Vaata MART
ja
MARI
ILLUSTRATSIOONID B. TOBIAS
... MART
ja
MARI
ILLUSTRATSIOONID B. TOBIAS
TEKST B. JA H. TOBIAS
*
TALLINNA EESTI KIRJASTUSÜHISUS
*
ENSV TA
Kirjandusmuuseumi
ürhnvraamafrsKogu
JS?5~4
Tallinna Eesti Kirjastus-Uhisuse trükikoda Pikk 2.
1938
augel metsade ja küngaste vahel asus väike kena küla. Külast tükk maad eemal pesitses veel väiksem
ja kenam Kure talu. Selles talus elas kaks sinisilmalist linalakka, Mart ja Mari. Mart oli juba nii suur
poiss, et oskas aabitsast ja lauluraamatust veerida, tilluke Mari aga alles mängis nukkudega. Suveti
käis Mart ikka karjas ja mõnikord võttis ta Mari endaga karja kaasa. Siis rõkkas mets huikudest ja
pajupilliviledest, sest Mari aitas venda vahvalt karja koos hoida.
K
Kord juhtus nii, et Kure talu priske, valge hobune ,/Ruunu" koplist ära kadus. Kopli värav oli maha
murtud, kuna kapjade jäljed viisid kruusatud külateeni — see oli kõik, mis Ruunust oli järele jäänud. Otsiti
küll küla, küll mets läbi, aga ei enam leitud. Arvati, et küllap Ruunu tõukas värava maha, traavis metsa ja
uppus soomülkasse. Sellest ajast saadik harjusid lapsed isa alati nägema murelikuna ja nukrana, ükskord, kui
ema parajasti lehmi lüpsis, küsis Mart: „Kuule ema, miks on isa viimasel ajal nii murelik?" Ja kuna piim sori
nal pange uhtus, nii et vaht aina lendas, ütles ema ohates: „Näe, Ruunu kadus ära — kes nüüd põllud üles
künnab ja jahud linna viib? Kure talu on liig vaene, et nii ruttu võiks muretseda uue hobuse!"
„Aga kui oleks üks kratt, kas see muretseks ho
buse?" päris Mart.
„Ega tea midagi!" vastas ema rätikut kohendades.
Nüüd otsustas Mart ise pisuhänna ehk krati muret
seda. Ta oli muinasjuttudes pisuhändadest ja haldjaist,
paharettidest ja krattidest kuulnud, kes iga pisimagi
soovi täitsid sellele, kes oli ühenduses Vana Kurjaga.
Järgmisel päeval, kui karja lüpsti, puges Mart kuuri taha puupinude vahele, kus teda keegi ei näinud,
ja hakkas hoolega kratti meisterdama. Marile, kes tahtis pealt vaadata, ta hõikas: „Ära sega mind! Küll ma
sind kutsun, kui paras aeg käes!"
Vanale luuakontsule tagus ta kaelkoogu risti peale. Sellest sai kere, millele seoti suur haokubu ümber.
Pea jaoks käis ta saviaugust sinist savi toomas. Pea ta valmistas õige hirmsa: pani vanad seahambad suhu,
sikusarved otsa ette, kuke sabasuled torkas pealaele. Silmadeks pani söed, mis pidid sest silmapilgust, kus
kratil elu sees oli, nagu tulirattad hõõguma. Võttis ikka aega enne kui kratt sai valmis, sest õlekubu ähvardas
ühtelugu alla libiseda ja pea jälle laguneda! Viimaks, kui Mari vist sajandat korda oli käinud küsimas, kas
ta tohib vaatama tulla, hõikas Mart: „Tule peale — kratt on valmis!"
Marile paistis kratt kangesti naljakas, nii et ta purskas kõvasti naerma. Mart haavus kohe ja käratas:
„Teile, plikadele, ei või midagi näidata! Suud kohe kõrvuni!" Siis jäi Mari üsna vait ja alles pisut hiljem ta
julges arglikult ja tasa küsida: „Tea, kas nüüd hakkabki uut hobust tooma või?"
«Oh ei!" hakkas Mart õhinal seletama, „nüüd peame Vanapaganalt hinge nõutama. Selle eest tahab
ta neljapäeval öösi ristteel meie käest kolm tilka verd ja musta jänese. Selle ta paneb põrguvärava kutsikaks."
„Aga kust me musta jänese saame?" küsis Mari, pistes näpu suhu.
„Ega muud kui paneme musta Miisu kotti — niiviisi, muinasjuttudes räägitakse, tehtavat — ja ühtki verepiiska ei tohi talle anda, muidu viib hinge pärast surma ära. Selle asemel litsume mõne jõhvika lõhki — ega
ta aru saa!"
Nii nad plaanitsesid ja jutustasid kaua, ja kui ema kutsus õhtul neid putru-piima sööma, pilgutasid nad
kogu aeg teineteisele silma ja müksasid jalgu.
Viimaks jõudiski kätte neljapäev. Mari võttis musta Miisu juba õhtul endaga lakka kaasa. Latern tik
kudega, kratt ja kott peideti värava taha põõsasse. Riideid nad seljast ära ei võtnudki, pugesid niisama hein
tesse. Kui vana köögikell all korisedes kuulutas üheteistkümnendat tundi, tõusid nad hiirvaikselt üles ja kobi
sid redelist alla. See naksus veidi, aga all keegi üles ei ärganud.
Väljas juhtus kange tuul olema. Vahetevahel tibas peeni piisku vihma, nii et oli tegemist enne kui
saadi laternasse tuli. Kui hea meelega oleks Mari praegu soojades heintes maganud, aga ta kartis Mardile näi
data, et kardab. Küllap Martki mõtles sama. Kiisugi oli nii unine, et ei puigelnudki, kui pandi kotti, vaid lõi
mõnusalt nurru. Nad hakkasid kiiresti risttänavale jooksma, sest nad kartsid peaagu omi suuri, õudseid varje.
Metsas oleksid vist mõlemad parema meelega koju joosnud, sest puud kohisesid nii õudselt, nagu uluks terve
vanapaganate kari. Lõpuks nad jõudsid ristteele. Seal pani Mart laterna maha ja andis kassikoti Marile
hoida. Siis ta hõikas ühes käes kratt, teises jõhvikad, ärevusest tõdiseva häälega:
„Vana kuri, vana kuri, vana kuri, ae!"
Siin saad verd ja musta jänku, tule ja kae!
Puhu ellu kratt, ole nii pai!"
Siis nad jäid Vapaganat ootama, aga see ei tulnud ega tulnud. Iga krabina peale otsisid nad ärevalt
ringi, aga asjata. „Tuul on vist liiga kõva, ta ei kuule," arvas Mart ja hõikas vist juba kümnendat korda uuesti.
Seal juhtus õnnetus! Juba kaua aega rabeles ja näugus Miisu kotis. Siis Mari tahtis ainult veidi vaa
data, mis ta seal teeb, ja krapsti kargas Miisu välja ning kadus tuhatnelja pimedusse. Mari hakkas kohe val
justi nutma, nii et Mardil tast hale meel hakkas. Ei ta pahandanudki Mariga, ütles: „Ära nuta, Marikene,
ma seda krati lugu enam ei usugi! Vanakuri oleks pidanud juba ammu välja tulema! Ta võttis ruttu Mari
käest kinni ja hakkas teda koju talutama. Ega nad kumbki teel palju rääkinud. Mõlemad olid kurvad, pettu
nud, unised ja mõlemail oli külm.
Järgmisel päeval oli Mart üsna nukker. Õhtul läks ta tasa tuppa ja istus akna alla, et mõtelda, kuidas
ometi aidata isa. Aknast sõitis mööda Tõistre peremees, siis jälle vallavanem, ühel oli kena täkk ees, teine
lasi jalgrattaga viuhh! — Aga näe, tema isal polnud kumbagi. „Kui mul oleks ometi raha," mõtles Mart, „ma
ostaksin isale kohe hobuse. Aga kui läheks õige rikka ristiisa juure, kitkuks ta peenraid, ehk ta maksaks siis
palka ka?" Mõeldud — tehtud.
Igakord kui karja kodus peeti, lippas Mart ristiisa rohtaeda ja kitkus kõik peenrad puhtaks. Ja igal
laupäeval pani ristiisa muheleva näoga mõne kõliseva rahatüki Mardi kogumiskarpi.
Kui jõudis kätte laadanädal, muutus isa veel murelikumaks, ütles ikka: „Näe, kui nüüd raha oleks,
ostaks kohe hobuse!"
Siis lapsed ainult pilgutasid teineteisele silma, sest kogumiskarp oli üsna raskeks läinud, nii et rohkem
sinna ei mahtunudki.
Ka Mari oli lisanud oma sendid, mida isa-ema, onu-tädi olid pühapäeviti talle
kinkinud.
Nii nad siis ladusid laadalaupäeval rahad põrandale ritta ja hakkasid kokku lugema.
Oli teisi hea
hulk — kes neid kokku arvata jõudis!
Koidikul äratas Mart väikese magava Marikese, et minna teele varakult, enne kui isa-ema ärkasid.
ei tohtinud asjast enne teada saada kui hobune värava taga seisis.
Nad
Mart polnud terve öö saanud ärevusest magada. Sellepärast oligi ta hommikul reibas ja lõbus, ent
Marile kippus uni vägisi silma. Varahommikune külm ja kaste pani neid üleni lõdisema. Nii nad siis sam
musid vahvalt laada suunas — päike kuldas põlde ja metsa ning ülal, pilvede kannul, lendasid lindude parved
kaugele lõunamaale. Ohe kõrge künka tipul oli alev oma kiriku, meierei ja tuletõrjujate majaga nagu pihu
peal näha.
Keskpäeva paigu nad jõudsidki laadale. Küll seal oli alles sagimist: müüdi loomi ja potte, maiustusi
ja riideid, üks mustade vurrudega mees neelas nuge ja tegi kõik muud maailmaimed ära. Kirjudes räbalates
mustlaseided sagisid siia-sinna ja tahtsid kaarte panna..., lehmad ammusid, sead röhkisid, kanad kaagutasid,
hobused hirnusid, üks naine müüs klantspiltpostkaarte, suhkurnukke ja pistongpüstoleid, teine müüs jälle laada-
kringleid ja magusaid saiu. Küll himustasid Marti-Mari midagi osta, aga nad kartsid, et ega siis jõua hobust osta.
Hobuseid oli küll palju müüa, aga ükski polnud nii kena kui oli Ruunu.
Lõpuks nad peatusid ühe pruuni kõrvi ees ning tahtsid teda ostma hakata. Hobusekaupmees neid kohe
osatama: „Või tahate hobust osta! No eks ostke kohe aeruplaan!" Mart hõikas: „Ega meie ilma rahata taha!
Siin ta on!" Siis hakkas hobusekaupmees kohe pärima, kust nad raha saanud ja kui palju neil seda oli. Kui
ta karbi sisu oli üle lugenud, pahvatas ta nii suure häälega naerma, et kõht vabises. Ise ütles: „Kulla lapsed,
selle eest te ei saa osta puustki hobust!" Nii nad käisid ühe kaupmehe juurest teise juure, aga igal pool naerdi
neid vaid välja.
Lõpuks istus Mart üpris kurvalt kivile ja mõtles: „Näe, ilmaaegu kitkusin peenraid ja nägin vaeva.
Kõik oli ilmaaegu! Ei ole hobust ega isal vähem muret!"
Mari katsus teda lohutada nii kuidas oskas, aga Mart ei tahtnud enam midagi kuulda ega näha, kuni
Marigi muutus nukraks.
Seal, korraga, kõlas hele hobuse hirnahtus, — nii reipalt ja heledalt nagu oskas üksnes — —• — Ruunu!
„Kuule, Mart," hüüdis Mari, „kas see polnud meie Ruunu hirnumine?" Mart, kes polnud hirnahtust tähele
pannud, heitis lootusetult käega ja ütles: „Ei Ruunut enam ole! Küllap see vajus soomülkasse!"
Seal kõlas korraga teine hirnahtus ja nüüd kargas ka Mart püsti. Pistis Mariga hobuste juure jooksma
kõigest jõust hõigates: „Ruunu! Ruunu!
Ru-u-u-nu!" Ja ennäe! Teisest kül
jest traavis neile vastu, kogu aeg hirnu
des, süsimust, kondine hobune. Kaks
mustlast tormas talle järele ja püüdis
teda vägisi tagasi viia. Nüüd rabeles
Ruunu ennast vihaselt lahti, norskas, puristas ja hüppas siis üle laada
laudade-korvide, neid ümber ajades.
Nähes Ruunu silmi tundsid lap
sed ta kohe ära, sest niisugused sil
mad olid kogu valla hobuste kohta
ainult nende Ruunul: üks tumepruun
— teine hallikas-kollane. Mari puges
Ruunule üsna ligidale, et vaadata teda
lähemalt — ja mis ta nägi? Hobune
oli üle tõrvatud!! Kulunud laigu ko
halt paistis valge karv läbi. Nüüd oli
kindel, et see polnud keegi muu kui
nende Ruunu.
Vahepeal olid mustlased õige
rahutuks muutunud. Piitsalöökidega
nad tahtsid hobust laadalt ruttu ära
viia. Oks väike mustlaspoiss katsus Marit ära tõmmata ja lüüa, kuid õnneks jõudis Mart Marile õigel
ajal appi. Nüüd kogunes inimesi murdu ümber Ruunu, mustlaste ja laste. Mart hõikas valjusti: „See on meie
Ruunu, kes varastati kevadel meie talu koplist. Ta on värvi poolest valge, kuid nad on ta suure hirmuga
mustaks tõrvanud. Vaadake, kuidas ta kõrvad kikki ajab, kui meid kuuleb!"
„Vale!" karjusid mustlased, „ta on meie oma!"
Laadaliste hulgas juhtus olema ka Tõistre peremees. See läks kohe looma juure, vaatas ta silmi ja
ütles: „See on Kure talu hobune. Kes on enne näinud hobust isevärvi silmadega. Ega ta muidu oleks
tormanud laste juurde, poleks hirnunud ega lakkunud laste käsi."
„Mis nad3s hobusest muidu hakkasid tõrvama," hüüti rahva hulgast. „No, seda Kure talu hobuse
kadumist mäletab ju igaüks!" hüüdsid pealtvaatajad kooris. Nüüd oli mustlastel jalgealune palav. Nad tam
musid ühelt jalalt teisele ja karjusid mustlase keeles. Korraga lasksid nad ruttu jalga ja jätsid hobuse kus seda ja
teist, sest eemalt nähti kordnikku tulevat.
Nüüd, kus hobune käes, jäi raha laialt järele. Osteti emale kirju rätik, isale uus piip — endale osteti
küll saiu, küll suhkurnukke, klantspilte ja pistongpüstol.
HLäki nüüd kiiresti koju," ütles Mart, „isa-ema ootavad kodus ammu ja nad on meie pärast kindlasti
väga mures!"
Siis upitati lapsed hobusele, Mart haaras lakast kinni, ja algaski teekond „saagiga" koju.
Kodus muretsesid vanemad väga, sest lapsed olid varahommikust saadik kadunud ega ilmunud veel
lõunakski koju. „Vajusid ehk sohu," kurtis ema, silmad vees. Isagi kartis sama — ei maitsnud talle piip ega
edenenud töö. Nad käisid kahekesi väraval ühtelugu vaatamas, kas lapsed siiski koju ei tule.
la ennäe! Parajasti kui nad vist kümnendat korda seal seisid, nägid nad äkki lapsi Ruunu seljas mäest
alla traavivat. Nüüd hakkas ema nutma, sest ta oli veidi ebausklik
ja kui ta nägi lapsi surnukspeetud ja pealegi mustaks muutunud
Ruunu seljas, arvas ta kohe, et lapsed olid soomülkasse uppunud
ja tulid nüüd kodukäijaks koju. Ka isa oli nii hämmastunud, et
pillas piibu maha.
Ruunu hakkas aga kodutalu nähes heleda häälega hirnuma
ja lapsed hüüdsid juba kaugelt: „Isa, ae! Tõime sulle Mihklilaadalt hobuse!"
Nüüd oli selge, et need olid ikka oma lapsed, ja ema hak
kas neid suures rõõmutuhinas kallistama. Siis ladusid MartiMarit kingitused välja ja jutustasid õhinal kogu loo. Isa kuulis
juttu muheleva näoga pealt ja ütles siis: „Sina, Mart, oled vahva
poiss ja sina, väike Mari, tubli tüdruk!" Küll oli isal-emal kingi-
tustest hea meel: ema sidus uue rätiku kohe pähe ja isa tahtis kohe uut piipu proovida, Siis hakati Ruunut
igast küljest vaatama. Kuna isa talle kogu aeg suhkrutükke suhu pistis, hüüdis ema: „Oh ellukest küll, kuidas
ta, vaeseke, on kannatada saanud!" Mustlased olid Ruunu nõnda näljutanud, et tal ribid ja kondid igal pool
väljas olid. Lakk oli takune, saba sõlmes ja tõrvakord näis talle haiget tegevat.
„Tarvis kõige enne see tõrv maha pesta," arvas ema. Ja toodigi siis tünnid ja harjad, seebid ja tärpen
tinid, nuustikud ja rätikud. Nühiti ja küüriti nii, et vaht aina lendas, vesi uhas ja pritsis. Lõpuks hakkaski
pisut valgeks minema. Ruunu laskis rahulikult enesele kõike sündida, raputas vaid saba ja laskis pea longu.
Ei Ruunut jõutud küllalt ära vaadata! Igaüks hellitas ja meelitas. Veel õhtul hilja, kui Ruunu tallis
uniselt leiba nosis, tuli isa, latern pihus ja pere sabas, Ruunut vaatama ja talle õlgi kohendama.
Ruunu vaid hirnus rõõmust heledasti. . .
VaataJÜRI OUNAP
VÕLUDE MAA
VÕLUDE MAA
JÜRI...JÜRI OUNAP
VÕLUDE MAA
VÕLUDE MAA
JÜRI ÕUNAP
VÕLUDE MAA
LUULETUSED
x I..rdnausme
81.40531
A. PORRMANNT KIRJASTUS
1938
Kaas A. M a t ve i’lt
•
andusmuuse.
%
13/5 19q
kraamatukov"
F-a J. Ratassepa trükk, Tallinn 1938
ELUPILTE
TEMAGA.
Mis ma otsin, ootan, luusin,
Mis mul asja?
Ah, see tüdruk peseb pervel!
Tema jälgi justkui nuusin...
Kas ma peni? — Lillekastja?
Ikka õitsva puhma serval.
Kas ma olen õieostja?
Noorukese palgeõunad
On kui paradiisisort.
Juuksekohv ja huuletort —
Küll saaks neistki maitsvad lõunad__
Jões ta mõses oma rammu
Ja ma‘i pääse temast sammu —
Ühtki vaksa kaugemalle,
Tinutet just minu vaade.
Meie võlud — noorusaade!
Rõõmuks, eluks päevi halle!
Meid viib üle õnnelahe
Võimas igatsus ja tahe.
Kas mina olen kaldavaht,
Et siin õitsval pervel kõnnin,
Nagu õngitsejaid pinnin? ...
Veel ei lahuta meid, kaht
Keegi. Allub saatus maine.
Pervel pesija noor naine.
7
Ujub ta jõe valkjas vahus.
Lailab, embab teda laine,
Suudleb, haarab sülle tema,
Viibki minu õnneema!
Ent me pole veelgi lahus.
Hardumuses haaran pidet —
Hinge hävimatu sidet.
Südames on ent armueod,
Mida voogav tants ei uha.
Üle puhmaste ja luha —
Jõkke ... lootust täis mu peod —
Ruttan õnnele kui vastu,
Oma leina manu lastu.
Vete voodist siis mina toon
Oma aardelise leiu:
Juba laibaks muutund neiu.
Külmalt suult ma veel janu joon,
Hoian õrnalt teda kätel
Kurbussünnil — surmalättel. . .
Embuses ja leinas kannan
Nagu elu. Hardalt tõttan
Niikui hirv, kes jälit... Võtan
Kokku jõu ja viimse annan
Siis õnnistuse: Võta Maa!
Elavaks sinu arm vaid saa . ..
8
SÜSTASÕIT.
Rohelrõske, looklev kallas
Niikui palmik — sika-saka.
Sõnajalg siin lehelaka
Hoogsalt laiutab, ning tallas
Tiineid radu iga jalg.
Täna uus ja rõõmus alg:
Päike avand valgusvaka!
Mina aga ... ma ei liigu!
Valge süstki jõepervel.
Olen mandril, süstaserval.
Laineturi veel ei kiigu;
Ma ei kõnni, ma ei lähe . ..
Ootan õde, vaatan venda.
Unustangi iseenda:
Midagi on tormand pähe.
Ma ei lähe. Otsin leidu.
Vaatan ette, kaen taha.
Mis ja kes on jäänud maha?
Viimaks näen oma neidu.
Vaatan heidu, haaran käe ...
Lükkan hoogsalt valge süsta
Üle raja rohelmusta,
Viin ta üle pervemäe.
9
Ent sa näe! Vee kiikuv vagu
Tulvil hoogsaid, pehmeid patju,
Kalu voorib lainepagu.
Jõemagu süsta võtab,
Õrnalt haarab lainepõll,
Võimasvalev vesivõll
Rullib voolu kuni jätab ...
Mööda tõttab kirevkena kaldakadu.
Uljas sõud viib minu noore
Sõbratari, süstakoore.
Urka keerdel lainemadu
Neelib kõntsa, ligi hiilib.
Süstanool käib üles-alla
Lainelt laine viskub valla —
Nagu hööveldab või viilib.
Õnngi piilub südamete nurgataga.
Noolena viib süst nüüd lahte.
Keset tantsisklejaid vahte
Puurib — juurib vooge aga.
Oma hingekurust toome
Rõõme vabadusse, siia!
Rõõme tuua, mured viia . ..
Igatsusist usu loome . ..
Oleme nüüd suures sõidus,
Taevakatel nagu klaasist.
Rohelhaljast merivaasist
Silma puutub veetlev nõidus:
Kaugele on jäänud maha
Niikui kaldad, möödund päevad,
Ööde õudsed pained, vaevad,
Nukrusaasta, kuude paha..
Muud ei tahaks: jõuaks sõiduk
Üle tõusnud ette mere,
Õõtsuv kiik teeks viinaks vere,
Hiivuks purirätt kui võiduk —
Lendaksime vete kurvel,
Süstakala selg kus toetub,
Kuhu laine laintelt poetub
Ulgumere õilsal survel.
Kaugel sinab saareviir.
Laine suudleb lainet lahes.
Embab tahtmatult või tahes:
Võidet võitmatuse piir . ..
Murest rõõmuni suur vahe!
Lõhnab tiinelt kaldapaas;
Rinnas tulvini ekstaas —
Päev ja öö — kõik õilismahe ! ...
Süst siis sujub vilgasvalge,
Lailab siia, liugleb sinna,
Siht on — Sinisaarde minna.
Meri hoovab ette jalge.
Saarele viib elukihk.
11
Õhulõõtsast paisub tuuli,
Süstakalal kiirus kuuli:
Teda tõmbab tuulte ihk.
Merilõhna on täis rinnad ...
Raban lained jõudsa käega,
Võideldes just voo kui mäega.
Ees ., meil ees on Õnnelinnad...
Mured uputame merre:
Kõik nüüd olgu rõõmu päralt!
Maad ja mered. Päevasäralt
Purpurroose saame verre...
Tõstan pilgud päiksekulda.
Kuigi peos on süstamõlad.
Ehkki silmis neiu õlad.
Sinna unelmate valda,
Sinna kannab võimas meri,
Juhib tuule uljas tiib . ..
Õnne merilind meid viib
Õiges suunas, ehkki eri —
Nüüd on liitund rõõm ja võit
Selles ulgumerevallas.
Kus on vaatest pagend kallas,
Ent kus haarab merisõit...
Meie rõõm on võiduhoos —
Kannab ühes armulahu
Nagu lained hapra vahu
Valgeid pitse harjul koos.
12
Ja nüüd tuulekäte haared
Viivad laine sülle laeva —
Teda vahel tõstes taeva ...
Kuid me siht on Sinisaared.
Mere vabadus on uks,
Kuhu ruttab veetlev lihk —
Kahe rinna ühiskihk,
Kahe ainus veretuks.
Päev kuis vajub õhtuorgu —
Voodki vabanevad pingest,
Kuid me südamest ja hingest
Veel ei puistu maiset norgu —
Randa suundub süstanina,
Ligidal on kaldauht,
Ees on tore kõrkjaluht,
Sinisaar ning taevasina.
KALUR
Õhtuhõng on magusmahe.
Pilvekangad nüüd on sujund —
Nagu luiged vaikselt ujund
Jõetee ja väinavahe.
Tuleb päikest! Elu lahe —
13
Juba hein on sirukili.
Puhkab nagu kasvurakkest.
Jõeperve urgasvakkest
Vesi hüppab harukili.
Kalda koonusnukke turjal.
Pervekaamelil ma istun.
Vahel tasa tõusen, astun
Niikui vanal hooneharjal.
Ettevaatust! Lainelakast
Veereb, kasvab hõbevõnge —
Õngevibult hargneb lõnge.
Kerkib üles väike kala.
Ahven, särg? Ent lai ta saba!
Mis siis muud kui kinni raba . ..
Praen mõttes värsket pala.
Ah, mu kala . .. ah, mu särje —
Kala Õnge otsas ripud!
Jõesülle kuis sa kipud.
Täidan sinu soovikärje:
Vaikne voog su võtab vastu ...
Hõbeveetee rõõmsad pilud
Võtsid väikse särjekala.
Olen ka kui õnne lastu:
Nüüd see kalake ei hala —
Talle sõbruks lained vilud.
14
JAHIL.
Mets kui kõrge sammastik —
Rohelmustjas põlislaas.
Rohtu tiinet, sammalt maas,
Võsa noor ja kuusik pikk,
Muudki rämpsu — metsavara,
Juurikaid ja uhkeid mände,
Raismikus veel palju kände,
Mõni koht just puhmastara.
Püss mul käes ja kuulid taskus —
Läheb lahti karulasuks ...
Rõõmud omale ja — kasuks!
Unustada koduraskus:
Naise, laste mõnukära ...
Lukustada murevärav —
Jahielu hiilgesärav .. .
Sarv ja paun ning ruttu ära!
Aiste vahel kimmel mära —
Nõnda saabuks kiirelt sinna
Laante sülle — Rohellinna!
Rõõm ja elu — aina sära ...
Õhinal ma tõttan juba,
Kärmesti ja kärsitumalt —
Õnn just tõttab aokumast,
Ehkki puudub jahiluba.
15
Siis on loovutudki tuba:
Sõidan juba. Sõbervennaks
Jahirelv ja niikui lendaks
Mu surmaohtlik kuuliuba
Samas põdra südamesse.
Liha, luid, verd, suuri sarvi —
Mälestuseks jäädav ese:
Sarvehargist — varna uhke . . .
Langebki siis linnuparvi . ..
Laanesüles rõõm vaid puhke!
Tedretiibu kübaralle,
Puhtal samblal lõbutralle ...
Kimmel on kui pesuvahus,
Ledib tahtmatult või tahes.
Kahtlus mõnigi meis kahes —
Kas me õnn on koos või lahus?
Saabume siis rängas ajus
Laande, kus on mõnus vilus.
Kus kõik võlurikkalt ilus ...
Hingame kui pääsnud rajus.
Kimmel hirnahtub. Ma astun
Maha vankrist. Haaran relva —
Jahimees ma, ehkki harva.
Hetkeks kännule vaid istun.
Mured nüüd — nad mõtiskella:
Olen unustand ju koju
16
Hagija — too koerapoju . ..
Süda lööb just hädakella!
Laen püssi, võtan pauna,
Põõsaid, latvu — kõike vahin,
Karu otsin, jänest jahin —
Lindele kuis kütaks sauna . ..
Pahinal — kui visat õhku —
Lendleb kirev linnuparv.
Ent mu püss ei taba mõhku,
Kadund paun ja jahisarv ...
Ajugi ei pea pidet —
Kas siis küttida ei tohi?
Hing ent pole püssirohi,
Süda ei pea jahisidet.
Rinnas mul kui tulikahi ...
Nõnda loobun karuluurest,
Hundijahist, põdrast suurest,
Tedrepesa ma ei vahi ...
Kimmel ledib rõõmsat sörki...
Ent ma arutlen, kuis auga
Tulvil täita jahipauna.
Kurat võtaks metsavärki! —
Relv ja hing ei taba märki...
17
LILLELINE KEVAD.
Täna mu veavad jalad toast,
Seinte vahel ma ei püsi.
Põhjust ära-ära küsi!
Võlut ma nüüd kui maiusroast.
Kas ma üksildusest väsind?
Sellest nukrast kambrikurust.
Väikse akna valgusharust.
Kus ma töötand, uinund, lesind.
Süda lükkab, jalad veavad,
Nüüd ei püsi miski kohal.
Olen juba märjal luhal,
Lilled, puhmad kinni peavad.
Kahlan läbi loigupeegli,
Võhritsen ning astun rikkaLikku lilleperre pikkaSammu, leides õige reegli:
Nurmel, aasal on mu kodu.
Rohus, samblas on mu majad,
Qrus — nõlval uhked rajad.
Tuleb vastu õite rodu ...
18
Vüümin oma kodu siia
Õiermaale, nõlva taha.
Rõõmud rinda, mured maha,
Õnnesülle süda viia.
Võludes siin elu luua,
Vallatella nii et hõõgad .. .
Murda sirged võhumõõgad —
Ojasuust, kui janu, juua.
Siin ma seiran, vahin, trotsin . ..
Kullerkupu kuldseid nuppe
Tipit-täpit aasarüppe.
Mida, keda mina otsin?
Siin kui kogut minu ette
Pääsusilma veetlev ilu.
Kõikjal lõhnav õiepilu.
Kalmus uhkelt istund vette.
Ojapervel leian neiu —-
Milline siis rõõmuragin.
Südametes salasagin —Tõstan õhku oma leiu ...
Nüüd on hoos ka jutuvadin —
Enda elust, oma perest,
Oma maast ja oma merest.
Sekka tants ja jooksumadin.
19
Aga äkki — linnupesa . ..
Mune viis kui väiksed põied,
Värvilt käokeeleõied.
Eemal mets ja samas kesa.
Joovastavast õiekurust
Mesilind joob kuldse mahla.
Kogume nüüd lilli kahlu,
Nopime neid aasamurult.
20
OLENG.
Kuis on janu — ja mis isu!
Võhmitsen — ma rooge ahmin ...
Hõlmad, värvlid valla kisun —
Söödava kõik pihku rahmin:
Võtta palju, jätta vähe —
Nõnda isuvõimet vaed.
Peoperest ma ei lähe —
Laual põrsast, koort ja nisu!
Tervist — isu! Tervist — janu!
Õgi puha, kuigi pisu .. .
Neile, kes ma laua manu
Palut jäta ainult risu.
Peotuju nii on helg —
Täna lauas sõpru vanu.
Argipäeva poole selg:
Maha müts ja pähe tanu ...
Janu hää ja isu suur —
Meie tervis! Teie viin ...
Avardub nii hingepuur.
Joome — sööme sõbrad siin!
21
MÜRGLILÄTTEL.
Klaasis särab, joomar nurab.
Voolab suhu, kõrri viina;
Mürglisiug sööb hingepiina,
Uimund ajuvokkki vurab.
Imbub ihhu, uhab uima.
Elu kirev nagu filming —
Narrikuube poeb ilming ...
Keegi kiidab vaimutuima.
Mürgimadu, jälk ning igar.
Roomab joobnu hinge taha,
Närib maraskille naha:
Viinaohvri süda kägar.
Rüübat suriseb ja särab;
Joobnu ümber joomarjõuk.
Igal rinnas närib tõuk.
Keegi süngelt norib — kärab.
Uksel taarub uimund narr,
Kuskil vilksab paljas säär,
Hullust täis on letiäär,
Jäsemeist on saanud jarr.
22
Räuskamine süngelt maine ...
Lävel ulub naine noor,
Kriiskab joomarite koor,
Ülbelt kilab lõbunaine.
Mädamülkas raiskund plika,
Samas kepsleb niikui jäär,
Põhjavajuv .. . Mürgimäär
Kooletab too elu pika.
Õlleema ... viinaisa ...
Mürgitroonilt rentslis aste.
Kelle kaebeid? Häda laste!
Õnnetute hing ent visa . ..
Viinalohe rohelhere,
Suus tal mõru, surmav sülg.
Allakäinu hirmsaim nülg —
Mürgipeekrist joonud vere!
23
EHALKÄIK.
Päev kui sõber läinud ammu ...
Ent mu südames on rammu,
Hinges lust.
Horisondil valguslammud . . .
Kuhu suundund päevasammud?
Otsin ust!
Teispool jõge paistab laike —
Õhtu kuldseid pilvepaiku;
Mul on rutt.
Tuli vilgub, kus on talu,
Hallavillas uinub salu
Nagu utt.
Tõttan mööda põlluradu.
Rinnas igatsuseladu,
Mis ma viin.
Saabun üle jõesilla,
Voog veab märga vahuvilla
Mööda siin.
24
Justkui igavikukurve —
Läbin mina niidunurme...
Maja ees!
Tulesilmi aknapilust,
Lootusmahlu eluvõlust
Veres kees ...
Nüüd mu igatsuste laine
Pole nagu enam maine:
Kõik on uus!
Läbin siis veel tiine luha,
Maa ning taevas — koondund puha
Laulvas suus.
Roosat majaseina piki
Nagu mõõtes tasa kikiVarbul — uksele ...
Käsi haarab ukselingist,
Süda löönud vereringist
Tuksele.
Akna juure näitsik tuleb,
Avab ukse siis ... ja suleb ...
Minu roos!
25
Minnes oma õnne perra.
Maailm niikui tõmbuks kerra
Rõõmuhoos!
Minu noor ja valge naine,
Maine rõõm ja õnneaine,
Naerad nüüd ...
Huuled tulvil suudlussõõme,
Süda voorib kirelõõme! —
Ellu hüüd!
Taevahõlmast ilmub agu,
Loorib õhu, ajab vagu
Päike ka ...
Rikas saavutuste ajast,
Väljun vaikselt talumajast
Temaga.
Meie tee viib üle perve,
Üle nurme, luhaserva,
Ellu just —
Otsime nüüd ust!
26
REKORD.
Oo, rahvas nooruslik ja reibas,
Kel terves kehas spordiramm!
Poiss harakana kõigub teibas,
Sest võidutseb tas väle samm ...
Saab leiba tööst ja tarkust ajust,
Kuid kettaheit on küllussarv.
Ja miljonite hõiskerajust
On moonutet nüüd võitja larv.
On kõikjal rivikorras samme
Ja sõõris liiklev võistluslaid,
Et spordivaim looks tiritamme —
Rekordist üllatust saaks vaid.
Tribüünil särab lemmik-irvand,
Mass vallutet ning äkki vait.
Või jälle võidutseb too kärvand,
Jõuilule taas tõuseb rait!
Siis mõirgab, kriiskab jooksusõõr,
Kus aadel tõusikuga rivis.
Või maruliselt ledib võõr,
Ta nimi ammu soome kivis.
Kõrgpinge särtsub spordirühmas.
On kiitja tuhandete mõna,
Ent vaimusuur käib vaikselt kühmas
Loob ilumeelt ja kunstisõna.
27
PIDU.
On reibas oleng. Kirev, mugav ruum,
Kus paaritelles elutraageldajad.
Viin, unelmate säras silmaklaasid
Ja daamid nagu õitsvad lillevaasid .. .
Erk süda mässab siin, ta üpris kuum,
On nendit lust, ent suuremad veel kavad.
Alllae hergab kõikjal tuliridu.
Hoog põrandal ja õhus hõljub põis.
Sääl noorur luurel, näitsik sole viivu
On unelmas. Ent selleks ongi pidu,
Et virguks kirg ja lõhnaks iga õis
Ning uljas seiklur prooviks omi tiibu.
Saal rõkkab muusikast; Kas rõõmul määr?
Üks ründab südameid ja teine — armukade.
Ja mõnda valdab tantsu veetlev hurm.
Siin rõõmulättel pole keegi väär,
Kõik võlut peost, ka too, kes ammu sade.
Nüüd peletet on verre hiiliv turm.
Oi embusrõõm ja sulnis peotrall!
Oeh, kannatust! mis maitseb õilissüda.
Õnn sageli on võistlusrindest määrat.
Ent iga veendund soov — me veetlev ball
On rõõmuks rakendet ja tervitame seda.
Aus rõõmutroon ei ole iial väärat.
28
Joon sale moes, kõik lihav kao praegu ...
Nüüd siiras sosin meelitamas sõõris.
Hetk võlude — ja rünnat armusuun ...
Mäng edasi ... jah, teile ... möödund aegu?
Nüüd andestage! — Veri nõnda kääris ...
On veenev rütm ... pilk püsiv vaaten truun.
Kirgehtne õnn ei tagahoovis püsi:
Ta rinne üha — sire võlurivi.
Ja armastusest sünnib hinges lõõm.
Kas kõik moraal: ei seda noorus küsi.
Kuis hää, et saabund kevad, elusuvi
Ning sügistalile jääb viimne kiresõõm.
Moes sire joon ja hoiak tõresirge.
Mis sest, kui luude ümber koolnunahk,
Kiht värve mille muutnud roosamannaks.
Ent elunektar sütitab me kirge
Ja hingeurkas lõõmab saast ning rahk,
Kui sütik kiindumusse tuld veel kannaks.
29
SANGARLAULE
TERASLIND.
Nüüd ma uhkel rännangul:
Päikserajas lennangul...
Läbistella pilvemäed.
Rändan uljalt üle vete.
Rõõmud astuvad mu ette —
Kõikjal elu vastselt näed.
Õnneleegis silmavesi
Kuivand ammu. Tundemesi
Hurmaringis valdab väega . ..
Üle mägede ja maade
Ulatab mu julge vaade.
Tuuli vallutan just käega.
Kogu maiset ületella.
Ma näen all nüüd torne, maju.
Olen teispool maiset raju,
Kuuldes taas kui tormikella
Helinaid ... Ent ma ei vaju ...
Tõusen pigem ülespoole —
Läbi kuldse päiksenoole.
Teraslinnul terassoolte
Toit kui võimas jõud on kõhus.
Nüüd ma kõrges, kõrges õhus,
Jäädes elutahte hoolde.
33
Ka ei tungle siia saju
Külm ja lumeküllas aju.
Soojun taeva kuivas põhus.
Unustella painetonte.
Andestan kui keegi rõhus
Mandrivanglas minu konte.
Aga milleks kõike seda?
Milleks taevast, päikest — teda?
Milleks kuudki, teisi tähti?
Neid ju küllalt kõikjal nähti!
Tahan olla üksi, vaba —
Peos hoida Põhjanaba ...
Tahan veelgi kaugemalle:
Jumalalle ligemalle —
Ohuklaasist trooni taha.
Tõusen veelgi üle halli
Rõskusränga vihmapalli.
Heidan pilke kõrgelt maha,
Kus on rängalt hiilgav pidu —
Miljoneid noid kehi näha,
Lõbusaid kui kureridu
Mandrikoorel. Sellest vähe:
Viskan noile ülalt alla
Teemantpärleid... Pilvist valla
Vihma, lund ja raheteri.
Tuul ja tahe — kõik on peri —
Õnne heidan ...
Oma pisarad vaid peidan
34
Laugude varjus.
Meel nii harjus.
Olgu hale
Elu. Võimul — kõikjal vale.
Ent ma olen kaugel selle
Ilmakaare kõverteljest.
Teraslinnu uhkest hõljest
Juba teada — mina kelle.
Nüüd on määrav iga hetk.
Õhku närib, sööb propeller.
Rõõmutseb ta lõbus siller.
Kuust ja tähtist mööda retk.
Õkvalt suundub õhuroobas,
Võluv maa on all kui koobas.
Udusulg ei liugle nõnda
Nagu minu terasiind.
Öhku, päikest täis ta rind,
Julgust kas või ära anda.
Pilvist läbi ujuvana,
Äikeserajust sujuvana.
Maa kui kärnik — nigel, kore.
Päikese ees kõik on tore ...
Taevast tormiratas väle
Veereb alla, keerleb maha,
Tormab, tõuseb pilvest üle,
Peites kuukse seljataha.
Ent mu teraslinnu uhke
Lend ja liuglev-uljas edu
35
On kui õilsa tuule vedu —
Temalt leian hingepuhke.
Võitlusvaimu karastab ju
Tema üllashäiriv põrin —
Rütmiline kõnevõrin
Kahehambulise suu...
Teraslind mu, Teraslind mu!
Hoian Sind kui oma elu.
Enam veel: Sa minu uhkus,
Elujõud ja õilis puhkus .. .
Sinuga kõik mõtiskelu.
Teraskotkas — roostevaba
Valdad mu kui hurmav paine ...
Minu õnn ja usk sa üha:
Tõstad mu kui Jumal püha —
Viid mu üle ööde saba ...
Teraslind ,mu Teraslind —
Süda sulle, sulerind!
36
RAHVUSE AU EEST.
Lahing äge... langeb mehi...
Sõjasangarite rivid —
Raginaga kulgeb ründ...
.. . Südamed — kui raud ja kivid ...
Vaprus kangelasi ehib:
Isamaa ja riigisünd.
Võitmatu me võimas rinne.
Surub Landesveer ja Vene,
Punakaart nii õudselt tappev.
Kuulirahe, mürsusadu . . .
Rauddiviisi mürkjas madu
Hävis eesti relvast. Vapper
Taotleb võidu, kuigi toored
On väed võõrad.
Kangelased,
Meie lapsed
Ravivad kõik hingemõrad...
Eesti vanurid ja noored
Õnnitlevad kodumaad ...
Rännak rindel —
Võitki kindel ...
Relvatärin,
Õhuvärin
Ühendamas võitlusraad ...
Kahurtule õudne retk
Otsustab — On määrav hetk!
Tanneril on haarevoom
37
Mõrvarlik... just madu suur
Muljuks lömaks. Kaval luur
Tegeleb, kus verejoom:
Iga hing siin — niikui loom ...
Maailm — saagilõks ja puur ...
Üha voolab reiaveri!
Pillut täis kui laineid meri —
Kahurite surmasüsi
Lahingvälja künnet kesa . ..
Kõikjal sajab kuuliteri!
Hävitades mandriosa.
Hukutelles võimsalt püsi —
Keegi muud ei looda, küsi.
Kelle jäsemeid ning haavu.
Kelle vermeid,
Halastaja valge neid
Hoolitsedes seob vaevu?!
Pole enam võitjaid ... Teid!
Surra võideldes Te tahe ...
Valik ainus: surm või elu.
Pole muud siin mõtiskelu —
Saavutada rahu vahel...
Ihu külmub. Hing ent mahe,
Süütab helge elutahe.
Möödund aja, oleviku,
Järglaste ja tuleviku
Võit ei hukku, kaotsi lähe ...
38
Vaenuhaar
Siis ohvreid küsis;
Elukaar
Ent võidus püsis.
Igale on iga, jagu,
Inimelus osa agu —
Igaüks sest oma saagu!
Päeva suunas jälle rüsib
Elurõõmus, lahke hommik.
Mandririnnalt vermerakk —
Mullaüsast inimlemmik ...
Õhk on õilist valgust tulvil —
Asendand ööd päevahakk!
Vere kelle
Imend reetur?
Liha kelle
Jürab lõbuelu veetur?!
Aga hävib julm ning sünge
Too, kes sõjaneedust manas.
Päikesesuu sööb jää ning hange,
Süttib maine elukolle,
Puhkeb rõõme noores, vanas . ..
Mulle,
Sulle,
Võitjad-võitlejad ei lange!
39
Ületella mäetippe,
Tasandades orulünki,
Heiskame me võidulippe.
Ehime ka maise künka.
Vabastume võõrast rojust,
Saastast... kõigest... kurjalojust
Peletame,
Suretame !...
Laskem puhata, kes väsind —
Rahu neile!
Rahu meile!
Rahus kõigi õnn on püsind.
Tänapäev on suurim igast.
Öögi armsam, õilsam oli.
Sajandite rodust pikast
Koidik tervikuna tuli,
Sünnitades imevõimsa,
Üllaskauni, uljasrõõmsa
Elu
Kumab, paistab loodus harda
Ilmakaare helkjat karda —
Tõusva rahva õnnitelu ...
Päevaüsa on täis kulda —
Sigitab nii vett kui mulda,
Nõnda temast
Sünnib elu nagu emast;
Liidab mered ja maailmad,
Rõõmutsevad süda, silmad.
40
SÄÄL, TOONELA KOJAS ...
Sääl, Toonela kojas on sangarist mees,
Ei häiri raju sind nüüd .. .
Ees kääpakuru on hääbunud lees.
Kuid õhtuti urina leegitseb lääs —
Öö saabudes vaikib maahüüd .. .
Kes puhkab rahus, kus leevike-lind
On orvana kalmistul tääl?
Kaet lumise siidiga kodumaa pind!
Ent kangelast-sangarit, Kuperjaan, Sind
Veel lohutab lemmiku hääl!
Maa Sinuga võitis! Maa Sinuta orb!
Tuul silmist nüüd pisarad pühib ...
Kui uue päevaga rõõmub, kes kurb,
Sest sünnimaa vabadus, õigus ja tarb
Nüüd ellu võimsasti rühib.
41
TIIVUSTET.
Sa — kotkas uljas — Sabolotnõi,
Kuis oli õilis Sinu tarm:
Su relv ja vaprus võite tõi,
Ent masendav su hukk nii karm!
Aeg koos meid juhtis võitlusrajus
Sind valdas kangelaslik oid:
Kui deemon — läbi kuulisajust —
Käis jalg su, vabastades maid.
Sa kangelasist vapraim, üllas,
Nüüd puhkad kodumullas und ...
Su nimi särab kirjakullas.
Su teened — vabaduseand.
42
LAUL ULJAST SKAUTRÜGEMENDIST EHK
NOORTE VAPPER RETK VABADUSSÕJAS.
Nad kasvasid, nad sirgusid, kui kotkad olid nad.
Ja võitlema siis virgusid ... kus paljud puhkavad —
Ei ole enam mõndki noist, kes kaitses sünnimaad,
Maa pühas rüppes ammugi on nende õnneraad ...
Ei väsi uhke kotkalend, ei taba uljast turm.
Ja eesti noorte rügement on vaenlasile surm.
Mõõk terashaljas abimees, püss tulepulbrit sõi —
Ja üha hiilgab ajaloos, kes vabaduse tõi.
Nüüd kallid on me sangarid, kes rindel ründasid.
Me kotkad, siiralt tiivustet, meid ohus varjasid,
Kui tuiskas tuld ja viimist und tõi hirmus mürsusadu —
Ent vaprasti ja julgesti nad käisid võiduradu.
Ei väsi uhke kotka rind, on võimas tema tiib . . .
On kindel eesti mehemeel ja võidule meid viib.
Ja kosub siin ning kasvab sääl me kuulus Vabariik,
Ning sirgub siin ja rõõmub sääl me rahva iga liik.
43
Me kodumaale suurim õnn võit vabaduse on.
Meid ümbritseb auoreool, me Skautpataljon:
Te noored, te vaprad kui lõvid sangarid,
Ja vabadusest tiivustet me noored sõdurid.
Ei murdu nüüd, ei uinu nüüd me uljas tahtejõud:
Me nooruril ning vanuril ei ole võitlus õud.
Ning alati nad võitlevad; on vaba Eesti nurm;
Ja rõõm on vaenlast rünnata, kui silma vaatab surm.
Me sünnimaad ja koduraad on vabaks võideldud.
Ent pole enam mõndki noist, kes rindel heidelnud ...
Kuid tärkavad ja õitsevad taas noored riigitruud
Ning rõõmsasti nüüd laulavad me südamed ja suud:
Nad kasvasid, nad sirgusid, kui kotkad olid nad.
Ja võitlema siis virgusid .. . kus paljud puhkavad.
Ei ole enam mõndki noist, kes kaitses sünnimaad —
Maa hellas üsas ammugi on teie õnneraad .. .
44
NOORUSEST
SÕBRATAR.
Noorena ja rõõmsana sa mind suudlid võlurina,
Kevadel
Mägedel.
Kõigist, mis ja kes mind võlus armsaim olid sina:
Rõõmu, muret, valu, vaeva paistab eluääre vahelt.
Aovärav
Avat särav ...
Maailm veetles, näis kõik kaunis, oli tulvil — kahest...
Üle elu tõmbus kokku niikui udu — armuvõrk.
Onnund hinge
Võluringe...
Ja kui armas, maiselt hella olid sa ja — sulnishõrk.
Kuidas, kuidas rõõmuküllas õnnitles mind sinu suu!
Lõhnav roos
Õitsehoos!
Minu uhkuseks ja lilleks — südamele üha truu.
Ent nüüd leinan, nutan, kaeban nagu sügisöine lind.
Rajutuuli,
Külmi huuli —
Jäivad mulle ja ka sulle niikui eluvara hind.
Kurvas majas, leinakajas nutan lohutuma nuttu:
Onneteed,
Kevadveed
Ära kaovad võimsatena ... ära voolavad nii ruttu!
47
KARJANE.
Temal kõigest aastat seitse
Joostud — käidud noorusradu.
Üle pää käib tuul ja sadu,
Teritab ta meelte väitse.
Siin ta mõtleb, sääl ta astub
Päevahakust — õhtul kuuni.
Märg kui kala — lige luuni...
Vaevakoorem hingel raskub.
Mure laskub elupilust —
Ei tea, kas ehk südamelle?
Näib nii: närib vermeks selle..
Mis saab, mis saab noorusilust?!
Rohi, kõrred jalgu saevad.
Aohallast on öödes järg.
Kõikjal, kõikjal, kõikjal märg —
Silmiski need unevaevad ...
Oksaräbu... juuresegu...
Kruus ja kõrred — valuks segat ..
Hoida, kaitsta, keelda igat
Karilooma ... küll on tegu!
Vilistada lugu veelgi,
Kui kõik lojused on liidet
Ühte karja. Mängus veedet
Rõõmuhetkel särab meelgi.
48
Karjamaal on kirev kogu:
Loomi punaseid ja musti.
Lambal, utel, jääral lusti,
Kepslevad, kus küünilogu.
Sarvekandjaist kõigist etem
On valge lehm ja tõmmu pull.
Mullik nende silmis on null.
Vasikas ent veelgi sitem.
Igal loomal oma häda:
Üks siin puseb, teine röögib,
Mõni teiselt suutäit nöögib,
Mõne jalgu neelab mäda,
Habrastanud võsapind.
Teises kohas kuis rohujõhv
Lõikab suud ja noorur-õhv
Mäletseb ning õhkab rind ...
Karjalaps nii noor ja väike
Muremätasse kui maet...
Hing ent, hing — just rõõmust laet,
Murest kasvand õnnepäike . . .
Kaap tal pääs ja üll hall vammus,
Lipit-lapit hõlmalises,
Söödamaadel, uduvines,
Tõusust veeruni ta sammus.
Kari aga, kari aga sõi ja tammus,
Sõi ning ammus . ..
49
MÄNG.
Liivakastis väike mägi,
Mänguasju, pühakoda
Ja muid asju kümme sada ...
Teispool — hoovis — sõjavägi.
Lastekila, linnuliir!
Kõikjal valvel erkjas peni —
Jookseb, haugahtabki seni
Laste juures ... Elev kiir —
Käharais ja laste silmis.
Edev tuul toob lõhnatuuma,
Kirglik päike — valgust kuuma.
Kõigil kõigest õnne ilmes . ..
Häire — näha vägilast!
Rutt ja naerul aiast üle,
Vahvust tulvil suu ja süli:
Põngerjate rivis ast.
50
Üle hoovi, liivakaste
Suundub mängu tirin-lirin.
Harva sekka mõni pirin.
Katki maju ... pihus maste ...
Täriseb mõõk-mänguasi.
Kamandamas paukuv trumm,
Vaenlane just redulumm —
Aga sõdur — ette kasi!
„Ohvitser ei ründa ise...
Ent ta juhib kuidas teha.
Sõdur Sass — seis! Hoia keha!
Ahelasse — võtke ase .. .“
Põrisebki kastrul, pann —
Hoogne ründ — riks-raks ... ning pauk.
Maru lööming... peni hauk...
Elabki siis mängus kann.
51
HÄLLILAUL.
Su süütupuhast, õrna hinge
Ei puutu karmi käega;
Rõõm ehib lapse mänguringe,
Mu inglike, nüüd uinu sa!
Nüüd taevas võlurikkad tähed,
Nad säravad nii armsasti.
Öökaste ehib õied, lehed ...
Sa uinu hällis vaiksesti!
On redus tuule olemine,
Ka uinub maa, mets puhkab nüüd.
Ent võimas ellukutsumine
On sullegi kord veetlev hüüd.
Kui aokullast hommik koorub
Taas rõõmsa, lahke iluga,
Siis sinu silmaõilmelt loorub
Lau roosa siid. Laps uinu sa!
52
EMA JA LAPS.
Öörajud. Kõik mustendab, väriseb soos;
Torm hävitab põõsaid, hukk kõikjal on hoos.
Vihm variseb pilvist, toob äiksepinge.
Julm rajutuul purustab soiseid teeringe.
Soosüdames mülkane laugas kui haud.
„Sa, ema, näed, kollitab näljane hunt .. .
Oi hõõguvaid silmi!“ „Sääl mädanud ront
Kui kolle taas põleb ... rahustu ... vend
Vast koju meid ootab..." „Ah kotkaste lend...
Ja taevas on hergav kui äikeseraud!"
„Su meeli, laps, närib nüüd lummutusvaim.
Öösajus murdub nõrk puukene ning taim.
Siin reetlik pind vajub, on raevumas voog,
Torm rebibki pilvi, see temale roog . . .
Nüüd tule sa, tule, — siin purreke-laud."
„Oeh, emake! Kuuled, kuis kummalik hääl
Kord sosistab ligidal, kõmab siis tääl...“
„Too tormide needus on pilverünkas.“
„Me ees nüüd haljendab õitsevam küngas —
Me pääseme mülkast, kus häving ja taud...“
„Laps, armsaim, su unelm on häda ning hukk ...
Välk sähvibki rajus ... Pilv — lõkendav tukk!
Oh häda... viletsust... hooguvad rajud ...
Soo — lõputu... mäda... laukasse vajud...
Hukk kole ja hirmus on mädasoohaud ...
53
Kuid ainult veel virvendas — sügav ja must —
Soomülkane laugas kui avades ust,
Kui õudusest häiritet, pagejat last
Taht emake päästa laukast sügavast.
Õhk mürises, raksus, kees äikeseraud.
NOORUR.
Lause mõtte vedas ette,
Millest kirev film sai ajus —
Nagu uljas lind, kes hetke
Peatus päikeses, lendles sajus . ..
Tähtist mõni on süngelt morn,
Teine — armas, hõrk ja sole.
Lauseist mõni kui tähetorn,
Tegele siis, tark veel ole!
Nagu ilmutus on sõna —
Silbikogu üha väänleb;
Ridus ikka teadlik mõna:
Tarkus meelte keelel käänleb.
Noorur loeb küll uljasilmel,
Uurib-puurib risti-rästi;
Valgusviires avasilmi
Midagi ent taipab hästi.
54
Raamat mahukas on kerge —
Tema sisu — odav raha.
Kleenukeses mõte sirge,
Olgugi, et leht kui vaha . ..
Raamat pisike ent raske —
tähelehti sisu kullast,
Hõbedast ja vähe vaske...
Olgugi, et ained mullast.
Tõstab ahtakese silmi
Ette, murdes pikka rida.
Lause viib ta üle pilve,
Leht toob määratumalt mida!
Katsub käega, kaalub peaga,
Laupa ehib juba higi,
Tarkus aga iga reaga
Tuleb lähemalle... ligi...
Mis siin peidet, see on ime:
Maailm kohe sõbraks sai!
Too, mis varem kitsas, pime —
Valge, avar, suur ning lai.
Raamat hiiglasliku kausta —
köide nahast, paber — siid,
Rida hapra sisutausta
Puistab silma õkva liid .. .
55
Kõlkaid, aganaid ... ent teri
Üpris napilt: proosaained...
Sõnarodud — tervelt meri!
Leheküljed — hetkelained!!!
Noorur loeb, õpib, uurib —
Silmad siiralt kinni haarand
Raamatu, kust leiab suuri
Mõtteid, mida elu määrand.
Mõte vaeb kirjareast
vaske, hõbedat ja kulda,
Hoiab saatuslikust veast,
Aitab näha kullas mulda.
56
LOODUSEST
VÕLUDE MAA.
Köet nagu saunas vabaõhu-keris.
Keeb taimemahl ning suriseb ka veres.
Lai päikesetee on niikui leekiv aas.
Kus sulatet on kokku ida — lääs.
Tuul uinub pilvel nagu puhmas siil.
Pilv pilve järel sujub, hännas iil.
Soo sammalpadjal lebab sisalik,
Näeb unes armsamat, on üpris õnnelik.
Aed tulvil Õunu, õhus lõhnamett.
Kaks laululindu oksal tete-a-tete.
On siruli murutekil koer
Ja järvepeeglit lõhub vilgas aer.
Poiss näitsikuga paadis kahekesi;
Nüüd nagu elavhõbe järvepaagis vesi,
Ta pervel puud ja põõsad rohelrüüs;
Veepärleid puistab helirikas lüüs,
Mis veskisuu ees niikui hiiglalakk.
Jõesängi vaibaks pehme vahutakk.
Siin haljal pervel olen võlut mina,
Sest teispool kaldal veetleb õitsev lina.
59
TIINE MAA.
Nüüd kogu loodust kevad nakatand:
Maa tiine nagu sünnitusevalus.
Teeb linnupaar taas pesa lahkes salus,
Nüüd loodus imevõimsalt pakatand.
Siin metsavarjus kevad mängib lusti.
Puhm-puhma kõrval, nurmel kevadand.
Siin päikeseründ kõik tõkked ületand —
Noor tungleb ellu läbi sulet uste . ..
Maaihust hoovab nagu rõõme laste.
Taas räägib Jumal selgelt päikesesuust.
Nüüd hoovab elurõõmu kivist, puust,
Nüüd suure õnne juure ainus aste!
On kirevalt end ehtind lõhnav aas
Ja vallatledes võlub tuulepill.
Nüüd kõikjal, kõikjal tervitab uus lill
Ning õnnitleb sääl naeratelles laas.
Vee rüseluseks muutund lumejätted,
Kus päikesepilgud vallutasid teed.
Nüüd suudlevad ja embavad kõik veed ...
Just kõikjal keevad uued elulätted ! ...
60
SAAK.
Tuul rebib, kraabib saaki päka alt,
Kuid peiar lind sööb vagla nobedalt;
Siin viljapääd on tulvil valmind teri
Ja taevakopel niikui sinimeri. . .
Allkünka laulab lainetaja luht,
Soorinda lõikab haljas ojauht;
Metsmesilane kerjab õitelt mett,
Saab aga hämmastuseks vihmavett.
Ees mäeturja lebab järvepaak.
Kus keegi kalastab. Vist rikas tema saak.
Ent teispool kaldal vilistamas keegi,
Sest suvi sütitand ta rinnas leegi.
Siin imbi õlgul hõljub juukseparmas,
On kõikjal võlusid, kõik suvepäiksest armas!
Ja elu tungleb maast ja taevasinast,
Kuid keegi mõtiskleb vaid valmind linast.
61
LIILIA.
Ta kasvas väärikalt kui aialill.
Maaihhu kiindus erksaid juurte sooni,
Säält mahlu imedes ja uuristelles teed.
Ta võlu kiitis vilgas tuulepill
Ja õiesuukest jootsid taevaveed.
Ka päike andis seltsiks herkja mooni.
Kuis võlus liilia kui aiaaare!
Teeb iilgi kummarduse laias kaares.
Öölemmik — noorur kuu tõi pärlikeed.
Ja võluv lill on nüüd nii Õnnelik.
Ent äkki seikles kade võõr siin rajus —
Pilv nagu katus maani maha vajus . ..
Torm noppis õied, jäi aeda varrestik,
Ning liiliast vaid tikk.
62
AVALDUSI
ENNE JA NÜÜD.
Mind valdas enne noorusuljas pinge
Ja võlus kaunis, õitsev kodumaa.
Nüüd olen matkand teid, saand palju ringe —
Ei veelgi seisatu, ei puhkust saa . . .
On päevast-päeva, üha, ööstki-ööni
Mu elamus see maisest maisem soov:
Saaks ikka tõusta jõuga ausa tööni
Ja mõte oleks õilsalt eluloov.
Taas astuks minu ees- ja järelsammu
Mu — inimese — niikui teras tahe.
Ei taanduks ma sest õnnest ühtki tammu,
Ei loovutaks, mis pole enam kahe . ..
Lööks tuliseks mu südame ja rinna
Taas tänase ja homse kasvuhurm.
Et ärkand jõud mu kannaks hukust sinna,
Kus embab elurõõm ja veetleb nurm.
Las kohkuda ja hämmastuda meelgi,
Et otsin õnne õnnetuste vahel,
Sest Rõõm ning Kurbus käsikäes on veelgi
Meid sidumas just nagu vange ahel ...
65
Kuis rahutus nüüd tõukab käima suuna,
Kus hingaks rind ja hõiskaks vaba kõnd.
Noil rajul inimesena või muuna
Veel ajukäsi voolib mõtet mõnd.
Ees avara ma jõuaks astuda
Samm-sammult üle hingekambri läve.
Maast-madalast või kõrgest laskuda,
Taas leides õnnela, tööst, mõttest hüve.
Ma olen vabanedes ümbert visand
Kõik uhkuse ja teotseja kurja.
Ent raskeid vaevakoormaid sülle lisand —
Kes koolutand maadligi eluturja .. .
Vaim vastne aga kasvab inimajust,
Lööb kõikjal võimupurjed kärisema.
Ning aatemeel kui äike purskab rajust —
Hing lööb sest tuliseks ja maailm värisema.
On saabunud aeg, kui murest juurdub rõõme
Ja ülim võit kõik võidud ellu viib:
Kui südamest me joome elusõõme!
— Paeb päiksekojast väsind pilvehiib.
66
KUHU?
Harva, harva näha päikest —
Palju äikest!
Taevaväljak kitsas, tühi . ..
Pilvi rabada võib käega,
Õhku hingata kui käiksest.
Suur ja pikk nüüd väike, lühi —
Kene, hävitet kui väega . ..
Kuis siis elada? Mis teha?
Väsind keha!
Mida kuulda, teada, näha
Ja kust haarata nüüd kinni?
Ööks on palju, päevaks vähe —
Mõlemad kas ühtepinni!
Kuhu sammuda ja minna?
Siia-sinna . . .
Kõikjal tuleb müür ju vastu,
Kõikjal on tee kõver, kore.
Tahaks sinna — õnnelinna!
Kas või pilvist läbi astu,
Nii et saabuks õilistore.
67
Aga kuhu ka sa vaataks
Ja ei peatuks,
Millist suuna silm ei sihiks —
Ikka sulet maailm valge ...
Kuhu kuulama nüüd saadaks
Kuuljaid kõrvu, ikka pühiks
Rajuäike õnnepalge.
Ent ma lähen, jõuga püüan
Ja siis hoian
Peos tüki maad ja taevast ...
Läbimurda kõikjal tahan,
Lihaksed või appihüüan,
Et maa vabaneks kord vaevast.
Purustan, mis ees ja lähen . ..
Olgu torm või piksesadu —
Kas või kadu!
Olgu järsk ja kõrge mägi,
Mille tipus on valge uks.
Kindlasti käin võiduradu,
Suun mu tulvil imevägi,
Pikselöök on mu veretuks ...
Siis on võidet hiiglaraskus:
Päike minu ette laskus!
Allutet on mustad rajad,
Kuristikud, takistajad.
Avat aknad, uksed, majad ...
Süda oma, mida vajad!
68
Nüüd ma kuningas just kodus —
Maailm õdus.
Tulevikus kui ka praegu
Kuu ja päike mul jalge all.
Kuldseid tähti ümber rodus.
Pikse püüd on ilmaaegu —
Minu troon on nüüd kõrgemal.
NUKRUS.
Veeväljakult on haihtund uduvalkjas siid;
Taas raju käristab nii mitmeks pilvekoed;
Siis vihmajoomast saavad taevatoed ...
Tuul rebib aasa rüppest õrnad lilleliid.
Ent süda sulgeb rõõmuroosad lätted:
On aatomites närbiv kõng. Hing-soosik
On rettu pagend nagu väejooksik.
Vaist rüüpab ahnelt hingepeekri jätted.
69
Retk üksindusse. Sammal hauakivilt!
Ent muretuisk on õgind õilsa rammu.
Sest raugemuse-rooste veres ammu.
Tarm uljas kaob joonõkvalt elurivilt.
Mäetipul säilub kauge metsa sarm;
Tuul hoolikalt ta kroonit latvu kaeb.
Veel harva-harva vaimukiiker näeb,
Kuis pilvekaljust paistab päiksearm.
Haab norus oma nutet pisarpärlites
Taas kardab laanerinnal sügisnukrust.
Ja hõbepajud reetva aja uhkust
Nüüd hüljanuna kandvad sammalt värvlites.
Tee korel turjal üksik rändur astub.
Ees udumüür... Ent taga — kauged rannad.
Veel voorib süda muret, veres kannad ...
Maad rõhuvana taevas alla laskub.
70
AJALOOLINE KODA.
Hall hoone, vana aastasadu
Kui sünge rauk on tänavkurus.
Uus maja tema nurka surus
Kui noorur vanuri, kel kadu.
Laed — seinad pehtind ja toed poetet
On siia-sinna. Ent ta püsib.
Koi hapras lauas toitu küsib.
Koid teiste varast ikka toetet.
Sel logul kuulus ajalugu:
Siin elabki esihõimest tõuk,
Kus urkas peidus on loisejõuk
Ja teisi, kellel vähem pugu.
Tõuk puurib, revideerib saaki,
Palk oigab — ta närit, pihastund.
Teab, juba on löönud tema tund —
Võõrkeha sööb ta ülejääki;
Kus kõdund on kõik seinakivid;
Ning nagu sammal võrsub vamm.
Rususüdamest on söödud ramm:
Siin pärisosa — lammurivid.
71
Kiir edevalt kaeb aknaklaase,
Vast erksana tiirleb kärbes uus.
Parm ringleb pääsuna ja ta suus
On lugematu arv ekstaase.
Must ämblik koob ka nurkes võrke,
Ta noodas luurab valvepost,
Kes julm ning ahne, mõrvar vast,
Kuid leiab parmus jõhkra tõrke.
Siin iidses majas eikeegihing
Ka pühi tolmu aknalaualt.
Sööb rooste läike maiselt raualt ...
Öö sageli on kui lummuring.
Ses hoones oleneb kõik vaid koist,
Kes ennast nuumab pehtind risust.
Ka tõugul pole nappust isust:
Ta päralt võim ja ka kindel loist.
72
ALG VÕI LÕPP?
Rahvas tantsib, moodsalt sureb,
Ebaelu rammu pureb.
Alg või lõpp?
Tralling sööb ta liha suure,
Närib nõrga hingejuure —
Valeõpp!
Tõvevaim kui siug meid närib:
Sünnilt juba saagi pärib
Eluropp.
Kihm kui hulgus luurab ringi,
Pehtind seemneid litsub hinge
Ihusapp...
Kõikjal, kõikjal näha mürgi
Edu. Hirmsa surmasärgi
Neel ja tapp!
Elu näppavad eest vargad!
Kus on arstid — elutargad?
Õigus napp!...
73
ELUAKORD.
Nüüd unelen, kui arm veel oli küüs
Ja elus oli kalleim õnnehetk.
Too — nooruslikult rõõmurohke retk,
Kui südant veel ei puutund eluküüs ...
Kui unelmas — nii katkes õnnelõng.
Jäi nukramaks ja kitsaks sõprussõõr.
On sündind eluhõngust surmajõõr
Ja päeva küljes kõigub ööde kõng.
Saav pehtind, raugastund — kui vana loom.
Surmviril elu nagu orel järe.
Mu ajuröök on sest nii tõrjuv, käre,
Ja hellust kägistab kurb raevujoom.
Kas tärkab minu kehha värske kiim?
Või kängub janus kire lemmikjäär?
Kas puhkeb õitsma veel su koltund säär?
Me südameid kas koondab vereliim?
74
VÕIDURÕÕM.
Miks hüüab keegi:
„Nüüd tulgem siia!"
Ja süütab leegi,
Mis meil on viia ! ...
Ma olen võitnud —
Ees õitsvad murud,
Ja õilsalt köitnud
Meid rõõmuturud.
Kui suvi muutnud
On mullatänkad!
Kuis päike suutnud
Taas täita lünkad.
Ja meie päevad
Kui rõõmuajad.
Kõik rahvad näevad:
Ees võidurajad.
Miks hüüab keegi:
Nüüd tulgem siia!
Ta süütab leegi,
Mis meil on viia!
Nii võlub lootus
Kui õnnetee ...
Hurmilus ootus —
Me rõõm on see! ...
Jõe-Karlaga käinuvat lugemaski... On õlleJa värskesaiapeod saabumas. Saab juurde perekest .. .“
„Või sedasi ongi need noorte teod!“
,,Sedasi neh — liha-ning vaimu-ühisus!
Liisi-Karla linnakseil ammugi eod:
Meie vallake omab taas vastset verekest...“
„Terend Maretikene!" „Tere-jumalime!"
„Teate — kihelkonnas sünnib ime mis ime!
Vallake päratu, ent kosje just tühisus . . .
Kuid Mäelt-Liisi käinuvat Karlaga reheall —
Plika kohtlane, ent poissi näeb ikka:
Sageli ta kõmpind talude vahet — ja pikka
Ning pisi on veristetki uteke-tall...“
„Kae sunnik — nii tragi too plika!"
,,Elage hästi, Alttare-rahvas.
Ruttan naabritallu viima uudseleiba . . .
Koerte kaitseks võtsin varuks teiba.
Tere kah, naabritalu..." Ja uudiseid kahmas
Nüüd rahvas: küla suust haaras sõna ...
Vallad imetledes sügasid nina:
Uudiseid ... uudiseid igaüks rahmas.
Elagu hüvasti siittalu rahvas!
76
MU TÄHIS.
On monumente pronksist, marmorist,
Metallist kallist, kivist hallist.
Mu tähis pole aga sammas, rist,
Vaid vaimumonument ja maiselt kallist
On hingeaarded loond mus elulist ...
Ning tõstnud kõrgele maailmatallist,
Et heldimuses vastsed tõed lõin,
Ürgjõuna kurbust, rõõmu ellu tõin.
Sööb ajarooste au- ja kuulsusläike
Ja närtsib ilu niikui lõhnav lill.
Päev õnnitleb kord, kuid siis hukkab äike,
Ent hinges heliseb veel võlupill...
Ta minu südames on ikka ärevil:
Mind haarab, võlub laulu kaunis viis
Ja hurmab, veetleb nagu muistseid hiis.
Mu tähis on mu tööd ja võitlus, elu.
Kuis üllas on nüüd mulle iidne maa!
Töö vend on vaev, ent võitlus — säiliv ilu:
Maailma saast ning mürk ei seda hävita.
On püsiv töö! On õilis mõtiskelu!
Sa, suur ja vägev, ise õnnista,
Et säiliks kõik, mis hästi tehtud on,
Tööd õnnistavat jatkaks leegion.
SANGARLAULE
Teraslind
......................................................................... 33
Rahvuse au eest ............................................................. 37
Sääl, Toonelakojas ......................................................... 41
Tiivustet
......................................................................... 42
Laul uljast skautrügemendist ehk noorte
vapper retk vabadussõjas ........................ 43
NOORUSEST
Sõbratar .............................................................................. 47
Karjane .............................................................................. 48
Mäng .................................................................................... 50
Hällilaul .............................................................................. 52
Ema ja laps ................................................................... 53
Noorur .............................................................................. 54
Lk.
LOODUSEST
Võlude maa ................................................................... 59
Tiine maa ......................................................................... 60
Saak .................................................................................... 61
Liilia .................................................................................... 62
AVALDUSI
Enne ja nüüd ................................................................... 65
Kuhu?
.............................................................................. 67
Nukrus .............................................................................. 69
Ajalooline koda ...............................................................
Alg või lõpp? .............................................................. ......
Eluakord
......................................................................... 74
Võidurõõm ......................................................................... 75
Tere kah, terekest ........................................................... 76
Mu tähis ................................................................................
VaataJOHANNES
BARBARUS
KALAD
KUIVAL
JOHANNES
B...JOHANNES
BARBARUS
KALAD
KUIVAL
JOHANNES
BARBARUS
KALAD
KUIVAL
JOHANNES BARBARUS / KALAD KUIVAL
JOHANNES BARBARUS
KALAD KUIVAL
KÜMNES KOGU VÄRSSE
NOOR-EESTI KIRJASTUS TARTUS
JAAN VAHTRA KAAS JA SISEILLUSTRATSIOONID
„Noor-Eesti Kirjastuse" trükikoda Tartus, 1937
VÄRSISÜND
Las täna kõik see siigisudu hajub,
mis ümberringi, sageli ka endas,
las koltund leht mu meeltes alla vajub,
las tunnen, et see kevadliblik lendas .. .
kiirt sisimas kui vaim ja süda tajub.
Las täna päike heidab pilveloori,
las täitub maa ja taevas vaiksest rõõmust,
las tunnen lahti viimast hinge poori,
et joobununa sellest aplast sõõmust
ma — pagan — järsku kuuleks inglikoori.
7
Las täna väljub, vabaneb kõik seoseist
kui mähkmeist laps, kes sirutab vast käsi,
las haarab kujutlusist pebmepeoseist
mu raugend vaist, blasfeemiline säsi,
las täna tuvid lendavad mu teoseist.
Kui pääsukeste vihmaeelsest tiirust
las võidurõõmu kõrgelt alla sajab,
las sõnad täna täis on tundesiirust,
et endaski, näe! miski vastu kajab,
kui unustame jooksvat ajakiirust.
Las heldin täna loetud muinasjutust,
kus pähklikoortest orav võlub kulda,
las tekib järv rõõmpisarate nutust,
ja kus mu jalad puudutavad mulda,
sääl tärgaku aedlilled samme rutust.
Ning värsid võrsugu, täis ioomisloitu
sääl, kust mu käed on libisenud iile;
ma täna helde — teistel’ jagan toitu,
ning kallistusiks avat kõigel’ süle,
mis esmakordselt täna tajub koitu.
Las unustame, et ju lehti langeb,
las hajutame korraks tõigad julmad,
ja kui kord ümber lumi, kõrged hanged,
siis säilitame kevadised ulmad,
ning ellu sirutame liikmed kanged. ..
8
AVAVÄRSS
Kui kõik on ümber raudbetoonist:
näod, südamed ja mõttekäik,
kui kajab binge kammertoonist
meil’ juba enne laulu loomist
toon raudselt helisev ja jäik,
siis kas mu vaim võib olla klaasist,
et nagu õrnast Delfti vaasist,
mis kandis kunstipärast joonist,
jääks purunedes järel killud?...
Nüüd needki endast välja pillud.
Ei! nüüd on aeg, kus tardub malmis
vorm, sisu, kujunditeks vask.
Nüüd jõujaam hoovab rütmis, salmis,
ning nagu põllul vili valmis,
täis teri iga õie task,
nii mõttetolmuk eostub tuulest. . .
Ah! ärge otsige nüüd luulest
noid juukseid, mis kord olid palmis,
ning kuhu poetet hardus suudlus. . .
Moes teiste väärtuste nüüd juurdlus.
13
Nii seisad, puret uus-epoogi,
kus ainult hävimatul kaal.
Kõik hingeline välja roogi!
Võid kirjutada epiloogi
sel, mis kui manduv materjal
on heidet, millel puudub raskus. ..
Käi ikka — laet revolver taskus
ja vahel kahe söögi, joogi
fassaadile vaid pane rõhku,
et ilusam saaks, mida lohku!...
14
MATERJAL
Meile võõras on karrara marmor,
egiptuse õrn alabaster,
peenetoimeline mahagonipuu.
Meie valime kivi, mis karm on
ja ehitisse asetades raskem,
lubi — see meie elevandiluu.
Meile omane savi ja mergel,
külmalt asjalikum raudbetoon.
Vormid sulatavad sisu graniiti,
et kohta pole õhulis-kergel,
pinda piirab raske kaalutluste joon,
silm asjata otsib malahhiiti.
Me ehitame tahutud paasist,
meile tähtis, et saaks kõik lihtsam:
seintel puudub maalit freskodegi vöö,
harva aken on värvilisest klaasist,
sest teada, kuidas kõigest kõige ihnsam —
terve mõistuse tasakaalutöö.
15
Meie tube ei vooderda eeben,
ei mosaiik, nikerdus kallim,
telliskivi — see meie terrakota.
Puudub templiteks liibanoni seeder,
meie kirik — katakombidest hallim,
kui kasarmusse — astume kotta.
(Ent igakord süüdi pole materjal,
kas saab sellest hurtsik või katedraal...)
NURGAKIVI PANEK
Vundamendi valmiskaevat hauda
asetati nurgakivi-laip,
ja siis võeti pääle laulda,
et ei nihkuks paigalt miiürit raip.
Ümberringi rahvas — peielised,
keskel pastor mustas, abiks papp,
daamid paksu-, peenereielised,
näol siigispäikse nõrgund sapp.
Tähtsad härrased (paar pääd silindris!),
kaalut iga viibe, iga žest,
vahel nõksatavad veidi kindris, —
see on valit kodanike mest
Kes siis surnud, keda siin siis maetaks’,
jalgelt puistat maise elu tolm?
Kellele siin mulda pääle aetaks’,
labidaga kruusa — korda kolm?
Miks ma hingepalvet siin siis kuulen,
kui on elu algus, uudne sünd?
Sügislehti langeb tõmbetuules,
teostub hallade, pea rooste ründ.
2
17
Loovutades teistel’ seda messi
põgenes siit eemal’ minu vaim.
Õhtupäike paistis südamesse,
tärkas hinges roheluse taim.
Nagu saanuks doosi purgatiivi,
masendusest toibus, ärkas meel:
päike ise pani nurgakivi,
rõõmust sädeledes kõnniteel...
MAJA TELLINGITES
Kes ehitab maja, kes ehitab riiki:
vasaraid langevaid kuuleme.
Kes mängib oma õnne ja õnnetuse viiki,
ümber — maa lõõtsuv, tõmbetuulene.
Tõuseb kõige kiuste tellingite harjas,
müürid on asetet lahasse.
Kuni viimaks kõrvaldatakse kõik, mis varjas,
poeb maja ise oma nahasse.
Pole see maja veel, — see on ainult hoone,
püstitet luukere, lihata.
Valmind ainult kondikava raudbetoonne,
kadedate silmade vihata.
Alles kui sisemik ajab end püstloodi,
tõusevad ahjud ja korstnajalad,
saab igast nurgast, siis ruumist tuhuvoodi, —
ämmaemandaiks tüsedad talad.
Alles kui nood akende tühjad orbiidid
klaaside läikega täituvad,
alles kui särisema hakkavad pliidid,
rasvas road praaduvad — räituvad, —
2*
19
siis me alles otsime ruumidest hinge,
haarame valgustusetraatide
iile maailma seat lainetava pinge
kaudu vallutet laiuskraadide. ..
kui katusel kikikõrvu kuulab antenn,
kui inimesed iiles-alla
on liikvel, ise rõõmsad, et katuserenn
siigisvihma neil’ kaela ei kalla.
Kes meist ei piistitaks vahel õhulosse?
Värsiski tõusevad tellingid.
Kes meist ei pingutaks tahtejõu-trosse
vettelasku ootavad hellinguil?
Vaatke, kuis me luuletajad ehitame!
Ainult mure südamed lasub,
õlgu arusaamatuses kehitame:
kes me hoonesse elama asub?!
20
PÄRG SARIKAIL
See — löö, mis iseennast kroonib:
pärg sarikail ja vardas lipp.
Võib-olla mööduja ehk noomib,
et puudub viimistluse tipp.
Veel enne, valminud kui katus,
on rutand meister, tõtand sell.
Nüüd, kus veel seinad topit takus,
on enneaegu löönud kell.
Vaid kondikava — kõik muu puudub,
ent pääleehitisteks võrk
on antud, millest elu uudub,
ning kandjaks muutub tugi nõrk.
23
Et tähistada loomisalgust,
seks püstitatud vanik-märk.
Kord akendes me näeme valgust,
kui lõpeb viimistluse järk.
Su loorberiks nüüd lihtne vaher,
ja laubaks — piistitorgat ork.
Nüüd kuula, kuidas meeste vahel
käib pudelilt, lööd lakke, kork. ..
UUSTULNUK
Viimast päeva täna vasarad tagusid
vastu seinu, uksi ja aknaid,
nagu lapsejalad emaihus
sündimise, sünnituse eel, —
ikka veel ja veel. . .
Suures viimistluse kihus
käsi silus veel viimseid pragusid,
kus pilu, sinna toppides paklaid.
Ja arhitekt on õnnelik kui ema,
kes kandnud, lõpuks saanud nüüd maha.
Sünnivalud ületanud viimaseni tema,
kuigi oli teiste oma materjal, raha.
Ja nagu loomad vast vahivad võõriti
teisest karjast tulnud õhvalojust,
naabermajade aknad, nii luugid
venda imetlevad tuliuues
hästilõigat kuues. . .
Nagu põrnitsevad puugid
ammuli sui kõik hiilivad kõõriti:
kuidas saaks lahti sest vastsest rojust?
25
Ent uustulnuk — vaatke! — muigab lamedalt.
Vaikides, uhkelt, kui oleks kostnud
nagu vend noorem, kes äsja vennalt vanemalt
esmasündimise õiguse ostnud . . .
VALMIV RANNAHOTELL
1
Siin, kus on maha heitnud liivaluited,
kus varem jalutanud merevete uited,
laht liivale kus laotand laintehõlmu
ja kikivarbail ulatunud voog
maad ujutama, varisedes põrmu,
käes, jalus krambid — langetõvehoog, —
jäik epileptik, väändes keha kalget,
kord jätnud koltasuhu vahtu valget.
Nüüd kindel ülevõim siin tõusval mandril,
ja kuigi tilistavad tormi tuulekandlid,
iil ähvardavalt rajutseb ja lõõtsub,
vast üles-alla tantsib hullund laht,
voog köietantsijana tõttab, õõtsub,
kui oleks kitsaks jäänud vete maht,
murdlainena ent kaldal vaibub, kurdub
sööst ulgumere—viha mõõnas murdub.
27
Noil päevil, kui on heisat tormimärgid,
tuult täis — pest lopendavad nööril
püksid, särgid,
jaam registreerib: maru — kümme palli,
siis paisub avamere ründav raev,
iil-valaskala peksab kaitsevalli.. .
Näe! sadamasse põgenemas laev,
kord kerkib taamal, sukeldub ja hulbib,
veest tõusvad purji valged tulbid.
Ent vahel hästi silut vetesängil
laps muretult, naer suul — nii päike mängib,
kõik sätendab, pind leebe pehmelt siidleb
ning sügavale tungib katsuk-kiir,
siis kajak kisa ul jas saaki piidleb,
jääb sukeldusest virvendama viir,
kui uuest’ lendu tõusvad karged tiivad,
koos minu igatsuse kaugustesse viivad.
Nii lähedaks siis saavad rannad kauged,
raev lõõtsuv hinges terenduseks raugeb,
pilk kaldavöödid palistuseks õmbleb,
seest väljapoole tuikab veretuks.
Siis sügaval ind — südames erk tõmbleb
ning otsib, siirdumiseks kus on uks,
plinktuledes signaalitab kus majak,
et ruumi kaduda kui äsja startind kajak.
28
Jääd maha sinagi siis säratutes,
kui, kuhtund argipäeva kestvas mures,
kord vahid öhe läbi sügisudu,
must leinaümbrik ümber — kaldaviirg,
kui pilvedesse peidet tähtipudu;
sest lõõritusest ei küll ükski kiirg
siis küüni alla, — pimeduses maldad
elektrinime hoida uhkelt: „S t a n d a r d“.
BBfflBüKaBMBBMBgsne»
2
Ei täna rahutus mind aja tülli,
võin pisilinna nautida idülli,
kui juha kaldale kord maandund-laskund
mu vaimu, eluvaistu hüdroplaan.
Nüüd olen telliskivi-vormi raskund,
koos rakmetega lennata kas saan?
Kui valat süda, liikmed raudbetooni,
pean tunnustama teiste tõmmat jooni.
Pean kaasa elama su surmad, sünnid,
kõik sinu uudismaade külvid, künnid,
kui vete kohal kumerduvad sillad
poeemiks raudseks, mille rütm ja riim
mus äratanud ellu luulekillad,
et mängleb veres kujutluste kiim.
Noh! las siis elu ümbiv mindki vormib,
ja määrab värsijala asted — normid.
Arhitektuuris, luules seadus kehtiv,
et iga ehitis on ühtlasi ka ehtiv:
näen tõusvat kumerrinnalist fassaadi,
kui väljakutse — müüri vooljas poos,
et merevete tõrjuda kaskaadi,
kui ründavad kord lained vahuhoos,
siht: alusmüüri õõnestada, uhtu, —
on kindel: üritus see äpardub ja luhtub.
30
Las vingub tuul, las vilistab iil roogu,
voog, kaareks uiidet, variseb siin loogu
ning laibana jääb maha leeteranda
kõik avamere-vete raisat ulg.
Kus inimene kinnitanud kanda,
kus luidetest on kerkind ette sulg,
ei enam linnud vurahta sääl kõrkjast,
peab loodus rahulduma võidust mõrkjast.
Vaat! pääletungi täheldavad toodrid,
kus merre jooksvad muulid-kaldavoodrid,
sääl vaimu ringutavat tajun indu
ja tõmbejõudu, mida laevatee
kiili omab: seni hing ei kuhtu, vindu,
kui puri, mast veel kandub iile vee,
kui aurikust jääb järgi suitsuplagu
ja valges vahus küntud vete vagu.
Nii mõni unistus on võrsund lihav
sel kaldal, kus nüüd tuikab, kihab,
maast trepid tõusvad, nagu heliredel
on astmestik — ees ikka kõrgem noot.
Näe! vormiks hangund — valat tsement vedel
ja jooneks sirgund raua ühtejoot. . .
Silm uue tõe kui ukse endas avaks:
saab tõusev telling minu kondikavaks.
31
3
Vaat sipelgaid noid, mesilasi tootel!
kui kärjestik mee kogutava ootel
on kasvand müüride püstloodne rivi
ja ruume eraldanud seinte vöö.
On nurgaks, vinkliks moondund telliskivi,
näe! ruumi tõuseb pingeline töö,
kui müürsepp, kandam seljas, tolmust hallund,
projektide on seadustele allund.
Morn puusepp tellingite puiel, oksil —
rähn hoolas perekonnal’ toitu toksib,
ja unistades teenit kehvast palgast
võib mida vastu võtta krõbe näpp.
Saak varsti puret suurest suude salgast, —
see hulgale: tilk merre, väike täpp,
ja siis — see pole nähtamatu uudis:
taas kodukäijaks kollitamas puudus.
Ning töölisi — neid üles-alla sõelub,
neist mõni vihane, töövaevast õelund,
läeb kirudes, et noosi suunas hulku,
käib huultelt liiva raevus heidet sülg. . .
Mees kinni jääb üldsissekäigu mulku,
sest jämedaks on paisund koormat külg
ja okkaliseks vooderdunud turi.
Nii juhtub ikka, inime kui kuri.
32
Näe! aknad vaatavad — orbiidid tiihjund,
kõik vahemiiürid tervikuks ju ühtund,
kui kopsud hingavad pea ahje lõõrid,
pea torudes veevärgistiku pulss
ringvoolus lööb, tal teha kindlad sõõrid,
kui kraani suunas vankumatu kurss
tal aadrit laseb, ootavad kui vannid —
tsivilisatsiooni hiived-annid.
Kord raames särama ka löövad klaasid
ja lilledega täituvad tood vaasid,
raidkujud poosis, seintel hoogsad maalid
ning ümberringi — ukse kõrval uks.
Näe! nagu hõlmad avavad kord saalid
kaks poolt, suust väljub imestuseluks,
ning taamal kalurite kõhnad onnid
pead vangutavad: „Mida suutnud sõnnid!44
Näe! mis on inimtahte päälesunded
loond: igal toal siin oma meeled, tunded,
hing lainetav ja süda veres tuksuv.
Siin iga voodi — see on pühapaik
ja padi valge — unustusse kutsuv,
kui vaikus tardund-hangund merivaik
kõik liikmed rammetusse ühte liidab
ja andund inimesed unne niidab.
3
33
Ma’i tea, kes minult värsi jooksva tellis,
ent nagu selles valmivas hotellis
kui kraadiklaas kord üles-alla tõstuk
käib. Nõnda minu meelte tõus ja mõõn
noid treppe astub — puhtaks kiiiirit-mõstud,
laes vaibund valguseks elektrilõõm,
all vaibad astut sammude sordiiniks ...
Mu kannul, kõrval saatus nagu hiiliks.
Mind ikka keegi just kui kutsuks, hõikaks,
mu kõrvu avatlus kui kauge lõikaks,
et soikund elu rutem, kiirem rühiks,
et pingul oleks värsi kõnnak-käik,
rütm ründav et kõik takistused pühiks
ja vaimsust kannaks mõtte terav läik.
Poeedil raske astuda samm-sammult,
kui kõigest üle kasvand oled rammult.
Ma’i talu, kui mu mõtteputuk roomab...
Nii nagu siin, las värsis elu hoovab,
las vahelduvad inimesed, kohvrid,
las rongi järel uuest’ saabub rong!
Kas leidvad rahu rahutuse ohvrid,
kui ärasõiduks kõmab õõnsalt gong,
kui selles unustuse reetvas keerus
ka luule — igavene Ahasveerus?
34
Värss põgus, kuhu viimaks välja matkad,
kas otsinguid või taandumisi jatkad,
või lihtsalt rütmi vahelduvust vahid,
kui kogund rahvas siia nagu peoks,
kus daame saadab siidi sujuv kahin
ning härrad frakis — valmis armuteoks,
kes, olles võlut oma mundri särast,
on kaasa kist orkestri nakkuskärast.
Siis lahti teha tahaks aknad, uksed:
maailma teise kutsuvad mind tuksed,
kus argipäev hall, rõskes udus varjud,
need, keda toidab ainult käte hool.
Silm, päevavarastega vaevalt harjud,
kui vaatad: kõntsa kannab rahavool,
ent ümberringi kisendav-tumm vaesus,
ehk südamete kivistunud paesus.
Siis villand olen luule võlust rõõsast,
mu meeled süüdat rahutuse lõõsast,
keeb veres vete lakkamatu kohin. . .
See valmis ujutama üle maid.
Nüüd kõike loodut hävitada tohin,
kui laine viskuv vastu sadamkaid. . .
Puud, tuulest viltu, püsti jäävad randa,
nii tormides me kinnitame kanda. . .
3*
35
SILLAD
Enne luule astus üle vee,
enne mõttelennu tõusid kerged kaared,
kaldalt kaldale vaim rajas õhutee,
taamal peegeldusid unistuste saared.
Alles mõte kinnitas kui kanda,
tõusid soklid, püstitusid sambad,
raud ja kivi vooderdasid randa,
vette asetusid rasked kaljukambad.
Alles siis, kui sukeldusid toed
voogudesse — ees pää, järel jalad,
põimusivad juba ärklid, lisakoed,
heitsid pikali kui mehed väsind — talad.
Ulatas post postile nii käe,
ühelt aluselt võiv teisele ju sirgus.
Elementidest kuis tervik koostus, — näe!
raudbetoon alt luuletuseks virgus.
Vete kohal tellingite ulm
surut kokku üheks tahteks, skeemiks,
see on joonte, vormi, sisu iihtuv pulm,
kaared kummarduvad peegelduspoeemiks.
36
Vaatke! jalad põlvini vaid vees:
robot, upitades üles rasket keha,
sild — see sangar — Atlas — turjal kandja mees
mandreid, ookeane, gloobust najal piha.
Kui kord astun üle ruumi lae,
rakked kõrvaldet, kui vormid vabad lahast,
tunnen langevat siis silmilt mingi kae,
väljund, imetlen mis — tellingite nahast.
Rinnatan — mind hoiab brustveer-äär,
nagu vikerkaar vaim vete kohal ripub.
Ent kui taamal näen, kuis pöörduv jõekäär
kutsub, — vettehüppel hing siis alla kipub.
VANAD KÕRTSID
Neist mahajäetuist maantee veeres
veel jätkub vahest meie põlveks,
kust harva vanker mööda veeres:
kõrts oli sellal risttee-sõlmeks.
Veel praegu lasipuu hall säilind,
veel praegu ootel uksepiidad,
ent vaevalt neid veel keegi häirind:
siin minevik nüüd aega viidab.
Ei enam tõuse kulund lingid,
ei enam prahvata uks lahti.
Kuis tummalt nukrutsevad pingid,
võib ämblik võrgul saaki vahti.
Ei enam lakke paisku korgid,
ei enam rända klaasid vahul.
Nüüd mahajäetus silmi torgib,
kus lärmitseti liha-pahul.
Näe! nagu matmata jäet korjus
ses sargas tuhmund, katus-kaaneks.
Maet siia sajandite orjus,
mis vabadusest kohkus kaameks.
38
Näe! raskemeelselt tuhmund ruudud
nii kurvalt hingitsevad raamist:
aeg ruttab, — elu, kuidas uudud! —
kõik vooland nagu õlu aamist.
Kõik unub askelduste virves,
kõik seigad lällutuste saatel,
või joomatalgul lõppend kirmes, —
vast jätkuks sel, mis iirjat laatel.
Kõik möödub nagu laadakära,
maameeste mürts — vürts vängeis sõnus ...
Kui lasipuult last lahti mära,
me tulevik läeb koju mõnul.. .
VANA TUULIK
Näe klauni nõlvakul! veel viskab hundiratast,
kaks tiiba järel jäänud neljast.
Tuul puhub läbi purji natast,
kui hilbu viimse tahaks kisku seljast.
Kord võetaks’ maha ka kaks viimast säilind tiiba
ja amputeeritakse küljest
vinn, ristpuud. Katus kogub liiva
ning rohtub samblast, määrdub käosüljest.
Ei siis küll enam suju kolust-liivakellast
leib uudne, kuigi tuulemuusik
su võlles vingub, puhub hellast’.. .
Veerkivist, näe! ju kasvab kukerkuusik.
Kord Pisa tornina sa vajud, kaldud viltu,
tee veeres alandlik ja kuhtund.
Näen küsivat su tardund pilku:
miks vrakina aeg randa sind on uhtund?
40
Su pääs nüüd pesitsevad mõtted — mustad hakid,
ei enam teri puista kotid . ..
Sa ainult tühjust sisse pakid,
ning trepist üles jooksvad nälgind rotid.
VANGLA
(V. Brjussov’i ,,Müürseppa ‘ lugedes)
Kes on ehitand küll selle
maja, — näputöö see kelle?
Kas seesama müürsepp-mees,
kes nüüd istub, trellid ees?
Kas kõik korraldanud ise —
ülakorra, alumise?
Lõualuuna sulgub uks,
väravate raudne puks.
Nii ta istub koppind kongis,
selles paigalseisvas rongis,
kus on igale kupee,
semafor vaid sulgend tee.
Nõnda üksisilmi vaatab,
kõike, väljaspool mis, jaatab:
kuskil jookseb elufilm,
siin sind luurab vahi silm.
Piiral isegi on valgus,
taipad: nüüd on päeva algus,
ootad: millal tuleb lõpp?!...
Ukse taga samme kõpp.
Millal võti ruumi avab?
Pääs on uued elukavad. ..
Kutsub päeva põlend taht,
magab vang, ent valvel vaht.
Ei sind keegi välja lase,
piinavoodiks muutund ase.
Alles nüüd sa taipad — näed,
suutnud mis su omad käed!. ..
LUULE-ELA MU 1
Luule ehitab liivale,
mis valge ja sõmer,
et ümber aina tuul ja luited,
sekka — kaldale vetepild.
Kajak — uhke oma kahele tiivale,
lendleb — sihiks taamal vaatepiir kumer,
kuhu viivad ta järjekordsed uited,
all meri — suur maandumisesild.
Ja laevu, näe! sadamaist rühib,
ikka väiksemaks muutub lipp ahtris.
Suits veele laskuv ju pühib
kõik vahu, — tekkind sõidulahtris.
Kõik väljub ega püsi paigal:
rongid jaamadest, kummitab ülal
lennuk — esmakordselt tiirlev taigal,
suud-silmad et pärani külal.
44
Ainult luule on kinni karil,
kas pääseb veel kunagi lahti?
Et oleks mu silmapaaril
uusi kaugusi võimalik vahti.
Pole ime — tuul puudub kui soodus
ajal luulevaenulisel-tuimal,
näib vastasrinnas ka loodus,
sest värsid — nagu kalad kuival...
LUULE.ELAMU 2
Luule on kodutu — luulel pole maja
ega muud, mida elamiseks vaja
kesk argipäeva proosat,
kui kõik õhulossid
maa pääle toodud —
külge kinnitet trossid,
nii elu külge poodud,
et lillat ega roosat
elevanti ammu pole nähtud,
— kui raudbetoonist ja klaasist
luuletaja loomingki lähtub,
kui mõranend südamevaasist
armutult lilled kõik heidet,
kõik inimlik maski taha peidet, —
kui romaan
nagu kaan
poeb lugeja verre,
kogu ajaloo imeb oma paisunud kerre...
Siis näib,
et soodsast pinnast
taim juurtega kistud
nagu laps emarinnast,
luule võõrutet viskub,
looja orvuna käib,
kuna proosa kõik malendid kahib,
otsa jultunult gangsterina vahib ...
46
Poe siis varju
mõne luulehaige albumi
kahe papist kaane vahele,
olgu su kaitseks need kilbid!
Võideldes elama harju,
kui olevik relvastet hambuni, —
soomusega kael olgu silbid!
Siis ehk kunagi, luule,
tulevik kuulub meile kahele
ning proosa võib ulguda kuule, —
sest muutunud aja kajas
kes oleks seda võinud küll usta:
pääle surma leiti proosamehe majas
raisal paberit hulk, trükimusta...
LUULE.ELAMU 3
Aleksander
Suur
(Diogenest
külastades):
,,Mida sa mult endale sooviksid?“
Diogenes:
„Ära
varja
mulle
päikest!“
Mis sest! pole pää kohal katust,
ei hurtsikut-hiitti, ei onni.
Tuleb sammu läbi vaenuliku aja,
Diogenesena asetuda tonni,
kust väljudes — püsti päi luuletaja,
näed elusana enese matust.
Näed, varisevad kõik, mis sa ehitand. ..
Hää! elu pole teinud sind araks,
võid isegi olukordi trotsi,
tulevpõlvedele pärandades varaks
lambi, millega inimest otsi
päisel päeval, — teised õlgu kui kehitand.
Nii, saadet oma laterna läikest,
kord väljud taas üksinduse vaadist,
näed — astub ülalt alla su juure
uhke võimumees — kõrgemast kraadist,
sult küsib: ,,Mida sooviksid, kuule?44
„Ära varja, imperaator, mulle päikest!44
48
ÜRGMOTIIVE
AVAVÄRSS
Olen ehk tulnud juba kiviajast
sitkete lihastega, südamega õrnaga,
tiivustajaks — armastus, nälg.
Toonud olen kaasa esivanemate majast,
kuuldud mis möödunud aegade kõrvaga,
laubal — ürgmõtete säilinud jälg.
Säält ma tulen: maade, metsade kurust,
taltsutamata tahtega, ürgisade rammuga,
talutajaks — pärandet vaist.
Rohelust tükike hinge jäänud murust,
olen mida tallanud armastaja sammuga,
tõukajaks — meeleline aist.
Säält ma tulen ja tänapäeva sirgun,
pronksiajast rauaaega süüvivate juurtega
kasvan, ümber päikesekuld.
Kord ma ehk maapõuest pilvedesse virgun
sammaldunud tüvega, harudega suurtega,
toitjaks — moreenide muld?
53
Säält ma tulen. Kuhu jõuan küll viimaks
kujutluste lakkamatu, suureneva killaga,
otsides tulevikku teed?
Kord ehk mu värsside vesi moondub viinaks,
ühendan kui unistused tõelisuse sillaga,
— ületan lahutavad veed?
Nõnda ma tulen, — elust maisest läbi
sööstan generatsioonide kuhjunud pingega
aega, kus elekter ja gaas.
Pean ma ehk punastama, tundma sest häbi,
ajal et proosalisel lüürilise hingega
looja ei lama mitte maas?!
Kui ma nii mõtetega päeval päisel
sammun all igivana, põlise laotuse,
öösel vaatlen tähtede merd,
nähtamatu sõbra tunnen puudutust mu käisel,
julgustust, mis võiduks muudab raskeima
kaotuse,
mis
soojendab
südame
verd...
54
AJA LUUBIS
Nõnda läheb see põlvest põlve:
nüüd nad puhkavad kõik juba mullas.
Seot minevik igavesti sõlme,
ainult tulevik kirendab kullas.
Esivanemate näen varje
taamal — sajandite raskes udus.
Nendel praegu veel suus elukarje
ammu varisenud päevade pudus.
Nendel praegu veel olla-tahe,
miski praegu, vaat! sädeleb silmis,
nõnda näengi kõiki kaupa-kahe
minust mööduvat aegade filmis.
Nendel praegu veel tõuseb palge
veri südamest tuksuvast-soojast,
see, millest saanud ma olen alge:
kahest rakukesest — elu loojast.
Ja kõik, mis jäänud nendel võlgu,
see tuikab nüüd tuhatkordselt minus.
Mõne isa .. . -isa elupõlgu
meelte mülavas hüvitan pinus.
55
Teie lapse ... -laps lahtisüli
haarab kõigest, mis seesmiselt särab.
Sugupõlvede vahel vaid lüli
olen, — ootab mind lahtine värav.
Veel enne kui prahvatab kinni
see, mida keegi enam ei ava,
tahan elult küll välja pinni
tulevpõlvede vastava kava.
Veel enne kui muutun legendiks,
laske näidata teile kord tõde,
mida ajalugu viimaks nendiks
kui inimsuse, õigluse õde.
Võib-olla ei saa minust aru
teie, kes te mu’st sündinud varem,
samast tüvest et võrsunud haru
võib unistada elust, mis parem?
Ja teie, kes te pääle nüüdse
kord tulete — tuleviku hõimud,
küllap selgub siis, kelle on süüd see,
kui teinud ainult, mida ma võinud. ..
56
AJA LUUBIS 2
Teie elu oli raske, ent lihtne,
mu eelkäijad, mis siis on muutund?
Taas näeme tõusmas kihte,
kes kunagi tööd pole puutund.
Teie elu oli vaevas ja higis:
särk paklane ihul ja jäme,
ent selleski naine sigis,
hääl õrnusi sosistas räme.
Teie toiduks leib toores oli, nätske,
ent süda nagu minul leebe,
kus sulab kõik lumi mätske,
mis sadanud tundmuste teele.
Teie patt sellal ürgne oli, tõhus:
hällist kaasa kuis veres antud.
Nii meieni elu kõhus
on kõrguste poole küll kantud.
Teie sündki toimus piinavas tuhus,
et hambad vast suus sõitsid halla.
Tuul õbluke valu puhus
ning köidikud pääsesid valla.
57
Teie surmgi oli loomulik, sünge:
see tuli nagu raske uni
pääle päevatööd ja kunde.. .
Ootan, minuni jõuab kuni.
Millal kutsun, hõimud, vaimus teid kokku,
ehk kunagi üksteist me näeme?
Löön ise kord viimsepäeva lokku,
end võitlusse ritta säeme...
AJA LUUBIS 3
Kõik muutub. .. Kui ma teaks küll, kes
aastal kolm tuhat siin mõtleb,
milline sõiduk siis ruumis ses,
millise kiirusega tõtleb,
kui iga minut juba
asju paigalt nihutab,
kui igal päeval on luba,
et eelmisest mööda kihutab,
seljas seninägematu dress,
et jõuda mõne uue rekordini,
nagu kutsuks teda mingi mess
eneseületamise spordini...
Kõnniteel samal ja pingil
kes küll siis istub, kus mina
praegu luule matkal — ringil
naudin taeva laskuvat sina?
Võimalik, seisab et maja
hiljem kord siin — samal kohal.
Maad mine tea milleks vaja,
praegu vili lokkab, kus vohab.
Milline tee ja sillutis
rahvaid tulevikku kannab?
Musttuhat mõtet kas minutis
aju teisel’ edasi annab?
59
Kuhu selles aja luubis,
millises suunas ja sihis,
kasvab kõik mõõtude kuubis,
maa pääl, või alumises kihis?
Milline muinasjutt-legend
köita siis südant küll suudab?
Kas mu ideede ründav lend
uueks kord ühiskonna muudab?
Lugemise isust haarat,
milline teos tundub kenam?
Milline käes avat raamat
meeldib siis teile kõige enam!
Milline muusika sujuv
täidab siis õhku ja meeli?
Millised loomingutujud
puudutavad kannelde keeli?
Muutub kõik. .. armastus püsib
päike nagu taevavõlvil.
Luulet millist — vaim mu küsib —
tulevik kannab oma põlvil?...
AJA LUUBIS 4
Olen küll esimene sugupuust,
kes ei eales kandnud pole habet:
liha teie lihast, luu teie luust...
ja ka verel polnud kindlast’ vahet.
Olid teie suu, põsenukid kaet
higist ja tolmust pulstunud karvast.
Vähe teie hulgas, kes kandnud kraed,
asjata otsin te seast mu sarnast.
Olen küll esimene teie tõust,
kelles utoopias nagu kaheld,
kuigi olen osa pärinud jõust,
mis te mõistustki juhtind ja tahet.
Olen vist esimene teie seast,
põllu kes jätnud, adra ja saha.
Olen välja langend nende reast,
kes on lõigand, mida külind maha.
61
Teil oli tähtis, mitu taras veist,
palju töökohuseid varjul tallis.
Keegi ent varem pole kandnud teist
südames seda, mis mulle kallis.
Teil oli tähtis, kuis tera ja kõrs
kasvas, valmis suvel teie väljal,
palju kanu võis mahutada õrs,
ligi- et pääsu ei oleks näljal.
Pole küll kedagi toitnud veel värss.. .
luulehobune nälgind, näe! rakkes,
alati heintest kui tühi on marss,
vilja- kui teragi pole vakkes.
Ent ma kannan endas veendumust üht,
tõena põlevat sisemist leeki,
millest jääks sirgeks ka siis minu rüht,
mürgiga surm kui ulataks peekri.
62
Olen ehk esimene verest sest,
mis on sajandeid voolanud soonis,
säilinud millest, aastaaegest pest,
loominguna mõni koopajoonis.
Olen ehk esimene päiksepaist
mitme möödund sugupõlve kestes.
Minugi sammu juhib ürgne vaist
käimata teel, mis sädeleb nestes. ..
ARMASTUS JA NÄLG
Oleme võitnud ja kaotand,
oleme kodulooma teinud ürgvaistust,
oleme hingegi lahtritesse jaotand,
imetleme lausa isiksuse paistust
+ inimlikku väärtust,
— kultuuri,
kuigi oma tarkuses, pole millel äärt kus,
lähtekohaks loeme ahvidepuuri,
ja häbeneme
iseennast,
kui loomaaias läheneme...
— eemaldume vennast.
Ja meil on omad põhimõtted,
milleks meie vajame armastust, raha.
Säilinud osalt esiisade võtted:
nõrgemale jala paneme taha,
ja kuhjame varandusi,
— milleks?
Et hiljem ses ülekohtus teha parandusi,
rohtusid segada ravivaiks pilleks,
kui taipame,
et sedasi:
sammudes iile laipade
ühiskond ei jõua edasi.
64
Ent vahel päädpööritaval viivul
leiame järsku, et rahvast ja riigist
saanud on esmajärguline stiimul,
oleme iiliinimeste liigist,
peagu jumalad maandund,
kelle ees
endine loomakari taandund...
Ent mulle vaid teissugu mees
kõige selle taga paistis,
see, keda tõukas veel nälg.
Tean, et mu esi-esi-esiisa haistis,
läinud kust armsama jälg...
ÜRGMOTIIV I
Ju väljun kaosest. . .
Hoovab selgust:
kõik maine, lihtne,
endas küps.
Ses valguses, mu vaim, nüüd vihtle,
kui tunnen järsku kevadhelgust,
kui meelte sõõrutus ja lüps
mind päästab iseenda taosest.
Taas maailm lahti. . .
Metsloom ammub:
kuis vastukajas
raugeb kõik!
Ma jälle elan ruumis, ajas,
kus ainult seotu paigal tammub,
kui lainetab ja liigub kõik,
kui seisatuseks pole mahti.
Kõik tõkked heidet.. .
Visat hingest:
norg umbne, painav,
liigne tusk.
Taas iga hetk mul rõõmu laenav,
kui virgund käte kõrgepingest
käib läbi võpatades usk,
et kõik, mis väärt, on ellu peidet.
66
Las pehmet rüpet
— sooja tuksest
mu käsi kobab,
— langeb liisk,
kui iga rakuke teist obab,
rõõm sisse tormab hingeuksest,
jääb ripsmetesse sellest piisk,
mis tiivustab vaid elluhüpet. . .
ÜRGMOTIIV 2
Suur kevad taevast alla tuikab,
maa õitseb toomingates — rõõsk.
Alt üles mind kuis kutsub, huikab
mu oma vere leiliv lõõsk.
Taas tuled. Tunnetan sind stiilist:
su ruttav kõnnak — tuttav samm
on kantud sisemisest iilist, —
kord jõuad randa — otsas ramm.
Siin haarab ju, sind tõstab õhku
mu käte süleline oot.
Võin tunda vesihaldja rõhku,
kui püüdnuks saaki sarnast noot.
Las heldin sinu vormist, sisust,
mu loetud-lugemata teos!
Kes loobuks lugemise isust,
kui kevadraamat lahti peos?
Ah, kuhu panna tärgand ihad?
Rõõm nagu kala mängib vees.
Vaid ühte tunneb peo su pihal:
sa oled naine, mina mees.
68
Kuis sulab taamal kokkukõlaks
vett puudutades paaris aer.
Meis miski kasvab vastuvõlaks,
kõik segi: häämeel, nutt ja naer.
Üht tunda: õisi kevad puistab,
kõik loodus — pehme, avat säng.
Ent seda ainult süda muistab,
kui hädaohtlik iga mäng.
End peesitan su päikseleetel,
su allikail las andund suul
käin südamega tervisvetel,
mu saatjaks — kevadine tuul!
Ja kui siis, mingi nukrus jalus,
meid tummalt tabab paigalseis,
on kumbki süda krampund valus,
kui lahutaks meid ärareis.
Käed otsivad üksteiselt tuge,
näeb päästerõngast silmas silm.
Lööb iga õrnus hinge nuge,
maa- ikka kitsam tundub ilm.
Ent siiski lohutada suudab
meis kõike sisemine troost:
kord saatus muinasjutuks muudab
kõik, mis nüüd kipub ära koost!.
ÜRGMOTIIV 3
Nüüd, kus kõik maailm upub õites,
puud võidu, teistest mööda sõites,
on puhkend sooves sisimais
ning kõikjal hõljub meeltekihk,
ma enda virvendusis pisemais
näen loovat pakatust ja turset,
mu vere lõpmatusse purset, —
pää raske nagu viljavihk.
Kes
Kas
neis
Kui
aitab mul küll kõike kanda?!
saan taas osa endast anda
lahtikäsi-visandeis?
äsja tuulde pillat leht
taas valmib lugematuis lisandeis,
kus võidurõõmutsevad värsid. . .
Ah, milleks, mõistus, tundeid pärsid,
kui kõik on stiihiline — eht?!
Las olla süda kõigest tulvil,
las kihutavad elukurvil
just ohtlikumal käänakul
mu mõtted, kui kord aiand sõit!
Näen ohvreid: jalg; kel käsi väänatud,
kel sõiduk prahvatanud rusuks. ..
Jääb minu lohutuseks — usuks,
et endakaotus — suurim võit. ..
70
ÜRGMOTIIV 4
Kui hardund pilk ei sinnu siiiivi,
kui käedki käteni ei küüni
ning meeltele on sulet uks,
siis tunne, kuis sa, kantud luulest,
mu värsi kevadpehmest tuulest
reaklambreisse jääd suletuks.
Las tähtedest teen sulle maja,
ja kõik, mis sisustuseks vaja,
peab andma minu mõttelend, —
kui asetan sind salmisängi,
kus unustad tunt valu, ängi,
ja andumises — iseend.
Vaid tunnen üht, kuis pää su raskuv
mu sõnapadjale õrn laskub,
uim haarab meelelise suu.
Siis taju, kuis mu värsikäsi
su ümber. Ei ta hoidmast väsi,
kui puhkad nagu õites puu.
Las vaipu värvilisi laotan
su ümber. Hirmust, et sind kaotan,
mu süda valvel, mõte erk.
Nii luuleteose valgeis linus
vaim kasvab loojaks maises himus,
seest hoovab kevad — üleskerk. ..
71
ÜRGMOTIIV 5
Mu käed taas tühjund eluaardeist
ja lõdvenenud kinnihoid.
Ma kõrval’ eksind — irdund maanteist,
ei sihti leia mõte loid.
Noh, kuhu minna? — Endaummik!
Kui südamele surut lukk,
kui kõik mu tunded pääle sunnit,
sees — meelteuinak, endas-tukk.
Nii, välja lülitatud elust,
ma — ookeani üksik saar,
kust lookleb vaibund mõtiskelust
kirg — värviline vikerkaar.
Sind, ennast — hinges tahe viia,
sest tühjusest, — saaks ära siit!
Su pilkude ave-maria
taas kordab mulle tuntud viit.
Taas unistusest — mõtteks saavast
käib üle saatus pühkiv, karm.
Mu sisimasse torgat haavast
jääb eluajaks kalkund arm.
72
Kas sellest valulisest armust
saab varisenud õhuloss?
Üksteise suunat leekind tarmust
käes tuhaks põlend pabeross?
Ei! kunagi ei hääbu, kustu,
mu veres üha loitev lõõm.
Ei minu silme-siisi mustu,
sääl ikka elust põleb rõõm. ..
PÕGU 1
Kevad taas läinud
linnulauludega, lilledega.
Olen su kõrval käinud
koos põuapilvedega, —
janunev lõõsast,
nagu metsloom,
kes varju otsib põõsast,
kui luhtunud joom
kuivanud allikanirest.
Ja ma vaatan, kuis nägu
suvest veel tõmmu ja pruun,
päevitund sisemisest kirest.
Tabab järsku mõte kuum:
mitu korda kukkus küll tänavu kägu?!
Kas veel sügise minuni jõuab,
lehed kui langevad puult?
Kurgede parvena aeg meilt sõuab
nagu pilv vast vastutuult.
Näe! juba vaatavad aiast kambri
värvide valus georgiinid,
rasked hommikusest kastest.
Asetavad südamele klambri —
jalg on väsinud astest —
ning ülalgi sulet ju õhuteeliinid.
74
Kannavad pilved taas lund ja rahet...
Mis küll teha mu mõttega rumalaga?
Näib maailm kui raudteejaam,
mis võib suurendada südamete vahet,—
tuisku mattub uus kokkusaam. . .
ning
ümber
nutetakse,
jäetakse
jumalaga. . .
PÕGU 2
Ikka mu meeltepeatsis
tiksub põgususe tunnikell —
täna, homme ja alati.
Olen kui haige ma, jäet siis
põdema üksindusepalati,
— süda õrn, valuliselt hell.
Vaevalt pää padjale laskund,
vaevalt silmad unele sulen,
keegi ju kaasa mind hõikab. . .
Mõtete lendutõus raskund,
kuulen, kuidas öhe vaid lõikab,
vastuseks: „Oota, ma tulen!44
Ikka too käskjalg mu uksel
valvel, ju lapsepõlvest — ammust,
ümber kui päevade kadu.
Tunnen, kuidas tuiksoone tuksel,
keegi astub ikka samu radu,
aiman, kes käib, juba sammust.
Ikka mu voodi perval,
valgesse rõivastet üleni,
istub mu sõbratar tuttav.
Näen, kuis täiskuu taevaserval
põgeneb vargsi, kaasa viib ruttav
rahu mult terve sülemi.
76
Ikka seisab mu jalutsis
rahutus — alaliselt luurav,
oodates ainult signaali*
Kas kord vaibuvad valud siis,
kui ma hommiku valgustet saali
astun, ainult sisehäält kuulav?!
77
PÕGU 3
Kured ju ammu läinud, — kiiluna rivistund,
hanedki lahkudes kuulutand halla.
Imestan, külmast et mu süda pole kivistund,
luikede lumi et langemata alla.
Vaevalt aastaaegade sõud mind jahutab,
jään ikka kevadiselt õrnaks ja helgeks.
Vaatamata vahemaale, vahel mis lahutab,
jääb kõik silmadele nägemuseks selgeks.
Ei ma saa unustada, mis mind ühendab,
tajun igal sammul veel kevade hingust.
Kujutelm kilomeetri millimeetriks lühendab,
tõttavad mõtted mäest alla, üles kingust.
Tajun rändlindude tungi mu sisimas,
kevadiste pääsukeste meenub kisa.
Otsin endarahuldust virvenduses pisimas,
leian su lähedusest rõõmule lisa.
Kas kord teostuvad unistused lapsikud?
Kellelt ma seda kord usutledes küsiks?
Tahan — kahe südame et siiami kaksikud
lahutamatult tundmuste seoses püsiks. ..
78
MÜNDI ÜMBERLOOMINE
ERITLUS 1
Kus on need tippudega mäed,
kuhu sirutada kõrgustesse käed
— järele absoluudi?
kui iimber on lauskmaakamar
ja lagendike tühjus avar,
kui vaim alles läbi luubi
püsivamat väärtust otsib,
kui mõistus kõike tardunut trotsib
ja süda nagu koer ulub kuule,
kui teadvus ja alateadvus
pole loojale mingi seadus,
ning ainuke tõde on luule,
kui mineviku kihituste mullas
pole midagi puhtas kullas,
ning avastet oleviku-aarded
väärtusetuks osutuvad tihti,
kui lõpmatuseni tallat maanteed
ei lähemale too meile sihti.
Kuula siis, ürgaegest kuis varjul,
janunev metsloom meis karjub,
kes tihnikust kaugelt tulnud jooma.
Ei aita, kes endas seda varjab,
kultuur mida maha küll harjab:
loom vaistuga haistab teist looma
ning inimeses igas istub roimar,
kes toimib primitiivsete tungidega,
ähvardades ennast ja teisi sundidega,
ning kelle eest peame endid hoidma.. .
Ja nagu vanasti,
võime näha täitsa alasti
homo primigenius\ frakis,
või taga ordenite sülemi,
relvadesse uppunud üleni,
lahingusse tõtates khakis. . .
84
ERITLUS 2
Mis
kas
või
kui
on parem,
tükike ehtsat põrgut
kunstliku paradiisi ühik,
veendume hiljem või varem,
et ka langemiseks vaja on kõrgust,
ja sisu nõuab täitmatu tühik,
kuhu ikka veel midagi mahub?..
Võime olla küll enesega rahul,
et me veel traditsiooni
jõudnud pole rabani, sooni,
kus olevik minevikku upuks,
möödund aegade elaksime särast,
kus arterioskleroosi pärast
oleks näidustusi aadriks ja kupuks. ..
Igal ühiskonnal on omad paised,
mulle näib: see ehk suurem meie häda,
et meil miski pole veel mäda!
Sest kultuur on kui rokfoor haisev,
kus siplema peavad tõugud
ja roomama usside jõugud. . .
85
Meie elu alles lahti on korgit,
ma ei usu, et lämmatada suudaks,
et palju meie mõtlemist muudaks
teiste pähe tõmmat mürkgaasitorbik
või surmaballoonid, mis avat.
Meie tahame olla uhked,
kui ükskord inimtapp puhkeb,
siis luuletajal omad on kavad...
TUND ON TULNUD 1
Tund on tulnud
vaadelda elu õiget nägu,
kui unistused eos juba surnud,
taamal — illusioonide rabu.
Tulnud on tund
ütelda luulel oma sõna.
Olgu looja südame hääl ja sund
kuulda nagu lähedane kõla.
Tund on tulnud
avada kõigel oma kõrvad.
Seni ehk mõni veel pole kuulnud,
millised kõikjal toimuvad mõrvad?
Tulnud on tund
tunnustada realiteeti,
unustada möödund aasta lund
ja lõpetada vaimset dieeti.
87
Tund on tulnud
näidata, kaugel öös mis vilgub.
Suunake sinna nüüd kortsund kulmud
ja üles tõstke julgesti pilgud!
Tulnud on tund
ümber hinnata, paljastada,
sääl, kus masinate ümbritsev hund,
ülekohut pärssi — valjastada.
Tund on tulnud
hingata ahnelt oma kopsu
õhku, mida vähevõitu olnud,
elat kui muistest juba umbropsu.
Tulnud on tund,
pääs kui kõik mõisted on segi vaid,
avastada, tunneks et inimkond
ideede valerahategijaid ...
TUND
ON TULNUD 2
Küllalt narrikuljuseist
ja paraadide pasunaist,
mis puhuvad „leiba ja tsirkust44,
kus oodatakse ümberasuvaist
suist aina hääkskiidu virkust
ja.. . loobumist kõigist uljusist.
Aitab korduvast farsist,
mis algab ja lõpeb hurraaga,
saadet trumminahkade põrinaist,
kus otsitakse ühinemist maaga
tühjendet klaaside kõlinaist,
ja lohutust — ,,Porilaste marsist44.
Küllalt panetund võltsist,
kus iga patrioot maokil,
ent teod lähvad sõnadest lahku, —
hõbeseeklitest meeled kui laokil,
ei isamaast kihku siis kahku,
mida reetma minnaks’ otsekohe kõrtsist.
89
Näe! kantud ,,mehemeele44
kõrgele kruvit helidest,
meelsus, vaim vahetakse rahaks.
Nii südaööl uluvaist penidest
mõni osutub müüdud nahaks,
kes asunud roimariga teele.
Kord seadus järele jõuab,
mass pooldab ikka Barabbast,
ta lemmikuks — suli ja varas,
kes isegi veendund ses, teabki vast?
ta Kristuse asemel paras,
keda rahvas vabaks anda nõuab...
JALUTADES
Ma ei saa oma tundmusi vassi:
rahvamurrus,
kesk askeldavat massi
sageli üksindust järsku
tunnen — hinge pisemas kurrus
suurt mahajäetust
nagu invaliid,
kes tajub oma käetust.
Mu vaim ei värsku
suurist sõnust mu Umber,
mis nagu kliid
tuulde kant — mööda mu kõrvust...
Ei mõtete kulund klišeed
mind suuda küll tõsta siit põrmust,
kui näod nagu seisvad veed,
kus vastumeelt sukeldun, kümblen. . .
Silmis kel teoorjus —
hulk võltsi, tükk kadedust, väiklust,
mõni tuleb mulle vastu nagu korjus,
jäet kogemata — unustet matmata,
et tunnen oma nahal
äkitselt imelist jäikust,
nagu oleksin alasti — katmata,
ning keegi mind puudutada tahab, —
91
külmad sõrmed, kelle kondised käed
aina süvendavad piiramata võikust:
ennast katsejänesena näed,
kellel sooritakse elusana lõikust. . .
Nii jalutades,
südame valutades,
tajun suurt sisemist veristust,
kogu maailma sapiteede eristust. ..
SISEMONOLOOG — IROONILINE
1
Las hukkub mikrokosmos!
Las sajab tuid ja väävlit
kui kohal Soodoma!.,.
Maailm
mu ümber. Ei ma varja häämeelt,
kui eemale mind endast kannab osmos,
kui hoopis uuest-looduna
näeb kõike vaimusilm...
Ruumi veet väljas
vinguvad telefonitraadid,
tähistades tuhandet suunda
— universumi.
Kuni:
uute avaruste näijas
sulavad laiuskraadid
— ekvaatorikuuma.
Tõttavad endast
raudteede rööbasjooned,
läbistades piiratud mandri
— ulgumereni.
Seni:
valust tuikavaina, lendvast,
jõgede lubjastet sooned
jooksevad lahe südamekambri.
93
Laevade liinid,
punaste tuiksoonte pulsil
tuksatavad mandrite vahel
— sadamate randmel.
Kandmel
varitsevad aurikuid miinid,
loovib küll kapten muudetud kursil,
— ümber hädaohu piirav ahel.
Õhkki täis radu,
aerode linnutee sihte,
läbistamas risti ja põiki
— uut makrokosmost. . .
Oslost
täna lohe — tiiblendav madu —
õgides stratosfäärikihte
Põhjast viib Lõunasse kõiki.
94
2
Las hukkub jumaldatud isik!
Hing, vaimsus — liigsed rudimendid.
Robotid, teoautomaadid
— nüüd ideaal.
Kui kodukäijaid tahet, tunnet nendid,
teht kahjutuks loov süda — neetud pisik.
Kõik siseilm — kui Leibnitzi monaadid,
mil puudub väärtus — kaal.
Laske inime
endast kabuhirmus põgeneb, —
see, kes jumala näo järgi lood,
— kaotand ilme.
Pilve
kohal isiksuse Ninive
ilm läheb, hukkudes sõgeneb:
rahu taas risti pood.
Kõik endast pagev
aet välja leitud paradiisist. . .
Näe! Aadamad ja Eevad söönud
on uuest Elupuust.
Ja suust,
mis ikka olnud toitu hagev,
mis alles laulul eilsest viisist,
on mõnitused välja löönud.
95
Ja tühja kõhu
^kategooriline imperatiiv44
„puhta mõistuse kriitika44
kõikidelt kisub.
Isud
poole kõrgema sfääri ja rõhu
käivad. Viimaks võimul’ mis viib
mõne olukorra viletsa viidika.
*
*
*
Ablas inimkond
otsib uusi tähiseid — suunda,
nagu merelainetuses laast
— pärituult tüürit. . .
Lüürik,
kord ehk punane olnud, nüüd blond,
lokkab Hää-, Kurjatundmispuuna,
lauldes (kõigest kõrist!) taas isamaast.
96
SISEMONOLOOG — KEVADINE
Varblaste sädistav elurõõm
täna mind järsku ümbritseb,
kuigi pilvede lahtine kõõm
laikudena taeva lagipääl süngitseb,
mille tagant vargsi päike lüngitseb.
Pateetiline kuldnoka hümn
viimase jää nüüd sulatab.
Südames vaikib talve noktürn,
noka laul kevadine päiksesse ulatab,
mida mu sisekõrv muusikana kuulatab.
Oksal rähn-arhitekt toksib, saeb.
Tekkind vihjest saagu kavad!
Praegu on sarnane ,,ärkamisaeg44:
kanad, kes ei mune, isegi kaagutavad.
Luuletajad loorberipärgi saavutavad ...
7
97
MULLAPOEEM
Maa — muld mustjas, mullake,
täna jälle tullakse
häirima su rahu.
Tahan külida ja peita,
sinnu idanema heita,
mis mu põue ei mahu.
Sääl mu vanemate valged luudki
puhkavad mustas mullas
ja lill kasvab haual.
Peatsis, jalutsis sirutavad puudki
oksi sinna, päike kus kullas,
ja tõuk roomab kirstulaual.
Kes seda küll arvata võis,
et see punane puhkend õis
kasvand välja — teist võrsund,
nagu mina — teie laps siin mõtlik!
Minu unistuste rukkipõld sirbi ees kõrsund
ja aeg mu ümber aiva ruttav ja tõtlik.
Juba minagi õitsend... mu pää nagu võilill
mõteteudemeid paiskab tuulde,
ning mustade hulka tekib juuski hall.
Mu südame punane, verine vill
värssides tuikab, mu vanemad, kuulge!
raske nagu kivi teie ristide all.
98
2
Maa! see su nägu, mida tallatakse,
vast mõnitades sinna sülitakse,
kus muld — su ihu, vesi — loksuv veri.
Küll sõnnikut ja rooja kaela kallatakse,
kõik omastad, mis vakku kütitakse
ja tasuks vilja kannad, annad teri.
Tööhigi, mis on sinnu vooland,
need pisarad, mis pinda sooland:
kõik moondund lõigatavaks rõõmuks;
nad pole ibestanud leeteid,
et kõlbab vesi karastavaks sõõmuks,
— nad pole mürgistanud allikaid ja keeteid.
On valat veri kastnud sinu aardeid,
su setteid: liiva, kruusa, dolomiite,
on laipu kallistanud rannarõõne.
Surm sõjaretkel palistanud maanteid,
haud paljastanud lademete niite,
kus inimegi leidnud ruumi-õõne.
Nii ma’gi sõtkun sinu savi, mergleid,
all rahkjas paas vast, ränikude-lõimis,
rühkmullad leetund, rannikute klibu.
Su sõmer imestab mu jalgu astvaid, kergeid,
kätt, kihid loojad mis siin värssi põimis,
mis avastand ka põlevkivi-ribu.
7*
99
Kui naine seliti sa, sigivuses tiine,
ja patus rahulik, kui õõtsutan su laukaid,
kui põllu ihhu tungib ader kündev,
— veab vagusid üksteise kõrva — riime,
kui kotid tühjendavad sinnu kaukaid,
ja tärkab oras, terast ilma sündiv.
On sulgi armas päiksehuulte kuumus:
kord sädeleb ta kuld su viljavihus,
— blondjuukseline puhkab rõugus, hakis.
Taas uuest’ rasedaks jääb üha kääriv huumus,
näe! tõugud pesitsevad, kihisevad ihus,
kõik selle loomingusse hoolsalt pakin.
Kord sinu nõlvakute, orge jahe üsk,
mu poole järve sinisilmad pilgutavad,
kui pühib taevast koidik kiirtekäega;
siis ise tahan olla ürgmollusk,
mu mõtted, tahe ennast pingutavad,
et vennastuda iga põõsa, mäega.
Sood täis su pisaraid, kust oja — varruk
viib välja, lookleb läbi laisa luha,
kõik sinu mured, ahastused hallid.
Mets juuksena kui tume, mustav paruk,
haub mõtteid, tukub: vist tal ükstapuha,
kuis mulle okste müha, koha kallid ...
100
3
Kui vaatlen veel su Sinnu-mügaraid,
nii hirmund-silmi, nagu roima ootel,
et küla-ahel võppub maantee keerul:
ma märkan kaevikute kortse sügavaid,
näen tanke roomavat su nõlvakute veerul,
taas uusi jagajaid me omaks saanud kvootel.
Siis näen ma, päikse ümber keerlev maa,
sa ilmaruumi must, suur pea,
vist teisi mõtteid mõtled, kui ma loon?
Ei keegi takistada sind su tahtes saa,
kui kordad uuest’ saatusliku vea:
traataiast laubal kibuvitsakroon. . .
ÖÖVAHI
SURM
Nüüd on küünlad su jalutsis, päetsis,
lõppenud kui see, mida eluks hüüti.
,,Mullast sa võetud ja mullaks pead saama!44
korratakse ikka kulunud müüti,
kuigi üsna tähtsuseta oled väetis,
mis on lähtekohast jõudnud lõppjaama.
Ometi viimaks on sündind ime:
järsku su ümber nii palju valgust,
mida kogu eluaeg polnud näinud,
päevadest püüdes vaid lõppu ja algust,
kuna öö valvatav ikka oli pime,
kobamisi-kepiga milles käinud.
Ometi viimaks sind hädast kisti. ..
Kas su kaebeist mõni kinni püüti?
Kaasa kas tundsid sulle kuu ja tähed?
Mure nüüd — leida kust odavat küüti —
hauani, kanda kus uuest’ tuleb risti. . .
Millisel vankril küll teed viimast lähed?
Millised võiksidki olla peied,
kui on otsitud, määratud saatjad,
kui sul midagi jätta polnud maha?
Sarga järel sügisekiired paatjad
haletsevad hobust, kel katkised leied,
ning laipa, kel kukrust ei leitud raha.
102
Nii nagu elus, surmaski üksik,
kalmistule jõudnud teiste armust,
mõnestki tõusnud oled, laskund trepist,
tunned nüüd üksinduse kurba karmust:
nõelumata eluaeg jäänud su püksid,
tuge vaid tundnud nüüd mahajäet kepist.
Milliseid öid sa säälilmas valvad,
millised varad küll sääl su hooleks,
millised isandad sunnivad tohe?
Kuidas ka inimene iganes kooleks,
kalmistule taotakse risti talvad,
ning elust kui ööst minnaks’ teise öhe...
KALAD KUIVAL
PÕUALAUL 1
Jälle viirastus veretav
metsade tagant või luhast,
päikese süsi eretav
tõuseb taas koidiku tuhast,
kui tuul
vaevalt õõtsutab
lehti puul,
kui
— ammuli sui
maa lõõtsutab
all.
Ent kõrgel
— kaela nõrgel
sulab taevametall,
— kui minus
nagu kuivanud pinus
miski põleb,
— juba süttis:
südame uudismaa kütis,
ning mõtted — nagu leegitsevad õled.
*
Kus oled nüüd sina,
kes sa mind ennast, mu kaameleid jootnud,
kui mu ümber on põuavina?
Kas veel katsud mu ukselinki,
kandes kätes enesekinki?
109
Olen sind ikka nagu pilve ootnud,
maast mis võõrdund,
või tühjaks sõõrdund,
et taeva ja maa — vahel mõlema
märtrina pean nüüd põlema...
Kas veel saan su silmade järve,
puhkemas ripsmete roos,
kasta mu meeli
ja janunud närve?
Või peame koos
südameid kuumi
nagu kaht paralleeli
kandma lõpmatusse ruumi,
— saatjaiks: siuglevad pälgud, —
kuivad
põuaja
põuevälgud. . .
110
PÕUALAUL 2
Veel ikka taevas kannab päiksesõlge
ja laotus rukkilillesinist.
Näen kõrrest vara võrsund õlge,
maad põuakuiva, pinda kivist.
Kõik pilved haihtund. Nagu kala kuival
taim hingeldab, piisk võõrdund juurtest.
Näen: janust närbind ilmel tuimal
hirm vahib õie silmist suurtest.
Nii päevast päeva kohun ise rohkem,
kõik taandub saatuslikus mõõnas.
Vast tunnen endas varjat ohkel,
kuis elulävel seisan võõras.
Kui sissemurdjat, keda pelgad, kardad,
mind vaatled — häbelik ja hirmund.
Kas heitnud endast mind su pardad
või kahtlusest on ilme kirmund?
Mefisto, Faust — neist pole kumhki minus,
ei võrgutaja fauni sõrgu.
Las Margarethe puhkab siiiituslinus,
kui lõõmaks ka mus Dante põrgu.
Tilk vett vaid keelele, piisk kuivand suule,
raas usaldust su ehmund silmist, —
mu igatsuste kuivand puule
las sajab sinu vihmapilvist!. . .
111
PÕUALAUL 3
Kuis tunnen teile kõigile kaasa,
lilled peenrail, kõik janunevad taimed!
Ise küllaltki teadlik sest vaevast,
kuum päike kui läheb üle aasa,
kui tilka pole vett Noa laevas
ning merel on magamas lained;
kui põleb mu ajus kui taelas
meelte enesessüttinud süsi,
põuda ennustavalt vinetab taevas,
kui kannatuseks kaob juba püsi,
et vajun nagu puudki norgu.. .
Aeg oodates igavikuks venib. ..
Näen, sabad kuidas jalge vahel sorgu,
pika keelega lõõtsutavad penid,
kuulen, kostab kuidas läbi mu värsi:
,,Nüüd
oodata
enam
ei
kärsi!44
112
KAUGE LÄHEDUS
Üksteisest eemal olles võime astu
me kõrvuti — külg külje vastu,
või käia käsi käes, vast peo su pihal,
ja tunda — tärkavad kuis ihad,
kuis miski leegiks saab ja hõõgub,
kuis vastamisi kõik meis lõõgub,
ja ühte sulab astut samm,
kui järsku kohtavad me pilgud,
kui silmist leebust, helgust vilgub,
mis hinge jääb kui autogramm.
Siis tunnen isegi, kuis kõrvust
meil hoovab õhetavat õrnust,
pää raskund puudutab kui õlga,
kui näolt — teist nägu vastu litsut,
on järsku murelilled kitsut. . .
Kviteerib värss mu tänuvõlga:
näe! südamete rütmist kantud,
on sõnal eluõigus antud,
ja see, mis igas tähes põles,
las tõuseb leegiks lauses mõnes,
et tajuksid me hardund meeled,
kuis lakuvad neid tulikeeled,
kui reast või salmist järsku miilab,
kõik, mis meid eemal olles piinab.. .
8
113
SORDIINIGA
Tulen niiiid vaikselt
nagu oja sulisev
kusagilt soode, rabade kurust,
rahulikult eneses voolav ja sujuv,
jahutades meeltesüsi tuliseid,
küsides südamelt kahepaikselt,
kuhu kõik endamisi minus nüüd ujub,
kaldad kui rohelised kevadisest murust
ning igatsuste kalad kui vees löövad laksu?
Kuidas nüüd suudan end ohjeldada, pärssi,
kui uimed aina liigutavad hinges,
kui veres tunnen liblede sõudu,
ning enda pidurdamiseks pole jaksu, —
kui sõnadki ära ei mahu värssi,
kui kujutluste vahelduvas kõrgepinges
nende tabamiseks pole enam jõudu?
Kuidas nüüd suudab vaim rahutu, tõrkjas
neelata alla kõik kibedad keelud,
kui kalagi ei püsi enam pilliroos, kõrkjas,
vaid avaruste järele kutsuvad neelud,
kui mõtted aina uued ja uued tõusvad pähe,
et unustad eelmise sisu ja tuuma?
Siis tunned: õhku palju, ent hingamiseks vähe,
kes küll on loonud selle õhkkonna kuuma?!
114
KALAD KUIVAL
Siin kaldal tiihjendet teid terve loomus,
kus kattub liivaga ja kleepub soomus
ning krampi kisub keha süstjas,
et ainult sure, mis veel tõrgud!...
Te, keda püünistanud võrgud,
veel katsetate hüppes püstjas,
suu lahti, kuivand ahmib õhku,
veel viimses elamise sunnis,
tung vette silmis — verdund, punnis,
nii võite viselda, end lohku,
et raskelt tõuseb, vajub lõpus...
Võib kaua kesta surma oot,
uut saaki kuni paiskab noot
ja teised piinasaba lõpus
taas seisvad: rüsa, kaval mõrd
neid rohkelt püüdnud sedavõrd,
et sellest värvub kalda rõht:
laik punast — uimed, sekka seljapruuni,
külg hõbedast, mis ulatub pea suuni,
alt üha valgemaks vaid kasvab kõht,
nii otsa vaatate mull’ avasui,
silmsõõrid ümmargused valus
on abipaluvalt mu jalus,
täis lootust — päästa saaksin kui
neid isegi, kel suus oln’d põhjaõnged,
või keda välja tirind unnakonksud
Veel veidi õhku! — surmaeelsed lonksud,
ning siis kui teisedki siin kuival kõnged.. .
*
*
*
8*
115
Nii hääbub kõik, mis meie väikses väinas
on üles kasvand — laksu lööv ja vöötjas.
Pea väärtust näeme merevõimes söötjas,
kui sädeleb taas võrgus latik, säinas,
haug röövik vibutav ja tähkjas
käes peksleb, avat uljad kihvad,
kui koha hõbedane, sihvak,
näib uimelaikest verduv-vähkjas,
või ahven vihane ja turris
veel ujub noodapära vurris,
kui linask, kammeljas või lest —
see monstrum ürgne-esialgne,
kui Jaanus veider — kahepalgne:
külg mudas, teine valgeks pest —
on jälle langend meie saagiks. . .
Vast viidik isegi ja särg,
kõik, mida annab vesi märg,
ja mida müüja kaal vaid vaagiks,
on meile aina tootvaks tuluks,
ja kuigi angerjas on vastik,
nii libe, siuglev — pugev nastik,
valuutaks seegi ära kuluks,
kui roomajate vastu vimm
ka oleks sügavas mu loomus. . .
Ei sest veel praaku saak ja loomus,
paelussi levitab et vimb. ..
116
ENESEGA
Kannan oma turjal kogu maakera raskust,
isegi taevastik tähtede valus,
linnutee leinas mu õlul lasub.
Olen kõige masendava, rõhuva alus,
tajun kogu maailma nukruse askust,
mahutu mure mu südamel asub. . .
Kes on kummutand
üle mu kodu
päiksetu laotuse,
ikka mis pilvis?
Miks suur vari rõõmu kummitab-lummutab,
miks ikka sombune päevade rodu,
et nagu pääle suurima kaotuse
näen aina pisaraid inimeste silmis?
Kes on asetand
alla me taeva
saatuseta rahva,
teistel kes jalus?
Sündmuste käik miks pidurdand-masendand,
ootame praegu et Lasnamäe laeva?
Miks mu süda rõõmuteri ei jahva?
Umbusk roomab igas hütis ja talus.
117
Kes on heisanud
kohale Eesti
üle soode, rabade
leinava lipu?
Päikest kui silman vast, hüüan siis: ,,Seisa nüüd!41"
Tahan end kiirtega vooderdada seestki,
enne kui kaod taha pilvede tabade.
Miks su tuli trikolooris ei ripu?!
Tunnen kuhjuvat
tardumust hinges,
lagendike piinu,
nurmede nukrust. ..
Meresid tajun oma randu uhtuvat,
kui astun tuulte teravamas vinges
üle sellest maast, millest ühtki tiinu
mulle ei kuulu,, senti teiste kukrust.
Oled kui mardik,
pole kel tiibu,
mis kaugustesse sõudu
tagaks, — maad kuskil. . .
Asjatult valmistud lendutõusuks-stardiks:
oleks lausa ime, kui üritus ei hiibu!
Luulel kui pole rahva kandejõudu,
kas siis sünnib mõni Goethe või Puškin!...
118
ENESEGA
2
Kui nii istun — üksinduse tugitoolis,
ümber tohutu, võõras maailm,
terve kosmos — müriaadidega tähti.
Tunnen siis, asjatult otsib mu silm,
kuju, mida päiksesse rõivastuna nähti,
mille mu meeliskluste vanameister voolis
marmori jahedusest leegiks loitvaks,
südamele, meeltele alaliselt koitvaks. . .
*
*
*
Miks siis praegu öö ümberringi?
Miks mu süda nii suur ja valus?
Kannan oma hinges hiinatari kingi,
piinade padi mu pääle alus.
Olen kui välja tõugat ruumist —
tähtikogu, mis kustund endas.
Kõik mu mõttedki tühjad on tuumist,
näe! kui meteoor alla üks lendas.
Ons see looja kannatus tuntud,
ons see nõiaring ümber kriidist,
et mus midagi habrast ja murtud,
mis peaks olema raiut graniidist?!
119
Olen ehk puu, mis ootab kirvest?
(elu nii tuleviku sihti ajab!).
Vääringute ümberhinnangute pilvest
jahutavat lund kord ajju sajab. . .
Tunnen, kuis mõtete mustmullast
umbrohi öhe ajab juuri.
Unistan ise viljavihkude kullast,
päädest, mis teri kannavad suuri.
Unistan: helges suvetuules,
laet ülemeelikuse tujust,
jalutades lahtihõlmu avat luules,
haaran päiksesse rõivastet kujust...
*
*
*
Kui see aeg nii pikalt ei roomaks!
Raske nii olla — endas üksik.
Millal taas muutun ma kevadiselt loovaks,
oleks et tulvil päevade lüpsik?
Kas veel kunagi kahekesi
õnnest löövad õitsema põsed?
Kord ehk karge rõõmupisarate vesi
musta mure taas südameist mõsed!
Või pean kandma öö lahtist haava,
varjat valu, mis lõikab luuni,
merehädas aurikule kuni nagu laava
vesi tungib lõppeks katlaruumi. ..
120
ENESEGA 3
Olen öötuukrina laskunud
sügavusse — iseenda.
Meeled, mu mõtted raskunud,
kõrgusse enam ei lenda.
Enam
s ei ühine
helid, ei molliks, ei duuriks.
Luulegi osutub, tühine,
mahajäet klaviatuuriks.
crescendo’k
Moondub järsku vaibund akordiks,
saatnud mida käteplagin.
Elu on muutund natüürmordiks,
mida hämmastunult vahin.
Tunnen, kuis maine ja masendav
pimedus sadestub hinge.
Tunnimees — tunnimeest asendav —
ümber mu maja teeb ringe.
Keda te luurate, valvate?
Astudes häirite vaikust.
Tallaga raskega halvate
mu südame kahepaiksust.
Kuulake! luule taas häälitseb
teistele tundmata sõnu.
Mässuline veri näälitseb,
nautides õitsengu mõnu.
123
Vahistada mind ehk arvate?!
Haarate kinni mu mõttest.
Meeliskluste kõrri kargate,
vabanen vaevu te võttest.
Laske kord inime unistab
kõigest, mis lubat ja keelat!
Taevast, näe! tähti kes tulistab,
ise on pilkasest neelat. . .
124
UMBNE ÕHTU
Kaotand sihi ja lähte,
kuulad suitsupääsukeste kisa,
taeva mis laidudeks käristab.
Raadios Wagneri ,,Ehatähte“
bariton tüütavalt väristab,
hinge sest hoovab nukrat lisa. ..
Nõnda sa kannatad
iseenda Ketsemanis,
murtud ja väsinud valust,
tundmata ühtki palvet.
Asjata mõttelaevu rannatad:
süda miks säärase karika valis?
Kui seotud käsist ja jalust,
tunned iga liigutuse valvet,
kui otsus — ettemääratud, kindel:
peab kaotama sisemisel rindel.
Pole sul pisaraid,
lohutuseks sõnu.
Ei end kummarda maani,
ringutes käsi kisa vaid:
„Eli, lama sabahtani!“ ...
tundes endaalandusest mõnu.
125
Tummalt vaid tühjusse vaatad,
süda murt, valusse lahastet.
Tulnud nagu millegi matusele,
üksi oma kannatusi jaatad,
kuni õhtu on ööks juba ahastet,
ja küürus kass must tõusnud katusele.
Ning sa ootad, millal tänavate mutta
sügisvihm saab välja end nutta.. .
126
VARI
Minu rõõmule sappi on lisat,
rahu peletand sisemine iil
kui kivi, mis aknasse visat,
kui ukse taga saagiv viil.
Kõik avatakse minus, mis sulet,
hing — korter, äsja sisse kuhu murt,
ent keegi ei taha mu muret,
mu kaebeile maailm on kurt.
Ei keegi taha olla mu nahas:
vaevu ümbritseb, kaitseb mind see kirm.
Arm ära sulab meeltevahas
ja uljuse peletab hirm.
Ei keegi taha olla nii märtriks,
et tunda aiva põletavat tuld.
Kui nurka pole ühtki ärkliks,
kus sädeleks südame kuld.
Kui pole ühtki puud ega põõsast,
millest koosneks mu olematu aed,
kus puhata võiksid vast lõõsast,
kuhu enda eest varju paed.
127
Minnu mikrofon salaja peidet,
kuhu koondub vaid hädakisa võik.
Mu valjuhääldajasse heidet
kogu maailma appihõik.
Õnneteedele viivad kui sammud,
kättesaadavana kõik juba näib,
mingi vari siis vargsi kannul
astut jälgi luuramas käib.
128
ÖINE
Õhtul, kui pimedus asendab valgust,
põgenevad varjud mööda seina.
Otsin siis eneses millegi algust,
mis on mattunud pilvede leina.
Kuhu on jäänud mu laotuse tähed?
Pilkane laotab ümber vaid hõlmu.
Kellele südamega vastu lähen,
tunnen kui hinges rahutustõlvu?
Tunnen, kuis öö on sadestumas ümber,
juba ma aiman esimest halla.
Kas veel kunagi kevadiselt kümblen,
päikeselõõmas end riietan valla?
Kas veel kunagi janunevaid huuli
sulamas ühte tunnen mu hinges?
Õrnuste tukkuma jäänud kui tuuli
äratab hommik taas uues pinges.
Veres veel praegugi lehekuu tuikeid
tunnen kui samme öö pehmes kingas.
Las taas kuulatan südamete huikeid,
õnnest kui kuumust suu näkku hingas.
9
129
Millega saaksin maist olemist ehti?
Kas kord arvutan soovid kõik summaks?
Sajab sügispuielt mu ümber lehti,
maa ja taevaski osutub tummaks.
Kuula! siis pimedusest tõusevad helid,
nähtamatud käed sõrmlevad keeli.
Kusagil taamal öös uluvad penid,
ja keegi valvab ärganud meeli. ..
ÖINE 2
Päev taandub,
õhtu põgeneb,
öö laskub alla — rauge.
Kesk vaikust süda sõgeneb,
on tunne — miski maandub,
saab lähedaseks kauge.
Üsna mu ligi,
poolastraalselt
tunnen öö hingust
mu hinge kastuvat,
kui pastoraalselt
kuuvalgekingus
näen und astuvat,
ümber — ööpigi.
Luugid siis sulen,
et sügiselehti
suremas õues
ei näeks ega kuuleks.
Kevadega ehti
tahan end põues, —
moondudes tuuleks,
kel vastu tulen?
Järsku, näe! tõeks saanud ulmad,
ise oma tahtega kägistad, surmad. . .
9*
131
ÖINE 3
Ööleitsak... Miski põleb, hõõgub,
mind kõrvetab mu enda leek,
mu mõte ühte punkti lõõgub,
kui tukub ümber maailm — seek.
Ses ebamääras — tajun valus,
kuis pikaks venib iga hetk,
kuis ikka tuikab liikmeis, jalus
mu soove äpardanud retk.
Kui kaua painav unelm kestab, —
tung lõpmatu, mil pole äärt?
Kas kunagi mul keegi vestab,
ulm, tõelikkus — kumb rohkem väärt?
Pääs alaline meeltekohin
vast paisub raevutsevaks hooks:
kas tean, mis keelat, mida tohib
mu mõttelennu vabajooks?
Käed rahutuses ruumi visat,
liig tundeline iga närv.
Hing — appihüüd, mis öhe kisat,
kui lõuendil laik, kirev värv.
Vast tundub värss kui mene-teekel,
ning iga sõna — äraand.
Ons luule reetev hõbeseekel,
mil küljes needimine — vand?
132
Või moondub siiski rida loojaks,
kui järsku sõnust saavad teod?
Vaim muutub õnne ilmaPtoojaks,
pääst tõusvad roheluse-eod.
Me ikka usume veel imme,
nii lapsi köidab muinasjutt.
On viimne peidet ühte nimme,
ning selle leiuks kõigil rutt. . .
RÕÕM, MURE POLE KAKSIKVENNAD
(parafraas)
Nii palju kannatusi, muret,
nii napilt kübemeke rõõmu
kui mürki, mille doosi — annust
peab arvestama milligrammes,
ja sestki tilgutama vähe,
kui inimene — valust puret,
vast tahaks rüübata sest sõõmu,
end purju juua elukannust,
ja tunda, kuidas tõuseb pähe
alt humal ürgne — mööda vart,
kuis keerutab see sees ja sammes,
et pühit liigne argus — kart.
Rõõm, mure pole kaksikvennad:
kui üks on suur ja teine kääbus,
kui plussist ikka ülekaalus
on lõpmatusse veetud miinus,
mis viimaks haual moondub ristiks,
— kui ise teadmatusse lendad.
Siis leitakse: liig vara hääbus,
liig vara rööpast välja vaarus . . .
Ent küll see loomulik on vistist’,
kui ikka sõuad vastu tuult,
liig vara valmid, küpsed piinus,
ja . .. õunana siis langed puult...
134
PÖÖRIPÄEV
TALVINE
Mu aknal maalit pakase
maastik — üleni õites.
Õues nagisevad reed — lumilakase
härmatanud peegasuse sõites.
Näe! ootel taga värava
hangi hulk — lumelambaid.
Kui astun üle tikanduse särava,
miski jalge all kiristab hambaid.
Nüüd kuhu peidan suvise
südame — taime õrna?
Lõokese laulu — spiraalina kruvise —
saaksin kuidas jäädvustada kõrva?
Nüüd kas ehk peaksin suikuma
meeltega talveunne?
Tähistega teedest kõrvale tuikuma,
sukelduma tuisatuna lumme?
Kirdes, näe! koit ju küdeneb:
kollane päikeseväävel
põlevana pilvedekurnast pudeneb,
sädeleb maanteede käändel.
Tunnen: ju veres pulbitseb
suvepäevade helgus.
Kevadiselt silmis mul õitseb — tulbitseb
jooksva vee sulisev selgus.
139
Tunnen, kuis eos ju pakatand
uute õrnuste pungad.
Kevadetuuled mu meeli on nakatand,
tunded nagu jooksuvalmis jungad.
Kuidas nüüd võiksin tarduda,
minus kui kõik on liikvel?
Värsis tohin keelatud mõtteistki harduda,
sõnust olla rütmiliselt kiikvel.
Ja ma tunnen, kuis sulavad
ümber kuhjunud hanged.
Juba mu riimidki kevades ulavad,
taganevad mõtisklused ranged.
Võin juba purjed hiivata
endast väljuval laeval.
Tahan ennetundmata randu riivata
ja hõlju merre uppunud taeval...
LUMELAUL
Sajab sädelevaid helbeid,
õblukesi, üsna kergeid,
räitsakuina — kindakirja . . .
Maale karusnahad kallid
laotet, puude kaelul sallid
valged pimestavad silma.
Puistab õitsev taevatooming
(see on omamoodi looming!)
põõsastele ürgkonfetit...
Pilvel puhtus mõtteis mõlgub,
lumelahits okste õlgu!...
Minnugi sest valgust settind.
Kui siis taevakurust päike
pilve vahelt koondab läike,
maale lisab silmasina,
vaatan: eemal majad, talud
silmad sulevad kõik valus,
katteks puhtaim surilina.
Õhtul, kuu kui väljub redust,
rõõmustub maapäälsest edust,
ümberringi tähed-tuled.
Siis kui vaataksin ma sargast
ülesse siit elupargast,
lõpuks väsind silmad sulen ...
141
PÖÖRIPÄEV 1
Päev-päevalt kõrgemalt käik päiksekaar,
näe! hommikust kui tõuseks tulilinnud
tiibkohinal: alt iiles kiiri uhkab.
AH maa ja rahvas tarretuses puhkab,
veel liigendeis tööst surisevad pinnud,
kui värvub puhtest pilve üksik saar
ja üle taevamere jookseb tuulte värin, —
siis minagi mu meeltelt aru pärin.
Ses õhetuses kas kui koidutäht
ma kustun — pimestatud päiksesärast,
sestsamast valgusest, mis mind on toitnud?
Kas olen ise kellelegi koitnud,
tend tõstnud üles päeva vaibund kärast?
Kas on mind vahest pimeduses näht?
Kas minu täitesse on keegi maa pääl uskund,
kui ümberringi oln’d kõik tuhmund, kustund?
Ons kuulnud keegi luuletaja häält,
mis ikka kõiki alt on üles hüüdnud?
Ka siis, kui väravad me ümber lukkund,
vaim pole alistunud, hiirvait tukkund,
kõik olud kui meid summutada püüdnud,
et viimne juus on langend lagipäält
ning viimne soojustunne pigistatud põuest, —
kui läbi käind sa mitmest tormist, kõuest.
142
Taas põleb värves koidu maalit akt:
suur pööripäev on saabund — kevadsula,
kõik, mis veel surnud, uuest1 ärkab üles .. .
Näe! päike Jeesusena Maarja süles,
kesk pilvi-lambakarja uitmas ula.
Mu meelte äsja sõlmit idapakt
on kõik, mis laostet, üheks tundeks liitnud,
ja pimeduse heina ümber loogu niitnud ...
PÖÖRIPÄEV 2
Juba mitmendat ööd ja päeva
kraadiklaas peatub nullil
ja baromeeter näitab langust...
Nired allamäge jooksuks end saevad,
rõõmul unustes talve rangust,
ning rentslites kerkivad mullid,
— kui maast
lumest nähtavale tuleb kõik saast
ja jalge all kobrutab loojak.
Näe! voorimees visanud ohjad,
säeb innukalt sedeigarihma,
ise kirudes, pole et sõidetav
praegu saan, ei regi, ei vanker,
et elu nagu loterii võidetav
komberdab ebaõnne karkel, —
ning kaela sajab lund ja vihma ...
Nii mõnigi mööduja itsitab,
kahetsedes väsinud looma,
keda rakmete ike pitsitab,
et päästa tabaks rangirooma.
Ent sõitja on morn ja kärsik:
vaevalt aimas ta säärast seika,
et õnnetusest võrsuvad värsid
pääs mõne luuletaja reipa ...
144
PÖÖRIPÄEV 3
Juba maa oli vabanemas kõntsast,
inimnägudelgi jalutas lust,
see pühapäev oli, kus õndsast’
mu käsi üht puudutas ust.
Palju inimesi — koosolek tähtis
oli teostumas — pakatumas just.
Mind alguses spleen juba mähkis,
ei tea, minnu pugenud kust?
Palju inimesi — kuidagi võõrad,
kas vaimumeeste äristund trust,
kus omakasu tõusud-mõõnad
näitasid erilist agarust?
Meest vaatan, istub süngelt kuidas norus,
pildilt meenub järsku — Marcel Proust,
ta kuulab — ühes hääletorus,
kuis klõbistakse tagaust.
Näeb: juuksed kuidas pulstund tõusvad turri,
musti sõnu pillub ülikond must.
Oleks vaatnud seda lahtilast vurri —
Darwin leidnukski sarnasust.
Taas inimene saada tahab ahviks,
nina nuusutab — lõhnu tuleb kust.
Ent kõige selle väärseks trahviks
peidet saba vilksatas just...
10
145
Meile kõigile viimseni selgeks
sai põhjus — lendas näkku millest tust.
Ilm kevadiselt muutus helgeks,
vaim taipas seda muudatust.
Naeru — kevadine vihmahoog nagu
oleks rabisenud ... Avades ust
keegi põhjustas häälte lagu,
ei ta talunud liputust.. .
Lähi argipäeva killa ja kolla,
taas meenutades vahel kurbloolust,
tean: vaimuelu „olla, mitte olla46,
näht esimene liblik oli must...
146
KEVADINE
Ei mu meeled siis salli oheldust,
tunnen kui eneses kevade rohelust
ja viljade kasvu mu ümber,
kui keset lillede värvilist tikandust,
unustades südame möödunud ikaldust
lõhnavas heinas lausa kümblen,
ja näen:
paraadiks end säeb
kõik, mis pole veel kivistet,
kõik, mis mullast on virgund,
mis päikese poole sirgund,
seisab mu ümber rivistet:
Need on kullerkuppe auvahid,
tervitamas tuttavalt kraaviperval,
tulikute, tõrvalilli põlevad tahid,
kustumatult lõõmamas metsaserval.
See on tuulte tunt sümfoonia,
lõhnade gamma-oktaavina aasalt,
häälitsev muusika — sametpehme tooniga,
kusagilt kaugelt saabuvalt — naasvalt.
Vihtlevad kased päikseleilis
lakkamatult, saadet kuuskede mühast.
Pääsusilme vanikute palistus seisis
ümber nagu mälestus leeripühast.
10*
147
Vaadake! hellerheina tähed
taevast siia alla maa pääle toodud.
Tunnen neid noppides siis, edasi kui lähen,
sellega midagi oleks kui loodud.
Tunnen: noppijat lilled ei põlga,
kusagilt sõprust nagu hinge imbuks.
Tahaksin tasuda oma siidamevõlga,
sõnad sest järsku on moodustund kimbuks...
KUTSUV KEVAD
Nii palju maanteid ümberringi,
et tõest’ ei tea, nüüd millist astu.
Aeg kutsub astuma mu kingi,
ruum tõttab lahtikäsi vastu.
Nii palju lähteid lookleb ruumi,
neil saatjaiks traadistiku kandled.
Nii palju hinges soove kuumi,
et kitsad veed ja ahtad mandrid.
Vast tahe — iseendast minna,
kord väljuda sest ristteesõlmest,
et jätta tagaselja linna,
taas mõnuleda ürgsest põlvest.
Las unub viivuks kõik, mis nähtud,
las vabanevad meeled klambrist!
Ürgvaistust aet, las isik lähtub
kui ehaline tühjast kambrist...
149
PÄIKESEGA
Täna mu laual päike koondet vihku,
katsukite haarmetega kiirtekari kobab.
Vaadake! ma võtan need udemed pihku,
tundes, kuidas soojus ju sisimas obab.
Olen ise eemale tõuganud pilved,
vaatlen ülal taevast kui ääretut tiiki.
Olge nüüd valvel, mu meeleolu hirved,
et ma oma õnne ei mängi mitte viiki!
Tunnen, kuidas rõõm mu meeli sõrmitseb —
vaevalt tunduvalt — lugematute kidadega.
Näen, kuidas mure eemal kaugel põrnitseb,
et olen suutnud teda lüüa oma ridadega.
Tunnen täna hinges taas värvide spektrit,
jalge all päikese palmioksist matti.
Küllap vist mu südames kõrgepinge-elektrit
sadestund vähemalt miljon kilovatti?!
Saagu see helgus luule saatejaamaks,
laske täna kuulutan kõigile rõõmu!
Saabub oodat päev kui uueks kokkusaamaks,
õhku hingan kopsudesse suure sõõmu.
150
Kuulan täna päevade kammertooni,
helisemas sisimas vist märguandeks?
Tunnen minnu tõmmat kandlekeeli — jooni
valmistuvat kõlavamaks ettekandeks.
Vaatan — ekstaasist laiub silmatera.
Tahan keset elu, sügiseselt halli,
haarata taevast päikse põleva kera
ning ... lapsena sellega mängi võrkpalli...
HILISSU VINE
Kuhu jäi mu kevadehõik?
— akende taha ja varju.
Varsti põldusid ootab lõik,
õied kõik kandnud juba marju.
Lae ja põranda piirat tõik,
kõik mu mõtiskelu määras.
Oodat õnne kõrvalepõik
segi kõik paiskas ja vääras.
Nõnda jäigi lootuste „kõik“
nelja müüri vahel’ sulel.
Enam kui ühtki polnud õit,
nägin: polnud näinudki suve.
Viivuks sest avastusest murt,
märkasin alles, mis mangit.
Tundsin: mu süda oli kurt,
laubale kortse oli hangit...
152
SÜGISENE 1
Haistan lillelõhna veel lauseis,
sõnus, mis ühinend kimbuks,
väriheina värinaga põimit.
Tahan, et värssi sest imbuks
väljendusis kaudseis,
koena kangaks mis lõimit,
mis juba märtsis
varjusurmast ärkas ...
Kas see sügisel närtsis,
mis varakevadel tärkas?!
Kas kõik kooldus ja murdus
septembri tuules ja tormis?!
Või on taimede kurbus
väljendund säärases vormis? ...
Vaata! kuidas õis peidab pisart
kastelist ripsmeis niiskeis ...
Sügise koltund muret
lehile langend on piiskes.
Midagi õhku on kisat
igale, ise kes puret,
midagi heliseb kõrvus ...
On see ehk linnulaul? Kuula!
Salmis veel kevadine õrnus,
sügis mida välja ei tuula? ...
Või on tormide vinged,
mida leinamarsina tajud?
153
Viimased surmaeelsed pinged,
mille järel kokku kõik vajub?
Endasse tõmbund kui urni,
minagi sukeldund leina . . .
Murul lapsed mängivad kurni,
tallates sügiseheina . ..
SÜGISENE 2
Kui päevade invaliidid
amputeerit käte ja jalgega
roiskumise karkudel öhe end lohistavad;
kui varavalgega
ämblikkude niidid
võrkantennidena kaduvusest sosistavad,
raskund hommikuses kastes,
ripuvad põõsaste mastes,
hinge valjuhääldajasse sisendades
sügise nukrust ja kurbust:
kas su süda siis kisendades
põues ei taju kõigi päevade urbsust? . . .
Kas sa ei tunne siis suulael
üksinduse mõrkjat kibedust,
mandumise imalat maitset,
kurku et nööriks nagu pael,
kui sügisteede libedust,
ilma et su käsivars tajuks mu kaitset,
tundma pead liikmetes tuimust
ja silmades üllatavat kuivust? . ..
155
Pole pisaraid isegi!
Astud kui üksi, tardunud, kuhtund,
vaatad, kuis äsja meri vahutades
mured kõik kaldale uhtund,
tunned, kuis puhang, iga pisemgi,
meelekohti hõõguvaid jahutades
sisendab ajutist kainust,
kui kannad üht soovi, ühtainust:
veel kevadel armununa tulla
näha Napolit kord... mitte surra .
Kui nii mõtete jaaniussid põlevad
tähtedena sügisetaevas,
tunne siis: astume mõlemad
ühises südamete vaevas!...
156
SÜGISENE 3
Põldude põrand on puhtaks pühit
päevade kulunud luuaga.
Südames nurmede haigutav tühik,
koristet saagiga, valmind mis põuaga.
Niitnud mis vikat, ju riisund reha,
kistud põõsad, puudki alasti.
Saabund sügis, pole midagi teha
uduga, hallaga, nõnda kui vanasti.
Vihmad ja tuuledki maad nüüd laastand
väljadel lõõtsuva tormiga.
Sellest kas loomingki ikaldusaastal
piirdund on ibeda, vähese normiga?
Ei mu külvist pole hästi võrsund
tera, mis mulda pand kuivaga.
Vihmata vili liig ruttu kõrsund,
varakult valminud tuumaga tuimaga.
Näen, kuis rõukude luukered roideid
pleegitavad laibaliku rahuga.
Viljapeksumasina kaebeid-oigeid
kuulatan, saaki näen vähese mahuga.
157
Kartuliväljade vaod kui roostes
pääliste närbinud pärjaga,
tõttavad kuhugi, rööbiti joostes,
sädeldes hommikuse märjaga.
Tunnen siis mõtete paralleele
suunduvat orase riviga.
Tuksatab midagi ununut meele,
kohtan kesk põldu kui tuttava kiviga . ..
HILISSÜGISENE
Karge hommik. Kastehaljas
astumiseks rada.
Väljub üksik pilvekaljas,
tuules purji kada.
Läbi rooste, sügiskolla
kannan loomisrõõmu.
Mulle — olla, mitte olla
mahub ühte sõõmu.
Ei mind heidutada suuda
aeg, kus rõõm nii kasin.
Ei mu meelteskaalat muuda
taamal hundav masin.
Rukkihaki vaikne nukrus
koondab vihuks mõtteid.
Järsku päike hinge kukkus,
läbistades tõkkeid.
Puhub tuul mu ümber uljalt,
heiskab uusi rünki.
Pilvi õhuline tuljak
ruumi jätab lünki.
Mõtlen: millega küll päästan
päeva tühja loosi?
Kõige kaduva kas säästan
nagu napi voosi?
159
Kuulan ise, kuis ma vestlen,
kõigega, mis liikvel.
Kõik mu ümber, mina keskel,
aastast-aasta kiikvel.
Päev tõi kutse — telegrammi,
tund toob vastse viisa.
Vahel vaguni ja trammi
ajast vast ei piisa.
Kuulan: taamal vedur huikab,
jaamast jaama rühib.
Ratta rütm kel veres tuikab,
eest see eilse pühib ...
VÄRSS RAJUS
Tuul, tuul, tuul
põsil täispuhutuil lõõtsub,
meri vahusel suul
raevutseb, ägab ja õõtsub.
Kes sääl sõõrutab pilvi
vettind-raskeid udaraid?
Sügispiits lööb vastu silmi
vihma raskeid kugaraid.
Kes sääl rünki üles ajab?
Mõni kohutavalt must.
Ainult vett sest valget sajab
vastu akent, vastu ust.
Rebib käega, rebib kahel
oksi puielt, koltund lehti.
Ja siis nutab iili vahel
üle kõige, mis siin tehti.
Vangub mandunud ja pehkind
maja tervikuna, katus
järsku kaob, mis seinu ehtind ...
See on tormi ulguv matus.
Kes nüüd kaotand, kes on võitja?
Sattund vallutamishoogu,
olen ise tormis sõitja,
kõik, mis ees, saab niidet loogu.
161
Rebin rütmi, rebin riimi...
Vilista tuul, kutsu abi!
Ei mul anna tundeliimi
traaviv peegasuse kabi.
Paiskan segi luulereeglid,
lendavad kõik read ja stroofid.
Asetan kui kõverpeeglid
mõned liigsed apostroofid.
Murran lauseid, murran sõnu,
mõtte, tunde hapraid konte.
Täielik et oleks mõnu,
maalin kujundeid kui tonte.
Haaran võrdluse vast mõne
nagu sissemurdja kõrist,
nii et võimatuks saab kõne
hingetõmbeks avat sõõrist.
Amputeerin värsijalgu,
kõrvaldades terveid liikmeid.
Kutsun kõiki siia taigu:
hävitus et edas’ viiks meid ...
162
SÕIT ENDAST
Jälle saabund oli sügis,
jaamas inimesi trügis, —
päikest näol, veel veidi põues.
Miski minema mind mangus,
miski tarretas ja hangus,
rajuvihma puistas õues.
Polnud ühtki, kes mind tundis,
ei tea ise, mis mind sundis,
kaasa meelitas ja kiskus.
Ei ma näinud ühtki kättki
mulle lehvitamas rätti,
kiirrong lõunasse kui viskus.
Tundsin ainult mingit rõõmu,
hingamise ablast sõõmu,
jaam kui jaama järel vuras;
mingi raskus vajus seljast,
kui mu enda tuhat-neljast
vedur tõttas ratta punas ...
VaataPASOJ
ĈE
PORDEGOJ
RDAMO AG
BERNARDO
OJASONO...PASOJ
ĈE
PORDEGOJ
RDAMO AG
BERNARDO
OJASONO
Tria kaj kvara akloj
PASOJ
ĈE
PORDEGOJ
DRAMO AG
BERNARDO
OJASONO
Tria kaj kvara aktoj
Ĉiuj rajtoj rezervataj.
Presita en Tallinn, „Kiirtrükk“, Rüütli 4. 1939.
Tria akto
4-a sceno.
Luksa salono. La tirano kaj lia ministro sidas.
La ministro.
Sed tia-kaze restus
ĉi-ago sen la baz’?
La tirano.
Ne Korsarujo kvestus
por la Pluguja blaz’ ?
La ministro.
Nur se l’ arme’ megala
rapidus en Pinguj’,
sed tardo je l’ realo
us fat’ por Megaluj’...
La tirano.
Ne. Tamen u l’ proklamo
por Korsaruja mask’ —
ĝi estus avantaĝo
por ni eĉ dum fiask’.
La ministro.
Sed nun pri tiu ligo
kontraüa je l’ milit’ ?
La tirano.
L’ ĉefulojn jen pendigu
je 1’ arboj kun steril’,
1’ adeptojn sed tirigu
la ĉarojn kun 1’ armil’.
La ministro.
(Ekstaras.)
Jen os por via diro
plenumo, granda sir’.
(La ministro eliras. La tirano prenas leterojn
ka j rigardas tiujn.)
La tirano.
Lau la informoj trema
nun estas Plugistuj’
k’ truparo mia trena
por brila Megaluj’.
Sed la okazoj montaj
as subaj ai futur’
kaj la detaloj monstraj
sub stampo de obskur’.
Cu La popol’ skuinta
la jugon for de 1’ kap’
ne estas iel finta
k’ rebata ai 1’ atak’?
Turmenta as atendo
ai 1’ historia fakt’...
Do u konträü 1’ ofendo
amuzaj rim’ kaj takt’.
(La tirano glavinge batas ai la planko. La servisto eniras.)
La tirano.
Jen estu en 1’ salono
aktoroj kun deklam’
(La servisto eliras.)
4
k’ rapido la impono
ai 1’ spado de 1’ megal’!
Sed kial fantazio
min helpu dum ĉi-hor’?
As ja armeo mia
Pluguje por trabor’ ? ...
(Oficiro eniras kaj salutas la tiranon.)
La oficiro.
Ho granda siro, garda
mi as por via fam’,
ee se paremco karna
mi as ai Pluguj-klan’.
Petegas mi, ke juĝu
ne mi ai mia frat’
servinta ai Plugujo
nevole per la spad\
(La tirano jetas la lancon eele la ofieiron.)
La tirano.
Vi gardu vin k’ Plugujon —
ne ai megala flag’...
(La oficiro vundatas kaj falas mortanta. La
tirano frapas glavinge ai la planko. Du servistoj
eniras kaj trenaĉas la korpon ei la salono. Alia
oficiro eniras kaj enkondukas Karaltan.)
La oficiro.
Ho sir’, viä malbeno
ŝin portis ai en 1’lum’.
Jen ŝia as posteno
ĉe 1’ pordo ,,Por Krimul’“.
Ŝi as indiferenta
je Megaluja glor’ —
do ŝi as insolenta,
tro kulpa por la pord’.
(Pro man-signo ag la tirano, la oficiro eliras.)
5
La tirano.
(Al Karalta.)
Vi diru — vi as kiu?
Karalta.
Kondämnita por mort’.. .
La tirano.
Do vi ne u kun timo —
min premas sama sort’...
Verdikt’ ag historio
as kontrau mi k’ abort’.
Karalta.
Kun la gepatroj migra
mi is ei Korsaruj’,
dum mi infane pigra
port ata is per uj’.
Nin en Pluguj’ akceptis
neriĉa la ruran’,
unua kiu plektis
por mia melodram’.
Milito inter-venis
ka j; 1’ armiloja tint’.
Sur batalej,’ mort-svenis
la paĉj’ kaj11’ bon-farint’.
Georfoj ploraj restis
k’ vidvinaj iĝis du,
sed jen Plugujo festis,
kun tondro de vivu’...
Post tio Rok-Montaro
is hejrno por la panj’.
Ŝi mortis akapara
ai 1’ montanoa am’...
La patro Korsaruja
kaj paĉjo sur Rokar’,
patrino jen Pluguja
kaj ŝi por mia kara’...
6
Mi spertis, ke gehomoj
bon-faraj;, murdaj as —
ne gesis, ke ĉi-roloj
diversas jen pro ras’.
Min gvidas hom-bezono —
ĝi estas la preta’
por trakti homon homo
malgräii la lingv’ kaj pra’.
Per kanto mi trabantis
ai la kaptita hom’,
dum tiu kondukatis
tra V malbenita pord’.
La tirano.
Sed se us kondukota
eĉ mi tra la portal’?
Karalta.
Mi us por vi kantonta
eĉ malgraŭ sanga fam’...
Ĉar eĉ en la valaĵo
en 1’ aita Rok-Montar’
vin sekvas la taksaĵo
ag hejmo de vulgar’.
La tirano.
Ĉu as jen hejm’?
Karalta.
Se ie as
azilo kontraŭ ĉas’
k’ averto en krepusk’
pri la embusk’.
Is en domet’
ĉe la pordego-stret’
k’ argila la kaban’
por la ruran’.
La tirano.
Cu vere? — Vi as ruza?
Karalta.
Hom-mond’ as malsekura
pro T amo ai si mem —
eĉ per la man’ karb-bruna
priŝirmus min fidel’...
(La tirano batas glavinge ai la planko. La oficiro eniras.)
La tirano.
(Al la oficiro.)
Por la rilego
ŝi piu postenu
ĉe 1’ krim-pordego.
(La oficiro elkondukas Karaltan.)
La tirano.
Cu vere ec prokrasta
as la artista trup’?
Cu ĝi ne estas gasta
ĉe mi por ĉi-okup’?
(La aktoroj eniras kaj riverencas.)
La unua aktoro.
Aktivu, Megalujo,
la lando sen malsat’!
Masivu, tiranejo,
la domo por rabat’!
Pluvivu, ho tirano,
mil-jare por bonstat’!
La tirano.
Kaj as jam sato
da tiu plaüdo! —
Ec estu gako,
sed sen la fraüdo!
8
La dua aktoro.
Migrante
as montoj ne tre alte
voj -rände.
Dometoj sin prezentas
poplare.
Renkontas mi ruranon
salute.
Preteras min knabino
ridete.
Popol’ as nekonate —
megale aü plugane —
por mi as tut-egale,
as kiu ame.
Eksonas kant’ kampare,
vespere.
Min gravas, ke trompeme
ne u man-preme.
La tirano.
Megale aü plugane?
Cu tutegale?
La dua aktoro.
Silento
as super la kampo
kaj tie rompita
as la rikolto
ai la tritiko.
Faskaro
as en la malordo
kaj inter la faskoj
kadavroj-soldatoj
as en embuskoj
kun kaskoj
sur la kap-ostoj.
Lancoj
malbone tenataj
as ĵeto-pretaj.
Teriĝas okuloj
kun la atendoj —
neniam videblaj
as celatendaj.
Seminto
as rikoltanto,
sed kun malamo
por sia agro
sub cerealo
por pano.
Panjo
pro karesemo
is kun jubilo
Ŝi as malbeno
por kara filo
de sia sino.
Forgeso
as prema sen ĉeso
kaj ekas meso
ag vent-progreso
pro la opreso,
osteco.
La tirano.
As malfeliĉo ...
Jen kvazaŭ kriĉo . . ,
La unna aktoro.
Rivero sin elverŝas
ei la trolia font’,
ŝoseo ĝin transversas
per la betona pont’.
Gehomoj ŝatas bani
sin en la klara flu’,
amantaj koroj klami
ai firmamenta blu’.
Knabin’ surponta diskas
sort-florojn al migrul’,
vägist’ neriĉa riskas
pro 1’ belo de 1’ gratul’.
Hazarde kaj kun volo
malekos la vojaĝ’,
kontenta pro la rolo
os iam olda aĝ\
La tria aktoro.
Flustras vetero aŭtuna
super 1’ urbego nebula . ..
Sur la flavo ĝardena
rampas limako senreva .. .
Ene je 1’ bril’ arenoa
ekas batalo heroa . . .
Kisoj ag Kanjo as foraj,
senmoraj . ..
Benoj ag panijo nelokaj,
sed motaj...
Devizoi ekas validaj
pro la korpoj rigidaj,
Leonidaj ...
Belas sur frunto tre pala
venko al 1’ morto ne ana ..
La tria aktoro.
La verd’ nord-lande,
momente
is hejm-boske.
Talio arde,
nedaŭre
is karesate.
Folioj are
kaj flave
as kirlaĵe.
Memoroj kare,
dolore
as restaĵe.
Tavoloj blanke
kaj ĉarme
os kovrante.
Forgesoj flege
kaj nege
os neĝ-tege.
La dua aktoro.
La neĝa dezerto senfinas
eĉ ŝajne sur la horizont’,
homoa loĝejo videblas
nenie je la vasta front’.
Skianto vojaĝa kõnstatas
pri 1’ vero kaj la vesperiĝ’.
Ĉiele la steloj eklumas,
pludaüras la skio-dediĉ.
Apenaŭ li stelojn rimarkas —
lin vokas la voĉo de hom’,
klarigojn ai li ne donas,
sed nomas lin per la nom’.
Ne dubas li pri la invito
sur tiu neĝa eben’.
Tro multe li plue rapidas
laü la danĝera teren’.
Ja voko ag hom’ as malofta
sur tiu senhoma pejzaĝ’ —
as tie luparo senvokta
kaj rabo-birdaro per saĝ’.
Ĉi~neĝe videblas best-spuroj
kaj signas pri murdo-vojar’,
malsate sin trenas kriĉ-hurloj
k’ insistas pri 1’ genta bizar’.
K’samtempe sonadas hom-voko
por la malruza skiant’
k’ reale ĝi as nur provoko
kaj zorgas pri la proviant’.
Sur neĝa ebeno nokt-verte
eraras la sola skiul’ —
ne gesas li, ke ĉi-dezerte
as trompa eĉ la stelo-lum’.
La tirano.
Jen ŝajne hom-naturo
inklinas ai obskur’...
Tro multe da ŝparemo
ai primavera tem’...
La inina aktoro.
(Kun gestoj.)
Beato en vivo-turment’,
ĉu as ĝi nur elokvent’?
As ĝi jen! —
En vento-trem’
as la harar’,
diadem’.
Jen ĝi as! —
Man’ kun hast’
sin levas ai mia
brust-vast’.
As ĝi jen! —
De 1’ mara fon’
flugas la mevo
kaj, alcion’.
Cu vere 1’ teren’
ampleksas ai 1’ Eden’ ?
As ĝi jen! —
Brako-lian’
as ĉirkaŭ mia bust-rand’.
Lipoj de Manjo-cejan’
flustras pri mara naĝ-ban’.
Grando de 1’ akvo-savan’
pretas por nia am’.
Cu vere Sorto-Titan’
as forca nur kapitan’? —
Manjo gracia je kan’
prenas ai mia man’.
Silenta ondo de 1’ strand’
atingas ai mia pland’
kaj ai Manja gland’.
La tirano.
Sen la aklam’
u fora la ĝazband’!
(La aktoroj riverencas kaj foriras.)
La tiraino.
Por mi as la popoloj
kaj regionoj, vast’,
tarnen je Manja kolo
ĉi-ĉio as balast’...
Jen prenu tiranaon
k’ ai imperia drast’ —
redonu junaĝaon
k’ ai herboj; por fantast’...
Sed historio denta
jen mia verko as —
nur tiu dokumento
de mi ne u por bas!
Do haste u katena
Pinguj on la arme’
de mi kaj, ah! reveno
ai 1’ temo por la ve’...
(La tirano batas glavinge ai la planko.
servisto eniras.)
La
La tiramo.
Por la amuzoj
aliaj muzoj!
(La servisto eliras.)
Sed ai la regno
sur glavo-degno
submeto vazojn
k’ aliajn bazojn!
(Ekaüdeblas muziko,
ĝante.)
14
kiu laŭtiĝas proksimi-
5-a sceno,
La pordego ,,Por Krimuloj“. Karalta.
La voco de 1’ urbo.
Panon
pripromesitan
ka j, Plugistian!
Pacon
la gren-abundan
kaj venk-korundan!
Edzojn
la prisanantajn
kaj subtenantajn!
La voco de ekstere.
La pano restis
en Plugistujo,
pri paco petis
jen Megalujo,
la edzoj mortis
en la fremdujo.
La voco de 1’ urbo.
Virinoj malfortas,
infanoj formortas,
la viroj mankas ...
Ho kio savas ?
La voco de ekstere.
Renversu povon
de la tirano
kaj de la mono!
Nnr man-laboro
u rega rolo
por sat’ kaj bono!
15
Karalta.
Por savo voĉoj ...
Kun regulao
de la horloĝo
Sortoaj pasoj.
6-a sceno.
Luksa salono. La tirano sidas kaj legas leterojn. Eniras la kuriero kaj donas leteron ai la tirano.
La unua kuriero.
iSklavujaj hundoj saltas
arbare je Longval’
k’ iliaj mastroj alton
envias ai Rokar’.
Sed Megaluj’ rebaton
preparas por 1’ atak’,
kompletan forbalaon
ai 1’ tribo kun bisak’.
La tirano.
Eĉ hundojn de 1’ sklavaro
mort-ĵetu kontraŭ arb’
sur nia nur kamparo
kaj sankta por megal’.
Sed vi vajn sklavojn ligu
je 1’ haroj kaj la man’
kaj tiam jen bruligu
kun tuta ĉi-arbar’.
(La unua kuriero eliras. La tirano eklegas la
leteron ricevitan. La dua kuriero eniras kaj donas
leteron ai la tirano.)
La dua kuriero.
Al 1’ popolaĉ’ surstrata
jen fremdas ĉia takt’,
pasinto megal-faka
kuj 1’ imperia fakt’.
16
Agnoskas ĝi nur ĝuon
kaj ai komforta stat\
sed filojn de 1’ patrujo
ĝi traktus per masakr’...
La tirano.
La stabo garnizona
adaptu sin ai 1’ strat’ —
1’ publikon igu drona
en ĝia sango-flak’.
(La dua kuriero eliras.)
La tirano.
Pluganojn mi atakis
k’ ilia as la venĝ\
megalojn mi dorlotis
kaj helpis pri ascend’.
Ĉu vere mi preferu
do ai 1’ megala gent’ ? —
As danke ja kolero
por amo kaj turment?
(La tirano eklegas la leteron ricevitan. La tria
kuriero eniras kaj donas leteron ai la tirano.)
La tria kuriero.
Sklavaro forpelatas
per tro mult-kosta venk’
kaj megalar’ etapas
ai 1’ metropol-tegment’.
(La tirano lance mortigas la trian kurieron.)
La tirano.
Jen mortu pro 1’ kuraĝo
por porti ai 1’ mesaĝ’,
ĉar lasta la etapo
jen mia as torak’.. .
(Batas glave ai la planko. La servisto eniras
kaj eliras.)
17
Selumu ai ĉevaloj! —
Mi diktos ai 1’ sklavar’
ei megaloj k’ pluganoj
por cindroj kaj tiar’. . .
7-a sceno.
La pordego ,,Por Krimuloj“, Karalta. Frapoj
de ekstere ai la pordego aŭdeblas. ŝi rigardas tra
la vazistaso.
Karalta.
Necesas rajtigilo
de la tirana moŝt’
aü tiu signalilo
sub la armea kloŝ’.
(Karalta malfermas la vazistason kaj mano
donas ai ŝi paperan rajtigilon.)
Ju.
(De malantaü la pordego.)
Mi estas jen heroldo
de la reganta stab’
armea kun la solvo
por paco kaj la spad’.
(Karalta malfermas la pordeton, kiu as en la
pordego. La heroldo eniras.)
La heroldo.
La kapo dehakitas
per riskoj de 1’ plugan’
kaj paco kontraktitas
sur skalpo de 1’ tiran’.
Regantas komitato
ei la soldata kler’,
ĝin helpas aparato,
ei 1’ laborista ver’.
18
Komunas la trezoro
por produktanta klas’
ik’ estonte mankas ploro
kaj ĉia ajn tatras’. . .
Kvara akto.
1-a sceno.
Nokto. La pordego ,,Por Krimu'loj“.
Alvenas soldato.
Karalta.
La soldato.
Pluvivu fratao
kaj ĉi- just ao —
Karalta.
kaj la ĝuado
ai 1’ egalao.
La soldato.
Malfermu por imort-iroj
ag intaji nobelar’
kaj riĉaj la geviroj
nun troaj por fratar’.
(La soldato reiras. Karalta malfermas la pordegon. Oni kondukas katenumitajn arestitojn tra la
pordego.)
Karalta.
Ho aro kondamnita,
diirektas vin malben’
de negaji la efikoj
gepatraji k’ de vi mem.
19
Nun super makadamoj
densiĝas la ombrar’
de troaj 'la memamoj
ĝis nokto de ponard’.
Sed dum mateno transa
lumados la juĝej’
de Cio-Povo lanca
prizonon k’ ai la hejm’...
La kondukisto.
(Al Karalta.)
Ne diru vi kompaton
ai la damnita ar’ —
ĝi faris ekspluaton
k’ mizeron por fratar’.
La alia kondukisto.
(Al Karalta.)
Se vi piu plendus
pri 1’ kanibaloj,
vi us adepto
a'1 tiuj faroj . . .
2-a see no.
Mateno. La pordego ,,Por Krimuloj“. Karalta.
Grupo da gelaboristoj kun ŝpatoj, pioeoj kaj martelegoj, venas kaj iras tra la pordego.
Unu ei la gelaboristoj.
Pluvivu fratao
kaj ĉi-justao —
Karalta.
kaj la satao
kun 1’ egalao.
(Nõva grupo da gelaboristoj kun la samaj laboriloj
venas kaj iras tra la pordego.)
20
Unu ei la gelaboristoj.
Pluvivu fratao
kaj ĉi-justao —
Karalta.
ka j la ĝuado
ai 1’ egalao.
(Alvenas inspektisto. Karalta fermas la pordegon.)
La inspektisto.
Pluvivu fratao
kaj ĉi-justao —
Karalta.
kaj la satao
kun 1’ egalao.
La inspektisto.
Bonordas ja modelo
ĉe 1’ pordo por la hojl’,
sed nevidebla relo
kondukas min ai 1’ sojl...
Karalta.
Ĉu tio ne as tedo —
dum tuta la diurn’
mi estu nur ripeta
ai sama la nokturn’?
La inspektisto.
Permesu, ke mi kisu
vin en Ripozo-VaP.
Ĉi-sekve vi solistu
por via ideal’.
21
Karalta.
Kun la kritik’, poeto
mi as por la hämar’ —
ne taŭgas subaĉeto
ai homa la vulgar’...
La iraspektisto.
Ja aparato rega
jen zorgas pri 1’ bonstat’
k’ ni u nur plenumegaj
ai nia labor-task’?
K’ ripozon dum la paüzo
ni ĝuu kun kisad’
k’ samtempe ni aplaüdu
ai 1’ rego ag la frat’ ?
Karalta.
Sed tia malleviĝo
ĝis rolo ag maŝin’
por mi as humiliĝo
k’ insulto por 1’ anim’. . .
La inspektilsto.
Mi vin avertas vere
pri rolo de ,,anim’“.
Ĉi-kaŭze as danĝero
por vi pro ĉi-reĝim’. . .
(La inspektisto foriras. Frapoj ai la pordego
de ekstere aüdeblas. Karalta rigardas tra la vazistaso.)
Ju.
(De malantaü la pordego.)
Ni estas delegitoj
de 1’ anoj ai la rur’,
22
de kiuj forrabitaj
bienoj as k’ sekur’
kaj kiuj mem servutaj
as en ĉi-rabitaĵ’
kun nomo „Instituto“
komika por vilaĝ’.
Ni volis prierudi
ai 1’ ĉefo de ĉi-land’,
ke 1’ urbon li ne trudu
ai 1’ ruro por la strang’,
ĉar ai 1’ urbano plaĉas
fabrik’ k’ subad’ ai skem’
dum la rurano ŝatas
memagon en bien’,
ai ĉaso en abraroj,
marĉando en foir’,
grimpado sur montaroj
k’ ag kampoj panegir’.
Karalta.
Ja plej unua ŝtupo
ai 1’ degno de la vir’
as seno je la jugo
bovoa por plug-tir’.
Ne nur tra ĉi-pordego
vi iru ai la ĉef’ —
1’ ĉefoa pord’ as rega
sinistre je ĉi-stret’.
3-a sceno.
Matena krepusko. La pordego ,,Por Krimuloj“.
Karalta. Alvenas soldato.
La soldato.
Pluvivu fratao
kaj ĉi-justao —
23
Karalta.
kaj la ĝuado
ai 1’ egalao.
La soldato.
Malfermu por mort-iro
ag anoj ai ,,Ĥimer’“,
konspiro kun rapiro
kontrad Fratuja ver’.
(La soldato reiras. Karalta malfermas la pordegon. Oni kondukas katenumitajn arestitojn ai la
pordego. La trupo haltas.)
Karalta.
(Kantas, ludante kord-muzikilon.)
Pro sia speco, viva
nur povas i spirit’,
per ruĝo mateniza
inspiri ai elit’.
La arestitoj.
(Pluiras.)
La rid’ historioa
03 pri la katenar’,
la ŝtormo sablaroa
rikana pri 1’ kaĝar’.
Karalta.
(Kantas, ludante kord-muzikilon.)
Ĝis ŝvelas ond’ maroa
k’ konsumas al 1’ bordeg’,
ĝis vento montaroa
renversas al bareg’ —
ias logo liberoa
por spiti al 1’ katen’
k’ imit’ al flug’ agloa
por vivo kaj mort-sven’.
24
4-a sceno.
Tribunale. Karalta. Armitaj, kondukantoj-gardantoj por Karalta. La iama inspektisto.
La iama inspektisto.
Ŝi estis propaganda
por bari ai T prosper’
venk-ira en ĉi-lando
por ke ne u mizer’.
La juĝisto.
Fraŭlino, vi as kiu?
Karalta.
Pordista por „Krimur“
k’samtempe poetino
por la kritik’ k’plezur’. . .
La juĝisto.
Fraŭlin’, eĉ nin amuzu
per ĉi-kritika art’ —
necesas pro ĉi-ruzo
motivo por la ĉart’.
Karalta.
(Kantas.)
Prikatenita
mi is en kel'
kaj super tiu
en la kastel’
is pridancanta
la rond’ ei mõnd’
la ĉefan valson
ei vivo-ond’.
Sed en humido
de 1’ nokta kel’
is lumo brila
nur ei la ver’.
25
La juĝisto.
Por nekompreno
ag mi kaj skol’
La alia juĝisto.
k’ por pend-rimeno
por ŝia koi’...
Karalta.
(Kantas.)
Ce riverego
sen ia rif’
mi vivon nega
is pro soif’.
Min is deporta
de la basen’
kun mort-eskorto
magra azen’.
Sur la dezerto
ĉe roka mont’
mi estis ĉerpa
ei klara font’
ai akvo pura
por mi k’ azen’
kontrad torturo
ag la seren’.
La juĝisto.
Do alkvo jena
en ĉi-river’
is kun veneno,
por la holer’?
Karalta.
(Kantas.)
Gren-kampo-meze
dum la rikolt’
malsato-peze
is eĉ la mort’.
En la pereo
mi kasis min
konträü la veo
en kard-ravin’.
Per vivo-pano
ei la kardar’
min is nutranta
sovaĝa man’...
La juĝisto.
Cu la gren-kampo
ne as Fratuj’?
Karalta.
Pii multe taügus
ja Plugistuj’?
(Paüzo.)
La juĝkto.
Por ĉi-reĝim’ kritika
sed estas sikari’
aü perfidul’ predika
por sia pilori’.
(Al la gardantoj.)
Tra 1’ pordo ,,Por Krimulo“
irigu siu ai 1’ strand’,
alie ĉi-ruzulo
danĝeras por ĉi-land’.
Karalta.
Liberas do elmigro
ei la Fratuja lim’!
La ĵuĝisto.
Eĉ migro kun rapido
pro sav’ ai ĉi-reĝim’!
(Oni rapide elkondukas Karaltan.)
5-a sceno
Oni kondukas Karaltan ai la pordego ,,Por
Krimuloj“. La armita pordegisto malfermas la pordegon.
Karalta.
(Haltante.)
Pluvivu fratao
kaji ci-j ust ao —
Ita pordegisto.
ikaj, la ĝuado
ai 1’ egalao.
Karalta.
Nur la aktoroj plebaj
as ni per vivo-aĝ’
ĉe 1’ muroj kaj pordegoj,
teatra dekoraj’.
Nur dum momentoj trefaj
ni iloj as en man’
ai la aktoroj ĉefaj
por sceno j ka j reklam’.
Sed tiuj grandaj dronas
ai en epoka mar’
k’ iliajn ordojn nomas
ontulo por mokar’.
Nur dume por ni gravas
kontenta konscienc —
ĝi estas, kiu savas
nin de anim-atenc’.
Jen super ci-ruinoj
en sablo kaj sub hum’
spikaroj! flavos brile
pro V orizonta sun’. . .
Kaj dum rikolto-festo
kun kantoj kaj dancad’
28
avertos vilaĝestro
pri 1’ elfosita krad’...
Ci-tempe Di’ dejoros
k’ unike Lia leĝ’ —
bonfaru ai kunhomo
kompate kaj pro dec’.
Sed ĝis la temp’, hom-gento,
jen via as sufer’ —
vin tordas hajlo-vento
ei la maljust’ k’ koler’
kaj flegas muz-poemo,
la junuloa bei’,
natura la ĝardeno
kaj ikredo ai Ciel*.
(Oni kondukas Karaltan tra la pordego.)
6-a sceno.
La pordego, kiun oni nomis ,,Respublika“. La
armitaj pordegisto kaj militistoj.
1
Lja pordegisto.
Ribelo ag la ruro
ŝiegas ai la urb’,
en ligo kun Plugujo
gi monstras por ĉi-burg’...
(Frapoj de ekstere ai la pordego aüdeblas. Oficiro rigardas tra la vazistaso, kiu as en la pordego.)
La oficiro.
Vi estas jena?
Ju.
(De malantaü la pordego.)
La kurier’
de la sieĝo
kun pac-leter’.
29
(Pro man-signo ag la oficiro, la pordegisto
malfermas la pordeton, kiu as en la pordego. Eniras
rurano tenanta blankan flagon kaj iun paperon.)
La rurano.
(Donante ai la oficiro la paperon.)
Gi as averto lasta
pri neg’ ai 1’ rur-postul’.
La muro renversata
os sekve de 1’ kalk ui’.
Leteron-ĉi transdonu
ai 1’ ĉefo por ĉi-vast’!
La oficiro.
Postulon-ĉi ne konas
1’ soldata sed fatras’?
La rurano.
Al 1’ grenaj „Institutoj“
unne malkonstru’
k’ kompleta rekonstruo
ei 1’ etbienoj. Du?
Sed trie as forigo
ai 1’ fio de la urb’ —
la aroj da maŝinoj
por grandfareja zum’ —
pro kiu klaso-plago
k’ malamo ai liber’,
pro kiu estis rabo
ai 1’ ruraj hejm’ kaj bei’.
(La oficiro dispecigas la paperon kaj ĵetas
teren la pecojn.)
La oficiro.
Mi as akcepta
ai pardon-peto,
ne ai obĵeto.
Do, fratoj, treto!
30
La militistoj.
Fratjo vivu!
(La militistoj mort-pikas la ruranon. La muroj
parte falegas. Aroj da armitaj ruranoj atake enkuregas.)
La ruranoj.
Por hejm’ kaj vivo!
La militistoj.
Perfido! Krimo!
(En la sekvanta batalo, la ruranoj mortigas la
militistojn kaj la pordegiston.)
Kvina akto.
La pordego „Por Krimuloj“. La pordego as
rompita escepte la du fostegojn, kiuj ŝajnas firmaj.
La dometo kaj la muroj as ruinaj. Sablo-blovado
pasadas inter la fostegoj -kaj super la ruinoj. La
ruinoj kovratas per sablo ag la blovado.
La voĉoj.
(fiore.)
La rid’ his-torioa
as pri la katenar’,
la ŝtormo sablaroa
rikana pri 1’ kaĝar’.
La f i n o.
VaataEESTI KIRJANIKKUDE LIIDU
PÕHIKIRI
KODUKORD
AU...EESTI KIRJANIKKUDE LIIDU
PÕHIKIRI
KODUKORD
AUKOHTU MÄÄRUSTIK
EESTI KIRJANIKKUDE LIIDU KIRJASTUS
1 9 2 9
K. Mattiesen'i trükk, Tartus.
PÕHIKIRI
LIIDU ÜLESANDED JA TEGEVUS.
§ 1.
Liidu ülesanneteks on eesti kirjandusliku loomingu
edendamine, kirjandusliku kultuuri tõstmine ja kirjanik-
kude vaimliste ja aineliste huvide kaitsmine. Ühtlasi on
Liit eesti kirjanikkude kutseline esindus.
§ 2.
Nende ülesannete teostamiseks Liit a) annab välja
ajakirju, ajalehti, albumeid, almanakke ja raamatuid, tä-
hele pannes sellekohaseid seadusi ja määrusi; b) kor
raldab koosolekuid ja loenguid kirjanduslikkude, kuns-
tiliste ja teaduslikkude küsimuste arutamiseks; c) annab
kirjanikkudele auhindu, stipendiume ja toetussummasid;
d) võtab oma esindajate kaudu osa kirjanduse- ja kunsti-
loomingu hindamisest; e) asutab kirjanikkude toetamiseks
ja kirjanduse edendamiseks kapitale ja fonde; f) astub
ühendusse välismaade sellekohaste ühingutega; g) astub
välja autoriõiguse ja kirjanikkude au kaitseks; h) val-
mistab sellekohastele asutistele esitisi autoriõiguse ja
kirjanikkude ning kirjandusliku loomingu edendamiseks
j. n. e.
LIIDU ÄSUPÄIK JÄ TEGEVUSPIIRKOND.
§ 3.
Liidu juhatus asub Tartus; tegevuspiirkonnaks on
kogu Eesti vabariigi territoorium.
LIIDU ÕIGUSED.
§
Liidul on juriidilise isiku õigused; ta võib omandada
ja võõrandada liikuvat ja liikumata varandust, asutada
kapitale ja fonde, teha lepinguid, võtta enesele kohustisi,
esineda kohtus nõudjana ja kostjana. Liidul on oma pitsat
pealkirjaga: Eesti Kirjanikkude Liit.
LIIDU SISSETULEKUD.
§ 5.
Liidu sissetulekuiks on: a) iga-sastased liikmemak
sud; b) liikmete, asutiste ja kõrvaliste isikute annetised;
c) sissetulekud Liidu ettevõtetest; d) korjandused jne.
LIIDU LIIKMED.
§ 6Liidu liikmeks võivad olla kõik eesti kirjanikud ja
kirjandusearvustajad, kelle iiikmeks-oiemist seltsides • ja
4
ühingutes seadus ei takista. Liikmete vastuvõtmine või
tagasilükkamine toimub juhatuse koosolekutel ja tähen
datakse iga kord protokolli. Juhatuse poolt mitte vastu
võetud liikmekandidaadid võivad apelleerida peakoosole
kule. Liikme Liidust kõrvaldamise küsimuse esitab pea
koosolekule otsustamiseks Liidu juhatus või vähemalt 1/§
Liidu liikmete arvust.
LIIDU ÄSJÄÄJÄMINE.
§ 7.
Liidu asju ajab: aj peakoosolek ja b) juhatus.
H. PEÄKOOSOLE&.
§ 8.
Liidu korraline peakoosolek peetakse iga kalendri
aasta kolme esimese kuu jooksul. Erakorralisi peakoos
olekuid võib kokku kutsuda juhatus, revisjonikomisjon
või vähemalt y5 liikmete üldarvust. Peakoosolek valib
iga kord koosoleku juhatuse. Peakoosolek loetakse otsustusevõimeliseks, kui temast osa võtab vähemalt y3 kõi
gist liikmeist. Ei tule tarvilikku arvu liikmeid kokku, siis
peetakse sama päevakorraga hiljemalt kahe nädala pärast
järgmine peakoosolek, mis kokkutulnud liikmete arvule
vaatamata 011 otsustusevõimeline.
§ 9.
Peakoosolek valib Liidu juhatuse ja revisjonikomis
joni, samuti ka komisjonid Liidu eriliste ülesannete täit
miseks; kinnitab tegevuskava ja eelarve, stipendiumide,
5
toetusrahade ja auhindade andmise instruktsioonid ja
aasta-aruanded; määrab liikmemaksu suuruse, otsustab
kapitalide ja fondide asutamise, liikumata varanduse
omandamise, müümise ja pantimise, liikmete väljaheitmise,
põhikirja muutmise ja Liidu üksikute ettevõtete tege
vuse lõpetamise. Peale selle võetakse arutusele ja otsus
tamisele erakordsed ettenähtamatud küsimused, mis ju
hatuse poolt päevakorda asetatud kas enese, revisjoni
komisjoni enamuse või x/5 liikmete algatusel, kui vii
mased seda nõuavad oma allkirjadega.
§ 10.
Otsused põhikirja muutmise, Liidu ja tema tegevuse
lõpetamise ja liikmete väljaheitmise kohta tehakse 2/3
kokkutulnud liikmete häältega; kõigil teistel kordadel
liht-hääiteenamusega.
§ 11.
Hääletamisviisi valimistel ja otsustamiste! määrab
peakoosolek ise.
§
12.
Peakoosoleku kokkukutsumisest antakse liikmetele
teada kirja teel või ajalehtede kaudu hiljemalt 14 päeva
enne kokkukutsumise päeva.
Märkus: Teadaandes tähendatakse täpsalt
a) peakoosoleku kokkukutsumise päev ja tund,
b) ruum, kus koosolekut kavatsetakse pidada,
c) otsustamisele tulevad küsimused.
6
B. LIIDU JUHATUS.
JŠ 13.
Juhatuse hooleks on: üldine asjatalitus, varanduse
valitsemine, jooksvate asjade õiendamine põhikirja ja
peakoosoleku poolt kinnitatud instruktsioonide ja antud juhtnööride piirides ning Liidu esindamine.
§ 1«.
Peakoosolek valib juhatusse üheks aastaks vähemalt
5 liiget ja nende kandidaadid. Juhatuse liikmed jaotavad
ametid eneste vahel vastastikusel kokkuleppel. Juhatuse
koosolekutel tehakse otsused liht-häälteenamusega; häälte
poolenemisel annab esimehe hääl ülekaalu. Juhatuse
koosolekud on otsustusevõimelised, kui neist osa võtab
vähemalt üle poole liikmeist, nende seas esimees või
selle abi.
REVISJONIKOMISJON.
§ 15.
Revisjonikomisjon, mis koostub vähemalt 3 liikmest
ja on valitud üheks aastaks, revideerib Liidu tegevust ja
annab sellest peakoosolekule aru.
LIIDU TEGEVUSE LÕPETAMINE.
§ 16.
Liidu tegevuse lõpetamise otsustab peakoosolek ja
valib oma keskelt likvideerimiskomisjoni, vähemalt 3 isi
kut, määrab kindlaks komisjoni asukoha ja Liidu asjade
7
likvideerimise korra. Oma tegevusest likvideerimiskomis
jon esitab peakoosolekule aruanded peakoosoleku poolt
kindlaks määratud tähtaegade jooksul ja eraldi sellest
veel üldise aruande likvideerimise lõpul.
Liidu järelejäänud varandus määratakse peakoosoleku
otsust mööda mingile Liidu sihtidele vastavale seltsile,
asutisele või ettevõttele. Varanduse annab üle likvidee
rimiskomisjon.
§ 17.
Kõikidel juhtudel, mis pole ette nähtud käesolevas
põhikirjas, Liit toimib praegumaksvate ja edaspidi välja
antavate seaduste ja määruste järele.
8
KODUKORD
§ i.
Peale põhikirjas ette nähtud juhatuse ja revisjoni
komisjoni Liit valib oma ülesannete teostamiseks veel;
a) Liidu kirjastustoimkonna ja bj ajakirja-toimkonna.
§ 2.
Nende toimkondade liikmete valimine toimub Liidu
aasta-koosolekul. Valitakse üheks aastaks. Valimisviisi
määrab koosolek. Peale allpool kindlaksmääratud liikmelearvu valitakse kummalegi komisjonile vähemalt 2 liikmekandidaati.
R. KIRJÄSTÜSTOIMKOND.
§ 3.
Toimkonda kuulub peakoosoleku poolt valitud 3 lii
get ja Liidu juhatuse poolt palgatud kirjastuse tegelik
asjaajaja.
§
Toimkond valib enesele juhataja ja kirjatoimetaja.
Otsused märgitakse protokolliraamatuse.
9
§ 5Toimkond on otsustusevõimeline, kui vähemalt 3 lii
get koos. Otsused tehakse häälteenamusega. Häälte poolenemisel esitatakse mõlemad arvamused Liidu juhatusele.
§ 6Toimkonna ülesandeks on kirjastatavate teoste valik
ja kirjastamise esitiste tegemine Liidu juhatusele. Kõik
Liidu kirjastusel ilmuvad raamatud vajavad kirjandus
kunstilises suhtes toimkonna heakskiitmist.
§ 7.
Kirjastuse ärilise külje eest vastutab Liidu juhatus.
Talle pole kirjastustoimkonna esitised kirjastamise asjus
kohustuslikud. Ta võib toimkonna poolt soovitatud teo
seid mitte kirjastada, nende kirjastamisega viivitada või
esitatud kirjastamistingimusi muuta.
§ B.
Kõik lepingud kirjastamise asjus teeb Liidu juhatus.
§ 9.
Iga aasta algupoolel peetakse vähemalt üks Liidu ju
hatuse ja toimkonna ühine koosolek, kus üldjoontes kind
laks määratakse lähem kirjastuskava.
B. ÄJÄKIKJÄ - TOIMKOND.
§ 10.
Toimkonda kuulub peakoosoleku poolt valitud 3 lii
get ja Liidu juhatuse poolt palgatud ajakirja tegev
toimetaja.
10
§ 11.
Toimkond valib enesele juhataja ja kirjatoimetaja.
Otsused märgitakse protokolliraamatuse.
§ 12.
Toimkond on otsustusevõimeline, kui koos on vähe
malt 3 liiget. Otsused tehakse häälteenamusega. Häälte
poolenemisel esitatakse mõlemad arvamused Liidu ju
hatusele.
§ 13.
Äjakirja otsese toimetustöö eest vastutab tegevtoi
metaja; toimkonnale alluvad põhimõttelise tähtsusega
küsimused.
§ M.
Toimkond määrab ajakirja kunstilise sihi ja laadi
ja on vahetalitajaks võimalikkude konfliktide puhul tegev
toimetaja ja üksikute kaastööliste vahel. Viimasel puhul
on toimkond apellatsiooniasutiseks, kuhu kaastöölised või
vad pöörduda mõtete lahkuminekul toimetajaga.
§ 15.
Kõik rahaiised küsimused, mis seotud ajakirjaga, kuu
luvad Liidu juhatuse otsustamisele. Nii määrab juhatus
ajakirja aastakäigu poognate ja numbrite arvu, hinna,
honorari ja muud kulud, mis pole jooksvat laadi, nagu
honorar ettenähtud piirides.
§ 16.
Iga aasta algupoolel peetakse vähemalt üks Liidu ju
hatuse ja toimkonna ühine koosolek, kus üldjoontes kind
laks määratakse ajakirja lähem kava ja väljaandmisviis.
11
AUKOHTU MÄÄRUSTIK
§ i.
Kutse-eetiliste konfliktide lahendamiseks Eesti Kir>
fanikkude Liidu liikmete vahel moodustatakse E. K. Liidu
luures sunduslik aukohus.
Märkus : Kas konflikt on kutse-eetlline,
otsustab aukohus ise.
§ 2.
Äukohtust loobumist loetakse E. K. Liidust lahku*
iniseks.
§ 3.
Aukohus moodustatakse iga konflikti puhul eraldi
kolmest liikmest: kummagi poole poolt valitud usaldus*
mehest |a viimaste poolt kutsutud erapooletust.
§ «•
Aukohtu protokollid sailitatakse E. K. Liidu arhiivis,
kui kohtu poolt protokollide saatuse kohta pole tehtud
teist otsust.
12
ÄUKOHTU ISTUMISKORD.
§ 5.
Hüvitust võib nõuda nädala jooksul pärast haava
mise teadasaamist. Aukohus peab astuma kokku hilje
mini kahe nädala jooksu! peale hüvitusenõudja usaldus
mehe pöördumist haavaja poole.
Märkus: Erapooletu on ühtlasi aukohtu
juhataja.
§ 6.
Viimane sõna on hüvituseandjal.
§ 7.
Aukohtu otsus protokollitakse erilehele.
ÄUKOHTU OTSUS.
§ 8Süüküsimus on mõlemapoolne, s. o. kaalutakse hüvl
tuseandja ja hüvitusenõudja süüküsimust.
§ 9.
Aukohus vastab ja fikseerib järgmist:
a) kas on süüdistatav süüdi? ja
b) kui on süüdi, siis millise hüvituse annab?
HÜVITUSEÄNDMISE MOODUS.
§ 10.
Aukohus määrab ja fikseerib oma otsuses hüviiuseandmise järgmisel kujul:
aj suusõnaline vabandus;
13
b) suusõnaline vabandus sõnade tagasivõtmisega;
c) avalik vabandus või avalik vabandus sõnade ta
gasivõtmisega trüki teel samas organis, milles
sündis haavamine;
d) ettepanek juhatuse kaudu peakoosolekule — süüdi
mõistetu väljaheitmiseks Liidust.
ÄUKOHTU OTSUSE AVALDAMINE.
§ 11Aukohus avaldab otsuse istungipäeval.
§ 12.
Kui aukohtu otsus on määratud avaldamiseks trüki
teel ja hüvituseandja pole seda teinud määratud aja
jooksul, siis avaldab aukohtu esimees otsuse hüvitusesaaja
usaldusmehe nõudmisel ise.
VaataTartu
Ewangeliumi Wendade Seltsi
põhjuskiri....Tartu
Ewangeliumi Wendade Seltsi
põhjuskiri.
G. Roht'i trükikoja trükk, Tartus.
I.
Seltsi asupaik.
§ 1. Seltsi asupaik on Tartu linnas, omas
majas Raatuse uul. nr. 21, krep. nr. 188-a ja
elumaja Laias uul. nr. 9, krep. nr. 126, tegewuse
piir Tartu linn ja kreis.
II. Seltsi eesmärk.
§ 2. Seltsi eesmärk on Tartu linnas ja maal
külades pühakirja lugemise, palme ja waimuliku
laulu koosolekuid pidada, selle sisulist kirjandust
wälja anda, waimulikkude raamatute kauplust toime
panna ja laste koosolekuid pidada.
III. Seltsi kokkusead, tema liikmete õigused ja
kohustused.
§ 3. Seltsiliikmete arm on määramata; liik
meks wõiwad mõlemist sugust Ewangeliumi Luteruse usulised isikud olla, kes seltsi eesmärgi järele
soowiwad töötada.
§ 4. Seltsiliikmetel ei ole mitte sunduslikku
liikme maksu, maid niipalju, kui liige ise omast
heast tahtmisest wõib anda; mille tõttu selts sadawiisteistkümmend aastat töötanud on.
9
§ 5.
Seltsi liige wõib igal ajal seltsist lahkuda.
§ 6. Seltsil on tegewad ja awitajad liikmed.
Tegewateks liikmeteks nimetakse neid, kes lugemise
ja palme tundisid pearoad; awitajateks liikmeteks
nimetakse neid, kes alati head nõu ja juhatust
soowiwad anda.
§ 7. Tegewaid ja awitajaid liikmeid wõtab
nõukogu wastu.
§ 8. Kui seltsi liikme eluwiis seltsi eesmärgi
kohane ei ole, tarwitab selts igasrrguseid maanitsuse
abinõusid; jaamad aga need kõik ilma järelduseta,
siis palutakse liiget seltsist lahkuda.
§ 9. Seltsil on kõik juridilised õigused: tema
wõib liikumata ja liikuwat marandust omandada,
kapitalisid koguda, kingitusi wastuwõtta, maeste
heaks korjandust toimepanna, lepinguid ja kohustusi oma pääle wõtta ja kohtus asja ajada, tui
mitte muidu läbi ei saa.
§ 10.
Seltsil on oma pitser seltsi nimetusega.
§ 11. Selts wõib oma tegewate liikmete hul
gast saadikuid rvalida ja mälja saata, kes -seltsi ees
märgi järele Jumala riigi kasuks töötawad.
§ 12. Igal seltsi liikmel on luba peakoos
olekust osa wõtta; tegewad liikmed otsustawad, aga
awitajad liikmed nõuandwa häälega.
3
IV.
§ 13.
Seltsi walitsus.
Seltsi ja palwemaja asju ajab nõukogu.
A.
Nõukogu.
§ 14. Nõukogu seisab koos wiiest liikmest,
keda peakoosolek oma tegewate liikmete hulgast wiie
aasta pääle walib. Nõukogu liikmed täidawad oma
kohustusi ilma palgata, aga kulud, mis nemad
seltsi kasuks wälja annawad, mis nõukogu ja pea
koosoleku poolt heaks on arwatud, saamad seltsi
kassast wälja maksetud.
§ 15. Seks juhtumiseks, kui mõni nõukogu
liikmetest enne aega seltsist wälja astub, ehk pike
maks ajaks ära jääb, walib peakoosolek nende juure,
niisama kaua aja pääle, kaks kandidaati; nõuko
gusse walitud kandidaat jääb sellesse ametisse nii
kauaks ajaks, kui eelmine liige, kelle eest ta ameti
kohuseid täidab.
Märkus: Wiie aasta pärast, kui nõu
kogu oma tegewuse lõpetab, walib peakoosolek
uue nõukogu, ehk kinnitab wana nõukogu
edasi wiie aasta pääle (§ 29).
§ 16. Nõukogu liikmed waliwad oma hulgast
esimehe, keda wanemaks nimetakse, tema abi, kirja
toimetaja ja kassapidaja.
§ 17. Wanem kutsub nõukogu wähemalt üks
kord kilus kokku, mis mt otsuse wõimuline, kui
wähemalt kolm liiget koos on, kus juures ka wanem
on arwatud.
4
r
§ 18. Wauem kutsub nõukogu kui ka peakoos
oleku kokku, juhatab läbirääkimisi, niihästi nõukogus,
kui ka peakoosolekul, põhjuskirja punktisid tähele
pannes ja kinnitab kõik seltsist wäljaminewad kirjad,
oma allkirjaga ja seltsi pitseriga.
§ 19. Nõukogu teeb kõik oma otsused häälte
enamusega : häälte ühepaljusel teeb wanema hääl
lõpu otsuse.
§ 20. Nõukogu otsused saamad kõik protokolli
ülespandud.
§ 21. Nõukogu
otsustamise alla käiwad:
a) wanema, tema abi, kirjatoimetaja ja kassapidaja
walimine (§ 17), b) palwemaja korraldus, d) palwemaja teenijate palkamine ja lahtilaskmine, e) liik
mete nimekirja korras pidamine, g) peakoosoleku
kokkukutsumine, h) seltsiliikmete soowide läbiwaatamine, i) sellekohaste asutuste ja isikutega asjaaja
mine, k) peakoosolekule ettepantawate asjade wäljatõötamine.
B.
Peakoosolek.
§ 22. Peakoosolekut on korralised ja erakor
ralised.
§ 23. Korralised peakoosolekud kutsutakse nõukogu poolt wähemalt ükskord aastas kokku (§ 21).
§ 24. Erakorralised peakoosolekud kutsutakse
nõukogu poolt tarwituse järele kokku, ehk kui rewisjoni kommisjon, wõi mitte wähem kui 1/s osa seltsi liikmeid seda nõuawad.
5
§ 25. Erakorralistel koosolekutel waadatakse
niisugused asjad läbi, mis mitte wiiwitust ei kan
nata; näituseks: küsimused mõne seltsiliikme korratu
elu, põhjuskirja muutmise ja seltsi üralõpetamise
üle: koosolek on otsusewõimuline, kui wähemalt
2/s liikmeid koos on.
§ 26. Peakoosolek on otsusewõimuline, kui
wähemalt Vs üleüldisest liikmete arwust koos on:
ei ilmu aga määratud ajaks tarwiline liikmete arw
kokku, siis peetakse koosolek selsamal päewal Va tundi
hiljem ära, mis kokkutulnud liikmete arwu pääle
waatamata otsusewõimuline on.
§ 27. Peakoosolek teeb oma otsused häälte
enamusega, häälte ühepaljusel teeb seltsi wanema
hääl lõpüotsuse, wäljaarwatud põhjuskirja muut
mise ja seltsi tegewuse lõpetanust küsimused (§ 28),
milleks wähemalt 2/s kokkutulnud liikmete hääleenamus tarwiline on.
§ 28. Peakoosoleku otsustamise alla käiwad:
a) aastaaruannete läbiwaatamine ja kinnitamine,
b) ^nõukogu liikmete (§ 14), rewisjoni kommisjoin
sa nende juure kanditaatide walimine (§ 31),
d) juhatuskirjade kinnitamine (§ 29), e) Põhjus
kirja muutmine, g) seltsiliikmete järelkuulamine (§ 8),
i) kantselei kulude määramine, k) seltsi tegewuse
lõpetamine (§ 32), 1) igasugused nõukogu, rewivjoni kommisjoni ja üksikute seltsiliikmete poolt ette
pandud seltsi elusse puutuwate tüsimuste läbiwaa
tamine.
6
§ 29. Peakoosolek seadab juhatuskirja
sisemise tegewuse kohta kokku.
V.
seltsi
Seltsi warandus.
§ 30. Seltsi warandus tuleb kokku: a) igaaastastest armuannetest, mis palwetundide lõpul
kokku pannakse (§ 4), b) kapitali interessidest ja
igasugustest kingitustest, olgu puhtas rahas, wõi
liikumata ^varanduses.
VI. Rewisjoni kominisjon.
§ 31. Rewisjoni kommisjoni walib peakoos
olek, wäljaspoolt nõukogu kaks liiget kahe aasta
pääle ja ühe kandidaadi, ka sellesama aja pääle;
rewisjoni kommisjon rewideerib wähemalt kaks
korda aastas nõukogu tegewust ja annab selle taga
järjest peakoosolekule teada.
VII.
Seltsi tegewuse lõpetamine.
§ 32. Kui selts mingisugusel põhjal oina
tegewust peaks lõpetama, siis läheb seltsi warandus
seltsi määrust mööda sellesama eesmärgiga töötama
asutusele, mille üle selts kohalisele walitsusele teada
annab.
Kustaw Kool.
Jüri Groswold.
Mihkel Uik.
VaataKIRJASTUS-OSAÜHING
„ODRMEES / CARL SARAP
~
...KIRJASTUS-OSAÜHING
„ODRMEES / CARL SARAP
~
PÕHIKIRI
ODAMEES
106823
G. Roht‘i trükk, Tartus.
I. Osaühingu otstarve ja õigused.
§ 1. Osaühing „Odamees / Carl Sarap" asuta
takse senise kirjastuse „Odamees — Carl Sarap" tege
vuse jätkamiseks ja laiendamiseks, nimelt: kirjanduse,
kunsti ja teaduse aladel loodud tööde väljaandmiseks,
laialilaotamiseks ning nendega kauplemiseks Eestis
ja väljamaal omal ja komisjoni arvel.
Osaühingu asutajad on: Carl Sarap, Ado Tamm,
Johann Millistfer, Albert Kivikas, Aleksander
Künnapuu.
§ 2. Osaühing on juriidiline isik. Tal on õigus
oma eesmärgi teostamiseks omandada ja võõrandada
kinnis- ja vallasvara, lepinguid teha, trükikodasid,
töökodasid, tehaseid, kauplusi, ladusid ja kontoreid
asutada ja üleval pidada ning ajalehti ja ajakirju
välja anda nii Eestis kui väljamaal.
§ 3. Osaühingul on oma pitser päälkirjaga:
„ODAMEES / CARL SARAP OSAÜHING
TARTUS".
II. Osaühingu õigused ja kohustused; põhi
kapital, osatähed ja nende omanikud.
§ 4. Osaühingu põhikapitaliks määratakse 10.000
Eesti krooni, mis jaotatud 1000 osatäheks, igaüks
10 E. krooni.
3
§ 5. Asutajad võtavad üle osaühingu omandu
seks kirjastuse „Odamees — Carl Sarap" aktiva ja
passiva sellekohase bilansi järele, selle eest raha
asemel tervelt või osalt hinnale vastava arvu osa
tähti andes, esialgu kviitungide näol, kusjuures osa
tähtede kogu nominaalväärtus peab kaetud olema
ülevõetud varandusega. Ülejäänud osatähed jaota
takse omavahelisel kokkuleppel asutajate ja nende
poolt osaühingust osavõtmiseks kutsutud isikute
vahel.
Hiljemalt kolme kuu jooksul, käesoleva põhikirja
registreerimise kuupäevast arvates, peab igalt osatähelt 40% viimase nominaalväärtusest tasutud olema.
§ 6. Järgnevate sissemaksude tähtpäevad mää
rab kindlaks juhatus selle tingimusega, et kogu osa
tähtede nominaalväärtus oleks tasutud 9 kuu jook
sul osaühingu tegevuse avamise päevast.
§ 7. Eelmises §-is tähendatud sissemaksude
tähtaegadest antakse teada kolm kuud enne nime
tatud tähtaega avaliku kuulutuse teel.
§ 8. Kõik sissemaksud osatähtede eest märgi
takse selleks korraldatud raamatusse ja kviitungile,
mis vähemalt kahe asutaja allkirjaga välja antakse
ja hiljem osatähe vastu ümber vahetatakse. Nende
kviitungide omanikkudel on seni, kui kviitung osa
tähe vastu ümber ei ole vahetatud, kõik osaniku
õigused ja kohused.
§ 9. Osatähtede eest sissemakstud raha mahu
tatakse ühte krediitasutusse hoiule osaühingu nimele
kuni o/ü. juhatuse nõudmiseni.
§ 10. Pääle kõikide osatähtede jaotamist ja
igalt osatähelt 40% tema nominaalväärtusest sisse
maksmist, kutsutakse kokku esimene asutav pääkoosoleks.
4
§ 11. Asutavale pääkoosolekule esitatakse kinni
tamiseks § 5 põhjal tehtud aktiva ja passiva üle
võtmise leping. Kui koosolek selle lepingu kinnitab
ja otsustab osaühingut asutada, siis lähevad osa
ühingule üle kõik kirjastuse „Odamees — Carl Sarap"
äriseisus tähendatud varad, õigused, nõudmised ja
kohustused ilma mingisuguste üleandmise päälkirjadeta dokumentidel ehk muude võõrandamise või
üleande aktide tegemata.
§ 12. Kui o ü. asutamine on otsustatud, peab
o ü. juhatus Kaubandus-Tööstusministeeriumi luba
nõutama o/ü. tegevuse avamiseks, juure lisades
notaariuse poolt tõendatud asutava pääkoosoleku
protokolli ärakirja, osanikkude nimekirja, rahaasu
tuste kviitungide ärakirja o/ü. nimele asutajate poolt
sissemakstud summade üle, ülevõetud varade nime
kirja (bilansi).
§ 13. Põhikapitali suurendamise korral on osa
nikkudel eesõigus uute osatähtede omandamiseks
proportsionaalselt endistele osatähtede summale.
Kui osanikud oma eesõigust p. 5 järele määratud
tähtajal ei tarvita, ehk ainult osalt tarvitavad, siis
avatakse juhatuse äranägemisel osatähtede vabamüük.
§ 14. Osatähed on nimelised, kannavad kolme
juhatusliikme ja raamatupidaja allkirju ning osaühingu
pitserit; nad on järjekorras nummerdatud ja lõiga
takse välja raamatust, mille kontsud alal hoitakse.
§ 15. Osatähtede edasiandmine võib sündida
ainult juhatuse nõusolekul. Edasiandmise korral
tehakse osatähele üleande-päälkiri ja sellekohane
märkus osaühingu raamatutes.
§ 16. Lähevad osaniku õigused kohtu, pärimise
või muul teel teistele isikutele ja ei soovi juhatus
5
neid osanikkudeks võtta, siis lõpetab ta nendega
vahekorra, makstes neile välja nende osad ehk maha
arvates osale langeva kahju ühes dividendiga, vasta
valt viimase aasta kinnitatud aruandele. Sellel teel
vabaks saanud osatähti on juhatus kohustatud kolme
kuu jooksul oma äranägemisel edasi müüma.
§ 17. Osatähe kaotuse puhul tuleb osanikul
sellest osaühingu juhatusele teatada. Juhatus kuulu
tab kadumisest „Riigi Teatajas“ osaniku kulul ja annab
kaotatud osatähe asemele duplikaadi.
§ 18. Osaühingust väljaastumise puhul peab
osanik sellest vähemalt kolm kuud ette teatama.
Väljaastuja loetakse tegelikult väljaastunuks äriaasta
lõppemisega, mis ajani ta ka vastutust kannab. Osa
tähtede väljamaksmine sünnib kolm kuud pääle äri
aasta aruande vastuvõtmist.
III. Osaühingu juhatus, tema õigused
ja kohused.
§ 19. Osaühingu juhatus seisab koos kõige
vähemalt kolmest liikmest, keda valitakse kolmeks
aastaks pääkoosoleku poolt, kes ka juhatuse liikmete
arvu kindlaks määrab. Juhatuse asukoht on Tartus.
§ 20. Juhatuse liikmete kohuste täitjateks sel
korral, kui keegi neist juhatusest lahkub enne vali
miste tähtaega ehk ajutiselt ära läheb oma kohalt,
valitakse kandidaadid, kelle arv määratakse pää
koosoleku poolt. Juhatuse liikmeks ja selle kandi
daadiks võib valida iga osanikku.
§ 21. Igal aastal lahkub juhatuse liikmetest ja
nende kandidaatidest üks kolmandik, esimesed kaks
aastat liisu läbi, pärast valimise vanaduse järele.
6
§ 22. Igal aastal pärast järjekorralist pääkoosolekut valivad juhatusliikmed eneste seast esimehe
ja tema asemiku.
§ 23. Juhatusliikmed võivad saada kas kindla
palga või tasu puhtakasu % 0/0, või mõlemad tasud
üheskoos, nii kuidas pääkoosolek seda otsustab.
Tasu suuruse määrab pääkoosolek kindlaks.
§ 24. Juhatus toimetab kõiki osaühingu asju ja
valitseb kõigi osaühingu varanduste ja kapitalide üle.
Juhatuse kohuseks on eriti:
1) osatähtede eest raha vastuvõtmine ja osatähtede
väljaandmine;
2) korraliku raamatupidamise ja kirjatoimetuse sissesäädmine ja pidamine, niisama ka aruande, bi
lansi, eelarve ja tegevusplaani kokkusäädmine;
3) tarviliste ametnikkude ja teenijate ametisse võt
mine, neile töö ja tegevuse ning palga määra
mine, nende ametist ja teenistusest lahtilaskmine;
4) vallasvara ostmine ja müümine sularaha eest ja
võlga;
5) laduruumide, korterite ja muude ruumide üürimine;
6) osaühingu varanduse kindlustamine;
7) vekslite väljaandmine ja maksuks vastuvõtmine
pääkoosoleku poolt ettemääratud piirides;
8) osaühingule antud vekslite diskonteerimine;
9) osaühingu nimel kõiksugu lepingute tegemine ja
volikirjade väljaandmine;
10) sääduslikkude aktide tegemine kinnisvara ostu,
pantimise ja müügi puhul, niisama ka kõiksugu
rendilepingute tegemine kinnisvarade rendilevõtmise ja rendileandmise puhul ja
7
11) osaühingu pääkoosoleku kokkukutsumine ja üldse
kõigi osaühingusse puutuvate, ilma ühegi erandita,
asjade korraspidamine ja toimetamine maksvate
sääduste, selle põhikirja ja pääkoosoleku mää
ruste piirides.
§ 25. Üldise osaühingu tegevuse ehk üksikute
tegevusharude korraldamiseks võib juhatus pääkoos
oleku kinnitusel ametisse panna asjaajaja, kes võib
olla juhatuse enese liigete või ka kõrvaliste isikute
hulgast. Asjaajaja palga suurus ja selle maksmise
viis määratakse pääkoosoleku poolt. Juhatus ja pääkoosolek võivad asjaajajale juhatuskirja anda. Asja
ajaja, kui tema ei ole osaühingu osanik, võib nõu
andva häälega juhatuse koosolekutest osa võtta.
§ 26. Juhatus töötab pääkoosoleku poolt kinni
tatud tegevuskava ja eelarve piirides. Pääkoosolek
määrab kindlaks, kui palju juhatus üle eelarve võib
välja anda neil juhtumustel, mis viivitust ei kannata.
Tuleb juhatusel pääle selle veel erakorralisi väljaandmisi teha, siis kutsutakse kokku erakorraline pää
koosolek.
§ 27. Osaühingu kirjavahetus toimetatakse juha
tuse nimel ja kirjutatakse alla kas asjaajaja või ühe
juhatusliikme poolt; vekslid, volikirjad, kõiksugu
lepingud ja muud aktid, niisama ka krediitasutustest
ja mujalt krediidi saamise dokumendid peavad alla
kirjutatud olema vähemalt kahe juhatusliikme või
ühe juhatusliikme ja asjaajaja poolt.
§ 28. Juhatus käib koos vajaduse järel, kuid
mitte harvemini kui üks kord kuus; juhatuse koos
olek on otsusevõimeline, kui koos on vähemalt kolm
liiget. Otsused tehakse lihtsa häälteenamusega ja
nad protokolleeritakse.
8
IV. Osanikkude pääkoosolek.
§ 29. Pääkoosolekud on korralised ja erakor
ralised. Korralised koosolekud kutsutakse kokku
juhatuse poolt mitte hiljem kui kolme kuu pärast
pääle tegevusaasta lõppu, läinud aasta aruande ja
äriseisu läbivaatamiseks ja kinnitamiseks, tulevase
tegevusaasta kulude eelarve ja tegevuskava kinnita
miseks ja juhatusliigete, nende kandidaatide ja revisjonkomisjoni valimiseks. Erakorralised pääkoosolekud
kutsutakse kokku juhatuse poolt, kas tema oma hääksarvamisel või ühe kahekümnendiku osa põhikapitali
omanikkude või revisjonkomisjoni nõudmisel. Pääkoosoleku kokkukutsumise nõudmisel peavad olema
selgesti ära tähendatud need küsimused, mis koos
olekul arutusele tulevad. Nõudmine koosolekut kokku
kutsuda peab juhatuse poolt kahe nädala jooksul
pääle nõudmise kättesaamist täidetama.
§ 30. Pääkoosolek otsustab selle põhikirja alusel
kõik osaühingusse puutuvad küsimused, mis pääkoosoleku võimupiiri käivad, aga eriti:
1) kinnisvara omandamine, võõrandamine, rentimine
ja pantimine, ettevõtte laiendamine, ühtlasi
otsustamine, kuidas peab kaetama kulud, mis
varanduse ostu ehk ettevõtte laiendamise puhul
tehtud ;
2) juhatuse ja revisjonkomisjoni liigete valimine;
3) juhatuse poolt kutsutud asjaajaja ametisse kin
nitamine;
4) juhatusele ja asjaajajale juhatuskirjade kinnita
mine ja muutmine;
5) möödaläinud aasta aruande ja äriseisu ning
tuleva aasta kulude eelarve ja tegevusplaani
kinnitamine;
9
6) möödaläinud aasta kasu jaotamine;
7) põhikapitali muutmine, tagavara- ja teiste kapi
talide tarvitamise üle otsustamine ja
8) osaühingu likvideerimine.
§ 31. Pääkoosoleku kutsed saadetakse osanik
kudele kätte nende adresside all, mis nende poolt
juhatusele üles antud; ühtlasi kuulutatakse pääkoos
oleku üle „Riigi Teatajas“ ja tarbekorral ajalehis.
Kutsed peavad väljasaadetud olema vähemalt kaks
nädalat enne pääkoosolekut.
§ 32. Igal osanikul on õigus pääkoosolekust osa
võtta isiklikult ehk voliniku läbi; volinikuks võib
olla ainult teine osanik. Ühel osanikul ei tohi rohkem
kui kaks volikirja olla.
§ 33. Iga 5 osatähte annab ühe hääle. Kuid
ühel osanikul ei või rohkem hääli olla, kui seda üks
viiendik osa põhikapitalist annab.
S.34 . Need osanikud, kes on juhatuse, revisjonvõi likvidatsioonkomisjoni liikmed, ei või isiklikult
ega voliniku kaudu hääletada siis, kui otsustatakse
nende vastutusele võtmise, ametist tagandamise, neile
palga määramise ehk nende poolt allakirjutatud aru
ande kinnitamise küsimusi.
§ 35. Pääkoosolek avatakse juhatuse esimehe
või tema asemiku poolt. Pääle avamise valivad
osanikud eneste keskelt pääkoosoleku juhataja.
§ 36. Pääkoosolek on otsusevõimeline, kui koos
olekust osa võtavad kas isiklikult või volikirjade läbi
mitte vähem kui üks viiendik osa põhikapitali oma
nikke. Kuid ettevõtte laiendamise, põhikirja muut
mise, põhikapitali suurendamise või vähendamise,
10
kinnisvara ostmise, võõrandamise või pantimise ja
ühingu asjade likvideerimise küsimuste otsustamisel
nõutakse poole põhikapitali esitust.
§ 37. Otsused pääkoosolekul tehakse järgmise
häälteenamusega: 1) küsimustes, mis ülesloetud
§ 27-das koosolevate häälte kahe kolmandikuga,
2) kõigis teistes küsimustes liht-häälteenamusega.
Kui poolt ja vastu on ühepalju hääli, siis loetakse
ettepanek tagasilükatuks.
§ 38. Kui koosolekule § 28. nõutav arv osanikke
ei ilmu, siis määratakse mitte hiljem kui kahe nädala
pärast teine pääkoosolek, mis osavõtjate poolt esi
tatud kapitali suuruse pääle vaatamata on otsuse
võimeline. Sellest teistkordsest pääkoosolekust an
takse osanikkudele § 22. ettenähtud korras teada.
Sellel koosolekul võib üksi neid asju arutada, mis
esimesel koosolekul päevakorras olid.
§ 39. Hääletamise viis määratakse pääkoosoleku
enese poolt.
§ 40. Pääkoosoleku kohta kirjutatakse protokoll
ning kinnitatakse koosoleku juhataja ja koosoleku
poolt selleks volitatud isikute poolt.
§ 41. Kõik pääkoosoleku poolt tehtud otsused
on kohustavad niihästi kõigile koosolekul viibijatele
kui ka puuduvatele osanikkudele.
V. Ühingu aruandmine, kasu jaotamine ja
dividendi väljaandmine.
§ 42. Ühingu tegevusaasta arvatakse 1. jaanu
arist kuni 31. detsembrini. Iga möödaläinud tege
vusaasta eest säeb juhatus kokku üksikasjalise tege
vusaruande kõigi ühingu operatsioonide üle ja läbi
11
käigu bilansi ja paneb need pääkoosolekule ette
läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.
§ 43. Osaühingu igaaastase aruande ja bilansi
revideerimiseks valitakse eelolevaks aastaks revisjonkomisjon ühe aasta pääle, mitte vähem kui kol
mest osanikust, kes juhatuse liikmed ei ole, ega
ühingu ametis ei seisa. Revisjonkomisjon võib pääkoosoleku loaga oma tegevuse juure eksperte kut
suda. Revisjonkomisjon on kohustatud mitte hiljem,
kui kuu aega enne pääkoosolekut kassat ja kapitale
üle vaatama ja kõiki aruandesse ja raamatute bilanssi
puutuvaid arveid, dokumente ja üldse osaühingu
tegevust revideerima. Pääle aruande ja bilansi revi
deerimist paneb revisjonkomisjon oma otsuse nende
kohta juhatusele ette, kes selle ühes seletusega
revisjonkomisjoni poolt tehtud märkuste kohta pää
koosolekule ette kannab. Revisjonkomisjonil on
õigus kohapääl kõiki osaühingu varandust ja aasta
jooksul tehtud töid ja väljaandmisi üle vaadata ja
revideerida. Selle täidesaatmiseks peab juhatus
revisjonkomisjonile kõik tarvilised abinõud andma.
Revisjonkomisjoni alla käib ka eelarve ja osaühingu
järgneva aasta töökava läbivaatamine, mille juhatus
komisjoni otsusega pääkoosolekule ette paneb.
Revisjonkomisjon võib tarvilisel korral juhatuselt
osanikkude erakorralise pääkoosoleku kokkukutsu
mist nõuda.
§ 44. Pääle pääkoosoleku poolt kinnitamist
saadetakse aruanne 30 päeva jooksul ühes bilansiga
kahes eksemplaris Kaubandus-Tööstusministeeriumile
ja Rahaministeeriumile. Väljavõte aruandest ja bilanss
antakse avalikult teada.
§ 45. Pääkoosolek peab summast, mis kõigi
kulude ja kahjude katmisest üle jääb, arvama mitte
vähem kui viis protsenti tagavarakapitaliks; niisama
12
ka pääkoosoleku poolt kindlaksmääratav summa
liikumata ja liikuva varanduse kustutuskapitaliks.
Ülejäävast summast arvatakse maha puhtastkasust
määratud tasu juhatusliikmetele, asjaajajale ja amet
nikkudele. Pääle selle ülejäänud summast makse
takse välja osakasu, mille suurus pääkoosoleku
poolt määratakse iga osatähe pääle langeva sum
mana. Pääle dividendi määramist ülejäävat summat
võib pääkoosolek vabalt kasutada.
§ 46. Tagavarakapitali juure arvatakse osa puh
tastkasust, kuni see poole põhikapitali suuruseni on
kasvanud; varanduste kustutuskapitali juure — kuni
nende väärtus täiesti kustutatud. Tagavarakapitali
otstarve on ettenägemata kulude ja kahjude katmine,
mida ainult pääkoosolek võib otsustada.
§ 47. Osakasu, mis kümne aasta jooksul ei ole
välja võetud osaniku poolt, arvatakse osaühingu
omaks.
VI. Osaühingu vastutus ja tegevuse lõpetamine.
§ 48. Osaühing vastutab oma kohustuste eest
kogu oma varandusega, osanikud ainult oma äriosaga, sellepärast ei või osanikkude vastu olla mingi
suguseid isiklikke või varanduslikke nõudmisi osa
ühingu arvel.
§ 49. Osaühing asutatakse määramata aja pääle.
Osaühing lõpetab oma tegevuse pääkoosoleku otsuse
põhjal, kui osanikud leiavad, et osaühingu tegevuse
tagajärjel lõpetamine tarvilik. Osaühing peab oma
tegevuse lõpetama, kui pool põhikapitalist on kao
tatud ja osanikud seda kaotust ei kata poole aasta
jooksul, arvates bilansi kinnitamise päevast, kus
puudujääk selginud.
13
§ 50. Osaühingu tegevuse lõpetamiseks valib
pääkoosolek osanikkude hulgast kolmeliikmelise
likvidatsioonkomisjoni ja määrab likvideerimise korra.
Komisjon võtab juhatuselt asjad üle, kutsub võla
usaldajad välja, astub samme nende nõudmiste rahulda
miseks, realiseerib osaühingu varanduse ning teeb
kokkuleppeid kõigi võlausaldajatega nõudmiste lõpe
tamise üle ja asub selle järele osanikkude rahulda
misele. Omast tegevusest esitab likvidatsioonkomisjon
aruanded pääkoosolekule kinnitamiseks.
§ 51. Likvideerimise algusest ja lõpetamisest
kuulutatakse „Riigi Teatajas".
Põhikiri on registree ritud Siseministeeriumis 6 aprillil 1928 a. Nr. 957.
I. Seltsi eesmärk ja õigused. § 1. Seltsi eesmärgiks on koondada vene noorsood tema füüsiliseks ja kultuuriliseks arenemiseks. § 2. Oma eesmärgi saavutamiseks on seltsil õigus: a) Organiseerida füüsilisi harjutusi iga Vabariigi Valitsuse poolt lubatud spordi aial, muuseas: võimlemises, jahis, huvi kalapüügis, märgulaskmises, aerutamises, jalgratta, mototsikli, auto, suusa, uisu sõidus j.n.e. b) Avada ruumisi, platsisi ja aedasi harjutusteks ja mängudeks, liuväl jani ja jäemäesi, ujulaid ning ruumi si liigete koosolekuteks ja einelauda. c) Korraldada kursusi spordi-ja män gu juhatajate ettevalmistamiseks,vehk lemise, võimlemise, aerutamise, uju mise, ratsa sõidu, muusikalisi ja dra 5
maatilisi kursusi, samuti keelte ja praktilisi- tehniliste teadmiste kursusi, kusjuures kursuste lõpetajaile võivad tunnistused väljaantud saada. d) Korraldada võistlusi ja mängusi, välja arvatud kaardimäng, auhindade ja teiste ergutuste väljaandmise õi gusega. e) Korraldada raamatukogusi, väljanäitusi, muuseumisi, kooris), orkestrisi, loengusi ning muusikalisi ia kirjanduslisi õhtusi. f) Korraldada ekskursioone ja sõitusi. g) Välja anda juhtnööre, teoseid vaimlise ja füüsilise arendamise kohta, ajalehte ja ajakirju. h) Avada töökodasi spordivahendite valmistamiseks. § 3. Oma eesmärgi teostamiseks on seltsil õigus: a) avada osakondi kogu Eesti Vabariigis, b) astuda liikmena teistesse organisatsioonidesse ja lii tudesse. 6
§ 4. Seltsil on kõik juriidilise isiku õigused, eraldi õigus vallasvara ja kin nisvara omandada ja võõrandada. § 5 Seltsil on oma pitsat seltsi nime ga „ŠVJATOGOR“, märk ja lipp.
II. Seltsi koosseis. § 6. Seltsil on au-, tegev- ja toeta jad liikmed. § 7. Au- ja tegevliigeteks võivad olla 20 a. vanused isikud mõlemast soost. Alla 20 a. vanuseid liikmeid ni metatakse toetajateks liigeteks. § 8. Auliigeteks valitakse juhatuse ettepanekul neid, kellel iseäralised teened seltsi vastu. Auliikmed kasu tavad kõik tegevliigete õigused jä vabastatakse liikmemaksust. § 9. Tegev- ja toetajaid liikmeid võtab vastu seltsi juhatus kahe tegev liikme soovitusel. Vastuvõtmises äraüteldud isikud võivad V2 a; pärast teist kordsele vastuvõtmisele esitatud saada. Märkus: Toetaja liigetel on sõnaõigus. 7
§ 10. Seltsi liikmed maksavad üld koosoleku poolt kindlaksmääratud suuruses sisseastumise- ja liikme maksu. Iga liige, kes kuue kuu jooksul aruande-aasta algusest liikmemaksu ära ei ole tasunud loetakse seltsist lahkunuks. § 11. Liikmed, kes oma tegudes on eksinud üldise aumõiste, viisaka ümberkäimise ja seltsi põhikirja vas tu, võivad seltsist välja heidetud saada üldkoosoleku otsusega. Liige väljaheit mise küsimus võib üldkoosolekule ette panna juhatuse otsusel ehk V10 koguliigete kirjalikul nõudmisel.
III. Seltsi sissetulekud. § 12. Seltsi tuluallikateks on: a) sisseastumise- ja liikmemaks; b) annetused; c) sissetulekud vastava valitsusasutuse loaga korraldatud kor jandustest, loteriidest, võistlustest, õh tutest ja lõbustustest; d) tulud seltsi põ hikirja § 2 vastavalt korraldatud ettevõttetest; e) toetused riigilt, omavalitsuselt, eraasutustest ja organisatsioonidelt. 8
IV. Seltsi tegevuse juhatamine. § 13. Seltsi tegevuse üldsuuna mää rab üldkoosolek. .§ 14. Ainult .üldkoosolekule alluvad: a) auliigete walimine, b);juhatuse ija revisjonikomisjoni liikmete valimine, 1 c) liigete väljaheitmine, d) seltsi tege vusse puutuvate instruktsioonide ja määruste väljatöötamine, e) eelarve ja aruande kinnitamine, !f) kinnisvara omandamine ja võõrandamine ning wastavate volituste väljaandmine juha tusele, g) põhikirja muutmine ja täien damine, h) seltsi tegevuse lõpetamine. .§ 15. Üldkoosolekud kutsutakse kok ku: a) juhatuse otsusel, b) revisjoni komisjoni ja :c) л/ю kogu tegevliigete nõudmisel. Kahe kuu jooksUl peale aruande aasta lõppu ^kutsutakse kokku aasta üldkoosolek. -Märkus: Rruande-aasta lõpuks loetakse 31. detserriber. § 16. Üldkoosoleku 'kokkukutsu misest antakse varakult kutselehtede '9
läbi teada, ühtlasi kuulutades koha* likkudes ajalehtedes. § 17. Üldkoosolek on otsusvõimuline, kui on koos vähemalt 1/з tegevHigetest. Kui tarvilik arv liikmeid koosolekule ei ilmu, kutsutakse poo le tunni pärast teistkordne üldkoos olek kokku, mis kokkutulnud liigete arvu peale vaatamata otsusvõimuline on. § 18. Kõik küsimused otsustakse üldkoosolekul lihthäälteenamusega, välja arvatud otsused: a) kinnisvara omandamise ja võõrandamise, b) lii gete väljaheitmise, c) põhikirja muut mise, d) seltsi tegevuse lõpetamise kohta, mille tegemiseks nõutakse 2/з koosolekul olijate häältest. § 19. Kõikide seltsi tegevusalade edukamaks arenemiseks jaotakse selts ringidesse, ringide kodukorrad kinnitatakse üldkoosoleku poolt. § 20. Seltsi jooksva tegevuse juha tamiseks valitakse kinnisel hääleta misel üheks aastaks juhatus, koosnev 10
vähemalt viiest liikmest ja kolmest asemikust. § 21. Juhatuse liikmed valivad oma seast esimehe, abiesimehe, laekahoidja ja sekretäri. § 22. Juhatuse koosolekud kutsu takse esimehe, ehk tema asetäitja poolt kokku ja loetakse otsusvõimliseks kui on koos vähemalt pool liigete üldarvust. § 23. Kõik küsimused otsustatakse lihthäälteenamusega. Häälte pooleks jagunemisel annab ülekaalu esimehe hääl. § 24. Seltsi asjaajamine sünnib vene keeles. § 25. Juhatuse asukoht on Narva. § 26. Revisjonikomisjoni valitakse kolm liiget ja kaks asemiku aastaüldkoosoleku poolt. § 27. Revisjonikomisjon revideerib seltsi rahalist aruannet, varandust, asjaajamist ning tegevust. Il
V. Seltsi tegevuse lõpetamine. § 28. Selts lõpetab oma tegevuse:: a) üldkoosoleku otsuse ehk b) vas tava võimu määruse järele. § 29. Seltsi tegevuse lõpetamiseks valitakse likvideerimiskomisjon. § 30. Seltsi tegevuse lõpetamisel antakse seltsi varandus üle organi satsioonile, millel seltsiga ühesugu sed eesmärgid. § 31. Kõikidel juhtumistel, mis käesolevas põhikirjas pole ette näh tud, käib selts kõikide Eestis praegu maksvate kui ka tulevikus maksma pandavate seaduste järele.
I. ЦЪль и права общества. § 1. ЦЪль общества—объединение русской молодежи для физическаго и культурнаго развиты. § 2. Для достижены своей ц-Ьли общество имЪетъ право: а) организовывать физическы уп-! ражнены по всЬмъ видамъ спорта, разр'Ьшеннымъ Правительствомъ Республики, въ томъ числЪ: гимнастик4, oxorfe, спортивной рыбной ловлЪ, стр^льбЪ въ сфль, катаньи на лодкахъ, велосипедахъ, мотоциклетахъ, автомобиляхъ, лыжахъ, конькахъ и тому подобное, б) открывать помещены, площад ки и сады для упражненж и игръ, катки и ледяныя горы, купальни и помещены для собраны членовъ и буфетъ, 13
в) открывать курсы для подготовки руководителей спортивныхъ упраж нений и игръ, курсы фехтованы, гимнастически курсы, курсы гребли, плаваны, верховой Ъзды, музыкаль ные и драматически курсы, а также курсы языковъ и прикладныхъ знанш, причемъ оканчивающимъ кур сы могутъ быть выдаваемы свиде тельства, г) устраивать состязаны и игры, за исключешемъ игръ въ карты, съ выдачей призовъ и другихъ поощренш, д) организовывать библютеки, вы ставки, музеи, хоры, оркестры, и устраивать лекцш, музыкальные и литературные вечера, е) устраивать экскурсш и поездки, ж) издавать руководства, сочине ны по вопросамъ духовнаго и физическаго развиты, газеты и журналы, з) открывать мастерскы для из готовлены принадлежностей спорта. § 3. Для осуществлены своей цфли об-во имЪет право: а) открывать 14
свои отделы по всей территории Эстонш, вступать въ качестве члена въ другш организащи и союзы. § 4. Общество пользуется всеми правами юридическаго лица, въ частности правомъ прюбретать и отчуждать движимое и недвижимое имущество. § 5. Общество им^етъ свою печать съ наименовашемъ общества: „СВЯТОГОРЪ“, значекъ и знамя.
II. Составь общества. § б. Общество состоитъ изъ: почетныхъ, д-Ьйствительныхъ членовъ и членовъ-соревнователей. § 7. Почетными и действитель ными членами могутъ быть лица обоего пола достигшие 20 л. воз раста. Лица не достигшие 20 л%тъ именуются членами соревновате лями. § 8. Почетными членами избира ются по предложена Правлены лица имеющие особые заслуги пе15
редъ ббществомъ. Почетные члены •пользуются всеми правами действительныхъ членовъ и освобождают ся отъ членскаго взноса. § 9. flpieMb действительныхъ чле новъ и членовъ соревнователей производится Правлешемъ по.рекомендацш двухъ действительныхъ членовъ общества. Лица, коимъ дтаазано въ прГемЪ, черезъ V2 .r0да могутъ ^.быть пред ложены вторично. При M't ча н ie: Члены сорев нователи пользуются правомъ сове щательна го голоса. § 10. Члены общества уплач-иваютъ вступительный и членен Гй взносы, размерь коихъ 'устанавливаетея ббщимъ сображемъ. Лица не уплатившее членскаго взноса въ течете шести месяцевъ после нача ла отчетнаго годатсчитаютея выбыв шими изъ членовъ общества. § 11. Вследствгё поступковъ противоречащихъ общимъ понятымъ чес16
ти, вслЪдствщ невЪжливаго обраще на и всл"Ьдств1'е нарушены устава общества члены могут быть исклю чены изъ общества по постановле ние) общзго собраны. Вопросъ объ исключены члена можетъ быть внесенъ въ общее сображе или по постановлена правлены или по письменному требоважю Vi о общаго числа членовъ общества.
III. Средства общества. § 12. Средства общества состав ляются изъ: а) вступительныхъ и членскихъ взносовъ, б) пожертво ваны, в) поступленЫ отъ устраиваемыхъ съ разрешены соотв^тствующихъ правительственныхъ учреж дены: сборовъ, лотерей, состязанЫ, вечеровъ и увеселенЫ, г) доходовъ отъ предпрытЫ общества, устраиваемыхъ согласно § 2 устава, д) субсидЫ отъ государства, самоуправленЫ. частныхъ учреждены и орга низаций. 17
IV. Управление делами Общества. § 13. Общее направлены деятель ности общества определяется общимъ собрашемъ. § 14. Исключительному ведешю общаго собраны подлежать: а) вы боры почетныхъ членовъ, б) выбо ры членовъ правлены и чпеновъ ревизюнной комиссЫ, в) исключены членовъ общества, г) установлены инструкцЫ и правилъ деятельности общества, д) утверждены сметь и отчетовъ, е) вопросы о прюбретенЫ и отчужденЫ недвижимостей и вы дача соответствующихъ полномочЫ правленш, ж) вопросы объ изменеши и дополнеши устава, з) вопросъ о прекращены деятельности об щества. § 15. Общы собраны созываются: а) правлешемъ, б) по требовашю ревизюнной комиссЫ или в) по письменному заявлешю х/ю общаго числа действительныхъ членовъ об щества. Въ течете двухъ месяцевъ 18
по окончанЫ отчетнаго года созы вается годовое общее собрате. ПримЪчате: Окончашемъ отчетнаго года считается 31 де кабря. § 16. О дне созыва общаго соб раны члены извещаются заблаго временно повестками, а также объявлешемъ въ местныхъ газетахъ. § 17. Общее собраше считается действительнымъ при наличЫ не менее х/з всего числа действительныхъ членовъ. Въ случае неприбыты достаточнаго числа членовъ черезъ полъ часа созывается вторич ное общее собрате, действительное при всякомъ числе присутствующихъ. § 18. Все вопросы на общемъ собраны решаются простымъ большинствомъ голосовъ, за исключешемъ: а) постановлены о прюбретенЫ и отчужденЫ недвижимаго имущества, и б) объ исключены изъ числа членовъ общества, в) объ изменены устава, г) о ликвидацЫ 19
общества, каковые должны быть приняты большинствомъ двухъ тре тей присутствующихъ на собраши членовъ. § 19. Для более усп"Ьшнаго раз виты всЪхъ видовъ деятельности общество разделяется на кружки, правила внутренняго распорядка которыхъ утверждаются общимъ собрашемъ. § 20. Для руководства текущей деятельностью общества избирается тайнымъ голосовашемъ правлеше, состоящее не менее чемъ изъ пяти членовъ и трехъ кандидатовъ избираемыхъ на годичный срокъ. § 21. Члены правлены избираютъ изъ своей среды председателя, то варища председателя, казначея и секретаря. § 22. Собраны правлены созыва ются председателемъ или его заместителемъ и считаются действи тельными при нзличш не менее половины общаго числа членовъ. 20
§ 23. Въ засЪдашяхъ правлены всЬ вопросы решаются простымъ большинствомъ голосовъ. При ра венстве голосовъ голосъ предсЬдательствующаго даетъ перевесь. § 24. Делопроизводство общества ведется на русскомъ языке. § 25. Местопребывэшемъ правле ны является городъ Нарва. § 26. Годовое общее сображе избираетъ ревизюнную комисаю въ составе трехъ членовъ и двухъ кандидатовъ. § 27. Ревизюнная комиссы произ водить ревизто денежной отчет ности, имущества, делопроизводства и деятельности общества.
V. Ликвидацш общества. § 28. Ликвидация общества произ водится: а) по постановлена общаго собраны и б) по постановлежю надлежащихъ властей. 21
§ 29. Для ликвидацш д-клъ об щества избирается ликвидацюнная комиссш. § 30. Въ случай ликвидащи иму щество принадлежащее обществу передается организации имеющей ц-Ьли однородныя съ целями об щества. § 31. Во всЪхъ случаяхъ непредусмотренныхъ настоящимъ уставомъ общество руководствуется всьми законами государства, какъ нынЪ существующими, такъ и гЬми кои будутъ изданы впослДцствш.
VaataBRITI-EESTI KLUBI
PÕHIKIRI
Tallinna Ees...BRITI-EESTI KLUBI
PÕHIKIRI
Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoda* Pikal t&n. 2.
1. Klubi nimetus on „Briti-Eesti klubi*.
2. Klubi eesmärk on:
a) Seltskondlise ühenduse loomine inglaste ja eest
laste vahel.
b) Olla ustavaks teadete allikaks Suur-Britania
kohta Eestis ja Eesti kohta Suur-Britanias.
c) Arutada ja käsitada küsimusi, mis Suur-Britania
ja Eesti kohta käivad ja pakkuda teenuseid, mis aitaksid
ja oleksid kasulikud klubi liikmetele.
d) Soetada kokkusaamise koha liikmetele, kes on
tuttavad ning kel on huvisid kumbagis ehk mölemis neis
riikides.
e) Ühes töötada klubi ühtlaste sihtidega asutustega
sõbralistes riikides.
3. Et oma eesmärgile jõuda, on klubil õigus pidada
koosolekuid mitmesuguste ehk kõikide küsimuste arutami
seks, organiseerida ja pidada seltskondlisi olemisi, oman
dada ja pidada raamatukogusid ja lugemisetubasid, pidada
ettelugemisi, trükkida ja väljaanda ajakirju, ajalehti j. n. e.,
korraldada väljasöitmisi, ühe sõnaga teha kõiki niisugusi
seaduslikke asju, mis on ühenduses või võiksid mõjuda
kõikide ehk üksikute nimetud sihtide kättesaamiseks.
4. Klubi asupaik on Tallinnas, kus ka komitee
asub.
5. Klubil on oma pitsat. Klubi peale tuleb vaa
data, kui juriidilise isiku peale, s. o. temal võivad olla
oma ruumid, võib omandada, võõrandada, pantida ehk
müüa liikuvat ja liikumata varandust, võib koguda kapitaalisid,
võtta oma peale kohuseid, teha lepinguid ja
esineda kaitsjana ehk nõudjana kohtuprotsessides ja koh
tutes.
6. Klubi sissetulek seisab koos sisseastumisemaksudest ja aastamaksudest, millede suurused määratakse ära
(iga aasta kohta) ette komitee poolt, kasudest, ettevõtetest,
annetustest liikmetelt ja muudelt j. n. e.
3
7. Klubi liikmeteks võivad olla meesterahvad, kes
on Briti alamad ja Eesti kodanikud.
8. Liikmeid võtab vastu komitee ühehääleliselt. Jga
kandidaat saab ette pandud ühe klubi liikme poolt ja toe
tud teise poolt, üks kelledest peab teda isiklikult tundma.
Ettepandud kandidaatide nimed peavad olema välja pandud
klubi ruumides vähemalt 14 päeva enne valimisi, et või
maldada klubi liikmetele, kui nad seda tahavad teha, omi
arvamisi kandidaatide kohta komiteele awaldada. Jga uuele
liikmele, kes klubisse vastu võetakse, teatatakse sellest
sekretääri poolt ja temale antakse ärakirjad põhikirjast ja
seadusest, mille peale tema oma sisseastumise- ja aastamak
sud tasub laekahoidjale. Kui aga maksud pole tasutud ühe
nädala jooksul, siis on komiteel õigus anuleerida valimist.
9. Kui aastamaks on kellegil liikmel üle kolme kuu
maksmata, siis võib komitee tema nime liikmete nimekirjast
ära kustutada, kui see liige ei saa tõsiseid põhjuseid
maksude maksmata oleku kohta ette tuua, mis komiteed
rahuldaks.
10. Liikmete õigused ja kohused on ainult isiklikud
ja mitte edasi antavad.
11. Komitee võib nõuda üksikuid liikmeid klubist
välja astuma.
12. Peale lihtliikmete on klubil ka väljamaal ole
vaid liikmeid (s. o. klubi liikmeid, kes on väljamaale sõit
nud ja keda ülearvuliste liikmetena loetakse ja kes oma
aastamaksusid ei pruugi maksta sel ajal, kui nad välja
maal on). Klubil on ka alalised külalised-liikmed, keda
komitee oma äranägemise järele võib vastu võtta, kes aga
valimistest osa ei võta ja kes klubis mingisugusid aukohusid täita ei või.
13. Liikmed, kes soovivad klubist välja astuda, pea
vad sellest teatama kirjalikult sekretäärile. Klubist lahkudes
kaotab liige kõik oma huvid, vastutused ja kohused klubi
varanduse kohta, kuid kõik maksmata olevad summad
peab ta klubile tasuma.
14. Klubi, tema tegevust ja asjaajamist juhib pea
koosolek ja komitee.
15. Korralikud peakoosolekud kutsutakse kokku iga
aasta esimese kolme kuu jooksul, ette teatades wähemalt
14 päeva, millal ja kus kohal koosolek peetakse.
4
16. Erakorralisi peakoosolekuid võidakse kokku kut
suda, nõudmist saades, millele kas 3 komitee või 15 klubi
liiget alla on kirjutanud, sama palju aega ette üteldes, kui
korralikkudel peakoosolekutel. Komitee võib ka ise oma
äranägemise järele erakorralisi peakoosolekuid kokku kut
suda. Klubi või komitee liikmed, kes erakorralise peakoos
oleku kokkukutsumist soovivad, peavad koosoleku kokku
kutsumise põhjuse üles andma ning sellekohast motiveeri
tud nõudmist klubi sekretäärile klubi kontori kirjalikult ära
andma. Kui komiteel 14 päeva jooksul peale nõudmise
kättesaamist erakorralist peakoosolekut pole korda läinud
kokku kutsuda, mis saaks peetud vähemalt 21 päeva
peale nõudmise sisseandmist, võivad nõudjad ise, või muud
4 klubi liiget, erakorralise peakoosoleku kokku kutsuda
kuue nädala jooksul peale peakoosoleku kokkukutsumise
nõudmise äraandmist. Igal -erakorralisel peakoosolekul, mis
nii viisi kokku kutsutakse, võidakse ainult neid asju aru
tada ja otsustada, milleks koosoleku kokkukutsumist on
nõutud.
17. Peakoosolekud loetakse otsusevõimuliseks, kui
vähemalt üks neljandik klubi liikmete arvust esitatud on.
18. Korralik aasta-peakoosolek peetakse ajal ja kohal,
mis komitee aeg-ajalt otsustab. Sarnastel peakoosolekutel
annab sekretäär aru klubi tegewusest, valitakse klubi amet
nikud, komitee liikmed, nende kandidaadid ja revidendid,
ning laekahoidja arvepidamine kantakse ette ja vaadatakse
läbi, kui ka muud põhikirjas lubatud asjad saavad arutud
ja otsused tehtud, mis korralikul peakoosolekul arutusele
võivad tulla.
19. Kui poole tunni jooksul peakoosoleku jaoks
määratud ajast arvates tarviline arv liikmeid koos pole,
saab peakoosolek edasi lükatud vähemalt üheks nädalaks
ja siis ära peetud ning otsusevõimuliseks loetud ilmunud
liikmete arvu peale vaatamata.
20. Igal liikmel saab olema üks hääl ja mitte enam.
Ühelgi liikmel pole õigus hääletada koosolekul enne, kui
kõik tema arved klubi vastu pole õiendud.
21. Klubi aukohad, mille täitjad komitee liigete
hulka arvatakse, on järgmised: president, sekretäär, laeka
hoidja, neli teist komitee liiget, kolm kandidaati ja kolm
revidenti. Komitee liikmete arv on seitse.
22. President, sekretäär, laekahoidja ja revidendid
lahkuvad ametist iga aastasel peakoosolekul, kuid võidakse
5
tagasi valida. Teistest komitee liikmetest ja nende kandi
daatidest lahkuvad kaks iga aastasel peakoosolekul ametivanaduse järjekorras, kuid võidakse tagasi valida. Alguskomitee liikmed lahkuvad liisu läbi.
23. Komitee liikmed peavad olema ettepandud ühe
klubi liikme ja toetud teise klubi liikme poolt ja pärast
seda valitud kinnistel valimistel. Kellele kõige rohkem
hääli on antud, loetakse korralikult valituks. Komitees peab
olema kolm britlast ja kolm eestlast. President peaks järgi
mööda britlane ja eestlane olema. Seal juures võib aga
kumbki rahvus oma komitees olevate esitajate arvu muut
mise ja presidendi rahvuse kohta ettepanekuid teha, mille
kohta siis mõlemad rahvused võivad kokku leppida.
24. Komiteel on täielikud volitused kiubi juhtida ja
tema varanduse üle valitseda. Komitee on otsusevõimuline,
kui kolm liiget koos on. Komiteel on õigus volitusi om a
äranägemise järele jagada alamkomiteedele, mis koos või
vad seista komitee liikmetest või nendest komitee liikme
test, mida komitee otsustab. Alamkomiteel on teenuste
opteerimise õigus isikutelt, kes ei pruugi mitte klubi liik
med olla.
25. Komitee käib koos asjade ajamiseks ning võib
omi istanguid edasi lükata ja muud moodi omi koosolekuid
oma heaksarvamise järele korraldada. Kaks komitee liiget
võivad nõuda igal ajal komitee koosoleku kokkukutsumist
sekretäärilt, mida ka viimane nõudmise kättesaamise puhul
läitma on sunnitud. Küsimused otsustakse komitee istangute! häälte enamusega. Kui aga poolt ja vastu ühe palju
hääli on, siis on presidendi hääl otsustav.
26. Klubi president on eesistujaks igal koosolekul.
Tema äraolekul valivad koosolekul olijad komitee liikmed
enda seast kellegi eesistujaks selleks koosolekuks.
27. Peakoosolek valib kolm klubi liiget komitee
kandidaatideks, kes komitee liikmete äraolekul nende kohu
seid komitees täidavad.
28. Peakoosolek valib üheks aastaks revisjonikommisjoni, mis koos seisaks kolmest revidendist, kes revidee
riksid klubi arveid, komitee rahalisi asjaajamisi ja kellel on
õigus tarbekordadel erakorralist peakoosolekut kokku kut
suda.
29. Liikmed võivad võõraid klubisse tuua. Isikuid
aga, kes on liikmeteks ette pandud, kuid tagasi lükatud või
klubist välja heidetud, ei tohi võõrastena klubisse tuua.
6
30. Neid põhijoone võib muuta või tühjaks tunnis
tada iseäralikul peakoosolekul, kokku kutsutud seks otstar
beks, ehk aastasel peakoosolekul, kuid ettepandud muuda
tus peab enne seda koosolekut sekretäärile ära antama.
31. Klubi tegewuse lõpetamise ja tema likvideeri
mise jaoks on vaja 3/4 peakoosolekul olevate liikmete hääl
test ja on maksev ainult siis, kui seda otsust kinnitab
järgmine, seks otstarbeks kokku kutsutud erakorraline koos
olek häälte enamusega, kus juures aga viimane nimetud
erakorraline peakoosolek peab kokku kutsutama mitte
varem, kui 14 ja mitte hiljem kui 28 päeva peale pea
koosolekut, kus esimene sellekohane otsus tehti. Klubi
aktiva ja varandusega talitakse klubi tegevuse lõpetamise
puhul viimase peakoosoleku otsuse järele.
32. Klubi asutajad on:
Briti alamad: Briti kuninglik kindralkonsul James
Edmond Peter LESLIE, Briti kuninglik sõjaväeline volinik
Baltimail alam-polkovnik Ronald Forbes MEIKLEJOHN ja
Briti kuninglik sõjaväeline esitaja Eestis major Robert Blun
dell GOODDEN ning Eesti kodanikud John Imant PITKA,
laevakontori Joh. Pitka ja Pojad’e äriosanik ja ärijuht, ja
insener-tehnolog ja mäe-insener Johan Ferdinand ANDRESEN
K.-T. M. Patentide ja Kaubamärkide osakonna juhataja.
Haapsalu rahukogu, läbi vaadates avalikul kohtuistangul 6. oktoobril 1920. a. käesolevat põhikirja ja tähele
pannes, et see põhikiri vastab praegu maksmasolevate re
gistreerimise seaduse nõuetele,
otsustas: „Briti-Eesti
klubi" põhikirja seaduslikus korras registreerida.
Selle kohtuotsuse täitmiseks on „Briti-Eesti klubi"
Tallinna-Haapsalu rahukogu juures registreeritud seltside
ja ühingute registrisse nr. 593 all sisse kantud ja klubi
võib oma tegevust alustada.
Tarvilised kulud on tasutud.
Tallinnas, 6. oktoobril 1920. a.
Rahukogu esimees (allkiri).
Reg. osak. sekretääri eest (allkiri).
7
Sj
u
’
THE STATUTES OF THE BRITISH
ESTONIA CLUB.
1.
The Club shall be called the British Estonia
2.
The objects for which the club is established
Club.
are:
a. For the purpose of social intercourse between
Britishers and Estonians.
b. To form an authoritative body for the dissemina
tion of valuable information about Great Britain in Estonia
and vice versa.
c. To consider and deal with questions relating to
Great Britain and Estonia and to render services that will
assist and benefit the Members.
d. To provide a meeting place for Members ac
quainted with or having interests in either or both of the
two countries.
e. To cooperate with any other institution in friendly
countries having similar objects to those of the club.
3. To attain those ends the club has the power to
hold meetings for discussing all or any nature of ques
tions to organise and hold social functions to acquire and
have libraries, reading rooms, lectures to publish newspa
pers journals or periodicals, to have excursions, in brief,
to do all such lawful things as are compatible with or con
ducive to the attainment of the above objects or any
of them.
4. The headquarters of the above club are
linn, where are also the offices of the Committee.
in Tal
5. The club has a seal and is legally to be consi
dered a juridicial person, i. e. the Club can possess its
own premises, can acquire, dispose of, mortgage or sell
mobile and immobile property, can accumulate capitals,
enter into obligations and agreements, can take or defend
legal proceedings or actions.
3
6. The*income of the Club consists of entrance
fees and subscriptions, the amounts of which are decided
in advance by the Committee, also profits from enterprises,
donations from Members or others etc.
7. The membership of the Club is limited to British
and Estonian gentlemen.
8. Members for the Club are accepted unanimously
by the Committee which constitutes due election. Each
candidate for membership shall be proposed by one Mem
ber of the Club and seconded by another, to one of whom
he shall be personally known. The names of proposed
candidates shall be posted in the Club premises at least
fourteen days prior to the date of election, to enable Mem
bers of the Club to express their opinion, where they
think fit, to the Committee. Upon election each new Mem
ber shall be notified by the Secretary and furnished with
a copy of the Statutes and Rules whereupon the amount
ot subscription and entrance fee, if any, shall become due
to the Honorary Treasurer. If such subscription and ent
rance fee is unpaid for one week from that date the Com
mittee shall have the power to annul the election.
9. Should any subscription be three months over
due, the Committee shall have power to remove the Member’s
name from the list of Members, unless the defaulting
Member can justify the delay to the satisfaction of the
Committee.
10. The rights and privileges of Members shall be
personal and non transferable.
11. Members can be called upon to resign by the
Committee.
12. In addition to ordinary Members the Club has
also foreign Members, who have been Members of the
Club and have left the country. Such Members are per
mitted to retain supernumary Membership of the Club
without paying annual subscriptions while they are away.
The Committee can further elect such persons as they
think eligible to be associate Members. Such associate
Members not to be eligable to serve as Officers or on the
Committee and shall not have the right to vote at Gene
ral Meetings.
4
13. A member wishing to discontinue his membership
shall give a written notice thereof to the Secretary. Upon
the withdrawal of any Member his liability to or interests
in the funds of the Club shall cease but he shall pay to
the Club all arrears of subscriptions and other amounts
due from him.
14. The management of the Club shall be vested in
the General Meeting and the Committee.
15. The Ordinary General Meetings to be called
in the first three months of each year, giving at least
fourteen days clear notice of the time and place of the
Meeting.
•
16. Extraordinary General Meetings may be conve
ned in the same manner at any time of the year upon
receiving written request signed by any three Members
of the Committee or any 15 Members of the Club. The
Commitee may also whenever they think fit convene an
Extraordinary General Meet ing. Any requisition made by
the Members shall express the object of the meeting pro
posed to be called and shall be deposited with the Secre
tary of the Club at its registered office. In case the
Committee for 14 days after such deposit fail to convene
an Extraordinary General Meeting to be held within 21
days after such deposit, the requisitionists or any other
four Members of the Club may themselvea convene a
Meeting to be held within six weeks after such deposit.
Every Meeting so convened by Members must be conve
ned for the purpose specified in the requisition and for
those purposes only.
17. The quorum for General Meetings to be consi
dered one quarter of the total of the Members.
18. The Annual General Meeting of the Club shall
be held at such time and place as may from time to time
be prescribed by the Committee. At such Meetings the
Honorary Secretary shall present a report on the affairs
of the Club and the Officers of the Club and the Commit
tee, their reserve Members and the Auditors shall be elected
■ and the Honorary treasurer’s accounts shall be pretented and
considered, and such business shall be transaced, as under
the presents ought to be transacted at an Ordinary Ge
neral Meeting.
5
19. If within half an hour from the time arranged
for the Meeting a quorum of Members is not present the
Meeting shall be adjourned for at least one week, when it
shall be considered in quorum regardless of the number
of Members present.
20. Each Member shall have one vote and no Mem
ber shall be entitled to vote at any Meeting unless all
monies due from him to the Club have been paid.
21. The Officers of the Club consist of the follo
wing, President, Honorary Secretary, Honorary Treasurer,
who are members of the Committee and four other Members
of the Commitee three reserve members of the Committee
and three Auditors. The number of the members of the
Committee is seven.
22. The President, Hon. Secretary, Hon. Treasurer
and Auditors shall retire at each Annual General Meeting
and are eligible for re-election, and of the rest of the
Committee and reserve Members two shall retire at each
Annual General Meeting in rotation according to priority
of election and are eligible for re-election. The original
Members of the Committee retire by ballot.
23. Members of the Committee must be proposed by
one Member of the Club and seconded by another and
thereafter balloted for, those for whom the biggest number
of votes are cast will be considered as duly elected. There
should be three Britishers and three Estonians on the
Committee and the President should be alternately British
and Estonian but the proportion of representatives of each
nationality on the Committee and the nationality of the
President can be regulated otherwise by mutual agreement.
24. The management of the Club and the Club pro
perty shall be vested in the Committee, three to form a
quorum. The Committee may delegate any of their powers
to Sub-committees consisting of such Member or Members
of their body as they think fit. The sub-committee shall
in turn be entitled to co-opt the services of persons who
need not necessarily be Members of the Club.
25. The Commitee meets together for the despatch
of business, can adjourn and regulate their meetings as
they think fit. Two members of the Committee may at
any time request the Secretary to convene, and he shall
upon receipt of such request, convene a meeting of the Com
mittee. Questions arising at any meeting shall be decided by a
6
majority of votes, and in the case of an equality of votes
the President shall have a second or casting vote.
26. The President of the Club shall be Chairman at
each Meeting of the Committee. In the absence of the
President the Members of the Committee shall choose
some one of their number to be chairman of such Meeting.
27. The General Meeting shall elect as reserve Mem
bers of the Committee three Members of the Club who
have power to fill vacancies arising in the Committee.
28. The General Meeting shall elect for one year a
commission consisting of three Auditors (revisors) who
audit accounts of the Club and control the financial actions
and measures taken by the Committee and have power
to call together, in case of necessity, an Extraordinary
General Meeting.
29. Members may introduce visitors. No person who
has been proposed as a Member and rejected, or expelled
shall be admitted as a visitor.
30. These rules may be altered or rescinded by a
Special General Meeting called for that purpose or at an
Annual General Meeting, provided that the proposed
alterations be given to the Secretary in writing before such
Meeting.
31. In the case of a resolution to terminate 'or dis
solve the Club a vote of three fourths of those present at
the General Meeting is required and shall have effect pro
vided such resolution be confirmed by a majority of the
Members present at a second Extraordinary General Mee
ting to be subsequently convened and held at an interval
of not less than fourteen nor more than twenty eight days
from the date of the passing of the said resolution. The
capital and assets of the Club in the case of liquidation
to be dealt with in accordance with a resolution of the
final General Meeting.
32. The Founders of the above Club are:
subjects: -
British
His Britannic Majesty’s Consul. Mr James Edmond
Peter Leslie.
Lieutenant Colonel Ronald Forbes Meiklejohn.
7
His Britannic Majesty's Military Representative in
Estonia, Major Robert Blundell Goodden.
Estonian citizens: —
John Imant Pitka, partner in the firm Job. Pitka &
Sons.
Engineer Technologist Mining Engineer Johan Ferdi
nand Andresen, Director of the Patents and Trade Marks
Department of the Ministry of Trade & Industry.
VaataLäänemaakonna
KAITSE LIIDU
JAGI SALGA
põhikiri....Läänemaakonna
KAITSE LIIDU
JAGI SALGA
põhikiri.
A. Avik’u trükk, Haapsalus
1921.
LÄÄNEMAAKONNA KAITSE LIIDU
JAHI SALGA
põhikiri
I. Salga asukoht ja piirkond.
§ 1.
Läänemaakonna Kaitse Liidu Jahi Salk asub
Haapsalus, tema tegewus ulatab aga üle terwe
Läänemaa
II. Salga eesmärk.
§2.
Läänemaakonna Kaitse Liidu Jahi Salga aesmärk on: a) korraliku jahipidamine seaduse poolt
lubatud ajal ja wiisil; b) kasulikkude metsloomade
ja lindude kaitsmine ja kaswatamine; d) kahjulik
kude metsloomade ja rööwlindude häwitamine; e) ja
hipidamise wiiside parandamine; g) tõukoerde kas
watamine; h) Salga liikmete tutwuštamine igasugus
te laske ja jahi riistadega ning linnu ja looma tõu
gudega ja i) märgi laskmise õpetamine.
IH. Salga tegewus,
i 8.
Oma sihtide saawutamiseks rendib wöi ostab
Salk omale maid ja metsi ning weekogusid, eden- •
dab igal wiisil jahi ja muude kasulikkude loomade
ning lindude kaswatamist selleks puutumata hoiu
ja kaswatuse kohti asutades ja sisseseades, popu
lariseerib lindude-ja loomade kasu ja nende elu ja
— 2
edenemise tingimisi ning annab selleks kuukirja
wälja, õpib ise kodumaa loodust, loomi ja lindusi
tundma ja astub selles asjas wastawate tea
duslikkude ja eriasutustega ja kohaste õpetatud
seltsidega ühendusesse, asutab oma tegewusele wastawaid raamatukogusid, muuseumi, linnu ja looma
aedu, korraldab liikmete jaoks igasuguseid spordi
harjutusi, annab nende jaoks sunduslikka määrusid
jahipidamise ja muis asjus ning toetab walitsuse
wõimusi loomariigi kaitsmise alal.
Märkus: I, Jahipidamise kohta töötakse
kindlaid määruseid wälja, mis peakoos
olekul kinnitatakse. Jahipidamise asja
ajawad peakoosolekul walitud jahikorral
dajad, kes salga juhatuse walwe all
töötawad.
Märkus: II. Kui Salga poolt asutatud hoiu
ja kaswatuse kohtades loomade ja lindu
de arw teatud määrani tõuseb, paneb Salk
seal erakorralised jahfkäigud toime.
Niisama wõib erakorralisi jahipidamisi
kahjulikkude loomade peale toime panna.
Walitsuse ja kohalikkude elanikkude
ettepaneku],
§ 4.
IV. Salga õigused.
Läänemaakonna Kaitse Liidu Jahi Saigal on
juridilise isiku õigused. Ta wõib liikuwad ja l:ikumata warandust omandada, wõerandada ja pantida,
lepinguid teha, kohustusi oma peale wõtta, kohtus
nõuda ja kbsta, teenijaid palgata, oma tegewuse
alal auhindas! anda rahaga asjadega, kuld-hõbe ning
brqnks aurahadega, mis kinnitatud kuju järel walmistatud ja kiidu kirjadega ning tunnistustega; las-
keplatsi sissegeada, oma korterit jä kauplust jahi
tarbenöude, riiete, jahiriistade ja muu warustuse
ning loomade, lindude, linnumunade, koerte j. n. e.
muretsemiseks awada, korterit ja einelauda kangeta
jookidega oma liikmete jaoks pidada, pidusid, kõ
nesid ja näitusi toime panna ja jahirühmasid ehk
osakondi awada, selle põhjuskirja järele, igakord
makswaid seadusi silmaspidades.
§ 5,
Jahiloomade ja loomakaswatuse kaitsekohtade
järelwalwamiseks oa Salgal õigus wahtisid ametisse
panna, kelle&pl metsa wahtide õigused on Linnu*loo
makaswatuse ja Kaitse järelwalwamiseks ja'jahisea
duse korraliku täitmise kontroleerimiseks määrab
Salk omalt poolt jahikoritroUiörid, kes oma ametisse
Salga juhatuse poolt kinnitakse. Tarwiduse järel6
wõib Salga osakondadesse kontrolööride abisid mää
rata. Kontrolööridel ja nende abidel on õigus ka
wäljaspool kesk ja arurühmasid jahisead.ustest üle
astujaid wastutusele wõtta.
Märkus: Jahi kontrolöörid töötawad lisas
täheudud juhtnööri järele. Salgal on pit
sat Salga nimetusega.
* \
^
6,
Saiga liikmed kannawad eeskuju järel walmistatud rinnaniärki ja käesidet.
Märkus: Käesidemed tulewad endise Kaitse
Liidu käesideme eeskujul ainult rohelise
kandiga 7V* m/m. lai Salga pitsatiga.
Y. Salga koosseis.
Salgal on tegewad toetajad auliikmed. Liikmeks
wõiwäd olla kõik õigus ja teguwõimuliscd vabariigi
4
kodanikud, soo ja raliwuse peale waatamata, peale
elukutseliste jahimeeste ja kohtu poolt kitsendud
õigustega isikutel kui nende õiguste kitsendamine
süüteo pärast järgnes, mis kodanlise au kaotust kaa
sa toob. Salga liikmeteks wöiwad ka allaealised olla,
kes ei wõi aga ametisse walitud saada ega jahil
käia ilma täieealisteta.
§
8.
Vi. Salga liikmeks wõtmise kord. liikme õi
gused ja kohused.
Liikme kandidaatiteks wõttab Salga Juhatus
soovijaid wähemalt nelja liikme soowitusel wastu.
§ »
Tegewateks liikmeteks wõetakse kandidaadid
Salga juhatuse poolt lihtsa häälte enamusega vastu.
Wastuwõetud liige peab Salga poolt peale pandud
kohustusi ja ülesandeid Salga asjus täitma, sunduslikka .määruseid ja kodukorda pidama ja Salga
ülesannete täitmiseks kõigiti kaasa aitama. Salga
liikmel ei ole õigust esimesel Saiga ametisse walimise puhul ametid tagasi lükkata.
Märkus I. Salga asutajad loetakse ilma
hääletamiseta liikmeteks.
Märk u s: II. Toetajateks liikmeteks wõiwad
olla isikud: kes Salga sihtidele kaasa tunnewad, isiklikult aga jahimehed ei ole ja
aastas Salga kassasse liikmemaksu maksawad. Neil on kõik seltsi liikme õigused
peale etsustawa hääleõiguse ja õiguse
Salga juhatusesse ja rewisjoni komisjoni
waiitud saada.
§ 10.
Auliikmeks wAiwad saada wtütud isikud, kelle
Salga sihtide teostamiseks iseäralikka te'enuseid on.
Auliikmed walitakse juhatuse ettepaneku põhjal pea
koosolekul kõigi koosolewate hääleõiguste Salga
liikmete 2 3 enamuse poolt kinnisel hääletamisel
Auliikmed on Salga kasuks wõetawast liikmemaksust
ja Salga poolt selles asjus peale pandawate ülesan
nete täitmisest wabastud.
§ nSalga liikmetel on õigus: a) Salga koosolekul
kaasa hääletada; b) Toimepandawatest jahidest,
pidudest, kõneõhtudest j n. e. osawõtta ja neile
oma wastutusel külalisi tuua määratud maksu eest.;
d) Salgal tema asjus ettepanekuid teha; e) Salga
ruumisid, raamatukogu, muuseumi ja einelauda tarwitada, ja g) Salga kauplusest tarbeasju osta.
M ä r k u s: Külaliste kohta makswad § 7 kit
sendused.
.
§ 12.
Salga liikmed, kes põhikirja jahiseaduse, ko
dukorra ja muude määruste ning peakoosoleku otsuste
wastu eksiwad. nende pealepandud kohuseid ei täida,
kes oma tegewusega Salga huwidele kahju saadawad
ehk § 7 ettenähtud kitsenduste aiJa sattuwad wõiwad juhatuse otsusel Sa Igast ajutiselt kui ka jäädawalt wäljaheidetud saada. Salga liige wõib igal ajal
Salgast wafcatahtlikult lahkuda, kui ta oma kohus
tused Salga wastu on täitnud, lahkumisest tuleb
juhatusele kirjalikult üks kuu ette teatada,
Märkus: Juhatuse poolt wäljaheidetud liik
mel jääb õigus selles asjas peakoosoleku
otsust nõuda.
VII. Salga warandus
§ 13.
Salga warandus tekil. &) m&kridešt; b) kapi•
talide prottendidest; d) Salga ettewõtete sissetule
kutest; e) annetustest; g) külaliste maksudest; ln
trahwidest ja i) muudest sissetulekutest.
§ 14.
Liikmemaks on Salga liikmetel 25 marka aas
tas, missugune maks peab saama tasutud kahe nä
dala jooksul Salga wast.uwõtmise päewast arwates.
Kes määratud ajal liikmemaksu ei ole tasunud kao
tab liikme õigused. Kes aasta jooksul liikmemaksu
ei ole maksnud, wõib ainult uuesti hääletamisel
liikmeks saada, kui ta endised maksud ära tasub
Eluaegsed liikmed maksawad ühekordselt 500 marka.
Tasutud maksusi ei anta tagasi. Liikmemaks wõib
juhatuse ettepanekul peakoosoleku poolt muudetud
saada, niisama wõib peakoosolek erakorralisi maksusi
määrata.
Viil. Saiga asjaajamine.
§ 15.
Salga asju ajab juhatus ja peakoosolek.
A) JUHATUS.
§ 16.
Juhatus seisab koos kuuest isikutest: esimehest,
kirjatoimetajast, laekahoidjast ja nende abidest. Ju
hatuse liikmed walitakse aasta koosolekul kinnisel
kääletamiss! ühe aasta peale, nemad ise jagawad
oma keskel ametid. Tarwilikul korral wõib juhatuse
liikmete arw suurendatud saada. Juhatuse asupaik
on Haapsalus.
Märkus: Juhatus wõib oma koosolekule ja
töö juurde wäljaspool asjatundjaid ja kasulikka tegelasi nõuandwa hääleõigusega
kutsuda.
§ 17.
Juhatus on Salga esitajaks kõigis asjus. Tenaa ajab
Salga asju põhikirja, peakoosoleku otsuste ja makswate seaduste järele, annab tarwilikul korral wolikirju Salga nimel wälja, kutsub peakoosolekud kokku
ja määrab nende päewakorra, walitseb Salga waramdust, töötab tarwilikka määruseid Salga asjus wälja
ja paneb neid peakoosolekule* kinnitamiseks ette,
seab aruandeid ja eelarwed kokku, õiendab maksusid
ja nõuab wõlgasid sisse ning walwab Salga asutuste
ja ettewõtete tegewuse üle, küsimused mis peakoos
olekul arutusele tulewad, peawad enne juhatuse poolt
läbikaalutud olema.
18.
Juhatuses otsustakse asjad koosolejate liikmete
lihtsa häälte enamusega, kui hääled pooleks langewad on koosoleku juhataja hääl otsustaw. Et koos
olek otsusewõimuline oleks peawad wälftmalt pooled
juhatuse liikmed koos olema. Kui esimees ja tema,
abi puuduwad siis waliwad koosolijad oma keskelt
juhataja. Juhatust esitab wäljaspool Salka esimees
elik asemik. Esimees, kirjatoimetaja ja laekohoidja
wõi nende asetäitjad kirjutawad wolltüsed, kohustu
sed, lepingud ja rahatalitused juhatuse nimel alla.
Harilik kirjawahetus läheb kahe allkirjaga.
B)
PEAKOOSOLEK.
§
Peakoosolekud on korralised ja erakorralised.
Korraline aasta koosolek kutsutakse iga aasta kahe
esimese kuu jooksul kokku. Sellel koosolekul kan
takse ette ja kinmtakse aasta aruanded ja eelarwed
ning walitakse juhatuse ja rewisjoni komisjon, niisama
ka jahi kontrõlöörid ja nende abid lirakorral.sed
koosolekud kutsutakse eestseisuse otsuse, rewisjoai
komisjoni wõi wähemalt ‘/s Salga liikmete nõudmise
peale kokku. Peakoosolekute aeg, koht ja päevakord
antakse Salga liikmetele ja osakondadele wähemalt
kaks nädalad ätte teada, Kas nimelise kutsekirjadega
wõi kuulutuste läbi ajalehtedes ja Salga ruumis välja
pandud teadaandmise kaudu
§ 20.
Peakoosolek loetakse otsuswõimuiiseks, kui vä
hemalt''/s' hääleõiguslisi Salga liikmeid koos on. Kui
koosolekule tarwiliku arwu liikmeid ei ilmu siis
if.ääratakse, mitte hiljem kui kahe nädala jooksul,
uus koosolek mis liikmete arwu peale vaatamata
otsuswõimuline on.
i §
21.
Peakoosolek walib omale iga kord juhataja ja
kirjatoimetaja. Peale § 19 ettenähtud tegewuse otsus
tab peakoosolek küsimused: liikumata waranduse
omandamine^ wöerandamine ja pantimise, asutuste ja
ettevõtete käima panemise, põhikirja muutmise ja
Salga wõi tema üksikute asutuste ja ettewõtete lõpe
tamise kohta. Esimese peakoosoleku peawad asutajad
peale Salga registreerimise ära, seal seawad need
tegewuse eeskava ja juhtnöörid üles ja valivad tar
vilikud ametnikud.
§
22.
Põhikirja muutmise,' Salga asutuste ning ette
wõtete lõpetamise otsused tehakse kokkutulnud 2 3
häälteenamusega, muud otsused, peale Salga lõpe
tamise küsimuse (w. § 25) — lihtsa häälteenamusega.
Kui ühe palju hääli poolt ja wastu on, loetakse ette
panek mitte wastuwöetüks ja lükatakse järgmise
koosolekuni edasi.
IX. Rewisjoni komisjon.
§
23.
Peakoosolek walib rewisjoni komisjoni, mitte
wähera kui kolme liikmelise, ühe aasta peale. Rewisjoni kohus on Salga tegewust ja asjaajamist igakülgselt
rewideerida ja kontroleerida. Oma tegewusest annab
komisjon peakoosolekule aru
Märkus: Juhatuse liikmed ei woi rewisjoni
komisjoni walitud saada.
X« Osakonnad.
§ 24.
Läänemaakonna Kaitse Liidu Jahi Salk woib
oma tegewuse piirkonnas osakondi awada. Osakond
wõttab omale Salga põhikirja ja kodukorra aluseks
järgmiste täiendawate määrustega.
I) Osakond kannab niine: Läänemaakonna
Kaitbü Liidu Jahi Salga (I II. IIL IV. j. n. e.)
osakond.
II) Osakond töötab täiesti iseseiswait kohalik
kude oludega kokkukõlas, käib aga eriküsimustes
Salga poolt wäijatöötatud juhatuste järele. Nende
juhatuste wäljatöötamistest wõiwad osakonnad, oma
asemikude kaudu osawötta.
III) Osakonnad seisawad Salgaga kirja wahetuses. korjawad Saigale tarwilikka teateid ja wõttawad proportsionaalselt kuludest, mis tekkiwad hääle
kandja ehk* kuukirja wäljaandmisel, osa.
IV) Osakondel on õigus Salga peakoosolekutest,
esitaja läbi hääleõigusega osawötta.
V) Osakonnad wõiwad omalt poolt tnrwiduse
järele jahikontrolöörile abisid määrata.
VI) Salga suurematest ettewötetest. wõttawad
osakonnad jõudumööda osa.
VII) Salgal ja osakondadel on õigus üksteist
oma jahipidamistele kutsuda.
VIII) Osakonnad saad swad Salgale iga kuu
kassa aruande ia uute wastu -wöetud liikmete mme-
X! Salga tegewuse lõpetamine.
§ 25.
Saiga tegewuse lõpetamine otsustakse kõigi
Salga liikmete */» häältega. Peakoosolek waiib wiie
liikmelise likwideerimise komisjoni ja määrab ära
mis Salga warandusega saab. Salgaga lõpetawad ka
osakonnad oma tegewuse.
§ 2b.
Kõigis juhtumises, mis selles põhikirjas ei ole ette
nähtud, käib Salk praegu makswate, edespidi anta
wate seaduste, määruste ja päewakäskude järele.
§ 27,
Kui seaduslisel teel Kaitse Liit saab likwideeritud, siis jääb nimetatud Salk töötama selle järele
Läänemaakonna .Jahi Salga nime all.
Tallinna-Haapsalu Rahukogu, iäbiwaadatss awalikui kohtuistangul
17 septembril MO a, käesolewat põhjuskirja ja tähelepanu»», et sea
pöhinskiri wastab praegu maksmasolewatele registreerimise seaduse nõuetele,
•OTSUST A-S: ,, LÄÄN EMA AKBNNÄ KAITSE LIIBU JAH1SALK A “ pohjuikirja seaduiüses korras registreerida.
Selle kohtuotsuse täitmiseks on „LÄÄNEMAAKONNA KAITSE LIIDU
JAHI SALKM Tallinna Haapsalu Rahukogu juures registreeritud seltside ja
ühingute registrisse Nr, 56(1 all sisse' kantud ia Jahi Salk wöib oia
tegewnsi alusiadn,
Tarwüised kulud on tasutud.
Tallinnas/
&
septembril 192q
a,
Hahukogu esimees (Allkiri)
üög. osati, sokretääri sest (Allkiri)
VaataWÕRÜ JAHISELTSI
KODUKORD.
Maksew kõikide Jahiselt...WÕRÜ JAHISELTSI
KODUKORD. Maksew kõikide Jahiseltsi liikmete kohta.
Wastuwõetud seltsi üldkoosolekul 30. jaan. 1927. a.
WÕRU JAHISELTSI
KODUKORD. Maksew kõikide Jahiseltsi liikmete kohta.
Wastuwõetud seltsi üldkoosolekul 30. jaan. 1927. a.
Wõru, 1927. a.
Trükitud S. Songi trükikojas, Wõrus.
Seltsi fecdwfeord.
§ 1. Wõru Jahiseltsi juhatus peab omi koos olekuid põhikirja § 16 ettenähtud korras, mida kokku kutsub esimees wõi tema asetäitja. Märkus: Koosoleku aeg antakse juhatuse liigetele teate lehtede wõi kuulutuste läbi teada.
§ 2. Juhatuse koosoleku otsused kantakse protokollide raamatusse, kirjutatakse järgmisel koosolekul alla ja saadetakse täide esimehe kor raldusel wõi tema poolt wolitatud isikute kaudu. Nimetatud raamat seisab juhatuse sekretäri käes ja seltsi liikmed wõiwad teda järjekorralistel koos olekutel waatamiseks nõuda. § 3. Juhatuse liikmed, keda mitte põhikirja järele otsekohe teatawa ameti peale ei walita, jaotawad kokkuleppel asjaajamise iga aasta omawahel ära. § 4. Seltsi kirjawahetust ametiasutustega ja eraisikutega peetakse esimehe wÕi tema asetäitja nimel ühes sekretäri allkirjaga. § 5. Esimehel on õigus kirjatöödeks eraldi tööjõudu kutsuda, kellele palga juhatus määrab. 3
§ 6. Juhatus on kohustatud järgmisi raama tuid pidama: a) Seltsi praeguste kui ka endiste liigete nimekiri tähestiku järjekorras, kuhu märgi takse liikmeks wastuwõtmise aeg, seltsist lahkumise wõi surma aeg ja aadressid. b) Liikmete soowiawalduste ja kaebtuste raamat. c) Wõõraste raamat. Märkus: Kõik ülewalnimetatud raamatud peawad alati seltsi ruumides seisma ja kõigile seltsi liigetele waatamiseks kättesaadawad olema.
d) Seltsi koosolekute protokolliraamat. e) Juhatuse protokolliraamat. Märkus:
Seisavvad sekretäri käes.
f) Jahipidamiste registreerimisraaamat. Märkus:
Seisab statistikeri käes.
g) Kassa sissetulekute ja wäljaminekute raamat. h) Seltsi waranduse inwentaariraamat. Märkus:
Seisawad osakonna laekahoidja käes.
§ 7. Juhatus paneb ametisse linnuwahid ja määrab nende palga. Wahid peawad seltsi jahimetsasi salaküttimise eest hoidma. Wahtide kohu seks on ka jahilindude söötmine ja rööwlindude häwitamine. Wahid peawad seltsi liikmeid nende kaartide ettenäitamisel jahi peale saatma ja oma ringkonnas neile kohad kätte näitama, kus jahilindusi on; waht on kohustatud esimest pärale jõudnud liiget saatma. Märk us: Riigimetsade walitsuselt renditud jahikruntidel wõiwad seltsi liikmed ainult rendilepingus äratähendatud tingimistel jahti pidada. 4
§ 8. Juhatus kuulutab iga aasta, mitte hiljem kui 15. juuniks, wälja lubatud jahipidamise aja alguse ja lõpu iga looma- ja linnutõu peale, kus juures jahialguse tähtajad seaduses ettenähtud tähtaegadest waremalt määratud ei wõi saada. § 9. Juhatusel on õigus, üldise koosoleku nõusolekul, mõnedes seltsi poolt renditud koh tades teatud tõugu loomade ja lindude küttimist täiesti keelata, et tähendatud loomi ja linde lõpu liku häwinemise eest hoida. Püssiga iimberhiiimise määrused. § 10. Küttide kogumispunktil, puhkekohtadel, sõitudel, tagasitulekul ja püsse wankritesse wõi saani ära pannes, tuleb tagant laetawatel püssi del padrunid wälja wõtta, eestlaetawatel — püssitongid (süüdikud) ära wõtta ja tihwtid tsilindridesse panna. § 11. Talwel, käreda külmaga jahi peal olles, tuleb järele waadata püssilukkude korrasolekud, et ära hoida ootamata lahtiminekut, kuke winna tõmbamisel. 51 jujuhi määrused. § 12. Ajujahiks nimetatakse: a) Harilik liikuw, wõi paigapealne jaht ajajatega. b) Jaht Pihkwa wiisi järele, s. o. etteajamine, ühes waritsemisega. § 13. Iga ajujahi hooaja algul määrab juha tus kogu hooaja peale kindlaks: 5
1. Jahipidamise päewad ja kohad. 2. Jahikorrapidajad ja tema asetäitja iga peetawa jahi kohta eraldi. § 14. Soowiawaldus aju- wõi ühisjahist osawõtmise kohta peab järgnema 48 tundi enne wäljasõitu. § 15. Jahile üleskirjutanud isikud, kes siiski sellest osawõtta ei soowi, peawad mitte hiljem 24 tundi enne jahi algust oma nime jahipidamiste registreerimisraamatust maha kustutada laskma. § 16. Isikud, kes ei ole seltsi liikmed, wõiwad ajujahtidest külalistena osa wõtta, kuna nad peale üldiste kulude metsawalitsuse poolt wõetawa päewapileti hinna maksawad. Külaline peab seltsi liikme poolt kõigile jahist osawõtjatele esiteletud saama, ja esiteleja liige wastutab selle eest, et külaline seltsi põhikirja ja kodukorra määrusi täidab. § 17. Seltsist wäljaheidetud liikmed ja isikud, kes liikmeks astuda soowides hääletamisel läbi kukkunud, ei wõi külaliseks olla. § 18. Määratud ajujahist teatakse juhatuse poolt, teatelehe kaudu, kus ära tähendatakse looma tõug, kelle peale jaht korraldatakse, Wõrust wäljasõidu aeg, osawõtjate kogumispunkt ja jahi arwataw kestwuse aeg. § 19. Korrapidaja ehk tema asetäitja on kohustatud: a) Arwet pidama ja ajujahi pidamisega ühen duses olewate kulude wäljamaksmist toi metama. 6
b) Esimest korda ajujahtidest osawötjatele küttidele ära seletama tähtsamad ajujahi kohta käiwad punktid seltsi põhikirjas ja kodukorras. c) Walwama, et osawõtjad seltsi põhikirja ja kodukorra määruseid täpselt täidaksid, tek kinud arusaamatuste korral neid wiibimata lahendama ja tarwilisel korral korrarikku jaid jahist eemaldama. d) Seltsi põhikirja wastu eksijaid ja määruste mittetäitjaid, trahwimääramiseks juhatusele ettepanema. § 20. Jahist osawõtjad peawad endid wasturääkimata korrapidaja otsuse alla painutama; neil on õigus mitte hiljem kui 7 päewa jooksul peale jahi lõppu, juhatuse ees, korrapidaja otsuse peale kaebtust tõsta. § 21. Korrapidaja kohuseks on ka: a) Sõiduriistade palkamine kogumispunktilt jahi kohale sõitmiseks. b) Laskejoone äramääramine ja sellel küttide seisukohtade äramääramine. c) Küttide paigutamine laskejoonele nende numbrite järjekorras. d) Igale kütile täpipealselt naabrite seisukoha ja ajamise sihi näitamine. e) Ajajate palkamine ja nende korraldamine. § 22. Osawõtjatel ei ole lubatud mingisugu seid waielusi küttide ja ajajatega, ja kõik pea wad oma kaebtustega ainult korrapidaja poole pöörama. 7
§ 23. Kaebtused jahimehe ja ajajate tegewuse wastu awaldatakse koha peal korrapidajale wõi antakse kirjalikult seltsi esimehele, kes need ühes jahimehe seletusega juhatusele lähemal istu misel lõpulikuks otsustamiseks ette paneb. § 24. Kogumispunktile tulnud kütid ei ole kohustatud mitteilmunuid, üle jahiraamatus ära määratud aja, ootama. § 25. Hiljaksjäänud kütid wõiwad jahikohale tulla, kuid jahist osa wõtta wõiwad ainult sellel juhtumisel, kui see wõimalik on, ilma et see jahti takistaks. Hiljaksjäänud palkawad sõidu riista eraldi omal kulul. § 26. Kogumispunktile jõudes wõtawad kütid korrapidaja liikme käest loosi järele numbri. Numbrite peale minnes ja seal seistes peawad kütid täiesti waiksed olema. § 27. Numbrite jagamisele hiljaksjäänud lii getel ei ole õigus uut jagamist nõuda, neid pai gutatakse järgnewatele järjekorra numbritele wiimastena. § 28. Peale numbrite saamist seawad kütid endid numbrite järjekorras üles ja lähewad laskejoontele, kusjuures esimese numbri omanik teiste ees läheb ja kõige enne kohale asub, temale järgnewad teised numbrid järjekorras. Erandid teha lubatakse ainult koosolewate küttide ühe häälelisel otsusel, missugune otsus enne laskejoonele asumist tehakse. Järgmises mastis asub esimesele kohale nr. 2 ja wiimasele kohale nr. 1. Kolmandas mastis asub esimesele kohale nr. 3 ja wiimasele kohale nr. 2 j. n. e. Märkus: Kütid seisawad laskejoonel was-tu aetawat masti nii, et siht wõi laskeruum seljataga seisab. 8
§ 29. Korrapidaja poolt kütile kätte näidatud koht laskejoonel nimetatakse küti numbriks. § 30. Ühelgi ei ole õigust oma numbrilt enne ajamise lõppu lahkuda. Erand lubatakse ainult siis, kui loom mõnele kütile kallale tungib, missugusel juhtumisel igaüks abi peab andma. § 31. Kütid, kes laskeriistade kandjaid soowiwad pidada, peawad neid enese ligidal, oma numbril, hoidma ja wastutawad selle eest, et nemad seltsi põhikirja ja kodukorra määrusi täidawad. § 32. Laskeriistade kandjatel on keelatud looma peale lasta. Erand lubatakse juhtumisel, kui loom küti kallale tungib. § 33. Numbrite jagamisele hiljaksjäänud kütid ei tohi laskejoonele ligineda ja peawad sõidu riistade juures ajamise lõppu ootama; nad pea wad täiesti waikselt olema, et jahipidamist mitte takistada. § 34. Numbritele asunud kütid on kohustatud: a) täiesti waiksed olema, iseäranis peale aja mise algust; b) waljult mitte oksi murdma ega raiuma; c) mitte peale ajamise algust suitsetama ega d) juttuajama. § 35. Ajujahtidel lubatakse lasta kuulidega, kartetshidega wõi haawlitega. On täiesti keelatud lõhkewate kuulidega lasta wõi neid kaasas kanda. § 36. Kui jaht on määratud isapõtrade peale, siis on keelatud lasta jäneste ja lindude peale; 9
samuti on keelatud huntide, hilweste ja rebaste küttimise ajal jäneste ja lindude peale lasta. § 37. Kui loomi, kelle peale jaht määratud, piiratawas metskonnas mitmet tõugu on, siis otsustawad jahist osawõtjad, missuguste loomade peale lasta tuleb. § 38. Laskejoone ees lubatakse looma lasta ainult omalt numbrilt ja kauguselt, mis looma ja naabri numbri wahelisest kaugusest mitte alla 20 sammu ei ole. § 39. Laskejoone taga lubatakse looma peale lasta ainult omalt numbrilt ja nii kaugele, kui püss wõtab. § 40. Laskejoone ette .looma peale antud pauk, kui loom naabri numbrilt alla 20 sammu eemal on, nimetatakse pauguks wõõra numbri peale. Erandiks on sarnastel juhtumistel paugud, kui loom küti kallale tungib ehk kui kütt, kellel õigus enesel lasta on, seda teist teha palub. § 41. Wõõra numbri peale lasta on täiesti keelatud. Wõõra numbri peale laskmise fakt tehakse kindlaks nende määruste § 40 põhjal. § 42. Wõõra numbri peale laskmise korral wõib süüdlane karistuse osaliseks saada. § 43. Wõõra numbri peal tapetud looma wõib konfiskeerida seltsi kasuks. § 44. Pauk, mis ajujahil nõnda lastakse, et laeng naabri numbrist lähemalt kui 5 sammu peal mööda lendab, nimetakse pauguks mööda küt tide joont. 10
§ 45. Mööda joont antawad paugud on täiesti keelatud. Mööda joont laskmise fakt tehakse kindlaks käesolewate määruste § 57 põhjal. § 46. Mööda joont laskmises süüdlane kao tab õiguse seltsi ajujahtidest osa wõtta. Peale aastast tähtaega wõib tema juhatuse otsusel selle õiguse tagasi saada. § 47. Teise küti paugu läbi mahalangenud looma peale on keelatud lasta, kui loom maas lamab wõi ülesse on tõusnud, kuid kohalt ära ei ole läinud. Erandid lubatakse karude ja mets sigade juures, kelle peale lubatud kaugustelt seni wõib lasta, kuni nad jalul on. § 48. Ajujahil märki lasta ehk laskmise läbi püssi tühjendada enne jahi lõppu, wõib ainult korrapidaja loaga. § 49. Ajamise lõpust antakse sarwe läbi teada; numbritel seiswad kütid on kohustatud ilma, et nad kohalt lahkuksid, naabrile numbritele ajamise lõpust märgi läbi teada andma. Ainult peale ajamise lõppu on luba numbrilt lahkuda. § 50. Loom loetakse selle omaks, kes tema tappis, kõiki ajujahil looma pihta laskmise mää rusi täites. Kui looma tapja looma pihta lask mise määrusi rikkus, siis tehakse looma omanda mise õigus nende määruste järele selgeks, kõigil teistel ettenägemata juhtumistel aga ajujahi mää ruste § 57 põhjal. § 51. Kui loom mitme küti järgnewate laen gute läbi surmawalt haawatud on, siis saab looma see kütt, kes tema, ilma et käesolewaid määru seid oleks rikkunud, oma pauguga maha laskis. 11
§ 52. Jaht lõpetatakse ära korrapidaja kor raldusel, kes jahi kulud hindab ja wälja arwab, palju igal osawõtjal maksta tuleb. § 53. Osawõtjate-liigete soowil ja korrapidaja nõusolekul wõib jahti ühe päewa wõrra piken dada. Kütid, kes jahti jatkata ei soowi, järgnewatest kuludest osa ei wõta. § 54. Jahist osawõtjad peawad kohe jahi pidamise paigal peale jahi lõppu, kui arwe korra pidaja poolt on kokku wõetud, enese ja oma külaliste eest ära maksma. Kes seda määrust ei täida, kaotawad ajujahtidest osawõtmise õiguse, kuni nad oma wõlga seltsile ei ole maksnud. § 55. Jahist osawõtjad, kes enne ettemäära tud jahi lõppu ära sõidawad, wötawad, nagu tei sedki, kõigist kuludest osa, maksawad ka piira jate eest, kuigi loom peale nende ärasõitu joo nele aeti. § 56. Kui jaht mitmeks päewaks on määra tud, kannawad kütid, kes teatud päewa peale sisse on kirjutanud, üleüldised ettewalmistamise kulud, nagu teisedki, kes jahi lõpuni jääwad, ja teistest kuludest ainult selle päewa kulud, mille peale nad endid sisse kirjutawad. § 57. Ajujahtidel otsustatakse küsimused, mis käesolewates määrustes ja seltsi põhikirjas ette ei ole nähtud, hääleenamusega korrapidaja ja kahe, kõigi teiste jahist osawõtjate poolt walitud, seltsi liikme poolt. Niisugused otsused wastuwaidlemata.
täidetakse 12
kõigi poolt
§ 58. Jahi tagajärg ja tema kulud (wiimased siis, kui need seltsi kassa arwel tehtud) kantakse seltsi jahtide registreerimisraamatusse mitte hiljem kui esimesel järjekorralisel koosolekul pärast jahti. Hagijatega iihisjahi pidamise määrused. § 59. Soowiawaldus hagijatega ühisküttimisest osa wõtta peab 24 tundi enne kindlaksmää ratud ärasõitu sisse antama. § 60. Enne hagijate lahtilaskmist otsustawad osawõtjad kütid, kas jahti liikudes wõi paigal tuleb pidada ja korrapidaja walwab, et kütid otsus tatud jahi-wiisi määruseid peawad. § 61. Seiswal jahil hagijatega asuwad kütid numbritele, nagu ajujahilgi. Liikuwal jahil liiguwad ühest kohast teise, ehk waliwad enesele koha oma heaksarwamise järele. § 62. Kui hagijatega küttimine on seisew, siis on kütid kohustatud kõiki ajujahi kohta käiwaid määrusi pidama. § 63. Kui küttimist liikudes peetakse, on korrapidaja kohustatud enne hagijate lahtilaskmist küttidele ajamise sihi, niisama ka esimese kogu mise ära tähendama. Ainult peale märguandmist hagijate lahtilaskmiseks, lähewad kütid laiali mööda metsasaika, kus jaht hagijatega on määratud. § 64. Liikuwal jahil peawad kütid laskmisega iseäranis ettewaatlikud olema, et nad kaasjahilisi ei haawaks ega hagijaid maha ei laseks. Paigal 13
olewad kütid peawad endid näitama, wõi mööda minejaid laskekaugusel hüüdma, et neid selle läbi hoiatada. § 65. Iga kütt on kohustatud hagijaid looma jälgedele juhtima, kui ta märkab, et hagijad looma jäljed on kaotanud. § 66, Liikuwal jahil wõib kõigi ettetulewate loomade ja lindude peale lasta, kelle peale jahi pidamine seltsi määruste järele lubatud. Seiswal jahil peawad osawõtjad hääleenamusega otsus tama, missuguste loomade peale lasta tuleb. Lindude peale lastes peab silmas pidama kõiki lindude küttimise määrusi. § 67. Seiswal jahil otsustatakse looma oman damise õigus ajujahi määruste järele. Liikuwal jahil on loom selle küti oma, kes tema peale wiimasena laskis ja kelle laskmise järele loom maha jäi, wõi hagijate poolt kinni püüti. Maha lastud linnu omandamise õigus otsustatakse lin dude jahi määruste järele. § 68. Peale jahi lõppu otsustab korrapidaja, missugused kulud ühisteks tulewad pidada, ja kõik osawõtjad maksawad need kulud ühetasaselt enne kohalt ärasõitu ära. Jahi tagajärjed ja kulud kantakse ühisjahtide raamatusse sisse. (Wiimased siis, kui need seltsi kassast tasutakse.) tUnnujeihi mižiivuscd..
§ 69. Küttida noorte koertega, ilma ohelikuta ja koertega, kes lendajat lindu taga ajawad, on keelatud seal, kus teised kütid liiguwad. Nii suguste koertega kütid peawad kohad wälja walima, 14
kus nad teisi ei segaks. Sama määrus käib ka koerte kohta, kellel jooksu aeg on. § 70. Kõwasti on keelatud linnu peale lasta, kui ta mitte kõrgemal, kui inimese peakõrgusel küttide sihis lendab, § 71. Seltsi jahikohtadel on keelatud lasta ematedresid ja metsiseid. § 72. Kewadine jaht on üleüldiselt keelatud, wäljaarwatud korbitsad, nende lennuajal, tedred ning metsised nende mängu ajal — ja isased weelinnud. § 73. On keelatud seltsi jahipaikadel lindu sid wile ehk juuremeelituse abil lasta, wäljaarwa tud laanepüüd ja tedred nende mängu ajal. § 74. Juhtumisel, kui mitu kütti on ühel ajal kokku juhtunud, siis lepiwad nad oma wahel käi mise ja laskmise kohta kokku. Sarnasel juhtu misel lahendatakse kõik tülid ja arusaamatused tingimata kohe jahipaigul küttide eneste wahel. § 75. Kui kütid metsas ehk soos ühes joo nes liiguwad, siis on keelatud teiste küttide lask mise joone peale minna. Trahvid. § 76. Kui seltsi liikmed ülewalnimetatud mää rusi ei pea, langewad nemad järgmiste trahwide alla: Kodukorra § 8 tähendatud tähtaegadest üle astumise eest esimest korda — trahw Mrk. 1000. 15
— Teistkorda heidetakse seltsib põhikirja § 10 järele wälja. Kodukorra § 10 üleastu mise eest trahw................... Kodukorra §§ 33 ja 34 p. a. b. c. ja d iga suurema mets looma ajamise puhul ja iga üleastumise eest trahw. Kodukorra § 36 üleastu mise eest trahw................... Kodukorra § 37 üleastu mise eest trahw.................... Kodukorra § 38 iga paugu eest trahw............................. Kodukorra § 72 üleastu mise eest trahw................... Emapõdra laskmise eest ja loom konfiskeeritakse seltsi
Mrk.
100.
Mrk.
100.
Mrk.
100.
Mrk.
100.
Mrk.
50.
Mrk. 50—100. Mrk. 50.000. kasuks.
Riigimetsade walitsuselt renditud jahikruntidel: laskmise eest trahv/ kuni 25.000 mrk. Isapõdra Emakitse „ „ j? jj 5,000 ,, Soku „ „ , » 3.000 „ 250 Metsiskuke 77 77 >7 77 t«« n 500 ii Emamõtuse j
IMüüruseA seltsi ruumide tarwitumisehs. § 77. Seltsimaja ruumisid wõib sel ajal, kui need awatud, iga seltsi liige tarwitada. 16
§ 78. Seltsimajasse ilmudes peab iga liige korralikult riides olema. Erandit wõib teha liik mete kohta, kes otsekohe jahilt seltsimajasse tulewad, kuid nad peawad siis jahimeeste tarbeks määratud ruumides wiibima ja mitte üleüldisesse saali minema, maha arwatud juhtumised, kui saal jahimeeste tarwitada. Seltsi ruumidesse ilmumi sel tuleb üliriideist wabastuda. § 79. Seltsi ruumides wiibimisei peab iga liige ennast wiisakalt ülewal pidama; ei tohi ennast purju juua, wiisakusewastasid laulusid laulda, roppe sõnu tarwitada, ega üleüldist wiisakat korda rikkuda. Seltsi ruumides wiibimisei on iga liige kohustatud korrapidaja korralduste ja seltsimaja tarwitamise korra alla end paenutama. § 80. Seltsi keelatud.
ruumides
on
hasartmängud
§ 81. Laetud püssidega ei tohi seltsi ruumi desse ilmuda. Juhtumisel, kui jahilt tulles püs sidega seltsi ruumidesse tullakse, tulewad püssid jahimeeste tarbeks määratud tuppa paigutada, § 82. Juhtumisel, kui jahilt koertega seltsi ruumidesse tullakse, wõib koeri ainult jahimeeste tarbeks määratud ruumis hoida, kui selleks ots tarbeks juhatuse poolt mitte mõnda teist ruumi ei ole määratud. § 83. Iga jahimees, ehk tema poolt kaasa toodud külaline, wastutab ise arwete eest, mis tema poolt tehtud. Juhtumisel, kui kaasatoodud külaline seltsi ruumides midagi wõlgu jääb, on liige, kes teda sisse tõi, külalise wõlgade eest wastutaw. 17
§ 84. Külalised kirjutatakse sellekohasesse külaliste raamatusse, mida juhatuse poolt määra tud wormi järele peetakse ja mis einelauapidaja juures seisab. Sissekirjutamise eest maksawad külalised sellekohast sissekirjutamise maksu, mille suuruse juhatus kindlaks määrab. § 85. Paragrahwide 78—86 rikkumise eest on juhatusel õigus süüdlast liiget karistada: a) Esimesel korral — märkuse wõi noomi tusega. b) Teisel korral — noomitusega wõi trahwiga kuni 500 marka, ühtlasi wõib juha tus süüdlasel seltsiliikmel seltsimajas käi mise kuni 6 kuuni ära keelata. c) Kolmandal korral — seltsist wäljaheitmisega. § 86. Neid määrusi wõib ainult seltsi üld koosolek muuta.
VaataOtepää
enesearendajate ühingu „Võimu“
põhikiri...Otepää
enesearendajate ühingu „Võimu“
põhikiri.
G. Rohfi trükk, Tartus.
Otepää ene$earendaj põhikiri.
I. Otstarbe.
§ 1. Ühing seab enesele sihiks edasiharidust
saauutada laialisel alusel, kodusel järelaifamise teel,
oma liikmetele üleüldist kui ka erialalist, ja juurutada
kaunimat korda £esti tuleniku kodu kauninemiseks:
kaitsta karskust ja toetada teroishoidu — seega iseteaduat teguoõimsat rahuast luues ja loomuliku isa
maa armastust põhjendades.
II. CtiKmea.
§ 2. Ühingu liikmeteks oõinad olla kõik Cesti
keelt oskajad isikud uanaduse peale uaatamata.
§ 3. Hääletamisel on hääleõigus ainult täisealistel,
igal ühel üks hääl.
§ 4. Ühingu liikmeks astudes lubab liige selle
sihtide saaoutamiseks jõudu ja oskust mööda kaastegeo olla.
§ 5. Iga liige maksab liikmemaksu pääkoosoleku
poolt aasta pääle määratud suuruses ja tähtajal.
§ 6. liikmed uõiuad maksuta taroitada ühingu
raamatukogu ja kõigest ühingu tegenusest osa nõtta.
§ 7. Oikmed, kes kahe kuu jooksul pääle tähtaja
lõppu oma liikmemaksu ära ei ole maksnud, kustuta
takse liikmete nimekirjast maha.
§ 8. Õiget uõib ühingust oälja heita üleüldise
liikmete kogu (pääkoosoleku) otsuse põhjal dU häälte
enamusega kinnisel hääletamisel, kui ta töötab ühingu
uastu ehk ta eluuiis mitte selle eesmärgiga kokku ei käi.
3
III. eestseisus.
§ 9. eestseisus on kuue liikmeline, kuhu kuuluuad:
esimees, kirjatoimetaja, kassapidaja ja nende abid,
kes ualitakse pääkoosoleku poolt ühe aasta pääle,
kinnisel hääletamisel. Eestseisuse asupaik on VanaOtepää naid, Tartumaal.
§ 10. Eestseisuse koosolek on otsusuõimuline kui
2/3 kõigist eestseisuse liikmetest koos.
§ 11. Eestseisuse talitada on kõige päält: a) uute
liikmete uastuoõtmine, b) ühingu oaranduse üle nalitsemine, d) pääkoosolekule aasta aruande ettepanemine,
kui ka eelnõude sisseandmine põhikirja muutmisest
ja täiendamisest, e) pääkoosolekute kokkukutsumine
ja ühingu nimel kirjade uahetamine.
§ 12. Eestseisuse tegeuuse reuideerimiseks ualib
pääkoosolek kolme liikmelise reoisjoni komisjoni ühe
aasta pääle, kes oma töö tagajärgedest aasta koos
olekul aru annab.
märkus: Reoisjoni komisjoni ei uÕi eestseisuse liiget
oalida.
IV. Piau toimKona.
§ 13. Pidu toimkond ualitakse eestseisuse poolt analikul hääletamisel ühe aasta pääle taruilise liikmete arouga.
§ 14. Toimkond korraldab pidusid, millede eeskauad eestseisuse nõusolekul nälja töötet.
V. tegevus.
§ 15. Tegeous-aasta kestab 1. jaanuarist kuni
31. detsembrini. Ühing oõib kokku kutsuda aasta ja
erakorralisi koosolekuid.
märkus: flosta ja erakorralistest üleüldistest koos
olekutest oõioad osa uõtta ainult liikmed ja kinnisest
hääletamisest ainult täisealised. Kõigist muist koosoleku
test oõioad eestseisuse määruse järele osa oõtta ka kõroalised isikud.
4
§ 16. Rasta koosolek kutsutakse kokku iga tegenusaasta algul, kus natitakse eestseisus ja renisjoni
komisjoni liikmed ja nende abid ning raamatukogu
hoidja ja tema abi, kinnisel hääletamisel käesolena
aasta pääle ja antakse aru läinud aasta tegenuse
üle; samuti tehtakse liikmemaksu määr aasta pääle
kindlaks aualikul hääletamisel.
§ 17. Erakorralised üleüldised koosolekud kutsu
takse kokku eestseisuse poolt taruiduse järele ehk Vs
osa ühingu liikmete algatusel eestseisuse läbi.
§ 18. Üleüldine koosolek on otsusuõimuline, kui
temast nähemalt V3 liikmeid osa ootab. Otsused tehakse
häälteenamusega. Kui hääletataua ettepaneku poolt
ja uastu ka korduual hääletamisel ühe palju hääli
antakse, annab koosoleku juhataja hääl ülekaalu.
§ 19. Ühing pakub oma liikmetele hariduslist
abi: a) Õhtukursuste korraldamisega, b) loengute toi
mepanemisega, c) kirjanduseõhtute ja f) Öpereiside
korraldamisega.
Pääle selle on ühingul luba omandada liikmete
arendamiseks tarnilisi abinõusid ja asutada raamatu
kogusid.
§ 20. Rinelise jõu kasnatamiseks on ühingul noli
toimepanna pidusid, maksulisi loenguid, näitemüüke
ja loteriisid. *
§ 21. missugust õpeala millalgi käsitusele nötta
ja missugusel määral — määrab üleüldine koosolek
analikul hääletamisel ligemalt ära.
§ 22. Ühing annab ka näljas pool oma tegenuspiiri liikmetele edasiharimiseks rahalist abi nõimalust
mööda, missugust abiandmist otsustab üleüldine koos
olek, hariliku hääletamisega ja tagasimaksu tingimise
maha tegemisega.
ITlärkus: Saadud abi tagasi tasumine liikme poolt
oõib olla aineline kui ka kultuuraline
5
VI. Raamatukogu.
§ 23. Ühing uõib asutada raamatukogu; raamatud
peaoad olema teaduslised ja ilukirjanduslist.
§ 24. Raamatud antakse maksuta lugeda ainult
ühingu liikmetele, aga nõarastele määratud tasu eest,
missuguse tasu üleüldine koosolek on kindlaks määranud.
§ 25. Raamatud annab lugejatele ainult raamatu
kogu hoidja ja tema abi nälja. lugejal pole luba ise
raamatuid kapist nõtta ega neid sinna tagasi panna.
§ 26. Raamatu tagasiandmise tähendab raamatu
kogu hoidja ehk tema abi iga kord oma käega raa
matusse.
§ 27. Raamatud peanad kolme nädala jooksul
tagasi toodud olema, üle eeltähendet aja oõinad raa
matuid ainult need isikud oma käes pidada, kellel
selleks eestseisuse luba on.
§ 28. Kes raamatuid ilma lubata oma käes üle
määratud aja peab, maksab iga raamatu hinna järele
otsustades kakskümmend (20)% selle suurusest, kinni
pidamise trahni.
§ 29. Raamatu kaotamise, määrimise ehk oigastamise korral peab tasutama raamatu hind kahekord
selt ja ajakohaselt.
märkus: Kui raamatukogu hoidja ja tema abi järele
ei oaata, kas raamatud tagasi tuues terued ja puhtad on
ja kaotsi ei lähe uastaoad nemad mõlemad.
VII. Kassa.
§ 30. Kassa seisab kassapidaja käes, kes sisse
tulekud ja Däljaminekud ühingu eestseisuse poolt kin
nitatud ärne järele teeb.
§ 31. eestseisusel on kohuseks kassad läbi naadata
nii sagedasti kui asjakäik seda nõuab.
6
VIIL Uarandus.
§ 32. Ühingul oõioad olla omad ruumid, lipp ja
pitsat, täieline raamatupidamise sisseseade oastaoate
koiitungi raamatute ja kirja aktidega ning Õpeabinõud
dekoratsioonid ja raamatukogud.
IX. Osakonnad.
§ 33. Ühingu eritatud osakonnad paimad omale
asjatundlikud juhatajad, kes kokkukõlas eestseisusega
töötaoad.
X. Ühingu tegevuse lõpetamine.
§ 34. Ühingu tegeouse lõpetatuks tunnistamiseks
peab 34 ühingu liikmetest koos olema, kus juures
otsustada tuleb
häälte enamusega kinnisel hääleta
misel. Varandus koosoleku otsuse põhjal tolleaegse
äranägemise järele.
§ 35. Käesoleoad põhikirja oõib muuta ja täien
dada 2/3 osa häälteenamusega lahtisel hääletamisel
mitte oähem kui pool kõigist hääleõiguslisfest liikmetest
koosolekuga.
§ 36. Kõigil neil juhtumistel, mis selles põhikirjas
mitte nimetatud ei ole — käib ühing nii praegu kui
ka edaspidi oäljaantaoate üleüldiste seaduse mää
ruste järele.
§ 37. Ühingul on kõigil oma asjaajamistel juridilise isiku Õigused.
Tartu-Võru Rahukogu poolt registreeritud :
VaataMõisaküla
Wabatahtlik Tulekaitse
Selts
Se...Mõisaküla
Wabatahtlik Tulekaitse
Selts
Seltsi eesmärk.
1. Mõisaküla
Walunahttiku
Tuletõrjujale
Seltsi eesmärk on tule Kustutamine tulekahju Kor
dadel, otstarbekohaste Kustutuse abinõude muretsemine
ja üleüldse kõikide seaduslikude abinõude tarwitusele
wõtmine tule õnnetuste eemal hoidmiseks ja selle
wastu mõitlemiseks.
2.
Seltsi! on luba eesmärgi kättesaamiseks :
1) selle põhjuskirja p. 37 tähendatud tingi
mistel tuletõrjujate Komandol pidada, 2) asutada
spordi osakonde, õpekomandosi, marjupaike, niuusika
Koore, toimepauna näitusi, mõimlemise ja tulekaitse
Kongresside kokkukutsumist, harjutusi,
manööwrisi,
paraadist, jalutuskäikusi, igasuguseid pidust, näitenrüukisi, loteriist jne. ja koguda ning wäljaanda tulekaitse
asjadesse puutumaid statistikalisi ja muid teateid ja
Kirjatöösid, 3) sellekohaseid seaduse määrusi tähelepannes asutada ja ülemal pidada haiguse Korral abi
andmise ja matuse kassast.
11.
Seltsi tegemuse piirkond.
3. Seltsi tegemuse piirkonda käib Mõisaküla
alew kolme merstase piirkonnaga.
Tähendus: 1. Wäljaspoole annab Selts tule
kahju Kordadel siis abi,
kui kahju saajad
tarwis minewad kulud ära tasuwad.
Tähendus: 2. Iseäraliste! juhtumistel saadab
Selts oma komando wõimalikul Korra! Ka
naabruses ülematesse linnadesse ja Kohtadesse
abi andmiseks tule õnnetuste puhul.
III.
Seltsi õigused.
4. Seltsil kui juriidilisel isikul on luba Kapitaalisid ja abirahasid asutada, lepinguid teha, Kohus
tusi oma pääle mõtta, ning kohtus nõuda ja wastutaba juhatuse poolt walitud isiku läbi.
5. Seltsil ja tema üksikutel jaoskondadel on
tarwitamiseks oma tegewuse juures lipud Seltsi ehk
jaoskondade nimetusega.
6. Seltsil on õigus oma liikmetele Kaua
aegse teenistuse ehk iseäralise hoolsuse eest teenistuses
au- ja mälestuse märkisid rinnal ja mundri Küljes
kandmiseks määrata.
7.
IV.
8.
Seltsil on oma pitsat.
Seltsi Varanduslised abinõud.
Seltsi waranduslised abinõud saadakse:
1) sisse astumise ja liikme maksudest, mis pääKoosoleku poolt kindlaks määratakse,
2) Seltsi waranduse ja asutuste sissetulekutest,
3) annetustest, abirahadest, pärandustest ja awalikudest Korjandustest,
4) maksudest tulekinnituse Seltside poolt,
5) näitemüükidest, loteriidest,
olekute sissetulekutest jne.
V.
9.
pidude ja Koos
Seltsi liikmed.
Seltsil ou tegewad, toetajad ja au liikmed.
10. Seltsi tegewliikmeteks wõiwad olla kõik
piirkonnas ja ümbruskonnas elawad meeste soost
2
isikud, kellele kodanlised õigused pole kohtu poolt kit
sendatud. Seltsi liikmete anu on piiramata.
11. Tegewliikmeteks ei wõi olla alla 18 a.
manad isikud.
12. Toetajad liikmed ei ole kohustatud tuletõrjumise töödest osa mõtma, nemad maksamad Seltsi
hääks wabatahtlikn maksu, mille alamäära Seltsi
pääkoosolek kindlaks määrab. Maksust on niabab
kõik eluaegsed liikmed pääkoosoleku otsuse järele.
13. Toetajateks liikmeteks wõiwad olla mõlemisi soosi isikud, samuti ka seltsid, ühisused ja asu
tused.
Toetajad liikmed mõetakse Seltsi juhatuse
poolt waslu.
14. Auliikmeteks wõiwad olla silmapaistwamad tegelased tuletõrjumise alal ja isikud, Kes Selt
sile iseäralisi teenuseid ülesnäitanub on. Neid walib
pääkoosolek Seltsi juhatuse üksikute jaoskondade ehk
1/10 osa tegewliikmete ettepanekul.
15. Tegemliikmed mõetakse mustu jaoskon
dade poolt mähemalt kahe tegemliikrae soowitusel
salaja hääletamisel. Liikme wastumõtmist kinnitab
juhatus. Tegemliikmeks astudes, astub Seltsi liige
ühtlasi Ka Seltsi juures olewate abiandmise- ja ma
tuse- kassade liikmeks, kui kassad on asutatud, ning
Kui ta alla 50 aasta roana on ja maksab sisseastu
mise maksu.
16. Kui tegemliige korralikult harjutustel ja
tulekustutustel ei käi, armatakse ta juhatuse poolt
toetajaks liikmeks ja kui ka pääkoosoleku poolt
määratud tähtajaks toetaja liikme maksu ja teisi
Seltsi hääks määratuid maksusid ära ei tasu, loetakse
teda Seltsi liikmete hulgast lahkunuks, ja wõib uuesti
liikmeks wastu wõetud saada, kui ta kõik wõlgnemad maksud ära tasub.
17. Seltsi liikmed, kes selle põhjuskirja mää
ruste wastu eksimad, eneste paale pandud kohustusi
ei täida, ehk Kõlwatu elukommete läbi Seltsi au rikuwad, wõiivad ajutiselt ehk jäädamalt Seltsist mälja
heidetud saada ja nimelt:
3
a) Toetajad ja auliikmed juhatuse otsuse järele,
mis pääkoosolekuts kinnitamiseks ette pannakse, Kelle
otsus lõpulik on ja
b) tegewad liikmed osakonna koosoleku otsuse
järele, missugune otsus juhatusele Ki^ütamisens ette
pandakse.
Tähendus: Väljaheitmine otsustakse igal juhtu
misel Koosolejate 2/3 häälte enamusega.
18. Sellel juhtumisel, kui eelmise punkti b) jä
rele mäljaheidetud isik juhatuse otsusega rahul ei ole,
wõib tema kahe nädala jooksu! mälsaheitmise otsuse
awaldamise päewast alates, Seltsi juhatuse Kaudu pa
luda tema mäljaheitmise asja uuest' labimaatamise
pääkoosolekule ette panna.
19. Tuletõrjujate Komando pääm He, Seltsi
juhatust, jaoskonna eh .
3 liikme ettepanekul wõimad Seltsi liikmed pääkoosoleku poolt hoolsuse ja
wäljapaistwate teenuste eest autasu saada:
1) rahaliste annetustena,
2) kiituskirjadena,
3) aumärkidena, mille kujutused ja kandmise
Kord pääkoosoleku poolt kinnitakse.
Asutuste autasude andmise tingimised ja järje
kord määratakse kindlaks pääkoosoleku poolt Kinni
tatud Kodukorras.
Iseäralise hoolsuse ja silmapaisimate teenuste eest
wõib Seltsi liikmeid pääkoosoleku otsuse järele ka
walitsusele autasude ja aumärkide saamiseks ette panna.
VI.
Seltsi asjaajamine.
Seltsi asju juhtiwad asutused on:
20.
1) Juhatus,
2) Pääkoosolek
A)
Juhatus.
21. Juhatus ajub alaliselt Mõisakülas. Tema
juhib Seltsi üleüldist tegewust, toimetab põhjuskirja,
kodukorra ja üteüldiste koosolekute otsuste järele
jookswaid asju ja on Seltsi seaduslik asemik.
4
22. Juhatus seisab Koos mähemalt miiest liik
mest keda pääkoosoleku poolt kolme aasta paale
(§ 32) walitakse, niisama ka tarwiline arm Kanditaatisi, juhatuse liikmed matimad enda seast esimehe,
Kassapidaja, sekretääri ja waranduse walitseja. Ko
mando päämees ehk tema asetäitja on alaline juha
tuse liige, mõne juhatuse liikme puudusel täidab tema
Kohuseid asemik.
23. 3ga aasta lahkub walimise manaduse jä
rele üks kolmandik juhatuse liikmetest, kahe! esimesel
aastal lahkumad juhatuse liikmed loosi järele. Lahku
nud liikmed wõiwad uuesti tagasi walitud saada.
24.
Seltsi juhatuse liikmete
tegemus on järg
mine.
a) Esimees on
des. Tema kinnitab
juhatuse koosolekuid.
huseid juhatuse poolt
Seltsi esitaja kõigis Seltsi asja
kõik Seltsi paberid ja juhatab
Tema äraolekul täidab tema Ko
walitud asemik.
b) kassapidaja walitseb Seltsi Kassa üle, tema
mõtab wastu raha summasid ja peab sissetuleku ja
wäljamineku üle armeid.
c) sekretäär Korraldab Seltsi Kirjatoimetust,
kirjutab koosolekute protokollisi, hoiab alal Seltsi
Kaustid jne.
d) waranduse walitseja on Kohustatud Seltsi
Hoonete, riiete ja teiste tarmeasjade seisukorra üle
walwama, neid Korras hoidma, uuendamiste ja uute
muretsemiste iile juhatusele ettepanekuid tegema, täie
list inwentaariumi pidama. Wähemalt üks Kord
aastas üleüldist riistade ja tarbeasjade rewideerimist
ette wõtma ja selle järele walwama, et jaoskondade
warahoidjad oma waranduste nimekirjad Korras peawad.
25. Juhatuse koosolekud on otsusewõimulised,
Kui esimees ehk tema abi ja wähemalt pooled liigetest
Koos on. Otsused tehtakse liht hääle enamusega, Kui
ettepanek ühe mõrra hääli ori saanud, siis teeb esi
mehe hääl otsuse.
26. Juhatuse koosolekute üle kirjutakse proto
kollid, mis Koosolejate poolt alla kirjutatakse. Iuha-
5
tuse liige, Kes enamuse otsusega rahul ei ole ja isearwamise protokollile juurde laseb kirjutada ei mõstuta
tehtud otsuse eest.
27.
Juhatuse hooleks on :
1) Seltsi päralt oleroate summade korralik tarwitamine ja arme pidamine sissetulekute ja wäljaminekute üle,
2) Seltsi liikmete tegewuse järele walwamine.
3) aasta aruannete ja eelarmete kokkuseadmine
ja nende ettepanek pääkoosolekule kinnitamiseks,
4) pääkoosolekute kokkukutsumine ja selle ot
suste täitmine,
5) lepingute ja kohustuste tegemine Seltsi ni
mel, niisama ka wolikirjade waljaandmine asjaajamiseks
Kohtudes ja teistes asutustes,
6) Seltsis teenimata isikute ametisse palkamine
ja lahti laskmine,
7) tormiliste tuletõrjumise abinõude, nagu pum
pade, priiside ja nende tarbeasjade muretsemine,
8) Komando ja tema jaoskondade juhtuvate
jõudude armulise koosseisu kindlaks määramine,
9) jaoskondade ja rühmade ülemate, nende abide
ja teiste walitud isikute ametisse Kinnitamine,
10) distsipiinaar wõimu
liikmete komando ülemate Üle,
käsitamine
toetajate
11) jaoskondade koosolekute otsuste Kinnitamine
Seltsi liikmete ametist tagandamise ja Seltsist wäljaheitmise üle põhjuskirja punkt 17 põhjal.
Märkus: Ametnikkude mitte Kümitamise
kantakse asi pääkoosolekule ette.
B.
Korral
Pääkoosole k.
28) Seltsi liikmete pääkoosolekud on korralised
ja erakorralised. Korralised pääkoosolekud kutsutakse
kokku iga aasta, mitte hiljem kui märtsi Kuus.
Erakorralised koosolekud kutsutakse juhatuse poolt
kokku, kui see selle tarwiliku armab olemat, ehK
rewisjom kommisjoni mõi 1/io osa liikmete nõudmisel,
6
mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Pääkoosoleku aja
ja päewakorra üle annab Seltsi juhatus liikmetele
aegsaste teada. Koosolekul juhatab pääkoosoleku
poolt selleks walitud liige.
29. Pääkoosoleku otsustamise "alla Kuuluwad
kõik asjad, mis Seltsi juhatuse wõimu piirist üle
Käiroad, ehk mis juhatus pääkoosolekule ette paneb.
Pääkoosoleku wõimu piirkonda käiwad iseäranis !
1) aasta aruannete, eelarwete Kinnitamine,
2) juhatuse liikmete, tuletõrjujate Komando päämehe, tema abiliste, rewisjoni ja teiste Ko
misjoni liikmete walimine.
3) auliikmete walimine;
4) liikme maksude määramine,
5) üleüldiste juhtnööride andmine ja Seltsi
tegewusesse puutuwate juhatuskirjade kinnitamine;
6) otsused liikumata waranduse omandamise,
wõõrandamise ja kohtu asutustega Koormamise Küsi
muse üle, samuti ka nende waranduste tarwitamise
wiisi üle ;'
7) põhjuskirja muutmine ja täiendamine:
8) Seltsi lõpetamine ja waranduse likwideerimine.
30. Pääkoosolek loetakse otsuse wõimuliseks,
kui !/3 liikmeid koosolekule on ilmunud. Kui tä
hendatud arm liikmeid mitte ilmunud ei ole, kutsu
takse Kas selsamal püewal, ehk mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul teine koosolek kokku, kes siis liikmete
armu peale maatamata otsuse wõimuline on. Kõik
küsimused (pääle nende mis punkt 31 nimetatud)
otsustakse liht hääle enamusega.
Otsustamise juures
ei tohi liikmel enam kui üks hääl olla, Kus juures
hääleõigus, püümehe ja tema abide walimisel ja tuleKustutamise küsimustes ainult tegewatel liikmetel on,
Kuna teistes asjades ka toetajad ja auliikmed hääletawad.
31. Järgmiste küsimuste otsustamiseks nõu
takse Koosolejate liikmete 2 s häälte enamust:
1) põhjuskirja muutmine ja täiendamine;
7
2) auliikmete walimine;
3) liikumata waranduse
omandamine ja wöõ-
randamine;
4) Seltsi liikmete wäljaheitmine;
5) Seltsi tegemise likmideerimine.
32. Juhatuse liikmete, komando päämehe ja
tema abide rewisjoni ja teiste komisjonide liik
mete walimine sünnib salaja hääletamisel. Üleüldisel
nõusolemisel wõiwad malimised ka emaliku hääleta
misega sündida. Kui walitawad ühe wõrra hääli
saamad, teeb liisk otsuse.
33. Kõik pääkoosoleku otsused, mis selle põhjuskirja põhjal on tehtud, loetakse ka nende liikmete
Kohta Kohustamateks, Kes mitte pääkoosolekul ei
wiibinud.
34. Pääkoosoleku päemakord seatakse juha
tuse poolt kokku ja antakse liikmetele teada. PääKoosolek wõib päemakorda muuta ja täiendada.
35. Pääkoosoleku otsused kirjutatakse proto
kolli mis koosoleku juhataja, kirjatoimetaja ja Kolme
liikme poolt, Keda pääkoosolek selleks malib, alla
kirjutatakse.
36. Seltsi aasta aruande ja arme pidamise
remideerimiseks walitakse pääkoosoleku poolt § 32
iga aasta wähemalt kolme liikmeline remisjoniKomisjo n, liikmete hulgast, kellel Seltsi juhatuses
mingisugust ametit ei ole ja Kes kohustatud on kõige
wähemalt üks kord aastas põhjalikku rewideerimist
ette wõtma. Rewisjoni komisjoni ülemäära määrab
pääkoosolek kindlaks. Rewisjoni komisjoni aruanne
pandakse korralisel pääkoosolekul ette.
VH.
Tuletõrjujate Komando.
37. Tuletõrjujate komandosse Kuuluwad kõik
Seltsi tegem liikmed. Peale selle wõiwad Seltsi tee
nistusesse tuletõrjumise alal palgalised isikud Kutsutud
saada. Viimastel ei ole koosolekutel hääle õigust.
38. Tuletõrjujate Komando jaguneb tegewuse
alade järele jaoskondadesse ja nimelt:
6) päästjate jaoskond jne.
Iga jaoskond wõib jaguneda rühmadesse juhatuse ettepanekul ja peakoosoleku kinnitamisel wõib
jaoskondade ja rühmade koosseis liidetud saada.
39. Tuletõrjujate Komando koosseis on järgmine:
1) Komando päämees, 2) tema abid, 3) ülem
warahoidja, 4) jaoskondade ülemad ja nende abid,
5) tuletõrjujad reamehed, 6) arstid ja sanitarid. Mõ
ned nendest ametitest wõiwad wälja jääda ja peale
ülemal nimetatud ametite wõiwad juhatuse Heaksarwamise järele ka teised ametid asutatud saada, mis
Komando korralikuks organiseerimiseks tarwilikud on.
40. Jaoskondade ülemad ja nende abid walitakse jaoskondade poolt ühe aasta peale ja pandakse
juhatu le kinnitamiseks ette.
Märkus: Kui mittekinnitamise korral jaoskond
uut isikut kinnitamiseks ette ei pane ja asja pääKoosolekule otsustada annab, siis jääb juha
tusel õigus ajutist ametitäitjat määrata.
41. Komando päämees juhatab komando tegewust tuletõrjumistel, harjutustel, Ülemaatustel, manööwritel jne. Tema hooleks on ka ülewaatus tuletõrjumise moori seisukorra ja Komando majanduse osa
üle, niisamuti walwab ta ka selle järele, et kõik üle
mad ja juhatajad nende peale pantud kohustusi kor
ralikult täibaroab.
42. Komando päämehel on õigus süütegude
eest teenistuses järgmisi Karistusi määrata:
1) Seltsimeheliku noomitust;
2) teenistusest Kõrmaldamist kuni ühe Kuuni.
Jaoskonna ülem määrab :
1) noomitust;
2) teenistusest kõrmaldamist kuni 3 nädalani.
9
Nende karistuste pääle wõib Karistataw Kahe
nädala jooksul otsuse teadaaudmise päemast arwates
edasi Kaebada. Otsuse, alla mitte painutamise puhul
Kaotab Karistud isik Seltsi liikme õigused.
43. Komando päämees kutsub wähemalt Kolm
Korda aastas jaoskondade ülemate koosoleku kokku
igasuguste küsimuste harutamiseks, mis tuletõrjumise
ja Komando tegewusesse puutuwad ja mis päämehe
wõimu piirist wälja Käiwad. Neist koosolekutest wõiwad Ka liht liikmed nõuandwa häälega osa wõtta.
44. Jaoskondade koosolekud kutsutakse nende
ülemate poolt tarwidust mööda kokku.
45. Komando päämehe äraolekul täidawad
tema kohuseid tema abid.
46. Jaoskondade ülemad juhiwad oma liik
mete tegewust tulekahjudel, harjutustel ja ülewaatustel,
peawad liikmete nimekirju, malwawad oma liikmete
korraliku ametikohuste täitmise üle ja wastawad nende
ülemaatuse all olema tuletõrjumise moori ja Seltsi
waranduse Korras hoidmise eest. Kõigist sündmustest
jaoskondades ja selle tegemusest annamad ülemad
komando päämehele teada.
47.
Komando liikmed on kohustatud:
1) Tulekahju signaali ehk kellade helistamise
juures miibimata tulekahju ehk kokkukutsumise kohale
täies mundris ehk wähemalt Seltsi märkides ilmuma:
2) kõik komando päämehe, tema asemiku ja
oma jaoskonna ülemate korraldusi ja käskusid Karma
pealt täitma.
3) tulekahju kohalt ilma oma ülemuse lubata
mitte lahkuma:
4) kindlaks määratud ajal harjutustele ilmuma,
ehk kui selleks põhjendatud takistusi peaks olema,
siis sellest oma jaoskonna ülemale teatama :
5) ajutiselt seltsi tegemuse piirkonnast lahkumise
üle oma ülemusele teadustama:
6) Seltsist mälstastumist Korral wiibimata kõik
Seltsilt saadud waranduse korralikus olekus tagasi
andma, Kus juures, kaotatud asjade määrtus ära
tasuda tuleb.
10
48. Seltsi liikmed Kannawad tuletõrjumistel,
Harjutustel, Ülewaatustel, manööwritel, matustel, koos
olekutel ja mujal ameti talitustel kinnitatud wormi
järele mundrid. Väljaspool tähendatud kohtasid on
mundri kandmine keelatud.
49. Tuletõrjujate komando ülematel ei ole
õigust ameti kohuste täitmise juures liikmetele seesu
guseid kohustusi pääle panna, mis silmapaistmalt
elukardetawad on.
50.
Kaebtuste tõstmiste kord on järgmine:
1) jaoskonna ülema pääle antakse Kaebtus päämehele ja
2) päämehe pääle antakse kaebtus juhatusele,
3) mitterahul olemise Korral wõib Kahe nädala
jooksul otsuse kuulutamise püewast arwates astmeliselt
edasi Kaebada.
51. Komando liige, Kes ülemate käskusid tule
kahjudel, harjutustel, ehk teistel ameti Kohustuste
täitmiste! ei peaks täitma (wäljaarwatud p. 49 ni
metatud juhtumisel) saadetakse tulekahju ehk Harjutuse
kohalt wiibimata minema ja wõetakse wastutusele
p. 17 ja 42 põhjal.
VH1.
Seltsi tegewuse lõpetamine.
52. Kui Selts oma tegewuse lõpetab, siis
walib pääkoosolek likwidatsiooni ehk lõpetamise Ko
misjoni, Kes Seltsi waranduse ja kohustuste lõpuarwet kokku seab ja pääkoosolekule kinnitamiseks
ette paneb. Pääkoosolek teeb ka lõpumääruse wa
randuse Kohta, mis pääle likwidatsiooni wõiks üle
jääda.
Allkirjad :
Kusta Linask.
Indrik Buil.
3. Erg.
11
Wiljaudi-Pärnu Rahukogu tunnistab seeläbi,
et Rahukogu 26. juunil 1922 a. otsustas Abja-Mõisaküla Priitahtliku Tuletõrjujate Seltsi põhikirja muu
datust registreerida, mis üle Rahukogu Seltside ja
ühisuste registrisse Nr. 26 all täieudaw märkus sisse
kantud ja kuulutus „Riigi Teatajasse" saadetud on.
Tarwilised maksud on makstud. Ühisus saab edaspidi
uue muudetud põhikirja järele töötama.
Wiljandis, 13. septembril 1922 a.
Ühingul on tempel tung
la kujutusega ja ühingu
nimega.
1. Noorte ühingu „Tungal’i“ tege
vuspiirkond on Eesti Vabariik.
Ühingu eesmärk.
2. ühingu siht on noorte teadlikust
ja huvi ilu ning teaduse vastu, eriti
kodumaa ja ajaloo tundmises äratada.
Ühingu õigused.
3. Selle saavutuseks koondab ühing
noori ühiskondlisele tegevusele, õhutab
kogu maal noorsoo liikumist, korraldab
rahvaraamatukogusid, lugemistube, heli
ning näitelisi ettekandeid, kõne ja vaielus
koosolekuid ja annab välja noorsoo aja
kirja.
3
4. ühingul on kõik juriidilise isiku
õigused, tema võib liikumata varandust
omandada, võõrandada ja pantida, lepin
guid teha ja kohustusi oma peale võtta.
Ühingu liikmed.
5. Ühingu liikmeks võtab juhatus
isikuid, kes vähemalt 16 aastat vanad ja
ühiskondlisi asutusi.
Tähendus: Alaealised liikmed ei või
ühingu volinikkudeks olla,
6. Juhatuse poolt mitte vastuvõetud
isikutel on õigus järelvalve toimkonna
kaudu peakoosolekule kaebtust sisse anda.
7. Liikmed maksavad iga aasta pea
koosoleku poolt määratud liikmemaksu.
Tähendus: 1) Liikmemaksu aasta al
gus on 1. jaanuar.
2) Liikmemaks peab kolme
(3) kuu jooksul aasta
algusest tasutud olema;
4
vastasel korral loetakse
liige ühingust lahku
nuks.
8. Vabatahtlikult ühingust lahkunud
ehk väljaheidetud liikmel pole õigust
liikme ega sisseastumise maksu tagasi
nõuda.
9. Ühingu huvidele vastutöötavaid
liikmeid heidab välja peakoosolek.
Ühingu varandus.
10. ühingu varandus kujuneb sisse
astumise ja liikmemaksuist, kingitusist
ja ettevõtete sissetulekuist.
Ühingu asjaajamine.
11. ühingu asjaajamist juhivad pea
koosolek ja juhatus.
Peakoosolek.
12. Peakoosolekud on harilikud ja
erakorralised.
5
13. Harilikud peakoosolekud kutsub
juhatus iga aasta algul kokku.
14. Tarbekorral on võimalus juhatu
sel, järelvalve toimkonnal ehk 15% liik
meil juhatuse kaudu erakorralist pea
koosolekut kokku kutsuda.
Tähendus: Ei täida juhatus kahe (2)
nädala jooksul liikmete
nõuet, võivad liikmed ise
koosoleku kokku kutsuda.
15. Peakoosoleku ajast ja kohast
ühes päevakorraga antakse liikmeile neli
päeva enne koosolekut ajalehtede ehk
kutsete läbi teada.
16. Peakoosolekut juhib igakord va
litud juhatus.
17. Hääletuse viisi määrab peakoos
olek.
18. Otsused tehtakse lihtsa häälte
enamusega.
19. Häälte tasakaalu puhul on koos
oleku juhataja hääl otsustav.
6
20. Peakoosoleku tööks on: a) aasta
aruande ja eelarvete läbivaatamine ja kin
nitamine; b) juhatuse liikmete valimine
(mitte alla viie); järelvalve toimkonna
liikmete valimine (mitte alla kolme)
ja muud valimised; d) põhikirja muut
mine; e) liikmete välja heitmine; g) ühin
gu tegevuse lõpetamine; h) liikumata
varanduse omandamine ja võõrandamine
ja muude ühingusse puutuvate küsimuste
otsustamine.
21. Peakoosolek on otsusevõimuline
kui
kohalolevaist liikmeist koos on,
välja arvatud peakoosolek, kus põhikirja
muutmine ja ühingu tegevuse lõpetamine
päevakorral. Nende küsimuste otsusta
miseks nõutakse 2/3 koosoleku hääli,
millest mitte vähem kui pooled kõigist
liikmeist osa võtavad.
Tähendus: Asutused võtavad pea
koosolekust osa oma esi
tajate kaudu.
7
22. Jääb peakoosolek liikmete vähe
susel pidamata, peetakse järgmine koos
olek nädala jooksul ära, mis liikmete arvu
peale vaatamata otsusevõimuline on.
23. Peakoosoleku protokollile kirju
tavad alla koosoleku juhataja, kirjatoime
taja ja kolm koosoleku poolt selleks vali
tud liiget.
Juhatus.
24. Ühingut juhib vähemalt viieliik
meline peakoosoleku poolt häälteenamu
sega ühe aasta peale valitud juhatus, kes
endi seast valib esimehe ja kirjatoimetaja
abidega ja laekahoidja (kui juhatuses
rohkem liikmeid kui 5, siis jäävad teised
ametita). Juhatuse asupaik on Tallinnas.
25. Juhatus on ühingu täidesaatev
võim, kelle ülesandeks: a) uute liikmete
vastuvõtmine; b) ühingu jooksvate majandusliste ja rahaliste asjade ajamine; d)
aasta aruande ühingu tegevuse, varanduse
8
üle, niisama järgneva aasta eelarve kokku
seadmine; e) peakoosolekute kokkukut
sumine; g) ühingu asjaajamine asutuste
ja kohtuga.
26. Juhatuse koosolekud on järje
kindlad.
27. Juhatuse kooso’ek on olsusevõimuline kui 2/s juhatuse liikmeist koos on.
28. Otsused tehtakse lihtsa häälte
enamusega.
Tähendus: Häälte tasakaalu puhul
on koosoleku juhataja hääl
otsustav.
Järelvalve toimkond.
29. N Järelvalve toimkond valitakse
peakoosoleku poolt häälteenamusega ühe
aasta peale ja seisab koos kolmest liikmest.
30. Tema tegevuse piirkonda käib
ühingu asjaajamise, varanduse ja aruande
revideerimine ning ühingu juhatuse liik
mete peale tõstetud kaebtuse läbivaata
mine ja peakoosolekule ettekandmine.
9
Aruande kord.
31. Juhatus seab iga aasta aruande
ühingu varanduse ja tegevuse üle kokku;
kaks nädalat enne harilist peakoosolekut
pannakse aruanne ühingu ruumes tutvus
tamiseks välja. Aruanne vaadatakse järel
valve toimkonna poolt läbi ja antakse
tema otsusega peakoosolekule kinnita
miseks.
Ühingu lõpetamine.
32. ühingu lõpetamisel, kui ühingu
kohustused tasutud, läheb ühingu varan
dus peakoosoleku poolt määratud asutu
sele. Ühingut likvideerib peakoosoleku
poolt selleks valitud viie (5) liikmeline
likvideerimise toimkond, kes peakoosoleku
poolt antud juhtnööride järele talitab ja
oma tegevuse üle aru annab.
EO
10
Tallinna-Haapsalu Rahukogu, läbivaadates avalikul kohtuistangul 9, aprillil
1920 a. käesolevat pohjuskirja ja tähelepannes, et see põhjuskiri vastab praegu
maksmasolevatele registreerimise seaduse
nõuetele, — otsustas: Moorte Ühing «Tun
gal" seaduslises korras registreerida.
Selle kohtuotsuse täitmiseks on noorte
ühing «Tungal" Tallinna-Haapsalu Rahu
kogu juures registreeritud seltside ja ühin
gute registrisse N2 132 aih sisse kantud ja
ühing võib oma tegevust alustada.
Tarvilised kulud on tasutud.
Tallinnas, 12. aprillil 1920 a. Ns 217.
(Pitsat).
Rahukogu esimehe eest (allkiri)
Reg. osak. sekretäär (allkiri).
11
Riia 20 a. vanuste kooliõpilaste osa
võtmine ühingust on Haridusministeeriumi
poolt ministeeriumi 2. mai 1921 a. N° 22002
määruse ja ühingu põhikirja kohaselt
lubatud.
(Haridusministeeriumi kooliosakonna
kiri 16. septembrist 1921 a. Na 22587).
VaataWiljandi-Pärnu Rohukogu tunnis
tab seeläbi, et t...Wiljandi-Pärnu Rohukogu tunnis
tab seeläbi, et tema määruse järele 30.
aprillist 1923 a Koonga Rahwaraamalukogu „Kiir° registreeritud ja seltside,
ühisuste registrisse Nr. 1133 all sissekantud, mis üle kuulutus Riigi Teatajäle saadetud Tarwilikud maksud on
tasutud
Viljandis 4. juunil 1923 a. Nr. 8714.
R. A. Nr. 121.
Esimees: G Seen.
Abisekretäär (allkiri.)
Koonga Rahlvaraamalukogu
„l i i l'e"
Põhikiri.
1.
Raamatukogu Kiir e asukoht
§ 1. Raamatukogu Kiir
Pärnumaal.
S.
asub
Koonga
wallas
Raamatukogu Kiire eesmärk.
§ 2. Raamatukogu Kiir'e eesmärk on: a) raamalukogu asutada, b) organiseerida näitegrupp, kes pidusid
ja näitemüükisi korraldab, d) asutada mängu- ja laulu
koor, e) kõnekoosolekuid pidada, g) korraldada oma raa
matukogu liigetele kinniseid perekonna - õhtuid, h) tellida
suuremal arwul ajalehti kuuajakirju ja korraldada loen
guid. Selleks asutada, esiotsa rentida, kohalik ruum
lugemistoaks ja i) etendada igasuguseid hariduslisi ettewõtteid.
3.
sed.
Raamatukogu Kiire õigused.
§ 3. Raamatukogu Kiirel on juridilise isiku õigu
Ta woib liikuwat ja liikumata warandust oman
- 2 —
dada, wõerandada ja pantida, lepinguid teha, kohustusi
oma peale wõtta, kohtus nõuda ja kosta, teenijaid palgata, oma tegewusalal auhindasid anda rahaga, asjadega,
kuld-hõbe ning bronks auurahadega, mis kinnitud kuju
järel walmistud.
§ 4. Raamatukogu Kiirel on õigus nurga ftempelt ja pitsatit pidada nimega. Koonga Rahwaraamatukogu
Pärnumaal.
Raamatukogu Kiir'e liikmetel on ka lubatud ees
kuju järel walmistatud rinnamärki kanda.
4.
Raamatukogu Kiir e koosseis.
§ 5. Raamatukogu Kiir seisab koos tegewatest,
toetajatest ja auliikmetest. Liigeteks wõiwad olla kõik
Wabariigi kodanikud, soo ja rahwuse peale waatamata,
wäljaarwatud kohtu poolt kitsendud õigustega, isikud, kui
nende õiguste kitsendamine süüteo pärast järgnes mis
kodanlist au kaotust kaasa tõi. Liigeteks wõiwad ka allaealised olla, kes ei wõi aga juhatusesse walitud saada.
5.
Raamatukogu Kiir e liikmeks wõtmise kord,
liikme õigused ja kohused.
§ 6. Liikme kandidatideks wõtab juhatus soowijaid
kahe liikme soowitusel wastu.
§ 7. Tegewateks liikmeteks wõetakse kandidadid
juhatuse poolt lihtsa häälte enamusega wastu. Wastuwõetud liige peab Raamatukogu Kiirte poolt peale pan
dud kohustusi ja ülesandeid täitma.
Märkus.
Märkus:
1 Raamatukogu Kiir'e asutajad loetakse ilma hääletamiseta liikmeks.
11 Toetajateks liikmeteks wõiwad olla isikud, kes Raa
matukogu Kiir'e sihtidele kaasa tunnewad, ise aga
Raamatukogu Kiir'e eesmärgi tegewusest osa ei
wöta ja aastas kassasse liikmemaksu maksawad.
Neil on kõik liikme õigused peale otsustama hääleõiguse ja õiguse juhatusesse ja rewisjom kommisjoni walitud saada
- 3 -
§ 8
Auliikmeks wõiwad saada walitud isikud, kellel
raamatukogu sihtide teostam seks iseäralikka teenuseid on.
Aulikmed waUtakse juhatuse ettepaneku põhjal erakorra
lisel peakoosolekul kõigi koosolewate hääleõigusliste raamatukogu Kin'e liikmete T/2 enamuse poolt kinnisel hääle
tamisel. Auliikmed on Raamatukogu Kiir'e kasuks wõelawast liikmemaksust ja Raamatukogu Kiir'e poolt selles
asjus peale pandawate ülesannete täitmisest wabastud.
§ 9. Raamatukogu Kiir'e liikmetel on õigus: a)
raamatukogu koosolekul kaasa hääletada ja raamatuko
gule tema asjus ettepanekuid Leha, d) raamatukogust raamatuid maksuta lugemiseks tarwitada, d) kõnekoosoleku
test ja omawahelistest kinnistest perekonna-õhtutest osa
wõtta.
§ 10. Raamatukogu Kiir'e liikmed, kes põhikirja
ning peakoosoleku otsuste wastu eksiwad, nende peale
pandud kohuseid ei täida, ja oma tegewusega Raamatu
kogu Kiir'e huwidele kahju saadawad, ehk § 5 ettenähtud
kitsenduste alla sattuwad, wõiwad juhatuse otsusel raamatukogust ajutiselt kui ka jäädawalt wäljaheidetud saada.
Raamatukogu Kiir'e liige wõib igal ajal raamatukogust
wabatohtlikult lahkuda.
Lahkumisest tuleb juhatusele 2 nädalat ette kirjali
kult teatada.
Märkus:
6.
Juhatuse poolt wäljaheidetud liikmel jääb õigus
selles asjus peakoosoleku otsust nõuda.
Raamatukogu Kiir e warandus.
§ 11. Raamatukogu Kiir'e warandus tekib: a)
liikmemaksudest, b) raamatukogu ettewõtete sissetulekutest,
d) annetustest ja e) muudest sissetulekutest.
§ 12. Raamatukogu Kiir'e liikmemaks on 50 marka,
mis kohe liikmeks astumise korral tuleb ära maksta.
Kui liige tõrjub liikmemaksu maksmast, siis kaotab ta
— 4 -
liikme õigused. Liikmemaks wõib juhatuse ettepanekul
peakoosoleku poolt muudetud saada, niisama wõib pea
koosolek erakorralisi maksusi määrata.
7.
Raamatukogu Kiir e asjaajamine.
§ 13 Raamatukogu Kiir'e asju ajab juhatus ja
peakoosolek.
A. Juhatus.
Juhatus seisab koos 6 isikust: esimehest, kirjatoime
tajast, kassahoidjast ja nende abidest. Juhatuse liikmed
walitakse aasta peakoosolekul kinnisel hääletamisel ühe
aasta peale. Juhatuse liikmed jagawad ise oma keskel
ametid.
,
§ 14. Juhatus on raamatukogu esitajaks kõigis
asjus. Tema ajab raamatukogu asju põhikirja ja pea
koosoleku otsuste järele. Annab tarwilikul korral raa
matukogu nimel wolikirju wälja ja kutsub peakoosolekud
kokku, määrab nende päewakorra, walitseb raamatukogu
warandust, seab aruandeid ja eelarweid kokku, õiendab
maksusid ja nõuab wõlgasid sisse ning walwab raamatu
kogu asutuste ja ettewõtete tegewuse üle. Küsimused,
mis veakoosolekul arutusele tulewad, peawad enne juha
tuse poolt läbikaalutud olema.
§ 15. Juhatuses ötsustakse asjad kooSolejate liik
mete liht häälteenamusega, kui hääled pooleks langemad,
siis on koosoleku juhataja hääl otsustaw. Et koosolek
otsuse wõimuline oleks, peawad wähemalt 4 juhatuse lii
get koos olema Juhatuse koosolekul walitakse igakord
koosoleku juhataja ja protokolli kirjutaja. Juhatust wäljaspool räamatukogut esitab esimees ehk asemik. Esimees,
kirjatoimetaja ja kassahoidja wõi nende asemikud kirjutawad wolitustele, kohustele, lepingutele ja rahatalitustele alla. Larilik kirjawahetus läheb kahe allkirjaga.
§ 16. Juhatuse koosolek saab kokku kutsutud esimehe
ehk kirjatoimetaja poolt mitte wähem kui 1 kord kuus.
Juhatuse liigetele saab koosoleku ajast kirjalikult teada
antud.
Ei saa juhatuse koosolekut wähese liigete tõttu ära
pidada, määratakse uus koosolek mis aga liigete arwu
peale waatamata otsusewõimuline on.
§ 17. Juhatuse otsused saawad protokolli raama
tusse kantud.
§ 18. Raamatukogu Kiir'e juhatus
wallas, Pärnumaal.
asub Koonga
B Peakoosolek
§ 19 Peakoosolekud on korralised ja erakorralised
Korraline aasta peakoosolek kutsutakse iga aasta weebruarikuus kokku. Sellel koosolekul kantakse ette ja kinnitakse möödaläinud aasta aruandeid ja tulewa aasta
eelarweid ning walitakse juhatus ja rewisjonikommisjon
1 a. peale. Korralised ja erakorralised peakoosolekud
kutsutakse juhatuse ja rewisjoni kommisjoni otsuse põhjal
esimehe poolt kokku- Peakoosolekute aeg, koht ja päewakord antakse raamatukogu liigetele nimeliste kutsekirjade
läbi teada.
§ 20 Peakoosolek loetakse otsusewõimuliseks, kui
wöhemalt */< hääleõiguslisi liikmeid koos on. Kui koosole^rle tarwilik arw liikmeid ei ilmu, siis määratakse juha
tuse poolt uus koosolek, mis liikmetearwu peale waatamata otsuse wõimuline on.
§ 21 Peakoosolek walib omale igakord juhataja
ja protokolli kirjutaja. Peale § 19 ettenähtud tegewuse
otsustab peakoosolek küsimused: liikumata waranduste
omandamise, wõerandamise, põhikirja muutmise ja raa
matukogu asutuste ning ettewõtete tegewuse lõpetamise
- 6 -
üle. Esimese peakoosoleku peawad asutajad peale raamatukogu Kiir'e registreerimise ära ja waliwad tariv likud ametnikud.
§ 22 Kõik peakoosolekul ettetulewad küsimused otsustakse liht häälte enamusega, wäljaarwatud põhikirja
muutmise, liikumata waranduste omandamise ia wõerandamise ja Raamatukogu Kiir'e tegewuse lõpetamise küsi
mused, millede otsustamiseks koosolejate ^/z häälteenamus
nõutaw on. hääletamine kinniselt Kui hääled peakoos
olekul pooleks langemad, siis loetaks otsus mitte wastuwoetuks.
8.
Rewisjoni kommisjvn.
§ 23. Peakoosolek walib rewisjoni kommisjoni,
mitte wäbem kui 3 liikmelise, ühe aasta peale. Rewis
joni kohus on raamatukogu tegewust ja asjaajamist iga
külgselt rewideerida ja konkroleerida. Oma tegewusest
annab kommisjon peakoosolekule aru.
Märkus:
9.
Juhatuse liikmed ei wõirewisjoni kommisjoniwalitud saada.
Rahvaraamatukogu Kiir e raamatud.
§ 24. Raamatukogul peawad olema järgmised raa
matud : 1) Liikmekaarti raamat. 2) Liikmete nimekiri,
märkustega: millal si sseastunud, millal wäljaastunud,
selleks põhjused, liikme wanus, elukutse ja aadress. 3)
Juhatuse koosoleku protokolli raamat. 4) Peakoosoleku
protokolli raamat. 5) Kassaraamat. 6) Sissetulnud ja
wäljaiäinud paberite raamat.
Märkus:
Peale kassaraamatu, mis kassahoidja käes seisab,
seisawao teised raamatud kirjatoimetaja käes.
10. Raamatukogu Kiir e tegewuse lõpetamine.
§ 25. Raamatukogu Kiir'e tegewuse lõpetamine
otsustatakse kõigi liikmete a/3 häältega. Peakoosolek
— 7 -
walib 3 liikmelise likwideerimise kommisjoni ja määrab
ära, mis raamatukogu Kiir'e warandusega saab.
11 Osakonnad
§ 26. Koonga Rahwaraamatukogu Kiir wõib oma
tegewuse piirkonnas osakondi awada, osakond wõtab omale
Raamatukogu Kiir'e põhikirja aluseks
Osakond kannab
nime Koonga Rahwaraamatukogu Kiir (nimi I H III)
osakond. Osakond töötab täiesti iseseiswalt kohalikkude
oludega kokkukõlas, käib aga eriküsimustes Raamatukogu
Kiire poolt wäljatöötatud juhatuste järele. Nende juha
tuste wäljatöötamistest wõiwad osakonnad oma asemikku
de kaudu osawõtta. Osakonnad seisawad Raamatukogu
Kiirtega kirjawahetuses, osakondadel on õigus Raamatu
kogu Kiir'e peakoosolekutest osawõtta oma esitaja läbi.
Osakonnad saadawad Raamatukogu Kiir'ele iga kuu
kassa aruande ja uute wastuwõetud liikmete nimekirja.
