühtegi kohtuprotsessi
kahjusaajatega, väärib seepärast majaomaniku erilist huvi.
Eriti väärtuslikuks osutub veel majaomanikule olukord,
kui kindlustusselts töötab kontaktis majaomanikkude selt
siga, kusjuures seltsi liikmetele on võimaldatud tulekahju
korral pöörduda oma juhatuse poole erapooletu hindajaeksperdi määramiseks, kelle otsustega arvestab kindlustus
selts.
Kuid majaomaniku tarvidus kindlustuskaitse järele ei
piirdu vaid tulekindlustusega. Eriti suur on majaomanike
huvide vaatekohalt näiteks elukindlustuse väärtus. Rääki
mata sellest, et ka majaomanik on perekonnaisa, kellele on
elukindlustus hädavajaliku tagatisena perekonna heaolu ja
laste muretu tuleviku kohta, on suur osa kinnisvarasid koor
matud pikaajaliste hüpoteeklaenudega. Kuigi kinnisvaral
lasuvate laenude korraldamine ning aegamööda likvideeri
mine vahest ka tekitab raskusi, vaatab majaomanik julgesti
tulevikku, toetudes oma tööjõule ning oma asjaajamise osku
sele. Kuid mis saab, kui surm teda ootamatult töölt ära
kutsub? Kas suudavad pärijad — naine ja lapsed — võita
kõik laenukoormatusega seotud raskused? Ehk läheb selle
koormatuse tõttu pärandaja eluaegne töövili lastele lõpuks
kaduma?
Seesuguseid küsimusi on vist endale murelikult seadnud
nii mõnigi majaomanik, kelle kinnisvara on koormatud
laenudega. Kuid selle õigustatud mure vastu on olemas
radikaalne vastuabinõu —■ elukindlustus. Sest kui on sõl
mitud elukindlustuse leping kinnisvaral lasuva võlakoorma
kõrgusel, võib majaomanik kindel olla, et ta jätab oma enne
aegse surma juhuks omastele võlgadest vaba varanduse.
Tema surma juhul, sündigu see kas või järgmisel päeval
peale elukindlustuse jõusse astumist, maksab kindlustus
selts kohe välja kinnisvara täielikuks vabastamiseks võlga
dest tarviliku kapitali, soovi korral võib juba elukindlustus
poliisi sisse võtta tingimuse, et kindlustuskapital peab esi
meses järjekorras kasustatud saama maja peal lasuvate lae
nude tasumiseks, ja et ainult peale selle üle jääv kindlustus
summa osa antakse välja vabaks kasutamiseks.
Kuid see pole ainuke juhus, kus elukindlustus osutub
majaomanikule asendamata väärtuslikuks kaitseabinõuks.
Elukindlustus aitab paljudel juhtudel lahendada probleemi,
kuidas terviklikku kinnisvara ehk ettevõtet pärandada mit
mele lapsele nii, et iga lapse huvid oleksid arvestatud, sa52
OSKAR HEINE
klaveri vabrik Tartus,
Karlova 69, omas majas
Kõnetraat nr. 12-98.
(
Asut.
}
: 1872.a. )
On kõige vanem spetsiaaltööstus sel alal Eestis.
mal ajal aga ka pärandatava kinnisvara (maja, talu) ehk
ettevõtte huvid küllaldaselt kaitstud. Nagu taluperemees,
nii teab ka majaomanik seda päris hästi, kui ebasoodsalt
mõjub rohkearvuliste kaaspärijate ning kaasomanike ole
masolu. Eriti koormavaks osutuvad sageli tegelikust tööst
ning asjatoimetusest kaugemal seisvate kaasomanike nõud
mised. Pole harva juhuseid, kus kaaspärijate rahalised nõud
mised aegamööda õõnestavad ühise varanduse säilitamise
alused. Lasterikas majaomanik püüab seepärast oma üle
jääkidest aegsasti koguda rahalise kapitali, et selle abil
eraldada sularahas mõnede laste pärandusosa. Kuid raha
kogumine nõuab aega ja enneaegne ootamata surm võib kat
kestada ning paralüseerida kõige paremad sellekohased ka
vatsused ning püüded. Kui aga tähendatud kapitalikogumine teostub elukindlustuse kaudu, siis ei või enneaegne
surm enam takistada rahakogumisega taotletud sihi saavu
tamist, kuna sel korral maksab kindlustusselts pärandaja
poolt lastele kindlaksmääratud pärandusosa nendele täies
ulatuses sularahas välja, olenematult sellest, kui palju ehk
kui vähe on pärandaja kuni oma surmani suutnud sissemaksta kindlustusseltsile.
Sageli juhtub, et — rikkalikule pärandusele vaatamata
— pärijatel on raske realiseerida tarvilikku summat sula
rahas pärandimaksu tasumiseks. Selle suure takistuse kõr
valdamiseks varanduse takistamatuks üleminekuks laste
katte on jälle kõige paremaks abinõuks elukindlustuse po
liis. Mujal riikides, kus elukindlustuse kasutamine on laiemini levinenud kui meil, kasutatakse elukindlustust sageli
just selleks, et pärijatele kindlustada tarvilikus kõrguses
sularaha pärandimaksu tasumiseks ja seega neile võimaldada
takistamatult omandusõigustesse astuda.
53
Kuid tule- ja elukindlustus pole ainukesed kindlustusalad,
mis peavad majaomanikule pakkuma otsekohest huvi. Mai
nime näiteks seda, et iga suurem klaas, näiteks vaateakna
suurune peegelklaas, on juba terve kapital, mis kergesti
võib hävineda mitte üksi tuleõnnetuse, vaid ka igasugu teiste
õnnetusjuhtude puhul. Sellest tekkivate kahjude vastu ei
anna tulekindlustus küllaldast kaitset ja peab seepärast
täiendatud saama klaasikindlustusega.
Teiseks väärtuslikuks täienduseks tulekindlustusele on
näiteks kindustus murdvarguse vastu, mille tähtsusest haka
takse meil viimasel ajal järjest rohkem aru saama.
Ruumi puudusel tuleb piirduda nende väheste näide
tega. Kindlustuskaitse korraldamine majaomaniku huvide
kohaselt on tänapäeval juba üsna täiuslikuks arenenud —
eriti vanemates kultuurriikides. Meie suhteliselt veel väga
noor kindlustusasjandus teeb seda arenemist kaasa ja samm
sammult tõstab ka meil kindlustuskaitse painduvust ning
mitmekesidust ajakohaselt kõrgele tasemele.
Kinnitus Aktsia Selts „EESTI UNION“.
„Eesti Union“ on asutatud 1922. a., kuid Seltsi järje
kindel tõus algas 1925. a., mil tegevuse juhtimisele asus
praegune direktor R. Lagrum, kellel enam kui 35 aastase
tegevuse tõttu kindlustuse alal on suured kogemused ja kelle
head sidemed Inglismaa suuremate ning vanemate kindlustusasutistega, kus „Eesti Union“ kindlustab edasi oma
riskid.
Otstarbekohaselt arendatud välismaalise edasikindlus
tuse suur tähtsus ning tarvilikkus ilmneb eriti selgesti kahjurikastel aastatel. Nii tuli „Eesti Union’il“ 1934. a. väljamaksta ligi 30 miljonit senti, mis tunduvalt ületas Seltsi
preemia-sissetulekute kogusumma samal aastal. Kuna aga
suurem osa kahjudest langes edasikindlustusseltside kanda,
siis ei riivanud see kuidagi „Eesti Union’i“ kindlat seisu
korda ja Seltsi tegevus, kahjurikkal 1934. aastal, lõppes üle
jäägiga, mis võimaldas ka maksta dividendi.
Suurt rõhku paneb „Eesti Union" ka sellele, et kind
lustusvõtjate huvid ning vajadused leiaksid kindlustuste läbi
võimalikult täielikku rahuldamist. Seepärast püüabki Seltsi
juhatus kahjud likvideerida ilma asjata venitamiseta ja sel
puhul vahest tekkivaid vaidlusi lõpetada vastastikuse kokku
leppe teel. Kogu oma tegevuse vältel ei ole „Eesti Union’il“
olnud ühtegi kohtuprotsessi kahjukannatajatega. Viimaste
aastate jooksul on „Eesti Union“ muuseas arendanud tihe
54
damat koostööd majaomanike organisatsioonidega ja maja
omanike pankadega. 1. oktoobrist 1936. a. asub Seltsi Tartu
osakond Tartu Majaomanikkude panga juures, arendades
koostööd Tartu Majaomanikkude Seltsiga.
Tulekindlustuse kõrval osutab „Eesti Union“ erilist tähelpanu elukindlustusele, arvestades selle tähtsa kindlustusala arendamisel majaomanike erihuvisid. Elukindlustus võib
nii mitmeski suhtes osutuda väga väärtuslikuks majaoma
nikule, näiteks kinnisvarade vabastamisel hüpoteeklaenudest,
maja pärandamisel tekkivate küsimuste lahendamisel, pärandimaksu õigeajalise tasumise kindlustamisel jne., nagu
see käesolevas väljaandes teisel kohal ligemalt seletatud.
Peale tule- ja elukindlustuse töötab „Eesti Union" ka teis
tel kindlustuse aladel, nagu klaasi-, murdvarguse-, auto-,
õnnetusjuhuste j. t. kindlustuse aladel.
„Eesti Union’i“ tegevuse järjekindlat tõusu iseloomus
tab selgesti allpool järgnev tabel:
Nagu tabelist nähtub, on Seltsi sissetulekud kindlustus
maksude näol aastast aastasse püsivalt tõusnud, väljaarvatud
ainult kõige raskemad majanduskriisi aastad 1931 ja 1932.
Seltsi vastutuskapitalid aga näitavad pidevat tõusu ka kriisiaastade jooksul, mis tõendab Seltsi terveid ning kindlaid
aluseid.
Seltsi organid koosnevad üldtuntud eesti seltskonna
tegelastest:
Juhatus — Joh. Reintalu, esimees; R. Lagrum, asjaajajadirektor; K. Martin, insener; Ed. Kanep, kolonel.
Revisjonikomisjon — Jaan Teemant, vann, adv., esimees; O. Tief, vann, adv.; Oskar Kilgas, tööstur; Aug. Hermel. Eesti Laenu Panga direktor.
55
Tartu linna veevärgist, veehinnast ja puhasvee
saamise võimalusest.
V. O n t o n, Tartu linnainsener.
Puhasvee saamine ja sellega elanikkonna varustamine
linnades on ülesanne, mis väärib tõsist tähelepanu.
See on koguni küsimus, mis määrab teataval määral
linna tehnilise arengu taseme ja võib saada linna üldisele
arengule ja elanikkonnale saatuslikuks, kui see ei leia õiget
lahendust.
Seepärast on Tartuski see küsimus seisnud juba aastaid
akuutselt päevakorral ja sellele hakati tähelepanu pöörama
juba möödunud sajandil.
Nagu teada varustatakse linna puhasveega kahel viisil:
1) üksikuist kaevudest või 2) linna veevärgist.
Üksikuist kaevudest vee saamine ja sellega suuremal
hulgal elanikkonna varustamine kohalikkudele oludele vas
tavalt on hõlpus seal, kus heade omadustega põhjaveed
on maapinna lähedal ja tihtigi arteesiakaevudena tõusevad
maapinnale.
Et need veed ei reostuks pinnavetest, peavad maapinna
omadused olema säärased, et reovetel puuduks võimalus
põhjavetega ühineda enne viimaste tõusmist maapinnale, või
jälle pinnaveed peavad enne põhjavetega ühinemist küllal
daselt filtreeritama.
Selles mõttes ei ole Tartu olud kõige paremad, eriti
madalamates linnaosades. Siin avaldab põhjavetele suurel
määral mõju Emajõgi, mille tõttu põhjavee pind tõuseb kuni
1 m allpool maapinda. Aluspõhi on Emajõe lähedal savi
kas, segatud kohati turbaga. Pealegi puuduvad aluspõhjas
laiemas ulatuses kruusa- ja liivakihid, mis aitaksid pinnavett
puhastada. Sellest ongi tingitud, et madalamate linnaosade
kaevudes, mis tihti on õige väikse sügavusega ja halva
konstruktsiooniga, sageli isegi puuraketega, mis võimaldab
puhastamata pinna- ja jõevete juurdevoolu, on vesi joogiks
täiesti kõlbmatu.
Kõrgemais linnaosades on olukord küll veidi parem,
kuid siingi leidub küllaldaselt puuduliku ehitusega kaevusid,
kuhu on võimalik puhastamata pinnavete juurdevool, mis
pärast ka siin kaugeltki ei saa pidada olukorda rahuldavaks.
Pealegi läheb linna kasvamisega olukord üha hädaohtliku
maks, sest maapind saab ikka laiemal ja suuremal määral
reostatud, milletõttu kaevuveed muutuvad järjest halvemaks.
56
Tehes järeldusi tekkinud olukorrast ja arvestades linna,
lakkamatut kasvamist, mille juures tõuseb ka elanikkonna,
tihedus, mis on üldveevärgi sisseseadmisel määrava tähtsu
sega, hakati veevärgi sisseseadmisele mõtlema juba umbes
75 aastat tagasi.
Tegelikkude sammudeni jõuti aga siiski alles 1926. aas
tal, mil asuti linna üldveevärgi plaani väljatöötamisele.
Lõpuks oldi 1929. aastal niikaugel, et asuti esimese ringmagistraali ehitamisele.
Koostatud projekti järele, mida valmistas dr. ins. Egon
Leppik, rajati linna veevärk Meltsi allikate põhiveevoolule,
sest leiti, et siit on võimalik saada linna varustamiseks pi
kemaks ajaks täiesti kõlblikku ja tervishoiunõuetele vastavat
keemiliselt ja bakterioloogiliselt puhast joogivett. Pealegi
asuvad need allikad linna sees, mispärast on siit vee võtmine odavam, kuna pole tarvidust vett väljastpoolt linna
kalliste torustikkude kaudu linna juhtida.
Sügiseks 1929. a. valmis pumbamaja Meltsi allikail Tallinna tänavas ja magistraalid pumbamajast Narva, Uueturu
ja Vene, Laia, Rüütli, Võidu ja Aia tänaval kuni surubasseinini, mis ajutiselt asetati Vanemuise torni.
Seega oli pandud alus linna üldveevärgile ja see algas,
tegevust iseseisva ettevõttena.
Sellest ajast peale on püütud aasta-aastalt laiendada
magistraalide võrku ja on tulnud veevärgile ka juure uusi
tarvitajaid-abonente.
Praegu on veevärgi magistraalide kogupikkus 12.323,30'
j- m. ja linna veevärgil on praegu 353 abonenti.
Kuna veevärgi peamagistraalid asuvad kokku 45 tänaVal, kus on üle 800 kinnisvara, siis käesoleval ajal tarvitavad
linna veevärgi vett ligikaudu ainult 40% kinnisvaradest, mis
asuvad tänavate ääres, mida läbistavad veevärgi magistraa
lid. See pole kaugeltki rõõmustav nähe ja peab lootma, et
tulevikus veetarvitajate protsent märksa suureneb.
PAASO lauavabrik
Aleksandri tän. nr. 104, telel, nr. 220
soovitab
ehitusmaterjaali ja küttepuid
odavate hindadega.
57
Kokku on Linnavalitsus alates 1929./30. a. kuni
1936. aastani investeerinud veevärgisse 232.486,21 kr., mis
on võrdlemisi küll suur summa, kuid millest paraku pole
kaugeltki jätkunud veevärgi laiendamiseks ja täiendamiseks
sel määral, nagu see oleks tarvilik.
Nii on teostatud esialgses projektis ettenähtud magist
raalide üldpikkusest ca 18,50% — ehk ligikaudu 1/s, milletõttu veevärgil on veel suur arenemise võimalus ees.
Veevärgi rajamisel ega ka hiljem pole suudetud krediidipuudusel teostada surutorni ehitamist Õpetaja tänavasse,
kuhu oli koostatud projekti järele ette nähtud 500 kantmeetrilise mahuga survetorn, vaid esialgselt asetati 30 kantmeetrilise mahuga surupaak „Vanemuise“ torni, millega vee
värk on töötanud seniajani. Et aga „Vanemuise“ torni
kõrgus on liiga väike selleks, et suruda vett kõrgematesse
linnaosadesse põhja-õhtu poole Tähe tänavat, siis on siiri
pandud veevärgi arengule kirjeldatud suunas kindel piir.
Projekti kohaselt oli surutorni kõrguseks ettenähtud
22,00 m maapinnalt paagi alla. Kuna Õpetaja tänav on
pealegi üks kõrgem vana linnaosa, siis säärane surutorn suu
daks veega varustada kogu linna, välja arvatud Tamme ja
Tähtvere linnaosad, mis asuvad osaliselt kõrgemal. Sarnase
surutorni ehitamine nõuaks kulu ca 70.000 kr., mida seni
pole suudetud leida.
Uuemal ajal on surve tõstmiseks torustikus hakatud
tarvitama ka teisi viise, nagu hüdrofore või eripumbajaame,
kus vastavate pumpade abil hoitakse surve torustikus vaja
likus kõrguses, et ta suudaks tõusta kõrgematesse linna
osadesse. Milline neist viisidest on kõige otstarbekohasem
ja kasulikum, see püütakse kõige lähemal ajal lõplikult la
hendada, et siis asuda krediidi võimaluse lahenemisel selle
teostamisele. Samuti on tarvidus veevärgile ehitada Meltsi
allikaile uus ajakohasem pumbamaja ja uuendada ning täien
dada selle sisseseadet.
Need on küsimused, mis peaksid kõige lähemas tulevi
kus lahendamist leidma.
Veevärgi vee läbikäik tõuseb tänavu ligikaudu 100.000
m3-le aasta kohta. Siin hulgas pole arvestatud vett, mis
tarvitatakse tänavate ja platside kastmiseks, sest see võe
takse väljastpoolt veemõõtjaid tasuta.
Nüüd on pumbamajas ülesseadmisel üldveemõõtjad, mis
võimaldavad veevärgi üldläbikäiku täpsemalt kindlaks mää
rata.
Nagu toodud andmeist näha, on veetarvitus Tartus võrd
lemisi väike. Teistes linnades on see tunduvalt suurem.
58
Peaks küsima, mis võiks põhjustada vähest veetarvitamist.
Kahtlemata üheks mõjuvaks pidurdajaks oli asjaolu, et
vee hinda peeti kõrgeks.
20. dets. 1929. a. linnavolikogu poolt kinnitatud tariifide
järgi maksis kuni 1. augustini 1936. a. vesi 12—40 s./m3 —
olenedes tarvitatud veehulgast.
1. augustist 1936. a. arvates kehtivad järgmised vee
tariifid:
Vee tarvituse juures kontrollimise andmeil ühe kuu
jooksul makstakse:
1.
1—300 m3 igalt kantmeetrilt — Kr. 0,30
2. 301—450 m3
„
,,
— „ 0,25
3. 451—600 m3
„
„
— „ 0,20
4. 601—900 m3
„
„
— „ 0,15
5. 901 ja rohkem „
„
— ,, 0,12
Tööstused:
6. 1—600 m3 igalt kantmeetrilt — Kr. 0,20
7. 601 ja rohkem „
„
—
0,12
Märkus 1: Tarvitatud vee koguhind igalt abonendilt määratakse summeerides järkude kaupa eeltoodud tabeli kohaselt.
Märkus 2: Linnavalitsusel on õigus erikokkuleppel
nende veetarvitajatega, kes tarvitavad vett tehniliseks otsbeks, alandada vee hinda, kuid mitte alla 15 sendi m3.
Märkus 3: Tartu Ülikooli kehakasvatusinstituudi
võimlale (Gustav Adolfi tän. nr. 19) antakse vett hinnaga
12 senti m3 hoolimata tarvitatud veehulgast.
Veemõõtjate üür kuus:
Läbimõõduga 12 mm— Kr. 0,50
„ 18 mm — „ 0,55
„ 25 mm — „ 0,65
„
32 mm — „ 0,85.
Seega alandati väiksematele veetarvitajatele veehinda 25%.
See ei tohiks jätta mõju avaldamata ka veetarvituse
Suurenemisele. Ka ei saa praegu kehtivaid tariife enam pidada kõrgeiks, sest need on alandatud loomuliku tasemeni,
millest allapoole minek praeguse veevärgi läbikäigu juures
Dole enam mõeldav, sest ei või nõuda, et linnaomavalitsus,
kes on investeerinud suuremad kapitalid veevärgisse kui
ettevõttesse, suudaks pikemat aega sellele juurde maksta,
Vaid ettevõte peab end ise tasuma.
Nii talitatakse ka mujal. Nii on näiteks Soome linnades
59
vee hind kuni 30 s./m3. mis vanemate ja suuremate ettevõtete
juures annab koguni omavalitsusele tõhusat tulu.
On teada, et linna veevärk on majanduslikult õigusta
tud ainult linnaosades, kus elanike tihedus ei lange alla 100
hektaari kohta.
Nii jäeti ka üldveevärgi kava koostamisel välja linna ääred
ja ka uued linnaosad, nagu Tammelinn.
Kuna aga nendeski kohtades on üksikuil veetarvitajail
raske saada hõlpsasti tervishoiuliselt puhast vett, siis tuleb
tõenäolikult siingi kõige lähemal ajal hakata mõtlema selle
küsimuse lahendamisele organiseeritult.
Kohtades, kuhu ei suuda linn kauge maa tõttu laien
dada linna veevärgi võrku ja see pole majandusliselt mõel
dav, tuleb tõenäoliselt hakata mõtlema veeühingute organi
seerimisele, nagu seda on tehtud Nõmmel ja on teoksil teis
tes väiksemates linnades. Põhimõtteks on siin see, mis
ühele käib üle jõu, see on hulgale võimalik. Nii suudetaksegi valmis ehitada ühingu näol võrdlemisi kallid puurkae
vud ja sealt torude abil vett juhtida üksikmajadesse.
Tagajärg on, et kaevusse paigutatud kapital investeerub
paremini ja ka vee laialijuhtimine tuleb märksa odavam, kui
näiteks linna veevärgil, sest siin võib tarvitada märksa pee
nemaid torusid, arvestades ainult oma piirkonnaga, ja pole
tarvis katta torustikuga tühje, tihti pikki, kinnisvarade vahe
maid. Peale selle tekib ühing enamalt jaolt ikka sinna, kus
siis kõik kinnisvarad on veetarvitajad, kuna aga üldveevärgi
juures ei tarvita kõik kinnisvarad veevärgi vett, nagu selgus
eelpool.
Siin on vihjatud ainult ühe võimalusele, kuidas on või
malik lahendada tervishoiuliselt kõlbliku vee saamist seab
kuhu ei suuda anda vett linna veevärk ja kus vee hankimine
üksikul käib üle jõu.
Üldiselt peab aga kõik olema suunatud sinna, et lahen
dada puhasvee saamine üldveevärgi kaudu, kus see võimalik.
Jääb loota, et majanduslikkude olude paranedes levib
ühtlasi arusaamine puhasvee tähtsusest, mis peaks tõstma
märksa selle vee tarvitamist. Siis on kõrvaldatud kõik ta
kistused veevärgi arengu teelt ja ta võib seista arenemisvõimelisena ja elujõulisena linna elanikkonna huvides nende
teenistuses.
„MAJA“ Riia t. 49, tel. 16-17, suurim ja täielikum
vesivarustustarbete ladu. Odavad hinnad!
60
Üürileping.
Vann. adv. Aug. J ü r m a n n.
Tasuline võõra asja kasutamine moodustab endast selle
asja üürimist või rentimist. See tasu peab olema tõeline ja
mitte ainult silmakirjaks tehtud, et seadusest kõrvale hiilida ja petta kolmandaid isikuid, sarnane leping on tühine.
Selle juures ei tarvitse üüriraha sugugi vastata tõelisele väär
tusele, kui aga selle juures üks lepingu pool üle poolt kahju
Saab, s. o. kui asi on üüritud üle poole kallimalt või üle
Poole odavamalt, siis võib asjast huvitatud pool nõuda üürilepingu tühistamist kohtu korras. Üürilepingu jaoks ei ole
mingit erilist vormi seaduses ettenähtud, tarvitseb pooltel
ainult kokku leppida üürile antava asja (s. o. korteri suu
ruse ja kõrvalruumide) ja üüriraha üle, siis on üürileping
toimunud ja see võib isegi suusõnaline olla. Kuna üüri
lepingu olulisemaks osaks on üüriraha, mis võib suusõnaliste
lepingute juures tunnistajatel meelest minna, siis on tarvilik,
et oleks üüri suuruse kohta peremehel kirjalik tõendus. Pal
judes üüriraamatutes on üürilepingu kondikava raamatu ette
trükitud, mis täidetakse ja alla kirjutatakse. Sellejuures ei
peeta silmas tempelmaksu nõudeid ja satub sarnane üüriTaamat ametasutuse või kohtu kätte, siis on tempeltrahv, mis
On kümnekordne algtempelmaksule, möödapääsmata ja selle
kartusel ei saa tihtipääle sarnast üüriraamatut soovitada.
Sellepärast ei ole tarvilik ka sarnane kirjalik üürileping, vaid
See võib olla suusõnaline, kuid kui peremees kviitungi üüri
tasumise üle üürnikule annab, siis jätku sama kviitungi
konts omale ja selle kontsu pääl märkigu ära millise aja eest
üüri tasutud ja kui palju. Sellele kontsule võetagu üürniku
allkiri. Sarnase kontsuga saab küllaldaselt kohtus tõendada
Moodsaim ja
mugavaim on
Emajõe saun.
Tartus, Emajõe tn. 1,
telefon nr. 5-97.
61
üüriraha suurust ja pole tarvis kirjalikku üürilepingut esi
tada. Muidugi tulevad need kviitungid tempelmargistada
ja kui kviitung on antud alla 10 krooni üüri kohta, siis
on kviitung vaba tempelmaksust, kui sellega tõendatakse
üüri tasumist 10—50 kroonini, siis 5-sendiline tempelmaks
ja kui üle selle, siis 10-sendiline tempelmark. Kõige sage
damaks üürilepinguks linnas on tähtajata üürileping, mille
järele üüri tasumine sünnib kuude viisi ette. Sarnast lepin
gut võib nii üürnik kui peremees tühistada, kui sellest kuu
aega ette teatab teisele lepinguosalisele.
Sagedasti on
kuulda arvamist, nagu saaks kuu viisi makstavat üüri
lepingut üles ütelda kahe nädalase ülesütlemisega, mis aga
ei ole seadusepärane. Jätab üürnik üüri ette tasumata ja
on tema juba paar päeva ilma üürita elanud, siis on pere
mehel kohtu kaudu üürilepingu tühistamist ja väljatõstmist
nõuda otsekohe ilma ülesütlemata.
Kui asi on antud aastaks või rohkem tähtajalisele üürile,
siis lõpeb see, kui kuus kuud, enne tähtaja lõppu, on ühe
asjaosalise poolt ülesöeldud, ei ole ülesütlemist järgnenud,
siis kestab leping edasi endistel tingimustel. Tähtajalist
üürilepingut võib peremees ülesütelda järgmistel põhjustel:
1) kui üüriraha ei ole lepingus ettenähtud tähtajal ta
sutud;
2) kui üürileandja leiab ettenägemata vajaduse asja ise
tarvitada;
3) kui üürnik asja rikub ebakorraliku ja lepinguvastase
kasutamise läbi;
4) kui üüritud asi (ka ruumid) tarvitab tungivat ja nii
tähtsat parandust, et üürileping ei või jääda jõusse.
Üürnik omalt poolt võib tähtajalist üürilepingut enne
tähtaega lõpetada järgmistel põhjustel:
1) kui peremees nii kaua viivitab asja üleandmisega,
et kaob tarvidus tema kasutamiseks;
2) kui peremees ei tee tarvilist parandust asja juures,
või kui asja juures tulevad ilmsiks sarnased puudused ja
vead, mis takistavad asja kasutamist;
3) kui majas, milles korter üüritud tehakse ümberehi
tust ja see muudab korteri elamiskõlbmatuks;
4) põhjendatud hirmu järeldusel üürniku tervise ja
isikliku hädaohu suhtes.
Peale selle võivad tähtajalisi üürilepinguid peremehe ja
üürniku kokkuleppel alati lõpetada.
62
Tartu
Majaomanikkude
Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 6-50. Asutatud 1923. a.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiniiinniiiiHniiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiHiiiiiiiiiiiii
Annab laene
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
mitmesuguste i n k a s s o d o k u m e n t i d e järgi
sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi
igasse kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi
pangatehinguid.
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistus
lepingute ja avansside kindlustuseks.
iiiiiiiiiiiiiiiii
Pangas saadaval rahakorjajatele hoiukarbid.
Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiim
63
Meie Põhiseaduse muutmise ootel.
Veebruarikuul 1936. a. otsustas Eesti rahvas
rahvahääletusel rõhuva enamusega kokku kutsuda
Rahvuskogu, kes vastu võtaks vajalikud parandused meie maksvas Põhiseaduses või vajaduse kor
ral välja töötaks ja vastuvõtaks uue Põhiseaduse.
Meie Põhiseaduse väljatöötamiseks ja vastuvõtmi
seks on määratud kuuekuuline tähtaeg, arvates
Rahvuskogu kokkuastumise päevast.
Nii siis seisame praegu väga suure tähtsusega
riikliku ülesande lahendamisel. Detsembrikuul sei
savad meil ees Rahvuskogu liikmete valimised.
Meie esimene Põhiseadus, mille alusel 15 aasta
jooksul meil riiklikku elu juhitud, oli revolutsi
ooni ja sõja ajajärgu sünnitus. See tahtis olla liiga
demokraatlik, koondas kõik võimu, niihästi sea
dusandliku kui ka valitsusvõimu sajapealise Riigi
kogu kätte. Valitsusvõim Riigivanemaga eesotsas
oli liiga kärbitud ja seisis täielises ärarippuvuses
Riigikogust. Riigikogus eneses aga tegutsesid
proportsionaalse valimisviisi alusel valitud era
kondade esindajad. Puudus vastutustunne. Süü
püüti veeretada harilikult vastaserakonnale ja sel
leks seisid erakondadel teenistuses omad ajalehed,
kes nende näpunäidete järgi talitades asja valgus
tasid ja niiviisi jäi laiematele ringkondadele sage
dasti selgusetuks, kus pool seisab õigus ja kus süü.
Raske oli moodustada valitsust ja veel raskem va
litseda, sest valitsusel puudus võim ja ta oli ära
rippuv Riigikogu rühmade tujudest ja intriigidest
Puudus tasakaal võimude jaotusel. Selle tagajär
jel olid sagedased valitsuse vahetused ja loomuli
kult ei saanud siis ka valitsus küllalt püsivalt ega
edukalt töötada. Erakonnad olid omavahel alali
ses tülis ja nende selja taga seisvad ajalehed olid
ametis oma vastaste mustamisega.
64
Loomulik, et sarnastel tingimistel edukast
tööst ei valitsemise ega seaduseandluse alal juttugi
ei võinud olla, kuigi üksikutel isikutel selleks kõigeparemad tahtmised sageli ei puudunud.
See ajajärk on meie kõikide silmade eest mööda
täinud ja meie kõik oleme tunda saanud selle Põ
hiseaduse puuduste tagajärgi. Teame ka, et Riigikogu omalt poolt katsus Põhiseadust parandada,
kuid nii õnnetult, et rahvas, kellel puudus Riigi
kogu vastu usaldus, Riigikogu poolt esitatud muudetud Põhiseaduse kava rahvahääletusel tagasilükkas.
Sellejärgi ja sarnases ärevas meeleolus ja olu
korras võeti küll rahvahääletusel vastu kiirelt üksikute isikute poolt koostatud Põhiseaduse muudatus, mis koondas võimu Riigivanema kätte, jättis aga alles proportsionaalse valimise viisi ühes
muude puudustega. Erakonnad võisid endist viisi
edasi tegutseda ja vaevalt oleks võinud loota valitSuse ja erakondadest ärarippuva parlamendi vahel
kasulikku ja edukat koostööd.
Meie vajame Põhiseadust, mis loob meie riigis
seadusandliku valitsus- ja kohtuvõimude vahel vaJalise tasakaalu, mis võimaldab luua meile küllaldase võimuga valitsuse, eriti aga küllaldase võimuga varustatud riigipea, et kõige selle juures
arvesse võetaks meie rahva iseäraldused ja kultuuriline tase.
Aeg sarnase Põhiseaduse loomiseks on praegu
Sobivaim kui kunagi varem. Erakondade tegevus
on suletud. Üleskruvitud kired on jahtunud.
Belja taga on kogemusterikas ajajärk meie enese
riiklikus elus ja arenemises, aga veel enam kogenusterikas väljaspool meie riiklikku elu, teiste
Euroopa riikide juures, sest igal pool silmame siSemisi ümberkorraldusi ja põhiseaduste muutmisi.
5
65
Kõigest sellest oleme võinud palju õppida ja Õpime
igapäev veel juurde.
Võime julgelt öelda, et kogemuste poolest on
meie eelseisva Põhiseaduse loojad palju rikkamad,
kui oldi esimese ja teise põhiseaduse loomisel.
Nüüd, kus rahvahääletuse otsusel Rahvus
kogu varsti kokku astub maksva Põhiseaduse
muutmiseks või uue koostamiseks, julgeme loota,
et see Rahvuskogu, olles varustatud suurte koge
mustega, on võimeline välja töötama meile Põhi
seaduse neil alustel, mis Rahvahääletuse kavas
ettenähtud, mis oleks kooskõlas meie oludega ja
rahva iseäraldustega, võimaldaks meile looma kindlavõimulist valitsust, kes koos kahekojalise rahvaesitusega kindla käega ja püsivalt riigivalitsuse
aparaati võiks juhtida.
Meie vajame head Põhiseadust, mis kestaks
kaua aastaid, ilma et seda oleks vaja muuta, et ta
võimaldaks riigis luua kindla ja rahuliku korra,
mis oleks meie sisemise ja välise julgeoleku pan
diks, mis võimaldaks meil kodanikel rahulikult
elada ja töötada ning luua väärtusi, mis tõstaksid
meie rahvamajanduslikku ja isiklikku jõukust.
Kindla korra juures ja väärtuste hulga kasvu
tagajärjel parandame oma isiklikku heaolu ja tõs
tame oma rahva kultuuri, mis võimaldab meil vää
rikalt püsida teiste Euroopa rahvaste peres.
J. S e p p.
Tartu Majaomanikkude Seltsi esimeesKONDIITRIÄRI
TARTUS, RIIA 29, TELEF. 9-46.
-------------ALATI UUDISED. ------------66
Ehitusmäärusist.
Arhitekt N. Kusmin.
Igal majaomanikul tuleb igapäevases tegevuses kokkupuutuda ehitusliste küsimustega, olgu see uue maja püsti
tamine, olemasoleva maja parandamine või majas asuvate
ruumide ümberkorraldamine. On teada, et eraehituste
püstitamine linnas korraldatakse vastavate ehitusmäärustega. Samuti on maksma pandud vastavad seadused ja
määrused avalikkude ehitiste, tööstus- ning ettevõtete ots
tarbeks püstitavate hoonete kohta. Üldist ehitustegevust
Riigis korraldatakse ning juhitakse Ehitusseaduse alusel.
Neid seadusi ja määrusi avaldatakse „Riigi Teatajas".
Peale selle avaldab linnavalitsus linna volikogu poolt maks
ma pandud ehitusmääruste eriväljaande, et seda kättesaa
davamaks teha kõigile asjast huvitatuile. Ka Tartu linnal
on oma ehitusmäärus. Kuid kahjuks peab tähendama, et
siiamaani on Tartu linn juhtinud oma ehitustegevust 1900—
1901 aastast saadik püsima jäänud ehitussundmääruse ees
kirjade alusel. Arvesse võttes selle ajavahemiku tähtsaid
sündmusi riigi poliitilises ning majanduslises elus, samuti
ka ehitustehnika edusamme, jääb ülearuseks pikemalt sele
tada põhjusi, miks nimetatud ehitusmäärus ajast maha jäänud ja ei vasta oma põhimõtetes praeguseaja majandusning sotsiaalelu nõuetele ega arvesta uuemal ajal tarvitu
sele võetud ehitusmaterjalide omadustega. Pealegi on vana
ehitusmäärus kirjastatud vaid kahes võõrkeeles. Neidki
väheseid järgijäänud eksemplaare oli viimasel ajal võimata
saada ja nii jäigi ehitusmäärus laiematele hulkadele kätte
saamatuks. Ka määruse tõlge riigi keelde jäi teostamata
uue ja ajakohase määruse ootel. Mitmed katsed linnavalitsuse poolt uue määruse loomisel nurjusid mitmeil põhjuSil. On loomulik et sarnane olukord tekitas senini arusaamatusi nii täieliku informatsiooni puudumisel laiemate
ringkondade seas määruse eeskirjadest kui ka eeskirjade
kohandamisel uute ehitusmaterjalide käsitlemisel.
Seepärast pidi käesoleva artikli esialgseks ülesandeks
kujunema lühike ülevaade kehtiva ehitussundmääruse tähtSamaist eeskirjadest. Kuid vast saadud informatsiooni alusel peab suure rahuldustundega tähendama, et uue ja ajasohase linna ehitusmääruse koostamisega jõudis praegune
linnavalitsus juba nii kaugele, et uue määruse avaldamine
Ja maksmapanemine osutub kõige lähema tuleviku küsimuseks. Nii siis laheneb iseenesest aja jooksul valusaks muuUnud küsimus linna ehitustegevuse korraldamise alal.
67
Igale asjast huvitatud majaomanikule avaneb võimalus tut
vuda määruse vastavate eeskirjadega enne ehitusele asu
mist ning algusest peale ehitusi teostada kooskõlas maks
vate määrustega.
Põhjendatud linna täisehitamine linna edasiarengu sei
sukohast, otstarbekohane ehitusviiside ja materjalide käsit
lemine ning konstruktsioonide ja tulekaitse julgeoleku ta
gamine — need on iga uue ajakohase ehitusmääruse põhipandavamaid aluseid. Et aga uue määruse koostamisel
endastmõistetavalt peetakse silmas nii riigi üldmajanduspoliitilisi, kui ka linna ning selle kodanikkude erihuvisid, ja
et määrus on koostatud vastavate eriteadlaste osavõtul,
siis peab veenduma, et uue määruse eeskirjade täpne täit
mine võib ehitajaile ainult kasulik olla.
Kasulikkude näpunäidetena majaomanikkudele-ehitajaile võib nimetada muuseas järgmist.
Ehitusetöid, olgu see uue ehituse rajamine, vana maja
ümberehitamine, peale- või juurdeehitamine, fassaadi muut
mine, hoonete ja nende osade kapitaalremont, katuse või
küttekollete parandusetööd, ehituste lammutamine jne. jne.
võib teostada ainult linnavalitsuse sellekohasel loal. Enne
vastava ehitusloa saamist ei tohi asuda ehitustööde teosta
misele. Ehitusloa saamiseks tuleb ehitusloa nõutajal esi
tada Linnavalitsusele vastav sooviavaldus nõuetavate lisa
dega ja andmetega kavatsetava ehitusteose kohta. Ehitada
soovijail tuleb aga ehitusvõimaluste selgitamiseks ning
erapooletu nõu saamiseks eestkätt pöörata vastava asjatundja-eriteadlase poole.
Kõik ehitusprojektid peavad koostatud olema kutseõigusega arhitekti või ehitusinseneri poolt. Majaomanikudehitajad peavad ise selle eest hoolt kandma, et hoiduda
vastava hariduseta ning kutseta vahetalitajatest ja pöör
duda otseselt kutseõigusega eriteadlase poole arusaama
tuste ja sekelduste vältimiseks. Ehitusetöid võib teostada
ainult kutseõigusega arhitekti või ehitusinseneri otsesel
juhatusel ja vastutusel, milleks peab majaomanik-ehitaja
sõlmima oma tööde juhatajaga vastava kokkuleppe, ajades
asju temaga isiklikult — mitte vahetalitajate kaudu, ning
sellest kokkuleppest linnavalitsusele teatama.
Vastutav
töödejuhataja peab olema majaomanikule erapooletuks nõu
andjaks kõigis ehituslistes küsimustes. Vastutava tööde
juhataja tegevus seisab alalise linnavalitsuse, ehitusinspektuuri ja insenerikoja kontrolli all. Eriteadlastele makstakse
honoraari kokkuleppel ja vastavalt maksmapandud minimaaltasunormidele. Töötasu on otseses sõltuvuses ehitus
teose üldväärtusega. Ilma töödejuhataja loata ei tohi teha
68
kõrvalekaldumisi kinnitatud projektist. Samuti peab täitma
kõik töödejuhataja poolt tehtud ettekirjutused ehituskons
truktsioonide kohta. Suuremate ehituste puhul tuleb pidada
ehituse päivik. Majaomanik koos töödejuhatajaga peavad
ehitusekäigust teatama õigeajaliselt ja ettenähtud vormulari
järgi linnavalitsusele, tähtsamate ehitusosade valmissaa
misel. Samuti peab teatama tööde alustamisest nii linna
valitsusele kui ka vastavale politsei jaoskonna komissarile.
Linnavalitsusel on õigus nõuda, et kõik rajatud ning
ümberehitatud ehitused oleksid välimuselt nägusad ja so
biksid ümbrusele.
On soovitav, et ehituste tegelikeks teostajaiks osutuk
sid väljaõppinud ja vastava kutsega ehitusmeistrid, mis
sugune asjaolu endastmõistetavalt kujuneb majaomanikuehitaja kasuks. Väiksemaid ehitusetöid võib läbi viia ka
majanduslisel teel, kuid seejuures jällegi soovitav, et koha
pealseks korraldajaks oleks väljaõppinud ja vastava kut
sega ehitusmeister. Ehitustegevuse kogemused näitavad
Võrdluste najal, et suurem osa majanduslisel teel teostatud
töödest osutuvad majaomanikkele-ehitajaile puuduliku or
ganiseerimise ja väheste teadmiste pärast palju kuluka
maks, kui korraliku ja usaldusväärse ehitaja-ettevõtja kaudu
teostatud tööd. Pealegi jäävad ära ehitusega ühenduses
seisvad möödapääsemata ja loendamata mured. Seejuures
tööde korraliku teostamise eest valvab vastutav tööde ju
hataja.
Lisaks, mõned näpunäited ja väljavõtted viimasel ajal
maksma pandud erimäärustest:
„Tartu Tamme, Ropka ja Tähtvere linnaosade ehituse
erimäärused" R. T. nr. 59 — 1932. aastast.
On lubatud ainult lahtine ehituseviis, s. t. ilma tule
müürideta, asetades hooneid vähemalt 4,25 m kaugusele
naabri piirist. Hoonete pikkus ei tohi ületada 2/3 krundi
'aiusest. Seejuures hoone pikkuse mõiste alla võetakse ka
igasugused palkonid, trepikojad ning juureehitised. Eluruumide ehitamine keldrikordades on keelatud. Korterite
ehitamine alla 45 rm põranda pinnaga on keelatud, väljaarvatud üks korter igal krundil — majahoidjale, 25 rm põranda pinnaga. Pesukojad, saunad ja autogaraažid peavad
olema tulekindlast materjalist. Tamme ja Ropka 1. o. lahus
hitatud kõrvalhoone peab olema ühekordne ja pinna poolest mitte suurem kui 2/3 elamu pinnast. Plekk-katuste lanBus ei tohi olla üle 20° ja kivikatuste — mitte alla 45". TaTad peavad olema 1,0—1,25 m kõrged. Kinnised tarad on
^eelatud. Kaevud joogivee jaoks peavad olema vähemalt
0 m kaugusel mustuse kaevudest ja aukudest, prügikasti69
dest ja loomalautadest. Tähtvere 1. o. on kõrvalhoonete
ehitamine elamutest lahus keelatud. Tamme linna osas
peab elamuid püstitama 5,35 m kaugusel uulitsa joonest,
Ropka linnaosas — 4,25 m kaugusel ja Tähtvere 1. o. kinni
tatud planeerimise kava kohaselt. Kõrvalhoone ehitamine
on Tamme linna osas lubatud mitte lähemal kui 12 m ehitusejoonest, Ropka linna osas — 10 m kaugusel. Nurgakruntidel mõõdetakse kõrvalhoone asetuse kauguse peauulitsa järgi, kus asub elamu. Tamme linna osas võib püs
titada ehitusi — ühekordseid 65—100 rm põhipinnaga ja
kahekordseid mitte alla 80 rm. Ropka linna osas vasta
valt — ühekordseid mitte alla 55 rm ja kahekordseid mitte
alla 75 rm. Tamme ja Tähtvere linna osades võib kauplusi
avada nurgamajades, Tähtvere linna osas — linnavalitsuse
eriloaga. Igasuguste ärilist iseloomu kandvate tööstuslik
kude ettevõtete ruumide ehitamine on keelatud.
Elamute, kõrvalhoonete, tarade ja kanalisatsiooni sis
seseadete projektid tulevad esitada kahes eksemplaaris ja
neid kinnitab linnavalitsus.
Majaomanikud, kelle majades asuvad avalikud ehitised,
puutuvad tihti kokku R. T. nr. 55 — 1932. a. ja R. T. nr. 6.
— 1934. a. avaldatud „Avalikkude ehitiste püstitamise määruse“ eeskirjadega. Avalikkude ehitiste mõiste alla kuu
luvad ehitised: teatrid, seltsi- ning rahvamajad, kinod, ki
rikud, palvemajad, kontsertsaalid, maneežid, spordihooned,
muuseumid, näitushooned, avalikud saunad ja supelasutised ja kõik muud asutised, missugused on määratud 100-st
suurema arvu inimeste üheaegseks kogumiseks. Avalik
kude ehitiste projektid ühes vajaliste seletustega ja staati
liste arvustustega kolmes eksemplaaris, tulevad esitada kin
nitamiseks teedeministeeriumile linnavalitsuse kaudu. Ava
likkude projektide koostamiseks ning tööde juhatamiseks
peab pöörama kutseõigusega arhitektide ja ehitusinseneride
poole.
Avalikkude ehitiste projektide väljatöötamiseks on aval
datud R. T. nr. 41 — 1933. a. „Projektide koostamise mää
rus". Nimetatud määrus on maksev üldjoontes ka harilik
kude projektide koostamisel.
Ühenduses avalikkude ehitiste pidamisega ning kasu
tamisega on huvitav tutvuda R. T. nr. 78 — 1935. a. avalda
tud „Määrusega tulekaitse kohta avalikkudes ehitistes kui
ka muudes kohtades kus korraldatakse avalikke ettekan
deid ja lõbustusi, loteriisid, näitemüüke ja näitusi". Nime
tatud määrus on väga põhjalik ja sisukas, mispärast osu
tub väga kasulikuks sellega ka põhjalikult tutvuneda.
70
„Kino seadus“ on avaldatud R. T. nr. 17 — aastast
1935.
Mitte vähema tähtsusega on vast avaldatud uus «Töös
tuse seadus“ R. T. nr. 30 — aastast 1936.
§ 2 kohaselt jagunevad tööstusettevõtted kolme liiki:
1) Suurtööstused, mille töötajate koguarv on a) üle viie
kümne või b) mehaanilisel jõul töötavate masinate kasu
tamisel üle kolmekümne; 2) kesktööstused, mille töötajate
koguarv on a) üle viie, kuid vähem viiekümne ühest või
b) mehaanilisel jõul töötavate masinate kasutamisel üle
kolme, kuid vähem kolmekümne ühest; 3) väiketööstused,
milles töötajate koguarv ei ületa a) viit või b) mehaanili
sel jõul töötavate masinate kasutamisel kolme. Väiketööstuse kohta käivaid nõudeid kohaldatakse käsitööstustele,
kui neis töötajate koguarv ei ületa kahtekümnet ja tööstu
ses ei ole mehaanilisel jõul töötavaid masinaid.
§ 5 alusel tööstuse üldine korraldamine ja järelvalve
kuuluvad Majandusministeeriumi võimkonda.
§ 19 alusel väiketööstusettevõtteile antakse load kohalikkude linna- ja maakonnavalitsuste poolt Majandusministri poolt antavate juhtnööride kohaselt.
Tööstuste registreerimisel või uute tööstushoonete ehi
tamisel ja sisseseadmisel nõutakse täieliku tööstuse projekti ja plaani esitamist ühes hoonete asetusplaaniga,
kõigi ruumide plaanidega, läbilõigetega ja tööstuskirjeldiSega. Projektid ja kirjeldused peavad koostatud olema vas
tava kutseõigusega inseneri poolt. Plaanid ja tööstusekirjeldised kirjutab tööstuseomanik alla. Suur- ning kesktööstuste plaanid ja projektid esitatakse kinnitamiseks
Majandusministeeriumi Tööstusosakonnale kolmes eksemplaaris, väiketööstusettevõtete omad — kahes eksemplaaris
linnavalitsusele. Plaanidel peab ära märkima masinate
asetus, ning esimesest korrast kõrgemal asetatud tööstusruumide lagede kohta esitama staatilised arvutused.
Lähemas ühenduses tööstuste sisseseadmisega seisab
R. T. nr. 44 — 1932. a. avaldatud «Aurukatelde ja aurumahutite ehituse, korraspidamise ja järelvalve määrus".
Erinõuded aurukatelde ruumi kohta sisaldab 5. peatükk §§
16 kuni 67. Lähemaid seletusi aurukatelde ülesseadmise
Kohta saab „Eesti jõukomitee“ Tartu osakonna järelvalve
inseneridelt.
Et paljudes majades asuvad Tartu linnas piimapoed ja
Piimatööstused, siis leiame selle kohta avaldatud „Sundmäärus piima ümbertöötamise, turustamise ja tootmise
Kohta Tartus“ R. T. nr. 38 — aastast 1936.
71
§ 3 alusel peavad kõik piimatööstused nende omanik
kude poolt registreeritama linnavalitsuse tervishoiuosa
konnas.
§ 4 alusel piimatööstuste avamine on lubatud Tartu
linnas ruumes, mis on ühenduses linna kanalisatsiooniga
ning milles leidub puhtavee-seadeldis linna veevärgist või
kohalikust kaevust.
Piimakaupluse avamiseks peab saama linnavalitsuselt
luba. Kaupluse ehitamise korral tulevad esitada kinnitami
seks projekt ühes kanalisatsiooni sisseseade äranäitamisega.
Piimakaupluse ruumid peavad vastama järgmistele nõue
tele:
§ 8 kohaselt peavad piimakaupluse ruumi seinad, laed,
letid, lauad ja pingid olema värvitud heleda õlivärviga,
põrandad peavad olema tsemendist, asfaldist või parkettkividest. Parkettkividest põrandate või kivide vahed olgu
täidetud sileda vee- ja happekindla sideainega. Piimakaup
luse ruumi põrandas peab leiduma vesilukuga varustatud
ja linna kanalisatsiooniga või viimase puudumisel reoveeauguga ühendatud vee äravoolurest, Piimakaupluse ruum
peab vastama vähemalt järgmistele mõõtudele: põranda
pindala 12 rm, väiksem pikkuse mõõt 2,5 m, kõrgus 2,8 m.
§ 9 kohaselt peavad piimakaupluse ruumid olema eral
datud elamis- ja teistest kaupluse ruumidest kindlate sein
tega. Tähendatud ruumega ei või piimakauplus ka ukse
kaudu ühenduses olla. Piimakaupluse ruumist võib uks viia
ainult uulitsale ja tagumine uks — jahutusiuumi, keldrisse,
koridori või õue. Koridoriks loetakse tühi vaheruum, mis
vähemalt 1,5 m pikk, 1,25 m lai ja mis on ukse kaudu ühen
duses õuega või toiduainete kauplusega, kuid mitte elamisruumidega. Piimakaupluse ruumides võivad olla sisemised
mitte lahtikäivad aknad ja peab olema vähemalt üks väli
mine aken.
§ 10 kohaselt võib rõõskpiima ja koore hoidmiseks
jääs või külmas vees kasutada piimakaupluse ruumi ehita
tud betoonist või muust veekindlast materjalist basseine,
kaetud puhta heleda õlivärviga värvitud kaanega ja varus
tatud veeäravoolu avausega basseini tühjakslaskmiseks.
„Sundmäärus vesivarustuse- ja reoveekanalisatsiooni'
seadete ehitamise kohta Tartus“ on avaldatud R. T. nr.
13 — 1930. aastast. Kuna veevarustuse ja kanalisatsiooni
ehitamine nõuab eriteadmisi sel alal, siis on soovitav ehi'
tustööde läbiviimiseks pöörata vastava firma või isiku
poole, kellel olemas luba vesivarustuse ja kanalisatsiooni'
tööde tegemiseks Tartu linnas. Kanalisatsiooni ja vesiva
rustuse projektid peavad koostatud olema kutseõiguse eri
72
teadlase poolt ja esitatakse kahes eksemplaaris linnavalitsu
sele kinnitamiseks.
Linn oma uues ehitusmääruses määrab kindlaks ehitusraioone.
Raioonide kohaselt võib ehituste püstitami
seks tarvitada kas tulekindlaid või puu materjale. Kiviehitiseks loetakse ehitised, mille kõik kapitaalsemad on tu
lekindlast materjalist. Puuehitiseks loetakse ehitis, mille
kõik kapitaalsemad ja kandvad konstruktsioonid ei ole
tulekindlast materjalist või on seda ainult osaliselt. Segaehitiste kohta maksavad puuehitiste kohta ette nähtud
nõuded.
Kiviehitisele võib peale ehitada üks puust elukord tin
gimusel, et seejuures ehituse kõrgus arvates kõnniteest kuni
pööningu lae kõrguseni ei ületa 8,55 m. Puumajad peavad
rajatud olema kas kivist alusmüürile, kivist keldrile või ki
vist alumisele korrale, kusjuures kiviosa peab olema eral
datud tulekindla laega puuosast, kui viimane sisaldab roh
kem kui ühe korra. Hoones, mille alumisele korrale on
Pealeehitatud puust elukord põrandapinnaga üle 70 rm
peab olema kas kaks puutreppi või üks tulekindel ja tule
kindlas trepikojas asetsev trepp.
Lisaks võib tähendada, et Tallinna ehitusmäärus on
Uuel kujul pandud maksma ja avaldatud R. T. nr. 59 — 1932
aastast ja sisaldab palju kasulikke näpunäiteid ehituste püs
titamise ja ehitusmaterjalide kasutamise alal.
Lõpuks avaldan Tartu linna ehitusjärelvalve insener
V. Sõrra lahkel loal temalt koostatud pottsepatööde täht
samaid tehnilisi nõudeid:
Pottsepatööde tähtsamad tehnilised
nõuded.
Asetada ahje vastu puuseinu või puuvaheseinu on kee
latud.
Seina puuosad ei tohi ulatuda ahjule lähemale kui
0,15 m.; selle vahe avausi võib sulgeda kas põletatud savikividega või mõne muu tulekindla materjaliga, jättes seina
la ahju vahele õhuvahe.
Puuseinte või puuvaheseinte avaustesse asetatud ah
jud peavad olema eraldatud puuosadest põletatud savikivist
või sellele vastavast ainest voodriga vähemalt 0,12 m pak
suses.
Ahju ülemine pind peab olema eemal krohvitud laest
Vähemalt 0,30 m. ja krohvimata laest vähemalt 0,45 m.
Võlvimata ruumes asuvail lahtistel kolletel ja ääsidel
Peavad olema tulekindlast materjalist kummid.
73
Ahjude ja kollete suude ette, kus ei ole mittesüttivast
materjalist põrandat, naelutakse 0,45 m. laiad metall-lehed,
mis kütteavaustest vähemalt 0,20 m. kummalegi poole ula
tuvad.
Kui suits juhitakse koldest korstnasse suitsulõõride
kaudu, peavad viimased olema põletatud savikivist ja ase
tatud raudtaladele või katuseplekist kestadesse ning vasta
valt eraldatud puuosadest; suitsulõõrid peavad olema va
rustatud puhastamisustega ning asetsema lahtistel kohta
del, mis võimaldavad alalist järelvaatust.
Plekklõõre võib tarvitada ainult nendes ruumides, kus
on võimalik alaline järelevaatus. Plekklõõride seinad pea
vad olema kahekordsed, kordade vahel minimum 2,5 sentimeetriline õhuruum. Need lõõrid peavad olema varusta
tud kahekordsete puhastamisustega.
Plekklõõri ja puu
osade vahel peab olema 0,3 m. vahe tulekindlast materia
list.
Suitsu lõõride juhtimine koldest korstnasse on luba
tud ainult ühest ruumist teise ruumi, aga mitte ühest ruu
mist läbi teise ruumi kolmandasse.
Kollete uksed peavad olema tihedalt suletavad. Toaahjudel peavad olema hermeetilised uksed.
Ahjusid ei tohi põranda laudade peale püstitada. Ah
jude alused peavad olema ahjude raskustele vastavad.
Puumajades asetatakse ahju alus aampalkidele. Alumisel
korral tehakse kivialus; kui ahi asub kiviseina ääres, siis
tehakse ahju alus raudtalade peale.
Tulepesa ja esimene lõõr tehakse tulekindlast tellis
kivist tulekindla saviga. Lõõrid peavad olema kergesti pu
hastatavad. Tulepesa suurus peab olema küllaldane, et
ühekordne kütteaine hulk sisse mahuks, jättes mitte vähem
kui 0,15—0,20 m. vahet kuni võlvini. Puudega kütmise
juures tuleb nende pikkus arvesse võtta.
Soojusseinad tuleb nõnda sisse seada, et neid siibrite
abil kergesti suve ajal kuumast kütmise õhust eraldada
võiks.
Korstna läbilõige peab resti avadest suurem olema,
kuna ülestõmbavate ahjulõõride läbilõige peab olema sama
suur, alla tõmbavate lõõride kogu-läbilõige aga poolteistkordne korstna avast.
Pottsepa tööde teostamiseks tarvisminevad telliskivid
peavad olema veega imbutatud, mitte ainult veega ülekastetud. Kuivade telliskivide tarvitamine teeb kolded kõlb
matuks. Ahjude ja pliitide ning nende lõõride tegemiseks
tarvitatakse telliskive mõõdus 5 cm X 10 cm X 20 cm, mis
vähem põletatud on kui müürikivid.
74
Savi võib tarvitada ainult sideaineks, kuid mitte ise
seisva ahjumaterjalina. Kui savi õieti valmistatud on, siis
tema kuivamisel ei teki nähtavaid pragusid.
Kõik kivivahed ahjude tegemisel peavad täiesti saviga
täidetud olema. Ahju kivid tuleb hoolsasti üksteise külge
kinni hõõruda, et vahesid võimalikult vähendada. Seeläbi
saab ahi kindlamaks ja väheneb pragude tekkimine.
Potid tuleb sorteerida värvi ja puhtuse järgi; vahed
peavad tihedad olema, selleks tuleb potid tahuda, lihvida ja
pärast niiske saviga hõõruda. Pottide sisemised vahed tu
leb märja šamottkivi või katusekivi tükkidega ja ahjusaviga
täita ja potid omavahel klambrite abil või raudtraadiga kin
nitada. Pliidi ja ahjude sisemised pinnad tuleb märjalt
siledaks teha.
Suure hoolega tuleb kollete kuivatamine läbi viia, mil
lest ahju vastupidavus ja kestvus oleneb. Kuivatamine
peab algama vähese laastutulega, 8-tunnilise vaheaegade
järele tuld suurendades. Enne ahju täiesti kuivamist ei
tohi ahju uksi sulguda või siibreid kinni panna.
Ahjude konstruktsioon peab üldse niisugune olema, et
need õhku võimalikult põranda läheduses soojendaksid.
Ahjude suuruste tellimiseks umbkaudse arvutuse juu
res võib lugeda, et sisemise ruumi kümne kantmeetri soo
jendamiseks on tarvis 0,4 kuni 0,5 m2 ahju soojendamise
pinda, mis ruumisse ulatab, ilma aluseta, või 0,8 kuni
1,00 m2 vastu seina pööratud ahju tagapinda, mis seinast
1/2 telliskivi eemal on. Nurk või kahe välisseintega ruumides tuleb ülaltähendatud norme 11/2—2 korda suuren
dada. Teistviisi võib oletada, et ühekordse kütmise juu
res iga telliskivi tunnis võib anda 4,5—5 kalorit, ja kahe
kordse kütmise juures 8—9 kalorit.
Klasuuritud pottpinnad annavad umbes 2 korda vähem
soojust, kui telliskivi pinnad või raud-kestad.
Q R H I Te HT
n. KOS(IO
BÜROO TARTOS, KOLDA 5.
TeG. 10-72.
Kõner. 10-11
75
5—G.
Ajakohane maja.
Arhitekt A. Matteus.
Maja väärtuse püsivus on tingitud hoone asendist,
ruumide jaotusest, ruumide tervishoidlisest seisust, siseehitusviisist ja hoone välisilmest. Kõikide nende alade
võrdne hinnang ja õnnelik lahendus on võrratu tähtsusega
hoone tulukuse seisukohalt.
Mitte üksi uute ehitiste püstitamisel, vaid ka olemas
olevate majade ümberehitamisel või ajakohastamisel on
esimeseks käsuks küsida, mida nõutakse ajakohaselt ela
mult. Kui meie üürihindades leidub võrdse põrandapinna
juures kuni 100 Protsendilisi vahesid, siis on esijoones selle
põhjuseks, et üks ehk teine osa eespoolmainitust on puu
dulikult lahendatud.
Maja asendi dikteerib enamalt jaolt kas tänav
või krunt, tihti aga ühevõrra mõlemad. Kahtlemata on
esimese järgu tähtsusega elumajale linnaosa valik; hõlbus
ühendus töökohtadega, linnaosa heakord, eemalolek õhku
ja vaikust rikkuvatest tööstustest — need on elementaarnõuded, mida tingib elamute raioon. Tähtsuseta ei ole ka
maja asend kitsamas mõttes, s. o. maja asend suhteliselt
lähema ümbrusega ja maja enda kasutamise seisukohalt
vaadatuna. Vaba, hõlbus, ülevaatlik ja korrastatud juurepääs hoonesse; poriste ja sopiliste, plankudega varjatud
õuede asemele lahtised, rohelised eelaiad (eelõued), kor
ralikkude kõnni- ja sõiduteedega; eluruumide akendele
rohkem vabamat vaadet, õhku ja päikest — kadu üksikult
krunti täitvaile ja silma (tihti ka nina!) haavavaile kõrval
hoonetele! Hoones endas korralikud, puhtad ja valgus
tatud esikud ja trepid, vähem pikki koridore! Need on kä
sud maja asendi suhtes maja enda kasutamise huvides.
Ajakohasuse mõttes on tundelikumaid osi elamust
ruumide jaotus. Mitte ruumide arv ja põranda pinna
suurus üksi ei määra korteri kasutamise kraadi ja ei saa
olla korteri suuruse määrajaks. Kuivõrd üks või
teine ruum või ruumiosa on täiel määral kasutatav,
kuivõrd üks või teine ruum täidab oma otstarvet ning kui
võrd ruumid üldiselt vastavad meie elunõuetele — see on,
mis annab korterile väärtuse. Hästijagatud korter ei ole
mitte üksi võrdne suuremale ja mõttetult rajatud korterile,
vaid esimene on isegi väärtuslikum — odavam ehituselt,
odavam kasutamiselt ja korrashoiult. Ruumid peavad
võimaldama maksimaalset kasutamist ja mõjuma sealjuu
res avaratena.
76
K-m. Johan Peep
Tartus, Võidu 10, telet. 11-86.
1
Maalrivärvid ja -tarbed,
elektrilambid (pirnid),
taskulambid,
habemelõikeferad Jne. jne.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Siseehituses on olulisema tähtsusega kütteküsimuse lahendamine; siis aknad, uksed, laed, põrandad. Valitsevaks kütteviisiks on meil pottahjudega kütmine. Ah
jude suurus ja arv vastavalt põranda ja akende pinnale
õieti arvestada, silmaspidada ühe või teise ruumi asendit
ilmakaare suhtes, õieti jagada ahjupind ja suitsulõõrid —
See tagab mitte üksi otstarbekohasema ja korrashoiult odaVama ehitusviisi vaid ka ökonoomse kütmise. Tartu korterite siseehituse iseloomustavamaid nähteid on piki tube
ka koridore veetavad suitsulõõrid, põhjendades neid odavusega ehitamisel; see on vaid näiline kokkuhoid: lõõrid
kokkuarvatult maksavad tihti rohkem kui mõni hädavaja
line korsten, lõõrid põhjustavad ahjude enneaegset ülesÜtlemist lõõride pigitamise tõttu; veetavate lõõride näotusest oleks üleliigne rääkida. Hea ahi teeb end mitmekordselt tasuvaks.
Akende ja uste ehitusviiski on teinud edusamme paTemuse poole — neid võib teha enam-vähem tuult ja külma
Didavaiks, kõlasumbutavaiks ja esteetiliselt rahuldavaiks.
Oige konstruktsioon, valitud materjal ja esmajärguline
töö on akende ja uste juures esimene nõue
Eripeatüki majaehituses moodustavad laed ja põrandad, kuigi neile majaomanik vähem kui ühelegi teisele
noone osale tähelpanu pühendab. Ruumide koppunud
ohule, ruumide kõikuvale temperatuurile, läbikostvusele ja
tihti maja suuremale vaenlasele — majavammile — tuleb
põhjendusi otsida halvast lagede ja põrandate ehitusviisist.
77
Inimese tervishoid on maja tervishoiuga lähe
dalt seotud. Maja tervishoid on suurel määral sõltuv maja
siseehitusest. Väliselt ja seesmiselt hästiehitatud maja,
hää ruumidejaotusega ja hääde ehitusviisidega tagab ise
endast juba teatava kraadini rahuldava tervishoiu nõuete
täitmise; on vaid üksikosad majas, mille ajakohane lahen
dus on tingitud puhttervishoiu nõuetest, need on: roiskvete ja mustuse õigeviisiline kõrvaldamine, ventilatsioon,
maja veega varustamine. Sel alal on meie elamud hakkand pöörama tõsist tähelpanu; ajanõuded tervishoiu ja
mugavuste suhtes on sedavõrd kasvanud, et nende nõue
tega mitte arvestamine võib mõne aasta pärast maja kasu
tamiselt väljalülitamist tähendada.
Maja välisilme on pidanud leppima kuni viimase
ajani viimase kohaga majaehitamise ja korrashoiu küsi
mustes; kodukaunistamise aktsioon näitab edu vaid maalritöös; maja välisilme asjus ei arvestata palju asjatundja
nõuga, vaid siin tahab ehitaja tihti maksvusele viia oma
isiklikku maitset. Ja just siin peaks asjatundja arvamisega
täiel määral arvestama. Tihti näeme moonutatud fassaade,
vaatamata, et eeskujuks on olnud hää kavand; põhjuseks
on, kas ehitusomaniku isikliku maitse sissetoomine, näiline
kokkuhoid kuludes või halva ehitusmeistri kavandi valesti
tõlgitsemine.
Ehitamine on kulukas asi; ehitatakse mitte aastaks
või paariks — ehitatakse aastakümneteks. Siin peab
asja võtma igakülgselt kaalutuna, hindama vastavat asja
ettevalmistamist ning töö õige juhtimise tähtsust. Asja
tundlik nõu ja hää tööläbiviimine vilunud ehitusmeistri
abil ning tarvitatavate materjaalide kvaliteet tagavad pi
deva ja püsiva tulukusega maja.
ARHITEKT
A. MATTEUS
ehitusbüroo Tartus,
Tähe tän. nr. 14,
telef. 9-19.
78
Tartu linna
majaomanikkude nimestik.
I, II.
Aia.
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
17 Sihle, Theodor
19 Eesti Kirjanikkude Liit
21, 23 Sivers, Paul
25, 27, 29, 31, 33 Kohler,
pärijad
35 Eesti Vabariik
37, 39 Siska, Alma
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
Saksa teater
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, J. ja Ed.
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex.; Raedla,
Alma; Varkel, Johan
65 Roht, Gustav ja Evald
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kuusik, pärijad
10 Hennoch, pärijad
12 , 14 Jänes, pärijad
16, 18 Raudsepp, Jul. ja E.
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Renning, Aleksander
32 , 34 Rütli, Oskar
36 Mellini kliinik
38, 40 Sievers, Volfgang
42, 44 Eesti Rahvamuuseum
46 Ülikooli maja
48 Linna algkool
30, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
56, 58 Must, Anton
60 Roth, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Karoline
68, 70, 72 Sulg, Hans
74, 76 Ulst, Jüri
Aida.
2 Schults
II.
1
3
5
9
11
13
4, 6 Ratnik, Johannes
8 Orav, Karl
10 Tscherepaschkin, Olga
12 Kombach, August
14 Sell, Eduard
16 , 18 Kraus, Johan
79
Lange, Tio
Lahk, Otto
, 7 Kirsch, Minna
Raudsep, Kusta
Tihla, Johann
Umelas, Julie
Aleksandri.
2 Kremer, Simon; Pasternak, D.
4 Kahn, David
6 , 8 Kaplan ja Press, pärij.
10, 12 Kaplan ja Press, pärij.
14, 16 Panksep, pärijad
18 Grüner, pärijad
20, 22 Grüner, pärijad
24 Eller, Marie; Sang, Hilda
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimann, pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press, pärij.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Hakkaja, pärijad
48 Vaino, Aleks.
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Masing, Aleksandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Friedr.
70 Mutso, Martin
72 Spiegl, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Lombak
80 Oberschneider, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johan
102 Roots, Richard
104 Paabo, Joh.
106 Solvak, Michel
108 Josua, Friedrich
110 Silm, Kusta
80
I, II.
1 Tartu Maavalitsus
3 Roht, Gustav
5 Roht, Gustav; Pehap,
Jaak j. t.
7 Furmansky, Moses
9 Beck, pärijad
11 Torm, Friedrich
13 , 15, 17 Truuts, Kristjan
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Eduard
27 Paal, Jaan
29, 31 Elken, J. ja W.
33 Vester, Rosalie
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Dobruschkes, R.
45 Epro, Eduard
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Truus, Alide
61 Sarapuu, Mihkel
63, 65 Nabritson, Johan
65-a Lange, Marie
67, 69 Vesterstein, Maks
71 Kerge, Michel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul
83 , 85 Truus, Mart, pärijad
87 Anderson, Marie ja Karl
89, 91 Truus, Albert
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister, Liisa ja
Kannuska, Jaan
107 Rekand, J. ja Pääsuke, L.
109 Laisk, Liine
109-a Ivanov, A.
111 Sassi, Ferd.
113 Eichelman, Johan
115 Madisson, Peeter
110-a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Vasemägi, Rudolf
116 Timm, Kusta
118 Pleer, Eva ja Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Aria, J. ja P.
126 Naaris, Liisa ja Andres
128 A.-S. Eesti tikumonopol
130 , 132 Sunts, D. ja L.
134 Kljäs, Gosvei ja Josselson
Alevi.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
—■
22
Müür, Mart
Kadak, Liisa
Kimask, Minna
Grigor, Anna
Hermann, Miili
Parv, Kusta
Gailis, Jaan
Tamm, H.
Tief, Otto
Moss, Eduard
Norman, A.
Siider, Oskar
117,
121
123
125
127
129,
119 Lall, Alvine
Schults, Minna
Lukk, Jaan
Laurits, Märt
Kruus, Anna
131 Vahi, Karl
II.
1 Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Mitt, Pauline
7 Rebane, Peeter
9 Adolf, Rosalie
11 Siimann, Alex.
15 Normann, Johan
15-a Poots, Vilh.
17 Mägi, Jaan
Alliku.
2 Kruuse, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
I.
1 Tetin, Marie
3 Puijat, pärijad
Anne. III.
2 , 4 Käärik, Johan
, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs, Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pütsep, Hendrik
14 Paurson, M.; Mutso, J.
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, M.; Beern, L.
18-a Veber, Ado
20 Kleinindienst, Marie
24 Luts, August
6
1 Birk, pärijad
3 , 5 Roiland, Joh.
7 Ploom, M.; Järve, L.
7-a Räppo, Ed. ja Bernh.
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro, Kaarel
11 Meoma, Aleksander
13 , 15 Semmel, pärijad
17 Raud, Karl
19, 21 Sorgsep, J. ja Kaur, A.
23 Munna, Gustav
81
26, 28 Tartu linna majad
25 Sellkääri, Anna ja Joh.
27 Schasmin. Karl
29 Fuchs, Minna
31. 33 Tusti, Alexander
35 Peets, Karl
37, 37-a Morgan, David
37-b Kana, Eduard
39 Marki pärijad
41 Pulles, R.; Hendrikson, ^
I.
Ardla.
1 Massakas, Mihkel
3 Kistar, Marie
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Anna
11, 13 Linnavalitsus
Viil, Anna
II.
Auriku.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linn,
A.-S. Tartu Aiavilja Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Parem Emajõe kallas
Barklai plats. I.
5 Luksep, P.; 6 Tschernov,
Meta
Kaubahoov äridega nr. 1 firma M. Jänes; 2 ja 3 Lepp,
Karl, Eha, Felix; 4 J. Kuhi,
Botaanika.
2, 4, 6 Scholvin, pärijad
8 Püss, pärijad
10 Martins, Joh.
12 Linna majad
18 Zur-Mühlen
20 Jaesche, Ernst
22, 24 Moks, pärijad
26 Prakson, Ida
28, 30 Puusepp, August
32 H.
34, 36 Leivategija, G.
38, 40 Lauri, Johan
I.
— Tartu linn
1, 3 Ülikooli majad
5 Johanson, Joh. ja Herta
7 Tartu linna majad
9 Jaanson, Joh.
11, 13 Unt, Peeter
15, 17 Karro, pärijad
19, 21 Tavet, Jaan
23 Schwalbe, Joh.
25 Laabus, Märt
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
82
42
44,
48
50,
54,
58,
62,
68
70,
Kramer, pärijad
46 Zoobel, Marie
Kadak, Jaak
52 Seidenbach, pärijad
56 Luiga, pärijad
60 Siefermann, Theonie
64, 66, 66-a Meomuttel L.
Ardla, Pauline
72, 74, 76, 78 Furmansky, Teve, Isak
C. R. Jakobsoni.
35, 37 Tõnnisson, Aug.
Botaanika aia tagumine külg
I.
(Tähtvere.)
Piip, Benita
Miilberg, J.
4 Napritson, P.
6 Sivers, M.
8 Kerstna-Muuga, J.
Eha.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peeter
10 Behrsols, Elisabeth
12 , 12-a Saeberg, Jaan
14 Sahko, Emilie
16, 16-a Klaarmann, K. ja V.
18 Kriis, pärijad
20, 22 Torpats, Tõnis
26, 28 Klein, Jenny ja Mag.
30 Kangur, Peeter, pärijad
32 Rammul, Alex ja Erika
34 Dolf, Marie
^6 Tartu linna majad.
Elva.
2
4
6
8
10
12
14
16
II.
II.
1 Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
11 Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Vilmann-Pedaja, Elsa
17 Busch, Joh.
19 Roth, Peeter
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann, Aug.
31 Adamson, Jaan
33 Kallas, Josep
35, 37 Tiitso, pärijad
39 Hermann, Anton
(Tamme.)
Mark, Reinhold
Klemmer, Jakob
Pääsuke, Linda
Reeben, August
Kuppits, Juhan
Läänesaar, Kristjan
Ignats, Oskar
Kuusik, Johan
1 Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
7 Maasik, Herta
9 Marks, A.
11 Pähn, L.
13 Veiderpass, Nikolai
15 Juhanson, Theodor
Lust, Karl
Lui, Mihkel
Sööt, Jaan
Soonets, Marie
Treier, Ernst
Uudel, Karl
Vanaase, August
Võsu, Joosep
Patsmann, Pauline
Nuter-Tammin, Karl
Järv, Voldemar
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Orav, Emilie
Saag, Jüri
Bürger, Johann
Kiis, Aug.
17 Olev, Jaan
19 Tibar, Jaan
21 Mikkel, Edi
23 Kapsta, Ernst
25 Kaalep, A.
27 Moks, Jaan
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
33, 33-a Fuchs, Liine
35 Eichenfeld, G.
37 Teetsov, Emilie
39 Himma, Peeter
41 Koger, Marie
43 Kuulberg, Juhan
45 Kuulberg, Karl
47 Gromov, Nikolai
49 Treier, M. M.
51, 53 Teetsov, Emilie
55 Ojasson, Märt
Emajõe.
—• Botaanika aed
—• Furmansky, Terve, Isak
Aisik
2 Brunhof, Peeter
3 , 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6 , 7 Tasak, M.; Jüris, A.
8 Põder, Johannes
9 , 9-a Tallo, Marie ja Joh.
10 Kook, August
Era.
I.
Parem Emajõe kallas.
II.
2 Har.-Sotsiaalministeerium
1, 3 Loor, Emma
5 Schilova, pärijad
Filosoofi.
2,
6,
10,
14,
18
20
4 Kersten, Friedrich
8 Busch. Tõnis
12 Toom, pärijad
16 Schilling, pärijad
Sild, Johan
Sõrra, Anna
1
3,
7
11
13
15
84
II.
Bulgarin, Valeria
5 Schwarz, Eufrosine
, 9 Vallin, Emilie
Sermat, August
Vander, Elisabeth
1
, 17 Tenter, Julie ja End
22 Janson, Ottilie
19, 21 Kass, Minna
23, 25, 27 Lõoke, pärijad
29, 31 Tork, Juhan
II.
Forseliuse.
— Laurits, Oskar
III.
Fortuna.
1, 2 Vene heateg. s.
3, 4 Jänes, K. A.
5, 6 Järveson, Sergei ja Miili
7, 8 Käärik, Kaarel
9, 10 Kena, pärijad
11, 13 Grischakov, R. ja A.
14, 15 Moscharov, Jakof
16, 17 Joor, L. ja Varkel, E.
18 Varkel, Emilie
19, 20 Beifeld, Karl
21, 22 Peklevitsh Feodosja
23 Blinov, pärijad
24, 25 Martinson, Joh.
26 Lepp, pärijad
27, 28 Teder, Peeter
29, 30 Raud, Peep
31 Ostrat, Juliane
32 Hirt, Peeter
33 Fadejev, pärijad
34 , 35 Metslang, Gustav
36 , 37 Bolini pärijad
38 Koslov, Sergei
39 Pedajas, J.
40 Vorobjev, Ksenija
Vasak Emajõe kallas
Fr. R. Kreutzwaldi. I . (Tähtvere.)
9 Mark, Julius
2 Tammekann, A. ja J.
10 Piiri, Alide
Gildi.
2 Mirvitz, Abram ja Moses
4 Luik, Oskar
6 , 8, 10, 12 Linna majad .
85
I.
1
3
5
7
9
Mirvitz, Abram ja Moses
Post, pärijad
Allik, Joh.
Schmidt, Hugo, pärijad
, 11 Meyer, Marta ja teised
Gustav-Adolfi. I.
2 Riigimaja
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna
8 Sõrra, Jaan
10 Pudersell, H. ja Kiipus, E.
12 Ülikooli maja (Polikl.)
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, pärijad
18 , 20, 22 E. Karskuse Selts
24, 26 E. Karskuse Liit
28, 30, 32 Markvart, Magn.
34, 36 Jaani kogudus
38, 40 Laur, Linda
42 Sirotkin, Paul
44, 46 Vals, Andres
48, 50 Luha, Erika ja Irmg.
52 Johanson, Joh. j. t.
54 Zur Mühlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66 Teppo, Ida ja Joh.
68 Puijat, Antonie ja pärijad
70, 72, 74 Ülikool
Herne.
2, 4 Paju, Karl, pärijad
6 Klaos, Helene
8, 10 Naumov, Ludm. ja B.
12 Kuiv, Voldemar
14 Virk, Jaan ja Adele
16 , 16-a, 18 Kippik, Jaan
20 Austa, A.; Treumann, E.
28 Kraan, Alf.
30 Laps, Heido ja Müller
32 , 34 Leberecht, K., pärijad
36 Peterson, Mart ja Otto
86
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja Harry
5 Lommatsch, G. Tittelbach, E.
7 Hold-Neumann, Eduard
9 , 11 Kroger, pärijad
13 Pehap, A. ja Laur, Ants.
15 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
17 Ülikool; Ülikooli kirik
19 Ülikooli maja (Võimla)
21 Melkov, pärijad
23, 25 Plaks, Sofie
27, 29 Reinbaum, Andres
31
33 Rösner, Olga
35 Freiwald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 Tõnnisson, E. ja
Kikkas, S.
43 Saar, Oskar
45 Paris, Ilse; Saat, Hans
47, 49 Kügelgen, pärijad
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
55 Zur Mühlen, pärijad
57 Schultz ja Heine, A.
59 Schönberg, Ed.
61 Arand, J.
67 Anni, August
63 Asper, Gustav
I.
Seidenbach, pärijad
, 5, 7, 9, 11 Nurm, R.
Rästa, Friedrich
17, 19 Falkenberg, Johja Sõster, Johannes
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
27, 29, 31, 31-a Frisch, Joh.
33 Kipik, Jaan
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
1
3
13
15,
38, 40 Juurup, Georg
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta;
Treier, Ed.
48 Köster, Friedrich
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
56 Rästa, Jaan
58 Räppin. August, pärijad
60 , 62 Mats, Peeter
64 Kütt, Georg
41
43
45,
49
51
53
55
57
59,
63
Holmi.
Miitra, Kristjan, pärijad
Jõgi, pärijad
47 Madison, Robert
Vedler, Karl
Kirilov, Olga
Hammer, Jaan
Võõbus, Kusta
Jakobson, Karl ja Liisa
61-a Pihlap, Liisa
Unt, August
III.,
2, 4, 6, 8, 10 Pikalaenu pank
12, 14, 16, 18 T. E. Majandus-Ühisus
20, 22, 24 Oss, Alice
26 Oss, Johan
1, 3, 5 Kropmann, Izik
7, 9, 11 Rästa ja Laan, A.
13 Ahlmann, A., Simson, E.
15 , 17 Jansen, Georg
Hommiku.
2
4
6
8
10
—
Kull, Juhan
Kahar, Marie
Pauls, Johan
Adon, Reet
Käär, Otto
Rostovzev, Mihail
1
3
5
7
9
11
13
15
I.
Säre, Jaan
Tullus, Voldemar
Kivastik, Julius
Priks, Mart
Rander, Kusta
Siibold, Juhan
Lodo, M.
Mahlmann, Artur
Mahlmann, Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Hugo Treffneri.
2 Treffner, E.
4 Reinhold, Karl
6 Lill, Julius
1, 3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh.
9 Raba, Ruus ja Lopuchin
Tartu Katusepapi- ja Tõrva-Vabriku
Tartus, Holmi tn. 5, tel. 5-53.
kauplus
JOH. HUIK.
ÕLLETEHAS
LIVONI“
99V uiiin
KVALITEET ÕLLED JA
KARASTAVAD JOOGID
Ants Silvere õlletehas „Livonia“ Tartus
88
Jaama.
2 Martin, Eduard
4 , 6 Engel, Peeter
8 Prants, Peeter
10 Laisk, Heino
12 Puusik, Johannes
14 Eesti lasteaed
16 Nachmann ja Jassman
18 Vohlfeil, Auster
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandm. selts
26, 26-a Vihmann, Vilhelm
28 Linna maja
30 Klaassen, M. ja pärijad
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jaik, Konstantin
42 Strommel
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
56-a Ink, M.
56-c Ink, M.
58 Hüva, H.
64 Saks, Jaan
66 Otter, Karl
68, 70 Plaks, H.
72 Sõjaväe-laatsaret
III.
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peeter
21 Albrecht, Luise
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
37, 39 Reinhold, Alma
41, 43 Puusemp Joh.
43-a Raudsepp, August
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Hans
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Jakk, Hilda
59 Königsfeld, C.
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peeter
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja August
69, 71 Linna majad
73, 75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Aleksander
91 Post, Gustav
93 Koljok, Johannes
95 Hendrikson, Juhan
97 Pikk, Anna
99 Raud, Vilhelmine ja Gust.
101 , 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August ja Anna
105, 107 Hansen, Vilhelm
109 Tallinna L. H. Kassa
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard
Juhan Liivi.
I.
3, 1 Riigimaja
5 Köhler, pärijad
7 Rahukogu
2 Schröder, Felix
4, 6 Ottas, Johan
89
J. Hurda. I.
2 Starkopf, Anton ja Alide
4 Kirde, Karl
6 Saar, Tõnis
Jõe.
2
4
6
8
10
Liivamägi, Eduard
Truus, Mihkel, pärijad
Tiirik, Ida
Martinson, pärijad
, 12 Saks, Eduard
(Tähtvere.)
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl
Arielo, Jaan
3
5
7
9
II.
Liiv, Andres
Abel, Ludvig
Zukker, A. ja E.
Volmer, Peeter
9 Kuusik, Johan
9-a Sisas, A., Vint, A.
11 Kits, Karl
13 , 15 Goldberg, Israel
1
3
5
7
Jänese.
2 Truus, pärijad
4 , 4-a, 4-b Schasmin, M.
6 Kallas, R., Pallon, A.
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12 , 12-a Oja, Jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööda, Liina
18 Reinvald, Jaan
20 Rüütel, Eduard
22, 22-a Kondas, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Reinhold, Minna
28 Õunapuu, Ida
30 Lester, Rudolf
32 , 32-a Nuut, A.
34 Hermann, Minna
36 Vokk, Emilie
III.
1
3
5
7
11
Meister, Georg
Alapu, Anna-Helene
Sillaots, Liisa
Lill, Hendrik, Otsing
Sööde, Liine
Jul. Kuperjanovi. II.
2 Maarja koguduse maja
4 Rosenberg, Helmi
6, 8 Kampmann, Mihkel
1, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5 , 7 Neumann, Alexander
90
10, 12, 14 Söörd, pärijad
16, 18 Vishav, Norman
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, N., pärij.
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
38 Viedemann, Marta
38-a Mieddendorff, Leo
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Ed., pärijad
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Leib, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Maddisson, Anna
9,
11,
17
19
21,
23,
27
29
Kabeli.
II.
1
3
5
7
9
11
Pauluse surnuaed
Kalaturu.
13 Levin, Minna
15 Rütli, Oskar
Alver, Jaan
Valter, Elisabet
21-a E. Tarv. Üh. Kesküh.
25 Rätsep, Lidia
Martinson, Karl
Sihver, Marie
Raudtee valitsus
Tavita, Jakob
Grossberg, Viktor
Luht, Kristjan
Laus, Leena
Raudsep, Johan
III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johan
7, 8, 9, 10 Petsch, August
11 Reinhold, Gustav
Vasak Emajõe kallas.
Kalda.
III.
1 Genss, Nosson;
Braschinsky, Libe
2 Lang, Helene
3 , 4 Jõudu
5 , 6 Silvere, Hans
7 Korik, Karl
8 Gelb, Mihail
9 , 10 Goldberg, Heinrich
Vasak Emajõe kallas.
91
Vabaduse sild
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
15, 16 Tartu linna majad
17, 18 Oeberg, Olga
19, 20, 21, 22 Austa, pärijad
23 Aerutajate klubi
24, 25, 26 Jüriado, J.
27 Taara spordiklubi
29 Pohla, Alvine
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
Vasak Emajõe kallas.
Kalevi.
2, 4 Tartu linna majad
6, 8 Jürgens, Erich
10, 12 T. Jaani kiriku kog.
14 Elken, J. ja V.
16 Sotnik, August
18 Blumenfeld, J.;
Katalsep, H.
18-a Paurson, K. ja Dagmar
20 Kahn, pärijad
22, 24 Ressurse selts
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
36, 38 Lange, A., Puna, M.
40, 42 Krause, Aleks.
44, 46, 48 Trapido, Koblenz,
Goldov
48-a Linna majad
50 Tomberg, Anna
52 Reddel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint, Liisa
64, 66 Veske, Joh.
68 Liiv, Andres
70, 72 Vindt, Liisa
76, 78 Pokats, Otilie
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, H. ja A.
88-a Liivoja, Ludvig
88 Rokk
90 Lagastik, August
92 Schüler, Bernhard
92
II.
1 Tütarlaste gümnaasium
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Fr. ja Johan
11 Sõrra, Georg
13, 15 Pfaff, pärijad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet
23 Tomberg, Villiam
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Ambre, Rudolf
37 Naaris, Fr.
39, 43, 45 Zimmermann. K.
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Joh. ja Ida
63 Tartu linna maja
65 Napp, pärijad
67 Tartu linna maja
69 Heine, Oskar
71, 73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77 Padar, Kr.
79 Pikker, Juhan
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsar, Jüri
89 Liiberg, Georg
91 Lond, Hans
93 Anijer, A.
93-a Tevahi, H.
95 Liiv, A.
97 Luisk, L.
99 Ploom, Alvine
99-a Maasik, K. ja E.
101 luk, Helene
103 Plaks, Heinrich
105 Raudjalg, Oskar
107 Aarna, Daniel
109 Aria, Elmar
111 Lagastik, August
113 Kombe, Karl
115 Hurt, Sofie
117 Pokkats, Juhan
92-a Krusale, Emilie
92 Rootsi, Friedrich
94 Reinthal, Theodor
96 Vagu, Anna
98 Lauri, Emilie
100 Pales, Johann
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
106 Laurson
108, 110 Perv, Johannes
112 Haage, Alma
114 Kabin, Marie
116, 118 Uik, Jaan
120 Pulli, Eduard
122 Külm, El. ja Kr.
122-a Pokk, Amalie ja Joh.
Kalmistu.
2 Järvin, Märt
4 Ratasepp, pärijad
6 Taakel, Jaak
8-a Jung, J. ja P.
8, 10 Klaos, Alexander
12 Leppik, Ed.
14 Lusikas, Jüri
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
Surnuaiad
26 Lellep, Georg
32 Briggo, Alex.
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klcment, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, M.
46, 48 Laigasküla, Jakob
52, 54 Kippasto, pärijad
56, 58 Rose, Joseph
62 Kiisküla, Johannes
Tupits, J.
Kurik, A.
III.
Viro, Joosep
Rosenberg, Joh.
Ratasep, Leena
Hasenbusch, Artur
, 23 A.-S. Tartu Metallivabrik.
25, 27 Zäuram, Elfr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar, Daniel
33 Koster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Tomsoo, Karl
39 Jakobson, pärijad
41 Rossner, Karl ja Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47 Kötsi, Karl
51 Kukk, Liisa
53 Treumuth, J.
63 Rätsep, Alide
65, 65-a Kutta, Jaan
71 Karindosk, Paul
1
3
11
13
21
93
Kaluri.
III .
Kenkmann, Eduard
7 Saar, T. ja Põder, Joh.
Märtson, Silvia ja Valter
9 Utso, Arnold
Meilach, Hirsch-Leib
11, 13 Tõnisson, Luisa; Emma
, 10 Prikkel, Gustav
15, 17 Umblia, Artur
Linnamaja
19, 21, 23 Stallmeister, J.
, 16 Rammolüüs, Emilie
25, 27, 29 Karolin, Peeter
Lomp, A.; Sokolov, P.
31, 33 Puusik, Johannes
22 Nikiforov, Konst.
35, 37 Pütsepp, Helene
26 Milles, Reinhold
39, 41 Menning, pärijad
30 Primäkin, Vassily
43 Hofrichter, pärijad
34, 36 Sirk, Karl
45 A.-S. „E. M. Usvansky
, 40 Segnits, Karl
ja Pojad“
, 44 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
46 Muhli, Eduard
— Linnamaja
2
4
6
8
12
14
18
20,
24,
28,
32,
38
42
K. A. Hermanni.
2 Deklau, Erich
4 Lellep, Georg
— Müller, Therese
10 Puusep, Fr.
12 Vosmi. Juhan
I .
(Tähtvere.)
5 Mitt, Roman
7 Rägo, Richard
11 Sivers, Reinhold
Kartuli.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, Karl
10 Paurson, pärijad
12 Vestel, pärijad
I.
la Pihlap, Karl
1 Kuhlberg, Natalie-Marie
3 , 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9 , 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käppa, Eduard
Kase.
II.
1 , 3 Koger, Johan, pärijad
5 Uulits, Jaak
—• I11, Aleksander
Kastani.
2 Allik, Julie
4, 6 Rütli, Oskar
1 Üliõp. selts „Neobaltia“
I, II.
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
94
8, 10 Kadak, Pauline
12 Keder, pärijad
14 , 16 Kustavus, Hindrik
18 Kukk, Martin
20, 22 Vühner, pärijad
24, 26 Sõrra, Jaan
28 Fr. „Estica“ vilistlaskogu
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, V.
38 Grohs, Amalie
38-a Vikerhäuser, Ivan
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Riives, Joh.
46, 48, 50 E. Vabariik
52 Deinhardt, J. ja lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, Johann
62, 64 Aland, Charlotte
66 Kase, Peeter
68, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Kuriks, Oskar
78 Laurits, pärijad
80, 82, 84 Kenk, Leonhard
86 Normann, Julie
88 Puhkason, Marie
11 Jansen
13, 15 Sirk, Anna
17, 19, 21 Kaitenberg, R.
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Karl ja
O11, A.
33, 35 Ottas, pärijad
37 Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, K.
43 Vühner, pärijad
43-a Koch, August
45, 47 Tõllason, Jaan
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
55 Must, Anton
57, 59 Turks, Lepold
61, 63 Korknobel, A. ja H.
65, 67, 69 Parts, K. ja M.
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky, j. t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsky, A.
93, 95 Jurak, Marta
97, 99, 101 Keppa, Karl ja J.
103 Kauba Pank
105, 107, 109, 111, 113 Peets,
Joh.
115, 117, 119, 121 Vilberg,
Gustav ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Kannik, Aug.
133, 135 Tamm, Peeter
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
143 Palm, Ed.
145, 147, 149 Alajan, Jaan
ja Elisab.
151, 153, 155 Vühner, pär,
157, 159, 161 Bluss, Peeter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hagen, Karl
171 Toots, Jaan
173 Narusk, Jaan
173-a Ütsi, Joh.
175 Tapamaja
95
Katoliku. I.
2 , 4 Lepp, Karl
6 Tooming, Liine .
Müller, Therese
Starkopf, Alide
Ainelo, Jaan
Mielberg, Ivan
Tammekann, Irene ja August
Piir, Alide
Kasarmu.
1 Piip, Ants
III.
Kuusjärv, J.
6 Murd, A.
10 Sundja, A.
12 Hasenjäger, K.
Kauba.
Poodi
Nr.
27 Vilde, Osv. ja Julius
29 , 28 Grüner, pärijad
30 Pedraudse, Karl
31 Resvov, Ivan
32 Vogel, pärijad
33 Simm, David, pärijad
35 , 34 A/S Kalju
36 Jänes, A.
37 Satini, Marta; Jakovlev,
Emilie
38 Vask, Aleksander
39 Nilp, Anna
Kesk.
2,
6
8
10
12
14
18
20
22
24
26
28
30
I.
1 Peterson, Agnes
3
5 Kremer, Simon; Pasternak, David
7 , 9 Holst, Rudolf, pärijad
11 Kohlap, Jaan
13, 15, 17 Tartu Eesti Laen11'
Hoiu Üh.
4 Kullam, August
Noorkukk, Alide
Kriips, Mihkel
Parts, Meta
Lätt, Linda
, 16 Kukkes, Ed.
Messing, Alvine
Wirkhaus, A.
Mork, Karl
Klaos, Richard
Neuman, Hendrik ja Karl
Link, Johannes ja Hilda
Lüdimois, Mart
II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17,
21
23
25
27
96
Paedrason, Jaan
Embilk, J.
Pau, Gustav
Raud, pärijad
Peljo, pärijad
Morand, Riho ja Julie
, 13-a Klaos, A.
Lepvalts, Pauline
19 Vene vaeste komitee
Vassil, Emilie
Sassi, Joh.
Siider, Jaan
Vasser, August
32 Veber, Juhkam
34 Laurson, Mihkel
36 Käär, Jakob
38 Petrov, Aleksei
40 Hansi, Ei
42 Johanson, Alma
44, 46 Logina Liisa
48 Krisberg, Alide
50 Martinsen, Marta
52 Täht, Alma
54 Teppo, Karl
56 Loorits, August
58 Päärent, Gustav
60 Toom, J.
Tamm, Gustav
Tumm, Ida
Ratt, Jaan
Vainu, Jaan
Uulits, Leena
Liuhka, Alex
Martinson, Voldemar
Paabus, Liisa
Gurt, Marie
, 20-a Rattur, Harry
Aakre, H.
Sihver, E.
Kokla, Mihkel
Piirand, Reinhold
Virkhausen, Rudolf
Kirs, August
Rudi, Gustav
Kirp, August
97
(Tamme.)
Kiipsaar, Peeter
Dobrosevsky, S.
Urbet, J.
Luht, Jaan
11 Kimmel, Mihkel
Plaks, Karl
Sikk, Emilie
Lestal, Karl
Keeru, Karl
Libe, Karl
Rõika, Mihkel
Laanemann, J.
Turp, Marie
Valdmann, Liisa
Ruubel, Hans
Pärtelson, Peeter
Armulik, August
Vanatalu, Friedrich
Kõivamägi, Anna
Narusk, Johan
Tigane, Marie
Ratnik, Johan
Rožnovsky, Julie
Kannik, Peeter
Prost, J.
Müürsepp, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Alex.
Porovardja, Jaan
Kiipsaar, Jaan
Kitsing, Mart
Kevade.
2 Kangur, O. ja A.
— Maasik, Johannes
Silbermann, Liisa
II.
1, 3, 3-a Reinhold, August
5 Tamm, Timofei
Kindral Põdra.
2
4
6
8
10
12,
Kusnezov, Sinovi
Bluum, Elsa
, 6-a Paurson, pärijad
Pedraudse, Oskar
Sild, Juhan, pärijad
14, 16 Thomberg, Amalie
ja Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22 Zion, Davet
26, 28 Jakobson, Rudolf
32 Eesti Arstide Liit
34 Parts, Elmerice
I.
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, R.
7 Adamson, Jaan
9, 11 Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
17 , 19 Silbermann
21 Krahn, August
—■ Mellini kliinik
23, 25 Peedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Zimmermann, O.
Kitsas. I.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Klemmerer ja Mühlenthal
9 Pärjel, A.
11, 13, 15 Koppel, Heinrich
Kivi.
2, 4, 6, 8, 10, 12 Uin, Siegfried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, Alexander
22, 24 Kollin, Johan
26, 28 Sillasoo, Villem
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, August
40 Regge, Otto
42, 44, 46 *Mirvitz, Abram
48, 50 Möllerson, Karoline
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonhard
64, 66 Sastok, L.
III.
1, 1-a Pruuli, pärijad
3 Staden, Alexander
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder, pä
rijad
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, Abram
23, 25 Neostus, Karl
27, 29 Lood, Reinhold
31 , 33 Soe, Gustav
3 5, 3 7, 3 9, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
53 Mõrd ja Raudseping,
Feodoroff
55 London, August
98
68 Sastok, Ludvig
57, 59 Saposhnin, Vladimir
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67, 67-a Ilves, Johannes
69, 71 Jürjens, Aleks, ja Vlad.
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
I.
Kloostri.
2 Schlossmann, Karl
4 Laos, Alexander ja Marie
6 , 8, 10 Jürgenson, Jüri
12, 14 Navi, Marie
1 Fahlberg, pärijad
3 , 5 Turm, Peeter
7 Schindelmeister, Helene
9 Schvalbe, Joh.
Koidu.
2, 4 Mõttus, Osvald
6, 8 Kiss, Mart
10 Pallo, Emilie
12 Pett, Amanda
14 Pabel, Marlise
16 , 18 Pelju, Olga
20, 22 Prost, Jakob
24 Järv, Jaak
26 Beläjev, Ida
II.
Schiffer, Jaan
Palav, Elise
Sellkääri, Kusta
, 9 Napp, Peeter
, 13 Otsason, Emma
Vool, Jaan
1
3
5
7
11
15
I.
Kompani.
2
4
6
10
12
Tartu Kutseesind. Kodu
Berg, Adele
, 8 Lehnbaum, pärijad
Politsei majad
Grünvald, Adele
1 Vain, Jaan ja t.
3 , 5 Liivimaa Krediitkassa
Kooli. I.
4 Veidenbaum, Karl
6 Lambert, Helene
8 Bock, Teodor
14 Zirk, E.
18, 20 Sikk, Gustav
22, 24 Prenzel, Friedrich
26, 28 Kalamees, H. ja Jul.
10, 32 Veske, August
1
3
11
15
17
99
Pintmann, Luise
, 5, 7 Pruuli, Adalb. ja Ad.
Avastik ja Mihkelson
Saar, Mart ja Elise
Korknobel, Alexander
34 , 36 Oesso, Karl
38 Oesso, Ernst; Sütt, Samuel; Tauts, Jaak; Eero,
August; Koppel, David
40, 42, 44 Kedder, Jakob
Kungla.
II.
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
8 Kantsvei, Alfred
10 Simre, Vello
12 Kruus, Ferdinand
14 Venesaar, Konstantin
16, 18 Vene, Jaan
20 Treufeld, August
22 Adof, Joh.
24 Pallo, Vilhelmine
26 Tamm, Ida
28, 30 Soobert, Albert
32 Joost, August
34 Kenter, Miina
1
3
5
7
9
11
13
15
19
21
25
27
29
31
33
35
37
39
Kuru.
2
4
6
8
(Tamme.)
Luik, Jaan
Sukk, Jaan
Alexandrova, Akulina
Tonn, Jüri
Sukka, A.
Toom, Johan
Tubin, Villem
Kallan, J.
Jõumees, Kristjan
Sukk, August
Kodres, Johannes
Kaarna, Trusilla
Reimann, Eduard
Üüdik, Katta
Tohver, Linda
Põdra, Eduard
Paju, Peeter
Sell, Liisa
Pokk, Jaan
Klaus, Juhan
Lüdimus, Julie
Laius, Anna
Pehk, Karl
Ehvert, M.
II.
Järv, August
3 Nüssik, Jaan
5 Rist, August
Pelzer, Miina
II.,
2
4
6
8
10
12
14
16
Sotnik, August
Sütt, pärijad
Limberg, Armin
Elli, Pauline
Tulff, Joh.
Avaldt, Elsa
Muttik, Juhan
Tomson, Anna
1 Vuks, Jaan
3 Luud, Jaan
5 Hirt, Otto
7 Otti, Marie
9 Kroll, Kadri ja Jaan
11 Kadajason, Adam
13 Evert, Julie ja Hans
15 Prikkel, Emilie
100
18 Viera, Liisa
18-a Ereline, R.
20 Semmel, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
26 Piirand, A.
Sorge, Andres
Grossberg, Juhan
Väljaots, Joh.
Ütt, Jaan
Müller, pärijad
Tobre, Josep
Klaos, Alex.
Kuusk, Eduard
Freimann, Johan
Kartau, Amalie
Kallas, Ida
Sügis, Anna
Viks, Peeter
Tellmann, Marie, Jegorov, A.
Lill, Julie
Vipp, Helmi
Mats, Alex.
Klaus, Rosalie
Schultz, J.
(Tamme.)
2 Utt, Oskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Lai.
2 Toome valvuri maja
4 Plaks, Sophie
6 Vühner, pärijad
8 , 10 Valter, Elisabet
12, 14, 16, 18 Jaska Rudolf
20 Fahlberg, Cäcilie; Bernhoff, Artur
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate semniar
30, 32 Korp! „Vironia“
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
5, 7 Maasik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kogudus
15 Lenzius, Adele
17, 19 Lenzius, August
21, 23 Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
29 Raag, Hans
31 Johanson, Joh.
33 Eesti Vabariik
35 Bertelson, Eduard
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky, Movscha
Lao.
2-a Fleischhauer, Helene
2 Jürman, Aug.
4 Raud, Minna
II.
1 Rästas, Zille
3 , 5 Ainelo. J.
7 Kivi, Jaan
101
9, 11 Jak, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pärijad
19, 21 Karlson, Fr.
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Põder, pär.
35 Kenk, Andres
37, 39 Masing, Amalie
41, 43, 45, 47 Kolovsky, Roche
ja Kropmann, Ester
Linna puuaed
6
8
10
12
14
16
18
—
—■
Hanson, Voldemar
Rikkand, M. ja J.
Kink, Michel
Rooma, Jaan
Nääs, Helene
Villemson
Malonenkov, Ivan
Puuaed
Puuaed
6
8
10
12
14
16
18
20
Oert, T.
Sokk, August ja Helmi
Lõo, Jaak
Angervaks, Johan
Soom, Gustav
Metsküla, Karl
Markus, Eduard
Ojasson, Jenny
Lembitu.
I.
(Tamme.)
1
3
5
7
9
I.
Lepiku.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex. ja Krall,
Ludv.
6 Lauritz, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Anna ja teised
Lina.
2 Tartu linna maja
4, 6 Linna vaestemaja
— Vene vaestemaja
Zettermann, David
Michelson, Alex.
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan ja Tenson, Alma
1
3
5
7
9
, 1-a Lenzius, Hans
Onni, Heino
Luppian, Marta
Lepik, Jaan ja Kõiv, J.
Rossner, Alex.
II.
1 , 3 Vindt, August
5 Prikker, Ferd.
7 Kerge, Michel
9 , 11, 13 Linna majad
Linda. II.
1 , 3, 5 Mikkel, H.
2 , 4 Segerlin, Melanie
6 Kärsna, M.
7 Kruusale, E.
8 Luht, Ev.
9 Lupkin, Paul
11 Mõrd, Peeter
10, 12 Karp, August, Elfriede,
Leida
102
14 Luik, Peep
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
30 Pärtelpoeg, Liina
32 Löndre, Tomas
34 Almer, Adu
13, 15 Leppik, Miina
17 Kuusk, Johanna
19 Alekand, Karl
21 Pärtels, Karl
29 Meiel, Robert
31 Philips, Harry
Liiva. III.
2, 4 Arrak, Helene
6, 8, 10, 12 Uibo, Jaan
16 Puu, pärijad
18 Neider, Ida
20 Klaos, Joh.
22 Libe, Johan
24 Sapotzky, Ludvig, Marie
26, 28 Kramer, pärijad
30 Lampson, Ilse
32, 34 Linna majad
36 Muide, Johannes
38, 40 Birkenthal, David
42 Solba, Alexander
44 Solba, August
46, 48 Silvere, Hans
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
5, 7 Reeder, Aleks.
9, 11 Segnits, Sophie ja Karl
13 Tammes, pärijad
17 Linna maja
21 , 23 Baars, Frieda
— Koik, Emilie
—• Karneol, Alma
— Schröder, Jenny
25 Reinhold, pärijad
A.-s. Metallivabrik G. ja H.
Lellep
Lille.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S. Heategev Selts
8, 10 Kokhult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 Rohutead. üliõpil, korp.
18 Eesti adventistide kogudus
20 Bursy, Thekla
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja
Anna
Lossi.
2 Tõlk, Albert
4, 6, 8, 10 Kase, Peeter
12, 14, 16 Sadde, Leontine
II.
1 Kivi, Johannes
3 Bernakoff, Rudolf ja
Emilie
5 , 7, 9 Torm, Friedrich
11 , 13, 13-a Buxhoevden,
Henriette
15 Hermann, pärijad
17 Munna, pärijad
I.
18 Meyer, Johannes
20 Meyer, Margarate
22, 24, 26 Albrecht, Villem
103
5, 7 Vill, Marie
9, 11, 13, 13-a Schmidt, A.
15 , 15-a Hold, Hedvig
Sisehaiguste kliinik ja haavakliinik, raamatukogu ja
varemed
28, 30, 32 Viirmann ja Hünerson
Naiste-kliinik, edasi pahemal
Anatoomikum ja tähetorn
1, 3 Liivimaa üldistulu ja
ökon. selts
Lootuse.
II.
1 Lauson, Marie
3 , 5 Kliiman, Aleks.
7 , 9 Rosma, Josep
11 Parts, Meta
13 Vahi, Niina
15 Mõttus, Leena
17, 19 Kokk, Amalie-Helene
21, 23 Koort, Jaan
25 Kamm, L.; Tellmann, O.
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
2 Griep, Konstantin
4 , 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan
10 Helberg, A. ja V.
12 , 14 Janson, Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedrich
26 Prakson, Peeter
Lubja. III.
2 Hackenschmidt, Ella
4 Villo, pärijad
6 , 8 Taska, Miina
10, 12 Laas, pärijad
1 Lüüs, Johann
3 , 3-a Grossvald, L. ja Juh.
Luha. III.
1
2
3,
5
6,
8
Tamm, Peeter
Akerdaja ja Koso
4 Purik, M.
Metslang, pärijad
7 Sild, Johan
Ottas, Jüri
Linna heinamaa
Lutsu.
Lõo. II.
I.
1 Ülikooli majad
3, 5, 7 E. Vabariik
—- Jaani kirik ja gümnaas.
2, 4 Terrepson, E., H. ja R.
6, 8 Fischer, Bertha
10 , 12 Tuhk, Eduard
14 Gümnaas. õpetajamaja
16 Niilender, A.
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakseht, Schlioma
(Tamme.)
Säre, Paul
Klassen, Osvald
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
104
II.
Lõuna.
2
4
6
8
10
12
14
16
Kivistik, Maali
Truus, Mart
Pikat, Hilda
Lepik, Jaan
Vinnal, Jaan
Panksepp, Jaan
Pärtelpoeg, Gotthard
Tegova, Karl, pärijad
1
3
5
7
9
11
Vahk, Nikander
Matto, August
Puusaag, Juhan
Eero, August
Sirel, Dorothea
Pärtelpoeg, Mihkel
Maarjaturg.
III.
9,
13
15
—■
1 3 Kaal, Anna
5 Tampel, Mart
11 Laar, Marie
Kõiv, Joh.
Naaber, pärijad
Remberg, Johann
I.
Magasini
2 Postkontor
4, 6 Uehendrik, Andr. ja L.;
Hakkaja, Erika ja Maret
8, 10 Klompus, pärijad
12 Silbermann, pärijad
Marj;
1 Uspenski kogudus
3 , 5 Eragümnaasium
7 Võimla
I.
1
3
5
7
11,
15
17,
21
23
25
27
29
2 Kuus, Johan
4 , 6 Türna, Alvine
8 , 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18 Klaasep, Jaan ja Alvine
20 Timse, Anna
22, 24 Rästa, pärijad
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, Marie
30 Tennen, Ferd.
32 Rahmanov, Marie
Marta.
Koger, pärijad
Kull, Ernst
Vanaase, pärijad
, 9 Holzschmidt, Paul
13 Säärits, Anna
Maamees, Jakob
19 Päären, Jaan, pärijad
Reimann, Tavet
Jõgi, pärijad
Reidolf, Peeter
Post, pärijad
Lipping, Mihkel
II.
1 Bergmann, Rudolf
2 Koitmets, Viktor
Meloni.
I.
1 Torpats, Jaak
3 , 5 Petti, pärijad
2 Parts, pärijad
4, 6 Mürk, Johannes
105
8
10
12
16
18
20
22
24
26
Tombak, Gustav
Sarap, Joh. ja Anna
, 14 Sikka, Hendrik
Narits, Hendrik
Jänes, Eduard
Kull, Jaan
Purmal, Pauline
Tartu linn
Hindrikson, Gustav
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lais, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Ruusa, Salme
27 Kants, Hilja
29 Soo, Alex.
III.
Meltsiveski.
2 Steinberg, pärijad
6 , 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski
10 Otter, Jaan
12 , 14, 16 Lipping, pärijad
18 Jegorov, Helene
20, 22, 24 Veske, pärijad
26, 28 Jüriado, M.
30, 32, 34 Univer, AL ja M.
36 Univer, Alexander
38 Tulp, Kaarel
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Pikker, Peeter
46, 48 Haugas, H. ja R.
50, 52 Tibbar, pärijad
54, 56 Klaos, pärijad
58, 60 Koll, pärijad
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Tobias, Irene
72, 74 Belsky, Alexandra
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav; Täht, Ida
80 Lüüs, Edgar
82 Tallinn, August
84 Allapuu, Alexander
86, 88 Inn, pärijad
90 Grassmann, Mart
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad
Mäe.
2 Bachmann, Luise ja Aug.
4, 6, 8 Allik, Gustav
106
, 3 Nieländer, Robert
Meltsi tiik
5 Linna lubjaaed
7 Kerge
9, 11 Kuus, Hans
13 Linnamaja
15 Androvits, Aleks
17, 19, 21 Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29, 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Paljal, Eduard
37 Sirel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
43 Taska, Mihkel
45 Nurk, Jüri
47, 47-a Tanni, pärijad
49 Mork, Karl
51 Tomsar, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik
1
III.
1 Paris, Jaan ja Herman
3 , 5 Russak, Alexander
10 Undritz, Karl
12 Lood, pärijad
14 Kampus, Artur
16 , 18 Järv, Adolf
20 , 22 Loit, Aug. ja Peeter
24, 26 Sieckell, pärijad
28 Grassmann, P., pärijad
30, 32 Tiedeberg, Anna
34, 36, 36 Mumann, Marie
40, 42 Lepp, Alfr. ja Rosalie
44, 44-a Veldmann, Martin
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
54 Osolin, Juhan ja Anna
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad
11 Vardja, pärijad
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29, 31 Reevits, Jaak
33 Jürgenson, Karl
35 Lustus, Mihkel
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja Eug.
41 Toom, Mihkel
43 Anderson, Helene
45 Mikk. Kadri
47, 49 Ammas, Konstantin
Narva. III.
2—10 Verhoustinski pär.
12, 14 Pikalaenu pank
16, 18 Rabba, Ruus, Lopuchin
20 Lill, Julius
22, 24 Koch, O., Unger, W.
26, 30 Fischer, pärijad
32, 36 Undritz, Alex.
38 Moor, A., pärijad
40, 42 Schwartz, Eufrosine
44, 46 Berg, Rud.
48, 50 Goldberg, Heinrich
52 Oheim, Olga
54 Tihane, Elmar
56 Kepp, Jaan
58, 60 Systschikov
64 Linna tööstuskool
66, 70 Kook, August
72 Mölder, Johannes
74 Simenson, Johannes
76, 78 Kook, August
80, 82 Ahman, K.; Kõiv, L.
84, 86 E. Vabariik
88, 92 Siim, Hans
94 Jantra, Kristjan
96 Lellep Georg
98 Rosenbach, August
107
1, 3 Lang, D. ja Pärn, A.
5 Jüriado, Eduard
7, 9 Luiga, Hans, pärijad
11—15 Tartu linn
17, 19 Allik, Juhan
21 Pasternak ja Kremer
23 Pruuli, Jaan, pärijad
25, 27 Uin, Samuel
29, 31 Rattasepp, pärijad
33, 35 Hold-Neumann, Ed.
37 Bergmann, Liisa
39, 41 Rattasep, Jaan
43, 45 Kook, Marta ja Ado
47 Müürsep, Johannes
49, 51 Träss, Alexander
53, 55 Paris, Jaan ja Herman
57, 59 Spungin, Leib
61, 63 Saarmann, Marie
65 Tang, Aleksander
67, 73 Laagus, Karl
75, 77 Kraag, pärijad
79, 81 Tibbar, pärijad
83, 87 Rähni, Alvine
89, 91 Frühling, Amalie
93, 99 Virro, pärijad
101 E. Vabariik
100 Kühle, Jaan
102 Pärn, August
104 Peetri kirik
— X algkool
108 Tiks, Karl
110 Jakobson, Joh., pärijad
112 Treier ja Schlossmann
114, 118 Oru, Jüri
120 Lellep, Alide ja Georg
122 Michelson, Alice
124 Kako, Paul
126 Ülikool
— Särg, Vidrik
103, 105 Jüri kogudus
107, 109 Hellat, Nikolai
111, 113 Frost, pärijad
115, 121 Niitov, K.
123, 125 Virkhaus, pärijad
127 Matto, Richard
129 Mälberg, Daniel
131, 137 Särg, Jaan
139 Ritsland
141, 143 Saksa Abiandm. Selts
145 Välk, Mihkel
147, 149 Peetri kogudus
151, 153 Ader, Helene
155 Feyerabend, Molly
157 Kullak, Jaan
159, 161 Rossner, K. ja G.
163 Oja, Salle
165, 169 Kuruk, A.
Luks ep
171, 173 Saar, J.
175 Ülikool
Nigula.
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Peeter
8 Jürgenson, Aleks.
10 Veltman, Aleks.
12 Kaarik, Johan
14 Kruus, Anna
14-a Grünberg, Anette ja J.
16 Vihm, J.
18 Uus, August
20 Meos, Aleks, ja Aurelia
II.
Schmidt, Peeter
Müür, Karl
Ila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
1
3
5
7
9
Nurme.
2 Holzmann, Aleks.
6 Loomaarstide Ühing
6-a Kull, Jaan
10 Järve, Adolf
12 Savisaar, D.
III.
1
3
5
7
9
Nõva.
2 Janson, Mihkel
2-a Reinu, Gustav
4 Toomik, Liisa
Maddison, Adele
Liivoja, Aleksander
Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
II.
1 Apri, Liisa
3 Lubi, Marie; Kirs, H.
5 Pisson, Liisa
108
4-a Viit, Liisa
Rein, Kusta
6 Urov, Emma
— Anderson, Jenny
7 Russak, Aleksander
9 Treimann
11 Kruus, Alex.
13 Janson, Jaan
15 Kangro, Voldemar
Näituse.
2 , 4 Ülikooli Patal. Instituut 1 , 3 Vahl, Leo
6 , 8 Simm, David, pärijad
5 Jürmann, Paul
10 Buhre, Richard
7 Eller, Jaan
12 Koch, Anita
9 Rästa, Jaan
14, 16, 18 Keder, Jakob
11 Keder, Virko
20, 22 Rostovtzev, Michail
13 Murd, Adalbert
15 Säre, Jaan
17 Laan, Leena
19 Parts, Jaan
21 Prüüs, Harri
23 Õpik, Veera
25 Jugar, Konstantin
27 A./S. „Kemoks“
29 Särg, Vidrik
31 , 33 Eesti Põllum. Selts
Oa. I.
4 Ardla, Pauline
2, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg, R.;
Hopp, K.; Koonel, K.
8 Floss, Peeter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Timner, Fr.
24 Üts, Jaan
26 Anderson, Karl
28, 30 Pikkand, Ida
- Joonas, Simon
— Morosov, Alma
— Karotsing, Lidia
Odra.
1, 3, 3-a Vühner, pärijad
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Möller, R.
11-a Molvagin, Nikolai
II.
1 Kessa, Anna
Paju.
2 Peier, Jaan
4 Grün, Joh.
II .
1 , 3 Järv, Karl
5 Kõiv, Gustav
109
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
12 Krotkoff, Marie
14 Ossip, Karl
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Poolin, A.
11-a Vuks, B.
13 Mällo, August
15 Reinhold, Lovise
19 Helmerand, J.
23 Ratasep, R.
Pargi. II.
2
4
6
8
10
12
Somrner, Alma
Hallik, Joosep
Vadi, Voldemar
Zirnask, Johan
Maasik, Joh. ja Heino
Escholz, Alex.
1
5
7
9
11
13
15
, 3 Pehap, Jaak
1-a Lepik, Johannes
Siibert, Hugo ja Elmyre
Ruttmann, Alfred
Vaher, August
Valge, Leonid
Vühner, Mathias; Maeritz, Alice ja Madeline
Parts, Karl
Peeter Põllu. I.
2
4
6
10
12
14
—■
16
18
Ülikooli majad
Otsing, Roland
, 8 Valter, Hermine
Tarto, Otilie
Gümnaasium
Postkontor
The Schell Comp.
Püha Isidori Vene selts
Eesti Pank
Vabaduse puiestee
2
4
6
10
12
14
18
20
22
24
26
Pastel, Joseph, pärijad
Kurvits, Jaan
, 8 Liivak, Peeter
Paris, M. ja Novek, E.
Kaver, Oskar
, 16, 16-a Bekmann, Jaan
Naber, L. ja Treier, B.
Beiker, August
Lellep, Hans
Reinhold, pärijad
Orlo, Bronislav
Gustav-Adolfi mälestus
sammas
1 Ülikooli majad
3 Bergmann, Eduard
5 , 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
Politsei plats
Peetri.
110
III.
5
7
9
11
13
15
17
19
23,
27
29,
Madisson, Adele
Muttik, Johan
Kirt, Anna
Michelson, pärijad
Herman, Vasily
, 15-a Puusik, Mathilde
Adolf, August
Solba, August
25 Michelson, Jaan
Alter, Karl ja Emile
31 Müller, Hermann
28, 28-a Luts, pärijad
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Pütsep, Hendrik
46, 48, 50, 52 Hanson, Hugo
54 Belousov, Mihkel
56 Hakenschmidt, Paul
62 Rütli, Emma
62-a Järv, Marta
64, 66 Reitson, Alexander
68, 70 Sirk, Alexander
72, 74 Meeksi, Eduard
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
82 Palla, Rudolf
84 Mäesepp, Juhan
86 Kroon, Adolf
Pahk, Aleksander
88 Kurik, A.
Neider, Paul
Freiberg, Anna
33 Peetri kogudus
35 Kull, Maria
37 Aso, Aleksander
39 Kukk, Jüri
41 Veeb, Peeter
43 Jaure, Gustav
45, 47, 49 Bartels, Ella
51 Adamka, P.
53 Klaos, Hans ja Elsa
Peetri turg. III.
2 Hubel, Anna
— Rästa, Marie
1 Shuvalov, M.
3 Lang, A.
5 Lust, Juliane
Piiri.
2 Kanarik, pärijad
4 Mõtsar, Ludvig
1
3
5
7
6 Ploom, Vilhelmine
8
10
12
14
16
18
I.
Tasso, Saul
Karelson, Miina
Suits, Kristjan ja Liisa
Saks, Alfred
Presovski, M.
Käärik, Andres
Piiskopi.
Lipsik, Otto
Kenkman, Juhan
Virro, Helene
2 Schults, Mihkel
Tikk, Emilie
Pfeiffer, Artur
Voiman, Otto
Steinbach, Marie
II.
Zängov, Jakob
1 Kurits, Johan
3 Pungar, August
5 Kure, Mathilde
111
7
9
11
13
15
17
4 Luig, Jaan
Järv, August
Nüssik, Jaan
Rist, August
Pelzer, Minna
Leppik, Tõnnis
18 Roots, Johan
Pikk.
Ohno, Eduard
Voll, Jakob
Tamm, Jaan
Kivistik, Johannes
Tulf, Peeter
Hermi, Richard
Laurits, Oskar
Teder, Johannes
III.
2 Rehni, Alvine
4 , 6 Vardja, Ernst
10 , 10-a Järv, Jüri
12 O.-Ü. Meltsi villa ja vär
vimise tööstus
14, 16 Nirk, Jaan
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad
32 Kondratjev, Irina
34 Laar, Peeter
36, 38 Silm, Karl
40 Vorobjeva, Julie
42 Vorobjev, Stepan
44, 46 Taube, Marie
48 Beloussov, Fedosija
50 Kreuzberg, pärijad
52-a, 52-b Ziehr, Alide
52-c Utter, Karl
54 Peklevkin, pärijad
56 Uibo, Christ
58, 60, 62, 64 A.-S. Tartu
Pärmivabrik
66 Belobrov, Ivan
68 Kivisaar, Hugo
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Martinson, M.
76, 78 Stepanekoff, Kupr. ja
Anna
80 Orloff, Aksenja
1 Tibbar, Hans, pärijad
3 Kengsep, Adolf
5 Poom, pärijad
7 Jürgens, pärijad
9 , 11 Veimann, A.
13, 15 Varmann, Joh.
17 Regge, Otto
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peeter
23, 25, 27 Pulk, Karl
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso, Emilie
37, 39, 41 Väljaots, Jaan
43 Luulik, Jaan
45 Altmann, Elsa
47 Sõschtschikova, PraskoVF
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
57 Kolosov, pärijad
59 Treimann, Peeter
61 Luht, Richard
Ehitusteta
Poe.
1 Tibeböhl, pärijad
2 Gens, Idel
I.
— Barklai plats
112
3
4
5
6
8
9
, 3-a Kaplan, Jankel ja
Goldberg, Leiser
Szakovsky, Jaroslav
Eesti Petrol
, 7 Puijat, pärijad
Kropmann, Salomon, Jossel ja Roche
, 10 Gens, pärijad
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9 Klompus, Chaim
10 M. Jänes
11 , 12 F-a M. Jänes
13 Pedraudse, Karl
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, Ivan
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, Jaan
Puiestee.
2 Vill, pärijad
—- Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, A.
6 Puusta, O.
8 Riismandel, Anna ja Jüri
12 Mällo
14 Jaago, J.
16 Nust, Peeter, Pärn, Elisabet
18, 20 Grün, Anna
22, 24, 26 „Hilfsverein"
28, 30 Pikkand, Alfred
32 Heido, Jaan
34 Aidnik, Karl
36 Rosenthal, pärijad
38 Org, Hans
42, 44, 46 Ivan, Aleks.
48, 50, 52 Schröder, pärijad
54, 54-a Mäesep, Joh.
56, 58 Tanni, Peeter
60, 62, 64 Stern, pärijad
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja
maja
— Peetri kirik
74 Õunapuu, Liisa
76, 78 III algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide Selts
86 Becker, Minna
8
III.
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
3, 5, 7 Randam
9, 11 A.-S. Telefoni vabrik
13, 15, 17 Alajan, Karl
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
33-a, 33-b Tombak ja t.
35, 37, 39, 41 Vöhrmann,
pärijad
43 Parts, H. ja N.
45—49 Saksa Abiandm. Selts
49-a Anderson
49-b Künnapuu, Jaan
49-c Lepik, Johannes
49-d Reiman, Ch.
49-e Org, Hans
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57 Mänd, Elisabet
59 Pärn, August
61 Nissen, Herta
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi, pärijad
71 Massakas, Johanna
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristj.
79, 81 Hantson, Karl
113
83, 83-a Tampel, Alv., Mõttus, Peeter
85, 87 Linna haigemaja
89 Linna majad
91 Puusik, E.
95 Antson, Jaan
97 Pabuta, Karl
99 Jonas, Anna
88 Ploom, Märt, pärijad
90, 92 Johannson, Märt
94 Schüts, Karl
—■ Sõjaväe kasarmud
96 Käärik, Rudolf
98 Hanko, Ed.
102 Reisvald, R.
104 Jõiras, V.
108 Ratsa ül. t. k.
Puu.
2 A.-S. Tartu Aiavilja Ühisus
4, 6 E. Vabariik
Põik.
II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
3 Zupmann
5 , 7 Müür, Ida
9 Kütt, Gustav
11 , 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Dorofei, Stepanenkov
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
III.
1
3
5
7
2, 4, 6, 8 Mirvitz, Samuel
10 Vanausuliste palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
114
Ruven, Josep
Kesa, Juhan
Reinhold, Johan
Rosenthal, Ed.
Mosin, August
Sarap, pärijad
Mooses, Johan
Wilmann, E.
Kuumann, Oskar
Kahar, Elmar
Karro, Karl
Lusti, Aleks.
Veber, David
Korb, Aleksander
Jugar, Karl
Pokk, A. ja J.
Paap, Samuel
Eber, Alexander
Hilpus, Richard
Hansen, Karl
16 Ilp, Jaan
9, 11 Narits, Jakob
13 Suudist, Jaan
15 Vohla, Gustav
17 Kena, pärijad
Päeva. II.
2 Lange, Friedrich
Friedrich Tormi aed
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Raudsepp, Karl
7 Schmidt, pärijad
9 Kurikoff, pärijad
11, 13 Tobber, August
Pärna.
2 Treumann, Elfriede
4 , 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Shava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Alexander
28 Daugull, Leopold
III.
1 A.-S. Tartu Pärmivabrik
3 Narusbek, August
5 Traks, Rita
7 Veliks, Johan
9, 11 Janson, pärijad
13 Jüris, Aksel
15 Piirson, Karl
17 Patska, August ja Liina
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
33 Priks, Jaan
35, 37 Otti ja Raudkats
39, 41 Thomson, Arthur
5 Kodasov, Raissa
7 , 9 Kropmann, Itzik
11 Ratnik, Jaan
13 Allik, Juhan
15 , 17 Sotnik, Karl
19 , 21 Adoberg, Jaan
115
22, 24, 26 Dobruschkes,
Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja, Karl
ja Salme
38, 40 Koch, Otto ja teisi
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Vorobjev, Stepan
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja Härms
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna;
Toim, Elisabet
72, 74 Pensa, J.
76, 78 Käärik, Johann
80 Schwalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86, 88 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja
Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peeter
104 Timusk, Rud.
106 Kütt, E.
Rahu.
Rammo Daniel
23 Vennaste koguduse pal
vela
25 Kuum, A. ja K.
27 Paap, Samuel
29 Mirvitz, Samuel
31, 33, 35 Epro, Ed.
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga
45 Spungin, Itzik
47 Kondratjev, Irina
49 Mõrd, Peeter
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, Joosep
57, 59 Nurmberg, Helene
61, 63 Pavlov, F.
65, 67 Rästa, Ida
69, 71 Loos, Jaah
73 Aland, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 79 Padar, Vold.
81, 83 Urm, Johan
85, 87 Sell, Jaan
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99, 101 Muggo, Hans
107 Zeiger, Ed.
II.
1 Pleer, Karl
1-a Roigas, Alexander
1-b Moorits, Alexander
3 Reevits, J.
Rästa, Jaan
Rõmberg, Johan
Parm, H.
9 Hoffmann, H.
11 Pruel, August
Tavita, Jakob
15 Pulles, Hendrik
Klement, Jaan
Raja. II. (Tamme.)
Leht, Ida
2 Ernits, J. ja A.
116
3
4
5
6
7
8
9
Raua.
2 Laurson, Gustav
4 Kaasik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
16-a Aero, Emilie
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
Vares, Johannes
Peetso, K.
Missikson, Peeter
Kaiv, August
Klaasip, August
Kutta, Johan
Kutta, August
II.
1-a Kruuse, E.
1-b Pettai, Z.
1 Rosenthal, K.
3 Laurits, Amalie
5 Pedoson, Jakob
9 Pankas, Mart
11 , 13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
Raudtee. II.
(Tamme.)
1 Torpats, Tõnis
2 Arbi, August
3 Rõõm, Juhan
4 Entson, Joann
5 Entson-Laasik, Sinaida
6 Kuusik, Liine
6-a Arbi, August ja Emilie
7 Ingermann, Paul
8 Riivik, Ed.
9 Lääts, A.
10 Treial, Peeter
11 Klaos, Jaan
12 Matjus, Hans
13 Vanker, Gustav
14 , 15 Leeto, Jaan
16 Vään, Jaan
17 , 19 Tamm, Gustav
20 Bent, Liine
21 Jaago, Karl
22 Borotkin, Nikolai
23 Metsamart, Jaan
24 Bekker, Johanna
26 Brunhof, Johan
25 Brunhof, Liisa
27 Jakobi, Jaan
117
Rebase.
II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Linna maa-ala
Riia.
Luha, Aleksander
Ereline, Rosalie
, 5-a A.-S. „Amilum“
Ennukson, pärijad
Rein, Eduard
Nieländer, Miili
Bauer, Hans
Moss, Anna
Treimann, Gustav
A.-S. „Luther“
I, II.
2 Tartu linn
4, 6 Udso, Arnold
8, 10 Grischakov, Jefrem
12 Hermson, pärijad
14 Kannik, August
18 , 22 Alver, Jaan
24 , 28 Uik, Mihkel
30 Tartu tiitarl. gümnaasium
32 Katz, Eljasch
34 Aua, Tõnis
36 Konsen, Karl
38, 40 Schürman, Erika
42 Zimmermann, Oskar
44, 46 Schulzenberg, Anton
48, 50 Lipping, lida ja Alexander
52 Kuusik, Anna
54 Munna, pärijad
56, 58 Tibbing, Joh.
60 Postijaam
62, 68 Kuusik, August
70, 72 Kima, Vold., Krastin,
Lydia
74, 78 Seidlitz, Ernst
80, 82 Laenu-Hoiu Üh.
84, 88 Muna, Joosep
90, 94 Birk, pärijad
96, 98 Sihle, Anna
100 Mondson, Aleksandra
—■ A.-S. Kauba pank
1 Pikalaenu Pank
3 Saar, T. ja Põder, J.
5 , 7 Lilleorg, Ep.
9 Säga, Ernst
11 Bürgermusse aed
13 Kriisa, Jaan
15 Herzman, Marie
17 Grünvaldt, Adele
19—25 Sõber, Hans, Jaska,
Marie
27, 31 Saks, Gustav
33, 35 A.-S. Kindls. „Oma"
37 Kodassov, Nikolai
39, 43 Lipping, Fanny, pärij.
45, 47 Munna, Jaan
49, 53 Sõrra Georg
55—65 Kruuse, O. ja V.
67, 69 Amjärv, K.
71, 73 Stryk, Luise
75 Pallok, pärijad
77, 81 Anja, Karl
83 Parts, Almerice
85, 91 Zimmermann, O.
93, 97 Kroon, Klementine
101, 103 Õhtune gümnaasium
105, 109 E. Seemnevilja Üh.
111 Tartu poegl. gümn.
113 Pauluse kirik
115, 117 Petermann, Krist
jan j. t.
119 Laas, Heinrich
121 Vohlfeil, Karin
118
123 Ennus, Karl
125, 129 Terve, pärijad
Riia maantee. I, II.
2 Vindt, August
4 Veinberg, Karl
6 Uiga, David
8 Kutta, Peeter
10 Raudsepp, Alex.
12 Kurvits, Alex.
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
24 Veilmann, Johannes
26 Martinson, Arnold
28 Öebius, Hans
30 Nurmberg, O.
32, 34 Kirp, August
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
40 Jurs, Peeter
42 Anderson, Juhan
44 Kahro, Hendrik
46 Lellep, Abram
48 Steinbach, August
50 Kirp, August
52 Kirp, Marie
54 Kiima, Karl
56 Kiisk, Karl
58 Sentka, Liisa
60 Vuks, Liine
62 Paabo, Eduard
66 Nuuma, Oskar
64, 66-a Leht, Ida
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
Risti.
Nobel, E. ja G.
Schiffer, Jaan
Kippasto, J.
Rossner, Alex.
Peterhoff, L.
Varkel, Johan
Kohal Vilhelm
Ilves, Leida
Agan, Juuli
Kuhi, August
Kalamees, Johannes
Kalamees, Johan
Vellema, Mihkel
Goldov, J. ja Trapido, S.
III.
1, 3 Padernik, Elmar j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
2 Jugar, Miina
4 Arukask, N.
6 , 8 Lipp, Alex.
10 Peiker, Aug.
12 Kösti, Kristian
— Lipp, Helene
119
Roosi. III.
2 Nieländer, A... pärijad
4, 6, 8 Kukli, Pauline
10 Zupsman, D. H.
12, 14 Kuusik, Otto
16, 18, 20, 22 Paju, Hindrik
24 Lamp, L., V. ja H.
24-a Hansen, Adele
26 , 28, 30 Mirvitz, Rasse
30-a Jänes, Johan
34 Freiberg, H. ja E.
36, 38 Juksar, Emilie
40 Piirson, Eduard
42 Masing-Romet, M. ja O.
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
48 Kondas, Alexander
Linna maa ja Raadi
mõisa põllud
1 Bergmann, Liisa
3 , 3-a, 5 Kangro, Liina
7, 7-a, Tanni, P. ja M.
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Põderson, A. ja A.
19 Saavo, Kristjan
21 , 21-a Einling, Karl
23 , 25 Mällo, Peeter
27 Schasmin, pärijad
29 Saar, Ida
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Treufeld, Helene
37, 39 Võõbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Rein
45 , 45-a Puksov, Hendrik
47 Ballod, Vold.
49 Lepik, Elmar
51, 53 Johannson, August
55 Olo, Pauline
57 Vilt, Hans
61 Käpp, Artur
65 Wendelbrück, W.
79 Liivamägi, L.
Ütsik, Liisa
Soo, Karl
Petser, Peeter
Hirt, Helene
Tavita, Hendrik
Laurits, Ferdinand
Lind, Juhan
Patreal, Kristine
Kister, Jaan
Uibo, Katarina
Marmor, Minna
Rebane, Josep
Kudi, Jaan
Lääts, Mihkel
Kittus, Jaan
Tenno, Ludvig
Mikk, Minna
Mikk, Adalbert
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
120
Zeiger, Eduard
Kurm, Johan
Tollmann, Liisa
Rattik, August
Saag, Mihkel
Poksi, Johannes
Tammistu, August
Normann, Hans
Lodi, Ella
Freidenberg, Em.
Tammerik, Karl
Millert, Ida
Malkov, Voldemar
Räpin, Kristjan
Parkas, Emilie
II.
Rõõmu.
1 Pukk, Liisa
— Sulp, Alfred
Räni. II.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
Karell, Johan
Kikerpill, Nelly
Vene, Juhan
Tees, Eduard
Schults, Jakob
Perk, Marie
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Nuuma, M.
Ives, J.
Anilane, Anna
Ertmann, Voldemar
Hein, N.
Loos, August
2
4
6
8
12
14
16
—•
—•
20
22
24
Rohuteaduse instituut
Mällo, Jaan
Sõrra, Jaan
, 10 Holdt-Neumann, Ed.
Allik, Joh.
Luik, Oskar
, 18 Tever, Paul
Gümnaasium
Jaani kirik
Jaani kiriku õpetajamaja
Praal, A. ja L.
Ülikool
(Tamme.)
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
Rüütli.
I.
1 Fischmann, Rudolf
3 K. S. „Eesti“
5 , 7 Posaisky, Anna
9 Lommatsch, Gertrud ja
Tittelbach, Ellen
11 Schmidt, Therese
13 Linna maja
15 Tõlk, Albert
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, A. ja L.;
Hakkaja, Erika ja Maret
23, 25 Klompus, pärijad
27 Maksuamet
Saekoja.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
8 Petrov, Vladimir
10 Rattasep, Karl
12 Nüpsik, A.
14 Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna ja Johan
Lemmats, Kr.
Saarik, Hans
Beresin, Hariton
Akermann, Jaan
Arusaar, Ed.
Roika, Mihkel
Kementa, Gustav
Aidnik, Voldemar
Visnapuu, Jakob
Leetsi, Oskar ja Liisa
Krepp, Jakob
Seppa, Karl
Tilgar, Karl
Detlaus, Herman
Kaas, Hugo
II.
1 Kljäs ja Josselson
3 Paap, Karl
5 Loo. V.
7 Hiir, A.
7-a Tõnnus, Leena
9 Kartau, Elisabeth
11 Seljev, Emeljan
13 Lesta, Alma
121
15
17
19
21
23
27
29
31
33
18 Räni, Jaan
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Luha, Alide
24 Sotnik, Kusta
26 Neibaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
30 Klausen, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
36 Silbeck, Pauline
— Doom, pärijad
38 , 40 Hermann, Anton
42 Zimbrot, Andrei
Rebane, Rudolf
Vahkale, V. ja E.
Meyer, Johan
Pungar, Voldemar
, 25 Aleks. Newsky-kirik
Sukk, Alexander
From, Jaan
Mägi, Peeter
Kärik, August
II.
1 Sommer, Alice
3 Lääne, Peeter
5 Pavlov, Ivan
7 Birkenberg, V. ja A.
9 Märtmann, Mihkel
11 Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
17 , 19 Metsar, Rein
21 Ilves, Alexander
—• Tartu linn
23, 25 Põder, E. ja K.
—• Aero, August
27 Tamm, Kotter
29 Kukk, Jüri
31 Kuusik, Leonhard
33 Rander, Peeter
35 Lallo, Sohvi
37 Palu, J.
39 And, Hilda
Majaomanikkude Pank
Klaos, Richard
Kilk, Karl
Toots, A.
Ronimois, Hans
Kopli, pärijad
, 14-a Nahk, pärijad
Vares, Richard
Kaerd, Samuel ja Liisa
Ronimois, Andres
Mucha, Elise
Raig, L. ja H.
Aland, Anna
Normann, Gustav
Resin, P.
Ramul, Joh.
Puusik, A.
Org, A.
Rebane, Karl
Krusale, Jüri
Elk, Jüri
Savi.
I.
1 , 3 Simm, David, pärijad
5 Patoloogia instituut
2 Jürmann, Paul
4 , 6 Vahl, Leo
Side.
Mikk, A. ja Sisask, Ella
2 Pulmberg, Juhan
Muuli, Marie
122
II.
4 Nugin, Gustav
8 Grossvald, Juhan
Hiir, Oskar
14 Viro, Peeter
15 Kenkman, J.
Kriisberg, Alide
Soinaste. II.
(Tamme.)
1
3
5
7
9
2 Jurs, Peeter
4 Utsar, August
6 Ojasson, Märt
8 Teetsov, Emilie
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
18 Roose, Jaan
20 Lodi, Peeter
22 Mäe, J.
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varrik, August
30 , 30-a Otsason, E.
32 Kulberg, Karl
34 Tollmann, Johan
36 Tilga, Juh.
38 Blumberg, A.
40 Püss, Artur
42 Treimann, Alexander
44 Jundas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Ernits, Villem
50 Vilman, Karl
Soola.
Anderson, Juhan
Rosenthal, August
Võsu, Joosep
Häusler, Karl
Tõldsepp, P.
II.
1 Linna missionimaja
— Neumann, Marie
3, 5 Usvansky, pärijad
7, 9 Karneol, pärijad
— Langer, August
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johann
—■ Stallmeister, Jakob
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex., Säälik, Aug.
19, 21 Zupsmann, Artur
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
2 Thomson, P. ja Rüster, J.
4 Sorgenfrei, Amalie
6 Paal, Jaan
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12 Glass, Arnold
14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Seep, Anna
— Umblia, Artur (vabrik)
24 Beloussov, Anna
26, 28 Uustalu, Oskar
123
30 Kikkas, Alla
32 Usvansky, Elja
34, 36 Linna maja
21, 29 Kliiniku pesukoda
Suur Kaar. II. (Tamme.)
2
4
6
8
Ivask, Johanna
Kukk, Jaan
Serg, Herman
Klaoson, Oskar
1 Miller, Evdokia
3 Lill, Jaan
5 Mats, Samuel
7 Palu, Jaan
9 Muld, Eduard
11 Peetsman. Jaan
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan
17 Noorhani, A.
19 Mihkelson, F.
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
39 Kirp, August
—■ Maarjamõisa kliinik
47, 49 Klade, Jakob
51 Kriisa, Davet
53, 55 Pärtelpoeg, G.
57, 59 Visnapuu, Gustav
61 Past, Alide
63, 65 Lossmann, Linda
67 Sild, Aksel
10 Knoll, Karl
12 Schiffer, J.
14 Traagel, Johan
16 Lill, Jaan
18 Meos, Lovisa
20 Keskküla, Anton
22 Urm, Heinrik
24 Markovkin, Paul
26 Ketner, August
28 Änilane, Kari
30 Seppa, Karl
32 Martinson, Vold.
34 Kiin, Aleksander
36 Käsitöö kool
38 Jakobson, Hindrek
42 Vollmer, Anton
44 Sentka, Jaan
46 Kiisk, Karl
58 Paju, August
60 Napits, Tio ja Linda
62 Ots, Heinrich
64 Sulg, Daniel
66 Liblik, August
68, 70 Siibold, Johan
72 Kiisk, Jaan
74 Otter, Mihkel
76 Tillik, Marie
78 Looga, August
80 Selg, Tõnis
82, 84 Rosenberg, Jaan
86 Kull, Johann
88 Praal, August
Suurturg, I.
ja 1 Rücker,
, 4 Lommatsch, Gertrud
Tittelbach, Ellen
6 Vana Ülikool
2
Edgar
3 Karlson, F.; Sepp, J.;
Rütli, O.
124
8
10
12
14
16
18
20
Fischmann, pärijad
K. S. „Eesti“
A./S. Kauba Pank
Eesti L.-H. Ühisus
Tartu Kutseesind. Kodu
Vain, Jaan j. t.
A./S. Tartu Pank
Oberleitner, pärijad
T. Majaoman. Pank
Põllumajand. Pank
Brock, pärijad
Kropmann, Salomon; Jossel ja Roche
15 Gens, pärijad
17 Frederking, pärijad
5
7
9
11
13
Sõbra.
2 Teichmann, Felix ja Ida
4 Pretke, Johan
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
16 Voist, Joh.
18 Birk, Gustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Luka, Jakob
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik
28 Tühi plats
30 Unt, Melanie
32 Pärtels, Karl
34 Mootse, Anna
34-a Raudsepp, Peeter
36 Udam, Joh.
38 Sutt, Karl
40 Une, pärijad
42 Puusep, August
44 Ennuste, August
46 Sarapuu, Peeter
48 Toots, Jaan
50 Vool, Jaan
52 Lillemets, Miina
54 Steinberg, Jüri
56 A./S. „E. Tikumonopol“
II.
Zango, Jakob
Tamm, Mihkel
Birk, Herbert
Lullberg, Markus
Grossvald, Joh.
Zimmermann, Emilie
Korotkov, Sergei
Massakas, Ado
Siivas, Jaan
Lill, Nik.
Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
23 Bulmberg, Elisabet ja El.
25 Raud, pärijad
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
31 Ivask, Marie
33 Kadastik, Johannes
35 Luik, Alex.
35-a Rattik, Jaan
37 Parm. Peeter
39 Haran. Artur
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
Söögiturg.
1 Simm, David, pärijad
2 Pritsimaja
125
I.
3 Holst, pärijad
Pood nr. 21 Kevend, Gustav
„ „ 22 Klassmann, Ed.
„ „ 23 Saareste, Ernst
„ „ 24 Lipping, I. ja A.
„ „ 25 Raudberg, Al.
„ „ 26 Günther, Irma
Maja nr. 4 Genss, pärijad
5 Frederking, pärijad
—■ Kaart, Johan
6 , 7 Tartu linnavalitsus
Politseiplats ja Peeter Põllu
tän. lõpp
Linna kaalukoda, turuplats
Tartu Pank
Vabaduse plats
Taara puiestee.
I.
(Tähtvere.)
3 Printsmann, Emmi
5 Rammo, Eduard
6 Sütt. Johannes
Tallinna.
Looma instituut (kliinik)
Meltsi tiik
6 Põllutöömin.
8 Linna lubjaaed
10 , 12 Linna naishaigla
14 , 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, R. ja J.
22 Sapotzki, Ludvig ja Maria
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, Emilie
30, 32 Stamm, Emmeline
34 Mokejev, Marie
36 Krüger, Emma
40, 42 Tints, August
44 Jürgenson, Harriet
46, 48, 50 Vaimuh. kliinik
III.
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pärijad
13, 15, 17, 19, 21 Linna m.
23, 25 Pitkard, J.
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, O., Lauk, pärijad
31 Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Priks, K.
41, 43, 45 Schwarz, J.
47 Kamer, pärijad
49, 51, 53 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, pärijad
63, 65 Pärn, pärijad
67, 69, 71 Sarap, J., pärijad
Telefonivabrik
Glass, Adele
II.
Tamme.
2, 4 Vilberg, Gust. ja Ellen
Tammekuru.
1
II.
2 Käsper, August
4, 4-a Pukk, August
, 3, 5 Peets, Johannes
(Tamme.)
1 Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgenson, Joh.
126
6
8
10
12
14
16
20
5
7
9
11
13
17
Leesment, E.
Martinson, Voldemar
Plaks, Karl
Sotska, Lovisa
Rebane, Amanda
, 18 Leht, Karl
Kivisaar, Hugo
Tamme puiestee.
2 Jõumees, Kristjan
4 Kuuse, Rein
6 Lõo, Emmi
8 Jõgi, E.
10 Parv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Vollmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson; August
22 Martinson, Artur
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juh.
32 Käsitöökool
34, 36, 38, 40 Tartu linna m.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44 Kaiv, August
46, 46-a Missikson, Karl-Ed.
Tasuja.
I.
2 Kauts, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Kolts, Anna
Liuhka, A.
Liuhka, Alex.
Ester, Madis
Tikk, Anna
, 15 Pensa, G.
Leht, E.
II.
(Tamme.)
Antopov, E.
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim, E.
9 Panksep, Peeter
11 Aister, Anna
13 Krimm, Theodor
15 Kingo, Johan
17 Peep, August
19 Põltsamaa, Jaan
21 Ruubel, Hans
23 Piirand, Reinhold
25 Toom, Jaan
27 Kudi, Alma
29 Sööt, Jaan
31 Soonets, Marie
33 Kiin, Aleksander
35, 37 Tartu linna majad
39 Kriisa, Anna
41 Teetsov, Miili
43 Tammisto, Helene
45 Ulst, Jüri
47, 47-a Rebane, Karl
49 Tork, Andres
51 Rosenthal, Valter
53 Rosenthal, Jaan
55 Rosenthal, Karl
1
3
5
7
(Tamme.)
1 Väli, H. ja Puksmann, G.
3 Müürsep, Anna
Teguri.
II.
Kalberg, Jaan
1 Ramm, Peeter
3 Grünberg, Liisa
Zängo, Jakob
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
127
6
8
10
12
14
16
18
—•
5 Pupart, Mihkel
7 Aas, A.
9 Matto, Miina
11 Nutt, Liine
13 Jaska, Davet
15 Lintsi, 0.
17 Taal, Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amberg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, Jaakson
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kluberg, Alexander
35 Havakats, pärijad
47 The Shell Company
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Üh.
43 „L. E. Eksporttapam."
45 Kodasov
47 Grišakov, J. ja A.
Kure, David
Kuus, Elise
Teos, Otto
Tavita, Johanna
Tornius, Gotthard
Reichmann, Johannes
Janitz, Emilie
„Estico“
Teder, Johannes
Tiigi.
2 Rühka, Hans
4, 6 Sõrra, Jaan
8, 10 Kaplan, Feige
12, 14 Numers, E. ja B.
16, 18 Oesso, Peeter
20, 22 Grossvald, pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja t.
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
36 Thomberg, A. ja O.
38, 40 Sierner, Hans
42, 44, 46 Braun ,Anna
48, 50, 52 Hoffmann, H.;
Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Käsi
tööliste Selts
70 Klein, Paul ja Martinson
72 , 74 Peterson, Gustav
128
I.
1, 3 Univer, Aug.
5 , 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexandra
11 Oettingen, Olga
13 Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17 , 19 Prüüs, pärijad
21, 23 Sild, pärijad
— Maarja kirik
25 Adamson, Jaan
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Mühlen, Eduard
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 55 Maser, Katarina ja J57, 59 Tschernov, Meta
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Escholtz, Ernst
67 A.-S. Rotermanni teh.
76
78,
82,
86,
90
Krause, Ernst
80 Kevend, Gustav
84 Lepik, E. I. A.
88 Rässa, pärijad
Palluson, Auguste
Tolstoi.
2 Koitmets, Pauline
4 Tartu linna maja
6 , 6-a Kohlap, Jaan
8 , 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
Turu.
12 Saar, Emil
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, Rein
22, 24 Hensel, Alide
26 Karusnahkade värvim.
„Ekt"
28 Thomasson, M. ja A.
30 Stahlberg, pärijad
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Joh.
40, 42 Kullmann, Juhkam
44 Ratasep, Jüri
46 Müür, Jaan
48, 50 Holst, Reinh.
52, 54 Tsechparin, Kr.
56, 58 Grönberg, Eduard
60 Kurvits, A.
62, 64 Muschkat, Moses
66, 68 Kepp, Gustav
70, 72 Botscharov ja Rihm
74 Korotkin’i pärijad
76, 78 Muhli, Ed.
80, 82 Grünbcrg ja Mühlental
84 Rähn, Juhan
86, 88 Luks, Johan
90, 92 Rebane, Ferdinand
94 Linna majad
9
II.
1 Tauk, pärijad
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
11 Steik, R.
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
15 Kübarsepp, Artur
17 Palumets, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
129
II.
1 Siilbeck, Elis. ja Rud.
3 , 5 Adamson, A. ja E.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard;
Grünberg, Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ratasep, Karl
—■ Beloussov, Mihkel
25, 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Malin, Marie
39 Toom, Alfred
41, 43 Hakkaja, pärijad
45 Org, Marie
47 Palviste, Salme
49, 51, 53, 55 Bekmann, E.
57, 59, 61 Juudi kogudus
63, 65 Riim, Konstantin
67, 69 Mühlenthal, pärijad
71, 73 Ranna, Ida
75 Laas, Ado
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, M. ja Efroim
85 Mihkelson, Tõnis
87, 89 Zimmermann, pärijad;
Johannson, Helene;
Raudsep, Linda
91, 93 Jõks, Liina
95 Fuhrmann, Friedrich
Ehitusteta
96 Vaestemaja
98 Tartu linna maja
100 Alt, Arthur
100-a Alt, L.
102 Alt, Pau!
.
Tuule, III.
1 Jõks, Karl, pärijad
3 , 5 Hirschfeldt, Marta
Tähe.
2 Ruuben, Alexander
4 Rosenfeldt, Aleksandra
6, 8 Kuusik, pärijad
10, 12 Ginizisky, Chjene
14, 14-a A.-S. Kinnit. „Oma“
16 Herman, pärijad
18 Bursy, Thekla
20, 22 Grimm, pärijad
24, 27 Laste varjupaik (Sks.)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, Friedrich
42 Fischmann
44, 46 Sõber, Jüri
48 Põderson, Villem
50 Steinberg, Linda
52, 54, 56 Kiima, Anna ja t.
58, 60 Soots, August
62 Mahlapuu, K.
64 Hahn, Berta ja August
64-a Imelik, Aleksander
66 Peterson, Ed.
68, 70 Lepik, Karl
72 Lunin H., Tschokov
74, 76 Johanson, Peeter
78 Leito, A. ja E.
80 Janson, Johan
82 Tartu linna maja
84 Tamman, Voldemar
86 Koitmets, Viktor ja Joh.
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans
92 Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja Mihkel
II.
1 Raag, Elisabet
3 Roht, Gustav
5 Sihle, Theodor
7 , 9 Leppik, August
11 Riives, Joh.
13, 15 Kodassov, Nikolai
17 Kuusik, Anna
19, 21 Tornius, Elfride
23, 25 Sõrra, Anna
27 Kõva, A. ja O.
29 Korp! „Rotalia“
31 Härschmann, Karl
33 Troon, K. ja Vold.
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, E. ja Mälk, A.
41 Kurg, Jaan
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, Auguste
57 Kister, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peeter
63 Habaste, Elvine
65, 67 Leik, pärijad
69 Arvi, Arved
71 Palm, S.; Viilup, Elsa
73 Maim, Linda; Taul, Ida;
75 Silbermann, Liisa
77 Lipp, August
79 Novek, Jaan
81, 83 Piirand, Sarl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
91 Roos, Leena
130
93, 95 Ernits, Lidia, Erna,
Leida
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Vithol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda
107 Väljaots, Joh.
111 Truus. Jüri
113 Vaher, pärijad
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, P.
127 Laar, pärijad
129 Polake, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johann
139 Hermann. Anton
141 Kippik, Juhan
141-a Ostrovski, O. ja B.
143 Huik, Johan
145, 145-a Oja, S.
147 Pelzer, Minna
— Havakats, pärijad
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
Lepp, August
155 Rätsep, Marie
Massakas, Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Suit, Mihkel
100, 102 Toom, Juhan
104 Toom, Peeter
106, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Joh.
114, 116 Teppan, Marie
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, Tõnis
122 Ingermann, pärijad
124 Sule, pärijad
128, 130 Laurits, Oskar
132 Rander, Alfred
132-a Savi, J. ja Zink, J.
134 Adof, Harry
136, 138 Doom, pärijad ja
Vilman, Johanna
140 Kirsimäe, Johan
142 Leppik, pärijad
148 The Shell Company
Tähtvere.
I.
1 Hampf, Evald
2 Morits, Ernst
3-a Suubi, Villem
4 Tõnisson, E.; Kikkas, S.
3 Sild, Ida
6 , 8, 10 Ulst, Karl
5 Sööt, Karl
12 Helberg, Elli
14 , 16, 18 Tartu Abiandm. S. 7 Roose, Ludvig
9 , 11 Miitra, Joh.
18-a Semmel, Joh.
13 Kleinschmidt, Davet
20 Essen, Aleks.
15, 17 Lõhmus, Hans
20-a, 22 Niggul, Ella
19, 21 Tartu Saksa kog.
24, 26, 28 Tamm, Jaan
23 Ein, pärijad
30, 32 Ennulo, Lonny
25 Koger, pärijad
34, 36 Puusep, p.; Zirk, p.
27 Eller, Minna
38, 40 Sell, Johann
29 , 31 Kruusberg, A.
42, 44 Schabert ja Glück
33 , 35, 37 Tartu linna majad
46 Raudsep, Emma
131
48, 50 Vahur, Elvira
52 Anslang, Vidrik
39, 41, 43 Liiv, A. ja E.
45, 47, 49 Kõiv, pärijad
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Koor, David
57 Torpats, Jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Pujat, pärijad
54 Piir, Jüri
56,
64,
68
70,
74
76,
58, 60, 62 A.-s. A. Le Coq
66 Lüdimois, Pauline
Kont, Mart
72 Jack, Hilda
Müllerson, Hedvig
78 Luht, Heinrich
Tööstuse.
2 Jaks, Johan
4 Veinstein, A.
6, 8, 10 Emme, Alice
12 Päss, Anna
14 Põder, Jaan
16 Kasvandik, Villem
18, 20 Johanson, A., pärijad
22, 24 Saabel, Eduard
26, 28 Kalmet, Natalie
30 Rostovzev, Michail
32 —
34 Kitsing, Jüri
Uueturu.
—• Jürgenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
6, 8 Kaplan ja Press, pär.
10, 12 Juhkamson, Freda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
18, 20, 22 Laane, J. ja H.
24, 26 Simm, David, pärijad
Uus.
I.
1,
7
9,
13
—
15
17
19
3, 5 Sõrra, Jaan
Tõnisson, Hildegard
11 Pikat, Alexander
Müürsep, pärijad
Maim, Jaan
Roo
Root, Joh.
Lenzius, Joh.
I, II.
—• Kramer, Margarete
1 , 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedrich
9 Panksep, Peterhoff, E.
11, 13 Bürgermusse
15, 17 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elis. ja Rudolf
—■ Mathiesen, pärijad
— Kenkmann, Ed.
IIL
2 Volter, Pauline
4 , 6 Zirk, Jakob
8 Siibold, Joh.
10, 12 Kunmann, D. jaA.
14 Pärtels, Marie
16 Johannson, pärijad
18 Peduksaar, Hendrik
1
3
5
7
9
11
13
132
Urm, Johan
Raudsepp, K. ja M.
Grün, pärijad
Taklaja, Hendrik
Viira, Mihkel
Kronberg, August
Rull, Marie
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Joh.
32 Laaber, Marta
34, 36 Kuusik, Eduard
38, 40 Belobrov, pärijad
42 Lomp, pärijad
44 Lauer, S.
46, 46-a Sula, Adolf
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
52 Tennase, Emilie
15 Kangro, Peeter
17, 19 Karro, pärijad;
Leppik, E.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sutt, Georg
27 Jüris, Axel
29 Klaos, Ed.
31 Lang, Alex.
33 Viru, Juhan
35 Simm, Ed.
37 , 39 A.-s. Pärmivabrik
41, 43 Zeier, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Leppik, Ferd.
49 Ütter, Oskar
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, Aleks.
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minni
Vaba.
2 Aero, Gustav
4 Päärend, Kusta
6 Birk, Mihkel
8 Müntel, Hans
10 Veeder. Anna ja Ed.
12 Pällson, Ludvig
14 , 16 Noormets, A.
18 Siider, Jaan
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisabet
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johanson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Liisa
34 Teppan, Johan
36, 38 Subbi, Johannes
40, 40-a Sulg, Hugo
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saron, Pauline
42-c Hütter, H.
44 Roosa, Jaan ja Leena
Konts, Tõnis
Kroela, Karl
Ehrlich, Jaan
Mihkelson, Johannes
Kukk, Joh.
Zimmermann, Karl
Johanson, Alma
Kullam, August
Mark, Karl
Kangro, Elfriede
Kaiv, Daavet
Niggul, Gustav
Gutman, Jaak
Johanson, Jaan
Kõiv, Josep
Kukk, Jaan
Lillemets, Hendrik
Pärtel, Joh.
Muttik, Anna
Hüva, Osk.
Tihla, Johannes
Juham, J.
Viro, Jaan
46
48
50
52
54
—•
47
49
51
53
Allas, Anna
Raud, Alex.
Maask, A.
Martinson, pärijad
Ratnik, Anna
Lestal, Marie
Ulst Aleksander
Volk, Leena
Hermann, Johann
Utsal, Mihkel
Vabaduse puiestee.
1, 2, 3, 4 Eesti pank
5, 6 Lange, Emma ja Olga
7, 8, 9, 10, 11, 12 Brunhof,
P. ja J.
Vabaduse sild
I.
Vabriku.
2 Intelmann, Aleksander
4 , 6 Robert, Johan
8 Senrich
10 , 12 Korrol, P.; Pütsep, A.
14, 14-a Mõttus, Ado
Vaksali.
, 1-a
Georg,
3 Maim,
5 Veski,
1
Maim, Nikolai,
Richard
pärijad
Lukretia
I, II.
1 , 3, 5 Kaup, Vidrik
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Pari, M.
17 Moor, Alexander
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, pärijad
—• Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Otsa
27 Viira, Hans
—■ Schurupov, pärijad
29 Sennrich, Heinrich
31 Maim, pärijad
Raudtee
Kaubajaam
Jaam
Vallikraavi.
2,
6,
10
12
14
16
18
I.
I.
1 Sõjaministeerium
3, 5 Kripson, Jaan
7, 9 Korp! „Estonia“
11 Beylich, pärijad
13 Vannamb, Karl
15 , 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku t-le)
4 Mattiesen, pärijad
8 Gutmann, Roman
Nieländer, Heinrich
Pahkel, Elfriede
Rosenberg, pärijad
Usuteadlaste selts
Medodistide kirik
134
20, 22 Oettingen, Richard
Vambola.
19, 21, 24 T. Noorte Meeste
Kristlik Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpetaja
maja
—- Silmakliinik
(Tamme.)
I.
2 Kasam, Aleksander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
1 Pärn, Karl
3 Limberg
5 Lillman, Karl
Vapramäe.
(Tamme.)
II.
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
1 Johanson, Theodor
II.
Vase.
Teder, Johannes
Tõldsep, Ludvig
Veeriku.
2 Praal, August
I.
1
3
5
7
9
—■
4 Lauberg, 0. ja Lätti, L.
6 Rostovzev, Mihail
Kull, Mihkel
Püss, Jüri
Sild, Karl
Kasumets, Ella
Schulmann, pärijad
Muuli talu
Vene. III.
2 Oeberg, Olga
6 Pasternak, pärijad
8 , 10 Baum, E., Seitenberg, A.
12 Nieländer, Robert
14 , 16, 18, 20 Kurlenz, M.
22 , 24, 26, 28, 30, 32, 34, 36
Loomatervishoiu instituut
Veski.
2 Zur Mühlen, Artur
4 Liivimaa Põllumajanduse
Selts
6 Ülikool
8 , 10, 12 Behse, H. ja G.
14, 16 Zeddelmann, Heinrich
18, 20 Seeland, Marie
135
1, 3 Tartu linna majad
5 E. Käsit. Abiandm. Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook, August
I.
1, 3 Katoliku kirik ja kiriku
maja
5 Laksberg, E.; Riedel, pär.
5-a Riedel, Ferd. Heinz
7, 9, 11 Steinberg, Ev., pär.
13 Korp! „Livonia"
15, 17, 19 Unger, Georg
22
24,
28
30
32
34
36,
42
Simm, David, pärijad
26 Bürger, Jaan
Sohnvald, Peeter
Hirsch, Elisabeth
Kohtuministeerium
Arestimaja
38, 40 Köhler, pärijad
Fleisch, Alfred
Vikerkaare.
21, 23 Engelhardt, Robert
25 „Frat. Academica“
27, 29 Hermann, M.
31, 33, 35 Mühlen, Alfred
37 Jakobson, pärijad
39 Vanaaseme, Viktor
41, 43 Paul, Mathias
45 Peterson, pärijad
47, 49 Kress, Eduard
51, 53, 55 Luck, August
57, 59 Pehap, pärijad
61 Hain, Hildegard
63 Allik, Oskar
65, 67 Adamson, Jaan, pärijad
69 Korp! „Sakala“
(Tähtvere.)
I.
2 Renuit, Elise
—■ Faure, Artur, Fr.
4 Lüüs, A. ja E.
I.
Viljandi.
2,
6
8
10,
14
4 Emmerich, pärijad
Valter, Elisabet
Linsi, Hans
12 Rätsep, Jakob
Martinson, Karl
1
3
5
7
9
11
Võidu.
2, 4 Oberleitner, Ernst
6 Kaplan, Jankel; Goldberg, L.
8 Genss, Idel
10 Tartu Maavalitsus
12 Roht, Gustav
14 Roht, Pehap ja teised
16, 18, 20 Sukoffsky, pärijad
22, 24 Jürgenson, Marie
26, 28 Kramer, Margarete
30 O./ü. „Ilutrükk“
32 Kriisa, Jaan
34 Peters, Lydia
Eesti Üliõpilaste Selts
E. N. K. S. tütarl. gümn.
Kanarik, Paul
Koppel, David
Freibach, Vold.
Jaks, Johan
II.
1 Rütli, Karlson ja t.
3 Oelsen, Irene
5 Hirschheit, Dorothea
7, 9 Eesti Seemnevilja Üh.
11 Eesti Hüpoteegi Pank
13, 15 Keiss, Alexander
17 Mahlapuu, Karl
19 Jürman, Paul
21, 23 Hampf, Evald
25, 27 Saks, Gustav
29—35 Jõks, Karli pärijad
37, 39 Lietzi, Marie ja Alma
136
Võru.
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. E. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei, Albert
14 Agan, Otto
16 , 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob.
22, 24 Mälberg, Alex.
26, 28 Varmann, Karl
30 Sell, M. G.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A.; Rander,
A.; Laineste, M.
44 Koitmets, V.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Blumenthal, Herbert
54, 56 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, pärijad
64, 66 Luulik, J.
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
78, 80 Prakson, Peeter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, Hendrik
90 Anton, Mihkel
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Põks, Julie
106 Puidak, Olga
108 Torrop, Kristjan
110, 112, 114 Jukk, Peeter
116 Aero, Gustav
118 Raudsep, Johan
120, 122 Einmann, Ed. ja A.
124 Lutterus, Jüri
126 Raig, Gustav
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
137
II.
Postijaam
Postijaama aed
Haridus-Sotsiaalministeer.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hirsch, J.
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja Aug.
15 Kersten, Friedrich
17 , 19, 21, 23 Rebane, Hans.
25 Jakobson, E.
27 Karro, Liine
29 Kaspert, Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
37, 39 Klein, pärijad
41, 43 Klaos, Alex.
45, 47 Meier, G.
49 Kiin, Juhan
51, 53 Schwartz, Eufrosine
—• Linna tapamaja
55 Tartu linna maja
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Visnapuu, H.
132 Ehrlich, Aug.
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Jaan
63 Soogenbits, D.
65 Luksepp ja Aim
65-a Selli, Jaan
67 Assor, Johan
69 Malviste, Davet
71 Moor, Hans
73 Braats, Mart
75 Vares, Karl
81 Lomp, Emil
134 Sarmulin, Peeter
136 Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Tõnnisson, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja E.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
150 Zängov, Jakob
152 Kalberg, Jaan
154 Laats, Aleksander
— Ütsik, Liisa
156 Kruuse, Julie ja Emilie
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
Pauluse surnuaed
Aleksandri surnuaed
85
89
91
95
162 Klement, Ida
164
166
168
170
172
174
Rammo, Daniel
Hint, Oskar
Steinbach, Eduard
Klein, Arnold
Kivi, Jaan
Ehrlich, Davet
Väike kaar. I, II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
2 Kisberg, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan
6-a Laineste, Johan
8 Vester, A.
10 Annok, V.
12 Kurg, Johan
12-a Lomp, V.
14 , 14-a Liik, Elmar
16 Pielbusch, V.
18 Lõhmussaar, Selma
20 Pertelson, M.
22 Jaska, August
24 Kõrts, G. ja O.
26 Merilaid, K.
28 Sonin, Salme
30 Kenkmann, Joh.
32 Kasan, Alex.
34 Montag, Oskar
36 Puusep, Mihkel
138
Pass, Osk.
Veber, Karl
Kiviväli, Pauline
Tasso, Gustav
(Tamme.)
Masing, August
Laineste, J.
Triksberg, Marta
Aavelaid, Leena
Berg, pärijad
Zäro, A.
Reeben, August
Meimers, Leonhard
Veiss, Viktor
Saapas, Heinrich
Kikerpill, Senta
Metsküla, Karl
38
40
42
44
46
48
50
52
54
Kelder, Madli
Miller, Theodor
Siimann, Gustav
Muttik, Jaan
Juht, Johan
Aaslava, Pauline
Kalberg, Anna-Marie
Kalberg, Elise
Otvald, Erika
Väike Maarjamõisa.
2
4
6
8
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Sikka, J. ja L.
Vendt, August
Kont, Kadri
Meos, Karl
1.
Sulg, Karl
, 3-a Sulg, David
Sulg, Hans, Marie
Pärn, Mihkel
Lemvald, Johannes
, 11-a Kirk, Kaspar
, 13-a Kirk, Karl
Eller, Anna
Nei, Reinhold
Väike Meltsiveski. III.
Flachs, Eta
Otter, J.
Aerutajate klubi
III.
Väike Põik.
2 Ratasep, Karl
1 Kepp, Jaan
3 , 5 Johanson, pärijad
Väike Tähe.
II.
1 Puusemp, Marta
3, 5 Siilbaum, Daniel
7, 9 Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, Salme ja
Kalt, Alide
15 Maalin, Marie
19 Täht, Peeter
2, 4 Ein, Karl
6 Dessler-Ruttik, Adeele
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12 , 14, 16 Laane, J. ja A,
18 Peeda, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
Västriku. II.
2
4
6
8
10
12
Koolmeister, K.
Miljan, Friedrich
Tuul, August
Leets, Johan
Jansen, August
Koonik, August
1,
3
5
7
9
139
1-a Hoop, O.
Simmo, Anton
Allas, Albert
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
Õnne.
2-a Puidak, Ed.
2-b Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Tammistu, M.
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
14-a Klaos
16 Hellberg, pärijad
18 Kliim, Jaan ja Anna
20 Kaeost, August
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Ingermann, Paul
28 Möller, Karl
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Torpats, J.
36, 38 Leppik, Jaan
40 Ronimois, Hans
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peeter
7 , 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 Kohtu-sisemin.
15-a Lätte, Peeter
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23, 25 Rootsi, Adele
27 Ein, Lydia
29 Perk, J. ja A.; Kangur, J.
— Kukk, Kusta
31, 33 Ein, pärijad
35 Lõhmus, Theodor
37 Saukas, Amalie ja Alide
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peeter
43-a Otsa, Alma
45 Kraav, Ivan
Õpetaja. I.
—
2,
6,
10
12
1 Rütli ja Grau
3 , 5 Maarja kiriku õpetaja
maja
7 , 7-a Konno, pärijad
9 Linna majad
11 Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
Silbermann
4 Savi, Luise
8 Ploom, Jakob
Pedraudse, Karl
Uluots, Jüri
Ööbiku. II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
2 Jakap, Jaan
4 Piir, Karl
6 Ratasep, M.
8 Kiidron, Alexander
10 Jürgenson, August
10-a Russak, R.
12 Sõõro, Oskar
14 Reinvald, Julius
16 Vorst, Herman
18 Raag, J.
20 Jakobson, Jüri
140
Koosa, Hilda
Viks, Gustav
Rein, Eduard
Lodi, Daniel
Jaanson, Jaan
Õsso, August
Jesse, A.
Vaks, Joh.
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
— Suits, Joh.
23 Nigul, August
25 Sarap, Juhus
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
2 Schulz, pärijad
4, 6, 8 Indus, pärijad
10, 12 Mühlenthal, pärijad
14, 16 Luha, Julie
18 K.-Ü. „Loodus“
20, 22, 24 Sõjaministeerium
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Sarkissov, Velda
32 Ottingen, Rudolf
34 Schmidt, Therese
36 Tõlk. Albert
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
42 Ülikool
44 Tööstuse pank
46 Ulikool
50, 52 Ungern-Sternberg, E.
54 Maakonna vangla
56 Eesti V-riik
58, 60 Klaus, Vold. ja Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
1
3
—•
5
—•
7
I.
Mahlapuu, Karl
Keiss, Alexander
Tartu E. Hüpoteegipank
Petersen, Agnes
Barklai plats
Taavet Bergmanni Abi
raha Sihtasutis
9 Oelsen, Irene
11 Rücker, Edgar
— Raekoda
13 Tittelbach, E.; Lommatsch, G.
15 Nilp, pärijad
17 Grünthal, Erna, Ilse, Gert
19 Pehap, A. ja Laur, Ants
21, 23 „Postimees“
25 Bergmann, Eduard
27 Gümnaasium
29 Jaani kirik
31 Aint, pärijad
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Parim
tualettseep!
141
Parimaid sorte noori
soovitab
Oskar Lauritsa puukool
Tartu, Tähe tän. nr. 128, telefon 12-58.
Suurim matusetarveteladu
„opnmus“
— omanik K. Sotnik
Tartus, Suurturg nr. 9.
■—=
Telef. 10-98.
Soovitan odavate hindadega suures vali
kus tamme, saare ja teistest puudest val
mistatud nägusaid ja korralikult ilustatud
puusärke, metall-pärgi ja teisi matusetarbeid.
142
Igasugu tsementsaadusi hästi valmistatult
soodsatel tingimustel soovitab
ta Särg & Poeg
Tsementsaaduste tööstus „Betoon"
Tartus, Narva tn. 131, telef. 4-94.
------------------------------------------ ------------Abitööstus ja ladu Pikk tän. 7.
Sisukord.
Tartu Majaom. Seltsi juhatuse koosseis....
Tartu Majaom. panga juhatus, nõukogu ja rev.-kom.
Tartu majaom. ühisettevõtteid................................... 5
3
4
Kalendaarium............................ 6—31
Tartu linnavalitsuse koosseis......
33
Tartu linnaasutised........................................................ 34
Mitmesugused tarifid ja taksid............................. 37—42
Mõõdud.
....................................................
43
Tarvitatavaid eesnimesid
.................................. 46
Kodune apteek........................................................... ...
47
Mida pakub kindlustus majaomanikule? .... 50
Kinnitus A./S. „Eesti Union"
.
54
Tartu linna veevärgist............................................ ...
56
Üürileping
......................................................................................... 61
Meie Põhiseaduse muutmise ootel..................................... 64
Ehitusmäärusist......................................
Ajakohane maja
................................................................... 76
Majaomanikkude nimestik...... 79—141
143
TE LEIATE ALATI
SUURE VALIKU
PARIMAT MOE;
PUDU-JA PESUKAUPA
TARTUS KAUBAHOOVIS 2A3
AVENNAD LEPP
Müük suurel ja väiksel arvul
J. Mällo trükk, Tartus 1936.
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
Peakontor
Tallinn, Suurkarja 18, telefon 445-10,
Eesti Laenupanga majas.
Tartu osakond
Tartu Majaomanikkude Panga majas,
Suurturg 7, telefon 15-62.
Eesti Union
toimetab kindlustusi kõikidel aladel
piiramata summades.
Edasikinnituse lepingud Inglismaa suure
mate ja vanemate kindlustusasutistega ta
gavad kiire kahjude tasumise.
Seltsil pole olnud kahjukannatajatega
ühtegi kohtuprotsessi.
TARTUS
Riia tän. nr. 49
tel. 16-17
Kõik ehitusmaterjalid
Värvid, maalritarbed
Tõrvad, papid
Ahju- ja pliid imaterjal
Vesivarustustarbed
Tööriistad
kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
Võtab raha hoiule
|
ja maksab ajakohast protsenti.
E
Toimetab
|
=
E
=
=
mitmesuguste
inkassodokumentide järgi
sissenõudmisi vähese’ tasu eest ja rahasaadetisi igasse
kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
E
=
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistuslepingute ja avansside kindlustuseks.
Mispärast peab
kindlustama
oma vara
Sest tuli võib teha tuhaks Teie
vaevaga
kogutud
varanduse
minutite jooksul, jättes järele
vaid ahervared.
Leekides hävinenud
vara annab Teile
tagasi
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
ja peakontor:
TALLINN,
Suur Karja nr. 18, tel. 445-10.
Juhatus
Tartu osakond:
Tartu, Suurturg 7, Tartu Maja
omanikkude Panga juures,
telef. 15-62.
144768
Tartu Majaomanikkude Seltsi juhatuse
koosseis.
Johan Sepp — esimees, Suurturg 3, tel. 6-84,
15-84.
Oskar Kangur — abiesim.. Eha 30, tel. 15-62.
Jaan Alver — abiesimees, Kuperjanovi 17,
tel. 11-15.
Johannes Tallo — sekretär, Emajõe 9,
tel. 4-00.
Oskar Laurits — abisekretär, Tähe 128,
tel. 12-58.
Aleks., Kliimann — abisekretär, Lootuse 5,
tel. 9-65.
Friedrich Torm — laekur, Karlova 29.
Peeter Brunhof ■— abilaekur, Emajõe 1,
tel. 5-97.
Johannes Müürsepp — abilaek., Narva 47,
tel. 4-07.
Johannes Maasik — abilaekur, Pargi 10,
tel. 5-14.
G. T h. Juurup — majavan., Herne 40, tel. 8-32.
Märt Jüriado — abimajavanem, Liiva 11,
tel. 13-17.
Oskar Rütli — juhatuse liige, Suurturg 3,
tel. 5-43.
Richard Treufeldt— juhatuse liige, Kompani 2, tel. 1-93.
Karl Sotnik — juh. liige, Raekoja 17, tel. 10-98.
Hans Ainson — juhatuse liige, Ülikooli 30,
tel. 5-86.
Mihkel Pärn — juhat. liige, V. Maarjamõisa 7.
Aleksander Reedre — Liiva 5, tel. 4-84.
Voldemar Tamman — juhat. liige, Tähe 84,
tel. 4-44.
Johan Aavik — juh. liige, Tähe 44.
Peeter Sild — Liiva 1.
3
Tartu Majaomanikkude panga juhatuse,
nõukogu ja revisjonikomisjoni koosseis.
Julius Lill — juhatuse esimees.
Johan Aavik — juhatuse abiesimees.
Peeter Brunhof — juhatuse liige.
Mihkel Pärn — juhatuse liige.
Eduard Hold-Neumann — juhat. liige.
Friedrich Torm — nõukogu esimees.
O skar Kangur — nõukogu abiesimees.
Peeter Kase — nõukogu liige.
Karl Piirand — nõukogu liige.
Jaan Alver — nõukogu liige.
August Vaher — nõukogu liige.
Johan Busch — nõukogu liige.
Oskar Zimmermann — nõukogu liige.
Johan Oss — nõukogu liige.
Hugo Vihalem — revisjonikomisjoni esimees.
Voldemar Annok — revisj.-kom. abiesimees.
Oskar Laurits — revisjonikomisjoni liige.
Konstantin Griep — revisjonikom. liige.
Hans Ainson — panga asjaajaja direktor.
4
Majaomanikkude Koda.
Tallinn, Harju tn. 45, tel. 474-10.
Koja juhatus:
Esimees dr. I. Masing, Tallinn, Estonia pst. 21, tel.
455-92.
Esimehe asetäitjad: I. Sepp, Tartu, Tiigi t. 58, tel. 15-84
ja 6-84. J. Mürk, Tallinn, Vabadusväljak 3, tel. 477-70.
Juhatusliikmed: 0. Suursööt, Tallinn, Kentmanni t.
11-a, tel. 456-24; A. Pahla, Narva, Peetriplats 2, tel. 1-25;
B. Melts, Haapsalu, Sadama t. 5, tel. 1-26; A. Mei, Nõmme,
Pikk t. 21, tel. 520-44.
Sekretär: A. Rästas, Tallinn, Olevimägi 16, tel. 433-10.
MAJAOMANIKKUDE KOJA TARTU OSAKOND.
Tartus, Suurturg 7, Majaomanikk. Pangas, tel. 16-49.
Osakonna juhatus:
Esimees: O. Kangur, Eha 30, tel. 15-62.
Esimehe asetäitja: R. Treufeldt, J. Hurda 9, tel. 1-93.
Juhatusliikmed: J. Miitra, Tähtvere 9, tel. 6-92. J. Müür
sepp, Narva 47, tel. 4-07. K. Sotnik, Raekoja 17, tel. 10-98.
Sekretär: T. Tambre, Lootuse 3, tel. 9-65.
Koja osakonnas antakse kõigile majaomanikele tasuta
nõu: arvepidamises, juriidilistes, tulumaksu ja igasugu teis
tes majaomanikesse puutuvais küsimusis. Täidetakse tulu
maksu deklaratsioone, igasugu ankeet-lehti ning koosta
takse vastulauseid, palve- ja muid kirju.
Koja büroo on avatud kella 9—2.
Majaomanikkude Koda ja Koja Tartu Osakond on ellu
kutsutud majaomanike huvide kaitseks ja seisab kõigi maja
omanike teenistuses.
Koja Tartu Osakond on eestkätt Tartu majaomanike
esindaja, huvide kaitsja ja nõuandja. Majaomanike endi
huvides on tähtis, et nende esindusel oleks tihe kokkupuu
tumine majaomanikega, mille tõttu esindusel avaneb või
malus olla teadlik majaomanike soovest ja hädadest, et siis
majaomanike huvide kaitseks väljaastuda. Seepärast on
soovitav ja tähtis, et kõik kohalikud majaomanikud kõigis
neid huvitavais küsimusis pöörduksid Koja Tartu Osakon
na kui oma kohaliku esinduse poole.
Tiheda koostöö võimaldamiseks majaomanikega, on
Koja Tartu Osakond avanud oma büroo kõigile kättesaada
vas kohas •— Tartu Majaomanike Panga ruumes.
Majaomanikkude Koja Tartu Osakonna juhatus.
5
Tartu Majaomanikk. organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Majaomanikkude
Tartu
Selts.
Asutatud 19. VIII. 1908. a.
Seltsi asukoht Tartus, Suurturg 7 (II korral).
Seltsi büroo — Suurturg 7, kinnitus a/s. „Eesti Unioniruumes, tel. 15-62. Büroo on avatud iga päev kl. 9—14-ni.
Büroos võetakse vastu liikmemaksu, täidetakse seltsi liikme
tele tasuta igasugu ankeetlehti, antakse nõu juriidilistes-,
ehitustehnilistes- ja igasugu muudes küsimustes.
Juriidilisel alal annavad nõu:
Vandeadv.
„
„
„
„
Johan Sepp, Suurturg, 3, tel. 6-84.
Oskar Rütli, Suurturg 3, tel. 5-43.
Hans Ainson, Ülikooli 28, tel. 5-86.
Richard Treufeldt, Kompani 2, tel. 1-93.
Tõnis Tambre, Suurturg 7.
Ehitustehnilisel alal:
Arhitekt Arno Matteus, Tähe 14-b, tel. 9-19.
„
Nikolai Kusmin, Kalda 3, tel. 10-72.
Tartu Majaomanikk. Pank
asut. 1923. a.
Tartus, Suurturg 7 (omas majas), tel. 6-50.
Kinnitus A/S. „Eesti Union“
Tartu osakond: Tartus, Suurturg 7 (Majaomanike Panga
juures), tel. 15-62.
Tule-, elu-, murdvarguse ja igasugu muud kindlustused.
Majaomanikkude Koja Tartu osakond.
Tartus, Suurturg 7, II korral.
Juriidiline nõuande büroo.
Tasuta nõuanne majaomanikkudele kõigis õigusküsimusis igal äripäeval kl. 11—13.
6
Kalendris tarvitatavad märgid.
3 = esimene veerand
C — viimane veerand
• = noorkuu
@ = täiskuu
Päikese- ja kuuvarjutused.
1938. aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust. Meil
on neist näha ainult täieline kuuvarjutus 7.—8. novembril.
Poolvarju algus: 7. nov. kell 9.39 õht. Täisvarju algus kell
10.41 õht. Keskmoment kell 12.26 öösel.
Täisvarju lõpp
kell 2.12 öösel. Poolvarju lõpp kell 3.14 öösel.
Aastaajad 1938. a.
Kevade algus 21. märtsil. Suve algus 22. juunil. Sügise algus
23. sept. Talve algus 22. dets.
Suur reede (15. apr.).
Ülestõusmisepühad,
3 päeva (17., 18. ja
19. apr.).
Kevadepüha (1. mai).
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
Taevaminemisepüha
(26. mail).
Nelipühad (5. ja 6. juunil)
Võidupüha (23. juuni).
Jaanipäev (24. juuni).
Usupuhastuspüha
(31. okt.).
Surnutepüha (20. nov.).
Jõulupühad, 3 päeva
(25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Vaiksel laupäeval (16. apr.). 2. Nelipühade laupäe
val (4. juunil). 3. Võidupüha laupäeval (22. juunil). 4. Jõulu
laupäeval (24. dets.).
5. Vana-aastal (31. dets.).
Põllu
majanduses on nelipühade ja võidupüha laupäevadel täistööpäev.
Sel aastal on 365 päeva.
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb kodanikel esitada
maksuametile 1. veebrua
riks.
15. jaanuariks esitavad
puhtakasumaksu teatele
hed need ettevõtted, kes
algasid tegevust eelmisel
aastal. Aruandvad ette
võtted peavad esitama
teatelehed
puhtakasu
maksu alal maksuinspek
torile 1 kuu pärast aru
ande kinnitamist peakoos
oleku poolt.
Kinnisvaramaksu täht
päev on 2. jaanuaril.
Majaomanikud
lasku
omad tuludeklaratsioonid
täita Tartu Majaomanik
kude Seltsi büroos, kus
seda tehakse seltsi liik
metele tasuta ja asjatund
likult.
Sel kuul on kõige ko
hasem pook-oksi lõigata.
Kas oled astunud juba Tartu Majaoman. Seltsi
liikmeks ja õiendanud oma kohustused Seltsi
vastu? Seltsi büroo asub Suurturg 7, tel. 15-62.
8
VENNAD DIARA lauavabrik ja
VLHIHU THHOU jahuveski
Tartus, Aleksandri 104, tel. 220.
soovitab odavasti igasugu
ehitusmaterjali ja küttepuid.
Märkusi
Tartu Eesti Majanduse ühisus
Tartus, Holmi tän. 12—18.
Osakonnad: Tartus, Võru tän. 4 ja Söögiturg 3,
Räpinas, Pukas, Puhjas, Kavastu-Koosal, Kamb
jas ja Võnnus.
9
Veebruar
Küünlakuu
1 |
2|
3 ;
41
5
T.
K.
N.
R.
L.
28 p.
Päike t. 8.22, 1. 16.33
Küünlap.
6 P.
7 E.
8T-
9
10
11
12
K.
N.
R.
L.
13 P.
14E.
15 T.
16 K.
17 N.
181 R.
191 L.
Luuvalup.
3
Päike t. 7.59, 1. 16.57
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb esitada 1. veebrua
riks. Asutustel tuleb palgateated anda kõigi palgasaajate kohta 10. veeb
ruariks.
Puhtakasumaksu
alal
vanad äriettevõtted (mis
algasid
tegevust
enne
1937. aastat) esitavad lä
bikäigu teated 1. märtsiks.
@
20 P.
21 E. Päike t. 7.33,1. 17.22
22 T.
Peetrip.
J
23 K.
*24 N. Iseseisv.-p.
25 R.
26 L.
27 P.
28 E.
Tartu Majaomanik
kude Seltsi liikmeks
astumisega toetad ise
ennast, sest tema sei
sab Sinu kui ka teiste
majaomanike huvide
eest valvel.
Kindlustus a/s. Eesti Union.
Peakontor Tallinn, Suurkarja 18, telef. 445-10.
Tartu osakond:
Suurturg 7, Majaoman. panga ruumes, tel. 15-62.
Kindlustusvõtjail ei ole mingit lisavastutust.
10
Kulla ja kellasepaäri ja tööstus.
Kõige odavamini ostate ja tel
lite alati kuld ja hõbe esemeid,
kristalli
ja
üleilma
kuulsaid
Schveitsi kelli
IIIIIH IIIIIIIIIIIIIIII
nr. 7.
Tel. 17-68
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
ED.HERBST. Uueturu
Märkusi
Rikkalikus valikus koloniaal-, raua- ja nahakaubad, majapidamistarbed jne. on müügil
Tartu Eesti Majanduse ühisuses.
11
Märts
Paastukuu
2
3
4
5
T.
K.
N.
R.
L.
6
7
8
*9
10
11
12
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
13
14
15
16
17
18
19
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Vastlapäev
Tuhapäev
31 p.
@
Päike t. 7.07, 1. 17.45
Märkmed
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. märtsil.
Jõuvankrite maks tasu
da 1. aprilliks. 1. maist
arvatakse trahvi 2% kuus.
Palvepäev
3
Ära unusta oma puuviljaaias puudelt lõika
mast oksi.
Päike t. 6.44, 1. 18.04
Taliharjap.
Ära hoia oma raha
@
Päike t. 6.18, 1. 18.25
P.
E.
Kevade algus kl. 8.48
T.
K.
N.
C
R.
Paastu-Maarjap.
L.
— ----- - -------------------------P.
E.
T.
K.
N.
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha.
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Kindlustus als. Eesti Unionil
ei ole olnud kahjukannatajatega ühtegi kohtu
protsessi.
Kahjude tasumine sünnib viibimata.
12
TUBAKA- JA VEINIKAUPLUS
o.
Arrak
|
i
Tartus, Võidu 4, telef. 15-27, kodus 15-67.
Saadaval kodu- ja välismaa peenviinad ja
veinid.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Märkusi
Tartu Eesti Majanduse ühisus
müüb ainult kvaliteetkaupa!
Laos: ehitusmaterjalid, põllumajanduslikud-,
raua-, naha- ja koloniaalkaubad.
Hinnad mõõdukad.
13
Aprill
R.
L.
3
4
5
6
7
8
9
P.
E.
10
11
12
13
14
*15
16
P.
E.
Päike t. 5.15,1. 19.15
N.
R.
L.
Suur neljap.
Suur reede
Vaikne laup.
*17
*18
*19
20
21
22
23
P.
E.
1. ülest. p.
2. ülest. p.
3. ülest. p.
24
25
26
27
28
29
30 |
Koertemaks tasuda 1.
maiks.
Tähtajal mitte
maksmise puhul tõuseb
maks kahekordseks.
Jalgrattamaks
tasuda
1. maiks. Tähtajal mitte
maksmise korral tõuseb
maks kahekordseks.
Kohasem aeg viljapuude
ja marjapõõsaste istuta
miseks.
Tartu Majaomanikkude Seltsi
ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab ainult ühise
jõu toetusel.
Seltsi büroo: Suurturg 7 (Majaom. Panga juures). Tel. 15-62.
14
oovitan oma lugupeetud ostjaskonnale
kÕrgeväärtusega delika
tess- ja v o r s t i s a a d u s i.
S
A. ARBI
Ülikooli 32, telef. 2-42.
Märkusi
Algavaks ehitushooajaks pakume mõõdukate
hindadega tsementi, lupja, telliskive, rauda ja iga
sugust muud ehitusmaterjali.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
15
Mai
Lehekuu
31 p.
Kevadep.
Päike t. 4.19,
1. 20.03
-—
•
S
15
16
17
18
19
20
21
P.
E.
T.
K.
N.
1. 20.44
R.
L. | Päike t. 3.36,
=
Päike t. 3.57,
I. 20.22
)
P.
E.
T.
K.
N. | Taevamin. p.
R.
L.
—
co
:co
S
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
29 I P. |
30 I E.
31 | T.
=
4
2
8
9
10
11
12
13
14
22
23
24
25
*26
27
28
Märkmed
o
E
o
:co
ü lv i
------- 1
*1 P.
2 E.
3 T.
K.
5 N.
6 R.
7 L.
o6
E
:co
E
E
Tulumaksu alal peavad
aruandvad ettevõtted esi
tama tulude deklaratsioo
nid 15. maiks.
Hobustemaks I poole
aasta eest tasuda 15.
maiks. Tähtpäeval mitte
maksmise puhul arva
takse trahvi 5% kuus.
Vee jõesõidukitemaks
tasuda 1. juuniks. Täht
ajal mittemaksmise korral
tõuseb maks kahekord
seks.
Viljapuid ja
õitsemise ajal
kasta.
põõsaid
hoolega
Hoolitse katuste
rashoiu eest, neid
sasti parandades.
kor
aeg
C :
M
r
co
:
e
S
—
Ehitate odavalt ja hästi
kui ostate kõik ehitustarbed
Tartu Eesti Majanduse Ühisusest.
16
Ehitusettevõtja KASPER KIRK
Väike Maarjamõisa 11, telefon 18-72.
teostab igasuguseid ehitustöid oma kui ka
tööandja materjalist. Teeb eelarveid Maja
omanikkude Seltsi liikmetele minimaalse
tasu eest. On tegutsenud ehitustöö alal
juba 26 aastat ning omab hea praktika.
Märkusi
EESTI
UNION
töötab käsikäes Tartu Majaomanikkude Panga ja Tartu
Majaomanikkude Seltsiga, kelle liikmed erilise kokkuleppe
põhjal võivad tulekahju puhul pöörduda seltsi poole palvega,
nimetada kahjude erapooletuks hindamiseks moodustatava
asjatundjate-ekspertide komisjoni esimehe. Sarnaselt moo
dustatud komisjoni otsused tunnistab „EESTI UNION“
endale kohustavaks, kindlustades seega õiglase ja kiire kah
jude likvideerimise.
2
17
Juuni
30 p.
Jaanikuu
-------- |------------------------- -------
1
2
3
4
K
N.
R.
L.
Päike t. 3.18,
*5
*6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
1. nelipüha
2. nelipüha
12
13
14
15
16
17
18
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
19
20
21
22
*23
*24
25
P.
E.
T.
26
27
28
29
30
P.
E.
N.
1.21.05
3
21.18
Päike t. 3.07,1.
Märkmed
15. juunil saadetakse
laiali
puhtakasumaksu
teatelehed. Vastulausete
esitamiseks jääb kuu aega.
1. juulil maksuametid
saadavad laiali kodanike
tulumaksu teatelehed.
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. juulil.
@
Viidip.
Pea silmas oma
kindlustusmaksude
1. 21.24
Päike t. 3.05,
Suve algus kl. 4.17
Võidupüha
Jaanipäev
L.
tähtpäevi, etSinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
Kaunistage kodu! Selleks vajalikud värvid,
lakid, värnits, pintslid ja teised maalritöö tarbed
ja riistad ostate soodsalt
Tartu Eesti Majanduse Ühisusest.
19
Juuli
Heinakuu
1 | R.
2 L.
Märkmed
Päike t. 3.10, 1. 21.23
_
S
Heina-Maarjap.
•--------------------------------- :co
c
3
4
5
6
P.
E.
T.
K.
7 N.
8 R.
9 |---L.
—
10 P.
11 E.
12 T.
13 K.
14 N.
15 R.
16 L.
17
18
19
20
21
22
23
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
24
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
15. juuli on puhtakasumaksualal vastulausete
esitamise viimaseks täht
päevaks.
1. august on tulumaksu
asjus vastulausete esita
mise viimaseks tähtpäe
vaks.
7 venna p.
Päike t. 3.21,1. 21.14
@
Kasta tänavaid korrali
kult, nagu seda nõuab
linna sundmäärus!
Maretap.
Viige oma vaba
Eliap.
C
raha
Päike t. 3.39, 1. 20.58
Tartu
Maarja-Magdal.-p.
Majaomanikkude
Panka
Jakobip.
Suurturg 7, kes hoiusummadelt
Olevip.
maksab
ajakohast protsenti.
31 P.
Kindlustus-aktsiaselts
Eesti Union‘i
juhatus koosneb üldtuntud ja lugupeetud eesti
seltskonna tegelastest.
20
Igasugu tsementsaadusi hästi
valmistatult soodsatel tingimustel
soovitab
Jaan Särg & Poeg
Tsementsaaduste tööstus „Betoon"
Tartus, Narva tn. 131, telef. 4-94.
Abitööstus ja ladu Pikk tän. 7.
Märkusi
Inglise katuseplekk märgiga „Svastika" ja
„Bingley" on kvaliteedilt ületamatu.
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Kristuse-s.-p.
P.
E.
T.
K. Lauritsap.
N.
Päike t. 4.25, 1. 20.10
R.
L.
—
P.
E.
Rukki-M.-p.
T.
K.
N.
€
R.
L.
Päike t. 4.44, 1. 19.47
P.
E.
T.
K.
Pärtlip.
N.
R.
L.
—
P.
E.
Joh. surmap.
T.
K.
Tomatite
mitte unustada.
sidumist
EESTI UNIONI
riisikod
on
edasi
kindlustatud maailma
suuremates kindlus
tusseltsides,
nagu
Lloyd’s,
London,
London Assurance,
Sun, Prudential ja
teised, mis kindlus
tab ka kõige suure
mate kahjude kiire
tasumise.
Tartu Majaomanikkude Seltsi büroo:
Suurturg 7, (Majaomanikkude panga ruumes).
Büroos korraldatud nõuanded seltsiliikmeile juriidilis-, ehitustehnilis- ja muis majaomanike ellu
puutuvais küsimusis.
22
• K-m. JOHAN PEEP •
Tartus, Võidu 10, telef. 11-86.
Maalrivärvid ja -tarbed,
elektrilambid (pirnid),
taskulambid,
habemelõiketerad jne. jne.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Märkusi
Krohvimatte, lupja, gipsi ja igasugust muud
ehitusmaterjali ostate mõõduka hinnaga
Tartu Eesti Majanduse ühisusest
23
September
Mihklikuu
1
2
3
30 p.
3
N. |
R.
L.
|
Päike t. 5.11,1. 19.13
I
4
5
6
7
8
9
10
P.
E.
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
Päike t. 5.31,1. 18.48
K.
N.
R.
L.
Ristiül.-p.
18
19
20
21
22
23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
N.
R.
K.
N.
R.
L.
Märkmed
Septembris tuleb tasu
da: 15. septembriks puhtakasumaksu
esimene
pool (teine pool 15. nov.).
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. septembril.
Tulumaksu
esimene
pool peab olema tasutud
30. sept, (teine pool 30.
novembriks).
Ussi-Maarjap.
C
Päike t. 5.53,1. 18.19
Sügise alg.
Mihklip.
@
kl. 19.05
Marjapõõsaste! vanad
ja üleliigsed oksad ära
lõigata.
Maasikapeenrad puhas
tada ja uued taimed is
tutada.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Eesti Union‘is
oma elu' kinnitades, kinnisvara omanikud päästa
vad raskustest oma varapärijad pärandusmaksude
korraldamisel.
24
Kinnisvarade Vahendus- büroo y
Tartu Majaomanikkude Panga majas
Suurturg nr. 7 Telef. 18-47.
Büroo toimetab igasugu kinnisvarade ostumüügi vahetalitusi. Korraliku tegevuse tõttu on
büroo leidnud rohket poolehoidu müüjate ja ostjate poolt. Ostu-müügi asjus nõuanne ja müügile
registreerimine tasuta.
Kontor avatud kella 9—2.
^
159352222272225=1225212s92=e1ee2Z
Märkusi
Aknaklaasi, ukselukke ja käeraudu, ukse- ja
aknahingi ning igasugust muud ehitusmaterjali
soovitab
P.
Lõikusep.
@
E.
Päike t. 6.37,1. 17.22
T.
K.
N.
R.
Kolletam. p.
L.
I------I--------------------------------P.
€
E.
T.
K.
N.
Päike t. 7.00, 1. 16.54
R.
L.
Kaasani Maarjap.
—
P.
•
E.
T.
K.
N.
R.
Simunap.
L.
P.
E.
Märkmed
Maarja kaits. p. D
Sügisene puude ja põõsaste istutamine sel kuul
läbi viia.
EEST uNIoN
kindlustab Teie tulevikku ja kaitseb Teie
omakseid, kui kinnitate Eesti Union’is
oma vara ja elu.
Uusupuh. püha
Oienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu,
tasudes ära peakoosoleku poolt kindlaksmääratud
liikmemaks.
26
OSKAR HEINE
klaverivabrik Tartus,
Asut.
Kalevi 69, omas majas.
Kõnetraat nr. 12-98.
1872. a.
On kõige vanem spetsiaaltööstus sel alal Eestis.
Märkusi
Elektripirne, keedunõusid, klaaskaupa, koloniaalkaupa ja muid majapidamistarbeid ostate
soodsalt
Tartu Eesti Majanduse ühisusest.
27
November
30 p.
Talvekuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
Märkmed
Päike t. 7.26, 1. 16.27
T.
.
K. Hingedep.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
@
K.
N.
Mardip.
Päike t. 7.50, 1. 16.03
R.
L.
—
P.
E.
c
T.
K.
N.
R.
L.
*20
21
22
23
24
25
26
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
27
28
29
30
P.
E.
T.
K.
Surnutepüha
Päike t. 8.12, 1. 15.44
•
15. novembriks tuleb
tasuda
puhtakasumaksu
teine pool.
30. november on tulumaksu teise poole tasumise tähtpäev.
Hobustemaks II. poole
aasta eest tasuda 15. nov.
Tähtpäeval mittemaksmise puhul arvatakse trahvi
5% kuus.
EESTI UNION‘T
äritegevust
juhivad
kauaaegsete
koge-
mustega eriteadlased,
mis kindlustab korra-
Kadrip.
liku ja kiire asjaaja-
mise.
Andresep.
3
Hoiukarbid!
(Saada pangast)
Lapsed, õppige kokkuhoidma. Tooge kokku
hoitud sendid Tartu Majaomanikk. panka protsenti
kandma.
28
|Kd»D=u
O./ü. Meltsi villa- ja riidevärvimise
tööstus
Tartus, Pikk tn. 12, telef. 8-88.
valmistab:
ülikonna-, palitu- ja mantliriideid.
Müügil kõikides riideärides!
30. detsembriks tuleb
majaomanikel maksuins
pektoritele esitada nime
kiri nende
elanikkude
kohta, kes elasid majas
15. dets.
Nigulap.
@
Nigula Maarjap.
Äritunnistus tuleb lu
nastada 1. jaanuariks.
Päike t. 8.50, 1. 15.21
Luutsinap.
€
EESTI UNION’I
poliis on kõige kind
P.
E.
Päike t. 9.01,1. 15.22
T.
K. Toomap.
•
N. Talve algus kl. 14.03
R.
L.
——
P.
1. jõulup.
E.
2. jõulup.
3. jõulup.
T.
Süütalastep.
K.
N.
R.
3
Vana-aasta
L.
Hoolitse
selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks, kui soovid,
et Sinu kui ka teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud!
30
is. a
■................................
„s
gnion" kõigile!
Vastupidavamad jalanõud Eestis.
Kõigesuurem valik igasugustest jalanõudest daa
midele, härradele ja lastele.
Vildid, botikud, kalossid, kohvrid, portfellid,
käekotid, rahataskud, sukad, parfümeeria.
„UNION" kingakreem ja saapamääre.
Soodsad hinnad ja tingimused.
Müük väiksel ja suurel arvul.
*
:
La od Tar tus. Suurturg 10, tel. 6-42
:
Kaubahoov 36, tel. 7-85
:
Märkusi
Kõrgeväärtuslikke
toit- ja maitseaineid,
tubaka- ja muud koloniaalkaupa
ostate soodsalt
Tartu Eesti Majanduse ühisusest.
31
Eesti
Hüpoteegi Pank
Tartus, Võidu tn. 11, omas majas.
Asutatud 1884. aastal.
Kindlaks raha mahutamise vahendiks on 6%-lised
T
. T T.
,
• D
Eesti
Hüpoteegi
r anga
pantlehed.
Neisse pantlehtedesse mahutatud kapitali kind
lustavad eraisikute poolt panditud linnakinnisvarad, panga liikmete-laenuvõtjate vastastikune
vastutus ja kõik Panga varad ja kapitalid.
Pantlehtede protsendid makstakse välja kupon
gide ettenäitamisel kaks korda aastas: 16. aprillil
ja 16. oktoobril. Iga aasta loositakse nii suure
summa eest pantlehti välja, kui palju laenude
kustutusmaksud ja nende protsendid välja teevad.
Loositud pantlehtede eest makstakse nende nimesumma tervelt välja.
Rahaministri määruse järele on riiklistel asu
tustel lubatud neid pantlehti vastu võtta valitsu
sega tehtavate lepingute tagatiseks ja aktsiisi- ning
tollimaksu kindlustuseks. Samuti tohib nendesse
väärtpaberitesse ka vaeslaste, seltside ja oma
valitsuse asutuste kapitale mahutada.
Pank annab laene igale majaomanikule esi
mese obligatsiooni kindlustusel ja mitte üle 2/3
maja väärtusest.
32
Tähtsamaid riigiasutisi Tallinnas.
Riigihoidja Konstantin Päts, krt. Kadrioru lossis, tel. 311-50.
Riigihoidja vastuvõtutunnid Toompea lossis igal teisi
päeval kl. 11—13, tel. 430-51.
Sõjavägede Ülemjuhataja kindral J. Laidoner, Pagari 1,
tel. 470-77.
Riigikantselei, Toompea loss, tel. 432-36.
Riigisekretär K. Terras, vastuv. kl. 11—14, tel. 432-31.
Haridusministeerium, Tõnismägi 11, tel. 453-60.
Minister A. Jaakson, vastuv. teisip. ja reedel kl. 10—12,
tel. 453-40.
Kohtuministeerium, Lossiplats 7.
Minister J. Müller, vastuv. teisipäeval ja neljapäeval
kl. 12—13, tel. 470-54.
Majandusministeerium, Kohtu 8.
Minister K. Selter, vastuv. teisip. ja reedel kl. 11—13,
tel. 430-07.
Põllutööministeerium, Lai 39/41.
Minister A. Tupits, vastuv. kolmap. ja reedel kl. 11—12,
tel. 451-83.
Siseministeerium, Toompea loss.
Minister Kaarel Eenpalu — peaministri as. — vastuv.
teisip. kl. 12—13, tel. 430—05.
Sotsiaalministeerium, Toom-Kooli 7.
Minister Oskar Kask, vastuv. teisip. ja reedel kl. 11—12,
tel. 476-39.
Sõjaministeerium, Pagari 1..
Minister kindral Paul Lill, vastuv. teisip. kl. 11—13,
tel. 443-16.
Teedeministeerium, Rahukohtu 1.
Minister N. Viitak, vastuv. teisip. ja reedel kl. 11—12,
tel. 430-03.
Välisministeerium, Toom-Kohtu 1.
Minister Fr. Akel, vastuv. teisip. kl. 12—13, tel. 430-04.
Riigikontroll, Roosikrantsi 10-a, tel. 453-14.
Riigikontrolör K. Soonberg, tel. 433-31.
Riigikohus, Wismari 7.
Esimees K. Parts, tel. 470-68.
Kohtukoda, Pärnu mnt. 7.
Esimees J. Reichmann, tel. 447-09.
Kaubandus-Tööstuskoda, Pikk 20, tel. 426-15.
Majaomanikkudekoda, Rüütli 15, tel. 474-10.
Tehnikainstituut, Kopli, Vene-Balti as., tel. 478-80.
3
33
i ale enam mingi saladus, et
saadsamini ostate
/-U. »1/12 5t
Tartu, Suurturg 10, telef. 18-80 ja 4-41
raadiovastuvõtjad
TELEFUNKEN
AEG elektri mootorid, ventilaatorid,
külmetuskapid, elektri keedunõud, pliitad,
armatuurid,
installatsioon-materjal ja
tööd.
OSRAM — paremad elektri hõõglambid,
jalg- ja mootorrattad jne., jne.
Soodus järelmaks.
Tartu linnavalitsuse liikmed ja nende
tööjaotus.
Linnapea kindral A. Tõnisson, tel. 2-85, krt. tel. 5-79,
temale kuulub linnavalitsuse tegevuse üldine juhtimine. Ot
seselt alluvad temale: linnakantselei, rahandusosakond, statistikabüroo, perekonnaseisuamet, linnaarhiiv ja tuletõrje.
Abilinnapea K. Luik — tel. 3-77, krt. tel. 3-56 — juhib
haridus- ja ettevõtete osakondi.
a) Haridusosakonnale alluvad: alg-, keskja kutsekoolid ning gümnaasiumid, avalik raamatukogu, lu
gemislauad, laste suvekoloonia, pedagoogiline muuseum,
spordiplatsid, lasteaiad ja mängumurud.
b) Ettevõtete osakonnale alluvad: linnaapteek, laenukassa ja müügisaal, viinapoodid, elektrijaam,
gaasivabrik, linnapank, metsad, mõisad, talud ja maatükid,
laevad, mootorsõidukite katse- ja järelevalve korraldus.
Linnanõunik ins. J. Roo — tel. 11-77, krt. tel. 5-42 —
juhib majandus- ja ehitusosakondi.
a) Majandusosakonnale alluvad: tänavad,
teed, sillad, kaevud, kanalisatsioon, kruusaaugud, betoonitööstus, veovoor, pudretivabrik, korstnapühkimise korraldus,
kütte ja ehitusmaterjali muretsemine, tänavate valgustusvõrk, puiesteed, pargid, linna üürimajad, turud, linnas asu
vad linna krundid ja platsid, aianduskrundid, jõekaldad, jäämüügi korraldus.
b) Ehitusosakonnale alluvad: linnainsenerid, arhitekt, maamõõtja, veevärk, ehitusprojektide läbivaa
tamine, väiketööstuste avamiseks lubade andmine.
Linnanõunik dr. med. R. Sinka — tel. 2-89, krt. tel. 89
juhib tervishoiu- ja hoolekande-osakondi.
a) Tervishoiuosakonnale alluvad: linnaarst, haiglad, pesukoda ja desinfektsiooni kamber, hamba
arsti kabinett, emade ja laste arstlik nõuandepunkt, koolide
ambulants, ujula ja supelkohad, kooliarstid ja õed, tervishoiuarst ja loomaarst.
b) H o o i e k a n d e o s a k o n n a 1 e alluvad: va
nade- ja haigetekodud, Kaagvere lastekodu, vaeste ambu
lants, hoolekande korraldamine.
Temale alluvad veel: õigusteadlik büroo, tööbörs, kutsevaliku-nõuandebüroo ja linna tapamaja.
35
Tartu linnaasutised.
Linnavalitsus asub Raekojas.
Linnapea kindral A. Tõnissoni kabinett Raekojas, tel. 2-85.
Abilinnapea K. Luiki kabinett Raekojas, tel. 3-77.
Linnanõunik J. Roo kabinett Raekojas, tel. 11-77.
„
R. Sinka kabinett Gildi 8, tel. 2-89.
Linnasekretär A. Mägi kabinett Raekojas, tel. 11-78.
Koolideinspektor J. Langi kabinett Raekojas, tel. 6-56.
Revisjonikom. esimehe A. Mõru kabinett Raekojas, tel. 14-76.
Linna koolivalitsus — Raekojas, tel. 10-79.
„ majandusosakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
ettevõtete osakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
’„ ehitusosakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„ rahandusosakond — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„ kassa — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
„ insener — Raekojas, tel. 15-80.
” arhitekt — Raekojas, tel. 3-26 ja 3-27.
„ maamõõtja — Raekojas, tel. 3-26 ja 3-27.
„ tervishoiuosakond — Gildi 8, tel. 28.
„ hoolekandeosakond — Gildi 8, tel. 2-89.
„ arst — Gildi 8, tel. 28.
kutsevaliku nõuandla, Komapnii 3, tel. 15-28.
” raamatukogu ja lugemislaud, Kompanii 5, tel. 5-08.
”, I. haruraamatukogu, Riia 105, tel. 11-01.
„ laevandus, Auriku 2, tel. 3-93.
„ Ujula, Emajõe ääres, tel. 8-57.
viinapoodide juhataja, Gildi 8, tel. 10-80.
tuletõrje brigaadi pealik ins. J. Roo, Raekojas, tel. 11-77.
perekonnaseisuamet — Kompani 3/5, tel. 10-66.
„ statistikabüroo — Gildi 8, tel. 4-93.
„ vaestelastekohus — Kompanii 3, tel. 13-73.
pudretivabriku kontor — Raekojas, tel. 3-26, 3-27.
gaasivabrik — Aleksandri 96, kontor Lihaturg 7.
„ elektrijaam — Lihaturg 7, tel. 1-48. Direktori tel. 38.
„ tapamaja ja loomaarst — Võru tn., tel. 95.
Jõuvankrite registreerimine — Gildi 8, tel. 10-80.
Tööbörs — Kaluri 12, tel. 4-75.
Linnapank — Raekojas, tel. 2-32.
Linnaapteek — Raekojas, tel. 5-58.
Linna laenukassa ja müügisaal — Auriku 2, tel. 1-05.
Tuletõrje lendsalk — Söögiturg 2, tel. 12 ja 9-00.
Linnaarhiiv — Kompani 2/5, tel. 16-81.
36
Abinõudest tulekahjude ärahoidmiseks.
Tulekahjude ärahoidmiseks on kõik elanikud kohusta
tud alati ja igalpool tulega ümberkäima äärmise ettevaat
likkusega. - Otsekohene järelvalve selle üle lasub majapere
mehel ehk majavalitsejal.
Igas majas peavad igasugused tuleasemed, nagu ahjud,
kaminad, pliidid jne,, samuti ka korstnad, lõõrid ja muud
suitsujuhtmed olema terved ning tarvitamiskõlvulised.
Keelatakse jätta järelevalveta lahtist tuld ahjudesse,
kaminatesse ja pliitide alla, kui ka sütega köetavaid keetmisabinõusid, triikraudu jne. ruumidesse, kus tuli, põlevad
söed ja sädemed võivad langeda süttivale ümbrusele ning
süüdata selle.
Majaperemeeste ja majavalitsejate kindlaks kohuseks
on samal minutil, kui tulekahi algab, sellest teatada tule
tõrje lendsalgale ja politseile.
Kuni tuletõrjekomando
kohalejõudmiseni tuleb tarvitada tulikahju kustutamiseks
kõik abinõud.
Iga puuelumaja omanik on kohustatud oma maja juu
res kergesti kättesaadaval kohal pidama tugevat redelit, mis
nii pikk peab olema, et seda redelit pidi võib ronida kuni
vastava maja kõrgema eluruumi aknani.
Samasuguse redeli pidamine on sunduslik ka iga kivi
maja omanikul sel korral, kui kivimaja trepid on ehitatud
puust ehk kui käik kivimaja ärklitoast trepi juurde viib läbi
pööningu, vaatamata sellele, kas on trepp puust või kivist.
Kõik pööningud, korstnate ümbruses, peavad igasugu
sest kraamist vabad olema.
Moodsaim ja
mugavaim on
Emajõe saun
Tartus, Emajõe tn. 1,
telefon nr. 5-97.
37
Tartu linnas asetsevad haiglad ja
raviasutised.
Ülikooli I Haavakliinik, Toome peal, tel. 1-26.
„ I Sisehaiguste kliinik, Toome peal, tel. 73.
„ Naistekliinik, Toome peal, tel. 1-45.
„ Silmakliinik, Jul. Kuperjanovi 1, tel. 3-98.
„ Lastekliinik, Veski 6, tel. 4-61.
„ Vaimuhaiguste kliinik, Tallinna 48, tel. 52.
„ II Haavakliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 3-42.
„ II Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 2-55.
„ Närvikliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 4-74.
„ Polikliinik, Gustav-Adolfi 12, tel. 8-94.
Linna Nakkushaigla, Lina 6, tel. 1-21.
„ Emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Ülikooli 28,
tel. 7-72.
„ Meestehaigla ja ambulatoorium, Aleksandri 86, tel. 11-26.
„ Naiste suguhaiguste ambulatoorium, Tallinna 12, tel. 56.
„ Kooli ambulatoorium, Gildi 8, tel. 15-44.
„ Hambaarsti kabinett, Gildi 8.
„Erakliinik", Riia 54, tel. 12-60.
A.-S. Pärmivabriku „Vesiravila“, Pikk 58, tel. 34.
Mellini erahaigla, Aia 36, tel. 5-52.
„Tiisikuse nõuandepunkt“, Riia mnt., tel. 11-34.
Laadad Tartus 1938. a.
11. jaanuaril, 17. veebruaril, 11. aprillil, 5. juulil, 23. sep
tembril, 12. oktoobril, 15. novembril ja 13. detsembril.
Politsei-jaoskonnad.
Tartu-Valga prefektuur, Kompani 10, tel. 7.
Politsei I jaoskond, Kompani 10, tel. 23.
Politsei II jaosk., Õnne 13, tel. 1-44.
Politsei III jaosk., Narva 70.
Kriminaalpolitsei, Gildi 12, tel. 13.
Poliitiline politsei, Rüütli 11, tel. 3-65.
Tervshoiu politsei, Gildi 8, tel. 9-92.
Aadressbüroo — Rüütli 11, tel. 6-46 ja 14-46.
38
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
Meetrimõõdud :
1 kilomeeter (km) = 1000 m = 468,69 sülda = 0,94 versta.
1 meeter (m) = 100 sm — 0,47 sülda = 3 jalga 3,37 tolli.
1 sentimeeter (sm) — 10 millimeetrit (mm) = 3,94 liini.
Eestis varemalt tarvitusel olnud mõõdud:
1 penikoorem = 7versta = 7,47 km.
1 verst = 500 sülda = 1,06 km.
1 süld — 3 arssinat = 4 küünart = 7 jalga = 2,13 m.
1 arssin — 16 verssokit = 28 tolli = 71,12 sm.
1 jalg = 12 tolli = 30,48 sm.
1 toll = 10 liini = 2,54 sm.
1 küünar — 21 tolli = % arssinat = 53,34 sm.
1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar = 2 jalga.
Pinna mõõdud.
Meetrimõõdud :
1 hektaar (ha) = 100 aari = 10.000 • m = 0,92 tii
nu — 2196,72 • sülda = 2,69 Riia vakamaad — 5,49
Tallinna vakamaad.
1 aar (a) = 100 • m = 21,97 ruutsülda.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Raskuse mõõdud.
meetertonn (mtn) = 10 sentneri — 61,05 puuda.
sentner = 100 kg — 6,1 puuda.
kilogramm (kg) — 1000 g — 2,44 naela.
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) = 0,23 solotnikku = 22,5 dooli.
nael = 410 g.
puud = 16,38 kg.
Inglise nael (Ibs) = 0,45 kilogrammi.
Inglise sentner == 112 Inglise naela (Ibs) = 50,8 kg.
Saksamaal tarvitatav sentner = 50 kg; 1 doppeltsentner
(dz) — 2 sentneri = 100 kilogrammi.
1 quintal (kwintal) = 100 kg.
Jõu mõõdud.
1 meeterkilogramm = tööhulk, mis tarvilik 1 kilogrammi
tõstmiseks 1 meetri kõrgusele.
1 hobusejõud (P. S. ehk H. P.) = jõud, mis tõstab 75 kg
1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele.
Inimjõud võrdub umbes 1/s hobusejõule.
1 atmosfäär — 1 kilogrammi rõhumine 1 ruutsentimeetri
pinnale.
39
Posti-, telegraafi- ja telefonitakse.
T
Saadetise nimetus ja liigitus
Sise Välis Läti ja
maa
maa Leedu
Soome
Hinnad sentides.
10
25
kuni
40 gr 15
iga järgmise 20 gr pealt
5
5
15
5
Postkaardid: üksikud .. .
5
5
15
10
vastusega ...........................
10
10
30
20
Väärtkirjad: kuni 20 gr . .
20
20
50
30
iga järgmise 20 gr pealt .
5
5
15
5
Trükitööd iga 50 gr eest . .
2
2
5
5
2
Äripaberid iga 50 gr eest .
5
4
2
Kaubaproovid iga 50 gr eest
2
5
2
4
Pisipaketid iga 50 gr eest .
6
6
10
10
10
25
10
Tähitusmaks............
15
Rahakaardid: transferdimaks
25
10
25
25
iga 10 kr. eest ....
5
5
5
5
Postipakid — sisemaale — kuni 1 kg 50 senti, 1 kuni 5 kg
1 kroon, iga järgmise 5 kg pealt 1 kroon. Välismaale eri
tariifi järele.
Telegrammid: a) lihttelegrammid sisemaal iga sõna pealt
5 senti (alammäär 40 senti), b) Öised (kella 23—6) ja
pühapäevased — kahekordne maks.
Telefonikõned: kohalik k õ n e
3 senti.
Avalikust kõnekohast iga 5 min.
10 senti.
Kaugekõned: iga 3 min.
a) kaugus kuni 25 km .
10 senti.
b) kaugus kuni 25—5 0 km
20 senti.
c) üle 50 km
40 senti.
Tempelmaksu tariif.
Avaldused, palvekirjad ja teadaanded, mis esitatakse eraasjus riigi administratiiv- ja kohtuasutustele või omavalitsuseasutustele — 50 senti igalt poognalt.
Avalduste lisad — 20 senti igalt poognalt.
Paberilt, millele soovitakse vastust, peale avaldustempelmaksu veel 50 senti vastuse poognalt.
Tunnistused, mis antakse välja riigi- ja omav, asutuste
või eraarstide poolt eraasjus, 50 senti igalt poognalt.
Erandid: abielu-, sünni-, surma- ja vaesuse tunnis
tused; hobusepassid.
Allkirja tõestamised riigi- ja omav, asutuste või kohtute
poolt — 20 senti.
Ärakirjade tõestamised -— riigi- ja omavalitsusasutuste
ja nende ametnikkude poolt — 50 senti.
Ärakirjad ■— 50 senti poognalt.
Abielulahutuse lepingud — 2% lepingu summast, vähe
malt aga 50 krooni.
Arved —• 0,2% arve summast.
Eellepingud — 1/s lõpliku lepingu tempelmaksu sum
mast.
Hankelepingud — 1% lepingsummast.
Kinkelepingud ja ostulepingud — 1% varanduse sum
mast.
Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasusummast.
Vabad — kui tasumäär ei ületa: aastas 1200 kr., kuus 100
kr., päevas 6 kr.
Testamendid — 2 kr. igalt dokumendilt.
Töövõtte lepingud — 0,5% töövõtte summast.
Volitused — ühekordseks asjaajamiseks — 25 senti.
Volitused — teatava liigi asjade ajamiseks 1 kr. Üldvolitused — 2 kr.
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud: 50 kuni 200 kr.
0,2%; 200 kuni 400 kr. 0,4%; 400 kuni 800 kr. 0,6%;
800 kuni 1600 kr. 0,8%; üle 1600 krooni 1%.
Vallasvara, üüri- või rendilepingud — 0,5% üüri- või
rendi summast.
Kviitungid: kuni 10 kr. — vabad, 10—100 kr. — 5
senti, üle 100 kr. — 10 senti.
41
Spetsiaal Kalevi I*
ja tellimiste äri
A. Prima,
Suurturg 5
IIIIIUIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
tel. 10-91
Illlllllllllllllllilllllllllllllllllllllllllllll
soovitab
daamidele,
Äril esikohal
kauba kõrge
kvaliteet ja
uued mustrid.
mantli-, kostüümi- ja kleidiriideid;
härradele,
ülikonna-, palitu- ja püksiriideid,
NIMELT
PUUDUS
MINUL /
Tartu linna elektrivoolu müügitariifid.
Kinnitatud Tartu linnavolikogu poolt 27. aprillil 1936. a.
A.
Valgustustariif.
Korteri
põranda
pindala
m2
N orm id
V a 1 g u s t u s t a r i i f nr. 1.
Valgustuse (majapidamise) otstarbeks.
Elukortereis tarvitatud elektrivoolu eest maksavad
voolutarvitajad vastavalt nende korteri põrandapindala suu
rusele järgnevas tabelis näidatud täisnormi (Vi) kilovatttundide ulatuses 24 senti kilovatt-tund.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud üle tabelis ettenähtud
täisnormi, maksavad voolutarvitajad ühekordse poolnormi
(V2) ulatuses 10 senti kilovatt-tund ja üle selle — 5 senti
kilovatt-tund.
Märkus 1. Elukorterite põrandapindala arvutamisel
võetakse arvesse elutoad, eestoad, koridorid, köögid, vanni
toad ja teised kõrvalruumid, kuid ei võeta arvesse keldreid,
puukuure, pööninguid, külmi verandasid, klosette, lautu,
talle, õuesid ega neid maju ja kortereid, millel puudub vas
tav maja ja korteri number.
43
Korteri mõiste määratakse kindlaks linnavalitsuse ehi
tusosakonna poolt kinnitatud majaplaani alusel.
Märkus 2. Tabelis näidatud kilovatt-tundide normile
vastav voolutarvitus tehakse kindlaks mõõtja seisuvõtmise
perioodil. Aastas arvestatakse 12 seisuvõtmispenoodi, kus
juures elektrijaama juhatusel on õigus ühendada mitmeid
perioode. Esimene seisuvõtmise periood algab jaanuarikuul.
Märkus 3. Kui selgub, et valgustustariif nr. 1 järgi
voolu tarvitav abonent on elektrijaamale teatamata suuren
danud korteri põrandapindala, siis tuleb temal tasuda tekkinud hinnavahe, arvates tema voolutarvituse algusest selles
korteris.
.
Valgustustariif nr. 2.
Elektrivoolu eest, mis tarvitatud ainult valgustuseks ja
kohtades, mis ei ole ette nähtud valgustustariifis nr. 1, mak
savad tarvitajad:
ühetariifi-mõõtja järgi..................................... : 24 senti kwt,
kahetariifi-mõõtja järgi öösel kella 23—7-ni 12 senti kwt.
Märkus. Tekkinud lahkarvamised voolutarvituse pai
gutamise küsimuses valgustustariif nr. 1 või nr. 2 alla, ot
sustab elektrijaama juhatus.
Valgustustariif nr. 6.
Äridele, kus kaubeldakse mitte hiljem kui kella 19-ni,
antakse elektrivoolu reklaami otstarbeks kinniste vaate
akende, välis-vaatekastide, reklaamsiltide ja väilsreklaamlampide valgustamiseks 15 sendi eest kilovatt-tund, kui järg
nevas tabelis näidatud akna või reklaamkasti (sildi) pind
alale vastav norm on tarvitatud. Normi mitteväljatarvitajad maksavad 24 senti kilovatt-tunnilt.
D. Soojustariif.
Kohtkindlatele veekuumendajatele, ahjudele, pliitidele ja
kasvuhoonetele arvestatakse elektrivoolu:
öösel kella 23— 7-ni — 4 senti kwt,
päeval „
7—23-ni ■— 10
„
„
E. Majapidamistariif.
Voolutarvitajaile, kes ei ole õigustatud valgustustariif
nr. 1 järgi voolu tarvitama, või kelle korteri iseloom ei või
malda nimetatud tariifi järgi normi väljatarvitamist, antakse
voolu majapidamiseks — triikimiseks, keetmiseks, küpseta
miseks ja kütteks — erilise voolumõõtja läbi:
44
Juunist kuni septembrini — nelja seisuvõtmise-perioodi
vältel — 5 senti kwt ja oktoobrist kuni maini — kaheksa
seisuvõtmise-perioodi vältel
esimesed 10 kwt kuus — ä 10 senti ja
järgnevad............................. ä5 „ kwt.
Majapidamise tariifi kasutamisega kaovad valgustustariifis nr. 1 ettenähtud soodustused.
Märkus 1. Kui selgub, et majapidamisevoolu kasu
tatakse valgustuse või muuks otstarbeks, arvestatakse ära
tarvitatud vool vastavalt kas valgustuse või jõutariifi järgi
majapidamistariifi peale ülemineku ajast arvates.
Märkus 2. Elektrijaama juhatusel on õigus erijuh
tudel keelduda voolu andmisest majapidamistariifi järgi.
Käesolevad tariifid hakkasid maksma 1. juunist 1936.
Samast ajast kaotavad maksvuse tariifid, mis on vastu võe
tud Tartu linnavolikogult 17. juunil 1935 ja avaldatud
RT 63 — 1935 art. 577 all.
Korstnapühkijate taks Tartu linnas.
Kinnitatud Tartu linnavolikogult 14. detsembril 1936.
§ 1. Korstnapühkijatel on õigus saada tasu korstna
pühkimise tööde eest Tartu linna administratiiv-piirkonnas
järgmise taksi järgi:
1 lõõr
Majakorrad
Ühekordne maja
Kahekordne maja
Kolmekordne maja
Neljakordne maja
Viiekordne maja.
Märkus. 1. Maja pööning, kus asetseb küttekoldega elu
ruum, loetakse üheks maja korraks. Kui keldris on küte,
siis loetakse kelder ka maja korraks.
2. L äbironivate korstnate puhastamise eest tuleb maksta
punkt 1. nähtud tasu kolmekordses suuruses.
45
3. K orstna puhastamise hulka eeltähendatud tasu eest
kuulub ka korstnaga ühenduses olevate ahjude, pliitide ja
teiste tuleasemete suitsulõõride ning truupide puhastamine
puhastus-uste kaudu.
§ 2. Tasu maksmine peab toimuma iga poole aasta
(kalendriaasta) tagant.
§ 3. Korstnaid peab puhastama (pühkima) kaheksa (8)
korda aastas.
§ 4. Käesolev taks hakkas maksma 1. jaanuarist 1937.
Majaomanikul tuleks lasta korstnapühkijal igal pühkimise korral selleks muretsetud raamatusse sisse kirjutada,
missugused tööd kunagi on tehtud, millest oleks alati näha
mitu korda kortnapühkija aasta jooksul tööd on teinud.
Ka arve õiendamise juures ei tuleks siis mingit arusaama
tust.
Mustuse väljaveo tingimused Tartu linnas.
Väljaveo hinnad: 1) Kr. 3.30 igalt autotäielt, 2) Kr. 1.95
igalt tünnitäielt, 3) Kr. 2.15 igalt öökastilt, 4) Öökasti toob
riga täitmise eest 60 s. lisaks. 5) Auguskäimine: esimese 30
minuti ehk selle osa augusviibimise eest Kr. 3.— Iga järg
mise 10 minuti ehk selle osa augusviibimise eest 45 s.
6) Väljaspool auku torude lahtiajamise eest Kr. 1.50 tunnis
ehk osa tunni eest.
Märkused: 1) Tööliste väljatellimisel ainult torude
lahtiajamiseks ehk auguskäimiseks lisatakse ülemaltoodud
arvestusele Kr. 1.— juure.
2) Tellitud kohtadelt mustuseveo voori tühjalt tagasi
saatmise eest saab tellijalt 3 kr. voori sõidutasuks sisse
nõutud ja tellimine tühistatud.
3) Kõigist mustuseveo voori tööliste poolt kordasaa
detud väärnähtustest, nagu purjusolekust, viinanorimisest,
varguste katsetest jne. palutakse viibimata vabriku konto
risse teatada.
Arvete tasumine: 1) Mustuseväljaveo arved tasutakse
Pudretivabriku kassasse 2 nädala jooksul väljaveo päevast
arvates. 2) 2 nädala möödumisel tasumata arved saadetakse
majaomanikule ehk mustuse väljaveo tellijale koju kätte,
kusjuures arvele juurelisatakse: a) 1 % kuus viivitusraha
mustuse väljaveo päevast arvates, poolikud kuud terveteks
lugedes, b) 25 senti igale arvele, arve kojuviimise eest.
3) 2 kuu möödumisel mustuseveo päevast arvates nõutakse
arve tasumist kohtu kaudu.
46
Juhiseid tuluteadaandelehe täitmisel.
2000.—
3500.—
5000.—
7500.—
s
%
%
0/
%
07
70
%
%
%
puu
60
53
49
46
44
42
40
39
sega
54
48
44
42
40
38
37
36
kivi
49
44
41
39
37
36
35
34
üle
1000.—
10.000.—
Maja sissetulek kroonides.
5 0 0 .—
E hituse liik
Majaomanik annab oma tuluteadaandelehes ülesse tõe
lised tulud ja kulud. Ei ole kulude ega tulude kohta raama
tupidamist ega teisi iseäralisi põhjusi ettetoodud kulu %
tõstmiseks, siis arvestatakse kulud alljärgneva kulutabeli jä
rele, mis R.T. nr. 22 16. III 1937. a. väljakuulutatud.
Selle tabeli alla käivad kõik majamaksud ja kõik teised
rahalised väljaminekud, ka amortisatsioon ja kõik jooksev
remont. Võlaprotsendid ei kuulu mitte ülaltoodud tabeli
alla. Möödunud aastal makstud võlaprotsentide kohta tuleb
lisada tulumaksulehele sellekohane kviitung.
On majaomanikul äri või tööstus, siis tulevad ülesse
anda ainult need võlad, mis on tehtud kinnisvara peale.
Äri- ega tööstuslaenu protsendid ei tule mahaarvestamisele.
Tulumaksulehe täitmisel tulevad ülesse anda kõik pere
konnaliikmed, kes saavad maksualuselt täieliku ülalpida
mise (osalist ei arvestata). Seda tuleb ka teha siis, kui pere
konnaliige elab lahus maksualusest (kas vanemad, abikaasa
vanemad, vennad, õed, lapsed jne.) ja neil ei ole teist üleval
pidajat.
Kui ülevalpeetav elab maksualusest lahus ja saab täie
liku ülalpidamise, siis tuleb selle kohta esitada tõendus, lin
nas Politsei jaoskonnast ja maal vallavalitsusest.
Kõik kulud, mis maksja soovib oma tulust maha arves
tada, tulevad lehel ülesse anda.
Ei ole lehel teatav kulu ülesse antud, siis ei saa seda ka
vastulause esitamisel enam arvesse võtta.
47
telef. 10-98
soovitab odavate hindadega suures valikus tamme,
saare ja teistest puudest valmistatud nägusaid ja
korralikult ilustatud puusärke, metall-pärgi ja teisi
matusetarbeid.
48
Aeg kohustab.
J. Sepp.
Ühiskondlises ja riiklises elus tuleb nende
arengu käigus paratamata vahetevahel ette suure
maid pöördeid ja muudatusi. Nii näeme Maailma
sõja kestel ja selle lõppedes suurema osa Euroopa
riikide sisemise elu korraldustes ja nende põhi
seadustes suuri muudatusi. Veel enam — üksikud
riigid lagunevad ja muutuvad oma koosseisudes.
Tekib terve rida uusi riike. Rahvad, kes võõra
võimu alla olid sattunud ja suutnud vabaduse tu
lukest aastasadade jooksul põlvest põlve oma liik
mete keskel alal hoida ja edasi kanda, kes iseseis
vuse järele ihanud ja kellel julgust oli Õigel sil
mapilgul relvaga oma iseseisvuse eest väljaastuda,
on pika ootamise ja kannatamise järgi vabadeks
ja iseseisvateks saanud. See on ülim saavutus
rahvaste elus. Kuid võitlus rahvaste elus kestab
edasi. Iga rahvas, kes iseseisvuse kätte saanud,
peab valvel olema, et iseseisvus tal käest ära ei
libiseks. Ta peab hoolt kandma oma sisemuse
ühtluse ja selle eest, et ta sisemine, — majandusline — ja kultuuriline kord oleks kõva ja püsiv,
et ta suudaks organiseeruda koos oma liitlastega
ja sõpradega ja vastupanna küllaldaselt tugevaid
jõude neile jõududele, kellel tahtmine peaks olema
ehk tulema oma kätt väljasirutada selle iseseisvuse
hävitamiseks.
Meie teame, et rahvaste iseseisvuse hävitami
seks praegusel ajal on küllaltki vaenlasi, kes ei
väsi töötamast oma sihtide saavutamiseks. Oleme
juba pikemat aega pidanud võitlust kommunismi
hädaohu vastu, mis eriti peale Maailmasõja sõja
kaks ja pealetungivaks muutus kõikidele Euroopa
ja isegi väljaspool Euroopat asuvatele riikidele.
4
49
Tungides oma propagandaga lõhestama rahvaste
ühistunnet ja koostööd nende riiklisel ülesehita
misel püüavad nad õõnestada kodanliste riikide
alusmüüre ia neid siis hävitada ja nende rahvaid,
enamluse ikke alla suruda, nagu naeme seda nende
peakantsis Nõukogude Venes.
Rahvaste enesekaitse instinkt ja tahe on senini
võimsalt suutnud tagasi tõrjuda niihästi enamlaste
õõnestamistööd, kui ka nende poolt toimepandud
relvastatud jõududega avalikud kallaletungimised.
Sarnased sisemised võitlused lähevad aga üksikute
rahvaste juures väga raskeks ja ohvreid nõudva
teks nagu näeme seda praegu Hispaania kodusõjas.
Edasi teame, et riigid, kes Maailmasõjas kaota
nud, oma praeguste seisukohtadega rahul ei ole
ja endisi positsioone tagasi tahavad saada ja sel
leks ennast kiiresti ettevalmistavad.
Ja lõpuks on mõnelgi riigil ihaldus ajal, kus
teised riigid nõrgad, oma piirisid ja võimu laien
dada teiste rahvaste ja riikide arvel. Kõige selle
tagajärjel näeme praegu igal pool rahvaid ja riike
palavliku kiirusega oma sisemise korra kõvenda
miseks ja majanduslise ning kultuurilise taseme
tõstmiseks oma ridu koondamas ja vastavaid põhja
panevaid vajalikke muudatusi ette võtmas ja läbiviimas, mis vajalikud nende arvates nende eluliste
huvide kaitseks.
Meie, Eesti rahvas, võime rahuldustundega ja
isegi uhkusega oma mineviku peale tagasi vaa
data. Oleme, vaatamata mitmesajaaastase vaba
duse kaotamisele, oma keele ja rahvusliku meel
suse ning vabaduse ja iseseisvusetungi alal hoid
nud. Oleme aastasadade eest kadumaläinud ise
seisvuse tagasi võitnud ja omale rahvusliku riigi
loonud. Oleme karastatud riiklikuks olemiseks
ja tööks.
50
Kuid nagu teame, oleme ka meie oma lühikeseajalise iseseisvuse vältel juba suurema sisemise
kriisi läbipidanud elama ja selle tagajärjel oleme
sunnitud olnud oma Põhiseadust muutma, et riiklise elu arengut jälle Õigetesse rööbastesse juh
tida, mis vahepeal hädaohtu oli sattunud.
Uus Põhiseadus, mis Rahvuskogu poolt vastu
võetud ja varsti maksma hakkab, on suur saavutis
meie riiklise ja ühiskondlise elu arengu käigus.
See loob meie riiklise ja ühiskondlise elu alus
müüri ja korra sarnase, et meie sellelt kindlalt ja
vabalt oma riiklist ja ühiskondlist elu edasi aren
dada võime. See Põhiseadus kõrvaldab need suu
red puudused, mida meie esimene Põhiseadus ene
sega kaasa tõi. Seaduseandliku ja Valitsuse võimu
vahel on nüüd kindlad piirid tõmmatud. Kumma
legi on oma väärikas koht Põhiseaduse järgi an
tud. Valitsuse juht, Presidendi näol, ei ole enam
mängukanniks ega täiesti ärarippuvaks isikuks
kõikvõimsast rahvaesindusest, vaid kas otseselt
või kaudselt rahva enese poolt valitud ja Põhi
seaduses ettenähtud võimuga isik.
Kuid ükski rahvas ega riik ei arene ega edene
iseenesest ja Põhiseadus jääb surnud kirjatäheks,
kui sellele elu sisse ei pane rahvas ise ja need
valitud isikud, keda ta riigi etteotsa paneb. Rah
vas ise on see võimuallikas, kes valib Presidendi,
Riigivolikogu ja kodade liikmed, kes moodustavad
Riiginõukogu, kelle kaudu juhitakse riiki. Rah
vas peab alati valvel ja valmis olema ja oma vali
mistega näitama, et ta suudab küllaldaste koge
mustega ja väärikaid esindajaid Riigivolikogusse
ja Riiginõukogusse saata ja veel väärikama riigi
pea — Presidendi — meile anda.
Juba tuleva aasta algul seisame uue Põhisea
duse alusel Riigivolikogu valimiste ees. See, ja
51
eriti praegune aeg, kohustab meid, et meie peame
rahvuslikku lippu kõrgel hoidma, ühinema ja va
limistele ilmuma täies teadmises, et valida tule
vad väärikad isikud, kes valmis on koostööd te
gema ja aitama ellu viia meie uut Põhiseadust
ühes kõikide institutsioonidega, mis selles Põhi
seaduses ettenähtud.
Rahva poolt valitud isikute kohus on siis kõiki
oma kogemusi ja jõudu rakendada tööle meie uue
korra edukaks läbiviimiseks.
Niiviisi tohime loota, et meie rahva ühiskondline ja riikline areng normaalselt ja edukat rada
edasi läheb, meid sisemiselt ja väliselt kõvaks teeb
ja meie sammu suudame pidada teiste praegusel
ajal kiirelt edenevate kultuuriliste rahvaste peres.
Tartus, detsembril 1937
Mis kasu on majaomanikul elu
kindlustusest?
Meie majaomanikkude laiemates ringkondades näib
juba valitsevat õige arusaamine tulekindlustuse hädatarvilikkusest kinnisvara omanikule. Palju vähem teada on aga
see tõsiasi, et ka elukindlustus evib majaomaniku huvide
vaatekohalt erakordselt suure tähtsuse. Rääkimata sellest,
et ka majaomanik on perekonnaisa, kellele on elukindlus
tus hädavajaliku tagatisena perekonna heaolu ja laste mu
retu tuleviku kohta, toome allpool järgnevas mõned näited
selle kohta, kuidas elukindlustus oluliselt kaasa aitab maja
omaniku vara ja tema eluaegse töö vilja säilitada ning iga
külgselt kindlustada.
Meie teame, et suur osa kinnisvarasid on koormatud
pikaajaliste hüpoteek- ning teiste laenudega. Loomulikult
püüab majaomanik tema varandusel lasuvast laenude koor
mast vabaneda, eriti aga oma lastele teda pärandada võl
gadest vabana. Sest kes teab, kas suudavad pärijad — nai
ne ja lapsed — võita kõik laenukoormatusega seotud ras
kused? Ehk läheb selle koormatuse tõttu pärandaja elu
aegse töö vili lastele lõpuks kaduma?
52
Kindlaim tee sihi saavutamiseks on siin laenukoormatuse kõrgusel sõlmitud elukindlustus. Niisuguse poliisiga
taskus võib majaomanik kõigepealt kindel olla, et ta jätab
igal juhul omastele võlgadest vaba varanduse. Sest tema
surma juhul, sündigu see kas või järgmisel päeval peale elu
kindlustuse jõusse astumist, maksab kindlustusselts kohe
välja kinnisvara täielikuks vabastamiseks võlgadest tarviliku
kapitali. Kui ta aga kindlustuse lõpptähtajast üleelab, võib
ta ise saada selle hüve osaliseks ja laenud tasuda kindlus
tusseltsilt saadud kindlustussummaga.
Elukindlustus aitab veel paljudel juhtudel lahendada
probleemi, kuidas terviklikku kinnisvara ehk ettevõtet pä
randada mitmele lapsele. Lasterikas majaomanik püüab
siin sageli oma ülejääkidest koguda rahalist kapitali, et
selle abil sularahas tasuda mõne lapse pärandusosa. Kuid
rahakogumine nõuab aega ja enneaegne ootamata surm
võib seda katkestada enne kui tarviline summa on kogu
tud. Kui aga tähendatud kapitalikogumine teostub elukind
lustuse kaudu, siis ei või enneaegne surm enam takistada
rahakogumisega taotletud sihi saavutamist, kuna sel kor
ral maksab kindlustusselts pärandaja poolt kindlaksmäära
tud lastele nende pärandusosa täies kõrguses sularahas
välja.
Edasi väärib veel mainimist elukindlustuse suur tähtsus
pärandimaksu-kindlustusena. Pärandimaks on meil kaunis
kõrge ja seepärast juhtub sageli, et pärijatel teeb suuri ras
kusi pärandimaksu tasumiseks tarvilikku summat sularahas
realiseerida. Kõige täiuslikum abinõu selle vastu on pä
randaja elukindlustus, mis tagab varanduse takistamatut
üleminekut laste kätte ja selle säilitamist täies kõrguses.
Sest elukindlustuspoliisi järgi kindlustusseltsi poolt väljamaksetav kindlustuskapital võimaldab pärijatele ilma ras
kusteta pärandimaksu tasuda.
Toome nüüd lõpuks mõned näited selle kohta, kui pal
ju läheb maksma majaomaniku eesmärkidele kohandatud
elukindlustus.
I. 35-aastane majaomanik, kelle kinnisvara on koorma
tud laenudega Kr. 5.000.— kõrgusel, sõlmib laenukoormast
vabanemise eesmärgiga elukindlustuslepingu sel tingimusel,
et kapital Kr. 5.000.— makstakse tema surma korral kohe
pärijatele välja ehk tema üleelamisel temale enesele vanuses
65 aastat. Niisuguse elukindlustuse eest tuleks aastas maks
ta kindlustusseltsile preemiana 178 krooni 55 senti, mis on
vaid umbes 3% protsenti sellest kapitalist, mille kindlustus
53
selts igal juhul — kas surma või üleelamise puhul — välja
maksab. Niisugusel kõrgusel tuleb aga preemiat kindlustus
seltsile tasuda vaid esimese kolme aasta jooksul, kuna nel
jandast aastast alates alaneb preemiamaks seetõttu, et elu
kindlustuspoliiside omanikud saavad dividendi näol osa
kindlustusseltsi ülejääkidest.
II. Kui eelmises näites mainitud 35-aastane majaoma
nik sõlmib elukindlustuse Kr. 5.000.— kõrgusel selleks, et
mõnele lapsele tema pärandiosa sularahas jätta ehk pärandimaksu õigeaegset takistamatut tasumist kindlustada, siis
on otstarbekohasem eluaegne kindlustus, (s. o. kuni vanu
seni 90 aastat), mis on odavam eelmises näites tähendatud
segakindlustusest surma ja üleelamise juhuks. 5.000.—
krooni kõrgusel sõlmitud elukindlustuse eest tuleks sel ju
hul maksta vaid 148 krooni 20 senti aastas, mis on vähem
kui 3% kindlustatud kapitalist. Ka siin alaneb neljandast
aastast alates preemiamaks dividendi võrra.
Sellega on toodud vaid kaks näidet elukindlustuse ta
riifidega võimaldatud rikkalikust kombinatsioonide valikust.
Kindlustusaktsiaselts EESTI UNIONT juhatus ja Seltsi
Osakond Tartu Majaomanike Panga juures on igal ajal val
mis andma asjast huvitatud majaomanikele ligemaid sele
tusi ja tegema mittekohustavaid ettepanekuid kõige mitme
kesisematele
eesmärkidele
kohandatud
elukindlustuste
kohta.
Kindlust.-Akatsia-Selts „EESTI UNION”.
„Eesti Union“ on asutatud 1922. a., kuid Seltsi järje
kindel tõus algas 1925. a., mil tegevuse juhtimisele asus
piaegune direktor R. Lagrum, kellel enam kui 35 aastase
tegevuse tõttu kindlustuse alal on suured kogemused ja
kelle head sidemed Inglismaa suuremate ning vanemate
kindlustusasutistega, kus „Eesti Union“ kindlustab edasi
oma riskid.
Suurt rõhku paneb „Eesti Union" sellele, et kindlustus
võtjate huvid leiaksid võimalikult täielikku rahuldamist
Seepärast püüabki Seltis juhatus kahjud likvideerida ilma
asjata venitamiseta ja sel puhul vahest tekkivaid vaidlusi
lõpetada vastastikuse kokkuleppe teel. Kogu oma tegevuse
vältel ei ole „Eesti Union’il“ olnud ühtegi kohtuprotsessi
kahjukannatajatega.
54
Seltsi otstarbekohane edasikindlustuse süsteem võimal
dab ka kõige suuremad kahjud likvideerida mõnede päe
vade jooksul. Näitena võime mainida 1934. aastal asetleid
nud suurt tulekahju Eesti Laenupanga majas, mille puhul
„Eesti Union“ maksis välja kahjutasuna 22 miljonit senti,
kusjuures kahju likvideerimine kestis vaid 10 päeva.
„Eesti Union“ on muuseas arendanud tihedamat koos
tööd majaomanike organisatsioonidega ja majaomanike pan
kadega. 1. oktoobrist 1936. a. asub Seltsi Tartu osakond
Tartu Majaomanike panga juures, arendades koostööd Tar
tu Majaomanikkude Seltsiga.
Tulekindlustuse kõrval osutab „Eesti Union“ erilist tä
helepanu elukindlustusele, milline võib nii mitmeski suhtes
osutuda väga väärtuslikuks majaomanikule, nagu see käes
olevas väljaandes teisel kohal ligemalt seletatud. Peale
tule- ja elukindlustuse töötab „Eesti Union“ veel klaasi-,
murdvarguse-, auto-, õnnetusjuhuste j. t. kindlustuse ala
del.
„Eesti Union’i“ tegevuse järjekindlat tõusu iseloomus
tab selgesti allpool järgnev tabel:
Nagu tabelist nähtub, on Seltsi sissetulekud kindlustus
maksude näol aastast aastasse püsivalt tõusnud, väljaarva
tud ainult kõige raskemad majanduskriisi aastad 1931. ja
1932. Seltsi vastutuskapitalid aga näitavad pidevat tõusu
ka kriisiaastade jooksul, mis tõendab Seltsi terveid ning
kindlaid aluseid.
Seltsi juhatus ja revisjonikomisjon koosnevad üldtun
tud eesti seltskonnategelastest.
55
Parimad HSsRHSSSSSSSSS
Eestis müügil
olevaist ajanäitajaist on
Kvaliteedilt
head ja hinnalt
kättesaadava
mad
56
Zenith.
Helvetia
ja
Tobias.
Majade kinketeel üleandmise puhul
tekkivatest kuludest.
Hugo Vihalem.
Kuni 1. jaanuarini 1936. a. kinkelepingud kinnisvarade
(majade) kohta maksustati sama kõrgelt kui ostu-müügi
lepingud, nii et lepingukulud tõusid 7,5—8% kinnisvara sea
duslikust hindest, vähemate varade juures koguni kõrge
male.
Uue Pärandi- ja kingimaksu seadusega (välja kuulu
tatud „Riigi Teatajas“ 1935. a. Nr. 103) muudeti kinkelepingute maksustamist, nii et nüüd võetakse senise 6%-lise
kinnistusmaksu asemel erilist kingimaksu ühel alusel pärandimaksuga. Maksu võtmise aluseks on seaduslikud hin
ded. Need on järgmised:
1) Linnaomavalitsuse hinne, mille väljaarvutamiseks
vastava komisjoni poolt kindlakstehtud aasta puhastulukus
tuleb korrutada 16X2/a-ga;
2) Eesti Hüpoteegipanga või Pikalaenupanga hinne,
missugune tuleb arvesse muidugi üksnes siis, kui kinnisvara
on panditud ühele tähendatud pankadest;
3) Tulekindlustuse hinne, millele lisatakse 20% juurde
krundi ja vundamendi väärtusena;
4) Viimane omandushind;
5) Lepinglaste omahinne.
Maksud arvutatakse sellelt hindelt, mis osutub neist
kõige kõrgemaks. Maksustamisel arvatakse kingiväärtusest
maha:
1) kingisaaja kohustused kinkija vastu (kinkijale an
tav ülespidamine)’
2) kingil lasuvad obligatsioonivõlad, kui nende tege
lik olemasolu on kindlaks tehtud ja kui need võlad on tek
kinud vähemalt üks aasta enne kinkelepingu sõlmimist;
3) lepingus kolmandatele isikutele ettenähtud välja
maksud.
Maksu võetakse selle järgi: 1) kui lähedane on sugulusside kinkija ja kingisaaja vahel, ja 2) kui suur on kingi
saajale ülemineva vara puhasväärtus. Mida kaugem on tä
hendatud sugulusside ja mida suurem on kingi puhasväärtus,
seda kõrgem on maksuprotsent.
/
57
Toome selgituseks ühe näite:
Isa kingib pojale oma maja, mille väärtus on kõrgeima
seadusliku hinde järgi, ütleme, Kr. 10.000.—• Poeg võtab
oma peale kohustuse anda isale, kes lepingu sõlmimisel on
60 a. vana, eluaegse prii ülespidamise, missugune kohus
tus hinnatakse Kr. 1275.— peale. Majal lasuvad võlad,
kogusummas Kr. 3.000.—, mis tekkinud, ütleme, 5 a. enne
lepingu tegemist, võtab poeg oma peale. Sama lepingu
järgi peab poeg väljamaksma oma kahele vennale kumbagile Kr. 1.000.— ja õele Kr. 500.—, kokku seega Kr. 2.500.—
Nii siis võtab kingisaaja oma peale kohustusi kokku Kr.
1.275 + 3.000 + 2.500, s. o. kogusummas Kr. 6.775.—, seega
jääb kingi puhasväärtuseks Kr. 10.000.— Kr. 6.775 —
Kr. 3.225.—. Kingimaks sellelt summalt teeb välja antud
juhtumil Kr. 96.—.
Peale kingimaksu tuleb kinkelepingult tasuda veel tem
pelmaksu 1% määral. Ka siin tulevad arvesse ühest kül
jest võlad (mis, kui nad on tekkinud vähemalt 3. a. enne
lepingu sõlmimist, vähendavad tempelmaksu) ja teisest kül
jest väljamaksud kolmandatele isikutele: õdedele, venda
dele ja teistele (mis suurendavad tempelmaksu summat).
Meie näite juures tuleks tasuda tempelmaksu Kr. 100—30 +
+25=95.—
Lõpuks on kinkelepingult tasuda veel aktilõiv, kantseleilõiv ja mitmesugused tempelmaksud palvetelt, lisadelt,
ärakirjadelt, tõestustelt, pealkirjadelt, volitustelt jne., mis
akti koostamise, tõestamise ning muude notariaalkuludega
teeksid antud juhul välja umbes Kr. 85.—
Arvates kokku kõik lepingult .võetavad kulud (kingi
maks Kr. 96.—, tempelmaks Kr. 95.— ja.muud kulud Kr.
85.—) saame kogusummas umbes Kr. 275.— mis kingi kogu
väärtusest (Kr. 10.000.—) teeb antud juhul välja ainult
2%%. Nagu algul tähendatud oleks enne 1. jaan. 1936. a.
sama leping maksma läinud vähemalt Kr. 800.— ehk 8%.
Muidugi on see ainult näide. On juhtumeid, kus kulude
kogusumma tõuseb üle selle protsendi, on aga ka küllalt
juhtumeid, kus lepingu tegemine tuleb veel odavam __ ole
nedes igal üksikul juhtumil seaduslikkude hinnete kõrgu
sest, kohustuste kogusummast, sugulussideme lähedusest
või kaugusest jne.
Igatahes, tänu riigivõimu vastutulelikkusele, on nüüd
võimalik varandusi juba oma eluajal oma pärijatele üle anda
(nende vahel jagada) ja seega neid oma jalgele aidata, ilma
et sealjuures rohkem kulu kanda tuleks, kui pärimise korras
— pärast pärandaja surma. Ennem küll vastupidi.
58
Sundmäärus maja-õuede ja üldisel tarvitusel ole
vate ruumide korra ning puhtuse kohta Tartu
linnas.
Linnavolikogu poolt 29. novembril 1937. a. vastuvõetud.
§ 1. Käesolev sundmäärus on kehtiv Tartu linna administratiiv-piires asetsevate kõigi maja-õuede (hoovide) ja
üldisel tarvitusel olevate ruumide — eeskodade, trepikoda
de, koridoride, rullikuuride, pesuköökide, pööningute ja
käimlate (väljakäigukohtade) — korra ning puhtuse kohta.
Selles määruses ettenähtud nõuete täitmise kohustus la
sub vastavail majaomanikel või nende seaduslikel asetäitjail.
§ 2. Iga üldtarvitusel olevat elamu trepi- või eeskoda
ja koridori peab valgustatama pimedal ajal õhtuti kuni kel
la 22-ni.
§ 3. Üldisel tarvitusel olevad käimlad (väljakäigukohad) peavad olema varustatud kasustamiskõlvuliste valgustussäädmetega.
§ 4. Iga elamu peasissekäigu eeskoja seinal peab ole
ma nimetahvel majas elavate korteriüürnike nimestikuga.
Nimetahvel peab alati korras hoitama.
§ 5. Iga korteri uksel peab olema korterinumber ja
kirjakast; kirjakastid korterite ustel võivad puududa juhtu
mil, kui need on asetatud peasissekäigu-eeskotta korterite
arvu kohaselt.
§ 6. Prügi ja jätiste tarvis peab olema iga elamu õues
vähemalt üks prügikast kindlate seinte ja põhjaga ning
kindlalt suletava kaanega. Prügikast olgu ehitatud kas
betoonist või vähemalt 4 cm paksusist punnitud laudadest.
Laudadest kastid peavad olema seest- ja väljastpoolt tõr
vatud või karbolineumiga immutatud ning asetsema vähe
malt 10 cm kõrgusel maapinnast. Prügikasti kogunenud
Prügi ja jätised peab ära koristatama enne kasti täitumist,
kusjuures sel korral, kui prügi või jätised levitavad haisu,
tuleb need kastist kõrvaldada viivitamata. Soojal ajal peab
prügikasti desinfitseeritama lubja või mõne muu ainega.
§ 7. Elamu juures, kus kõigi korterite tarvis ei ole
solgi- ja reovee ärajuhtimise säädet, peab olema solgi- ja
reovee äralaskmiseks veekindel reo- (roisk-) vee-auk või
solgiveekaev, mis olgu maa-aluse veekindla toru kaudu
ühenduses linna kanalisatsiooni-võrguga sääl, kus kanali
satsioon on olemas ja kus ühendamine tehniliselt võimalik.
Reovee-auk või solgiveekaev olgu kindla põhja ja seintega
59
ning kaetud raudrestiga (sõelaga). Neid reovee-auke või
solgiveekaeve, mis pole ühenduses kanalisatsiooni-võrguga,
peab puhastatama ja reo- või solgivesi neist ära veetama
enne augu või kaevu täitumist nii sageli, et reo- või solgi
vesi ei hakkaks haisu levitama. Soojal ajal peab reoveeauku või solgiveekaevu desinfitseeritama lubja või mõne
muu ainega.
Seal, kus pole linna reoveekanalisatsiooni ja kus krundi
suurus lubab reoveeauku nii asetada, et sealt ei ole võima
lik solgiveel valguda kaevudesse, ei ole reoveeaugu ehita
mine veekindlana tarvilik.
§ 8. Käimlad (väljakäigukohad) hoitagu alati puhtad ja
korras ning ehitusviisilt olgu nad seesuguses seisukorras, mis
ei võimalda haisevate gaaside levimist ümbrusse. Käimlate
mustuskastid peavad olema veekindlate seinte ja põhjaga
ning kindla kaanega kaetud istmetega, kusjuures haisu kõr
valdamiseks võetagu tarvitusele vastavad abinõud. Mus
tuse väljaveo järel peab väljaheitmete-auk desinfitseerita
ma karbooli, lüsooli, lubja või mõne muu desinfitseeriva
ainega. Mustuse väljavedamist kastist tuleb toimetada
enne kasti täitumist. Kaitseks kärbeste eest olgu õuel aset
sevate käimlate ustel nende kindla sulgemise otstarbel
plokid või uksevedrud ja seintes asetsevate valgus-avauste
ees klaasruudud või traatvõrgud.
§ 9. Kaevudest ja elamu-aknaist peavad prügikastid,
reovee-augud või solgiveekaevud ja välised käimlad aset
sema vähemalt 8 meetri kauguses. Kui krundi väike pind
ala ei võimalda nende asetamist nõutavasse kaugusse, võib
Linnavalitsus lubada erandeid.
§ 10. Keelatud on: a) õuedes ja üldisel tarvitusel ole
vais ruumes igasuguste jätiste, prügi või muu mustuse hoid
mine, välja arvatud käesoleva määruse § 6 ja 7 ettenähtud
kohtades; b) juhtida õuedest, majadest või kruntidelt iga
suguseid väljaheitmeid. solgi- ja reovett linna piires asetsevaisse tiikidesse, lahtistesse kraavidesse ja väljaspool kanalisatsiooni-võrku Emajõkke; c) valguda lasta virtsa loomalautadest, kus need lubatud, õuele, tänavale või mujale'
d) loomade ja lindude pidamine toiduainete-keldreis ja ül
disel tarvitusel olevate pööningute osades; e) käimlaid ja
nende mustus-auke ilma filtrita ühendada linna üldkanalisatsiooniga; f) vedeliku kallamine § 6. ettenähtud prügi
kasti ja kasti kaane lahtijätmine; g) prügi ja muude jä
tiste heitmine § 7 ettenähtud reovee-aukudesse või solgikaevudesse.
60
§ 11. Peale politseilise valve on ka Linnavalitsuse
Tervishoiuosakonna arstidel ja selleks volitatud ametnikel
õigus igal ajal üle vaadata käesolevas sundmääruses tähen
datud kohti ja ruume ning valvata selle sundmääruse täit
mise järele.
§ 12. Süüdlased käesoleva sundmääruse rikkumises
võetakse vastutusele Krim. Sead. § 122 põhjal.
§ 13. Käesolev sundmäärus jõustub kuus kuud pärast
avaldamist Riigi Teatajas.
§ 14. Käesoleva sundmääruse jõustumisega kaotab
kehtivuse Tartu Linnavolikogult 16. märtsil 1879. a. vastu
võetud ning Liivimaa Kubermangu Teatajas nr. 55 — 1879.
avaldatud sundmäärus õuede, keldrite ja tagatreppide puh
tuse kohta.
Linnade välisilmest.
V. Tippel, Tartu linnaarhitekt.
Praegu on päevakorrale kerkinud üldrahvusliku ülesan
dena linna ja maa välisilme korrastamine ja kaunistamine.
Siin vajab kahtlemata suuremat tähelepanu linn kui kultuuri
keskus.
Suurel määral teostub linnade ajakohastumine ja estee
tiliste nõuete esiletoomine riigi ja omavalitsuse määruste
ja vastavate kavade kaudu, kus on ettenähtud ja kindlaks
määratud haljasvööd, mitmesugused ehituspiirkonnad ja
tähtsamad ning üldtarvilikud asutused ja ehitused, nende
kuju ja iseloom. Kuid linna ilmes etendab küllalt tähtsat
osa ka üksikelamu ja selle ümbrus, kus väga palju on teha
heatahtlikul omaalgatusel.
Uute hoonete püstitamisega vääristub küll linna välis
ilme palju, kuid sama tähtis on ka vanade hoonete korras
tamine ja värskendamine maitseka värvimise teel. On ju
üldiselt teada, et hoonete värvimisega ainult ei tõsteta ehi
tuse ilmet, vaid ka nende iga. Selleks tehtud õigeaegsed
kulud tasuvad omanikule mitmekordselt.
Hoonete värvimisel ja teiste korrashoiutööde teostami
sel on soovitav pöörduda majaomanikel vastava ala asja
tundjate ja oskustööliste poole, et oleks võimalik töid läbiviia alati tehniliste nõuete kohaselt ja leida sobivaid lahen
dusi värvivalikul. Mainitagu, et hoonete värvimisel on tar
vilik arvestada nii ilulisi, tehnilisi kui ka majanduslikke
nõudeid. Seepärast elamute, kõrvalhoonete ja tarade värvi
misel tuleb silmaspidada mitmesuguseid asjaolusid, eriti aga
värvitava eseme ehitusliku iseloomu esiletõstmist.
61
Värvide valikul on tarvilik lähtuda kooskõlastamise
põhimõtteist. Hoone seinte pindadest eraldatud muud ehitusosad värvitagu harmoneerivates värvitoonides. Üldiselt
tuleb hoone elustamise mõttes heledamatoonilistest üldseinapindadest eraldada kõik teised hoone osad tumedama
värviga ja tumedamatoonilistest seinapindadest vastupidi
— heledama värviga. Stiililiste ehitiste juures on vajalik
kõik etteulatuvad arhitektuurosad, nagu pilastrid, sambad,
karniisid jne. värvida üldpinnast heledamate toonidega.
Äärelinnades on tänavailme kujundajateks tihti tarad
(plangud), aiad ja väravad. Eriti seal, kus hooned asetse
vad tänavajoonest eemal krundi sees. Mitte vähem tähtis
pole linna ilme seisukohalt ka nende korraldamine ja kau
nistamine. Millise kontrastina mõjub, kui luitunud ja pai
gatud tarade keskele kerkib uus ja moodne elamu!
Kehtivate määrustega on kruntide eraldamiseks piir
ded tarvilikud, aga siin on palju kaasa aidata omaalgatusel
nende korrastamisel ilunõuetele vastavalt. Juba kokkuvari
semise ohus olevaid planke võiks asendada päämiselt aed
linna osades elavaedadega, hekkidega, millede korrashoiu
kulud on minimaalsed, kuid tänava üldpildis mõjuvad
värskendavalt.
Ka on küllat suure tähtsusega mitmesuguste ärisiltide
mõju ümbrusele. Kavakindlalt asetatud ja maitsekalt, hoo
ne välisvärviga kooskõlastatult värvitud ärisilt vääristab ka
ehituse ilmet.
Kõik need iseenesest arvatavad pisiasjad ongi tänava
ja linna ilme kujundajateks.
Kuigi neid töid ei suudeta kõikjal korraga läbiviia,
siiski kindlasti iga majaomanik on kauni kodu ülesehitami
sel teadlik, et korralik, puhas ja maitsekas ümbrus annab
kõigile juure tööjõudu ja optimismi.
Korraliku ja odava vesivarustuse sisse
seade teeb Teile
=== u. a. „Maja
Riia 49, tel. 4-00 ja 16-17.
62
Juhiseid ehitustöö alustamisel.
Ehitusloa saamine. Uute ehitiste püstitamiseks, samuti
ehitiste juurde-, peale- ja ümberehitamise loa saamiseks,
tuleb ehitusloa nõutajal esitada linnavalitsuse ehitusosa
konnale palve ja täielik ehitusprojekt kahes eksemplaris,
millele tähendatud tänava nimi, krundi politsei- ja kinnistusnumber ja kinnisvara omaniku nimi. Projektil peab
olema vastutava eriteadlase allkiri.
Projekt tuleb esitada kahes eksemplaris ühes seadustes
ettenähtud lisadega.
Ehitustöiks loa annab linnavalitsus projekti kinnitami
sega; Kinnitatud projekti üks eksemplar antakse ehitusloa
nõutajale. Ehitustööde luba kaotab maksvuse, kui projekti
teostamisele ei ole asutud ühe aasta jooksul, arvates pro
jekti kinnitamise päevast. Samuti kaotab ehitustööde luba
maksvuse, kui projekti teostamine on katkestatud enam kui
üheks aastaks.
Ehitustöiks loa saaja ei või asuda projekti teostamisele
enne, kui ta on esitanud ehitusosakonnale tunnistuse vasta
valt tööjuhatajalt selle kohta, et viimane on võtnud endale
vastutava järelvalve projekti teostamisel.
Samal ajal ehitustöiks loa saaja on kohustatud teatama
linnavalitsuse ehitusosakonnale, millal ta tegelikult asub
projekti teostamisele. Samuti peab ta esitama avalduse
teadmiseks asjaomasele politseijaoskonna komissarile.
Ehitaja on kohustatud teatama ehitustööde käigust
järgmistel juhtudel:
1) pärast alusmüüri valmissaamist;
2) pärast toorehituse lõpetamist, s. o. pärast hoone
katmist katusega ja treppide valmissaamist, kuid enne sein
te ja lagede katmist krohviga, papiga või voodriga;
3) pärast ehitustööde lõpetamist.
Linnajärelvalve inseneril on õigus alati inspitseerida
ehitust ehitustööde kestel.
ARHITEKT
A. MATTEUS
EHITUSBÜROO TARTUS,
TÄHE TÄN. 14-B,
TELEF. 9-19.
63
Seemned, aiandus- ja
mesindustarbed,
taimekaitsevahendid, põllumajanduslik
kirjandus jne. alati saadaval.
Eesti Seemnevilja Uhisus
Tartu osakond Võidu 7, tel. 1-58.
Laod ja puhastusjaam Riia 105/109, tel. 3-85.
Pestotaan Poom
Suurturg 7, telef. 7-78.
IGAPÄEV
MAITSEVAD LÕUNAD
SOE BAAR
MITMEKESISED JOOGID
Muusika 12— 14 ja 8—%1.
64
Tartu linna majaomanikkude nimestik.
Aia. I, II.
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine“
8 Kuusik, pärijad
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tän.
10 Hennoch, Adele ja pär.
12, 14 Jänes, Aleks.
16, 18 Raudsepp, Jul. ja
Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Renning, Aleksander
32, 34 Rütli, Oskar
Tähe tän.
17 Sihle, Teodor
19 Eesti Kirjanikkude
Liit
21, 23 Sivers, Paul
25—33 Kohler, Harri
35 Ringkonnakohus
37, 39 Siska, Alma
Kindral Põdra tän.
Kindral Põdra tän.
36 Mellini kliinik
38, 40 Masing, E. ja E.
42, 44 Eesti Rahvamuu
seum
46 Ülikooli maja
48 Linna IX algkool
50, 52 Klausen, Karl
54 Fr. Estica
Kastani tän.
58 Must, Anton
Root, Peeter
64, 66 Sööt, Karoliine
70, 72 Sulg, Alviine ja
teised
74, 76 Uist, Jüri
56,
60
62,
68,
41 Krahn, Edgar
43, 45 Sahmen, Rudolf
— Saksa teater
Kastani tän.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja
Eduard
59, 61 Rosenthal,Josephine
63 Ebber, Alex. Raedla,
Alma
63-a Varkel, Johan
65 Roht, Gustav ja Evald
Vaksali tänav
5
65
Aida. II.
2 Klaos, Karl
4 , 6 Ratnik, Johannes
Aleksandri tän.
8 Orav,, Karl
10 Kaplan, M.
12 Kombach, August
Turu tän.
1 Lang, Märt ja Puna,
Anna
3 Lahk, Otto
5, 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tän.
9 Raudsepp, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
14 Gross, E. ja Masing, E.
16, 18 Kraus, Johann
Turu tän.
Parem Emajõe kallas
Aleksandri. I, II.
2 Kremer, Simon; Pas- j
ternak, D.
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pär.
10, 12 Kaplan ja Press,
pärijad
1 Tartu Maavalitsus
3 Roht, Gustav
5 Roht, Gustav; Pehap,
Jaak jne.
7 Furmansky, Moses
9 Beck, pärijad
11 Torm, Friedrich
13, 15, 17 Truuts, Kristjan
Riia tän.
Riia tän.
24 Eller, Marie; Sang, H.
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Reimani pärijad
32 Ruus, Adele
34, 36 Kaplan ja Press,
pärijad
Soola tän.
38 Neumann, Marie
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
66
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Ed.
27 Mutli, Tõnis
Soola tän.
31 Elken, J. ja V.
Vester, Rosalie
37 Kivi, Joh.
41, 43 Dobruschkes,
Reisa
45 Epro, Eduard
29,
33
35,
39,
Lao tän.
46 Hakkaja pärijad
48 Solom, Johan
50 Raud, Minna
Lao tän.
50-a Anderson, Karl
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Maasing, Alek
sandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Fr.
70 Mutso, Martin
72 Spiegl, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Lombak, Hugo
Aida tän.
80 Orm, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
Lina tän.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Pärn-Nuust, Johannes
Jõe tän.
102 Vint, August
104 Paabo, Johannes
106 Solvak, Mihkel
108 Josua, Friedrich
108-a Gelb, Ber
Rebase tän.
110 Silm, Kusta
110-a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Vasemägi, Rudolf
116 Timm, Kusta
118 Pleer, Eeva ja Karl
47
49
51,
55
57,
61
Rästas, pär.
Juudi kogudus
53 Luksep, Peeter
Loggina, David
59 Saks, Alide
Sarapu, Mihkel
Aida tän.
63, 65 Nabritson, Johan
67, 69 Kisper, Ed.
Lina tän.
71 Kerge, Mihkel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul
83, 85 Truus, pärijad
87 Anderson, Marie ja
Karl
89 Truus, Albert
Jõe tän.
93, 95, 97 Pedraudse, Karl
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Meister, Liisa ja
Kannuska, Jaan
107 Pääsuke, Aleks.
Rebase tän.
109 Laisk, Liine
109-a Ivanov, Andrei
111 Sassi, Ferd.
113 Eichelman, Johan
Kuu tän.
115 Madisson, Peeter
117, 119 Lall, Alvine
67
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamoisa, Juhan
124 Aria, Julie ja Paul
121 Schults, Minna
123 Lukk, pärijad
Vaba tän.
Vaba tän.
126 Naaris, Andres ja
Liisa
128 A.-S. Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, D. ja L.
134 Riigi Metsatööstus
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Varlov, A.
Sõbra tänav
Alevi. II.
2
4
6
8
10
12
14
1
3
5
7
9
11
Müür, Mart
Kadak, Liisa
Kimask, Minna
Grigor, Anna
Hermann, Miili
Parv, pärijad
Edavere, Jaan
Viit, Liisa
Ehrlich, August
Pokk, Mihkel
Rebane, Peeter
Adof, Rosalie
Siimann, Aleksander
Kesk tän.
Kesk tän.
16
18
20
22
24
26
28
30
Tamm, Heinrich
Tief, Otto
— Noorkukk, Marie
Siider, Osvald
Aints, Eduard ja Elfr.
Normann, August
Moss, Eduard
Huik, Johan
15-a Poots, Vilhelmine
15-b Erikson, Leida
15 Normann, Johan
17 Mägi, Jaan
17-a Mällo, Oskar
Alliku. I.
1 Teetin, Marie
3 Puijat, pär.
2 Kruuse, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne. III.
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm ja Josua, A.
8 Prüüs, Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pütsepp, Hendrik
68
; Mutso, Jaan
16 Fuchs, Minna
18 Fuchs, Minna; Beern,
Luise
18-a Veeber, Ado ja Marie
7-a Räppo, Eduard ja
Bernhard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro, Kaarel
11 Meoma, Aleksander
Paju tän.
Paju tän.
13, 15 Semmel, pärijad
17 Raud, pärijad
19, 21 Sorgsep, J. ja
Kaur, A.
23 Munna, Gustav
25 Sellkääri, Anna ja
Johannes
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Aleksander
33-a Ustinov, Andrei
35 Peets, Karl
37, 37-a Morgen, David
37-b Kana, Eduard
39 Mark, pärijad
41 Pulles, Richard
—- Hendrikson, Anna
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26 Ojavere, Veera ja Vas
sili
Linna heinamaa
Ardla. II.
1
3
5
7
9
11
Massakas, Mihkel
Kasumets, Marie
Sumbak, Oskar
Muna, Karl
Siimo, Anna
Tartu linna maja
Rahu tän.
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku. II.
Parem Emajõe kallas
1
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linna majad
69
Parem Emajõe kallas
Puu tän.
— A.-S. Tartu Aiavilja
Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, pärijad
6, 7 Linna majad
Barklai plats. I.
Kaubahoov äridega nr. 1
firma K. Jänes; 2, 3
Lepp, Karl, Eha, Felix; 4 J. Kuhi; 5 Luksep, P.; 6 Tschernov,
Meta
Botaanika. I.
2, 4, 6 Scholvin, Robertine
8 Mihkelson, Hans
10 Martins, Johannes
12 Linna maja
18 Zur-Mühlen
—■ Tartu linna maja
1 , 3 Ülikooli Valitsus
5 Johanson, Johannes ja
Herta
G.-Adolfi ja Tähtvere tän.
7 Linna I algkool
9 Jaanson, Johannes
11, 13 Unt, Peeter
15, 17 Karro, Liine ja
Luise
19, 21 Taavet, Jaan
20 Jaesche, Ernst
22, 24 Moks, pärijad
26 Prakson, Ida
Lepiku tän.
28, 30 Puusepp, August
32 Hoppe, K.
34, 36 Leivategija, Gustav
38, 40 Lauri, Johan
42 Grohs, Marianne
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak
.
Kloostri tän.
23
25
27,
33
35,
Schwalbe, Johan
Laabus, Märt
29, 31 Müller, Nikolai
Older, Auguste
37 Tõnisson, August
Soinaste tän.
Himma, Peeter
Koger, Marie
Kuulberg, Juhan
Kuulberg, Karl
Gromov, Nikolai
Treler, Minna ja
Mihkel
51 Kruuse, Burhard
53 Teetsov, Emilie
55 Ojasson, Märt
39
41
43
45
47
49
Raja tänav
72
Torpats, Tõnis
Luksep, Aleksander
Lind, Rudolf
Maasik, Herta
Marks, Anette
Pähn, Linda
Veiderpass, Nikolai
Juhanson, Theodor
1, 2 Brunhof, Peeter
3, 4 Ingermann, Paul
5 Spordiriistade Vabrik
6 , 7 Tasak, Marta; Jüris,
Alide
8 Põder, Johannes
9 , 9-a Tallo, Marie ja
Johannes
10—12 Kook, August
Parem Emajõe kallas
Kartuli tän.
Era. II.
1 , 3 Väärsi, Ida ja Alb.
5 Schilova pärijad
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
(Pimedate
kool)
Filosoofi. II.
2,
6,
10,
14,
18
20
22
1 Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Efrosine
7, 9 Vallin, Emilie
11 Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15 , 17 Tendre, Endel
19, 21 Kass, Minna
23, 25, 27 Lõoke, pärijad
29, 31 Tork, Johan
4 Kersten, Friedrich
8 Busch, Tõnis
12 Toom, pärijad
16 Schilling, pärijad
Sild, Johan
Peterson, Eduard
Janson, Ottilie
Võru tänav
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
—■ „Estico“ vabrik
I
— Laurits, Oskar
73
Fortuuna. III.
Algab Narva tänavalt
1, 2 Vene heategev selts
3, 4 Jänes, Karl ja Alek
sander ja Ambre, Ru
dolf
5, 6 Järveson, Sergei ja
Miili
7, 8 Käärik, Kaarel
9, 10 Kena, pärijad
Ujuksild
Põik tän.
11, 12, 13 Grischakov, Radion ja Antonina
14, 15 Moscharov, Jakof
16, 17 Joor, Liisa ja Põ
der, Emil
18 Remeleva, M.
19, 20 Befeld, Karl
21, 22 Peklevitsh,Feodosja
23 Blinov, Ivan ja teised
24, 25 Martinson, Johan
26 Lepp, pärijad
27 , 28 Teder, Peeter
29 , 30 Raud, Peep
31 Ostrat, Juliane
32 Hirt, Peeter
33 Fadejev, pärijad
34 , 35 Metslang, Gustav
Vasak Emajõe kallas
Pikk tän.
36, 37 Polin, pärijad
38, 39 Koslov, Sergei
40 Pedajas, Johan
Vorobjev, Ksenija
Paju tän.
Fr. R. Kreutzwaldi.
2
6
14
16
74
Uipus, A. ja Piip, B.
Tammekann, A. ja J.
Piiper, J.
Mark, Julius
I.
(Tähtvere.)
— Seerumi Instituut
— Tähtvere mõis
Gildi. I.
2 Mirvitz, Abram ja
Moses
4 Luik, Oskar
1 Mirvitz, Arabm ja
Moses
3 Post, pärijad
5 Allik, Johan
Rüütli tän.
Rüütli tän.
6, 8, 10, 12 Linna majad
7 Schmidt, Therese
9 Oberschneider, Paul
Politseiplats ja Kompanii tän.
Gustav-Adolfi.
2 Kaubandus-tööstuskoda
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna
Rüütli tän.
8 Sõrra, Jaan
10 Pudersell, Hildegard ja
Kiipus, Elmar
Ülikooli tän.
12 Polikliinik
14 Ülikooli maja
16 Kengsep, Ilse
18, 20, 22, 24, 26 E. Kars
kusliit ja Selts
28—32 Markvart, M.
34, 36 Jaani kogudus
38, 40 Laur, pärijad
42 Sirotkin, Paul
Lai tän.
44, 46 Vals, Andres
Tee Toomele
I.
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja teised
5 Lommatsch, G. Tittelbach, E.
Rüütli tän.
7 Hold-Neumann, Ed.
9 , 11 Kroeger, pärijad
13 Pehap, Adeline ja
Laur, Ants
15 Grünthal, Erna, Ilse,
Gert
Ülikooli tän.
17 Ülikooli kirik
Gustav-Adolfi plats ja
Peeter Põllu tän.
19 Ülikooli võimla
Lutsu tän.
21 Melkov, pärijad
Lai tän.
23, 25 Plaks, Sofie
27, 29 Reinbaum, Andres
75
48, 50 Luha, Erika ja
Irmgard
52 Johanson, Ernst ja
Herta
Botaanika tän.
54 Zur Mühlen, Artur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66 Teppo, Ida ja Johan
68 Puijat, Antonie ja pär.
70, 72, 74 Ülikooli majad
Tähtvere park
Katoliku kirik
31 L. P. ja T. ed. Selts
33 Rösner, Olga; Käpp, E.
Botaanika tän.
35 Freiwald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 „Ühisabi“
43, 45 Saar, Oskar
45-a Paris, Ilse ja Saat,
Hans
47, 49 Kügelgen, pärijad
51 Andersoh, Anna
53 Eres, Friedrich
55 Zur Mühlen, Artur
57 Heine, A.
59 Schönberg, Eduard
61 Arand, Johan
63 Asper, Gustav
65 Brunn, Robert
67 Anni, August
69 Broden, J.; Gudkov, N.
—• A Le Coq ellevabrik
. I.
2, 4 Juks, E.; Viinalas, S.
6 Klaos, Helene
8 , 10 Naumov, Ludmilla
ja Boris
12 Silk, H. ja Semml, J.
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik, Jaan
20 Austa, Aug.
22, 24, 26 Treumann,
Elfriede
28 Kraan, Alfred
30 Heido, E.; Lehis, E. ja
Müller
32, 34 Leberecht, pärijad
36 Peterson, Otto
38, 40 Juurup, GeorgTeodor
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta;
Treier, Ed.
76
Sööt, Ervin ja Harald
, 5, 7, 9, 11 Nurm, Rich.
Rästa, Friedrich
17, 19 Falkenberg, Jo
han ja Sõster, Johan
nes
21, 23 Rüütel, Helene
25 Rüütel, Johan
27, 29, 31, 31-a Frisch, pär.
33 Kipik, Jaan
1
3
13
15,
Kartuli tän.
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Liine
43 Jõgi, pärijad
Marja tän.
45,
49
51
53
55
48 Kiisvek, L.
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tän.
47 Madison, Robert
Vedler, Karl
Kirillov, Anna
Hammer, Jaan
Võõbus, Kusta
56 Rästa, Jaan
58 Räppin, pärijad
Meloni tän.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Meloni tän.
Piiri tän.
Piiri tän.
59, 61 Pihlap, Liisa
63 Unt, August
60, 62 Mats, Peeter
64 Kütt, Georg
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
7, 9, 11 Rästa, Jaan ja
Laan, Arnold
13 Ahlmann, Artur ja
Simson, Ed.
15, 17 Jansen, Georg
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, Jaan
12, 14, 16, 18 T. E. Majandus-Ühisus
20, 22, 24 Oss, Alice
26 Oss, Jaan
Pahem Emajõe kallas
Hommiku. I.
2
4
6
8
10
—-
1
3
5
7
9
11
13
15
—
——
Kull, Juhan
Kahar, Marie
Pauls, Jaan
Adon, Reet
Käär, Otto
Rostovzev, Mihail
Säre, Jaan
Skorohodov, Aniki
Kivastik, Julius
Priks, Mart
Rander, Gustav
Siibold, Juhan
Lodo, Marie
Mahlmann, Artur
Mahlmann, Melanie
Maasing, Oskar
Vestren-Doll, Anna
Hugo Treffneri. III.
1,3 Lang, Helene
5,7 Aavik, Joh.
9 Raba, pärijad
2 Treffner, E.
4 Reinhold, Karl
6 Lill, Julius
Ilmatsalu. I.
2 Looga, Juhan
|
77
Ilmarise. I.
.
Uhlfeldt, Juhan
Pärn, Karl
Sutt, Andrei
Jaama. III.
2 Martin, Eduard
4 , 6 Lilienthal, Aliine
8 Prants, Peeter
10 Laisk, Heino
Mäe tän.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti Lasteaed
16 Jassman, Nachmann
Roosi tän.
18 Vohlfeil, E. ja Aus
ter, G.
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandmise
selts
26, 26-a Vihmann, Vilh.
28 Linna maja
30 Puksar, Hendrik
32, 34 Blaufeldt, pärijad
36, 38, 40 Jaik, Konstantin
42 Strommel, Jaak
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, pärijad
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
56-a Ink, Marie
Raekoja tän.
58 Hüva, Helene
58-a Ustav, Helene
60, 62 Kuusner, L.
Pärna tän.
64 Saks, Jaan
66 Otter, pärijad
78
1,
11,
17
19
3, 5, 7 Hellat, Nikolai
13, 15 Ingel, Karl
Kerner, Eduard
Loit, August ja Peeter
Mäe tän.
21 Rešelov, E.
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tän.
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
39 Reinhold, Alma
Kivi tän.
41, 43 Pusemp, Joh.
43-a Põder, Karl
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Hans
53 Kaddak, Bruno
55, 57 Jakk, Hilda
59 Königsfeld, Cecilie
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peeter
Raekoja tän.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad (va
nade kodu)
73, 75 Pere, Adele
77, 79, 81, Sell, pärijad
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Aleksander
68, 70 Plaks, Hendrik
72 Sõjaväe-laatsaret
Pärna tän.
Post, Gustav
Koljok, Johannes
Hendrikson, Juhan
Pikk, Anna
Raud, Vilhelmine ja
Gustav
101, 101-a Undrits, Gustav
103 Polli, August
105, 107 Hansen, Vilhelm
109 Tallinna L. H. Kassa
109-a Soe, August
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard
— Sõjaväe laatsareti köök
91
93
95
97
99
Räpina maantee
Juhan Liivi. I.
2 Schröder, Felix
4 , 6 Ottas, Johan
J. Hurda. I. (Tähtvere.)
2 Starkopf, Anton ja
Alide
4 Kirde, Karl
6 Saar, Tõnis
8 Martinson, Marie
10 Faure, A. ja F.
1
3
5
7
9
Ainelo, Jaan
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl ja Ado
Treufeldt, R. ja A.
Jul. Kuperjanovi. II.
2
4
6
10,
16.
20,
24,
Maarja kog. maja
Rosenberg, Helmi
, 8 Kampmann, Mihkel
12, 14 Söörd, pärijad
18 Vishav, Norman
22 Levin, Abram
26, 28. 30 Juse, N., pär.
1, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Neumann, Alexander
Veski tän.
9, 13 Levin, Minna
11, 15 Rütli, Oskar
79
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tän.
Kastani tän.
38 Viedemann, Marta
38-a Mieddendorff, Leo
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muhli, Ed., pärij.
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56 , 58, 60 Leib, Henriette
62 , 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August
70 Maddisson, Anna
17 Zimmermann, Frieda
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarv. Üh.
Kesküh.
23, 25 Rätsep, Lidia
27 Martinson, Karl
29 Sihver, Marie
Jõ . II.
2 Liivamägi, Eduard
4 Truus, pärijad
Aleksandri tän.
6 Tiirik, Ida
8 Martinson, pärijad
10, 12 Saks, Eduard
1 Liiv, pärijad
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, Alma ja Edgar
7 Volmer, Peeter
9 Uibo, Hilda
9-a Sisas, August
Vint, August
11 Kits, pärijad
Aleksandri tän.
1 , 15 Goldberg, Israel
Turu tän. ja parem Emajõe kallas.
Jänese. III.
2 Truusa pärijad
4 , 4-a, 4-b Schasmin, pär.
6 Kallas, R. ja Pillan, A.
8 Rätsep, Maali
10 Knoll, pärijad
12 , 12-a Oja, Jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööde, Liine
18 Reinvald, Jaan
20 Rüütel, Eduard
22, 22-a Kondas, Alex.
80
1 Meister, Georg
Mäe tän.
3 Alapu, Anna-Helene
5 Sillaots, Liisa
7 Lill, pärijad
24
26
28
30
32,
34
36
Kikkas, Johan
Reinhold, Minna
Õunapuu, Ida
Lester, Rudolf
32-a Meho, Aleks.
Hermann, Minna
Vokk, Emilie
1
3
5
7
9
11
Raudtee valitsus
Tavita, Jakob
Grossberg, Viktor
Luht, Kristjan
Laus, Leena
Raudsep, Johan
Roosi tän.
11 Sööde, Liine
Kabeli. II.
Pauluse surnuaed
Kalaturu. III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
ja Simson, Eduard
4 Jansen, Georg
Holmi tän.
Vasak Emajõe kallas
5, 6 Oss, Johan
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, Gustav
Narva tän.
Kalda. III.
1 Genss, Nosson; BraSchinsky, Lieba
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tän.
Vasak Emajõe kallas
—• Treffner, Elsa
3 , 4 Jõudu, A. ja Elken,
J. ja A.
5, 6 Silvere, Ants
7 Korik, Karl
Ühendus Narva tän.
6
81
8 Berg, Rudolf
9 , 10 Goldberg, Heinrich
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike tän.
15, 16 Tartu linna töös
tuskool
Vabadussild
Vene tän.
17, 18 Oeberg, Olga
19— 22 Austa, Karl ja
Johannes
23 Aerutajate klubi
Sauna tän.
Vasak Emajõe kallas
24, 26 Villmann, Amalie
ja Irene
25, 27 Taara spordiklubi
— Linna ujula
— Uiga, Johannes
Kalmistu. III.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
Järvik, Märt
, 4-a Ratasepp, pärijad
Taakel, Jaak
Jung, J. ja P.
Klaos, Alexander
Leppik, Eduard
Lusikas, Jüri
Reeben, Anna
Bekker, Marie
Vene kalmistu
Maarja kalmistu
Jaani kalmistu
Lellep, Georg
Narva tän.
32
34,
38
40
42
82
Briggo, Aleksander
36 Jürgens, Leonhard
Sokk, Ado
Klement, Julie
Nuust, Edgar ja Meta
, 23 A.-S. Metallivabrik
G. Lellep
25 , 27 Kriisa, L. ja Fr.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar, Daniel
33 Koster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Eller, Jaan
39 Jakobson, pärijad
21
Narva tän.
44 Panksepp, Marie
46, 48 Laigasküla, Jakob
Mäe tän.
52,
56,
62
—
54 Kipasto, pärijad
58 Roose, pärijad
Kiisküla, Johannes
Tupits, J.
41 Rossner, Karl ja
Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47, 49 Kötsi, Karl
51 Kukk, Liisa
53 Lehepuu, Gustav
Mäe tän.
63 Rätsep, Alide
65, 65-a Kutta, Jaan
71 Karindosk, Paul
Roosi tän.
Kaluri. II.
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja
Valter
6 Meilach, pärijad
8 , 10 Prikkel, Gustav
—- Turuhoone
7 Saar, Tõnis ja Põder,
Johannes
Riia tän.
9 Lina, Salme
11, 13 Tõnisson, Luisa ja
Narits, Emma
15, 17 Umblia, Artur
20, 22 Nikiforov, Konst.
24, 26 Milles, Reinhold
28, 30 Primäkin, Vassily
32, 34 Sirk, Karl
36 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
38, 40 Segrits, Karl
42, 44 „A.-S. E. M. Us
vansky ja Pojad“
46 Muhli, pärijad
Riia tän.
Soola tän.
'9, 21, 23 Stallmeister,
Jakob
25, 27, 29 Karolin, Peeter
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Pütsepp, Helene
39, 41 Männikvere, pärij.
43 Hofrichter, pärijad
45 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
Lao tän.
Lao tän.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
83
Kalevi. II.
2, 4 Tartu linn ■— Palla
se kunstikool
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tän.
10, 12 T. Jaani kog. majad
14 Elken, Jüri ja Vold.
16 Sotnik, August
18 Blumenfeld, J.; Katalsep, H.
18-a Paurson, Karl ja
Dagmar
Lao tän.
20
22,
26
28,
32,
Levin, Abram
24 Ressurse selts
Kripson, Johan
30 Puusep, Ludvig
34 Kohler, Robert
Aida tän.
36, 38 Lange, Märt ja
Puna, Anna
40, 42 Krause, Aleks.
44, 46 48 Trapido, Koblenz, Goldov
48-a Linna maja — V alg
kool
Lina tän.
50
52
54
56,
60,
64,
Tomberg, Anna
Reddel, Rudolf
Prigajev, pärijad
58 Israel, Ernst
62 Vint, Liisa
66 Veske, Johan
Jõe tän.
68 Liiv, pärijad
70, 74 Vindt, Liisa
76, 78 Miitel, L.
80 Selge, Karl
84
1 Tütarlaste gümn.
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja
Roman
— Kivi, Johannes
Lille tän.
11 Sõrra, Georg
13, 15 Pfaff, pärijad
17, 19, 21 Pfaff, Elisabet
23 Tomberg, Villiam
25 Kuriks, Oskar
27 Rudolf, Aline
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Ambre, Rudolf
37 Naaris, Frieda
39, 43, 45 Zimmermann
Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja
Ida
Pargi tän.
Karlova park
63 Tartu linna maja
65 Napp, pärijad
67 Tartu linna maja
69, 71 Heine, Oskar
73 Bergmann, Rudolf
Marta tän.
75 Sügis, Julie
77 Padar, Kristjan
77-a Põder, Kristjan
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tän.
82, 84, 86 Karindosk,
Hedvig ja Alfred
Rebase tän.
S8 Rõkk, Karl
90 Lagastik, August
92 Rootsi, Friedrich
— Aruella, August
92-a Krusale, Emilie
Kuu tän.
94 Reinthal, Theodor
Hiir, Juhan
85 Mäll, Liisi
Kiipsaar, Ida ja Selma
Liiberg, Alviine
,81
83,
87
89
Õnne tän.
91 Lond, Hans
93 Anier, Alma
93-a Lemmats, Emma ja
Johannes
95 Liiv, Anna
97 Luisk, Linda
Kuu tän.
Vaba tän.
96,
98
100
102
104
96-a Vagu, Anna
Lauri, Eduard
Raudjalg, Arnold
Vaiga, Johannes
Kodu, Johan
Sõbra tän.
106
108,
112
114
116,
Laurson, August
110 Perv, Johannes
Ritson, Oskar
Kabin, Marie
118 Uik, Jaan
99 Ploom, Alvine
99-a Maasik, Karl ja Else
101 Ink, Helene
Vaba tän.
103 Plaks, Heinrich
105 Raudjalg, Oskar
Sõbra tän.
107 Aarna, Daniel
109 Aria, Elmar
Saekoja tän.
Saekoja tän.
120 Pulli, Eduard
122, 122-a Külm, El. ja Kr.
124 Tullus, Vold.
111
113
115
117
Lagastik, August
Kombe, pärijad
Hurt, Sofie
Pokkats, Juhan
K. A. Hermanni. I. (Tähtvere.)
2
4
6
10
12
14
Deklau, Erich
Lellep, Georg
Gross, Hedvig
Puusep, Fr.
Vosmi, Juhan
Paabo, August
1
5
7
9
11
Müller, Terese
Mitt. Roman
Rägo, Richard
Landra, Karl ja E.
Sivers, Reinhold
85
Kartuli. I.
2,
6,
10
12
1-a Pihlap, Karl
1 Kuhlberg, NatalieMarie
3, 5 Priks, Robert
7 Siider, Ella
9 , 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käpa, Eduard
4 Kuusk, Jüri
8 Martinson, Jenny
Paurson, Leena
Vestel, pärijad
Oa tänav
Emajõe tn. lõpp ja parem Emajõe kallas
Kasarmu. III.
10 Sundja, Aleksander
12 Haasenjäger, Karl
4 Kuusjärv, Juhan
6 Murd, Agnes
8 Tupits, Julie
Kase. II.
1 , 3 Koger, pärijad
5 Uulits, pärijad
—■ I11, Aleksander
I
|
Kastani. II.
2 Allik, Julie
—■ Adamson, pärijad
4, 6 Rütli, Oskar
J. Kuperjanovi tän.
1 Üliõp. selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
11 Jansen, Sigrid
13, 15 Sirk, Anna
17, 19, 21 Kaltenberg,
Richard
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Karl ja
Oll, Amanda
J. Kuperjanovi tän.
— Viedemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37 Müller, Edgar
30 Genss, Jakob
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Jänes, K. ja Aleks.
38-a Wickenheiser, Ivan
38-b Laas, Marie
Riia tän.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Riives, Johan
46, 48, 50 Viinatehas —
Riigi majad
52 Deinhardt, Johanna ja
lapsed
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena ja David
58, 60 Mõrd, M. ja
Buck, E.
62, 64 Aland, Charlotte
66 Kase, Peeter
68, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Säga, Jaan
78 Laurits, pärijad
80, 82, 84 Kenk, Leonhard
86 Normann, Julie
88 Puhkason, Marie
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Lilli
Tiigi tän.
43-a Rootsi, Friedrich
45, 47 Tõllason, Jaan
49, 51 Ennok, Katarina
53 Oja, Helene
Aia tän.
55 Must, Anton
57, 59 Türk, Leopold
61, 63 Korknobel, Alex
ja Helene
67 Parts, Karl
65, 69 Parts, Mihkel
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Verhoustinsky
j- t.
85, 87, 89, 91 Terpilovsk, Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99, 101 Keppa, Jo
hanna ja Karl
Riia tän.
103 Kauba Pank
105—113 Peets, Joh.
115, 117, 119, 121 Vilberg,
Gustav ja Ellen
Tamme tän.
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Vetka, Andrei
133, 135 Tamm, Liisa ja
teised
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Ernst
87
143 Kaalep, August
145, 147, 149 Alajan, Jaan
ja Elisabet
151, 153, 155 Bergmanni
abiraha sihtasut.
Kase tän.
157, 159, 161 Bluss, Peeter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hageri, Karl
171 Toots, Jaan
173 Helmeste, Rich.
173-a Ütsi, Joh.
179 Riivik, Jaan
181 Vulf, Marie
183 Tapamaja
Võru maantee
Katoliku. I.
|
1 Piip, Ants
2, 4 Lepp, Karl
Veski tänav
Katoliku kirik
Tähtvere park
6 Toming, Liine
K. A. Hermanni tän.
Kauba. I.
Kaubahoov
Pood
nr. 39 Bergmanni abiraha
sihtasutis
„ 38 Vask, Aleksander
„ 37 Satini, Marta; Ja
kovlev, Emilie
„ 36 Jänes, Aleksander
„ 35, 34 A./S. Kalju
„ 33 Simm, pärijad
„ 32 Vogel, pärijad
„ 31 Resvov, Ivan
„ 30 Pedraudse, Karl
„ 29, 28 Grüner, pärijad
„ 27 Vilde, Osv. ja Jul.
Söögiturg
88
1 Peterson, Agnes
3
5 Kramer, Simon; Pasternak, David
7 , 9 Holst, pärijad
11 Kohlap, Jaan
13, 15, 17 Tartu Eesti
Laenu-Hoiu Üh. ja t.
Söögiturg
Kesk. II.
2 , 4 Kullam, August
6 Noorkukk, Alide
8 Krieps, Mihkel
10 Parts, Meta
Lootuse tän.
12
14,
18
20
Lätt-Niilus, Linda
16 Kukkes, Eduard
Messing, Alvine
Virkhaus, Adalbert
Ehatän.
22 Mork, Karl
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Hendrik ja
Karl
28 Link, Hilda
Õnne tän.
30 Lüdimois, Mart
32 Veeber, Juhkam
34 Laurson, Mihkel
Kuu tän.
36 Käär, pärijad
38 Petrov, Aleksei
40 Hansi, Eduard
Vaba tän.
42 Johanson, Alma
44, 46 Logina, Liisa
48 Kriisberg, Alide
Sõbra tän.
1 Paidrason, pärijad
Lootuse tän.
3 Emblik, pärijad
5 Pau, Gustav
Eha tän.
7
9
11
13,
Raud, pärijad
Peljo. pärijad
Marandi, Riho ja Julie
13-a Klaos, Aleks.
Õnne tän.
15 Lepper, Pauline
17, 19 Vene vaeste ko
mitee
21 Tamm, Karl ja Anna
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan
Vaba tän.
27
29
31
33
Vasser, August
Kikerpill, Eduard
Padar, Magda
Siimo, Adam
Sõbra tän.
35
37
39
41
Padar, Magda
Sotnik, August
Annmann, Amalie
Muna, Marie
Nigula tän.
43 Mikk, Aleks.
45 Terna, Eduard
50 Liiv, August
52 Koppel, Marie ja Henn
Saekoja tän.
89
54
56
58
60
Teppo, Karl
Loorits, August
Päärend, Gustav
Toom, Juhan
|
Kesk-Kaar. I, II. (Tamme.)
2 Tamm, Gustav
4 Tumm, Ida
1 Kiipsaar, Peeter
3 Dobroschevski, Sergei
Kungla tän.
Kungla tän.
6 Ratt, Jaan
6-a Tani, G.
8 Vainu, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Aleksander
Tammekuru tän.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
18-a Milk, Albert
20, 20-a Rattur, Harry
Räni tän.
22 Rämmal, Alide
24 Meidla, Marta
26 Lepik, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
Elva tän.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
36 Kirp, August
Riia maantee
5 Urbel, Jaan
7 Luht, Jaan
9 , 11 Kimmel, Mhikel
Tammekuru tän.
13
15
17
19
21
Plaks, Karl
Sikk, Emilie
Lestal, Karl
Keeru, Karl
Libe, Karl
Räni tän.
23
25
27
29
Rõika, Mihkel
Laanemann, Jaan
Turp, Marie
Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Ruubel, Hans
33 Pärtelson, Peeter
35 Armulik, August
Elva tän.
37, 37-,a 37-b Vanatalu,
Friedrich
39, 39-a Kõivamägi, Anna
Riia maantee
Lembitu tän.
49 Narusk, Johan ja Tenson, Alma
90
51 Tigane, Marie
53 Ratnik, Juhan
55 Roznovski, Julie
Vambola tän.
57 Lillemaa, Karl
59 Prost, Rudolf
Tasuja tän.
61
63
65
67
69
71
Müürsepp, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Aleksander
Porovardja, Jaan
Kiipsar, Kaarel
Schulz, Kristjan
Sakala tänav
Kevade. II.
2 Kangur, O., A. ja
Valdma, E.
—• Maasik, Johannes
— Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, Aug.
5 Tamm, Timotheus
Tiigi tän.
12, 14, 16 Thomberg,
Amalie ja Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22 Zion, Davet
24 Dolf, Oskar
26, 28 Jakobson, Rudolf
—• Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, R.
7 Adamson, Jaan
Tiigi tän.
9
, 11 Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Õpetaja tän.
17, 19 Silbermann
21 Krahn, August
Aia tän.
Aia tän.
32 Tervishoiu Muuseum
34 Parts, Elmerice
—
23,
27,
31
Mellini kliinik
25 Peedel, August
29. Steffen, Otto
Zimmermann, O.
91
Kitsas. I.
2, 4Vühner, Eduard
6, 8 Kuus, August
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Kemmerer ja
Mühlenthal
9 Pärjel, August
11 , 13, 15 Koppel, Heinr.
Tähe tänav
Kivi. III.
2, 4, 6, 10, 12 Uin,
Siegfried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar,
Alexander
22, 24 Kollin, Johan
26, 28 Sillasoo, R. ja H.
30, 32, 34 Götsch, Ernst
36, 38 Rosenthal, August
40 Kreil, Aleks.
Pikk tän.
44, 46 Mirvitz, Abram
50 Möllerson, pär.
54, 54-a Järve, Julie
Prints, Johan
Hallik, Paul
62 Reimann, Leonh.
66, 68 Sastok, Ludvig
Pikk tän.
Mõrd ja Raudseping
London, August
, 59 Saboshnin, Vlad.
, 63, 65 Blioch, Chaie
Ilves, Johannes
71 Jürgens, K., A
ja V.
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
53
55
57
61
67
69,
Jaama tänav
92
Kloostri. I.
2
4
6,
12,
Schlossmann, Karl
Laas, Aleks, ja Marie
8, 10 Jürgenson, Jüri
14 Navi, Marie
1 Fahlberg, pärijad
3, 5, 7 Turm, Peeter
9 Schvalbe, Johan
Schiffer, Jaan
Palav, Elise
Sellkääri, Kusta
, 9 Napp, Peeter
13 Otsason, Emma
Vool, Jaan
18 Lepik, Herbert
, 22 Prost, Jakob
Järv, Jaak
Kalmeti, Ida
Kompanii. I.
2 Tartu Kutseesinduse
kodu
Gustav-Adolfi tän.
4 Berg, Adele
6 , 8 Oberschneider, Paul
Gildi tän.
10 Politsei majad
12 Grünvald, Adele
Kooli. I.
2
4
6
8
10
12
14
16
Kanarik, Paul
Veidenbaum, Karl
Lambert, Helene
Bock, Teodor
Linsi, Elisabet
Miljan, August
Zirk, Elfride
E. N. K. S. gümn. aed
1 Pintmann, Luise
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert
ja Adele
9, 11 Avastik, Minna ja
Mihkelson, Anna
13, 15
17 Saar, Mart ja Elise
19 Korknobel, Alexander
93
18, 20 Sikk, August ja Karl
22, 24 Prentsel, Friedrich
26, 28 Kalamees, Heinr.
ja Juliana
30, 32 Veske, August
34, 36 Osso, pärijad
38 Õsso, Ernst; Sütt, Samuel;
Tauts, Jaak;
Eero, August; Koppel,
David
40, 42, 44 Keder, Jakob
Kungla. II. (Tamme.)
2 Frauenstein, Valentin
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
1 Tubin, Villem
3 Kallak, Johannes
Tamme puiestee
Väike-Kaar
8
10
12
14
16
18
20
22
24
Kantsvei, Alfred
Simre, Vello
Kruus, Ferdinand
Venesaar, Konstantin
Vene, Jaan
Allas, Gustav
Treufeld, August
Adof, Joh.
Pallo, Vilhelmine
26
28,
32
34
Tamm, Ida
30 Soobert, Albert
Joost, August
Kompus, Jaan
Kesk-Kaar
3-a Antropov, Evtropi
5 Jõumees, Kristjan
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
11 Kaarna, Trusilla
13 Reimann, Eduard
Väike-Kaar
15
17
19
21
25
27
Üüdik, Katta
Kuuse, Paul
Tohver, Linda
Põdra, Eduard
Paju, Peeter
Lell, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, Jaan
31 Klaus, Johannes
33 Lüdimus, Julie
Västriku tän.
35 Laius, Anna
37 Pehk, Karl
39 Ehvert, Märt
Suur-Kaar
94
Kuru. II.
2
4
6
8
Sukk, Jaan
Nüssik, A.
Tonn, Jüri
Sukka, Artur
1 Järv, August
3 Nüssik, Jaan
5 Rist, August
Kuu. II.
2
4
6
8
10
12
14
, 2-a Sotnik, August
Sütt, pärijad
Limberg, Armin
Elli, Pauline
Tulff, Johanna
Avaldt, Elsa
Muttik, Juhan
Tähe tän.
16 Tomson, Anna
Salme tän.
18 Viira, Liisa
18-a Ereline, Rosalie
Raua tän.
20 Semmel, pärijad
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
26 Piirand, Albert
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
Vuks, Aleksander
Luud, Jaan
Kuusik, Hugo
Otti, Marie
Kroll, Kadri ja Jaan
Kadajason, Adam
Evert, Julie ja Hans
Prikkel, Emilie
Sorge, Andres
Grossberg, Juhan
Väljaots, pärijad
Tähe tän.
23 Ütt, Jaan
25 Müller, pärijad
Linda tän.
27 Tobro, Josep
Salme tän.
29 Klaos, Aleksander
31 Kuusk, Eduard
33 Treimann, Johan
Karlova tän.
Raua tän.
35 Kartau, Amalie
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
Aleksandri tän.
41 Viks, Peeter
9b
43 Tellmann, Marie ja
Jegorov, A.
45
47
49
51
53
Lill, Julie
Vipp, Helmi
Mats, Aleksander
Klaus, Rosalie
Schults, Jaak
Käo. II. (Tamme.)
2 Utt, Oskar
1 Mettig, Minna
3 Laja, Jaan
Lai. I.
2 Toome valvuri maja
Gustav-Adolfi tän.
4
6
8
12,
Plaks, Sophie
Sumberg, H.
, 10 v. Valter, Elisabet
14, 16, 18 Jaska, Rud.
Kloostri tän.
20 Fahlberg, Cäcilie;
Bernhoff, Edgar
22, 24 Kienast, pärijad
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „Vironia“
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, Paul
Gustav-Adolfi tän.
5,
9,
15
17,
21,
25,
7 Maasik, Karl
11, 13 Vennaste kog,
Leezius, Adele
19 Leezius, August
23 Renteln, Ludvig
27 Thomson, Amalie
Ülikooli tän.
29 Raag, Hans
31 E. V. Telefoni jaam
Rüütli tän.
33 Maksuamet — Eesti
Vabariik
35 Kenk, Andres
Magasini tän.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky,
Movscha
Emajõe tän. ja Vabadussild — Vabaduspuiestee
96
Lao. II.
2-b Jürmann, August
2-a Fleischhauer, Helene
2 Epro, Eduard
Aleksandri tän.
3,
7
9,
13,
19,
Aleksandri tän.
4
6
8
10
1 Rästas, pärijad
Raud, Minna
Hanson, Voldemar
Jantra, A.
Kink, pärijad
5 Anderson, Karl
Kivi, Jaan
11 Jakk, Peeter
15, 17 Kruskal, pär.
21 Karlson, pärijad
Turu tän.
Turu tän.
12 Rooma, Jaan
14 Nääs, Helene
16 Kukk, Minna
18 Malonenkov, Ivan
—----------- -------------------------Kaluri tän.
23
25,
29
31,
35
37,
41,
—- Puuaed
Manglus, Salme
27 Mark, Johann
Hermann, Amalie
33 Põder pärijad
Kenk, Andres
39 Kullam, Paul
43, 45, 47 Kolovsky,
Roche ja Kropmann,
Ester
Puu tän.
Kaluri tän.
— Puuaed —■ Paabo
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
Lembitu. I . (Tamme.)
6
8
10
12
14
16
Oert, Tõnis
Sokk, August ja Helmi
Lõo, Jaak
Angervaks, Johan
Soom, Gustav
Metsküla, Karl
1
3
5
7
9
Zettermann, David
Michelson, Aleksander
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
Narusk, Johan ja Tenson, Alma
Väike-Kaar
20 Sonin, Salme
22 Markus, Eduard
24 Usin, Jaan
Kesk-Kaar
7
97
Lepiku. I.
2 Prakson, Ida
4 Alekand, Alex. ja
Krall, Ludv.
6 Laurits, Jaan
8 Goldberg, pärijad
10 Luud, August
12 Pihlak, Mart
14 Karu, Anna j. t.
1-b Ambre, Oskar
1, 1-a Lenzius, Hans
3 Onni, Heino
5 Luppian, Marta
7 Lepik, Jaan ja Kõiv,
Ida
9 Rossner, Aleksander
Liiva. III.
Algab Emajõe kaldalt
2, 4 Arrak, Helene
6, 8, 10, 12 Uibo, Jaan
16 Puu, Konst.
18 Neider, Ida
20 Klaos, Joh.
1, 3 Sild, Peeter ja Salme
5, 7 Reedre, Alex.
9, 11 Adamson, Joh.
13 Tammes, pärijad
Meltsiveski tän.
Meltsiveski tän.
22 Libe, Johan
24 Sapotzki, pärijad
Tallinna tän.
26, 28 Kramer, pärijad
30 Lampson, Ilse
32, 34 Linna majad
Puiestee tän.
36
38,
42
44
Muide, Johannes
40 Birkenthal, David
Solba, Alexander
Solba, August
17 Linna maja
21 , 23 Baars, Frieda
Tallinna tän.
—• Koik, Emilie
—■ Karneol, Alma
Puiestee tän.
— Schröder, Jenny
Peetri tän.
25 Reinhold, pärijad
—■ A.-S. Metallivabrik C.
ja H. Lellep
Peetri tän.
46, 48 Silvere, Ants
Kalmistu tän. ja värav Maarja surnuaiale.
98
Lille. II.
2 Sõrra, Georg
4, 6 S. Heategv. Selts
8, 10 Kokkult, pärijad
12, 14 Rässa, Jüri
16 üliõpil, korp. Baltonia
18 Eesti adventist. kog.
20 Bursy, Thekla
1 Kivi, Johannes
3 Bernakoff, Rudolf ja
Emilie
5 , 7, 9 Torm, Friedrich
11, 13, 13-a Buxhoevden,
Henriette
15 Hermann, pärijad
Tähe tän.
Tähe tän.
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja
Anna
17 Munna, pärijad
Postijaama plats
Lina. II.
Algab Kalevi tänavalt
2 Tartu linna V algkool
Aleksandri tän.
4 , 6 Linna nakkushai
guste haigla
8 Vaestemaja
1, 3 Vindt, August
5 Briker, Ferdinand
7 Kerge, Mihkel
Aleksandri tän.
9, 11, 13 Linna majad ja
pesukoda
Parem Emajõe kallas
Linda. II.
Algab Tolstoi tänavalt
2, 4 Ahas, Lisette
6 Luts, Oskar
8 Luht, Evald
1, 3, 5 Mikkel, Heinrik
Õnne tän.
Õnne tän.
10, 12 Karp, August, Elf
riede, Leida
14 Luik, Peep
7
9
11
13,
Kruusale, Emilie
Lupkin, Paul
Sule, Kristjan
15 Leppik, Miina
99
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
Kuu tän.
17 Kuusk, Johanna
Kuu tän.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
Vaba tän.
19 Alekand, Karl
21 Pärtels, Karl
Vaba tän.
Sõbra tän.
24
26
28
30
Nõmm, Paul
Tint, Karl
Prakson, Hendrik
Pärtelpoeg, Liina
29 Meiel, Robert
31 Philips, Harry
Sõbra tän.
32 Kalvik, Liine
34 Almer, Kadri
Lõpeb Saekoja tänavaga.
Lootuse. II.
Algab Tähe tänavalt
2 Griep, Konstantin
4 , 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan
Kesk tän.
10
12
16
18
20,
26
Helberg, A. ja V.
, 14 Janson, Anna
Undrits, Helene
Kuusik, Jaan
22, 24 Muld, Friedrich
Põldre, Peeter
1 Lausson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
11 Parts, Meta
Kesk tän.
13 Vahi, Miina
15 Mõttus, Leena
17 , 19 Meremägi, O. ja
Linnumägi, A.
21, 23 Koort, Jaan
25 Kamm, Leena
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lõpeb Võru tänavaga
100
Lossi. I.
2 Tõlk, Albert
4, 6, 8, 10 Otter, K.
12, 14, 16 Sadde, Leontine
18 Meyer, Johannes
20 Meyer, Margarete
22, 24, 26 Albrecht, Villem
28, 30, 32 Viirmann, A.,
Hünerson, E.; Ruus, A.
34 Saksa abiandm. selts
1, 3 Liivimaa üldistulu ja
ökon. selts
5, 7 Vill, Marie-Therese
9, 11, 11-a, 13, 13-a
Schmidt, Arved
15, 15-a Hold, Hedvig
Edasi läheb Lossi tän. Toomemäele
Naiste-kliinik, edasi pahe
mal Anatoomikum ja
tähetorn
Sisehaiguste kliinik ja
haavakliinik, raamatu
kogu ja varemed
Lubja. III.
2 Hackenschmidt, Ella
4 Villo, Rosalie
Meltsiveski tän.
1 Lüüs, Johann
3, 3-a Grossvald, Liisa
ja Juhan
Meltsiveski tän.
6 , 8 Taska, Minna
Tallinna tän.
Tallinna tän.
Puiestee tän.
Puiestee tän.
10, 12 Laas, pärijad
Peetri tän. Maarja turg ja Kalmistu tän.
Luha. III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt
Pikk tän.
Linna heinamaa
1 Tamm, pärijad
2 Akerdaja ja Kooso
3, 4 Purik, Marie
5 Metslang, pärijad
101
6, 7 Sild, Johann
8 Muuli, Marie
Uus tän.
Anne tänav
Lutsu. I.
2, 4 Terrepson, Emmeline ja t.
6, 8 Fischer, Bertha
10 , 12 Tuhk, Eduard
14 Gümn. õpetajamaja
1 Ülikooli maja
3 , 5, 7 E. Vabariik
Ülikooli tän.
—• Jaani kirik ja gümn.
______ Ülikooli tän.
16 Nieländer, Alide
18 Jaani kiriku köstrimaja
20 , 22, 24 Bakscht,
Schlioma
Rüütli tänav
Lõo. II. (Tamme.)
j
|
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
Lõuna. II.
2
4
6
8
10
12
14
16
Kivistik, Maali
Truus, Mart
Pikat, Hilda
Erdmann, pärijad
Vinnal, Jaan
Panksepp, Gerda
Pärtelpoeg, Cotthard
Tegova, pärijad
1
3
5
7
9
11
Vahk, Nikander
Matto, August
Puusaag, Juhan
Eero, August
Sirel, Johan
Pärtelpoeg, Mihkel
Maarjaturg. III.
1 , 3 Kaal, Anna
5 Tampel, Mart
95
13
15
—
11 Laar, Marie
Kõiv, Johan
Naaber, pärijad
Remberg, Johan
Kalmistu tänav
102
Magasini. I.
2 Postkontor
4, 6 Uehendrik, Andreas
ja Linda,
Hakkaja,
Erika ja Maret
8, 10 Klompus, pärijad
12, 12-a, 12-b Silbermann,
pärijad
1 Uspenski kogudus
3, 5 Eragümnaas. Saksa
7 Võimlemise Selts
Lai tänav
Marja. I.
2 Kuus, Johan
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Bergmann, Eduard
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18 Klaasep, Jaan ja
Alvine
20 Timse, Anna
22, 24 Rästa, pärijad
1
3
5
7
11
13
15
17
21
23
Koger, pärijad
Kull, Ernst
Vanaase, Minna
, 9 Holzschmidt, Paul
Piiroja, Jaan
Säärits, Anna
Maamees, Jakob
, 19 Päären, pärijad
Reimann, Davet
Jõgi, pärijad
Herne tän.
26
28
30
32
Herne tän.
Tikk, Jaan
Raudsepp, Marie
Tennen, Minna
Rahmanov, Marie
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Oa tänav
Marta. II.
2 Koitmets, Viktor
1 Dreier, Karl
3 Bergmann, Rudolf
Meloni. I.
2
4
8
10
12,
16
Parts, pärijad
, 6 Mürk, Johannes
Tombak, Gustav
Sarap, Anna-Marie
14 Sikka, Hendrik
Narits, Hendrik
1
3,
7
9
11
13,
Torpats, Jaak
5 Petti pärijad
Soome, Eduard
Virkov, Marie
Lill, Peeter
15 Veeb, Jüri
103
Meltsi saun
14, 16 Lipping, pär.
Helmersen, J.
22, 24 Pulk, Vilmar
28 Jüriado, Julie
32, 34 Univer, Aleks,
ja Martin
Univer, Alexander
Tulp, Karl
42 Univer, A. ja M.
Toomsoo, Karl
48 Haugas, Helene ja
Richard
52 Tibbar, pärijad
5
7
9,
13
Linna lauaaed
Kerge
11 Reinyald, Jaan
Linnamaja
Liiva tän.
15
17,
23,
29,
33
35
37
39,
Aarde, Aleksander
19, 21 Viira, Emilie
25 Lill, pärijad
31 Virro, Leonhard
Schnikker, Alexander
Palial, Eduard
Sirel, Joh.
41 Lang, Jaan
Lill, Julius
24 Koch, O., Unger V.
28, 30 Fischer, pärijad
24, 26 Undritz, Aleks.
Moor, pärijad
Tee Kalda tän.
40, 42 Schwarz, Eufrosine
44, 46 Lepp, Alfred
48, 50 Goldberg, Heinrich
52 Oheim, pär. tomp
54 Tihane, Elmar
Väike tän.
56, 58 Kepp, Jaan
60, 62 Systschikov, Ivan
64 Linna tööstuskool
66, 68, 70 Kook, August
72 Mölder, Johannes
74 Simenson, Johannes
106
1, 3 Lang, David ja
Pärn, Anna
5 Jüriado, Eduard
7, 9 Ambre, R.; Jänes,
K. ja A.
11, 13, 15 Tartu linna m.
17, 19 Allik, Juhan
Raekoja tän.
21 Pasternak ja Kremer
23 Pruuli, pärijad
________ Kivi tän.
25, 27 Uin, Sigfried
29, 31 Rattasepp, pär.
33, 35 Hold-Neumann, Ed.
37 Bergmann, Liisa
_______ Roosi tän.
39, 41 Rattasep, Hans
43, 45 Kook, Ado ja
Toom, Marta
47 Müürsep, Johannes
49, 51 Träss, Alexander
53, 55 Paris, Jaan ja
Herman
Mäe tän.
57, 59, Spungin, Leib
61, 63 Saarmann, Marie
65 Tang, Aleksander
88, 92 Siim, Hans
94 Navi, Alfred ja Mihkelson, Hans
96 Lellep, Georg
98 Rosenbach, August
100 Kühle, Jaan
102 Pärn, August
Puiestee tän.
104 Peetri kirik
106 X algkool
Peetri tän.
83, 87 Rähni, Alvine
89, 91 Frühling, Amalie
93, 95, 97, 99 Vironeem,
Elfriede
101 E. Vabariik
103, 105 Jüri kogudus
107, 109 Hellat, Nikolai
Jaama tän.
111, 113 Frost, pärijad
115—121 Niitov, Karl
123, 125 Virkhaus, pär.
127 Matto, Richard
129 Mälberg, Daniel
131—137 Särg, Jaan
139 Ritsland, Daniel
141, 143 Saksa abiandm.
selts
108 Tiks, Karl
110 Jakobson, pärijad
Kalmistu tän.
112 Treier ja Schlossmann
114, 116, 118 Oru, Jüri
120 Lellep, Alide
Tee vanale Jaani
surnuaiale
122
124
126
—
Michelson, Alice
Kako, Paul
Särg, Vidrik
Raadimõis
Puiestee tän.
145
147,
151,
155
Välk, Mihkel
149 Peetri kogudus
153 Ader, Helene
Feyerabend, Molly
Peetri tän.
157 Kullak, Jaak
159, 161 Rossner,Ed.ja El.
Kalmistu tän.
163 Oja, Sale
165, 167, 169 Luksep, Ida
171, 173 Laar, Johan
Jänese tän.
175 E. Rahva Muuseum
Raadi mõisa põllud
107
Nigula. II.
2
4
6
8
10
Kritsjan, Alexander
Rebane, Peeter
Stau, Ferdinand ja Ida
Jürgenson, Aleks.
Veltman, Aleks, ja E.
1
3
5
7
9
Schmidt, Peeter
Müür, Karl
lila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Kesk tän.
Kesk tän.
12 Kaarik, Johan
14 Kruus, Anna
14-a Grünberg, Anette ja
Jaan
16 Vihm, Johannes
18 Uus, August
20 Meos, Aleks, ja Aur.
Nurme. III.
2
6
8
10
12
14
Holzmann, Aleks.
Kull, Jaan
Kösti, Heino
Loomaarstide Ühing
Savisaar, Daniel
Järv, Adolf
1,
3
5
—■
—
1-a Maddison, Adele
Liivoja, Aleksander
Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
Näituse. I.
2, 4 Ülikooli Patoloogia
Instituut
6, 8 Simm, pärijad
1, 3 Vahl, Leo
5 Jürmann, Paul
________Veski tän.
Veski tän.
10 Buhre, Richard
12 Koch, Anita
Kooli tän.
14 , 16, 18 Keder, Jakob
20, 22 Rostovtzev, Michail
7 Tippel, Vold. ja Kadak, A.
9 Rästa, Jaan
11 Keder, Virko
13 Murd, Adalbert
15 Säre, Jaan
17 Laan, Leena
19 Parts, Jaan
21 Prüüs, Harri
23 Õpik, Veera
25 Jugar, Konstantin
27 A.-S. Kemaks
29 E. Vabariik
31, 33 Eesti Põllum. Selts
Vaksali tänav
108
Nõva. II.
2 Janson, Mihkel
1 Apri, Liisa
Vaba tän.
Kuu tän.
3 Lubi, Marie
5 Pisson, Liisa
2-a Reino, Gustav
4 Toomik, Liisa
Sõbra tän.
Vaba tän.
4-a Viit, Liisa
8 Anderson, Jenny
10 Urov, Emma
7
9
11
13
Russak, Alexander
Treimann, Kadri
Kruus, Alexander
Ennuste, August
Sõbra tän.
15 Kangro, Voldemar
Oa. I.
2 Aadla, Pauline
4 , 4-a, 6, 6-a Kaltenberg,
Richard; Hopp, Konrad; Koonel, Karl
8 Floss, Peeter
10 , 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Rossländer, pärijad
20, 22 Timner, Friedrich
24 Üts, Jaan
26 Anderson, Artur
28, 30 Pikkand, Ida
—• Joonas, Simon
Väike Emajõe tän.
1, 3, 3-a Tartu Ülikool
5, 7, 9 Mahla, Peeter
11 Arming, Anna-Karol.
11-a Molvõgin, Nikolai
— Hopp, Johanna
Kartuli tän.
Kartuli tän.
—■ Tennos, Jaan
Marja tän.
Pettai, Olga
Meloni tän.
Piiri tänav
109
Odra. II.
1 Kessa, Anna
Paju. III.
Algab vasakul Emajõe kaldal
2 Peier, Jaan
1, 1-a Linna puuaed
Pikk tän.
Pikk tän.
4 Grün, Johan
6 , 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
1-b, 3 Järn, Karl
5 Kõiv, Gustav
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Polin, Agafia
11-a Vuks, Burhard
13 Mällo, August
15 Reinhold, Luise
17 Grünberg, Marie
17-a Unt, Anna
17-b Koni, Endel ja lida.
19 Helmerand, Jaan
21 Kajo, Karl
23 Ratasepp
Uus tän.
12
14
16
—
—•
Korotkoff, Marie
Ossip, Karl
Sorok, Oskar
Grünberg, Marie
Kapo, Karl
Jaama tän. lõpp ja Räpina maantee algus
Pargi. II.
2
4
6
8
10
12
Sommer, Alma
Hallik, Joosep
Vadi, Voldemar
Zirnask, Johannes
Maasik, Joh. ja Heino
Escholz, Aleksander
1-a Lepik, Joh. ja Ida
1 , 3 Pehap, pärijad
5 Siibert, Hugo ja
Elmyre
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Maeritz, Alice ja
Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
110
Peeter Põllu. I.
2
4
6
10
Ülikooli majad
Otsing, Roland
, 8 Valter, Hermine
Reni, Karl
Gustav Adolfi mäles
tussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tän.
Ülikooli tän.
3 Schulz, pärijad
12 Gümnaasium
Rüütli tän.
Rüütli tän.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
14 Postkontor
Magasini tän.
—• The Schell Comp.
16 Püha Isidori Venn.
selts
18 Eesti Pank
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Peetri. III.
2
4
6
10
Pastel, pärijad
Kurvits, Jaan
, 8 Liivak, Peeter
Paris, Minna ja Novek, Emilie
12 Kaver, Oskar
14 , 16, 16-a Bekmann, pär.
18 Naber, Leena ja Lutsaar, Berta
Maarja turg
Madisson, Adele
Muttik, Johan
Kirt, Anna
Michelson, Josephine
Maarja turg ja Lubja tän..
13 Herman, Vasily
Risti tän.
15 Puusik, Mathilde
17 Adolf, August
19 Solba, August
Liiva tän.
23, 25 Michelson, pärijad
27 Alter, Karl ja Emilie
27-a Adamson, Oskar ja
Jenny
29, 31 Müller, Hermann
33 Peetri kogudus
111
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Fuchsi pär.
46, 48, 50, 52 Hanson, H.
54 Belousov, Mihkel
56 Hackenschmidt, Paul
62 Rütli, Emma
62-a Järv, Elisabeth
64, 66 Reitson, Aleks.
68, 70 Kuus, A. ja H.
Narva tän.
72
74
76,
80
Narva tän.
35
37
39
41
43
45,
Kull, Maria
Nuuma, Hugo
Kukk, Jüri ja teised
Veeb, Peeter
Liiv, Eduard
47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tän.
51 Adamka, Peeter
53 Klaas, Hans ja Elsa
59 Vidder, Ida
Meksi, Eduard
Kullak, Jaan
78 Raud, Jaan
Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tän.
82 Patska, A. ja L.
84 Mäesepp, Juhan
Roosi tänav
86 Kroon, Adolf
88 Kurik, Anette
Pahk, Aleksander
Neider, Paul
Karu, Alide
Kivisaar, Heinrich
Kasarmu tänav
Peetri turg. III.
2 Hubel, Anna
—• Rästa, Marie
1 Schuvalov, Maria
3 Lang, August ja Artur
5 Lust, Juliane
Piiri. I.
2 Kanarik, pärijad
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
Allika tän.
112
1 Tikk, Emilie
Herne tän.
3 Pfeiffer, A.
8 Tasso, Saul
10 Karelson, Miina
12 Suits, Kristjan, ja Liisa
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, Marie
Oa tän.
_______ Herne tän.
14
16
18
—■
Saks, Alfred
Presovski,Maksimilian
Käärik, Andres
Tartu linna maad
Parem Emajõe kallas
Piiskopi. II.
Lipsik, Otto
Kenkman, Juhan
Kesk tän.
2
4
8
—
Zängov, Jakob
Kurvits, Johan
Punger, August
Kure, Mathilde
Ohno, Eduard
Voll, Jakob
Tamm, Jaan
Kivistik, Johannes
Tulf, Peeter
Hermi, Richard
Forseliuse tän.
Laurits, Oskar
—
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Schults, Mihkel
Luig, Jaan
Teder, Johan
Pelzer, Miina
Tähe tän.
— Leppik, pärijad
..............................
Raua tän.
Linna maad
_ ______ Vase tän.
Teder, Johannes
Pikk . III.
2 Rehni, Alvine
Mäe tän.
4, 6 Vardja, Ernst
_____ Roosi tän.
10, 10-a Järv, Marie
Kivi tän.
1 Tibbar, pärijad
3 Kengsep, Adolf
Mäe tän.
5 Poom, Karl ja Liim, A.
7 Särg, Artur
Roosi tän.
9, 11 Veinmann, Anna
8
113
12 O-Ü. Meltsi villa- ja
värvimise tööstus
14, 16 Nirk, Jaak
20 Anderson, Kristjan
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad
13, 15 Vaarmann, Johann
17 Masa, Aleksander
Kivi tän.
19 Schur, Kalman
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tän.
Raekoja tän.
32 Kondratjev, Irina
34 Laar, Peter
36, 38 Silm, Karl
40 Vorobjeva, Julie
42 Vorobjev, Stepan
44, 46 Taube, Marie
48 Beloussov, Fedosija
50 Kreuzberg, pärijad
52-a, 52-b Hirt, Arved
52-c Utter, Karl
54 Peklevkin, pärijad
56 Uibo, Kristjan
Pärna tän.
58, 60, 62, 64 A.-S. Tartu
Pärmivabrik
66 Belobrov, Ivan
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso,
Emilie
37, 39, 41 Väljaots, Jaan
43 Luulik, Jaan
45 Paltser, R. ja A.
47 Sõschtschikov, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Johan
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
Pärna tän. ja parem
Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Freimann, Peeter
61 Luht, Richard
Paju tänav
68 Kivisaar, Hugo
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Ed.
74, 74-a Vainomäe, Daniel
76, 78 Stepanenkoff,
Kupr. ja Ann
80 Orloff, Ksenja
Ehitusteta
Luha tän. ja linna heinamaa ja vasak Emajõe kallas
Poe. I.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Võidu tän. ja Barklai plats
114
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
Gens, Idel
, 3-a Goldberg, Leiser
Eesti Kiviõli A.-S.
Põllumajanduse Pank
Puijat, pärijad
Vorobjev, Stepan
Kroppmann, Jossel ja
Roche
9 , 10 Gens, pärijad
2
3
4
5
6
7
8
8
13
14
15
16
17
18
19
20
, 9, 10, 11, 12 Jänes, K.
Pedraudse, Karl
Glück, Johannes
Luksep, Peeter
Hermann, Jaan
Resvov, Ivan
Grossmann, Emmeline
Lenzner, Schevel
Prüüs, vennad
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Puiestee. III.
2 Vill, Therese
— Lipp, Helene
2-a Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto ja Loviisa
8 Riismandel, Anna ja
Jüri
12 Mällo, pärijad
14 Kuusik, A. ja Ed.
16 Nuust, Peeter; Pärn,
Elisabet
18 , 20 Grün, Anna
13, 15, 17 Alajan, Karl
19, 21, 23 Jugar, pärijad
25, 27 Soots, August
Lubja tän.
Liiva tän.
22, 24, 26 „Hilfsverein“
28, 30 Tilk, Jaan
32 Heido, Jaan
34 Aidnik, Karl
48, 50, 52 Schröder, pär.
52-a Ilmoja, Aleksander
54, 54-a Mäesep, Johan
1-a Unt, Jaan
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tän.
3, 5, 7 Randam, Jakob
9, 11 A.-S. Telefoni vabr.
Lubja tän.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Paul
33-a, 33b- Tombak, Sernov ja Bachmann
35, 37, 39, 41 Vöhrmann,
pärijad
43 Parts, Henn ja Hilda
43-a Nõmmik, Anton
Narva tän.
45—49 Saksa abiandm.
Selts
49-a Anderson, Avdi
49-b Künnapuu, Jaan
49-c Org, Hans
49-d Lepik, Johannes
115
58 Tanni, Peeter
62, 64 Stern ja Käppa
68 XI algkool
72 Peetri kog. õpetaja
maja
— Peetri kirik
56,
60,
66,
70,
49-e Reimann, Charitina
51, 53, 55 Lätt, Rosalie
57 Mänd, Elisabet
59 Pärn, Ida
61 Nissen, Herta
Mäe tän.
Narva tän.
74 Õunapuu, Liisa
76, 78 III algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide Selts
Mäe tän.
86 Becker, Minna
88 Ploom, pärijad
90, 92 Johannson, Märt
Roosi tän.
94 Schütz, Karl
96 Käärik, Rudolf
98 Hanko, Eduard
102 Reisvald, Rudolf
104 Jõõras, Voldemar
106 Laats, Peeter
108 Ratsarüg. üleajat.
kogu
—• Lembitu kasarmud
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi, Johan
71 Massakas, Johanna
Roosi tän.
73 Lokko, Aleksander
75-a Pill, Johannes
75 Annok, Voldemar
77 Merikan, Kristjan
79, 81 Hantson, Karl
83, 83-a Tampel, Alv.,
Mõttus, P.
85, 87, 89 Linna majad
91 Puusik, Elisabet
Raekoja tän.
93 Puna, Salme
95 Antson, Jaan
Pärna tän.
97 Pabuta, Karl
99 Jonas, Anna
Jaama mõis
Purde. II.
1 Kimmel, Alma ja H.
5 Kesa, Juh., Linnas, J.
7 Reinhold, Johan
7-a Seppa, Johan
9 Rosenthal, Ed.
Kirsi tän.
11 Mosin, August
13 Sarap, pärijad
15, 17 Mooses, Johan
116
Vase tän.
19 Karro, Karl
— Doom, pärijad (Purde
talu)
21
23
25
27
29
31
Kunman, Oskar
Kahar, Elmar
Karro, Karl
Lusti, Aleksander
Veber, David
Korb, Aleksander
Raua tän.
33 Jugar, Karl
35 Pokk, Amalie ja Joh.
Karlova tän.
Puu. II.
2 A.-S. Tartu Aiavilja
Ühisus
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tän.
Soola tän.
4, 6 E. Vabariik
3 Zupsmann, Artur
5 , 7 Kessa, pärijad
9 Kütt, Gustav
11. 13 Kepp, August
15, 17 Meos, Eugenie
19 Stepanenkov, Dorofei
19-a Ushvanski ja pojad
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
Parem Emajõe kallas, Lao tän. lõpp.
Põik. III.
2,
10
12
14
16
4, 6, 8 Mirvits, Samuel
Vanausul. palvemaja
Sirgo, Marie
Piip. Anna
Tlp, Jaan
1
3
5
7
9
13
15
17
Paap, Samuel
Eber, Aleksander
Hilpus, Richard
Hansen, Karl
, 11 Narits, Jakob
Suudist, Jaan
Vohla, Gustav
Kena, pärijad
Fortuuna tän. ja vasak Emajõe kallas
117
Päeva. II.
2 Lange, pärijad
1
3
5
7
9
11,
Friedrich Tormi aed
Greinert, Käthe
Fischmann, Egon
Minka, Otto
Schmidt, Therese
Kurikoff, pärijad
13 Tobber, August
Pärna. III.
2 Treumann, Elfriede
4, 6, 8 Anijärv, Eduard
10 Tassa, Marie
1
3
5
7
9
13
Uus tän.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Shava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, pär.
A.-s. Tartu Pärmivabr.
Narusbek, August
Traks, Rita
Veliks, Johan
, 11 Janson, pärijad
Jüris, Aksel
Uus tän.
15 Piirson, Karl
17 Saar, lida
19 Oja, Peeter
21 Tosso, Karl
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan
Jaama tän.
28 Tomason, Karl ja E.
30 Treial, Karl
Anne tän.
Puiestee tän.
33 Priks, Jaan
Jaama tän.
35, 37 Otti ja Raudkats
39, 41 Tomson, Artur
Jaamamõisa põllud. Puiestee tän.
Pääsukese. II. (Tamme.)
2 Purs, Johan
|
1 Kukk, Kata
Raekoja. III.
2 Genss, Nosson; Braschinsky, Lieba
4 Rässa, Jüri
118
Muruplats
5 Kodasov, Raissa
7, 9 Kropmann, Itzik
6 Mirvitz, Samuel ja t.
8, 10, 12 Aavik, Joh.;
Bakscht, Schlioma
Holmi tän.
11 Ratnik, Jaan
Narva tän.
Narva tän.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a 20 Hoppe, Friedr.
22, 24, 26 Dobruschkes,
Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja,
Karl ja Salme
38, 40 Koch, pärijad
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Zäuram, Vold.
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Paldrok ja
Härms
Pikk tän.
58 Antonov, pärijad
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, Karl
64, 66 Sulg, Jaan
68, 70 Grossberg, Anna;
Toim,
72, 74 Pensa, Johanna
76, 78 Kärik, Johan
80 Schvalbe, Voldemar
82, 84 Michelson, Jaan
86 Johanson, Jaan
90 Martinson, Elfriede ja
Hilda
92, 94 Voltri, Hendrik
96 Vahi, Marie
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, Peeter
Jaama tän.
104 Timusk, Rudolf
106 Kütt, Ekaterina
13 Allik, Juhan
15 , 17 Sotnik, Karl
19, 21 Adoberg, Jaan
23 Venn. kog. palvela
25 Kivirähk, Julie ja
Kukk, Edvig ja Karl
27 Paap, Samuel ja Alfr.
Põik tän.
Mirvitz, Samuel
33, 35 Epro, Eduard
39 Viira, Hans
43 Asman, Olga ja
Reinhold
45 Spungin, Itzig
29
31,
37,
41,
Pikk tän.
47 Kondratjev, Irina
49 Mõrd, Peeter
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, pärijad
57, 59 Nurmberg, Helene
61, 63 Pavlov, Filumen
65, 67 Rästa, Ida
69, 71 Loos, Jaan
73 Aland, Nadeshda
75 Opmann, Karl
77, 75 Padar, Voldemar
81 83 Urm, Johannes
Uus tän.
85,
89,
95,
99,
103
87 Sell, Liine
91, 93 Kangro, Joh.
97 Põltsama, August
101 Muggo, Hans
Zeiger, Eduard
Jaama tän.
Puiestee tänav
119
Rahu. II.
Algab Tähe tänavalt
1 Pleer, Karl
1-b Moorits, Alexander
1-a Rõigas, Alexander
3 Reevits, Jaak
5 Vooru, Elmar
7 Parm, Jaan
9 Hoffmann, Helene
11 Pruel, August
15 Pulles, Hendrik
2, 4 Linna töölismajad
Võru tänav
Raja. II. (Tamme.)
2 Ernits, J. ja A.
Elva tän.
3 Kulberg, Johannes
4 Peetso, Karl
Tamme puiestee
5
6
7
9
Missikson, Peeter
Kaiv, August
Klaasep, August
Kutta, Aug. ja Rosalie
Räni tän.
Raua. II.
2 Laurson, Gustav
4 Kaasik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Jüri
10 Ottas, Olga
12 Pleimann, August
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
16-b Russak, Therese
16-a Aero, Em. ja Oskar
18 Vaga, Daniel
20 Võsu, Anna
120
1-b Pettai, Z.
1-a Kruuse, Eduard
1 Rosenthal, Karl
3 Laurits, Amalie
5 Pedason, Jakob
9 Parikas, Mart
11—13 Laats, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Rekkand, Jaan
21 Klauson, Mihkel
Raudtee. II. (Tamme.)
1 Torpats, Tõnis
|
Elva tän. ja Tamme
staadion
3
4
5
6
7
Rõõm, Juhan
Entson, Johan
Laasik, Sinaida
Kuusik, Liine
Maasing, Aleksander
Väike-Kaar
2
8
9
10
11
12
13
14
16
Arbi, August
Riivik, Eduard
Lääts, August
Treial, Peeter
Klaos, Jaan
Matjus, Hans
Vanker, Gustav
, 15 Leeto, Jaan
Vään, Jaan
Kesk-Kaar
17
19
20
21
22
Tamm, Gustav
Ruuven, Leopold
Bent, Liine
Jaago, Karl
Borotkin, Nikolai
Suur-Kaar
23
24
25
26
Metsamart, Jaan
Bekker, Johanna
Brunhof, Johan
Brunhof, Liisa
Ööbiku tän.
27 Jakobi, Jaan
Soinaste tän.
121
Rebase. II.
1 Luha, Aleksander
3 Ereline, Rosalie
Raua tän.
Linna maaala
5
, 5-a Reinhold, K.
Nõva tän.
7
9
11
13
15
17
19
21
—■
Ennukson, pärijad
Rein, Eduard
Nieländer, Miili
Bauer, Hans
Moss, Anna
Treimann, Gustav
Antipov, A.
Põder, Alide
A.-S. „Luther“
Riia. I, II.
Algab Emajõe kaldalt Ujuksilla juurest
2 Linna laenukassa
4, 6 Udso, Ainold
8, 10 Grischakov, Jevrem
Turu. tän.
12 Hermson, pärijad
14 Vilde, Julius
16 Eller, Marie ja Sang,
Hilda
Aleksandri tän.
18 , 20, 22 Alver, Jaan
24, 26, 28 Uik, Mihkel
— Kunstikool „Pallas“
Kalevi tän.
30 Tütarlaste gümnäas.
32 Katz, Eljasch
34 Aua, Tõnis
36 Konsen, Karl
122
1 Linna maja
3 Saar, Tõnis ja Põder,
Johannes
5, 7 Lilleorg, Epp
Turu tän.
9 Säga, Ernst
11 Boening, Gerhard
— „Bürgermusse“ aed
Aleksandri tän.
13 Kriisa, Jaan
Võidu tän.
15 Herzman, Marie
17 Grünvald, Adele
19-—25 Sõber, Hans ja
Jaska, Marie
27—31 Saks, Gustav
33, 35 A.-S. Kindl. „Oma“
38, 40 Schürman, Erika
42 Zimmermann, Oskar
44, 46 Schulzenberg An
ton ja teised
48, 50 Lipping, Ida ja
Alexander
Tähe tän.
52 Kuusik, Anna
54 Muna, pärijad
56, 58 Tibbing, Joh.
Võru tän.
60 Postijaam — E. Vaba
riik
— The Shell comp.
62, 64, 66, 68 Kuusik, Aug.
Era tän.
82 Kanemägi, Teodor
86, 88 Muna, Joosep
92, 94 Birk, pärijad
, 98 Sihle, Anna
Mondson, Aleksandra
Kastani tän.
102 A.-S. Kauba pank
Tähe tän.
37 Kodaasov, Nikolai
39, 41, 43 Lipping, Harry
ja teised
45, 47 Muna, pär.
49—53 Sõrra, Georg
55—65 Roovere ja teised
67, 69 Puhk ja pojad
71, 73 Stryk, Luise
75 Pallok, pärijad
77—81 Anja, Karl
83 Parts, Elmerice
Kindral Põdra tän.
85, 87, 89, 91 Zimmer
mann, O.
93, 95, 97 Kroon, Klementine
99, 101, 103 Õhtune
gümn. ja XV algk.
105, 107, 109 E. Seem
nevilja Üh.
111 Tartu poegl. gümn.
113 Pauluse kirik
115, 117 Petermann,
Kristjan ja t.
119 Laas, Heinrich
Kastani tän.
121 Umblia, Karin
123 Ennus, K.
125, 127, 129 Terve pär.
Vaksali tän.
Riia ma;
2
4
6
8
10
12
Vindt, August
Luts, Oskar
Alima, Toomas
Kutta, Peeter
Raudsepp, Alex.
Kurvits, Aleksander ja
Veera
e. I, IL
1
3
5
7
9
11
13
Nobel, Emil ja Gustav
Schiffer, Jaan
Kippasto, Johan
Rossner, Aleksander
Peterhof, Elsa
Varkel, Johan
Kohal, Vilhelm
123
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
15 Ilves, Leida
Väike-Kaar
Väike-Kaar
18
20
22
24
26
28
30
Jaska, August
Martin, Adolf
Kippasto, Gustav
Viilmann, Johannes
Martinson, Arnold
Öbius, Hans
Nurmberg, Otto
17
19,
21
23
25
27
Agan, Juuli
19-a Kuhi, Anna
Kalamees, Johannes
Kalamees, Johan
Vellema, Mihkel
Goldov, Jankel ja
Trapido, Susman
Kesk-Kaar
32, 34 Kirp, August
Suur-Kaar
36 Kiisk, Karl
38 Nuuma, Oskar
40 Jurs, Peeter
Soinaste tän.
42
44
46
48
50
52
54
Anderson, Juhan
Kahro, Hendrik
Lellep, Abram
Steinbach, A.
Kirp, August
Kirp, Marie
Kiima, Karl
56
58
60
62
66
64,
Kiisk, Karl
Sentka, Liisa
Vuks, Liine
Paabo, Eduard
Nuuma, Oskar
66-a Leht, Ida
Vapramäe tän.
Risti. III.
2 Jugar, Miina
4 Arukask, Kaarel
6, 8 Lipp, Aleksander
124
1 , 3 Padernik, Luik j. t.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tän.Peetri tän.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
10 Peiker, August
12 Kösti, Kristjan
— Lipp, Helene
Kalmistu tänav
Roosi. III.
2 Nieländer, pärijad
4 , 6, 8 Kukli, Pauline
10 Zupsman, D. ja H.
12 , 14 Kuusik, Otto
Pikk tän.
16, 18, 20, 22 Paju, Hendr.
24, 24-b Lomp, E., V., H.
24-a Hansen, Adele
Jaama tän.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
Puiestee tän.
30-a Jänes, Johan
34 Karu, Alviine
Peetri tän.
36, 38 Juksar, Emilie
40, 40-a Piirson, Eduard
Kalmistu tän.
42 Masing, Marie ja Ott
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tän.
48 Kondas, Karl
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, pär.
7, 7-a Tanni, Peeter ja
Miina
9 Männi, Anna
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Põderson, Aksel ja
Albert
19 Saavo, Kristjan
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peeter
27 Schasmin, pärijad
29 Schmidt, Jüri
Pikk tän.
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Treufeld,
Helene
37. 39 Võõbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Rein, Peeter
45, 45-a Lüdimõis, M.
ja Ed.
Jaama tän.
47 Ballod, Voldemar
49 Lepik, Elmar
51 , 53 Jaanisto, August
55 Olo, Anna
Puiestee tän.
57 Vilt, Hans ja Alviine
57-a Sööde, Liine
125
59 Meoma, Anna
61
65
69
73
—
Linna maa ja Raadi
mõisa põllud
Käpp, Artur
Vendelbrück, Veera
Liivamägi, Loviise
Sirg, Paul
Lennuplats
Ütsik, Liisa
Soo, Karl
Petser, Peeter
Hirt, Helene
Tavita, Hendrik
Laurits, Ferdinand
Lind, Juhan
Patriael, Kristine
Kasumets, Jaan
Uibo, Katarina
Marmor, Miina
Rebane, Josep
Kudi, Jaan
Lääts, Mihkel
Kittus, Jaan
Tenno, Ludvig
Mikk, Minna
Mikk, Adalbert
—•
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
Zeiger, Eduard
Kurm, Johan
Ant, Martin
Rattik, AugustReinach, L.
Poksi, Johannes
Tammistu, August
Normann, Hans
Lodi, Ella
Freidenberg, Emilie
Tammerik, Karl
Millert, Ida
Blaubrik, Vold.
Räpin, Kristjan
Parkas, Emilie
Rõõmu. II.
1 Pukk, Liisa
3 Sulp, Alfred
(
Räni. II. (Tamme.)
2
4
6
8
10
Karell, Johan
Kikerpill, Nelly
Vene, Juhan
Tees, Eduard
Schults, Jakob
Kesk-Kaar
12
14
16
18
126
Perk, Marie
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Nuuma, Marie
1
3
5
7
9
11
Lemmats, Kristjan
Saarik, Anna
Peda, Kristjan
Akermann, Jaan
Arusaar, Elmar
Roika, Mihkel
Kesk-Kaar
13 Kements, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
20 Ilves, Jaan
19 Leets, Oskar ja Liisa.
21 Krep, Jakob
Suur-Kaar
22
24
26
28
Suur-Kaar
Anilane, Anna
Ertmann, Voldemar
Hein, Nikolai
Loos, August
23
25
27
29
Rüütli
Seppa, Karl
Tilgar, Karl
Detlaus, Herman
Kaas, Hugo
I.
2 Rohuteaduse instituut
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
1 Fischmann, pärijad
3 K. S. „Eesti“
5 , 7 Posaisky, Anna
Gustav-Adolfi tän.
Gustav-Adolfi tän.
8, 10 Hold-Neumann, Ed.
12 Allik, Johan
Gildi tän.
9 Lommatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
11 Schmidt, Therese
Gildi tän.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
13 Linna maja
15 Tõlk, Albert
Peeter Põllu tän.
— Treffneri Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tän.
20 Jaani kiriku õpetaja
maja
22 Praal, August ja Liina
24 Ülikooli maja
Peeter Põllu tän.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andreas
ja Linda;
Hakkaja,
Erika ja Maret
23, 25 Klompus, pärijad
27 Maksuamet
Lai tänav
Saekc)ja. II.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Kukk, Jaan
1 Riigi Metsatööst, lauavabrik
Rõõm utän.
3 Paap, Karl
127
8
10
12
14,
Peetriorg, Vladimir
Tõnnus, Leena
Nüpsik, August
14-a Kansi, Jaan
16 Uhlfeldt, Anna
5 Särrak, August
Nõva tän.
7
9
11
13
18 Räni, Jaan
_
Kirsi tän.
20 Vahi, Jaan
22 Pello, Hans
24-a Luha, Alide
24 Sotnik, Kusta
26 Neubaum, Rosette
28 Anijärv, Anna
Hiir, Albert
Kartau, Liisa
Seljev, Emeljan
Lesta, Alma
Raua tän.
15 Rebane, Rudolf
17 Vahkale, Villem ja
Elisabet
Tähe tän.
Raua tän.
19 Meyer, Johan
21 Pungar, Voldemar
23, 25 Aleksandri Nevsky
kirik
27 Sukk, Aleksander
29 Mägi, Peeter
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
30 Klauson, Jaan
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Kalevi tän.
36 Silbek, Pauline
—■ Doom, pärijad
Tähe tän.
38, 40 Hermann, Anton
42 Zimbrot, Andrei
Salme. II.
2-a Ruus, Selma
2 Viira, Juhan
Marta tän.
4
6
8
10
Klaos, Richard
Kilk, Karl
Toots, Amalie
Ronimois, Hans
1 Sommer, A.
3 Lääne, Peeter
Tolstoi tän.
5 Pavlov, Ivan
7 Birkenberg, Amanda
ja Viktor
9 Märtman, M.
Õnne tän.
Õnne tän.
12 Kopli-Viegand, Liis ja
ja Kopli, Miina
14, 14-a Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
128
11 Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
Kuu tän.
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Jõks, V.
22 Mucha, pär.
17, 19 Metsar, Rein
21 Ilves, Alexander
Vaba tän.
__ _____ Kuu tän.
24
26
28
30
Raid, Leida ja Hendrik
Aland, Anna
Normann, Gustav
Rasin, Peeter
Vaba tän.
32 Rammul, Johan
34 Puusik, Arnold
36 Org, Hermann
Sõbra tän.
33 Rander, Peeter
35 Lallo, Sohvi
37 Pääsuke, Jaan
Sõbra tän.
38 Rebane, Karl
40 Krusale, Jüri
42 Elk, Jüri
Saekoja tän.
39 Arrol, Hilda
41 Tensbek, H. ja A.
43 Grenzstein, Gustav
Saekoja tän.
44
46
48
54
— Tartu linna plats
23, 25 Põder, Elfriede ja
Karl
—• Aero, August
27 Tamm, Kotter
29 Kukk, Karl
31 Kuusik, Ella
Sibul, A. ja Ernst
Järvits, M.
Merimaa, Jakob
Kadak, Andrei
Purde tänav
Side. II.
Algab Võru tänavalt
2
4
6
8
10
Pulmberg, Juhan
Nugin, L. ja E.
Hiir, Elisabeth
Grossvald, Juhan
Kriisberg, Alide
5 Möller, Rudolf
15 Kenkmann, Juhan
*****
Kesk tänav
9
129
Soinaste
2
4
6
8
Jurs, Peeter
Utsar, August
Ojasson, Märt
Teetsov, Emilie
II
(Tamme.)
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tän.
________ Elva tän.
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Jüri
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Tõldsep, Paul
Räni tän.
18
20
22
24
26
28
30,
Roose, Jaan
Lodi, Peeter
Mäe, Johan
Roht, Maali
Klein, Arnold
Varik, August
30-a Otsason, Ester
Käo tän.
32
34
36
38
40
42
Kulberg, Karl
Nõmm, Aliide
Tilga, Johan
Blumberg, August
Püss, Artur
Treimann, Alexander
44
46
48
50
Juudas, Karl
Jaago, Alfred
Ernits, Villem
Villmann, Karl
Pääsukese tän.
Soola. II.
2 Thomson, Pauline ja
Rüster, Julie
4 Sorgenfrei
6 Paal, Jaan
12 Glass, Arnold ja Rõõ
musoks, Adele
14 Glass, pärijad
16 Beloussov, Anna
Turu tän.
Turu tän.
—•
11
13
—•
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Seep, A.
Kaluri tän.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Uustal, Oskar
30 Kikkas, Alla
Puu tän.
32 Usvansky, pärijad
34, 36 Elektrijaam, endine
Langer, August
Link, Johannes
Duberg, Johan
Stallmeister, Jakob
Kaluri tän.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Fink, Alex. ja Säälik,
August
19, 21 Zupsmann, Artur
Puu tän.
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27, 29 Ülik. Kliinikute
pesukoda
Auriku tän. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur-Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tän.
6
8
10
12
14
16
18
20
Serg, Herman
Klaosen, Oskar
Knoll, Karl
Schiefer, Jaan
Traagel, Johan
Lill, Jaan
Meos, Lovisa
Keskküla, Anton
Lõo tän.
22
24
26
28
Urm, Hendrik
Markovkin, Paul
Kentner, August
Änilane, Karl
Räni tän.
II. (Tamme.)
1
3
5
7
Miller, Evdokia
Lill, Jaan
Mats, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tän.
9
11
13
15
Muld, Eduard
Peetsman, Jaan
Pruuli, Eduard
Tüür, Kristjan
Tammekuru tän.
17
19
21
23
Noorhani, Alfred
Mihkelson, Ferdinand
Lokk, Eduard
Kass, Mart
Räni tän.
25 Kivi, Jüri
27 Reisvald, Davet
131
30
32
34
36
Sepp, Karl
Kukk, Alfons
Kiin, Rosalie
Käistöökool
Tamme puiestee
Elva tän.
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
Tamme puiestee
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
Äri tän.
39 Kirp, August
Elva tän.
44 Sentka, Jaan
Äri tän.
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
48—56 Maarjamõisa
58 Paju, August
60 Dapits, Linda
62 Ots, Heinrich
64 Sulg, Daniel
66 Liblik, August
68, 70 Siibold, Johan
72 Kiisk, Jaan
74 Otter, pärijad
76 Tillik, Marie
78 Looga, August
80 Selg, Tönnis
82, 84 Rosenberg, Jaan
86 Kull, Johan
88 Kruuse, Ado
41
43,
47,
51
53,
57,
61
63,
67
Meos, Karl
45 Nei, Reinhold
49 Klade, Jaan
Kriisa, Davet
55 Pärtelpoeg, Gustav
59 Visnapuu, Gustav
Past, Alide
65 Lossmann, Linda
Sild, Aksel
Suurturg. I.
, 4 Lomatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
6 Vana Ülikool
2
1 Rücker, Edgar
3 Sepp, Johan;
Oskar
Rüütli tän.
8 Fischmann, pärijad
10 K. S. „Eesti“
12 A.-S. Kauba Pank
14 Eesti L. H. Ühisus
132
Rütli,
Võidu tän.
5
7
9
11
Oberleitner, pärijad
T. Majaoman. Pank
Põllumajanduse Pank
Brock, pärijad
16 Tartu Kutsesind. Kodu
Kompani tän.
18 Vain, Jaan j. t.
13 Kropmann, Jossel ja
Roche
15 Gens, pärijad
17 Sõrra, Georg ja J.
Söögiturg
Söögiturg
20 A.-S. Tartu Pank
Sõbra. II.
2-a Raig, Eduard
2 Teichmann, Felix ja
Ida
4 Pretke, Johannes
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
Kesk tän.
14 Tamm, Alide
16 Voist, Johannes
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Anna ja Johan
20-a Luka, Jakob
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik
28 Konsa P.
Tähe tän.
30 Unt, Melanie
Linda tän.
32 Pertels, Karl
Salme tän.
34 Mootse, Anna
34-a Raudsepp, Peeter
Karlova tän.
1-a Einblau, Salme
1 Zängov, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Birk, Herbert
7 Lullberg, Markus
9 Grossvald, Johan
11 Zimmermann, Emilie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaan
Kesk tän.
19 Lill, Nikolai
— Aleksandri kirik
Tähe tän.
21 Meiel, Robert
Linda tän.
23 Bulmberg, Elisabet ja
Elmar
25 Raud, pärijad
Salme tän.
27 Nopason, Juhan
29 Vorlov, Luise
Karlova tän.
31 Ivask, Marie
33 Kadastik, Johannes
36 Udam, Johan
133
38 Sutt, Karl
Raua tän.
Raua tän.
40 Une, pärijad
42 Puusep, August
44 Ennuste, August
35 Luik, Aleksander
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, Johannes
Nõva tän.
Nõva tän.
39 Haran, Artur
46
48
50
52
54
Sarapu, Peeter
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina
Steinberg, Jüri
Rõõmu tän.
Aleksandri tän.
56 A.-S. „Eesti Tikumonopol“
Söögiturg. I.
1 Simm, pärijad
2 Pritsimaja
3 T. E. Laenu-Hoiu Üh.
Kauba tän.
Pood
nr. 26 Günther, Irma
,, 25 Raudberg, Aleks.
» 24 Lipping ,Ida ja
Adeline
„ 23 Saareste, Ernst
„ 22 Klassmann, Ed.
» 21 Kevend, Gustav
Linna kaalukoda,
turuplats
Poe tän.
4 Genss, pärijad
5 Sõrra, Georg ja J.
Suurturg
—• Vain ja t.
—■ Tartu Pank
134
Kivisild
6, 7 Linna majad
Politseiplats ja Peeter
Põllu tän. lõpp
Taara puiestee. I. (Tähtvere.)
6 Sütt, Johannes
8 Ruus, Anna
14 Printver, Johannes ja
Ida
20 Kadak, Andrei
—• Janson, Salme
3 Paim, Emmi
5 Rammo, Eduard
Vikerkaare
7 Freibach, Albert
Jakob Hurda
9 Kasvand, Aurora ja
August
13 Vellisto, Erich
Tallinna. III.
— Looma instituut (klii
nik)
—• Meltsi tiik
6 Põllutöömin. kalakas
vatus
Ühendus Meltsiveski
tänavaga
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna naishaigla
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie
ja Joh.
Liiva tän.
22 Sapotzki, Ludvig ja
Maria
24 Blossfeld, pärijad
26, 28 Suits, Emilie
30, 32 Stamrn, Emmeline
Lubja tän.
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Steinberg, pär.
13, 15, 17, 19, 21 Linna
majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Krasilnikov, Jaan
29 Ottas, Oskar, Lauk,
pärijad
31, 31-a Niggol, pärijad
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet
37, 39 Priks, Kaarel
41, 43, 45 Schwarz, Jo
hannes
Liiva tän.
47 Kramer, pärijad
49, 51, 53 Leis, Gustav
55. 57 Schmidt, pärijad
59, 61 Reial, Aleksander
ja E.
63, 65 Pärn, pärijad
34 Makejev, Marie
135
36,
40,
44
46,
38 Krüger, Emma
42 Tints, August
Jürgenson, Harriet
48, 50 Närvihaigete
kliinik
67, 69, 71 Sarap, pärijad
Lubja tän.
— Telefoni vabrik
Väike Tallinna tän. viib Puiestee tänavale
Tamme. II.
2, 4 Vilbaste Gustav ja
Ellen
1, 3, 5 Peets, Johannes
Tammekuru. II. (Tamme.)
2 Käsper, August
4, 4-a Pukk, August
1-a Sjöman, Otto
3, 3-a Jürgens, Johannes
Västriku tän.
Västriku tän.
6 Leesment, Elfriede
8 Martinson, Voldemar
5 Ainla, Jaan
7 Liuhka, Alex.
Kesk-Kaar
10 Plaks, Karl
12 Sotska, Lovisa
14 Rebane, Amanda
16, 18 Leht, Karl
20 Kivisaar, Hugo
Kesk-Kaar
9
11
13,
17
Ester, Madis
Tikk, Anna
15 Pensa, Gustav
Leht, Eduard
Väike-Kaar
Tamme puiestee. II. (Tamme.)
2
4
6
8
Jõumees, Kristjan
Kuuse, Rein
Lõo, Emmi
Karoles, Hans
1
3
5
7
Väike-Kaar
10 Parv, August
12 Laurits, Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Volmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
136
Antropov, Evtropi
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim, Elisabet
Väike-Kaar
9
11
13
15
17
Panksep, Peeter
Aister, Anna
Krimm, Theodor
Kingu, Johan
Peep, August
19 Põltsama, Jaan
21 Ruubel, Hans
20 Karlson, August
22 Martinson, Artur
Kesk-Kaar
Kesk-Kaar
23
25
27
29
31
33
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
Suur-Kaar
32 Käsitöökool
34, 36, 38, 40 Tartu linna
majad
Piirand, Reinhold
Toom, Jaan
Kudi, Alma
Sööt, Jaan
Soonets, Marie
Kiin, Aleksander
Suur-Kaar
35,
39
41
43
45
37 Tartu linna majad
Kriisa, Anna
Teetsov, Miili
Tammisto, Helene
Ulst, Jüri
47,
49
51
53
55
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal. Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
Soinaste tän.
Raja tänav
Tasuja. I
(Tamme.)
1 Väli, pär. ja Puksmann, pär.
3 Müürsep, Anna
2 Kauts, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Ein, Voldemar
Teguri. II.
2
4
6
8
10
12
14
16
Kure, Eduard
Laanesaar, Jüri
Kure, David
Kuus, Elise, Harri ja F.
Teos, Otto
Taavita, J.
Tornius, Gotthard
16-a Reichmann, Johannes
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Ramm, Peeter
Grünberg, Liisa
Pupart, Mihkel
Aas, Anna
Matto, Miina
Nutt, Emilie
Jaska, Davet
Lintsi, Olga
Taal, Rudolf
137
18 Jaanits, Emilie
19
21
23
25
27
29
31
33
35
Tähe tän.
— Laurits, Oskar
Forseliuse tän.
— „Estico“ vabrik
Varik, Johan
Orav, Jaan
Amberg, Marie
Jaasi, Jaan
Koplus, E.; Jaakson, E.
Solba, Jaan
Rammul, Roman
Kluberg, Alexander
Haavakats, pärijad
Raua tän.
Tähe tän.
— Teder, Johannes
37
39
41
43
45
47,
51
Vase tän.
— Teder, Johannes
Sadama raudtee
Haavakats, Peeter
Volmer, Karl
T. Majand. Ühisus
Eksporttapamaja
Kodasov, Nikolai
49 Grischakov, J. ja A.
Vasemägi, Rudolf
Sadama raudtee
Tiigi. I.
2
4,
8,
12,
Rühka, Hans
6 Sõrra, Jaan
10 Kaplan, Feige
14 Numers, EIsbet ja
Bertr.
16, 18 Oesso, Peeter
20, 22 Grossvald, pärijad
24, 26, 28 Arens, Joh. ja t.
30 Frese, pärijad
32, 34 Kallion, pärijad
36 Thomberg, Amalie ja
Olga
Kindral Põdra tän.
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Braun, Anna
48, 50, 52 Hoffmann, He
lene ja Hopf, Annemarie
54 Kaarna, August
Õpetaja tän.
138
1, 3 Univer, Osvald ja
Loreida
5, 7 Pedraudse, Karl
9 Fischmann, Alexandra
11 Oettingen, Olga
13 , 13-a Kapp, pärijad
15 Oettingen, Olga
17, 19 Raud, A.
21, 23 Sild, pärijad
Kindral Põdra tän.
Maarja kirik
Adamson, pärijad
29 Sumbak, Hugo
33 Zur Mühlen, Ed.
Fuchs, Robert
Antik, Ernst
41, 43 Vishav, Norman
47, 49 Tever, Paul
51-a, 53, 55 Maser,
Katarina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
—■
25
27,
31,
35
37
39,
45,
51,
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Kä
sitööliste Selts
70 Klein, Paul ja Martinson, Lucie
72, 74 Lepp, Fritz
Kastani tän.
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Escholtz,
Ernst
67 A.-S. Rotermanni teh.
Kastani tän.
76 Paulberg, Julius
76-b Krause, Ernst
76-a Freimann, G.
78, 80 A.-S. Kauba Pank
82, 84 Lepik, E., J. ja A.
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste ja
Olga
Vaksali tänav
Tolstoi. II.
Algab Tähe tänavalt
2 Koitmets, Pauline
4 II algkool
6 , 6-a Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 14 Allik, Oskar
1
Salme tän.
16, 18 Truus, Alma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
ICUA, palijau
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
11 Sterk, Roman
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Linda tän.
15 Kübarsepp, Artur
Salme tän.
17 Palumets, Aleksander
19 Steinberg, Peeter
Kalevi tänav
139
Turu. II.
2—8 Turuhoone
12 Saar, Emil
Riia tän.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, pärijad
22, 24 Hensel, Alide
26 Karusnahkade tööstus
„E. K. T.“
28 Tomasson, Marie ja
Aksel
30 Stahlberg, pärijad
Soola tän.
32
34,
38
40,
44
46
48,
52,
Langer, August
36 Varkel, Johan
Karja, Johan
42 Kullmann, Juhkam
Ratasep, Jüri
Müür, Jaan
50 Holst, Reinhold
54 Tscheparin,
Kristine
1 Siilbeck, Elisabet ja
Rud.
3 , 5 Adamson, Adam ja
Eugen
7 Säga, Ernst
Riia tän.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard ja
Grünberg, Johanna
13, 15, 17 Rammus, Hilda
19, 21, 23 Ratasep, Karl
— Beloussov, Mihkel
Soola tän.
25, 27 Kaplan ja Gilinov
29 Jaanits, Marta
31, 33 Saarva, David
35 Streseletski, Marie
37, 39 Toom, Alfred
41, 43 Hakkaja, pärijad
45 Org, Marie
47 Palviste, Salme
Lao tän.
Lao tän.
58 Grönberg, Eduard
Prost, Rudolf
64 Musehkat, Moses
68 Kepp, Gustav
72 Botscharov ja Rihm
Korotkin’i pärijad
78 Muhli, pärijad
82 Grünberg ja Mühlental
84 Rähn, Juhan
86, 88 Luks, Johan
90, 92 Rebane, Ferdinand
49, 51, 53, 55 Sukk, Anna
57, 59, 61 Juudi kogudus
63, 65 Riim, Konstantin
67, 69 Mühlenthal, pär.
71, 73 Ranna, Ida
75 Laas, Adolf
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, Moses
85 Mihkelson, Tõnis
87, 89 Zimmermann, pär.
56,
60
62,
66,
70,
74
76,
80,
Aida tän.
94 Kahn, Julius
96 Linna ühiselumaja
140
Aida tän.
91, 93 Jõks, L.
95 Fuhrmann, Friedrich
Lina tän.
98 Tartu linna maja
100 Alt, Arthur
102 Alt, Luise
102-a Alt, Paul
Jõe tänav ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule. III.
1 Jõks, Anna ja teised
3 , 5 Hirschfeldt, Marta
Tähe. I, II.
2 Ruuben, Alexander
Kitsas tän.
1 Rühka, Hans
3 Roht, Gustav
5 Sihle, V. ja E.
4 Rosenfeldt,Aleksandra
Aia tän.
Aia tän.
7 , 9 Leppik, August
11 Riives, Johannes
13, 15 Kodaasov, Nikolai
Lille tän.
13 Bursi, Thekla
20, 22 Grimm, Konst.
24, 26 Laste varjupaik
(Saksa)
28 Herman, Hans
30, 62, 64 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, pärijad
40 Lange, pärijad
Päeva tän.
42
44,
48
.50
Fischmann, Vilhelm
46 Sõber, pärijad
Põderson, Villem
Steinberg, Linda
Riia tän.
17 Kuusik, Anna
Lille tän.
19, 21 Cornius, Elfriede
23, 25 Sõrra, Anna
27 Kõva, August ja Olga
29 Korp! „Rotalia“
31 Herschmann, Karl
33 Kroon, Karoline ja
Voldemar
Väike Tähe tän.
35, 37 Pallok, Julie
39 Zernalt, Elise ja Mälk,
Alide
41 Kurg, Jaan
Koidu tän.
141
52, 54, 56 Kiima, Anna j.t.
58, 60 Soots, August
62 Mahlapuu, Karl
Pargi tän.
64 Hahn, Berta ja August
64-a Imelik, Aleksander
66 Peterson, Eduard
68, 70 Lepik, Karl
Eha tän.
72 Lunin, Heine ja
Tschelnokov
74, 76 Johanson, Peeter
78 Leito, Arved, ja Ed.
80 Janson, Johan
82 Linna algkoolide töö
koda
84 Chmielevski, V.
86 Koitmets, Viktor ja
Johanna
Tolstoi tän.
88 Matto, Karl
90 Saukas, Hans
Õnne tän.
— Elektrijaama transformaator
92 Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja
Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Suit, Mihkel
100, 102 Toom, Johan
104 Toom, Mihkel, pär.
Kuu tän.
106, 108 Kukrus, pärijad
110, 112 Põld, Johannes
114, 116 Teppan, Marie
142
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Sukk, Aleksander
53, 55 Rägo, Auguste
57 Kasumets, Jaan
59 Pällson, Ludvig
61 Toots, Peeter
Lootuse tän.
63
65,
69
71
73
Haljaste, Elvine
67 Leik, pärijad
Arvi, Arved
Palm, Karl
Maim, Linda; Taul,
Ida ja Sassian, J. E.
Eha tän.
75 Silbermann, Liisa
77 Andreimann, Amalie
ja Daniel
79 Novek, pärijad
81, 81-a, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, Mihkel
89 Möller, Karl
Õnne tän.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, Lidia, Erna,
Leida
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Viitol, Eda
105 Lampson, Emilie
107 Nusar, Hilda
Kuu tän.
109 Väljaots, pärijad
111 Truus, Jüri
113 Vaher, pär.
Vaba tän.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
Vaba tän.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, Tõnis
122 Ingermann, Emilie
Sõbra tän.
124 Jallai, Andres
128—-130 Laurits, Oskar
132-a Rander, Alfred
132-b Savi, Johan ja Zink,
Julius
134 Adof, Harri
Purde tän.
136, 138 Doom, pärijad
140 Kirsimäe, Johan
142 Leppik, pärijad
144 —
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, Pauline
Sõbra tän.
127
129
131,
135,
Laar, pär.
Pohla, August
133 Pungar, Vold.
137 Meier, Johan
Saekoja tän.
139 Hermann, Anton
141 Kippik, Juhan
141-a Ostrovski, O. ja B.
143 Huik, Juhan
145, 145-a Oja, Salme
Piiskopi tän.
147 Stojanova, Aliide
Piiskopi tän.
Piiskopi tän.
— Forseliuse park
146 Laurits, Oskar, puu
kool
Teguri tän.
148 The Shell Company
Sadama raudtee ja
Ropka park
Linna maa
Teguri tän.
149
151
153
—
Lill, Johan
Mikk, Adalbert
Tamm, A.
Lepp, August
Ropka tän.
155 Rätsepp, Marie
— Massakas, Mihkel
Ardla tän.
—• Ropka mõis
J.
2 Morits, Ernst
4 Tõnisson ja Kikkas
„Ühisabi“
6 , 8, 10 Ulst, Karl
12 Keder, Elli
I.
1 Lenzner, A.
1-a Suubi, Villem
3 Sild, Ida
5 Sööt, Karl-Eduard
143
14 , 16, 18 Lamm, J., Michelson, G. ja Kreyden, K.
18-a Kesküla, Anton
18-b, 18-c Johanson, Alek
sander
18-d Kerge, A.
20 Essen, Aleksander
20-a, 22 Niggul, Ella
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Asper, G. ja teised
34, 36 Puusep-Zirk, pär.
38, 40 Sell, Johan
42, 44 Schabert ja
Glück, K.
46 Raudsep, Emma
48, 50 Vahur, Elvira
52 Anslang, pär.
54 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62 A.-S. A Le
Coq
64, 66 Lüdimois, Pauline
68 Neglas ja Ramm
70, 72 Jakk, Hilda
74 Möllerson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Johan
13 Kleinschmidt, Davet
15, 17 Lõhmus, Hans
19, 21 Tartu Jaani kog.
23 Ein, pärijad
25 Koger, pärijad
Marja tän.
27 Eller, Miina
29, 31 Kruuspere, Alexander, pär.
33, 35, 37 Hääl, Osvald
39, 41, 43 Liiv, Anna ja
Edmund
45, 47, 49 Kõiv, pär. ja
Peterson, S.
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Asuküll, J.
57 Torpats, Jaak
Meloni tän.
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tän.
Tööstuse. I.
2 Jaks, Johan
4 Veinstein, August
6 , 8, 10 Emme, Alice
12 Päss, Anna
14 Põder, Jaan
16 Kasvandik, E.
18 , 20 Johanson, Anna
22, 24 Saabel, Eduard
26, 28 Kalmet, Natalie
144
15 Roo, Julius
17 Root, Johanna
19 Lenzius, Johannes
Näituse tän.
Uueturu. I, II.
— Kramer, Margerete
1 , 3 Pehap, Jaak
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedrich
—• Jürgenson, Marie
2, 4 Beck, pärijad
Aleksandri tän.
8 Kaplan ja Press, pär.
12 Juhkamson, Freda
16 Kingespp, Rudolf
20, 22 Laane, Jaan ja
Hans
24, 26 Simm, pärijad
6,
10,
14,
18,
Aleksandri tän.
9 Panksep, Peterhoff, E.
11, 13 Bürgermusse
15—23 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Elisabet ja
Rudolf
Turu tän.
— Turuhoone
Söögiturg
Kaluri tän.
—• Kenkman, Ed.
Auriku tän.
Parem Emajõe kallas
Uus. III.
2 Volter, Pauline
4 , 6 Sirg, Jakob
8 Siibold, Johannes
10, 12 Kundla, Daniel
ja A.
14 Pärtels, Marie
16 Johanson, pärijad
18 Peduksaar, pärijad
20 Busch, Alide
22 Saarva, Alfred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Johan
10
1 Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta
5 Grün, pärijad
7 Taklaja, Hendrik
9 Viira, Mihkel
11 Zettermann, P.
11-a Petuhov, Leida
13 Rull, Marie
15 Kangro, Peeter
17, 19 Kiiter, Al.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
145
Pärna tän.
32
34,
38,
42
44
46,
Pärna tän.
Laaber, Marta
36 Jüris, Aksel
40 Bokovnev, Ignati
Lomp, pärijad
Lauer, Sohvi
46-a Sula, Adolf
Tee Annemõisa ja
Paju tän.
48 Turu, Hans
50 Rõika, Jaan
52 Tennos, Emilie
27 Jüris, Axel
29 Prikker, Peeter
31 Lang, Alexander
33 Viru, Juhan
35 Simm, Eduard
37, 39 A.-S. Pärmivabrik
41, 43 Zeiger, Jüri
45 Kolberg, Karl
47 Pintson, Joh.
49 Utter, Oskar
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
55, 57 Allas, pärijad
59 Mäsnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Johanna
63 Fuchs, Minna
Luha heinamaad
Vaba. II.
2
4
6
8
10
12
14
18
Aero, pär.
Päärend, Gustav
Birk, Mihkel
Mintel, Hans
Veder, Anna ja Ed.
Pällson, Ludvig
, 16 Kirt, Liine
Siider, Jaan
Kesk tän.
20
22
24
26,
28
30
32
Lall, Daniel
Zober, Karl
Kaddai, Elisabet
26-a Koolmeister, Karl
Johanson, Jaan
Alajan, Andres
Tikk, Liisa
Tähe tän.
34 Teppan, Marie
146
1-a Raudsepp, Johannes
1 Konts, Tönnis
3 Kroela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson, Johannes
9 Kukk, Joh.
11 Zimmermann, Karl
Kesk tän.
13
15
17
19
21
23
25
27
Johanson, Alma
Must, Theodor
Mark, Karl
Kangro, Elfriede
Kaiv, Davet
Niggul, Gustav
Ein, August
Johanson, Jaan
Tähe tän.
29 Kõiv, Josep
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tän.
Linda tän.
31 Kukk, Jaan
33 Lillemets, Hendrik
40 Sulg, Hugo
Salme tän.
Salme tän.
42 Ostrov, Vilhelmine
42-a Nõmm, Ida
42-b Saalon, Pauline
42-c Hütter, Hans
44 Roosa, Jaan ja Leena
Nõva tän.
46
48
50
52
54
—•
Allas, Anna
Raud, Aleksander
Maask, Augustin
Martinson, pärijad
Ratnik, Anna
Lestal, Marie
35 Pärtel, Johan
Raua tän.
37
39
41
43
Muttik, Anna
Hüva, Oskar
Tihla, pär.
Juhkam, Johannes
Nõva tän.
45 Viro, Jaan
47 Ulst, Aleksander ja
Aleksandra
49 Volk, Leena
51 Hermann, Johann
53 Utsal, Mihkel
Vabaduse puiestee. I.
1, 2, 3, 4 Eesti Pank
5, 6 Lange, Emma
7, 8, 9, 10, 11, 12 Brunhof,
Peeter ja Johan
Vabaduse puiestee ja
Vabaduse sild
Lai tän.
Emajõe tänava algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku. I.
2 Intelman, Aleksander
4, 6 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
1, 1-a Maim, Richard
3 Maim, Nikolai ja Georg
5 Veski, Lukretia
147
Vaksali. I, II.
1, 3, 5 Meos, August
7 Karu, Friedrich
9 Blum, Paul
11, 13, 15 Pari, Mihkel
Raudtee
Aia tän.
17 Moor, Alexander
Tiigi tän.
Kaubajaam
19 Grüner, pärijad
21 Kenn, pärijad
Jul. Kuperjanovi tänav
—■
23
25
27
—•
29
31
Raudtee
Sõjaväe magasin
Tõnisson, Jüri
Otsa, Jaan
Viira, Hans
Schurupov, pärijad
Sennrich, Heinrich
Maim, Richard
Vallikraavi. I.
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Roman
Niilend, Hendrik
Üliõp. selts „Põljala“
Rosenberg, pärijad
Usuteadlaste selts
Metodistide kirik
, 22 Oettingen, Richard
11 Beylich, pärijad
13 Kiin, Marie
15 , 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku
tän.)
, 21, 23 Tartu Noorte
Meeste Kristlik Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpe
taja maja
—- Silmakliinik
19
Jul. Kuperjanovi tänav
148
Vambola. I. (Tamme.)
2 Kasan, Aleksander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
1 Pärn, Karl
3 Limberg, Liina ja Laurisson, Aug. ja Salme
5 Lillmann, Karl
Vapramäe. II. (Tamme.)
1
|
2 Kiima, Karl
4 Mühlberg, August
1 Juhanson, Theodor
Vase. II.
2 Mooses, Johan
Purde tän.
— Tõldsep, Ludvig
Veeriku. I.
2 Kruuse, Ado
4 Lauberg, O. ja Lätti,
Liisa
6 Rostovzev, Mihail
1
3
5
7
9
—
Kull, Mihkel
Püss, Jüri
Sild, Karl
Kasumets, Ella
Schulmann, pärijad
Muuli talu
Vene. III.
2 Oeberg, Olga
4—6 Pasternak, pärijad
8 , 10 Koordt, August
Meltsiveski tän.
12 Nieländer, Robert
14, 16, 18, 20 Kurlenz,
Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34,
36
Loomatervishoiu
instituut ja kliinikud
1, 3 Linna tööstuskool
5 Eesti Käsit. Abiandm.
Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook, August
Narva tän.
149
Veski,
2 zur Mühlen, Artur
4, 4-a Liivimaa Põlluma
janduse Selts
6 Ülikooli lastekliinik
8, 10, 12 Behse, Helene
ja Gertrud
14, 16 Zeddelmann, Heinr.
18, 20 Seeland, Marie
Näituse tän.
22
24,
28
30
Simm, pärijad
26 Bürger, Jaan
Sohnvald, Peeter
Hirsch, Elisabeth
Juh. Liivi tän.
32
34
36,
42
Jaoskonnakohtunikud
Arestimaja
38, 40 Köhler, pär.
Fleisch, Alfred
I.
1, 3 Katoliku kirik ja
kiriku maja
5 Laksberg, Erna
5-a Riedel, Heinz
7, 9, 11 Steinberg, pär.
13 Korp! „Livonia“
15, 17, 19 Unger, Georg
21, 23 Engelhardt, Robert
25 Korp! „Frat. Academica“
27, 29 Hermann, M.
31, 33, 35 Mühlen, Alfred
Näituse tän.
37 Jakobson, pärijad
39 Vanaaseme, Viktor
41, 43 Paul, Mathias
45 Peterson, pärijad
47, 49 Kress, Oskar
51, 53, 55 Kapp, A.
57, 59 Jürgenson, K. ja A.
61 Hain, Hildegard
63 Allik, Oskar
65, 67 Adamson, pär.
69 Korp! „Sakala“
Jul. Kuperjanovi tänav
Vikerkaare. I. (Tähtvere.)
2 Rennit, Elise
4 Prof. Lüüs, A.
Sievers, Margarete
Martinson, Marie
K. A. Hermanni tän.
Viljandi. I
2, 4 Emmerich, pärijad
6 Valter, Elisabet
8 Linsi, Hans
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl.
gümn.
Kooli tän.
150
10, 12 Rätsep, Jakob
14 Martinson, Karl
5
7
9
11
Rinne, Samuel
Koppel, David
Freibach, Edmund
Jaks, Johan
Võidu. II.
2, 4 Oberleitner, pärijad
6 Goldberg, Leiser; Kap
lan, J.
8 Genss, Idel
1 Rütli, Sepp ja t.
3 Oelsen, Irene
5 Hirschheit, Dorothea
Poe tän. ja Barklai plats
10
12
14
16,
22,
Tartu Maavalitsus
Roht, Gustav
Roht, Pehap ja teised
18, 20 Sukoffsky, pär.
24 Kanemägi. Teodor
26,
30
32
34
28 Kramer, Margarete
O.-Ü. „Ilutrükk“
Kriisa, Jaan
Peters, Lydia
7, 9 E. Seemnevilja Üh.
11 Eesti Hüpoteegi Pank
13, 15 Keiss, Alexander
17 Mahlapuu, Karl
Uueturu ja Aia tänav
Jürman, Paul
23 Hampf, Evald
27 Lill, Johan
31, 33, 35 Jõks, Anna
ja teised
37, 39 Lietz, Marie ja
Alma
19
21,
25,
29,
Riia tänav
Võru.
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei, Albert
14 Agan, Otto
16, 18 Joonas, Anu
20 Tamberg, Rob. ja Ida
22, 24 Luha, Julie
26, 28 Varmann, Karl
30 Sell, Miralda ja Gustav
II.
Postijaam ja aed
Riigi pimedate internaadi
aed
Väike Tähe tän.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
151
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A., Rander, A. ja Laineste, M.
44 Koitmets, Viktor
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Blumenthal, Herbert
54, 56 Vaher, Gustav
58 Ode, pärijad
60, 62 Mitt, Liina ja t.
64, 66 Luulik, Jaan
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Lootuse tän.
78, 80 Põldre, Peeter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt,
Hendrik
90 Anton, Mhikel
Eha tän.
92 Kivistik, Amalie
94 Lepp, J.
96, 98 Reiman, Jaan
100 Peets, Amalie
102, 104 Põks, Julie
106 Puidak, Olga
Õnne tän.
108 Torrop, Anna
110, 112, 114 Jukk, Peeter
116 Aero, pärijad
Vaba tän.
118 Raudsep, Johan ja M.
120, 122 Einmann, Ed. ja
Anna
124 Luterus, Jüri
126 Raig, Anna ja Eduard
152
Era tän.
1, 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7, 9 Hirsch, Liina
9-a Juhkam, Aksel
11, 13 Porga, Evald ja
August
15 Kersten, Friedrich
17, 19, 21, 23 Rebane,
Olga ja teised
25 Lieberg, G.
27 Karro, Liine
29 Kaspert. Marie
31, 33 Saks, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
Filosofi tän.
37,
41,
45,
49
51,
39 Klein, pärijad
43 Klaos, Aleksander
47 Kurvits ja Beljäjev
Kiin, pär.
53 Schwartz, Efrosine
Kastani tän.
55 Linna tapamaja
Väike-Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Toomik, Peeter
59-a Visnapuu, Herman
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Jaan
63 Soogenbits, Davet
65 Luksep, A. ja Aim, O.
65-a Selli, Jaan
67 Assor, Johan
69 Malviste, Davet
71 Moor, Hans
73 Braats, Mart
75 Vares, Karl
Sõbra tän.
81 Lomp, Emil
Kabeli tän.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
132 Ehrlich, August
Alevi tän.
134 Sarmulin, Peeter
Side tän.
136,
138
140
142
144
146
148
136-a Muuli, Marie
Armi, Georg
Tõnisson, Jaan
Jaik, Konst.
Jõks, A. ja M.
Ulemann, Tõnis
Lipsik, Otto
Pauluse surnuaed
Piiskopi tän.
150 Zängov, Jakob
Teguri tän.
152 Kalberg, Jaan
154 Lääts, Aleksander
—■ Ütsik, Liisa
Ropka tän.
156 Kruse, Julius ja
Emilie
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida
Rahu tän.
164
166
168
170
172
174
Rammo, Daniel
Hint, Oskar
Steinbach, Eduard
Klein, Arnold
Kivi, Jaan
Ehrlich, Davet
Ardla tän.
Aleksandri surnuaed
83
85
89
91
95
Laidoner, Felix
Pass, Oskar
Veber, Karl
Kiviväli, Pauline
Tasso, Gustav
153
Väike kaar. I, II. (Tamme.)
2 Kisper, Julius
4 Krepka, Johan
6 Matson, Jaan
3 Laineste Johan
Kungla tän.
Kungla tän.
6-a Laineste, Johan
8 Vester, Aleksander
Tammekuru tän.
10 Annok, V.
12 Solba
12-a Lomp, Verner
Räni tän.
14 Liik, Elmar
14-a Parv, August
16 Pielbusch, V.
Tamme puiestee
18 Karm, Rudolf
Elva tän.
20 Pertelson, Marie
22 Jaska, August
Riia maantee
24 Kõrts, Georg ja Olga
26 Merilaid, Karl
Lembitu tän.
28, 28-a Sonin, Salme
30 Kenkmann, Johannes
32 Kasan, Aleksander
Vambola tän.
34
36
38
40
154
Montag, Oskar
Puusep, Mihkel
Kelder, Madli
Miller, Theodor
1 Masing, Aleksander
5
7
9
11
Triksberg, Marta
Avelaid, Leena
Berg, pärijad
Zäro, A.
Tamme puiestee
13 Reeben, August
Elva tän.
15 Meimers, Leonhard
17 Veiss, Viktor
19 Saapas, Heinrich
Riia maantee
21 Tooming, Senta
23 Metsküla, Karl
Tasuja tän.
42, 42-a Siimoja, Gustav
ja Lindholm, Elisabet
44 Muttik, Jaan
46 Juht, Johan
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Karl
— Pärtelpoeg, Johannes
Väike Maarjamõisa. I.
2
4
6
8
Sikka,
Põder,
Emer,
Meos,
1 Sulg, Karl
3 , 3-a Makarov, Viktor
5 Sulg, Hans
7 Pärn, Mihkel
9 Lemvald, Johannes
9-a Lemsalu, Jaan
11 , 11-a Kirk, Kasper
13 Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Joosep ja Liisa
Jaan
J.
Karl
Väike Põik. III.
2 Tihane, Elmar
|
I
1, 1-a Kepp, Jaan
3, 5 Johannson, pärijad
Kalda tän. ja vasak Emajõe kallas
Väike Tähe. II.
2, 4 Ein, Karl
6 Link, Johannes
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12 , 14, 16 Laane, Jaan ja
Andres
18 Peedu, Jaan ja Anna
— Ratnik, Aug.
Puusemp, Marta
5 Siilbaum, Daniel
9 Lärm, Mart
13 Mandelbaum, Sal
me ja Kalt, Alide
15 Malin, Marie
19 Täht, Peeter ja Vilhelmine
1
3,
7,
11,
Võru tänav
155
Västriku. II.
2
4
6
8
10
12
Koolmeister, Karl
Miljan, Friedrich
Tuul, August
Leets, Johan
Janson, August
Koonik, August
1, 1-a Hoop, Oskar
3 Simmo, Anton
5 Allas, Albrecht
7 Uibopuu, Anna
9 Uibopuu, Paul
Õnne. II.
2-a Zimmermann, Karl
2-b Puidak, Eduard
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Tammiste Mare
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
14-a Klaos, Aleksander
Kesk tän.
Link, Hilda
Kliim, Jaan ja Anna
Käost, August
Pisuke, Hendrik
Massakas, Mihkel
Kroon, A. ja Tennokese, Anna
28 Möller, Karl
16
18
20
22
24
26
Tähe tän.
30 Kübarsepp, Artur
32, 34 Torpats, Jaak
1 Tiks, Jakob ja Emilie
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peeter
7 , 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 II politsei jaosk.
15-a Lätte, Peeter
Kesk tän.
17
19
21
23,
27
29
Lüdimois, Mart
Sööt, Karoline
Jaska, David
25 Roots, August
Ein, Lydia
Perk, Joh. ja A.; Kan
gur, Jüri
Tähe tän.
31, 33 Ein, pär.
35 Lõhmus, Theodor
37 Saukas, Amalie ja
Alide
Linda tän.
Linda tän.
36, 38 Leppik, Jaan
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peeter
Salme tän.
40 Ronimois, Hans
Salme tän.
43-a Otsa
45 Kraav, Ivan
156
Õpetaja. I.
2, 4 Savi, Luise
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl
10-a Russak, Rudolf
12 Uluots, Jüri
1 Rütli, O. ja Grau, K.
3 , 5 Maarja kiriku õpe
tajamaja
7, 7-a Konno, pärijad
9 Linna maja — ait
11 Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
Tiigi tänav
Ööbiku. II.
2
4
6
8
Jakap, Jaan
Piir, Karl
Ratasep, Marie
Kiidron, Aleksander
Pääsukese tän.
10 Jürgenson, August
10-a Russak, Rudolf
12 Sõõro, Oskar
14 Reinvald, Julius
16 Vorst, Herman
Käo tän.
..............
18 Raag, Johannes
20 Savi, Kadri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
26 Schults, Johannes
1
3
5
7
6
Kuti, Mart
Viks, Gustav
Justus, Johannes
Lodi, Daniel
Jaanson, Jaan
Pääsukese tän.
11
13
15
17
19
21
23
25
Õsso, August
Jesse, August
Vaks, Johan
Hirt, Liisa
Männik, Leena
Albu, Jaan
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tän.
27 Joosu, Eduard
Ülikc>oli. I.
2 Kaplan ja teised
4, 6, 8 Indus, Sohvi ja
Jürgenson, Melanie
10, 12 Mühlenthal,
Auguste
Kitsas tän.
1
3
—■
5
Mahlapuu, Karl
Keiss, Aleksander
Eesti Hüpoteegipank
Petersen, Agnes
Kauba tän.
— Barklai plats
14, 16 Luha, Julie
157
18 K.-Ü. „Loodus"
Poe tän.
Vallikraavi tän.
20,
26,
30
32
34
36
22, 24 Sõjaministeer.
28 Raudsepp, Ella
Sarkissoff, Velda
Oettingen, Rudolf
Schmidt, Therese
Tõlk, Albert
7 Kütt, Kristjan ja Ime
lik, Adele
9 Oelsen, Irene
11 Rücker, Edgar
Suurturg
— Raekoda
Lossi tän.
Suurturg
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
13 Tittelbach, E. ja Lomatsch, G.
14 Bergmanni abiraha
sihtasut.
Gustav-Adolfi tän.
42 Ülikool
44 Tartu Tööstuspank
46 Ülikool
Gustav-Adolfi tän.
Peeter Põllu tän.
50, 52 Ungern-Sternberg,
Eleonore
54, 56 Maakonna vangla
17 Grünthal, Erna, Ilse
Gert
19 Pehap, Adeline ja
Laur, Ants
21 , 23 „Postimees"
Gildi tän.
Lutsu tän.
25 Schulz, D.
58, 60 Klaus, Voldemar ja
Tiina
62, 64 Masing, pärijad
66 Thomson, Amalie
Peeter Põllu tän.
27 Hugo Treffneri Gümn.
29 Jaani kirik
kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
=
E
Võtab raha hoiule
E
ja maksab ajakohast protsenti.
=
Toimetab
|
mitmesuguste inkassodokumentide
järgi sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi igasse
kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
§
=
=
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistuslepingute ja avansside kindlustuseks.
KINNITUS-AKTSIA-SELTS
Peakontor
Tallinn, Suurkarja 18, telefon 445-10,
Eesti Laenupanga majas.
Tartu osakond
Tartu Majaomanikkude Pangas,
Suurturg 7, telefon 15-62.
Eesti Union
toimetab kindlustusi kõikidel aladel
piiramata summades.
Edasikinnituse lepingud Inglismaa suure
mate ja vanemate kindlustusasutistega ta
gavad kiire kahjude tasumise.
Seltsil pole olnud kahjukannatajatega
ühtegi kohtuprotsessi.
0
TARTUS
Kauplus ja kontor Riia tän nr. 49.
Tel. 4-00 ja 16-17.
Müügil:
Kõik ehitusmaterjalid
Värvid, maalritarbed
Tõrvad, papid, plekk,
Ahju- ja pliidimaterjal
Vesivarustustarbed
Tartu
Majaomanikkude |
Pank
|
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 6-50. Asutatud 1923. a.
Illllllllllllllllllllllllllllllllllllllllliilllllllllllllillllllllllllllllllllllllllllllllllllllillliiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii,
Annab laene
E
=
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
=
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
E
mitmesuguste inkassodokumentide järgi sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi igasse kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
=
=
=
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistuslepingute ja avansside kindlustuseks.
E
kindlustama
oma
vara
Sest tuli võib teha tuhaks Teie
vaevaga
kogutud
varanduse
minutite jooksul, jättes järele
vaid ahervared.
Leekides hävinenud
vara annab Teile
tagasi
KINDLUSTUS-AKTSIA-SELTS.
ja peakontor:
TALLINN,
Suur Karja nr. 18, tel. 445-10.
Juhatus
Tartu osakond:
Tartu, Suurturg 7, Tartu Maja
omanikkude Panga juures,
telef. 15-62.
Tartu Majaomanikkude Seltsi juhatuse koosseis.
Johan Sepp — esimees, Suurturg 3, tel. 6-84,
15-84.
Oskar Kangur — abiesim., Eha 30, tel. 15-62.
Jaan Alver — abiesimees, Kuperjanovi 17,
tel. 11-15.
Johannes Tallo -— sekretär, Emajõe 9,
tel. 4-00.
Oskar Laurits — abisekretär, Tähe 128,
tel. 12-58.
Aleks. Kliimann — abisekretär, Lootuse 5,
tel. 9-65.
Friedrich Torm — laekur, Karlova 29.
Peeter Brunhof — abilaekur. Emajõe 1,
tel. 5-97.
Johannes Müürsepp — abilaek., Narva 47,
tel. 4-07.
Johannes Maasik — abilaekur, Pargi 10,
tel. 5-14.
G. Th. Juurup — majavan., Herne 40, tel. 8-32.
Märt Jüriado — abimajavanem, Liiva 11,
tel. 13-17.
Julius Lill — juhatuse liige, Aleksandri 44,
tel. 9-85.
Richard Truupõld — juhatuse liige, Kompani 2, tel. 1-93.
Karl Sotnik — juh. liige, Raekoja 17, tel. 10-98.
Hans Ainson — juhatuse liige, Ülikooli 30,
tel. 5-86.
Mihkel Pärn — juhat. liige, V. Maarjamõisa 7.
Aleksander Reedre — Liiva 5, tel. 4-84.
Voldemar Tamman — juhat. liige, Tähe 84,
tel. 4-44.
Johan Aavik — juh. liige, Tähe 44.
Peeter Sild — Liiva 1.
Johan Oss — Holmi tn. 20.
3
Tartu Majaomanikkude panga juhatuse, nõukogu
ja revisjonikomisjoni koosseis.
Julius Lill — juhatuse esimees.
Johan Aavik — juhatuse abiesimees.
Peeter Brunhof — juhatuse liige.
Mihkel Pärn — juhatuse liige.
Eduard Hold-Neumann — juhat. liige.
Friedrich Torm — nõukogu esimees.
Oskar Kangur — nõukogu abiesimees.
Peeter Kase — nõukogu liige.
Karl Piirand — nõukogu liige.
Jaan Alver — nõukogu liige.
August Vaher — nõukogu liige.
Johan Busch — nõukogu liige.
Oskar Sõmermaa — nõukogu liige.
Johan Oss — nõukogu liige.
Hugo Vihalem — revisjonikomisjoni esimees.
Voldemar Annok — revisj.-kom. abiesimees.
Oskar Laurits — revisjonikomisjoni liige.
Konstantin Griep — revisjonikom. liige.
Hans Ainson — panga asjaajaja direktor.
Tartu Majaomanikkude pank
Tartus, Suurturg 7, tel. 6-50.
4
Majaomanikkude Koda.
Tallinn, Harju tn. 45, tel. 474-10.
Koja juhatus:
Esimees dr. J. Masing, Tallinnas.
Esimehe asetäitjad: J. Sepp, Tartus; J. Mürk, Tallinnas.
Juhatusliikmed: O. Suursööt, Tallinnas; A. Pahla, Nar
vas; A. Mei, Nõmmel, B. Melts, Haapsalus.
Sekretär: A. Rästas, Tallinnas.
MAJAOMANIKKUDE KOJA TARTU OSAKOND.
Tartus, Suurturg 7, Majaomanikk. Pangas, tel. 16-49.
Osakonna juhatus:
Esimees: O. Kangur, Eha 30, tel. 15-62.
Esimehe asetäitja: R. Truupõld, J. Hurda 9, tel. 1-93.
Juhatusliikmed: J. Miitra, Tähtvere 9, tel. 6-92. J. Müür
sepp, Narva 47, tel. 4-07. K. Sotnik, Raekoja 17, tel. 10-98.
Sekretär: T. Tambre, Suurturg 3, tel. 6-84.
Koja osakonnas antakse kõigile majaomanikele tasuta
nõu: arvepidamises, juriidilistes, tulumaksu ja igasugu teis
tes majaomanikesse puutuvais küsimusis. Täidetakse tulu
maksu deklaratsioone, igasugu ankeet-lehti ning koostatakse
vastulauseid, palve- ja muid kirju.
Koja büroo on avatud kella 9—14.
Majaomanikkude Koda ja Koja Tartu Osakond on ellu
kutsutud majaomanike huvide kaitseks ja seisab kõigi maja
omanike teenistuses.
Koja Tartu Osakond on eestkätt Tartu majaomanike
esindaja, huvide kaitsja ja nõuandja.
Majaomanike endi
huvides on tähtis, et nende esindusel oleks tihe kokkupuu
tumine majaomanikega, mille tõttu esindüsel avaneb või
malus olla teadlik majaomanike soovest ja hädadest, et siis
majaomanike huvide kaitseks väljaastuda.
Seepärast on
soovitav ja tähtis, et kõik kohalikud majaomanikud kõigis
neid huvitavais küsimusis pöörduksid Koja Tartu Osakonna
kui oma kohaliku esinduse poole.
Tiheda koostöö võimaldamiseks majaomanikega on Koja
Tartu Osakond avanud oma büroo kõigile kättesaadavas ko
has -— Tartu Majaomanike Panga ruumes.
Majaomanikkude Koja Tartu Osakonna juhatus.
5
Tartu Majaomanikk. organisatsioonid ja
ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 19. VIIL 1908. a.
Seltsi asukoht Tartus, Suurturg 7 (II korral).
Seltsi büroo — Suurturg 7, kindlustus a/s. „Eesti Unioni“
ruumes, tel. 15-62. Büroo on avatud iga päev kl. 9—14-ni.
Büroos võetakse vastu liikmemaksu, täidetakse seltsi liikme
tele tasuta igasugu ankeetlehti, antakse nõu juriidilistes-,
ehitustehnilistes- ja igasugu muudes küsimustes.
Juriidilisel alal annavad nõu:
Vandeadv.
„
„
„
„
Johan Sepp, Suurturg 3, tel. 6-84.
Oskar Rütli, Suurturg 3, tel. 5-43.
Hans Ainson, Ülikooli 28, tel. 5-86.
Richard Truupõld, Kompani 2, tel. 1-93.
Tõnis Tambre, Suurturg 7.
Ehitustehnilisel alal:
Arhitekt Arno Matteus, Tähe 14-b, tel. 9-19.
„
Nikolai Kusmin, Kalda 3, tel. 10-72.
Tartu Majaomanikkude Pank
asut. 1923. a.
Tartus, Suurturg 7 (omas majas), tel. 6-50.
Kindlustus A/S. „Eesti Union“
Tartu osakond: Tartus, Suurturg 7 (Majaomanike Panga
juures), tel. 15-62.
Tule-, elu-, murdvarguse ja igasugu muud kindlustused.
Majaomanikkude Koja Tartu osakond.
Tartus, Suurturg 7, II korral.
Juriidiline nõuande büroo.
Tasuta nõuanne majaomanikkudele kõigis õigusküsimusis igal äripäeval kl. 11—13.
6
Kalendris tarvitatavad märgid.
3 = esimene veerand
CC = viimane veerand
• — noorkuu
(§ — täiskuu
Päikese- ja kuuvarjutused.
1939. aastal on kaks päikese- ja kaks kuuvarjutust. Rin
gikujuline päikesevarjutus on 19. apr. Meil ainult osaliselt
näha. Algus kell 7.10. Täieline kuuvarjutus 3. mail. Ei ole
meil näha. Täieline päikesevarjutus 12. okt. Ei ole meil
näha. Osaline kuuvarjutus 28. okt. on meil näha. Poolvarju
algus kell 5.42; täisvarju algus kell 6.54.
Keskmoment
kell 8.36. Lõpp kell 11.31. Keskmomendil on 99,2 protsenti
kuu läbimõõdust varjatud.
Aastaajad 1939. a.
Kevade algus 21. märtsil. Suve algus 22. juunil. Sügise algus
24. sept. Talve algus 22. dets.
Riiklikud pühad ja puhkepäevad.
Uusaasta (1. jaan.).
Kolmekuningapäev
(6. jaan.).
3. Iseseisvusepäev
(24. veebr.).
4. Palvepäev (1. märtsil).
5. Suur reede (7. apr.).
6. Ülestõusmisepühad,
3 päeva (9., 10. ja
11. apr.).
7. Kevadepüha (1. mai).
1.
2.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
Taevaminemisepüha
(18. mail).
Nelipühad (28. ja 29. mail)
Võidupüha (23. juuni).
Jaanipäev (24. juuni).
Usupuhastuspüha
(31. okt.).
Surnutepüha (19. nov.).
Jõulupühad, 3 päeva
(25., 26. ja 27. dets.).
Töö lõpetatakse kell 12 päeval.
1. Vaiksel laupäeval (8. apr.). 2. Nelipühade laupäeval
(27. mail). 3. Võidupüha laupäeval (22. juunil). 4. Jõulu
laupäeval (24. dets.). 5. Vana-aastal (31. dets.). Põllu
majanduses on nelipühade ja võidupüha laupäevadel täistööpäev.
Sel aastal on 365 päeva.
7
Jaanuar
31 p.
Näärikuu
I " I........................ .......
*
1 P.
Uusaasta
2 E. |
3 T. j
4 K.
5 N. I
kell 11.30 õht.®
*6 R. Kolmekuningapäev
7 L. I
------ 1------- I--------------------------------8 P.
9 E.
10 T.
Paavlipäev
11 K.
12 N. i
kell 3.10 p. 1. €
13 R. |
14 j L. j Korjusepäev
------- 1------- |--------------------------------15 P.
16 E.
17 T.
Tõnisepäev
18 K.
19 N.
20 R.
kell 3.27 p. 1. @
21 L.
-------1---------------------------------------22 P.
23 E.
24 T.
25 j K.
26 N.
27| R.
28 j L.
29 P.
30 E.
kell 5 p. 1.
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb kodanikel esitada
maksuametile 1. veebrua
riks.
15. jaanuariks esitavad
puhtakasumaksu teatele
hed need ettevõtted, kes
algasid tegevust eelmisel
aastal.
Aruandvad ette
võtted peavad esitama
teatelehed
puhtakasu
maksu alal maksuinspek
torile 1 kuu pärast aruande kinnitamist peakoos
oleku poolt.
Kinnisvaramaksu täht
päev on 2. jaanuaril.
Majaomanikud
lasku
omad tuludeklaratsioonid
täita Tartu Majaomanikkude Seltsi büroos, kus
seda tehakse seltsi liik
metele tasuta ja asjatund
likult.
Sel kuul on kõige ko
hasem pook-oksi lõigata.
3
I
31 T. |
HEAD UUT AASTAT ja palju õnne kõigile maja
omanikele soovivad
TARTU MAJAOMANIKKUDE SELTS
TARTU MAJAOMANIKKUDE PANK
KINDLUSTUS A.-S. „EESTI UNION".
8
OSKAD
KI PDASTO
MUUDUD JA
PARANDATUD
KELLAD
ON TÄPSED’
TARTU, VÕIDU 26TEL.M-5O
MAJAOMANIK!
Kas oled astunud juba Tartu
Majaomanikkude Seltsi liikmeks
ja õiendanud oma kohustused
Seltsi vastu?
Seltsi büroo asub Suurturg 7,
tel. 15-62.
Tartu Eesti Majanduse ühisus
Tartus, Holmi tn. nr. 12—18.
Telefonid: 10, 10-70 ja 2-61.
Kauplused Tartus: Holmi tn. 12—18, Võru tn. 4,
Suurturg 9.
Müük suurel ja väiksel arvul. Oma autotransport.
9
P.
E.
T.
K.
N.
R.
kell 6.12 homm. €
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
i
I
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
P.
E.
kell 10.28 e. 1.
•
Vastlapäev
Tuhapäev
Iseseisvuse-päev
[Madisepäev
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb esitada 1. veebrua
riks. Asutustel tuleb palgateated anda kõigi palgasaajate kohta 10. veeb
ruariks.
Puhtakasumaksu
alal
vanad äriettevõtted (mis
algasid
tegevust
enne
1938. aastat) esitavad lä
bikäigu teated 1. märtsiks.
Tartu Majaomanik
kude Seltsi liikmeks
astumisega toetad ise
ennast, sest tema sei
sab Sinu kui ka teiste
majaomanike huvide
eest valvel.
kell 5.26 homm. 3
I T.
Kindlustus a.-s. Eesti Union.
Peakontor Tallinn, Suurkarja 18, telef. 445-10.
Tartu osakond:
Suurturg 7, Majaoman. panga ruumes, tel 15-62.
Kindlustusvõtjail ei ole mingit lisavastutust.
10
I iMajaperemehed
sol
oooeoemeroersrenssI
Maalrivärve ja
igasugu
maalritarbeid
kõrges väärtuses ja
kõige soodsamalt
ostate
tn. 10.
K-M. Johan Peep Tartus, Võidu
Telef. 11-86.
XXX
972RSX
Kui taadio.
siis juba hää raadio.
Nimed nagu
MARCONI,
TELEFUNKEN ja
SIERA
räägivad ise enda eest.
Nõudke nende demonstreerimist.
O.-Ü. Esto-Muusika
Tartus, Aleksandri t. 2.
Tartu Eesti Majanduse ühisus
müüb ainult kvaliteetkaupa!
Laos alati saadaval: ehitusmaterjale, rauda,
terast, klaasi, naha- ja koloniaalkaupa jne.
Hinnad mõõdukad.
11
Märts
Paastukuu
31 p.
I
*1 I K. Palvepäev
2 I N.
3 i R.
4 I L.
1------ -.......
5 P.
kell 8 õht.
@
6 | E.
7 T.
8 K.
9 N.
10 R.
11 L.
— I--------------------------------12 P.
Taliharjapäev
13 E.
[kell 11.37 õht. C
14 T.
15 K.
16 N.
17 R.
18 L.
—
19 P.
20 E.
21 T.
Kevade algus kl. 2 p.
22 K.
[kell 3.49 homm. •
23 N.
24 R.
25 L.
Paastu-Maarjapäev
—
26 P.
27 E.
28 T.
kell 2.16 p. 1.3
29 K.
30 N.
31 R.
Märkmed
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. märtsil.
Jõuvankrite maks tasu
da 1. aprilliks.
1. maist
arvatakse trahvi 2% kuus.
Ära unusta oma puuviljaaias puudelt lõika
mast oksi.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Kindlustus a.-s. Eesti Unionil
ei ole olnud kahjukannatajatega ü h t e g i k o h t uprotsessi.
Kahjude tasumine sünnib viibimata.
12
Uueturu nr. 7.
Tel. 17-68
Kulla ja kellasepaäri ja tööstus.
Kõige odavamini ostate ja tel
lite alati kuld ja hõbe esemeid,
kristalli ja üleilma kuulsaid
67* sasamre
Schveitsi kelli
I n.................................... :
1 Inlon“ kõigile!
Reste"...................... •
Vastupidavamad jalanõud Eestis. :
Kõigesuurem valik igasugustest jalanõudest daamidele, härradele ja lastele.
Vildid, botikud, kalossid, kohvrid, portfellid,
käekotid, rahataskud.
:
:
:
:
„UNION“ kingakreem ja saapamääre.
:
Soodsad hinnad ja tingimused.
I
Müük väiksel ja suurel arvul.
Laod Tartus, Suurturg 10, tel. 6-42
Kaubahoov 36, tel. 7-85
:
:
Soovitame Igp. perenaistele oma kõrgeväärtus
likke koloniaalkaupu: nisupüüli, mannat, riisi,
suhkrut, kohvi, kakaod, heeringaid, kilusid ja teisi
kalakonserve, makarone, nuudleid jne.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
13
Jürikuu
. 30 p.
—
1 L.
*2
3
4
5
6
*7
8
-9
*10
*11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Märkmed
................................
—
P.
Palmipuude-püha
E.
T. | kell 6.18 homm. @
K.
N.
R.
Suur Reede
L.
- ................
—
1. Ülest.-püha
P.
2. Ülest.-püha
E.
3. Ülest.-püha
T.
[kell 6.11 õht. C
K.
N.
R.
L.
Koertemaks tasuda 1.
maiks.
Tähtajal mitte
maksmise puhul tõuseb,
maks kahekordseks.
Jalgrattamaks
tasuda
1. maiks. Tähtajal mitte
maksmise korral tõuseb
maks kahekordseks.
Kohasem aeg viljapuude
ja marja põõsaste istuta
miseks.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
kell 6.35 õht. •
I-----
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Jüripäev
Markusepäev
kell 8.25 õht. @
Muretult võite su
vitada vaid siis, kui
kodune vara on kind
lustatud murdvarguse
ja tule vastu
„EESTI UNIONIS".
1----P.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni
Tartu Majaomanikkude Seltsi
ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab ainult ühise
jõu toetusel.
Seltsi büroo: Suurturg 7 (Majaom. Panga juures). Tel. 15-62.
14
oovitan oma lugupeetud ostjaskonnale
kÕrgeväärtusega delika
tess- ja v o r s t i s a a d u s i.
S
A. ARBI
Ülikooli 32, telef. 2-42.
SEEMNED, aiandus- ja mesindustarbed, taime
kaitsevahendid, põllumajanduslik kirjan
dus jne. alati saadaval.
„ALV“ betooni tihendusaine, betoonist keldrite
veekindlaks ehitamiseks.
Eesti
Seemnevilja Ühisus
TARTU OSAKOND Võidu 7, tel. 1-58.
Laod ja puhastusjaam Riia 105/109, tel. 3-85.
Algavaks ehitushooajaks soovitame majaoma
nikele ja ehitajaile õiglaste hindadega raudtalasid,
tsementi, lupja, šamott- ja telliskive, katuseplekki,
naelu ja igasugust muud ehitusmaterjali.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
15.
Mai
Lehekuu
•1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
*18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
*28
*29
30
31
31 p.
—
E.
Kevadepüha
T.
[(Maipüha)
K.
kell 5.15 p. 1.(3)
N.
R.
L.
Märkmed
Tulumaksu alal peavad
aruandvad ettevõtted esi
tama tulude deklaratsioo
nid 15. maiks.
Hobustemaks I poole
aasta eest tasuda 15.
maiks. Tähtpäeval mitte
maksmise puhul arvatak
se trahvi 5% kuus.
Vee
jõesõidukitemaks
tasuda 1. juuniks. Täht
ajal mittemaksmise korral
tõuseb maks kahekord
seks.
Viljapuid ja
õitsemise
ajal
kasta.
põõsaid
hoolega
Hoolitse katuste
rashoiu eest, neid
sasti parandades.
kor
aeg
Kindlustage oma laste tulevik elukindlustusega
Eesti Union‘is.
Sellega hoolitsete oma laste eest ka siis, kui Teid
ennast enam ei ole.
16
Ehitusettevõtja KASPER KIRK
Väike Maarjamõisa 11, telefon 18-72,
teostab igasuguseid ehitustöid oma kui ka
tööandja materjalist. Teeb eelarveid Maja
omanikkude Seltsi liikmetele minimaalse
tasu eest. On tegutsenud ehitustöö alal
juba 27 aastat ning omab hea praktika.
Opetsiaal kalevi ladu
ja tellimiste äi
A. PRIMA, Suurturg 5
tel. 10-91
soovitab
daamidele,
________
Äril esikohal
kauba kõrge
kvaliteet ja
uued mustrid.
mantli-, kostüümi- ja kleidiriideid;
härradele,
ülikonna-, palitu- ja püksiriideid.
Soovitame odavate hindadega igasuguseid
maalrivärve puule, metallile ja krohvile,
lakke, värnitsat, kriiti jne.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
2
17
Juuni
30 p.
Jaanikuu
■
—
N. |
1 j
2 I R. | kell 5.11 homm. @
3 L |
——
4 P. I
51 E. I
6 T. |
7 K. 1
8 N.
9 R.
kell 6.07 homm.
10 1 L.
.......€
11
12
13
14
15
16
17
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
18
19
20
21
22
*23
24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
kell 3.37 p. 1.
•
Suve algus kl. 10 h.
Võidupüha
Jaanipäev
[kell 6.35 homm.3
—
25 P.
26 E.
7 magaja päev
27 T.
28 K.
29 N. Peetri Paulipäev
30 I R.
Märkmed
15. juunil saadetakse
laiali
puhtakasumaksu
teatelehed.
Vastulausete
esitamiseks jääb kuu aega.
1.juulil maksuametid
saadavad laiali kodanike
tulumaksu teatelehed.
Kinnisvaramaksu
päev on 1. juulil.
Pea silmas oma
kindlustusmaksude
tähtpäevi, et Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EESTI UNIONIS".
Tartu osakond:
Suurturg 7, T. Maja
omanikkude pangas,
tel. 15-62.
Tartu Majaomanikkude Pank
Suurturg 7,
annab laenusid soodsail tingimustel.
18
täht
TUBAKA- JA VEINIKAUPLUS
=
O. ARRAK
1
Tartus, Võidu 4, telef. 15-27, kodus 15-67.
==
Saadaval kodu- ja välismaa peenviinad ja
veinid.
Müük suurel ja väiksel arvul.
mmmmmmmmiuil
Soovitab suuremas
valikus:
NAISTE-,
MEESTE- ja
LASTE
JALANÕUSID.
SÄÄRSAAPAID,
VILTE,
BOTIKUID ja
KALOSSE.
ALEKS. LASS
TARTUS,KAUBAHOOV. 5
Narva tn. 18.
mm
Teadke seda, et Teie ehitate odavalt ja
hästi, kui ostate vajalikud ehitustarbed
Tartu Eesti Majanduse Ühisusest.
Kaupade kohalevedu alati võimalik.
19
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—'
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
I------P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
i-----P.
E. |
Märkmed
kell 6.16 p. 1. @
15. juuli on puhtakasumaksualal vastulausete
esitamise viimaseks tähtpäevaks.
Heina-Maarjapäev
kell 9.49 õht. C
7 venna päev
1. august on tulumaksu
asjus vastulausete esitamise viimaseks tähtpäevaks.
Kasta tänavaid korralikult, nagu seda nõuab
linna sundmäärus!
Maretipäev
kell 11.03 õht.@
Eeliapäev
kell 1.34 p.
3
Jakobipäev
Viige oma vaba
raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg 7, kes hoiusummadelt
maksab
ajakohast protsenti.
Olevipäev
kell 8.37 homm. @
Kindlustus-aktsiaselts
„Eesti Union"
on eesti selts, töötab eesti kapitaliga üldtuntud
ja lugupeetud eesti seltskonnategelaste juhtimisel.
20
Eesti Union
töötab käsikäes Tartu Majaomanikkude Panga ja
Tartu Majaomanikkude Seltsiga, kelle liikmed eri
lise kokkuleppe põhjal võivad tulekahju puhul
pöörduda seltsi poole palvega, nimetada kahjude
erapooletuks hindamiseks moodustatava asjatundjate-ekspertide komisjoni esimehe. Sarnaselt moo
dustatud komisjoni otsused tunnistab „EESTI
UNION" endale kohustavaks, kindlustades seega
õiglase ja kiire kahjude likvideerimise.
Märkmed
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse
kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomatite
sidumist
mitte unustada.
Kindlustus a.-s.
,,EESTI UNION“
toimetab kindlustusi
kõikidel aladel ia piiramata summades.
„EESTI UNIONT“
riisikod
on
edasi
kindlustatud maailma
suuremates
kindlustusseltsides,
nagu
Lloyd’s,
London,
London
Assurance,
Sun,
Prudential ja
teised, mis kindlustab ka kõige suuremate k a h j u d e k i ire tasumise.
Tartu Majaomanikkude Seltsi büroo:
Suurturg 7, (Majaomanikkude panga ruumes).
Büroos korraldatud nõuanded seltsiliikmeile juriidilis-, ehitustehniiis- ja muis majaomanike ellu puutuvais küsimusis.
22
• Igasugu tsemetsaadusi •
hästi valmistatult soodsatel tingimustel
soovitab
JAAN SÄRG & POEG
Tsementsaaduste tööstus „B etoo n“
Tartus, Narva tn. 131, telef. 4-94.
Abitööstus ja ladu Pikk tän. 7.
Olen oma
matuse
tarvete
kaupluse
üleviinud
Suurturg 2
(Raekoja kõrval,
vastu Lossi
tänavat).
c
K. oOtnIK.
Laos saadaval suures valikus puu- T
särke, metall- ja kunstpärgi ja muid
matusetarbeid.
Müüme soodsate hindadega aknaklaasi ja klaasimistarbeid, ukselukke ja käeraudu, ukse- ja aknahingi, kremoone jne. jne.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
23
September
Mihklikuu
30 p.
------ ,------- 1--------------------------------
1 R.
2. L. ||
3
4
5 !
6;
7
P.
E.
T.
K.
N.
8 R.
kell 10.24 õht. C
Ussi-Maarjapäev
9 L.
101 P.
11 | E.
12 T.
13 K.
kell 1.22 p.
•
14 N. Risti ülend.-päev
15 R.
16 L.
------ 11--------------------------------
Märkmed
Septembris tuleb tasu
da: 15. septembriks puhtakasumaksu
esimene
pool (teine pool 15. nov.).
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. septembril.
Tulumaksu
esimene
pool peab olema tasutud
30. sept, (teine pool 30.
novembriks).
Marjapõõsastel
vanad
ja üleliigsed oksad ära
lõigata.
Maasikapeenrad puhas
tada ja uued taimed is
tutada.
17 P.
18 1
19
201
21
E. j
T.
K.
N.
kell 12.34 p.
3
221 R. |
23
L.
24 | P.
Sügise alg. kl. 1 öösel.
25 ( E. '
26 T. |
27 K.
28 N.
kell 4.27 p. 1. @9
29 R.
Mihklipäev
30 L.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Eesti Union‘is
oma elu kindlustades, kinnisvara omanikud pääs
tavad raskustest oma varapärijad pärandusmaksude
korraldamisel.
24
Marja- ja hekipõõsaid ning püsilille juuri
müüb
Oskar Lawitsa
aiandus
Tartu, Tähe 128, tel. 12-58.
/
Meie kauplustest Holmi tän. 12—18, Suur
turg 9 ja Võru tän. 4 leiate vajalikke köögi- ja
majapidamise tarbeid kõige rikkalikumas
valikus ja odavamate hindadega.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
25
Oktoober
31 p.
Viinakuu
22
23
24
25
26
27
28
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
I------P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
I------P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
29
30
*31
P.
E.
T.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
1
Märkmed
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbi viia.
kell 7.27 homm. CC
Lõikusepüha
kell 10.30 õht.®
Kolletamisepäev
kell 5.24 homm.
3
kindlustab Teie tule
vikku ja kaitseb Teie
omakseid, kui kind
[kell 8.42 homm.@
Simunapäev
lustate Eesti Union‘is
oma vara ja elu.
Usupuhast.-püha
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu,
tasudes ära peakoosoleku poolt kindlaksmääratud
liikmemaks.
26
OSKAR HEINE
klaverivabrik Tartus,
Kalevi 69, omas majas.
Kõnetraat nr. 12-98.
Asut.
1872. a.
On kõige vanem spetsiaaltööstus sel alal Eestis.
Tartu Eesti Majanduse Ühisusest
ostetud saapad, kalossid, vildid ja igasugused nahaning kummikaubad on kõrgeväärtuslikud
ja hinnalt tõesti odavad.
27
November
Talvekuu
1
?
3
4
K.
N.
R.
L.
5
6
7
8
9
10
11
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T. I
K.
N. |
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
30 p.
Hingedepäev
kell 3.12 p. 1. €
Märkmed
15. novembriks tuleb
tasuda
puhtakasumaksu
teine pool.
30. november on tulu
maksu teise poole tasu
mise tähtpäev.
Meie nisupüül jahvatatud valitud priimateradest on müügil kõikides sortides kaubamärgiga
T E M Ü.
See kaubamärk tagab ostjaskonnale jahude kõrge
väärtuse.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
29
Detsember
Jõulukuu
31 p.
Märkmed
1
2
R.
L.
kell 10.40
3 P. 1
4 E.
5 T.
6 K. Nigulapäev
7 | N.
8 R.
9 L.
10
11
12 |
13
14
15
16
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
17 P.
18 E.
19 T.
20 K.
21 N.
22 R.
23 | L.
24 P.
*25
*26
*27
28
29
30
E.
T.
K.
N.
R.
L.
kell 11.45
õht. C
30. detsembriks tuleb
majaomanikel maksuins
pektoritele esitada nime
kiri
nende
elanikkude
kohta, kes elasid majas
15. dets.
Äritunnistus tuleb lu
nastada 1. jaanuariks.
Sht6
Luutsinapäev
kell 11.04 õht.3
Toomapäev
Talve algus kl. 8 õht.
Kõik majaomanikud
kindlustavad oma va
ra ja elu
EESTI UNONTS.
Kindlustus a./s.
EESTI UNIONT
Tartu osakond
1. Jõulupüha
2. Jõulupüha
3. Jõulupüha
Süüta laste päev
[26. kell 1.28 p.@
asub
Suurturg 7, tel. 15-62.
31 P.
Hoolitse
selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks, kui soovid,
et Sinu kui ka teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud!
30
MOODSAIM JA
MUGAVAIM ON
Emajõe saun
Tartus, Emajõe tn. 1,
telefon nr. 5-97.
Jaan Kurg
Tartu, Kauba tänav 13.
Telefon 6-07.
NAHA KAUBAD
SÄÄR SAAPAD
KUMMI KINGAD
KINGSEPA TARBED
HOBUSE RIISTAD
Pühiks soovitame kõrges headuses toiduja maitseaineid ning maiustusi.
Hinna odavad.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
31
Cesti
Tartus, Võidu tän. 11, omas majas.
Annab linnade kinnisvaradele pikaajalist pantlehe-laenu esimese obligatsiooni kindlustusel.
Laenult võetakse aastas 6,5% ja 1% kustutusmaksu.
Üheks kasulikumaks ja kindlamaks raha pai
gutamise vahendiks on 6% Eesti Hüpoteegipanga
pantlehed. Hoiusumma omanikkudel on kõige ka
sulikum hoida raha pantlehtedes.
Pantlehtedesse paigutatud kapital on mitme
kordselt kindlustatud pangale panditud kinnisvara
dega, mille korrashoiu ja tule vastu kindlustamise
järele valvab Eesti Hüpoteegipank.
Pantlehtedesse investeeritud kapital kannab
praeguse kursi juures 6,7% aastas, mis maksetakse
välja 2 korda aastas.
Pantlehti müüvad Eesti Hüpoteegipank ja kõik
kodumaa suuremad rahaasutused.
Juhatus.
.32
Tartu linnavalitsuse liikmed ja nende tööjaotus.
Linnapea kindral A. Tõnisson, tel. 2-85, krt. tel. 5-79,
temale kuulub linnavalitsuse tegevuse üldine juhtimine. Ot
seselt alluvad temale: linnakantselei, rahandusosakond, statistikabüroo, perekonnaseisuamet, linnaarhiiv ja tuletõrje.
Linnanõunik K. Luik — tel. 3-77, krt. tel. 3-56 — juhib
haridus- ja ettevõtete osakondi.
a) Haridusosakonnale alluvad: alg-, keskja kutsekoolid ning gümnaasiumid, avalik raamatukogu, lugemislaud, laste suvekoloonia, pedagoogiline muuseum,
spordiplatsid, lasteaiad ja mängumurud.
b) Ettevõtete osakonnale alluvad: linnaapteek, laenukassa ja müügisaal, viinapoodid, elektrijaam,
gaasivabrik, linnapank, metsad, mõisad, talud ja maatükid,
laevad, mootorsõidukite katse- ja järelevalve korraldus.
Linnanõunik ins. J. Roo — tel. 11-77, krt. tel. 5-42
juhib majandus- ja ehitusosakondi.
a) Majandusosakonnale alluvad: tänavad,
teed, sillad, kaevud, kanalisatsioon, kruusaaugud, betoonitööstus, veovoor, pudretivabrik, korstnapühkimise korraldus,
kütte- ja ehitusmaterjali muretsemine, tänavate valgustusvõrk, puiesteed, pargid, linna üürimajad, turud, linnas asu
vad linna krundid ja platsid, aianduskrundid, jõekaldad, jäämüügi korraldus.
b) Ehitusosakonnale alluvad: linnainsenerid, arhitekt, maamõõtja, veevärk, ehitusprojektide läbivaa
tamine, väiketööstuste avamiseks lubade andmine.
Linnanõunik dr. med. R. Sinka — tel. 2-89, krt. tel. 89
juhib tervishoiu- ja hoolekande-osakondi.
a) Tervishoiuosakonnale alluvad: linnaarst, haiglad, pesukoda ja desinfektsiooni kamber, hamba
arsti kabinett, emade ja laste arstlik nõuandepunkt, koolide
ambulants, ujula ja supelkohad, kooliarstid ja õed, tervishoiuarst ja loomaarst.
b) Ho o 1 ek an deo s akon na 1 e
alluvad:
va
nade- ja haigetekodud, Kaagvere lastekodu, vaeste ambu
lants, hoolekande korraldamine.
Temale alluvad veel: õigusteadlik büroo, tööbörs, kutsevaliku-nõuandebüroo ja linna tapamaja.
33
3
Tartu
Majaomanikkude
Pank
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 6-50. Asutatud 1923. a.
Illlllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllh
Annab laene
mitmesuguste kindlustuste vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
mitmesuguste inkassodokumentide järgi sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi igasse kodu
maa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistus
lepingute ja avansside kindlustuseks.
Pangas saadaval rahakorjajatele hoiukarbid.
36
Tartu linnas asetsevad haiglad ja raviasutised.
Ülikooli I Haavakliinik, Toome peal, tel. 1-26.
„ I Sisehaiguste kliinik, Toome peal, tel. 73.
„ Naistekliinik, Toome peal, tel. 1-45.
„ Silmakliinik, Jul. Kuperjanovi 1, tel. 3-98.
„ Lastekliinik, Veski 6, tel. 4-61.
„ Vaimuhaiguste kliinik, Tallinna 48, tel. 52.
„ II Haavakliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 3-42.
„ II Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 2-55.
„ Närvikliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 4-74.
„ Polikliinik, Gustav-Adolfi 12, tel. 8-94.
Linna Nakkushaigla, Lina 6, tel. 1-21.
„ Emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Ülikooli 28,
tel. 7-72.
„ Meestehaigla ja ambulatoorium, Aleksandri 86, tel. 11-26.
„ Naiste suguhaiguste ambulatoorium, Tallinna 12, tel. 56.
„ Kooli ambulatoorium, Gildi 8, tel. 15-44.
„ Hambaarsti kabinett, Gildi 8.
„Erakliinik“, Riia 54, tel. 12-60.
A.-S. Pärmivabriku „Vesiravila“, Pikk 58, tel. 34.
Mellini erahaigla, Aia 36, tel. 5-52.
„Tiisikuse nõuandepunkt", Riia mnt., tel. 11-34.
Laadad Tartus 1939. a.
10. jaanuaril, 17. veebruaril, 13. aprillil, 4. juulil, 26. sep
tembril, 12. oktoobril, 14. novembril ja 13. detsembril.
Politsei-jaoskonnad.
Tartu-Valga prefektuur, Kompani 10, tel. 7.
Politsei I jaoskond, Kompani 10, tel. 23.
Politsei II jaosk., Onne 1.3, tel. 1-44.
Politsei III jaosk., Narva 70.
Kriminaalpolitsei, Gildi 12, tel. 13.
Poliitiline politsei, Rüütli 11, tel. 3-65.
Tervishoiu politsei, Gildi 8, tel. 9-92.
Aadressbüroo — Rüütli 11, tel. 6-46 ja 14-46.
37
Korstnapühkijate taks Tartu linnas.
Kinnitatud Tartu linnavolikogult 14. detsembril 1936.
§ 1. Korstnapühkijatel on õigus saada tasu korstna
pühkimise tööde eest Tartu linna administratiiv-piirkonnas
järgmise taksi järgi:
Majakorrad
Ühekordne maja
....
1
Kahekordne maja
....
1
Kolmekordne maja ....
2
Neljakordne maja
....
2
Viiekordne maja............................... 2
llõõr
kr. 50 snt.
kr. 80 snt.
kr. —■ snt.
kr. 30 snt.
kr. 50 snt.
Lisa igalt
lõõrilt.
20
30
50
60
80
snt.
snt.
snt.
snt.
snt.
Märkus. 1. Maja pööning, kus asetseb küttekoldega elu
ruum, loetakse üheks maja korraks. Kui keldris on küte,
siis loetakse kelder ka maja korraks.
2. Läbironivate korstnate puhastamise eest tuleb maksta
punkt 1. nähtud tasu kolmekordses suuruses.
3. Korstna puhastamise hulka eeltähendatud tasu eest
kuulub ka korstnaga ühenduses olevate ahjude, pliitide ja
teiste tuleasemete suitsulõõride ning truupide puhastamine
puhastus-uste kaudu.
§ 2. Tasu maksmine peab toimuma iga poole aasta
(kalendriaasta) tagant.
§ 3. Korstnaid peab puhastama (pühkima) kaheksa (8)
korda aastas.
§ 4. Käesolev taks hakkas maksma 1. jaanuarist 1937.
Majaomanikul tuleks lasta korstnapühkijal igal pühkimise korral selleks muretsetud raamatusse sisse kirjutada,
missugused tööd kunagi on tehtud, millest oleks alati näha
mitu korda korstnapühkija aasta jooksul tööd on teinud.
Ka arve õiendamise juures ei tuleks siis mingit arusaamatust.
Mustuse väljaveo tingimused Tartu linnas.
Väljaveo hinnad: 1) Suure veoautotäis Kr. 6.50, 2) Kr. 3.30
igalt autotäielt, 3) Kr. 2.— igalt tünnitäielt, 4) Kr. 2.20 igalt
öökastilt, 5) Öökasti toobriga täitmise eest 60 s. lisaks.
6) Auguskäimine: esimese 30 minuti ehk selle osa augusviibimise eest Kr. 3.—. Iga järgmise 10 minuti ehk selle osa
38
augusviibimise eest 45 s.,
7) Väljaspool auku torude lahtiajamise eest Kr. 1.50 tunnis ehk osa tunni eest.
Märkused: 1) Tööliste väljatellimisel ainult torude
lahtiajamiseks ehk auguskäimiseks lisatakse ülemaltoodud
arvestusele Kr. 1.— juure.
2) Tellitud kohtadelt mustuseveo voori tühjalt tagasi
saatmise eest saab tellijalt 3 kr. voori sõidutasuks sisse
nõutud ja tellimine tühistatud.
3) Kõigist mustuseveo voori tööliste poolt kordasaade
tud väärnähtustest, nagu purjusolekust, viinanorimisest, var
guste katsetest jne. palutakse viibimata vabriku kontorisse
teatada.
Arvete tasumine: 1) Mustuseväljaveo arved tasutakse
Pudretivabriku kassasse 2 nädala jooksul väljaveo päevast
arvates. 2) 2 nädala möödumisel tasumata arved saadetakse
majaomanikule ehk mustuse väljaveo tellijale koju kätte,
kusjuures arvele juurelisatakse: a) % % kuus viivitusraha
mustuse väljaveo päevast arvates, poolikud kuud terveteks
Igedes, o) 25 senti igale arvele, arve kojuviimise eest.
3) 2 kuu möödumisel mustuseveo päevast arvates nõutakse
arve tasumist kohtu kaudu.
Tartu linnas praegu maksev kinnisvaramaksu tabel.
Maksmapandud 1938. a.
Mahaarvatav %
segapuuhooned
1— 100
68%
73%
78%
100— 200
66
71
76
200— 350
63
68
73
350— 550
60
65
70
550— 800
57
62
67
800—1100
54
59
64
1100—1450
50
55
60
1450—1850
47
52
57
1850—2300
44
49
54
2300—2800
41
46
51
2800—3350
37
42
47
3350—4000
34
39
44
4000—5000
30
35
40
5000—7500
26
31
36
7500 ja üle
21
26
31
Järelejäänud puhtast tulust võetakse linna heaks 18%.
Aasta sisse
tulek kr.
kivi-
39
Juhiseid tuluteadaandelehe täitmisel.
2000.—
3500.—
5000.—
7500.—
10.000.—
%
%
%
%
%
%
%
%
puu
60
53
49
46
44
42
40
39
sega
54
48
44
42
40
38
37
36
kivi
49
44
41
39
37
36
35
34
üle
10.000.—
1000.—
|
Maja sissetulek kroonides.
500.—
E hituse liik
Majaomanik annab oma tuluteadaandelehes ülesse tõe
lised tulud ja kulud. Ei ole kulude ega tulude kohta raama
tupidamist ega teisi iseäralisi põhjusi ettetoodud kulu %
tõstmiseks, siis arvestatakse kulud alljärgneva kulutabeli jä
rele, mis R.T. nr. 22 16. III 1937. a. väljakuulutatud.
Selle tabeli alla käivad kõik majamaksud ja kõik teised
rahalised väljaminekud, ka amortisatsioon ja kõik jooksev
remont. Võlaprotsendid ei kuulu mitte ülaltoodud tabeli
alla. Möödunud aastal makstud võlaprotsentide kohta tuleb
lisada tulumaksulehele sellekohane kviitung.
On majaomanikul äri või tööstus, siis tulevad ülesse
anda ainult need võlad, mis on tehtud kinnisvara peale.
Äri- ega tööstuslaenu protsendid ei tule mahaarvestamisele.
Tulumaksulehe täitmisel tulevad ülesse anda kõik pere
konnaliikmed, kes saavad maksualuselt täieliku ülalpidamise
(osalist ei arvestata). Seda tuleb ka teha siis, kui perekonna
liige elab lahus maksualusest (kas vanemad, abikaasa vane
mad, vennad, õed, lapsed jne.) ja neil ei ole teist ülevalpi
dajat.
Kui ülevalpeetav elab maksualusest lahus ja saab täie
liku ülalpidamise, siis tuleb selle kohta esitada tõendus, lin
nas Politsei jaoskonnast ja maal vallavalitsusest.
Kõik kulud, mis maksja soovib oma tulust maha arves
tada, tulevad lehel ülesse anda.
Ei ole lehel teatav kulu ülesse antud, siis ei saa seda ka
vastulause esitamisel enam arvesse võtta.
40
Posti-, telegraafi- ja telefonitakse.
Sise Välis Läti ja
maa maa Leedu
Saadetise nimetus ja liigitus
Soome
Hinna d sentides
Kirjad: kuni 20 gr .
.
.
10
25
10
iga järgmise 20 gr pealt
Postkaardid: üksikud . . .
vastusega ...........................
Väärtkirjad: kuni 20 gr . .
iga järgmise 20 gr pealt .
Trükitööd iga 50 gr eest . .
Äripaberid iga 50 gr eest .
Kaubaproovid iga 50 gr eest
Pisipaketid iga 50 gr eest .
Tähitusmaks...........................
Rahakaardid: transferdimaks
iga 10 kr. eest . . . .
5
5
10
20
5
2
2
2
6
10
10
5
15
15
30
50
15
5
5
5
10
25
25
5
5
5
10
20
5
2
2
2
6
10
25
5
.
kuni
40 gr 15
5
10
20
30
5
5
4
4
10
15
25
5
Postipakid — sisemaale — kuni 1 kg 50 senti, 1 kuni 5 kg
1 kroon, iga järgmise 5 kg pealt 1 kroon. Välismaale eri
tariifi järele.
Telegrammid: a) lihttelegrammid sisemaal iga sõna pealt
5 senti (alammäär 40 senti), b) Öised (kella 23—6) ja
pühapäevased — kahekordne maks.
Telefonikõned: kohalik kõne ....
3 senti.
Avalikust kõnekohast iga 5 min. .
.
10 senti.
Kaugekõned: iga 3 min.
a) kauguskuni 25 km................................ 10 senti.,
b) kaugus kuni 25—50 km ....
20 senti,
c) üle 50 km...................................................... 40 senti.
Auto-veo-äri
P. Peterson
OMNIBUSED ja 2—5
ton. VEOAUTOD igasu
gu sõitudeks: ekskursioon,
lõbusõit jne. ja vedudeks
saadaval soodsa hinnaga.
Aadr.: Tartu, Meltsiveski
t. 28—3. Telef. 19-51.
41
Tempelmaksu tariif.
Avaldused, palvekirjad ja teadaanded, mis esitatakse eraasjus riigi administratiiv- ja kohtuasutustele või omavalitsuseasutustele — 50 senti igalt poognalt.
Avalduse lisad — 20 senti igalt poognalt.
Paberilt, millele soovitakse vastust, peale avaldustempelmaksu veel 50 senti vastuse poognalt.
Tunnistused, mis antakse välja riigi- ja omav, asutuste
või eraarstide poolt eraasjus, 50 senti igalt poognalt.
Erandid: abielu-, sünni-, surma- ja vaesuse tunnis
tused; hobusepassid.
Allkirja tõestamised riigi- ja omav, asutuste või kohtute
poolt — 20 senti.
Ärakirjade tõestamised — riigi- ja omavalitsusasutuste
ja nende ametnikkude poolt — 50 senti.
Ärakirjad — 50 senti poognalt.
Abielulahutuse lepingud — 2% lepingu summast, vähe
malt aga 50 krooni.
Arved —■ 0,2% arve summast.
Eellepingud — 1/s lõpliku lepingu tempelmaksu sum
mast.
Hankelepingud — 1% lepingusummast.
Kinkelepingud ja ostulepingud — 1% varanduse sum
mast.
Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasusummast.
Vabad — kui tasumäär ei ületa: aastas 1200 kr., kuus 100
kr., päevas 6 kr.
Testamendid — 2 kr. igalt dokumendilt.
Töövõtte lepingud — 0,5% töövõtte summast.
Volitused — ühekordseks asjaajamiseks — 25 senti.
Volitused — teatava liigi asjade ajamiseks 1 kr. Üldvolitused — 2 kr.
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud: 50 kuni 200 kr.
0,2%;
200 kuni 400 kr. 0,4%;
400 kuni 800 kr. 0,6%;
800 kuni 1600 kr. 0,8%; üle 1600 krooni 1%.
Vallasvara, üüri- või rendilepingud — 0,5% üüri- või
rendi summast.
Kviitungid: kuni 10 kr. — vabad, 10—100 kr. — 5
senti, üle 100 kr. — 10 senti.
42
JUUBELI PUHUL.
J- Sepp.
Tänavu võib Tartu Majaomanikkude Selts, kui
vanimaid majaomanikkude organisatsioone meie
kodumaal, tagasivaadata oma 30. a. arengule ja tegevusele. See ajajärk ei ole ju iseenesest mitte
väga pikk, kuid vaadatuna rööbiti meie rahva ühiskondlise ja riiklise arengu seisukohast, on see
eriti tähtis ja sündmusterikas. Selle ajajärgu jook
sul on meie rahvas teisejärgu kodanikust võõra
võimu all tõusnud täieõiguslikuks kodanikuks ja
veel enam, ta on enesemääramise Õigusel ja omal
tahtel ja jõul tõusnud iseseisvaks riigiks teiste
kultuurrahvaste peres. Kõigis neis rahvuslistes
võitlustes ja nende võitluste suursaavutistes on
jõudumööda kaasa töötanud ja aidanud ka meie
majaomanikkude seltsi liikmetepere ja selts ise
oma juhtide toetusel.
Kui meie pilku tagasi heidame Seltsi asutamise
ajajärku, siis näeme seal võitlust käimas võimu ja
õiguste pärast linna omavalitsustes. Tänu tolle
aegsele maksvusel olevale Linnaseadusele oli va
randusliku ja haridusliku tsensuse tagajärjel linna
valimistel võim linnades väikese sakslaste kihi
käes, kes kõikipidi oma võimu püüdsid kaitsta
ja igati takistusi tegid eestlastele linnaomavalitsustele juurde pääsemiseks. Varandusliku tsen
suse kaudu oli aga majaomanikel kui valijatel siin
tähtis sõna ütelda. Võimul olev kiht tegi kõik, et
takistada eestlastele majade ja kruntide omanda
mist Tartus. Asi läks koguni nii kaugele, et saks
lased omavahel mahatehes, lihtsalt eestlastele lin
nas kinnisvarasid ei müünud. Kuid tänu eestlaste
kokkuhoiule, varandusekogumisele ja rahvusli
kule tundele oli tung kinnisvarade omandamiseks
siiski nii suur, et majade ehitamine hoogu läks
tol ajal väljaspool linna administratiiv-piire asu
val mittesakslasest maaomaniku maa-alal. Ühel
ajal Seltsi asutamisega Õhutati ka oma rahaasu43
tuste asutamist ja hiljem asutasid Seltsi tegelased
ise oma panga. Oma rahaasutuste kaudu koon
dati eestlaste rahad oma pankadesse ja nende
kaudu võimaldati ka neil eestlastel, kel omal mõ
nevõrra vara oli kogutud, krunte omandada ja maju
ehitada. Kõik see aga suunas sinnapoole, et lähe
mal ajal ka Tartus eestlastel lootus oli linnaoma
valitsuses võidule pääseda.
Ilmasõda ja sellele järgnenud revolutsioon Ve
nemaal, kui ka meie Vabadussõda tõid suure muu
datuse meie ühiskondlikus ja riiklikus elus. Eest
lased said täisõiguslikeks kodanikeks ja pere
meesteks linnaomavalitsustes ja lõid rahvaste ene
semääramise ja oma tahte ning jõu alusel iseseisva
rahvusliku riigi. Meie teame, et oma riigi loo
mine ja hiljem selle arendamine on palju vaeva,
energiat ja jõukulutust nõudnud meie riigi juhti
delt ja kogu meie rahvalt. Meie teame ka, et riigi
loomisel, kui ka selle hilisemal arengul kuni seni
ajani on kaasa aidanud palju meie organisatsioone,
eriti ka meie majaomanikkude seltsid. Tartu
Majaomanikkude Seltsi juhtivad tegelased on
kogu aeg energiliselt kaasa aidanud meie riigi elu
arengule. Nad on kogu aeg võidelnud ultra de
mokraatlikkude püüete vastu ja kaitsnud mõõdu
kat evolutsioonilist arengut riiklikus elus. Tartu
Majaomanikkude Selts on saatnud oma esindajad
endise pohiseaduse aegu koigisse riigivolikogu
koosseisudesse, väljaarvatud esimene, on elavalt
osa võtnud linnavolikogu valimistest ja tegevusest
oma esindajate kaudu, niisama ka majaomanikkude
koja tegevusest. Ühtlasi on aga selts energiliselt
kaasa aidanud uue, praegu maksvusel oleva põhi
seaduse läbiviimises.
Meie oleme seinud alati sellel seisukohal, et
riiki ja ühiskonda viib edasi ühiskondliselt mõt
lev üksikisik ja sarnastest isikutest koosnev organisatisoon. Sellepärast oleme hoolitsenud selle
eet, et majaomanikkude erihuvid ja nende kaitse
alati oleks kooskõlas ühiskondliku ja riikliku
44
arengu ja eduga. Meie võime rahuldustundega
tagasi vaadata oma senise tegevuse peale ja loo
dame, et meice lipu ja Õilsate sihtide ümber ikka
enam ja enam majaomanikke kogub, kes aitavad
kaasa omaenese kutsehuvide korraldamisele ja oma
varandusliste positsioonide kindlustamisele, ega
seal juures alati silmas peavad ühiskondlikke ja
riiklikke huvisid, teades, et ainult korralikus ühis
konnas ja hästi ning heade seaduste läbi juhitud
riigis on võimalik üksiku kodaniku heaolu ja käe
käik.
Mis kasu on majaomanikul elukindlustusest?
Meie majaomanikkude laiemates ringkondades näib juba
valitsevat õige arusaamine tulekindlustuse hädatarvilikkusest
kinnisvara omanikule. Palju vähem teada on aga see tõsiasi,
et ka elukindlustus evib majaomaniku huvide vaatekohalt
erakordselt suure tähtsuse, rääkimata sellest, et ka maja
omanik on perekonnaisa, kellele on elukindlustus hädavaja
liku tagatisena perekonna heaolu ja laste muretu tuleviku
kohta.
Meie teame, et suur osa kinnisvarasid on koormatud
pikaajaliste hüpoteek- ning teiste laenudega. Loomulikult
püüab majaomanik tema varandusel lasuvast laenude koor
mast vabaneda, eriti aga oma lastele teda pärandada võl
gadest vabana. Sest kes teab, kas suudavad pärijad — nai
ne ja lapsed — võita kõik laenukoormatusega seotud ras
kused? Ehk läheb selle koormatuse tõttu pärandaja eluaegse
töövili lastele lõpuks kaduma?
Kindlaim tee sihi saavutamiseks on siin laenukoormatuse kõrgusel sõlmitud elukindlustus. Niisuguse poliisiga
taskus võib majaomanik kõigepealt kindel olla, et ta jätab
igal juhul omastele võlgadest vaba varanduse. Sest tema
surma juhul, sündigu see kas või järgmisel päeval peale elu
kindlustuse jõusse astumist, maksab kindlustusselts kohe
välja kinnisvara täielikuks vabastamiseks võlgadest tarviliku
kapitali. Kui ta aga kindlustuse lõpptähtajast üleelab, võib
ta ise saada selle hüve osaliseks ja laenud tasuda kindlus
tusseltsilt saadud kindlustussummaga.
Elukindlustus aitab veel paljudel juhtudel lahendada
probleemi, kuidas terviklikku kinnisvara ehk ettevõtet pä
randada mitmele lapsele. Lasterikas majaomanik püüab siin
.sageli oma ülejääkidest koguda rahalist kapitali, et selle abil
45
sularahas tasuda mõne lapse pärandusosa. Kuid rahakogu
mine nõuab aega ja enneaegne ootamata surm võib seda kat
kestada enne kui tarviline summa on kogutud. Kui aga tä
hendatud kapitalikogumine teostub elukindlustuse kaudu, siis
ei või enneaegne surm enam takistada rahakogumisega taot
letud sihi saavutamist, kuna sel korral maksab kindlustus
selts pärandaja poolt kindlaksmääratud lastele nende päran
dusosa täies kõrguses sularahas välja.
Edasi väärib veel mainimist elukindlustuse suur tähtsus
pärandimaksu-kindlustusena. Pärandimaks on meil kaunis
kõrge ja seepärast juhtub sageli, et pärijatel teeb suuri ras
kusi pärandimaksu tasumiseks tarvilikku summat sularahas
realiseerida. Kõige täiuslikum abinõu selle vastu on päran
daja elukindlustus, mis tagab varanduse takistamatut ülemi
nekut laste kätte ja selle säilitamist täies kõrguses. Sest elu
kindlustuspoliisi järgi kindlustusseltsi poolt väljamaksetav
kindlustuskapital võimaldab pärijatele ilma raskusteta päran
dimaksu tasuda.
Kindlustusaktsiaselts EESTI UNIONT juhatus ja Seltsi
Osakond Tartu Majaomanikkude Panga juures on igal ajal
valmis andma asjast huvitatud majaomanikele ligemaid sele
tusi ja tegema mittekohustavaid ettepanekuid kõige mitme
kesisematele eesmärkidele kohandatud elukindlustuse kohta.
Kindlust.-Aktsia-Selts „EESTI UNION".
„Eesti Union“ on asutatud 1922. a., kuid Seltsi järje
kindel tõus algas 1925. a.,mil tegevuse juhtimisele asus prae
gune direktor R. Lagrum, kellel enam kui 35 aastase tege
vuse tõttu kindlustuse alal on suured kogemused ja kelle
head sidemed Inglismaa suuremate ning vanemate kindlustusasutistega, kus ,,Eesti Union“ kindlustab edasi oma riskid.
Suurt rõhku paneb „Eesti Union“ sellele, et kindlustus
võtjate huvid leiaksid võimalikult täielikku rahuldamist.
Seepärast püüabki Seltsi juhatus kahjud likvideerida ilma
asjata venitamiseta ja sel puhul vahest tekkivaid vaidlusi
lõpetada vastastikuse kokkuleppe teel. Kogu oma tegevuse
välel ei ole „Eesi Union’il“ olnud ühtegi kohtuprotsessi
kahjukannatajatega.
Seltsi otstarbekohane edasikindlustuse süsteem võimal
dab ka kõige suuremad kahjud likvideerida mõnede päe
vade jooksul. Näitena võime mainida 1934. aastal asetleid
nud suurt tulekahju Eesti Laenupanga majas, mille puhul
„Eesti Union“ maksis välja kahjutasuna 22 miljonit senti,
kusjuures kahju likvideerimine kestis vaid 10 päeva.
46
„Eesti Union“ on muuseas arendanud tihedamat koostööd majaomanike organisatsioonidega ja majaomanike pankadega. 1. oktoobrist 1936. a. asub Seltsi Tartu osakond
Tartu Majaomanikkude panga juures, arendades koostööd
Tartu Majaomanikkude Seltsiga.
Tulekindlustuse kõrval osutab „Eesti Union“ erilist tä
helepanu elukindlustusele, milline võib nii mitmeski suhtes
osutuda väga väärtuslikuks majaomanikule, nagu see käes
olevas väljaandes teisel kohal ligemalt seletatud.
Peale
tule- ja elukindlustuse töötab „Eesti Union“ veel klaasi-,
murdvarguse-, auto-, õnnetusjuhuste j. t. kindlustuse aladel,
„Eesti Union’i“ tegevuse järjekindlat tõusu iseloomus
tab selgesti allpool järgnev tabel:
Aasta
1925
1926
1927
1928
1929
1930
1931
1932
1933
1934
1935
1936
1937
Nagu tabelist nähtub, on Seltsi sissetulekud kindlustus
maksude näol aastast aastasse püsivalt tõusnud, väljaarva
tud ainult kõige raskemad majanduskriisi aastad 1931. ja
1932. Seltsi vastutuskapitalid aga näitavad pidevat tõusu
ka kriisiaastade jooksul, mis tõendab Seltsi terveid ning
kindlaid aluseid.
„Eesti Union“ on eesti selts ja töötab eesti kapitaliga.
Seltsi juhatus ja revisjonikomisjon koosnevad üldtun
tud eesti seltskonnategelastest.
Katus.
Üheks ehitiseosaks, mis nõuab majaomanikult alalist
hoolt ja järelevalvet, on maja katus. Laseb maja katus
kauemat aega vett veerenni juurest läbi, mida raske mär
gata, lööb mädanik seinapalkidesse ja laetalade otstesse, te
47
kitades seene, mis edasi tungides muutub maja vastupida
vusele ja kestusele hädaohtlikuks. Kivimajas voivad tala
otsad mädanema hakata, seinad rõskuda ja lagi määrduda
läbijooksvast veest.
Katuse katmiseks on igal maal, ilmastikust olenevalt,
oma erilised katmisviisid kui ka materjalid.
Enne katuse katmist kattematerjaliga tuleb sarikad
räästa juures katta 3,7 sm paksuste laudadega nii, et esimene
laud ulatub üle maja karniisi ääre 2,5 sm. Katusehari ja
kahe katusepinna kokkujooksmise koht tuleb samuti katta
laudadega. Muu osa katust roovitakse 3,7X5 sm lattidega,
ainult pappkatus kaetakse üleni laudadega.
Kuna meie uute majade juures on papp katusekattena jäänud päris tagaplaanile, siis peatume ainult plekk
katuste juures.
Katus võib olla kaetud raud-, tsingitud või lainelise
plekiga.
Raudplekiga katmise puhul on sarikad roovitud latti
dega, mis asuvad üksteisest 15 sm kaugusel.
Raudplekk kaetakse enne tarvitamist mõlemalt poolt
värnitsaga, millele menningud juure lisatud.
Raudpleki headust proovitakse järgmiselt: plekk keera
takse S-kujuliseks ja taotakse puuvasaraga kokku; peale
õiendamist ei tohi plekis olla lõhesid ega murdeid. Seda
katset tuleb teha ühe plekiiehega kahes suunas: üks kord
pikuti, teine kord põigiti.
.
Plekitahvli küljed ühendatakse üksteisega vertikaalselt
jooksva püstvaltsiga, mille kõrgus ei tohi olla alla 2,5 sm.
kuna otsad ühendatakse lamavate põikvaltsidega, mis kulge
vad räästaga rööbiti.
Valtsid võivad olla ühekordsed ja kahekordsed. Kahe
kordne valts on kindlam, kuid seda kasutatakse siiski harva,
sest kahekordse valtsiga tõmbuvad tahvlid liiga pingule ja
käimise, tuule ning lume raskuse mõjul vajuvad lohku, kuhu
vesi jääb peatuma. Kui katus on tehtud kahekordse püst
valtsiga, tuleb tahvlid asetada nii, et lamedad põikvaltsid
tahvlite püstridades ei langeks ühte, muidu oleks raske valtsi
harju painutada.
Klambrid lõigatakse 18X4,5 sm suurused ja asetatakse
iga 1,42 m tagant.
Kahekordsel valtsil on veel see puudus, et plekk võib
valtsi kokkulöömisel ja kahekordsel painutamisel murduda.
Kahekordsed valtsid olgu menningukitiga määritud. Valtse
ei tohi raudvasaraga kokku lüüa.
Püstkatusel ei ole tarvet teha kahekordset valtsi, sest
48
lumi ei peatu seal, ja seetõttu pole ka kartust, et lumesulamise ajal katus läbi jookseks.
Kahekordne valts tuleb teha katuse veerenni juures ja
igas katuse murdekohas, kus lumi võib peatuda.
Plekk katusele on vajalik Grove-deflektorid üles seada,
et toimuks õhuvahetus pööninguruumis. See takistab plekk
katuse higistamist.
Tsingitud plekkkatuse katmine toimub samuti nagu raudplekiga katmise puhul, välja arvatud ainult pleki kruntimine.
Tsingitud plekki valmistatakse mitmes riigis, nagu IngIsmaal, Tsehho-Slovakkias ja Rootsis. Nende maade plekihinnad pole ühtlased, seepärast odavama tsingitud pleki ost
misel tuleb silmas pidada pleki vastupidavust ja headust.
Tsingitud plekk on hea, kui:
1) pleki välispind on läikiv, mitte tuhm;
2) plekki katsetades ühekordselt painutame teda 180°
võrra, lööme puuvasaraga kokku ning taome uuesti sirgeks,
kusjuures plekk ega tsingikiht ei avalda murdumise tun
nuseid.
Tsingitud plekist kahekordse valtsi tegemine püstkatusel
pole soovitav sellepärast, et kahekordse valtsi murdmisel ja
kokkulöömisel tsingikiht võib murduda, paljastades raudpleki, mis hakkab roostetama. Selle vältimiseks tulevad valt
sid katta värnitsa ja tinavalge kitiga või värviga.
Tsingitud katuse rennihaake ei tohi teha tsinkimata või
värvimata rauast, sest raud ja tsink mõjuvad teineteisele
hävitavalt, mille tõttu katus nende metallide kokkupuutu
mise kohal roostub kiiresti läbi.
Kui katust kaetakse külmal ajal, mis küll pole soovitav
külmunud pleki hapruse tõttu, siis olgu kõik ühendused ja
liitekohad nii tehtud, et plekil on soojal ajal võimalus venida.
Mida tuleb silmas pidada maja ostmisel.
Notar Hugo V iha 1 em.
Meie oludes on harilikuks nähteks, et kui keegi ostab
omale maja, siis mahutab ta sellesse kõik omad mustaks päe
vaks kogutud kroonikesed. Sellepärast peab ostja toimima
ka äärmise ettevaatusega, et oma rahast mitte hoopis ilma
jääda või paremal juhusel ainult osa sellest kaotada.
Eestkätt tuleb muidugi arvesse võtta seda, kas antud
olukorras kinnisvara ostmine on üldse kasulik. Ärevatel
aegadel (sõja hädaohu korral või siis, kui mõni rahaasutus
on raskustesse sattunud, jne.) tõusevad kinnisvara hinnad
hüppeliselt. Inimesed satuvad paanikasse ja on valmis iga
hinna eest ostma kõike, mis ette juhtub. Seda kasutavad
4
49
ära majaomanikud, kes oma majadest tahavad lahti saada, ja
müüvad siis need ostujänulistele hoiusummadeomanikkudele
kalli raha eest ära. Niipea kui ärevus vaibub, langevad hin
nad ja paanikasse sattunud ostjad leiavad, et nemad on raha
kursi languse omas taskus läbi teinud, teised aga mitte!
Ostmisel valitagu omale maja, mis on ostja jõukohane.
Suur tükk ajab suu lõhki. Kui ostuhinnast jääb üle poole
võlgu, siis osutub hiljem võla tasumine küllaltki raskeks.
Iseasi on muidugi, kui uuel majaomanikul on kõrvalisi tulu
allikaid, millest ta võlga tasuda saab. Kavatseb ta aga võlga
tasuda ainult maja tuludest, siis ei tohiks võlg ületada ühte
kolmandikku osa maja ostuhinnast. Nii arvavad vähemalt
vanad majaomanikud.
On kohane maja välja valitud, siis tuleks järgi vaadata,
kas ta on oma hinna väärne, ja seda niihästi oma tulukuse
kui ka oma seisukorra poolest. Kasutatagu sealjuures tarbe
korral asjatundjate (arhitektide, inseneride, ehitajate) abi.
Müüja püüab muidugi oma maja kõigiti „üleslüüa" ja kiita.
Kuigi ta vastutab seaduse järgi ostja ees kõigi vigade eest,
mis maja juures hiljemgi ilmsiks peaksid tulema, püüab ette
vaatlik ostia juba maja ostmisel tõelise olukorra suhtes sel
gusele jõuda.
Ostja vaadaku müüja ja tunnistaja juuresolekul kõik üle,
et hiljem maja ülevõtmisel oleks võimalik kontrollida, kas
maja on jäänud täpselt samasugusesse seisukorda, nagu ta
kauba tegemisel oli.
Ostja järgmiseks sammuks olgu käik linnavalitsusesse.
Seal kuulaku ta järgi, kas maja ei kuulu viimati lammutami
sele, või kas krunti ei riiva nn. „punane joon“ •— eelseisev
võõrandamine tänava laiendamiseks või muuks otstarbeks.
Uute majade juures jõutagu selgusele, kas ehitus vastab linna
sundmäärustele ja ehitustehnilistele nõuetele ja kas ehitus
on vastuvõetud ja elamisluba välja antud. Möödaminnes
kuulaku ostja ka järgi, kas kinnisvaramaksud on tasutud ja
obrokimaksud makstud.
Kui asi juba nii kaugel, et kaubad koos ja ostja ning
müüja lähevad vormilikku lepingut sõlmima, siis antagu notarile üles tõeline ostuhind. Kui tõelist hinda varjatakse, ja
see hiljem ilmsiks tuleb, ootavad ostjat suured maksutrahvid.
Kui aga on tegemist obrokikrundiga, võib ostja veel täbaramasse seisukorda sattuda. Obrokikrundi omanikul on nimelt
ostu-eesõigus selle hinna eest, mis lepingus tähendatud. Ka
sutab ta seda ostu-eesõigust, siis astub ta ostja asemele ja
maksab temale välja ainult selle hinna, mis ostja lepingu
järgi tasunud, müüjale „altkäe“ makstud rahast jääb ostja
ilma. Samasugune olukord tekib siis, kui müüja lähematel
sugulastel on väljaostuõigus. Lõpuks võib müüja ise nõuda
50
lepingu tühistamist kui ta lepingu järgi on saanud alla
poole maja tõelisest hinnast.
Ei saa ostjale kuidagi soovitada, et ta jätaks vormiliku
lepingu sõlmimise edaspidiseks ja lepiks esialgu ainult eel
lepinguga. Esiteks on maksuamet õigustatud nõudma, et
igaüks, kes peab ennast majaomanikuks, sõlmiks lõpliku le
pingu ja tasuks sellega seoses olevad maksud (tempelmaksud
ja kinnistusmaksu). Teiseks loetakse seaduse järgi majaoma
nikuks ainult seda, kelle nimel on maja kinnistusraamatutes.
Niikaua kui seal seisab veel müüja nimi, on tema majaoma
nik, ja kinnisvarale võiksid tema võlgade tõttu arestid peale
tulla. Ostja, kes võib olla terve ostuhinna on müüjale juba
välja maksnud, peab siis ära tasuma ka hiljem peale tulnud
võlad, kui ta maja oma nimele tahab saada.
Tõsi küll: kinnistuskulud on kaunis suured, ja paljud ostjad
vaatavad nende peale kui mahavisatud rahale, kuid nad on
paratamatud. Kes nende arvel tahab teostada kokkuhoidu,
riskeerib kaotada halvemal juhul kogu ostuhinna.
Kui ostetaval kinnisvaral lasuvad võlad, peab ostja need
täies summas üle võtma. Sageli juhtub, et majal lasuvate
obligatsioonide järgi võlg on tegelikult vähem kui obligat
sioonide summa. Ostja peab siis legingu järgi küll obligat
sioonid terves summas oma peale võtma, kuid vahe obligat
sioonide nimelise summa ja tegeliku võlasumma vahel tuleb
tal müüjale rahas ära tasuda. Sealjuures peab aga ostja sel
gusele jõudma, kes on võlausaldajaks ja kui palju tal võla
ja intersside arvel saada on. Võla ülevõtmisel hoolitsegu
ostja selle eest, et obligatsioon (pangas) tema nimele ümberkirjutatakse, s. o. et obligatsioon võla tasumisel enam müü
jale välja ei antaks, vaid ainult ostjale. Need ettevautusabinõud on tarvilikud ka sel korral, kui obligatsioon müüja üteluse järgi on panditud täies summas, sest võib olla on võla
usaldajal peale võla saada veel intresse möödunud aja eest.
Ostja, kellelt võlasolevad intressid hiljem sisse nõutakse, saab
siis nad ostuhinna tasumisel arvesse võtta. On kinnisvara
koormatud võlaga Eesti Hüpoteegipanga kasuks, tulen selgi
tada, kas tähtajalised maksud on tasutud ja kui suureks on
kasvanud kustutuskapital. Selle järgi tuleb müüjaga kokku
leppida, kas see kapital langeb tasuta ostja kasuks või tuleb
viimasel see summa müüjale välja maksta.
Kui ostja on teadlik selles, et müüjal on võlad, mille ta
sumisest kõrvale puiklemiseks ta müübki ära oma kinnisvara,
siis olgu ostja ettevaatlik. Kui müüja võlausaldajad saavad
müügi läbi kahju ja suudavad tõeks teha, et ostja oli tead
lik müüja kurjas tahtes, võivad võlausaldajad nõuda lepingu
tühistamist ja ostja jääb omast ilma.
51
Müüjale sularahas tasutavat osa ostuhinnast oleks ostja
seisukohalt kõige sobivam temale välja maksta alles pärast
maja ümberkinnistamist ostja nimele, sest lepingu allakirju
tamise ja kinnistamiseks esitamise vahel tekib paratamatult
väike vahe, mille jooksul kinnisvarale võivad arestid või
muud keelud peale tulla. Sellega aga müüja igakord ei
nõustu: ta kardab nimelt, et niipea kui ostja maja oma ni
mele saab, koormab ta selle obligatsioonidega, ja siis on
juba ostjalt raske midagi kätte saada. Et raskusest üle saa
da, toimitakse viimasel ajal järgmiselt: ostja maksab sula
rahas tasutava osa ostuhinnast kas panka või kolmanda
isiku kätte tingimusega, et niipea kui maja on ümberkinnistatud ostja nimele, saab müüja raha pangast või kolmandalt
isikult kätte. See võimalus on osutunud otstarbekohaseks
ja kindlustab õige asjaajamise juures nii ostjat kui ka müü
jat võimalikkude üllatuste eest.
Maja üleandmine ostjale sünnib harilikult siis, kui müüja
temale sularahas tasutava osa ostuhinnast kätte saab. Kui
ostuhind on kuhugi sissemakstud, siis sünnib üleandmine
seega alles pärast kinnistamist. Üleandmise päevast peale
kannab ostja harilikult kõik kinnisvaral lasuvad maksud
ning koormatised, omandades samast ajast arvates ka kõik
majast saadavad tulud. Üleandmise päev on seega vahe
tegemise päevaks. Ostja maksab müüjale välja kõik viimase
poolt sellest päevast arvates ettemakstud kulud (võla int
ressid, kinnisvara maksud, tulekindlustuskulud, obrokimaksud) ja kuni selle päevani saamataolevad tulud (üürid möö
dunud aja eest, mis veel tasumata ja mida ostja üürnikkudelt
hiljem kätte saab); müüja aga maksab ostjale välja kõik
võlasolevad maksud (võlaintressid, kinnisvara maksud, obrokimaksud j. m. kuni üleandmise päevani) ja ettesaadud tulud
(üürid). Maja üleandmisel teatagu müüja ja ostja ühiselt
üürnikkudele, et nüüdsest peale on majaomanikuks ostja.
Samasugune teadaanne tuleb teha ka kindlustusseltsile.
Maja ülevõtmisel vaadaku ostja tunnistaja juuresolekul järgi,
kas kõik on samas seisukorras nagu kauba tegemisel.
Siin kohal on võimatu kõnelda kõigist üksikasjust, mis
igakord ka isesugused on. Küllap ostja saab ka notarilt
asjatundlikku nõu. Pidagu ta aga sealjuures meeles, et no
tar on erapooletu ametikandja, kes kaitseb mitte üksi ostja
huvisid, vaid püüab olla erapooletu ja õiglane niihästi ostja
kui ka müüja suhtes. Missugustel tingimustel ostja müüjaga
kokku lepib, see jääb eeskätt nende oma asjaks, notar hoo
litseb esijoones selle eest, et poolte kokkulepe, niipalju kui
see notarist oleneb, õiglaselt täidetakse.
52
Tartu linna majaomanikkude nimestik.
Aia.
2, 4 Jürmann, Paul
6 „Vanemuine"
8 Kuusik, Alina ja teis,
teised
I, II.
3 E. Arstide Ühing
5, 7 Reinhold, Karl
9, 11 Metsik, Alma
13, 15 Graubner, Emil
Tähe tän.
Tähe tän.
10 Hennoch, Adele ja pär.
12, 14 Jänes, Aleks.
16 18 Raudsepp, Vold. ja
Ernestine
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, pärijad
28 Schulz, Eugen
30 Renning, Aleksander
32, 34 Rütli, Oskar
17 Sihle, Teodor
19 Eesti Kirjanikkude
Liit
21, 23 Sivers, Paul
25—-33 Kohler, Harri
35 Ringkonnakohus
37, 39 Siska Alma
Kindral Põdra tän.
41 Krahn, Edgar
43, 45 Zur Mühlen, A.
—■ Saksa teater
36 Mellini kliinik
38, 40 Masing, E. ja E.
42, 44 Eesti Rahvamuu
seum
46 Ülikooli maja
48 Linna IX algkool
50, 52 Klausen, Karl ja E.
54 Fr. Estica
Kastani tän.
58 Must, Anton
Root, Peeter
64, 66 Sööt, Karoliine
70, 72 Sulg, Alviine ja
teised
74, 76 Ulst, Jüri
56,
60
62,
68,
Kindral Põdra tän.
Kastani tän.
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja
Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex. ja teised
63-a Varkel, Johan
65 Roht, Gustav ja Evald
Vaksali tänav
53
Aida.
2 Klaos, Reinhold
4, 6 Ratnik Johannes
Aleksandri tän.
8 Orav, Karl
10 Kaplan, M.
12 Kombach, August
Turu tän.
II.
1 Lang, Märt ja Puna,
Anna
3 Lahk, Otto
5 , 7 Kirsch, Minna
Aleksandri tän.
9 Raudsepp, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
14 Gross, E. ja teised
16, 18 Siil, Voldemar
Turu tän.
Parem Emajõe kallas
Aleksandri.
2 Kremer, Simon ja
teised
4 Kahn, David
6 , 8 Kaplan ja Press, pär.
10, 12 Kaplan ja teised
Uueturu tän.
I, II.
1 Tartu Maavalitsus
3 Roht, Gustav
5 Roht, Gustav; Pehap,
Jaak jne.
7 Furmansky, Moses
9 Beck, pärijad
Uueturu tän.
14, 16 Panksep, pärijad
18, 20 22 Grüner, pärijad
11 Torm, Friedrich
13 , 15, 17 Truuts, pär.
Riia tän.
Riia tän.
24 Eller, Marie; Sang, H.
24-a Kõva Johan
26 Baptistide palvemaja
28, 30 Kaljas, A. ja
Juurik
32 Potsep, P.
34, 36 Kaplan ja teised
Soola tän.
38 Neumann, Joh.
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
54
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Helen
27 Mutli, Tõnis
Soola tän.
29, 31 Elken, J. ja V.
33 Vester, Rosalie
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43
Dobruschkes,
Reisa
45 Epro, Eduard
Lao tän.
46 Uhendrik, Linda
48 Solom, Johan
50 Raud, Minna
Lao tän.
50-a Anderson, Karl
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58
Maasing, Alek
sandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Fr.
70 Musto, Martin
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich
78-a Lombak, Hugo
Aida tän.
80 Orm, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
Lina tän.
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Nuust, Johan
Jõe tän.
102 Vint, August
104 Paabo, Johannes
106 Solvak, Mihkel
108 Josua, Friedrich
108-a Gelb, Ber
Rebase tän.
110 Silm, Kusta
110-a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Vasemägi, Rudolf
116 Timm, Kusta
118 Pleer, Karl
47 Rästas, pär.
49 Juudi kogudus
49-a Võsu, Reinhold
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Saks, Alide
61 Sarapu, Mihkel
Aida tän.
63, 65 Nabritson, Johan
65-a Laidre, Maria
67 69 Kisper, Ed.
Lina tän.
71 Kerge, Mihkel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul
83, 85 Truus, pärijad
87 Anderson, A.
89 Truus, Albert
Jõe tän.
93, 95, 97 Pedraudse, pär.
95-a Vint, August
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Kannuska, Jaan
107 Pääsuke, Aleks.
Rebase tän.
109, 111 Laisk, Liine
109-a Ivanov, Andrei
111-a Sassi, Ferd.
113 Eichelman, Johan
Kuu tän.
115 Madisson, Peeter
117, 119 Laur, Oskar
55
121 Siniallik, Juhan
123 Nurmberg, K.
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamõis, Juhan
124 Aria, Paul
Vaba tän.
Vaba tän.
126 Naaris, Andres
128 A.-S. Eesti tikumonopol
130, 132 Sunts, D. ja L.
134 A.-S. Eesti Metsatöös
tus
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Varlov, A.
Sõbra tänav
Alevi.
2
4
6
8
10
12
14
II.
1
3
5
7
9
11
Müür, Märt
Kadak, Jaan
Kimask, Minna
Grigor, Anna
Hermann, Emilie
Parv, Olga
Edavere, Jaan
Viit, Liisa
Ehrlich, August
Pokk, Mihkel
Rebane, Peeter
Adof, Rosalie
Silmann, Aleksander
Kesk tän.
Kesk tän.
16
18
20
22
24
26
28
30
Tamm, Heinrich
Tief, Otto
Noorkukk, Marie
Algmaa, T.
Aints, Eduard ja Elfr.
Normann, August
Moss, Eduard
Huik, Johan
Alliku.
Anne.
56
I.
1 Teetin, Marie
3 Puijat, A.
2 Kruuse, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm, Liisa
8 Prüüs, Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pütsepp, Hendrik
15-a Poots, Vilhelmine
15-b Erikson, Leida
15 Normann, Johan
17 Mägi, Jaan
17-a Mallo, Oskar
III.
1 Birk, Marie
3, 5 Peedokant, Roland
7 Ploom, M. ja teised
7-a Räppo, Eduard ja
Bernhard
14 Paurson, Mihkel
14-a Mutso, J.
16 Fuchs, Minna
18 Beern, Luise
18-a Veeber, Ado ja Marie
18-b Orutar, Luka
18-c Tõnisson, Emilie
18-d Loidap, Karl
Paju tän.
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26 Ojavere, Veera ja Vas-
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro, Kaarel
11 Vaherpõld, T.
Paju tän.
13, 15 Semmel, Marie ja
teised
17 Raud, Karl
19, 21 Sorgsep, E. ja t.
23 Muna, Gustav
25 Sellkääri, Johannes
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Aleksander
33-a Ustinov, A.
35 Peets, Karl
37, 37-a Morgen, David
37-b Kana, Voldemar.
39 Mark, J.
41 Pulles, Richard
43 Hendrikson, Anna
Linna heinamaa
Ardla.
1, 3 Einasto, Elmar
Eeva
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
ja
II.
9 Siimo, Karl
11 Tartu linna maja
Rahu tän.
Viil, Anna
Võru maantee
Auriku.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linna majad
Parem Emajõe kallas
II.
—■ A.-S. Tartu Aiavilja
Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, E. ja M.
6, 7 Linna majad
Puu tän.
57
Barklai plats.
I.
lix; 4 J. Kuhi; 5 Luksep, P.; 6 Tschernov,
Meta
Kaubahoov äridega nr. 1
firma M. Jänes; 2, 3
Lepp, Karl, Eha, Fe-
Botaanika.
I.
2, 4, 6 Scholvin, Robertine
8, 10 Mihkelson, Hans ja
Martins, Johannes
12 Linna maja
18 Zur-Mühlen
— Tartu linna maja
1 , 3 Ülikooli Valitsus
5 Johanson, Johannes ja
Herta
G.-Adolfi ja Tähtvere t.
7 Linna I algkool
9 Jaanson, Johannes
11 , 13 Unt, Peeter
15, 17 Karro,
Liine ja
Luise
19, 21 Taavet, Jaan
20 Jaesche, A. ja A.
22 , 24 Moks, H. ja J.
26 Lüüs A. ja E.
Gustav-Adolfi tän.
Lepiku tän.
28, 30 Puusepp, August
32 Hopp, K.
34, 36 Leivategija, Gust.
38, 40 Lauri, Johan
42 Grohs, Marianne
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak
Kloostri tän.
23
25
27,
33
35,
Schwalbe, Johan
Laabus, Märt
29, 31 Müller, Nikolai
Older, Auguste
37 Tõnisson, August
C. R. Jakobsoni.
2 Piip, Benita
4 Napritson, Selma
6 Sivers, M.
(Tähtvere.)
I.
1 Miilberg, Paul
Vikerkaare tän.
Vikerkaare tän.
8 Kerstna-Muuga, J.
10 Hackenschmied, Vlad.
Eha.
2 Lill, Marie
4 Bergmann, Voldemar
6 Laar, Anton
8 Mitt, Peeter
10 Behrsols, Elisabeth
12, 12-a Saeberg, Jaan
14 Sahko, Emilie
16, 16-a Kaarma, Virve
ja Viima
11 Kadak, Andrei
II.
1 Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
11 Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Pedaja, Elsa
17 Busch, Johan
19 Root, Peeter
Kesk tän.
Kesk tän.
18 Kriis, Joh. ja teised
20, 22 Torpats, Tõnis
24, 26, 28 Klein, Jennyja
Magda
Tähe tän.
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
25, 27, 29 Lossmann,
August ja E.
31 Adamson, Jaan
Tähe tän.
30 Kangur, O., A. ja
Valdma, E.
33 Kallas, Joosep
35, 37 Maks, L. ja teised
39 Hermann, Anton
Kevade tän.
32 Rammul, Aleks, ja
Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linna maja
Elva.
2 Mark, Reinhold
4 Kalmre, Jakob
6 Pääsuke, Linda
II.
(Tamme.)
1 Torpats, Tõnis
3 Luksep, Aleksander
5 Lind, Rudolf
59
Väike kaar
10
12
14
16
18
Maasik, Herta
Marks, Anette
Pähn, Linda
Utsal, Riho
Juhanson, Theodor
7
9
11
13
15
8 Reeben, August
Kuppits, Juhan
Läänesaar, Kristjan
Ignats, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
Väike kaar
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Marandi, R.
Moks, Jaan
17
19
21
23
25
27
Kesk Kaar
20 Lui, Mihkel
22 Sööt, Jaan
24 Soonets, Marie
Kesk Kaar
Suur Kaar
29, 29-a Kilk, Juhan
31 Rähni, Jakob
26 Leppik, Aleks.
28 Uudel, Karl
30 Vanaase, August
Suur Kaar
Soinaste tän.
32
34
36
38
40
42
44
46
48
50
Võsu, Anna
Kuik, Jakob
Nuter-Tammin, Karl
Aarna, J.
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Reintal, T.
Saag, Jüri
Bürger, Johann
Kiis, August
Soinaste tän.
Himma, Peeter
Koger, Marie
Kuulberg, Juhan
Kuulberg, Karl
Gromov, Nikolai
Treler, Minna
Kruuse, Burhard
Teetsov, Linda
Ojasson, Märt
39
41
43
45
47
49
51
53
55
Raja tänav
Emajõe.
— Botaanika aed
Botaanika tän.
— Furmansky, Teve, Isak
Sonja
60
I.
Väike-Emajõe tän.
1, 2 Brunhof, Peeter
3, 4 Veski, Juhan
9, 9-a Tallo, Marie ja
Johannes
10—12 Kook, August
5 Spordiriistade Vabrik
J. Raudsepp & Co
6 , 7 Tasak, Marta; Jü
ris, A.
8 Põder, Johannes
Era.
Kartuli tän.
II.
1, 3 Väärsi, Ida ja Alb.
5 Schilova Aleksandra.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
(Pimedate
kool)
Filosoofi .
2 , 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, A. ja teised
14, 16 Schilling, Karl ja t.
18 Hermann, J.
20 Peterson, Eduard
22Janson, Ottilie
— Pügi, M.
— Rõbakov, S.
II.
1 Bulgarin, Valeria
3, 5 Schwarz, Efrosine
7, 9 Vallin, Emilie
11 Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tendre, Endel
19, 21 Kass, Minna
23, 25, 27 Lõoke, Anna
29, 31 Tork, Johan
Võru tänav
Forseliuse.
II.
— Laurits, Oskar
— Laurits, Oskar
— „Estico“ vabrik
Fortuuna.
III.
Algab Narva tänavalt
1, 2 Vene heategev selts
3, 4 Jänes, Karl ja Alek
sander ja Ambre, Ru
dolf
5, 6 Järveson, Miili
7, 8 Käärik, Kaarel
9, 10 Kena, Emilie
Põik tän.
11, 12, 13 Grischakov, Radion ja Antonina
14, 15 Moscharov, Jakof
16, 17 Joor, Liisa ja Põ
der, Emilie
18 Remeleva, M.
19, 20 Befeld, Karl
21, 22 Peklevitsh, Feodosja
23 Blinov, Ivan ja teised
24, 25 Martinson, Johan
26 Lepp, Aug. ja teised
27, 28 Teder, Peeter
29, 30 Raud, Peep
31 Ostrat, Juliane-Elisab.
32 Hirt, Peeter
61
33 Fadejev, A.
34, 35 Metslang, Gustav
38, 39 Koslov, A.
40 Pedajas, Johan
Vorobjev, Ksenija
Pikk tän.
Paju tän.
36, 37 Polin, D.
Fr. R. Kreutzwaldi.
2
6
8
10
12
Uipus, A. ja Piip, B.
Tammekann, A. ja J.
Lang, Erich
Reinhold, Alma
Koort, Erna
Gildi.
2 Mirvitz, Abram ja
Moses
4 Luik, Oskar
I.
14 Piiper, J.
16 Mark, Julius
18 Öpik, Aliide
24—26 Seerumi Instituut
— Tähtvere mõis
I.
1 Mirvitz
3 Post, G. ja teised
5 Allik, Johan
Rüütli tän. ______
Rüütli tän.
6, 8, 10, 12 Linna majad
(Tähtvere.)
7 Schmidt, Therese
9 Oberschneider, Paul
Politseiplats ja Kompanii tän.___________
Gustav-Adolfi.
2 Kaubandus-tööstuskoda
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna
Rüütli tän.
8 Sõrra, Jaan
10 Pudersell, Hildegard ja
Kiipus, Elmar
Ülikooli tän.
12 Polikliinik
14 Ülikooli maja
18, 20, 22, 24, 26 E. Karskusliit ja Selts
28—32 Markvart, M.
62
I.
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja M.
5 Lommatsch, G. Tittelbach, E.
Rüütli tän._______
7 Hold-Neumann, Ed.
9, 11 Kroeger, E., G., L.
ja L.
13 Pehap, Adeline ja
Laur, Ants
15 Grünthal, Erna, Ilse
Gert
Ülikooli tän.
17 Ülikooli kirik
Gustav-Adolfi plats ja
Peeter Põllu tän.
19 Ülikooli võimla
34 , 36 Jaani kogudus
38, 40 Laur, Peeter
42 Sirotkin, pär.
Lutsu tän.
Lai tän.
44, 46 Vals, Andres
21 Melkov, Hans
Tee Toomele
Lai tän.
48, 50 Melso, E. ja I.
52 Johanson, Ernst ja
Herta
23,
27,
31
33
25 Plaks, Elsa ja t.
29 Reinbaum, Andres
L. P. ja T. ed. Selts
Rösner, Olga ja teised
Botaanika tän.
Botaanika tän.
54 Zur Mühlen, Arthur
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66 Teppo, Johan
68 Puijat, Antonie ja t.
70, 72, 74 Lastekliinik
Tähtvere park
Herne.
2, 4 Luks, E.; Viinalas, S.
6 Klaos, Helene
8, 10 Karro, A. ja O.
12 Silk, H.; Semmel, J.
14 Virk, Jaan ja Adele
16, 16-a, 18 Kippik, Jaan
20 Austa, Aug.
22, 24, 26 Treumann,
Elfriede
35 Freiwald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 „Ühisabi“
43, 45 Saar, Oskar
45-a Paris, Ilse ja teised
47, 49 Kügelgen, J. ja t.
51 Anderson, Anna
53 Eres, Friedrich
55 Zur Mühlen, Artur
57 Heine, A. ja teised
59 Schönberg, Eduard
61 Arand, Johan
63 Asper, Gustav
65 Kasemaa, Robert
67 Anni, August
69 Broden, J. ja teised
—• A Le Coq õllevabrik
I.
1 Sööt, Ervin ja Har.
3 , 5, 7, 9, 11 Nurm, Rich.
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, Jo
han ja Sõster, Johan
nes ja pär.
21, 23, 25 Rüütel, Helene
27, 29, 31, 31-a Frisch, El.
ja teised
63
28 Kraan, Alfred
30 Heido, A. ja teised
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peterson, Otto ja A.
38, 40 Juurup, GeorgTeodor
42 Elias, Marie
44; 46 Rammus, Kusta;
Treier, Ed.
48 Kiisvek, L.
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
Marja tän.
56 Rästa, Jaan
58 Räppin, Liisa ja teis.
Meloni tän.
33 Kipik, Jaan
Kartuli tän.
35,
39
41
43
37 Peeda, Gustav
Ungerson, Jaak
Miitra, Liine
Jõgi Viktor ja t.
Marja tän.
45,
49
51
53
55
47 Pehk, M. ja L.
Veldre, Karl
Kirillov, Anna ja R.
Häälme, Jaan
Võõbus, Kusta
Meloni tän.
57 Jakobson, Karl ja Liisa
Piiri tän.
Piiri tän..
60, 62 Marandi, Peeter
64 Kütt, Jüri
Holmi.
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, Jaan
12, 14, 16, 18 T. E. Majandus-Ühisus
20, 22, 24 Oss, Alice
26 Oss, Johan
59, 61 Pihlap, Liisa
63 Unt, August
III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
7, 9, 11 Rästa, Jaan ja
Laan, Arnold
13 Ahlmann, Artur ja
Simson, Ed.
15 , 17 Jansen, Georg
Pahem Emajõe kallas
Hommiku.
2
4
6
8
10
—
—
Kull, Juhan
Priks, M.
Pauls, J.
Adon, Reet
Käär, Otto
Rostovzev, Mihail
Auna, Julius
— Vestren-Doll, Anna
64
1
3
5
7
9
11
13
15
—
—
I.
Säre, Jaan
Skorohodov, Aniki
Kivastik, Julius
Priks, Martin
Rander, Gustav
Ronk, Amalie
Lodo, Rosalie
Mahlmann, Arthur
Mahlmann, Melanie
• Maasing, Oskar
Hugo Treffneri.
2 Treffner, E.
4 Reinhold, Karl
6 Lill, Julius
III.
1,3 Lang, Helene
5, 7 Aavik, Joh.
9 Raba, M. ja teised
Ilmatsalu.
I.
Ilmatari.
I.
2 Looga, Juhan
— Furmansky, Teve ja t.
I.
Ilmarise.
Sutt, Andrei
Uhlfeld, Juhan
Pärn, Karl
Jaama.
2 Martin, Eduard
4 , 6 Lilienthal, Aliine
8 Prants, Peeter
10 Laisk, Heino
Mäe tän.
12 Puusik, Johannes
14 Eesti Lasteaed
16 Jassman, Nachmann
Roosi tän.
III.
1,
11,
17
19
3, 5, 7 Hellat, Nikolai
13, 15 Ingel, Karl
Kerner, Eduard
Loit, August ja Peeter
Mäe tän.
21 Resetsov, E. ja M.
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
Roosi tän.
18 Ausler, G.; Kukk, H.
20 Lenkin, Nikolai
22, 24 Saksa abiandmise
selts
26, 26-a Vihmann, Vilh.
28 Linna maja
30 Puksov Hendrik
32, 34 Zeiger, A.
36, 38, 40 Jaik, Konst.
42 Strommel, Jaak
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, Anna
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
56-c Ink, Marie
5
33 Puksov, Hendrik
35 Fau, Amalie
39 Reinhold, Alma
Kivi tän.
41, 43 Pusemp, Joh.
43-a Põder, Karl
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, Hans
53 Blum, pär.
55, 57 Jakk, Hilda
59 Königsfeld, Cecilie
61 Epler, Jaan
63 Laats, Peeter
65
Raekoja tän.
Raekoja tän.
65 Napp, Robert
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad (va
nade kodu)
73 Pere, Adele
75 Pastel, Jaan
77, 79, 81, Sell, Liisa
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Aleksander
56-a Hüva, Helene
56-b Ustav, Helene
58 Jõgi, E.
Pärna tän.
64,
66
68,
72
64-a Saks, Jaan
Otter, Leonhard ja t.
7o Plaks, Hendrik
Sõjaväe-laatsaret
Pärna tän.
Post, Gustav
Koljok, Johannes
Hendrikson, Juhan
Pikk, Anna
Raud, Vilhelmine ja
Gustav
101, 101-a Undrits, Anna
103 Polli, August
105, 107 Hansen, Vilhelm
109 Tallinna L. H. Kassa
109-a Salumets, Marie
111 Põderson, Leonhard
113 Padar, Eduard
— Sõjaväe laatsareti köök
91
93
95
97
99
Räpina maantee
Juhan Liivi.
J. Hurda.
2
4
6
8
10
12
14
66
Starkopf, Alide
Kirde, Karl
Saar, Tõnis
Ottas, Alma
Faure, A. ja F.
Grünthal, V. ja T.
Kurich, H. ja Pettai
I.
2, 4 Köhler, pärijad
6 Riigimaja
1 Riigimaja
3, 5 Ottas, Johan
7 Schröder, Felix
I.
(Tähtvere.)
1
3
5
7
9
Ainelo, Jaan
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl ja Ado
Truupõld, R. ja A.
Jul. Kuperjanovi.
2 Maarja koguduse maja
4 Rosenberg, Helmi
6 , 8 Kampmann, Mihkel
10, 12, 14 Söörd, J.
16 Korp! „Ugala“
18 Koort
18-a Haag, Osvald
20, 22 Levin, Abram
24, 26, 28, 30 Juse, N., p.
32 Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Pauline
Kastani tän.
38 Viedemann, Marta
38-a Mieddendorff, Leo
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muuli, pärijad
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Leib, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik August
70 Karjus, Anna
Jõe.
2 Liivamägi, Eduard
4 Truus, Mihkel
Aleksandri tän
6 Tiirik, Ida
8 Martinson, Paul
10 Saks, Ed. pärijad
Kastani tän.
17 Zimmermann, Frieda
19 Valter, Elisabet
21, 21-a E. Tarv. Üh.
Kesküh.
23, 25 Rätsep, Lidia
27 Martinson, Karl
29 Sihver, Marie
II.
1 Liiv, Anna.
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, Alma
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Liisa
9-a Sisas, August
9-b Vint, August
11 Kits, F. ja A.
Aleksandri tän
13, 15 Goldberg, Israel
Turu tän. ja parem Emajõe kallas.
67
Jänese.
2 Truusa, Paul ja teised
4 Eller, A.
6 Pillau, A.
8 Pähn, A. ja H.
10 Knoll, Alviine
12 , 12-a Oja, Jaan
14 Zupson, Eduard
16 Sööde, Liine
18 Reinvald, Jaan
20 Tamm, M.
22 , 22-a Kivistik, Alex.
24 Kikkas, Johan
26 Tennosaar, L.
28 Õunapuu, Ida
30 Lester, Rudolf
32 , 32-a Vahi, Marie
34 Kallas, Rudolf
36 Vokk, Emilie
II.
7 Luht, Kristjan
9 Laos, Leena
11 Tross, Hilda
1 Raudtee valitsus
3 Tavita, Jakob
5 Sinijärv, Viktor
Kalaturu.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
ja Simson, Eduard
4 Jansen, Georg
III.
5, 6 Oss, Johan
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, Gustav
Narva tän.
Holmi tän.
Kalda.
1 Genss, Nosson; Braschinsky, Lieba
2 Lang, Helene
Hugo Treffneri tän.
— Treffner, Elsa
3, 4 Jõudu, A. ja Elken,
J. ja A.
5, 6 Silvere, Ants
7 Korik, Karl
68
III .
Ühendus Narva tän.
8 Lepp, Alfred
9, 10 Goldberg, Heinr.
11, 12, 13, 14 Oheim, Olga
Väike tän.
15
, 16 Tartu linna töös
tuskool
Sauna tän.
24, 26 Villmann, Amalie
ja Irene
25, 27 Taara spordiklubi
—- Linna ujula
— Uiga, Johannes
Vene tän.
17 . 18 Oeberg, Olga
19—22 Austa, Karl ja
Johannes
23 Aerutajate klubi
III.
Kalmistu.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
1
3
11
13
Järvik, Märt
, 4-a Ratasepp, M.
Taakel, Jaak
Jung, J. ja P.
Klaos, Alexander
Leppik, Eduard
Lusikas, Jüri
Reeben, Anna
Bekker, Marie
Vene kalmistu
Maarja kalmistu
Jaani kalmistu
Lellep, Georg
Risti tän.
Liiva tän.
21
Narva tän.
32 Briggo, Aleksander
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klement, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Jaan
46, 48 Laigasküla, Kadri
Mäe tän.
52,
56,
62
—
—
54 Kipasto pärijad
58 Roose, J.
Keskküla, Johannes
Tupits, J.
Käärik, Juhan
Viro, Joosep
Kuusi, A.
Õunapuu, Jaan
Hasenbusch, Ida
25,
29,
31
33
35
37
39
, 23 A.-S. Metallivabrik
G. Lellep
27 Tiidov, E.
29-a Päiv, Leena
Savisaar, Daniel
Koster, Anna
Siirak, Mihkel
Eller, Jaan
Jakobson, pärijad
Narva tän.
41 Rossner, Karl ja
Gustav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47, 49 Kötsi, Karl
51 Kukk, Liisa
53 Lehepuu, Gustav
Mäe tän.
63 Rätsep, Alide
65, 65-a Kutta, Jaan
71 Karindosk, Paul
Roosi tän.
69
Kaluri.
2 Kenkmann, Eduard
4 Märtson, Silvia ja
Valter
6 Meilach, Hirš-Leib
8, 10 Prikkel, Gustav
Riia tän.
12 Linnamaja —- tööbörs
14, 16 Rammolüüs, Emilie
18 Lomp, Aug.
Soola tän.
20, 22 Nikiforov, Konst.
24, 26 Milles, Reinhold
28, 30 Primäkin, Vassily
32, 34 Sirk, Karl
36 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
38, 40 Segrits, Karl
42, 44 „A.-S. E. M. Us
vansky ja Pojad“
46 Muuli, Ed.
II.
— Turuhoone
7 Saar, Tõnis ja Põder,
Johannes
Riia tän.
Soola tän.
21, 23Stallmeister, H.
27, 29 Karolin, Peeter
33 Puusik, Johannes
37 Lisesnov, L, ja
Feklistov, A.
39, 41 Menning, L.
43 Hofrichter, V.
45 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
19,
25,
31,
35,
Lao tän.
Lao tän.
— Linnamaja
Parem Emajõe kallas
Kalevi.
2, 4 Pallase kunstikool
6, 8 Jürgens, Erich
Soola tän.
10, 12 T. Jaani kog. maj.
14 Elken, Jüri ja Vold.
16 Sotnik, August
18 Blumenfeld, J.; Katalsep, H.
18-a, 18-b Pae Karl ja
Dagmar
70
II.
1 Tütarlaste gümn.
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja
Roman
— Kivi, Johannes
Lille tän.
11 Sõrra, Georg
13, 15 Pfaff, pärijad
17, 19, 21 Pfaff, Elissabet
23 Tomberg, Villiam
Lao tän.
20
22,
26
28,
32,
Levin, Abram
24 Ressurse selts
Kripson, Johan '
30 Puusep, Ludvig
34 Kohler, Robert
Aida tän.
36, 38 Lange, Märt
40, 42 Krause, Aleks.
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
48-a Linna maja — V alg
kool
25 Sepp, A.
27 Miljan, E.
29, 31 Torm, Friedrich
33, 35 Ambre, Rudolf
37 Naaris, Frieda
39, 43, 45 Zimmermann
Karl
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja
Ida
Pargi tän.
Karlova park
Lina tän.
50
52
54
56,
60,
64,
Otsa, Anna
Reddel, Rudolf
Prigajev, pärijad
58 Israel, Ernst
62 Vint, Liisa
66 Veske, Johan
Jõe tän.
68 Liiv, A.
70, 74 Vindt, Liisa
76, 78 Treufeld, H. ja F.
80 Selge, Karl
82, 84 86 Karindosk. A.
Rebase tän.
88 Rõkk, Karl,; Liivoja, L
88-a Liivoja, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Rootsi, Friedrich
92-a Krusale, Emilie
92-b Aruella, August
Kuu tän.
94 Siska E. ja tesied
63
65
67
69,
73
Tartu linna maja
Napp, Peeter
Tartu linna maja
71 Heine, Oskar
Bergmann, Rudolf
Marta tän.
75 Sügis, Julie
77 Padar, Kristjan
77-a Põder, Kristjan
79 Pikker, Juhan
Tolstoi tän.
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsaar, Ida ja Selma
89 Liiberg, Alviine
Õnne tän.
91 Lond,Hans
93 Anier, Alma
93-a Lemmats, Emma ja
Johannes
95 Liiv, Anna
97 Luisk, Linda
71
96,
98
100
102
104
Vaba tän.
Kuu tän.
96-a Vagu, Anna
Lauri, Eduard
Raudjalg, Arnold
Vaiga, Johannes
Kodu, Johan
99 Ploom, Alviine
99-a Maasik, Karl ja Else
101 Ink, Helene
Vaba tän.
103 Plaks, Heinrich
105 Raudjalg, Oskar
Sõbra tän.
106 Laansalu, Arno
108, 110 Perv, Johannes
112 Herne, R.
114 Kabin, Marie
116, 118 Uik, Jaan
Sõbra tän.
107 Aarna, Daniel
109 Aria, Elmar
Saekoja tän.
Saekoja tän.
120 Pulli, Eduard
122 Maidla, Em.
122-a Tullus, Vold.
124 Pokk, Amalie
126 Kahar, Ants
111
113
115
117
119
K. A. Hermanni.
2
4
6
8
10
12
14
16
—
Deklau, Erich
Lellep, Georg
Gross,Hedvig
Veskioja, Johan ja A.
Puusep, Fr.
Raudsepp, K.
Paabo, August
Särg, V. ja E.
Pügi, Margareta
(Tähtvere.)
I.
1
5
7
9
11
13
Kirde, K.
Mitt, Roman
Rägo, Richard
Landra, Karl ja E.
Sivers, Reinhold
Laas, Aleks.
I.
Kartuli.
2, 4 Kuusk, Jüri
6, 8 Montag, K.
10 Paurson, Leena ja t.
12 Vestel, R. ja Anja,
Juhan
Lagastik, August
Rämmal, K.
Roots; Uurd, Sofie
Pokkats, Juhan
Kadak, Andrei
1-a Pihlap, Karl
1 Kuhlberg, NatalieMarie
3 , 5 Priks, Robert
7 Türna, A.
9 , 11 Ehernbusch, Liisa
13 Käpa, Eduard
Oa tänav
Emajõe tän. lõpp ja parem Emajõe kallas
72
Kasarmu.
4 Kuusjärv, Juhan
6 Tammenragi-Murro
8 Väli, F.
18 Tuldava, E. ja Halja
maa, J.
20, 22 Sumberg, Vold.
24, 26 Sõrra, Jaan
Aia tän.
28 Mölder, Ed.
30 Genss, Jakob
30-a Daiber, E. ja R.
32 , 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 Jänes, K. ja Aleks.
38-a Wickenheiter, Ivan
38-b Laas, Marie
Riia tän.
40 Mondson, Aleksandra
42, 44 Riives, Johan
46, 48, 50 Viinatehas —
52 Deinhardt, Johanna
54 Sahlit, pärijad
II.
1 Üliõpil, selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
11 Jansen, Sigrid
13, 15 Sirk, Anna
17, 19, 21 Kaltenberg, R.
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Karl ja
Oll, Amanda
J. Kuperjanovi tän.
— Viedemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37 Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 43 Vühner, Lilli
Tiigi tän.
43-a Rootsi, Friedrich
45, 47 Tõllason, Jaan
49, 51 Alver, Jaan
53 Oja, Helene
Aia tän.
55 Must, Anton
57, 59 Türk, Leopold
61, 63 Korknobel, Alex
ja Helene
67 Parts, Karl
65, 69 Parts, Mahkel, p.
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
73
56 Roos, Leena
58, 60 Buck, E. ja
Mõrd. M.
62, 64 Aiand, Charlotte
66 Kase, Peeter
68, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Säga, Jaan
78 Laurits, pärijad
80, 82, 84 Kink, Leho
86 Normann, Julie
88 Puhkason, Marie
79, 81, 83 Karsova
Ariadna
85, 87, 89, 91 Terpilovsk
Anna
93, 95 Jurak, Marta
97', 99, 101 Käpa, Jo
hanna ja Karl
Riia tän.
103 Kauba Pank
105—113 Peets, Joh.
115, 117, 119, 121 Vilbaste
Gustav ja Ellen
Tamme tän.
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Vetka, Andrei
133, 135 Tamm, pär.
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Marie
143 Kaalep, August
145, 147, 149 Alajan, Jaan
ja Elisabet
151, 153, 155 Bergmanni
abiraha sihtasut.
Kase tän.
157, 159, 161 Bluss, Peeter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hager, Karl
171 Toots, Jaan
173 Helmeste, Rich.
173-a Ütsi, Joh.
177 Kikas, Karl
179 Riivik, Jaan
181 Saar, A.
183 Tapamaja
Võru maantee
74
Katoliku.
I.
2, 4 Lepp, Karl
1 Piip, Ants
Veski tänav
6 Toming, Liine
Katoliku kirik
Tähtvere park
K. A. Hermanni tän.
Kauba.
Kaubahoov
Pood
nr. 39 Bergmanni abiraha
sihtasutis
„ 38 Vask, Aleksander
„ 37 Satini, Marta; Ja
kovlev, Emilie
„ 36 Jänes, Aleksander
„ 35, 34 A.-S. Kalju
„ 33 Simm, pärijad
„ 32 Vogel, pärijad
„ 31 Resvov, pärijad
„ 30 Pedraudse, K. pär.
„ 29, 28 Grüner, pärijad
„ 27 Vilde, Osv. ja Jul.
I.
1 Peterson, Agnes
3
5 Kramer, Simon; Pasternak, David
7 , 9 Holst, pärijad
11 Kohlap, Jaan
13, 15, 17 Tartu Eesti
. Laenu-Hoiu Üh., Kase,
P. ja teised.
Söögiturg
Kesk.
2,
61
8
10
4 Kullam, August
Noorkukk, Alide
Krieps, Mihkel
Parts, Meta
Lootuse tän.
12
14,
18
20
Viilu, Linda
16 Kukkes, Eduard
Messing, Ed.
Virkhaus, Adalbert
Eha tän.
22 Mork, Karl
II.
1 Möller, Karl
Lootuse tän.
3 Emblik, Julie
5 Pau, Gustav
Eha tän.
7 Raud, J.
9 Peljo, J.
11 Kalson, J.
13, 13-a Klaos, Aleks.
75
24 Klaos, Richard
26 Neumann, Hendrik ja
Karl
28 Link, Hilda
Õnne tän.
30 Lüdimois,Mart
32 Veeber, Juhkam
34 Laurson, Mihkel
Kuu tän.
36 Käär, pärijad
38 Petrov, Aleksei
40 Hansi, Eduard
Onne tän.
15 Lepper, Joh.
17, 19 Vene vaeste komitee
21 Tamm, Karl ja Anna
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan
Vaba tän.
7..........................
27
29
31
33
Vaba tän.______
42 Patsman, Pauline
44, 46 Logina, Liisa
48 Kriisberg, Alide ja t.
——
Sõbra tän.
50 Liiv, August
52 Wahl. A.
Saekoja tän.______
54
56
58
60
Sõbra tän._______
35
37
39
41
Kolk, Osvald
Sotnik, August
Annmann, Amalie
Muna, Marie
_____
Nigula tän.______
43 Mikk, Aleks, ja J.
45 Terna, Eduard
Teppo, Karl
Loorits, August
Päärend, Gustav
Toom, Juhan
Kesk-Kaar.
2 Matiesen, K.
4 Tumm, Ida
Kungla tän._____
6 Ratt, Jaan
6-a Toim, G.
8 Vainult, Jaan
10 Uulits, Leena
12 Liuhka, Aleksander
76
Vasser, August
Kikerpill, Eduard
Padar, Magda
Siimo, Adam
I, II.
(Tamme.)
1 Kiipsaar, Peeter
3 Dobroschevksi, Sergei
Kungla tän.
5 Urbel, Jaan
7 Luht, Jaan
9, 11 Kimmel, Mihkel
Tammekuru tän.
Tammekuru tän.
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
18-a Milk, Albert
20 , 20-a Rattur, Harri
Räni tän.
22 Rämmal, Alide
24 Meidla, Marta
26 Lepik, Mihkel
Tamme puiestee
28 Piirand, Reinhold
30 Virkhausen, Rudolf
13
15
17
19
21
Plaks, Karl
Sikk, Emilie
Lestal, Karl
Keeru, Karl
Vaiga, E.
Räni tän.
23
25
27
29
Rõika, Mihkel
Laineste, J.
Turp, Marie
Valdmann, Liisa
Tamme puiestee
31 Püss, Gustav
33 Pärtle, Peeter
35 Armulik, August
Elva tän.
Elva tän.
32 Kirs, August
34 Rudi, Gustav
36 Kirp, August
, 37-a, 37-b Vanatalu,
Friedrich
39 , 39-a Kõivamägi, Anna
37
Riia maantee_____
Lembitu tän.
Riia maantee
49
51
53
55
Taimre, Alma
Tigane, Marie
Ratnik, Juhan
Roznovski, Julie
Vambola tän.
57 Lillemaa, Karl
59 Prost, Rudolf
Tasuja tän.
61
63
65
67
69
71
Müürsepp, Eduard
Matson, Johan
Mekkart, Aleksander
Porovardja, Jaan
Kiipsaar, Kaarel
Schultz, Kristjan
Sakala tänav
77
Kevade.
II.
— Silbermann, Liisa
1, 3, 3-a Reinhold, Aug.
5 Tamm, Timotheus
2 Kangur, O., A. ja
Valdma, E.
— Maasik, Johannes
Kindral Põdra.
2
4
6
8
10
I.
— Maarja kirik
1, 3, 5 Kelterborn, R.
7 Adamson, pär.
Tiigi tän.
9 , 11 Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
Tiigi tän.
, 14, 16 Thomberg,
Amalie ja Olga
18, 20 Bulgakov, Vladimir
22 Zion, Davet
24 Kartau, A.
26, 28 Jakobson, Rudolf
12
Õpetaja tän.
17, 19 Silbermann, pär.
21 Krahn, August
Aia tän.
Aia tän.
— Mellini kliinik
23, 25 Peedel, August
27„ 29 Steffen, Otto
31 Sõmermaa, O.
32 Tervishoiu Muuseum
34 Parts, Elmerice
Kitsas.
2, 4 Vühner, Eduard
6, 8 Kuus, August
\
I.
1 Luha, Julie
3, 5. 7 Kemmerer E. ja
teised
9 Pärjel, August
11, 13, 15 Koppel, Heinr.
Tähe tänav
Kivi.
2,
8,
14,
18,
22,
26,
78
4, 6 Uin, Julie
10, 12 Uin, Siegfried
14-a, 16 Savi, Kristjan
18-a, 20 Rehesaar, A.
24 Kollin, Johan
28 Sillasoo, R.
III.
1, 1-a Piirand, A.
3 Saarva, R.
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15
Schröder,
17, 19 Rabba, Kusta
21, 21-a Mirvitz, A.
30, 32, 34 Götsch, H.
36, 38 Rooväli, August
40 Kreil, Aleks.
Pikk tän.
42, 44, 46 Mirvitz
48, 50 Möllerson, K.
52, 54, 54-a Järve, Julie
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonh.
64, 66, 68 Sastok, Ludvig
23,
27,
31,
35,
25 Neostus, Karl
29 Lood, Reinhold
33 Soe, Gustav
37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
Pikk tän.
53 Mõrd, E. ja Raudseping, F.
55 London, August
57, 59 Saboshnin, Vlad.
61, 63, 65 Blioch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Schröder, Fr.
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
Jaama tänav
Kloostri.
2
4
6
12,
Schlossmann, Karl
Muuga, A. ja E.
, 8, 10 Jürgenson, Jüri
14 Navi, Marie
I.
1 Fahlberg, pärijad
3, 5, 7 Turm, Peeter
9 Schvalbe, Johan
II.
1 Schiffer, Jaan
3 Palav, Elise
5 Sellkääri, Kusta
7 , 9 Napp, Peeter
11, 13 Otsason, Emma
15 Vool, Jaan
Kesk tän.
16, 18 Lepik, Herbert
20, 22 Prost, Jakob
24, Järv, Jaak
26 Kalmeti, Ida
79
Kompanii.
2 Tartu
kodu
Kutseesinduse
I.
1 Vain ja teised
3—5 Linna majad
Gustav-Adolfi tän.
4 Berg, Adele
6 , 8 Oberschneider, Paul
Gildi tän.
10 Politsei majad
12 Grünvald, Adele
Kooli.
2 Rinne, Samuel
4 Veidenbaum, Karl
6 Lambert, Helene
8 Bock, Teodor
10 Linsi, Elisabet
12 Miljan, August
14 Zirk, Elfriede
16 E. N. K. S. gümn. aed
18 , 20 Sikk, Aug. ja Karl
22, 24 Prentsel, Sofie
26, 28 Kalamees, Heinr.
ja Juliana
30, 32 Veske, August
34, 36 Õsso, pärijad
38 Õsso, Ernst; Sütt, Sa
muel;
Tauts,
Jaak;
Eero, August; Koppel
David
40, 42, 44 Keder, Jakob
Kungla.
2 Jalakas, Mihkel
4 Immann, Alviine
6 Koort, Jaan
Väike-Kaar
8 Kantsvei,
Alfred
II.
I.
1 Pintmann, Luise
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert
ja Adele
9, 11 Avastik, Minna ja
Tschernov, M.
13 , 15
17 Saar, Mart ja Elise
19 Korknobel, Alexander
(Tamme.)
1 Veiderpass, N.
3 Kallak, Johannes
Tamme puiestee
3-a Antropov, Evtropi
5 Jõumees, Kristjan
10
12
14
16
18
20
22
24
Simre, Vello
Kruus, Ferdinand
Venesaar, Konstantin
Vene, Jaan
Allas, Gustav
Treufeld, August
Adof, Joh.
Pallo, Joh.
Kesk-Kaar
26 Rannik, Kr. ja Veeber, Ida
28, 30 Soobert, Albert
32 Joost, August
34 Kompus, Jaan
— Panksepp, Peeter
7
9
11
13
Sukk, August
Kodres, Johannes
Kaarna, Trusilla
Reimann, Eduard
Väike-Kaar
15
17
19
21
25
27
Üüdik, Katta
Kuuse, Paul
Tohre, Linda
Põder, Eduard
Paju, Peeter
Lell, Liisa
Kesk-Kaar
29 Pokk, Jaan
31 Klaus, J.
33 Lüdimus, Julie
Västriku tän.
35 Laius, J.
37 Pehk, Karl, pär.
39 Evert, Märt
Suur-Kaar
Kuru.
2
4
6
8
Sukk, Jaan
Nüssik, A.
Tonn, Amalie
Sukk, Vilhelmine
1 Järv, August
3 Nüssik, Jaan
5 Rist, August
Kuu.
, 2-a Sotnik, August
Sütt, A. ja teised
Limberg, Armin
Elli, Pauline
Tulff, F.
Avaldt, Else
Muttik, Marie
2
4
6
8
10
12
14
Tähe tän.
6
II.
II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
Vuks, Aleksander
Luud, Jaan
Kuusik, Hugo
Otti, Marie
Kroll, Kadri ja Jaan
Kadajason, Adam
Evert, Hans
Prikkel, Emilie
Sorge, Andres
Grossberg, Juhan
81
21 Väljaots,
16 Haidak, Oskar
pärijad
Tähe tän.
Salme tän.
23 Ütt, Marie
25 Schults, Liine
18 Viira, Liisa
18-a Ereline, Rosalie
Linda tän.
Raua tän.
27 Tobro, Josep
20 Semmel, Peeter
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
26 Piirand, Albert
Salme tän.
29 Klaos, Aleksander
31 Kuusk, Eduard
33 Treimann, Johan
Kalevi tän.
Raua tän.
35 Vaga, Daniel
37 Kallas, Ida
39 Sügis, Anna
Aleksandri tän.
41 Viksi, Peeter
43 Tellmann, Marie
45 Lille, Julie
47 Vipp, Helmi
49 Mats, Aleksander
51 Klaus, Rosalie
53 Schults, Jaak
Käo.
II.
(Tamme.)
1 Tammesaar, Eduard
3 Laja, Ja^n
2 Utt, Oskar
Lai.
2 Toome valvuri maja
I.
1 Jürmann, Karl
3 Sirotkin, pärijad
Gustav-Adolfi tän.
Gustav-Adolfi tän.
4 Plaks, Sophie
6 Sumberg, H.
8, 10 v. Valter, Elisabet
12 , 14, 16, 18 Jaska, Rud.
82
Kloostri tän.
20 Fahlberg, Cäcilie;
Bernhoff, Edgar
22, 24 Kienast, H. ja t.
26, 28 Õpetajate seminar
30, 32 Korp! „Vironia"
17, 19 Leezius, A.
21, 23 Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
Ülikooli tän.
29 Raag, Hans
31 E. V. Telefoni jaam
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
Rüütli tän.
33 Maksuamet — Eesti
Vabariik
35 Kenk, Andres
Magasini tän.
37 Võimla
39, 41 Kamenovsky,
M.
Emajõe tän. ja Vabadussild — Vabaduspuiestee
Lao.
2-a Fleischhauer
2-b Jürmann, August
2 Epro, Eduard
Aleksandri tän.
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Jantra, A.
10 Kink, M._____________
Turu tän.
12
14
16
18
Rooma, Jaan
Nääs, Helene
Hirsch, Minna
Malonenkov, Ivan
Kaluri tän.
— Puuaed
II .
1 Kannik, August.
Aleksandri tän.
3 , 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jakk, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pär.
19, 21 Karlson, F.
Turu tän.
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Põder, A.
35 Kenk, Andres
37, 39 Kullam, Paul
41, 43, 45, 47 Kolovsky,
Roche ja Kropmann,
Ester
Kaluri tän.
Puu tän.
— Puuaed — Paabo
Linna puuaed
Parem Emajõe kallas
83
Lembitu.
6
8
10
12
14
16
I.
Oert, Tõnis
Sokk, August ja Helmi
Lõo, Jaak
Angervaks, Johan
Soom, Gustav
Metsküla, Karl
(Tamme.)
Zettermann, David
Michelson, Aleksander
Kargaja, Vera
Järv, Johannes
1
3
5
7
Väike-Kaar
18
20
22
25
Veski, Arnold
Sonin, Salme
Markus, Eduard
Usin, Jaan
Kesk-Kaar
Lepiku.
2
4
6
8
10
12
14
I.
1-a Ambre, Oskar
1 Lenzius, Hans
3 Onni, Heino
5 Luppian, Marta
7 Lepik, Jaan ja Kõiv
Ida
9 Rossner, Aleksander
Jänes, S. ja H.
Krall, Ludvig
Laurits, Jaan
Goldberg, pärijad
Luud, August
Pihlak, Mart
Karu, Anna j. t.
Liiva.
III.
Algab Emajõe kaldalt
2,
6,
16
18
20
4 Arrak, Helene
8, 10, 12 Uibo, Jaan
Puu, Konst.
Neider, Ida
Klaos, Joh,
Meltsiveski tän.
22 Libe, Johan
24 Sapotzki, L. ja M.
Tallinna tän.
26, 28 Kramer, pärijad
30 Priks, Ilse
84
1, 3, Sild, Peeter ja Salme
5, 7 Reedre, Alex.
9, 11 Adamson, Joh.
13 Tammes, A. ja J.
Meltsiveski tän.
17 Linna maja
21, 23 Baars, Frieda
Tallinna tän.
23-a Ilmaja, A.
— Karneol, Alma
32, 34 Linna majad
Puiestee tän.
Puiestee tän.
—1 Schröder, Jenny
36 Muide, Johannes
38, 40 Birkenthal, David
42 Solba, Aleksander
44 Solba, August
Peetri tän.
Peetri tän.
25 Reinhold, H. ja teis.
— A.-S. Metallivabrik C.
ja H. Lellep
46, 48 Silvere, Ants
Kalmistu tän. ja värav Maarja surnuaiale.
Lille.
2 Sõrra, Georg
4, 6, S. Heategev. Selts
8, 10 Kokkult, A. ja
Jalviste, Am.
12, 14 Rässa, Jüri
16 üliõp. korp. Baltonia
18 Eesti adventist. kog.
20 Bursy, Thekla
Tähe tän.
II.
1 Kivi, Johannes
3 Bernakoff, Rudolf ja
Emilie
5 , 7, 9 Torm, Friedrich
11, 13, 13-a Krause Henriette
15 Hermann, pärijad
Tähe tän.
17 Munna, pärijad
22 Tornius, Elfriede
24, 26 Jakobson, Märt ja
Anna
Postijaama plats
Lina.
II.
Algab Kalevi tänavalt
2 Tartu linna V algkool
Aleksandri tän.
4
, 6 Linna nakkushai
guste haigla
8 Vaestemaja
1, 3 Vindt, August
5 Strikvald, J.
7 Kerge, Mihkel
Aleksandri tän.
9, 11, 13 Linna majad ja
pesukoda
Parem Emajõe kallas
85
Linda.
II.
Algab Tolstoi tänavalt
1, 3, 5 Mikkel, Heinrik
2, 4 Klaos, Aliide
6 Karsna, M.
8 Luht, Evald
Õnne tän.
Õnne tän.
10, 12 Karp, August, Elfriede Leida
14 Luik, P.
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
7
9
11
13,
Ronimois, H.
Lupkin, Paul
Sule, Paul
15 Leppik, Pauline
Kuu tän.
17 Kuusk, Johanna
Kuu tän.
Vaba tän.
20 Sommer, Nelly
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
19 Alekand, Karl
21 Pärtels, Karl
Sõbra tän.
Vaba tän.
24
26
28
30
Nõmm, Paul
Tint, Karl
Prakson, Hendrik
Pärtelpoeg, Liina
29 Meiel, Robert
31 Philips, Harry
Sõbra tän.
32 Sõrmus, A.
34 Raudsepp, M.
Lõpeb Saekoja tänavaga.
Lootuse.
II.
Algab Täe tänavalt
2 Käost, Arnold
4, 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan
Kesk tän.
10 Helberg, A. ja V.
86
1 Lausson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
11 Parts, Meta
Kesk tän.
12, 14 Janson, Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedr.
26 Põldre, Peeter
13 Vahi, Miina
15 Mõttus, Leena
17, 19 Meremägi, O. ja
Linnumägi, A.
21, 23 Koort, Jaan
25 Kamm, Leena
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
Lõpeb Võru tänavaga
Lossi.
2 Tõlk, Albert
4, 6, 8, 10 Otter, K.
12, 14, 16 Sadde, Leontine
18 Meyer, Johannes
20 Meyer, Margarete
22, 24, 26 Albrecht, Villem
28 , 30, 32 Viiumann, A.,
Hiinerson, E.; Ruus, A.
34 Saksa abiandm. selts
I.
1, 3 Liivimaa üldistulu
ja ökon. selts
5, 7, Vill,. Marie-Therese
9, 11, 11-a, 13, 13-a
Schmidt,Arved
15, 15-a Hold, Hedvig
Edasi läheb Lossi tän. Toomemäele
Naiste-kliinik, edasi pa
hemal Anatoomikum ja
tähetorn
Lubja
2 Hackenschmidt, Ella
4 Villo, Rosalie
Meltsiveski tän.
6
, 8 Taska, Minna
Tallina tän.
Puiestee tän.
Sisehaiguste kliinik ja
haavakliinik, raamatu
kogu ja varemed
III.
1 Lüüs, Johann
3 , 3-a Grossvald, Liisa
ja Juhan
Meltsiveski tän.
Tallina tän.
Puiestee tän.
10, 12 Laas, Jüri
Peetri tän. Maarja turg ja Kalmistu tän.
87
Luha.
III.
Algab pahemalt Emajõe kaldalt
Pikk tän.
1
2
3
5
6
8
Linna heinamaa
Tamm, pärijad
Akerdaja ja Kooso
, 4 Purik, Marie
Metslang, Anna
, 7 Sild, Johann
Värv, Alfred
Uus tän.
Anne tän.
Lutsu.
2, 4 Terrepson, Emmeline ja teised
6, 8 Fischer, Bertha
10, 12 Tuhk. Eduard
14 Gümn. õpetajamaja
I.
1 Ülikooli maja
3, 5, 7, E. Vabariik
Ülikooli tän.
— Jaani kirik ja gümn.
Ülikooli tän.
16 Nieländer, Alide
18 Jaani kiriku köstrimaja
20, 22, 24 Bakscht,
Schlioma
Rüütli tänav
Lõo.
II.
Lõuna.
-2
4
6
8
10
12
14
16
88
(Tamme.)
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Kivistik, Maali
Truus, Mart
Pikat, Hilda
Palla, Rud.
Vinnal, Jaan
Panksepp, Jaan
Pärtelpoeg, Gotthard
Tegova, Jaan
II.
1
3
5
7
9
11
Vahk, Tatjana
Matto, August
Puusaag, Juhan
Eero, August
Sirel, Johan
Pärtelpoeg, Mihkel
III.
Maarjaturg.
9,
13
15
—
1, 3 Kaal, Anna
5 Tampel, Mart
11, Laar, Marie
Kõiv, Johan
Naaber, Leena
Remberg, Johan
Kalmistu tänav
I.
Magasini.
2 Postkontor
4, 6 Uehendrik, Andreas
ja Linda,; Hakkaja,
Erika ja Maret
8, 10 Klompus, pärijad
12 12-a, 12-b Silbermann,
pärijad
1 Uspenski kogudu
3, 5 Eragümnaas. Saksa
7 Võimlemise selts
Lai tänav
Marja.
2
4,
8,
12
14
16
18
Kuus, Johan
6 Türna, Alvine
10 Engel, Ludvig
Miitel, L.
Hoppe, Marie
Püvi, Viktor
Klaasep, Jaan ja A1vine
20 Timse, Anna
22, 24 Rästa, Marie
I.
1
3
5
7
11
13
15
17
21
23
Koger, pärijad
Kivistik, Maali
Vanaase, Minna
, 9 Holzschmidt, Paul
Piiroja, Jaan
Säärits, Anna
Maamees, Jakob
, 19 Päären, Marie
Reimann, Davet
Jõgi, pärijad
Herne tän.
Herne tän.
26
28
30
32
25 Reidolf, Peeter.
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel
Tikk. Jaan
Raudsepp, Marie
Tennen, F., pär.
Rahmanov, Marie
Oa tänva
Marta.
2 Tammemägi, Jaan
II.
1 Kuura, Vassili
3 Bergmann, Rudolf
89
I.
Meloni.
2
4
8
10
12,
16
1 Torpats, Jaak
3 , 5 Petti, V.
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Lill, Peeter
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lehtsalu, August;
21 Kõrgemäe, August
23, 25 Ruusa, Salme
Parts, Sofie
, 6 Mürk, Johannes
Tombak, Gustav
Sarap, Auna-Marie
14 Sikka, Hendrik
Naarits, Hendrik
Herne tän.
18
20
22
24
26
Jänes, Eduard
Kull, Jaan
Purmal, Pauline
Tartu linna maja
Hendrikson, Kusta
Herne tän.
27 Kants, Hilja
29 Soo, Aleksander
31 Korotsing, Aliide
Oa tänav
10 Meltsi saun — Tõnis
son, Ed.
12, 14, 16 Lipping, pär.
18 Helmersen, J.
20, 22, 24, Pulk, Vilmar
26, 28 Jüriado, Julie
30, 32, 34 Univer, Aleks,
ja Martin
36 Univer, Aleksander
38 Tulp, Karl
-40, 42 Univer, A. ja M.
44 Suurmets, E.
46, 48 Haugas, Helene ja
Richard
50, 52 Kikas, Em. ja t.
15 Aarde, Aleksander
17, 19, 21 Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29, 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Palial, Eduard
37 Sirel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
Liiva tän.
Lubja tän.
54, 56 Klaos, Joh.
90
Liiva tän.
43 Taska, M.
58, 60 Koll, T.
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Vanatalu, V.
72, 74 Belskaja, Olga
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav; Täht
Ida-Pauline
80 Lüüs, Edgar ja Hannibal, Irene
45
47
49
51
53
55,
57
Nurk, Jüri
Kotter, M.
Mork, Karl
Tomson, Aug.
Hint, Jaan
55-b Neider, Karl
Närvikliinik
Ühendus Tallinna
tänavaga
Lubja tän.
82
84
86,
90
92
94
Tallinn, August, pär.
Allapuu, Aleksander
88 Inn, pärijad
Grassmann, Märt
Tover, Karl
Aria, pärijad
Tee ujula
Mäe.
2 Baumann, August
4, 6, 8 Liibusk, J. ja E.
10 Laagus, Karl
12 Lood, lida
Pikk tän.
14 Kampus, Artur
16, 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, Aug. ja P.
Jaama tän.
24,
28
30,
34,
26 Sieckell, E.
Grassmann, M.
32 Tiedeberg, pär.
36, 38 Mumann, Marie
Puiestee tän.
40, 42 Lepp, Rosalie
III.
1 Paris, Jaan ja Herm.
3 , 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9 Poom, Jaan, pärijad
Pikk tän.
11 Vardja, Ernst
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29, 31 Reevits, Jaak
Jaama tän.
33 Jürgenson, Karl
33-a Jürgenson, Voldemar
33-b Karol, Johannes
Puiestee tän.
91
35 Parakevits, K.
Peetri tän._______
Peetri tän.
44, 44-a Veldmann, Martin
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja
Ardla, E.
Kalmistu tän.
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
54 Osolin, Juhan
Kalmistu tän.
41
43
45
47,
Tamm, Samuel
Anderson, Helene
Kuusik, A.
49 Ammas, Konst.
Jänese tänav
Narva.
III.
16, 18 Raba, M. ja teis.
1, 3 Lang, David ja
Anna
5 Jüriado, Eduard
7, 9 Ambre, R.; Jänes
K. ja A.
11, 13, 15 Tartu linna m.
17, 19 Allik, pärijad
Hugo Treffneri tän.
Raekoja tän.
20 Lill, Julius
22, 24 Koch, O.; Unger, V.
26, 28, 30, Fischer, J. ja
teised
22, 24, 26 Undirtz, Aleks.
38 Moor, A.
21 Pasternak ja Kremer
23 Piirand, A.
2—10 Verhoustinsky, A.
ja teised
12, 14 Ratnik, Jaan
Raekoja tän.
Tee Kalda tän.
40,
44,
48,
52
54
42 Schwarz, Eufrosine
46 Lepp, Alfred
50 Goldberg, Heinrich
Oheim, pärijad
Ratasepp, Karl
Väike tän.
56, 58 Kepp, Jaan
92
Kivi tän.
25, 27 Uin, Siegfried
29, 31 Rattasepp, pär.
33, 35 Hold-Neuman, Ed.
37 Bergmann, J.
Roosi tän.
39, 41 Rattasep, Hans
43, 45 Kook, Ado ja
Marta
47 Müürsep, Johannes
49, 51 Träss, Alexander
60, 62 Systschikov, Ivan
64 Linna tööstuskool
66, 68, 70 Kook, August
72 Parsman, J.
74 Simenson, Johannes
76, 78 Kook August
80, 82 Lilienthal, A. ja J.
Vene tän.
84, 86 E. Vabariik
53, 55 Paris, Jann ja Her
man
Mäe tän.
57,
61,
65
67,
75,
79,
59 Spungin, Leib
63 Saaroja, R.
Tang, Aleksander
69, 71 Laagus, Karl
77 Kroog, R. ja A.
81 Tibbar, pärijad
Tallinna tän.
Pikk tän.
88, 92 Siim, Hans
94 Reial, Em.
96 Lellep, Georg
98 Rosenbach, August
100 Kühle, Jaan ja Alviine
102 Pärn, August
83, 87 Rähni, Alvine
89, 91 Frühling, Amalie
93, 95, 97, 99 Vironeem,
Elfriede
101 E. Vabariik
103, 105 Jüri kogudus
107, 109 Hellat, Nikolai
Puiestee tän.
104 Peetri kirik
106 X algkool
Peetri tän.
108 Tiks, Karl
110 Jakobson, Ch. ja t.
Kalmistu tän.
112
114,
120
122
Treier, Joh.
116, 118 Oru, Jüri
Lellep, Alide
Michelson, Alice
Tee vanale Jaani
surnuaiale
124 Kako, Paul
126 Särg, Vidrik
— Raadimõis
Jaama tän.
111, 113 Mirvitz, M. ja
Novelly, E.
115—121 Niitov, Karl
123, 125 Virkhaus, M.
127 Matto, Richard
129 Mälberg, Daniel
131—137 Särg, Jaan
139 Ritsland, Daniel
141, 143 Saksa abiandm.
selts
Puiestee tän.
145 Välk, Mihkel
147, 149 Peetri kogudus
151, 153 Ader, Helene
155 Feyerabend, Molly
Peetri tän.
157 Kullak, Jaak
159, 161 Rossner, Ed. ja
Elmar.
93
Kalmistu tän.
163 Oja, Sale
165, 167, 169 Luksep, Ida
171, 173 Laar, Johan
Jänese tän.
175 E. Rahva Muuseum
Raadi mõisa põllud
Nigula.
2
4
6
8
10
Kristjan, Alexander
Rebane, Alfred
Stau, Ferdinand ja Ida
Jürgenson, Aleks.
Veltman, Aleks, ja E.
II.
1
3
5
7
9
Schmidt, Peeter
Müür, Elisabet
lila, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, Jaan
Kesk tän.
Kesk tän.
12 Kaarik, Johan
14 Kruus, Anna
14-a Grünberg, Anette ja
Jaan
16 Vihm, Johannes
18 Uus, August
20 Meos, Aleks, ja Aur.
Nurme.
2
6
8
10
12
14
Holzmann, Aleks.
Kull, Jaan
Kösti, Heino
Loomaarstide Ühing
Savisaar, Daniel
Järv, Adolf
Näituse.
2, 4 Ülikooli Patoloogia
Instituut
6, 8 Simm, pär.
Veski tän.
10 Buhre, Richard
94
III.
1. 1-a Madisson, Adele
3 Liivoja, Aleksander
5 Pärn, Karl
— Sõjaväe surnuaed
— Raadiojaam
I.
1, 3 Vahl, Leo
5 Jürmann, Paul
Veski tän.
7 Kadak, A.
12 Koch, Anita
Kooli tän.
14,16, 18 Keder, Jakob;
20, 22 Rostovtzev, Michail
Rästa, Jaan
Keder, Virko
Murd, Adalbert
Mitt, V.
Laan, Leena
Parts, Jaan
Prüüs, Harri
Käsper, Veera
Jugar, Konstantin
A.-S.Kemaks
E. Vabariik
33 Eesti Põllum. Selts
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
31,
Vaksali tänav
Nõva.
II.
2 Janson, Mihkel
1 Apri, Liisa
Vaba tän.
Kuu tän.
2-a Reino, Gustav
4 Toomik, Liisa
3 Lubi, Marie
5 Pisson, Liisa
Sõbra tän.
Vaba tän.
4-a Viit, Liisa
8 Anderson, Jenny
10 Urov, Emma
7
9
11
13
Luha, Oskar
Treimann, D.
Kruus, Alexander
Ennuste, August
Sõbra tän.
15 Kangro, Voldemar
Oa.
2 Aadla, Pauline
4 , 4-a, 6, 6-a Kaltenberg,
Richard; Hopp, Konrad; Kornel, Karl
8 Floss, Peeter
10, 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Richard
16, 18 Kiima, A. ja
Saral, E.
20, 22 Timner, Friedrich
I.
Väike Emajõe tän.
1, 3, 3-a Tartu Ülikool
5, 7, 9 Mahl, Peeter
11 Molvõgin, A.
11- a Molpõgin, N.
Hopp, Johanna
Kartuli tän.
95
24 Üts, Jaan
26 Andvere, Artur
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
Kartuli tän.
— Tennos, Jaan
Marja tän.
— Pettai, Olga
Meloni tän.
Piiri tänav
Odra.
II.
1 Kessa, Anna
Paju.
III.
Algab vasakul Emajõe
2 Peier, Jaan
1, 1-a Linna puuaed
Pikk tän.
Pikk tän.
4 Grün, Johan
6, 8 Pullerits, Ella
10 Otto, Jaan
Uus tän.
12
14
16
18
—
—
kaldal
Korotkoff, Marie
Ossip, Karl
Sorok, Oskar
Kajo, Karl
Grünberg, Marie
Kapo, Karl
-
1-b, 3 Gern, Karl
5 Kõiv, Alma
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Polin, Agafia
11-a Vuks, Burhard
13 Mällo, August
15 Reinhold, Luise
17 Grünberg, Marie
17-a Unt, Anna
17-b Koni, Endel ja F.
19 Helmerand, Jaan
21 Kajo, Karl
23 Ratasepp, L.
Jaama tän. lõpp ja Räpina maantee algus
96
Pargi.
2 Sommer, Alma
4 Hallik, pärijad
6 Vadi, Voldemar
8Zirnask, Johannes
10 Maasik, Joh. ja Heino
12 Escholz, Aleksander
II.
1-a Lepik, Joh. ja Ida
1 , 3 Pehap, pärijad
5 Siibert, Hugo ja E.
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
11 Valge, Leonid
13 Maeritz, Alice ja
Madeline
15 Parts, Karl
Tähe tänav
Peeter Põllu.
2
4
6,
10
Ülikooli majad
Otsing, Roland
8 Valter, Hermine
Reni, Karl
Ülikooli tän.
I.
Gustav Adolfi mäletussammas
1 Ülikooli majad
Ülikooli tän.
3 Schulz, pärijad
12 Gümnaasium
Rüütli tän.
Rüütli tän.
5, 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
14 Postkontor
Magasini tän.
The Schell Comp.
16 Püha Isidori Venn.
selts
18 Eesti Pank
Politsei plats
Vabaduse puiestee
Peetri.
2 Pastel, J.
4 Kurvits, Jaan
6, 8 Liivak, Peeter
10 Rebane, F.
12 Kaver, Oskar
14, 16, 16-a Bekmann, J.
18 Leetsaar, B.
7
III.
5
7
9
11
Madisson, Adele
Muttik, Johan
Kirt, Anna
Michelson, Josephine
Maarja turg ja Lubja tän.
13 Herman, M
97
Maarja turg
Risti tän.
20 Peiker, Helene
15 Puusik, Mathilde
17 Kotkamäe, August
19 Solba, August
Risti tän.
22 Lellep, Hans
Liiva tän.
Liiva tän.
24 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, D.
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Fuchs, L. ja teis.
46, 48, 50, 52 Hanson, H.
54 Belousov, Mihkel
56 Hackenschmidt, Paul
62 Rütli, Emma
62-a Järv, E.
64, 66 Reitson, Aleks.
68, 70 Kuus, A. ja H.
Narva tän.
72
74
76,
80
23, 25 Michelson, A.
27 Alter, Karl ja Emilie
27-a Adamson, Osjar ja
Jenny
29, 31 Müller, Hermann
— Kaho,, Hugo
33 Peetri kogudus
Narva tän.
35
37
39
41
43
45,
Kull, Maria
Nuuma, Hugo
Kukk, Jüri
Veeb, Peeter
Liiv, Eduard
47, 49 Bartels, Ella
Peetri turg ja Mäe tän.
Kullak, Jaan
Meksi, Eduard
78 Raud, Jaan
Bartels, Ella
51 Adamka, Peeter ja J.
53 Klaas, Hans
57 Norring, Amalie
Peetri turg ja Mäe tän.
82 Patska, A. ja L.
84 Mäesepp, Juhan
Roosi tänav
86 Kroon, Adolf
88 Kurik, Anette
Pahk, Aleksander
Neider, Paul
Karu Alide
Kivisaar, Heinrich
59 Vider, Ida
Kasarmu tänav
98
Peetri turg.
2 Hubel, Anna
— Rästa, Marie
Piiri.
2 Kanarik, pärijad
4 Mõtsar, Ludvig
6 Ploom, Vilhelmine
I.
1 Tikk, Emilie
_______ Herne tän.
3 Pfeiffer, A.
5 Voiman, Otto
7 Steinbach, J.
Allika tän.
8 Tasso, Saul
10 Sellis, A.
12 Suits, Kristjan
Oa tän.
— Rüütel, Helene
Herne tän.
14
16
18
—
III.
1 Schuvalov, Maria
3 Lang, August ja Artur
5 Lust, Juliane
Saks, Alfred
Aleksandrov, A.
Käärik, Andres
Tartu linna maad
Prem Emajõe kallas
Piiskopi.
Lipsik, Otto
Kenkman, Juhan
Kesk tän.
2
4
8
—
Schults, Mihkel
Luig, Jaan
Tõldsep, L.
Pelzer, Miina
Tähe tän.
18 Roots, Johan
II.
—
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Zängov, Jakob
Kurits, Johan
Kunnus, E.
Kure, D.
Ohno, Eduard
Voll, Jakob
Tamm, Jaan
Kivisikk, Johannes
Tulf, Peeter
Hermi, Richard
Forseliuse tän.
Laurits, Oskar
Rau tän.
Linna maad
Vase tän.
Teder, Johannes
99
Pikk.
III.
1 Gross, Hilda ja teis.
3 Kengsep, pärijad
2 Rehni, Alvine
Mäe tän.
Mäe tän.
4, 6 Vardja, Ernst
5 Poom,Karl, ja Liim, A.
7 Särg, Artur
Roosi tän.
10, 10-a Järv, Marie
Roosi tän.
Kivi tän.
12 O.-Ü. Meltsi villa- ja
värvimise tööstus
14, 16 Nirk, Jaak
20 Anderson, M.
22, 24 Samler, Karl
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov, pärijad
9 , 11 Veinmann, Anna
13, 15 Vaarmann, Johann
17 Masa, Aleksander
Kivi tän.
19 Schur, Kalman-Vulf
21 Rehepõld, Peter
23, 25, 27 Pulk, Karl
Raekoja tän.
Raekoja tän.
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Jaanson-Tasso,
Emilie
37, 39, 41 Väljaots, Jaan
43 Luulik, Jaan
45 Paltser, R. ja A.
47 Sõschtschikov, Praskovja
49 Piir, Ella
51 Post, Leena
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
32 Kondratjev, Irina
34 Laar, Peter
36, 38 Silm, Karl
40 Vorobjeva, Julie
42 Vorobjev, Stepan
44, 46 Talbre, Marie
48 Belousov, Fedosija
50 Kreuzberg, K.
52-a, 52-b Hirt, Arved
52-c Utter, Karl
54 Peklevkin, pärijad
56 Uibo, Kristjan
Pärna tän.
58, 60, 62, 64 A.-S. Tartu
Pärmivabrik
66 Belobrov, Ivan
Pärna tän. ja parem
Emajõe kallas
57 Kolosov, pärijad
59 Freimann, Peeter
61 Luht, Richard
Paju tänav
100
68 Kivisaar, Hugo
70 Trussov, pärijad
72 Sibul’ Karl
74, 74-a Vainomäe, Daniel
76, 78 Stepanenkoff, U1jan ja Anna
80 Orloff, Ksenja
Ehituseta
Luha tän., linna heinamaa ja vasak Emajõe kallas
Poe.
1 v. Tibeböhl, pärijad
Võidu t. ja Barklai plats
2
3,
4
5
6
7
8
Gens, Idel
3-a Goldberg, Leiser
Eesti Kiviõli A.-S.
Põllumajanduse Pank
Puijat, A. ja teised
Vorobjev, Stepan
Kropmann, Jossel ja
Roche
9, 10 Linkberg ja teis,
I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9, 10, 11, 12 Jänes, M.
13 Pedraudse, pär.
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, pär.
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, vennad
Turuplats ja parem Emajõe kallas
Puiestee.
2 Vill, Therese
2-a Lipp, Helene
2-b Puusemp, Gustav
4 Schiron, Aurora
6 Puusta, Otto
8 Riismandel, Jüri ja F.
12 Mällo, pärijad
14 Kuusik, A. ja Ed.
16 Nuust, Peeter;
18, 20 Grün, Anna
Lubja tän.
22,
28,
32
34
24, 26 „Hilfsverein“
30 Tilk, Jaan
Heido, Jaan
Aidnik, Karl
III.
1-a Unt, Jaan
1-b Tartu Jaani k.
1 Närvikliinik
Väike Tallinna tän.
3, 5, 7 Randam, Jakob
9, 11, A.-S. Telefoni vabr.
Lubja tän.
13, 15, 17 Alajan, Karl
19, 21, 23 Jugar, G. ja E.
25, 27 Soots, August
Liiva tän.
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Anna
101
Risti tän.
36 Rosenthal, Ann ja t.
38 Peetri kog.
42, 44, 46 Ivan, Aleks.
33-a 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Mikk, Olga
ja teised
43-a Parts, Henn ja Hilda
43 Nõmmik, A.
Narva tän.
Liiva tän.
48, 50, 52 Schröder
52-a Ilmoja, Aleksander
54, 54-a Mäesep, Johan
56, 58 Tanni, Peeter
60, 62, 64 Stern, Harald
ja teised
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja
maja
— Peetri kirik
45—49 Saksa abiandm.
Selts
49-a Anderson, Avdi
49-b Künnapuu, Jaan
49-c Org, Hans
49-d Lepik, Johannes
49-e Reimann. Charitina
51, 53, 55 Peetri kog.
57 Mänd, Elisabet
59 Pärn, Aug.
61 Nissen, Herta
Narva tän.
74 Õunapuu, Liisa
76, 78 III algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide Selts
Mäe tän.
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi, E.
71 Massakas, Johanna
Roosi tän.
Mäe tän.
86 Becker, Emilie
88 Ploom, M.
90, 92 Johannson, A.
Roosi tän.
94 Schütz, Karl
96 Käärik, Rudolf
98 Hanko, Eduard
100 Laine, Aleks
102 Raudam, Rudolf
104 Jõõras, Voldemar
106 Varik, V.
108 Ratsarüg. üleajat.
kodu
— Lembitu kasarmud
73 Lokko, Aleksander
75 Annok, Voldemar
75-a Pill, Johannes
77 Merikan, Kristjan
79, 81 Kala, Karl
83, 83-a Tampel Alvine
85, 87, 89 Linna majad
91 Puusik, Elisabet
II.
1 Kimmel, H.
5 Kesa, H.; Linnas, J.
7 Reinhold, Kadri
7-a Seppa, Johan
9 Rosenthal, Ed.
Kirsi tän.
11 Mosin, Emilie
13 Sarap, Anna
15, 17 Mooses, Johan
— Doom, pärijad (Purde
talu)
4. Niitov, Arno
6. Juhkama, Paul
Vase tän.
19
21
23
25
27
29
31
Loos, Juhan
Külm, Kristjan
Kahar, Elmar
Karro, Karl
Pua, Karl
Veber, David
Koskaru, A.
Raua tän.
33 Jugar, Paul
35 Pokk, Amalie ja Joh.
Kalevi tän.
Puu.
2 A.-S. Tartu Aiavilja
Ähisus
Soola tän.
4, 6 E. Vabariik
II.
— Grischakov, Feodor
1 Kukk, Aleksander
Soola tän.
3 Zupsmann, Artur
5 , 7 Kessa, Jaan
9 Kütt, Gustav
11, 13 Pleiman, A. ja K.
15, 17 Meos, Eugenie
19 Stepanenkov, Dorofei
19-a Ushvanski ja pojad
21 Ermann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
Parem Emajõe kallas. Lao tän. lõpp
103
Põik.
2, 4, 6, 8 Mirvits, Samuel
10 Vanausul. palvemaja/
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
III.
1
3
5
7
9
13
15
17
Paap, Samuel
Eber, Aleksander
Hilpus, Richard
Hansen, Karl
, 11 Narits, Jakob
Suudist, Ida
Vohla, Helene
Kena, pärijad
Fortuuna tän. ja vasak Emajõe kallas
Päeva.
Friedrich Tormi aed
Pärna.
2 Treumann, Elfriede
4 , 6, 8 Hanni, Eduard
10 Tassa, Marie
Uus tän.
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Shava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Aleks.
Jaama tän.
28 Tomason, Karl ja E.
30 Treial, Karl
Puiestee tän.
II.
1 Greinert, Käthe
3 Fischmann, Egon
5 Minka, Otto
7 Schmidt, Therese
9 Kurikoff, J.
11, 13 Tobber, August
2 Lange, pärijad
III.
A.-S. Tartu Pärmivabr.
Jalandi, August
Traks, Rita
Veliks, Johan
, 11 Janson, J.
Jüris, Aksel
Uus tän.
15 Piirson, lida
17 Saar, lida
19 Ilus, Els
21 Adamson, M.
23, 25 Otsmann, Otto
27 Raid, August
29 Käärik, Johan________
_______ Anne tän._______
33 Priks, Jaan
1
3
5
7
9
13
Jaama tän.
35, 37 Otti ja Raudkats
39, 4i Toomeoks, Artur
Jaamamõisa põllud. Puiestee tän.
104
Pääsukese.
II.
(Tamme.)
1 Kukk, Kata
2 Büttner, Selma
Raekoja.
2 Genss, Nosson; Braschinsky, Lieba
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, A. ja teised
8, 10, 12 Aavik, Joh,;
Bakscht, Schlioma
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a 20 Hoppe, Friedr.
22, 24, 26 Dobruschkes,
Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja,
Karl ja Salme
38, 40 Koch, Otto ja teis.
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Zäuram, Vold.
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Härms, Amalie
13 Allik, pär.
15 , 17 Sotnik, Karl
19 , 21 Adoberg, Jaan
23 Venn. kog. palvela
25 Aab, Eliisa
ja Kukk, Edvig
27 Paap, Samuel ja Alfr.
Pikk tän.
58 Antonov, St. ja teised
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, M. ja teised
64, 66 Iljin, A.
68,, 70 Grossberg, Anna:
Toim, R.
72, 74, Pensa, Johanna
76, 78 Käärik, Johan
80 Schvalbe, Voldemar
82, 84 Tünder
86 Johanson, Jaan
90 Meho, Aleks.
92, 94 Kärner, A.
96 Prikker, F.
98, 100 Limbo, Elisabct
102 Laats, Ch.
Põik tän.
Ilpus, Richard
33, 35 Epro, Eduard
39 Viira, Hans
43 Asman, Olga ja
Reinhold
45 Spungin, Itzig
29
31,
37,
41,
Pikk tän.
47 Kondratjev, Irina
49 Mõrd, Peeter
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, pärijad
57, 59 Nurmberg, Helene
61, 63 Pavlov, Filumen
65, 67 Rästa, Ida
69, 71 Loos, Jaan
73 Aland, Nadeshda
75 Opmann, Marie
77 , 79 Padar, Voldemar
81 , 83 Urm, Joh.
105
Uus tän.
Jaama tän.
104 Timusk, Rudolf ja M.
106 Kütt, Ekaterina
85,
89,
95,
99,
103
87 Sell, Liine
91, 93 Kangro, Joh.
97 Põltsama, August
101 Muggo, Hans, pär.
Zeiger, Eduard
Jaama tän.
105 Patsmann, A.
107 Haagemann, A. ja
Kepp, M.
109 Kala, Peeter
111 Koll, Peeter
Puiestee tänav
Rahu.
II.
Algab Tähe tänavalt
1 Piir, Oskar
1-b Moorits, Alexander
1-a Rõigas Alexander
3 Reevits, Jaak
5 Kaldoja, E.
7 Parm, Jaan
9 Ehapalu, H.
15 Pulles, Hendrik
2, 4 Linna töölismajad
Võru tänav
Raja.
2 Ernits, J. ja A.
Elva tän.
3 Kulberg, Johannes
4 Tralla, E.
Tamme puiestee
106
II.
(Tamme.)
5
6
7
9
Missikson, Peeter
Roop, K.
Klaasep, August
Kutta, Aug. ja Rosalie
Räni tän.
Raua.
2 Laurson, Gustav
4 Kaasik, Jaan
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Marie
10 Ottas ,Olga
12 Raudsepp, J.
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
16-b Russak, Therese
16-a Aero, Em. ja Oskar
18 Lepik, J.
20 Võsu, Anna
Raudtee.
II.
1-b Pettai, Z.
1-a Kruuse, Eduard
1 Rosenthal, Karl
3 Laurits, Amalie
5 Pedasaar, Jakob
9 Parikas, Mart
11013 Lääts, Hans
15 Rammul, Eduard
19 Birk, J.
21 Klauson, Mihkel
II.
1—1-a Torpats, Tõnis
2 Arbi, A. ja E.
(Tamme.)
16 Vään, Jaan
Kesk-Kaar
Elva tän. ja Tamme
staadion
3
4
5
6
7
Rõõm, Juhan
Envere, J.
Envere, E. ja Taevas
Kuusik, Liine
Maasing, Aleksander
Väike-Kaar
2
8
9
10
11
12
13
14,
Arbi, August
Riivik, Eduard
Lääts, August
Treial, Peeter
Klaos, Jaan
Matius, Hans
Vanker, Gustav
15 Leeto, Jaan
17
19
20
21
22
Tamm, Gustav
Ruuven, Leopold
Bent, Liine
Jaago, Karl
Borotkin, Nikolai
23
24
25
26
Metsamart, Jaan
Bekker, Johanna
Kurvits, T.
Toom, Endla
Suur-Kaar
Ööbiku tän.
27 Jakobi, Jaan
Söinaste tän.
Rebase.
II.
1 Luha, Aleksander
3 Ereline, Rosalie
A. Karindoski aiaäri
Raua tän.
5, 5-a Reinhold, K.
107
Nõva tän.
7
9
11
13
15
17
19
21
—
Riia.
Algab
Emajõe
I, II.
kaldalt Ujuksilla juurest
2 Linna Laenukassa
4, 6 Lina, Salme
8, 10 Grischakov, Jevrem
Turu tän.
12 Hermson, A.
14 Vilde, Julius
16 Eller, Marie ja Sang
Hilda
Aleksandri tän.
18, 20, 22 Alver, Jaan
24, 26, 28 Uik, Mihkel
— Kunstikool „Pallas“
Kalevi tän.
30 Tütarlaste gümnaas.
32 Katz, Eljasch
34 Aua, Tõnis
36 Konsen, Karl
38, 40 Mühlmann, Erika
42 Sõmermaa, Oskar
44, 46 Schulzenberg, An
ton ja teised
48, 50 Lipping, Ida ja
Aleksander
108
Ennukson, Miina
Rein, Eduard
Ohno, M.
Bauer, Hans
Moss, Ida
Tuulre, Gustav
Antipov, A.
Põder, Alide
A.-S. „Luther“
1 Linna maja
3 Saar, J. ja Põder, J.
5, 7 Lilleorg, Epp
Turu tän.
9 Säga, Ernst
11 Boening, Gerhard
— „Bürgermusse“ aed
Aleksandri tän.
13 Kriisa, Jaan
Võidu tän.
15 Herzman, Marie
17 Grünvald, Adele
19—25 Sõber, Hans ja
Jaska, Marie
27—31 Saks, Gustav
33, 35 A.-S. Kindl. „Oma“
Tähe tän.
37 Kodaasov, Helene
39, 41, 43 Lipping, A.
ja teised
45, 47 Piiroja, Salme
49—53 Sõrra Georg
55—65 Roovere, Pärja
67, 69 Puhk ja pojad
Tähe tän.
52 Kuusik, Anna
54 Muna, pärijad
56, 58 Tibbing, Joh.
Võru tän.
60 Postijaam
— The Shell Comp.
62, 64, 66, 68 Kuusik. Aug.
82 Õ.-Ü. „Rool“
86, 88 Grünvaldj A.
92, 94 Birk, pärijad
98 Sihle, Anna
Mondson, Aleksandra
Kastani tän.
75 Pallok, F.
77—81 Anja, Ed. ja t.
83 Parts, Elmerice
Kindral Põdra tän.
85, 87, 89, 91 Sõmermaa
O.
93, 95, 97 Kroon, Hans
ja teised
99, 101, 103 Õhtune güm
naasium ja XV algk.
105, 107, 109 E. Seemne
vilja Öhisus
111 Tartu poegl. gümn.
113 Pauluse kirik
115, 117 Pedak, Kristjan
ja teised
119 Laas, Heinrich ja t.
Kastani tän.
121 Umblia, Karin
123 Ennus, Kaarel
125, 127, 129 Terve, pär.
Vaksali tän.
102 A.-S. Kauba pank
Riia maantee.
2
4
6
8
10
12
Vindt, August
Luts, Oskar
Viirmaa, A.
Kutta, Peeter
Raudsepp, Alex.
Kurvits, Aleksander ja
Veera
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
Väike-Kaar
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
1
3
5
7
9
11
13
15
I, II.
Nobel, Emil ja Gustav
Schiffer, Jaan
Kippasto, Johan
Aid, A. ja V.
Peterhof, Elsa
Varkel, Johan
Hohal, Vilhelm
Kikerpill, P.
Väike-Kaar
17 Agan, Juuli
19, 19-a Kuhi, Anna
21 Kalamees, A.
109
24
26
28
30
32,
Aljaste, J.
Martinson, Arnold
Öbius, Hans
Nurmberg, Otto
34 Kirp, August
23 Kalmees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Jeirus, H.
Kesk-Kaar
36 Kiiski, Karl
38 Nuuma, Oskar
40 Jurs, Peeter
Soinaste tän.
42
44
46
48
50
52
54
Anderson, Juhan
Kaho, Hendrik
Lellep, Abram
Kivioja, A.
Kirp, August
Kirp, Jenny
Kiima, Karl
56
58
60
62
64,
66
Kiisk, Karl
Sentka, Liisa
Vuks, Liine
Paabo, Eduard
66-a Nuuma, Oskar
Nuuma, Alma
Vapramäe tän.
Risti.
2 Jugar, Minna
4 Arukask, Kaarel
6 , 8, Lipp, Aleksander
III.
1, 3 Liibusk, E.
5 Pärn, Robert
7 Puusik, Mathilde
Peetri tän.
10 Peiker, August
12 Kösti, Kristjan
— Lipp, Helene
Peetri tän.
9, 11 Tiedeberg, Mihkel
Kalmistu tänav
110
Roosi.
III.
26, 28, 30 Mirvitz, Rasse
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, K.
7, 7-a Tanni, Peeter ja
Miina
9 Männi, M.
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Põderson, Aksel ja
Albert
19 Saavo, Kristjan
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo Peeter
27 Lätteoja, O.
29 Schmidt, Jüri
Puiestee tän.
Pikk tän.
2 Nieländer, K.
4 , 6, 8 Kukli, Pauline
10 Zupsman, D. ja H.
12. 14 Kuusik, Otto
Pikk tän.
16, 18, 20, 22 Paju, Heinr.
24, 24-b Lomp, E., V., H.
26-a Hansen, Adele
Jaama tän.
30-a Jänes, Johan
34 Karu, Alviine
Peetri tän.
36, 38 Juksar, Emilie
40, 40-a Piirson, Eduard
Kalmistu tän.
42 Masing, J.
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
Jänese tän.
48
—
—
—
Kondas, Karl
Elbi, Aleks.
Erikson, Julius
Pahk, Aleksander
Linna maa ja Raadi
mõisa põllud
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Treufeld,
Helene
37, 39 Võõbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Rein, Peeter
45, 45-a Lüdimois, M. ja
Eduard
Jaama tän.
47
49
51,
55
Ballod, Voldemar
Lepik, Elmar
53 Jaanisto, August
Olo, Anna
Puiestee tän.
57 Vilt, Hans ja Alviine
57-a Sööde, Liine
59 Meoma, Anna
61 Käpp, Artur
65 Vendelbrück, Veera
69 Liivamägi, Loviise
73 Sirg, Paul
77 Altmaa, E. ja P.
79 Liivamägi, L.
— Lennuplats
111
Ropka.
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
30
32
34
36
Ütsik, Liisa
Soo, Karl
Petser, Peeter
Hirt, Helene
Tavita, Henrik
Laurits, Ferdinand
Lind, Juhan
Patrael, Kristine
Alamets, S.
Uibo, Katariina
Marmor, Miina
ja Stamm, R.
Rebane, E.
Kudi, Elmar
Lääts, Mihkel
Kittus, Jaan
Tenno, Ludvig
Mikk, Minna
Mikk, Adalbert
Rõõmu.
1 Pukk, Liisa
Karell, Johan
Vollikorm, Nelly
Vene, Juhan
Tees, Eduard
Schultz, Jakob
Kesk-Kaar
12
14
16
18
20
Perk, Marie
Zirk, Oskar
Johanson, Jakob
Nuuma, Marie
Ilves, Jaan
Suur-Kaar
22
26
26
28
112
Zeiger, Eduard
Kurm, Johan
Ant, Martin
Rattik, August
Reinach, L.
Poksi, Johannes
Tammistu, August
Normann, Hans
Lodi, Ella
Talistu, Emilie
Tammerik, Karl
Millert, Ida
Blaubrik, Vold.
Räpin, Kristjan
Parkas, Emilie
II.
3 Sulp, Alfred
Räni.
2
4
6
8
10
II.
—
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
Anilane, Anna
Ertmann, K.
Hein, Nikolai
Loos, August
II.
(Tamme.)
1
3
5
7
9
11
Lemmats. Kristjan
Saarik, Anna
Peda, Kristjan
Agarmaa, Jaan
Arusaar, Elmar
Roika, Mihkel
-----------—Kesk-Kaar
------------------------13 Kemanta, Gustav
15 Aidnik, Voldemar
17 Visnapuu, Jakob
19 Leets, Oskar ja Liisa
21 Krep, Jakob
Suur-Kaar
23 Seppa, Karl
25 Tilgar, Karl
27 Detlaus, Hermann
29 Kaas, Hugo
Rüütli.
I.
1 Fischmann, pärijad
3 K. S. „Eesti“
5, 7 Posaisky, Anna
2 Tartu Linna pank
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
Gustav-Adolfi tän.
Gustav-Adolfi tän.
8, 10 Hold-Neumann, Ed.
12 Allik, F. ja K.
Gildi tän.
9 Lommatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
11 Schmidt, Therese
Gildi tän.
14 Luik, Oskar
16, 18 Tever, Paul
13 Linna maja
15 Tõlk, Albert
Peeter Põllu tän.
Treffneri Gümnaasium
— Jaani kirik
Lutsu tän.
20 Jaani kiriku õpetaja
maja
22 Praal, August
24 Ülikooli maja
Peeter Põllu tän.
17 Postkontor
19, 21 Uehendrik, Andr.
ja Linda; Hakkaja,
Erika ja Maret
23, 25 Klompus, pärijad
27 Maksuamet
Lai tänav
Saekoja.
Odra tän.
-----------------------------------"—
8
10
12
14,
16
18
Pelju, Alma
Tõnnus, Leena
Nüpsik, August
14-a, Pagi, Jaan
Uhlfeldt, J.
Räni, Jaan
Kirsi tän.
20 Mölder, J.
8
II.
1 Riigi Metsatööst, lauavabrik
------------ -------------------------Rõõmu tän.
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Koppa, J.
-
3 Paap, Karl
5 Särrak, August
Nõva
tän.
--------------—--------------—---7 Hiir, Albert
9 Kartau, Liisa'
11 Kippasto, E.
13 Lesta, Alma
Raua tän.
—
113
15 Rebane, Rudolf
17 Vahkale, Villem
22 Pello, Hans
24-a Resch, Alide
24 Sotnik, Kusta
26 Külm, Kr. ja E.
28 Anijärv, Anna
Tähe tän.
19 Meyer, Johan
21 Toomik, P.
23, 25 Aleksandri Nevsky
kirik
27 Sukk, Aleksander
29 Büttner, P. ja M.
31 Hagel, Karl
33 Kärik, August
Raua tän.
30 Peedosk, J.
32 Rekand, Jaan
34 Paguta, Jakob
Kalevi tän.
36 Silbek, Pauline
— Doom, pärijad
Tähe tän.
38, 40 Hermann, Anton
42 Zimbrot, Andrei
Salme.
2-a Ruus, Selma
2 Viira, Juhan
Marta tän.
4
6
8
10
Klaos, Richard
Kilk, Karl
Toots, Amalie
Ronimois, Hans
Õnne tän.
12 Kopli-Viegand, Liis ja
ja Kopli, Miina
14, 14-a Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Jõks, V.
22 Mucha, Hans
Kuu tän.
24 Raid, Leida ja Hendrik
26 Aland, Anna
114
II.
1 Sommer, A.
3 Lääne, Peeter
Tolstoi tän.______
5 Pavlov, Ivan
7 Maasing, Amanda
ja Viktor
9 Märtman, M., pär.
Õnne tän.
11 Milk, Boris
13 Adoson, Jaan
15 Vals, Jaan
Kuu tän.
17, 19 Metsar. Rein
21 Ilves, Alexander
Vaba tän.
— Tartu linna plats
23, 25 Põder, Elfriede ja
Karl
—■ Aero, August
27 Tamm, Julie
29 Kukk, Karl
31 Kuusik, Ella
28 Normann, Gustav
30 Kann, Peeter
Vaba tän.
32 Rammul, Johan
34 Puusik, Arnold
36 Org, Hermann
Sõbra tän.
Sõbra tän.
33 Rander, Peeter
35 Lallo, Sohvi
37 Pääsuke, Jaan
38 Rebane, Karl
40 Koorits, H.
42 Elk, Jüri
Saekoja tän.
Saekoja tän.
44
46
48
50
52
54
39 Arrol, Hilda
41 Tensbek, H. ja A.
43 Grenzstein, Gustav
Sibul, A. ja Ernst
Järvits, M.
Merimaa, Jakob
Kärk, Juhani ja t.
Mahnke, Helene
Kadak,, Andrei
Purde tänav
Side.
II.
Algab Võru tänavalt
2
4
6
8
10
5 Möller, Rudolf
15 Kenkmann, A.
Pulmberg, Juhan
Nugin, L. ja E.
Hiir, Oskari pär.
Grossvald, Juhani pär.
Kriisberg, Karl
Kesk tänav
Soinaste.
2 Jurs, Peeter
4 Utsar, August
6
8 Teetsov, Emilie
II.
(Tamme.)
1 Anderson, Juhan
3 Rosenthal, August
Elva tän.
Elva tän.
115
5 Võsu, Joosep
7 Häusler, Karl
9 Tõldsep, Paul
14 Joonas, Peeter
16 Gnadenteich, Ida
Räni tän.
18 Raas, Jaan
20 Lodi, Mari
22 Mäe, Johan
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varik, August
30, 30-a Otsason, Saara
Käo tän.
32
34
36
38
40
42
Kuhlberg, Karl
Kirsipuu, A.
Tilga, Johan
Blumberg, August
Püss, Artur
Treimann, A.
Pääsukese
44
46
48
50
tän.
Juudas, Karl
Jaago, Alfred
Birkenthal, K.
Stamberg, N.
Soola.
2Toone, Pauline ja
Rüster, Julie
4 Sorgenfrei, Irene
6 Paal, Jaan
Aleksandri tän.
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12 Glass, Arnold ja Rõõ
musoks, Adele
14 Glass, M. ja E.
16 Beloussov, Anna
Turu tän.
Langer, August
Link, Johannes
Duberg, Johan
Stallmeister, Jakob
Kaluri tän.
15 Nikiforov, Konstantin
17 Ambo, Alex. ja Säälik, August
19, 21 Zupsmann, Artur
23 Linna majad
22 Seep, A.
Kaluri tän.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Uustal, Oskar
30 Kikkas, Alla
Puu tän.
Puu tän.
_____
25 Troon, Juhan
27, 29 Ülik. Kliinikute
pesukoda
32 Usvansky, pärijad
34, 36 Elektrijaam, end.
Auriku tän. lõpp ja parem Emajõe kallas
Suur-Kaar.
2 Ivask, Johanna
4 Kukk, Jaan
Pääsukese tän.
6
8
10
12
14
16
18
20
Serg, Herman
Muuli, Kr.
Potral, L.
Auli, Jaan
Tareste, Johan
Lille, Jaan
Murri, A.
Hinn, Hendrik
(Tamme.)
II.
1
3
5
7
Aks, Natalie
Lill, Jaan
Metsalu, Samuel
Palu, Jaan
Kungla tän.
9
11
13
15
Muld, Eduard
Peetsman, E.
Pruuli, Eduard
Tüür, Kristjan
Tammekuru
tän.
Lõo tän.
22
24
26
28
Urm, Hendrik
Markna, P.
Kentner, August
Änilane, Anna
Räni tän.
30
32
34
36
Jokk, Jaan
Kukk, A.
Kiin, Rosalie
Käsitöökool
Tamme puiestee
17
19
21
23
Noorhani, Alfred
Mihkelson, Ferdinand
Lokk, Eduard
Kass, Mart
Räni tän.
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
Tamme puiestee
Elva tän.
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
117
_____
——— ---------------35 Rähni, Jakob
Elva tän.37 Seemann, Elisabet
44 Sentka, Jaan
Äri tän.
Äri tän.
39 Kirp, August
46 Kiisk, Karl
Riia maantee
48-—56 Maarjamõisa
58 Paju, August
60 Napits, Linda
62 Vardja, A.
64 Sulg, P.
66 Liblik, August
68, 70 Siibold. J.
72 Kiisk, Jaan
74 Otter, V. ja Saul, E.
76 Tillika, Marie
78 Looga, August
80 Selg, Liisa
82, 84 Rosenberg, Jaan
86 Kull, Johan
88 Kruuse, Ado
Meos, Karl
45 Nei, Reinhold
49 Klade, Jaan
Kriisa, Davet
55 Pärtelpoeg, Gustav
59 Visnapuu, Gustav
Past, Alide
65 Lossmann,; Elango
Linda
67 Sild, Aksel
41
43,
47,
51
53,
57,
61
63,
I.
Suurturg.
2, 4 Lomatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
6 Tartu Linnapank
1 Rückert, pär.
3 Sepp, Johan; Rütli, O.
Karlson, F.
Rüütli tän.
8
10
12
14
16
Fischmann, pärijad
K. S. „Eesti“
A.-S. Kauba Pank
Eesti L.-H. Ühisus
Tartu Kutseesinduste
Kodu
Kompani tän.
18 Vain, Jaan ja t.
Söögiturg
20 A.-S. Tartu
118
Pank
Võidu tän.
5
7
9
11
13
Oberleitner, E.
T. Majaoman. Pank
Põllumajanduse Pank
Brock, pärijad
Kropmann, Jossel ja
Roche ja teised
15 Linkberg ja tesied
17 Sõrra, Georg ja J.
Söögiturg
Sõbra.
2-a Raig, Eduard
2 Teichmann, Felix ja
Ida
4 Pretke, Johannes
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
Kesk täm
14 Tamm, Alide
16 Voist, Johannes
18 Birk, Kustav
20 Ilves, Johan
20-a Luka, Jakob
22 Mägi, Jaan
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik
28 Konsa, P.
Tähe tän.
30 Unt, Melanie
Linda tän.
32 Pertels, Karl
Salme tän.
34 Mootse, Anna
34-a Raudsepp, Peeter
Kalevi tän.
36 Udam, Johan
38 Sutt, Karl
Raua tän.
40 Unne, pärijad
42 Puusep, August
44 Ennuste, August
Nõva tän.
II.
1-a Einblau, Salme
1 Zängov, Jakob
3 Tamm, Mihkel
5 Priks, Kusta
7 Lehepuu, K.
9 Soome, K.
11 Zimmermann, Emilie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaani pär.
Kesk tän.
19 Lill, L.
— Aleksandri kirik
Tähe tän.
21 Meiel, Robert
Linda tän.
23 Palust-e, Elisabet ja El.
25 Raud, pärijad
Salme tän.
27 Nopasson, Juhan
29 Vorlov, Luise
Kalevi tän.
31 Ivask, Marie
33 Kadastik, Johannes
Raua tän.
35 Luik, Aleksander
35-a Rattik, Jaan
37 Parm, P.
Nõva tän.
39 Haran, Artur
Rõõmu tän.
119
46
48
50
52
54
Sarapuu, Peeter
Toots, Jaan
Vool, Jaan
Lillemets, Miina ja J.
Steinberg, M.
Aleksandri tän.
56 A.-S. „Eesti Tikumonopol“
Söögiturg.
I.
1 Simm, pärijad
2 Pritsimaja
3 P. Kase ja teised
Kauba tän.
Pood
nr. 26 Günther, Irma
„ 25 Raudberg, Aleks.
„ 24 Lipping, Ida ja
Adeline
„ 23 Sareste, Enst
„ 22 Klassmann, Ed.
„ 21 Kevend, Gustav
Linna kaalukoda,
turuplats
Poe tän.
4 Linkberg ja teised
5 Sõrra, Georg ja J.
Suurturg
— Vain, ja t.
— Tartu Pank
6, 7 Linna majad
Kivisild
Politseiplats ja Peeter
Põllu tän. lõpp
Taara puiestee.
2
4
6
8
120
Tippel, Vold.
Rästa, Jaan
Sütt, Johannes
Ruus, Anna
I.
(Tähtvere.)
3 Paim, Emmi
5 Rammo, Eduard
Vikerkaare
12 Alekand, pär.
14 Printver, Johannes ja
Ida
16 Voorand, J.
18 Link, Adolf
20 Noormets, A.
—■ Janson, Salme
Tallinna.
7 Freibach, Albert
Jakob
Hurda
9 Kasvand, Aurora
August
13 Vellisto, Erich
15 Jaanisto, Joh.
ja
III.
8 Linna lubjaaed
10 , 12 Linna naishaigla
14 , 16 Oinas, Marie
18 , 20 Müürsep, Rosalie
ja Joh.
1, 3 Siim, Hans
7, 9, Steinberg, pärijad
13, 15, 17, 19, 21 Linna
majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Kivaste, L.
29 Ottas, Oskar, Lauk
pärijad
31, 31-a Niggol, Julie
33, 35 Ehrenbusch, Elisabet, pärijad
37, 39 Priks, Kaarel
41, 43; 45 Schwarz, Ernst
Liiva tän.
Liiva tän.
— Looma kliinik
—■ Meltsi tiik
6 Põllutöömin. kalakas
vatus
Ühendus Meltsiveski
tänavaga
22 Sapotzki, Ludvig ja
Maria
24 Redlin, A.
26, 28 Suits, Emilie
30, 32 Stamm, Emmeline
Lubja tän.
34 Möller, Marie
36, 38 Krüger, Emma
40, 42 Tints, August
44 Raudsepp, Harriet
46, 48, 50 Närvihaigete
kliinik
47 Kramer, pärijad
49, 51, 53 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, F.
59, 61 Reial, Aleksander
63 65 Pärn, Otto
67. 69, 71 Sarap, J. ja t.
Lubja tän.
— Telefoni vabrik
Väike Tallinna tän. viib Puiestee tänavale
Tamme.
2, 4 Vilbaste, Gustav ja
Ellen
II.
1, 3, 5 Peets, Johannes
121
Tammekuru.
(Tamme.)
II.
1-a Sjöman, Otto
3 , 3-a Jürgens, Johannes
2 Käsper, August
4 , 4-a Pukk, August
Västriku tän.
Västriku tän.
6 Ploom, Heldur
8 Martinson, Voldemar
5 Ainla, Jaan
7 Liuhka, Alex.
Kesk-Kaar
Kesk-Kaar
10
12
14
16
20
9 Ester, Madis
11 Tilk, Anna
13 , 15 Pensa, Gustav
17 Leht, Eduard
Plaks, Karl
Sotska, Lovisa
Rebane, Amanda
, 18 Leht, Karl
Kivisaar, Hugo
Väike-Kaar
Tamme puiestee.
2
4
6
8
Jõumees, Kristjan
Sokk, E. ja A.
Lõo, Emmi
Karoles, Hans, ja P.
II.
1
3
5
7
Väike-Kaar
Väike-Kaar
10 Vilde, Adele
12 Laurits', Johannes
14 Leppik, Helmar
16 Volmer, Jaan
18 Tooren, Peeter
20 Karlson, August
2 Martinson, Artur
9
11
13
15
17
19
21
Suur-Kaar
32 Käsitöökool
122
Panksep, Peeter
Aister, Anna
Ritsing, R.
Polakes, G.
Peep, August
Põltsama, Jaan
Ruubel, Hans
Kesk-Kaar
Kesk-Kaar
24 Roots, August
26 Juhkam, Mihkel
28 Parv, Juhan
30
(Tamme.)
Antropov, Evtropi
Sulla, Osvald
Lang, Johan
Maim, Elisabet
23
25
27
29
31
33
Piirand, Reinhold
Toom, Jaan
Kudi, Alma
Sööt, Jaan
Soonets, Marie
Kiin, Aleksander
Suur-Kaar
34, 36, 38, 40 Tartu linna
majad
35,
39
41
43
45
Soinaste tän.
42, 42-a Saarmann, Alexei
44 Kaiv, August
46, 46-a Miikla, Kaarel
37 Tartu linna majad
Kriisa, Anna
Teetsov, Miili
Tammisto, Helene
Ulst, Jüri
Soinaste tän.
47,
49
51
53
55
47-a Rebane, Karl
Tork, Andres
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
Raja tänav
Tasuja.
I.
2 Kauts, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Ein, Voldemar
1 Väli ja Puksmann
3 Müürsep, Anna
Teguri.
2
4
6
8
10
12
14
16,
18
Kure, Eduard
Laanesaar, Jüri
Kure, David
Kuus, Elise
Teos, Otto
Taavita, J.
Tornius, Gotthard
16-a Rehela, Johannes
Jaanits, Emilie
Tähe tän.
Laurits,Oskar
Forseliuse tän.
26-—28 „Estico“ vabrik
30 Oinas, Vennad
Raua tän.
Ramm. Peeter
Grünberg, Liisa
Pupart, Mihkel
Aas, Anna
Matto, Miina
Nutt, Emile
Jaska, Davet
Lintsi, Olga
Taal, Rudolf
Varik, Johan
Orav. Jaan
Amberg, Marie
Jaasi, Jaan
Koplus, E.; Jaakson, E.
Solba, Jaan
Rammul, Roman
Kannelmäe, Alex.
Haavakats, J.
Tähe tän.
37 Haavakats, Peeter
123
39
41
43
45
47,
51
—- Teder, Johannes
Vase tän.
— Teder, Johannes
Tiigi.
2 Rühka, Hans
4, 6 Sõrra, Jaan
8, 10 Kaplan, Feige
12, 14 Nuiners, Elsbet ja
Bertram
16, 18 Oesso, Peeter
20, 22 Grossvald, J.
24, 26, 28 Raudsepp, J.
ja teised
30 Frese, E. ja teised
32, 34 Kallion,, pärijad
36 Thomberg, Amalie
Kindral Põdra tän.
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46, Braun, Anna
48, 50, 52 Hoffmann, He
lene ja Hopf, Annemarie
54 Kaarna, A.
Õpetaja tän.
56 Koiva, Johanni pär.
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Kä
sitööliste Selts
70 Klein, Paul ja Martinson, Lucie
72, 74 Lepp, Fritz
Kastani tän.
76 Paulberg, Julius
76-b Krause, Ernst
76-a Freimann, G.
78, 80 A.-S. Kauba Pank
124
Volmer, Karl
T. Majand. Ühisus
Ühing „Lihaeksport“
Kodasov, Nikolai
49 Grischakov, J. ja A.
Vasemägi, Rudolf
I.
1, 3 Univer, Osvald ja
Loreida
5 , 7 Pedraudse, Karli p.
9 Fischmann, Alexandra
11 Oettingen, Olga
13, 13-a Kapp, M.
15 Oettingen, Olga
17, 19 Raud, A.
21, 23 Sild, pärijad
Kindral Põdra tän.
— Maarja kirik
25 Adamson, pärijad
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Zur Mühlen, Ed.
35 Fuchs, Robert
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav^Norman
45, 47, 49 Tever, Paul
51, 51-a, 53, 55 Maaserv,
Katariina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
Kastani taru
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Eschpltz,
Ernst
67 A.-S Rotermanni teh.
82, 84 Lepik, E., J. ja A
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Auguste ja
Olga
Vaksali tänav
Tolstoi.
II.
Algab Tähe tänavalt
2
4
6,
8,
12,
1 Tauk, F. ja H.
3 , 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
11 Saaristo, Roman
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
Koitmets, Pauline
II algkool
6-a Kohlap, Jaan
10 Brikker, Jaan
14 Allik, Oskar
Salme tän.
Linda tän.
16, 18 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
15 Kübarsepp, Artur
Salme tän.
17 Palumets, Aleksander
19 Kivimäe, E.
Kalevi tänav
Turu.
2—8 Turuhoone
12 Saar, Emil
Riia tän.
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, pärijad
22, 24 Hensel, Alide
26 Pittin, M.
28 Tomasson, Marie ja
Aksel
30 Stahlberg, pärijad
Soola tän.
II.
1 Siilbeck, Elisabet ja
Rud.
3 , 5 Adamson, Adam ja
Ardla, M.
7 Säga, Ernst
Riia tän.
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard ja
Grünberg, Johanna
13, 15, 17 Rooraid, Hilda
19, 21, 23 Ratasep, Karl
— Beloussov, Mihkel
125
32 Langer, August
34, 36 Varkel, Johan
38 Karja, Johan
40, 42 Kullmann, Juhkam
44 Ratasep, Jüri
46 Müür, Jaan
48, 50 Holst, Reinhold
52, 54 Tscheparin, Kristine
Lao tän.
56, 58 Grönberg, Eduard
60 Prost, Rudolf
62, 64 Muschkat, Moses
66, 68 Kepp, Gustav
70, 72 Rihm, M.
74 Korotkin’i pärijad
76, 78 Muhli, pärijad
80, 82 Grünberg ja Mühlental
84 Robi, Juhan
86, 88 Luks, Johan
90, 92 Rebane, Ferdinand
Soola tän.
25, 27 Kaplan ja Piel
29 Jaanits, Marta
31, 33 Zoobel, H.
35 Streseletski, Marie
37, 39 Toom, Alfred
41, 43 Uehendrik, L. ja t.
45 Org, Marie
47 Palviste, Salme
Lao tän.
49, 51, 53, 55 Sukk, Anna
57, 59, 61 Juudi kogudus
63, 65, Riim, Konstantin
67, 69 Mühlenthal, pär.
71, 73 Ranna, Helmi
75 Laas, Adolf
77, 79 Kirja, Karl
81, 83 Kaplan, M.
85 Mihkelson, Tõnis
87, 89 Zimmermann, A.
Aida tän.
Aida tän.
94 Kahn, A.
96 Linna ühiselumaja
98 Tartu linna maja
100 Alt, Artur
102-a Alt, Luise
102 Alt, Paul
— Leinmäe, August
91, 93 Jõks, L.
95 Fuhrmann, Friedrich
Lina tän.
Jõe tänav ja linna heinamaa paremal Emajõe kaldal
Tuule.
III.
1 Ridala, V.
3, 5 Hirschfeldt, Marta
Tähe.
2 Ruuben, Alexander
Kitsas tän.
4 Rosenfeldt, Aleksandra
126
I, II.
1 Rühka, Hans
3 Roht, Gustav
5 Sihle, V. ja E.
7, 9 Sarap, R.
11 Riives, Johannes
13, 15 Kodaasov, Nikolai
Riia tän.
Riia tän.
17 Kuusik, Anna
16 Herman, Otto ja t.
Lille tän.
Lille tän.
13 Bursi, Thekla
20, 22 Grimm, Konst. pär.
24, 26 Laste varjupaik
(Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, G.
40 Lange, Fr.
Päeva tän.
42 Fischmann, Vilhelm
44, 46 Sõber, pärijad
48 Põderson, Villem
50 Soots, E. ja teised
52, 54, 56 Happich, Karl
ja teised
58, 60 Soots, August
62 Mahlapuu, Karl
Pargi tän.
64 Hahn, August
64-a Imelik, Aleksander
66 Peterson, Eduard
68, 70 Lepik, Karl
Eha tän.
72 Lunin, Boris ja teis.
74, 76 Johanson, Peeter
78 Rästa, H.
80 Janson, Johan
19, 21 Hofrichter, Elfriede
23, 25 Sõrra, Anna
27 Kõva, August ja Olga
29 Korp! „Rotalia“
31 Herschmann, Karl
33 Kroon, Voldemar
Väike Tähe tän.
35, 37 Muna, Pauline
39 Zernalt, Elise ja Mälk,
Alide
41 Kurg, Jaan
Koidu tän.
43,
47
49,
53,
57
59
61
45 Sogenbits, Jaan
Pallo, Emilie
51 Suuk, Aleksander
55 Rattus, Auguste
Kasumets, Jaan
Päll, Ludvig
Toots, Peeter
Lootuse tän.
63
65,
69
71
73
Kiho, Elvine
67 Leik, Alide
Arvi, Arved
Palm, Karl
Uibo J. ja teised
Eha tän.
127
82 Linna algkoolide töö
koda
84, 84-a Chmielevski, V.
86 Koitmets, Viktor ja
Johanna
Tolstoi tän.
75 Põder, Oskar
77 Andreimann, Amalie
ja Daniel
79 Novek, pärijad
81, 81-a, 83 Piirand, Karl
85, 87 Adamson, pär.
89 Möller, Karl
88 Matto, K.
90 Saukas, Hans
Õnne tän.
— Elektrijaama transformaator
92 Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja
Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Suit, Mihkel
100, 102 Toom, Johan
104 Toom, Peeter
Õnne tän.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, Lidia, Erna,
Leida
97, 99 Joonas, Jaan
101:, 103 Viitol, Eda
105 Laanekask, Emilie
107 Nusar, Hilda
Kuu tän.
109 Väljaots, J. ja t.
11 Truus, Jüri
113 Vaher, Julie
Kuu tän.
Vaba tän.
106, 108 Kukrus, J. pär.
110, 112 Põld, Johannes
114, 116 Teppan, Marie
Vaba tän.
118 Kütt, Gustav
120 Rosenberg, Tõnis
122 Ingermann, L. ja t.
Sõbra tän.
124 Jallai, Andrei
128—130 Laurits, Oskar
132-a Rander, Alfred
132-b Savi, Johan ja Zink
Julius
134 Adof, Harri
Purde tän.
136, 138 Doom, pärijad
140 Kirsimäe, Johan
128
115
117
119,
125
Puri, Jaan
Unt, pärijad
121, 123 Lõiv, Davet
Konsa, Pauline
Sõbra tän.
127
129
131,
135,
Laar, pär.
Pohla, August
133 Pungar, Vold.
137 Meier, Johan
Saekoja tän.
139 Hermann, Anton
141 Kippik, Juhan
141-a Ostrovski, O. ja B.
143 Huik, Juhan
145, 145-a Oja, Salme
Kuru tän.
142 Võngri, J.
144 Raack.
147 Stojanova, Aliide
149 Kangro, Ed. ja A.
Piiskopi tän.
Piiskopi tän.
— Forseliuse park
146 Laurits, Oskar, puu
kool
Teguri tän.
148 The Shell Company
Sdama raudtee ja
Ropka park
Spordiplats
Teguri tän.
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
— Lepp, August
Ropka tän.
155 Rätsepp, Marie
Ardla tän.
— Ropka mõis
Tähtvere.
2 Morits, Ernst
4 „Ühisabi“
6 , 8, 10 Ulst, Karl
12 Keder, Elli
14, 16, 18 Lamm, J.
18-a Keskküla, Anton
18-b, 18-c Johanson, Alek
sander
18-d Kerge, A.
20 Essen, Aleksander
20-a, 22 Kollist, H.
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Asper, G. ja teis.
34, 36 Puusep, H.
38, 40 Sell, Johan
42, 44 Schabert, E. ja t.
46 Raudsep, Emma
48, 50 Vahur, E.
52 Anslang, V.
54 Piir, Jüri
56, 58, 60, 62, A.-S. A Le
Coq
64, 66 Lüdimois, Pauline
I.
1 Lenzner, A.
1 -a Suubi, Villem
3 Sild, Ida
5 Sööt, Karl-Eduard
7 Roose, Ludvig
9 , 11 Miitra, Johan
13 Kleinschmidt, Davet
15, 17 Lõhmus, Hans
19, 21 Tartu Jaani kog.
23 Ein, J.
25 Koger, pärijad
Marja tän.
27 Eller, Miina
29, 31 Kruuspere, Alex.,
pärijad
33, 35, 37 Hääl, Osvald
39, 41, 43 Liiv, Anna ja
Edmund
45, 47, 49 Peterson, S. ja
teised
51 Kass, Alma
129
68 Jakk, H.
70, 72 Jakk, Hilda
74 Möllerson, Hedvig
76, 78 Luht, Heinrich
— Perlitz, Anna
— Tähtvere mõis
53 Zimmermann, Oskar
55 Asuküll, J.
57 Torpats, Jaak
Meloni tän.
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
Piiri tän.
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Puijat, pärijad
Tähtvere mõisa põllud ja linna heinamaa
Tööstuse.
2 Jaks, Johan
4 Veinstein, August
6, 8, 10 Emme, Alice
12 Päss, Anna
14 Sikkut, M. ja E.
16 Kasvnadik, E.
18 , 20 Johanson, Anna
22 , 24 Saabel, Eduard
26, 28 Kalmet, Natalie
30 Rostovzev, Mihail
32 Okas, Joh.
34 Kitsing, Jüri
I.
1, 3, 5 Sõrra, Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 9-a, 11 Pikat, Alex.
Vabrkiu tän.
13, 13-a Müürsepp, Anna
Näituse tän.
15 Roo, Julius
17 Root, Olga ja teised
19 Lenzius, Johnanes
Näituse tän.
— Kõnn, M.
— Oomer, A.
Uueturu.
— Jürgenson, Marie
2, 4 Beck, Helene
Aleksandri tän.
6, 8 Kaplan ia Press, pär.
10, 12 Juhkamson, Frieda
14, 16 Kingsepp, Rudolf
130
I, II.
— Kramer, Margarete
1, 3 Pehap, Jaak, pär.
5 Stahlberg, Georg
7 Torm, Friedrich
Aleksandri tän.
9 Panksepp, K. Peterhoff, E.
18, 20, 22 Laane, Jaan ja
Hans
24, 26 Simm, O. ja teis,
11, 13 Bürgermusse
15—23 Boening, Gerhard
25 Siilbek, Rudolf ja Rosalie
Turu tän.
Söögiturg
— Turuhoone
Kaluri tän.
— Kenkman, Ed.
Auriku tän.
Parem Emajõe kallas
Uus.
2 Volter, Pauline
4 , 6 Sirg, Jakob
8 Rööpmann, J.
10 , 12 Kundla, Daniel
ja A.
14 Pärtels, Marie
16 Johanson, J.
18 Peduksaar, A.
20 Randviir, Alide
22 Saarva, Albred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Johan
Pärna tän.
32
34,
38,
42
44
46,
Laaber, Marta
36 Jüris, Aksel
40 Ilves, A.
Lomp, pärijad
Lauer, Sohvi
46-a Sula, Adolf
Tee Annemõisa ja
Paju tän.
48 Turu, Hans
50 Rõikberg, J.
52 Iljin, D.
III.
1 Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta
5 Grün, A.
7 Taklaja, Hendrik
9 Viir, Mihkel
11 Zettermann, P.
11-a Petuhov, Jvan
13 Zavo, O. ja J.
15 Kangro, Peeter, pär.
17, 19 Kiiter, Al.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
Pärna tän.
27 Jüris, Axel
29 Prikker, Peeter
31 Lang, Alexander
33 Viru, Rosalie
35 Simm, Eduard
37, 39 A.-S. Pärmivabrik
41, 43 Meos, A.
45 Kolbre, Karl
47 Pintson, Joh.
49 Utter, Oskar
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Kangro, Johannes
131
55,
59
61
63
57 Allas, pärijad
Masnikov, Pelageja
Lüpsik, Joh.
Fuchs, Minni
Luha heinamaad
Vaba.
2
4
6
8
10
12
14
18
Aero, pär.
Päärendi, Gustav
Birk, Julie
Mintel, Hans
Veder, Ed.
Päll, Ludvig
, 16 Müllerbeck, L.
Siider, Jaan
Kesk tän.
20
22
24
26,
28
30
32
Lall, Daniel
Zober, Karl
Kaddai, Elisabet
26-a Koolmeister, Karl
Johanson, Jaan
Alajan, Andres
Tikk, Liisa
II.
1 Konts, Tõnis
1-a Raudsepp, Johannes
3 Kreela, Karl
5 Ehrich, Jaan
7 Mihkelson, Johannes
9 Kukk, A.
11 Zimmermann, Karl
Kesk tän.
13
15
17
19
21
23
25
27
Tähe tän.
Tähe tän.
34 Teppan, Marie
36, 38 Subbi, Johannes
Linda tän.
Johanson, Alma
Must, Theodor
Mark, Karl
Kangro, Elfriede
Kaiv, D.
Niggul, Gustav
Ein, August
Joakivi, Jaan
29 Kõiv, Josep
Linda tän.
31 Kukk, Jaan
40 Sulg, Hugo
Salme tän.
Salme tän.
42 Ostrov, J.
42-a Nõmm, Ida
42-b Saaron, Pauline
42-c Hütter, Hnas
44 Roosa, Jaan
Nõa tän.
132
33 Lillemets, Hendrik
35 Perdel, Johan
Raua tän.
37
39
41
43
Muttik, Anna
Hüva, L.
Tihla, L.
Juhkam, Johannes
46
48
50
52
54
Allas, Anna
Raud, Aleksander
Muhhel, E.
Martinson, pärijad
Ratnik, Anna
Lestal, Marie
Õunapuu, L.
Nõva tän.
45 Vird, Jaan
47 Ulst, Aleksander ja
Aleksandra
49 Valk, Leena
51 Hermann, Johann
53 Utsal, A.
Vabaduse puiestee.
1, 2, 3, 4 Eesti Pank
5, 6, Lange, Emma
7, 8, 9, 10, 11, 12 Brunhof, Peeter ja Johan
I.
Vabaduse puiestee ja
Vabaduse sild
Lai tän.
Emajõe tänva algus ja parem Emajõe kallas
Vabriku.
2 Intelman, Aleksander
4, 6 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
Vaksali.
I.
1 , 1-a Väljaots, Jaan
3 Maim, Nikolai ja Georg
5 Veski, Lukretia
I, II.
1 , 3, 5 Meos, August
7 Gross, K.
9 Maasik, K. ja Brunhof, P.
11, 13, 15 Pari, Mihkel
Sõjaväe magasin
Tõnisson, Jüri
Otsa, Jaan
Viira, Hans
Schurupov, pärijad
Sennrich, Heinrich
Tartu Piimatööstus
I.
1 Sõjaministeerium
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Estonia“
Tähe tän.
Käik Toomele
10 Niilend, Hendrik
12 Üliõp. selts „Põhjala“
14 Rosenberg, M. ja t.
16 Usuteadlaste selts
18 Metodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
11 Beylich, pärijad
13 Kiin, Marie
15, 17 Paltser, Ida
Toomeorg (tee Katoliku
tänavale)
19, 21 23 Tartu Noorte
Meeste Kristlik Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpe
taja maja
— Silmakliinik
Jul. Kuperjanovi tänav
Vambola.
I.
2 Kasan, Aleksander
4 Kikerpill, Alexander
6 Lauk, Otto
Vapramäe.
1 Pärn, Karl
3 Lehis, Liina
5 Lillmaa, Karl
II.
2 Kiima, Karl
4 Veskimäe, August
Purde tän.
— Tõldsep, Ludvig
134
(Tamme.)
1 Juhanson, Theodor
Vase.
2 Mooses, Johan
(Tamme.)
II.
I.
Veeriku.
2 Kruuse, Ado
4 Kübar, R. ja Laurimäe, O.
6 Rostovzev, Mihail
Vene.
2 Oeberg, Olga
4—6 Pasternak, pärijad
8, 10 Koordt, August
Meltsiveski tän.
12 Nieländer, Robert ja
Kossler, H.
14, 16, 18, 20 Kurlenz,
Matt
22, 24, 26,. 28, 30, 32, 34,
36 Loomatervishoiu
instituut ja kliinikud
Veski.
2 zur Mühlen, Artur
4, 4-a Liivimaa Põlluma
janduse Selts
6 Ülikooli lastekliinik
8, 10, 12 Behse, Helene
ja Gertrud
14, 16 Zeddelmann, Heinr.
18, 20 Seeland, Marie
Näituse tän.
22 Hecht, E.
24, 26 Pürge, Jaan
28 Sohnvald, Peeter, pär.
30 Hirsch, Elisabeth
Juh. Liivi tän.
32 Jaoskonnakohtunikud
34 Arestimaja
36, 38, 40 Vestphalen, M.
ja teised
42 Fleisch, Alfred
1
3
5
7
9
Kull, Mihkel
Püss, Jüri
Kalmet, K. ja O.
Kasumets, Ella
Schulmann, A.
III.
1, 3 Linna tööstuskool
5 Eesti Käsit. Abiandm.
Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15. 17 Kangro, Ernst
19 Kook, August
Narva tän.
I.
1, 3 Katoliku kirik ja
kiriku maja
5 Lkasberg, Erna ja F.
5-a Riedel, Heinz
7, 9, 11 Steinberg, pär.
13 Korp! „Livonia“
15, 17, 19 Unger, Georg
21, 23 Engelhardt, pär.
25 Korp! „Frat. Academica“
27, 29 Hermann, M.
31, 33, 35 Mühlen, Alfred
Näituse tän.
37 Jakobson, A. ja teised
39 Vanaaseme, Viktor
41, 43 Paul, Mathias
45 Peterson, pärijad
47, 49 Kress, Oskar
51, 53, 55 Kapp, A.
57, 59 Jürgenson, K. ja A.
135
61
63
65,
69
Hain, Hildegard
Allik, Oskar
67 Adamson, pär.
Korp! „Sakala“
Jul. Kuperjanovi tänav
Vikerkaare.
I.
(Tähtvere.)
Puusepp, R.
Kask, Verner
Kalamees, L.
Lamp, Valter
2 Rennit, Elise
4 Prof. Lüüs, A.
Sievers, Margarete
Martinson, Marie
Täär, A.
Mucha, Franz
K. A. Hermanni tän.
I.
Viljandi.
2,
6
8
10,
14
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl.
gümn.
4 Emmerich, G.
Valter, Elisabet
Linsi, Hans
12 Rätsep, Jakob
Martinson, Karl
Kooli tän.
5
7
9
11
Võidu.
2, 4 Oberleitner, pär.
6 Godlberg, Leiser; Kpalan, J.
8 Genss, J.
Rinne, Samuel
Koppel, David
Vabaoja, Edmund
Jaks, Johan
10 Tartu Maavalitsus
12 Roht, Gustav
14 Roht, Pehap ja teised
16, 18 20, Sukoffsky, pär.
22, 24 Kanemägi, Teodor
7, 9 E. Seemnevilja Üh.
11 Eesti Hüpoteegi Pank
13, 15 Keiss, Alexander
17 Mahlapuu, Karl
Uueturu ja Aia tänav
136
26, 28 Kramer, Margarete
30 O.-Ü. „Ilutrükk"
32 Kriisa, Jaan
34 Peters, Lydia
19
21,
25,
29,
37,
Jürman, Paul
23 Hampf, Evald
27 Lill, Johan
31, 33, 35 Jõks, K. pär.
39 Lietz, Ida ja teised
Riia tänav
VÕru.
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei, Albert
14 Agan, Otto
16 , 18 Joonas, A.
20 Tamberg, Rob. ja Ida
22, 24 Luha, Julie
26, 28 Varmann, Ella
30 Sell, Miralda ja Gustav
II.
Postijaam ja aed
Väike Tähe tän.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, Johan
40, 42 Koplus, A., Rander, A. ja Laineste, M.
44 Kask, M.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Blumenthal, Herb.
54, 56 Vaher, Gustav
58 Ode, Liisa
60, 62 Mitt, Liina
64, 66 Luulik, Jaan
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
Lootuse tän.
78, 80 Põldre, Peeter
82, 84 Villem, Jaan
86, 88 Kleinschmidt, H.
90 Anton. Mihkel
Riigi pimedate internaadi
aed
Era tän.
], 3 Ennus, Karl
5 Kütt, Gustav
7 , 9 Hirsch, J.
9-a Juhkam, Aksel
11 , 13 Porga, Evald
15 Kersten, Friedrich
137
Eha tän.
92 Kivistik, Maali
94 Lepp, J.
96, 98 Reiman, M. ja t.
100 Peets, Amalie
102, 104 Peks, Julie
106 Puidak, Olga
Õnne tän.
17, 19, 21, 23 Rebane,
Olga
25 Lieberg, G.
27 Karro, Liine ja Luise
29 Käspert, Marie
31, 33 Saksa, Kaarel
35 Hurt, Rudolf
Filosofi tän.
108 Torrop, A.
110, 112, 114 Jukk„ Peeter
116 Äro, A. ja Jurss, L.
37, 39 Klein, M. ja t.
41, 43 Klaos, Aleksander
45, 47 Kurvits ja Beljäjev
49 Kiin, Marie
51, 53 Schwartz, Efrosine
Vaba tän.
Kastani tän.
118
120
124
126
Raudsep, M.
122 Eenmaa, Ed.
Luterus, Jüri
Raig, Anna ja Ed.
Sõbra tän.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
132 Ehrlich, August
Alevi tän.
134 Sarmulin, Peeter
Side tän.
136,
138
140
142
144
146
148
136-a Muuli, Marie
Armi, Georg
Tõnisson, Jaan
Krahv, Liisa
Jõks, A. ja M.
Ulemann, Tõnis
Lipsik, Otto
Piiskopi tän.
150 Zängov, Jakob
Teguri tän.
138
55 Linna tapamaja
Väike-Kaar
57 Käiss, Jaan
59 Kriiva, L. ja F.
59-a Visnapuu, Herman
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Jaan
63 Soogenbits, Davet
65 Luksep, A.
65-a Selli, Jaan
67 Assor, Johan
69 Malviste, Davet
71 Moor, Hans
73 Ein, J.
75 Vares, Karl
Kabeli tän.
Pauluse surnuaed
152 Kalberg, Jaan
154 Lääts, Aleksander
154-a Ütsik, Joh.
Ropka tän.
156 Kruse, Julius ja
Emilie
158 Reilson, Peeter
160 Rammul, Oskar
162 Klement, Ida__
Rahu tän.
164 Rammo, Daniel
166 Hint, Oskar
168 Steinbach, Eduard
170 Klein, Arnold
172 Kivi, Jaan
Aleksandri surnuaed
___
79 Tolmann, Liisa
81 Lomp, Emil
81-a Uuspuu
83 Laidoner, Felix
85 Pass, Oskar 87 Simm, Karl
89 Veber, Karl
91 Kiviväli, Pauline
93 Malkov, Voldemar
95 Tasso, Gustav
174 Ehrlich, Davet
III.
Väike.
3—5 Johanson, Chr. pär.
Väike-Kaar.
2 Kisper, Julius
4 Krepka, Johan
6 Masti, Jaan
Kungla tän.
6-a Laineste, Johan
8 Vester, Aleksander
Tammekuru tän.
10 Annok, V.
12 Solba, K.
12-a Lomp, Verner
I, II.
(Tamme.)
1 Masing, A.
3 Laineste, Johan
Kungla tän.
5 Valmet, A. ja Siirkop, H.
7 Avelaid, Leena
9 Lõoke
11 Zäro, A.
11-a Zirel, Arnold_______
Tamme puiestee____
13 Reeben, August
Elva tän.
Räni tän.
14 Liik, Elmar
14-a Parv, August
16 Pielbusch, V.
Tamme puiestee
18 Karm, Rudolf
18-a Milk, Albert
15 Meimers, Leonhard
17 Veiss, Viktor
19 Saapas, Heinrich
-
Riia maantee
21 Tooming, Senta
23 Sutt, Jaan
139
34
36
38
40
Elva tän.
20 Pertelson, Marie
22 Jaska, August
Montag, Oskar
36-a Puusep, Mihkel
Kelder, Madli
Miller, Teodor
Tasuja tän.
Riia maantee
24 Kõrgvee, Georg ja
Olga
26 Merilaid, Karl
Lembitu tän.
28 Veski, Arnold
30 Kenkmann, Johannes
32 Kasan, Aleksander
42, 42-a Siimoja, Gustav
ja Lindholm, Elisabet
44 Muttik, Jaan
46 Juht, J.
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
— Pärtelpoeg, Johannes
Vambola tän,
Väike Maarjamõisa.
2
4
6
8
Sikka, Joosep ja Liisa
Vent, August
Rander, L.
Meos, Karl
I.
1 Sulg, Karl
3, 3-a Makorov, Viktor
5 Sulg, Hans
7 Pärn, Mihkel
9 Lemsalu, Johannes
9-a Lemsalu, Jaan
11 , 11-a Kirk, Kasper
13 Kirk, Karl
15 Eller, Anna
17 Nei, Reinhold
Väike Põik.
III.
1 , 1-a Kepp, Jaan
3, 5 Linna tööstuskool
2 Tihane, Elmar
Kalda tän. ja vasak Emajõe kallas
Väike Tähe.
2 , 4 Ein, Karl
6 Link, Johannes
8 Ratnik, Ellen
10 Lember, Otto
12, 14, 16 Udso, Arnold
18 Peeda, Jaan
— Ratnik, Aug.
Võru tänav
140
II.
1 Puusemp, Marta
3, 5 Vaigro, Daniel
7, 9, Lärm, Mart
11, 13 Mandelbaum, A.
15 Malin, Marie
19 Täht, Peeter
Västriku.
2
4
6
8
10
12
Koolmeister, Karl
Miljan, Friedrich
Tuul, August
Leets, Johan
Jansen, August
Koonik, Jaan
1,
3
5
7
9
Õnne.
2-a Puidak, Eduard
2-b Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Tammiste, Mare
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
14-a Klaos, Aleksander
Kesk tän.
Link, Hilda
Kliim, Jaan ja Anna
Käost, A.
Pisuke, Hendrik
Massakas, Mihkel
Kroon, A. ja Tennokese, Anna
28 Möller, Karl
16
18
20
22
24
26
Tähe tän.
30 Kübarsepp, Artur
32, Torpats, Jaak
II.
1-a Hoop, Oskar
Simmo, Anton
Allas, Albrecht
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
II.
1 Tiks, Jakob ja R.
3 Leesik, Kristjan
5 Lukk, Peeter
7 , 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 II politsei jaosk.
15-a Lätte, Peeter ja M.
Kesk tän.
17
19
21
23,
27
29
Lüdimois, Mart
Sööt, Karoline
Jaska, David
25 Roots, August
Ein, Lydia
Perk, Joh. ja A.; Kan
gur, Jüri
Tähe tän.
31, 33 Ein, Ella
35 Lõhmus, Theodor
37 Saukas, Amalie ja
Viire, Alide
Linda tän.
Linda tän.
36, 38 Lepik, Marie
Salme tän.
40 Ronimois, Hans
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav ja Anna
43 Mukk, Peeter
Salme tän.
43-a Otsa, Alma
45 Kraav, Jaan
141
Õhtu.
—- Rostovzev,
I.
M.
— Masing, Oskar.
I.
Õpetaja.
2, 4 Savi, Luise
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl, pär.
10-a Russak, Rudolf
12 Uluots, Jüri
1 Rütli, O. ja Grau, K.
3, 5 Maarja kiriku õpe
tajamaja
7, 7-a Konno, Anna
9 Linna maja — ait
11 Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
Tiigi tänav
Ööpiku.
2
4
6
8
Jakapi, Jaan
Piir, Karl
Ratasep, Marie
Kiidron, Aleksander
Pääsukese tän.
10 Jürgenson, August
10-a Russak, Rudolf
12 Sõõro, Oskar
14 Reinvald, Julius
16 Vorst, Herman
Käo tän.
18
20
22
24,
26
Raag, Johannes
Savi, Kadri
Tenson, Jaan
24-a Kanarik, Karl
Schults, Johannes
II.
1
3
5
7
9
Pääsukese tän.
11
13
15
17
19
21
23
25
14, 16 Luha, Julie
142
Õsso, August
Jesse, August
Vaks, Joh.
Proomet, J.
Männik, Leena
Albo, Linda
Nigul, August
Sarap, Julius
Lõo tän.
27 Joosu, Eduard
Ülikooli.
2 Bakscht ja teised
4, 6, 8 Indus, Ed, pär.
10, 12 Mühlenthal, pär.
------------------------------- ,-----Kitsas tän.
Kuti, pär.
Viks, Anna
Rajala, J.
Jeks, Daniel
Meriste, Jaan
I.
1
3
—
5
Mahlapuu, Karl
Keiss, Aleksander
Eesti Hüpoteegipank
Petersen, Agnes
Kauba tän.
—- Barklai plats
18 K.-Ü. „Loodus"
Poe tän.
Vallikraavi tän.
20, 22, 24 Sõjaministeer.
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Kuriks, O.
32 Oettingen, Rudolf
34 Schmidt, Therese
36 Tõlk, Albert
7 Kütt, Kristjan
9 Oelsen, Irene
11 Rücker, Edgar
Suurturg
—- Raekoda
Lossi tän.
-
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
Suurturg
13 Tittelbach, E. ja Lomatsch, G.
15 Bergmanni abiraha
sihtasut.
Gustav-Adolfi tän.
42 Ülikooli maja
44 Tartu Tööstuspank
46 Ülikooli maja
Gustav-Adolfi tän.
Peeter Põllu tän.
50, 52 Ungern-Sternberg,
Eleonore
54, 56 Maakonna vangla
17 Grünthal, Erna, Ilse,
Gert
19 Pehap, Adeline ja t.
21, 23 „Postimees“
Gildi tän.
25 Schulz, D. ja t.
Lutsu tän.
58, 60 Klaus, Voldemar
ja Tiina
62, 64 Peterson, A.
66 Thomson, Amalie
Peeter Põllu tän.
27 Hugo Treffneri Gümn.
29 Jaani kirik
Lutsu tän.
31 Nieländer, Alide
33 Kostjurin, Olympiada
35 Grossmann, Emmeline
Lai tänav
143
PER6
14.
vOGU
LEIAB OMALE VAJALIKU
MOE PUDU-JA PESUÄRIST
VENNAD LEPP
TARTUS, KAUBAHOOV 2A3
J. Mällo trükk, Tartu.
KINDLUSTUS-AKTSIA.SELTS.
Peakontor
Tallinn, Suurkarja 18, telefon 445-10.
Eesti Laenupanga majas.
Tartu osakond
Tartu Majaomanikkude Pangas,
Suurturg 7, telefon 15-62.
EESTI UNION
toimetab kindlustus! kõikidel aladel piiramata
summades.
Edasikinnituse lepingud Inglismaa suuremate ja va
nemate kindlustusasutistega tagavad kiire kahjude
tasumise.
Seltsil pole olnud kahjukannatajatega
ühtegi kohtuprotsessi.
TARTUS
Kauplus ja kontor Riia tän. nr. 49.
Tel. 4-00 ja 16-17.
Müügil :
Kõik ehitusmaterjalid
Värvid, maalritarbed
Tõrvad, papid, plekk,
Ahju- ja pliidimaterjal
Vesivarustustarbed
VaataTARTU MAJAOMANIKKUDE SELTS
KALENDER
KÄSIRAAMAT...TARTU MAJAOMANIKKUDE SELTS
KALENDER
KÄSIRAAMAT
1940
Meie müüme ainult häid:
maalrivärve,
ehitusmaterjali,
vesivarustuse- ja
elektritarbeid
MAAJA
Tartu
Majaomanikkude
Asutatud
1923.a.
*
K
ClliA
Asutatud
1923.a.
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 26-50, 42-46 ja 35-79.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIJIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIKIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII
Annab laene
mitmesuguste
kindlustuste vastu ja
äri- ja laenuveksleid.
diskonteerib
Võtab raha hoiule
ja maksab ajakohast protsenti.
Toimetab
mitmesuguste inkassodokumentide järgi sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi igasse kodu
maa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistus
lepingute ja avansside kindlustuseks.
V aastakäik
IIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIItlllllllllllllllllllllllll
Tartu Majaomanikkude Seltsi kirjastus
1940. a.
Mispärast
peab
kindlustama
oma v a r a
•
Sest tuli võib teha tuhaks Teie
vaevaga
kogutud
varanduse
minutite jooksul, jättes järele
vaid ahervared.
Leekides hävinenud
vara annab Teile
tagasi
KINDLUSTUS-AKTSIA-SELTS.
Juhatus ja peakontor:
TALLINN,
Suur Karja nr. 18, tel. 445-10.
Tartu osakond:
Tartu, Suurturg 7, Tartu Maja
omanikkude Panga juures,
telef. 35-62.
ENS
98541
Tartu Majaomanikkude Seltsi juhatuse koosseis.
J. Sepp — esimees, Suurturg 3, tel. 26-84 ja 35-84.
O. Kangur — abiesim., Eha 30, tel. 35-62 ja 35-75.
J. Alver — abiesim., Kivi 42, tel. 31-15.
J. Tallo — sekretär, Emajõe 9, tel. 24-00.
O. Laurits — abisekretär, Tähe 128, tel. 32-58.
A. K 1 i i m a n n — abisekretär, Lootuse 5, tel. 29-65.
F. Torm — laekur, Kalevi 29.
P. Brunhof — abilaekur, Emajõe 1, tel. 25-97.
J. M üür s e p p — abilaekur, Narva 47, tel. 24-07.
J. Maasik — abilaekur, Pargi 10, tel. 25-14.
G. T h. Juurup — majavan., Herne 40, tel. 28-32.
J u 1. Lill — juhat. liige, Aleksandri 44, tel. 29-85.
R. Truupõld — juhat.liige, Kompani 2, tel. 21-93.
K. Sotnik — juhat. liige ja matusetoimkonna esi
mees, Raekoja 17, tel. 30-98.
H. Ainson — juhat. liige, Ülikooli 30, tel. 25-86.
M. Pärn — juhat. liige, V. Maarjamõisa 7.
A. Reedre — juhat. liige, Liiva 5, tel. 24-84.
V. Tamman — juhat. liige, Tähe 84, tel. 24-44.
J. Aavik — juhat. liige, Tähe 44.
P. Sild — juhat. liige, Liiva 1.
J. Oss — juhat. liige, Holmi 20.
P. Kase — juhat. liige, Söögiturg 3, tel. 27-96.
Tartu Majaomanikkude Seltsi rev.-kom. koosseis.
V. Koitmets — rev.-kom. esimees.
J. Z irk — rev.-kom. liige.
J. Toomin g — rev.-kom. liige.
L. Virr o — rev.-kom. liige.
M. Sarap — rev.-kom. liige.
3
Tartu Majaomanikkude Panga juhatuse, nõukogu
ja revisjonikomisjoni koosseis.
Julius Lill — juhatuse esimees.
Johan Aavik — juhatuse abiesimees.
Peeter Brunhof — juhatuse liige.
Mihkel Pärn — juhatuse liige.
Eduard Hold-Neumann — juhat. liige.
Oskar Kangur — nõukogu esimees.
Friedrich Torm — nõukogu abiesimees.
Peeter Kase — nõukogu liige.
Karl Piirand — nõukogu liige.
Jaan Alver — nõukogu liige.
August Vaher — nõukogu liige.
Hans Silbermann — nõukogu liige.
Oskar Sõmermaa — nõukogu liige.
Johan Oss — nõukogu liige.
Hugo Vihalem — revisjonikomisjoni esimees.
Voldemar Annok — revisj.-kom. abiesimees.
Jüri Kurvits — revisjonikomisjoni liige.
Konstantin Griep — revisjonikom. liige.
Hans Ainson — panga asjaajaja direktor.
Tartu Majaomanikkude Pank
Tartus, Suurturg 7, tel. 26-50, 42-46 ja 35-79
4
Majaomanikkude Koda.
Tallinn, Harju tn. 45, tel. 474-10.
Koja juhatus:
Esimees dr. J. Masing, Tallinnas.
Esimehe asetäitjad: J. Sepp, Tartus; J. Mürk, Tallinnas.
Juhatusliikmed: O. Suursööt, Tallinnas; A. Pahla, Nar
vas; A. Mei, Nõmmel; B. Melts, Haapsalus.
Sekretär: A. Rästas, Tallinnas.
MAJAOMANIKKUDE KOJA TARTU OSAKOND.
Tartus, Suurturg 7, Majaomanikk. Pangas, tel. 36-49.
Osakonna juhatus:
Esimees: O. Kangur, Eha 30, tel. 35-62 ja 35-75.
Esimehe asetäitja: R. Truupõld, J. Hurda 9, tel. 21-93.
Juhatusliikmed: J. Miitra, Tähtvere 9, tel. 26-92. J. Müür
sepp, Narva 47, tel. 24-07. K. Sotnik, Raekoja 17, tel. 30-98.
Sekretär: T. Tambre, Suurturg 3, tel. 26-84.
Koja osakonnas antakse kõigile majaomanikele tasuta
nõu: arvepidamises, juriidilistes, tulumaksu ja igasugu teis
tes majaomanikesse puutuvais küsimusis. Täidetakse tulu
maksu deklaratsioone, igasugu ankeet-lehti ning koostatakse
vastulauseid, palve- ja muid kirju.
Koja büroo on avatud kella 9—14.
Majaomanikkude Koda ja Koja Tartu Osakond on ellu
kutsutud majaomanike huvide kaitseks ja seisab kõigi maja
omanike teenistuses.
Koja Tartu Osakond on eestkätt Tartu majaomanike
esindaja, huvide kaitsja ja nõuandja. Majaomanike endi
huvides on tähtis, et nende esindusel oleks tihe kokkupuu
tumine majaomanikega, mille tõttu esindusel avaneb või
malus olla teadlik majaomanike soovest ja hädadest, et siis
majaomanike huvide kaitseks väljaastuda.
Seepärast on
soovitav ja tähtis, et kõik kohalikud majaomanikud kõigis
neid huvitavais küsimusis pöörduksid Koja Tartu Osakonna, •
kui oma kohaliku esinduse poole.
Tiheda koostöö võimaldamiseks majaomanikega on Koja
Tartu Osakond avanud oma büroo kõigile kättesaadavas ko
has — Tartu Majaomanike Panga ruumes.
Majaomanikkude Koja Tartu Osakonna juhatus.
5
Tartu Majaomanikkude organisat
sioonid ja ühisettevõtted.
Tartu Majaomanikkude Selts.
Asutatud 19. VIIL 1908. a.
Seltsi asukoht Tartus, Suurturg 7 (II korral).
Seltsi büroo — Suurturg 7, kindlustus a/s. „Eesti Unioni“
ruumes, tel. 35-62. Büroo on avatud iga päev kl. 9—14-ni.
Büroos võetakse vastu liikmemaksu, täidetakse seltsi liikme
tele tasuta igasugu ankeetlehti, antakse nõu juriidilistes-,
ehitustehnilistes- ja igasugu muudes küsimustes.
Juriidilisel alal annavad nõu:
Vandeadv.
„
„
„
„
Johan Sepp, Suurturg 3, tel. 26-84.
Oskar Rütli, Suurturg 3, tel. 25-43.
Hans Ainson, Ülikooli 28, tel. 25-86.
Richard Truupõld, Kompani 2, tel. 21-93.
Tõnis Tambre, Suurturg 7, tel. 26-84.
Ehitustehnilisel alal:
Arhitekt Arno Matteus, Tähe 14-b, tel. 29-19.
„
Nikolai Kusmin, Kalda 3, tel. 30-72.
Tartu Majaomanikkude Pank
asut. 1923. a.
Tartus, Suurturg 7 (omas majas), tel. 26-50, 42-46 ja 35-79.
Kindlustus A/S. „ Eesti Union"
Tartu osakond: Tartus, Suurturg 7 (Majaomanikkude Panga
juures), tel. 35-62.
Tule-, elu-, murdvarguse ja igasugu muud kindlustused.
Majaomanikkude Koja Tartu osakond.
Tartus, Suurturg 7, II korral, tel. 36-49.
Juriidiline nõuande büroo.
Tasuta nõuanne majaomanikkudele kõigis õigusküsimusis igal äripäeval kl. 11—13.
Aastaajad 1940. a.
Kevade algus 20. märtsil. Suve algus 21. juunil. Sügise algus
23. sept. Talve algus 22. dets.
Päikesevarjutused 1940. a.
Kuuvarjutus! 1940. aastal ei ole.
1. Ringikujuline päikesevarjutus on 7. aprillil. Ei ole
meil näha. Nähtav Põhja-Ameerikas, Vaiksel ookeanil ja
Lõuna-Ameerika põhjapoolses osas.
2. Täieline päikesevarjutus on 1. oktoobril. Ei ole meil
näha. Nähtav Lõuna-Ameerikas, välja arvatud lõunapoolne
tipp. Aafrika lõunapoolses osas ja Atlandi ookeanil.
Pühad, millal seisab töö:
Uusaasta — 1. jaanuar.
Kolmekuningapäev — 6. jaan.
Palvepäev — 14. veebruar.
Iseseisvuspäev — 24. veebr.
Suur reede ■— 22. märts.
Ülestõusmispühad — 24., 25.
ja 26. märts.
Kevadepüha (maipüha) —
1. mai.
HEAD UUT AASTAT ja palju õnne kõigile maja
omanikele soovivad
TARTU MAJAOMANIKKUDE SELTS
TARTU MAJAOMANIKKUDE PANK
KINDLUSTUS A.-S. „EESTI UNION“
8
OSKAR
XI PPASTO
MÜÜDUD JA
PARANDATUD
KELLAD
ON TÄPSED’
TARTU VÕIDU 26 TEL 31-50
Tartu Eesti Majanduse ühisus
Tartus, Holmi tn. nr. 12—18.
Telefonid: 20-10, 20-70 ja 22-61.
Kauplused Tartus: Holmi tn. 12—18, Võru tn. 4,
Suurturg 9.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Oma autotransport.
9
Veebruar
Küünlakuu
29 p.
—
,
Päike t. k. 8.34,
1 N.
Küünla,p. [1.1. k.16.35
2 R.
3 L.
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
*14
15
16
17
P.
E.
T.
Vastlapäev
K. Tuhapäev
N.
Kl. 9.45 •
R.
L.
—
P.
Päike t. k. 8.11,
E.
[1. 1. k. 17.01
T.
K. Palvepäev
N.
R.
Kl. 14.55 3
L.
18
19
20
21
22
23
*24
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
25
26
27
28
29
—
P.
E.
T.
K.
N.
Päike t. k. 7.44,
[1.1. k. 17.27
K1.11.55 @
Iseseisvuse-päev
[Madisepäev
Märkmed
Tulude
deklaratsioon
tuleb esitada 1. veebrua
riks. Asutustel tuleb palgateated anda kõigi palgasaajate kohta 10. veeb
ruariks.
Puhtakasumaksu
alal
vanad äriettevõtted (mis
algasid
tegevust
enne
1939. aastat) esitavad lä
bikäigu teated 1. märtsiks.
Tartu Majaomanik
kude Seltsi liikmeks
astumisega toetad ise
ennast, sest tema sei
sab Sinu kui ka teiste
majaomanike huvide
eest valvel.
Kindlustus a.-S. Eesti Union.
Peakontor Tallinn, Suurkarja 18, telef. 445-10.
Tartu osakond:
Suurturg 7, Majaoman. panga ruumes, tel. 35-62.
Kindlustusvõtjail ei ole mingit lisavastutust.
10
säästavad Teie kulud oma kauaaegse
vastupidavusega. Seetõttu ostavad ko
gemustega majaomanikud meie juurest.
E. GÜNTHER
Kaubahoov 26, tel. 29-52.
Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu.
Parimad
Eestis müügil
olevaist ajanäitajaist on
Kvaliteedilt
head ja hinnalt
kättesaadava
mad
Tartu Eesti Majanduse ühisus
müüb ainult kvaliteetkaupa!
Laos alati saadaval: ehitusmaterjale,
terast, klaasi, naha- ja koloniaalkaupa jne.
Hinnad mõõdukad.
Märkmed
Kinnisvaramaksu tähtpäev on 1. märtsil.
Jõuvankrite maks tasuda 1. aprilliks. 1. maist
arvatakse trahvi 2% kuus.
Ära unusta oma puuviljaaias puudelt lõika
mast oksi.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
P.
Kindlustus a.-s. Eesti Unionil
ei ole olnud kahjukannatajatega ü h t e g i k o h t uprotsessi.
Kahjude tasumine sünnib viibimata.
12
S
Uueturu nr. 7
Tel. 37-68
Kulla- ja kellasepaäri ja tööstus.
Kõige odavamini ostate ja tel
lite alati kuld ja hõbe esemeid,
kristalli ja üleilma kuulsaid
Schveitsi kelli.
U/Ü. „Maja”st
... ,
Tartus, Riia tn.49’
tel. 24-00 ja 36-17
tellitud elektri sisseseade annab Teile odava
valguse.
Soovitame Igp. perenaistele oma kõrgeväärtus
likke koloniaalkaupu: nisupüüli, mannat, riisi,
suhkrut, kohvi, kakaod, heeringaid, kilusid ja teisi
kalakonserve, makarone, nuudleid jne.
Müük suurel ja väiksel arvul.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
13
Aprill
Jürikuu
1'
2
3
4
5
6
E.
T.
K.
N.
R.
L.
7
8
9
10
11
12
13
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
14
15
16
17
18
19
20
30 p.
Päike t. k. 5.48,
[1. 1. k. 19.04
Kl. 22.18 @
Päike t. k. 5.18,
[1.1. k. 19.28
Koertemaks tasuda 1.
maiks.
Tähtajal mitte
maksmise puhul tõuseb
maks kahekordseks.
Jalgrattamaks
tasuda
1. maiks. Tähtajal, mitte
maksmise korral tõuseb
maks kahekordseks.
Kohasem aeg viljapuude
ja marja põõsaste istuta
miseks.
Kl. 15.46 3
.............................
P.
Päike t. k. 4.50,
E. [l.l.k.19.51. K1.6.37 @
T.
Jüripäev
K.
N. Markusepäev
R.
L.
—
28 P.
Kl. 9.49 c
29 E.
30 T.
21
22
23
24
25
26
27
Märkmed
Muretult võite su
vitada vaid siis, kui
kodune vara on kind
lustatud murdvarguse
ja tule vastu
„EESTI UNION’IS“.
Majaomanikud, koonduge oma organisatsiooni
Tartu Majaomanikkude Seltsi
ümber, kes Teie huvisid kaitsta suudab ainult ühise
jõu toetusel.
Seltsi büroo: Suurturg 7 (Majaom. Panga juures). Tel. 35-62.
14
Tsementsaaduste
tööstus
Juhan parts
Tartus, Piiskopi t. 6, tel. 39-52.
Soovitab oma tööstusest järgmisi tsementsaadusi:
„Pax"-õõnes-, zett-, katuse-, tsement-tellis-, nobsa
kive.
Kaevu-, kanalisatsiooni-, lampkasti-, silla-, raudbe
toon-, kloseti-torusid, läbim. 10—100 cm.
Trepiastmeid, veerenne, kõnnitee platesid, aiaposte,
veetõrsi, lampkasti kupleid ja kaani, kloseti
istmeid ja kaani.
Müük soodsail tingimustel.
Majaomanik!
Kas oled astunud juba Tartu
Majaomanikkude Seltsi liikmeks
ja õiendanud oma kohustused
Seltsi vastu?
Seltsi büroo asub Suurturg 7,
tel. 35-62.
Algavaks ehitushooajaks soovitame majaoma
nikele ja ehitajaile õiglaste hindadega raudtalasid,
tsementi, lupja, šamott- ja telliskive, katuseplekki,
naelu ja igasugust muud ehitusmaterjali.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
15
Mai
Lehekuu
31 p.
41 K. i Kevadpüha
*2 I N. | Taevamin.-püha
3 R. I
4 j L. i
——
5 P.
6 E.
Kl. 14.07 •
7 T.
8 K.
9 N. '
[1.1. k. 20.01
10 R.
Päike t. k. 3.57,
11 L.
—
1. nelipüha
12 P.
2. nelipüha
#13 E.
Kl. 22.51 3
14 T.
15 K.
16 N.
17 R.
18 L.
■
—
19 P.
20 E.
Kl. 15.33 @
21 T.
[Päike t. k. 3.35,
22 K.
[1. 1. k. 20.39
23 N.
24 R.
25 L.
—
26 1 P.
I
27 E.
28 I T.
Kl. 2.40 €
29 I K.
30 i N. 1
31 I R-
Märkmed
Tulumaksu alal peavad
aruandvad ettevõtted esi
tama tulude deklaratsioo
nid 15. maiks.
Hobustemaks I poole
aasta eest tasuda 15.
maiks. Tähtpäeval mitte
maksmise puhul arvatak
se trahvi 5% kuus.
Vee
jõesõidukitemaks
tasuda 1. juuniks. Täht
ajal mittemaksmise korral
tõuseb maks kahekord
seks.
Viljapuid ja
õitsemise
ajal
kasta.
põõsaid
hoolega
Hoolitse katuste
rashoiu eest, neid
sasti parandades.
kor
aeg
Kindlustage oma laste tulevik elukindlustusega
Eesti Union’is.
Sellega hoolitsete oma laste eest ka siis, kui Teid
ennast enam ei ole.
16
Tsementsaaduste
tööstus
Eduard Parts
Tartus, Näituse ja Tööstuse t. nurgal, tel. 35-24.
Korter: Tööstuse t. 30, krt. 21.
Soovitab oma tööstusest järgmisi tsementsaadusi:
.,Pax“-õõnes-, zett-, tsement-tellis, -nobsa kive.
Kaevu-, kanalisatsiooni-, lampkasti-, silla-, raudbe
toon-, kloseti-torusid, läbim. 10—100 cm.
Trepiastmeid, veerenne, kõnnitee platesid, aiaposte,
veetõrsi, lampkasti kupleid ja kaani, kloseti
istmeid ja kaani.
Müük soodsail tingimustel.
ostate alati odavamalt hääd ehitusmaterjali
ja püsivaid maalri värve.
Soovitame odavate hindadega igasuguseid
maalrivärve puule, metallile ja krohvile, lakke,
värnitsat, kriiti jne.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
()
17
Juuni
30 p.
Jaanikuu
Märkmed
Päike t.k.3.17,1.1.k.21.22
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
*23
*24
25
26
27
28
29
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
30
P.
16
17
18
19
20
21
22
15. juunil saadetakse
laiali
puhtakasumaksu
teatelehed.
Vastulausete
esitamiseks jääb kuu aega.
Kl. 3.05 •
1. juulil maksuametid
saadavad laiali kodanike
tulumaksu teatelehed.
Kinnisvaramaksu
päev on 1. juulil.
Päike t. k. 3.06,
[1. 1. k. 21.36
Kl. 3.59 3
Kl. 1.02 @
Suve algus kl. 16.00
Võidupüha
Jaanipäev
7 magaja päev
[Kl. 20.15 C
Peetri-Paulip.
Pea silmas oma
kindlustusmaksude
tähtpäevi, et Sinu vara
õigel ajal
oleks kindlustatud
„EESTI UNIONIS".
Tartu osakond:
Suurturg 7, T. Maja
omanikkude pangas,
tel. 35-62.
Tartu Majaomanikkude Pank
Suurturg 7,
annab laenusid soodsail tingimustel.
18
täht
A. Reedre ja K Koppa
sadama tegevuse piirkond sisevetel pealpool Tartu
linna Emajõel, Pedjal, Paalal, V.-Emajõel ja Virts
järvel, ja allpool Tartu linna Ahja, Koosa ja Kar
gaja jõgedel ning Peipsi järvel.
Sadama käsutuses on 14 paremat ning kiiremat
mootorpaati, hulk sõudepaate ja süste ning 10 veopraami (lotja).
Reedre-Koppa sadam korraldab igal suvel, juba
varakevadest alates, väljasõite Kvistentaali, Ran
nale, Jänesele, Suugale jne. kuni Virtsjärveni, sa
muti Haaslava, Kaagvere, Luunja jne. kuni Peipsi
järveni, Liivaninale ja Lääniste.
Erakorralised sõidud igal ajal ja mõlemale
poole ülal näidatud kohtadele nagu: lõbusõidud,
jahisõidud, ekskursioonsõidud, õppesõidud ja huvisõidud.
.
Koolide, seltside ning suuremate kruppide sõi
dud eriti soodsatel tingimustel. Tervislikust seisu
kohast on väljasõitudeks veetee eriti soovitav, sest
seal puudub tüütav tolm; on aga külluses päikese
paistet, värsket õhku ja kosutavat vett. Korral
dage omast majast krupisõite, võidate aega ja
hoiate kokku. Lubage oma lapsi kas kordki päe
vas paadiga joele, et nad saaksid oma kopsud täita
värske ja puhta õhuga. Noored inimesed viitku
oma vaba aeg jõel, aga mitte kuskil tolmusel
maanteel.
Õhk — vesi — päike, seda nõuab meie tervisline seisukord ja seda saame täielikult ainult siis,
kui kasutame Reedre-Koppa sadama veesõidukeid.
Austusega
A. Reedre ja K. Koppa.
Teadke seda, et Teie ehitate odavalt ja
hästi, kui ostate vajalikud ehitustarbed
Tartu Eesti Majanduse ühisusest.
Kaupade kohalevedu alati võimalik.
19
Heinakuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
31 p.
E. Päike t.k.3.09,l.l.k.21.40
Heina-Maarjap.
T.
K.
N.
R.
Kl. 13.28 @
L.
P.
E.
T.
K.
R.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
I------P.
E.
T.
K.
7 venna päev
Päike t. k. 3.22,
[1.1.k.21.29. Kl. 8.35 3
Maretipäev
Märkmed
15. juuli on puhtakasumaksualal vastulausete
esitamise viimaseks täht
päevaks.
1. august on tulumaksu
asjus vastulausete esita
mise viimaseks tähtpäe
vaks.
Kasta tänavaid korrali
kult, nagu seda nõuab
linna sundmäärus!
Viige oma vaba
raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg 7, kes hoiusummadelt
maksab
ajakohast protsenti.
Olevipäev
Kindlustus-aktsiaselts
„Eesti Union"
on eesti selts, töötab eesti kapitaliga üldtuntud
ja lugupeetud eesti seltskonnategelaste juhtimisel.
20
Eesti Union
töötab käsikäes Tartu Majaomanikkude Panga ja
Tartu Majaomanikkude Seltsiga, kelle liikmed eri
lise kokkuleppe põhjal võivad tulekahju puhul
pöörduda seltsi poole palvega, nimetada kahjude
erapooletuks hindamiseks moodustatava asjatundjate-ekspertide komisjoni esimehe. Sarnaselt moo
dustatud komisjoni otsused tunnistab „EESTI
UNION" endale kohustavaks, kindlustades seega
õiglase ja kiire kahjude likvideerimise.
Kerge on teha remonti
Kehra t a p e e t p a p i g a.
Müügil
U/Ü. „Maja”s
Tartus, Riia tn- 49’
,
tel. 24-00 ja 36-17
--------- •
■ e a ■ ■ B ■ ■ ■ ■ K a K n H Ek ■ B a a s » ■ H a 13 es G ■ B ■ a ■ ■ ■
Majaehitajad! Kasutage ehituse juures nägusaid
ja praktilisi
Luterma standart uksi.
Müügil
Tartu Eesti Majanduse
Ühisuses
Tartus, Suurturg 9.
21
August
Lõikuskuu
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
31 p.
I------- —
N.
Päike t. k. 4.05,
R.
[1.1. k. 20.48
L.
Kl. 22.09 @
— I--------------------------------P.
E.
T.
K.
N.
R.
[Kl. 14.00 3
L.
Lauritsapäev
r.....................
P.
Päike t. k. 4.28,
E.
[1. 1. k. 20.23
T.
K.
N. Rukki-Maarjap.
R.
L.
—
P.
Kl. 1.02. ®
E.
T.
K.
Päike t. k. 4.51,
N. /
[I.l.k.19.56
R.
Pärtlipäev
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
Kl. 5.33 €
Märkmed
Viljapuudelt üleliigsed
suvevõsud ära lõigata.
Hoolitse kapsaliblika
tõukude hävitamise eest!
Tomatite
sidumist
mitte unustada.
Kindlustus a.-s.
„EESTI UNION"
toimetab
kindlustusi
kõikidel aladel ja pii
ramata summades.
„EESTI UNIONT"
riisikod
on
edasi
kindlustatud maailma
suuremates
kindlus
tusseltsides,
nagu
Lloyd’s,
London,
London
Assurance,
Sun,
Prudential ja
teised, mis kindlustab
ka kõige suuremate
kahjude
kiire
tasumise.
Tartu Majaomanikkude Seltsi büroo:
Suurturg 7, (Majaomanikkude panga ruumes).
Büroos korraldatud nõuanded seltsiliikmeile juriidilis-, ehitustehnilis- ja muis majaomanike ellu puutuvais küsimusis.
22
Tartu Majaoman. Seltsi
RESTORAN
Tartus, Ülikooli 8, tel. 28-60.
Igapäev: Maitsevad lõunad.
. Mitmekesised joogid.
NARL sumin
Puusärgi äri
Tartus, Raekoja kõrval
Suurturg 2
vastu Lossi tänavat.
Telef. 30-98.
Saadaval odavate hindadega suures vali
kus tamme-, saare- ja teistest puudest val
mistatud nägusaid ja korralikult ilustatud
puusärke, metallpärgi ja teisi matusetarbeid.
Müüme soodsate hindadega aknaklaasi ja klaasimistarbeid, ukselukke ja käeraudu, ukse- ja aknahingi, kremoone jne. jne.
[1. 1. k. 18.25
Päike t. k. 6.02,
Sügise algus kl. 7.00
Kl. 19.47 C
Mihklipäev
P.
E. |
Märkmed
Septembris tuleb tasu
da: 15. septembriks puhtakasumaksu
esimene
pool (teine pool 15. nov.).
Kinnisvaramaksu täht
päev on 1. septembril.
Tulumaksu
esimene
pool peab olema tasutud
30. sept, (teine pool 30.
novembriks).
Marjapõõsastel
vanad
ja üleliigsed oksad ära
lõigata.
Maasikapeenrad puhas
tada ja uued taimed is
tutada.
Ära hoia oma raha
kodu, kust tuli ja va
ras selle sult võtta
võivad, vaid paiguta
vaba raha
Tartu
Majaomanikkude
Panka
Suurturg nr. 7.
Eesti Union’is
oma elu kindlustades, kinnisvara omanikud pääs
tavad raskustest oma varapärijad pärandusmaksude
korraldamisel.
24
OSKAR HEINE
klaverivabrik Tartus,
Asut.
Kalevi 69, omas majas.
Kõnetraat nr. 32-98.
1872. a.
On kõige vanem spetsiaaltööstus
sel alal Eestis.
Teeme asjatundlikult vesivarustuse ja
keskkütte sisseseadeid.
U/Ü. „Maja”
Tartus, Riia tn. 49,
_
tel. 24-00 ja 36-17
Meie kauplustest Holmi tän. 12——18, Suurturg 9
ja Võru tän. 4 leiate vajalikke köögi- ja majapida
mise tarbeid kõige rikkalikumas valikus ja odava
mate hindadega.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
25
Oktoober
Viinakuu
—1 —
1 T.
2 K.
3 N.
31 p.
Kl. 14.41 •
[Päike t. k. 6.25,
[1. 1. k. 17.55
4 i R.
-5 II L.
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
Märkmed
Sügisene puude ja põõ
saste istutamine sel kuul
läbi viia.
Lõikuspüha
P.
E.
Kl. 8.18 3
T.
K.
N.
Päike t. k. 6.49,
R.
[1. 1. k. 17.26
L.
—
P.
Kolletamispäev
E.
T.
Kl. 10.15 g)
K.
N.
Luukapäev
R.
L.
P.
Päike t. k. 7.13,
E.
[1.1. k. 17.58
T.
K.
Kl. 8.04 C
N.
R
L.
..... -.......... . T------ I
27 P.
Simunapäev
28 E.
29 I T.
[Kl. 24.03 •
30 K.
*31 ! N. Usupuhast.-püha
20
21
22
23
24
25
26
kindlustab Teie tule
vikku ja kaitseb Teie
omakseid,
kui
kind
lustate Eesti Union‘is
oma vara ja elu.
Õienda oma kohustused
Tartu Majaomanikkude Seltsi vastu,
tasudes ära peakoosoleku poolt kindlaksmääratud
liikmemaks.
26
Puhtsordilisi noori
õua-
piviploomi-
Marja- ja hekipõõsaid ning püsilille juuri
müüb
Oskah Lawntsa
aiandus
Tartu, Tähe 128, tel. 32-58.
A/S. A. M. Luther‘i
vineerplaadid ja mööbel on müügil
Tartu Eesti Majanduse ühisuses
Tartus, Suurturg 9.
Külastage rikkalikku väljapanekut meie kaupluses.
27
November
30 p.
Talvekuu
1
■ 2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
Märkmed
Päike t.k.7.40,l.l.k.l6,28
Hingedepäev
R.
L.
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
—
P.
E.
T.
K.
N.
R.
L.
15. novembriks tuleb ta
suda puhtakasumaksu tei
ne pool.
30. november on tulu
maksu teise poole tasu
mise tähtpäev.
Hobustemaks II poole
aasta eest tasuda 15. nov.
Tähtpäeval mittemaksmi
se puhul arvatakse trahvi
5% kuus.
EESTI UNIONT
poliis on kõige kind
lam abinõu tuleviku
kindlustamiseks.
[1 .1. k. 15.44
Päike t. k. 8.29,
Kl. 18.36 C
..
Surnutepüha
Kadripäev
_...
_
EESTI UNIONT
äritegevust
juhivad
kauaaegsete
koge
mustega eriteadlased,
mis kindlustab korra
liku ja kiire asjaaja
mise.
oovitan oma lugupeetud ostjaskonnale
k 5 rgeväärtus ega delika
tess- ja vorstisaadusi.
S
A. Arbi
Ülikooli 32, telef. 22-42.
V
MOODSAIM JA
V
MUGAVAIM ON
CHtojM SaMK
Tartus, Emajõe tn. 1,
E
telefon nr. 25-97.
E
Meie nisupüül jahvatatud valitud priimateradest on müügil kõikides sortides kaubamärgiga
T E M ü.
See kaubamärk tagab ostjaskonnale jahude kõrge
väärtuse.
Tartu Eesti Majanduse Ühisus.
29
Detsember
Jõulukuu
1 ' P.
31 p.
Päike t.k.8.51,l.l.k.l5,29
Märkmed
2 ! E.
3 I T
4 I K.
5 N.
6 R.
Nigulapäev
7 L.
[Kl. 18.01 3
I------8 P.
9 E.
,10 T.
11 K.
Päike t. k. 9.08,
12 N.
[1.1. k. 15.21
13 R.
Luutsinapäev
14 L.
15 P.
16 E.
17 T.
18 K.
19 N.
20 R.
21 L.
——
22 | P.
23 E.
24 T.
*25
K I
*26 N. |
*27 j R.
28 L.
29
30. detsembriks tuleb
majaomanikel maksuins
pektoritele esitada nime
kiri
nende
elanikkude
kohta, kes elasid majas
15. dets.
Äritunnistus tuleb lu
nastada 1. jaanuariks.
Kõik majaomanikud
[9.18,1. 1. k. 15.21
Toomap.
Päike t. k.
Talve algus kl. 14.00
[Kl. 3.45 C
1. jõulupüha
2. jõulupüha
3. jõulupüha
Süüta laste päev
[Kl. 22.56 •
kindlustavad oma va
ra ja elu
EESTI UNIONTS.
Kindlustus a./s.
EESTI UNIONT
Tartu osakond
asub
Suurturg 7, tel. 35-62.
P.
30 E.
31 I T.
Hoolitse
selle eest, et Sinu abikaasa ja ka naabrid astuksid
Tartu Majaomanikkude Seltsi liikmeks, kui soovid,
et Sinu kui ka teiste majaomanike huvid oleksid
küllaldaselt kaitstud!
30
Pühiks soovitame kõrges headuses toidu- ja
maitseaineid ning maiustusi.
Hinnad odavad.
Tartu Eesti Majanduse ühisus.
31
Cesti
Hüpoteeqizank
Tartus, Võidu tän. 11, omas majas.
Annab linnade kinnisvaradele pikaajalist pantlehe-laenu esimese obligatsiooni kindlustusel.
Laenult võetakse aastas 6,5% ja 1% kustutusmaksu. Laen kustub sellega 33 aasta jooksul.
Üheks kasulikumaks ja kindlamaks raha pai
gutamise vahendiks on 6% Eesti Hüpoteegipanga
pantlehed. Hoiusumma omanikkudel on kõige ka
sulikum hoida raha pantlehtedes.
Pantlehtedesse paigutatud kapital on mitme
kordselt kindlustatud pangale panditud kinnisvara
dega, mille korrashoiu ja tule vastu kindlustamise
järele valvab Eesti Hüpoteegipank.
Pantlehtedesse investeeritud kapital kannab
praeguse kursi juures 6,7% aastas, mis maksetakse
välja 2 korda aastas.
Pantlehti müüvad Eesti Hüpoteegipank ja kõik
kodumaa suuremad rahaasutused.
Juhatus.
32
LAHKUMISE PUHUL.
J. Sepp.
Vaevalt paar aastakümmet on möödunud suu
rest Maailmasõjast ja meie ei ole suutnud veel
unustada neid suuri kannatusi ja viletsusi, mida
see sõda enesega kaasa tõi ja vaatamata kõigile
pingutustele, mis on pääle maailmasõja lõppu teh
tud selleks, et ärahoida tulevikus uusi sõdasid,
seisavad Euroopa suurriigid jälle uue suure sõja
keerises, mille lõppu ei ole näha lähemal ajal.
Unistused ja lootused, mida mõnelt poolt oli pan
dud Rahvasteliidu peale, et selle kaudu riikide
vahelisi kokkupõrkeid ja sõdasid ärahoida, on
luhtunud.
Kuid vaatamata kõikidele viletsustele, ras
kustele ja eitavatele asjaoludele, mida sõjad ene
sega kaasa toovad ei puudu neil ka sagedasti väga
laiaulatuslised positiivsed tagajärjed. Ühe selli
se näitena võime nimetada paljude väikerah
vaste vabanemist suurte riikide ikke alt peale
maailmasõja lõppu. Need rahvad, olles vägivald
selt alistatud suurte riikide poolt, olid kaotanud
igasugused enesemääramise ja oma rahvapärase
elu korraldamise ja arendamise võimalused. Nad
olid sunnitud isegi aastasadasid kiratsema võõra
võimu all. Sõda oli see, mis suurriigid nõrgaks
ja jõuetuks tegi ja võimaluse andis väikestele rah
vastele, kes vabadusetuld oma südametes olid
kandnud, võõra ikke alt ennast vabastada ja ise
seisvalt rahvuslik riiklikku elu elama hakata. Ka
Eesti rahva vabadus ja iseseisvus kerkisid üles
Maailmasõja tagajärgedest. Tervelt 700 aastat,
s. o. mitmekümne inimpõlve vältusel, oli Eesti
rahvas sunnitud olnud võõrast iket kandma ja
ootama kuni ajalooratas teda asetas olukorra ette,
kus ta relvade järgi haarates oma südame soppi3
33
des hõõgunud igatsused vabaduse ja iseseisvuse
järele täide võis viia.
Praegu käimasolev suur sõda peetakse küll
otseselt kahe poole s. o. ühelt poolt Saksamaa ja
teiselt poolt Poola-, Prantsus- ja Inglismaa oma
asumaadega vahel, kuid olles ühtlasi blokaadisõda,
haarab see oma tagajärgedega ka kõiki ennast era
pooletuteks kuulutanud riike ja sellepärast kan
navad sõja raskusi kõik Euroopa riigid ja rahvad.
Ka praegune suur sõda on meid asetanud
nähtuse ette, mis on senini kuulmatu rahvaste
ajaloos. Saksa rahva juht on heaks arvanud kõi
gilt poolt Euroopa riikidest Saksa rahvasse kuu
luvaid liikmeid ärakutsuda ja neid tema poolt
vallutatud maadele ümber paigutada. Sarnase
kutsega on pööratud ka Balti riikides asuvate
sakslaste poole ja need on üksmeelselt selle kutse
vastu võtnud. Selle tagajärjel on nende ridade
kirjutamise silmapilgul Eestist juba üle 10.000
s. o. 2/:i Eestis viimasel ajal asunud sakslusest
mõne nädala jooksul lahkunud. Lätist on,neid juba
lahkunud üle 20.000 s. o. 1/3. Varsti lahkuvad neile
järele veel teised ja sakslaste küsimust ei ole enam
Eestis, ei ole enam kogu Baltimaadel. See on suu
reks üllatuseks meile. See on praegu käimasoleva
suure sõja tagajärg.
740 aastat tagasi tungisid Balti sakslaste esi
vanemad Baltimaadele rist ühes, mõõk teises käes.
Peale paarikümne-aastast ägedat vastupanu, allu
tasid nad ka Eesti rahva.
Aastasadade jooksul on nemad siin valitse
nud, alul otseselt, hiljem Rootsi ning Vene rii
kide tiibade varjul. Ikka on sakslased ennast siin
kui härras- ning valitsev rahvas tunnud ja näida
nud ning maa pärisrahvast endast eraldatuna
hoidnud. Kõige suuremad kannatused ja alandu
34
sed on eestlased ja lätlased läbi pidanud elama
nende surve all. Isegi nüüd Eesti iseseisvuseaja
jooksul, vaatamata suurele vastutulelikkusele Eesti
valitsuse ja rahva poolt, andes neile laiaulatuslise
kultuurautonoomia jne. ei olnud suutnud saksla
sed ennast kooskõlastada Eesti rahvaga ja selle
hingega, vaid on ikka omas südames seisnud neist
eemal ja omad pilgud suunanud Saksamaa poole.
Seda näitab ka nüüd nende üksmeelne ja kiire lah
kumine seniselt kodumaalt juhi esimese kutse
peale, kodumaalt, mis pidi olema nende oma sõ
nade järgi, nende ülesehitatud ja kus pidi valit
sema nende kultuur.
Eesti rahvas on ennast Eesti omariikluseaja
jooksul küllalt väärikalt ja kultuuriliselt sakste
vastu ülespidanud ja on igalpool leplikkust ülesnäidanud, kus teine pool seda on soovinud näha.
Ka nüüd lahkumise puhul olid vahekorrad niivõrd
korrektsed ja kaastundlikud, et paljud lahkujad
ennast pisaratest tagasi ei suutnud hoida.
700 aastat halba mälestust on meil järgi jää
nud. Katsume seda unustada. Meie elu läheb
edasi ilma nendeta, kes meilt on lahkunud. Meil
ei ole tarvis enam etteheiteid kuulda oma tuleviku
suhtes, et kõik, mis siin kultuurilist sündinud, või
sünnib, see on nende poolt, ehk et meie kultuurivastuvõtlik rahvas ei oleks. Oma töökusega ja sit
kusega, oma isamaa ja vabaduse armastusega oleme
üle elanud ja võitnud suurimad raskused ja kan
natused, mis katsena iialgi ühele rahvale peale
on pandud. Juba need 20 aastat iseseisvat riiklist elu, mida meie läbi oleme elanud on näida
nud, et Eesti rahval on sitkust, püüdu ja oskust
ühiskondlises ja riiklises ülesehitamise töös ja
et kultuuriliste saavutustega meie sammu jõuame
pidada teiste Euroopa kultuurrahvastega.
November 1939.
35
Milliseid kindlustuslepinguid vajab majaomanik?
Et t u I e k i n d 1 u s t u s on majaomanikule hädasti tar
vilik, see on vaieldamatu tõde. Kuid ekslik oleks arvata, et
kõikidest rohkearvulistest kindlustusharudest ainult tulekindlustus taotleb otsest majaomaniku majanduslike huvide
kaitsmist. Muude hulgas tuleb siin mainida ka klaasikindlustust
ja
murdvarguse - kind 1 ustust,
kui väärtuslikke ja tarvilikke lisandeid tulekindlustusele,
eriti aga majaomanikule erakordselt suure tähtsusega vastutuskindlustust.
Suured klaasid, mis eriti moodsates hoonetes mängivad
silmapaistvat osa, moodustavad omaette terve kapitali. See
kapital ei ole aga tulekindlustuse läbi küllaldaselt kaitstud
hävimise eest, kuna ka ilma tulekahjuta klaasid alatasa mur
duvad. Ning sageli jäävad need — mõnikord kaunis suu
red — kahjud majaomaniku enda kanda, kui ta ei ole õige
aegselt sõlminud klaasikindlustuse lepingut.
M u r d v a r g u s e - k i n d 1 u s t u s ei kata mitte ainult
kahjusid, mis sünnitatakse varaste poolt vallasvarale, kaupa
dele jne., vaid ka need kahjud, mis sissemurdjad tekitavad
majale enesele osade (uste, akende, lukustuste) vigas
tamise läbi. Ka murdvarguse kindlustus aitab seega kaasa
kaitsta majaomanikku majanduslike kahjude eest.
Et ka elukindlustus on majaomaniku huvide vaate
kohalt suure tähtsusega, selle üle kirjutasime juba korduvalt
käesolevas väljaandes.
Kuid igat majaomanikku varitsevad veel iselaadi ettenä
gematud suured kahjud, mis mõnikord koguni rängemad kui
kinnisvara hävimine.
Jäätunud ja liivatamata kõnnitee, juhuslikult puuduv ehk
puudulik trepi- ehk koridorivalgustus, katuselt langevad
lumehulgad ehk jääpurikad, augud kõnniteel ehk maja esi
kute ning korridoride põrandal, vigased trepiastmed, keldriluukide lahtijätmine ehk puudulik kaitse ja veel paljud muud
sarnased sageli ettetulevad juhuslikud puudused võivad põh
justada kõrvalise isiku kukkumist, raskeid kehalikke vigas
tusi ja isegi surma.
Maksvate seaduste alusel võib õnnetusjuhu korral kahjukannatanu igal juhul maj ao man i k u 11 n õ u da vas
tavat kahjutasu — ka sel juhul, kui viimane on maja korras
hoiu teinud majavalitseja, majahoidja ehk üürniku ülesan
deks.
Kahjukannatanu võib majaomanikult seaduse alusel
nõuda esiteks ravikulude tasumist ja siis veel kohast tasu
kadumaläinud teenistusvõimaluse ja kasude eest. On töö36
jõu kaotus aga jääv, siis peab majaomanik kannatanule
maksma eluaegset renti (pensioni), vastavalt tema senisele
sissetulekule. Surma korral aga võib kohus majaomanikult
välja mõista matusekulud ja lese ehk laste kasuks iga-aastase toetuse.
Selle vastutuskohustuse läbi võivad majaomanikul ker
gesti tekkida raskesti koormavad kohustused. Tulekahi hä
vitab kõige halvemal juhul majaomaniku oleva varanduse,
vastutuskohustus mõne kirjeldatud õnnetusjuhu puhul võib
aga talt ära võtta mitte ainult praeguse, vaid ka tule
vase varanduse. Meie näeme niisiis, et vastutuskindlustus on majaomanikule koguni tähtsam, kui tulekindlustus.
Vastutuskindlustus kaitseb majaomanikku sarnaste kahjutasunõuete eest.. On majaomanikule esitatud nõudmine
seaduslikult põhjendatud, siis rahuldab nõudmised tema ase
mel kindlustusselts. On aga nõuded põhjendamata, siis võtab
kindlustusselts nende tagasitõrjumise oma peale, kandes see
juures kõik kohtuprotsessist tekkivad kulud.
Kui mitmekülgne ning täiuslik on vastutuskindlustuse
kaitse ja kui tähtis see on majaomanikule, selle kohta toome
näitena järgmise fakti. Ühele aktsiaseltsile kuuluvas suures
elumajas Tallinnas oli mõned aastad tagasi suur tulekahi,
kus põles sisse paljude üürnike kindlustamata vallasvara.
Nad nõudsid kahjutasu maksmist aktsiaseltsilt, väites, et
majaomaniku puudulik hoolitsemine tuleohu kõrvaldamise ja,
küllaldase tulekaitse eest on võimaldanud tule tekkimist ja
selle kiiret levimist. Ning kohus mõistiski aktsa-seltsilt üür
nikele kahjutasuna nende ärapõlenud kindlustamata vallas
vara eest summa, mis ulatas tuhandetesse kroonidesse. Õn
neks oli aga aktsia-seltsil sõlmitud v a s t u t u s k i n d u s t u s, mille tõttu kõik kahjutasud maksis välja tema asemel
kindlustusselts.
Kindlustusaktsiaselts „Eesti Union".
Kindlustusaktsiaselts „Eesti Union“ — asutatud 1922. a.
— seisab praegu oma 18. tegevusaastas ja võib seega juba
tagasi vaadata pikemaajalisele edurikkale tegevusele. Seltsi
pidev tõus algas 1925. a., mil tegevuse juhtimisele asus prae
gune direktor R. Lagrum, kes ligi 40-aastase tegevuse tõttu
kindlustuse alal evib suuri kogemusi ja häid sidemeid välis
maa suuremate ning vanemate kindlustusasutustega, kus
„Eesti Union“ peamiselt kindlustab edasi oma riskid.
Suurt rõhku paneb „Eesti Union" sellele, et kindlustus
võtjate huvid leiaksid võimalikult täielikku rahuldamist.
Seepärast püüabki Seltsi juhatus kahjud likvideerida ilma
asjata venitamiseta ja sel puhul vahest tekkivaid vaidlusi
37
lõpetada vastastikuse kokkuleppe teel. Kogu oma tegevuse
vältel ei ole „Eesti Union’il“ olnud ühtegi kohtuprotsessi
kahjukannatajatega.
..
.
Seltsi otstarbekohane edasikindlustuse süsteem voimaldab ka kõige suuremad kahjud likvideerida mõnede päevade
jooksul. Näitena võime mainida 1934. aastal asetleidnud
suurt tulekahju Eesti Laenupanga majas, mille puhul „Eesti
Union“ maksis välja kahjutasuna 22 miljonit senti, kusjuures
kahju likvideerimine kestis vaid 10 päeva.
„Eesti Union“ on muuseas arendanud tihedamat koos
tööd majaomanike organisatsioonidega ja majaomnike pan
kadega. 1. oktoobrist 1936. a. asub Seltsi Tartu osakond
Tartu Majaomanikkude panga juures, arendades koostööd
Tartu Majaomanikkude Seltsiga.
Tulekindlustuse kõrval osutab „Eesti Union“ erilist tä
helepanu elukindlustusele, milline võib nii mitmeski suhtes
osutuda väga väärtuslikuks majaomanikule. Majaomanikkude
huvide vaatekohalt on eriti suure tähtsusega vastutuskindlustus. nagu käesolevas väljaandes teisel kohal ligemalt seletatud. Peale tule- ja elukindlustuse töötab „Eesti Union"
veel klaasi-, murdvarguse-, auto-, õnnetusjuhu-, vastutus- j. t.
kindlustuse aladel.
Eesti Union’i“ tegevuse järjekindlat tõusu iseloomus
tab selgesti allpool järgnev tabel:
Vastutus
Kindlustusmaksude
Aasta
kapitalid
kogusumma
34.850.—
34.221.56
1925
58.498.—
75.032.28
1926
74.707.—
137.998.80
1927
107.851.—
200.000.3 3
1928
147.184.207.424.30
1929
164.177.—
206.029.04
1930
184.905.—
186.605.86
1931
209.711.—
153.671.14
1932
241.175.—
210.863.62
1933
266.593.—
224.715.61
1934
307.500.—
240.330.50
1935
349.512.—
278.546.80
1936
361.452.—
326.545.05
1937
443.633.—
313.705.74
1938
Nagu tabelist nähtub, on Seltsi vastutuskapitalid aastast
aastasse püsivalt tõusnud, mis tõendab Seltsi terveid ning
kindlaid aluseid.
.
„Eesti Union" on eesti selts ja töötab eesti kapitaliga.
Seltsi juhatus ja revisjonikomisjon koosnevad üldtuntud
eesti seltskonnategelastest.
38
Juhiseid korterite remontimisel.
Uksed.
Kuigi uksed, samuti ka aknad, valmistatakse nüüdsel
ajal enamikus korralikkudes tööstustes ja peaksid väga head
saama, kuid siiski tuleb nende juures mitmesuguseid puudusi
ilmsiks, mida majaomanik kõrvaldama peab.
1) Turbunud ukseserva hööveldamine.
Sellega peaks võimalikult tagasihoidlik olema. Turbunud uks
kuivab jälle ning tõmbub kokku ja siis jääb seda suurem
pragu. Uut ust peab kuuma värnitsaga hästi immutama;
immutada võib ka vana ust, valides seks kuiva suvenädala.
2) Ukse vajumine hingedel. Viga paranda
takse harilikult seibi pealeasetamisega hingetapile. Enne
tuleks aga kõik kruvid üle vaadata ja pingule tõmmata. On
puu hinge kruvide kohal järele andnud ega hoia enam kruvi
hästi, siis tulevad hinged teisele kohale seada ja seks oskus
tööline palgata.
3) Hingede „k i u n u m i s el “ määritakse neid ma
sinaõliga.
4) Ukse luku parandamine on sagedam re
mont. Et siin midagi ette võtta, peab olema veidi teadmisi
luku iseloomu ja ehituse kohta.
Sagedamad rikked, a) Luku roostetus. Kui lukk
ei anna keerata, siis ei tohi jõudu tarvitada, see ainult rikub
võtit ja lukku. Kõigepealt tuleb veenduda, kas tarvitatud võti
on tõepoolest selle luku oma. Jaataval korral peab luku
määrima, masinaõlisse kastetud linnusulega, mis lukuaugust
sisse pistetakse. Kui õlitamine ei aita, siis peab oletama, et
lukus on mingi rike, ning tuleb leida vastav talitusviis.
b) Võtmekeelest mahamurdunud ja lukusse jäänud tü
kike kukub sagedasti lukule koputamisel alla, nii et luku
mehanism on vaba avamiseks kas tagavaravõtme või muukraua abil.
c) Pidemevedru rike. Vedru murre harilikult ei takista
luku avamist. Palju halvem on lugu, kui kohaltnihkunud pide
või murdunud vedru on kuidagi riivile ette poetunud ja ta
kistab tema liikumist. Kui ei õnnestu takistust kõrvaldada,
tuleb lukusepa poole pöörduda.
d) Kulunud võtmega saab vahel lukku avada, kui võtit
kuumutada (siis raud paisub), ruttu võtmeauku pista ja lahti
keerata. Teine viis on võtme keelt vasaraga pikemaks pin
nida. Kuid siin on tarvis oskust ja tähelepanu, et võtme
39
üldine vorm ei muutuks; ka peab võti küllalt pehmest rauast
olema. Kui lukk on avatud, muretsetagu kohe uus võti ja
ärgu jäädagu lootma, et vahest õnnestub teist korda lukku
samuti avada.
e) Kõige sagedamini esineb võtme kaotus. Lihtsaid
lukke saab avada muukraua abil. Muukraud on valmistatud
terastraadist, mille ots mitmel viisil konksu käänatud ja la
medaks taotud. Mõistagi, peab muukraua konksotsa, pikkus
ja vorm vastama lukule ning neid peab omama terve valiku.
Kaitseluku rikke puhul tuleks ikka lukusepa poole pöörduda.
Luku avamine ei ole ainus võimalus ust
avada ja on soovitav luku rikke puhul ka teisi teid kaa
luda. Võib kõrvaldada lukuriivi kinnihoidva puuosa. Toa
ukse lengist ei ole raske peitliga välja raiuda puud riivipea
ja vastasplaadi kruvide kohal. Pärast seda ei takista enam
miski ukse lahtitõmbamist. Töö alguses tuleb muidugi kleidungi laud ära tõsta; ta on ainult mõne naelaga lengile kin
nitatud. Väljaraiutud puuosade asemele liimitakse puuklopid, vastasplaat kinnitatakse pikemate kruvidega ja kui kleidungilaud tagasi asetatud, pole enam midagi märgata. Kui
sealpool ust asutakse, kuhu ukse hinged välja, ulatuvad, võib
katsuda, kas pole võimalik hingetappe välja lüüa. Kapiustel
tuleb tähelepanu pöörata kõigepealt hingedele. Kui kapiuks
tihvthingedel liigub, õnnestub vahel tihvte läbi saagida
praosse pistetud rauasaelehe abil.
Tapeetimine.
Tapet, seina kattena on suureks abiks kodu ilustamisel,
et muuta ruume elurõõmsaks, mugavaks ja rahulikuks.
Uus üüriline tavatseb heita oma esimese pilgu ikkagi
seintele ja kui seal asetseb halvasti valitud odav, kliistrit
läbilaskev, tapet, siis võib jääda parimast korteristki halb
mulje. Seepärast ärgu oldagu liiati kokkuhoidlik tapeedi
valimisel.
Enne tapeetide ja aluspaberite kleepimist tuleb väikse
mad seinte konarlused pimskiviga üle hõõruda, seinad har
jaga pühkida.
Olemasolevad vanad tapeedid tuleb kõrvaldada; kui
need päris kindlad on, võib neid liimiveega katta ja jatkukohti pimskiviga hõõruda. Endine lubja- ja liimivärv tuleb
ära pesta või maha kraapida.
Makulatuurpaberi servad seatakse krohvseintel üksteise
kõrvale, nii, et nad üksteist ei kata.
40
Paremate tapeetide servade alla tuleb põranda juures ja
lae all kõigis nurkades kleepides 5—10 cm laiused riideribad
tapeedi lahtilöömise vältimiseks.
Tapeetide, bordede ja friiside servad peab puhtalt lõi
kama: kleepimise juures servad õieti kokku viima ja harjaga
seina külge valutama aga mitte hõõruma.
Puuseinale kleebitud tapet lõhkeb varsti. Puuseina
(tahutud palgid, lauad) peab enne papiga üle lööma. Müügil
on seinapapp kolmes paksuses. Kui sein tasane ja ilma
suurte pragudeta, on keskmine papp kohasem. Papp lõiga
takse laidadeks seina kõrgusele vastavalt. Laidu niisutatakse
kergelt — märja käsnaga või pintsliga üle tõmmates — ja
lastakse umbes 20 minutit seista. On papp niiskes laoruu
mis seisnud, võib niisutamine ära jääda. Seinale lüüakse
papp nn. papinaeltega. Äris tuleb teatada, kas vajatakse
naelu seina- või tõrvapapi jaoks. Seinapapi kinnitamiseks
tarvitatakse 2—2% cm ( ■—1 tolli pikkusi naelu). Naelu
seina lüües tuleb hoolitseda, et naelapea niisutusest pehmeks
muutunud pappi ei vigasta. Veel halvem on, kui nael viltu
läheb, siis peaketta üks servaosa lõhestab papi ja teine tun
gib pärast tapeedist läbi. Naelapead kleebitakse paberiga
üle või kaetakse lakiga. Papilaiad lüüakse ligistikku üks
teise kõrvale ja kokkupuutuvad servad kleebitakse pabe
riga üle.
Niiskeid seinu tuleb enne tapeetimist isoleerida.
Tuleb vahet teha, kas sein võtab niiskust halvasti isoleeritud
vundamendist või on ta nii külm (liiga õhuke või ilma õhulõõrideta), et temale sadestub õhuniiskus. Säärastele sein
tele ei saa paberit kleepida. Neid peab enne isoleerpinnaga
katma, kas isoleerplaatidega, lau- või laidpapiga, millele siis
makulatuur ja tapeet kleebitakse. Papp ei tohi täitsa põran
dani ega laeni ulatuda, et õhul oleks võimalik liikuda kortsu
dest moodustatud „torukesi“ mööda.
Laudkate muidugi
lüüakse papiga üle.
Värvimistööd.
Maja välisseinte, akende, uste ja põrandate kõdunemise
vastu ja ilmekuse tõstmiseks tuleb neid tarviduse ja teatud
ajamiku järgi värvimise teel uuendada.
Välistöid tuleb teostada kuiva, võimalikult mitte liiga
kuuma ilmaga.
Kõik pinnad, mis lubja- või tsementseguga krohvitud,
tuleb enne kruntimist pehme kiviga või tasase puutükiga üle
hõõruda, et segupritsmeid ja teisi konarlusi tasandada.
41
Värvida tohib ainult kuiva aluse peale. Värv olgu kae
tud täiesti ühtlaselt, et näha ei oleks laineid, vööte ega
pintsli triipusid.
Kruntimine (alusvärvimine). Pärast pinna etteval
mistust asutakse nn. kruntimisele ehk alusvärvimisele. Krun
ditakse harilikult õliga ja võhikule on see kõige sobivam viis;
metalle krunditakse sagedasti nitrotselluloosiga. Kõige ko
hasem on sama värviga kruntida, millega kavatsetakse vär
vida, lisades talle rohkesti värnitsat juurde; tärpentiini ja
sikatiivi ei tohi alusvärvile lisada. Kaetakse värviga võima
likult õhukeselt, tõmmates pintsliga pikuti puud. Väga täh
tis on, et värv saaks hästi kuivada; poolkuivanud krundil
edasitöötamine võib terve töö rikkuda.
P a h t e 1 d a m i n e. Kui alusvärv on kuivanud, asu
takse kõikide aukude ja pragude ja ebatasaste kohtade täit
misele. Selleks kasutatakse nn. pahteldamiskitti, mida teraslabidakesega — pahtliga — üle pinna laiali tõmmatakse.
Pahtelkitti valmistatakse kriidijahust, värvipulbrist,
värnitsast ja vedelast liimist. Kriit ja värvipulber (harilikult
ooker) segatakse värnitsaga muredaks kitiks ja sellele kal
latakse siis niipalju kuuma vedelat liimi juurde, et saaks
segu, mida võiks määrida ka peenemasse prakku. Soovitav
on liimi mitte korraga kogu kitihulgale juurde lisada, vaid
ainult osale ja seda kohe ära tarvitada. Liimi tardumine
algab kaunis pea. Kui pahtelkitt kuivanud (1—2 päeva pä
rast), lihvitakse konarused liivapaberiga või pimskiviga
siledaks.
T a s a n d u s v ä r v i m i n e. Pahteldatud esemele saab
nüüd osaks nn. tasandusvärvimine. Tasandusvärvimise üles
anne on eset üleni ja ühtlaselt katta, nii et värvi kuivades
tekiks ühetasane õlivärvikiht, mis täielikult varjab ja
kaitseb värvitud pinda. Värvitakse paksema õlivärviga, kuhu
võib veidi tärpentiini või sikatiivi lisada. Värv kantakse
pinnale tugevate tõmmetega, et ta hästi sisse tungiks.
Esialgu tommatakse pintsliga, risti ja põigiti, liigutades kätt
randmest edasitagasi. Kui pind korralikult värviga kaetud,
silutakse ta kergete pintslitõmmetega ühes suunas piki puud.
Kuivanud värvipinda võib peene liivapaberiga või pimskiviga
lihvida, kui see tarvilikuks osutub või tahetakse saada hästi
siledat pinda.
L õ p p v ä r v i m i n e. Lõppvärvimise ülesanne on vär
vitud pinnale lõplikku läiget anda. Värvitakse vedelama
värviga. Värvile võib umbes 20% õlilakki juurde lisada.
Vahel toimetatakse lõppvärvimist ainult lakkvärviga või la
kitakse värvitud pind läbipaistva värvitu lakiga.
42
Maja, välisseinte katmiseks liimivärviga tuleb värvisegu
valmistada kogu pinna jaoks korraga, et vältida lapiliseks
muutumist. Välispinda on soodsam katta sügisel kuivade
ilmadega.
Korstnapühkijate taks Tartu linnas.
§ 1. Korstnapühkijatel on õigus saada tasu korstna
pühkimise tööde eest Tartu linna administratiiv-piirkonnas
järgmise taksi järgi:
Majakorrad
Ühekordne maja
Kahekordne maja .
Kolmekordne maja .
Neljakordne maja .
Viiekordne maja
1 lõõr
1
1
2
2
2
kr.
kr.
kr.
kr.
kr.
50
80
—
30
50
snt.
snt.
snt.
snt.
snt.
Lisa igalt
lõõrilt.
20
30
50
60
80
snt.
snt.
snt.
snt.
snt.
Märkus. 1. Maja pööning, kus asetseb küttekoldega elu
ruum, loetakse üheks maja korraks. Kui keldris on küte,
siis loetakse kelder ka maja korraks.
2. Läbironivate korstnate puhastamise eest tuleb maksta
punkt 1. nähtud tasu kolmekordses suuruses. .
3. Korstna puhastamise hulka eeltähendatud tasu eest
kuulub ka korstnaga ühenduses olevate ahjude, pliitide ja
teiste tuleasemete suitsulõõride ning truupide puhastamine
puhastus-uste kaudu.
§ 2. Tasu maksmine peab toimuma iga poole aasta
(kalendriaasta) tagant.
§ 3. Korstnaid peab puhastama (pühkima) kaheksa (8)
korda aastas.
§ 4. Käesolev taks hakkas maksma 1. jaanuarist 1937.
Mustuse väljaveo tingimused Tartu linnas.
Väljaveo hinnad: 1) Suure veoautotäis Kr. 6.50, 2) Kr. 3.30
igalt autotäielt. 3) Kr. 2.— igalt tünnitäielt. 4) Kr. 2.20 igalt
öökastilt. 5) Öökasti toobriga täitmise eest 60 s. lisaks.
6) Auguskäimine: esimese 30 minuti ehk selle osa augusviibimise eest Kr. 3.—. Iga järgmise 10 minuti ehk selle osa
augusviibimise eest 45 s. 7) Väljaspool auku torude lahtiajamise eest 1.50 tunnis ehk osa tunni eest.
43
Märkused: 1) Tööliste väljatellimisel ainult torude
lahtiajamiseks ehk auguskäimiseks lisatakse ülemaltoodud
arvestusele Kr. 1.— juure.
2) Tellitud kohtadelt mustuseveo voori tühjalt tagasi
saatmise eest saab tellijalt 3 kr. voori sõidutasuks sisse
nõutud ja tellimine tühistatud.
3) Kõigist mustuseveo voori tööliste poolt kordasaade
tud väärnähtustest, nagu purjusolekust, viinanorimisest, var
guste katsetest jne. palutakse viibimata vabriku kontorisse
teatada.
Arvete tasumine: 1) Mustuseväljaveo arved tasutakse
Pudretivabriku kassasse 2 nädala jooksul väljaveo päevast
arvates. 2) 2 nädala möödumisel tasumata arved saadetakse
majaomanikule ehk mustuse väljaveo tellijale koju kätte,
kusjuures arvele juurelisatakse: a.) 1 % kuus viivitusraha
mustuse väljaveo päevast arvates, poolikud kuud terveteks
lugedes, b) 25 senti igale arvele, arve kojuviimise eest.
3) 2 kuu möödumisel mustuseveo päevast arvates nõutakse
arve tasumist kohtu kaudu.
Tartu linnas praegu maksev kinnisvaramaksu tabel.
Mahaarvatav
Aasta sisse
tulek kr.
1— 100
100— 200
200— 350
350— 550
550— 800
800—1100
1100—1450
1450—1850
1850—2300
2300—2800
2800—3350
3 3 50—4000
4000—5000
5000—7500
7500 ja üle
%
kivi-
segahooned
puu-
68%
66
63
60
57
54
50
47
44
41
37
34
30
26
21
73%
71
68
65
62
59
55
52
49
46
42
39
35
31
26
78%
76
73
70
67
64
60
57
54
51
47
44
40
36
31
Järelejäänud puhtast tulust võetakse linna heaks 18%.
44
Juhiseid tuluteadaandelehe täitmisel.
2000.—
3 5 0 0 .-
5000.—
7500.—
10.000.—
07
70
%
%
%
%
%0
%
puu
60
53
49
46
44
42
40
39
sega
54
48
44
42
40
38
37
36
kivi
49
44
41
39
37
36
35
34
üle
1000.—
%
—
10.000.—
Maja sissetulek kroonides.
•
00S
Ehituse liik
Majaomanik annab oma tuluteadaandelehes ülesse tõe
lised tulud ja kulud. Ei ole kulude ega tulude kohta raama
tupidamist ega teisi iseäralisi põhjusi ettetoodud kulu %
tõstmiseks, siis arvestatakse kulud alljärgneva kulutabeli jä
rele, mis R.T. nr. 22 16. III 1937. a. väljakuulutatud.
Selle tabeli alla käivad kõik majamaksud ja kõik teised
rahalised väljaminekud, ka amortisatsioon ja kõik jooksev
remont. Võlaprotsendid ei kuulu mitte ülaltoodud tabeli
alla. Möödunud aastal makstud võlaprotsentide kohta tuleb
lisada tulumaksulehele sellekohane kviitung.
On majaomanikul äri või tööstus, siis tulevad ülesse
anda ainult need võlad, mis on tehtud kinnisvara peale.
Äri- ega tööstuslaenu protsendid ei tule mahaarvestamisele.
Tulumaksulehe täitmisel tulevad ülesse anda kõik pere
konnaliikmed, kes saavad maksualuselt täieliku ülalpidamise
(osalist ei arvestata). Seda tuleb ka teha siis, kui perekonna
liige elab lahus maksualusest (kas vanemad, abikaasa vane
mad, vennad, õed, lapsed jne.) ja neil ei ole teist ülevalpi
dajat.
Kui ülevalpeetav elab maksualusest lahus ja saab täie
liku ülalpidamise, siis tuleb selle kohta esitada tõendus, lin
nas politsei jaoskonnast ja maal vallavalitsusest.
Kõik kulud, mis maksja soovib oma tulust maha arves
tada, tulevad lehel ülesse anda.
Ei ole lehel teatav kulu ülesse antud, siis ei saa seda ka
vastulause esitamisel enam arvesse võtta.
45
Tartu linnaasutised.
Linnavalitsus asub Raekojas.
Linnapea kabinett Raekojas, tel. 22-85.
Linnavalitsuse kodukeskjaam Raekojas, tel. 40-70.
Kodukeskjaama abonendid:
Linnapea kabinett 41.
Linna sekretäri kabinett 42.
Linna sekretäri abi kabinett 401.
Linnanõunik — Ehitus-Majand. osak. juh. 43.
Linnanõunik — Ettevõtete osak, ja koolival. juh. 44.
Registratuur 45.
Rahandusosakonna, juhataja 46.
Raamatupidamine 48.
Revisjonikomisjoni esimees 400.
Linnainsener 402.
Linnaarhitekt 403.
Linnamaamõõtja, 405.
Ehitusosakonna asjaajaja 406.
Ehitusinspektor ja teedetehnik 409.
Koolivalitsus 32.
Ettevõtete osakond 33.
Linna tervishoiu osakond — Gildi 8, tel. 20-28.
„ hoolekande osakond — Gildi 8, tel. 22-89.
„ arst —- Gildi 8, tel. 20-28.
„ kutsevaliku nõuandla, Kompanii 3, tel. 35-28.
„ raamatukogu ja lugemislaud, Kompanii 5, tel. 25-08.
„ I. haruraamatukogu, Riia 105, tel. 31-01.
„ laevandus, Auriku 2, tel 23-93.
„ Ujula, Emajõe ääres, tel. 28-57.
„ viinapoodide juhataja, Gildi 8, tel. 30-80.
„ tuletõrje brigaadi pealik ins. J. Roo, Raekojas, tel. 31-77.
„ perekonna,seisuamet — Kompani 3/5, tel. 30-66.
„ statistikabüroo — Gildi 8, tel. 24-93.
„ vaeslastekohus — Kompanii 3, tel. 33-73.
„ pudretivabriku kontor — Kaluri 12, tel. 22-73.
„ gaasivabrik — Aleksandri 96, kontor Lihaturg 7.
„ elektrijaam — Lihaturg 7, tel. 41-10. Direktori tel. 20-38.
„ tapamaja ja loomaarst — Võru tn., tel. 20-95.
Jõuvankrite registreerimine — Gildi 8, tel. 30-80.
Tööbörs — Kaluri 12, tel. 24-75.
Linnapank — Raekojas, tel. 22-32.
Linna laenukassa ja müügisaal — Auriku 2, tel. 21-05.
Tuletõrje lendsalk — Söögiturg 2, tel. 20-12 ja 29-00.
Linnaarhiiv — Kompani 2/5, tel. 36-81.
46
Tartu linnas asetsevad haiglad ja raviasutised.
Ülikooli I Haavakliinik, Toome peal, tel. 21-26.
„ I Sisehaiguste kliinik, Toome peal, tel. 20-73.
„ Naistekliinik, Toome peal, tel. 21-45.
„ Silmakliinik, Jul. Kuperjanovi 1, tel. 41-04.
„ Lastekliinik, Veski 6, tel. 24-61.
„ Vaimuhaiguste kliinik, Tallinna 48, tel. 52.
„ II Haavakliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 23-42.
„ II Sisehaiguste kliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 22-55.
„ Närvikliinik, Maarjamõisa väljal, tel. 24-74.
„ Polikliinik, Gustav-Adolfi 12, tel. 28-94.
Linna Nakkushaigla, Lina 6, tel. 21-21.
„ Emade ja laste arstlik nõuandepunkt, Ülikooli 28,
tel. 27-72.
„ Meestehaigla ja ambulatoorium, Aleksandri 86, tel. 31-26.
„ Naiste suguhaiguste ambulatoorium, Tallinna 12,
tel. 20-56.
„ Kooli ambulatoorium. Gildi 8, tel. 35-44.
„ Hambaarsti kabinett, Gildi 8.
„Erakliinik", Riia 54, tel. 32-60.
A.-S. Pärmivabriku „Vesiravila“, Pikk 58, tel. 20-34.
„Tiisikuse nõuandepunkt", Riia, mnt., tel. 31-34.
Laadad Tartus 1940. a.
9. jaanuaril, 20. veebruaril, 28. märtsil, 4. juulil, 24. sep
tembril, 15. oktoobril, 14. novembril ja 13. detsembril.
Politsei- jaoskonnad.
Tartu-Valga prefektuur, Kompani 10, tel. 20-07.
Politsei I jaoskond, Kompani 10, tel. 20-23.
Politsei II jaosk., Õnne 13, tel. 21-44.
Politsei III jaosk., Narva 70, tel. 20-08.
Kriminaalpolitsei, Gildi 12, tel. 20-13.
Poliitiline politsei, Rüütli 11, tel. 23-65.
Tervishoiu politsei, Gildi 8, tel. 29-92.
Aadressbüroo — Rüütli 11, tel. 40-85.
47
Posti-, telegraafi-, telefoni- ja raadiotakse.
Saadetise nimetus ja liigitus
Sise- Välis- Läti ja Soome ja
maa
maa Leedu Rootsi
Kirjad: kuni 20 gr .
10
iga järgmise 20 gr pealt
Postkaardid: üksikud
vastusega
.
.
.
.
Väärtkirjad: kuni 20 gr .
Trükitööd iga 50 gr eest
Äripaberid iga 50 gr eest .
Kaubaproovid iga 50 gr eest
Pisipaketid iga 50 gr eest .
Tähistusmaks
.
.
.
.
Rahakaardid: transferdimaks
iga 10 kr. eest .
Postipakid — sisemaale — kuni 1 kg 50 senti, 1 kuni 5 kg
1 kroon, iga järgmise 5 kg pealt 1 kroon. Välismaale eri
tariifi järele.
Telegrammid: a) lihttelegrammid sisemaal iga sõna pealt
5 senti (alammäär 40 senti), b) Öised (kella 23—6) ja
pühapäevased — kahekordne maks.
Telefonikõned: kohalik kõne ....
Avalikust kõnekohast iga 5 min. ...
3 senti.
10 senti.
Kaugekõned: iga 3 min.
a) kaugus kuni 25 km...................................... 10 senti.
b) kaugus kuni 25—50 km ....
20 senti.
c) üle 50 km ........
40 senti.
Raadiomaksud aastas:
Detektor aparaat ilma patareita.
...
6
„
„
patareiga..................................... 9
Kahe lambiga aparaat.......................................... 12
Kolme ehk rohkema lambiga aparaat ....... . 15
48
krooni.
krooni.
krooni.
krooni.
Tempelmaksu tariif.
Avaldused, palvekirjad ja teadaanded, mis esitatakse eraasjus riigi administratiiv- ja kohtuasutustele või omavalitsuseasutustele — 60 senti igalt poognalt.
Avalduse lisad — 20 senti igalt poognalt.
Paberilt, millele soovitakse vastust, peale avaldustempelmaksu veel 60 senti vastuse poognalt.
Tunnistused, mis antakse välja riigi- ja omav, asutuste
või eraarstide poolt eraasjus, 60 senti igalt poognalt.
Erandid: abielu-, sünni-, surma- ja vaesuse tunnis
tused; hobusepassid, elukombe- ja teenistustunnistused.
Allkirja tõestamised riigi- ja omav, asutuste või kohtute
poolt — 20 senti.
Ärakirjade tõestamised — riigi- ja omavalitsusasutuste
ja nende ametnikkude poolt — 60 senti.
Ärakirjad — 60 senti poognalt.
Abielulahutuse lepingud — 2% lepingu summast, vähe
malt aga 50 krooni.
Arved — 0,2% arve summast. Arved alla 10 kr. —
vabad.
Eellepingud — 1/s lõpliku lepingu tempelmaksu summast.
Hankelepingud — 1% lepingusummast.
Kinkelepingud ja ostulepingud — 1% varanduse väär
tusest.
Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud tasusummast.
Vabad — kui tasumäär ei ületa: aastas 1200 kr., kuus 100
kr., päevas 6 kr.
Testamendid — 2 kr. igalt dokumendilt.
Töövõtte lepingud — 0,5% töövõtte summast.
Volitused — ühekordseks asjaajamiseks — 25 senti.
Volitused — teatava liigi asjade ajamiseks 1 kr. Üldvolitused — 2 kr.
Võlakohustused — 0,2% võlasummast.
Kinnisvarade üüri- ja rendilepingud: 50 kuni 200 kr.
0,2%; 200 kuni 400 kr. 0,4%; 400 kuni 800 kr. 0,6%;
800 kuni 1600 kr. 0,8%; üle 1600 krooni 1%.
Vallasvara, üüri- või rendilepingud — 0,5% üüri- või
rendi summast.
Kviitungid: kuni 10 kr. — vabad, 10—100 kr. — 5 senti,
üle 100 kr. — 10 senti.
4
49
Mõõdud ja kaalud.
Pikkuse mõõdud.
Meetrimõõdud:
1 kilomeeter (km) = 1000 m = 468,69 sülda — 0,94 versta.
1 meeter (m) — 100 sm — 0,47 sülda = 3 jalga 3,37 tolli.
1 sentimeeter (sm) = 10 millimeetrit (mm) — 3,94 liini.
Eestis varemalt tarvitusel olnud mõõdud:
1 penikoorem = 7 versta — 7,47 km.
1 verst = 500 sülda — 1,06 km.
1 süld = 3 arssinat — 4 küünart — 7 jalga
= 2,13 m.
1 arssin — 16 verssokit — 28 tolli — 71,12 sm.
1 jalg = 12 tolli — 30,48 sm.
1 toll — 10 liini = 2,54 sm.
1 küünar = 21 tolli = % arssinat = 53,34 sm.
1 Lõuna-Eesti maamõõdu küünar — 2 jalga.
Pinna mõõdud.
Meetrimõõdud:
1 hektaar (ha) — 100 aari = 10.000 • m = 0,92 tiinu = 2196,72 • sülda = 2,69 Riia vakamaad — 5,49
Tallinna vakamaad.
1 aar (a) — 100 • m = 21,97 ruutsülda.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
Raskuse mõõdud.
meetertonn (mtn) = 10 sentneri — 61,05 puuda.
sentner — 100 kg = 6,1 puuda.
kilogramm (kg) = 1000 g = 2,44 naela.
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) - 0,23 solotnikku — 22,5 dooli.
,
nael = 410 g.
puud — 16,38 kg.
Inglise nael (Ibs) — 0,45 kilogrammi.
Inglise sentner = 112 Inglise naela (lbs) = 50,8 kg.
Saksamaal tarvitatav sentner — 50 kg; 1 doppeltsentner
(dz) = 2 sentneri — 100 kilogrammi.
quintal (kwintal) — 100 kg.
Jõu mõõdud.
1 meeterkilogramm = tööhulk, mis tarvilik 1 kilogrammi
tõstmiseks 1 meetri kõrgusele.
1 hobusejõud (P. S. ehk H. P.) = jõud, mis tõstab 75 kg
1 sekundi jooksul 1 meetri kõrgusele.
Inimjõud võrdub umbes 1/s hobusejõule.
1 atmosfäär = 1 kilogrammi rõhumine 1 ruutsentimeetri
pinnale.
50
Eesti linnad ja elanike arv.
Tallinn
Tartu . .
Narva .
Pärnu . .
Nõmme
Viljandi .
Valga . .
Rakvere
Võru . .
Haapsalu
Petseri
Kuresaare
Tapa . .
Paide . .
Türi
. .
Tõrva . .
Põltsamaa
Eestis on 33 linna, mis jagunevad kolme astmesse vas
tavalt nende elanikkude arvule. Tallinn kui pealinn seisab
omaette; tal on ka ainsa linnana Eestis ülemlinnapea, kes
määratakse Vabariigi Presidendi poolt. Tartu linnapea mää
ratakse Vabariigi Valitsuse poolt.
Teisi suuremaid linnu juhivad linna volikogude poolt va
litud linnapead ja väiksemaid — linnavanemad. Tartu on
esimese astme linn. Narva, Nõmme, Pärnu, Rakvere, Valga
ja Viljandi — teise astme linnad. Kõik ülejäänud väiksemad
linnad kuuluvad kolmandasse astmesse.
Jõuvankrite tunnusmärgid.
Tallinn
....
Tartu.....................
Narva.....................
Harjumaa
. . .
Järvamaa
. . .
Läänemaa
. .
Petserimaa . . .
A
B
E
H
J
L
N
Pärnumaa . . .
Võrumaa
. . .
Saaremaa
. . .
Tartumaa
. . .
Valgamaa
. . .
Viljandimaa
. .
Virumaa ....
P
O
S
T
R
V
U
51
Kodune apteek.
Igas kodus peaksid olema järgmised arstirohud ja abi
nõud.
Ravimid.
1. Palderjanitinktuur. Südamepeksmise ja erkude ra
hustamiseks 8-—20 tilka sisse võtta.
2. Eeter-palderjanitinktuur.
Südametegevuse tõstmi
seks ja minestuse puhul 8—20 tilka korraga sisse võtta.
3. Thielemanni tilgad. Kõhuvalu ja -lahtioleku puhul
8—20 tilka korraga sisse võtta,
4. Köhatilgad. Köha puhul 8—20 tilka korraga.
5. Hambatilgad.
Mõni tilk hambaauku puuvillaga
panna, vähendab valu.
6. Joodtinktuur. Haavatud kohale määrimiseks, hamba
valu puhul paistetanud igemete määrimiseks jne.
7. Glütseriin. Kergelt külmavõetud ja põletatud koh
tade ning lõhkenud naha määrimiseks.
8. Põletatud magneesia. Vastumürgiks mürgituse pu
hul hapetega, raskete metallidega ja arseenikuga, mõni tee
lusikatäis külma veega piimaks segatult sisse anda.
9. Söögisooda. Värske põletishaavade katmiseks pulb
rina, niiskete kompressidega kaetult.
10. Talk. Haudunud kohtadele puistata.
11. Boorhape. Kompressideks ja kuristamiseks 1 tee
lusika täis klaasi vee peale.
12. Boorvaseliin.
13. Lassari pasta. Näonaha lõhenemisel ja sammas
poole puhul peale määrida.
14. Riitsinusõli. Kõhu lahtitegemiseks kõhuvalu pu
hul 1—1 supilusikatäis korraga.
15. Vesiniku ülihapend 3%. Kõrvatilgad, nahakülge
kinnikleepunud sidemete lahtitegemiseks.
16. Nuuskpiiritus. Minestuskordadel nina alla hõõruda
ja nuusutada anda.
17. Lösool või lüsoform. Käte ja asjade nakkusidudest
puhastamiseks; lüsooli tarvitada 10 g toobi vee peale; lüsoformi 20—30 g toobi vee peale.
18. Bensiin.
19. Kleepiv kautšukplaaster (Leukoplast).
20. Atsetosaal tabl. Palaviku, peavalu ja hambavalu
puhul %—1 tabl. korraga klaasi veega sisse võtta.
52
21. Kummelitee. Suu loputamiseks ja kompresside te
gemiseks paistetuse puhul.
22. Tsitrovanillin.
Peavalu, palaviku, migreeni jne.
korral.
23. Lubjaliniment, värskelt valmistatud. Värskete põletishaavade katmiseks.
Sidumisabinõud.
1. Hügroskoopiline puuvill.
2. Ligniin (puuvatt).
3. Marliside mitmes laiuses.
4. Hygroskoopiline marl.
5. Kompresspaber.
6. Tümoolpiiritus 1: 500.
Haavade sidumisel marl tümoolpiiritusega niisutada ja
siis haavale panna.
7. Vedrunõelad.
Pärandusemaksu
tasumine võib perekonnale sünni
tada ülepääsematuid raskusi.
Kõige parem
abimees on siin EESTI UNIONT
elukindlustuse poliis.
53
iu iiim iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiH iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii2 *' ’ J iJ ™ 'J ^ ^
Tartu
Majaomanikkude
Pank
Asutatud
1923. a.
Asutatud
1923. a.
Tartus, Suurturg 7, omas majas.
Kõnetr. 26-50, 42-46 ja 35-79.
mitmesuguste
kindlustuste
Annab laene
E
vastu ja diskonteerib
äri- ja laenuveksleid.
=
=
Võtab raha hoiule
|
ja maksab ajakohast protsenti.
=
Toimetab
|
mitmesuguste inkassodokumentide järgi sissenõudmisi vähese tasu eest ja rahasaadetisi igasse kodumaa linna ja alevisse ning kõiki teisi pangatehinguid.
=
=
E
Garantiid riigi- ja omavalitsus-hangete, teenistuslepingute ja avansside kindlustuseks.
E
Tartu linna majaomanikkude
nimestik.
Aia. I, II.
3
5,
9,
13,
17
19
E. Arstide Ühing
7 Reinhold, Karl
11 Metsik. Alma
15 Graubner, Emil
Sihle, Teodor
Eesti Kirjanikkude
Liit
21, 23 Sivers, Paul
25—33 Kohler, Harri
35 Ringkonnakohus
37, 39 Siska, Alma
41 Krahn, Edgar
43, 45 Zur Mühlen, A.
— Saksa teater
47, 49 Sõrra, Jaan
51, 53 Mauer, Al.
55, 57 Ivanthal, Josep ja
Eduard
59, 61 Rosenthal, Josephine
63 Ebber, Alex. ja teised
63-a Varkel, Johan
65 Roht, Gustav ja Evald
2 , 4 Jürmann, Paul
6 ,, Vanemuine"
8 Kuusik, Alina ja, teis.
10 Hennoch, Adele ja pär.
12, 14 Jänes, Aleks.
16 18 Tamme, Karl
20, 22 Mathiesen, Alma
24, 26 Kümmel, P.
28 Schulz, Eugen
Renning, Aleksander
34 Rütli, Oskar
Mellini kliinik
40 Masing, E. ja E.
, 44 Eesti
Rahvamuu
seum
46 Ülikooli maja
48 Linna IX algkool
50 . 52 Klausen, Karl ja E.
54 Fr. Estica
56, 58 Järve, Julie
60 Root, Peeter
62, 64, 66 Sööt, Karoline
68, 70, 72 Sulg, Alviine ja
teised
74, 76 Ulst, Jüri
30
32,
36
38,
42
Aida. II.
1 Lang, Märt ja Puna,
Anna
3 Lahk, Otto
5 , 7 Kirsch, Minna
7-a Urm, Leonhard
9 Raudsepp, Kusta
11 Tihla, Johann
13 Umelas, Julie
2
4
8
10
12
14
16
Klaos, Reinhold
, 6 Ratnik, Johannes
Orav, Karl
Kaplan, M.
Kombach, August
Gross, E. ja teised
, 18 Siil, Voldemar
55
Aleksandri. I, II.
1 Tartu Maavalitsus
3 Roht, Gustav
5 Roht, Gustav; Pehap,
Jaak ja teised
7 Furmansky, Moses
9 Beck, pärijad
11 Torm, Friedrich
13 , 15, 17 Truuts, pär.
19 Nõmmik, Jaan
21, 23, 25 Klasman, Helen
27 Mutli, Tõnis
29, 31 Elken, J. ja V.
33 Luik, Oskar
35, 37 Kivi, Joh.
39, 41, 43 Järve, Karl
45 Epro, Eduard
47 Rästas, Zille
49 Juudi kogudus
49-a Võsu, Reinhold
49-b Noidenkov
51, 53 Luksep, Peeter
55 Loggina, David
57, 59 Saks, Alide
61 Sarap, Mihkel
63, 65 Nabritson, Johan
65-a Laidre, Maria
67, 69 Kisper, Ed.
71 Kerge, Mihkel
73 Traat, Eduard
75, 77 Reino, Aug.
79 Palm, Friedrich
81 Truus, Paul
83, 85 Truus, pärijad
87 Anderson, A. ja K.
89 Truus, Albert
93, 95, 97 Pedraudse, pär.
95-a Vint, August
99 Kilk, Ludvig
101 Selge, Karl
103, 105 Kannuska, Jaan
107 Pääsuke, Aleks.
109, 111 Laisk, Liine
109-a Ivanov, Andrei
56
111-a Sassi, Ferd.
113 Eeichelman, Johan
115 Madisson, Peeter
117, 119 Laur, Oskar
121 Siniallik, Juhan
123 Nurmberg, K.
125 Laurits, Märt
127 Kruus, Anna
129, 131 Varlov, A.
2 Kremer,
Simon
ja
teised
4 Kahn, David
6, 8 Kaplan ja Press, pär.
10 , 12 Kaplan ja teised
14 Panksep, Karl
16 Peterhof, Else ja Pank
sep, Karl
18 , 20 22 Grüner, pärijad
24 Eller, Marie; Sang, H.
24-a Kõva, Johan
26 Baptistide palvemaja
28 , 30 Kaljas, A. ja
Juurik
32 Potsep, P.
34 , 36 Kaplan, S. ja teis.
38 Neumann, Joh.
40, 42 Trall, Voldemar
44 Lill, Julius
46 Uhendrik, Linda
48 Solom, Johan
50 Raud, Minna
50-a Anderson, Karl
52, 54 Haller, Hendrik
56, 58 Maasing,
Alek
sandra
60, 62 Tuul, Johan
64, 66, 68 Eichwald, Fr.
70 Muna, lida
72 Spiegel, Albert
74 Kossler, Hilda
76, 78 Gläser, Friedrich.
78-a Lombak. Hugo
80 Orm, Peeter
82, 84 Assur, Gustav
86 Linna haigemaja
88 Surman, Daniel
90 Kull, Jaan
92, 94 Gaasivabrik
96, 98 Linna majad
100 Nuust, Johan
102 Vint, August
104 Paabo, Johannes
106 Solvak, Mihkel
108 Josua, Friedrich
108-a Gelb, Ber, Meilich
ja Isai.
110 Silm, Kusta
110-a Erdmann, Rudolf
112 Zion, Anna
114 Samler, A. ja M.
116 Timm, Kusta
118 Pleer, Karl
120 Koplus, Kristjan
122 Lotamõis, Juhan
124 Aria, Paul
126 Naaris, Andres
128 A.-S. Eesti tikumonopol
130 , 132 Sunts, D. ja L.
134 A.-S. Eesti Metsatöös
tus
Alevi. II.
1 Viit, Liisa
3 Ehrlich, August
5 Pokk, Mihkel
7 Rebane, Peeter
9 Adof, Rosalie
11 Silmann, Aleksander
15-a Poots, Vilhelmine
15-b Erikson, Leida
15 Normann, Johan
17 Mägi, Jaan
17-a Mällo, Oskar
2
4
6
8
Müür, Karl
Kadak. Jaan
Kimask, Minna
Mahlapuu, J. ja L.
10
12
14
16
18
20
22
24
26
28
30
Hermann, Emilie
Parv, Olga
Edavere, Jaan
Tamm, Heinrich
Tief, Otto
Noorkukk, Marie
Algmaa, T.
Aints, Eduard ja Elfr.
Normann, August
Moss, Eduard
Huik, pär.
Alliku. I.
1 Teetin, Marie.
3 Puijat, A.
2 Kruuse, Anna
4 Karin, Artur
6 Tevahi, Helene
Anne. III.
1 Birk, Marie
3 , 5 Peedokant, Alfred
7 Ploom, M. ja teised
7-a Räppo, Eduard ja
Bernhard
9 Ansip, Albrecht
9-a Kangro, Kaarel
11 Vaherpõld, T.
13, 15 Semmel, Marie ja
teised
17 Raud, Karl
19, 21 Sorgsep, E. ja t.
23 Muna, Gustav
25 Sellkääri, Johannes
27 Schasmin, Karl
29 Fuchs, Minna
31, 33 Tusti, Aleksander
33-a Ustinov, A. ja A.
35 Peets, Karl
37, 37-a Morgen, David
37-b Kana, Voldemar
57
lix; 4 J. Kuhi; 5 Luksep; P.; 6 Tschernov,
Meta
39 Mark, J.
41 Pulles, Richard
43 Hendrikson, Anna
2, 4 Käärik, Johan
6, 6-a Tamm, Liisa
8 Prüüs, Pauline
10 Rebane, Kusta
12 Pütsepp, Hendrik
14 Paurson, Mihkel
14-a Mutso, J.
16 Fuchs, Minna
18. Beern, Luise
18-a Veeber, Ado ja Marie
18-b Orutar, Luka
18-c Tõnisson, Emilie
18-d Loidap, Karl
20 Kleindienst, Marie
24 Luts, August
26 Ojavere, Veera ja Vas
sili
Arda. II.
1, 3 Einasto, Elmar
Eeva
5 Sumbak, Oskar
7 Muna, Karl
9 Siimo, Karl
11 Tartu linna maja
Viil, Anna
ja
Auriku. II.
1-a Prikkel, Gustav
1, 2 Tartu linna majad
— A.-S. Tartu Aiavilja
Ühisus
3, 4, 5 Usvansky, E. ja M.
6, 7 Linna majad
Barklai plats. I.
Kaubahoov äridega nr. 1
firma M. Jänes; 2, 3
Lepp, Karl, Eha, Fe58
Botaanika. I.
— Tartu linna maja
1, 3 Ülikooli Valitsus
5 Johanson, Ernst ja
Herta
7 Linna I algkool
9 Jaanson, Johannes
11, 13 Unt, Peeter
15, 17 Karro, Liine
ja
Luise
19, 21 Taavet, Jaan
23 Schwalbe, Johan
25 Laabus, Märt
27, 29, 31 Müller, Nikolai
33 Older, Auguste
35, 37 Tõnisson, August
2, 4, 6 Scholvin, Rober. tine ja teised
8, 10 Mihkelson, Hans ja
Martins, Johannes
12 Linna maja
18 Zur Mühlen
20 Jaesche, A. ja A.
22 , 24 Moks, H. ja. J.
26 Lüüs, A. ja E.
28, 30 Puusepp, August
32 Hopp, K.
34, 36 Leivategija, Gust.
38, 40 Lauri, Johan
42 Grohs, Marianne
44, 46 Zoobel, Marie
48 Kadak, Jaak
50, 52 Sööt, E. ja Har.
54, 56 Luiga pärijad
58, 60 Siefermann, Teonie
62—66-a Meomuttel, Liine
68 Aadla, Pauline
70—78 urmansky,
Teve
Isak, Sonja
C. R. Jakobsoni. I.
(Tähtvere.)
1
11
—
—
Miilberg, Paul
Nutt, K.
Sildnik, A.
Kadak, A.
2 Piip, Benita
4 Napritson, Selma
6 Sõrra, J. ja Tillisoo,
Ado
8 Kerstna-Muuga, J.
10 Hackenschmied, Vlad.
12. Zimbrot, A. ja A.
Eha. II.
1 Kivistik, Amalie
3, 5 Lepp, Jüri
7, 9 Laos, Jaan
11 Ilves, August
13 Kullmann, Juhkum
15 Pedaja, Elsa
17 Vichmann, Karin
19 Root, Peeter
21 Paulson, Karl
23 Schmidt, Karl
23-a Kuperjanov, A.
25. 27, 29 Lossmann.
August ja E.
31 Adamson, Jaan
33 Kallas, Joosep
35, 37 Maks, L. ja teised
39 Hermann, Anton
Lill, Marie
Bergmann, Voldemar
Laar, Anton
Mitt, Peeter
Behrsols, Elisabeth
, 12-a Saeberg, Jaan
Sahko, Emilie ja E.
, 16-a Kaarma, Virve ja
Viima
18 Kriis, Joh. ja teised
2
4
6
8
10
12
14
16
20, 22 Torpats, Tõnis
24, 26, 28 Klein, Jenny ja
Magda
30 Kangur, O., A. ja
Valdma, E.
32 Rammul, Aleks, ja
Erika
34 Dolf, Marie
36 Tartu linna maja
Torpats, Tõnis
Luksep, Aleksander
Lind, Rudolf
Maasik, Herta
Marks, Anette
Pähn, Linda
Utsal, Riho
Juhanson, Theodor
Olev, Jaan
Tibar, Jaan
Mikkel, Edi
Kapsta, Ernst
Marandi, R.
Moks, Jaan
29-a Kilk, Juhan
Rähni, Jakob
Eichenfeld, Gothard
Himma, Peeter
Koger, Marie
Kuulberg, Juhan
Kuulberg, Karl
Gromov, Nikolai
Treier, Minna
Kruuse, Burhard
Teetsov, E. pär.
Ojasson, Märt
2
4
6
8
10
12
Mark, Reinhold
Stahl, J.
Pääsuke, Linda
Reeben, August
Kuppits, J.
Läänesaar, Kristjan
59
Ignats, Oskar
Kuusik, Johan
Lust, Karl
Lui, Mihkel
Sööt, Jaan
Soonets, Marie
Leppik, Aleks.
Uudel, Karl
Vanaase, August
Võsu, Anna
Ein, A. ja S.
Nuter-Tammin, Karl
Aarna, J.
Patsmann, Mihkel
Nigul, Emma
Reintal, T.
Saag, Jüri
Põder, V.
Kiis, August
Filosoofi. II.
1 Bulgarin, Valeria
3 , 5 Schwarz, Efrosine
7, 9 Vallin, Emilie
11 Sermat, August
13 Vander, Elisabeth
15, 17 Tendre, Endel
19, 21 Kass, Minna
23, 25, 27 Lõoke, Anna
29, 31 Tork, Johan
2, 4 Kersten, Friedrich
6, 8 Busch, Tõnis
10, 12 Toom, A. ja teised
14, 16 Martinson, Marie
18 Hermann, J.
20 Alter, K. ja E.
22 Janson, Ottilie
— Pügi, M.
— Rõbakov, S.
Emajõe. I.
— Botaanika aed
— Furmansky, Teve, Isak
Sonja
1, 2 Brunhof, Peeter
3, 4 Veski, Juhan
5 Spordiriistade Vabrik
J. Raudsepp & Co
6 , 7 Tasak, Marta; Jü
ris, A.
8 Põder, Johannes
9 , 9-a Tallo, Marie ja
Johannes
10—12 Kook, August
Era. II.
1, 3 Väärsi, Ida ja Alb.
5 Oinas, Ed. ja A.
2 Haridus-Sotsiaalministeerium
(Pimedate
kool)
60
Forseliuse. II.
— Laurits, Oskar
— Säre ja, Meos
—- „Estico“ vabrik
Fortuuna. III.
1, 2 Vene heategev selts
3, 4 Jänes, Karl ja Alek
sander ja Ambre, Ru
dolf
5, 6 Järveson, Miili
7, 8 Käärik, Kaarel
9, 10 Kena, Emilie
11, 12, 13 Grischakov,
Radion ja Antonina
14, 15 Moscharov, Jakof
16, 17 Varkel, Emilie
18 Remeleva, M.
19, 20 Befeld, Karl
21, 22 Peklevkin, Feodosja
23 Blinov, Ivan ja teised
24,
26
27,
29
31
32
33
34
36
38
40
25 Martinson, Johan
Lepp, Aug. ja teised
28 Teder, Peeter
, 30 Raud, Peep
Ostrat, Juliane-Elisab.
Hirt, Peeter
Fadejev, A.
, 35 Metslang, Gustav
, 37 Polin, D.
, 39 Safranov, F.
Pedajas, Johan
Vorobjev, Ksenija
Fr. R. Kreutzwaldi. I.
(Tähtvere.)
2 Uipus, A. ja Piip, B.
6 Tammekann, A. ja J.
8 Puna, A. ja E.
10 Reinhold, Alma
12 Reile, E.
14 Piiper, J.
16 Mark, Julius
18 Õpik, Aliide
24—26 Seerumi Instituut
— Tähtvere mõis
Gildi. I.
1
3
5
7
9
Mirvitz, A. ja M.
Post, G. ja teised
Allik, Johan
Schmidt, Therese
Oberschneider, Paul
2 Mirvitz, Abram ja
Moses
4 Luik, Oskar
6, 8, 10, 12 Linna majad
Gustav-Adolfi. I.
1 Berg, Adele
3 Heller, Lea ja M.
5 Lommatsch, G. Tittelbach, E.
7 Hold-Neumann, Ed.
9, 11 Kroeger, E., G., L.
ja L.
13 Pehap, Adeline ja
Laur, Ants
15 Grünthal, Erna, Ilse
Gert
17 Ülikooli kirik
Gustav-Adolfi plats
19 Ülikooli võimla
21 Melkov, Hans
23 , 25 Plaks, Elsa ja t.
27 , 29 Reinbaum, Andres
31 L. P. ja T. ed. Selts,
33 Rösner, Olga ja teised
35 Freiwald, Ferdinand
37 Moritz, Ernst
39, 41 „Ühisabi“
43, 43-a Saar, Oskar
45 Paris, Ilse ja teised
47, 49 Kügelgen, J. ja t.
51 Anderson, Anna
53 Ühing „Katoliku kirik
Eestis“
55 Zur Mühlen, Artur
57 Kengsepp, Ilse
59 Schönberg, Eduard
61 Arand, Johan
63 Asper, Gustav
65 Kasemaa, Robert
67 Anni, August
69 Broden, J. ja teised — A. Le Coq õllevabrik
2 Kaubandus-tööstuskoda
4 A.-S. Kauba Pank
6 Posaisky, Anna
8 Sõrra, Jaan
10 Pudersell, Hildegard ja
Kiipus, Elmar
12 Polikliinik
14 Ülikooli maja
61
, 20, 22, 24, 26 E. Kars
kusliit ja, Selts
28—32 Markvart, M.
34 , 35 Jaani kogudus
38, 40 Laur, Peeter
42 Sirotkin, pär.
44, 46 Vals, Andres
48, 50 Melso, E. ja Lu
ha, J.
52 Johanson, Ernst ja
Herta
54 Tartu linn
56, 58 Pukk, Jaan
60, 62, 64 Krause, Elisabet
66 Luik, A. ja A.
68 Puijat, Antonie ja t.
70, 72, 74 Lastekliinik
18
Herne. I.
1 Sööt, Ervin ja Har.
3 , 5, 7, 9, 11 Nurm,
Gunnar
13 Rästa, Friedrich
15, 17, 19 Falkenberg, L.
ja H. ja Sõster, Jo
hannes pär.
21, 23 Rüütel, Helene
25 Prikker, Ferdinand
27, 29, 31, 31-a Simon, A.
33 Kipik, Jaan
35, 37 Peeda, Gustav
39 Ungerson, Jaak
41 Miitra, Liine
43 Jõgi, Viktor ja t.
45, 47 Pehk, M. ja L.
49 Veldre, Karl
51 Kirillov, Anna ja R.
53 Häälme, Jaan
55 Võõbus, Kusta
57 Jakobson, Karl ja Liisa
59, 61 Pihlap, Liisa
63 Unt, August
2, 4 Luks, E.; Viinalas, S.
6 Klaos, Helene
62
8, 10 Karro, A. ja O.
12 Silk, H.; Zimmermann,
A.
14 Virk, Jaan ja Adele
16 , 16-a, 18 Kippik, Jaan
20 Austa, Aug.
22, 24, 26 Treumann,
Elfriede
28 Kraan, Alfred
30 Heido, A. ja teised
32, 34 Leberecht, Karl
36 Peterson, Otto ja A.
38, 40 Juurup, GeorgTeodor
42 Elias, Marie
44, 46 Rammus, Kusta;
Treier, Ed.
48 Hopp, Joh.
50 Virro, Johan
52 Virro, Anna
56 Rästa, Jaan
58 Räppin, Liisa ja teis.
60, 62 Marandi, Peeter
64 Kütt, Jüri
Holmi. III.
1, 3, 5 Kropmann, Izik
7, 9, 11 Rästa, Jaan ja
Laan, Arnold
13 Ahlmann, Artur ja
Simson, Ed.
15, 17 Jansen, Georg
2, 4, 6, 8, 10 Ratnik, Jaan
12, 14, 16, 18 T. E. Majandus-Ühisus
20, 22, 24 Oss, Alice
26 Oss, Johan
Hommiku. I.
1
3
5
7
Säre, Jaan
Skorohodov, Aniki
Kivastik, Julius
Priks, Martin
9
11
13
15
—
—
Rander, Gustav
Ronk, Anialie
Lodo, Rosalie
Mahlmann, Arthur
Maasing, Oskar
Lommatzch, N.
2
4
6
8
10
—
—
—
Kull, Juhan
Priks, M.
Pauls, J.
Adon, Reet
Käär, Otto
Rostovzev, Mihail
Auna, Julius
Vestren-Doll, Anna
Hugo Treffneri. IIL
1, 3 Lang, Helene
5 , 7 Aavik, Joh.
9 Raba, M. ja teised
2 Treffner, E.
4 Lill, Julius
6 Lill, Julius
Ilmatsalu.
I.
— Furmanski, Rosa
2 Looga, Juhan
Ilmatari. I.
— Furmansky, Teve ja t.
Jaama.
III.
1, 3, 5, 7 Hellat, Nikolai
11, 13, 15 Ingel, Karl
17 Kerner, Eduard
19 Loit, August ja Peeter
21 Resetsov, E. ja M.
23, 25 Baumann, Jaan
27, 29, 31 Sarapuu, Karoline
33 Lüdimois, E.
35 Fau, Amalie
39 Reinhold, Alma
41, 43 Pusemp, Joh.
43-a Põder, Karl
45, 47, 49 Kangro, Gustav
51 Kingu, pär.
53 Blum, pär.
55 , 57 Jakk, Hilda
59 Königsfeld, Cecilie
61 Epler, Jaan
63 Laats, J. ja G.
65 Dreiar, K. ja L.
67 Ustav, Selma ja Aug.
69, 71 Linna majad (va
nade kodu)
73 Pere, Adele
75 Pastel, Jaan
77, 79, 81 Sell, Liisa
83, 85 Laur, Mihkel
87 Bogdanov, Feodor
89 Toom, Aleksander
91 Kangro, Gustav
93 Koljok, Johannes
95 Henrikson, Juhan
97 Toots, August
99 Raud, Gustav
101, 101-a Undrits, Anna
103 Polli, August
105, 107 Hansen, Vilhelm
109 Salumets, Marie
111 Põderson, Leonhard
— Sõjaväe laatsareti köök
— Pudreti vabrik
2
4
8
10
12
14
16
18
20
22,
Martin, Eduard
, 6 Lilienthal, Aliine
Prants, Peeter
Laisk, Heino
Puusik, Johannes
Eesti Lasteaed
Jassman, Nachmann
Auster, G.; Täht, Karl
Lenkin, Nikolai
24 Saksa abiandmise
selts
63
26,
28
30
32,
26-a Vihmann, Vilh.
Linna maja
Puksov, Henrik pär.
34 Lovin, A. ja Kerner, Ed.
36, 38, 40 Jaik, Konst.
42 Strommel, Jaak
44 Hartmann, Gustav
46, 48 Volmer, Anna
50 Kogi, Helene
52, 54, 56 Segerlin, Holger
56-a Hüva, Helene
56-b Ustav, Aug.
58-a Ustav, H.
58, 60, 60-a Ink, Marie,
Lepp, A.
64, 64-a Saks, Jaan
66 Otter, Leonhard ja t.
68, 70 Plaks, Hendrik
72 Sõjaväe-laatsaret
— Meos, Ed. ja A.
— Tartu Peetri kog.
Juhan Liivi. I.
1 Riigi maja
3, 5 Ottas, Johan
7 Schröder, Felix
2 , 4 Köhler, pärijad
6 Riigi maja
J. Hurda. I.
(Tähtvere.)
1
3
5
7
9
Ainelo, Jaan
Priimägi, Jaan
Priimägi, Hans
Abel, Karl ja Ado
Truupõld, R. ja A.
2
4
6
8
10
12
Starkopf, Alide
Kirde, Karl
Saar, Tõnis
Ottas, Alma
Faure, A. ja F.
Grünthal, V. ja T.
64
14 Pettai, V. ja Rubel,
Salme
— Karu, E. ja Aabel,
Helle
Jul. Kuperjanovi. II.
1, 3 Silmakliinik
5-a Horn, Johanna
5, 7 Neumann, Alex.
9, 11 Levin, Minna
13, 15 Levin, Perle
17 Zimmermann, Frieda
19 Valter, Elisabet
21,21-a E. Tarv. Üh.
Kesküh.
23,25 Rätsep, Lidia
27-Martinson. Karl
29 Sihver, Marie
2 Maarja koguduse maja
4Rosenberg, Helmi
6,8 Kampmaa, Mihkel
10,12, 14 Sõõrd, A.
14-a Vindi, A.
16 Korp! „Ugala“
18 Koort, E.
18-a Haag, Osvald
20,—22 Ainson, H.
2-4, 26, 28, 30 Juse, N., p.
32Vilberg, Ina
34, 36 Kadak, Nurk, H.
Grau, V.
38 Viedemann, Marta
38-a Mieddendorff, Leo
40, 42 Tatter, Helene
44, 46 Muuli, pärijad
48, 50, 52 Fuchs, Robert
54 Sihver, Marie
56, 58, 60 Leib, Henriette
62, 64, 66 Spiel, Ina
68 Luik, August •
70 Karjus, Anna
Kabeli. II.
Jõe. II.
1 Liiv, Anna
3 Abel, Ludvig
5 Zukker, Alma
7 Volmer, Peeter
9 Kuusik, Liisa
9-a Sisas, August
9-b Vint, August
11 Kits, F. ja, A.
13 Iliste, M.
15 Goldberg, Israel
Liivamägi, Eduard
Truus, Mihkel
Tiirik, Ida
Martinson, Paul
Saks, Ed. pärijad
2
4
6
8
10
Jänese. III.
1
3
5
7
11
Meister, Georg
Alapu, Anna-Helene
Sillaots, Liisa
Lill, Emilie
Sööde, Liina
Truusa,, Paul ja teised
Eller, A.
Pillau, A.
Pähn, A. ja H.
Knoll, Alviine
, 12-a Oja, Jaan
Zupson, Eduard
Sööde, Liine
Reinvald, Jaan
Tamm, M.
22-a Kivistik, Alex.
Kikkas, Johan
Tennösaar, L.
Õunapuu, pär.
Lester, Rudolf
, 32-a Vahi, Marie
Kallas, Rudolf
Vokk, Emilie
5
1
3
5
7
9
11
Raudtee valitsus
Tavita, Jakob
Sinijärv, Viktor
Luht, Kristjan
Laos, Leena
Tross, Hilda
Kalaturu. III.
1, 2, 3 Ahlmann, Artur
ja Simson, Eduard
4 Jansen, Georg
5, 6 Oss, Johan
7, 8, 9, 10 Petsch, Auguste
11 Reinhold, Gustav
Kalda. III.
1 Genss, Nosson; Braschinsky, Lieba
2 Lang, Helene
— Treffner, Elsa
3 , 4 Jõudu, A. ja Elken,
J. ja A.
5 , 6 Silvere Ants
7 Simm, Victor
8 Lepp, Alfred
9 , 10 Goldberg, R.
11, 12, 13, 14 Oheim, K.
15, 16 Tartu linna töös
tuskool
17, 18 Oeberg, Olga
19—22 Austa, Karl ja
Johannes
23 Aerutajate klubi
24, 26 Villmann, A. ja
Raedver, J.
25, 27 Taara spordiklubi
— Linna ujula
Kalmistu. III.
1 Viro, Mari
3 Kuusik, A.
11 Õunapuu, Jaan
65
13 Hasenbusch, Ida
21, 23 A.-S. Metallivabrik
G. Lellep
25, 27 Tiidov, E.
29, 29-a Päiv, Leena
31 Savisaar, Daniel
33 Koster, Anna
35 Siirak, Mihkel
37 Eller, Jaan
39 Jakobson, pärijad
41 Rossner, Karl ja Gus
tav
43 Meksi, Eduard
45 Mauer, August
47, 49 Kötsi, Karl
51 Kukk, Liisa
53 Lehepuu, Gustav
63 Rätsep, Alide
65, 65-a Kutta, Jaan
71 Karindosk, Paul
2 Järvik, Märt
4 , 4-a Ratasepp, M.
6 Taakel, Jaak
8 Jung, J. ja P.
10 Klaos, Alexander
12 Leppik, Eduard
14 Lusikas, Jüri
16 Reeben, Anna
18 Bekker, Marie
20 Vene kalmistu
22 Maarja kalmistu
24 Jaani kalmistu
26 Lellep, Geord
32 Briggo, Aleksander
34, 36 Jürgens, Leonhard
38 Sokk, Ado
40 Klement, Julie
42 Nuust, Edgar ja Meta
44 Panksepp, Jaan
46, 48 Laigasküla, Kadri
52, 54 Kipasto pärijad
56, 58 Roose, J.
62 Kiisküla, E. ja J.
— Käärik, P. ja L.
66
Kaluri. II.
— Turuhoone
7 Saar, Tõnis ja Põder,
Johannes
9 Lina, Salme
11 , 13 Tõnisson, Luise
15, 17 Umblia, Elfr.
19, 21, 23 Stallmeister, H.
25, 27, 29 Karolin, Peeter
31, 33 Puusik, Johannes
35, 37 Lisesnov, L. ja
Feklistov, A.
39, 41 Menning, L.
43 Hofrichter, V.
45 A.-S. „E. M. Usvansky
ja Pojad“
2 Kenkmaa, Eduard
4 Märtson, Silvia ja
Valter
6 Meilach, Hirš-Leib
8 , 10 Prikkel, Gustav
12 Linnamaja — tööbörs
14 , 16 Rammolüüs, Emilie
18 Lomp, Aug.
20, 22 Nikiforov, Konst.
24, 26 Milles, Reinhold
28, 30 Primäkin, Vassily
32 . 34 Sirk, Karl
36 A.-S. ,.E. M. Usvansky
ja Pojad“
38 , 40 Segnits, Karl
42, 44 „A.-S. E. M. Us
vansky ja Pojad“
46 Muuli, pär.
— Linnamaja
Kalevi. II.
1 Tütarlaste gümn.
3, 5 Peterson, Eduard
7, 9 Suur, Friedrich ja
Roman
11 Sõrra, Georg
13, 15 Pfaff, pärijad
17 , 19, 21 Pfaff, Elisabet
23 Heinrichsen, J. ja E.
25 Sepp, A.
27 Miljan, E.
29 , 31 Torm, Friedrich
33 , 35 Ambre, Rudolf
37 Naaris, Frieda
39, 43, 45 Zimmermann
Kari
41 Laas, August
47, 49, 51 Dolf, Hugo
53, 55 Raabe, Eugenie
57, 59 Martinson, Alide
61 Leppik, Johannes ja
Ida
63 Tartu linna maja
65 Napp, pär.
67 Tartu linna maja
69 Kaljot, M.
71 Heine, Oskar
73 Bergmann, Rudolf
75 Sügis, Julie
77, 77-a Padar, Kristjan
79 Pikker, Juhan
81 Hiir, Juhan
83, 85 Mäll, Liisi
87 Kiipsaar, Ida ja Selma
89 Liiberg, Alviine
91 Lond, Hans
93 Anier, Alma
93-a Lemmats, Emma ja
Johannes
95 Liiv, A.
97 Luisk, Linda
99 Ploom, Alviine
99-a Maasik, Karl ja Else
101 Ink, Helene
103 Plaks, Heinrich
105 Raudjalg, Oskar
107 Aarna, Daniel
109 Aria, Elmar
111 Lagastik, August
113 Rämmal, K.
115 Roots; Uurd, Sofie
117 Pokkats, Juhan
119 Rein, E. ja Vulf, S.
121 Kütt, B. ja Kriska, A.
2, 4 Pallase kunstikool
6, 8 Jürgens, Erich
10, 12 T. Jaani kog. maj.
14 Elken, Jüri ja Vold.
16 Sotnik, August
18 Blumenfeld, J.; Katalsep, H.
18-a, 18-b Pae, Karl ja
Dagmar
18-c Kengsepp, R.
20 Levin, Abram
20-a Jeret, Gustav
22, 24 Viikmann, R. ja
Vaher, J.
26 Kripson, Johan
28, 30 Puusep, Ludvig
32, 34 Kohler, Robert
36, 38 Lange, Märt ja
Marie
40, 42 Krause, Aleks.
44, 46, 48 Trapido, Koblenz, Goldov
48-a Linna maja — V alg
kool
50 Otsa, Anna
52 Redel, Rudolf
54 Prigajev, pärijad
56, 58 Israel, Ernst
60, 62 Vint; Liisa
64, 66 Veske, Johan
68 Liiv, A.
70, 74 Vindt, Liisa
76, 78 Treufeld, H. ja F.
80 Selge, Karl
82, 84, 86 Karindosk, A.
88 Rõkk, Karl
88-a Liivoja, Ludvig
90 Lagastik, August
92 Rootsi, Friedrich
92-a Krusale, Emilie
92-b Aruella, August
94 Siska, E. ja teised
96, 96-a Vagu, Anna
67
98 Lauri, Eduard
100 Raudjalg, Arnold
102 Vaiga, Johannes
104 Kodu, Johan
106 Remmelg, Hilda
108, 110 Perv, Johannes
112 Herne, R.
114 Kabin, Marie
116, 118 Uik, Jaan
120 Pulli, Eduard
122 Maidla, Em.
122-a Tullus, Vold.
124 Pokk, Amalie ja J.
126 Kahar, Ants
128 Sirnre, Vello
130 Mandre, Aug.
K. A. Hermanni. I.
(Tähtvere.)
1
3
5
7
9
11
13
17
Müller, Therese
Kirde, K.
Mitt, Roman
Rägo, Richard
Landra, Karl ja E.
Sivers, Reinhold
Laas, Aleks.
Allikorav, Joh.
2
4
6
8
10
12
14
16
—
Deklau, Erich
Lellep, Georg
Gross, Hedvig
Veskioja, Johan ja A.
Puusep, Priidu
Raudsepp, K.
Paabo, August
Särg, V. ja E.
Pügi, Margareta
Kartuli. I.
1 Kuhlberg,
NatalieMarie
1-a Pihlap, Karl
3 , 5 Priks, Robert
68
7 Türna, A.
9 , 11 Ehrenbusch, Liisa
13 Käpa, Eduard
2,
6,
10
12
4 Kuusk, Jüri
8 Montag, K.
Paurson, Leena ja t.
Anja, Juhan
Kasarmu. III.
4
6
8
10
12
Kuusjärv, Juhan
Tammemägi-Murro
Väli, F.
Sundja, Aleksander
Haasenjäger, H.
Kase. II.
1, 3 Koger, pärijad
5 Uulits, pärijad
— Illi, Marie
Kastani. II.
1 Üliõpil, selts „Neobaltia“
3, 5 Tever, Luise
7, 9 Maurits, Anna
11 Jansen, Sigrid
13, 15 Sirk, Anna
17, 19, 21 Kaltenberg, R.
23, 25 Hain, Julius
27, 29, 31 Hallik, Karl ja
Oll, Amanda
— Viedemann, Marta
33, 35 Ottas, pärijad
37 Müller, Edgar
39, 41 Jürgenson, Konstance
43 Vühner, Lilli
43-a Rootsi, Friedrich
45, 47 Tõllason, Jaan
49, 51 Parts, Jaan
53 Oja, Helene
55 Must, Anton
57, 59 Türk, Leopold
61, 63 Korknobel, Alex.
ja Helene
67 Parts, K.
65, 69 Parts, pär.
71, 73, 75, 77 Pärn, Anna
79, 81, 83 Karsova A. ja
teised
85, 87, 89, 91 Terpilovsk
Anna
93, 95 Jurak, Marta
97, 99, 101 Antony, E.
Stockmar, A. ja, Kull, M.
103 Kauba Pank
105—113 Peets, Joh.
115, 117, 119, 121 Vilbaste
Gustav ja Ellen
123, 125, 127 Vatsa, Jaan
129, 131 Vetka, Andrei
133, 135 Tamm, pär.
137 Jürgenson, Emilie
139 Tekkel, Johan
141 Rapsei, Marie
143 Kaalep, August
145, 147, 149 Alajan, Jaan
ja Elisabet
151, 153, 155 Bergmanni
abiraha sihtasut.
157, 159, 161 Bluss, Peeter
163, 165, 167 Kirs, Anna
169 Hager, Karl
171 Toots, Jaan
173 Helmeste, Rich.
173-a Üts, Joh.
177 Kikas, Karl
179 Riivik, Jaan
181 Saar, A.
183 Tapamaja
14 , 16 Kustavus, Hindrik
18 Tuldava, E. ja Halja
maa, J.
20, 22 Sumberg, Vold.
24, 26 Sõrra, Jaan
28 Mölder, Ed.
30 Genss, Jakob
30-a Daiber, E. ja R.
32, 34, 36 Alexejev, Vissarion
38 O./Ü. „Noor-Eesti“
38-a Wickenheiter, Ivan
38-b Laas, Marie
40 Mondson, Aleksandra
42. 44 Riives, Johan
46|, 48, 50 Viinatehas —
52 Deinhardt, Johanna
54 Sahlit, pärijad
56 Roos, Leena
58, 60 Buck, E. ja
Mõrd, M.
62, 64 Aland, Charlotte
66 Kase, Peeter
68, 70, 72 Karsna, Alma
74, 76 Säga, Jaan
78 Laurits, pärijad
80, 82, 84 Kink, Leho
86 Normann, Julie
88 Puhkason, Marie
Katoliku. I.
1 Piip, Ants
Katoliku kirik
Tähtvere park
2 , 4 Lepp, Karl
6 Toming, Liine
Kauba. I.
1 Peterson, Agnes
3
5 Kramer, Simon; Pasternak, David
7 , 9 Holst, pärijad
69
11 Kohlap, Elmar
13, 15 Tartu Eesti LaenuHoiu Üh., Kase, P. ja
teised
Kaubahoov
Pood
nr. 39 Bergmanni abiraha
sihtasutis
„ 38 Vask, Aleksander
„ 37 Statini, Marta; Ja
kovlev, Emilie
„ 36 Jänes, Aleksander
„ 35, 34 A.-S. Kalju
„ 33 Möller, J.
„ 32 Vogel, pärijad
„ 31 Resvov, pärijad
„ 30 Pedraudse, K. pär.
„ 29, 28 Grüner, pärijad
„ 27 Vilde, Osv. ja Jul.
Kesk. II.
1 Möller, Karl
3 Emblik, Julie
5 Pau, Gustav
7 Raud, J.
9 Peljo, J.
11 Kalson, J.
13, 13-a Klaos, Aleks.
15 Lepper, Joh.
17 , 19 Vene vaeste komi
tee
21 Kalm, Pärnits
23 Sassi, Joh.
25 Siider, Jaan
27 Vasser, August
29 Kikerpill, Eduard
31 Padar, Magda
33 Siimo, Adam
35 Kampus, J.
37 Sotnik, August
39 Annmann, Amalie
41 Muna, Marie
43 Mikk, Aleks, ja J.
45 Terna, Eduard
70
2
6
8
10
12
14
18
20
22
24
26
, 4 Kullam, August
Noorkukk, Alide
Krieps, Mihkel
Parts, Meta
Viilu, Linda
, 16 Kukkes, Eduard
Messing, Ed.
Virkhaus, Adalbert
Mork, Karl
Kallejärv, Olev
Neumann, Hendrik ja
Rooväli, H.
28 Link, Hilda
30 Lüdimois, Mart
32 Veeber, Juhkam
34 Laurson, Mihkel
36 Hermann, Jaak
38 Petrov, Aleksei
40 Hansi, Eduard
42 Pruuli, E.
44, 46 Logina, F.
48 Kriisberg, Alide ja t.
50 Liiv, August
52 Wahl, A.
54 Teppo, Karl
56 Loorits, August
58 Päärend, Gustav
60 Toom, Juhan
Kesk-Kaar. I, II.
(Tamme.)
1
3
5
7
9
13
15
17
19
21
23
25
27
Kiipsaar, Peeter
Dobroschevski, Sergei
Urbel, Jaan
Luht, Jaan
, 11 Kimmel, Mihkel
Plaks, Karl
Sikk, Emilie
Lestal, Karl
Keeru, Karl
Vaiga, E.
Rõika, Mihkel
Laineste, J.
Turp, Marie
29 Valdmann. Liisa
31 Püss, Gustav
31-a Ruubel, H.
33 Pärtle, Peeter
35 Armulik, August
37, 37-a, 37-b Vanatalu,
Friedrich
39, 39-a Kõivamägi, Anna
49 Taimre, Alma
51 Tigane, Marie
53 Ratnik, Juhan
55 Roznovski, Julie
57 Lillemaa, Karl
59 Prost, Rudolf
61 Müürsepp, Eduard
63 Matson, Johan
65 Mekkart, Aleksander
67 Porovardja, Jaan
69 Kiipsaar, Kaarel
71 Schultz, Kristjan
2 Matiesen, K.
4 Tumm, Ida
6 Ratt, Jaan
6-a Toim, G.
8 Vainult, Jaan
10 Rajaste, Leena ja t.
12 Liuhka, Aleksander
14 Martinson, Voldemar
16 Paabus, Liisa
18 Gurt, Marie
20, 20-a Rattur, Harri
22 Rämrnal, Alide 24 Meidla, Marta
26 Lepik, Mihkel
32 Kiis, August
36 Kirp, August
Kevade. II.
1 , 3, 3-a Reinhold, Aug.
5 Tamm, Timotheus
2 Kangur, O., A. ja
Valdma, E.
— Maasik, Johannes
Kindral Põdra. I.
— Maarja kirik
1
, 3, 5 Kelterborn, R.
/7 Adamson, pär.
9
, 11 Siemer, Hans
13 Õpetajate seminar
15 Rütli ja Grau
17, 19 Silbermann, pär.
21 Krahn, A. ja E.
— Mellini kliinik
23, 25 Peedel, August
27, 29 Steffen, Otto
31 Sõmermaa, O.
2
4
6
8
10
12
18,
22
24
26
32
34
Kusnezov, Sinovi
Bluum, Elsa
, 6-a Paurson, Karl
Pedraudse, pär.
Sild, Juhan, pärijad
, 14, 16 Thomberg,
Amalie ja Olga
20 Bulgakov, Vladimir
Zion, Davet
Kartau, A.
, 28 Jakobson, Rudolf
Tervishoiu Muuseum
Parts, Elmerice
Kitsas. I.
1 Luha, Julie
3, 5, 7 Kemmerer, E. ja
teised
9 Pärjel, August
11, 13, 15 Koppel, Heinr.
2, 4 Vähner, Eduard
6, 8 Kuus, August
Kivi. III.
1, 1-a Piirand, A.
3 Saarva, B.
5, 7 Paurson, pärijad
9, 11, 13, 15 Schröder
71
19 Rabba, Kusta
21-a Mirvitz, A.
25 Neostus, Karl
29 Lood, Reinhold
33 Soe, Gustav
37, 39, 41, 43, 45 Ehrlich, Jakob
47, 49 Janson, Lydia
51 Schur, Kalman
53 Mõrd, E. ja Raudseping, F.
55 London, August
57, 59 Saboshnin, Vlad.
61, 63, 65 Bloch, Chaie
67 Ilves, Johannes
69, 71 Schröder, Fr.
73 Kilk, Rudolf
75-a Palu, Julius
75, 77 Savisaar, Daniel
17,
21,
23,
27,
31,
35,
2, 4, 6 Uin, Julie
8, 10, 12 Uin, Siegfried
14, 14-a, 16 Savi, Kristjan
18, 18-a, 20 Rehesaar, A.
22, 24 Kollin, Johan
26, 28 Sillasoo, R.
30, 32, 34 Götsch, H.
36, 38 Rooväli, August
40 Kreil, Aleks.
42, 44, 46 Alver, J.
48, 50 Möllerson, K.
52, 54, 54-a Segnits, S.
ja K.
56 Prints, Johan
58 Hallik, Paul
60, 62 Reimann, Leonh.
64, 66, 68 Sastok, Ludvig
Kloostri. I.
1 Fahlberg, pärijad
3, 5, 7 Turm, Peeter
9 Schvalbe, Johan
2 Schlossmann, Karl
4 Muuga, A. ja E.
72
6
12
, 8, 10 Jürgenson, Jüri
, 14 Navi, Marie
Koidu. II.
1
3
5
7
11,
15
Schiffer, pär.
Palav, Elise
Sellkääri, Kusta
, 9 Napp, Peeter
13 Otsason, Emma
Vool, Jaan
2,
6,
10
12
14
16
20
24
26
4 Mõttus, Osvald
8 Kiss, Mart
Pallo, Emilie
Pett, Amanda
Paabel, Marlise
, 18 Lepik, Herbert
, 22 Prost, Jakob
Järv, Jaak
Kalmet, Ida
Kompanii. I.
1 Vain ja teised
3 —5 Linna majad
2 Tartu Kutseesinduse
kodu
4 Berg, Adele
6 , 8 Oberschneider, Paul
10, 12 Politsei majad
Kooli. I.
1 Pintmann, Luise
3, 5, 7 Pruuli, Adalbert
ja Adele
9, 11 Avastik, Minna ja
Tšertkoff, M.
13 , 15
17 Saar, Mart ja Elise
19 Korknobel, Alexander
2 Rinne, Samuel
4 Veidenbaum, Karl
6 Lambert, Helene
8 Bock, Teodor.
10 Linsi, Elisabet
12 Miljan, August
14 Kits, H.
16 E. N. K. S. gümn. aed
18 , 20 Sikk, Aug. ja Karl
22, 24 Prentsel, H.
26, 28 Kalamees, Heinr.
ja Juliana
30, 32 Veske, August
34, 36 Õsso, pärijad
38 Össo, Ernst; Sütt, Samuel;
Tauts, Jaak;
Eero, August; Koppel
David
40, 42, 44 Keder, Jakob
Kungla. II.
(Tamme.)
1 Veiderpass, N.
3 Kallak, Johannes
3-a Antropov, Evtropi
5 Jõumees, pär.
7 Sukk, August
9 Kodres, Johannes
11 Kaarna, Trusilla
15 Üüdik, Katta
17 Kuuse, pär.
19 Tohre, Linda
21 Põder, Eduard
25 Paju, Peeter
27 Lell, Liisa
29 Pokk, Jaan
31 Klaus, J.
33 Kiider, S. ja 0.
35 Laius, J.
37 Pehk, Karl, pär.
39 Evert, Märt
2
4
6
8
Jalakas, Mihkel
Immann, Alviine
Koort, Jaan
Hanni, S. ja Ed.
Simre, Vello
Kruus, Ferdinand
Venesaar, Konstantin
Vene, Jaan
Allas, Gustav
Treufeld, August
Adof, Joh.
Pallo, Joh.
Rannik, Kr. ja Veeber,
Ida
28, 30 Soobert, Albert
32 Joost, August
34 Kompus, Jaan
— Panksepp, Peeter
10
12
14
16
18
20
22
24
26
Kuru. II.
1 Jaani, Fr.
3 Nüssik, Jaan
5 Rist, August
2
4
6
8
Sukk, Jaan
Nüssik, A. ja A.
Tonn, Amalie
Sukk, Vilhelmine
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
31
33
Vuk&, Aleksander
Luud, Jaan
Kuusik, Hugo
Otti, Marie
Kroll, Jaan
Kadajason, Adam
Evert, Hans
Prikkel, Emilie
Sorge, Andres
Grossberg, Juhan
Väljaots, pärijad
Ütt, Marie
Schults, Liine
Tobro, Josep
Klaos, Aleksander
Kuusk, Eduard
Freimann, Johan
Kuu. II.
73
35
37
39
41
43
45
47
49
51
53
Sisask, J.
Kallas, Ida
Sügis, Anna
Viksi, Peeter
Tellmann, Marie
Lille, Julie
Vipp, Helmi
Mats, Aleksander
Klaus, Rosalie
Schults, Jaak
2 , 2-a Sotnik, August
4 Sütt, A. ja teised
6 Limberg, Armin
8 Eli, Pauline
10 Tulff, F.
12 Avaldt, Else
14 Muttik, Marie
16 Haidak, Oskar
18 Viira, Liisa
18-a Ereline, Rosalie
20 Semmel, Peeter
20-a Siitsa, Karl
22 Prigo, Mart
24 Märs, Karl
26 Piirand, Albert
Käo. II. (Tamme.)
1 Tammesaar, Eduard
3 Laja, Jaan
2 Utt, Oskar
Lai. I.
1 Jürimaa, Kaarel
3 Sirotkin, pärijad
5 , 7 Maasik, Karl
9, 11, 13 Vennaste kog.
15 Leezius, Adele
17, 19 Leezius, A.
21, 23 Renteln, Ludvig
25, 27 Thomson, Amalie
29 Raag, Hans
31 E. V. Telefoni jaam
74
33 Maksuamet — Eesti
Vabariik
35 Silbermann, pär.
37 Võimla
39 , 41 Kamenovsky, M.
2 Toome valvuri maja
4 Plaks, Sophie 6 Sumberg, H.
8 , 10 Valter, Rosenvald, A.
12, 14, 16, 18 Jaska, Rud.
20 Fahlberg, Cäcilie
Bernhoff, Edgar
22, 24 Kienast, H. ja t.
26, 28 Opetajate seminar
30, 32 Korp! „Vironia“
34, 36 Ülikooli majad
38, 40 Botaanika aed
Lao. II.
1 Kannik, August
3, 5 Anderson, Karl
7 Kivi, Jaan
9, 11 Jakk, Peeter
13, 15, 17 Kruskal, pär.
19, 21 Karlson, S.
23 Manglus, Salme
25, 27 Mark, Johann
29 Hermann, Amalie
31, 33 Põder, A.
35 Kenk, Andres
37, 39 Rasen, P.
41, 43, 45, 47 Koslovsky,
Roche ja Kropmann,
Ester
Linna puuaed
2-a Fleischhauer, H.
2 Schürmann, E.
2 Epro, Eduard
4 Raud, Minna
6 Hanson, Voldemar
8 Jantra, A.
10 Kink, M.
12
14
16
18
—
—
Rooma, Jaan
Nääs, Helene
Villemson, Minna
Malonenkov, Ivan
Puuaed
Puuaed — Paabo
Lembitu. I.
(Tamme.)
1 Zettermann, David
3 Michelson, Aleksander
5 Kargaja, Vera
7 Järv, Johannes
9 Ainman, Helene
6,
10
12
14
16
18
20
22
25
8 E.T.K.
Järv, Jaak
Angervaks, Johan
Soom, Gustav
Sutt, J. ja Tilgre, R.
Veski, Arnold
Sonin, Salme
Markus, Eduard
Usin, Jaan
Lepiku. I.
1 Lenzius, Hans
1-a Ambre, Oskar
3 Onni, Heino
5 Luppian, Marta
7 Lepik, Jaan ja Kõiv
Ida
9 Rossner, Aleksander
2 Jänes, S. ja H.
4 Krall, Ludvig
6
8
10
12
14
Laurits, Jaan
Goldberg, pärijad
Luud, August
Pihlik, Mart
Karu, Anna j. t.
Liiva. III.
1, 3 Sild, Peeter ja Sal
me
5, 7 Reedre, Alex.
9, 11 Hirt, A. ja Toots, A.
13 Tammes, A. ja A.
17 Linna maja
21, 23 Baars, Frieda
23-a Ilmoja, A.
25 Reinhold, H. ja teis.
— A.-S. Metallivabrik C.
ja H. Lellep
2, 4 Arrak, Helene
6, 8, 10, 12 Uibo, Jaan
16 Puu, Konst.
18 Neider, Ida
20 Klaos, Joh.
22 Libe, Johan
24 Sapotzki, L. ja M.
26, 28 Kramer, pärijad
30 Priks, Ilse
32, 34 Linna majad
36 Muide, Johannes
38, 40 Birkenthal, David
42 Solba, Aleksander
44 Solba, August
46, 48 Silvere, Ants
Lille. II.
1 Kivi, Johannes
3 Bernakoff, Rudolf ja
Emilie
5, 7, 9 Torm, Friedrich
11, 13, 13-a Krause, Henriette
15 Hermann, pärijad
17 Munna, pärijad
2 Sõrra, Georg
4, 6 S. Heategev. Selts
8, 10 Kokkult, A. ja
Jalviste, Am.
12, 14 Rässa, Jüri
75
16
18
20
22
24
üliõp. korp. Baltonia
Eesti adventist. kog.
Bursy, Thekla
Tornius, Elfriede
, 26 Jakobson, Märt ja
Anna
Lina. II.
1, 3 Vindt, August
5 Strikvald, J.
7 Kerge, Mihkel
9 , 11, 13 Linna majad ja
pesukoda
2 Tartu linna V algkool
4 , 6 Linna nakkushai
guste haigla
8 Vaestemaja
Linda. II.
1, 3, 5 Mikkel, Heinrik
7 Ronimois, H.
9 Lupkin, Paul
11 Sule, Kr.
13, 15 Leppik, Pauline
17 Friedemann, R.
19 Allekand, Karl
21 Pärtels, Karl
29 Meiel, Robert
31 Philips, Harry
2 , 4 Tellmann, Karl
6 Karsna, M.
8 Luht, Evald
10, 12 Karp, August, Elf
riede, Leida
14 Luik, P.
16 Kreydenberg, Anna
18 Raudsepp, Ferdinand
20 Sommer, Linda
22 Ers, David
22-a Saks, Jaan
24 Nõmm, Paul
26 Tint, Karl
28 Prakson, Hendrik
76
30 Pärtelpoeg, Liine
32 Sõrmus, A.
34 Raudsepp, M.
Lootuse. II.
1 Lausson, Marie
3, 5 Kliiman, Aleks.
7, 9 Rosma, Josep
11 Parts, Meta
13 Vahi, Miina
15 Mõttus, Leena
17 , 19 Meremägi, O.
Linnumägi, A.
21, 23 Koort, Jaan
25 Kamm, Leena
27 Torm, Friedrich
29 Jüris, Hendrik
2 Käost, Arnold
4 , 6 Johanson, Anna
8 Lukk, Jaan
10 Helberg, A. ja V.
12 , 14 Janson, Anna
16 Undrits, Helene
18 Kuusik, Jaan
20, 22, 24 Muld, Friedr.
26 Põldre, Peeter
Lossi. I.
1, 3 Liivimaa üldistulu
Ja ökon. selts
5, 7 Vill, Marie-Therese
9, 11, 11-a, 13 13-a
Schmidt, Arved
15, 15-a Hold, Hedvig
2
4,
12,
18
20
22,
28,
Tõlk, Albert
6, 8, 10 Otter, K.
14, 16 Sadde, Leontine
Meyer, Johannes
Meyer, Margarete
24, 26 Albrecht, Villem
30, 32 Viirmann, A.,
Hünerson, E.; Ruus, A.
34 Saksa abiandm. selts
ja
Lubja. III.
1 Lang, Salme
3 , 3-a Kuus, Helmi
2
4
6
10,
Hackenschmidt, Ella
Villo, Rosalie
, 8 Taska, Minna
12 Lockenberg, A.
Luha. III.
1
2
3
5
6
8
Tamm, pärijad
Kooso, L.
, 4 Purik, Marie
Metslang, Anna
, 7 Sild, Johann
Värv, A.
Lutsu. I.
1 Ülikooli maja
3, 5, 7 E. Vabariik
— Jaani kirik ja gümn.
2, 4 Terrepson, Emmeline ja teised
6, 8 Fischer, Bertha
10 , 12 Tuhk, Eduard
14 Gümn. õpetajamaja
16 Nieländer, Alide
18 Jaani kiriku köstrimaja
20 , 22, 24 Peterson, E.
Lõo. II. (Tamme.)
Urm, Heinrich
Joosu, Eduard
Säre, Paul
Klaasen, Osvald
Lõuna. II
1 Vahk, Tatjana
3 Matto, August
5 Puusaag, Juhan
7 Eero, August
9 Sirel, Johan
11 Pärtelpoeg, Mihkel
2
4
6
8
10
12
14
16
Kivistik, Maali
Truus, Mart
Pikat, Hilda
Palla, Rud.
Vinnal, Jaan
Panksepp, Jaan
Pärtelpoeg, Gotthard
Tegova, Jaan
Lydia Koidula. I
17 . Õpik, E.
— Tilk, G.
— Kompus, A.
4 Maa, Ene ■
— Reinhold, Dsenit
Maarjaturg. III.
1,
5
9,
13
15
3 Kaal, Anna
Tampel, Mart
11 Laar, Marie
Kõiv, Johan
Naaber, Leena
Magasini. I.
1 Uspenski kogudus
3, 5 Eragümnaas. Saksa
2 Postkontor
4, 6 Uehendrik, Andreas
ja Linda; Hakkaja,
Erika ja Maret
8, 10 Klompus, pärijad
12, 12-a, 12-b, Silbermann,
pärijad
Marja. I.
1 Koger, pärijad
3 Kriisa, E.
5 Vanaase, Minna
77
7 , 9 Holzschmidt, Paul
11, 13 Säärits, Anna
15 Maamees, Jakob
17, 19 Päären, M.
21 Reima, Davet
23 Jõgi, pärijad
25 Reidolf, Peeter
27 Post, pärijad
29 Lipping, Mihkel ja t.
2 Saal, E. ja Rästa, M.
4, 6 Türna, Alvine
8, 10 Engel, Ludvig
12 Miitel, L.
14 Hoppe, Marie
16 Püvi, Viktor
18 Klaasep, Jaan ja Al
vine
20 Timse, Anna
22 , 24 Rästa, Marie
26 Tikk, Jaan
28 Raudsepp, A. ja M.
30 Tennen, F., pär.
32 Rahmanov, Marie
Marta. II.
1 Kuura, Vassili
3 Bergmann, Rudolf
2 Tammemägi, Jaan
Meloni. I.
1 Torpats, Jaak
3 , 5 Petti, V.
7 Soome, Eduard
9 Virkov, Marie
11 Truus, J.
13, 15 Veeb, Jüri
17, 19 Lehtsalu, August
21 Kõrgemägi, August
23, 25 Ruusa, Salme
27 Kants, Hilja
29 Soo, Aleksander
31 Korotsing, Aliide
78
2 Parts, Sofie
4 , 6 Mürk, Johannes
8 Tombak, Gustav
10 Sarap, Anna-Marie
12, 14 Sikka, Hendrik
18 Jänes, Eduard
— Naarits, H.
20 Kull, Jaan
22 Purmal, Pauline
24 Tartu linna maja
26 Hendrikson, Kusta,
Meltsiveski. III.
1, 3 Nieländer, Robert
Meltsi tiik
5 Linna lauaaed
7 Linna tallid
9 , 11 Reinvald, Jaan
13 Linna maja
15 Aarde, Aleksander
17 , 19, 21 Viira, Emilie
23, 25 Lill, pärijad
29, 31 Virro, Leonhard
33 Schnikker, Alexander
35 Palial, Eduard
37 Sirel, Joh.
39, 41 Lang, Jaan
43 Taska, M.
45 Nurk, Jüri
47 Kotter, M.
49 Mork, Karl
51 Tomson, Aug.
53 Hint, Jaan
55, 55-b Neider, Karl
57 Närvikliinik
2 Saarse, Evald
6 , 6-a Lepp, Frits
8 Meltsiveski (Linna
maja
10 Meltsi saun — Tõnis
son, Ed.
12 , 14, 16 Lipping, pär.
18 Alba, A.
20 , 22, 24 Mutso, E.
26, 28 Jüriado, pär.
300, 32, 34 Univer, Aleks,
ja, Martin
36 Univer, Aleksander
38 Tulp, Karl
40, 42 Univer, A. ja M.
44 Laane, Fr.
46, 48 Haugas, Helene ja
Richard
50, 52 Kikas, Ern. ja t.
54, 56 Klaos. Joh.
58, 60 Koll, T.
62, 64 Luud, pärijad
66 Reino, Peep
68, 70 Vanatalu, V.
72, 74 Belskaja, Olga
76 Parts, Emilie
78 Pilt, Gustav; Täht,
Ida-Pauline
80 Lüüs, Edgar ja Hannibal
82 Tallinn, O. ja H.
84 Allapuu, Aleksander
86 , 88 Inn, päriiad
90 Grassmann, Märt
92 Tover, Karl
94 Aria, pärijad
Muru. III.
2 Uiga, Johannes
4 Laisaar, Joh.
Mäe. III.
1 Paris, Marie ja Herm.
3 , 5 Russak, Alexander
7 Jürgens, pärijad
9Poom, Jaan, pärijad
11 Vardja, Ernst
13, 15 Jürgenson, Karl
17, 19 Peterkopf, Ado
21 Kingsep, pärijad
23, 23-a Kerge, Mihkel
25, 27 Kask, August
29, 31 Reevits, Jaak
33 Jürgenson, Karl
33-a Jürgenson, Voldemar
33-b Karol, Johannes
35 Parakevits, K.
37 Rästa, Rosalie
39 Adamson, Adam ja
Ardla, E.
41 Kahre, B.
43 Anderson, Helene
45 Kuusik, A.
47, 49 Ammas, Konst.
2 Bachmann, August
4, 6, 8 Liibusk, J. ja E.
10 Laagus, Karl
12 Lood, lida
14 Kampus, Artur
16 , 18 Järv, Adolf
20, 22 Loit, Aug. ja P.
24, 26 Sieckell, E.
28 Kedrinski, I.
30, 32 Tiedeberg, pär.
34, 36, 38 Mumann, Marie
40, 42 Lepp, Rosalie
44, 44-a Veldmann, Martin
48 Tulp, Miina
50, 52 Kook, Elias
54 Osolin, Juhan
Narva. III.
1, 3 Lang, David ja
Anna
5 Jüriado, Eduard
7, 9 Ambre, R.; Jänes
K. ja A.
11, 13, 15 Tartu linna m.
17, 19 Allik, pärijad
21 Pasternak ja Kremer
23 Piirand, A.
25, 27 Uin, Siegfried
29, 31 Rattasepp, pär.
33, 35 Hold-Neuman, Ed.
37 Bergmann, J.
79
39, 41 Rattasep, Hans
43, 45 Kook, Ado ja
Marta
47 Müürsep, Johannes
49, 51 Träss, Alexander
53, 55 Paris, Herman ja
Marie
57, 59 Spungin, Leib
61, 63 Saaroja, R.
65 Tang, Aleksander
67, 69, 71 Laagus, Karl
75, 77 Kraag, R. ja A.
79, 81 Tibbar, pärijad
83, 87 Rähni, Alvine
89, 91 Frühling, Amalie
93, 95, 97, 99 Vironeem,
Elfriede
101 E. Vabariik
103, 105 Jüri kog.
107, 109 Hellat, Nikolai
111, 113 Mirvitz, M. ja
Novelly, E.
115—121 Niitov, Karl
123, 125 Virkhaus, M.
127 Matto, Richard
129 Mälberg, Daniel
131—137 Särg, Jaan
139 Ritsland, Daniel
141, 143 Saksa abiandm.
selts
145 Välk, Mihkel
147, 149 Peetri kogudus
151, 153 Ader, Helene
155, Feyerabend, Molly
157 Kullak, Jaak
159, 161 Rossner, Ed. ja
Elmar
163 Oja, Sale
165, 167, 169 Luksep, Ida
171, 173 Laar, Johan
175 E. Rahva Muuseum
2—10 Verhoustinsky, A.
ja teised
12, 14 Ratnik, Jaan
80
16, 18 Raba, M. ja teis.
20 Lill, Julius
22, 24 Koch, O.; Unger, V.
26, 28, 30 Fischer, J. ja
teised
22, 24, 26 Undritz, Aleks.
38 Moor, A.
40, 42 Schwarz, Eufrosine
44, 46 Lepp, Alfred
48, 50 Goldberg, Rudolf
52 Oheim, Kurt
54 Ratasepp, Karl
56, 58 Kepp, Jaan
60, 62 Systschikov, Ivan
64 Linna tööstuskool
66, 68, 70 Kook, August
72 Parsman, J.
74 Simenson, Johannes
76, 78 Kook, August
80, 82 Lilienthal, A. ja J.
84, 86 E. Vabariik
88, 92 Siim, Hans
94 Reial, Em.
96 Lellep, Georg
98 Rosenbach, August
100 Kühle, Jaan ja Alviine
102 Pärn, August
104 Peetri kirik
106 X algkool
108 Tiks, Karl
110 Jakobson, Ch. ja t.
112 Treier, Joh.
114, 116, 118 Oru, Jüri
120 Lellep, Alide
122 Michelson, Alice
124 Kako, pär.
126 Särg, Vidrik
— Raadi mõis
Nigula. II.
1
3
5
7
9
Schmidt, Peeter
Müür, Elisabet
liia, pärijad
Blum, Mihkel
Muna, pär.
2 Kristjan, Alexander
4 Rebane, Alfred
6 Stau, Ferdinand ja Ida
8 Jürgenson, Aleks.
10 Veelma, Aleks, ja E.
12 Käärik, Johan
14 Kruus, Anna
14-a Grünberg, Anette ja
Jaan
16 Vihm, Johannes
18 Uus, August
20 Meos, Aleks, ja Aur.
Nurme. III.
1,
3
5
—
9
1-a Madisson, Adele
Hanni, K.
Pärn, Karl
Sõjaväe surnuaed
Raadiojaam
2
6
8
10
12
14
Holzmann, Aleks
Kull, Jaan
Kösti, Heino
Loomaarstide Ühing
Savisaar, Daniel
Järv, Adolf
2, 4 Ülikooli Patoloogia
Instituut
6, 8 Simm, pär.
10 Buhre, Richard
12 Koch, Anita
14 , 16, 18 Keder, Jakob
20, 22 Rostovtzev, Michail
Nõva. II.
1
3
5
7
9
11
13
15
Apri, Liisa
Lubi, Marie
Pisson, Liisa
Malkov, Oskar
Treimann, D.
Kruus, Alexander
Ennuste, August
Kangro, Voldemar
2 Janson, Mihkel
2-a Reino, Gustav
4 Tooming, Liisa
4-a Viit, Liisa
8 Anderson, Jenny
10 Urov, Emma
Oa. I.
Näituse. I.
1,
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
29
31,
6
3 Vahl, Leo
Jürmann, Paul
Kadak, A.
Rästa, Jaan
Keder, Virko
Murd, Adalbert
Mitt, V.
Laan, Leena
Parts, Jaan
Prüüs, Harri
Käsper, Veera ja t.
Jugar, Konstantin
A.-S. Kemaks
Eesti Vabariik
33 Eesti Põllum. Selts
1, 3, 3-a Tartu Ülikool
5, 7, 9 Mahl, Peeter
11 Molvõgin, A.
11-a Molvõgin, N.
— Hopp, Johanna
2 Aadla, Pauline
4, 4-a, 6, 6-a Kaltenberg,
Richard; Hopp, Konrad; Kornel, Karl
8 Floss, Peeter
10 , 12 Adams, Eufrosine
14 Nurm, Gunnar
16, 18 Kiima, A. ja
Saral, E.
20, 22 Timner, Friedrich
24 Üts, Jaan
81
26 Andvere, Artur
28, 30 Pikkand, Ida
— Joonas, Simon
— Tennos, Jaan
— Pettai, Olga
Odra. II.
2 Paabo, Erich
Paju. III.
1, 1-a Linna puuaed
1-b, 3 Gern, Karl
5 Kõiv, Alma
7 Ivan, Kusta
9 Patsmann, Johannes
11 Polin, Agafia
11-a Vuks, Burhard
11-b Lind, A. ja A.
13 Mällo, August
15 Reinhold, Luise
17 Unt, Anna
17-a Koni, Endel ja I.
19 Helmerand, Jaan
21 Kajo, Karl
23 Ratasepp, R.
2
4
6
10
12
14
16
18
—
—
Sõkal, Liina
Grün, Johan
, 8 Pullerits, Ella
Otto, Jaan
Korotkoff, Marie
Ossip, Karl
Sorok, Oskar
Kajo, Karl
Parve, Elmar ja L.
Aljak, K. ja Etti, E.
Pargi. II.
1-a Lepik, Joh. ja Ida
1, 3 Pehap, pärijad
5 Siibert, Hugo ja E.
7 Ruttmann, Alfred
9 Vaher, August
82
11 Valge, Leonid
13 Maeritz, Alice ja
Madeline
15 Parts, Karl
2
4
6
8
10
12
Sommer, Alma
Hallik, pärijad
Vadi, Voldemar
Zirnask, Johannes
Maasik, Joh. ja Heino
Escholz, Aleksander
Peeter Põllu. I.
Gustav Adolfi mälestus
sammas
1 Ülikooli majad
3 Schulz, pärijad
5 , 7 Tõlk, Albert
9 Grünvald, Adele
2 Ülikooli majad
4 Otsing, Roland
6, 8 Valter, Hermine
10 Reni, Karl
12 Gümnaasium
14 Postkontor
— The Schell Comp.
16 Püha Isidori Venn.
selts
18 Eesti Pank
Peetri. III.
5
7
9
11
13
15
17
Madisson, Adele
Muttik, Johan
Kirt, Anna
Michelson, Josephine
Herman, M.
Puusik, Mathilde
Simson-Latser, M. ja
Kevend, J.
19 Solba, August
23 , 25 Michelson, A.
27 Alter, Karl ja Emilie
27-a Adamson, Oskar ja
Jenny
29 , 31 Müller, Hermann
31-a Kaho, Hugo
33 Peetri kogudus
35 Kull, Maria
37 Nuuma, Hugo
39 Kukk, Jüri
41, 43 Veeb, Peeter ja
Liiv, Ed.
45, 47, 49 Bartels, Ella
51 Leimann, Ed.
— Sarapuu, Olga
53 Klaas, Hans
57 Norring, Amalie
59 Vider, Ida
2 Pastel, J.
4 Kurvits, Jaan
6 , 8 Liivak, Peeter
10 Rebane, F.
12 Kaver, Oskar
14 , 16, 16-a Bekmann, J.
18 Leetsaar, B.
20 Peiker, Helene
22 Lellep, Hans
24 Reinhold, pärijad
26 Orlo, Bronislav
28, 28-a Luts, D.
30, 32, 34, 36 Kena, Olga
40 Jonas, Lovise
42, 44 Fuchs, J. ja teis.
46, 48, 50, 52 Hanson, H.
54 Belousov, M.
56 Hackenschmidt, Paul
62 Rütli, Emma
62-a Järv, E.
64, 66 Reitson, Aleks.
68, 70 Kuus, A. ja H.
72 Kullak, Jaan
74 Meksi, Eduard
76, 78 Raud, Jaan
80 Bartels, Ella
82 Patska, A. ja L.
84 Mäesepp, Juhan
86 Kroon, Adolf
88 Kurik, Anette
Neider, Paul
Peetri turg. III.
1 Schuvalov, Maria
3 Lang, August ja Artur
5 Lust, Juliane
2 Hubel, Anna
— Rästa, Marie
Piiri. I.
1
3
5
7
—
Tikk, Emilie
Pfeiffer, A.
Voiman, Otto
Steinbach, J.
Rüütel, Helene
2
4
6
8
10
12
14
16
18
—
Kanarik, pärijad
Birkenberg, A.
Ploom, Vilhelmine
Tasso, Saul
Sellis, A.
Suits, Kristjan ja L.
Saks, Alfred
Aleksandrov, A.
Käärik, Andres
Tartu linna maad
Piiskopi. II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
—
—
Kurits, Johan
Kunnus, E.
Kure, D.
Valdus, P. ja Valtna,
Ed.
Voll, Jakob
Tamm, Jaan
Kivisikk, Johannes
Tulf, Peeter
Hermi, Richard
Spordiplats
Forseliuse park
83
— Laurits, Oskar — puu
kool
Linna maad
Teder, Johannes
2 Schults, pär.
4 Luig, Jaan
4-a Peterson
6 Parts, Joh.
8 Roots, Joh.
Pikk. III.
1 Gross, Hilda ja teis.
3 Kengsep, pärijad
5 Poom, Karl ja Liim, A.
7 Särg, Artur
9, 11 Veinmann, Anna
13, 15 Vaarmann, Johann
17 Masa, Aleksander
19 Schur, Kalman-Vulf
21 Rehepõld, Peeter
23, 25, 27 Pulk, Karl
29, 31 Spungin, Izik
33, 35 Ivanson, Tasso,
Emilie
37, 39, 41 Väljaots, Jaan
43 Luulik, Jaan
45 Paltser, R. ja A.
47 Poolakes, P.
49 Piir, Ella
51 Post, Leena
53 Kukk, Karl
55 Hirt, Peeter
57 Kolosov, pärijad
59 Freimann, Peeter
61 Luht, Richard
2 Rähni, Alvine
4, 6 Vardja, Ernst
10, 10-a Järv, Marie
12 O.-Ü. Meltsi villa- ja
värvimise tööstus
14, 16 Nirk, Jaak
20 Anderson, M.
22, 24 Samler, Karl
84
26, 28 Vipper, Karl
30 Antonov pär.
32 Kondratjev, Irina
34 Laar, Peter
36, 38 Silm, Karl
40 Sesterkin, A.
42 Martinov, E.
44, 46 Talbre, Marie
48 Belousov, Fedosija
50 Kreuzberg, J. ja t.
52-a, 52-b Hirt, Arved
52-c Utter, Karl
54 Peklevkin, pärijad
56 Uibo, Kristjan
58, 60, 62, 64 A.-S. Tartu
Pärmivabrik
66 Belobrov, Ivan
68 Kivisaar, H.
— Vissak, M. ja B.
— Lomp, Vold.
— Vanausul. usuühing
68 Kivisaar, Hugo
70 Trussov, pärijad
72 Sibul, Karl
74, 74-a Stepanenkoff, U1jan ja Anna
80 Orloff, Ksenja
Poe. I.
— Barklai plats
Kaubahoov äridega:
6, 7 Tschernov, Meta
8, 9, 10, 11, 12 Jänes, M.
13 Pedraudse, pär.
14 Glück, Johannes
15 Luksep, Peeter
16 Hermann, Jaan
17 Resvov, pär.
18 Grossmann, Emmeline
19 Lenzner, Schevel
20 Prüüs, vennad
1 Petersen, A.
2 Gens, Idel
3 , 3-a Goldberg. Leiser
Eesti Kiviõli A.-S.
Põllumajanduse Pank
Puijat, A. ja teised
Vorobjev, Stepan
Kropmann, Jossel ja
Roche
9 , 10 Linkberg ja teis.
4
5
6
7
8
Puiestee. III.
1-a Unt, Jaan
1-b Tartu Jaani k.
1Närvikliinik
3
, 5, 7 Randam, Jakob
9, 11 A.-S. Telefoni vabr.
13, 15, 17 Alajan, Karl
19, 21, 23 Libe, J.
25, 27 Soots, August
29, 29-a Karneol, Alma
31, 33 Jõesaar, Anna
33-a 33-b Tombak, Leena
35, 37, 39, 41 Mikk, Olga
ja teised
— Tartu linn
43 Nõmmik, A.
43-a aPrts, Henn ja Hilda
45—49 Saksa abiandm.
Selts
49-a Anderson, Avdi
49-b Künnapuu, Jaan
49-c Org, Hans
49-e Reimann, Charitina
49-d Lepik, Joh.
51, 53, 55 Peetri kog.
57 Mänd, Elisabet
59 Pärn, Aug.
61 Nissen, Herta
63, 65, 67 Milistfer, Liina
69, 69-a Suubi, E.
71 Massakas, Johanna
71-a Ehitusühing „Tehno“
73 Lokko, Aleksander
75 Annok, Voldemar
75-a Pill, Johannes
77 Merikan, Kristjan
79, 81 Kala, Karl
83 Tampel, Alvine; Mõttus, P.
85, 87, 89 Linna majad
91 Puusik, Elisabet
93 Puna, Salme
95 Antson, Jaan
95-a Jaagola, F.
95-b Kala, A.
97 Pabuta, Liine
99 Jonas, Anna
2 Vill, Therese
2-a Lipp, Helene
2-b Puusemp, Gustav
4 Jaani kog.
6 Puusta, Otto
8 Riismandel, Jüri ja F.
12 Mällo, pärijad
14 Kuusik, A. ja Ed.
16 Nuust, Peeter
18 , 20 Grün, Anna
22, 24, 26 ,,Hilfsverein“
28 , 30 Haavik, J.
32 Heido, Jaan
34 Aidnik, Karl
36 Rosenthal, Ann ja t.
38 Peetri kog.
42, 44, 46 Ivan, Aleks.
48, 50, 52 Schröder
54, 54-a Mäesep, Johan
56, 58 Tanni, Peeter
60, 62, 64 Stern, Harald
ja teised
66, 68 XI algkool
70, 72 Peetri kog. õpetaja
maja
— Peetri kirik
74 Lepp, Linda
76, 78 III algkool
80, 82 Abiandm. Selts
84 Arstide Selts
86 Becker, Emilie
88 Ploom, M.
90, 92 Johannson, A.
94 Schütz, Karl
85
96 Käärik, Rudolf
98 Hanko, Eduard
100 Laine, Aleks.
102 Raudam, Rudolf
104 Jõõras, Voldemar
106 Varik, V.
108 Ratsarüg. üleajat.
kodu
— Lembitu kasarmud
— Peetri kog. kalmistu
vahimaja.
— Pärnasaar, Jenny
— Vint, Peeter
— Rosental, Ernst
— Ühispank Tallinna
L.-H. Kassa
Purde. II.
1 Kimmel, H.
5 Kesa, H.; Linnas, J.
7 Pinka, E.
7-a Seppa, Johan
9 Rosenthal, Ed.
11 Mosin, Emilie
13 Sarap, Anna
15, 17 Mooses, Johan
19 Loos, Juhan
21 Külm, Kristjan
23 Kahar, Elmar
25 Karro, Karl
27 Pau, Karl
29 Veber, David
31 Koskaru, A.
33 Jugar, Paul
35 Pokk, Amalie ja Joh.
4 Niitov, Arno
6 Juhkama, Paul
11, 13 Pleiman, A. ja K.
15 , 17 Meos, Eugenie
19 Sein, A. ja A.
19-a Ushvanski ja pojad
21 Armann, Jaan
23 Malonenkov, Ivan
2 A.-S. Tartu Aiavilja
Ühisus
4 , 6 E. Vabariik
Põik. III.
1
3
5
7
9
13
15
17
2, 4, 6, 8 Mirvits, Sa
muel
10 Vanausul. palvemaja
12 Sirgo, Marie
14 Piip, Anna
16 Ilp, Jaan
Päeva. II.
1
3
5
7
9
11,
86
Kukk, Aleksander
Zupsmann, Artur
7 Kessa, Jaan
Kütt, Gustav
Greinert, Käthe
Fischmann, Egon
Minka, Otto
Schmidt, Therese
Kurikoff, J.
13 Tobber, August
2 Lange, pärijad
Friedrich Tormi aed
Pärna. III.
Puu. II.
1
3
5,
9
Paap, Samuel
Eber, Aleksander
Austa, Julie
Hansen, Karl
, 11 Narits, K.
Suudist, Ida
Vohla, Helene
Kena, pärijad
1
3
5
7
A.-S. Tartu Pärmivabr.
Jalandi, August
Traks, Reeta
Veliks, Johan
9
13
15
17
19
21
23,
27
29
33
35
39
, 11 Janson, I.
Jüris, Aksel
Piirson, Karl
Pikk. A.
Tartu Maarja kog.
Tasso, Karl
25 Otsmaa, Otto
Raid, August
Käärik, Johan
Priks, Jaan
, 37 Otti ja Raudkats
, 41 Toomeoks, Artur
2 Treumann, Elfriede .
4 , 6, 8 Hanni, Eduard
10 Tassa, Marie
12 Juht, Liisa
14, 14-a Leego, Peeter
16, 18 Dolgoschev, Shava
20, 22 Otsing, Friedrich
24 Kaur, August
26 Toom, Aleks.
28 Tomason, Karl, ja E.
30 Treial, Karl
Pääsukese. II.
(Tamme.)
1 Tootsi, Karl
2 Büttner, Selma
Raekoja. III.
Muruplats
5Kodasov, Raissa
7
, 9 Kropman, Itzik
11 Ratnik, Jaan
13 Allik, pär.
15, 17 Sotnik, Karl
19
, 21 Adoberg, Jaan
23 Venn. kog. palvela
25 Aab, Eliisa
ja Kukk, Hedvig
27 Paap, Samuel ja Alfr.
29 Aoveer, Richard
31, 33, 35 Epro, Eduard
37, 39 Viira, Hans
41, 43 Asman, Olga ja
Reinhold
45 Spungin, Itzig
47 Kondratjev, Irina
49 Mõrd, Peeter
51 Hallisk, August
53, 55 Grünvald, pärijad
57, 59 Nurmberg, Helene
61, 63 Pavlov, Filumen
65, 67 Rästa, Ida
69, 71 Loos, Jaan
73 Aland, Nadeshda
75 Opmann, Marie
77, 79 Padar, Voldemar
81, 83 Urm, Joh.
85, 87 Sell, Liine
89, 91, 93 Kangro, Joh.
95, 97 Põltsama, August
99. 101, Pakosta, August
103 Levin, A. ja Kerner E.
105 Kõiv, Alma
107 Haagemann, A. ja
Kepp, M.
109 Kala, Peeter
111 Koll, Peeter, Griep
Konst.
2 Genss, Nosson; Braschinsky, Lieba
4 Rässa, Jüri
6 Mirvitz, A. ja teised
8 , 10, 12 Aavik, Joh.;
Liibusk, E.
14, 16 Pasternak, pärijad
18, 18-a 20 Hoppe, Friedr.
22, 24, 26 Dobruschkes,
Bendet
28 Haak, Jaan
30, 32, 34, 36 Taklaja,
Karl ja Salme
38, 40 Koch, Otto ja teis.
42 Pallon, Luise
44, 46, 48 Zäuram, Vold.
87
50 Pulk, Karl
52, 54, 56 Härms, Amalie
58 Antonov, St. ja teised
60 Massakas, Johanna
62 Reiman, M. ja teised
64, 66 Iljin, A.
68, 70 Grossberg, Anna;
Toim, R.
72, 74 Pensa, Johanna
76, 78 Käärik, P. ja L.
80 Schvalbe, Voldemar
82, 84 Tünder, A. ja A.
86 Johanson, Jaan
90 Jalandi, A.
92, 94 Kärner, A.
•
96 Haak, Jaan
98, 100 Limbo, Elisabet
102 Laats, J. ja G.
104 Timusk, Rudolf ja M.
106 Kütt, Ekaterina
Rahu. II.
1 Piir, Oskar
1-a Rõigas, Alexander
1-b Moorits, Alexander
3 Reevits, Jaak
5 Kaldoja, E.
7 Parm, Jaan
9 Ehapalu, H.
11 Saaremaa, Oskar
15 Pulles, Hendrik
2
, 4 Linna töölismajad
Raja. II. (Tamme.)
3
5
7
9
Kulberg, Joh.
Missikson, Peeter
Klaasep, August
Kutta, Aug. ja Rosalie
2 Ernits, J. ja A.
4 Tralla, E.
6 Roop, A.
88
Raua. II.
1 Rosenthal, Karl
1-a Kruuse, Eduard
1-b Pettai, Z.
3 Laurits, Amalie
5 Pedusaar, Jakob
9
11,
15
19
21
27
Parikas, M.
13 Lääts, Hans
Rammul, Eduard
Birk, J.
Klauson, Mihkel
Kamenovski ja Pojad
2 Laurson, Gustav
4 Kaasik, lida
6 Mihkelson, pärijad
8 Kepp, Marie
10 Ottas, Olga
12 Raitsepp, J.
14 Juhkason, Anna
16 Russak, Peeter
16-a Aero, Oskar
— Aero, Em.
16-b Russak, Therese
18 Vissur, Joh.
20 Võsu, Anna
— Kangro, V. ja Sööt, E.
Raudtee. II.
(Tamme.)
1— 1-a Torpats, Tõnis
2 Arbi, A. ja E.
3 Rõõm, Juhan
4 Envere, J.
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Envere, E. ja Taevas, E.
Kuusik, Liine
Maasing, Aleksander
Riivik, Eduard
Lääts, August
Treial, Peeter
Klaos, Jaan
Matjus, Hans
Vanker, Gustav
14
16
17
19
20
21
22
23
24
25
26
27
, 15 Leeto, Jaan
Vään, Jaan
Mets, M.
Ruuven, Leopold
Bent, Liine
Jaago, Karl
Borotkin, Nikolai
Metsamart, Jaan ja P.
Rekker, Johanna
Kurvits, T.
Toom, Endla
Jakobi, Jaan
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
—
Luha, Aleksander
Ereline, Rosalie
, 5-a Reinhold, K.
Ennukson, Miina
Rein, Eduard
Ohno, M.
Bauer, Hans
Moss, Ida
Tuulre, Gustav
Antipov, A.
Põder, Alide
A.-S. „Luther“
Rebase.
II.
Riia. I, II.
1 Linna maja
3 Saar, J. ja Põder, J.
5 , 7 Lilleorg, Epp
9 Säga, Ernst
11 Boening, Gerhard
11-a Shell Comp.
13 Kriisa, Jaan
15 Herzman, Marie
17 Grünvald, Adele
19—25 Sõber, Hans ja
Jaska, Marie
27—31 Saks, Gustav
33, 35 A.-S. Kindl. „Oma“
37 Kodaasov, Helene
39, 41, 43 Lipping, A. ja
teised
45, 47 Piiroja, Salme
49—53 Sõrra, Georg
55—65 Roovere, Pärja
67, 69 Puhk ja pojad
71, 73 Stryk, Luise
75 Pallok, pär.
77—81 Anja, Ed. ja t.
83 Parts, Elmerice
85, 87, 89, 91 Sõmermaa,
O.
93, 95, 97 Kroon, Hans
ja teised
99, 101, 103 Õhtune güm
naasium ja XV algk.
105, 107, 109 E. Seemne
vilja Ühisus
111 Tartu poegl. gümn.
113 Pauluse kirik
115, 117 Pedak, Kristjan
ja teised
119 Laas, Heinrich
121 Umblia, Karin
123 Ennus, Kaarel
125, 127, 129 Terve, pär.
2 Linna Laenukoda
4, 6 Lina, Salme
8, 10 Grischakov, Jevrem
12 Hermson, A. ja t.
14 Vilde, Julius
16 Eller, Marie ja Sang,
Hilda
18, 20, 22 Alver, Jaan
24, 26, 28 Uik, Mihkel
— Kunstikool „Pallas“
30 Tütarlaste günm.
32 Katz, Eljasch
34 Aua, Tõnis
36 Konsen, Karl
38, 40 Jürima, A.
42 Sõmermaa, Oskar
44, 46 Schulzenberg, An
ton ja teised
48, 50 Lipping, A.
52 Kuusik, Anna
89
Riia maantee. I, II.
1 Nobel, Emil ja Gustav
3 Schiffer. pär.
5 E.T.K.
7 Aid, H. ja V.
9 Peterhof, Elsa
11 Varkel, Johan
13 Kohal, Vilhelm
15 Kikerpill, P.
17 Agan, Juuli
19, 19-a Kuhi, Anna
21 Kalamees, A.
23 Kalamees, Johan
25 Vellema, Mihkel
27 Daugull, C.
2 Vindt, August
2-a Simm, Juhan
4 Luts, Oskar
6 Viirmaa, A. ja Uiga, D.
8 Kutta, Peeter
10 Raudsepp, Alex.
12 Kurvits, Aleksander ja
Veera
14 Kena, August
16 Saapas, Hendrik
18 Jaska, August
20 Martin, Adolf
22 Kippasto, Gustav
Aljaste, J.
Martinson, Arnold
Öbius, Hans
Nurmberg, Otto
Nuuma, Oskar
Nuuma, A.
Anderson, Juhan
Lellep, Abram
Kivioja, A.
Kirp, August
Kirp, Jenny
Kiima, Karl
Kiisk, Karl
Sentka, Liisa
Fuks, Liine
Paabo, Eduard
Nuuma, Oskar
Nuuma, Alma
Risti. III.
1, 3 Liibusk, E.
5 Pärn, Pauline
7 Puusik, Mathilde
9 , 11 Tiedeberg, Mihkel
2
4
6
10
12
—
Soomets, A.
Arukask, Kaarel
, 8 Lipp, Aleksander
Peiker, H.
Kösti, Kristjan
Lipp, Helene
Roosi. III.
1 Bergmann, Liisa
3, 3-a, 5 Kangro, L.
7, 7-a Tanni, Peeter ja
Miina
9 Männi, M.
11, 13 Anderson, Julie
15, 17 Põderson, Aksel ja
Albert
19 Saavo„ Kristjan
21, 21-a Einling, Karl
23, 25 Mällo, Peeter
27 Rebase, D.
29 Schmidt, Jüri
31, 31-a Lenzius, Hans
33, 35, 35-a Treufeld,
Helene
37, 39 Võõbus, Karl
41 Taader, Peeter
43 Rein, Peeter
45, 45-a Lüdimois, M. ja
Eduard
47 Ballod, Voldemar
49 Lepik, Elmar
51, 53 Jaanisto, August
55 Ollo, Anna
57 Vilt, Hans ja' Alviine
57-a Sööde, Liine
59 Meoma, Anna
61 Käpp, Artur
65 Vendelbrück, Veera
73 Sirg, Paul
77 Altmaa, E. ja Sütt, J.
79 Liivamägi, L.
— Lennuplats
2 Nieländer, K.
4 , 6, 8 Kukli, Pauline
10 Zupsman, D. ja H.
12 , 14 Kuusik, Otto
16, 18, 20, 22 Paju, Heinr.
24, 24-b Lomp, E., V., H.
26-a Hansen, Adele
26, 28, 30 Kiima, Anna
30-a Sarv, Aleks.
32, 32-a Jänes, Johan
34 Karu, Alviine
36, 38 Juksar, Emilie
40, 40-a Piirson, Eduard
42 Masing, J.
44 Vanausuliste surnuaed
46 Juudi surnuaed
48 Kondas, Karl
— Elbi, Aleks.
— Erikson, Julius
— Pahk, Aleksander
Ropka. II.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
19
21
23
25
27
Kurm, Johan
Ant, Martin
Rattik, August
Reinach, L.
Poksi, Johannes
Tammistu, August
Normann, Hans
, Lodi, Ella
Talistu, Emilie
Tammerik, Karl
Millert, Ida
Blaubrik, Vold.
Räpin, Kristjan
Purkas, Emilie
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
Ütsik, Liisa
Soo, Karl
Petser, Peeter
Hirt, Helene
Tavita, Henrik
Laurits, Ferdinand
Lind, Juhan
Patrael, Kristine
Alamets, S.
Uibo, J.
Marmor, Miina
ja Stamm, R.
Rebane, E.
Kudi, Elmar
Lääts, Mihkel
Kittus, Jaan
Tenno, Ludvig
24
26
28
30
32
Rõõmu. II.
1 Pukk, Liisa
3 Sulp, Alfred
Räni. II.
1
3
5
7
(Tamme.)
Lemmats, Kristjan
Saarik, Anna
Peda, Kristjan
Agarmaa, Jaan
91
9
11
15
17
19
21
23
25
27
29
Arusaar, Eimar
Roika, Mihkel
Aidnik, Voldemar
Visnapuu, Jakob
Leets, Oskar ja Liisa
Krep, Jakob
Seppa, Karl
Tilgar, Karl
Detlaus, Hermann
Kaas, Hugo
2 Karell, Johan
4 Kallikorm, Nelly
6 Vene, Juhan
8 Tees, Eduard
10 Schultz, Jakob ja E.
12 Perk, Marie
14 Zirk, Oskar
16 Johanson, Jakob
18 Nuuma, Marie
20 Ilves, Jaan
22 Änilane, Anna
26 Ertmann, K.
26-a Hein, Nikolai
28 Loos, August
Rüütli. I.
1 Fischmann, pärijad
3 K. S. „Eesti“
5 , 7 Posaisky, Anna
9 Lommatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
11 Schmidt, Therese
13 Linna maja.
15 Tõlk, Albert
17 Postkontor
19 , 21 Uehendrik, Andr.
ja Linda; Hakkaja,
Erika ja Maret
23 , 25 Klompus, pärijad
27 Maksuamet
2 Tartu Linna pank
4 Mällo, Jaan
6 Sõrra, Jaan
92
8
12
14
16
—
—
20
, 10 Hold,Neumann, Ed.
Allik, F.
Luik, Oskar
, 18 Tever, Paul
Treffneri Gümnaasium
Jaani kirik
Jaani kiriku õpetaja
maja
22 Praal, August
24 Ülikooli maja
Saekoja. II.
1 Riigi Metsatööst, lauavabrik
3 Paap, Karl
5 Särrak, August
7 Hiir, Albert
9 Kartau, Liisa
11 Kippasto, E.
13 Lesta, Alma
15 Rebase, Rudolf
17 Vahkal, Villem
19 Meyer, Johan
21 Toomik, P.
23, 25 Aleksandri Nevsky
kirik
27 Sukk, Aleksander
29 Büttner, P. ja M.
31 Hagel, Karl
33 Käärik, August
2 Paavel, Hans
4 Kukk, Jaan
6 Koppa, J.
8 Pelju, Alma
10 Tõnnus, Leena
12 Nüpsik, August
14 Mosna, A.
14-a Pagi, Jaan
16 Uhlfeldt, J.
18 Räni, Jaan
20 Mölder, J.
22 Pello, Hans
24-a Luha, Alide
24 Sotnik, Kusta
26 Külm, Kr. ja E.
28 Anijärv, Anna
30 Peedosk, J.
34 Paguta, Jakob
36 Silbek, Pauline
38, 40 Hermann, Anton
42 Tabi, Andrei
Salme. II.
Sommer, A.
Lääne, Peeter
Pavlov, Ivan
Maaring, Amanda
ja Viktor
9 Märtman, M., pär.
11 Milk, Boris
13 Adosoo, Jaan
15 Vals, Jaan
17, 19 Metsar, Rein
21 Ilves, Alexander
— Tartu linna plats
23, 25 Põder, Elfriede ja
Karl
— Aero, August
27 Tamm, Julie
29 Kukk, Karl
31 Kuusik, Ella
33 Rander, Peeter
35 Lallo, Sohvi
37 Pääsuke, Jaak
39 Arrol, Hilda
41 Tensbek, H. ja A.
43 Grenzstein, Gustav
1
3
5
7
2 Viira, Juhan
2-a Ruus, Selma
2-b Kuks, E. ja V.
4 Kallejärv, Olev
6 Kilk, Kaarel
8 Toots, Amalie
10 Mägi, A. ja I.
12 Kopli-Viegand, Liis ja
Kopli, Miina
14, 14-a Nahk, pärijad
16 Vares, Richard
18 Kaerd, Samuel ja Liisa
20 Jõks, V.
22 Mucha, F.
24 Raid, Leida ja Hendrik
26 Aland, Anna
28 Normann, Gustav
30 Logedov, H.
32 Rammul, Johan
34 Puusik, Arnold
36 Org, Hermann
38 Rebane, Kari
40 Koorits, H.
42 Elk, Jüri
44 Liivasoo, Ed.
46 Järvits, M.
48 Merimaa, Jakob
50 Kärk, Juhani ja t.
52 Mahnke, Helene
54 Raamat, I. ja E.
56 Kruus, Konst.
Side. II.
5 Möller, Rudolf
15 Kenkmann, A.
2
4
6
8
10
Pulmberg, Juhan
Nugin, L. ja E.
Hiir, Oskari pär.
Grossvald, Juhani pär.
Kriisberg, Karl
Soinaste. II.
(Tamme.)
1
3
5
7
9
6
14
16
Põder, E. ja teis.
Rosenthal, August
Võsu, Joosep
Häusler, Karl
Tõldsep, Paul
Ojasson, Märt
Joonas, Peeter
Gnadenteich, Ida
93
18 Raas, Jaan
20 Lodi, Mari
22 Mäe, Johan
24 Roht, Maali
26 Klein, Arnold
28 Varik, August
30, 30-a Otsason, Saara
32 Kuhlberg, Karl
34 Kirsipuu, A.
36 Tilga, Joh.
38 Blumberg, August
40 Püss, Artur
42 Treimann, A.
44 Juudas, Karl
46 Jaago, Alfred
48 Birkenthal, K.
50 Stamberg, N.
Soola. II.
1 Linna misjonimaja
1-a, Kenkmaa, Ed.
3, 5 Usvansky, pärijad
7, 9 Karneol, pärijad
11 Link, Johannes
13 Duberg, Johan
15 Nikiforov, Konstantin
17 Ambo, Alex. ja Säälik, August
19 , 21 Zupsmann, Artur
23 Linna majad
25 Troon, Juhan
27 , 29 Ülik. Kliinikute
pesukoda
2 Toone, Pauline ja
Rüster, Julie
4 Sorgenfrei, Irene
6 Mutli, T.
8 Kaplan ja Press
10 Jakobson, Rudolf
12 Glass, Arnold ja Rõõ
musoks, Adele
14 Glass, M. ja E.
16 Beloussov, Anna
94
18, 20 Stahlberg, pärijad
22 Seep, A.
24 Beloussov, Anna
26, 28 Uustalu, Oskar
30 Kikkas, Alla
32 Usvansky, pärijad
34, 36 Elektrijaam, end.
Suur-Kaar. II.
(Tamme.)
1 Aks, Natalie
3 Lill, Jaan
5 Metsalu, Samuel
7 Palu, Jaan
9 Muld, Eduard
11 Peetsman. E.
13 Pruuli, Eduard
15 Tüür, Kristjan
17 Noorhani, Alfred
19 Mihkelsaar, Ferdinand
21 Lokk, Eduard
23 Kass, Mart
25 Kivi, Jüri
27 Reinvald, Davet
35 Rähni, Jakob
37 Seemann, Elisabet
39 Kirp, August
41 Meos, Karl
43, 45 Neimre, Reinhold
47, 49 Klade, Jaan
51 Kriisa, Davet
53, 55 Pärtelpoeg, K. ja
V.
57, 59 Visnapuu, Gustav
61 Past, Alide
63, 65 Lossmann,; Elango
Linda
67 Sild, Aksel
2
4
6
8
10
Ivask, Johanna
Kukk, Jaan
Serg. Herman
Muuli, Kr.
Potral, L.
Auli, Jaan
Ta,reste, Johan
Lille, Jaan
Murri, A.
Hinn, Hendrik
Urm, Hendrik
Markna, P.
Kentner, August
Änilane, Anna
Jokk, Jaan
Kukke, A., Prink S.
ja Halling, L.
34 Kiin, Rosalie
38 Jakobson, Hindrik
42 Vollmer, Anton
44 Sentka, Jaan
46 Kiisk, Karl
48—56 Maarjamõisa
58 Paju, August
60 Napits, Linda
62 Vardja, A.
64 Pann, Oskar
66 Liblik, August
68, 70 Siibold, J.
72 Kiisk, Jaan
74 Otter, V. ja Saul, E.
76 Tillika, Marie
78 Looga, August
80 Selg, Liisa
82, 84 Rosenberg, Jaan
86 Kull, Johan
88 Kruuse, Ado
12
14
16
18
20
22
24
26
28
30
32
Suurturg. I.
1
3
5
7
9
11
13
Rückert, pär.
Sepp, Johan ja teised
Oberleitner, E.
T. Majaoman. Pank
Põllumajanduse Pank
Kütt, Kr.
Kropmann, Jossel ja
Roche ja teised
15 Linkberg ja teised
17 Sõrra, Georg ja J.
2
6
8
10
12
14
16
18
20
, 4 Lomatsch, Gertrud
ja Tittelbach, Ellen
Tartu Linnapank
Fischmann, pärijad
K. S. „Eesti“
A.-S. Kauba Pank
Eesti L.-H. Ühisus
Tartu Kutseesinduste
Kodu
Vain, Jaan ja t.
A.-S. Tartu Pank
Surnuaia. III.
— Kühle, J. ja A.
Sõbra.
II.
1 Zängov, Jakob
1-a Einblau, Salme
3 Tamm, Mihkel
5 Priks, Kusta
7 Lehepuu, K.
9 Soome, H.
11 Zimmermann, Emilie
13 Korotkov, Sergei
15 Massakas, Ado
17 Siivas, Jaani pär.
19 Lill, L.
— Aleksandri kirik
21 Meiel, Robert
23 Paluste, Elisabet ja EL
25 Raud, pärijad
27 Nopasson, Juhan
29 Vorlov, Luise
31 Ivask, Marie
33 Kadastik, Joh.
35 Luik, Aleksander
35 a Rattik, Jaan
37 Parm, P.
39 Haran, Artur
2-a Raig, Eduard
2. Teichmann, Felix ja
Ida
95
4 Pretke, Johannes
6 Mosin, Karl
8 Risu, Jaak
10 Toom, Marie
12 Põim, Leena
14 Tamm, Alide
16 Voist, Johannes
18 Priks, Kusta
20 Ilves, Johan
20-a Luka, Jakob
22 Mägi, pär.
24 Tennen, Gustav
26 Kibal, Hendrik
. 28 Konsa, P.
30 Unt, Melanie
32 Pertels, Karl
34 Mootse, Anna
34-a, Raudsepp, Peeter
36 Udam, Johan
38 Sutt, Karl
40 Unne, pärijad
42 Puusep, August
44 Ennuste, August
46 Sarapuu, Peeter
48 Toots, Jaan
50 Vool, Jaan
52 Lillemets, Miina ja J.
54 Steinberg, M.
56 A.-S. „Eesti Tikumonopol“
Söögiturg. I.
1 Simm, pärijad
2 Pritsimaja
3 P. Kase ja teised
Pood
nr. 26 Günther, Irma
„ 25 Raudberg, Aleks.
„ 24 Lipping, Ida ja
Adeline
„ 23 Sareste, Ernst
„ 22 Klassmann, Ed.
„ 21 Kevend, Gustav
4 Linkberg ja teised
96
5 Sõrra, Georg ja J.
— Vain ja t.
— Tartu Pank
6
, 7 Linna majad
Taara puiestee. I.
(Tähtvere.)
Paim, Emmi
Rammo, Eduard
Freibach, Albert
Kasvand, Aurora ja
August
11 Veskioja, J. ja A.
13 Vellisto, E. ja Teiss, L.
15 Jaanisto, Joh.
3
5
7
9
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
Tippel, Vold.
Rästa, Jaan
Sütt, Johannes
Ruus, Anna
Rebane, O. ja t.
Alekand, pär.
Printver, Joh. ja lida
Voorand, J.
Link, Adolf
Noormets, A.
Tallinna. III.
1, 3 Siim, Hans
7, 9 Saarse, E.
13, 15, 17, 19, 21 Linna
majad
23, 25 Pitkard, Jaan
27 Kivaste, L.
29 Lauk, pär. ja Laius,
Salme
31, 31-a Niggol, Julie
33, 35 Elmet, A.
37, 39 Priks, Kaarel
41, 43, 45 Schwarz, Ernst
47 Kramer, pärijad
49, 51, 53 Leis, Gustav
55, 57 Schmidt, F.
59, 61 Reial, L. ja t.
63, 65 Pärn, Otto
67, 69, 71 Sarap, J. ja t.
— Telefoni vabrik
— Looma kliinik
— Meltsi tiik
6 Põllutöömin. kalakas
vatus
2
4
6
8
10
12
14
16
Käsper, August
, 4-a Pukk, August
Animägi, N. ja Nessa, J.
Martinson, Voldemar
Plaks, Karl
Sotska, Lovisa
Rebane, Amanda
, 18 Leht, Karl
8 Linna lubjaaed
10, 12 Linna naishaigla
14, 16 Oinas, Marie
18, 20 Müürsep, Rosalie
ja Joh.
22 Sapotzki, Ludvig ja
Maria
24 Redlin, A.
26, 28 Suits, Emilie
30, 32 Stamm, Emmeline
34 Möller, Marie
36, 38 Krüger, Emma
40, 42 Tints, August
44 Raudsepp, Harriet
46, 48, 50 Närvihaigete
kliinik
— Randam, E.
— Lepik, 0.
— Millert, V.
Tamme. II.
1, 3, 5 Peets, Johannes
2, 4 Vilbaste, Gustav ja
Ellen
Tammekuru. II.
(Tamme.)
1 Sjöman, Otto
3,
5
7
9
11
13
17
7
3-a Jürgens, Johannes
Ainla, Jaan
Liuhka, Alex.
Ester, Madis
Tilk, Anna
, 15 Pensa, Gustav
Leht, Eduard
Tamme puiestee. II.
(Tamme.)
1 Antropov, Evtropi
3 Sulla, Osvald
5 Lang, Johan
Panksep, Peeter
Aister, Anna
Ritsing, R.
Polakes, G.
Tornius, E. ja R.
Põltsama, Jaan
Ruubel, Hans
Soonets, Marie
37 Tartu linna majad,
Rosenthal, Valter
Rosenthal, Jaan
Rosenthal, Karl
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
22
34,
Jõumees, Kristjan
Sokk, E. ja A.
Lõo, Emmi
Karoles, Hans ja P.
Vilde, Adele
Laurits, Johannes
Leppik, Helmar
Volmer, Jaan
Tooren, Peeter
Karlson, August
Martinson, Artur
36, 38, 40 Tartu linna
majad
46, 46-a Miikla, Kaarel
97
Tasuja. I.
(Tamme.)
1 Väli ja Puksmann
3 Müürsep, Anna
2 Kauts, Johan
4 Paltser, Jaan
6 Ein, Voldemar
Teguri. II.
1 Rammi, Peeter
3 Grünberg, Liisa
5 Pupart, Mihkel
7 Aas, Anna
9 Matto, Miina
11 Nutt, Emile
13 Jaska, Davet
15 Lintsi, Olga
17 Taal. Rudolf
19 Varik, Johan
21 Orav, Jaan
23 Amberg, Marie
25 Jaasi, Jaan
27 Koplus, E.; Jaakson, E.
29 Solba, Jaan
31 Rammul, Roman
33 Kannelmäe, Alex.
35 Haavakats, J.
37 Haavakats, Peeter
39 Volmer, Karl
41 T. Majand. Ühisus
43, 45 Ühing
„Lihaeksport“
47, 49 Grischakov, J. ja A.
51 Vasemägi Rudolf
2 Kure, Eduard
4 Laanesaar, Jüri
6 Kure, David
8 Kuus, Elise
10 Teos, Otto
12 Taavita, J.
14 Tornius, Gotthard
16, 16-a Vohrmann, A.
98
Tiigi. I.
1, 3 Univer, Osvald ja
Loreida
5 , 7 Pedraudse, Karli p.
9 Fischmann. Alexandra
11 Oettingen, Olga
13, 13-a Kapp, M.
15 Oettingen, Olga
17, 19 Raud, A.
21, 23 Sild, pärijad
— Maarja kirik
25 Adamson, pärijad
27, 29 Sumbak, Hugo
31, 33 Zur Mühlen, Ed.
35 Fuchs, M.
37 Antik, Ernst
39, 41, 43 Vishav, Norman
45, 47, 49 Tever, pär.
51, 51-a, 53, 55 Maaserv,
Katariina ja Johan
57, 59 Tschernov, Meta
61 Jänes, Peeter
63, 65, 65-a Escholtz,
Ernst
67 A.-S. Rotermanni teh.
Rühka, Hans
6 Sõrra, Jaan
10 Kaplan, Feige
14 Numers, Elsbet ja
Bertram
16, 18 Saareste, H.
20, 22 Grossvald, J.
24, 26, 28 Raudsepp, J.
ja teised
2
4,
8,
12,
30 Frese, E. ja teised
32, 34 Kallion, pärijad
36 Thomberg, Amalie
38, 40 Siemer, Hans
42, 44, 46 Ahas, L.
48, 50, 52 Hoffmann, He
lene ja Hopf, Annemarie
54 Kaarna, A.
56 Koiva, Johann
58 Siska, Alma
60, 62, 64, 66, 68 S. Kä
sitööliste Selts
70 Klein, Paul ja Martinson, Lucie
72, 74 Lepp, Fritz
76 Paulberg, Julius
76-b Krause, Ernst
76-a Freimann, G. ja
Saube, C.
78, 80 A.-S. Kauba Pank
82. 84 Lepik, E., J. ja A.
86, 88 Rässa, pärijad
90 Palluson, Olga ja
Tobre, G.
Tolstoi. II.
1 Tauk, F. ja H.
3, 5 Mutso, Anna
7, 9 Kangro, Eduard
11 Saaristo, Roman
13 Aints, Marie
13-a Pausull, Liisa
15 Kübarsepp, Artur
17 Palumets, Aleksander
19 Kivimäe, E.
2 Koitmets, Pauline
4 II algkool
6 , 6-a Kohlap, Jaan
8, 10 Brikker, Jaan
12, 1.4 Allik, Oskar
16 Truus, Selma
20 Peterhoff, Bruno
22, 24 Kilk, Johann
Turu. II.
1 Siilbeck, Elisabet ja
Rud.
3 , 5 Adamson, Adam ja
Ardla, M.
7 Säga, Ernst
9 Uibo, Marie
11 Korknobel, Eduard ja
Grünberg, Johanna
13, 15, 17 Rooraid, Hilda
19, 21, 23 Ratasep, Karl
25, 27 Kaplan, Gilinov.
29 Jaanits, Marta
31, 33 Zoobel, H.
35 Streseletski, Marie
37, 39 Toom, Alfred
41, 43 Uehendrik, L. ja t.
45 Org, Marie
47 Palviste, Salme
49, 51, 53, 55 Sukk, Anna
57, 59, 61 Juudi kogudus
63, 65 Riim, Konstantin
67, 69 Mühlenthal, pär.
71, 73 Ranna, Helmi
75 Laas, A.
77, 79 Kirja. Karl
81, 83 Kaplan, M.
85 Mihkelson, Tõnis
87, 89 Zimmermann, A.
91, 93 Jõks, L.
95 Fuhrmann, Friedrich
2—8 Turuhoone
12 Saar. Emil
14, 16 Grischakov, Jefrem
18, 20 Strickvald, pärijad
22 , 24 Hensel, Alide
26 Pittin, M.
28 Tomasson, Marie ja
Aksel
30 Stahlberg, pärijad
32 Langer, August
34 , 36 Varkel, Johan
38 Karia, Johan
40 , 42 Kullmann, Juhkam
9Ö
44 Ratasep, Jüri
46 Müür, Jaan
48, 50 Holst, Reinhold
52, 54 Tscheparin, Kristine
56, 58 Grönberg, pär.
60 Prost, Rudolf
62, 64 Muschkat, Moses
66, 68 Kepp, Gustav
70, 72 Riim, M.
74 Korotkin’i pärijad
76, 78 Muhli, pärijad
80, 82 Grünberg ja Mühlental
84 Robi, Juhan
86, 88 Luks, Johan
90, 92 Rebane, Ferdinand
94 Kahn, A.
96 Linna ühiselumaja
98 Tartu linna maja
100 Alt, Artur
102 Alt, Paul
102-a Leinmäe, August
Tuule. III.
1 Ridala, V.
3, 5 Hirschfeldt, Marta
Tähe. I, II.
1 Rühka, Hans
3 Roht, Gustav
5 Sihle, V. ja E.
7 Lepik, Aug.
9 Sarap, R.
11 Kullam, P.
13, 15 Kodaasov, Nikolai
17 Kuusik, Anna
19, 21 Hofrichter, Elfriede
23, 25 Sõrra, Anna ja
Aertis, N.
27 Kõva, August ja Olga
29 Korp! „Rotalia“
100
31 Herschmann, Karl
33 Troon, Voldemar
35, 37 Muna, Pauline
39 Zernalt, Elise ja Mälk,
Alide
41 Kurg, Jaan
43, 45 Sogenbits, Jaan
47 Pallo, Emilie
49, 51 Suuk, Aleksander
53, 55 Rattus, Auguste
57 Kasumets, Jaan
59 Päll, Ludvig
61 Toots, Peeter
63 Kiho, Elvine
65, 67 Leik, Alide
69 Arvi, Arved
71 Palm, Karl
73 Uibo, J. ja teised
75 Tauts, Ella
77 Andreimann, Amalie
ja Daniel
79 Novek, pärijad
81, 81-a, 83 Piirand. Karl
85, 87 Adamson, pär.
89 Tauts, E. ja H.
91 Roos, Leena
93, 95 Ernits, Lidia, Erna,
Leida
97, 99 Joonas, Jaan
101, 103 Viitol, Eda
105 Laanekask, M.
107 Nusar, Hilda
109 Väljaots, J. ja t.
111 Truus, Jüri
113 Vaher, Julie ja Elfr.
115 Puri, Jaan
117 Unt, pärijad
119, 121, 123 Lõiv, Davet
125 Konsa, Pauline
127 Laar, V. ja N.
129 Pohla, August
131, 133 Pungar, Vold.
135, 137 Meier, Johan
139-Hermann, Anton
141 Kippik, Juhan
141-a Ostrovski, O. ja B.
143 Huik, pär.
145, 145-a Oja, Salme
147 Stojanova, Aliide
149 Kangro, Ed. ja A.
Spordiplats
149 Lill, Johan
151 Mikk, Adalbert
153 Tamm, A.
— Lepp, August
155 Rätsepp, Marie
— Ropka mõis
2 Ruuben, Alexander
4 Rosenfeldt, Aleksandra
6, 8 Kuusik, pärijad
10, 12 Ginizinsky, Chjene
14 , 14-a, 14-b A.-S. Kinnitusselts „Oma“
16 Herman, Otto ja t.
18 Bursi, Thekla
20, 22 Grimm, Konst. pär.
24, 26 Laste varjupaik
(Saksa)
28 Herman, Hans
30, 32, 34 Krause, Ernst
36, 38 Hoppe, G.
40 Lange, Fr.
42 Fischmann, Vilhelm
44, 46 Sõber, pärijad
48 Põderson, Villem
50 Soots, E. ja A.
52, 54, 56 Happich, Karl
ja teised
58, 60 Soots, August
62 Sulg, A. ja J. ja
Schvalbe, V. ja A.
64 Hahn, August
64-a Imelik, Aleksander
66 Vorobjev, St.
68, 70 Lepik, Karl
72 Lunin, Boris ja teis.
74, 76 Johanson, Peeter
78 Rästa, H.
80 Janson, Johan
82 Linna algkoolide töö
koda
84, 84-a Chmielevski, V.
86 Koitmets, Viktor ja
Johanna
88 Matto, K.
90 Saukas, Hans
— Elektrijaama transformaator
92 Lukk, Kusta
94 Tedder, Jakob ja
Mihkel
96 Tuulas, Jaan
98 Suit, Mihkel
100, 102 Toom, Johan
104 Toom, Peeter
106, 108 Kukrus, J., pär.
110, 112 Rinaldi, J.
114, 116 Teppan, Marie
118 Kütt, Gustav
118-a „Kolgata“
120 Rosenberg, Tõnis
122 Ingermann, L. ja t.
124 Jallai, Andrei
128—130 Laurits, Oskar
132-a Rander, Alfred
132-b Savi, Johan ja Zink
Julius
134 Adof, Harri
136
, 138 Doom, pärijad
140 Kirsimäe, Johan
142 Võngri, J.
144 Raack
— Peterson
— Forseliuse park
146 Laurits, Oskar, puu
kool
148 The Shell Company
Tähtvere. I.
1 Otti, M. ja R.
1-a Suubi, Villem
3 Sild, Ida
5 Sööt, Karl-Eduard
101
7 Roose, Ludvig
9, 11 Miitra, Johan
13 Kleinschmidt, Davet
15, 17 Lõhmus, Hans
19, 21 Tartu Jaani kog.
23 Ein, J.
25 Koger, pärijad
27 Eller, Miina
29, 31 Kruuspere, Alex.,
pärijad
33, 35, 37 Hääl, Osvald
39, 41, 43 Liiv, Anna ja
Edmund
45, 47, 49 Peterson, S. ja
teised
51 Kass, Alma
53 Zimmermann, Oskar
55 Asuküll, J.
57 Torpats, Jaak
59, 61 Urm, Eduard
63 Temmer, Gustav
65 Rehtlane, Jenny
67 Anton, Natalie
69 Puijat, pärijad
2 Morits, Ernst
4 „Ühisabi“
6 , 8, 10 Ulst, Karl
12 Saarva, J.
14, 16, 18 Ramm, J.
18-a Keskküla, Anton
18-b, 18-c Johanson, Alek
sander
18-d Kerge, A.
20 Essen, pär.
20-a, 22 Kollist, A.
24, 26, 28 Tamm, Jaan
30, 32 Asper, G. ja teis.
34, 36 Puusep, H.
38, 40 Sell, Johan
42, 44 Glück, K.
46 Raudsep, Emma
48, 50 Vahur, E.
52 Anslang, V.
54 Piir, Jüri
102
56, 58, 60, 62 A.-S. A. Le
Coq
64, 66 Lüdimois, Pauline
68 Jakk, H.
70, 72 Jakk, Hilda
74 Möllerson, Hedvig
76, 78 Luht, J.
— Perlitz, Anna
— Tähtvere mõis
Tööstuse. I.
1, 3, 5 Sõrra, Jaan
7 Tõnisson, Hildegard
9, 9-a, 11 Pikat, Alex.
13 , 13-a Müürsepp, Anna
15 Roo, Julius
17 Root, Olga ja teised
19 Lenzius, Johannes
— Aronson, V.
2 Jaks, Johan
4 Veinstein, August
6 , 8, 10 Emme, Alice
12 Päss, Anna
14 Sikkut, M. ja E.
16 Kasvandik, E.
18, 20 Johanson, Anna
22, 24 Saabel, Eduard
26, 28 Kalmet, Natalie
30 Rostovzev, Mihail
32 Okas, Joh.
34 Kitsing, Jüri
— Kõnn, M.
--- Pulst, I.
Uueturu. I, II.
3 Pehap, Jaak, pär.
Stahlberg, Georg
Torm, Friedrich
Panksepp, K., Peterhoff, E.
11, 13 Bürgermusse
15—23 Boening, Gerhard
1,
5
7
9
25 Siilbek, Rudolf ja Rosaiie
— Turuhoone
2,
6,
10,
14,
18,
4 Beck, Helene
8 Kaplan ja Press, pär.
12 Juhkamson, Frieda
16 Kingsepp, Rudolf
20, 22 Laane, Jaan ja
Hans
24, 26 Simm, O. ja teis.
Uus. III.
1 Urm, Johan
3 Raudsepp, Kusta
5 Grün, A.
7 Taklaja, Hendrik
9 Viira, Mihkel
11 Zettermann, P.
11-a Petuhov, Ivan
13 Zovo, O. ja J.
15 Kangro, Peeter, pär.
17, 19 Kiiter, Al.
21 Sirgo, Jaan
23, 25 Sütt, Georg
27 Jüris, Axel
29 Prikker, Peeter
31 Lang, Alexander
33 Viru, Rosalie
35 Simm, Eduard
37, 39 A.-S. Pärmivabrik
41, 43 Meos, A.
45 Kolbre, Karl
47 Pintson, Joh .
49 Utter, Oskar
51 Kalju, Peeter ja Emilie
53 Püttsepp, H. ja V.
55, 57 Allas, pärijad
59 Masnikov, Pelageja
61 Lüpsik, Joh.
63 Fuchs, Minni
2 Volter, Pauline
4 , 6 Sirg, Jakob
8 Rööpmann, J.
10, 12 Kundla, Daniel
ja A.
14 Pärtels, Marie
16 Johanson, J.
18 Pedaksaar, A.
20 Randviir, Alide
22 Saarva, Albred
24, 26 Laan, Anna
28, 30 Moss, Johan
32 Laaber, Marta
34, 36 Jüris, Aksel
38, 40 Ilves, A.
42 Lomp, pärijad
44 Lauer, Sohvi
46, 46-a Sula, Adolf
48 Turu, Hans
50 Rõikberg, J.
52 Iljin, D.
Vaba. II.
1 Konts, Tõnis
1- a Raudsepp, Johannes
3 Kreela, Karl
5 Ehrlich, Jaan
7 Mihkelson, Johannes
9 Kukk, A.
11 Zimmermann, Kaarel
13 Johanson, Alma
15 Must, Theodor
17 Mark, Karl
19 Kangro, Elfriede
21 Kaiv, D.
23 Niggul, Gustav
25 Ein, August
27 Joakivi, Jaan
29 Kõiv, Josep
31 Kukk, Jaan
33 Lillmets, Hendrik
35 Perdel, Johan
37 Muttik, Anna
39 Hüva, L.
41 Tihla, L.
43 Juhkam, Johannes
45 Viro, Jaan
103
47 Uist, Aleksander ja
Aleksandra
49 Valk, Leena
51 Hermann, Johann
53 Utsal, A.
2 Aero, pär.
4 Päärendi, Gustav
6 Birk, Julie
8 Mintel, Hans
10 Veder, Ed.
12 Päll, Ludvig
14 , 16 Müllerbeck, L,
18 Siider, Jaan
20 Lall, Daniel
22 Zober, Karl
24 Kaddai, Elisabet
26, 26-a Koolmeister, Karl
28 Johanson, Jaan
30 Alajan, Andres
32 Tikk, Liisa
34 Teppan, Marie
36, 38 Subbi, Johannes
40 Sulg, Hugo
42 Ostrov, J.
42-a Nõmm, Ida
42-b Saaron, Pauline
42-c Hütter, Hans
44 Roosa, Jaan
46 Allas, Anna
48 Raud, pär.
50 Muhhel, E.
52 Martinson, pärijad
54 Ratnik, Anna
— Lestal, Marie
— Õunapuu, L.
Vabaduse puiestee. I.
1, 2, 3, 4 Eesti Pank
5, 6 Lange, Emma
7, 8, 9, 10, 11, 12 Brunhof, Peeter ja Johan
104
Vabriku. I.
1, 1-a Väljaots, Jaan
3 Maim, Nikolai ja Georg
5, 7 Veski, Lukretia
2 Intelman, Aleksander
4, 6 Robert, Johan
10, 12 Korrol, Paul; Pütsep, Adele
14, 14-a Mõttus, Ado
Vaksali. I, II.
1 , 3, 5 Meos, August
7 Gross, K.
9 Maasik, H. ja Brunhof, P.
9-a Zimmermann, Aino
11, 13, 15 Pari, Mihkel
17 Roht, G. ja E.
19 Grüner, M. ja teis.
21 Kenn, L.
— Sõjaväe magasin
23 Tõnisson, Jüri
25 Otsa, Jaan pär.
27 Teder, Karl
29 Sennrich, Heinrich
— Tartu Piimatööstus
Vallikraavi. I.
1 Sõjaministeerium
3, 5 Kriipson, Jaan
7, 9 Korp! „Estonia“
11 Beylich, pärijad
13 Kiin, Marie
15, 17 Paltser, Ida
19, 21, 23 Tartu Noorte
Meeste Kristlik Ühing
25, 27 Ülikooli kiriku õpe
taja maja
— Silmakliinik
2, 4 Mattiesen, pärijad
6, 8 Gutmann, Anna
10 Niilend, Hendrik
12 Üliõp. selts „Põhjala"
14 Rosenberg, M. ja t.
16 Usuteadlaste selts
18 Metodistide kirik
20, 22 Oettingen, Richard
Vambola. I.
(Tamme.)
1
3
5
2
4
6
Pärn, Karl
Lehis, Liina
Lillemaa, Karl
Kasan, Aleksander
Kikerpill, Alexander
Lauk, Otto
Vapramäe. II.
(Tamme.)
2 Kiima, Karl
4 Veskimäe, Karl
Vase. II.
2 Mooses, Johan
— Tõldsep, Ludvig
Veeriku. I.
Kull, Mihkel
Püss, Jüri
Kalmet, K. ja 0.
Kasumets, Ella
Schulmann, A.
Kruuse, Ado
Kübar, R. ja Laurimäe, O.
6 Rostovzev, Mihail
1
3
5
7
9
2
4
Vene. III.
1, 3 Linna tööstuskool
5 Eesti Käsit. Abiandm.
Selts
7, 9, 11 Neider, Karl
13, 15, 17 Kangro, Ernst
19 Kook, August
2 Oeberg, Olga
4—6 Pasternak, pärijad
8, 10 Koordt, August
12 Nieländer, Robert ja
Kossler, H.
14, 16, 18, 20 Kurlenz
Matt
22, 24, 26, 28, 30, 32, 34,
36
Loomatervishoiu,
instituut ja kliinikud
Veski. I.
1, 3, Katoliku kirik ja
kiriku maja
5 Laksberg, Erna ja F.
5-a Riedel, Heinz
7, 9, 11 Treu, H.
13 Korp! „Livonia"
15, 17, 19 Unger, Georg
21, 23 Mehu, A. ja S.
25 Korp! „Frat. Academica"
27, 29 Hermann, M.
31, 33, 35 Mühlen, Alfred
37 Loderaud, A.
39 Vanaaseme, Viktor
41 Paul, Mathias
43 Paul, V.
45 Peterson, pärijad
47, 49 Kress, Oskar
51, 53, 55 Kapp, A.
57, 59 Järv, J. ja V.
61 Hain, Hildegard
63 Allik, Oskar
65, 67 Adamson, pär.
69 Korp! „Sakala“
2 zur Mühlen, Artur
4, 4-a Liivimaa Põlluma
janduse Selts
6 Ülikooli lastekliinik
105
8, 10, 12 Behse, Helene
ja Gertrud
14, 16 Zeddelmann, Heinr.
18, 20 Seeland, Marie
22 Hecht, E.
.24, 26 Pürge, Jaan
28 Sohnvald, Peeter, pär.
30 Hirsch, Elisabeth
32 Jaoskonnakohtunikud
34 Arestimaja
36, 38, 40 Vestphalen, M.
ja teised
42 Üliõp. Selts „Raimla"
Vikerkaare. I.
(Tähtvere.)
2 Rennit, Elise
4 Prof. Lüüs, A. ja E.
Täär, A.
Mucha, Franz
Schalte, Anna
— Puusepp, R.
— Kask, Verner
— Kalamees, L.
— Lamp, Valter
Viljandi. I.
1 Eesti Üliõpilaste Selts
3 Eesti N. K. S. tütarl.
gümn.
5 Rinne, Samuel
7 Koppel, David
9 Vabaoja, Edmund
11 Jaks, Johan
— Tõnisson, J. ja H.
2,
6
8
10
14
106
4 Emmerich, G.
Valter, Elisabet
Linsi, Hans
, 12 Rätsep, Jakob
Martinson, Karl
Võidu. II.
1 Joh. Sepp ja teised
3 Oelsen, Irene
5 Hirschheit, Dorothea
7 , 9 E. Seemnevilja Üh.
11 Eesti Hüpoteegi Pank
13 , 15 Keiss, Alexarider
17 Mahlapuu, Karl
19 Jürman, Paul
21, 23 Hampf, Evald
25, 27 Lill, Johan
29, 31, 33, 35 Jõks, K. pär.
37 , 39 Lietz, Ida ja teis.
2 , 4 Oberleitner, pär.
6 Goldberg, Leiser
8 Genss, J.
10 Tartu Maavalitsus
12 Roht, Gustav
14 Roht, Pehap ja teised
16, 18. 20 Sukoffsky, pär.
22, 24 Kanemägi, Teodor
26, 28 „Ressource’“ Selts
30 O.-Ü. „Ilutrükk'
32 Kriisa, Jaan
34 Peters, Lydia
Võru. II.
1,
5
7
9
11
15
17
25
27
29
31
35
37
39
41
3 Ennus, Kaarel
Kütt, Gustav
, 9 Hirsch, J.
-a Juhkam, Aksel ja M.
, 13 Kersten, Fr.
Kersten, Friedrich
, 19, 21. 23 Rebane,
Olga
Lieberg, G.
Karro, Liine ja Luise
Käspert, Marie
, 33 Saksa, Kaarel
Hurt, R.
Pain, Oskar
Klein, M. ja t.
, 43 Klaos, Aleksander
45, 47 Kurvits, ja Beljäieva, L.
49 Kiin, Marie
51, 53 Schwarts, Efrosine
55 Linna tapamaja
57 Käiss, Jaan
59 Kriiva, L. ja F.
59-a Visnapuu, Herman
59-b Lestsep, Alide
61 Raudsepp, Jaan
63 Soogenbits, Davet
65 Lukksepp, A.
65-a Selli, Jaan
67 Assor, Johan
69 Malviste, Davet
71 Moor, Hans
73 Joa, Hans
75 Vares, Pauline
79 Tolmann, Liisa
81 Lomp, Emil
81-a Uuspuu
83 Laidoner, Felix
85 Pass, Oskar
87 Simm, Karl
89 Veber, Karl
91 Kiviväli, Anna
93 Malkov, Voldemar
95 Tasso, Gustav
2 Jakobson, M. ja A.
4, 6 T. Majand. Ühisus
8, 10, 12 Laretei, Albert
14 Agan, Otto
16 , 18 Joonas, A.
20 Tamberg, Rob. ja Ida
22, 24 Luha, Julie
26, 28 Vaarmann, Ella
30 Eres, Fr.
30-a Ratnik, August
30-b Viks, Julius
32, 34 Anderson, Jaan
36, 38 Kondor, pär.
40, 42 Koplus, A., Rander, A. ja Laineste, M.
44 Kask. M.
46 Langer, August
48 Bach, Rosalie
50, 52 Blumenthal, Herb.
54, 56 Vaher, Gustav
58 Ode, Liisa
60, 62 Mitt, Liina
64, 66 Luulik, Jaan
68, 70, 72, 74 Lubi, Hans
76 Jüris, Hendrik
78, 80 Põldre, Peeter
82, 84 Villem, Jaan ja t.
86, 88 Kleinschmidt, H.,
pär.
90 Anton, Mihkel
92 Kivistik, Maali
94 Lepp, J.
96, 98 Reiman, M. ja t.
100 Peets, Amalie
102, 104 Peks, Julie, pär.
106 Puidak, Olga
108 Torrop, A. '
110, 112, 114 Jukk, Peeter
116 Äro, A. ja Jurss, L.
118 Raudsep, M. ja J.
120 , 122 Eenmaa, Ed.
124 Luterus, Jüri
126 Raig, Anna ja Ed.
128 Luug, Hendrik
130 Unt, Jaan
132 Ehrlich, August
134 Uffert, A.
136, 136-a Muuli, Marie
138 Armi, Georg
140 Tõnisson, Jaan
142 Krahv, Liisa
144 Jõks, A. ja M.
146 Ulemann, Tõnis
148 Lipsik, Otto
150 Zängov, Jakob
152 Kalberg, Jaan
154 Lääts, Aleksander
154-a Ütsik, Joh.
156 Kruse, Julius ja
Emilie
158 Reilson, Peeter
107
160
162
164
166
168
170
172
174
Rammul, Oskar
Klement, Ida
Rammo, Daniel
Hint, Oskar
Steinbach, Eduard
Klein, Arnold
Kivi, Jaan
Ehrlich, Davet
Väike. III.
3—5 Tartu linn
Väike-Kaar. I, II.
(Tamme.)
1 Masing, A.
5 Valmet, A. ja Siirkop, H.
7 Kallit, H.
9 Lõoke, V.
11 Zäro, A.
11-a Zirel, Arnold
13 Reeben, August
15 Meimers, Leonhard
17 Veiss, Viktor
19 Saapas, Heinrich
21 Tooming, Senta
23 Sutt, Jaan ja Tilgre, R.
2 Kisper, Julius
4 Krepka, Johan
6 Masti, Jaan
6-a Laineste, Johan
8 Vester, Aleksander
10 Annok, V.
12 Solba, K.
12-a Lomp, Verner
14 Liik, Elmar
14-a Parv, August
16 Pielbusch, V.
18 Karm, Rudolf
18-a Milk, Albert
20 Pertelson, Marie
22 Jaska, August
108
24 Kõrgvee, Georg ja
Olga
26 Merilaid, Karl
28 Veski, Arnold
30 Kenkmann, Johannes
32 Kasan, Aleksander
34 Montag, Oskar
36, 36-a Puusep, Mihkel
38 Kelder, Madli
40 Miller, Teodor
42, 42-a Siimoja, Gustav
ja Lindholm, Elisabet
44 Muttik, Jaan
46 Juht, J.
48 Aaslava, Pauline
50 Kalberg, Anna
52 Kalberg, Elise
54 Otvald, Erika
56 Pärtelpoeg, Johannes
Väike Maarjamõisa. I.
1
3
5
7
9
11
13
15
17
Sulg, Karl
, 3-a Makorov, Viktor
Sulg, Hans
Pärn, Mihkel
, 9-a Lemsalu, J.
, 11-a Kirk, Kasper
Kirk, Karl
Eller, Anna
Nei, Reinhold
2
4
6
8
Sikka, Joosep ja, Liisa
Teppo, I. ja J.
Rander, L.
Meos, Karl
Väike Põik. III.
1 , 1-a Kepp, Jaan
3, 5 Linna tööstuskool
2 Tihane, Elmar
Väike Tähe. II.
1 Puusemp, Marta .
3 , 5 Vaigro, Daniel
7, 9 Lärm, Mart
11 , 13 Mandelbaum, A.
15 Malin, Marie
19 Täht, Peeter
2
6
8
10
12
18
—
, 4 Ein, Karl
Link, Johannes
Ratnik, Ellen
Lember, Otto
, 14, 16 Udso, Arnold
Peeda, Jaan
Ratnik, Aug.
Västriku. II.
1,
3
5
7
9
2
4
6
8
10
12
l-a Hoop, Oskar
Simmo, Anton, pär.
Allas, Albrecht
Uibopuu, Anna
Uibopuu, Paul
Koolmeister, K.
Miljan, Friedrich
Tuul, August
Leets, Johan
Jansen, August
Koonik, Jaan
31, 33 Ein, Ella
35 Lõhmus, Theodor
37 Saukas, Amalie ja
Viire, Alide
39 Truuts, Katarina
41 Imma, Gustav
43 Mukk, Peeter
43-a Otsa, Alma
45 Kraav, Jaan
2-a Puidak, Eduard
2-b Zimmermann, Karl
2, 4 Särg, Karl
6, 8 Tammiste, Mare
10 Laurits, August
12 Velt, Paul
14 Dorf, Gustav
14-a Klaos, Aleksander
16 Link, Hilda
13 Kliim, Jaan ja Anna
20 Käost, A.
22 Pisuke, Hendrik
24 Massakas, Mihkel
26 Kroon, A. ja Tennokese, Anna
28 Möller, Karl
30 Kübarsepp, Artur
32, Torpats, Jaak
36, 38 Lepik, aMrie
40 Ronimois, aHns
Õnne. II.
1 Tiks, Jakob ja R.
3 Leesik, Kristjan
5 Jukk, Peeter
7 , 9, 11 Mutson, H. ja E.
13, 15 II politsei jaosk.
15-a Lätte, Peeter ja M.
17 Lüdimois, Mart
19 Sööt, Karoline
21 Jaska, David
23 , 25 Roots, August
27 Noormets, Lydia
29 Perk, Joh. ja A.; Kan
gur, Jüri
Õhtu. I.
—
—
—
—
—
Rostovzev, M.
Masing, Oskar
Sõrra, Alma
Bloom, Aino
Rinne, Samuel
Õpetaja. I.
1 Rütli, O. ja Grau, K.
3, 5 Maarja kiriku õpe
tajamaja
7 , 7-a Konno, Anna
9 Linna maja — ait
109
11 Eisenschmidt, Pauline
13 Tuletõrje maja
2, 4 Savi, Luise
6, 8 Ploom, Jakob
10 Pedraudse, Karl, pär.
12 Uluots, Jüri
— Koiva, J.
Ööpiku.
II.
1 Kuti, pär.
3 Hermamäe, A. ja K.
5 Rajala, J.
7 Jeks, Daniel
9 Meriste, Jaan
11 Õsso, August
13 Jesse, August
15 Vaks, Joh.
17 Proomet, J.
19 Männik, Leena
21 Albo, Linda
23 Nigul, August
25 Sarap, Julius
27 Joosu, Eduard
2 Jakapi, Jaan
4 Piir, Karl
6 Ratasep, Marie
8 Kiidron, Aleksander
10 Jürgenson, August
10-a Russak, Rudolf
12 Sõõro, Oskar
14 Reinvald, Julius
16 Vorst, Herman
18 Raag, Johannes
20 Savi, Kadri
22 Tenson, Jaan
24, 24-a Kanarik, Karl
26 Schults, Johannes
Ülikooli. I.
1 Mahlapuu, Karl
3 Keiss, Aleksander
- Eesti Hüpoteegipank
110
5
—
7
9
11
—
13
15
17
19
21.
25
27
29
31
33
35
Petersen, Agnes
Barklai plats
Kütt, Kristjan
Oelsen, Irene
Rückert, Edgar
Raekoda
Tittelbach, E. ja Lomatsch, G.
Bergmanni abiraha
sihtasut.
Grünthal, Erna, Ilse,
Gert
Pehap, Adeline ja t.
23 „Postimees“
Schulz, D. ja t.
Hugo Treffneri Gümn.
Jaani kirik
Nieländer, Alide
Kostjurin, Olympiada
Grossmann, Emmeline
2 Bakscht ja teised
4, 6, 8 Indus, Ed., pär.
10, 12 Mühlenthal, pär.
14, 16 Luha, Julie
18 K.-Ü. „Loodus“
20, 22, 24 Sõjaministeer.
26, 28 Raudsepp, Ella
30 Kuriks, O.
32 Oettingen, Rudolf
34 Schmidt, Therese
36 Tõlk, Albert
38 Liivimaa Selts
40 Polikliinik
42 Ülikooli maja
41 Tartu Tööstuspank
46 Ülikooli maja
50, 52 Ungern-Sternberg,
Eleonore
54, 56 Maakonna vangla
58, 60 Klaus, Voldemar
ja Tiina
62, 64 Peterson, A.
66 Thomson, Amalie
Sisukord.
Lhk.
Tartu Majaoman. Seltsi juhatus ja rev.-kom. ...
3
Tartu Majaoman. Panga juhatus, nõukogu ja rev.-kom.
4
Majaomanikkude Koda
....................................................
5
Tartu majaoman. organisatsioonid ja ühisettevõtted •
6
Kalendris tarvitatavad märgid................................................. 7
Kalendaarium .
.
.
,
.
.
.
...
.
.8—31
Lahkumise puhul. J. Sepp...................................................... 33
Milliseid kindlustuslepinguid vajab majaomanik .
.
36
Kindlustus aktsiaselts ,,Eesti Union"....................................... 37
Juhiseid korterite remontimisel...............................................39
Korstnapühkijate taks Tartus .........
43
Mustuse väljaveo tingimused Tartus .....
43
Kinnisvaramaksu tabel Tartus...................................................... 44
Juhiseid tuluteadaandelehe täitmisel....................................... 45
Tartu linnaasutised
..................................................................... 46
Tartus asetsevad haiglad, laadad, politsei jaoskonnad .
47
Posti-, telegr.-, telefoni- ja raadiotakse ....
48
Tempelmaksu tariife
.........
49
Mõõdud ja kaalud ..
.
.
.
.
....
50
Eesti linnad, jõuvankrite tunnusmärgid
....
51
Kodune apteek............................................................................ 52
Tartu majaomanikkude nimestik.............................. 55—110
111
YOGU PERE
LEIAB OMALE VAJALIKU
MOE-, PUDU-JA PESUÄRIST
VENNAD LEPP
TARTUS, KAU BAHOOV 213
J. Mällo trükk Tartus, 1939
KINDLUSTUS-AKTSIA-SELTS.
Peakontor
Tallinn, Suurkarja 18, telefon 445-10.
Eesti Laenupanga majas.
Tartu osakond
Tartu
Majaomanikkude
Pangas,
Suurturg 7, telefon 35-62.
EESTI UNION
toimetab kindlustusi kõikidel aladel piiramata
summades.
Edasikinnituse lepingud Inglismaa suuremate ja va
nemate kindlustusasutistega tagavad kiire kahjude
tasumise.
Seltsil pole olnud kahjukannatajatega
ühtegi kohtuprotsessi.
TARTUS
Kauplus ja kontor Riia tän. nr. 49.
Tel. 24-00 ja 36-17.
Müügil:
Kõik ehitusmaterjalid
Värvid, maalritarbed
Tõrvad, papid, plekk,
Ahju- ja pliidimaterjal
Vesivarustustarbed
Leevaku villavabrik
kraasib ja ketrab igasugust villa; pu-
rustab kaltse ja kantud villast riiet
ja lõnga ning valmistab neist hääd
kunstvilla, vatti, heiet ja lõnga.
Leevaku
auru-värvikoda
vanutab, värvib, dekateerib, pügab
appreteerib ja pressib igasugust
riiet: kangaid, vaipu, rätte jne. puhas-
tab määrdunud ülikondi, mantleid ja
muid riideid, puhastab, vormib ümber
ja värvib peetud meester. viltkaabusid.
Leevaku veski
valmistab kõige paremat püüli ja
mannat, kruupe ja tangu, Ieivaja loomajahu; puhastab ja sorteerib
igasugust seemne- ja teravilja.
Leevaku vabrikul on kasutada Võhandu jõe
tugev veejõud ja kaks võimsat Franziesturbiini. Seepärast on töö Leevakul kiire
ja odav.
Töö haaduse eest taielik vastutus.
Leevaku vabrik ja veski Võhandu jõel.
MliKõigile Leevaku vabriku ja veski senistele ;a
edaspidistele töötarvitajaile, lugupeetud perenaistele ja peremeestele ligidalt ja kaugelt
avaldan oma
südamlikku tänu
senise ja edaspidise toetuse eest ja soovin kõige
õnnelikumat uut aastat!
Leev akul,
1. jaanuaril 1936.
Voldemar Tamman,
Leevaku vabriku omanik.
1
Leevaku vabriku esikülg.
Minu põhimõtted ja põhilaused Leevaku
vabriku juhtimisel.
1. Töö olgu võistluseta hää.
Leevaku vabriku vanamoelised, kulunud masi
nad hävitas tulekahju 1932. aastal. Praegu on Lee
vakul töötamas kõik uued ja väga hääd ja ots
tarbekohased masinad, mis võimaldavad kõige täp
sema ja parema töö. Ka meistrid ja möldrid on
Leevakul asjatundjad, vilunud jõud omal alal,
hoolsad ja püüdlikud isikud, nii et Leevaku vab
riku ja veski töö on kõige selle tõttu igapidi hää
ja eeskujulik.
2. Töötamine olgu kiire.
Suure veejõu, võimsate turbiinide ja jõuliste
masinate tõttu on Leevaku vabrikus võimalik igas
2
osakonnas kõige kiirem töötamine. Eriti värvikoda on viimasel ajal täiendatud sisseseadetega,
mis võimaldavad senisest poole kiirema töötamise.
3. Töö tasu olgu odav.
Ainult hää ja kiire töö saab olla odav.
Suur läbitöötamine annab ka mõõduka töötasu juu
res ikka rohkem sissetulekut kui kallis töö, kui
teda tuleb napilt. Kalli töö pääle ei joosta tormi, küll
aga odava ja hää töö pääle. Sel põhimõttel on
Leevaku vabriku ja veski tööhinnad äärmise või
maluseni odavad.
4. Töötamine olgu äärmiselt aus.
Viimane villakübe ja viljatera töötajale ümbertöötatult tagasi! Täpsa kaalu ja mõõduga võetakse
vill, riie ja vili Teilt vastu ja antakse samuli täpsa
kaaluga jälle Teile tagasi. Mingit kaotsiminekut
ega puudujääki! Vastasel korral kaotame ju töötooja usalduse ja sellega ühes ka töö. Leevaku vab
rik aga tahab oma tööpiirkonda järjest laien
dada ja ikka enam ja enam töötoojate usaldust
võita. Esimene tingimus selleks aga on: ausus ja
täpsus.
____
Eelmainitud nelja põhimõtet pean Leevaku vab
riku juhtimisel alati teraselt silmas ja annan täie
liku kindlustuse selles, et töötamine meil on
täiesti aus ja asjatundlik, töö võistluseta odav,
kiire ja hää.
Austavalt
V. Tamman.
3
Villakraasimise osakond
Leevaku vabrikus töötab eeskujulikult ja
kiiresti ja on varustatud hää kaltsupurustaja ja
villasegajaga.
Vill ja villased kaltsud töötatakse kiiresti üm
ber kõige paremaks vatiks ja heideks, mis ku
nagi ei katke järgneval ketramisel ja kudumisel.
Masinad on varustatud kõige paremate ja
uuemate kraasidega, mispärast on võimalik kõige
peenem ja kiirem töö.
Tööhinnad on sellejuures haruldaselt ma
dalad.
Proovige meie tööd ja tutvunege meie tööhindadega.
4
Ketruse osakonnas
töötab Leevakul suurepärane inglise automaat-iseketraja, 275 värtnaga. See töötab suure kiiruse
ja haruldase täpsusega iga soovi kohaselt. Lõng
tuleb täiesti ühtlane, soovitava keeruga, ilma
tompudeta ja katkemiseta.
Leevaku vabriku lõngast on lust kududa riiet,
seda kinnitavad kõik meie töötarvitajad.
Ja kui vill on pestud ja puhas, siis ei lähe
teda meie vabrikus kübetki kaotsi, lõnga antakse
täpselt sama palju tagasi kui palju oli villa.
Äärmiselt mõõdukas töötasu arvatakse mitte
villa, vaid valmislõnga kaalu päält.
Kõik kokkuhoidlikud ja asjatundlikud perenai
sed saadavad seepärast oma villa ikka ja alati
Leevaku villavabrikusse.
5
Leevaku värvitööstus
on võitnud aastakümnete jooksul laialdase kuul
suse ja poolehoiu kogu Lõuna-Eestis.
Seda sellepärast, et Leevakul töötatakse asja
tundlikult ja hoolsasti: riie pestakse ja puhasta
takse enne värvimist põhjalikult igasugusest mustu
sest, higist ja õliollustest, värvitakse asjatundlikult
kõige paremate välismaa värvidega, pügatakse
siledaks, dekateeritakse ja pressitakse auru abil, nii
et meie riided ei pleegi ega määrdu, ei kortsu
ega tõmbu kandmisel kokku, ei kaota läiget ega
muutu märjaks saades.
Proovige meie tööd ning Teie jääte meie
alaliseks töötarvitajaks.
6
Püücldaminc ja tangutegemine
on Leevakul igapidi eeskujulik.
Terade eelpuhastus prügist, vikist ja tolmust
vastavates masinates: aspiraatoris, triöörides ja
pürstmasinas, edasi terade koorimine automaatkoorijas, liiga kuivade terade niisutamine jne. toi
mub äärmise põhjalikkusega. Alles siis pääse
vad igapidi puhtad ja kooritud terad püülivaltsidesse ja sealt edasi plaansõela ja mannamasinasse, kust tuleb eeskujulik manna ja mitmet
sorti pehme ja sõre püül.
Samuti töötab kruubimasin kui ka tangulõikaja ja sorteerija ületamatult.
Seemnevilja puhastamiseks ja sorteerimi
seks on töötamas sellekohased eritriöörid, mille
tööhäädus laialt tuttav.
Tööhinnad on eeskujuliku töö pääle vaata
mata äärmiselt mõõdukad.
7
Leiva- ja lihtjahu jahvatus
toimub Leevakul kolmel võimsal kivipaaril, mille
ühine töövõime tunnis 120—150 puuda, järelikult
ei tule Leevakul jahvatuskorda kuigi kaua oodata.
Terade kroovimiseks on töötamas eriline Kapleri vabriku kroovimasin, varustatud ventilaatori
ja sõeltega, ja peene sõelajahu annab sellekohane
tsentrifugaalsihter.
Kiire ja hää jahvatuse töötasu on samuti kui
teisteski osakondades väga mõõdukas ; ka on või
malik tasuda jahvatuse eest raha asemel viljaga,
s. o. võetakse ka matti.
Seepärast võime ka kaugematele talupidajatele
hüüda: Tulge Leevaku veskile! Töö Leevakul
on võistluseta hää, kiire ja odav.
8
Vcskilisfcl
on Leevakul kasutada soe ooteruum ja nende ho
buste jaoks on õues olemas kuurialune. Kaugemalt
veskilisi palutakse telefoni teel läbi rääkida, mis
kella ajal täpselt veskile tulla, et järjekorda nii
korraldada, et ei tuleks sugugi oodata.
Meie telefon: Toolamaa, nr. 2.
9
1936. AASTA
KALENDER
Sel aastal on 366 päeva.
Kevade algus 20. märtsil.
Suve algus 21. juunil
Sügise algus 23. septembril.
Talve algus 22. detsembril.
Päikese- ja kuuvarjutusi.
Täieline päikesevarjutus 19. juunil. Meil nähtav osalise
varjutusena varahommikul. Algus: kell 5.25 homm., lõpp kell
7.15 hommikul.
Teine, ringikujul. päikesevarjutus 13./14. dets. ei ole
meil nähtav.
Täieline kuuvarjutus 8. jaanuaril. Meil nähtav. Algus
kell 5.17 p. 1., lõpp kell 11.02 õhtul.
Teine, osaline kuuvarjutus 4. juulil ei ole meil nähtav.
Pühad ja puhkepäevad.
Uusaasta — 1. jaanuar. Kolmekuningapäev — 6. jaa
nuar. Iseseisvusepäev — 24. veebr. Palvepäev — 4. märts.
Suur-Reede — 10 aprill. Ülestõusmisepühad — 12.—14. aprill.
Kevadpüha — 1. mai. Taevaminemise püha — 21. mai. Neli
pühi — 31. mai ja 1. juuni. Võidupüha — 23. juuni. Jaanipäev
— 24. juuni. Usupuhastusepüha — 31. oktoober. Surnutepüha
— 22. november. Jõulupühad — 25.—27. detsember.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval ametiasutustes ja töös
tustes: Vaiksel laupäeval, Nelipühi laup., Võidupüha laup.,
JÕulu laup. ja Vana-aasta p. (31. dets.).
10
I
Kuup.
2
3
4
JAANUAR — NÄÄRIKUU
10
11
Pühapäev
E. 3-kuningapäev
Teisip. (Täiskuu)
K. (Kuuvarjutus)
Neljapäev
Reede
Laupäev
12
13
14
15
16
17
18
Pühapäev
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
R. (Tõnisepäev)
Laupäev
Korjake kantud villaseid kindaid, sokke, sukki, kamp
suneid, salle, rätte ja riideid, peske need puhtaks, lisage
natuke villa juurde ja saatke Leevaku vabrikusse.
Sääl valmistatakse Teile sellest kõigest väga korralikku
lõnga, millest uuesti võimalik kududa ükskõik mida soovite.
12
III
MÄRTS — PAASTUKUU
5
6
7
Pühapäev
Esmaspäev
Teisipäev
K. Palvepäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Saatke Leevaku vabrikusse hästi puhast ja pestud villa
ja kaltse, siis anname Teile täpsalt sama palju lõnga tagasi
kui villa oli.
Ainult pesemata ja sõnnikust villa läheb kraasmasinatel mõni protsent kaotsi.
13
IV
APRILL — JÜRIKUU
Laadad.
Kuup. Nädala ja tähtpäevad.
1
2
3
4
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
L. Õppetöö lõpp
[linnakooles.
5
6
7
8
9
Palmipuude-p.
Esmaspäev
T. (Täiskuu).
K. Õppetöö lõpp
S. Neljap. [maak.
Suur Reede
Laupäev
Leevaku vabriku kraasmasinatele tõmmati hiljuti peale
kõige paremad ja peenemad Belgia kraasid ja võime valmis
tada seepärast kõige peenemat, ühtlasemat ja sitkemat heiet
ja lõnga.
14
V
Laadad.
Kuup. Nädala ja tähtpäevad.
** ]
31 p.
MAI — LEHEKUU
2
R. Kevadpüha
Laupäev
Räpinas, Päril, Tõrvas, Vändras, Petseris.
3
4
5
6
7
8
9
Pühapäev
Esmaspäev
Teisipäev
K. (Täiskuu)
Neljapäev
Reede
L. (Nigulapäev)
Rootovas.
Tartus.
Taageperas, Meremäe-Obinitsas.
Elvas, Tarvastus, Lauras.
Värskas.
Karksis, Petseris, Võõpsus.
Põlvas, Otepääs, Tõrvas.
Missos, Irboskas.
Kuresaares.
Võrus.
Lauras.
Rakveres.
Leevaku vabrik tarvitab ainult kõige paremaid väljamaa
riidevärve ja puhastab riide enne värvimist igasugustest kõrvalollustest ja mustusest. Seepärast ei muuda meil värvitud
riie kunagi oma esialgset värvi ega jume.
1?
VIII
AUGUST — LÕIKUSEKUU
Laadad.
Kuup. Nädala ja tähtpäevad.
1
Laupäev
2
3
4
5
6
7
8
Pühapäev
E. (Täiskuu)
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
9
10
11
12
13
14
15
Pühapäev
E. (Lauritsapäev)
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Rukki-Maarjap.
16
17
18
19
20
21
22
Pühapäev
E. (Noorkuu)
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Leevaku vabriku kolm paari veskikive töötavad seda
võrd võimsalt, et siin ei tule kuigi kaua oodata leiva- ja liht
jahu korda.
Jahu hääduse eest täielik vastutus.
20
XI
NOVEMBER — TALVEKUU
Pühapäev
E. Hingedepäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
8
9
10
11
12
13
14
Pühapäev
Esmaspäev
T. Mardipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
L. (Noorkuu)
Lugupeetud perenaised ja peretütred ligidalt ja kaugelt!
Kõige parema kleidi-, ülikonna- ja sukalõnga ketrab
Teile kõige odavamalt Leevaku vabrik. Tooge vpi saatke oma
vill Leevaku vabrikusse!
21
Lugupeetud talupidajad!
Kõige parema jõulupüüli, tangud ja jahu saate Leevaku
veskilt kiiresti ja odavalt.
Tulge Leevaku veskile!
22
Küll on ikka püül! Puhas kui kuld ja pehme
nagu siid! Küll saab sellest tore sai!
Ärge jätke oma pühade-püüli, mannaja tangutegemist liiga hiljaks pühade
peale, vaid tulge juba varem, siis saate
kohe korda.
Samuti ärge saatke liiga hilja vabri
kusse oma villa- ja kangatöid, kui need
peavad veel enne pühi aegsasti valmis
saama.
23
Ei tunne oma kangast enam äragi! Nii toredaks teh
tud ta seal Leevakul! Küll saab sellest ilus pühade-kleit!
No ei katke Leevaku vabriku lõng!
proovidagi!
24
Ei maksa
Tööde vastuvõtjad
Leevaku vabrikule:
Tartus: kaupm. Joh Müürsepp; Narva29.
Tartus: Tarvit.-ühis. „Maja“, Riia 55,
jaamaplats.
Võrus: riideäri G. Scher ; Jürit. 14.
Petseris : raamatukaupi N. Grünthal.
Räpinas:
kaupm. P. Loderaud.
Mccksis:
kaupm. M. Brunhof.
Rasinal:
kaupm. E. Vares,
Moostes:
kaupm. O. Vares,
Võõpsus: kaupm. Paul Hanson.
Ljubnitsas:
kaupm. I. Gorski.
Kärsal:
kaupm. Ed. ReiltO.
Hammastel:
kaupm. D. Tenno.
Melistel:
kaupm. L. Kaarik.
Nooritsmefskülas: meier O. La iv.
Kursis:
apteeker P. Meilt.
Torma jaamas: kaupm. Rud.Velsker.
Võetakse vastu villu ja kaltse kraasimiseks
ja ketramiseks, kangaid ja riiet vanutamiseks,
värvimiseks, pügamiseks ja pressimiseks, kantud
ja määrdunud riideid puhastamiseks ja pressimiseks ja meester. viltkaabusid puhastamiseks,
vormimiseks ja värvimiseks.
VaataМОЕ-
JA
PUDUARI
end. nimega STEINMANN
VÕRUS
KA...МОЕ-
JA
PUDUARI
end. nimega STEINMANN VÕRUS
KALENDER
Lugupeetud
kaubatarvitajatele
õnne ja edu uuel aastal 2 A. KIVIRANNA
Мое- jа puduäri
А. Kiviranna (end. nimega — Steinmann) Võrus, Kreutzwaldi tän. 26. Telefon 149.
KALENDER 11S*3@. Sel aastal on 366 päeva
Esimene aastakäik.
W*r.- 5/57
A. Kiviranna väljaanne. Valter Pohlaku trükk Võrus 1935.»
Märkide seletus.
D H
noorkuu
3
täiskuu
E wiimane weerand
esimene weerand
Aastaajad. Kewade algus Suwe „ Sügise „ Talwe „
20. märtsil 21. juunil 23. septembril 22. detsembril
Päikese- ja kuuwarjutused. 1936. a. on 2 päikese- ja 2 kuuwarjutust. Täieline kuuwarjutus 8. jaanuaril. On meil
näha. Täieline päikesewarjutus 19. juunil. Eestis nähtaw warahommikul: osalise warjutusena, kus juures kattub kuni 2/3 päikese läbimõõtu. Ringikujuline päikesewarjutus 13.-14. detsemb ril. Ei ole meil näha.
Pühad ja puhkepäewad. Ausaasta (1. jaanuar), 3-kuningapäew (6. jaa nuar), Iseseiswusep. (24. weebruar), Palwepäew (4. märts), S. Reede (10. aprill), Ülestõusmise püha (12., 13., 14. aprill), Kewadpüha (1. mai), Taewaminemisep. (ristip. 21. mai), Nelipühi (31. mai ja 1. juuni), Võidupüha (23. juuni),^ Jsa-riptze^ (24. juuni), Usupuhastusep. (3ц ottoober),- Vurnutepüha (22. nowember), Jõulupühad (25., 26. ja 27. detsember).
Töö lõpetatakse kell 12 päewal ametiasutustes ja käitistes : Waiksel laup., Nelipühi laup., Wöidupüha laupäewal, Iõulu laupäewal ja Wana-aasta laupäewal.
9^6 5^
Valikurikkaim jа odavaim ostukoht Võrus
on moe- ja puduäri
A. Kiviranna. Alati saadaval: mantleid, kleite, kübaraid, kaabusid, vormimütse, pesu, sukki, sokke, kaelashalle, kindaid, triiksärke, kraesid, villaseid ja puuvillaseid kootudkaupu, pearätte, villast lõnga, käsitöötarbeid spordi- ja ujumlstrikoosid, vihmavarje, jalutus keppe, reisikohvreid, peennahakaupu, mänguasju las tele, kingitusesemeid,elavaid lilli, metall- ja elavaid pärgi.
Laadad. Kui laadapäew laupäewa wõi pühapäewa peale langeb, siis peetakse laat järgmisel töö- ehk esmaspäewal ära. Petseri linnas peetakse laadad uue ka. lendri järele iga kuu 1-sel ja 15-mal. Aastalaadad : 2. märtsil Boorna, 6. apr. Urbe laat, 20. aprillil Tooma laat, 22. mail Ristipäewa laat, 25. juunil Jaani laat, 15. aug. Maarja laat, 1. okt. Mihkli I. Petserimaal
peetakse kuulaatu:
Laura alewikus iga kuu 10. ja 25. päewal. Irboska jaama juures iga kuu 20. päewal. Rootowa Wallam. juures iga kuu 5. kuupäewal. Wana-Irboska alewikus iga kuu 4. ja 21. kuupäewal. Obinitsas, Meremäe wallas iga kuu 8. päewal, Wärskas, Järmesuu w. 19. jaan., 6. mail, 1 2. juulil, 1 9. aug. ja 9. dets. Hobustelaat peetakse Tallinnas kaks korda kuus — piihapäewadel peale 1. ja 15. kuupäewa. Märkus: Ülaltoodud kuulaatu ja Petseri linnas peetawaid laaru üldises laatade nime* kirjas korratud ei ole.
M. JÄNES'e SUURÄRI Tartus, Kaubahoovis 9-10-11-12. Asut 1899. a., kõnetraat 5-91.
On kõige vanem jа suurem riidekauba ja kangalõime
Eestis, kus
ostukoht
alati
rikkalikus valikus kõiksuguseid: naisterahva mantli-, palitu- ja kleidiriideid, siidi- ja kunstsiidipruudi- ja leerikleidiriideid, — — — meesterahva ülikonna-, palituja püksiriideid, kõike seltsi voodririideid, pleekimata ja pleegitud pesuriideid, vooditekke, kardinaid, aknaruloosid, vihmakuubi jne. --------------
Kõige paremat kanga-■ lõime, villast kudumise- W lõnga ja palju teisi kaupu.■ Oma
E. Lerenmann Tallinn, Suur Karja 1O, telef. 446-43
Soovitab kodumaa vabrikute:
A.-s. „Rauaniiti", A.-s. Kindavabr. „Simplex'i", A.-s.Sukatööstus „Cotton'i" saadusi, ja rikkalikus valikus välismaa pudukaupa ja villast lõnga. Müük suurel arvul
Metallpärgade tehas
A. KAARIK & J. KIVI Tartus, Tahet. 72 ringpoodid) tel 7-10.
Valmistab metallpärgi igasugustes mustrites jа puusärgi puu- ja metallosasid. Laos alati suures valikus pärgi. Samuti soovitab omast töökojast igasuguseid raudvoodeid, reformpõhju jа vedrumadratseid igasugustele vooditele. HIND ODAV!
1. Pärnus, Haapsalus, Walgas. 3. Wiitnal 2 p., Paides. 4. Tartus, Antslas. 8. Taageperas. 10. Tarmastus, Elwas. 15. Karksis. 18. Tõrwas, Otepääl, Põlwas. 23. Kuresaares 14 p. 24. Wõrus. 27. Rakweres 2 p. A u g u st.
1) Wana-Roosa wallas Marstu alewikus on Mõru maawolikogu poolt lubatud turupäewa pi dada igal reedel. 2) Mõniste raudteejaama juures on Wõru maawolikogu otsusega lubatud turgu pidada igal kolmapäewal.
38
3) Wastseliina alewikus on lubatud Wõru maawolikogu otsusega turgu pidada iga kuu 12.päewal. 4) Pölwa alewikus on Wõru maawolikogu poolt lubatud turupäewa pidada igal kolmapäewal. 5) Kanepi alewikus on Erastwere wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada turgu igal reedel. 6) Kasaritsa wallas Wõrusool on Kasaritsa wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada turgu igal kolmapäewal. 7) Räpina wallas Räpina alewikus on Räpina wallaomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada turgu iga kuu 10. ja 25. päewal. 8) Antsla alewis on Antsla alewiomawalitsusel lubatud Wõru maawolikogu otsusega pidada turgu igal kolmapäewal ja igal laupäewal.
39
A.-S. OSKAR KILGAS TALLINN, VOLTA 3, TELEFONID 426-30, 426-31,426-32.
JA SUKAVABRIK. llliHilllllllll 11111Ш11Ш11111111111111111ШН11111Ш|1НШ
RIKKALIKUS VALIKUS: siidi, villast, poolvillast kleidi-, voodri- ja mantliriiet, trikoo meeste ja naiste pesu, spordi- jа supelülikondi,siid-,floorjа villaseid sukki ja sokke, puuvillast ja vil last lastepesu, daamide siidpesu, igasuguseid pitse ja paelu. 40
Tabel naelte ümberarvamiseks kilogr. (1 nael 409,528 grammi). — NL Kg Nl. Kg Kg NL Kg
0,41 0,82 1,23 1,64 2,04
11 12 13 14 15
4,50 4,91 5,32 5,73 6,14
21 22 23 24 25
47
8,60 9,01 9,42 9,83 10,24
31 32 33 34 35
12,70 13,10 13,51 13,92 14,33
Jahikalender. (Koostatud Jahiseaduse § 22 alusel). □ Lubatud jahiaeg. Maksev 1. juunist 1934. a. U Keelatud jahiaeg.
ä
ci03
Loomade nimed
Põder, hirv,metskits, mets siga, lendorav emamõtus, emateder*)emafaasan,kõik kakulised**), valge ja must toonekurg ja kõik linnud, kes jahil, hulka ei kuulu Sokk
Isamõtus
Tedrekukk Metskurvits, metstuvi, ehk riiukukk ja lagle
tutkas
Rabakana
Laanepüü ja emahakk Põldpüü ja põldvutt
Sookurg ja hallhani Metspart, koovitaja, kiivitaja, kõik teised rüütlased ehk nepid ja kõik rookanalased***) Metsluik, rabahani, suur ja väike lank- ja põldhani
«INI»» ^ине «MM»»»»»»» ир>гцл1I 30 » 161 Н 1 I311B SM
»»»»»»IM
IA88KZI
■■I 16l
»»»»»»» IM
пиан lillil!
1
»
lai 1
14
31
16[
■■ ■ H 30Iil 301
16
Jänes ja faasan
114
Määr
'M
Nugis ja orav Kõik teised kasulikud ja hiloomad
snikinn II» 31 IIII■■I
16
■SIISIKE
16
31
) Välja arvatud noored ematedred, kelle peale jahipidamine on lubatud 16 aug. kuni 14« septembrini **) Välja arvatud lumekakk ja kassikakk Välja arvatud merel, meres asuvail saartel ning nende randa del elutsevad: viupardid, vardid, sõtkud, aulid, vaerad, isahahad, kosklad, kormoranid, pütid ja kaurid, kelle peale jahipida mine on lubatud 26. juulist kuni 24. maini
pesu, supeltrikoosid, kujutud villaseid jakke ja veste, pitse ja kõiksugu hoo aja moe-, pudu- ja pesukaupu. Vihmavarje, jalutuskeppe, käsitööniite D.M.C.
VaataA Tõnurist
Endised
August Tõnurist
ENDISED
...A Tõnurist
Endised
August Tõnurist
ENDISED
Pilte minevikust
Kaugemate päevade kujud,
Varemate aegade varjud,
Meelta meile mölgutamas
Klp.
Autori kirjastus Narvas 1936.
Põhja Eesti“ trükk. 1936.
Praosti härra ja
vallavanem
„Eks ma ole omal „lühikesel“ eluajal (rää
kija oli üle 70 a. vana) kõik võitlused läbi või
delnud ja taplused läbi tapelnud. Sellest kõigest
saaks isegi paks raamat, kui keegi oskaks seda
ilusasti üles panna, mis eluajal nähtud ja läbi
elatud.
Kuid nimesid ei sooviks ma mitte üles panna
— see oleks ilge, kui oma nime trükitud raama
tust leiad — muidu aga võiks kõik nii olla, kui
das olnud.
Sellest on umbes 50 aastat tagasi, kui ma
esimest korda punshi maitsesin — ei olnud ma
sarnast jooki veel suu sisse saanud, olgugi et ma
juba täismees olin, pealegi — naisemees. Nüüd
suure sõja ajal, kus terve Venemaa viinapaastu
põeb, ei maksaks viina meele tuletatagi, kuid
usun siiski, et suurnikud ka tänavugi ilma punshita jõulusid ei pühitse. Küllap nemad mehed
ikka üles nuusivad allika, kust ta voolab. Ja mis
nüüd neid rääkidagi, kui juba meiesugused lihtmatsid pooletoobi puskari eest üle kümne rubla
maksavad .
„Noh, pidid ju meile midagi oma punshijoomisest kõnelema**, segasime meie Viru vana
jutu vahele.
..Punshsist nehl õigemine selle joomise ta
gajärjest... Oi! Tegi tema minuga tüki läbi: tap3
lesin mina kadunud * vanamehega" kas või tükid
taga. Aga oot’, las’ ma räägin kõik korra järele,
kuidas see tuli. See oli neljapäeval enne vanajõulu neil aastail, kui ma kadunud praosti
juures midagi tahtsin õiendada, aga ei saanud,
sest vanamees oli juba siis „luku taga". Noh,
tühja kah, las istub oma luku taga ja peab hoolt
meie hingekeste eest, küllap saab ilma tematagi
mõnikord toime — arvasin mina. Viljakoti, mida
E. mõisa valitseja minuga praostile palgaks oli
saatnud, mõõtsime praosti kutsariga (kutsar oli
ühtlasi ka aidamees ja kärner ja — ühe sõnaga
kõik, mis ta nüüd oli...) aidas ilusasti ära, pidin
aga siiski ikka veel kirikumõisa sisse minema, et
vilja eest sedelit vastu saada. Pealegi oli mul
veel üks teine asi südamel, mis praostiga kokku
saamist nõudis: Meie vallas oli üks noor mees
enese teise asemele 80 rubla eest nekrutiks müü
nud ja temale oli õpetaja käest ristimisekirja tar
vis. Ja kes muud pidi selle kirja siis ära tooma,
kui vallatalitaja ? Ja . sedakorda olin just mina
seda. Läksin kööki Öeldi — pean ootama. Ma
kiirustasin köögis küll tüdrukuid, kuid praosti
nad lagedale ikkagi ei toonud, mine n’d lagundisi! Ei läinud teised vist praostile ütlemagi, et
talitaja ootab. Viimaks tuleb proua ise viljasedeliga ja ütleb mulle:
„Ei minagi saa, armas talitaja, praostihärra
juure, härra on luku taga.. Ah, see ristimisetäht
on pisukene asi, küll ta siis selle ära õiendab,
kui Narvast voorist tagasi tuled." Mis muud, kui
tegin pikkamisi minekut — ega’s sakste kallal
palju tohi norida !. ..“
Kõneleja köhatas, pani piibu põlema ja
algas siis uuesti:
4
„Narvas sain meie nurga „munakapurnikuga“ kokku, kes Peterburist posthobustega Nar
vani sõitnud ja nüüd minuga edasi kodu poole
tahtis sõita. Raudteed siis ju veel ei olnud ja
munad ja kanad Virust võõriti kõik hobustega
pealinna müügile... Jõudsime just jõululaupäeva
ho mmikul, kui vaevalt pisukene koit hakkas, kapurnikuga J. alevi ja ajasime hobuse „Allakõrtsi“
rehe alla. Kapurniku käest, kes mulle leerivend,
ma sõiduraha ei võtnud. Tema tellis teed, — oli
käre külm, et aina paukus. Leerivennad istuvad
aga, vennike, sooja teekannu juures ja ei tee
külmast väljagi! Aga kus kaks, seal varsti ka
kolmas. Pahur viitas meile varsti kolmanda juure,
ja see oli jälle meie leerivend — „tere! —
tere — tere!..“ —Nüüd hakkas uus teejoomine.
Kapurnikust leerivend, kes meist rikkam, tellis
punshi teejoomise ja leerivendadega kokkusaa
mise mälestuseks. Pistame mokad külge. Juuretulnud leerivend tellib teised klaasid: ühedest ei
saanud suuei märjaks! — «Pistame! Oleme ju
leerivennad!." Mina ei võinud, ega tohtinud leerivendadest taha jääda: tellin kolmandad täied...
Pead see segaseks küll ei teinud, kuid jalgadesse
hakkas kinni.. Ei ma enne säherdat jooki polnud
joonud. Oli tarvis lõpuarve teha. Kapurnik ja
teine leerivend maksid oma arved sõnalausumata
leti juures välja. Ka mina lähen ja Rüsin: „Mis
need minu klaasid maksavad?" — Üks rubla!..—
Kas hakka kohe kisama või ikkema !.. Tervelt
rubla 1 Aga parata pole midagi: maksingi ära, ehk
kahju küll suur. Kodu naisele ära katsugi kohe
lausuda, et rubla maha jõid, olgu siis alles sin
napoole".
— „Aga see teie punsh ei olnudki ju nii
väga kallis", segasid kuulajad vahele.
5
„Teie arvate?.. Mis maksis siis viina kor
tel. Kolm kopikat Mees võis enese kolme kopika
eest purju juua, arvake ise! Ja teiseks, raha oli
vähe ja kallis sel ajal. Raha saadi suuremalt jaolt
vooriskäimisest. Oli hea, kui J. alevist Peterburini
ühe otsa eest 5 rubla ja tagasi tulles teise otsa
eest teine 5 rubla said, s. o umbes 400 versta
maad hobusega ära sõita..."
„Noh, edasi 1 Jutusta edasi, Virutaat!"
„Jutustan, jutustan... Lahkumine leerivendade vahel oli südamlik. Aga nüüd praosti juure
asju õiendama... Jälle seesama vana tuttav lugu:
saada tüdrukutega «vanamehele" sõnumid ja
siis — oota !... Oli see nüüd punshi süü, või
ajas jõulueelne päev vere keema, aga oodata ma
seekord ei tahtnud. Praost aga ei mõtlegi välja
tulla, tee sina mis iial tahes! Noh, kas pole lugu,
süda kippab sees ja ühtlasi tõuseb ju viha. Tuleb
Kupu-Juhan meele, kuidas see kõva ja kange
köhimisega kuberneri olla välja kutsunud. Mis
teha?... Hakkan kõva häälega kisendama:
.Tohoh imeti Kallis jõululaupäeva õhtu jõuab
kätte, aga mina norutan siin ja jään kodus vihtlemata!...“
Kisendamine mõjub. Mind lastakse kirju
tustuppa.
.Tere hommikust!"
„Mis sa kisendad, mis sa kisendad?“
„Noh, miks ma ei pea kisendama, kui ma
juba teine päev õpetaja jutule ei saa", vas
tan mina. Pahameelega ei annud talle enam
praosti nimegi.
.Kas sa ei tea, et meil täna jõululaupäev
on, ja mul kahe jutluse vastu ettevalmistus käsil?!"
«Miks ep tea ... Homme esimene püha ja
täna (täna peale panin õige tugeva rõhu) pean
0
ma jutule saama... Ka ootasin ma ju neljapäe
val ilma aegu õpetajat../ Proua, kes kõrval
toas meie jagelemist kuulis, astub korraga lage
dale ja praostile appi:
„Millal sa, mees, neljapäeval siin ootasid?..!"
.Kes andis mulle vilja vastu sedeli, kas
tüdruk või?*
Oh sa paraku! Proua pühkis nii kui tuul
sinna, kust tulnud. ..
.Näita siia see sedel 1“ pärib praost.
.Sedel on kutsari kätte hoiule antud"•
.Mine too ta siia!“
Lähen ja toon. Praost uurib sedelit ja kuu*
päeva: õigus mis õigus, kuid ei mõtlegi mulle
õigust anda:
„Mine kutsu kutsar siia!"
.Kui õpetajal teda tarvis läheb, siis kutsuge,
minul teda tarvis ei ole!.."
Tulebki kutsar tüdruku kutsel!...
„Kas see mees ootas neljapäeval siin?"
.Mina ei tea, kas ta ootas või ei oodanud,
aga vilja ma ta käest küll vastu võtsin", seletas
kutsar.
Aga veel ei anna praost järele, olgugi, et
mul õigus, katsu kas või käega. Niisugune jonn
ja kius oli kadunul minu vastu enne kallist
jõuluõhtut.
.Maie? Kadri? Kas see mees ootas siin
neljapäeval?" pärib praost veel tüdrukutelt...
Tüdrukud ehk oleks praosti meelepärast
rääkinudki, kuid ma vaatasin neile nii ähvarda
valt otsa, et nad mind rohkem kartsid kui härrat.
.Peaksite nüüd valetama, teie lehtsabad...
küll ma teile!../
Vähe aega valitses toas vaikus.
7
Praostil ei olnud nähtavasti enam midagi
öelda, ega mil-egagi peale hakata... Kuid tuuderitud inimene, on ikka tuuderitud inimene, ta
leiab veel sealtki konksu, kust meiesugune enam
midagi ei leia.
.Aga miks sa ise joonega minu juurde ei
tulnud?"... pärib õpetaja.
„Nii rumal ma veel ei ole, et praostihärra
uksi sisse hakkaks lööma... Kui praostihärra
Juku taga" istub, siis ei tohi juba prouagi teie
juure tulla..."
Praost võttis kapist suure raamatu ja ohkas:
„Oh sina ime! Ükskord juba olen selle
ristimisetähe välja kirjutanud, nüüd tahetakse
veel teist korda 1 Kes maksab mulle selle paberi
kuhi? 1...“
„Mis see paber siis maksab?" küsin mina
kasuka hõlma kergitades.
Vastus jäi tulemata. Praost vaatas ainult
uurides raamatusse ja küsis siis järsku:
*Mis selle nekruti isa nimi on?"
„Toomas“, vastan mina.
Praost ei jää sellega veel rahule:
„Mis ta eraa nimi on?“
Ära nähes, et ma vastusega viivitan, sõnab
ta mulle etteheitvalt:
„Ise talitaja ja ei tea nekruti ema nime!"
Mul kargas hing uuesti täis: „Tohoh hullu!
Kas mina kõikide külanaiste nimesid pean teadma,
pealegi nende nimesid, kes meie vallast väljas
elavad?!.. Teil raamat nina ees ja kiusate mind
nekruti ema nimega".
Praost vaatas võidurõõmsalt mulle otsa, siis
sõnas rõhuga:
„Ann on ta nimi!"
8
„Noh minu pärast olgugi ta Ann. Ema
nime ei küsita kusagil".
Praost krabistas vähe aega sulega, ulatas
siis paberi minu kätte. Nüüd oli ta korraga kui
ümbermuudetud ja päris lahkus ise.
„Kuidas valla asjad seisavad?... Kuidas
kooli asjad?" Nüüd kui veel minu juure tuled,
tule otsekohe minu juure ja ära lausu
enne sellest mitte kellegilel"
Praost annab mulle kätt ja sooyib häid
pühi. Mina temale vastu nõndasamuti.
«Meil oli suur pahandus ees!" lau
sub praost mulle veel lahkumiseks
*
*
*
Esimese püha hommikul läinud ka meie
kiriku vöörmünder praosti juure. Viimane kurtma:
«Küll oli aga eila meil üks suur pahandus
ees\
„Ent kellega siis, praosti-härra ?“
„Teie talitajaga ikka."
«Kuidas nõnda? Tema ei ole ju sugugi nii
riiakas mees?"
„Jah?... Aga temal oli eila hirmus ki i re...“
Ja enam ei sõnagi meie eilasest pahandusest.
Edaspidi sain alati jalamaid praostihärra
jutule. Kõik aina imestasid selle minu eesõiguse
üle, kuid nad vaesekesed ei teadnudki seda võit
lust, mis mina selle eesõiguse pärast olin pida
nud läbi tegema. Ma olin head võitlemist või
delnud ...
Minu lool olekski lõpp, aga üks asi tuleb
mulle ikkagi imelik ja arusaamata ette, kas ka
dunud «vanamees" mulle tõesti südamest andeks
andis, või oli ta sunnitud seda nimelt silmakirjaks
9
tegema?... Kui mind uue õpetaja, fyadunud
praosti järeltuleja ajal kiriku vöörmündriks valiti,
siis löönud uus õpetaja — ma ise seekord kiriku
mõisas ei olnud — kirikuraamatu lahti ja sõna
nud juuresolijatele:
„Ja .. aga praosti-härra ei ole temaga
mitte hästi läbi saanud...*
Näete, üles oli märkinud meie pahanduse!..Noh, olgu ta n’d pealegi — kui meie kadunuga
teises ilmas jälle kokku saame, küllap ma seletan
talle siis meie riiu tõsise põhjuse ära. Mitte
„kiire“ ei olnud siin süüdi — aega oli pärast
kõrtsis küll jorutada — vaid pahanduse juureks
oli klaas punshi, mida ma leerivendade
seltsis maitsesin. Ta oli oma kohast küll hea,
kuid — parem oleks siiski olnud, kui ma teda
mitte ei oleks maitsenud.
10
„Härm"
See oli Krimmi sõja ajal — no, kui palju
sellest aega umbes võiks olla? Minu aru järele
tuleb ikka mõnikümmend aastat, — arutas vana
Tammetaat, piipu poptutades. Jah, olid küll ras
ked ajad sel ajal läbielada, oi kui rasked! Küla
mehed käisid vooris, vedasid maanteid mööda
kroonu kraami ja käisid küüdis. Rahvas oli vaene,
põllud ei kannud suuremat vilja ühtigi, mõisa
„tegu“ oli ära teha, aga raha, noh — raha saadi
sel ajal kogunisti vähe. Seda ei saanud mujalt,
kui vooriskäimisest. Sai siis kõik Peeterburid,
Tallinnad ja ka mõned pisemad linnad mitu ja
mitu korda läbi käidud ja kõik maanteeäärsed
kõrtsid olid kui peopesa peal teada, kus öömajal
sai oldud. Nüüd vaatad, — ei ole enam paljude
nimegi meeles, vaata, mis pikk aeg kõik ära ei
teel Mina olin sel ajal vast parajas nooremehe
eas — hakkasin isa kõrval ju poisikesena vooris
käima — käisin pärastpoole üksinda kahehobu
sega vooris. Ei ma kartnud külma ei palavat,
ehk küll ohtuda tublistigi sai. Tervis oli hea,
hakkamine kah, mis siis laita I Harva kui vankri
ehk ree peal said istuda, kõnni koorma kõrval
jalgsi, sest kuhu sa veel üles upitad, kui hobusel
ju muidugi raske koorem vedada oli. Olid mul
siis ka jalad, — koeralgi ei võinud paremad olla
— mitte niisugused nuiad ja puupakud kui praegu
mul all. Nende jalgadega ei saa .leskultki* maha
tulla, ära pillavad raiped, vägise kas või otseti...
li
No jah, see oli siis...
Järve härra, kelle käes sel ajal Ereda mõis
rendil oli, saadab mulle käsu järele, tema juurde
tulla.
Lähen.
— Kas sa, Jaan, ei võiks mulle Viljandist
rehe ahjutorusid tooma minna, maksan suile hea
hinna, 40 kopikat puuda pealt.
— Miks ep või, härra. Aga, kas peab sinna
tihe või paari hobusega sõitma?
— Noh, parem ikka paariga — räägib härra.
Ehk minu kodukohast Viljandi linna linnu
teed umbes 150 versta on, oli veohmd siiski
meelitav ja kuidas sa siis härra käsule vastu
panna julged. Sõidan minema moonakotti ene
sele ja hobustele kaasa võttes
Ei mäleta enam, mis nimeline kõrts see
Viljandi lähedal oli, kus ma hommikul vara pea
tusin. „Kõrtsipealsel“, s. o. suures ruumis, ei olnud
kedagi näha. ^Saksakambrist", kõrtsi puhtamalt
poolelt, kostavad mehe hääled. Räägivad kõrtsmik
ja üks võõras härra. Varsti astuvad nad seest
välja.
Võõras mees, või härra — kirjus mundris
ta oli — küsib minu käest kuhu ma sõidan.
Seletan, et olen sealt ja sealt mees ja lähen
Viljandist ahjutorusid tooma.
Väga hea! Kas võid ka mind kuni linnani
sõidutada ?
Noh, kui härrad reesõitu ei põlga, miks siis
mitte, sõidan ju muidugi tühjalt.
— Mis su nimi on? Kõrtsmik, andke voori
mehele üks poolkortlit viina ja mu4e üks naps
rummi — käseb võõras, — on lustilikum sõita.
12
Härra istub tagumisele reele, tahtis näed,
teine ise hobust juhtida, mina — esimese reele
ja laseme käia.
Meile sõidavad hobusemehed vastu, sest
kõrtsis oli natuke aega kulunud.
Pahur nüüd seda härrat teadis, aga pentsik
oli see härra 1 Kui hobusemees meile vastu tuli,
siis karjus ta ju eemalt: „Hei, tee lahti*. Mind
karistas ta, et ma teelt kõrvale ei läheks, ega
kellegile mitte teed ei annatcs. Pidasin seda nõud
mist enese kohta vähe veidraks, aga tegin siiski
nõnda, kuidas härra käskis Mõned siis ka and
sid teed, teised aga vahtisid võõrastades härra
karjumise peale ja andsid vaevalt pool teed. Nad
ei saanud aru, miks nad teed pidid andma, sest
mis härra see on, kes ree peal sõidab.
— Pea kinni 1 hõiskab härra mulle tagumi
selt reelt. Pean kinni. Vaatan, tema astub reelt
maha ja sammub tee ääres olevasse põõsastikku,
kust ta tubli pajuse maha lõikab.
— Noh, nüüd, laseme käia. Vaatame veel,
kes meile teed ei anna ja istub nüüd minu kõr
vale esimesele reele
Asi läheb hulluks, mõtlen ma, kui nüüd
härra tõepoolest tee peal mehi nööbeldama
hakkab, siis võib meil veel paha lugu kätte tulla.
Noh, vaatame, mis sest asjast välja tuleb.
Ja nagu oleks härra minu mõtteid mõistnud,
julgustas ta mind: — Sina ära karda midagi;
aja aga hobust, muu eest lase mind muretseda.
— Aga, kui härrad vahest mehi peksma
hakkavad.., katsun ma vastu rääkida.
— Kes loll, saab ka kirikus peksa, täismees
ei saa kõrtsis ka karvugi kõrvetada, — lausub
ta — näe sea! tuleb ju üks ja magab ree peal,
sunnikukene. Noh, küll ma teda äratan 1 Kui ho
13
bused nokkapidi kokku puutusid, kargas härra
maha ja mehe juurde ja kohe meest äratama.
— Või sina magad tee peal ja ei näe oma
hobust,— ja pats ja pats, mehele mööda kasukat.
— Mees tõstab pea üles, vaatab esiotsa
arusaamatalt ringi ja sõnab siis: „Toomas,
mis sa teed"?!.. Ei siis muud suuremat ühti.
Keerab hobuse teelt kõrvale ja vaatab veel vilksti
meie poole tagasi.
Mina mõtlen iseeneses: Hullu asi, mis
Toomas see minu võõras küll võib olla ?
Toomast härra aga räägib mulle edasi sõi
tes* — äh, eksisin natuke selle tümitamisega,
oli oma küla mees 1 Ja rohkem ei seletust midagi.
Ma pean natuke oma jutuga kõrvale mi
nema Teil, noorematel, ei ole sellest asjast aimugi,
kui mina veel noormees olin ja vooris käisin.
See oli õnnis — haagrehi ja peksuaeg!
Haagrehti kartsid igaüks nagu tuld. Keda tema
juurde kutsuti, ei see naljalt ilma nahatäieta
tagasi tulnud. Haagrehi kohus oli „lühikene* ja
rutuline: nii ja niipalju hoopisid. „Süüalune“ tõm
mati pingile, kaks verekoera istusid talle kum
magi otsale ja teised kaks virutasid vitstega tuli
seid sirakaid „süüaluse“ palja ihu peale.
Jäikus ja värin käib läbi, kui veel selle aja
peale tagasi mõtled. Ja mis eest siis kõik peksta
ei antud. Isegi leeriskäimise ajal ei olnud sa
peksu eest kaitstud (vallakoolis suges koolivanem
su naha läbi). Kui „süüd“ tegid, ehk õpetajale
vastu hakkasid, saatis sind vaimulik härra kohe
sedeliga haagrehile. Ise pidid viima, ise said
seal oma nahatäie! Noh, peksa sai ka mujalgi,
küll mõisa tallis, küll vallakchtus! Teadagi, et
siis inimesed kartsid, kui igalt poolt selga siputati. Peksa võis iga tühise asja pärast saada. Ja...
14
nüüd naerate teie seda, kui kuulete, meieajal ei
läinud suu ühti naerule... Ainult «vannutatud
mehed*, nagu talitaja, kohtumees ja teised, ei
käinud haagrehi peksu alla. Neid vitstega peksta
ei tohiiud. Noh, mis sellest läinud ajast enam
rääkida, igal ajal omad viisid ja seadused ja
mulla all on ju peksjad ja peksetud. Näed, usuti
ja uskusid inimesed sel ajal, et inimesest õiget
inimest muidu ei saa, kui «nahka üle kõrvade ei
tõmmata". Kuidas on inimesed ja ajad nüüd
muutunud! Tuleb saks või keski «suurematest"
sulle vastu, sul ei pruugi ühti mütsi peast tõm
mata ega tee pealt koormaga kraavi minna, et
saks mööda pääseks. Vanasti, kui see tegemata
jäi, said haagrehilt ka selle eest sugeda ja veel
kudas! Ei ole siis ime, kui meile vastutulejad
Toomast härrat, teda tema käskiva hääle pä
rast mõneks asjanikuks pidades teed andsid. Ja
kes just küllalt kärme ei olnud, sai pajuvebalikku
maitsta, ikkagi vähem vänge ja mõru, kui haag
rehi oma.
Lase nüüd käia! mõtlen mina — noh sellel
härral ma küll ennast peksta ei oleks lasknud,
olgu ta ei tea mis asjanik! Härra on minuga
lahke, pärib ja küsib meie küla elust ja olust.
Näha on, et ta meiesuguste elu hästi tunneb.
Olime ju linna lähedal. Hakkame suitsu tege
ma, tema paberossi, mina popsin piipu ja võtan
taelaga tuld. Mädand! seda piipu sai ju noorest
peast popsutada, ei saa teisest enne surma lahti,
vaatad, vanal päevil on tä pealegi hea seltsi
mees ja toidabki sind. Ei me pannud hea
jutuga ega suitsetamisega tähelegi, kui meie ta
gant üks tulisel ajul meist mööda kihutab. Tema
aisa ots sattus meie hobuse rangi-roomade taha
ja meil, lopsi hobune rakkest lahti. Säh sulle!
15
Mees aga sõidab veel püstiseistes linna poole
ja hirvitab meie äpardust. Minu härra näitab
vemmalt, mees näitab rusikat vastu.
— Noh, selle... (ütles õige pahasti) selle
peame meie küll kätte saama, maksku mis mak
sab! See on linnamees ja kaugemale ta ei sõida,
ütles ta, otsime, olgu ta või nööpnõel ise. Mul
olid selkorral ka head hobused, kuid rakendus
viitis oma aja ja mees meie ees kihutas kui pöö
rane! Vist kartis ta isegi, et nahk seljas kiheleb
ja et need mehed temaga nalja ei mõista, kui
teel kinni tabavad, nõnda vihane oli härra ja
mina kah veidi pahane. Võibolla oleks veel
nooruse ägeduses minagi mehe läbi kolkinud.
Mine tea!
Kihutame, nii et lumi vastu nägu tuiskab.
Ära ei saanud meest kätte! Kadus teine linna
vist kuhugile hoovi. Minul ei olnud aega meest
tagaotsima minna, — ei olnud enam ka isugi
tüli teha ja läksin ühte poodi järele küsima, kust
neid ahjutorusid saab. Härra maksis sõiduraha
mulle linna jõudes välja ja läks üksinda meest
tagaotsima. — Noh, meie saame veel kokku.
Egas sa niipea veel linnast ära sõida ja selle
kelmi pean ma kätte saama.
Noh, meie ei saanudki enam kokku.
Nägin veel, kui mu härra aknast mööda
ruttas; näitasin kaupmehele ja küsisin, kas ta
seda härrat tunneb?
— Missugune härra? Ah see „härra“ seal...
miks ei tunne. See on kroonu muusikant ja sealt
selle valla mees (kaupmees nimetas veel valla
ja küla nimegi).
Säh sulle, vaat kus härra!
16
Aga härra hakkamine oli tal tõepoolest, —
üks pentsik mees! — lõpetas Tamme vana oma
jutu.
— Noh, aga ahjutorud?
— Sain kätte ja tõin ära.
— Ja palju siis veoraha tuli?
— Mis ta tuli! Oma viis rubla kahe ho
buse pealt kokku.
Taat ulatas oma piibu ja hakkas popsutama.
Meie, nooremad, kujutasime omale aega ette,
mida me mitte ei ole näinud ja mis meile nii
võõras.
17
Kuusemäe-lell
Ega teie Kuusemäe lelle ei ole silmanud?
Vast olete teda siiski näinud! Kuusemäe-lell
oli juba 70 aastane kuivetanud vanamees, halli
habemega nagu kodukäija. Ta elutses oma endise
üleaedse krundi peal, kus tal jõe kaldale oma
elamise jaoks väike majake oli ehitatud. Sealt
käis ta talus päeviti tööl. Lell oli nooremas eas
isegi krundimees, aga lapsed läksid ta juurest
kõik ära linnadesse ja mujale, ja lell pidi selle
pärast krundi käest ära andma.
Miks lapsed kõik ta maha jätsid, ei teata
õieti. Vist osalt sellepärast, et lell kaks korda
abiellunud ja esimese naise lapsed võõrasemaga
hästi läbi ei saanud. Teise naisega lellel lapsi ei
olnud. Nüüd oli lell juba ammugi lesk.
Oma esimese naise kohta oli lellel hea mä«
lestus jäänud. «Sõrmkübaraga tõstaksin praegu
veel kadunukese haua pealt mulla ära" sõnus ta
tihti. Teise naise kohta ütles ta aga hoolimatult:
«Pidin seda „muhulast“ kakskümmend aastat
ilmaaegu toitma."
* *
«Lapsed! Ma tulen nüüd Italist. Vaadake,
missugused magusad õunad seal ei kasva! Jaah!
Ma räägin tõesti tõtt!"
Sarnaste sõnadega astub lell laste ette, võ
tab oma õunakompsu, mis tal üle õla konksuga
kepi oisas ripneb, õlalt maha ja kostitab lapsi
oma aiast toodud „Italia“ õuntega.
18
Juhtus lell suvisel ajal maamesilaste pesa
leidma, siis kõlas varsti hüüd: „Ae, lapsed! Tule
siia, ma leidsin mett!“ Senikaua kui lapsed meega
suud magustavad popsib lell oma piibunosu. Ja
kui lastel meekärjed puhtaks imetud, siis alles
panevad nad imeks, et lell magusat sugugi ei
mekkinud.
„Lell! Miks sa ise mett ei maitsenud?" —
mille peale lell seletab:
„01in korra merehädas ja tõotasin pühali
kult, et ma mitte eladeski mett ei söö. Enne
olin ta peale õige maias, jaah, lapsed! Ma rää
gin õieti tõtt!"
Ja lapsed, keda lell näis armastavat, usku
sid, et lell merehädas meesöömise maha tõotas
jätta, ja selle tõotuse murdmist patuks pidas.
Lapsed ei saanud aru, et lell sellepärast ei tihkanud mett süüa, et neile kõigile seda muidugi nii
vähe oli.
Lell ei olnud ka sugugi maias. Kui talle
kord, kui lell «natuke käest saanud", saiajahust
küpsetatud kooki pakuti, siis tõrjus ta pakkumise
tagasi :
«Sööge ise närud koogid!" Hommikul, kui
naps peast lahkunud ja talle ta ütelust meele
tuletati, sai lell isegi aru, et ta kalli jumalavilja
kohta pahasti oli öelnud ja katsus ennast va
bandada.
„Oi, oi! Kuda ma nii yõisin eksida ! Jehoova,
anna minu patt mulle andeks! Jaah, aga kes käs
kis Maalit mulle neid saksa-kooke pakkuda!"
Talurahvas pidi arvamisele tulema, et lell
«merehädas" ka koogisöömise tõotanud maha
jätta.
Millega lell siiski maiustas, oli kaunvili,
oad, mis tal peenardes toa ümber kasvasid.
19
„Ma armastan kaunaviljasuppi, lapsed, nii
sama hästi ka kapsaid!"
Ei läinud tal korda kapsaid saada, siis os
kas ta ennast teiste ees ilusasti trööstida:
„Kivi imen ennemini, ehk raudrohtu tee
äärest! Mis ta mul on? Liha või?! Va’ kapsaraagudest anna nüüd neli, viis rubla välja! Ae,
ae, jaah! Tohohhl"
Lell oskas inimeste ees oma tõsiseid tun
deid ja nõtrustki tihti varjata. Ainult kui lelle
süda täis kargas, siis plahvatas tõsine sisu lage
dale. Nii vaga ja jumalakartlik kui lell ka püü
dis olla, kõigest sagedasest kirikukäimisest hooli
mata, pani ta vihatujus „mustagi“ lendu. Taevaväed vaheldusid siis sarvilistega.
Kord läheb lell ühe teisega jõe ääre puid
saagima. Lühem tee sinna viib küla kalmistust läbi.
Vagad mõtted asuvad lellel rinda, kui ta
endiste tuttavate kalmudest mööda sammub.
Mütsi peast võttes palvetab ta kõva häälega:
„Sina su-ur ja vä-ägev Jumal! O-ole minu
vae esele patusele armuline! Oo, ma ei ole seda
vä-ärt, et minu patune jalg sel le püha maa
peale astub!*
Puu juure saades palvetab ta jällegi käsi
ristipannes enne töö algust: „Mu tööd las korda
minna, ja õnnista kõik sina!"
Vaevalt oli palve möödas ja saag puu läbi
lõiganud, kui üks jäme oks teda valusasti peast
riivas.
„Äh, kurat! Vaata, vaata, pea kõik verine!
Äh, ma pean ennast pagana rikaste töö juures
tapma! Jaah, äh! Sina ime! Tohohh!"
Lell armastas tihti palvetada, nõnda oli
vist harjunud, või oli temal tõsine sisemine nõue.
Tihti kuulis talurahvas tema ohkamist ja palve20
sõnu: oh, oh!... minu patusele andeks... ma vaene
mullatükk!...
Vaevalt teadis lell isegi, missugused «suu
red patud* teda nõnda palvetama sundisid.
See alaline palvetamise viis lelle juures
läks vahel koguni pentsikuks ja sundis vägisi
juuresolijaid muigele.
Nõnda laskis leli kord purjus peaga talutuppa ahju ääre põlvili, kus ta oma harjunud
ohkamisi ja palvesõnu kuulda laskis. Üles tõus
tes sõnab ta rahustatud südamega: Ae, nüüd
sain enne surma veel vene kirikus palve
tada! Sina Issand!"
Lelle «vintis" pea oli talutoa «vene kiri
kuks* kujutanud, kus ta palvetada ihkas, sest lell
kui kabelikoguduse liige oli seniajani ainult
«väikeses" kirikus käinud. Taevas seda nüüd ise
teab, kas see palvetamine «suureski kiri
kus" lelle palju paremaks tegi. Lellel oli üks
paha omadus, nagu inimesed rääkisid: «Lell on
sooltepööraja" tõendasid mõned ja tõid näite.
«Juuli, tule siia!“
„Ei ole, lelleke, aega! Loomad lähevad
kaugele!"
«Ae, ae! Aja loomad ka siia, minu juure!
Mis sul täna õhtu veel teha on?"
«Tarvis õhtul saunas käia, siis vaestetoa
juure leiba viia; meil on täna leivakord!"
„Ae, ae! Tapavad su tööga! Ise ilus lapsukene! Mine saksu teenima! Jaah! Hakkad siin
talvel vastu mäge vett üles kandma, aa. Tõsi!
Ma ütlen sulle, laps, tõtt!.. “
Pererahvaga kokku saades oli lellel teine jutt,
,Ae. ae! Küll on see lapsuke vigur! Ei
viitsi loomi sööta, ajab minu toa juure loomad
21
hunnikusse nälgima! Küll ta on hooletu ja laisk...
jaah!"
Ehk jälle perepoega, kaheksa-aastast poisijõmsikat kiites räägib lell mesikeelil poisikese
emale:
„Ae, ae! Oo! Küll see on aga üks tark
poisike! Oo! jaa, ma ütlen tõesti tõtt!"
Selga pöörates sõnub sulasele:
„Ae, ae! Küll on aga kiusupunn, hoia ja
keela taevas!"
Vist tuli see lelle paha omadus ja «sooliepööramine" sellest, et ta igaühe meelepärast tah
tis olla.
Lelle juttu ei ustud sellepärast hästi; siiski
kuulas enamik heameelega, mis lell «puhub*.
Iseäranis siis, kui lell jutu sekka häid meelitusi
oskas põimida.
Teisiti lell ei võinudki teha; ta tundis ini
meste nõrkust, pealegi sundis teda talupäivilise
seisund ja raugev rammu omale appi võtma
meelitusi.
«Naeravad küll — aga annavad ikkagi!.."
Raske talutöö käis lellel, kes juba vana oli, üle
jõu, kuid siiski ei tahtnud ta veel «jätkust järele
anda" ja otsis väsimuse põhjuseid mujalt. Kord
väsis ta heina niites. See äge vihtumine pala
val, kuival päeval tahtis lellel hinge seest võtta.
Ära nähes, et ta teistest niitjatest kaugele maha
jääb, viskas ta vikati enesest kaugele ja hüüdis
õiglase inimese täie meelepahaga:
„Ae, ae! Pagan võtku! Kas sulane on minu
vikati teritaja! Jaah 1 Ma ütlen tõtt: mina enam
heina ei tee!"
Lell ajas oma väsimuse sulase süüks, kes
peremehe äraolekul perele, ka lellele, vikatid
teritas.
22
Lell ei sallinud seda, kui keegi teda laisku
ses kahtlustas. Ta kiitles, et ta vähe magavat ja
alati midagi tegevat. Kuid see enesekiitus sai te
male kord komistuseks. Perenaine oli selle kiituse
kõrvataha pannud ja mängis lellele parajal ajal
vingerpussi
Oli lõuna aeg, kui lell töölt tulles rohuaia
puude alla langes konte sirutama.
„Mind ei ole tarvis ülesäratada. Ega ma
magagi, muidu sirutan vähe“.
MHea küll!“
Päike oli veel ainult „kolme mehe kõrgu
sel", kui lell viimaks üles ärkas. Teised olid jubu
ammugi tööl. Perenaine laskis lelle meelega ma
gada. Lell märkas, et temaga paha nalja on teh
tud, teda koguni „laisa kirja" tahetud panna,
sellepärast hädaldas ta: Äh, miks te mind ometi
üles ei ajanud! Ei mina julge selle häbi pärast
peremehele enam oma silmi näidata, lähen
merre! Otsekohe merrel"
Laiskust ei võinud lell ka teiste juures sal
lida. Nõnda tähendas ta ühe suvitaja kohta, kui
see põllult mööda läks:
.Päevavaras!"
Suvitaja kuulis.
Lell, kes sellest aru ei jaksanud saada, kui
das tervel inimesel kiirel töö ajal lõbu pärast täib
jalutada, nägi varsti enese ees vihast saksa keerutamas keppi.
„ Varasta sina ka päevi, kui võid, vana
nõid! Kas ma sind olen sundinud lõikama?!"
Kui saks juba kaugele läinud, siis vast usal
das lell silmi üles tõsta ja pererahvale lausuda:
BPidin teisele ütlema, ae, mis sa nüüd oma
keppi siin raputad, aga ei hakanud niisugusega
ennast pahandama. Tema näe, paneb ka pahaks!
23
Mis muidu seesugune siis õige muud on, kui
mitte päevavaras?!"
Kui suvetöö tehtud, siis algas lellel veel
enne talve tulekut üks „püha“ töö, mis ta mä
lestuseks ütles tegevat. See oli heinamaa rooki
mine ja puhastamine kändudest ja võsudest.
«Lapsed, seda teen teile mälestuseks, selle
töö eest ma tasu ei tahal Jaah, lapsed! Tõsi!
Ma kinnitan teile seda kõvasti".
Peremehega suvist lõpuarvet tehes, mis suu
remalt jaolt moona, osalt ka rahaga tasuti, tõu
sis lell istmelt üles ja sõnus pühalikult:
„Ma austan teid, härrad! ae, jaah! Kust
oleks mina vanainimene praegu enam raha näha
saanud?!
Lelle igapäevases, hallis elus oli see sügi
sene palgasaamise tund püham ja pidulikum
silmapilk aastas.
Nüüd oli raha, millega võis omale «rohtugi"
koju tuua, millest suutäis lellele «kosutuseks"
ära kulus.
Nüüd võis ka soojas toas pikutada ehk piipu
popsutada ja mõnusaid mõtteid mõlgutada, kui
väljas tuiskas: vanainimene on kurja ilma ja
nälja eest hoitud! Kui aga toas igavaks läheb,
siis talu juure «seitungi" tooma: juba nüüd neil
endil nad läbi loetud. Pühapäeviti, kui jaksu oli,
siis kuulama vana köstripapat; ega ta nii väga
kaugel polegi. Kodu olles teed omale süüa ehk
nositad midagi näpu vahel ja vaatad: talvekene
ongi mööda ja jälle surma poole.
Vahel üksi olles tikkusid lellele mustad mu
remõtted. Tööd ta enam kaua ei jaksa teha, rahakopikat ka kusagilt ei saa. Tarvis maja ära
müüa. Mis see on! Nüüd kastan ise silgusoolvett
24
ja lapsed panevad mu majakese pärast surma
ilusasti paigale. Kas nad mõnikord on ka küsi
nud, kuda mina elan! Söön paremini, muretsen
ka „rohukest“ ja tunnen ehk vanuil päevil veel
elust mõnu. Tõsi! Tõtt ma räägin...
Ja vanal läks meel korraga heaks, nii kui
oleks tal maja juba müüdud. Parim «ninaesine"
auraks laual ja tema kõrval „va lagund" sini
kael oma kelmika kubuga ja tema juures ilma
kannaga pütimoodi «pitsklaas".
Majake jäigi lellel müümata, seda müüsid
juba teised, kes sellest enam ei küsinud, kas oli
lellel sügusoolvesi või mõni kaunvilja-supp kehakinnituseks.
Lellel oli veel üks salakartus südames, mis
talle rahu ei annud: hirm üksinda omas maja
keses surra.
„Jaah!“ ütles ta haledalt, kui mina suren,
siis ei näe mind vist ükski. Enne kui toas vist
juba haisen! Lapsed, ma räägin selget tõtt! Aga
viinasse ma ei sure. Seda peate teadma. See on
tõsi; tõsi, jaah, tõsi!
Osalt, ehk oligi see salakartuse põhjuseks,
et lell enne surma oma majakesesse üürniku võt
tis. Aga hea läbisaamine ei kestnud kuigi kaua.
See üheselamine ähvardas lelle püha eraoman
dust rikkuda ja selles suunas oli lell koguni hell
ja õrn.
«Välja, väljal Tuba olgu tühi. Praht olgu
majast väljas, jaa, kohe välja, joonega. Ega see
laps ei jäta, tõmbab pliidi uksedki maha, ae, jaah!
See tõmbab maha!"
Kui tähendati, et üürniku kaheaastane laps
nii suur rammumees veel ei ole, siis tõendas
lell kaljukindlalt:
25
„Eee, jaah! See võtab uksed maha, ee .. .
see laps on kuri, jaah! Ma räägin tõtt!“
Ja üürnik lahkus majast.
*
*
*
Lahkus varsti ka majakese peremees ise.
Liiva Annus tuli lellele tee peal järele, teades,
et kodus, majakeses, teist elavat hinge ei olnud,
kes lelle lahkumist oleks näinud. Nõnda näed
vahest jämedat ja harulist pärnapuud üksinda
lagedal väljal. Tema tüvi on õõnes, ainult jäme
krobuline koor, olgugi tormide ja tuulte käes
lõhkenud, tõotab veel kaua vastu panna. Ühel
ilusal hommikul aga, kui päike naeratades tõuseb,
ei ole vana puud enam alles. Öösine äkiline
torm murdis ta Seal lamab ta hiiglakeha purus
tatud okstega ja ootab kirvemehi, neile kõnele
des: võtke veel seegi, mis minust elu ja aeg
järele jätnud. Elavatele kõlbab ju kõik!.. Ja
kirve- ja sae-mehed on seda rõõmsamad, mida
kõrgemale puuriit tõuseb...
Teekäija! Eks sa ole ühes ilusas kohas
Pühajõel Kantsimäe varjus olevat Kuusemäe-lelle
majakest tähele pannud? Juba peseb vihm ta
kollase värvi seintelt ja endisest valgest korstnast
paistab punane telliskivi serv. Maja ümber õitse
vad kevadel paksud sirelipõõsad: mis lell istu
tanud ja lumivalged õunapuuõied pudenevad
kiikajatele lastele pähe. Maja on tühi, keegi ei
ela enam seal. Harva katsub talusulane seal öö
bida, aga ta uni ei ole seal kosutav ega rahuline.
Läbi une nagu kõlaks lelle hääl kõrvu, käskivalt
ja pahaselt:
„Välja, väljal Tuba olgu tühi! Ega see poiss
ei jäta, tõmbab pliidi uksedki maha!..“
26
Ilmaaegu kardab poiss! Lelle uni lähedal
kalmistul on magus. Temale laulab lepalind ja
isaräästas vilistab puuoksal, sel ajal, kui emalind
haudumas. Tema laul kuulutab uut elu. Vägevat
elutungi avaldub ka noor võsastik sellel heina
maal; mis lell rookinud. Nüüd tahavad noored
võsud lelle vaevarikka töö oma kasvuga kogu
nisti tühistada tema „mälestuse“ ära kustutada.
Võib olla,ehk on rändaja „Kuusemäe-lellesid“
ja nende majakesi mujalgi näinud? Ehk on nad
kodumaalt lahkumisel sinust maha jäänud? Vanad,
hallid, huvituseta „lelled“, keda võõrsilt tagasi
tulles enam ees ei leia! Sa tunned nüüd nagu
puudust nende järele, ja korraga ärkab sinus
huvi seal-elavate imestuseks; kuhu on lell jää
nud?! .
Meie kodumaal leidub paljugi sarnaseid
väikesi majakesi talukruntidel, kas endised tuge
vad taluperemehed vanul päevil elutsevad, kuni
hauda varisevad.
Need Jelled* püüavad enestest veel midagi
„mälestusegi* järele jätta. See kaob aga varsti.
Lapsed ehk mälestavad neid veel puhtema süda
mega „Italist“ toodud õunte tõttu, kuna vanem
inimene tuimalt ja ükskõikselt lausub: Oli ka
üks vana patukott, keda armust ülal pidasime*.
27
Kohus
maa-aluses Narvas
Narvas oli omal ajal esimeseklassi kindlus
ja teda ei olnud kerge äravõita. Vene valitsuse
ajal aga kaotas linn oma kindlusliku tähtsuse
1863 a. (1864. a. viidi suurtükid linna vallidelt
Peterburgi). Sellest ajast peale olid saladuslikud
linna vallidealused õõnsused lahti ka lihtsureli
kule; palju uudishimulikke käis neid siis uuri
mas ja vaatamas. Huvi nende vastu ei ole
millalgi haihtunud. Iseäranis «kullaotsijad" ei
tahtnud salakäikudele rahu anda, isegi käike pu
rustades ja lõhkudes.
Just viimasel, Eesti ajal, on huvi salakäi
kude vastu tõusnud. Neid on prahist puhastatud
ja turistidele vaatlemiseks avatud. Seda teeb
muidugi linnavalitsus linna huvides, kuid kõike
käike ei ole veel jõutud korda seada.
Neid Narva all on ju terve rägastik! Isegi
südalinn varjab omis majus salakäike mis täna
vate alt bastioonidesse või teadmata kuhu viivad.
Võib ütelda—maa-alune Narva ei ole veel täiesti
omi salakäike avastanud. Ja, mine tea, mis sala
dusi need käigud veel edespidigi pakuvad, ehk
mis on nendes sündinud. Kõditamiseks ja õudsuse pakkumiseks on nad aga alati olnud sündsad.
Alamal kuulemegi ühe sarnase loo, mis
bastiooni alustes käikudes sündinud, kuid lugejalt
palun veidi kannatust. Asja paremaks arusaami
seks tuleb enne seletada.
28
Eestlasi elas linnas tol ajal, kui Narva oli
kindlus, koguni vähe; olid mõned ametmehed,
kojamehed ja majateenijad. Linnamüüride vahel
elutsesid sakslased, venelased, mõni perekond
soomlasi ja rootslasi. Linna kui kindluse ümber
oli lage, hooneteta tühi karjamaa Kui aga kind
lusest lahtine linn sai ja kui vabrikud asutati
(Kreenholmi vabriku nurgakivi pandi 30. aprillil
1857, aasta enne omandas parun Knoop Suthoffide perekonnalt Kreenholmi ehk Varessaare, kuhu
vabrik pärast ehitati), siis rändasid töölised Narva
tööd ja leiba otsima. Narva sai ka eestlastele
sisserändamise kohaks ja uueks asumaaks. Kuue
kümnendate aastate keskel toodi Kreenholmi
vabrikusse hulk töölisi ka Saksamaalt, nimelt
kangrutööüsi. Narva noortemeeste seas läks kihinkahm lahti saksa preilide ootel Telliti rätsepatelt
uusi ülikondi, et Saksa preilide ees ei tarvitseks
häbeneda.
Tol ajal ei olnud Narvas palju sellekohaseid
ametmehi, ainult 4 saksa meistrit ja paar vene
riieteõmblejat; rätsepatest oli puudus, kui suurem
töötellimine seisis ees. Oli ju iga päev laevatäit
germaani iludusi oodata. Sel ajal raudteed veel
ei olnud ja iga käsitööline pidi linnast linna
jalgsi rändama. Oli vandersellide ajajärk, tehti
tööd ühe meistri juures ja kui himu täis, mindi
rändama teise linna, teise meistri juure. Nüüd
siis on lugejal enam-vähem ettekujutus sellest
ajast selge ja ma jutustan loo, mis selle ajaga
ühenduses.
Lugu on järgmine:
Ilus kevadine maikuu päev oli käes. Meister
Martinsberg kratsis kukalt ja võttis kõrva tagant
nõu. Talle tegi rohke töötellimine muret, kuid
osavatest ja kärmetest sellidest oli kibe puudus.
29
Küll oli vandersellidest, kes Narva tulnud, tal
teada hea ja osav töömees, kuid see oli paran
damatu joodik. Ta ei mõtelnudki tööle asuda ja
ei jaganud meister Martinsbergi muret. Olles
mõne päeva meistri juures töötanud, jõi ta teeni
tud raha „toppeltkümlina“, selleaegse „hantvärgiM
joogina, Siivertsi trahteris maha ja puhkas siis
Saksa surnuaial väsimust — teiste puhkajate,
haudade vahel. Siivertsi trahter Saksa surnuaia
kohal oli narvalaste ja ka Vanderselli (olgu nii
sugune nimi meie jutukangelasele) armsam joogi
koht, mis linnast väljas rohelises asus ja kus
rahuline puhkepäev haudade vahel ei oodanud
üksi Vanderselli, vaid mõnikord ka teisi väsinuid.
Nagu öeldud, meister Martinsberg oii mu
res. Vandersell tööle ei hakka, tellimine tuleb
aga kiires korras täita. Kuid kus häda suur, seal
ka abi lähedal, ilma et ise teadki. Meister kurt
nud oma häda voorimees Luukasele. See mõtel
nud veidi aega, siis sõnanud:
Tead, meister! Maksa mulle kolm rubla ja
ma toon Vanderselli sulle homme tööle.
— Kuidas! Sina tood ta homme tööle?
Mul nii hädasti tarvis.
— Toon!
— Hüva, maksan! Siin on käsi.
Meest sõnast, härga sarvist 1
*
Vandersell ärkas oma uimastusest. Talle oli
keegi heamees trahteris tubli peatäie „handvärgi
jooki“ lisaks veel endisele ostnud, siis kaob tal
mälestus. — Tähendab, mees on täis mis täis.
Ärgates ta tunneb valu seal kohas, kus ta
ennemini sarnastel ärkamisekordadel valu ei tunnud. Põrguvalu kohe! Ta kargab istukile. Nagu
tuli põletab alumist kehaosa. Justkui oleks keegi
30
põletavat vedelikku või tärpentiini paljale ihule
kallanud. Ta kobab ümber Pimedus valitseb igal
pool. Ümberringi on külmad niisked kiviseinad,
kobamisel puutub talle vastu rauduks, mida ta
avada ei saa. Kus ma olen, kus olen? Ta tunneb,
kuidas külm higi tilgub otsaesiselt..— Kas hauas
või põrgus. Või ongi see joodikute põrgu, ni
pime, nii õudne? Oh, kuidas ma siit veel eluga
pääseksin, veel seekordki! — Ta tahab karjuda,
kuid ainult korisemine tuleb kuuldavale. Vaikus...
hauavaikus valitseb tema ümber, ta tunneb vaimlist ja kehalist piina ta ei saa aru, kuhu ta on
sattunud, kes teda siia neetud paika toimetanud
ja maha jätnud...
Hirm tegi mehe nii küpseks, et ta kum
muli heites Jumalat appi hüüdis ja oma joomist
needis. Ja justkui olekski taevas tema appihüüet
kuulnud. Rauduks avati ja lävele ilmusid kaks
mustas riides meest küünaldega ja kaetud nägu
dega, kes teda käskisid viimasepäeva kohtu ette
tulla.
Himust lõdisev vaene patune talutati nüüd
mitmest käigust läbi, kuni ta jõudis kohtu ette.
Mustal laual põles paar vahaküünali ja paar
kinniste nägudega meest istusid kohtulaua taga.
— Sina, joodik ja haudadeteotaja, kumises
kohtuniku hääl kui maa-alt. Sinu lõõg on täis
saanud
— Armu, armu! palus patune. Ei elades
taha maha enam viinasuutäit suhu võtta, ega
surnuhaudade vahel magada.
— Kas lubad seda? On’s see su kindel
tahtmine ja tõotus? Nii kergesti see ei lähe. Sa
pead vande andma ja sellele alla kirjutama, süs
võid veel eluga pääseda, rääkis kohtunik Nüüd
vannu ja ütle mulle järele järgmised sõnad:
31
— Mina, rätsep Vandersell, tõotan ja vannun
viinajoomise maha jätta, ei iialgi ühte sinist
esmaspäeva pidada, seni kui ma elan Ei pea
ma seda tõotust, siis pärigu mind põrgu ja tema
piinad.
Väriseva käega, kuid lootus südames siit
neetud paigast pääseda, kirjutab Vandersell oma
nime paberile.
— Nüüd kuule veel! rääkis kohtunik. Kui kell
12 lööb, viivad su kohtuteenrid välja. Senikaua
ootad seal, kust sind siia toodi. Vandersell viidi
nüüd vana paika tagasi, kus ta hirmu ja lootuse
vahetusel ärapääsu ootas.
Aastapikkusena näiva ootamise järele tulid
samad kaks meest kes talle koti pähe panid ja
välja tallutasid. Kahe mehe vahel viidi ta ikka
edasi, kuni peatuti. — Nüüd oota veidike! sõna
sid saatjad, kuni linna kell 1 ära lööb.
Vandersell avas oma pea nüüd kotist ja lei
dis enese Võllamäelt, Pähklamäe mõisa ja vana
Rootsi kantsi läheduses, mis linnakarjamaal.
Järgmisel hommikul oli Vandersell meister
Martinsbergi juures kibedasti ametis, et Narva
kavaleridele õigeks ajaks pidukuube valmis teha.
Meister Martinsberg hõõrus heameelega käsi,
niisama ka voorimees Luukas. Paar nädalat hil
jem tuli Narva kauaoodatud laevatäis saksa
neiusid. Siis olid suured rõõmupäevad linnas.
Siivertsi trahter rõkkas nagu pulmapidude ajal
muusikast ja tantsust. Lõbu oli Narva noormees
tel laialt, kuid Vandersell ei võtnud peost osa;
ta oli kaine mees ja jäigi selleks. Pärastpoole oli
ta i?e meister, Peterburgis Ja seda tänu Narva
vahialusele, voorimees Luukasele ja tema abi
listele.
32
Õnnelik õnnetus
— Kuda viimasel ajal elatakse ja ollakse,
teate ise paremini ajalehtedest ja endi tähele
panekutest. Naljaks ja ajaviiteks jutustan teile
oma lapsepõlve mälestustest. Targemadki ehk
pahandavad selle üle, aga ükskõik: kõik ei ole
ju targa dl
— Rääkige, rääkige, sundisime meie vana
soldat Priidut.
— Olen Palkanites käinud ja muid elu ras
kusi läbi elanud, — ikka seda näinud, et mis
eest „väikest" kuradikest karistatakse, see „suurtel“ libedalt läbi läheb. Sellest ei pääse sõjaega rahuajal, see oli vanasti, maksab ka prae
gugi!
Ainult mõni harv kord pääseb ka „ väikenetrahvist, ja sedagi kogemata kombel „suure*
pähe.
Sest on palju aega tagasi...
— Mari, mitu aastat meil ju paaris saab
oldudki ?
— Kellel siis need aastad meeles on! On
juba hulgake aega Kaks nädalat enne jõulu
olid pulmad ...
— Ah tühja aastatest! Ehk tulevad pärast
poole iseenesest meele! hüüdsime meie kärsi
tumalt.
— Ei, pidage!.. Võisin vahest 7—8 aas
tane poisijõmpsikas olla. Noh, olgu, jutustan
edasi, aastate täpsus ei muuda minu jutustusi
paremaks ega pahemaks!.
33
Politseimeistrit siis Narvas ei olnud, oli
pürjermeister. Amet üks, nimi ainult teine! Rää
gitud ajal oli Juhan Viibelmanri (Johann Viebbelmann. Aut.) pürjermeistriks, kes üht puusa pidi
natuke lonkas.
Meie elasime samas kohas, kus praegugi,
ja minu isa oli ametipoolest õllemeister. Nagu
näete, ka „meister", olgugi mitte pürjermeister.
Ta, kadunuke, pruulis toop-õlut Novinka
juures olevas mõisa õlleköögis, ja seda müüdi
siis toobiviisi kõrtsides.
Millest see nüüd tuli, aga minu isa kutsuti
ümberkaudsete elanikkude ja tuttavate poolt ka
Piibelmanniks, — härra Piibelmanniks, ehk küll
nagu ise teate, meie perekonnanimi hoopis
teine on. Tuli see taadi sarnadusest tõsise Piibelmanniga või millegist muust, ei tea ütelda. Vast
oli see põhjuseks, et taat niisamuti ja sama jalga
lonkas, kui pürjermeistergi. Noh, taat ei pannud
nime ka sugugi pahaks; nimetas isegi end „härra
Piibelmanniks". Muud kasu ega kahju sellest ei
olnud.
Siiski... Kord ometi tõi taadile härra Piibelmanni nimi rahalist „kasu“ ja mitte rohkem
ega vähem kui 50 kopikat.
Ja seda tahtsingi just teile jutustada. Narva
linna päralt olev mõis, Pähklimäe, oli rendile
antud. Seekord oli rentnikuks linnabürjer Gendit,
kellel alevi lehmapidajatega oli niisama „karvanooda" kiskumist, kui ikkagi see on: lehmad,
sunnikud, tikkusid mõisa vilja. Ainult lehmi, mui
dugi ka inimesi oli tol ajal vähem kui praegu.
Meil oli üks must lehm, kellest mäletan, et
tal oli ainult sabaots valge. Heakene küll! Eks
lehmake läinud ühel ilusal päeval ühes teistega
mõisa kaera ja väljavaht Jüri — uus luud ikka
34
toa pühib, oli vast teine mõni nädal ametis —
Jürike, va hundisitt, kus ta praegugi on, ajanud
naiste suureks pahanduseks lehmad kõik mõisa
lauta kinni:
— Ega mõis nüüd nalja mõista! sõnas
memm, kui õnnetusest kuulda sai.
— Sina vurr oleksid ka lehma järel pare
mini valvata võinud — kargad muidu ümber!
tegi ema mulle tähenduse.
Ei siis, kadunuke, minuga rohkem ei pa
handanud — oo, mul oli kuldaväärt ema!
— Noh, Priiduke, lähme siis lehma lunas
tama! sõnab eit ja mässib raha rätikunurka.
Mõisa jõudes näeme hulga naisi õues här
rat ootamas. Kõik nad olid oma loomakeste jä
rel tulnud, keda kuri Jüri mõisaiauta vangistanud.
Minu ema jääb ka naiste salga taha seisma,
tema kadunuke ei armastanud kusagil ettetükkida.
Mina hoian hirmuga tema seelikusabast kinni;
kartsin härrat.
Viimaks tuleb härra opmaniga lauda poole.
Nüüd algas vast peapesu Naised said
saksalt küll ja küll kisendada. Egas nad sellest
suurt hoolinud, teate „linnanaised!“ Härrale nad
siiski vastu ei hakanud, teadsid ju et trahv siis
suurem tuleb.
— Iga lehma pealt tuleb 50 kop. trahvi
maksta, otsustab viimaks isand.
Mõni südikam naine palub trahviraha na
tuke alandada. Ei aita, härra läheb uuesti tigedaks.
— Makske välja, ehk muidu saadan teid
kõiki „raadi“ (politseisse).
Lunastamine algab. Jüri käsutatakse lehmi
ükshaaval laudast välja tooma, kuna opman raha
vastu võtab. Herra ise seisab, kepp käes ja vaa
tab toimingut pealt.
35
— Sunniku tõbras 1 Niisugust „kitse“ et
ole veel nähtud. Ja, tema pärast saa härralt veel
sõimata! Piilelmanni lehm ? Mis asjamees see
härra Piibelmann ise kurat, õige on, et tema
lehm ilma trahvita, mõisa kaera võib parkida ?
(Jüri ei teadnud ega tunnud kumbagi Piibelmanni, sest nagu ütlesin, oli ta alles võõras).
— Küll meie, poisikesega lehma siit ära
ajame! sõnub eit Jürile. Sel muidugi hea meel.
Õige mul lõbu lehma järel pikas kaeras jooksta.
Koju jõudes harutas eit rätikunurga lahti ja
pani raha muheledes kappi tagasi. Siis läks ta
sahvrisse, kust ta suure võileivakannikaga välja
tuli. See oli minu jaoks. Ise läks ta kiiresti lehma
lüpsma.
— Noh kas oli tunda, et lehm rohkem
piima andis? küsis üks peaitkuulajaist.
— Ei mäleta! Arvan, et ikka vist! Usun
et mõisakaer Müstikule rohkem rammusat toitu
andis, kui rohust lage linna karjamaa. Parem
^ninaesine" ei oie kellegil põlata, olgu ta lehmal
või vanal soldatil.
Susi sõi
Vallavolimehe enese jutustus.
Kuidas kõik see kupatus meil mokka läks,
seda tahan teile kohe jutustada.
Kõigepealt: kes ja mis on üks valla volimees? Mees, kellel palju «ülekohut", keda iga
üks oma püha kohuseks arvab süüdistada ja ki
ruda. Mees, kes ühes teiste omasugustega valla
kasusid peab kaitsema, kelle loal ja mitteluba
misel valla kopikad ja rublad «pesasse" jäävad
või «lendu" lähevad; mees, kes mõnikord ter
ved päevad ilma tasuta valla heaks peab ohver
dama ja ise oma leivamärssi kaasas kandma,
kui ta tühja kõhtu kannatada ei taha. Jumal
hoidku küll igaüht tõsist talumeest valla voliniku
au eest! Siiski... oled korra valla poolt valitud,
katsu oma kohuseid täita nii kuidas oskad ja
kudas sul asjast arusaamist on.
Imeks tuleb aga panna mõnda meest, kes
eluotsanl ja alati volimehena valla ees tahaks
*hiilgada\ ilma et tal valla asjaajamisest ja raa
matupidamisest aimugi oleks. Ja ... niisugusi
mehi leidub praegu veel paljugi. Kas siin vast
süüdi valiatäiskogu ise vahest ei ole, kes volinikke valib? Vahest pandaks nagu narri pärast
mõni mees ametisse, kellest kõik muud võiks
saada, kuid mitte mõistlikku valla volimeest.
Siin mängib tihti kadedus, kius,® rolli: enesel
lootust volimeheks ei ole saada, siis ei pea ka
targem, rohkem silmapaistvam mees selle ameti
38
peale saama, saagu parem see või teine! Ja
paha on volikogus istuda ja vallaasju juhtida,
kui neid tavijalgu rohkem on. Iga hea alga
tuse pistavad nad ju idus mokka; sa ei jõua
nendega jännata, neid arusaamisele viia, väsid
sina, mitte nemad, need targad vallataadid.
Meie valla volikogus õnneks niisuguseid tõrgeid taate palju ei olnud, nad olid vähemuses;
meie edumeelsed ja nooremad mehed võitsime
nad alati ära — siiski läks meil see „kupatus“
kõik mokka, — päris pintslisse kohe! Ja
kuidas see kõik tuli. Keegi oli vägevam kui meie
suure valla volikogu, ilma et tal mingisugust
võimu meie üle oleks olnud, meie teada. Noh,
jutustan järgemööda, küll siis mu jutust isegi
aru saate.
Ühe meie valla külale tahtsime teist «kool
meistrit0 soetada. Külas oli lapsi palju ja üks
koolmeister ei jõudnud nendest ülekäia. Mis seal
muud, kui temale abi. Abi siis abi, kuid kool
meister olgu naisterahvas, tegime otsuseks
ja torkasime kuulutuse lehte. Miks just naiste
rahvast koolmeistrit, see on meie oma saladus.
Naisterahvale võib vähem palka pakkuda, naisterahvas-koolmeister ei lähe teise meesterahvastkoolmeistriga riidu ja — palju huvitavam on
kauplemise ajal volimeestel enese ees ühte nais
te r a h v a s t näha, pealegi kui ta igatepidi
mõistlik ja ilus on. Kaupleks ehk iga külale kõik
„naiskoolmeistrid“, kui see minu tegemine oleksl
Minul oli tarvis vaksalisse enne kool
meistri kauplemist veel koorem kartulaid viia —
siis kohe sealt vallamajasse, kuhu teised ju ennemind läinud. Süda kipitas sees, et hiljaks vist
jään: ei tea, missuguse nad seal valivad, sest
39
kriipsamine olin ju kuulda saanud, et meil kahe
preili seast „koolmeistrit“ tuleb valida ja kaubelda.
Pean ütlema, et ma „kaiede“, see on nais
terahva hindamise juures natuke asjatundja olen.
Kohe esimese nägemise juures ütled plaksti ära,
mis see ehk teine „kai- väärt on. Ja on mehi,
kes selle kunstiga tervel eluajal valmis ei saa,
kes alati kobavad ja eksivad, justkui seal kuhugi
eksida oleks I Meie, ametivenna Aabliga, tunneme
naisterahvast, kes meeMida võib. Sest peaasi on
ikka meeldimine, muu asi kõik tühi puru.
Kes meeldib, on „tarka ja toimetab kõik oma
asjad „iargasti“, miks siis mitte ka aabitsaõpetust valla jõngermannidele. Kahest iludusest
tuleb ikka ilusam välja valida, on alati minu
põhimõte, pealegi kui nad ühesuguse hariduse
on saanud Noh, seda ei pruugi sul just ajalehes
rääkida, olgu ja jäägu ainult meie kahe teada,
tead, — teised volimehed saaksid kurjaks ja ka
dedaks, meie, nooremate asjatundmise üle ja
naiste käest kodus saaksime ka hurjutada: „vaata
mehi, missugused ilmaaegused ja käest hukas
nad meil ei ole!- Volikogus peab aga mehi mit
mesuguseid olema: üks tunneb üht, teine teist
asja põhjalikumalt kui teine.
Astun vallamajasse. Meestel kõik kaelad
õiele: «tulid joh ükskord, meie just sind ootasimegi!"
— Kus nad on?
— Seal teises toas ootavad otsust, kumba
valid?! Tunneme ju sinu maitset...
Teen ukse lahti. Päris pimedaks ja keele
tumaks jäin esiotsa.
„Tritvastein“! niisugust iludust ei lootnud
ma siin eestoas leida.
40
Teine neiu, kes ka omamoodi keskmiselt
ilus oli, ei saanud esimesele, keda kohe nägin*
sugugi vastu, nii pergeli ilus oli see preili!
Nii kui juturaamatus: saleda kehaga, õrna
punaste palgedega, sinisilmadega ja lokis juus
tega. Kahju, et ma jutukirjutaja ei ole, küll saaks
selle preili iludusest ometigi kirjutada! Miks ei
ole meil volikogus ka mõnd kirjanikku peale
hariliku protokollikirjutaja 1
— Andku kodus Kai mulle andeks, aga
mina valin selle! ütlen oma südames. Teist prei
lit ei hakka rohkem enam silmitsemagi. Vaatan
mees «koolmeistri" otsa, kes ka siia oma abilise
valimist vaatama tulnud, loen sedasama soovi
tema silmadest 1 Miks ei võinud mina koolmeist
riks õppida ?! Selle preili kõrval klassis üheskoos
töötada, «suust suhu rääkida, silmast silma" vaa
data .. taevas, tükikene sinu telkidest oleks siia
koolimajasse ilusasti alla libisenud I Ilma palgata
teeniksin kohe ühe talve ja teisel nõuaksin vast
poole palka. Kahju, et ma koolivanemgi ei ole,
igapäev käiksin korra kooli katsumas.
— Aga koolmeistri »Kaie“ ? Kumba nen
dest neiudest valiks tema? sähvatab mul mõte
häkiste läbi pea. See teine neiu, vähem ilus, on
ju tema soovitatud. «Tritvastein 1“ Kui siin va
hest harilise naiste haigusega, kadedusega vii
maks tegemist ei tule teha. Minu Kaie paneks
küli kõik «sarved ja sõrad" ilusama neiu vali
mise vastu, nõnda päevaselge on mul tema sel
ginud ilmavaade. Kuid siin on ju rohkem hari
tud inimestega tegemist... tühi mõte ja vaat,
mis lollusi vahel ka ühe valla volimehe pähe
kõik ei tule!
Noh ?!...
41
See küsiv „noh“ paistis iga voliniku näolt,
kui toaukse vahepealt kinni panin.
— Noh?l Mis seal nüüd noh, ehk nab, aga
üks tuleb ikka tingimata ära valida.
— Teame isegi, aga kumba siis?
— Ma viivitasin meelega natuke aega ja
lasksin põnevust kõigekõrgema kraadini tõusta.
Siis köhatasin, tegin hääle puhtaks ja pidasin
ametivendadele vist kõnegi, mida ma ise aga
enam heaste ei mäleta. Niipalju on veel meeles,
et nõnda algasin:
Austatud X. vallavolimehed ja armsad ame
tivennad! „Kuitura” ja „progress" nõuavad meilt,
et meie täna kooli tähtsust silmas pidades, tema
õppejõudusid suurendame ja tont teab, mis ma
seal veel lorisin. Peaasi: ma soovitasin ilusamat
neidu valida, mis ka vist ilma minu soovituseta
oleks sündinud. Ühesõnaga kaup plaksti koos,
isegi viit rubla palgast maha ei tingitud, nagu
see volikogus harilik nähe ... Korteri pidi neiu
koolimajas saama, sest koolmeistril oli neli või
viis tuba. Näitasime korteri kättegi, koolmeister
nõus, neiu nõus, ühesõnaga asi ilus ja kõigeparem. Ja nüüd seda tänu, seda ilusat tänu, mis
valitud neiu meile avaldas! Sõnad, silmad, hääle
kõla, aina südamesse tungis vägise. Vaatan Aablit,
temal mehel mokk-ki torus ja teised nühivad nina
hea-meele-pärast muidugi. Rõõmsas meeleolus lä
heme kõik koju poole ...
Ei tahaks seda lugu enam meelde tuletada
ega rääkidagi! Püüad valla kasuks kõik ära teha,
mis oskad ja võid noh, kool oleks saanud hea
järjele, lapsed õpiksid kahe koolitaja juhatusel
jõudsasti. Noorsugu saaks targemaks kui meie
seda oleme Nende seast saaks tulevikus häid
42
volimehi ja teisi vallaametnikke ... Valla tüdru
kud ja naised saaksid tulevikus targemad, nad ei
oleks nii puitanud ega tagasihoidlikud jutuaja
mises võõramate meesterahvastega. „I!m“ edeneks,
ühe sõnaga, kuid susi sõi ja pani terve ilusa
„kupatuse“ mokka .. .
Kooliülemuselt saime ettekirjutuse: nais
koolmeistrite tuleb korter ehitada, vaheseinu
teha ja tont teab, mis seal „sikuläris“ kõik ei
olnud. Just kui suures koolimajas kahe kool
meistri jaoks küllalt ruumi ei olnud, nii kuidas
kauplesime. Nüüd ehita korter, kellele seda
ehitamist ja eraldamist tarvis oleks ?! Ei usu, et
neiu seda eraldamist ja ehitust nii väga nõudis.
Kuid see asjata nõudmine täitis volimeeste kopsu
ja maksa : e i e h i t a ja lorilgi lõpp. Neiu jäi
tulemata ja on tänapäevani tulemata; las kool
meister üksi hulga lastega valmis saada!
Kuid mõistatuseks jääb meile tänapäevani:
kes see kooliülemuse juures meie „asja“ mokka
pistis? „Tritvastein“, küll on see aga üks inimene!
45
Vaimude maja
Õues pime; aknaklaasidelt valguvad alla
sügisöö silmapisarad. Heledal elektrivarustusel
ja soojas toas olles valdab toasviibijat mugav,
kodune tunne. See tunne tõuseb veel mõne kraadi
võrra kõrgemale, kui sõber sind külastab ja jutu
ajamine täies hoos. Mõnikord juhtub nii, et jutt
reaalselt pinnalt nagu kogemata kaldub müstika
valda, iseäranis siis, kui ilm väljas pime ja
tormine.
Oli kord sarnane õhtu, kui sõbrad kokku
juhtusid. Aeg oli juba kaunis hiline. Tõusti üles,
et lahkuda.
— Istuge veel vähe! Räägin teile loo, mis
teid vististi huvitab ja ühtlasi ka „teekepiks“
oleks. Mõni teine kord ei ole mul jutustamiseks
tuju ja vahest ei tule ka meele. Noh, istuge ikka,
kuhu siis nii kiire! rääkis majaisa.
— Vahest mõni hirmu- ja õudusejutt, mis
kananahale ajab? Lase siis kuulda, sõnas üks
äraminejatest.
— Minu jutt ei ole ka pikk, mõne sõnaga
öeldud, kui teil kuulamiseks kannatust ei jätku.
Kuid enne lubage küsida: usute teie vaime või
vaimutaolisi olevusi?
— Hm, hm! tegid kuulajad. Nüüd üks lori
küll algab! Raske uskuda neid, keda ei ole
Ah, neid ei ole siis... tubli, tubli. Mulle
jutustas keegi ustav inimene, kes nüüd isegi juba
44
vaimuderiiki rännanud, selle loo, mille teile edasi
annan.
Väljas oli ilm vahepeal pöörasemaks läinud,
tuule vingumine ja vihma krabin segas vaikust
toas.
Sõbrad panid suitsud suhu ja olid kuulamise-valmis.
— See oli maailmasõja 1915. aasta, algas
kõneleja. Kujutelge ühes tuttavas linnas tellis
kivimaja, mis pika tänava ääres. Maja taga park,
vastu vallimäge. Majast lõuna pool viljapuuaed.
Pargi pool on majal suur klaasist veranda, mida
varemini triiphooneks tarvitati. Maja all keldrid,
neist osa vallimäe poolt kinni müüritud. Veran
dalt viisid paksust klaasist uksed saali. Pahemal
pool saalist (saali kõrval) härraste magamistuba.
Saali ja magamistoa vaheseinas müüri sees puuustega kapp, uksed magamistoa poole.
— Sa kirjeldad ja maja nii, kui oleks ta
sinu ...
— Minu küll mitte, aga kord olen selles
majas käinud. Miks see maja välimus ja sisemus
mulle meele jäi, sellel on oma põhjas. Aga kuu
lake! Räägitav maja oli tol korral saksasoost ad
vokaadi L. omandus. See härra elas oma majas
naise naise ja tütre seltsis, peale selle teenijad.
Uue-aasta õhtul 1915. a. härrased mängisid kabi
netis, mis teisel pool saali kõrval, kaarte. Kor
raga hakkas magamistoas saali kõrval kloppi
mine, otsekui oleks ta müüri sees olevast kapist
tulnud. Ehmunud toatüdruk, kes magamistuba
korraldas, pistis jooksul härrastele asjast teatama.
Härra aga sõnas külmavereliselt: kloppigu kui
isu selleks! Tollest ajast peale algaski majas sa
laduslik kloppimine. Seda ei kuulnud mitte üksi
toatüdruk, vaid ka preili, kes verandal magas ja
45
ööseti kohkunult tuppa jooksis. Vaimude, või kes
nad olid — nende tegevus algas harilikult ikka
peale kella 12-st, aga mitte igal õhtul. Kloppi
mine oli ühemõõduline, vahel kajasid nagu ühemõõdulised sammud, nagu ukse lahtilangemine
magamistoa seinakapis, köögiriistade tarin, mõni
kord nagu kassi kisa. Teenijad seisid ukse taga
ega usaldanud vaatama minna ja palusid vaime,
et nad mõnegi riista seinakapis terveks jätaksid.
Kui nad härrale oma hirmu kurtsid, julgustas
neid see igal viisil. Jutustas, et praeguse maja
asemel kord vana maja seisnud, kus keegi mees
pööningul end ülesse poonud, ja et praegune
maja allikasoonele ehitatud, ja mõnd muud imelugu, millest kloppimine võis tulla.
Kõneleja peatus ja tuletas nagu midagi
meele.
— Sa jutustad nii, nagu oleks sul tõsi taga.
Su vaimude ja kloppimise lugu tuletab mulle
meele samasugust juhtumist aastakümnete eest
Rakvere ümbruses kuski maal ühe vabadiku ma
jas. Nagu läbi udu see on mul veel meeles. Oli
vist Väike-Maarjas, või ka mujal, ei mäleta, kus,
aga midagi oli. Kuidas see lugu lõppes, ka ei
mäleta, rääkis üks kuulajatest.
— Noh, näed! Asi hakkab sind huvitama.
Kuid minu lugu on vist teisiti...
Varsti L. andis oma maja riigile tarvitada
ja kolis ise väikesesse majja, mis asus hoovis.
Härra elas seal üksi, kuna proua ja tütar olid
asunud Soome elama. Maja võeti nüüd Punase
Risti haigemaja alla. Haavatuid ega haigeid veel
majas ei olnud, kuigi maja sisemuses haiglaks
juba kõik oli korda seatud. Majas elutses ainult
halastajaõde ja veel keegi noor naisterahvas.
46
Õhtu. Õde ioeb, kaaslane magab... Teisel
korral oli tühi tuba, mi !e trepp magamistoa ukse
juure koridoris alla viis. Iga õhtu käidi hoolega
uksi lukustamas ... Nojah, õde loeb ... Korraga
kuuleb, et keegi tuleb ülevalt, teiselt korralt,
raskete, ühemõõduliste sammudega alla. Lamp
käes, õde läheb vaatama: kedagi! Loeb edasi,
kuid mõtted on kuuldud sammude juures. Vähe
aja pärast kuuleb jälle samme üleval ja siis sahi
nat ukse juures. Vahepeal oli ka teine neiu ärga
nud. Hirm valdas mõlemaid ja nad hüppasid
aknast välja. Nende õnneks oli akna all prügikast,
nii et nad ei saanud viga ja pääsesid värava
kaudu uulitsale.
Kui haiged sisse toodi, kuulsid nad ööseti
seda-sama. Vaim ilmutas end ikka kaks või roh
kem korda nädalas, aga ikka peale keskööd.
— Ja edasi? Millega asi lõppes?
«Lõppes? Ei see lugu veel lõppenud. Kui
haigemaja varsti sealt ära viidi, paigutati majja
ta asemele lastevarjupaik. Härra aga elas edasi
oma väikeses majakeses. Kui varjupaiga juhataja
sedasama kuulis, mis ta eelkäijadki, siis teatas ta
loost politseile. Linnavaht oli nüüd mitmel ööl
majas vahil, kuid vaimud ei annud enesest elu
märki.
— Vist ei olnud nad politseiga heas vahe
korras !
— Nõnda’p see vist oli Kui vanast mõisnikusoost preilile, kes majahärrale oli majasõbraks,
loost teatati, siis ütles ta varjupaiga juhatajale
tähendavalt: Karta pole midagi, on rotid või
inimesed. Ja — miks ei ole temale sellest vare
malt teatatud.
Peale selle jutuajamise jäi vaim palju vagu
samaks; ta ilmutas end tasemini. Selle eest aga
47
palju varemini: juba videvikust peale, mõnikord
koguni hommikuti Härra aga oli vahepeal väi
kesest majast kaugemale suurde kivimajja kolinud,
kus paar saksasoost preilit elasid, nendele seltsiks.
Viimane vaimu ilmutamise öö, kus terve öö
^tegutsemisega" ära kulus, oli justament siis, kui
päeval linnas suur sõjaväe mobilisatsioon läbi
viidi. Nähtavasti mõjus inimeste ärevus ka vaimu
dele, et nad järgneval ööl nii rahutud olid.
— Aga härra?! Mis sai härrast?
— Härra ei puutu asjasse... Ta reisinud
ära Soome, oma naise-laste juure — — —
48
Kas mäletad?
Kas mäletad, linn, kui sinu saatuse pärast
heideldi? Aastad on läinud, ja elu nagu hoolas
põllumees vagulise mulla tasaseks äestanud. Ai
nult ajalugu hoiab sinu sügavaid kortse je endi
seid muresid hoolega alal.
Nüüd, kus sa raskete aegade, tööpuuduse
ja külma toa üle kurdad, mõtle ja kujuta enesele
aega, kus elu veel halvem oli. Nappus ja vilet
sus olid, linna kodanik, sinu truud seltsilised.
Kuid sa pidasid vastu, mehiselt vastu, olgugi, et
surmaingel üle linna lehvis ja sulle igal minutil
kõneles: o 1 ed, ja — ei ole! Kuis kisendas
süda siis rahu järele, kuid rahu ei tahtnud tulla
ega tulla. Nüüd on ta tulnud, millest nüüd
siis see rahulolematus.
*
Sirvin vanu pabereid. Nad on ajajooksul
kolletanud, kuid read, mida ma siis kirjutanud,
on veel selged. Mälestus värskeneb ja silma ette
kerkivad uuesti pildid sellelt «unustuse saarelt"—
saarelt, mille juurde me mälestuse laeval nii tihti,
alateadlikult sõuame.
Siin nad seisavad need read.
— «Lahingud Narva all ei ole veel lõppe
nud. Sel ajal, kui rahusaatkonna härrad Tartus
rahu projekte vastastikku vahetavad, tungib vaen
lane nagu hullumeelne meile kallale. Mis kasu
on ta ilusatest sõnadest, kui teod kõnelevad
teisiti.
49
Seisan linnaaiakeses jõe kaldal ja kuulatan
neid hääli, mida juba nädalate viivul olen kül
lalt kuulnud. Kahurid mürisevad juba hommikust
peale. Ei kuulen ka teisi hääli. Need on Jaani
linna kirikute kella heiinad, mis rahvast palve
tama kutsuvad. Kuis harmoneerib see mürin ja
helin. Ja, looduse härmatanud puud kuulavad
seda kontserti pühalikult, vaikselt. Palvetan ka
mina ...
Terve päeva pauguvad kahurid. Õhtu. Ikka
mürin. Aknast näen, kuidas kahurituli pimedat
taevast valgustab. Lähen maja pööningule, et
paremini näha. Merepoolt küljest kestab osaline
mürin. Vist tungivad punased jälle Feodorovka
küla kallale. Näen, kuis mõlemaltpoolt tuli välga
tas. Vahei on see tuli heledam, siis jälle puna
kam. Siinsamas lööb taeva all nagu hele täht
äkki särama ja kustub silmapilk. Shrapnellid lõh
kevad. .. Siis tõuseb hele rakett kõrgele õhku ja
valgustab kauemaks ajaks taevaalust... Tõuseb
tulekahju kuma. Vist põleb mõni maja. Mõneks
sekundiks vaikivad paugud, et siis ühiseks möir
gamiseks sulada. Ka kuulipilduja kole ragin on
vahest kuulda, nagu kirjutaks surm masinal lan
genute nimekirju.
Vaatan linnale, kus mõned üksikud tuled
vilguvad. Linn magab rahulikult, või teeb ta
ennast magama. Kell on alles 10—11. Ja seal,
mõni kilomeeter eemal, kus surmavälgud sähva
tavad, seal vaieldakse, linn, kõvasti sinu saatuse
üle.
50
Sanitar
Vaenlane kes iile Narva
jõe tunginud, on õnnelikult
meie poolt tagasi löödud.
Meie ambulants peatus mõni kilomeeter
linnast eemal, kusagil raudteeäärses külas. Ühe
maja valisime välja, kus oli kolm tuba. Kaks jäi
ambulantsi alla, kolmas pererahvale. (Pererahvast
oli kolm inimest: taat, eit ja minia). Haavatud,
kes rünnaku tagasitõrjumisel haavata saanud,
oigasid põrandal õlgedel. Neile ei olnud anda
patja ega tekki. Sanitar palus pererahvalt neile
midagi pehmemat külje alla. Küsis mitu korda,
kuid pererahvas vastust ei annud. Viimaks pa
kuti ühte nöörist võrku.
Sanitar murrab pead, kuhu otsad kinnitada.
See, kurat, teeb küijekondid veel rohkem kibe
daks! — uriseb ta võrku silmitsedes. Haavatud
on aga nagu koerapojad pahnas!..
Vanaeide voodis seisavad kolm aluspatja
üksteise peal. Voodi on pühadeks kõrgeks üles
tehtud. Varsti poebki vanaeit poolsalaja voodi,
sinna tuppa, mis ambulantsi alla võetud. Kuid
eite ei lastud sinna puhkama jääda.
Minia hääl teisest kambrist kajab:
— Tule ära ja too kõik padjad ka ära!
Vanaeit kobib padjad kaenlas ja ohkab.
— „Oh Eesus, mis tüli küll kallil jõulu
laupäeva õhtul!
51
Paljas voodipõhi haigutab vanaeidele järele,
nagu kurdaks ta: Jõuluõhtu küll, aga mitte
minule 1
Mehed hakkavad siiski jõule pühitsema.
Nad valmistavad jõuluõhtust rooga sööma, mis
neil enestel käepärast. Ehk nad sõjaliinil olles
küll söögi juures kämmalt tarvitanud, ei arva
nad seda "siiski sündsaks ühes peenemas majas
kallil jõuluõhtul kämmalt tarvitada. Sanitar läheb
koguni nii ülbeks ja üleannetuks et pererahva
käest taldrekut ja „torkeriistu“ (kahvleid) palub.
Kuid need on visad tulema. Sanitar läheb teistkorda õnne katsuma.
Viimaks ilmub vanataat taldrikuga ja kahv
litega.
See nähe üllatab mehi nõnda, et ambulantsi
juhataja rõõmu pärast üles kargab ja hõikab:
Täname härrat, selle lahkuse eest! Vana
taati paneb see auavaldus ja tänu kohkuma. Ta
pomiseb enesele midagi ja kaob.
*
Sügav rahu valitseb maja ümbruses, kus
ambulants asub. Kuused maja läheduses on tuk
kuma jäänud, nagu unised lapsed. Ei kuuldu
ligidal pauku, mis neid ehmataks. Ülevalt vaata
vad alla tähed, nii kui valvurid, kes kõike tähelepanevad. Külas on tuled kustunud, külarah
vas uinub kallil ööl rahulikult ja ei kuule kuke
laulu. Mõni üksik koer hauguiab vahel kusagil
taluõues, vist „hirmutab“ hunti oma haukumisega.
Ambulantsis on tuli. Seal ei magata. Haa
vatud oigavad vahetevahel põrandal õlgedel.
Nende suu kuivab ja nad paluvad vett, mida sa
52
nitar neile ulatab. Öö venib ja venib, on otsatu
pikk haigetele.
Ka sanitarile. Ta mõtleb välja midagi mõ
nusa küljealuse soetamiseks Varsti on tal mõnus
küljealune ka valmis, olgugi et ta esiotsa teisiti
arvas. Võrgu, mis talle antud, kinnitas ta otsa
dega millegi viisil seinte külge. Nüüd pikutab ta
võrgus ja muheleb endale. — Hea, väga hea!
Polegi väsinud kontidele nii paha. Kui aga võrk
ei rebeneks ja nööriotsad lahti ei läheks — mõt
leb ta, olen sõjast hoolimata siiski raske poisu
ja vana võrgunäru näib nii pehastunud.
Ta suleb mõnususe tundel silmad, näeb
pooleldi üleval olles undki. Ta on kusagil mere
äärses suvilas. Võrk on kahe männi külge kinni
tatud, ta lebab seal ja unistab. Unistab oma
armsamast, sellest vallatumast naabriküla neiust.—
Kus ta küll on? — küsib ta ja uinub uuesti.
Vallatu neiu läheneb tasa hiilides, siis kõdistab
uinuva poisi nina õlekõrrega, ise igal hetkel
valmis jooksu pistma. Kuuleb ka neiu häält.
Jõuluöö ja sina magad, häbene, häbene!
Sa võrratu tüdruk! — Hüüab poiss ja tahab
neiut tabada, kes teda narritanud.
Seal käib praksatus ja sanitar lendab võr
gust põrandale. Ta hõõrub silmi, oli see nüüd
unes või ilmsi? Siin ei saa enam aru, millal üle
val oled, millal magad. Aga kahju tipsist, et
teda ei tabanudI — pomiseb ta iseenesele — nii
lähedal oli.
Haiged on prantsatusest ärganud. Mõni oi
gab, mõni palub vett. Sanitab abistab haigeid,
siis istub toolile, kindlal tahtel mitte enam uinuda.
Ainult võrgu lükkab ta pahaselt nurka.
— Raibe! Ei teeni võrgu nimegi. Kuid
nalja saab igal pool, ka sõjaski. Tal tulevad mit
53
med naljakad juhused meelde, ta muhelebki.
Siis jälle keerlevad ta mõtted tahtmata neidude
ringis, kes kõik nii võluvad. Kuid kõige armsam
nende seas on ikka tema oma „tips“. — —
Sanitari pilk riivab ülemust, kes eide tühjas
voodis paljaste põhilaudade peal pikutab Magab
vist, — mõtleb sanitar, ta ei teinud minu kukkumisekolinast väljagi. Millist und küll tema ka
kallil jõuluööl näeb? Noh, maga, maga, oled
sõjaraskusi küllalt läbi elanud, — oled vahva
vunts nagu minagi, — jah, nagu kõik meie
küla poisid. — — — — — — — —
Sanitari pea vajub rinnale. Ta uinus. Ka
haavatud ei oiga enam. Nad on vaikseks jäänud.
Jõuluingel on tasakesi tuppa tulnud ja kõigile
vaevatuile püha rahu kaasa toonud.
54
Verihammas
Kui ma olin väiksekene ...
Verihammas elas lakas ja vahest haganikus.
Ainult harukordadel tuleb ta oma peidupaigast
kaugemale. Temal on verine suu ja koledad
hambad. Ta varitseb lapsi ja murrab neid.
Suvel, kui vanemrahvas heinamaal ja lapsed
üksinda kodus, on ta eriti valvel. Siis võib ta
kogunisti omast urkast välja tulla ja häda siis
lapsele, kelle ta tabab!
Verihammast on mitmed lapsed juba näi
nudki. Eks Leeveti-Minni, Jurirahva-Lints, Abrami-Neete, Sameli-Juula, eks nad kõik tea verihambast koledaid lugusid rääkida! Ainult oma
väleduse tõttu on nad pääsnud ta küüsist.
Verihamba pärast on lapsed alati hirmul,
sest ta luurab alati katuse olviaugust ja nilpsab
keelt. Oh, millal küll see palav aeg mööduks, et
et verihammast karta ei tarvitseks!
Ometi on palav suveaeg nii ilus, ilus!
Siis saab talu reheall volipärast kiikuda. Kas või
õhtuni kohe, nii lõbus ja hea on hõljuda!
Lapsi on palju kogunud taluõuele. Palju
jooksmist, palju elu. Mõnel võileib käes, mõni
nosib kaalikat. Seda vadinat, seda lõbu!
Päris lõbu oleks aga lahti reheall, kus
ootab ohjapäradest või käsitsi laudi külge teh
tud kiik.
Kui väike Mintsi kiikuma läheb, oo kuidas
armastab ta lennutada! — Siis pidid rehevära
55
vad olema pärani, ei oleks hästi valge. Teadagi,
et Lintsi ja Neetsi pidid kaasa minema, sest
Mintsi oli ju väike ja arake.
Prauhti! — löödi väravad lahti, kuid egas
siis veel keegi julge asuda kiigele. Jookstakse
väravast kaugemale, kogutakse julgust ja siis
alles sammub mõni vahva poiss,—julgel „mehe“
sammul väravast sisse, kuigi vahval mehel süda
tugevasti põksub. Teiste! kõikidel põnev silma
pilk. Aga kui?! —- „Pole siin kedagi!" hõiskab
seesoleja võidurõõmsalt — omal hea meel, et
oma julgust sai näidata neile argadele, neile
„naistele“, kes alati nii aralt suurt ämblikku ja
santigi kardavad. Tema, mees, juba ei karda
verlhammastki. Tulgu vaid!
Üks pergli vahva poiss on Siitase-Jaan ja
Madise-Mihkel ei anna temale põrmugi vahvuse
poolest alla ; Jass ja Miku olid alati eestvedajad
ja ühtlasi ka üksteisele võistlejad. Vahel võitis
„naiste“ silmis Jass, vahel Mikk. On julgeolek
reheall kindlaks tehtud, siis veavad Neetsi ja
Lintsi väikest Mintsit kättpidi kiigele ja asetavad
ta oma vahele. Teised lapsed asendavad end
kuhu keegi saab. Kuid seljaga haganiku poole
asub ainult kõige julgem, kas Jass ehk Mikk.
Nad on harilikult ikka kiigelaua otsal, sest nad
on head sõudjad.
Jass lükkab, Mikk sikutab ja kiik käib et
lust vaadata. Magus tunne käib Mintsi südamest
läbi, kui kiik allapoole tuleb — just kui hõljuks
õhus. Ta suleb silmadki...
„Laulge kah!“ sõnab Neetsi ja alustab.
„Akkama mehed minema,
Panema piibud põlema,
Tubakakotid tossama..."
50
Laulust hoogu saades hakkavad mehed mi
nema ja Jass püüab Mikut küüruga vastu laudist
lüüa.
„Ära ülla, Jass!" keelavad Neetsi ja Lintsi.
Keeld mõjub ja kiik käib tasemini. Varsti hak
kavad aga poisid kiigega vigureid tegema, nad
ei sõua korralikult ja panevad kiige vappuma.
Väike Mints on juba valmis kisama.
„Mikk, sa õled ikke üks rumal poissi" —
pahandab Neetsi. Mikk jätab sõudmise, ainult
Jass annab auru.
Mikk on puudutatud, haavatud, sest «Neetsi
rumal poiss" on tema arust tugevasti öeldud ja
tahab ninakale Neetsile veidi tasuda.
Varsti jorutab ta laulu:
„Abrami õu õliroheline
poisid-piigad segamini".
Neitsit vihastab see laul, ta läheb näost
punaseks. „ Poisid-piigad — segamini" on
hirmus teotus Neetsile.
Aga oota sa Mikk, vana rumal, paha poiss!
Neetsi ei jää sulle võlgu ja korrutab:
«Mihkel kihkel kiiliauk
Suure sõnni suurem auk".
«Jäta järele. Neetsi!" manitseb nüüd Jassi,
kellel sõbrast, olgugi võistlejast, korraga kahju ja
hale meel tuli.
— Ah, sina kah! Püüad Mikuga hea olla...
Jaan jaa japataa
jaaveriku falleskiku
Jassi ja Jassi...
Tüli oli tõusnud ja ähvardas lööminguks
minna...
Äkki kõlab Lintsi suust hirmuhüüe: verihammas!
57
Algas ülepeakaela põgenemine. Kukuti ja
jooksti kaugemale hirmsast verihambast. Ka Mikk
ja Jass punusid teistele kaasa, seekord olid vah
vad võistlejad üheväärilised. Kes hoidis põlve,
kes kriimustatud kaela, kõige rohkem kisas aga
väike Minni, keda Neetsi ja Lintsi „nahkapidi*
verihamba hirmsate lõugade alt õnnelikult välja
toonud.
Rehe all oli nüüd rahu, ainult kiik viskles
veel kramplikult sinna ja tänna, kui oleks verihammas ta peal istunud ja hirevil hambul laste
hirmu üle hirvitanud.
Endised lapsed on suureks kasvanud, iseg*
juba vanaks saanud. Ammugi ei usu nad enam
lapselikult, et verihammas lakas ehk hagan i k u s elab. Aga kusagil ta elab ja tuleb
vahetevahel lagedale, iseäranis siis kui lapsed
isekeskis tülitsevad ja hooleiuses omakaitse unus
tavad. Siis tuleb kohe verihammas lagedale Ta
on veel rohkem jultunud, kui enne. Kuid ta vä
limus on endine: verine suu ja murdja koledad
hambad. Omi ohvreid valib ta juba täisealiste
seast.
58
Kohtla mõisas
Oli 1922. a. suvi, kui ma Kohtla mõisas
viibisin. Sellenimeline mõis asub Kohtla raudtee
jaamast lõuna-õhtu poole.
Põlevakivikaevanduste tõttu,
mis teisel
pool raudteed (mere pool) asuvad, on Kohtla
nimi üleriikliselt tuttav, olgugi, et kaevandused
mitte Kohtla maa peal ei asu vaid Järve külas,
umbes 4 versta maad Kohtla jaamast. Väike
Kohtla jaam on viimasel ajal palverändamise
kohaks saanud, küll riigimeeste, kapitalistidele ja
lihtturistidele. Jaama kaudu saab ju Eestimaa
teemandiväljadele, kus higi voolab ja paksud
mustavad suitsupilved eemalt seda kohta näita
vad. Ma ei taha kaevandustest rääkida, vaid
Kohtla mõisast, mis mind isiklikult rohkem hu
vitab. Istun praegu härrastemaja suures saalis
lihtlauakese taga, mis vallasekretäri abilise, noore
preili jaoks määratud ja kus ta igavat „posti"
valmis teeb, ehk tunnistusi produtseerib. Mind
see laua „luuleline“ külg ei huvita. Mõtted
liuglevad ja keerlevad nagu need pääsukesedki,
härrastemaja*) ümber. Saal, kus praegu valla
kontor asub, on mööblist lage; paar kirjutuslauda,
vana näotu raamatukapp valla raamatutega, raudrahakast, milles raha ei ole ja telefon hallil sei
nal, see on vallamaja sisseseade. Kolmed tiivukesed, mis omal ajal lumivalgeks värvitud, on
aja pahavaim poriste kätega puutunud ja ühe
*)
Härrastemajas asub nüüd Kohtla algkool.
59-
ukse poole peale koguni „Eesti näituse" müürilehe tänavusest sügisest üles pannud. Kõige
„aristokratlikum“ on vist kõrge tahvelahi valkjassinakas kaunistustega. Külma rahuga seisab ta
seina ääres ja tõotab veel mõnda head aastat
saali soendada, et öistel vaimudel, kes tihti siin
omast minevikust und näevad, veidi soojem oleks.
Igal ajal on omad vaimud; vanad kõrged uhked
vaimud, kes omal ajal härrastemajas elutsesid ja
teised ülbusest kõrgid enamlised vaimud, kes
siin kord ka peremeest mängisid ja omakorda
näitelavalt kadusid. Mõisnik olia, ehk mõisnikuks
saada oli omaaja ideaal. Ei tea, kas sellest
ideaalist veel midagi järele jäänud, kui ju här
rastemajad lagunemas, maad asunikkudele välja
jaotatud ja mõisa pargidki nii metsikuks muutu
nud! Tuleb meelde üks enamlusaja ,mõisnik".
Vabadik, endine moonamees, laulnud igatsedes:
Kõik võib olla, kõik võib tulla: ma võin maa
peal mõisnik olla! Ja tema soov läkski täide.
Kohtla mõisas, härrastesaalis istunud uus „mõisnik“ pehmel sohval ja popsutanud oma haisevat
piipu, iseenesega täiesti rahul olles, et tal ju siin
maapeal „paradiis“ käes. Teisel majapoolele, kus
härraste võõrastetuba ja kirjutustuba vana sakste
ajal olnud, lubanud uus härra oma sea ja lehma
sisse panna, sest uus härra oli väga praktiline
härra ja mõisa ruumid temale elamiseks ülearu
suured. Nagu anekdoodina kuuldub veel sellest
„härrast“:
Endine seltsiline mõisa moonamees astub
aralt ja tasa härrasest võimumehe jutule, et
enesele midagi väljapaluda.
Härra, nagu öeldud, mõnutses saalis sohval
ja kärgatab käskival häälel: istu! Istu kurat, seia
minu kõrvale sohvale ja räägi mis sa palud!
60
— Palun erradell natuke vilja aidast,
leib majast otsas.
— Saad! Minust ülem ei ole keski — uh
kustab võimumees. Kuid ajad on tujulised: tulid
sakslased ja enamline härra näitas päkkaid mõisa
poole.
Huvitav on vana mõisa vahimeest kuulata,
kui ta vanadest «krahvi aegadest" pajatab
Krahv, kes harilikult Püssi mõisas elas, käis
harva Kohtla mõisas, kus terve tühi härraste
maja teda ootas. Kadunud krahv olnud väga
täpipealne ja korraarmastaja, kuid eht vanalaadiline kõrk mõisnik ja isevalitseja kalduvustega.
Härrastemajja ei tohtinud keegi saabastega sissetulla, vaid pidi nad välja jätma.
Jalad pidid pestud, puhtad olema, sest
krahvilik pilk riivas neid ülevaatlikult. Talupere
meestel oli lubatud kütteruumis (pime ruum, kust
kõik mõisa ahjud köetud said ja kus puud hoiti)
ainult «piipu juua", s. o. siis kui nad renti
krahvile käisid maksmas.
See oli krahvihärra heatahtlik soov ja vas
tutulek ,oma“ peremeestele rendimaksmise ajal.
Veel üks näide. Mõisa õuele on tammed
istutatud, mis nüüd juba kaunis tugevad. Moonamehed riputanud omad märsid tammede okstele.
Krahvihärra näinud seda ja keelanud kõvasti:
Mitte minu puud vaevama!
Vaatlen neid tammesid, kus all nii lopsakas
rohi kasvab.
Pool sellest õuest on vallasekretärile, pool
kooliõpetajale heinamaaks antud.
Asunik oma põriseva vankriga sõidab mõisa
paraadtrepi eest mööda ja asuniku naine tõttab
solgiämbriga lauda poole, kus enne krahvlik kari
asus. Paraad-trepp on lagunenud, postid kõige
61
varjava katusega maha võetud. Kõrge trepi
tuhvid on lagunenud, puudub käepide, kuid
vallavanem või kogukonna liige ronib julgesti
üles ja alla, arvates: ehk kestab veel seekord,
ega ta ometi veel jalaluid ei murra! Maja on
kohendamata, värvimata ja riigi omandus. Ühel
poolel asub vallakontor, kirjutaja eluruumidega,
teisal _ metsahärra korter, asunik ja teised.
Ei läbene ka vanast pargist vaikida. Teed
on rohitanud, vaevalt tundub nende asemeid,
aed on lagunenud, risti-rästi tallatud on puudeaiune. Kuid vanad põlised pärnad tõstavad pead
ikka niisama uhkelt taeva poole kui krahvi päiviigi ja võimsate leinakaskede nutjad oksad ki
puvad mõnes kohas maad suudlema. Ei tea, kas
ta neile nii kallis on see — maal?
Ah, jah! Vana tamme pidin kirjeldusest ko
guni välja jätma. Pargi puudest on ta arvata
vasti vist kõige vanem. Ta tüvi ulatavad kaks
meest süüleldi ümberhaarata ja tema tugevad
harud, mis madalalt algavad, sünnitavad hiigla
krooni. Vana tamm luuleliste jasmiinialeega
ümbrisetud, on see tõsi, et sinna oksade külge
on vanal hallil ajal pärisorje riputatud!?
Igatahes oled sa omas auväärt eas mõndagi
kurba üle elanud, kuid hoiad ka uuema aja
sündmuste salakäiku tulevatele põlvedele alal.
Teie vilus on hea viibida, vanad põlised
puud! Kui päike lagedal kõrvetab, pikutan ma
mõne jämeda tüve äärde murule, kuulatan mesi
lindude suminat pärna õõnestikus ehk vaatlen
kivitäksi, kes pesa lähedal traksutab. Siin unus
tad, siin unistad, siin kerkivad uuesti kujud ja
mälestused...
62
ENDISED
SISU:
1.
2.
3.
Praostihärra ja vallavanem
„ Härra"
Kuusemäe lell
4.
Kohus maa-aluses Narvas
5. Õnnelik õnnetus
6. Susi sõi
7. Vaimude maja
8. Sanitar
9. wVerihammas“
10. Kohtla mõisas
11. Kas mäletad?
A. Tõnuristiit ilmunud raamatud.
(Ajaloolised ja ilukirjanduslised).
1.
Kriipsud.
2.
Narva.
Kirjatööde esimene kogu. .Mõtte" kirjastus.
(1909).
Kirjeldused Narva linna ja ümbruse minevikust ja ole
vikust. Piltidega ja plaaniga. .Mõtte" kirjastus (1912).
3.
Kui loodeti.
Mälestused esimese Vene duuma päevilt.
kirjastus (1909).
4.
Patuoinas.
5.
Lühike Narva ajalugu.
6.
Yalgus ja varjud.
7.
Narva lossid ja muinasjutud.
8.
Sojapögeneja päevik.
9.
Narva vanad mälestused.
.Mõtte*
Küla elust ,Mõtte" kirjastus. (1914),
Piltidega .Põhja Kodu" kirjastus. (1921.).
Kodumaa lähem, minevikust. Kirjastus .Kool" (1923.).
.Vironia" kirjastus Narvas. (1924 )
Vabadussõja päevilt. Kirjastus „Kool“. 1924).
Narva võidukilp. .Uue Elu" kirjastus Narvas (1925.).
10.
Novelle ja miniatüüre.
11.
Rüütel Karupea.
Boheemlasrynna kirjastus, Narvas, MCMXXXIII.
Narva legend jõealusest õõnesteest. Autori kirjastus,
Narvas. (1934).
12.
Suvemotiive.
.Mere laul' ja .Vasavere nõmm*.
Narvas. (1934.).
13.
Vana koolmeister jutustab...
1905. aasta mineviku
Narvas. (1935.).
14.
Autori kirjastus.
mälestusi. Autori
kirjastus,
Endised.
Püte minevikust. Autori kirjastus, Narvas (1936.).
-%Kirandusk -5.960% 4MATUKOGO Tallinnas, 1918 Eestimaa Kooliõpetajate Wastastikuse Abiandmise Seltsi raamatukaupluse kirjastus
G. Kalla trükk, Tallinnas.
.xlm-ir ■•K;;r T nwerowwwameoce.
ENSV TA Fr. & irontzwaldi aim.
Kirjandusmuuseumi
98702
1
Toimetajatelt. Erakordselt rasketel aegadel peab ilmuma tänawu kalender-käsiraamat „Õpilane". Paberi kallidus ja trüki tööde hindade kerkimine sunniwad käsiraamatut wõimalikult kitsastesse raamidesse suruma, et ta mitte liig kalliks ei läheks ega paljudele kättesaamatu ei oleks. Mitmed teated, mis soowitawad ja isegi tarwilikud oleksid, on pidanud prae guste olude pärast wälja jääma, wõi neid tuli lühendada. Ainult teadmine, et wajadus sarnase käsiraamatu järele õppiwa nooresoo seas suur, julgustas meid ka teda prae gusel puudulikul kujul wälja andma. Kuid loodame, et elu warsti juba oma harilistesse rööbastesse walgub, kus uue loowa korra juures rohkem wõimalusi awaneb ka „Õpilase" sisu eest hoolitsemiseks ja ka aeg tuleb meie maitsete ja soowide kohaseks toimetamiseks.
Toimetajad.
DE o bonsbl ■ arlalo bi Cili ipo bew xasbnonal Ine" btea low amati cjike feaysq alurio n s -.serise ' - : •
Päikese ja kuu warjutused 1919 a. 1919 aastal on 2 päikese ja 1 kuu warjutus. 1. Täieline päikese warjutus on 29. mail. Algab k. 12.20 m. p. 1., lõppeb k. 5.31 m. p. 1. Täieline warjutuse wöö läheb üle Lõuna-Ameerika, Atlandi ookeani ja LõunaAfrika. 2. Osaline kuuwarjutus on 7.-8. nowembril. Ta on Tartus näha. Kuu peitumine maakera poolwarju7. now.kp. 11.20 m. p. 1. „ „ ,, warju 8. „ „12.45 „ e. 1. Warjutuse keskpaik 8. „ „ 1.31 „ „ , Kuu ilmumine maakera warjust 8. „ „ 2.17 „ „„ „ „ „ poolwarjust 8. „ „ 3.42 „ „„ 3. Ringkujuline päikese warjutus on 22. nowembril. Algab k. 2.01 m. p. 1., lõpeb k. 8 p. 1. Ringkujulise war jutuse wöö läheb Põhja-Ameerikast üle Atlandi ookeani ja lõpeb Lääne-Afrikas.
Aastaajad. Kewade algab 21. märtsil k. 6.06 m. p. 1. Suwi algal 22. juunil k. 1.41 m. p. 1. Sügise algab 24. septembril k. 4.23 m. e. 1. Talwe algab 22. detsembril k. 11.14 m. p. 1.
Sel aastal on 365 päewa.
9
Jaanuar - Näärikuu. = S
Nädalap.
cd
**1 2 3 4
Kolmap. Neljap. Reede Laup.
19 20 21 22
Nääri p.
Pühap. p. Nääri päewa.
Pühap. Esmasp. Teisip. Keskn. Neljap. Reede Laup.
5 **6 7 8 9 10 11
F. Fählmann [s. 1798
Matt. 3, 13—17.
Kolmekuninga p.
Paavli päew
23 24 25 26 27 28 29
K. A. Hermann + 1908 1. pühap. p. Kolmekuninga p. Luuk. 2, 41—52.
O o m. Elektriwoolu takistuse üksus on oom, mis on 106,3 cm pikkuse ja • mm läbilõikega ja 14,45 gr. raskuse elawhõbeda samba takistus 0° juures Rmpäär on woolu tugewuse üksus, mis 1,118 mil ligrammi hõbedat lahendisest wälja selgitab 1 sekundis Wolt on elektri liikuwa (mootorlise) jõu üksus, mis annab ühe oomi juures ühe ampääri. Westoni ele ment annab 20° C juures 1,018 wolti ja Danieli element 1,08 wolti. Wolt = ampäär X oom. Ampäär = wolt : oom. Oom = wolt : amper. Watt. on tööwõime. Watt = wolt X ampäär. 1000 watti on 1 kilowatt. Kilowatt == 1,36 hobusejõudu. 1 hobusejõud = 75 kilogrammimeetrit sekundis. 1 kilogrammimeeter = meeter X 1 sekund. 1 kilowattiline wool annab ühe tunnilise tegewuse järele ühe kilowatt tunni. On V = 220, ampäär = 20, siis saame = 220 X 20 220 X 20 kilowatti = 19,6 hobuse jõudu. On watti, ehk—1000 220X20X3 ... 4 weel aeg 3 tundi, siis saame ----- 1000— kilowatt tundi.
85 Na NOs 58,5 NC1 106 Na 2 COa 58,5 Ni 194 P1 56 Fe 232 Fes O4 Fe SO 1 + 7H2 O 278 28 Si 206 Pb 65 Zn 63 Cu Cu SO4 + 5H2 O 249 1 H 18 H2 0 32 S 98 H 2 SO 4
Sündinud asjade ajaarwamine. Aasta
Rootsimaa tähtsama linna Sigtuna häwitamine eest laste läbi................................................................... 1187 Katoliku usk tuleb meie maale ......................................1208 Eestlaste 16 aastase wabadusesõja algus . . . . 1208 Wiljandi langemine ................................................................. 1211 Lahing Lembitu küla all ...................................................... 1217 Tallinn Daani walitsuse all ................................... 1219—1227 Tallinna asutamine ..................................... 1219 Tartu langemine ...................................................................... 1224 Saarema heidetakss alla ...................................................... 1227 Tallinn Saksa ordu walitsuse all . . . . 1227—1238 Tallinn Daani walitsuse all ........................... 1238—1346 Suur Eesti mäss ......................................................... 1343—1345 tallinn Saksa ordu walitsuse all . . . -...... 1346—1561 Ewangeeliumi usu üleswõtmine . . ........................... 1517 loann IV, Moskwa tsaar ................................ 1533—1584 Moskwa tsaari wäed tungiwad Riiamaale . . . . 1558 Ordu walitsuse lõpp, Poola aja algus Riiamaal . 1561 Riiamaa Poola walitsuse all ........................... 1561—1629 Tallinnamaa saab Rootsi alla ............................................. 1561 Tallinnamaa Rootsi walitsuse all . . . . 1561—1710 Gustaw Adolf, Rootsi kuningas .......................... 1611—1632 Riiamaa langeb Rootsi alla ............................................. 1629 Riiamaa Rootsi walitsuse all ................................ 1629—1710 Heinrich Stahli kodu- ja käsiraamat ilmub . . . 1632 Tartu ülikooli asutamine ...................................................1632 Adrian Verginius annab Wastse Testamendi wälja 1686 Bengt Gõttfried Forselius asutab koolisid . . . 1687 Peeter Suur ............................................................ 1689—1725 Kaarel XII, Rootsi kuningas .......................... 1697—1718 Põhja sõda ................................................ 1700—1721 Kodumaa saab Wene walitsuse alla ............................. 1710 Kodumaa Wene walitsuse all ........................... 1710—1918 lohann Hornungi Uus Testament ilmub Tallinnas 1715
127
Aasta
Tartu ülikooli uuesti awamine ........................................ 1802 Aleksander I.kinnitab Eestimaa talurahwa wabaduse 1816 Aleksander I. laseb Liiwimaa talurahwa wabaks . 1819 Otto Willem Masing annab Nädalalehe wälja . . 1821 Perno Postimees ilmub J. W. Jannseni toimetusel 1857 F. R. Kreutxwald annab Kalewipoja 1. ande wälja 1857 Aleksander II kinnitab Liiwimaa talurahwa seaduse 1860 Esimene Eesti sells „Wanemuine" ................................ 1865 I Eesti laulupidu ...................................................................... 1869 Esimene Eesti Üliõpilaste ühendus ................................ 1870 Eesti kirjameeste selts hakkab 1. Hurti juhatusel tööle 1872 Ilmub esimene Eesti päewaleht (Postimees) . . . 1891 Esimene Eesti rahaasutus ................................................ 1902 Esimese Eesti keskkooli asutamine ................................ 1907 Eesti Rahwa Muuseumi asutamine ................................ 1908 Praeguse ilmasõja algus . . . . . . . 1. VIII 1914 Saaremaa ärawõtmine . ........................................ 12. X. 1917 Eestimaa okkupatsjoon .................................................... II. 1918
