Vaata MIKI-HIIR ESITAB JUTU
PEETER JA PEET
^4
... MIKI-HIIR ESITAB JUTU
PEETER JA PEET
^4
COPYRIGHT
WALT DISNEY
MICKEY MOUSE LTD
KIRJASTUS
MAALING
TALLINN,
1937
R. Tohver & Ko trükk. Tallinn, 1937.
99 944
I PÄÄTÜKK
Peeter Põngerjas ja Peet Põrnikas.
Peeter Põngerjas oli alati igatsenud näha laia maailma.
Ta oli küll väga väike poiss, aga see ei kohutanud teda
tagasi kavatsusest minna seiklusi otsima. Ja nii ta ehitaski
endale pähklikoorest tugeva paadi, millele meisterdas ilusast
tammelehest purje pääle.
Ning ühel ilusal päeval ta alustaski teekonda, et otsida
kuulsust ja au teiselpool merd. Emale, isale, vennale ja
õele ei lausunud ta sellest sõnagi. Kui suurt südamevalu
nad küll tunnevad, märgates, et väike Peeter on sõitnud
nende juurest ära laia, laia maailma!
7
Ja kuidas küll isa ja ema hakkavad ootama ja jumalat
paluma, et nende pojukene purjetaks ühel päeval tagasi
koju.
Kõike seda mõtles Peeter Põngerjas, kui tema tibatillu
kene sõiduk õõtsus lainetel üles ja alla. Aga taevas oli nii
sinine ja õhk selge, et teda valdas piiritu õnnetunne.
Kui ta mõtles eelolevaile suurtele seiklustele, paisus ta
rind uhkusest ja ta rõõmus ning muretu laul kajas üle
mere. Ta laulis:
„Peeter pähklikoore sees,
on üks tubli meremees!"
Kõik läks hästi ja Põngerjas purjetas üha edasi, kuni
kaotas igasuguse aja ja kauguse mõiste. Ta veetis tunde
lõbusat laulu lüües ja tulevikukavatsusi sepitsedes.
Aga õnnetus varitses kogu aja õhus. Suured mustad
pilved kerkisid ootamatult silmapiirile ja varjasid peagi
8
päikese. Tõusis kohutav torm, mis pani mere metsikult
keema. Ja Peetri väike laevuke kargles ringi nagu kerge
laastuke. Kui torm jäi vaiksemaks, paiskus ta paat suure
hooga tundmatu maa lähedale karile.
9
Hirmust värisedes kõndis vaene Peeter piki randa. Äkki
köitis ta tähelepanu nõrk suitsuvine, mis kerkis mäekünka
tagant, ja ta nina haistis meeldivat praelõhna.
Ta piilus ettevaatlikult üle põõsaste, ja mis ta nägi,
sundis teda naerma oma hirmu üle: lõkketule juures istus
sõbraliku välimusega hulgus ja keetis süüa. Peeter lähenes
talle rõõmsa tervitusega.
„Hei, noormees!" hüüdis hulgus. „Tule istu siia minu
kõrvale ja hakka sööma! Toit on soe ja aus!"
Peeter oli meelitatud teise seltsimehelikkusest.
„Tänan teid südamest," ütles ta. „01en tõesti näljas.
Põgenesin salaja kodunt ja eksisin tormiga teelt ning võtan
nüüd teie külalislahkuse suurima tänuga vastu."
10
Peeter istus tule
juure ja hakkas oma
uuele sõbrale jutus
tama kõigist oma
elamustest,
alates
lahkumisega kodunt,
et otsida laias maa
ilmas kuulsust ja
õnne. Vana hulgus
kuulas kannatlikult,
kuni Peeter oli lõpe
tanud. Siis ta sele
tas temale elutar
kust oma kogemuste
varal:
11
„Kuula mind, väike maantee-rüütel! Kui olin sama
sugune väike poiss kui sinagi, lahkusin samuti kodust. Mõtle
sin tol korral, et saavutan kuulsuse, kuid nüüd olen hulgus,
nagu näed. Minu nimi on vana Peet Põrnikas, ja kuulsus on
minust niisama kaugel kui siis, kui lahkusin kodunt. See oli
palju aastaid tagasi.
Vana Peet peatus hetkeks, et lasta oma sõnadel mõjuda.
„Ma tean, mis on õige," teatas ta siis, „ja ma tean ka, mis on
sulle kõige parem. Sellepärast ei taha ma enne puhata, kui
olen viinud su tagasi isa ja ema juure."
Vana Peet oli peaaegu unustanud prae. Nüüd pöördus ta
ruttu ümber ja hakkas liigutama toitu vanas raudpotis.
„Kõigepäält," ütles ta otsustavalt, „lase toidul hää
maitsta. See on tõepoolest suurepärane praad — valmista
tud maisitika keelest, mesilase põlvekondist, rohutirtsu trumminuiast ja hästi vürtsitatud värske kastega.“
12
Kaks sõpra istusid maha ja hakkasid ahnelt rooga hävi
tama — ikka kulbitäis kulbitäie järele, kuni kõik oli otsas.
Peetri kõht oli täis ja tuju palju parem, ning ta oli roh-
13
kem kui tänulik saatusele, mis oli teda paisanud vana sõbra
liku Peet Põrnika juure.
Ja nii, külg külje kõrval, heitsid vana hulgus ja noor
võrukael puhkama päevast väsimust.
14
II PÄÄTÜKK
Peetri ja Peedi seiklused.
Järgmisel hommikul õige vara oli Peet ülal ja askeldas
usinasti. Ta süütas tule, raputas Peetri unest, ning kahekesi
koos valmistasid nad maitsva eine.
Seejärele mähkis Peet oma väikese varanduse punasesse
siidtaskurätti ja sidus kompsu pika kepi otsa. Visanud selle
muretult õlale, teatas ta, et on nüüd reisivalmis. Ja sõbrad
asusid kahekesi teele, et otsida väikese Peetri vanemaid.
„Nii,“ tähendas Peet, kui nad sammusid edasi mööda tol
must maanteed. „Me käime läbi kasvõi kõik putukate linnad
15
kuni Peruuni — ikka otsejoones edasi, kuni kohtame kedagi,
kes sind tunneb."
Rännanud mõningad kilomeetrid, köitis äkki nende
tähelepanu silt, mis rippus ühe tomatijuurikast maja uksel.
Sildile oli trükitud: „Proua Sosoo — ennusta ja." Ja avatud
16
uksel seisis vanem naine, nähtavasti proua Sosoo ise. Nii
see oligi.
„Tere hommikust, lahked härrad," tervitas ta sõbraliku
päänoogutusega. „Kuidas käsi käib?"
1
2
17
Vana Peet ja väike Peeter kummardasid segaselt.
„Teataksin teile rõõmuga teie mineviku, oleviku ja tuleviku," jatkas proua Sosoo mahedalt. „Makske mulle ainult
natuke raha ja teie kuulete huvitavaid asju."
Vana Peet naeratas kahtlevalt, kuid võttis siiski taskust
paar raha ja ulatas naisele. „Arvasin, et olete fakiir," ütles
ta muheldes. „Laske kuulda oma ennustus ja teadke, et see
on mu viimne raha!"
Nad juhatati tillukesse majja ja paluti istuda laua taha,
kus proua Sosoo põrnitses kaua ja mõttesse-vajunult mingit
kristallkuuli. Lõpuks ta pöördus meeldiva naeratusega vana
Peedi poole. „Näen, et teie väikesest sõbrast saab kord väga
tähtis ja rikas mees ja et talle langeb osaks suur austus ja
lugupidamine," ütles ta. Seejärele vaatas ta veel kord läbi
tungivalt kristallkuuli, enne kui teatas kurva sõnumi.
„Aga ma ei saa kuidagi väita, et ta leiaks oma kodu.
Minu kristall näitab, et tal seisab ees pikk rännak ja suur töö."
Peeter ja Peet võpatasid kohkunult seda kibedat sõnumit
kuuldes, kuid Peet toibus peagi ja püüdis Peetrit lohutada.
18
»Sul pole midagi karta," rahustas ta oma väikest sõpra,
kui nad rändasid edasi. „Tule aga julgesti minuga kaasa ja
küll sa näed, et varsti läheb kõik hästi.“
19
Natukese aja pärast jõudsid nad Putukpilli linna. Nad
otsustasid ühe vana kübara juure maha istuda, et veidi jalgu
puhata. Asjatu oleks ütelda, et nad mõlemad olid hirmus
näljas, ehkki vana Peet ei lasknud sellest tuju langeda.
„Toidu muretsemiseks on palju teid ja võimalusi, millest
sul pole aimugi," seletas ta poisile. „Pea mind hästi silmas
ja sa näed, kuidas seda tehakse."
Vana Peet koputas ühe ilusa majakese uksele. Ta kum
mardas sügavasti naise ees, kes avas ukse. „Palun, proua,"
algas ta, „— mina ja mu väike sõber pole enam mitmel päeval
süüa saanud. Oleme väsinud ja näljased — võibolla leidub
teil midagi meie jaoks?"
Majaproua piilus kahtlustavalt Peeti, kes jatkas meeli
tava häälega: „Naine, kellel on nii ilusad lahked silmad kui
teil, niisugune armas naeratus ja sellised inglijuuksed — ei
keela kindlasti toitu vaestele hulgustele!"
Majaproua punastas häbelikult ja naeratas Peedi viima
20
seid sõnu kuuldes nii magusasti, et vana hulguse süda hüppas
rõõmsas lootuses.
»Jah," ütles majaproua viimaks, „Mul on tõesti midagi
teiejaoks — oodake, palun, veidi." Seda öeldes ruttas ta
majja tagasi.
21
Peet pöördus uhkelt Peetri poole ja irvitas. „Vaata, seda
ma juba oskan," kelkis ta.
„Naisi meelita aga veidi ja nad teevad kõik, mis sa
tahad!"
Samal silmapilgul jõudis aga majaproua tagasi ja ulatas
Peedile toidu asemel — kirve. „Annan teile süüa," teatas ta,
„kuid enne peate puid lõhkuma."
Ja kui Peeter ja Peet higistasid suures kuuris raskeid
puid lõhkudes, naeratas poiss vaikselt omaette. „Ka mina
olen midagi õppinud," ütles ta. „Nimelt seda, et töö on siiski
mõnusam kui laisklemine ja kerjamine."
22
III PÄÄTÜKK.
Peeter kohtab Siisi Sitikat.
Järgmised päevad olid Peetrile ja Peedile täis rahu ja
onne. Väike Putukpilli linnake pakkus neile kõiki rõõme ja
mõnususi.
Aga ühel päeval juhtus Peediga midagi äärmiselt ime
likku. Ta tuli tantsides koju nagu noor koolipoiss, silmis
unistav pilk ja suus lõbusalt sillerdav laul: „Oo tili-ali-tilili-lii!" laulis ta. „Kohtasin täna üht õrna ja magusat putukaneiut. Tema hääleke on kui helisev kelluke, huuled nagu
kaunid roosiõied, tema silmad on kõige ilusamad terves maa
ilmas ja ninake väike ja roosa!"
Peeter vaatas talle tüki aega imestunult otsa ja hüüdis
siis uskumatult:
23
„Ära aja mind naerma, vana! Sina — ja armunud?"
„Oh Peetrike!" hüüdis Peet vaimustatult. „Ta on nagu
turteltuvike!"
Peeter puhkes südamlikult naerma. Ta ei saanud sinna
midagi parata, sest vana hää Peedi välimus oli hirmus veider
ja naeruväärt. „01ed nagu vana merimees, Peet," luksus ta.
„Sa leiad endale igal pool uue armsaima."
Peet naeratas häätahtlikult. „Sa eksid, mu poiss," vaidles
ta vastu. „Eksid väga rängasti! Seekord on asi tõsine!
Tahaksin, et sa näeksid teda ainult! Võibolla palub ta meid
juba täna enda poole lõunale."
Ja enne veel kui Peeter Põngerjas jõudis midagi vastata,
haaras Peet tal käest ja rebis endaga tänavale. Ta ei lask
nud teda enne lahti, kui oli jõudnud väikese kollase maja
keseni, mida kattis erepunane katus. „Ahoi-huu!" hüüdis ta,
ja hetk hiljem ilmus ülemisele avatud aknale kaunis pääke.
24
„Teie maasikakreem lõhnab suurepäraselt!" meelitas
vana Peet mesimagusalt, osutades puude alla lauakesele
jahtuma pandud toiduvaagnale. „Tahaks loota, et palute
meid täna lõunale ja tulete ka ise alla meie juure."
25
„Tsss!" karjatas noor putukaneiu tasa ja tegi käega tõr
juva liigutuse. Ning meie väikeste sõprade suurimaks üllatu
seks löödi äkki uks all lahti ja hirmus tigeda välimusega
isand kargas säält välja, käes laskevalmis püss.
26
„Kasige minema, lurjused!" haukus ta.
„Põrgu! Temakese abikaasa!" sosistas Peeter hirmunult
Ja põgenes Peediga nii ruttu kui jalad kandsid. Seljatagant
kostis püssi ragin ja kuulisadu vihises üle nende pääde.
Nad ei peatanud enne, kui olid jõudnud rahuliku jõe kal
dale, kus istusid pikema mõtlemiseta vette, et jahutada higi
seid kehasid ja hirmutundeid.
Veidi aega hiljem jalutas Peeter üksi mööda jõekallast
ja talle juhtus seiklus, mis tõi täieliku pöörde tema senisesse
ellu.
Läbi vaikse kuuvalge õhtu kostis äkki naise karjatus.
Peeter tardus paigale meeleheitlikku appikarjet kuuldes,
kuid toibus kohe ja ruttas välgukiirusel hääle suunas.
Keset jõge rabeles metsikult noor tüdruk.
„Appi! olen hädas!" karjus ta. „Upun!"
27
Peeter Põngerjas ei vajanud aega mõtlemiseks. Ta kar
gas väikesesse paati, mis oli kinnitatud kalda külge.
Ta sõudis kõigest jõust, kuni jõudis neiuni — just viimsel
hetkel, et päästa teda jõe põhja vajumast.
28
„õnn oli, et viibisin lähedal ja jõudsin teid päästa,« naera
tas Peeter, kui aitas neiu paati. Viimane tänas teda südam
likult.
„Minu nimi on Siisi Sitikas," lisas ta tagasihoidliku
naeratusega. „Olen samast putukaliigist kui teiegi."
Nad kõndisid koos linna ja Peetri süda põksus üha kõve
mini. Äkki peatus Siisi väga ilusa siidsilindrist maja ees.
»Siin jätan teid jumalaga," ütles ta. Elan selles majas
■ minu toad on kõige kõrgemal korral."
Peeter vaatas maja imetluse ja aukartusega. Siisi peab
0 ema väga rikas tüdruk," mõtles ta. „Võibolla on ta isegi
tantsijanna."
»Loodan, et külastate mind õige pea," lisas neiu mahedalt.
»Kindlasti!" hüüdis Peeter õnnest särades: „kui teil pole
midagi selle vastu."
Kuid kodu poole kõndis vaene Peeter üsna murtud südaega ja jutustas Peedile kõik, mis ta vahepääl läbi elanud.
«Siisi on imetlusväärne tüdruk," lõpetas ta, „— aga kah
29
juks mitte minu jaoks. Sest lõppeks pole ma ju muud kui
vaene kodutu hulkur."
„Peeter," pöördus vana Peet kaastundlikult oma väikese
sõbra poole. „See vana maailm ei hooli vähematki sellest,
kuidas sa algad. Tähtis on, kui kaugele sa elus jõuad."
30
IV PÄÄTÜKK.
Sepikoda.
Mida sagedamini Peeter ja Siisi kohtusid, seda suure
maks kasvas Peetri armastus väikese putukaneiu vastu, ja
lõpuks ta ei teadnud enam, mis teha. Ta teadis hästi, et ei
tohi mõeldagi selle armsa tüdruku võitmisele seni, kui ta on
kodutu hulkur. Kuid julgustatud vana Peedi sõnadest, oli
ta siiski uuendanud oma tutvuse Putukpilli kaunitariga.
Ühel ilusal päeval, kui nad lonkisid koos läbi linna, tea
tas Siisi rõõmustava uudise:
„Jutustasin isale, et oled päästnud mu elu, Peeter," ütles
ta. „Isa arvas samuti, et see oli suur õnn, et viibisid nii lähe
dal, ja ta tahab sind isiklikult tänada."
Nad peatusid Siisi isa aukartustäratava maja ees.
31
„Tule aga julgesti sisse," julgustas Siisi, „ta ootab meid
mõlemaid. See siin on tema büroo. Minu isa nimi on härra
Saul-Saamuel Sitikas ja ta on Putukpilli linnapää, nagu sil
dist isegi näed. Tule, ma teen teid tuttavaks. Ta on väga
kena mees."
32
„Oh!" sosistas Peeter peaaegu hingetult. „Linnapää?"
Ja enne veel, kui ta õieti toibus, leidis ta end linnapää
büroos Siisi isa vastast, kes haaras tal sõbralikult käest.
Linnapää Sitikas oli suure kasvuga, valju ja auväärt
välimusega vanahärra.
„Peeter, mu poiss," algas linnapää kõige lahkema tooniga,
„võlgnen sulle palju tänu ja lugupidamist. Aga sa tead isegi,
et ühele neiule minu tütre seisusest ei sobi kuidagi ümber
kolada töötu hulkuriga/*
Peetri süda langes saapasäärde, kui linnapää jatkas:
„Mehes, kes väärib minu Siisit, peab olema tuld ja auahnust.
Tal peab olema varandust ja kuulsust. Nii — ja minu arva
tes peaksid sa asuma tööle nii ruttu kui võimalik. Kasuta
kogu oma tahtejõudu, loo endale vastav elukutse ja tee
endast tubli mees. Ma ei kahtle silmapilkugi, et sa seda võid,
kui ainult tahad!"
Linnapää kõne äratas Peeter Põngerjas auahnust. Kui
külaskäik lõppes, raputas Süsi isa veel kord ta kätt.
„Järgmine kord, kui mind näete, on mul juba kindel elu
kutse!" tõotas poiss otsustavalt.
34
Teel koju mõtles Peeter huviga, mis ütleb küll vana Peet,
kui kuuleb tema kavatsusest tööle hakata. Tema suurimaks
imestuseks sattus Peet Põrnikas lausa vaimustusse sellest
mõttest.
„Tõepoolest!" hüüdis ta. „Sa pead saama kuulsamaks
kui mõni teine mees!"
Vaene Peeter mõtles endamisi, kas peaks see olema nii
sama kerge kui kõik muu.
„Mina, tõtt öelda, tunnen suurt vastikust töö vastu," jatkas vana Peet. „Aga sellegipärast tahan sind jalule aidata."
,,Millist tööd sa soovitad?" küsis Peeter põnevalt.
„Oh, valime midagi, mis sobiks sulle kõige paremini,“
seletas vana. „Kui sa alustad noorelt, leiad peagi õnne ja edu.
35
Sinust võiks saada habemeajaja, toapoiss, rätsep, pagar,
arst või ka merimees. Niisama hästi võiksid sa olla ka tule
tõrjuja või kirjanik — aga mina soovitaksin sepa-ametit."
36
„See on töö, milles olen kõige tumedam!" hüüdis poiss
vahele.
„Tule aga minuga kaasa," nõudis vana Peet. „Tahan
sulle õpetada, kuidas ehitada sepikoda."
Nad otsisid ümbruse risti ja põiki läbi, et leida materjali,
kuni vana Peet hõõrus viimaks rahuldusest käsi. Ta oli leid
nud otsitava asja, ja mõni minut hiljem asusid nad teele
kodu poole.
Vana Peet kandis paari lõõtsa ja Peeter vedas enda järele
vana piipu.
See oli raske ja väsitav töö, kuid nad olid otsustanud
viia need asjad koju, kus Peet asus kohe sepikoja ehitamisele.
37
Ta torkas piibuvarre lõõtsa sisse, ja peagi vuhises piibukausis lõõmav tuli. Seejärele käskis ta Peetrit hüpata lõõtsal
üles ja alla, ning leegid tõusid üha kõrgemale.
Peeter Põngerja sepikoda oli eeskujulik.
38
„Tööta, tõmba lõõtsa ja ära iial seisata!" laulis Peet
rõõmsalt. „Seda võib alles sepikojaks nimetada!"
39
Nii leidiski Peeter endale viimaks tegevuse. Milline meel
div üllatus saab see olema Siisi Sitikale ja linnapääle, tema
isale!
40
V PÄÄTÜKK
Lahkamine Peet Põrnikast.
Järgmistel päevadel kujunesid Peetri väljavaated ilusaks.
Ehkki sepaamet oli talle võõras, õppis ta vana Peedi valvsa
silma all osavasti oma äri ajama.
Ühel päeval, kui Peeter unistas õnnelikust tulevikust,
ilmus Peet ta juure veidra kõnega.
„Peeter, mu poiss,“ algas ta. „Ma olen väga uhke, et võin
sind nimetada oma parimaks sõbraks. Olen kindel, et sam
mud elus edu poole — ja sinust saab kord põhjatult rikas
mees."
Peeter vaatas talle imestunult otsa.
„Milleks räägid selliseid naljakaid sõnu?!“ hüüdis ta.
„Mis sa tahad sellega öelda?"
41
„Lähen ära," ütles Peet hetkegi kõhklemata.
See uudis tabas Peetrit nagu pomm. Ta polnud iialgi
mõelnud, et Peet võiks temast lahkuda, liiatigi nüüd, kus nad
olid seotud tööga.
42
„Lähed ära?" kogeles ta. „Aga miks, Peet? Kuule ometi
_ meie äri hakkab just hästi minema! Oleme raskustest üle
ja peame jatkama! Mis on sinuga juhtunud, sõber? Midagi
halba?“
Vana Peet naeratas nukralt ja raputas pääd. Isegi tema
komps oli juba kepi otsa seotud ja ta ise oli valmis astuma
avarale tolmusele maanteele. Ta pani käe õrnalt Peetri õlale.
„Ei, mu sõber," ütles ta vaikselt. „Midagi halba pole juh
tunud — ainult mu jalad sügelevad ja südames on suur igat
sus. Ma ei ole loodud ühes kohas istumiseks. Minu elu on
maanteel ja mitte linnamajas."
Peetrile tulid peaaegu pisarad silmi mõtte juures, et kao
tab oma parima sõbra.
43
„Aga Peet!" palus ta härdasti. „Lubasin Süsi Sitikale, et
jään süa linna ja töötan end üles."
„See on väga õige sinust," nõustus vana. „Sina peadki
süa jääma. Oled liig hää ja õrn, et elada hulguse-elu."
Nad jalutasid tiiki maad edasi, ja Peetri suureks kurvas
tuseks suundus Peet raudtee poole.
„01en juba liiga vana, et end muuta," seletas ta poisile
nukralt. Mind kutsuvad hädaohud, võõrad maad ja mered
ja kardan, et ma ei suuda iialgi saada töökaks meheks."
Peeter kaisutas teda kõvasti, suutmata nukrusest öelda
ainustki sõna. Rusutult ja pisarsilmil jälgis ta sõbra kadu
mist liikuvasse rongi.
„Ela hästi, Peeter!" vüpas Peet viimseks tervituseks.
„Lähen oma teed, kuid ühel päeval tulen tagasi sinu juure."
Peeter viipas taskurätikuga lahkuvale rongile, mis viis
ta vana hää sõbra tundmatusse kaugusse.
44
„Vana üliõnnelik Peet!" nuuksus ta tasa. „Miks ei või
nud sa siia jääda!“
45
VI PÄ ÄTÜKK.
Jalutuskäik Putukpilli parki.
Ainult üks olend terves maailmas võis Peetrit tema kur
buses lohutada, ja sellepärast suundus ta Siisi maja poole.
Neiu läheduses ei saanud ta end teisiti tunda kui ainult õnne
likuna.
„Siisi," ütles ta tervitades, „mõtlen, et väike jalutuskäik
Putukpilli parki oleks hääks vahelduseks. Sääl saab palju
nalja, ja kõik lähevad sinna!"
„Tulen häämeelega kaasa!“ hüüdis Siisi. „Oota, ma puuderdan veidi nina."
46
Siisi korraldas end põksuva südamega peegli ees, ja
natukese aja pärast istusid nad tillukesesse kergesse vank
risse, mille ette oli rakendatud kaks toredat hobust.
47
Otse pargi sissekäigu ees köitis nende tähelepanu mees,
kes karjus suure häälega:
48
„Halloo-halloo! Astuge ette ja lööge kella! Kui tulete
sellega toime, saate priipääsme igale poole, kuhu aga soovite!"
4
49
„Tee proovi, Peeter!" õhutas Siisi. „Sa oled ju hirmus
tugev!"
Just niisugust ergutamist Peeter vajaski. Ta haaras
raske vasara pihku ja vaatas arvestavalt kohutavalt suurt
kellatila.
50
„Usun, et suudan selle helisema panna,“ ütles ta lootus
rikkalt.
Ta tõstis suure vasara kerge vaevaga üles ja virutas
täiest jõust vastu kellatila. Kell hakkas valjusti ja selgesti
helisema.
51
„Siin on teie pääsmed," ulatati neile piletiraamatuke
kummardades kätte. „Olete palju tugevam kui võiks arvata!"
Peeter ja Siisi jalutasid käsikäes edasi, rõõmsad priipääsmete üle. Peetri uskumatu osavus ja jõud meeldisid
väga Siisile.
Mees värava juures aga viipas paljutähendavalt käega.
„Uskuge, need kaks on armunud," pomises ta muheldes.
„Annan oma pää selle eest!"
52
VII PÄ ÄTÜKK.
Peeter Põngerjas saab kindraliks.
Mitte kaua pärast Putukpilli pargi külastamist valmis
Peetril kindel kavatsus teha Siisile abieluettepanek. Ta mõt
les sellele terve päeva. Ta proovis oma tähtsat kõnet ühele
põlvele langedes; ja kui päevatöö oli tehtud, oli ta nii suures
ärevuses, et ei saanud süüagi.
„Olen veidi närviline," arutas ta endamisi. „Kuid vean
kihla, et ta ütleb „jah." Igatahes, küsimine ei tee halba."
Rutates armsaima maja poole, kordas ta kogu tee magu
said sõnu, mis ta kavatses Siisile sosistada kõrva — sõnu
armastusest ja tuliseid tõotusi, mis jääksid neiule igavesti
meele.
53
Põksuva südamega tõmbas ta hinge tagasi, kui läks
trepist üles ja tõmbas kella ukse taga.
54
«Loodetavasti on ta kodus," mõtles ta erutatult, üleliigne
oleks tähendada, et Siisi oli tõepoolest kodus. Isegi rohkem
näis, et ta ootas Peetri külaskäiku, sest ta kandis oma kõige
kaunimat, kirjumat ja õhulisemat kleiti.
Peeter mõtles, et ta pole teda veel iialgi näinud nii ilu
sana ja kaotas peaaegu täiesti julguse paluda seda armast
olevust endale naiseks. Ta pühkis närviliselt jalgu ja köha
tas hääle puhtaks.
«Tahaksin sinult midagi küsida, Siisi," julges ta viimaks
kogelda.
„Kas meie ei läheks välja aeda?" aitas Siisi tema abitust
kergendada. „Täna on haruldaselt ilus kuuvalge õhtu."
Alles väljas saavutas Peeter endise agaruse, julgustatud
sõbralikust kuust.
„Ma — see tähendab — noh —" pomises ta, „tahaksin
teada, kas oled nõus minuga abielluma?"
Siisi võpatas kergelt ja põrnitses Peetrit üllatunult, suut
mata imestusest ainustki sõna öelda. Ja siis äkki meenus
55
Peetrile osa ta ilusaid sõnu. Ta langes põlvili Siisi ette ja
sirutas käed tema poole.
„Kallis, minu süda — see nõrgub armastusest sinu
vastu!" hüüdis ta võimsalt.
56
„Oh, Peeter, armas!" sosistas Siisi õnnest värisedes.
„See on nü ootamata! Olen nü erutatud! Kuid kas ei oleks
parem, kui paluksid enne isalt mu kätt?"
Peeter kavatses naida Siisi, aga mitte tema isa ning oli
seetõttu täiesti unustanud selle tähtsa asja — linnapää
Sitika nõusoleku. Aga parata polnud midagi. Ta põlved lõid
nõrgaks ja käed hakkasid vabisema, kui ta seisatas linnapää
kabineti ukse taga.
„Mine aga kohe sisse," julgustas Siisi. „Ära karda
midagi. Sa tead, et arg süda ei võida iialgi armsaimat. Kui
isa ütleb „jah" — ütlen seda minagi."
Niisugusel kombel julgustatud, koputas Peeter uksele ja
astus südilt linnapää kabinetti. Siisi juuresolekul otsustas ta
igal tingimusel paista vahvana ja võita usaldust.
„Teie, kõrgeaulik härra linnapää!" algas ta pikema sisse
juhatuseta. „Tulin paluma teie lahket nõusolekut, et teha
Siisist proua Põngerjas."
57
„Hm-hm," tegi linnapää, olles väga ametlik. „Jahsoo!
Nii!"
Ta mõtles mõne minuti ja võttis siis Peetri käest kinni,
palus teda istuda laua taha.
58
„Tahan sulle midagi ütelda, poeg Peeter," ütles ta täht
salt. „Minu tütar on mulle olnud alati suureks rõõmuks, ja
kui ta abiellub, siis peab ta abielluma õigesti. Soovin süda
mest, et tema elu oleks mureta ja tema mees kuulus ja lugu-
59
peetud. Samuti peab tema mehel olema palju raha. Seepärast
näeksin kõige parema meelega, et ta abielluks sõjaväelasega."
Peetri niigi värisev süda langes neid sõnu kuuldes saapasäärde.
60
„Kui abiellun Peetriga," segas Siisi end ruttu vahele, „ei
teeks halba, kui ta oleks kindral sinu sõjaväes, isakene.
Ülenda ta kindraliks! Usu, sa ei kahetse seda iialgi, armas
isa 1"
61
„See on alles mõte!" hüüatas linnapää rõõmsalt. „Jumala
eest — seda ma teen !"
Peeter oli rabatud sellest Õnnelikust lahendusest. Ta ei
uskunud oma kõrvu, et saab nii tähtsa ameti.
„Mul polnud vähimatki lootust jõuda kunagi nii kõrgele
kohale," pomises ta segaselt. „Päälegi pole mul selleks vähimaidki teadmisi."
Vana linnapää aga naeratas Peetri viisakuse üle.
„Jäta kahtlused ja hirm!" hüüdis ta. „Sõda pole juba
aastaid olnud! Meie sõjavägi on väike ja meie soovime ainult
rahu. Järgmisel nädalal saad kindraliks!"
Peeter ja Siisi kallistasid teineteist õnnelikult.
62
VIII PÄÄTÜKK.
Pidustused Peeter Põngerja auks.
Peetrit valdas ülevoolav uhkus temale osaks langenud
austuse üle. Ta tegi kibedasti ettevalmistusi oma uuele
kohale asumiseks.
Niipea kui ta oli saanud linnapäält kindla lubaduse, et
ta ülendatakse kindraliks, ruttas ta kohe linna kõige kuul
sama rätsepa juure.
„Täna kell kolm ülendatakse mind kindraliks!" seletas
ta meistrile. „Ja ma vajan kõige paremat mundrit, mis üldse
võib saada!"
63
Ei läinudki kaua aega, kui Peeter Põngerjas kandis ette
kirjutuste kohast mütsi, kuube ja pükse. Ta säras ja hiilgas
mundri juure kuuluvais kullast ilustustes ja aumärkides.
i72b
64
„Kindral Peeter Põngerjas!" juubeldas ta võidurõõmsalt,
vaadeldes end peeglist „Jumala eest, mul on õnne!"
Aega raiskamata marssis ta Siisi poole, et näha, millist
mõju avaldab armsaimale tema uimastav välimus.
5
65
Süsi ja linnapää ootasid põnevusega tema tulekut.
„Oh, Peeter!" hüüdis Siisi rõõmust särades. „Sa oled
lihtsalt suurepärane! Peaksid kuulma, kuidas mu süda
peksab rõõmust!"
„Istu siia," ütles linnapää, näidates toolile, „— ja ma sel
gitan sulle su tööd."
Peeter istus sõnakuulelikult ja hoides õrnalt Siisi kätt,
kuulas ta aukartlikult vana linnapää seletust.
„Tõsine kindral," algas Siisi isa, „peab sõjaväes looma
kõva korra, viima läbi ajakohaseid uuendusi ja teraselt kuu
latama, kas ei kosta kusagilt suurtükipauke."
„Ta peab elama tagasihoidlikult," jatkas linnapää, „kuid
võitma oma alamate lugupidamise. Ja sõda ise peab näitama,
kui tubli on kindral."
66
Peeter naeratas kergendatult. „Kõik näib olevat väga
lihtne,“ mõtles ta.
67
„Ja nüüd," ütles linnapää, „mõtlen, et meil on aeg
minema hakata. Rahvas ootab väljas, et osa võtta sinu ame
tisse astumisest."
68
Tõepoolest, määratu rahvameri ootas uue kindral Peeter
Põngerja ilmumist nende ette. Nad seisid ringi ümber kõne
tooli ja tervitasid rõõmuhõisetega linnapääd ja tema kaas
lasi. Sellele kõnetoolile astusid härra Saul-Saamuel Sitikas,
69
tema tütar Siisi ja Peeter rahva mürisevate poolehoiuavalduste saatel.
Kõigepäält astus ette härra linnapää kui vilunud poliiti
line kõneleja kunagi ja täitis õhu oma võimsa häälega. Ta
kõneles rahvale:
„Lugupeetud daamid ja härrad! Siin ma nüüd seisan teie
ees, plah-plah-plah-plah-plah! Meie ausa ja kuulsa lipu nimel
plah-plah! Plah! Plah! Plah! Plah! Räägin Peeter Põn
gerja eest, kes peagi saab minu väimeheks ja plah-plah-plah,
ja kes tõotab kaitsta ja hoida meie kodumaad, plah-plah-plah !
Oled nüüd kindral, mu poeg, plah-plah-plah-plah-plah-plah!"
Südamliku käesurumisega andis linnapää ametlikult
Peetrile volitused üle, tehes viimase ausaks ja täieõiguslikuks
kindraliks.
„Hurraa! Elagu! Hip-hip-hurraa!" möirgas rahvas.
Peeter astus kõnetooli ja tervitas rahvast rahuliku naera
tusega.
1
70
„Olen nüüd kindral," ütles ta, — „kuid olen ka mees. Ma
tahan teha hääd nii palju kui seisab minu võimuses! Meie
soovime rahu! Aga sõja puhkedes tahame kaitsta oma armast
kodumaad viimse veretilgani!"
Tema lühike kõne võeti vastu vaimustusega ja tormilise
käteplaksutamisega. Rahvas hõiskas poolehoiust, ja oli tore
näha, et uus kindral võitis kohe kõikide linna elanikkude
südamed.
«Kindral Peeter Põngerjas!" hüüti. ,,Hurraa! Elagu
kindral sada aastat!"
Peeter oli liigutatud nii suurest südamlikkusest, ja ka
Siisi süda paisus uhkusest oma armsaima edu üle. Kui nad
sõitsid minema tillukeses vankris, vaatas Siisi Õnnelikult
Peetrile otsa.
„Oh, Peeter, sa oled võrratu!" hüüdis ta säravate silma
dega. „Sa oled kõige suurem kangelane!
Peeter muigas vastuseks.
71
„Kangelaseks olemisel on siiski üks pahe — see koht ei
ole püsiv,“ ütles ta paljutähendavalt.
Ja hoolimata oma kuulsusest otsustas Peeter saada tub
liks meheks.
72
IX P Ä ÄTÜKK.
Sõda on kuulutatud.
Kuna väike Peeter oli nüüd ametlikult ülendatud kindra
liks, ei takistanud enam mingi asi tema abiellumist Süsiga.
Nad olid väga õnnelkud, ja et kindral Peetri töö nõudis
nii vähe aega, veetis ta kõik päevad Siisi seltsis.
Nad tegid pikki jalutuskäike linnast välja maale, noppi
sid lilli ja unistasid ajast, millal neil endil on väike nägus
maamajake.
„Elu on nagu igavene kevad!" hõiskas Peeter. „Ja ma
olen nii õnnelik, et võiksin kogu aja ainult laulda!"
Nad ei võinud aimatagi, et kaugelt Lennuriigist lähenes
ähvardav keeris ja et Putukpilli linnake viibis juba selsamal
silmapilgul suures hädaohus.
73
Nad ei teadnud, et õhk täitus üha kiiremini lendurkärbestega ja et kaugel Lennuriigi päälinnas olid salajasel
koosolekul kohtunud kuningas ja valitsuse esindajad, et
otsustada Putukpilli saatust.
74
„Lennuriik on ülekoormatud!" teatas kuningas. „Peame
leidma väljapääsutee! Peame hankima kiires korras raha ja
uut maad! Kuulutame soja Putukpilli linnale! Kui nad ei
alistu hääga, hävitame nad viimseni!"
75
Samal ajal võtsid Peeter ja Siisi ette jalutussõidu maale
ja unistasid oma ilusast tulevikust. Äkki aga läbis õhku
ärev kellahelin, mis oli märguandeks, et Putukpilli elanikke
ootasid tähtsad uudised.
76
„Alarmkell!" hüüatas Peeter seisatades. „Kuule!"
„Mis on juhtunud?" ehmus Siisi. „Ega ometi midagi
halba?"
Kõik Putukpilli elanikud ruttasid välja oma majakestest
ja tormasid hirmunult raekoja ette, nägudel peegeldumas
küsiv segadus. Peeter ja Siisi ühinesid sagiva rahvaga, kes
tungles valitsushoone ees.
Salajases südamesopis lootsid nad kuulda mõnda rahus
tavat uudist ja olid keeletud ehmatusest, kui lugesid suuri
teadaandeid seintel, mis kõlasid järgmiselt:
TEADAANNE!
„Üldine mobilisatsioon! Kärbsed on kuulutanud sõja!"
Ei ole midagi imestada, et Peetri ja Süsi põlved lõid nõr
gaks. Nad teadsid väga hästi, et Putukpill peab valmistuma
vihatud kärbeste kallaletungi tagasilöömiseks. Ning mis
kõige halvem seejuures — Peeter, kes oli alles hiljuti saanud
77
kindraliks, pidi osa võtma kohutavaimast sõjast. Olukorra
tõsidus lasus raskelt Siisi südamel.
„Mis sa mõtled teha?" küsis ta meeleheitlikult. „Oled ju
nüüd kindral."
78
„Soovin, et ma ei oleks see,“ pomises Peeter abitult.
„Mul pole aimugi, kuidas koguda sõjaväge või juhtida lahin
guid. Vaevalt tean sedagi, kuidas kohelda vaenlasi!"
Teadaanne/
RLSED
KUULUTASID
79
Aga äkki tuli talle meele, et hädaoht varitseb lähedal ja
et iga kaotatud silmapilk võib tähendada õnnetust Putukpilli
linnale ja selle elanikkudele.
80
„Peame nõu pidama, mis kõigepäält teha!" hüüdis ta, ja
haarates Siisi käest, pistis jooksma. „Ruttu! Ruttu linnapää
juure, et temaga läbi rääkida!**
Ta lootis, et Siisi isa teab, mis teha.
Vahepääl aga valmistus kärbeste kuninga sõjavägi võim
saks rünnakuks.
Lõputuna näiv rida kartmatuid sõdureid, relvastatud
hambuni, marssis kindlal sammul Putukpilli linna poole
kavatsusega teha putukaile pikema jututa lühike lõpp.
Kärbeste kuninga lennukid startisid lugematul hulgal ja
lendasid üle mägede ja orgude. Ja otse Putukpilli linna süda
mes peitus hulk Lennuriigi salakuulajaid, kes kogusid täht
said andmeid!
Kõik kärbsed olid sõjaks hästi ette valmistatud. Juba
mittu kuud olid nad salaja muretsenud varustust ning olid
nüüd iga minut valmis pääle tungima.
Peeter jõudis jooksust hingetuna linnapää juure, et saada
temalt korraldusi, lootes salaja, et linnapää ise või keegi teine
6
81
võtab sõjavägede juhtimise enda kätte. Kuid ta leidis linnapää väga sõjakas meeleolus.
„Praegu ei ole enam aega kõhklemiseks!" karjus linnapää
Sitikas. „Peame valmistuma sõjaks — ja seda kiires korras!
82
Kõik mehed alluvad sulle ja täidavad sinu korraldusi. Meie
linna kaitse on sinu kätes!"
Neid sõnu kuuldes pidi vaene Peeter hirmust peaaegu
kokku varisema. Siisi oli samuti kohkunud, mõeldes ülesande
suurusele, mis oli pandud tema armsa Peetri õlgadele.
Aeg aga nõudis igalt mehelt tema parimat oskust. Peeter
kogus end ruttu ja tormas elu ja surma pääle väljas olles
sõjakava koostama. Sõda oli puhkenud!
83
X PÄÄTÜKK.
Peeter organiseerib oma alamaid.
Sellest hetkest alates oli töö Peetri ainsaks rõõmuks. Rah
vas vajas tema abi ja Siisi pidi olema esialgu unustatud.
Putukpill viibis kohutavas hädaohus ja tema elanikud vaata
sid abiotsivalt Peetrile, lootes, et ta päästab nad vaenlaste
käest.
Peeter tõmbus teadmatuses oma tuppa. Tal polnud vähi
matki aimu, mida peab tegema kindral sellises seisukorras.
Ta jalutas mööda tuba edasi-tagasi, edasi-tagasi ja tema
nägu katsid tumedad murepilved. Ta hakkas juba südamest
soovima, et Siisi isa poleks teda iialgi kindraliks ülendanud.
Ta nägi oma vaimusilma ees kardetavate kärbeste lähe
nemist, valgumist üle terve linna, hävitades ja rüüstates,
84
jättes järele vaid rususid ja varemeid. Ta mõtles, kui jõuetu
ta küll on lahingu puhkemise takistamiseks. Putukpilli väike
sõjavägi lüüakse ruttu laiali. Ette valmistamata, nagu nad
olid, pidid nad paratamatult kas alla andma või hukkuma.
85
Ilus Putukpill tallatakse vaenlase poolt varsti tolmuks.
Elanikud vangistatakse, ja väikesed lapsed ja naised lastakse
halastamatult maha. Isegi Siisi elu ähvardab hädaoht. Siisi
elu!
86
Mõte Siisile ergutas Peetri uuesti tegevusse.
Midagi peab ruttu ette võtma. Kärbeste kuningat ei saa
iialgi tagasi tõrjuda, kui Putukpill ei kogu kiires korras sõja
väge. Kindral Peeter andis mõttes tõotuse, et teeb kõik, mis
suudab, ja kui olukord läheb halvemaks, läheb ta ja võitleb
koos oma meestega.
Linnapää oli öelnud selge sõnaga, et iga mees allub sõna
kuulelikult tema korraldustele.
Ta peab kohe kõigile töö kätte juhatama!
See oli noore kindrali õnnelikumaid mõtteid. Miks mitte
lasta riigi kõrgemail ametnikel tegutseda omal alal, et häda
ohust üle saada? Et siis, kui Õige aeg käes, juhtida oma väe
osad kärbeste vastu. — Peeter naeratas rahulolles selle välja
vaate üle.
„Kõigepäält pean püüdma varjata oma viletsat oska
matust," mõtles ta edasi. „Kutsun kõik ministrid enda juure
ja lasen neil kanda osa raskusi. Ma jagan neile käske ja
87
korraldusi,
rite kohus.
Peeter
ja helistas
mis nad peavad täpselt täitma, sest see on minist
Kindral ainult juhib lahinguid."
uuris hoolikalt laual lebavat ministrite nimekirja
sekretäri, kes ilmus kohe ta kutsel.
88
„Saatke silmapilk mereväe ülema järele!" käsutas ta.
Mõne minuti pärast ilmus mereväe ülem Peetri ette. See
oli suur pikkade jalgadega noormees, kitsa terava ninaga. Ta
89
kandis hiilgavat admiralimütsi ja hiilgavat mundrit kuldsete
õlakutega.
Sisse astudes kummardas admiral aupaklikult ja jäi
ootama Peetri korraldusi.
„Mereväe ülemana," algas Peeter tähtsalt „peate muret
sema juure nii laevu kui ka lennukeid. Sada laeva — ja
tuhat lennukit! Ruttu! Aega pole raisata!"
Admiral näis kohkununa — ja seda ta tõepoolest oligi,
sest polnud kerge täita nii suurt ülesannet lühikese aja
jooksul.
Aga ta surus huuled kramplikult kokku ja ruttas vastu
vaidlemata toast välja, et teha kõik, mis teha annab. Käsk
on käsk, ja sõda on ukse ees!
Vaevalt oli ta jõudnud lahkuda, kui Peeter helistas uuesti
oma sekretärile ja käskis kutsuda teise ministri. Natukese
aja pärast koputati uksele, ja sisse astus teine tõsise väli
90
musega härra. Ta lõi kannad kokku ja tervitas sõjamehe
likult.
„Olen sõjaminister," teatas ta.
„Teie ülesandeks," seletas Peeter lühidalt, „on täiendada
91
sõjaväe varustust. Peate muretsema juure püsse, suurtükke,
mehi ja hobuseid!"
„Kuulen, härra kindral!" hüüdis sõjaminister ja ruttas
täitma Peetri korraldusi.
92
Asjad arenesid hästi. Kindral Peeter leidis, et kõik, mis
ta peab tegema, on jagada õigeid korraldusi ja sundida mehi
tegutsema. Tema amet kindralina polnudki lõppeks kõige
halvem.
Järgmine mees, kelle ta kutsus enda juure, oli siseminis
ter — tore, uhke härra suure lõikega vestis ja prillid ees.
Ta astus väga suursugusel sammul, ja Peeter oli tema
tähtsusest nii mõjutatud, et palus teda istuda.
„Siseministrina teie teate," algas Peeter „et peate meid
aitama ja meil pole võimalik enam oodata! Sõlmige ruttu
leping ämblikkudega — nad võivad meile suurt kasu tuua ja
on arvatavasti ka nõus seda tegema. Kärbsed ja mesilased
on ämblikkudele tervitatavad vastased, sest ämblikkude vaen
nende vastu on päritav."
Siseminister lahkus toast väga tähtsa ilmega, ja Peeter
nõjatus irvitades tooli leenile: „Kuidas nad kõik saavad selle
93
tööga hakkama, see pole esialgu minu asi,“ naeris ta kergen
datult.
94
XI P Ä ÄTÜKK.
Õhulahing.
Enne veel, kui järgmine päev jõudis õhtule, elas Putukpill läbi sõja puhkemise ja elanikud said teadlikuks sõja
koledusist.
Kaugel lõikasid kärbeste kuninga sõjaväe kiired lennu
kid õhku ja täitsid kogu ümbruse kõrvulukustava põrinaga.
Nad hõljusid kõrgel taeva all üle mägede ja orgude otse
edasi, kuni kerkis silmapiirile Putukpilli linn. Siis — andis
juhtlennuk signaali ja kõik järgnevad vajusid hirmsa müra
ga välgukiirusel alla. Näis, nagu puruneksid nad Putukpilli
kõrgemate majade vastu — kuid järgmisel hetkel tõusid nad
jälle nooltena üles õhku.
95
Peaaegu samal silmapilgul rappus Putukpilli linnake
hirmsa plahvatuse tagajärjel. Tänavaile tekkisid sügavad
lõhed ja majad hakkasid kõikuma. Kärbeste kuninga lennu-
96
kid pildusid alla punase pipra pomme, ja Putukpilli elanikud
põgenesid surmahirmus.
S-s-s-sip! Ping! Põmm! Pauh! kostis vihisevate pommide
undamine, kui lennukid laskusid üha uuesti, külvates maa
pääle oma surmatoovat laadungit.
Kindral Peeter kuulis päästaabis olles kohutavast rünna
kust ja tormas silmapilkugi kõhklemata välja. Kutsudes üles
vabatahtlikke oma sõdurite hulgast, juhatas ta nad suure
kuulipilduja juure.
See oli suur põhjata klaaspudel, korgiga kaetud. Pudeli
kõrval seisis mahukas kast laskemoonaga.
Kaks Peetri meest asus pudelilt korki kõrvaldama, kuna
teised kiirustasid laskemoona pudeli alla kandma.
Kui kork oli ära võetud, lendasid pommid läbi pudeli kär
beste kuninga lennukite poole.
Peagi täitus õhk tuhande lõhkeva kuuliga, mille märkisattumine tähendas vaenlase kindlat hukkumist. Ja juba
võiski märgata vastaste juures hirmu tundemärke.
7
97
„Lakake!" karjus üks neist. „See on juba liig!"
Teised ei raisanud aega palumisega. Nad põgenesid nii
ruttu kui jõudsid, ja natukese aja pärast olid vaenlase len
nukid silmapiirilt täiesti kadunud.
Peetri mehed juubeldasid. „Nad põgenesid! Hurraa!!"
karjuti rõõmust. „Meie võitsime!"
„Ärge rõõmustage liiga vara," manitses Peeter, ehkki ta
isegi oli rõõmus võidust vaenlase üle. „Kärbsed alles alus
tasid võitlust! Ja meie võime olla hävitatud veel enne, kui
suudame seda õieti ette kujutadagi!"
Peeter aimas, et kärbeste kuninga sõjaväed ei ole neist
kaugel. Ta kiirustas kaitse ettevalmistustega ja jagas käske
oma ohvitseridele. Äkki aga tormas tema juure üks erutatud
salakuulaja.
„Kiirusta, kindral Põngerjas!" hüüdis ta juba eemalt.
„Kärbsed tulevad! Määratu suur sõjavägi on lähenemas, ja
98
meie peame valmis olema võitluseks; vastasel korral hävineb
Putukpill veel täna õhtul täielikult!"
99
Peeter ruttas aega raiskamata oma sõdurite laagrisse.
„Kärbsed võivad iga silmapilk siin olla," teatas ta. „Kuid
ärge laske endid sellest veel tasakaalust välja viia! Saage
100
jagu hirmust ja ärevusest! Aeg nõuab vaprust ja külma
verd!"
Vähese aja pärast kihises terve riik usinasti töötavaist
muttidest, kes kündsid ninaga maad, ja putukaist, kes kae
vasid lusikaist labidatega kaitsekraave.
101
Niipea kui kaitsekraavid olid valmis, kutsus Peeter välja
ämblikkude salga, kes omakorda asusid kiiresti kuduma traataeda vaenlase sissetungi tõkestamiseks.
102
Ämblikud töötasid nii virgasti, et olid oma raske tööga
valmis naeruväärt lühikese ajaga. Nüüd siis oli kõik korras.
103
Kaitsekraavid olid küllalt sügavad ja avarad, et kaitsta ja
varjata tervet Putukpilli sõjaväge; ja kuni Peeter lõpetab
sõdurite organiseerimise, kaitseb tihe ämblikuvõrgust traat
aed vaenlaste pääletungi eest.
Kindral oli rahul ja meelitatud viisist, kuidas mehed
suhtusid tema korraldustele.
Ta kõndis uhkelt mööda kaitsekraave, tehes viimast üle
vaatust.
„Olete kõik tublid sõdurid," kiitis ta muheldes. „Teie
osavus on tõesti imeteldav. Võitke kärbsed, sest nüüd oleme
ka meie kindlustatud!"
Vaevalt oli ta jõudnud lõpetada, kui silmapiirile kerkis
suur tolmupilv, mida saatis marssivate sõdurite mürisev jal
gade trampimine, mis kuulutas kärbeste kuninga sõjaväe
rünnakut !
104
XII P Ä Ä TÜKK.
Lahing kärbestega.
Isegi kõige vapram Putukpilli sõdur ei suutnud alla
suruda hirmuvõbinaid, kui kärbeste kuninga relvastatud
sõdurid liginesid neile. Üha lähemale jõudsid nad — kisa ja
karjumine — väeosa väeosa järele, kuni terve ümbrus kihises
tugevaist mustadest olenditest. Nende arv näis olevat lõputu
— nende väesalgad lugematud.
Isegi kindral Peeter võpatas kergelt sellest vaatepildist.
Milline väljavaade võis olla Putukpilli väikesel sõjaväel nii
tugeva vastasega võideldes?
Peeter pani kõik lootused ämblikuvõrgust ehitatud traat
aiale.
105
Putukpilli väesalgad seisid valvel kaevikuis ja jälgisid
kärbeste tegevust. Niipea kui esimene vaenlaste rida jõudis
kohale, tervitas neid lajatav kogupauk Putukpilli kaitsekraa
videst. Osa kärbseid langes, kuid teised kargasid kohe ette,
106
et täita nende kohti. Nad tormasid tääkidega edasi, et alus
tada käsitsivõitlust. Kärbeste kuningas ise juhtis oma mehi,
keerutades mõõka kõrgel pää kohal.
Nad kihutasid hullumeelsetena Putukpilli kaitsekraavide
poole, kuid nende suureks ehmatuseks mähkis end ämbliku
võrgust traataed kõvasti nende ümber. Tüki aega rabelesid
ja siplesid nad endi vabastamiseks, tehes aga seisukorra
seega aina halvemaks.
Putukad, nähes kärbeste täbarat seisukorda, ei suutnud
varjata oma rõõmu. Paistis, et Peetri leidlikkus oli teinud
oma töö. Ja mõeldes, et kärbsed ei suuda endid vabastada,
viskasid mõned Putukpilli sõdurid oma relvad käest ja tant
sisid hõisates ringi.
Kuid nad olid kahjuks unustanud, et kärbsed oskavad
ka lennata. Kindral Peetergi unustanud selle väikese tõsi
asja ja hetk hiljem märkas ta oma suurimaks kohkumiseks, et
kärbsed võtsid äkki kõvasti hoogu, vabanesid võrgust ja las
kusid tiheda parvena kaitsekraavidesse.
107
Hirmsa viha ja kiirusega langesid vaenlased Putukpilli
sõdurite kallale; ja väike sõjavägi, kes alles hiljuti hõiskas
võidurõõmsalt, paisati äärmisesse segadusse.
Peeter nägi, et sõjaõnn oli pöördunud tema vastu.
108
Jäi veel ainus võimalus, kui ta tahtis oma alamaid päästa
kindlast surmast. Ta hüiids oma adjutandi.
„Käsk taganemiseks!" korraldas ta lühidalt. „Hädaoht
on liiga suur!"
Rat-tat-tat! ragises kuulipilduja lahinguplatsil, ja Putukpilli väesalgad põgenesid.
Üks kümne vastu — seisukord tundus täiesti lootuse
tuna. Peetri ootamatu taganemiskäsk oli paisanud mehed
segadusse ja nad pagesid üldises korratuses. Peetri ainus
lootus oli hoida distsipliini isegi taganemisel. Kuid vaata
mata tema hüüetele ja ähvardustele, jatkasid sõdurid põge
nemist surmahirmus.
„Armas taevas!“ mõtles väike kindral ahastades. „Kardan, et hukkume, kuigi minu sõdurid on vahvad. Pean midagi
tegema, et julgustada neid uuesti lahingusse astuma. Nad
peavad veel kord üles näitama südidust, vahvust ja kartmatust!"
109
Peeter kavatses kõik mängu panna, et pöörata sõjaõnne
enda kasuks.
„Käes!" karjus ta äkki. „Koguge laskursalk kokku! Ja
saatke mehed võimalikult ruttu siia !"
110
„Laskursalk" oli kartmatu väeüksus, kes tormas vaimustuskisa saatel lahingusse.
Peeter jagas meestele ruttu relvad kätte. Lõpuks haaras
ta ka ise püssi ja tormas oma meeste ees vaenlase vastu.
Püss ragises vahetpidamata tema käes ja osavasti sihitud
kuulid niitsid kärbseid lugematul hulgal. Nii pidev ja tihe oli
kuulirahe, et vaenlase agarus lõi kõikuma niisama kiiresti kui
oli alanud.
Nüüd oli kärbeste käes kord põgeneda. Nad tegid seda
samuti suures segaduses ja surmahirmus.
Isegi kärbeste kuningas sai rahutuks, kui üks vinguv kuul
vihises tema kõrva juurest mööda.
„Sõdurid!" karjus ta. „Peame endid peitma! Kaevake
ruttu kaitsekraavid ja pugege varju!"
Kärbsed tulid peidukohtadest välja ja kaevasid ruttu
kaevikuid. Peagi olid neil omad kaitsekraavid, mitte kaugel
Putukpilli väeüksuste asukohast, kus valitses rahulolu pääletungi tulemustega ja kus oldi valmis jatkama lahingut.
111
XIII PÄÄTÜKK.
Siisi otsustab appi tulla.
Vastaste väeosadel seisis ees meeleheitlik ja otsustav
võitlus.
Peeter oli rahul, et võis hoida oma seisukohta, teades, et
iga kaotuseta päev toob talle uusi võiduvõimalusi. Tema sõja
vägi oli järk-järgult kasvanud suuremaks ja päälegi lootis ta
kärbeste kuninga vastu astuda hästi väljaõpetatud ja karas
tatud sõduritega.
Kuna võitlused jatkusid päeval ja ööl, oli langenute arv
mõlemal pool suur.
Paljudki emad ja isad leinasid Putukpillis oma langenud
poegi.
112
Vahepääl aga oli Siisi, kindral Peetri armsaim, suures
ärevuses, kuid käitus siiski vapralt. Ühel päeval istus ta oma
isaga, linnapää Sitikaga ja luges Putukpilli langenud sõdu
rite nimekirja.
8
113
Tema isa oli sügavas leinas nii paljude surnute ja ras
kesti haavatute pärast. Pisarad täitsid tema vanu ausaid
silmi ja tilkusid alla vestile.
„Isa, armas isakene!" sosistis Siisi hellalt. „Sa näid täna
nii nukrana."
114
„Jah, tütreke," nuuksus vana mees. „Kõk need putukad
on saanud sõjas surma!"
Tema pää langes lauale, kui ta jatkas murtult: »Jaaniussikesed, sajajalgsed, põrnikad ja kirbud, kõrvahargid, rohu
tirtsud, kilgid ja liblikad, sipelgad... — terve Putukpilli
õitsev noorus — kõik kangelastena surnud.....
Tema hääl värises lohutamatust meeleheitest. Ka Siisi
nuuksus tasa nähes oma isa suurt valu. Aga ta oli kindel
vankumatus otsuses — lõpetada Putukpilli elanike suur kan
natus.
„Isakene, sooviksin olla kasulik sõjas!" ütles ta. »Lu a,
et asutan ambulantsi!"
Vana linnapää pää kerkis laualt järsku nõksuga. Ta
põrnitses tüki aega oma väkest tütart, imestusest keeletu.
Siisi näis nii väikesena ja abituna, seistes tema ees. Mis võis
selline tilluke ja õrn olend teha metsikus sõjas?
Ja siiski — milline imeteldav vaprus ja isamaa-armastus
väljendus tema kavatsuses — pakkuda oma abi õnnetuile!
115
Linnapää Sitikas pühkis peaaegu häbelikult pisarad sil
mist. Lõppeks — mis kasu oligi nutmisest nii raskes seisu
korras? Tegutsemine oli hädavajalik, ja siin seisis tema väike
tütar ja näitas, kui vahva peab olema. Ah! Siisi oli tõepoolest
õige Sitikas, selle sõna parimas mõttes.
Linnapää naeratas. Ta süütas sigari ja raputas tuhka
tuhatoosi, naeratades uhkelt oma tütre kangelaslikkuse üle.
Seejärele hakkas ta tõsisemalt mõtlema tütre kavatsuse üle.
„Tõsi küll, Süsi on noor ja väike," mõtles ta, „kuid olu
kord nõuab, et iga linna elanik peab aitama nii palju kui suu
dab ja andma oma osa."
„Sõdurid on väsinud sõja koledustest," seletas Siisi „kuid
mina tahan olla nende lohutaja — Punase Risti halastaja
õde !"
Tõepoolest, see osakond oli Putukpilli sõjaväes täiesti
hooletusse jäetud. Kõik putukad olid nii palavikulises tege
vuses vaenlase tagasitõrjumisega, et olid unustanud korral
116
dada vajaliku abi haigeile ja haavatuile. Ja väike Siisi oli
see, kes mõtles esimesena õnnetute abistamisele!
Kui poisid võitlusväljal kuulevad sellest kangelaslikku
sest, saavad nad kindlasti uut hoogu ja jõudu. Nad näevad,
et inimesed kaugel kodus mõtlevad nendele, olles valmis
117
nende eest hoolitsema haiguse või vigastuse puhul. See õnne
lik teadmine võib neid koguni õhutada vapramale võitlusele.
Kõik need mõtted libisesid linnapää Sitika pääst läbi, kui
ta organiseeris Punast Risti ja muretses Siisile vajalikku
tööd.
118
Mis puutub väikesesse Siisisse endasse, siis peab ütlema,
et ta ei raisanud asjatult aega. Ja varsti vaatles ta ennast
peeglist hiilgavas Punase Risti halastajaõe vormiriietuses.
Mõni päev hiljem algas ta oma ennastsalgavat tööd, juh
tides raskelt koormatud veoautot sõjaväljale.
119
XIV PÄÄTÜKK.
Punase Risti halastajaõde tuleb rindele.
Kärbeste kuninga ja kindral Peetri väeosad olid kurna
tud, ja võitluste vaheaegadel valitses Putukpilli rindel surma
vaikus.
Hilisõhtul laskus pehme kuuvalgus maa pääle ja meelitas
Peetri väsinud sõdureid kaitsekraavides magama. Ainult
mõned neist seisid erksatena valvepostil, valmis andma häiret
juhul, kui kärbsed tungivad ootamatult pääle.
Kuid kindralist oli uni ja puhkus kaugel. Teda oli haara
nud tõsine sõjavaimustus ja ta töötas väsimatult.
Sügaval maa all õpetas ta oma ohvitseridele, kuidas
korraldada tormijookse ja lüüa tagasi kärbeste rünnakuid.
120
Ta uuris oma abilistega tähelepanelikult maakaarti ja määras
kindlaks lahinguväljad.
121
„Kahjuks ei ole me siski küllalt hästi ette valmistatud,"
seletas ta. „Ja meie ainuke võiduvõimalus oleneb sellest, kas
suudame vastu panna seni, kuni meie abivägi on valmis võit
lusse astuma.
122
Ta toetus tähtsalt lauale.
„Praegu peame end ainult kaitsma," möirgas ta. „Pääletung oleks liiga kardetav!"
Ohvitserid kuulasid teda teraselt.
Vahepääl aga ei laiselnud ka kärbeste kuningas. Tema
jultunud mõistus plaanitses kogu aja Peetri vägede hävita
mist. Isegi sel silmapilgul sumisesid Lennuriigi alamad aga
ralt oma kaitsekraavides. Ja rindele oli asetatud suur karp
putukaid tapvat pulbrit. „Küllap nad juba kaovad!" põrutas
kärbeste kuningas. „Nad peavad alistuma või muidu —
pühime nad mürkgaasidega surnute riiki."
„Teie kõrgus! üks takistav asjaolu on meie vastu," tea
tas tema adjutant alandlikult. „Tuul puhub nimelt teises
suunas."
123
„Hommikuks pöördub tuul kindlasti," ütles kuningas.
„Ja siis peab neile kohe gaasi laskma!“
Ja sel ajal kui Putukpilli sõjavägi magas rahulikku und,
aimamata midagi halba, plaanitses vaenlane nende halasta-
124
matut hävitamist. Selline seisukord valitses rindel, kui väike
Siisi lähenes kaitsekraavidele, juhtides vapralt Punase Risti
autot. Tema esimeseks sammuks oli katsuda leida kindral
Peeter ja teatada talle oma kavatsusest.
Kui ta jõudis Putukpilli esimese väeosani, peatas teda
vahisõdur.
„Minu ülesandeks on abistada haavatuid," seletas Siisi.
„Oleksin teile väga tänulik, kui võiksite teatada, kus võib
kokku saada kindral Peeter Põngerjaga — või — või on ta
haavatud?"
„Oh ei!" vastas vahisõdur viisakalt. „Meie kindral on
parima tervise juures. Alles kümne minuti eest oli ta siin.
Leiate ta maa-alusest staabist, just keset kardetavaimat
lahinguvälja."
125
Süsi oli õnnelik kuuldes, et vähemalt Peeter oli seni vigas
tamata. Ta istus autosse ja hakkas edasi liikuma.
„Teie sõiduk on õigel teel," Õpetas vahisõdur. „Laske aga
otse edasi!u
126
Sõites edasi, hõiskas Siisi süda rõõmust, et näeb õige
varsti oma armsaimat.
Lahinguväljal vihisesid pommid ja granaadid. Vaenlase
väeosad olid alustanud võitlust juba õige vara hommikul.
127
Eriti kohutavaks läks sõjamöll siis, kui Siisi lähenes rindele.
Lugematu hulk pomme vihises temast mööda ja granaadid
lõhkesid kardetavas läheduses. Aga Siisi surus hambad
kokku ja kihutas vapralt edasi.
Mõne aja pärast jõudis ta rindele ja otsides varju kuu
lide eest, sõitis ta kaitsekraavi. Sõdurid olid imestusest kee
letud, nähes väikest Siisit. Siis aga puhkesid määratud
vaimustuseavaldused ja rõõmuhõisked.
Siisi ilmumine oli hädavajalik nende õhutamiseks. Juba
selle väikese vahva tüdruku nägemine kõige palavama heit
luse ajal andis sõduritele uut julgust võitlemiseks.
Talle anti täpseid juhatusi kindral Peetri päästaabi asu
kohast. Et sinna jõuda, pidi Siisi läbi sõitma suurema osa
kaitsekraave. Igal pool tervitati teda rõõmuhõisetega ja
sõdurid tormasid uue hooga lahingusse.
128
Viimaks ometi jõudis Siisi päästaabini, mille uksel ilutses
vaevalt märgatav silt: „kindral Peeter Põngerjas — erakabinett." Ukse ees seisis valvur.
„Kas ma võiksin kokku saada kindraliga?" küsis Siisi.
9
129
„Jah," vastas valvur aupaklikult. „Siin asub tema erakabinett. Kindral on praegu koosolekul, aga ärge laske
ennast sellest segada, mu armas!"
Valvur, kes tundis Siisit, teadis, et olgu kindralil ükskõik
kui kiire, Siisi jaoks leiab ta alati rõõmuga aega. Sellepärast
soovitaski ta Siisil otse sisse astuda.
Ja tõesti, kindral Peeter oli oma meestega kiires tege
vuses, koostades järgmise päeva kava. Siisi sisse astudes jäi
ta neiule hämmastunult üksisilmi otsa vaatama.
„Peeter, lemmik!" hüüdis Siisi, rutates oma armsaima
käte vahele. „Mu magus suhkrutükike!"
Kindral unustas kogu oma auväärsuse ja kallistas hellalt
oma armsaimat.
„Siisi, kallis varandus, südameke!" sosistas ta. „Olen nii
õnnelik, et tulid!"
Ta saatis ohvitserid toast välja, et olla Siisiga kahekesi,
ja neiu jutustas talle oma suurest mõttest. Siis jutustas Pee
ter omakorda oma lähemaist kavatsustest.
130
„Valmistume suureks pääletungiks," seletas ta, „kust nii
mõnigi meist ei pöördu enam elusalt tagasi. Ja kui see otsus
tav lahing on läbi, leidub Punase Risti halastajaõele külluses
tööd TK
131
XV PÄÄTÜKK.
Kindral Peetri pääletung.
Lõpuks oli sõda jõudnud punktini, kus kindral Peeter
tundis, et tema sõdurid on küllalt võimelised pääletungiks.
Tema otsus oli langetatud ja sõdurid asusid teele.
Putukpilli väeosades seati suurtükid laskevalmis ja veeti
kaitsekraavidest välja. Peetri enda leiutatud jõulised kuuli
pildujad veeretati sobivatesse paikadesse. Nende kuulid niit
sid vaenlasi hirmuärataval hulgal.
Sõdurid puhastasid ja määrisid püsse kõige kallima saapamäärdega. Raskekahurite kõrval seisid suured kastid laske
moonaga ja lõhkeainetega.
132
Peeter seisis oma sõdurite keskel ja jagas viimaseid käske
ning õpetusi. Laskeriistad laeti silmapilkselt. Siis — Peeter
astus mõne sammu tagasi, pani käed kõrvade ette ja andis
märku tulistamiseks! Järgnes kohutav kärin ja ragin, kui
133
suurtükid sülitasid vaenlaste poole oma surmavat saadetist.
Putukpilli sõdurid olid hästi välja õpetatud, ja lasud tabasid
kogu aja märki — kärbeste kaitsekraave.
134
Kuningas ise seisis rinde taga, ühe viimase kaitsekraavi
kaldal ja jälgis pikksilmaga lahingu käiku. Tema viha kas
vas iga minutiga üha suuremaks.
„Peetri mehed teeksid paremini, kui nad vaikiksid!" kar
jus ta rusikaid vibutades. „Vastasel korral on nende kindral
varsti ise vaikne kui lammas. Meie kättemaks on verine,
ja juba praegu ruttavad siia meie abiväed — kaheksa tugevat
väeüksust...!"
Parajasti sel silmapilgul lõhkes üks Peetri surmakülvavaist kuulidest üsna tema lähedal. Kostis kõrvulukustav
plahvatus, ja kui õhk oli suitsust selginud, põgenes kärbeste
kuningas vihmavarju najal longates.
„Ooh!" oigas ta nõrgalt. „õigem on vist siiski põgeneda.
See on meie meestele rängaks löögiks!"
Kindral Peetri väeüksuste ootamatu rünnak lõi kärbeste
võitlusread segamini ja sundis neid taganema kaugemaisse
kaitsekraavidesse — ja võit näis kalduvat Putukpilli poole.
135
„Sõdurid!" hüüdis Peeter. „Kes teist julgeks oma elu kaa
lule panna? Kutsun üles vabatahtlikke! Vajan nimelt kaht
ennastsalgavat meest, kes julgeksid tulla minuga luurekäigule!"
136
Ta vaatas arvustavalt oma mehi ja hüüdis häält kõven
dades.
„Need, kes on nõus minuga kaasa tulema, astugu kaks
sammu ette!"
Kõik mehed astusid minutitki kõhklemata ette. Igaüks
oli valmis seisma oma kindrali kõrval, ehkki nad teadsid, kui
suur hädaoht varitses piilureid.
Oli kuidas oli, Peeter igatahes valis nende seast välja
kaks julgemat meest, ja südaöises pimeduses hiilis väike
kolmeliikmeline salk vaenlase poole.
„Tss! Tasa!" hoiatas Peeter oma mehi. „Ärge tehke vähi
matki häält ja katsuge roomata võimalikult maa ligi hoi
dudes!"
Nad hiilisid vaikselt ja järjekindlalt edasi kuni jõudsid
peaaegu vaenlase kaitsekraavini.
Äkki aga selgines taevas ja pilve tagant tuli nähtavale
hele kuu. Terve ümbrus oli valge nagu päisepäeva ajal — ja
putukail polnud mingit võimalust endid peita või põgeneda,
137
sest särav kuupaiste reetis nad selgesti. Kui
kesi nõuetult seisatasid, andis iiks kärbeste
häire, karjudes ise täiest kõrist: „Avastasin
Salakuulajat!"
„Tuld anda!" käsutas kärbeste kuningas
138
nad siis kolme
sõduritest äkki
kolm vaenlast!
uue hooga.
XVI P ÄÄTÜKK
Kapten Vihmauss päästjana.
Vaesel Peetril ja tema kaaslastel kadus igasugune lootus
pääsmiseks. Vangistus või surm seisis neil silmade ees. Lage
dal väljal pakkusid nad suurepärase märklaua kärbeste
laskuritele. Kui neid poleks päästnud Peetri kiire toibumine,
oleks nad pühitud silmapilkselt maa päält.
„Poisid! Meid on nähtud — katsuge endid peita!" hüüdis
ta. „Pugege ruttu kuhugi auku või lõhesse varjule!"
Elu kaalule pannes pöördusid kolm piilurit ja põgenesid
nii ruttu kui jalad kandsid. Kuulid undasid nende pääde
kohal ja pommid lõhkesid ees ning taga. Kärbeste kuningas
märatses :
139
„Tulistage! Ärge laske neil põgeneda!" karjus ta.
Ta tahtis putukaile näidata, et tema maa-alale pole nii
kerge pääseda — isegi mitte ööpimeduse katte all.
140
Kuid Peetri mõistus töötas — vähemalt sel silmapilgul.
Just viimasel silmapilgul märkasid nad üht auku ja torma
sid ülepääkaela sellesse. Vaevalt jõudsid nad auku kaduda,
kui tohutu suur pomm vihises nende pääde kohal ja lõhkes
sääl, kus nad olid veidi aja eest seisnud. Peeter ja tema
141
mehed jälgisid hirmunud pilkudega kuulide lendu. Nad tegid
endid nii väikeseks kui võimalik ega julgenud liigatadagi.
„Nii, siin me nüüd oleme — ja õnnekombel alles elus ja
terved,“ ütles Peeter rahustades.
Vahepääl märatses kärbeste kuningas vihast, et saak oli
lipsanud tema käte vahelt. Ta kargles metsikult ringi, vibutades ähvardavalt rusikaid.
„Me hävitame nad siiski!" möirgas ta. „Küll te näete!
Raskekahurid välja tuua! ja tulistada kogu aeg!"
Vaesed luurajad võeti ägeda kuulirahe alla, mis undasid
ja vingusid üle lagendiku, lendasid tihedas parves Peetri ja
tema meeste päädest mööda ning lõhkesid hirmsa raginaga ja
suitsuga.
„Näib, et meie saatus on otsustatud!" sosistas Peeter kur
valt.
Aga eemal Petukpilli kaitsekraavides jälgisid Peetri sõdu
rid sündmuste arenemist ja nägid oma kindrali kardetavat
seisukorda.
142
Kapten Vihmauss ei kaotanud aega, vaid asus ruttu
kaitsekraavi seinasse auku puurima.
„Oodake siin rahulikult!" ütles ta külmavereliselt. „Ma
toon nad tagasi — kas elusalt või surnult!"
143
Järgmisel hetkel oli ta kadunud maa-alusesse käiku, mida
uuristas ninaga kogu aja sügavamale.
Kolme piiluri seisukord augus muutus aga üha lootusetu
maks. Vaenlased jõudsid iga minutiga järjest lähemale. „Kui
nad ei jäta kohe tulistamist, oleme kadunud hinged" hüüdis
Peeter.
Ja tõepoolest, kärbeste kuningas tegi kõik, mis võis, et
neid hävitada.
„Edasi!" karjus ta. „Laske nad pihuks ja põrmuks!"
Äkki valdas augusviibijaid kirjeldamatu rõõm. Üks sein
pragunes ja nähtavale ilmus kapten Vihmaussi sõbralik pää.
„Kaevasin käigu sügavale maa alla," teatas ta. „See tee on
kõige kindlam kaitsekraavi tagasiminemiseks.
Suure kiirusega ronisid putukad mööda vihmaussi kaeva
tud käiku oma meeste juure tagasi. Vaevalt jõudsid nad
kaduda maa alla, kui sajad kärbeste visatud käsigranaadid
lõhkesid augus, kus nad olid endid seni varjanud. Aga tänu
taevale — nad olid juba päästetud!
144
XVII PÄ ÄTÜKK.
Üllatusega rünnak.
Putukpilli vahvad putukad olid suutnud kärbsed tagasi
tõrjuda ja jõudsid nüüd veendumusele, et sõda ei saa võita
ainult enda kaitsmisega, vaid pääletungiga.
Järgmisel hommikul õige vara laskis Peeter väeosade
ülemad enda juure kokku kutsuda. Ta laotas suure maakaardi seinale ja võttis kätte terava otsaga pulga. „Palun,
astuge lähemale ja kuulake teraselt minu seletust, sest meid
ootab ees suur töö."
Kui koosolek lõppes, olid Peetri kaaslased tublisti täien
danud oma teadmisi iga tähtsama koha tundmises. Samuti
otsustati alustada viimast ning otsustavat pääletungi.
10
145
Üle mägede ja küngaste ruttasid Putukpilli väeüksused
üldise häire pääle kohale. Üks salk teise järele hakkas mõr
varliku kisa saatel liikuma vaenlase poole. Kindral Peeter
sammus kõige ees ja ootas iga minut ägedat tulistamist kär
beste kaitsekraavidest. Aga tema suurimaks imestuseks ei
kostnud vaenlase liinilt kippu ega kõppu.
„Äärmiselt veider!" pomises kindral Peeter. „Kärbsed ei
tulistagi vastu!“
Järgmine üllatus tabas vahvaid putukaid, kui nad leidsid
Lennuriigi kaitsekraavid täiesti tühjadena. Ainustki kärbest
polnud kusagil leida. Määratu suur sõjavägi oli jäljetult
kadunud, nagu oleks ta maa alla vajunud.
Lõpuks, sorides ühe mahaunustatud kuue taskuid, leidis
kindral väikese sedeli.
Ta avas selle ja luges erutatult:
„Kingime teile oma kaitsekraavid — meie ise ei vaja neid
enam! Nad on teie! Kuid mida mõtlete nendega teha? Meid
146
teie niikuinii ei leia! Tervitusi ja suudlusi kärbeste kuningalt."
Peeter seisis mõne minuti paigal ja sügas mõtlikult pääd.
Mis võis kärbeste kuningal nüüd jälle ees olla?
„Tundub nii, et meid ähvardab uus hädaoht," mõtles ta.
„Tal on kindlasti midagi hirmsat teoksil — vean selle pääle
kasvõi kihla!
Äkki silmas ta üle välja kihutavat putukat. Ei olnud
kahtlust, et see tõi tähtsaid sõnumeid, sest ta peatas hingel
dades otse Peetri ees.
Kindral sai rahutuks ratsaniku kohkunud nägu nähes.
„Mis on juhtunud, käskjalg?" nõudis ta kärsitult.
„Jutusta! Räägi!"
„Kärbsed purjetavad Lootuse lahes!" hüüdis käskjalg
lõõtsutades. „Nad tungivad pääle merelt — ja meie mehed on
kõik siin! Putukpill on hädaohus ja kardan, et juba hävitatudki!"
147
XVIII PÄÄTÜKK.
Lennuriigi laevastik hävineb.
Kohutav uudis kärbeste ootamatust kallaletungist oli
sula-tõsi. Vaatamata Putukpilli sõjaväe agarusele, oli kaval
kärbeste kuningas muutnud oma esialgse sõjakava ja mõtles
nüüd vargsi, ööpimeduse katte all vallutada oma vastaste
päälinn.
Ja sel ajal kui Putukpilli sõjavägi valmistus viimaseks
võitluseks, oli ta oma meestega juba kaugel merel, kavatsedes
tungida kaitsetusse linna mööda mereteed ja tappa kõik linna
elanikud.
„Edasi, laevuke, edasi!" hõiskasid nad võidu. „Meie tore
lipp lehvib juba käesoleval nädalal Putukpilli tornides!
Hurraa!“
148
Putukpilli elanikud olid suures ärevuses. Nad sõelusid
tänavail edasi-tagasi, arutades põgenemisvõimalusi enne vaen
lase saabumist. Linnapää ringutas meeleheitlikult käsi.
149
„Meil pole ainustki kaitsjat!" oigas ta. „Ja muud ei jää
vist üle, kui lasta oma armas linn hukkuda! Palugem juma
lat, et kärbsed ei tapaks meid julmalt!"
150
Samal ajal aga lendas Peeter välgukiirusel oma kõige
kiiremal lennukil linna poole. Ta tormas ärevusest lõõtsuta
des linnapää juure.
„Kus on kärbsed?" karjus ta tervitamata. „Ruttu — kui
kaugel nad on praegu?"
„Nad on juba lahte jõudnud — mitte enam kaugel siit,"
vastas linnapää. „Oleme kadunud, kui neil läheb korda maan
duda!"
„See ei lähe neil iialgi korda! Uputan kõik nende lae
vad!" hüüdis Peeter kindlalt.
Linnaisade näod selginesid Peetrit nähes uues lootuses.
Kärbeste julm merevägi aga jõudis üha lähemale! Nad
olid kindlad, et Putukpill kuulub juba praegu neile.
Kuid kõigi suureks ehmatuseks vajus laevastiku viimane
sõjalaev äkki põhja nagu pliiats merre. Ja siis kohe teine ja
kolmas — ilma igasuguse nähtava põhjuseta! Kaotuse põh
jus oli enam kui selge — see oli kindral Peeter allveelaeval!
151
Istudes kilpkonna seljas kummuli pööratud veiniklaasi
all, kihutas Peeter vee all ümber ja hävitas halastamatult
lennuriigi laevastikku.
Kilpkonn tõukas igat vaenlase laeva ja need vajusid
põhja koos terve meeskonnaga.
152
„Ainult kärbeste kuninga laeva jätame alles!" hüüdis
Peeter rõõmsalt kilpkonnale, kes tõttas metsiku kiirusega
edasi. „Sõda on lõppenud — ja meie mõistus on võitnud!"
Peeter oli uputanud terve vaenlase suure laevastiku.
Järele oli jäänud ainult üks laev — kärbeste lipulaev.
Kärbeste kuningas nägi, et oli kaotanud lahingu ja kar
tis kõige halvemat. Tema närvid olid läbi ja suur meeleheide
valdas teda. Kartes, et ka tema laev uputatakse iga silma
pilk, tõmbas ta ruttu valge lipu masti!
Sõda oli läbi. Kärbeste kuningas unustas igaveseks kelki
mise, ja Peeter tahtis rõõmust lõhkeda. Ta tantsis ja hõiskas
kilpkonna seljas klaasi all, ehkki keegi ei näinud ega kuul
nud teda.
Kuuldes Peetri imetlusväärsest võidust, ruttasid kõik
Putukpilli elanikud lahe kaldale. Kui valge lipp kerkis vaen
lase ainukese laeva masti, tõusis vaimustuskisa.
153
Peeter kerkis kilpkonnaga vee pääle ja tõstis ühtlasi lipu
laeva oma allveelaevale — koos kärbeste kuningaga. Järele
jäänud kärbsed pakkusid haletsusväärset pilti, rippudes mee
leheitlikult oma hävitatud laeva küljes.
154
XIX PÄÄTÜKK
Peeter Põngerja kuulsus ja au.
Kui Peeter jõudis sadamasse, võeti kärbeste kuningas ja
ülejäänud vaenlased ruttu kinni ja viidi vanglasse.
Linnapää Sitikas haaras esimesena Peetri käe. „Oled
kõigi aegade suurim kangelane, mu poeg!" hüüdis ta. „Minu
süda on lõhkemas rõõmust sinu üle! See oli suurepärane võit
vaenlase üle!"
Siisi oli samuti kohal ja haaras omakorda Peetri käe.
Olles liiga ärritatud, et rääkida, avaldas ta oma tundeid tei
sel viisil, mis meeldis Peetrile eriti hästi.
Niipea kui noor päevakangelane vabanes austajaist, kes
tahtsid kõik ta kätt suruda, läks ta linnapääga raekotta, et
155
lähemalt läbi rääkida sõjariistade-rahu üle. Kärbeste kunin
gas toodi valvurite vahel tema ette.
„Mina võin teile nõuda kõige raskemat karistus," algas
Peeter, vaadeldes rahulikult värisevat kuningat, „— kuid ma
ei mõtlegi seda esialgu teha.
Teie käitumine sõjas oli alatu ja seadusevastane, aga
mina tahan teie vastu suuremeelne olla.
Me nõuame, et aitaksite meid üle saada teie poolt tekita
tud kahjust.
Me ei röövi ega varasta. Me nõuame ainult niipalju, kui suur
on kahju."
Kärbeste kuningas oli rohkem kui õnnelik nii kerge karis
tuse üle. Ta nägu lõi rõõmust särama.
„Nõustun meeleldi teie ettepanekuga," irvitas ta. „Ja siin
on minu mõõk — see kuulub nüüd teile, minu armas Peeter
Põngerjas. Teie võitsite ja meie kaotasime. Oleme kohusta
tud maksma sõjakahjud. Tasume oma võla veel täna — minu
sõna selleks!"
156
Vana linnapää ja teised kõrgemad ametnikud avaldasid
valjusti häämeelt viisi üle, kuidas Peeter lahendas olukorra.
Kärbeste kuningas tasus oma võla, ja peagi peeti terves
linnas metsikut pidu ja pillerkaari. Peetrit tervitati igal pool
157
päevakangelasena. Vaimustus ja hurraa-hüüded, tormilised
käesurumised ja soojad tervituskõned väikesele vahvale kind
ral Peetrile ei tahtnud ega tahtnudki lõppeda.
Kui kõik oli viimaks läbi, tundis Peeter suurt igatsust
jääda Siisiga ja tema isaga üksi.
„Peeter, mu poeg,“ ütles linnapää, „sul ei tule iialgi kahet
seda päeva, millal õpetasid meid endast lugu pidama. Putukpill jääb igavesti sinu suureks tänuvõlglaseks ja meie oleme
rahvas, kes ei unusta iialgi midagi. Anname sulle palju roh
kem kui ainult tänusõnu. Nimeta, mu poeg, mida sooviksid
kõige enam, ja meie ei puhka enne, kui oleme su soovid
täitnud."
„Armas linnapää, teie olete tõesti väga lahke," vastas
Peeter. „Minu südamesoovid on lihtsad, nagu isegi näete —
sõbralik käesurumine, naeratus ja sõnad: „õnn kaasa, Pee
ter!" Mõne aja eest lahkusin kodunt kindla kavatsusega
võidelda endale kätte austus ja lugupidamine ning teha kuul
saks oma nimi."
158
„Nüüd olen selle saavutanud," jatkas Peeter tagasihoidlikult. „Lähen tagasi ema ja isa juure; võin anda pää, et
nende rõõm on suur, nähes üle hulga aja oma kadunud
poega!“
159
Ta pöördus ja haaras oma armsaima käe.
„Ja ühel ilusal päeval," lisas ta õrnalt, „tulen tagasi
Siisi järele!"
„Loodan südamest, et see päev saabub varsti!" sosistas
väike Siisi pisarsilmil.
100-a. kalendri järele.
Üleüldised ettekuulutused:
Sõja ülemad hoidwad üks teise eest eemale ja
püüdwad üks teist teise wõrku ajada. Kaks suurt
walitsewat riiki teewad rahu.
Kewade on wihmane kuni aprillini, siis tuulene.
Suwel suur palawus müristamisega ja Mälguga;
külge hakkawad haigused. Lää lõikus, ilus sügise.
Talwel rohkesti ilusaid ilmi. Külmaga tuiskab,
aga rahwa seas on igal pool rahulolemine. Kõike
on käe küll.
Märkus: Lähemad ilmade ettekuulutused iga
kuu kohta kalendri kaane 3. küljel.
Päikese- ja kuuwarjutust
ei ole sel aastal meie juures näha.
2
1918
Nädalapäewad.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
Isanim Sl UöSri-ku«
Uus kalender.
1 Nääri p. 1918
2
. >
. t /y.
3
4
5
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
6 Kolmekuu P.
7
8
9
10 Paawli päew
11
12
Pühap
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
13 1. p. p. 3k. p.
14
15
16
17 Tõnise Päew
18 Kroouim. p.
19
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
Reede
Laup.
20 2. p. p. 3k. p.
21 sWaab.jaSeb.p.
22
23
24
25 Paawli ümberp.
26
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Reljap.
27 KeiserWilhelmi
28
jssüunipäew
29
30
31
1918
Kuu
loom.
Wana kalender.
C
19 Detsember 1917
20
21
1 22
i 23
4. KriSt. tul. p.
1. Jõulu püha
S. Jõulu püha
S Jõulu püha
Süüta laste p.
M
24
25
26
27
28
29
30
)
31 Wana aasta õ.
1 Nääri p. 1918
2 •
3
4
5
6 Kolmekuu. p.
p. -
G
7 1. p.
3k. p.
8
9
10 Paawli päew
11
12
13
14 2. p. p. 3k. p.
15
sKorjuse p.
16
17 Tõnise päew
18
11 21. p. p. 3a. J. p.
12 sMartin Piiskop
13
14
15
16
17
13
1918 Mmber 31
Nädalapäewad.
Aus kalender.
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
1 1. Krist. tui. p.
2
3
4
5
6 Nigula Päew
7
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
8 2. Krist. tui. p.
9 sNigula-M. P.
10
11
12
13 Luutsina päew
14
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
15 3. Krist. tui. p.
16
17
18
19
20
21 Tooma päew
Pühap.
Esmap.
Teisip.
Keskn.
Neljap.
Reede
Laup.
22
23
24
25
26
27
28
1918
ÄUJ
loom.
d
)
G
4. Krist. tul. p.
ssTalwe algus
Aadam ja Eewa
1. Jõulrr püha C
S. Jõuku Püha
Johannese p.
1
Süüta laste p. i
Pühap. I 29 P. p. Nulu p.
Esmap. 30
Teisip. i 31 Mana aasta o.
Mana kalender.
18
19
20
21
22
23
24
22. p. p. 3a. 3. P.
Liisabi Päew
Maria ohwri p.
Leemeti päew
25 Surnute püha
26
sKadri p.
27
28
29
30 Andrese Päew
1 Detsember
2 1. Krist. tul. p.
3
4
5
6 Nigula päew
7
8 Nigula-M. p.
9 2. Krist. tul. p.
10 ssTalrve algus
11
12
13 Luutsina päew
14
15
16 3. Krist. tul. P.
17
18
14
Wõrdlew tabel
ja Wsrre ra^aöd üU
Saare-, Hiiu- ja Muhumaa kuberneri käsu järele sest
24. detsembrist 1917 peawad Ida laenukassa laenuturnistused
(ober-osti raha) kõigi awalitkude kesade poolt, niisama ka
eraisikute poolt maksuks wastu wõeiud saama. NeeS tunnistused
vahetatakse Jda-Laenukassa tegevuse lõpetamise korral Saksa
riigi markade waStu ümber, kaks marka rubla eest arwates.
Laenukassa tunnistused on Saksa riigi rahaga ülemal tähen
datud wahekorra järele ühe wäärtuSlised ja makswod nendega
ühteviisi. Hinna wahekord on Saksa riigi poolt kindlustatud.
Seega maksab siis rublaline laenukassa laenutunnistus
2 marka Saksa riigi raha järele. Sõjaväe intendandi walitsuse korralduse põhjusel on Wene hõbe- ja paberiraha rubla
kurö nüüd 1 marga 50 penningu pMe määratud.
Selle järele oleks siiö Saksa ja Wene rahade wahekord
järgmine:
a) Saksa rahad Wene rubla järele:
Ober-osti raha.
Saksa riigi raha.
Wene raha.
— rbl. 1 kop. — mark. 2 penning. — rbl. 1 l/a kop
„
2 „
„
4
„
— „
23/s „
™
"
n
0
„
— „
4
„
ft
4 "
"
n
8
„
„
5l/3 „
n
5
ir
h
10
„
— „
62/3 „
n
6 „
'
12
„
— „
8
„
"
7 "
»
14
„
— „
91/s „
"
b „
„
16
„
— „ 102/3 „
"
0 „
— »
18
„
—- „ 12
„
" 10 ii
h
20
„
— „ 131 3 „
,/ 20 „
H
40
„
— „ 262^ „
"
30 „
— „
60
„
— „ 40
" 40 ,/
„
80
„
— „ 53 Va „
rr 50 „
1 „
„
— „ 662/3 „
" " 00 „
1 „
20
„
— „ 80
„
» 70 "
1 «
40
„
- „ 93’^ „
15
Ober-osti raha.
Saksa riigi raha.
— rbf. 80 kop.
1 mark. 60 penning.
— „ 90 „
1 „
80
„
9-1 ZZ
__
1 »
zz
,/
9" ZZ --- •>
4
__
* zz
//
3 II
//
6 ,/
/?
4 n "
ii
8 ii
h
10 „
„
5 zz """ n
12 „
„
0 #
M
14 „
~
„
7 n
’ „
16 „
„
8 „ — „
9 n
ii
18 „
„
10 „ — z)
20 „
„
16
Et kurs, mille järele Wene raha Saksa raha järele wõrreldakse, muutlik on, siis ei ole wõrdlewas tabelis tähendatud Wene
raha wäärtus mitte kindel ja wõib muudetud saada. — Pärast
selle lehe esimese külje trükkimist ilmunud korralduse läbi on 1 Wene
rubla 1. marga 25. penningu pääle määratud ja maksaks seega
62Va kop. ober-osti rahas. Sellesama määruse järele maksawad
Kerenski rahad ja Wene rahad alla 1 rbl. ainult 1 mark rubla eest.
Wene raha kursi summa 100 pääle jagades saame Wene
kopiku wäärtuse Saksa marga-rahas (penningutes) ja Wene rubla
(100 kop.) kursi summa pääle jagades saame Saksa marga-raha
penningu wäärtuse Wene rahas kätte. Kopikute ja penningute
wäärtuse järele on kerge rublade ja markade üks teise wahelist
wäärtust kätte saada. On Wene täie rubla kurs teine, kui rahadel
alla rubla, siis peab rublade kursi järele iseseiswalt wälja arwama.
Sellekohase korralduse järele peab omawahelises läbikäimises
niihästi Saksa kui ka Wene raha maksuks wastu wõtma.
Wördlewad arwud
Saksa- ja Wenemaa kaalude ning mõõtude üle.
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
a) Saksamaa kaalud ja mõõdud:
tonn:= 61 puuda 2 naela ehk 2442 naela.
zentner ----- 3 puuda 2 naela ehk 122 naela.
kilogramm ----- natukese wähem kui 24/2Wene naela (24419/ioooo naela)
gramm — natukese wähem kui Va solotnikku (2344/ioooo sol.)
Saksa nael (500 gramm) =117 solotnikku ehk 1 nael 7 loodi,
seega 1 lood wähem kui l1/4 Wene naela (l^/iooo naela.)
kilomeeter = wähe rohkem kui 9/io Wene wersta, seega pea
aegu niisama suur Wene werst (^/ioooo Wene wersta).
meeter = natuke wähem kui 31/8 jalga ehk P/Io küünart
(328centimeeter = natukese wähem kui 1/2 tolli (^Viopoo tolli).
liiter = wähe rohkem kui 3/4 toopi (813V10000 toopi).
b) Wene kaalud sa mõõdud:
puud ----- wähe rohkem kui Vs zentneri ehk natukse wähem kui
17 kilogrammi (168O/ioo kilogrammi).
toop ---- natukese wäiksem kui l4/a liitrit (l23t,/10000 liitrit).
Wene nael = natukese wähem kui 4/s Saksa naelast ehk wähe
rohkem kui 409 grammi (^/iqooo Saksa naela ehk
409512/loooo grammi).
werst == wähe pitkem kui 1 kilomeeter (106678/100000 kilomeetrit).
süld ---- wähe Pitkem kui 2 meetrit (2l336/inooo meetrit).
arssin ----- wähe Pitkem kui 3/4 meetrit (71118/iooooo meetril).
jalg ---- wähe pitkem kui xh meetrit (30479/iooooo meetrit).
toll = wähe pitkem kui 2Va centimeetrit (2M99/la009 centimeetrit).
küünar = wähe Pitkem kui 1/9 meetrit (^Aoooo meetrit).
toop --- natukese wähem kui P/4 liitrit (l239/ioooo liitrit).
Ilmade ettekuulutused iga kuu kohta.
Saanu a'r. 1. Kange läbipuhuw tuul, kange fülme,tamisega öösel. 14. Waikne, päikese paiste, wähe lund ja
keskmine külm. 20. Pimed pilwised ilmad.
Weeb r u a r. L Kõwa tati, , tuulerie; tormid, kül
metab kangesti,» selle järel tuleb tasane ilm, pilwine ja jahe.
19.—26? ilus ilm, selle järele kange läbipuhuw tuul.
Märts. 1. Pilwine, jahe; päikese paiste, 10.
Udune. 11.' Kange tuul? 12. -1§. külmetab. 20. on kange
külm; selle järele sula, päikese paiste. Kull lõpul on jälle .
ilus ilm.
April. 1. Torm, rahe. 6. Ilus ilm. • 12. Wiksma,
homikuti wähe külma kuni kuu lõpuni.
Mai. 1. Ilus ilm, ööd õn külmad. • 15. Wihmasadu, selle järele soe. 28. Päikese paiste wihmäsajllga.
Juuni. 1.—9. Tuul, rahe, pilwine. W.
Paras
kuiw. 22. ' Wihma pilwed. 26. Päikese paiste. 29. Kõue /
ilmad.
,
3 u*u l i. 1. Soe õhku tuul. 3, 5. ja 9. päikese
paiste, müristab. 10. Ilus ilm.
22, 23.
Tllulene ja '
wihmasaöu. 26.- 27. waikne kllni lõpuni.
August. 1. Pala, päikese paiste. 5. Kõll? ilmad.
11. Paras palawus. 14. Tuul. 15., 16. ja 17, kange kõue
wihm. 22. Waikne ilm. 24. ja-25. palawus .tuulega;
paha ilm.
.
September. 1, Torm tuulega. - 5. Waikne.
päikese paiste ja wihm. 7. Tuulene. 11. Wihmasadn. 24.,
26. ja 27. külm. 28. Tuul ja soe.
'Oktober. l.„ Päikese' paiste. 4. Tume ilm. 6.
ja 7. wihmane. 10. Öösel külmetab ja kuiw. -4.9. ia 22.
ilus tint, muutlik- lumepilwed.
Nowembe r. 2. Kültnetab, paha ilm, tuul, kowa
külm. 7. Waikne. 24. Päikese paiste, tuul, uhu, külm
ja märg.
Detsember. 1. Soe, pilwine.
9. Selge, siis
udune. 16. Waikne ilm ja lumesadu. 19. Ilus ilm 25. Külm
illlt kuni luu lõpuni.
,
Liiwimaa Kreditkassa
wastuwõtmise päewad
f
Kuresaares, lossis, 1918
(uue kalendri järele).
Jaanuar
18.,v28.
Weebruar 18., 28.
Märts
18., 30.
April
. 15., 1'6., 17.,, 18., 19., 20.,, 22., 23., 24., 25.,
26., 27., 29.
Mai
x
18., 28.
Juuni
18., 28:
*
Juuli
18., 29.
August / 19., 28/
September 18.,- 28.
Cftober
14.,15., 16., 1 7., 18., 19., 21., 22 , 23v 24.,
25., 26., 28.
Nowember 18., 28.
,
Detsember 18., 28.
Kassapidaja: x>.
juhtveesaapaid, kroomsäärikuid,
viite, kamasse, kroomkingi, šavrookingi, lakkkingi, töötuhvleid,
toakingi, sandaale, tenniskingi,
tänavkingi, töökingi, botikuid, kalosse, peokingi, suures valikus,
paljudes fassongides, kalleid ja
odavaid; sandalette, rannakingi,
toatuhvleid ja teisi jalanõusid
ning reisukohreid
Tuntud häädusus ja maddukata hindadega
Eritellimised täidetakse kii
relt ja korralikult, vilunud
meistri oskuslikul juhtimisel.
Kaubahoov nr. 38, t. 13-06
A. Vask’i
jalanõudetööstase ja kaupluse
10 aasta äritegevuse juubeli
KALENDER
1938.
& . 70,06 C
Sel aastal on 365 päeva.
lootel
Esimene aastak
A. VASK’1 JALANÕUDEKAUPLUSE KIRJASTUS, TARTUS.
Kalendris tarvitatavad märgid
O = noorkuu
G = täiskuu
£ = viimane veerand
Z = esimene veerand
Aastaajad.
Sügis algab 21, märtsil kell 9.
Kevadalgab 23. sept, kell 19.
Suvi algab 22. juunil kell 4.
Talv algab 22 dets. kell£14.
Päikese- ja kuuvarjutused.
Varjutustest on meil nähtav vaid üks täieline
kuuvarjutus. Selle poolvari algab 7. nov kell 21.39.
täisvarjutuse algus kell 23 45; keskmoment 8. nov. kell 0.26;
täisvarjutuse lõpp 8. nov. kell 108; poolvarju lõpp 8. nov.
kell 3.14.
Riiklikud pühad 1937. a.
Uusaasta 1. jaanuaril. Kolmekuninga päev 6. jaanuaril
Iseseisvuse päev 24. veebruaril. Palvepäev 9. märtsil. ,Suur
Reede 15. aprillil, Ülestõusmise pühad 17.—19. aprillini. Ke
vadpüha 1. mail. Taevaminemise püha 26. mail. Nelipühad
5. ja 6 juunil. Võidupüha 23. juunil. Jaanipäev 24. juunil.
Usupuhastuse püha 31. oktoobril. Surnutepüha 20. novembril.
Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Vaikse
laupäeval (16. aprillil) Nelipühi laupäeval (4 juunil). Võidu
püha laupäeval (22. juunil). Jõululaupäeval (24. dets.). Vanal
aastal (31. dets.). Põllumajanduses on täistööpäev.
Avalikud; ettekanded ja lõbustused on keelatud:
Palvepäeval, Suurel reedel, Ülestõusmise p. esimesel pühal,
Surnute pühal ja Jõulu* esim. pühal kogu päev.
Suurel neljap. alates kell 23. Vaiksel laup, ja jõululaup.
alates kell 18.
Pühapäevadel ja pühadel, välja arvatud Kevadpüha
(1. mai) on keelatud linnades kella 9.30—12 ja maal kella
10.30—13 igasugused avalikud ettekanded, lõbustused ja rong
käigud.
Sel aastal on 365 päeva.
Uue-aasta mõtteid.
Aasta uus, kuid vanad tõed need jäävad
ja vana sõprus, vana armastus;
Kõik päevad — igaviku teed nad laevad —
mis kõrge, hea, sellel ainult püsivus.
Ma tahan vanast tõest kinni hoida,
see tõde : õigus, ausus, töö.
Siis tõevalgus kõrgele meist loidab,
Kui mõte, eesmärk aus ja hää.
Meil tööd on tarvis teha kõiki kasuks,
jõud ühendada terve rahvaga.
Töövili meil jääb kõigile siis tasuks,
ja püsib, kosub armas kodumaa.
Mu ostjad, siin on minu sõbrakäsi —
siin uueaasta sooviavaldus,
ei vahva püüdja raskustes ka väsi,
kui tööd tal kroonib rahvaarmastus.
A.
VASK.
Jaanuar. — Näärikuu.
31 p.
Märkused
* * 1
L.
Uusaasta
G
P.t. 9.02
[t. 15.32.
S !P. !
3 E.
4 T.
5 K.
* * 6 N. Kolmekuninga p.
7 R.
8 L.
9 P.
10 E.
11 T.
13 K.
13 N.
14 R.
15 L.
16 P
17 E.
18 T.
19 K.
30 N.
31 R.
33 L.
Tegutseda pole nali
Kui on väljas kange tali
Seinad muudkui löövad praksu
Tee tööd ja maksa tulumaksu ?
Kui sul Vaskilt saapad toodud
Külap külm siis varsti möödub.
5
Juba käes on kena mai,
Kevad kukerpalli lõi
Kõik, kel Vask’i saapad, kingad
Jalas, need on rõõmsad, vilkad,
Sest üks kena king teeb tuju,
Kas või lausa õnnes uju.
8
juuni
Jaanikuu.
30 p.
Märkused
1
2
3
4
K.
N.
R.
«.
** 5 P.
** 6 E.
7 T.
8 K.
9 N
10 R.
11
12 P.
13 E.
14 T.
15 K.
16 N.
17 R.
18 L.
Ai, ai, ai, küll põrgu põhja —
Peedu kirus Vanatühja
Konnasilm teeb elu hapuks
Meeleheide tuleb lõpuks!
Kui su king on Vask’i juurest
Saabas tema ärist suurest
Ei siis konnasilmi ole !
Varvastest kaob valu kole.
No noh, sõber, kuhu tormad,
Mis nii kiiret on nüüd lahti ?
Näed küll, saapast väljas varbad
Tahtsin külastada Vaske Temal ju on juubelaasta
Alati müüb hea saapa!
Usupuhastamisep Z
Peokingad, lakid, samsid
Teadke neiud, noored daamid
Neid te saate ikka Vaselt
Neid tal hulgaviisi ladus.
Igal ühel jala järgi
Igaühe maitse järgi.
13
Oi, küll tükk, mul koju jäänud
Peegel, kamm ja puudritops
Peol nii kurtis tütarlaps.
Sellest hädast üle saame
Vaski lakid jalas mul
— Neid võin anda peegliks sul.
14
1. Jõulup.
2. Jõulup.
3. Jõulup. B. t. 9.02,
Süüta l. p.
[1. 15.26.
P. t. 9.02, l. 15.30.
Jõuluvana astus sisse
Vaski saapaärisse
Ütles, andke saapaid kingi
Mida võiksin lastel kinki
D
Endale mul sääresaabast
Andke üsna tugevat
Millega võiks talveteedest
Julgelt läbi rännata.
Soovid uueks aastaks.
Palju tänu sõpradele,
palju aastaid soovin ma,
et kõik jääksid eluteele
õnnerada rändama.
Minu äri edu, suurus
ripub ka mu sõpradest;
nende usaldus ja truudus
rõõmustab mind südamest.
Ühised on meie soovid,
selgelt paistvad tähised,
ühised me tööd ja vaated —
kindlalt käime eluteed.
Aeg see lendab, päevad läevad,.
töö peab kestma edasi,.
Kes siin sihti selgelt näevad
õnnelikud alati.
Oma tähist, enda sihti
ei me taha kaotada
elus raskusi on tihti —julgust tohi kaotada.
Tihti vaenulikud jutud
ligimesi salvavad.
Need keT südamel on patud.
külap need neid kardavad.
16
Aga õiget meest ei häiri
ükski klatsch ei salajutt
tema veedab oma päevi —
eesmärk töö ja tegevus.
Kõigile mu ostjatele
soovin õnne paremat
aastal uuel sõpradele
tulevikku toredat,
Ikka käsikäes me käime,
aastast, aasta elame —
teineteisest aru saame,
sõbrad ikka oleme,
A. VASK,
Edu kõikjal.
Tuli vastu mees ja nuttis:
„Tead, pruut mu maha jättis!“
Küsisin, et milleks nõnda,
Armastab ta teist siis mõnda ?
„Ei ma ise olen süüdi,
Ostsin kingad säält kus müüdi,
Odavat ja kehva kraami,
Nõnda pahandasin daami,
Astusin tal jala pääle
Pruut see karjus ära hääle.
Ei ma enam nõnda rumal —
Nüüd toon kingad VASK’ilt omal
Külap kõikjal siis mul edu
Iga puudi juures vedu !“
17
ALEKSANDER VASK.
Esimesel jaanuaril 1938 a. pühitseb Aleksander
Vask iseseisva äri asutamise 10 a. juubelit. Selle pu
hul ei oleks ülearune lühidalt meelde tuletada A. Vask’i
elukäiku.
Juubilar sündis 27. aug. 1889 a Tartus. Lõpe
tanud algkooli asus ta 15 aastase poisikesena õppima
kingsepaametit, esialgu meister Hampfi juures ja mu
jal. Kolmeaastane õppeaeg läbi, töötas ta veel neli
aastat mitmete meistrite juures, kuid asus siis tegevus
se iseseisva kingsepana. See oli 1909 aastal. Varsti
aga kutsuti teda sõjaväeteenistusse, kus ta teenis Si
beri kütipolgus kuni 1914 a. aprilli kuuni, mil ta sõ
javäest vabanes. Sõja aastatel töötas A. Vask Tartus
ja lühikest aega ka Tallinnas, tegutsedes iseseisva king
sepana ning tehes tööd ka suurematele äridele. Vahe
18
ajal omandas ta ka ostuteel kinnisvarad Tartus, Peetri
tänaval.
1918 a. Lakkas ta töötama J Mõistuse ärisse,
kaubahoov M 38. Et A Vask oli tubli töömees ning
näitas sääljuures ka ärimehelikke võimeid, siis tõusis
ta J. Mõistuse äris varsti ärijuhiks. Kui vanahärra
Mõistus ikka rohkem ja rohkem vananes, ning ise
enam ei suutnud äris kuigi palju kaasa töötada, soo
vitas ta A. Vasel äri täielikult üle võtta. Ning see
toimuski 1928. aastal. Aasta hiljem sulges J. Mõistus
oma silmad igaveseks ning tema sugulased lasksid
tema varandused müügile. A Vask omandas ostuteel
J. Mõistusele kuuluva äriruumi kaubahoovis M 38 _
sama kus ta juba aasta aega iseseisvalt tegutsenud
ning kus ta tegutseb ka tänapäevalgi.
Üle kolmekümne aasta tegutsemist ametalal, ligi
Kümme aastat pingutavat tööd ärijuhina ning kümme
aastat iseseisva äriomanikuna — seda ei usuks keegi
kes tõde ei tea, kes otsustab vaid A. Vaski väljanäge
mise järele. . . Ja selle järele otsustades ei võiks
keegi öelda, et juubilaril paari aasta pärast juba saab
50 turjale. Elu täis lakkamatut tööd ja tegevust ning
pingutav ärimehe elukutse ei ole suutnud jälgi vaju0
tada juubilarisse, see on temale saanud nagu igapäe
vaseks leivaks, ilma milleta polekski elu.
^616 kõik — ostjaskond ja ärisõbrad, tutvusring,
äriteenijad ja töölised, meie kõik loodame, et võime
veel mitmeid, mitmeid juubeleid pühitseda üheskoos
ning soovime palju edu ja õnne käesoleva, kümne
aasta äritegvuse juubeli puhul.
ÜKS KA UBA TARVITAJAID-
19
Austatud kaubatarvitajad ja ärisõbrad.
Kümme aastat pole kes-teab kui pikk aeg. Küm
ne aasta möödumist mõnikord ei märkagi, kui aastad,
kuud ja päevad voolavad rahulikult, kui ei toimu mi
dagi erakordset, kui kõik päevad on ühe-teise sarnased.
Põllumees saab saaki põllult üks kord aastas, ta
külvab, künnab ja lõikab igal aastal enamvähem ühel
ajal ning enamvähem ühesuuruseks jääb ka saak, kui
ei juhtu erakordselt häid või halbu ilmastikuolusid.
Põllumehe tegevus on küll raske ja vastutusrikas, tema
saagi suurusest, tema tööst ja vaevast oleneb rahva
hää käekäik — siiski ta on igal aastal enamvähem
ühte moodi ja seepärast kümme aastat ei loe põllu
mehe silmis veel midagi. Maa on igavene — kõige
algus ja kõige lõpp. Päev, kuu, aasta, inimigagi on
vaid täpe maa vanuse juures, seepärast põllumees ei
arvestagi aastatega, ta teeb seda inimpõlvedega.
Pisut teisiti aga on lugu ärielus. Üksainus päev
võib teinekord rohkem tähendada kui muul ametalal
aastakümme. Päeva, kuu, aasta jooksul võivad ärid
variseda, kui neid pole juhtimas oskuslikku kätt ja
selget pääd.
Iga äritegevus on tihedas seoses maailmaturu ja
selle hindadega. Iga pisem kui häire välismaailmas
võib mõjuda tõstvalt või langeta valt kaubahindadesse. Ärimees peab kõiki maailma sündmusi hoolega
jälgima, kui ta ei taha kahjusid kanda. Sõjad, kriisid,
viljaikaldused, valitsuste tegevuse suunamuutused ter
ves maailmas, kõiki neid peab ärimees jälgima, tähele
panema ja teatavaks võtma, et selle järele seada oma
äri tegevust. Ja kõik need sündmused on niisugused,
mis võivad toimuda ja muutuda üle öö.
20
Seepärast on kümme aastat äritegevust siiski mai
nimisväärne sündmus, seepärast võib teda pühitseda
juubelina.
Kui ma kümme aastat tagasi iseseisvat äritege
vust algasin, siis oli maailmas kõikjal n. n. kõrgekonjuktur. Elav kaubandus ja äritegevus, rahu valitses
maailmas; kõigil oli usku tulevikku. Kuid vaevalt
paar aastat möödus, siis olukord muutus põhjalikult.
Hinnad langesid, äritegevus soikus, põllumees pidi oma
saadused poolmuidu käest ära andma, kellelgi polnud
enam usku tulevikku. See oli kurikuulus kriisi aeg
millest me alles mõned aastad tagasi vabanesime. See
aeg oli raske nii talupidajaile, töölistele, ametnikele
kui ka ärimeestele. Kellel vähem tahet ja püsivust,
keilei vähem oskust ja annet, see paindus ja murdus
kriisi tondi luiste sõrmede vahel
Kellel aga jätkus
jõudu ja julgust, püsivust, jonni ja oskust, see suutis
vastu panna kriisile, üle elada see raske ajajärk.
Võibolla, et see nii kirutud kriis oli mõnes suh
tes isegi kasuks üldisele hüvele. Päälesõja aastatel
enne kriisi, kerkis ärisid, vabrikuid, tehaseid, ettevõt
teid, aktsiaseltse ja ühinguid nagu seeni pääle vihma
metsa alt. Igaüks lootis, et saab kerge vaevaga raha
kui roobiga kokku ajada. Kui aga ilmnesid esimesed
raskused, kui kriis hakkas ikka enam ja enam mõju
avaldama, siis kadusid elujõuetud ärid ja ettevõtted —
järele jäid vaid tugevamad ja kindlamad. Ke‘s oli
oma äri rajanud kindlale alusele, kes omas kül
lalt oskust ja ärimehelikku taipu ning kes ostjaskon
naga seisis usaldusele rajatud ausas vahekorras, selle
äri püsis ja võis edenedagi, vaatamata üldisele ostujõu
langusele ja halbadele tulevikuväljavaadetele.
Juba siis, kui ma kümme aastat tagasi avasin oma
iseseisva äri, veel ennem, juba siis, kui ma olin J Mõis
tuse, minu eelkäia äris juhatajaks, juba siis ma nägin
21
ära ja tegin otsuseks, et ainult aus ja soliidne äritege
vus võib rahuldada ja edule viia mõlemaid pooli —
ostjaid ja müüjat. Ma olin omas elus küllalt näinud
ja kogenud, et ärid kes jälgivad vaid suuri kasusid
ning kinni ei pea aususe põhimõtteist, varsti varisevad
ja kaotavad ostjaskonna. Ärid aga, kes algusest pääle
pakuvad rahvale vaid hääd ja vastupidavat kaupa, kes
peavad kinni põhimõttest: kaup kiidab ise ennast, kes
ei taha korraga suuri kasusid kokku ajada ning lepi
vad vaid väikese vahekasuga, et need ärid püsivad ka
rasketel aegadel, et nendel on edu, neid austab rahvas
ja ostjaskond.
Väike kasu ja suur läbimüük, hää kaup ja vas
tupidav töö, see olgu iga äri põhimõtteks — nii ma
mõtlesin ning nõnda tegutsesin.
Kümme aastat äritegevust on näidanud, et mu
mõtted olid õiged, et olen rajanud oma äri õigetele
alustele.
Päev päevalt ja aasta aastalt on suurenenud minu
äri ostjaskond ja läbikäik. Mida suurem on läbimüük,
seda vähema vahekasu ma võin võtta üksikult kauba
artiklilt, seda odavamalt ma võin müüa teda Suure
läbimüügi juures vähenevad ka ärikulud ning see omakord võimaldab ostjale kõige parematki kaupa pak
kuda vähema hinnaga.
Ostjad, äranähes, et ma pean silmas ka nende
huvisid ja ei aja taga asjatut kasu, aru saades minu
põhimõtetest ja eesmärkidest, on kümne aasta jooksul
osanud seda vääriliselt hinnata, külastades minu äri
päev-päevalt ikka suuremal hulgal. Ja nendel, kes kord
on tarvitanud minu kaupa, kes kord on külastanud
minu äri, pole põhjust enam mujale minna, sest minu
kaup kiidab ise ennast.
Tänavuse, kümne aasta ärijuubeli puhul saadan
ma austatud kaubatarvitajatele tänuks ja meeldetuletus
22
seks käesoleva kalendri ning lootes, et ka tulevikus
jätkub see usaldus ja soe läbisaamine meie vahel,
soovin kõigile, nii vanadele kui ka uutele kaubatarvitajatele ja ärisöpradele
hääd uut aastat.
A. VASK.
Leps Karla.
Elas külas Tepu Karla —
Sellist meest meil leidub harva :
Kõikjal tema esimene,
Ära kohe ligi mine.
Teised poisid peavad plaani:
„Täna külastame Maalit!“
Istvad ratastele selga,
Oodata ei keegi malda.
Aga Karla, oh sa ime,
Nähku see, kes pole pime,
Juba istub Maali juures,
Armastus käib kaares suures!
Imestavad teised poisid,
Küsivad, et kuidas käisid
Pika maa nii ruttu ära,
Ostsid omal traavel mära?
Vastab Karla: „Ütlen ära,
Ei mul pole traavel mära!
Mul on Vaski juurest saapad.
Sellepärast kiirelt saan ma
Sinna kuhu ihkab süda
Olgu tee ka tüma, mäda.
23
Laadad 1938. aastal.
Laupäewal, pühapäewal ja pühadel laat ei alga, waid järgnewal äripäewal.
Laadad jaanuari kuus.
2. Petseris, Tallinnas, — 3. Kallaste al., — 4. ManaIrboska al., — 5. Rootowas, — 7. Mõrus, Märjamaal, Haimre w.
8. Obnitsa k. Meremäe w., -- 10 Elwas, Tsirgulinnas, Laatres,
Tamsalus — 11. Tartus, Tõrwas. — 12. Koerus, Antslas. —
13. Jõgewa mõisas. — 14. Põltsamaal. — 15. Otepääl, Wõlupel,
Parsamaa w., Petseris, Kanepis, Rakweres 2 p. - 17. Mehikoor
ma al., Meeksi w, Mustwee al., Kolowere-Kalju w., Mustla al.
19. Wärskas. - 20. Misso wm. j., Irboska rdtj., -- 21. W.-Irboska
al., — 22. Weriora rdtj. j., Palal Jmawere w., Türil, — 23. Mal
gas, Nasinal, — 24. Paides, — 25. Wõõpsus, Laewas, — 28
Lullikatkul Torma w.
Kõik ostjad ja sõbrad.
Kõik ostjad ja sõbrad,
kes olete näinud
ja tunnud mind kaua,
mu kaupluses käinud, —
nüüd juubeli puhul
teid kõiki ma tänan
ja käsi teil surun
kes sõbrad mul eile ja täna.
Aeg kiiresti möödub,
täis aasta saab ruttu *
ning minevik veereb,
kaob aegade uttu.
2^
Kõik ununeb kiirest —
kõik maine ja väike,
kuid alati siiras
on sõprusepäike.
Neid aastaid on kümme,
mil tegutsenud olen,
mil rahvale kaupu
ma pakkunud olen.
Kõik teavad kuidas
ma töötanud olen —
kõik rahule jäänud,
kaup olnud on parim.
Ha loodan, et ikka
ka tulevik nõnda
läeb edasi pikka,
toob sõpru veel mõnda.
See töö mis on tehtud
ei asjatu ole,
see vaev mis on nähtud,
ka kasutu pole.
Ma loodan, see sõprus
mis seni meid köitnud,
see usaldus, ausus
mis oleme võitnud,
et edasi kestaks
veel kaua meil ta,
et mitte ei närtsiks
ta aegadega.
A. VASK.
30
Vanapoisi äpardusi.
Ülekohus oleks öelda, et Rein Vilepill oli vana
poiss. Selle tiitli sai ta alles siis, kui ähvardati kõi
gile poissmeestele pääle panna n. n. „vanapoiste maks.-1
Rein Vilepilli vihastas see kavatsus hirmsasti, ning ta
hakkas ametasutuses kus ta teenis prokuristina, ener
giliselt organiseerima ,, vanapoiste maksu vastu võit
lemise ühingut “ Kaasametnikud ristisid ta seetõttu
siis „Vanapoiste kuningaks“ millisest nimest ta ei saa
nudki lahti enne kui . Nojah, jutustame kõike ikka
iärjekorras, muidu jääb mõndagi arusaamatuks.
Rein Viiepill oli täpne ja korralik ametnik, pi
sut kahvatunäoline, pisut paljapääline, pisut vimma
kiskunud rühiga aastakümne pikkusest kantseleilaua
taga istumisest, kuid muidu veel päris kõbus vana
poolne noorehärra. Pääle kõige muu oli ta veel in
nukas õngespordi harrastaja. Tema kitsas poissmehekorter oli täis tuubitud kõiksugu õngesid, kahvu, võrke
ja muid kalapüügiriistu Seinu ilustasid õlimaalid ja
fotosuurendused mis kõik kujutasid hr. Rein Viiepilli
kaladega ja õngedega ning kalu ja õngi hr. Viiepilliga.
Mõne ülesvõtte suhtes avaldasid küll tigedad sõbrao
kahtlust, et kas nõnda suurt kala, nagu see pildil
näha, on võimalik nõnda väikese õngega kinni püüda
ja kas hr. Vilepillil tõesti sarnane sangaritegu on korda
läinud — kuid need olid kõik sihilikud laimujutud —
selgest kadedusest aetud . Armsatel ligimeste! on ju
nõnda hale süda sees, et nad mitte ei taha näha, kui
teistel hästi veab elus.
Noh, sellest kõigest Rein suuremat ei hoolinud ;
ta elas, töötas ja harrastas õngesporti ikka edasi,
kuni...
Kuid peame kinni järjekorrast.
Asi algas sellega, et Rein Viiepill sai ametpuhkust kõige ilusamal suvekuul — juulikuul. Ta valis
31
vastavalt oma iseloomule suvituskoha, kaugele lõbusa
test kuurortidest, kaugele linnakärast ja teistest suvi
tajatest, metsatallu, vaikse järve äärde, kus loodus nii
idülliue, õhk nii värske ja ümbrus nii vaikne, et puh
kus võis kujuneda täielikuks.
„Nüüd siis riided ja kingad vahetada leivakott
selga, õnged õlale ja kohe tänapäev maale. . .“ ütles
Rein endamisi, kui astus ühel hommikul välja ametasutusest, rõõmus nägu ees ja kuupalk taskus. Nii
libedalt see asi aga ei läinud, sest suvitama minek
pole sama lihtne kui huvisõit Taevaskotta või Elva,
et istu rongile pääle ja valmis. Tuhat pisiasja tuli
muretseda, õnged ja kongud korda sääda ja uuendada,
jalanõusid ja riideid juure muretseda ja kohendada.
Sellel aastal tahtis Rein proovida ka võrguga kala
püüda, milleks juba talvel oli hankinud vastava võrgu.
Veesaapaid oli vaja, reisukohvrit oli tarvis uut,
mõni paar kergemaid kingi oli yaja — kõiki neid ese
meid ta tahtis osta A. Vaski jalanõudeärist kauba
hoov nr. 38.
Õhtupoolikul leiamegi Rein Viiepilli A. Vask’i
ärist. Ta yaatab kingi ja saapaid, valib kohvrit, proo
vib saapaid jalga, kuid siiski tunneb, nagu oleks kõik
see vaid muuseas, nagu peaks tegema ja ütlema hoo
pis midagi muud ja seda nimelt sellele kenale preilile,
kes samas kaupluses, tema kõrval toolil istudes laseb
omale väikesi kingakesi jalga passida. See preili oli
just enne Reinu Vask’i juurde sisse astunud ning kin
gasid näha soovinud.
Kõrvu leti ääres seistes, oli Rein talle nagu võlutult otsa vahtinud, et preili oli punastanud ning
kähku esimesi kättejuhtuvaid kingi jalga proovima
hakkanud. Rein vaene oli aga esimesel pilgul nen
desse sügavsinistesse silmadesse ja võltsimata blond juukstesse kõrvuni armunud, nagu see juhtub vahe
dele inimestele.
Z2
Nagu ikka naised, nii ka see sinisilmne siin valis
ja valis omale kingi. Reinul olid veesaapad, toatuhvlid, suvekingad ja reisukohvrid juba ammugi valitud
ja ostetud, kuid ta ei tahtnud enne preilit poest lah
kuda, seepärast viivitas veel, ostis veel ühe paari toakingi ja laskis omale näidata kalosse olgugi, et oli
kesksuvine aeg ja suvitajal niisugust kraami vaevalt
vaja Viimaks ometi leidis Reinu võludaam omale
parajad kingad, maksis need kiirelt kinni ja väljus
kauplusest. Rein talle silmnäolt järele „Härra, härra,
pakid jätsite maha“, hüüti talle kauplusest järele.
Polnud midagi parata, pakid pidi ikka kaasa võtma.
Kui aga Rein kaubahoovi esisele jõudis, oli tema võlu
daam kadunud nagu tmatuhka.
„Vanapoisiks ma olen ikka loodud ja selleks ma
jään elulõpuni,“ konstateeris „ Vanapoiste kuningas“
ning astus kurvalt kodu poole.
See oli esimene äpardus Reinul sellel suvituskuul.
Ta oli mõru ja halvas tujus kui istus bussi, mis pidi
teda väljavalitud suvitustalu lähikonda viima.
„Noh, homme hommikul olen ennast maal juba
sisse seadnud ja võin järve ääres niikaua õngitseda
kuni kõik rasked mõtted ja asjatud igatsused pääst
välja lähevad 1“ ohkas Rein, nõjatas mugavasse bussipolstrisse, sulges silmad ja jäi tukkuma. Kuid kinnistegi silmade ees virvendasid Vask’i kaupluses kohatud
kena daami kontuurid, sinisilmed, juukselokid. . .
Buss porises ja põrutas, metsatukad, põllud, õit
sevad ristikuväljad ja niidud heinarugadega libisesid
mööda. Ühes maanteetolmuga tungis avatud aknast
sisse ka päikeses närbuva heina lõhna ning männi
metsa vaigust hõngu. Vikatiluiskamist kostis vahel
sekka mootorimürinale, hiliste lõode lõõritustki kostis
vahel sekka. Kui ilus, kui ilus on ikka loodus, oh
kas Rein ning jälgis pisemaidki möödalibiseva maas
tiku üksikasju.
33
Kuid mis see siis oli, et Rein enam neid tee
äärseid kohti ära ei tundnud, kust ta igal aastal on
bussiga mööda sõitnud ! Need ju puha esmakordselt
nähtud niidud ja nurmed; metsatukad, künkad ja kü
lad, sillad, ojad ja sood, mis bussiaknast mööda libi
sesid Ja siis Rein taipas : Ta oli oma võludaamist
unistades kogemata võõrasse bussi istunud ! „Pidage,
pidage, ma tahan maha, ma tahan tagasi!“ Terve
bussitäis rahvast vaatas Reinule üllatanult otsa.
Vaatamata autojuhi seletusele, et tal lõpujaamas
on mugavam oodata tagasiminevat bussi, jäi Rein
kangekaelselt kindlaks oma nõudele, et buss kohe pea
tataks ning teda maha lastaks, õlgu kehitades täitis
bussijuht ta soovi
Kimpsud, kompsud, õnged ja pambud riita lao
tud teepervele, nii seisis Rein maantee ääres nagu
seitse puuda õnnetust.
See oli tema teine äpardus puhkuse aja jooksul.
Kuid nüüd hakkasid asjad tõsisemat pööret võtma
Seni ilus suveõhtu taevas hakkas pilvedega kattuma.
Lõunakaarest ajas üles paks ja sinimust pilvemürakas
millele loojenev päike andis violetse läike, muutes ta
veel kohutavamaks ja müstilisemaks kui ta juba isegi
oli. Kange tümin muutus ikka tugevamaks ja tuge
vamaks, välgud sähvisid pilveservas nii tihedalt, et
paistis nagu põleks sääl lakkamatu elutuli. Tuul tõu
sis ja keerutas maanteetolmu Reinule vastu silmi.
Kuuekäisega silmi varjates, puutus ta kogemata kaa
buserva külge ning see, haaratuna tugevast tuuleiilist,
võttis õhu alla ning lendas kaugele, õitseva rukkinurme keskele. Mine ja otsi teda säält — saad veel
peksa päälegi, et sõtkud valmivat rukist! See oli Reinu
kolmas äpardus. Ja piksepilv aina ligines. . . Varsti
võis oodata esimesi piisku
„See vist ootab hommikust bussi,“ naeris kojuruttav karjatüdruk teisele, näidates pöidlaga üle õla
34
Reinule. Ligines jõuk inimesi, rehad ja hargid õlal..
Olid just jõudnud kuhjategemise lõpetada ning rut
tasid koju vihmavarju.
„Ega buss enne hommikut tule!“ lausus hääsüdamlik vanaperemees Reinule, jäädes viivuks tema
juurde seisma.
,,Ega siis kedagi, võtame kompsud ja lähme Orule
öömajale“, lausus, kui oli kuulnud Reinu äpardusloo,
,,eks hommiku vaatate mis teete.“ Oru peremees võt
tis muist pakke, Rein ise nõnda palju kui suutis, ning
nii hakkasidki minema vihmapilvega võidu Oru talu
poole.
Kuid pilv kerkis kiirelt. Tüdrukud ja poisid
panid kilgates jooksu, kui esimesed piisad, langesid
laubale. Rein ühes vanaperemebega said aga läbi
märjaks, enne kui jõudsid pakkidega koormatuina Oru
talu katuse alla.
Tuli põles koldes, söök auras laual — mugav ja
kodune oli Oru talu peretoas, liiategi vihmast läbiligunenud inimestele, nagu seda oli auväärt prokurist
Rein Viiepill.
„Eks härra vast maitse ka meie toitu", pakkus
perenaine lahkelt ning pühkis käterätikuga pingiotsa
kuhu Reinule lauaäärde koha näitas.
Rein oli kohmetu ja saamatu laua juures, ei jul
genud noortele tüdrukutele, suvilistele ja päevilistele,
kes istusid ja vahtisid teda nagu imelooma, ise itsita
des ja Lõkerdades, otsagi vaadata. Nad ju kõik olid
näinud Reinu halenaljakas olukorras maanteeääres seis
mas ja nüüd läbiligunenuna ja üksikud juuksekarvad
vihmaveest sorakile uhetud, võis ta välimus olla kõike
muud kui aukartustäratav või sümpaatne. Kõige hul
lem oli veel see, et vihmavalingus kodupoole rutates
olid Reinul prillid kukkunud ninalt ja mine sa otsi
neid ülesse voolavas vihmas ja poris.
35
Söönud viisakuse pärast mõned suutäied tõusis
Rein, tänas ja palus ennast kuhugi lakka juhatada,
kus saaks põhku pugeda ja puhata.
,.Lakka veel värskeid heinu ei ole toodud, sääl
tolmu sees halb magada. Meil ju ülevel ärklituba
sai ehitatud teine just suvitajate jaoks. .
Ja nõnda koliski Rein tilesse puhtasse ärklituppa
kus varsti ennast märgadest riietest vabastas ja ma
gama heitis.
Järgmisel hommikul oli ta varakult ülevel. Pidi
ta ju varajasele bussile minema, kui tahtis linna jõuda.
Trepist alla kobades all uksel juhtus aga järjekordne
äpardus : Lahtisest uksest tormas suure hooga sisse
mingi naisolevus ja otse Reinule käte vahele. Ilma
prillideta lühinägelik prokurist ei näinudki kes see sü 1lekukkuja oli, kas perenaine, mõni tüdrukuist, või kes.
„Vabandust“, lausus see olevus, astus paar sammu ta
gasi — ja nüüd pidi Rein kukkuma. . . Niisugune
naljakas magus uim lõi pähe, et kohe mitte enam
jalgadel ei suutnud seista. Ta istus, potsti, maha
pööningutrepi esimesele tuhvile ja jäi suu ammuli
vahtima seda olevust kes nii tormiliselt ta käte vahele
oli jooksnud. Tõsi mis tõsi, võta või jäta, see polnud
keegi muu kui toosama ,,võludaam“, kes Vask’i kaup
luses kingasid oli ostnud !
,,Ah siis ikkagi olete mind siiani jälginud !“ kur
justas preili poolpabaselt, omal naerulohk pale keskel.
„E-e-ei, vabandust, ma, ma. . .“
„Pole siin enam midagi vabandada, nüüd tulge
aga ruttu muidu teie eine jahtub ära.“
Ja astuski ,.Vanapoiste kuningas“ nagu vagane
lambatall Oru talu peretütre Eha järele tahatuppa, kus
soe piim, muna, või ja värske leib laual sööjat ootasid.
Ajalugu pole senini kindlaks suutnud teha, kas
laskis prokurist hr. Rein Viiepill kogemata või sihili
se
kult bussiaja mööduda, kuid kindel on see, et ta jäi
Orule veel selleks päevaks, järgmiseks ja veel palju
deks päevadeks — peaaegu kuni puhkuse lõpuni !
Siis aga ühel ilusal päeval nähti neid kaht —
Rein Vilepilli ja Oru peretütart Eha, astuvat sisse A.
Vask’i jalanõudekaupluse uksest. Neil olid õnnelikud
näod ja nad mõlemad olid pakkide ja pakikestega
koormatud, mis sisaldasid pruudiehteid Ehale ja muid
pulmadeks tarvisminevaid esemeid.
A. Vask’i juurest nad ostsid mõlemad omale
kingad peatse laulatuse puhuks ning rääkisid ka proua
Vaskile selle imelise loo, kuidas nad olid esmakordselt
siin kaupluses kohanud, siis üksteist silmist kaotanud
ja kuidas tujukas saatus siiski nad lõpuks oli kokku
viinud. See oli Rein Vilepilli, ,,Vanapoiste kuninga"
viimane äpardus I
Päevauudis.
Ajalehest: 20. skp. juhtus Võru teel, Valgekõrtsi
kohal omapärane liiklemisõnnetus, mis ainult juhuse
tõttu lõppes ilma inimohvriteta. Suure kiirusega järsku
kurvet võttes põrkusid kokku veoauto M C 5042 ning
jalgratas M 95. . .
Autol purunes täielikult juhiruum ja esirattad,
jalgrattast ei jäänud muud järele, kui raam ja peo
täis kodaraid.
Ei autojuh i ega jalgratturil polnud aga viga
midagi. Autojuht hakkas oma masinat parandama
ning jalgrattur võttis järelejäänud rattajäänused õlale
ning kõndis vilistades koju.
Nagu pärast juurdlusel selgus, võlgnesid sõidu
kite juhid oma elu eest tänu vaid A. Vask’i juurest
ostetud saabastele. Need olid põrkesilmapilgul suurema
hoobi vastu võtnud ning seega sõitjate elu päästnud.
37
Vask’i saapa ilmareia.
Ühel ööl suur sääresaabas
Numbrilt nelikümmendviis,
Astus riiuli päält maha,
Teistel kõne pidas siis:
„Armsad velled, väiksed kingad.
Trühvlid, vildid, botikud —
Peremehel kümme aastat
Täitub äri algusest.
Tänavu tal juubelaasta —
Meilgi selles osa on
Oleme ju meie — saapad
Tema kätetöö ju kõik.
Mõtlesin küll mitu mõtet
Mitu nõu pääst läbi käis
Et mis toome Vask’il kingiks
Mis tal sobivam küll näiks.
Täna kuulsin, et Vask tahtvat
Trükki juubelkalendrit
Seda tema kätte saatvat
Tänutäheks rahval siis.
Et tal endal pole aega
Sõita mööda ilmamaad
Näha maid ja rahvaid kaeda
Vaevalt praegu tema saab.
Aga et kalendrilauluks
Andmeid vaja koguda
Siis ma otsustasin lõpuks
Üheks ööks siit pageda.
38
Lähen reisin mööda ilma
Kogun muljeid, uudiseid
Vaatan hädaohtel silma
Sammun kardetavaid teid.
Hiljem siis need muljed lauluks
Lasen kokku klappida
Et võiks rahvas oma lõbuks
Kalendrist neid lugeda.
Siis kui raatus kesköötundi
Kõmatama hakkab sääl
Siis mul tuleb elu sisse
Reisule siis kohe läe’n.
Aga vast ehk kaasa tulla
Mõni teist kolleegidest
Tahab mulle seltsiks olla,
Saada osa ohtudest ?
Ei mul selle vastu pole
Öelda mitte midagi
Eks ta ikka seltsem ole
Kui on kaasas kedagi “
,,Mina, mina, tahan minna ^
Karjusid kõik kooris sääl
Pistsid karbist välja nina
Seisid kontsa serya pääl.
Kõige kõvemini karjus
Sääl üks väike balliking
Ise suuremate varjus
Nägu kleenuke, kui ting.
■Sääresaabas vaatas kõõrdi
Kopsatas kord tallaga
39
Korraga kõik karbid kinni
Klõpsatasid hirmuga.
,,Ballikinga võtan ühes
Tema väle nagu nirk
Teda kannan enda sehes
Kui on hädaohtlik värk.
Aga kui on rada ilus
Pole pori, karisid
Siis ta minu kõrval lidub
Tallab ilma radasid.11
Teised kingad, saapad, vildid
Nurisesid kadedalt
Ütlesid, miks saabas pidi
Valima nii tobedalt.
Mis on ballikingast kasu
Seiklusreisul sarnasel
Kas on õrnakesel asu
Ilmal halval, tormisel.
,,Kulla sõbrad, see ei sobi
Et nii lähte reisile
Saabas noormees, king on neiu
— Häbiks see on ärile !
Mina, botik — vana tante,
Peaks kaasa minema
Oleksin teil seltsidaamiks
Jutte ei saaks olema 1“
Saabas kratsis kõrvatagust
Sügas nina läikivat
Mõtles, vot nüüd kehv on lugu
Hakka kandma botikut 1
40
Aga eks tal õigus olnud —
Nii ei sobi reisida
King on neiu noorukene
Saabas tugev, täitsamees.
Kui on kolmandaks veel botik
Vanatädi — kaitsjavaim
Külap reis siis hästi sobib
Vaibub kõikjal klatš ja laim.
„Olgu,“ nõustus saabas viimaks,
„ Tehke naised ruttu siis
Kell on yarsti kaksteist löömas
Kohe algamas on reis!“
Kõpsti, king siis hüppas karbist
Asus saapa kõrvale
Botik ka sääl trügis varmalt
Nende kahe vahele,
Pimm ja põmm lõi kell nüüd tornis
Kätte jõudnud kesköö tund
Reisulised täies vormis
Soovsid teistele hääd und.
Vuhhti — olid nad siis läinud,
Tartu kaugel maha jäi —
Kiirelt lendasid kui vaimud
Näis mis nendest nüüd siis sai I
*
*
*
Otsejoones reis läks põhja
Paistis Oleviste torn
Päälinn magas unerahus
Merel möllas sügistorm.
Üle kihutati lahest —
Juba paistis Soome rand
41.
„Eks me Helsinkis ka vahest
Näha võime uudist mõnd.
Ilus linn ja sirge tänav
Parlamendihoone suur
Öölokaales kole kära.
„ Viru valge “ võim on siin.
Helsinkist nad pisut itta
Käänasivad suuna siis
Imatral nad endid ritta
Seadsid kalju pääle siin.
Aga polnud kuskil koske
Saima laine suletud
Kaldal tehased ja veskid
Ümbrus upub tuledes.
Sääl nüüd on elektrijaamad
Vabrikud ja korstna-mets
Suurtes saalides turbinid
Kasutavad kose vett.
Imatralt läks reis nüüd põhja
Kus ju praksus käre külm
Botik võttis kinga ahta —
Soendas teda vildist hõlm.
Virmalised vehksid taevas
Lendas üksik lumekull
Kaugel Vene õhulaevad
Tegid drilli nii mis hull.
Lapimaale jõudes nendel
Tulekut vist oodatud
Sõitsid luua seljas nõiad
Näod mustaks võõbatud.
Õhku täitis kole vurin —
Saapal ligi litsus king
Igast kandist tõusis kohin
Nõidest täitus tundrapind.
Neid sääl oli vanu, noori
Luua seljas sõitsid kõik
Oli sääl küll mehi, moore
Tõesti vaade oli võik.
Põhjavalgus taevakaari
Müstiliselt valgustas
Pidasid sääl pillerkaari
Nõiad karvavammustes.
„Aga nüüd on sellest küllalt,"
Tõstis saabas oma häält
„Vaatame, mis toimub mujal
. Suure, laia ilma pääl.“
Lumeonnid, põdrakarjad,
Tundrad, kaljud, lumemäed
Kaugel paistsid kõrged harjad
Sääl ju Norra, Rootsi mäed.
Üle neist läks reis kui vuhin,
Ju Zofooti saarestik
Sääl siis ühe lahe sehes
Meie heeringlaevastik.
Hei, o-hoi, näe Vaski saabas
Lendab kõrgel üleval
Tema kõrval king ja botik
Kõik nad tujul paremal!"
Nõnda karjuti säält laevalt,
Millel lehvis Eesti lipp,
Nähes reisumebi laevalt;
Siis kuid kadus masti tipp.
,, Küllalt juba põhjamaadest,“
Lausus saabas teistele.
43
Vaatame, et rutem saame
Alla lõuna randele.“
,,Aga sää! ju möllab sõda I“
Piuksus kingakene arg,
„Viimaks teevad meilgi häda
Hirmus, kui pomm tabab kord !"
,,Pole viga, külap saame
Õnnelikult üle säält —
Pisut aega sõda kaeme,
Ainult ärme teeme bäält.“
Reis läks piki Norra randa
Üle saarte, skääride
Vaalaskalu nägid mõnda
Üle mere lainete.
Taani saared, Kopenhagen,
Holland, Haag ja Amsterdam
,,Kes sääl lendab, wolt’ ich fragen“
Hüüti Saksa piiril neid.
Piirivalvur pruunis särgis
Käskis peatada neil
Vaadata mis kenad värgid
Lendavad siin öisel teil.
Sellest kimbust saivad lahti
Varsti meie jalanõud
Ainult nimetada Vaske —
Sellel nimel salajõud.
Pisut käidud sai Berliinis
Staadioni vaadatud
Sõidetud sai üle Viinist
Praagast, Budapestist ka
Roomas nägid Vatikani
Paavsti kuldse rüüga sääl
44
Kõnetoolil Mussolini
Karjus omal ära häält.
Vahemere ääres juba
Ohk on soe ja siidine
Sõda aga möllab juba
Vaevaks, tüliks kõigile.
Room, Milano ja Venedig
Alt nüüd mööda libisid
Merel sõitsid miinipaadid
Rannal vahti pidasid.
Kaugel mere taga mürsud
Plahvatasid põmm ja praks
Kuulid vastu Vask’i saabast
Lömaks läksid pliks ja plaks.
„ Ei siin ole palju teha,
Midagi siin pole hääd
Siin ei astugi me maha
Viimaks veel meil kehvast lä’eb!“
Tüürisidki Vask’i saapad
Üle siit Hispaaniast,
Kõikjal mornid hauakääpad —
Kodusõda laastamas.
Üle siis Gibraltarist nad
Lõunapoole lendasid
Siis Marokko ja Sahaara
Kõrved all ju laiusid.
Ida poole võtsid kursi
Niilust, Kairot nägivad
Palestiinas, oh sa ime
Juudid kõvast sagivad.
Sääl araablased on teinud
Neile kõva madinat
45
Kõikjal Mubameedi ilmas
Nüüd on kõva kärinat.
Kaeme kord kuis elu läheb
õige Abessiinas F‘
Lendasid siis üle lahe
Üle Punamere rahnude.
Aga järsku saabas püüdis
Telegrammi õhust sääl:
,,Tulge koju ! Vask neil hüüdis
Raadios nii kostis hääl.
,,Ostjaist tulvil on nüüd letid
Käes on jõulueelne aeg
Jätame nüüd ilmareisid
Maid las mõni teine kaeb.
Külap tulevasel aastal
Oma retke jatkate
Siis on aega, külap saate,
Jälle minna matkale.4*
Oi küll ohkas, puhkis saabas
Nutma puhkes väike king
Ah mis tühja, see me saatus
Parata ei ole siin.
Koju poole purjetades
Rõõmsamaks läks veidi meel.
Sest, eks tulevalgi aastal
Seisa elu kõigil ees.
46
Sügisel,
talvel ja
kevadel
võite ainult siis terved olla ja terveks
jääda, kui kannate jalas y i 1 t e
trupi, liu
viliitoostiis V. Schvalbe
J
W
R
1
Raekoja tn. nr. 80.
müüb suurel ja väikesel arvul iga
suguseid vildist jalanõusid, nahka
dega ja ilma, kodumaa ja välismaa
villast
Tööstus vahetab villa viltide
vastu ning teeb toodud villast vilti.
H
spinni !
1
. Suulu vilditoostuse saatel
on müügil ka
i A. Yask’i jalanõndeäris.
47
Kõik kaubaartiklid, mis mahuvad
jalanõude mõiste alla on müügil
A. VASK’i
jalanõudetööstuses -kaupluses
Kaubahoov nr. 38, tel. 13-06
Suur läbimüük tagab odava
hinna — seepärast keegi ei
või nuriseda A, VASK’i hin
dade üle.
A. V A S K’i kaupluses on
alati laos suurel arvul igasu
guseid jalanõusid:
veesaapast, peenema ballikingani
töötnhylist, nägusama kingani.
Kaupluse juures asub ka parandustö.ökoda, kus tehakse
igasugu parandusi kiirelt ja
odavalt.
A. VASK valmistab jalanõusid
ka tellimise pääle parima meistri
juhatusel.
Hermanni trükikoja trükk, Tartus 1937 a.
Miks ostame
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIM
Oma jalanõud ainult
A. Vask 1 kauplusest
Kaubahoov nr. 38, tel. 13-06
Illllllliilllllililllllllllllllllillllllilllllllllllllilllilllliiilliiiilllllllllllllllllllllillllllllll
Seepärast, et A. Vaskl jalanõud
on vastupidavad ja tugevad.
Seepärast, et A. Vaskl jalanõud
on ilusad ja nägusad.
Seepärast, et A. Vaskl jalanõude
äris on väga suur valik naiste- ja mees
te kingi, saapaid, kamasse, säärikuid,
botikuid, vilte, kalosse, lastekingi ja
saapaid, võimlemiskingi, toakingi, tenniskingi, sandaale, sandalette jne.
Seepärast, et A. Vaskl tööd on
tehtud parimast materjalist, parimate
meistrite poolt.
Ja lõpuks seepärast, et A. Vaskl
äris on hinnad alati mõõdukad
Seepärat, et kaupluse omanik
A Vask on ka ise väljaõppinud meis
ter ja asjatundja sellel alal, ning see
pärast võib tema töid kõigiti usaldada.
IIIIIIIIIIIIIIIIINIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIN
Niisuguse täpsuse ja hoolsusega
valmivad A. VASK’i tööstuses jalanõud.
Vilunud ja parima meistri juhatusel.
Jalanõu olgu valmistatud täpselt, paremast materjalist,
paremate mudelite järele. Ta olgu nägus, [ hästiistuv
ja hinnalt mõõdukas.
See on A. VASK i jalanõudetööstuse ja
kaupluse põhimõtteks olnud 10 aastat.*
See on võimalik vaid siis, kui omanik ise on^väljaõppinud meister ja kui ka tööde juhataTja;ks
on osav ja vilunud meister.*^^
naistele
tänavkingi, töökingi, botikuid, kalosse, peokingi, suures valikus,
paljudes fassongides, kalleid ja
odavaid ; sandalette, rannakingi,
toatuhvleid ja teisi jalanõusid
ning reisukohvreid.
Zuntud hääõnses ja mõõdukate hindadega
Eritellimised täidetakse kii
relt ja korralikult, vilunud
meistri oskuslikul juhtimisel.
Kaubahoov nr. 38, t. 13-06
A. VASK !
KALENDER
1939.
^ 40.O^J
V^MATUKO^X
Sel aastal on 365 päeva.
^srv«X
Xui ma möödund aastal esmakordselt astusin
ostjatega vahetusse ühendusse ärijuubeli puhul
kalendri kaudu, siis käesoleval aastal teen seda
juba ilma igasuguse juubelita, kavatsedes ka
edaspidi igal aastal ostjaskonnale tänutäheks
saata selle raamatukese.
A. VASK
Teine aastakäik.
A. VASK’1 JALANÕUDEKAUPLUSE KIRJASTUS, TARTUS.
Kalendris tariitatayad märgid
^ — noorkuu
K — esimene veerand
® — täiskuu
T — viimane veerand
Eestis on maksev Ida-Euroopa kellaaeg, mis Greenwichi
ajast 2 tundi ees.
Aastaajad.
, „ . Kevad algab 21. märtsil kell 14.
Suvi algab 22. juunil
kell 10. Sügis algab 24. septembril kell 1. Talv algab 22 det
sembril kell 20.
S
Liikuvad pühad.
Palvepäev — 1. märtsil. Palmipuude püha — 2 aprillil
Suur Neljapäev - 6. aprillil. Suur Reede — 7. aprillil. 1. Ke
vadpüha — 9. aprillil. Taevaminemise püha — 18. mail. 1 Suvistepüha — 28. mail.
Riiklikud pühad.
Uus aasta 1. jaanuaril. Kolmekuninga päev 6. jaanuaril
Iseseisvuse päev 24. veebruaril. Palvepäev 1. märtsil.
Suur
Reede 7. aprillil. Ülestõusmise pühad 9.-11. aprillini ‘ Kevadpüha 1, maik taevaminemise püha 18. mail. Nelipühad 28 ia
29. mail. Võidupüha 23. juunil. Jaanipäev 24. juunil Usu
puhastuse püha 31. oktoobril.
Surnutepüha 20. novembril
Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
novemoru.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval:
1) Vaik
sel laupäeval (8. aprillil). Nelipühi laupäeval (27 mail) Või
dupüha laupäeval (22. juunil).
Jõululaupäeval (24. dets.).
Vanal aastal (31. dets.). Põllumajanduses on täistööpäev.
Päikese- ja kuuvarjutused 1938. a.
1. Ringikujul. päikesevarjut. on 19. aprillil. Meil vae
valt näha. Varjutus algab kell 19.10 Tartus ja kell 19.8 Tal
linnas.
2. Osaline (peaaegu täieline) kuuvarjutus on 28 okt
On meil näha. Pool varju algus kell 5.42; Täisvarju algus kell
6^54; keskmoment 8.36; Täisvarju lõpp kell 10.18 ; pool varju
lõpp kell 11.31; Varjutuse keskmomendil on 99,2 OM kuu läbimõõdust varjatud.
Sel aastal on 365 päeva.
Uuel aastal.
Uuel aastal uue jõuga
Eluvõitlust jätkame —
Raskusteni võime jõuda,
Aga kas neid pelgame!
Aasta algab, aasta lõpeb,
Elu läheb edasi —
Inimene elab, õpib,
Töötab kuni surmani»
Päike veereb metsa taha —
Seda meie muuta’i saa*
Elu nagu pehme vaha
Saatusel on käskida.
Ühel õnne, teisel mitte,
Kolmandal on kõike küll.
Õnn on rabe, mitte sitke.
Vahel haihtub nagu seebimull.
Ainult tahet, teorõõmu
Kaotada ei tohi me —
Igast päevast õnnesõõmu
Otsime ja rüüpame.
Paawlipäew
P.t. 8,55, l. 15.47.
C 15.10
Korjusepäew.
Tõnisepäew.
O 15.27
P. t 8.42, l. 16.07.
$ 17.00
P. t. 8.22, l 16.32
Kaotab laualt leiva, saia.
Uuel aastal pea silmas
Kõiki õnnetähiseid:
Vask sul müüb neid imehästi
Ilusaid ja tugevaid ;
Näiteks ära sina ilmas
Kanna vanu jalatseid.
Siis võid julgesti sa astu
See toob õnnetuse majja, Uueaasta radasid.
12 Pühap.
13 Esmasp.
14 Teisip.
15 Kolmap.
16 Neljap.
17 Reede
18 Laupäew
19 Pühap.
E. Päästekomitee I. 1918. D
20 Esmasp. P. t. 7.35, l. 17.20. [10.28
21 Teisip
Wasilap.
22 Kolmap. Tuhap.
23 Neljap.
* * 24 Reede
Jseseisw. p.
Madise p.
25 Laupäew Wõinädal
Wõinädal
26 Pühap.
27 Esmasp.
28 Teisip.
D
5 26
Vares seisab lumel, karjub :
Vaak ja vaak mul jalal külm !
Ikka üht ja teist ta tõstab,
Suled turris, pungis silm.
Inimene aga teab
Kuidas parandada vea:
Vaski juurde sisse astub,
Sooja jalanõu säält ostab.
5
Varsti käes on leeriajad,
Mõnel vast ka pulmarajad;
-4rge kallist aega viitke,
Vaski juurest kingad viige,
Et ei saaks need poriga,
Katke kalossidega.
6
Aprill.
—
30 p
Jürikuu.
Märkused
*
3
4
5
6
** y
8
Laupäew | P. t. 5.43, l. 18.53,
Pühap.
&Sma^p.
Teifip.
Kolmap.
Neljap.
- Reede
ILaupäew
Lähed sõber suvitama
Pühajärve, mujale,
Pead sellest huvituma,
Et king jalas kenake.
Kust saad kõiki jalatseid —
Eks sa ammu seda tea:
Kaubahoovis Vask neid müüb —
Paras aeg just osta nüüd.
Küll lahkesti naeratab päikene,
Ja rõõmustab suur, kui ka väikene,
Et suvi on jällegi käes
Ning kuumalt ju kõrvetab päev.
Kui sa jalgu tahad säästa
Vaski juurest kingad osta.
10
Rõuk see tõuseb rõugu kõrva Astub julgelt üle välja —
Viljaväljal ülesse —
Kraavist, porist ei tee välja
Ule rukkipõllu serva
Jalas tal ju Vaski säärik —
Kõnnib taluisake —
Neid nüüd põlluporis proovib.
11
September. —
30 p.
Märkused
1
2
Reede
Laupäew
3 Pühap.
4 Esmasp
5 Teisip.
C 22.24
6 Kolmap.
7 Neljap.
8 Reede
U s s i-M a a r j a p.
9 Laupäew sP. t. 5.25, s. 18.55
10 Pühast.
11 Esmasst.
12 Teisip.
13 Kolmap.
14 Neljap.
15 Reede
16 Laupäew
Juba käes on Mihklikuu —
Kuldseis lehis seisab puu;
Koolid juurde lähevad Lastel päevad tulevad ;
Sellepärast iga mees
Seisab Vaski leti ees —
Otsib paari kingi välja,
Müüjatega viskab nalja.
29 Pühap. | sP. t. 7.17, l. 16.35.
30 | Esmasp.
* *31 | Teisip. | Usupuhastamisest.
Ei ole meeldiv sügise —
Tee põhjatu ja porine;
Puud seisvad raagus, leinates
Ja pilved nagu silmavees.
Kuid kõikjal peetaks pidusi —
Neid iga päev on sadasi ;
Nüüd läheb vaja lakk ja shams,
Et sujuvalt sul läheks tants.
Pühap.
1. Kr. t. p. P. t. 8.26,
Esmasp.
[1. 15.34.
Teifip.
Kolmap.
Neljap. | n b r e f e
Kui kulumas on põhjatuul,
Siis tuju kaob sel sügiskuul
Ja mõtled mis mu’st järgi jääb,
Kui külm veel kõvemaks siin läeb!
Kui varvas väga pinde aab
Ja reuma aina hoogu saab,
Siis Vaski juurde rutta sa
Ja botikuid too kotiga.
14
1. Jõulup.
2. Jõulup.
G 13.28
3. Jõulup. P. t. 9.20,
Süüta l. p.
[1.15.26.
P. t. 9.02, I. 15.FO.
Vaski saapaärist välja
Eile suure rutuga,
Läks me tuntud Jõuluvana
Lapsi üles otsima.
Määratu kott oli seljas,
Käes suur kuuse malakas.
Habemes tal hõbehärma,
Suu kuid lahkelt naeratas.
Väiksed kingad, toatuhvlid,
Botikud ja palju muud ;
Peokingad nagu vahvlid,
Säärik nagu särav kuu.
Võtke vastu armsad lapsed
Jõuluvana rõõmuga
Vaski äri tema kaudu
Tervitab teid rõõmuga.
15
Uue-aasta mõtteid.
Kui palju, kui palju on päevi
Ju voolanud aegade jões /
Kui palju, kui palju veel näeme
Kui elame edasi tões /
Kõik edeneb ilmas ja muutub
Kaob mägi ja merest saab maa :
Võibolla, et päike kord kustub —
Uus aga vast parem veel saab.
On nähtud, et surevad rahvad,
Kuid kändudest areneb uus;
On nähtud, et hävivad linnad
Ja külast saab pealinn suur.
Puult sügisel langevad lehed,
Kuid kevadel õisi ta täis;
Küll sõdades langevad mehed,
Kuid elu taas edasi käib.
Kõik edeneb, kasvab ja sirgub,
Kõik muutub ja nõuab vaid uut;
Kes maha jääb, hiljemalt virgub,
Ei edu see loota või suurt.
Kõik muutub, kuid tõde see elab,
Ja ikka jääb endiseks vaim ;
Ta õnnistust igale valab,
Teed juhatab, kõrval meil käib
Vaim, õiglane tahe ja ausus,
Need edule sammasteks on /
Neid omada igale kasuks —
Töös, tahtes vaid pesitseb õnn.
Mu sõbrad, ka tuleval aastal
Meid juhtigu tõde ja töö,
Ja õiglus käigu meil kaasas
Nii hommikul, päeval kui öök
A. VASK
16
Austatud kaubataruttajad.
On möödunud aasta sellest, kui viimast korda
kalendri eessõnas ostjaskonna poole pöörasin. On möö
dunud aasta täis tööd ja tegevust, rõõmu ja muret,
õnne ja õnnetust, edu ja kaotust — nii kuidas kellegil.
Möödunud aasta jooksul korduvalt kerkisid silmapiirile
ähvardavad sõjapilved, mis meiegi armast kodumaad
oleksid võinud riivata. Kui need read Teie kätte jõua
vad, armsad ostjad ja ärisõbrad, selleks ajaks on vast
paljudel meelest läinud need hirmu ja ärevuse silma
pilgud mida meiegi rahvas üle elas ärevate sõjajuttude
iga päevaga tõsisema kuju võttes. Nii mõnigi inimene
ruttas sõjahirmust aetuna tarbeaineid kokku ostma,
kartes, ja seda põhjendatult, mitmesuguste ainete hinna
tõusu, Nii mõnigi vastutustundeta ärimees ruttas seda
kartlikkude inimeste ostutuhinat ära kasutama kauba
hindu märgatavalt tõstes. Soliidne ja aus ärimees ei
tee niisugust asja kunagi ning meiegi kaupmeeskonna
kiituseks peab ütlema, et suurem enamus ei lasknud
sellisele ülekohtusele kasusaamise teele.
Ühtegi hääd asja ei toimu ilma halvata ega halba
ilma hääta. Sõjakartus ja ettevalmistused sõjaks lääne
Euroopas tekitasid suurenenud nõudmise mitmesuguste
kaupade järele. Kõige enam tõusid aga hinnas kõik
põllusaadused, vili, või, liha, munad ja muud. Nii
mitmedki riigid ostsid neid esmajärgulist tarbeaineid
ladudesse, oodates kõige halvemat.
Põllumajandus
likud riigid, nende hulgas ka meie, võisime sellest
ainult rõõmu tunda sest hinnatõus maailmaturul võib
meile vaid kasu tuua. Et sellele lisaks ka hää viljaaasta oli, vaatamata paigutisele põuale, siis põllumees
ei tohiks nuriseda tänavu ei suve üle ega ka sõja üle
mis käimas mitmel pool laias maailmas.
Juba rida aastaid on meie kodumaal ilmnenud
nähe mida keegi ennem oodatagi ei teadnud. Kui
17
ennem ikka riik pidi välja andma suuri summasid
töötatööliste ülevalpidamiseks ja töömuretsemiseks, siis
paaril viimasel aastal on ilmnenud hoopis vastupidine
nähe — tööliste puudus. Ka siin, nagu kõikjal mu
jalgi läheb tõeks vanasõna, et ega hääd pole ilma hal
vata. Kui ühest küljest riik pääseb tohutute summade
maksmisest tööpuuduse vähendamiseks, kui töötava
kihi majanduslik tase tõuseb, siis põllumehe seisukorda
ähvardab see asjaolu kahju tuua.
Tööpaikade tõus
ähvardab ära neelata kõik selle kasu mis põllusaaduste
hindade tõusust võis loota.
Kuid küllap sellestki raskusest saadakse üle nagu
kõigist eelmistestki, sest meie rahvas on olnud ikka
visa vastupanu jõuga ning on seda ka edaspidi. Elu
on kord juba võitlus ning võitjaks jääb see, kellel on
rohkem tahet, rohkem jõudu tööks ja rohkem kanna
tust.
Hulk tööd, hulk tahet ja pidevat kannatust nõuab
elu ka igalt ärimehelt. Kaupmees, kes oma ostjas
konda tahab ausalt ja ajakohaselt teenida, peab oma
ma väga palju oskust, et mitte vahele jääda võistlus»
rattale. Nõnda nagu tänapäeval kõigil aladel, nõnda
ka ärialal võib edasi jõuda ainult see, kes omab loo
mulikke omadusi ärialal tegutsemiseks.
Ainult väärt
kaup ja esmajärguline töö leiab pidevalt ostjaskonna,
seepärast olen ka mina juba enam kui 10-ne aasia
jooksul võtnud enda teenistusse vaid esmajärgulist tööjõudusid, kes oskusliku ja kauaaegse meistri juhtimisel
ja kontrolli all, ning teadlikult valitud materjalist val
mistavad vaid esmajärgulist kaupa. Ka kõige lihtsamadki kaubaartiklid, mis minu ärist ostjatele müüakse
on valmistatud võimalikult paremast materjalist ning
paremate tööjõudude poolt. Et niisugusel viisil valmis
tatud jalanõudelt kasuprolsent väga väikeseks jääb,
sellest ei või hoolida, kui tahad säilitada ja suurendada
ostjaskonda. Vähene kasu ja suur läbimüük, see on
18
ikka olnud soliidsemate äride põhimõtteks ja seda
minagi taotlen.
Suur ja lai ostjaskond, vilunud meistrid ja tööli
sed, väsimata töö ja hool ning hääd sidemed toor
materjali ostmisel võimaldavad minul ka tulevalgi aas
tal samuti nagu senini ostjatele vaid kõige paremat
kaupa pakkuda kõige vastuvõetavama hinnaga.
Sõbralik ja soe vahekord kõigi ostjatega ning ärisõpradega tiivustab mind ikka rohkem ja rohkem nende
huvisid silmas pidama, sest midagi pole halvemat, kui
lahkhelid ärimehe ja ostjaskonna vahel. Kui puudub
usaldus, siis pole sõprust ja kui puudub sõprus siis
kaob usaldus.
Üle kümne aasta iseseisva äriomanikuna, ning
täpselt kolmkümmend aastat kutsetööd, on mind õpe*
tanud, et sõprus ja usaldus peab valitsema kõikjal, nii
laias maailmas, kui ka üksikinimese elus, nii töölise
ja tööandja, kui ka kaupmehe ja ostja vahel.
Et senine soe vahekord meie vahel, austatud
kaubatarvitajad, ka tuleval aastalgi edasi kestaks ja
süveneks, soovin kõigile hääd ja ilusat, ning õnne- ja
edurikast uut aastat.
VASK
Soove uuel aastal.
Aastal uuel, armsad ostjad,
Teid siinkohal tervitan!
Õnn, et seda teha võime
Rahuingli tiiva all.
Mõnelgi pool möödund aastal
Mässas sõda laastas maad —
Loodame, et uuel aastal
Rahu valitsema saab.
19
Sõpruses ja armastuses
Tahame üksteisega
Aastal tulevasel jälle
Käsikäes kõndida.
Inimkond kord seda mõistku :
Vaen ei vii meid õnnele —
Kadedus ja rumal viha
Jäägu kaugel eemale !
Soovime, et vaen ja viha
Vendi vahelt ära kaob,
Kõik mis hinge rõhub koormab
Minevikku merre vaob.
Meie nurmed kandku vilja —
Rõõmu olgu lõikajal —
Olgu jõudu vara hilja
Igal higis töötajal!
Meie kaubandus ja tööstus
Olgu edurikas, aus —
Vende vahel olgu möödas
Võõras vaim ja tige laim.
Töölisele kõrvus olgu
Eesti au ja tulevik —
Ja ta rakkus käed need loogu
Õnnelikuks olevik
Vennad, õed, teil kõikjal olgu
Rõõmus, õitsev elutee —
Takistuseta see viigu
Väljavalit sihile!
Meie riigil, meie rahval,
Meie kallil isamaal,
Olgu õnne igal vahval,
Püüdjal, hoolsal töötajal
Saagu aasta tulev parem,
Nõnda on me kõigi soov —
20
Tuiga edu, õnn meil varem,
Olgu tegevuseks hoog !
A. Vask ikka teie sõber —
Soojalt kätt teil raputab —
Omi vanu, uusi ostjaid
Uuel aastal tervitab.
A. VASK.
PÄEVAUUDIS.
Ajalehest: Möödunud neljapäeval kui A. Valla K talu
peremees P. linnast koju sõitis, tungisid talle V. metsa vahel
kaks näokattes meest kallale ning röövisid ta paljaks, viies ära
kõik linnast ostetud kraami ning ülejäänud raha samuti. P.
teatas küll loost politseile ning korraldati haarang metsas, kuid
kõik otsimised jäid tagajärjetuks. Järgmisel pühapäeval sõitis
P. surnuaia pühale, olles peaaegu unustanud pahandava loo.
Vaadeldes peateel saalivat noorrahvast, jäi peremehe pilk pea
tuma ühel noormehel, kes alatasa igal sammul oma uusi sää
rikuid silmitses. Ligemal vaatlusel osutusid need P-lt röövi
tud saabasteks ning kohalekutsutud konstaabel areteeris mehe.
Ülekuulamisel seletas röövel, et ta poleks muidu ilmaski sisse
kukkunud, kuid röövitud uued kroomnahast säärikud on talle
nõnda meeldima hakanud, et mitte pole tähtinud neid ühes
teise kraamiga maha müüa, tahtes nendega surnuaiapühal veidi
uhkustada. Säärikud olnud nõnda ilusad, et ta ise neid ala
tasa kõndides vahtinud. Sellest saabastesse armumisest juhtu
nudki hale sissekukkumine.
Nagu kahjukannataja hiljem seletas, ostnud ta saatus=
likud säärikud A. Vaski juurest Kaubahoov N° 38.
LONDONI ANEKDOOT.
Keegi lord kiitles, et on Inglismaa parim portveinitundja
ja avaldas hiljuti nõusolekut kihlveoks, et võib määrata kinni
seotud silmadega iga portveini liigi, päritolu ja vanaduse,
maitse ja lõhna järele. Kihlvedu teostati Kui lord juba igas
punktis õige otsuse oli annud, anti talle lõpuks aukartlikus
vaikuses klaas värsket kaevuvett. Ta võtis lonksu, sülitas
selle kohe jälle ehmunult välja ja seletas: „Seda sorti ma ei
tunne. Kindlasti ei ole see portvein. Ehk on see mingisugu
ne hirmus vedelik, millega puhastatakse hambaid!"
21
Laadad 1839 aastal.
Laupäewal, pühapäewal ja pühadel
newal äripäewal.
KOOLILAPSE KIRJATÖÖST.
„Inimene“. Inimese kehast käib läbi varras, mis kutsu
takse selgrooks.
Tema ühes otsas istub pea, aga teise otsa
peal istume meie ise “
26
Mõõdud ja kaalud.
1. Pikkusemõõdud:
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
kilomeeter (km) — 1000 m = 0,9374 wersta
meeter (nt) = 100 sentim. (sm) = 0,4687 sülda.
„
= 1000 millim. (mm) = 1,4061 arssin.
„
— 3,2809 jalga
„
= 39,3704 tolli
küünar = 12 werss. = 0,533 m
maamõõtja küünar — 0,607 m
süld = 2,1336 m
arssin — 0,711 nt
toll = 0,0254 m
1
1
1
1
1
1
1
1
tonn (tn) = 1000 kg = 61,0459 puuda
kilogramm (kg) = 1000 grammi — 2,4418 naela
gramm (g) = 1000 milligrammi (mg) = 0,2344 solotn.
doppeltsentner = 2 tsentneri = 100 kg
puud = 16,3811 kg
nael = 0,4095 kg
leisik — 20 naela — 8,19 kg
kwintal — 100 kg.
1
1
1
1
1
L
1
1
1
1
1
1
1
hektaar (ha) = 10,000 m? = 2,09 Riia wakam.
„
= 100 aari — 0,9153 dessatini
aar (a) = 100 m8 — 0,01 ha = 21,97 ruutsülda
ruutmeeter (m8) = 0,2197 ruutsülda
„
— 1,9771 ruutarssinat
„
= 10,7641 ruutjalga
ruutsentimeeter (Jm8) = 0,1550 ruuttolli
ruutwerst — 113,804 ha
dessatin = 2,94 Riia wakam. = 1,0925 ha
Riia wakam. = 2,04 Tallinna wakam. — 0,37 ha
Tallinna wakamaa wõrdub 4000 ruutsülda — 0,18 ha
tündrimaa 1,4 Riia wakam. — 0,54 ha
ruutjalg = 0,0929 m8
POLE UUDISHIMULIK.
„Minu naine on kahjuks liig uudishimulik.44
„Minu oma aga sugugi mitte, ta pole veel kunagi küsi
nud, kust ma raha võtan tema tualettideks."
KOMPLIMENT.
„Teie väikesel pojal on täiesti politikamehe pea."
Ema (vabandades): „Jah, teate, ta kukkus korra kuue
kuusena lapsevankrist välja"
28
ÜKS VAIKNE PÜHAPÄEV.
lllillllllllllllllllllllflIIIIIIIIIIIIIIHIIIIN
»Tere '«
»Tere, tere, kas juba kingad läbi, möödunud nä
dalal alles ostsite !«
»Ei, sellest täna veel häda ei ole, tulin niisama
pisut juttu vestma — kas noorehärra ise kah poes on ?«
See oli pangaametnik Peeter Koutoste kes ühel
laupäeval Vaski kauplusesse astus ja Vaskiga juttu
ajada tahtis, olles tema kauaaegne kaubatarvitaja.
»Noh, kas pank lõhki aetud, et nõnda mõru
nägu peas — noor sõber?« küsis Vask trepist alla
tulles ning Kontostele kätt ulatades.
»Eks ta või pikapeale lõhki ka minna kui alati
nii palju rabelemist on kui viimasel ajal.«
»No noh, suve aeg ja palju tegemist, kuidas see
kokku klapib ?«
»Miks ei klapi, pooled inimesed suvitamas ja tööd
sinult pisut vähem. Ja see kuumus, puhh, hinge
tahab välja võtta — preili, on Teil üks klaas vett käe
pärast. .. ?
Vesi joodud, pajatas Kontoste edasi: »Jah, näete
härra Vask, noorevõitu mees olen veel, naist ei ole
mureks kaelas, lapsi ka mitte, aga näete, töö võtab
närvid ära!
Nii nahka sööb, et sügiseks on ainult
kontsud järel.«
»Võtke naine, võtke naine, küll siis närvid korda
saavad !« soovitab Vask.
»Taga paremaks, see sööks jupidki nahka!«
»No mis me siis teeme Teiega? Minge sõitke
pühapäevaks mõnda kuurorti, lõbutsege hästi, kurameerige, tantsige, tehke sada imet, rahapakkide otsas
ju istute, ega Teil sellest purust puudus pole!«
»Pähh, kõik proovitud puha. Kui kevadel puh
kusel olin, sai kõik suvituskohad läbi käidud, kuid
29
kusagil ei saanud rahu. Kõikjal lärm ja rahvast tuh
vil iga põõsatagune, liivaluide ja lainevahe. Ei saa
istu ega astu.«
»No aga minge korraks maale, tallu, kuhugi vaik
sesse nurka kus valitseb jumalik rahu ja hingekosutav
vaikus.» Annab Vask nõu.
»Vot, õigus, seda ma kogu aja isegi mõtlesin,
kuid on ikka kindlam kui keegi sulle ütleb, et tee
nõnda ja nõnda — nagu pool vastutust langeks enese
õlgadelt ära — nojah, head aega siis, ühe rahuliku
pühapäeva tahan veeta, mul on hirmus vähe aega,,
rong läheb kell pool neli ja praegu on juba kolm.
Ah jah, preili, kas Te ei näitaks mulle üks paras
kohver — nii pühapäevaseks maale sõiduks, teate küll!«
»Miks mitte, näete siin ongi just täpselt sobiv I«
»Tänan väga, aga mul oli veel midagi vaja, kuid
nagu pääst võeti ära, mitte ei mäleta enam, mis see
oli.«
»Vast mõned pehmed tuhvlid või sandaletid, mil
lega hää pehmel murul jalutada ?« tuletab meelde
müüja.
»Just, just, näete seda ma just tahtsin, aga see
linna õhk mõjub nii halvasti mälule, et mitte ei mäle
tanud. Andke M 42 jalale, proovima ma ei hakkagi,
aega on vähe. Nii, tänan väga, kui palju maksab ? —
Soo, soo, siin palun, hääd aega !®
Ja oligi läinud härra Kontoste, vaid tolm keerles
ta taga ringpoodide sammaste vahel.
Kontoste vennal Juhanil oli väike talu nii paari
tunni raudteesõidu kaugusel linnast. Väike järvesilm
oli just sauna taga, mets ümberringi, niidud, heina
maad, põllud, koplid, kari, koer, kass poegadega, vesiroosid, taevas, pilved, puud ja pehme muru. Selge
30
paradiis — mõtles Kontoste, kai astus karjatanumit
pidi maja poole — silu ma saan ometi veeta ühe
Vaikse pühapäeva.
Päike hakkas parajasti vajuma silmapiiri taha.
Ohtu oli soe ja vaikne. Kusagilt heinamaalt kuuldus
vikatiluiskamist, kusagil ammus lehm — muidu oli
aga nii vaikne ja õhk nii selge, et oleks võinud kuulda
ja näha rohu kasvamist. Kusagil õige, õige kaugel
hakkas lööma kiriku hingekell: pimm . . . põmm,
pimm . . . põmm! Nii pikk oli nende pimmide ja
pommide vahe, et järgmist oodates oleks tõesti võinud
ära surra.
»Vetšernõi svon, vetšernõi svon«, hakaas Kontoste
tasapisi enese ette ümisema kuid samas lakkas, sest
teeäärses talus, kust ta parajasti möödus, hakkas keegi
laulma : »Õhtu õhud sõudvad sala, lepa lehti libistes. . .« Hääl oli mahe ja pehme, sugugi mitte tava
line kooritiiskandi kriiskamine. Oleks päris huvitav
kuidas niisuguse hääle omanik ka välja peaks nägema,
.mõtles Peeter, pööras teelt kõrvale ning hakkas liiku
ma hääle suunas. Ja etsanäe, samas uibuaia taga
kraavipervel asuski ööbik . . Tiibu tal just ei olnud,
kuid sells eest oivaliselt vormitud pruunid käsivarred
ja võluvad puhvvarukad. Sääl ta kõõrutas ja riibus
ise heinu kraavipervelt — vist õhtuks kojutulevale
karjale etteandmiseks. Peeter istus kopliaiale ning
Vaatas võlutult oivalist näitsikut. Nägu ta ei näinud,
sedagi ei näinud, kas oli noor või vana, kuid tema
ettekujutuses oli ta kindlasti noor ja ilus ja jumal teab
kõik mis veel kokku. Eks ettekujutuses ole iga asi
oivaline. Ja milline idüll: õhtuvaikus, närbuva heina
aroomid, kauguses kirikukell ja kõige selle pildi täien
duseks veel võluv näitsik. . .
Ohates tõusis Peeter kopliaialt ning astus edasi.
Polnudki enam kaugel vend Juhani talu. Samast
tükkinurme vahelist teerada alla ja oldigi päral.
31
Vend võttis Peetri vastu suure hallooga. Veel
suuremaga aga tema taskus leiduva märjukesepudeli.
»Näed, just lõuna ajal mõtlesin, näiteks, et küll
istuks täna pääle sauna üks väike naps ja muhe jutt
ja siin on mõlemad nagu viis kopikut, näiteks !« sõnas
Juhan, »aga nüüd ruttu rõivad näiteks maha ja sauna !«
Saunas käidud ja järves külma veega karastatud
mindi kambri kus laual ootas värske karask ja äsja
kokkulöödud või. No mis sa hing veel paremat võid
tahta: kere saunas kuumaks löödud, muhe roidumus
kontides, soe tuba ja lahke pererahvas — naps ka
veel pealekauba I
Ega polnudki suur see Juhani pere.
Ise ta oli
sulane ja peremees, naine oli tüdruk, teenija ja pere
naine, kaheaastane põngerjas, Eevi aga nende kõigi
käskija. Ja rohkem rahvast polnudki.
»Hea, et sa vennas tulid selle mõttele siia sõita.
Näed tahtsime homme minna surnuaia pühale ja pärast
veidi külla naisevanemate poole. Sina nagu kutsutud
kohe tuled koduhoidjaks. Kahu sa ju tulid otsima,
eks sa nüüd saa niisuguse rahuliku pühapäeva nagu
huuaski harva saab. Latse võtame kaasa ja näiteks
sigadele paneme söögi valmis, ainult vala ette, lehmi
tuleb lüpsma näiteks naabriperenaine. Sina muudkui
põõnuta näiteks metsa all ehk järve ääres nii kuidas
kondile on parem näiteks «
Hommikul vaevalt päikese olles serva välja pist
nud metsaviiru tagant, hüppas Peeter asemelt välja
ning jäi juhmilt unise pääga ringi vahtima. Hirmus
kisa ja kära oli teda magusamast unest ülesse ehma
tanud. Ribinal-robinal riided selga ja lakast alla. Tuli
vist lahti, mõtles ning tormas õuele. Sääl aga vend
naisega askeldavad rahulikult ringi. Väike Eevi ripub
ema undruku küljes ja karjub niisuguse meeleheitliku
häälega nagu kõrvetaks teda mõni alatasa tagant tulise
oraga. Sealauda ukse varvade vahelt aga on pooltosi
32
nat kärssninasid väljas ning igaüks röögib nagu oleks
tal pesunäpits keele küljes. Sinna sekka veel kanade
hüsteerilist kaagutamist, kuke manitsevat kokutamist
ja lehmade kutsuvat ammumist Kõik kokku andis
niisuguse jubeda kontserdi, mis Peetri harjumata kõr
vus, tõesti võis esile manada kujutluse mõnest suure
mast õnnetusest, näiteks ilmaotsast, veeuputusest ehk
millegist sarnasest.
»Noh, tema kah juba nii vara üleval, kas maga
da enam ei tahtnud ?«
»Tahtnud ? Hm, tahtnud?! Eks ma oleks ikka
tahtnud kah, aga näe . . . hm, . . jah, vaata . . .
päevad kah juba kukesammu lühemad ja . . . ja. . .
uni läks kah ära.«
»Nojah, eks sa pea näiteks kasutama iga tundi
mis säält linna põrguhärast väljas oled. . . Aga kui
sa, seesamanegi näiteks, juba üleval oled, siis lähme
ja yaatame veidi ringi, et sa ka tead missugused varan
dused sinu meelevalda näiteks jäävad.
Kahavirtsahvti, seesamanegi, sa oled eluaja õppi
nud, aga näiteks nüüd tule õpi veidike ütleme taluvirtsahvti.
Siin, näiteks on lehm, õieti on neid kolm aga
kaks on praegu, seesamanegi, kusagil eraasjade ajami
sel lauda sisemuses, kuhu me, ütleme, praegu ei suvatse
astuda, arvestades näiteks asjaoluga, et su kingad pea
vad vastu pidama vähemalt ütleme homseni. . .«
»Pole viga, mul kingad Vaski juurest ostetud, et
näiteks kas või üle põlvi võid sõnnikus trampida aga
terveks jäävad ikka. . .«
»Noh siiski jätame ja jätkame näiteks selle virb
sahvti õppimist. Lehm nii siis. Mõnikord teda iüpsetakse kasvõi, teinekord aetakse koplisse näiteks ehk
üleüldse niisugusesse kohta, kus tal, ütleme, natuke
nosimist oleks. Seda esimest näiteks, s. o. lüpsmist sa
ei oska ja ei õpigi kasvõi eluajal ära, seda teist, see
33
on koplisse laskmist sa võid ütleme proovida. Esiteks
sa lased laudaukse lahti näiteks ja tuled siis ise kau
gemale, et lehmad su ütleme lihvitud ehk näiteks kui
das seda öeldakse indellingendset nägu nähes näiteks
kõhuvalu ei saaks. Siis kui kõik loomad, ütleme väl
jas, võtad pika vitsa, vilistad läbi hammaste, hüppad
kahe jalaga õhku ja karjud ohoi. . .
Lambad on kraad vähemad näiteks lehmast.
Need lähevad iseenesest lehmadele järele. Hobust sul
ei ole, ütleme, sest sellega sõidame ära. Sead, näiteks
on laudalatris ja suurem nendest on peaaegu sinu
pikune ütleme. Nendele annad päeva jooksul kolm
korda süüa ütleme nagu sulle endalegi — igale üks
pangi täis.
Kanad, arusaadav, on väiksemad olendid, hari
likult näiteks nad munevad aga kui nad just ei mune,
siis katsuvad lennata üle aia ning sõstrapõõsad tühjaks
noppida. Seda sellepärast, et rukis pole veel valmis,
nisu alles õitseb. Siis nad tikuvad näiteks sinna.
Nüüd on sinu hooleks hoida neid põõsastest ütleme
eemale.
Veel vähemad, ütleme, olendid on mesilased.
Tavaliselt, näiteks nad on puus, aga kui peret heida
vad, siis tulevad näiteks välja. Sina pead nad vasta
vasse kasti ajama, kui seda juhtub see on näiteks sääl
puu all, . .«
Ja nii edasi ja nii edasi käis see õpetlik seletus
kuni Peetril pea otsas kumisema hakkas ja kõrvad
peaaegu oleks kinni jäänud. Paistis, et »vaikse pühapäeva« aktsiad hakkasid tublisti langema.
Viimaks ometi oldi niikaugel, .et võidi hobune
vankri etta panna ja sõit läks lahti.
»Nüüd ometi on tükiks ajaks rahul? ohkas
Peeter ja viskas õunapuu alla selili. Kari oli kopli
lastud, sead söödetud, kanad luusisid õuel ja reheall
ringi, kalad lõid järves lupsu, mesilased sumisesid —
34
selge idüll . . . kuid, mis see siis oli, kes sääl õues
jorjenite seas kahistas ? Pruun ja kaunis suur jura
kas, ega karu viimaks, sähvas Peetril läbi pää. Vahva
nagu ta oli haaras kohe aiaäärest malaka ja hiilis
värisevi põlvi ligemale — karta polnud veel midagi,
aed lahutas ju neid. . .
Oh sa põrguline, see ju vaid vasikas, kes lauta
konutama oli jäänud, kui teised loomad välja aeti !
Peeter tegi koplivärava lahti, hirmutas vasikat
malakaga, hüppas õhku nagu kästud ja katsus läbi
hammaste vilistada. Ainult mingi sisin tuli kuulda
vale. Proovis veel kord — ikka sisin. Vasikas juba
vahtis talle otsa ja vibutas sabaga aga ei liikunud.
Peeter sisistas veel kord ja hüppas kabe jalaga õhku.
Ah sa mu meie kus siis vasikal tuli elu sisse I Saba
seljas, silmad pungis, tormas ta koplisse karja hulka. . .
Peetril omal hea meel, et sai vasikale jalad alla, visistas ikka edasi ja naeris heameelest kui nägi, kuidas
seni rahulikult rohtu nosivad lehmad ka sabad selga
tõstsid ja koplit pidi ringi lasksid. Aga siis leidsid
järsku avatud õuevärava, tormasid säält sisse ja otse
lauta kõige tagumisse nurka.
»No mis neil nüüd põrguliste! sisse tükkis,« mõt
les Peeter. Küll vilistas ja hüples laudauksel, kuid
loomad enam välja ei tulnud.
»Põrgu nendega, kui enam süüa ei taha eks siis
olgu laudas,® mõtles ja viskas jällegi pikali õunapuu
alla.
Juba hakkas pisut uni silmi tulema, mesilased
sumisesid, päike paistis, kalad lõid järves lupsu —
idüll lihtsalt, jumalik olemine kõige pääle vaatamata. . .
Kuid, kuid, mis see siis on, mis veider undamine säält
ülevelt kostab ... ja taevas läheb tumedaks . . . kas
pikset tuleb? Kuid undamine läks ikka kõvemaks ja
kõvemaks, taevas uibulatvade vahel ikka mustemaks
ja mustemaks. . . »Mesilased!« turgatas korraga Peet35
riie pähe. »No nüüd on lugu lahti.® Nagu pilv oli
neid aia kohal, vahel tõmbusid koomale, vahel läksid
laiali.
»Kast!« meenus Peetrile. Kast küll, aga kuidas
sa neid sinna sisse saad? Kusagil loetust meenus
talle, et mesilastele peab vett viskama ja müra tege
ma, siis tõmbuvad kobarasse, mõtlevad et pikne on
ülevel ja laskuvad maha. Rabinal, robinal jooksis
Peeter toa juurde ning kohe tagasi pangi vee ja paari
praepanniga, pildus kopsikuga vett ja kolistas panni
dega. . .
Suts, käis järsku Peetril kibe valujuga läbi kõige
õrnema koha. Aias oli ju teisi mesipuid ka ja ega
rahulikult töötavad loomakesed niisugust kärategijat ei
salli oma ukseesisel. . .
Peeter vehkis oma ümbert kallaletükkivaid mesi
lasi veekopsikuga ja katsus, et aiast välja saab. Samal
ajal aga tõusis lennupere ikka kõrgemale ja kõrgemale
ja võttis viimaks suuna teise talu poole. Peeter järele
tulisejalu ja valu kõik keha täis. Ise ikka veel tagus
kahte praepanni üksteise vastu ning ei pannud tähe
legi, et oli jõudnud naabritalu aia taha.
»Mis läinud, see läinud, ega jooksmine enam ei
aita I« kõlas järsku hääl aiaheki tagant.
Üllatudes lõi Peeter silmad ülesse. Heki vahel
pruune käsivarsi aiale toetudes, nõjatas võluv näoke
ning naeris talle vastu.
Pannid kukkusid kolisedes Peetril käest. No oli
tal tarvis end narriks teha nii võluva näitsiku nähes.
Põrgu kõik vaiksed pühapäevad jäädavalt, kirus Peeter
seespidi, välispidi tegi aga lahke näo, naeratas, vaban
das, pööras ümber ja kadus kiirelt kodu poole. Muidu
ehk oleks kena tütarlapsega tutvust sobitanud, kuid
niisuguses koomilises ja häbiväärses olukorras, ei,
kohe praegu paneb kolid kokku ja sõidab kohe linna,
36
las jäävad lehmad ja mesilased kus see ja teine, mis
see tema asi!
Õue jõudes istus Peeter raiepaku otsa, võttis pea
kahe käe vahele ning jäi morni mõtiskellu: no oli
tal tarvis siia omi konte vedada — võinuks lesida
päeva läbi Emajõe luhal, oleks ometi rahu olnud, aga
nüüd, aga nüüd. . . Kuid mis asi see siis oli, tuttav
heli nagu kostis toast — hurraa-aa, pidulised vist
tagasi võidutses Peeter. Saladuslikud hääled kambris
aga muutusid järjest tugevamaks ning Peetri süda
kiskus krampi. Halb aimdus läbis välguna kõik nahapoorid ning ajas külma judina pääle. Ettevaatlikult
majale liginedes katsus ta omale kümnekordselt kinni
tada, et niisugune asi ei ole võimalik, ei tohi võimalik
olla. . ! Oh, kuid siiski see oli tõsi. Väike Eevi oli
kogemata maha unustatud. . ! Oli askeldamise ajaks
magama pandud, et poleks risuks ees ja nii unustatudkimaha.
Peeter seisis nõutult toa uksel ja vahtis väikest
olevust kes oma pisarais kümbles ja samal ajal voodi
võrgust külge pidi ülesse tahtis ronida.
Peeter tegi mis selles olukorras loomulikuna näis,
ta tõstis väikese inimesehakatuse voodist välja põran
dale. Tuli see nüüd sellest, et Peetril vennaga suur
sarnasus oli, ehk sellest, et tal venna vanad riided
seljas olid, kuid laps sirutas käed tema poole ja karjus
ikka, et »isa, isa võta tülle!«
»Kulla laps, sellest süüst ma olen küll prii aga
sülle ma võin sind ju võtta kui nii väga tahad !«
Laps jäi tasapisi vagasemaks, naerataski vahel,
urgitses Peetri vestitaskus uuri kallal kuid nimetas teda
ikka isaks edasi, nii et päris piinlik hakkas kohe. Kui
ametijuubeliks saadud kuldmonogrammidega taskukell
oli välispidi läbi uuritud, tuli avada kapslikaan ja
näidata sisemust. Just siis leidis Eevi paraja aja kella
enda kätte võtta. . . Ja kus sa niisugusele põngerjale
37
midagi keelad, anna või hing ära. Vaatas, vaatas tüki
aega, küsis ja pudistas omas keeles ja kui mingit vas
tust ei saanud, siis prauhti lendas kallis ese uksest
välja.
»No tüdruk, hoia oma nahk,« tegi Peeter kurja
häältv Nagu Eevi kurja nägu nägi nii temagi näoke
hakkas virilaks kiskuma, näitas käega välja ja karjus ;
»Ema ja ema.«
»No nüüd on hull tükk, isaks võiks veel kuidagi
olla, aga emaks kuidagi mitte,« pobises Peeter ja viis
lapse välja ning pani murule. »Küll ema tuleb varsti !«
trööstis ise.
Esite lehmad, siis vasikas, mesilased, laps ja. . .
»Kõss, kõss,« karjus Eevi, plaksutas käsi kokku
ja taterdas lahtise aiavärava poole. . .
Nojah, muidugi, kanakari terves koosseisus nokita
ses sõstrapõõsaste kallal, kukel aga jätkus häbematust
istuda kõige kõrgema aiaposti otsas, lehvitada tiibu ja
võidukalt kireda!
Peeter tormas aeda, Eevi kilgates järel. Kuid
kanadel on õnnetuseks käna pead otsas — aja neid
kuidas tahad, kuid ega nad seda mulku aias kunagi
ülesse leia kust nad sisse tulnud. Koleda kisaga põ
genesid nad Peetri ees, lendlesid vastu põõsaid ja oksi,
mesipuid ja aeda, kuid välja ei saanud. Sulgi oli
varsti terve maailm täis.
Mesipuudest kuuldus aga kahtlast suminat. Mee
nutades endisi kogemusi jättis Peeter kanad sinna
paika, haaras rõõmust kiikava Eevi kaenla ja tormas
aiast välja, õuest läbi — mööda teerada ikka edasi ja
edasi. . .
Kes teab kui kaugele ta oleks tormanud, kui
rukkinurme otsa kohal poleks peaaegu sülitsi kokku
jooksnud inimesega, kes põrkest sama palju ehmuskui Peeter isegi.
38
»No noh, kas tuli lahti ?« lausus sama meloodi
line hääl mida Peeter maal olles juba kolmandat korda
kuulis. Samas riietuses mis eilegi, pääs rätt ning sel
jas puhvvarrukatega kleit, käes aga läikiv piimaämber,
seisis eilne ööbik kraavi pervel Peetri ees . .
»Tuli just mitte. . .« sai Peeter midagi kogeleda
ja siis hoogu sattudes jutustas tütarlapsele kogu oma
häda ja viletsuse.
See põrguline aga, Vaike oli ta nimi ja osutus
naabritalu perenaise õeks, kuulas Peetri juttu niisuguse
haavava naeruvinega näol, et mees järsku jutu lõpetas,
ümber pööras ning koju poole hakkas sammuma.
»Pidage’nd veidi, ma lähen ka kaasa, pidingi just
Teile minema lehmi lüpsma. . !«
»Ah nii, siis Teie see oletegi kes pidi tulema ?«
»Õde küll õieti, kuid ma võtsin selle vaeva oma
peale — temal isegi tööd kodus «
»Aga kui Te lehmad ära lüpsate, kas lähete siis
kohe koju ?« küsis Peeter hirmuga.
»Nojaa, oleneb, oleneb . . sellest — jah mui
dugi lähen koju !«
»Aga mõtelgi ometi, kanad on aedapidi laiali,
mesilased lennus, kari kiinis, laps ristiks kaelas mul —
olge ometi inimlik !«
»Ma ei tea, eks me vaata — kui meeldib siis
jään abiks. . .«
Kui Juhan oma naisega õhtul koju tuli, leidsid
nad lapse korralikult magamast ja majapidamise oiva
lises korras, kuid Peetrit polnud teps mitte leida. Suure
hüüdmise ja karjumise peale ilmus ta viimaks järve
äärsest kaasikust, Vaike käevangus rippumas. . .
Kas Peeter Kontoste jäi oma »vaikse pühapäe
vaga* rahule ehk mitte, seda otsustagu iga lugeja ise.
„Inimene, no see oli kaabakas kes Teil habet ajas ! Teie
nägu on. ju üleni verine. “
,
„Ärge^lubage omale jämedusi, ma ajan ise omal habet.
89
ABIMEES ALATI.
Kui ilma nuhtleb külmataat
Ja näpistab su kõrva,
Siis pole elu palju väärt,
Sa kasvõi ära kärva.
Tuul puhub läbi mantlikrae,
On märg ja vilu, vinge,
Siis väga hoolsalt ette kae,
Et külm ei võtaks hinge.
Kui jalatsid sul nii ja naa,
Ning jalas suvekingad,
Siis haigusi on parvena
See pole nali mingi.
Talv, sügis nõuab jalatsit,
Kalossi, botikut,
Mis oleks hästi valitud
Ning sooja pidavgi.
Niisugust ainult Vask sul müüb,
Seepärast siuna mine —
Kaup olgu hää, see tema hüüd —
Ses veenduda võib pime.
On jalas botik Vase mant,
Ja king sääl sees kui pilt —
Võid näkku naerda pakasel
Sind kaitseb villa vilt.
*
*
*
Kui
Või
Sul
Siis
40
tuleb tähtis sügis-ball,
muidu suurem pidu,
aga puudub kaunis king,
jälle siia lidu.
Sest Vask on ikka abimees,
Kui mõnel kingahäda;
Tal kingi ikka laos sees,
Et tulgu kasvõi sõda.
Lakk-king, šavroo ja kroom või muu,
Kõik nagu unelmad,
Nii kaunid, et sul lahti suu
Jääb imestusega.
Küll lastele, küll naistele,
Küll täitsa meestele
On kingi, saapaid igale,
Neid jätkub terve rahvale.
*
Kui abiellud naisega,
Kel’ seltskond A ja 0 —
See ühe paari kingiga
Ei iial olla saa.
Uus päev ja jällegi uus king
Sest nõnda see on moes —
Mees kirub küll, et põrgueit,
Nii palju polegi ju poes!
Küll naine teab, et Vaskil on
Ju uusi kingi küllalt:
Küll rohelist, küll punast on,
Küll hõbedast, küll kullast.
Siin lühikese kontsaga,
Siin jälle pikk kui torn;
Siin lakaga, siin nööbiga —
Neid nähes kaob tuju morn.
*
Kui lähvad ilmad soojemaks,
Ning kevad kätte jõuab,
Siis mees ja naine, igaüks
Ka kevadkingi nõuab.
Noh, näita Vask, mis suveks sul
On pakkuda meil uut?
Siin rannaking, mil’ kummid all —
Kas seitset — kolmkümmet kuut,
41
Või suurt ehk vähemat läeb Teil ?
Siin mustriga, siin moodne ruut.
Siin õmmeldud on tald, siin peil,
Fassonge vanasid ja uut.
Siin kergemad, siin raskemad,
Siin rannasaabas tugev;
Sandaal siin, samas sandalett,
Veesaabas kõrval vägev.
Ükskõik mis vaja kellegil,
Neil kõigil abiks Vask.
On kingi, saapaid lettidel —
Sääl voolab nagu kosk.
*
*
*
Kui kevad käes, siis ikka nii.
Et naisevõtt läeb lahti,
Sest nüüdsel ajal iga neid
Ju poistel peab jahti.
Kui pruudil puudub pulmaking
Mis nagu inglisõrm ;
Ja ihkab kinga tema hing,
Mis unelmana õrn.
Siis jällegi on Vask see mees.
Kes abistamas olgu:
Tal kraami palju kaupluses,
Küll katta ta võib jalgu!
Kas olgu pulm või leeriaeg,
Või kihlus, ristsed, matus,
Ehk tavaline argiaeg —
Küll ikka kingi jätkub!
Kui mõnel daamil õnnetus,
Et Jumal jala loonud
On suurema kui tahetud
Ning seega muret toonud,
42
Siis jällegi Vask olgu see
Kes abistamas olgu;
Tal kingasid, mis suured seest
Kuid väljast väiksed olgu!
*
Kui amet sul, kus käimist on
Nii päris kaunis palju,
Siis varsti läbi kulub konts
Ja taldki ei tee nalja.
On olemas üks muinasjutt,
Kus seitsme-versta saabas
Viib kõikjale, kui suur on rutt,,
Kui oled viimses hädas.
Nüüd Vaskil võetud on patent —
Neid saapaid teeb nüüd tema !
Neis astud, kõnd on nagu lend
Ja välimus on kena.
*
*
*
Kui lapsi sul on rügement,
Kes alles koolis käivad,
Siis kallis sinul iga sent,
Mis kokku hoida jõuad.
Seepärast ikka igamees
Ka Vaski juurest ostab —
Ta teab, et siis kopik sees
Ka rahakotil seisab.
Hääst materjalist jalats kui
On igal lapsel jalas,
Siis käia võib ta talv ja sui.
Kas paistab päev või sajab.
Lastekingi igat sorti
Vask sul jälle soovitab —
Odavat ja kõva värki
Jalga meile proovitab.
*
*
*
43
Kui sügispäevil pori
On külavahel paks,
Siis pole kingast abi —
See muutub räbalaks.
Kui kaugel elab Manni,
Marus ja, poolatar,
Saad mitu tublit vanni,
Kui lähed kingaga
Vask sulle selleks puhuks
On varund säärikuid —
Kui pori neidki uhub
Nad jäävad väärikaks.
*
*
Kui isamaa sind kutsub,
Ja lähed sõduriks,
Siis „Vana jobu“ sõimab
Sind kohe „joonapiks“.
Kuid lahti saada nimest
Nii alandavast võid,
Kui kroonusaapad jalast
Sa kohe ära lõid.
Ning Vaski juurest omal
Säärsaapad kenad tõid.
Kui need sul ikka jalas
Siis uhke olla võid.
*
*
Nii ikka igal ajal
On Vask sul abimees —
Ei ole iial vaja
Sul kõndi jalad vees.
Tal igat nummert, sorti
On saapaid, kingasid —
Neid võid sääl jalga torki
Ja otsi parajaid.
44
Sündmusi A. Vask1 saapakaupluse ostjate ringist.
I
Pruutpaar kihlas ennast Tartus,.
Sõitis Volti külasse,
Et seal vanemate juures
Kinnitaksid kihluse.
Pruudi isa vaatab noori —
Vaatab, kaua silmitseb,
Ohates end käänab ringi,
Endamisi kõneleb:
„Noortel pole mingit maitset,
Kuidas riietada end —
Nendel sihiks nähtavasti
Tiivarips ja armulend,“
Siis ta kutsub noored ligi
Nagu kõue kärgatab:
„Minge sinna nurka seisma,
Küll siis selgub mis vast saab.
Olen tütrel küllalt öelnud
Vaski juurest kingad too !
Lapse east manitsenud :
-ara armust purju joo !
Kas on õige, teie kingad
Mujalt välja valitud?
Jalad näivad nagu singid,
Kottadena botikud 1“
Alandlikult peigmees ütleb:
„Jah, mu äiataadike —
Valisime mujalt jalga
Kingad, saapad endile.
Külap vist me kahekesi
Armust segi olime.
Ei me näind mis meil anti
Kuhu sisse läksime.
45
Külap Vaskilt uued toome
Pulmapeoks muidugi.
Küll siis rahule me jääme
Igavesti nendega.“
„Uued küll, kuid terve päeva,
Nüüd te nurgas seisate,
Mis te mõtlematult lääde,
Kingi ostma mujale!
Vask, näe siin kalendri pannud
Hulka salme ilusaid,
Õppige need nurgas pähe,
Nii et meeles seisavad !“
Terve päeva andis tuupi
Noortel Vask’i salmisid
Ega’s võinud neid nii uupi
Lugeda kui juttusid.
Alles õhtu eel nad vaesed
Tööga valmis jõudsivad
Ütlid „ Vana, nüüd on pää sees !“
Nurgast välja tulivad.
Kui kõik salmid üles öeldud
Iga rida tip ja top,
Said ka viinad välja toodud
Kosjaviinad joodud, vot I
Ja kui pulmad viimaks jõudsid,
Vask’i juurest toodud kaup
Pidu peeti, nagu nõudsid,
Komme, jõukus rahakott.
(Järg 1940. a. kalendris.)
KUNSTNIKU PARADIIS.
„Noh, kuidas elab kunstnik P. oma noore naisega ?“
„Nad elavad nagu paradiisis
„Nii õnnelikult ?“
„Ei! Pole midagi selga panna.“
46
Sügisel, talvel ja kevadel
võite ainult siis terved olla ja terveks
jääda, kui kannate jalas vilte
VI&BITÖÖSTUS
V. 8CHVALBE
RAEKOJA TM. NK, 80
müüb suurel ja väikesel arvul igasugu
seid vildist jalanõusid, nahkadega ja
ilma, kodumaa ja välismaa villast.
Tööstus vahetab villa viltide vastu ning
teeb toodud villast vilti.
V. SCHV ALBE
vilditööstuse
saadusi
on müügil ka j alanõudeäris
A. V A S K
47
Kõik kaubaartiklid, mis mahuvad
jalanõude mõiste alla on müügil
j alanoudetöö stuses — kaupluses
Kaubahoov nr. 38, telefon 13-06.
Suur läbimüük tagab odaya hinna — seepärast
keegi ei või nuriseda A+ VASK’i hindade
üle. 8 A+ VASK’i kaupluses on alati
laos suurel arvul igasuguseid
jalanõusid: veesaapast, pee-
nema lakini, töötu hvlist,
nägusama kingani.
' Billis
Kaupluse juures asub ka parandustöökoda, kus
tehakse igasugu parandusi kiirelt ja odavalt.
A. VASK valmistab jalanõusid ka tellimise peale
parima meistri juhatusel.
M. Hermann’i trükk, Tartus 1938.
Miks ostame
Oma jalanõud ainult A. Vaskl kauplusest
KAUB4HOOV NR. 3S, TELEF. 13-06.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiHiiiiniiiniiiiiiHiiiiiiiiH
Seepärast, et A. Vask’i jalanõud on
vastupidavad ja tugevad.
Seepärast, et A. Vask’i jalanõud on
ilusad ja nägusad.
Seepärast, et A. Vask’i jalanõude äris
on väga suur valik naiste- ja meeste kingi,
saapaid, kamasse, säärikuid, botikuid, vilte,
kalosse, lastekingi ja saapaid, võimlemiskingi, toakingi, tenniskingi, sandaale, sandalette jne.
Seepärast, et A. Vaskl tööd on tehtud
parimast materjalist, parimate meistrite poolt.
.Ja lõpuks seepärast, et A. Vaskl
äris on hinnad alati mõõdukad.
Seepärast, et kaupluse omanik A. Vask
ou ka ise väljaõppinud meister ja asjatundja
ning seepärast võib tema töid sellel alal,
kõigiti usaldada.
Kalendri laatade teadetes on juhtunud mõningaid
ebatäpsusi, millised siinkohal parandan. Alljärgnevad
laadad peetakse järgmistel kuupäevadel:
Tartus: 10. jaanuaril, 4. juulil ja 26. septembril.
Petseris: 27. veebr., 3. apr., 17. apr, 19. mail, 25. juu
nil, 15. augustil. Mustvees: 4. mail, 24. oktoobril.
Rõugus: 20. märtsil. Võõpsus : 20. aprillil, 20. juulil.
Kõik teised laadad peetakse nendel kuupäevadel na
gu minu kalendri laadateadetes on märgitud.
Niisuguse täpsuse ja hoolsusega
valmivad A. VASK! tööstuses jalanõud,
vilunud ja parima meistri juhatusel
Jalanõu olgu valmistatud täpselt, 'paremast
materjalist, paremate mudelite järele. Ta
olgu nägus, hästiistuv ja hinnalt mõõdukas
See on A. VASKI jalanõudetööstuse ja
kaupluse põhimõtteks olnud 10 aastat
See on võimalik vaid siis, kui omanik ise
on väljaõppinud meister ja kui ka tööde
juhatajaks on osav ja vilunud meister.
A. Vask i äris on see nõnda.
IIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIW
'tänavkingi, töökingi, botikuid, kalosse, ; peokingi suures valikus,
paljudes fassongides, kalleid ja
odavaid; sandalette, rannakingi,
toatühyleid ja teisi jalanõusid
hing reisukohvreid.
Tantad häädusea ja mõõdukate hindadega.
Eritellimised täidetakse kii
relt ja korralikult, vilunud
meistri oskuslikul juhtimisel.
Kaubahoov nr. 38, t. 33-06.
Aastaajad»
Kevad algab 21. märtsil. Suvi algab 22. juunil.
algab 24. septembril.
Talv algab 22. detsembril.
Sügis
Liikuvad pühad.
Palvepäev — 14. veebr. Palmipuude püha — 17. märts
Suur Neljapäev — 21. märts. Suur Reede — 22. märts. Ke
vadpüha — 24. märtsil. Taevaminemise püha — 2. mail.
Suvisteüha — 12. mail.
Riiklikud pühad.
Uus aasta 1. jaanuaril.
Kolmekuningapäev 6. jaanuaril.
Iseseisvuse päev 24. veebruaril. Palvepäev 14. veebr. Suur
Reede 22. märts. Ülestõusmise pühad 24—26 märtsil. Kevad
püha 1. mail. Taevaminemise püha 2. mail. Nelipühad 12 ja
13. mail. Võidupüha 23. juunil. Jaanipäev 24. juunil. Usu
puhastuse püha 31. oktoobril. Surnutepüha 17. novembril.
Jõulupühad 25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval: 1) Vaik
sel laupäeval. 2) Jõululaupäeval ja 3) vanalaastal. Nelipühi
laupäeval ja Võidupüha laupäeval lõpetatakse töö samuti
kell 12 päeval, väljaarvatud põllumajandus, kus on täistööpäev.
Sel aastal on 366 päeva.
2
o o t j & b.
Seekord sellel kohal, kallid
Ostjad, teile ei saa rääkida
See, kes sellega on harjund,
Keda kõik te tundsite
Teda saatus murdis maha
Paremates aastates.
Tema põhimõtteid aga
Mina kannan edasi.
Tema soovil teile ostjad
Tervitusi hüüan ma
Olgugi, et pisarsilmil
Pean seda tegema,
Olgu kauplemises ausus
Esikohal alati.
Ilmas, elus ikka õiglus
Valitsegu hauani.
Nii see oli tema tahe
Kuni elu lõpuni
Teisiti ka me ei tohi —
Siis me saame edasi.
Armsad ostjad, toogu teile
Edu, õnne aasta uus
Mingu mööda sõjal aine,
Valitsegu rahu aus.
E. Vask.
3
jaanuar. —
** £
2
3
4
5
6
Näärikuu.
Esmasp. Uus aasta
P. t. 9.02
Teifip.
C
[1.15.30.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew Kolmekuningap.
7
8
9
10
11
12
13
Pühap.
Esmasp.
Teifip.
Kolmap. Paawlipäew
Neljap.
Pt. 8.55, l. 15.47.
Reede
Laupäew
1. Ülest. püha
Pühap.
Esmasp. 2. Mest. p.
Teisip.
3. Ülest. p.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew
Pühap. j
Seitset sorti saapaid Simun
Proovis läbi aastaga
Ikka parajaid ei leidnud
Simun otsis asjata.
Viimaks Vaski juurde tõttas
Saapad sealt jalga võttis
Nägu nüüd tal rõõmul särab
Jalastki ei võta ära.
Pühap.
Esmasp. P. t. 3.36, l. 20.44.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew
26 Pühap.
27 Esmasp.
28 Teisip.
29 Kolmap.
30 Neljap
31 Reede
$ t. 3.19, l. 21.03
Kui on koolis kehvad päevad
Eksamid ja muiduvaevad
Siis ei ole paremat
Kui on kingad parajad.
See teeb meele rõõmsamaks,
8
S
00
S
Ä
5
&
I
S
S
5
Z_ ____
Klassitänai
„ sus
.. .kaks
,
massitööst ei saa
Ülesanne laheneb
Kooliaeg ka lüheneb.
Kui on kingad Vask’i mant
kus sul lõikab iga kant.
Tere sõber, tere, tere
Mis on uudist, kuidas läeb.
Mis seal uudist, palju pole
Näed, ilm vihma poole säeb.
Kindral Franko mehed, kuuldub
Miks nad võitsid, tead mis ?
5
N
Asi lihtne, nendel saapad
Samast nahast valmistet
Millest Vask’i juures meile,
Tehakse kõik jalanõud.
Tohoh pergel! Kas see tõsi ?
Kohe omal toon ka säält
28 Pühap.
39 Esmasp. P. t. 3.58, 1.20.39
30 Teisip.
31 Kolmap.
Kui maailm sõjas rabeleb
Ja lennuk viskab pommi,
Siis sellel õnn kel’ saapad hääd
Ei pomm löö teda lommi
Ta putket panna kiirelt saab,
Kas läbi pori sügava.
Ehk okastraadi terava.
10
pugust. —
Lõikusekuu.
31 p.
Märkused
1 Neljap.
2 Reede
3 Laupäew
G
4 Pühap.
5 Esmasp
6 Teisip.
7 Kolmap.
8 sleljap.
9 Reede
P. t. 4.19, l. 20.16
10 Laupäew Lauritsapäew.
Z
Pühast.
Esmasp. P. t. 4.42, l. 19.51.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew Pärtlipüew.
2Z
26
27
28
29
30
31
Pühap.
Esmasp.
C
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
P. t. 5.04, l. 19.23.
Reede
Laupäew
Kui tahad olla kavaleer,
Siis olgu õige kontsaveer
King igatpidi tipp ja topp
Ja passigu kui püssitropp.
Kui ostad korra Vask’i mant.
Siis oled ikka šikk, šarmant.
11
Pühap.
Esmasp. Sügise algus kell 7
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Laupäew P. t. 6.09, l. 19.58
29
30
Pühap.
Mihklipäew.
Esmasp.
£
Konnasilm ja kõver varvas
Seda teab kõikjal rahvas,
Tuleb halvast jalanõust.
Mitte aga rahvatõust.
King ja saabas Vask’i juurest
Vabastab sind vaevast, suurest.
12
Oktoober. —
Wiinakuu.
Märkused
1 Temp.
2 Kolrnap.
3 Neljap.
4 Reede
5 Laupäew
•
6 Pühap.
7 Esmasp.
8 Teisip.
P. t 6.31, l. 17,29. ^
9 Kolmap.
10 Neljap.
11 Reede
12 Laupäew
13
14
15
16
17
18
19
Pühap.
Esmasp. Simuna päew.
Teisip.
lP. t. 7.17, l. 16.35.
Kolmap.
Neljap.
Usupuhastamisepüha G
Kui diplomaatidel kõigil
Kes määravad rahvaste teid
Ka oleksid jalas need kingad
Mis Vask meil alati müüb.
Siis parem neil oleks ka tuju,
Nad jätaksid kakluse, sõja.
13
November. —
Taiwekuu.
30 p.
Märkused
__________________
1 Reede j Hingedepäew
2 Laupäew
3
4
5
6
7
8
9
Pühap.
Esmasp
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
P. t. 7.41, l. 16.12,
Reede
Laupäew
1 Jõulupüha
2. Jõulupüha
3. Jõulupüha P. t. 9.20
G [1. 15.26.
Pühap.
Esmasp.
P. t. 9.02, l. 15.30.
Teisip.
Kui sa tuled too mul lilli
Laulis ennem neiu õrn.
Nüüd on neiu abielus —
Lilled tema silmis põrm
Nüüd ta ütleb: Too mul kingi
Vaski juurest ruttu sa
Lill ei paku muljet mingit
Kui ma Vaski kingi ei saa.
15
^. Faski mälestuseks.
Eks meie kõikide Looja
Kutsu meid siis kui on aeg —
Palveid tal peame tooma,
Kui meil on. kurbus ja vaev.
Saatuse käsi Sind tabas —
Katkestas karmilt Su töö.
Palju Sul sõpru jäi maha
Kellel veel ees elutee /
Aastaid nii mitu, nii mitu
Võinuks Sa elada veel /
Sõprade ridades astu
Tundmatul saatuse teel /
Elu täis tegevust, töökust
Möödus kui ainuke päev ; —
Elu täis soove ja lootust —
Töötada polnud Sul vaev.
Südamlik sõprus ja ausus
Olid Sul juhtimas teed —
Tegudes sätendas õiglus,
Teistele tahtsid vaid hääd
Eks tormihoog ikka murra
Metsa seest kõrgemad puud;
Taevane tuligi taba
Kergemalt kõrgemat puud
Sinagi olid ju üle
Tahtelt ja töökuselt meist;
Ega siis muidu ju edu
Krooninud elu Sul maist
Kurbusse jätsid meid maha —
Pisaraist märg on Su kalm ;
See oli saatuse tahe
Puhaku rahus Su põrm.
16
Alehssyöep ^as^
Austatud kaubatarvitajad ja ärisõbrad. Viimase
paari aasta jooksul olete harjunud käesolevat kalendrit
sirvides ja lugedes mõtlema selle väljaandjale, äriomanikule A. Vask’ile, keda Te kõik rea aastate jooksul
olete tundnud vastutuleliku ärimehena, ning sõbraliku
ja tagasihoidliku inimesena.
Ka tänavune kalender jõuab Teie kätte harilikul
ajal, ainult selle vahega, et A. Vask’i, minu unusta
matut meest ei ole enam elavate kirjas. 1939. aasta
21. mail lahkus ta elavate kirjast, jättes oma elutöö,
kaupluse, minu ning oma ainukese poja valdusse ja
valitsemisele.
21. mai 1939 aasta oli leinapäevaks mitte üksi
minule ja pojale, vaid ka paljudele töölistele, äriteeni
jatele, samuti isiklikele sõpradele, kes teda tundsid
väärtusliku sõbrana ning parima peremehena.
Töö ja raugemata edasipüüdmisetahe olid selle
elu alus ning sisu, valgustatud ja soojendatud südam
liku sõpruse ning ääretu heatahtlikkuse heledatest kiir
test.
Minu kadunud armsa mehe mälestuseks toon siin
kohal lühikese kirjelduse tema eluloost:
Aleksander Vask sündis 27. augustil 1889 a.
Tartus, vaeses voorimehe perekonnas. Seitsme aasta
sena kaotas ta isa ning oli sunnitud oma nelja venna
■seltsis iseenesele leivateenistust hankima.
Hakkajat poissi ei heidutanud eluraskused. Suvi
suve järele ta teenis Tartu ümbruse taludes karjasena,
kuid talved veetis eneseharimisel ja ametiõppimisel.
Ilma igasuguse tutvuseta ja kõrvalise abita läks tal
17
korda leida omale õpipoisikoht kingsepmeister Hampfr
juures. Kolmeaastane õppeaeg läbi, töötas ta veel neli
aastat mitmete meistrite juures, kuid asus siis töötama
iseseisva kingsepana. Varsti aga kutsuti ta sõjaväe
teenistusse, mis tollel korral oli küllalt raskeks elamu
seks, sest ajateenistus kestis ligi neli aastat. A. Vask
määrati aega teenima Siberi kütipolku.
1914 aasta aprillikuul vabanes ta ajateenistusest
ning seepärast, olles alles äsja vabanenud sõjaväest,
ei kuulunud ta puhkeva maailmasõja puhul väljakuu
lu ta tava mobilisatsiooni alla.
Sõjaaastatel töötas A. Vask iseseisva kingsepana
Tartus ja lühemat aega ka Tallinnas tehes ühtlasi tööd
ka suurematele äridele.
Kt sõjaaastatel tööliste puuduse tõttu kingsepa
töö nagu iga teinegi töö võrdlemisi hästitasuvaks kuju
nes, siis A. Vask il, kui hoolsal töömehel avanes varsti
võimalus soetada mõningad kinnisvarad _ nimelt
Tartusse, Peetri tänavale.
1918 aastal hakkas ta töötama J. Mõistuse saapaärisse, Kaubahoov nr. 38.
J. Mõistusega kujunes Vask’il juba varsti väga
sõbralik ja südamlik vahekord. Aasta, aasta kõrval
töötas A. Vask hoolega ning omakasupüüdmatult, ja
see ei jäänud vanahärra Mõistuse poolt mitte tähele
panemata. Nii mõnelgi korral oli A. Vask’il võimalus
teeneid ülesnäidata J. Mõistusele. Oli ju J. Mõistus
vana mees ning vajas hädapärast toetajat ning sõpra.
Aasta aastalt muutus J. Mõistusel ikka raskemaks ja
raskemaks äripidamine, ning seepärast ta tegi A. Vaskile korduvalt ettepanekuid äri üle võtta, ning iseseis
valt kauplema hakata. 1928 a. Vask võttiski Mõistuse
saapaäri üle.
. . A. Vask, kes algas eluvõitlust kaheksaaastase
poisikesena, ning tegi sellest ajast alates rasket tööd,
võis oma 40 aasta sünnipäeval 1929 aastal tagasi vaadasa pikale ja raskele aastate reale, mis järkjärgult —
18
tänu piiramatule töötahtele ning järjekindlusele, oli
viinud teda ikka paremale ja paremale järjele.
Kaheksa aastat lapsepõlve kehvades — võib öelda
väga kehvades oludes. Siis mitmed pikad aastad karjaskäimist suviti, ning kooli- ja ametiõppus talviti. Küm
me aastat tööd õpipoisina ning sellina, ligi neli aastat
rasket väeteenistust Vene sõjaväes. Siis jällegi 4 aas
tat iseseisva kingsepana, ning lõpuks kümme aastat
töötajana J. Mõistuse juures.
Lakkamatu töö üle
kolmekümne aasta — oleks patt olnud, kui seda harul
dast vastupidavust poleks krooninud edu.
Oma perekonna soetamise peale polnud A. Vask'il
ennem aega mõelda, kui 1921 aastal, millal ta abiellus
minuga.
Alates 1928 aastast, mil ta sai iseseisvaks äriomanikuks, kuni surmani oli A. Vask omas äris hommi
kul esimeseks ja õhtul viimaseks Tema polnud nende
peremeeste hulgast kes ütlevad alluvatele : »minge« ja
»tehke«. Tema oli nende hulgast, kes ütlevad: »lähme« ja »teeme«.
Tänu tema hoolele ja vaevale võisid kõik konstateeri, et endine küllaltki kuulus J. Mõistuse saapaäri, A Vask’i valduses olles aasta aastalt ikka rohkem
ja rohkem sõpru ning poolehoidjaid kogus.
Hoolimata majanduslikust edust, jäi A. Vask
äärmiselt tagasihoidlikuks ja vähenõudlikuks. Kaeble
mine ja hädaldamine, mida võime kuulda suurema osa
inimeste juures ka pisemategi raskuste puhul — see
oli A. Vaskhle tundmatu. Enese raskustest ja häda
dest ta ei armastanud rääkida kellelegi, sest neid ta
oli harjunud kandma ja ületama iseseisvalt juba vara
jasest lapsepõlvest alates.
Isegi nõnda kaugele läks tema tagasihoidlikkus,
et isegi haigevoodis olles, mõni päev enne kadumist
igavikku, ta ei tülitanud põetajaid ühegi oigega, olgugi
et kannatas suurte sisemiste valude all. Ning enne
haiglasse minekut, juba paari aasta jooksul, kuigi ta
19
sageli pidi tundma valusid. Ta ei rääkinud nendest
kuigi palju, isegi oma ligimistele mitte.
21. mail 1939. aastal pühapäeva varahommikul
sulges minu unustamatu hää mees, silmad igavesele
unele. Paar tundi enne kadumist igavikku, kui istu
sin ta juures ning katsusin trööstimisega leevendada
tema valusid, naeratas ta ning juhtis jutulõnga enese
haiguselt ära teistele asjadele, ärile ning talus toimu
vatele ehitustöödele. Ta ei uskunudki, et teda, vints
ket töömeest võib tabada surmavikat. Viimase minu
tini ta lootis, et võib lõpule viia oma eluaegse unis
tuse, millele ta lapsepõlvest peale oli lakkamatult
mõelnud: omada talu maal, maalapikest mis kuulub
vastuvaidlematult sinule. Paar aastat tagasi ta sai
selle, kuid tänavu pidid lõpule viidama seal hoonete
ehitustööd.
Kuid polnud saatuse tahe, et ta oleks näinud
oma eluunistust, oma talu, valmis ehitatuna. Ta ei
näinud oma vaeva, oma edu vilja valmina. . .
Paar nädalat enne haigestumist valiti A. Vask
Tartu Peetri koguduse 2. pihtkonna kirikuvanemäks.
11. juunil pidi toimuma tema ametisse õnnistamine
kuid surm jõudis ette ka sellestki üritusest.
Käesoleva aasta 27. augustil oleks A. Vask või
nud pühitseda oma 50. aastast sünnipäeva, kuid kolm
kuud enne seda tähtsat juubelit ta pidi lahkuma omaste
ning sõprade keskelt, sulgedes silmad igavesele unele.
Meelde tuletades tema viimast teekonda Tartu
Maarja kalmistule, pean kõigepäält tänutundega pööra
ma kõikide poole, kes tema põrmu viimsesse rabupaika
saatmisega ning südamlikkude sõnade järelhüüdmisega
austasid.
Austatud ostjad ja ärisõbrad. Kuigi A. Vask’e
ei ole enam, tema elutöö, tema äri elab edasi.
Vastavalt A. Vask’i viimasele soovile juhin mina,
tema naine, äri ja tööstust edasi, ning loodan et see
mulle ülesaamatuid raskusi ei valmista. Ajast, millal
20
A. Vask oli äriomanikuks, 1928 a. alates, olen tema
kõrval töötades tundnud nii rõõme, kui ka muresid
ning äritegevuse keerukad tehingud oleme ikka lahen
danud üksteist toetades ja nõu ning jõuga üksteisele
abiks olnud.
Seepärast ma loodan, et ostjaskond minule sama
suurt usaldust ja poolehoidu osutab kui siiamaani
minu mehele.
Üleliigne on toonitada, et mina, äri juhtimisele
asudes, saan ikka ja alati kinni pidama samadest põhi
mõtetest, mis juba äri alguses A. Vask’i poolt ülesse
säetud: ausus, usaldus ja sõprus valitsegu kaupmehe
ja ostja vahel, siis ei tule ootamatusi ega häireid,
pahandusi ega halba vahekorda.
Veelkord soovin kõigile õnnelikku elu uuel aastal,
ning loodan, et võin Teile kõigil, nii vanadel kui ka
uutel ostjatel, tuleval aastal soojalt kätt suruda.
Austusega
E. VASK.
KAPTEN JA TÜÜRIMEES.
Ookeani aurik sõidab sadamast välja Sadama suudmes,,
just keset suurt laevasõiduteed, ristleb pisike rannasõidu lodi.
Ookeani hiiglane ei pääse lodjast kuidagi mööda.
„Kaduge oma loguga teelt, muidu ajame alla!“ karjutakse
aurikult.
„Kes te olete ?" küsitakse lodjalt vastu
„01en esimene tüürimees" vastatakse.
„Siis hoidke oma keel hammaste taga, sest siin räägib
selle sõiduki kapten!“ karjub lodjamees ja purjetab rahulikult
hiiglase nina ees edasi.
KOMPLIMENT.
„On aga preilil ilusad väikesed käekesed. Kuidas saate
küll haigutada, kui pole, mida panna suu ette ?“
21
LÕPUTU IGAVIK.
Laksuvad saatuse lained
Künnavad elutee merd,
Uhuvad auklikuks kaldaid
Puruneb kaljune perv
Saatuse kätes me elud
Lainete möllus maailm.
Väikesed temale valud
— Suured nad meile kui pilv.
Igavik määratu laiub
Haarab ilma ja meid
Riikke ja rahvaid ta tallab,
Elusid halbu ja häid.
Igavik kõigest on üle
Igavik lai on ja suur;
Päike ja tähed ta süles —
Lõpmatu sügaval juur.
Inimelu ja tunded
Kannatus, kurbus ja piin
Meile ta lõputu tundub —
Kaugele ulatub piir.
Inimelu kui täpe
Lõputu looduse sees ;
Vaevalt ta suurem kui läte
Maailma merede vees.
Seepärast alluge talle
Temale — Saatusele.
Inimest pillub kui palli
Vastu ta tundmatule.
Peame meeles, et meie
Mure ja häda vaid tolm.
Suur ja sügav mis meile —
Lõputus saatuses põrm.
22
Laadad 1940, aastal
Laupäewal, pühapäewal ja pühadel laat ei alga, waid järgnewal äripäewal.
EKSITUS.
„Olete oma hiromandi ameti jätnud ?“
„Jah, ma kukkusin sisse. Üks daam küsis minult mitu
last tal on, ja ma ütlesin kolm. Sellega oli ta väga nõus, kuid
säälsamas küsis üks härra sedasama ja ma ütlesin kuus. Selle
eest andis ta mulle kõrvakiilu."
,.Miks nii siis ?“
„See härra oli tolle daami mees.1*
27
Mõõdud ja kaalud.
1. Pikkusemõõdud:
kilomeeter (km) = 1000 m = 0,9374 wersta.
meeter (m) — 100 sentim. (sm) — 0,4687 sülda.
„ = 1000 millim. (mm) = 1,4061 arssin.
„ = 3,2809 jalga
„ = 39,3704 tolli
küünar — 12 werss. — 0,533 m
maamõõtja küünar — 0,607 m
süld — 2,1336 m
arssin = 0,711 nt
toll = 0,0254 m
2. Raskusemõõdud.
tonn (tn) — 1000 kg — 61,0459 puuda
kilogramm (kg) — 1000 grammi = 2,4418 naela
gramm (g) — 1000 milligrammi (mg) = 0,2344 solotn.
doppeltsentner = 2 tsentneri = 100 kg
puud = 16,3811 kg
nael = 0,4095 kg
leisik — 20 naela — 8,19 kg
kwintal = 100 kg.
3. Pinnamõõdud.
hektaar (Ha) — 10,000 m2 — 2,09 Riia wakam.
= 100 aari — 0,9153 dessatini
aar (a) = 100 m2 = 0,01 ha = 21,97 ruutsülda
ruutmeeter (m2) = 0,2197 ruutsülda
„
— 1,9771 ruutarssinat
„
— 10,7641 ruutjalga
ruutsentimeeter (fm2) — 0,1550 ruuttolli
ruutwerst = 113,804 ha
dessatin — 2,94 Riia wakam. — 1,0925 ha
Riia wakam. — 2,04 Tallinna wakam. — 0,37 ha
Tallinna wakamaa wõrdub 4000 ruutsülda = 0,18 ha
tündrimaa 1,4 Riia wakam. — 0,54 ha
ruutjalg = 0,0929 m2
Keegi arst, kes kuulus oma ekstravagantsete lugudega
kirurgia alalt, jutustab:
,,Mõelge ometi, milline lugu sündis eile: keegi haige oli
konna alla neelanud ja nüüd kujutleb ta, et on kilpkonn.“
Teine kolleeg vastab:
„See pole veel midagi, kuid minul on üks patsient, kes
väidab, et ta võib kulda teha. Pika uurimise pääle avastasin,
et ta oli oma kuld hambaplombi alla neelanud.“
29
Filmidiiva kaotatud
K1NG Alk
Kuulus ja kadestatud filmidiiva Marlene Sigfrid
(õiget nime ta ei lubanud meil siinkohal avaldada) oli
võtnud aastase puhkuse ning kasutas selle reisuks
ümber ilma.
Lähtudes Hollywoodist, läbis Ameerika konti
nendi, ületas Atlandi ookeani, ning siirdus Euroopasse
kus ta sõitis riigist riiki, tutvudes kõigi maakohtade
ning rahvaste omapäraga. Suurema osa puhkuseajast
ta kavatseski Euroopas veeta, sest on ju vana tõde, et
ameeriklasele, on vana kultuurhäll Euroopa rohkem
huvipakkuv kui ükskõik milline eksootiline maa.
Need, kes pole reisinud, need, kes vaevalt oma
kodulinna piiridest eluea jooksul on välja saanud,
mõtlevad, et reisimine on huyitav ja vaheldusrikas
tegevus. Tegelikult kujuneb sga asi nõnda, et juba
mõninga kuu järele tuleb tülpimus ja igavus, sest õige
on nende sõna, kes ütlevad, et ei leiduvat midagi uut
päikese all.
Seda koges ka kuulus filmidiiva Marlene oma
puhkusreisul, ning et mitte surra igavusse ning kat
kestada puhkust, ta leiutas huvitava tegevuse reisul
mida kasutas igas pisemaski läbisõidetud linnas.
Juba lapsepõlvest omas Marlene kire koguda
kingi. Hollywoodis, oma pisikeses palees oli tal reser
veeritud suur saal kingade-kogu jaoks. Seal olid isegi
mõned pisikesed tuhvlikesed, mida ta ütles kandnud
olema, kui ta esimesi samme õppis. Seal oli kingi,
mis olid tunnistajaiks tema esimestel käikudel Holly
woodis, kui ta ilmus sinna tundmatu ja tunnustamatu
kaunitarina ning algas ringkäiku ateljeedes ning angašeerimisekohvikuis. Seal seisid aukohal roosade tuttu dega kaunistatud õrnad brokaatkingad, mida ta oli
kandnud oma esimeses revüüfilmis, kus tal oli osa
30
noorima revüüliikmena. Kuid siis olid seal veel kristalivitriinis kingad, mis olid tal jalas olnud esimest
iseseisvat osa mängides, filmis »Provintsi kaunitar«.
Nüüd, ilmareisul olles, ta tuli ideele, täiendada
oma kingade kogu algupärasel viisil. Igakord uude
linna jõudes ta laskis oma sekretäril panna kohalikku
ajalehte järgmise kuulutuse :
»Sõidul jaamast hotelli on Marlene Sigfried
kaotanud kingad nr. 35. Ausat leidjat palu
takse ära tuua kingad isiklikult — hotelli
kella 8—10 hommikul.«
Jõudis kätte see unustamatu päev, mil kuulus
filmidiiva suvatses läbisõidul peatuda meie kodulinnas.
Linnarahvale, iseäranis seiklushimulisele meesnoorsoole ning tudengirahvale oli see juhus suursünd
museks. Parvena noorimehi teklites ja ilma, napsuauru all ja ilma, oli tulnud jaama perroonile kinoiludusele auavaldusi tegema. Talle kingiti punaseid roose
ning imetlevaid pilke. Linnanäitajaleks pakkujaid oli
musttuhat.
Järgmisel hommikul aga plahvatas pomm. Ilmus
kuulutus kohalikus ajalehes, et filmidiiva on kaotanud
kingad ja võtab »ausaid leidjaid« vastu isiklikult jne.
Aare Pilbaskael, hellitatud professoripoeg, kes
esimest aastat tallas ülikooli raskeltkäidavat rada, oli
filmidiivasse kohe esimesest pilgust armunud. Jaamas
ta polnud ligilähedalegi saanud kuulsusele ; vaid kau
gelt oli vaeneke saanud imetleda paljukiidetud võlusid,
sest vanemad ja hakkajamad kaasvõitlejad olid ehita
nud läbitungimatu müüri ümber võluvalt naeratava
filmidiiva. Terve õhtu ja terve öö oli Aare Pilbas
kael kõndinud umber hotelli, kuhu diiva oli puhkama
paigutatud peale väsitavat ja pikale veninud vastu
võttu ühes tähtsamas seltsi klubis. Vaene Aare aga
lontis asjatus lootuses ümber hotelli, et kas-või näha
oma südameunistuse varjugi mõnel kardinast kaetud
aknal. Hommikukoidul alles lahkus Pilbaskael oma
3L
vahipostilt, ning hakkas külmast võbisevate liigetega
koju poole ruttama.
Sellest siis tuligi, et Aare Pilbaskael ärkas omas
voodis kange peavaluga ja veel suurema südamevaluga
alles kell kolmveerand 12 eellõunat.
Nüüd, hommikvalguse heledas kainuses paistis
eilne õhtu ja öö narrusena, mida vist teistkordselt
enam ette võtta ei maksa.
»Tühja, ta polegi midagi väärt kui ligidalt teda
näha,« lõi Aare käega ning hüppas voodist ülesse, et
kirjakastist värsket ajalehte tuua.
Vaevalt saanud silma heita ajalehe esiküljele.
Aare nagu visati voodist välja Kuidas? See on ju
suurepärane võimalus, see on ju oivaline juhus!
Ta oli lugenud filmidiiva kuulutust kaotatud
kingade kohta. . .
Ribinal, robinal riided selga, mõningad karvaudemed lõuaotsast maha, uus lips ette ja lakirovkad
jalga ning juba ta lippas linna poole, et valida võlu
vaid daamikingi nr. 35 ja siis pakk kaenlas minna
Vastu galantsele ja paljutõotavale seiklusele.
Hingeldades tormas ta esimesse saapakauplusse:
/Tere, palun andke üks paar paremaid daamikingi
nr. 35k
»Vast soovite nr. 37, neid on meil kõiksuguseid,
samsi, lakki, brokaati, seemisnahkseid, õhtukingi ja
tänavakingi, rannakingi ja ballikingi. . . !«
»Ei, nr. 35 palun!«
»Seda numbrit kahjuks enam ei ole, sest taga
vara on läbi. Noormees kes teile vastu tuli lävel, viis
viimased — juhtnahka poolkõrge kontsaga. . .«
Juba oligi Aare väljas tänaval, ning samal mo
mendil ka järgmises kaupluses sees.
»Kingi! Kingi nr. 35 palun k hingeldas ta.
»Mis ! Otsas ! Jumalaga!«
Järgmises kaupluses paluti teda pool tundi oodata,
sest just praegu oli antud töölistele käsk hakata kiires
32
korras vorpima kingi nr. 35
Paugatades lõi Aare
ukse kinni ning tormas välja. Nõutult jäi ta Barklai
platsi juures peatuma ning pisut järele mõtlema.
»Idioot!« Laksatades lõi ta omale vastu otsa»
esist. »Kuidas ma ometi ennem sellele ei tulnud, et
Vask’i juurde minna! Temal kindlasti saab olema
nõutavaid kingi.«
Ja juba ta oligi jooksnud üle tänava ning torma
nud mööda ringpoodide sammaskäiku Vask’i kauplu
seni. Seal uksel aga rebis keegi ta kuuevarukatpidi
tagasi. Siis haaras teda veel mitu kätt ning pandi
peale päris korralik tagasikäik kuni ringpoodide nur»
gani, enne veel kui ta jõudis hinge tagasi tõmmata
ehk kümneni lugeda. Nüüd alles taipas milles asi sei
sis. Vask’i kaupluse ukse taga seisis pikk rida noorimehi ning sabaots ulatus kuni endise Maakonnavalit
suse majani.
»Ah nõnda on lood!« ning alles nüüd taipas
Aare Pilbaskael, et mitte tema üksi polnud tulnud
heale ideele, osta filmidiivale kaotatud kingi lihtsalt
kauplusest. Nagu ta kuulis armsatelt kaasvõitlejatelt
ning kaassabasseisjatelt, olla juba kella kümne ajal
hommikul kõik linna saapakauplused tühjaks tehtud
daamikingadest nr. 35. Vaid Vask’i eaapakaupluses
olla nõnda suur ladu, et seal hommikust saadik müü
akse, ning loodetavasti jõutavat ostjaid rahuldada kuni
lõunani.
Vaevalt tunniga oli saanud Aaregi oma kingad
Vask’i juurest kätte, ning tutvuse ja enese hea maitse
kaasabil ta oli saanud tõesti kenad ja võluvad kingakesed, millised vägagi hästi võinuks asendada filmi
diiva kaotatud kingi.
Filmidiiva hotellis oli palgatud kaks ekspressi,
kaotatud kingi vastu võtma, ning Aaregi pidi südame
valuga käest andma nii suure vaevaga saadud kingad,
ilma et oleks saanud silmagagi näha võluvat daami.
Trööstiks öeldi, et armuline daam on parajasti ametis
33
toodud kingade läbivaatamisega, sest niisuguse suure
hulga seast olla ju raske leida oma kaotatud eset. . .
Igal noormehel kästi juurde lisada oma nimi ja aad
ress — külap siis armuline daam teatab kelle toodud
kingad osutusid tema omadeks.
Möödus paar pingutavat päeva mille kestel linna
noormehed pea eranditult olid ootusepalavikus: kas
naeratab õnn temale ehk teistele? Sõlmiti kihlvedu
sid ja arutledi asja igast kandist.
Ning siis saabus otsustav päev. Armuline preili
oli valinud välja ühe paari, mis temale kõige rohkem
meeldinud, sest oma kaotatud kingi ta polla toodute
seast üldse leidnud. Nõnda ta teatas seda Aare Pilbaskaelale, kes oli ostnud kingad Vask’i juurest. Hulga
kingade seast oli toimunud valik, sest palju kingi oli
Vask’i ärist ostetud, ning seepärast oli ta loosiga vali
nud ja võitjaks oli osutunud Aare Pilbaskael. .
Millise hüvituse võluv filmidiiva andis võitjale,
sellest vaikib ajalugu, kuid nagu hulk kadedaid võist
lejaid jälgimisel saadud andmete najal võisid tõendada,
nähtud armulist daami sageli jalutamas Aare Pilbaskaela käevangus, ning mõlematel olnud väga õnneli
kud näod.
NALJU.
„Mida sa seal nii hoolega loed ?"
„Arst kirjutas mulle tilke, mida ma pean\yeiniga sisse
võtma.“
„Ah nii! Ja nüüd loed veel hoolega õpetuse läbi ?“
„0h ei! Ma loen veinikaarti."
Mööduja õngitsejale:
„Kas siin on ka hea kalavesi ?“
„Näib küll sedamoodi olema — ainuski kalapoeg ei taha
välja tulla."
— Kust said sa õieti retsepti selle koogi küpsetamiseks ?
„Ringhäälingu keedukursuselt.“
„Noh muidugi, sellepärast ta teeb hamba all niisugust
krõgisevat häält!“
„Nii siis tehtud, Miina, te saate 15 krooni kuus ja igal
järgmisel pühapäeval võite välja minna. Loodetavasti jääte
õige kauaks.“
„Selles suhtes olge päris mureta, ma ei tule kunagi koju
enne kella viit hommikul “
Chikagos lasti üks rikas ärimees röövlite poolt maha.
Kohalik leht lõpetas selle roima kirjelduse järgmiste
sõnadega :
„Õnneks polnud tapetul raha taskus. Nii ei saanud ta
siis vähemalt ainelist kahju.“
„Palun andke mulle kiires korras putukapulbrit!"
„Kas karbis või pakis ?“
„Kumbagi! Raputage samasse kraevahele !“
Isa (vihaselt): „Teie tahate minu tütrega abielluda ?
Minu tütar on küllalt niipalju tark, et ta oma elupäevi ei pruu
gi mööda saata lollpeaga !'‘
Kosilane : ,,Just sellepärast ta tahabki minuga abielluda."
Proua Vislapuu: „Sinu mees olla kõnelenud kõrtsis, et
sina ei sobivat talle sugugi “
Proua Apfelbaum : „Mu mees on idioot ja ma kõlban
talle väga hästi."
„Ah Karl, ma tegin just praegu ebameeldiva leiutise.
Mõtle ometi, naabrinaisel on just täpselt samasugune kübar
kui mul.“
„See tähendab, sa tahad osta uue kübara ?"
„Ma mõtlen küll, sest see tuleb ikkagi odavam kui, et
koliksime uude korteri."
„Noh, härra Kringel, kas teie ei kavatsegi sellel suvel
puhkust võtta ?‘
„Ja kuidas veel !
Ma saadan oma naise kuuks ajaks
maale."
35
Välgu vigurdusi.
Ometi kord üle pika vaheaja näis päevases tae
vas pilvesagaraid, see oli nii hommikul kella kümne
paigu, kuid raekoja kellaosutid näidates keskpäeva,
taganesid needki pilvejupikesed ning taevas läks jäl
legi selgeks, selgemaks veel kui kunagi ennem viimaste
pikkade põuakuude jooksul.
Ohkasid turult koju pöördujad talueided ja taadid.
Ohkasid aednikud ja ohkasid harilikud linnakodanikudki, sest neileg itegi pidev kuivus juba liiga. Autod
ja bobusõidukid keerutasid tänavalt ülesse tolmu ning
see tungis tubadesse, see kattis haljad puulehedki halli
tolmukorraga ning iluplatsid nägid välja kui jaanipäe
vased tuleasemed.
Siis aga, keset kuumemat kõrvetust kostis idast
mingi tume kõmin. Seda oli vaevalt kuulda keset
linnamürinaid ja needki kes seda kuulsid laususid pool
naljatades: »vist venelane teeb laskeharjutusi piiri
taga!« Kuid siis kuuldus veelkord tümin ja seekord
juba ligemalt.
»0h egas pilv meieni jõua — sajab tühjaks ju
mal teab kuskohal!« lõid inimesed käega, sest polnud
usku vihma tulekusse.
Kuid kiirelt ja kiirelt kogus pilvesagaraid. Nad
ilmusid järsku, keset selgeimat taevast ning tõttasid
ühinema idast ligineva pilvemassiga. See aga purje
tas omas majesteetlikus sinas ikka ligemale ja ligemale
ning varsti oli kadunud päikegi temasse. Veel enne
kui keegi jõudis kartmagi hakata, langesid esimesed
piisad kuumale asfaldile, kus nad sedamaid muutusid
auruks.
Nüüd algas ribin-rabin linna tänavail saaliva rahva
hulgas. Kes otsis varju võõras trepikojas, kes hüppas
omnibussi, kes autosse. Kellel kergem riie seljas ja
Vaski juurest toodud kingad jalas, see pani vaid kon
tidele auru juurde ning katsus jala koju jõuda — kui.
36
teebki pisut märjaks mis see loeb, sest Vaski king ei
lagune pisikese vee pärast ning riided nagu nii tagasi
hoidlikult seljas
Ringpoodide sammaskäik aga kubises vihmavarju
otsijatest. Ja juba läkski lahti äge sadu Naudin
guga vaatasid varjulolijad pladisevat vihma ja vulise
vaid ojakesi rentslis.
A. Vaski saapakauplusse, kaubahoov ^ 38 olid
peatuma jäänud mõned viimased ostjad ning hiljem
oli nendele lisanenud veel mõningad, kelle alaline ostu
koht see oli ja kes nüüd kasutasid tutvust, et mugava
mat vihmavarju leida. Seal oli mitmesugust rahvast
kokku kogunenud. Seal oli juustukaupmees ja meier,
väike mees krimpsus näoga ja kurgitaolise ninaga.
Seal oli taluperemees kusagilt Vesneri kandist, kes oli
tulnud säärikuid ostma ning tema eit, tüsedavõitu, hea
tahtliku näoga ning jutukas. Seal oli keegi preili, vist
kusagilt kontorist kirjutusmasina tagant äsja tulnud,
sest lakitud küüntega sõrmeotsad olid praegu veel kupeer-sinisega koos. Seal oli hallihabemeline venelane,
lotjur või puukaupmees, seal mingi ametniku proua,
viieaastane poeg käekõrval. Seal oli peretütar linnaligiaast talust, kes koormaga turul olnud, ning nüüd
kasutas juhust, et valida välja paari kingi oma garde
roobi täiendamiseks. Seal oli inimesi maalt ja linnast,
vaeseid ja rikkaid.
Ning lahtisest uksest sissekostva vihmapladina,
välgusähvatuste ning piksemürina miljöös arenes ka
vastav jutuaine, millest üksikud pärlid oleme siinkohal
lasknud kirja panna. ,,Jah, eks ta ole !“ hakkas paja
tama pikk kuivetanud talutaat, ise proovides õrrel rip
puva sääresaapa naha pehmust. ,,Eks ta ole vaja seda
vihmakest hädaste, tules ta aga enne ilma mürina,
välguta. Näe mul naabrimiis, kellega sai üten leerin
käidu ja üten kroonu pääle mintu ja üten Jaapani
sõjangi oltu. Näe, nigu ta omal uvve maja üles saap,
37
kümme tagasi lõi omal uvve lauda üles. Vaevalt sai
paari pääle, kui ajas pikne üles ja nigu lauda kottale
sai, säuhti, pirrdi ja oligi laudake tulen. Kustutiga
küll aga kes taevase tule vasta jõvvap . . .
Noh, mineval aastal hakkas elumaja ehitama.
Ajas juba ütte-aiga vundamendiga piksevarda pisti, et
las uhab sinna sisse kui tuleb. Noh, maja sai pea
yalmis kui ajas üles koletu pilvemüraka Siuhh ja
säuhh käisivä välgu siia ja sinna ja nigu jõudse pilv
maja kottale, kos käis maailmatu mürrin ja kaevust
lõi vett ja porri välla ning salve langesiva viimaseni
sisse. Eks ta olnu piksevarda traadi kaevu juhtinu
aga näe, mis tegi — kaevu lahkse ärä kui majja es
saa lüvvä . . .“
,,Jah, lahtisesse kaevu ta armastab lüüa sageli,“
võttis nüüd
üks üleajateenija sõna.
„[se oma
silmaga nägin pealt kui välk lõi kaevu mu isatalus.
Niisamasugune põuane suvi oli kui tänavunegi aga
kui siis jaanipäeva paigu hakkas pikset tegema, polnud
enam vahet. Iga päev nii kella kolme paigu ajas
pilve ülesse ja muudkui hakkas müristama. Ega pol
nud kella talus vajagi. Kui kuulsid tüminat oli kell
pool kolm ja pidid katsuma kuhu saad varju. Eks
pere pidanud parajasti lõunat kui jälle hakkas müris
tama. ,,Ot ma lähä õige tõmba piima kaevust vällä,
muidu pärast ei saa enam kätte,“ sõnas ema ning
läkski välja, et kaevu jahtuma pandud lõunast lüpsi
sisse tuua perele andmiseks. Nagu ta vaevalt sai
välja uksest, kui kostis hirmus kiljatus, tuld oli maa
ilm täis ja mürin kõrvulukustav. Tormasime kõik rü
sinal uksele, arvates et nüüd on emaga midagi juhtu
nud. Emal polnud aga midagi viga — ainult ehma
tusest oli kange ja seisis kui soolasammas keset muru.
Kaevukaas aga oli pilbasteks purunenud ning mitme
meetri raadiusel kaevu ümber oli porilade. Piimanõu
kaevu põhjas oli vormituks tombuks sulanud — ometi
veel rippus sangapidi köie otsas. Piim muidugi kõik.
38
kaevu valgunud ning vesi rikutud mitmeks ajaks.
Ometi oli sellest välgust ka midagi kasu : oli süven
danud kaevu ligi meetri võrra — teinud töö, mida isa
kavatses juba kevadest saadik.“
„Eks ta jumalavits ole, see välgukene — issand
kaitsku I“ pani käed kokku eidekene ukse ligidal ja
nihutas ennast pisut sissepoole. ,,Eks ma ole pika
eluea jooksul küllalt kuulu-nännu, et välk lüüp patu
seid ja karistab uskmatuid. Näe oli vana jumalasalgaja va’ Salu-Mihkli. Ega ta oma rikkustki õigel tiil
kokku saanu. Kui suu päält mõni ainakuhi kadunu,
siis kõigil teada, et eks Salu-Mihkli poja Talinna vedanu. Kui mõteast palgi kadunu, küll siis igaüts tea
dis et siingi Salu-Mihkli käsi mängun. Kätte es saa
tedä teo päält kunagi, aga ega issanda silma iist mi
dagi varjule jää. Va’ Mihkli — olgu ta engekesel
kerge kanda põrgutuld — läits viimate nii ülbes, et
lausa röövli kombe tulliva külge Eks meil ollu usk
likel ehitedu ammust aega palvemajake, kes pandse
kopika, kes kümme, kes tõi palgijupi, kes kivikamaka
kui ehitime. Tost jo hulga aiga müüda. Eks maja
viimasel ajal nakanu lagunema. Vanemba venna-õe
kõik kadunu, nooremba ei hooli palvest. Noh, SaluMihkli sis juutse-süütse vallaesäsit niikavva kui annivagi määruse vällä, et palvemaja tuleb maha lahku,
et inetu silmal kaia ja puha. Mihkli siss liitre viina
iist sai palgi omale mahalahkmise tasus. Vedäsi siss
viimase pilpa Salule ja nakas ehitama uhket lauta.
Vundamendi kivigi vedäsi minema. Aga eks issand
näe ja ole pikä meelega, laskse viimase kivi palve
maja vundamendist vällä kangutada aga siss sai mõõt
täis. Kui Mihkli oma kivivooriga läits mõtsavaheteed
Salu poole — ilm oli selge ja kuiv nigu kullatükk —
ajas sula selgest taevast pilveraasu üles, Salu mõtsa
kohal sähvätas veidike ja siruli oligi Mihkli — issand
olgu ta engele armuline! Sulane, kes temä kõrval
istse ja hobene vankri iin jäivä terves. Aga Mihkli
39
oli palvemaja kivide otsan nigu titse tükk. Näost must
ja liikme kange. Es viävägi poja noid kivve inämb
kodu. Visassiva sinnasamma mõtsa viirde tii kõrvale
maha, kos na tänapäevani saisva.“
,,Nii siis ei jole õige jutt1“ pahandus hallihabemeline venelane. ,,Meil kjülas ka kjüllalt välgut ol
nut. Ja sjee kes kõige robkemp pallup, sjeda tema
kõige robkemp kjülge ljööp. A vot olji meil Ivan ja
Njadja Mõlembat sjuured pällujad. Kui juks jättis,
siis teine nakkis. Ivan vot ristilöömisest käsi nii jära
väsinud, et tööd teha, vot, enam ei jõua. Temal väike
maja, vot, vee ligidal. Vaeselt jelab ja jommalat pallub. No vot oli temal laps nelja kuune, kui tuli pik
set järve kohal ja suur tormit. Mina Ijodja pääl olema
ja mõtlema, et viimane tunnike Ijigidal — mina vana
patune, ega ta mulle ei jäta andmata jüks särakas.
A vot mis tjegi I Ljäks Ivani väikse maja sisse korstna
august. Vjingerdas nigu. siug Ijäbi õhu, käis ikona
juures nurgas aga sjeda ei putu. Tuleb siis laua pääle
ja teeb lambi puruks, sjis ronib jalgapidi alla ja kohe
jälle üles lakke. Sjis tuleb sjealt ja kohe Ijapse pääle
ema sjüles! A vot nüüd Ivanil saap hinget täis
,,K tšortu“ kjäratab, jätab ristilöömise ja viskab vjälgule pingiga. Nu ladna, mõtleb, nüüd kjõik otsas.
A tutki, ei olnud otsas. Käis juks väike plaks nagu
pljaksuga komvekil ja oligi Ijäinud ära.“ Kõik nae
ravad koomilist venelast, kes kogu aeg on oma jutus
tusele elava kätevehkimisega kaasa aidanud.
Kuid juba ongi pilv kadunud ja vihm lakanud.
Veel üksikuid ribasid uidab suvises taevas. Päike kõr
vetab jällegi ning kuivatab kiirelt märjad tänavakivid.
Üksteise järele lahkuvad Vaski poest vihmavarjulised,
et jatkata oma igapäevaseid toiminguid.
ALLES ÜLIKOOLIS ÕPPIS. . .
Üliõpilane oma väiksele õele: »Häbene ometi
Liisi, — suur tüdruk juba aga ei oska veel noa ja
kahvliga süüa L
Liisi: »Jira sina seleta kedagi, papa ütles veel
täna, et sa joomise alles ülikoolis ära õppisid !«
LAPSESUU.
»Tead sa ka, väike mees, kes ma olen ?«
»Miks ei tea, sa oled minu õe viimane lootus «
* , *
AUKÕRGENDUS.
Kontori õef tuleb esmaspäeva hommikul pühaliku
näoga kontorisse, läheb ühe oma vanema ametniku
juurde ja sõnab suure paatosega: $ Armas Paalberg,
täna saab kolmkümmend aastat täis sellest kui astusite
meie kontorisse teenima. Kuna te selle ajajooksul
olete end laitmatult üleval pidanud ja oma töö korra
likult teinud, siis tuleva kuu esimesest päevast arvates
saate — saate olema härra Paalberg, mitte enam liht
salt Paalberg.
*
RASKE ÖELDA.
»Mis preili see Leida õieti on? Kas vanamoeline
või moodne ?«
»Seda on väga raske öelda. Ta kannab möödu
nud aasta kübarat. Sõidab tänavuaastases autos ja
ja elab tuleva aastasest sissetulekust.«
41
TABAV.
Plikake (nutvalt): *Ah, armas tädipoeg, too maja
sääl üle tänava avaldab minule kummalist mõju.<
Tädipoeg: »Aga see on ju üsna loomulik, seal
teisel korral daamide moeäri peal elab hüpnotisöör!«
IKKA VIISAKAS.
»Teie lähete päev-päevalt ilusamaks, mu preilit
»Sedasama ütlesite kord ka minu sõbrannale.<
»Üsna õige — aga siis olid päevad pikemad $
KIRBUD.
»Palun, kutsuge ometi oma koer ära! Tunnen
juba kuidas üks kirp mul jalga mööda üles ronib !«
»Janki, tule ära, sel härral on kirbud !<
*
*
TROOST.
»See ülikond on täiesti kitsas.«
Meister: »Rahustage end, varsti tuleb ametnik^
kude palgakärpimine, küll näete, et ülikond siis istub
kui selga valatud !«
MEREL
Suurärimees Hipmann purjetab pühapäeva hom
mikul paadiga merele ühes oma prouaga Järsk tuule
iil paiskab paadi ümber ja mõlemad kukuvad vette.
»Kas suudad ennast veel vee pääl hoida ?< hõi*
kab pr. Hipmann oma mehele.
»Sind ei paranda surm ka mitte, ikka sa lobised
sääl äriasjust kus seda tarvis pole!«
42
Kevadel.
Ju ööbik laulu laksutab,
Ka kuldnokk sekka plaksutab,
ja lõoke lahkelt lõõritab, —
ka kanagi — kuis kõõritab:
Neil kõigil löönud südame —
nüüd käes on kena kevade!
Kukk laulab, teder kudrutab,
sikk metsatukas mökitab,
Kuid varblane, see särtsu lööb,
ja põllult külvi seemet sööb —
Must vares vaagub põllu pea),
Ka temagi end toidab seal;
„Nõõ, vagu!“ kündjad hüüavad —
heaks põldu teha püüavad.
Suvel.
Küll lahkesti naeratab päikene,
ja rõõmustab suur, kui ka väikene,
et suveilu meil jällegi käes —
kõik õitseb ja lokkab siin võimsamas väes,
Näe tuule käes hõljuvad viljakad väljad,
Kuis haljad kõik aasad ja mägede seljad,
ning luhas on kõlamas vikati hääl — •
ju rukkis on valminud kinkude peal.
Nii õitsma lööb majandus kodumaa rajal,
Õnn naeratab töötajal suvisel ajal.
Kes virgasti kündis ja külvas ja orjas —
see varandust talveks nii hoolega korjas.
Ja sügisel müüb, mis üle ta tarve,
43-
Siis perega ta peab nõu ja teeb arve :
Ja leiab, et osta võib ühte kui teist,
Ei pruugigi müüa veel paremat veist,
Sest Vaskil on hinnad ju parajad küll
Seal kaupa ka antakse paremat sul.
Sügisel.
Rõuk see tõuseb rõugu kõrva
Viljaväljal ülesse;
üle rukipõllu sõrva
kõnnib taluisake
Uue külvi nõu ta peab —
Küntud põllul itskmeid veab.
Rukikott tee ääres ootab,
Külvimatt saab töötama,
taliviljast palju loodab
iga põllupidaja:
Hoolas töö peab saaki andma,
leiba, liha tallu kandma.
Samuti ka linnarajal
hool ja töö peab kandma vilja;
töötama peab vara, hilja —
läbi saab ka kitsal ajal.
Talvel.
Siis kui tuisk ja maru möllab,
Külmapoiss lööb tantsu jääl;
Inimesed kiirelt käivad,
Hoidvad käsi kõrva pääl.
Metsas härmatanud põõsad,
Koplis lepp on lehitu ;
Pragunevad aiateibad,
Maa kui kivi, tahutu
Korstnast tõuseb sooja suitsu,
Katus lumitand ja külm;
44
Varblas’parv on korstnaäärel —
Soojust annab suitsupilv.
Metsateedel regi kriuksub
Hobul sõõrmed härmatand.
Kuusevõsas käblik piiksub:
Seemned, toit, kõik külmetand
Ree peal aga istub noorpaar
Küla poole kihutab.
Mõlemil on rõõmus, meel hää :
Külm ei tungi kehasse.
Linnast, Vask’i juurest äsja
Koju poole pöörnud nad
Ree peal sada tarbeasja
Saapad soojapidavad.
■•«■ s !►
Kes on ^Püha «liiri66 ?
Kolmanda sajandi lõpul p. Kr. elas Rooma
riigi vahva kangelane ja imetegija Georgius.
Kord tuli lohe ehk lendav madu rahvast hävita
ma ja neelama. Kõik põgenesid kabuhirmus
Georgius istus ratsule, pikk piik peos, tungis
koletisele kallale ja tappis ta. Ristiusu vaenlased
aga ei hoolinud ta vägiteost, ta anti kohtu kätte
ja surmati 23 aprillil 303. a. Sest ajast saadik
pühitsetakse 23. aprilli Georgiuse ehk ^Püha
Jüri« auks. Eesti muinasusu järele on »Püha
Jüris käsutuses kõik hundid. Need pühajüri
kutsikad — hundid — on kõigesuuremad vaen
lased vanakurjale ehk tondile. Kus aga kohta
45
vad, kisuvad need kahesarvekandjad pihuks ja
põrmuks.
Tsaari Vene vapis leiame F. Jüri
kujutuse.
Kelle otiks peetakse mardipäeva*
Meie rahva seas on arvamine levinud, et
Mardipäev peetakse Martin Lutheri auks. Mardi
päeva pidamine on aga palju vanem kui Lutherus. Oma alguse sai Mardikultus Prantsusmaalt
Toursi piiskopist Saint Martinist, kes suri Tours’is
400 a p. Kr. Katoliiklased peavad Tours’i piis
koppi karjakaitsjaks pühakuks ja pühitsevad ta
surmapäeva 11. novembril. Lutherus on aga tea
tavasti sündinud 10. novembril 1483 a. ja taile
pandi püha ToursT piiskopi järele ristimisel ni
meks Martin. Nii pühitseme meie Mardipäeva
rohkem vana Tours’i piiskopi auks.
HARULDUS.
Tormab päevapiltnik toimetusse ja pahvatab ärritatud
häälel: „Mul õnnestus pildistada kunstnik V. purujoobnus
olekus!“
, See on kerge asi,“ lööb toimetaja käega „Kuid katsuge
seda meest korra tabada siis kui ta kaine on.“
UUS TEENISTUS.
„Kuidas meeldib su mehele uus teenistuskoht viina
vabrikus ?“
„Ei tea, ta ei ole tulnud kahe nädala jooksul meele
märkusele."
46
Sügisel, talvel ja kevadel
võite ainult siis terved olla ja ter
veks jääda, kui kannate jalas vilte
VILDITÖÖSTUS
V. Schvalbe
RAEKOJA TN. NR. 80.
müüb suurel ja väikesel arvul igasugu
seid vildist jalanõusid, nahkadega ja
ilma, kodumaa ja välismaa villast.
Tööstus vahetab villa viltide vastu ning
teeb toodud villast vilti.
V. Schvalbe vilditööstuse
saadusi on müügil ka jalanõudeäris A. VASK
47
Kõik kaubaartiklid, mis mahuvad
jalanõude mõiste alla on müügil
A. Viskel
jalanõudetööstusesk supluses, Kaubahoov 38
telefon 33 06
Suur läbimüük tagab odava hinna —
seepärast keegi ei või nuriseda Alek
sander Vask’i hindade üle. A. Vask’i
kaupluses on alati laos suurel arvul
igasuguseid jalanõusid: veesaapast,
peenema
lakini, töötuhvlist, nägusama
Kaupluse juures asub ka
kus tehakse igasugu
parandusi kiirelt ja odavalt.
A. VASK valmistab jalanõusid ka tel
limise peale parima meistri juhatusel.
kingani.
parandustöökoda,
M. HERMANNI TRÜKK TARTUS 1939
Miks ostame
oma jalanõud ainult
A. VASK’i kauplusest
KAUBAHOOV 38,
TEL. 33 06.
Seepärast, et A. Vask’i jalanõud
on vastupidavad ja tugevad.
Seepärast, et A. Vask’i jalanõud
on ilusad ja nägusad.
Seepärast, et A. Vask’i jalanõude
äris on väga suur valik naiste- ja
meeste kingi, saapaid, kamasse, sääri
kuid, botikuid, viite, kalosse, lastekingi ja saapaid, võimlemiskingi, tenniskingi, sandaale, sandalette jne.
Seepärast, et A. Vask’i tööd on
tehtud parimast materjalist, parimate
meistrite poolt.
Ja lõpuks seepärast, et A.
Vaskl äris on hinnad alati
moodukad.
Niisuguse täpsuse
ja hoolsusega
valmivad A.VAS K? i tööstuse jalanõud,
viinud ja parima meistri juhatusel
Jalanõu olgu valmistatud täpselt, paremast
materjalist paremate mudelite järele. Ta
olgu nägus, hästiistuv ja hinnalt mõõdukas.
See on A. VASK1 jalanõudetööstuse ja
kaupluse põhimõtteks olnud 10 aastat.
See on võimalik vaid siis, kui tööde juha
tajaks on osav ja vilunud meister.
A. VASK'1 äris
on see nõnda
IIIIIIIHilllllllllllllllllllllllllllllllW
Eraprogümnaasiumi ÕPILASE TEATEVIHK klassi õpilane
19
./......... õppeaasr1
ÕPILASE TEATEVIHK on ühendavaks sidemeks kooli ja kodu vahel. Siia märgib klassijuhataja,, mis. tal on teatada õpilase va nematele või hooldajatele; samuti märgivad siia õpi lase vanemad või hooldajad, mis neil tarvis on tea tada oma hoole all oleva õpilase kohta kooli. Koolist saadud teadetele, mis kannavad klassijuhataja või õpetajate allkirja, kirjutab alla õpilase isa, ema või hooldaja; õpilase kodust saadud teadetele, mis kanna vad omakorda õpilase vanemate või hooldajate allkir ja, kirjutab alla klassijuhataja. Sissekirjutatud teated peab õpilane ette näitama kiires korras (võimalikult samal päeval) teatesaajale. See teatevihk peab olema õpilasel alati nii koolis kui kodus käepärast, et seda esitada tarbe korral klas sijuhatajale, õpetajatele, vanematele või hooldajale.
Tunniplaan. Kella
aeg
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Tunniplaan. Kellaaeg
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Teated puuduliku või nõrga edasijõudmise kohta. I. veerand
Õppeained
Eesti keel
....
Usuõpetus
....
Aritmeetika .
.
.
.
Geomeetria .... Loodusõp. ja tervish. Füüsika
....................
Maateadus.................... Ajalugu ja kodanikuõp. Inglise keel .... Saksa keel
....
Riigikaitsel, õp. . Tööõpetus Laulmine
.
.... ....
Joonistamine Võimlemine
.
.
•
....
Käitumine .... Hoolsus.........................
Klassijuhat. allkiri:
Lapsevanema või hooldaja allkiri:
4
3. veerand
ÕPILASE KODUKORD I ÜLDKQRRALDUSED ÕPILASTE KOHTA. T. Õpilased on kohustatud koolis ja väljaspool kooli käituma nii, et õpilase isiku, samuti ka õppesautise au ja hää nimi kuidagi ei kannataks. 2. Õpilane olgu tagasihoidlik ja tähelepanelik, esinemi ses aupaklik ja sõnakuulelik oma vanemate, õpetajate ja kõigi teiste inimeste vastu ning kohelgu häätahtlikult ja vas tutulelikult oma kaasõpilasi. Õpilane on kohustatud tervi tama esimesena kõiki oma kooli õpetajaid ja kooli külastavaid võõraid. 3. Õpilane peab olema rõivastatud puhtalt ja korralikult. Ehteasjade kandmine, küünte lakkimine, lokkimine jne. on keelatud. 4. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on keelatud. 5. Kooliajal on õpilane kohustatud kandma koolis ja avalikes kohtades koolivormi. Koolitöö vaheaegadel on vor mirõivastuse kandmine vabatahtlik. Talvel külmaga võib vor mimütsi asemel kanda soojemat pääkatet. 6. Tundidest puudumine ja tundi hilinemine on vaban datavad ainult mõjuvad põhjusil: õpilase haigus, surmajuh tum perekonnas jne. Õpilase puudumisel koolist enam kui 2 päeva on ta vanemad või hooldajad kohustatud teatama koo lile puudumise põhjusest kirjalikult, suuliselt või telefoni teel. 7. Kooli ilmumisel toob õpilane oma vanemailt või hool dajaid teatevihikus kirjaliku seletuse puudumise või hilinemise kohta. 8. Koduste ülesannete tegemata jätmist võivad vaban dada ainult kaaluvad põhjused, mille kohta tuleb tunni algul esitada aineõpetajale teatevihikusse märgitud vanemate või hooldajate kirjalik seletus. 9. Oma elukoha muutmisest peab õpilane viivitamata teatama klassijuhatajale. Õpilane, kes ei ela oma vanemate juures, võib kostikohas elada ainult kooli nõusolekul ja vane mate poolt määratud hooldaja järelvalvel. Iseseisvalt oma korteri pidamine on keelatud. 10. Õpilane, kes on õppeaasta kestes puudunud rohkem tunde, kui see õppenõukogu arvamisel mõeldav, peab enne kooliaasta lõppu õiendama eksamid kõigis õppeaineis.
5
11. Õpilane pöördugu nõuandmise või kaasabi vajamisel julgesti ja täie usaldusega õpetajate, eeskätt klassijuhataja poole. Juhul, kui asi klassijuhataja tegevuspiirkonda ei kuulu, pöördugu õpilane otseselt koolijuhataja poole. II KORRALDUSED ÕPILASE KOHTA KOOLIS. 12. Õpilased ilmugu kooli mitte hiljem kui 5 minutit enne õppetöö algust. T3. Kooli jõudnud, puhastavad õpilased jalad, riputavad ülirõivad selleks määratud kohale, viivad õppevahendid klassi ja lahkuvad klassist. 14. Pärast kella helisemist rivistuvad õpilased klassides palvusele minekuks ja lähevad määratud korras vaikselt saali. Samuti lahkuvad nad palvuselt. 15. Vahetunniks lahkuvad õpilased klassist; klassi jäävad korralduste tegemiseks klassikorrapidajad. Vahetunnis jaluta vad õpilased koridoris kahekaupa, ilusa ilmaga on õpilased õues. Seintele, akendele, trepikäsipuudele toetumine, üksteise tõuklemine, lärmitsemine ja jooksmine on keelatud. 16. Juturaamatute ning ajakirjade lugemine ja õppimine vahetunnis pole lubatud. 17. Vahetunnid lõppenud, lähevad õpilased kohe klassi desse oma kohtadele, seavad valmis tunniks vajalikud õppe vahendid ja jäävad vaikselt ootama õpetajat. 18. Õpetaja klassi ilmumisel tõusevad õpilased püsti ja istuvad alles siis, kui õpetaja annab selleks märku. Õpetaja väljumisel tõusevad õpilased samuti püsti. Kui tunni ajal keegi õpetajaist või mõni võõras isik ilmub klassi, tõusevad õpilased püsti, kusjuures nad astuvad pinkidest välja ja asu vad korralikult pinkide vahele ritta, sama teevad nad lahku misel; ka tõusevad õpilased püsti teiste ruumides õpetaja või võõra isiku ilmumisel. 19. Pingis istuvad õpilased sirgelt, selg' toetatud vastu pingi seljatuge ja käed laual. 20. Õpilaste omavaheline kõnelemine, kõrvaline tegele mine jne. tunnis on lubamatu. Eriti on keelatud etteütlemine ja mahakirjutamine. 21. Õpilane vastab klassile kuuldavalt. Klassi ette ilmu des ja säält lahkudes teeb ta kummarduse õpetaja või klassis viibiva külalise poole. Sama teeb ta ka siis, kui võtab midagi vastu õpetajalt või vanemalt inimeselt. Õpilane tõuseb püsti, kui õpetaja või klassis viibiv külaline kontrollib, vaatab tema vihikut, õpperaamatut. 22. Kui on tarvis tunni ajal kas klasside kaupa või üksi kult ruumist teise minna, siis liiguvad õpilased võimalikult tasa, et ei segaks tööd teistes klassides. 23. Koolist ei tohi õpilane õppetundide ajal loata lah kuda. Samuti ei tohi õpilane vaheajal lahkuda kooli piirkon nast ilma korrapidaja õpetaja loata.
6
24. Õpilasel peab koolis alati kaasas olema teatevihik ja õpilase isikutunnistus. 25. Kooli võtku õpilane kaasa kõik selleks päevaks vaja likud õppevahendid, mittetarvilikkude asjade kooli kaasatoomine pole lubatud. Kõigil raamatuil peab ümber olema paber, samuti kõigil vihikud; raamatud ja vihikud pidagu õpilane puhtad ja korras. Õppevahendid olgu varustatud õpilase nimega. 26. Õpilased peavad pidama puhtust. Paberitükke ega mingisugust muud prügi ei tohi pilduda klassi, koridori ega koolimaja ümbrusse, ka tänavatele mitte. Pingid ja lauasaht lid olgu puhtad. Kooli ruumidesse tulles pühitagu jalad hoo lega. Iga õpilane vastutab oma pingi ja selle ümbruse puh tuse eest. Õpilased on kohustatud säilitama kooli ruumes valitsevat puhtust ja korda. Nende kohus on hoida korras ja rikkumata klassi ja kooli sisseseade, seinad, aknad, kooli õppevahendid jne. Koolile kui ka kaasõpilasele kuuluvate asjade rikkumise korral on kahjutekitava õpilane või klass kohustatud sellest kohe teatama klassijuhatajale või korrapidajale õpetajale ja tasuma koolile või kaasõpilasele tehtud kahju. 27. Asjade kadumisest teatatagu viivitamata klassi- või koolijuhatajale. Leitud asjad peab kohe ära andma nende omanikule või nende mitteteadmisel kooliteenijale. Kool ei vastuta kooli jäetud unustatud asjade eest, välja arvatud as jad, mille jätmine kooli ruumesse on lubatud. 28. Kooli ruumidest lahkuvad õpilased 10 minuti jook sul pärast õppetööd ja lähevad viivitamata koju. Kui õpilastel on tarvis jääda pärast tundide lõppu kooli ruumidesse või tulla sinna mõnel muul ajal mingiks koosolekuks jne., siis peab selleks olema koolijuhataja luba. Koosoleku korraldajad on vastutavad koosolekust osavõtjate korra eest nii koosolekukohas kui ka kooliruumes üldse. 29. Koolis tegelevad organisatsioonid esitavad iga pool aasta algul koolijuhatajale oma juhatuse ja liikmete nimes tiku. 30. Organisatsioonest ja nende üritusist võib õpilane osa võtta ainult kooli erilisel loal, mille andmise eeltingimu seks on õpilase käitumine. III. KORRALDUSED ÕPILASTE KOHTA VÄLJASPOOL KOOLI. 31. Õpilane võib osa võtta seltskondlikust tegevusest ja avalikult esineda ainult koolijuhataja loaga. 32. Õpilased peavad tänaval liikuma viisakalt, kärata, käima kõnniteel ja mitte hulgakesi koos, andma teed möödujaile, tervitama viisakalt õpetajaid, tuttavaid ja kaaslasi. 33. Ka liiklemisvahendeis olgu õpilane viisakas, pakkugu istekoha puudumisel oma istet vanemaile isikuile; käitumine olgu laitmatu.
7
34. Kinos, kohvikus, teatris, pidudel käimine ja tantsi mine, viibimine restoranides ja kohtades, kus müüakse alkoholilisi jooke, on õpilastel keelatud. Koolipidudel käimine on võimalik koolijuhataja loaga. 35. Vanemateta või hooldajateta tänavail liikuda on lu batud algkooli õpilasil kella 2T-ni ja prog\ õpilasil kella 22-ni. IV.
KORRAPIDAJATE ÕPILASTE KOHUSED, a) Klassikorrapidajate kohustused.
36. Kiassikorrapidajaid on kaks, oma kohustusi täidavad nad ühe päeva kestes. 37. Klassikorrapidajad ilmuvad kooli enne õppetöö al gust neile määratud ajal. Seavad klassi korda, enne tunde toovad ja pärast viivad päevaramaatu, millesse märgivd oma nimed, jälgivad klassi ja klassimööbli korrasolekut ning tea tavad korratusist klassijuhatajale (selle äraolekul korrapida jale õpetajale) ja klassivanemale. 38. Tunni alates seisab üks klassikorrapidaja klassi ees, nimetab puuduvate õpilaste nimed, ulatab õpetajale sulepää päevaraamatusse kirjutamiseks. 39. Korrapidajad avavad aknad kohe pääle tunni lõppu, muretsevad kohale igaks tunniks, kui õpetaja ei ole selleks erikorrildusi teinud, vajalikud õppevahendid ja viivad need tagasi endisele kohale, teatavad klassisolevate asjade või .tünnis tarvitatud õppevahendite rikkumisest ja kadumisest kohe korrapidajale õpetajale, hoolitsevad klassi puhtuse eest. Nõuavad järjekindlalt klassiõpilasilt vahetunniks klassist lah kumist ja pärast tunnile helistamist korralikult ja rahulikult kohtadel istumist. 40. Teevad korratusi tekitavade õpilasile vajaduse kor ral märkusi. Ei allu õpilane nende korraldusile, lahendavad nad küsimuse koos klasivanemaga. Tõrgub õpilane siiski nende nõudmist täitmast, siis teatavad sellest õpetajale. 41. Vahetundide ajal vähemalt üks seisab koridoris oma klassi ukse juures.
kiassikorrapidajaid
42. Korrapidamise vahetusel annavad korrapidajad vii mase tunni lõppedes täiesti korras klassi üle järgmise päeva korrapidajaile ja klassivanemale, kes võib keelduda vastu võtmast karratuses olevat klassi. Õpilaste poolt klassi unus tatud asjad korrapidajad viivad kooliteenija kätte. Pärast klassi üleandmist kustutavad klassis tuled. 43. Korrapidajad õpilased on vastutavad oma klassi korra eest. Jälgivad ja nõuavad kaasõpilasilt kooli kodukorra ning- õppenõukogu poolt ülesseatud nõuete täitmist.
8
b) Üldkorrapidajate õpilaste kohustused. 44. Üldkorrapidajad õpilased on progümnaasiumi IV, V klassist. Neid on iga päev 2.
III,
45. Üldkorrapidajad õpilased on kohustatud tulema kooli neile määratud ajaks. Üks neist peab korda I, teine II korral. 46. I korral olev korrapidaja jälgib õpilaste korralikku jalgade puhastamist, ülirõivaste õigele kohale riputamist, õpi laste omavoliliselt koolimajast lahkumist, treppidel liiklemist, I korral viibimne on õpilasele lubatud ainult tarbekorral. 47. II korra üldkorrapidaja õpilane jälgib ning korraldab õpilaste korralikku ja vaikset jalutamist, hoolitseb koridori puhtuse eest, valvab õpilaste korralikku käitumist einelauas. 48. Igasugu korrarikkumisest koridoris, treppidel, eine lauas teatavad üldkorrapidajad õpilased kohe korrapidajale õpetajale. 49. Annavad juhatusi kooli külastavaile võõraile, kus juures käituvad eeskujulikult. 50. Teatavad korrapidajale õpetajale võõraste isikute il mumisest kooli ruumidesse. 51. Korrapidajad õpilased on korrapidajate õpetajate abid, kõik kaasõpilased on kohustatud alistuma nende kor raldusile ja nõudeile. 52. Pärast õppetöö lõppu lahkuvad üldkorrapidajad õpi lased viimaste õpilastena koolist, andes enne üle kooli ruumid korrapidajale õpetajale. V KLASSIJUHATUSE KOHUSTUSED. 53. Klassijuhatus valitakse üheks õppeaastaks ja on 5-liikmeline: klassivanem, klassivanema-abi, kirjatoimetaja, kirjatoimetaja-abi ja laekur. 54. Klassijuhatus valitakse klassi poolt lahtisel või kinni sel hääletusel klassijuhataja poolt hääkskiidetud kandidaatide hulgast. Märkus: Klassijuhatuse ametid on auametid, mispärast nendel kohtadel võib olla õpilane väga hää käitumisega ja vähemalt rahuldava edasijõudmisega. 55. Klassivanem esindab klassi klassijuhataja teadmisel koolijuhataja, klassijuhataja, õpetajate, õpilaskonna ees ja mujal; juhatab tarbekorral klassi koosolekuid. 56. Koos korrapidajatega vastutab klassivanem klassi korra eest ja valvab kooli kodukorra täitmise järele. 57. Klassivanem annab klassile edasi klassijuhataja ja õpetajate korraldused ning valvab nende täitmise järele.
9
•
58. Klassivanem jälgib kooli kuulutustahvlile välja pan dud teateid ja teeb need teatavaks klassile. 59. Kui õpetaja ei ole ilmunud klassi 5 minuti jooksul pärast tunni algust, siis klassivanem teatab sellest koolijuha tajale või tema äraolekul mõnele õpetajale. 60. Korduvalt korda rikkunud õpilaste nimed klassiva nem teatab klassijuhatajale. 6T. Klassivanem koostab üldkorrapidajate õpilaste ni mestiku. 62. Klassivanema-abi aitab klassivanemat kõigis asjus ja puudumisel asendab klassivanemat üks klassijuhatuse liik meist. 63. Kirjatoimetaja peab klassipäevikut; protokollib klassi koosolekuid ja peab vajaduse korral klassi kirjavahetust. 64. Kirjatoimetaja-abi aitab kirjatoimetajat kõigis asjus ja asendab teda puudumisel; mõlemate puudumisel asendab teda teine juhatuse liige. 65. Laekur ajab klassi rahalisi asju, puudumise korral asendab teda klassivanem. 66. Kõik õpilased on kohustatud austavalt kohtlema oma klassi juhatust eesotsas klassivanemaga ega tohi astuda nen dega sõnavahetusse korralekutsumise puhul. 67. Klassijuhatajal on õigus tagandada ametist klassi juhatuse liikmeid, kui nad oma käitumisega on kaotanud poolehoiu ja lugupidamise õpilaste seas ja kui nad on eksi nud kooli kodukarra vastu. VI
KORRALDUSED VANEMATE Või HOOLDAJATE KOHTA JA NENDE KOHUSTUSED.
68. Õpilase vanemad või hooldajad võtavad õpilase koolipaigutamisega endile kohustuse luua kooli poolt tarvili kuks peetud tingimused, et õpilane saaks oma õpitööd kor ralikult teha ja võiks kasvatuslikult areneda. Siia kuuluvad esijoones korraliku korteri ja toitmise eest hoolitsemine, va jalikkude õppevahendite, korralikkude rõivaste ning puhta pesuga varustamine; valvelolek, et õpilane ei satuks soovima tusse ümbrusse jne. Üldse vanemad või hooldajad peavad hoolitsema selle eest, et õpilane saaks teha edukalt ja takis tamata õpitööd. 69. Kool jätab enesele õiguse nõuda vanematelt või hooldajatelt korteri muutmist, kui õpilase korter on kooli seisukohalt vastuvõetamatu. 70. Vanemate või hooldajate kohus ei ole üksi kaasa aidata koolile tema kasvatuslikkude ülesannete teostamisel, vaid hoolitseda ka selle eest, et kooli majanduslikud nõuded õppemaksu näol leiaksid õigel ajal täitmist.
10
71. Vanemad või hooldajad on kohustatud tasuma õppe maksu vastavail tähtaegadel. Õppemaksust vabastamist soo vijail tuleb esitada koolijuhatajale vastaval tähtajal sellekokohane põhjendatud palve vanema või hooldaja allkirjaga, juurde lisades tõendavad dokumendid varandusliku seisukorra kohta. 72. Õpilased, kelle õppemaks on tähtajaks tasumata, kas täiesti või osaliselt, kaotavad õiguse kooli tulla, kui neile pole antud koolijuhatajalt pikendust sellekohasel vanemate või hooldajate palvel. 73. Vanemad ja hooldajad on kohustatud hoolitsema selle eest, et õpilane pääle kooli vaheaegasid õigel ajal kooli ilmuks. Hilinemise puhul on vanemad või hooldajad kohus tatud saatma koolijuhatajale vastava seletuse. Vastasel kor ral kustutatakse õpilane õpilate nimekirjast ja ta kaotab oma koha koolis. Samasugune korraldus on maksev ka eksamite ja järeleksamite puhul. 74. On väga soovitav, et vanemad või hooldajad vähe malt kord poolaastas päriksid järele klassijuahtajalt õpilase edasijõudmise ja käitumise üle. 75. Kõigil neil õpilasil, kes elavad vanematest eraldi, peab olema hooldaja, kes toetab kooli tema kasvatuslikkude ülesannete täitmisel. Kooliaasta algul peavad õpilased tea tama, kes on nende korteri hooldaja. 76. Hooldaja on õpilasele kooliajal vanemate asetäitjaks. Sellepärast on ta kohustatud teadma kooli korda ja käima nende ettekirjutuste ja nõuete järele, mis kool tarvilikuks peab õpilase suhtes. 77. Koolikorra teadmist tõendavad vanemad või hool daja oma allkirjaga. Koolijuhataja.
Käesolevaga palutakse Teid ilmuda lastevanemate koosolekule, mis peetakse ................................... päeval ......... ".............................. s. a. kell .......... kooli ruumes alljärgneva päevakorraga: 1.
2. 3. 4. 5.
6. 7.
8. 77
" ........................
............... 19........... a.
(koolijuhataja)
(lapsevanem)
18
Kutse lastevanemate koosolekule.
Käesolevaga palutakse Teid ilmuda lastevanemate koosolekule, mis peetakse ................................... päeval ,,..........u.................... ......... s. a. kell .......... kooli ruumes alljärgneva päevakorraga: 1.
2. 5.
4. 5.
6. 7.
8.
(koolijuhataja)
(lapsevanem)
19
Kutse lastevanemate koosolekule.
Käesolevaga palutakse Teid ilmuda lastevanemate koosolekule, mis peetakse ................................... päeval
VaataVIRU
KALENDER
1923
A. Reemanni trükk, Narma...VIRU
KALENDER
1923
A. Reemanni trükk, Narmas.
A-s. A. Le Coq’i
Õlle Ladn Narmas, Turu t. nr. 6.
Soovitab tuntud maitsewaid
õllefi: Märtseni, Müncheni,
Satseri, Pilseni maalides ja
pudelites, niisama tuntud Hea:: duses oma walmistatud ::
MHBBäL JOOKISID
SUUREM
ILUWÄRWIMISE VABRIK EESTIS.
WASTUWÖTM1NE:
Narmas, 7 Peetri täil. 16 -2i. Kõnerr. 161.
Rakweres, P-. Püss, Pikk tän. 17.
Jõhmis, A. Jürgensoni kaupl.
Skamsas, P. Ljubomudrow.
Püssi, $. Küllo.
Gesti auru-iluwärwrwife
— wabrik N«rwas. —
Kraasimine, ketramine, w anutamine, wärwimine, shäärimine, worsimule, pressimiue ja
dekateerimine.
:-: Hinnad äärmiselt mõõdukad. :-:
Kalender
1923.
Sel aastal on 365 päewa
^pdUMD^
^jo.^f
706 /32
A. Seemenni Irükk, Narwas.
Märkide ja aegade seletused.
• noor luu
G täis kuu
j
1
€ esimene weerand
J wiimne weerand
Z.^kell; m.— minut; p. päew; e.l. — enne lõunat
ja tähendab aega kella 12-nest ööst kuni kella 12-ni päewal; p. l. ^pärast lõunat ja tähendab aega kella 12-nest
päeval kuni kella 12=ni ööst. Tähtraamatusse üles pandud
aeg Lähendab Ida-Euroopa aega.
Aastaajad.
Kewade algab 21. märtsil kl. 5,29 m. p.l.
Suwi algab 23. juunil kl. 1,02 m. e.l.
Sügis algab 24. sept. kl. 4,02 m. p.l.
Talw algab 23. dets. kl. 10,52 m. p.l.
Päikese ja kau warjutufed.
1923. aastal on 2. päikese ja kuu warsutust.
1) Osaline kuu warjutus 3. märtsil. Algus kl. 4.28 m.
e.l., lõpp kl. 6,36 m. e.l. On Eestis näha
2) Ningkujuline päikese warjutus 17. märtsil. Algus kl.
11,50 m. e.L, lõpp kl. 5,39 m. P.l. Näha Atlandi
okeaanis ja 2üuna-Aafrikas.
3) Osaline kuu warjutus 26. aug. Algus kl. 11,52 m. e.l.,
lõpp kl. 1,27 m. p.l. Ei ole Eestis näha.
41 Täieline päikese warjutus 10.—11. sept. Algus 10-mal
kl. 8,14 m. p.l., lõpp 11-mal kl. 1,20 m. e.l. War
jutus on näha Ameerikas.
Määrus pühade ja puhkepäewade kohta.
(„R. Seat." nr. 67/68—1920 a.).
Täielikkudeks pühadeks loetakse järgmised päewad, mil
tööd ei tehta:
1) Uus-aasta (1. jaanuar), 2) Kolmekuninga-päew
(6. jaanuar), 3) E. W. riigi iseseiswuse püew (24. weebruar). 4) Palwepäew. 5) Suur Neljapäevi, 6) Suur
Reede, 7, Ülestõusmise pühad, 3 Päeiva, 8) Esimese mai
püha (1. mai), Ristipäew (taewamin. püha), 10) Nelipühi,
3 päeiva, 11) Jaanipäevi (24 juuni), 12) Mardipäev, (10.
rrorv). 13) Jõulupühad 3 päewa.
Töö lõpetatakse kell 12 Päewal:
1) Suurel laupäeval, 2) Nelipühi laupLewal,
jõulu laupäewal, 4) W inal->aastal (31. detsembril).
Soorvitan omast kauplusest suures wäljawalikus kõiksugu moodsaid meeste,
naiste ja laste saapaid; lak, samsh, shawro sa kroom kingi, sandale ja
m ilt botikuid igas suuruses.
Linnad ajakohased.
Austusega K ^itsi.
LaadadJaanuar. 2. Krüüdneri W., Pusu kõrtsi juures —7. Tartus, aastalaat. 3 nad.; Orgilal, Marjamaal; Mõrus
—12. Weinjärwe w. Wahu k.—15. Laekmeres, Simuna
kihelk.-17. Koluweres, Kullamaa kihelk.—21. Mehikoormas, Meeksi w. 22. Jmawere w., end. Paia kõrtsi juures
—23. Haapsalus; Walgas; Rasiual, Wõnnu kihelk. —- 24.
Paides; Jõelehtmes.
Weebruar. 2. Raplas; Hallistes. 4. Võrus—5. ALikre
w., Oisul, harivaimat; Torma alewis; Keblaste M.,
Mihkli kihelk.; — 6. Narmas — 9. Pärnus; Rakmeres —
10. Raasikul, Harjumaal; Räpinas; Antslas — 11. Põlt
samaal — 12 Tapal — 15. Lähtrus, Läänemaal; nägema
alewis; Baltiskis — 16. Wiljandis, 8 P. —|17. Tartus—
18. Nina külas — 19. Paides—20. Rimilas, Kose külas,
Harjumaal; Wasknarwas — 21. Muhu-Suure vallamaja
juures; Walgas — 25. Wõrus, 8, p. — 25. Lihulas —
36. Wõöbsus — 28. Wiljandis; — Audrus, reedel enne
wastlapäewa.
Märts. 1. Piirsalu W., Risti jaama juures; Jögewal — 3. Jõhmis — 4. Kiwiloos, Peningi w. — 5.
Kirbla w., Läänemaal — 6. Petseris — 8. Iisaku m.,
Virumaal; Kurista w., end. Aidu kõrtsi juures; TumalaS,
Uuemõisa w.— 9. Jakobi kiriku juures; Wiru-Jakobi kihelk.;
Emmaste W., Hiiumaal; Kohila w., Hageri kiriku juures
— 10. Kõo M., Wiljandimaal; Suurejõel, Uue:WändraS;
Watlas, Karuse kihelk., Walgjärme w., end. Kitse kõrtsi
juures; Puhjas — 12. Ellamaal; Ardu külas, Triigi w.;
Ambla W.; Wõrus — 13. Riidaja m., Wiljandimaal —
14. Kodijärwe w., Kambja kihelk,; Waimastmere wallamaja juures, Laiuse kihelk.; Mustjala wallamaja juures,
Jmawere w., Käsukonna m., Pilisiwere kihelk.; Mõisa
külas — 15. Raplas — 16. Rannu w., end. Kulli kar
jamõisas; Rannakülas, Saaremaal — 18. Wõhmuta W.;
Iärma-Jaani kihelk.; Keilas; Kastnas, Tõstamaa kihelk^
Sangaste kiriku juures; Kallaste külas, Kodawere kihelk.—
30. Taewere w., Wiljandimaal; Kuresaares; Märjamaal;
Jüri kiriku juured, Rae w. — 21. Ulita w., end. MLike
Miila m. — 22. Ä bn wallamaja juures, JärmamaE —
23. Varujas; Walgas; Leisi alewis — 24. Laetweres,
Simuna tirelt.; Laiuse ro., Mõra m. -— 25. Voldis
25. Sulbi alewis, Kärgula w.; Wahastu w.; Järwamaal;
Wõlla-Kihlepas, Pärnumaal; Wana-Pranglis, Sambia
Ühelt. — 28. Kellamäe kõrtsi juures, Saaremaal; Kase-pere poe juures, Kloostri w.; Paides; Walguta M.. Pritsu
jaama juures — 31. Mustwees — Põltsamaal, reede enne
15. märtsi.
Aprill. 1. Juurus. Harjumaal; Pindi w., Leewi M..
Rõuge kihelk. — 2. Alajõel, Wirumaal; Antslas; Põlgaste w., Võrumaal — 8. Pärsamaa w., Roopata
Saaremaal; Waiwaras; Kastre-Wõnnu w., end. Suitsu
kõrtsi juures — 9. Udernas, Elwa jaama juures — 10.
Ellamaal, Sooniste w., Petseris; Loona wallamaja juures;
Saaremaal; — 12. Wõrus — 14. Nina külas; Hummulis,
Soe kõrtsi juures; Wastse-Kuuste w, Koorwere külas —
15. Tapal; Saru wallamaja juures, Võrumaal — 16.
Wolweti-Keremal — 18. Tarwastu w., Mustla alewis;
Wigala kiriku juures, Läänemaal; Rahu külas, Saare
maal; Weinjärwe W., Wahu külas —19. Kilingi-Nõmmes,
Wiitnal, Kadrina kihelk.; Rogosr w.. Luutniku m. — 20.
Lihulas; Tartus; Alawere w., Alawere mõisa juures; Kuresaares; Selis, Tõstamaa kihelk. — 21. Mälke-Maar;as
23. Orajõel — Kublis, Pärnumaal; Wasulas, Tartu lä
hedal „ 24. Lohusuu w. Lohusuu k.; Vastseliina walla
maja juures, Wõrumaal; Petseris — 25. Peri W., WõruMaal; Narwas; Roosikus' Zooru W., Wõrumaal; Kõiguste
kõrtsi juures, Saaremaal; Koonga wallamaja juures^
Pärnumaal; Saulepi W., Varbla kihelk.; Märjamaal 26. Isaemal — 27. Saare w., Maarja-Magdaleena kihelk.
— 28. Taewere w., Viljandimaal; Käru w., Lauri raudt«jaama juures; Rakweres; Krüüdneri w., Sulaoja kõrtsi
juurek; Abja-Paluojal, Pärnumaal — 29. Valgas; AhjaKärsal, Võnnu kihelk.; Stolbowa k., Pamkowttschl w.;
Kolga W., Liiwal; Wõtikwere w., Waiatu kõrtsi juures30. Wastse-Nõu m., Oõu kihelk.; Haanjas, Võrumaal —
Wiljandis. neljopäewal P. Lihawõtte pühi; Põltsamaal,
reedel enne Jüripäewa.
Mai. 1. Kergu alewis; Nissis, Riisipere w.—Tõrwa
alewis; Vändra alewis; Waikna w., Päri mõisa juures;
Roelas, end. Torma jaama juures; Alamustes, Kölliste
w. — 3. Karvastu w., Koosa k.; Lille-Hiiekõnnus; Nuus
taku alewis; Soodla-, Anija W.; Kaarepere w., Pikjärwe
kõrtsi juures — 4. Pärnus — Haapsalus; Palal, Kodawere
kihelk. — 6. Järwatandis — 7. Pölwa kiriku juures, Peri
w. — 8. Tahkurannas, Mõiste kõrifi juures — 9. UueAntsla wallamaja juures; Häädemeeste!—10. Wana-Roosa
wallam. juures; Uduweres, Jakobi kihelk.; Kuiwajõel, Harjumaal — 11. Reolas, Tartumaal — 12. Patastel, Maarja-Magdaleena tihelk.; Mõrus; Antslas — 14. Karilatsi
w , end. Karilatsi kõrtsi juures; Holftre wallamaja juures,
Miljandimaal — 15. Kuresaares — 16. Paides — 18.
Sangaste kiriku juures—19. Mehikoormas—20. Haiba poe
juures, Kirna-Kohatu w. — 22. Wõõbsus — 23. Walgak;
Mätjaküla karjamaal, Pärsamaa w. — 26. Petseris.
Jaani. 5. Wiljandis — 12. Paides — 13. Woltweti-Keremal — 14. Wastse-Kuuste w., Lootwina k. —
15. Märjamaal — 16. Tapal — 20. Mõhmuta W., J.Jaanis; Mustmees — 21. Mõrus — 26. Wiljandis; Laiksaare-Urilaarel, Pärnumaal; Piirsalu W., Risti jaama
juures — 27. Põltsamaal — 28. Rakmeres.
Juuli. 1. Malgas; Haapsalus — 3. Palmse w.,
Miitna kõrtsi juures; Paides — 4. Tartus — 7. Petseris
— 8. Taagepere wallamaja juures — 10. Tarwastu w.,
Mustla alewis— 14. Leisi alewis, Saaremaal, 8 p. (neete
laat) — 15. Karksis, Pärnumaal — 18. Tõrwa alewis
— 20. Pärnus — 23. Kuresaares, 23./VII — 5./1I1V
(riiete laat).
August. 1. Paides — 2. Pärnus, 3 näd. — 10.
Kuresaares — 12. Wana-Wõidu wallamaja juures, Miljandimaal — 15. Tuhalaane wallamaja juures; Wiljandimaal — 18. Loodi w., Miljandimaal — 21. LaiksaareUrisaarel, Pärnumaal — 23. Malgas — 25. Mõrus;
Naroowa-Jõesuus — 26. Paides; Mõisaküla alewis; Kaarli
m., Mil' ndimaal — 28. Petferis; holftre wallamaja
juures, Miljandimaal — 30. Rakneres — 31. Helnle m.;
Häädemeeste!: Suurejkel, Uue-Wändras.
September. 2. Taewere w., Suure-Jaani kihelk. —
3. Selts, Tssramaa kihelk.; Narwas — 5. Wiljandis — 6.
Meeri w., Wastse-Nõu m.; WoobsuÄ; Wastemõisa komi
juures, Wiljandimaal — 7. Hummuli w., Soe kõrtsi juured:
Wana-Kariste wallamaja juures — 8. Olustwere raud
teejaama juures; Peningi wallamaja juures. Harjumaal;
Hallistes — 9. Puiatu m., Wiljandimaal — 10. KilingiRõmmes; Tapal; Kärstna m., Wiljandimaal; Ellamaal,
Saaremaal; Puhjas — 11. Lelle-Hiiekõnnul — 12. Maast
w., Tageroerel; Kose W., Kriusha k.; Mehikoormas — 13.
Jsaku mõisas; Walgas; Soosaare w., Kolga-Jaani kiriku
juures — 14. Wiitina wallam. juures; Alliku w., Oisusi
Kuresaares: Nina külas — 15. Iõgewat; Abja-Palu-ojak;
Tammistes, Pärnu kihelk.; Saulept w., Warbla kihelk.—
17. Uduweres, Jakobi kihelk.; Räpinas; llasna m., Wil
jandimaal — 18. Sindis; Sangaste kiriku juures; AlaW-Te w., Alawere m.; Kaarepera W., end. Pikjärwe kõrtsi
juures — 19. Kergus, Jakobi kch.: Kogula W., Kallikülas
—20. Pindi w., Leewil, Wõrumaal: Wigala kiriku juures
21. Rõuge kiriku juures, Wõrumaal; Tahema wallamaja
Wahastn W., Järwamaal; Pärsamaa w., Wölupe kõrtsi
juures; Orajõel-Kablil — 22. Kastnas, Tõstamaa kihelk— 23. Paides; Holvre mõisas, Helme kihelk,; Iärwakandis; Sürgawere mõisas, Wiljandimaal — 24. WöraS;
Kirbla w.—25. Tartus; Antslas; Loona wallamaja juured,
Saaremaal; Wõlla Kihlepas, Pärnumaal; Paatsalu w. —
26. Pööraweres, Jakobi kihelk.; Tallinnas — 27. Pölwa
kiriku juures, Wõrumaal — 28. Põltsamaal; Kuresaares;
Tori alewis — 29. Ambla alewis; Ksiepis, Rõngu kihelk.;
Keblaste m. — 30. Haanja mõisas, Wõrumaal.
Oktoober. 1 Audrus; Waikna w., Perl m. juures;
Rasinal, Wõnnu kihelk.; Uuemõisa m., Mehamäel; Kolga
w. Liiwal — 2. Roelas, end. Torma jaama juures;
Tõrwa alewis; Märjamaal — 3. Wändra alewis; Lindo
ral, Loosi w.; Laanemetsal, Suure kõrtsi juures, Wõru
maal; Narwas; Kawastu w.. Koosa k. — 4. Kuiwajõel;
Baltiiskis; Rõuge u., end. Sanna kõrtsi juures; Palmses.
Wiitnal, Kadrina kihelk.; Reolas, Kambja kihelk. — 5.
Roosikul, Zooru w.; Lihulas — 6. Tapal; Jõhwi alewis;
Ratastel, Maarja-Magdaleena kihelk. — 7. Wiljandis;
Hageris, Kohila w, — 8. Mustjala mõisa juures, Saa
remaal; Pukal, Sangaste kihelk. — 10. Ämawere w.;
Walgas; Suurmõisa w., Hiiumaal — 11. Kilinge-Nommed *— 12. Leewi alewis; Keilas; Jõukal, Kuremaal:
Tartus; Pärnus; Vastseliina wallamaja juures,— 13.
Kurista W., end. Aidu kõrist juures; Rakweres; Mõrus ^14. Albu wallamaja juures. Järwamaal; Petseris — 15.
Raplas; Kolowere mõisas; Rannu W.. Kulli karjamõisa
juures; Saru wallam. juures, Wõrumaal — 16. MuhuSuure walla magafiaida juures, Saaremaal — 17. Nuus
takul: Koonga wallamaja juures, Pärnumaal—18. WäikeMaarjas; Lohusuus; Wõõbsus; Kuresaares; Taewere W.,
Suures-Jaanis; Suumaste külas, Hiiumaal — 19. Tarwastu w., Mustlas; Rogost w., Lutsniku m.; Põlgaste
w., Puuskarul; Jõelehtmes; Wastse-Knuste W., Lootmina
m. — 20. Kõlliste W., Trllel; Wana-Roosa wallamaja
juures; Weinjärwe w., Wahu k.; Uue Antsla wallamaja
juures — 21. Haapsalus; Loost W., end. Holsta kõrtsi
juures; Kastre-Wönnu w., end. Suitsu kõrtsi juures—22.
Kärgula w., Sulbi alewis — 23. Kõo M., Wiljandimaal;
Morsekutsi alewis; Kasepere kõrtsi juures, Kloostri w.;
Wasulas, Tartu lähedal; Sooniste W., Ellamaa kõrtsi juu
res — 24. Krootuse m., Kõlliste w.; Laatre W., Sangaste
kihelk. — 27. Saare wallas, Maarja-Magdal. kihelk.;
Laekweres, Simuna kihelk. — 28. Woltweti-Keremaal;
Wõhmuta W., J.-Jaauis; Puurmanni W., Piknurme k.;
Krüüdneri w ., Pusu kõrtst juures; Taageperas — 29.
Lhja-Karsal, Wõnnu kihelk.; Stolbowo k., Panikowitshi
w.; Wõtikwere W., Waiatu k. — 31. Mõniste wallamaja
juures; Sindis.
Nowember. 1. Jakobi kiriku juures, Wiru-Jakobi
kihelk.; Pärsamaa W., Mätjakülas — 2. Laiuse W., Mära
m.; Paides; Suurejõel, Uue-Wändras; Palal, Kodawere
kihelk. — 4. Nissis, Riisepere w.— 5. Antslas; Missi
kõrtsi juures, Kambja kihelk. — 6. Kaarepere w., Kassi,
nurmes; Rõuge w., end. Alakõrtst juures — 7. Malgas;
Elwas — 10. Jõgewal; 8ähtru w. — 11. Mõrus; Wiljandis — 12. Karilatsi w., end. Karilatst kõrtst juures,
Kuresaares; Ardu külas, Triigi w. — 14. Tartus; Käru
W., Lauri jaama juures — 20. Piirsalu W., Risti jaama
juures; Haibas, Kirna-Kohatu w. — 23. Paides; Mustwees — 25. Raasikul, Harjumaal — 26. Walqjärwe W.,
end. Kitse kõrtsi juures — 28. Woltwetis; Põltsamaal;
Keilas - 29. Kovakowos, Panikowitshi W^ Mõrus—30.
Wi^ala w., end. Poti kõrtsi juures.
Detsember. 1. 'Tapal — 2. Juurus — 3. Alasõel,
Wirumaal; Walgas; Jögrwal — 5. Amblas — 7. Kallastel
— 8- RakwereS; Wiljandis — 10. Jüri kiriku juures^
SRac w. — 11. Narmas, 3 p. -- 12. WändraS; Martna
kiriku juures; Wõhmatu W., Iärwa-Jaanis — 14. Nina
külas; Antslas; Pärnus — 15. Mõrus: Kohilas, Harju
maal — 17. Moisekatst w., end. Kauksi tõrtfi juures —
18. PöSraweres, Jakobi kihelk.; Paides — 19. Jõhwi alewis — 20. Wõõbsus; Märjamaal — 22 Mustmees—23.
Sulaojal, Krüüdneri w. — 28. Warnjas; Walgas — 29.
Wasknarwas — Lille-Hiiekönnus. eSmaspäemal pärast 2.
Kristuse tulemise püha — Põltsamaal, reedel enne 15.
detsembrit.
Kui laadapaew lauväema peale langeb, fiis peetakse
laat järgmise! töö- ehk esmaspäcwal ära.
Kuulaatu peetakse: Petseris — iga kuu 1. ja 15.
päewal, Isborskis — iga kuu 21. Päewal, Laura alemis
—iga kuu 20. päewal. Värskas, Slabodka w, — iga kuu
10. päewal.
Hobuste laata peetakse Tallinnas kaks
— pühapäemadel peale 1. ja 15. kuupäewa.
Me kuus
Asi lehed puudest lsugewad...
Tõnu Küla.
l.
Lõrkawal naerulaginal tulid nad mulle Peetri turu
nukkal wastu. Neid oli folnr. mees luitnud frentshis, kurguall kolme nööbikesega — kaks naisterahwast — teine
jeise käeotsas. Üks naisist kandis Helepunast, koetud, willast
taM — mille taskusse oli surut rusikas olem käsi, teisel
Helbendas lahtiselt suur, willane rätik õlgul. Mehe käes
oli pooltoobiline pudel, mille kaelast ta oma pahema käega
nägis kramplikult kinni hoidwat — paremaga lõi aga
wastu pudeli põhja ja lällutas:
„Täna täis kui sitikas: homme joome jälle!.."
Naised naersid kaasa ja teine kriiskas:
^Aui siis pea ei parane: üle homme jättel./
Hoogu saades trallitusest, lasksid kõik kolm kooris:
„Aui siis pea ei parane — ülehomme — jättel./
Mees naisi wahel, kui Kristus kahe kurjategija
wahel, laskis oma lõdwa, kaelaotsas wõnkuwat pead ühe,
kui teise naise poole ja lällutas — filmi kinni pigistades
mamit sõnu edasi.
^Näe Karl, fiin ma olen! Mis aitab sind su moraal,
fu kombeõpetus!.. Mina olen elu — ma tahan elada!..
Mu soontes jookseb Joosepi aga mitte Jüri weri! Maha
foifi Ära kõik — mis oli mul püha!.. Llama peame
Juku, mul on weel raha, meie wõime juua — Karl on
rikas; temal on kõige parem talukoht terwes wallas — ta
on wallakirjutaja... Ta armastab mind... oo Juku —kudas
ta mind armastab — nii õrnalt, nii hellalt — suutleb
mul käsi, kaela, kõrwu, rindu — kui ma käsiks — ka mu
jalawarbaidki... Aga — mis see tähendab? Kas see on
elu -7- kas on see õige mühaw, mässaw, määratsew elu —
mida ma otsin?.. Li ole mitte!.. Juku: sinuga on elul
Sing mõistad mind!.. Lähme!..
Punafe sakiline kiskus Jukut käisest.
„2Hii, miisu nüüd plämad siin?.. Aer keese sa oled?..
Mehe naine?!.. Mina sinuga mitte, ei, ei tule.'.. Wallakirjutaja, ütled sa?.. Vallakirjutaja, ei mina ei tule... ei
tule — mine, mine minust!..
Ja frenthsis olew isik lükkab tõesti punajakilist oma
käeotsast eemale.
^Ah, mis! Ei ole siin wallakirjutajat, ei ole tema
naist! Siin on ^uuli ja Maali, — siin on raha ja juua!
Juku, lähme!..
Mees jollis mõlemi otsa nähtawa kahklusega. Ta
ei taipanud: kus oli, ehk mis tuli. Vaheldamisi oli nagu
poolest suunurgast tulewat öö, öö, öö — öö, öö, öö kuulda
olnud. Siis wajus ta punajakilise poole, kaotades enese
tasakaalu ja surudes teda wastu aiaplanke, kus juures:
jorutos:
mina mõtlesin, et mul on rkka ausate nemdega
tegemist, nüüd leian end aga keset autuid naisi!.. WaKa»
kirjutaja, oi see on ju suurmees — suurem kui mina ja
tema naine: Kes on siin tema naine?!.. Ütelge mulle, ehk
muidu teen kõrwad tuliseks??.. Kes on, kes on — «alla*
kirjutaja naine?!..*
II.
„Isa, mul on kõht tühi?.. 3fa, kus ema on?.. Kas
ta ikka nii kaua Nalwas käib — kas ta ükskord ju koju
ei tule?.." päris wäike, 5— ^ aastane, walgelokiliste juus
tega poisikene, raputades lana taga istuwat wallakirjutajat pükstest.
Kirjutaja heitis wiltu waate wäikse poole ja ei
reastanud sõnagi; ehk mis pidigi ta wastama: oli jn kõik
oma tarkuse tagawara sellele wäikesele nii mitmele korrale
mälja puistanud.
„3fa, kas ema ka Nalwast saia toob?.. Miks iaoma talmekübals ka kaasa mõttis: üks pani pähe jü teine
kaldonkaga?.. Kas Nalwas nii külm on?..."
Kirjutaja pani sule käest ja tõstis wäikese põimele.
„GH sa nii walulaps! Just kui tema suust maha
kudunud: need huuled, need posked, need silmad sa suugi
— ja juuks — oh need juuksed?!.."
Sügamasti ohates majutus ta märkest oma tugemast!
tuksuma rinnale.
- „
„, „ . _ /
^3fa kes on suust maha kukkunud? Kelle suust?..
Tormiliselt suutles kirjutaja wäikese poisi, otsaesist,
kaela, õlgu."■
Wargse pühkis ta oma palgele weerewat pisara.Mul on nii igaw; ei ole midagi siin teha — sa
Mati küürutad oma töölaua taga, ei pane mind tähelegi
--------- linnas on nii hea, on nii palju sõpru, lõbus olla
Kn la^sea^
õuuli targutanud mitte ühele, maid küm
nele korrale.
.
.
nii oli La lubanud pahatihti oma noorelelinnast wõetud ilusale õ^lile, linna sõita, et seal lõbul
sain olla. Ia Juuli oli omi sõpru sealt eest leidnud — oli
leidnud niisugufid — kellede poole ja peale ta ennem cl
põlastusega waadanud — kuid Käo lllaali
feDe^ la
enam lahti ei saanud! Vaalil oli suur korter' kaks tu^a,
üks köök. Ta elas laialt ja tõmbas kui noodagv noon
kui wanu mehi oma hõlma.
Seda kõik oli kirjutaja paju teada saanud; oli malta
sõrmitsenud, oma Juulile seda ka ette wisanud — imb
Iuuli — tema nii pühendatud Duuli naeris nüüd talle
.Istu oma laua taga sa kasivata omale kuuru sieign — mina olen aga noor ja nõuan elu, nõan lõbu...
ta nõudis.
Rohkem aasta maitses seda nädalate kuude karpa.
Aur üsna räbalasti läks, tuli isegi paju juure tagasi —
algas nagu poleks midagit olnud jälle oma tööle, keetma
küpsetama.
_ -.,
Paju ei öelnud talle millalgi halba.
Mi wenisid päervad, kuud, aastad.
IIL
„Auhu kural on need naised nüüd jäänud? Kus on
Juuli, kus Maali?!.. Tuba tühi, ükski lahti...'
Lcööpe kurgu all kandew isand ajas end woodi serwalr istukile.
Ta waatas uudistades enese ünrber.
^Hm, ilus tuba! Ilus woodi kah, wedrutabki roeel!..
Aga kus kurat need lidud fiis on?.. Mis ma Lkst siin
teen?.. Kas sellepärast wiisfada neile andsin, et mõni
lonks wiina ja pudel õlut juua?!..
Mees waikis.
Ta oleks nagu kõrwal toas tasast juttu kuulnud.
Jah, seal kõneldi.
Aga mis?
^Sina Juuli pead tema juure minema; kuule juba
woodi nagiseb, tõuseb ülesse ja leiab tühja woodi!.."
„EH, mina ei lähe — ma olen kolmat nädalat juba
Haige... ei wõi... on walus!.."
^Nablewat! Alis walus? Mis ei wõi?!.. Hambad
kokku ja ......Tas neid kuradid fiis rohitseda kasenna
rohtudega — ärgu ajagu meid taga!..*
Maali oli üles tõusnud, käed puusa pannud ja sundis
Juulit woodi minema.
^Mu Jumal — ma ei wõi, ei jäksa; olen mitu
päewa söömata!.. Oh Jumal, Juural — mis on minust
saanud?!.. Oh Karl, Karl — kui sa teaksid kus ja mis
on su inglist, su mesimagus Juulist saanud?!.."
Ta wajus põlwili pliidi kõrwale. Tõstis käed üles
ja palwetas:
„Maali, Maali — wabasta mind seekord — ära
sunni mind mitte — ole hea inimene — mine temaga, sina
1* wõid, sa oled ju nii tugew, nii rammus, nii raswane —
peasta mind seekord?!.."
"G Rasked pisarad weerefid õnnetu põskilt alla; silmad
keerlesid abiotfides üheasja pealt teise peale köögis ümber.
^Mu Karl, mu Juku — elage hästi — ärge wanduge... needke oma õnnetut... oma armast...
Tume mütsatas ja kõik jäi wakka.
lisid, graveerimise töösid,
juubeli ja teisi märkisid,
sitoonisid jne.
• ::
j
sassiMAA
] Töõsksejs KaOllMsePsM
H
HABWA JAOSKOID Rüütli tän. 2^.
C-—o
Telefon 69.
TOIMETAB KÕIKI PANGA OPERATSIOONE,
^-— -
nagu:
—^—7-
veksli diskont,
laenude andmine,
raha saatmine sise- ja
väljamaale,
välisvaluuta müümine,
inkasso j. n. e.
Wõiab raha hoiule ja maksab 5—8°/o,
Üürib wälja tulekindlad kapid.
N
Wõiab wastu tule, transporti
ja wäärtuste kinnitused.j
Vastu võetud ühingu peakoosolekul
15. veebruaril
1937. a. prot. nr. 15.
kultuur ** haridusühmgu
„RAUDAM“
TEENETEMÄRGI
STATUUT.
§ 1.
Raudteelaste kultuur»haridusühingu „R audam “ teenete»
märk on asutatud eesmärgiga annetada seda neile, kellel
on väärilisi teeneid ühingu tegevuse alal.
§
2.
Ühingu teenetemärk on nelja järguline.
§ 3.
Ühingu teenetemärki võivad omada:
I järku: liikmed, kes ühingu juhatuses, revisjoniko*
misjonis, laulukooris või ühingu juures tegutsevates
ringides on eeskujulikult kaasa töötanud kas ühel
või kõikidel aladel kokku 25 aastat;
II järku — 20 aastat;
III järku — 15 aastat;
IV järku —- 10 aastat.
§ 4,
Liikmed, kes on erilisi teeneid osutanud ühingule, või*
vad omada IV järgu teenetemärgi ka enne 10 aastast
tegutsemist ühingus.
§ 5.
Ühingul on õigus annetada teenetemärki Eesti ja välis*
riikide kodanikele nendelt ülesnäidatud tähtsate ja üldkasu*
likkude kultuuriliste teenete ning agara, südi või kauakestva
ja kohusetruu tegutsemise eest ühingu kasuks.
§
6.
Teenetemärgi väljaandmise üle peetakse Ä Ühingu tee*
netemärgi raamat."
§ 7.
Teenetemärgi valmistamise kulud kannab ühing. Era»
korralistel juhtumitel võib ühingu juhatus teenetemärgi
valmistamise kulu jätta selle märgi omaja kanda.
§
8.
I järgu teenetemärk kujutab enesest kullast ühingu
normaalrinnamärki, ümbritsetud kullast loorberipärjaga,
mille alumisele osale on kinnitatud kullast number XXV.
II järgu teenetemärk — hõbedast ühingu normaal»
rinnamärk!, ümbritsetud kullast loorberipärjaga, mille
alumisele osale on kinnitatud kullast number XX.
III järgu teenetemärk — hõbedast ühingu normaal»
rinnamärki, ümbritsetud oksideeritud hõbedast loor»
beripärjaga, mille alumisele osale on kinnitatud kullast
number XV.
IV järgu teenetemärk — hõbedast ühingu normaal»
rinnamärki, ümbritsetud oksideeritud hõbedast loor»
beripärjaga.
§ 9.
Teenetemärgi annetamist otsustab ühingu juhatus.
Küsimuse otsustamisest võtavad osa ühingu revisjoni»
komisjoni esindaja, laulukoorist kaks esindajat ja ühingu
juures tegutsevaist ringidest ä üks esindaja. Otsused
tehakse liht häälteenamusega.
§
10.
Teenetemärgi väljaandmist toimetab ühingu juhatus
ühingu aastapäeval või peakoosolekul. Erilistel juhtumitel
võib teenetemärki välja anda ka ühingu mõnel muul
tähtpäeval.
§
11.
Teenetemärk antakse üle ühes vastava diplomiga.
§ 12.
Ühingu juhatusel jääb õigus teenetemärgi kandmist
keelata isikuile, kes heade kommete vastaselt sellega
ümber käivad või ühingu sihtide vastu töötavad.
§ 13.
Teenetemärgi edasiandmine, kinkimine, pantimine ja
müümine on keelatud.
§ 14.
Teenetemärki kantakse rinna vasakul poolel.
§ 15.
Teenetemärgi omanikul on vaba sissepääs kõigile
ühingu poolt korraldatavatele kontsertidele, ühingu aasta®
päeva pidudele ja avalikele ettekannetele.
§
16.
Seni väljaantud teenetemärgid loetakse väljaantuiks
käesoleva statuudi alusel.
§ 17.
Teenetemärgi statuut astub jõusse peale kinnitamist
ühingu peakoosoleku poolt.
§
18.
Käesoleva teenetemärgi statuudi kehtimisega kaotab
maksvuse 8. märtsil 1934. a. peakoosoleku poolt kinnitatud
Raudteelaste kultuur®haridusühingu „Raudam“ Teenete®
märgi statuut.
Kinnitatud juhatuse koosolekul
13. 01. 1938. pr. nr. 15/304.
Raudteelaste
kultuur - harf dusühlngu
„RAUDAM“
laulukoori fondi kodukord
§ i.
Raudteelaste kultuur®haridusühingu „Raudam“ laulu®
koori juures on koori ürituste teostamiseks oma kassa —
laulukoori fond.
§ 2.
Fondi täiendatakse fondimaksudega kooriliikmeilt ning
summadega, mis kooril saadud annetustena, toetustena
või selleks otstarbeks korraldatud ettevõtetest.
$
3.
Rahalised summad hoitakse ühingu jooksval arvel,
mille pealt arvestatakse aasta lõpul fondi summadele
juurde jooksva arve protsendid.
§ 4.
Fondimaksu suuruse ja tasumise tähtaja määrab
kindlaks koorinõukogu, kooriliikmete heakskiitmisel.
§ 5.
Fondimaksu tasuvad kõik kooriliikmed ja kooriliikme
kandidaadid. Juhul, kui kooriliikme kandidaat lahkub
koorist — makstakse temale kasseeritud summa tagasi.
Fondimaksu võib tasuda ka ette.
§ 6.
Fondisumme valitseb koorinõukogu. kusjuures kulutuste
järelvalvet teostab ühingu juhatus.
§ 7.
Fondimaksude kasseerimist korraldab koorinõukogu
ühingu juhatuse poolt väljaantud kasseerimisraamatu järgi
ning valvab summade tähtajalise laekumise üle.
§
8.
Fondi sissetulekute ja väljaminekute
toimub ühingu raamatuis, eriarve kaudu.
arvestamine
§ 9.
Fondi summade seisust annab kooriliikmeile ülevaate
koorinõukogu, vähemalt kaks korda tegevuse hooajal.
§ 10.
Korratult fondimaksutasujaile kooriliikmeile teeb
koorinõukogu meeletuletuse ning vajaduse korral hoiatuse.
Kui kooriliige ei tasu fondimaksu sihilikult, võib
koorinõukogu teda eemaldada kooritööst.
§
11.
Enne käesoleva kodukorra maksmapanemist laekunud
fondisummadega toimitakse vastavalt käesoleva kodukorrale.
§ 12.
Fondi likvideerimisel kantakse fondi jääk ühingu tuluks.
§ 13.
Käesolev kodukord jõustub peale kinnitamist ühingu
juhatuselt.
«Nõmme Trükk", Turupl. 7. Tel. 521,94. 1938.
,06158 § 1. Ühenduse nimi on: „Eesti-Soome Majandusline Ühendus" ja ta asupaik on Tallinna linn.
§ 2. Ühenduse otstarwe on majanduslise ja waimlise läbikäimise ülewalpidamine ja edendamine Eesti ja Soome wahel. § 3. Ühenduse liikmeks wõib olla iga Eesti ja Soome kodakondne ehk juriidiline isik nende maade piirides. Auliikmeks wõib Ühendus walida enese keskelt ehk wäljastpoolt iseärali selt teenuslisi isikuid. § 4. Ühenduse liikmeks wõtab wastu Ühenduse eestseisus. Liikmeks astumise soowi awaldatakse kirjalikult kellegi liikme kaudu. Kui
3
wähemalt 2/4 koosolewatest eestseisuse liige test on liikmeks wõtmise wastu, lükatakse soowija kandidatuur tagasi. Tagasilükamise põhjust ei tarwitse teatada. Liikme lahkumine Ühendusest sünnib kirjaliku teadaandmise läbi Ühenduse Eestseisusele. Tasutud liikmemak sud jääwad Ühenduse kasuks. Ühenduse liiget, kes oma liikmemaksu maks mata jätnud, wõidakse kahekordse kirjaliku meeletuletamise järele Ühenduse liikmekirjast maha kustutada. Liiget, kelle tegewus Ühenduse otstarbe wastane on ja kes muul kombel Ühenduse tegewusele kahju teinud, wõib eestseisus ühel häälel tehtud otsuse põhjal Ühendusest wälja heita. Ühendusest wäljaheidetud liigetel on õigus oma asja peakoosolekul otsustamise alla wõtta. § 5. Iga Ühenduse liige maksab sisseastumise raha Mk. 100.— Igaastase liikmemaksu mää rab peakoosolek kindlaks. Eraldi töö eest wõib Ühendus oma liikme käest eestseisuse ja liikme wahel tehtud kokkuleppe järele maksu wõtta. Ühendusel on õigus annetusi wastu wõtta.
4
§ 6. Ühendust esitab, tema tegewust juhib ja selle üle walwab eestseisus. Eestseisuses on, peale enese keskelt walitud esimehe, 4 alalist ja 2 asetäitjat liiget. Eestseisuse koosolek on otsusewõimuline, kui temast wähemalt 3 liiget osa wõtawad. Eestseisus otsustab, kui põhjuskirjas mitte teisiti ei ole määratud, lihtsa hääl teenamusega. Kui hääled pooleks langewad, otsustab esimehe hääl. Eestseisus walitakse igal kalendri aastal. Ühenduse aastakoosolekul ühe aasta peale. Endist eestseisuse liiget wõidakse uuesti walida. Esimene eestseisus walitakse Ühenduse asutawal koosolekul. § 7. Ühenduse jookswaid asju ajab büroo oma juhataja ja tarwilikkude ametnikude kaudu. Büroojuhataja ja ametnikka wõtab ametisse ja laseb lahti eestseisus. Wiimane määrab ka nende palgad. Büroo töötab eestseisuse poolt antud ees kirjade ja määruste järel. Ühenduse eest kir jutab alla kirjawahetuses büroojuhataja ehk üks eestseisuse liige; kohustustele ja lepingu tele peawad wähemalt kaks eestseisuse liiget alla kirjutama.
5
§ 8.
Ühenduse raamatud lõpetatakse kalendri aastaga. Raamatute revideerimine ja reviden tide aruanne pannakse vähemalt 3 nädalat enne Ühenduse harilikku aastakoosolekut Ühen duse eestseisusele ette. § 9.
Ühenduse aastakoosolekut peetakse eestsei suse poolt määratud paigas iga kalendri aasta esimese veerandi jooksul. Ühenduse liikmed kutsutakse aastakoosole kule kuulutuste läbi pealinna lehtedes vähe malt 14 päeva enne koosoleku päeva. Erakorralist koosolekut võib ülevaltähendatud kombel kokku kutsuda, millal eestseisus seda tarvilikuks arvab ehk kui vähemalt 1/10 Ühenduse liigetest seda eestseisuselt kirjalikult nõuab. Peakoosolek on otsusevõimuline, kui vähe malt pool Tallinnas elavatest liigetest osa võtavad. Kui tarviline arv liikmeid kokku ei ole tulnud, siis määratakse mitte enne üht nädalat ja mitte hiljem üht kuud uus koos olek, mis otsusevõimuline on, kokkutulnud liigete arvu peale vaatamata.
6
§ 10. Ühenduse aastakoosolekul: 1) kantakse ette Ühenduse aasta-aruanne ; 2) kantakse ette rewidentide aruanne; 3) otsustatakse aasta-aruande kinnitamist; 4) walitakse Ühenduse eestseisuse liikmed ja nende asetäitjad; 5) walitakse 2 rewidenti ja nende asetäitjad; 6) harutatakse eestseisuse poolt ette toodud asju ja niisuguseid Ühenduse liigete poolt ettepandud küsimusi, mille üle eestsei susele peajoontes wähemalt 3 nädalat enne koosolekut kirjalikult sisse on antud; 7) walitakse 2 protokolli rewideerijat. § 11. Igal liikmel on Ühenduse koosolekul üks hääl. Otsused tehakse häälte enamusega. Kui hääled pooleks langewad, otsustab esimehe hääl, walimistel aga liisk. § 12. Eestseisusel on õigus kohalikka haruseltsa asutada. Wiimaste wahekorra üle Ühendusega otsustab Ühenduse eestseisus.
§ 13. Kui Ühendust tahetakse ära lõpetada, mää rab ülemal olewa põhjuskirja järel kokkukut
7
sutud koosolek Ühenduse waranduse millekski üleüldiskasulikuks otstarbeks. Selle põhjuskirja muutmiseks ja Ühenduse tegewuse lõpetamiseks nõutakse kõige wähemalt 3/4 koosolekust osawõtwate liigete hääl test, mida antakse kahel teineteise järel wähemalt 2 nädala waheajaga ärapeetud koosolekul.
Käesolew pealkiri on tehtud Tallinna-Haapsalu Rahu kogu Administratiw-osakonna poolt selleks, et kohtu istangul 29. märtsil s. a. on otsustatud: „Tähelepannes, et Eesti-Soome Majanduslise Ühenduse kohtule sisseantud põhjuskiri seaduslistele nõuetele wastab, kõik tarwilikud kulud tasutud on — Eesti-Soome Majanduslist Ühendust registreerida ja seaduse poolt nõutud kuulutus selles asjas toime panna". Ülemaltähendatud kohtu otsuse täitmiseks on EestiSoome Majandusline Ühendus seltside ja ühisuste regist risse 29. märtsil 1919 a. Nr. 3 all sisse kantud. Tempelmaks 3 marka ja kantseleimaks 3 marka on makstud. 29. Märtsil 1919 a., Tallinnas.
Autoöll ORTOIL
Suure määrdevöimega ja vastupidav
Müügil kõik sitkusastmed
ORTO KEEMIATEHASED TALLINNAS
SUURMÜÜGILADU: V. KARJA 1
KAUBANDUSKONTOR
J. Zimmerman & J. Mölder
Tallinn, Aia 5,
tel. 447-99.
Meie esindame:
Ameerika „AUBURN & CORD", „NASH"
ja „WILLYS" sõiduautosid ja „WILLYS &
GRAMM" veoautosid, samuti Prantsuse
„HOTCHKISS" & „AMILCAR" sõiduauto
sid ja „PANHARD & LEVASSOR" veo
autosid.
Meie müüme:
Ameerika, Inglise, Saksa ja Tšehhi vabri
kute autokumme, akumulaatoreid, raadio
aparaate, külmutuskappe jne.
Akudetööstus
„EHRA"
Tallinn, Aia 5-B
Telefon 445-70
Valmistab uusi, paran
dab, laadib ja kontrol
lib auto, raadio ja iga
eriotstarbelisi
akumulaatoreid
Korrastab magneetosid, autodünamosid, startereid, elektriaparaate j.n.e. • Laos alati saadaval uusi ja pruugitud
täislaaditud akumulaatoreid • Tööde eest vastutus
KASIRAAMAT
1938
%Kirjandusmu
g0.10.486
106/7 8
EESTI
AUTOOMANIKKUDE
ÜHISUSE
KIRJASTUS
TELEFON 462-65
TALLINNAS,
INSENERI TÄNAV 3
TELEGR.AADR.: SANKO — TALLINN
erner & C. cander
BENSIIN,
PETROOLEUM,
ÕLID J. N.E.
OMA
•
BENSIINI
NAFTA.
MÜÜK SUUREL
JAAM
•
AUTOJA
JA
MÄÄRDE
VÄIKSEL
INSENERI
3,
ARVUL
TALLINN
Autokummide vulkaniseerimise alal
kõige suurem ja tehniliselt täius
likema sisseseadega töökoda Balti
riikides. Rohkem kui kümneaastane
tööpraktika, mehaniseeritud sisse
seade ning moodsalt
tellita
vad vormid igamõõdulistele auto
kummidele kindlustavad tarvitajale
parima töö kvaliteedi ning kiire teenimise
V. KÄRP Firma „Grand Vulkan“
OMANIK-TALLINN,V.VIRU 13-TEL.476-78
„Fama"
TALLINN, LAI TÄN. 38
TELEFON 443-79
PEEGLITE VAASIMINE JA
HÕBETAMINE OMA TÖÖSTUSES
Auto-klaase
Peegli-, poolpeegli-, ornament-, traat- ja aknaklaase
Peegleid ja mööbliklaase
AKENDE KLAASIHINE
majandusliku olukorra parandamine ja vaimlise arengu
eest hoolitsemine ning viia autoomanike pere ajanõudeile vastavaks teaduslikuks koondiseks.
Ühisuse algatused ja ettepanekud autoasjandusse
puuutvais küsimusis on leidnud valitsusringide ja omavalitsusasutiste tähelepanu. Ühisuse juhatus on aktiivselt töötanud kaasa liiklusalasse puutuvate küsimuste
lahendamisel ja alati pidanud esijoones silmas oma
liikmeskonna huve.
Juhatusse kuuluvad: esimees G. Alt, abi A. Kuus-
ner, liikmed K. Hein, J. Kivistu, A. Pipar, J. Alton,
J. Vislapuu ning asjaajaja J. Akman. Ühisuse asukoht
on Tallinn, Narva mnt. 13.
autoseisukohta.
Ühisusel on Tallinnas 37
3
TÄIELIKUM
autokummi-parandustöökoda
Tallinn, Aia t. 2
Telefon 483-31
(sissekäik saun „Basseini" vastast)
Olen Londonis autokummide tehastes õppinud ja
tehaste reparatuur-kooli lõpetanud ning oman kaua
aegse praktika. Parandan igamõõdulisi, ka kõige
suuremaid auto- ja mootorratta kumme. Töökojas on
kasutada kõik abinõud kummide maha ja peale
MONTEERIMISEKS
Paranduse eest täielik vastutus
Hinnad võistluseta odavad
Varjutused.
1938. a. päikesevarjutusi meil näha ei ole.
D Täieline kuuvarjutus 7.-8. nov. 1938. on meil näha.
Poolvarju algus: 7. nov. kell 21.36. Täisvarju algus:
kell 22.41. Keskmoment: 8. nov. kell 0.26. Täisvarju
lõpp: kell 2.12. Poolvarju lõpp: kell 3.14.
Riiklikud pühad ja puhkepäevad.
Uusaasta — I. jaanuaril.
Kolmekuningapäev — 6. jaanuaril.
Palvepäev — 9. märtsil.
Iseseisvusepäev — 24. veebruaril.
Suur Reede — 15. aprillil.
Ülestõusmisepühad - 17., 18. ja 19. aprillil.
Kevadepüha (Maipüha) — I. mail.
Taevaminemisepüha (Ristipäev) — 26. mail.
Nelipühi — 5. ja 6. juunil.
Võidupüha — 23. juunil.
Jaanipäev — 24. juunil.
Usupuhastusepüha — 31. oktoobril.
Surnutepüha — 20. novembril.
Jõulud
25., 26. ja 27. detsembril.
Töö lõpetatakse kell 12 päeval ametiasutustes ja käitistes: vaiksel laupäeval, nelipühi laupäeval,
võidupüha laupäeval, jõululaupäeval ja 31. detsembril.
I. veebruariks tuleb
majaomanikul, vastavalt
oma elukohale, maksuametile esitada teadaande-(deklaratsiooni-)leht
kõigi oma • eelmise aasta
tulude kohta.
kuningapäev
Reede
Laup.
Uueltavatud kaubanPühap. O k. 4,13 p. 1. dusettevõtete teatelehteEsmasp. Paavlipäev
de sisseandmise tähtpäe
Teisip.
vaks on 15. jaanuar.
Kolmap.
Neljap.
Korjusepäev
Reede
Laup.
Sea korda tänavakastPühap.
mise abinõud!
Esmasp.
Teisip.
Puude pookimine sel
Kolmap.
Neljap. O k. 5,10 p. 1. kuul läbi viia.
Reede
Tomati, lavakurgi ja
Laup.
sibula seemnete külvaPühap.
Palmipuudemiseks kui ka maasikate
püha istutamiseks
kohaseim
Esmasp.
Teisip.
aeg.
Kolmap.
Neljap. @k. 8,21 õ.
Reede
Suur Reede
Laup.
**17
**18
**19
20
21
22
23
2. Ülest.-p.
Pühap.
Esmasp. 3. Ülest.-p.
I. Ülest.-p.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
C k. 10,14 õ.
Reede
Jüripäev
Laup.
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
Kolmap.
Neljap.
Reede
Õppetöö lõpp maaLaup.
täienduskooles.
Pühap.
C k. 2 1.
Esmasp. 23. maist — 3. juunini
riigikaitselise õppuse
Teisip.
erip.
Kolmap.
Neljap.
Taevam.-p.
Õppetöö lõpp suviseks
Reede
vaheajaks
algkooles Ja
Laup.
linnatäienduskooles
Pühap.
• k. 4 p. 1.
Esmasp. Uute õpilaste vastuvõtt
Teisip. alg- ja täienduskoolidesse
31 p.
Jalgrataste pealt
võetava maksu täht
aeg on 15. mai.
Ära unusta tasumast
kinnisvaramaksu hil
jemalt 15. maiks, sest
hiljem tasudes võe
takse Sult viivitusprotsente.
Kasta tänavaid kor
ralikult, nagu seda
nõuab linna
sundmäärusl
Viljapuid ja
said õitsemise
hoolega kasta.
põõ
ajal
22
23
24
25
*26
27
28
29
30
31
31. mail ja 1. juunil.
5külvin.| 6. k ü lv in ä d a l|
|
7. k ü lv in äd al|
[
|
^x
Pühap.
Kevadpüha
Esmasp.
Teisip.
Risti 1. p.
Kolmap.
5 Neljap.
6 Reede
3 k. Il õ.
7 Laup.
8. külvinädal
t<; >-
(
1
Mai — Lehekuu
Seiberling
autokummid
on ületamatud vastupidavuselt.
Esindus ja ladu:
A. SELLING & Ko. Vene tän. 11. Tel. 470-22.
14
MÄRKMEID:
VI
Kolmap.
Neljap.
Õppetöö lõpp kesk.,
gümn. ja kutsekool.
Reede
Laup.
**5 Pühap.
I. Nelip.36h.
**6 Esmasp. 2. Nelipüha
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
Mootorpaatide, paatide, süstade ja jahtide
pealt võetava
maksu tähtpäev on
15. juuni.
Sel kuul õiendage
Teisip.,
J Uute õpilaste vastu
oma kohustus TallinKolmap. • võtmine kesk- ning
J kutsekooles.
Neljap.
is na Majaoman. Seltsi
vastu,
tasudes ära
Reede
• peakoosoleku
poolt
Laup.
kindlaksmääratud liikmemaksu.
Pühap.
Esmasp. @k. I ö.
Tomati, kurgi ja kõrTeisip.
vitsa taimed kuu alul
Kolmap. Viidip.
Neljap.
= peenrale istutada.
X
Reede
co
Laup.
19
20
21
22
**23
Pühap.
Esmasp.
Teisip.
C k. 4 ö.
Kolmap. Suve algus
Neljap.
Võidupüha
**24 Reede
Jaanipäev
25 Laup.
TALLINNA LINNAASUTUSI
KANTSELEI asub Raekojas. Avatud 8_ 14.30, tel.
431-32. Linnapea J. S o ots, vv. 13—14, peale
keskn. ja laup., tel. 430-44. Abi A. Uesson tel.
433-80. Sekretär Pinding, tel. 448-32.
EHITUSOSAKOND, Nunne 2,
tel. 437-41. Juh. P.
Sisask, vv. esmasp., kolmap. ja neljap.
11—12
tel. 434-34.
Ehitusinspektorid: ins Kask, tel.
430-50;
arh.
H e 11a t, tel.
469-88; arh. P e eb o st e, tel.
430-50. Maamõõtja K. T u1t s, tel. 448-80. Kanalisatsiooni-insenerid A. Parsman ja K. Normak,
tel. 437-42.
RAHANDUSOSAKOND, Mündi 2, tel. 431-70. Juh.
A. Uesson, tel. 433-80.
ETTEVTETE-OSAKOND, Põhja pst. 27, tel. 426-47.
Juh. E. Schif f e r, tel. 441-44.
MAJANDUSOSAKOND, Mundi 2' tel. 448-37, Juh.
Uesso n' .VX" esmasp. ja neljap. 10—12, tel.
453-80. Asaajaja A. Lepik. Linnaagronoom Ed.
Viirsoo, vv. esmasp., kolmap. ja neljap. 8—14.30,
tel. 473-86. Linnametsade ülem J. T a b u r, vv. es
masp. ja neljap. 9—14 majandusosak. kantseleis.
Linna mustusvoor, juh. A. Dalk e, Paldiski 56,
tel. 435-17.
HARIDUSOSAKOND, Vene 23, tel. 437-71. Juh. J.
ents, VV- 13—14, peale teisip. ja reede, tel.
437-39. Koolideinspektor H. K uk s, vv. esmasp.,
keskn. ja reedel 12—14.
Koolidevaltsuse sekretär
A. Kaasik, tel. 437-71. Asjaajaja A. Kuusma n,
tel. 449-61.
HOOLEKANDEOSAKOND, Vene 23/25, tel. 436-56.
Juh. G. Rebane, tel. 447-65.
Dir. R. Ilves,
asjaajaja H. K utti, tel. 451-08.
TERVISHOIUOSAKOND, Nunne 2, tel. 434-38. Juh.
G. Rebane, tel. 447-65. Dir. linnaarst dr.
N.
Sarv, vv. 12—13, tel. 434-57. Asjaajaja A. Pahk.
Linna tervishoiuarstid: dr. T. Ojakää r, vv. 17—18,
31
Kaupmehe 8, tel. 440-25, dr. K. Pedusaa r, vv.
15.30—17, Pärnu mnt. 39, tel. 457-21. Linna loo
maarst A. A rra s, vv. Lennuki I, tel. 457-81.
LINNA STATISTIKABÜROO JA PEREKONNASEISUAMET, Pikk 6, vv. 10—14. Tel.: Statistikabüroo
431-58. Perekonnaseisuamet 432-15. Juh. V. Smetanin, vv. 12—13, asjaajaja H. Dahl, vv. 12—14.
VAESTELASTEKOHUS, Mündi 2, tel. 434-03. Esimees
K. Karb, vv. 10—14. Sekretär H. Kaarna.
TALLINNA POLITSEIASUTUSED
TALLINNA-HARJU PREFEKTUUR, Pikk 63, tel.
443-56. Prefekt N. R e i m o, tel. 443-51, abid B.
Nykän e n, tel. 443-55,
J.
E ha t a m m,
tel.
443-54. Sekretär A. Lember, tel. 443-53.
5. JAOSKOND, Paldiski mnt. 23, tel. 430-64.
missar H. L epp, tel. 433-98.
Ko
6. JAOSKOND, Sulevimägi 16, tel. 430-53.
sar A. Plink, tel. 433-07.
Autokerede» ja puutööstus
A. Roosiman
Volta tn. 10 / Telef. 448-65
32
Komis
SADAMA JAOSKOND, Sadama 19, tel. 457-41.
missar A. Randveer, tel. 455-69.
Ko
KOPLI JAOSKOND, Vene-Balti teh. 24, tel. 428-29/30.
Komissar M. Pikk.
RATSARESERV, Polgu 1/12, tel. 455-74. Komissar
A. Ottisaar, tel. 460-12.
POLITSEI ARESTIMAJA. Laboratooriumi
435-07. Komissar V. Ojanurm.
20,
tel.
RIIGIASUTUSI JA MINISTEERIUMID.
RIIGIHOIDJA. Vv. teisip. II—13, tel. 430-51. Krt.
Kadrioru lossis, tel. 311-50; erakorter Kohtu 4, tel.
570-55.
SV. ÜLEMJUHATAJA,
linnakeskj. 470-77.
Pagari I,
tel. sõjaväe
3 ia
RIIGIKANTSELEI, Toompea loss, tel. 432-36.
Riigiraamatukogu, Toompea loss, tel. 431-23.
Riigiarhiiv, Toompea loss, tel. 434-28.
Riigi Statistika Keskbüroo, Toom-Kooli 13, le..
430-23.
Riigiparkide valitsus, Veizenbergi 22, tel. 305-29.
RIIKLIK PROPAGANDA TALITUS,
Tel. 468-13.
Toompea loss.
RIIGI MAJANDUSNÕUKOGU, Vabaduse pl. 10,
484-14.
tel.
HARIDUSMINISTEERIUM, Tõnismägi II, tel. 453-60.
Minister Aleksander Jaak s o n, vv. teisip. ja ree
del 10—12, tel. 453-40.
Teaduse- ja kunstiosakond, tel. 479-05.
Koolivalitsus, tel. 453-64.
Kutseoskuse osakond, tel. 543-24.
SÕJAMINISTEERIUM, Pagari I. Minister kindr. Paul
L i ll, vv. teisip. Il—13, tel. 443-16.
Varustusvalitsus, tel. sv. I-34.
KOHTUMINISTEERIUM, Lossiplats 7. Minister Johan
Müller, vv. teisip. ja neljap. 12—13, tel. 470-54.
Kodifikatsiooniosakond, tel. 432-51.
Vangimajade valitsus, tel. 432-52.
3
33
SISEMINISTEERIUM, Toompea loss. Minister Kaarel
Eenpalu (peaministri as.), vv. teisip. 12—13, tel.
430-05.
Omavalitsuste osak., tel. 431-11.
Politseivalitsus, tel. 431-03.
Piirivalvevalitsus, tel. 433-15.
TEEDEMINISTEERIUM, Rahukohtu 1. Minister Niko
lai V iitak, vv. teisip. ja reedel 11—12, tel. 430-03.
Ehitusjärelevalve-inspektuur, tel. 470-67.
Raudteevalitsus, Soo 24, tel. 440-16.
Postivalitsus, Kreutzvaldi 12, tel. 311-14.
Veeteede Valitsus, Vana-Sadama 21, tel. 460-94.
Riigi Ringhääling, „Estonia" teatrimaja, tel. 461-00.
POLLUTÖÖMINISTEERIUM, Lai 39/41, tel. 477-00.
Minister Artur T u p it s, vv. kolmapäeval ja reedel
11-12, tel. 451-83.
Katastri- ja maakorralduse osak. 477-00/15.
MAJANDUSMINISTEERIUM, Kohtu 8. Minister K.
S e 1 t e r, vv. teisip. ja reedel 11—13, tel. 430-07.
Maksudevalitsus, Toomkooli 17, tel. 432-12.
Eesti Turbatööstused A.-S, Tatari I, tel. 456 60.
SOTSIAALMINISTEERIUM, Toom-Kooli 7. Minister
Oskar K a sk, vv. teisip. ja reedel 11-12, tel. 476-39.
MAKSUINSPEKTORID.
TALLINNA-HARJU maksuinspektor K. Pruuli, Lai
45, tel. 433-84. Abi J. T an i s t e, aktsiisi alal, tel.
455-02. Maksuinspektor O. L a n ne s, aruandvate
ettev. tulu- ja ärimaksu alal, tel. 433-96. Abi V.
Kruustük, tel. 457-85; L. Uhlberg, linna 1.
jsk. tulu- ja ärimaksu alal, tel. 455-01; J. P uskar,
2. jsk., tel. 455-16; E. A u n, 3. jsk., tel. 455-04;
E Lugus, 4. jsk., tel. 455-39; E. L eetmaa, 5.
isk. ja Nõmme, tel. 455-05; E. Truusö ö t, J.
Kuli, A. Mandel, 6. jsk., tel. 455-11; A. Jürg e n s, Harjumaa ja alevid ning Paldiski linn, tel.
455-16; P. Järv e, tempelmaksu alal, tel. 455-15;
A. Narusk, kinnistus- ja kohtumaks, tel. 455-06;
A. S u k 1 e s, pärandi- ja kingimaks, tel. 455-06. —
Sekretär K. Jak obso n, tel. 455-03.
34
PINNAMÕÕTE.
Meetrimõõdud:
I hektar (ha) = 100 aari = 10.00 • m == 0,91530
tiinu = 2196,72 □ sülda — 2,691 Riia vakamaad =
5,4918 Tallinna vakamaad.
1 aar (a) =1 □ dkm = 100 m = 21,9672 □ sülda.
Eestis varem tarvitusel olnud
pinnamõõdud:
1 tiin = 2400 □ sülda = 2,94 Riia vakam. — 6 Tal
linna vakam. = 1,09254 ha.
I vana Tallinna tündrimaa = 1377,5 □
sülda =
0,63 ha.
I uus Tallinna tündrimaa = 1200 □ sülda = 3 Tal
linna vakam. = 1,47 Riia vakam. = 0,54627 ha.
I Tallinna vakamaa = 400 □ sülda = 0,49 Riia va
kam. = 0,167 tiinu = 0,18209 ha.
1 tulbas ehk postivahe = 4 Tallinna vakamaad — 1600
□ sülda.
I Riia vakamaa = 25 kapamaad = 10.000 □ maa
mõõdu küünart = 40.000 □ jalga = 0,34 tiinu =
2,04 Tallinna vakam. = 815,33 □ sülda =
0,371612 ha.
1 kapamaa = 1600 □ jalga = 400 maamõõdu küü
nart = 148,6448 □ m.
PUUMATERJALI MÕÕTE.
Tihumeeter tähendab 1 kantmeester (IXIXI meet
rit) (m3) tihedat puumassi ilma õhuvahedeta ja võrdub
35,32 ingliskantjalale.
I kantjalg võrdub 0,0283 tihumeetrile.
1 kantsüld võrdub 9,71 ruumimeetrile.
1 kantsüld sisaldab 6,8 tihumeetrit puumassi.
Palkide ja pakkude pikkus mõõdetakse meetrites
ja detsimeetrites (1 detsimeeter = 100 sentimeetrit),
35
jämedus palgi või paku ladvapoolsest (peenemast) ot
sast ilma kooreta, keskmise jämeduse kohast täis senti
meetrites, kusjuures poolikud sentimeetrid jäetakse ar
vesse võtmata.
Ruutmeeter tähendab I kantmeetrimõõdus üleslaotud metsamaterjalide hulka, kusjuures kantmeetri
tesse on arvatud ka materjalidevaheline õhuruum.
Telegr.aadr.: Põhjatuli
Telefon Nr. 427-36
Juhatus: Tallinnas
Pärnu mnt. Nr. 10
PÕHJA
Kinnitus-Aktsiaselts
TOIMETAB:
TÜLE-, ELU-, TRANSPORT-, VÄÄRTUSTE-,
MURDVARGUSE-, JÕUVANKRITE-, TSI
VIILVASTUTUSE- JA ÕNNETUSJUHTUDE-
KINDLUSTUSI
AGENDID IGAS LINNAS, ALEVIS JA MAAKONNAS
Autoomanikud !
Maailmakuulsad ameerika autoemaillevärvid
EFFEX I T O on saadaval
A-S. MEY & LANDESEN
TALLINN, VIRU TÄN. Nr. 9
36
ÜÜRILEPINGUD.
Üürilepinguks loetakse leping, mille põhjal üks lepingu-osaline kohustub andma teisele asja kasutamiseks
teatava aja peale kokkulepitud tasu eest.
Üürilepingu olulisemaks osaks tuleb lugeda tasu
asja kasutamise eest ja nimelt üüriraha; ilma selleta
üürileping kaotab oma tõelikkuse ja muutub kinkimis-,
laenu- või mõneks teiseks tehinguks.
Üüriraha peab sisaldama eneses tõelist tasu asja
tarvitamise eest ja ei või sellepärast määratud saada
ainult silmakirjaks. Leping, mis on sõlmitud sellevastu
kas seadusest möödaminemiseks ehk kellegi kolmanda
isiku petmiseks, loetakse maksvusetuks.
Leping, mille sõlmimisel esialgu oli määratud teatav
üüritasu, hoiab alal oma üürilepingu iseloomu, kuigi
pärastpoole see tasu päris ära jäetakse.
Ei ole sugugi nõutavaks tingimuseks, et üüritasu
täielikult vastaks kasutamise väärtusele. On aga see nii
mittekohaselt määratud, et selle läbi üks lepinguosaline
kahju kannab üle poole, siis võimaldatakse temal nõuda
lepingu tühistamist.
Üürileping loetakse sõlmituks, kui mõlemad pooled
olulistes nõuetes, s. o. asjas ja hinnas on kokku lep
pinud, kuigi selle juures mingisugusest vormist kinni
ei ole peetud ja see mitte pole sündinud kirjalikult.
Tähendatud kokkulepe võib ka vaiklikult sündida, kui
hind avaliku hinnamääruse (taksi) poolt on kindlaks
määratud ehk eeldatakse pooltele juba teatavaks, nagu
näiteks üürilepingu uuendamisel.
Üürileandja on kohustatud üle andma asja üürnikule
kõigi selle juure kuuluvate tarbeasjadega ja niisuguses
seisukorras, et üürnik võiks sellest kõiki, õigusega
loodetavaid kasusid ammutada.
Kui asjas leiduvad sarnased puudused, mis üürile
andja tarvilisel tähelepanekul ei võinud mitte varjule
jääda, siis peab tema tasuma kõik kahjud, mis sellest
on tekkinud üürnikule.
37
Kui kitsendus asja kasutamises mitte üürileandja
süü, vaid lihtsalt juhuse läbi tekib, siis ei ole tema mitte
kohustatud teisele poolele kahjutasu maksma,
kuid
ometegi peab tema määrakohaselt üüritasu alandama.
Tarvilised ja kasulised kulud, mis üürniku poolt
asjale tehtud, peavad temale üürileandja poolt üldiste
selle kohta maksvate määruste põhjal tagasi maksetarna. (B. E. S. § 578 ja järg).
Üürnik on kohustatud üüritasu maksma lepingus
kindlaksmääratud tähtaegadel. Kui lepingus ei ole
maksutähtaja kohta kindlat kokkulepet, siis algab üürniku kohustus üüritasu maksmiseks alles peale tarvitamise aja möödumist.
Linna kinnisvarade üürimisel kuuviisi, kui ei ole teist
kokkulepet, makstakse üüritasu kuu eest ette.
Taganeb üürnik omavoliliselt üürimisest enne lepingus kindlaksmääratud tähtaega, siis võib temalt viibi
mata nõuda terve üürisumma tasumist. Kui aga enne
aegseks üürilepingu lõpetamiseks oli seaduslik alus,
peab üüritasu maksetama ainult tõelise üürimise aja
eest.
Üürnik peab üüritud asja kasutama heakorraliselt
ja õigeks majapidamiseks. Seda täites ei vastuta üürnik
mitte asja hariliku rikkumise eest, mis on tingitud ajast
ja tarvitamisest. Üldse võib üürnik asja tarvitada ehk
kasutada ainult selle otstarbe kohselt, mis silmas peeti
asja üürileandmisel.
Üürnik on kohustatud peale üüriaja lõppemist te
male üürile antud asja tagasi andma, kõigi selle juure
kuuluvate tarbeasjadega, nii tervelt kui võimalik.
Üürileping kinnisvarade kohta, mis on sõlmitud
määratud aja peale, lõpeb, kui ei ole teisiti kokku le
pitud, ainult peale kuuekuulist mõlemale poolele vaba
ülesütlemist.
On kinnisvara üüritud ühe ehk enam aastate peale
ja kumbki pool ei ole teisele lepingut üles ütelnud pool
aastat (Eestimaa linnades aga keldrite ja poodide üüri
misel 3 kuud) enne kokkulepitud üüriaja lõppu, siis
38
tuleb oletada, et leping endistel tingimustel, välja arvatud ainult aeg, on vaikselt pikendatud.
Üürilepingud, milledes on kokku lepitud kuu- või
nädalamaks, kuuluvad nende lõpetamisel kuulise või
nädalase ülesütlemise alla.
Üürilepingud lõpevad iseenesest enne nende tähtaja
kättejõudmist:
1) üürileantud asja hukkumisega,
2) selle õiguse kustumisega, mis kuulus
andjale lepingu aine kohta;,
üürile-
3) õiguste ühtelangemisel, s. täh. kui üürnik temale
antud asju omandab.
Ühe lepinguosalise surma läbi ei lõpe mitte üüri
leping, olgu siis, et see otsekohe oli lepitud ehk lepingu
edasikestmine ei ole lubatav iseäralistel kohtu poolt
mõjuvateks tunnistatud põhjustel.
Üürileping võib mõlema poole nõusolekul ka enne
tähtaega lõpetatud saada; ühepoolne taganemine sellest
on lubatav ainult seaduslikel põhjustel.
Üürileandja võib ilma teise poole
nõuda üürilepingu lõpetamist:
nõusolekuta
I) kui üüritasu ei ole tasutud tähtajal, mis on ette
nähtud lepingus, või kui seda ei ole määratud,
siis seaduslikul tähtajal. Siiski see tähtaja möö
dalaskmise -tagajärg võib saada kõrvaldatud
maksu pakkumise läbi enne kohtuliku nõudmise
algust lepingu äramuutmise asjas;
2) kui asja üürileandja leiab ettenägemata vajaduse
seda ise tarvitada,
3) kui üürnik rikub asja mittekorralise või lepinguvastase tarvitamise läbi,
4) kui üüritud asi tarvitab tungivaid ja sealjuures
nii tähtsaid parandusi, et võimata on jätta lepin
gut oma jõusse.
39
„POLARIS"
EESTI KINDLUSTUS-A.-S.
võtab vastu järgmisi
kindlustusi:
tule-, murdvarguse-,
veo-, väärtsaadete-,
kasko- (laevakerede)
ja klaasikinnitusi.
Seltsi
põhi- ja tagavarakapitalid ületavad
Kr. 1.000.000.Seltsi asutamisest peale on kahjude eest
välja maksetud üle
Kr. 5.000.000.-
Soliidne edasikinnitus!
Kahjud likvideeritakse viivitamata!
JUHATUS asub Tallinnas, Vana Viru 12.
Kõnetraat 426-66.
Telegrammi-aadress: „Polaris".
OSAKOND
asub Tartus, Suur Turg II.
Kõnetraat 6-75.
Esindajad kõigis linnades ja maakohtades.
)
40
Üürnik võib ilma üürileandja nõusolekuta nõuda
lepingu muutmist enne üüritähtaega:
I) kui üürileandja nii kaua viivitab asja üleandmisega, et ei ole enam mingisugust tulu asja kasutamisest saada;
2) kui üürileandja ei tee üüritud asjas tarvilisi parandusi ehk selles leiduvad niisugused vead ja
puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada;
3) kui majas, milles on üüritud korter, on tarvilik
ette võtta ehitusi ja missuguste vältuseks tähtsam
osa korterist muutub elamiskõlbmatuks;
4) põhjendatud hirmu
hädaohu suhtes.
järeldusel
üürniku isikliku
Kõigil neil juhtudel, mil üks pool on õigustatud
lepingust tagasi astuma, peab tema sellest teatama teisele, et anda tarvilist aega üürileandjale asja vastuvõt
miseks ja üürnikule asja tagasiandmiseks.
MORRIS
SÕIDU- JA VEOAUTOD
on varustatud eriti tugeva kastiprofiilis raamiga ja
pikkade elastsete vedrudega, mis tagab kindlamat
Ja suurimat sõidumugavust, mida tõestavad sõiduautode juures veelgi õliamortisaatorid. Nelja ratta
hüdraulilised pidurid tagavad julgeoleku kriitillsemaski olukorras
AINUESINDAJA
J. PUHK & POJAD
TALLINNAS
PÕHJA PST. 21 . TELEFON 416=40
41
TEMPELMAKSU TARIIFE.
Tempelmaksu alla kuuluvad:
1) Avalduse d, palvekirjad ja muud paberid,
mis esitatakse eraasjus ametiasutustele, ametnikele ja
kohtutele, iga poogna pealt 50 senti, paberitelt, millele
vastust soovitakse, 1 kroon. Avalduste lisad 20 senti
poognalt. Mürgiste taimekaitsevahendite ostuload on
tempelmaksust vabad.
2) Abielulepingud ja abieluvaranduse lahu
tuse lepingud 2% lepingu summast, kuid vähemalt 10
krooni.
3) Arved igasugused ja iganimelised — 2/io°/o
arve summast.
Märkus: Arved kuni 10 krooni (exclus.) tempel
maksust vabad.
4) Eellepingud — 1/5 lõpliku lepingu tempel
maksu summast.
5) H a n k e I e p i n g u d, jagamislepingud, kokkuleppelepingud — 1% lepingu summast.
6) K i n k e Ie p i n g ud ja ostulepingud kinnis- ja
vallasvara kohta — 1% kingitava või ostetava varan
duse summast.
7) Pärijaks nimetamise lepingud ja testa
mendid — 2 krooni igalt dokumendilt.
8) Põlise tarvitamise lepingud (rent, obrok)
— 1% rendi (obroki) kahekümne aasta summast, ühe
kordne sissemaks ühes arvatud.
9) Teenistuslepingud — 1% kokkulepitud
tasu summast.
Märkus: Kui aastane tasu ei ületa 1200 kr., siis
tempelmaksust vaba.
10)
Võlakohustused 2/ioo/o — võlasummast.
11) Kinnisvarade
üüri- ja
pingud, kui aastane üür või rent on:
42
rendile
üle
50 kuni 200 kr. 2 snt. iga 10 kroonilt
„
200
„
400 „ 4 „
„ 10
„
„
400
„
800 „6 „
„ 10
„
„
800
„ 1000 „ 8 „
„ 10
„
„ 1600 krooni 1%.
üüri- või rendimaksu summast terve lepingu kestvuse
aja eest, ühes arvatud lisatingimuste väärtused.
Märkus: Üürilepingud kuni 50 kr. on tempelmaksust vabad.
12) Vallasvarade üüri- ja rendilepingud 0,5%/
üüri või rendi summast.
Märkus: Lepingud
vabad.
alla 50 kr.
tempelmaksust
13) Kviitungid: 10 kr. kuni 100 kr. 5 senti,
üle 100 kr. 10 senti.
Märkus: Kviitungid kuni 10 kr. (exkl.) tempelmaksust vabad.
Eraisikute kui ka asutuste omavahelisi dokumente
tempelmarkidega maksustades tulevad tempelmargid
kleepida dokumendile enne allakirjutamist nii, et dokumendi tekst või vähemalt dokumendi ühe osalise
allkiri (kuid mitte selle allkiri, kelle kätte dokument
jääb) kõigist tempelmarkidest läbi ulatub.
Allkirja asemel kui ka kuupäeva tähendamiseks võib
tarvitada templit. Tempelmarke võib kustutada lasta
ka Eesti Panga osakonnas, maksuinspektori juuras,
notari juures ja seal, kus neid ei ole, rahukohtuniku,
politseikomissari, alevi- või vallavalitsuse juures. Selleks esitatakse dokument pealekleebitud kustutamata
markidega ühe kuu jooksul vastavale asutusele, kes
siis ka margid seaduslikus korras kustutab. Sularahaga
tempelmaksu maksmiseks tuleb dokument esitada vasta
vale Eesti Panga osakonnale.
Tempelmaksu maksmise kohta käivate määruste
rikkumises süüdlasi isikuid trahvitakse maksmatajäetud
või ebaõigelt makstud tempelmaksu kümnekordses suu
ruses.
43
SPETSIAAL-TÖÖKODA
AUTO-ELEKTRIK"
JÕE TÄN. 4, TALLINNAS
TELEFONID 309-90, 309-24
KONTROLLIB JA KORRASTAB
elektriseadeldisi igasugu jõuvankreis
VALMISTAB uusi akkumulaatoreid,
kõvendab magneete ja teeb kõiki
peen-mehaanikatöid — eriti elektrialal
OSTAB kõlbmatuid akkumulaatoreid
Eesti a/s. C. Siegel
AUTO-OSAKOND: UUS TÄN. 2
TELEFONID 450-86 ja 479-35
44
KOHTUMAKSUD.
Kohtusse antavale palvele tuleb panna 50 sendi eest
tempelmarke ja igale lisale 20 s. Tsiviilasjas kohtulõivu
võetakse kuni 3%, kui nõudehind kuni 1000 kr.; üle
selle kuni 10 000 kr. võetakse lõivu esimeselt 1000-lt
30 kr., ja ülejäänud summadelt 2,5%; üle 10 000 kr.
võetakse 2%. Edasikaebustel on samad maksud. Kassatsioon — kautsjon tsiviilasjus makstakse kohtulõivu
suuruses, kuid mitte vähem kui 10 kr. ja mitte rohkem
kui 150 kr.
Administratiivasjus võetakse kohtulõivu:
I) jaoskonnakohtunikule antavalt kaebuselt 2 krooni, 2) ringkonnakohtule antavalt kaebuselt 5
kr.,
3) riigikohtule antavalt kaebuselt 10 kr. Kaebuse ra
huldamisel kas täielikult või osaliselt antakse kohtulõiv
tagasi.
Edasikaebuse korral võetakse revisjonimaksu:
1) jaoskonnakohtuniku otsuse pealt 2 kr., 2) ringkonnakohtuniku otsuselt 10 kr., mis kaebuse rahulda
misel tagasi maksetakse.
Pooltele asjaajamise kulusid ei määrata ja nad kan
navad kõik kulud ise, nagu tempelmaks, tunnist, tasu.
Kriminaalasjus erasüüdistuse tõstmisel tuleb tasuda
5 kr. kohtumaksu ning apellatsiooni korral nendes asja
des 10 kr. kautsjoni.
Kohtust väljaantavatelt täitmislehtedelt võetakse lõi
vu ja tempelmaksu 75 senti.
Autoparanduse
töökoda
A.Huum
Paldiski mnt. 19 Tel. 447-29
45
LINNAMAKSUDE TÄHTPÄEVAD JA
TRAHVIRAHAD.
1. jaanuarist 1931. a. alates, kuni sellekohase korralduseni, linna heaks võetakse maksu aastas:
1. Eraisikute, asutuste, seltside, ühingute jne. hobuste pealt, keda ainult vooriäriks tarvitatakse, kaasa
arvatud rakendused — 10 krooni.
2. Hobuste pealt, keda linnapiirides ainult põlluvõi aiatööde jaoks ning lume ja prügikastide väljaveoks
tarvitatakse, samuti ka veo jaoks tarvitatavate eeslite
pealt — 7 kr. 50 s.
Võtta I. jaanuarist 1935. a. maksu hobuste pealt,
keda linna piires tarvitatakse vaheldumisi veo- ja sõiduäriks, kaasa arvatud ka rakendused, Kr. 12.50 aastas
iga hobuse pealt.
3. Mitte veo- ja sõiduäriks tarvitatavate ratsa- ja
sõiduhobuste pealt ühes rakendustega — 50 krooni.
4. Koerte pealt ä 15 krooni, kusjuures maksu alla ei
kuulu ketis-peetavad hoovikoerad. Pimedate ja öövahtide koerte pealt võetakse 1 kr.
5. Jalgrataste pealt ä 2 krooni.
6. Mootorpaatide pealt — 2 kr. 50 s. iga hobusejõu
pealt.
7. Jahtide pealt ä 25 krooni.
8. Veoäriks ja väljaüürimiseks tarvitatavate era
isikute paatide ja süstade pealt ä 5 kr.
Seaduslikult registreeritud spordiseltside ja nende
liikmete moorpaadid, paadid, süstad ja jahid on linnamaksust vabad, kui neid vahendeid ei kasutata sisse
tulekute saavutamiseks.
9. Käsivooripidajatelt — 2 kr. iga käru ja
pealt kokku.
46
kelgu
10. Punktides I—4 nimetatud maksuobjektid, mis
omandatakse pärast 1. juulit, käivad maksu alla poole
aasta maksu suuruses.
Eelpoolnimetatud maksude tähtajad määrata:
1. Veo- ja sõiduäriks tarvitatavate hobuste ja ees
lite pealt võetava maksu tähtajaks I poolaasta
eest
15. veebruar ja II poosaasta eest 15. august,
mitte veo- ja sõiduäriks tarvitatavate hobuste ja ees
lite, samuti ka pkt. 9. tähendatud kärude ja kelkude
pealt võetava maksu tähtajaks 15. v eebrua r.
Maksusummade pealt, mis I poolaasta eest maks
mata jäänud 1. märtsiks ja II poolaasta eest 1. sep
tembriks, võetakse viivitusraha: 100%/ maksmata jää
nud maksusummast.
2. Koerte pealt võetava maksu
tähtajaks —
1. märts. 15. märtsiks maksmata jäänud summade
pealt võetakse trahviraha: 100°/o maksmata jäänud
maksusummast.
3. Igaliiki mootorpaatide, paatide, süstade ja jahtide
pealt võetava maksu tähtajaks — 15. juuni.
1. juuliks maksmata jäänud summade pealt võetakse
viivitusraha 6°/o aastas.
4. Jalgratta-maksu tähtajaks — 15. mai.
Autoakumulaatorid
ja osad
LUX
Ehitan
igasuguseid akumulaatorsisseseadeid
Akumulaatori- ja elemenditehas
Konstantin Mühlverk
Tallinn, Jaama tän. 8.
Tel. 306-67
47
Eestimaa Autoomanikkude Ühisuse
Tallinna taksi-autode
SEISUKOHAD:
Telefonid
S. Ameerika ja Pärnu nurgal . . . . 462-97
Balti jaama ees .................................................. 438-88
Brandmanni ees. Sakala ............................... 461-12
Estonia pst. ja S. Karja nurgal . ... 447-60
Estonia pst. maja nr. 13ees ......................... 310-55
Graniidi ja Girgensoni nurgal . . . . 466-34
Kaasani platsil .................................................. 461-66
Vana kalamaja .................................................. 439-43
S. Karja ............................................................ 447-50
Kentmanni ja Kaupmehe vahel . . . . 456-99
Koidu ja Endla nurgal ................................... 452-76
Koidula ja Köhleri nurgal .............................. 301-50
Kopli ja Nunne nurgal ................................... 435-50
Kopli ja Telliskivi nurgal .............................. 439-69
Kreutzvaldi ja Raua nurgal ......................... 301-30
Lai 29 . .............................................442-97
Magdaleena ja Pärnunurgal
. . . . 469-52
Maneeshi ............................................................ 307-38
Pärnu ja Lõuna nurgal ................................... 457-98
Raekoja platsil, „Marcelle" ees . . . . 430-35
Roekoja platsil, Ohvits. Keskkogu ees . 433-16
Sadamas, Sadama kontori vastas . . . 312-32
Sadamas, Veeteede Valitsuse ees . . . 462-18
Tartu ja Heeringa nurgal .............................. 307-69
Tartu ja Sakala nurgal ................................... 308-17
Tartu ja Vilmsi nurgal ................................... 308-01
Telliskivi ja Oskari nurgal ......................... 435-05
Toompea kiriku platsil ................................... 449-71
Toompuiestee ja Endla nurgal . . . . 452-58
Toompuiestee ja Falgi tee nurgal . . . 434-58
Vabaduse platsil ............................................ 447-63
Vabaduse pst. ja Tatari nurgal . . . . 436-12
Valli ...................................................................... 444-12
Veizenbergi ja Poska nurgal ......................... 312-93
Veneturg, Narva m. ja Gonsiori vahel . 306-36
Veneturg, Pritsimaja ees .............................. 447-96
Tulika tän..................................................454-90
Eestimaa Autoomanikkude Ühing
Narva mnt. 13.
Kõnet, igal neljapäeval kl. 20—22.
48
TESTAMENDI TEGEMISEST.
Iga ühekülgset tahteavaldust, millega keegi oma
surma korraks oma päranduse või selle osa kohta kor
raldusi teeb, nimetatakse testamendiks.
Testamendiga võib pärandaja omale pärijat nime
tada või pärijat seadusejärjelisest pärimisest kõrval
dada.
Kõrge vanadus, haigus või kehavead ei takista testa
mendi tegemist, kui pärandaja selle läbi ei ole kaotanud
võimet oma tahet avaldada.
Kui pärandaja tegi testamendi sundimise või pettuse
mõjul, siis on testament maksvuseta. Lihtsat kaldutamist või meelitamist ei loeta sundimiseks ja see ei mõju
testamendi maksvuse peale.
Vormi poolest on testamendid kas avalikud või ko
dused. Avalik testament tehakse notari osavõttel, sis
sekandmisega aktiraamatusse notariaalseaduse eeskirjade
järele kolme tunnistaja juuresolekul.
Kodused testamendid on korralised ja erakorralised
ehk eesõigustatud. Korralist kodust testamenti võib
teha kas kirjalikult või suusõnaliselt vähemalt kahe
ja Tallinna Toompeal — seitsme meessoost tunnis
taja juuresolekul.
Testaator peab kirjalikule testamendile tunnistajate
juuresolekul alla kirjutama või neile teatama, et see
tema poolt oma käega on alla kirjutatud.
Isik, kes testaatori palvel testamendi kokku seadnud
või ümber kirjutanud, võib sellele ka tunnistajana alla
kirjutada.
Suusõnalised testamendid loetakse maksvaks, kui
keegi oma viimast tahet on täiesti selgelt ja valjult tun
nistajatele arusaadavas keeles avaldanud.
Erakorralist testamenti võib teha ainult siis, kui era
korralised olud, nagu lähedane surmahädaoht õnnetu
juhu korral, sõjategevus, epideemia, või läbikäimise sul
gemine testaatorilt võimaluse võtavad testamenti muus
vormis teha. See erakorraline testament on maksev ka
4
49
tunnistajate allkirjadeta, kui testaator mingisugusel põh
jusel ei saanud tunnistajaid kutsuda, ning kui sealjuu
res ei ole kahtlust testaatori allkirjas ja selles, et tes
tament on tõeliselt testaatori poolt kokku seatud.
Isikud ja asjad, kellest testamendis jutt, tulevad sel
gelt ära tähendada.
Ei ole vajalik, et testaator kõik korraldused testa
mendis ise täielikult teeks; ta võib oma päranduse tar
vitamise viisi äramääramise jätta ka teise isiku ja ni
melt testamenditäitja hooleks viimase äranägemise ko
haselt. Ainult pärija isiku määramist ei või testaator
jätta kellegi teise hooleks.
Pärija nimetamist, legaatide määramist ja üldse kõi
ki korraldusi testamendis võidakse teha ka edasilükka
vate ja tühistavate tingimustega, samuti ka aja, otstarbe
ja tarvitamisviisi äramääramisega.
Kui testaator muudab ümber oma endise testamendi
ja uus testament mingisugusel põhjusel kaotab oma
maksvuse, siis varemalt tehtud testament ei jõustu sel
leläbi mitte.
Testamenti võib muuta ka ilma uue testamendi koos
tamiseta lihtsa tahteavaldusega või testamendi ärahävi
tamisega, nagu: katkirebimise, läbikriipsutamise, ärapõ
letamise jne. läbi.
Testament, mis pole aga mitte meelega, vaid koge
mata ära hävitatud, jääb jõusse, kui on võimalik kind
laks teha ja tõestada selle sisu.
BOSCH
O
ESINDUS EESTIS
Ins. ERIK KOCH
ELEKTROTEHNIKA - BÜROO
VENE 6 TALLINN TEL. 448-90
50
PÄRANDUSASJAD.
Pärandusasjade ajamine allub jaoskonnakohtule pärandustäitja viimase elukoha järgi enne surma.
Isikud, kes endid pärijaks paluvad kinnitada, peavad
esitama kohtule:
I) pärandustäitja surmatunnistuse;
2) perekonnaseisutunnistuse, mis tõestab pärijate ja
pärandustäitjate sugulusvahekorda.
3) testamendi (kui see olemas).
4) kinnisvara korral kinnistusjaoskonna tõendi, et
kinnisvara kuulus pärandusjätjale;
5) tunnistused kinnisvara
seaduslike hindamiste
kohta.
6) teadaande päranduse koosseisu kohta kahes eksemplaris.
Teadaanne tuleb esitada vastavale jaoskonnakohtule hiljemalt kuue kuu vältel, pärandustäitja surmast ar
vates.
Pärandusmaksu arvatakse 2—30 protsenti. Protsen
dimäär on sõltuv päranduse suurusest ja sugulusastmest pärandusjätjaga. Mida kaugem on sugulusaste,
seda kõrgem on protsendimäär.
Pärandusmaksu alla kuuluvast pärandustombust tu
levad maha arvata:
I) pärandustäitja poolt maksmata jäänud teenijate
palgad ja tema ravimiskulud;
2) võlgnevad riigi- ja omavalitsusmaksud;
3) varandusel lasuvad kinnitatud võlad ühes prot
sentidega kuni surmapäevani, kusjuures võlg arvesta
takse maha ainult tema eest panditud varanduse väär
tusest;
4) pärandustäitja isiklikud võlad;
5) ärivõlad, vastavalt peetud äriraamatute alusel.
Pärandusmaksu summad arvab välja kohus, kusjuu
res aluseks võetakse kinnisvara viimast ostuhinda,
tulekindlustuse hindamist ja väärtust, mille kohaselt on
tasutud riigi- ja omavalitsusmakse.
51
Pärandusmaks tuleb tasuda ühe kuu vältel, arvates
kohtuotsuse seadusjõusse astumisest.
Maksudevalitsus võib pärandusmaksu pikendada, kuni
viie aastani, kusjuures igal aastal võrdsed osad tulevad
tasuda ühes 6°/o võlgujääva summa pealt.
Pärandusmaksust on vabad varandused, mille väär
tus on alla 1000 krooni, kui pärijaks on pärandustäitja
abikaasa, ülenevad ehk alanevad sugulased ehk adoptee
ritud lapsed.
Peale selle on pärandusmaksust vaba kodune sisse
seade, mis ei too tulu, kui ta ei olnud pärandustäitjal
äriesemeks ega kuulu kinnisvara ega äriliste päraldiste
hulka ning väärtuse kogusummalt ei ületa 2000 krooni
ja kui pärijaiks on kõige lähemad sugulased.
AUTO-REMONT
TÖÖKODA
LEO VARN
Tallinn, Tulika tänav 10
Telefon 434-61
AUTOABI
Omanik A KAUER
GARAAZID • PEEN-REGULEERIMISED • PARANDUSED
Kentmanni 5 Telefon 473-96
52
SÕIDUKI MOOTORI ÕLITAMISEST
Õlitamine.
Mootori õlitamine on sõiduki korrashoiul väga tähtis küsimus, mispärast sellele tuleb panna erilist rõhku.
Õli pind karteris peab olema tingimata nõuetaval kõrgusel. Harilikult on pinna nõuetav kõrgus õlinäitajal
märgitud. On täiesti lubamatu lasta masinal töötada,
kui õli pind e. õlitase karteris on langenud normaalsest
alla poole..
Sellejuures õli arusaadavalt peab olema küllalt hea
kvaliteediga. Õli peab moodustama hõõrduvate pindade
vahel püsiva õlikõlla, mis need pinnad üksteisest eraldab ja vähendab hõõrde miinimumi. Kui nimetatud õlikõld katkeb, puutuvad hõõrdepinnad kokku, tekib metalliline hõõre ja seega ka kiire pindade kulumine.
Raskematel juhtudel hõõrepinnad põlevad sisse ja muutuvad kõlbmatuks. Edasi, mootoriõli peab evima küllal»
dase oksüdatsioonikindluse, s. o. ei tohi tekitada õlimuda, mis vähendaks õli määrevõimet. Lõpuks, põlemis»
ruumi sattuv õli peab täielikult ära põlema, ilma et te»
kiks palju õlikoksi. Kui õli ei vasta neile tingimustele,
siis õlitamine võib tuua rohkem kahju kui kasu. Järje»
likult karterisse võib valada ainult kindla kvaliteediga
tuntud õlisid, — kas neid, mis autovabrikute poolt soo»
vitatud või nende firmade saadusi, mille õlid on leid»
nud tunnustust oma püsiva kvaliteedi poolest.
Nagu tähendasin, peab õli pind seisma karteris nõu»
etaval kõrgusel. Liiga ohtralt õlitamine on ka kahjulik.
Ta tekitab asjata suurt õlikulu, tahmab silindrid jne.
Ainult hoopis uued või jälle tugevasti kulunud mootorid
nõuavad ohtramat õlitust, mispärast niisugustel juhtu»
mitel õlitase karteris peab olema veidi kõrgemal nor»
maalsest.
Õli karterisse valada tuleb tingimata läbi sõelaga
varustatud lehtri. Kui õlitamine sünnib survega, siis on
aegajalt vaja puhastada filtreid, milleks tuleb nad võtta
53
välja, pesta petrooleumiga puhtaks ja siis asetada jälle
kohale. On õlitussüsteem varustatud manomeetriga, siis
peab alati hoolsalt jälgitama selle näitamist. Mano
meetri puudumisel saab õlitussüsteemi tööd jälgida töö
tanud gaaside järele. Õlitussüsteemi korralikul töötami
sel töötanud gaasidel on vaevalt märgatav sinikas värv,
kuna üleliigne õli põledes annab paksu valget suitsu.
Umbes 1500 km mahasõidu järele tuleb õli karteris
vahetada. Õli vahetamine teostatakse järgmiselt: Vana
õli tuleb karterist täielikult välja lasta seni, kui mootor
on töötamisest alles soe. Pärast seda tuleb karterisse
valada umbes I—1,5 liitrit vedelat nõndanimetatud loputusõli ja lasta mootoril mõni minut selle õliga töö
tada. See tehtud, lastakse loputusõli välja ja täidetakse
karter värske õliga. Kui loputusõli asemel kasutada kar
teri pesemiseks petrooleumi. Sellisel juhtumil tuleb kar
teri loputamiseks mootor ringi keerata kas käsitsi või
starteri abil, mitte aga käima lasta. Pärast loputamist
lastakse petrooleumil hästi välja nõriseda ja siis vala
takse veidi õli karterisse, keeratakse mõned korrad
mootorit ringi, lastakse õli uuesti välja ja siis juba
täidetakse karter värske õliga. Tuleb silmas pidada, et
petrooleum rikub õli, mispärast karteri loputamine pet
rooleumiga pole soovitav. On karter värske õliga täide
tud, keeratakse käsitsi või starteri abilmootorit seni rin
gi, kuni õli täiel määral on tunginud kanalitesse ja kõi
kide hõõrduvate pindade vahele. Ainult pärast seda võib
mootorit käivitada.
Uutel masinatel tuleb õli karteris vahetada lühematel
tähtaegadel. Selle üle vaata vastava autovabriku selle
kohast juhtkirja. Ühtlasi tuleb teraselt valvata õlitaseme kõrguse järele ja aegajalt, — iga 400—500 km
mahasõidu järele lasta välja karterist umbes pool liitrit
põhja settunud mustunud õli ja juurde kallata värsket
õli nõuetava kõrguseni. Seda tuleb teha umbes 20—30
minuti järele pärast mootori seismajätmist. Kapitaalselt
remonditud mootoril tuleb õli vahetada samuti lühenda
tud tähtaegadel.
54
Uute sõidukite sissesõitmisel tuleb hoolikalt kinni
pidada kõigist neist juhtnööridest, mis autovabrikud
annavad oma juhtkirjades. Eeskätt ei tohi ületada sissesõitmise ajaks ettenähtud maksimaalkiirusi. Olgu tähen
datud, et masina sissesõitmisel on suur tähtsus, sest
sellest, kuidas seda sooritatakse, oleneb suurel määral
mootori iga ja korralik töö, mispärast uut või kapitaal
selt remonteeritud masinat tuleb sissesõidu perioodil
käidelda eriti hoolsalt ja asjatundlikult.
Jahutussüsteem.
Radiaatori täitmiseks kasutada võimalikult vihmavett
või pehmet järve- või jõevett. Igal juhul tuleb vesi radiaatorisse valada läbi tiheda sõela. Kalgi vee pehmen
damiseks võib kogu radiaatori mahu peale vee hulka
segada I—2 supilusika täit soodat.
Kivindi tekkimise vältimiseks on kasulik võimalikult
harvemini vahetada vett radiaatoris. On see aga juba
tekkinud, siis on vaja jahutussüsteem sellest puhastada,
Selleks tuleb 10—15 liitri kuuma vee hulka lahustada
I kg soodat, lahus valada radiaatorisse, ja siis see täita
kuni ääreni keeva veega. Pärast seda kui lahus on seis
nud umbes paar tundi, käivitatakse mootor ja lastakse
tal töötada 1—2 tundi. Selle järele tühjendatakse ra
diaator, jahutussüsteem puhastatakse lahtitulnud kivindist, loputatakse puhta veega ja siis täidetakse uue jahutusveega.
Radiaator peab veega alati olema täidetud kuni üleni.
Talvel külmaga ei tohi radiaatorit kunagi täita külma
veega, sest vesi võib siis kohe muutuda jääks ja lõh
kuda jahutussüsteemi. Samuti ei ole hea külmaga radiaatorisse valada tulist vett. Kõige kohasem on külma
radiaatorit täita sooja veega, mille temperatuur on 30
—400 C. Külma ilmaga sõidus on vaja radiaator katta
kinni ja ventilaatori rihm lasta lõdvaks või isegi maha
võtta. Jahutusvee külmumise vältimiseks tuleb lisada
sellele külmumisvastaseid aineid, nagu glütseriini või
55
J. ZIMMERMAN
MÖLDER
& J.
KAUBANDUSE KONTOR
IMPORT
EXPORT
TALLINN, AIA 5,
TEL. 447-99
MEIE ESINDAME:
Ameerika „AUBURN & CORD", „WILLYS"
ja
„NASH"
sõiduautosid;
Prantsuse
„PANHARD
& LEVASSOR",
„HOTCH-
KISS" ja „AMILCAR" autosid; Ameerika
„WILLYS & GRAMM" veoautosid, bensiini,
toorõli ja puugaasi küttega;
Ameerika
kuulsaid „KELVINATOR" külmutuskappe
ja külmutussisseseadeid.
MEIE MÜÜME:
Inglise, Saksa ja Tšehhi vabrikute AUTOKUMME,
„VARTA"
AKUMULAATO-
REID, AUTOOSI, ÕLISID, KIRJUTUSMASINAID, Ameerika ja Euroopa RAADIOAPARAATE.
J. ZIMMERMANN & J. MÖLDER
56
piiritust.Glütseriini tuleb piiritusele eelistada, sest ta ei
aura nii intensiivselt kui piiritus, mispärast temana po
le vaja nii sagedasti täiendada kord valmistatud segu.
Piiritus aga aurab ära võrdlemisi kiiresti ja segu vajab
alati täiendamist piiritusega. Praegusel ajal on müügil
ka mitmesuguseid patentaineid jahutusvee hulka lisami
seks kümumise vältimiseks. Nende kasutamisega — väl
ja arvatud need, mis koosseisult suguluses piirituse või
glütseriiniga, nagu etüleenglükool — tuleb olla ette
vaatlik, sest paljud neist mõjuvad halvasti metallide ja
kummist ühenduslõdvikute peale.
Jahutussüsteemi ebanormaalset töötamist võib põh
justada halb veetsirkulatsioon, pumba rikked, mittekül
laldane veehulk radiaatoris jne. Vee tsirkulatsiooni ta
kistavad kõige sagedamini kummsit ühenduslõdvikud,
mis pikapeale seestpoolt hakkavad pudenema ja oma
tükkidega sulevad liikumise. Selle vältimiseks on soovi
tatav ühenduslõdvikuid aegajalt uuendada.
Mudasel teel sageli ummistuvad radaatorid ja ei ja
huta küllaldaselt vett. Sellisel juhtumil puhastada ra
diaator mudast puhtaks kas õhu- või veejoaga, mis
juhitakse kärgedesse mootoripoolsest küljest, mitte vas
tupidiselt, sest muda võib siis kergesti sattuda mootori
osadesse.
Kompressioon.
Korralik mootori töö on võimalik ainult nõutava
kompressiooniga. Selle kontrollimiseks keeratakse vänt
võlli ringi käsitsi. Kui iga silindri survetaktil tundub
kasvavat vastusurvet ja vända vabastamisel võll pöör
dub tagasi, siis on kompressioon küllaldane. Pöördub
aga väntvõll ringi ilma suurema vastusurveta, on komp
ressioon nõrk. Nõrga kompressiooniga mootor
veab
halvasti, kulutab palju põletist ja läheb kuumaks. Komp
ressiooni langus on tingitud harilikult mitte korralikult
taatavatest klappidest, kulunud silindritest, kolvirõngastest ja mõnikord ka silindripea nõrgast tihendusest.
Klappide ebanormaalse töö põhjuseks võib olla tahm,
57
põlenud istepinnad, kinnisöönud varred, surnud või
murdunud vedrud, kulunud tõukurid ja ebaõige reguleerimine. Kui ilmestub mõni mainitud põhjustest, tuleb
see kohe kõrvaldada, kusjuures tuleb meeles pidada, et
iga klappi peab lihvitama ainult oma pesas ja kokku
pandama ainult oma armatuuriga (vedrud, kiilud, tald
rikud). Kulunud kolvirõngad, vähe seda et kutsuvad esile
kompressiooni langemise, kiirustavad ka määreõli kõlb
matuks muutumist karteris, kus põletis kondenseerub,
seguneb õliga ja vähendab selle määrevõimet. Ka töö
tanud gaasid ja tahm, sattudes karterisse, rikuvad õli.
Kolvirõngaste korrasolekule tuleb igatahes panna suurt
rõhku ja, kui neis on märgata mingisuguseid puudumeid, nad asendada kohe uutega. Samuti tuleb silindripeade tihendised, kui nad gaase läbi lasevad, uuendada.
Sõidu ajal tuleb hoolsalt jälgida mootori tempera
tuuri. Kui ei ole jahutusvee termomeetrit, on soovitatav
pikkadel sõitudel rasketes teeoludes aegajalt peatuda
ja mootorit kontrollida. Üleliiga kõrget mootori tem
peratuuri võib kindlaks teha ka teatud kaudsete tunde
märkide järgi, nimelt: jahutusvesi läheb keema, moo
tor annab suitsu, millel terav põlenud õli lõhn jne.
Pealegi langeb mootori võimsus tunduvalt. Igatahes üle
kuumenenud mootoriga edasi sõita ei tohi, vaid tuleb
masin seisma jätta ja lasta tal jahtuda; mõistagi tuleb
ka teha kindlaks ülekuumenemise põhjused ja need kõr
valdada.
Kõige parimad autoõlid «Rapidol»
Kõige paremad autolambid «Tungsram»
Esindaja:
KAUBANDUSKONTOR
EUG. SACHARIAS
Tallinn, Pärnu mnt. 6
58
Telefon 467-47
AUTO KORRASHOIUST
Uus auto on nagu väike laps, kelle eest alguses tuleb
erilist hoolt kanda, teda valitud toitudega toita.
Auto korralik töötamine ja eluiga oleneb suurel
määral sellest missugust hoolt ja asjatundmist selle juht
on ülesnäidanud esimeste 2000 kuni 3000 km sõidu
ajal.
Uue auto osad on veel sissetöötamata ja selletõttu
ei või neid üleliia koormata. Ei või sõita uue autoga
üle 40 kuni 50 kilomeetri tunnikiirusega esimese 500
km jooksul; järgmise 1000 km jooksul mitte sõita üle
50 kuni 60 km tunnikiirusega ja alles selle järele võib
järkjärgult sõidukiirust tõsta.
Eriti hoolikalt tuleb uue auto mootori õli vahetada.
Kuna uuelt mootori osad eraldavad metalli osakesi ja
tolmu, siis tuleb õli sagedamini karteris uuendada, mui
du õlisse sattunud metallitolm kulutab kiiresti mootori
silindrid ja laagrid.
Uuel mootoril tuleb esimene kord õli vahetada 400
—500 km sõidu järele; siis 600—800 km järele, kol
mas kord 1000 km järele ja edaspidi iga 2000—3000
km järele suvel ning 1500—2000 km järele talvel. Õli
vahetusel tuleb hoolikalt karter puhastada. Selleks las
takse sooja mootori juures vana õli välja joosta, vala
takse uut vedelat loputusõli I—1,5 1 karterisse, lastakse
mootoril mõni minut töötada, siis loputusõli karterist
välja ja uus õli asemele. Ei või karteri loputamiseks
sinna sisse valada bensiini, petrooleumi, mis lahjenda
vad mootori õli.
Järelvaatus enne sõitu.
Hommikuti garaažist väljasõites tuleb iga kord kont
rollida, kas vett on küllaldaselt radiaatoris, kas õli on
karteris, kas kummid on täispumbatud ja kas regist
reerimismärgid (numbrid) on puhtad. Pikema sõidu eel
kontrollida tüüri seadeldis, pidurid ja tuled ning ben
siini seis. Õhukummides survet kontrollitakse õhu ma
59
nomeetri abil; selle puudumisel tulevad kummid sar
naselt täis pumbata, et nad koormatud auto all vastu
sõiduteed laiemaks ei vajuks.
On radiaatoris veepind alanenud, tuleb juure valada
pehmet vett, kõige parem puhast vihmavett, mitte aga
kaevu või allikavett, mis tekitab jahutusseadises katlakivi ja jahutusrikkeid.
Mida jälgida sõidu ajal?
Sõidu ajal teel olles tuleb jälgida, kas mootor korra
likult töötab, kas ei ole kahtlasi hääli mootori ja auto
juures, kas õli manomeeter näitab õiget õli survet, kas
dünamo laadib akut, kas bensiini on küllaldaselt, kas
jahutusvesi ei ole keema hakanud ja kas kummid on
täis. On mõni kummi tühjaks läinud, siis veab auto
sinna poole ja tüüriratast tuleb kõvemini teisele poole
pöörata.
Šassii korrashoid.
ena kuulub sassu puhastamme, mutrite kinnitamine
ja üksikosade määrimine.
Šassii tuleb aegajalt porist puhastada vee joaga, sest
muidu hakkavad pori katte all auto raam ja muud šas
sii osad roostetama. Tuleb kontrollida, kas kõik mut
rid on tugevasti kinni. Eriti uue auto juures põruvad
mutrid kergesti lahti, ja neid tuleb aegajalt kinnitada.
Et ärahoida šassii üksikosade kiiret kulumist, tule
vad need määrida iga autoga kaasa antavas käsiraama
tus näidatud aegadel.
Auto puhastamine.
Auto puhastamine on töö, mida autoomanikul erilise
hoolega tuleb jälgida, või omal teha.
Oskamatult puhastatud uus tõldauto kaotab juba
paari puhastamise järele oma kauni läike.
Tolmust või porist auto karosseriid ei või hõõruda
kuiva lapiga, sest siis saavad peenikesed liivaterakesed
hõõrutud vastu auto lakk, mis muudab laki tuhmiks. On
auto ainult tolmune, saab tolmu eemaldada sulepints-
60
liga. On auto porine, tuleb pori maha pesta veega.
Kuivanud pori tuleb enne kergelt niisutada, et see lahti
liguneks ja selle järele puhastada kummi käsna ja rohke
veega. Kõige parem onveevooliku otsas olev käsn, kust
vesi alati läbi voolab ja pori maha uhub.
Ei või juhtida veejuga vastu porist auto karosseriid,
sest vee juga pressib liivaterakesed auto laki sisse ja
teeb selle tuhmiks.
On pori maha pestud, tuleb auto puhta veega õrnalt üle loputada, et viimased liiva terakesed maha pes
ta. Selle järele tuleb kuivatada puhta seemisnahaga, mi
da puhta vee sees tuleb loputada. Auto lakeeritud pin
du ei või puhastada bensiiniga ega petrooleumiga, sest
need rikuvad laki ja läike.
Auto tuleb võimalikult kohe sõidu järele puhastada,
et pori ära ei kuivaks ja lakki ei rikuks.
Hoolitsemine aku eest.
Erilist hoolt nõuab auto akumolaator. Tuleb jälgida,
et aku oleks pealt puhas ja kuiv, et aku elektroodid
oleksid kaetud aku happest 10—15 mm kõrguselt. On
hapet vähe ja plaadid juba hakkavad välja ulatama,
tuleb juure valada ainult destileeritud vett ja mitte ku
nagi aku-hapet, sest aku-hape on väävelhape ja desti
leeritud vee lahus, millest destileeritud vesi ära aurab.
Aku näpitsad tulevad sisse hõõruda tugeva vaseliinikorraga, et ärahoida näpitsate oksüdeerumist.
Aku seismajätmisel pikemaks ajaks tuleb see iga kuu
laadida, vastasel korral kaotab laadimata aku osa oma
mahust. Puudub võimalus akut iga kuu laadida, tuleb
see kord täis laadida ja hape väljavalada ning purgid
seest destileeritud veega loputada.
Auto seismajätmine kauemaks ajaks.
Jättes auto seisma talvekuudeks kauemaks ajaks tu
leb auto enne puhtaks pesta,, nii karosserii, kui ka šassii ja mootor, ning hoolikalt kõik tarvilikud kohad
määrida.
61
Jahutusseadest tuleb jahutusvesi välja lasta; küünla
aukude kaudu valada natuke mootori õli igasse silind
risse, et ärahoida nende roostetamist. Auto tuleb ase
tada pakkudele, et kõik neli ratast õhku jääksid, ja õhk
kummidest välja lasta.
Aku tuleb autolt maha võtta ja selle eest hoolitseda,
nagu tähendatud.
Eelpool on kirjeldatud kõige vajalikumad asjad, mis
auto korrashoiul tulevad tähele panna. Auto
juures
tuleb iga viga kõrvaldada kohe selle tekkimise järele,
sest vastasel korral võivad tühise rikke tagajärjel tekki
da tõsisemad ja kulukad rikked. Näitab auto juht oma
auto vastu vähe hoolt ja korraarmastust üles, siis ei
teeni ka auto oma peremeest kunagi heatahtlikult.
Armastab autojuht ja autoomanik oma autot, siis
hoolitseb ta auto eest asjatundlikult ja kõrvaldab kohe
iga väiksema rikke ning määrib ja puhastab auto korra
likult; siis valmstab auto oma juhile ja omanikule pika
aja jooksul suurt rõõmu ja sportlikku naudingut.
Antud Teedeministri poolt 19. septembril 1936.
A lu s: Jõuvankrite seaduse § 39 p. 1 ja 2 (RT 45—
1936) ja Maanteede seaduse muutmise seaduse § 55
(RT 69—1934).
Juhid.
Keelatud on juhtimine isikuil, kes oma aastate, samuti kehalise või vaimlise seisukorra tõttu ei saa juhi
ülesandeid täita või kes juhtida ei oska. Mootoriliiklusvahendite juhtide kohta on maksvad eeskirjad. Lastel
alla 10 a. on jalgratta juhtimine lubatud ainult erilistel
jalgrattasõiduteedel.
Üks isis ei või juhtida üle kahe iseseisvalt liikuva
hobuliiklusvahendi. Juhul, kui ühe juhi juhtida on kaks
hobuliiklusvahendit ja kui ta ei käi jala liiklusvahendi
kõrval, peab ta aset võtma esimesel liiklusvahendil.
Linnatänavail peab iga hobuliiklusvahendi! olema oma
juht.
Juhtidel on keelatud juhtimise ajal:
T) magamine;
2) alkoholi tarvitamine ning ebakaines olekus ole
mine;
3) vabastada käsi juhtimisseadiselt;
4) autobuste ja üürijõuvankrite juhtidel suitsetada.
Samuti on kõigil juhtidel keelatud suitsetamine lah
tise vedela kütteaine käsitsemisel.
Loomakarjade juhid on kohustatud hoolitsema selle
eest, et karja liiklus sõiduteel ei oleks takistuseks üldliiklemisele ning et läbisõit oleks igal juhul võimalda
tud.
Jõuvankrit ei või juhtida isikud, kelle eraldamisvõime või tahtejõud on tunduvalt vähenenud väsimuse
tõttu või alkoholiste jookide ja teiste uimastavate va
hendite mõjul, kusjuures juhid, kellel on alkoholi lõhn
juures, ei või teenistuses olla ega jõuvankrit juhtida
liini veol ja veoautoga inimeste veol.
63
Liiklemiskiirus.
Liiklemiskiirus peab valitud olema nõnda, et vas
tavalt sõiduteele, liiklemisoludele, liiklusvahendi ja tema
osade seisukorrale ei tekiks hädaohtu liikujale enesele,
teistele liiklusest osavõtjatele ega ümbruskonnale.
Linnades, alevites, alevikkudes ja tihedalt asusta
tud asulates on liiklemiskiirus piiratud:
I) jõuvankreil õhukummidega
40 km tunnis;
ja
rööbassõidukeil
2) hobuliiklusvahendeil ja ratsanikel 10 km tunnis;
3) jõuvankreil järelvankritega ja kõigil teistel sõidukeil, veoriistadel ja masinail 15 km tunnis;
Maal, maanteedel on liiklemiskiirus ipiratud:
I) autobustel 60 km tunnis;
2) veoautodel 50 km tunnis.
Tähendatud kiirusnormide ületamine ka hetkeks on
keelatud, välja arvatud teisest jõuvankrist tagant möö
dumisel.
Üksikuil juhtudel võib eranditult autobuse maaliinil
autobusega ülaltoodud kiirusnormist kiiremini sõita
Maanteede Valitsuse loal.
Linna-, alevi- ja maavalitsustel on õigus Maanteede
Valitsuse nõusolekul oma administratiiv-piirides ük
sikute linnaosade, tänavate ja sõiduteede kohta, kus olu
kord nõuab maksma panna vähemaid kiirusnorme.
Linnades, alevites ja alevikkudes, sõites mööda porist
sõiduteed või tänavat, peavad liiklusvahendi juhid va
lima sõidukiirust nõnda, et nende liiklusvahend kõnni
teel kiijaid poriga üle ei pritsiks. See nõue ei ole mak
sev tuletõrje, haigeteveo, politsei ning liiklemisjärelevalve liiklusvahendite kohta.
Sõiduteed, milledel on maksvad tähendatud normi
dest vähemad kiirusnormid, tuleb tähistada vastavate
märkidega. Linnades tulevad peale seda tähistada suun
duvad teed neile sõiduteedele, milledel maksvad vähen
datud kiirusnormid.
64
Eesõigustatud liiklusvahendiks loetakse tuletõrje ja
haigeteveo liiklusvahendid ning liiklemisjärelevalve ja
politseiliiklusvahendeid.
Liikluskiirust tuleb vastavalt vähendada kohtades,
millede eel on paigutatud vastavad liiklusmärgid,
varjatud sõidutee osade eel, elava liiklemise puhul sõi
duteedel ja tänavail, loomakarjadest möödumisel, raud
tee ülesõidukohtadel, järskudel kõverikel ja käänakuil,
libedal sõiduteel, ööesl ja udusel ajal ning sisse- ja
väljasõidul õue ja väravaisse ning teistes kohtades, kus
seda nõuab liiklemise hädaohutus.
Elektrotehniline töötuba
J. Pärnpuu & A. Sander
Reimanni 31
Tallinn
Telef. 309-71
Elektrimootorite ja -dünamode mähkimine. Magneetode ja igasuguste elektriaparaatide täielik korda
seadmine. Akumulaatorite ja magneetraudade laa
dimine jne. Töö kiire ja korralik, hinnad mõõdukad
MÄRKIDE TEHAS
PARNU OO TELE-/
MAANTEE U FON 4O/7
TA LLI N N
5
65
LIIKLUSE EESKIRJAD.
Üldkorraldused liikluse alal.
Liiklusvahendid peavad liiklema paremal
pool sõidutee osal nii, et nad ei takistaks möö
dasõitu.
Liiklusvahendid võivad üksteise taga liikuda
ainult säärases vahekauguses, et oleks võimalik
neid tarbe korral aegsasti pidurdada.
Teede ja tänavate ristumiskotadele paiguta
tud liiklemisjuhtimispostidest möödutakse nõn
da, et need jääksid vasakule küljele.
Rist- ja haruteedel on üldiselt läbisõidu
eesõigus paremalt poolt tuleval liiklusvahendil,
kui teed ei ole liigitatud või kui need on ühe
liigilised. On aga teed liigitatud, siis on rist- ja
haruteedel kõrgema liigi teed kaudu liikujal
liiklusvahendil eesõigus läbisõiduks.
Liiklemise eesõiguse suhtes üheväärsetel
teedel on teed otsesuunas liikleval liiklemisvahendil läbisõidu eesõigus kõrvalteelt sissepöörduva liiklemisvahendi suhtes.
Kõrvalteeks loetakse niisugune põiktee, mis
lõpeb teise teesse suubumisel.
Rööbassõidukitel ning eesõigustatud liiklus
vahenditel on igal pool läbisõidu eesõigus.
Üheliigilisel kolmeharulisel teel on otsesõitjal
läbisõidu eesõigus.
Käänakuil teisele teele suundumisel tuleb
paremale poole pöördumisel sõita väikeses ja
vasakule poole pöördumisel suures kaares.
Enne ärapöördumist tuleb kiirust aegsasti vä
hendada, sõidusuunda näidata ja maal varjatud
pöörangu või risttee eel anda signaali.
Küünakuil teisele sõiduteele suundumisel
kui ka üle sõidutee vastusuunas sõidul liiklus
vahendi seismajätmiseks tee vasakpoolsele ää
rele tuleb liiklusvahendite juhtidel aegsasti näi
66
data suunda ja sõita ettevaatlikult, ühtlasi vä
hendades vastavalt sõidukiirust.
Pimedal ajal ning tiheda uduse ilmaga on
rööbassõidukitel, jõuvankreil, jalgrattail ja voo
rimeestel kohuslik tarvitada süüdatud laternaid.
Pimedaks ajaks loetakse aeg 1. aprillist —
L septembrini üks tund peale päikese loojene
mist kuni üks tund enne päikese tõusu ja
I. septembrits — 1. aprillini pool tundi peale
päikese loojenemist kuni pool tundi enne päi
kese tõusu.
Pooltulesid tuleb tarvitada pimedal ajal ja
tiheda uduse ilmaga peale ettenähtud juhtudel
veel alljärgnevail olukordadel:
1) sõites hästivalgustatud teedel ja tänavail;
2) peatudes raudtee ülesõidukohtade eel ja
3) võttes reisajaid või kaupa peale ning
reisijaid maha lastes ning kaupa maha laadides.
Liiklusvahendid, mis on võimelised liikuma
kiiremalt kui 15 km/tunnis, peavad olema varus
tatud helilise signaalseadisega.
Signaalideks on jalgrattail ja rööbassõidu
kitel kellad ning tuletõrje-jõuvankreil peale ha
rilikkude signaalide kellad ja sireenid.
Signaal peab olema lühivälteline. Keelatud
on tarvitada tuletõrje signaalidega sarnanevaid
signaale.
Signaale võib tarvitada linnas ainult häda
vajalikul korral, kui teisiti ei saa vältida õnne
tust või liiklustakistust.
- Signaale tarvitatakse alevikkudes ja maal,
eriti elamute läheduses, teistest liiklusvahendi
test möödasõidul ja seal, kus eesolev sõidutee
ei ole selgesti nähtav, ning igal juhul, mil seda
nõuab hädaohuta liiklemine.
Pimedal ajal ja tiheda uduse ilmaga võil)
helilisi signaale asendada ka optiliste märgu
annetega.
67
Suunanäitamine toimub sõidu-, ja veoautode
ning autobuste juures suunanäitajaga, teiste
liiklusvahendite juures, välja arvatud rööbassõiduk, liiklusvahendi juhi pöörangu sihis küllal
daselt väljasirutatud käega.
Erijuhtudel suunanäitaja riknemisel võivad
käega suunda näidata ka autojuhid.
Samuti tuleb näidata suunda, kui sõiduk
tahab tee ühelt poolelt siirduda teisele poolele.
Ühesuunalise liiklemisega tänavail ei ole lu
batav liikuda tagurpidi vastu lubatud suunda.
Linnades elava liiklemisega tänavail on
keelatud liiklusvahendite ümberpööramine kui
see osutub takistuseks liiklemisele.
On keelatud sõiduajal sõitjaid paigutada
liiklusvahendi sääraseile osadele, mis pole mää
ratud mitte sõitjatele nagu astmelaudadele,
porilaudadele, aisaosadele, jalgratta raami vaherauale jne. Mootorrattail ja jalgrattail võib
sõita ainult niipalju isikuid, kuipalju neis on
istekohti. Üürisõiduautodele on keelatud roh
kem sõitjaid peale võtta, kui näeb ette auto
registreerimistunnistus, juurde arvatud üks sõit
ja; juhi kõrval istmel ei või üürisõiduautodel
aset võtta rohkem kui üks sõitja.
Enne raudteeülesõidu kohta tuleb jälgida:
1) kas ülesõit on valvega või valveta;
2) kas ei ligine raudteel valveta ülesõidul
mõni rööbassõiduk;
3) kas ei anta mingisugust helilist või opti
list hoiatussignaali liginevalt rööbassõidukilt.
Hädaohu puudumisel võib liiklemist jätkata.
Kui liiklusvahend on põhjustanud otseselt
või kaudselt mingi õnnetuse, siis on selle juht
kohustatud peatuma, olukorra selgitama ning
abistama kahjusaanut. Tarbe korral peab juht
andma esimest abi ja raskemail juhtudel vigasaanud isiku transporteerima arstiabiandmis68
kohta, või kui see tal ei ole võimalik oma liik
lusvahendiga, siis abinõud tarvitusele võtma, et
transport teostatakse mõnel muul viisil. Igal
juhul peab juht kahjusaajale teatama oma nime
ja elukoha ning sündinud õnnetusest esimesel
võimalusel informeerima politseid.
Kui on ilmselt näha, et hobune kardab jõu
vankrit, misanat või jalgratast, peavad viima
sed liikumist aeglustama, tarbe korral liikumise
hoopis katkestama ning mootori või masina te
gevuse seisma panema. Omalt poolt on hobuse
või hobuliiklusvahendi juht kohustatud tarvitu
sele võtma kõik abinõud hobuse vaos hoidmi
seks ja rahustamiseks, tarbe korral teda suukõrvalt kinni hoides või seistes ise hobuse ja
kartust tekitava liiklusvahendi vahel. Kui ho
buse või hobuliiklusvahendi juht ei ole suute
line hobust taltsutama, peab mootorliiklusvahendi või masina juht teda selles abistama.
Möödumine vastutulijast.
Vastassuunas tulevast liiklejast tuleb möö
duda paremalt poolt.
Rööbassõidukist tuleb mööduda pahemalt
poolt siis, kui rööbastee asub tänava parem
poolsel äärel.
Rööbassõidukid, jõuvankrid ja jalgrattad
annavad signaali lähenemisel ainult siis, kui
vastutulija nende lähenemist ei märka või liigub
tee valel poolel.
Kitsail, libedail või muidu hädaohtlikel sõi
dutee osadel on vastusõitvail liiklusvahendeil
eesõigus vabamaks möödapääsuks järgmises
järjekorras: I) eesõigustatud jõuvankrid, 2) röö
bassõidukid, 3) rasked masinad (traktorid, isesõitjad jms.), 4) autobused, 5) koormaga veo
autod, 6) veoautod, 7) sõiduautod, 8) koormaga
69
hobuliiklusvahendid, 9) mootorrattad, 10) koor
mata hobuliiklusvahendid, II) kõik teised liik
lusest osavõtjad.
Ühesugusesse mõnda eelmises lõikes tä
hendatud liiki kuuluvate liiklejate vastutuleku
puhul omavad vabama läbisõidu eesõiguse suu
remad ja raksema koormaga liiklusvahendid.
Kui teeosa osutub sedavõrd kitsaks, et möö
dumine teineteisele vastutuleval liiklusvahendil
osutub võimatuks ehk ilmselt hädaohtlikuks,
Tirma
Kaxl Gexbram
Tallinn, Veneturg 1 - Telefon 306-15
Autoosad ja tarbed • Kuul-rulllaagrid • Masina tihendusmaterjalid • Varta autoakud • Mootori
õlid • Masina rihmad j. n. e.
70
peab üks vastusõitjatest taganema kohani kus
möödumine võimalik. Edasisõiduks on siin eesõigus järgmises järjekorras: 1) rööbassõidukid,
2) rasked misinad, 3) koormaga hobuliikvusvahendid, 4) koormata hobuliikvusvahendid,
5) eesõigustatud jõuvankrid, 6) autobused,
7) koormaga veoautod, 8) vaoautod, 9) sõidu
autod, IO) mootorrattad, 11) kõik muud liiklu
sest osavõtjad.
Ühesugusesse liiki kuuluvate liiklejate tei
neteisele vastutuleku puhul kitsal teel taganeb
see möödapääsukohani, kellel on kergem taga
sisõidu võimalus.
Jõuvankrid pimedal ajal heledalt valgusta
vate laternatega (täistuled) või helgiheitjatega
on kohustatud vastutulevate mootorliiklusvahendite lähenemisel sõidukiirust vähendama ja
aegsasti enne möödumist oma laternate valgus
tust vähendama (pooled tuled). Ka on keela
tud vastutulijast möödumise eel vahetada kor
duvalt täistulesid pooltuledega ja tulesid vilgutada.
Möödumine eesliikujast.
Samas suunas liikujast tuleb mööduda vasa
kult poolt. Tagant möödumiseks võib kasutada
tee keskkohta või tee vasakut poolt. Möödu
mine on lubatud seal, kus tee laius ja tee sei
sukord seda võimaldab. Eesolev liiklusvahendi
juht ning jalakäija peab hoiduma paremale.
Rööbassõidukist möödumine toimub paremalt
poolt, kui rööbastee asub kesk teed või tänavat
või selle vasakpoolsel äärel.
Möödumine eeslikujast on keelatud sildadel,
raudtee ülesõidukohtadel, järskudel kõverikku
del, ristsõiduteedel, kohtades, kus eelolev tee
osa on varjatud, kui möödumise eel on vastu
tulemas mõni teine liiklusvahend.
71
Mööduja peab tähele panema, et sel ajal,
kui tema mööduda soovib, mitte mõni teine
kiiremini liikuv liiklusvahend omakord temast
mööduda ei kavatse.
Mööduv liiklusvhaend ei tohi peale möödu
mist otsekohe pöörduda möödasõidetud liik
lusvahendi ette.
On keelatud mitte anda võimalust möödasõitmiseks, samuti möödasõidu takistamine kas
kiiruse lisandamisega, korratu sõiduga või mõ
nel muul viisil.
Besliikujast möödumise kavatsusest tuleb
teatada maal helilise signaaliga. Linnades võib
signaali anda ainult äärmise vajaduse korral.
Pimedal ajal võivad jõuvankrid avaldada möödumissoovi ka esitulede vilgutamisega.
Möödumine seisvaist liiklusvahendeist.
Möödumine keset teed seisvast liiklusvahen
dist toimub liiklusvahendi paremalt poolt. Ei
ole paremalt poolt möödumiseks küllalt ruumi,
toimub möödumine vasakult poolt.
Kui söödasõitev rööbassõiduk peatub ja
võtab reisijaid peale või laseb tee või tänava
samal poolel, kust toimub möödasõit teistel liik
lusvahenditel, on möödasõit lubatud 10
km/tunni kiirusega ainult seal, kus on ehitatud
teele või tänavale vastavad platvormid reisijaile.
Kus säärased platvormid puuduvad, tuleb möödasõitjal peatuda vähemalt 5 m enne peatus
kohta ja ta võib liikumist jätkata peale rööbassõiduki edasiliikumist.
Peatumine ja parkimine.
Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse:
peatumiseks — liiklusvahendi seisma jätmist
mitte üle viie minuti ning parkimiseks — liik
lusvahendi seisma jätimst üle viie minuti.
72
Liiklusvahendite parkimine on lubatud koh
tades, kus üles seatud sellekohased liiklusmär
gid. Parkimine on lubatud ka teistes kohtades,
kus see liiklemist ei takista ja kus puudub vas
tav keelumärk.
Üürisõiduautodel kui ka sõidu- ja veovoorimesetel on aga perkimine lubatud ainult oma
valitsuste poolt määratud seisukohtadel.
Liiklusvahendtel ja liiklejail on keelatud
peatumine ja parkimine kohtades, mis on tähis
tatud sellekohaste liiklusämrkidega.
Peatumine on kohuslik:
1) rivistatud kolonnide, matuserongide ja
muude protsessioonide läbilaskmiseks, kui need
liikujast risti mööduvad, või kui tänava ehk
sõidutee kitsuse tõttu on nende läbipääsemine
raskendatud.
Erandina võivad liikumist jätkata eesõigus
tatud jõuvankrid:
2) rööbassõidukite peatuskohtadel vastavalt
nõuetele;
3) kui liiklusvahend või liikuja on põhjus
tanud otseselt või kaudselt mõnda õnnetust;
4) väljakuulutatud leinaseisakute aja kestel.
Mootorratturid, jalgratturid, hobuliiklusvahendite juhid annavad märku oma kavatseta
vast seismajäämisest käe ülestõstmisega. Teiste
jõuvankrite järsku peatumise puhul peab põ
lema süüdatama pidurseadeldisega ühenduses
olev jõuvankri tagaküljel asuv stoptuli.
Parkimine ja peatumine on keelatud:
1) teede ristumiskohtadel ja tänavanurkadel
vähemalt 5 m kauguses risttee või tänava
nurgast;
2) tee keskpaigas;
3) kitsail teedel, kus parkivast või seisvast
liiklusvahendist vastaspoolse tee ääreni, kõnni
tee välja arvatud, on vähem kui 3 m;
73
4) jalgratta ja jalakäijate radadel ja nendele
määratud ülekäigukohtadel;
5) õue sissesõitude ja väravate eel ning par
kimine avalikkude asutiste uste ees;
6) rööbassõidukite ja autobuste peatuskoh
tadel.
Jõuvankri seismajätmisel tuleb hoolitseda
selle eest, et see jäetakse seisukorda, mis ei ole
hädaohtlik ümbruskonnale.
Selleks
peab:
1) mootori seisma jätma; 2) ära võtma süüteseadise võtme, kui see olemas; 3) peale panema
käsipidurid; 4) pimedal ajal pooled või seisutuled põlema süütama või välja keerama täna
vapoolse valgustatud suunanäitaja suunanäitajas põleva lambiga.
Jõuvankrid peavad seisma valgustamata,
rahvusvahelise märgiga tähistatud parkimiskoh
tadel ja era- ning üüriliiklusvahendite seisukoh
tadel.
AVON
autokummi
ins. J.TAKS
TALLINN, AIA 5-a
74
Jäetakse pimedal ajal tee äärde seisma teeehitusmasinad või veetavad elamud, peavad
need varustatud olema ühe valgustuspunktiga
(suunanäitajaga), kui see on nähtav ette ja
taha või siis kahe valgustuspunktiga, milledest
üks asub ees, teine aga masina või elamu taga.
Parkimise puhul tuleb liiklusvahendid pai
gutada nõnda, et iga liiklusvahend parkimis
kohast vablat välja pääseb. Tänava äärtel,
mitte parkimiskotadel, võib liiklusvahendit pai
gutada ainult paralleelselt tee või tänava äärele,
kusjuures liiklusvahendite osad ei või ulatuda
kõnniteele.
Vastaspoolsetel tee äärtel võib liiklusvahen
deid üksteise vastas parkida ainult siis, kui
nende vahele jääb vaba tee vähemalt 6 m
laiuses.
Hobuliiklusvahendeid ja hobuseid ei või
jätta lahtiselt ilma järelevalveta teele. Järele
valve äraolekul peavad hobused olema kind
lalt seotud. Kartlikke hobuseid ei või ka sel
juhul jätta ilma järelevalveta.
Hobuliiklusvahendid,
mis laiali veavad
kaupa, on lubatud jätta järelevalveta ja sidu
mata kui hobused ei ole kartlikud.
Rööbassõidukid ja autobused võivad pea
tuda linnades reisijate maha- ja pealevõtmi
seks ainult selleks määratud peatuskohtades.
Liiklusvahendite peatusel on keelatud liik
lusvahendist maha tulla ja peale minna sellelt
küljelt, kus toimub liiklusvahendite liiklemine.
See nõue ei ole maksev rööbassõidukite kohta.
Kui liiklusvahend teel rikki läheb, peab teda
paranduseks asetama parempoolsele tee äärele
ja parandustöid toimetatama sääraselt, et sel
lega ei saaks takistatud liiklemine sõiduteel.
75
Liiklemise järelevalve.
Liiklemise üldjärelevalvet teostab Teedemi
nisteeriumi Maanteede Valitsus, kohalist järele
valvet teostavad politsei ja registreerimisasutised ning Teedeministri poolt määratud ametni
kud.
NEW CONSOLIDATED GOLD FIELDS.LTD.
EEST 1(0SAKOND
Linke & Martinson
TALLINN, VENE TANAV 11
TELEFONID 432-86 JA 432-58
Igal kohal
vastav
77
Kõik mida
vajate oma
autole ostate odavamalt
°/ü. Tarmost
Tallinn, Narva mnt. 6 / Telef. 308-54 ja 306-50
ehk osakondadest
Tartu
Gilde tänav 14
Telefon 17-96
78
Rakvere
❖
Pikk tänav 5
Telefon 2-29
MÄRKMEID:
79
MÄRKMEID
NT TUudis!
V et
JULGEOLU
eisle
- (safti-flight)
kummid ei libise, pidurda
vad lühema maa peal, lühe
ma ajaga ja otsejoones, sõi
davad hääletult asfaltteedel
ja rohkem kilomeetreid
H.Lagusja Ko.,0/9.
Tallinn, Vene 13, telef. 437-18
TIME
TO RE-TIRE
•GETAFISK
ers 20M201299 vh? r
Oscar Stude
TALLINN.
EKSPEDITSIOONI-ÄRI,
asutatud 1882. a.
Ladustamine — Inkasso — Kinnitus —
Laevaagendid
Oma puksiirid ja laod raudtee ühendustega.
Oma autopark.
Koninklijke Nederlandsche Stoomboot
Maatschappij, Amsterdam, esindaja.
Osakonnad: PARNUS, Pühavaimu 8.
TARTUS, Ülikooli 44.
VALGAS, Maleva 2.
VILJANDIS, Lossi 8.
Kõigi kohtade telegr. aadress: „Studeos".
Sillamäe tehase
toodang — on öko
noomseim kütteaine
le mootorsõidukeile
Oma bens iin-automaadid:
Veneturul ja Balti jaama vastas Tallinnas
ja üle maa Shelli bensiini müügikohtades
AUTO EHITUS-, REMONTJA VÄRVIMISTÖÖKOJAD
IMANTA 8
TELEFON 473-25
MITTEKILLUNEVATE
(TRIPLEX) KLAASIDE
AINUMÜÜK JA
LÕIKAMINE EESTIS
VaataMinu tõotus
Jhujejaie !
Selle pisikese raamat...Minu tõotus
Jhujejaie !
Selle pisikese raamatukese saadab Naiste
Karskusliit eesti naiste hulka. Sellesse raamatukesse on koondatud paljude tarkade naiste ja
meeste teaduslikkude tööde tulemusi ja nende
elu- ja ilmavaate ning sügavamate veendumuste
seisukohad.
Sügava tõe põhjal, mis hoovab vastu igalt
leheküljelt, tahab väike raamatuke olla abiks
Eesti rahva tuleviku kindlustamisel ja iga ük
sikisiku elu paremini korraldamisel.
> Kyj
2
A IG.5^6
Sesti kaikelt naiste täis
karskuse tõotus.
Mina tean, et alkoholsed joogid ja muud uimas
tavad ained on paljude hädade ja viletsuste alu
seks, on perekonna rahu ja laste loomuliku
arengu hävitajad, mispärast inina ei tarvita ise
ega paku ka teistele neid mürgiseid aineid, ega
suitseta.
Seda kõike kinnitan oma allkirjaga
õ
JCcH/ii maailma karskete
naisite töötus.
(Tõotus on vastu võetud juba 1801. aastal W. W. C. T.
U. üleilmlisel kongressil).
Jumala abiga me tõotame pühalikult, et meie ei
tarvita mingisuguseid joovastavaid jooke, vaid püüame
kasutada kõiki võimalusi, et nende jookide tarvitamist
ja müüki vähendada.
Et kindlustada selle tõotuse ulatust, meie tunnis
tame oma sihiks: kasvatada noorsugu, mõjutada ühis
kondlikku mõttelaadi ning püüda niipalju kui võimalik
ümber kasvatada joomisele andunuid usuliste, kõlbe
liste ja teaduslikkude mõjutuste kaudu.
Samuti me kohustume töötama ja palvetama, et
kõik need põhimõtted võiksid kujuneda ühiskonna kom
beks ja iga maa seaduseks.
Nende teostamiseks meie pöördume kõikide hääde
naiste poole kogu maailmas ja kutsume neid meiega
ühinema oma südames ja teos.
Kutsume neid meiega käsikäes kaitsma oma KODU
kui püha templit ja püüdma sinna poole, et naine ja
mees oleksid kõlbeliselt ühekõrgused, oleksid väärse
isikliku vabaduse kandjad ning võiksid' rahus püüda
alkoholivaba tuleviku poole.
4
cilkölwl, selle liisiolooqilised
jn psiili holoo q ilised majad ja
nende sotsiaalsed ttii/ajävjed.
(Tõlgitud inglise keelest).
Dr. R. H. Crowley möödunud kevadel arutades al
koholi küsimusi Berea Colledži üliõpilastega, ütles:
„Teadlased omavahel erinevaid samuti kui inimesed
kõigil muudel elualadelgi ja nende arvamisi mõjustavad
eelarvamised samal määral nagu õpetajate ja jutlusta
jate omi. Arvesse Võttes igasuguseid vigu, on meil
omaette teadus alkoholist ja selle mõjust inimlikule
vaimule ja kehale, millest meile piisabki.“ See ongi see
omaette teadus, mida tahan teile esitada ja millest
keegi on öelnud: ,,On eelarvamus tegelda asjaga,
milles puuduvad täielikud teadmised."
Dr. Haven Emerson ..Ameerika üldise Tervishoiu
Ühingu" esimehena märkis 1936. a. ..Informatsiooni
puudus on suuresti mõjutanud alkoholiste jookide tar
vitamist, nagu need oleksid vajalikud ja igati kasuli
kud tervele mehele või naisele.
Esiteks jõudkem selgusele, mis alkohol tõeliselt on
ja mida ta teeb. Keemik ütleb, et alkoholi leidub suhk
rus, milles tegevad väikesed taimekesed, hallitus, pärm
käärimis ained.
Need väikesed taimed õhus toituvad viljatera suhk
rust, peamiselt odrast — õlle valmistamisel; õunamah5
last (õunaveinis) ja viinamarja mahlast (veinis) ja
produtseerivad kaks eriainet — gaasi-süsiniku dioksüüdi ja vedeliku — etüülalkoholi. Seda leidub igas
alkoholilises joogis nagu õlu, veinid jne.
Etüülalkohol kuulub alkoholi mürkide hulka. Siin
arvestame ainult kahte neist — metüüli ja etüüli.
Etüülalkohol sünnib ainult inimese abiga.
Paljud vaidlevad vastu, kuuldes metüüli ehk puupiiritust mürkide hulka arvatavat. Need kaks, kuigi
kuuluvad ühte perekonda, ometi mõjuvad erinevalt.
Metüül (CH;{ OH) alkohol sattudes verre mõjustab
eriliselt optilist närvi, põhjustades vastava närvi hal
vatust ja pimedaksjäämist. Kuna etüüli (C2 H2 OH)
juures seile mõju pole nii kergesti märgatav. See mõju
on ka ära määratud. Mõjudes närvi keskusele uimas
tavalt, põhjustab ta kõikide funktsioonide teravust ning
aktiivsust, kuid selle tegevus pole nii märgatav ega
hämmastav joojale, „sest uimastus vähendab ta otsus
tusvõimet."
Farmakoloog Schmiadeberg esimesena märkas, et
alkohol on uimastusvahend ja paljud üleilmlikud uuri
mused toetavad seda üha.
Meie närvid koosnevad rakkudest, kiududest ja tugikoest. Rakud, moodustades närvisüsteemi on isolee
ritud õhukesse kilesse, mis on rasvataoline aine — liponiiid. Mõni aasta tagasi kaks saksa teadlast — Oveston ja Meyer — leidsid, et narkootilised ained mõjuvad
liponiididele meie närvirakkudes ja segavad nende tege
vust. Teadlane Verworn oma uurimustel leidis, et nar
koos, sattudes rakku, takistab hapniku vastuvõttu ja
selle tarvitamist ning tagajärjeks on lämbumine.
Mida alkohol teeb.
On ekslik arvata, et sõna „mürk“ maksab ainult
nende ainete kohta, mis sisse Võttes põhjustavad surma.
Me kõik teame, et mürk on kõik, mis imbudes verre
6
takistab täielikku tegevust igas kehaorganis. Mõned
ained takistades keha täielikku tegevust mõjuvad
ühtedele mürkidena, teistele mitte; näit. mürgi taim ei
tee häda igale, kes teda puudutab, samuti kui maasi
kad ei põhjusta igal ühel kurgutõbe. ,,Põhjus peitub
üksikindiviidide psühholoogilistes erinevustes. Dr. Emil
Bogen, üks Kalifornia sümptomite spetsialiste ütleb:
,,ükski teine mürk ei põhjusta niipalju surma ega hai
gusi, nii füüsilisi kui ka vaimseid, kui alkohol."
Väljaspool keha etüülalkohol on tähtsuselt teine,
võrreldes veega tööstuslikes teadustes. Tal on kaks
keemilist aktsiooni. Alkoholi tarvitatakse lahutusvahendina rasvade, õlide jne. juures tööstustes. Alkohol
on dehydrant, olles heaks säilitusvahendiks nagu kat
sed näitavad. Kui tükike maksa, suhkrut, leiba või
muna panna alkoholisse, siis muutuvad need ained kõ
vaks, kuna vesi neid asju pehmeks muudab. Kui võtta
alkoholi sisse (kas õlle või viina näol), siis nende kaks
toimet ilmnevad ka siin — lahustades (s. t. eksitades)
liponiidi, mis kaitseb närvisüsteemi ja dehydreerib raku
materjali.
Ta mõju elavale koele.
Ülalnimetatud kaks toimet mõjustavad elavat kude
neljal viisil. Esiteks — alkohol on narkoos, mõjustades
kiiresti närvisüsteemi; teiseks — alkohol on takistus,vahend keha tegevusele, muutes aeglasemaks mõtte-,
kõhu-, maksa ja teiste organite tegevuse; kolmandaks
leiti, et alkohol ei mõju kaasa mädaniku idude hävi
tamisel, vaid tegelikult halvab valgeid vereliblesid
ja takistab nende võitlust bakteritega;" neljandaks, —
alkohol muutub harjumuseks, kasvades tugevaks ihaks
viimaks.
Nagu Allen Starr Jordan ütleb: ,,Alkohol on alati
harjumuse rohi, mida suurem on ta kahi närvisüstee
mile, seda tungivam on soov ta järgi, ja seda nõrgem
vastupanuvõim."
7
On olemas jaapani vanasõna:
Algul mees võtab viina,
hiljem viin võtab viina,
ja siis, viin võtab mehe
Edasi — alkohol, olles protoplasma mürk kahjus
tab elu-idu, muutes selle ebanormaalseks. See võib
ilmneda ainult närvi ja vaimses tasakaalutuses, või
suurendada teatavaid päritavaid nõrkusi."
Kui närvid on mõjustatud narkoosist, siis meelte
teravus väheneb ja inimene näeb, kuuleb, maitseb ja
tunneb tavalisest vähem. Näiteks, kui keegi väsinuna
võtab õlut või viina, alkohol tuimendab ta närve vä
hese aja jooksul, nii et jooja tunneb vähem ole
masolevat väsimust ja ta tunneb, et ta pole väsinud ja
peab end väljapuhanuks. Tõeliselt ta keha on endiselt
väsinud, vaid tunne tumestatud alkoholi mõjul.
Suurim alkoholi mõju on ,,petta" joojat sel mää
ral, et ta muutub võimetuks taipama enda tõelist olu
korda. ,,Kui suurel määral see õige olukorra mitte
mõistmine ette tuleb, oleneb sissevõetud alkoholi hul
gast. Mida enam alkoholi — seda enam halba; mida
vähem alkoholi, seda vähem halba, aga mitte sugugi
alkoholi -— mitte sugugi halba."
Alkohol teeb isikutunde vähem külmavastuvõtlikuks; ta arvab kartvat vähem külma ja tunneb endal
soojema olevat; aga alkohol ka palaval ajal muudab
samuti jooja arvamist oma õigest olukorrast ■—- ta
tunneb üldse vähem ja seepärast arvab,
et tal on kas soojem või jahedam. Ka endakriitika väheneb alkoholi arvel, jutukus suureneb,
ilma et tekiks himu näidata end narrina; ka valu
vastu muutub jooja tuimaks. Uimastus kestab 3—i
tundi või kauem, olenedes sissevõetud joogi hulgast.
Ometi ei mõju alkohol kuidagi tõelise olukorra muu
tumisele. Ta vaid nõrgendab võimet hinnata õiget
olukorda. Joovastava joogi kord-korralt suuremate
annustega tarvitamisel mõistus nõrgeneb, ja võib välja
viia selle täieliku kaotamiseni.
Pikaajalise alkoholi tarvitamisega, ükskõik kui
suur see tarvitatud hulk ka ei oleks,, mürgistub keha;
elukindlustuse seltside statistika andmete järgi on pa
raja joodiku elu pikkus 13,75 aasta võrra väiksem
karsklase omast; joodik ei anna kudedele ja organitele
aega toibumiseks, olgugi sisseveetava joogi hulk väike.
Mis määrab purjusoleku.
Mitte sissevõetud joogi hulk, vaid alkoholi hulk,
mis imbub verre ja puutudes kokku närvisüsteemiga
määrab purjusoleku.
Tänapäev teame, et vaim on tundlikum kehast ja
seetõttu inimene võib vaaruda enda vaimus ammu enne
kui ta seda teeb jalgadel. Mürgitus esineb suuremal
Või vähemal määral. Esiteks kannatab isiksus, vaimne
võime umbes sama kiiresti, alles hiljem, suurema an
nuse alkoholi tarvitamise tagajärjel vegetatiivsed ja
reflekssed funktsioonid haaravad kaasa liikumise, käte,
käsivarte ning silmade tarvitamine ilmneb alles päris
purjus inimese juures.
Väike- annus jooki hoiab närvid ärritatud olukor
ras, sest alkohol mõjub kohaliku ärritusvahendina.
Inimene on alkoholist mõjustatud, kui ta verre on
imbunud nii suur annus alkoholi, nõrgestades parajasti
ta igat võimet sel määral, et ta kaotab vas
tutusvõime ja ka arusaajmise enda õigest olukorrast.
Prof. William James ütleb enda ,,Psühholoogias":
ükskõik, mis me ka ei teeks, võttes teadusliku täp
susega, see ei jää eales jäljetuks". Helen Wills Moody
ütles kord: „Tennisemängul ühest klaasist õllest või
ühest kokteilist on küllalt, et nõrgestada täpsustunnet
ja tasakaalu. Täpsus, mis tennisemängule vajalik,
nõuab täielikku karskust."
Los Angeles’i Olümpia-mängudel
võis sageli
kuulda väidet: ,,Ei saa võita alkoholiga. Teadus ja
igapäevane kogemus toetavad üksteist vastastikku,
ära tundes joobnud oleku arengu, kuigi mitte määra
tes kindlapiirilisi astmeid selles. Esimeses astmes
9
jnõistuse kõige kõrgemad tegevusvõimed on rikkes,
endakriitika nüristatud; otsustusvõime ning enda kont
roll nõrgestatud. See olukord viib üha suuremale nõu
dele alkoholi järgi, liiategi kui isik on paari teise sa
masuguse seltskonnas.
Teises astmes (n. n. „saamatuse aste“) meele vastuvõte on nürinenud, tähelepanuvõime on nõrk ja kit
sas, millel võivad olla eriti tõsised tagajärjed auto juh
timisel, Lihaste tegevus on nõrgestatud, kohmakus,
saamatus astub täpsete ning osavate liigutuste ase
mele, tagajärjena esineb tööjõu kaotus ning vähemaid
ning suuremaid õnnetusjuhte. Tunded vabanevad mõis
tuse kontrolli alt ja vaimne ning füüsiline tegevus
vastavad liigutuse mõjule. Tahe lõdveneb ja liigutused
sünnivad ilma kavatsuseta. Keegi masinakirjutaja,
kellega tehti vastavat katset, jutustab: „Mu sõrmed
vägisi kippusid lööma vale tähti, kuigi kõigest jõust
tahtsin lüüa õiget." Teiste kahjustamine esineb sella
ses olukorras, kuna joobnu ise seda ei oska arvatagi.
Kolmas joobnud oleku aste (tölpimuse aste) on
see, milles ilmnevad harilikud purjusoleku sümptomid.
Kohavahetuse kontroll ja lihaste liigutused on suure
mal või vähemal määral häiritud. Mõistuse otsustus
võime, endakriitika ja kontroll vähenevad, samuti
meele vastuvõtu tegevus ja osavaid liigutused on suu
resti nürinenud. Joodik langeb raskesse, peaaegu elu
tusse unne (millest teda alles suuremate raputuste teel
saab äratada), mis kestab seni, kuni sissevõetud alko
hol oksideerub. Siin vaadeldud purjusoleku
astmed on viimased, kuid purjusolek
algas juba siis, kui alkoholi uimastav
mõju ajule muutis joodiku rõõmsaks
ning vabaks.
Alkohol
imbub verre
väga kiiresti, kuid oksideerub väga
aeglaselt ja ta mõju püsib kauemgi.
Kui keegi võtab alkoholi eemal oma tööalast ja
läheb sinna tagasi viinastunult, ta meele tegevus on
nõrgestatud, ta käed teevad vigu töös; nii näit. kirju
tamisel, masinakirjas jne.
10
Teadlaste arvamused.
Dr. Charles Mayo ütles: „V õ i d küll
toime tulla puust jalaga, mitte iialgi
aga puust peaga.
Inimese füüsiline
väärtus ei kaalu üles vaimset.
Ini
mene — analüüsituna laboratooriumi
des maksab umbes 98 centi (s. o. umbes
k r. 3,70): vähe seepi, vähe lupja ning fos
forit, ja see ongi kõik. Kuid see on aju, mis
midagi maksab, aga selleks et aju selge hoida, pead
hoidma oma keha terve. Kuid seda pole võimalik teha
alkoholi tarvitamisega.
„Puht füsioloogilisest seisukohast lähtudes pole al
koholi jaoks mingit kaitset“, kirjutab prof. dr. W.
A. Osborne oma hiljutises raamatus. „Ta on mürk,
mis tekitab lõbu, kuigi ainult väga lühiajalist, mille
eest tuleb maksta palju. Kuid ometi on olemas suure
mad ning hoopis puhtamad lõbud kirjanduses, kunstis
ja muusikas, millised ei põhjusta mingit langust hil
jem, ei mingit halba harjumust ega vastupanujõu dude
nürinemist, ja mis on ometi inimese suurim vara.
Alkoholi Võib võrrelda külmaga, mis alul pureb
kõik noore ja nõrga ning uinutab siis õrna ning ilusa
alates peale ladvast.
Dr. A. C. Ivy ütleb: ,,Alkohol toob lühiajalist ker
gendust mures; viib ära vaimse pinge; maskeerib ras
kusi ja vabastab alaväärtuse tundest. Nõrk tunneb
ennast siis tugevana, rumal teravmeelsena; vaene rik
kana ning rõhutu vabana, halb heana ja tahab panna
ka teisend seda uskuma.
Kuid on väga halb mängida tulega või „tuleveega“. On kahju mängida harjumust tekitava mür
giga, uimastusvahendiga, nagu seda on alkohol. A1kohol halvab aju tegevust. Alkohol nä
rib normaalset mootori kontrolli. Al
kohol nõrgestab mälu ning õppimis
võimet. Alkohol on peamiseks mitme
suguste vaimsete haiguste põhjuseks.
11
Joomaharjumus algab ta va liselt noo
res elueas ja kestab aastaid, ennekui ta
välja viib vaimse Ta ostu seni, see juh
tub enamasti elu õitseajal — 40—45 aas
tate vahel.
Inimene
peaks
leidma
mõ,istlikuma ja vähem hädaohtlikuma
tee vallandumiseks ning põgenemiseks
eluraskuste eest.
Dr. Ivy jätkab: „Ma ei tarvita uimastusvahendit
nagu alkohol oma murede ja igapäevaste pingutuste
ületamiseks. Ideaalne alkoholi asendaja siin Võiks olla
mingi lemmiksport, mis tõmbaks inimese huvi endale
ärritamata seejuures ta tundeid. Igaüks meist tun
neb mitmeid muresid ning raskusi, millistest tahame
vabaneda hetkekski. Jalutuskäik metsas või pargis on
tavaliselt parimad siinkohal, sest nad harjutavad keha
ja vabastavad mõtte raskusist.
Mõju rakukoele.
Kaks Ameerika teadlast — professorid Wilder D.
Bancroft ja George H. Richter Cornelli ülikoolist on
pööranud erilist tähelepanu teatavate arstimite mõjust
meie rakkudele. Nad leidsid, et muudavad kõvaks
(tardunuks) elava olluse rakkudes, kuid see kõvenemine, tardumuse protsess on ka muudetav.
See tähendab, et tardumuse protsessi võib takis
tada, kui rakud heidavad endast mürgi ja paranevad.
Kui aga sellane tardumine olenedes narkootilisest
ainest läheb nii kaugele, et mingit tagasipööramist
sellest pole, siis rakk sureb.
,,Väga vähesed inimesed, välja arvatud arstitead
lased, on näinud inimese aju, samuti vähesed arstid on
näinud ahvi aju. Oletades, et esitan teile vastsündinuid
lapse ja täiskasvanud ahvi aju ühes ja samas nõus,
siis ükski teist ei leiaks väliselt neis, suuri erinevusi.
Nad on peaaegu sama kuju ja suurusega. Aga siiski
oletades, et ma tegin neist mikroskoopilisi lõikeid ja
näitan neid teile, siis te märkate teatud rakugruppe
12
inimajul, mis puuduvad ahvil. Näidates vahet joomise
abil, teie näete, et peale närvi struktuuri, millest koos
neb ahvi aju, on veel inimaju rakukoel kattekiht, mis
aga ahvil puudub.
Mis ülesanne on kattel? Neis närvikeste gruppi
des asubki inimese parim osa — vaimne tegevus —
otsustus, enda kontroll, väärtuste mõistmine ning
eruda-kriitika. Kattekiht ongi see ainus joon, mis eral
dab inimest elajast. Mis on aga alkoholi esimene
mõju inimesele? Väikeste annuste mõju rakkudele ja
keskajule on uimastav, sest alkohol on esijoones nar
koos. Narkoos on aine, mis paneb magama, toob lan
gust ning suigutab, uuristab keskaju ja muudab teo
võimetuks. Paras annus alkoholi muudab teovõime
tuks selle osa inimkehast, mis lahutab teda elajast.
See võib tunduda liialdusena ja te ütlete: ,,Eks me tea
igapäevaseist kogemusist, et paljud võtavad oma napsi
söögi alla ja ometi ei märka me selles, mingit erakord
sust.” Nende käitumine ei muutu karvaväärtki.
Vastuseks olgu näide: oletame, et mul on kaks
kotikest täidetud kivitükikestega — kolmsada mõle
mas,. Ulatan nad teile ja teie ei leia raskuses mingit
erinevust. Võtan kolm kivitükikest ühest kotist ära
ja te ei suuda ikkagi mingit vahet teha kahe koti
raskuse vahel. Ma võin isegi rohkem kõrvaldada, et
te vahet märkaksite. See on lihtne katse, mida võib
väga hästi väljaspool laboratooriumi sooritada, kuid
fakt on, et inimese närvisüsteem pole küllalt tundlik,
et määrata kahte raskust, kui mitte see vahe pole vä
hemalt i/3o tervest. S. t. tuleb kõrvaldada vähemalt
10 kivi, enne kui märgataks raskuste vahet. Mõned
inimesed ei märka vahet isegi siis.
Kui panna aga kotid kaalukaussidele, siis jätkub
juba ühe tükikese äravõtmisest, et vahe selgelt ilm
neks. Kui näete inimest enne lõunanapsi võtmist ja
pärast, te ei suuda tas näha mingit muutust. Aga
pangem ta kaalukaussidele, s. t. tehkem ta juures
täpne teaduslik uurimine ja siis alles selgub, et midagi
tast ometi on lahkunud — et ta on muutunud. Näi13
teks kui autojuht enne napsi võtmist kohtab teist au
tot, siis kulub temal vaid 1/5 sekundit, enne kui ta
suudab liigutada enda muskleid roolil vastavalt aju
käsule. Vaadelgem teda aga peale napsi Võtmist:
tema otsustamise aeg on aeglustunud kaks, kolm, isegi
viis korda. Täpsus on vähenenud. Reaktsioon hilineb.
Kõik tööd, mis nõuavad käte, silmade ning aju vastassuhet, kaotavad alkoholi võtmise taga
järjel; nad
muutuvad
aeglasemaks
ning ebatäpsemaks, kuigi inimene ise
arvab end hoopis kiiremalt ja täpse
malt neid sooritavat.
Alkoholiga te vähendate oma tööjõudu, ilma et te
seda ise märkaks. Autojuhil see võib tähendada isegi
õnnetuse korral sunma.
Alkohol on protoplasma mürk.
Dr. Haven Emerson, Kolumbia ülikooli professor
ütleb alkoholi kohta järgmist: ..Alkohol on masendav,
harjumust tekitav narkoos. Ta on protoplasma mürk.
Alkohol põhjustab haigusi, terava ning kroonilise mür
gitusena ta toob surma. Alkohol suurendab nakkusmürgi mõju. Alkohol põhjustab aeglasemat parane
mist haigusist, nagu kopsupõletik jt. Alkohol põh
justab õnnetusjuhte ja takistab neist toibumist. Alko
hol vähendab musklite tegevuse vastupidavust, täpsust,
ning kiirust; alkohol vähendab eluiga. Alkohol vä
hendab järeltuleva soo edasielamist. Alkohol halven
dab närvi kontrolli, nagu enda-kontroll.
Alkoholist
põlvnevad ka suguhaiguste juhud.
,.Arusaadavalt," ütleb dr. Emerson, ,,ma ei saa
kontrollida seaduste täpsust, kuid me saame kontrol
lida seda, mis me endale suhu paneme."
Ta lisab: ..Haiguste ärahoidmine on tähtsaks tsi
vilisatsiooni teguriks tänapäeval. Alkoholikeeld tagab
palju ja aitab suuresti edendada üldtervishoidu."
„Sama väljendas Abraham Lincoln fi
losoofiliselt: „Viinal võib olla kaitsjaid, aga
mitte kaitset."
14
Sir Victor Horsley: „Võime jõuda ainult ühe lõpp
tulemuseni — s. o. teaduslikust seisukorrast lähtudes:
täielik karsklus olgu meie siht, kui me
tahame järgida lihtsa tõe õpetusi."
Alkohol ja autojuht.
Möödunud aastal oli 39.800 auto-õnnetusjuhtu
Ühendriikides. Uurimisel selgus, et 60% neist juhti
dest olid joonud üks tund varem, kas õlut või kokteili.
Autode hulk ühendriikides on suur ja peagu iga täis
kasvanu oskab juhtida.
1. Uimastades närvikeskust, jooja näeb vähem:
a) Normaalne juht, vaadates ette poole, suudab
näha lähenevaid objekte mõlemal pool. On
kindlaks tehtud, et klaas viina või kaks õlut
muudavad silma vaateala.
Kui palju toob see ebakindlust!
b) Normaalne silm näeb selgesti umbes 30 jala
kaugusele. Klaas viina või kaks õlut vähen
davad seda kaugust Vs võrra.
2. Närvikeskuste uimastus mõjub halvasti pea ja
käe koostööle.
t
a) Normaal-olukorras kulub käe asetuseks pi
durile ainult i/5 sekundit. On kindlaks, teh
tud, et klaas või kaks õlut pikendab seda
aega 2/5 või isegi 4/5 sek. peale (Kraeplin).
Kui auto sõidab 60 miili tunnis, kui palju
sõidab ta siis 1/5 sekundi jooksul (s. o.
üle 17 jala, alkoholist uimastatud isik sageli
sõidab 68 jalga enne, kui ta suudab pidur
dada) ?
b) Katsed masinakirjas, või valgusega ja kella
signaaliga näitavad vähem täpsust, kuigi
mõnikord suuremat kiirust.
15
Lihaste tegevuse kiirsus näitab, et alkohol on ärritusvahend, kihutusabinõu, nagu „kannus hobuse kül
jele." Teame, et alkohol mõjub kohaliku ärritusvahendina. Alkohol vähendab kiirust ja suurendab vigu.
Katsetes valgusega katsetagem, alkoholi lähemat
mõju autojuhile. Kahe tunni kestel joodud ühe mõõdu
õlle juures ta vaateväli muutub sel määral, nagu ta
kannaks tumestavaid prille, nägemiskaugus otse ette
poole võib lüheneda 10 jala võrra, nii siis 1/3 normaalkaugusest, mispärast asjad on 10 jalga lähemal tema
silmis. Värvi eraldamise võime on nõrgestatud. Kahe
tunni jooksul peale joomist liiklemisvalgus näib roosa
või isegi valge punase asemel *). Nürinenud mõistus
ei seleta punast valgust, juht võib kergesti seda roheli
seks pidada. Sellega ongi seletatav purjus juhi sõit
edasi ka siis, kui on hädaoht varitsemas, s,. t. punane
valgus ees (sest ta tarvitas alkoholi sel määral, et ei
seleta enam punast valgust). Sellaseid juhid, õnnetuse
korral vastutusele võetud, ütlevad, et nad ei näinud
valgust ja arvasid, et roheline valgus oli ees; see ülal
kirjeldatud tõendab vastavat punkti teadlaste poolt.
Lisaks tuleb veel piduri hilinenud tarvitamine, kuna
alkohol muuidah iga tegevuse aeglasemaks.
Hiljuti esitatud järelepärimistes raudteede valitsu
sele Ameerikas, kas alkoholi tarvitamist eri määrus
tes on kontrollitud ja kas võib seda üldse tarvitada
ametis olles. Vastused olid eitavad.
Dr. Walter1 R. Miles, Yale’i ülikooli prof., toob oma
katsete tulemused järgmiselt: „Kümnest katsest sel
gus, et need, kes olid võtnud vähe alkoholi, eksisid
oma tegevuses keskmiselt 21% rohkem täiesti kaineist.
Viinatarvitajad ise aga alati peavad endid töökõlvulisemateks peale alkoholi tarvitamist.
*) Suurlinnades korraldatakse liiklemist valgus
tuse abil. Punane tähendab sõidu keeldu, roheline
sõidu luba.
16
New-Yorgi prof. dr. G. B. Wallace kinnitab, et pa
ras annus alkoholi takistab loogilist mõttekäiku ja ka
handab liigutuste täpsust.
Prof. H. E. Himwich Yale’st on teinud palju kat
seid selles, kuidas alkohol negatiivselt mõjutab töö
jõudu. Siin kannatab täpsus, tööjõud kahaneb ja aega
kulub rohkem teatud töö sooritamiseks. See on tingi
tud alkoholi masendavast mõjust peaaju funktsiooni
dele. Siia kuulub sellane tegevus, nagu mälutöötamine •— meelespidamine, aritmeetiliste ülesannete la
hendamine, tähelepanu ja tahtevõim. Tuleb meeles pi
dada, et masendus ning väsimus tingituna alkoholist
pole võrdne tavalise väsimusega ja unetarvidusega.
Alkoholi-uimast virgununa ei tunne ennast värskena,
vaid nn. ,,kater“-olukord — masendus jätkub. Järg
neb nn. peaparanduse võtmine, et üle saada eelmisest,
ja nii see tarvidus üha suureneb.
Kaudsed mõjud.
Oma intervjuus üks peaarste New-Yorgi suurest
nahakliinikust ütles: ,,Selles pole kahtlust, et alkoholi
tarvitamine suurendab kõiki neid paljusid süüfilise ja
teiste suguhaiguste võimalusi."
Dr. Thruman B. Rice oma ,,Rassi hügieenis" asetab
alkoholi esmajärguliste rassimürkide hulka.
Suguhaiguste levinemise rohkuse kohta ütleb dr.
Walter Clark, Sotsiaalse Tervishoiu Büroo juhataja
New Yorgis, järgmist: ,,Igal nädalal registreeritakse
New Yorgis üle tuhande suguhaiguse juhu. (Andmed
15. okt. 1936). Seejuures on täiesti selge, et see pole
veel kõik."
Dr. F. R. Mott, Inglise spetsialist ütleb: ,,Purjusolek
on hullumeelsus miniatüüris." Arvestades kõiki neid
pahesid, mis alkohol kaasa toob, olgu see haiguste nagu
2
17
tuberkuloosi ja süüfilise süvendamisel, selgub, et al
kohol pole kaugeltki vähim inimelu kolmest verivaenlasest.“
Mõned arstid peavad alkoholi suguimpulsside suurendusvahendiks, kuna teised väidavad enda-kontrolli
nõrgenemist ja sellest tingitud tendentsi seksuaalseile
läbikäimistele. Mõlemal juhul tagajärg on üks ja
sama.
On teada palju kurbi juhte, kus noormehed ja
tütarlapsed, olles kaotanud endavalitsuse ja teadvuse,
üleelasid esimese seksuaalse kogemuse ja seejuures
üsna sageli langesid suguhaiguste ohvriks. Sellastest
patsientidest 75—90% on just peale alkoholi tarvita
mist haiguse külge saanud.
Muidugi mitte
purjusolek iseenesest pole põhjus, küll
aga sellega kaasaskäiv vastutusvõime
ja enda-kontrolli käidu.
Ameerika Tervishoiu ühingu esimees Ray Lyman
Wilbur ütleb: ,,Noorte inimeste alkoholi tarvitamine
suurendab sotsiaalsete haiguste hulka." NewYorgis
suguhaiguste hulk tõusis 75,000/1936. a. — 100.000-le
1937. aastal.
Briti tervishoiu-minister ütles oma artiklis 1936. a.:
,,Kui tahame ise jääda terveks ja hoolitseda oma rassi
tervishoiu eest, siis tuleb meil tegemist teha enne al
koholismiga, suguhaigustega ja vaimujõu nõrgenemi
sega. Alkohol on suguhaiguste liitlane, — need kaks
käivad käsikäes. Alkohol koos suguhaigusega tekitab
nõdrameelsuse. ‘ ‘
Dr. Frets tähendab: „Kui alkoholikute lapsed on
alaväärtuslikud, siis on see alkoholi süü — kolmel vii
sil. Esiteks selle (alkoholi tarvitamise) päritavus; tei
seks — idu märgistus; kolmandaks — hooletusse jäe
tud lastekasvatus joodikute perekonnas.
18
i
Briti arstiteaduslik žurnaal väidab: ,,Alkohol on
üks tähtsamaid tegureid tuberkuloosi batsillide ligi
tõmbamisel."
Uks teine autoriteet Hollandis, dr*. D. van Dorp
ütleb: „On ümberlükkamatu tõsiasi, et alkohol on
soodne tuberkuloosi edendaja". Benjamin Franklin
ütles juba 1780: „Karskus paneb puu tulle, liha tünni,
jahu astjasse, raha kotti, ta toob krediiti maale, riided
selga lastele, intelligentsi ajule ja vaimu kehale!" Lord
Broughton: „Viin on puuduse ema ja roima tekitaja"*
Individuaalne vastupanu
haigus
tele on osaliselt sõltuv heast toitmi
sest.
Mõju idu. plasmale.
Itaalia (üks suuremaid veini tarvitajaid maid)
prof. dr. Leonardi Bianchi Kun. Neapoli ülikoolist ar
vab: „Alkoholi tarvitaja ema annab maailmale kas
prostituudi või kurjategija, kui mitte langetõbise, nõd
rameelse Või idioodi."
Keemilised ained idu mürkidena võivad vigastada
noort olevust. Mürk võib kahjustuda nii mehe kui ka
naise idurakke või iduplasmat enne ühtumist ja peale
ühtumist arenevat idu."
Dr. Frets näitab, kuidas alkohol, sattudes verre
mõjustab otseselt protoplasmat enne ühtimist ja tervet
lapse arengu aega ta emaihus. Alkoholi on leitud nii
muna- kui ka seemnerakkudes.
Helveetsia prof. Demme on uurinud kahesuguste
perekondade intiimajalugu, 10*viinavõtjat ja 10 karsk
last. Andmed laste kohta neis perekondades olid järg
mised: Joojatest perekondadest võrsus, 57 last, 12 neist
surid lastena, 36 olid idioodid, langetõbised, mingi ke
halise rikkega, või omasid närvinõrkust; 9 olid nor19
maalsed. Karsklas-perekondadel oli 61 last, neist 5
suri lastena, ainult 6 joodikuperekordade 36 vastu oli
mingi viga. Karsklasperekondadel oli 50 normaalset
last joodikute üheksa normaalse vastu.
Hämmastavaim on aga Philadelphia prof. Alfred
Gordon’i näide 117 perekonnast, näidates alkoholist tin
gitud kõdunemist.
90 %-dil neist perekondadest oli 200 last, kes kõik
olid määratud väljasuremisele. 150 neist olid lange
tõbised. Kahekümne perekonna 78-st lapsest, kelle
vanemad ja vanavanemad olid alkoholikud, 35 olid
nõdramõistuslised ja 25 päris hullud.
Dr. Arthur T. Bevan ütleb: ,,suurim tegur üldise
tervishoiu alalhoiuks on alkoholiliste jookide keeld.
See pole türannism — vaid evolutsioon; see on teadus
ning tsivilisatsioon."
Thomas Edison ütles: „L a s t a viina ini morganismi on sama, mis liiva raputa
mine masina hammasrataste vahele."
Teaduslikult pole alkohol arvatud toiteväärtuste
hulka.
Dr. Emerson analüüsides alkoholi toidu seisuko
hast lähtudes ütleb järgmist: ,,Mitte ainult see pole
toit, mis tarvis läheb normaalseks eluks,, kasuks, aren
guks ning inimkeha ülesehitamiseks, vaid see peab
olema ka küttematerjal, mis keha vajab energia saa
miseks. On olemas kolme liiki toite; esiteks need, mis
annavad energiat ja ühtlasi varustavad ka keha kas
vamiseks ning arenemiseks tarvisminevate ainetega.
Siia kuuluvad: piim, liha, munad; teine liik toite teeni
vad keha otseselt kütteainetena ja sellastena suuren
davad küttetagavara hulka; siia kuuluvad: suhkur,
tärklis ja rasv. Kolmas liik toite on ka kütteaine,
20
kuid ainult sel ajal, mil teda tarvitatakse, seejuures ei
suurenda ta sugugi keha arenguks tarvisminevate ta
gavarade hulka. Siia (kolmandasse liiki) kuulub alko
hol, mis on ainus aine toitlustuses tarvitatult, kuid
millel on piiratud toiteväärtus,. Nii siis alkohol
toiduna, mis mõjuks keha kasvule ning
arengule kaasa ja tõstaks
energia
hulka, ei tule üldse arvesse.
Isegi siis, kui alkohol oleks suurema väärtusega
toitaine, tema mürgitav mõju kehakudedele, eriti
ajule, tõmbaks maha sellegi vähese osa.
Järeldus.
Kuna alkoholi küsimus on suurim sotsiaalne prob
leem tänapäeva maailmas, kahjustades eriti üldist ter
vishoidu igal maal, siis võime teenida seega ühiskonda,
et uurime käepärast olevaid teaduslikke tõdesid vasta
val alal ja informeerime neist teisi. U s k u g e m
rohkem alkoholi tarvitamise
takis
tus se kui alkoholismist parandusse ja
näidakem vastava punkti e 11 uviimist
ning arendamist igapäevases elus.
Järgmised aastaarvud, olles tulipunktiks vastavale
probleemile, aidaku iga huviosalist (tsiteeritud tea
dusliku uurimise edu alkoholi mõjust inimorganis
mile," Illinois.).
1850 — dr. Jewett,
leidis, et paljud joodikud,
märgatavalt purjus olnud,
oli esimene nimetama seda
Huss — rootsi teadlane,
ilma et nad kunagi oleks
surid alkoholi mõjul; tema
alkoholismiks.
1863 — dr. B e n j a m i n W. Richardson -—inglane, lükkas ümber teooria, et alkohol on ärritusvahend ja nimetas ta mõju masendavaks. Kasvav sü
dametegevus, tingitud uimastatud närvist.
21
1881 — dr. Otto vonBunge — rootslane, lük
kas ümber teooria, et alkohol parajalt võetuna on kah
jutu.
1895 — dr. Emil Kraeplin. Saksa psühiatrist, leidis, et alkoholi mõju meelele vähendab reakt
siooni aega, vastuvõtu jõudu, assotsiatsiooni ja mälu
tegevust.
1918—24—32 — dr. W. R. M i 11 e s Y a 1 e ’st,
näitas alkoholi kontsentratsiooni veres olles vahekor
ras purjus astmega, ja et 2,78% alkoholi sisaldavusega
joogid vähendavad tööjõudu.
1935 — idr. Herman Heise, toetades Milles’i
arvamist, tõi ette, et 60% maanteede õnnetusist on
alkoholi süü.
N äi t. idr. Debove, olles Pariisi arstiteaduskonna
dekaan, ütles: „Alkohol kas põhjustab või rajab pinda
väga paljudele erihaigustele.**
Dr. W. Evans, Northwestern! ülikooli
tervishoiu teaduse prof.: „Kuna arstid on selgusele
jõudnud, et alkohol on väärtusetu ja isegi kahjulik, on
ta tarvitamine haiguse ajal ning pärast seda kõrvale
jäetud, kuni on välja jõutud selleni, et ta pole üldse kui
dagi vajalik mingi haiguse ravimisel.**
Dr. Alexander Lambert, tuntud New-Yorgi
spetsialist ütleb oma artiklis, et alkohol viib välja lõp
likule raku hävingule.
Alkoholivastane kasvatustöö mitte ainult ei vä
henda paljusid õnnetusjuhte me kodudes, maanteedel
ning tööstustes, vaid viib meid vastu kord-korralt kasvavaile paremusile põlvest põlve.
22
/Uiks pooldan katket elu ?
Sellele ringküsimusele on vastanud
tuntud nimed Eesti naiste hulgast.
alljärgnevad
Naiste Karskusliidu juhataja Helmi Põld:
,,Karske eluviis nõuab hoidumist alkoholist ning
teistest uimastavatest ainetest ja eeldab kõige eba
puhta hülgamist —- mõttes, sõnas ja teos.
Ma pooldan ja teostan oma elus hoidumist
alkoholist, sest Pühakiri ütleb, et seal, kus vii
detakse aega viina juures, on palju riidu, kaebust ja
asjata haavamisi ning, et joodik ei pea Jumala riiki
pärima.
Ma püüan elupuhtusele Jeesuse Kristuse
abiga, et minus ei häviks Jumala tempel, milles Ju
mala Vaim võiks elada."
Kõdumajanduskoja esinaine Linda Eenpalu:
„Miks pooldan karsket elu? Sellepärast, et ini
mene kõigis oma elu- ja tegevusavaldusis peab olema
ehitav.
Alkoholitarvitajad
ebaproduktiivselt. “
kulutavad endid mõttetult ja
23
Eesti Naisliidu esinaine Marie Reisik:
,,Tarvitseb vaid hetkeks mõelda alkoholi laastavale
mõjule perekonnas, kujutleda naiste ja laste kanna
tusi, arvestada alkoholi kaugele ulatuvat mõju tulevaselegi põlvele, et loomusunniliselt pooldada karsket
elu. Kui veel mõelda sellele, kui palju sama raha eest,
mida kulutatakse alkoholile, võiks tõsta lugematute
perekondade elutaset, samuti mõeldes energia hulgale,
mida negatiivselt raisatakse joomise tagajärjena, siis
see, naisele vist küll endastmõistetav seisukoht, veel
süveneb."
Maanaiste Keskseltsi juhataja Liis Käbin:
„Vastuseks Teie lugupeetud kirjale teatan, et kah
juks pean jätma Teie soovi — kirjutada vastus küsimu
sele ,,Miks pooldan karsket elu?“ —- täitmata, kuna
leian, et see küsimus on küllalt selge igale, ja vaevalt
minu sõnad seda aitaksid veel selgemaks teha.“
Naiskodukaitse esinaine Erika Männik:
Minu vastus on järgmine: ,,Pooldan karsket elu,
sest vaid karske elu on inimese — looduskuninga vää
riline."
Koolijuhataja ja Kristlik
Liidu esinaine J. Ollik.
Noorte
Naisühingute
Oma ametikohal puutun kokku noortega ja sageli
pean nägema, kuidas vanemate patud nuheldakse süü
tute laste kätte nõrga tervise, nürimõistuse ja ande
vaesuse näol. Kehv riietus ja tervislikud häired on
nende laste kaaslased, kelle perekonnas võimutseb al
kohol. Kahju on lastest, kellelt alkohol on riisunud
hoolitseva isa või hella ema.
24
Meie kodudes rajatakse alusmüürid meie rahvale
— meie riigile. Kui alkohol on riisunud mõistuse ja
jõu ehitajailt, siis ei või tekkida kindel hoone. Alkohol
on meie rahva suurim vaenlane, sellepärast olen tema
vastane ja pooldan kõigest hingest karsket elu.“
Luuletaja Anna Haava vastab oma luuletusega ko
gust: Elu on siiski ilus:
Jooge, rahvad! jooge, mehed, naised!
Et saaks riik ja rahvas kasud maised .. .
Kasud, õigla’lt kaetud,
Õiglusega jäetud —
Sellep jooge! Kõrtsis kodus,
Pika pillerkaari rodus;
Ahmige joht viinaaurust
Elumõtet... ilu. . . suurust. . .
Kuni tuhmub ajus küünal —
Lamab mõistus oma mõõnal.
Jooge aga! jooge, mehed, naised!
Et saaks riik ja rahvas kasud maised:
Küllalt roimareid ja hulle,
Lõtvu, parasiite, lolle!
-— Keda hoida siis ja püüda,
Kelle üle kohut hüüda,
Keda kannatada võida,
õiglusel teps tuhat tegu! —
— Püha õiglus! ratasringi
Hukutad ja päästad hingi!!
— Pilab siin küll saatan mingi.
Helilooja Miina Härma:
,,Pooldan karsket elu, sest karske elu on ilus ja
terve."
25
Haridusministeeriumi nõunik Alma Martin:
„Pooldan karsket elu loomusunniliselt, kuna see on
minu kehaline ja hingeline tarve. Ka näen ja kuulen,
kuidas ühiskonnas joomine ja kõlvatud eluviisid riku
vad tervist, nürivad vaimu ja laastavad hinge1, tappes
inimeste õnne ja hävitades vara, mispärast tuleb kõigiti
nende pahede vastu võidelda ja karsket elu pooldada."
Tartu Naisühingu aujuhataja Johanna Kitsberg:
,,Kui pooldan karsket elu, siis mitte selles mõttes,
et peaks keelduma kõigist n. n. mõnudest ja end kur
vameelselt pühendama võitlusele elumuredega. Kuid
elumaitsmine peab elu muutma ilusaks, mitte inetuks.
Nii mõistab ja teostab seda iga terve mõistusega ja
rikkumata hingeeluga inimene.
Mõnulemine alkoholi abil muutub sagedasti haigu
seks, mis laastab inimest, ei paku ilu ega elurõõmu,
vaid külvab inetust ja muret. Sellepärast peab alko
holi eest kaitsma eeskätt noori, kes ei ole küpsed
mõistma, et vaba ja karske elu pakub rohkem rõõmu
ja ilu kui alistumine Kuningas Alkoholile."
Naiskodukaitse juhtiv tegelane Alice Kuperjanov:
..Pooldan karsket elu sellepärast, et see on loomu
lik ja sellepärast, et see on iseenesest mõistetav.
Kui Jumal lõi inimese oma näo järele ja looduse
valitsejaks, siis Ta pani talle ka suured ülesanded ja
kohustused, mis nõuavad kogu vastutus- ja otsustus
võimet, kuid ka suurt tasakaalu. Ja neid täita suudab
inimene vaid siis, kui elab karsket elu. Mis õigus on
inimesel põgeneda nende ülesannete täitmise eest?
26
Kirjanik Agnes Taar:
,,Karskus on see kalju, millele julgesti võime ehi
tada oma kojas kõik ideaalid.
Karskus on armastuse, truuduse, abieluõnne ja pe
rekonnaelu hea kaitsevaim."
Õpetaja ja
Riomar:
Naiste Karskusliidu abijuhataja Ida
..Karskus ei ole mitte ainult hoidumine alkoholist,
karskus on hoidumine igasugusest liialdusest, karskus
on enesevalitsemine.
Pooldan karskust, sest karske inimene suudab olla
õnnelikum."
Kirjanik Helene Ranna:
„Alkohol teeb inimese tooreks.
hiajaline hullumeelsus.
Alkoholiuim on lü
Kui aga tänapäeva haritlane, kelle ees on avali
kogu maailma vaimuvarandused, ometi veel leiab va
jaduse olevat pugeda kõrtsi või lõbustada end ning
oma piduvõõraid alkoholiuimaga, siis ei oska me ütelda
muud, kui: kahjuks on inimesi, kes ei suuda vastu
võtta ja nautida inimvaimule vastavaid väärtusi, vaid
otsivad oma hingeelu täiteks lõbu lojuslikkusest."
Kauaaegne koolijuhataja Marta Pärna:
„Pooldan karsket elu, olles veendunud, et igasu
gune mitte-karskus labastab ja alandab isikut ja tu
mestab tema enesest lugupidamise tunnet. Pealegi pean
üsna võimalikuks tõestada, et vähemalt 80% kogu
inimkonna hädadest nii või teisiti sõltub ebakarskusest
laiemas mõttes."
27
Koolijuhataja A. Pedusaar:
1) Mittekarske inimene mõjub
liselt;
tihti
ebaesteeti
2) meie väikesele riigile on tähtis iga üksik ko
danik ja sellepärast on andeksandmata pillata oma
vaimseid ja kehalisi varasid alkoholi tarvitamisega;
3) samuti on andeksandmata raisata raha alkoholi
peale, kui meil puuduvad veel küllaldasel arvul head
koolimajad, haiglad ja teised kultuurilised asutused."
Koolijuhataja M. Must:
1. „01en kasvanud absoluutselt karskes
seega pole harjunud alkoholi tarvitamisega.
kodus,
2. Samasugust mälestust karskest kodust tahaksin
pärandada oma lastele.
3. Ilusad mälestused lapsepõlvekodust on elus
kõrge väärtusega. Vähemalt emade eeskuju karske
koduga ja karske noorsoo kasvatamisega peaks olema
üks suurimaid kasvatuslisi ülesandeid Eesti kodudes."
Koolijuhataja ja kirjanik A. Oengo-Johandi:
„Karskusküsimus — see on iseloomu kasvatamise
küsimus. Inimene peab harjuma maast madalast loo
buma igast pahelisest liialdusest. Alkoholist loobu
mine ei moodusta siin eriülesannet.
Nii mõtlesin varem.
Saatus on viinud muu elutee kuidagi neist küsimu
sist mööda. Isa oli karske mees. Lapsepõlve kodu
muljete mõjul nõudsin ka oma uues kodus kindlat
täiskarsklust. õnneks teostus see ilma eriliste raske
teta. Ja inimiseloomu joonte — mitte just kiiduväär
sete— hulka kuulub joon, mis minusse ei puutu, see
pole eriliselt tähtis.
28
Läinud sügisel tuli mul esimest korda elus veeta
laupäeva õhtu ja öö joodiku perekonnas.
Olin sõitnud maale tuttavate juurde. Noor haritlasperekond. Tubli naine. Ilusad, terved, arenenud
lapsed. Suure vaevaga loodud kodu. Kõik on hukku
mas pereisa pidurdamatu joomise tõttu.
Olin sellest varemgi kuulnud, pidasin vaid inimeste
tühjaks jutuks. Sel hilisel sügisõhtul aga, mille pidin
ühes noore pereema ja ta väikeste lastega veetma
metsas, seni kui uinus joodik, — siis ainult mõistsin
korraga imeselgesti selle perekonna ja kõigi teiste seni
kuuldud, õnnetuste najal, kui suur eriküsimus
on õieti meil Eestis alkoholi vastu
võitlemise küsimus!
Tunnen seda meest lapsest saadik. Ta tuli heast
kodust heasüdamlise, kallimeelse, terve poisina. Tast
oli saanud tark, andekas mees, hoolitsev isa oma las
tele.
Nüüd aga värisesime ühes külmetavate lastega
metsapimeduses hirmus, mis see mees täna öösi kõik
võib korda saata koleda mürgi paeluses olles.
Nüüd suudab teda vaevalt veel keegi päästa.
See on allaveeremise tee, kust harva mõni veel
pöördub tagasi!
Kuidas ära hoida teele minejaid —
see on sellest alkoholi vastu võitlemise eriküsimusest
kaaluvamaid punkte. Eriti meil Eestis. Eriti meile,
Eesti naistele."
Töölisnaine Al iide Külm:
,, Joomine lõhub kõige rohkem töölise* elu nii tervis
likult kui ka majanduslikult. Tervislikult, inimene,
kes on alkoholi tarvitanud, kaotab igasuguse arusaa
mise oma olukorrast. Ta kukub tänavale külma ilmaga
29
ja võib külmetada niivõrd, et võib saada kõiksuguseid
haigusi. Majanduslikult kannatab töölise perekond isa
või ema alkoholi tarvitamise pärast viletsust, peavar
juta, katteta ja näljas olekut. Vaesed lapsed niisugus
tes kodudes ei oma lapsepõlve."
Kodune perenaine
Kasvand:
ja seltskonnategelane Aurora-
„Elades karskelt, hoiduvad alles ja arenevad meie
vaimsed, hingelised ja füüsilised jõud ja võimed nii
enese, oma perekonna kui ka ühiskonna hüveks. Kars
kus vabastab meid suurest hulgast pahedest, millede
tekitajaks alkohol, ja viib meid tõutervisele."
Kodune
Sildnik:
perenaine
ja
seltskonnategelane Marta
„Karske elu — loomulik elu. See lühike lause
ütleb kõik, miks pooldan karsket elu.
Me näeme heameelega, et aastaajad täidavad oma
ülesande kindla korra järele. Et ilusad päikesepaiste
lised päevad vahelduvad kosutava vihmaga ning võime
õigel ajal teostada külvi ja lõikust. Tunneme muret
ja kahju, kui põud on pikale veninud, ehk kui rahe ja
torm on hävitanud valmiva vilja. Seda enam nõuame
inimeselt, et tema oma elu juhiks kindla korra järele:
töötades, puhates rõõmutundes ja kannatustest võitu
saades. Aga seda suuremat valu ning kurbust tun
neme nende pärast, kes enestele alkoholi mõjul sega
seid tundeid tekitavad, tormi ja maru enestes esile
manavad, meeletuid tegusid teevad ning hiljem selle
tormi hävitustöö tagajärgede all ise, ja järeltulevad
põlved kannatavad. Meil tuleb arvestada eluseadustega ja õige elu korraldusega. See võimaldab meil
edasielamise.
30
„Eesti Naise“ toimetaja
sekretär Helmi Mäelo:
ja Naiste
Karskusliidu
„Alkoholismivastane võitlus on samm-sammult tee
valmistamine karskele elule, mispärast pooldades kars
ket elu olen asunud võitlusse alkoholi vastu. Olen
isiklikult elanud ebakarskes ja ka karskes kodus. Tean,
milline on vahe. Oma lastele teeksin pahima, kui ai
taksin muuta oma kodu ebakarskeks. Ma ei tõsta iialgi
ühtki alkoholiklaasi, kuna tean, milline sotsiaalne vi
letsus loksub meelitavalt igas klassis. Ebakarske
emana ma õpetaksin ka oma lapsi ebakarskele elule,
sest eeskuju on suurim kasvatusvahend."
on igale naisele parimaks vaim
seks varaaidaks.
QfelUqe kohe „Seiti Qlaine“
Aastatellimise hind vaid Kr. 1.60.
Tellimisi võtavad vastu kõik postiasutised.
AADRESS:
„Homo et historia genorum
homonorum et linguarum“
( ... „The human and hystory of the
human natur and of the linquages“,
„L'homme et l’historie du humanite et
des langages“ ...)
Inimene ja inimsoo ning keelte ajalugu.
Ihminen ja ihmisen ja kielten historia.
Der Mensch und die Geschicht d. Menschheit
und d. Sprachen.
Cilveks un cilveclbas un valodu vesture.
Žmogus ir žmonijos ir kalbч istorija
Czlowiek i istorija czlowieczen’stvaije, zyko’w
Celovek i istorija celovecestva i jazykov
Человек и история человечества и языков ...
. . . Prakt. (N. k. t. A : II, — a — h) . . .
III köide.
Väljaandja autor J. KORITZ dipl. ins. .. .
Herausgeber der Autor J. KORITZ dipl Ing.
Izdevejs autors J. KORICS dipl inž.
Leidéjas autorius J. KORICAS dipl. inž.
Wydawca autor J. KORITZ dipl. inž.
Izdatel’ avtor J. KORIC dipl inž.
Tartu-Riga-Kaunas-Warszawa-Helsinki...
1937.
Trükikoda „ESTOTRÜKK", Tallinn, S. Karja 8.
1937.
„Kaasaja (Nüüdis
aegsed) käsitletavad
teadused!”
„Nykyaikaiset käy
tännölliset tieteet!”
Lisa I
Liite I.
Ihmisen ja kiel
ten historia.
Inimsoo ja keelte
ajalugu
1656 (2348) — 1844
(7848)...
1656 (2348) — 1844
(7848)...
III Side.
III köide
Ihminen ja ihmi
sen ja kielten his
toria.
Prakt. А: II, — a
— h.
Inimene ja inimsoo
ning keelte ajalugu.
Prakt. А: II, — а
— h.
2. „Pyhitä heitä
totuudessas! Sinun
puhees on totuus".
Joh. ev. 17, 17.
2. „Pühitse neid
tões, Sinu sõna on
tõde." Joh. ev. 17,17.
I
1
3. „Totisesti, toti
sesti
sanon Minä
teille: joka uskoo
Minun päälleni, ne
työt, kuin Minä teen,
hän on myös tekevä,
ja suurempia, kuin*
ne ovat, on hän te-1
kevä;.. .” Joh. ev.,
14, 12.
3. „Tõesti, tõesti
Ma ütlen teile, kes
usub Minusse, see
teeb ka neid tegusid,
mida Mina teen, ja
teeb veel suuremaid
kui need on, sest et
mina lähen Isa juur"
de.” Joh. ev. 14, 12.
4. ,,Ja Jeesus tuli
nende juurde ja rää
kis nendega ning üt
les: „Minule on an
tud kõik meelevald
taevas ja maa peal.
Minge siis ja tehkö
jüngriks kõik ' rah
vad, ... ja neid õpe
tades pidama kõike,
mida Mina teid olen
käskinud. Ja vaata,
Mina olen igapäev
teie juures maailmaajastu otsani.” Matt.
ev. 28, 18—20.
4. Ja Jesus tuli ja
puhutteli heitä, s a-1
noen: Minulle on an-i
nettu kaikki voima
taivaassa ja maan
päällä. Minkäät siis
ja opettakaat kaik
kea kansaa,. . . Ja
opettakaat heita pidämään kaikki, kuin
Minä olen teille käs
kenyt. Ja katso, Mi-*
nä olen teidän kans
sanne joka päivä,
maailman
loppuun
asti. Amen!” Matt,
ev. 28, 18 -20.
5. „Noa pojad kes
laevast väljusid olid
Seem, Haam ja Jaa-*
fet, aga Haam on
Kanaani isa. Nemad
kolm olid Noa pojad,
ja nendest on kõik
ilmamaa rahvas levi
nud laiali.” I Moos.,
9, 18. 19.
5. „Ja Noan po
jat, jotka läksivät ar
kista, olivat Sem, ja
Ham, ja Japhet.. Nämät ovat kolme
Noan
poikaa,
ja
heistä ovat ne, jotka
hajotetut ovat kaik
keen maahan.” IMos.
9, 18. 19.
6. „Aga
kõigel
maailmal oli üks keel
2
II
ja ühesugused sõ
nad ... Ja Jehoova
ütles: „Vaata,rahvas
on üks ja keel on
neil kõikidel üks!
Näe, mida nad on
hakkanud
tegema!
Nüüd ei takista neid
ükski asi tegemast
kõike seda, mis neile
pähe tuleb. Et läki
nüüd alla ja segagem
seal nende keel, et
nad ükski teise kee
lest aru ei saa ...
I Moos. 11, 1—9.
7. ,,Sest kes keel
tega räägib, ei kõne
le mitte inimestele,
vaid Jumalale; sest
keegi ei saa temast
aru, kuna ta räägib'
vaimus saladusi.” I
Korint. 14, 2.
8. ,,Aga ma tahan
koguduses pigemini
(s. o. ennemini) rää
kida viis sõna mõis
tusega, et ka muid
õpetada kui kümme
tuhat Sõna keeltega,”
I Korint. 14, 19.
9. ,,Mina olen hea
karjane ja tunnen1
omi, ja Minu omad
tunnevad Mind, nõn
da kui Isa Mind tun
neb, ja Mina tunnen
6. Ja koko maail
malla oli yhtäläinen
kieli ja yhtäläinen
puheenparsi...
Ja
Herra sanoi: katso,
se on yhtäläinen kan
sa, ja yhtäläinen kieli
on kaikkein heidän
seassansa,... Käy
käämme, astukaam
me alas, ja sekoit-takaamme siellä hei-»
dän kielensä; niin
ettei kenkiään ym
märtäisi
toisensa
kieltä... I Mos. 11,
1—9.
7. „Sillä joka kie
lillä puhuu, ei hän
ihmissille puhu, vaan
Jumalalle; sillä ei
kenkään kuule,” . . .
Corinth. 14, 2.
8. „Mutta seura
kunnassa tahdon mi
nä paremmin viisi
sanaa puhua minun
mielestäni,
muita
neuvoakseni, ennen
kuin kymmenen tu
hatta sanaa kielillä.”
I Gorinth. 14, 19.
9. Minä olen se
hyvä paimen, joka
tunnen omani, ja Mi
nä tutaan myös omal
tani; Niikuin Isä Mi
nun tuntee, ja Minä
III
3
tunnen Isän: ia pa
nen henkeni lammas
ten
edestä... ja
he saavad kuulla Mi
nun ääneni; ja pitää
oleman yksi lammashuone ja yksi pai
men. ’ Joh. ev. 10,
14—16.
Isa, ja jätan oma elu
lammaste eest.
Ja
Mul on veel teisi
lambaid, kes ei ole
sellest tarast (s. o.
karja õuest); needki
pean Ma tooma siia,
ja nad kuulevad Minu häält, ja siis on
üks kari ja üks karjane.” Joh. ev. 10,
14—16.
10. „Isä rakastaa
Poikaa, ja antoi kaik
ki Hänen käteensä.
Joka uskoo Pojan
pääle, hänellä
oni
ijankaikkinen elämä;
mutta joka ei usko
Pojan pääle, ei hä
nen pitä elämätä nä
kemän, mutta Juma
lan viha pysyy hänen
päällänsä.” Joh. ev.
3, 35. 36.
11. „Jesus sanoi
hänelle; Minä olen
tie, totuus ja elämä.
Ei tenkään tule Isän
tykö, vaan Minun
kauttani.”
„Niin Jesus sanoi
taas heille: totisesti,
totisesti sanon Minä
teile: Minä olen lam
masten ovi.”
„Sanoi Jesus hä
nelle :
Minä ölen
ylösnousemus ja elä
mä : joka uskoo Mi
nun pääleni, hän elää,
10. „Isa armastab
Poega ja on kõik
andnud tema kätte.
Kes usub Pojasse,
sellel on igavene elu;
aga kes ei ole kuulekas Pojale, see ei
saa elu näha, vaid
Jumala viha jääb ta
peale.” Joh. ev. 3,
35, 36.
11. „Jeesus ütleb
temale; „Mina olen
tee ja tõde ja elu,
ükski ei saa Isa
juurde muidu kui
Minu läbi.”
„Sellepärast ütles
Jeesus taas: „Tõesti,
tõesti, Ma ütlen teile,
Mina olen lammaste
uks!”
„Jeesus ütles te
male : Mina
olen
ülestõusmine ja elu,
kes usub Minusse,
4
IV
ehkä hän õlis kuol
lut. Ja jokainen, jo
ka elää ja uskoo Mi
nun pääleni, ei hänen
pidä kuoleman ijankaikkisesti...” Joh.
ev. 14, 6; 10, 7; 11,
25. 26.
12. „Sen jälkeen
nain minä, ja katso,
suuri joukku, jota ei
yksikään lukea tai
nnut, kaikkistäj pa
kanoista ja sukukun
nista, ja kansoista ja
kielistä, seisovan is
tuimen edessä ja Ka
ritsan edessä, val
keilla vaateilla puetetud, ja palmut hei
dän käsissänsä... nämät ovat ne, jokta
suuresta vaivasta tu
livat, ja he ovat hei
dän vaatteensa pesneet, ja ovat heidän
vaatteensa Karitsan
veressä
valaisneet.
Sentähden ovat he
Jumalan
istuimen
edessä, ja palvelevat
häntä päivällä ja yöl
lä Hänen templissänsä. Ja se, joka Istui
mella Istuu, asuu hei
dän päälänsä.” Joh.
Ilm. 7, 9—17.
13. „Sillä niikuin
uudet taivaat ja uusi
see elab, ehk küll
sureb.
Ja igaüks,
kes elab ja usub Minusse, see ei sure
mitte igavesti! ,,Kas
sa usud seda?” Joh.
ev. 14, 6; 10, 7; 11,
25. 26.
12. ,,Pärast sedí,
Ma nägin, ja vaata,
suur hulk rahvast,
mida ükski ei võinud
loendada kõigist rah
va hõimudest ja su
guharudest ja rah- i
vaist ja keelist; need
seisid aujärje ees ja
Talle ees, riietatud
valgeisse rüüdesse ja
palmioksad käes ...
Ja ma ütlesin tema
le : „Mu isand, sina
tead.” Tema ütles
mulle: „Need on, kes
tulevad suurest vi
letsusest
ja
oma
rüüd pesnud ja oma
rüüd teinud valgeks
Talle veres. Selle
pärast on nemad Ju
mala aujärje ees ja
teenivad teda ööd ja
päevad Tema temp
lis. Ja see, kes istub
aujärjel, laotab oma
telgi nende üle...”
Joh. Ilm. r. 7, 9—47.
13. „Sest nagu uus
taevas ja uus maa,
V
5
maa, jotka Minä teen,
ovat Minun edessäni,
sanoo Herra, juuri
niin pitää teidän sie
menenne ja nimen
ne pysymän. Ja kaik
ki liha pitää yhdestä
kuukaudesta niin toi
seen, ja yhdestä sabbatista niin toiseen,
tuleman
kumarta
maan Minun eteeni,
sanoo Herra.” Jesaia
66, 22. 23.
mis Mina teen, Minu
palge ees seisavad,
ütleb Jehoova, nõnda
peab ka seisma teie
seeme ja teie nimi.
Ja peab sündima, et
ühest kuust (tõlkes
võib ka võtta „noo
rest kuust”) teise ja
ühest hingamise päe
vast teise kõik liha
tuleb Minu palge
ette kummarduma, üt
leb Jehoova.” Jesaja
66, 22. 23.
14. Johannes nä
kee uuden taivaan ja
uuden maan ynnä
uuden Jerusalemin,
jossa Jumala asuu
niiden kanssa, jotku
ovat voittaneet; muud
joutuvad toiseen kuo
lemaan.
Ja minä näin uu
den taivaan ja uuden
maan; sillä ensimiäinen taivas ja ensi-1
mainen maa ovat ka^
doneet, ja merta ei
ole enää.
2 Ja pyhän kau
pungin, uuden Jeru
salemin, minä näin
lasketuvan alas tai
vaasta Jumalan tyköä,
valmistettuna
niikuin
miehelleen
kaunistettu morsian.
14. „Ja ma nägin*
uut taevast ja uut
maad; sest * esimene
taevas ja esimene
maa olid kadunud,
ja merd ei olnud
enam*. Jes. 65, 17;
*11 Peetr1. 2, 13; p.
20, 11.
Ja ma nägin püha
linna *, uue Jeruusalema,
taevast Jumaia juurest maha
tulevat otsegu mõrs
ja, kes on** kaunis
tatud oma mehele.
* Heebr. 11, 10. 16;
12, 22; Gal. 4, 26;
**p. 19, 7. 8.
Ja ma kuulsin suu
re hääle taevast ütle
vat; „Vaata, Jumala
telk on inimeste juu6
VI
3 Ja minä kuulin
suuren äänen vallaistuimelta
sanovan:
„Katso, Jumalan ma
ja ihmisten keskellä!
Ja hän on asuva hei
dän keskellään, ja he
ovat hänen kansansa,
ja Jumala itse on
oleva heidän kans
saan, heidän Juma
lansa;
res ! Ja * tema asub
nende juurde elama
ja nemad on Tema
rahvad, ja Jumal ise
on nendega. * Hes.
37, 27; 48, 35; II
Kor. 6, 16.
Ja *Tema pühib
ära kõik pisarad
nende silmist, ja sur
ma ei ole enam ega
leinamist,ega kisen
damist ega vaeva ei
ole enam. Sest endi
sed asjad on möö
dunud.” *p 7, 17;
Jes. 25, 8-j-Jes. 35,
4 ja hän on pyyh
kivä pois kaikki kyy-»
nelet heidän silmis
sänsä, eikä kuolemaa
ole enää oleva, eikä;
^murhetta eikä par
kua eikä kipua olei
enää oleva, sillä kaik-*
ki entinen on men-t
nyt.”
10.
Ja kes* aujärjel
istus, ütles:
„Vaa
ta, Mina teen kõik
uueks! Ja ta ütles:
„Kirjuta, sest need
sõnad on tõelised ja
ustavad.” *p 4, 2;
5, 1 -j- И Kor. 5, 17.
5 Ja valtaistuimelmella istuja sanoi:
„Katso, uudeksi Mi
nä teen kaikki.” Ja
Hän sanoi minulle:,
„Kirjoita, sillä mä sanat ovat varmat ja todet.”
Ja
Tema ütles
mulle: „See on sün
dinud! Mina olen А
ning O, algus ning
lõpp; Ma annan sel
lele, -j- kellel on janu
eluvee allikast jlma
hinnata. *p 1, 8-jp 22, 17; Jer. 55, 1.
6 Ja Hän sanoi mi
nulle : „Se on tapah
tunut. Minä olen A
ja O, alku ja loppu.
Minä annan janoa-»
valle lahjaksi elän
män veden lähteestä.
Kes * võidab, see
pärib selle, ja-j-MiVII
7
na olen temale Ju
malaks ja tema on
Minule pojaks. *p. 2,
7. 26. 28 -j- Sak. 8,8.
Aga * argade ja
uskmatute ja jälki de
ja-ptapjate ja hoo
rajate ja nõidade ja
ebajumalate teenijate
ja kõigi valelikkude
osa on ** tule ja
väävliga põlevas jär
ves. See on kei
ne. surm.” *Hebr.
10, 38. 39. + p. 22,
15.
**p. 20, 14.
Joh. Ilm. r. 21, 1—8.
7 Joka voitta, on
tämän perivä, ja Mi-1
nä olen oleva hänen
Jumalansa, ja hän on
oleva Minun poi
kani.
8 Mutta pelkurien
ja epäuskoisten ja il
kimysten ja murhaa
jien ja huorientekijain ja velhojen ja
ep äj um ala np alv elijain ja kaikkien va^
lehtelijain osa on ole
va siinä järvessä, jo
ka tulta ja tulikiveä)
palaa;
tämä on
toinen
kuolem a.”
Joh. Ilm. 21, 1—8.
15. ,,Ja ma * nä
gin au järgi ja neid,
kes nendel istusid,
ja kohus anta nende
kätte; ja ma nägin
nende hingi, kellede
pead olid jära raiutud
Jeesuse tunnistuse ja
Jumala sõna pärast
ja kes ei olnud kum
mardanud metsalist
ega tema kuju ega
olnud võtnud tema
märki oma otsa ette
ja oma käe peale.
Ja nemad said
elavaks ja valit
sesid
kuninglikult;
ühes Kristusega tu
hat aastat. *Taan. 7,
9. 22. 27; Matt. 19,
8
15. 4 Ja minä näin
valtaistuimia, ja he
istuutuivat niille, ja
heille annet tin tuo
miovalta ; ja (minä
näin niiden sielut,
jotka olivat mestatut
Jeesuksen todistuk-»
sen ja Jumalan sa-i
non tähden, ja nii
den, jotka eivät oleefc
kumartaneet
petoa
eikä sen kuvaa ei-<
vätkä ottaneet sen
merkkiä otsaansa ei
kä käteensä; ja he
v i r !k osivateloon
ja hallitsivat KrisVIII
28; Luuk. 22, 30; I
Kor. 6, 2.
Aga teised sur
nud ei saanud
mitte
elavaks,
kuni need tuhat aastat saavad otsa. See
on
esimene
ülestõusmine
I Kor. 15, 23; I
Tess. 4, 16.
Õnnis ja püha
on see, kellel
on osa esime
sest
ülestõus
misest;
nende
üle ei ole tei
sel surmal mee
levalda, vaid nemad on Jumala ja
Kristuse preestrid,
ja valitsevad kuning
likult ühes Temaga
need tuhat aastat.”
Joh. Ilm. r. 20,
4—6.
Märkus: Piibli
salmid on võetud
praost
H.
Pöld’i
uuest tõlkest ja kä
sikirjadest. Kreeka
keele uue testamendi
tõlke algtekst kuulub'
IV
aastasajandisse
ning heebrea keele*
vana testamendi, ori
ginaaliks on olnud
Masora tekst.”
tuksen kanssa
hannen vuotta.
tu
5 Muut
kuol
leet
e i v iä t vi
ronneet eloo n,
ennenkuin ne tuhan
nen vuotta olivat um
peen kubmeet. Tä
mä on ensimäin e n ylösnousem u s.
6 Autuas ja py
hä on se, jolla
on osa e n s i mai
ses s ä ylösnou
se m u k s e s s a ; n i ihin ei toisella
kuolemalla ole
valtaa, vaan he tu
levat olemaan Juma
lan ja Kristuksen
pappeja ja hallitse
vat Hänen kanssaan
ne tuhannen vuotta,
Joh. Ilm. 20, 4—6.
„Sovremennyje
prikladryje nauki!”
Priloženije I.
Istorija celoveeestva i jazykov.
1656 (2348) — 1844
(7848)...
IX
9
„Heutangewandta
Wissenschaften V*
Tom III.
Čelovek i istorija
čelovečestva i jazykov.
i
Anhang I.
Die Geschichte der
Menschheit und der
Sprachen.
1. Die Sintflut —
das Ende der Welt
zeit ...
(I Mose 7, 1 24; 8,
1—25; 3, 1—24; 4,
1—26; 5, 1—32; 6,
1—22; 9; 10; 11).
I Mose 7, 1—24; 8,
1—22; Offenb. 14,
6—12; Dan, 8, 14—,
17; 9, 25; 12, 1—3;
2, 1—49; 7, 1—28;
8, 1—14; 8, 18—27;
9,21—24.26.27. Of
fenb. 18, 1—5; 12, 1
—16; 19,10; 13,1—18
(Esra 8, 8—14 = 457
vor. Chr., — 457 +
1843 = 2300 Dan. 8,
14.)
(Ezdry 7, 8—14 =
457 do rožd. Chr..—
457+ 1843 = 2300
Dan. 8, 14.)
2. „Osvjati ich istinoju Tvojeju, Tvoe
slovo jest istina.9
Joan. jev. 17, 17.
3. „Istinno istinno
govorju vam; verujuščij v Menja,
děla, kotoryje tvor-i
ju Ja, i on sotvorit,
í bolše sich sotvoriť’.. . Joan. 14, 12.
2. ,,Heilige sie in
deiner
Wahrheit;
10
X
4. „I približivšis
Iisus skazal im: dana
Mnje vsjakaja vlasť
na nebe i na zemle.
Itak idite, naučíte
vse národy,.. . uča
ich sobljudať vse,
čto Ja povelel vain;
i se, Ja s vámi va
vse dni do okonča-1
ni ja veka. Amin’/.”
Ev. Matf. 28, 18—20.
5. „Synov’ja Noja
vyšedšije iz kovčega
byli; Sim, Chám i
Jafet.. . Siitroe byli
synov’ja Nojevy, i ot
nich naselilas’ vsja
zemlja’’. I Mois. 9,
18. 19.
6. „Na vsei zemle
byl odin jazyk i odno narečije ... I ska
zal Gospoď: vot odin
národ, i odin u všech
jazyk ... Sojdem že,
i, smešaem tam ja
zyk ich tak, čtoby
odin ne ponimal reci
drugogo ...’’ I. Mois.
11, 1—9.
7. Ibo, Kto govorit na neznakomoml
jazyke, tot govoritne
ljudjam, a, Bogu;potomu čto nikto ne
ponimaet jego ...” I
posl. Korinf. 14, 2.
dein Wort ist die
Wahrheit.” Johannes
Ev. 17, 17.
3.
„Wahrlich*
wahrlich Ich sage
euch: wer an mich
glaubt, der wird die
Werke, die Ich tue,
auch tun, ja er wird!
noch grössere als
diese vollbringen;...”
4. „Da trat Jesus
zu ihnen, redete sie
an und sagte: Mir ist
alle Gewalt im Him
mel und auf Erden
geben. Darum geht
hin und macht alle
Völker zu meinem
Jüngern . .. und leh
ret sie alles halten,
was ich euch gebo
ten habe. Und seid!
versichert; Ich bin
bei euch alle Tage
bis ans Ende der
Weltzeit.” Matthäus!
Ev. 28, 18—20.
5. „Die drei Söh
ne Noahs, die auS
der Arche gingen,
waren Sem, Ham
und Japlieth;... Die
se drei waren die!
Söhne Noahs, und
von diesen aus ist
die ganze Erde beXI
11
völkert worden.”
Mose 9, 18. 19.
I
8. „No v cerkvi
chocu lučše pjať
slov skazať umom
moim, neželi trnu
slov naneznakomom
jazyke...”
I posl.
Korint. 14, 19.
6. ,,Es hatte aber
die ganze Erdbevöl
kerung eine einzige
Sprache und diesel
ben Worte ...
Da
sagte der Herr: Fürwahr, sie sind ein
einziger Volk und
haben alle dieselbe
Sprache;... Wohlan, wir wollen hinabfahren und ihre
Sprache dort verwir
ren, so dass keiner
mehr die Sprache des
andern versteht...”
I Mose 11, 1—9.
9. „Ja jesm’ pas
týř' tobryj; i znaju
Moich, i Moi znajut Menja. Как Otec
znaet Menja, tak i
Ja znaju Otca; i
žizn’ Moju pologaju
za ov.ee ... i oni slyšať golos Moi, i bil
det odno stádo i
o din pastýř’.” Jev.
Joanna 10, 14—16.
7. „Denn der Zun
genredner redet nicht
zu Menschen, son
dern zu Gott; nie
mand versteht ihn ja,
vielmehr redet er
durch die Einwir
kung des Geisters
geheimnisvolle Wor
te.” I Korinther 14, 2.
10. „Otec
ljubit
Syna i vse dal v rü
ki Jego. Verujuščij
Syna imeet žizn’ večnuju; a neverujuščij
v Syna ne uvidit žizni, no gnev Božij
prebyvaet na nem.”
Jev. Joanna 3, 35. 36.
11. „Iisus skazal
jemu: Ja jesm’ puť
i istina i žizn’; nikto ne prichodit к Ot
ců, как tol’ko čerezi
Menja.”
8. „Aber in einer
Gemeinversammlung,
will ich lieber fünf
Worte mit meinem
Verstande reden, um
auch andere dadurch
zu belehren, als viele
tausend Worte in
12
„Itak opjať Iisus
skazal im: istinno,
XII
istinno govorju vam,
eto Ja dver’ ovcam.”
Zungenrede. I Ко-1
rinťher 14, 19.
9. „Ich bin der
gute Hirt und kenne
die Meinen, und die
Meinen kennen Mich,
ebenso wie der Va
ter Mich kennt und
Ich den Vater kenne;
und ich gebe mein
Leben für die Schafe
hin ... und sie wer
den auf Meinen Ruf
hören, und es wird
eine Herde, ein Hirt
werden.”
Johannes
Ev. 10, 14—16.
10. „Der Vater hat
den Sohn lieb und
hatte alles in Seine
Hand gegeben. Wer
an den Sohn glaubt,
der hat ewiges Le
ben; wer aber dem:
Sohne nicht gehorcht,
der wird das Leben
nicht sehen,
son
dern der Zorn Got-^
tes bleibt auf ihn gerichten.”
Johannes
Ev. 3, 35. 36.
11. „Jesus
ant
wortete ihm: „Ich
bin der Weg, die
W ahrheit und das
Leben;
niemand
kommt zu Vater als
durch Mich.”
„Iisus skazal jei;
Ja jesm’ voskresenije i žizn’; verujuščij v Menja, jesli i
umret, oživět i visjakii živuščij i verujuščii v Menja ne
umret vovek.” Jev.
Joanna 14, 6; 10, 7;
11, 25. 26.
12. „Posle sego
vzgljanul ja, i vot,
velikoje množestvo
ljudei, kotorogo nikto nemog perečest;
iz všech plemen i
narodov i jazykov
stojalo pred prestolom i pred Agneeni
v belych odezdach!
i s pal’movymi vetvjami
v
rukách
svoich ... eto te, ko
to rye přišli ot velikoi
skor'bi; oni omyli
odeždy svoi i ubeleli odeždy svoi kroviju Agnca...” Za
eto oni prebyvajut
nyne pred prestolom Boga i služat
Jemu den’ u noč’ v
chráme Jego, i Sidjascij na prestole
bildet
obitat
v
XIII
13
nich .. . (Oktrov. 7,
9—17.
13. „Ibo как no
vo je nebo i nova ja
zemlja, kotoryje Ja
sotvorju vsegda budüt pred licom Moim
govorit Gospod, tak
budet i semja vaše
i imia vaše. Togda
iz mesjaca v mesjač
i| iz subboty v sybbotu budet prichodiť vsja ploť pred
lico Мое na poklo-f
nenije, govorit Gos
pod.’’ Isaii 66, 22. 23.
„Da sagte Jesus
neuen
zu
ihnen:
Wahrlich, wahrlichl
Ich sage euch: Ich
bin die Tür zu den
Schafen.”
„Jesus entgegnete
ihr: Ich bin die Auf
erstehung, und das
Leben; wer an mich
glaubt, wird leben,
wenn er auch stirbt;
und jeder, der im
Leben
an
Mich
glaubt, wird in Ewig
keit nicht sterben ...
Johannes Ev. 14, 6;
10, 7; 11, 25. 26.
14. I uviděl ja novoje nebo i novuju
zemlju; ibo prežneje
nebo i prežnjaja zem-1
lja minovali, i morja uže net. I ja, Jo-1
ann, uviděl svjatyj
gorod Ijerusalim, novyj, šchodjaščij ot
Boga s neba, prigotovlennyj как nevěs
ta ukrašennaja dl ja
múza svoj ego. I uslyšal, ja gromkij golos s neba govorjaščij:
se skinija
Boga s čelovekami,
i On budet ohitat’ s
nimi; oni budut Ego
narodom, i Sam Bog
s nimi budet Bogom
12. ^Hierauf hat
te ich ein Gesicht:
ich sah eine grosse
Menge, die niemand
zählen konnte, aus
allen Völkerschaften,
Stämmen,
Völkern
und Sprachen; die
standen vor
dem
Thron und vor dem
Lamm, mit weissen
Gewändern angetan,
und hatten P alm
zweige in der Hand...
Da sind die, welche
aus
der
grossen
Trübsal gekommen
sind und ihre Klei
der gewaschen und
sie im Blute des
14
XIV
ich. I otretBog vsjakuju slezu s očej ich,
i smerti ne bil
det uže; ni placa,
ni voplja, ni bolezni
uže ne budet; ibo
prežneje prošlo.
I
skazal Sidjaščij na
prestole; se, tvorju
vse no voje. I govorit mne: napiši; ibo
slova sii istinny i
věrny. I skazal mne:
soveršilos’! ja jesnť
Al’fa i Omega, na
čalo i konec; žažduščemu dam darom ot istočnika vo
dy zivoj. Bobeždajuščij nasleduet vse,
i budu jemu Bogom,
i on budet Mne synom. Bojazlivych žeii
nevěrných, i skvernych i ubije, i ljubodejev i čarodejev, i idoloslužitelej
i všech lžecov učasť
v ozere, gorjaščem
ognem i seroju. E t o
smerť v t o r a j a.”
Otkr. 21, 18.
Lammes weiss ge
macht haben. Darum
stehen sie nun vor
dem Thron Gottes
und dienen ihm Tag
und Nacht in Seinem
Tempel und der auf
dem Throne Sitzende
Sein Zelt über sie
hin aufschlagen ..
Offenb. 7, 9—17.
13. „Denn wieder
neue Himmel und die
neue Erde, die Ich
schaffe, vor Mir Be
stand haben werden,
-— so lautet der Aus
spruch des Herrn—,
so soll auch euer Ge
schlecht und euer
Name Bestand. Und
es soll dahin kom
men, dass monatlich
am Neumond und
wöchentlich am Sab
bat alle Welt sich!
einfindet, um vor
Meinem > Angesicht!
anzubeten.”
Jesaja
66, 22. 23.
14. „Dann sah ich
einen neuen Himmel
und eine neue Erde;
denn der erste Him
mel und die erste
Erde waren vergan
gen; auch das Meer
war nicht mehr da.
15. „I uviděl ja
prestoly i sidjaščich
na nich, katorym dá
no bylo sudit, i d u ->
ši obezglavlenn у c h za svidetel'st->
XV
15
Und ich sah die hei
lige Stadt Jerusalem,
aus dem Himmel her
abkommen von Gott
her, ausgestattet wie
eine für ihren Bräu
tigam geschmückte
Braut. Dabei hörte
ich eine laute Stirn-*
me aus dem Himmel
rufen: „Sie da, die
Wohnstatt Gottes bei
den Menschen! Er
wird unter
ihnen
wohnen,
und
sie
werden Sein Volk
sein; ja Gott selbst
wird unter ihnen sein
und alle Tränen von
ihren Augen abwD
sehen. Und es wird
keinen Tod mehr
geben, kein Leid,
kein Geschrei, kein
Schmerz wird mehr
sein. Denn das Erste
ist vergangen.” Da
sagte auf dem Thro-t
ne Sitzende: „Siehe,
Ich mache alles neu!”
Dann fuhr Er fort:
„Schreibe! Es ist ge->
schehen, Ich bin das
A und das 0, der
Anfang und das En-i
de. Ich will dem
Dürstenden aus dem
Quell des Lebeswas-
16
vo Iisusa i za slo
vo Božije, kotoryje
ne poklonilis’ sverju, ni obrazu ego, i
ne prinjali načertanija na čelo svoje
i na ruku svoju.
Oni o ž i 1 i i carstvovali so Christom
tysjaču let. Pročije
že iz umeršich ne
ožili, dokole ne okončiteja tysjaca let.
Eto pervojevoskresenije. Blažen
i
svjat imejuščij
učastie v voskresenij
pervom.’’ Otkr. 20,
4—6.
Primečanie: biblejskie teksty vzjaty iz Russk. Prav.
SinodaPnogo perevoda izd. 1908 g.
D i e В emerkung:
Die hier obenste
henden den bibli
schen Texte sind
zur
algemeinen
nen Verfügung aus
der neuen Über
setzung von Dr.
Hermann
Menge
hi erher gebra chlt
und notiert.
XVI
Trükikoda „Estotrükk”, Tallinn, S. Karja 8. 1937. а.
O.-ü. „Noor-Eesti Kirjastuse44 trükikoda Tartus 1938
Üldmäärused.
§ 1.
Eraraamatukogu Omanikkude Keskseltsi (järg
nevates paragrahvides lühendatult EOK) eesmär
giks on: kirjanduse vastu huvi äratamine laiemates
rahvahulkades ja eraraamatukogude asutamise
edendamine ning toetamine.
§ 2.
Selle eesmärgi saavutamiseks EOK:
1. korraldab ja toetab kõiki oma tegevuseks
vajalikke kultuurilisi ja üldhariduslikke üri
tusi ;
2. aitab asutada eraraamatukogusid, kirjan
duse ladusid jne.;
3. levitab mitmesuguseid raamatuid, ajakirju,
ajalehti ning võib luua omale selleks üle
riikliku esindajatevõrgu kas üksikisikute või
oma
liikmeist
koosnevate
osakondade
kujul;
4. korraldab oma
tegevuse tutvustamiseks
loenguid, koosolekuid, näitusi; annab välja
perioodilisi trükitöid jne.
§ 3.
EOK tegevuspaik on kogu Eesti Vabariik.
EOK juhatuse asupaigaks on Tartu linn.
§ 4.
EOK’l on kõik juriidilise isiku õigused.
3
5.
EOK tuludeks on sisseastumis- ja liikmemak
sud, tulud oma ettevõtetest ja loteriidest ning
toetised, annetised ja pärandid.
§ 6.
EOK liikmeiks võivad olla kõik Eesti Vaba
riigi täisealised kodanikud, kes omavad ehk kes ta
havad omale asutada eraraamatukogu.
§ 7.
Kui EOK lepinguid sõlmib ja kohustusi oma
pääle võtab, siis vastutab ta nende eest oma kapi
tali ja varandustega.
Liikmed vastutavad kesk
seltsi kohustuste eest ainult sel korral, kui nad
selle vabatahtlikult oma kanda on võtnud.
EOK liikmed maksavad liikmemaksu iga kalendri-aasta kohta ette või ühekordselt 1 0-ne aasta
maksu suuruses.
Liige, kellel liikmemaks tasumata, ei või omi
liikmeõigusi kasutada.
Liige, kellel tasumata 2-he aasta liikmemaks,
võidakse tunnistada seltsist lahkunuks.
Auliikmed on liikmemaksust vabad. Auliik
meks võidakse valida neid, kes on loonud enesele
suurema era-raamatukogu (vähemalt 5000 köi
det) ehk kelledel on muid erilisi teeneid EOK ka
suks.
§
8.
Liige võib lahkuda EOK’st omal soovil, sellest
juhatusele kirjalikult teatades.
Kui liikme tegevus osutub EOK le kahjulikuks,
võidakse ta liikmete hulgast välja heita.
4
Liikmetekogu.
§ V.
Liikmetekogu peab aastas vähemalt ühe koos
oleku, mille kutsub kokku EOK juhatus kuulutus
tega ajalehtedes. Nimetatud koosolek kutsutakse
kokku iga kalendri-aasta esimesel poolel.
§ 10.
Liikmetekogu koosoleku avab EOK esimees.
Koosolekut juhatab valitud juhataja ja protokollib
valitud protokollija.
Protokolli kinnitavad juha
taja, protokollija ning 3 koosolekust osavõtnud
liiget.
§ IL
Liikmetekogu koosolek on otsustusvõimeline
vähemalt V 3 hääleõiguslikkude liikmete koos
olles. EOK tegevuse lõpetamise otsustamiseks aga
vähemalt Xl hääleõiguslike liikmete koos olles.
Kui koosolek pole otsustusvõimeline, siis pee
takse poole tunni pärast teiskordne sama päeva
korraga koosolek, mis on otsustusvõimeline kokku
tulnud liikmete arvu peale vaatamata.
§ 12.
Liikmetekogu koosolek teeb otsused lihthääleenamusega, EOK tegevuse lõpetamise otsustamisel
aga vähemalt 2/3 liikmete hääleenamusega.
Hääletamine on vähemalt 1/10 liikmete nõud
misel salajane.
§ 13.
Liikmetekogu võimkonda kuulub:
1. Liikmetekogu koosoleku korra määramine
ja protokolli kinnitajate valimine;
5
2. Asemikkudekogu liikmete valimine seltsi
liikmete hulgast;
3. informatsiooni saamine
seltsi tegevuse
kohta seltsi juhatuselt;
4. liikmemaksu määramine;
5. auliikmete valimine;
6. EOK tegevuse lõpetamine.
Asemikkudekogu.
§ M.
Asemikkudekogu kujundatakse siis, kui EOK
liikmete arv tõuseb üle 1 00, vastasel korral täidab
selle ülesandeid Liikmetekogu.
Asemikkudekogusse valitakse 60 liiget. Iga
aasta 20 liiget 3-eks aastaks. Esimesel aastal aga
valitakse 20 liiget 3-eks aastaks, 20 liiget 2-eks
aastaks ja 20 liiget üheks aastaks.
§ 15.
Asemikkudekogu peab aastas vähemalt 2 koos
olekut, mille kutsub kokku EOK juhatus kirjalik
kude kutsetega.
Kui vähemalt 1 /5 Asemikkudekogu liikmeid
esitab juhatusele kirjaliku nõudmise koosoleku
kokkukutsumiseks, siis kutsub juhatus koosoleku
kokku hiljemalt 4 nädala pärast.
§ 16.
Asemikkudekogu koosoleku avab EOK esi
mees. Koosolekut juhatab valitud juhataja ja pro
tokollib valitud protokollija. Protokolli kinnita
vad juhataja, protokollija ning 3 koosolekust osa
võtnud liiget.
6
§ 17.
Asemikkudekogu koosolek on otsustusvõime
line vähemalt 1/5 liikmete koos olles, Põhikirja
muutmise ja EOK tegevuse lõpetamise otsustami
seks aga vähemalt Yl liikmete koos olles.
Kui koosolek pole otsustusvõimeline, siis kut
sutakse kokku varemalt 2 nädala pärast teiskordne
sama päevakorraga koosolek, mis on otsustusvõi
meline kokkutulnud liikmete arvust hoolimata.
§ 18.
Asemikkudekogu koosolek teeb otsused lihthääleenamusega, Põhikirja muutmise ja seltsi tege
vuse lõpetamise otsustamisel aga vähemalt 2/3
hääleenamusega.
Hääletamine on vähemalt 1/io liikmete nõud
misel salajane.
§ 19.
Asemikkudekogu võimkonda kuulub:
1. Asemikkudekogu koosoleku korra määra
mine ja protokolli kinnitajate valimine;
2. EOK juhatuse ja Revisjonikomisjoni liik
mete ja nende asemikkude valimine oma
liikmete hulgast;
3. Asemikkudekogu poolt valitud isikute vo
lituste tarbekorral ennetähtajaline tühista
mine;
4. osakondade loomise ja lõpetamise kinnita
mine;
5. kodukorra määramine EOK juhatusele, Re
visjonikomisjonile ja osakondadele;
6. Asemikkudekogu poolt valitud organitele
juhtnööride ja ülesannete andmine;
7. EOK aastaeelarve ja -aruande läbivaata
mine ja vastuvõtmine;
8. muude Asemikkudekogule esitatavate aru
annete ja ettepanekute läbivaatamine ja ot
sustamine;
9. kinnisvara omandamine, võõrandamine ja
võlgadega koormamine;
10. liikmemaksu määra, auliikme kandidaatide
ja EOK tegevuse lõpetamise küsimuse esi
tamine Liiikmetekogule;
1 E EOK Põhikirja muutmine;
12. EOK liikmete EOK’st väljaheitmine;
13. koosolekul algatatud küsimuste arutamine.
Juhatus.
§ 20.
Juhatuses on vähemalt 3 liiget, kes omavahel
jaotavad ametid järgmiselt: esimees, sekretär, laekahoidja.
Esimesil aastail langeb i/3 juhatuse
liikmeid välja loosi läbi, järgnevatel aastatel aga
ameti-vanuse järgi.
Iga aasta valitakse juhatusse l/3 liikmeid 3 aas
taks ja juhatuse liikmeile 2 asemikku 1 aastaks.
§
21.
Juhatus peab oma koosolekuid tarviduse järgi
ning neid kutsub kokku EOK esimees või kaks
juhatuse liiget esimehe teadmisel.
§
22.
Juhatuse koosolekut juhatab EOK esimees ja
protokollib sekretär. Protokolli kinnitavad juha
taja ning vähemalt 3 koosolekust osavõtnud liiget.
§ 23.
Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline vähe
malt 3 liikme koos olles ja teeb otsused lihthääleenamusega. Häälte pooleks langemisel annab aga
ülekaalu esimehe hääl.
24.
EOK juhatus juhib EOK tegevust ja teostab
kõiki EOK ülesandeid ja toimlemisi niivõrd, kui
seda ei tee Põhikirja alusel EOK teised organid.
Juhatus on EOK esindajaks kõigis asjus ja kohta
des, eriti kohtu- ja ametiasutisis ning võib selleks
anda ka edasivolitusi kolmandaile isikuile.
§ 25.
Juhatuse võimkonda kuulub eriti:
1. ametite jaotamine oma liikmete vahel ja
asemikkude ametisse-kutsumine;
2. EOK’sse uute liikmete vastuvõtmine ja väl
jalangenud liikmete nimekirjast kustuta
mine surma, EOK’st lahkumise, liikme
maksu mittetasumise või EOK’st väljaheit
mise korral;
3. § 1 9. loendatud ja muis küsimusis ettepane
kute koostamine Asemikkudekogule;
4. EOK tegevuskava, eelarve ja Asemikkude
kogu otsuste teostamine;
5. EOK vara valitsemine;
6. EOK lepingute sõlmimine, muutmine, lõpe
tamine ja EOK esindajate, ametnikkude
ametisse võtmine ning osakondade loomine
Asemikkudekogu kinnitusel;
7. informatsiooni andmine EOK
tegevuse
kohta Liikmete- ja Asemikkudekogule ning
avalikkusele.
9
§ 26.
EOK esimehe puudumisel asendab teda abiesi
mees, viimase puudumisel aga juhatuse poolt vali
tud juhatuse liige.
§ 27.
EOK’1 on oma pitser nimetusega ,,Eraraamatu
kogu Omanikkude Keskselts". EOK1 võib olla eri
embleeme kui ta nõutab selleks vastava ministeeri
umi loa.
Revisjonikomisjon,
§ 28.
Revisjonikomisjonis on 3 liiget,
1 aastaks.
kes valitakse
§ 29.
Revisjonikomisjoni koosoleku kohta peetakse
protokolli, mille kinnitavad kõik koosolekust osa
võtnud liikmed.
§ 30.
Revisjonikomisjoni koosolek on otsustusvõi
meline vähemalt 3 liikme koos olles ja teeb otsu
sed lihthääleenamusega.
§ 31.
Revisjonikomisjoni ülesandeks on EOK tege
vuse revideerimine, sellest juhatuse informeerimine
ja Asemikkudekogule aruandmine.
EOK tegevuse lõpetamine.
Kui EOK tegevus on otsustatud lõpetada Põhi
kirjas ettenähtud korras, siis valib Liikmetekogu
10
vähemalt 3-liikmelise Likvideerimiskomisjoni, kes
teostab lõpetamistööd, valmistab varade realisee
rimise ja võlgade katmise kavad ning esitab need
Liikmetekogule otsustamiseks.
Kui lõpetamisel saavutatakse varade ülejääk,
siis määratakse need samalaadilistele eesti selts
kondlikele asutistele.
Siseministri 28, juuni 1938. a.
otsusel on Eraraamatukogu Oma
nikkude Keskselts kantud Sise
ministeeriumi üldosakonna ühin
gute, seltside ja nende liitude
registrisse nr. 5819 all. Tempel
maksu vaba krooni suuruses kus
tutatud.
Tallinnas, 29. juunil 1938. a.
Juriidiliste isikute büroo juhataja
(allkiri)
Asjaajaja (allkiri).
Aa s-t а - aeg a d e a 1 g и s ^ewabe algab 21. märtsil
Suwi algab 22 juunil Sügis algab 23. septembril. talw al
gab 22. detsembril.
€2
—-шки
лгплптэс) .А .Л ! i f
Р’аТкеsewaг]’uiu sl on 2 ja ku uwar j utu f i 1
1919 aastal. I päikeje (täieline) wcrjufus on 29. mail. Meil
mitte näha. 11 (vingkufuline) warjutus on 22. now. (Dell mitte
naba. .Ofaline kuuvvanutus on 7 nowertibm, Algus kell 11,
25 M. p. I.
jv '
098 f пэ|по[ Л :
.qemn»3 ;
1 л» 88.Y
:
.qifisJ :
.qnmiofi
л nibu 8X8 ,j lonihiJ ci
обоэЯ
quo3
j
q f imiomloH q odiiq c
.«KSfiq.
.q nnnov/ I
Y
3
9
0*
il
81
M
dl
Yi
d
8
p
OI
iГ ir
il
U
M
81
di
YI
8t
91
.qod/rC! •
j .c X8.il J ; oi
.qõomad 1
ii
.qiibj ■
ii
ao плоя 988! ■ Htüc! dcdol Ei
Xi
.qnjisn
ub,Я
.q id n ?! n | 5i
. :UDJ
Jno dorloVHD d£
q ( untomisP q utiöq d
.qDfiüC .
J ,q YO.Y H Y
88
.{jiljJ ,
!
.qomlo?!
08
16
\
3uuli—fõeinakuu.
nädala
paewaö.
Uus kalender.
1
2
3
4
5
Ceifip.
kolmap.
^IŠ:
Hei
j op .
СУ
D Reebe
Laup.
J 5.09 e. 1.
g
Rahad.
1 Saksa mark ----- 100 penni (Pfennig),
1 fiupria gulben — 100 kröitferi.
1 Soome mark ----- 100 penni.
30
1
1
1
1
Daani, Rootji ja Horm kroon — 100 ori.
Ameerika dollar = 100 senti.
prantsuse frank — 100 santinü.
inglise nael sterlingit — 20 fbillingit (a 12 репсе).
Laadad.
€t laadapäewads kobta kuni kalendri trükkimiseni mingisugu
seid muudatusi tebtud ei ole, siis on siin lacöapäewaö wana kalendri
järele toodud
ZKanuar.
17 Roluweres
20. Raplas; Wõnnus.
Pärnus wiimasel kesknädalal ja
neljapäewal
7 Lartus aastolaat 3 nad.
Wõrus 3 p ; Orgita! Mär
jamaa kib
9 Imawere m.
10 Baopjalus; Walgas
11 Jõelähtme tn.
Aubrus reedel enne wastiap.;
Cibulcs esmasp ja teijip
pärast wõinäb
2 valtiskis.
3. Wtljanbis aastal 8 p.
4. Carlus; Wõrus
paides
Wolgas; Ulilas,
Wiljanöis
k isu m türi kib
Wõrus 8 p.
Amblae-
Märts
Weimaris esimesel esmap ; Rap
las esimesel esmasp ja teifip.; Seilas S-da paastunädala esmasp. ja teisip ; Ci*
hulas ;-se paasturtäb es
masp ; Wi!jandis Cartus ja
Lihulas neljapäewal pärust
Cibawõitep
1 Mr manni m pilli jt were kik
5 Sangastes
7 Wätke-Uiilas
10. Wõrus; Rubjas.
15. Paides
16 ja 17 WaSgas
!
I
j
Aprill
Pärnus Kolmap. ja neljap enne
Jürip ; Põltsamaal reedel
enne Jüvip.; ..Rakweres es
masp. ja teijip parast Lihawõttep
5 Larwaslu-Mustial.
6 RiilingVnõmmes
I
10
12.
16
19
20.
21.
26
Wõrus; Rakweres
kurista! Suitsu kõrtsi j.
Walgas; kergus
Cõrwas
Rubjas
Walgas; Weimaris
Häädemeeste! 3 p
Islsemöer
Pärnus holmap ja neijop pä10. Rubjas
raft 3 tulemifepüba; Põltsa
15 Puhas
maal reedel enne 16. dets
s 6 Paides"
5 pööraweres
35
Wiljanbi teated.
Cinnamet
ajub raekojas. Asjaajamise tunnid äripäewol
kella Ю— L 1. a.
Maakonna lkreisi) walitsus ajub pikas uu!., 2. Asja
ajamise tunnid äripäewal kell 9—1 l. a.
Maakonna (kreisi) kassa on Lossi uul., end. rentei ruumi
des. Asjaajamise tunnid teijipäewal ja reedel kella 9 — 3
1. a., teistel päewadel kella 9 ~! 1. a.
Maakonna (kreis) politsei asub pikas uul., 2. Asjaaja
mise tunnid kella 9 - * l. a.
Linna politsei kommis j aria at ajub Kassisaba uul., 6.
Asjaajamise tunnid kella 9—2, 1. a, ja к 6-8 õhtu.
Dotariuje kontor asub Lossi utti., 1. Bakja kiriku ligidal.
Asjaajamise tunnid kella 9-3 p. L
Kгepоsti jaoskond ajub end. rahukogu ruumides.
Postkontor ajub posti uul., 7- Awatud äripäevadel kella
8-12 1. a. ja k. 4 7 p. 1. ja piibapäewiti kella n —12
l a. Bei ajal müüakse marke ning wõetakje raba ja kin
nitatud kirju wastu.
Adxv о кad id. WattnutaUb adwokadid: K. Baars Lossi uul.,
Kredit-Übisuse tn. A. jung Weski uul, ]. (T)ets’a m.;
W. Kapp Lutsu uul., o- m.; €■ Bckölsr pikas uul, o. m.
O. Leik Cartu uul, 7. ^Vannutatud abw, abid: B. Cam*
berg, Lossi uul, Kredit-Obisuse m.; 6- Caits, Lutsu uul. Craabwokat M. Blekjmsky, Lossi uul, Coiongue majas.
Arstid. Gembarbt, €■ Lossi uul, o. nt.
9--Л e.I 3—4 p.l.
Kelterbom, Barjutuje uul, Boferi tn 9 -11 .. 4—5 ..
Siibetmann, B. Weski u.,7 (Dets^a m. 9—'2 „4 5 „
Hõges, CD. kauba u.,3 Rosenaldi m. 10— 1 >. 3—4
Sellbeim, B. kassisaba uul, 3. о m. 10—11 „ 3—4
Boojaar, C. Cosji uul, *7, Banberim. 9-11
3 4 „
Btröbmberg, В maakonna arst Lossi
ja Posti uul nurgal t .10 12 „ 3—4 „
Wares, J. Lossi uul, Coiongue m. 10 - 1 „ 3—4 „
Bambaarstid. jagati Lossi uul, Kredit-Bbisuse tn.; Rein*
boid kauba El, 3 Rosenaldi tn,; C. Boojaar Lossi uul,
17 Banderi m.
33
Ämmaemandad. €. Hdamson Collinna ja Raubci uul. nur
ga!, Wene kiriku wastu; Erbfelbt Weski uuk, Cigu m.;
(D. Roort Carfu uu!., Maseri m., wai lamaja wastu; Cüberg
Põüufeltfi uu!., o. m.
Maakonna loomaarst p. Raska elab Suurel turul o. m.
Яр tee к Suure! turul.
Robukauplufeb. £. öüntber Cartu uu!.; Of). Rõiwa Lossi
uu!.; W. Stebing Lossi uu!.'
Linna haigemaja ajub Wäikjes uulitsas.
,Witjanbi kalenber, ‘
г
Kalender.
kalendri nimetus tuleb sõnast calendae, millega roomlased
Kuu esimest paewa nimetasid, millal preestrid rabwale büüömife
teel teatasid kuu algusest ja uue kuu pühadest, kalender seatakse
alati nõnda kokku, et ta põhiüksused (aastad, kuud) võimalikult
läbedalt kokkukõlas oleks aegajaliste lootmienäbtustega, nimelt
aastaaegade ebk kuu- ebk nende mõlemate muutustega.
Rjaarwamije põhiüksuseks on ööpäew, s. o. ajajärk, mille
jooksul päike kaks korda järgimööda meridiaanist, pikkusejoonest,
läbi läheb. Ööpäew о alguse silmapilk ei ole kindel: täheteaduses
on see keskpäewal, ühel osal mubameeblastel loodel, teisel päikese
tõusul, kuna iuudid ja ka weneusulised (pühade laupöewa!) loo
det päewa-alguseks peawad. pikemate ajajärkude" arwomiseks on
~~ aasta, juba 2600 2800 a enne Kristust teadsid egiptlased
ja hiinlased, et aasta 365V4 päewa pikk on. Lõpuks on weel
üks ajaarwamije üksus — kuu. Seega on meil 3 ajaarwarnlse
üksust, mispärast ajaarwamine ka lihtne ja kerge peaks olema,
tõepoolest ei ole fee mitte nõnda, kõiki neid üksusi ei saa üks
teisega nõnda jagada, et jagamisel mitte jaondit ei jääks, põikele
aasta on 365 päewa ja umbes 6 tundi, kuu aasta 354 päewa
ja umbes 9 tundi. Seega 11 päewa on wabe mõlemate wabel.
Kuigi egiptlased kindlal arwamisel olid, et aastas 365‘Л päewa
on, rehkendati siiski ümarguselt 365 päewoga ja selle tagajärg
oli, et pööripäew järgmine aasta 6 tundi, 4 a. pärast
24 t.
ja 120 a. päralt kuu aega hiljem oli. 1460. aasta pärast tuleb
pööripäew endise päewa paale tagasi. — Siis on weel üks aja*
mõõt — nädal. Za tekkimine on wististe kuumuutustega ühen
duses, sest esimese weerandi ja täiskuu wabet on umbes T päewa.
tõeliselt on kuuweerand 9 tundi pikem, mispärast ka järgmisel
kuul need muutused (faasid) teisel nädalal on. Padal
kui aja*
mõõt — oli tarwitufel warematt iuba mitme rahwc juures, kuid
alles pärast Kristuse sündimist tungis ta Juudamaalt Rooma. Rä-
35
balapäewabe nimedeks olib taewakebabe nimed ja nad wõeti
Ggiptufeft. Egiptuses algas nädal laupöewaga, järgmine päew
oli pübapäew (päikefepüba). Egiptuse nädal oli 10 päewa pikk.
Et Prantsusmaal kümnend-mõödud tarwitufel on, siis taheti ka
nädalat 10 päewafeks ja kuub 30 päew ajeks teha, See katse
teostati suure Prantsuse rewolutjiooni ajal. Ruib peagi nähti ära,
et sarnane kümnend süsteem ei kõlba, ja seadus kaotas oma jõu.
Wanab roomlased püüdsid oma kalenbert päikese liikumi
sega kokkukõlas hoida, kuid kuni julius Caefarini ei olnud neil
kindlakujulist kalendrit. Aasta oli 300 400 ja enam päewa
pikk. Olib lifakuub, kuid need tõid kuritarwituji kaasa. Segadu
sele lõpu tegi Julius Eaesar ediktiga 46 a. enne Rr. Ca mää
ras aasta pikkuse 12 kuu ehk 365 päewa pääle ja esimeseks
kuuks oli jaanuar. jga neljas aasta oli 366 p. pikk, lijapäew
arwati weebruarile juurde. Seda kalendrit hakati alles 36 aasta
pärast õieti tarnitama ja on ka praegu tarwitufel.
Dikea kirikukogul (a. 325 p. Rr.), kus ristiusu ajaarwamine kindlaks määrati, määrati kewabine pööripäew 21. märtsi
paale, kuid tõeliselt ei saa see nõnda olla ja juba 16. aastasajal
oli fee 11. märtsil. Sellepärast otsustas paawjt Gregoorius XIII
uut uuendust läbi wiia ja nimelt Rooma arsti Cuigi (l. Luidsbi)
Cilio kawa järele. Uuendus oli järgmine : 1) 4. okt. 1582 a.
järele pidi tulema, mitte 5. okt., waib 15. okt. See parandas
1200 aasta jooksul tekkinud wea. 2) Et tulewikus wigabe kor
dumist ära hoida, otsustati iga 400 a. järele need 3 päewa, mis
selle aja jooksul juliaanufe kalender päikese aastast pikem on,
wälja beita. Cäbenbab 3 lifapäewa aastat nimetatud aja jooksul
tulewab libtaastaks lugeda. Ühtlasi kästi neid aastaid lijapäewa
aastateks lugeda, mille saja aasta arwu saab 4 jagada, s. o.
1600, 2000 jne., kuna Juliaanufe kalendri järele lijapäewa a.
neid loetakse, mille aasta arwu saab 4-ga jagada. Praegu ou
Gregoriaanuse ehk uus kalender juliaanufe ehk wanajt kalend
rist 13 päewa ees (see kestab kuni 2100. a)
Gregoriaanuse ehk uue kalendri wõtsid tarwitujele otsekõne
kõik katoliku usku maad, prstestantlised maad -hoopis hiljem
(Wenemaa alles ly'8 a.) Paljudes kohtAdes olid uue aalenort
sisseseadmisega ühenduses rahvarahutused.
juliaanufe aj aar=
wamise lihtsus on tema juur hääbus tema lahkumine* tae*
wakebabe liikumisest ei ole kuigi suur ja arwatawasti et oie
igapäewajes elus sel juurt tähtsust, juliaanufe k. järele on
aasta päikese aastast П min. 14 sek. pikem. (128 a, Pärast
3*
36
teeb see peaaegu 1 päewa wälja.) Oluliselt tähtis on fee lah
kuminek lihavõttepühade wäljaarwamifes.
Gregoriaanuje ehk uue kalendri häädused ei ole nõnda
suured kui arwatakse. Oosi on, et Gregoriaanuse kalendri wiga
wäityem on: rohkem kui 3000 a. jooksul 1 räew, kuid ivana
(Juliaanufe) kalendrit tarvitatakse tema lihtsuse pärast ka tähe
teaduses. Uue kalendri eesõigus on, et ta kõigis haritud maa
des maksew on. kuid tema järele on liihuwate pühade wälja*
anvamine palju keerulisem. Mõnel aastal (näituseks ka tänawu)
on liboivõtie pühad mõlemate kalendrite järele ühel ajal fuue
kai. j. 20., wcna k. j. 7. apr.), mõnikord on aga wabe enam
hui kuu aega.
Ct teada saada missuguste kuupäewade raale tänawu püdapäewad tulewad, tarwitatakse „päikese ringi"; 28 aasta pärast
on kuupaewad neilsamadel nädalapäewadel, mis tänawu.
3bandamifeft ja kulwamisesl
Rülwi wastu wõib seemneid niisutamise teel, enamasti
wee sees, walmistada. Leotatud seeme tärkab ennemalt kui
kuiwalt kütitud. Leotatud seeme idaneb küll siis rutemini, kuid
kui paale külwi wilud ilmad on, wõib ta mullas kergesti ära*
mädaneda. Ceifelt poolt on kindlaks tehtud, et leotatud seeme
palju omas peituwajt toiduainetest on kaotanud. Selleparast on
sarnase seemne taimed harilikult nõrgemad püüle otsekohe
wee sees teotamise tarwitatakse seemnete idanemise kiirendami
seks weel teist teed: niisket liiwa ehk saepuru. Seemned se
gatakse liiwa ehk saepuru sisse. Idanemise kiirendamiseks pan
nakse kast saepuru (ehk liiwa) ja seemnetega sooja koha püüle,
takistamiseks, pikendamiseks ehk seisma jätmiseks — jahedasse
ehk külma ruumi. Rastis olew lihv ehk saepuru tuleb alati
niiske hoida.
Cumeweega kastmine kiirendab seemne idanemist ja taimede
tärkamist. Ra wõib seemneid lumega külmata: seeme külwatakse
kastidesse, pottidesse wõi kuusidesse, enne pannakse mulla rääle
tubli kord lund ja siis külwatakse sinna seeme püüle. Sulab
lumi ära, pannakse uus kord seemne pääle. porgandis!, peter
selle, sellerid, ja muud köögiwilja ning ka lillesid (ületalwised)
wiib järgmiselt külwata. Seemned segatakse lumega, külwatakse
j« wiiakss, enne kui lumi ära sulab, wälja, kus neid külmetada
lastakse. Sooja ruumi tagasi loomisel ibanewab nad ratta. Ni
metatud köögivilja seemne külwawad aednikud juba sügise! peen
rale, kui allee maa sula on.
Seente joolamine ja huiwatamine.
Bääks kõrwuliseks leiwale ja silkudele on praegu halliste
heeringate ja silkude asemel seened. Cnne seente soetamisele
asumist peab nad ära puhastama ja natuke aega keetma. Soolamine VVene wiiji järele sünnid riisikate juures järgmiselt. Nad
soolatakse toorelt. Seened puhastatakse ja laotakse anumasse,
wabele riputatakse soola ja pääle pannakse peeneks lõigatud
tilli ja mustasõstra lehti. Päew otsa seisab anum ilma wajutifeta
toas, siis pannakse riidetükk, lauatükk ja wajutis pääle ja wiiakfe
keldri. Hallituse tekkimisel peab riidetükk; ja lauda pesema. —
kibeda piimaga ja rohkem kahtlasemaid seeni peab enne mitu
korda wee sees leotama, sõela pääl nõrguda laskma ja soolama
hui tahetakse seeni kukvatada, siis walitakse naored terweb seened ja kuiwatatakje otsekohe pääle korjamise. Jalad tulewaö ära lõigata ja eraldi kuiwataba. huiwatamine sünnib ohjas
sellekohaste wõrede pääl. Csimene ja teine kord kuiwatatakse
nõrgas soojuses, nõnda et seened ainult närtsiwad, kolmandal ja
neljandal korral wõib mitme wõre päält seened ühe pääle puis
tata ja jätkatakse kuiwatamist, kuni seened kuiwad on. huiwatamisel tarwitakse wäikest soojust, huiwatalub seened pannakse
purkidesse ehk plekk toosidesse ja kaetakse päält wõipaberiga
(pergamenbiga) kinni.
Carwitamile korral peab seeni enne pesema, piima sees tea
tama ja siis praadima.
Helwetsias lõigatakse suured seened enne kuiwatamist tük
kideks, wähemad pooleks, puhastatakse, pestakse ja lastakse
siis keewa wee sees natuke keeda. Pärast lastakse sõela pääl
nõrguda ja kuiwatatakse kas ahjus wäikje soojusega ehk wäljas
kuid nõnda, et päike neile pääle ei paistaks. Soowitawad
kuiwatada on riisikud ja shamxionid, kuna mõruda piimaga seeni
ärgu kuiwatagu.
]öbatu|eb esimeseks abiandmiseks
õnnetuste puhul.
„Srwl." järele.
lõaawatut peab boibma werekaotuje jalbaawa
mädanemise eest, Hbwtitufe idude weröe tungimise tagajärjel,
väikestest baawabeit lastagu seni werb jooksta, kuni fee ise
seisma jääb. Cuikfoone (tumepunane weri jookseb ühtlaselt»
werejooks asetatagu kõrgele ja pigistatagu joon baawajt südame
pool kinni ebk leotagu haawa pääle joobcformiga leotatud sidumijeloori (gaze) topis, et karbetaw ja hoopis raskem on kinni»
panna tuiksoone werejookju thelepunane weri jookjeb hoo kaupa)*
Siin peab joone südame pool haawajt kokkupigistamije abil werewoolu kinni panema.
Soone kokkupigistamije kobab: käe ja käewarr e*
sooned — wagu õiawarre painutaja (sisemisel küljel) ja si
rutaja lihaste wabel; kaenla sooned: rangiluu all jooks*
wat joont ülewalt poolt keskelt esimese küljeluu wastu rõhuda,
ftaela sooned: kõrisõlme ja jämeda päänikutaja~ lihase
wabel selgroo wastu rujuba.
] alajooneb: mõlemate
kätega reie ülemisest otsast kinni wõtta ja põiblatega reie luu
wastu rõhuda. Niudesooned: päätuikfoont naba all selg
roo wastu käega ebk wöö abil rõhuda. Sooni leitakse neis
kohtades tuksumise järele kätte. £t sõrmed ruttu ära wäsiwad,
jiis wõib nimetatud obti gummipaela,*toru, trakside j. m. abil
kinni siduda. Sarnast pressi ei tobi kunagi üle 2 tunni pääl
pidada. Peaks arst wiibima, seatagu baaw kinni. €nne tule»
wab käed ja sidumise juures tarwitataw materjal puhtaks pesta,
foaawa ümbrust pestakse ettewaatilkult puuwillaga ehk joodoformilooriga, haawa loputatakse mäõawastaje webelikuga, ääre
pääle puistatakse jooboformi pulbrit, kaetakse mitmekordselt jooboformilooriga ja puuwillaga ning pannakse side ümber, kunagi
ei tobi haawa ennast sõrmedega puudutada. Pesemise juures
ei tobi were üübet mitte ära kaapida.
TVeveta rvigasLuste, nagu nikastuste, wäänamiste, luu*
murbmiste, pigistuste jne puhul peab abiandja haiget edasi kandma
ja wigastatub kohta kaitsma ja toetama. Wigastatub kohta kan
nab seos: kas käterätik ümber kaela ebk kuue hõlm. Wi*
gastatub õlawart, reit kaitseb lahas: liikme mõlemaid külgi
katawab puuwilla ehk lina pääl 2 keppi ebk lauakest rätikuga
külgefeotub. päälepansmise ajal tõmmatagu liige mõlemilt poolt
sirgeks. Murtud küljeluude toetuseks seatagu käterätik rinna»
korwi ümber ja asetatagu haige wigastatub külje pääie, sest ta
hingab ainult terwega. Murtud selgroogu ja niudeid kaitstagu
allapandud patjabe ja tekkide abil iga wäikjema liigutuse eestRikastust ise ärgu hakatagu kobate seadma, waib oobatagu arsti;
walu wäbenbabagu mõrgabe mähistega (kompressidega.) -- Salw
muljutuse wastu: munawalge -f- nisujahu + kampferiõli.
AiHwtitnsed. katsutagu kibwti laialilagunemist kehas
takistada, teda kehast wäija toimetaba ehk kahjutuks teha.
fcibwtitatub baawab: Pandagu werejooks kinni (waata
eelpooljet juhatust). Suurendatagu piirituse leegis põletatud noaga
haawu ja werejookju, mis kibwti wäija uhab !(ettevvaatu(t soon
tega). iõaawa sisse pistetagu kali bvpermanganicumi. Suuga
mitte mürki wäija imeda! Sest wäikse htubaawa läbi wõib sei
sukord tõsisemaks minna. Rui kuni 1 tunni pärast kihwtituse
tundemärke ei ole, wõib sideme wäbebaawal lahti päästa; was»
taset korral tuleb haigele suurtes hulkades alkoholi anda. (Da*
rukoera hammustatu tuleb otsekohe pasteuri instituti saata (lä
hem on Riias).
(wing, tulekahju, suits j. m.) puhul
tuleb haige otsekohe wärske õhu kätte wiia ja hästi joojalt
sisse mähkida. Rui tarwis peaks olema, peab kunstlikku hinga
mist tegema.
pühal kõrvade ehk «vedelate kihrvt!-dega peab kõige päält Kindlaks tegema, missugust mürki sisse
on wõetub ja sunnitagu haiget seda wäija oksendama (ainult
mitte hapet!), seks üritatagu haige neelu wõiga, raswaga ehk
õliga määritud sulega wõi sõrmega, millele lapp ümber on seo
tud, ehk antagu jälle juurtes hulkades jooja wett wõi piima
juua ehk wett, milles on sinepiga segatud keedusoola. Rpteegis
müübawaib okjerobtujib tarwitatagu ainult siis, kui kibwt teada
on. CDaopumpa tarnitagu ainult arst. — Wastukihwtiks
igal juhtumisel on: piim ja munaweji (munawalge klaasi jooja
weega segatud) ja wedelikud (kaeratumm ja õli); hapete
wastu: lehelijeb, joolajulatis, lubjaweji, põletatud magnejia,
kriit, süsi, kaabitud seep, õli; leheliste wastu: lahjendatud
happed: weji äädikaga, tfitroni mahlaga jne.
Metallide Avasta; piim, munawalge. fosfori ja waje*
soolade wastu peab piima ja õli asemel terpentiiiii andma
40
Laimekihivtibe mõstu: joobiline tärklis, must kokni.
PöleLnsehaawade puhul määritagu baawa (põletatud
kohta) wõi, raswa, Hnafeemneõit (wärnitfa) ehk muu villise we=
belikuga. Rõige parem on õli ja lubjawee segu. kästi mõjub
ka bismuti ehk airoli pulbri ‘pääleraputamine. Põletiswilliöe
awamine jäägu arsti hoolde, põletuskvbta kaetagu puuwilla ja
külmade kompressidega
ätoEüitnomifmi vviia, naid peab teda enne jahedas ruumis seni lumega
õõruma kuni nahk punaseks läheb. Siis tehtagu tasumise abil
jooja, kui haige jälle neelata saab, peab taile sooje jooke
andma, kaige sooja ruumi wiimine sünnib siis, kui werejooks
jälle korralik on.
i*tambib on harilikult langetõbe analdused. Walwatagu
selle järele, et haige enesele wiga ei teeks; awatagu kõik pigis*
tanad riiete sidemed. €t haige keelt ära ei pureks, seks pan
dagu riibelapi sisse mähitud lusikas wõi muu asi hammaste nahele. On aga keel hammaste wabele jäänud, siis tuleb fee
hammaste wabele aetawa kiilu taolise puutükiga lahti päästa.
Püütagu wõimalikult wähem haiget puudutada
Poomise, tippisinift ja lammastrtse puhul tulewab
kõik pigistawab sidemed lahti päästa. Uppunul puhastatagu suu
wõõrastejt ollustest ja aetagu weji kopsudest nälja, mida järg
miselt tehakse: haige pannakse kõhuli ja rinnaaluje alla rull,
nit et piht ja pää kehast madalamal on. Siis wajutatakfe mõ
lemalt poolt labakäega rinnakorwi seinte paale, nondakaua Kui
weji nälja jookseb. Canvitatagu Kunstlist hingamist ja ürituse
abinõusid (mis minestuse kohta öeldud).
pärisfurmaft ära eraldamiseks peab järele
uurima, kas süda ja kops weel tegewufes on. Seda saame
teada kui meie J) peegelt suu lähedal hoiame, kui mõlemad
organid töõtawad, siis tekib hingamisest peegli pää e aur;
2) joonte tuikamist katsudes; 3) kui sõrmeotsa nööriga kõnasti
kinni tõmbame, fis läheb warjujurnul sõrmeots siniseks; 4) rin
nakorwi paigaljeisam küünlaga walgustamine. imgamije kor
ral muubawaö küünla warjub küljeluude kobal oma piirisid;
5) peoleni weega täidetud klaasi rinna pää! hoiame ja weepinna
liikumist tähele paneme. 6- Warjujurnu kebajoojus on üle 20
kraadi. Warjujurnule tuleb kuni arsti kohalejõudmiseni täielist
rabu anda. Celmijejt niiest wiifijt tarwitatagu, mis silmapilgu!
kõige kohasem.
Uunstlik hingamine. Kõige paalt peab haige igasu
gustest sidemetest lahti päästma, kaige tuleb selja pääle panna
ja selja alla patju ehk rulli käänatud tekkisid panna, nõnda et
pää kehast mahedamal oleks. Cõmmatagu keel suust wälja ja
jeotagu ta nööri ehk räti abil kinni ehk kui seda wõimalik pole
leha, wõib alumine lõug nõnda palju ette tõmmata, et alumine
hammaste rida ülemisest ees on. Sellega wabaneb neelu
awaus. Siis sunnitagu kepsusid 3—4 tunni jooksul kokkutõmbama ja wäljapaijuma. Seks wõib ühte järgmistest wüsidest
tarwitaõa: 1) juurt rinnalihast liigutades, mis wõimalik kui hai
ge käewarsi üle pää alla tõmbame . ja rinna hülge muljume;
2) wabeliha liigutades, kui küljeluude all kõhu pääle litsume;
3) haige niude kohal põlwili olles käed küljeluu haare pääle
paneme ja siis iga 4—5 sekundi järele rinnahorwi kokku wajutame ja lühikese aja järele wäljapaijuöa laseme; 4) kurguerkusid üritades, mis wõimalik kui puhta rätiku abil keele wõi*
malikult kaugele suust wälja tõmbame ja jälle tagasi laseme.
.AaikesexisLe korral peab haige warjulisje kohta wiima
ja jääd, wett ehk muud külma pää päät hoidma, jalgu õõruma
ja soojendama. W. Ka alamal soojuse lööki.
Minestuse korral tuleb haige riidest lahti teha ja wärske
õhu kätte wiia ja nõnda asetada, et pää kehast madalamal on.
Rehanabka tuleb harjaga, külma weega ehk lumega, itanabka
neelus ja kurgus — sulega üritada, jalataldasid kõdistada.
fõaigele antagu salmiaku („tinkpiiritujt") nuusutada, musta kohwi wõi fõofimanni tilkasid suhkruga.
5oojttfdõõ0t korral tuleb haige riidest lahti teha ja bai*
get jahutaba külmade walamistega, kompressidega, külmade joo
kidega (alkoholi ei tobi anda).
ptffdeSgt korral w. juhatusi foojujelöögi ja kunstliku
hingamise üle
СйЫкфЬ jubatufed.
TIIIlMe leastii on bääks rohuks männa-õie-tee. üeeb
tuleb mitu korda päewas õige palawalt juua, fellejuuros peab
püüdma palawat auru hingekõrlsse tõmmata.
42
Шша тв|оо№ wõib kobe kinni panna, kui ninasse
wett tõmmatakse, mille sisse klaasi paale poole tjitroni mahl on
pigistatud.
Püä Ь9$ше wastu. pää tuleb hästi puhtaks pesta ja
siis wõiha falwiga, mis koos seisab 9 loodist glitferinift, 2 loo
dist soodast ja 1 loodist kastor-õlist.
Haa winnide wostu on bää rohi suplimaadi vveji, €t
fuplimaati apteegist tohtritäheta ei anta, siis wõib järgmist abi
nõu tarwitada: winnid pigistataks katki ja määritakse nägu
glitferiniga ning pestakse pärast maarjajää weega.
Paistetas melilale nööicmtEa gmfmi, Rui mesilane
nõelanud on, tuleb nõel haawast wölja tõmmata ja baavva kohta
ja selle ümbrust wiina sees sulatatud soola weega määrida.
Pitsi wiina kohta wõetakse lusika täis söögi-soola. Rui otse
kohe pääle nõelamise juhatatud wüsil tehakse, ei tule paistetust
ja ka walu wäbem.
BblnSu meltlaste мШ&тШш seostu. Mesilaste ja eri
laste nõelamise wastu on sibul bää abinõu, Carwis aga nõela
tud kohta sibulaga hõõruda ja walu ning paistetus, kui wiimane ilmunud, kaowad silmapilk. On kedagi kõrisse nõelatud,
siis antakse nõu sibulat alla neelata, enne peab aga sibula pee
nikeseks raiuma.
Нйй |ook kurgu katarri wasiu* Lõigatakse 5-6
õuna lõikudeks, kallatakse 3-4 klaasi kuuma wett pääle, lisa
takse 1 ehk 2 supilusikat mett ja ühe tjitroni mahl juure. Dõu
kaetakse paalt kinni ja lastakse tund aega joojas kobas seista,
luuakse joojalt klaas korraga.
iõöäks abtadasks külmutule wastu on — mesi. Cubli
külmetamise puhul wõib järgmiselt watmistatub jooki tarwitada,
Suure klaasi sisse pannakse tubli lusika täis mett ja pitsitatakse
sinna poole tjitroni mahl juure ning walatakfe õige palawat
wett pääle. Siis segatakse nõnda, et kõik mesi ära sulaks,
duumalt juues mõjub hästi.
kartulitelI juustu waluxisiamlne. puhastatud kartu
lid keedetakse 1—1 Va tundi, tambitakse peenikeseks, siis pan
nakse 5 naela pudru kohta 1 nael hääd koort sekka, segatakse
hoolsasti segi ja jäetakse 5-6 päewaks seisma. Selle järele
lisatakse weel V8 naela koort juure, segatakse ja pannakse
sõela pääle wajutije alla, et weöelik wälja nõrguks, siis pan
43
nakse kuiwa ja pimedasse kohta, paari nädala pärast on juust
walmis ja teda wõib tükkidena pergamendi paberi sees hoids.
Mida kauemini seda hoitakse (mitte niiskes kohas), seda pare
maks ta läheb.
ÜcdiiP® karlMakm wgumtemraine, kartulid pestakse
puhtaks, rühitakse köögi riimi paal katki ja segu pannakse
toobri paal elewa jõeta püüle, millele linane riie alla on köide
tud, walatakje mett pääle ja segatakse segu, et tärklis segu seest
läbi sõela ja linase riide toobrisse maoks
toobris wajuh
tärklis 3—4 tunni parast põhja, kust tal must mesi paalt ära
walatakje ja puhas mesi uuesti pääle muiatakse, tärklis uuestti
meega segatakse, kuni tärklisel pääle 3—4 tunni seismise wiimne
mesi selge pääle jääb. Seda jaah juba 3-4 pesemise järele kätte.
Siirupi welmisf агаШз Hm-luBijalmM; eelpool kirjel
datud miisil malmrstatud kartulijahust mõib kodusel miisil siirupit
malmistada, mis järgmiselt sünnib. Pajas aetakse mesi umbes
30 kraadi joojaks ja kallatakse linnakseid sekka, selle järele kõr
gendatakse soojust kuni 40—45 kraadini. Nüüd kallatakse sooja
meega lahjaks tehtud tärklis wäbebaawal sekka ja segatakse
segu, et tärklis põhja ei wajuks. Soojust kõrgendatakse 50—55
kr. Reamüri järele, missuguses olekus ta 7—10 tundi seisab,
et pajas nõndakaua wõimata on ühesugust soojust hoida (tõuseb
soojus üle 55 kraadi, siis kaotaksid linnaksed oma jõu), on pa
rem kui paja asemel mingi plekk-nõu mõetakse, mis omakord
paja sees olema jooja mee sisse pannakse. Seega sünniks siis
siirupi watmistamine samal moel, nagu maal külmaks läinud pii
ma enne koorelahutajast läbiajamist soendatakse esiotsa on segu
piimakarwa, kuid poole tuuni pärast läheb ta läbipaijtwaks ja
jääb sarnaseks kuni lõpuni Segu maitse on alguses wastik,
kuid aegamööda kaob see ja läheb magusamaks, seejuures tule
tab natuke linnakfete maiku meele. On tärklise j kartulijahu)
suhkruks muutmine lõppenud, segu juba magus, siis tuleb see
läbi linase riide lasta ja — pajas kuni tarwilije paksusen
keeta, äes linnakje maiku põlgab, peab siirupi enne paksuks
keetmist linase riide asemel läbi puujütte filtri laskma. Weel
parem on filtris kontjiija tarwitaba, sest see wõtab linnakjete
maigu koguni. Cegemije juures tuleb mett iga naela kuiwa
tärklise pääle 2 naela wõtta; linnakseid iga 10 naela tärklise
pääle Г nael. Seega tuleb 10 naela tärklise pääle 20 naela
mett ja 1 nael linnakseid wõtta.
kui märga tärklist tarmitalakse. siis tuleb 10 naela tärklise pääle 15 naela mett ja 7*
N. linnakseid wõtta.
kauplustes müübaw kartulijahu (supitärklis> siirupi walmistamijeks ei kõlba, sest ta on keedetud kartu
litest valmistatud. Linnaksed peawab wärskeb olema ja nimelt
niisugused, milledel kosumise ajal tollipikkused idud järel olid.
Niisugustel on rohkem jõudu. Linnakseid wõib ise järgmiselt
valmistada: odrad lastakse 3—4 päewa wee sees liguneba ja
3—4 päewa kaswaba. Siis tambitakse nad rätiku sees puruks
ja tarwitatakje otsekohe.
€t kaplaid tarne tatoe wSrskad heida, seks tulewad
juurikad kasti mulla sisse panna, milles pool osa liiwa on.
kapsapääd peawad 1 —2 werssoki üksteisest eemal olema, kas
tid tulewad kuiwas kobas hoida, wõib ka jabwris. kui päälmisee lehed närtsima bakkawab, tuleb päid ja mulda kergelt
kasta. Liia kastmise eest peab hoidma.
€t piiraa palawal ajal hepisfes rainemile e^II hoida
pruugib piimapotti ainult paar mädarõika lehte panna ja piim
hoiab oma wärskirje mitu päewa alal.
Шее юОДИшПе ärafimdmNe Seks wõetakje 1 osa
joodi tinktuuri ja lahjendataks.! 5 osa piirituse sees. klaasi sisse
pannakse umbes 3 jolotnikku mett ja segatakse wiina- (pits-)
klaasi täie weega, siis lastakse läbi paberist filtri. Selgele läbiaetud osale lisatakse mõni tilk ülemalnimetatub joodi tinktuuri
juure, kui mesi о i wõltfibb, siis muutub ta nüüd punakaks,
oli wõltjimata, siis wõtab õrna kollaka, walge wiina, wärwi.
Äraangunub mee raalile paraadaratfeki lastakse mesi
wäikeje tule pääl ära sulada, kuid peab selle eest hoidma, et
mesi keema ei lähe. Sedasama wõib ka jooja ahju pääl ehk
ahju kapis teha, muub kui siis läheb rohkem aega.
Säatanud ehan. Ube klaasi sooja wee sisse pannakse
jöögilujika täis keedusoola ja sulatatakse ära, siis määritakse
sellega aknaid, mille järele jää kobe ära sulab.
Hiina fa peegli klaallde peismlne. Puhta linasest
riidest koti sisse pannakse natukene kriiti, seotakse ots kinni ja
pannakse wette ehk falmiaku. Siis määritakse sellega klaasi ja
kuiwatatakje otsekohe kuiwa rätikuga ära.
Rahaliste lehetäide kaeiamiieks mmtU 9sm.*gimde
pSfilt soowitatakse järgmist rohtu 2 n. mahorka tubakat kee
detakse 3 toobi wee (ees Vs tundi. Lastakse jabtuba ja kur
natakse läbi barwa riide ebk tiheda sõela. Nüüd lisatakse weel
45
lfa naela robelift seepi juure ja klopitakse kõik see segu wa*
bule. Siis lisatakse weel 10 naela Petroleum! juure ja klopi
takse uuesti wabuie. Lõpuks lisatakse 15 toopi wett juure ja
segatakse segamini. Selle seguga pritsitakse 2—3 korda nädalas
waihfetel õhtutel täidega kaetud kohti. — €t väikseid musti
sipelgaid, mis lebetälfib ühe- puu otsast teise kannatad, kinni
püüda, tuleb puu tüweõe ümber tõrwa sisse kastetud takuwõru
panna. Rui tõrvv ära kuiwab, tuleb teda uuendada.
Taimede Sraffsmie® hallade eelt. pole haruldus, et
kewadol maikuul ja sügise ivarakuü äkki õhusoojus langeb. See
langemine wõib taimedele^ suurt kahju teha. Ruib selle wastu
on ka „rohtu11 olemas. Rut õhurõhumine langeb, — mis halla
ette kuulutab — peab külma wee tagowara vvalmis seadma, et
järgmisel hommikul, kui taimed külmanud on, külmanud taimi
tubfiste selle weega üle pritsida. See töö peab enne päikese
tõusu lõpetatud olema jo pritsimise ajal peab walamifekannul
Õige peenikeste aukudega sõel otsas olema. Sest kui päike tõu
seb, sulatab ta külmanud taimed ära, mis kobe mustaks lähevvab ja hukka faawab. Rülma weega pritsimisel laskuwad tai
med tagasi, sulawad aeglaselt ära, nõnda et pärast päike enam
kahju, ei tee. peab aga selle eest hoolitsema, et wesi igale
poole, tungiks ja ta õige peenike, nii ütelda, udu oleks, päi
kese käes ärasulanud taimi et saa priimustega enam päästa.
Mida külmem wesi, seda edukam tegewus,
WfirolfiM pSroBifad saawad ilusa läike, kui põrand
natuke kooritud piimaga ehk kaljaga üle pritsitakse ja siis kui*
waks oõrutakse. Läike andmiseks põrandale wõib põrandat ka
petroleumi fees niisutatud nartsuga üle õõruba.
Rui peferlfud esfad® pääle midagi kuuma pannakse, siis
tekkib sinna kohta otsekohe walge plekk. Selle pleki kaotanuseks riputatakse selle koha pääle sigari tuhka ja õõrutakje mõne
aja pärast willase lapiga üle.
(lakeeritud asju ei tohi kuuma weega pesta, sest siis
lõheneb lakk. kõige parem on õhukese linase riidega õõruda.
mis on puuõli sees leotud.
We®kindel fa(aR0ii. Parafiin sulatatakse bensiini fees
ära ja määritakse siis selle sulatisega jalanõude nahka ja õrn-
melufi niikaua, kuni näkk enam seda sisse ei tõmba. Dabb et
hoota oma-läiget, ei lõbna, on kerge riksiga puhastada. kutd
on veekindel. Seda ei tobi tallabc suures tarritada, sest sus
läbewab tallad libedaks
[tififne la odai» SaSkellor. Sarnase jääkeldri jaoks KaewataMe 6 arssinat pikk. 4 arss. lai ja 4 — fügaw õigenurgeline auk. Auou seinad kaetakse 5—6rerss. paksuselt õlgedega,
mis iseäraliste lattidega seina külge! kinnitatakse, ^esk auku, 3
arss. pääle, tehakse wabesein õlgedest, mis 8 werss. paks. ube
keldriosa põbja pannakse kiwid, mis kõrkjatega kaetakse. See
osa täidetakse jääga ja pannakse päält ärakäiw laadne lagi pääle.
Ceile osale ehitatakse lagi pääle, nõnda et see lagi maapinnaga
taiapinnas on, ja ebitatakse trepp alla. Sellel ofal^ ott laudpõ
rand all ja ta täidab n. n. külma keldri aset, kus riiulid mitme
suguste ainete alalhoidmiseks asetuvvad. Augu ülemisel äärel on
tugew raam katuse sarikate kinnitamiseks. Ratus ise tehakse ka
kõrkjatest. Jääga täidetud keldri osa kaetakse lae alt õlgedega
kinni. fõää on kui tetwe keldri ümber tihedalt põõsad istutakse.
Kõrbest» wasfii on hääks rohuks sõnajalg ja must leedri
puu- sest nende mõlemate lõhna ei kannata kärbes wätja. Ceebns
puu oksad peavvad rärsked olema, kuna sõnajalgu kimpu wõib
siduda ja siis eluruumi üles riputada. Nõndasama ei uannam
kärbsed ka lorberi õli lõhna. Miniast abinõu sooritatakse ise'
aranis lihapoedsle.
Kodumaa arstirohud.
Meie kodumaal kaswab Õige mitugi taime, mis arstiro
huna oma ülesannet õige hästi täidawad. Waremalt^ tarwitati
neid taimi arstirohuna ise õige laialdaselt. Seda äon need
praegugi weel maal. Ainult linn on teisele teele — apieg,
rohtude tarwitamisele — asunud. Kuid ka apteeK pole mitte
lõpmata rohuallikas. Seda näeme praegu. On mõne rohu
tagawara otsas, siis pole teda enam tükil aja. saa ,.a, ehk jaab
üleüldse saamata. Jgapäewasemate wõi lihtsamate haiguste
jaoks (kui nii ütelda wõib!) leidub meie Kodumaal kullalt
rohtu, mille tagawarad otsa ei iõpe. Läinud aastal anciu>
Dr. M.jOstrew Postimehes rea juhatusi seks, kuidas ise met-
47
sast, põllult ja heinamaalt õisi ja rohtusid korjata, mida siis
tarwilikul korral — arsti juhatusel tarwitada tuleb, et
sellega apteegis puuduwate arstirohtude aset millegiga täita,
mis sedasama abi wõiwad anda.
1. Badaliamarjades peitub rohi, mis arstid ju ammust
ajast neerupõletiku juures tarwitawad. Marju tuleb sügisel
ehk talwel kerjata, ära kuiwatada ja kuiwas paigas alal hoida.
Jgal üksikul juhtumisel määrab rawitseja, arst ära, kui palju
neid marju rohuks wõtta.
2. Pärnaftie-fee ajab higistama. Pärnade õitsemise
ajal korjatagu omale tarwilik tagawära. Paar klaasi sooja
pärnaõie-teed panewad hästi higistama, mitte halwemine kui
aspiriin, ainult selle wahega, et esimene põrmugi kahjulik pole,
kuna aspiriini kohta seda nii otsekohe ütelda ei wõi.
3. Jsu puudusel on hääks rohuks koirohi.
tamise wiis ja aeg jääb arsti määrata.
Tarwi-
AL Mitmesuguste ärituste ja pahanduste tagajärjel on
närwid (ergud) sagedaste nõnda waost wäljas, et neid ra
hustama peab. kui harilikku tööd edasi jatkata tahetakse.
Sarnasel korral on haldriani fee õige kohane. Nimetatud
taim kaswab märgades kohtades põõsaste sees, on kaunis
pikk ja :ugewa tüwiga, õis hästi walkjas wiolett, õitseb pääle
Jaanipäewa. Tunda on taim temale omasest lõhnast. Tarwi
tada wõib õisi ja juuri; juured ei tule warrest tõmmates
mitte kergesti wälja, sellep. peab mullaga ühes üles wõtma
ja siis mulla ära_ poetama, juured wee sees puhtaks pesema
ja kuiwatama. Õisi wõib teeks tarwitada. Õied ja juured tulewad kindlas riistas hoida, et nad mitte liiga palju oma mõ
ju wa st ollusest ära ei hingaks.
5. Kus koi rohtu leida pole, sääl wõib aset täita ubažehi. Ta kaswab wesistel kohtadel; lehtedes on mõru ollus
olemas, mis niisama kui koirohus leid и w ollus söögiisu ära
tab. Ubalent kaswab kogu suwi läbi; korjata ja kuiwatada
tuleb suwe esimesel poolel kuni juuli lõpuni. Jsuärataw ollus
tuled keewa weega lehtedest kergesti wälja, seega tema tarwitamisewiis niisama kui tee keetmine. Tarwitada 1 napsi
klaasi täis söögi alla.
6. iäferiheina oleteed wõib niisama tarwitada kui
koirohtu ehk ubalehti.
48
7. Kalmuse juuri wõib ka isuäratamiseks teena tarwitada. Kalmus kaswab meie jõgede kallaste ääres wist küll
igal pool. Kalmuse juurtes on lõhnaw mõru ollus, mida ise
äranis hästi wiina sees leotades sealt seest kätte saadakse.
Nüüd peame muidugi seda keewa weega kätte saama ja
tarwitama.
8. Määks rohuks kinnist kõhtu lahti teha on ->- paaks
puu (paatspuu). Paakspuus (Rhamnus frangula) on kaunis
palju parkhapet, mis kergesti otsekohese awam ise mõju kõrwal
ka möödaminewat kõhuwalu sünnitab. Selle puu koort kor
jata gu suwe esimesel poolel ja kuiwatatagu ära; kuiwatatud
koorest tarwitatekse 15—20 grammi korraga, mis keewa wee
sisse purustatakse, ära keedetakse ja läbi riide kurnatult
juuakse.
9. Kergem ja maitsewam tarwitamieks on tiliisieemnetee
(Fructus foeniculi). Ei ole mitte woimalik, iseärans lastele,
paakspuu koore teed anda, sääl aitab sagedasti üks supilufika
täis tilliseemneid, klaasi keewa wee sees palawas paigas hästi
tõmmata lasta ja seda teed juua anda. Nimetatud tee aitab
laste juures suuremalt jaolt õige hästi, iseäranis kui kõht täisaetud on gaasidelt
10. Paakspuu koore wastandid oma mõjus on tedremadara ehk tedremarana (Potentilla Tormentilla) juured, paiuka lehed (Foliauvae ursi) ja tamme koor. Nimetatud juur
tes, lehtedes ja koores on palju parkhapet ja fee mõjub
haige soolika limanaha pääle parkiwait, nii siis tuleb neid tarwitusele wõtta lahtise kõhu juures. Tarwitusele oleks ekstrak
tid kohasemad, kuid neid pole mitte woimalik kodus walmistada, sellep. tuleb juuri, lehti ehk koort keeta ja seda teed
tangu tummiga ehk munawalgega segatult juua. Ilma niisu
guse segamiseta, puhtalt juues, saab see kõhus sedawõrd üm
bertöötatud, et soolikasse jõudes enam ühtegi mõju ei awalda.
Need rohud käiwad enam-wähem kõik seedimise elun
dite kohta. Järgmised rohud on rinna- ehk kopuhaiguste
wastu.
11. Ladinakeelne nimetus on ühel taimel, mis arsti
teaduses tarwštusel — Polygala amara, saksakeeles: bittere
Kreuzblume. Taim on wäikeste siniste õitega, õied on alt
kuni ladwani ümber warre; kaswab põllualustel ja aruheinamaadel ühest juurest terwe põõsake. Õitseb juba juuli algu!.
49
Selle rohu teed 1:10 pääle tarwitatakle aniistilkadega koos
köha wastu iga 2 tunni järele 1 supilusika täis.
12. Kõigile tuttaw rohi on põdrasammal. Ta kee
detakse tublisti läbi ja kurnatakse ära; läheb keedis kül
maks, siis hangub ta süldi sarnaseks; seda sülti söödetakse
siis haigetele.
Paluhalebe-fee on tehkem põie haiguste juures tar
vitusel kui kõhuhaiguste juures, kuid ka sääl wõib seda ka
suga tarwitada.
Siis on weel hulka taimi, mis mürgilised on ja millede
omapääd tarwitamise eest hoiatama peab. Muu hulgas on
järgmised: sõnajalg, piibelehe õied, hullukoerarohi, tungalterad
rukkipäädes jne.
Kümmeli õiepäid peab korjama juuni ja juuli kuudel.
Leedripuu lehti, õisi ja koort suwel ja sügisel.
Pohla, paluka lehti suwel.
Tilliseemneid pääle waimimise.
Korjata tuleb kuiwa ilmaga. Siis seatakse rohud puh
tasse, hästi tuulutatud ruumi paberi pääle õhukese kihina
kuiwama. Täielikult kuiw rohi puistatakse selle jaoks mää
ratud purkidesse wõi koti kestesse.
Miljonid maa sees.
Amerika agronomid on tähelepanemist pööranud nende
miljonite dessätinide soode pääle, mis Missisippi jõe ääres
ja tahawad neid soosid kuiwaks laske. Soode kuiwatamise
sihiga asutati mitukümmend seltsi. Asjatundjate arwates
wõib dessätin maad nelja lõikuse jooksul aastas 900-—3000
rbl sissetulekut anda. Ühe Amerika agronomi arwates annawad need sood iga aasta wähemalt 2 miljardi rubla sisse
tulekuid, s. o. kaks korda enam kui üleilmlise kullasaagi
wäärtus aastas. Sarnane sissetulek ei ole mitte aasta, kaks,
waid aastasajad. Ei kullakaevandused ega puuwilla istan
dused ja wäärtuslised metsad ei suuda kindlustada sarnast
„Wiljcmbi Kalender."
4
50
sissetulekut kui see maa, mis tuhanded aastad on wiljakust
kogunud. Mõnekümne miljoni kulutamisega soode kuiwa ta
imseks wõib 5—6 aasta jooksul terwe maailma wiljakauplus
muutuda ja seega „kukub läbi“ Inglise majandusteadl. T Ma! thuse teoria, mis näitab, et maakera elanikud enamennasi
kahesaja aasta pärast ei suuda toita.
Esimene armastus.
Nad on juba kolm nädalat mees ja naine ning istuwad
praegu küdewa ahju ees. Noorikul on näputöö käes ja me
hel uued tuletangid, millega ta ühe ninatarga söe, mis ette
tunginud, tagasi lükkab.
„Kas tead, Alfred;" ütles noorik,
„tädi Emmi saab ennast wäga rõõmustama."
„Muidugi,
-armas laps," wastas mees. „Ta peab ennast rõõmustama.
Ta saab rõõmu pärast lakke hüppama."
„Kuidas sa nii wallatumait wõid rääkida! Tädi Emmi
-on ju 60 aastat wana." „Ja, aga ma ütlen sulle: ta saab
kukerpalli lööma, nii et tulewad põlwed sellest räägiwad."
Noorik õhkab, teeb tõsise näo ja seletab: „ Ma tean,
et tädi nende hommikukingade üle, mis ma temale salaja
walmistan, ennast rõõmustama saab. Aga ma tean ka, et
sa hirmus palju pilgata armastad; juba enne kihlusid jutus
tati mulle seda. Seda pead sa enesest ära harjutama, ar
mas mees."
Mees wiskab tangid käest, wõtab nooriku kätest kinni
ja ütleb: „Sul on õigus, mu Saalomon, mu kõige targem
surelikkude hulgas. Ma pean seda enesest ära harjutama
ja saan seda ka tegema — ma wannun sulle seda suure
Braama konnasilmade ja hõbedase kuu sarwede juures ja
wõtan oma öeldud sõnad pühalikult tagasi. Tädi Emmi ei
saa lakke hüppama ega kukerpalli laskma, waid ta saab
nendes punastes kingades (punased peawad nad olema, sest
mina armastan punast ja ka kõik kuningad kannawad pu
nast) toredasti nagu Hiina kukk kõndima ja igale inimesele
ütlema: „Need ilusad punased kingad on minu wennapoja
Alfredi noorik oma mehe ülewaatamisel minule teinud."
Noorik raputab pääd, naeratab ja ütleb pool-laitwalt:
„Oled ikka parandamata naljahammas; ma pean sulle mi
dagi tööd andma, et sul wallatusteks niipalju aega ei jätkuks."
4*
„Mulle — tööd?" küsib mees kohkudes.
„Kas mul
siis mitte küllalt tööd pole? Waata, — ta wõtab nooriku
käe ja suudleb seda — see ilus käekene on mul juba paar
minutit suudlemata ja teine ka —"
„Jäta oma puiklemised! Ma annan sulle tõsisemat
tööd. " Sa pead mulle midagi jutustama. Armas Alfred, ju
tusta mulle midagi, aga nüüd kohe! Ma tahaksin, et selles
jutus kohutawaid asju palju ette tuleks ja et tal hirmus
lopp oleks."/
Alfred wangutab mõttes pääd. „Hm, hm, jutt hirmsa
lõpuga. . . Kas on sul weel meeles oma kord antud luba
dus — abielusse mitte astuda, waid kloostrisse minna? Kas
see pole hirmsa lõpuga jutt?"
„Kulla mees, ega ma siis teadnud, et mind armastasid.
Aga — oota su habe on natuke sassis, ma kammin ta
siledaks. . .“
Noorik palus kaua Mees naljatas ja puikles ikka wastu. Wiimaks küsis ta: „Noh, mis asjast ma siis jutustama
pean?"
„Armastusest! Jutusta mulle omast esimesest armas
tusest! Sul oli ju ikka ka oma esimene armastus! Ära
salga! Ma annan sulle seega andeks."
„Tänan, tänan. Hää küll. Aga missagusest armastu
sest pean jutustama: esimesest, teisest, kolmandast wõi —?“
„Kõige, kõige esimesest. . . Ja eks ole tõsi, armsam
sel oli hirmus kurb lõpp?"
„Jah, ärarääkimata hirmus kurb lõpp!" wastab mees
kurwalt.
„Jajah, armas Alfred! Esimesed unenäod kaowad
ikka walusaid mälestusi maha jättes, aga pärast tuleb tõde
ja matab nad kinni. . . Kas ta suri?"
„Jah," tõendab mees kurwalt, „ta suri õitsewas eas —
noor, armuwääriline, ilus ja külgetõmbaw. Ta langes oma
hääduse ohwriks."
„Hakka aga siis pääle, kallis I Ega see sulle wäga
suurt "walu ei tee? Ma tean, wanad haawad walutawad wahest wäga!"
„Tõsi, mu inglike, tõsi. . . aga minu haawad on juba
paranenud. . . Ma hakkan siis pääle: Ta tuli ühel külmal
jaanuari õhtul meie majasse, kuhu ta oma surmatunnini jäi.
Seesama tädi Emmi, kellele sa neid kingasid õmbled, elas
st
sits TaHinnas ja oli temale soowituskirja ühes annud, mis
minu wanemate, wee! enam aga minu õe Marie kohta käis.
„Wõtke see waenelaps armulikult wastul" oli kirjas. „Hoidke
teda iseäranis niiskuse ja külmade jalgade eest jne."
„Mis ta nimi oli ?“ küsis noorik, „ja kas ta ka ilus oli ?"
„Lilli oli ta nimi ja ilus oli ta nagu lill. Tema ilu ei
suuda mina kirjeldada. Oh need paled, huuled, silmad! Ma
olin tol ajal noor ja arglik, aga luurasin siiski kadedusega,
kui Marie teda suudles ja soowisin südamest, et mina ka
kord selle õnne osaliseks saaksin. Lilli ilusal wäiksel suu
kesel, mis nii kurblikult naeratas, nagu aimaks ta oma surma
ette, oli iseäralik ligitõmbamise jõud minu kohta. Kui minu
õde Marie ikka enam ja enam Lilliga sõprust hakkas pida
ma ja teisi ning mind iseäranis eemale tõrjus, kaswas minu
armastus seda suurema hooga ja palawama leegiga. Kirg
likult palusin kord Mariel mul lubada üksainus kordki Lülil
suudelda. „Lilli pole sellega harjunud, et poisid teda käperdawad," wastas Marie ja ei lubanud, Ise aga suudles ta
teda jälle ja — minu silma ees. Lilli naeratas waikselt..
„Ja kas ta siis sugugi sinu armastusest aru ei saanud?"
küsis noorik.
Alfred kehitas õlgu. „Mine tea! Kes wõid neiu süda
messe näha ? Mõnikord näitas mulle, nagu waataksiwad tema
sinisilmad salaja minu pääle, aga wanduda ma selle pääle ei
wõi. Minu nõu oli kindel: Lilli pidi minu omaks saama üks
kõik kas kawaluse ehk wägiwalla teel. Ma tahtsin teda kõige
wähemalt üks kord suudelda — ja siis surra." Mees kat
kestab jutu ja wahib üksisilmi ahju. Nooriku näpud vvärisewad ja hambad suruwad alumist huult.
„Ma pean ütlema, armas Alfred, et sa siis hirmus ar
mastasid... Peigmehena leidsin ma sind sagedasti kaunis
wilu olewat — ja ma ei usu, et sa surnud oleks, kui ma
sulle kord musu poleks andnud."
„Aga mõtle ka, ma olin ju siis alles wäga noor. Pä
rastpoole, kui inimene juba mitu korda armastanud, jääb ta
tuimemaks."
Pikk waheaeg. Siis jatkab mees edasi:
„Hääkene küll! Ma o!in_otsustanud teda suudelda, kui
see ka minu elu maksaks. Õhtu saadeti meid magama. Küli
nõudis Marie, et teda Lüliga ühte tuppa pannakse, aga ema
käskis kindlal häälel wõõraie rahu anda, kes reisist wäsinud
54
olla ja puhkamist tarwitada. See käsk oli — wesi minu weskile,.
Lilli pandi suurte tuppa sobwa pääle magama ja meie läksime
igaüks oma woodisse. Ma olin hirmus erutatud ja ei saanud
silma kinni."
...
« ....
Ära pane pahaks, armas Alfred, kui sind segan', ütles
noorik pisut ägedalt wahele, „ma arwan, et sa liig ruttu lee
gitsema hakkasid; nii kähku, ilma wähemagi tuttwuseta ar
mastama hakata, see ei ole sugugi ilus. See Lilli cli wist
küll mõni südameta wõrgutaja ..
„Jah, mis mõistlikkude mõistus ei näe, seda tunneb
nõder, lapselik meel", wastas Alfred pühalikud. „Sul on õi
gus! Tal ei olnud südame raasugi! Aga, armas laps, ära sel
lepärast tema üle pahanda — taewa teed on imelikud — ja
tema pidi seda nüüd oma eluga maksma... Aga kuula nund
lõpuni... Kui kell 12 lõi, ronisin ma salaja woodist wälja ja
hiilisin kikkiwarwul suurte tuppa. Selge kuuwalgus heitis oma
kiired sohwal uinuwa Lilli näo ja ümbruse pääle, tuul õõtsutas
sirina latwasid, mille oksad salalikult wastu akent puutusid,
waimlised warjud libisesid üle põranda, mis mu were soontes
tarretama pani ja koledad pildid näitasid mu selja taga warisewat.
Kuuldawalt põksuwa südamega tuikusin ma sohwa poole."
Siin waikis Alfred. Noorik kuulatas hinge kinni pida
des ja kehast wärisedes.
„Kas mu jutt ka põnew on?* küsis mees.
„Hirmus põnew! Edasi, edasi!"
„Ei wõi! Lõpu jutustan sulle homme IJ
„Jumala pärast nüüd kohe! Ma palun kõigest süda
mest, jutusta edasi! Kas ta mitte akna all ei seisnud, ööriided seljas ja põueoda peos?"
„Nii jah, nii jah! Ta uinus sohwa pääl ja kui ma musu
kauguseni temale lähenenud olin, oli ta wist ärganud, sest ta
waatas õnnestawa kurbliku näoga muile otsa. Ma kummar
dasin ta üle — “
... .
.
„Sa kummardasid tema üle... Ma palun Alfred, raagr
ruttu! Mu hing jääb kinni."
„Wõta oma rammu kokku, tuike/nüüd tuleb! Ma puu
dutasin oma tuliseb huuled tema suukese külge, ma suud
lesin teda ükskord, weel ükskord... Mida enam ma teda
suudlesin, seda magusama tundsin ta olewat. Ma tegin suis
lahti, laiali, weel enam laiali... siis üks к raks ja
Lilli la
mas padja pääl — ilma paata."
55
„Alfred, ega sa mind ometi püüa uskuma panna, et..."
„Et ma ta pää otsast ära hammustasin ! Aga miks mitte?
Minu "Lilli oli ju — suhkrust. Mina olin siis 5 aastane. Ja
see oli minu esimene ja — õnnetu armastus. Kas pole ime
lik ja hirmus jutt?"
„Oh sa kuri, wallatu inimene!" ütles noorik, wiskab töö
käest ja langeb mehe kaela, „sellest ei nimetanud sa mulle
sõnagi. Ah, kuidas sa mind piinasid, sest ma tunnistan sulle
otsekoheselt: ma sain tõesti juba kadedaks, aga natuke, usu
mind, ainult natuke sain ma kadedaks!
„Kas sa ei näe! Aga ma ütlen weel: Mitte ainult pää
ei jäänud minu ohwriks; sest kui teisel hommikul päike tõu-?
sis, paistis ta ainult Lilli pahema jala pääle, mis sohwa pää!
leiti. Selle pääle tuli piinlik ülekuulamine, tunnistamine ja
muud. Kas sa tunned pisukest kaseraagudest tehtud luua sar
nast riistapuud? Sellega oli mul au lähemalt tuttawaks saada..."
„Os sa waene poiss! Kas walutas küll?"
„Hirmsasti, hirmsasti!" wastas mees kurwalt, kuid lisas
ruttu juure: „Aga nüüd anna mulle musu, siis on kõik
unustatud!"
„Oota, ma waatan kas meid keegi ei näe."
Aga keegi ei näinud neid.
Lõpuks.
Hiline kahetsus. — „Kui ma alles peigmees olin,
oleksin ma oma pruudi suudlustega peaaagu ära lämmatanud."
„Aga nüüd?"
— „Nüüd kahetsen, et ma seda tõepoolest ei teinud."
Kahewõitluse nali. — „Tähendab, sul on homme
kahewõitlus?"
„Jah! Punkt kell 9 hom. Kuid ma ütlesin kahewõitlusest osawõtjatele, et kui ma wahest natuke hiljamaks jään, siis
ärgu nad minu pääle sellepärast oodaku, waid hakaku aga pääle."
Soow. — Kas tead, Ludwig?
„Mida siis tuikene?"
— Läheme õige Lapimaale.
„Miks sinna ?“
— Sääl kestab öö terwelt kuus kuud.
„ffittnitett*
$etbtmml8ier F. PeLerss».
TaAinasZ. 15. ttowmbttt 1918. a.
Posti ja tekgrohm takside telel
L. Kirjad:
kohalikub, iga 15 grammi eest . . . . -rbl. 5 k.
Jobumaaltfeb,tga 15gr eeft. ... — „ 15 ,
Raskus — piiramata.
% Polikaardšd:
fobumcöUfeb, üfftfub . . . ... . — »
fobmrnmltfeb, wastusega ...... — „
Kaust mitte suurem kui > 4 cm. X 9 cm. ja
mitte wähem kui 10 cm. x 7 cm.
3. RKfpaelalaafea s
koHali? u b, trükitööd kuni 15 grammini
muidu iga 100 grammi eest . . .
.
alammäär äripaberite ja kaubaproowibe eest
kodumaalise d, iga 50 gr. eest . . .
alamäär är'paberite ja kaubaproowibe eest
Trükitööde ja Lripaberite raskuse ülemäar
— 2 klgr.; kaust 45 cm. X 45 cm. X 45
cm. ehk Lornikujulistel 75 cm, X 10 cm,
Kaubaproowibe ülemkaal — 350gr.; kaust:
80 сш. X 20 cm. X Ю cm, ehk torukujulistel 30 cm. X 15 cm.
4. Cätifiaadefe:
(kinnitatud saadete eest) lisa- maksu rpääle
kaaluraha) iga saate paalt
—
—
—
—
—
5 „
10 w
"
5
5
5
10
П
*
„
n
„
15 „
Ж, RofaabaurtBd:
lebumaalifeb, iga 100 rbl. PäLlt. .
Telegrahmi rahakaartide eest mai»
fttakse paale selle meel: rahakaartide eest
kuni 100 rbl.......................
rahakaartide eest üle 100 rbl.....
Telegrahmiline teabe telegrahwi rahakaardi
fanemttmtfe üle .....................................
Rahafaate summa — piiramata
4.
Wäartkbrjad:
Kaaluraha, nagu kirjade eest; Pääle selle
kinnituse raha iga 100 rbl. Paalt . .
BäMitjabe wäärtus on 10 000 rublaga
piiratud
T Pakid :
Kaaluraha: iga kilogrammi eest....
alammäär..................... ••••••
Wäärtusemaks (wäärtpakktde eest) nagu
wäärtkirjade juurs k
Li'bt pakid (f. o. ilma wäärtufeta) wõl" mab ka tähtsaadetena postile antud saa
da lisamaksu eest iga paki Päält. . .
Pakiülemkaal—50 kilogrammi.
Paki üliulatus 1 m 85 cm. X 30 cm ehr
1 m. X 50 cm X 50 cm. et)! 60 cm.
cm. X
cm.
Wäärtpaki ülemwäärtus — 10,000 r.
x 60
60
3, TagafiskwiKimfl
(обр росписка) . . . .
. . . .
Wõib juure lisada igale saarele, mille pos
tile wõtmise üle kwiitung walja antakse.
H. nõudekirjad
postisaate järgiotsimise üle iga saate kohta
postisaate tagastaniise ehk tema adressi
muutmise üle, iga saate kohta . . .
10. Sürelmafes r
Iga 100 M. järelmaksu eest. . . . .
Järelmaks roõib tähtsaadete, wäärtkirjade
ja pakkide pääle pandud saada
— „
26 r
IL Kojuwiimine:
rahakaartide ja wäärtkirjade paalt
mitte üle 500 r, iga saate eest . . . — „
pakkide päält iga üksiku eest: kuni 5
kilogrammini .
.
.
- — „
Lle 5 klgr iga kilogrammi ehk selle jao
eest lisamaksu............................... : . . — »
12. Ill®eba$tid:
aasta eest . .
V» aasta eest.
.
.
To Linnas j Tartus.
. Ю rbl—kop.
• •
^ n
»
‘Ö r
30 „
s
ЧЯ uiel.
6 rbl.—k»P°
4
- №
13. moliplietld:
aasta eest . ....
duplikadi eest kaotuse korral
15. Bblldõd raimale:
adressi kirjutamine
rbl. l О kop
kirja ning adresst kirjutamine. . . . . — „ 25 ,
nõudekirja kirjutamine ilma trükitud tähifilter < blanketita) postikwiitungi kopee
rimisega ............................................... " » 25 «.
16 Celegrammid:
kohalikud, iga sõna Häält...........................
iobumaGÜfcb, iga sõna Päält ....
liirtelegrammib — 3 korba kallim;
makstud katse (onл проверка) ^5Ло/0 fai
li m, iga ärakirja eest ЮО sõna Päält
telegrahwilise wäljastusteate (ув^до!'ле
те о доставл) eest .....
kiir-waljastusteäbe.....................................
posti wäljastusteade ................................
seesama tähitud (kinnitatud).....................
wirgatsiga (käskjalaga) ajutiselt, wersta
paalt .....................................
.
telegrammi tühiku (blanketi eest), kes seda
nõuab, . . ,....................................
eriadress (условный, адресъ) . . . .
Parandused.
Kalendri trükkimise ajal on mõned muudatused ette tulnut,
-mida edaspidi tähele panna tuleks.
Osas „Wiljanöi teated" tulevad järgmised parandused:
Maakonnavalitsuse asjaajamise tunnid on helle
10—1 l. a. ja k. 3-6 p l.
Maakonna kassa — tuleb maha kustutada.
Maakonna miilitsa valitsus asub end. kreis-pslitsei ruumides.
Linnamiilitsa kantselei on end. linnapolitsei
ruumides, flsjaajam. tunnid k. 9 -1 1. a. ja 5—7 p. l.
postkontor on avatud äripäevadel kella9—1 päeva
ja k. 5—7 p. I. Margikassa on avatud kella 9 bom. —
k 7 õhtu. Pühapäeviti on postkontor avatud kella 9—11 e l.
Linna adressilaud on linnamiilitsa juures ja on
avatud kella 9—1 L a. ja k. 5- 7 õhtu. Ceateiö antakse
maksuta
Hotariuje kontor tuleb maha kustutada.
Arstide hulgast tuleb Dr. Relterborn maha kustutada.
pärnu-VVil j andi rahukogu kantselei ajub rahu
kogu majas ja on avatud kella 9—1 1. a. ja 2—4 p. 1.
4. jaoskonna rahukohtuniku kantselei asub rahukogu msjes. Selle jaoskonna alla käivad: Wiljanöi linn, Wiljandi,
Ropu ja Suure jaani kihelk.
5. jaoskonna rahukohtuniku kantselei ajub Wõhma alevis,
Cetlepi majas Selle jaoskonna alla käivad Põltsamaa, Pilist
vere ja Rolga=]aani kihelk. t
6. jaosk. rahukohtuniku kantselei asub rahukogu majas.
Selle alla käivad Paistu, Carwastu ja kelme kihelk.
Rõigi nende jaoskondade kantseleid on avatud kella 9—1
1 « ja k. 2—4 p. I.
s
8
Milline Lunlibarnmsrre ladsralsrln». ham
ba |a Tuneiade haignste arstimile kabinet
Hammaste rohitsemine, plomberimine,
waluta wäljatõmbamine, kunsthammaste
walmistamine kõige uuemate nõuete jä
rele, loomulikkudes wärwides, kullast, platinast, portselanist j. n. e.
Attjsnük, Kauba m\ nr. r.
Wäike turu ääres, Robenaldi majas.
Tapamaja \m
Elekfrlvoola laia.
6. dets. 1918 a. linnawolikogu
poolt wastuwõetud tapamaja taks
on järgmine:
15. dets, 1918 a. linnawolikogu
poolt wastuwõetud tasu elektriwoolu kilowatt-tunni eest on järg
mine:
a) mõõtjate kaudu tarwitades
erakorterites
1 mark 80 p.
Wäijastpoolt tapamajasse too
dud ja läblwaatamiseks sisse
toodud loomade ja liha pääit:
iga suure looma nelj p. 2 m,50p.
igawäikese loomatüki p.2 » — *
sigade tüki pääit kuni 2 puudani rasked
kinod, teatrid ja muud lõbustused,
niisama wabrikud ja kauplused
2 marka 50 p.
b) ilma mõõtjata tarwitades
1. septembrist kuni
1. märtsini
kuus
16 küünlalise lambi pääit 9
25
..
12
32
„
„
.
21
50
„
371/2
m.
„
„
„
1. märtsist kuni 1. sept. kuus.
16küünlalise lambi pääit
2‘/* m.
25
3i/i
„
5
7
*
32
50
„
,
„
„
»
„
„Sakala"
PMMa. Nsja«d»se js LirjsMje ajaleht.
Afutanuh C. R Jakob)‘on.
38.
eit s Af1 ftfl fA tegelusest saab „Sakala" teated
oma kaastöölistelt.
poliitika- sündmuste kroonika kõrwal ilmuwad kekkuwõb
teõ ja iilewaatei. Ülewaateh Kirjanduse, teatri ja muude kuns#
tihe alalt.
DM' Pfiewakajada ja wesfete paela pa
ned «Sakala» endHelt luuri rõhku. "WU
|\aOWaCltini(
IllfMIStlMyK ilmuwah uuel aastal pikemad romaanid ifj
JII113SlIIS yü# uudisjutud paremate kirjanikkude pooHj
Lehe mitmekesise ja buwitawa sisu eest hoolitsenud roN
kesti tuntud kirjanikke, ajakirjanikka ja seltskonna- tegelasi. [
Aabrefs: „Sakala", Wiljanbis.
» » Proovinumbrid dinnsta! * *
Wiljandi Eesti Hariduseselts
w
jjü-----
~vr;irzrzi—---------- -— -----------------
*41
peab Wiljasdis
(Põllumeeste-seltsi wana m.)
poeglaste reaalgümnaasiumi
ja
tütarlaste gümnaasiumi
ülewa!.
Koolid töötawad umbes endiste Wene keskkoolide
■ ■■==■—— õpeplaanide järgi.
...—......-Reaalgümnaasiumil on praegu üks ettewalmist. ja kuus
normaalklassi, VII. normaalkiass awatakse uuel Õpeaastal.
Tütarlaste gümnaasium töötab kahe ettewalmistamise ja seits
me normaalkiassiga, Neile, kes soowiwad kooli astuda, soowitatakse tungiwalt endid warakult koolide õpeplaani ja
nõudmistega tutwustada. Tarwilikka teateid antakse igapäew
koolide kantseleis.
Õpekeeleks koolides on Eesti keel.
Pääle selle õpetatakse weel Saksa, Wene,
—.. Prantsuse ja Ladina keelt. ---------------Koolides käib praegu (1918 a. lõpul): reaalgümnaa
siumis _umbes 400 ja tütarlaste gümnaasiumis
üle 500 õpilase.
Iga uus raamat on kohe pääle
ilmumise kauplusest saadaval. |
korjab:
1) rabwattadliliasju.
tööriistu, muusikariistu, sõja- ja jahipidamiseriistu, kalapüüdmiseriistu, sõiduriistu j. n. e.
2) Balti muinasaeafeid ja kultuuraloolili asju, niisamuti
ka wanemaid iseäranis Balti rahasid.
z) päewaputllkka ülesvõtteid kelli maart la rahwart.
4l kõiksugu Eesti elusse puuduwaid ffihtlald paberid, do
kumente, kirja, maakaarte, pilte, piltpostkaarte (ka tarwitatuid) jne.
Museum asutab taieliku a) eestikeelsete, b) wõõrakeelsete Eesti elusse puutuwate, c) Baltimaal trükitud, d) eest-^
laste kirjutatud raamatute ja teiste trükitööde kogu. Soowitawad
on iseäranis wanemad raamatud, ja
trükitööd, ajalehed ja ajakirjad.
MupX£lon“ kunsti, waboõbu osakonnad.
Tarni Kogufleie on hädasti oma maja tanwis,
leheks alufatakle kapital, kuhu kingitull wastu todefakie.
Mõtelge testamendis Museumi pääle!
Lahkeid andeid wõtab wastu Museumi laekahoidja Tartu
Kredit=Ühisuses ja Museumi usaldusmehed.
Museumi liikmeraha on 3 ida-rubla aastas ehk45 ida-rubla eluaegselt.
Hsfu Museumi hääks wõtawad wastu kõik kohalikud kor
jajad ja Museumi usaldusmehed.
Museumi ühisuse juhataja on Dr. O. Kallas, postkast 32, Tartus;
asjaajaja E. Eisenschmidt, Gildi uul. 8 Tartus.
—
—
Aidake muTeumile a$|u korjata, mais —
ehitada, muleumi mõtet tummaks teha. —
1 1 Ostke museumi pottkaarte ja kirjandust. S 1
iljandi Eesti Põllumeeste
Tallinna
Tallinna
nui. M 1. Seltsi kauplus uul. M
soowitab mõõdukate hindadega:
piiritus-lakki,
nahka,
tökatit,
naelu,
masinaöli,
soola,
wankrimääret,
siirupit,
wiila,
söögi soodat,
rasplid,
seepi,
raud- ja okastraati,
pergament paberit,
wankre pussa,
saarepuust rattawitsu ja kodaraid,
Rootsi tuletikka,
katuse, ja seinapappi,
shamotkiwa ja sawi,
adra terasid, hõlmu, külga ja tallu,
hobuseraudu ja haaka,
Ц rauda ja kõike muud ladus olewaf kanpe, W
muretseb esimesel wõimalusel
põllurammu, masinaid ia põllutööriistu.
Põllumehed!
astuge kõik Põllumeeste Seltsi ja Kaubanduse Osa
konna liikmeks,
toetage oma asutusi ja ostke kõik oma tarwitused säält.
Kaubanduse Osakonna liikmeteks saab Põhjuskorra järele
ainult W. E. Põllum. Seltsi liikmeid wastu wõtta. Osamaks
on 100—500 rbl. Osakasudeks ja ostu päält on senini
kuus protsenti makstud. Senised liikmed, ärge jääge leigeks,
õiendage iga aasta oma liikmemaksud korralikult ära ja
makske kauplusele osamaksud täis. Lähemat seletust annab,
liikmeraha ja osamaksu wõtab wastu Seltsi kassapidaja,
Päikef'? ja kuu wrulutufeö.
Räesolewal aastal on 2 päikese ja 2 kuu warjutust,
nult esimene kuuvvarjutus meil naba on.
täieline ,kuuwarjutud 2. mail
warjutus algab kell 3,15 min. bom.
2.
3.
4.
millest ai
Algus kell 2 öösel,
Osaline päikese warjutus on 17. mail.
täueline kuu warjutus 27. okt.
Osaline päikese warjutus 10. now.
3 ' Cd.' Abrans f 1803.
5f‘s tnSra-Umajor Alekfander Cõnisfon - s.
1875
7.
Lõuna-eestlaste wa«
basiamine värisar-jufeft 1819
f 0 1 Weneriigiwolikogu
awamine 1906.
12.; Ceeti omavalitsuse
kinnitamine 19 7.
14* CD Lipp s. 1854.
171: Jaak'Järw p 1752.
22.
13 6. Hallas, f 1913
2324.
Cesti Asutawa Rogu
awamine ; 919.
Job. * under f 1888
13
1
G
aug.
14
11 pöbap- p. Roim. Jum. p- Luuk- 18, 9— 4.
15
16
17
18
19
20
21
Pübap.
Csmasp.
Ceifip
Rolmap.
Oeljap.
Reede
Laup.
Rukki Maarja p.
Pübap
Csmasp.
Ceiiip.
Relmap.
Oeljap.
Reede
Laup
6
7
8
Mark 7, 3! -37.
D
30
31
Pübap.
Csmasp.
7 eisip.
9
i
10
11
12
Pärtli p.-
13
14
15
13 pübap. p- Roim- Jum- p. Luuk
29
2
3
4
Z
12 pübap. p. Roim. Jum. p.
' 22
23
24
25
26
27
28
V
iO, 23 — 37.
G Jobannefe fur=
[ma p.
is
17
1b
Cäbfpäewoõ.
2. Lilli Suburg s 1841,
4- Ar. Z. Peterson f!822.
6. O 15, (Düntber f 1864°
11. L. Koidula f 1886.
14 Dr- A- Cisenscbmidt s,
} 876,,
17. §r. Rubibars (Wilti
Andi) s. 18JL
25 §r. R. Kreutzwald f
1882.
26.
Cäbtpäewad.
^ Davüö Wirkbaus
1337.
12. Sabftmõeb wõtawal
Saaremaa oma aita
I9i«.
13. Anna Raawa s. 1864.
Lui Olesk s. 1876.
22 ?aan Catiik s. 1878.
95. pr. O- Lai.oS f. 1868
UUeuiöoe
poin-ilije
f.reisi algus Wene»
maal 1905.
29. J pärn s. 843. baskmine 'CaUinna turul
1905.
•
3q.
1', €esü Ajutine Walitfus
wõtab maa juhtimise
oma katte 19 8,
14, lil Wene riigiwolikoau
25 pübap. p. Roim. Surn- p. Matt. 24, 15 -28,
21 Pübap.
22 | Csmasp
2. Anton , "'ürgsnstsin s
1861. Üieüldife streigi
lõpp Wenemaal 19-5,
6. A, Rennit s. 860,
7. ^aati Adamson s. 1824
Märt Raud s, 1881.
9 professor Juhan Kõpp
s 1874 O. W, CDafing
s, 1763, Aaõu Jaak-son s i 860.
10, Martin Cttfberus s.
1483,
1
2
6
T
Cäbtpöewad.
15
16
17
awamine 1907
Eesli Maanõukogu
seletus kõrgema wõimu kohta i 917
18. r* Jung f, V35.
25 wene nõukogude walitfufe wäed b ikka wcd
pibkwa poolt Eestisse
tungima ja wõtawad
pih-wa oma
alla
.9 '
2ä
Wene
nõukogude
vucee wõtawad Aar-wa oma olla \i)u ,
Obfpaewab.
1. Stiban Ciiw -j- s 913,
8. Aaöu Reinwalö s
1847, Johannes Aawik (keeteteabl.) s
1880.
16 Liisadel Asps s. 3860.
17. Dr 15. "õppel s. 863.
2! O. Groefcbmiöt | $869.
22,
Paan Cõrnsjon s,
1868, 5. Rikkanb s.
1874 J. Sommer s
1777. Wene nõu ko
gude vväeb wõtawab
Cartu oma ai la 1JM3.
24. C. Koidula f. 1.843,
26 Sf Kunder s 185>. §r
R Kreutzwald s.
1803
27
K. C Soel s. 3862
P pakobfon s. 1854.
29. § Wiebemann f 1887,
J. Berg man, s 1856.
30. Börse pöögelmann f,
1875
31. Dr. K, Konto s. 3 875.
Kobtuotfus
Wiiburi
üleskutfe asjus '.907,
16
Laadad.
(Wiijantn maakonni 3).
Jaanuar:
22. Jmaweres >,pma(’ kõrtsi juures.
ä&etbtuav:
11. Põltsamaa aievvis.
.
Maris:
8 Rurrista «Aebu“ Kõrtsi juures
10 Rõo möllas, 13. Riibaja mõisas
14 Räjukonna m., piujtwere
kib. Reede! enne 15. märtsit Põltsamaa alewis.
1. Caeweres, 2 päewa.
Aprill:
Põltsamaal reedel enne Jüripäewa.
alewis.
2. Cõrwas.
18
Carwasiu
..Mustla"
15. Boljtre waliamaja juures.
ui:
27- Põltsamaa alewis.
Juuli:
8. Caagepera waliamaja juures, liu üarwa
«Mustla" alewis.
August:
12. WanaA/Võibu wallas
15 Cubaiaanes
18
Loodi kõrtsi
juures. 26 Raarli mõisas. 28 Kolftre waüamojr juures 3). "Seime
mõisas.
2 Caewere wallas. 6 vastemõisa kõrtsi juures 3. dlufiive-re
wakjali juures
9. puiatu mõias
10. Rarfina mõisas^ ■ r>, kvana*
Suislepi wallas. 13. F:olgas]aam kirikumõisas
17. Püsivas23.
iõolbre mõisas, Reime kib
23. Sürgawere mõisas
26. Põltfamaai
Dktoõer:
_
13 Ruristal «Aedu" uõrf|? juu
res
19 Carwasiu «Mustla" alewis. 2l. Bummuli «lboo
kerki
juures. 23. Rõo mõisas ‘ 22. Cõrwas 31. Caeweres
10 Jmaweres „Päia“ kõrtsi j.
dtowember:
Põltsamaa alewis
Detsember:
Põltsamaal reedel enne 15-Aers: — Rõik kaks päewa, Caupaivk
ja pübapäiwil laata ei peeta, kui see aga kuupoewa j-äreie ni?:Öa
juhtub, siis peetakse laat järgmisel esimesel esmaspäeval.
22
1 Inglise jalg (rool
1 Wene jolg.
1 Inglise milt
750 verbi — l,50857i*vv
1 yarb — 0,pu4 .neegrit = 6 Wene jalga.
P/io liini.
-rsta ----- 5280 jalga.
1 Inglise penikoorem —- 1,6G9 wersta.
1 mere
l geograafia
1 Wene
1 Soome
1 merejolm
1 kaabeltau
-=
=
—
—
„
„
„
„
»
1,738
6,956
„
7
10
1,789
710 merepenik. — 87'/; sülda.
W õ r b l ew tabel.
Werssok
tolli
1
2
,,
3
4
5
6
7
8
3,50
5,25
7.00
0,75
10,50
12.25
14,00
;
4,44
8,8 J
<3,33
1',73
" 22,*2
26,67
31,11
35,55
Wersjok.
|
i
j
j
9
j
i
I
volli
Sentim.
15,75
1 7,50
19,25
40,00
44,45
43,39
53,34
10
11
12
21,00
13
14
15
16
22,75
24,60
26,25
28,00
51,18
62,23
66.67
71,12
2
18
toll.
T
2
3
4
5
Wersfok.
0,57
1,14
1,71
2.29
2,86
3,43
6
Sentim,
toll.
2,54
5,08
7,62
10,16
12,17
15,24
7
0,39
0,79
1,18
1,57
1,97
3
4
5
8
9
10
11
12
Sentim
Wersfok.
tolli
1
2
Sentim.
0,22
6
0,45
0,67
0,90
7
8
1,12
10
9
Wersfok
Sentim.
17,78
20,32
4,00
4,57
5,14
5,71
6,28
6,85
tolli
22,86
25,40
27,94
30,48
We rsfok
2,36
2,76
3,15
3,54
3,94
1,35
1,57
1,80
2,02
2,24
Cö b: Pahemal pool kommat o!ew arw tähendab terwet arv-u.
paremal pool — murõarwu. Nõnda tähendab 1,14 tolli; 1 terwe toll ja
14 sajandikku (ehk nõnda u/ioe) tolli.
Eesti mark — 100 penni.
Saksa mark — 100 penni (Picnnig)
Aujtria gulben = 100 kröitjeri.
Soome mark — 100 penni
Daani, Rootsi ja Horra kroon — 100 äri.
Ameerika dollar = 100 senti.
Prantsuse frank = 100 santirni.
Inglise nael sterlingit = 20 fbillingit (a 12 pence).
2*
Gnergia (töötoõtmu) mõõdud.
R m p e r—
elektri woolu tugewufe mõõt.
o. 9324
frmlm 1 sekund jooksul 0,009324 «s.
mi wett ära lahutada.
1 amperiiine woei
miljonilist) grant*
Atmosfäär — 30 tolli hõrgule elawhcbeöafamba ehk 34
jala hõtguje vveejamba rõhumine (rasku?). Ube atmosfääri rõhumisel
tuleb featawal pinnal iga rutrttolli kohta 16 naela kanda, jnimeje
Selle järele tuleb meie
keha pind on keskmiselt 16 nui julga suur.
kehal 1 atmosfääri mõjul 939 puuda rõhumist ära kanda. Mõistagi
et keha sisemine wasturooumine niisama suur peab olema.
D ü ü n — jõud, mis 1 gramm raske olluse kiirult jaksab 2
sekundi jooksu! 1 tjentimeetri wõrta suurendada.
Sarad — elektri maJuwuie mõõt.
rõobufejõuö — jõud. mis 1 sekundi jooksul iakjab 15
puuhalije raskuse 1 jala kõrgusele tõsta.
Ralootia — soojuse hulk, mis 1 liitri wee 1 kraadi mxb
soojemaks tegemiseks kulub.
Oom —- elektri takistuse mõõt.
Rui elawhõbeboft juht 1,063
meetrit pikk ja 1 ruutmillimeetert jäme, siis on sarnase juhi elektri
line takistus 1 oom.
Siemen.fi e l a wbõ b õ a ükfus — 094 oomi,
Watt - elektri tööjõu u' sus; 1 watt —
hobuse «'"udü; I
kilowatt on 1000 watt!.
W o 11 — elektriwoolu põnev» vje mõõt Rui 1 oomi takistusega
traati mõõda 1 amperiiine vool j c oksed, siis on woolul 1 wolt põ*
newuft.
^itilL.
Kirjad:
k o b a l i k u b, iga 15 grammi eest
.
kodumaalise d, iga 15 gr. eest. . . .
wäljamaalifeb, iga 15 gr. eest...........................
Raskus — piiramata.
L.
Postkaardid.
kobumaalifeb, üksikud........................... ..... . ;
kobumaalijeb, wastufega......................................
wäljamaalijet), üksikud......................................
wäljamaalijeb, wastufega......................................
Kaust mitte suurem kui 14 cm X 9 cm. ja
mitte wäbem kui 10 cm. X 7 cm.
3.
Nistpaelafaaled:
k o b a l ik u b, trükitööd kuni 15 grammini
muibu iga 100 grammi eest.................................
alammäär äripaberite ja kaubaproowibe eest
kodumaal iie d. iga 50 gr. eest . . .
alammäär äripaberite ja kaubaproowibe eest
wäljamaalised, iga 50 gr. eest............................
alammäär äripaberite eest .......
„
kaubaproowibe eest...........................
trükitööde ja äripaberite raskuse ülemmäär —
2 klgr.; kaust 45 cm. X 45 X 45 cm.
ehk torukujulistel 75 cm. X 10 cm.
-Kaubaproowibe ülikaal — 350 gr; kaust:
30 cm. X 20 cm. X 10 cm. ehk toruku
julistel 30 cm. X 15 cm^
22
4>
Ilma markideta,
Kui Ka poolikult makstud saadete eest nõutakse
saaja Käest puuduw postimaks kahekordselt sisse.
Tähtsaadete,
(kinnitatud saadete eest) lisamaksu (püüle Kooturaka) iga saate paalt.................... 30
w a i j omaette . ................................................ — *50
ttt
Rahakaardid:
K o d u ma'a 1 i s e d, kuni 25 margani ...
üle 25 marga kuni 100 margani. .
. . .
iga järgmise 100 m. ehk pooliku
100 m. eest.
telegrafi rahakaartide eest mak
setakse pääle selle weel: rahakaartide eest
kuni 100 m..................................................... 5
rahakaartide eest üle üle 100 m.
...
Ceiegrafiline
teate
telegrofi
rahakaardi
kättewiimife üle...................... ...........................3
Nahasaate summa — piiramata.
TL.
— „
—
—
25
50
50
7
„
„
—
—
„
—
Lbäärtkrrjad:
sisemaa li ssd: kaaluraba nagu kirjade
eest; pääle selle kinnituse raha iga 100 m.
püült............................................
Wäärtus piiramata.
Waljamaalifeb: kaaluraba iga 15 gr. eest —
kinnituferaba — iseäralise tabeli järele;
fäbitusraba iga kirja püült.....................................—
Wäärtus eelpool tähendatud tabeli järele.
„
60
45
„ 30
Bakid:
Raaluraba: iga kilogrammi eest........................... — „ 60
alammäär............................................................
1
„ 50
Wäärtujemaks (wäärtpakkide eest) nagu wäärt*
kirjade juures.
C i h t p a k i d (f. 0. ilma wäärtujeta) wõiwad
ka täbtfaadetena postile antud saada lisamaksu
eest iga paki päält........................................ — ,> 30
Paki ülikool — 50 kilogrammi.
Paki üliulatus 1 m. 35 cm. X 30 cm. ehk
1 m. X 50 cm- X 50 cm. ehk 60 cm
X 60 cm. X 60 cm
Wäärtpaki üliwäärtus — 10,000 m.
23
9.
Tagatiskwiitung
(onp. pocHHCKa)............................................. —; *
vvõib juure lisada igale saatele, mille postile
võtmise üle Kviitung välja antakse.
10.
50
„
Nõudekirjad
postisaate järgiotfimife üle iga saate kohta —
postijaate tagastamise ehk tema adressi muut
mise üle, iga saate kohta.............................—
*
40
„
60
11. Järelmaks:
Jga 100 m. järelmaksu eest............................ — m.
Järelmaks võib tähtsaadete, väärtkirjade ja
pakkide paale pandud saada.
12
50 p.
Koduwiimine:
rahakaartide ja väärtkirjade paalt
mitte üle 500 m., iga saate eest .... — „ 60 „
pakkide päält iga üksiku eest kuni 5
kilogrammini........................... ..... . . . .
1 » — „
üle 5 klgr. iga kilogrammi ehk selle jao eest
lisamaksu............................................................. —■ „ 15 „
13. Nimekastid:
CDujal.
Tallinnas ja üartus.
. . 30 m. — p.
. . 18 „ — „
20 m. — p.
aasta eest
........................... 10 ml — p.
duplikadi eest kaotuse korral
5 „ — „
5 m. —- p.
3
—
aasta eest
.
V> aasta eest,
.
.
14. WolipileLid:
15.
Ajalehtede saatmine:
Cebe ilmumise sagedus,
psstimaks tellimise raba
järgi arwatuö:
kuni 1 kord päevas
2 * nädalas
1
„ 2 „ kuus
.
,
.
.
. .
. 16%
... 14» o
6
aastas
.
.
.
.
. .
.
....
. 18%
.
12»to
. 10%
8°/o
24
Abitööd rahwale:
«dressi kirjutamine
........
kirja ning adressi kirjutamine............................
nõudekirja kirjutamine ilma trükitud tühikuta
(blanketita) poetikwiitungi kopeerimisega
—
m
■—
„
10 pv
25 „
—
25
— „
1 „
„
2 „
15 ».
50
25
50 „•
Telegrammid:
kohatised iga sõna paalt ......
alammäär.............................................................
kodumaalised iga sõna päält............................
alammäär...................... ..... .................................
kiirtelegrammib — 3 korba kallimad
makstud katse (odji. npoBf>pKa) 50°/o kallim
]ga ärakirja eelt 100 sõna päält . . .
telegraafilise wäljastusteateCyr/fcflOMJieaie o
cTaBH.) eest
.......................................
kiir-wäljastusteade.............................................
posti-wäljastusteGÖe...........................................
seesama täb-tud (kinnitatud)............................
wirgatjiga (käskjalaga), ajutiselt wersta päält.
eriadress (ycjiobh. aapeca>)
. . . . •
1
„
2
6
w
—
1
50
„
»
n
»’
30 n
55 „
— ,,
If
Celefoni taks.
Rostopõbintakfu' wõetakfe keskjaamast kuni 3 wersta kaugu*
lem ülesseatud aparaadi eest igal pool maal — erakorterites, waltt*
We-, seltskonna- jne. asutustes, ärides jne. 300.; m. I i n n a d e s
erakorterites 300 m; valitsuse, seltskonna^ jne. asutustes, aribes jne.
500 m Ciinimakiu korraspidamise eest vvoetakse aastas iga
wersta
ehk selle osa eest peale 3 wersta 50 m. Maal wöib Inmmaksu järg
misel kujul moodustada: A) kui liinide tanvitajab prii postiö muret{e*
wab, kohale weawad ja liinide korraldamiseks tarwilpe toojou anna*
wab, siis wõetakje aastas iga 14 wersta ehk lelle oja eelt peale 3
wersta a) uute liinide ehitamisel 20 nt., b) wanade liinide tarwitamise
15 m. B) Rui liinide tarwitajad prii postisid )a too)ouhu omalt poolt
ei anna, siis wõetakse aastas iga V4 wersta ehk lelle oja eest peale
3 wersta a) uute liinide ehitamisel 50 m. b) wanade liinide tarwita*
c?lateiefoni aparaadi pealt samal liinil aastas 100 m Lisakslistaja pealt aastas 20 m.. üjakuulmetoru pealt aastas 25 m.
25
CelefoniSe ümberpaigutamise eest o) samas hoones ühest ruu'Mlst 'teise 30 m., b) teise hoonesse 60 tn. (Lisatasu kauguse järele
\vt. eelpool), telefoni ta avitaja oma kommutaatori abil ühenbatawa
iga aparaadi pealt aastas 75 m. (Sarnase kommutaatori juures oiewa
peaaparaabt eest wõetokie põhimaksu eelpool tähenb. suuruses), kom
mutaatori teenimist toimetab peatelefoni tanvitaja üksikute kommutaa
tori
kaudu übenbatawate aparaatide tarvitajatega kokku leppides
omal kulul. Liinide ehitamine üksikute tarwitajate jaoks ja nende
korraspidamine sünnib tarwitajate eneste kulul, kuid postiwalitfuje teh
nilisel walwel. Lünimaksu walitsusele tuleb ainult peaaparaabi liini
eest eelpool tähenb. alustel maksa.
kõne taksid. Rõneb oma keskjaama tellijatega ™ maksuta;
järgmiste keskjaamade tellijatega iga minuti ehk selle oja eest oma
maakonna piirides 50 penni; igakordsete kauge kõnede maksude ase
mel wõib ühekordse aasta-maksu eest oma maakonna piirides wahalt
kõnesid faaÜfa, makstes iga aparaadi pealt aastas 300 m. (Heeb kõ
ned et wõi korraga üle 3 min. kesta, muidu langewab üle 3 min. ula*
tawab kõneminutid üldkorras maksu alla); ühest linnast ehk maakon
nast teise, wabaritgi piirides, iga minuti ehk j elle oja ee jt 1 mark;
kõned wõõrastele 'keskjaamas olewate aparaatide kaudu keskjaama
enese tellijatega iga 3 min. ehk selle oja eest 50 p., teiste keskjaamade
tellijatega nagu eelpool tähenb; kõned Tallinnast Beijingi iga 3 min.
ehk selle oja ee jt 3 m. Telefoniga telegrammide wastuwõtmine ja
kodu üleandmine iga telegrammi pealt 1 m. ttarwitaja peab teatawa
summa ette maksma. Ettemaksu suurus oleneb kokkuleppest, äratarwi*
tarnata oja antakse taga jt. Telefonogrammide edasiandmine iga 20
sõna pealt 2 m, wabariigt piirides 3 m
Rtirkõnebe eest (wäljaspool järjekorda) wõetakje kahekordne
maks. kui telefoni tellija mõnele teisele oma aparaadi sellesama kesk
jaama tellijatega ehk ühekordse kauge kõnede aastamaksu korral rää
kimises tarwitaba annab, siis ei wõi ta selle eest mitte maksu wõtta.
Iga telefonitellija wastutab isiklikult tema telefoni ühendusabinõube ehk nende juures ja kaudu ettetulnud wahejuhtumiste eest.
]fefeifew Eesli.
Wene aj ui. ml poolt kinnitatud seaduse põhjal walitub Eesti
Ajutine Maanõukogu wõi rabwa nimega — Eesti COaapäew luges
oma kohuseks silmapilgu eel — 17. now. 1917. — mil ta enamlaste
wägiwalbjel jumel laiali minema pidi, Eesti rahvuspoliitilise tulewiku
kindlustamiseks järgmist vvälja kuulutada:
1. Lesti Maanõukogu (GDaapäew) tunnistab enese Eestimaa
ainsaks kõrgema wõimu kandjaks, kelle määruste ja korralduste jä
rele kõikidel Eestimaal tuleb käia, kuni Maanõukogu poolt demo
kraatlise valimisseaduse põhjal wiibimata kokkukutjutaw Lesti Ajutaw
Rogu kokku astub, et Eestimaa riiklist korda kindlaks määrates maal
lõpulikku seaduslist ja walitfuslift wõimu luua.
2. Igasugused määrused, käsud ja dekreedid, tulgu nemad kelle
poolt tahes, on Eestimaal kuni Eesti Ajutawa Rogu kokkuastumiseni
makswad ainuüksi siis, kui Eesti Maanõukogu nemad vvälja on kuu
lutanud, kuna wastajel korral neid mitte ei tule täita.
3. Seks ajaks, kui Eesti Maanõukogu mitte koos ei ole, an
takse Maanõukogu juhatusele ja WGnemete=kogule ühes Maawalitsusega, kui Eestimaa kõrgema wõimu esitajale, õigus rutulikka määrusi
ja käskusid Eestimaa elu korraldamiseks vvälja kuulutada ja maksma
panna, kuni Maanõukogu kokku astudes nende määruste kohta oma
otsuse annab.”
22. now. 1917 a. aeti (Aaapäew laiali ja walitfema hakkas
tööliste ja soldatite saadikute nõukogu, kes ka Eesti As. R. walimised
21. jaan ja As. R. kokkuastumise 15, weebr. peale 19 >8 a. kindlaks
määras. Walimised peeti suuremas ojas kohtades määratud päewal
ära, kuna ühes ojas nad nädal hiljemaks jäid. Walimiji toimetati enam
lustest paremal pool seisjaile erakondile kuulmata Jurwe all. Rui esi
mesed teated walimisie tagajärgedest teatawaks said, olid need enam
laste vvastased, . waewalt 25 prots. hääli oli enamlaste poolt antud
Selle järele keelati walimised neis kohtades, kus nad pidamata ja As.
R. et saanudki kokku tulla. Weel mõni päew walitiejid enamlased ja
kuulutasid selle aja jooksul kehalised sakslased linnupriiks, ning ka-
17
düsid siis Wenemaale, sest peale tungima hakkanud Saksa vväge ei
suudetud wõi ei tahetu?) seisma panna. Enamlaste äramineku ja saks
laste sissetuleku wabel oli paar päewa wabet, mil enamlaste poolt
igal pool laialisaadetud valitsusasutused jälle tegewujt algasid, kuid
sakslaste sissetulekul likvideeriti need asutused ja asemele astusid mit
mesugused „verwa!tung’tf)“. Seda kabe walitfufe wabeaega tarwilas
Eestimaa Päästekomitee, kelle liikmeiks olid R. päts, Dr. Ronik ja
]üri Wilms (f), Eesti ifefeiswufe väljakuulutamiseks. Iseseisvuse akt
loeti rabwale ette Wiljanöis ja Pärnus, mujal linnades oli see wõi*
mata. Saksa sõjavägedele läksid i s e s e i s w a Eesti esitajad wastu
sellekohase seletusega. Sest ajast peale oli awalik elu surnud. Ruib
see oli ainult walijelt nii. Salajas, tuba all hõõgus aga midagi...
Sel ajal olime muust ilmast lahutatud.
Ainult üksteise käest kuul
sime, et wäljamaal meie esitajad, — kes sinna peale sakslaste
sissetuleku läinud — Eesti heaks agarasti tegewujes on
Oli saa
dud Eesti iseseisvuse tunnistamine de facto prantsuse (l.lll),
Inglise (20.B1) ja Itaalia (29.V) valitsuselt. Suwel sepitsesid aga
maa walitsejad igasugu plaane kuidas Eestimaad Saksamaa külge
liita. Rüll saadeti saatkondi Saksamaale, millesse meie häbiks ka vil
jandimaalt isik kuulus, küll weeti wallawanemaiö Riiga „maa häält”
andma, kuid kõik asjata. Sügisest-suwe tuli pööre. Prantsuse wäeb
lõid Saksa wägejiö ja hakkasid jõudsal sammul edasi tungima. Saksa
wäed ei suutnud enam wastu panna ja 7. now 1918 puhkes Saksa
maal rewolutsioon. Prantslastega tehti 1 >. now. waberabu, Saksa
keisririik langes ja — sellega ühtlasi wabanes ka Eesti Saksa ikkest.
10 now 1918 a annab «provincialwalitsus Eesti ja Ciiwimaal”
teada, et Saksa fõjaülemus lubab Eesti COaapäewal kokku tulla, üht
lasi tuleb ka Eesti walitsus, mis okkupatjiooni ajal põranda all tööta
nud, päewawalgele ja hakkab kohe kibedasti tööle. 20. now. astub
COaapäew kokku, kes rea hädalisi seadusi wastu wõtab, Asul. Rogu
walimised 1., 2 ja 3. weebr peale >9 9 määrab, uue ministeeriumi
kokku seab peaminister R. pätsiga eesotsas. — Saksa wäed peawab
Eestimaalt lahkuma, nad peawaö aga niikaua siia jääma, kuni maal
kord sisse seatud
Seda ei täida Saksa wäed
]a taganewate saks
laste kannul astuwab piiril juba ammu parajat silmapilku tuuranub
Wene wäed Eestimaale. 28. now jäetakse meie poolt Darwa maha.
Rogu maal on käimas kibe malewa loomine
tuleb wobatobtiikke.
(Dobiliseeritakse. Sõjawarustus on meil puudulik, sellepärast peametaganema, kuid see sünnib aga wisalt
Iga jalatäie maa eest peetakse
elu ja surma peale wõitlujt
]a paar päewa warem, 25. now, on ka
pibkwa pool enamlased tegewujt alganud ja ka siin oleme famail põh
jusil sunnitud taganema. Palja kätega woidelda on meeletus, kuid...
<28
Ja mõni pöew hiljem kuuleme, et 3. dets. meie soomusrsng
xvõitlufejt ofa on wõtnub. Muidugi ei olnud fee kiirelt tehtud foo=
musrorq mitte praeguse sarnane, kuid siiski aitad ta palju. 8 dets.
jätame Wõrtt maha. 16. lahkume Rakwereft ja 17. Malgast. Enam
laste wäeb marssiwad Cartu 22 dets. Siis taganewaõ weel meie
wäeb natuke kuni 3 jaan. 1919 ning 7. jaan teatatakse, et Eesti
wäeb üleüldist pealetungimist on alganud, mis meile juure eduga
areneb. Oarwa ja Cartu sihil on enamlaste front segi löödud ja
10. jaan. wõtame Capa jaama, 12 Rakwere, 14 Cartu ja 19.
jaan. Darwa tagasi
Ratuke wtfam on edasitungimine Malga sihil,
kuid kui meie soomusrongid juba Cartu poolt Malgale lähenema
hakkasid ja teine wäeofa Carluft otse Wõru peale tungis ning kol
mas Petferi juures raudtee läbi lõikas, lõi ka lõuna front kõikuma.
30. jaan afuwab meie wäeb petferi ja R weebr. Malka ja YVõtru.
Malga eelses wõitlufes sai furmawalt baawata wabwa iilemleitn. Kuperjanow. Waenlane on igal pool piirini surutud
Rui Darwa sihi!
meie 4—5 wersta päewas taganesime, siis läks pealetungimine päewas 12—13 werstalife kiirusega
Sest ajast on terwe fõjategewus piiri kaitsmises seisnud.
Rui meie wäed ka Lätimaalt enamlased wälja olid ajanud, puu
tusid nad Saksa lanbeswebriga kokku, kes endid Ütlesid ka enam
laste wastu sõdiwad
Mõis arwata, et naõ meiega ühes taganejaid
enamlasi suruda aitawad, sest nad ise ^'elasid. et nad enamlaste wastu
sõdiwad, kuid selle asemel kuulatasid nub Resti wäe enaralifeks ning
hakkasid meiega sõdima. Meie malewa, kes enamlastele oma waljut
kätt tunda andis, äigas ka siin lanbeswcbrile hoobi, nõnda et fee Riia
poole põgenema pani. Rui mitte liitlaste esitaja Gougb wabele poleks
astunud, oleks meie malewa lanbeswebrijt ainult riismed järele jät
nud
fõiljem ei ole lanbeswehr meile enam kallale tunginud, kuid
meie naabrile — Lätile — cn ta äbwaröaw ja alles oktoobri kuul
tungis ta peale ning wõttis osa Riia linna oma alla. flppirutanuty
meie soomusrongid panid edasitungimise seisma.
WtiiifeU oleme sõjaliselt abi mitmesugust saanud. 12. dets. 1918
jõudis Callinna reibtle Inglise taewastik, kes meile niihästi kõiblift toe
tust andis, kui ka meid mere poolt kaitses
27. dets 1918, kui enam
laste laewab Callinna „küi!a“ tahtsid tulla, wõttis Inglise laewastik
ühe \Vene laexva ja järgmisel päewal weel teise Mene laewa kinni.
Caewab sõidawad nüüd Eesti tipu all ning aitawad meie randa kaitsta.
Rui meil häda suur oli ja waenlane weel mõnikümmend wersta
pealinnast kaugel oli, saatsid ka fuguwennab soomlased meile fõjawäe
näol toetusi.
29'
27, dets. 1917 astus (Daapäew uuesti kokku. Waenlane seisis
Callinncft mõnikümmend wersta eemal. Seisukord oli kriitiline. COaa=
päevv pööras toetust la abi otsides kogu kantud ilma demokraatia,
poole Üleskutsega. Aj Rogu valimised lükati edasi.
Sõjaft hoolimata kestab riikline ülesehitamise töö edasi.
Wiimaks peetakse Ai. It walimised 7, 8. ja 9. apr. ära ja j ii5
ripäewal, 23. apr , astub uus peremees majasse — Ajutaw Rogu as
tub kokku
Rjutaw Rogu ajub kobe töö! otsast kinni ja teeb juure
hooga põbjapanewat tööd. 9- juulil kuulutatakse riigi ajutine põhi
seadus wälja. Siis pannakse üleüldine koolisundus maksma. Sellele
järgneb maaseaduse ^väljakuulutamine 25. oht Seadus rabwobaäle='
tuse ja rabwa jeabusatgatusöiguje kohta 24. now. ja seaduslises dele
gatsioonis põllutööliste tööaja ja palgaolude korraldamise seadus. Wabe*
peal wõeiakfe riba wäbemaib seadusi wästu. tl Bf R. töö kiiremini lä
heks, asutatakse feabusandline delegatsioon, kes wäbema tähtsusega
eelnõud läoi arutab ja maksma paneb.
Lõpuks peab nimetama et Wene nõukogude walitfus meile ja
meie naaberriikidele rabuettepaneku tegi. COeie poolt käis saatkond
p. Birki juhatuse! pibkwas eelläbirääkimiste!, millele pidid järgnema
I
mkimijed hiljemalt 25. okt Lt Kuramaa sündmused aga Läti
rmwjiüe tähelepaneku sinna tcmmajid, ei jäänud Lätimaa rahu läbirää
kimistest Wenemaaga oja wõtto, mispärast ka rabuläbirääkimijed edasi
iühuii. Kabu tehakse Balti riikide poolt Wenemaaga ühiselt. Kabu*
läbirääkimiste üle on Balti riigid koone! korva! vestis koos käinud nõu pi
damas lleid nõupidamisi or nimetatud Baiti riikide konverentsiks.
Wiimajel nõupidamisel 17., 18. ja 19. now. 1919 oli ka Wene nõu
kogude wabariigi poolt esitaja. Sel konwerentjii oli läbirääkimise all
waugide wabetamine Wenemaaga, missuguses Küsimuses Wene nõuko
gude wolitjuje esitajaga ka kokkuleppele jõi+i.
See oleks mõnejõnaline ülevaade tähfamaiji sündmusist Cesti
ifefeiswuje esimese kabe (19 8, 1919) acmta jooksu! tkuni now.
1919 a.). 20.Xi.1919.
jubahsel
Hau® roMSlsrfžhWiisc v,*asfu. Öeldakse raud ei pea wärwi
küljes, waid v.ärw tuleb tükkide kaupa maha. On olemas wäga
lihtne abinõu kuidas seda ära hoida. WaSatud raud, mis auklik on*
tuleb enne wärwi mi st üle pesta ja nimelt need kohad, mida wärw:da tahetakse, ja siis kuuma linaseemneõliga (wärnitsega) üle
pintseldada,
Kui asjad wäikesed on ja kuumust wõiwad kanna
tada, siis wõib neid tules nõnda palawaks ajada, et pääle pintsel
datud õli suitsetama hakkab. Siis lastagu raud aega mööda ära
jahtuda. Niiwiisi ettevalmistatud raud peab wärwi kinni. On
asjad suured ehk ei wõi neid tulle panna, siis pintseldatagu neile
hästi palawat wärnitsat peale, 'sest wedel wärnits tükib igasse
auku. Kui selle järele wärwimist toimetatakse, siis peab wärw
kaua wastu.
Rauast ilutööde roostetamise eest kaitsmiseks öörutagu nad
wahast ja terpentiinist walmistatud seguga üle. Segu walmist.
järgm.: wõetakse walget ehk kollast waha ja sulatatakse sooja
terpentiini sees, nii et kaunis kõwa segu tuleb. Sellega seguga
õõrutakse raud, mida roostetamise eest hoida tahetakse sisse.
Rauast korstnad tõmmatagu selle järele kui nad roostest
puhtaks õõrutud lubjaga üle, sest et lubi soojuse käes ennast ei
muuda.
Bronksiuaine. Kõige lihtsam pronksimise wiis on, kui asjad
(nagu lambi jalg, küünla jalg jne.) wedelikuga, mis õlilakist ja
brongsi pulbrist walmistatud, üle wõietakse. Ölilaki asemel wõe
takse ka just selle tarwis walmistatud lakk. Brongsi pulbeft saab
igast wärwi- rohupoest. Sel juhtumisel ei ole läige küll kõige pa
rem, kuid täidab siiski oma otstarwet Teine wiis on järgmine.
Raudasjad tulewad hästi puhtaks teha, siis soojendatakse neid
ning pistetagu sula brongsi sisse, millel wedel boraksi kord peal
on ja liigutatakse asja selle sulatise sees tükk aega. Selle järele
wõetakse asi sulatise seest wälja ja lastakse ära hanguda.
Heiiiafud asjade puhastamist toimetatakse järgmiselt:
asja õõrutakse pikka mööda pooleks lõigatud sibulaga ja pestakse
umbes 2 tunni pärast niiske pehme wammiga.
Portselaani ja sawiasjade kitt. Gummiarabicum sulatatakse
wee sees ära, nõnda et ta paras wedel on, aga ka hästi puhas
(ilma purudeta). Siis puistatakse sinna gipsi sekka, nõnda et segu
piima koore paksuseks muutub. Siis määritakse seda asjade katki
murdunud äärte peale ja surutakse ääred wastastikku hästi kõwasti
kinni ning hoitakse sarnases seisukorras kuni kitt täiesti ära kuiwanud on.
Lambi tahti tuleb enne äädika sees leotada kui ta tarwitu;.sele wõetakse, siis ei põle ta söeks.
31
Kalia Siim. Wõetakse kaalu järele ühepalju head liimi ja
Ameerika kalaliimi ja lastakse 10—12 tundi liguneda ning aetakse
siis keema. Keemise ajal lisatakse nõndapalju taniini juure, et
4erwe segu siirupi paksune saab. Seda liimi peab soojalt wärskelt lõigatud waheldi pantawate naha serwade peale määrima.
See liim hoiab naha kõwasti koos.
Haisewa pudelite puhastamine. Pudelisse riputatakse na
tuke pipart, kallatakse siis pudel sooja wett täis ja lastakse seis
ta ning loputatakse pärast külma weega puhtaks. Nõndasama
wõib käte pesemist lõhnawaist ollustest piipra abil toimetada. Pu
delite puhastamist wõib toimetada ka sel teel kui nad puusütega
täidetakse ja seista lastakse.
Puhas huid- ja hõhe asjade tundmine. Proowitaw
kuld ehk hõbeasi tehakse niiskeks ja tõmmatakse temast põrgukiwiga üle. Puhta kulla ja hõbeda peale ei jää mingisugust mär
ki, wale kulla ja hõbeda ehk muu metallide segu peale jääb must
kriips. Kuld ja hõbe raha peale, milledele waske on sekka se
gatud, jääb hall-mustjas joon.
Et harilikku tisleri liimi weekindiaks teha, seks tuleb
weele, milles liimi walmistatakse, keetmise ajal natuke doppelten
Chromitali juure lisada ja pärast liim ärakuiwada lasta, enne kui
teda tarwitatakse.
hahk jalanõude hoidmiseks on järgmine lihtne abinõu.
Jalanõusid ei tohi märjalt seisma jätta; nad puhastatakse korrali
kult ära ja määritakse kuiwa lapiga waseliini peale ning õõrutakse
watiga hästi sisse. Sama abinõu tarwitatakse ka siis, kui jala
nõud kaua tarwitamata seisnud on.
Waseliin ei luba nahka kuiwada ja hoiab teda lõhkemise eest.
Reumatismusi! (jooksja) wasstu. «Segatakse segi 30 gram
mi kampust ja 70 grammi terpentirii õli ning määritakse selle
seguga 3 korda päewas koht, kus walu tuntakse.
Karedate käte pehmendamiseks. Wõetakse ühepalju
wett ja glitseriini (umbes l/8 dooli) ja bensoiini tinktuun ning um
bes 5 grammi borakst 120 grammi wee peale. Peale pesemist
kuiwatatakse käed hästi ära ja õõrutakse selle wedelikuga käenahk hästi sisse. Et ka lõhna saada, seks lisatakse wedelikule
mõni tilk roosiwett juure.
32
Juuksekasum edendamiseks soowitatakse walmistadajärg
mist segu ja sellega peanahksisse õõruda : 7 dezigrammi kristallist
mentooli, 50 grammi 90 kraadilist piiritust ning 45 grammi destil
leeritud wett. See segu pannakse öökspäewaks seisma ning
lisatakse talle teisel päewal 30 gramm! laboni (saab ap+eegrst)
juure. Sellest segust jätkub kuuks ajaks.
Juukse wäljalangemise ja pea kõõma wastu walmistatakse
järgmist abinõu: 7 loodi Spirt.
Lawendel ja 4 loodi Botari d
Exando segatakse hästi üksteisega ning wõidakse sellega iga õhtu
kergelt peanahk sisse. See aidab hästi ka juukse kaswuie kaasa.
Sawi-rohi difteriidi wastu. Prof. Dr. Stumpf soowitab tar
vitada savvi pulbrina kui head rohtu difteriidi wastu. Dr. S. su
latab 125 gr. savvi weerand liitri wee sees ja annab siis haigele
seda teelusika täis korraga. Pärast poole wõib antawat osa suu
rendada kuni 1 a supilusikatäieni. Sisekonna jaoks on savvi sel
kombel täiesti kahjuta. Piima sees ei tohi aga savvi mitte sula
tada. Hea on seda juua kui kõht tühi on.
Mõne tunni pärast
on paranemist märgata. Ka rasketel soolikate ja sisekv.-na hai
guste kordadel soowitab Dr. S. savvi sulatist tarwitada, wahekorras 1 :2. Nõndasama wõib ka wäikestele lastele, kel nalwa toit
luse tagajärjel sišekond korras pole, savvi sulatist anda = 3 kuulis
tele 10 gr. sulatist päewas, 6 kuulistele — 25 gr., wanomaiie kuni
50 grammi päewas.
Halb lõhn ninahaiguse
korral
kaob
nina pesemisel sawisulatisega, mis järgmiselt walmistatakse: 125
gr. põletat. savvi sulatatakse poole liitri wee sees ja pestakse sel
lega -j—2 korda päewas nina Sawi wõib igast rohukauplusest
wõi apteegist saada võlus cilvci nime aü.
)
Adressilaud linna miilitjawalitjufe juures Rasfijaba uul. JNš 6..
Awafub samal ajal hui m .“"ffawaiitjuski. Ceafeb saab maksuta.
dwokaadl^
'.vannutab advokaadid: R. Baars,
Lossi uul, Rrebiitlbifufe majas; fl. jung, C. R. Jakobsoni tänaw)en
dine Weski uul.', Metsa majas; 0. Leik, tartu uuk JNI 7. Wannuiatud advokaadi abi 6. talis, Lutsu uul., Rndersom majas,
e. aabwohaai M- Aleksinsky, Lossi uul. Õolonque majas.
AZaleht. „ Sakala" ilmub kolm korda nädalas: esmaspäewal,
kolmapäeval ja reedel, toimetus ja talitus turlu uul. tiüajeppa
m^jas. telefon M 31. Wastutaw toimetaja Dr. M Hages, wäija*
anõia Witjanbi Ajalehe kirjastuse Ofaübifus. 2)
: i CDaakorma
teataja" ilmub 1 korv nädalas maakonna walitjuje väljaandel ja si
saldad maakonriawalilli
. pclitje; ameiiifi teateid.
Aktsisiwalrtfufe
. ykonna asukohi Wiljanhi rente! juures.
' ,in_konna ülemaks on iõ. Ruii.
Apteek.
Sdiölerite närijad, Suure turu ääres.
e.
Arstid,
Gernbarb, Lossi uul, omas majas
CD. Rõges.
Rauda uul, Riwistiku majas. B. Sellbeim, Rassisaoa uul. JV» 13.
B. Silbermann, C. R. Jakobjoni tänmv (enb. Weski uul.) Metsa m.;
t. Soosaar Lossi uui. Sander: m.; B. Ströbmberg, Lossi uul, Golonque majas; J. Wares, Loosi ja posti uul. nurgal.
Gkopli paal.
>’*aL t
(linna oma), Wäihe uuk
hobuste*'je:«tui, „ Blir.be" võõrastemaja juures, WaKsali u.
SSa % kodu (linna oma), Suure1 turul.
Modern", tarin ::ul, tõllajeppa m.; ,Jbeaal!t,
Cosfi uul., Sa 'fi maias.
<8i$uub. Linna Jaani kirik. Õpetaja
/ . Maakoguduse
püha Pauluse kirik, õp. J. Cattik, köster J. Siimer. Wene õigeusu
kirik, preester H. Lusik.
34
KohuS Wljanbi-pärnu rahukogu, Posti uu!., omas m. 4.
jaoskonna rahukohtunik, rahukogu majas; 6. jaoskonna rahukohtunik,
rahukogu majas kantselei tunnid kella 10 — 1 päewa. Rahukogu
esimeheks on 6. Seen, fekretääri k. t 15. Raspcrjon. 4. jaoskonna
rahukohtunikuks on R. Wi&welin, tema aita käiwab: Wiijanbi linn ja
Wana=Cänna|ilme, Uusna, Üue-Wõiõu (Karula), Wcna-Wõibu, Wiirath,
Wiijanbi, Pärsti, päri, Puiatu, Suure-Kõpu, Wastemõija, Surgawere,
Caewere Olujtwere wallab- 6. jaoskonna rahukohtuniku kohuste tait=
jaks on Vi. Kurrik, tema alla kciwetb; !5ummu!i, Koorküla, jõgeweste,
Datküla, Seime, Cõwe, Taagepera, Ceebiku, Riidaja, Kärstna, üue=
Suislepi, Wana-Suislepi, Cerwastu tuhalaane, Oisu, Ribu, bolltre,
Loobi j ci Kummuli waüab.
KrcpvStL jaoskond rahukogu majas.
KoHtupristaw Ööri, Lutsu uuk, Rnberfoni m.,
KoHtu-uurija 5. Ciiwak kantselei posti uuk, Scbnurbergi m.,
Kantselei tunnid kella 10 — 1 t*
, Koolid, eesti Saribusfettji tütarlaste gümnaasium ja poeg
laste reaalgümnaasium, mõlemate hoolibe kantselei C. R. jakobfoni tänaw (enb YVeski uuk) seltsi majas Rcolijubatojab: (T), VYarnk (tut.
aümn.) ia Cb. Koi-, (poegi reaala). Linna tütarlaste gümnaasium,
Linnu uuk, linna majas. Koolis ukd'ja }. Lepp. Lrnna kõrgem alg
kool Suure turu ääres; kooiijubat. R (Poks (õpetus maksuta) *
c- Rubibars’i nimplinp
Sx
nimeline Hrmrs
linna nlnkool
algkool 'Q
;a II.
II linna oiokool
algkool Suure 1turu
ääres* UI algkool Kantremaal (endine ministeeriumi kool) ja Iv alg
kool WaMaii uuk, Wene kiriku konvoi, 1 rahvyakool (enbine .vene
kiriku kool), Callinna uuk kihelkonnakool (poisslastele^ raukuniõi^os
von Rnrepi poiss- ja tütarlaste gümnaasium, C. R. Jakobjoni tän. Lmna poolt ülewalpeetawaio koolibes u õpetus makrota.
Laadad. 25. jaanuaril; 3. weebrucm!_ aastaiaat 8 päewa:
neljapäewal pärast ülestõusmijepäbi; 22. juunil; 7. okt. ja 8. dets.
'lasteaed.
Wiljanbi eesti Oaisfeltji lastab Wiijanbi mõisa
wanas lossis
L»NKawatttfuS, raekojas, Linnu uu!
Cin? apea R. (Parfelbt,
linnafekvetäär J Dur.iel OmnõuMM: € Sf mm, R. Roffct ia
K SdjmiM (hõik i-d )
Cmna kooliwahtfufe )ubota|o: ft. lOatfelol,
linna toifiuso|atonno juhataja: fl Roffer, boolekanöe osakonna juhatajQ K Scbmibt, kortetiofakonna juhataja t- Rõpmann. LmnawaMfuje asjaajamise tunnid on kella 10 1 l a
- LinnawottkoHu on 28 liikmeline, walitub 1919 a. juwelWolituste tähtaeg lõpeb 1. jaan 1921. Cinnawohmkkubeft on 14
35
fotfialbemokraotia partei, 7 rabwaerakonna, 4 tööerakonna ja 3 linne
kodanikkude rühma liiget Welikogu juhatajaks on A. German, abiks
fl Gunt, fekretääriks ]. Daniel
Loomaarst p. Raska, Suure turu ääres o. m-
Lngemisetoad 6. Sots.-dem. partei YViljanbi osakonnal ti6ranb*
Gotelli" alumisel korral; Pooresoolüdul.
Maksuamet. Rantfelei Lutsu uut INs 5 I jaoskonna mak
suinspektor Glabis Cster, kelle alla kuulub Paistu, Geime, Carwasüi
kihelkonna^ ja Ml j andi linn tl. jaosk maksuinspektor Mölder, kelle
alla kuulub muu osa Wiljanbi maakonnast.
MaakoauawattLsus pikas uul M 2. Kantselei tunnid kella
9 - 3 l a. Maakonnavalitsuse esimeheks on fl. Cibar, fekretääriks
fl Coorits.
Maakonuanõukogu esimeheks on J. Peterson ja fekretääriks
fl. Coorits
^lafciarmfe kohuseid täidab 4. jaoskonna rahukohtunik fl.
Wichwelin, kantselei kohtu kantseleis.
Wgad ja rahaasutused. Wastastikune Rrebiitübifus, Lossi
;j'a 'Carlu v ' nurgal, o, majas, flwatub igapäew kella m—2 p j.
Cesti Caen. ja GoimUhifus, Lossi uut, Krediit ühisuse majas, alumi
sel korral, flwatub iga teisip., ja neljap. ja reedel kella 10—2 p. 1.
Janis.
Politsei. L inna politsei
Kantselei Kassisaba uul. nr. 6
Maakonna politsei
'Politseiülem Käär
kantselei
ülem
Suits.
pikk uul- N°
Sekretäär G.
2 Gab!eri majas.
P«flstmaja Linnu uul tütarlaste gümnafiumi wastu. Kantremaa ojake • •na pritsi, uur Pobrti vvabriku juures.
Postkontor asub Posti uul. JVs 14. Kontori ülem R. Wink.
Kontor on awaiuö äripäewabel kella 9 — l l. a. ja 5 -7 p h (kinnit
kirjade jaoks), piibapäewal kella
bom. — kella 7 õhtu.
9 — 11 e
Margi müük
kella 9
PäewapiLdi töökojad.
fl. Allik ja Ceng, Posti uu!., Rofe
m.; Cints, Cailinna uul, Miili m.; }, Riet, Garjutufe ja posti uul
nurgal o. m
Mamnaiuiauplnjcto. läooliõnetajate abianbm. seltsi raamatunpl., Lossi uul, Sanberi m. C. Rurrikofi, Lossi uul., Krediitühisuse m.;
G. Leoke, Cartu u., Lutsu m; fl. Cõllafepp, Cartu uul. o. m; aja
kirjanduse ja kirjanduse kontor „Walgus“, Lossi uni., Rieti m.; €.
Ring, Cartu uul. .
3*
MaaMAt lk kogud. 1) Cugemi|eringil, „ Sakala" talit
Swotub igat teifip. ja neljap. kella 6—7 õhtu ja pübapäewal kella
12 1 1. a. Liikmemaks aastas 10 marka Raamatukogus on urntes I500köibei mitmejug, raamatuid. 2) noorefoolvbul.
Mkntei Lossi uul. Awatuö kell 9—2 p. 1.
Mohnpokd. öüntbcr, tartu uul, Cõllafeppa m.; CD. föõiwa,.
fosji ja tartu uul. nurgal; Reicbenbad), Lossi ja tartu uu!, nurgal.
@aruiaBi Jannau (enb„ Sewigb), 6. R Jakobjoni tänaw Ni
3 ft Roppe!, ]ärwe uuk, o. m.; Laidoner, tartu uut., Riwistikus.
Seltsid eesti lõariöusjelts, 6. R Jakobjoni tän., end. Põllu»
meestefeitfi mchvs. eesli Põllumeest Selts, Catiinna uul. JNl 1 , sa
ma seltsi Kaubanduse Osakond jm km
esimene Cugemifering ..Sakata" ruumioes; eesti Matmisekassa, C. Käsitööliste abiandmise seltsi
juures; Eesti Käsitööliste aoiandm selts, posti uuk, o. m ; ,.RoitZi
S. R.'jakobjoni tän., o. m; Qejilastepibajute selts; Wüjanbi Musetimi Selts; Wabatabtük tuletõrjujate selts; Oaisjelfs; Rabwaülihcolibe
Seltsi; Roorejooiiit.
SõjawLe-komisjon Lutsu uul M 4 Rabwawäelaste regijt*
teerimije büroo ..Kassinos", sissekäik Posti uul.
58r?iiar..L«,«2 kopli paal.
Ta
ühisus ,Mbi" kauplus Lossi uul. Lutsu m.
Erc/ikotad: C. Ring jn ]. U>,.^betg, Cartu uul, E. iõunt*
Posti uuk
Turgu yeOakje teijipaewa! ja veebel.
Töökultje kommrsfar.
pärnu=Wi!janbi UI. jaoskonna töö»
kaitfe nvuimisfaT Creufetb. Kantselei, 6, R. Jakobjoni tänaw Ns 12.
Wamcke m.
Suuta woestelasLe kshus, raekojas.
WaeStr^maja, linna oma Posti uuk* Wiljanbi walla oma,
tartu uul. Lõpul.
Wr.juudi tt»a-majä tartu uuk
Waug«
la praegu ei ole.
Arestimaja on rabvkegu juures,
Wabrikud ja tõõko»ad.
ünatöösufe iimiuje niaketruje
6. vobm« nabapavkimije V/bnuba tartu
uulzjis 23 o. m. iõoff ju u Co nakrpurkimife töökoha Oõlmmeesiefeltji maja taga tallinna mv • ISc.ä kelme wnhiik, Kauba uuk M 2.
J. (Detfamärbi majirtawubrik, callmna uuk 0. Pobrti majinawabrk
Wakjali uul., Rantremaal E. Pohli tikuwabrik wakjali juure . f.
Rotbergi nafeaparkimije töökoda, Põllu u. o. m. Riepricbi nabaparki»
wabrik, Lossi uul. lõpu'
miss töökoha, tartu u. Cellepi auruwesku Järwe ääres; wefixves*
kid Röstis, Räärik, ja Uuexveski, Peetrimõisa maanteel.
Meewärgi Kantselei linnaametis.
Wõõrastemajad. „ Erand hotell", „Bristo!l“ ja «MetropE
Tulekahju tkadaandmise kohad: pritsimaja, elektrijaam f«
linawabrik. Ruid wötb ka igalt poolt telefoni tee! teatada.
Telegraaf postkontoris, Posti uu,.
Telefoni keskjaam Posti ja Cosfi uul. nurgal, end. Ra]in®
ruumides.
Niigi homkasfa rentei juures, kus ka lähemaid teateid saad
Kaitseliit. Linna osakonna kantselei Rasino ruumides, Il kor
ral, sissekäik Lossi u. Maakonna osakonna kantselei säälsamas majas, sissekäik posti uul.
Linna komandantuur asud C. R. Jakobsoni tän. end.
Wolffi majas.
Ämmaemandad
£. Rdamson, tallinna ja Rauda uul. nur
gal; CD. Roort, tartu uul. wallamaja wastu; Ciiberg, Rõrgemäe (PÄlufeltji) uul. o. m
iormifamife määs.
1) Rilowatt tund 3 m. 50 penni.
2) Lampide päält: nowember, detsember, jaanuar 10 küünt. —
12 m., 16 küüni. 20 m., 25 küüni. —- 30 m., 32 küüni. — 40 m,
50 küüni. — 60 m.,
Weebruar, märts, aprill 10 küüni. — 7 m>, 2-0 p., 16 küüni.
— 12 m., 25 küüni. — 18 m., 32 küüni. — 24 m., 50 küüni 36m,
ODai, juuni, juuli 10 küüni. — 2 m. 40 p., 16 küüni. — 4
m., 25 küüni. — 6 m., 32 küüni. — 8 m, 50 küüni. — 12 tn
flugujt, september, oktoober 10 küüni. — 7 m.. 20 p. 16 küüni
— 12 tn., 25 küüni. — 18 m., 32 küüni. — 24 m , 50 küüni.
— 36 m.
Clektri woolumõõtjate üür endine, 15 m. aastas.
Weetarwitamifetaks: 2 penni pangi eest. VVeemõef*
fate üür 9 m- aastas.
See taks hakkas maksma 20. novembrist 1919.’
38
Wiljandi maakonna teated.
Maakonna politsei.1
Maakonna politsei ülemaks on J. K ä ä r, abi P. Kase sekre
täriks W. O j a. Kantselei on Pikal uul. Gableri m. hantseleitunnid
on keila 9 hom. kuni k. 3 p. I.
Wiljandi maakond on 4 politsei jaoskonda jagatud.
Esimese jaoskonna ülemaks on Kuuman, kelle alla
kuutuwad Wiljandi, Kõpu, Paistu kihelkonnad ja Tarwastu wald.
Jaoskonna ülema kantselei on aj. maakonna politsei ruumides.
Wanemad politseinikud selles ringkonnas on Laos (Wiljandi
ja Wiiratsi wallad), Pihap (Päri ja Pärsti w.), Weidenbaum (WanaWõidu wald), Saabas (Karula w.), Tõnnisson (Wana-Tänassilma ja
Uusna wallad), Pakk (Suure-Köpu w.,) Noorkukk (Puiatu w.);
Lõo (Holstre w. Loodi w. Tinnikuru), Jaakson (Tuhalaane
w.), Kivvikink (Heimtali ja osalt Loodi w.), Hommuk (Aidu w.).
Lapp (Õisu w.), Ruubel (Kaarli w.), Juhkarnson, Kiwirist (mõlemad
Tarwastu w., esimene lõunapoolses, teine põhjapoolses osas) —
Teise jaoskonna ülemaks on Kase, asukoht Tõrwa
alewis. Tema alla kuuluwad Helme kihelkond ja Wana- ja UueSuislepi wallad.
Wanemateks politseinikkudeks selles ringkonnas on: Müür
(Tõrwa alew), Subi (Patküla ja Jõgeweste wallad), Paulmeister
(Helme
w.),
Tauts
(Taagepera
w.),
Ots
(Hummuli
w.), Muni (Kärstna ja Riidaja w.), Konrad (Leebiku ja Lõwe w.),
Koljas (Koorküla w., Holdre ja Ala mõis), Teemus (Uue j* WanaSuislepi w.).
Kolmanda jaoskonna ülemaks,
on Annus, kelle
asukoht Wõhma alewis.
Tema alla kuuluwad Suure-Jaani ja
Pilistwere kihelkonnad ilma Jmawere wallata.
Politseinikkudeks on selles ringkonnas: Jaanson (Kabala w.)
Wister (Kõo w.), Abram (Olustwere w.), Kurwits (Wastemoisa.,
w.) Poohland (Sürgawere w.), Ott (Taewere w.), Rinaldi (SuureJaani alew), Wiilo (Wõhma alew).
Neljanda ringkonna ülemaks on Lillak, kelle asukoht
Põltsamaa alewis on. Tema alla käiwad Põltsamaa, Kolga-Jaani
kihelkonnad ja Jmawere wald.
Politseinikkudeks tähendatud ringkonnas on: Kristjan Pensa
(Jmawere w.), Lillak (Aocawere ja Rutikwere w.), Kureson (Kurista
ja Lustiwere w,), Susi (Pajusi w.), Schults (Uue-Põltsamaa w.)^
Fetdmann ja Mets (mõlemad Wana-Põltsamaa w., esimene põhja-
Š9
poolses, teine lõunapoolses osas), Luts (Wõisiku w.), Kots (Soo
saare w.), Liinson (Põltsamaa alew), Wäljaots (Põltsamaa alew),
Maakonnawalitsuse tegewuse jaotus.
I. Administratiiwosakond. Üleüldine maakonna- walitsemme
ja asjade korraldamine, walla- ja alewiomawalitsuste, miilitsa ja
teiste maakonnawalitsuse alla kuuluwate asutuste juhtimine ja nende
tegewuse seaduslikkuse järele walwamine; tarwilikke walimiste
korraldamine ; kodaniku julgeoleku ja isikukaitse eest hoolitsemine,
maapostioluae korraldamine, tulekahjude ja muude looduslikke õn
netuste wastu wõitlemine; elumajade süsteemi ja ehitusmääruste
^/väljatöötamine ja maksmapanemine; kohalikke maa- ja weeteede
tegemine ja korrashoidmine ; keskwalitsuse ja sõjawäewõimude sea
duslikke nõudmiste täitmise järele walwamine. Osakonna juhat'
A. Loorits.
II. Majandusosakond. Maakonnawalitsuse kassa, kapitaale ja
waranduste walitsemine; maakonnawalitsusasutuste kulude ja tu
lude eelarweie kokkuseadmine ; makse ja koormatuste korralda
mine, jaotamine, jaotuste täitmine, makse sissewõtmine ja wäljaandmine; ühiskondlikke laenuasutuste loomine ja juhtimine; ühistegelikke ettewõtete edendamine; wastastikuse kinnituse korralda
mine ; ühiskondlikke ehituste, ühistööde ja ettewõtete kawatsemine
ning täidesaatmine. Osak. juh. J. Kõpp.
III. Haridusosakond. Rahwahariduse üleüldine korraldamine
ja juhtimine maakonnas; koole ülevalpidamine, koolihoonete ehi
tamine ja parandamine, inwentaari ja öpiabinõude muretsemine,
õpejõude määramine; kutsekoolid ; rahwaharidus wäljaspool kooli;
kursuste ja ettelugemiste toimepanemine; raamatukogude ja lugev mistubade awamine. Osak. juh. G. Kõrtsmik.
IV. Terwishoiuosakond. Rahwa terwishoiu korraldamine ja
selle järele walwamine; arstid, ämmaemandad, haigemajad, aptee
gid, rohukauplused, wõitlus külgehakkawate haiguste wastu, desin
fektsioon, kaitserõugete panemine jne.; terwishoidlik walwus toidu,
joogi ja maiusainete üle, nende ainete walmistusasutuste ja müügikohte järele; walwus terwishoiu seisukorra järele awalikkes ase
tusis, saunes, supeluskohtes, wabrikuis, tehasis, töökodades, tööliste
elukorterites, ühiselumajades, söögimajades, wõõrastemajades, öö
majades, wangirnajades, karistusasutusis, seltsimajades, kirikuis,
kooles, terwishoiu statistika. Osak. juh. Dr. J. Wares.
V. Töö- ja Hoolekandeosakond, Töökaitse, tööolude järele
waiwamine; tööandjate ja töötegijate wahekorra korraldamine; wahetalituskontorid, tööbürood, tööbörsed, tööliste organisatsioonid ;
õigusteadlik abiandmine: wanadeie ja tööjõuetuile abiandmise kor
raldus, waeste ja wigaste eest hoolitsemine, warjupaigad, ühiselu
majad. Osa!:, juh. A. Tibar.
VI. Põllutööosakond. Maakorraldamine, maaparanduse, metsa,
jahi ja kalaasjanduse eest hoolitsemine, selleks ühistööde ja ette
võtete kawatsemine; näitlikke töökodade ja katsepõlde awamine;
loome tõuparanduse eest hoolitsemine; loome tervishoid; agronoomlik abiandmine, põllumajanduslik hariduskoolid, kursused, ettelugemised jne.; põllutöö, metsa, jahi ja kalaasjanduse kaitsmine
kahjulikke mõjude ja häwitamise vvastu,- põllupidajate organisat
sioonid. Osak. juh. agr. A. Ehrlich.
VII. Toitlusosakond. Rahwa toitluse eest hoolitsemine ja rahwawäele tarwilikke toiduainete ja tarbeasjade rekwireerimine. Osak.
juh. agr. A. Ehrlich.
VIII. Kaubandus- ja Tööstusosakond. Kaubanduse ja töös
tuse edendamine; kaubanduslised ja tööstusüsed organisatsioonid;
kogukondlikke ja ühistegelikke ärietiewõtete üleüldine juhtimine
maakonnas, saaduste ümbertöötamise ja müügile toimetamise kor
raldus, kaubanduse ja tööstuse asutusile tarwilikke teadete kogu
mine ja awaldamine ajakirjes, broshüüres jne; rahwawäe, maa
konna asutuste ja elanikke warustamine. Osak. juh. H. Toi.
IX. Üleüidineosakond (sekretariaat). Maakonnawalitsuse ma
japidamise, korteri, kütte, walgustuse, inwentaari ja kantselei arwete eest hoolitsemine; kantselei üleüldine juhtimine; arhiiwi hoid
mine ja korraldamine; sissetulewate ja wäljaminewate kirjade re
gistreerimine; arwustiku teadete kogumine ja korraldamine ; maakonnanõukogu ja maakonnawalitsuse otsuste täitmisele andmine ja
täitmise järele waiwamine; „Maakonna Teataja" toimetamine ning
muud sarnased üleüldised asjad, mis ei allu eriti üksikule osakon
nale, waid puudutawad kogu maakonnawalitsust.
Jaoskonna arstid.
Maakonna arst ja maakonnawalitsuse tervishoiuosakonna ju
hataja — Dr. Jaan Wares.
Wiljandi-Kõpu jaoskonna terwishoiuarst — Dr. Hermann
Strömberg
41
Helme jaoskonna terwishoiuarst — Dr. Tõnis Bergmann.
Paistu jaoskonnas — Dr. Peeter Hansen.
Tarwastu jaoskonnas — Dr. Woldemar Juss.
Pilistwere jaoskonnas — Dr. Hans Nirk.
Kolga-Jaani terwishoiu arst — Dr. Eduard Kärner.
Põltsamaa alewi koolide arst — Dr. Mihkel Ostrow.
Maakonna loomaarsti ajutine kohuste täitja — Peeter Raska
Jahwatustaks:
harilik leiwajahu
puuda jahwatamine proowitult
ülesõela lastud
iga sorti loomajahu
tangu tegemine
püüli tegemine
Wesiweskll ja
tuuleweskil
m. 1.—
„ 1.10
--90
„ 1-50
„ 2.50
Auruweskil ja
mootorweskil
m. 2.—
„ 2.10
„ 1.80
„ 2.50
„ 4.00
Tasuwõtmine jahwatuse eest wiljaga (mati wõtmine) on keelatud;
Uilenspiegel Rooma teel.
Mõnedipeatükld Charles de Coster‘1 romaanist„Uilensplegel jaLamme Goodzak“>
Surnute pühal läks Uilenspiegel ühes teistega peale jumala
teenistuse „Punase kilbi" trahterisse. Joomine tegi mehed rõõm
saks ja nad hakkasid kirikuteenistuse üle rääkima. Uilenspiegel
tähendab, et surnute mälestamine on kasulik ainult pappidele»
Seltskonnas leidus ka Juudas, kes Uilenspiegel! peale kaewas,
waleõpetuse laiali laotamises ja Uilenspiegel pandi wangi. Kolm
kuud ja kolm päewa istus ta trellide taga, mitte ühtegi elawat
hinge nähes. Sel ajal koguti tema üle teateid. Selgus et ta on
ainult kuri naljahammas, kes ligimeste üle naerab kuid kunagi ei
ole jumalat ega teisi pühasid teotanud. Sellep. oli ta karistus
pehme, kuna talle oleks wõidud tulise rauaga märk otsa ette põ
letada ehk weriseks peksa.
Tema noorust arwesse wõttes otsustasid kohtunikud: särgi
wäel palja peaga ja palja jalu, küünalt käes hoides, peab ta esi
mesel ristikäigul preestrite järel käima.
Uilenspiegel täitis otsuse taewaminermse pühal ja nelipühal,
Mõlemail kördil pidi ta peale ristikäigu kiriku ees weel Jeesust
Kristust ja kohaliku kiriku eestseisjat tänama.
Siis mõisteti Uilenspiegel Flandriast 3 aastaks wälja ja ta
pidi selle aja jooksul Roomas palwerännakul käima ning paawsti
armuandmise kaasa tooma.
Uilenspiegel läks teele. Teel sai ta suure hulga palverän
dajatega kokku, kes Alsenbergi läksid. Ta nägi wanu naisi, kes
palja jalu ja taguspidi läksid ; nad läksid taguspidi sellepärast, et
tahtsid mõne kõ-igsma naisterahwa pattusid andeks saada. Oli ka
teisi: räpaseid, näljaseid, wigaseid, ka need läksid taguspidi, mille
eest said kuus sou’d. Nende palverändajate järele hüppas paljapeaga mees ka taguspidi ja luges kõik tee „Jsa meie’t“.
Uilenspiegelit huwitas, miks kõik wähjakäiku käiwad ja hak
kas ka teistele järele hüppama. Wiled, wiiulid, palverändajate ku
lumine ja muu muusika saatis seda tantsu.
Uilenspiegei hakkas palja peaga mehe ees tantsima ja talt
küsima, miks ta tagurpidi käib, kas soowii» ennemini maha kuk
kuda, wõi loeb ta tee ääres kaswawaid puid ja puie lehti. Mees
ei wastanud midagi, ja lõi käega, et Uilemspiegel waikiks, selle
juures ikka „Jsa meiet" edasi lugedes. Wiimaks kui Uiienspiegei mehega „puhtas Flaami keeles" oli rääkima hakanud, see
tähendab oma terawaid ütelusi tarwitama hakkanud, leidis ta en
nast maas olewat ja jalad taewa poole wälja sirutatud. Sest mees
oli talle sarnase hoobi armud, et tal tuli silmist wälja käis. Pärast;
hakkas ta Uilenspiegeli peksma, mis pidi õpetuseks olema, et palwerännaku ajel korralikka inimesi ei segataks. „Sa pead teadma,
et ma Alsenbergi lähen jumala ema paluma, et mu naisel äpardaks lapse sünnitamine, mis minu äraolekul saadud. Et seda armu
saada, pean kahekümnendamast sammust alates kuni kiriku trepi
esimese astmeni taguspidi käima ja mitte kellegiga rääkima. Nüüd
pean ma aga uuesti peale hakkama."
Uilenspiegei haaras oma kepi ja ütles: „Ma õpetan sind
lurjus, kuidas Jumala armu seks tarwitada, et lapsi emaihus sur
mata", Ja ta peksis waest meest nii, et see poolsurnuna teele
lamama jäi.
Ja edasi kestis palverändajate hulumine, wiiuli ja wilede
mäng ja, nagu puhas wiiruk, tõusis taewapoole praetud liha lõhn.
"Omal teekonnal jõudis Uilenspiegei Herzogenbuschi. Linna
isad tahtsid teda kohalikuks narriks teha, kuid ta lükkas selle au
tagasi, „sest et palwerändaja ei wõi olla teatud koha narriks, waid
ainult kõrtsides ja teedel".
Sel ajal sõitis sel maal ringi kuningas Fillip oma pärandusi
üle waatamas. Antwerpenis oli tema wastuwõtmiseks suuri ette
valmistusi tehtud. Linn kulutas 280.000 floriini auwärawate ehi
tamiseks ja ülikondade muretsemiseks 1879 kaupmehele, kes
kandsid punasest sammetist riideid, nõndasama 416 teenri toredate
ülikondade ja 4000 ühesarnaselt siidis olewa kodaniku pääle. Siia
olid kokkukogunud narrid ligidalt ja kaugelt, kes rahwast lõbus
tasid süüta naljaga, kuid kuningas jäi tusase,korraldajad nõupidamisele kuidas kuningat lõbustada.
Wiimaks
saadeti Herzogenbuschi tuntud naljahamba järele. Kui käskjalg
pärale jõudis, teatati talle, et narr naeru järele lõhki on läinud,
kuid et neil on läbisõidul Uilenspiegeli nimeline narr. Uilenspiegelilt küsis käskjalg, kas ta wõib sarnast wigurit wälja arwata, et
ka kuningas naeraks. Uilenspiegei wastas, et tal on suur tagawara
sarnaseid naljasid juukste all.
44
Kui Uiienspiegel kohale jõudis, küsiti talt kohe. mis ta teha
mõtleb. „Üies lennata", oli wastus, kohe teatatasid heraldid, et
Flandrias! Damme linnast pärit oiew narr Uiienspiegel saab Õhus
lendama ja et sea! saab ka kuningas olema.
Etenduse päewal sõitis Uiienspiegel eesli seljas läbi linna.
Etenduse koha juures jättis ta teenri ühes hobusega uulitsale. Jse
ronis ta maja katusele et sealt lendama hakkata. Ta kõlistas kol
jusid, ajas käed laiali, just kui tahaks lennata, kuid siis pöörab ta
kuninga poole ja ütles: „ Ma arwasin, et ma amuKe narr^Antwerpenis olen, kuid näen, et linn kubiseb narrest. Kui teie kõik mulle
ütleksite, et tahate lennata, siis ma ei usuks teid. Ja tuleb narr
ja ütleb, et ta lendab —~ ja teie usute. Kuidas wõin ma lennata,
kui mul tiibu ei oie."
Ühed naersid, teised sõimasid, kuid kõik olid ühelnõul, et
narr räägib tõtt. Kuid kuningas oli endiselt tusane ja kogukonna
mehed jõudsid otsusele, et sarnase hapu isiku jaoks ei oleks tarwitsenud pidustusi teha. Ja nad maksid Uilenspiegelile ta palga,
ning see jatkas oma teed. „Mis on raha noore inimese taskus,
arukas Uiienspiegel rahasid waadeldes, kui lumi tules, kui poolik
pudel joodiku käes. Lehed langewad puust ja kaswawad uuesti,
kuid raha, mis on taskust wälja libisenud, ei tule sinna enam ta
gasi. Liblik lendab ära suwega ja raha ka."
*
Teerahast tuli puudus ja ta astus ühe inimese juure ame
tisse, kelle nimi oli Judocus, sõimunimega Kwabakker (s. o. kuri
pagar) — nõnda kuri õlita nägu. Nädala palgaks sai Uiienspiegel
kolm sõklast leiwakest ja korteriks oli läbitõmbaw tuba katuse
all. Kättetasumiseks sarnase halwa ümberkäimise eest tegi Uiien
spiegel talle alati meelepaha. Näituseks kord. Kui leiba küpseta
takse wara hommikul, siis tuleb jahu öösel ära sõeluda. Ühel
kuuwalgel ööl palus Uiienspiegel küünalt, et näeks sõeluda. Pere
mees wastas: „Wõit sõeluda kuuwalgel". Uiienspiegel täitis käs
ku : hakkas jahu põrandale raputama, kuhu kuu paistis. Hommiku
tuleb peremees waatama kui kaugel Uiienspiegel tööga on ja näeb
teda weel sõelumas. „Mis see tähendab, karjub peremees. Wõi
ei maksa jahu midagi, et sa ta põrandale ajad ?“ „Ma sõel usin kuu
walgel, nagu teie käskisite." „Eesel, kus siis sõel on ?
nMä
arwasin et Teil kuu uuesti ülesleitud sõelaks on. Kuid pole wiga,
ma korjan jahu kokku.“ Et taina segamine hiljaks oli jäänud,
soowitas Uiienspiegel naabri käest tainast tuua. Selle terawuse
eest käskis pagar teda kaagi juure minna, kust ta midagi saab.
„Lähen" wastas Uilenspigel ja jooksis poomise kohale, kus üles-
poodu ärakuiwanud käe leidis ja tõi ta peremehele, öeldes: „Wõta
nõiutud käsi, ta teeb igaühe nägemataks, kelle taskus ta on." „Ma
kaeban sind kohtusse ja saad nägema, mis tähendab seaduse rik
kumine", wastas peremees. Kui nad mõlemad bürgermeistri ees olid
ja pagar tahtis hakata Uiienspiegel! rohkearwulisi pattusid eite lugema,
nägi ta, et see silmad wäga suureks tegi. Pagar sai nii wihaseks,
et oma süüdistuste ülesiugemise katkestas hüüdega: „Mis on ?“
„Sina ütlesid, et ma saan nägema mis tähendab sõnakuulmatus.
Ja nüüd tahangi ma seda näha," wastas Uiienspiegel. „Kasi mu
silmist", käratas pagar. „Kui ma oleks sinu silmis, siis saaks ma
sealt ainult sinu nina kaudu maha tulla," Nähes, et pooled lollusi
räägiwad, ei kuulanud bürgermeister enam nende seletusi. Nad
läksid uulitsale. Pagar tõstis kepi, kuid Uiienspiegel põikas kõrvvaie. „Peremees, sa tahad peksuga minu jahu sõeluda. Jäta
omale sõklad — see on sinu' kurjus, ma wötan omale jahu — see
on minu lõbu", siis pööras ta peremehe poole tagumise otsa ja.
lisas juure: „ja siin on suile aih."
Uiienspiegel ja*kas teekonda.
Wahe peal oli ta kellegi rätsepa juures ametis, kes alati üt
les: „Kui õmbled, siis tihedalt ja nii et midagi näha poleks." Seliti
peale istus Uiienspiegel waati ja hakkas Õmblema. „Mis tarwis
see?" karjus rätseop. „Ma arwan, et kui õmblemise aadis,
istuda, siis midagi näha ei ole," wastas Uiienspiegel. „Jstu laua
taha ja tee lühikesed pisted, üks teise kõrwale, — said nüüd
aru ? Ja sa teed sellest kalewist „hundi". ,,Hundiks" neis maakohtis nimetatakse talumehe wammust. Uiienspiegel wõttis kalewi,
lõikas ta tukkideks ja seadis siis hundi kuju kokku. Seda nähes
karjus rätsepp:
„ Mis sa kuradi pihta oled teinud?" ,,Hundi
tegin!" „Lollpea. Ma '--.lesin küli, et tee hunt, kuid kas sa ei tea,
et hunt on talumehe wammus?" Mõne aja .ärast ütleb rätsepp:
„Enne magama minekut wiska sellele kuueie käise* külge." Uilenspiege! riputas kuue seina peale ja pii .us terve öö talle käisid kül
ge. Müra peale tuleb wiimaks rättsepp: ,,Võrukael, mis komejesti sa sün teed?" „ Kuidas komejant! ? Wiskan käisid käige,
nagu käskisite, kuid need ei hakka kuidagi külge!" „Selles ei
ole nvtiagi imelikku ja seliep. korista ennast kohe majast. Waatarns, k«s on parem uulitsal olla."
Hamburgis tegi Uiienspiegel wäikselt äri. Ta korjas maast
hobusesõnnikut, wiis selle oma korterisse — ta elas linna wallikraawis — ja kuiwatas ära. Siis ostis ta punast ja rohelist siidi,
46
walmistas kotikesed, raputas neisse sõnnikut ja sidus kotikese
paelaga kinni. Siis walmistas ta karbikese, sidus selle nööriga kae
la, pani kauba karpi ja läks müüma. Esimese wastutuleja küsi
muse peale, mis ta müütab, wastas ta saladuslikult: „Ütlen teile
ainult tasa." „Noh?“ päris ostja. 1 „Need on imetegewad munad,
mille järele tulewikku wõib teada saada, nad on Äraabiaast too
dud, kus neid Abdul-Medil, Muhamedi järeituleja walmistas.
Jutt imetegewaist munakestest lagunes warsti turul laiali.
Jnimesed kogusid Uilenspiegeli ümber ja tahtsid talt kaupa osta.
Kuid ta tahtis oma kauba eest kallimat hinda saada ja ütles, et
need munakesed ei ole weel küpsed, ja ise wahtis üksisilmi ka
he rikka juudi poole, kes turul kõndisid.
„Ma tahaksin teada saada, kas mu laew õnnelikult pärale
jõuab," küsis üks kaupmees. „Ta tõuseb pilwedeni, kui aga lai
ned küllalt kõrged on," wastas Uilenspiegel,
Teine, tähendates oma ilusa tütre peale, kes selle juures pu
nastas, küsis: „Tema muidugi leiab oma õnne?" „Jgaüks leiab
oma õnne seal, kus loodus käseb," wastab Uilenspiegel, sest ta
pani tähele, et neiu surus kellegile noorele mehele wõtme pihku.
Wiimane, enesega rahul olles, küsis Uiienspiegelit: „Kerra kaup
mees, lubage ka muile üks kotike; ma tahaksin teada kas ma sel
ööl üksi magan.
„ Öeldud on, wastas Uilenspiegel: kes külwab kui wõrgutaja,
lõikab kui sarwekandja." Noormees küsis erutatult: „Kust sa se
da tead?" „Minu imetegew kaup ütleb, et sa saad abielus õnne
lik olema ja see naine ei saa sind mitte Wuikani kilbiga ilustama.
Kas tead seda ilustust? Ja ta jatkas palwewenna toonis: Naisterahwas, kes kosja-turul jagab käsiraha, annab pärast ka kauba
hinnata. Neiu, kes tahtis näidata oma ettewaatlikust, küsis: Ja
seda saab nende kuulikeste abil teada?" „Seal on ka wõti näha,"
sosistas Uilespiegel talle. Noormees oli juba wõtmega kadunud."
Uilenspiegel nägi, et waras kahmas letilt pika worsti ja pistis selle
hõlma alla. Worstimüüja ei pannud seda tähele ja waras, enese
ga täiesti rahu! olles, küsis Uilenspiegelilt: Mis sa siin müütad,
waakuw ettekuulutajad „Kotikesi, mis sulle ütlewad, et siin üles
puuakse worsti wastu tuntawa armastuse pärast, wastas Uilens
piegel. Waras pani jooksma, worstimüüja karjus küll „wõtke
waras kinni," kuid oli juba hilja.
Kõik see aeg kuulasid rikkad juudid Uilenspiegeli juttu pealt
ja küsisid lõpuks: „Mis sa müütad, flamiane."
„Jmetegewaid kotikesi."
„Milles seisab nende imetegewus ?“
41
„Nad ütlewad tulewikku ette, kui neid imeda."
Juudid sosistasid oma wahe! ja wanem neist ütles: „Oigu,
waatame koti kese järele, kuna tuleb meie Messias, see on meile
suureks rahulduseks. Mis sa kotikese eest tahad ?“ „50 florini.
Kui see teile kallis, tõstke kiiremini jalga. Kes põldu ei osta, sel
pole ka sõnnikut tarwis." Nähes et Uiienspiegel maha ei jäta,
maksid juudid nõutud summa, wõtsid ühe kotikese ja jooksid oma
linnajakku, kus nende ümber kogus suur huik juute, kes olid
kuulda saanud, et üks wanamees cli kotikese ostnud, mis ettekuulutab Messiase tuleku päewa ja tunni.
Kõik tahtsid hinnata kotti imeda. — Kuid wanamees, kelle
nimi Jehu, kes koti ostis, teatas, et tema ise tahab seda imeda.
Ja Jehu imes, sülgas ja ütles kurjalt: Tõesti ma ütlen teile
— see on sõnnik ja Flarnmi palwerändaja — petis.
Nüüd rebisid juudid koti lõhki ja nägid mis sees cli. Nad
jooksid turule, et Uilenspiegeii kinni püüda, kuid see ei ootanud
nende peale.
Pikk oli Uilenspiegeii teekond ja jalad jooksid werd. Õn
neks kohtas ta Mainzl piiskoppkonnas palwerändajate woori ja
sõitis nendega ühes Rooma.
hN : Roomas sai ta paawsti juure, kes teda õnnistas, patud an
deks andis, mille üle talle tunnistus pergamendi paberil anti ja
ta pööras kohe kodu tagasi.
Tagasitulek oli tal nõndasama wilets. Et raha saada, esines
ta siin kunstnikuna, teisal arstina jne. Kuid tagasi tulekust mõni
teine kord.
üftõttetarFud. Rikepera Märt laseb oma poega üartus üli=
koolis õppida. Jõuluks tuleb poeg kodu ja isa küsib lõbusa jutuvest
mise keskel mida siis poeg õieti õpib.
..Mõttetarkust", wastab poeg.
„Mõttetarkust? Mis see om?“
},Oobe, ma seleta sul ärä, mis mõttetarkus om. Waate, sea mõt
led ju, et sa pirle Huia aleivin oled, mis?'1
„uige; ma mõtle küll, et ma Nuian ole."
.itlob, ja rnea ta’as sul mõttetarkuse läbi selges tettä, et sa mitte
Huian ei ole “
43
«tohoh!"
«Wcate, ku sa Nuian oled, ega sa sis ju mitte Põltsamaa! ei ole?*
„Õige. Põltsamaal ma sis küll ei ole."
„Ja kui ja mitte Põltsamaal ei ole, sis oled sa ju mudiki muijal?"
„Petis õige, sis ole ma muijal “
„Ja waate nüüd, ku sa muijal oled, ega sa sis ju nuian ei
wõi olla?"
„uige. õige", ütleb kikepera CDärt ja hakkab jügawasti järele
mõtlema. Äkki annab ta pojale tulise kõrvakiilu
„fli“, hüüab see, „mis sa lööd?"
„(T)ea?“ küsib isa suure imestusega, „mea es löö!"
„Sea es löö mitte?"
„€s löö!"
«Leid aga!"
„€s löö! Ma tee sul seda ju mõttetarkusega selgeks, Ru fina
Ouian oled ja mea ole muijal, kudas mea sut fis lüwwä wõiji ?“
«Sädemed."
st õue, Wäihfel Cmal kukub wõileib maha ja —
nagu harilik — wõiga külg alla; nuttes jookseb laps mamma juure,
pahaselt pöörab noor majaproua köögitübruku poole: „Ma pean teid
juba paluma, et te lastele wõib mitte alati waljapoolckäänatub kül
jele ei määriks “
Pangamaja awamine. Jahu Jaan saab pikanäpu Peetriga
kokku. Jahu Jaani küsimise peale: «kuidas käsi käib?" wastab teine:
«€i ole wäga wiga, olen hiljuti pangamaja arvanud". «Cobob, mil
lega siis õieti C ^ärib Jahu Jaan. «(Pillega muuga kui -- raudkangiga."
Buiu A pca tapma. Isa: Mispärast ei taba sa lambaid
tapma tulla ? Mina olen oma eluaja lambaid ja sigu tapnud.
Poeg: Pob, sina ei mõista ju vviienbat käsku,
sellepärast sa
tapab.
1 s a (naerdes): fõahaba! kui jul vviies käsk selge on, miks sa
siis oma woobi kaasüürnikka -- lutikaid ja kirpe tapab ?
NAHA
älillial! Ellil, Fölhimeesie Seltsi
Tallinna
uul. M 1.
kauplus
Tallinna
uul. JMi 1.
soowitab mõõdukate hindadega;
soola,
atru,
kohwi,
koorelahutajaid,,
theed,
wõi masinaid,
riisi,
wikatisi,
würtsi,
kalisoola,
pipart/
naelu,
seogi soodat,
nööri,
paberosse,
seepi,
sigarette
seebikiwi,
riiet,
kampfoli,
hobuse raudu
wärnitsat,
ja haaka,
masina Õli,
adra terasid,
liimi,
hobuseriistu
rippuw. lukke,
ja kõike muud ladus olewat kaupa.
Ostab linu ja linaseemnele!
ja maksab sordi ja puhtuse järele õiglast hinda.
Wastuwõtmine linaaidas waksaii tee ääres.
Wõtab tellimisi masinate ja
MU" põllutööriistade peale wastu.
Lähemaid teateid saab kauplusest.
Muretseb liikmetele ja warmalust mööda ka
wõörasfela petrooleumi, suhkurt, põllurammu ja muid
tarbeaineid.
Jl UilUlJLlVllUUl*
Astuge Wiljandi E. Põllumeeste
SJa Kaubanduse Osak, liikmeks.
Avelinius Tõnissoni » VANEMUISE KANDLE « mängimise ja hääldepanemise õpetus. TOIMETANUD AVELINIUS TÕNISSON
AUTORI
KIRJASTUS
1 938.
AASTAL.
• Ernst Adamsi trükikoja trükk Türil •
ENSV TA Kirjandusmuuseumi
Arr.iivraamatukoEü 7S44J
»VANEMUISE«^ KANDLE MÄNGIMISE ÕPETUS. |7siteks lõigatakse noodi paremalt poolt ülemine nurk ära ja pistetakse noot esimese bassi juu rest viisikeelte alla, nõnda, et noodi ääre peal olev numbriga joon sellesama numbrilise keelega kohastikku seisab. Siis pannakse rõngas parema käe pöidla otsa ja hakatakse ülevalt otsast mängima, kus nooleke ha katust näitab. Keeli tõmmatakse noodi märkide ko halt helisema, selles järjekorras, nagu joon teed ette näitab. Nootide pikkust peetakse sellesama seaduse jä•rele, nagu teiste mänguriistade juures. Noodi mär kide juures olevad numbrid juhatavad, missugust bassi ehk akordi kusagil tuleb helistada. Ka aitavad nad lugude juures takti ja nootide pikkust ära määrata, sest lugudel mängib bass ja akordid vaheldamisi ühe mõõdulises taktis. 3/4 takti juures (valtser, masurka j. t.) ikka üks, kaks, kolm, üks, kaks, kolm. See on: 1 kord pu nast bassi ja 2 korda valgeid akordi keeli. Numbri tega on see järgmiselt tähentatud: 110*1. 33.3. 22.2. 11.1. 44.4. 22.2. 55.5. 44.4. 88.8. 66.6. 77.7. 88.8. d. on 3/4 noot ja tõmmatakse tema juurde kolm lööki bassidega: 11.1. d on poolnoot ja tarvitab kaks bassi lööki: 11. J on x/4 noot ja tuleb iga niisuguse kohta üks bassi löök. J on V8 la mängitakse neid )* Numbrite järele leiduvad punktid on kandle noodis kirju tatud numbrite alla, samuti kui loogad.
iga bassi löögi kohta kaks tükki. ^ on V18 ja mängi takse neid ühe bassi ehk takti löögi kohta neli tükki. Peale nende tulevad ette 1/i2, nõndanimetatud „triolid“, milliseid kolm V8 nooti ühe bassi löögi, takti löögi ehk ühe sammu kohta mängitakse. Harilikus noodis on neid loogaga kolm kokku ühendatud. Kandle noodis ei saa aga seda igalpool teha, ja on siin bassi löökide numbrid ainukesed abinõud, mis neid noote kaheksandikkudest eraldab ja kolme kaupa triolideks jaotab. Eespool antud bassilöökide mõõt käib valsside ja teiste 3/4 taktis lugude kohta. Marsside, polkade, reinlendrite ja teiste 2/r ning 4/4 taktis lugude juures on aga basside mäng ena masti poole kiirem ja tuleb iga sammujehk taktilöögi, see on iga x/4 noodi kohta kaks bassi lööki, näiteks: ^ 11. ^ 11. Iga kaheksandiku kohta tuleb üks bassi löök, näiteks: J1 tl. Kuueteistkümnendikkude juures tuleb iga kahe noodi kohta üks bassi löök : |1 t JT. | Poole noodi juures peab parem käsi niikaua pea tama, kuni pahem käsi neli korda bassi on helistanud.. Proov: d 11.11. Jll. Jll. Mängija peab harjutama basside ja akordide löökisi kindlas taktis, ühepikkuste vahedega helista ma, siis harjub ta ruttu igat mängutiikki õiges taktis mängima. Vasaku käe harjutusi võib teha ka üksi kult, ilma noodita, kuni juba akordide mäng minema hakkab. Tarvis on ka harjutada ilma peale vaata mata akordisi üles leidma, muidu ei saa rutulisi lu gusid mängida. Akorde mängitakse pahema käe pöidla servaga, kusjuures pöial, kui ta bassi hüüdma on tõmbanud, niikauaks valgete vastu peatama jääb kuni neid tar vis on helistada. Läheb pöial esialgu kibedaks, siis võib temale pahema käe rõnga otsa pista, mida vasest ehk sar vest tuleb valmistada.
MÄRKIDE SELETUS. Paljas number 1234567 8 näitab, mit mendat punast bassi tuleb helistada. Punktiga numb rid: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. tähendavad kolme val get akordi keelt, mida ühe korraga hüüdma tõmma takse. Loogaga numbrid, 12345678 tähenda vad tervet akordi ühes bassiga. Niisuguse loogaga numbri juures tõmmatakse kõik neli keelt korraga hüüdma. Seisab mõne noodi juures tähi: A, E, C ehk F, siis tuleb akordide seest selle nimelist üksikut keelt helistada. On ühe noodi juures mitu numbrit, siis mängi takse noodile lähemal seisev number enne teised pä rast. Üksteise järel, ühe tooni peal seisvatest nooti dest, kui nad loogaga on kokku tõmmatud, jäetakse viimane löömata ja mängitakse ainult tema jaoks mär gitud bassi löögid ära. Näide: /d. 11.1. /d 11. ' d 11. ' J 1. jne. Lõpuks tuletan meelde, et iga „Vanemuise» kandle mängija kohus on oma tuttavatele ja sõpradele selgeks teha, et ainukesed nootidega kandled, mis meie aja mängijat suudavad rahuldada, on Avelinius Tõnissoni „VANEMUINE» ja „KONTSERf-VANEMUINE».
VANEMUISE KANDLE HÄÄLDE PANEMIST võib teiste saadavalolevate muusikariistade järele toi metada, sest igal keelel on nimi all, mis tooni peale teda tuleb seadida. Kus aga muud abinõu käepärast ei oie, seal on harjumata inimesele tooni-uur heaks abi liseks.
Tooni-uuril on kaane peal liikuv ratas, ratta ääre küljes »näitaja« ja kaane äärt mööda ringis too nide nimed. Ratast keeratakse parempidi, kuni näitaja selle tähe peale jõuab, mis nimelise keele juures häälestamise järg on ja puhutakse uuri teisel küljel olevast august tasakesti. Saadud häälega ühte kee ratakse sellesama nimeline viisikeel kandli peal. On kandle viisikeeled 1-st 8-ni uuri järele häälestatud, siis pandagu Õpetusele juurelisatud proovinoot keelte alla ja mängitagu seal ettekirjutatud kokkukõla proo visid: 1. 2. 3. 4. 5. ja 6. „Kontsert-Vanemuisel" tu levad juure veel 7. ja 8. proov. Nõnda proovides tuleb kuuldavale, kui mõni keel hästi ei kõla ja tuleb seda siis parandada, näi tuseks: 1. ja 4. proovi juures tuleb E nõnda seadida, et ta mõlemate proovide juures ühetasa hästi kõlab. 2. proovi juures tulevad F ja A nõnda kõrgele ajada, kui seda rahulik kokkukõla veel lubab. A järel seatakse alumine D häälde, nagu viiuli jiures, siiski nõnda, et D ennemini pisut kõrge kui madal kostab, G peab 1. ja 3. proovi juures ühetasa hästi kõlama ning H tuleb 3. proovi juures kõrgevõitu ajada, muidu ei kõla ta 6. proovi juures. „Kontsert-Vanemuisel“ tulevad nüüd käsile 7. proov D — F — B ja 8. proov Dis — G — B. 7 proovi juures on D ja F juba enne hääles ja tuleb ainult pooltoon B nendega kokkukõlasse viia. Seda sama tuleb teha 8. proovi juures Dis pooltooniga. Kui kõik proovid ühetasa hästi kõlavad, siis pan nakse ülemised keeled esimeste järele oktav kõrge malt häälde, nõnda, et kõik ühenimelised puhtalt esi mestega kokku kõlavad. Selle järele tulevad akordid käsile. Näide: esi mese akordi g (G) häälestatakse viisikeelte G 5. jä rele, sellest oktav madalamalt. C häälestatakse viisi keelte C 1-ga täpselt ühte, niisama ka E viisikeelte E 3-ga. Siis häälestatakse jäme, punane bass ; väiksest c-st oktav madalamalt, nõnda, et ta rahulikult, ilma võnkumata, akordi keeltega kokku kõlab.
Sarnases järjekorras võetakte kõik akordid läbi, ikka eeskujuks viisikeelte seast samanimelist keelt tarvitades mis akordideski ette tulevad. On kannel üleni häälestatud, siis mängitakse proovinoot täiesti läbi, akordisi juurde tõmmates, nagu numb rid juurde on märgitud. Selle juures tuleb kohe kuul davale, kui mõni keel veel küllalt puhtasti teistega kokku ei kõla ja tuleb seda tooni järele aidata. Kes eespool antud õpetusi hästi meelde paneb ja hoolega harjutab, saab häälestamisega varsti hak kama. Eespool kirjeldatud „tooni-uuri saab tellida Tü rilt, Avelinius Tõnissoni muusikariistade ladust.
KANDLE HOIDMINE. Kannelt tuleb hoida ühesuguses kuivas õhus ja parajas soojas ruumis, siis seisab ta kaua hääles ja läheb kandle hääl mängimise läbi palju ilusamaks, kui ta uuelt oli. Niiskes kohas läheb liim lahti, keeled roosteta ma ja kandle väärtus langeb ruttu. Ka mängija käed peavad kuivad ja puhtad olema. Tahetakse kannelt külmal ajal teise peresse viia, siis mähitagu kast vil lase teki sisse ja lastagu enne lahtivõtmist soojaks minna. Et pulki ja teraskeeli roostetamise eest hoi da, selleks võib neid pehme lapiga hõõruda, mis pi sut Õmblusmasina õliga ehk puhta vaseliiniga on nii sutatud. Bassi keeled ei tohi aga õliga saada. See teeks nende hääle tumedaks. Keelte katkemise ja uute tellimise korral on tar vis iga keele nimi ja number õieti ülesanda, sest iga tooni jaoks on oma ise jämedus, mida silmaga tundagi ei või, sest need mõõdud käivad sajandik millimeetri viisi. On mõned pulgad aja jooksul nii lahtiseks ku lunud, et enam keeramise juures oma paika peatama ei jää, siis võib sarnaseid pulki haamriga sügavamale
koputada. Seda ei tohi aga teha, kui kannel jalga del seisab, vaid pulkade poolt kandle äär tuleb selle juures tasase, kindla aluse peal seadida. Kui aga sisselöömine ka enam ei aita, siis võib uusi pulki tellida, mis minul selle jaoks, V2 millimeetrit jämedamad, ta gavaraks on. Soovitav oleks, kui kandle omanik oma pillile puust kasti teeks ehk teha laseks. Ka Av. Tõnissoni ärist Türil, võib kandle kasti tellida, 3x vineerist külgedega, kerged ja tugevad. Kandli sõpradele kes eelistavad rohkem sõrme dega mängu eesti — ehk külakandlil, teen teata/aks, et Ustus Toomendi poolt on leiutatud täiendatud eesti kannel, millega võib mitmes duuris mängida, Selle uuendatud kandli nimetus on „HIIE-KANNEL“ ja teateid selle kandle kohta annab Av. Tõnisson, Türil.
Suur valik ilu-, kunsti-, teadusi.-, põllumajand. ja tehnil. kirjanduse alal.
Tähelpanu väärivad järgmised arhitektuur ala käsitlevad raamatud: Kr.
Алексеев. Курс цветоведепия
.
.
.
.
6.00
Англо-русский строительный словарь .
.
. 7.20
Безсонов. Крепостные архитектура
.
.
. 6.00
Беляев. Вопросы естественнаго освещения при про
ектировании помещений.
.
. 4.00
Брунов. Очерки по истори архитектуры .
.
9.60
Брайдо. Руководство по гипсовой нормовке худо
жественной скульптуры
.
.
. 7.00
Галактионов Цветные известково песчаные штука
турки
.
.
.
.
.
. 2 00
Гартман. История архитектуры т. I. .
.
. 12.00
„
„
„
т II. .
. 14.40
Грязнов, Стравочник по жилищно-бытовым и обслу
живающим сооружениям на стройплощад
ках.
...... 6.40
Ив. Взаимодействие жидкостей и строительных ма
териалов
..... 2.60
Крестов. Каменные штукатурки.
.
.
.
1 60
Кузнецов. Своды и их декор
.
.
.
. 16.00
Михайловский. Теория классических архитектурынх
форм
.
‘
.
.
.
9.60
Мелюков. Техника скульптурно-формовочных работ
в архитектуре
. .
..
2.00
Палладио. Четыре книги об архитектуре
.
. 16 00
Сегаль Основы статики и динамики сооружений .
8.40
Справочник по сельскому—хоз. строительству т
II
6.00
„ „
я
т.
2.80
Стекольников Млния и защита от ее действия .
Шуази. История архитектуры в двух томах.
. 27.60
ja teisi ehitustehnilisi küsimusi käsitlevaid raamatuid.
Lattu saabuvad viimased uudisteosed.
Võtame vastu tellimisi ajakirjade:
Архитектура Ленинграда 6 номеров
„
СССР
12
„ .
.
„
Kr. 14 aastas.
28
„
Ühistegeline ettevõte
EHITUSKOOPERATIIVÜHING
Tallinn, Lai 46, tel 474-33
%Kirjandusmu
0
(4-40.362
PAAM ATUKOS
Tegevuspiirkond üle riigi
F-а P. Tamverki trükk
Lai 31, telefon 449-41
Tallinn. 1938.
Kalender-Käsiraamat
Ehitustegelasele
1939
Ehitus-Kоoperatiivühingu väljaanne
ÕLLED: Sangar
Tõmmu Ekstra
Pilsen
MAHLAJOOGID
SIDRUNHAPPE JOOGID
MÕDU
J ENSV TA Fr. R. Krentscval^i «im. J
Kirjandusmuuseumi
1
,ARHIIVRAAMATUKOGU $
'*x**xMxx3x***3**5*7-3t 25032385 es ce—/
106372
Aasta ajad.
Kevade
Suvi
Süg is e
Talv
algab 21. märtsil
kell 3,49 h.
„
22. juunil
„ 10
h.
„
24. septembril „
1
ö.
„
22. detsembril „
8
õ.
К = kell; m. = minut; p. = päev; e. 1. — enne lõunat ja tähen
dab aega kella 12-öösi kuni kella 12-päeval; p. 1. = pärast lõunat ja
tähendab aega kella 12-nest päeval kuni kella 12-ni öösi; * = riigipüha.
Riiklikud pühad ja puhkepäevad.
Uusaasta (1. jaanuar), Kolmekuningapäev (6. jaan.), Palvepäev
(9. märtsil), Iseseisvusepäev (24. veebr.), Suur-Reede (7. aprillil), Üles
tõusmise pühad (9., 10. ja 11. apr.), Kevadepüha (1. mail), Taevamnemise p. (18. mail), Nelipühid (28. ja 29. mail), Võidupüha (23. juunil)
Jaanipäev (24. juunil), Usupuhastuse p. (31. oktoobril), Surnutepüha
20 novembril), Jõulud (25., 26. ja 27. detsembril).
Töö lõpetatakse.
Kell 12 päeval ametiasutustes ja käitistes: Vaiksel laup., Neli
pühi laup., Jõulu laup, ja Vanaaastal 31. dets. Põllumajanduses on täis
tööpäev.
Varjutused.
Ringkujuline päikesevarjutus 19. apr. Meil vaevalt näha, ainult
osaliselt, algus on lühike aeg enne päikese loojangut. Varjutuse algus
kell 19,08.
Osaline, peaaegu täieline kuuvarjutus 28. okt. On meil nähaPoolvarju algus kell 5,42; täisvarju algus kell 6,54,- keskaeg kell 8,36;
täisvarju lõpp: kell 10,18; poolvarju lõpp: kell 11,31.
1. Ülestõusmise р.
2. Ülestõusmise p.
3. Ülestõusmise p.
[С kl. 6,11 õ.
Künnipäev
Tuule ristip.
• kl. 6,35 õ.
Linnur. p.
Jüripäev
7
Markusep.
• kl. 8,25 õ.
=
Lehe ristip.
Päikese
tõus 1 к. 5,50 loojam. k. 19,02
10 „5,24
„
„ 19,23
„20 „4,55
„„19,47
EHITAJAD!
Kui soovite, et teie maja püsiks
kaljukindlana, oleks kuiv ja soe,
siis ärge jätke enne ehitustööde
väljaandmist külastamast
ЕНITU S- KOOPERATIIVUHINGUT
Tallinn, Lai 46, tel. 474-33
Päikese
tõus 1 к. 4,03 loojam. к. 20,50
„ 10 „ 4,24 „
„ 20,28
„ 20 „ 4,47
„
20,00
Lähenevad
sügisesed maja
ümbruse kaunistus- ja
planeerimistööd. Ehitusko оperаtiivühing teostab
piirete (aedade), kõnniteede ehi
tusi. Võtab enda peale
puude ja põõsaste
istutamisi ilu
aedades.
Nõuanne tasuta
September — Mihklikuu
IX
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Reede
Laupäev
30 р.
Märkmeid
10
11
12
13
14
15
16
Pühapäev
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev € kl. 10,24 õ.
Neljapäev
Reede
Ussi-Maaria p.
Laupäev
--- -------------Pühapäev
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev S kl. 1,22 р.
Neljapäev
Risti ülend. p.
Reede
Laupäev
Päikese
tõus 1 к. 8,49 loojam. k. 15,30
„10 „ 9,05
„
„15,22
„ 20 „ 9,17
„
„ 15,20
Ehitus-kooperatiivühing
‘u
=---pesonmcacdca.
kui ühistegeliku ettevõtte eesmärgiks
on teha hääd tööd õiglase tasuga
Büroo: Lai 46, tel. 474-33
Tsementteoste tööstus
TALLINNAS
K. Jakobson TELEFON 454-37
Roopa tän. 23
(end. J. Horni ruumes)
Nõmme tel.520-16
MUUGIL: kaevurõngaid. põllutorusid, petoon-õõneskivid, petoontelliskivid, põrandaparketti, katusekivid, aiapostid, tsement-lillevaase — aedadele j. n. e.
Kivi- puumass- asbest põrandaid
Tellimised täidetakse kiiresti ja korralikult
Mõõdud ja kaalud.
1) Pikkusemõõdud.
Vanad pikkusemõõdud.
1
SIPOREX
on gaasbetoon, miHine läbi on lastud auru alt, et kiiremini lõpule
viia tsemendi kivistumise protsessi. Toorained on tsement, liiv ja
aluminium; viimane kutsub segus esile keemilist reaktsiooni kus
juures tekivad gaasimullikesed. Need poorid jäävad ka alles pärast
segu kivistumist, mispärast Siporex on kerge ja kuiv. Siporex omab
gaasbetooni kui ka maailmas laialt levitatu bimsbetooni parimad
omadused, sest ta on mahupüsiv ja ei imbu vett enesesse ega juhi
teda edasi. Seina rmt. maksab valmis laotud: 20 cm paks 7.50 kr.
ja 25 cm paks 9.50 kr.
Lähemaid andmeid, nõudmine üksikküsimustes, tasuta eelarveid
ja raudbetoon arvutusi: Dipl. ins. M. ANNOK Kiisa 1 Td.
Ehitusmaterjale ja nende omadusi.
TELLISKIVID eraldatakse kolme sorti: 1) nõrkpõletustelliskivid, survetugevus 100—200 kg/cm2. 2) Keskpõletustelliskivid, survetugevus 200—300 kg/cm2 ja 3) kõrgepõletus-telliskivid milledel survetugevus üle 300 kg/cm2.
Hea keskpõletusega telliskivi on teravservaline, korrali
kult põletatud, peab helisema kloppimisel ja on normaalse
punase värviga. Veeimavus peab olema alla 15% kivi kaalust.
Meil enam tarvitatavamad mõõtmed on 27X13X7 cm
ja 27X13X6 cm. Esimene laotatakse ainult pikuti ja risti,
kuna teine kõlbab ka serviti müürimiseks.
POORSED TELLISKIVID saadakse savise saepuru v.m.m.
põleva aine kolmandiku kuni poole juurdelisamisel. Nende
veeimavus on umbes 50% ja kandejõud umb. pool nõrkpõletus-telliskivist.
VOODRIKIVID. Kui telliskivimüüri ei krohvita, siis kae
takse ta välispind voodrikividega. Need on hästi vormitud,
siledad ja puhtavärvilised. Veidi suuremad kui müüritelliskivid. Enamasti kaetakve kivi väliskiht peene värvitud savikihiga n. n. angoobiga, mõnikord ka glasuuritatakse. Tarvi
tatakse väga mitmekesiseid glasuure. (Voodrikivide jaoks
peamiselt peensavi segu tina ja seatinaga, millele värvainet
juurde lisatud.)
KLINKER — lubja-, raua- ja liivarikkast savist hästipõletatud telliskivi. Väga väike veeimavus, on tihe, kõva.
Surutugevus keskmiselt 400 kg/cm2. Müüritakse ainult tsementseguga.
ŠAMOTTKIVI — eriti tulekindlad ja sulamatud tule
kindlast savist (ilma metall-oksüüdideta) kõrge temperatuuri
juures põletatud kivid. Müüritakse tulekindla saviga. Eestis
valmistatavate šamottkivide mõõtmed: 22,5X11,0X6,0 cm.
Värvilt kollakad.
Tulekindluse järele jaotatakse klassidesse:
1. klass — tulekindlus mitte alla 1710° C
2.
3.
,
"
-
„
„
,
1660° c
„
„
"
1580° C
Tarvitatakse ahjude sisemiseks voodriks ja mujale kus tar
vilik kivide kõrge temperatuuri taluvus. Siia kuuluvad ka
dinaskivi, mis koosneb peagu puhtast kvartsist, Bauxit — ja
teised puhta savisisaldavusega kivid.
MRTLAHI PLAADID on valmistatud eriliselt pestud,
kuivatatud ja jahvatatud savist. Neid esineb mitmesugustes
suurustes (paksus 1,5—5 cm). Evivad suure tugevuse, ilmas
tikukindluse ja vastupanu kulumisele.
AHJUPOTID — tarvitatakse ahjude väliseks voodriks.
On õigenurksed, siledapinnalised ja seest õõnsad, käsitsi või
masinaga savist vormitud ja põletatud kivid. Harilikkude
ahjupottide mõõt on 18X27 cm ja 20X23 cm.
KASUSE-TELLISKIVID — valmistatakse paremast sa
vist, mõnikord mitmesugustes värvides glasuuritud või sooja
tõrvaga läbiimbutatud. Üldiselt jaotakse katusekive kolme
gruppi: 1) Lamedad katusekivid, pikkus 35—40 cm, laius
15—17 cm ja paksus 1—1,5 cm. 2) Hollandi-kivid — S-tähe kujulised; kivide keskel esinev renn hoiab vihmavee vuukidest eemal ja viib ta katuselt rutemini alla. Puuduseks on,
et nad tihti on kaardunud ja ei võimalda ühtlaselt tihedat
katust. Mõõtmed: pikkus -34—40 cm, laius 22—30 cm ja
paksus 1,2—1,8 cm.
SILIKAATKIVI koosneb puhtast liivast ja lubjast. Mit
mesuguste terasuurustega kvartsliiv, millest suuremad terad
välja sõelutud, segatakse jahvatatud kustutamata lubjapulbriga erilises pöörlevais trumleis umb. 1200 temperatuuri ja
5 at. aururõhu all, kusjuures segule vastav osa vett on juur-
O.-ü. Lebecki, Pabstel &Co
Tartu maatee 30, Tallinn. Tel. 306-10
AINUKE
MOODSATE MASINATE JA
KUIVATUSTEGA VARUSTATUD
PARKETITOOSTUS EESTIS
Soovitab kvaliteet
tamme-, saare- ja vahtraparketti
Keemiatööstus
G. Schwarz & Ко
Tallinn, Muraka 3 (enne Telliskivi 59), tel 440-00
===========
Soovitab tuntud headuses
======
Mineraalvärve
Lubjavärve
Emailvärve j. n. e.
Keskkütte ja vesivarustuse tööstus
Asutatud 1932
-------- —
TH X P MOe
y, 1 I ICLTSIVIC
Asutatud 1932
Valmistab laevatüüpi kolme suitsukäiguga leektorudega
E.V.Patent nr. 1852 Keskküttekatlaid - - Paten* - —
ja teras radiaatoreid, õhu niisutajaid, hydrofori katlaid, veenõusid,
poilereid, ventilaatoreid ja eksaustoreid
Meie firma valmistatud katlad on ökonoomseima küttematerjali tarvitusega, kasulik
tegur 80—93,6 protsenti, mida tõendavad Eesti Tecnilise Järelvalve Seltsi kontroll
29. jaanuaril 1934. а. nr. 2107 ja Toompea lossi katla kütte proov 23. mail 1936.
Katel ei tarvita sissemüürimist
========
Telliskivi 58, tel. 434-31
delisatud. Valminud segu pressitakse vastavates vormides
kivideks, mille järele asetatakse kivinema mõneks tunniks
erilisteisse raudkatlaisse umb. 8 at. aururõhu all. Silikaatkivi
mõõtmed on samad mis telliskivilgi, mahukaal umb. 2 kg,
õõnsusi umb. 25 — 30°/0, veeimavus 11—19%, sooja juhtivus
0,91—1,34, surutugevus umb. 140 kg/cm2.
TUHA EHK PATENTKIVI. Tuhakivi valmistamine sar
naneb peagu silikaatkivi valmistamisele. Põlevkivi mineraalosas sisaldab umb. 40% lubjakivi, millest põletamisel võib
saada lupja. Kui tuhale juurdelisada teatav osa liiva, saame
nagu silikaatkivi valmis toorsegu. Tuhakivi on õrn niiskuse
vastu — veeimavus kuni 24%. Sooja juhtivus väike (0,42—
0,54); surutugevus 150 kg/cm2. Kivi kaal 4,25—4,5 kg. Tem
peratuuri taluvus + 400°
TSEMENT- EHK BETOONKIVIDE sideaineks on tse
ment, kuna seotavaks materjaliks võib olla liiv, kruus, kruus
liiv, killustik j.n.e. Meil harilikult tarvitatakse tampbetoonist, käsipressi abil valmistatud tsementtelliskive või n. n.
nopsakive. Tsementkivide suuruseks on kujunenud 28 X13,6
Х6,4 cm ja 25X12X6,5 cm. Esimene vormaat on eelista
tavam nopsaseinale. Hea tsementkivi surutugevus on vasta
valt 60—200 kg/cm2.
GAASBETONNKIVID valmistatakse liivbetoonist, mis
sisaldab ohtralt vett ja millele juurdelisatud alumiiniumi pulb
rit. Alumiiniumi pulber ühinedes vaba lubjaga tekitab kaltsiumnitraati ja vesinikku; viimane teeb betooni poorseks.
Gaasbetoon on tulekindel, surutugevus 20—30 kg/cm2, soojajuhtivus väike (0,15— 0,2), kaalult kerge (0,7-1,0 t/m3).
Ehitajatele
prusse
planke
laudu
ning kõiksugust hööveldatud materjali.
Metsaäri J. KLJAS & POEG Tallinn, U.-Sadama 6
Tel. 314-90
^eie vajate kvaliteeti ----
meie anname ^eile seda
Ainult kvaliteettöö suudab
rahuldada Teid kestvalt!
Külastage meie tehast.
Mööblitehas
Tallinn
Tartu m. 73
telef. 308-96
A.-S. „MASSOPRODUKT"
Chitajad!
PATENTKIVI
on otstarbekohane ja odav ehitusmaterjal.
Ehitusmaterjali hankimisel muretsege enes
tele täielik informatsioon patentkivi kohta.
BALTI PUUVILLAVABRIKU PATENTKIVI
MUUGIKOHT :
Tallinn, Pärnu maantee 6
(Urla majas) Tel. 431-91.
Otitusfeonstru/zt sioone.
Alusmüür.
Alusmüüri ülesandeks on ehitise raskuse ülekandmine
maa kandvamaile kihtidele. Sellest olenevalt peab alusmüü
ride materjal olema staatiliselt tugev ja vastupidav maa
põhja mõjudele.
Peamiseks materjaliks tarvitatakse paekivi, põllukive ja
kruusbetooni. Alusmüüri paksus oleneb välisseina paksusest
koosnemisest. Üldiselt müüritakse alusmüürid 10— 75 cm
paksemad välisseintest. Pae- või põllukividest alusmüüri
soovitavaks paksuseks on vähemalt 60—70 cm.
Püsthoone rajamisel kandevõimelisele maapõhjale, pii
sab kui alusmüür tehakse postidena, kuna nende vahele betoneeritava õhema seina ülesandeks on põrandaaluse ruumi
kaitsmine välismõjudele.
Sokkel.
Alusmüüri maast väljaulatuva osa n. n. sokli materjal
peab olema vastupidav ilmastikumõjudele. Selleks tarvita
takse puhtalt raiutud või klombitud paekive, karedapinnalisteks raiutud graniitkive või betooni.
Sokli tavaliseks kõrguseks on 60—70 cm, millest 10 cm
ulatub allapoole maapinda.
Seinad.
Püsthoonete püstitamisel tarvitatakse kahesuguseid ehi
tusviise: ristpalkseinad ja võrestikseinad. Ristpalkseinu te
hakse rohkem maal asuvate ühekordsete majade püstitami
sel, kuna kahekordse hoone püstitamine puude suure kok
kukuivamise tõttu on raskelt teostatav.
Ristpalkseinte varamine peab toimuma küllaldase täp
susega. Vara ei tohi olla liiga sügav, nii et palgid kannak
sid vara servadega. Takutamise hõlbustamiseks jäetakse va
ra seinad veidi avatuks. Ka ei tohi vara laius ollä väikene.
Meie oludes peaks see olema vähemalt 10 cm, sest kitsama
vara puhul külmub sein vara kohalt läbi. Üldiselt — mida
laiem vara, seda parem. Täpset tööd nõuab ka korralikult
tehtud ristpalkseina nurk. Elamute ehitamisel tarvitatakse
praegu ainult puhast — nurka, mille saame sel teel, kui ja
game palgi otsa 8-aks osaks ja siis raiume vastavalt välja
kalasabakujuliselt. Nurga väljavajumise vältimiseks varus*
tatakse nurgapalkide otsad hammastappidega. Parem on ka
hekordne hammastapp, mille paksus harilikult tehakse 3 cm.
Seina isoleerimine alusmüürist.
Selleks tarvitatakse mitmesugusele viise, neist lihtsa
maid ja odavamaid olgu siin toodud. Alusmüürile aseta
takse rida telliskive, millele omakorda asetatud kahe või
kolmekordne värskelt- tõrvatud tõrvapapp. Tõrvapapile ase
tatakse 5-e kuni 7-m cm paksune põlevkivitõrvaga võõbatud
või immutatud plank. Kui need ettevalmistused tehtud, al
les siis võidakse teha algust esimeste seinapalgi ridade kohalepanemisega.
Sõrestikseinad.
Sõrestik ehitiste materjaliks tarvitatakse 6x6'' —4x4"
kvadraadilise põikpinnaga püstposte, mis on katkestamatult
läbiminevad raampuust raampuuni. Püstpostide vahekaugus
ei tohiks olla üle 7 m, et voodri ja krohvilauad surumisel
välja ei painduks. Raampuude mõõtmeks on 6x6" —4x6",
alumine raampuu asetatakse kahekordselt.
Sõrestik seinte vahetäiteks tarvitatakse prusse, planke
või poorseid täitaineid kahe 1" laudkorra vahel. Poorseteks täiteaineteks on peamiselt sae- või turbapuru, mis segatud kus
tutamata lubja ning kipsiga, vahekorras 8:7:7. Turbapuru
võib tarvitada tema suure hügroobilisuse tõttu ainult täiesti
kuivas ja isoleeritud kohas.
Kiviseinad.
Elamute kiviseinte hääduse määrab peamiselt materjali
soojajuhtivus, veeimavus, surutugevus j.n.e. Täiesti ideaalset
ehitusmaterjali kahjuks ei leidu, kuigi mitmesugustel kunst
kividel on saavutatud võrdlemisi väike soojajuhtivus, kuid
soovida jätab kivi vastupanu survele, mistõttu suuremate
ehitiste püstitamine neist kividest võimata.
Soojaläbitungivuse takistamiseks jäetakse müürisse üks
ja tihti ka kaks õhuvahet (nopsa-sein) millest teine tihti täi
detakse mõne poorse täitainega.
Liikumata õhu (sooja läbilaskvus) on 0,02 kcal/т2 h,
seega on õhk parem soojuseisolaator. Tehtud katsete järgi
asendab soojapidavuse poolest
Soojuse läbitungivus mitmesugustest ainetest.
0,5 cm laiune õhuktht 10 cm tellisseina
13 »
КО
»
»
99
2,0
15
4,0
16
6,0
16
10,0
15
20,0
14
Sellest nähtub, et soojusepidavuse poolest laiad õhuvahed
pole kasulikud, kuna lai vahe soodustab õhuliikumist, mis
suurendab tunduvalt õhuläbilaskvust. Soovitavaks õhuva
heks on 6 cm. On väga tähtis, et õhuvahe oleks puhas sin
na ehituse ajal sisselangevatest materjalidest.
Meie oludele kohasemaks ja kergesti teostatavaks ehi
tusviisiks loetakse 1,5 telliskivi paksust välismüüri, millel
välispinna ligidal 6 cm õhuvahe ja 0,5 kivi paksuse välisvoodertis. Tunnustust on leidnud n. n. nopsasein, tema suh
telise odavuse ja soojusepidavuse poolest.
Soojapidavusest 4/5 annavad nopsa-seinale poorne täi
dis ja õhuvahe, seepärast kivide valikul on peamise täht
susega nende tugevus, ilmastikukindlus, vähene veeimavus
ja odavus.
Katus.
Katmed koosnevad kattematerjalidest ja nende kandvaist konstruktsioonidest. Konstruktsioonid enamasti valmis
tatakse puidust, kuna kattematerjalideks tarvitatakse meil
katusekive, sindleid, laaste, plekki, katusepappi j.n.e. Vasta
valt kattematerjalile oleneb katuse vorm ning üksikute pin
dade kallakud.
Katusekivid, sindlid ja laastud, kui mitte täiesti tihe
dad materjalid põhjustavad katusele suurema kallaku and
mise, et vett võimalikult kiirem ära juhtida. Normaalseks
kallakuks loetakse 45°. Pleki ja katusepapi kui märksa ti
hedamate kattematerjalide tarvitamisel loetakse küllaldaseks
5—20° kallakuid.
Kattematerjal on kinnitatud roovitusele, mis omakorda
asetseb sarikatel. Sarikate vahed on kuni 1,0 m. raskemate
ja kuni 1,20 m kergemate katete puhul. Kivikatuste sarika
teks on tavaliste 4/б" või 3/7", kergemate katete juures 4/5"
või 3/6" prussid.
»
99
99
79
99
99
99
99
99
99
»
"
99
99
99
»
99
99
99
99
»
99
99
99
99
Asutatud 1910. а.
Asutatud 1910. а.
Lakivabrik
G. LAURENTIUS
Tallinn, Pikk tn. 67.
Vastupidav ja
odav
Telefon 433-27
emulsiooni
värv
sise- ja välistöödeks, kivi- ja puu
majadele plankudele, ees
kodadele
lage
dele jne.
Igasugused lakid ja
lakkvärvid,
sikatii-
j. n. e.
j. n e.
vid
Ä.-S. Ühiselu trükikoda
Tallinnas, Pikk tn. 42.
Kõnetraat 442-04.
Valmistab igasuguseid
TRUKITOID
NOODITRUKK
Laos igas, vallavalitsuse ja vallakohtu raamatud ja planketid.
Notaritele volikirja planketid. Ad
vokaatidele kohtuotsuse planketid
Töö korralikule ja täpsele valmistamisele pannakse erilist rõhku
Suuremate kallakpinnaliste katuste juures ei ületa sarika toetomata pikkus tavaliste 4,0—4,5 m, lamedamatel
3,5—4,0 m.
Kivikatte alla lüüakse 1,5x2" — 2x2" roovlatid, kau
gusega 31—32 cm, nii et räästa ja harja vahele mahuks
kivid poolitamata. Iga kolmas-neljas kivi kinnitatakse tsingitud traadiga lattide külge. Harja katmiseks tarvitatavad
erilised kivid täidetakse osaliselt lubjaseguga ja räästa äär
sete kivide alla tehakse tuule kaitseks laudadest roov.
Kivide liitumisel püst- või kiviseinaga asetatakse kivide alla tsingitud plekki, mille ääred painutatakse krohvi
voi voodri alla. Üldiselt on soovitav tarbekorral katust lä
bistavate ehitisosade äärte tihendamine plekiga. Linnades
tarvitatavamaks kattematerjaliks cn tsingitud raudplekk,
lehtedes 0,7x 7,4 m, mille kaaluks 4,5-5,0 kg. Plekklehed
ühendatakse püst- ja lamavate valtsidega, kusjuures valtsid
on,ühe- ja kahekordsed. Lamedamatel katustel peavad valt
sid olema tingimata kahekordsed ja tihendatud tinavalgega.
Koovituseks on kui sarikate vahe on alla 0,90 m tihe laudord / laudadest. Kinnitusmaterjal peab olema tsingitud
pleki tarvitamisel samuti tsingitud. Plekk-katus varustatakse
Pooningu ruumi tuulutamiseks suuremal määral deflektoritega, samuti jäetakse õhuavasid räästa alla.
Pappkatus koosneb kahest katusepapikihist, mis kinni
tatud siledate laudroovitusele Alumine n n. naelapapp nae
lutatakse roovitusele, kuna pealiskiht kleebitakse katuselakiga, mille järele katus tõrvatakse ja puistatakse jämeda
liivaga.
,Papp-materjali kasutatakse ainult lameda kallakulistele
katustele.
-- •-------- -- —--------- -___
Plekisepa töökoda
Rataskaevu 14
A. MAladisson
Katuse katmine, ventilatsioon-sisseseadmete,
õhurestide-klappide, nurgakaitseliistude valmistamine ning igasugused plekisepa tööd
Veekindel krohv.
Harilik krohv ei ole veekindel. Seinal olles imeb krohv
endasse vihmavett, põhjustades seega ühtlasi hoone seinte
niiskust. Krohvi veekindlaks muutmiseks on rida abinõusid.
Parimaks keemiliseks vahendiks krohvide veekindlakstegemisel on osutunud krohvitihendusaine ALV, mille lisan
dame mörtlile koos seguveega. Krohvitihendusaine ALV on
välja töötatud Eestis 1935 aastal tookordse Tartu Ülikooli
Ehitusõnetuse Kabineti ja praeguse Tallinna Tehnikainsti
tuudi Ehitusõpetuse Laboratooriumi juhataja prof. L. Jürgensont poolt.
Välismaal, peamiselt Põhja-Ameerika Uhendriiges teh
tud teaduslike katsete tulemusena on keemilistest tihendusvahenditest osutunud parimaiks ja vastupidavaimaiks kaltsiumstearaati sisaldavad tihendusvahendid. Tihendusaine
mõju kestvuse kohta alati teaduslikke tähelepanekuid 13
aasta eest. Siiani ei ole kaltsiumstearaati sisaldavate tihendusvahenditega veekindlaks muudetud krohvides vähimatki
tihendusaine mõju kahanemist märgata olnud Välismaisi
kogemusi arvestades on ka tihendusaine ALV i põhiaineks
võetud kaltsiumstearaat.
ALV‘i võib tarvitada ühtlase eduga nii tsement- kui ka
lubikrohvi puhul. Alvitud krohvi abil võime muuta veekind
lateks keldreid, klosetikaste, siloauke, basseine, virtsakaeve,
künasid jne Samuti võime ALV i abil muuta veekindlateks
betoontorusid, katusekive j.n e.
Veekindel hoonete väliskrohv. Hoonete välisseinu on
soovitav igal juhul krohvida alvitud lubi- või segakrohviga,
sest alvitud krohv ei ime endasse välisniiskust ega vihma
vett nii kui harilik krohv, vaid alvitud krohvile sattuv vih
mapiisk tõmbub kerra ja veereb maha nii kui hane seljast
vesi. Seetõttu alvitud väliskrohviga kaetud hooned on kui
vad ja soojad. Puuseinad ja krohvimatid ei mädane ja see
ga väheneb ühtlasi majavammi hädaoht. Eriti soovitav on
alvitud väliskrohvi tarvitada tsement- ja silikaatkividest
hoonete juures, kuna vastasel korral tsement- kui ka silikaatkivi seinad võivad endasse imeda palju niiskust. Alvi
tud krohviga krohvimise tööd tuleb läbi viia nii kui hariliku
krohvi puhul.
Tartu ülikooli juures tehtud katsed näitasid, et ühe
tolli paksuse lubikrohvi ühe ruutmeetri veesisaldavus suure
mate sadude puhul tõuseb kuni 4 liitrile. Vastav veehulk
alvitud krohvis oli 0,3 liitrit, seega rohkem kui 70 korda
vähem kui alvimata krohvis
On proovitud vanu krohvitud seinu võõbata alvitud
lubjaga ja seda võrdlemisi heade tagajärgedega. Paremad
tagajärjed saame, kui võõpame seinad kaks korda alvitud
lubjavärviga,
Alvitud krohviga on soovitav krohvida suvel, kui seinad on kuivad.
Keldrite veekindlaks tegemine. Keldrite veekind
laks muutmine nõuab väga täpset ja asjatundlikku tööd,
eriti veel kui on tegemist suure veesurvega ja suure ruumiga. Kui näiteks põhjavesi tõuseb keldri põrandast kõr
gemale 7 meetri võrra, siis igale ruutmeetrile põrandale su
rub vesi alt 7000-kilogrammilise, s o. 7-tonnilise survega.
Harilik tsementpõrand sel juhul ei kõlba, sest suure veesurve mõjul tekivad põrandasse praod, mille kaudu vesi
keldrisse pääseb. Sellepärast peab suurte survete puhul vee
kindla kihi alus olema raudbetoonist, mille tugevus oleneb
põranda suurusest ja vee survest. Säärastel juhtudel pöö
ratagu juhatuste saamiseks alati inseneride poole. Kui aga
tegemist väiksema survega, s. o. kuni 250 kg ühele meet
rile, võib säärase survega keldri iga korralikum müürisepp
veekindlaks muuta.
Veekindlakstegemisetööde läbiviimiseks alandatagu kõi
gepealt keldri veepind pumpamise teel allapoole põranda
pinda. Põhja tambitagu kruusakiht, millele valatagu 70 cm
paksune lahja betoonkiht 7 : 7. Seejärele krohvitagu keldri
seinad veidi kõrgemalt kui kõige kõrgem veepind alvitud
isementkrohviga 7:2 kuni 7 :3, olenedes liiva headusest.
Samuti kaetagu ka alvitud isementkrohviga põrand, tehes
seina ja põranda kokkupuute kohad erilise hoolega ja poolümmargused. Peale krohvimist lihvitagu seinad ja põrand
kelluga või hõõrrauaga. Veepind hoitagu allpool keldri põ
randat seni kui betoon lõplikult on tardunud. Selleks jäe
tagu väikene augukene põrandasse. Auk suletakse hiljem
kiirelt tarduva mörtliga.
Иана keldri puhul puhastatagu põrand hoolega ja täksitagu konarliseks, et alvitud koht hästi kinni hakkaks.
Analoogiliselt talitada klosetikastide, siloaukude, bas
seinide, virtsakaevude jne. veekindlaks tegemisel.
Alvitud mörtti valmistamine. Kui on tegemist lubi
krohviga, siis segamisel võtta 1 liiter ALVi iga 50 kg pulb
riks kustutatud lubja kohta või 7 liiter ALV’i iga 70 liitri
lubjataigna kohta.
tegemist tsementkrohviga, siis võetagu 7 liiter
^a 50 kg tse”jendi kohta, või 7 liiter ALVi iga
liitri vee kohta, mis tsemendile juurde lisatakse.
ALV on müügil 5-е, 70 ne ja 25-e liitrilistes plekknõudes hinnaga vastavalt kr. 3 50, 7.00 ja 77.00 seega keskmi
selt 7 liiter (7 kg) maksab 70 senti.
ALV on saadaval kõigis Eesti Seemnevilja Ühisuse
kauplustes, kust võib saada ka tarvitamise õpetusi. Keeru
lisematel juhtudel võib nõuande saamiseks pöörata ka Tal
linna Tehnikainstituudi Ehituseõpetuse Laboratooriumi poole.
Tarvisminev ALVi hulk.
Lubikrohv 1 : 3 20 mm paks — 7liiter ALVi iga 15 ruutm. krohvi kohta.
Tsementkrohv 1:2 16 mm paks - 1 liiter ALVi iga 5 m2 kohta.
Tsementkrohv 1:2 25 mm paks — 1 liiter ALVi iga 3,1 m2 kohta.
Tsementkrohv 1 : 3 25 mm paks — 1 liiter ALVi iga 4 m2 kohta.
Lubjavärv kaks korda kaetult — 1 liiter ALV i iga 200 m2 kohta.
Suurim tõstetoolitehas idas
A. B. KONE O. Y.. Helsingis
valmistab:
tõstetoole raskuste tõstmiseks 25—8000 kg, tõstetoole inimeste tõstmiseks, liktsalt kui ka täiuslikult
väljatöötatud kujul
Esindaja Eestis:
Telefon 30383
Soome Tehnika Büroo,
Tallinn, Köleri 14-12
Vahendeid kõlaisolatsiooniks.
Ehitusmaterjalide ja ehituselementide (osade) kõla eda
sikandvuse mõõtmiseks ei ole leiutatud veel kahjuks küllalt
lihtsaid meetodeid ja abinõusid.
Ehirusmaterjalidest loetakse kõlakindlamaiks telliskivi.
Sellepärast on ka võetud kogemuste kohaselt telliskividest
ehituse mõõtmed võrdluse aluseks minimaalsete kõlaisolatsiooni nõuete ülesseadmisel, missugused oleksid hariliku ela
mu juures järgmised:
1) välisseinad vähemalt 11/2 kivi paksud;
2) kortereid eraldavad seinad vähemalt 1 kivi paksu
sed ja
3) tubade vaheseinad vähemalt 1/2 kivi paksud.
Sealjuures tuleksid seinad kummaltki poolt krohvida.
Elamute alusmüürid tuleksid rajada küllaldaselt kindlad ja
massiivsed, et ära hoida tänavate sõidukite võpatusi. Ple
kist katused, eriti aga lamedad, kõlavad vihmasajude ja tor
mide käes. Massiivsed kivikatused tagavad aga rahu.
Tuleb tähendada, et madalate häälte kõla kandub õhu
kaudu rohkem üle kui kõrgemate häälte kõla. Seinte ja
lagede kaal ja nende võnkekindlus (paendekindlus) takistab
kõla edasiandmist.
Kõla edasikandvus toimub tihti konstruktsiooni vigade
ja hooletu ehitusviisi tõttu. Näiteks võiks tuua kõla eda
sikandmist lagedes tühjade kohtade kaudu. Samuti peab
ehituse juures hoolega isoleeritama (enamasti elastsete aine
tega) seintesse ja lagedesse asetatavad torustikud. Vesiva
rustuse, kanalisatsiooni, keskkütte, tõstetoolide, ventilatsiooni
jne, seaded võivad saada nõrga isolatsiooni ja ebakohase
jaotuse juures suurimateks kõla tekitajateks elamus. Iseära
nis tülikaks kõla edasikandvuses võivad olla vaheseintes
õhulõõrid, kui ühte ja samasse lõõri suubuvad mitmete
korterite vendilatsioonirestid. Teinekord niisugune lõõr ko
guni kõvendab hääle kõla edasikandumist. Nimetatud viga
on välditav, kui ehitatakse iga korteri või korra jaoks eraldi
lõõr.
Korterite vaheseinte kõlaisolatsioon on saavutatav kons
truktiivsel teel, seinte, kappide ja alkoovide sisseehitamisega.
Korterite omavahelist liitumist võib projekteerimisel ära hoi
da trepikodade, liftide, panipaikade jne. vaheleasetami
sega. üldse on kõlasegavus seinte kaudu kergemalt väldi
tav, kuna siin on küsimus enamasti ainult õhukõla, ning
seintele tagumist ja koputamist võib ette tulla harva.
Koridoridest ja trepikodadest edasikanduva kõla otstar
bekohasemaks sumbutamiseks on kahekordsed tihedad uk
sed, kusjuures uste läved on nõuetavad valtsidega. Korteri
kahekordsed trepikoja uksed on ka eeskojas soojuse hoidmiseks, kui trepikoda ei ole kõetav.
Raskem on teha kõlakindlaks lagesid (resp. põrandaid),
sest siin on 'peateguriks löögikõla. üldine nõue lagedele
on nende võnkekindlus. Lae talad (aampalgid) olgu arves
tatud küllaldkselt tugevad ja massiivsed, et ära hoida võnkumist. Peab tähendama, et vanade baremate ehituste laed,
arvatavasti vastavate kogemuste najal, on ehitatud väga mas
siivselt; lagede täide on 20—30 sm. Kuigi selle isolatsiooni
viisi juures on laetalad ehk tugevamad, kui nõuaks arvutus,
siis talade puumassi kulu vähemalt meie oludes ei ole suu
rem, kui tarvitada kunstlikke isolatsiooni vahendeid. Koge
muste najal on ka kindlaks tehtud, et põrandalaudade ja
lae täite vaheline õhukiht ei ole soovitav, sest see suuren
dab löögikõla ja võnkemõju. Sealjuures on tähtis ka põrandatäite koosseis; ta peaks olema küllaldaselt raske ja kobe. Kat
ted on näidanud, et turbapuru, segatud liiva-kruusaga ehk
kuiva lubjase ehitusprügiga on parim isolatsiooni täide. Veest
uhutud põlevkivituhk on samuti sobivaks täiteks.
Kõla isoleerimine vastavate materjalide kaudu ripub ära
igakordsest ehitusviisist — kas on tegemist betoonlagedega,
suurepinnaliste ruumidega jne. Elutubades kõige lihtsamaks
kõlasumbutusvahendiks on vaibad ja põrandariided. Kuid
suuremate ja käidavamate ruumide jaoks on vajalikud vastu
pidavad ja kergesti puhastatavad katted. Otstarbekohase
maid põrandate katted on kummist, linoleumist, korgist jne.
Põranda kui ehituselemendi eraldamine seintest nõuab iga
kordse juhuse jaoks
eraldi otsustamist. Et aga kummi,
linoleum jne. on välismaised ained ja võrdlemisi kallid, siis
tuleks vastavalt meie oludele rohkem rõhku panna oma maa
saadustele, milleks oleks turbast valmistatud plaadid (torfoleum) ja vildi asfaldi saadused.
«Копе» tõstetool.
Firma „О. Y. Helsingis on vanim ja suurim tõstetooliehitustehas idas. Oma 25-aastase tegevuse järele on see
võimelisim tehas tõstetoolide alal. Ta omab valmis välja
töötatud tõstetooli tüüpe. Et nõudmine sel alal on väga
laialdane, siis valmistab firma „KONE" kõik tüübisuurused
seeriates. Sellega on firmal võimalus igale tüübile tarbe
korral tagavaraosad kohe ladust müüa, nii et pikemaajali
sed töötamishäired üldse küsimusse ei tule.
üksikute tüüpide valmistamine sünnib tehniliselt uusi
mate ja moodsamate ameerika süsteemide alusel. Tõste
tooli osad valmistatakse moodsais „KONE" tehastes, masi
natel, millede töötamine on täpsustatud. „KONE" tõstetoolidel on töötamisel tarvitusel alaldaja-süsteem. See süs
teem on ka enamjagu kõikides ameerika tehastes tarvitu
sele võetud. Just selle süsteemi pärast on ka Soome tõs
tetoolide hind veidi kõrgem kui ilma selle süsteemita tõs
tetoolide hinnad. Toormaterjal, millist firma „KONE" oma
osade valmistamiseks tarvitab, on esmajärguline ja rootsi,
inglise, ameerika või soome päritolu. „KONE" tõstetoolidetehase arenemine on kasvanud käsikäes tõstetoolide tehika
kujunemisega ja tehas võib uhkusega tagasi vaadata oma
25-aastasele tegevusele, millise aja kestel tehas on valmista
nud enam kui 2800 tõstetooli välis- ja sisemaajaoks. Vii
mastel aastatel on eriti kõrg hoonete jaoks Soomes oste
tud nimelt „KONE" tõstetoole, sest need on kindlad oma
töötamises ja süsteemi ülilihtsas käsitamises. Sellepärast võib
igaüks, olgu isik ka tehniliselt mitte haritud, ettetulevad
vead üles leida ja kõrvaldada. Firma „KONE" tõstetoolide
soliidne ja tugev väljatöötus on kindlaks tehtub sellega, et
ülesseatud ja töötavad tõstetoolid 10 aasta jooksul nimeta
misväärt remonti ei vaja, peale normaalosade kulumise. Töötamiskulud on minimaalsed.
„KONE" tõstetoolid on kõikides maades, kus neid on
üles seatud, ka rasketes töötamisoludes hästi püsinud.
„KONE" tõstetoole esindatakse Tallinnas Soome Teh
nika Büroo kaudu, Köleri tän. 14—12, telefon 308—83.
Tööde normide tabel tähtsamate
ehitustööde kohta.
Tööde ja materjalide nimetus
1 jooksva meetri palkide tahumiseks 2-est küljest talade,
müürilattide jne. jaoks ühes vesiloodis kohalepanemisega:
puuseppi .
.
•
■
•
•
•
•
■ 1,04
palke 21‘ tk..............................................................................
kivihoonetes puutõrva 1 tala otsale kg.
1 m3 pottidega vooderdavate hollandi ahjude ja soojaseintetegemiseks valmis alusel ühes tarvete kohalepanemisega:
19,60
pottseppi . .
.
•
•
70
telliskive tk. •
310
ahjukive tk.
.
•
•
•
•
■
40
tulekindlaid telliskive tk.
0,41
savi m3
•
•
•
•
•
0,41
liiva m3
.•
•
0,40
ahjutraati 1,5 mm kg
.
.
.
.
25
naelu 3" tk.
......
1 m2ahjude ja soojaseinte vooderdamiseks punaste pottidega:
4,40
pottseppi • •
•
•
•
•
23
ahjupotte 185 mm X 280 mm tk.
0,15
ahjutraati 1,5 mm kg.
..
23
naelu 4" tk..
1,85
vitsrauda 1 mm X 25 mm kg .
1 m2 katuse katmine plekiga:
plekkseppi . .
•
•
•
katuseplekki (11—12 naelaline) m2
.
naelu 3" tk. .
.
.
.
kui raudplekk: värnitsat kg..
rauamulda kg..
1,04
1,2
7
0,045
0,015
.•
1 m2 katuse katmine tsement- või savikividega, traadiga
kinnitamisega ja kivide kinnimäärimisega:
müürseppi . ......
lihttöölisi.
katusekive tk.
.
.
•
•
•
•
lupja kg. .
.
,
•
.•
traati kg .
•
•
•
•
•
naelu 2" tk.
1 m2 katuse katmine sindlitega, kahe reana:
puuseppi.
sindleid 55 sm X 11 sm tk..
naelu, sindli, tk. ..
1 m2 katuse katmine laastudega või pilbastega kolme reana:
puuseppi . •
•
•
• •
laaste või pilpaid 55 sm X 8 sm tk.
naelu, sindli, tk.,
1 m2 puupindade kruntimine:
maalreid
värnitsat kg.
. .
.
.
..
ookrit või tsinkvalget kg . .
.
.
.
1,36
0,64
17
4
0,04
6
1,12
34
41
1,28
110
80
0,10
0,054
0,015
Tööde ja materjalide nimetus
1 m2 vanade värvitud või uuelt krunditud põrandate vär
vimiseks 2 korda ookriga ühes kittimisega:
maalreid . .
•
värnitsat kg .
•
•
■
■
•
ookrit kg ■
kitti
....••
1 m2 vanade värvitud või uuelt krunditud pindade värvi
mine 2 korda valge õlivärviga ühes kittimisega:
maalreid .
■
•
•
•
värnitsat kg .
■
•
•
•
•
tsinkvalget kg
. •
•
•
•
•
ultramariini kg.
kitti kg
.
•
•
•
■
•
1 m2 rootsi värviga puupindade värvimine 1 kord ühes
värvisegu keetmisega :
maalreid . •
•
•
•
•
rukkijahu, peenikest, kg.
vasevitriooli kg
. ■
•
•
soola kg . .
.
•
•
•
•
värvimulda kg
. ■
•
•
•
<0 7
0,13
0,071
0,09
0,105
0,105
0,002
0,09
0,008
0,01
0,006
0,016
Kork isolatsioonvahendina.
Statistilised andmed näitavad, et isoleerimata seinte soo
juse kalooriate kaudu on 30—500/0, samal ajal asjatundlik
isolatsioon võimaldab kuni 50% kokkuhoidu kütteainetes.
Juba looduses on korgil tähtsus kaitsevahendina: korktamm on kaetud korgi koorega, mis kaitseb ta kõrvetava
päikesekiirte hävitava mõju eest, ka tekitades puukasvule
nii väärtulikku niiskuse laialivalgumist. Oma kärjetaolise
struktuuriga kork täidab ideaalselt isolatsiooni põhiseadusi.
Ta silmapaistvamad omadused on: kerge erikaal, elast
sus — seega isolatsioonivõimeline.
Uuemaaja tehnikasaavutuste abil on kordaläinud veelgi
tõsta isolatsiooniomadusi n. n. ekspandeerimise teel. Ulekuu-
mendatud kork muutub massiks, mis ei allu ei mädanemiseega hällitamise mõjudele.
Ühtlasi ta ei karda niiskust, ei muuda voolumenit selle
mõjul, ei soodusta tulekahju ega kannata temperatuuri kõi
kumiste läbi.
Vastavalt mitmekesistele otstarvetele (kaitse: sooja, kül
ma, niiskuse, põruvuse ning kõla vastu) valmistatakse ka mi
tu eriliiki korkisolatsiooni. Korkplaatide kõrval tarvitatakse
laiemalt ka toruisolatsiooni korgist. Lihtne käsitamine ning
kõigile kättesaadav hinnatase soodustavad ta levikut.
Kõige suurem tähtsus isolatsioonainena on korgil külmetustehnikas, kus üleski teine materjal ei suuda tal tõsist
konkurentsi pakkuda.
Lõpuks olgu toodud võrdluseks arvud mitmesuguste
ehitusmaterjalide soojusjuhtivuse ja mahukaalu kohta.
mahukaal
kg/m3
soojusjuhtivus V°C juures
k.cal./m2 h°C
jahvatatud ekspand. kork 35— 60
0,028—0,03
korkisol. plaadid
100—280
0,03 0,05
ouu
550—820
0,14—0,18
kips
1250
0,37
krohv sisemine
1660
0,60
krohv välimine
2200
0,75
telliskivi
1750
0,75
paekivi
1650
0,85
betoon
2300
1,10
raudkivi
2500
2,70
Meil Eestis valmistatakse hääd korkisolatsiooni, mille tarvi
tamine on järjest kasvamas.
Peale meie turu varustamist veetakse Eesti korkisolat
siooni ka suuremal arvul Soome, kus ta võistleb eduga vä
lismaa saadustega.
Tapeedi ja linoleumi erikauplus
C. Jcrivelkot
Taliinn, Pikk 14, tel. 435-15
on ületamatu
Katk
isolatsioonaine
külma
sooja
niiskuse
kõla ning
põruvuse vastu
Vastavalt otstarbele valmistame
mitut liiki korkplaate ja toruisolatsiooni i ga s p aksu s es.
Vabriku m oodsaim sisseseade
tagab laitmatu kvaliteedi!
KORGIVABRIK
Vennad Auster
Tel. 2-11
PÄRNUS
Tel. 2-11
TALLINNA kontor ja ladu:
PIKK TN. 51-5, TEL. 430-30
Hoonele värvimine.
Hoonete värvimistööde teostamisel on tarvilik arvestada
rida tehnilistest asjaoludest ja ilunõuetest tingitud juhiseid.
Kui tahetakse saada vastupidavat töötulemusi, siis tuleb
teada, et erinevad ehitusmaterjalid nõuavad lahkuminevaid
värvimisviise. Seepärast tuleb igal värvimistöö teostajal
eeskätt selgusele jõuda, milliste värvimisviiside rakendus on
antud ehitiste seisukohast nõuetav. Kuna meil palju hooneid
on väljaspoolt krohvitud, siis on lubjavärvidega värvimine
selliste hoonete juures vajalik. Aga värvimistööde teostaja
peab seejuures teadlik olema, milliseid värve võib lubjada
ühendada ja millises ulatuses. Rootsi värvide rakendus on
eriti soovitav puukatuste juures, kuna see seal õige teosta
mise korral osutub kõige vastupidavamaks. Ka hööveldamata laudadest vooderdatud_ seintel esineb rootsi värvimisviis odavama vahendina. Õlivärvidega tuleb värvimistöid
teostada hööveldatud puuvooderdusega hoonete juures ja
neil hoonete puuosadel, kus kavatsus on võtta heledad too
nid, sest rootsivärviga ei saa valmistada püsivaid toone he
ledais värves. Samuti on soovitav uste ja akende piirlaudade, raamide ja pindade värvimine õlivärviga.
Värvide valikul on värvimistööde teostajal tarvilik kõi
gepealt pidada silmas, et tõuseks esile hoonete ehituslik ise
loom Selleks on väga tähtis maja seinapinna eraldamine
värviga muist ehitusosisf. Põhimõttelikult toimitagu järgmi
selt: kui maja üldine seinavärv on hele, siis tulevad arhitektuurosad — viilu liistud, akende ja uste piirläuad, nurgaja veelauad ning tuulekast — värvida tumedama värviga;
kui hoone üldine seinavärv on tume, siis värvitagu muud
ehitusosad hehedamalt. Uste ja luukide jaoks on soovitav
võtta kolmas erivärv, kuna selle läbi kandub suurem ela
vus hoone välisilmesse Sambad karniisid ja muud kau
nistused tulevad värvida seina üldpinnast heledama värviga.
Lubjavärviga värvimine.
Lubjavärviga on soovitav värvida krohvitud pindu, sest
lubjavärv seob end keemiliselt krohvitud pinnaga. Lubjavärvi valmistamisel ei või tarvitada kõiki värvaineid, vaid
ainult lubjakindlaid, nagu ookreid, umbrat, enamikku mineraalvärve jm.
7. Värvimata pinna ettevalmistamine värskelt kroh
vitud pindade juures ei nõua üldse eeltöid. Peale seina
krohvimist on soovitav kohe asuda värvimisele
Värvimata seisnud krohvitud pind puhastatakse tolmust,
hallitusest, samblast jne. Rohelise läbilööva hallituse kor
ral tuleb pöörduda asjatundja poole. Sein pestakse veega
seinaharja abil. Krohvis leiduvad praod ja augud kraabi
takse suuremaks, pritsitakse pinsli abil hoolega veega mär
jaks, täidetakse krohvi või järgmise seguga : 3 liitrit lubjavikki, s. o. kustutatud lupja pudrusarnases olekus, 2 kg
ehituskipsi, 20 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi. Pärast
parandust sein silestatakse silestuslauaga.
Varem värvitud pinna ettevalmistamisel lubjavärviga
värvimiseks on tarvilik ebaühtlased, paksemad värvikorrad
maha taguda ja lahtised värvikorrad kõrvaldada teraspahtliga. Samuti tuleb hoolitseda tolmu, hallituse ja sambla kõr
valdamise eest seinapinnalt. Praod ja augud seinapinnas
parandatakse krohviseguga eelpoolnimetatud viisil. Enne
lubjavärviga värvimist krunditakse värvitav pind seguga,
mille valmistamiseks võetakse 2,5 liitrit labjavikki, 200
grammi ehitusgipsi, 2,5 liitrit liiva ja .vett tarviduse järgi,
2. Lubjavärvi valmistamiseks tarvitatav lubjavikk
peab seisma veega segatuna vähemalt 2 nädalat. 7 kilo
gramm kustutamata lupja annab 7 liiter lubjavikki. Selle
aja jooksul kustuvad kõik peenemad lubjatükid. Kustuta
mata lubjaosad löövad värvi seinalt lahti või muudavad
värvikorra vihma mõjul välisseintel laiguliseks Lubjavärvi
valmistamisel võetekse 3 liitri lubjakivi kohta 7 liitrit vett,
millele lisandatakse tarbe korral vastavat värvainet. Värv
aine tuleb enne veega segada. Kuivalt värvaineid lubjasegusse lisada ei või, kuna värv jääb tükkidesse ja annab
värvides triibulise ja laigulise pinna. Musta värvainet lubjasse lisandades on soovitatav värv enne segada pöletuspiirituses. Tuleb arvestada seda, et lubjavärvi ei saa valmis
tada tugevais tumedais toones, sest pühkimiskindla värvi,
saamiseks ei või lubjas olla üle 75°/o värvaineid. Samuti
tuleb silmas pidada seda, et lubjavärv ei oleks liiga paks,
kuna see raskendab värvi kandmist ühtlaselt seinale.
3. Värvimine Kuna lubi nõuab teatavat aega õhus
leiduva süsihappegaasiga ühinemiseks ja selle kaudu kind
laks sideaineks muutumiseks, siis on vajalik, et lubjavärv
kiirelt ei kuivaks. Selleks niisutatakse värvitud pind veega
või värvitakse vilu ilmaga. Üldiselt on seetõttu soovitatav lub
javärviga värvimistöid teostada varakevadel, kuna hoonete
seinad ja õhk sisaldavad siis rohkem niiskust.
Seinapinna värvimine lubjavärviga toimub kas suure
pintsliga, seinaharjaga või vastava pritsi abil. Siinjuures
tuleb hoolitseda, et kuivi ja katmata kohti vahele ei jääks.
Pritsiga värvimisel kurnatagu värv enne sõelast nr 30 läbi
ja siis alles valatagu pritsi.
Ühtlase värvipinna saamiseks värvitakse tavaliselt sei
nu kaks korda.
Rootsi värvidega värvimine.
Rootsi värvimisviisi rakendatakse eriti eduga puumaterjali värvimisel, nagu puust seinte, katuste, aedade, vära
vate, plankide ja sildade värvimisel. Peale odavuse on sel
värvimisviisil veel see omadus, et ta kaitseb puumaterjali
ilmastikuolude ja sammaldamise vastu ning muudab puu
materjali vähem tuleohtlikuks.
Rootsi värvidega värvides peab üldiselt pidama silmas,
et ei värvitaks värsket, toorest puumaterjali. Uute hoonete
juures võib värvimistöödele asuda alles järgmisel aastal,
kui puumaterjal on kuiv. Hööveldatud puupindasid on root
si värvidega võimalik värvida ainult värvile värnitsa lisanamisega. Vähekestev on rootsi värv lehtpuust valmistatud
pilpa- ja laastukatustel.
/. Värvi valmistamine. Rootst värvi valmistamisel on
soovitav tarvitada ehtsaid rootsi värvaineid, eeskätt rootsi,
punast, n. n. faluni punast, milline värvaine sisaldab 50%
ränihapet ja selletõttu on ilmastikukindel. Värv valmistatakse järgmiselt: 25 liitris keevas vees lahustatakse 1 kg rauavitriooli ja lisatakse sellele segule juurde 1— 71/4 kg peent
rukkijahu, mis enne katlast võetud vähese vitrioliveega pak
suks kördiks lüüakse, hoolega pidades silmas, et jahu klimpi ei jääks. Saadud kört lahjendatakse vitrioliveega, vala
takse katlasse, liigutades kogu aeg katlas olevat segu, ja
keedetakse 1/4 tundi. Seejärel lisatakse segusse pikkamööda
ja hästi segades katuse jaoks 2—3 kg ja seinte jaoks 1—2
kg värnitsat ja lõpuks 4—5 kg vedelakstehtud faluni pu
nast. Ebaühtlaselt segatud värnist muudab värvitud pinna
laiguliseks Kõige kergemini saab värnitsat segusse ühtla
selt segada vana raagus luua abil kloppides. Segu keede
takse kloppimist jatkates 1/4 tundi ning värv ongi valmis.
Värnits võib seinte, tarade, aegade jne. värvimise jaoks
värvi valmistamisel ära jääda, kuid see vähendab värvi
vastupidavust.
2. Värvimine. Rootsi värviga värvitakse seinu, puukatuseid, -tarasid ja muid puupindasid.
Värvimistöö teostatakse üldiselt ühe töökäiguga. Höö
veldatud ja varem-värvitud pindu tuleb ühtlase värvitooni
saamiseks värvida kaks korda. Värv kantakse värvitavale
pinnale suure pinsli või harja abil. Katuste värvimistel on
soovitav tarvitada maalripritsi või aiapritsi, võttes hariliku
pihustaja asemel lubjapihustaja. Värv peab enne pritsi va
lamist kurnatama läbi sõela nr. 30. Kui värvile on lisatud
värnitsat, tuleb värvimistöö kestet kogu aeg silmas pidada,
et värnits oleks klopitud värvisegusse ühtlaselt.
Õlivärviga värvimine.
Õlivärviga võib värvida ainult täiesti kuivi puit-, kivija metallpindu: niiskelt pinnalt koorub värv maha. See
tõttu pole soovitav õlivärviga värvida tsementi, maakive ega
muid niiskust endasse imevaid ja niiskust edasiandvaid
materjale. Õlivärviga värvimisel on tööde järjekord järgmine:
1. Värvimata pinna ettevalmistamine. Esimest korda
värvitaval pinnal kaetakse enne kruntimist puuvilla, pehme
riidetüki või väikese puhta pintsli abil kõik oksa ja tõrvased kohad piirituslakiga või sellakpolituuriga. Okaspuul
lõigatakse või põletatakse vaigupesad välja, sest vastasel
korral tulevad vaigukohad hiljem läbi õlivärvikorra näh
tavale
Värvitud pinna ettevalmistamine. Vanade varem õli
värviga värvitud pindade juures kraabitakse lahtine värvikord teraspahtli või kraapraua abil maha; vana pragune
nud õlivärvi kord põletatakse pinnalt leeklambiga. Kõrbenud
värvikord eemaldatakse pinnalt teraspahtliga, ja pind silestatakse jämeda liiva- või klaasipaberiga.
2. Kruntimine. Pinna ettevalmistamise järele hõõru
takse kuivanud värvitav pind ühtlaselt üle värnitsaga,
millele harilikult lisatakse juurde ka õige vähesel määral
värvimiseks valitud värvainet. Paksult peale kantud kruntimisvärnits takistab järgmisi värvikihte värvitava pinnaga
vahetult ühinemast. Kuivanud krohvipinda krunditakse kaks
korda.
3. Kiti valmistamine. Kriitkiti valmistamiseks sega
takse pulberkriiti värnitsaga, kuni saadakse paks hästi tihe
segu, mis haamriga läbi taotakse
4. Kittimine. Hoonete välisvärvimiseks tarvitatakse
puupinna juures kriitkitti, millega kititakse kittimislabida
abil kõik suuremad lõhed ja augud. Kittimiseks võib ka ise
puust sellekohase labida valmistada. Juhul, kui õlivärviga
värvimine toimub krohvitud pinnal, täidetakse lõhed ja au
gud krohviga. Parandatavad kohad tuleb enne töö algust
hoolega märjaks pritsida. Krohviga parandatud kohad pea
vad enne värvimist täiesti kuivad olema.
5. Lihvimine. Siledama pinna saamiseks lihvitakse
puupinna kititud kohad üle liivapaberiga. Samuti võib värvitauat pinda peale esimest värvimist silestada lihvimisega.
6. Olivärvi valmistamine. Olivärvi valmistamisel võe
takse vastav osa värnitsat, millesse raputatakse järkjärgult
värvainet juurde. Toonitamiseks tarvitatav värvaine tuleb
enne põhivärvile juurdelisamist segada värnitsaga. Värvi
valmistamisel tuleb kogu aeg hoolega värnitsat segada, et
segu saaks ühtlane.
Soovitav on enne värvimist värv päeva võrra varem
valmis teha, kuna seismisel värnits tugevamini imbub värv
ainesse. Värv valmistatakse vedeluselt säärane, et see pints
lilt langeks mitte üksikute tükkide või tilkadena, vaid jook
seks sitke joana. Järgmiste värvimiste jaoks valmistatakse
värv vedelam.
7. Värvimine, Valmissegatud värv kantakse seinapinnale lõhestatud harjastest pintsliga õhukese ühtlase korrana.
Paksult ja ebaühtlaselt pealekantud värv kattub nahaga,
tõmbub krimpsu ega ühine värvitava materjaliga. Puupinna
värvimisel silutakse värv lõplikult pikuti puutoime. Värvi
kuivamise kiirendamiseks võib värvile lisada sikatiivi, kuid
mitte üle 30 grammi ühele kg värnitsale.
Teist ja kolmandat korda värvimisele võib asuda alles
siis, kui eelmine värvikord on täiesti kuivanud.
Kümme käsku ehituse alal.
7. Mõtle ehitamise juures sellest, et Sa pole mitte üksi
(asulas); Sa pead arvestama ka oma naabritega 1
Sest kui ehituse alal rahva ühtluse tunne ennast täie
liselt väljendab, on sellega kõige enam teenitud nii hästi
üldsusele, kui ka üksikule.
Ära katsu luua midagi enneolematut või meie maale
võõrast.
2. Arvesta oma ehituskavatsuste juures maastikuga !
Ülesanne seisab selles, et viia maastikku ja ehitust har
moonilisesse ja omavahelisse suhtesse. Üksik ehitus võib
moonutada kogu asulapildi ilu. (Siin võiks tuletada meelde
näiteks mõned üksikud ehitused, mis tublisti rikuvad Ote
pää üldvaadet Linnamäelt). Kõige ilusamini ehitab see, kes
oskab loodust oma ehitusega võimalikult vähem tahaplaa
nile suruda.
3. Ole lihtis ja tagasihoidlik oma maja välimuse ku
jundamisega.
Hoonevormide ühtlus ongi vanade linnapiltide võlu.
Nende kaunis mõju põhjeneb nende aegade ehituslikule dist
sipliinile. Asulaehituslik ühtlus annab siiski küllalt vabadust
isiklilule maitsele.
Pane erilist rõhku asjalikule ja kohasele üksikasjade vii
mistlemisele; ainult need tõstavad maja ilu, kuna meie ei saa
laiemas ulatuses teha rikkaid fassaade.
4. Eelista lihtsat ja rahulikku katust!
Viimane on kaunis ja odav nii ehituselt kui ka korras
hoiult. Ta sobib paremini meie oludele ja maastikule; rah
va ajalooline ehitusviis ei tunne keerulisi ja ebamääraseid
katusevorme.
5. Hoidu tsingitud katuseplekki tarvitamast!
Ära unusta, et sellega sa vähendad välisvaluuta taga
varasid ja moonutad asula välimust. Meil on ometi häid ja
põliseid katusekatmismaterjale (katusekivid, imbutatud sindel jms.).
6. Loobu katusealustest (mansard) korteritest }
Katus on vajalik kaitsena ilmastiku mõjude vastu, kuid
katus pole mitte elukorteri väliskate. Katusealune korter on
õnnetu lahendus — see on külm talvel ja kuum suvel. Selle
ruumide kuju on ebasoodus; katuseväljaehitused on inetud
ja põhjustavad läbijooksmisi.
Katuse- või mansardkorteri odavus on vaid näiline.
7. Jäta ära ebakohased juurdeehitused!
Palkonid, verandad, erkerid rikuvad maja rahulikku vä
limust ja tänava üldvaadet. Selleks kulutatud summad ei sei
sa tavaliselt sobivas vahekorras saavutatud hüvedega.
8. Kujunda ka oma maja välimust sarnaselt,, et tekiks
aedlinn!
Ära peida ennast kõrgete plankude takka, mis moonu
tavad tänavapilti. Hoia alles ja suurenda oma kasvavate puu
de tagavara. Roheline valitsegu kivi üle. Haljasmaaalad on
eelduseks värske õhu jaoks. Ära arva kunagi, et maja ehitamisega^kõik juba lõpetatud.
9. Kindlusta endale korraliku ja usaldusväärse arhi
tekti kaastöö !
Viimane annab sinule nõu neis asjus, mis puutuvad si
nu maja tehnilisesse ning kunstilisesse küljesse. Arhitekt on
vahelüliks sinu, ehitusettevõtja ja ehitusvalve asutuste va
hel. Arvesta alati sellega, et arhitekti tasu on ainult murd
osa sellest lisakasust, mis sina saad korraliku projekti järgi
püstitatud ehitusest.
10. Ole abiks asulapildi kaunistamisel !
Tööta kaasa selleks, et ühtlaselt tunduv asulapilt oleks
rahva ühtluse ja ühise tahte tõenduseks.
Väljendatud põhimõtted on lihtsad, selged ja kergesti
teostatavad — kuid nendes peitub väga sügav tähtsus ja
õilis aade.
PUU KAITSMINE TULE VASTU KEEMILISTE
VAHENDITEGA.
Puu on meil tähtsamaid ehitusmaterjale juba vanast
ajast ja vähemalt ligemas tulevikus on oodata vaevalt tema
kõrvaletõrjet ehitusmaterjalide esirinnast Puidu omadusist
olgu mainitud puu hea mehaaniline tugevus, korrosioonikindlus happeliste aurude ja vedeliku suhtes, hea elektriisolatsiooni võime kuivalt ja õige suur soojus-isolatsioonivõime;
seejuures on puud ehitusmaterjalina hõlpus töödelda.
Olulisemaks puuduseks on tema kerge süttivus ja põlevus. Kui aga võrrelda puu ja mõne mittepõleva ehitus
materjali (metall, telliskivi) tugevuse muutumist kahjutule
kõrge kuuma toimel ja puu vastupidavust kahjutulede veega
kustutusel esinevaile suurile temperatuurikõikumisile, siis
osutuvad puukonstruktsioonid mõnelgi korral vastupidava
maks ja deformatsioonikindlamaks.
Puu on orgaaniline aine, mis sisaldab õhukuivalt tsel
luloosi (CeHwÖs) 50—55%, ligniini 28—32°/о, vähesel hul
gal süsivesikuid, vaike, valke ja mineraalaineid ning 10—200/
vett (toores puu sisaldab kuni 500/0 vett).
Kõrge kuuma käes puu laguneb, kusjuures eraldub ker
gesti põlevaid gaase ja aure (vesinik, ving, metaun, etaan,
puupiiritus, atsetoon jne.). Küllaldase hapniku juuresolekul
need gaasjad ained süttivad kergesti leegi toimel (isesütti
mine toimub 300° ümber) ja põlevad heleda leegiga. Puu
põlemine toimub seda paremini ja kiiremini, mida tugevam
on põlevate gaaside eraldumine puust (kõrge kuum.) ja mi
da rikkalikum on värske õhu juurevool tulepesale.
Puud on võimalik muuta raskemini süttivaks ja ras
kemini põlevaks keemiliste leegikaitse vahendite abil. Kee
milised leegikaitse vahendid on soolad, mis kõrges kuumas
annavad ära vett ja mittepõlevaid gaase (süsihapugaas, am
moniaak) või sulanevad kergesti ja raskendavad seeläbi põ
lemist (nad tarvitavad lagunemisel ja sulamisel sooja ning
alandavad seega põleva puu temperatuuri; eralduvad gaa
sid ja sulanud soola kiht hoiavad tulepesast eemal hapniku).
Kaasaegne teaduslik uurimus on rajanud keemilisele
leegikaitsele enam-vähem kindla aluse.
Puu immutusel leegikaitse soolade lahustega imbuvad
leegikaitse ained puu sisemusse, pooresse ja kiudude vahele.
Kui kaitseaine on imbunud juba 1 cm sügavusse, langeb
tunduvalt puu süttivus.
Põhinõuded immutusaineile on järgmised: 1) immutusained peavad lahustuma vees tarvilisel määral; 2) immutusained peavad tegema puu raskestisüttivaks ja -põlevaks’,
3) immutusaineid ei tohi korrodeerida (soovitada, rikkuda)
puud ega muuta puu mehaanilisi omadusi; 4) immutusained
ei tohi soodustada seente või mädaniku tekkimist puus; 5)
immutusained peavad olema neutraalsed või nõrgalt leelised
ega tohi korrodeerida metalli; 6) immutusained ei tohi olla
hügroskoopilised; 7) immutusained ei tohi takistada puu
värvimist ega lakkimist.
Immutusaineina on tarvitusel: booraks, boorhape, ammooniumborat, ammooniumfosfaat, naatriumfosfaat, ammooniumkloriid, ammooniumbromiid, ammooniumsulfaat,
magneesiumkloriid, kaltsiumkloriid, magneesiumsulfaat,maar
jas, naatriumsulfaat sooda, potash, naatriumjluoriid, naatriumstannat jne.
Vedjenkini järgi on parimaid antipüreene (s. o. leegi
kaitse aine) ammooniumsulfaat; parimaid antiseptikume
(s. o. pisilasi tappev aine) antipüreenide hulgas on booraks
ja naatriumfluoriid; naatriumfosfaat on jälle metallide kor
rosiooni takistava toimega.
Tulekindel puumaja ehitusviis.
Hestia süsteem.
Tulekindlatest puumaja ehitusviisidest on Eestis võetud
tarvitusele n. n. Hestia süsteem. Seinte ja peakarniisi konst
ruktsioon koosneb tugevamast puusõrestikust, niiske kipsi
ja saepuru segu täitega. Siinjuures välisvooderdus (praaklaudadest kitsate vahedega) lüüakse sõrestikule diagonaalselt,
sisemine aga vesiloodis järk-järgult koos täitmise ja tampi
misega. Seinte kivinemisel ja täielisel kuivamisel krohvitakse
pinnad seest ja väljastpoolt tsingitud traatvõrgule. Täitesegule lisatakse majavammi ärahoidmiseks desinfitseerivaid ai
neid, nagu karboolhapelahu, „Rütgers" j. m. Vähemalt ma
ja alumised krundid tuleb ilmtingimata immutada karbolineumiga ehk Rütgersiga (Ülikooli taimehaiguste katsejaam,
Tartu, Raadi mõis).
Selle konstruktsiooni järele ehitatud maja on soe ja vas
tupidav ning tulekindlam puumajast. Puuduseks on kerge
vastuvõtlikkus majavammile (eriti 3—5 aastat peale valmi
mist). Selle hädaohu vältimiseks on soovitav ehitada maja
kõrgemale, isoleeritud vundamendile ning laialt etteulatuva
peakarniisiga. Käigepealt tuleb aga hoolitseda maja põhjali
ku desinfektsiooni ja kuivatamise eest. Madalatel, niisketel
ja varjuliste! kohtadel (mets, suurem aed) selle konstruktsi
ooni tarvitusele võtmine ei sobi.
Armatuurtööstus
D
7866
29exl
müügikoht
Vene tän. 8, II korral
Soovitab moodsamaid, maitserikkamaid armatuure, laua-, seinalampe, lambivarve jne.
Isolatsioon niiskuse vastu.
Isoleerimine niiskuse vastu, on moodsate ehituste juu
res, tähtsamaid küsimusi. Niiskuse vastu halvasti isoleeritud
ehitus ei ole vastupanuvõimeline,. nõuab mõne aasta pärast
suuremat remonti, kui ettenähtud ja mõnikord on täiesti
võimata varemalt tehtud isolatsioonvigu parandada. Isolat
sioon tõrva produktidega kannatab oksiteeruva tõrva tõttu.
Isolatsioonil kuuma bituumeniga on see pahe, et ta niiskel
pinnal ei kleepu, ruttu tardub ja mitte kõikidesse nurka
desse, vuukidesse ei tungi. Parimaid isolatsioonaineid niis
kuse vastu on Tallinnas valmistatud „Niiskusol", mis lüüakse
pinsliga salvitaolises paksuses isoleeritava pinnale. „Niiskusol" tungib kõikidesse nurkadesse ja vuukidesse. Peale
tardumist omab iseloomuliku kummitaolise pinna, mis jääb
alati muutmatuks.
Isoleerimine „Niiskusol"iga on väga lihtne ja lühidalt
kirjeldatud järgmine: „Niiskusol"il olev vesi tuleb ära va
lada ja peale selle „Niiskussol" hästi läbisegada, salvitaolise
paksuse saavutamiseks (tarbekorral, kui segu liik paks on,
lisatakse veidi vett juurde, et seda pintslitega saab laiali
määrida). Isolatsioontöödel tuleb esiteks ettevõtta krunti
mine ja peale selle katmine „Niiskusol iga.
Katmine „Niiskusol"iga.
Kruntimine: 1 osa ettevalmistatud „Niiskusol"i sega
takse 2 osa veega ja hõõrutakse pintsliga tugevasti pinna
sisse, niikaua kuni lahtiseid poore enam nähtavale ei tule.
„Niiskusol"iga katmine toimub järgmiselt: Kus soliidne
1,5 kuni 2,5 mm paksune .,Niiskusol" kiht tarvilik on, kae
takse pehme salvitaolise „Niiskusol"iga, milleks kulub umbes
1.5 kuni 2,5 kg iga ruutmeetrile.
Kus keskmist 0,8 kuni 1,5 mm-list katet nõutakse, tu
leb „Niiskusol" segule rohkem vett juurde lisada, võrdselt
kaunis paksule tõrvale, milleks kulub umbes 0,5 kuni 1,3 kg
salvitaolist „Niiskusol"i iga ruutmeetrile.
Kui õhukest 0,4 kuni 0,8 millimeetriliseks katteks lisa
takse veel rohkem vett juurde, võrdselt vedela tõrvale, ku
lub umbes 0,4 kuni 0,8 kg salvitaolist „Niiskusol"i iga ruutmeetrile. On aga segu liig vedel, lisatakse „Niiskusol"i roh
kem juurde. Liig õhukeselt kaetud kohad, ehk kohad kus
õhumulle või poore tekkinud, kaetakse veel ühe „Niiskusol"
kihiga. Vihmastel ilmadel pannakse töö seisma ja tuleb äraoodata, kuni pind pool-kuivanud on. „Niiskusol" kleepub
sama hästi niisketel, kui kuivanud pindadel. Temberatuuri
juures alla 0° ei tohi töötada.
Isolatsiooniks niiskuse vastu
vundamentidel, katustel, seintel j. n. e. tar
vitatakse „NIISKUSO L‘i".
Mispärast? „Niiskusol" on õlistatud asfal
dist valmistatud ja annab, peale tardumist,
kummitaolise isolatsioonkate piiramata
aega, on niiskusele läbitungimata,
hapetekindel, kindel huumuse vastu ja osu
tub tõrvast ainult veidi kallimaks.
„Cstošamott
pakub
kõrgeväärtuslikku kodumaa šamottkive ja
savi 15000—17000—17300.
„NIISKUSOL" ja „ESTOŠAMOTT" TOOSTUSE
kontor, Tallinn, Pärnu mnt. 28. Tel. 478-77
OMANIK J. CLAUSEN.
Plekitööstus
TALLINN
Haitov
Pääsukese 3
Telefon 305-39
Katuse katmine
IGASUGUSEID PLEKI- JA VASETOID
Ehitus- ja remontööde teostajaist ole
neb kinnisvara tasuvus.
Tähtsamaid alasid rahvamajanduses — on ehitustöö.
Mugav, soe ja kuiv korter, oleneb ehitajaist. Majaomani
kel ei tarvitse teha alalisi remonte, kui ta ehituse väljaand
mise juures on arvestanud hää ehitustöö teostajaga. Sa
muti kui inimene vajab hääd arsti, vajab ka maja häid re
mondi- ja ehitusteostajaid.
Käsikäes tööoskuse liigitusega, tõusis päevakorrale,- sar
naste töömeeste organiseerimise vajadus, et luua oma ette
võte, kes ehitustööde teostamisel oleks võimelised tegema
ainult hääd ja vastutavat tööd. Selleks asu
tati Eestis esimene ühistegeline ehitustööde ettevõte —
EHITUS-KOPERATIIVUHING.
Ühingu asutamise põhi
mõte tekkis 1937. a. lõpus
ja järgmise aasta jaanuaris
peeti esimene asutamise
koosolek ja asuti põhikirja
koostamisele, mis registree
riti Siseministeeriumis. 26.
veebr, algas tegevuse orga
niseerimine ja aprillis algas
juba
tööde teostamine.
Alustati Nissi kiriku sise
mise remondiga ja vähema
te töödega Tallinnas ja
Nõmmel. Esimese kiriku re
mondi järele teostati ühin
gu poolt kirikute remondid
Türil, Kuusalus ja Kirblas.
Kuna kirikute remondid
kuuluvad tähtsamate ja
vastutavamate tööde liiki,
siis on ühing võtnud omale
kohustuse ka edaspidi jät
TÜRI KIRIK. Ehitus-Koperatiivühingu
poolt teostatud remont — pikse varda kata seda tegevuse ala.
otsast huni maani. Tööde lõpul maal
□hing on teostanud esi
ri poolt ülesviidud eesti lipp esimest
mese aasta ehituse hooaja
korda 700 a. jooksul.
jooksul rida majade ja korterite remonte ning ümberehitusi ja
uute elamute püstitamisi — nimelt Harku vallamajas ümber
ehitus ja remont; A. Pollimann‘ile, Niinesaar‘ele ja E. Peegel‘ile
elamute-, Riigiviinatehas Nr. 1 — ladu ja laboratoorium
ning o/ü Mootorile Loksa omnibusejaama ehitamine.
Ühingu leesmärgiks on veel teostada kodu ümbruse
kaunistamise ja piirete ehitustööd — neist olgu nimet. a/s
Ginovker‘i äri esise planeerimine ja teede ehitus, milline
lõplik kaunistamine teos
tub eeloleval kevadel,
j.n.e.
Kuna ühingu liikmes
konnas on mitmesuguseid
tööjõude, siis on võimalik
teha ka kõige pisemaid
remonte ja uusi üksiktöid nagu potsepa-, maal
ri-, katuste katmise, ve
sivarustuse-,
elektri-,
krohvi-, puusepa-, liht
j. t. töid.
Ühing on koostanud
projekte, eelarveid ja
tööde kirjeldusi.
Ühingu peamiseks üles
andeks on leida töid oma
liikmeile. Liikmeks as
tumise võimalus on isi
kuil, kui asjaosaline on
ühingu tegevuse pool
daja, laitmata elukom
metega ja kaasatöötamise
korral teeb ühingu tööd
sama hoolega kui
kui omale töötades.
Organiseerimisel
on
ühingul — osakondade
ja esinduste loomine üle
riigi, majadevalitsemiseja ühiselamute ehitamise
Ehitus-Kooperatiiviihingu esimesest koosolekust osavõtjad.
sektsioonid, kultuur-meelelohutus-, propaganda-, majan
dus- j. t. ringid, matusekassa j.n.e.
□hingu juhatus koosneb üheksast liikmest ja revisjoni
komisjon 3. liikmest. Töölised on kindlustatud õnnetuste
vastu „Ülhisomas" ja haigusjuhuks Tallinna Ühishaigekassas.
Liikmeskonnas on insinerid, tehnikud, meistrid, töölised,
töösturid majaomanikud j. t. asjast huvitatud isikud, kes on
ühingu juhatuse poolt leidnud vastuvõtmist.
Lõpuks olgu tähendatud, et Ehitus-kooperatiivühingu
asutajate ja selle mõtte elluviijate sihiks on aus ja õig
lane asjaajamine, hea ja vastutav töö.
ÜKS KÕIGI ja KÕIK ÜHE EEST.
Ehitus-Kooperatiiv-ühingu
esimees.
Springer & Möller A/G Leipzig
Laki- ja värvitehased
Pakuvad ehitajaile:
„SPRIMO-DILUTIN" (pulber sideaine)
Võib pesta seebivee ja harjaga, võib saavutada matt
ja siid efekti. 1 kilo katab 2X15 ruutm.
„FEUER-TRUTZ"
värv mis teeb puuosad tulekindlaks.
SÜNTEETILISED LAKID
mis iialgi ei pleegi
ÕLI JA NITRO LAKID
Esindaja:
E. E. K.
Eesti Esindus-Kontor T/U
Tallinn, Pärnu m. 40-7, tel. 430-48
A
Kaubanduskontor
Chr.
lleybaum
VÄLISESINDUSED TEHNILISEL ALAL
TALLINN, TARTU mnt. 4.TEL. 310-61, 322-77
Väljavõtteid tööliste töölepingu seadusest.
(R. T. Nr. 83, 16 okt. 1936. a. art. 663).
§ 1. Töölise töölepinguks loetakse kokkulepe, mille põhjal
tööline on võtnud enesele kohustuse kokkulepitud tasu eest teha
tööd tööandjale.
§ 2. Tööandjaks käesoleva seaduse mõttes loetakse iga füü
siline isik ning avalik- või eraõiguslik juriidiline isik, kellele
tööline kohustus tööd tegema.
§ 3. Tööliseks käesoleva seaduse mõttes loetakse iga isik, kes
töölepingu põhjal võtnud enesele kohustuse tööandjale tööd teha.
§ 4. Käesoleva seaduse eeskirjad ei ole maksvad riigi ja oma
valitsuste teenijate erakäitiste vaimutöötegijate, põllutööliste, met
satööliste ja meremeeste kohta.
§ 8. Tööline on kohustatud täitma heatatlikult
ja ausalt tööanja või tema poolt tööjuhatajaks määratud isiku
korraldusi lepingus ettenähtud tööasjus, välja arvatud juhud, kui
need korraldused on seaduste või heade kommete vastased.
§ 11. Tööandja, kes ise ei juhi oma käitist’
on kohustatud kolme päeva jooksul, arvates käitise avamisesest
teatama vastava jaoskonna tööinspektorile, kes on tema käitises
vastutav juhataja ja viimase asetäitja, kui see olemas. Teadaan
dele peab olema juurde lisatud nende isikute allkirjad, et nad on
need ülesanded enese peale võtnud. Igast vastutava juhataja kui
selle asetäitja vahetamisest tuleb samas korras teatada tööispektorile kolme päeva jooksul.
See teadaanne ei ole nõuetav käitise juhtivate isikute kohta,
kelle teenistusleping kannab avalik-õigusliku iseloomu ja käitiste
juhatajate kohta neis käitistes, kus tööl on alla kolme töölise
Vastutav juhataja on käesoleva seaduse eeskirjade
eest vastutav ühe võrra tööandjaga.
täitmise
§ 13. Mä äг аm аtа ajaks sõlmitud töölepingu
lõpetamiseks on vajaline kahenädaline etteütlemis-tähtaeg,
kui lepingus eneses ei ole ettenähtud pikemat tähtaega.
Etteütlemise tähtaeg peab lõppema laupäeval või päeval, mis
on ettenähtud palgamaksmise päevana.
Tööandja võib määramata ajaks sõlmitud lepingu lõpetada
ilma etteütlemata, kui ta töölisele maksab palga, mis viimane
oleks saanud kuni etteütlemistähtaja möödumiseni.
§ 17. Tööline võib lõpetada töölepingu töö
andjaga ennelepingu lõppemise tähtaja kättejõudmist või ülesütle
miseta määramata ajaks sõlmitud lepingu puhul järgmistel iuhtudel:1
1. Kui tööandja, selle leibkonna liikmed või tööanja poolt
määratud tööandjad kohtlevad halvasti töölist või ka tema leibkonna
liikmeid;
2. Kui tööandja, selle leibkonnaliikmed või tööandja poolt
määratud tööjuhatajad on lubanud enesele töölise või tema leibkonnaliikmete vastu sääraseid tegusid, mis on seaduse või heade
kommete vastased või teinud katset neid sundida säärastele tegu
dele ;
3 Kui tööandja ei täida töölepingu või töökaitse seaduste
nõudmisi töölise vastu ;
4. Kui tööandja, kes on kohustatud andma töölisele toitu või
elukorterit, varustab töölist alaväärtusliku toiduga või annab talle
korteriks elamiskõlbmatud ruumid.
§ 18. Töö аnjа võib 1õpetа dа tö ö 1epingu töö
lisega enne lepingu lõppemise tähtaja kättejõudmist või ilma üles
ütlemiseta määramata ajaks sõlmitud lepingu puhul järgmisel juh
tudel :
1. Töölise halva ülalpidamise puhul tööandja tema leibkonna
liikmete või tööandja poolt määratued tööjuhatajate vastu ;
2. Kui tööline hoiatusele vaatamta ei täida korraldusi, mis
on antud käitise või töölisi ohustavate õnnetuste vältimiseks ;
3. Kui tööline puudub mõjuva põhjuseta töölt kolm päeva
järjest või kuus päeva kuu jooksul ;
4. Kui tööline keeldub täitmast töölepinguga enda peale võe
tud kohustusi ;
5. Kui tööline on langenud eeluurimise või kohtu alla raske
kuritöö pärast ;
6. Kui töölise juures ilmnevad haigused mis võivad hädaoht
likuks saada tööandjale, selle leibkonna liikmetele, teistele töö
listele või käitise saaduste tarvitajaile ;
7. Kui tööline avaldab temale usaldatud tootmis või ärisala
dusi.
§ 19. Töö1ep in gu lõpetamise õigus on töölisel,
kui ka tööandjal seitsme päeva jooksul § 17 ja 18 loendatud juh
tude ilmnemisest arvates.
Väljavõtteid ehitusseaduste ning
määruste kogust.
Ehituste püstitamise ja nende seisukorra järelvalvet teostavad:
1 ) Teedeministeerium — üldvalvet üleriigilises ulatuses, kui
võrd vastavate seaduste põhjal nende ehitiste järelvalve ei ole
tehtud ülesandeks mõnele teisele ministeeriumile;
2 ) linna-, alevi- ja maavalitsused — kohalikku valvet vastava
omavalitsuse piires kusjuures maavalitsustele jääb õigus panna
ehitusvalve ülesandeid vastavaile vallavalitsustele;
3 ) üksiku ehituse ulatuses — isikud, kes võtavad endale
järelvalve kokkuleppel ehitise peremehega.
§ 200. Ei ole lubatud ehitada kõrgemaid, kui kahekordseid
puu- või segamaju, kusjuures mežžaniin, mansardkatuse või
poolkord loetakse korraks.
Segamajadeks loetakse majad, kus tulekindlast materjalist
aluskordadel on üks või rohkem puust täiskordi või, kus täiskordade välisseinad või kandvad konstruktsioonid on osaliselt põle
vast materjalist.
Puu- ja segamaja kõrgus kõnniteest või maapinnast kuni üle
mise korra laealuseni ei tohi ületada 8,50 m.
§ 201. Puumajad peavad olema rajatud kas kivist alumise
korrale, kivist keldrile või välisseinte allolevale läbikivist alus
müürile, kusjuures kiviosa peab olema eraldatud tulekindla laega
puuosast, kui viimane sisaldab rohkem kui ühe korra.
§ 202. Hoones, mille alumise korra peal asetseb puust elu
kord põrandapinnaga üle 70 ruutmeetri, peab olema kas kaks
puutreppi või üks tulekindel ja tulekindlas trepikojas asetsev trepp.
Joonised ja nende kirjalikud lisad — sele
tuskirjad, staatilised arvutused j. m. s. esitatakse kinnitamiseks
kahes eksemplaris, kusjuures igaühest jääb üks eksemplar kinni
tava asutuse arhiivi, kuna teine antakse esitajale tagasi ; joonis
test ja nende lisadest valmistatakse ä 1 koopia, mis jääb selle
omavalitsuse arhiivi, kelle kaudu tokumendid kinnitamiseks esi
tatud.
Maksimaalne inimkogu arv, millise jaoks iga ruum ettenähtud:
Elukorterites — 1 inimene
pro 8
m2
Ametiruumides j.m.s.
„ 4
„
Orkestri-, restorani-, einelauaruumide „ 1
„
Saalides lahtise isteplatsidega
„ 0,75 „
Kohaliku ehitusjärelvalve teostamise võimaldamiseks on ehi
tise peremees kohustatud teatama ehitusvalve-asutisele aegsasti;
1) Ehitustöödele asumisest;
2) alusmüüride rajamisele asumisest:
3) toore ehitustöö lõpuleviimises s. o. ehitise säärasesse
seisukorda viimisest, kuskaudu osad alles lahtised,
nähtavad ning kontrollitavad;
4) ehitise valmissaamisest.
Tallinna ehitusmäärustest väljavõtteid.
§ 58. Kiviehitistes kõik aampalgid peavad asuma tulekind
latel tugedel. Neis ehitistes võib ehitada puuvaheseinu, mis ei ole
tugedeks aampalkidele. Raudtalad ja raudsambad, mis on tuge
deks aampalkidele, peavad olema kaitstud tule ostekohese mõju
eest.
§ 59. Tulemüür ei tohi olla õhem kui 0,38 m, pööningul aga
ja kahel ülemisel korral vähemalt 0,25 m ; kui tulemüüri ulatuvad
puuosad, peab tulekindel osa ikkagi olema vähemalt 0,25 m pak
sune. Kui tulemüür kas või ajutiselt täidab välisseina ülesandeid,
siis peab naaberehitisega mitte kaetud tulemüüri paksus vastama
§ 63 nõudeile.
Tulemüür peab ulatuma üle katuse vähemalt 0,30 m ja mitte
enam kui 0,45 m. Kui aga tulemüür ise ja mõlemale poole tulemüürist katus vähemalt 0,30 m ulatuses on kaetud mittesüttiva
materjaliga (plekk-katuse puust aluslatid ei tohi ulatuda tulemüü
rile lähemale kui 0,30 m), siis ei tarvitse tulemüür ulatuda
üle katuse, kuid peab ulatuma tihedalt vastu mittesüttivat katet.
Korstnad tulemüürides on lubatud tingimusel, et naaberkrundi
poolne korstnasein kuskil ei oleks ohem kui 0,25 m.
Kinnise hoonestamise viisi alla kuuluval maa-alal vastavad
naabrid võivad leppida kokku ühise tulemüüri kasutamiseks, ja
kiviehitiste naaberehitistega kaetud tulemüürid vastavate naab
rite kokkuleppel võivad sisaldada läbikäikude avausi, arvatud
välja pööningul, missugused tulemüüri ühise kasutamise ja läbi
käikude avauste lepingud peavad olema kinnistatud.
Kui tulemüür, mis ei ole kaetud naaberehitistega, tehakse
osaliselt läbipaistvaks, siis ei tohi läbipaistva osa pinnaüksus olla
suurem kui 1x0,75 m. See üksus peab olema tehtud traatklaasist kolmes kihis mis on asetatud üksteisest eemale vähemalt 0,10 m;
klaasi paksus peab olema vähemalt 6 mm, traadi läbimõõt vähe
malt 0,6 mm ja traatvõrgu silma suurus mitte üle 0,02 m ; kui
klaasi suurus ei ületa 0,75x0,50 m, siis voib traatklaasi sisse
müürida ilma raamita, suurem klaas tuleb aga ümbritseda raudraamiga ja raam sisse muurida j raam ja klaas ei tohi olla ava=
tavad. Eluruumes ei loeta akendeks neid läbipaistvaid tulemüüriosi (§ 61), kuid tööstuse- ja laoruumes võidakse arvata neid valgustusepinnaks, kui naaberkrundi omaniku poolt on antud servituut selleks, et vastavat tulemüüri osa ei ehitata kinni.
§ 60. Kivist välisseinte karniisid peavad tavaliselt olema mit
tesüttivast materjalist, kuid linnavalitsustel on õigus arhitektuurilistel põhjustel lubada erandeid sellest nõudest.
§ 61. Eluruumi aknapind peab olema vähemalt 10% põranda
pinnast, mõõtes akent lengist lengini ja põrandat seinast seinani.
Enne käesoleva määruse jõusseastumist vähema aknapinnaga
ehitatud eluruumid tulevad ehitada käesoleva paragrahvi esime
sele lõikele vastavaks nende ehitiste juurde-, peale- või ümber
ehitamisel või kapitaalsel parandamisel.
§ 62. Eluruume piiravaid pae- või muus loodusekivist välis
seinu ei ole lubatud ilma õhuvahedeta ja ilma põletatud savikivist või sellele vastavast ainest voodrita.
Eluruumide ja kõrvalhoonete puuseinte vahesid võib täita ainult
tulekindla ja tervishoidlikult kahjutute materjalidega. Õõnsate
puuseinte ehitamine on keelatud.
§ 63. Ehitiste seinte paksus peab vastama staatilisele tuge
vuse arvutusele, Eluruume piiravate välisseinte paksus, konstrukt
sioon ning ehitamiseks tarvitatavad materjalid peavad peale selle
kindlustama niiskuse mittetekkimist eluruumesse Eluruume piira
vad välisseinsd ei tohi lasta läbi soojust üle 1 kgcal 1 m2 seinapinna kohta ühe tunni jooksul, kui sise- ja välistemperätuuri vahe
on 1° C.
Eluruume piiravate välisseinte paksus peab olema vähemalt 2
1) põletatud savikivist masiivseinad :
a) kui sein on määratud kahelt poolt krohvimisele, siis vähe
malt 0,57 m, arvates ilma krohvita,
b) kui sein on määratud kasutamisele ilma krohvita või ainult
ühelt poolt krohviga, siis 0,61 m, arvates ilma krohvita ;
2) puust massivseinäd 0,15 m, arvates ilma voodrita ja kroh
vita ;
3) õhuvahedega kiviseinad :
a) 1,5 põletatud savikivi + 0,07 m õhuvahe + sisemine voo
der 0,5 põletatud savikivi või
b) 1 silikaatkivi + 0,5 põletatud savikivi + 0,07 m õhuvahe
-|- sisemine vooder 0 5 põletatud savi või
c) 0,60 m paekivi + 0,07 m õhuvahe + sisemine vooder 0,5
põletatud savikivi.
Põletatud sävikivide ja silikaatkivide suurus on arvatud 0,25x
0,12x0,06 m.
Välisseinte sisemine vooder üksi ei või olla kandvaks seinaks.
Käesolevas paragrahvis nimetamata kõigist muist materjali
dest ja muu konstruktsrooniga ehitatavad seinad (nagu betoonist,
raudbetoonist ja gaasbetoonist seinad j. n. e.) peavad vastama
käesoleva paragrahvi esimese lõike nõudeile.
§ 64. Hariliku lubjaseguga püstitatud elumajade uusi kivi
seinu ei ole lubatud krohvida enne aasta möödumist, arvates müüri
ladumise lõpetamisest, arvatud välja karniisid, pilastrid ja akende
raamitused.
§ 65. Igasuguste sõrestikehitiste kohta on maksvad puuehitiste
määrused, kui sõrestiku osad või täidis on süttivast materjalist.
§ 66. Ehitatavate eluruumide kõrgus põrandalt laeni peab
olema vähemalt 2,60 m. Ka võlvide ja murtud lagede puhul peab
keskmine kõrgus olema vähemalt 2,60 m, arvestades ruumi mahu
vähenemist võlvi või murtud lae tõttu.
§ 67. Eluruumide põrandapind tuleb ehitada vähemalt 0,15 m
üle maapinna. Kallaku maapinna puhul linnavalitsus võib lubada
eluruumide ehitamist osaliselt allapoole maapinda tingimusel, et
need ruumid oleksid laitmata isoleeritud niiskuse ja külmenemise
vastu ja kui nende ruumide isoleerimine ja ventileerimine on
projekti järgi linnavalitsuse arvates küllaldane.
Kõik elamiseks määratud keldriruumid peavad olema laitmata
isoleeritud niiskuse ja külmenemise vastu ja ruumide põrandad
ja seinad peavad o’ema kuivad.
Pärast 1903 a. kuni 7. aprillini 1930 elamiseks määratud keld
riruumid peavad peale eelmises lõikes tähendatud tingimuste
vastama veel järgmistele nõudeile :
1) keldri põrand ei tohi olla kõnniteest või ümbritsevast maapinnasts sügavamal file 1,53 m ;
2) keldrite eluruumid ja nende juurde viivad koridorid peavad
olema eraldatud teistest ruumest kiviseintega ja kaetud tule
kindlast materjalist lagedega ;
3) keskmine kõrgus kõnniteest või ümbritsevast maapinnast
kuni keldriruumide ja koridoride võlvini või laeni peab olema
vähemalt 1 m ning akende kõrgus vähemalt 0,60 m ;
4) kõigis keldri eluruumes peavad olema avaused väljatombeventilatsiooni kanaleis sisseseaded ruumide tuulutamiseks.
§ 68. Keldrisse ehitatavad elamiseks mittekuuluvad köetavad
ruumid, nagu pesuköögid, töökojad j. m., niisama ka nende juurde
viivad koridorid, peavad olema eraldatud mitteköetavaist ruumest
kiviseintega ja kaetud tulekindlast materjalist lagedega.
Samuti peavad olema eluruumest eraldatud niiskuse ja lõhna
vastu kindlate seintega ja lagedega ruumid, mis asuvad eluruu
midega ühe katuse all (nende kõrval, peal või all) ja on määratud
töökodadeks, tallideks, garaažideks, kuurideks ja muiks säära
seiks otstarbeiks.
§ 69. Prügilademeile võib püstitada elumaju järgmistel tingi
mustel :
1) keldri või keldrikorra põrand peab olema betoonist, vähe
malt 0,20 m paks, ja selle all peab olema vähemalt 0,75 m paksune
liiva- või muu mädanevaid aineid mittesisaldav täidis; ..
2) keldrikorra välisseinad maapinnst kuni alusmüüri talani
tulevad ümbritseda vähemalt 0,75 m paksuselt liiva- või muu,
mädanevaid aineid mittesisaldava täidisega;
3) terve krunt tuleb katta liiva- või muu, mädanevaid aineid
mittesisaldava täidisega — vähemalt:
a) 0,50 m paksuselt, kui prügi mahapanemine krundile lõpetati
vähem kui 20 aasta eest,..
b) 0,25 m paksuselt, kui viimase 20 aasta jooksul krundile ei
ole pandud prügi.
Prügilademeile püstitatud ehitiste keldrikorras ega keldriruumes ei toki olla ei elu-, äri- ega tööstuseruume ega toiduainete
ladusid.
§ 70. Enam kui ühekordseis uutes kivi- ja puuehitistes ole
vate korterite juurde viivate koridoride ja trepikodade all asuvail
keldriruumide! peavad olema tulekindlast materjalist laed. Enam
kui kahekordsete uute kivi- ja puuehitiste keldritel või keldri
korral peavad olema üleni tulekindlast materjalist laed.
Käesolevas paragrahvis ette nähtud nõuet tuleb täita olevate
ehitiste juures nende ümberehitamisel või aampalkide uuendami
sel käesoleva paragrahvi eelmises lõikes tähendatud kohtadel.
§ 71. Luugid ja sissekäigud keldrisse tänavate või avalikkude
platside kõnniteis on keelatud ; olevad sissekäigud ja luugid ava
misel peavad olema piiratud kaitsega Ehitiste ümberehitamise
ja fassaadide muutmise puhul need sissekäigud tulevad teha üm
ber vastavalt linnavalitsuse nõudele.
§ 72. Keldrite akende ette on lubatud teha mitte üle 0,40 m
kõnniteedele ulatuvaid kaeviseid ja valguskaeviseid, mis kõnni
teede tasapinnas on kaetud klaasiga või raudrestiga.
§ 73. Ehitises loetakse keldrikorrakš kord, mille lagi on kõr
gemal maapinnast või kõnniteest.
Kui ehitise keldrikorra lagi ulatub üle maapinna või kõnnitee
enam kui 1,5 m, siis loetakse keldrikord korraks Ehitusseaduse
§ 200 mõttes.
Kui ehitis seisab kallakul, siis keldrikorra lae kõrgus arvatakse
kõnnitee või maapinna alamast punktist.
§ 74. Kiviehitišele võib ehitada ainult ühe mansard- ehk
katušekorra, kui ehitise kõrgus maapinnast või kõnniteest kuni
ülemise korra — mansard- ehk katusekorra — laealuseni ulatab
11 m.
Kiviehitise sisemised kapitaalseinad peavad ulatuma ehitise
mansard- ehk katušekorra laeni. Need seinad peavad olema tule
kindlast materjalist, kuna mittesüttiva materjaliga kaetud katusega
mansard- ehk katušekorra väliseinad (kui mittekandvad kons
truktsioonid), šamuti sisemised vahešeinad võivad olla ka puust,
kusjuures trepid ja trepikojad peavad vastama käesoleva määruše
§§ 79 ja 80 nõudeile.
Kiviehitisele võib ehitada enam kui ühe mansard- ehk katuse
korra, kuid kahe mansard- ehk katusekorra juures ehitis peab
vastama puuehitiste kohta maksvaile määrustele.
Kõigis elamiseks määratud manserdides ehk katusekordades
kõik seinad ja laed peavad olema krohvitud.
§ 75. Kivi- ja puuehitiste katused, mansardid, karniisid, katu
seaknad ja teised säärased väljaulatised peavad olema kaetud
mittesüttiva materjaliga, kusjuures- I, II, III, IV ja VII ehituseraioonis püstitatavaid ehitisi ei või katta papiga.
Olevate puukatuste parandamine, asendades mädanenud lau
du uutega, ei ole lubatud. Linnavalitsus võib lubada erandeid
ainult VI ja VII ehitusraioonis lahtistel kohtadel ja väljaspool ehituseraioone asuvate ehitiste jaoks.
§ 76. Tänava- ja avaliku platsi äärsete ehitiste katustel pea
vad olema mittesüttivast materjalist rennid; rennid asetatakse
kas katuse alumise ääre alla või selle ääre peale ; rennidest tuleb
vesi ära juhtida vihmaveetorudega. Vihmaveetoru alumine ots
peab olema asetatud mitte kõrgemale kai 0,15 m kõnnitee pinnast.
§ 77. Uute ehitiste uksed ja aknad, kuni 2,15 m kõrguseni
kõnniteest ei tohi olla avatavad tänavale või avalikule platsile.
Ka väravad ei tohi olla avatavad tänavale või avalikule platsile.
Avalikkude hoonete välisuksed peavad olema avatud väljaspoole
nii, et nad avatuna seisavad vastu seinu. Samadel tingimustel on
lubatud panna tänavale või avalikule platsile avatavaid uksi ja
luuke poodidele ja kaupluseruumidele.
§ 78 Rõdud, vihmakaitsed ja kaitsekatused peavad olema
kõnniteest vähemalt 3 m kõrgel, kusjuures nende laius ei või üle
tada kõnnitee laiust ja nad naaberkrundi piirile ei või olla lähe
mal kui 1,5 m, kujadel nad ei tohi vähendada kuja laiust.
Markiisid ja teised ehitise fassaadist väljaulatuvad ajutised
seadeldised peavad olema kõrgemal konniteest vähemalt 2,15 m.
Kiviehitiste rõdud ja terassid peavad toetuma mittesüttivast
materjalist tugedele ja rõdude vored peavad olema mittesüttivast
materjalist.
§ 79. Püstitatavais kivist eluhooneis tänavalt, avalikult plat
silt või õuest korterite juurde viivad trepid peavad olema ehitatud
tulekindlast materjalist ja asuma kiviseintega piiratud ruumes.
Neil ruumidel kui ka treppide juurde viivatel läbikäikudel või ko
ridoridel peavad olema tulekindlast materjalist põrand, laed ja
podestid. Olevais kiviehitistes trepid tulevad ehitada käesoleva
määruse nõudeile vastavaks nende ehitiste juurde-, peale- või
ümberehitamisel või kapitaalsel parandamisel.
§ 80. Tulekindlast materjalist ehitatavate treppide arv ja
asetus kivist eluhooneis määratakse nii, et hoone pikkuse iga
25 m kohta tuleb üks niisugune trepp, mis viib kuni pööninguruumini. Pööninguruum tuleb jagada mitte üle 25 m üksteisest
eemalseisvate avausteta tulemüüridega eraldatud osadesse, kus
juures igast niisugusest osast peab pääsema otsekohe ühele tuletulekindlast materjalist ehitatud trepile.
§ 81. Puuehitistes trepid peavad olema asetatud nii, et iga
teise ja kolmanda korra korter saaks kasutada vaba juurdepääsu
kahele eraldi väljapääsuga puutrepile. Need puudrepid peavad
asuma eraldi trepikodades, kusjuures trepikojad ei tohi asuda
kõrvuti, arvates trepikoja pika seina järgi.
Puutrepikoja seinad peavad olema massiivsed, sisemised vä
hemalt 0,10 m ja välised vähemalt 0,15 m paksud, arvates vood
rita ja krohvita.
Kahekordsed puuehitused on lubatud ühe puutrepiga ainult
siis, kui ülemise korra eluruumi põrandapind ei ole üle 70 m2,
mõõtes ruumi seinast seinani, kusjuures katusekorra eluruum
peab olema trepi podesti ääres või sellest eeskojaga lahutatud.
Kõnniteelt või õuest esimese korra põrandani viivad astmed
peavad olema kivist ka puuehitistes, kui aga ehitise alumine kord
või kaks alumist korda on kivist, peavad kiviastmed ulatuma kuni
teise korra, гезр. kolmanda korra, põrandani, kusjuures trepiruum
kuni kivikorral asuva puukorra põrandani peab olema piiratud
kiviseintega.
Sissekäigu ette kõnniteele on tarviliselt lubatud asetada ainult
üks 0,20 m laiune, ümardatud otsadega aste, kuid suure liikle
misega tänavatel või avalikkudel platsidel ja kitsastel tänavatel
linnavalitsusel on õigus piirata või keelata ka seda astet.
Sissekäikude ees praegu olevad astmed, mis üle 0,30 m ula
tuvad kõnniteele, tulevad kõrvaldada ehitise ümber-, juurde- või
pealeehitamisel või kapitaalsel parandamisel.
§ 82. Astmete mõõdete alammäärad eluruumide juurde vii
vatel sunduslikkudel treppidel peavad olema : astmete pikkus 1 m
(mõõtes käsipuust käsipuuni või teise käsipuu puudumisel seinani)
ja astmete kõrgus mitte üle 0,18 m ning laius mitte alla 0,23 m.
Trepil peab olema käsipuu või võre.
Trepikoja laius peab olema vähemalt 2,15 m, kui trepipöördel on podestid, ja vähemalt 2,60 m, kui trepil on keerdastmed.
§ 83. Sahvrite ja käsikambrite ehitamine treppide alla on
lubatud sel juhul, kui käsikambri lagi ja seinad seespoolt on kroh
vitud või vooderdatud tulekindla materjaliga (aspestpapiga j.m.).
§ 84. Puust eluhooneis lubatakse ehitada kahe puutrepi
asemele üks kivitrepp, mis ulatub pööninguni ja mis asetatud nõn
da, et trepikoja teljest maja välisseina välispinnani ei ole üle
12,8 m; see kivitrepp peab olema ümbritsetud kiviseintega ning
trepikojal peab olema tulekindlast materjalist lagi, podestid ja
põrand; igast korterist, mis asub teisel ja kolmandal korral, mesaniinis või mansardis, peab olema otsene väljapääs selle trepi ki
vist podestile, kusjuures trepi astmete pikkus oleks vähemalt 1,20 m,
mõõtes käsipuust käsipuuni või teise käsipuu puudumisel seinani.
Niisuguses ühe kivitrepiga ehitatud puust eluhooneis kolman
dal korral võib olla mitte rohkem kui kaks korterit mitte üle
85 m2 põrandapinnaga igaüks, mõõtes põrandat seinast seinani ;
igal korteril peab olema otsene väljapääs trepi podestile.
§ 85. Korstnad asetatakse kiviseinte sisse või püstitatakse
eraldi alustele ja eraldatakse asjakohaselt hoone puuosadest.
Korstna seinad ja lööri vahed peavad olema vähemalt 0,12 m
paksud, kuid kivikatustega majadel võib teha puhastuse auku
korstnasse, millised augud peavad olema varustatud kahe kindla
uksega.
Eraldi seisvad korstnad peavad olema ehitatud püstloodis,
kiviseintes asuvad suitsukanalid võivad olla kallakuga mitte üle
30° püstloodist. Längus korstnate tegemine pööningule on luba
tud, kui nad moodustavad staatiliselt kindla konstruktsiooni ja
lööride kallakus ei ole suurem kui 30° püstloodist. Veetavate
lööride tegemine pööningule on keelatud. Suitsulöörid kiv‘seintes
võivad 5 m pikkuselt olla ka ilma kallakuta, kuid peavad olema
varustatud puhastustega. Korstnad hoor.e sees kuni katuseni
peava olema ka väljaspoolt krohvitud; keldris, või kui seda ei
ole, alumisel korral peavad olema korstnais puhastamise jaoks
käepärast asetatud ja tihedalt suletavad uksed. Pööningul on keelatud telia uksi korstnaisse või suitsukanaleisse.
§ 86. Asetada ahje vastu puuseinu või puuvaheseinu on kee
latud.
Seina puuosad ei tohi ulatuda ahjule lähemale kui 0,15 m ;
selle vahe avausi võib sulgeda kas põletatud savikiviga või mõne
muu tulekindla materjaliga, jättes seina ja ahju vahele õhuvahe.
Puuseinte või puuvaheseinte avaustesse ahjud ja korstnad
peavad olema eraldatud puuosadest savikivist või sellele vasta
vast ainest voodriga vähamalt 0,12 m paksuses.
Ahju ülemine pind peab olema eemal krohvitud laest vähe
malt 0,30 m ja krohvimata laest vähemalt 0,45 m.
Võlvimata rumes asuvail lahtistel kolletel ja ääsidel peavad
olema tulekindlast materjalist kummid.
Ahjude ja kollete suude ette, kus ei ole mittesüttivast mater
jalist põrandat, naelutatakse 0,45 m laiad metall-lehed, mis kütteaväusest vähemalt 0,20 m kummalegi poole ulatuvad.
Eluruumes on kinninaelutatud metall-lehtede asemele luba
tud panna ümberpaigutatavad metallalusee.
§ 87. Kui suits juhitakse koldest korstnasse suitsulõõride
kaudu, peavad viimased olema põletatud savikivist ja asetatud
raudtaladele või katuaeplekist kestadesse ning vastavalt eralda
tud puuosadest; suitsulõõrid peavad olema varustatud puhastamisustega ning asetsema lahtistel kohtadel, mis võimaldavad ala
list järelevaatust.
§ 88. Metallahjud, mis ei ole vooderdatud põletatud savikividega või kahvelkividega, kui nad on asetatud puuseintele
lähemale kui 0,45 m, peavad olema ümbritsetud plekk-kestaga,
kusjuures ahju ja kesta vahel peab olema vähemalt 0,06 m õhu
vahe.
§ 89. Väljakäigukohad eluhooneis peavad asuma hoone vä
lisseina ääres ja neil peab olema välisaken. Väljakäigukoha ruum
peab olema vähemalt 0,90 m lai ja 1,20 m pikk. Veeklosette võib
asetada ka mitte välisseina ääres asuvaisse ruumesse, kui neis
ruumes on ventilatsiooniseade
Väljakäigukohtade ja solgikaevude kohta maksab linnavoli
kogu poolt 4. veebruaril 1925 vastu võetud sundmäärus (RT 39/40
— 1925).
§ 90. Kui tänava või avaliku platsi ääres püstitatakse uusi
ehitisi või ehitatakse ümber vanu ehitisi või ehitatakse neile juur
de või peale või lammutatakse neid või seatakse tellinguid muiks
ehituslikeks otstarbeiks, peab olema see koht tänava või avaliku
platsi poolt küljest ümbritsetud tiheda vähemalt 1,85 m kõrge
piirdega ja kõnnitee asemel vähemalt 0,70 m laiune laudtee.
Linnavalitsusel on õigus nõuda, et suurema liiklemisega koh
tade ääres ehitiste püstitamisel või nende ümber-, juurde- või
pealeehitamisel või lammutamisel või muiks ehituslikeks otstar-
beiks tarvitatavat kohta ümbritsev tihe piire ehitatakse hoone
kogukõrguseni ja et tellingud ja piire oleksid ehitatud nõnda,
et nende alt pääsevad hädaohuta läbi jalakäijad, samuti ka sõi
dukid.
Neid piiramisi võib teha ainult linnavalitsuse poolt lubatud
ajal ja kohal ja need ei tohi tavaliselt ulatuda üle ühe kolman
diku tänava laiuse ning tulevad asetada nõnda, et nad ei takista
vaba läbipääsu.
Püstitatud piirded võivad ümbritseda ehitusekohta kuue kuu
jooksul, arvates linnavalitsuse poolt loaandmise päevast.
Suuremate ehitiste püstitamisel või erijuhtudel linnavalitsusel
on õigus pikendada seda kuuekuulist tähtaega kuni 24 kuuni,
arvates loa andmise päevast.
Tänava või avaliku platsi laternad ei või jääda piiratud kohale,
vaid neid peab linnavalitsuse juhatuse järgi ümber paigutatama.
Piiratud maa-alal ei lubata kustutada lupja ega tekitada
tolmu nõnda, et see tülitab ümbruskonda.
ANDMEID JA AADRESSE TALLINNAS ASUVATE
EHITUSM. ÄRIDE NING ETTEVÕTETE KOHTA,
Are, raadiotehas, kontor Tallinn, Reimanni 11, telef. 300-30.
Auster korgivabrik Pärnus. Tallinna k. Pikk 51-5 Telefo
nid T. 430-30, P. 2-11.
Arronet. M. ja V,de O ehitusins., Tallinn, Kinga 1 telef.
434-17, gaasbetoon — Siporex kivid.
Clausen J., ins. Tallinn, Pärnu m. 28, tel. 478-77.
„Niiskusol“ ja „Estosamott“ tööstuse kont.
Gross Bruno, Tallinn, Luha 34, tel. 458-05.
ehitusmaterjalid, telliskivid, savitorud, katusepapp.
Eesti Terpentiin Vabrikute A/s. Tallinn, Lai 34, telef.
437-80, suurem ladu tamme- ja saare-parketti,
tarbekorral paigalepanemisega.
Ehitus.Kooperatiivühing, Tallinn, Lai 46, tel. 474-33,
teostab majade ehitusi, remonti — koostab plaa
ne, töökirjeldusi eelarveid jne.
Haitov J, Tallinn, Pääsukese 3, tel. 305-39
plekk katuste katmine, igasug. pleki ja vasetööd.
Jakobson К. Tallinn, Roopa 23, tel. Tall. 454-37, Nõmme
520-16, tsemenditööstus.
Klemmer M., Tallinn, Hollandi 26, tel. 316-90,
elektrо-mehaanika tööst. „Helios".
Kljas & Poeg, Tallinn, U. Sadama 6, tel. 314-90,
pakub ehitajaile prusse, planke, laudu jne.
Krivelkot E, Tallinn, Pikk 14, tel. 435 15,
tapeedi ja linoleumi erikauplus.
Krull Franz, Tallinn, Kopli 68, kodukeskj 415-35, Tartus
müügiosak. Narva m. 19, tel. 17. Valmistab tõstetoole (lifte), keskküttekatlaid, keskkütte malmradiaatoreid, kõiksugu malm ja vask valu.
Lebeck Pabstel & Co., Tallinn, Tartu m. 30, tel 306-10,
soovit. oma tööst.: tamme- saare- ja vahtraparketti.
Laurentius G., Tallinn, Pikk 67, tel. 433-27,
igasug. lakid ja lakivärvid, sikatiivid jne.
Luther A. M. A/s.. Tallinn, ärid Pärnu m. 69, tel. 482-60
V. Posti 9, tel. 446-16, mehaanilise puutöõstuse
saadused.
Massoprodukt A/s., Tallinn, Tartu m. 73, tel, 308-96,
mööblitehas.
Madisson A., Tallinn, Rataskaevu 14,
katuste katm. ja igasug. plekisepa tööd.
Meybaum Chr., Tallinn, Tartu m. 4, tel. 310-61 ja 322-77,
välisesitused tehnilisel alal.
Patentkivi, Tallinn, Pärnu m. 6, tel. 431-91,
otstarbekohane ja odav ehitusmaterjal.
„Põhjala" A/.s, kont. Tallinn, Pikk 33, tel. 443-12 ja 482 09,
kummitööstus.
Rex, от. Landmann J., müügikoht Tallinn, Vene 8 II kord,
tel. 483-94, moodsad armatuurid, laua-, lae-, sei
nalambid jne. oma tööstusest.
Saku A/s, õlletehas, Tallinn S. Kloostri 10-12 tel. 437-36
ja 437-38, õlled, mahla ja sidrunihappe joogid,
mõdu.
Schvartz G. & Ko., Tallinn, Muraka 3, tel. 440-00,
mineraal-, lubja-, email j. t. värvid.
Soome Tehnika Büroo, A. B. Kone O. Y. esind. Tallinn,
Köleri 14-12, tel. 303-83, tõstetoolid raskuste ja
inimeste tõstmiseks.
Springer & Müller Ais., laki- ja värvitehaste esind., Tal
linn, Pärnu m. 40-7, tel. 430-48.
„Thermo", Tallinn, Telliskivi 58, tel. 434-31,
keskkütte ja vesivarustuse tööstus.
Tilga A. & Ко., Tallinn, Harju 23, tel. 467-98 ja 482-83
rikkalik ladu igasugu elektriinstallatsiooni materjali
„Töökool" K/ü., Tallinn, Pärnu m. 28, tel. 462-56,
kirjanduse keskladu, suur valik ilu-, kunsti-, tea
dusliku-, põllumajand. ja tehnil. kirjandust.
Tööstustarve A/s., Tallinn, Vene 11, telefonid 458-79 481-71
481-41. Laost saadaval: raud teras, plekk, terastrossid, sõjamaterjal, masinarihmad, igasugu töö
riistad, kummivoolikud jne.
Volta tehased A/s., Tallinn, Soo 27, kodukeskj. 477-66.
valmistab ventilaatoreid igaks otstarbeks, sooja
õhuga kütteseadmeid pumpasi jne.
Ühiselu trükikoda A/s., Tallinn, Pikk 42, tel. 442-04,
valmistab: trükitöid, nooditrükk, laos saadaval
igasug. planketid jne.
А.-s. Volta tehased
SOO 27, TALLINN. KODUKESKJAAM TEL. 477-66
VENTILAATORID
IGAKS OTSTARBEKS.
SOOJAÕHU
KÜTTESEADMED
JA PUMBAD.
A.-S. Franz Krull
TALLINN
KOPLI 68
Oma telofoni keskjaam nr. 415-35
Müügi osakond Tartus, Narva maant. 19, telefon 17
TÕSTETOOLE (lifte), KESKKÜTTE
KATLAID, KESKKÜTTE MALM RADIAATEREID, KÕIKSUGU MALM
JA VASK VALU. NÕUD KE
EELARVEID
M. KLEMMER
ELEKTRO-MEHAANIKA TÖÖSTUS „HELIÖS
Hollandi 26. Tallinn — Telef. 316-90
MOODSAID KESKKÜTTESEADMEID.
„Helios“ radiaator-konvektorid,
värskeõhu ventiiliga või ilma.
